Soome president mainis uusaastaläkituses ka Eestit
Eesti naaberriikide presidentide uusaastaläkitustes keskenduti valdavalt erinevatele siseprobleemidele, kuid Soome president Tarja Halonen rääkis ka oma riigi rollist maailmas.
Läti president Vaira Vike-Freiberga soovis oma uusaastakõnes rahvale, et saabuv aasta saaks uuenduste, loomingu ja mitmekesisuse aastaks, vahendas ETV24.
"Ma soovin, et te tunnetaksite, et iga uus päev toob kaasa uusi väljavaateid ja võimalusi, et te iga päev leiaks endas ammendamatut jõudu, et kõik teie algatused teostuksid edukalt ning et iga täidetud ülesanne avaks kümme uut, veel tõsisemat, tähtsamat, - aga mis peaasi - haaravamat."
Soome ehitab ja peab ehitama õiglasemat maailma, ütles Soome president Tarja Halonen oma uusaastakõnes. "See on moraalselt õigeim ning samal ajal on see meie endi heaks."

Balti jaamas sai mees rongilt löögi
Tallinnas Balti jaamas sai keskealine mees laupäeval rongilt löögi.
Politseiameti teatel juhtus õnnetus kella 17.07 ajal.
Kannatanu, 1948. aastal sündinud Nikolai toimetati PERH Mustamäe korpuse traumapunkti.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Põhimaanteed on vihmamärjad
Pärastlõunal sadas Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Eestis vihma ning põhi- ja suuremad tugimaanteed olid vihmamärjad.
Lääne-Eesti saartel, Kirde- ja Kagu-Eestis olid teed eilsest sajust kas märjad või niisked. Teepinna temperatuur oli kõikjal üle nulli, ulatudes 0,4 kraadist Ida-Virumaal 4 kraadini Saaremaal, teatas maanteeinfokeskus.
Õhtu ja öötundideks prognoositakse sajust ja tuulist, kuid sooja ilma.
Kohaliku tähtsusega maanteed võivad olla veel lumelobjakased ja libedad!

Aastavahetus möödus Tallinna ja Harjumaa päästjatele rahulikult
Vana aasta viimasel päeval ja algava aasta esimestel tundidel ei toimunud Tallinnas ja Harjumaal ühtegi põlengut, kus inimesed oleksid kannatada saanud või kodu kaotanud.
31. detsembril ja 1.jaanuari hommikul pidid päästjad Tallinnas sõitma välja 13 ja Harjumaal 7 korral, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
1. jaanuaril kell 00: 17 sõitsid Nõmme päästjad Vilde teele, kus hädaabi kõne kohaselt oli ühe elamu kolmanda korruse rõdule sattunud rakett. Sündmuskohale jõudnud päästjad leidsid eest rõdul tuld võtnud diivani, mis kiirelt kustutati. Kas diivani süttimise põhjustas tõesti rakett jäi pritsimeestele ebaselgeks.
31. detsembril kell 19: 54 ruttasid Lilleküla päästjad ja Mustamäe autoredel Välja tänavale, kus oli süttinud televiisor. Korterisse tulekahju levida ei jõudnud. Teleri süttimise põhjustas temasse sattunud vesi.

Aastavahetusel tapeti Narvas kaks meest
Ööpäeva jooksul pussitati Narvas surnuks kaks meest.
Politseiameti teatel leiti 31. detsembril kella 11.22 ajal Narvas Puškini tänava majast Anatoli (s 1950) noahaavaga surnukeha. Juhtunu asjaolud on selgitamisel, teatas politseiamet.
1. jaanuaril kella 00.23 ajal lõi Narvas Tallinna maantee majas seni kindlakstegemata noormees noaga Vladimirit (s 1983), kes suri kella 01.01 ajal Narva haiglas. Juhtunu asjaolud on selgitamisel.
30. detsembril kella 20.44 ajal toimetati Harju maakonnas Raasiku alevikus korterist PERH Mustamäe korpusesse noahaavadega Eero (s 1982). Kahtlustatavana on kinni peetud Urmas (s 1953), juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Politsei tabas nädalavahetusel ligi sada roolijoodikut
Politseiameti teatel tabati möödunud kolme ööpäeva jooksul Eestis 95 alkoholijoobes sõidukijuhti.
30.betsembrist kuni 1. jaanuarini registreeriti 31 inimvigastustega liiklusõnnetust, milles hukkus 3 ja sai vigastada 44 inimest. Inimvigastatutega liiklusõnnetusi purjus juhtide süül toimus 6.
Pühapäeval toimus 14 liiklusõnnetust, mis oleid enamasti tingitud keerulistest teeoludest.
Möödunud kolme ööpäeva jooksul laekus vabariigi politseiprefektuuridele 219 avaldust ja teadet süütegudest ja juhtumitest.

Ilmajaam hoiatab tugeva tuule eest
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut hoiatab tugevneva tuule ja kerge veetaseme tõusu eest.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) teatel ulatuvad Eestis täna lõuna- ja edelatuule iilid mandril kuni 15 m/s, ööl vastu 2. jaanuari puhub sama tugevusega lääne- ja loodetuul, rannikul ulatuvad iilid 23 m/s.
Teisipäeva öö on pilves ja paljudes kohtades sajab peamiselt vihma. Puhub lõuna-ja edelatuul 5-12, puhanguti 15 m/s, saartel ja läänerannikul pöördub tuul läände ja loodesse 12-17, puhanguti 23 m/s. Päev tuleb pilves selgimistega ja mitmel pool sajab vihma. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse 7-12, rannikul 12-17 m/s, õhtul nõrgeneb veidi.
EMHI teatel veetase kriitiliste näitudeni ei tõuse, Pärnus tõuseb veetase maksimaalselt 120 cm üle keskmise.

Võrumaal hukkus tulekahjus kaks inimest
Täna varahommikul teatati korteri põlengust Võru linnas Järve tänaval.
Esmaspäeval, 01. jaanuari hommikul kell 07.50 teatati, et Võrumaal Järve tänaval tuleb paneelelamu ühest korterist suitsu. Sündmuskohale sõitsid kaks Võru keskkomando päästeautot ja operatiivkorrapidaja.
Päästetöötajate kohale saabudes oli kahekorruselise korterelamu üks trepikoda suitsu täis. Paksu suitsu tuli teise korruse kahetoalisest korterist. Päästjatel oli teada, et põlevas korteris võib olla inimesi ning koheselt alustati ka otsinguid. Korterisse sisenenud päästjad leidsid korteri magamistoast hukkunud mehe ja naise.
Tules hävis magamistoas olnud televiisor, televiisori laud ning seinakapp, ülejäänud toad said kuuma- ning suitsukahjustusi.

Pühapäeval sai liiklusõnnetustes viga mitu last
Pühapäeval, 31. detsembril toimunud liiklusõnnetustes sai viga neli last, kellest kaks olid kõnniteel liikunud jalakäijad.
Eile kella 14.15 ajal toimus liiklusõnnetus Pärnumaal Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee 103.5. kilomeetril, kus sõiduauto Audi, mida juhtis Kaire (s 1967) sõitis halbade teeolude tõttu teelt välja. Sõidukis viibinud 10-aastane poiss sai kehavigastusi.
Kella 14.32 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Laagna tee ja Mustakivi tee ristil, kus mööda Mustakivi teed sõitnud sõiduauto Audi A4, mida juhtis Vassili (s 1959) sooritas vasakpööret ja keeras ette vastassuunas otse liikunud sõiduautole Opel Astra, mida juhtis Tõnu (s 1957).
Saadud löögist kaldus sõiduauto Opel kõnniteele otsa kahele 13-aastasele tütarlapsele. Tüdrukud toimetati kehavigastustega SA Tallinna lastehaiglasse.

President Ilves: olge uhked oma riigi üle
Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese tervitus 2006/2007. aastavahetusel.
Armsad kaasmaalased!
Ärma talu, mille raamatukogus ma lõppeva aasta viimastel minutitel istun, on otsekui väike jutustus Eestimaa ajaloost. See Mulgimaa talukoht osteti enestele ränga tööga päriseks 19. sajandil.
Siit saadeti lapsi linna kooli, siin rõõmustati enda tööst võrsunud jõukuse üle enne Teist ilmasõda. Siin ahastati võõrvõimu saabumise, raamatute põletamise, metsa pagemise ja küüditamiste pärast. Suur osa sellest maast - ja ka Ärma - jäi tühjaks. Ent siia jäi usk tulevikku ja parematesse aegadesse. Kui need ajad 15 aastat tagasi kätte jõudsid, roogiti siinsed maad võsast ja maltsast puhtaks ning ehitati kodukoht uuesti üles.

Kopenhaageni kesklinnas on kaks kõrghoonet varisemisohus
Taani politsei teatel on tugeva tormi tõttu varisemisohtu sattunud Kopenhaageni kaks kõrghoonet.
Kopenhaageni kesklinnas asuvatest kõrghoonetest on inimesed juba evakueeritud. Tegemist on hoonetega, mis ootavad lammutusluba, sest need ei vasta ehitusvea tõttu ohutustingimustele, vahendab YLE24.
Tormi tõttu suleti päeval Rootsi ja Taani vaheline sild, kuid see avati uuesti tuule raugedes.
Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituut andis Rootsi lõuna- ja läänerannikule juba hommikul kõrgeima astme tormihoiatuse.
Tormi põhjustab võimas madalrõhkkond, mis liigub Briti saartelt Skandinaaviasse. Tugev torm liigub Rootsist üle Soome Balti riikidesse.

Indoneesias kadus ühendus reisilennukiga
Indoneesias kadus kontakt lennufirmale Adam Air kuuluva reisilennukiga, mille pardal on üle saja inimese.
Boeing 737-400 -tüüpi lennukis on 96 reisijat ja kuus meeskonnaliiget, vahendab Reuters. Kontakt lennukiga kaotati umbes tund enne selle graafikujärgset maandumisaega.
Kohalikule telekanali teatel oli lennuk enne radarilt kadumist sattunud väga rasketesse ilmastikutingimustesse.
Lennuametnike sõnul on lennuk kadunud juba üle viie tunni, kuid lennukis oli kütust vaid nelja tunni pikkuse reisi jaoks.
Lennuk oli suundumas Jaava saarelt Surabayast Sulawesi saarele Manadosse.

Suri Austria siseminister
Austria siseminister Liese Prokop suri pühapäeva õhtul teel haiglasse.
Ministeeriumi teatel suri 65-aastane minister südamerikke tõttu, vahendab BBC.
Prokop sai ministriks 2004. aastal ning ta kuulus Austria konservatiivide võimuparteisse.
Ta oli kunagi ka silmapaistev sportlane, võites 1968. aastal Mexico City olümpiamängudel viievõistluses hõbemedali.
Austria kantsleri sõnul oli Prokop silmapaistev poliitik ning sportlane, keda kunagi ei unustata.

Somaalia islamistid põgenesid oma viimasest tugipunktist
Somaalia peaminister Ali Mohamed Gedi kinnitas, et islamistide viimane tugipunkt Kismayu sadamalinnas on valitsuse kontrolli all.
Kohalike elanike sõnul põgenesid islamistid linna lõunaosa suunas, vahendab Reuters.
Peaminister lubas mässulistele relvade loovutamisel ning võitlusest loobumisel armu anda. Ühtlasi andis valitsus islamistidele aega kolm päeva, et loovutada relvad riigi pealinnas, vastasel juhul tehakse seda vägivaldselt.
Somaalia ja Etioopia väed on lubanud jätkata mässavate islamistide jälitamist.
Relvastatud kokkupõrked algasid juba 20. detsembril ning neis on hukkunud tuhandeid islamiste.

Soome pankades vedelevad unustatud miljonid
Soome pankades vedeleb miljoneid eurosid, mille soomlased on sinna lihtsalt unustanud.
Ainuüksi Nordea pangas on unustatud kontodel kokku üle viie miljoni euro. Unustatud pangakontodel on keskmiselt siiski neli eurot, vahendab YLE24.
Unustatuks loetakse pangakontod, mida ei ole kasutatud juba aastaid. Pank võib lõpetada intressi maksmise, kuid peab seal oleva vara talletama igavesti.

Lõuna-Rootsile anti kõrgeim tormihoiatus
Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituut andis Rootsi lõuna- ja läänerannikule kõrgeima astme tormihoiatuse.
Neis piirkondades on täna ennelõunal oodata tugevat tormi, mis meteoroloogide hinnangul võib muutuda pärastlõunal orkaaniks. Tuulepuhangud võivad küündida 32 meetrini sekundis, vahendab YLE24. Võimalik orkaan võib tabada Skåne maakonda.
Tormiga kaasnevad ägedad vihmahood ja rahe. Skånes on ooda ka äikest. Puude murdumise oht suur, kuna Lõuna-Rootsis pole maa külmunud. Energiafirmad on kutsunud kohale lisatööjõudu, et võimalikud voolukatkestused saaksid kiiresti likvideeritud.
Tormi põhjustab võimas madalrõhkkond, mis liigub Briti saartelt Skandinaaviasse. Tugev torm liigub Rootsist üle Soome Balti riikidesse.

Rumeenia ja Bulgaaria ühinesid Euroopa Liiduga
Eile õhtul tähistati Rumeenias ja Bulgaarias suurejooneliste pidustustega Euroopa Liitu astumist.
Kahe riigi pealinnades toimusid kontserdid, millest võttis osa kümneid tuhandeid inimesi.
Rumeenia presidendi sõnul on liitumine Euroopa Liiduga "järgmiste generatsioonide suur võimalus", Bulgaaria presidendi sõnul oli tegemist "taevaliku hetkega".
Euroopa Liidul on alates tänasest 27 liiget ja 490 miljonit elanikku.

Venemaa ja Valgevene sõlmisid gaasilepingu
Venamaa ja Valgevene teatasid viimase minuti kokkuleppest gaasihindade üle esmaspäeval, hetk enne seda, kui Moskva hakkas kinni keerama gaasitarneid.
Valgevene peaminister Sergei Sidorski saabus vene gaasimonopoli Gazprom Moskva peakorterisse vaevalt 30 minutit enne pühapäeva kesköist tärminit lepingut alla kirjutama, vahendab ETV24.
Lepingu järgi nõustus Valgevene maksma Gazpromile 100 USA dollarit tuhande kuupmeetri maagaasi eest. Vene gaasigigant nõudis Minskilt 105 dollarit tuhande kuupmeetri kohta senise 46 dollari asemel.
Venemaa tarnib umbes veerandi Euroopa gaasinõudlusest ja pumpab 20 protsenti sellest läbi Valgevene

Saabunud aastal jääb inimestel rohkem palka kätte
2007. aastal väheneb tulumaksumäär, seejuures palgad ja mitmed toetused tõusevad, samas muutuvad ka kaubad kallimaks, kuid palgad tõusevad kiiremini kui kaupade ja teenuste hinnad.
Raha, mida kulutada või kõrvale panna, jääb eestlastele tänavu rohkem kui mullu. Palgatõus jätkub, keskmine palk tõuseb analüütikute hinnangul üle 10 000 krooni, vahendas Aktuaalne kaamera.
Alampalgamäär on aga tänasest 3000 krooni asemel 3600 krooni. Samas väheneb ka üksikisiku tulumaks 23 protsendilt 22 protsendile. Maksuvaba tulu suurus jääb aga sel aastal samaks ning on 2000 krooni. Tõusevad ka mitmed toetused - toimetulekupiir tõuseb 750 kroonilt 900 kroonini ning töötutoetus 400 kroonilt 1000 kroonini.
Muidugi kallinevad sel aastal ka kaubad ja teenused. Samas seda kartust, et kaupade ja teenuste hinnad palgast kiiremini tõuseksid ei ole, sest juba viis aastat on palgad hindadest kiiremini tõusnud ning sama trendi ennustavad analüütikud ka selleks aastaks.

Vanemuise teatrijuhi ametisse asus tänasest Paavo Nõgene
Koos aastanumbriga vahetus Vanemuisel ka teatrijuht - alates tänasest töötab sellel ametikohal senine peaprodutsent Paavo Nõgene, kellel on taskus neljaaastane tööleping.
"Soovin, et Vanemuine jätkaks kindlalt samal teel, mida mööda oleme liikunud viimased kolm aastat Aivar Mäe eestvedamisel," kinnitas Nõgene. "Tahan rohkem pöörata publiku tähelepanu Vanemuise mitmežanrilisusele. Piltlikult öeldes loome juurde neljanda žanri - mis tähendab, et igal hooajal jõuab lavale üks uuslavastus, mis ühendab kõiki neid meie kolm kunstiliiki: draamat, muusikat ja balletti. Selles on Vanemuise tugevus."
"Vanemuisel tuleb kindlasti jätkata külalisetenduste andmist nii Eestis kui ka väljaspool Eestit," lisas Nõgene. "Soovin teha kõik selleks, et meie publik tunneks ennast Vanemuises hästi ja alati oodatuna. Samuti tahan, et Vanemuises töötavad inimesed oleksid uhked oma teatri üle ja nende näod oleksid ikka rõõmsad."

Täna luuakse Peterburi Jaani kiriku orelifond
Tänase Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserdi eel toimub oksjon, kus müüakse 50 000 kroonise alghinnaga rariteetne konjak Henessy Ellipse, mille müügist saadav summa läheb Peterburi Jaani kiriku orelifondi.
Peterburi Jaani kiriku oreli valmistab Saksa perefirma Orgelbau in Ostfriesland orelimeister Martin ter Haseborg, mis tegeleb orelite valmistamisega juba kuuendat põlve.
Orelimeister Martin ter Haseborg on Eestis valmistanud Pärnu Kontserdimaja ning Eesti Muusikaakadeemia orelid. Hetkel taastab Martin ter Haseborg Tallinna Jaani kiriku orelit.
"Soodsa asupaigaga kiriku taastamine on vajalik ka seetõttu, et Peterburi uue arengukavaga tahetakse just sellest prestiižsest linnaosast kujundada linna kultuurisüda. Peterburi Jaani kirik kui eesti kultuuritegelaste kontserdi, -näituse ja teatripaik sobib sinna suurepäraselt," ütles Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe.

Uusaastavõistlusel piirduti ühe vooruga
55. Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee teine osavõistlus Garmisch-Partenkirchenis jäi poolikuks, sest vihmasaju ja tugevate tuuleiilide tõttu otsustasid korraldajad teise hüppevooru ära jätta.
Etapivõidu sai seega avavooru järel juhtima asunud šveitslane Andreas Küttel, ehkki vooru pikima hüppe sooritas jaapani vanameister Noriaki Kasai. Esimesel etapil Oberstdorfis teise koha saanud šveitslane sai kirja 125,5 meetrit ja 135,9 punkti. 2,9 punktiga jäi temast maha pool meetrit vähem lennanud soomlane Matti Hautamäki. Kasai potsatas vihmasajus maandumisnõlvale 128 m kohal, kuid kaotas stiilipunkte ning oli 132,9 punktiga kolmas vahendas Sportnet.
Turnee üldliidriks jäi austerlane Gregor Schlierenzauer, kes näitas esimeses voorus 123-meetrist sooritust ja teenis selle eest 129,4 punkti ehk 6,5 punkti vähem kui Küttel. Oberstdorfis oli noor austerlane aga Küttelit edestanud 9,5 punktiga ning seega on tema edu enne 4. jaanuaril Innsbruckis peetavat kolmandat osavõistlust napid 3 punkti.

Noored sulgpallurid said Hollandis kõrgeid kohti
SULGPALL:
Hästi käis eestlaste käsi U-19 segapaarismängus, kus poolfinaalis said kokku Raul Käsner, kelle partneriks oli hollandlanna Wolfs Canthande, ning Kaljumäe/Karoliine Hõim, vahendas ETV Sport.
Finaali pääsesid Kaljumäe/Hõim, kes seal alistusid Hollandi esipaarile Muskens Eefje ja Thies Quintius.
U-19 koondis sai võistkonnavõistlusel tihedas konkurentsis kolmanda koha.

Roos ja Titans play-offi ei pääsenud
AMEERIKA JALGPALL:
Eesti päritoluga Michael Roos ja Tennessee Titans alustasid NFL-i hooaega sügisel viie järjestikuse kaotusega. Aasta lõpus satuti aga võidusoonele, võideti kuus mängu järjest ja enne 31. detsembril toimunud põhiturniiri viimast vooru omati isegi võimalust play-off'i jõuda. Nii siiski ei läinud - Titans kaotas kodus New England Patriotsile 23: 40 ja lõpetas hooaja kaheksa võidu ning kaheksa kaotusega. Roos kuulus - nagu sel hooajal ikka - Titansi ridades rünnakusituatsioonides algkoosseisu, vahendab Sportnet.
Tennessee vajas pühapäeval kindlasti võitu ja pidi lootma, et Jacksonville, Cincinnati ja Denver kaotavad. Jacksonville ja Cincinnati saidki lüüa, ning lisaajal kaotas ka Denver. Paraku oli juba enne eilset edasipääsu taganud Patriots Titansi jaoks liiga kõva pähkel. Tennesse läks küll 3: 0 ette, kuid varsti oldi juba taga 3: 19. Viimast veerandit alustati küll vaid 23: 26 kaotusseisus, kuid murrangut tuua ei õnnestunud.

Kaia Kanepi alustab Uus-Meremaal Virginie Razzano vastu
TENNIS:
Tour'i 145 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri ASB Classic avaringi kohtumises on tema vastaseks prantslanna Virginie Razzano, kirjutab Sportnet.
Valikturniiril esimese asetuse saanud 23-aastane Razzano alistas seal Irina Kurjanovitš'i (Valgevene) 6: 4, 6: 1, Anne Kremer'i (Luksemburg) 6: 3, 6: 2 ja Ryoko Fuda (Jaapan) 6: 4, 6: 0.
Kanepi asub WTA edetabelis 78. kohal, Razzano on 10 kohta tagapool. Omavahel on kohtutud korra - mullusel US Openil jäi kolmandas ringis peale kaks aastat vanem prantslanna 7: 5, 6: 2. Kui Kaia võidab Aucklandis Razzanot, siis teises ringis tuleb kokku minna Slovakkia mängijaga - omavahelise matši peavad avaringis Dominika Cibulkova ja kolmanda asetusega Daniela Hantuchova.

Rohelised peavad reaalseks viit parlamendikohta
Roheliste erakond läheb riigikogu valimistele vähemalt 101-liikmelise nimekirjaga, pidades reaalseks tulemuseks viit kuni kuut parlamendikohta.
Valimiskampaania põhilausungi "Uus energia" avalikustanud Erakond Eestimaa Rohelised soovivad võtta senisest enam kasutusele taastuvaid energiaallikaid ja soosida energiasäästlikku eluviisi. Eestimaa Roheliste juhatuse ühe eestkõneleja Marek Strandbergi kinnitusel raiskavad eestimaalased igal aastal kümne miljardi krooni eest loodusressursse. Rohelised leiavad, et alustada tuleb laialdast üleminekut taastuvenergiale, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Roheliste teine põhiteema on terve ja arukas rahvas. Rohelised soovivad anda hüvitisi peredele, kes rajavad energiasäästlikke kodusid. Kõrg- ja eriharidus tuleks erakonna hinnangul kättesaadavaks muuta kõigile võimekaile.

Lähiajal on oodata hambaravi hinnatõusu
Haigekassa kompenseerib senisest enam inimestele hambaravi, kuid samas on lähiajal oodata teenuste hinnatõusu kuni kümme protsenti meditsiinitarvete käibemaksu tõusu tõttu.
Kui Eesti Euroopa Liitu astus, anti lubadus tõsta meditsiinitarvete pealt makstavat käibemaksu viielt protsendilt kaheksateistkümnele. Jaanuarist tõusid sellepärast kõikide hambaarsti igapäevaseks tööks vajalike seadmete hinnad, vahendab ETV24 Aktuaalse kaamerat.
Kallimaks muutuvad lähiajal eelkõige need hambaravi teenused, kus kasutatakse rohkem materjali.
Uuest aastast tõusis hambaravihüvitise summa 150 kroonilt 300 kroonini ja üle 63-aastastele makstav hambaproteesihüvitis kahetuhandelt kroonilt nelja tuhande kroonini.

Lipstok: euro ei tule enne 2010. aastat
Keskpanga presidendi Andres Lipstoki sõnul on Eesti valmis päeva pealt euro kasutuselevõtuks, kuid kõige varem juhtub see 2010. aastal.
Eesti Pank ei leia, et eurole üleminekuks kulunud aeg ja raha oleksid mahavisatud, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"[Inflatsiooni] kriteeriumi täitmine ei sõltu ainult Eestist. See sõltub ühelt poolt nendest riikidest, kellega meid võrreldakse ja teiselt poolt sellest, kuidas inflatsioonikriteeriumi lähiaastatel üldse vaadeldakse ja millised on tõlgendamise võimalused," selgitas Lipstok.

Arstide liit: abiminister andis ajakirjandusele valeinfot
Eesti arstide liitu panevad imestama sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku kommentaarid tervishoiutöötajate streigiteatele.
Tõepoolest peab seaduslikule streigile eelnema lepitamine, kuid streigist teatamist enne lepitusmenetluse lõppu seadus ei keela. Streigiõiguse annab fakt, et sotsiaalministeeriumi tervishoiutöötajate palgauuringu andmetel ei täideta täies mahus praegu kehtivat palgalepet.
Teiseks ei ole õige Laasiku väide, et 2004. aastal nõudsid arstid keskmiseks palgaks Eesti kahekordset keskmist ja on nüüd oma nõudmist muutnud. Eesti arstide liit seadis 2003. aastal eesmärgiks saavutada arstide miinimumtöötasuks kahekordne riigi keskmine palk ja sellest eesmärgist lähtudes on peetud ka palgaläbirääkimisi nii 2004. kui ka 2006. aastal ainult miinimumpalga üle.

Kunderi tänaval põlenud korteri süütas televiisor
Täna lõuna ajal toimus Kunderi tänaval ühes kortermajas tulekahju, mis sulges mõneks ajaks ka liikluse.
Sündmuskohale saadeti kolm päästeautot kesklinna komandost ning kiirabibrigaadid, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Akna kaudu korterisse sisenenud päästjad leidsid eest elutoas põlema süttinud televiisori, mis omakorda oli süüdanud teleri vahetus läheduses paiknenud tekstiilist valmistatud esemed.
Tulekahju puhkemise hetkel viibis korteris kaheksa inimest: peremees ja perenaine ning nende külalised. Külalistel õnnestus korterist omal jõul välja saada, korteri valdajad tuli aga suitsu täis ruumidest päästjatel välja toimetada.
Vingu sisse hinganud korteriperemees sõidutati abi andmiseks haiglasse, perenaine sai esmaabi kohapeal.

Kõuts: palgaarmeega Eestit ei kaitse
"Ainult palgaarmeest ei piisa, liitlased tõttavad meile appi siis, kui me ka ise endid kaitsta suudame," rääkis Kõuts intervjuus Isamaa ja Res Publica Liidu ajalehele. Tema sõnul saab Eesti riigikaitse alus olla ainult laiaulatuslik rahva tahe ja oskus oma riiki kaitsta. Ent palgaarmee korral jääks Kõutsi väitel enamik Eesti noormehi sõjalise väljaõppeta.
"Kui me soovime, et riigikaitse jääks kitsa ringi mängumaaks, siis läheme üle palgaarmeele. Seejuures ei saa me aga loota rahva riigikaitsetahte olemasolule ja kui rahvas ei taha ennast kaitsta, siis ei ole ka liitlastel võimalik teda kaitsta," märkis Kõuts.
Palgaarmee ideed on jõuliselt propageerinud reformierakondlasest kaitseminister Jürgen Ligi, kellega Kõutsil oli kaitseväe juhi ametis korduvalt konflikte. Eelolevatel riigikogu valimistel kandideerib Kõuts Isamaa ja Res Publica Liidu esinumbrina Lääne-, Saare- ja Hiiumaal; Ligi aga Tallinnas Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas Reformierakonna teise numbrina.

Jaanuari teises pooles on lund oodata
Tänavu jaanuaris on oodata keskmisest pehmemat ilma, külmalaineid võib esineda kuu teisel poolel.
Püsiva lumikatte tekkimise võimalus suureneb samuti kuu teisel poolel, teatab meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
Jaanuari keskmine õhutemperatuur on suuremal osal mandrist -6…-7°C, lääne- ja looderannikul -4…-5°C, saartel -2…-3°C.
Õhutemperatuuri absoluutne miinimum on jaanuaris küündinud -43,5 °C Jõgeval, mis on ka Eestis mõõdetud absoluutne miinimum. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum on olnud 1992. aasta 3. jaanuaril mõõdetud 7... 9°C. Sama kõrge õhutemperatuur mõõdeti ka 2005. aasta 11.jaanuaril Valgas.
Tuisku esineb jaanuaris keskmiselt 5-8, Kirde-Eestis kuni 10 päeval.
Ohtlikest ilmanähtustest võib esineda tormituult kiirusega 20-28, iiliti 30-34 m/s.

Ministeerium süüdistab tervishoiutöötajaid hea tava rikkumises
Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik teatas, et 17. jaanuaril streikima hakkavad tervishoiutöötajad rikuvad head tava ning hoiatas neid seadusega vastuollu minemise eest.
"Leian, et streikida ajal, mil on pooleli lepitusprotsess riikliku lepitaja juures, pole hea tava. Arstid ja õed ei oodanud ära haiglate liidu pakkumist palkade osas, mille liit esitab alles selleks reedeks," ütles abiminister Peeter Laasik.
"Juhul kui tervishoiutöötajad alustavad streiki, siis peavad nad kinni pidama seadustest," manitses Laasik.
Laasiku sõnul ei tohi seaduse järgi streigi tagajärjel kannatada kolmandad pooled, seahulgas patsiendid ning kindlasti peab olema tagatud erakorraline arstiabi vastuvõtt.
Abiministri sõnul on haigekassa eelarves sel aastal tervishoiutöötajate palgakasvuks lisaraha 253 miljonit krooni. "Riik on lisaraha andnud, nüüd sõltuvad konkreetsed tervishoiutöötajate miinimumpalga määrad tööandjate ja töötajate ehk haiglate liidu ning arstide ja õdede liidu vahelistest palgaläbirääkimistest," ütles abiminister.

Politsei tuvastas ka suurtes lõbustusasutustes autoriõiguste rikkumisi
Põhja prefektuuri majanduskuritegude talitus avastas detsembris Tallinna lõbustusasutustes korraldatud politseioperatsiooni käigus 11 autoriõiguse seaduse rikkumist.
Kuuetunnise politseioperatsiooni raames kontrolliti 16 erinevat Tallinna toitlustus- ja lõbustusasutust ning majanduskuritegude talituse töötajad alustasid kokku 11 kriminaalmenetlust.
Seitse kriminaalmenetlust alustati seoses autoriõigusega kaasnevate varaliste õiguste rikkumisega. Neil juhtudel esitati avalikult muusikat vajalikke lepinguid sõlmimata ja autoritasusid maksmata. Neli kriminaalmenetlust alustati seoses piraatkoopia avaliku esitamisega. Lisaks juhtisid politseinikud asutuste töötajate tähelepanu mitmetele pisirikkumistele, mille puhul piirduti vaid hoiatusega.
Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissari Rocco Otsa sõnul näitavad operatsiooni tulemused nii omanike teadmatust kui lohakust.

Keskkriminaalpolitsei menetlusosakonda hakkab juhtima Ivo Kolk
Teisipäevast, 2. jaanuarist hakkab keskkriminaalpolitsei menetlusosakonda juhtima Ivo Kolk. Varem täitis Kolk Eesti politsei sideohvitseri kohustusi Europoli juures.
"Keskkriminaalpolitsei põhilisteks uurimissuundadeks on organiseeritud kuritegevus, korruptsioon ning rasked majandus-, rahapesu-, narko- ja infotehnoloogiakuriteod. Ivo Kolk on pikaajaliste kogemustega uurija, kelle oskuste ja pealehakkamise tulemusena on lahenduse leidnud mitmed keerukad kuriteod," ütles keskkriminaalpolitsei direktor Elmar Vaher.
1976. aastal sündinud Ivo Kolk lõpetas 1999. aastal sisekaitseakadeemia politsei õppesuuna. Politseilist teenistust alustas Ivo Kolk 1997. aastal kaitsepolitseis. Keskkriminaalpolitseis alustas Kolk tööd 2000. aastal.
Alates 2006. aasta juuni lõpust täitis Ivo Kolk Eesti politsei sideohvitseri kohustusi Europoli ehk Euroopa politseiameti juures. Tema peamine ülesanne Europoli juures oli tagada operatiivne koostöö Eesti ja välisriikide vahel.

Poliitikud peavad presidendi uusaastatervitust õnnestunuks
Nelja suurema erakonna esindajad peavad president Toomas Hendrik Ilvese uusaastatervitust õnnestunuks ning kiidavad presidendi üleskutset oma riigi üle uhke olema.
Isamaa ja Res Publica liidu peaministrikandidaat Mart Laari arvates oli tegemist igati kena tervitusega ning talle meeldis just kõne südamlik ja optimistlik toon.
"Kõne oli tasakaalustatud - seal oli vajalikku soojust ning samas ka probleeme, mis Eestit kummitavad," lisas Laar.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padar lausus, et ta püüab presidendile lähedal seisva isikuna võimalikult subjektiivseks jääda ning tunnustas esmajoones seda, et president kõik oma kõned ise kirjutab, mis annab presidendi sõnadele lisaväärtuse.
Padari sõnul on väga oluline tervituse põhiline sõnum. "On oluline, et inimesed mõtleksid riigi mõtte üle ning saaksid aru, et see on eestlasele parim olemasolev paik," lisas Padar.

Tervishoiutöötajad alustavad 17. jaanuaril streiki
Tallinna tervishoiutöötajad alustavad 17. jaanuaril kell 8.00 viie päeva pikkust streiki, mille jooksul inimesed arsti vastuvõtule ei pääse.
Streigis osalevad arstid, hambaarstid, õed jt keskastme tervishoiutöötajad ning hooldustöötajad, kelle tööandjaks on Eesti vabariigis tervishoiuteenust osutavad juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja organisatsioonid, teatas tervishoiutöötajate kutseliitude streigikomitee.
Ei toimu eriarstide ambulatoorseid vastuvõtte ja ei tehta plaanilisi diagnostilisi uuringuid ega protseduure ambulatoorsetele patsientidele.
Tallinna perearstid on teatanud oma lepingute peatamisest Haigekassaga samuti 17. jaanuarist, seega katkestavad töö ka perearstid.
Kui nõudmisi ei täideta, laieneb streik alates 22. jaanuarist üle kogu Eesti Vabariigi. Kogu Eestis ei toimu eriarstide ambulatoorseid vastuvõtte ja ei tehta plaanilisi diagnostilisi uuringuid ega protseduure ambulatoorsetele patsientidele.

Roheliste valimisloosung on "Uus energia" 
Rohelised ei kasuta kampaanias välis- ja telereklaame
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) avalikustas täna oma valimislausungi, milleks on "Uus energia".
EER-i juhatuse eestkõneleja Peeter Jalaka sõnul lähevad rohelised valimistele vähemalt 101-liikmelise nimekirjaga.
"Nii oma valimiskampaanias kui edaspidi otsime koostööd kõikide erakondadega," selgitas Jalakas. Koalitsiooni on erakond nõus moodustama ainult juhul, kui lepingusse kirjutatakse sisse erakonna põhilised valimisteesid.
Jalakas rõhutas, et erakond peab valimiskampaanias mõtetuks raharaiskamiseks nii väli- kui telereklaame, mis ühtekokku neelavad kuni 50 miljonit krooni. "Rohelised püüavad oma sõnumeid edastada mõtestatud argumentide ja sisulise debati vahendusel peamiselt nii trükimeedias kui internetis," ütles ta.

Detsember oli tavalisest soojem ja päiksepaistelisem
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kuukokkuvõtte kohaselt oli 2006. aasta detsember tavalisest soojem ja päiksepaistelisem.
Detsembri keskmine õhutemperatuur Eestis oli 2,7 kuni 6,6 soojakraadi, paljuaastane keskmine on olnud -4,6 kuni +0,3 kraadi. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 6. detsembril Valgas 11,9 soojakraadu ning miinimumiks 19. detsembril Jõgeval 15,2 külmakraadi.
Väikseimaks kuu sademete summaks mõõdeti Vilsandil 24, suurimaks Valgas 68 millimeetrit, paljuaastane keskmine on 37 kuni 66 millimeetrit. Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 17. detsembril Valgas 15 millimeetrit.
Päikest paistis kuu jooksul kõige enam ehk 42 tundi Pärnus, kõige vähem ehk 24 tundi Võrus, paljuaastane keskmine 16 kuni 26 tundi.

Tanklast varastati 1500 liitrit diiselkütust
Ajavahemikul 22. - 29.detsembrini on sisse murtud Puurmani vallas Saduküla külas asuva firma tanklasse, kust on varastatud 1500 liitrit diiselkütust.
Vargusega tekitatud kahju on 19 500 krooni, teatas Jõgeva politseijaoskonna pressiesindaja Klaire Ründva.
Ründva sõnul oli tegemist töötava tanklaga, mille territoorium oli piiratud aiaga, mis oli varguse käigus lõhutud.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

Jõustub uus metsaseadus
Peamised sihtrühmad, keda seadus mõjutab, on metsaomanikud ja metsa majandajad, samuti neile teenust pakkuvad ettevõtjad.
"Üks suuremaid muudatusi hõlmab erametsaomanikele mõeldud toetusi," ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler Olav Etverk. "Näiteks üks võimalikest toetustes on mõeldud vääriselupaikade säilitamiseks, millega riik erametsandusele kaasa aitab." Endiselt peab omanik vääriselupaikade kaitseks lepingu sõlmima, millele lisandub nüüd aga kinnisasja koormamine isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. Selliselt tagab riik vääriselupaiga säilimise ka metsaomanike vahetusel.
Uue seaduse järgselt peab metsamajandamiskava saamiseks initsiatiivi näitama erametsaomanik. "Kui kinnisasjal asuva metsa pindala ületab 2 ha ja erametsaomanik soovib oma metsa majandada, tuleb tal pöörduda vastavat tegevusluba omava metsakorraldusettevõtte poole, kes koostab koostöös omanikuga metsamajandamiskava," selgitas Etverk. Ta lisas, et kui metsamajandamiskava koostaja toob metsaomanikule kava, peab selle alusel saama koheselt ka metsateatist esitada, sest vastavalt uuele metsaseadusele peab vajalike kooskõlastuste ja ka metsamajandamiskava kehtestamise eest hoolitsema kava koostaja.

Lapsed tungisid Taani saatkonna territooriumile
Julgestuspolitsei pidas kinni lapsed, kes tungisid Taani saatkonna territooriumile, kirjutab SL Õhtuleht.
Eelmisel kolmapäeval ronis neli last Tallinnas üle Taani saatkonna aia ja julgestuspolitsei pidas nad kinni. "Politseinikud vestlesid lastega ning nad saadeti koju," rääkis julgestuspolitsei infojuht Martin Luige SL Õhtulehele. Lastele selgitati, et võõrale territooriumile ei ole lubatud ronida. Väärteomenetlust politsei nende suhtes ei alustanud.
Mullu mais pidasid julgestuspolitseinikud kinni kolm noormeest, kes loata sisenesid Kadriorus presidendi lossi aeda. Nende suhtes alustas politsei kriminaalmenetluse.

Lääne-Virumaal hukkus korteripõlengus inimene
Sõmeru vallas hukkus täna tulekahjus üks inimene, kannatada sai üks ning peavarjuta jäid neli inimest.
Täna öösel kell 0.22 sai häirekeskus teate tulekahju kohta Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Ussimäe külas Pagusool, kus põles neljatoalises korteris üks tuba.
Sündmuskohale sõitsid kolm päästeautot Rakvere keskkomandost, operatiivkorrapidaja ja Rakvere kiirabi. Koheselt alustati suitsusukeldumisega.
Kell 00.40 leiti põlevast korterist tulekahjus hukkunud meesterahva surnukeha, üks kannatanu viidi Rakvere haiglasse, neli inimest jäid peavarjuta.
Põlengus hävis täielikult ühe toa sisustus, ülejäänud osas sai korter veekahjustusi.
Tulekahju likvideeriti kella 1.49-ks.
Tulekahju tekke põhjused on uurimisel. Päästetööde juhi esialgsel hinnangul oli tegemist hooletu ümberkäimisega lahtise tulega.

Kohus karistas punasamba rüvetajaid
Valga kohus karistas tingimisi vangistusega kahte meest, kes lõhkusid Pukas punasõdalaste mälestusmärki, kirjutab SL Õhtuleht.
Mullu 13. augustil avastati, et Valgamaal Puka alevikus punasõdalaste matmispaigas on lõhutud kaks langenute nimedega plaati. Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Küllike Taitsi sõnul tehti uurimisega kindlaks, et nimeplaadid pöörasid ümber ja lõhkusid 12. augusti õhtul kaks purjus meest - Ahti (33) ja Janek (31). Asja arutanud Tartu maakohtu Valga kohtumaja mõistis mehed kokkuleppemenetluses süüdi surnu mälestuse teotamises ja karistas neid tingimisi vangistusega.

Pärnumaal hukkus tiiki sõitnud auto all mees
Pärnumaal Halinga vallas leiti esmaspäeval tiiki sõitnud auto alt mehe surnukeha.
Õnnetus juhtus 1. jaanuaril kella 9.13 ajal Pärnu maakonnas Halinga vallas Valgu- Libatse tee 19. kilomeetril, kus sõiduauto Suzuki Vitara oli sõitnud teelt välja läheduses olevasse tiiki.
Keskkriminaalpolitsei korrapidaja teatel leiti auto alt surnuna 1953. aastal sündinud Jaan. Päästeameti teatel oli tegemist jalakäijaga.
Õnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Maanteed on valdavalt vihmamärjad
Varahommikul enne kella kuut olid põhi- ja suuremad tugimaanteed valdavalt vihmamärjad, teatas maanteeinfokeskus.
Kesk-Eestis oli sadu paiguti tugev, Lääne-Eestis sadas uduvihma ja Pärnu maakonnas puhus lisaks vihmale ka tugev tuul. Nähtavus sajus oli halb, Jõgevamaal piiras nähtavust ka kerge udu.
Teepinna temperatuuri mõõdeti +1,7 kraadist Ida-Virumaal +3,4 kraadini Lääne maakonnas.

Siffi ja linnavalitsuse tüli jätkub
Endel Siffile kuuluv OÜ Primos Kinnisvara vaidlustas kohtus osaliselt Tallinna linnavolikogu otsused.
OÜ Primos Kinnisvara vaidlustas otsuse, millega korrastati üürisuhteid Sepa ja Liini tänaval elavate üürnikega ning linnavolikogu otsuse, mis puudutab detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguste üleandmist enampakkumise võitjale ning selle ülesande täitmata jätmise eest leppetrahvi tasumist.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei ole Primos ilmselt enam nõus detailplaneeringu koostamise kohustuse täitmisega ja leiab, et üldplaneering seda ei võimalda. "Linn sellega kindlasti ei nõustu ja leiab, et vastuolu linna üldplaneeringuga puudub," ütles abilinnapea Taavi Aas. "Meile tundub, et tegemist on otsitud põhjusega. Tallinna linn on seisukohal, et hoonestusõiguse seadmist käsitlev linnavolikogu otsus on igal juhul kõigis punktides täidetav."

Kunderi tänav Tallinnas on liikluseks taas avatud
Täna kella 12.10 ajal teatatud põlengu tõttu liikluseks suletud Kunderi tänav on taas avatud.
Ühesuunaline Kunderi tänav avati liikluseks kella 13.45 ajal.

USA keskosas valitseb lumekaos
USA keskosa osariike tabas lumekaos: maha sadas meetrijagu lund ning hangedesse kadunud inimesi ja kariloomi otsitakse ka lennukite abiga.
Reedel sadas USA keskosa osariikidesse maha 90 sentimeetri paksune lumekiht ning tuisust aetud hanged on kohati kuni 3 meetri kõrgused, vahendab BBC.
Päästetööd mitmetes osariikides on täies hoos ja Colorado ning Kansase osariikides otsivad ka lennukid lumekaosesse kadunud inimesi ja hüljatud kariloomi.
Möödunud nädalal alanud torm on praeguseks nõudnud juba 12 inimelu.
Kansase ja New Mexico osariikides on välja kuulutatud eriolukord.
Denveri peamises lennujaamas jäid ära sajad lennud ja Kansase osariigist läbi jooksev osariikidevaheline maantee oli suletud terve esmaspäeva ning paljud teed on ka täna veel lumme maetud.

Indoneesia eitab üleeile allakukkunud lennuki leidmist
Indoneesia ametnikud teatasid vabandades, et varem uudistele edastatud info lennuki leidmisest oli ekslik, samuti olid väärad andmed 12 reisija pääsemisest.
Varem teatati, et 102 inimesega allakukkunud lennuk leiti Sulawesi saarelt, kuid tegelikult see siiski nii ei ole ja lennukit pole siiani leitud, kirjutab Reuters.
Ametnikud väitsid, et Adam Airi Boeing 737-ga toimunudõnnetuses oli ka 12 ellujäänut, kuid ka see info ei vasta tõele.
Lennuki otsinguid jätkatakse.

Uuring: ülemused ei märka töötajate teeneid
Ühendriikides avalikustati sotsioloogiliste uuringute tulemused alluva ja ülemuse suhetest.
Viimaste USA-s läbiviidud sotsioloogiliste uuringute kohaselt on umbes 37% töötajatest veendunud, et juhtkond ei märka kuidagi nende teeneid.
31% küsitletutest kaebab ülemuse tähelepanu puudumise üle, vahendab Eho Moskvõ.
23% töötajatest on aga seisukohal, et juhtkond laseb oma vigade eest teistel vastutada.

Time: Putin soovib Valgevenet annekteerida
Ajakiri Time on seisukohal, et gaasisõda Valgevenega peidab endas kavalamaid motiive kui lihtsalt kasu ahnitsemine.
Ajakiri on veendunud, et tegemist on Venemaa president Vladimir Putini Valgevene annekteerimise plaani osaga, vahendab inopressa.
Eksperdid on arvamusel, et Venemaa president Vladimir Putin kasutab gaasihinna suurendamist selleks, et sundida Valgevene president Aleksandr Lukošenkot tunnistama rublat ainsaks Valgevene käiberahaks. Lisaks kavatseb Kreml viia lõpule Valgevene formaalset ühinemist Venemaaga.
Samas rõhutab ajakiri, et Valgevene annekteerimine võimaldaks Putinil saada seaduslikult uue ühendatud riikigi presidendiks ilma põhiseadust muutmata ja rikkumata.
Artikkel ilmus enne Venemaa ja Valgevene gaasihinnakonflikti lahendamist.

Britid ei luba enam 16-aastastel suitsu osta
Selle aasta oktoobrist alates tõstavad britid tubakatoodete ostmiseks vajalikku vanust, seni said sigarette soetada vähemalt 16-aastased inglased, kuid uue seaduse järgi peab ostmiseks olema 18 aastane.
Suitsuostmise vanusepiiri tõstmine käib käsikäes teise tervisekaitse eesmärki teeniva piiranguga, kirjutab BBC. Inglismaal ja Wales'is keelatakse sel aastal suitsetamine kõigis avalikes kohtades ja ka töökohtades.
Umbes 9% 11-15 aastastest brittidest suitsetavad ja sigarettide ostmise vanusepiirangu tõstmisega loodab valitsus seda protsenti vähendada.
Eksperdid hoiatavad siiski, et üksnes vanusepiirangu tõstmisest suitsetajate arvu vähendamiseks ei piisa.

Prantslased valivad presidendikandidaati
Prantsusmaa valitsev konservatiivne erakond alustas parteisisest presidendikandidaadi valimist, ainus pretendent on parteiliider ja siseminister Nicolas Sarcozy.
Praegu Prantsusmaad valitsev konservatiivne UMP-partei (Union pour un Mouvement Populaire) alustas oma presidendikandidaadi valimist, kirjutab BBC. Nimekirjas on ainult üks nimi - partei liider siseminister Nicolas Sarkozy ja seega on tema presidendikandidaadiks kinnitamine samahästi kui kindel.
Parteisisene hääletus toimub internetis, valimisõigus on 327 000-l UMP-liikmel.
Prantsusmaa president Jacques Chirac ei ole välistanud, et ta ei kandideeri presidendiks parteitu kandidaadina.
Kõigil presidendiks ihkajatel on 16. märtsini aega koguda valitud esindajatelt 500 allkirja. Allkirjade saamise järel tuleb end valimistele osalema registreerida ja siis saabki kandidaat osaleda presidendivalimiste esimeses voorus, mis toimub aprillis.

Inglismaal pures koer lapse surnuks
Suurbritannias pures uusaastaööl 5-aastase lapse surnuks lapse enda onule kuuluv pitbullterjer, last kaitsma rutanud vanaema sai tõsiseid vigastusi.
Viieaastane Ellie Lawrenson oli uusaastaööl oma vanaema hoida ja 1. jaanuari varahommikul appi kutsutud politsei ta vanaema maja elutoast suremas, kirjutab BBC. Koer oli last kaelast ja peast purenud ning vigatsused olid sedavõrd tõsised, et laps suri. Koer ründas ka Ellie'le appi tõtanud vanaema ja naine sai pureda õlast ning käest. Vanaema viibib praegu haiglaravil, kuid tema elu ei ole ohus. Vanaproual õnnestus siiski koer (majast) välja tõrjuda. Praeguseks on Ellie't purenud koer hukatud.
Suurbritannia seadused liigitavad mõned koeratõud ohtlikeks ja see tähendab, et nende koerte rünnakute korral saab omaniku kriminaalvastutusele võtta. Pitbullterjerid kuuluvad ohtlikeks nimetatud tõugude hulka.

London Times: noored mehed on roolis kõige hullemad
London Times püüab leida lahendust probleemile, et statistiliselt on teedel kõige ohtlikumad alla 25 aastased meessoost autojuhid. Ajaleht küsib: kas tuleks karmistada autokooli nõudeid või mitte lubada neile kaassõitjaid?
Tänase London Times'i üks juhtkirjadest nendib, et Suurbritannia statistika näitab, et kõige enam seavad maanteedel ennast ja teisi ohtu noored meessoost roolikeerajad. Alates 25. eluaastast muutuvad noored mehed sama ohtlikeks/ohututeks kui teised autojuhid. Niisiis tuleks muuta seda, kuidas noored inimesed rooli taha pääsevad.
Ajaleht vaagib erinevaid võimalusi: kas tuleks autokoolis kohustuslike sõidutundide arvu suurendada või autokool keskkooli tunniplaani suruda või hoopis kohustada noort juhti sõitma oskajama inimesega koos. Ükski variant ei sobi õieti - üks variant muudaks autokooli liiga kalliks, teine ei mahuks ajaliselt plaani.
Times pakub välja, et esmalt tuleks vaadata teiste riikide autokoolituspraktikat: mõnes riigis on autokool nii karm, et esimesel eksamikorral läbi kukkumine on normiks - kas teha Inglismaal ka nii? Või siis keelata noortel autojuhtidel sõitmine pärast pimedat? Või mitte lubada kaassõitjaid?

Iraak otsib Saddami poomisel viibinud vangivalvureid
Iraagi võimud uurivad Saddam Husseini poomisel viibinud vangivalvureid
Skandaali põhjuseks sai ühe vangivalvuri mobiiltelefoniga filmitud video, teatas Eho Moskvõ.
Lisaks ametlikule videole levitati 31.detsembril pärast Husseini matust eespool nimetatud amatöörfilmi, mis vihastas sunniite. Salvestusest kuuleb, kuidas vangivalvurid solvavad Saddami skandeerides "Mine põrgusse" ja hüüdes šiiitide liidri Moqtada as-Sadri nime.
Peaministri nõunik Sami al-Askari reageeris sellele kohe ja väitis, et vangla töötajaid tuleb karistada.
Husseini surmanuhtluse ametlik videosalvestis, mida pidevalt eetris edastati, tõi Pakistanis kaasa tragöödia. Seal poos ennast üles 9-aastane poiss, kes tahtis imiteerida Iraagi eksjuhi surmanuhtlust.

Iraagis hukkus 2006. aastal üle 16 tuhande inimese
Eelmise aasta jooksul hukkus Iraagis vägivallaaktide tagajärjel 16 273 inimest.
Iraagi valitsuse andmete kohaselt on hukkunute seas 14 298 tsiviilisikut, 1 348 politseinikku ja 627 sõjaväelast, teatas lenta.ru viitega AP-le.
ÜRO andmetel hukub Iraagis vägivallaaktides päeviti keskmiselt 100 inimest, mille kohaselt on hukkunute arv Iraagi valitsuse esitatust kaks korda suurem.
Varem teatati, et 2006 aastal hukkus Iraagis 111 USA sõjaväelast. Viimane sõdur tapeti 28 detsembril ning sellega tõusus Iraagis hukkunud USA sõdurite arv kolme tuhandeni.

Rootsis on elektrita 14 000 kodu
Rootsi uusaastatormi tipphetkel puhus tuul orkaani- kiirusega ja elektrita oli 33 000 majapidamist, kuid nüüdseks on torm vaibunud ning vooluta on veel 14 000 kodu.
Rootsis on uusaastatorm peaaegu möödas, kuid täna varahommikul oli Lõuna-Rootsis ilma elektrivooluta veel 14 000 majapidamist, kirjutab Expressen. Eile oli ilma vooluta 33 000 kodu kuid vooluvarustuse taastamise kallal töötas öö läbi 300 elektrikku ja täna on juba olukord märksa parem.
Kõige hullem oli torm Rootsi lõunarannikul, näiteks Blekinge maakonnas puhus tuul kohati orkaanikiirusega 33 m/s.
Mitmeks tunniks katkes liiklus ka Rootsit ja Taanit ühendaval Öresundi sillal, kuid praeguseks on sild jälle töös.
Tugev tuul lennutas ära tükke paljudelt katustelt ja viis ära kaks kaldale tõmmatud paati. Tormi tõttu jäid ära ka mitmed üritused ja kontserdid ning suleti ka üks kino. Nimelt hakkas ühe Malmö kino katuselt tükke alla kukkuma ja seega jäeti külastajate ohutuse huvides ära kõik õhtused seansid.

Bush kavatseb Iraaki täiendavad jõud saata
USA president George Bush kavatseb lähipäevadel avalikustada Iraagi sõja uue strateegia, mille kohaselt saadetakse Iraaki rohkem sõjaväelasi.
Uue kontingendi vahetud ülesanded ei ole veel teada, kuid tõenäoliselt keskendub USA sõjavägi rohkem sisejulgeoleku tagamisele, kui Iraagi sõdurite ettevalmistamisele, teatas BBC.
Uue strateegia vajadus on tingitud statistikast, mille kohaselt hukkub Iraagis kuni tuhat elanikku kuus.

Rootsis hakatakse tormikahjustusi likvideerima
Torm jättis Lõuna-Rootsis üle 30 000 majapidamise elektrita, teedele on langenud murdunud puud.
Ööl vastu teisipäeva oli elektrita 15 000 majapidamist, kirjutab Helsingin Sanomat. Elekter loodetakse taastada tänase päeva jooksul.
Tuule kiiruseks mõõdeti kohati üle 30 meetri sekundis. Rootsis esmaspäeval antud võimalikest kõrgeima tormihoiatuse taset alandati õhtupoolikul paari pügala võrra.
Taanis evakueeriti varisemisohu tõttu kahest Kopenhaageni kesklinnas asunud kõrghoonest inimesed, kuid tuule vaibudes pääsesid inimesed oma kodudesse tagasi.

Indoneesias hukkus lennuõnnetuses 90 inimest
Esmaspäeval kadunuks jäänud Indoneesia reisilennuki vrakk leiti Sulawesi saare mägipiirkonnast, hukkus 102 inimesest elusana leiti 12.
Lennufirma Adam Air lennukiga Boeing 737-400, mis oli siseriiklikul lennul, kaotati kontakt esmaspäeval tund enne plaanikohast maandumisaega, kirjutab BBC.
Hetkel on veel selgusetu, miks lennuk täpselt alla kukkuks. Hetk enne ühenduse kadumist sattus lennuk rasketesse ilmastikuoludesse.

JSC Ogres Komercbanka kaotas litsentsi
Läti finants- ja kapitalituru komisjon on otsustanud ära võtta Lätis asuvale JSC Ogres Komercbankale antud litsentsi.
Komisjon esitas ühtlasi taotluse Riia ringkonnakohtule panga likvideerimiseks, teatas SEB Eesti Ühispank.

Merko müüs osaluse Rannamõisa OÜ-s
AS Merko Ehitus müüs oma 100%-lise osaluse äriühingus OÜ Rannamõisa
Ettevõte võõrandati tulu teenimise eesmärgil, tehingu tulemusena teenis AS Merko Ehitus 23,75 miljonit krooni erakorralist kasumit, teatas Merko Ehitus börsile.
OÜ Rannamõisa Kinnisvara asutati 2000. aastal ning ettevõtte põhitegevuseks on kinnisvara arendus. Käesoleval hetkel ei toimu ettevõttes olulist majandustegevust. Ettevõte omab 10 947 m² suurust kinnistut aadressil Rannamõisa tee 4a, mille turuhind on ekperthinnangu kohaselt 33 miljonit krooni.
Osa müügihinna arvutamisel lähtuti kinnistu hinnast, millele liideti ettevõtte käibevara maksumus ning lahutati ettevõtte kohustused. Lisaks kohustub ostja sõlmitud müügilepingu kohaselt tellima kinnistu hoonestamiseks vajaliku ehitusteenuse AS-lt Merko Ehitus.

Bussifirmad investeerivad algaval aastal sadu miljoneid kroone
Bussifirmad plaanivad algaval aastal uuendada bussiparke sadade miljonite kroonide eest.
Eestis kümne maakonna ning Tartu ja Pärnu linna bussiliine teenindav GoBus kavatseb alanud aastal investeerida uute busside soetamisse 150 miljonit krooni, bussiliine opereeriv ATKO Grupp on teatanud plaanist investeerida tänavu bussidesse 100 miljonit krooni, TAK plaanib kahe aasta jooksul osta busse koguhinnaga üle 200 miljoni krooni.
GoBus uuendas bussiparki ka kogu möödunud aasta vältel. Selle aasta esimesel päeval vahetas firma aga välja kogu GoBus Valga bussipargi ning Valgamaast sai eesti esimene maakond, kus reisijaid teenindavad vaid uued bussid, teatas GoBus.
"Kokku saab AS-i GoBus Valga regioon kasutada 19 uut bussi," ütles GoBusi juhatuse esimees Aivo Pärn. "Kümme neist on tuliuued Tšehhis toodetud SOR-tüüpi bussid, kõigi õlejäänud busside vanus on alla ühe aasta."

Kesko koondab 40 töökohta
Soome kaubanduskontsern Kesko koondas Kesko Agros 40 töötajat.
Tegemist on esimese etapiga, kuna kulude kokkuhoiu nimel plaanib ettevõtte Kesko Agros koondada kuni 320 Soome töötajat, teatas agentuur STT.
Kesko Agro tegevjuhi Seppo Hämäläineni sõnul kestavad läbirääkimised kuni veebruari lõpuni.
Kesko Agro filiaalid tegutsevad ka Baltimaades.

The Banker valis Aivar Sõerdi aasta rahandusministriks
Financial Timesi gruppi kuuluv ajakiri The Banker valis Aivar Sõerdi 2007. aasta rahandusministriks.
Ajakirja esindaja sõnul avaldasid The Bankeri toimetusele muljet Eesti majandusalased saavutused ja ennekõike planeeritud ülejäägiga eelarve.
Aivar Sõerd ütles Global Finance Minister of the Year tiitlit kommenteerides, et eeskätt on see tunnustus Eesti tugevale majandusele ja mõistlikule eelarvepoliitikale.
"Kuulume Euroopa Liidu lõige dünaamilisemasse regiooni. Eesti riigi eelarveülejääk on üks EL-i suuremaid ning tugev eelarvepositsioon võimaldab kasvatada reserve ja vähendada välisvõlga. Valitsusvõlg on kahanenud 4,5 protsendini SKP-st, mis on Euroopa Liidu madalaim, ning see väheneb 2007. aasta jooksul keskvalitsuse osas peaaegu pooleni praegusest jäägist. Ka Euroopa Komisjon on hinnanud Eesti rahandust üheks tugevamaks Euroopa Liidus. Järgmise aasta eelarve kontekstis on oluline märkida, et vaatamata valimiste lähenemisele oleme suutnud kulutusi ohjeldada," ütles Aivar Sõerd.

Jõustunud seadus kärbib tulumaksusoodustuse saajaid
Alates uuest aastast saavad tulumaksusoodustust taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes tegutsevad avalikes huvides.
Üldjuhul seisneb see teatud ise mittetoimetulevate sihtrühmade toetamises, pakkudes näiteks kaupu ning teenuseid peamiselt tasuta või toetades neid isikuid muul viisil, teatas maksu- ja tolliamet. Ühingud, kes tegutsevad kitsa ringi isikute huvides, maksusoodustuste saajate nimekirja enam ei kanta.
Maksu- ja tolliametis vaadatakse läbi ka juba nimekirjas olevate ühingute vastavus uutele muudetud nõuetele. Kui ühing ei vasta neile nõuetele selle aasta 1. juuliks, siis lülitatakse ühing alates järgmise aasta 1. juulist nimekirjast välja.
Muutusid ka nimekirja kandmise taotluse esitamise tähtajad ja taotluse vorm TMIN. Taotlusi nimekirja kandmiseks alates 1. juulist võetakse vastu maksu- ja tolliameti piirkondlikes keskustes kuni 1. veebruarini senise 1. mai asemel.

Käibele tulevad uued 2- ja 10-kroonised rahatähed
Eesti Pank laseb jaanuaris ringlusesse uue seeria 2- ja 10-krooniseid rahatähti.
Uue väljalaske rahatähtedel on muutunud mõned turvaelemendid.
Eesti Pank tutvustab uusi rahatähti homme Eesti Panga muuseumis, teatas Eesti Pank.

Ülehomsest käivitub energiakaubandus Estlinki merekaabli kaudu
Energiakaubandus Balti riike ning Põhjamaid ühendava Estlinki merekaabli kaudu käivitub alates neljapäevast.
Täna andis Estlinki merekaabli ehitanud ABB valminud projekti ametlikult üle Balti riikide ja Soome energiafirmadele. Rohkem kui kuu aega väldanud läbirääkimiste järel saavutasid Nordic Energy Link aktsionärid ja Šveitsi-Rootsi kontsern ABB kokkuleppe kaabli üleandmise ja käiku laskmise tingimustes, teatas Eesti Energia.
"Läbirääkimised enne kaabli käiku andmist olid tingitud asjaolust, et Estlink võetakse esimestel kuudel käiku ajutise lahendusega ja sellist olukorda olemasolev leping ei sätestanud," selgitas Nordic Energy Linki juhataja Indrek Aarna. Ta täiendas, et enne kaabliprojekti valmimist ilmnes ABB-l seadmete testimisel tõrkeid, mille ehitaja on tänaseks kõrvaldanud ajutise lahendusega.

Arnika juht: oleme majanduse peegelpilt
Oleme majanduse peegelpilt. Meie tulud kasvavad nii, kuidas majandus kasvab, ütles Ilutulestiku Keskus Arnika juht Eduard Tani.
"Meie tegevusalaks on meelelahutus. Kui rahvas tahab tsirkust ja leiba, siis meie pakume tsirkust. Kui rahval hakkab raha leiva kõrvalt üle jääma, siis läheb ka meil paremini," ütles Tani.
Täpsemad käibenumbrid, mis puudutavad jõule ja aastavahetust, selguvad tema sõnul alles jaanuari teises pooles. Tegemist ei olnud eelmise aastaga võrreldes kindlasti mitte kahekordse käibekasvuga, tõdes Tani Eesti Päevaleht Online'ile.
Kõige enam osteti Tani sõnul mitut lasku sisaldavaid ilutulestiku patareisid. Osteti just suuremaid patareisid, mis esmapilgul tunduvad kallimad. "Inimesed on aru saanud, et kahe asemel on otstarbekam osta üks," ütles Tani.

Tallinn soovib krediidireitingut uuendada
Homsel Tallinna linnavalitsuse istungil on kavas kiita heaks MOODY'S Investors Service Ltd ja Tallinna linna vaheline reitingulepingu projekt.
Linnapea Jüri Ratase sõnul tuleb Tallinnale 2003. aastal reitinguagentuuri Moody's poolt antud finantsreiting linna reaalse finantsolukorraga vastavusse viia. "Eesti riigi majandus on kasvanud kiires tempos, mis on avaldanud positiivset mõju ka linna arengule. Kasvanud on elanike arv, tõusnud on keskmine palk, suurenenud on investeeringud, hoogustunud on elamuehitus - linn on atraktiivne nii turistidele, ettevõtetele kui ka elanikele," ütles linnapea Tallinna pressiteenistuse vahendusel.
Tallinna linna finantsdirektori Katrin Kendra sõnul tuleb krediidireitingut uuendada enne 2007. aasta eelarvelaenu võtmist. Maailmas on ainult kolm laialdaselt aktsepteeritud reitinguagentuuri: Moody's, Fitch ja Standard & Poor's. Tallinna linnakantselei finantsteenistus pidas läbirääkimisi kõigi kolme pakkujaga. Finantsriskide juhtimise komisjoni ettepanekul valiti parimaks pakkumiseks reitinguagentuur Moody's poolt üheks aastaks tehtud pakkumine, kes küsib aastatasuks 12 000 eurot ehk 187 759 krooni.

Tallinn algatab Paekalda tänava pikenduse detailplaneeringu
Tallinna linnavalitsus algatab Paekalda tänava pikenduse detailplaneeringu koostamise, millega saab planeeritav Paekalda elurajoon vajaliku juurdepääsutee.
Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Paevälja asumis Narva maantee ja Maarjamäe paekalda vahelisel alal. Detailplaneeringuga on Narva maanteelt ette nähtud juurdepääs uuele elurajoonile, kuid planeeringus ei ole käsitletud juurdepääsuks vajaliku tänava rajamiseks moodustatavaid maaüksusi. Juurdepääsu rajamiseks on vajalik jagada Narva mnt 129a kinnistu ning moodustada lisaks üks transpordimaa sihtotstarbega maaüksus riigimaast.
Detailplaneeringu koosseisus tuleb maakorralduslikult käsitleda kogu Narva mnt 129a kinnistut pindalaga 173 938 m2 ja anda kinnistu jagamise skeem. Planeeritavast transpordimaast ülejäävate maatükkide sihtotstarvet ei ole kavas muuta ja see jääb sotsiaalmaaks.

Põlvas sõidavad linnavahel ringi tuliuued liinibussid
Eile Põlvamaa bussiliinide teenindamist alustanud ATKO Grupp investeeris eelmisel aastal busside uuendusse 53 miljonit krooni ning kavandab tänavu investeerida veel 100 miljonit krooni.
ATKO Grupi nõukogu esimees Arvo Sarapuu kinnitas, et kuigi sõlmitud leping nõuab busside keskmiseks vanuseks 2,1 aastat, on Põlvamaa ainuke maakond Eestis, kus reisijad sõidavad valdavalt uute bussidega. Vaid varubussid on mõne aasta vanused. Kuna senine vedaja GoBus teenindas seni reisijaid keskmiselt 16,4 aastaste bussidega, on reisijate jaoks edasiminek märgatav.
Sarapuu sõnul on ATKO Grupi teenindada nüüdsest bussiliine üheksas maakonnas. Lisaks eilsest lisandunud Põlvamaale on ettevõttel tööd Järvamaal, Harjumaal, Raplamaal, Jõgevamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Valgamaal ja Saaremaal.
Sel aastal investeeritav raha läheb esmajoones Harju- ja Järvamaa bussipargi uuendusse. Samuti plaanitakse Pärnu linnaliinide teenindamiseks korraldataval riigihankel osaleda juba tuliuute bussidega.

Lõuna-Eestisse tuleb külmikute käitlemistehas
Soome üks suurimaid elektroonikajäätmete ümbertöötlejaid Cool-Finland rajab koostöös Eesti Elektroonikaromuga Lõuna-Eestisse külmikute käitlemistehase.
Eesti suurim elektroonikajäätmete kogumise ja taaskasutamisega tegelev MTÜ Eesti Elektroonikaromu sõlmis viieaastase koostöölepingu Soome ühe suurima elektroonikajäätmete ümbertöötlejaga Cool-Finland OY, mille alusel hakkab Eesti suurim elektroonikajäätmete koguja Eesti Elektroonikaromu Eestist kokkukogutud vanu külmikuid saatma Soome ümbertöötlemiseks.
"Lisaks senisele Cool-Finlandi heale koostööle Eesti Elektroonikaromuga, on Cool-Finland OY kaalumas äriprojekti arendamist, mille kohaselt rajatakse lähitulevikus Lõuna-Eestisse tehas, mis hakkaks käitlema Eestist ja Lätist kokkukogutud külmikuid," MTÜ Eesti Elektroonikaromu juhatuse esimees Aivo Kangus. "Tehase rajamine on võimalik tänu meie hallatavale kogumisvõrgule ning Läti külmikute lisanduvale käitlemisele, mis annaks tehase rakendamiseks vajaliku mastaabisäästu."

Tallinna Tehnikaülikooli juurde kerkib üliõpilaslinnak
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) territooriumile kerkib mitmefunktsionaalselt toimiv linnak, kus paiknevad õppehooned ja ühiselamud. Laienduse saab olemasolev peahoone.
Linnavalitsuse algatatud planeeringuosa lahendusega on 34,9 ha suurusele planeeringualale kavandatud 18 krunti ja 4 ajutist krunti, teatas Tallinna pressiteenistus.
"Juba praegu asuvad seal omavahel edukalt koostööd tegevad Tallinna Tehnikaülikooli instituudid, sadakond peamiselt peenelektroonika ja IT valdkonnas tegutsevat ettevõtet," Tallinna abilinnapea Kalev Kallo.
Kuna osa planeeritavast alast ulatub linnaehituslikult oluliste kaugvaadete tsooni Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee suundadelt, siis peavad planeeritava maa-ala lahendusprintsiibid lähtuma Mustamäe linnaosa üldplaneeringu linnaruumi väärtuste skeemist. Mustamäe linnaosa üldplaneeringu järgi tuleb detailplaneeringu koostamisel planeeritaval alal tagada hoonete ümber heakorrastatud haljasalade rajamine ja olemasolevate parkide säilitamine.

Hiiumaale ja Muhumaale tuleb kümnendiku jagu rohkem parvlaevareise
Alanud aastal tellib riik viimastest aastatest kümnendiku jagu rohkem parvlaevareise mandrilt Hiiumaale ja Muhumaale.
OÜ Väinamere Liinidega aasta lõpus sõlmitud lepingu järgi tellib riik tänavu Rohuküla-Heltermaa liinil 4817 reisi ning Kuivastu-Virtsu liinil 11 000 reisi. See teeb vastavalt 437 ja 1256 reisi rohkem kui viimastel aastatel.
"Riigi tellimus suureneb võrreldes varasemate aastatega hüppeliselt," lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialist Martin Rakov. "Kahtlemata on maavalitsuste sooviks tagada veel tihedam ühendus erinevatel suundadel, kuid nüüd kokku lepitu on kompromiss soovide ja riigi majanduslike võimaluste vahel."
Enim lisandub reise suvehooajal, mil järjekorrad kipuvad kõige kergemini tekkima. Kui kõik soovijad ikkagi korralistele reisidele ei peaks mahtuma, teevad laevad lisareise.

Sloveenia astus rahaliitu
Sloveenia astus uuest aastast Euroopa majandus- ja rahaliitu, olles kolmeteistkümnes ühisraha kasutusele võtnud Euroopa Liidu (EL) liikmesriik ja esimene liituja uute riikide seas.
Euro kasutuselevõtu tulemusel on Sloveenia keskpangast (Banka Slovenije) saanud eurosüsteemi täisliige, kellel on võrdsed õigused ja kohustused ülejäänud 12 EL-i liikmesriigiga, kus käibib ühisraha, teatas Eesti Pank.
Eurosüsteemi vastaspooled Sloveenias saavad eurosüsteemi põhilistes refinantseerimisoperatsioonides esmakordselt osaleda 3. jaanuaril 2007. a.
2004. aasta 1. mail astus EL-i kümme uut riiki, sh Eesti. Nende seas on Sloveenia esimene rahaliiduga liituja.

Rumeenial ja Bulgaarial puudub õigus eurost keelduda
Erinevalt Taanist ja Suurbritanniast pole 1. jaanuaril Euroopa Liiduga (EL) ühinenud Bulgaarial ja Rumeenial õigust ühisrahast loobuda.
Uued liikmesriigid ei võta eurot kasutusele kohe, vaid alles pärast Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud nõuete täitmist, teatas Eesti Pank.
Nii Euroopa Keskpanga (EKP) kui ka Euroopa Komisjon koostavad lähenemisaruanded kas iga kahe aasta järel või sellise liikmesriigi taotlusel, mille suhtes on kehtestatud erand. Nende aruannete alusel otsustab EL-i Nõukogu, kas asjaomane liikmesriik on täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused.

Elcoteq otsib uut juhti
Elcoteqi peakorter otsib kontserni Tallinna tehasele uut juhti, kes võib tulla Soomest.
Elcoteqi Tallinna tehase peadirektori Risto Gaggli tööleping lõpeb sel suvel. Elcoteq Tallinna kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts ütles aripaev.ee-le, et Risto Gaggli lahkumise põhjuseks on ametikõrgendus.
"Gaggl on alates suvest Elcoteqi Euroopa tehaste juht. Lisaks Tallinnale on Gaggli vastutusalas veel tehased Saksamaal, Soomes, Ungaris ja Venemaal," rääkis Pauts.

Kambura: K-kohuke toetab meie Kohukese brändi
Nädal aega Säästumarketis hinnaga 2.20 müügil olnud K-kohuke oli AS Kohuke Eesti müügijuhi Jüri Kambura sõnul vaid Säästumarketi sooduskampaania, mida kauplusekett erinevatele toodetele pidevalt korraldab.
Küsimusele, et kas K-kohukesel on perioodil enne valimisi veel tulemas taolisi kampaaniaid, vastas Kambura esmalt: "Ma ei saa aru, miks K-kohukest valimistega seostatakse."
"K-kohuke loodi selleks, et Kohukese brändile tähelepanu pöörata ja see on õnnestunud," ütles Kambura. 2005. ja 2006. aasta tulemusi võrreldes kasvas Kohukese brändi kandvate toodete müük 22 protsenti.
Kambura sõnul on hetkel lahtisi otsi ning pakkumisi on tema sõnul tehtud. "Konkurents on suur, kuid me pöörame tähelepanu rohkem kvaliteedile ning ei saa igasuguste hinnapakkumistega alati nõus olla." Näiteks VP Market müüb kohukesi madalama hinnaga kui 2.20 krooni ehk hinnaga 1.90 krooni.

Vanemuine etendab Estonias "Pähklipurejat" 
Vanemuise teater etendab 4. ja 5. jaanuaril Tallinnas Rahvusooperis Estonia Tšaikovski balletti "Pähklipureja".
Vanemuise teater etendab 4. ja 5. jaanuaril Tallinnas Rahvusooperis Estonia Tšaikovski balletti "Pähklipureja".
Efektsete dekoratsioonide ning kireva valguskujundusega lasteballeti lavastas Pär Isberg Rootsi Kuninglikust Balletist.
"Vanemuise repertuaaris on "Pähklipureja" juba kolmandat talve ning ainuüksi esimesel talvel vaatas seda lavastust rohkem kui 13 000 inimest," ütles Tambet Kaugema Vanemuise teatrist.
Pär Isbergi ja Erik Näslundi kirjutatud libreto põhineb Elsa Beskowi lasteraamatu "Petteri ja Lotta jõulud" ning E.T.A. Hoffmanni teose "Pähklipureja ja Hiirtekuningas" ainestikul. "Pähklipureja" kauni muusika on kirjutanud Pjotr Tšaikovksi.

Von Krahlis toimub Re Use moekontsert
Kontserdil esitletakse Tallinna Taaskasutuskeskuse ja moedisainer Reet Ausi koostöös sündinud 100% taaskasutatud materjalist loodud moekollektsiooni "Re Use".
Kontsert räägib naisest ja tema jõust. Nagu "Re Use" kollektsiooni, iseloomustab uute võimaluste otsing ja olemasoleva väärtustamine ka muusikat. Muusikas kasutatakse ürgseid hääletehnikaid ning antakse neile kaasaegne vorm kasutades tänapäevaseid tehnilisi võimalusi ja loomulikku improvisatsiooni.
Iga kontsert on korraldajate sõnul erinev ja sünnib suures osas solistide koostöös kohapeal. Iga etenduse jaoks lisanduvad kollektsiooni uued kostüümid.
Kontserdil musitseerivad Anne Türnpu, Kärt Johanson, Kristina Paškevicius, Maret Mursa, Eleonora Kampe, Eva Klemets, Rahe Ringvee, Maarja Jakobson, Ingrit Vaher, Reet Aus, Ville Hyvonen jt.

Ärimees Margus Reinsalu ostis pudeli konjakit 50 000 krooni eest
Henessy uusaastakontserdi eel loodud Peterburi Jaani kiriku orelifond kogus alanud 2007 aasta esimesel õhtul 100 000 krooni.
Eesti Kontserdi pikaajalise koostööpartneri AS Prike oksjonil ostis rariteetse konjaki Henessy Ellipse 50 000 krooni eest Margus Reinsalu.
50 000 kroonise sissemakse Saksa perefirma Orgelbau in Ostfriesland valmistatava oreli jaoks tegi ka Eesti Kontserdi hooja suurtoetaja Hansapank.
Eesti Kontsert asub taastama 1860. aastal rajatud Peterburi Jaani kirikut, kus on õpetajana teeninud Jakob Hurt ning orelimängijatena Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Kogudusega on olnud seotud mitmeid teisigi kuulsaid eestlasi nagu Johann Köler, Amandus Adamson, Miina Härma ja Johannes Laidoner.
Jaani kiriku oreli ehitaja, Saksa perefirma Orgelbau in Ostfriesland tegeleb orelite valmistamisega juba kuuendat põlve. Orelimeister Martin ter Haseborg on Eestis valmistanud Pärnu Kontserdimaja ning Eesti Muusikaakadeemia orelid. Hetkel taastab Martin ter Haseborg Tallinna Jaani kiriku orelit.

Miljonimängu sai helistada salatelefonil
Populaarse telemängu "Kes tahab saada miljonäriks?" pääsemiseks oli kolm ja pool aastat kasutusel paralleelnumber, mida TV3 avalikult ei reklaaminud, kirjutab SL Õhtuleht.
Televaatajaid ja mälumängureid ei informeeritud, et 2003. aasta sügisest kuni tänavu 18. detsembrini oli saatesse saamiseks võimalik helistada lisaks reklaamitavale numbrile ka teisel telefoninumbril. Tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna juhataja Anne Reinkorti sõnul on sellega vastuollu mindud tarbijakaitseseadusega.
Kahe paralleelnumbri olemasolu tuli juhuslikult välja 10. detsembri saates, kus üks saates osalenutest ütles eetris saatejuht Hannes Võrnole, et ta on helistanud numbril 555 000 555.
Samaaegselt ilmus ekraanile aga teine number 555 00 555 ehk number, mida TV3 kogu aeg reklaamib.
Kontrollimisel selgus, et tõepoolest on kogu aeg olnud võimalik helistada mõlemal numbril, kuid selgusetuks jääb, kas need kõned ka võrdselt arvesse lähevad.

Michael Owen võib Eesti vastu mängida
MM-finaalturniiril raskelt põlve vigastanud Inglise koondise ründeäss Michael Owen võib oma rahvusvahelise come backi teha juunikuises valikmängus Eesti vastu, teatas Eurosport.
Newcastle Unitedi ja Inglismaa koondise ründaja Micahel Owen vigastas põlve MM-finaalturniiril Rootsi vastu ning on seejärel läbinud kaks põlvelõikust. Kui algselt arvati, et Owenil tuleb vahele jätta kogu hooaeg, sisaldavad viimased meditsiinilised uuringud lootust, et mees teeb come backi hooaja viimastes liigamängudes.
"Ma loodan tagasi olla juba aprillis," märkis 27-aastane Owen. "Aga kõik saab muidugi selgeks siis, kui jõuame paranemise päevale lähemale."
Kui Owenil õnnestub soovitud ajal väljakule naasta, võib ta Eurospordi teatel kaasa lüüa Newcastle klubi viies viimases liigamängus ning teha come backi Inglise koondise särgis 6. juunil Tallinnas A. Le Coq Arenal just Eesti meeskonna vastu.

Võit Vittozile, liidrisärk Østensenile
Murdmaasuusatamine
Oberstdorfi radadel kaks aastat tagasi sama distsipliini maailmameistriks kroonitud prantslane jagas 12-liikmelisest juhtgrupist võistluse otsustavas osas jõuvarusid kõige paremini ja möödus lõpusirgel esimesena kiirendust alustanud venelasest Aleksandr Legkovist. Eestlaste parimana lõpetas Jaak Mae 37. kohaga. Touri üldliider on täna 12. koha saanud norralane Simen Østensen.
Mae oli klassikapoole järel 20., vahet liidriga 32 sekundit. Enamiku uisudistantsist sõitis ta neljandas kümnes ja kaotas lõpuks Vittozile 1.22, 2. Suusavahetusse minutilise kaotusega 44. kohal tulnud Aivar Rehemaa alustas vabatehnikat särtsakalt ja lähenes jõudsalt Maele. Siis jaks rauges ja finišisse jõudis ta 47. kohal, võitjast 2.02, 9 hiljem.

Kristina Šmiguni vedasid Oberstdorfis alt suusad
Tour de Ski teisel etapil Oberstdorfis sai Kristina Šmigun 5+5 km suusavahetusega sõidus 43. koha. Kahekordset olümpiavõitjat vedasid klassikatehnikas alt suusad, vahendab ETV Sport.
"Paras kannatamine oli," tunnistas Šmigun Eesti Televisioonile antud intervjuus. "Suusapõhjad olid lund ja jääd täis, klassikatehnikas oli tükk tegemist mäest alla saamisega."
Šmigun lisas veel, et ei mäletagi, millal tal nii palju ebaõnne oli. "Tegin suure kukerpalli, lisaks murdsin suusakepi, mida pole juba viis aastat juhtunud," kirus Šmigun. "Nii palju asju pole ühes sõidus varem valesti läinudki."
Kuigi Šmiguni ebaedu peasüüdlased olid kehvasti määritud suusad, ei taha ta määrdemehi mustata. "Pole mõtet näpuga näidata," lausus kahekordne olümpiavõitja. "Peame olukorrast tegema omad järeldused."

Kristina Šmigun sai 43. koha
Oberstdorfis toimuval murdmaasuusatajate Tour de Ski sarja teisel etapil sai Kristina Šmigun naiste 5+5 km suusavahetusega sõidus 43. koha. Võitis norralane Kristin Stormer Steira 29.27, 6-ga, Šmigun kaotas 1.53, 9.
Kahekordne olümpiavõitja jäi võistlejate rivi lõppu kohe alguses, kaotades klassikatehnika 1,8 km vaheajapunktis 43. kohal sõites parimale 19,3 sekundit. Suusavahetusse 5 km peal tuli Šmigun 54. kohal, jäädes liidrist Claudia Künzel-Nystadist Saksamaalt 1.16, 7. Vabatehnika osa sujus Šmigunil paremini, kuid 41. kohast kõrgemale siiski kerkida ei õnnestunud, vahendab ETV Sport.
Steira oli klassikatehnika järel neljandal positsioonil, jäädes Künzel-Nystadist 2,4 sekundit. Vabatehnikas ei saanud norralannale aga keegi vastu. 6,8 km vaheajapunktis juhtis ta ukrainlanna Valentina Ševtšenko ees 9,1 sekundit. Finišis oli Steira edu Ševtšenko ees juba 13,3 sekundit, venelanna Olga Savjalova kaotas kolmandana 17,2 sekundit.

Walter Röhrl: Schumacheri loobumine võib autorallile kasuks tulla
Autoralli ning muud mootorispordi harud võivad saada kasu Michael Schumacheri loobumisest.
1980. ja 1982. aastate autoralli maailmameister Walter Röhrli arvates oli Schumacheri eduka karjääri ajal F1 mitmeid kordi populaarsem kui muud sarjad, kirjutab Sportnet.
"Viimasetel aastatel on sponsorid eelistanud rallimeeskondade toetamise asemel taskurätikusuurust kleebist vormel üks autol," ütles Röhrl ning avaldas lootust, et nüüdsest alates on ka teistel sarjadel rohkem võimalusi võrdväärselt toetatud saada.

NBA-s on vana nahkpall tagasi
Mängijate kriitika suvel platsidele toodud sünteetilise palli üle viis selleni, et NBA-s otsustati alates 1. jaanuarist tagasi pöörduda vana nahkse mänguvahendi juurde.
Äratundmisrõõm väljendus selgesti Minnesota Timberwolvesi staari Kevin Garnetti mängus. Vana tuttava palliga küündis ta oma tänavuse hooaja suurima punktisummani ja aitas Wolvesil saada 102: 96 võit võõrsil Charlotte Bobcatsi üle, vahendab Sportnet.
Garnett lõpetas 32 punkti ja 14 lauapalliga ja kuigi külaliste vahetusmehed kaotasid oma kolleegidele 10: 39, piisas sellest Minnesotale võidu toomisest. Viimase veerandi alguses oli Timberwolves seeejuures 10 silmaga taga, kuid Garnett küündis otsustaval perioodil 13 punktini. Ricky Davis lisas 25 ja Mark Blount 21 punkti. Kaotajate resultatiivseim oli Matt Carroll 23 silmaga.

Ilmaprognoos ei hellita Otepää MK-etappi: sula pakutakse vähemalt 15. jaanuarini
Kõikidel paaritutel aastatel on Otepää MK-etapi korraldajad seisnud silmitsi halvast ilmast tingitud raskustega. Ära pole seni jäänud ükski võistlus, kuid neid on kahel korral peetud pooliku programmiga, üks kord vihmasajus ja ühel korral rohelise muru keskele rajatud kunstlumeribal.
Uus, 2007. aasta näib jätkavat vana tava. Ilmamuutust pole lähiajal oodata. Kahjuks. Sestap seisavad Otepääl lumekahurid valvel, mitte töös ja 1,3 km valmis MK-rada vaagub hinge - soojus võib selle olematuks sulatada. Otepää MK-etapp peaks toimuma 27.-28. jaanuaril, kirjutab SL Õhtuleht.
Kõik internetis leiduvad 10-15päevased prognoosid pakuvad Eestisse jätkuvalt sulailma. Homme-ülehomme peaks olema jaanuari esimese poole kõige külmemad ilmad - siis on päeval nulli lähedal ja öösel kuni miinus 5. Edaspidi pakutakse jälle vihma ja lörtsi ning +3 kuni +5 kraadi. Seda kuni 15. jaanuarini.
1999. aastal tegi Otepää avalöögi. Rada saadi normaalselt valmis, ent võistlus peeti vihmasajus. 2001. aastaks viidi Otepää etapp jaanuarist veebruari, ent saatuse irooniana oli tol aastal esimene talvekuu külmem. Tänu eelnevale külmale sai kunstlumeriba valmis.

Kaia Kanepi alustas aastat kaotusega
TENNIS:
Kaia tegi seitse topeltviga ja ei suutnud teises setis kordagi võita oma pallingut. Kaks aastat vanem prantslanna oli eelmisel aasta paremuselt neljandaks naissportlaseks tunnistatud Kanepist üle olnud ka mulluse US Openi kolmandas ringis ja ka siis mängiti kõvakattega väljakul, vahendab Sportnet.
Aucklandi 145 000 dollari suuruse auhinnafondiga jõuproovil tegi Kanepi kaasa esmakordselt. Tema 78. edetabelikoht võimaldas kohe alustada põhiturniirilt, 10 kohta madalamal prantslanna pidi aga eelnevalt alistama kolm vastast valikturniiril.
Juba selle nädala reedel alustab Kanepi Sydneys 600 000 USD suuruse auhinnafondiga WTA turniiri valikvõistlust.

DPD kaudu saab pakke lähetada uutesse EL-i liikmesriikidesse
Alates tänasest saab rahvusvahelise logistikafirma DPD kaudu saata Eestist kullersaadetisi uutesse Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidesse Bulgaariasse ja Rumeeniasse.
DPD võrgustik on Euroopas esimene, mis võimaldab saata nendesse riikidesse saadetisi maatranspordi kaudu.
"Kuigi Rumeenia ja Bulgaaria liitusid EL-iga alles eile, on mõlema riigi majanduskasv olnud juba mõnda aega märkimisväärne," räägib DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd. Tema sõnul aitavad avanenud riigipiirid kaasa logistikakulude langemisele ning võimaldavad saadetistel nende kahe ja ülejäänud EL-i liikmesriikide vahel vabalt liikuda.
"See asjaolu annab Bulgaaria ja Rumeenia majanduskasvule veelgi hoogu juurde," selgitab Kivimurd. "Lisaks sellele oleme kindlad, et uued marsruudid aitavad kaasa DPD võrgustiku arengule Kesk- ja Lõuna-Euroopas."

Lasnamäelane võitis Ülemiste keskuse loosimisel auto
Aasta eelviimasel päeval võitis 30-aastane lasnamäelane Oleg Gavruk Ülemiste keskuse loosimisel sõiduauto Opel Corsa.
Keskuse aastalõpukampaania õnnelik võitja, kes peab ise autoalarme paigaldavat firmat, lubas esimese asjana uue autoga sõitma viia oma pruudi.
Stiilne linnaauto Opel Corsa 3D Enjoy 1,2 loositi välja Ülemiste keskuse aastalõpukampaania raames. Selles osalemiseks tuli osta vähemalt 100 krooni eest kaupa Ülemiste keskuse poodidest ning koheselt mittevõitnud pilet loosiurni lasta. Tarvo Kralli poolt juhitud lõpuloosimisse 30. detsembril jõudis 17 inimest, kes said kõik võtme, millega auto ust avada prooviti.
Esmalt anti õigus võtmeid proovida naistele, keda jõudis autoloosimise finaali kaheksa, seejärel said oma võimaluse mehed. Gavruk, kes osales Ülemiste keskuse kampaanias kõigest ühe, Rimi toidukauplusest tehtud ostu eest saadad piletiga, pääses võtit proovima meestest esimesena ning temale õnn kohe naerataski.

Renault tõi turule biodiisliga töötavad Trafic ja Master mudelid
Renault tõi detsembris turule kahe tarbesõiduki B30(1) kütusega töötavad diiselversioonid - Trafic 2.0 dCi B30 ja Master 2.5 dCi B30.
Trafic 2.0 dCi B30 ja Master 2.5 dCi B30 on esimesed Renault mudelid, mis väljendavad Renault poolt programmi Renault Commitment 2009 raames võetud kohustust kasutada biokütuseid ja mille kohaselt kõik Euroopas müüdavad diiselmootorid peavad 2009. aastaks töötama kütusesegudega, mis sisaldavad 30% biokütuseid.
Programmis Renault Commitment 2009 on võetud ka kohustus, et 2008. aastaks tuleb turule tuua üks miljon sõidukit, mis emiteerivad vähem kui 140 g CO2 kilomeetri kohta, sealhulgas 1/3 sõidukeid, mille CO2 heitmekogus on vähem kui 120 g/km.

Eraettevõtted toetavad Vanemuise teatrit
Vanemuise teatril on alanud aastast neli suurtoetajat - peasponsor EMT, aastatoetajad Kinema OÜ ja Dunkri Kaubanduse AS ning ametlik autosponsor AS Kommest Auto Peugeot.
"On suur rõõm, Eesti majanduskasv väljendub ka selles, et üha rohkem edukaid ettevõtteid on valmis toetama Eesti teatreid ning aitama sel kombel kaasa eesti kultuuri edenemisele," ütles tänasest Vanemuise teatrijuhina töötav Paavo Nõgene.
30. detsembril Vanemuise aastalõpuballil andsid Kinema OÜ ja AS Kommest Auto esindajad Vanemuisele üle toetuslepingu - kumbki mahus ligi miljon krooni. Kinema OÜ toetusleping kestab kaks, AS Kommest Auto leping kolm aastat. AS Kommest Auto koostöö Vanemuisega algas 2002. aastal, Kinema OÜ lisandus teatri toetajate nimistusse tänavu.
Peasponsor EMT koostöö Vanemuise teatriga on kestnud kolm aastat. Dunkri Kaubanduse AS on Vanemuist toetanud kaks aastat.

Hamleti naer
Sünniaastapäev: Oskar Lutsul on 7. jaanuaril 120. sünniaastapäev
Väga süstemaatiline ei võinud Oskar Lutsu lugemus olla. Shakespeare'i ta siiski pidi tundma, sest see kuulus tema noorema ea kaasaega. "Hamlet" ilmus Aleksander Tombachi tõlkes 1910. Gustav Suitsu "Hamleti proloog" praeguse rahvusooperi maja avamiseks tuli trükist 1913. Aastal 1916 avaldas Friedebert Tuglas oma essee "William Shakespeare". Ajades kogu aeg taga seda, kus ja kuidas panevad Lutsu teosed lugejal vatsa vabisema, ei ole tehtud küsimust sellest, miks isegi räme Luts kunagi ei ilgu - nagu seda praegu lubatakse endal teha vasakule ja paremale.
Lutsule iseloomulik tegelane võib olla sisimas küllalt ebakindel. Ebakindel on Tõnisson Tootsile raha laenates ning ega Toots ise Paunvere apteekri juures rinnarasplit ehk koirohu ja teiste ürtide tõmmist piirituse põhjal rüübates palju kindlam ole. Oskar Lutsu enda aeg tähendaski pidevat ebakindluse ületamist. Kirjandusloolises plaanis algas too aeg noore Eduard Vilde naljajuttudega ja jõudis vananeva August Kitzbergi vesteteni. Kumbki tundis ka naeru vastaspoolt. Nende kahe vahel jääb Oskar Luts selgesti Kitzbergi poolele, kuivõrd too vältis sellist rahvusvahelisust, mis teeb Vilde mõnigi kord laenuliseks.

Genialistid lähevad laiali
Genialistide koduleht kuulutab, et 2007. aastal alustab ansambel teadmata pikkusega puhkust. Ehk siis saabub vastus tollelsamal veebisaidil esitatud lausele: "Millega see kõik lõpeb, ei ole teada."
Lõpeb sellega, millega kõik asjad maailmas - rokkbändid aga iseäranis - lõpevad. Genialistid lähevad laiali. Nad teevad seda elegantsiga, mis on neid paljude fännide arvates kaunistanud muudeski tegemistes. Kui õnneks läheb, tulevad kunagi ehk uuesti kokkugi.
Genialiste on nende olemasolu eest väga erineval kombel tänatud. Pisut kõrgema enesehinnanguga ning muusikast "seda tabamatut" otsivad sõnumijanused on Genialistides leidnud pisut peenema ning oluliselt paremini mängiva Singer Vingeri. Mõneti toretseva musitseerimise ning intellektuaalsete ambitsioonidega huumori ühendamise eest on mõnigi kriitik tervitanud neid halastamatu turmtulega.

Sünnipäev Alur Reinans 75
Pole lihtne otsustada, milline osa on kõige olulisem ja kaalukam elu 75. verstapostini jõudnud Alur Reinansi tegevuses. Kas teaduslik tegevus sotsioloogina ning uurimused demograafia alal, mis alles mullu esinema ja artiklit kirjutama sundis? Või kauakestev osalemine Eesti Maja tegevuses Stockholmis ja sealse "Eesti Päevalehe" väljaandmine ja peatoimetajaks olemine? Ehk andunud bibliofiilsus, nii ühiskondlikus plaanis Eesti Rahvusraamatukogu väliseesti kirjandusega varustajana kui ka privaatse raamatukogujana, võludes tänini internetioksjonite ja antikvariaadinimistute vahendusel Euroopa erinevatest nurkadest niisugustki vana Estica't, mida meie raamatukogudes olemaski pole?

TIIT KÄNDLER: Tulevikku ei määra poliitik, vaid masininimene
Pole midagi lihtsamat kui ennustada, milline tuleb järgmine aasta. Nii nagu ilmaennustuse puhul, kehtib siingi võitev reegel: tulev aasta tuleb selline nagu eelmine.
See ennustus täitub kõige suurema tõenäosusega, mida elukutselised ennustajad ehk igat sorti nõunikud ja analüütikud muidugi suurepäraselt teavad. Pole ka midagi lihtsamat kui ennustada saja aasta peale ette. On eba-tõenäoline, et sel juhul saaks valeennustajale kere peale anda.
Kõige raskem on ennustada 30 aasta peale ehk põlvkonna jagu ette. Kas saime näiteks aastal 1977 arvata, kuidas me aastal 2007 oleme seotud arvutitega? Või sedagi, millisel kombel tungib inimese ühiskonda masin, nimetatagu seda automaadiks, robotiks või milleks iganes?
Mineviku vangistus
Inimkond, nii nagu muu eluslooduski, on oma meemide vang. Inimese puhul on meemid tema enda poolt välja mõeldud institutsioonid, ametid, hüüdlaused, kirjakohad, igasugused klassifikatsioonid ja definitsioonid.

TOOMAS HENDRIK ILVES: Olgem uhked oma riigi üle
Presidendi tervitus 2006/2007. aasta vahetusel
Armsad kaasmaalased! Ärma talu, mille raamatukogus ma lõppeva aasta viimastel minutitel istun, on otsekui väike jutustus Eestimaa ajaloost. See Mulgimaa talukoht osteti enestele ränga tööga päriseks 19. sajandil.
Siit saadeti lapsi linna kooli, siin rõõmustati enda tööst võr-sunud jõukuse üle enne Teist ilmasõda. Siin ahastati võõrvõi-mu saabumise, raamatute põletamise, metsa pagemise ja küü-ditamiste pärast. Suur osa sellest maast - ja ka Ärma - jäi tühjaks. Ent siia jäi usk tulevikku ja parematesse aegadesse. Kui need ajad 15 aastat tagasi kätte jõudsid, roogiti siinsed maad võsast ja maltsast puhtaks ning ehitati kodukoht uuesti üles.

MIHKEL RAUD: "Keskpäev II" - 25 aastat hiljem
Aasta viimastel päevadel vaatasin riigitelevisioonist Eesti Telefilmis varastel 80-ndatel valminud lastefilmi "Keskpäev". Mitte et ma seda varem näinud ei oleks. Vähe sellest.
Veel mõni aasta tagasi näitas lõbus seltskond itsitavaid teismelisi mulle tänaval näpuga järele ja kõige julgem neist hüüdis: "Taksomeeter tiksub!" Lapsnäitleja kuulsusrikas kar-jäär võib sind veel aastaid hiljem kõige kummalisemal kombel taaskülastada.
Toonastest "tiinstaaridest" on nüüdseks kasvanud kenad ja moodsate parameetrite järgi igati "tegijad" inimesed. Kes juhib edukat väikeettevõtet, kes mängib saksofoni, kellest on saanud armastatud diiva. Kuidas on läinud aga selle filmi tegelastel, neil muretutel 12-aastastel, kes ehk pisut naiivsevõitu, ent ammust alevielu enam-vähem adekvaatselt kirjeldanud telefilmis omades intriigikestes päris elu vastuvooludeks valmistusid? Mida teevad Meelik, Joonas, Kaur, Kärt, Peeter ja Riho praegu, 2007. aasta esimesel nädalal?

The Daily Telegraph: Sloveenias euro, mujal takistused
Sloveeniast sai esimene ekskommunistlik riik, mis läks üle eurole, kogu Ida-Euroopas kasvavad samas kahtlused rahaliiduga ühinemise mõttekuse osas, kirjutas Briti ajaleht. Euro-skeptiliste kaksikvendade Kaczynskite juhitav Poola on loobunud tõsistest liitumispüüetest ning rääkinud vaid ebamääraselt 2010. aasta referendumist, mis võrdub "ei" ütlemisega uue torkiva rahvusluse laadis. Oma plaanid on praeguseks riiulile pannud Tšehhimaa. Ungari või-malused kukkusid kokku, kui riigieelarve puudujääk paisus kümne protsendini rahvuslikust kogutoodangust. Austria majanduslik satelliit Sloveenia on rikkaim riik vanast kommunistlikust blokist, seal on maailma ühed kõrgemad maksud, pundunud heaoluriigi ning jäiga tööturuga jagab ta kõiki euroskleroosi sümptomeid. Sloveenias kuulub riigile endiselt 40 protsenti ette-võtetest, erastamine on seiskunud. "Kuigi SKT kasv on viis aastat olnud tunnustatavad 3,2 protsenti, kahvatub see Balti tiigrite kahekohalise tõusu kõrval. Ühetaolise maksusüsteemiga Eesti majandus kasvab 12 protsenti." Paindliku tööturu ja paisuva eelarve ülejäägiga Eesti on liiga dünaamiline, et praegu liitumist üritada.

Financial Times: Viking Line Euroopa Kohtus
Viimased kolm aastat on parvlaev Rosella kündnud merd kolmetunnisel liinil Helsingi ja Tallinna vahel. Kuna laeva omanik Viking Line tahab selle lipumaad muuta ja asendada peamiselt soomlastest koosneva meeskonna odavama Eesti töö-jõuga, on tekkinud olulise tähtsusega õiguslik vaidlus, mis jätkub peagi Euroopa Kohtus. Soome meremeeste liit, mida toetab Briti rahvusvaheliste transporditöötajate föderatsioon, on ähvardanud korraldada töövõitlusürituse.
Viking Line on pöördunud kohtutesse, et saavutada ametlik keeld selle ärahoidmiseks. Vaidlus vastandab kaht EL-i tuumpõhimõtet: ühelt poolt laevafirma abiks võetud ettevõtte asutamisvabaduse reegleid, teiselt poolt ametiühingute kinnitusi töötajate põhiõigusest korraldada kollektiivseid aktsioone, kaasa arvatud streike. Tunamullu alguse saanud kohtuvaidlus läheb edasi kolmapäeval Euroopa Kohtus, ebatavaliselt suure, 13 kohtunikust koosneva kogu ees. Kohtu lõppotsus ei puuduta mitte ainult Rosellat ning laevandust, vaid paljusid majandussektoreid.

REPLIIK: Õnnestunud loosung
Roheliste erakonna valimisloosung "Uus energia" on oluliselt õnnestunum valik kui sotsiaaldemokraatide kurjustav "JOKK jätta" või Isamaa ja Res Publica Liidu eitav "Õnn ei ole rahas", mis ei ütle midagi ka erakonna ideede ja maailmavaate kohta. Roheliste "Uus energia" on positiivne ja sisult ka mitmekihiline. Ühelt poolt ütleb see, et rohelised toovad Eesti tardunud poliitikasse uut energiat, aga teisalt võtab lühidalt kokku ka roheliste keskse, taastuvenergia kasutamise idee. Rääkides negatiivsetest assotsiatsioonidest, siis toob see loosung meelde Res Publicale valimistel edu, kuid valitsemisel häbi toonud tunnuslause "Uus poliitika".

JUHTKIRI: Tervishoius muutusteta? 
Paljude Lääne-Euroopa maadega võrreldes on Eestis streigid üpris haruldased: töötajad ei ole organiseerunud ametiühingutesse ega ole harjunud oma huve ühiselt kaitsma. Arstide ja meditsiinitöötajate streik, mille alguspäevaks on kuulutatud 17. jaanuar, lõpp on aga seni veel lahtine, on seega midagi üpris erandlikku.
Lühinägelik oleks streikivate arstide suunas näppu viibutada ja manitseda, et streik valmistab ebamugavusi patsientidele ning arstide palgad on niigi keskmisest tublisti kõrgemad. Pole ju streigi taga üksnes palganõudmised, vaid ka mure tervishoiu käekäigu pärast terves riigis.
Sotsiaalministeerium on püüdnud arstide streiginõudmisi taandada üksnes palgaküsimusele, teeseldes tegutsemisvõimetust ja öeldes: lisaraha tervishoiutöötajate palgatõusuks on antud, nüüd sõltub kõik arstide ja haiglate läbirääkimistest. Kuid lisaks parematele palgatingimustele nõuavad meedikud muudki: rohkem hooldusravikohti, suuremat protsenti SKT-st tervishoiule, paremat ennetustööd. Tegu on seega nõudmistega, mille täitmine sõltub valitsusest, mitte üksikutest haiglatest.

Streigipakti osapooled kogunevad välknõupidamisele
Streigipaktiga ühinenud ametiühingud kogunevad neljapäeval välknõupidamisele, et arutada olukorda tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel ja koordineerida võimalikke toetusaktsioone 17. jaanuaril algavale suurstreigile.
Välknõupidamine leiab aset neljapäeval kell 10 Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) büroos.
Streigipaktiga on ühinenud Eesti õdede liit, Eesti tervishoiutöötajate ametiühingute liit, Eesti raudteelaste ametiühing, Eesti liinilendurite ametiühing, Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing, Narva Energia ametiühing ja Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühing. Kõigil neil ühingutel on olemas streigikassa. Kokku on streigipakti osapooltel üle 15 tuhande liikme.
Streigipakt on sõlmitud 2003. aastal töötajate solidaarsuse vaimus, võimaldades ametiühinguil koordineerida ühisaktsioone üksteise toetuseks.

Tähistati Vabadussõja relvarahu 87. aastapäeva
Üle kogu Eesti tähistati 87 aasta möödumist Vabadussõja relvarahu jõustumisest, kuid ametlik kõiki langenuid austav ja võitu tähistav sammas peaks kerkima alles 2008. aastal.
Keskne üritus oli Tallinnas reaalkooli ees, kus Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussambale asetas pärja kaitseväe juhataja Ants Laaneots. Kõiki langenuid ja kogu Vabadussõjas saavutatud võitu tähistavat ausammast ei tule Eestisse enne 2008. aastat, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Võit Vabadussõjas tegi võimalikuks Eesti iseseisvuse ning selles sõjas langenute mälestuseks püstitati üle kogu Eesti 170 mälestusmärki. Langenute täpne arv on teadmata, tavapäraselt räägitakse 3588 hukkunust, mis tugineb Teise maailmasõja eelsetele andmetele.
Eesti keskseks mälestussambaks, kuhu tulevad austust avaldama ka välisdelegatsioonid, on kujunenud poiss Tallinna Reaalkooli ees.

Weroli süüasjas sai kahtlustuse ka Robert Närska
Weroli endist juhatuse liiget ja endist siseministrit Robert Närskat kahtlustatakse ettevõtte aresti all olnud vara ebaseaduslikus kasutamises.
Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püss ütles ETV24-le, et Närskale esitati kahtlustus üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumises.
Weroli aresti all olnud vara ebaseadusliku kasutamise süüasjas on varem kahtlustuse saanud ettevõtte endine juht Henn Ruubel ja juhatuse liige Elmo Hainsoo.

Villu Reiljan andis Eesti Ekspressi kohtusse
Rahvaliidu esimeest Villu Reiljanit esindava advokaadibüroo Lextal juristid esitasid täna Villu Reiljani nimel hagi nädalalehe Eesti Ekspress vastu.
Hagi esitamise põhjuseks on asjaolu, et Eesti Ekspress on korduvalt avaldanud Villu Reiljani kohta väärteavet sisaldavat ja laimavat informatsiooni.
"Minu jaoks oli viimane piisk see, kui Eesti Ekspress valetas minu kohta vahetult enne jõule," ütles Villu Reiljan. "Minu esindajad üritasid jõuda härrasmeheliku kokkuleppeni, et Eesti Ekspress käitub ise ausalt ja vabandab ilma kohtuvõimu sunnita. Kahjuks ilmnes, et Eesti Ekspress ei soovi aumehelikult käituda," lisas ta.
Villu Reiljan on olnud ka varem sunnitud oma nime kaitseks kohtusse pöörduma. Möödunud aastal saavutas ta kohtus võidu Postimehe üle, kes oli Loode-Eesti naftareostuse ajal keskkonnaministri tegevuse ja kohustuste kohta väärteavet edastanud.

Pärnu kontserdimaja võis tabada militaarrakett
Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe kinnitusel jättis aastavahetusel Pärnu kontserdimaja seina rusikasuuruse augu militaarrakett.
Pärnu kontsertimaja tabas uusaastaööl rakett, mis Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe sõnul ei olnud mõni "Hiina toode" vaid keelatud kauba alla kuuluv militaarrakett.
"Sellega võib inimesi tappa," iseloomustas olukorra tõsidust Mäe. Sein, millest rakett läbi pures, koosnes Mäe sõnul terasest, neljast kihist kipsist ning soojustusest.
Mäe sõnul oli tegemist siiski õnneliku õnnetusega, sest keegi viga ei saanud ning tekkinud tulekahju kustutati enne päästjate saabumist.
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja Hedy Tammeleht ütles, et politsei selgitab hetkel, mis asjaoludel rakett kontserdimaja seina sattus. Kas tegemist on militaarraketiga ei osanud ta öelda, sest hetkel tehakse raketi päritolu tuvastamiseks ekspertiisi.

Pärnu pataljon tegutseb edasi
Kuigi Pärnusse ei võeta sellest aastast enam teenima ajateenijaid, tegutseb Pärnu Üksik-jalaväepataljon edasi.
"Jalaväe väljaõppekeskus Pärnus tegutseb jätkuvalt edasi täpselt sama staatusega nagu ennegi," ütles täna kaitsejõudude peastaabi pressiohvitser Andres Sang. "Kaitseväe väeosasid moodustab, formeerib ümber, muudab nende asukohtasid ja saadab laiali valitsus. Seni kuni valitsus ei ole teinud otsust väeosa sulgemiseks, jätkab Pärnu pataljon tegutsemist."
Aasta lõpu seisuga teenis väeosas 20 ohvitseri, 42 allohvitseri ja üheksa kaadrisõdurit ning lisaks oli palgal poolsada ametnikku ja töölist.
Teadmata põhjustel pole valitsus siiani langetanud lõplikku otsust Pärnu pataljoni sulgemise kohta, kuigi kaitseminister Jürgen Ligi on seda korduvalt lubanud teha. Esimest korda pidi Pärnu pataljoni sulgemisotsus valitsuses arutlusele tulema enne jaanipäeva, kuid siis jäeti viimasel hetkel valitsuse päevakorrast välja.

Pühade ajal saadeti 4,4 miljonit postkaarti
Eestis saadetud postkaartide arv jõulude ja aaastavahetuse ajal jäi võrreldes eelmise aastaga suhteliselt samale tasemele.
Eesti Posti andmetel saadeti jõulude ja aastavahetuse ajal kokku 4,4 miljonit postkaarti. Neist 2,4 miljonit saadeti Eesti siseselt ning kaks miljonit oli kokku nii eksport kui import.
Natuke vähenes postkaartide vahetus võrreldes eelmise aastaga välisriikidega, kuid erinevus ei olnud kuigi suur. Üldiselt jäid numbrid samaks.

Tallinn püüab ära hoida meditsiinitöötajate streiki
Tallinna linnavalitsus püüab leida võimalusi, et Tallinna elanikud ei saaks meditsiinitöötajate streigist kannatada.
Tallinna linnapea Jüri Ratas ja abilinnapea Merike Martinson on mures meditsiinitöötajate streigiga kaasneda võivate probleemide pärast linnas.
Tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil ütles Ratas ütles, et toetab küll meditsiinitöötajate palgatõusu, kuid püüab leida vahendeid, mis on linna ja haiglate võimuses, et Tallinna haiglad jätkaksid oma normaalset töökorraldust ja linnaelanike huvid ei saaks kahjustatud.
Linnapea kohtus eile Tallinna kolme haigla juhtidega, et arutada tekkinud olukorda, abilinnapea Merike Martinson kutsub järgmise nädala alguses kokku kõikide linna haiglate nõukogud. Äsja toimus haiglate nõukogude juhtide kohtumine sotsiaalminister Jaak Aabiga.

Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon: Jegorovit on vanglas õigesti ravitud
Peale hinnangu andmist kinnipeetav Vahur Jegorovile osutatud tervishoiuteenuste kvaliteedile, otsustas AKEK, et kinnipeetavale osutatud ravi nii Tartu kui ka Tallinna vangla tervishoiuosakonnas on olnud õige ja otstarbekas.
AKEK arutas kinnipeetav Jegorovi kaebustes tõstatatud probleeme seoses diagnoositud haigusseisundi ja ravi korraldamisega vanglas oma koosolekul 14.detsembril 2006.
Vastavalt sotsiaalministri määrusele on AKEK nõuandva õigusega alaliselt tegutsev komisjon, kes annab sõltumatu eksperdihinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile.
Alkäemaksu andmises süüdi mõistetud Tartu vanglas karistust kandev ärimees Vahur Jegorov kinnitab, et teda kui rasket haigust põdevat inimest ei ole lubatud eriarsti visiidile.
Justiitsministeerium on kõik sellekohased süüdistused ümber lükanud.

Kapten Ränisoo: tavairaaklasi jätab Saddami saatus ükskõikseks
Eesti Päevaleht Online'i küsimustele vastas kapten Tarmo Ränisoo, kes teenis Iraagis Eesti kontingendi esimese ülemana 2005. aasta esimesel poolaastal.
Kuidas võiks olukord kaitse seisukohast Iraagis peale Saddam Husseini hukkamist muutuda? Milliseid arenguid välja pakuksite? Kas võib kujuneda veelgi ebastabiilsem olukord ja välja kujuneda tõsine kodusõda?
Saddami hukkamise läbiviimine või õigemini hukkamise mobiilivideo avalikuks saamine näitas, et hukkamine kandis šiiitlikku jälge, mis võib sunniite veelgi frustreerida. Kuid üldiselt Saddami hukkamine olukorda enam hullemaks ei muuda, pigem see kinnitab järjekordselt kahe Iraagi suurima kogukonna vahelist vastuolu.
Kardinaalseid muutusi konflikti intensiivsuses seoses Saddami hukkamisega on raske praegu hinnata. Tuginedes isiklikule suhtlemisele tavaliste iraaklastega julgen väita, et üldiselt jättis Saddami saatus iraaklased küllaltki ükskõikseks. Rahvas on pigem väsinud kogu sellest konfliktist ja ebastabiilsusest, rahvast huvitab rohkem igapäevane heaolu ja toimetulek, mitte niivõrd Saddami saatus. Rünnakute arv koalitsiooni vastu on tõusnud kogu viimase aasta jooksul alates Kuldse Mošee õhkulaskmisest Samarras möödunud aasta alguses. Alates sellest sündmusest on olukord pidevalt halvenenud. Pigem võib Saddami hukkamist isegi tõlgendada märgina kui tegu, mille iraaklased tegid ise, ilma et võõrväed oleks seda nõudnud või peale surunud.

Kotkaklubi läheb hukkunud konnakotkas Teelet otsima
Kotkaklubi kolmeliikmeline meeskonda asub otsima GPS-saatjaga varustatud hukkunud konnakotkas Teelet.
Kotkaklubi juhatuse liikme Urmas Sellise sõnul meeskond Sudaani poole teele 20. jaanuaril.
Sellis rääkis Päevaleht Online'le, et teekonna eesmärgiks on jõuda Teele viimaste asukohapunktideni, mis asuvad kõik ühes ja samas kohas - Sudaani pealinnast Khartoumist 260 kilomeetrit kirdes.
Kuigi reisi peamine eesmärk on ära tuua GPS-saatja, soovitakse lähemalt tutvuda ka lindude rändeteekonna ühe raskema lõiguga, mis sai saatuslikuks ka Teelele.
Teele oli üks kolmest Kotkaklubi erilise tähelepanu pälvinud konnakotkast sel aastal. Teele näol saadi esmakordselt jälgida hübriidse konnakotka rännet.

Eesti vähemusrahvustele meeldis Ilvese uusaastatervitus
Eesti rahvusvähemuste esindajad hindasid president Toomas Hendrik Ilvese usaastakõne poliitiliselt korrektseks, kuna president pöördus "armsate kaasmaalaste" poole.
Tartu Slaavi kultuuride seltsi aseesimees Niina Burlaka nägi selles pöördumises kutset riigi kahele suuremale - eesti ja vene - kogukonnale ulatada teine-teisele käsi, teatab Regnum.
Burlaka märkis, et paljud pered Eestis on kakskeelsed ning kui võim "hakkab jagama meid eelistatud rahvaks ja teisteks, siis Eesti lihtsalt sureb välja".
Gruusia kogukonna juht Jaša Kuršubadze selgitas Ilvese pöördumist tema päritoluga. Tema hinnangul kasvas Ilves Läänes, kus "vähemusrahvustesse suhtutakse lugupidamisega ja hinnatakse nende panust ühisarengule".
Kuršubadze on kindel, et kõne oli presidendi siseveendumuste kajastus, mitte aga populistlik samm.

Tallinna gümnasistid sõidavad Moskvasse kultuurireisile
Täna sõidab 360 Tallinna eesti ja vene õppekeelega koolide gümnasisti Moskvasse, et tutvuda linna vaatamisväärsustega, kohtuda oma eakaaslastega ja esitleda Eesti koolinoorte taidlust.
Igast Tallinna üldhariduskoolist sõidab kultuurireisile viis õpilast, kelle valis välja kool ise. Moskvas tutvuvad noored linna vaatamisväärsustega, sealhulgas Tretjakovi galerii ja Kremliga, külastatavad koole ja huvikeskusi ning esitatavad oma taidluskavasid.
Rong väljub Tallinnast täna kell 15.34 ja jõuab Moskvasse homme lõuna paiku. Tagasi Eestisse jõuavad gümnasistid 7. jaanuaril.
"Meie eesmärk on viia Eesti õpilased kultuurile lähemale ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka Venemaal ja mujal, näiteks edaspidi ka Lääne-Euroopa kultuuripealinnades," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Arvestades õpilaste väga erinevaid võimalusi reisimiseks, on väga oluline, et kõigil lastel oleks võimalik maailma näha."

Tartu kuulutas välja Küüni tänava ja Kaubahoovi pargi ideekonkursi
Märtsi keskpaigani kestva ideekonkursi abil leitakse linna ühele käidavamaile tänavale ning selle kõrval asuvale pargile kaasaegne kujunduslahendus.
Ideekonkurss hõlmab tervet Küüni tänavat alates Raekoja platsist kuni Riia tänavani ning Poe tänavast Kaubamajani ulatuvat Kaubahoovi parki.
Konkursil osalejad peavad arvestama, et Raekoja plats, Rüütli tänav ja Küüni tänav moodustaksid tervikliku lahenduse, teatas Tartu linnavalitsus.
Sobiv koht tuleb ideekavandis leida ka vanalinna maketile, kohtumiskohale, purskkaevule ning avalikult kasutatavale tualetile. Arvestada tuleb muinsuskaitse eritingimuste ja projekteerimistingimustega.
Konkursi preemiafond on 330 000 krooni, millest peaauhind saab 100 000 krooni, lisaks antakse välja kuni kolm 30 000 kroonist ostupreemiat.

EML: Jõulutunneli annetajatel on õigus tulumaksutagastusele
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) teatas, et Eesti Televisiooni heategevusprogrammile "Jõulutunnel" annetajatel on õigus tulumaksutagastusele.
"Ajakirjanduses on leidnud elavat vastukaja annetatud raha eest ostetava kauba käibemaksuga maksustamine. Samas on tähelepanuta jäänud annetustega seotud tulumaksusoodustus," teatas liit.
EML tuletab meelde, et mõlemad "Jõulutunneli" annetuste saajad - sihtasutus Tallinna Lastehaigla Toetusfond ja sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond - on kantud tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja ning sellest tulenevalt on füüsilisel isikul õigus deklareerida "Jõulutunneli" annetused oma 2006. aasta tuludeklaratsioonis ning arvata annetuste summa maha oma maksustatavast tulust.
See tähendab, et kui kõik annetajad saaksid mahaarvamist deklareerida, maksaks riik igalt annetatud kroonilt 23 senti tagasi.

Sikorsky ei nõustu uurimiskomisjoni hinnanguga
Soome lennufirma Copterline'i helikopterite valmistajatehas ei nõustu hinnanguga, mille kohaselt põhjustas 2005. aasta augustis Tallinna lahel toimunud kopteriõnnetuse kopteri pearootori servo rike.
Soome ajalehele Helsingin Sanomat saadetud teates väidab Sikorsky, et servo on kõik ametlikud testid ilma probleemideta läbinud. Testide tulemusi siiski ei avalikustata.
Soome lennufirma Copterline on aga erimeelt ning nõuab USA kohtus Sikorsky'lt 45 miljoni euro ehk üle 712 miljoni krooni suurust hüvitist.
Ajaleht rõhutab, et tuhandetes Sikorsky valmistatud kopterites kasutataks sama tüüpi servot ning aastate jooksul on nende kopteritega juhtunud mitmeid õnnetusi, mis sarnanevad Tallinna lahel 14 inimelu nõudnud õnnetusega.
Sikorsky ei ole siiani ise ühtegi õnnetuse võimalikku põhjust välja käinud. Samuti ei soostutud põhjendama, miks jõulude eel servo hooldusnõudeid karmistati.

Kaitsevägi mälestab täna Vabadussõjas langenuid
Täna, 3. jaanuaril mälestab kaitsevägi Vabadussõjas langenuid pärgade asetamisega mälestussammastele ja leinaseisakuga kell 10.30.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots asetab täna pärja Tallinna reaalkooli juures asuvale Vabadussõjas langenud kooliõpilaste ja õpetajate ausamba jalamile. Tseremoonial on üles rivistatud Üksik-vahipataljoni aukompanii, mälestustseremoonial osalevad EELK peapiiskop Andres Põder ja kaitseväe peakaplan major Taavi Laanepere, teatas kaitsejõudude peastaap.
Kaitseväe garnisonide ülemad asetavad täna pärjad Vabadussõjas langenute mälestussammastele, kaitseväe väljaõppekeskustes ja asutustes on kell 10.30 mälestusseisak.
Tallinna kaitseväe kalmistul rivistub üles Üksik-sidepataljoni allüksus ning pärja paneb kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja kolonel Neeme Väli.

Rakett puuris uusaastaööl Pärnu kontserdimaja seina augu
Aasta viimase päeva ballil Pärnu kontserdimajas hakkas südaööl tööle signalisatsioon, kaitsepult näitas ohukollet kuuendal korrusel, kuhu oli läbi seina tunginud rakett, kirjutab Pärnu Postimees.
"Kuuendal korrusel oli rakett tunginud läbi majas paikneva Pärnu muusikakooli solfedžoklassi seina. Parkett põles meetri raadiuses ja auk seinas oli nii suur, et rusikas mahtus sisse ja võis vabalt välja vaadata," rääkis helitehnik Margus Heinsoo.
Heinsoo jutu põhjal võib ainult imetleda maja töötajaid, kes taipasid kohe liftiga alla sõita, kaitsepuldil ohukolde kindlaks teha ja tulekustutitega kuuendale korrusele joosta.

Pääsküla maaomanik plaanib maju ehituskeeluga metsa
Pääskülla endise prügimäe lähedusse plaanib maaomanik ehitada viis maja metsa alla, kuhu ei tohiks maju tulla. Naabrid ja Nõmme linnaosavalitsus on ehituse vastu, kuid varasemad lubadused annavad maaomanikule lootust.
Maaomanik Joel Rang esitas Tallinna linnaplaneerimisametisse detailplaneeringu algatamise taotluse, millega talle ja veel kahele isikule kuuluvale maale Rännaku puiestee 32 saaks ehitada viis elumaja. Maad on pisut üle 6000 ruutmeetri ja seal kasvab korralik männik, kirjutab Äripäev.
Kinnistu detailplaneeringu algatamist ja erandina hoonestamist pidas 2003. aastal võimalikuks Nõmme halduskogu, kuid sel ajal polnud veel Nõmme ehitusmäärust, samuti polnud siis veel määratud, millised rohealad säilitatakse, rääkis linnaosavanem Rainer Vakra.
Sellises mahus hoonestamist ei luba ka 2001. aastal kehtestatud Tallinna üldplaneering, 2005. aastal kehtestatud Tallinna haljastuse arengukava ja säilitatavate rohealade paiknemisskeem.

Pärnu vetest püüti rekordsuur tursk
Kalurid Jüri ja Tõnis Andersen püüdsid Valgeranna lähedalt 113 cm pika ja 16,5 kg kaaluva tursa, kirjutab SL Õhtuleht.
Nii suurt turska pole Eesti vetest kätte saadud juba ligi 70 aastat. Vennad Andersenid püüdsid rekordtursa 26. detsembril mõrraga kõigest ühe kuni kahe meetri sügavusest veest. Hiidkala purustas 1939. aastast saati püsinud rekordi - toona püüti kinni 103sentimeetrine tursk.
Tõnise teada liigub kalameeste seas jutt, et kunagi olevat kätte saadud nende püütud kalast veelgi suurem tursk, kuid selle väite kinnituseks pole ühtki dokumenti.
Ligi 20 aastat kalastanud Andersenid tegid hiidtursast pühaderoogi ja lasid tema auks aastavahetusel ilutulestikurakette. Kala peast tehakse mälestuseks topis.
Enne pannilepanekut lasid kalurid turska uurida kalateadlasel Eli Spiileril. Teadlane kinnitab, et tegu on kahtlemata Eesti rekordiga - nii pikkuse kui ka kaalu poolest.

Kinnisvaraarendaja soovib Esplanaadi 10 lammutada
Pärnu uue kunsti muuseumi hoone ostnud AS Herder soovib maja lammutada ning selle asemele kaheksakorruselise äri- ja elumaja ehitada.
Pärnu linnavalitsus algatas eile Esplanaadi 10 detailplaneeringu, mille eesmärk on kinnistu ärimaa sihtotstarve äri- ja korruselamumaaks muuta.
Vastavalt ostu-müügilepingule peab kinnisvaraarendaja kunstinäituste ruumid uues majas etteantud mahus säilitama, kirjutab Pärnu Postimees.

Lõppenud aastal sündis Eestis rekordarv lapsi
Detsembri keskpaigaks oli sündinud 14 352 last; kuna 600-700 sündi poole kuu jooksul on keskmine tulemus, on võimalik, et läinud aasta vastsündinute arv küünib 15 000ni. Viimati sündis nii palju lapsi 1993. aastal.
Eesti Demograafia Instituudi direktori Kalev Katuse sõnul on sündimuse tõusu põhjus selles, et sünnitusealisi naisi on praegu palju ja sünnitama on hakanud ka need, kes on seda seni edasi lükanud, kirjutab Postimees.
"Pilt ei ole paha ja ei ole seda ka järgnevatel aastatel, kuid see muutub kümmekonna aasta pärast, kui sünnitusealiste naiste arv hakkab kiiresti vähenema," nentis Katus.
Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo sõnul märkis, et erinevalt keskmisest lääne inimesest on Eestis valmis saama rohkem lapsi heade töökohtadega ja haritud inimesed.
"Seda valmisolekut tuleb nii hingeliselt kui seadustega toetada, pikendada veelgi vanemahüvitise maksmist ning hakata maksma lapsehoiutoetust," lausus Rummo.

Ekraanilt kadunud Urmas Ott vihub raamatuid kirjutada
Suve lõpul raske haigusega võidelnud Urmas Ott on taas töösse sukeldunud. Teleekraanilt küll kadunud, kirjutab staarintervjueerija nüüd raamatuid, kirjutab SL Õhtuleht.
Äsja ilmus intervjuu kirjanik Karin Saarseniga, järge ootab aga vormelisõitja, poliitiku ja ärimehe Toivo Asmeri ja tema poja Marko elulooraamat.
Vana aasta viimasel päeval nägid Urmas Oti majanaabrid, kuidas teletäht sõidutati kiirabiautoga koju ja viidi kanderaamiga koduuksest sisse. "Ma polnud teda kaua näinud. Ott oli kõhnemaks jäänud ja näost ära vajunud," kirjeldab üks naaber.
Suve lõpul muutus Oti tervis sedavõrd kehvaks, et ta pidi Mustamäe haiglasse ravile minema. Haigla pressiesindaja Inga Lill ei taha tema tervise kohta aga midagi öelda. Nendib vaid, et Ott ise nõudis, et haigla tema tervist puudutavatele küsimustele ei vastaks.

Teekatted on märjad
Varahommikul enne kella kuut sadas Lõuna-Eestis hooti uduvihma, teekatted olid seal märjad.
Mujal oli sademeteta ilm ja teekatted olid niisked, lõiguti kuivad, teatas maanteeinfokeskus.
Teepinna temperatuurid: -0,1 kraadi Kagu-Eestis kuni +3 kraadi Edela-Eestis.

Eesti Päevaleht Online'i möödunud aasta uudiste TOP50
Eesti Päevaleht Online vahendab oma lugejateni möödunud aasta 50 enim loetud ja kommenteeritud uudist.
TOP50-ga on võimalik tutvuda siin.

Uusaastakontsert mõjus konjakireklaamina
12 aastat tagasi nime saanud Hennessy kontsert tekitab tänases Eestis küsimusi.
Esimese jaanuari õhtul kandis ETV traditsiooniliselt üle Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserdi, mida võib pidada nii muusikasündmuseks kui ka alkoholipropagandaks.
Hennessy kontserdi eel müüdi oksjoni korras konjakit, plakatil oli kujutatud osa Hennessy X.O konjakipudelist, laval orkestri kohal ilutses tootjafirma logo, külastajad said mekkida sedasama toodet. Siiski ei pea konjaki nimega kontserdi ja teleülekande korraldajad ettevõtmist alkoholireklaamiks.
"ETV ei saanud kontserdi ülekandmise eest tasu. Seega ei ole tegemist reklaamiga," väitis ETV pressiesindaja Toomas Luhats. Ta viitas ringhäälingu-ja reklaamiseaduse sätetele, mille alusel on reklaam tasu eest toodete tutvustamine. "Mis puutub kontserdi nimesse, siis määrab ürituse nime kontserdi korraldaja, mitte ETV," lisas Luhats.

Valgamaal lendab talvine toonekurg
Ornitoloogi arvates võib lind olla rändest maha jäänud või sootuks
Valgamaalane Kalle Muru kohtas aastavahetuse eel Valga külje all Kelli kandis üksikut valge-toonekurge, kes seal praeguseni ringi liigub. Tavaliselt on kured meilt lõunasse läinud juba septembri alguseks.
"Nädala keskel autoga sõites jäi Kellil kurepesas silma valge kogu ning binokliga üle vaadates selgus, et tegemist ongi kurega," kinnitas linnuhuviline Muru. "Kuna lumesadu muutus nii tihedaks, polnud ma siiski päris kindel, kas tegemist oli elusa linnu või tuulelipuks pandud mulaažiga."
Külm võib linnu tappa
Päev hiljem uuesti asja kontrollima minnes leidis Muru eest tühja pesa. "Tegin siis ringi ümber lähemate põldude ja tulemuseks oli täiesti elus valge-toonekurg, kes parasjagu oli midagi söödavat leidnud ja seda kugistas," kirjeldas Muru. Ta ei osanud arvata, kas säärase detsembrikuul haruldase vaatepildi põhjustas sügisrändest maha jäänud lind või siis oli tegemist eriti varajase saabujaga. "Varem ma teda seal kandis näinud pole," märkis mees.

Vetikad aitavad röövpüüdjaid tabada
Uus meetod aitab kindlaks teha, kas kala on püütud keelu-ajal ja keelatud kohast.
Keskkonnainspektsioon hakkab kalapüügi järelevalve tõhustamiseks kasutama uut meetodit, mis võimaldab väljapüütud kalade päritoluveekogu ränivetikate abil kindlaks määrata.
"Probleem on selles, et kalavarude kaitseks on eri veekogudel eri aegadeks kehtestatud püügikeeld ning ebaseadusliku püügi varjamiseks võidakse dokumentidel püügikohana näidata veekogu, kus püügikeeld hetkel ei kehti," ütles inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. "Nii näiteks võib Peipsi järvest püütud koha olla saatedokumentidel märgitud hoopis Soome lahe kohana."
Tuule sõnul on kalaautosid, külmhooneid ning kalatööstusi kontrollivatel inspektoritel korduvalt ette tulnud juhtumeid, kus paberitele märgitud kalade päritoluveekogu on kahtlusi äratanud. "Siiani pole me aga suutnud andmete õigsust kontrollida," ütles Tuul.

Riigiarhitekt peab lõpetama kaose
Maitsekas ja kvaliteetselt ehitatud keskkond muutub arhitektuuri-ameti südameasjaks.
Aasta pärast ametisse asuvast riigiarhitektist peab kujunema Eesti arhitektuuripoliitika võtmeisik, kelle ülesandeks on panna piir linnaehituslikule kaosele ning vastutada kogu planeerimis- ja ehitustegevuse eest.
Riigile peaarhitekti palkamise ja arhitektuuriameti loomise veksli käis kultuuriminister Raivo Palmaru välja aasta lõpus riigikogu kultuurikomisjonis. Sama ideed tutvustas Palmaru suvel ka arhitektidele endile. Uue ameti või riigiarhitekti büroo ettevalmistamistööd on kavas panna arhitektuurinõuniku õlgadele, keda kultuuriministeerium praegu konkursi korras otsib. Avaldusi nõuniku kohale saab esitada 8. jaanuarini.
Ministri kinnitusel ei ole mõtet piirduda vaid väheste volitustega nõunikuga. "Ehitatud keskkond on väga oluline osa meie kultuurikeskkonnast," osutas Palmaru ehitiste sotsiaalse ja esteetilise kvaliteedi tagamise vajadusele. "Üht-teist on muidugi tehtud, aga see ei ole piisav. Ja ei saagi olla: me võime öelda sada korda sõna "halvaa", aga suus sellest magusamaks ei lähe."

Roheliste loosung märtsivalimisteks on "Uus energia" 
Erakond peab valimiskampaanias mõttetuks raharaiskamiseks nii
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) avalikustas teisipäeval oma valimislausungi, milleks on "Uus energia".
EER-i juhatuse eestkõneleja Peeter Jalaka sõnul lähevad rohelised valimistele vähemalt 101-liikmelise nimekirjaga.
"Nii oma valimiskampaanias kui ka edaspidi otsime koostööd kõikide erakondadega," selgitas Jalakas. Märtsivalimistel loodavad rohelised saada riigikogus viis-kuus kohta.
Jalakas rõhutas, et erakond peab valimiskampaanias mõttetuks raharaiskamiseks nii väli- kui ka telereklaame, mis ühtekokku neelavad kuni 50 miljonit krooni. "Rohelised püüavad oma sõnumeid edastada mõtestatud argumentide ja sisulise debati vahendusel peamiselt nii trükimeedias kui ka internetis," ütles ta.

Patsiendid jäävad viieks päevaks arsti ukse taha
Eesti meditsiinisüsteemi ähvardab 17.-21. jaanuarini enneolematult ulatuslik tööseisak.
23-aastane Liis on vaid üks paljudest patsientidest, kelle eriarsti juurde mineku aeg langeb just 17.-21. jaanuarile, mil meditsiinitöötajad on lubanud streikima hakata, kui nende palganõudmisi ei täideta.
Paraku ei saa Liis novembris suure vaevaga kirja pandud eriarsti vastuvõtu aega ka praegu edasi lükata, sest enne uut aega kirja ei panda, kui streigipäev on käes ja on näha, kas arstid streigivad või mitte. Kindel on aga see, et streik jätab plaanilised patsiendid viieks päevaks arstikabineti ukse taha.
Esialgu plaanivad arstid, hambaarstid, õed ja hooldustöötajad viiepäevalist streiki Tallinnas. Sel ajal ei toimu perearstide ja eriarstide ambulatoorseid vastuvõtte. Samuti ei tehta plaanilisi diagnostilisi uuringuid ja protseduure ambulatoorsetele patsientidele, teatasid streigis osalejad. Kui nõudmisi ei täideta, laieneb streik alates 22. jaanuarist üle Eesti.

Haridus- ja teadusministeerium kolib suvel Ülemiste Citysse
Rendileping sõlmitakse viieks aastaks ja allkirjastatakse loodetavasti mõne nädala jooksul.
Haridusministeerium kolib tänavu suvel valmivasse Eesti haridustegelase Johannes Käisi nimelisse hoonesse, mis hakkab asuma endise masinatehase Dvigatel territooriumile loodavas bürookeskuses Ülemiste City.
Haridus- ja teadusministeerium ei soovinud eile kinnitada ega ümber lükata, et ministeeriumi ja selle allasutuste jaoks Tallinnast leitud 7500-ruutmeetrise pinnaga hoone asub Ülemiste Citys aadressil Lõõtsa 4.
Age Rosenberg ministeeriumi teabekorralduse osakonnast ütles vaid, et rendileping kavatsetakse sõlmida viieks aastaks ja loodetavasti ei lähe lepingu allkirjastamiseni enam kuid, vaid mõned nädalad.
Ülemiste City AS-i juhatuse esimees Gunnar Kobin ei hakanud siiski võimalikku tehingut ministeeriumiga tagasi ajama. "Hoiame hinge kinni, et see õnnestuks," lausus Kobin. "See on ka meie jaoks suur asi, kui haridus- ja teadusministeeriumiga õnnestub leping sõlmida," lisas ta, viidates Ülemiste Cityle kui uuendus- ja arendusmeelsuse kandjale.

Käisi järel saavad nimelise maja Zapp ja Puusepp
Ülemiste City asub endisel Dvigateli masinatehase 52 hektari suurusel territooriumil.
Ülemiste City AS-i juhatuse esimehe Gunnar Kobina sõnul on valminud ja alanud aastal valmimas kokku viis hoonet, mille hulka kuulub ka haridus- ja teadusministeeriumi jaoks kavandatav vanale paekiviehitisele rajatav klaasist tornidega büroo.
Uuenduslikuks nimetatud kinnisvaraprojekti kuuluvad lisaks kõrghaljastusega parkidele, veesilmale ja tervisekeskusele ka klappidega pargipingid sülearvutiga töötamiseks, soojendusega linnupuurid, mänguatraktsioonid ja kogu territooriumil elektri jõul liikuvad ühissõidukid. Kobina sõnul kulub kõige valmimiseks kümmekond aastat ja kokku võiks seal hakata tööle 15 000-25 000 valge- ja ka sinikraed.

Viru keskusele tehti pommiähvardus
Täna õhtul tehti Viru keskusele enne Raadio 2 Aastahiti auhinnagala algust pommiähvardus.
Aktuaalse kaamera teatel tehti pommiähvardus mõnu minut peale 20.00. Peagi teatas kohale kutsutud pommirühm, et tegu oli siiski valehäirega.
Inimeste evakueerimist vajalikuks ei peetud.
Täna õhtul kell 21.30 on Viru keskuses algamas Raadio 2-s ja ETV-s ülekantav Aastahiti auhinnagala.

Halduskohus peatas Kopli liinide hoonestusõiguse lepingu sõlmimise
Tallinna halduskohus andis Primos Kinnisvara kaebuse alusel 29. detsembril 2006 välja määruse, millega peatas Kopli liinide hoonestusõiguse lepingu sõlmimise kuni vaidlusaluses asjas kohtuotsuse jõustumiseni.
Primos Kinnisvara esindaja vandeadvokaat Maria Mägi sõnul pidi novembri algul Tallinnas Kopli liinide nime all tuntud piirkonna hoonestusõiguse konkursi võitjaks kuulutatud Primos Kinnisvara OÜ oma õiguste kaitseks Tallinna halduskohtusse pöörduma, kuna Tallinna linnavalitsus ei olnud nõus ilma kohtumenetluseta enampakkumise tingimuste täidetavust tagama, vaid otsib hoopis ettekäänet konkursi tühistamiseks.
Kopli liinide ehk Sepa tänava kvartali ja Sepa tn 17 kinnistu hoonestusõiguse konkurssi ette valmistades nägi linnavalitsus konkursi tingimustes ette, et linn sõlmib konkursi võitjaga lepingu, mille alusel arendaja korraldab piirkonna detailplaneeringu koostamise. Pärast võitja väljakuulutamist on selgunud, et selle sätte täitmine on võimatu, kuna tegu on seadusega vastuolus oleva lahendusega.

Tallinna eakate toetus on suures osas välja makstud
Uuest aastast korraliseks muudetud eakate toetus hinnatõusu kompenseerimiseks on linnakassa teatel 75% ulatuses välja makstud, 700-kroonine ülekanne on tehtud ligi 72 000 inimesele.
Sotsiaal- ja tervishoiuameti graafiku kohaselt peaks toetuste väljamaksmine toimuma jaanuari jooksul, tegelikult tehakse ülekanded juba kuu esimesel nädalal ning tänase seisuga on välja makstud 48,5 miljonit krooni.
Lisaks saadeti eile välja Eesti Posti kaudu ca 1,5 miljonit krooni ulatuses toetusi, mis teeb 2. jaanuari väljamakseteks kokku ca 50 miljonit krooni.
Toetusteks on 2007. aasta linna eelarves ettenähtud 64 miljonit krooni. Aasta lõpuks saavad toetuse prognoositavalt 92 000 Tallinna pensionäri.
Linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda peavad pöörduma esmakordselt toetuse taotlejad ning need, kelle isikuandmetes on muudatusi.

Aastavahetuse öötrammi saatis edu
Aastavahetuse ööl käigus olnud trammi rakendamist kaalutakse ka tulevikus.
Öötramm sõitis alates 31. detsembri õhtust kuni 1. jaanuari kella 6-ni hommikul.
Viimati rakendati ühistransport aastavahetuse ööks tööle kuus aastat tagasi.

Tallinn maksab kinni oma elanike hooldusravi Nõmme haiglas
Alates 2007. aastast maksab linn kinni Lääne-Tallinna keskhaigla Nõmme korpuse 25 hooldusravikoha maksumuse ning haiged ei pea enam kandma oma hooldusravi kulu.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul püüab linn igati lahendada hooldusravi kättesaadavust linnas ning aidata kanda kulukat ravi. "Linnapoolne finantseering vabastab patsiendid senisest kohamaksumusest, mis on olnud 250-350 krooni päevas ja ühtlasi väga suur kulu omastele," ütles Martinson. "2007. aastaks eraldatud kolm miljonit krooni võimaldab avada 1. juulist juurde veel 30 hooldusravi kohta ja leevendab praegusi pikki hooldusravi järjekordi," lisas abilinnapea.
Haigekassa ei ole finantseerinud hooldusravi Nõmme haiglas kahe aasta jooksul.
Kuni 1. aprillini kannab linn hooldusravikohtade kulu Nõmme haiglas täismahus, seejärel hakkab haigekassa maksma 65% ja linn 35% kohamaksumusest.

Falcki kiirabi aitas 14-aastast purjus poissi
Falcki kiirabi aitas uusaastaööl kõige noorema purjutajana 14-aastast poissi, kes viidi alkoholimürgistuse ja alajahtumisega lastehaiglasse.
Purjus abivajajatega puutusid Falcki meedikud kokku üldse 20 protsendil kogu aastavahetuse väljakutsetest, teatas Falcki avalike suhete direktor Andres Lember. Enam kui pool trauma saanud inimestest oli alkoholijoobes, lisas ta.
Abi anti näiteks 26aastasele purjus mehele, kes Lasnamäel kuue meetri kõrguselt teele kukkus. Elustamist vajas 59aastane mees, kellel oli alkoholimürgistus ja südameseiskumine.
Üldse sai Tallinnas kolme kiirabibrigaadiga töötav Falck sai aasta viimasel ja uue aasta esimesel päeval 105 väljakutset. Kahe ööpäeva jooksul abistasid Falcki meedikud 33 erakorralist haigestunut, neist viidi haiglaravile 16. Traumadega tuli tegemist teha 17 korral, neist 11 inimest viidi haiglasse.

Ärimees hävitas omavoliliselt August Mälgu tubamuuseumi
Kuus aastat tagasi Tallinna linnalt kunagi kirjanik August Mälgule kuulunud Lagle talu ostnud naftaärimees Sergei Barašev likvideeris omavoliliselt Mälgu tubamuuseumi, ehitades selle ümber pere eluruumiks.
2000. aasta lõpul müüs Tallinna linn president Konstantin Pätsi poolt kirjanikule ja riigimehele August Mälgule kingitud Lagle talu kriitikatulvast hoolimata eraisikule, N-terminali asepeadirektorile Sergei Baraševile, kirjutab Postimees.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul selgitas Barašev, et kolme aasta jooksul ei avaldanud mitte ükski inimene soovi kirjaniku tuba külastada. "Kuna hoone vajas kapitaalremonti ja perekond täiendavat eluruumi, siis ehitati kirjaniku tuba ümber eluruumiks," vahendas Jäppinen Baraševit, keda Postimehel eile tabada ei õnnestunud.
Mälgu toas olnud kultuuriväärtused on siiski säilinud ning hoiul ühes Lagle talu köetavas ruumis, kinnitas Jäppinen.

Pildikesi pealinnast uusaastaööl
Nagu ilmselt peaaegu kõikjal maailmas, jõudis uus aasta ka Eestimaa pealinna värvikalt ja paukude saatel. Rah-vas oli kogunenud platsidele ja tänavanurkadele, avati šampanjapudeleid, lasti rakette ja sooviti üksteisele õnne.
Uue aasta saabumisel polnud kesklinna tänavatel liikumas näha praktiliselt mitte ühtegi autot. Narva maantee ja Pronksi tänava ristmikult sõitis keskööl nukralt läbi buss nr 60, kus ei paistnud peale juhi ainsatki inimest.

Korteripõleng Kunderi tänaval põhjustas liikluskatkestuse
Teisipäeva lõuna ajal toimus Kunderi tänaval ühes kortermajas tulekahju, mis sulges mõneks ajaks ka liikluse. Sündmuskohale saadeti kolm päästeautot kesklinna komandost ning kiirabibrigaadid. Akna kaudu korterisse sisenenud päästjad leidsid eest elutoas põlema süttinud televiisori, mis omakorda oli süüdanud teleri vahetus läheduses paiknenud kudumid. Tulekahju puhkemise hetkel viibis korteris kaheksa inimest: peremees ja perenaine ning nende külalised. Külalistel õnnestus korterist omal jõul välja saada, korteri valdajad tuli aga suitsu täis ruumidest päästjatel välja toimetada. Vingu sisse hinganud korteriperemees sõidutati abi andmiseks haiglasse, perenaine sai esmaabi kohapeal.

Poodides tegutsevad taskuvargad jäävad tavaliselt tabamata
Mullu poodides registreeritud sajast taskuvargusest on lahendatud kõigest üks.
"Taskuvargaid on raske tabada, sest inimesed avastavad varguse tihti palju hiljem, kui see aset leidis. Nii on kuriteo hetke ja kurjategija kindlakstegemine keeruline," selgitas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp.
Kui politsei andmetel on peamisteks vargusobjektideks rahakott ja mobiiltelefon, siis 26-aastane tallinlanna Helen jäi Norde Centrumi Rimis ilma pihuarvutist.
Kuna naine peab oma töö tõttu arvutit kogu aeg kaasas kandma, asetas ta selle poes kaupa riiulile ladudes paariks minutiks enda kõrvale riiulile.
"Korraga märkasin, et arvuti on kadunud, ja läksin paanikasse ", ütles Helen. Varas pani selle pihta otse minu nina alt." Pärast juhtunut otsis naine üles poe turvatöötaja, lootes, et äkki jäi vargus poe turvakaamera lindile. Turvamees kaamerast juhtunut tuvastada ei suutnud ja soovitas naisel politseisse pöörduda.

Tehnikaülikooli juurde kerkib üliõpilaslinnak
Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) territooriumile kerkib mitmefunktsionaalselt toimiv linnak, kus paiknevad õppehooned ja ühiselamud, laienduse saab ka olemasolev peahoone.
Linnavalitsuse algatatud planeeringuosa lahendusega on 34,9 hektari suurusele alale kavandatud 18 krunti ja neli ajutist krunti.
Tallinna abilinnapea Kalev Kallo sõnul luuakse territooriumile mitmefunktsionaalselt toimiv linnak, kus paiknevad õppehooned ja ühiselamud. "Juba praegu asuvad seal omavahel edukalt koostööd tegevad Tallinna tehnikaülikooli instituudid, sadakond peamiselt peenelektroonika ja IT valdkonnas tegutsevat ettevõtet," ütles Kallo.
Osa planeeritavast alast ulatub linnaehituslikult oluliste kaugvaadete tsooni Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee suundadelt. Mustamäe linnaosa üldplaneeringu järgi tuleb detailplaneeringu koostamisel planeeritaval alal tagada hoonete ümber heakorrastatud haljasalade rajamine ja olemasolevate parkide säilitamine.

Ratas jätkab võitlust blogipidajatega
Tallinna linnakantselei muutis Eesti blogipidajate linkimisaktsiooni tõttu juba kolmandat korda linna ametlikul veebiküljel linnapea Jüri Ratast tutvustava lehekülje aadressi.
Otsingumootori eripära
Mitmed Eesti blogipidajad on linkinud oma blogides sõna "abiratas" Tallinna linnavalitsuse veebiaadressile, mistõttu annab selle sõna sisestamine Google'i otsingumootorisse ühena esimestest tulemustest Tallinna linna ametliku veebikülje linnapead tutvustava osa.
Tainas viitab Ratasele
Pärast seda, kui Ratas jagas detsembris jõulude eel kaubanduskeskuste juures linnaelanikele tasuta piparkoogitainast, hakkasid blogipidajad linkima Tallinna veebiküljele ka sõna "tainas". Seetõttu muudeti detsembri viimastel päevadel juba kolmandat korda Jüri Ratast tutvustava veebikülje aadressi.

Jaani kiriku teenistused kolivad Nigulistesse
Jaani kiriku hoones kestab mai lõpuni ligi 22 miljonit krooni maksev remont.
Tallinnas Vabaduse väljaku ääres asuvas Jaani kirikus peeti esmaspäeval viimane kontsert-jumalateenistus, kirikus alanud remont kolib koguduse tegevuse mai lõpuni Niguliste ja Rootsi Mihkli kirikusse.
"Loodetavasti jõuavad ehitajad 15. maiks restaureerimisega ühele poole ning 1. juunil saame kogudusega taas värskeilmelisse kirikusse tagasi tulla," ütles Jaani koguduse peaõpetaja Jaan Tammsalu.
Tavaliselt käib Jaani koguduse 12 000 liikmest pühapäevastel jumalateenistustel ligi 500 inimest. Juba 139 aastat on inimesed harjunud hommikul kell kümme algava jumalateenistusega. "Õnneks saavutasime väga hea kokkuleppe Niguliste kiriku juhtidega ja saame pühapäeviti samal ajal jätkata," rõõmustas Tammsalu.

ETA juhid distantseeruvad Madridis korraldatud plahvatusest
Baski iseseisvuslaste organisatsiooni ETA poliitiline tiib Batasuna teatas, et läbirääkimised Hispaania valitsusega pole läbi hoolimata laupäevasest pommirünnakust Madridi lennujaamale.
Varem teatas Hispaania valitsus, et igasugused kõnelused ETAga on lõpetatud, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Madridi Barajase lennujaama parkimismajast on järel vaid rusud, mille all on arvatavasti kahe Ecuadori kodaniku surnukehad, sest plahvatuspäeval jäi kaks inimest kadunuks ja seni neid leitud pole. Nüüd aga tundub, et kuigi plahvatus oli baski terroristide kätetöö, tahab ETA ise toimunust distantseeruda.
ETA kuulutas püsiva vaherahu välja lõppenud aasta 22. märtsil. Ka Hispaania valitsus tunnistab, et pommipanek eelneva etteteatamiseta on miski, milleni ETA kogu oma võitlusperioodi jooksul laskunud pole, rääkimata veel järgnenud üürikesest rahuajast. Väga ei tohi valitsus aga oma lootust rahuprotsessi jätkamisele välja näidata, sest väikesegi soosingu ilmutamine ETA suhtes võib praegu lõppeda valitsuse kukkumisega.

Daily Telegraph: ÜRO rahuvalvajad vägistavad Sudaani lapsi
Sudaanis asuvat ÜRO rahuvalve personali kahtlustatakse alaealiste vägistamises ja võrgutamises.
Vägivald laste suhtes algas pärast ÜRO missiooni (UNMIS) saabumist Lõuna-Sudaani kaks aastat tagasi, kirjutas ajaleht The Daily Telegraph. Kahtlustavate hulgas on missiooni rahuvalvajad, sõjapolitsei ja teenistujad.
Ajalehe kinnitusel nägid nad UNICEF-i 2005.a raporti projekti, mis viitab sellele probleemile. Samas teatavad ka teised valitsusvälised organisatsioonid Sudaanis eksisteerivast olukorrast. Sudaani valitsus esitas ka videofilmi, kus ÜRO teenistujad seksivad kolme alaealise tüdrukuga.
Laste seksuaalne ekspluateerimine tõi kaasa lapsprostitutsiooni kasvu. Ühe lapse sõnutsi on see hea päev, kui ta päevas kolm dollarit kätte saab.

Iraan kaitseb oma tuumaobjekte Vene rakettidega
Kui USA peaks kavatsema rünnata Iraani tuumaobjekte, siis tuleb neil üle kavaldada Vene kaasaegsed raketikompleksid.
Vene kaitseministeerium teatas uue aasta algul, et Iraan sai eelmisel aastal kätte pooled tellitud raketikompleksidest Tor-M1.
Kaasaegsed Vene raketikompleksid hakkavad õhurünnakute eest kaitsma Iraani strateegilisi obejkte, esmajärjekorras tuumakeskusi Isfahanis ja Bušeris, teatas agentuur Itar-TASS. Lääneriigid kahtlustavad, et just Isfahanis ja Bušeris töötavad iraanlased välja oma tuumarelva.
Tor-M1 on võimeline muuhulgas alla tulistama tiibrakette ja Stealth-tehnoloogiaga varustatud lennukeid. Raketikompleksi tegevusraadius on 12 kilomeetrit ja neid saab tulistada 6 kilomeetri kõrgusele.
Venemaa sõlmis Iraaniga raketikompleksite müügilepingu 2005. aastal. Tehingu maksumus oli 1,4 miljardit USA dollarit. Täpne müüdud raketikomplekiksite arv pole teada, kuid hinnanguliselt on neid 30 ümber.

Eesti eksperdid: Saddami hukkamise ülesvõte oli õiguslik ent provokatiivne
Eesti Päevaleht Online palus ekspertidel hinnata Saddam Husseini hukkamise videojäädvustuste avalikustamise eetilist ja seaduslikku alust. Selgus, et tegemist võis olla igati legitiimse ent kahtlemata provokatiivse ja uut vägivalda põhjustanud sammuga.
Saddam Husseini hukkamisest tehti kaks filmi, mida avalikkus suure huviga jälginud on. Esimene oli ametlik salvestus, mis filmis eksdiktaatorit kuni hetkeni, mil talle köis kaela pandi. See teos sai ametliku eetriaja Iraagi riigitelevisioonis ja mujalgi maailmas. Katkendit sellest edastati ka Eesti telekanalitel.
Teine film on skandaalne mobiilisalvestus. Keegi vangivalvureist võttis keelust hoolimata kaasa mobiiltelefoni ja võttis videole eksdiktaatori mõnitamise, põrgussesaatmise ja poomise hetke. Kaadrisse on püütud ka hetk, mil langeluuk Saddam Husseini jalge alt kaob ja mees alla kukub. See film lekkis internetti ja jõudis kõigi soovijate vaatevälja.

Iraagi peaminister tahab ameti maha panna
Iraagi peaminister Nouri al-Maliki teatas, et talle ei meeldi Iraagi liider olla ja et ta tahaks töölt lahkuda veel enne, kui tema ametiaeg lõpeb.
Peaminister ütles Wall Street Journalile: "Ma soovin, et võiksin sellega lõpetada enne ametiaja lõppu. Ma ei tahtnud seda ametit. Ma nõustusin ainult kuna arvasin, et teenin nii rahva huve. Enam ma seda ametit vastu ei võta."
Nouri al-Maliki on šiiit ja kuulus liikumisse, mis Saddami valitsusajal astus vastu sunniidist diktaatori režiimile, vahendab BBC. Al-Maliki sai peaministriks möödunud aasta mais kompromisskandidaadina pärast seda, kui sunniidid ja kurdid olid šiiitide partei esimese kandidaadi tagasi lükanud.
Al-Maliki peaministriaega on varjutanud poliitiline lõhe nii kogu maal kui valitsuses. Samuti käivad kuulujutud, et USA ei usu al-Maliki võimetesse

Iraagis vahistati Saddam Husseini poomist filminu
Iraagi võimud vahistasid täna inimese, keda kahtlustatakse Saddam Husseini hukkamise mobiiltelefoniga filmimises.
Iraagis vahistati Saddam Husseini poomist filminu, teatas RIA Novosti viitega telekanalile Al Arabiya.
Saddam Hussein hukati 30. detsembril. Iraagi televisioon paiskas peagi eetrisse kaadrid hukkamisele eelnenud minutitest. Järgmisel päeval ilmus internetti aga veel üks lindistus, milles kajastati kogu hukkamist.
See videosalvestis tekitas sunniitides ja araabia maailmas nördimust. Iraagi võimud alustasid juurdlust, et tuvastada, kes viibisid poomisel ja võisid teha ebaseadusliku videosalvestuse.
Poomisel viibinud Iraagi prokurör Munkith al-Faroon teatas täna, et nägi kaht kõrgemat valitsusametnikku, kes filmisid surmanuhtluse protseduuri.

Suri Põhja-Korea välisminister
Põhja-Korea välisminister Paek Nam-sun suri 77 a vanuses haiguse tagajärjel.
Paek Nam-sun juhtis Põhja-Korea välisministeeriumi alates 1989.a septembrist, teatas Reuters.
Viimati nähti teda avalikkuse ees möödunud aasta juulis Aasia riikide välisministrite kohtumisel Kuala Lumpur'is.

Saddami kaaslased puuakse 4. jaanuaril
Iraagis puuakse homme Barzan Ibrahim al-Tikriti ja Awad Hamed Al-Bandar.
Saddami kaaslased Iraagi luure eksjuht Barzan Ibrahim al-Tikriti ja revolutsiooni tribunali endine esimees Awad Hamed Al-Bandar puuakse neljapäeval hommikul, teatab RIA Novosti viitega telekanalile al-Arabiya.
Eelmise aasta 5. novembril määrati neile koos Iraagi eksdiktaatoriga surmanuhtlus inimsusevastaste kuritegude eest.

NY Times: kes maksab, tellib muusika
New York Times muretseb internetikasutajate võrdse kohtlemise pärast, sest USA-s veebiteenust pakkuvad firmad püüavad muuta netti kaheosaliseks: oma veebikülje eest tasu maksvad firmad jõuaks lugeja arvutiekraanile rutem.
Tänase NY Times'i juhtkiri arutleb internetineutraalsuse üle. Veebikiirtee on siiani olnud kõigi jaoks ühesugune - kasutaja ekraanile ilmuvad kodumaised ja välismaised, suurfirmade, riigiasutuste ja lihtblogijate lehed võrdse kiirusega.
Nüüd aga kipub USA-s senine kord muutuma. Kaabelteenust ja telefonisidet pakkuvad kompaniid on teinud visa lobitööd selle heaks, et saaks luua kahekiiruselist internetti. Nimelt saaks kopsakat tasu maksnud firmad ja asutused veebikasutajani jõuda praegu harjutud kiirusel. Aga need lehed, mille omanikud tasu ei maksa - nemad jääks aeglasema neti voogu ja jõuaks kasutaja arvutisse märksa hiljem.
Värskelt kongressid enamuse saanud demokraadid tahavad initerneti neutraliteedi seadusena läbi suruda ja NY Times loodab innukalt kaasa, et nii ka läheb, sest informatsiooni kiirteel peaks neutraalsus olema peamine reegel.

FBI kinnitas kinnipeetavate piinamist Guantanamos
FBI teatas, et kinnipeetavate julm kohtlemine Guantanamo sõjaväevanglas leidis kinnitust.
Avaldatud ettekande alusel tuvastasid FBI töötajad vanglas vähemalt 26 väärkohtlemise juhtumit, teatas RIA Novosti. Internetis avaldatud FBI dokumendist selgub, et FBI töötajad ei olnud uurimise ajal kaasatud vangide väärkohtlemisse.
Ettekande kohaselt rakendati kinnipeetavate puhul agressiivset ülekuulamistehnikat, vangid seoti kätest ja jalgadest põrandale kinni ja jäeti ööpäevaks ilma vee ja toiduta ning neil ei võimaldatud selle aja jooksul ka oma loomulikke vajadusi rahuldada, vangide ülekuulamised kestsid kohati üle 24 tunni.
FBI andmete kohaselt riietati kinnipeetavaid kas Iisraeli lippu või preestrirüüsse ning solvati alasti naisvalvuri kohaloluga.

Itaalia tahab kogu maailmas surmanuhtluse keelata
Itaalia peaminister Romano Prodi teatas, et Itaalia asub ÜRO-s selle eest võitlema, et surmanuhtlus keelustataks üheselt kogu maailmas.
Peaminister Prodi selgitas, et ükski kuritegu ei õigusta teise inimese tapmist, vahendab BBC. Itaalia kavatseb sel aastal küsimuse ÜRO-s tõstatada, sest alanud aastal on Itaalia üks ÜRO julgeolekunõukogu kümnest vahetuvast liikmest.
Itaalia on juba varem esitanud ÜRO-le ettepanekuid surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamiseks - seda 1994. ja 1995. aastal, kuid siiani ei ole soovi kuulda võetud.
Itaalias on nii poliitikud kui press väljendanud üksmeelset hukkamõistu surmanuhtluse suhtes. Hiljutise debati vallandas Saddam Husseini surmamõistmine ja poomine, mille videod ka veebi lekkisid.
Iraak on Itaalia kriitikale vastuseisuks väitnud, et sel riigil ei ole õigust Iraagi sisemisi asju kritiseerida, kuna teise maailmasõja järel lasid Itaalia partisanid maha Benito Mussolini ja riputasid ta jalgupidi üles, nii et rahvas teda mõnitada saaks.

Bushi prioriteet: Iraagis tuleb võit tagada
USA president George Bush määras kindlaks oma administratsiooni 2007. aasta põhisuunad.
Bush nimetas oma administratsiooni prioriteedid, mille hulgas on võitlus rahvusvahelise terrorismiga, võidu tagamine Iraagis, majanduse tugevdamine, energeetiline julgeolek, immigratsiooni poliitika reformimine ning kättesaadava tervishoiu tagamine, teatas RIA Novosti viitega ajakirjale Wall Street Journal.
"Meie prioriteedid algavad terroristide purustamisest, kes mõrvasid 11. septembril 2001.a tuhandeid süütuid inimesi ning töötavad nüüd pingeliselt selle kallal, et rünnata meid uuesti" rõhutas Bush oma artiklis.
Tema sõnul on terroristid laiema ekstremistliku liikumise osa, mis püüab teha kõikvõimaliku, et ameeriklasi Iraagis purustada.

Saddam oli vang enda paleedes
Saddam Hussein sai kuni elu lõpuni elada paleedes, mille ta endale ehitada lasi - elu viimased aastad küll vangina.
Nimelt hoidsid ameeriklased Saddami kohtuprotsessi ajal ja pärast seda Bagdadis kinni mõnes tema käsul rajatud palees, mis jäid peamiselt USA sõjaväebaaside territooriumile.
Teadaolevalt vahetasid ameeriklased vangistatud Saddami asukohta julgeoleku huvides pidevalt. Olid küll teada kohad, kus teda võidi kinni hoida, kuid kunagi polnud avalikult täpselt selge, kus ameeriklased teda parasjagu vangis hoidsid.
Vanglad olid ka hästi varjatud - põgusal vaatlusel oli väga raske tulla selle peale, et just seal võidakse Iraagi eksdiktaatorit kinni pidada. Näiteks oli üks paljudest ajutistest vanglatest pommitabamustest niivõrd räsitud, et kaugemalt vaadates oli üldse raske uskuda, et seal sees võib veel mingi tegevus toimuda.

Saddam Hussein poodi üles, Iraak on endiselt hirmul
Saddam valitses Iraaki diktaatorina ligi 24 aastat, tema süül hukkus kuni kaks miljonit inimest, kuid ta hukkamine ei anna veel põhjust kergendusoheteks.
Inimsusevastastes kuritegudes süüdi mõistetud mehe hukkamine pigem kohutas lääneliku maailmapildi esindajaid, kellele surmanuhtlus on põhjendamatult karm karistus. Kuid samas on tärganud ka lootus, et ehk õnnestub vägivallakeerist Iraagis niimoodi lõpetada. Sama vastuoluline on olnud suhtumine Iraagis endas, kus Saddami endised ohvrid hõiskavad, tema poolehoidjad aga leinavad. Rahu kehtestamiseks vajalikku leppimist pole ikka veel näha.
Al-Awjah' küla, kus Saddam olevat sündinud ja kuhu ta nüüd hukkamise järel "märtrina" maeti, peaks tema poolehoidjate tahtel kujunema palverännakute kohaks. Protestimeeleavaldusi üritati võimendada kogu nn sunniidi kolmnurga aladel, kuid samal ajal ei suudetud vältida ka kokkupõrkeid eri usukogukondade vahel. Iraagi baathistlik vastupanuliikumine kuulutab juba ühtmoodi kokkupõrgetest nii USA, Iraagi valitsuse kui ka "Iraani toetatavate" vägedega.

Tolarite eurodeks vahetamine kulgeb Sloveenias sujuvalt
Keskpanga hinnangul kaob enamik vanast rahast käibelt juba esimesel euronädalal.
15 aastat pärast iseseisvumist on sloveenlased loobunud oma sama vanast rahast tolarist, võttes ametlikult kasutusele EL-i ühisraha euro.
"Kavandatud protseduurid toimuvad nii, nagu ette nähtud. Seni pole ilmnenud mingeid suuri probleeme," ütles Sloveenia rahandusminister Andrej Bajuk uue aasta esimesel päeval. Bajuk oli ka üks esimesi, kes Ljubljana kesklinnas ajakirjanike ees demonstratiivselt pangaautomaadist esimesed sada eurot välja võttis.
Automaadid lülitati välja vana aasta viimasel päeval kell üheksa õhtul, mil neid hakati tolaritest tühjendama ja eurodega täitma. Kella neljaks esmaspäeva pärastlõunal oli taas töökorras 92 protsenti sularahaautomaatidest, raporteeris keskpanga juht Mitja Gaspari.

Bulgaaria on EL-i pääsemiseks sunnitud sulgema tuumajaama
Mõlema uue liikmesriigi kodanikke pahandab väidetav puskari ajamise keeld.
Üllataval kombel tuleb ühinemiseelsetest hirmudest kummalgi pool piiri esimesena välja pahameel, justnagu keelataks ära kohaliku puskari, rakia ajamine. "Meil peavad nüüd olema kõigil viinadel peal väga kallid maksumärgid," laiutab majandusteadlane Mihail Sarafov käsi. Samuti tuleb vist ära keelata lahtise liha müük turgudel.
Siiski on enamik bulgaarlasi eeskätt nördinud, et Euroopa Liiduga ühinemise tõttu peavad nad mõne aasta pärast sulgema Kozlodui tuumajaama. Selle kahe ploki jaoks tähistas juba Euroopa Liitu astumine enneaegset surma. "Enne olime suur elektrienergia eksportöör, aga nüüd tuleme vaevu ise toime," pahandab Mihail. "Need reaktorid olid ju rekonstrueeritud ja täiesti ohutud."

Uued euroliitlased märgivad ühinemist loiu aplausiga
Kolmandat päeva elab Euroopa Liidus ligikaudu 30 miljonit uut kodanikku, kellelt aga keegi tegelikult liiduga ühinemiseks nõusolekut ei küsinud.
Uue aasta esimesel tunnil kogunesid Rumeenia-Ungari piirile sajad, kui mitte tuhanded inimesed, ID-kaardid näpus. Ehkki riigid on kaardil üksteise all, kehtib neis erinev vööndiaeg.
Bulgaaria turismilinnast Plovdivist pärit agronoom Mihail Sarafov on juba mitmendat korda Rumeeniat külastamas. Tema rumeenlastest sõpradest pole käinud Bulgaarias keegi. "Kuhu sa ikka sõidad, inimesed töötavad siin vaid selleks, et end ära toita," laiutab ta käsi.
Nii uskumatuna kui see ka ei kõla, pole paljud kahe uue liikmesmaa elanikud üle piiri mitte kunagi käinud. Või kui, siis kaugel kommunismiajal, mida inimesed meenutavad nostalgiaga.
"Muidugi need, kes tahavad siit kuhugi ära minna, tervitavad Euroopa Liitu astumist mõnuga," nähvab Timisoaras rongi ootav üliõpilane Ligiu Martin. Pärast järelemõtlemist nendib ta siiski alistunult: "Aga tegelikult on need, kes tahtnud minna, juba ka läinud."

Ruhnu: vald korraldas aastalõpu vastuvõtu
Reedel korraldati Ruhnu rahvamajas vallarahvale aastalõpu vastuvõtt. Hallrohelisi aknataguseid detsembrituuli elavdasid soojamaised tantsurütmid, kohal oli ka eksootiline kõhutantsijanna. Karust aastalõpu vastu-võtul ei räägitud.
Kadri Tukk

Hiiumaa: hiidlastel oma jõulumuusika plaat
Hiiumaal anti välja jõuluteemalise muusikaga plaat "12 lampi iidlase jöulupuul".
Plaadi peal laulavad kohalikud ettevõtjad ja muusikud, teiste hulgas ka maavanem Hannes Maasel. Algatuseks ja lõpetuseks loeb jõulumehele luuletuse pisike Getter. Muusikaplaadi hiidlasliku väljanägemisega ümbrise kujundas Peeter Roasto.
Katrin-Ädu Metsand

Kadrina: saunaklubi ostis orelile vilesid
Aastavahetusel tegi Kadrina leilisõpru ühendav saunaklubi kingituse Kadrina kirikule, annetades raha orelile nimeliste vilede ehitamiseks. "Kogu oreli remondiks vajalikust summast, ligi 400 000 kroonist on koos neljandik," kinnitas kiriku organist ja Oreli Sihtasutuse juhataja Külli Erikson. "Selle olemasolu võimaldab hakata eri fondide poole pöörduma," lisas ta.
Kadrina Katariina koguduse orel valmis 1860-ndatel Läti orelimeistri Karlis Hermannise töökojas. Kadrinasse jõudis orel 1895. aastal Peterburist.
Rein Sikk

Hiiumaa: külad kogunesid aastalõpupeole
Hiiumaa kodukandiliikumine kutsus teist aastat järjest saare külade esindajad oma aastalõpupeole, sedakorda Kõrgessaarde. Hiiumaal osatakse pidutseda, jõuluvana küll polnud, seda toredam oli aga saarevana ehthiiukeelne pöördumine. Laulsid Luidja ja Lauka koorid ning tantsisid Pühalepa noorikud. Ehtne ja rahvalik.
Katrin-Ädu Metsand

Idapiir: kolm tundi ilutulestikke
Nagu juba aastaid kombeks, jätkus Narvas aastavahetusel paugutamist kolmeks tunniks. Esmalt tähistas kell 11 õhtul uue aasta saabumist üle jõe asuv Ivangorod. Seejärel saabus uus aasta piirilinnas ja taevasse lasti paras ports "isetegevuslikke" rakette. Tava kohaselt toimub linna suur ilutulestik aga kell üks, sest aastavahetuse hetkel tahetakse pigem toas klaase kokku lüüa. Õigeks ajaks oli Peetri plats rahvast tihedalt täis ja taevasse lastud 70 000 krooni läks asja ette.
Tanel Mazur

Haapsalu: lumelauasõit tänaval
Kuna sellel aastal polegi korralikult lund maha sadanud, siis on spordikaupade müüjatel rasked ajad. Haapsalu RakserSpordi pood on suuskadest lõhki minemas, ostjaid aga pole. Poe peremehel Ragner Tofferil ei jäänud muud üle, kui ise ette näidata, et lumepuudus pole lumelauasõidul takistuseks. Toffer sidus Haapsalus Pipi pansionaadi ees laua alla ja liugles maasturi järel elegantselt oma poeni välja - kogu kilomeetrist teekonda saatis paras killavoor, huvilisi jätkus. Ega suvekuurordis talvel muidu midagi suuremat toimugi.

Olympic Casino avas aastavahetusel uue kasiino
Aastavahetusel alustas Tallinnas, Mustamäe teel tegevust Olympic Casino Marja.
Uue aasta esimestel tundidel uksed avanud Olympic Casino Marja asub Marja kaupluse kõrval. Olympic Casino Eesti tegevdirektor Tarmo Kase sõnul investeeriti kasiino Eedeni aia temaatikast kantud sisekujundusse ja uutesse moodsatesse mänguautomaatidesse ligi 13 miljonit krooni.
Kokku saab Olympic Casino Marja 175 ruutmeetri suurusel pinnal õnne proovida 35 mänguautomaadil, esindatud on hetke moodsaimad I-Game ja Atronic Harmony mänguautomaadid, samuti mitmetasandiline jackpot'i-süsteem Fort Knox.
Asukohta vahetas parema vastu seni Balti Jaama reisiterminalis tegutsenud Olympic Casino Balti Jaam, mis asub nüüdsest Balti Jaama turuhoone esimesel korrusel, teatas ettevõte.

Arco Varavalitsemise AS-i juhitavad fondid investeerisid 1,5 miljardit krooni
Arco Varavalitsemise AS poolt juhitavad kinnisvarafondid Arco Balti Kinnisvarafond ja Explorer Property Fund - Baltic States investeerisid kinnisvarasse eelmisel aastal kokku üle 1,5 miljardi krooni.
Tegemist oli Baltikumi suurimate kinnisvarainvesteeringumahtudega, teatas ettevõte.
Arco Balti Kinnisvarafond AS soetas 2006. aastal kokku viis objekti maksumusega 175 miljonit krooni, investeeringud hõlmasid kolme büroo- ja kahte tööstusobjekti.
Explorer Property Fund - Baltic States soetas ja kattis eellepingutega 2006. aastal kokku kaheksa objekti maksumusega ligi 1,4 miljardit krooni. Soetatud objektidest neli asuvad Eestis, kolm Lätis ning üks Leedus. Fondi portfell hõlmab kokku kümmet objekti ning ulatub kokku üle 1,7 miljardi kroonini.
"Aasta trendiks võib kahtlemata pidada raha liikumist peamistest linnadest väljapoole ning kinnisvarainvesteeringute fookuse mitmekesistumist ja seega ka riskide hajutamist nii geograafiliselt kui ka funktsionaalselt," kommenteeris fondi investeeringuid juhtinud Arco Varavalitsemise AS juhatuse esimees Kristjan Kivipalu.

EMT hakkab mobiilis edastama Kuku Raadio otse-eetrit
Alates tänasest hakkab EMT mobiilis edastama KUKU Raadio otse-eetrit.
"Raadiojaama edastamine mobiilis avab täiendavad võimalused raadio kuulamiseks," ütles Kuku Raadio peatoimetaja Janek Luts. "Kuigi uuemates telefonides on raadio juba sisse ehitatud, eeldab kuulamine "peavarustuse" kasutamist, mida alati kaasas ei kanta. Uudse lahenduse plussiks on ka see, et nüüd saab Kukut mobiilis kuulata neis Eestimaa piirkondades, kus Kuku raadio ei levi, ja välismaal viibides."
Tehniliselt toimib raadio edastamine voogesitusena (live stream). Hinnad Eestis on vastavalt ühenduse kvaliteedile: madalama kvaliteedi puhul 50 senti minut, kõrgema kvaliteediga 1 kroon minut, teatas EMT.

Starman sõlmis leppe ZUUMtv digibokside edasimüüjatega
AS Starman sõlmis lepingud maapealse leviga digitelevisiooni ZUUMtv-d vastu võtta võimaldavate digibokside müügiks elektroonikakettidega Euronics, Plussmiinus Elektroonika, Expert ja Onoff.
Starmani turundusdirektori Henri Treude sõnul arvestati edasimüüjate valiku puhul laia müügivõrku ning mugavat kättesaadavust kliendile. "Et teenusega liitumine tarbijale võimalikult lihtne oleks, on liitumislepingut ZUUMtv-ga võimalik sõlmida kohapeal ja poest lahkudes on teenus juba kasutamiseks valmis," lisas Treude.
Esialgu pakub Starman ZUUMtv klientidele vaatamiseks 18 Eesti- ja välismaist telekanalit. Läbirääkimised Eesti suurimate telekanalite ETV, Kanal2 ja TV3 digiplatvormile lisamiseks hetkel veel käivad ja need jäävad esialgu klientidele nähtavaks läbi analoogvõrgu.
ZUUMtv on uus maapealse leviga digitaaltelevisiooni teenus, mis levib sarnaselt analoogtelevisioonile õhu kaudu ja on vastuvõetav tavalise detsimeeterlaineala antenniga.

Nokia sai bluetoothi patendiõiguste rikkumise eest süüdistuse
The Washington State Foundation (WRF) andis Nokia, Matsushita ja Samsungi kohtusse, süüdistades neid bluetoothi tehnoloogia patendiõiguste rikkumises.
"Need ettevõtted on USA-s tootnud, kasutanud, importinud, müünud ja pakkunud müügiks seadmeid või seadmete kasutamist, mis läheb vastuollu 963-patendiga," kinnitas WRF kohtukaebuses, vahendab Reutersi teadet agentuur STT.
Nokia esindaja ütles, et ettevõtte alles tutvub süüdistusmaterjalidega.

Eesti teedele ilmus eelmisel aastal üks Maybach ja seitse Ferrarit
Eelmisel aastal lisandus Eesti teedele muuhulgas 106 Jaguari, 71 Porschet, 14 AMG Hummerit, 11 Bentley't, seitse Ferrarit, kolm Maseratit ja Rolls-Royce'i, kaks Aston Martinit, üks Lamborghini ning üks Maybach.
Uusi sõiduautosid registreeriti 2006. aastal kokku 25 372. Uutest autodest olid kõige populaarsemad: Toyota Corolla (1 577 tk), Skoda Octavia (898), Ford Focus (840), Toyota Avensis (817), Honda Civic (810).
Liiklusregistris esmakordselt registreeritud sõiduautode seast olid jätkuvalt kõige populaarsemad: Volkswagen (11 099), Audi (7 208), BMW (6 925), Ford (6 523), Opel (5 512). Esmaste registreerimiste esikohta hoiab juba mitmendat (alates aastast 2000) aastat Volkswagen.
Kokku registreeriti eelmisel aastal esmaselt ligi 100 000 uut mootorsõidukit: 74 212 sõiduautot, 9 933 veoautot, 455 bussi, 2 521 mootorratast, 7 469 haagist, 1 365 traktorit, 864 liikurmasinat, 349 traktorihaagist, 234 maastikusõidukit, 1 284 väikelaeva ja 133 jetti.

Tainio: Renditöötajaid puudutanud Soome seadusemuudatus jätab kaotajaks Eesti riigi
Soome seadusemuudatus enamiku renditöötajate sissetulekut ei vähenda, kaotajaks jääb Eesti riik.
Osast maksutulust jääb ilma Eesti riik, personalirendifirmal on rohkem tööd ja Soome riik loodab sellega motiveerida inimesi päriseks Soome kolima.
Varumeesteeninduse kaudu Soome tööle minevad inimesed saavad valida kas vormistada ennast tööle Soomes või Eestis. Renditöö puhul on see võimalik seetõttu, et töötaja sõlmib lepingu personalifirmaga oma kodumaal. Nüüdsest peab töötaja igal juhul ka Soome riigile tulumaksu maksma. Kui töötaja maksab makse Soomes, on tal tulevikus võimalik Soome riigilt ka pensioni saada.
Töötajad, kes pikemat aega Soomes viibivad, eelistavad sageli Soome pangakontole palga maksmist ja seega ka Soomes töölevormistamist. Osa töötajaid eelistab Eesti pangakontole palga maksmist pensionisambasse raha kogumiseks.

GoBus tegi Valga maakonna bussiliinivedudele väikseima pakkumise
Valga maakonna kolmanda liinigrupi bussiliinipakkumisel küsis kõige vähem toetust AS GoBus - 7,68 krooni ühe kilomeetri kohta.
AS-i Mulgi reisid pakkumine oli 7,68 krooni sihtotstarbelise toetuse vajadus ühe kilomeetri kohta ja AS-i ATKO Liinid pakkumine 8,38 krooni kilomeetri kohta.
Riigihange hõlmab reisijate vedu Valga maakonna bussiliinidel Otepää piirkonnas avaliku teenindamise lepingu alusel perioodil 01.04.2007. a kuni 31.12.2014. a. Aastane veomaht on 189 853 liinikilomeetrit.
Riigihangete komisjon teeb otsuse 12. jaanuaril.

Rahandusministrile pole abiministrit vaja
Ehkki valitsus lõi enam kui aasta tagasi abiministri ametikoha, ei tööta sellel kohal kedagi. Rahandusminister ei pea ametikoha täitmist hetkel vajalikuks.
"2005. aastal töötas praegune rahandusministeeriumi kantsler lühikest aega abiministrina. Tema kantsleriks saamise järel ma uut abiministrit ei otsinud - ministeeriumi töökorraldus on muutunud ladusamaks ja ka minu töökoormus on sellega seoses stabiilsemaks läinud," ütles rahandusminister Aivar Sõerd Eesti Päevaleht Online'ile. "Seega ei ole abiministri ametikoha täitmise järele hetkel vajadust - säästame sellise otsusega ka maksumaksja raha."
2005. aasta augustis muutis valitsus rahandusministeeriumi põhimäärust ja asutas ministeeriumi abiministri ametikoha. Põhimääruses täiendati ka kantsleri, asekantsleri ja osakonnajuhataja ülesandeid reguleerivaid punkte.

Tartus tõusid parkimistasud
Eilsest muutusid Tartus parkimisalad ja parkimistariifid.
Uuest aastast hakkas parkimistund maksma: A-piirkonnas 25 krooni, B-piirkonnas 10 krooni, C-piirkonnas 5 krooni. Samuti kuuluvad uuest aastast A-parkimispiirkonda varem B piirkonnaks loetud Gildi, Jaani, Kompanii, Küütri, Lutsu, Magasini, Munga, Ülikooli (Vanemuise-Munga lõigus) tänav ning Vallikraavi 4a parkla.
Parkimistasu tuleb Tartus maksta tööpäevadel ajavahemikus kella 8-18, lisaks riiklikele pühadele ja pühapäevale on edaspidi parkimine tasuta ka laupäeval.
Parkimistsoonidega saab tutvuda Tartu linna kodulehel.

Juuru mees kasvatab faasaneid
Juuru vallas Härgla külje all elav jahimees Raivo Riis ütleb, et maailmas tuntakse 54 faasaniliiki. Tema talus on neid imeilusaid linde 12-15 liiki.
"Faasanitega on nagu inimestega, mehed on ikka ilusamad," ütleb Riis. Kirjumad ja silmatorkavamad on isaslinnud tõesti. Mis sugugi ei tähenda, et emalinnud koledad oleks. "Kevadel lähevad faasanikuked üliaktiivseks. Neil on omad tantsud ja rituaalid." Kevadel, kui on pulmaaeg, kasvatavad linnud selga pulmarüü, kirjutab Nädaline.
Faasanitega on Riiside pere tegelnud juba aastaid. Kolm shetlandi ponimära on uudis. Ponid tõi peremees Saksamaalt detsembri alguses. Muu jutu sekka ütleb Raivo Riis, et eks see lindude ja ponide kasvatamine veidrus ole.

Viru-Nigula apteegi asemele tuleb söögikoht
Viru-Nigula vallavalitsus andis endise apteegi ruumid viieks aastaks rendile osaühingule E.N.A Toitlustus, kes avab seal söögikoha.
"OÜ E.N.A Toitlustus pöördus meie poole palvega, kas saame aidata kaasa Viru-Nigulas söögikoha avamisele, ning soovitasime just neid ruume. Apteegiruumid on suured ja seisavad tühjana, samas ei ole meie vallas ühtegi toitlustuskohta, kuid vajadus selle järele oleks," ütles vallavanem Raivo Heinmets Virumaa Teatajale.
Söögikoht peaks külastajatele uksed avama jaanuaris.

YIT hakkab Pärnu rannas korterhotelli ehitama
Kuu aja pärast alustab YIT Ehitus Pärnu rannas korterhotelli September ehitamist, 145 suvituskorteri ja spordihoonega kompleks peaks valmima 2008. aasta sügistalvel.
Tulevane korterhotell September kujutab endast tagurpidi L-tähe kujulist majutushoonet koos nende vahel asuva ümmarguse spordihoonega. Kompleks on kolme- kuni viiekorruseline ja selle kõige pikem osa asub merega paralleelselt, kirjutab Pärnu Postimees.
Kui 2005. aasta 30. juunil valminud eskiisprojekti seletuskirjas oli krundi täisehituse protsendiks 34 ja suvituskorterite arvuks 128, siis ehitusluba lubab krundist 37 protsenti täis ehitada ja rajada hoonesse 145 suvituskorterit.
Küsimusele, kas Septembri nüüdne maht rahuldab Keskerakonda, vastas Viisitamm: "Keskerakond pole seda küsimust arutanud. Rohkem ma sel teemal rääkida ei taha."

Tallinn ületas eelarvetulude plaani
Tallinna linnakassasse laekus eelmise aasta jooksul 6,879 miljardit krooni, seega 123,8 miljonit krooni ehk 1,8% rohkem kui kavandatud.
Tallinna linnapea Jüri Ratas ütles, et kuigi linna rahade laekumine oli väga hea, käitus linn heaperemehelikult ja konservatiivselt. "Hea näide on kas või reservfondide väga otstarbekas kasutamine, realiseerimata jäi ligi 10 miljonit krooni," lisas Ratas.
Esialgsetel andmetel laekus maksutulusid 3,178 miljardit krooni, sh tulumaksu 2,951 miljardit, maamaksu 124 miljonit ja kohalikke makse 103 miljonit krooni. Vara müügist laekus 1,209 miljardit krooni.
Võrreldes 2005. aastaga laekus lõppenud aastal linnakassasse 1,147 miljonit krooni rohkem, sh maksutulusid 546 miljonit krooni enam. Vara müügist laekus 723 miljonit krooni rohkem kui 2005. aastal.
2006. aastal tehti linnakassast väljamakseid 6,451 miljardi krooni ulatuses - 1,101 miljardit krooni ehk 20,6% enam kui 2005. aastal. Suuremad väljamaksed olid hariduse, kommunaalmajanduse ja transpordi valdkonnas.

Gazprom tõstis Lätile gaasi hinda poole võrra
Latvijas Gaze ja Gazprom jõudsid kokkuleppele, millega maagaasi hind tõusis Lätile sel aastal 50%.
Latvijas Gaze töötab välja uued tariifid, mille esitab vastavale ametile ülevaatamiseks, seisab Latvijas Gaze teates.
Novembris vahendas mosnews.com, et hind võib Lätile tõusta 54% - 220 dollarile 1000 kuupmeetri gaasi eest.

Töötuskindlustushüvitise saajate ring laienes
Alates sellest aastast peab töötuskindlustushüvitise saamiseks olema töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Seni pidi 12 kuud kindlustusstaaži olema täitunud aasta võrra lühema aja - 24 kuu jooksul. Muudatus tähendab, et nüüd on töötuskindlustushüvitist võimalus taotleda ka inimestel, kes on teinud korduvalt lühemaajalisi töid.
Seoses sellega, et töötuskindlustusmakseid on nüüdseks makstud viis aastat, tekib tänavu aastast töötutel, kel on kindlustusstaaži vähemalt 56 kuud, võimalus saada hüvitist kuni 270 päeva, teatas töötukassa.
Töötuskindlustushüvitisele on sellest aastast kehtestatud miinimumsuurus. "Kui inimene on enne töötuks jäämist töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset ning vastab kõigile hüvitise saamise tingimustele, on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist vähemalt töötutoetuse suuruses, mis on 2007. aastal ligikaudu 1000 krooni kuus," selgitas Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. "See tähendab, et kui hüvitise taotleja enda palga põhjal arvutatud töötuskindlustushüvitis tuleb väiksem kui töötutoetus, makstakse talle hüvitist töötutoetuse suuruses."

Eesti Pank laseb ringlusse uuendatud turvamärkidega 2- ja 10-kroonised rahatähed
Praegu teeb Eesti Pank ettevalmistusi, et tellida juurde 25-, 100- ja 500-krooniseid.
Eesti Pank laseb selle aasta alguses ringlusesse uue seeria 2- ja 10-krooniseid rahatähti.
Uue väljalaske rahatähtedel on muutunud mõned turvaelemendid. Senised 2- ja 10-kroonised jäävad endiselt kehtima, teatas Eesti Pank.
Uue seeria 2-kroonised rahatähed trükkis Saksa ettevõte Giesecke & Devrient GmbH oma trükikojas Kanadas ning need kannavad aastaarvu 2006. Suurim muutus on toimunud 2-kroonise vesimärgiga. Kui 1992. aasta 2-kroonistel oli esikülje paremal puhtal serval Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, siis 2006. aasta seerial on samas kohas K. E. von Baeri portree kujutisega vesimärk. Kokku on uutel 2-kroonistel 11 turvamärki.
Uue seeria 10-kroonised rahatähed trükkis 2006. aastal Suurbritannia ettevõte Thomas De La Rue oma trükikojas Maltal. Erinevalt eelmistest seeriatest asetseb seerianumber nüüd raha tagaküljel ja esiküljel on paremal alanurgas kombitav turvamärk vaegnägijatele. Muutunud on ka uue 10-kroonise vesimärk. Kui varasematel seeriatel oli kolme lõviga vesimärk, siis 2006. aasta seerial on Jakob Hurda portree kujutisega vesimärk. Kokku on 2006. aasta 10-kroonistel 14 turvamärki.

Soome maksustab välismaise renditööjõu
Selle aasta alguses jõustunud seadusemuudatuse alusel kuulub kuni kuus kuud Soomes viibivate renditöötajate, muu hulgas eestlaste, palgatulu Soomes maksustamisele.
Palka vaadeldakse Soomes maksustatava tuluna sõltumata riigis viibimise ajast ja alates esimesest tööpäevast, teatas Soome suursaatkond Eestis.
Renditöötaja tööandjaks on välismaine ettevõte, kellel ei ole Soomes alalist tegevuskohta ning kes ei ole asutanud siin filiaali ega muud firmat. Sel juhul ei ole firmal maksude kinnipidamise kohustust Soomes töötavate renditöötajate palgatulult, ning seetõttu peab renditöötaja ise hoolt kandma oma maksude tasumise eest Soomes teenitud palgatulult.

Omanik müüb Soovi kaudu eesleid
Kuulutustelehes Soov on saadaval täies elujõus eesel, kelle võib omandada 35 000 krooni eest.
"Täiesti terve ja noor emane eesel. Toodud Hollandist," seisab kuulutuses. Eesel asub Harjumaal.
Kuulutuse juurde pandud telefonile vastab muhe härrasmees, Saar Andres, Saue lähedalt, nagu ta end pisut hiljem tutvustab. Tema sõnul on eesel juba kahjuks leidnud omale uue peremehe. Kellegi turismitaluniku Särevere lähedalt.
"Mul oli täkupoiss ka, kuid temagi läks samasse tallu. Tema on juba ära viidud, kuid mära on siin veel minu juures," ütleb kuulutaja.
Nagu selgub, läskid loomad headesse kätesse. Saare sõnul on uus eesli omanik väga rahul. "Eesel pidi tal pidevalt järel käima, tuppa pidi järele tulema, sauna," ütles Saar. Turismitalu külalistele pakub eesel tõenäoliselt eksootikat missugust. Talus pidi veel olema hobuseid, ponisid. Kõige vanem hobune on aukartustäratavalt vana - 34 aastane. "Käib täitsa ringi, pidi ka õlut jooma," naerab Saar.

A.  Le Coq Tartu Õlletehas muudab juubeli puhul oma ärinime
Alates jaanuarist kannab AS A. Le Coq Tartu Õlletehas uut ärinime AS A. Le Coq.
Nimemuudatus on seotud käesoleval aastal 200. juubelit tähistava ettevõtte ajaloolise taustaga, teatas ettevõte.
A. Le Coq Tartu Õlletehas võtab jaanuarist kasutusele oma ajaloolise nime AS A. Le Coq, mida ettevõte kasutas ka esimese Eesti Vabariigi perioodil. Tegemist on ettevõtte juriidilise nime muutumisega, millega ei kaasne muudatusi ettevõtte tegevuses.
Ettevõtte juht Tarmo Noop märkis, et nimevahetus oli ettevõttel plaanis juba varem, kuid seda takistasid juriidilised piirangud. "Leian, et 200. juubeliaasta on ettevõtte esialgse nime ja ajalooliste traditsioonide taaselustamiseks parim aeg," ütles Noop.
Noobi sõnul sobib ajalooline nimi paremini ka ettevõtte pidevalt laieneva tegevusvaldkonnaga, kuna A. Le Coq pole ammu enam pelgalt õlletootja, vaid kasvanud Eesti suurimaks joogitootjaks, kelle tooteportfellis õlu moodustab 50%. Samuti toodab A. Le Coq siidrit, long drinki, mahla, mahlajooke, karastusjooke, spordijooke, jääteesid ja veesid.

Uuel aastal alanesid mitmed riigilõivud
Alanud aastal jõustus uus riigilõivuseadus, millega alandati mitmeid lõivumäärasid, näiteks äriregistri toimingute eest võetavad riigilõivud vähenesid keskmiselt 2,5 protsenti.
Enam kui poole võrra odavnesid 1. jaanuarist kinnistusraamatu ja abieluvararegistri toimingud - seni pidi näiteks 3 000 000 kroonise kinnisvaratehingu puhul tasuma riigilõivu 8500 krooni, alates jaanuarist aga 3400 krooni. 5 000 000 tehinguväärtusega toimingu puhul tuleb alates jaanuarist tasuda senise 14 500 krooni asemel 5800 krooni. Kinnisvaratehingu lõivumäärale seati ka ülempiir - lõiv võib nüüdsest ulatuda 40 kroonist 40 000 kroonini.
235 krooni võrra vähenesid riigilõivu määrad mitmekordse viisa taotluse läbivaatamise eest ja 500 krooni võrra pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest.
Uuenduseks on biomeetrilisi andmeid sisaldava reisidokumendi väljastamise eest võetav riigilõiv - sellise passi väljastamise eest peab kodanik tasuma 450 krooni, mis katab umbes 75% dokumendi väljastamiskuludest.

Rämps kinnisvaraturul kaotab väärtuse
Alanud aasta eristab kinnisvaraturul sikud lammastest ehk hea kinnisvara leiab ikka ostjaid, ent rämps kaotab igasuguse väärtuse.
Kesklinna miljööväärtuslikud korterid, aga ka korralikult ehitatud uuselamud jäävad endiselt hinnatuks ning nende hindadega ei juhtu midagi. Ent oma oinapäev saabub lõpuks mägede tüüpkorteritele ning kehvas kohas nigela kvaliteediga kipsmajadele. Seda ei saa isegi krahhiks nimetada, ent kehva asja lihtsalt keegi enam ei osta ning selliste korterite ning majade hinnad paratamatult langevad, kirjutab Enn Tosso Äripäevas.
Kinnisvaraspekulant, kes möödunud aastal kaeti salapärasuse ning kõikelubatavuse oreooliga, saab põrmu tallatud. Kuna Euribor tõuseb ning laenutingimusi hakatakse karmistama, muutub taas aktuaalseks korteri üürimine.

EVP-de kasutusaeg sai läbi
Aasta viimasel päeval lõppes erastamisväärtpaberite (EVPd) kasutusaeg ning enam neid erastamisel kasutada ega nendega muid tehinguid teha ei saa.
Alates 8. jaanuarist on võimalik taotleda tähtajaks kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite hüvitamist - seda saab teha kuni 2. juulini. Riik hüvitab EVP-d kursiga üks ühele - iga EVP-krooni eest saab taotleja ühe Eesti krooni, teatas rahandusministeerium.
Kasutamata jäänud EVP-de hüvitamise taotlemiseks tuleb esitada avaldus kas SEB Eesti Ühispangale või Hansapangale, olenevalt sellest, kumb pank EVP-arvet teenindab. Pank võtab avalduse vastu, kui EVP-arvel on erastamisväärtpabereid vähemalt 250 krooni väärtuses - väiksemaid arveid riik ei hüvita.
Hüvitised suurusega kuni 3000 krooni makstakse välja järgmise aasta neljandas kvartalis, suuremad hüvitised kuni viie aasta jooksul iga-aastaste võrdsete maksetena. Arved suurusega kuni 5000 krooni hüvitatakse kahe aasta jooksul, 5001-9000 krooni suurused hüvitised makstakse välja kolme aasta jooksul, 9001- 25 000 krooni suurused hüvitised nelja aasta jooksul ja üle 25 000 krooni suurused hüvitised viie aasta jooksul.

Eesti Pank eiras seadust
Eesti Panga majandustegevust auditeerinud riigikontroll leidis hulgaliselt rikkumisi ja vajakajäämisi riigihangete korraldamisel.
Riigikontrolli auditi käigus selgus, et 86 miljoni krooni väärtuses tellitud tööde puhul ei järgitud riigihangete seadust nõuetekohaselt, kirjutas Äripäev.
Kõige suurema osa selle kategooria alla käivatest hangetest moodustavad Eesti Pangale kuuluva Sakala 6 hoone renoveerimisega seotud ehitustööd summas 57 miljonit krooni. Hanke tegemisel läks pank mööda riigihankeseaduses kehtestatud korrast ning kasutas nn Eesti Panga erandit, tuues põhjuseks, et tegemist on kõrgema riski- ja turvalisusemääraga ehitisega.
"Riigihanke seaduses on võimalus, et mõnel juhul saab Eesti Pank hankeid läbi viia enda kehtestatud riigihanke korra alusel, mis on seadusega kooskõlas," selgitas Eesti Panga president Andres Lipstok, viidates sellele, et tegemist ei ole tavalise riigifirmaga.

Keskerakond tõstis Tallinna ametnike palka
Alanud aasta tõi Tallinna ametimeestele 1000-5000kroonise palgatõusu, keskmiselt 15-protsendisest palgatõusust saavad rohkem kasu kõrgepalgalised.
Linnapea Jüri Ratas teenib 36 400 krooni asemel 41 900 krooni kuus, linnasekretäri Toomas Sepa palk tõusus 30 800 kroonilt 35 400 kroonile, kirjutab Äripäev.
Näiteks 14 800 krooni teeninud vanemametniku tasu on nüüd 17 000 krooni. Linnaosavanema 29 300-kroonine kuutasu tõusis 33 700 kroonile. Madalaima tasemega abiteenistuja saab 3000 krooni asemel 4000 krooni.
Linnakantselei personalidirektor Marika Lepikult märkis, et palkade tõstmisel lähtus keskerakondlik linnavalitsus Tallinna tööjõuturu liikumistest.

Sampo Elukindlustus ühines teiste Sampo Life'i Baltikumi tütarfirmadega
Sampo Gruppi kuuluv elukindlustusfirma Sampo Life lõpetas ettevalmistustööd, mille eesmärgiks oli ühendada üheks ettevõtteks kõik oma Baltikumis tegutsevad tütarettevõtted, kuhu kuulub ka Sampo Elukindlustus.
AS Sampo Elukindlustus ühineb AB SAMPO gyvybés draudimase ja AAS Sampo Dzivibaga. Ühinemiseks vajalikud load on järelevalveasutustest saadud ja elukindlustusselts uue ärinimega SE Sampo Life Insurance Baltic on tänaseks äriregistrisse kantud.
Ettevõte jätkab tegutsemist kõikides Balti riikides peakontoriga Eestis ning filiaalidega Lätis ja Leedus.

Tööinspektsiooni asus juhtima Katrin Kaarma
Alates uuest aastast on tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma.
Katrin Kaarma senine töökoht oli sotsiaalministeeriumi lähetatud rahvuslik ekspert Euroopa Komisjoni tervise ja tarbijakaitse peadirektoraadis. Aastatel 2000-2005 oli ta sotsiaalministeeriumis tervishoiu asekantsler. Varem on ta töötanud sama ministeeriumi nõunikuna, rahvatervise osakonna juhataja, sama osakonna juhataja asetäitja ja rahva tervise spetsialistina.
Sotsiaalminister nimetas Katrin Kaarma tööinspektsiooni peadirektoriks möödunud aasta sügisel.
"Tööinspektsiooni taotlus ka alanud aastal on aidata kaasa töökeskkonna ohutumaks ja tervist hoidvamaks muutmisele ning õiguskindlusele töösuhetes ja tööelu kvaliteedile," lubas Kaarma ametisse astudes.

Tööstustoodang kasvas aastaga viis protsenti
Eesti tööstusettevõtete toodang vähenes 2006. aasta novembris võrreldes oktoobriga, kuid suurenes eelmise aasta novembriga võrreldes.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted novembris 1% vähem toodangut kui oktoobris, teatab Statistikaamet.
Eelmise aasta novembriga võrreldes suurenes toodang tööstuses kokku 5%, töötlevas tööstuses 6%. Kõige rohkem mõjutas töötleva tööstuse toodangu kasvu toiduainetööstuse toodangu
6%-line kasv. Seda eelkõige jookide tootmise ja piimatoodete toodangu suurenemise tõttu. Suurenes toiduainetööstuse toodangu müük nii kodumaisele turule kui ka ekspordiks.
Oluliselt mõjutasid töötleva tööstuse toodangu kasvu metalltoodete, elektrimasinate, ehitusmaterjali ning kummi- ja plasttoodete tootmine. Metalltoodete toodangus toimus kasv eelkõige eksporttoodangu kasvu tõttu. Kummi- ja plasttoodete toodang suurenes oluliselt nii kodumaisele kui ka eksportturule, kiirema kasvutrendiga ekspordi osas.

Saaremaal hakatakse tootma biokütust
Tartus asuv ettevõte Takeoil OÜ kavatseb eeloleva aasta suve alguses käivitada Roomassaare sadama läheduses biokütust tootva tehase, kus toorainena on võimalik kasutada taimseid õlisid ja loomseid rasvu.
Kuressaare linnavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonnale esitatud projekteerimistingimuste kohaselt on kavas Roomassaare tee 6 asuva tootmishoone ümberehitus ja selle juurde plaanitakse ehitada ladu-kaarhall. Biokütuse tootmisega hakkab tegelema Takeoil OÜ, kirjutab Oma Saar.
Takeoil OÜ juhatuse liige Erkki Purret ütles, et esialgsete plaanide kohaselt peaks biokütuse tootmine käivituma hiljemalt käesoleva aasta juunis. Kavandatava tehase võimsuseks on 24 m3 biodiislit päevas, mis tähendab, et aasta jooksul toodetakse biokütust umbes 7000 tonni.
"Keskkonnaalased riskid on väikesed," rääkis Erkki Purret, "sest kasutame ju looduslikku toorainet, elektrit, vett ja suruõhku." Mis puutub tootmisprotsessi kõrvalproduktina saadud toorglütserooli, siis seda on Purreti sõnul lihtne kasutada katlamajades ja see on keskkonnaohutu.

Eesti krevetipüüdjad trügivad Gröönimaa vetesse püügile
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul on Eestil kui NAFO (Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni) veeala suurimal krevetipüüdjal EL-i liikmesriikide hulgas suurim krevetipüügikvoot. Nii eelmisel kui ka sel aastal on krevetipüügikvoot sama, seejuures võib kahes piirkonnas olla korraga üheksa Eesti lipu all sõitvat kalapüügilaeva.
Enne jõule võttis EL-i ministrite nõukogu vastu ja kinnitas 2007. aasta kalapüügikvoodid ning püügitingimused Loode-Atlandil. Eesti kalalaevadele on seal kõige olulisem krevetipüük peamiselt kahes piirkonnas, püüdjateks on AS DAGOmar ja AS Reyktal.
Eesti taotles koos Leeduga endale eraldi krevetipüügikvooti Ida-Gröönimaa vetes, kuid ajalooliselt on seal kvoot olnud jaotatud Taani ja Prantsusmaa vahel. Paraku polnud liikmesriigid valmis Gröönimaa vete krevetipüügivõimaluste jaotamisel pretsedenti looma. Samuti kehtib EL-i püügikvootide jaotamisel liikmesriikide vahel printsiip, mille kohaselt järgitakse ajaloolist kvoodijaotust. Kui Taani ja Prantsusmaaga ise oma krevetipüügikvoote ära kasutada ei suuda, võivad nad kasutamata jäänud osa üle kanda Eestile ja Leedule.

Vilets ilm ei ole seni talveriiete ja spordikauba müüki kahandanud
Kaupmehed ei kavatse sooja ilma tõttu esialgu veel hooaja kaubale erilisi allahindlusi teha.
Ehkki talv on sel aastal visalt taevas püsinud, ei nurise kaupmehed talveriiete ja -jalatsite ning talvise spordivarustuse kättejäämise pärast. Mingeid eriallahindlusi pole esialgu kavas teha.
"Rahvas elab heas usus, et kohe kui lumi tuleb, läheb hooaeg lahti," sõnas Sportlandi turundusjuht Tarmo Hõbe. Ta tunnistas, et mõnevõrra on talvekauba müük kannatanud, ent mitte sedavõrd, et sunniks lisaallahindlust tegema. 27. detsembril alanud odavamate hindadega müügikampaaniat nimetab Hõbe tavapäraseks ja nii toimitakse igal aastal.
Hawaii Expressi turundusjuht Priit Salumäe ütles, et kui mäevarustust ja -rõivaid ostetakse enam-vähem sama palju nagu igal hooajal, siis murdmaasuuski ja -varustust praegu eriti ei soetata. "Murdmaasuuskade müük on igal aastal seotud lumega," lausus Salumäe. Mäevarustust ostetakse niikuinii, sest kui siin lund ei ole, minnakse välismaale mägedesse.

Rongimüra keerab elu pea peale
Korteriühistud kavatsevad valju müra pärast Eesti Raudteele protestikirja saata.
"Kapis klirisevad nõud, seinad ja põrand värisevad ning vibratsioon raputab magaja voodist välja," kirjeldas kaubarongi möödasõitu Kotka tänava elanik Sergei Kuptsov. Kuigi elamise aknad pole raudtee, vaid hoovi poole, pole mürast ega vibratsioonist pääsu ei temal ega ühelgi teisel Kotka ja Tehnika tänava elanikul, sest vähem kui saja meetri kauguselt sõidavad ööpäev läbi kaubarongid. Siinsed elanikud ei tea juba ammu, mis on öörahu. Ja nii päevast päeva.
Korteriühistu Kotka 10 juht Nelli Kostõrkina ägestus kaubarongidest rääkides, sest maja välisseintesse on eelmise aasta remondist hoolimata tekkinud vertikaalsed praod, tellised on katki läinud, valatud keldripõrandasse on ilmunud suur lõhe ja välistrepp näitab lagunemise märke.

Rahvusraamatukogus avatakse Kirke Saarma fotonäitus "Puu" 
4.-18. jaanuarini saab Eesti Rahvusraamatukogu 5. korruse trepigaleriis vaadata Kirke Saarma fotonäitust "Puu".
Kirke Saarma (sünd. 1949) õppis aastail 1959-1967 Tallinna Balletikoolis ning töötas 1967-1986 Estonias balletitantsijana. 1990. aastal asus tema perekond Helsingisse.
Soomes elades on Kirke Saarma end tantsuvaldkonnas mitmekülgselt täiendanud, õpetanud klassikalist, modernset, meditatiivset ja loovtantsu, esinenud Helsingi ja, Stockholmi kirikutes ja Tallinna Niguliste kirikmuuseumis, teinud looduses videosid tantsumeditatsioonidest. Vaikus ja liikumine, heli ja rütm on kõiges ja kõigis, lõpmatus nii ühes kui ka teises, nähtav ja nähtamatu, pidev loomine ja muutumine igas hetkes. Selles kosmilises tantsupoeesias kasvab Puu.
Läbi aegade on Puu olnud eri usundites ja kultuurides sümbol, taeva ja maa ühendus, tule ja vee tasakaal, ajastute mälu, sugupõlved meis ja meie ümber. Puu on ammendamatu tarkuse kandja, mõtiskluse allikas, ta äratab ja teravdab meie taju ning avab uusi tasandeid teadvuses.

Esilinastub uus lühifilm "Vägev võlur" 
Homme esilinastub Sõpruse kinos täiskasvanutele mõeldud muinasjutt "Vägev võlur".
Tegemist on Eesti-Rootsi-Prantsuse ühisprojektina valminud lühifilmiga, mille peaosades Egon Nuter ja Maria Klenskaja. René Daumali samanimelise romaani (kirjutatud vahemikus 1935-1939) ainetel valminud lühifimi režissöör on Elisabet Gustafsson ja eestipoolseks produtsendiks Riin Urbanik.
Alates 5. jaanuarist linastub "Vägev võlur" Sõpruses ringvaatena Aki Kaurismäki uue filmi "Äärelinna tuled" ees.
"Vägev võlur" on absurdne ja tragikoomiline muinasjutt tundmatu ja vaese võluri õnnetust elust. Ta elab maises maailmas Alandlike Tänaval Salapärase Panga pedantse ametnikuna.
Kuigi teda ümbritsevad pahatahtlikud inimesed, hoidub ta võimalusest kasutada enda olukorra muutmiseks oma suurt võlujõudu. Tema vankumatu usk voorustesse, moraali ja jumalikku ettemääratusse hoiab teda tugevalt enda haardes, sest tal puudub tahtmine kasutada oma võimeid võlurina. Keegi ei pea tema matustel tema auks kõnet, keegi ei pidanud teda fantastiliseks võluriks, arvatavasti isegi mitte tema ise.

Pärimusmuusika keskus valmib esialgse plaani järgi
Viljandi volikogu kiitis enne aastavahetust heaks pärimusmuusika keskuse ehituse uue kaasfinantseerimisplaani, mille järgi peab linn varem kavandatud 2,5 miljoni asemel välja käima 11 miljonit krooni.
Linnapea Peep Aru ütles eile, et esialgu puudub selgus, kust ja kuidas täpselt summa tuleb, kuid keskus valmib planeeritud ajal ehk 2008. aasta kevadel, kirjutab Sakala.
"Raha asjus peaks pilt selgemaks saama järgmisel nädalal, kui linnaeelarve projekt on valmis volikokku teisele lugemisele saatmiseks," sõnas ta.
Pärimusmuusika keskusel on kavas senisest rohkem rõhku panna annetuste kogumisele. Mullu algatatud kampaania "Aita aita!" käigus on laekunud üle 300 000 krooni, kuid lõppeesmärk on jõuda kümme korda suurema summani ehk kolme miljoni kroonini.

 "Talveöö unenägu": Tallinna tuli teater, mida pole varem nähtud
Tänavusel Linnateatri festivalil torkas silma eksootika, nappis suuri rolle ja ümberkehastumist. See ei tähenda aga, et publikule poleks külakost korda läinud.
Linnateatri Põrgulaval etendas Moskva Draamakunstikooli Dmitri Krõmovi loomelaboratoorium Miguel de Cervantese vana hea Don Quijote'i loo. "Söör Vantes. Donki Hot" oli vapustav visuaalne mäng.
Ahistatud Don Quijote
Krõmovi lavastus on justkui postmodernistlikult kerge "ületegemine" ja samas ei ole ka, sest on olemas iseseisev ja terviklik lugu peategelasest, kes ei mahu raamidesse. Kurva kuju rüütlit mängivadki kaks näitlejat, kes teineteise kukil loovad pika kühmus tegelase. Teistsuguse ja kurva.
Tükis on küll Cervantese romaani motiive, võitlus tuuleveskitega ja muudki, on romaanist pärit groteski, ent lavastus ei piirdu romaani terase illustreerimisega. Siin on oma dramaatiline areng ja tänapäevasus. On lavastusele iseloomulik stiil, kus traagiline tunnetus on kõrvuti koomikaga.

Raadio 2 Aastahiti võitjad on Tanel Padar & The Sun ja Justin Timberlake
Kolmapäeva õhtul Viru Keskuses toimunud Raadio 2 Aastahitt 2006 auhinnagalal selgusid Eesti suurima muusikaküsitluse tulemused ja pärjati parimate laulude võitjad.
Eesti lauludest võitis 4304 häälega Tanel Padar & The Sun'i "Võta aega", välismaa laulude kategoorias võitis 1532 häälega Justin Timberlake looga "Sexyback". Tänavuses R2 Aastahiti hääletamises osales 18 009 inimest.
Tanel Padar & The Sun on lisaks Terminaatorile ja Nexusele kolmas artist, kes on võitnud Aastahiti kaks korda.
Tänavusel R2 Aastahitil oli edukas pop-lauljatar Mari-Leen, kes viis koju kaks auhinda: teine koht Eesti lugude arvestuses looga "Rahutu Tuhkatriinu" (2315 häält) ja tiitel Uus Tulija lauluga "Suure linna inglid" (1553 häält). Kolmanda koha Eesti lugude arvestuses noppis endale kodumaine hiphop kollektiiv A-Rühm menuhitiga "Palmisaar" (2265 häält).

Disain tuleb külla Haapsallu
4. jaanuaril toimub Haapsalu kultuurimajas disainialane töötuba "Noorte õu", mida korraldab Eesti kunstiakadeemia
Töötoad on osa Disainiaasta projektist "Disain tuleb külla".
"Praktilistes, samas lõbusates töötubades saavad noored mõelda ja disainida, millises linnas nemad tahaksid elada ning siis teostada oma ideid," selgitas Disainiaasta projektijuht Ruth-Helene Melioranski ja lisas, et tulemusena valmivad noorte endi vajadustest lähtuvad, ideaalseid linnakeskkondi kajastavad maketid.
Esimesed samalaadsed noorte töötoad viidi läbi eelmise aasta novembris Tallinnas - Lasnamäe, Männiku, Kopli, Kristiine, Mahtra, Pääsküla ja Kesklinna noortekeskustes.
Noori juhendavad vastava väljaõppe saanud Eesti kunstiakadeemia õpetajakoolituse ja Tallinna ülikooli kunstiõpetuse tudengid.

Rahvaliidu Noored: meie ei ole seotud poliitikuid pilava multifilmiga
Rahvaliidu Noorte väitel pole neil mitte midagi ühist internetis leviva multifilmiga, mis pilab Edgar Savisaart ja Siim Kallast.
Internetikeskkonnas YouTube leviv joonisfilm on animatsioon 2003. aasta riigikogu valimiste eelsest Rahvaliidu Noorte voldikust, mil Rahvaliit oli opositsioonis ning koalitsiooni moodustasid Keskerakond koos Reformierakonnaga, millele oli tollal nii mõndagi ette heita, selgitab Rahvaliidu Noorte esimees Jaan Urb.
"Ma ei tea, kuidas selline joonisfilm YouTube'i sattus," kommenteeris Urb. "Mitte keegi pole andnud volitusi filmi levitamiseks," lisas ta.
Käesoleval hetkel hindavad Rahvaliidu Noored koostööd mõlema koalitsioonipartneri ning nende noorteorganisatsioonidega konstruktiivseks.

Rahvaliit tegi Kallasest ja Savisaarest multika
Rahvaliidu noored on valmis saanud multifilmiga Siim Kallasest ja Edgar Savisaarest ehk "Eediku ja Sputniku seiklused".
Multifilm on üleval internetikeskkonnas YouTube ning pilab keskerakondlasest Savisaare ning reformierakondlasest Kallase seniseid tegemisi.
Savisaart ehk Eedikut kirjeldatakse kui jõulist ja ettevõtlikku inimest, kuid mitte eriti arukat. Kallas ehk Sputnik olevat seevastu "peaaegu mõistlik, kuid muidu lontu". Nii ongi multika tegijate arvates tegemist olukorraga, kus Savisaar teeb plaane ning Kallas kiidab kõik vaguralt heaks.
Poliitikuid kirjeldatakse kui rahaahneid inimesi, kes on varanduse nimel kõigeks valmis, sest "rahal pole rahvust ja nii sobib ta igaühe sõbraks".

Parim võistlustantsupaar on Konstantin Gorodilov ja Emma-Leena Koger
Täna valis Eesti tantsuspordi liit Tallinnas Reval Park hotelli Lounge'is välja mulluse parima võistlustantsupaari ja treeneri.
Möödunud aasta parima tantsupaari tiitli pälvisid 13-15 aastaste vanuserühmas võistlevad Konstantin Gorodilov ja Emma-Leena Koger, rääkis Kristine Esko-Veskimäe Päevaleht Online'ile.
Gorodilovi ja Kogeri plussideks olid edukad osalemised suurtel turniiridel ja maailmameistrivõistlustel.
Esko-Veskimäe sõnul on paari näol tegemist ühe suurima tulevikulootusega Eesti tantsumaailmas.
Tantsupaar Gorodilov-Koger võistles veel mullu juunior II klassis (võistlejad vanuses 13-15). Kuna Konstantin Gorodilov saab sel aastal 16-aastaseks ning tantsuklass määratakse vanema partneri järgi, asub tantsupaar 2007. aastal võistlema noorte klassis (võistlejad vanuses 16-18), ehkki Emma-Leena Koger saab tänavu alles 14-aastaseks.

Politsei korraldab heategevusliku uusaastakontserdi
Neljapäeval, 4. jaanuaril algusega kell 19.00 toimub Estonia kontserdisaalis "Uue aasta tervituskontsert".
Kontserdil astuvad üles solistid Dave Benton, Kaire Vilgats ja Karl Madis ning politseiorkester ja Eesti Raadio Laululapsed. Õhtut juhib Rohke Debelakk.
"Kontserdil tuleb esitamisele rõõmsaid talvelaule, Arne Oidi loomingut, erinevaid lastelaule Eesti Raadio Laululaste esituses ning mitmeid põnevaid duette," ütles politseiorkestri dirigent Kaido Kodumäe. "Lisaks tutvustab Dave Benton kõigile kuulajatele Ameerika bigbändimuusika klassikat. Kindlasti saab tegemist olema ühe rõõmsameelse ja toreda kontserdiga, kuhu võib tulla terve perega."
Piletid hinnaga 125 krooni on saadaval kõigis Piletimaailma müügikohtades ning enne kontserdi algust kohapeal. Õpilastele ja pensionäridele on saadaval sooduspilet hinnaga 75 krooni.

Homme on punktkirjapäev
Iga aasta 4. jaanuaril, pimedate punktkirja looja Louis Braille'i (1809-1852) sünniaastapäeval, märgitakse rahvusvahelist punktkirjapäeva.
Eestis tehakse seda Tallinnas asuva Eesti Pimedate Raamatukogu algatusel tänavu juba neljandat korda, raamatukogu direktor Priit Kasepalu.
Braille'i kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt - ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Nii on a ülemine vasakpoolne, b aga ülemine vasakpoolne ja keskmine vasakpoolne punkt.
Kõige aktiivsemad punktkirjakasutajad on pimedad õpilased. Selle kirja on nad selgeks saanud Tartu Emajõe Koolis või Tallinna Heleni Koolis. Aastaid on olnud probleemiks punktkirjas õpikute valmistamise rahastamine. Mullu muutus see märkimisväärselt paremaks - tavakoolides õppijatele valmistati üle 20 õpiku ja töövihiku. Siiski ei ole punktkirjas veel kõiki vajalikke õpikuid.

Ilmus kogumik Eesti naispoliitikutest
MTÜ ETNA Eestimaal ilmutas FEM projekti raames koostöös Eesti naisettevõtjate liiduga viit naispoliitikut tutvustava kogumiku "Kuidas meil läheb? Lood naistest Eesti poliitikas."
Tegemist on juba kolmanda raamatuga, mida MTÜ ETNA Eestimaal on ilmutanud.
Kui 2005. aastal ilmunud kogumikus tutvustati tosinkonda peaasjalikult väikelinnades või maal tegutsevat naisettevõtjat ja mullu ilmunud kogumik keskendus eelkõige naisettevõtjate koostöövõrgustikele, siis äsjailmunud kogumik räägib naispoliitikutest.
"Siia kogumikku on toodud need naispoliitikud, keda me nö suurest meediast väga tihti ei leia, nagu vallavanemad või väikelinnade linnapead, kuid kelle töö pole sugugi vähem pingeline ega vähetähtis," ütles kogumiku koostaja Sander Silm.
Raamatus tutvustatakse viit naispoliitikut: Taheva vallavanemat Monika Rogenbaumi, Paide linnapead Kersti Sarapuud, EVEA asepresidenti Marina Kaasi, riigikogu liiget Inara Luigast ja Paistu vallavanemat Ene Saart.

Kaurismäki uus film "Äärelinna tuled" kinos Sõprus
Reedel, 5. jaanuaril linastub kinos Sõprus soome kultusrežissööri Aki Kaurismäki uusim linateos "Äärelinna tuled".
Nagu oma varasemates filmides, jätkab Kaurismäki ka seekord melanhoolset mõtisklust soome keskklassi eksistentsi teemal oma kodulinnas Helsingis. Filmi on näidatud mitmetel mainekatel festivalidel nagu Cannes, Karlovy Vary, Espoo, Toronto ning ei ole sugugi mitteoluline, et Aki Kaurismäkit tunnustati äsjalõppenud PÖFF-il elutöö auhinnaga ja režissööril on oluline koht eesti kinopubliku südametes.
Filmi peaosas on kaastunnet äratav Koistinen, kes töötab turvamehena Western Security nimelises ettevõttes. Lihtsameelne ja usaldav töömees on kaitsetu salakavalate kelmide ees ning kergesti ärakasutatav. Lihtsa inimese haledad elutõmblused viivad järjest lähemale katastroofile. Õnneks figureerib filmis üks heasoovlik hing: müüjanna grilliputkast, samasugune marginaal nagu peategelanegi. Lootusekübe siiski säilib.

Eestlased kuulasid enim Vikerraadiot
TNS Emori raadioauditooriumi päevikuuringu andmetel kuulasid eestimaalased läinud aasta sügisperioodil enim eestikeelset raadiojaama Vikerraadio ning venekeelset raadiojaama Raadio 4.
Vikerraadiot kuulas nädalas 336 000 inimest, Sky Plus'i 283 000 ja Raadiot Elmar 260.000 kuulajat nädalas.
Venekeelsetest raadiojaamadest oli enim kuulajaid ehk 227 000 kuulajat nädalas Raadio 4-l, millele järgnesid Russkoje Radio 198 000 ja Sky Raadio 158 000 kuulajaga nädalas.
Eestimaalased kuulasid sügisperioodil raadiot keskmiselt 4 tundi ja 5 minutit päevas. Võrreldes suveperioodiga veedeti raadio seltsis 6 minutit vähem.
Endiselt on suuremad raadiokuulajad eestlased, kes kuulavad raadiot päevas 14 minutit enam kui mitte-eestlased.

Leiutajateküla Lotte saab oma postmargi
Homme esitleb Eesti Post armastatud multifilmitegelase Leiutajateküla Lotte postmarki.
"Koeratüdruk Lotte oli meile lihtsalt väga sümpaatne, ta on Eestis armastatud ja populaarne tegelane," ütles Eesti Posti juhatuse esimees Hans Teiv. "Selle margi loomisel pidasime silmas oma nooremaid kliente, soovime neile tutvustada kirjasaatmise traditsiooni. Idee teha animatsioonitegelasega postmark tuli eelmise aasta postmarkide ideekonkursilt," lisas Teiv.
Leiutajateküla asub suure mere ääres, seal elab väike ja energiline koeratüdruk Lotte, kellele ilmselgelt jääb väheks 24 tunnist ööpäevas. Sest kohe tuleb ju ära õppida varvastega vilistamine, leida mere põhjast üles mereröövlite varandus, tõmmata nöör kahe korstna vahele ja ära õppida köielkõndimine. Oma parimate sõpradega, kassipoeg Bruno ja jänesepoeg Albertiga on vaja keksu, luuremängu, jalgpalli mängida ja mesilane Susumu tuleb toimetada õhupalliga tagasi Jaapanisse.

Uisutrenni minna pole iialgi hilja
Iluuisutamise trikkidest ja lendamistundest võib sõltuvusse jääda ka küpses eas.
"Meil on siin mõned mehed ka," ütleb Tallinna iluuisutamise klubi harrastajate rühma treener Liina-Grete Lilender, kui Jeti jäähalli jõuan. Trennijärgses vestluses võtavadki jutuohja meesterahvad, põrmustades mu eelarvamuse, nagu oleks täiskasvanute iluuisuharrastus sädelevates kleidikestes naiste pärusmaa.
Uisutrenni jõudsid härrad üsna juhuslikult. Näiteks Andres Siplane kohtas kaks aastat tagasi sõbrannat, kes käis Jetis trennis. "Kuna mul olid uisud, siis otsustasin, et peaksin neid tihemini kasutama," meenutab Andres.
Agu Riis sai Inglismaalt rulluisupisiku. Kuna talvel Eestis rulluisutada ei saa, läks ta jääle. "Juhtusin nägema, kuidas iluuiskudega sõidetakse. Hakkas huvitama, kust neid saab. Päris kogemata sattusin trenni ajal siia proovima tulema. Trikid ja sammud meeldisid mulle rohkem kui niisama kihutamine," jutustab Agu. See oli 2002. aastal. "Kunagi ei ole hilja alustada!" naerab rohkem kui 50-aastane mees.

Dima Bilan annab Eestis kontserdi
Reedel, 19. jaanuaril esineb Tallinna linnahallis Venemaa üks populaarsemaid artiste, nooruke Dima Bilan. 2006. aasta Eurovisioonil saavutas Bilan looga "Never Let You Go" soomlaste Lordi järel väärika teise koha. Eestis tellitavate mobiilihelinate seas püsib Venemaa eurolugu praegugi kindlalt esikolmikus. Dima Bilani Tallinna-kontsert algab kell 19. Piletid hinnaga 190-690 krooni on müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

Suurvõistlus Saku suurhallis
20. jaanuaril kell 19 toimub esimest korda Eestis ühendatud võitluskunstide rahvusvaheline võistlus. Saku suurhallis kombineeritakse kikkpoksi, maadlust ning teisi võitluskunste.
Supreme Fighting Challenge'i (USA) korraldatud turniiri võitja teenib 60 000 krooni.
Eestisse saabub USA, Venemaa, Austria, Soome ning Saksamaa esinejaid. Eestist astuvad võistlusel üles Jorgan Matsi, Ott Tõnissar, Ainar Karlson ja Erik Õunapuu. Ühendriike esindavad Sean "The Xtreme" Thompson, Greg Bell ja Rex Holman; Austriat Geri Turek ja Mario Ivkic; Venemaad Sergei Akinin ja Artem Federov.
Piletid alates 214 kroonist on müügil Piletilevis.

Tütarlaste koondis alustab homme EM-valikturniiri Sloveenias
Võrkpall
Homme kell 16.00 ollakse esimeses mängus vastamisi Saksamaaga. Alagrupist pääseb edasi Tšehhis, Brnos toimuvasse EM-finaali kaks paremat.
Koondis mängib treenerite Peeter Vahtra ja Riina Ernitsa juhendamisel järgmises koosseisus: Julia Mõnnakmäe, Reelika Raap ja Dorit Heinastu Pärnust, Erle Püvi, Egle Püvi ja Kaisa Orav Viljandist, Anna Kajalina ja Aleksandra Ossipovskaja Narvast, Piret Rattasepp Paidest, Renna Koha Kundast ning Heidi Luks ja Pille Vahtra Tallinnast.
EM-alagrupiturniiri ajakava (Radovljica, Sloveenia - Alagrupp C):
04.01.2007 / 15: 00 Eesti - Saksamaa
04.01.2007 / 17: 30 Sloveenia - Norra

FC Levadia sõlmis lepingu Jaroslav Dmitrijeviga
FC Levadia omandas Lasnamäe FC Ajaxilt ründaja Jaroslav Dmitrijevi (sünd 25.06.1988) mängijaõigused.
Ühtlasi sõlmis FC Levadia Dmitrijeviga kaheaastase lepingu.
Venemaa kodakondsusega 18-aastane ründaja on FC Ajaxi kasvandik. Lõppenud hooajal pidas ta FC Ajaxi eest Meistriliigas 34 kohtumist ning lõi 3 väravat.
Dmitrijev debüteeris FC Levadia ridades EJL Aastalõputurniiril, viibides klubis testimisel.

Võit Majdicile, liidrisärk jäi Steirale
MURDMAASUUSATAMINE:
Võimsa võidu võttis sloveenlanna Petra Majdic. Teise koha saanud Kristins Stromer Steira säilitas Tour'i kokkuvõttes liidrikoha, Marit Björgeni võistlus ebaõnnestus põhjalikult, vahendab Sportnet.
Esimeses vaheajapunktis 1,8 km peal sai parima aja kirja Valentina Ševtšenko, kellele Touri üldliider Kristine Stromer Steira kaotas aga vaid 0,5 sekundit. Vähem kui 10 sekundit jäid ukrainlannast maha veel seitse suusatajat. Nendeks olid Marianna Longa (+3,3), Aino Kaisa Saarinen (+5,4), suursoosik Marit Björgen (+5,6), Vibeke Sköfterud (+7,2), MK-sarja üldliider Virpi Kuitunen (+7,4), Evi Sachenbacher-Stehle (+9,4) ja Olga Savjalova (+9,9).

Kristina Šmigun jättis Tour de Ski pooleli
Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun otsustas täna hommikul pooleli jätta suusatuuri Tour de Ski, ütles Eesti Päevalehele suustaja elukaaslasest mänedžer Kristjan-Thor Vähi.
"Kristina tundis end juba eile õhtul nohusena, õhk ei käinud kopsudest läbi," selgitas Vähi Oberstdorfis viibivale Eesti Päevalehe ajakirjanikule Veiko Visnapuule. "Edasise hooaja ja startide edukuse nimel oli targem Tour de Ski katkestada ja end terveks ravida."
Tour de Ski jätkub täna naiste 10km klassikasõidu ning meeste 15km klassikasõiduga.

Eesti otsib superstaari
TV3 toob kevadhooajal ekraanile maailmakuulsa telesaateformaadi "Pop Idol", mille Eestis tootmise õigused detsembri viimastel päevadel omandas.
Mitmekümnes maailma riigis ülisuure vaatajamenu osaliseks saanud teleshow's valitakse sadade kandidaatide karmis konkurentsis välja staar, kellele pakutakse erakordseid võimalusi tähelennu alustamiseks. Saate Eesti versiooni nimeks saabki "Eesti otsib superstaari".
"Tegemist on nii TV3 kui kogu meie telemaastiku seni kõige võimsama projektiga," ütles TV3 tegevjuht Toomas Vara. ""Pop Idol" on veel suurem, uhkem ja põnevam kui BBC tantsuformaat, mis Eestis mullu hästi õnnestus, nii et võib prognoosida uusi publikurekordeid," lisas Vara.
"Järgmisel nädalal algava kampaaniaga kutsume superstaariks pürgima kõiki noori, kel on soov särada ja staariks saada, aga muidugi eeldame kandideerijatelt lauluoskust ja lavapotentsiaali," ütles sarja produtsent Kaupo Karelson tootjafirmast Ruut.

Säravaim oli Kanal 2 programm
ETV otsestuudio oli tempota, Kanal 2 sõu oli hea, TV3 "Säärane mulk" haltuura.
Mõne riigi televisioonides, näiteks Soomes, ei pöörata aastavahetusele suuremat tähelepanu, ent Eestis on aastaid tehtud spetsiaalset vana-aastaõhtu teleprogrammi.
ETV - vanamoodne otsesaade
ETV kui suurejoonelise aastavahetusprogrammi juurutaja oli teinud suure töö. Eelreklaam vana-aastaõhtu otsestuudio saatele "Kes vana asja meelde tuletab - sellele head uut!" tekitas vaatamissoovi, kuid hetkel, mil see vaatajateni jõudis, oli muudel kanalitel palju värvikam ja intrigeerivam programm. ETV idee polnud halb - tuua stuudiosse vanad ja praegused teletegijad ja rahva lemmikud ning pidada pidu koos rahvaga. Ja vestlused ning lõigud olid huvi-tavad.

Ilmuma hakkab loodusfotoajakiri
Jaanuari keskel näeb ilmavalgust Eesti esimene loodusfotoajakiri, nimeks Lofo. Peamiselt hakkab uus ajakiri keskenduma just nimelt pildimaterjalile, mida ilmestab ka natukene juttu. Ajakirja tegijad lubavad, et iga väljaanne tuleb vähemalt 100 lehekülge paks ja igal aastaajal il-mub üks number.
Jaanuari keskpaigas ilmuvas esimeses numbris näitavad oma "tulistamisoskust" looduses mitmed fotograafid - Hannu Hautala, Jaak Põder, Tõnu Ling, Veljo Runnel ja paljud teised. Värsket ajakirja annab välja MTÜ Loofoo, Jaak Põdra ja Sven Zaceki isikus. Huvitava detailina ilmub iga ajakirjanumbriga Lofo kodulehe-küljele www.lofo.ee ka valik pildimaterjali, mille seast saab oma lemmiku tellida.

Keskerakond avastab enne valimisi blogosfääri
Tegus Keskerakonna esimees ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar jõudis veel enne aastavahetust hakata blogipidajaks (savisaar.blogspot.com), kuigi oma esimeses sissekandes kirjutab ta, et tal oli keeruline omandada arvuti kasutamise peensusi. Sellegipoolest on Savisaar olnud tubli ja õpihimuline - oma ajaveebis on ta sidunud sõnu lingiga, skaneerinud postkaarte, toonud välja tsitaate.
"Edgar Savisaar on kiire mõttelennuga ja nobeda sulejooksuga poliitik ning hoolimata tihedast päevagraafikust leiab ta õhtutundidel ikka aega oma blogi täiendada," ütles Keskerakonna fraktsiooni pressinõunik Toomas Raag.
Keskerakondlastest järgnes Savisaarele Evelyn Sepp, kes 1. jaanuaril alustas Eesti sisepoliitika köögipoolt kajastava blogiga aadressil sisering.blogspot.com.

Baskini anekdoodid
Küsimus: "Kas te joote vana-aastaõhtul viina, veini või šampanjat?"
Vastused:
"Ei saanud küsimusest aru - 13%. Mis mõttes?! - 18%. Lihtsalt viina? - 23%. Kuidas sellest aru saada: "joote" - 22%. Joon kõike - 24%."
Noormees meditsiinikomisjoni ees. Vestlus psühholoogiga.
"Soovite teenida sõjaväes?"
"Soovin."
"Kujutage ette, et teie ees on vaenlane. Mida te teete?"
"Tapan!"
"Väga hea. Teie ees on kaks vaenlast. Mida teete?"
"Tapan mõlemad."
"Teie ees on üks vaenlane, paremal pool kaks vaenlast, vasakul kaks ja selja taga neli vaenlast. Mida te teete?"

JÄRJEJUTT (41): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Nimelt nõnda nägigi ilmavalgust kolmas, "õige" ekspertiisiakt. Selle põhijäreldus on: sind on tapetud - ise oled süüdi, poleks pidanud vastupanu osutama ega snaiper olema. Ja teiseks: tapmise ajal oli tapja süüdimatu, kui oli tapnud - muutus jälle normaalseks.
Just need ekspertiisijäreldused andsid kohtunikule Venemaa seaduste järgi soovitud võimaluse täita polkovniku sõjapattudest puhtakspesemise poliittellimust.
Esiteks võis ta nüüd vabastada Budanovi kriminaalvastutusest, teiseks saata ta sundravile, kuid ambulatoorses korras (s.t paigutamata eritüüpi psühhiaatriahaiglasse), kusjuures selle kestust ei määra enam kohus, vaid raviarst-psühhiaater. Kõik polkovniku ebameeldivused võivad lõppeda juba nädalapäevad pärast kohtuotsust: arst otsustab, et ta ongi terveks saanud, ja Budanov ei pea enam isegi polikliinikus käima.

Iga vald kroonib oma kangelase: Põlvamaa, Tallinn
Põlvamaa
Põlvamaalt pärit tippsportlasi jagub küllaga. Lisaks valdade parimatele on tuntust kogunud Räpinast pärit ujuja Eve Heikla, kes võitis N Liidu meistrivõistlustel kaks pronksi ja võistles MM-il, N Liidu orienteerumise meister Anne Kiudorv, Eesti 50 km käimise rekordimees Olav Laiv. Värska valla mees Raul Kudre tuli orienteerumise MM-il esikümnesse. Maakonna visiitkaart on Põlva käsipalliklubi Serviti.
Ahja vald
Ajaloo tuntuim: Saima Värton, orienteeruja, Eesti meister.
2006: Andrus Murumets, rammumeeste MM-i viies koht.
Mooste vald
Ajaloo tuntuim: Vello Lode, harrastusportlane.
2006: Mati Nigul, laskesportlane, Eesti meister.

Iga vald kroonib oma kangelase: Valgamaa, Võrumaa, Tartumaa
Valgamaa
Valgast pärineb Eesti esimene olümpiavõitja tõstja Alfred Neuland. Maakonnakeskusest on sirgunud teisigi suursportlasi: tõstmise 1924. aasta olümpia pronks Jaan Kikkas, Euroopa meister kuulitõukes Arnold Viiding, Euroopa meistrivõistluste maratonihõbe Pavel Loskutov, juunioride maailmameister suusatamises Elmo Kassin.
Kiirkäimises kaks olümpiapronksi teeninud Bruno Jungi koduvallast Pukast on pärit ka tuntud kaugushüppaja Aivo Mõttus ja Eesti kuulsamaid jäähokimehi Julius Raudsepp. Talvespordimekast Otepäält on pärit viiekordne laskmise maailmameister Alfred Kukk ja Pühajärvelt kahekordne maadluse maailmameister August Englas.
Praegu elavad Otepääl suusakuulsused Kristina *migun, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae. Veerpalu ja Mae saavad parima au oma kodukandi vallas.

Iga vald kroonib oma kangelase: Ida-Virumaa, Jõgevamaa
Ida-Virumaa
Ida-Virumaalt pärineb rida spordikuulsusi. Narva on sportlik linn, kus sündis malesuurmeister Paul Keres ja alustasid teed tippu N Liidu jalgpallikoondisesse kuulunud Valeri Karpin, 1936. aasta olümpia hõbe poksija Nikolai Stepulov, EM-i medalivõitja maadluses Rudolf Loo, N Liidu koondisse kuulunud murdmaasuusataja Karl Lont, olümpiasõudjad Leonid Gulov ja Andrei *ilin, kergejõustiklane Nikolai Küttis, poksija Gennadi Tolmatšov, rahvusvahelised malemeistrid Paul Schmidt ja Ortvin Sarapuu. Tänavu räägivad narvalased Transi jalgpallimeeskonna hõbemedalist Eesti meistrivõistlustel. Maakonnast pärinevad autosportlane Toomas Napa (Aseri), kergejõustiklased Ülo Kriisa (Jõhvi) ja Aivar Haller (Avinurme), olümpiajooksja Reginald Uba-Suban (Kohtla), suusataja Piret Niglas, korvpallur Natalja Tšurbakova ning kulturistid Olev Annus (kõik Kohtla-Järve linn) ja Inna Uit (Jõhvi).

Iga vald kroonib oma kangelase: Lääne-Virumaa, Järvamaa
Lääne-Virumaa
Lääne-Virumaalt pärinevad mitme ala tipud, olümpiale jõudsid murdmaa- ja laskesuusatajad ja kergejõustiklased eesotsas esimese eestlasena kõrgushüppes 2.30 alistanud Marko Turbaniga. Rakveres alustasid sportlaseteed ka maailma tenniseedetabelis saja parema hulka jõudnud Andres Võsand ning suusatajatest vennad Mati ja Meelis Albert. Sealt sirgus ka olümpiakomitee president Arnold Green, kes harrastas kergejõustikku, korv- ja võrkpalli.
Haljala vald
Ajaloo tuntuim: Ilmar Lindam, kergejõustiklane, veteranide EM-I medaliomanik.
2006: Tarmo Valdre, lauatennisist, Eesti meistrivõistlustel kolmas koht.
Kadrina vald

Iga vald kroonib oma kangelase: Viljandimaa, Pärnumaa
Viljandimaa
Viljandimaa väärib sportliku maakonna tiitlit. Tublisid tegijaid jagub rohkesti, ometi pole seal kandis tulnud ilmale ühtki olümpiavõitjat. Maakonnast sirgusid silmapaistev kergejõustiklane Hubert Pärnakivi, suusatajad Johannes Koovit, Oskar Veldeman, Urmas Müür ja Meelis Aasmäe, maadlejad ja jalgpallurid. Suure-Jaanis alustas lisaks vabamaadlejale Arvi Aavikule sporditeed odaviskes 80 meetri joone ületanud eurosaadik Toomas Savi.
Ragnar
Klavan
Viljandi mullune parim sportlane
Sportima hakkasin mõistagi tänu isale (Dzintar Klavan kuulus 1990. aastate alguses Eesti jalgpallikoondisse - toim), kes võttis mind juba maast-madalast oma treeningutele kaasa. Ajasin seal omaette ukerdades palli taga. Teadlikum sportimine algas Männimäe lasteaed- algkoolis. Koolipõlves puudusid jalgpalli mängimiseks sellised võimalused, nagu praegu - polnud näiteks kunstmuruväljakuid. Talvel mängisime hoopis hokit, jooksime lumehangedes Trepimäest üles.

Iga vald kroonib oma kangelase: Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa
Hiiumaa
Hiiumaa sai tänavu endale maailmameistri - Heiki Nabi. Söaka sammu teel maailma tippklassi astus laskesuusataja Eveli Saue, kelle isa Toivo Saue on aastaid ajanud saarel spordiasja.
Mandril murdsid suurde sporti teisedki hiidlased: Emmastest pärit kergejõustiklane Silvi Anvelt-Vahi, Käinast pärit jalgrattur Aivo Viilukas. Hiiumaal elavad tuntud kabemeistrid vennad Arvo ja Raivo Rist.
Heiki Nabi
Pühalepa tuntuim
sportlane
Lapsepõlve treeningutega seoses meenub mulle selline lugu. Minu esimene treener Tiit Madalvee sai kuskilt teada, et mul olid koolis mõned hinded korrast ära. Noh, ütleme nii, et mõned kahed olid sees, matemaatikas näiteks. Ma ei olnud laisk, aga ma tegin palju trenni, sellepärast. Aga treener ütles kohe: enne trenni tagasi ei tule, kui oled oma asjad korda saanud! See oli mulle kohutav pauk. Parandasin kohe hinded ära.

Iga vald kroonib oma kangelase: Raplamaa, Harjumaa
Raplamaa
Raplamaalt pärinevad tublid kergejõustiklased eesotsas Eesti teivashüppe eksrekordimehe Rein Sokuga, kes avastas treenerina Erki Noole talendi. Samuti sirgusid sealt Eesti korvpallikoondislased Andres Sõber, Tõnis Randala, Andre Pärn. N Liidu laskesuusatamise koondisesse jõudis Marina Vahi.
Vigalas alustas sporditeed kreeka-rooma maadluses Sydney olümpial neljanda koha saanud Valeri Nikitin. Raikkülast pärineb laskur Liivi Erm, kes teenis Euroopa meistrivõistlustel kaks hõbemedalit. Järvakandis sirgus vibulaskur Kersti Veer.
Hiiumaalt pärit Heiki Nabi nimetati mullu parimaks ka Märjamaal, sest ta kuulub sealsesse maadlusklubisse.

Kõige kaunima värava lõi Tarmo Neemelo
Eesti koondise aasta ilusaima värava auhinna viis eilselt tseremoonialt koju Tarmo Neemelo, kelle pealöögi Türgi võrku jalgpalliajakirjanikud ülekaalukalt parimaks hääletasid.
Klaasikunstnik Eva Käsperi valmistatud trofee sai Neemelo omaks tänu 87. minuti pealöögile, mis viigistas maikuises mängus Hamburgis seisu 2002. aasta jalgpalli MM-i pronksi Türgiga.
Eesti jalgpalliajakirjanike klubi vaateväljas olid mullustest väravatest lisaks Neemelo omale veel ka Andres Operi kaks tabamust Valgevene vastu ning Ragnar Klavani löök Uus-Meremaa võrku.
Kokku korjas Neemelo värav jalgpalliajakirjanike klubilt 20 punkti. Teisele kohale platseerus 15 punktiga Andres Operi esimene värav Valgevene vastu. Ragnar Klavani tabamus valiti kolmandale kohale, sellest jäi napilt maha Operi teine löök valgevenelaste puuri.
Värske laureaat ise tunnistas, et praegu koondisesärgis ainsaks jäänud värav sündis üllatuslikult vabas olukorras. "Eks see oli selles mängus üks ainsaid tekkinud väravamomente. Kruglov andis suurepärase söödu, kaitset selja taga ei olnud."

Kerese mälestusturniir: seekord seljavõit
Tülitsejate - Eesti maleliidu ja spordiselts Kalevi - heitlus Paul Kerese mälestusturniiri korraldamise aule lõppes tänavu maleliidu seljavõiduga. Maleliit alustab laupäeval Kerese mälestusfestivali kolme turniiriga, Kalev jätab tänavu oma Kerese kiirmaleturniiri sootuks ära.
Kalev on 16 aastal järjest korraldanud esinduslikku mälestusturniiri, kus kohal mõni tipp maailma esikümnest ning lisaks keegi värvikatest veteranidest. Eriti meeldejääv oli mullune turniir, millega kaasnes Kerese 90. sünniaastapäeva auks korraldatud teaduskonverents.
Kas nüüd katkeb 16 aasta pikkune tava? "Odessas peetakse samal ajal kõva turniir, meil ei õnnestunud tippe Tallinna kutsuda. Auhinnafondi laekumine oli visa, kuigi linn oli ka tänavu nõus toetama. Ja maleliit teeb oma festivali," loetleb ärajäämise põhjusi spordiseltsi Kalev peasekretär Reio Ojavere, rõhutades, et Kalevi Kerese mälestuse tähistamise tava ei katke.

Veselin Matic soovib värvata Kalevisse kaht pallurit
Tallinna Kalev/Cramo korvpallimeeskonna peatreener Veselin Matic ütles, et nad kaaluvad nii ühe taga- kui ka eesliinimängija palkamist.
Pärast ühendriiklase Scooter McFadgoni otsust Kalevi pakutud lepingust loobuda otsib Eesti meistermeeskond uut viskavat tagamängijat. Matici sõnul on silmapiiril kaks-kolm kandidaati, kuid kellegagi pole ühendust võetud.
Matic ütles, et nad kaalusid vahepeal ka 209 cm pikkuse Poola koondislase Szymon Szewczyki kutsumist. "Ta tegi äsja Itaalia liigas Scafeti Legea meeskonnas korrraliku mängu ja tema koht meeskonnas on kindel," lausus Kalevi juhendaja.
Samas möönis ta, et võimaluse korral palkavad nad võõrsilt lisaks tagaliinimängijale ka kedagi eesliini. "Hooaeg on pikk, korvi alla on vaja lisajõudu," ütles ta.

Käsipallur Indrek Lillsoo poja sünd ergutab Eesti koondislasi
Eesti käsipallikoondis alustab täna Portugalis kohaliku meeskonna vastu EM-i valikturniiri. Eesmärk on tugevat vastast üllatada.
Kuigi koondist on räsinud vigastused, on meeskonna võitlusvaim kõrge. "Väga tahaksin kiita Indrek Lillsoo suhtumist," ütles peatreener Riho-Bruno Bramanis. Nimelt valmistus Lillsoo aasta lõpus vastu võtma oma esiklast, kuid sõitis ikkagi pärast jõule Itaalia turniirile koondist aitama.
Kuna Kristjan Muuga on vigastatud, oli Lillsoo olek väljakul hädavajalik. "Indrek oli professionaal, ei palunud mängude ajal vahetust ja sai väga hästi hakkama," lisas Bramanis. Ja kõik oli suurepäraselt planeeritud. Lillsoo abikaasa sünnitas 1. jaanuaril poja ja juba eile sõitis vastne isa taas kord koondist aitama.

Steira võttis Bjørgenilt liidrivesti
Norralanna Kristin Steira tõusis Tour de Ski kahe etapi järel 6,1 -sekundilise eduga koondisekaaslase Marit Bjørgeni ees uueks üldliidriks.
"Olen üllatunud," kostis 25-aastane Steira. "Arvan, et Marit saab mõne päeva pärast liidrivesti tagasi. Ise ma üldvõidust veel küll ei mõtle - Asiago sprint peaks mulle kujunema ju tõeliseks kirstunaelaks..."
Oberstdorfis sõitis Steira 5 + 5 km topeltjälitussõidu vabastiiliosaga rivaalide eest ära. Ta edestas tänu nobedaimale uisusõidule teise koha pälvinud Valentina Ševtšenkot Ukrainast 13,3 sekundiga.
25. kohaga leppinud Bjørgen avaldas lootust, et krahmab juba täna liidrikoha taas endale. Tema etteaste nurjas liialt suur nälg ahvatlevatena tundunud preemiasekundite järele.

Vittoz nautis võitu, Eesti meestel must päev
Samal ajal, kui prantslane Vincent Vittoz rühkis 10 + 10 km topeltjälitussõidu võidu suunas, kahanesid 7. jaanuari pärastlõunal Itaalias Val di Fiemmes Tour de Ski finišisse jõuda plaaninud Eesti meeste read neljalt "sõdalaselt" kolmele.
Ja ega Kaspar Koka katkestamise kõrval ka Jaak Mae 37., Aivar Rehemaa 47. ja Priit Naruski 70. koht rõõmustamiseks põhjust andnud. Üldpingereas hoiab Mae kahe osavõistluse järel Eesti parimana 40. kohta.
"Kokkuvõttes 30 parema hulka jõudmine on veel reaalne," leidis Mae, kel kulus viimasest reast startinuna palju energiat eessõitjaist möödumisele.
"Vaadakem asja kainelt: olin juba stardis esimestest üle poole minuti maas," lahkas klassikasõidu järel 20. kohta hoidnud Mae etteastet. "Püüdsin sellises olukorras tegutseda võimalikult jõudusäästvalt - raja kõrvalt polnud mõtet möödasõite üritada, nii kogunenuks suuskade alla lumepakid."

Kristina Šmigun võitleb Oberstdorfi-needuse kiuste suusatuuril edasi
Hakka või uskuma, et maaliliste Baieri Alpide rüpes asuv Oberstdorf on Kristina Šmigunile justkui äraneetud paik, sest kolm viimast võistlusreisi kuulsasse Saksa suusakeskusse tõid talle vaid halbu emotsioone.
Faktid ei valeta - 2004. aasta veebruaris eel-MM-il nurjas otepäälanna etteaste organismis pesitsenud salapärane haigus, mida aitasid tuvastada alles hilisemad terviseuuringud. Tosin kuud hiljem toimunud maailmameistrivõistlusi alustas ta neljanda kohaga, ent siis langes taas tõve küüsi.
Nagu sellest vähe oleks! Tour de Ski teise etapi eel ihkas Šmigun tõusta emullu viimasel päeval Müncheni staadionisprindis teenitud 28. kohalt jõudsalt ettepoole, kuid lumesajus toimunud 5 + 5 km topeltjälitussõidu lõpetas ta "tänu" katastroofilistele klassikasuusadele alles 43-ndana, ligi kaks minutit norralannast võitjast Kristin Steirast taga.
Koht kohaks - kõige hullem on see, et Torino olümpiamängude suusakuninganna lootused pürgida esmakordselt peetava mitmepäevasõidu kokkuvõttes paremate sekka said valusa hoobi.

KAAREL PIIRIMÄE: Kes kaitseb Jüri Vilmsi head nime? 
Jüri Vilms oli Eesti esimese valitsuse asepeaminister ja kohtuminister. Üks praeguse valitsuse parteidest kasutab aga Jüri Vilmsi head nime, et kahtlase raha abil anda välja parteilist propagandalehte ning venekeelse pressi kaudu mustata Eesti riiki.
Avalikkusel on õigus teada, millega tegeleb Keskerakonnaga seotud SA Jüri Vilmsi Sihtkapital ja mida on tehtud Jüri Vilmsi hea nime hoidmiseks.
Sihtasutuste seaduse kohaselt ei või sihtasutuse nimi olla eksitav sihtasutuse eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Muid põhimõttelisi piiranguid seadus nime kasutamisele ei sea. Seaduse mõttest tuleneb siiski, et vähemalt teoreetiliselt on võimalik mõne suurkuju hea nime teotamist ära hoida. Ent kohtul (kes ainukesena saab sihtasutuse tegevust sunniviisiliselt lõpetada) oleks ilmselt keeruline otsustada, kas näiteks Jüri Vilmsi nimi sobib kokku Kesknädala väljaandmisega või karikatuuriga, millel Eesti praegust ja endist peaministrit kujutatakse natsidena. Jüri Vilmsil ei olnud teadaolevalt ka järglasi, mistõttu ei saa Vilmsi lapsed ega lapselapsed isa või vanaisa hea nime eest välja astuda. Nii jääbki mulje, et põhimõtteliselt võib õllesõprade sihtasutus võtta karsklase Jaan Tõnissoni ning raamatupõletajad kirjanik Jaan Krossi nime.

AIN AAVIKSOO: Kui tervis streigib
Kui tervis streigib, siis loodame me tavaliselt arstiabile. Aga meil algas uus aasta teatega, et varsti ei saagi enam inimesed arsti juurde - seekord streigivad abi andjad ise.
Iseenesest pole selles midagi uut. Sellist juttu oleme kuulnud iga aastavahetuse paiku juba viimased kolm aastat. Seekord on asi siiski tõsisem, sest välja on käidud veksel seninägemata ulatusega streigist - algul streigivad viis päeva Tallinna tervishoiutöötajad ja kui nende nõudmisi ei täideta, laieneb streik üle kogu Eesti.
Maailma mastaabis ei ole tervishoiutöötajate streik midagi erakordset - paljudes riikides on sellisel moel palgatõusu nõutud ja enamasti üht-teist ka saadud. Tõsi, tavaliselt on olnud tegu jõukate riikidega, kus on suurem vabadus otsustada, millele rohkem kulutada. Muuseas, Eesti arstid käisid kuuldavasti mõned aastad tagasi Soomes toimunud pika streigi korraldamise kogemusi õppimas.

ANDRUS NILK: Kristina Šmigun peaks enda peale vihastama
Aasta tagasi tahtis Kristina Šmigun ihust ja hingest võita kauaihaldatud olümpiakulda. Ta sättis kõik muud võistlused ja treeningud, kogu päevakava ja inimsuhted nii, et suudaks lõpuks täide viia oma lapsepõlveunistuse.
Õnnehuilged ja rõõmukarjatused, mida Kristina mullu 12. veebruaril Torino olümpia murdmaasuusatamise võistluspaigas Pragelatos südamepõhjast valla päästis, valmistasid paljudele kaasmaalastele siirast heameelt. Neli päeva hiljem hüples ja tantsiskles ta teist korda - tema kaela riputati veel üks kuld ja ta juubeldas mängude ühe kangelannana.
Tosin aastat maailma tipus püsinud ning lisaks olümpiakuldadele MM-ilt kulla, kolm hõbedat ja kaks pronksi pälvinud Šmigun nautis noorust, tervist ja armurõõme verivärske kihlatu Kristjan-Thor Vähiga ning võis olla sisimas endaga väga rahul. Mida ta mõistagi ka oli.
Ligi kümme kuud hiljem tabab Šmiguni üks kehv suusasõit teise järel. Kuigi ta suhtus maailmakarikasarja etappide kümnendasse ja kuueteistkümnendasse kohta väliselt rahulikult, polnud ta enam kindel, kas suvel välja hõigatud eesmärk püüda maailma karika võitjale antavat suurt kristallgloobust kannustab teda ikka nii väga. Šmigun rääkis võimalusest keskenduda MM-ile, Tour de Skile või mõne MK-etapi võitmisele. Aga ta ei kuulutanud konkreetselt, millele tahab 110-protsendiliselt pühenduda - ta ise on korduvalt öelnud, et sajast protsendist ei tarvitse jätkuda. See näitas tema sisekõhklusi, aga kes tahab võita, ei saa kõhelda.

workpermit.com: Mittekodanike viisavabadus
Eestis ja Lätis elavad määratlemata kodakondsusega isikud saavad 19. jaanuarist reisida viisata Norrasse, Islandile ning muudesse Euroopa Liidu riikidesse, välja arvatud Suurbritanniasse ja Iirimaale. Uued reeglid lubavad viisavaba reisimist umbes poolele miljonile "võõrale" - Eestis ning Lätis elavale määratlemata kodakondsusega inimesele, kirjutas Briti ühe suurema immigratsioonialase nõustamisfirma koduleht. Muutus ei tähenda aga seda, et need kodakondsuseta isikud saaksid õiguse teistes EL-i riikides ka töötada. EL-i justiits- ja siseministrid kooskõlastasid määratlemata kodakondsusega isikute EL-i sisese viisabaduse läinud aasta 4. detsembril. "Uuel korraldusel võib siiski olla soovimatuid tagajärgi. Paljud uued kodanikud tunnistavad, et nende naturaliseerumise peapõhjuseks oli soov parandada oma reisimisvõimalusi - mõned ennustavad nüüd naturalisatsiooni vähenemist."

Kas ikka trumpkaart? 
Viimasel ajal on nii eesti kui ka vene ajalehtedes juttu vene kaardist. Vene kaart, nagu kõik kaardid üldse, on kindlast mastist. Toetuda valimiseelse strateegia ning taktika ülesehitamisel rahvuslikule kuuluvusele on suur viga.
Molodjož Estonii kirjutas, et Eestis on 25,7 protsenti venelasi, kes riigikogu valimistel annavad oma hääle vene erakonnale. Uurime, kes on need 25,7 protsenti.
Esiteks põlised eestimaalased, kunagiste idanaabrite, veneedide järglased. Seejärel usupõgenikest vanausulised, kes ise jagavad venelasi kahte leeri: russkije ja sovetskije. Edasi revolutsioonipõgenikud ja loodearmees teeninud. Siis Eestisse tööle suunatud inimesed, liidutehaste töölised ja punaarmee veteranid. Loetelu lõpetavad nn uusvenelased.

REPLIIK: Lihtlabane vargus
Leonhard Lapini kümne originaaltöö varastamine Deco galerii juhi autost on pannud kunstiringkonnad kihelema ja veeretama eri vandenõuteooriaid kuni selleni välja, et Eesti vanim eragalerii on tegelikult pankroti äärel ja selle omanikud üritavad oma nahka päästa. Sellised jutud on siiski rohkem utoopia valdkonda kuuluvad, sest ka puhtteoreetiliselt ei saaks kümme kadunud kunstitööd, millest igaühe väärtus on umbes 4000 krooni, üht galeriid päästa, kui see suurtes majandusraskustes peaks olema. Nii on suure tõenäosusega tegemist lihtlabase vargusega, mille põhjustas maalid öösel autosse jätnud galerii juhi Tiit Rebase vastutustundetus tema kätte usaldatud kunstitööde suhtes.

JUHTKIRI: Unustatud trikoloor
Enne riigikogu valimisi on Keskerakond tulnud kogu riigis välja standardse valimisplakatiga: juhtpoliitikute palgeid ehivad sinimustvalged maalingud justkui spordifännidel. Erandiks on vaid Narva, kus kandideeriva Eldar Efendijevi nägu on jäetud rahvusvärvideta. Keskerakonna keskkontor nimetab asja tehniliseks veaks. Kui see nii ka oli, siis igal juhul juhtus viga õigel ajal ja õiges kohas - sinimustvalgest on partei plakateil loobutud just Narvas, mille elanikest moodustavad eestlased vaid 5%.
Oli asja taga nüüd partei näpuviga või reklaamibüroo trikk - ometi kinnitab see, et mitte-eesti ja eesti valijad saavad valimiste eel täiesti erinevaid sõnumeid. Kord "unustatakse" venelaste jaoks mõeldud valimisreklaamidest välja Eesti lipuvärvid (nagu tegi seekord Keskerakond), kord avaldab Narva ajaleht Gorod Rahvaliidu kuulutuse, mis tänab linna "vabastanud" sõjaveterane…

Botaanikaaias on lilled õitsema hakanud
Erakordselt soojad talveilmad on looduses õitsema pannud mitmed taimed, mis tegelikult peaksid veel mitmeid kuid ootama.
Tallinna botaanikaaias on õitsema hakanud võilill, sarapuu ja harilik näsiniin. Lisaks veel mitmeid teisigi taimi, teatas Aktuaalne kaamera.
Botaanikaaia teadur Urmas Laansoo sõnul õitseb näsiniin, meie metsade üks kõige mürgisemaid taimi, tavaliselt alles aprillis ning varjulises ja pimedas kohas isegi mai alguses.
Taimedele õied aga ilmselt külge ei jää, kuna esimeste külmade tulekul kukuvad need ära.

Maksupettuses kahtlustatav arvevabrikant vabastati vahi alt
Eile vabastas prokuratuur vahi alt maksupettuses kahtlustatava Tartu arvevabrikant Margus Kanguri.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu ütles Päevaleht Online'ile, et Kangur vabastati, kuna vahistamiseks ette nähtud kuue kuu pikkune aeg sai läbi.
Menetlus käib aga siiski edasi ning prokuröri sõnul ei ole süüdistuse alused kuhugi kadunud, kinnitas Uibu. Seaduse kohaselt ei või inimest üle kuue kuu kinni hoida, Uibu sõnul peaks võib erandiks olla vaid mõni väga äärmuslik juhtum.
Margus Kanguri advokaat Olev Kuklase on väitnud, et Kanguri kambrisse pandi elama HIV-positiivne kriminaal, kuid Tartu vangla direktor Toomas Malva sõnul on kinnipeetavate vereanalüüsi tulemused teada vaid patsiendil ja tema raviarstil, kindlasti mitte aga vangla juhtkonnal.

Tšaplõgin: Reformierakond oli kursis Vesti Dnjas ilmunud artikliga
Vesti Dnja peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgin lükkas ümber Andrus Ansipi väite nagu poleks peaminister Eestis viibiva Siim Kallasega pronkssõduri küsimust arutanud.
Tšaplõgin rääkis Päevaleht Online'ile, et Kallase ja Ansipi kohtumise sisu sai ta teada "usaldusväärsest allikas", kuid ei soostunud allika nime avalikustama.
Enda sõnul helistas Tšaplõgin enne loo ilmumist Reformierakonna peakontorisse kommentaari saamiseks, kuid seal ei nõustutud antud infot ei kinnitama ega ka ümber lükkama.
Vesti Dnjas ilmus hiljuti artikkel, mis kirjutab Ansipi ja Kallase kohtumisest, kus viimane soovitas pronkssõduri teema maha matta, kuna see pidavat liiga palju vene valijate hääli ära viima.
Ansip ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et artiklis vastas tõele ainult Kallase Eestis viibimine, kuna mingeid soovitusi ta Ansipile jaganud ei ole.

Jõhvi politseinikud tabasid alkoholijoobes bussijuhi
Eile õhtul peatasid Jõhvi politseinikud elanikult saadud vihje peale Jõhvi linnaliini bussi, mille juht oli alkoholijoobes.
Eile õhtul kella 18.25 ajal helistas Ida politseiprefektuuri juhtimiskeskusesse üks tähelepanelik reisija, kes teatas, et Jõhvi poole liikuva linnaliini nr 7 bussijuht tundub olevat joobes. Teatele reageeris kohe patrullteenistuse ekipaaž ning peagi peeti buss Jõhvis Rakvere tänaval asuvas bussipeatuses kinni. Kontrollimisel selgus, et bussijuht, 44-aastane Yury oli silmnähtavalt joobes ning tal tuvastati 0,93 mg/l alkoholijoove. Peatamise hetkel oli bussis umbes kuus reisijat.
"Kurb on tõdeda, et leidub selliseid vastutustundetuid ühistranspordijuhte, kes istuvad peale alkoholi tarbimist rooli taha. Joobes sõidukijuht ei suuda adekvaatselt hinnata ümbritsevat liiklust ning on üliohtlik. Lisaks oma elule seab ta ka ohtu teiste liiklejate ja reisijate elu," ütles Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu.

Homsest rakenduvad uued nõuded loomade vedamisele
5. jaanuarist hakkavad Euroopa Liidu territooriumil kehtima uued nõuded loomade veole.
Tulenevalt Euroopa Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1/2005 rakenduvad mitmed lisakohustused ja nõuded vedajatele ning teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes puutuvad kokku loomade vedamisega, teatas Veterinaar- ja toiduamet.
Uusi nõudeid, mille eesmärgiks on tagada loomade heaolu nende transportimisel, kohaldatakse kõikidele selgroogsete loomade Euroopa Liidu piirides ärilisel eesmärgil teostavatele vedudele. Osa nõudeid rakendatakse ainult hobuste, farmiloomade (veised, lambad, kitsed ja sead) ja lindude vedamisele.
Vedudele veterinaari juurde või loomakliinikusse loomaarsti järelevalve all määruse nõuded ei laiene.

Piirijärjekordade info on alatest tänasest veebis kättesaadav
Tänasest alustab maksu- ja tolliamet piirijärjekordade info edastamist oma veebilehel, kust leiab iga päev värsket infot järjekordade pikkuse ja eeldatava piiriületuse ooteaja kohta Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktis.
Andmed sisestatakse kolmest Eesti-Vene piiripunktist ameti veebilehele igal hommikul hiljemalt kella kümneks.
Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Margus Noormaa sõnul on veebis edastatav info suunatud eeskätt vedajatele, hankijatele ja tarnijatele üle kogu Euroopa, kes saavad selle alusel oma tegevust paremini planeerida ning logistikat operatiivselt paika panna.
"Samuti on kogemus näidanud, et pikkade järjekordade tingimustes tunnevad piiriületust ootavate sõidukite arvu ja eeldatava ooteaja vastu kõrgendatud huvi ka erinevad ametkonnad, ministeeriumid ning ajakirjanikud. Nüüdsest on meie koduleht koht, kuhu see info on kokku koondatud ja kust olulised numbrid on hõlpsasti leitavad," lisas Noormaa.

Pullapää prügila sulgemine tekitab segadust
Kuigi Pullapää prügila sulgemine oli teada kolm aastat, tuli 1. jaanuar ikka äkki ja ümberkorralduste tegemiseks jäi vähemalt kuu aega puudu.
2. jaanuarist seisab Pullapää prügila ees lukustatud tõkkepuu, eile pärastlõunal võtsid Ragn-Sellsi töömehed maha ka prügimäe sildi. Prügimäe kaks töötajat, buldooserijuht ja valvur, on koondatud, kirjutab Lääne Elu.
Pullapää prügila sulgemine sunnib omavalitsusi korraldama oma vallas jäätmevedu ja valima konkursi korras jäätmevedaja.
Lääne piirkonna müügijuht Raimo Uus lisas, et Haapsalus Lihula mnt 20 võtab Ragn-Sells vastu juriidiliste isikute jäätmeid, kui on sõlmitud asjaomane leping. Lammutus- või koristusprahi veoks soovitas Uus tellida konteineri.
Ragn-Sellsi õue Lihula mnt 20 saab endiselt viia olmeelektroonikat ja ohtlikke jäätmeid. Pärast Pullapää sulgemist pole Läänemaal enam ühtki ametlikku prügimäge.

Tartus võttis põleng mehelt elu
Täna päeval teatati tulekahjust Tartu linnas Ehitaja tänaval. Põlengu tagajärjel hukkus mees.
Täna kell 11.57 teatati, et Tartu linnas Ehitaja tänaval on ärklikorrusega elumaja alumisel korrusel tulekahju. Sündmuskohale sõitsid kolm Tartu keskkomando päästeautot. Tulekahju kustutamist hakkas juhtima Tartu keskkomando rühmapealik.
Päästetöötajate kohale saabudes oli elamu alumine korrus suitsu täis. Päästjatel oli teada, et suitsu täis ruumides võib olla inimene ning koheselt alustati ka otsinguid.
Elamusse sisenenud päästjad leidsid toas voodi lähedusest põrandalt hukkunud meesterahva. Samas toas põles vähesel määral voodi ning voodi pealt leiti ka nõukogudeaegse soojenduskoti põlenud jäänused.
Põleng kustutati lõplikult kell 12.31. Sündmuskohal käinud Lõuna-Eesti päästekeskuse menetlusinspektori sõnul sai põleng tõenäoliselt alguse lühisest vanas soojenduskotis.

Prokurör taotleb Muugal noore naise tapnud noormehele pikka vangistust
Põhja ringkonnaprokurör Ave Eisel taotles Nikolai Kuznetsovi (18) süüdimõistmist noore naise tapmises Muugal eelmise aasta veebruaris ja veel mitmes kuriteos ning ta karistamist kokku 9-aastase vangistusega.
Koos kohtu poolt varem mõistetud kandmata karistusega tuleks Kuznetsovil kanda 9 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust.
Kaitsja taotles Kuznetsovile kergemat karistust. Kohus kuulutab otsuse 15. jaanuaril.
Kohtupidamise käigus tunnistas Kuznetsov end täielikult süüdi ning oma viimases sõnas kahetses toimepandut.
Süüdistuse kohaselt sõitis Kuznetsov eelmise aasta 11.veebruaril kell 21.30 jalgrattaga Muuga suvilarajoonis jalutavale Pille-Riinile ligi ja tulistas teda poolautomaatsest püstolist TT pähe. Seejärel varastas Kuznetsov naiselt mobiiltelefoni, talvemütsi ja käekoti.
Lisaks süüdistatakse Kuznetsovi ebaseadusliku tulirelva TT ja padrunite ning ebaseadusliku käsigranaadi ja sütiku omandamises ja hoidmises. Samuti süüdistatakse Kuznetsovi erinevates vargustes, mis pandi toime Muuga suvilates 2005. aasta mais ja 2006. aasta jaanuaris-veebruaris.

Ansip soovitab Vesti Dnjad mitte lugeda
Peaminister Andrus Ansip soovitas tänasel pressikonverentsil mitte lugeda venekeelset päevalehte Vesti Dnja.
Tänasel valitsuse pressikonverentsil küsiti peaministrilt, kuidas ta kommenteerib Vesti Dnjas ilmunud artiklit, mis väidab, nagu oleks Ansip kohtunud Siim Kallasega. Viimane olevat soovitanud pronkssõduri teema maha matta, kuna see pidavat liiga palju vene valijate hääli ära viima.
Ansip soovitas seepeale Vesti Dnjad mitte lugeda ja väitis, et ei ole ka ise selle ajalehe lugeja. Eelnevast olevat tõele vastanud ainult Kallase viibimine Eestis, mingeid soovitusi ta Ansipile aga ei jaganud.
Teatavasti ostis Vesti Dnja hiljuti ära Jüri Vilmsi nimeline sihtasutus, mis annab välja ka Kesknädalat ning selle venekeelset varianti Pravo i Pravda, mis hiljuti avaldas karikatuuri, kus Ansipit kujutatakse natsina.

Ansip: arstidele tooks kiiret raha vaid imekübar või võidukas sõda
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on meditsioonitöötajate streigist rääkimine kohatu, kuna lepitusprotsess alles käib, ja talle on mõistmatu, kuidas saab streigiga ühiskondlikku jõukust juurde luua.
Tänasel valitsuse pressikonverentsil räägiti pikalt palju kõneainet andnud meditsiinitöötajate streigist. Peaminister Andrus Ansip arvas, et kuna läbirääkimised pole veel riikliku lepitaja juures lõpule jõudnud, on streigist rääkimine üldse kohatu ning võrdles antud protsessi "mustkunstniku kübaraga".
Ansipi viitas asjaolule, et jagada saab ainult neid vahendeid, mis on teenitud, mitte võtta mustkunstniku kombel kübarast järjest uusi valgeid jäneseid välja.
Alternatiiviks oleks peaministri sõnul laenu võtmine, mis tuleks aga tulevaste põlvkondade arvelt ja oleks majanduskasvu arvestades hukatuslik lahendus. Kolmanda variandina tuleks peaministri arvates pidada maha mõni võidukas sõda, mis aga ei olevat kuigi reaalne. Samuti ei pidanud peaminister otstabekaks minna panku röövima.

Eesti toetab üle miljoni krooniga Ukraina suunalisi arengukoostööprojekte
Välisministeerium toetab Ukrainale suunatud arengukoostööprojektide elluviimist kokku 1 133 154 krooniga.
Välisminister Urmas Paeti sõnul peab Eesti tähtsaks Ukraina suunaliste toetuste jätkamist. "Sellega saab Eesti kaasa aidata demokraatliku ja jätkusuutliku kodanikuühiskonna väljaehitamisele Ukrainas," sõnas Paet. Ukraina on üks Eesti arengukoostöö neljast prioriteetsest sihtriigist.
Sihtasutus REC Estonia projekti eesmärgiks on vahendada Eesti keskkonnasäästliku väikeettevõtluse alast reformikogemust ning aidata kaasa selle arengule Ukrainas. Selle raames tutvustatakse Kozeletsi linna ametnikele ning väikeettevõtjatele looduskeskkonda säästva ettevõtluse põhimõtteid ja abistatakse keskkonnasõbraliku ettevõtluse planeerimisel ning arendamisel. Peamiselt keskendutakse säästlikule turismile. Projektiga toetatakse ka Saue ja Kozletsi linnade koostööd.

Audentese uus rektor on ameeriklane
Eesti suurima eraülikooli International University Audentes uueks rektoriks valiti Ameerika Ühendriikidest pärit John JA Burke.
Burke töötas 2006. aasta lõpuni Lätis, Riga Graduate School of Law professori ja rektorina.
AS Audentese nõukogu esimehe Heldur Meeritsa sõnul oli ülikooli rektori valimisprotsess aeganõudev ja vaevaline. Koostöös rahvusvahelise personaliotsingu firmaga Amrop Hever analüüsiti läbi enam kui 200 kandidaati 10 riigist. "Oleme valikuga väga rahul ning ootame uuelt rektorilt edukat rahvusvahelise ülikooli kujundamist," tõdes Meerits.
Esimese välismaalasest Eesti ülikooli rektorina tööle asuva Burke'i hinnangul on oluline arendada edasi ülikooli rahvusvahelistumise kontseptsiooni. "Peame ära kasutama Eesti soodsat geopoliitilist positsiooni," sõnas Burke.

Pärnu politsei tabas turvakaamerate abil vargad
Kolmapäeva öösel tabas politsei turvakaamerate abil Pärnu kesklinnas kioskivargad.
Lääne politseiprefektruuri juhtimiskeskuse töötajad märkasid kolmapäeval kella 2 paiku öösel turvakaameraid jälgides, kuidas grupp meeskodanikke lõhuvad Pärnu bussijaamas asuva kioski akent ning tõstavad sealt välja erinevaid esemeid.
Juhtumist teatati kohe ka lähedalasuvaid politseipatrulle. Kuna sündmus toimus Pärnu politseimaja läheduses ning kaameratest oli näha, kuhu kurjategijad suundusid, siis sekkus nende tabamisse ka juhtimiskeskuse vanemkonstaabel. Tal õnnestus varaste teekonna tõkestamisel tabada 1988. aastal sündinud Andres. Teised neli meest jooksid ära, kuid osa varastatud šokolaadidest ning karastusjookidest jäid maha.

Pärnu linn alustab pensionäridele ühekordse toetuse maksmist
Pärnu linnavalitsus alustab ühekordse 500-kroonise toetuse maksmist pensionäridele juba jaanuaris. Linnavalitsus palub kõikidel vastsetel pensionäridel esitada toetuse saamise soovi korral taotluse.
Kõikidel eelmise aasta jooksul pensioniikka jõudnud penisonäridel palub Pärnu linnavalitsus soovi korral esitada toetuse saamise taotluse. Eelmisel aastal toetust taotlenud isikud uut esitama ei pea.
Uus avaldus tuleb esitada juhul, kui on muutunud isiku - ja/või elukoha andmed või on muutunud toetuse kättesaamise viis. Näiteks soovis inimene enne saada toetust postiasutusse, kuid nüüd sooviks seda oma pangaarvele jms.
500-krooniseid toetusi hakatakse üle kandma niipea, kui linnavalitsus on jõudnud üle kontrollida avalduste vastavuse rahvastikuregistri andmetega. Esimesed toetused makstakse välja juba jaanuaris. Need pensionärid, kes soovivad toetust saada postiasutuse kaudu, saavad toetuse kätte koos veebruari pensioniga.

Keskerakond vahetab trikoloorita reklaamplakatid välja
Keskerakond vahetab Eldar Efendijevi sinimustvalge maalinguta reklaamplakatid Narvas välja.
Keskerakonna infojuht Toomas Raag ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et plakatid valmistanud reklaamifirma lubas need lähipäevil välja vahetada.
Kui Tallinnas ja mujal Eestis riputas Keskerakond üles valimisplakatid, kus partei juhtpoliitikute palgeid ehivad sinimustvalged maalingud, siis Narvas kandideeriva Eldar Efendijevi reklaamnägu on jäänud rahvusvärvideta.
Erakonna sõnul oli tegemist tehnilise jamaga.

Käivitus Eestit ja Soomet ühendav elektrikaabel Estlink
Täna täpselt südaööl käivitati esimene Balti riikide ja Põhjamaade vahele rajatud elektrisüsteeme ühendav merekaabel Estlink.
Estlinki merekaabli kasutusse võtmisega käivitus energiakaubandus Eesti ja Soome vahel.
"Neljapäeva hommiku seisuga oli kaabel koormatud 281MW, mis on ligi 80% kogu merekaabli võimsusest," rõhutas Nordic Energy Linki juhataja Indrek Aarna.
Estlinki merekaabli esmaseks eesmärgiks on varustada Põhjamaade elektriturgu Baltimaades toodetud elektriga.

Veoki ja sõiduauto kokkupõrkes hukkus naine
Täna hommikul hukkus Harjumaal Tallinn-Paldiski maanteel veoki ja auto kokkupõrkes libedal teel vastassuunda kaldunud sõiduauto juht.
Kella 9 ajal juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Keila vallas Tallinn-Paldiski maantee 40. kilomeetril, kus haagisega veoki Volvo ja sõiduauto Volkswagen Polo kokkupõrkes hukkus sõiduautot juhtinud naisterahvas, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
Esialgse info kohaselt kaotas sõiduauto juhitavuse ja libises vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu tulnud veokiga. Veokit juhtinud mees viga ei saanud.
Politsei palub sõidukijuhtidel vähendada sõidukiirust, kuna teeolud on muutlike ilmaolude tõttu kohati ohtlikult libedad. Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna vanemkomissar Villu Vane sõnul tuleb sõidukijuhtidel arvestada, et libedaga sõites peab sõidumaneeri muutma.

Valitsus soovib suurendada erakondade rahastamise kontrolli
Valitsus toetas seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on erakondade rahastamise laiaulatuslikum ja süstemaatilisem kontroll.
Riigikogu põhiseaduskomisjon algatas eelnõu tuginedes õiguskantsleri ettepanekule viia erakonnaseadus kooskõlla põhiseadusega.
Õiguskantsler Allar Jõks tõstis esile, et Eestis puudub õigussüsteemis organ, kes teostaks erakondade rahastamise laiaulatuslikku, sisulist, järjepidevat ja sõltumatut järelevalvet.
Eelnõu kohaselt hakkab parteide finantseerimise kontrolliga tegelema erakondade rahastamise järelevalve komisjon.
Olulisemate muudatustena ei tehta enam vahet valimiskuludel ja erakonna muudel kuludel, kuna peaaegu kõik erakonna kulud on suunatud otseselt või kaudselt valimisedu saavutamisele. Samuti nähakse ette kõikide erakonna tehingute kontrolli võimalus läbi erakonna pangakontode deklareerimise kontrolli teostavas organis ning uuendusena erakonna annetuste aruande ning kulutuste aruande kvartaalne kontrollorganitele esitamine ja sularahaannetustele piirmäära sätestamine.

Puuetega inimeste toetused kahekordistuvad
Valitsus toetas tänasel istungil puuetega inimeste toetuste suurendamist.
Valitsus arutas ja toetas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu, et tagada puuetega inimestele puudest tulenevate lisakulutuste kompenseerimine igakuiselt neljakordse sotsiaaltoetuste määras, mis on 1600 krooni. Kehtiva seaduse kohaselt on kogusumma kahekordne sotsiaaltoetuste määr, so 800 krooni.
Eelnõu seadusena vastuvõtmine toetab senisest enam puuetega inimeste sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi. Muudatused mõjutavad ligi 200 inimest.
Seaduse jõustumine on kavandatud 1. juulile 2007. aastal.

Kärdla lennuk pöördus tehnilistel põhjustel tagasi
Täna hommikul Tallinnast Kärdlasse sõitma pidanud lennuk pöördus Tallinnasse tagasi.
Tallinna lennujaamast öeldi Päevaleht Online'le, et lennuk oli juba väljunud, kuid pöördus tehniliste probleemide tõttu tagasi.
Lennufirma Avies esindaja ei osanud veel öelda, mis lennukil täpsemalt viga oli, kuid lootis, et lennukil midagi tõsist viga ei ole ning on varsti töös tagasi.
Tallinna lennujaama teatel teeb Kuressaare lennuk vahepeatuse Kärdlas ja võtab sealt reisijad peale.

Rapla politseijaoskonnas asus teenistusse kaks uut konstaablit
Detsembri lõpus asus Kehtna politseipiirkonnas korrakaitsetalituse konstaablina teenistusse Tanel Alasmaa ning alates 3. jaanuarist on samas ametis Kristel Proos.
Tanel Alasmaa tööpiirkonnaks on eeskätt Raikküla vald, kus seni täitis asendajana konstaablikohuseid juhtivkonstaabel Elle Tikki. Kristel Proosi tööülesandeks on piirkondlik politseitöö Kehtna ja Käru vallas.
Mõlemad teenistusse asunud konstaablid on lõpetanud politseikoolid. Tanel Alasmaa lõpetas Sisekaitseakadeemia politseikolledži politseikonstaabli eriala läinud aasta 15.detsembril. Kristel Proos lõpetas 1999.aastal Paikuse Politseikooli ning pärast lõpetamist asus tööle Tallinna politseiprefektuuri Lõuna politseijaoskonna nooreminspektorina. Enne Rapla politseijaoskonda tööle asumist oli Proos ametis Põhja politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel-menetlejana.

Otepää volikogu esimees jätkab Võru linnavalitsuses
Enne jõule Otepää volikogu esimeheks valitud Aivar Nigol kinnitab, et ei lahku seepärast Võru linnavalitsuse arendusosakonna juhataja kohalt, ning usub, et saab kahel tööpostil hakkama.
Nigol pole, vaatamata töökohale Võru linnavalitsuses, Otepää poliitikast eemale jäänud, kirjutab Võrumaa Teataja.
"Olen oma erakonna ja volikogu kaudu Otepää poliitikaga seotud. Nüüd lisandub volikogu töö korraldamine ja koosolekute juhtimine," ütles Nigol.
Ta arvab, et saab kahel kohal töötades hakkama. "Otepää vallavolikogu esimehe töö ei ole palgaline ametikoht," sõnas Nigol. "Otepää vallavolikogus on lisaks esimehele veel kaks aseesimeest. Usun, et ühiselt ülesandeid jaotades saame hakkama."

Copterline'i kopteri vrakki hoitakse angaaris kuni kevadeni
2005. aasta augustis Soome lahte kukkunud Copterline kopteri vrakki säilitatakse Ämari lennubaasis vähemalt 12. aprillini 2007.
Taotluse säilitustähtaja pikendamiseks esitas õhuväe ülema asetäitja kolonel Valeri Saarele uurimiskomisjoni juhtiv majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taivo Kivistik läinud aasta 5. detsembril, kirjutab Eesti Ekspress.
"Kahjuks ei õnnestunud uurimiskomisjonil kopteri tootjatehase vastuseisu tõttu uurimistulemusi lõplikult vormistada ja uurimisaruannet allkirjastada esialgselt kavandatud ajaks, 10. augustiks 2006. a," kirjutas Kivistik.
Mis saab kopteri vrakist pärast 12. aprilli, ei ole Kivistiku sõnul veel teada. "Tuleb arvestada, et asjas on käimas ka kriminaaluurimine ning vraki näol on tegu asitõendiga kriminaalasjas. Seega sõltub vraki edasine saatus prokuröri ning uurija otsusest."

Endine Ruhnu vallasekretär sai kuriteokahtlusest priiks
Prokuratuur võttis endise Ruhnu vallasekretärilt Riina Kaljulaiult maha kahtluse, justkui oleks ta võltsinud oma abikaasale kuuluvas majas juustu tootmise alustamiseks vajaliku ülevaatusakti.
Ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo sõnul lõpetati uurimine, kuna ülevaatusakti ei oleks saanud üldse kasutada ja selle alusel mingeid õigusi omandada, kirjutab Meie Maa.
"Sellise dokumendi alusel ei oleks mitte mingil juhul saadud tegutsemisluba. Ükski asutus ei oleks põlve otsas monteeritud dokumenti aktsepteerinud. Sellega poleks üldse mitte midagi saanud. Tegemist oli kõlbmatu objektiga," põhjendas Aadamsoo.
Prokuröri sõnul ei alustata Riina Kaljulaidi suhtes ka väärteomenetlust, sest tema suhtes kohaldati sama asja pärast distsiplinaarkaristusena töölt vabastamist.
"Kasutusloas peab olema kirjas, et hoones võib toimuda tootmine. Nemad käisid ja vaatasid, et maja on püsti ja seinad olemas, järelikult saab kasutada," rääkis Aadamsoo.

Võrumaa rahvaarv kahanes sadade inimeste võrra
Eelmisel aastal jätkus Võrumaal rahvastiku vähenemine, seda mõjutas inimeste välismaale tööle siirdumine, kirjutab Võrumaa Teataja.
Aastaga jäi maakonnas elanikke 593 võrra vähemaks, loomulik iive püsis juba 14. aastat järjest negatiivsena, kuid jäi 2005. aastaga samale tasemele. 31. detsembri seisuga elas maakonnas 39 058 inimest.
Võrreldes 2005. aastaga sündis maakonnas eelmisel aastal viis last vähem, kuid ka surmi registreeriti viie võrra vähem, seega jäi iive kokkuvõttes täpselt samale tasemele mis eelnenud aastal, kui sündide ja surmade vahe oli 212 surmade kasuks.
Võrumaa rahvastiku kahanemist mõjutas eelmisel aastal oluliselt Soome tööturg. Kõige suurem elanike arvu langus toimus Jõgeva sõnul 5. detsembril, kui maakonna arvestuslik elanike arv vähenes 278 inimese võrra.

Elektri kadumine rikkus aastavahetuse
Vana-aastaõhtul tabas Viru-Nigula valla asukaid ebameeldiv üllatus - paar tundi enne keskööd kadus elekter mitmekümnest majapidamisest, jättes inimesed kaheks ööpäevaks pimedusse, kirjutab Virumaa Teataja.
"Meil jäi presidendi uusaastatervitus nägemata, sellest on väga kahju," rääkis Unnukse küla elanik Jaak Lepik, kelle kodus kustusid kõik tuled paar tundi enne aastavahetust. Elektrikatkestuse põhjustas elektriliinile kukkunud puu. Kuigi Jaak Lepik püüdis kohe abi kutsuda, saatis teda ebaedu.
Kõigepealt püüdis mees võtta ühendust OÜ Jaotusvõrk Virumaa piirkonna dispetšeriga, kuid telefonile ei vastanud keegi. Seejärel helistas Lepik Eesti Energia klienditeenindusse, kust ta edasi rikketelefonile suunati. Järgmisel päeval sai ta kätte Virumaa dispetšeri, kes lubas, et 24 tunni jooksul tehakse asi korda, aga lõpuks olid viru-nigulased elektrita kaks ööpäeva jutti.

Üliõpilased kaaluvad veel rektorikandidaate
Rektori valimise kogus on üliõpilasi natuke alla kahekümne protsendi ehk viiekümne ringis - et rektoriks saamiseks piisab 148 poolehoidjast, võivad tudengite esindajate hääled osutuda küllaltki kaalukaks.
Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse teabespetsialist Tuuli Jevstignejev ütles, et üliõpilasesindus pole veel otsustanud, keda toetada, nad ootavad rektorikandidaatide avalikku väitluskoosolekut 11. jaanuaril, juba selle nädala lõpus ja järgmise alguses loodavad tudengid kandidaatidega kohtuda ka eraviisiliselt, kirjutab Tartu Postimees.
"Siis selgitame üliõpilasesinduse rektorivalimiste platvormi aluseks võttes meile sobivaima kandidaadi," sõnas Jevstignejev.
Uuelt rektorilt oodatakse eelkõige muudatuste läbiviimist argumenteeritult ning tudengite ja teaduskondade arvamusega arvestamist, samuti oma tegevuse põhjalikumat tutvustamist.

Tallinnas hukkus tulekahjus mees
Täna, 4. jaanuari hommikul puhkes Tallinnas tulekahju, milles hukkus inimene.
Täna varahommikul puhkes tulekahju Tallinnas Volta tänaval asuvas kortermajas. Kustutustööde käigus leiti majast hukkunud meesterahva surnukeha.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 5: 24. Sündmuskohale saadeti neli päästeautot, paakauto ja kiirabibrigaadid. Päästetöid asus juhtima päästekeskuse operatiivkorrapidaja.
Tulekahju oli puhkenud kahekorruselises puumajas. Päästjate sündmuskohale jõudes põles lahtise leegiga maja esimesel korrusel asuv eluruum, tuli levis maja trepikotta ja teisele korrusele.
Kustutustööde käigus leiti esimese korruse korterist hukkunud meesterahvas. Kaks majas viibinud elanikku evakueeriti korteritest, seitse inimest said omal jõul majast välja.

Ajaleht: Einseln ei teadnud Estoniast tuhkagi
Erukindral Aleksander Einseln süüdistab Riigikogu Estonia komisjoni endale sõnade suhu panemises, kirjutab Eesti Ekspress.
Komisjoni lõpparuanne väidab: "Ajakirjanduse kaudu olid mitmed Eesti tippsõjaväelased (sh Aleksander Einseln) varem väitnud, et Estoniaga on veetud ebaseaduslikult kõige erinevamat sõjatehnikat, alates kuulipildujatest ja rakettidest kuni radioaktiivsete materjalideni."
Einseln teatab komisjoni esimehele Margus Leivole enne jõule saadetud kirjas: "Ma ei ole kunagi midagi sellist öelnud. Estonia huku ajal ei olnud ma isegi teadlik, et niisugune laev on üldse olemas, rääkimata sellest, millest koosnes tema last."

Imavere vallamaja pääses napilt põlengust
Kuigi uusaastaöö möödus maakonnas tulekahjudeta, ei jäänud Imaveres palju puudu, et 10 000 krooni maksnud raketid oleksid vallamaja maha põletanud, kirjutab Järva Teataja.
Imavere abivallavanem Aare Järvik ütles, et läks koos ühe kohaliku mehega paarkümmend minutit enne uue aasta algust vallamajja ilutulestikku laskevalmis seadma.
Järvik selgitas, et ilutulestiku vahendid olid kahes suures kastis, kus tuli ühendada teatud juhtmed. "Sulatasime juhtmed tulemasinaga kokku, kuid selle käigus võttis tuld ka süütenöör," meenutas ta. "Kohe käis pauk ja esimene rakett sööstis lakke."
Järvik tunnistas, et ehmus juhtunust, kuid paarimehe reaktsioon oli kiire, ta keeras kasti kohe ümber ja istus otsa. "Sellest hoolimata pääses tulevärk kasti ja põranda vahelt välja, kuid vähemalt ei lennanud raketid otse lakke," lisas ta.

Purustatud kaabel jättis Tartus ligi 400 majapidamist 15 tunniks elektrita
Tartu Tähtvere linnaosa elanikud on pahased: Eesti Energia jättis nad peaaegu 15 tunniks elektrita, mistõttu jäid külmaks nii elektriradiaatorid kui seiskusid ka keskküttekatelde gaasipõletid.
"Kas Eesti Energia ei taha, et inimesed oma raha kalli gaasi peale raiskaksid?" ütleb Tähtvere elanik Heiki Kaio naljatades ja näitab termomeetrit, mis registreeris öösel madalaimaks toatemperatuuriks vaid 13 kraadi, kirjutab SL Õhtuleht.
Kaio sõnul kadus vool 2. jaanuaril kell 20.30. "Õhtul oli alajaamade juures näha kaht Eesti Energia töömeest, aga voolu tagasi ei tulnud," räägib mees. Ööle vastu minnes murelikuks muutunud pereisa helistas Eesti Energia rikketelefonile ning päris, kas vool tuleb ikka ööseks tagasi.
"Seal selgitas keegi naine mulle pikalt, et praegu on 2. jaanuar ja öösel tööd ei tehta," on Kaio arusaamatuses.

President kätleb külalisi telgis
President Toomas Hendrik Ilves peab vabariigi aastapäeva kõne Vanemuise teatrisaalis ja tantsib avavalsi Eveliniga kontserdisaalis, 800 peokülalist tervitab aga teatrimaja terrassile püstitatavas telgis.
Ettepaneku pidada Eesti Vabariigi 89. aastapäeva vastuvõtt Tartus tegi president Toomas Hendrik Ilves mullu 17. novembril, kui ütles oma kõnes: "Ma arvan, et juba tuleva aasta veebruaris peaks see üritus toimuma teadmiste linnas Tartus."
Poolteist kuud hiljem kinnitab Vanemuise kontserdimaja direktor Kulvo Tamra, et nemad on presidendipaari ja umbes 800 külalise saabumiseks peaaegu valmis, kirjutab SL Õhtuleht.
"Saame vastuvõtuga kindlasti hakkama. Oleme aastas korraldanud poolsada konverentsi, kus on tulnud rahvast ka toitlustada," on ta 24. veebruari õhtu kordaminekus kindel. Tubli pearoovi sai Vanemuise rahvas 30. detsembril, kui võõrustati 3000 ballikülalist.

Riigikontroll: Paldiski linna rahaasjades valitseb korratus
Riigikontroll heidab Paldiski linnavalitsusele ette eelarvega omavolilist ümberkäimist, ametnikele lubamatult suurte toetuste maksmist ning segaseid tehinguid linnale kuulunud korteritega.
Vastvalminud aruandes, mis käsitleb Paldiski linna raamatupidamist ja majandustehinguid aastatel 2004-2005, jõuab riigikontroll järeldusele, et linnas pole toimivat sisekontrolli, mis tagaks raha sihipärase kasutamise, väldiks vigade tekkimist finantsaruannetes ja kahjulike tehingute sooritamist, kirjutab Postimees.
Ülemöödunud aastal kulutas linn eelarves kavandatud 5,9 miljoni asemel üle seitsme miljoni krooni.
Kuigi linnavolikogu on hiljem eelarve täitmise aruande kinnitanud, ei saa seda riigikontrolli hinnangul lugeda õiguspäraseks.
Muu hulgas on linnapea maksnud toetust ka endale, linnavolikogu esimehele Jaan Mölderile ja volikogu revisjonikomisjoni esimehele Mati Kadakule, kes ei ole üldse linnavalitsuse töötajad.

Teedel võib esineda libedust
Varahommikul enne kella kuut olid suuremad riigimaanteed paiguti kuivad või libedusetõrjest soolaniisked.
Esineda võib aga härmatist ning sellest tingitud libedust, teatas maaneteeinfokeskus.
Ilm oli selge, suuremate sademeteta ja mõõduka nähtavusega. Vähest lund sadas Valga maakonnas. Nähtavus oli udu tõttu piiratud Viljandi maakonnas. Teepinna temperatuurid olid vahemikus 0-st kuni -6 kraadini.

Suusatajad Kuutsemäele, kelgutajad Otepääle
Kuigi siit-sealt tuleb teateid kukeseentest ja õitsvatest sinililledest, on Eestis ka paiku, kus saab suusad alla panna või hoopis suurele kummirõngale hüpata ja lund mööda mäest alla tuhiseda.
Maa on üle Eesti ühtlaselt rohekasmust. Eile oli peaaegu kõikjal Eestis kolme-nelja soojakraadi kandis kõikuv ilm. Enamik inimesi ei usuks, et kusagil Eestimaal on maas lumi ja võimalik talvemõnusid nautida. Ometi on see nii! Otepääst veidi rohkem kui kümne kilomeetri kaugusel asuvas Kuutsemäe suusakeskuses on suusahooaeg alanud ning kunstlumega on kaetud üks mäenõlv.
"Olen peaaegu neli-viis päeva siin lumelauaga sõitnud. Kuigi pärislumega on parem, on meel ka kunstlume üle rõõmus," sõnas Otepää Õhujõudude nimelise lumelauaklubi sportlane Juss Apivala eile Kuutsemäel.
Parematel aastatel on noormees saanud Kuutsemäelt alla sõita juba detsembri alguses. Sel suusahooajal pidi ta esimesed lumelauameetrid laskuma siiski Soomes. "Soomes on lumi juba maas, aga käin koolis ja ega kogu aeg ei jõua ka Soome sõita," lisas noormees.

Tallinna gümnasistid sõitsid Moskvasse kultuuriga tutvuma
Igast Tallinna üldhariduskoolist sõitis
Kolmapäeval sõitsid 360 Tallinna eesti ja vene õppekeelega koolide gümnasisti Moskvasse, et tasuta tutvuda linna vaatamisväärsustega, kohtuda oma eakaaslastega ja esitleda Eesti koolinoorte taidluskavasid.
Reis on mõeldud selleks, et pakkuda ka väiksema sissetulekuga peredest pärit lastele vahetuid kultuurielamusi, kinnistada koolis omandatud kunstiajaloo, geograafia ja ühiskonnaõpetuse alaseid teadmisi ning arendada keelteoskust.
Moskvas tutvuvad noored näiteks Tretjakovi galerii ja Kremliga, külastavad koole ja huvikeskusi ning esitatavad oma taidluskavasid. Gümnasistid ööbivad õpilaskodudes ja suhtlevad omavahel keeles, mida nad ise kõige paremini valdavad ja eelistavad.

Pärnus tabas kontserdimaja militaarrakett
Eesti Kontserdi direktori Aivar Mäe kinnitusel jättis sõjaline rakett aastavahetusel Pärnu kontserdimaja seina rusikasuuruse augu.
Pärnu kontserdimaja tabas uusaastaööl rakett, mis Eesti Kontserdi direktori Aivar Mäe sõnul ei olnud mõni "Hiina toode", vaid keelatud kauba sekka kuuluv militaarrakett. "Sellega võib inimesi tappa," iseloomustas Mäe olukorra tõsidust. Sein, millest rakett end läbi pures, koosnes Mäe sõnul terasest, neljast kipsikihist ning soojustusest.
Mäe sõnul oli tegemist siiski õnneliku õnnetusega, sest keegi viga ei saanud ning tekkinud tulekahju kustutati enne päästjate saabumist.
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja Hedy Tammeleht ütles, et politsei selgitab hetkel, mis asjaoludel rakett kontserdimaja seina sattus. Kas tegemist on sõjalise raketiga, ei osanud ta öelda, sest hetkel tehakse raketi päritolu tuvastamiseks ekspertiisi.

Porkuni sõdurite säilmed sängitatakse kevadel taas mulda
Ümbermatmiseks vajalikku 350 000 krooni tuli oodata rohkem kui kaks aastat.
2004. aasta oktoobrikuus Porkuni lähedalt Vistla kalmistult välja kaevatud Teise maailmasõja ajal Saksa poolel võidelnute säilmed on juba kaks aastat ümbermatmist oodanud. Tänu kaitseministeeriumi rahaeraldusele on lootust, et kevadel pääsevad säilmed taas maamulda.
Kui 1944. aastal Porkuni lahingutes langenute luud Saksa sõjahaudade liidu eestvedamisel identifitseerimiseks välja kaevati, jättis ühing säilmete tagasimatmise Tamsalu valla õlule. Riik lubas toona põrmude uude kohta matmist ka igati toetada. Paraku on 96 sõduri puukastidesse paigutatud maised jäänused raha puudusel praeguseni hoiul Porkuni endises rahvamajas.
Ümbermatmisele toetusraha taotlemisega tegelenud kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna sõnul on nüüdseks asjad säilmete taasmatmiseks lõpuks liikuma hakanud. "Uue kalmistu ehitustööd ja ka üm-bermatmise rahastamine hakkavad toimuma kaitseministeeriumi vahenditest," ütles Pärn. "Järgmiseks aastaks on nende tööde alustamiseks ette nähtud 350 000 krooni."

Nädalases streigis lubab osaleda 90 protsenti meditsiinitöötajaid
Kuigi palganõudmine ei puuduta perearste, toetavad ka nemad
Eesti arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul annab järjest enam meditsiinitöötajaid teada oma ühinemisest eile välja kuulutatud streigikavaga. "Toetus on väga suur nii arstide kui ka õdede ja hooldustöötajate hulgas, võib julgelt ütelda, et streigis osaleb 90% kõikidest tervishoiutöötajatest," ütles Rehemaa.
Kuigi perearste palganõudmine ei puuduta, on ligi 90 protsenti Tallinna perearstidest lubanud kolleege 17. jaanuarist kavandatavas nädalases streigis toetada. Juba detsembris koguti perearstidelt teatisi haigekassale, et streigi ajaks leping peatada. Üle Eesti andis nõusoleku streigis osalemiseks 87 protsenti perearste.

Ränisoo: tavairaaklasi jätab Saddami saatus ükskõikseks
Kapten Tarmo Ränisoo, kes teenis Iraagis Eesti kontingendi esimese ülemana, arvab, et tava-inimesed tahavad eelkõige konflikti lõppu näha.
Kuidas võib olukord Iraagis pärast Saddam Husseini hukkamist muutuda? Milliseid arenguid välja pakuksite? Kas olukord võib muutuda veel ebastabiilsemaks ja kujuneda tõsiseks kodusõjaks?
Saddami hukkamine või õigemini hukkamise mobiilivideo avalikuks saamine näitas, et hukkamine kandis šiiitlikku jälge, mis võib sunniite veelgi frustreerida. Kuid üldiselt Saddami hukkamine olukorda enam hullemaks ei muuda, pigem kinnitab järjekordselt Iraagi kahe suurima kogukonna vahelist vastuolu.
Kardinaalseid muutusi konflikti intensiivsuses seoses Saddami hukkamisega on praegu raske hinnata. Tuginedes isiklikule suhtlemisele tavaliste iraaklastega, julgen väita, et üldiselt jättis Saddami saatus iraaklased küllaltki ükskõikseks. Rahvas on kogu sellest konfliktist ja ebastabiilsusest pigem väsinud, rahvast huvitab rohkem igapäevane heaolu ja toimetulek, mitte niivõrd Saddami saatus.

Keskerakond teeb Narva valijatele ilma trikoloorita silma
Eldar Efendijevi näo rahvusvärvideta jäämist näeb erakond
Kui Tallinnas ja mujal Eestis riputas Keskerakond üles valimisplakatid, kus partei juhtpoliitikute palgeid ehivad sinimustvalged maalingud, siis Narvas kandideeriva Eldar Efendijevi reklaamnägu on jäänud rahvusvärvideta.
Muus osas on Efendijevi plakat täpselt samasuguse kujundusega nagu teiste Keskerakonna esinumbrite omad. "Ma ei oska öelda, miks see nii on. Märkasin seda just ka ise," ütles riigikogu liige ja kunagine Narva linnapea Efendijev. Mehe sõnul tehti reklaamibüroos nii temast kui ka teistest kandidaatidest fotosid nii sinimustvalge logoga kui ka ilma. Keskerakond näeb Narva reklaami tehnilise jamana.
"Minu teada maalis meikija kõigile, kes Ideas (reklaamibüroos - toim) käisid, põse peale sinimustvalge," ütles Kesk- erakonna peasekretär Kadri Must kõigepealt. Pisut asja uurinud, tunnistas ka Must, et Efendijevi puhul on tegu erandiga, kuid mitte tahtlikuga. Näiteks Tallinnas on vene valijate seas populaarse Vladimir Velmani plakatitel ka lipuvärvid, lisas ta.

Copterline'i helikopterite valmistajatehas ei nõustu komisjoni hinnanguga
Soome lennufirma Copterline'i helikopterite valmistajatehas ei nõustu hinnanguga, mille kohaselt põhjustas 2005. aasta augustis Tallinna lahel toimunud kopteriõnnetuse kopteri pearootori ehk servo rike.
Soome ajalehele Helsingin Sanomat saadetud teates väidab Sikorsky, et servo on kõik ametlikud katsetused ilma probleemideta läbinud. Katsetuste tulemusi siiski ei avalikustata.
Soome lennufirma Copterline on aga erineval seisukohal ning nõuab USA kohtus Sikorskylt 45 miljoni euro ehk üle 712 miljoni krooni suurust hüvitist.
Ajaleht rõhutab, et tuhandetes Sikorsky valmistatud kopterites kasutatakse sama tüüpi servot ning aastate jooksul on nende kopteritega juhtunud mitmeid õnnetusi, mis sarnanevad Tallinna lahel 14 inimelu nõudnud õnnetusega.

Liikluskindlustuse maksed kallinevad lähiaastail
Liiklusõnnetuse hüvitise lae tõus viie miljoni euroni suurendab ka kindlustusmakseid.
Viie aasta pärast on liiklusõnnetuse ohvritel võimalik kätte saada praegusest kümneid kordi suurem maksimumhüvitis, mis tähendab aga autoomanikele järkjärgulist kindlustuspoliiside kallinemist.
Eestil tuleb peatselt võtta üle eurodirektiiv, mis tõstab hiljemalt 2012. aasta jaanuariks kannatanutele makstava hüvitise lae isikukahju puhul viie miljoni ja varakahju puhul ühe miljoni euroni, seda sõltumata kannatanute hulgast.
Firmade risk kasvab
Kaheetapiline, 2009. aasta 11. detsembriks ja 2011. aasta 11. juuniks kavandatud kindlustussummade kasv on kirjutatud eelnõusse, mis valmis rahandusministeeriumi, Liikluskindlustuse Fondi ja kindlustusfirmade koostöös. Kehtiv seadus lubab surmaga lõppenud avariid hüvitada maksimaalselt 5,5 miljoni krooniga (319 000 eurot). Lömmi sõidetud auto hüvitise ülem-määr on aga praegu 1,6 miljonit krooni (102 000 eurot).

Politsei uurib automaki ja teoste vargust
"Kesklinna politseiosakond alustas eelmise aasta lõpul kahte kriminaalasja, milles mõlemas on kannatanuks Deco galerii juht Tiit Rebane," lausus Põhja ringkonnaprokurör Leelet Kivioja.
14. detsembril alustati uurimist kehalise väärkohtlemise tunnustel, sest Rebast ründasid galeriis kaks tundmatut meesterahvast ning peksmise käigus ta kukkus.
"Rebane kaotas teadvuse ning talle tekitati kederluu murd," ütles Kivioja. Ööl vastu 23. detsembrit murti sisse Rebase kasutuses olnud sõiduautosse ning varastati sealt automakk ja küm-me Leonhard Lapini graafilist lehte hinnaga 4000 krooni tükk. Prokuröri sõnul ei ole hetkel veel kedagi kahtlustatavana üle kuulatud, samuti on vara spekuleerida, kas Tiit Rebase vastased rünnakud on omavahel seotud.

Lapini graafilised lehed kadusid salapäraselt galeristi autost
Deco galerii omanikud lasid oma autost varastada Leonhard Lapini kümme originaaltööd, mille kogumaksumus ulatub mitmesaja tuhande kroonini.
14. detsembril tähistas Tammsaare muuseumis resideeriv Eesti vanim eragalerii Deco oma 18. tegevusaastat. Galeriid on vedanud Tiit ja Epp Rebane. Näitusele "Hittide paraad" olid kutsutud esinema kunstnikud, kellega galerii on aastaid töötanud, eesotsas kunstnike liidu presidendi Jaan Elkeniga. Lapinil oli seal väljas kümme tööd, mille ostmise vastu ilmutasid huvi mitmed külalised.
Näitus oli avatud sünnipäevapeoks ja Lapinil oli Tiit Rebasega kokkulepe, et ta saab oma tööd esmaspäeval, 18. detsembril tagasi.
Lapinit närivad kahtlused
Nädala alguses Rebane aga Lapini sõnul endast märku ei andnud. Lapin kuulis, et Rebane oli kolmeks päevaks sattunud haiglasse, midagi oli jalaga, oli lihtsalt libisenud. Kokkulepitud päevaks oli ta juba jalul, kuid töid ei tulnud, telefon vaikis. "Noh pole hullu, mõtlesin. Nad on ennegi minu töid galeriis hoidnud, ükskord terve kuu, kui nad läksid puhkusele, kuigi see oli aeg, mil oleksin neid soodsalt müüa saanud," ütles Lapin.

Saddami hukkamise salvestis viis enesetapuni
35-aastane alžeerlanna hüppas pärast Iraagi eksjuhi poomisvideo vaatamist šoki tõttu oma korteri aknast alla.
Naine vaatas surmanuhtluse kaadreid moslemite püha Eid al-Adha eel ning langes depressiooni, teatab RIA Novosti.
Vanemate sõnul keeldus ta pühast osa võtmast, kuna mõistis peale video nägemist, et "maailma ei jäänud midagi püha, inimesed loomastusid ja kaotasid oma inimliku näo". Aknast alla hüpates sai naine raskelt vigastada ning suri hiljem haiglas.
Kogu Alžeeria tajus Saddami poomist valusalt just Eid al-Adha eel. Kõik poliitikud ja ühiskonnategelased mõistsid Iraagi valitsust hukka ja kutsusid isegi üles lõpetama diplomaatilisi suhteid.
Soovides säästa oma kodanike tundeid, keelas Alžeeria valitsus Saddami hukkamisepisoodide edastamise tele-eetris ning poomist kujutavate piltide avaldamise ajalehtedes.

ÜRO palub Iraagilt hukkamiste ärajätmist
ÜRO inimõiguste komisjoni volinik Louise Arbor esitas Iraagi presidendile Jalal Talabanile palve, et kahte Saddam Husseini kaaslast ei hukataks.
Loiuse Arbor selgitas, et ta kahtleb kahe käsilase kohtuprotsessi õiguspärasuses, vahendab BBC. Samamoodi kahtles Arbor ka Saddam Husseini protsessi õiguslikkuses ja soovis Iraagilt tema hukkamise ära jätmist. Tookord ei võetud tema palvet arvesse.
Louise Arbori Iraagile esitatud palvet toetas ka ÜRO vastne peasekretär Ban Ki-Moon.

USA luurejuht lahkub ametist
USA luurejuht John Negroponte lahkub ametist veidi enne uue Iraagi-strateegia välja kuulutamist ja saab välisministri Condoleezza Rice'i asetäitjaks.
John Negroponte sai 2005. aasta aprillis esimeseks USA luurejuhiks, kellele allusid kõik luureagentuurid, vahendab BBC.
Negroponte siirdumist Rice'i asetäitjaks ei ole veel ametlikult kindlaks määratud, kuna selle peab kinnitama senat. Ametlikku teadet on oodata tänase päeva jooksul. BBC korrespondendi hinnangul võib Negroponte ametissemääramise asjus üksmeelele jõudmine senatile raskeks ülesandeks osutuda.
John Negroponte lahkub luurejuhi ametist veidi enne, kui president Bush teeb teatavaks uue Iraagi strateegia. Valitsuse (ja luure) senist tegevust Iraagis peetakse laialdaselt läbi kukkunuks. Seega ootavad USA valitsust diplomaatilised muudatused ning Negroponte lahkumine ja välisministri juurde ametisseasumine peegeldavad eesootavaid muutusi.

Soomes tappis mürgitatud alkohol kolm inimest
Lääne-Soomes on mürgitatud alkoholi joomise tagajärjel surnud kolm inimest ning kolmkümmend inimest sattus mürgitusega haiglasse.
Soome ajalehe Helsingin Sanomat andmetel on kõik hukkunud 50-aastased.
Politsei kahtlustas algselt, et tegemist oli salaalkoholiga, kuid viimaste kahtluste kohaselt oli viin mürgitatud ning seda pakuti jõuluajal tahtlikult kohalikele inimestele joomiseks.
Uudisteagentuuri STT andmetel on mürgituse saanud 30 inimest.
Seoses juhtunuga on kinni peetud üks mees, kes täna või homme ringkonnakohtus vahi alla võetakse.
Meest kahtlustatakse raske terviskahjustuse tekitamises ning surma põhjustamises.

2007. aasta võib tulla rekordiliselt soe
Suurbritannia ekspertide hinnangul võib käesolev aasta tulla ajaloo kõige soojem ning maakera pinna keskmine temperatuur võib tõusta 15 kraadi ligi.
Suurbritannia meteoroloogid prognoosivad, et 2007. aasta tuleb ajaloo kõige soojem, vahendab BBC. Inglise ekspertide hinnagul tõuseb maailma maapinna keskmine temperatuur Vaiksel ookeanil ilma muutva nähtuse El Nino tõttu.
Praegu on maailma keskmiste temperatuuride poolest ajaloo kõige soojemaks aastaks 1998.
1998. aastal mõõdeti maapinna keskmiseks temperatuuriks rekordilised 14 kraadi Celsiuse järgi, tol aastal tõusis maailma keskmine maapinnatemperatuur keskmiselt 0,52 kraadi.
2007. aastaks ennustatakse ülemaailmseks keskmise temperatuuri tõusuks maapinnal 0,54 kraadi ja maailmarekordit väärt soojuseks saaks 14,54 kraadi.

London Times: Iraak saab Saddami kaaslastega uuesti proovida
London Times leiab, et Saddam Husseini poomine läks halvasti, kuid tema kaaslaste eelootav hukkamine annab Iraagile uue võimaluse näidata, et riik on oma jõhkrast minevikust üle.
Tänase London Timesi üks juhtkirjadest pealkirjaga "Surm ja väärikus" mõtiskleb Saddam Husseini viletsa hukkamise üle. Eksdiktaatorit mõnitati ja filmiti salaja ning seeläbi soodustati tahtmatult tema püüet minna surma märtri, mitte kurjategijana.
Nüüd on pahandus käes ja Ameerika kinnitab end juhtunust distantseerides, et kõik, mis hukkamisel toimus, oli Iraagi enda korraldada. Iraagi minevik on kahtlemata kuhjaga täis jubedamaid ärakasutamisi, mõnitamisi ja alandamisi kui Saddami hukkamine. Paraku saab Iraak oma jõhkrast möödanikust eemalduda ainult sel viisil, et hülgab mineviku kombed.
Nüüd kui ees on Saddam Husseini kahe poolvenna hukkamised, on Iraagil võimalus kasutada eelmisest hukkamisest pärit õppetundi ja oma riigi minevik selja taha jätta.

Iraagi valitsus lükkas Saddami kaaslaste hukkamise edasi
Iraagi valitsus ei ole endiselt määranud Iraagi hukatud eksdiktaatori Saddam Husseini kaaslaste hukkamise tähtaega.
Kõik hukkamiseks vajalikud dokumendid on alla kirjutatud, kuid Husseini poolvennast Iraagi luure eksjuht Barzan Ibrahim al-Tikriti ja endine peakohtunik Awad Hamed al-Bandar on siiani USA valduses, teatas RIA Novosti viitega telekanalile "Al Arabiya".
Alles eile teatati, et Saddami kaaslaste hukkamine poomise läbi toimub neljapäeval hommikul.
Al-Tikriti ja Al-Bandar mõisteti koos Husseiniga 5. novembril süüdi 148 Iraagi küla elanike tapmises 1982 aastal.

Samari: as Sadr ei poonud Saddami
Šiiitliku liikumise as Sadr infotalitus lükkas ümber väite, et nende liider pani oma kätega silmuse sunniidist Saddam Husseini kaela ümber.
As Sadri šeik Hussein Samari nimetas täielikuks valeks väidet, et nende juht Moqtada as Sadr poos isiklikult eksdiktaatori, teatab RIA Novosti.
Saudi-Araabia ajaleht "Er Riyad" levitas eile infot, et Moqtada viibis surmanuhtlusel. Ajaleht viitas oma nimetuks jäetud allikale, kes nägi, kuidas Sadr pani enne hukkamisruumi sisenemist maski ette.
Saudi- Araabia leht väidab ka, et as Sadr leppis Iraagi peaministriga kokku, et karistab Saddami enne 2006.a lõppu.
Šeik Samari rõhutas, et publikatsiooni eesmärk on "Iraagi kohtu ausa olemuse laimamine". Samas ta lisas, et mõned Araabia riigid soovivad Iraagis toimuva poliitilise protsessi nurja ajada ning kuumaks küta religioossevahelist viha.

Valgevene nõuab Venemaalt naftatransiidi eest kõrget maksu
Valgevene kehtestas Venemaa naftatransiidile kõrge tollimaksu vastusammuna sellele, et Venemaa nõuab sel aastal Valgevenelt kaks korda rohkem raha maagaasi eest.
Venemaa pumpab läbi Valgevene Poolasse ja Saksamaale naftat, kuid nüüd kehtestas Valgevene suurele naaberriigile kopsaka tollimaksu, vahendab BBC.
Valgevene selline käik tuleb kolm päeva pärast seda kui Valgevene nõustus vastumeelselt Venemaale maksma maagaasi eest senisest kaks korda enam.
Valgevene teatas, et nõuab Venemaalt tonni nafta transiidi eest 45 dollarit.
Analüütikute hinnangul ei muuda Valgevene ettevõtmine tõenäoliselt maailma naftahindu, kuid võib põhjustada lühiajalisi häireid nafta rafineerimisega tegelevate ettevõtete töös.
Venemaa transpordib iga päev umbes viiendiku oma naftaekspordist läbi Valgevene torujuhtmete.

Putin võitleb mängupõrgutega
Kahe ja poole aasta pärast peavad kasiinod kaduma kõikjalt peale nelja eripiirkonna.
Vana aasta eelviimasel päeval kirjutas president Vladimir Putin alla seadusele, mis paneb Venemaal paika neli piirkonda, kus on lubatud kasiinod ja muud hasartmängupaigad. Ühtlasi karmistatakse mängupõrgutele seatud piiranguid ja keelatakse hasartmängud internetis.
Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel tormiliselt kasvanud Venemaa hasartmänguturu mahuks hinnatakse praegu 150 miljardit rubla (ligi 70 miljardit krooni). Võimalusi on igale maitsele, alates üksikutest "ühekäelistest bandiitidest" veidi liialdatult baarideks nimetatud keldriurgastes kuni luksuslike kasiinodeni, kus miljoni dollari suurune auhinnasumma pole mingi haruldus.
"See on pahe peale püsti pandud äri. Sellest ei tule midagi head," püüdis duuma liige Vladimir Medinski infoagentuuri AP reporterile põhjendada uusi piiranguid, mis kriitikute meelest suretavad hasartmängunduse Venemaal välja. "Aga ega me ei saa seda täielikult keelata, sest see on justkui loodusest kaasa antud pahe ja seepärast tuleb seda hoopis kontrollida," lisas Medinski.

Delfiinpaat suudab veest välja hüpata ja sukelduda
Isemoodi kiirpaadi meisterdajad loodavad tekitada uue spordiala - vormel-1 vees.
Justkui Bondi-filmist pärit kiirpaat näeb välja nagu delfiin ning suudab isegi veest välja hüpata ja teha muidki akrobaatilisi trikke nii vee all kui ka peal.
Kaheksa aastat tööd ning kahe veespordifanaatiku, uusmeremaalase Rob Innesi ja ameeriklase Dan Piazza sõiduk ongi lõpuks valmis. See on fiiberplastist, roostevabast terasest ja alumiiniumist kinnine veesõiduk, mille hinnaks on arvestatud peaaegu miljon krooni, kuigi seda veel kusagilt osta ei saa.
"Kuna paat on nii kerge, hüppab see veest välja nagu kork. See võib lennata vee kohal kuni kolm meetrit, liikudes kiirusega ligi 25 kilomeetrit tunnis," kirjeldas Innes ajalehele Daily Mail sõiduvahendit, mis suudab umbes paarkümmend sekundit liikuda ka vee all, et seejärel tõepoolest delfiini moel veest välja viskuda. "Juhtida on seda siiski üsna keeruline. Ma oleksin seda rahvale müües üsna ettevaatlik," lisas üks leiutajatest.

Kelle süül ikkagi nurjus Baskimaa rahuprotsess? 
30. detsembril toimunud mitmesajakilose lõhkelaengu plahvatus Madridi lennujaama uhiuues terminalis andis tagasilöögi baski rahukõnelustele.
Rünnak sai saatuslikuks kahele ohvrile ja vigastas 19 inimest. Hämmastas see aga miljoneid, teiste seas ka Hispaania valitsust ning ETA poliitiliseks käeks nimetatavat Batasunat.
Vaid 24 tundi varem oli peaminister José Luis Rodriguez Zapatero ETA-st rääkides optimistlikult hõisanud, et "praegune olukord on parem kui viie aasta tagune ning aasta pärast on veel paremini kui praegu".
Oma teadmatust ja täieliku autsaideri seisust demonstreeris ka kohe pärast plahvatust ajakirjanike ette astunud Batasuna liider, senini üheks läbirääkimiste vahendajaks peetud Arnaldo Otegi, kes arvas jäärapäiselt, et rahuprotsess jätkub plahvatusele vaatamata endiselt. Hispaania siseministri Alfredo Perez Rubalcaba sõnad aga ei jäta kahtlustele ruumi: "ETA purustas rahuprotsessi, tegi sellele otsa peale, lõpetas selle. Rahuprotsess baseerub eeldusel, et ETA näitab vaieldamatut tahet vägivallast loobuda. Seda tahet pole ja seega pole ka rahuprotsessi."

Liibanonis kavas uus revolutsioon
Kaks poliitilist leeri üritavad teineteist massimeeleavaldustega taganema sundida.
Vähem kui kaks aastat pärast demokraatiat toetavat nn seedrirevolutsiooni on Beirutis uued telklaagrid. Nüüd nõuab valitsuse lahkumist ja uusi valimisi varem terrorismiga tuntust kogunud Hizbollah. Sedapuhku küll mitte sõjaga, vaid juba 1. detsembrist alates kestva rahumeelse meeleavaldusega.
Revolutsiooni ajendiks sai ekspeaminister Rafiq al-Hariri tapmine 2005. aasta veebruaris. Ilmselgelt võeti eeskuju Ukraina ja Gruusia sündmustest ning meeleavaldajad tulid tänavaile nõudma Süüria vägede lahkumist riigist. Damaskuse üksused lahkusidki sama aasta 27. aprillil, kuid pinged ei lahtunud.
Hariri poja Saadi juhitav 14. Märtsi Allianss süüdistab ekspeaministri tapmises endiselt naaberriiki ja tema toel tegutsevat Liibanoni presidenti Emile Lahoudi. 2006. aasta 23. novembril kogunes mõrvatud tööstusministrit Pierre Gemayel juuniori matma ligi 800 000 inimest. Arvatakse, et need mõrvad on omavahel seotud.

Peaministri mõrv kaks aastat lahendamata
Liibanoni ekspeaministri Rafiq al-Hariri tapmine 2005. aasta 14. veebruaril on Liibanoni poliitika üks teravamaid konfliktiajendeid. Hariri oli üks ägedamaid president Emile Lahoudi vastaseid, kui tolle volitusi 2004. aastal põhiseaduse vastaselt pikendati. Samas kaitses ta peaministrina Hizbollah't, kui USA liigitas selle terroristlikuks rühmituseks.
ÜRO läkitatud sakslasest uurija Detlev Mehlis suunas juba 2005. aastal mõrvakahtlustused Süüria valitsusele ja Liibanoni eriteenistustele. Tema töö mullu üle võtnud rahvusvahelise kriminaalkohtu uurija, belglane Serge Bremmertz nõuab endiselt juurdepääsu Süüria dokumentidele, kuid ei süüdista Damaskust enam koostöö puudumises. Endine Süüria asepresident Abdul Halim Khaddam süüdistas 2005. aasta lõpus Hariri mõrvas avalikult Süüria presidenti Bashar al-Assadit.

Lapsehoiutoetust sai Tallinnas mullu 224 last
Linnaosadest laekunud teabe põhjal maksis Tallinn möödunud aastal lapsehoiutoetust 224-le lapsele kogusummas 1,22 miljonit krooni.
Kõige enam esitati lapsehoiutoetuse avaldusi Nõmme linnaosas- 69, vähim Lasnamäel- 10.
Ühtlasi maksis linn kooliks ettevalmistamise toetust 22-le Tallinna lapsele.
Suurem osa toetusetaotlejate lastest käib osaühingutele kuuluvates lastekeskustes, mida Tallinnas on praegu 15, FIE-na tegutsevaid kutsetunnistusega lapsehoidjaid, kes teenust osutasid, oli üheksa.
Tallinna linn hakkas lapsehoiutoetust maksma 1. oktoobrist, taotlejail oli õigus toetust taotleda tagasiulatuvalt 1. jaanuarist. Toetuste maksmine sai võimalikuks pärast linnavolikogu määruse muutmist, mille põhjustas riigikogus takerdunud sotsiaalhoolekande seaduse muutmine. Tallinn ootas uue seaduse kehtimahakkamist, et hakata toetust maksma üldisel riiklikul alusel.

Arheoloogilised kaevamised ohustavad Keskerakonna parklaplaani
Tallinna Vabaduse väljaku uue detailplaneeringu realiseerumine võib arheoloogiliste kaevamiste tõttu nurjuda.
Keskerakondlasest linnapea on välja käinud ambitsioonika kava, mille kohaselt algavad jaanuaris projekteerimistööd, 2008. aasta kevadel ehitus ning 2009. aasta sügiseks on uus, autovaba ja paraadideks sobilik Vabaduse väljak valmis, kirjutab Eesti Ekspress.
420-kohaline autoparkla rajatakse koostöös Saaremaa laevandushai Vjatšeslav Leedo firmaga maa alla. Maa-aluste tööde ulatus on tohutu - ligi 16 000 ruutmeetrit. Sellest 12 000 on parkla, 4000 uue ja laiema jalakäijate tunneli ning arvukate äripindade jaoks.
Kõik pole siiski nii roosiline kui plaanides kirjas. Parklaarendajad seisavad silmitsi tohutu probleemiga, mille põhjuseks on Tallinna linna pikk ja rikkalik ajalugu, millest suur osa peidus maa all.

Mustpeade vennaskonnal on kustumas lootus maja tagasi saada
Rahandusministeeriumis valmiva eelnõu kohaselt ei tagastata Mustpeade maja Mustpeade Vennaskonnale, selle asemel soovitakse vennaskonnale Tallinna vanalinnas asuva hoone ja krundi eest maksta 1,97 miljonit krooni kompensatsiooni.
Tallinna linnavalitsus põhjendab 2600-ruutmeetrise hoone tagastamata jätmist sellega, et hoone pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning linnal on vaja kasutada seda kui kultuuriobjekti, kirjutab Postimees.
"Mustpeade maja ruumiprogramm võimaldab korraga kasutada mitut saali ja korraldada erinevaid pidulikke vastuvõtte, balle, tseremooniaid ja konverentse. Samuti on see sobilikuks kohaks vanalinnas riiklike vastuvõttude jaoks," ütles Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen.
Ühe Postimeest konsulteerinud kinnisvaraeksperdi hinnangul jääks hoone tegelik turuväärtus vahemikku 100 kuni 160 miljonit ehk vähemalt 50 korda rohkem, kui rahandusministeerium Mustpeade Vennaskonnale pakub.

Loomaaed parandab sponsorite toel puuriloomade elutingimusi
Loomaaia direktor julgustab ettevõtteid ja eraisikuid sponsoriteks hakkama.
Paljudel firmadel on loomaaias oma lemmikud, kelle aastase toiduvajaduse ettevõte justkui kinni maksab, kuid tegelikult kasutab loomaaed saadavat raha loomade elutingimuste parandamiseks.
"Söögiga saame ise hakkama, selle jaoks annab raha Tallinna linn. Kogu toetajatelt saadud raha läheb loomade elutingimuste parandamiseks ning neile uute ja paremate kodude rajamiseks," selgitas Kaal.
Kaalu sõnul on mitu rahvusvahelist organisatsiooni kurtnud, et Tallinna loomaaia loomadel on liiga halvad hoiutingimused, kuid puuride moodsamaks muutmiseks napib raha isegi juhul, kui suunata ehitusse kogu sponsorite annetatud toiduraha.
"Eriti hull on kiskjate, näiteks lõvide ja jääkarude seis. Neil on küll tublid vaderid, kuid sponsoritoetustest nende eluolu parandamiseks ei piisa, sest paremate tingimuste loomiseks kulub kümneid miljoneid," lausus Kaal. Põhjuseks toob Kaal ehitushindade tõusu. "Ehitushinnad on kaks korda tõusnud ja ka materjalid, mida me vajame, betoon ja metall, on mitu korda kallimaks läinud."

Muusikakoolid kolivad kesklinna
Nelja aasta pärast asuvad muusikakeskkool, Otsa kool ja balletikool ühes majas.
Tallinna muusikakeskkooli, Tallinna balletikooli ja Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ühine õppehoone kerkib Pärnu maantee ja Liivalaia tänava ristmikule ning võib valmida nelja aastaga.
"Koht määrati valitsuse otsusega kindlaks juba mõnda aega tagasi, kuid nüüd saame alustada detailplaneeringu koostamist. Momendil on valmimisdaatum 2011. aasta 1. september," ütles Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner. Uus muusikahoone tuleb Kosmose kino juurest üle tee jäävatele kruntidele, peamiselt Tallinna ülikooli senise ühiselamu alale.
Kuigi muusikakeskkool, Otsa kool ja balletikool saavad tulevikus ühise hoone, pole koolide juhtkondade liitmine veel päris kindel. "See on läbirääkimiste küsimus ning teema on plaanis ühel tulevatest hariduskonverentsidest lõplikult selgeks arutada," kinnitas Steiner.

Kolmes kohas uued valgusfoorid
Tallinna transpordiameti liiklusteenistus paigaldas kolme liiklusohtlikku kohta valgusfoorid, et muuta sõidutee ületamine jalakäijatele ohutumaks.
Kiiruspiirang ei aita
Liiklusteenistuse direktori Mati Songisepa sõnul paigaldati foorid Pärnu maanteele Vineeri bussipeatuse juurde, kus seni üritati hakkama saada teekünnise ja kiiruspiirangutega, kuid paraku tulutult. "Jalakäijatel oli autojuhtide hoolimatuse tõttu Vineeri peatuse reguleerimata ülekäigurajal väga ohtlik sõiduteed ületada," ütles Songisepp.
Teist vöötrada täiendati fooridega Endla ja Lõkke tänava ristmiku juures, kus samuti on sõidukite kiirus suur ja jalakäijatel ohtlik üle mitmerajalise sõidutee pääseda. Foorid paigaldati ka Veerenni ja Luite tänava ristmiku juurde. Kui Veerenni tänava vöötraja foorid juba töötavad, kuid Pärnu maantee ja Endla tänava ristmiku foorid tuleb veel vooluvõrku ühendada.

Reaalkoolis meenutati Vabadussõja relvarahu
Kolmapäeval meenutati üle Eesti mitmesuguste üritustega Vabadussõja relvarahu jõustumist.
Tähtsamad relvarahu aastapäeva tähistamise üritused toimusid kolmapäeval Tallinnas, kus kell 10.30 asetas kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots pärja reaalkooli juures asuva kooliõpilaste ja õpetajate ausamba jalamile. Mälestusüritusel teenis EELK peapiiskop Andres Põder. Lisaks kaitseväelastele olid ausamba juures auvalves ka reaalkooli õpilased.
3. jaanuaril möödus 87 aastat päevast, mil jõustus relvarahu Nõukogude Venemaaga ja lõppes ohvriterohke Vabadussõda. Vabadussõja lahingutes aastatel 1918-1920 hukkus 3588 Eesti sõdurit.

Eurotsoon peab jalad kõhu alt välja võtma
Eurotsooni majandust peaks reformima, et selle Achilleuse kannaks kujunenud majanduskasvu elavdada, sest muidu jääb ühisraha kasutuselevõtust tekkima pidanud kasu saamata, teatas Majanduskoostöö- ja arenguorganisatsioon (OECD).
Värskes OECD raportis märgitakse, et eurotsooni kasv on jäänud pidama ning 2006. aasta esimene pool kulges selgelt alla tsooni võimaliku potentsiaali, kirjutas Financial Times.
Eurotsooni eelmise aasta majanduskasvuks ennustatakse 2,6 protsenti, mis võib sel aastal tagasihoidlikuma prognoosi kohaselt kukkuda 2,2 -le protsendile.
"Majandusporbleemid on pigem strukturaalsed; lahendused on seetõttu erinevate riikide valitsuste kätes," kinnitab raport.
Majanduse elavdamiseks ei tohiks valitsused suurendada laenukoormust. See puudutab eriti suuri riike - Saksamaad, Prantsusmaad ja Itaaliat, hoiatab OECD. Euro tugevnemine dollari vastu ei ole raport järgi majandusele väga ohtlik. Tendentsi süvenemine võib aga avaldada survet tsooni ekspordile.

Vanemuises käis mullu üle 182 000 külastaja
Eelmisel aastal käis Vanemuise etendustel ja kontsertidel kokku 182 412 külastajat, mis on üle 2500 võrra rohkem kui 2005. aastal.
Lõppenud aastal andis Vanemuine kokku 483 etendust-kontserti, mis on nelja võrra rohkem kui 2005. aastal. Kõige rohkem vaatajaid kogusid muusikal "Chess" (ligi 14 000 külastust), lastelavastus "Lumekuninganna" (ligi 13 000 külastust) ja augustikuus Tartu lauluväljakul toimunud Eesti teatri suur sünnipäevakontsert (üle 10 000 vaataja).
483 etendusest-kontserdist 109 andis Vanemuine väljaspool statsionaari ning need kogusid üle 50 000 külastuse. "Andes niivõrd palju etendusi väljaspool statsionaari, oleme suutnud minna teatrisõbrale lähemale ja pakkuda oma lavastusi vaadata üle Eesti," ütles teatrijuht Paavo Nõgene.

Tallinna börsi käive oli eelmisel aastal 12 miljardit krooni
Tallina Börsi ja Eesti Väärtpaberikeskuse teatel kujunes Tallinna börsi käibeks eelmisel aastal 12 miljardit krooni.
2006. aastal jätkus uute ettevõtete tulek Tallinna Börsile. Eduka börsidebüüdi tegid Eesti Ehitus ja Olympic Enterntainment Group, kus mõlema ettevõtte aktsiate hinnad kasvasid aastavahetuseks üle 80%. Börsilt lahkus Rakvere Lihakombinaat. Tallinna Börsi indeks OMX Tallinn jätkas rekordite löömist ja tõusis aastaga uuele kõrgtasemele - 856,27 punktile (kasv aastaga 29%). Uus Balti võrdlusindeks, OMX Baltic Benchmark (OMXBBGI Capped), kasvas aastaga 17% (665,78 punktile).
"Kuigi numbrid näitavad positiivset trendi, jätsid möödunud aastal märgi ajalukku ka börsiettevõtete ja nende juhtidega seotud skandaalid. Ei tasu unustada, et börsiettevõtted ja nendega seonduv on nähtav kogu aeg. Seda jälgitakse ja järgitakse. Kahjuks on nakkav ka negatiivne eeskuju. Näeme enda rolli turul tegutsevate osapooltega koostöö parandamisel, targa ja kaalutleva investorkonna kasvatamisel ning tuleviku kindlustamiseks säästmise propageerimisel," sõnas Tallinna Börsi juht Kaidi Ruusalepp.

Paide jäätmejaama projekteerib Kommunaalprojekt
Paide linnavalitsus tunnistas eelmisel kuul Paide jäätmejaama projekteerimiseks väljakuulutatud riigihankel parimaks pakkujaks Kommunaalprojekti.
Paide linnapea Kersti Sarapuu ütlust mööda pakkus hanke võitja projekteerimistööde hinnaks 696 200 krooni. Teise pakkumise teinud IBG Ehituse OÜ pakkus hinnaks 953 440 krooni, kirjutas Järva Teataja.
Jäätmejaama rajamist rahastavad keskkonnainvesteeringute keskus ja Paide linn. Hinnanguliselt maksab objekti projekteerimine ja ehitamine ligi 26 miljonit krooni.
Paide jäätmejaam valmib tõenäoliselt 2008. aasta lõpus.

Sellest aastast tõusis sotsiaalmaksu minimaalne kohustus
Sellest aastast tõusis sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 1400 kroonilt 2000 kroonile.
Tööandja peab igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 2000 kroonilt, seega on tööandja minimaalseks kohustuseks 660 krooni kuus (v.a. seaduses sätestatud erandid).
Kui töötajal on mitu tööandjat, siis miinimumkohustuse ulatuses maksab sotsiaalmaksu tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab ka töötaja maksuvaba tulu.
Maksu- ja tolliameti teatel täiendati ka isikute nimekirja, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, st kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud palgalt. Nendeks on töötaja või teenistuja, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last ning töötaja või teenistuja, kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 24 aastani, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane.

Anne kanali juurde tuleb kämpinguala
Tartu linnavalitsus plaanib Anne kanali äärde, peaaegu Sõpruse silla alla jäävale maatükile kämpinguala.
Kämpingualale kavandatakse telkide ja karavanautode platsid ning suurem varjualune kehvadel ilmaoludel kogunemiseks. Kerkivad teenindushooned peavad olema kasutatavad nii aastaringselt kui ka ainult hooajaliselt soojal perioodil, välistades talvekuud.
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ültes Päevaleht Online'ile, et tegemist on matkatele mõeldud peatuspaigaga, kuhu saab tulla nii jalgsi kui ka autoga. Tegemist saab olema rahuliku paigaga ning suuremaid üritusi seal korraldatama ei hakata. "Sinna rajatakse ka paadirandumissild, nii et edaspidi saab seal ka paadiga peatuda," ütles Haak.
"See on hea koht, kuna ta on kesklinnale väga lähedal, sisuliselt 10 minuti kaugusel," rääkis Haak. Tegemist saab olema tasulise alaga, kuid hinnad hakkavad Haaki sõnul olema ikkagi odavad. Tulevikus plaanib linn korraldada konkursi ala majandava operaatori leidmiseks. Teise, vähemkuluka variandina, läheb ala 10-15 aastaks rendile ettevõtjale, kes ehitab vajalikud ehitised ise ning keda linn aitab kommunikatsioonide vms rajamisel.

Arco Vara rajab Riiga üle 1000 korteriga elamupiirkonna
Arco Vara AS tütarfirma Arco Development SIA alustas Riias üle 1000 korteri hõlmava elamupiirkonna projekteerimist, investeeringu kogumaht on ligi 2,46 miljardit krooni.
Projekti järgi arendab Arco Development SIA 35 viiekorruselist kortermaja Bišumuiža eramurajooni Riias. Kokku valmib 11,15 ha suurusele alale 1085 korterit, igas majas saab seega olema keskmiselt 31 korterit. Arendatav piirkond asub Riia kesklinnast viieminutilise autosõidu kaugusel vaikses looduskaunis kohas, krundil asetsevad kõrged männid ning liivadüünid, teatas Arco Vara.
"Bišumuiža projekt on oluline samm Arco Development SIA ambitsioonikast väljakutsest tõusta üheks Läti juhtivaks kinnisvaraarendusfirmaks ning saavutada sama hea turupositsioon, kui seda on meie Läti kinnisvarabürool," lausus Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas.

Tartu ettevõtjaid häirib tööjõupuudus ja lasteaiakohtade nappus
Värske uuring näitab, et Tartu firmajuhid on kohaliku ettevõtluskeskkonnaga rahul, probleemideks peavad aga võrreldes varasemate uuringutega tööjõupuudust ja lasteaiakohtade kättesaadavust.
Üha enam hoolitsevad firmad oma töötajate tervise ja koolitamise eest. Nii nagu varasemateski uuringutes, hindavad ettevõtjad kõrgelt Tartu linna mainet ja elukvaliteeti.
"Heameelt teeb see, et Tartu firmajuhid näevad oma ettevõtte tulevikku helgemates värvides kui varem ja tunnevad end kindlamalt," ütles abilinnapea Karin Jaanson uuringu tulemusi kommenteerides. "Tihenenud on ettevõtjate ja linna vaheline koostöö ning uuring näitas, et firmajuhid jäävad linnavalitsuse tegevusega kohaliku ettevõtluse toetamisel üha enam rahule."
Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakond korraldab juba neljandat korda koostöös Tartu ülikooli sotsioloogidega uuringu, et saada ülevaade kohalikust ettevõtlussituatsioonist ja selle muutumisest, ettevõtjate rahulolust, firmade tulevikukavadest ja muudest ettevõtlusega seonduvatest teemadest.

Tere omandas kõik Solidumi aktsiad
Toiduainekontsern Tere omandas jaanuari alguses kõik tootmisseadmete korrashoiuga tegeleva ettevõtte Solidum AS-i aktsiad, varem kuulus Terele 80 protsenti ettevõttest.
Tehingu tulemusena sai Solidumi senine vähemusaktsionär 2005. aasta augustist tegutseva Läti tütarfirma Solidum SIA kõik osakud, teatas ettevõte.
Solidum jätkab toiduainetööstusettevõtetes kasutatavate seadmete ja tehnovõrkude korrashoiuteenuse osutamist Terele, Kalev Chocolate Factory'ile, Kalev Paide Tootmine AS-ile, Kalev Jõhvi Tootmine AS-ile ning Lätis Rigas Miesnieks lihatööstusele.
2005. aastal oli Solidum AS-i käive 44 miljonit krooni ning ettevõttes töötas üle 100 inimese.

Sooman: Kinnisvara hindades suuri muutusi ei tule
"Turg, mis vahepeal üle kuumenes, rahuneb," kinnitab Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman Maalehes sellel aastal kinnisvaraturul toimuvat prognoosides.
"Hinnad liiguvad koos palgaga, mitte kiiremini. Tehingute maht ei kasva. Palgad küll suurenevad, kuid pangad alati nii palju laenu, kui inimesel eluaseme soetamiseks vaja, enam ei anna," ütles Sooman. "Müüjate turg asendub ostjate turuga. Kui varem küsis inimene oma miljon krooni maksva korteri eest 1,2 miljonit, siis nüüd laseb ta hinna miljoni peale. Mõnevõrra langevad magalarajoonide hinnad."
"Maja on kindlasti kasulikum osta kui korterit, sest sellega kaasneb privaatsus ja oma maatükk. Ei tea, kas kõik eestlased on hakanud äkki" Tõde ja Õigust "lugema või mis, aga nad tahavad nüüd päris oma maja ja krunti saada.
Uusi elurajoone tuleb ikka veel juurde, ainult et nüüd investeerivad arendajad rohkem komplesse lahenduse saamiseks, mis tähendab elamutele lisaks ka poodi, lasteaeda ja muud vajalikku."

Kaiu 13-aastane Karuke pani uksed kinni
Aasta 2006 jäi Kaius 13 aastat tegutsenud Karukese poele viimaseks.
Omanik Kalev Kotto otsustas detsembri alguses todu- ja esmatarbekaupu müünud poe sulgeda, sest selle pidamine ei tasunud ära, kirjutab Nädaline.
"Erapoe pidamine võtab palju aega, selle kõrvalt enam muud teha ei jõua," ütles Kotto. Omanik meenutas, et äsja tegevuse lõpetanud poe nimi tulenes tema pereliikmete eesnimede paarist algustähest - Kalev, Ruta ja Ketlin. (Noorem laps ei olnud poele nime paneku ajal veel sündinud.) Mida vabaneva pinnaga ette võtta - kas müüa või välja rentida -, pole omanik seni otsustanud.
"Esialgu võtaksin puhkust. Sest 13 aasta jooksul pole puhkust peaaegu olnudki," ütles ta.

Teder, Glikman & Partnerid liitus üle-euroopalise alliansiga
Eesti advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid kaas-asutas möödunud aasta lõpul uue rahvusvahelise advokaadibüroode alliansi Pinsent Masons Luther Group (PMLG), mis koondab enda alla rohkem kui 1300 advokaati üle Euroopa.
Kokku liidab ühendus 360 partnerit, kes tegutsevad 33-s kontoris üle Euroopa. Büroode ühtseteks tugevusteks peetakse kogemust äriõiguses, intellektuaalse omandi / IT valdkonnas, PPP projektide alal, konkurentsiõiguses, tööõiguses ning kinnisvara valdkonnas. Ühendusse kuuluvatel büroodel on pikaajaline koostöökogemus.
"Alliansi moodustamise eesmärgiks on vastu tulla geograafiliselt järjest avarduva tegevusega klientide nõudlusele ning luua tõsiseltvõetav, riigipiire ületav ja ühtlast kvaliteeti tagav toetuspind," ütles vandeadvokaat Indrek Teder.
"Muutused on sisulised - meie klientidele avaneb ligipääs senisest mahukamale õigusteenuste ressursile, büroodel on senisest tihedamad võimalused sünergiaks, meie advokaatidel on laiemad võimalused kogemustevahetuseks ning enesetäienduseks," ütles vandeadvokaat Leon Glikman.

Kogu Raplamaa kulutas ilutulestikule 32 500 krooni
Eestis kulutasid omavalitsused aastavahetuse tulevärgi peale kokku 1,4 miljonit, Raplamaa osa piirnes 32 500 krooniga.
Rapla linnas algas stiihiline paugutamine juba pool tundi enne aastavahetust ja kestis poole üheni. Rapla valla tellitud 25 000-kroonine ilutulestik algas täpselt südaööl.
Mitmed vallad ilutulestikule raha ei kulutanud ning elanikud lasid rakette ise või toetasid valda firmad.
Rapla vallavanem Aare Heinvee jäi tänavuse valla organiseeritud ilutulestikuga rahule. "Üle mitme aasta uhke ilutulestik, kuigi ilm meid väga ei soosinud," kommenteeris Heinvee. Terve Karmani parkla oli rahvast täis, rahvast jätkus kaugemalegi. Tänavune ilutulestikufirma vahetus tuli asjale kasuks, leidis Heinvee. "Sama raha eest saime rohkem," kiitis vallavanem Nädalisele.

Ida-Viru automüük kosus möödunud aastal jõudsalt
Möödunud autoaastat Ida-Virumaal ilmestasid uute tegijate tulek ja jõudsalt kasvanud automüük.
Esimene täisaasta läks Volkswageneid ja Škodasid müüval Viru Rahvaautol ning Silberauto tulekuga Jõhvi lisandus veel neli uut automarki. Maikuus avati Kohtla-Järvel United Motorsi keskus, mis esindab marke BMW, Kia ja Mini. Seega kasvas nende automarkide arv, mille ostmiseks ei pea kodumaakonnast enam välja sõitma, aasta jooksul kaheksa võrra.
"Jäime Volkswageniga napilt alla kahesaja auto ning minu üllatuseks oli Škoda osatähtsus meie kogumüügis ainult 15%, mis tähendab, et aasta kokkuvõttes sai 200 piir küll üsna napilt, kuid siiski alistatud," ütles Viru Rahvaauto juhataja Ilmar Aun.
Samas on majanduskasv jõudnud ka Ida-Virumaale ning müüdavaimaks mudeliks osutus kallima keskklassi mudel Passat, kirjutas Põhjarannik.

Lääne-Virumaal valmib Eesti suuruselt kolmas vaba aja ja kaubakeskus
Eile alustati mullatöödega Rakvere külje alla Tõrremäele rajatava Eesti suuruselt kolmanda vaba aja ja kaubanduskeskuse Põhjakeskuse ehitusplatsil.
OÜ Margea Investi arendatav keskus paikneb 8,5 hektari suurusel maa-alal. Koos teises etapis valmiva jäähalliga hõlmab kahekorruselise hoone kogupind 37 500 ruutmeetrit ja läheb esialgsete kavade kohaselt maksma 400 miljonit krooni. Toidukaupadele on seal eraldatud kaks korrust, kokku 12 800 ruutmeetrit.
Põhjakeskus valmib 2008. aasta kevadeks, kirjutab Virumaa Teataja.

Tallinn asub seiskunud detailplaneeringuid registrist välja kandma
Tallinna linnaplaneerimisamet plaanib korrastada detailplaneerignute registrit, et lühendada olemasolevate detailplaneeringute keskmist menetlusaega.
"Planeeringute keskmise menetlusaja venitavad pikaks algatatud, ent mitmetel põhjustel katkenud menetlused," selgitas abilinnapea Kalev Kallo. "Peatunud menetlused, mis siiski nõuavad jätkuvat administreerimist, raiskavad linnaplaneerimisameti tööjõuressurssi ning koormavad andmebaase,"
Hetkel on registris 1700 aktiivset ent erinevatel põhjustel seiskunud planeeringut, millest suur osa ei jõua algatajate huvipuudusel ilmselt kunagi kehtestamiseni.
"2007. aastal alustame aktiivset tööd aastatega kuhjunud perspektiivitute planeeringute registrist väljaviimiseks, võttes selleks ühenduse kõigi seiskunud planeeringute algatajatega, kes pole juba aastaid menetlusprotsessi jätkamise vastu huvi tundnud," lubas Kallo.

Otepää suusakeskusi kummitab lumepuudus
Kevadiselt rohetavate mäenõlvadega silmitsi seisvad suusakeskuste juhid kaaluvad, kas küsida riigilt sarnaselt põllumeeste ikaldustoetustega vääramatu loodusjõu ehk lume puudumise kahju mõningast korvamist.
Otepää külje all Munamäe suusakeskuse juht Aare Tamme hindab sooja talve tekitatud kahju juba 600 000-700 000 kroonile. Munamäe suusakeskus ja Kuutsemäe puhkekeskus on lumevaesel aastal ühendanud jõud ning teinud kõik, et päästa talvepealinna au ja teha kas või Kuutsemäe avanõlvalegi kitsas lumerada, kirjutas Pärnu Postimees.
"Sel talvel ei mõõda me külma päevades, vaid tundides," sõnas eile Kuutsemäe suusakeskuse juht Peeter Ilmas. Ta on üksikud külmatunnid lumekahurite tööks ära kasutanud ja 28. detsembrist avanõlva avanud. Kui raha teenib keskus neli kuud aastas - detsembrist aprillini, tuleb kulutusi teha aasta läbi. Selle hooaja kulusid ei soostunud Ilmas nimetama.

Volvo Erikasko pakub esimesena kaheaastast uusväärtuse kindlustuskaitset
If Eesti Kindlustus ja Volvo ametlik esindus Info-Auto tõid turule uue, Volvo sõiduautodele suunatud vabatahtliku sõidukikindlustuse liigi Volvo Erikasko, mis pakub Volvo omanikele muuhulgas esimesena Eestis kaheaastast uusväärtuse kindlustuskaitset.
"See tähendab, et kui kindlustatu auto kahe esimese kasutusaasta jooksul täielikult hävineb, varastatakse või röövitakse, võetakse hüvitamise aluseks auto esmamüügihind," ütles If Eesti Kindlustuse sõidukikindlustuse vanemtootejuht Tarmo Lääne.
Volvo Erikaskoga hüvitatakse asendusauto kuni kahe nädala kasutamise kulud, kui sõiduk on jäänud liikumisvõimetuks, teatas If Eesti Kindlustus.

Pärnu valmistub mudaravila hoonestusõiguse müügiks
Kuigi Pärnut valitsevate erakondade koostööleppes lubatakse mudaravila jätta kultuuri ja tervise teenistusse, on linna selle aasta eelarvesse planeeritud 40 miljonit krooni kinnistu hoonestusõiguse müügist.
Küsimusele, mis Pärnu ühest sümbolist siis ikkagi saab, vastas abilinnapea Raul Sarandi, et see sõltub arendajale seatavatest kohtustustest, samas ei soovinud ta enne projekteerimistingimuste valmimist öelda, mitu protsenti mudaravilast jääb kultuuri, mitu protsenti äri käsutusse, kirjutab Pärnu Postimees.
Mudaravila muudab investorite jaoks ahvatlevaks võimalus ehitada praegusest hoonest mere poole suuremahuline juurdeehitus. Kehtiv detailplaneering lubab selle ainult kahekorruselise teha, peale selle tuleb arvestada rohkete muinsuskaitsenõuetega.
Paar aastat tagasi sooviti mudaravilale seitsmekorruselist juurdeehitust rajada, et Pärnu üht sümbolitest maha ei müüdaks, kirjutati koalitsioonileppesse lubadus, et mudaravila jääb kultuuri ja tervise kasutusse.

Eestis registreeriti esimene Euroopa äriühing
Äriregistri Tallinna haru registreeris teisipäeval kindlustusfirma Sampo Life Insurance Baltic, mis on esimene Eestis arvele võetud SE ehk Euroopa äriühing (societas europaea), kirjutab Eesti Ekspress.
Soome Sampo gruppi kuuluva kindlustusfirma suhtejuht Hannu Vuola teatas, et sellega lõppesid ettevalmistustööd, mille eesmärk oli ühendada üheks ettevõtteks kõik Sampo Life Baltikumis tegutsevad tütarettevõtted. Edaspidi jätkab ettevõte tegutsemist peakontoriga Eestis ning filiaalidega Lätis ja Leedus.
Riigikogu seadustas Euroopa äriühingud kahe aasta eest. Olemuselt on Euroopa äriühing võrreldav aktsiaseltsiga. Tema märgitud kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot ning SE juhtimine võib olla ühe- või kahetasandiline.
SE-d on lihtne kolida ühest liidu riigist teise, sest selleks ei pea enam ettevõtet ühes riigis lõpetama ja teises uut asutama.

Arengufond ajab tipp-poliitikud tülli
Kümmekond aastat plaanitud Arengufondi loomist ähvardab jällegi seisak, sest valitsusliit ei jõua kokkuleppele, kes saavad sadu miljoneid jagava fondi juhthoobade juurde, kirjutab Äripäev.
Arengufondi nõukogu üheksast liikmekohast saab valitsus kaks, Riigikogu viis ja rektorite nõukogu kaks kohta.
Tüli on lahvatanud kahe valitsuse koha pärast. On kaks varianti, kas lisaks Edgar Savisaarele pääseb rahakraanide ligi keskerakondlasest haridusminister Mailis Reps või rahvaliitlasest rahandusminister Aivar Sõerd.
Sõerdi hinnangul peaks ta kindlasti nõukogusse kuuluma. "Olen seisukohal, et kuna fondi põhitegevuseks on riskikapitali investeeringute tegemine, siis peaksid selle nõukogusse kuuluma kindlasti just need valitsuse esindajad, kes selles valdkonnas on võimalikult kompetentsed - rahandusminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister," selgitas ta.

Uue seeria raha kulub vähem ning on turvalisem
Lisaks uutele turvamärkidele on uue seeria rahatähtedel elemendid vaegnägijatele.
Lähinädalatel laseb Eesti Pank kasutusse uuendatud turvamärkidega kahe- ja kümnekroonised, nende kõrval jäävad ringlusse ka senised rahatähed.
Uued turvaelemendid vähendavad võltsraha tegemise riski ja raha peaks käibes kauem vastu pidama.
"Eriti kahene ja ka kümnene on paremal paberil kui siiani," kinnitas Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve. Kui vana, 1992. aastal Ameerikas trükitud kahekroonine pidas vastu kuus kuud, siis uuele võib oodata pikemat eluiga. Kuna Roose sõnul makstakse kahekroonistega märksa rohkem kui näiteks 500-kroonistega, ei saa kupüüri eluiga siiski väga palju tõusta.
Uus kümnekroonine hakkab kestma enam-vähem sama kaua kui varem ehk ühe aasta. Sama kaua kestavad tavaliselt ka viie- ja 25-kroonine.

Viking Line hädas lipuvahetusega
Laevafirma töötajad ähvardavad streigiga, juhul kui Rosella viiakse Eesti lipu alla.
Streigiähvardusi on põhjustanud ka laevafirma plaan asendada laeva soomlastest meeskond Eesti odavama tööjõuga.
Viking Line otsib Euroopa Kohtust kaitset oma töötajate
streigiähvarduste eest ja püüab kohust veenda, et see keelaks
streigid ja muud töötajate väljaastumised.
Financial Times kirjutas, et kohtuotsus ei puuduta kaugeltki mitte ainult Viking Line'i Rosellat ja laevandust, vaid hõlmab paljusid majandussektoreid, luues omaette pretsedendi. Kohtus vastanduvad nimelt kaks EL-i tuumpõhimõtet: ühelt poolt laevafirmale soodsaid ettevõtte asutamisvabaduse reeglid, teiselt poolt ametiühingute kinnitused töötajate põhiõigustest, näiteks õigusest streikida.

Ligi 400 miljonit EVP-krooni ootavad omanikku
Erastamisväärtpaberite kasutusaeg on lõppenud, kuid alates 8. jaanuarist kuni 2. juulini on võimalik taotleda tähtajaks kasutamata jäänud EVP-de hüvitamist. Riik hüvitab iga EVP-krooni ühe Eesti krooniga.
Rahandusministeeriumi sõnul jääb riigil hüvitada 396 850 300 krooni. See raha asub kokku 83 040 EVP-arvel. Pank võtab avalduse vastu, kui EVP-arvel on EVP-sid vähemalt 250 krooni väärtuses. Hüvitised suurusega kuni 3000 krooni makstakse välja järgmise aasta neljandas kvartalis, suuremad kuni viie aasta jooksul iga-aastaste võrdsete maksetena. Arved suurusega kuni 5000 krooni hüvitatakse kahe aasta jooksul, 5001- 9000 krooni suurused hüvitised makstakse välja kolme, 9001-25 000 kroonised hüvitised nelja ja üle 25 000 krooni suurused hüvitised viie aasta jooksul.

Uuest õppeaastast on Türil võimalik õppida autode tuunijaks
Autode täiendamine on populaarne ja luuakse uusi teenust pakkuvaid firmasid.
Türi tehnika- ja maamajanduskooli direktor Toomas *adeiko ütles, et suure tõenäosusega hakatakse uuel õppeaastal autoõpetuse kursuse valikainena õpetama autode tuunimist. Aga välistatud pole seegi, et kool pakub kursuse välja tasulisena, kuhu on võimalik tulla igaühel.
"Valdav osa praegustest tuunijatest on iseõppijad, huviliste seast saaks aga kindlasti koolitada häid tegijaid," arvas tallinlane Alex Palmiste. Ta lisas, et võrreldes näiteks Jaapani, Ameerika või Soomega on Eestis autode ümbertegemine siiski suhteliselt uus ala, kuid muutub noorte seas üha populaarsemaks.
Noor mees tahab istumise alla autot, mille mootor oleks sätitud tavalisest võimsamaks ja teeks ka mehisemat häält, samuti peab sõiduki välimus erinema teiste omadest. Seda kõike annab teha vaid tuunimisega.

Ülle Marks ja Jüri Kass valiti aasta graafikuteks
Eesti Vabagraafikute Ühendus andis Aasta Graafiku tiitli tänavu Ülle Marksile ja Jüri Kassile.
"Kunstnikud teevad head loomingulist koostööd juba kümme aastat. 2006. a korraldasid nad silmapaistvad näitused Eesti Pangas (oktoober-detsember) ja Galeriis 008 Rävala puiesteel (detsembris)," leidis žürii.
Samuti esinesid Marks ja Kass ühistöödega 40. Rahvusvahelisel Krakowi triennaalil, Eesti graafikute grupinäitustel Soomes ja Sloveenias. Neile määrati ka Eesti kauneima postmargi tiitel margiploki eest, mis pühendatud "Estonia" teatrihoone 100. sünnipäevale.
2006. a algul olid Ülle Marksi suured joonistused eksponeeritud Riigikogus. Ülle Marks esines augustis Kunstihoones toimunud joonistustenäitusel "Improvisatsioon".
Eesti graafikute grupinäitusel "Handscapes" New Yorgis, ÜRO peahoones, esinesid Marks ja Kass 13 tööga. Peale nende võtsid sellest grupinäitusest osa Jüri Ojaver ja Alice Kask. Näituse kontseptsioon oli inspireeritud Marksi ja Kassi aastatetagusest projektist "Käemaastikud" Vaal galeriis.

Näitus Narva linnuses kirjeldab Soome ja Eesti isamaaliste naisorganisatsioonide tegevust
Teisipäeval, 9. jaanuaril avatakse Narva linnuses näitus "Õed Soome lahe kahelt kaldalt".
Näituse avavad Naiskodukaitse esinaine Airi Neve ja Soome Lotta Svärd Fond esindaja Missu Saloheimo. Näitus kirjeldab Soome ja Eesti isamaaliste naisorganisatsioonide tegevust iseseisvumisperioodil ning sõja-aastatel.
Näituse raames saab vaadata dokumentalist Imbi Paju poolt koostatud dokumentaalprogrammi "Õed Soome lahe kahelt kaldalt" lotade ning naiskodukaitsjate mälestustest.
Lotta Svärd oli oma 240 000 liikmega läbi aegade kõige suurem naiste vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Organisatsiooni tegevus lõpetati Nõukogude liidu survel 1944. aastal.
Samasugune oli ka Naiskodukaitse saatus ja Nõukogude okupatsiooniga seoses tuli endistel liikmetel okupantide poolt tagakiusatuna üle elada raskeid katsumusi.

Tusk, töötus, armetus pikal teekonnal iludusvõistlusele
Komöödia "Väike Miss Päikesepaiste" kõneleb tõsistest asjadest publikust võõrandumata.
Alaealiste tütarlaste iludusvõistlused, kus üleslöödud võsukesed pistavad oma vanemate võiduhimurate pilkude all üksteisega rinda, on filmikunstile igati tänuväärne teema. Ameerika Ühendriigid - maa, kus teleris kaetakse titenokud digihäguga, et mitte kogemata kellegi sündsustunnet riivata (või siis selleks, et panna igaüht end pedofiilina tundma) - on tõstnud nende ettevõtmiste taseme inimvõimete piirini ning laste iludusvõistluste (idee, mis tekitab juba eos õõva) osavõtjaist on saanud tõelised mininaised.
Eestigi kinodes linastuva filmi "Väike Miss Päikesepaiste" ("Little Miss Sunshine") peategelaseks on terve Ameerika väikelinna perekond, kes on teel just ühele sellisele minimissivalimisele, sest telerist Ameerika iluduskuningannasid jälgides on seitsmeaastane peretütar Olive (Abigail Breslin) seadnud sellisest võistlusest osavõtmise oma elu eesmärgiks. Olive ise ei kuulu ise küll mininaiste kategooriasse, ta on parajalt armsa ümara kõhuga laps.

Hitleri allakäik tuleb uuesti juudi naljafilmina
Daniel Levy filmis "Minu füürer" leidub "Borati" vaimus kibedaid nalju juutide pihta.
Kui kaks aastat tagasi lõi laineid Oliver Hirschbiegeli lavastatud Kolmanda Reichi kokkukukkumise tragöödiafilm "Allakäik", siis nüüd on valminud samast ajast ja samal teemal hoopis juudi komöödia.
Järgmisel nädalal esilinastub Saksa kinodes seniseid tabusid purustav mängufilm "Minu füürer - tõeliselt tõene tõde Adolf Hitlerist" ("Mein Führer - Die wirklich wahrste Wahrheit über Adolf Hitler"), mille lavastaja ja stsenarist on Šveitsi päritolu juudi soost härrasmees Daniel Levy. Mitme eduka filmi autor Levy taastas saksa keeleruumis juudiaineliste komöödiate tegemise traditsiooni. Juudikomöödia "Alles auf Zuker!" oli 2005. aastal menukas publiku seas ja sai kiita ka asjatundjatelt.

Kaili-Angela Konno ja tema konnotatsioonid Draakoni galeriis
Kunstnik Kaili-Angela Konno puulõiked ja maalid on jäljed retkedest sisekosmosesse.
Kel jäi jõulu- ja aastavahetusmöllus mittemateriaalsuse või koduväliste tegevuste jaoks vähe aega, sel on veel võimalik ära näha Kaili-Angela Konno (1970) hea ning kalendrisse punaselt trükitud päevade aegse armuajaga mõttelt ideaalselt klappiv näitus "Armu aeg". Traditsioonilisi maalilisi ja vaimseid väärtusi kandev sisekaemuslik näitus on Draakoni galeriis avatud viimaseid päevi.
Galerii esimesel korrusel asuvad Konno suureformaadilised ja monumentaalsust sihtivad maalid, alumisel korrusel väikesed ja intiimsed puulõiked - eksponeeritud pole mitte puusse lõigatud ja paberile trükitud kujutised, vaid puutahvlitesse uuristatud kontuurid. Konno maastike ja inimkujudega maalid ei proovi kuidagi oma meediumi piire, ei ületa ega lammuta, vaid on vaikse ja süvenenud sisekosmoses kondamise jäljed. Tegu on kokkukootud kujunditega ruumist, mis Konno puhul näib olevat rändamiseks piisavalt avar, et saadud muljetega teistegi hingekeeli väristada.

Festival Koolitants 2007 alustab jaanuaris
Festival "Koolitants 2007" on taas hoo sisse saanud. Üle nelja aasta taas Tallinnas lõppkontserti pidavale festivalile saab osalejaks registreeruda 21. jaanuarini.
"Oleme otsustanud, et Koolitantsu lõppkontsert on rändav üritus," ütleb festivali peakorraldaja Kristjan Kurm. "Nii olemegi kolme aasta jooksul Eesti suurimad kontsertsaalid ja teatrid Tartus, Pärnus ja Jõhvis läbi käinud ning nüüd on kord jälle Tallinna käes," lisas Kurm.
Kolmandat aastat järjest toimub Koolitants kolmes etapis: jaanuaris ja veebruaris toimuvad üle Eesti maakondlikud voorud, märtsis on viis piirkondlikku vooru ning aprillis jõutakse suurejoonelise lõppkontserdiga Tallinnasse.
2006. aastal osales festivalil Koolitants 323 tantsutruppi, kes esitasid 756 algupärast tantsu. Kokku osales festivalil 5343 kuni 20-aastast üldharidus- või kutsekoolide õpilast.

Vene miljardär maksis George Michaelile laulmise eest 1,5 miljonit naela
Laulja George Michael teenis esinemisega vene miljardäri uusaasta peol rekordilised 1,5 miljonit naela.
"Anonüümseks jääda soovinud ärimees tellis laulja esinema ligi 300-le külalisele enda uusaasta peol Moskva lähistel," vahendab George Michaeli pressiesindaja sõnu BBC.
Peo peremees oli üheks õhtuks muutnud oma spordihalli ööklubiks.
Michaeli ja tema kaaskonna lennutas kohale eralennuk ja juba järgmisel hommikul oli laulja tagasi oma kodus Londonis.
George Michaeli kontserttasu on Venemaal väidetavalt rekordiline.
Teiste staaride seas suuri tasusid teeninud Chrsitina Aguilerale maksis vene oligarh Andrei Melnichenko kolme laulu esitamise eest oma pulmas 1 miljon naela ehk üle 23 miljoni eesti krooni.

Austraalia ametivõimud andsid Steve "Krokodillikütt" Irwini surmavideo üle tema lesele
Tuntud loodusuurija hukkus veealuse dokumentaalfilmi tegemisel, kui teda ründas astelrai.
Ametnike sõnul on kõik ülejäänud koopiad filmimaterjaliga hävitatud, et vältida tundliku materjali lekkimist avalikkusesse, vahendab BBC.
Krokodillikütt Irwin hukkus 4. septembril veealuse dokumentaalfilmi tegemise ajal, kui teda ründas astelrai.
Astelraid on kolmnurkse kujuga lamedad kalad, kes on troopilistes vetes väga tavalised. Melbourne'i ülikoolis töötava dr Ryan Fry sõnul on astelraid rahumeelsed kalad ning ründavad inimesi äärmiselt harva. Ainus teadaolev inimese surmaga lõppenud juhtum Austraalias jääb aastasse 1945.
Irwini lesk nõudis, et kaadrid traagilisest õnnetusest tema mehega ei tohi sattuda avalikkuse ette.

Projekt "Disain tuleb külla" jõuab Haapsalusse
Täna, 4. jaanuaril toimub Haapsalu Kultuurimajas disainialane töötuba "Noorte õu".
Ürituse korraldab Eesti Kunstiakadeemia koostöös Haapsalu Kultuurimajaga. Töötoad on osa Disainiaasta projektist "Disain tuleb külla".
"Praktilistes, samas lõbusates töötubades saavad noored mõelda ja disainida, millises linnas nemad tahaksid elada ning siis teostada oma ideid," selgitas Disainiaasta projektijuht Ruth-Helene Melioranski ja lisas, et tulemusena valmivad noorte endi vajadustest lähtuvad, ideaalseid linnakeskkondi kajastavad maketid.
Esimesed samalaadsed noorte töötoad viidi läbi eelmise aasta novembris Tallinnas - Lasnamäe, Männiku, Kopli, Kristiine, Mahtra, Pääsküla ja Kesklinna Noortekeskustes.
Noori juhendavad vastava väljaõppe saanud Eesti Kunstiakadeemia õpetajakoolituse ja Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse tudengid.

Eesti esimene hiphop festival valiti Elvas aasta teoks
Elva linnakodanikud valisid esimese üle-eestilise hiphop festivali korraldamise Aasta Teoks 2006.
Elva linnavalitsuse ja kohaliku ajalehe "Elva Postipoiss" väljakuulutatud hääletamise käigus valisid lehelugejad ja linna veebikülje külastajad kümne kandidaadi hulgast Aasta teoks 2006 esimese üle-eestilise Hip-Hop festivali korraldamise Elvas.
Mullu, 4.-6.augustini Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses toimunud hip-hopparite festivalil osales tuhatkond noort asjahuvilist ja üle saja tuntud esineja hip-hopi paremikust.
Nende päevade jooksul astusid laval üles Toe Tag, A-Rühm, Cool D, Chalice, Noizmakaz, Põhjamaade Hirm, Def Räädu, Metsa Kutsu ja mitmed teised rohkem või vähem tuntud räpparid.
Külalisesinejatekes olid ühed Saksamaa parimad plaadikeerutajad DJ Rafik rühmitusest Lordz of Fitness ja DJ Ben, kes esindas rühmitust Turntable Jazz.

Genialistid võtsid pika puhkuse
Ansambel Genialistid andis oma kodulehel teada, et läheb teadmata ajaks puhkusele.
Paul Pihlak Genialistide helikandjad välja andnud plaadifirmast Elwood Muusik on bändi puhkuseavaldusega kursis ja mõistab muusikute otsust. "Öösiti purjus inimestele mängimine ei tundunud enam väljakutsena," sõnastab Pihlak põhjuse.
Genialistide otsus ei tulnud talle ootamatult, pigem imestab mees, kuidas teised bändid sellisele tempole vastu suudavad pidada. Pihlak täpsustab, et bänd ei saanud otsa, vaid pigem lõppes praegu klubides esinemine.
Ansambli solist Ivar Põllu nõustub Pihlaku versiooniga puhkusele minekust. Samas ei oska ta öelda, kas paus võiks kesta aasta või igavesti. "Ei tea, ei tea. Me ei ole seda enda jaoks defineerinud," jääb Põllu napisõnaliseks ja keeldub otsuse tagamaid pikemalt lahti harutamast.

Maggie Reilly linnahallis
3. märtsil kell 18 esineb Tallinna linnahallis šoti lauljatar Maggie Reilly. Koostöös muusik Mike Oldfieldiga tegi ta 1980-ndatel hittloo "Moonlight Shadow". 1990-ndate alguses sai Reilly valmis loo "Everytime We Touch". Oma viimase albumi "Rowan" andis Reilly välja eelmisel aastal. Pileteid linnahallis toimuvale kontserdile on võimalik osta Piletilevist hinnaga 390 krooni.

Aastahiti võitis Tanel Padar
Raadio 2 korraldatud iga-aastase muusikaküsitluse "Aastahitt 2006" võitis teist aastat järjest Tanel Padar koos oma bändiga The Sun. Eile õhtul Viru keskuses toimunud auhinnagalal kuulutati kodumaiseks võidulauluks nende lugu "Võta aega", mis kogus 4304 häält.
Teise koha sai lauljatar Mari-Leeni lugu "Rahutu Tuhkatriinu" (2315 häält) ja kolmanda hiphopikollektiiv A-Rühm looga "Palmisaar" (2265 häält).
Välismaa laulude kategoorias võitis Justin Timberlake looga "Sexyback", mille eest anti 1532 häält. Teisele kohale jäi üsna napilt Mika looga "Relax" (1512 häält) ja kolmanda koha sai Nelly Furtado lauluga "All Good Things" (875 häält).

Kais ja Vesik alustasid hooaega 2. kohaga Uus-Meremaal
RANNAVÕRKPALL:
"Liival jõudsime treenida vaid viis päeva, mistõttu võib tulemusega igati rahule jääda", sõnas Kais.
Kais ja Vesik võitsid turniiril neli kohtumist ning pidid kaotuse vastu võtma vaid finaalis, kus napilt 1: 2 tunnistati Uus-Meremaa esipaari Jason Lochhead - Kirk Pitman (maailma edetabeli 36. paar) paremust.
Matarang Open turniiril osales kogu Uus-Meremaa ja Uus-Kaledoonia paremik, lisaks üks paar Ameerika Ühendriikidest ning Austraalia tugevuselt teine paar.
Tänavu maailmakarikasarjas Pekingi olümpiapiletit jahtima asuvad Kais ja Vesik sõitsid detsembri lõpus treeninglaagrisse Austraalias ja Uus-Meremaal, kus järgmine turniir toimub juba sel nädalavahetusel.

Algavad Eesti meistrivõistlused ladina-ameerika tantsudes
Pühapäeval, 7. jaanuaril toimuvad Eesti meistrivõistlused ladina-ameerika tantsudes.
Eesti meistrivõistlused ladina-ameerika tantsudes toimuvad Tallinna tehnikaülikooli spordihoones, aadressil Ehitajate tee 4. Võistluste algus on kell 10, finaalide osa algus kell 18.
Meistrivõistlustele ladina-ameerika tantsudes on registreerunud 155 tantsupaari. Võistlused toimuvad kuues vanuseklassis: lapsed, juunior I, juunior II, noored, täiskasvanud ja seeniorid.
Eesti meistrivõistlustel valitakse välja tantsupaarid, kes saavad õiguse esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tantse hindab üheksaliikmeline rahvusvaheline kohtunike kogu, mida juhib peakohtunik Ave Vardja.
Eesti meistrivõistlused standardtantsudes toimuvad 3. veebruaril Tartus A Le Coq spordimajas algusega kell 10. ja finaalide algusaeg on kell 19. Meistrivõistlused kümnes tantsus toimuvad 3. märtsil Tallinnas Saku Suurhallis algusega kell 9. ja finaalide algusaeg on kell 18.

Ragnar Klavan ihkab Inglismaale mängima
Eesti üks edukamaid jalgpallureid Ragnar Klavan on mänginud poolteist aastat Hollandi meistriliigas ning seal edukalt hakkama saanud.
2006. aastal Eesti koondisegi jaoks asendamatuks mängijaks tõusnud mitmekülgne Klavan ei ole aga senisaavutatuga sugugi rahul ja kavatseb Euroopa jalgpallipüramiidi tipu poole edasi rühkida, kirjutab Sportnet.
Davidbeckhamlikul kombel kenasid tütarlapsi ligi tõmbav ja Eesti koondise palluritest soengule enim tähelepanu pöörav Klavan on küll oma praeguse töökohaga Almelo SC Heracleses rahul, kuid soovib tulevikus kindlasti ennast proovile panna ja läbi lüüa ka Euroopa absoluutsetes tippliigades.
Hoolimata 21-st eluaastast on Klavan juba praeguseks 31-kordne internatsionaal. Erinevalt mitmest eelmisest üllatavalt noorelt rahvuskoondisesse jõudnud mängijast pole tema näol kindlasti tegemist olnud teenimatu avansiga. Möödunud aasta 31. mail lõi Klavan A. Le Coq Arenal Uus-Meremaa vastu ka oma esimese koondisevärava. "Esimene värav koondises oli minu jaoks väga tähtis. Tolles mängus kantud särgi jätan alles, raamin ära ja panen seina peale," meenutab pallur meeldivat sündmust praegugi säravil silmi.

Martin Padar sai valitsuselt preemia
Kultuuriminister Raivo Palmaru ettepanekul eraldas valitsus 2006. aastal Serbias toimunud judo Euroopa Absoluutkategooria Meistrivõistlustel pronksmedali saavutanud Martin Padarile ja tema treenerile preemiaks 112 500 krooni.
Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul tõestab see tulemus Padari kõrget kvalifikatsiooni tippvõistlusteks valmistumisel ja selle realiseerimist olulistel tiitlivõistlusel.
"Saavutatu on sihikindla treeningtöö tulemus ja annab optimismi edu saavutamiseks järgmise kategooria tiitlivõistlustel ning valmistumiseks Pekingi Olümpiamängudeks," lisas Palmaru.
Martin Padar treenib spordiklubis "Aitado" ja treeneriks on Andres Lutsar. Padari eelnev parim saavutus pärineb selle aasta Euroopa Meistrivõistlustelt, kus raskekaalus tuli leppida viienda kohaga.
Vabariigi Valitsuse reservist eraldatakse kultuuriministeeriumile 112 500 krooni, millest 75 000 krooni Martin Padari ja 37 500 krooni treener Andres Lutsari premeerimiseks.

Tour de Steira jätkub vähemalt homseni
Kui teisipäevane Tour de Ski liidriks tõusmine üllatas norralanna Kristin Steirat, siis eilne liidrivesti hoidmine suisa jahmatas. Norra meedias juba Tour de Steiraks ristitud suusavõistlus jätkub homme Itaalias Asiagos sprindiga.
"Ei oska ikka veel tuuri üldvõidust midagi mõelda," tunnistas 10 km klassikasõidus sloveenlanna Petra Majdici järel üllatuslikult teise koha hõivanud Steira Päevalehele. "Klassika on tavaliselt mu nõrk koht - järelikult pean tippvormis olema, kui nii hästi sõitsin. Muidugi, suusad olid superhead." Kokkuvõttes 21. kohalt teiseks tõusnud Majdic, kelle eelmine etteaste läks totaalselt aia taha (33. koht - toim), kibeles eilses lumesajus altminekut heastama. Olles poolel maal alles kuues, "nokauteeris" ta rivaalid distantsi teisel poolel.

Kristina Šmigun: emotsionaalselt mõjus katkestamine eriti valusalt
Kristina Šmigun vaatas Tour de Ski eilset etappi tõbisena telerist, tema abilised pakkisid samal ajal mitmepäevasõidule kaasa võetud 108 suusapaari ja muud tarvikku.
"Tuuri poolelijätmine oli ainuõige, kuigi emotsionaalselt eriti valus otsus," tõdes Šmigun, kes vajab doktor Mihkel Mardna sõnul ülemiste hingamisteede viirusnakkushaigusest tervenemiseks vähemalt viit päeva.
"Olin endas ju täiesti kindel, et teinuksin 10 km klassikasõidus väga hea etteaste. Ka hooldetiim oli selleks stardiks hästi valmis ning saanuks tõenäoliselt lumesajus mu suusad hästi tööle," lisas kahekordne olümpiavõitja.
Kuid "oleksid" spordis ei maksa ning enda hea etteaste asemel pidi Šmigun rahulduma sloveenlanna Petra Majdici triumfile kaasaelamisega hotellitoas, teisel pool helesinist ekraani.
Et ta lööb esmakordselt peetaval Tour de Skil kaasa vaid kahel etapil, ei osanud Torino olümpia suusakuninganna 43. kohaga päädinud teisipäevase topeltjälitussõidu järel kõige jubedamaski stsenaariumis ette kujutada. Vastupidi - lähen ja võitlen edasi, raius Šmigun vahetult pärast karjääri üht viletsamat etteastet.

Eesti käsipallikoondis sai Portugalilt lüüa
Eesti käsipallikoondis kaotas võõrsil Portugalile 23: 34, peatreener Riho-Bruno Bramanis hindas kohtumist katastroofiliseks.
EM-i esimest valikmängu alguses juhtima läinud ja 15 minutit hästi laabunud Eesti koondise koostöö lagunes täielikult ning kordagi ei õnnestunud enam kohtumisse pööret tuua.
Rio de Maiori linnakeses 500 koolilapse ja Eesti suursaadiku Mart Tarmaku ees toimunud mängus viskas eestlaste edukamana Kristo Järve kuus väravat.
Seisuni 7: 7 oli mäng võrdne, kuid siis tegi kodumeeskond kiire neli-null vahespurdi ja läks juhtima 7: 11, lisaks ei realiseerinud Martin Noodla seitsme meetri karistusviset. Eesti koondises ei olnud meest, kes mängu enda peale oleks võtnud. Poolajale mindi Portugali 15: 10 eduseisus.
"Poisid ei mõistnud üksteist absoluutselt," kõlas peatreener Riho-Bruno Bramanise kommentaar. "Sellisel tasemel ei saa nii lihtsaid vigu teha." Ainuke, keda esimese poolaja eest võiks kiita, oli väravavaht Mikola Naum.

Tallinna Külmhoone käive oli eelmisel aastal 388 miljonit krooni
Tallinna Külmhoone auditeerimata käive Eestis oli eelmisel aastal 388 miljonit krooni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 31,2 miljoni krooni võrra.
Ettevõtte aastakasum oli 8,6 miljonit krooni, samas 2005. aastal sai Tallinna Külmhoone kahjumit 5,2 miljonit krooni. Kogu Tallinna Külmhoone grupi 2006.aasta auditeerimata käive koos Leedus asuva Kauno Pieno Centrasega oli 475 miljonit krooni, kasvades 2005.aastaga võrreldes 49,4 miljoni krooni võrra, teatas ettevõte.
"Tallinna Külmhoone grupi edu tagasid eelkõige õiged strateegilised otsused ettevõtte arendamise osas ja kõigile jäätisetootjatele positiivselt mõjunud pikk ja soe suvi," sõnas Tallinna Külmhoone nõukogu esimees ja Amber Trust partner Indrek Kasela. "Lähiaastatel on meie prioriteetideks juhtpositsiooni hoidmine ja turuosa kasvatamine terve Baltikumi jäätiseturul ning ettevõtte tegevuse laiendamine nii uutele turgudele kui uutesse valdkondadesse. Käesoleval aastal on Tallinna Külmhoonel kavas investeerida Eestis ligi 50 miljonit krooni külmlao laiendusse. Leedus uuendame autoparki 18 uue spetsiaalse veoauto näol ja II kvartaliks kahekordistame ka seal laopinna."

Repo Vabrikud alustas niiskuskindla mööbliplaadi tootmist
Puitlaastplaadi tootja Repo Vabrikud alustas jaanuaris niiskuskindla lamineeritud puitlaastplaadi tootmist köögi- ja vannitoamööbli valmistajatele nii kodu- kui eksporditurgudel.
AS Repo Vabrikud on Baltimaades ainus niiskuskindla lamineeritud puitlaastplaadi tootja mööblitööstusele.
"Kvaliteetset ja vastupidavat vannitoa- ja köögimööblit saab toota vaid niiskuskindlast plaadist, kuna selline plaat ei pundu niiskuse toimel. Nõudlikumad ostjad hindavad järjest enam kvaliteeti ja vastupidavust ning huvi taolise plaadi vastu kasvab nii Baltimaade, Soome kui ka Venemaa turgudel. Valmistame sellist plaati mööblitootjate poolt enimnõutud paksustes 16 ja 18 mm. Oleme valmis tootma niiskuskindlat lamineeritud puitlaastplaati 500 kuni 1000 kuupmeetrit kuus sõltuvalt klientide vajadustest," ütles AS Repo Vabrikud juhataja Tiit Kolk ettevõtte teates.

Tele2 rajas eelmisel aastal kokku 140 levialajaama
Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator Tele2 avas eelmisel aastal Eestis kokku 140 uut levialajaama, mille abil kasvatas oma leviala 99 protsendini Eesti territooriumist.
Tele2 investeeris eelmisel aastal mobiilsidevõrgu arendusse kokku 120 miljonit krooni, teatas ettevõte.
Tele2 Eesti juhatuse esimehe Toomas Tiiveli sõnul oli investeeringu peamiseks eesmärgiks tõsta operaatori poolt pakutavate kõnede kvaliteeti, mille ettevõte ka saavutas. "Jätkame investeeringuid nii GSM- kui 3G-leviala arendamisse vähemalt samas mahus ka 2007. aastal. Soovime pakkuda parimat kõnekvaliteeti kogu meie võrgu ulatuses. Eelkõige seame prioriteediks kõnekvaliteedi edasiarendamise siseruumides, kus kvaliteet oleneb hoone ehituslikest iseärasustest," sõnas Tiivel.
Lõppenud aasta viimastel päevadel avas Tele2 uued levialajaamad Tartus Ropka linnaosas, Tallinnas Ülemiste linnaosas, Võrumaal Tsooru külas, Ida-Virumaal Soldina külas ja Põlvamaal Lepassaare küla lähistel.

Enter kogus riskigruppi kuuluvatele rasedatele ligi 200 000 krooni
Enteri heategevuskampaaniaga koguti riskigruppi kuuluvate rasedate toetuseks ligi 200 000 krooni.
Detsembrikuus arvuti- ja digikaupade jaeketi Enter-IT Market poolt korraldatud heategevuskampaaniaga koguti 198 700 krooni, et soetada Tartu ülikooli naistekliinikule riskigruppi kuuluvate rasedate jälgimisseade. Uus seade antakse kliinikule üle juba käesoleva aasta esimesel kuul, teatas ettevõte.
Heategevuskampaania raames annetas ettevõte igalt Enteri kaupluses tehtud üle 1000 krooniselt ostult 50 krooni jälgimisseadme toetuseks. Kampaania käigus koguti 182 700 krooni. Otse Lastefondi arveldusarvetele tehti annetusi 16 000 krooni ulatuses. Kogutud raha eest soetatakse koostöös Tartu ülikooli kliinikumi lastefondiga jälgimisseade, mis võimaldab jälgida riskigruppi kuuluvate rasedate ja sündivate laste seisundit.

Arco Vara ja Sampo pakuvad koos täisteenust
Arco Vara Kinnisvarabüroo sõlmis Sampo Pangaga koostöökokkuleppe, millega pakub jaanuaris klientidele kinnisvara- ning finantseerimisalast täisteenust.
Arco Vara Kinnisvarabüroo elamispindade grupi juhi Urmas Tehveri sõnul hõlbustab koostöökokkulepe kliendi jaoks koduostuprotsessi.
Sampo Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire Mäe sõnul on klientide finantseerimisvajadused ja võimalused kodu ostmisel väga erinevad, mistõttu on oluline, et klient oleks enne ostuotsuse vormistamist kõigist võimalustest informeeritud.
Sampo Panga finantsnõustajate ning Arco Vara hindajate koostöö muudab eksperthinnangu tellimise kliendile mugavaks. Sampo Panga finantsnõustaja annab Arco Vara kinnisvarahindajale kliendi soovist teada ning hindaja võtab kliendiga ise ühendust, et leppida kokku hinnatava vara ülevaatamise aeg. Klient ei pea eksperthinnangule ise järgi minema, vaid büroo saadab hinnangu kliendi eest elektroonilisel teel panka.

AmCredit avab Tartus klienditeenindusbüroo
AmCrediti kaubamärki kandev AmCredit Eesti AS avab täna Tartus klienditeenindusbüroo, et alustada kodulaenude pakkumist Tartumaal ja Lõuna-Eesti regioonis.
AmCrediti tegevjuht Andrus Tinni märkis, et Tartu kontori avamine on ettevõtte loomuliku arengu tulemus. "Laienemise tingis ühelt poolt vajadus tulla Lõuna-Eesti elanikele lähemale ning täiendada regioonis pakutavate laenuteenuste valikut," ütles Tinni. "Teisalt saame nüüdsest paindlikumalt suhelda ka oma Lõuna-Eesti koostööpartneritega."
Tartu Kaubamaja esimesel korrusel asuvast klienditeenindusbüroost saavad eraisikud kinnisvara tagatisel laenu eluaseme ostmiseks, remondiks, ehitustööde teostamiseks või oma muude plaanide elluviimiseks. "AmCredit on täna ainuke finantsasutus Eestis, mis on spetsialiseerunud vaid kodulaenude andmisele," rõhutas Tinni. "Ühele valdkonnale keskendumine tagab professionaalsuse."

ETV-s alustab uus noortemäng "Mine metsa!" 
Igal esmaspäeva õhtul kuni kevadeni on ETV eetris gümnasistide loodusviktoriin "Mine metsa!".
Kaasa lööb 24 loodushuvilist ja mängualdist kooli üle Eesti. See on meelelahutuslik telemäng, kus maksavad teadmised, loovus ja nutikus. Mängulusti hoiavad üleval äraarvamismängud ja humoorikad looduslood. Nuputamist jätkub ka vaatajatele, nii mängu jälgides kui ka vaatajamängus osaledes.
Mängu juhib Madis Malk. Võitjat aitab välja selgitada žürii, koosseisus tuntud loodusemees Aleksei Turovski ja kogemustega mälumängur Ivo Linna. Küsimused valmistab ette ja toimetab saatesse Õie Arusoo. Vahetekstide autor on Vladislav Koržets. Saate režissöör on Ove Musting, kunstnik Ain Nurmela ning produtsent Toomas Lepp.

Vene ajalehed avaldasid Eesti presidendi kõne refereeritud kujul
Presidendi uusaastatervitusele avaldati vihane vastulause, Tšaplõginile aga kaitsekõne.
Kolmapäevane Molodjož Estonii avaldas Igor Saveljevi ülipõhjaliku artikli "Šmigun jääb Tour de Skil varju". Autor märkis kohe alguses, et ajaloo esimese mitmepäevalise suusavõistluse formaat on paljude sportlaste jaoks pigem piin kui võistlus.
Kolmapäevane Vesti Dnja osutas palju tähelepanu vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese uusaastakõnele, mis avaldati ümberjutustatud kujul koos tsitaatidega.
Samas numbris avaldati ka presidendi kõne "retsensioon". Kõne originaaliga on vastukaja autor Leo Kallis loodetavasti tutvunud, seda erinevalt kõnealuse lehe lugejatest. Kallis arvas, et presidendi kõne oli üles ehitatud hollywoodiliku õnneliku lõpu printsiibi järgi ja väitis, et kõik sellised teosed jõuavad šedöövri tasemele siis, kui need pajatavad jagamata armastusest. "Meie riigi võimurid õppisid lihtsas Nõukogude koolis, kus lugesid sellest, kuidas Tatjana kannatas õnnetu armastuse tõttu Onegini vastu ja Vronski poolt hüljatud Anna Karenina viskus rongi alla," kirjutas autor ja lisas, et seetõttu mõistavad Eesti võimulolijad jagamata armastuse hirmsat jõudu ja sellest lähtudes ehitavadki riigi poliitikat. Artikli lõpus küsis autor, miks peaksid armastama riiki need, keda riik ise ei salli.

Ilvese ja Putini kõnet vaadati hoolega
Eesti Vabariigi presidendi Ilvese uusaastatervitust vaadati kõige enam Kanal 2-lt.
"Vähemalt minuti vaatas presidendi kõnet kõigilt kanalitelt kokku 544 000 eestimaalast," ütles Emori projektijuht Peeter Teedla. Sellest 223 000 vaatajat oli Kanal 2 ülekandel.
Hämmastavalt suur oli Venemaa presidendi Putini uusaastakõne vaatajaskond PBK kanalil - 156 000. Tõenäoliselt kuuluvad siia ka eestikeelsed vaatajad.
Emori vana-aastaõhtu vaatajatabeli põhjal jääb mulje, et suur osa telepublikut vaatas ära ETV varase eetriajaga meeleoluka "Suvitajate" filmi ja kolis seejärel Kanal 2-le, kus ta viibis aastavahetuse saabumiseni, sest kümnest vana-aastaõhtul enim vaadatud saatest viis on Kanal 2 omad. Mitmetunnist "Aastavahetus Kanal 2-ga" vaadati rohkem kui teiste kanalite sel kellaajal eetris olnud kava. Nii on Kanal 2 aastavahetussõu hoidnud ekraanide ees 222 000 vaatajat, samal ajal eetris konkureerinud ETV otsesaatel "Kes vana asja meelde tuletab, sellele - head uut!" oli 95 000 (7,3%) ja TV3 Henrik Normanni paroodiasaadel "Edekabel 2006" 89 000 vaatajat. ETV-st tulnud "Georgi" muusikali vaatas

Gorbatšovist saab kolumnist
NSVL-i president Mihhail Gorbatšov saab alates sellest aastast igakuise kolumni mitmes maailma ajalehes, kirjutas lenta.ru viitega Interfaksile ja Gorbatšovi Fondi pressitalitusele. Projekti toetab The New York Times Syndicate'i korporatsioon. "Esimeses artiklis analüüsib Mihhail Sergejevitš 2006. aastat, järgmistes hakkab vastama lugejate küsimustele. Gorbatšovi autoriveerg hakkab ilmuma USA kohalikes lehtedes, samuti Ladina-Ameerika, Aasia ja Euroopa juhtivates väljaannetes," ütles Gorbatšovi Fondi pressiesindaja.

Tätte teeb reisisaadet
11. jaanuaril alustab ETV eetris uus 16-osaline reisisaade "Minemine". Seekord minnakse reisile koos näitleja, näitekirjaniku ja muusiku Jaan Tättega, kelle kamraad Marko Matvere on juba reisimas käinud. Saate produtsendi ja režissööri Tiina Pargi sõnul on saatel palju koostööpartnereid, kuid suurim panus on TopToursil. Esimeses kahes saates käiakse koos Tättega Niilusel, edasi minnakse Jordaaniasse. Uusi saateid minnakse aga salvestama juba ülehomme - lennatakse Aafrikasse, kus valmivad saated Senegalist ja Gambiast.

Möödunud aastal hukkus maailmas 81 ajakirjaniku
Möödunud aasta oli ajakirjanduses üks ajaloo ohvriterohkemaid, viimane sama verine aasta oli 1994 (elu kaotas 103 ajakirjanikku), annab teada ühendus Piirideta Reporterid (Reporters sans Frontieres), mis võitleb ajakirjandusvabaduse eest. Tööülesannete täitmisel hukkus 81 ajakirjaniku ja 32 meediaassistenti 61 riigist.
Raporti andmeil arreteeriti teadaolevalt vähemalt 871 reporterit, ligemale 1500 ajakirjanikku rünnati ning nende elu ähvardati. Tsensori küüsi sattus möödunud aasta jooksul 912 väljaannet
Uueks nähuks sai läinud aastal ajakirjanike röövimine, mida pandi toime 56 korral. Maailma ohtlikem riik oli selles osas Iraak, järgnesid Mehhiko ja Filipiinid. Venemaal tapeti möödunud aastal kolm ajakirjanikku, Putini ametiajal tapetud ajakirjanike arv on kerkinud 21-ni.

Baskini anekdoodid
Liikluspolitseinik võitis loteriiga miljoni. Kutsus kolleegid restorani, tegi välja.
"Mida sa rahaga teed? Ostad mersu või maja? Sõidad puhkama?" küsisid mehed.
"Ei, poisid, ostan meie linnas ühe kvartali, kus on mitu ristmikku, ja hakkan oma lõbuks tööle!"
Känguru hüppab mööda välja, peatub, kratsib oma kotti ja hüppab edasi. Mõne aja pärast kõik kordub. Lõpuks võtab ta kotist pisipoja ja ütleb:
"Ma olen sulle mitu korda rääkinud, et sa ei sööks voodis küpsiseid!"
"Lapsed, palju on viis korda viis?" küsib õpetaja.

JÄRJEJUTT (42): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Siis, 1969. aastal, üle 30 aasta tagasi, jättis doktor Petšernikova riigi ellu oma esimese jälje. Petšernikova oli arst, kes kuulas Gorbanevskajat KGB nõudmisel üle sellessamas Serbski instituudis, kus mõnikümmend aastat hiljem uuriti Juri Budanovit.
Just Petšernikova pani Gorbanevskajale diagnoosi, mida nõudis KGB - skisofreenia. See tähendab: psüühiliselt terve inimene ei pidanuks olema suuteline minema Punasele väljakule plakatiga, mis protestib selle vastu, et meie tankid liiguvad Praha tänavatel.
Petšernikova lõi pitsati teiselegi KGB diagnoosile: Gorbanevskaja on ühiskonnaohtlik ja kuulub tähtajatule sundravile eritüüpi psühhiaatriahaiglas...

EVI ARUJÄRV: Mõned ei tahagi eriti
Möödunud paari aasta vältel kõneldi meil palju kaotsi läinud Eesti suurest ideest. Esitati teravaid küsimusi ja süüdistati mõttetuid tüüpe, kes midagi eriti ei taha ja vahivad jalge ette.
Suure idee otsimise valguses paistavad sellised teadagi mõt-tetute ja tühiste olevustena. Enamasti on meil Eestis suurt ideed seostatud ka millegi väljaspoolse ja enneolematuga.
Asi algas president Meri Nokia-loosungist, mis toitis kujutlust, justkui tuleks idee kusagilt mere tagant sisse tuua. Paljudele see mõte kindlasti ei meeldi, aga tegelikult pole suurt vahet, kas suur idee õhutab ruttu rikkaks saama, lapsi tegema või ideaalset maailmakorda kehtestama: fundamentaliste ühendab kompromissitus, mida sageli täiendab suur tigedus. Ja mis tahes suure idee põhitunnus ongi suurus - monumentaalsus ja kõikehõlmavus. See ei lepi väikese levialaga, vaid püüab hõivata kõike, mis mõtleb ja liigutab.

INDREK NEIVELT: Vajame eurot enne 2010. aastat
Selle aasta esimesel tööpäeval saime lugeda Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki suust pärit uudist, et euro ei tule Eestis kasutusele enne 2010. aastat.
Järjekordne tähtaja edasilükkamine mõjub juba kuidagi harjumuspäraselt. Mis siis ikka - kui ei saa, siis ei saa. Kroon on ju väga hea raha ja meil läheb ju väga hästi.
Kas tõesti on meie mälu nii lühike ja me ei märka edasi-lükkamises mingit riski?
Paar aastat pärast nn Vene kriisi, kui intressid tõusid 20 protsendi kanti, tegi tollane peaminister Mart Laar ettepaneku võtta euro ühepoolselt kasutusele. Peapõhjuseks olid stabiilsemad ja madalamad intressid ning väiksemad valuutavahetuskulud.
2003. aasta juunis, krooni taaskehtestamise 11. aastapäeval ütles Eesti Panga tollane president Vahur Kraft: "On võimalik, et euro saab Eestis seaduslikuks maksevahendiks juba 2006. aasta jooksul. Euro võimalikult kiire kasutuselevõtt on Eestile kasulik. Kas või ainult seetõttu, et hoiame kokku ligi 300 miljoni krooni ulatuses valuutavahetuse kulusid."

RAVIL KHAIR AL-DIN: Saddam poodi muslimite mõnitamiseks
Kohe pärast Saddam Husseini poomist ütles peaminister Andrus Ansip, et Eesti ei kiida heaks Iraagi eksdiktaatori hukkamist, kuid respekteerib õigusriigina Iraagi kohtu otsust.
Olen veendunud, et kohtuotsusest saaks lugu pidada siis, kui see jääks õigusemõistmise raamesse ega kujutaks endast kättemaksu.
Ma ei taha arutada selle kohtuprotsessi legitiimsust ega ka surmanuhtluse vajalikkust. Ent olen seisukohal, et hukkamise tähtaeg ja järgnenud sündmused näitasid: kohtuotsuse ees-märk ei olnud sugugi karistada kurjategijat, vaid näidata radikaalsete šiiitide võimu kogu islami kogukonna (umma) üle.
2006. aasta 31. detsembril tähistasid kõik maailma muslimid Eid al-Adha nimelist usupüha. Mõned eksperdid on avaldanud arvamust, et Iraagi valitsus poos Saddami poliitiliselt õigel ajal, sest muslimid olid keskendunud pühale ja pärast Eid al-Adha lõppu ei pööraks nad lihtsalt toimunule enam nii suurt tähelepanu.

The New Republic: Veerev Eesti
USA nädalakiri avaldas Tom Bisselli pikema ja positiivses toonis kirjutise Eestist.
"Septembris sõitsin ma Eestisse - ja avastasin, et see näib olevat paradiis. Tallinna lennujaamas võttis tollipunkti läbimine aega seitse ja pool minutit. Võrreldes teiste Euroopa pealinnadega või isegi keskmise suurusega USA linnaga oli linnas kentsakalt hõre liiklus. Tallinna tõeliselt armsa vanalinna munakivisillutisega tänavatel hiilisid Mercedes-Benz 350-d ja Lexuse maasturid. Tehniliselt paistis Eesti olevat justkui planeet Flash Gordoni seeriast: kui klikkisin Tallinna ükskõik mis paigas AirPorti ikoonile, tekkis kataloog traadita interneti pakkujatest. Ja ma sain teada, et ka valida saab interneti teel, ID-kaarti kasutades. Tallinna rabav okupatsioonide muuseum, mis selgitab Eesti süngeid kogemusi natside ja Nõukogude ajal, oli rangelt üksikasjalik ja teaduslik ning samas ka imetletavalt vaoshoitud." Tallinna City Paperi peatoimetaja Scott Diel ütleb intervjuus autorile, et Eesti mitteametlik ees-märk on jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka. "Nad ei saa kunagi rikkamaks kui Šveits, kuid pole võimatu, et nad jõuavad neile lähedale. Eesti on endiselt küllaltki ühtlane ja tema valitsus põhiküsimustes üksmeelel. See ongi Eesti saladus, ta ei ole eriti jagunenud. Eesti tahab olla lääneriik," lausub Diel.

REPLIIK: Õpetlik eksimus
Sellel, et Äripäeva võrguväljaanne tituleeris roheliste erakonna liidri Marek Strandbergi eile ekslikult roolijoodikuks, on tegelikult märksa laiem taust kui ainult ühe ajakirjaniku ebaprofessionaalsus, kes ei vaevunud enne artikli ülespanekut süüdistatava käest vastukommentaari küsima. Mitu muudki väljaannet refereerisid Äripäeva uudist, vaevumata kontrollima, kas see vastab tõele. See viitab, et internetimeedias on seatud esikohale uudiste esitamise kiirus, mitte tõelevastavus ja kvaliteet. Ehk annab juhtunu hea õppetunni kogu meediale: olgu väite uudisväärtus kui vinge tahes, alati tuleb see teisest allikast üle kontrollida. Ja head on asja juures veelgi: nüüd saime teada, et päris Marek Strandberg on karsklane. Väärt eeskuju!

JUHTKIRI: Inflatsiooni vastu pole võluvitsa
Eesti Pank teatas aasta alguses panga presidendi Andres Lipstoki suu kaudu, et euro ei tule Eestis kasutusele enne 2010. aastat. Kõrvalleheküljel saab ta Indrek Neiveltilt selle ütluse eest tublisti nahutada. Eesti langeb euro nii kaugesse tulevikku lükkamise tõttu rahaturgude pailapse seisusest tavalise, veidi probleemse Ida-Euroopa riigi staatusesse, mis suurendab intressitõusu riski, kardab Neivelt.
Muidugi, 2007. aastast oleks olnud parem euro kasutusele võtta kui 2010. aastast või veelgi hiljem. Valuutakursi risk kadunuks sel juhul täiesti ja intressitõusu risk oleks vähenenud. Teisalt - kes suudaks mõistliku kindlusega tagada, et Eestile komistuskiviks saanud inflatsioonikriteerium õnnestub täita 2007. või 2008. aastal?

Õpetajad ootavad lahendusi personalipuuduse leevendamiseks
Õpetajad loodavad personalipuuduse leevendamisele lahendusi haridusministeeriumilt, samas toetab õpetajate liit meditsiinitöötajate võimalikku streiki.
Sel õppeaastal asus Tallinna ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppima ainult üks inimene, vahendab ETV24 Aktuaalset Kaamerat.
Statistika näitab, et paari aasta pärast on ligi kaks kolmandikku õpetajatest üle kuuekümne aastased. Kõige rohkem on puudu reaalainete ja emakeele õpetajatest, probleem puudutab enam maapiirkondi.
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Lehte Jõemaa ütles, et muutuma peaks eelkõige palgapoliitika.
Haridusminister Mailis Repsi sõnul pole palk ainuke motivaator. "Me peame ka ühiskonnas õpetaja ametit uuesti väärtustama hakkama," märkis minister.

Õpetajad ootavad lahendusi personalipuuduse leevendamiseks
Õpetajad loodavad personalipuuduse leevendamisele lahendusi haridusministeeriumilt, samas toetab õpetajate liit meditsiinitöötajate võimalikku streiki.
Sel õppeaastal asus Tallinna ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppima ainult üks inimene, vahendab ETV24 Aktuaalset Kaamerat.
Statistika näitab, et paari aasta pärast on ligi kaks kolmandikku õpetajatest üle kuuekümne aastased. Kõige rohkem on puudu reaalainete ja emakeele õpetajatest, probleem puudutab enam maapiirkondi.
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Lehte Jõemaa ütles, et muutuma peaks eelkõige palgapoliitika.
Haridusminister Mailis Repsi sõnul pole palk ainuke motivaator.

Euroopa Liidu mõju nähakse enim teedeehituses ja majanduse arengus
Eesti elanikud näevad Euroopa Liiduga liitumise mõju kõige enam teedeehituses, majanduse üldises arengus ja tööhõives.
Samas peetakse EL-i kuulumist kasulikuks eeskätt poliitikutele ja ametnikele.
Detsembrikuise arvamusuuringu andmeil nimetati EL-iga liitumise kõige selgemini ilmnenud mõjuks Eestile teedeehitust (38%), majandusarengut tervikuna (28%) ning tööhõivet (21%). Vähimat mõju nähti seadusandlusele ja avalikule haldusele (6%) ning tarbijakaitsele (4%).
Euroopa Liitu kuulumise toetajad näevad Euroopa Liidust tulenevat kasu selgemini, samas kui kolmandik mittetoetajatest ei oska öelda, milliseid valdkondi liikmelisus on mõjutanud.
Uuringus küsiti ka arvamust selle kohta, kes on EL-iga liitumisest kõige enam kasu saanud ja kelle huvid on seeläbi kõige enam kannatanud.

Reformierakond lükkas Savisaare palgatõusu ettepaneku tagasi
Reformierakond lükkas täna tagasi Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare üheks valimisteesiks oleva ettepaneku tõsta nelja aasta jooksul avaliku sektori palk Euroopa Liidu keskmisele tasemele.
"Katse meid Eestile edu toonud teelt kõrvale kallutada on ootamatu. Pole vähimatki põhjust arvata, et Reformierakond ühineb plaaniga, mis toob inflatsiooni hüppelise suurenemise ning seab juba lühikeses plaanis ohtu Eesti majanduskasvu," teatas Reformierakond vastuseks Savisaare ettepanekule.
"Selline kord, kus riik andis juhise kui suur on palk või piima hind lõppes Eestis 1992. aastal, mil Tiit Vähi sai peaministriks. Me ei soovi, et Eesti naaseks taas plaanimajandusse ning sätiks end samasse ritta Nõukogude Liidu ja veel tänagi vaesuspiiril vireleva Kuubaga. Reformierakond soovib Eestile paremat tulevikku Euroopa kõige jõukamate riikide hulgas, mitte planeeritud kaost, mida vanemad inimesed veel hästi mäletavad," leiab Reformierakond.

Loksa linnavalitsuse pangakonto on blokeeritud
Alates 27. detsembrist on blokeeritud Loksa linnavalitsuse kontod ja teenused SEB Ühispangas, seega on peatatud omavalitsuse arveldusarvete käsutusõigus ja seeläbi sisuliselt kogu Loksa linna majandustegevus.
Pank on blokeeringu teinud Loksa linnavolikogu liikme Oleg Gogini ja Reformierakonda kuuluva Saue linna kodaniku Eldar Toonverki allkirjastatud ja pangale esitatud õigustühiste dokumentidega.
28. detsembril keeldus SEB Ühispank väljastamast linnavalitsuse pearaamatupidajale konto väljavõtetet.
Panga põhjenduste järgi on pangal lepingu üldtingimuste alusel õigus oma kliendi esindajate osas vaidluse tekkimise korral kliendi arveldusarve kasutamine blokeerida mõlemale vaidluse osapoolele.
Vahetult enne aastavahetust sulges TELE 2 E. Toonverki avalduse alusel ka linna mobiiltelefonid, tekitades olukorra kus aastavahetuseks oleks linnamajandusega tegelevad struktuurid olnud ühenduseta. Ühendus siiski taastati samal päeval.

Haiglate liit tegi ettepaneku tõsta tervishoiutöötajate palka 20 protsenti
Eesti haiglate liit esitas täna riiklikule lepitajale miinimumtunnitasude kehtestamise kokkuleppe sõlmimiseks ettepaneku, mille järgi tõuseksid tervishoiutöötajate miinimumtasud 2007. aastal 20 protsendi võrra.
2008. aastal tõuseksid miinimumtunnitasud veel 20 protsendi võrra 2007. aastaga võrreldes. Kahele aastale jagatud miinimumpalga tõus võimaldab tervishoiutöötajate soovitud miinimumpalga taseme saavutada 2008. aastaks.
Minimaalse tunnitasu pakkumised olid arstidele 2007. aastaks 90 krooni tunnist ja 2008. aastaks 108 krooni tunnist, mis tähendab kummalgi aastal 20 protsendilist palgatõusu. Õdedele, ämmaemandatele olid pakkumised vastavalt 46,8 ja 56,2 krooni tunnist, hoolekandetöötajatele 27,6 ja 33,1 krooni tunnist.
"Haiglate liit lähtub oma ettepanekutes eesmärgist tagada kõigile abivajajatele võimalikult kvaliteetsed ja kättesaadavad tervishoiuteenused. Kaasaegne arstiabi hõlmab nii tänapäevast tehnikat kui ka kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste. Kui meil ei ole võimalik oma inimestele palka maksta ja töötajad seetõttu lahkuvad, kannatavad eelkõige patsiendid," ütles Eesti haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Tallinna perearstidest streigivad vaid pooled
Oma kavatsetavast tööseisakust on seaduse kohaselt kuu aega varem haigekassale teatanud 133 Tallinna perearsti, ülejäänud jätkavad oma tööülesannete täitmist ja patsientide vastuvõtmist ning ravimist.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on esmatasandi ja eriarstide üheaegne tööseisak täiesti enneolematu, sest näiteks ka naaberriigis Soomes korraldati pikaaegne streik väga koordineeritult erialade kaupa.
"On mõeldamatu, et sellise aktsiooniga pannakse kriitilisse seisu inimeste tervis ja võimalik et elugi," ütles Martinson. "Mul on tõesti hea meel, et Tallinnas on missioonitundega meedikuid, kes arvestavad ka oma patsientide probleemidega," ütles Martinson.
Tallinnas on 256 perearsti.

Eelmisel aastal töötas väljaspool vanglat 250 vangi
Enamik vanglast väljaspool tööl käivaid kinnipeetavaid kannavad karistust liikluseeskirjade rikkumise eest.
Tänase seisuga käib väljaspool vanglat tööl 51 kinnipeetavat. kellest enamik on liikluseeskirjade rikkumise eest lühikest karistust kandvad isikud ja mõned kinnipeetavad, kes lähiajal vabanevad.
Murru avavangla osakonnast käib hetkel vanglast väljaspool tööl 11 kinnipeetavat, Tartu Vanglast Eesti Vanglatööstuse vahendusel 35 kinnipeetavat neljas ettevõttes ja Viljandi avavanglast 5 kinnipeetavat puidutöödel.
2006 aastal töötas väljaspool vanglat kokku 250 kinnipeetavat (neist 64 Murru avavanglast, 133 Tartu vanglast, 1 Ämari vanglast ja 52 Viljandi avavanglast).
Kuivõrd väljapool vanglat töötavad lühikesi karistusi kandvad kinnipeetavad või kinnipeetavad vahetult enne vabanemist, vahetuvad töötavad kinnipeetavad sageli. Mõne kinnipeetava puhul piirdub tööl käimine mõne tööpäevaga.

Nestor: keskerakondlased hääletasid tervishoiu rahastamise vastu
SDE aseesimees Eiki Nestor leiab, et kahe aasta jooksul pole valitsus astunud mitte ühtegi tõsiselt võetavat sammu tervishoiu rahastamise asjus.
Nestori sõnul ei tule meditsiinitöötajate streigi süüdlasi kaugelt otsida, sest vastutus selle eest lasub kõigil võimuliidu erakondadel. "Isegi võimuliitlaste jaoks püha dokument ehk koalitsioonileping on täitmata," rõhutas ta.
Nestor lisas, et küll aga on Keskerakonna saadikud riigikogus usinalt maha hääletanud kõik need ettepanekud, mis tervishoidu tegelikult oleksid raha juurde toonud. Seda alati ühe ja sama põhjendusega, et kohe tulevad valitsuselt põhjapanevad lahendused. Neid lahendusi jäigi riigikogu ootama.
"Tervishoiu rahastamine on tunduvalt keerulisem teema, kui suvila soetamine sponsori abiga. See teema on Keskerakonnale selgelt ülejõu käiv. Isegi palgaläbirääkimistel tulemuseni jõudmiseks hädavajalik riiklik lepitaja oli pool aastat määramata Keskerakonna süül, kes püüdis sinna igal võimalikul moel oma meest sokutada," ütles SDE aseesimees.

Murru vangla endine asedirektor kaebas justiitsministeeriumi kohtusse
Distsiplinaarsüütegude tõttu ametist vabastatud endine Murru vangla asedirektor Gunnar Bergvald soovib 18. jaanuaril Tallinna halduskohtu kinniste uste taga vaidlustada oma vallandamise.
Istungi kirjelduseks on märgitud Gunnar Bergvaldi kaebus justiitsminister Rein Langi käskkirjale, kaebaja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudes ja kuue kuu ametipalga hüvitamise nõudes.
Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Ivi Papstel ütles Päevaleht Online'le, et kaebuse sisuks on haldusakti õigusvastaseks tunnistamise ja hüvitise väljamõistmise nõue väidetavate formaalsete menetlusnõuete rikkumise ning süü puudumise tõttu.
Papsteli sõnul kuulutas menetluse kinniseks kohus omal algatusel, kuna asjaoludest nähtuvalt võib asja arutamine avalikul kohtuistungil seada ohtu nii kinnipidamisasutuse sisese kui ka avaliku korra tagamise.

Pärnu linna sünnitoetus tõusis 1000 krooni võrra
Alates sellest aastast saavad Pärnu linna vastsündinud 1000 krooni enam sünnitoetust, kui eelmisel aastal. Alates 1. jaanuarist saab iga Pärnu linnas 2007 aastal sündinu toetust 4000 krooni.
Sünnitoetust saavad vastsed lapsevanemad taotleda 2 kuu jooksul alates lapse sünnist. Taotluse blanketid on üleval Pärnu linnavalitsuse kodulehel ning saadaval linnavalitsuse kantseleis Kuninga tn 24 tuba 1.
Sünnitoetuse taotlemise õigus on vanematel või vanemal, kellest vähemalt üks on kantud Pärnu elanike registrisse, seejuures ei ole oluline, millal isik on ennast seal registreerinud. Samuti peab Pärnu linna registreerima vastsündinu, kelle eest sünnitoetust taotletakse.

Savisaar süüdistab arstide streigis Reformierakonda
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar avaldas arvamust, et meditsiinitöötajate streigi on põhjustanud poliitikud, kes on seisnud vastu tervishoiu lisarahastamisele.
Savisaar rõhutas, et Keskerakond on arstide palgaküsimuste lahendamiseks välja töötanud nii tervishoiukava kui ka palgareformi. "Arstide sõnum on sama sõnum, mille eest Keskerakond on valitsuses seisnud. Paraku on aga meie partner Reformierakond alati olnud riiklike sotsiaalkulutuste ja tervishoiukulutuste suurendamise vastu," sarjas Savisaar koalitsioonipartnerit.
Keskerakonna esimees tuletas meelde, et sotsiaalminister Jaak Aab on valitsuses korduvalt pakkunud välja abinõusid meedikute palgatõusuks, mida aga Reformierakond on torpedeerinud. Savisaar teatas, et järgmisel esmaspäeval arutab suhtumist meditsiinitöötajate streigikavadesse ka Keskerakonna juhatus ning võtab nende suhtes seisukoha.

Perearstid soovitavad ravimite varu enne streiki üle vaadata
Seoses 17. jaanuaril algava tervishoiutöötajate streigiga soovitab Tallinna perearstide selts oma patsientidel üle vaadata ravimite varu ning retseptid.
Perearstide soovitused:
17. jaanuaril algav streik hõlmab esialgu Tallinna ambulatoorse arstiabi süsteemi (perearstid ja eriarstide ambulatoorne vastuvõtt).

Eesti ilm oli detsembris rekordiliselt soe
Detsembri keskmiseks temperatuuriks arvutati 3,8 soojakraadi, mis on pikaajalisest keskmisest ehk normist üle seitsme kraadi võrra kõrgem näit.
"Võrdluseks toome andmed Tartu 140-aastasest vaatlusreast. Senine detsembri soojarekord pärineb aastast 1972, mil saadi kuu keskmiseks 1,4 soojakraadi, sellele järgnesid 1932. ja 1960. aasta 1,3 soojakraadiga," lausus Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) peadirektor Jaan Saar. Uus rekord on nüüdsest 3,3 soojakraadi, samas kui aastate 1961-1990 keskmine on miinus 4,1 kraadi.
"Uueks rekordiks peab pidama ka Eesti territooriumil detsembri esimese dekaadi keskmist õhutemperatuuri - seitset soojakraadi, mis ületab normi üheksa kraadi võrra," lisas Saar.
Kogu 2006. aasta keskmiseks temperatuuriks arvutati Eestis 6,4 kraadi, mis Saare sõnul peaks 140-aastases andmereas olema 9. või 10. kohal.

Tartu vangla direktor siirdub politseisse
Veebruari alguses asub Põhja politseiprefektuuri teenistusosakonna politseidirektori ametikohal tööle senine Tartu vangla direktor Toomas Malva.
Ettepaneku asuda juhtima prefektuuri teenistusosakonda tegi Põhja prefekt Raivo Küüt Malvale detsembri lõpus. Ametisse asumise täpne kuupäev on veel lahtine, kuid see peaks toimuma veebruari alguses.
Politseiprefekt Küüdi sõnul peab teenistusosakonna juht olema mitmekülgne professionaal. "Malval on asutuse juhtimise kogemus ning ta tunneb väga hästi politseivaldkonna spetsiifikat. Olen veendunud, et ta on õige inimene teenistusosakonda juhtima," ütles Küüt.
Toomas Malva põhjendab oma nõusolekut sooviga end politsei valdkonnas teostada. "Vanglasüsteemis olen oma eesmärgid saavutanud ning võtsin võimaluse töötada mulle kõige hingelähedasemal erialal hea meelega vastu," ütleb ta.

Sajad tuhanded said mullu riigi toel tasuta kondoome
Tartu majandustudengitel kulus jõulupeo tarbeks 100 kondoomi
Tervise Arengu Instituut (TAI) abiga said eelmisel aastal erinevad sihtrühmad kokku 772 945 kondoomi.
Rahvusvahelise programmi Global Fundi raha toel sai mullu endale kasutaja 698 250 kondoomi ning TAI arenduskeskuse ehk riigi vahenditest 74 695 kondoomi, ütles Päevaleht Online'ile TAI pressiesindaja.
TAI pole seda küll eraldi välja reklaaminud, ent turvalise seksi propageerimise eesmärgil on tasuta võimalik kondoome saada vägagi erinevate ürituste tarbeks. Näiteks rääkis Tartu Ülikooli majandusteaduskond oma jõulupeo tarvis välja 100 tasuta kondoomi.
Noorte infomessil Teeviit osutusid TAI jagatavad kondoomid aga niivõrd populaarseks, et neid tuli mitu korda juurde tellida. Kokku jagati messi kolme päeva jooksul välja ligi 10 000.

Põhja prefektuuri aasta kriminaalpolitseinik on Inge Lasn
Põhja politseiprefektuur nimetas täna, 5. jaanuaril 2006. aasta parimaks kriminaalpolitseinikuks lastekaitsetalituse politseivaneminspektor Inge Lasni.
Kriminaalosakonna politseidirektori Eerik Heldna sõnul antakse aasta kriminaalpolitseiniku tiitel silmapaistvalt head tööd teinud politseiametnikule. "See on aunimetus, millega väljendatakse tänu ja tunnustust tehtud töö eest," ütles politseidirektor.
Põhja prefektuuri lastekaitsetalituse politseivaneminspektor Inge Lasn (57) on lõpetanud sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala. Politseis alustas Inge Lasn tööd 2002. aastal Tallinna politseiprefektuuri politseivaneminspektorina. 2004. aasta aprillis asus ta uurijana tööle Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna alaealiste füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemise töögrupis.

Tõnis Mägi kandideerib roheliste nimekirjas riigikokku
Tuntud muusik ja laulja Tõnis Mägi astus Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) liikmeks ning kandideerib ka roheliste nimekirjas riigikokku.
Tõnis Mägi sõnul liitus ta roheliste erakonnaga ajendatuna soovist aidata kaasa rohelise mõtteviisi ja elulaadi levikule.
"Meie tänane energeetika on kohtuvalt loodust raiskav ja reostav. Aeg on midagi teha selle muutmiseks. Kandideerin roheliste nimekirja lõpus ning parlamendi liikmeks ma saada ei soovi. Küll aga toetan oma kandideerimisega erakonda, kes kindlasti peab Riigikogus esindatud olema," ütles Mägi.
Rohelised lähevad Riigikogu valimistele vähemalt 101-liikmelise nimekirjaga. Erakonna valimisplatvormi juhtlausungiks on Uus Energia.
Rohelised keskenduvad valimiskampaanias kolmele põhiteemale. Esiteks energia säästmine ja uute keskkonnasõbralike energiaallikate kasutuselevõtt. Teiseks terve ja haritud rahva väärtustamine. Ja kolmandaks otsedemokraatia ehk siduvate referendumite seadustamine.

Politseiametnike palgatõus läheb juhtidest mööda
Valitsuse eelnõu, mis näeb ette ette uued politseiasutuste ja sisekaitseakadeemia politseiametnike palgaastmete palgamäärad, jätab palgatõusust ilma politseiasutuste juhid.
Eelnõus on eraldi välja toodud märkus, et politseiasutuste juhtide palgaastmete palgamäärade tõstmine ei too kaasa nende kogupalga suurenemist. "Astmepalga suurenduse võrra vähendatakse nende lisatasusid," seisab eelnõus.
Eelnõu järgi tõusevad palgad just madalamatel palagaastmete töötajad, kõige madalama palgamääraga politseiniku töötasu tõuseb 5 300 kroonilt 7 500 kroonile.
1., 2. ja 3. palgaastmel asub 76,6 protsenti kõigist politseiametnike ametikohtadest.
Siseministeeriumi pressinõuniku Katrin Videse sõnul on eelnõu eesmärk tõsta just nende töötajate palkasid, kes tegelevad vahetult kuritegevuse vastu võitlemisega.

Reformierakonna suurtoetajad on Vooglaid ja Kruuda
Reformierakonna suurimad toetajad 2006. aastal olid ettevõtjad Märt Vooglaid ja Oliver Kruuda 1,5 miljoni krooniga.
Ettevõtjad Endel Siff ja Arti Arakas annetasid erakonnale 0,5 miljonit krooni, ning ettevõtjad Mart Kont 400.000, Tiit Aava 350.000 ning Toomas Luman 200.000 krooni, teatas Reformierakond.
Erakond kogus 2006 aasta neljandas kvartalis riigieelarvest tulnud toetuse, liikmemaksude ja eraisikute annetuste ning pangaintressidena 9,4 miljonit krooni.
Eraisikute annetustena sai Reformierakond 6,5 miljonit, erakondadele mõeldud toetusena sai Reformierakond igal kuul riigieelarvest 935 890 krooni, ning liikmemaksuna koguti 46,101 krooni.

Elektriraudtee piletid on jaanuarist elektroonilised
Elektriraudtee AS alustas jaanuaris 30-päeva kaartide müümist läbi elektroonilise piletimüügisüsteemi.
Varem müüdi perioodikaarte eeltrükitud kartongpiletitena. Nüüdsest prinditakse 30-päeva kaardid läbi termoprinteri välja pileti ostmise hetkel rongis, teatas ettevõte.
1 korra pileteid on Elektriraudtee AS müünud läbi piletimüügiterminaalide terminaalide juba alates 2004. aasta jaanuarist. Alates käesoleva aasta jaanuarist müüakse elektrirongis kõik piletid läbi müügiterminaali.
30-päeva kaartide müümine läbi terminaalide võimaldab vajadusel paindlikumalt luua juurde uusi piletiliike. Samuti võimaldab see pakkude kiiremat teenindust klientidele ning vähendada kulutusi trükile.
Kogu piletimüügi teostamine läbi elektroonilise süsteemi võimaldab paremini planeerida klienditeenindajate tööd ning saada rohkem täpsemaid andmeid reisijate liikumise kohta.

Mustvees lõhuti II Maailmasõjas langenute mälestusmärk
4. jaanuari öösel on Mustvee linnas lõhutud Pihkva tänaval asuva II Maailmasõjas langenute mälestusmärgi Leinava Neitsi kuju.
Lõuna Politseiprefektuuri pressiesndaja teatel tuli politseile kella 3.35 ajal teade, et II Maailmasõjas langenute mälestusmärgi Leinava Neitsi kuju juures on lõhutud üks rist ja loobitud laiali lilled.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel, politsei alustas kriminaalmenetlust.

Tartu teadlased uuendavad DNA-vaktsiini
Soome ja eesti teadlased töötavad koos välja DNA-põhise gripivaktsiini uuendusi, mis võivad geneetilise vaktsiini inimkasutusse tuua.
Vaktsiinide loomise ja geenitranspordiga tegelev Soome firma FIT Biotech hakkas eelmise aasta lõpukuudel hakkas arendama projekti "Kolmanda põlvkonna DNA vaktsiinid", mis tegeleb pandeemilise ja sesoonse gripi vaktsiinide väljatöötamisega. FIT Biotechi peakorter asub Soomes Tamperes ja filiaal Eestis Tartus.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Mart Ustav ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et Tartus asuvas FIT Biotechi allasutuses tegeletakse samuti DNA-põhise vaktsiini välja töötamisga. Projekti rahad tulevad Soomelt ja Euroopa liidult. Tegelikult tähendab vaktsiini loomine praegu seda, et teadlased teevad tehnoloogiaplatvormi vaktsiinide väljatöötamiseks.

Last peksnud mees sai tingimisi karistada
Narva kohus karistas tingimisi vangistusega meest, kes oli kolmeaastast õepoega peksnud.
"Alkoholisõltlane Nikolai jäi õepojaga ühte korterisse, jõi ennast täis ja hakkas seni tuvastamata põhjusel last peksma," ütles Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Deniss Minzatov SL Õhtulehele. "Peksmise tagajärjel sai laps vigastada: tal olid hematoomid, marrastused ja õlavarreluu killunenud murd."
Arvestades kuriteo iseloomu, esitati Nikolaile süüdistus piinamise paragrahvi järgi, ehk kehalises väärkohtlemises, millega tekitati suurt valu.
Süüaluse kriminaalasja arutanud Viru maakohtu Narva kohtumaja karistas teda aastase tingimisi vangistusega ja allutamisega käitumiskontrollile.

Politsei peatas Võrus noorte joomapeo
5. jaanuari öösel pidasid noored Võrus sünnipäeva, mille pidi lõpetama politsei.
Öösel kella 3 ajal teatati politseile, et Võrus Tartu tänaval tarbivad ühe ühismaja korteris alaealised alkoholi, teatas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja.
Korteris pidas sünnipäeva kokku kaksteist 13-17-aastast noort, kellest joove tuvastati kaheksal.
Politsei andis alaealised üle vanematele, noortega tegeleb edasi noorsoopolitsei.

Kräkkerid ei säästa ka lasteaedade veebilehti
Kräkkerid ei jäta tänapäeval kasutamata pea ühtegi turvaauku veebilehtedel, keegi türklane on eile näiteks rikkunud ühe Eesti lasteaia veebilehe.
Nime V4T4NTURK all tegutsev kräkker on nimelt kõrvaldanud info Haapsalu Pääsupesa lasteaia veebilehe uudisteribalt, millel ilutsevad nüüd vaid kirjad "HACKED BY V4T4NTURK".
Veebilehe zone-h.org andmetel on sama kräkker murdnud läbi sadade veebilehtede tulemüüri, sel aastal on tal see õnnestunud juba viiel korral.
Infotehnoloogia spetsialist Peeter Marvet on Päevaleht Online'ile öelnud, et selline veebilehekülgede ründamine käib lainetena. "Veebiserverid on kehvasti tehtud, turvaaugud on lahti ja võimaldavad seda teha," rääkis Marvet.

Miljonikodu ei pruugi veel olla kindlus
Ülikiire ehitustempo, parematele jahimaadele siirdunud meistrite kohti täitvad asjaarmastajatest kellumehed ja liiga leebe järelevalve on põhjustanud olukorra, kus tarbijad võivad avastada, et miljonite eest soetatud kodu sarnaneb nõukogudeaegse veekindla kellaga: vett sisse laseb, aga välja ei lase.
Just nii juhtus Kooli 67 maja viiendal korrusel elutseva Johannes Lotiga 27. oktoobril, kui vihmavesi tema elutoa akna kohal paneeli vahelt sisse hakkas ladisema, kirjutab Pärnu Postimees.
See oli aga alles kannatusteraja algus. Alati, kui väljas lõõtsub keskmisest tugevam tuul ja kallab vihma, peab proua Lott haarama ämbrid ja lapid ning asuma võitlusse lokaalse kosega, mis põranda üle ujutada ähvardab. Teinekord tuleb öö läbi lappe kuivaks väänata. "See on põrgulik olukord," leiab Lott.
Kinnisvaraekspert OÜ juhataja Peeter Priski sõnade kohaselt ei ole sellised näited sugugi erandid. Tõsi, ka mitte reeglid. "Üldiselt on Eesti ehitusturul ehituskvaliteet probleem, see on selge," kinnitas Prisk.

Maxima patustab keelenõuete vastu
Palju töötajaid on jõudnud kuu aja eest Viljandis avatud Maxima kauplusest juba lahkuda, Ida-Virumaalt ja Tallinnast appi toodud müüjad ei oska aga eesti keelt, kirjutab Sakala.
Mitu viljandlast on avaldanud rahulolematust lahkunute asemele toodud inimeste pärast, sest nood suudavad selgitusi anda vaid vene keeles.
VP Marketi avalike suhete juht Erkki Erilaid nentis, et nagu teistel Eesti kauplustel ja ettevõtetel, on ka sellel firmal töötajate leidmisega tõsine mure.
Keeleinspektsiooni järelevalve juht Leho Klaser ütles, et Maxima Viljandi poodi pole nende inspektor veel jõudnud, kuid üldiselt on selle keti kauplustega lugu hull.
"Põhjus on ilmselt see, et palgad on seal väga väikesed ning töö- ja olmetingimused kehvad," selgitas Klaser. "Nii võetaksegi ametisse igaüks, kes uksest sisse astub. Ka Tallinna tuuakse müüjaid Narvast."

Pool Pärnut jäi elektrita
Üleeile õhtul kella poole üheksa paiku jäi kaablilühise tõttu pooleks tunniks elektrita Pärnu ranna rajoon, seitsmeminutilise ümberlülitamise käigus kadus elekter veel Mai rajoonis ja Raekülas.
OÜ Jaotusvõrgu kommunikatsioonijuhi Kristjan Hamburgi andmetel oli elektrita ligi 900 majapidamist ja ettevõtet, millest üks suuremaid oli Tervise Paradiis, kirjutab Pärnu Postimees.
"Elekter läks ära, tuli tagasi ja läks jälle ära," kirjeldas Tervise Paradiisi turundusjuht Meelis Sedrik pimedasse jäämist.
Enne kella üheksat suudeti elektritoide taastada enamikul tarbijatest. Ümberlülitamised lõppesid kell 21.10 ja sellega oli piirkonna elektrivarustus taastatud.

Kuressaare laste varjupaigast saab ka naiste varjupaik
Kuressaare linnavalitsus esitab volikogule kinnitamiseks eelnõu, mille kohaselt pikeneks lastele varjupaigateenuse osutamise leping veel viie aasta võrra, kirjutab Oma Saar.
"Kuna teenuse osutaja poolt on välja arendatud kõigile nõuetele vastav hästitoimiv sotsiaalhoolekande teenust osutav asutus Laurits, peamegi otstarbekaks lepingu pikendamist veel viieks aastaks," lausus Kuressaare linna lastekaitse spetsialist Helle Kahm. Kui linnavolikogu lepingu pikendamise heaks kiidab, kehtib see 2011. aasta lõpuni.
Lepingu projekti kohaselt kohustub EELK Kuressaare Laurentiuse kogudus osutama Kuressaare linna haldusterritooriumil elavatele vanemliku hoolitsuseta jäänud või vägivalla ja konfliktide tõttu ohtu sattunud alaealistele lastele ning perevägivalla all kannatavatele naistele ajutist ööpäevast tuge ning kaitset hoolekandeasutuse teenusena.

Ruhnus tõusis sünnitoetus 2000 krooni
Mitu Saare maakonna omavalitsust tõstab alanud aastast sünni- või peretoetusi, kirjutab Meie Maa.
Suurim, 5000kroonine sünnitoetus on jätkuvalt Kuressaares ja Torgu vallas, 1. jaanuarist ka Ruhnus. Ruhnus tõusis 1. jaanuarist laste sünnitoetus seniselt 3000-lt 5000 kroonile.
"Mullu sündis meil neli last, uue aasta kohta on raske ennustada," ütles Ruhnu vallavanem Aare Sünter. "Praegu ette näha väga ei ole, aga ei või iial teada." Teiste Ruhnu valla makstavate toetuste suurus jäi vallavanema sõnul samaks.
"Päris mitmete toetuste puhul, mis vanasti olid lahti kirjutatud, on asi vabam," rääkis Sünter. "Nüüd ei ole nii, et prillitoetust peab maksma. Vallavalitsus otsustab - kui vajadus maksmiseks on olemas, siis makstakse, avalduse alusel."
Muhu vallas kasvas sünnitoetus alanud aastast 2000-lt 4000 kroonile. Valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaaljuht Arvo Vaga andmeil on uue eelarve järgi kasvanud ka mitmed teised toetused. Kui mulluses eelarves oli näiteks ühiselamus elavate õpilaste toetuseks ette nähtud 204 800 krooni, siis tänavuses 255 200 krooni.

ARK sunnib Golfiga sõitma
Alates jaanuari keskpaigast saab riiklikku sõidueksamit teha üksnes Autoregistrikeskuse (ARK) liisitud Volkswagen Golfidega, mis tõotab suurendada Golfide müüki, ent ka eksamil põrujate arvu.
"Kindlasti inimestele meeldiks omada sama marki autot, millega sõitma õpitakse ja eksam sooritatakse," arvab Volkswagenite ametlik maaletooja ja ARKi riigihanke võitja ASi Saksa Auto juhatuse liige Toomas Kuusk. Hüppelist Golfide müügi kasvu Kuusk siiski ei usu, sest hanke võit sai teatavaks juba pool aastat tagasi ning seni pole autode müük järsult suurenenud, kirjutab Äripäev.
ARKi direktori asetäitja juhilubade ja eksamineerimise alal Juhan Kaarpalu sõnul on mitmed koolitajad Golfide kasutuselevõtuga rahul, kuna nad ei pea enam ARKi eksamiteks autosid eraldama.
ARK liisib kolmeks aastaks kokku 39 Volkswagen Golfi, ühe auto rent on 9000 kr kuus. ARKi esindajad peavad summat mõistlikuks, kuna tegu on erilahendusega sõidukitega, autokoolide juhid peavad rendihinda aga liiga kõrgeks.

Uusi reklaame suusatajatega tõenäoliselt ei tehta
Ehkki Keskerakonna viimaste aastate reklaame tootnud agentuuri Idea loovjuht Paavo Pettai tunnistas, et neil on salves veel filmimaterjali Edgar Savisaare suvisest kohtumisest Andrus Veerpaluga, pole sellest esialgu plaanis teleklippe toota.
Postimehe andmeil oli plaanis tulla veebruari teises pooles murdmaasuusatamise MM-võistluste ajal ja enne riigikogu valimisi välja uue reklaamiga, millel Savisaar etendab Veerpaluga käesurumist.
Pettai ütles telefonitsi suusapuhkuselt Rootsist, et praegu küll sellist kavatsust ei ole, ei ole isegi arutatud, kuidas salvestatud materjali kasutada ning väitis, et Savisaare järjekordset reklaami suusatajatega kindlasti ei tule.
"Sporditeemalisi klippe murdmaasuusatamise MMi ajal Keskerakond ei kavanda," ütles Keskerakonna infojuht Toomas Raag.
Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järv kinnitas, et nemad ei ole Keskerakonnale uute reklaamide tegemiseks koos suusatajatega nõusolekut andnud.

Teedel piirab nähtavust udu
Varahommikul enne kella kuut olid teekatted valdavalt kõikjal Eestis aeg-ajalt sadanud vihmast märjad.
Ilm oli pilves ning sajus piiratud nähtavusega, paiguti piiras nähtavust tihe udu, teatas maanteinfokeskus.
Teepinna temperatuuri mõõdeti +1 kraadist Kagu-Eestis kuni +4,5 kraadini Lääne-Eesti saartel.

Tallinna-Tartu maanteele ei lisandu tänavu meetritki neljarajalist teed
Sel aastal remondib riik Tallinna-Tartu maantee liiklussõlmi
Tänavused suuremad teetööd Tallinna-Tartu maanteel on seotud kas Jõgevamaal asuva Puurmani liiklussõlme nüüdisajastamisega või Harjumaal Vaida-Aruvalla teelõigul liiklemise tingimuste parandamisega.
Maanteeameti tellimusel on alustatud Puurmani liiklus-sõlme nüüdisajastamist ning veel selle aasta lõpuks valmib üle Pedja jõe viiv uus ligi 70-meetrine kaarsild.
Puurmani liiklussõlme uuendus läheb riigile maksma 160 miljonit krooni. Lõviosa rahast saadakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Eelmise aasta viimastel nädalatel alanud teetööd ei lõpe enamjaolt küll tänavu, kuid juba aasta teisel poolel peaks Tartu ja Tallinna vahel sõitjad saama Pedja jõge ületada üle uue silla.

Meditsiinitöötajad saavad täna uue palgapakkumise
Täna esitab haiglate liit meditsiinitöötajatele uue miinimumtunnipalga pakkumise, mis jääb ilmselt streigiks valmistujate nõudmistest allapoole.
Sotsiaalminister Jaak Aab märkis eile valitsuse pressikonverentsil, et tegi ettepaneku kaaluda järgmise kahe aasta jooksul meditsiinitöötajate miinimumtunnipalga 20-protsendist tõstmist.
Aab märkis, et viimane sõna alampalga pakkumise puhul jääb haiglate liidule, ning kinnitas, et pingutab selle nimel, et tööandjad ja töövõtjad palgas kokkuleppele jõuaksid.
"Ma mõistan taotlusi, mis arstid ja õed on esitanud, aga peame vaatama reaalseid võimalusi," ütles Aab. "Pikemas perspektiivis on nende taotlused võib-olla võimalikud, aga ei saa teha väga ränka hüpet ühe aastaga. Ja samas tuleb ka rõhutada, et arstide ja õdede palgad on viimase kahe aasta jooksul tõusnud ligi kaks korda kiiremini kui keskmine palk."

Missioonisõduritele palga maksmine uutele alustele
Iraagis ja Afganistanis välismissioonil viibivate sõjaväelaste palk on keskmiselt 30 000 krooni.
Kaitseministeerium reformib välismissioonidel käivate kaitseväelaste palgasüsteemi, et teha lõpp tavale, kus osa Iraagist või Afganistanist koju saabuvaid sõjamehi jääb rahalistel kaalutlustel kohe pikale puhkusele või koguni haigeks.
Ümberkorraldused peavad muutma tasustamise korra tervikuna lihtsamaks ja vältima missioonijärgseid märkimisväärseid lisakulusid. "Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevate kaadrikaitseväelaste teenistustasu on kõrge, avaldades isikustatud sotsiaalmaksu kaudu olulist mõju haigushüvitisele ja puhkusetasule, mis omakorda ajendab kaitseväelasi võtma välja kõik kunagised kasutamata puhkused ja võtma otsitud põhjusel töövõimetuslehe," tunnistab ministeerium vastava määruse eelnõu seletuskirjas.

Kalm: linnaplaneerimine käib võimupartei sponsorite suva järgi
Arhitektuuriloolane ja muinsuskaitsenõukogu esimees professor Mart Kalm kinnitab, et suhtumine uuema aja arhitektuuri on plahvatuslikult muutunud.
Möödunud aasta lõpuks sai teist muinsuskaitsenõukogu esimees. Kultuuriminister vahetas nõukogu koosseisust kaks kolmandikku välja, kuid vahet ei olegi, sest te alustasite uues nõukogus ühest vana nõukogu viimasest otsusest ehk taotlusest võtta kaitse alla Tartu maantee kunagine Turisti pood. Miks te peate seda hoonet nii oluliseks, et olete valmis ministriga kohe uude vastasseisu astuma?
Asi algab sellest, et muinsuskaitseamet oli 20. sajandi arhitektuurimälestiste kaitse alla võt-mises maha jäänud. Me ei saa midagi parata, et kogu maailma muinsuskaitses on viimase 10-15 aastaga toimunud tohutu muutus. Näiteks Ameerikas, New Yorgi südames Mannhattanil, mis on mäletamist mööda 14 km pikk, on üle 10 000 arhitektuurimälestise. Kogu Eesti peale on neid 5000 millegagi. Neist vanemad ulatuvad seal 18. sajandisse ning meil Eestis on üle saja mälestise, mis on varasemad kui kõige vanemad New Yorgi mälestised. Asi on selles, et suhtumine 20. sajandi ja kogu uuema aja arhitektuuri on kogu maailmas plahvatuslikult muutunud. 30 aastat tagasi olid mälestised ainult keskaegsed ja antiikrajatised ning võib-olla üks ilus juugendi näide.

Metsatraktorid seisavad sooja talve tõttu kasutult
Pea pooled riigimetskonnad ei saa praegu tüma metsapinna
Kui tavaliselt käivad jaanuaris meie metsades aasta kõige kibedamad raietööd, siis tänavu seisavad sooja talve ja liialt pehme pinnase tõttu kogu Eestis paljud metsamasinad kasutult. Raiemahtude kokkukuivamine aga pitsitab saetööstusi toormepuudusega.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metskondadest seisab elu külmemate ilmade ootel pea pooltes, sest masinad lihtsalt ei pääse raiutavale metsale pinnast kahjustamata ligi. "Sellist talve metsas varasemast ei mäletagi," tähendas RMK metsamajanduse direktor Raivo Võlli, viidates ühtlasi raieplaani täitmisega seotud probleemidele. "Kohustuste täitmiseks oleme pidanud oma tööd ümber korraldama ning talvel ülestöötamiseks plaanitud lankidele, kuhu praegu ligi ei pääse, juurde võtma suviseid lanke."

Kotkaklubi lendab konnakotkas Teele otsinguil Aafrikasse
Jälgimisseadmega linnu rännutee katkes Sudaanis eelmise aasta novembri keskel.
Kotkaklubi kolmeliikmeline meeskond asub otsima mullu septembris rändeuuringuteks hinnalise GPS-saatjaga varustatud ning Sudaanis hukkunud konnakotkas Teelet.
"Teele GPS-saatja hakkas Sudaani pealinnast Hartumist 260 kilomeetri kaugusel kirdes ühest kohast asukohapunkte saatma alates eelmise aasta 17. novembrist," ütles Kotkaklubi juhatuse liige Urmas Sellis, kes ei usu enam, et looduskaitsealust lindu oleks võimalik veel elusana leida. "Põhiline eesmärk on ta sealt nüüd üles leida ning päikesepatareidega saatja tagasi tuua, et seda saaks järgmisel aastal uuesti kasutada."
Kuna asukohapunktid tulevad Nuubia kõrbe lõunaosast, ei välistanud Sellis võimalust, et lindu tuleb hakata mõnest liivaluitest välja kühveldama. "Sada protsenti ei saa me siiski kindlad olla, et saatja kätte saame," märkis ta.

Audentese ülikooli uus rektor on ameeriklane
Eesti suurima eraülikooli International University Audentes uueks rektoriks valiti Ameerika Ühendriikidest pärit John JA Burke.
Burke töötas 2006. aasta lõpuni Lätis, Riga Graduate School of Law' professori ja rektorina.
AS-i Audentes nõukogu esimehe Heldur Meeritsa sõnul oli ülikooli rektori valimisprotsess aeganõudev ja vaevaline. Koos-töös rahvusvahelise personaliotsingu firmaga Amrop Hever analüüsiti läbi enam kui 200 kandidaati kümnest riigist. "Oleme valikuga väga rahul ning ootame uuelt rektorilt rahvusvahelise ülikooli edukat kujundamist," tõdes Meerits.
Eesti ülikooli esimese välismaalasest rektorina tööle asuva Burke'i hinnangul on oluline arendada edasi ülikooli rahvusvahelistumise kontseptsiooni. "Peame ära kasutama Eesti soodsat geopoliitilist positsiooni," sõnas Burke.

Iiveldama ajav kõhuviirus niidab jalust terveid peresid
Arstide hinnangul soodustab viirustesse nakatumist pikalt
Põhjanaabrite soomlaste juures on kiirelt leviv kõhuviirus võtnud juba epideemia mõõtmed, perearstide hinnangul ei ole asi Eestis nii tõsine, kuid nakatumise sagenemist on märgata ka siin.
Kõhuviiruse esimene sümptom on tavaliselt oksendamine, millele järgneb kõhulahtisus ja palavik. Kehv enesetunne kestab keskmiselt kaks-kolm päeva ning kui üks pereliige on juba nakatunud, pole enamasti pääsu ka ülejäänutel. Kõhuviirus võib tõsisemalt rünnata iga mõne aasta tagant, sest viirus muudab end ja inimeste immuunsus väheneb.
Viirus ohtlik lastele
25-aastane tallinlanna Marion-Silvia Diener, kelle pere toibus eile paaripäevasest ebameeldivast haigushoost, ei osanud viirusesse nakatumist millegagi seostada. "Alguses nakatus mu üheksa-aastane väikevend: kaks päeva oksendas, kõht oli lahti ja tõusis palavik, siis langes tõvevoodisse ema, samade sümptomitega," kirjeldas Diener, kes enda sõnul pääses ise kergemalt. Dieneri väitel ei saanud kõhu-tõve põhjus olla söögis, sest peres käib palju külalisi, kes söövad sama toitu ja kellel probleeme ei tekkinud.

Võimuliitlased koos ka tänavapildis
Valimisreklaam Koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Kesk- erakond näitavad end Tallinna tänavatel lausa hingesugulastena. Kui peaministripartei reklaamplakatid lubavad rahvale "Paremat palka", siis linnapildi ummistanud Keskerakonna reklaamid kuulutavad: "Rikas riik, parem palk." Sel-line sõbralik teineteiseleidmine võib vihjata sellele, et kaks erakonda on valmis valimiste järel taas ühiselt valitsema hakkama. Reformierakonna peasekretär Kristen Michal kinnitas uudisteagentuurile BNS, et sõnumite sarnasus on juhuslik. "Kindlasti ei ole seda Keskerakonnaga kooskõlastatud. Meie hinnangul viib parema palgani majanduskasv, Keskerakonna hinnangul ülim plaanimajandus," rõhutas Michal parteide erinevust.

USA tuumaagentuuri juht sunniti tuumalekete pärast ametist lahkuma
USA tuumarelvade agentuuri ülem Linton Brooks sunniti ametist lahkuma kuna Los Alamose tuumalaboris ilmnes mitu turvaleket.
NNSA ehk National Nuclear Security Adminstration vastutab USA tuumarelvade varu hoiustamise eest ja hoolitseb selle eest, et tuumavarusid mingi oht ei ähvardaks, vahendab BBC.
Tuumarelvade agentuur NNSA loodi 2000. aastal pärast seda kui Los Alamoses, USA tuumarelvastust tootvas laboris puhkes spionaažiskandaal.
Linton Brooks sai agentuuri juhiks 2003. aastal ja sellest saati on agentuuri töös esinenud juba kaks turvaleket. Ühel juhul varastati rohkem kui tuhandet töötajat puudutavat infot ja teisel korral leiti narkoreidi käigus salastatud dokumente endise Los Alamose töötaja kodust.

Varssavi peapiiskop sattus luureskandaali
Poola uurijad väidavad, et uus Poola katoliku kiriku Varssavi peapiiskop Stanislaw Wielgus oli 1970-aastatel kommunistide luure kaastööline.
Peapiiskopi väidetav kommunismimeelsus on Poolas skandaali tekitanud ja väga paljud soovivad tema tagasiastumist, kirjutab BBC.
Peapiiskop ise tunnistab, et tal oli nõukogude ajal sidemeid julgeolekuagentidega, kuid ta eitab kategooriliselt preestrite peale kaebamist.
BBC Poola korrespondendi hinnangul olid Poola kommunistlikud liidrid eriti innukad just kirikusse sisse imbumisel, sest kirikut peeti tollal vastupanuliikumise keskmeks.
Paavst Benedictus XVI nimetas Stanislaw Wielguse allles möödunud kuul Varssavi peapiiskopiks ning see on Poola ühiskonnas väga austatud positsioon.

USA kehtestab relvamüüjatele sanktsioonid
USA president George Bushi administratsioon kehtestab Hiina, Vene ja Põhja-Korea firmadele majanduslikud sanktsioonid rakettide ja relvastuse Iraanile ja Süüriale müümise eest.
Sanktsioonid kehtestati kolmele Hiina riigikompaniile, kolmele Vene firmale ja ühele Põhja-Korea mäekaevandusega tegelevale äriühingule, teatas The Washington Times.
Sanktsioonid keelavad Ameerika firmadel mainitud äriühingutega nii ärisuhted kui ka toetamise kahe aasta vältel. Administratsiooni ametnike sõnul võeti otsus vastu pärast luureandmete uurimist rahvusvahelise relvamüügi valdkonnas.
USA ärimehed ei saa teha koostööd järgmiste Hiina firmadega: Zibo Chemical Equipment Plant, China National Aerotechnology Import Export Corp., China National Electrical Import and Export Co. Põhja-Koreas sai sanktsiooni rakettide edastamise eest Iraanile Korean Mining and Industrial Development Corp.

9/11 kaaperdaja sõber ootab uut kohtuotsust
11. septembril 2001. aastal lennuki kaaperdanud ning Maailma kaubanduskeskuse rünnakus osalenud terroristi sõber astub uuesti kohtu ette.
Marokolane Mounir El Motassadeq ootab uut kohtuotsust Saksamaal, teatas Reuters.
2005.aastal mõisteti Mottasadeq terroriorganisatsiooni kuulumise eest seitsmeks aastaks vangi. Kohus tühistas selle otsuse eelmisel aastal ning tunnistas ta süüdistatavaks 11. septembri rünnakus hukkunud inimeste mõrvas.
Uue süüdistuse kohaselt ootab teda kuni 15-aastane vangistus. Prokuröride sõnul aitas Mottasadeq rünnakut korraldada.

Briti teadlased tahavad inimese ja looma embrüod kokku panna
Suurbritannia teadlased tahavad tüvirakkude uurimiseks kasutada inimese ja looma embrüodest kokku pandud hübriidembrüosid, kuid avalik arvamus on sellele väga vastu ja nimetab hübriide kimäärideks.
Suurbritannia teadlased tahaks inimese ja loomaembrüo rakke segada, et uurida degeneratiivsete haiguste ravivõimalusi, kirjutab BBC. Paraku kardavad teadlased, et nende töö peatatakse, sest asutus, mis Briti embrüouuringutele litsentse annab - HFEA ehk The Human Fertilisation and Embryology Authority - võib teadlastele litsentsi mitte lubada. HFEA-lt nõuab uuringute keelamist valitsus. Ministrid aga hakkasid HFEA-le survet avaldama, kuna avalik arvamus on inimese ja looma embrüode rakkude kokkupanemisele jäigalt vastu.
Hübriidembrüosid tahavad teadlased luua sellepärast, et uurimiseks napib inimembrüosid.
Teadlased kinnitavad, et loodavad hübriidembrüod koosneks 99% inimrakkudest ja vaid 1% jagu loomarakkudest.

Athose mungad mõistavad Rooma paavsti ja õigeusklike kohtumise hukka
Kreekas elavad Athose mungad väljendasid kahetsust seoses paavst Benedictus XVI kohtumisega õigeusklike vaimulikega.
2006.a novembri lõpus kohtus Rooma paavst oma Türgi-visiidi käigus Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeusega, teatab RIA Novosti. Lisaks võttis Benedictus XVI eelmise aasta detsembris Roomas vastu Kreeka peapiiskopi Christodoulos'e.
Rooma paavst ja patriarh palvetasid Istanbulis koos ja vahetasid nn rahusuudluse. Õigeusklike munkade sõnul toimus koospalvetamine sel ajal, kui katoliiklus ei taganenud oma ketserlikust õpetusest ja poliitikast.
Samuti märkisid mungad, et õigeusklike ja katoliiklaste ühtsuse kahetsusväärne demonstreerimine uuristab õigeusu kirikut kui ainsat tõelist kirikut.
Viimasel ajal on kaks kirikut astunud märkimisväärseid samme, et saada lähedasemaks, aga see toob mõlemalt poolt kaasa paljude vaimulike kriitika.

NY Times: USA vajab valusat küsijat
New York Times leiab, et senat peaks enne eks-luurejuhi John Negroponte asevälisministriks määramist tõsiselt kaaluma, kas see mees oskab ja tahab esitada valusaid küsimusi, mida on vaja USA välispoliitika arukamale kursile suunamiseks.
Üks New York Timesi tänastest juhtkirjadest räägib John Negropontest ja tema uuest tööst ning ka sellest ametikohast, mis temast maha jääb. USA luurejuht John Negroponte lahkub ametist ja saab uueks tööks asevälisministri ametiposti.
Diplomaatiliselt saamatule valitsusele kulub abi ära ja ajaleht loodab, et kogenud Negroponte suudab Condoleezza Rice'ile pakkuda intellektuaalset ja bürokraatiaosavat abi, et suunata valitsuse Iraagi-poliitika arukamale kursile.
NY Times jätkab nendinguga, et Negroponte 40 aastane karjäär välispoliitikas on andnud talle küll kogemused, kuid mitte ülemuste (rumalale) poliitikate vastuhakkaja kuulsust. Ajaleht leiab, et 2004.-2005. Iraagis viibinud Negroponte pidi nägema, milline lõhe haigutab USA valitsuse võidukate Iraagi-sõnumite ja tegelikkuse vahel.

Vene sõjaväelased lõhkasid kohvikus granaadi
Venemaal Leningradi oblastis, Gromovo külas lõhkasid kaks Vene sõjaväelast kohvikus granaadi RGD-5.
Plahvatuse tõttu sai vigastada viis inimest, kes toimetati kohalikku haiglasse, teatab RIA Novosti.
Arstide hinnangul on nende elu väljaspool ohtu. Miilits pidas kaks sõdurit kinni kuriteo toimepanemise kahtlusel.

USA-sse kukkusid Vene raketi osad
USA Wyomingi osariiki kukkusid põlemata jäänud Vene kanderaketi Sojuz 2-1B detailid.
Sojuz 2-1B kasutati Prantsuse satelliidi COROT ülessaatmiseks 2006.a detsembris, teatab lenta viitega AP-le.
USA ja Kanada ühendatud õhukaitse juhtimise (NORAD) andmetel ei ole maapinnal kannatanuid ja purustusi ning detailid ei ohusta elanikkonna tervist.
Tunnistajate ütluse kohaselt oli kanderaketi osade kukkumine efektne ja nägi välja kui lennuki hukkumine. NORADi esindaja märkis, et peaaegu iga päev langevad Maale objektid kosmosest.

Bush: Saddami hukkamine võinuks olla väärikam
USA president George Bush teatas, et kuigi Saddam Husseini hukkamine oleks võinud väärikam olla, pääses surmaotsuse täideviimisega siiski õiglus võidule.
President Bush kinnitas, et ootab Husseini hukkamise asjaolude täielikku uurimist, vahendab BBC. President lisas veel, et Saddam Husseinile sai osaks õiglus, mida ei võimaldatud neile tuhandetele inimestele, kes tema valitsusajal tapeti.
Eksdiktaator Saddam Husseini mõnitati surmaotsuse täideviimise ajal ja poomist filmiti mobiiltelefoniga, mille salvestus hiljem internetti lasti.

Gazprom pani Lukašenkole silmuse kaela
Moskva ja Minski vaheline energiasõda jätab "Valgevene majandusimest" vaid riismed.
Kui Valgevene andis kaks minutit enne aastavahetust järele Vene gaasimonopoli Gazprom survele, kaotas ta pea kõik soodustused, millega Venemaa on oma isepäist naabrit siiani üleval hoidnud. Kuid sõlmitud lepe on Minski jaoks siiski oodatust leebem ja hoiab ära majanduse kiire kokkuvarisemise.
Alanud aastal ootavad Minskit kaks korda suuremad gaasiarved. Varasema 47 dollari eest tuleb tuhande kuupmeetri eest välja käia 100 dollarit. See pole veel kõik - iga järgnev aasta toob kaasa uue hinnatõusu, kuni Valgevene hakkab 2011. aastaks tasuma "euroopalikke" hindu, mida praegu maksab juba näiteks Gruusia. Samuti läheb 2,5 miljardi euro eest Gazpromi käsutusse pool Valgevenet läbivast gaasijuhtmest.

Kanada inuitid nõuavad endale õigust külmetada
Kanada poliitik ja ühiskonnategelane Sheila Watt-Cloutier, kes on ema poolt lääneeskimo ehk inuit, kavatseb kirjutada raamatu sellest, kuidas globaalse soojenemise tõttu sulab üles tema lapsepõlvemaa ja kasvuhoonegaaside mõju ähvardab hävitada inuiti kultuuri.
"Jääkiht muutub õhemaks, nii et kogenud jahimehedki vajuvad läbi," rääkis Watt-Cloutier Kanada päevalehele The Globe and Mail. "Sulaveest tekkinud ojakesed on suviti paisunud laiadeks jõgedeks, mille ületamine on ohtlik. Vähemalt üks inimene on uppunud."
Sellepärast ei ole kliimasoojenemine inuittidele ähmane ja kauge oht, vaid neid igapäevaelus häiriv ja surmajuhtegi kaasa toov nähtus. "Meil on õigus külmetada," ütleb inuiti kultuuri eest seisev aktivist.
Õnneks arutletakse kliima soojenemise üle Kanada ajalehtede veergudel pea iga päev. Rohelised teemad on surutud isegi Kanada konservatiivse valitsuse päevakorda. Veel vaevalt aasta tagasi vähemusvalitsuse moodustanud konservatiivid ei puudutanud tookordse valimiskampaania ajal ei üleilmset soojenemist ega kasvuhoonegaase poole sõnagagi.

Euroopa on edukas meie ühisel jõul
Saksamaa on 2007. aasta esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujariik. Meil seisavad ees kuus raskete ülesannetega täidetud töörohket kuud.
Samas näeme me EL-i eesistumises ühisel jõul koos oma Euroopa partneritega suurt edasiminekuvõimalust. Me saame siin toetuda Soome eesistujate professionaalsele ja silmapaistvale tööle, mille eest neile kuulub minu sügav tänu.
Edukaks eesistumiseks vajame me kõigi liikmesriikide toetust - ja mitte ainult valitsuste, vaid eelkõige just kodanike toetust. Euroopal on praegu keeruline arengufaas. Inimeste usk EL-i on kahanenud, tänapäeval ei mõju mineviku argumendid enam veenvalt. Rahvas ootab meilt Euroopa poliitika rakendamise igal üksikjuhul täpset selgitust, millist konkreetset kasu see toob. Peame Euroopa ühise poliitika vajalikkust ikka ja jälle uuesti põhjendama. Oma eesistumise ajal soovime me tagasi võita veidigi usaldust.

Tallinna uus haldushoone kerkib ikkagi Petrooleumi tänavale
Kuigi Tallinna linnavalitsus loobus arhitektide survel alles mõne kuu eest uue raehoone ehitamisest Petrooleumi tänavale, tuleb linna uus haldusoone ikkagi sinna.
Linnapea Jüri Ratase juhtimisel kolm kuud töötanud Tallinna Linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu ühiskomisjon leidis, et kaheteistkümnest võimalikust uue haldushoone rajamiseks väljapakutud asukohast on finantsiliselt ja logistiliselt vastuvõetavaim Petrooleumi tänava pikenduse ääres asuv Tallinna Sadamale kuuluv kinnistu.
Ratase sõnul tegi komisjon ära suure töö, selgitamaks välja erinevate asukohavõimaluste sobivus linnaehituslikest, mahulistest, logistilisest ning finantsilistest aspektidest lähtudes.
"Kolm kuud pea igal nädalal toimunud komisjoni töökoosolekutel jõudsime samm sammult lähemale õigele linna haldushoone asukohale, milleks osutus läinud aastal linna poolt välja pakutud Petrooleumi tänava pikenduse ala," selgitas Ratas.

Esmaspäevast muutub Tallinnas busside 5A ja 44 sõiduplaan
Alates 8. jaanuarist 2007. korrigeeritakse bussiliinidel nr 5A ja 44 tööpäevast sõiduplaani.
Liinil nr 5A korrigeeritakse hommikusi väljumisaegu, et tagada lastele õigeaegne kooli jõudmine, teatas Tallinna transpordiamet.
44. liinil tihendatakse sõiduplaani ajavahemikul kella 19-21. Korrigeerimine toimub läbiviidud sõitjate loenduse andmetele tuginedes.

Kalevipoja kuju ideekonkursile ei ole laekunud ühtegi tööd
Kalevipoja kuju ideekonkursi pakkumise kutse dokumente väljastati kolmele soovijale, ühtegi tööd ei ole veel laekunud.
Tallinna linnavalitsuse korraldatavale konkursile pole seni esitatud ühtki tööd, oktoobris alanud konkursi tööde esitamise tähtaeg on 8. jaanuaril, ütles töid vastuvõttev linnaametnik Heiko Liiv neljapäeval ETV24-le.
Kujurite ühendus kutsus oktoobris oma liikmeid konkursil mitte osalema, sest polnud rahul Kalevipoja kuju kavandatav asukohaga Tallinna lahes ega kuju ideekonkursi žürii koosseisuga. Arhitektide liit toetab kujurite seisukohti.

Tallinnas hukkus tulekahjus mees
Neljapäeva varahommikul puhkes tulekahju Tallinnas Volta tänaval asuvas kortermajas, millest leiti kustutustööde käigus hukkunud meesterahva surnukeha. Tulekahju oli puhkenud kahekorruselises puumajas. Päästjate sündmuskohale jõudes põles maja esimesel korrusel asuv eluruum lahtise leegiga, tuli levis maja trepikotta ja teisele korrusele.

Lapsehoiutoetust sai mullu 224 last
Linnaosadest laekunud teabe põhjal maksis Tallinn möödunud aastal lapsehoiutoetust 224 lapsele kogusummas 1,22 miljonit krooni. Kõige enam esitati lapsehoiutoetuse avaldusi Nõmme linnaosas (69), vähim Lasnamäel (10).
Ühtlasi maksis linn kooliks ettevalmistamise toetust 22 Tallinna lapsele. Tallinna linn hakkas lapsehoiutoetust maksma 1. oktoobrist, taotlejail oli õigus toetust taotleda tagasiulatuvalt 1. jaanuarist.

Mustpeade maja jääb tõenäoliselt linnale
Rahandusministeeriumis valmiva eelnõu kohaselt ei tagastata Mustpeade maja Mustpeade vennaskonnale, selle asemel soovitakse vennaskonnale Tallinna vanalinnas asuva hoone ja krundi eest maksta 1,97 miljonit krooni kompensatsiooni, kirjutas Postimees. Ühe lehte konsulteerinud kinnisvaraeksperdi hinnangul jääks hoone tegelik turuväärtus vahemikku 100 kuni 160 miljonit.
Linn põhjendab otsust sellega, et hoone pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning linnal on vaja kasutada seda kui kultuuriobjekti.

Tehnikaülikooli üliõpilaslinnak koondab elamise, töö ja õpingud
Ülikooli kõrvale kerkivad raamatukogu, uued ühiselamud ning tulevikus tehnopark.
Nelja aasta pärast muutub Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) suureks ülikoolilinnakuks, mille kõik allüksused on kokku toodud ühte kohta, et eelkõige muuta asutustevaheline koostöö võimalikult efektiivseks.
"Tehnikaülikooli kõrval asub suur Tehnopol, mis koos ülikooli ja selle harudega moodustab tulevikus suure kampuse, nagu need eksisteerivad mujal maailmas," kirjeldas ülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp linnaku tulevikku. "Tänu uutele hoonetele muutub ka terve piirkonna üldilme."
Mustamäe üliõpilaslinnakus leiavad koha praegu Koplis asuv majandusteaduskond ja Sütiste teel paiknev humanitaarteaduskond, mille ühine hoone valmib plaanide kohaselt 2009. aastal. Koplist tuuakse ära ka ülikooli raamatukogu, mille asemele tuleb tudengimaja.

Teisaldatud autode jaoks ei piisanud ühest parklast
Kolmapäeval Tallinnas teisaldatud sõidukid ei mahtunud tavapärasesse Väike Rannavärav 6 asuvasse asfalteeritud parklasse, pannes omanikud sõiduriista kättesaamiseks mitme koha vahet jooksma ja nurisema.
"Väike Rannavärava parklas on Tallinnal valesti parkinud autode hoidmiseks 15 kohta, mis ajapikku romudega täitunud. Neile ei tulda enam järele ja kohti napib," lausus linnale teisaldamisteenust pakkuva OÜ Cirtemon esindaja Guido Grünberg.
Samas parklas istub ka trahvimaterjale vormistav kontrolör, kes autod tavaliselt kätte annab. "Kuna kõik autod ühte kohta ei mahtunud, pidi mitu omanikku paberid parklas korda ajama, kinnitades allkirjaga auto tervelt kättesaamist, ning sõiduriista siis mujalt otsima," nentis Grünberg.

Jõukuse kasv tõi teedele rekordhulga autosid
Eelmisel aastal vuras Eesti teedele rekordiline hulk esimest korda registreeritud autosid, millest ligi pooled hakkasid täitma Tallinna tänavaid. Kogu Eestis registreeriti mullu esmakordselt 74 212 sõiduautot ja ainuüksi Tallinnas ulatus esmaregistreeritud sõidukite hulk
33 449-ni. Eesti autoesindustest osteti 25 515 sõiduautot.
Kui veel 2005. aastal müüdi koos tarbesõidukitega kokku 23 303 autot, siis mullu oli neid juba 30 887. Samal ajal vähenes autode eksport viie auto võrra 290-lt 285-ni.
Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu juhatuse esimehe Jaak Uudla sõnul põhjustas autode rekordilise juurdetuleku rahva jõukuse kasv. "Kasvanud on vajadus autode järele ja samamoodi majanduslikud võimalused neid osta," nentis ta.

Uus hea maailm põlvkonna pärast
Carl Jung on öelnud, et tahtevabadus on teha rõõmuga seda, mida tegema peab. Eelmise põlvkonna jooksul arendati rõõmuga välja arvutimaailm. Nüüd jõuab järg paratamatult robotite ja nanoenergeetika kätte.
1. Energia loob uue paradigma
Energeetikas on järgmise põlvkonna põhiküsimuseks, kas energia saab tupikust välja. Selle aja peale ei hakka termotuumareaktsioon energiat andma, kui ka riikidevahelise ühisettevõtte ITER loomine mingil kombel õnnestub. Biokütustele pole Maal lihtsalt nii palju ruumi, et kogu energia jaoks vajaminevat puud või rohtu kasvatada. Etanooli tootmine neelab paraja hulga fossiilset kütust. Tuuleenergeetika vajab eriti suurt algkapitali. Vee-energeetika hävitab ökosüsteeme. Puuküte paiskavat õhku peeneteralist saastet. Vesinikuenergeetikaks oleks vaja tõhusaid madalal temperatuuril töötavaid pisikesi kütuseelemente, mida pista robotitesse ja arvutitesse. Väljapääs on vaid paradigma otsustavas muutmises. Selleks on meile ukse paotanud nanoenergeetika. Nanokütuseelemendid teevad põlvkonna pärast ära sama palju kui praegu tuumajaamad.

Lihatööstustel nappis jõulude ajal verd
Möödunud jõuludel ja aastavahetusel rekordiliselt kasvanud verivorstitoodete tarbimine tekitas lihatööstustele probleeme veretoorme hankimisel.
Äärepealt oleks võinud tekkida olukord, kus lihatooted oleks kauplustes otsa saanud.
ASi Nõo Lihatööstus müügidirektori Toivo Kreeni sõnul lõppes veri paljudes tapamajades ülemöödunud nädalal. "Aasta esimestel päevadel on olukord normaliseerumas ja saame jälle veretooteid teha," märkis Kreen.
"Eeldasime, et sel aastavahetusel verivorstide tarbimine oluliselt ei suurene, kuna tarbija hindab üha enam tervislikumat toitu, tegelikkuses võis veretoodete tarbimine võrreldes möödunud aasta jõuludega isegi pea kahekordistuda," lausus Kreen. "Kokku suurenes talvetoodete müük võrreldes möödunud aastaga kolmandiku võrra."

TKA manitseb ettevõtjaid eestikeelset kasutusjuhendit toodetele lisama
Viimase aja sagenenud signaalide tõttu on tarbijakaitseamet (TKA) võtnud kasutusjuhendite lisamise ning nõuetelevastavuse kontrollimise kõrgendatud tähelepanu alla.
Eestikeelse kasutusjuhendi nõuetele vastavus või puudumine on probleemiks näiteks kodumasinate, olmeelektroonika, sidevahendite (telefonid, arvutid jms), erinevad komplekteeritavate kaupade (mööbel, valgustid jms), aga ka puhastusvahendid jne puhul.
Vastavalt tarbijakaitseseadusele peab kasutusjuhend sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks. Kui kaup koosneb mitmest osast, lisatakse kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad). Seetõttu peab võõrkeelne kasutusjuhend olema tõlgitud eesti keelde vähemalt selles ulatuses, et see sisaldaks tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks ja sihipäraseks kasutamiseks ning ka selle õigeks hooldamiseks. Tarbija peaks saama nii originaaljuhendi kui ka eesti keelde tõlgitud kasutusjuhendi.

Global Custodian andis Ühispangale kõrgeima reitingu
Maailma juhtiv väärtpaberiteenuste ajakiri Global Custodian andis 2006. aasta kliendirahulolu uuringute põhjal SEB Eesti Ühispanga väärtpaberiteenuste osakonnale Eesti turul kõrgeima võimaliku reitingu.
Reiting tähendab, et klientide hinnangul on SEB Eesti Ühispanga väärtpaberiteenuste osakonna poolt pakutavad väärtpaberiteenused parimad Eestis. Tegemist on esimese korraga, kui SEB gruppi kuuluv pank sai Global Custodianilt kõrgeima võimaliku reitingu osaliseks väljaspool Põhjamaid, teatas SEB Eesti Ühispank.
Ajakiri Global Custodian annab igal aastal väärtpaberi-valdkonna erinevate teenuste kohta välja kindla arvu reitinguid, millest investeerimisühiskonda köidavad kõige enam kaks uuringut: custody pankade põhituru-uuring (Major Market Survey of Agent Banks) ja arenevate turgude uuring (Emerging Market Survey of Agent Banks). Küsitlus viidi läbi kaheksateistkümnendat korda ja uuring kattis 68 arenevat turgu.

Algav sea-aasta toob kaasa sealiha hinna tõusu
Teravilja hinna tõus mõjutab sealiha hinda, mis muudab omakorda kallimaks lihatooted.
"Teravilja hinnatõus avaldab kindlasti mõju sealiha hinnale ja sellest lähtuvalt kasvab ka surve jaehindadele," ütles Eesti Päevaleht Online'ile Rakvere Lihakombinaadi turundusdirektori Anne Mere. "Kuid kindlasti ei tõuse jaehind samas proportsioonis toorainehinna tõusuga, eelkõige tuleb lähtuda konkurentsisituatsioonist."
Eesti Konkjunktuuriinstituudi andmetel tõusis 2006. aasta esimesel poolel sealiha jaehind 2,7% ja lihatoodete hinnatõus jäi olenevalt tooterühmast vahemikku 3-5%. "Tõenäoliselt jääb ka käesoleval aastal hinnatõus teravast konkurentsist tingituna samasse suurusjärku, mis möödunud aastal," hindab Mere.

Lipstok: Eesmärk on liituda euroalaga niipea kui võimalik
Nõustun Indrek Neiveltiga, et euro kiire käibelevõtt on Eesti jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks hädavajalik. Sellest tulenevalt on ju nii Eesti Panga kui valitsuse ametlik seisukoht olnud, et Eestil tuleb eurole üle minna niipea kui võimalik.
Eesti majanduse avatus ja ulatuslik lõimumine Põhjamaade ja ELi majandusruumiga ning krooni fikseeritud vahetuskurss on meie senise majandusedu alused. Euro kasutuselevõtt on Eesti majanduse huvides ja kiireim tee selle saavutamiseks on konservatiivse majanduspoliitika jätkamine: eelarve hoidmine ülejäägis, pankade karmistatud regulatsioon ning tõhus pankade järelevalve. Nii püsib usaldus meie majanduse vastu ja euro kasutuselevõtu viibimisega seotud riskid on maandatud.
Võimaliku ühinemisaasta väljaütlemisel lähtus Eesti Pank oma ametlikust, 2006 novembris avalikustatud prognoosist. Viimase järgi oleks 2007. aasta inflatsiooninäitaja 4,5% ja 2008 4,7% ning alates 2009.aastast peaks inflatsiooni hakkama alanema. Need numbrid koos väljaöeldud 12-kuulise etteteatamistähtajaga olid aluseks, miks oli võimalik opereerida aastaga 2010. Kindlasti ei saa seda kuupäeva võtta ametliku tähtajana, sest viimase kinnitamine on valitsuse pädevuses ja täna kehtib ülalöeldud ametlik seisukoht - "liitumine niipea kui võimalik". Tänaste numbrite ja tendentside valguses peaks Eesti inflatsiooni näitaja olema alla kolme protsendi, et olla probleemideta eurokõlbulik.

Laanjärv: Innovatsioon on Eesti järgmine kvalitatiivne arenguaste
Praeguse Eesti majanduspoliitika eesmärgiks on viia Eesti rikaste riikide sekka. Seda saab teha aste-astmelt.
Praegune, valitseva koalitsiooni poolt paljukiidetud arenguaste on saavutatud laenuriske võttes ning seeläbi endale eluasemeid ehitades ja varasid soetades.
Järgmine arenguaste Eesti majanduses saab põhineda innovatsioonil ja selle tulemusena kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumisel rahvusvahelisel turul. Millisel määral realiseeruvad majanduslanguse läbi praegu majanduses peituvad ülekuumenemise riskid sõltub sellest, kuivõrd efektiivselt suudame oma majanduse innovatsiooni ja arengukursile pöörata.
Innovatsioon võib olla majandust väga kiiresti edasiviivaks jõuks, kuid selle piisaval määral saavutamine on väga keeruline ülesanne. Kui kohalik saematerjali töötleja arendab oma ettevõtet ja muudab selle moodsamaks ning efektiivsemaks, siis seda protsessi võib nimetada küll arenguks, kuid mitte innovatsiooniks selles mõttes, mis Eestil aitaks maailmaturul läbilööki saavutada. Samuti ei ole innovatsioon selle kõige õigemas tähenduses internetiühenduse paigutamine külakohvikusse ja tulevikutehingute rakendamine igapäevases kinnisvaraäris.

Maksu- ja tolliamet lubab uuel aastal kliendikesksemalt teenindada
Maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav ütles, et esmatähtis ja loomulik on, et hea teenindus ja võrdsed võimalused oma kohustuste täitmiseks on tagatud kõikidele ning erinevaid sunnimeetmeid kasutatakse ainult seal, kus see tõesti tarvilik on.
Ameti eesmärk kliendigruppidest tuleneval töö korraldamisel on pakkuda maksumaksjatele teenuseid lähtuvalt nende vajadustest ning varasemast tegevusest. Teisisõnu tähendab see, et maksuhaldur pakub igale kliendile just seda, mida ta vajab. See hõlmab endas ameti töökorralduses klientide usaldusväärsuse süsteemi ja teenuste pakettide loomist, ka korrastatakse kliendihaldurluse põhimõtteid.
"Kliendigrupi põhine töö korraldamine tähendab seda, et õiguskuulekate klientide jaoks muutub teenindus veelgi kiiremaks, mugavamaks ja just tema vajadustele vastavaks. Samas kui maksuriskiga ettevõtted on kaasaegsel tasemel korraldatud igakülgse tähelepanu all," sõnas Aav maksu- ja tolliameti teates.

Sõõrumaa ostis osa Admiraliteedi basseini kõrval paiknevast kinnistust
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa kontrolli alla kuuluv Rotermann Eesti OÜ ostis 50-protsendilise osaluse Admiraliteedi basseini kõrval paiknevat kinnistut omavas ettevõttes Arco HCE.
Tehingu maksumus on poolte kokkuleppel konfidentsiaalne, teatas Arco Vara.
Detsembri alguses teatasid Arco Vara ja Holiday Club, et loobuvad kinnistule kavandatud spaa-hotelli rajamise kavast, kuna projekti ettevalmistuseks kulunud ajal toimunud ehitushindade kasvu tõttu oli spaa-hotelli äriplaan muutunud ebarealistlikuks. Arco Vara teatas ühtlasi, et asub otsima atraktiivsele kinnistule uut projekti.
Arco Vara arendusdivisjoni juhataja Veiko Pedosk ütles, et kui kumu Holiday Clubi äriplaani mitte-teostumisest liikuma hakkas, koputasid mitmed huvilised uksele. "Meile sobis Rotermann Eesti ettepanek kõige paremini, kuna neil on piirkonnas juba olemasolevad huvid, mis haakusid meie terviklahendusega," ütles Pedosk.

FIE-de sotsiaalmaksu miinimumkohustus suurenes
Et füüsilisest isikust ettevõtejale (FIE) sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks olev kuumäär tõusis aasta algul 2000 kroonile, tuleb FIE-del maksta ühes kvartalis 1980 krooni sotsiaalmaksu avansilisi makseid.
FIE on kohustatud maksma aasta kestel sotsiaalmaksu avansilisi makseid jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt kuumääralt arvutatud summas. 2007. aastal on see 1980 krooni kvartalis (660 krooni kuus ja 7920 krooni aastas). Sotsiaalmaksu kvartaalsete avansiliste maksete tasumise tähtajad on endiselt 15. märts, 15. juuni, 15. september ja 15. detsember, teatas maksu- ja tolliamet.
Seoses sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks oleva kuumäära tõstmisega palub maksu- ja tolliamet FIE-del, kelle eest maksavad sotsiaalmaksu samaaegselt tööandja, riik või kohalik omavalitsus, oma esimese kvartali sotsiaalmaksu kohustus üle kontrollida koheselt pärast tasumise tähtpäeva 15. märtsi saabumist. Oma sotsiaalmaksu avansiliste maksete summat on FIE-l võimalik teada saada e-maksuametist oma FIE sotsiaalmaksu kontokaardilt, sisestades perioodi lõpu kuupäevaks 15. märtsist hilisem kuupäev või küsides maksu- ja tolliameti piirkondlikust keskusest.

Kümned jõhvilased tahavad prügiveokohustusest vabastust
Ligi 80 Jõhvi eramuomanikku on pöördunud vallavalitsuse poole avaldusega vabastada nad prügi väljaveo lepingu sõlmimise kohustusest.
Ligi poolsada eramuomanikku põhjendab vabastamistaotlust asjaoluga, et nad ei ela alaliselt selles eramus. Teine vabastust taotlevate inimeste rühm palub kohustuslikust prügiveost vabastust põhjendusel, et neil ei teki prügi või siis viivad nad oma jäätmed ise prügilasse, kirjutab Põhjarannik.
Jõhvi vallavalitsuse peaspetsialist Hannes Kask on kõik avaldused läbi vaadanud ning kujundanud nende osas oma seisukoha. Ta andis mõista, et eeloleval reedel toimuval vallavalitsuse istungil kavatseb ta teha ettepanekud, mille kohaselt tõepoolest tasub ilmselt prügiveokohustusest vabastada need, kes alaliselt oma Jõhvi eramus ei ela. Ent ülejäänute vabastamist ta ei poolda.

Askembla kavatseb viia K-Arvutisalongi Ukrainasse
Eelmisel aastal sai Eesti ärimeeste kõrval K-Arvutisalongi omanikuks Rootsi investeerimisfond Askembla, mille investeeringute toel kaalutakse lisaks Soomele ja Rootsile ka Läti, Leetu ning Ukrainasse laienemist.
Eelmise aasta kevadel teatasid Säästumarketi loojad ja praegused logistikafirma S-Marten omanikud Indrek Prants, Sven Mansberg ja Armin Kõomägi, et ostsid oma osaühinguga Upwind arvutikaupluseketi K-Arvutisalong, kirjutab Äripäev.
Mehed jätsid aga tollal ütlemata, et 46-47 protsenti salongi haldavast firmast Upwind läks Rootsi investeerimisfondile Askembla Growth Fund.
Askemblat Eestis esindava Hanno Riismaa sõnul on fondil K-Arvutisalongiga suured plaanid. "Näeme jaekaubanduses kasvu ja me oleme ju kasvufond. Tahaks sellega Lätisse, Leetu ja Ukrainasse minna," sõnas ta ning lisas, et pinda sondeeritakse erinevatel turgudel.

Eesti Raudtee nõukogus asuvad tüüri juurde võimulolevad poliitikud
Eesti Raudtee saab arvatavasti juba esmaspäeval kolme koalitsioonierakonna liikmetest koosneva nõukogu, kes nimetab konkursita ametisse ka firma uue juhi, kirjutab Postimees.
Ametlikult arutatakse Eesti Raudtee nõukogu kohtade jagunemist esmaspäevasel koalitsiooninõukogu istungil. Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul peaks kõik kolm erakonda oma osa kätte saama. "Küll meiegi nõukogus koha saame," lausus ta.
Majandusministri nõuniku, keskerakondlase Heido Vitsuri sõnul ei ole seni firma uut juhti valitud. Konkurssi esialgu korraldama ei hakata, sest see võtaks liialt aega. Firma peab kohe pärast omaniku vahetust tööd jätkama.

Ärimehed vuntsivad Keila-Joad
Endine riigitegelaste meelispuhkepaik Keila-Joal saab uued teed, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, valgustuse ja veesõidukitele kaatrisadama.
Kalev REC-i omandatud Keila-Joa endise suvilakompleksi kinnistuomanikud eesotsas Oliver Kruuda, Jaan Tootsi ja Edgar Savisaarega puhuvad endisele riigiisade meelispuhkepaigale tõeliselt elu sisse, investeerides üle 30 miljoni krooni.
Kohaliku elu edendaja MTÜ Meremõisa kasseerib selleks kõigilt kinnistuomanikelt vee ja kanalisatsiooniga liitumise eest kuni pool miljonit krooni.
Suvilakompleksi väravas tervitab ala komandant, kes palub end lehes "mitte afišeerida" ning oskab ajakirjanike visiiti esmapilgul seostada vaid lähenevate märtsivalimistega.
Falcki valvsa kaamerasilma all olevas kompleksis särab ka sombusel jaanuarikuul mõni maja kui prillikivi. Neist uhkeimad on soojatootja Fortum Termesti tegevjuhi Riho Silla ning advokaat Andres Aaviku juhitavad Roswitha kinnisvarabüroo majad. Mõlemad on muinsuskaitse all ning renoveeritud aasta ringi kasutamiseks. Samasugune maja on vaid mõne sammu kaugusel ka Kruudal ja Savisaarel ning uue asukana külas tuntud advokaadil Raino Paronil. Seni katab neid maju veel nostalgiline samblakiht. Ent kuuldavasti on kõikide majade renoveerimisprojektid töös.

Kultuurkapital toetab Barutost dokumentaalfilmi tegemist 200 000 krooniga
Teiste seas said Kultuurkapitali 2006. aasta IV eralduses rahalist toetust Peeter Sauteri "Laste raamatu" tõlkimine läti keelede ja filmi "Meeletu" järeltootmine.
Nõukogu stipendiumid pälvisid teiste seas Indrek Hirv, kes sai Heino Ellerist näidendi kirjutamise eest autorstipendiumi 25 000 krooni, Ruth Huimerind pälvis raamatu "Õnnelik lapsepõlv" kujundamise eest kunstnikutasu 25 000 krooni, Khare Vishnu pälvis Tõlkestipendiumi 100 000 krooni rahvuseepose "Kalevipoeg" tõlkimise eest hindi keelde, OÜ ERP-i toetati 400 000 krooniga festivali "Orient" korraldamisel, MTÜ Fenno-Ugria Asutus pälvis 100 000 krooni toetust, et korraldada põhjala põlisrahvaste kultuurifestival "Põhjataeva peegeldused II", Kontserdide ja festivalide korraldamiseks 2007. aastal sai MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing 200 000 krooni, Autoriõiguse- ja litsentsitasude maksmise ning tegevtoetusena maksti Kultuurileht SA-le 1 400 000 krooni, ajakirja Akadeemia 2007. aasta autorifond sai 664 000 krooni, Võru keelse ajalehe ja interneti-väljaande Uma Leht väljaandmist toetas nõukogu 80 000 krooniga.

Rahvusooperis Estonia anti aasta jooksul kokku 373 etendust
Möödunud aastal tähistas Rahvusooper Estonia teatri 100. juubelit ja andis kokku 373 etendust ja kontserti, mida vaatas kokku 140 278 külastajat.
Statsionaari keskmine täituvus Estonias oli aasta kokkuvõttes 80,2%. Peadirektor Paul Himma sõnul on see rõõmustav tulemus.
"Külastatavus on seni kasvanud stabiilselt iga aastaga, me tunnetame selgelt Eesti inimeste vaba aja veetmisega seotud väärtushinnangute muutumist perekesksuse ja traditsioonide väärtustamise suunas," sõnas Paul Himma.
"Ka rahvusvahelises kontekstis on selline külastatavuse tase suurepärane, ühtlasi on Estonia eeliseks isegi suurte Euroopa ooperimajade ees pidev noore publiku pealekasv. Vaba aja veetmise võimalused on Eestis koos majanduse kasvu ja palkade tõusuga järjest avardunud, seepärast püüame saavutatud head taset hoida jaarendada," lisas Himma.

Näitus Tallinna Botaanikaaias meenutab möödunud aastast talve
Alates 6. jaanuarist on Tallinna Botaanikaaia Palmimajas võimalik näha fototöid, mis jäädvustavad eelmise talve erinevaid hetki.
Tööde autori, harrastusfotograaf Mare Iknojani jaoks on see juba kolmas väljapanek Tallinna Botaanikaias viimase poole aasta jooksul. Praeguse näituse pealkiri on "Meenutusi eelmisest talvest".
Kaheteistkümnel fotol näevad külastajad eelmise talve nostalgiliselt ilusaid hetki: päikese tõusu ja loojangut, ilusat lumist maastikku ja kergelt karedat hommikut. "Mare Iknojani stiili iseloomustab eelkõige mäng valguse ja värvidega, just selles seisneb tema tööde võluv omapära," leiavad näituse korraldajad.
Kolm viimast aastat aktiivselt fotografeerimisega tegelev tööde autor arvab, et loodus ise on suurepärane kunstnik, botaanikaaed on aga koht, kus igaüks võib seda mõista ja tunnetada.

Venemaa turistid tunnevad huvi Rakvere linnuse vastu
Paljud tänavu Tallinnas uue aasta vastu võtnud idanaabritest tegid aasta esimestel päevadel väljasõidu Rakveresse siinset ordulinnust kaema.
1. jaanuaril olid linnust uudistamas, pidusööki nautimas ja kahuripauku ning muusikaga ilutulestikku imetlemas üle 500 venelase, kirjutab Virumaa Teataja.
Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhi Ants Leemetsa sõnul on sel nädalal oodata läbi käima kokku tuhandet vene turisti.
"Tallinn on vene turistidele magnetiks, on suutnud näidata end muinasjutulinnana, aga 100 km on just see piir, et tullakse ka kaugemale vaatama," rääkis Ants Leemets.
"Krepost läheb venelastele peale ja vene turist on väga hea turist, tellib palju ja ostab palju. Rühmad on kokku pandud väga intelligentsetest inimestest," kiitis ta.

Eesti alternatiivkoomiksid said albumina kaante vahele
8. jaanuaril avatakse Eesti Kunstiakadeemia galeriis näitus "Narratiivsus piltides. Eesti graafilised novellid/poeemid '00. aastate algusest."
"Näitus koondab noorte eesti kunstnike katsetusi autoripositsioonilt pretensioonikama piltjutustuse ehk nn. kunstkoomiksi formaadis," iseloomustavad näitust korraldajad.
Ühtlasi esitletakse pidulikult 104-leheküljelist koomiksialbumit "Narratiivsus piltides. Eesti '00 aastate autorikoomiks" (Eesti Kunstiakadeemia, 2007).
Osaliselt mustvalge ja osaliselt värviline trükis koondab Eesti kontekstis esmakordselt materjali, mida Lääne kultuuriruumis tuntakse nn. alternatiivkoomiksi kategooria all ja millest kunstiliselt komplitseeritumaid kutsutakse Euroopas ja Ühendriikides ka "graafilisteks romaanideks".
Võrreldes tavakoomisitega on "graafilisted romaanid" jutustuse seisukohalt pikemad ja graafilise väljenduse poolest keerulisemad.

Täna toimub esimene Noorteaasta 2007 eelüritus
Tallinna Noorteaasta 2007 raames on täna võimalik tasuta ujuda Nõmme ujulas.
Täna on kõigil noortel kell 19.00 ja kell 20.30 võimalik NOA 2007 raames nautida tasuta ujumismõnusid Nõmme ujulas.
Noorte Aasta 2007 avamine toimub täpselt nädala pärast, 12. jaanuaril Harju tänava Uisuplatsil.
NOA 2007 avavad noorteaasta patroon linnapea Jüri Ratas ning abilinnapea Kaia Jäppinen.
Meelelahutuseks esinevad Rocca al Mare Uisukooli õpilased ning kohal on ka NOA 2007 toetajad, kellel on korraldajate sõnul osavõtjatele varuks palju üllatusi.

 "Aastahiti" kontsert rokkis tagasihoidlike noorte kiuste
Kolmapäevaõhtune Viru keskus oli muudetud ostuparadiisist muusikakummardajate mekaks, kus Raadio 2 selgitas raadiokuulajate mulluseid lemmiklugusid.
Viru keskust oli raske ära tunda - kardinatesse mässitud aatrium oli muudetud mõnusaks ööklubiks ning ununema kippus tõsiasi, et mõni tund tagasi käis siin alles vilgas poodlemine.
Aastahiti galasõu ajaks oli ka ostukeskuse alumine korrus täitunud peaasjalikult noorte ja väga noorte inimestega, kes tahtsid oma silmaga näha elusuuruses lemmikuid.
Laval said enne auhindade kättejagamist muusikaliseks etteasteks sõna veel Cool D, Slide Fifty ning Def Räädu. Õhtujuhid Heidy Purga ja Vaiko Eplik juhatasid Viru keskuse eskalaatorite abiga teiselt korruselt alla õhtu tähtsamaid isikuid.
Kõigepealt sai auhinna kätte ansambel Kosmikud, kelle tunnistas oma möödunud aasta lemmikuks Raadio 2 toimetus. Traditsiooniliselt pidi auhinna saanud bänd oma tasu lunastama etteastega laval. Sama rutiini järgi saabusid lavale ka aasta demo auhinna pälvinud Aides ja aasta tulijaks kroonitud Mari-Leen.

Fausto ja Dalkia/Nybit võitsid võõrsil
Pärast jõuluvaheaega jätkati täna mängudega Eesti meeste korvpalli meistriliigas.
Kavas oli kaks kohtumist, mis mõlemad lõppesid külalismeeskondade võiduga. Rakvere BC Tarvas kohtus 400 pealtvaataja ees Dalkia/Nybitiga ja kaotas vaid ühe punktiga. Võitjate parim oli Kristjan Makke 19 punktiga, rakverelastele viskas James Allen 27 punkti.
3.50 enne lõppu viis Marko Riisi kaugvise Nybiti 69: 57 juhtima ja näis, et võitja saatus oli otsustatud, kuid siis kaanetas Tarvas oma korvi ja asus vastaste oma usinasti tabavate visetega kostitama.
9 sekundit enne lõpusireeni tegi Maksim Darski lähiviskest seisuks 68: 69. Seejärel tegi ta kohe Gert Dorbekule vea. Eesti koondislane eksis mõlemal vabaviskel ning lauapall langes Tarvase saagiks. Head võimalust võit koju jätta läänevirulased siiski ära kasutada ei suutnud, sest viskele nad enam ei jõudnud. Seega kuulus 68: 69 (17: 17, 27: 22, 8: 19, 16: 11) võit külalistele.

Bayern küsib Hargreavesi eest rekordsummat
Jalgpall
Beckenbauer mainis, et saadud raha kasutataks Hargreavesile võrdväärse asenduse ostmiseks.
"Kui Manchester United käiks välja 30 miljonit eurot, ei kaaluks me pikalt Hargreavesi müümist, sest selle rahaga saaksime mängijaturul aktiivselt tegutseda," lisas Beckenbauer, kes tavaliselt üleminekute asjus sõna ei võta, kirjutab sportnet.ee.

Narusk jõudis veerandfinaali, Rehemaa jäi napilt välja
MURDMAASUUSATAMINE:
Priit Narusk kaotas Østensenile 4,93 sekundiga ning sai 25-nda tulemusega veerandfinaali, kus vastasteks on rootslane Thobias Fredriksson, itaallane Cristian Zorzi, norralased Petter Northug ja Øystein Pettersen ning prantslane Jean-Marc Gaillard, vahendab ETV Sport.
34. aja saanud Aivar Rehemaal jäi edasipääsust puudu vähem kui sekund.
Jaak Mae kaotus võitjale oli 13,41 sekundit, mis 69 osaleja seas andis 64. koha.

Täna algab CEV Cup turniir
5.-7. jaanuaril toimub Saku Suurhallis Euroopa CEV Cupi II ringi võrkpalli alagrupiturniir, kus Eestit esindava SELVER Tallinna vastasteks on Pielavesi Sampo (FIN), Harkovi Lokomotiv (UKR) ja Kometa Kaposvar (HUN).
Tänases avamängus on Selver kell 19 vastamisi Ukraina meistriliiga liidri ja karikavõitja Harkovi klubiga, laupäeval mängitakse Ungari liiga liidri Kaposvari ning pühapäeval Soome meistriliiga liidri ja karikavõitja Pielavesi.
Tugevast alagupist edasi CEV Cup kaheksandikfinaali pääseb ainult parim.
Mängude ajakava:
05.jaanuar 2007:
16.30 Kaposvar Kometa (HUN) - Pielavesi Sampo (FIN)
19.00 Tallinn Selver (EST) - Harkov Lokomotiiv (UKR)
06.jaanuar 2007:
16.30 Tallinn Selver (EST) - Kaposvar Kometa (HUN)
19.00 Harkov Lokomotiiv (UKR) - Pielavesi Sampo (FIN)
07.jaanuar 2007:

Kuitunen oli Asiagos ajasõidu kiireim
MURDMAASUUSATAMINE:
Esmalt pidasid 1200 m pikkusel rajal oma ajasõidu 54 naist. Liidreid oli kogu võistluse vältel vaid kolm. Esimesena rajalt tulnud Olga Zavjalova (Venemaa) seadis põhiajaks 2.44, 73, kuuendana startinud Marit Bjørgen sai kirja 2.39, 95 ning see püsis parimana kuni 13. numbri all võistelnud Virpi Kuitunen sõitis välja võiduajaks jäänud 2.39, 13, vahendab Sportnet.
Avaetapil Münchenis kuuenda koha hõivanud soomlanna ja Olympiastadionil etapivõidu teeninud norralanna järel sai kolmanda aja 2.40, 96 Claudia Künzel-Nystad (Saksamaa), esikuuikusse mahtusid veel olümpiavõitja Chandra Crawford (Kanada) 2.41, 44, Marianna Longa 2.42, 66 ja Arianna Follis (mõlemad Itaalia) 2.42, 99.

Rock ja Kalev alustavad, võidukohustus õlgadel
BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool Rocki korvpallimeeskonnad alustavad nädalavahetusel Balti liiga madalama alagrupi turniiri, kus kõik muu kui kahe parema hulka tulek ja play-off'i pääs tähendaks mõlemale läbikukkumist, kirjutab SL Õhtuleht.
"Edasipääs on mõlema klubi jaoks kohustus. Muidu poleks mõtet treenidagi," ütles Rocki kapten Gert Kullamäe. "Ühtegi sellist vastast ju pole, keda me kartma peaks. Nüüd taganemisruumi pole, enam ei saa ebaedu millegagi vabandada!"
Kalevi peatreener Veselin Matic nõustus temaga. "Need mängud on hooaja kõige tähtsamad," leidis ta.
Võidukohustus on seda suurem, et kui Balti liiga kuus tippklubi mängivad omaette A-divisjonis, on Kalev ja Rock tagumises seltskonnas ülekaalukalt kaks kopsakama eelarvega klubi. Sellegipoolest ei suutnud Kalev avaringis nüüdsetest vastastest võõrsil võita Klaipeda Neptunast, Valmierat ega Vilniuse Sakalaid, Rock omakorda Kedainiaid, Panevežyst ega Kaunase Atletast.

Spordiaasta 2007: mulluse hooga edasi! 
Päevaleht loodab, et alanud aasta ei kujune Eesti sportlastele medalivõitudelt ja kordaminekutelt mullusest üliedukast aastast kahvatumaks. Et huvilistel oleks oma lemmikute tegemisi lihtsam jälgida, avaldame Eesti spordi jaoks olulisemate alade kalenderplaani.
Murdmaasuusatamine
Kuigi kolme kulla olümpia Torinos ja ka varasemad tiitlivõistluste auhinnad on Eesti spordihuvilised ära hellitanud, tasub suusatajailt edu loota ka 22. veebruaril kaugel Jaapanis algaval MM-il. Mis sellest, et Kristina Šmiguni ja Jaak Mae hooaja algus pole kulgenud loodetud võtmes ning põlve raviva Andrus Veerpalu selle talve avastart on ikka veel tegemata.
Ajalugu on ju korduvalt näidanud, et suusatajaid materdama hakates võid hoopis valusalt reha peale astuda. Ja kuhu siis häbi pärast silmad peita, kui Sapporostki peaks mõni medal tulema?
Jalgpall
Vutikoondisel seisab ees katsumuste aasta - praeguseks kalendrisse paigutatud 11 kohtumisest üheksa peetakse Euroopa meistrivõistluste valikturniiri raames. Peatreener Jelle Goes on lubanud, et koondis kogub kindlasti rohkem punkte kui need kuus, mis annaks kaks loodetavat võitu Andorra üle.

Schlierenzauer - uus imelaps suusahüpetes
Üha pikemaid õhulende nautivale Schlierile meeldib süüa teha ja piljardit mängida.
Käesoleval hooajal pikkade hüpetega maailma avalikkust ja konkurente jahmatanud 16-aastasest austerlasest on saanud tõeline meediamagnet. Tihti punastama kippuv noormees annab aga sõnatult märku: ma pole sellega veel harjunud.
Soome peatreeneri Tommi Nikuse sõnul on tegemist tõelise looduslapsega, kelle suurimateks plussideks on filigraanne hüppetehnika ning äratõuke ajastamisoskus. Samuti pole Soome spetsialisti arvates hetkel noorest austerlasest parema kehavalitsemisega hüppajat. Schlierenzauer ise näeb enim arenemisruumi oma maandumisoskuse lihvimises.
Suusahüppeajalugu pole unustanud ka eelmist imelast, kes juba noorena kulda ja karda korjas.
15 aastat tagasi oli Toni Nieminen samuti 16-aastane ning võttis sportlikus mõttes kõik, mis võtta andis. Paraku jäid aga Albertville'i olümpialt võidetud kaks kulda ja pronks Soomes lausa jumalastaatusesse tõstetud noormehe laeks ning Nieminen kadus tipust sama kiirelt, kui oli sinna jõudnud.

Andrei Stepanovist sai Himki mängija
Eesti koondise keskkaitsja Andrei Stepanov kinnitas eile, et on alates uue aasta esimesest päevast Moskva eeslinna klubi Himki hingekirjas. Klubi sõlmis temaga kaheaastase lepingu.
Venemaa kõrgliiga uustulnukana plaanib Himki Stepanovi sõnul läbi teha põhjaliku uuenduskuuri - ligi pool meeskonda vahetatakse välja.
"Praegu on klubis üks venelasest ja üks serblasest keskkaitsja," selgitas Stepanov. "Aga konkurents on väga kõva ja tahan kindlasti end põhikoosseisu murda. Olen treeneri jaoks uus mängija - see teeb asja raskemaks, aga ka huvitavamaks."
Stepanovit kannustavad põhirivistusse murdmisel tagant tänavu ees ootavad koondisemängud, milleks ta soovib olla oma parimas vormis. "Inglismaa mängus tahan kindlasti platsil olla, järelikult pean end tõestama," ütles ta.

Baruto: mina yokozunaks?  Miks mitte… Aga see võtab aega
Eesti sumovägilane Kaido Höövelson alustab pühapäeval aasta esimest suurturniiri Hatsu-bashot Tokyos. Maadlejanime Baruto all tuntud eestlane naudib kasvavat tähelepanu.
Olid aastavahetusel Jaapanis kuuldavasti külaline ühes TV-saates?
Tegemist oli neljast saatest koosneva sarjaga, olin üks külalistest, pidin muu hulgas näitama jõu- ja ilunumbreid (naerab - toim). Jaapanis mind tuntakse, kuid ma ei tahaks seda panna enda, vaid oma spordiala sumo arvele, mis on jaapanlastele vägagi hingelähedane.
Tuntakse Eestiski. Ja mitte üksnes Laekvere vallas, mille tuntuim sportlane sa oled.
Meeldiv kuulda. Seda enam, et sumos, ida kultuuriruumis üldse, on palju arusaamatut mullegi. Saati siis Eesti huvilisele, kes näeb Jaapani profisumot vaid telerist. Sedagi harva ja hilinemisega.
Kuidas uus aasta tuli?

Avo Keel: komistamisruumi Selveril ei ole
Täna Saku suurhallis algaval CEV Cupil pääseb edasi üksnes alagrupi võitja.
"Pärnu päevil kaotasime Harkovile võõrsil 1: 3 ja kodus vist võitsime 3: 2, aga praegu ei näe ma siin küll ühtegi tuttavat nägu," uudistas mõne aasta tagune Pärnu ESS-i mängiv treener ja nüüdne Tallinna Selveri loots Avo Keel tänaseid vastaseid.
Siiski ei pea ta Ukraina meistriliiga liidrit Harkovi Lokomotiivi Tallinnas peetava CEV Cupi alagrupi suursoosikuks. Aga samuti mitte ka Soome karikavõitjat Pielavesi Sampot ega Ungari meistriliigas võimutsevat Kaposvari Kometat.
"Kindlat favoriiti ei ole, kõik neli meeskonda on võrdsed. Kuna edasi saab ainult üks, siis eksimisruumi ei ole. Kui komistad, siis peab ka see komistama, kelle otsa sa komistasid," teeb Keel Eesti karikavõitjaks tulnud Selveri ülesande lollilegi selgeks.

Kristina Šmigun ei hakka enne pühapäeva treenima
Haigestumise tõttu Tour de Ski kahe etapi järel pooleli jätnud Kristina Šmigun sõitis Saksamaalt Oberstdorfist Austriasse Ramsausse, kuid ei saa harjutama hakata enne pühapäeva.
Šmiguni elukaaslane ja mänedžer Kristjan-Thor Vähi ütles, et eilehommikusel kraadimisel oli kahekordse olümpiavõitja kehatemperatuur 36,9.
"Palavikku ei tekkinud ka päeva jooksul," kinnitas Vähi. "Küll aga vaevavad Kristinat endiselt nohu ja kurguvalu. Kindel on see, et enne pühapäeva ta treenima ei hakka - praegu on peamine terveks saada."
Šmiguni, Vähi ja neid saatvate hooldemeeste reis autodega Oberstdorfist Ramsausse vältas kolm ja pool tundi ega mõjunud tõvevoodisse langenud suusakuulsusele kurnavalt. "Eks sellepärast tulimegi Ramsausse, et siia oli väga lihtne reisida," selgitas Vähi. "Laagripaiga kõige suuremaks plussiks on aga head lumeolud."

GILD Bankers korraldas AB Malsena võlakirjaemissiooni
GILD Bankers korraldas AB Malsena võlakirjaemissiooni summas 54 miljonit krooni.
AB Malsena, Leedus tegutsev Baltikumi suurim teraviljatöötlemisettevõtte, kavatseb võlakirjade müügist saadud raha kasutada selle esimeses kvartalis valmiva tärklisetehase ehitamise finantseerimiseks.
"Emiteeritud võlakirjad on osa finantseerimisplaanist, mis sisaldab konverteeritavaid võlakirju, uut omakapitali - sealhulgas suunatud emissiooni Amber Trusti private equity fondile - ning sündikaatlaenu," ütles Mindaugas Gedvilas, AB Malsena tegevjuht. Projekti koguväärtus ületab 453 miljonit krooni ning loob 70 uut töökohta.
Emiteeritud võlakirjad kannavad 12% aastaintressi ning nende lunastamistähtaeg on 2008. Emissioon märgiti üle peamiselt Leedu ja Eesti institutsionaalsete investorite poolt.

YIT Ehitus alustas Mäepealse 14 korterite müüki
YIT Ehitus alustas Mäepealse 14 korterite müüki, mille ruutmeetrihinnad algavad 28 000 kroonist.
YIT Ehitus rajatavas Mäepealse elurajoonis valmib 15 elamut ligi 600 korteriga. Mäepealse 14 valmib käesoleva aasta lõpuks, teatas ettevõte.
"Mäepealse elurajooni 15 elamust on alustatud kolme elamu korterite müüki," lausus ASi YIT Ehitus juhatuse esimees Priit Sauk. "Mäepealse 10 ja Mäepealse 12 majadest on kokku 80 korterist müüdud ligi pooled. 2007. aasta detsembris valmiv elamu on eriti sobilik peredele - 40 korterist on pooled 3- ja 4-toalised korterid."
"Mäepealse tänava elamurajoon asub Mustamäe ning Nõmme piiril," rääkis ASi YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark. "Mäepealse 14 kinnistutele tulevad lastemänguväljakud. Lisaks pakub see piirkond väga palju sportimisvõimalusi: alates Mustamäe ja Nõmme liikumisradadest, lõpetades sise- ja väliujula, suusahüppetorni ja spordikeskusega."

Rakvere lihatööstus müüs 715 tonni talvetooteid
Eesti suurim lihatööstus Rakvere müüs oktoobrist detsembrini üle 715 tonni talvetooteid.
Verivorstide müük kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7% ning talvelihade müük mullusega võrreldes 40%.
"Kokkuvõttes oleme talvetoodete müügitulemusega rahul, kuigi ootused olid eriti verivorsti osas mõnevõrra suuremad. Talvetoodete müügil on alati suureks abimeheks ilm, mis aga sel aastal alt vedas," rääkis Rakvere lihakombinaadi turundusdirektor Anne Mere. "Verivorsti süüakse rohkem krõbeda külma ja lumega, mitte kevadiselt sooja jõuluilmaga. Samas läks väga hästi jõulupraadide müük, millele ilm vähem mõju avaldas. Detsember on üldine priiskamise aeg ja tõenäoliselt lubasid paljud endale kallimat lihakraami."
"Verivorst püsib jõuluhooajal traditsiooniliselt eestlaste toidulaual. Sel hooajal müüsid kõige enam Rakvere verivorst ning selle aasta uudistoode Krativorstike," rääkis Rakvere lihakombinaadi lihatoodete tootejuht Gunnar Obolenski. "Krativorstikese müügiedule aitas kindlasti kaasa ka parima verivorsti tiitel, mis omistati tootele 2006.aastal toidumessi raames toimunud jõulutoodete konkursil."

EEREIT ostis Rootsi metallikontserni Tallinna tehasehoone
Kohalikul kapitalil põhinev investeerimisfirma Eastern Europe Real Estate Investment Trust (EEREIT) ostis Rootsi metallikontserni Svets & Mekanogruppen AB tütarfirmale AS Finmec kuulunud kinnistu ja tehasehoone Tallinnas.
AS Finmec müüs hooned investeerimisfirmale võimalusega neid ise järgmise 10 aasta jooksul üürida. Kokku rohkem kui 7 600 m2 suurusele hoonele plaanitakse peagi juurdeehitust, mis võimaldaks ettevõttel oma tootmispinda veelgi laiendada. Ligi 2,4 hektari suurusel krundil on selleks ruumi piisavalt.
Ettevõtte tegevjuhi Ain Kivisaare sõnul oli selline sale and leaseback ost EEREIT-ile viimase aasta jooksul juba kuues. "Sale and leaseback on win-win tehing mõlemale osapoolele. Müüja vabastab oma ressursid kinnisvara alt ning saab selle võrra aktiivsemalt keskenduda oma põhitegevusele. Ostjale tekib aga kindlat rahavoogu tootev suhteliselt madala riskitasemega investeering, mis on immuunne kinnisvaraturu lühiajalistele kõikumistele. Seetõttu on ka edaspidi sarnased tehingud meie prioriteetide nimekirjas kõrgel kohal".

LHV Varahaldus muutis tingimusi
AS LHV Varahalduses muutusid pensionifondide tingimused.
Fondivalitseja AS LHV Varahaldus teatas, et 1. detsembril 2006. a kinnitati AS LHV Varahaldus nõukogu poolt ning 28. detsembril 2006. a registreeriti finantsinspektsiooni juhatuse otsustega LHV pensionifondide Maailma Aktsiad; Uued Turud; Tasakaalustatud Strateegia; Dünaamilised Võlakirjad, Kvaliteetsed Võlakirjad ja LHV Täiendava pensionifondi tingimuste ja prospektide muudatused.
LHV pensionifondide muudetud tingimustega saab tutvuda fondivalitseja kodulehel.
Kohustuslike pensionifondide tingimused jõustuvad alates 01.01.2008. a, Täiendava pensionifondi tingimused alates 05.02.2007. a.

PEETER HELME: Tarmo Teder kirjutas Tallinna (kultuuri) elust lööva romaani
Tarmo Tedre "Onanistid" on üks 2006. aasta paremaid romaane, leiab kriitik.
Tundub, et 2006. aasta parimat eestikeelset romaani andis oodata kuni aasta viimaste päevadeni. Siis ilmus Tarmo Tederi järjekorras teine romaan ja järjekorras seitsmes raamat "Onanistid". Tagantjärele tarkusega võib lisada, et Tederi sulest võis head, isegi väga head romaani oodata alates 2004. aasta juunist, mil ajakiri Looming avaldas hiljem ka Tuglase novelliauhinna vääriliseks hinnatud jutu "Viimase idealisti pildid". Juba selles jutus saavutas Teder löövuse, kaasahaaravuse, võime ajada lugeja pisarateni naerma ning oskuse teha seda labaseks muutumata. "Onanistides" on olemas kõik nimetatud omadused, lisaks veel romaani mõõtu ülesehitus.
Romaan koos ees ootava lõpplahendusega on omajagu bukowskilik, kuid nii nagu Ameerika kirjanduse äraspidiselt tunnustatud raskekaallase igikestva populaarsuse põhjuseks pole mitte pelk toorus või pealiskaudne kõlvatus, nii pole see ka Tederi romaani kandvaks tasandiks. Tegu on pealisehitisega, kus pedantselt esitatav joodavate õllepudelite täpne arv on nagu muinasjutu-Hansukese leivapudijada, mida mööda lugeja järgneb Rudolf Teenusele ehk Ruudile piki tema deliirset sekeldusterada ühest aprillikuise reede varahommikust esmaspäeva hilisõhtuni. Ehk siis nagu ütleb romaani alapealkiri: "Sada tundi kultuuriajakirjaniku elust."

SIGNE KALBERG: Keskea üksindus koos armastuseihaga
Romaan "Kahe südamega tüdruk" on lugu mitme naise kurvapoolsest armastusest.
Veel hiljaaegu ajakirjaniku ametit pidanud ja lõppenud aastal psühholoogilise nõustaja kutse omandanud Meelike Saarna on valinud oma esimese täiskasvanuile mõeldud raamatu teemaks armastuse. "Kahe südamega tüdruk" pole õnneks tüüpilise armastuse lugu, kus loodetud õnn saabub lõpuks peategelaste õuele.
Psühholoogiharidusega kirjanik on mõned oma tegelased pannud hullumajja. Ning püüdnud selgitada, miks on nii juhtunud, et inimesed ei taha enam elada, nende hing on muserdunud ning rinnus tuksub must ja valge süda. Patsiente analüüsib sümpaatne 40-aastane psühhiaater Mattias Paapuu. "Oma kümmekonna aasta pikkuse arstipraksise jooksul olid tal olnud põhiliselt naispatsiendid, kuid vaatamata nende hoolikale küsitlemisele ja ainitisele kuulamisele oli talle ikka segaseks jäänud, mis toimub ühe naisterahva peas. Täpsemalt ühe armastava naisterahva peas."

MARI KLEIN: Erik Tohvri pani kirja mälestused
"Peeglikillud" ei ole ainult teos mõnusa lugemise pikas reas, vaid ka mõtisklus iseendast.
Suurele osale Eesti raamatuhuvilistest pole vaja tutvustada, kes on Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu). Tema lihtsas ja mõnusas keeles kirjutatud mõtlik-realistlikke ilukirjandusteoseid on viimastel aastatel raamatulettidele jõudnud ridamisi. Raamatukogudes on neile moodustunud ootejärjekorrad.
"Peeglikillud" aga ei ole ainult üks teos mõnusa õhtuse lugemise pikas reas. See on kokkuvõtlik, veidi fatalistlik raamat, meenutustest ja ülestunnistustest kubisev mõtisklus iseendast ja iseendaga.
Ma ei tea, kui huvitav on seda raamatut lugeda neil, kes Tohvri ilukirjutisi lugenud pole, sest üheks teost läbivaks punaseks niidiks on kirjeldus sellest, kes tema lähedastest on millises raamatus kelle prototüüp.

Politkovskaja näitab pankrotistunud Venemaad
Putini Venemaa väärib Politkovskaja põhjal rohkem Kriminaalse Venemaa nime.
Esmapilgul võib Anna Politkovskaja raamat "Putini Venemaa" mõjuda isegi pisut ülekohtusena. Korruptiivne, igast otsast kõdunev ja laiali lagunev riik peaks näitama küll jõuetut presidenti, mitte sellist julmurit, kellena Politkovskaja teda kirjeldab. Kuid Politkovskaja enda tapmine kinnitab siiski, et tal on õigus.
Seda Venemaad iseloomustab märksa täpsemini üks teine nimetus, mida mõned telekanalid meilgi vargsi propageerivad - Kriminaalne Venemaa. Kuritegelik hoolimatus, võimu kuritarvitamine, onupojapoliitika, kõik, mis juba Nõukogude aastail omandas üleriigilise ulatuse, on Jeltsini ja ennekõike Putini ajal saavutanud ülima ulatuse.
Iseenesest ei öelnud Politkovskaja meile midagi uut. Sõduriemade protestid on lähedased ka meile, kellel on paljudel omad kogemused Nõukogude armeest. Üha selgemaks on saanud, et Jeltsini ametiaja lõpus lubatud ulatuslik armee reorganiseerimine on jooksnud ummikusse. Sõjaroimadest oleme meie kirjutanud rohkem kui küll, aga vististi ikka veel vähe.

ARVO UUSTALU: Neil Jordani "Vari" on liialt filmilik ja rahulolev
Iiri režissööri ja kirjaniku Neil Jordani romaan "Vari" mängib filmilikel võtetel.
Kolmkümmend aastat tagasi ei olnud Neil Jordan veel tuntud filmirežissöör. Isegi lihtsalt režissöör mitte. Seega pidi peale vähemusgrupiteema olema ta esikraamatus veel ka midagi muud esiletoomisväärset.
Vaatamata sellele, et pea igasse teise Neil Jordani filmi on sisse toodud ebatraditsioonilise seksuaalelu viljelejad, on Jordan suutnud end vaos hoida ja olnud ka kaks korda abielus. Naisterahvaga. Siiski - võimalik, et tegu on mu alateadliku seisukohavõtuga - tundub Neil Jordani "Varjust" lisaks filmilikule kirjeldamislaadile õhkuvat ka varjatud homoseksuaalsust.
Jordan mängib filmilikel võtetel. Olgu see siis romaani õudusfilmilik algus või pikad detailirikkad kirjeldused. Väikseimagi fantaasiasoonega lugejal ei teki raskusi, et üksikuid kaadreid endale silme ette manada. Kuigi nii mõnigi stseen on sügav ja meeldejääv, ei teki nelja inimese koos veedetud lapsepõlvest midagi muud kui ladusalt arendatud draama. Tundub, et Jordani "Vari" on raamat, mis ajab lahku kaks põlvkonda. Nooremate arvates tundub see olevat parajalt sügav, vanematele on see justkui filmist maha kirjutatud käsikiri. Mitte raamat, mille põhjal võib teha filmi.

Leiutajateküla Lotte lugu jõudis raamatusse
Filmi järgi kirjutatud raamat Lottest suurendab nii mõnegi lapse huvi lugemise vastu.
Leiutajateküla Lotte on jälle laste juurde tulnud ja see on hea. Ja sugugi üksipäini ei ole ta tulnud. Temaga on kaasas kaks kuhjaga peotäit tegelinskeid, kes kõik Leiutajatekülas oma elu elavad. Seal on jäneseid, sigu ja koeri, mulla sees oma salaelu elavaist muttidest rääkimata.
"Leiutajateküla Lotte" sündmustik on kindlasti küll juba tuttav neile tuhandetele lastele ja lastevanematele, kes kinos või DVD-lt filmi juba näinud, aga raamat pakub lastele suurepärase isetegemise võimaluse - lugemise. Tahaks kohe teada, kui paljud lapsed selle järgi lugemise selgeks saavad. Mõni on kindlasti juba selle trikiga maha saanud.
Mida Lotte teeb? Lotte elab Leiutajatekülas väga põnevat lapseelu. Tema isa on leiutaja ja terves külas elab igas majas üks leiutaja, olgu ta siis kellegi ema või isa. Nagu igas korralikus külas, on sealgi oma muiduleivasööja, kes külitab puu all ja räägib lastele naljajuttu. Väikseid seiklusi on väikeste laste elus iga päev, aga Leiutajateküla suured seiklused algavad siis, kui raamatu vahelt leitakse Jaapanist pärit mesilane Susumu, kes hakkab külale judot õpetama. Seiklused kasvavad nii suureks, et viimaks jõuavad Leiutajateküla judokad Jaapanisse ülitähtsale judovõistlusele.

Kaebustele vaatamata jätkub MTV eetris skandaalne multikasari
Multikasarja Popetown väidetavalt solvava ja ebasobiva sisu tõttu lasi MTV televaatajatel pärast esimese osa nägemist hääletada Popetowni edasise eetrissejäämise üle ja 77% hääletanutest toetas sarja jätkumist.
Multikasarja Popetown väidetavalt solvava ja ebasobiva sisu tõttu lasi MTV televaatajatel pärast esimese osa nägemist hääletada Popetowni edasise eetrissejäämise üle ja 77% hääletanutest toetas sarja jätkamist MTV Eesti eetris.
MTV Eesti teatas detsembri alguses, et toob 25. detsembril ekraanile maailmas suurt vastukaja leidnud legendaarse multifilmiseeria Popetown ehk eesti keeles Paavstiküla.
Kanalini jõudsid pretensioonid ja kaebused seoses sarja väidetavalt vastuolulise sisuga, mistõttu MTV Eesti otsustas korraldada hääletuse sarja eetrissejäämise kohta. Hääletuse tulemusena selgus, et 77% hääli andnud vaatajatest toetavad sarja jätkamist MTV eetris.

 "Aastahitt 2006" galaüritus oli pidu vaid Raadio 2 enese jaoks
Tehniliselt ladusalt kulgenud 1,5 -tunnine aastahiti auhinnagala teleülekanne Viru keskusest oli pikk ja lohisev Raadio 2 reklaam.
Oleks ette teadnud, kui sageli saate jooksul mainitakse Raadio 2, oleks huvi pärast võinud need korrad kokku lugeda. Üksteise järel astusid R2 asjapulgad lavale auhindu üle andma ning vaheklippides esitasid eelmiste aastate võitjad ja hambaarstid "Aastahitile" kiidulaulu.
Aga auu - kuhu jäi glamuur?! Üknes õhtujuht Heidy Purga efektne väljanägemine ei kanna ju gala peent nime välja. Lavaesine üsna lühikese kasvuga plikademeri võttis vaevaks kiljuda vaid Kristjan Kasearu nime peale. Mõne üksiku noormehe käed meelitas üles lauljatar Mari-Leen, kelle lavaline liikumine oli küll koreograafiline katastroof.
Kahju, et kaamerad ei seigelnud vipialas, kindlasti oleks seal olnud rohkem särtsu. Vipikorrusele pääses vaid Triin Tähnase intervjuudeks. Aga keda üllatavad küsimused stiilis "Mida toob uus aasta?" ja "Mida sa arvad Eurovisioonist?", mille ettearvatavad vastused võinuks sõnastada ka televaataja!

Baskini anekdoodid
Perekonnas oli kaks poega - üks oli optimist, teine pessimist. Jõuludeks tegi isa poistele vastavad kingitused: pessimist sai puuhobuse, optimist - hobusepabulad.
Hommikul poisid ärkavad ja pessimist ütleb: "Ma tahtsin suurt, aga see on väike hobune. Tahtsin valget, aga see on must."
Optimist ütleb: "Aga mul on elav hobune, ainult et jooksis ära!"
Uue aasta esimesel hommikul astub naine marketisse:
"Kas leib on värske?" küsib ta.
"Ei, möödunudaastane!"
Kaks koerapidajat hooplevad:
"Minu Muri loeb ajalehti!"

JÄRJEJUTT (43): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Mis sai edasi? "Ma emigreerusin Viini kaudu Pariisi. Kui kohtusin Prantsuse psühhiaatritega, said nad mulle Serbskis tehtud "anamneesi" üle kõvasti naerda. Üks neist ütles: "Me peame Nõukogude psühhiaatrite juurde väljaõppele minema: kui uskuda nende diagnoosi, on meie ees praegu imetabane skisofreeniast tervenemise juhtum!""
Gorbanevskaja lugu kuulub aega, mil Nõukogude teisitimõtlejate suhtes hakati kasutama nn psühhiaatrilisi repressioone, milles tarmukalt osales ka doktor Petšernikova. Erilise hoo sai tulevase Budanovi päästja tegevus meie riigi jaoks rasketel 1970. aastatel - hoogsa dissidentidega võitlemise ajal. Nagu teada, oli meil tol ajal täiesti vastuvõetav põhiseadus ja et lääs totalitarismi eriti pahaks ei paneks, eelistas KGB kasutada teisitimõtlemise vastu psühhiaatrilisi meetmeid, suunates erihaiglasse sundravile kõik, kelle sai.

Hämmastav kutse
Väljendan oma hämmingut seoses Tallinna Kristiine linna-osa valitsuse vanema Mihhail Korbi kutsega, mis oli eile (neljapäeval - toim) ühe Kristiine linnaosa maja trepikotta üles riputatud. Kutse näitleja Eduard Tomani loomingulisele kohtumisõhtule 9. jaanuaril oli "lugupeetud Kristiine elanikule" kirjutatud vene keeles ja ma ei saanudki aru, kas meil Eesti Vabariigis on nüüd lugupeetud elanikud ainult vene keele valdajad või ei kehti selle linnaosa valitsuse vanemale Eestis kehtiv keeleseadus. Eduard Tomanist pean minagi lugu, kuid nähtavasti arvab härra Korb linnaosa vanemana, et tema hallatava linnaosa eesti keelt valdavad elanikud ei ole piisavalt lugupeetud, et neid sellele kohtumisele kutsuda.

Jalakäijana Tallinnas
Eestis öeldakse, et lumi tuleb igal aastal ootamatult. Millegipärast ei meenu aga samataoline lause vihma kohta, just nagu oleksime me vihma vastu hästi ette valmistatud.
Tallinnas jala käies see ometi nii ei tundu. Lompe ja lombikesi, ojasid ja laiu jõgesid on vihmaga tohutul hulgal, just nagu Tallinn polekski laias laastus tasasel pinnal. Eriti käib see kõnniteede kohta, mis on vahel uued ja avarad, ent mitte sugugi siledad - ikka on siin ja seal neid keegi just nagu altpoolt õõnestanud. Vaadake Kunstihoone ees asuvat tiiki -millal oli see viimati kuiv? Huvitav lomp on Kaarli hambapolikliiniku kõrval trepi juures. Treppi äsja parandati, ent isegi astmetele jääb vesi pidama ja lomp on seal ikka, ühe töömehe hiljutistest ponnistustest hoolimata. Riigiarhiivi Tõnis-mäe filiaali ukse all on teine samasugune, just paras kaugushüppe harjutamiseks. Ja küllap teate te ise nimetada neid pikki rentslijärvi, kust vesi ei lähe ära ka kuiva ilmaga.

Torontost toodud sõnum
Ajalehe Eesti Elu 22. detsembri numbris mõtiskleb Hindrek Piiber oma Toronto-külastusest. Koju kaasa võtmist vääriv sõnum on kirjeldus koolilaste rühmast, kus "absoluutselt musta valgehambulise tütarlapse käest hoidis kinni, nagu lapsed ikka, eestlase välimusega valgepäine poisike, ümberringi mitmesugused idamaised näod segamini valgetega ja kogu see seltskond sõbralikult ja üksmeelselt sädistamas".
Kanadas pole ei rahvastikuministrit ega kulutata suuri summasid integratsiooniprogrammidele. Kanada rajasid inglastest ja prantslastest väljarändajad. Hiljem lisandusid neile mitme teise rahvuse liikmed. Prantsuskeelsete kanadalaste iseseisvumissoovide tõttu anti alles mõniküm-mend aastat tagasi ka prantsuse keelele teise riigikeele staatus. Kakskeelsust märkimisväärses ulatuses üldjuhul ei rakendata. Prantslaste järeltulijate peamises elupaigas Quebeci provintsis on ametliku keelena kasutusel prantsuse keel ja ülejäänud Kanadas inglise keel.

Kasparov: Putin on väga kaval
2007. aastal elab Venemaa üle suure poliitilise kriisi, ennustab Garri Kasparov, kes koondab demokraatlikke jõude president Vladimir Putini vastu.
Härra Kasparov, 16. ja 17. detsembril korraldasite te Moskvas koos teiste demokraatia poole püüdlevate poliitikutega "mittenõustujate marsi". Kohale tuli 3000 inimest ja … 8000 politseinikku. Kas demonstratsioon oli edukas?
Iga demonstratsioon, mis saab teoks, on edukas. Me soovisime katsetada uue koalitsiooni Teine Venemaa ühtehoidvust - ja see õnnestus. Et kohal oli nõnda palju politseinikke, näitas, et valitsus ei suuda ümber käia isegi nii ohutu rühmitusega nagu meie. Me taotleme ju ainult diskussiooni. Teine Venemaa koosneb erinevatest poliitilistest rühmitustest. Meile oli tähtis, et esindatud on kõik vanuserühmad, sh needki, kes tavaliselt tänavapoliitikat ei aja. Aga nad usuvad, et demokraatlikud vabadused on olulised.

ANDRUS KIVIRÄHK: Aasta esimesed õied
Uus aasta on käes. Millised on siis esimesed muljed? Tallinnas elavale inimesele torkavad kõigepealt silma muidugi venelased.
Neid on korraga nii palju! Moskvast ja Piiterist Eestisse uut aastat vastu võtma tulnud turistid on lahkunud oma rosoljest, kaaviarist ja Russki Standartist lookas laudade tagant ning pudenenud linna peale. Olümpia hotelli väike ujula oli neid täis nagu kevadised tiigid kudevaid konni. Kesklinnas sisseoste tehes meenub Nõukogude aeg - kõikjal kuuleb üksnes vene keelt. Muidu nii häälekad soomlased käivad mööda seinaääri.
Nautigem seda haruldast loodusimet, sest juba täna-homme seavad idast pärit külalised end tagasiteele. Me ei kohtu nendega enne kui järgmisel aastavahetusel, sest nagu ütleb tuntud lastesalm: "Piiri-pääri, piiri-pääri, kus peab venelane nääri? Kas sa seda siis ei tea? Eestimaal ta pidu peab!"

REPLIIK: Lipstok pääses raha peale
Eesti Pangast on viimasel paaril aastal oodatud uudist eurole ülemineku kindla ja kiire tähtaja kohta. Aga aasta algul üllatas Eesti Pank hoopis teatega, et trükitud on uued kahe- ja kümnekroonised rahatähed ning eurole üleminek lükkuvat kaugesse tulevikku. Veel teatas keskpank, et uute rahatähtede trükkimise eel kaaluti ka kahe- ja kümnekrooniste metallmüntide käibele toomist. Põhjendus oli, et tulevaste eurodega, millel on münte rohkem, ette harjuda. Sellest kavast aga loobuti, sest suurte ja suurema hulga müntide rahakotis tassimine on krooniga harjunud eestlastele tülikas.
No kes seda juttu ikka usub - juba ammustest aegadest on eestlastele meeldinud kõlisev metallraha, mida sai patta panna ja eri kohtadesse maha matta. Tegelikult tahtis pangapresident Lipstok ajalukku, s.t uutele kroonidele hoopis oma allkirja saada - sellest ka tema uute kroonide trükkimise valu.

JUHTKIRI: Valimisloosungite välimääraja
Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka (Reformierakond)
Selle loosungi puhul tahaks teada, millise riigi Eesti Euroopa viie jõukama hulgast välja lükkab. Kui vaadata Eurostati kodulehelt SKP-d elaniku kohta, jagavad praegu jõukuse poolest neljandat-viiendat kohta Holland ja *veits. Kas Reformierakond püstitaks ka loosungi "Lükkame *veitsi viie jõukama Euroopa riigi hulgast välja!"?
Rikas riik, parem palk (Keskerakond)
See valimisloosung oli pädev veel kuu aega tagasi, kui analüütikud raporteerisid suurest majanduskasvust ja riigieelarve kasvas rekordtasemele. Eile saime aga Edgar Savisaare sulest lugeda hoiatust, et Eesti majandus on jõudnud tippu ning kohe-kohe ootab meid ees kohutav majanduslangus. Sestap oleks Keskerakonnal aus püstitada uus valimisloosung: "Vaesem riik, väiksem palk!"

Laevaühendus mandri ja saarte vahel tiheneb
Uuel aastal suureneb parvlaevaliiklus mandrilt Hiiumaale ja Muhumaale kümnendiku võrra.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning OÜ Väinamere Liinid sõlmisid aasta lõpus lepingu, mille järgi tellib riik tänavu Rohuküla-Heltermaa liinil 4817 reisi ning Kuivastu-Virtsu liinil 11000 reisi ja see on vastavalt 437 ja 1256 reisi rohkem kui viimastel aastatel, kirjutab Postimees.
Enim lisandub reise suvehooaega, mil järjekorrad kipuvad kõige kergemini tekkima ja kui kõik soovijad ikkagi korralistele reisidele ei peaks mahtuma, teevad laevad lisareise.
Riik tellib Väinamere Liinidelt tänavu umbes 130 miljoni krooni eest kokku üle 17 000 reisi Rohuküla-Heltermaa, Kuivastu-Virtsu ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel Sõru-Triigi liinil.

Vanim kihnlane sai täna 105 aastaseks
Täna tähistas oma 105. sünnipäeva kõigi aegade vanim kihnlane Maria Köster.
Maria Köster on Kihnu saarel Luha talus üksinda üles kasvatanud poja ja kaks kasupoega, sest tema mees suri juba 60 aastat tagasi, kirjutab Pärnu Postimees.

IRL kinnitas valimisprogrammi
Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas täna valimisprogrammi, valimisnimekirja ja valimisloosungi: Terve pere! Terve mõistus! Terve Eesti!
Isamaa ja Res Publica liidu volikogu kinnitas erakonna valimisnimekirja esinumbriks ekspeaminister Mart Laari, ütles IRL-i pressisekretär Rauno Veri Eesti Päevaleht Online'ile.
Nimekirjas teine number on Jaak Aaviksoo, kolmas Tõnis Lukas, neljas Taavi Veskimägi ning viies Juhan Parts. Esikümne teises pooles on Andres Herkel, Ene Ergma, Helir-Valdor Seeder, Tarmo Kõuts ja Marko Mihkelson.
IRL-i valimisprogramm keskendub peredele, tervisele ja haridusele.

Talunik nõuab riigilt sigaduste hüvitamist
Peagi algavat sea-aastat silmas pidades lubab talunik Väino Valdru riigiga kohtusse minna, et makstaks kinni kahju, mis metssead on tema orasele tekitanud.
Valdru selgitas, et metssead on tema põldudel suure osa orast üles tuhninud ja talumees hindab metssigade tekitatud kahju 100 000 krooni suuruseks, kirjutab Järva Teataja. Valdru ei ole nõus kahju omast taskust kinni maksma, sest selle peaks tema meelest ikka riik enda kanda võtma.
100 000 krooni suuruse kahjunõude esitas Valdru kõigepealt Järvamaa keskkonnateenistusele, kuid sai vastuse, et kui soovib hüvitist, peab pöörduma kohaliku jahindusklubi poole. Järvamaa jahindusklubi juhatuse liige Ülo Mets on Valdru rukkipõlluga tutvumas käinud ja kinnitab, et metssead on üles tuhninud eelmise sügise viljakoristusel kombaini põhuvaalu alla jäänud alad, kus on ilmselt rohkelt mahapudenenud teri ja kuna põldu ei küntud, vaid ainult randaaliti ja külvati taliviljaseeme, ongi metssead orast kahjustanud.

Eesti lennujuhid liituvad transpordi ametiühinguga
Eesti õhuruumis lennudispetšerteenust osutuvast 50st lennujuhist on viimastel nädalatel 35 liitunud transpordi ametiühinguga ning liitumine jätkub.
Lennujuhtide tulevase usaldusisiku Margus Uheki sõnul on transpordi ametiühingul lennunduses jalg tugevasti maas ja see võimaldab olla efektiivne ka palgaläbirääkimistel, teatas transpordi ametiühingu pressitalitus.
Kuigi lennujuhtide palganumbrid ületavad tugevasti Eesti keskmist, jäävad need mitmekordselt maha välismaiste kolleegide omast. Samuti on lennujuhtide töö väga vastutusrikas ja pingeline.
Uheki sõnul on seetõttu lähiajal plaanis alustada kollektiivlepingu ettevalmistamist, mis tõstaks lennujuhtide palka ja parandaks muid töötingimusi.
Transpordi ametiühingu esimehe Peep Petersoni sõnul on lennujuhtide liitumisega nüüd kogu Eesti lennundussektor ametiühingutega kaetud.

Soe talv nöögib soojatootjaid
Kortermajade elanikud on rahul soojast talvest tingitud tavalisest väiksemate küttekuludega, kuid soojatootjatele tähendab see saamata raha.
Suure-Jaani osaühingu Sume juhataja Aivar Veeperv ütles Sakalale, et läinud novembris ja detsembris toodetud soojakogus oli kolmandiku võrra väiksem kui varasematel aastatel. Veeperv nentis, et soojatootjale tuleb raha vähem, käive ja kasum langevad, kuid inimestele on see kasulik, kuna sooja hind on siiski väga kõrge, kirjutab Sakala.
Aktsiaseltsi Esro juhataja Jaan Saar tõi võrdluseks, et 2005. aasta detsembris andis Esro võrku 16 800, mullu aga 12 000 megavatt-tundi ehk ligi neljandiku võrra vähem sooja.
Osaühingu Avoterm juhataja Avo Kangro seevastu ei näe suurt probleemi selles, et soojatootmisest laekub vähem raha, kuna sooja hinnast moodustab 70 protsenti kütuse maksumus ja seega peab tootja sellevõrra lihtsalt vähem kütust ostma

Haanja vald ostab lumetootmisseadmed
Haanja vald loodab järgmiseks talveks soetada endale lumetootmisseadmed, et ka lumevaesel ajal oleks võimalik Haanjas suusatada vähemalt 800meetrisel ringil, tulevikus hakatakse lund tootma ka kahekilomeetrise raja tarbeks.
Esimeses etapis ostetakse lumekahurid, et katta lumega staadioniring, mille sisse jääb ka lasketiiru juures olev väike tõus, teises etapis soetatakse nn lumedušid, mis paigaldatakse kahekilomeetrise raja äärde, kust nad otse rajale lund pihustavad, kirjutab Võrumaa teataja. Kahuriga saab lund toota, kui külma on kaks-kolm kraadi, duši kasutamine nõuab vähemalt kuut külmakraadi.
Esimese etapi maksumuseks kujuneb umbes 2,5 miljonit krooni, hinna sees on nii lumekahurid kui ka maasse paigaldatav torustik. Kuna teises jaos ei ole enam vaja torustikku soetada, läheb dušide paigaldamiseks ehk mõnevõrra vähem raha: umbes kaks miljonit krooni.

Lõuna-Eestis viidi politseisse esimese vabariigi aegne kuulipilduja
Relv toodi politseisse kampania raames, mille Lõuna politseiprefektuur korraldas selleks, et inimesed tooks karistust kartmata ära ebaseaduslikud relvad.
Prefektuuri korrakaitseosakonna lubadetalituse juhtivkonstaabli Allen Leego sõnul toodi Viljandimaalt politseisse neli relva, mille seas oli ka kampaania haruldasim saak: Eesti vabariigi esimese perioodi kuulipilduja, mida kasutati toona soomusauto relvastuses, kirjutab Sakala.
Suurem osa politseile toodud relvadest oli siiski lihtsamat sorti: ära anti 33 sileraudset jahipüssi, 11 püstolit ja revolvrit, kuus vintpüssi ning neli õhkrelva, mida nende võimsuse tõttu ei ole lubatud ilma loata omada ja kasutada.
Juhtivkonstaabel Leego sõnul pärineb enamik käsirelvadest Teise maailmasõja eelsest perioodist ja osa neist on juba sel määral laskekõlbmatud, et nende tarvis enam relvaluba anda ei saa, nii et need tuleb päris laskekõlbmatuks muuta ja seinale riputada.

IRL avalikustab täna oma valimisplatvormi
Täna toimub Sakus Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu, kus erakond avalikustab oma valimisplatvormi, kampaaniasõnumid ja valimisnimekirja.
Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadi Mart Laari sõnul lähtuti valitsemisprogrammi koostades tõsiasjast, et elukvaliteeti pole võimalik parandada panustamata haridusse ja teadmistesse, teatas Isamaa ja Res Publica Liit. Majandust loovaks, ehk teadmistepõhiseks muutmata ei pääse Eesti edasi.
Ka ei jõua Laari hinnangul Eesti tervikuna parema elujärjeni, kui otsustame seada oma eesmärgiks ainult rahalise edu; siis pole viieteistkümne aasta pärast enam rikkust, ega kedagi, kelle vahel seda jagada.

Pärnu tahaks järgmisel aastal presidendi vastuvõttu võõrustada
Pärnu plaanib järgmisel aastal Eesti vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks korraldada kahepäevased üritused, mis kulmineeruksid presidendi vastuvõtuga Pärnu kontserdimajas ja vabadussamba avamisega.
President Toomas Hendrik Ilves soovib, et iseseisvuspäeva presidendi vastuvõtt toimuks erinevates Eesti linnades: sel aastal on vastuvõtt Tartus ning tuleval aastal soovib president esialgse idee kohaselt korraldada vastuvõtu Pärnus, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnus tuleb presidendi vastuvõtu korraldamiseks kõne alla kaks kohta: kontserdimaja ja Endla teater, kuid kumbki ei mahuta 1500 inimest, nagu on viimastel aastatel presidendi vastuvõtul käinud. Kontserdimajja mahuks 1100 vastuvõtukülalist, Endla teatrisse 800.
Endla teatri direktor Ain Roost arutles, kuivõrd vastab etiketile niivõrd piduliku ürituse korraldamine väikeses saalis ja telgis, kuid leidis siiski, et kui presidendi meeskond arvab, et Endla teater sobib vastuvõtuks, siis see üritus seal ka korraldatakse.

Saaremaa võtab muinuskaitse alla militaarobjektid
Muinsuskaitse kavatseb ajaloomälestisena kaitse võtta alla kümme Saaremaal asuvat I ja II maailmasõjast pärinevat militaarobjekti, et takistada nende edasist lagunemist ja lõhkumist.
Saaremaa muinsuskaitseinspektori Lilian Hansari sõnul on tegu peamiselt I ja II maailmasõjast pärinevate militaarobjektidega ning kuigi algselt oli nimekiri tunduvalt pikem, valiti välja just omas valdkonnas iseloomulikumad ja haruldasemad ehitised, kirjutav Meie Maa. Kokku on Saaremaal militaarobjekte üle saja.
Hansar selgitas, et paljud militaarobjektid nõukogudeaegse kehva ehituskvaliteedi tõttu lagunenud või vandaalide poolt lõhutud ning seetõttu oli viimane aeg võtta osa iseloomulikumatest militaarobjektidest kaitse alla.

Harjumaal hukkus tulekahjus inimene
Täna varahommikul puhkes tulekahju Harjumaal Ämaris asuvas kortermajas, kustutustööde käigus leiti korterist hukkunud mees.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 05: 47. Sündmuskohale saadeti kaks päästeautot, paakauto ja kiirabibrigaad, teatas Põhja-Eesti päästekeskus. Tulekahju oli puhkenud maja kolmandal korrusel asuvas korteris. Kustutustööde käigus leiti korterist hukkunud meesterahva surnukeha.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Ilves ei taha Kadriorgu Pätsi ja Rüütli soovitud seinavaipa
President Pätsi ajal kavandatud ultrarahvuslik seinavaip toona Kadriorgu ei jõudnud, oma ametiajal taastas vaiba kudumise plaani Arnold Rüütel, kuid enne vaiba valmimist vahetus president ja pool miljonit maksvat vaipa Kadriorgu ei koota.
President Arnold Rüütel jõudis vaheltult enne ametiaja lõppu tellida Kadriorgu uhke, kuni pool miljonit maksava mineva seinavaiba, mille kavand valmis esimese Eesti vabariigi ajal president Konstantin Pätsi soovil, kirjutab SL Õhtuleht.
Uue kavandi ja valminud gobelääniproovid kiitsid sel suvel heaks ka kunstiteadlased, kuid septembris presidendiks saanud Toomas Hendrik Ilves viikingite ja maavanemate teemalist seinavaipa Kadriorgu ei soovinud.
Vaiba autorid on nördinud, kuid kunstiteadlane Mart Kalm leiab, et kolmekümnendate aastate ultrarahvusliku vaibakavandi praegu teokstegemisest keeldumise otsust tuleb mõista.
Mart Kalm selgitas: "Mina olen vaibakudumise seisukohalt kõhklev - kui poliitiline tahe tahab hirmsasti seda Eesti ajal kudumata jäänud vaipa valmis teha, siis mina vastu ei ole. Aga seda ei pea ilmtingimata tegema," viitab ta sellele, et vaiba teema on mõnevõrra aegunud.

Must maa paneb võistluste korraldajad raskete valikute ette
MK-etapi saatus selgub 19. jaanuaril, Tartu maratoni päästaks ka veebruari alguse lumi.
Erakordselt soojad ilmad ja lumevaene talv on pannud keerulisse olukorda nii murdmaasuusatamise maailmakarikaetapi kui ka Tartu maratoni korraldajad, kes ei taha esialgu veel võistluste ärajäämisele mõelda.
Otepää MK-etapp peaks toimuma 27. ja 28. jaanuaril. Hiljemalt 19. jaanuaril on võistluste korralduskomitee lubanud otsustada, kas ja kui suures mahus võistluskava Tehvandi suusaradadel läbi viiakse.
Kindlustamine liiga kallis
Tartu maratoni korraldajatel on paar nädalat rohkem aega, et otsustada 37. maratoni läbiviimine. Kas 18. veebruaril saab Otepäält Elvasse suusatada või tuleb distantsi vähendada või võistlus sootuks ära jätta, tuleb otsustada 12. veebruariks.

Hans H. Luik seljatas kohtus Laferme väikeaktsionärid
Luik tegi Laferme aktsionäridele 2005. aastal kõrgeima pakkumise - 350 krooni aktsia eest.
Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik seljatas kohtus Tallinna lauluväljaku kõrval oleva Laferme ärilinnaku väikeaktsionärid ees- otsas ärimees Priit Kajariga, kes nõudsid kohtus endale Laferme aktsiate omandamise ostuees-õigust.
Tallinna halduskohtu otsus jätta õigus Luigele on Luige advokaadi Toomas Vaheri sõnul igati põhjendatud, sest Kajari ja tema äripartnerite kaebusel ei olnud seaduslikku alust.
"Nende taktika on muuta ennast ebamugavaks ja sundida teist poolt mingitele kokkulepetele," ütles Vaher.
Kajari kaebab edasi
Luik alustas AS-i Laferme aktsiate kokkuostu umbes paarisajalt väikeaktsionärilt 2005. aastal ning äriregistri andmeil kuulub talle nüüdseks firmast üle 80 protsendi. Priit Kajari, Juhan Sööl ja Aleksander Gude nõudsid kohtu kaudu aga aktsiate eelisostuõigust, aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingute tühisuse tunnustamist ja aktsiaraamatu kannete muutmist.

Eesti ja Soome teadlased uuendavad DNA-vaktsiini
Soome ja Eesti teadlaste koostöö võib geneetilise vaktsiini inimkasutusse tuua.
Vaktsiinide loomise ja geeni- transpordiga tegelev Soome firma FIT Biotech hakkas eelmise aasta lõpukuudel arendama projekti "Kolmanda põlvkonna DNA-vaktsiinid", mis töötab välja pandeemilise ja sesoonse gripi vaktsiini. FIT Biotechi peakorter asub Soomes Tamperes ja filiaal Tartus.
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Mart Ustav ütles, et Tartus asuvas FIT Biotechi all- asutuses tegeletakse samuti DNA-põhise vaktsiini väljatöötamisega. Projekti rahastavad Soome ja Euroopa Liit. Tegelikult tähendab vaktsiini loomine praegu seda, et teadlased teevad tehnoloogiaplatvormi vaktsiinide väljatöötamiseks.

Lipstok: liitume euroalaga niipea kui võimalik
Pankur Indrek Neivelt kirjutas eilse Eesti Päevalehe arvamus-küljel, et euro kasutuselevõtu kergekäelise edasilükkamise riskid ja kulud on liiga suured. "Me vajaksime ühist majanduspoliitilist eesmärki võtta euro kasutusele juba 2008. aasta suvel," arvas Neivelt.
Eesti Panga president Andres Lipstok teatas eile, et nõustub Neiveltiga, et euro kiire käibele-võtt on Eesti jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks hädavajalik.
Võimaliku ühinemisaasta (2010 - toim) nimetamisel lähtus Eesti Pank novembris 2006 avalikustatud prognoosist. Viimase järgi oleks 2007. aasta inflatsiooninäitaja 4,5% ja 2008-ndal 4,7% ning alates 2009. aastast peaks inflatsioon hakkama alanema. "Need arvud koos öeldud 12-kuulise etteteatamistähtajaga olid aluseks, miks oli võimalik opereerida aastaga 2010," kinnitas Lipstok.

Lumeta talv segab metssigade küttimist
Soodsate talveolude ja väiksema küttimise tõttu võib sigu suveks liialt palju sigineda.
Metsas hästi kättesaadav toit tõotab metssigade arvukust oluliselt suurendada, pealegi ei saa jahimehed loomi jälgi reetva lume puudumise pärast naljalt kätte.
Võrumaa Sõmerpalu jahtkonna esimehe Toomas Kauna sõnul on tänavusel lumeta talvel jahipidamine peaaegu võimatu. "Jahti pidada küll saab, aga jahipäevad pole lihtsalt edukad," tähendas Kaun. "Lund ei ole, kraavid on pilgeni vett täis, teed porised ning metsa minna ei tasu."
Praegu peavad kütid jahti ennekõike metssigadele. "Kuna värsket lund ega ka jälgi pole, ei suuda keegi selgust saada, kui suurt seakarja jälitatakse või kui palju on selles kesikuid või emiseid," selgitas Kaun, lisades, et jälgede puudumise tõttu pole üldse võimalik saada mingit ettekujutust, kes metsas parasjagu liigub. "Laskmislubasid küll on, aga nende kasutamiseks tuleb kõvasti rohkem vaeva näha."

Meditsiinitöötajatele pakuti 20-protsendist palgatõusu
Streigiga ähvardavad meditsiinitöötajad pole veel avaldanud, kas nad on pakkumisega nõus.
Streigi ähvardusel palgatõusu nõudnud meditsiinitöötajad said eile tööandjaid esindavalt haiglate liidult pakkumise tõsta palku 20 protsendi võrra.
Ettepaneku järgi tõuseksid tervishoiutöötajate miinimumtasud tänavu 20 protsenti ning 2008. aastal veel 20 protsenti.
Kahele aastale jagatud miinimumpalga tõus võimaldab tervishoiutöötajate soovitud miinimumpalga taseme saavutada 2008. aastaks.
"Nüüdisaegne arstiabi hõl-mab nii tänapäevast tehnikat kui ka kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste," ütles haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule. "Kui meil ei ole võimalik oma inimestele palka maksta ja töötajad seetõttu lahkuvad, kannatavad eelkõige patsiendid."

Tallinlastel on kaks nädalat aega uute trammiliinide osas sõna võtta
Seni on tundnud üks inimene muret, kuidas vibratsioon tema
Praegu käib avalik väljapanek, kus Tallinna elanikud võivad kaasa rääkida uute kavandatavate trammiliinide kulgemise osas. Linnavõimud algatasid selle jaoks projekti "Tallinna tramm", mille eesmärk on arendada raudteesüsteemi nii, et selle abil saaks sõita trammiga ka näiteks Maardusse või Mustamäele.
Uued trammiteed pakuksid alternatiivi auto kasutamisele südalinnas, et seeläbi vähendada ummikuid ning vältida saastamise suurenemist. Pakutud variantide järgi hakkaks tramm viima inimesi täiesti uutesse sihtkohtadesse - Laagrisse, Lasnamäele, Järvele või Ülemistele.
Kaks nädalat aega
Tallinna transpordiamet tellis teostuse tasuvuse kohta uuringu mitmest ettevõttest koosnevalt konsortsiumilt, kes hakkab tasuvuse kõrval uurima ka seda, kuivõrd on projekti raames uute trammiliinide rajamine üldse teostatav.

USA liitub Indoneesias kadunud lennuki otsingutega
USA transporditurbe ametnikud saabusid täna Indoneesiasse, et aidata kohalikke võime juba ligi nädal aega kadunud olnud lennuki otsingutel.
Esmaspäeval kukkus halva ilma tõttu Indoneesias alla reisilennuk 102 inimesega pardal, vahendab Reuters. Odavlennufirmale Adam Air kuulunud Boeing 737- 400 kukkus arvatavasti Sulawesi saarele, kuid seda pole siiani leitud.
Lennuki piloot ei saatnud välja hädakutsungit ja ka hädaabilokaatorite signaale ei ole olnud, nii et miski pole aidanud päästjaid nende rängal otsingul läbi Sulawesi džungli, mägede ja saart ümbritseva mere.
Indoneesia asepresident Jusuf Kalla kinnitas, et otsinguid jätkatakse nii kaua kui tarvis, sest sellest lennukist on saanud rahvuslik küsimus. Asepresident palus lennukis olnute omastelt kannatust ja ühines nendega palves selle eest, et lennuk ruttu leitaks.

Inglismaa ei tea oma vanglapõgenike arvu
Suurbritannia vanglate juht Phil Wheatley tunnistas, et ta ei tea täpselt, kui palju vange on Inglismaa vabakäiguvanglastest jooksus.
Phil Wheatley selgitas, et Briti vanglates ei ole korralikku süsteemi, mis võimaldaks täpset arvet pidada pärast pagemist taas tabatud vangide kohta, kirjutab BBC. Wheatley kinnitas, et selline andmebaas nüüd luuakse.
Wheatley hinnangul põgenes möödunud aastal Inglismaa 15-st avatud vanglast ligi 700 süüdimõistetut.
Phil Wheatley on varem öelnud, et suurem enamus vangla silma alt kadunud vabakäiguvangidest on koheselt kätte saadud ja uuesti arrteeritud. Lisaks kinnitas Wheatley, et kolm neljandikku vanglasse mitte naasnud vabakäiguvangidest tabatakse aasta aja jooksul. Vanglate juhi sõnul on Inglismaal avatud vanglatest põgenenute arv viimase kümne aasta madalaim.

Bangladeshis hukkus reisibussi õnnetuses vähemalt 50 inimest
Bangladeshis sattus täna hommikul kiirteel õnnetusse reisibuss umbes 100 reisijaga, pärast kokkupõrget buss plahvatas ja süttis põlema, tules hukkus vähemalt 50 inimest.
Buss sattus pealinn Dhaka lähedal õnnetusse siis, kui püüdis vältida otsasõitu vastassuunast välja kaldunud minitaksole, vahendab Reuters. Tunnistajate sõnul plahvatas maagaasikütusega sõitval bussil üks gaasisilinder ja selle tõttu süttis ka tulekahju.
Politsei teatel on bussist välja toodud ligi 20 söestunud laipa, kuid paljud surnukehad on veel siiani sõidukis.

Iraagi peaminister hoiatab Saddami poomise hukkamõistjaid
Iraagi peaminister Nouri al-Maliki teatas, et tema riigi valitsus võib üle vaadata suhted kõigi riikidega, mis on kritiseerinud eksdiktaatori Saddam Husseini hukkamist.
Peaminister al-Maliki kinnitas, et Husseini poomine oli riigisisene asi ja see toimus Iraagi hüvanguks, vahendab BBC. Al-Maliki lisas, et ekpresidendi üle mõisteti kohut õiglaselt.
Saddam Husseini poomisest salvestati mobiiliga ebaseaduslik video, milles on näha, kuidas eksdiktaatorit enne surma mõnitati. Video ja hukkamine said laiaulatusliku rahvusvahelise pahameele sihtmärgiks.

Rongiga Euroopa Liitu - mõned asjad ei muutu
Raudtee kõneleb riikidest palju - seda eriti end aastavahetusel mööndustega euroliitu pigistanud Rumeenias ja Bulgaarias, kus muutused alles pooleli.
Kui üritasin kahe aasta eest Bukarestist Bulgaaria kuurortlinna Varnasse sõita, eitas iga viimane kui raudteelane, et sinna üldse mingi rong läheb. Ammugi ei müünud keegi piletit. Rong tuli lihtsalt ära oodata. Piletiprobleemi lahendasid vagunisaatjale pihku libistatud eurorahatähed.
Mõned asjad siinilmas ei muutu. Belgradi raudteejaama uue aasta eel ummistanud rahvamasside vahel Rumeeniasse suunduva rongi leiab üles küll kergesti. See pahvib auru, nagu on näha sõjaaegsetest filmidest, ning vagunid on vaid poolenisti valgustatud. Kuid ehkki piletit pole jõudnud liiklusummikute tõttu hankida, on vagunisaatja lahkus ise: "Teil eurosid on? Kümme eurot, ja oletegi Timi-soaras." Kümne euro eest saab üle kuue tunni sõita (kõik vahemaad on Eestist tulles ajaliselt jahmatavalt pikad).

Euroopa piirjooned võtsid uue ilme
"Praegu on serblastel lihtsalt viisat vaja. Kahe päeva pärast astume aga Euroopa Liitu ja siis seisavad nad juba Euroopa Liidu barjääri taga," märgib Timiso-ara Saksa teatri kirjandussekretär Lucian Varsandan mitte ilma kerge parastava rahuloluta. Rohkem on tal kahju moldovlastest, kellele see tähendab viimaseid päevi seni suisa viisavabalt lubatud reisimist.
Juba vana aasta viimastel päevadel ootab rong piiril tunde, kuigi kedagi kontrollida otseselt pole. Piirivalvurid vahetavad naeratades üksikute reisijatega viisakusväljendeid.
Veel vähem on kontrollida paar päeva hiljem Bulgaaria-Rumeenia piiril. Kommentaatorid märgivad, et ühtse tolliruumi tekkimine kaotab ühe peamise pistiseallika. Nii juhtus varem näiteks Poolaga, mille piirid olid kurikuulsad pikkade järjekordade ning ahnete ametnike tõttu (vaadakem seal seentena kerkinud häärbereid).

Verheugen soleerib taas: sedapuhku väikeriikide arvel
1999. aastal autult lõpetanud Jacques Santeri ajast peale on praegune Euroopa Komisjoni asepresident Günter Verheugen tekitanud enim skandaale.
Uut aastat alustas Verheugen intervjuudega, milles pakkus, et väikeriikidele pole tulevikus volinikukohti vaja. Palju rohkem kui omaette pisivoliniku portfellist oleks neil kasu suurriigi voliniku asetäitja kohast mõnes tähtsas valdkonnas, väitis ta.
Jutus on iva, kui arvestada, et Rumeenial on 2009. aastani nn keelelise mitmekesisuse voliniku portfell, samas kui sakslane Verheugen juhib ettevõtluspoliitikat. Samas varjab see tõsiasja, et ka kõige tähtsusetumal volinikul on komisjonis igas küsimuses hääleõigus, ükskõik kui tähtsa voliniku asetäitjal aga mitte.
Pole kahtlust, et Euroopa Komisjonis on peatselt volinikke vähem kui liikmesriike. Seda näeb 2009. aastast ette praegu kehtiv Nizza leping, ning sama sedastas varjusurmas olev EL-i põhiseadusleping, ehkki 2014. aastast. Küsimus on aga võimu jaotamises liikmesriikide vahel ja voliniku jaoks on siin suu küsimata paotamine võrreldav dzotile viskumisega.

Bush annab kinga kindralitele Iraagis, vahetub ka luurejuht
Personalimuudatused on osa USA presidendi värskendatavast
Vaatlejate hinnangul tuleb president George W. Bush uute Iraagi-plaanidega välja järgmisel nädalal, esitades need ilmselt kolmapäevaks kavandatud kõnes.
Suure tõenäosusega teatab Bush Iraagis USA sõjalise kohal-oleku suurendamisest - väidetavalt isegi kuni 20 000 uut sõja-väelast Bagdadi ja lähiümbrusse - ning kuulutab välja ka muudatused nende isikute ringis, kes on Iraagiga nii või teisiti seotud.
Viimaste kohta juba eelnevalt meediasse lekkinud infot Valge Maja ega Pentagon ei kinnitanud, lükkamata ka ümber.
Kuid ajakirjanduse andmeil ja anonüümseks jäänud ametnike sõnul vahetatakse sõjalises juhtkonnas välja kindral John Abizaid, kes on keskväejuhatuse ülem ehk Iraagi ja Afganistani operatsioonide üldjuht.

USA demokraadid võtsid 12-aastase pausi järel vabariiklastelt võimu üle
USA Kapitooliumil vannutati ametisse kongressi valitute
Viimaks - ja Hillary Clintonit arvestamata - on Ameerika poliitika tipus tõesti naine. Mitte ametisse määratult ega presidendi teenistusse võetult, vaid esindajatekoja liidriks valituna ehk presidendiametist kahe südamelöögi kaugusele tõusnud, nagu nentis BBC. Tõepoolest, kui president ja asepresident peaksid jääma bussi alla, saakski riigipeaks Nancy Pelosi.
Muidugi on California demokraat Pelosi see, kes ta praegu on, Iraagi sõja tõttu. Läinuks Washingtonist tuhandete kilo-meetrite kaugusel teisiti ja oleks tuhanded ameerika sõdurid elus, jäänuks presidendipartei üpris kindlasti enamusse. Kuid ega demokraatidel ole võluravimit ega üksmeelt - mõned tõmbaksid väed kohe välja, teised jääksid veel veidikeseks, osa tükeldaks Iraagi ja osa hoiaks šiiite, sunniite ja kurde ikka koos.

Ummikumaksu ei plaanita kehtestada
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul ei plaanita Stockholmis edukaks osutunud ummikumaksu Tallinnas kehtestada, teatati veebilehel Tallinn.ee.
Mutli kinnitusel on kevadel küll kavas tutvumisvisiit Stockholmi, et näha, kuidas ummikumaks tegelikkuses toimib. "Ummikumaksu kehtestamine eeldaks Tallinnas laiapõhjalist diskussiooni ja seda kaalutakse kõige viimase lahendusena," ütles abilinnapea.
Autode arv vähenes
Stockholmis katsetati ummikumaksu kogumist eelmise aasta jaanuarist juuli lõpuni. Katse-ajal vähenes kesklinnas sõitvate autode arv 20-25 protsenti ning süsinikdioksiidide õhku paiskamine 9-14 protsenti.
Rõhk ühissõidukitele

Veebruarist hakkavad Tallinnas sõitma koolibussid
Pealinna õpilasi hakkab Tallinna lähiümbrusest kooli tooma spetsiaalne koolibuss.
Praeguste prognooside kohaselt hakkab esimene koolibuss sõitma veebruarist kuni suvise koolivaheaja alguseni.
"Koolibussi töölepanemise peamine põhjus on liikluskoormuse vähendamine hommikusel tipptunnil," ütles linna transpordiameti juhataja Andres Harjo.
Kuna iga asi tahab Harjo sõnul kõigepealt harjumist, siis esialgu püütakse võita lapsevanemate usaldus ja suvel tehakse esimesed järeldused busside otstarbekuse kohta. "Vaatame, kui suur on busside täitumus ja kas liikluse olukord on seeläbi paremaks muutunud," ütles Harjo.
Transpordiameti ja haridus-ameti hiljutisest uuringust selgus, et kõige rohkem tuuakse lapsi hommikul kooli Pirita-Merivälja ja Haabersti suunalt ning koolivaheaegadel on mainitud tee-lõikude liikluskoormus hoopis väiksem. Ilmselt hakkab ka buss liikuma ühel nendest marsruutidest ja ainult hommikusel ajal.

Admiraliteedi basseini alade ostmine oleks maksnud kuni miljardi
Petrooleumi tänava pikenduse äärne kinnistu on parim finantsiliselt ja logistiliselt.
Linn kuulutab enne kevadet arhitektide soovituste vastaselt välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse Petrooleumi tänavale uue raehoone rajamiseks.
Otsuse ehitada volikogule, linnavalitsusele ja üheteist-kümnele linnaametile 35 000-ruutmeetrine raehoone just omaaegse Kadrioru lõbustuspargi lähistele langetas ametnikest ja arhitektidest moodustatud ühiskomisjon eile.
Linnapea Jüri Ratase juhtimisel kolm kuud töötanud komisjon pidas Tallinna Sadamale kuuluvat Petrooleumi tänava pikenduse äärset kinnistut 12 võimalikust paigast vastuvõetavaimaks nii finantsilisest kui ka logistilisest küljest. "Usun, et uus raehoone valmib 2010. aastal," ütles Ratas.

Mr Nice'i naljad
Šoti arheoloogid tegid hiljuti hämmastava avastuse: 100 m sügavusest šahtist leiti ligi 300 aastat vana vaskkaabel. Nii vana kaabli olemasolu tõestab, et šotlaste eelkäijatele ei olnud juba tol ajal tundmatu telefoni- ja telegraafivõrk, järeldasid teadlased.
Mõni nädal hiljem tegid Inglise arheoloogid veel hämmastavama avastuse umbes 200 m sügavuse šahti põhja uurides. Ajalehtede rasvased pealkirjad teatasid: "Teadlaste avastatud ligi 2000 aasta vanuse optilise fiiberkaabli jäänused kinnitavad, et inglaste eellased kasutasid digitaalset sidevõrku juba vähemalt 20 sajandit tagasi."
Peagi võis Eesti ajalehtedest lugeda eestlaste kohaliku ekspeditsiooni hämmastavatest leidudest: "Arheoloogid tegid Kaali kraatri piirkonda enam kui 500 m sügavuse šahti, millest ei leitud absoluutselt mitte midagi." Avastust kommenteerib e-riigi rajaja Mart Laar: "Eesti teadlaste avastus kinnitab veenvalt minu varasemat hüpoteesi, et saarlased kasutasid juba 5000 aasta eest traadita internetti (wifi)."

Selver kaotas CEV Cup turniiri teise mängu Kaposvarile 1: 3
Euroopa CEV Cupi alagrupiturniiri teisel mängupäeval kaotas Selver Tallinna meeskond 1: 3 Ungari meeskonnale Kaposvar ning kaotas seega võimaluse alagrupist edasipääsuks.
Mängu alustas paremini Selver, kes avageimi võitis kindlalt 25: 18, teatas Eesti võrkpalliliit. Seejärel sai aga Ungari meistriliiga liider Kaposvar mängu hästi käima ning võttis kolme geimivõiduga turniiri teise võidu.
Päeva teises mängus alistas Selveri homne vastane Pielavesi Sampo kindlalt 3: 0 Harkovi Lokomotiivi.
Kahe mängupäeva järel juhib alagruppi Ungari klubi Kaposvar, soomlastel ja ukrainlastel on üks võit ning Selver on jätkuvalt võiduta.

Meeste grupisõidu võitis Rönning
Tour de Ski tänase ühisstardist 30 km klassikadistantsi võitis MK-sarja üldliider Eldar Rönning, kes edestas lõpuspurdiga venelast Ivan Alõpovit ja soomlast Sami Jauhojärvit.
Tour de Ski üldliider Tobias Angerer lõpetas viiendana ja läheb homsele viimasele sõidule vastu kuldne särk üll, kirjutab Sportnet.
Kogu võistlus meenutas - nagu pikad ühisstardid viimaste aastate jooksul ikka - jalgrattaspordist tuntud grupisõitu, kus peagrupp esimesed 90% distantsist tempot teeb. Sellega vähendati juhtgrupp umbes 15-liikmeliseks, kes siis lõpu eel tehtavate kiirenduste virr-varris omavahel paremad kohad jagab.
Eestlased paraku juhtgrupi tempot hoida ei suutnud ja 30 parema sekka keegi lõpuprotokollis ei mahtunud. Jaak Mae sai 33. koha kaotades võitjale 3.28, 2, Priit Narusk oli 47. (+5.48, 3) ja Aivar Rehemaa katkestas. Kokku jätkab Tour de Skid 64 meessuusatajat.

Iverson peab rahakotti kergendama
NBA tegi Allen Iversonile 25000 dollarit trahvi, kuna Denver Nuggetsi tagamängija pruukis mängujärgses intervjuus kohtuniku aadressil suud.
Allen Iverson eemaldati endise koduklubi Philadelphia 76ersi vastu mängitud mängus kahe tehnilise vea tagajärjel platsilt, kirjutab Sportnet.
Mängujärgsel pressikonverentsil kommenteeris Iverson: "Steve Javiel õnnestus suurepäraselt näidata mind halvast küljest, tal on tõeliselt lühike süütenöör ning ma oleksin pidanud teadma, et ei ütle talle midagi. Mul on tunne, et tal on midagi isiklikku mu vastu."

Virpi Kuitunen võitis täna Val di Femmes
Virpi Kuitunen võitis täna Val di Fiemmes ühisstardist sõidetud 15 km klassikadistantsil, lisaks võidule sai ta tänaselt distantsilt ka maksimaalsed 45 preemiasekundit ja läheb homsele vastu kindla liidrina.
Reedel Asiagos Tour de Ski neljanda etapi vabatehnikasprindi võitnud ja võistluse üldliidriks tõusnud Soome koondise liider Virpi Kuitunen ja tema koondisekaaslane Aino-Kaisa Saarinen sõitsid täna Val di Fiemmes ühisstardist sõidetud 15 km klassikadistantsil ülejäänud suusatajatelt eest ära praktiliselt kohe pärast starti, kirjutab Sportnet.
1,9 km järel edestasid nad peagruppi 7,5 ja 3,75 km ehk esimese ringi järel juba 16,8 sekundiga. Vahe paisus aina suuremaks - 7,5 km järel oli see juba 43 sekundit. Kolmandal ringil libises Kuitunen Saarinenilt eest ära ja 11.25 km järel lahutas soomlannasid 16,3 sekundit. Kolmandal kohal sõitnud Marit Björgen jäi aga maha juba 56,4 sekundit.

Nowitzki ja Mavs tõestasid end ka Spursi vastu
Mavericksi edule pani aluse 36 punktiga oma tänavuse hooaja resultatiivseima mängu teinud Dirk Nowitzki, Dallas oli parem 90: 85 ja liiga liider on nüüd võitnud 13 kohtumist jutti.
NBA Edeladivisjoni kaks kanget, San Antonio Spurs ja Dallas Mavericks, võtsid reedel teineteiselt mõõtu San Antonios, kirjutab Sportnet. Spurs on kaotanud kõik kolm alanud aastal peetud mängu ja langenud võiduprotsendilt neljandaks.
Võrdselt alanud kohtumises libises San Antonio esimese veerandi lõpus kaheksaga eest ja juhtis keskmiselt samasuguse eduga kuni kolmanda perioodi keskpaigani. Siis tegi Mavs 8: 0 vahespurdi ja kahandas kaotusseisus 60: 62-le.
Punkt-punkti mängus oldi viimati viigis 82: 82, kui mängida jäi kaks minutit. 25 silmaga Spursi edukaimaks tõusnud Manu Ginobili eksis kaugviskel, 18 punkti toonud Tim Duncan tegi kaks isiklikku viga ja külalised pääsesid ette 86: 82. Spursil enam kohtumist päästa ei õnnestunud ja nüüd ollakse Dallasele koduplatsil kaotatud kolm mängu järjest.

Kanepi ei pääsenud Sydneys põhiturniirile
Sydney's jätkuva 600 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiri Medibank International kvalifikatsiooni teises ringis kaotas Kaia Kanepi tulemusega 2: 6, 5: 7 ameeriklannale Jill Craybasile.
Mäng kestis 1 tund ja 21 minutit, vahendab Sportnet www.kaiakanepi.com-i.
Craybase edetabelikoht on 70., eestlanna paikneb kaheksa rida tagapool. Omavahel seni turniiridel vastamisi pole satutud.
Järgmise etteaste teeb Kanepi 15. jaanuaril Melbourne'is algavatel Austraalia lahtistel meistrivõistlustel, kus ta on esmakordselt pääsenud põhitabelisse. Põhiturniiri tabel loositakse 12. jaanuaril kell 10.00 kohaliku aja järgi.

Noorte maailmameistriks tuli Kanada
Rootsis jõudsid lõpule U-20 vanuseklassi jäähoki MM-võistlused, finaalis kohtusid Kanada ja Venemaa.
Finaalis kohtusid kaks meeskonda, kes enne seda olid tunnistanud vaid võite - Kanada ja Venemaa. Kanada läks avakolmandikul Andrew Cogliano, Bryan Little'i ja Jonathan Toewsi väravatest 3: 0 juhtima, kirjutab Sportnet.  Teise kolmandiku alguses tegi Brad Marchand seisuks juba 4: 0.
Seejärel ärkasid ka venelased ja teisele vaheajale mindi seisul 4: 2, resultatiivsed olid olnud Pavel Valentenko ja Gennadi Tšurilov. Enamaks Punatiibadel enam jõudu polnud ja MM-kuld kuulus Kanadale, kes võitis matši tulemusega 4: 2. Kanadale oli see 13. noorte MM-kullaks, Venemaa pidi aga kolmandat aastat järjest hõbedaga leppima.

Rock ja Kalev päästavad Eesti korvpalli au
Nii Rock kui ka Kalev hangivad lisajõudu, et pääseda Balti liigas play-off turniirile.
Tartu Ülikool/Rock ja Tallinna Kalev/Cramo panevad Eesti korvpalli au Balti liiga teises divisjonis 7.-14. kohani kaalukausile - ainult kahe kõrgema koha hõivamine tagab pääsme sarja play-off'i ja rahuldab veidigi hooaja hakul tõusnud suuri ootusi.
"Mõlemale meeskonnale on play-off'i jõudmine võimetekohane," ütles Rocki leedulasest peatreener Algirdas Brazys. "Samas mängisime nii meie kui ka Kalev avaetapil võõrsil ebakindlalt ja samamoodi jätkates pole etteotsa asja."
Kas Newbill Kalevisse?
Eile tegelesid nii Tartu kui ka pealinna klubi juhid võõrmängijate värbamisega. Brazys soovib palgata mängujuhiks 173 cm pikkuse ühendriiklase David Bailey, viimati Prantsusmaal pallinust huvitub ka Ateena Maroussi.

Koondise jalgpalluritel tulevik tume
Jaanuarikuus hakkavad põhjamaised vutiklubid hooajaks põhja laduma, kuid Eesti koondise ründaja Tarmo Neemelo ootab siiani oma Rootsi koduklubilt Helsingborgsilt kõnet, mis teda treeningutele kutsuks.
"Väga imelik, et pole neist midagi kuulnud," sõnas Neemelo. "Olen ka ise üritanud nendega kontakti saada, aga sealsed telefonid on kõik postkastis."
Kuigi mullu TVMK-st Helsingborgsi siirdunud pallur ei taha praegust koduklubi valjuhäälselt kritiseerida, ei ole ta rahul viisiga, kuidas klubi asju ajab.
Klubi pakkus teda laenuks Helsingi HJK-le, kuid tehingu katkijäämisest luges pallur hoopis Soome klubi koduleheküljelt. "Nad lubasid mulle kohe helistada, kui midagi selgub, aga tegelikult sain väga imelikke teid pidi asjast teada," ütles Neemelo.

Olümpiavõitja läheb kohtu alla
Poola tippujuja, Ateena olümpiamängudel kolm medalit võitnud Otylia Jedrzejczak astub eeloleval nädalal kohtu ette. 2005. aasta 1. oktoobril toimunud avariis, kus autot juhtis Jedrzejczak ise, sai surma ujuja noorem vend.
"Otylia Jedrzejczaki süüdistatakse ettekavandamata õnnetuses, mis põhjustas inimese surma," ütles kohtunik Radoslaw Jarosinski.
Süüdistaja sõnul sõitis kuuekordne MM-i medalist õnnetuse hetkel lubatust 30 kilomeetrit tunnis kiiremini. Süüdimõistmise korral ootab poolatari kuuekuuline kuni kaheksa-aastane vanglakaristus.
Pärast õnnetust, kus hukkus Jedrzejczaki 19-aastane vend Szymon, oli ujuja kaks kuud võistlusspordist eemal, ent naasis lõppenud suvel Euroopa meistrivõistlustel, kus võitis 200 m liblikujumises ja 200 m vabaltujumises kuldmedali.

Vägilane Baruto jõuab kinolinale
Kultuuride erinevus annab produtsendi hinnangul Baruto-
Eesti Kultuurkapital toetas Eetriüksus OÜ-d, mille kaubamärk Ruut on üldtuntud, 200 000 krooniga, et novembris võiks kinolinale tulla dokumentaalfilm sumovägilasest Barutost.
"Hea uudis, mis tähendab, et ligi 2 miljoni kroonini ulatuvast filmi eelarvest on 70% koos," kinnitab filmi produtsent ja režissöör Artur Talvik. Talvik iseloomustab linateost eelkõige portreefilmina.
"Võib-olla ei kanna Kaido Höövelson puhtsportlikult kangelase rolli välja, kuid kultuuride erinevus Eesti ja Jaapani vahel annab filmile lisamõõtme," märgib Talvik, kes sai stsenaariumi kokkupanekul ideid sõudeliidu ärimehest presidendilt Rein Kilgilt.
Talvik käis mullu kahel korral Jaapanis. "Esimene sõit oli mõeldud luureks ja Barutoga tutvumiseks. Põhiline võtteperiood tuleb tänavu märtsis või mais, kui Barutol on suurturniirid. Novembriks peab tunnine film valmis olema."

Saksamaa naised sepistasid Oberhofis kolmikvõidu
Kolmapäeval maailma karikasarja teatesõidus esikohast ilma jäänud sakslannad näitasid eile oma võimu ja väge, kui Oberhofis
sprindidistantsil (7,5 km) võeti kolmikvõit. Esikohtade arve MK-sarjas avas 19-aastane Magdalena Neuner. Sakslanna eksis küll püstitiirus kaks korda, kuid suusatas hiilgavalt ning edestas kuulsamat kaasmaalast Andrea Henkelit koguni 17,3 sekundiga.
MK-sarja üldliider Henkel pidi suusatama ühe trahviringi esimeses tiirus sooritatud möödalasu eest. Kolmas oli mõlemas laskepaigas veatult tegutsenud, kuid sõiduga naiskonnakaaslastele alla jäänud Martina Glagow (+19,7).
Muu maailma laskesuusatajatest oli parim norralanna Linda Grubben, kes jäi võitjast 25,4 sekundi kaugusele ning alustab homset tagaajamisvõistlust neljandana.

Selver komistas avaringis ukrainlaste otsa
Selver kaotas CEV Cupi mängus Harkovi Lokomotiivile 1: 3, edasipääsu lootus hägustus.
Tallinlaste marketing töötas: võrkpalliklubi pakkus Selveri poodides kaubaostjatele tasuta pileteid Saku suurhallis peetavatele eurosarjamängudele ning kohtumist Harkoviga jälgis 1500 kisamis- ja vehkimisvahenditega varustatud fänni.
Ei tea, mida ukrainlased oma pöidlahoidjatele peibutuseks pakkusid, igatahes kogunes ühte nurka ligi sajapealine Harkovi fänniklubi, siiski ilma oražide sallideta.
Esialgu ukrainlastel rõõmustamiseks põhjust ei olnud, energiliselt ja emotsionaalselt alustanud tallinlased läksid avageimis tänu Keith Puparti ja Kristjan Sikaste järjestikustele blokkidele 6: 1 juhtima.
Kindlat mõnesilmast edu hoiti kuni seisuni 19: 17, edasi ei saadud aga mitte ühtegi punkti!

Tour de Ski võitja selgub homme viimasel rängal tõusul
Tour de Ski sprindietapp Itaalia Alpides tõstis naiste finaali võitnud soomlase Virpi Kuituneni uueks liidriks, meestest säilitas juhtkoha 12. koha saanud Saksamaa äss Tobias Angerer.
Mõlemad leidsid, et suusatuuri võitmiseks tuleb jõud maksma panna pühapäevase etapi neljakilomeetrisel lõputõusul. "Kel siis on veel jalges värskust, see ka võidab," ütles Angerer, kes hindas vormi väga heaks.
Kerget seljavalu kurtnud Kuitunen rõõmustas sprindivõidu 50 preemiasekundi üle, mis aitasid tal teise koha saanud põhirivaalist Marit Bjørgenist mööduda. "Kardan, et lõputõus osutub paljudele naistele väga raskeks ja osa meist ei suuda enam tempot hoida," lausus Bjørgen.

Kalev hankis poole miljoni eest Kanteri, Balta ja odamehed
Tegu pole korvpalliklubi reklaamitriki, vaid kergejõustiku maailma üleminekuga.
Senine Pärnu Altiuse kettaheitja Gerd Kanter, Keila TIPP värvides startinud mitmevõistleja Ksenija Balta ja Viljandi Sakala piigimehed Risto Mätas ning Kristo Galeta hakkavad tänavu esindama Tallinna Kalevit.
Tallinna linnavalitsus eraldab neljale atleedile kuni olümpiani jagatavaks toetussummaks pool miljonit krooni.
"Kui korvpallurid saavad linnalt kolm miljonit, siis miks mitte toetada ka kergejõustikku," ei näe Tallinna Kalevi kergejõustikukooli juht Charles Vallmann linna abis midagi imelikku.
"Kanteril on tänavu suurem tiim, massöör ja rohkem taustajõude - kõik see nõuab materiaalset abi. Ka odaviskajatele kulub see raha marjaks ära, üks korralik oda maksab juba 15 000 krooni. Odamehed saavad rahast kumbki 100 000 krooni, Kanter ja Balta jagavad omavahel ülejäänud summa."

VIDEO: Meeste oma üksildane saar keset mägesid
Kõik me oleme käinud mõnel väiksel saarel või laiul. Mõnus eraldatuse tunne, ümberringi on vesi. Tore on istuda rannas palgil ja vaadata unistavalt üle vee. Pange ennast nüüd samasse olukorda mägedes, soovitab Jaanus Piirsalu.
Kas suudate ette kujutada, et olete saarel, aga seda ei ümbritse mitte vesi, vaid kuristik ja mäed? Kujutage ette samasugust eraldatuse tunnet nagu inimtühjas rannas väiksel laiul.
Kusjuures te ei istu mõnel kõrgel mäetipul, kust näeb igale poole. Mäe tipus on teistmoodi tunne kui saarel. Aga teie tunnete just nimelt inimtühjal rannal istumise tunnet ja vaatate merd. Ainult merelainete asemel näete kaljusid. Ning nagu saarelgi, ei saa keegi niisama naljalt teie rahu rikkuma tulla.
"Ole ettevaatlik, kui sa vetsu lähed. Vaata, et sa pimedas alla ei kuku!" Nii hüüdis mulle üks Etioopia preester Debre Damo kaljukloostris, kui õhtul asjale läksin.

Kumbh Mela - maailma suurim supluspidu
Kord kuue aasta jooksul paterdavad kümned miljonid hindud end puhastama pühasse vette, mis pole kuigivõrd puhas ei enne ega pärast üritust, kirjutab Kaivo Kopli.
Kolmapäeval kaugelt enne koitu hakkasid mehed ja naised, vanad ja noored, rikkad ja vaesed, sekka ka lapsi, astuma Sangami suunas. Mõni majutuslaager on sellest pühast kolme jõe ühinemiskohast Allahabadi linnas Uttar Pradeshi osariigis Indias lausa kümne kilomeetri kaugusel, nii et vanadel ja väetitel oli küllap tükk tegemist, et kohale jõuda. Ning vaid mõnekraadist õhuleigust trotsides kastsid sajad tuhanded hindud end Gangese, Yamuna ja müstilise Saraswati jõe voogudesse. Muide, müstiline on Saraswati vähemasti ses mõttes, et palja silmaga ei olegi seda näha.
Alanud on järjekordne 42-päevane festival Ardh Kumbh Mela, mida peetakse üheks suuremaks usukogunemiseks maailmas. Paari järgmise nädala jooksul kulmineeruva ja siis tasapisi raugedes 16. veebruarini veniva ettevõtmise mõtteks on mõistagi enda puhastamine - eelkõige vaimses mõttes.

Miks laevad põhja lähevad? 
Eesti meremuuseumi allveearheoloogia teadur ja uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss räägib oma vahetult enne jõule ilmunud raamatus "Laevahukulood" Eesti vetes juhtunud mereõnnetustest. Miks ja kuidas laevad hukkuvad, uuris Eda Post.
Erinevalt tavalistest ajaloolastest, kelle teosed sünnivad arhiiviriiulite vahel ja kirjutuslaua taga, on Vello Mäss oma silmaga näinud enamikku vrakkidest, mille hukkumise lood raamatus leiduvad. Varem kalalaevakaptenina merd sõitnud Mäss oli esimesest päevast asja juures, kui Eesti meremuuseum hakkas 1978. aastal tegelema allveearheoloogiaga ja uppunud laevade otsimisega, ning raamat on populaarteaduslik aruanne tehtud tööst.
Eesti tuntumad laevahukulood on reisilaeva Estonia uppumine 1994. ning soomuslaeva Russalka põhjaminek 1893. aastal (ja 110 aastat jäljetult kadunuks peetud vraki leidmine Eesti meremuuseumi meeskonna poolt 2003).
Tegelikult on Eesti vetes sadu laevavrakke (muuseas, Estonia ega Russalka pole kumbki Eesti vetes). "Laevade leidmine on suhteliselt lihtne, aga nende tausta väljauurimine keeruline - see võib võtta aastaid," märgib Vello Mäss. Huvitavamad lood on ta noppinud äsjailmunud raamatu lehekülgedele.

Bangkok üllatab laia valiku ja terava maitsega
Pommivarjendit meenutava uksega, Tai pealinna nime kandev Tai toidu (oh üllatust!) restoran Bangkok Tallinna südalinnas meeldib kindlasti kõigile, kes austavad Aasia kööki, soovitab Köögi Komando.
Iseenesest ei erine Tai road oluliselt Hiina toitudest, mis on tunduvalt levinumad ja populaarsemad. Tunda võib mõningaid India köögi mõjutusi, näiteks teravate maitseainete julgemat kasutamist. Bangkoki menüüs on näha ka algupäraselt Indiast pärit, kuid Tai köögiski väga levinud karriroogi.
Võtnud istet bambusvõrede ääres asuvate dekoratiivsete diivanite peal (selja taga seinal rippumas ilmselt Buddha reljeef), süveneme väikese koha kohta üllatavalt laia valikuga me-nüüsse. Soovi korral saab nii eelroogi, suupisteid, salateid, suppe, karrisid, n-ö praade, nuudleid ja taimetoite kui ka magustoite. Viisakad teenindajad on valmis aitama menüüs orienteeruda.

Muusika-aasta 2007: ja kõik jätkub
Eesti Päevalehe muusikaarvustajad ennustavad tulevikku, küsides: mida oodata aastalt 2007...
…popmuusikas?
Kuulsin kahte huvitavat lugu. Esiteks laseb tehnikatootja Numark kohe välja uue vidina - DJ mixpult, milles on 80GB mälu. Enam pole vaja plaate, plaadimängijaid ega isegi iPodi. Kõik on selle aparaadi sees. Oled DJ, võtad klubisse oma puldi kaasa ja kõik. Varsti oskab isegi laualamp mp3-formaati lugeda. Teine lugu. Ühe Rootsi suure plaadifirma juht ei oska kasutada arvutit ega saata e-kirju. Ja nii siis ajabki maailm seda muusikabisnist! Suust mulda poetavad direktorid peaksid pakkuma midagi põnevat mp3-põlvkonnale, kes ei osta eluilmas ühtegi CD-d. Sellises olukorras ei saagi muusika kuhugi areneda.
Mida põnevat Euroopa mullu pakkus? Take Thati ja All Saintsi tagasitulek. Lõputud best-of-kogumikud. Isegi Robbie Williamsi karjäärile suudeti kriips peale tõmmata. Nukker. Ja nii olen ma üsna rahulik, et ka sel aastal mängib Ameerika popkultuuris endiselt esirolli.

Abiks algajale kirjanikule
Mida peaks tegema noor sulesepp, kes on päris kirjanikega kohtunud ainult raamatute kaudu, kuid ihkaks oma teoseid siiski trükituna näha? Vastust otsivad Kaarel Kressa ja Eda Post.
Luuletaja ja Sirbi kirjandustoimetaja Jürgen Rooste arvab, et kuna Eesti on trükivabaduse poolest üks maailma vabamaid riike, võib vähese tahtmise ja viitsimise korral paberile trükkida ükskõik mida. Iseasi, kui palju selline tekst väärt on.
"Noore inimese jaoks on kohutavalt tähtis leida esimesed kriitikud," nendib Rooste. Lihtsalt sõprade heakskiidu paistel mõnulemine võib hiljem nii valusaid tagasilööke põhjustada, et noorautor viskab pastaka lõplikult nurka.
Ilukirjandustekstide avaldamisele on Eestis keskendunud ajakirjad Vikerkaar, Looming ja veidi rohkem kui aasta tagasi ilmuma hakanud Värske Rõhk. Noorautorid võivad tekste läkitada kõigile kolmele, ent toimetajate suhtes oleks viisakas need enne kriitilise pilguga üle vaadata ja kehvem kraam kohe alguses välja rookida.

Lätlased tunnevad end "Eesti matuste" peielauas koduselt
Andres Keili lugu sellest, kuidas eestlased (Andres Lepik) ja lätlased (Jaanus Juhanson) Lätimaal Kivirähki lavale seadsid ja mis kõik sellest välja tuli.
Veel vana aasta sees, 14. detsembril, esietendus Lätimaal Valmiera Draamateatris Andrus Kivirähki näitemäng "Eesti matus". Seesama, mida on juba aastaid Eesti Draamateatris edukalt mängitud ning mis käis paar aastat tagasi Riias festivalil.
Lätlastele on tüki nimi "Igaunu beres". Mis on ka mõistetav, sest "Eesti matus" kõlab läti keeles umbes nagu "sööge juukseid". Ja sellest see lugutükk ometi ei kõnele. Kõneleb eesti perest, kes saab vana Andrese matustel kokku. Ja kõigest sellest, mis seal sünnib ja mismoodi töömesilasest eestlase hing ennast liigutab. Nojah, kes näinud, see näinud, kes ei - mingu vaadaku.
Esmase hooga võiks arvata, et komöödia eestlastest mõjub Lätimaal just komöödiana eestlastest. Räägivad ju lõunanaabrid siiamaani eestlastest usinasti anekdoote ja GEP - gorjatši estonski paren (tuline eesti poiss) - on neil senini tuntud tegelane. Teatritükk võiks tuua suured saalid täis mehepoegi ja eevatütreid naabrite üle irvitama.

Maailma kinosid tabas mullu üleilmne soojenemine
Iga Eesti elanik käis mullu keskmiselt 1,17 korda kinos, mida on rohkem kui kunagi varem. Ka muu maailma kinodes on tunamullune ikaldus möödas. Mis filmid inimesi kinno meelitasid, uurib Andres Laasik.
Aastal 2005 kogetud kinoskäimiste vähenemine on möödanik. Äsja lõppenud aastal näitas kinopublik jälle nii Eestis kui ka üle maailma usaldust filmikunsti vastu. Sõnumeid heast filmi-ajast tuleb kõige erinevamatest kohtadest.
Lõplikud kinoskäijate hulgad saavad selgeks järgmisel nädalal. Ent Eesti uue iseseisvusaja rekord paistab juba praegu teada olevatest arvudest. Tallinna kobarkino valitsev Forum Cinemas AS on lugenud mullu kokku 1 400 870 vaatajat, mis on viimaste aastate konkurentsitult parim tulemus. Kinopubliku hindamiseks peab juurde liitma veel Tallinna kino Sõprus ning teiste linnade ja maakinode vaatajaskonna. Üle Eesti tuleb kinokülastusi kokku vähemalt 1 572 000. Seni arvukaim kino-külastuste aasta, 2002 (1 558 067) on napilt ületatud. Aastal 2005 oli vaatajaid seevastu kõigest 1 131 717.

Nädala arv 94 %
94 % Hispaanias käibel olevatest rahatähtedest on kokaiinijälgedega, kirjutas Hispaania päevaleht El Mundo. Spordihoonetest, poodidest ja apteekidest koguti sada rahatähte, mida SAILabi laboratooriumis uuriti. Otsiti ainult kokaiinijälgi - see, kas need pärinevad uimasti tarvitamisest või on üle kandunud teistelt rahatähtedelt, ei ole teada.
Korrakaitsjad väidavad, et kokaiin on Euroopas odavnenud ja selle kasutamine levib järjest laiemalt, sest Kolumbia mässulised on tootmist suurendanud, et teenida raha relvade ostmiseks. Hispaania on salakaubavedajatele üks peamisi väravaid Euroopasse ja seal on kokaiini tarbijate osakaal väidetavalt üks maailma suurimaid - riigi valitsuse raporti kohaselt 1,6% elanikkonnast (0,9% aastal 1999). Kokaiini tänavahind on Hispaanias langenud 60 euroni (940 krooni) grammi eest, mis tähendab, et triibu saab kätte vaid viie euro (78 krooni) eest.

Tuhanded aafriklased upuvad teel Kanaaridele
Hispaania immigratsiooni-ameti hinnangul hukkus eelmisel aastal teel Kanaari saartele vähemalt kuus tuhat Aafrika päritolu immigranti.
Kanaari saarte immigratsiooniameti asedirektor Froilan Rodriguez ütles, et saarestiku ja Aafrika rannikult on leitud kokku 600 surnukeha, kuid tegelik hukkunute arv on eeldatavalt umbes kümme korda suurem.
2006. aastal jõudis Kanaaridele üle 31 000 Aafrika põgeniku, mis on peaaegu sama palju kui eelmisel neljal aastal kokku. Rannavalve püüdis neist kinni umbes viis tuhat.
Kanaarid on vaeste neegrite üks populaarsemaid sihtkohti, mille kaudu nad püüavad jõukasse Euroopasse pääseda. Hispaania on probleemi lahendamiseks palunud korduvalt Euroopa Liidu abi. Immigratsiooni ohjamiseks patrullitakse laevade ja õhusõidukitega Senegali ja Mauritaania rannikul.

Soome esibass peab Estonias juubelit
Kolmapäeval annab Soome üks suuremaid ooperitähti bass Jaakko Ryhänen seoses juubeliga kontserdi Estonia kontserdisaalis. 2. detsembril sai kuulus laulja 60-aastaseks.
Tamperes sündinud laulja alustas Soome rahvusooperis aastal 1972. Savonlinna ooperifestivalil on ta teinud kaasa 1975. aastast.
Jaakko Ryhänen on kunstnik, kelle kuulsus ulatub kaugelt üle Soome. Maailmas on vähe ooperiteatreid, kuhu poleks erakordselt kauni lauluhäälega soomlast kutsutud. Tema lauldud ooperirollide hulka kuulub enamik sellest, mida muusika-literatuur bassidele pakub.

Indiaanlased ehitavad Suurde Kanjonisse klaasist rõdu
Alates märtsist kavatsevad Arizona põliselanikud meelitada turistidelt raha välja võimalusega astuda üle Suure Kanjoni serva.
21 meetri kaugusele ulatuv Skywalk lubab teha 1220 meetri kõrgusel Colorado jõe kohal ringkäigu, nii et jalgade alla jääb peale kanjoni tühjuse vaid kümme sentimeetrit klaasi.
Idee ehitada Skywalk tuli California ärimehele David Jinile 1996. aastal Suurt Kanjonit külastades. Umbes 30 miljonit dollarit (üle 350 miljoni krooni) maksva U-kujulise terasest ja klaasist ehitise omanikud on 1500-liikmelise Hualapai hõimu indiaanlased, kellele maa kuulub. Tulu jagavad Jin ja indiaanlased pooleks. Nevada osariigis Suure Kanjoni lääneosas elavad indiaanlased nõustusid projektiga, sest praegu läheb turistidega kaasnev rahavool neist mööda - kanjoni lõunaossa ja lähedal asuvasse Las Vegasesse. Kuna kanjoni seinad on kergesti lagunevast lubjakivist, ei oska keegi ennustada, kui kaua kallis ehitis vastu peab. Pessimistlikumad prognoosid pakuvad Skywalki elueaks kõigest 15-20 aastat.

Hiina tervitab uut aastat helendavate sigadega
Hiina uudisteagentuur Xinhua teatas, et Harbini põllumajandusülikoolis on aretatud kolm osaliselt fluorestseeruvat geenmuundatud siga.
Professor Liu Zhonghua sõnul helendavad sigade suu, keel ja jalad ultraviolettvalguses roheliselt. Loomade muundamiseks süstiti emise emakas arenevatesse loodetesse meduusilt võetud roheliselt fluorestseeruvat valku.

Kommunist Herluf Bidstrup
Karikaturisti töö ongi pilada ja naeruvääristada ühiskonnategelasi, paljastada ühiskonna valupunkte ja teha lihtsalt nalja olmekonfliktide üle. Kõige sellega tegeles ka Taani karikaturist Bidstrup, keda publitseeriti kapitalistliku ühiskonna kriitikuna rohkesti ka Nõukogude Liidus.
Eestis kannatas tema "Huumorit ja satiiri" välja kaks trükki (1958. ja 1963. aastal). Pärast Teist maailmasõda levisid kommunistlikud ideed laialt kogu Euroopas. Isegi pärast 1956. aasta Ungari sündmusi.
Bidstrup oli Taani kommunistliku partei liige, sai 1964. aastal Lenini-nimelise rahupreemia, valiti 1974. aastal NSVL-i kunsti-akadeemia auliikmeks. Juba enne sõda oli ta olnud Taani ajalehe Socialdemokraten kunstnik ning hiljem, 1945. aastast sai kommunistliku ajalehe Land og Folk kaastööliseks.

Koolipoiss purjetas üksi üle Atlandi
14-aastane Michael Perham maabus kolmapäeval Kariibi mere saarel Antigual ning temast sai noorim üksinda üle Atlandi purjetanu.
Inglismaalt pärit poiss, kes on purjetanud juba pool elu, alustas 3500 meremiili pikkust reisi 18. novembril Gibraltarilt. Üle kuue nädala kestnud reisi jooksul tuli tal 8,2 meetri pikkusel jahil Cheeky Monkey üksi hakkama saada nii tormi kui ka üles antud koolitöödega. Teise samasuguse jahiga sõitis poisi kõrval tema isa Peter, kogenud purjetaja, kes oli pojaga raadio kaudu ühenduses. Purjereisi kulgemise kohta pidasid nad internetis aadressil www.sailmike.com logiraamatut.
Ka Atlandi eelmise noorima ületaja rekord oli inglise poisi nimel - 15-aastane Sebastian Clover purjetas üksi Kanaari saartelt Antiguale 2003. aasta jaanuaris.

Harjutamine ei tee meistriks
USA Stanfordi ülikooli teadlased avastasid, et tundide viisi golfilöökide või korvpallivisete harjutamine võib olla puhas ajaraisk, sest aju ei suuda sundida lihaseid iga kord täpselt sama moodi liikuma.
Uurimisrühma juht Mark Churchland põhjendas, et närvisüsteem ei ole kujundatud selleks, et teha sama asja üha uuesti ja uuesti. Teadlased kasutasid katsetes makaake, kellel lasti lihtsat sirutusharjutust teha tuhandeid kordi. Ahvidele näidati värvilist täppi ja neid tasustati selle puudutamise eest. Harjutuse ajal mõõdeti ahvide ajutegevust ja liikumiskiirust. Tuhandete katsete ajal liikusid ahvid üliharva sama kiirusega - väikesed muutused aju töös liikumise plaanimisel andsid eri liikumiskiiruse.

Hispaania farmer ehitab katedraali
Hispaanias Madridi lähedal Mejorada del Campo linnas ehitab ilma igasuguse arhitekti- või ehitajahariduseta Justo Gallego Martinéz katedraali. Tal ei ole päranduseks saadud maatükile ehitatava katedraali jaoks linnavõimude ametlikku luba ega ka kiriku toetust. Ometi pärandab ta Jeesuse emale pühendatud katedraali lähedal asuvale Alcalá de Henaresi piiskopkonnale.
Kompleks koosneb sammaskäikudest, töö- ja magamistubadest ning raamatukogust. Suur kuppel on 40 meetrit kõrge ning 12-meetrise läbimõõduga. Ehitusel aitavad meest sugulased ja vabatahtlikud, raha saamiseks võetakse vastu annetusi ning mees on müünud oma maad. Materjale annetavad ka mõned ehitusfirmad oma ülejääkidest.

Oscarite gala plakat tsiteerib kuulsaid filme
25. veebruaril toimuva 79. Oscarite jagamise gala plakatil on lisaks kuldmehikesele hulgaliselt kuulsaid tsitaate Oscari võitnud filmidest, näiteks Leonardo DiCaprio tegelase hüüe "I'm the king of the world!" ("Ma olen maailma kuningas!") "Titanicus ", Clark Gable'i lausutud kuulus "Frankly my dear, I don't give a damn" ("Ausalt öeldes, kallis, on mul täiesti ükskõik") filmist "Tuulest viidud", Tom Cruise'i karjutud Show me the money!" ("Näita mulle raha!") filmist "Jerry Maguire", ameeriklaste kultusfilmist "Star Wars" pärit "The force is strong with this one" ning "Ristiisa" triloogias Don Corleone ehk Marlon Brando lausutud "I'm gonna make him an offer he can't refuse" ("Ma teen talle pakkumise, millest ta ei saa ära öelda").

Ermitaaži varguses osalenu läheb kohtu alla
Venemaa peaprokuröri sõnul läheb kuulsas Ermitaaži varguses süüdistatuna kohtu alla muuseumi endise kuraatori abikaasa Nikolai Zavadski. Augustis esitati 221 muuseumieseme varguse eest süüdistus Zavadskile, tema pojale ja rööviga seotud ülikooliprofessorile.
Zavadski Ermitaažis töötanud naine Larissa Zavadskaja suri ootamatult 2005. aasta oktoobris, kui alustati varguse paljastanud inventuuri. Politsei avastas uurimise käigus kuraatori kodust pandimaja kviitungeid, Zavadskaja mees ütles advokaadile, et diabeetikust Larissa vajas raha ravikulude katteks.
Pärast varguse avastamist avalikustas miilits puuduvate esemete nimekirja. Seejärel toodi osa esemeid salaja võimudele tagasi, osa andsid miilitsale üle aga antiigikollektsionäärid ja kunstikauplejad, kellel polnud aimugi, et esemed on pärit Ermitaažist.

Disaininäitus käib mööda Eestimaad
Eesti disaini tutvustav rändnäitus "Disain tuleb külla" on Tallinnas lõppenud, jõuab peatselt Haapsallu ja sealt edasi kõigisse teistesse Eesti maakonnakeskustesse. Tutvustab Ave Randviir.
Kõnesolev näitus on septembris kunstiakadeemias väljakuulutatud disainiaasta lapsuke, mille eesmärk on sama mis disainiaastal - tutvustada ja teadvustada kohalikku disaini. Näitusel on väljas esemed ja neid tutvustavad postrid ning sellega käib kaasas Kristjan Mändmaa koostatud satelliitnäitus "Disain on kõikjal", mis saab inspiratsiooni just sellest keskkonnast, kus näitust parasjagu eksponeeritakse, mõtestab kujunduskunsti võtmes lahti kohapealt nopitud detaile ja on seetõttu iga kord erinev.
Näituse "Disain tuleb külla" koostaja, tarbekunsti- ja disainimuuseumi disainiuurija Kai Lobjakas räägib, et näitus pakub ülevaadet eesti disainis toimuvast: "Muidugi on tegu vaid väikese valikuga, teatud jõujoonte väljatoomisega, aga loodetavasti saab vaataja pildi meie disaini hetkeseisust. Rõhk on asetatud tänasel päeval toimuvale, välja tuuakse disaini edasi viivaid mudeleid. Esindatud on nii toimivad koostööd disaineri ja tootja vahel kui ka disainerite endi algatused, kus nad töötavad esialgu ilma klientideta ning need tekivad alles resultaadi olemasolul."

Viivitus vabaduse kaitsel
Eesti Vabadussõda on olnud ainus sõda, mille eestlased on tegelikult võitnud, kuid ometi kipub see teravates vaidlustes Teise maailmasõja valikute üle unarusse jääma, kirjutab Heiki Suurkask.
"Siia maani ja mitte kaugemale," kuulutab mälestuskivi Valklas, kohas, millest vaenulikud väed 3. jaanuaril 1919 ei suutnud kaugemale tungida.
Säärast kivi pole Eestis mujal võimalik püstitada. Sinimägede all pidasid eestlastest sõdurid 1944. aastal küll edukalt vastu, kuid nende taganemise viimane joon asub Saksa- ja Tšehhimaal. 1941. aastal punavägedesse sunnitud eestlaste jaoks asus taganemise viimane joon aga hoopis Siberi piiril.
Võrreldav on ehk vaid Tallinnas Marta tänaval asuv mälestusrist linnapeale, kes 1560. aastal langes linnaväravate esisel võitluses Vene vägede vastu, kuid võit Liivi sõjas jäi siiski baltisakslaste, poolakate ja rootslaste saagiks. Eestlased olid välisvaenlase varem maalt välja kihutada suutnud vaid 1061. ja 1221. aastal.

Leiutamine - see on imelihtne
Ottawa ülikooli biokeemiaprofessor Illimar Altosaar pookis oma Eestis peetud loengusarjaga leiutamispisiku viiele Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogiainstituudi kraadiõppurile, kellest said Eesti värskeimad leiutajad. Uudse seebialuse sünnist kirjutab Marje Aksli.
Professor Altosaar on inimeste annete äratamise maailmameister. Ka tundub ta elavat maailmas, kus kõik on võimalik ja kõik soovid lähevadki täide. Mullu pidas ta koos patendikonsultant Tauno Ottoga ning Traugott Läänemäega tehnikaülikoolis loengusarja innovaatikast.
Põhisõnum oli: igaüks saab kaitsta oma ideed või leiutist. "Eesti kraadiõpilaste faktiteadmised on üsna head," selgitab professor Altosaar, "kuid puudu jääb oskusest neid teadmisi ülesannete lahendamisel loovalt rakendada. Üliõpilastele on vaja tutvustada loova mõtlemise tehnikaid. Peame julgustama üliõpilasi mõtteid edasi arendama, ideid julgelt ellu viima ning esitama neid ka patendiametile kaitsmiseks."

Margus Kasterpalu - mees, kes on teinud elus mitut masti lippe
Margus Kasterpalu on praegu eelkõige lõppenud teatriaasta märk, tema vedamisel tähistati siinse teatri saja aasta juubelit. Aga ta on ka kirjandusloo doktorant, lavastaja, nelja lapse isa ja esimese taastulnud sinimustvalge värvija, teab Andres Keil.
- Kuidas teatriaasta läks, jättes kõrvale statistilised näitajad, et teatris on käinud x protsenti rohkem inimesi?
Ega ma tegelikult ei saa öelda, et seda tean. See on küll vist tõsi ja selge, et möödunud detsembris olid hirmud. Kaks äärmust - kas me tegevus ei paista üldse välja või äkki pingutame üldise reklaami ehk teavitamisega niipalju üle, et tekib okserefleks, nagu mõtleval inimesel pähemääritava kauba puhul ikka tekkida võib. Kui kampaania on ülivõimas, on midagi ta-valiselt mäda. Teater võib ju sellise massilise reklaamikampaania kaudu võrdsustuda suvalise kaubaartikliga. Kumbki hirm ei osutunud põhjendatuks.
Teatriinimeste hulgas levinud nali, et see sada aastat pole mitte ainult algus - nagu teatriaasta põhiloosung kinnitas -, vaid ühtlasi ka lõpp ja pärast seda ei tule mitte midagi, ei osutunud päris tõeks.

Koit Pikaro - pealilma autoriteet
Riigikogulase Koit Pikaro mobiiltelefonis heliseb Poirot' filmide muusika. Miks kutsutakse alati teda kuritegusid kommenteerima ja kust ta kõike teab, küsis Kaarel Kressa.
- Kuidas mõjutab politseis töötatud aeg teie praegust elu?
Kindlasti väga olulisel määral. Politseist saadud töökogemus, infotöötlemise harjumus on igaveseks veres. Ka praegu poliitikas olles hakkab esmalt silma, mis inimesega on tegu ja miks ta niimoodi räägib, alles seejärel hakkan jutu sisu analüüsima. Selline töökogemus sunnib mõtlema pigem praktiliselt kui abstraktselt. See mõjutab nii mu vaateid õiguskorrale kui ka minu erafirma tööd. Sellest mõjurist ei saa üle ega ümber.
- Kas Ius Diceret võib nimetada eradetektiivibürooks?
Ei, seda sõna ma ei kasutaks. Mina nimetaksin seda infobü-rooks. Meie üks põhivaldkondi on informatsiooni kogumine ja töötlemine. Osutame ka õigusteenust, sest meil töötab päris tugevaid juriste. Enamikul meie firma töötajatel on politseitöö kogemus. Oleme ilmselt oma niši leidnud. Kümme aastat sellel turul vastu pidada pole paha näitaja.

Laura Kvelstein - täiust taotlev tantsija
Aasta lõpus kahel tantsuvõistlusel loorbereid lõiganud Laura Kvelstein on oma 23 eluaastaga tantsuteatri Fine 5 trupi noorim liige. Tutvustab Kaarel Kressa.
Kvelstein läks balletikooli neljandas klassis, kuid tantsimistundides olid vanemad tal lasknud käia juba enne seda. "Põhikooli alguses juhtus, et nii kool kui ka balletitunnid sattusid õhtusele ajale," meenutab inglise kolledži lõpetanud Kvelstein. "Terve aasta jooksul käisin iga päev kaks tundi koolis, siis tuli ema järele ja viis balletti." Seejuures lõpetas usin tüdruk õppeaasta ikkagi kiituskirjaga.
Kvelsteini tuttavad kinnitavad, et selline põhjalikkus iseloomustab neidu kõigis ettevõtmistes. Siiski jäi balletikool pool aastat enne lõpetamist pooleli. Miks? Kvelstein pihib, et puhtast täiusetaotlusest. "Olen enesekriitiline, kui midagi teen, tahan seda hästi teha. Nägin, et ei suuda saavutada soovitud maksimumi, ning teadsin, et ei suudaks ise sellesse uskuda, mida laval teen."

Mart Siilivask kaitseb vanaemade maju
Kunstiajaloolane Mart Siilivask kuulas väiksena vanaemade lugusid "kaunist tsaariaegsest Tartu linnast". Praegu seisab ta muinsuskaitseinspektorina vanaemade juttudest kuuldud ehitiste eest ning on avaldanud auhinnatud raamatu linna arhitektuurist.
"Minu jaoks on arhitektuur midagi enamat kui lihtsalt ehitise väline või funktsionaalne vorm," sõnab Siilivask. "Ühe ajastu ehitises kajastub teda rajanud inimeste elulaad, nende oskused, sotsiaalne seisund, kombestik, ühiskondlikud hoiakud ja esteetilised ideaalid. Inimeste mälestused on seotud paikadega. Iga ajaloolise hoone lammutamine või oskamatu ümberehitamine on selles mõttes võrreldav mälestusteraamatu põletamisega."

Joel Dullroy tuli ideaalse elu eest Eestisse pakku
"Minu vanaema sündis siin," ütleb austraallane Joel Dullroy (24) kõigile uudistajatele sulaselges eesti keeles. Paraku on see esialgu ainuke pikem täislause, mida ta kohalikus keeles valdab, ehkki lühikestest telefonikõnedest võib jääda teine mulje. Seda, et ta juured on Eestis, sai Joel juhuslikult teada alles mõni aasta tagasi ühest jutuajamisest. "Me oleme alati teadnud, et vanaema on kuskilt siit pärit, aga ta ei ole kunagi tahtnud sellest rääkida," nendib ta.
Eesti valmistas pettumuse
Joel töötas Austraalias kuus aastat ajakirjanikuna, ta elas Kullarannikul mereäärses majas, käis iga hommik rannal jooksmas ja… tundis, et elu on liiga ideaalne. Seetõttu otsustas ta minna kõige teistsugusemasse kohta, kus saaks end korralikult šokeerida, kirjutas oma Eesti sugulastele ja lendas kohale. Esimest korda trammiga oma töökohta, Baltic Timesi toimetusse sõitmi-seks ei julgenud Joel kioskist piletitki osta.

Kristlikud demokraadid sihivad riigikogus viit kohta
Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) kulutavad valimiskampaaniaks kuni viis miljonit krooni ning loodavad märtsivalimistel saada riigikogus 5-7 kohta.
"Meie eesmärk on saada viis kohta. Me ei tee endale suuri unistusi, et 50 saada," lausus kristlike demokraatide erakonna aseesimees Peeter Võsu Aktuaalsele kaamerale, vahendab ETV24. Seni ei ole kristlikud demokraadid riigikogu valimistel valimiskünnist ületanud.
Võsu hinnangul võiks kristlikke demokraate valida need, kes on pettunud teistes, sarnaste vaadetega erakondades nagu Isamaaliit või Res Publica.
Umbes sarnast valimistulemust kristlike demokraatidega on endale prognoosinud ka seekordsetel valimistel esimest korda osalevad rohelised.

Tänavu saab vähem kruusateid mustkatte alla kui mullu
Mullu kaeti 335 kilomeetrit Eesti kruusateid tolmuvaba mustkattega, kuid alanud aasta sama edukaks ei jää, sest riigieelarvest teedeehituseks antavad summad on ligikaudu samad ent ehitushinnad on kerkinud, kokku aga on Eestis 7000 kilomeetrit kruusateid.
Maanteeameti eelistus on olemasolevate mustkatete remontimine ja hooldamine, mitte aga kruusateede tolmu- ja porivabaks muutmine, kirjutab ETV 24. Just asfaltkatete remondiks kulub ka suur osa tänavusest 2,5 miljardist teedehooldusrahast.
Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmus sõnul lõhub ja purustab asfaldi auk autot, kruusatee auk enamasti mitte: "Ehk asfaltkate, mis on ehitatud- see on meie jaoks väärtus ja ei ole mõtet hakata tegelema sellise teedeparandusega, kus ühes kohas ehitame kruusateedele katteid ehk tõstame nende teede väärtust ja samas ei jätku raha, et amortiseerunud ja vanu asfaltkatteid remontida," ütles Sõrmus.

Järgmine nädal tuleb pilves ja vihmane
Järgmise nädala esimestel päevadel on väljas valdavalt plusskraadid, taevas on pilvine ja sageli sajab vihma.
Ööl vastu esmaspäeva pilvisus tiheneb ning hommikupoole ööd hakkab alates saartest vihma sadama ja kohati on udu, kirjutab EMHI. Päeval on pilves ilm, sajab vihma ning sekka võib tulla ka lörtsi. Öösel on temperatuur kohati nullis, kuid päeval on üle Eesti sooja üks kuni kuus kraadi.
Ka teisipäev on pilvine, õhusooja on sarnaselt esmaspäevaga 1-6 kraadi. Öösel sajab paljudes kohtades vihma ja lörtsi, päeval kohati vihma.
Kolmapäev on samuti pilvine ja aljudes kohtades sajab vihma, päeval saju võimalus väheneb. Sooja on veidi rohkem kui paaril eelmisel päeval - temperatuurid jäävad 2-7 kraadi vahemikku.
Neljapäeva öösel on taevas pilvine ja mitmel pool sajab enamasti lörtsi ning lund, päeval on pilvi vähem ning saju võimalus väike. Öösel võib temperatuur langeda kolme miinuskraadini, kuid päeval läheb jälle soojemaks ja kraadiklaas näitab 0-4 soojakraadi.

Otepää valmistub jaanuari lõpu MK-etapiks
Jaanuari viimasel nädalavahetusel Otepääl aset leidva MK-etapi toimumine kinnitatakse lõplikult 19. jaanuaril, sest siis tuleb korraldajatel rahvusvahelisele suusaliidule teatada, kas etapp toimub või mitte.
Korralduskomitee esimehe Alar Arukuuse sõnul praeguse seisuga võistlus toimub ja ettevalmistused käivad, kuigi Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ennustuste järgi lähema kahe nädala jooksul õiget talve oodata ei ole ning prognooside kohaselt peaks õhutemperatuur alles pärast 20. jaanuari muutuma selliseks, et saab ka kunstlume tootmist jätkata, kirjutab Valgamaalane.
Praegu on viiekilomeetrisest võistlusrajast olemas 1,3 km pikkune lõik. Jätkuvalt vihmased ilmad võivad aga selle kvaliteeti muuta, nentis Arukuusk.
Sel nädalal arutas võistluse korralduskomitee koosolek võistluse läbiviimise üksikasju: Alar Arukuuse sõnul on väga suur tõenäosus, et viiekilomeetrist ringi kasutada ei saa, sest kuna ilmaennustused lubavad külmemaid ilmu alles kuu lõpus, ei jõuta nende kättejõudmisel enam nii kiiresti 5 km ringi, staadioni ja sprindirada lumega katta.

Aaviksoo: TÜ pole veel valmis rektoriks väljaspool ülikooli
Jaak Aaviksoo sõnul võiks mõelda ka rektori leidmisele väljastpoolt ülikooli või isegi Eestit, ent selleks puudub Tartu ülikoolil veel valmisolek ja ilmselgelt ka rahalised vahendid.
Ametist lahkuva Tartu ülikooli rektori Jaak Aaviksoo hinnangul peab tema järglasel olema visiooni ning analüüsi- ja sünteesivõimet, samuti suutlikkust otsustada ja oma otsuste eest vastutada, kirjutab ETV24.
"Ja loomulikult peab edukas rektor teadlasena mõistma teaduse sisemist loogikat ning inimesena oskama heal ja kurjal vahet teha," ütles Aaviksoo ETV24-le.
Ene Ergma kandideerimisele viidates kordas Aaviksoo varemöeldut, et ülikooli rahvusvahelist mainet silmas pidades on ülikooli politiseerimine väga ohtlik.
Uus rektor valitakse Tartu ülikoolile 18. jaanuaril, kandidaatidena on esitatud riigikogu aseesimees, astrofüüsika professor Ene Ergma, rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja Tartu ülikooli õppeprorektor, eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas

Venemaal mõrvasid kurjategijad preestri
Eile öösel mõrvati Venemaal õigeusupreester, tema kirikust rööviti ikoone ja lõpuks süüdati pühakoda ka põlema.
Uuralite Sverdlovski regiooni kohalike võimude teatel pandi mõrv toime 6. jaanuari ööl ehk siis Venemaa jõuluõhtul, vahendab Ria Novosti. Kohaliku Peeter-Pauli kiriku õpetaja laip leiti põlenud kiriku varemetest.
Uurijate arvates panid kurjategijad kiriku põlema selleks, et oma tapa-ja röövlitöö jälgi varjata. Preestri mõrvanud kurjategijad viisid kirikust kaasa üle kahekümne ikooni.
Miilits tabas kriminaalid kiiresti: vahi alla võeti kaks kohalikku töötut meest, kellel on juba varem kuriteoregister. Osa ikoone saadi tabatute käest kohe kätte, osa leiti hiljem kohalikule surnuaiale peidetult.
Moskva patriarhaat on preestri mõrvast šokeeritud. Patriarhaadi pressiesindaja Vladimir Vigilanski sõnul on preestrite ründmisest viimasel ajal sagedamini kuulda kui varem ja preestriamet hakkab muutuma ohtlikuks elukutseks. Vigilanski lisas: "Iga inimese mõrv on alati tragöödia, kuid preestri mõrv jõuluõhtul on šokeeriv"

Spioneerimises süüdistatav Poola peapiiskop astus tagasi
Äsja ametisse määratud Varssavi peapiiskop astus täna tagasi pärast seda, kui oli tunnistanud, et spioneeris nõukogude ajal kommunistliku valitsuse heaks.
Paavst Benedictus XVI määras Stanislaw Wielguse möödunud aasta 6. detsembril Varssavi peapiiskopiks ja täna hommikul kell 11 pidi toimuma tema ametisseõnnistamine, vahendab Reuters.
Varem sel nädalal lahvatas skandaal, et peapiiskop oli nõukogude luure kollaborant. Algul Wielgus eitas kindlalt luures osalemist, kuid reedel möönis, et tal oli sidemeid nõukogude luurega. Peapiiskop jäi siiski endale kindlaks väites, et ta pole kunagi preestrite peale "koputanud".
Skandaal peapiiskop Wielguse ümber on häbistanud katoliikliku Poola kirikut ja toonud kaasa vihased üleskutsed, et Wielgus ametist loobuks.
Paavsti nuntsius Poolas teatas, et paavst aktsepteerib Wielguse tagasiastumispalvet.

Colorados tabas kiirteed lumelaviin
USA-s Colorado osariigis vajus kiirteele 62 meetrit lai ja ligi 5 meetrit paks lumelaviin, mis mattis kaks autot enda alla.
Lumemass mattis enda alla vähemalt kaks autot, praeguseks on kahes autos viibinud kaheksa inimest päästetud ja toimetatud haiglaravile, vahendab BBC. Mäeküljelt läbi metsa teele vajunud laviin tõukas kaks autot sadakond meetrit teest eemale.
Laviini alla sattunud autodele tõttasid appi teel eespool ja tagapool sõitnud autode juhid, kes kõigi kättesaadavate vahenditega alustasid laviini mattunud autode otsimist ja välja kaevamist.
Laviin oli 62 meetrit lai ja 4,7 meetrit sügav.

ÜRO peasekretär palub Iraagi hukkamiste peatamist
ÜRO peasekretär Ban Ki-moon püüab Iraaki veenda Saddam Husseini kahe kaaslase hukkamist edasi lükkama.
Peasekretäri palve Iraagile tuleb keset järjest kasvavat rahvusvahelist pahameelt selle üle, kuidas Saddam Hussein hukati, vahendab BBC. Eksdiktaatorit mõnitati tema poomisel ja surmanuhtluse täideviimist filmiti salaja mobiiltelefoniga.
Sel nädalal on ka Ban Ki-mooni ennast kritiseeritud, kuna ta ei suutvat kindlaks jääda ÜRO surmanuhtlust hukkamõistvale poliitikale. Nimelt on Ban Ki-moon öelnud, et surmanuhtlus on iga riigi siseasi.
Iraagis on surmanuhtluse täideviimist ootamas Saddam Husseini endine luurejuht ja peakohtunik ning rahvusvaheline üldsus sooviks nende hukkamise ärajätmist või edasilükkamist.
Barzan Ibrahim al-Tikriti ja Awad al-Bandar mõisteti koos Saddami Husseiniga surma süüdistatuna 148 šiiidi moslemi tapmises 1980. aastatel Dujaili külas.

Järvamaal valmib Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus
Järvamaa Albu valla Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse hoone saab peagi katuse peale.
Keskuse projektijuht Kalju Kertsmik märkis Järva Teatajale, et kuu lõpuks peaks hoone jõudma katuse alla. "Aga kui peame siin rahvusvahelisi suusavõistlusi Jaak Mae karikatele, saavad sportlased ja tehniline personal kasutada viimistlemata ruume."
Kertsmik lisas, et valmis on parkla juurdepääsutee, õige pea kuulutab vallavalitsus välja riigihanke radade välisvalgustuse ehitamiseks. "Rajatraktori riigihanke pakkumised lükkas vallavalitsus tagasi, sest hinnad olid kõrgemad, kui eelarve ette nägi, seepärast tuleb uus pakkumisvoor."
Sel aastal kulub keskuse tarbeks raha 11-12 miljonit krooni.
Suusataja Jaak Mae, kellele Albu on koduvald, on varem väljendanud heameelt, et kodurahval, eriti lastel on Valgehobusemäel koht, kus looduses aktiivset eluviisi harrastada. "Need pole ju ainult suusarajad, siin saab ka matkata, rattaga sõita, joosta, kepikõndi teha," ütles ta Järva Teatajale.

Varek ei spekuleeri Eesti Raudtee peadirektori teemal
Eesti Raudtee turundusjuht Rene Varek ei spekuleeri Viru Teatajas antud invervjuus, kas tema võiks olla järgmine Eesti Raudtee peadirektor.
Rene Varek, teist on ajakirjanduses räägitud kui taasriigistatud Eesti Raudtee võimalikust juhist. Kas majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar on teiega sel teemal rääkinud?
"Ma olen majandusministriga rääkinud erinevatel teemadel ja ka sellest, mis puudutab Eesti Raudtee tulevikku. Kuid täna ma küll ei hakkaks spekuleerima, kes on Eesti Raudtee järgmine peadirektor. See on uue omaniku otsustada ning kandidaate ja spetsialiste, kes võiksid sellele kohale kandideerida ja hästi hakkama saada, on kindlasti palju."
Olete Eesti Raudtee turundusdirektori ametit pidanud kaks aastat. Ja nagu viimastest uudistest näha, olete hästi hakkama saanud. Läinud aasta kokkuvõttes tegi Eesti Raudtee varasemaga võrreldes veomahu rekordi.

Pärnu linnavalitsuse hooned lähevad oksjonile
Pärnu linnavalitsus saatis volikogusse eelnõu, milles soovib avalikul suulisel enampakkumisel võõrandada suurema osa linnavalitsuse praegustest hoonetest, mis linnavalitsuse endisesse polikliinikusse kolimisel tühjaks jääksid.
Kesklinnas asuvate hoonete enampakkumise alghindade summa on ligi 60 miljonit krooni. "Ilmselt müüakse kõik ühiselt orienteeruvalt juuni esimesel nädalal," ütles abilinnapea Raul Sarandi Pärnu Postimehele.
Kuninga 19 kinnistu alghind on 8,2, Kuninga 24 alghind 10,2, Uus 5 alghind 14,5, Uus 3 alghind 9, Rüütli 21 alghind 3 ja Rüütli 23, 25 alghind 15 miljonit krooni.

Kärdla lennujaam teenindas üle 11 000 reisija
Detsembri lõpuks oli Kärdla lennujaama teenuseid kasutanud 11 073 lennureisijat.
Neist 10 233 Tallinn-Kärdla-Tallinn regulaarlendudel. Esmakordselt ületas lennujaam regulaarlendude arvestuses Eesti taasiseseisvumise järel 10 000 reisija piiri, kirjutas Hiiu Leht.
Kõige reisijaterohkem kuu oli august, kokku 1360 lennureisijat, järgnesid juuli 1270 ja juuni 1151 reisijaga.
2005. aastal teenindas Kärdla lennujaam üle 10 000 reisija, 2004. aastal ligi 9000, 2003. aastal veidi üle 7000 ja 2002. aastal 7000 reisijat. Kärdla lennuliini teenindab AS Avies.

Valga Depoo vaevleb tellimuste puuduse käes
Poolesaja töötajaga Valga Depoos on tööd on vaevalt kolmandik täiskoormusest, majandustulemused on negatiivsed ja seetõttu elati aastavahetus üle vaevaliselt.
AS-i Valga Depoo peainsener Ilmar Tõlneri sõnul katkes oktoobrist alates ida suunalt tsisternvagunite Valgasse remonti saatmine ning november ja detsember olid depoole väga rasked ja vastavalt sellele olid muidugi ka majandustulemused negatiivsed, kirjutab Valgamaalane.
Tõlner märkis, et mullu tehti Venemaal valitsuse tasemel mitu seadusemuudatust, mis muutsid vagunite kurseerimise tunduvalt keerulisemaks kui varem ning viisid töö rentaabluse alla: kasutades oma monopoolset seisundit, otsustas Vene föderatsiooni raudtee administratsioon kehtestada täiendavad tolliformaalsused ja maksud teistes riikides registreeritud vagunitele, eirates seejuures rahvusvahelisi kokkuleppeid vagunite kurseerimiste kohta.

Ilmuma hakkab uus ajakiri Muusa
OÜ Muusa Grupp toob turule ajakirja Muusa, mis käsitleb muusika, moe, sisekujunduse, tarbedisaini, teatri, kirjanduse ja filmimaailma puutuvat.
Esimeses Muusa numbris on lisaks värskete uudiste ja kultuurisündmuste ülevaatele sõna antud ka kirjanikele, muusikutele, disaineritele, fotograafidele, moekunstnikeke ning teistele loojatele, teatas Muusa Grupp.
Ajakirja esinumber tegeleb küsimustega: Kuidas tehakse kultuuri Tallinnast väljaspool? Mis juhtub, kui moekunsti ristata arhitektuuriga? Millest räägivad kõige igapäevasemad disainobjektid: magnetkaartidest parfüümipudeliteni? Kes on Eesti staarkunstnike muusad?
Muusa esimese numbri külgedel astuvad muuhulgas üles ka Kivisildnik, Maarja Jakobson, Andrus Kivirähk, Andrei Hvostov, Jüri Kuuskemaa, Peeter Sauter, Indrek Saar, Mark Raidpere jpt. Sõna saavad ka paljud homsed tegijaid filmi-, teatri-, moe-, disaini- ja muusika vallast.

Selgusid Eesti meistrid Ladina-Ameerika tantsudes
Täna selgusid Eesti meistrivõistluste finaali tulemused Ladina-Ameerika tantsudes noorte, seenioride ja laste võistlusklassides.
Eesti meistriks noorte võistlusklassis (vanuseklass 16-18) tuli võisluspaar Vladislav Inostrantsev ja Marina Nikolajeva, teise koha pälvis 2006. aasta parimaks tantsupaariks tunnistatud Konstantin
Gorodilov ja Emma-Leena Koger ja kolmanda koha sai paar Paul Reinolt ja Erika Reinaru, teatas Eesti tantsuspordi liit. Kõik esikolmiku paarid on tantsuklubist Kreedo Dance. Noorte võistlusklassis osales kokku 31 paari, kellest finaali jõudis kuus paari.
Seenioride klassis (vanuseklass 34 ja vanemad) sai esikoha Enar Pajula ja Leie Pajula, teiseks tuli Sergei Mastepan ja Jelena Kasjanova ja kolmanda koha sai paar Taimo Tüür ja Mare Sokolova. Seenioride klassis võistles neli paari.

Meestest võitis Tour de Ski Tobias Angerer
Esimest korda peetud kuueetapilise Tour de Ski võitis suusataja, kes oli liider ka enne viimast, ränga mäkkeronimisega lõppenud etappi - 29-aastane sakslane Tobias Angerer.
Norralane Simen Østensen sõitis küll sakslasel 11 km pikkuse viimase etapi stardis olnud 15-sekundilise eduaja siledal maal olematuks ja pidas vastu ka esimese mäkke ronimise meetrid, kuid üheksanda kilomeetri lõpumeetritel läks Angerer oma teed, kirjutab Sportnet. 9,5 km kohal oli sakslase edu juba 24,2 sekundit ning kõigi murdmaameeste jaoks uudse katsumuse lõpetas võitja, Saksamaa trikoloor käes, ajaga 33.39, 5.
1. 1 Tobias Angerer (Ger) 0.00 33.39, 5
2. 10 Aleksandr Legkov (Rus) 2.13 34.25, 8 + 46,3
3. 2 Simen Østensen (Nor) 0.15 34.29, 5 + 50,0
4. 3 Petter Northug (Nor) 0.38 34.46, 1 + 1.06, 6
5. 4 Tor Arne Hetland (Nor) 1.06 34.49, 1 + 1.09, 6

Selver kaotas Euroopa karikasarja viimase mängu 2: 3
Euroopa CEV Cupi alagrupiturniiri viimasel mängupäeval alistus Selver Tallinn tasavägise heitluse järel 2: 3 Soome hetke parimale klubile Pielavesi Sampol.
Mängu alustasid kindlamalt soomlased, kes võitsid avageimi 21: 18 ning teise 25: 21, teatas Eesti võrkpalliliit.
Kolmandast geimist paranes märgatavalt ka Selveri mäng, vahetusmeeste pingilt liitus edukalt diagonaalründaja Andris Õunpuu, tunduvalt paranes meeskonna servi vastuvõtt. Kolmas geim kuulus Selverile 25: 15 ning neljas samuti kindlalt 25: 19.
Otsustavas viiendas geimis domineerisid aga jälle soomlased, kes 15: 8 geimivõiduga säilitasid alagrupist edasipääsulootuse. Turniiri viimases mängus on vastamisi Kaposvari ja Harkovi meeskonnad, ungarlaste võidu korral pääsevad nad kaheksandikfinaali, kaotuse korral aga võidab alagrupi Pielavesi Sampo.

Virpi Kuitunen võitis Tour de Ski
Viimase 10 km pikkuse vabatehnikas suusasõidu alguseks ühe minuti ja 39 sekundi suuruse edu korjanud soomlanna ronis kokku 495 m mäkke ajaga 36.36, 7.
Teised poodiumikohad jagati alles lõpumeetritel, milleks Marit Bjørgenil oli kõige rohkem jõudu jalgades, kirjutab Sportnet. Norralanna möödus nii pikka aega teisena sõitnud Aino Kaisa Saarinenist kui ka kuussada meetrit enne finišit soomlannast mööda teiseks tõusnud Valentina Ševtšenkost ning kaotas Kuitunenile lõpuks 1.17, 7-ga. Ševtsenko oli kolmas (+1.20, 5), Saarinen neljas (+1.22) ja Katerina Neumannova (+1.24) viies. MK-sarja üldliidrina jätkab Kuitunen, kel pärast 400 punkti teenimist on nüüd 822 punkti. Bjørgen on teine 634 punktiga.
1. 1 Virpi Kuitunen Fin 0: 00 36.36, 7 0.0
2. 3 Marit Bjørgen Nor 2: 10 37.54, 4 +1.17, 7

Kais ja Vesik said Uus-Meremaal jälle teise koha
Rannavõrkpallurid Kristjan Kais ja Rivo Vesik mängisid sel nädalal hooaja teise turniiri, kui Wellinton Openil saadi teine koht.
Sarnaselt hooaja avaturniirile (Matarang Open) alistuti finaalis Uus-Meremaa esiduole Jason Lochhead - Kirk Pitman, teatas Eesti võrkpalli liit.
Kristjan Kaisi kommentaar turniirile: "Wellingtoni iseloomustab väga tugev tuul ja suhteliselt jahe ilm (sooja 15-16 kraadi). Liiv on väga hõre, mistõttu tekib palju vigastusi. Meie mängisime väga hästi kuni finaalini, kus lasime vastasel oma mängu mängida ja meid geimilõppudes servi ja blokiga nurka suruda. Vorm hakkab paranema, kuid mäng on vähesest liival treenitusest ikka veel väga ebastabiilne."
Wellington Open turniiril osales Uus-Meremaa paremik, lisaks Ameerika Ühendriikide, Šveitsi ning Austraalia paarid. Kais ja Vesik mängivad järgmise turniiri 10.-11. jaanuaril Ohope's ning seejärel 13.-14. jaanuaril Taurangas (Maunganui Open). Uus-Meremaa lahtised meistrivõistlused toimuvad 19.-21. jaanuril Aucklandis.

Korraldajad tegid Tour de Ski viimase etapi võistluskorda mõned muudatused
Tour de Ski žürii tegi muudatusi tuuri otsustava etapi stardikorralduses ja ka distantsi pikkustes.
Nii naiste kui meeste hulgas stardivad esikohapretendendid viitstardist, nagu esilagselt oligi planeeritud, kirjutab Sportnet. Naistel kuuluvad sellesse ringi 15 paremat ja meestel 30 paremat. Ülejäänud võistlejad järgnevad ühisstardist, kusjuures naistel pääseb "suur laine" rajale 5 minutit peale liidrit ja meestel kuus minutit. Seega ka Jaak Mae kuulub ühisstardist alustajate hulka.
Lühendati ka meeste võistlusmaad - nüüd läbitakse enne lõputõusule keeramist vaid üks 2,5 km ring varem välja kuulutatud kolme ringi asemel. Lõplikeks vabatehnikas läbitavateks võistlusmaadeks on pühapäeval naistele 9,4 km ja meestele 11 km.

Baruto alustas Hatsu-bashot võiduga
Baruto alustas oma viiendat turniiri sumoproffide kõrgliigas ehk Makuuchi divisjonis võiduga, ta sai Hatsu-basho avapäeval jagu edetabelis eespool olevast Miyabiyamast, kellele mullu kolmel korral alla jäi.
Eestlane tegi särtsaka stardi, jaapanlase plaan kõrvale põigata ei õnnestunud ja Baruto pani oma võimu eliitdivisjoni raskeima sumotori vastu maksma, kirjutab Sportnet. Kuus sekundit kestnud matši lõpetas Baruto tehnikaga yorikiri.
Esmaspäeval on Baruto vastaseks Homasho, kes täna pidi leppima kaotusega.
Sekiwake reitingut omav ehk lääne Maegashira 3 positsioonil olevast eestlasest 8 kohta edetabelis kõrgemal asuv jaapanlane on Barutost 7 aastat vanem. Kui Laekvere mees on 197 cm pikk ja kaalub 174 kg, siis tema pühapäevase oponendi vastavad näitajad on 187 cm ja 182 kg.
Esmaspäeval on Baruto vastaseks Homasho, kellega koos jõuti mullu mais Makuuchisse. Kolm aastat vanem jaapanlane on praegu rankingus lääne Maegashira 4 positsionil ehk kaks kohta eestlasest tagapool. Novembriturniiril Barutost jagu saanud Homasho on 187 cm pikk ja kaalub 142 kilo. Hatsu-basho avapäeval kaotas ta Amale.

TÜ/Rock võitis Kedainiai Nevežist
Tartu Ülikool/Rock alistas 2007. aasta esimeses mängus Kedainiai Nevežise 83: 74.
TÜ Rock teadis juba enne mängu, et kerge vastasega tegemist pole, aasta viimases mängus kaotati samale vastasele võõrsil 90: 98, kirjutab Sportnet.  Vaid võit kodusaalis pidi tõestama, et Rock ei lase endast Balti liigas niisama lihtsalt üle sõita.
TÜ/Rock tabas kahepunktiviskeid vaid 55-protsendise tabavusega, Neveziz tabas 74,1 protsenti kahepunktivisetest. Kolme punkti joone tagant oli tartlaste viskekäsi aga tulisem - 45,8 protsenti tabasi, Neveziz suutis sisse visata vaid 21,4 protsenti kaugvisetest. Kui Rock oleks tabanud lähiviskeid sama protsendiga, mis leedulased, oleks Rocki lõppskoor olnud üle saja. Seda, mida TÜ/Rock oma võidust õppis, saab näha juba 9. jaanuaril Valmiera Lacplesa Aluse vastu.

Täna toimuvad Eesti meistrivõistlused ladina-ameerika tantsudes
Meistrivõistlustele ladina-ameerika tantsudes on registreerunud 155 tantsupaari. Võistlused toimuvad kuues vanuseklassis: lapsed, juunior I, juunior II, noored, täiskasvanud ja seeniorid
Eesti meistrivõistlused ladina-ameerika tantsudes toimuvad Tallinna tehnikaülikooli spordihoones, aadressil Ehitajate tee 4. Võistlused algavad kell 10.00, finaalide osa algus kell 18.00, teatab Eesti tantsuspordi liit.
Eesti meistrivõistlustel valitakse välja tantsupaarid, kes saavad õiguse esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.
Meistrivõistlusi ladina-ameerika tantsudes hindab üheksaliikmeline rahvusvaheline kohtunike kogu, mida juhib peakohtunik Ave Vardja.
Eesti meistrivõistlused standardtantsudes toimuvad 3. veebruaril Tartus A Le Coq spordimajas algusega kell 10.00 ja finaalide algusaeg on kell 19.00. Eesti meistrivõistlused kümnes tantsus toimuvad 3. märtsil Tallinnas Saku Suurhallis algusega kell 09.00 ja finaalide algusaeg on kell 18.00.

Ester Mägi - Heli Looja
Sünnipäev 10. jaanuaril saab Ester Mägi 85-aastaseks
Neil päevil austame üht meie rahvusliku heliloomingu eredamat ja omanäolisemat loojat Ester Mägit tema 85. sünnipäeval. Austame heliloojat, kellele muusika ei ole vahend enda ühiskonnas esile tõstmiseks, vaid kes on pidanud olulisemaks leida üles helid ning nende seos, kulg ja toime, mis väljendaks kõige õigemini tema tunnet ja arvamust maailma elust, ilust ja valust.
Tasakaalukus, tasakaalustatus, delikaatsus, kammerlikkus, kristalsus - need jooned iseloomustavad nii Ester Mägi loomingut kui ka tema isikut. Ehk teisisõnu: oma muusikalises ütlemises on ta siiras, vaid tema ise, lugupidav ja pieteeditundeline kõigi ja kõige vastu.
Loomingulise käekirja ja tõekspidamiste nurgakivi sai Ester Mägi oma õpetajalt Mart Saarelt, aga kindlasti ka rahvalaulude kogumise ekspeditsioonidelt. Rahvaluule (märgatav huvi kitsamalt setu rahvaloomingu vastu) ongi mitte valdavalt, aga sageli tema vokaalmuusika tekstide allikaks. Aga Mägi tundelaadi iseloomustab ka harva (või mitte üldse) koorilaululoojate huviorbiiti sattunud luuletajate tekstide kasutamine: Nikolai Baturin, Anton Hansen Tammsaare, Kalju Lepik, Karl Ristikivi, Juhan Viiding, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Kalle Muuli.

Sünnipäev Mall Hiiemäe 70
Mall Hiiemäe (neiupõlves Proodel) on sündinud 9. 01.1937 Iisaku mail metsavahi peres. Õppides Tartu ülikooli kaugõppes eesti filoloogiat, töötas ta samal ajal ka ise metskonnas ja ühtlasi õpetajana Iisaku keskkoolis. Kasvukeskkond on etendanud tema folkloristikarjääri kujunemisel väga olulist rolli. Ta on parim eesti looduspärimuse tundja ja teenekaim vahendaja ning uurija. Eesti Looduses ja mujal on ta avaldanud terve sarja haaravaid käsitlusi jahipidamisest ja metsloomadest, lindudest, kaladest, puudest, taimedest ja muust.
Teadlaseteed alustas Mall Hiiemäe kaasaegsete juttude ja jutustamise uurijana. Kandidaadiväitekiri "Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvatraditsioonis" sisaldab muu hulgas teoreetiliselt huvitavaid tähelepanekuid selle kohta, kuidas lihtsast jutustamisest tekib folkloor. Tema töödes on teaduslik uurimine ja populaarteaduslik lähenemine omavahel tihedalt seotud.

Sünniaastapäev F. v. Wrangell 210
Võrumaalt pärit maadeuurija
Joosu mõisas Võrumaal oli tulevase maadeuurija Ferdinand von Wrangelli (29.12.1796- 10.01.1797) lapsepõlvekodu. Seal lippas ta üksi üsna väikesena mõisapargist välja künkale ja kui ta sealt leiti, siis kuulutas, et olevat olnud "maailmas". Võru linn aga oli paik, kus ta kohtas Krusensterni esimeselt Vene ümbermaailmareisilt saabunud noort Vene ohvitseri Friedrich von Rombergi.
Mida võiks temast 210 aastat hiljem teada? Ferdinand von Wrangell osales Golovnini juhitud ümbermaailmareisil (1817-1819), juhtis teaduslikku ekspeditsiooni Kirde-Siberi rannikule (1819) ning täiendas end selle ettevalmistamiseks Tartu ülikoolis M. v. Engelhardti, G. Parroti ja W. Struve juures. Kolõma ekspeditsioonil tegi ta kindlaks, et sellel lõigul ei ole Aasia ja Ameerika mandril maismaaühendust, ning veendus saare olemasolus Jakani neemest põhja pool. Hilisem avastaja, Ameerika vaalapüüdja Th. Long nimetas selle tema auks Wrangelimaaks. Wrangell töötas ka viis aastat Alaskal Vene-Ameerika kindralkubernerina.

KALLE LAANET: Idapiiri dilemmad
Iga riik algab piirist. Seda lihtsat tõde mõistsid 16 aastat tagasi need kodukaitsjad, meie praeguse piirivalve esimene põlvkond, kes praktiliselt paljakäsi asusid valvama algul Eesti majandus- ja seejärel ka administratiivpiiri.
Taastatud Eesti riigi üks esimesi ettevõtmisi oligi oma piiri üle täieliku kontrolli saavutamine. Kui Eesti taotles Euroopa Liidu liikme staatust, oli piirivalve kui organisatsiooni toimimine üks neist mõõdikutest, mille alusel hinnati Eesti küpsust ühendusse kuulumiseks. See on mõistetav, sest Eesti idapiir on ka Euroopa Liidu välispiiriks.
Praegu oleme me aga olukorras, kus meie idapiir tähendab lisaks Euroopa Liidu kaitsele ka väravat Venemaale ja Venemaalt Euroopasse. On fakt, et pärast 2003. aastat, kui Eesti ja teised Balti riigid ühinesid Euroopa Liiduga, on Eesti-Venemaa piiri ületava transiitkaubanduse maht kasvanud iga aasta umbes neljandiku, seda nii rahaliselt kui ka sõidukite hulgalt. Mahu kasvades on hakanud aga ilmnema mõlema piiririigi administratiivkorralduse kitsaskohad: Venemaa suutmatus kasvavat kaubavoogu vastu võtta ning Eesti raskused Venemaa poole liikuva transiidivoo haldamisel.

JACQUES RUPNIK: Postkommunismi tagasitulek
Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas 15 aastat tagasi tõi laialdasi ja positiivseid demokraatlikke muutusi. Ent 2006. aastal, pärast nende riikide rohkem kui kümnendi kestnud püüdlusi saavutada lääne tunnustust, paljastus kommunismi tekitatud moraalne ning poliitiline vaakum tervikuna.
Kas suudetakse leida uus tasakaal demokraatia ning regiooni poliitilise ajaloo ja kultuuri vastassuunaliste süvahoovuste vahel?
Näiteks Poolas oli ühiskond kommunismi suhtes tõrjuv, põhjuseks seal domineeriv katoliikluse ja rahvusluse segu (eriti kui võrrelda sõjaeelse Tšehho-slovakkia egalitaarse, sotsiaaldemokraatliku eetosega). Kuid need kommunismivastased antikehad töötasid poolakate seas ka liberaalse demokraatia universaalse aktsepteerimise vastu.
Poola parem- ja Slovakkia vasakpopulistid on nüüd valitsuses koos äärmusrahvuslike parteidega. Ungaris korraldab peamine opositsioonipartei Fidesz parlamendihoone ees meele-avaldusi valitsuse erruminekuks, isegi pärast seda, kui valitsus võitis usaldushääletuse. Kuus kuud kestnud nääklemiste järel pole Tšehhi parempoolset vähemusvalitsust parlamendi poolt ametisse kinnitatud. Bulgaaria astumisele Euroopa Liitu eelnesid presidendivalimised, kus kandideerisid ekskommunist (võitja, kes väitis, et talle EL meeldib) ja protofašist (kes ütleb, et vihkab türklasi, mustlasi ja juute).

MIHKEL RAUD: Kes vaatab ETV-d kümne aasta pärast? 
Aasta esimesel nädalal on üldrahvaliku debati kohustusliku osana armutult rapitud ETV aastavahetusprogrammi.
Hannes Rumm kirjutab oma blogis: "ETV programm - mille tipuks oli ENSV-aegse propagandaajakirjaniku ja tola Felix Leedi hambutu etteaste - andis vaatajale selgelt mõista: oleme kodukootud jobud, kes tegelevad oma musta minevikuga, ning meid ei huvita karvavõrdki, kas meid täna õhtul üldse keegi vaatab."
Avalik-õiguslik televisioon on saanud üle kupu nii vasakult kui ka paremalt ja nagu ikka, pareerivad ETV esindajad kriitikatule jutuga, et kõik on kõige paremas korras ning hädaldajad võiksid irisemise asemel vaadata, kuidas nad ise oma asjadega toime tulevad. Polegi nagu midagi uut. Vähemalt hetkeni, mil mängu astub kõigi siinsete telejaamade kardetuim vaenlane nimega reiting ehk telekanali populaarsuse numbriline väljendus.

Kes mäletab? 
Kahjuks kohtab meedias järjest sagedamini ekslikku väidet, et Nõukogude okupatsiooni ajal toodi sinimustvalge esmakordselt avalikkuse ette 1988. aasta aprillis muinsuskaitsepäevadel Tartus. Ma ei alahinda mitte üks raas toonase sündmuse tähtsust, kuid ajalooline tõsiasi on siiski see, et rahvuslipp toodi oma õigel kujul avalikkuse ette juba 1987. aasta 21. oktoobri õhtul Võrus.
Võimude vastuseisule vaatamata liikus Vabadussõjas langenute haudadelt 2000-4000-pealine rahvahulk kesklinna (tolleaegsele Punaste Küttide väljakule), kolonni ees lehvimas sinimustvalge lipp. Trikoloori üritati heisata ka täitevkomitee hoone lipuvardasse.
Sündmusest võib lugeda nt Küllo Arjakase väga põhjalikust järelsõnast Artur Taska raamatus "Sinimustvalge sada aastat" (lk 300) ja Viktor Niitsoo raamatust "Müürimurdjad" (lk 23-24).

REPLIIK: Sisevälismaalased
Küllap on paljud pealinlased kirunud, et kiire ühendus põhjanaabrite pealinnaga ajab hinnad kõrgeks. Kohalikest rahakamad välisturistid külastavad siinseid juuksureid, hambaarste ja kohvikuid, kergitades hindu. Paljud pealinlased reageerivad aga hinnatõusule samaga: kui soomlased käivad näiteks hambaid ravimas Tallinnas, siis tallinlased Tartus või mõnedes väiksemates kohtades, kus hinnad on madalamad. Nagu kirjutab tänane Päevaleht, võib sama hambaraviteenuse hinnavahe olla koguni mitmekordne. Samas kerkib küsimus: kui soomlane käib arsti juures Tallinnas, tallinlane Tartus ning tartlane Põlvas, siis kuhu peaksid põgenema need, kellel pole raha isegi kõige odavama hambaarsti jaoks?

JUHTKIRI: Õnn on siiski rahas?! 
Isamaa ja Res Publica Liit, kes seni on lehvitanud loosungit "Õnn ei ole rahas", kinnitas valitsemisprogrammi aastateks 2007-2011. See algab tõdemusega, et ehkki riik on jõukam kui kunagi varem, kuulub Eesti maailma õnneindeksi pingerea viimasesse kolmandikku ja - nagu kinnitab üks värske uuring - meie lapsed on Euroopas ühed õnnetumad. "Rikkusel pole väärtust, kui inimesed on õnnetud," kuulutatakse programmis ning kinnitatakse, et Eesti valitsuse peaeesmärgiks olgu rahva õnnelikumaks muutmine.
Kuid siin peitubki suur vastuolu. Partei, kes kuulutab, et õnn ei ole rahas, keskendub oma programmis eeskätt materiaalsetele lubadustele. Ja neid on palju: tulumaksuvaba miinimum alates esimesest lapsest; kolmandale ja igale järgmisele lapsele 2000 krooni toetust kuus; tõsta tulumaksust mahaarvamise määr 100 000 kroonini aastas; igale noorele õpetajale 200 000 krooni stardiraha ja igale põhikoolilõpetajale tasuta sülearvuti.

Otepää ettevõtjad tahavad lumepuuduse kahju hüvitamist
Tehvandi uue suusahüppemäe rajamise ajal arutlevad Otepää ja ümbruskonna ettevõtjad, kas lumepuudus on vääramatu jõud, mille tõttu võiks küsida riigilt kompensatsiooni.
"See on nagu põllumeestega - kui on ikaldus ja saak jääb saamata, on investeeringud läinud tühja," ütles SA Tehvandi spordikeskus juhataja Alar Arukuusk. "Nii on ka siin - lund pole ja ettevõtjad kannatavad kahju," vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Ajal, mil Otepääl rajatakse uut hüppemäge, saab Tehvandil suusatada veel vaid lühikesel kunstlumerajal. Mujal pole lund üldse.
60 miljonit krooni maksva Otepää Tehvandi uue suusahüppemäe laskumisraja konstruktsioonid on paika tõstetud. Lõplikult saab hüppemägi valmis sügiseks.
Laskumisnõlva ülemist, 55 meetri pikkust ligi 40 tonni kaaluvat osa paigaldati üle kuue tunni. Uus hüppemägi rajatakse senise, madalama 70 meetrise hüppemäe kõrvale ja kasutusse jäävad mõlemad.

Tartus rüüstati 11 garaaži
Tartus on möödunud nädalavahetusel sisse murtud 11 Tuglase tänava garaaži, teatasid TV3 Seitsemesed uudised.
TV3 andmetel on garaažidesse jõuliselt sisse murtud, kuid ära pole nendest midagi viidud.
Salapärast rüüstamislainet hakkab uurima Lõuna politseiprefektuur.

TÜ Narva kolledž kaebas Narva linna kohtusse
Tartu ülikooli Narva kolledž andis täna kohtusse Narva linna, kuna viimane keeldub neile ehitusluba väljastamast.
TÜ Narva kolledž on varem teatanud, et linnalt kavatsetakse nõuda nii ehitusloa väljastamist kui ka kolme aasta jooksul ettevalmistusteks kulunud 10 miljoni krooni hüvitamist.
Kolledžihoone ehitamist on ette valmistatud kolm aastat: volikogu on kinnitanud detailplaneeringu, läbi on viidud vajalikud eeluuringud, samuti avalik arhitektuurikonkurss, mille 2005. aasta suvel võitsid arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Katrin Koov projektiga Vihm. Projekt on saanud heakskiidu nii riiklikus muinsuskaitsenõukogus kui ka muinsuskaitseametis. Projekti on tunnustanud Eesti arhitektide liit.
Kavandatud hoone markeerib ajaloolise börsihoone fassaadijoont viltuse katusega, börsihoone fassaad on esitatud peegelpildis ning kogu hoone on liigendatud vastavalt ajalooliste ehituskruntide liigendusele.

Teisipäeval puhkeb kõva torm
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut ennustab teisipäevaks 9. jaanuariks tugevat tormi. Kuigi tuul puhub puhanguti kuni 25 m/s, kriitilist veetaseme tõusu homme õhtul oodata ei ole.
Ilmajaama teatel tiheneb homme pärastlõunal pilvisus ja hakkab sadama vihma. Tuul pöördub lõunasse ja tugevneb 8-13, puhanguti 15-17, rannikul kuni 20, saartel õhtul kuni 25 m/s.
Kolmapäeva öösel sajab paljudes kohtades vihma, puhub edelatuul 8-14, rannikul 12-17, puhanguti 22-25 m/s. Õhtul tuul nõrgeneb.
TTÜ meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõutsi sõnul päris sellist tormi nagu 2005. aasta 9. jaanuaril Eestimaad laastas oodata ei ole, sest siis puhus tuul pidevalt 28-30 m/s, kohati lausa 32 m/s.
Kõutsi sõnul tõuseb veetase Pärnus teisipäeva keskööks pluss 100 sentimeetrit, Tallinnas ja Sillamäel pluss 70 - 80 sentimeetrit. Kriitline veetaseme tõus on Pärnus 160, Haapsalus 140 ja Narva-Jõesuus 160 sentimeetrit.

Riigikohus mõistis ARKi endise juhi õigeks
Riigikohus mõistis õigeks Autoregistrikeskuse (ARK) endise juhi Eero Tilli, keda Tallinna linnakohus karistas aasta tagasi kuue-kuulise vangistusega tingimisi kolme-aastase katseajaga.
Samuti mõistis riigikohus oma otsusega riigilt Eero Tilli kasuks välja 61 922 krooni kaitsjale makstud tasu katteks, vahendab ETV24.
"Erinevalt esimese ja teise astme kohtust on riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et E. Tilli süüdistuses toodud tagajärje kirjeldus on ebakonkreetne. Selles ei ole esitatud piisavalt faktilisi asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik teha õiguslik järeldus, et E. Tilli poolt riigihanke teostamise nõuete rikkumine põhjustas mõnele isikule olulise kahju KarS § 300 mõttes," kirjutas riigikohus oma otsuses.
Linnakohtu ja selle otsuse jõusse jätnud ringkonnakohtu hinnangul rikkus Till riigihangete seadust, kui tellis sõidukite registreerimismärke AS-st Number. Süüdistuse järgi eelistas Till ASi Number põhjendamatult.

Kohtla-Järvel käivitus töötute ümberõppe projekti II etapp
Kohtla-Järve linn koostöös Ida-Virumaa Tööhõiveametiga käivitas keskealistele töötutele suunatud ümberõppe projekti II etapi.
Euroopa Sotsiaalfondi poolt toetatud projekt käivitus möödunud aasta septembris ja kestab 20 kuud.
Projektis osaleb rohkem kui 200 inimest, teine etapp on suunatud 80-le inimesele, kes läbivad ümberõppe. Projekti kogumaksumusest, milleks on 9,8 miljonit krooni, 82 protsenti tuleb Euroopa Sotsiaalfondist.
"Selle projekti I etapis kaasatud töötud lõpetavad praegu ümberõpet, kuid me ei tohi kaotada väärtuslikku aega, sellepärast alustasimegi teise etapiga. Koos maakonna Tööhõiveametiga sai tehtud väike uuring ja valiti välja need erialad, mida töötud hakkavad II etapi käigus omandama. Osa neist erialadest on uued," ütles töötute ümberõppe projekti juht Aleksandr Dusman.

Keskkonnaminister esitas valitsusele õlifondi eelnõu
Keskkonnaminister Rein Randver esitas 11. jaanuaril toimuvale valitsuskabineti nõupidamisele veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt on valitsusel võimalus otsustada õlifondi asutamine.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul võiks reostustõrjeks vajaliku raha õlifondi koguda tasuna kas reederitelt või neid esindavatelt laevaagentidelt või terminalidelt. Kui sellised ettepanekud valitsuse heakskiitu ei saa, siis pakub Keskkonnaministeerium võimaluse vajalikud investeeringud teha riigieelarvest, teatas keskkonnaministeerium.
Õlifondi raha eraldamine riigieelarvest tähendab tasu kogumist maksumaksjatelt. Keskkonnaministeeriumi hinnangul peaks aga õlifondi töö põhimõte lähtuma printsiibist "saastaja maksab" ehk reostuse kulud tuleks kanda naftatransiidist kasusaajatel.
Seaduse eelnõu esialgses versioonis planeeriti tasu kogumist sadamas tegutsevalt terminalilt ehk siis isikult, kes lastib või lossib laevu naftasaadustega. Nimetatud eelnõu versiooni kooskõlastasid nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka siseministeerium. Justiitsministeerium keeldus eelnõu kooskõlastamast, tuues põhjenduseks sadamas tegutsevalt terminalilt tasu kogumise võimalikud vastuolud põhiseadusega.

Keskkonnaametnik korjas kolmekuningapäeval Lahemaalt kukeseeni
Keskkonnainspektsiooni arendusosakonna juhataja Himot Maran sai sel laupäeval Lahemaal metsast korraliku saagi lehter-kukeseeni.
"Korjasin need kolmekuningapäeval umbes ühe tunni jooksul," rääkis Maran. "Iseenesest pole seente esinemises talvel midagi enneolematut, on meil ju talveseenigi. Aga sügisseeni pole mul küll õnnestunud nii hilja korjata. Rõõmustas see, et viljakehad olid värsked ja mõni alles nina välja pistnud, nii et seeneaeg jätkub!"
Maran leidis ka kaks tavalist kukeseent, kuid jättis need korjamata, sest nende kvaliteet polevat tema sõnul praegu võrreldav lehter-kukeseente omaga.

Eesti toetab Helmandi provintsi 1,1 miljoni krooniga
Välisministeerium toetab Afganistani Helmandi provintsi keskhaigla Bost Hospitali lasteosakonna seadmetega varustamist kokku 1 100 000 krooniga.
Afganistan on üks madalamate inimarengunäitajatega riik, mille ülesehituse õnnestumiseks on hädavajalik tihe koostöö, teatas välisministeerium.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti jaoks väga tähtis arenguriikides vaesuses elavate laste ja naiste olukorra parandamine. "Laste tervishoiu paranemine ja suremuse kahanemine aitab mõnevõrra vähendada ka pingeid ühiskonnas," ütles välisminister.

Utria dessandile stardib rekordarv võistkondi
Sellel aastal on Utria dessandile registreerunud 20 võistkonda.
Utria Dessant 2007 toimub 11.- 13. jaanuaril. Võistluste mandaat on Kohtla Kaevanduspark - muuseumi juures avatud neljapäeval kella kümnest. Võistluste start antakse kell kuusteist Kiviõli tuhamäelt. Möödunud aastal osales jõukatsumisel 16 võistkonda, sel aastal on registreerunuid 20.
"Võistluse ülesehitus on täielikult muutunud," rääkis Erna seltsi president Meelis Rätsep. "Starte on kaks - esmalt stardivad kõik võistkonnad ühiselt ja esimene etapp paneb paika hilisema stardijärjekorra. Osa ülesandeid saavad võistlejad kätte mitte mandaadis, vaid vahetult enne nende sooritamist, ehk siis võistlusrajal. Raja pikkus on tänavu orienteeruvalt 80 kilomeetrit."

Kalevipoja skulptuuri ideekonkursile laekus kokku kolm projekti
Täna kell 15.00 oli viimane tähtaeg esitada idee Kalevipoja monumentaalskultuuri rajamiseks ning praeguseks on laekunud kolm projekti.
Ideekonkurss Kalevipoja monumentaalskulptuuri rajamiseks Tallinna lahte kuulutati välja 2. oktoobril 2006. Viimane tähtaeg ideekonkursil osalemiseks on täna kell 15.00.
Konkursi eesmärk oli saada Kalevipoja monumentaalskulptuurile koos alusega sobivaim skulpturaalne ja arhitektuurne lahendus, mis sobib UNESCO Maailmapärandi nimekirja arvatud Tallinna vanalinna omapäraga ja Maarjamäe memoriaaliga.
Tallinna lauluväljaku esindaja Heiko Liivi sõnul laekus konkursile kokku kolm projektiideed. Komisjon avaldab võitnud tööde märgusõnad hiljemalt 26. jaanuariks ning nädala jooksul peaks selguma ka aeg, millal avalikustatakse projektide autorid.

Eelnõu: AKI ministeeriumivahetus tõstab selle sõltumatust
Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis esimesele lugemisele isikuandmete kaitse seaduse muutmise eelnõu, mis peaks autorite hinnangul tõsta andmekaitse inspektsiooni (AKI) sõltumatust ja suurendada õigusi.
Eelnõu koostajate hinnangul aitavad AKI sõltumatust tõsta asjaolud, et ta hakkab siseministeeriumi asemel alluma justiitsministeeriumile ning et saab olema sätestatud selle peadirektori ametist vabastamine.
Täpsemalt tõstvat AKI sõltumatust see, et ta ei kuulu enam ühte haldusalasse politseiasutustega. AKI juhi vabastab seadusemuudatuse jõustumisel ametist valitsus justiitsministri ettepanekul, olles eelnevalt ära kuulanud riigikogu põhiseaduskomisjoni seisukoha.
Andmekaitse inspektsiooni saab eelnõuga õiguse kontrollida isikuandmete kaitstust ka riigisaladust sisaldava teabe töötlemisel juhul, kui selline kohustus tuleneb välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või seadusest.

Peeter Võsa lahkus IRL-st
Meediategelane Peeter Võsa otsustas lahkuda Isamaa ja Res Publica Liidust, põhjendades seda poliitiliste erimeelsustega.
Veel eelmisel kuul teatas Võsa, et kavatseb IRL-i nimekirjas riigikokku kandideerida, kuid nüüd otsustas ta erakonnast lahkuda.
Võsa rääkis Päevaleht Online'ile, et probleemid hakkasid tekkima Isamaa ja Res Publica ühinemise ajal.
"Tegu ei ole kindlasti maailmavaateliste erinevustega ega erakondade ühinemisega," lükkas selle väite ümber aga IRL-i peasekretär Margus Tsahkna.
"Peeter Võsa on olnud meie võimalik kandidaat riikogu valimistel juba pikemat aega ja erakonna vaated ei ole selle ajaga muutunud.
Seni sobisid IRL-i vaated ka Võsale."
"Vaevalt, et Peeter Võsale ei meeldi Eesti peredele, haridusele, tervisele ning hea elukeskkonna eest seismine. Pigem ei pakkunud IRL talle nimekirjas piisavat kõrget kohta ja meie ootused lahknesid," rääkis Tsahkna.

Patsiendid mõistavad tervishoiutöötajate streigi hukka
Eesti patsientide esindusühing teatas, et nad on väga mures kujunenud olukorra pärast Eesti tervishoius ning mõistis samas hukka tervishoiutöötajate streigi.
"Olukord tervishoius on muutunud kriitiliseks ja 17. jaanuaril 2007 väljakuulutatud tervishoiutöötajate streik halvendab seda veelgi. Saame aru tervishoiutöötajate murest palga ja töötingimuste pärast, sest arstide ja õdede raske ja tänuväärse töö väärtustamine on oluliseks komponendiks tervishoiuteenuste süsteemis," teatas ühing.
"Samas aga ei saa me nõustuda olukorraga, kus kokkulepete mittesaavutamisel palga ja paremate tingimuste nõudmisel tuuakse ohvriks patsientide tervis, pikendatakse patsientide kannatusi ning halvendatakse tervishoiutöötajatest veelgi halvemas olukorras olevate patsientide majanduslikku olukorda," seisab ühingu teates.

Politsei Pravo i Pravda skandaalsest artiklist vaenu õhutamist ei leidnud
Põhja politseiprefektuur ei tuvastanud peaminister Andrus Ansipit ja Mart Laari uusnatsideks nimetanud artiklist vaenu õhutamist.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et kuna vaenu õhutamist ei tuvastatud, puudus ka alus väärteomenetluse käivitamiseks.
Varem uuris skandaalset artiklit kaitsepolitsei, mis oma uurimisalluvusse kuuluvate kuritegude tunnuseid ei tuvastanud ning kriminaalmenetlust ei alustanud. Võimaliku vaenu õhutamise uurimiseks edastas kapo materjalid seisukoha võtuks Põhja politseiprefektuurile
22.detsembril laekus kaitsepolitseile avaldus, milles Isamaa ja Res Publica liitu kuuluv Margus Tsahkna, palus kontrollida, kas ajalehelehe "Pravo i Pravda" detsembrikuu numbris avaldatu näol on tegemist karistusseadustiku paragrahvis 92 sätestatud sõjapropagandaga, paragrahvis 151 sätestatud vaenu õhutamisega või mõne muu kriminaalkorras karistatava teoga.

Tallinna gümnasistide külaskäik Moskvasse ületas õpilaste ootusi
Vaatamata noori Moskvas pidevalt saatnud miilitsaeskordile, jäädi reisiga rahule.
Eile jõudsid Moskvast tagasi 360 Tallinna gümnasisti, kes jäid reisiga oodatust paremini rahule.
Kui alguses olid ühe organisaatori Toivo Keva sõnul eesti noored olnud häbelikud, siis rongis muututi juba justkui üheks klassiks.
Noored tutvusid nii vene kultuurielu kui Moskva linnaga. Külas käidi kaheksal koolil, kus kolm Eesti taidluskollektiivi (Sõleke, Mero ja Vene kultuurikeskuse taidluskollektiiv) esitasid oma kavasid. Kahes koolis olid direktorid isegi küsinud, et kas kohale on toodud professionaalid.
Muuhulgas käidi Kremlis ning Eesti saatkonnas vastuvõtul.
Miilitsaeskort saatis noori põhjusel, et liiklust saaks paremini korraldatud. Keva sõnade kohaselt ei oleks lihtsalt puhtlogistilistel põhjustel olnud võimalik liikuda ilma miilitsa saateta, kuna korraga mingi ekskursioonile kümne bussitäie inimestega.

Ka sotsid loobusid Keskerakonna palgakokkuleppest
Sarnaselt Reformierakonnale loobus ka Sotsiaaldemokraatlik erakond Keskerakonna poolt saadetud palgakokkuleppest.
"Sotsiaaldemokraatlik Erakond on veendunud, et riiklik palgapoliitika peab hõlmama nii avalikku teenistust kui erasektorit. Oleme sunnitud tõdema, et Vabariigi Valitsus pole viimastel aastatel pidanud vajalikuks palgapoliitika arendamist. Kollektiivsete palgalepete arv Eestis pole suurenenud, mitmete aastate vältel ei sõlminud Vabariigi Valitsus riigiteenistujatega palgalepingut, valitsus on esitanud riigikogule ametiühingute õigusi ahistavaid seaduseelnõusid," teatas erakond.
Sotside arvates ei ole palgapoliitika valimiseelsete lubaduste kogum keskmise palga suuruse kohta, vaid järjepidev tegevus kollektiivsete laiendatud palgalepete sõlmimiseks: "Töötajate töötasu tõuseb siis, kui tööandjad ja töötajate ühingud on sõlminud palgaleppe, mitte siis, kui poliitikud valijatele suuremat palka lubavad. Palgapoliitika on süsteemne tegevus, mitte poliitiliste lubaduste või eesmärkide deklaratsioon."

Eesmaa: piirileping Venemaaga jõustub enne lootuse matuseid
Eesti on sisuliselt löönud käega piirileppe sõlmimise võimalikkusele Venemaaga ning lähitulevikus ei ole leppe osas kiireid arenguid oodata.
Venemaa võttis oma allkirja piirilepingult tagasi 2005. aasta septembris ja sellest ajast alates pole toimunud märkimisväärseid muutusi antud probleemi lahendamisel.
Nii välisminister Urmas Paeti kui riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnade kohaselt ei ole piiriküsimuses Venemaaga mingeid olulisi muutusi toimunud ning neid ei ole oodata ka lähemas tulevikus.
Ilmselt jääb see probleem valuküsimuseks Eesti-Vene suhetes veel pikemaks ajaks ning pigem peetakse selle lepingu jõustumist Venemaa poolse tahte avalduseks.
Nii Paeti kui Eesmaa väitel on Eesti riik teinud kõik, et piirileping saaks lõpuks jõustuda.

Eesti hambaarstide liit toetab arstide palganõudmisi
Eesti hambaarstide liit toetab 17. jaanuaril toimuvat arstide streiki ja tervishoiutöötajate palganõudmisi.
Hambaarstid leiavad, et praegune tervishoiu rahastamine ei taga Eesti meditsiini jätkusuutlikkust ning kvaliteetse teenuse pakkumist.
Hambaarste ühendav Eesti hambarstide liit (EHL) on otsustanud toetada tervishoiutöötajate üleriigilist üldstreiki, sest sarnaselt teiste arstidega leiavad ka hambaarstid, et olemasolev tervishoiu rahastamine ei ole jätkusuutlik. Samadel tingimustel jätkamine põhjustab meditsiiniteenuste kvaliteedi alanemist ja professionaalse meditsiinipersonali lahkumist Eestist.
Hambaarstide erialaorganisatsioon peab oluliseks, et praegusele olukorrale leitaks kiiresti lahendus. Kuigi enamus hambaarste töötab erasektoris ja seega on haigekassa poolne finantseerimine minimaalne, vajavad ka hambaravis mitmed kehtivad kokkulepped muutmist. EHL-i juhatuse esimees Kristjan Gutmann toob hambaravi teenuste alarahastamise kohta näite laste hambaravist: "Tulenevalt sellest, et laste hambaravi hinnakiri on iganenud, on Eesti haigekassal täna suuremates linnades raskusi lepingupartnerite leidmisega, sest laste hammaste ravimine on arstile osutumas kahjumlikuks." Gutmanni sõnul ei ole kehtivate hinnakirjade alusel võimalik osutada kaasaegset ja kvaliteetset teenust, seda paljudes meditsiini sektoritest, sh hambaravis.

Kurjategijad üritavad maha põletada Keila turu kioske
Seni tabamata kurjategijad üritavad järjekindlalt maha põletada Keila uue turu kioske.
Viimati kutsuti tuletõrjujad Keila raudteejaama juures asuvale turule laupäeval kell 9.55. Nimelt oli seal ühe kioski seina sisse auk puuritud ning sinna bensiini valatud ilmse kavatsusega see maha põletada, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Kõnealuse kioski naaberkiosk oli põlenud alles mõne nädala eest - 28. detsembril.
Tuletõrjujad avastasid laupäeval puuritud augu ka kolmandast kioskist, bensiini sellesse veel valatud ei oldud.

Uuring: väikeparteid valimiskünnist ei ületa
Ehkki Kristlikud Demokraadid lubavad uues riigikogus võtta viis kuni seitse kohta, ennustab Turu-uuringute küsitlus neile vaid üheprotsendilist toetust.
Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i korraldatud 782 vastajaga küsitluse järgi jäävad 5-protsendilise valimiskünnise alla nii Kristlikud Demokraadid, Iseseisvuspartei, Konstitutsioonierakond (endine Ühendatud Rahvapartei), Vasakpartei kui ka Vene Erakond Eestis.
Neist Kristlikke Demokraate ja Iseseisvusparteid lubab märtsikuistel valimistel toetada üks protsent valijatest, ülejäänud väikeparteide toetus jääb alla ühe protsendi.
Kristlikud Demokraadid teatasid pühapäeval, et kavatsevad kulutada riigikogu valimistele kuni viis miljonit krooni ja saada pärast märtsivalimisi riigikogus viis kuni seitse kohta.

Kruuda annetas Rahvaliidule poolteist miljonit
Möödunud aasta viimases kvartalis annetas ärimees Oliver Kruuda Rahvaliidule poolteist miljonit krooni.
Lisaks Kruudale tegid erakonnale suuri annetusi ka Tiit Tammsaar ja Märt Vooglaid, mõlemad 500 000 krooni ulatuses.
Tiit Aava panustas Rahvaliitu 200 000 ning Vello Tafenau 151 500 krooniga.
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan annetas erakonnale viimase kolme kuu jooksul 70 000 krooni.
Kokku sai Rahvaliit oktoobrist detsembrini 3 440 500 krooni.
Oliver Kruuda annetas möödunud aastal poolteist miljonit krooni ka Reformierakonnale.
"Toetan võrdsetel alustel neid erakondi, kes on kandnud viimastel aastatel valitsusvastutust, kindlustanud meie julgeoleku ja viinud sihikindla tööga Eesti suurima majanduskasvuni. On juletud otsustada, on juletud vastutada ja kokkuvõttes on inimestel läinud hästi. Vähemalt paremini kui varem. Näen stabiilse valitsemise ja ühiskonna tervikliku arengu vahel ühemõttelist seost," teatas ettevõtja Oliver Kruuda Päevaleht Online'ile..

Kohus mõistis Polištšuki tunnistaja mõjutamise katses õigeks
Harju maakohus mõistis Keskturu endise juhi Vadim Polištšuki (57) ning temaga koos kohtu all olevad Vitali Semjonovi (48) ja Vladimir Starušenko (54) tõendi kunstlikule loomisele kihutamise ja kaasaaitamise katses õigeks.
Polištšukki, Semjonovit ja Starušenkot süüdistati Mait Metsamaa mõrvaprotsessi peamise tunnistaja Sergei mõjutamise katses, mis oleks takistanud Metsamaa mõrvaprotsessi kohtualustele süüks pandavate kuritegude tuvastamist.
Kohtuotsuse peale saab esitada kaebuse 15 päeva jooksul. Motiveeritud kohtuotsus valmib 22. jaanuariks.
Põhja ringkonnaprokurör Kati Maitse taotles Polištšuki süüdimõistmist eelpoolnimetatud kuriteos ning ta karistamist kolmeaastase vangistusega, ülejäänud kahele süüdistatavale taotles prokurör kolmeaastast tingimisi vangistust.
Kohus arutas süüasja Metsamaa mõrvaprotsessi peamise tunnistaja Sergei kaitseks kinnisel istungil.

Siseministeerium võtab kasutusele e-valijakaardi
Siseministeerium koostöös Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega võtab kasutusele e-valijakaardi, mis on kättesaadav Kodanikuportaalis www.eesti.ee
Esmaspäevast, 8. jaanuarist kuni 31. jaanuarini, on kodanikel võimalus tellida Riigikogu valimisteks elektrooniline valijakaart ning loobuda paberil valijakaardi saamisest. Elektrooniline valijakaart saadetakse valija ametlikule e-posti aadressile (@eesti.ee).
"Elektrooniline valijakaart on inimesele mugavam ja näitab ka tema keskkonnasõbralikku käitumist, sest meiliaadressile tuleva teate korral ei saadeta enam paberil valijakaarti koju", ütles rahvastiku toimingute osakonnajuhataja Enel Pungas.
Elektroonilise valijakaardi teenuse kasutamiseks tuleb enda ametlik @eesti.ee e-posti aadress Kodanikuportaali keskkonnas suunata oma igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile.

Kui Sul on midagi öelda, siis kirjuta! 
Eesti Päevaleht Online kaasab alates tänasest lugejad oma portaali sisuga täitmisse.
Kõigil soovijail on võimalik end registreerida Päevaleht Online'i kasutajaks ja asuda ise lisama meie veebilehe vastavasse rubriiki uudiseid, arvamusi, fotosid ja videoid.
Eesti Päevaleht ei sea uudiste, fotode ja videote valikule piiranguid, välja arvatud vaenu õhutavad, roppusi sisaldavad jms lood. Seega võib kirjutada kõigest: alates looduse imedest, reisimuljetest, spordist ja nähtud liiklusõnnetusest ning lõpetades arvamuslugudega.
Päevalehe toimetus aktiveerib lugejate pakutud materjali peale selle ülevaatamist. Materjalid avaldatakse Eesti Päevaleht Online'i esilehe rubriigis  "Lugejalt lugejale". Materjalid on sarnaselt tavauudistega kommenteeritavad.

Täna hommikul hukkus Lääne-Virumaal tulekahjus inimene
Täna hommikul sai häirekeskus teate vingumürgistuse kohta
Sündmuskohale sõitsid kiirabiauto ja kaks päästeautot Väike-Maarjast, paakauto Simunast ning operatiivkorrapidaja.
Põles korter kaheksa korteriga korterelamu teisel korrusel. Kell 07.20 leidsid päästjad suitsu täis korterist meelemärkuseta kannatanu, kelle andsid üle kiirabile. Paarikümne minuti pärast selgus, et vingumürgistuse saanud naisterahvast meedikutel päästa ei õnnestu.
Korteris põles kergestisüttiv materjal (saepuru jms) vahelae vahel ja tuli levis kiiresti üle korteri. Esimese suitsusukeldujatepaari hinnangul sai tuli alguse küttekoldest, sest selle ees leiti põrandasse põlenud auk. Tulekahju täpsemat tekkepõhjust selgitatakse.

Veskimägi: praegune valitsus ei pingutanud euro nimel
Res Publica ja Isamaa Liitu kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Veskimägi leiab, et praegune valitsus ei teinud kõike, et võtta euro selle aasta alguses kasutusele.
Veskimägi hinnangul tehti 2003. aastal rahaliiduga liitumistöid alustades kõik õigesti, kuid pärast valitsuse vahetumist jäi töö katki. "Kahjuks sellel teemal tänane valitsus ei üritanud saavutada kokkulepet, et kogu ühiskond pingutaks selle nimel, et me suudaks inflatsiooni selliselt kontrollida, et 1. jaanuarist 2007 olla majandus-rahaliidu liige," ütles ta ETV24 teatel Eesti Televisiooni hommikuprogrammis Terevisioon.
Veskimägi usub, et enne praeguse valitsuse alustamist olid kõik vajalikud eeldused täidetud ning soovi korral oleks suudetud ka inflatsiooni ohjeldada.
"Kui seda oleks tähtsustatud ja tõesti valitsus oleks selle nimel tööd teinud ja pakkunud välja konkreetse plaani ja oleks see ka riigikogu tasandil saanud aktsepti - kõik poliitilised erakonnad oleks olnud selle taga. Ja oleks olnud suurepärane võimalus ju, kuna ei olnud suuri valimisi," arvas Veskimägi.

Jõgevale kerkib oodatud bussijaam
Aasta lõpuks peaks Jõgevale kerkima bussijaam, selle kogumaksumuseks võib kujuneda ligi viis miljonit krooni.
Bussijaama ehitab Atko Grupi tütarfirma Atko Haldus, sama grupi teine tütarfirma Atko Liinid teenindab Jõgevamaa bussiliine, kirjutab Tartu Postimees.
Atko Grupi nõukogu esimehe Arvo Sarapuu sõnul peaks bussijaama projekteerimine lõppema veebruaris.
Bussijaama on tema kinnitusel kavandatud dispetši- ja infoteenus, piletikassad, puhkeruum, söögikoht ja tualett.
Bussijaama ümber jäävate platside ehitamiseks on Jõgeva linna eelarves ette nähtud 2,4 miljonit krooni, millest enamik on saadud riigilt.
Bussijaama hoone ja sinna juurde kuuluvate rajatiste - näiteks kommunikatsioonide ja kõnniteede - ehitust rahastab aga Atko Grupp. Arvo Sarapuu lausus, et veel mullu arvati selleks kuluvat 2-2,5 miljonit krooni, kuid praeguseks on summa kasvanud.

Tartu Audentes sulgeb uksed
Reede õhtul potsatas Audentese Tartu kooli lapsevanemate postkasti kiri, mis teatas, et nõukogu otsusel pannakse kool õppeaasta lõpus kinni. Ja et esmaspäeval on koosolek, kus selgitatakse otsuse tagamaid.
Et inimesed reedeõhtuti just väga sageli oma meilikasti ei vaata, jõudis sõnum paljudele pärale laupäeva õhtul, kui kool pidas traditsiooniliselt kolmekuningapäeva pidu, kus tänatakse tublidusega silma paistnud lapsi, vanemaid ja õpetajaid, kirjutab Tartu Postimees.
Erakooli sulgemise otsus tuli lapsevanematele üllatusena, kuid kooli omanikud on otsust ette valmistanud sügisest saati. Nõukogu eesotsas Heldur Meeritsaga tegi otsuse 19. detsembril, kuid avalikustamisega otsustati viivitada pühade lõpuni.
Erakooli sulgemine pole Audentesel esimene taandumine Tartus. Kahe aasta eest pani Audentes nutma tudengid, kui otsustas kinni panna ülikooli Tartu filiaali. Mõni kuu pärast seda loobusid omanikud Tartus gümnaasiumi loomise plaanist. Mõlemal puhul teatas juhtkond, et põhikool jätkab.

Taksonappust leevendaks ühtne tellimiskeskus
Majanduse ja palkade kasv võimaldab rahval rohkem baarist taksoga koju sõita, taksojuhid aga kipuvad üha vähem öösiti tänavatele või passivad magusates peatustes välismaalasi, mistõttu jäävad paljud tellimused tippajal vastuseta.
"Taksojuhte pole vähe, neid on täiesti piisavalt, aga järjest väiksem osa neist tahab öötundidel ja hommikul vara tööd teha," sõnas AS-i Linnatakso juhataja Jaan Härms. Kuna kõik taksojuhid on FIE-d, ei saa kedagi öisesse vahetusse ajada, samuti ei pea taksojuht igale tellimusele reageerima, isegi kui viibib sihtkohale lähedal, kirjutab Äripäev.
Probleem, mida taksofirmade juhid eriti tunnistada ei taha, on see, et tellimussõitude asemel seisab osa taksojuhte meelsamini hotellide ees, lennujaamas või sadamas, kust on võimalik välismaalasi peale korjata.
Väljapääs võiks ASi Tulika Takso juhi Anne Rebase sõnul olla uute autode kaasamine taksotellimuste turule. "Tallinnas tegutseb operaatoriväliselt mõnisada taksojuhti. Kui luua ühtne taksode tellimise keskus, saaks ka nemad kaasata," arvas Rebane. Samas tunnistavad taksofirmade juhid, et praegu pole Eesti taksondus selleks veel valmis.

Ülikoolijuhi valimistel on enim toetajaid Ergmal
Ene Ergma poliittaust, Volli Kalmu karmikäelisus ning Birute Klaasi tagasihoidlik teaduspanus on asjad, mida kümne päeva pärast Tartu ülikooli rektorit valima hakkava kogu liikmed kandidaatide puudusteks peavad.
Kes 18. jaanuaril 295-liikmeliselt valimiskogult võiduks vajalikud 148 häält kogub, ei soostu ennustama keegi, tähtsamaks peetakse, kes kolmest esimeses voorus välja langeb - see võib otsustada lõpptulemuse, kirjutab Postimees.
Rektorikandidaatide esitajaid kokku lugedes kogub enim toetust Ergma - tema taga on füüsika- ja keemiateaduskond, bioloogia-geograafiateaduskond, TÜ tehnoloogiainstituut ja 30 professorit.
Rakendusgeoloogia professori Volli Kalmu esitasid arsti- ja õigusteaduskond, eesti keele professor Birute Klaas sai rektorikandidaadiks filosoofiateaduskonna toel.
Kuid need eelistused ei anna adekvaatset pilti, sest Ergma toetajaid on ka muidu Kalmu pooldava arstiteaduskonna professorite hulgas, Ergmale andis pooltallkirja ka filosoofiateaduskonna professor Margit Sutrop.

Ministeerium tahab õpilased saata kaugetele õppereisidele
Haridusministeeriumis valmib suurejooneline kava saata kõik Eesti keskkoolide õpilased kunstiajaloolistele ekskursioonidele Kumusse, Peterburi Ermitaaži, Pariisi Louvre'isse või Rooma.
Plaani kohaselt saadetakse kõik gümnasistid kolme keskkooliaasta jooksul riigi raha eest korra Pariisi või Rooma, korra Peterburi ja korra Tallinnas asuvasse Kumusse, kirjutab Postimees.
Kokku õpib Eestis igas keskkooliastmes 11000 - 12 000 noort, kusjuures 2009. aastaks peaks 10. klassi astujate arv rahvastiku vähenemise tõttu kahanema 9000ni.
Kõige kallimaks tõotavad kujuneda umbes neli päeva vältavad reisid Pariisi või Rooma - aastas läheksid need maksma 65-75 miljonit krooni.
Samas ei ole veel selge, kas programm laieneb ka kutsekoolidele - see suurendaks osalevate õpilaste arvu ligi kolmandiku võrra.

Riigikogu tuleb hüvastijätuistungjärgule
Riigikogu alustab täna praeguse koosseisu viimast istungjärku.
Pärastlõunal vastab peaminister Andrus Ansip Sakala keskust ning valitsuse liiklusohutusalast tegevust puudutavatele arupärimistele, kirjutab SL Õhtuleht.
Eelnõude aruteluni jõuab riigikogu alles homme, kui jutuks tulevad tolliseadused ning avaliku teenistuse seadust muutev eelnõu. Kolmapäeval tuleb lõpphääletusele sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu, mille vastuvõtmisega tahetakse Tallinnas Tõnismäelt eemaldada punasõduri mälestusmärk.
Riigikogu uus koosseis valitakse 4. märtsil ja seetõttu lõpetab praegune koosseis tegevuse 22. veebruaril.

Poiss üritas õpetajat enda vigastamises süüdi lavastada
Saaremaa koolipoiss süüdistas õpetajat enda küünarluu murdmises, äsja lõppenud politseiuurimine tuvastas, et poisil pole mingit luumurdu.
Politsei kriminaaluurija tuvastas, et Kaali põhikooli inglise keele õpetaja ei murdnud V klassi poisi Martini küünarluud, kuigi poiss talle seda süüks pani, kirjutab SL Õhtuleht. Kui õpetaja sulges akent, mille poiss lahti oli kiskunud, saanud Martin klassikaaslaste sõnul aknaraamiga küll vopsu, ent ta pannud käe meelega aknalauale, et õpetaja seda aknaga tabaks.
Luumurrusüüdistusega tipnenud saaga sai alguse mullu 23. oktoobril, kui neli V klassi poissi võtsid nõuks inglise keele tundi lobisemise ja laamendamisega segada.
Kui õpetaja hakkas aknaid kinni panema, riivas aknaraam Martini küünarnukki. Haiget saanud poiss hakkas seepeale klassis asju loopima ja õpetajat sõimama.

Viljandimaal õitsevad priimulad
Viljandimaal Suure-Jaanis Jaan Nikkeri koduaias õitsevad erakordselt sooja talve tõttu priimulad, mis tavaliselt puhkevad õide alles aprilli- või maikuus. "Õitsema hakkas see taim juba esimesel jõulupühal," ütles Nikker kevadise meeleoluga talvise vaatepildi kohta. "Vahepeal tuli küll paks lumi maha, kuid pärast sulamist on priimula rahulikult edasi õitsenud."

Neli aastavahetust ja kahed jõulud koos imesalatiga
Sarja "Vabariigi venelased" esimeses loos tutvume peategelaste, Narvas elava Filippovite perega.
Ühe tavalise Eesti linna tavalise peatänava veeres tavalises karpmajas elab üks täiesti tavaline vene perekond, nimeks Filippov. Kui aga järele mõelda, siis ega see kõik nii tavaline olegi, sest Eesti linna nimi on Narva, kust eestlasi võib tikutulega otsida. Karpmaja, kus Filippovid elavad, on vaat et linna pikim ja suurim, kokku 360 korterit. Peatänav, mille ääres Filippovite maja asub, on aga viimase aastaga niimoodi ilmet muutnud, et ei tunne äragi. Üks hiiglaslik kaubakeskus ajab teist taga ning rahvarohkus neist suurima, Astri ümber näitab, et linna elu tegelik keskpunkt on Peetri platsilt ära kolinud.
Ja ega Filippovid ka päris tavaline pere ole - pereema Alesja (29) ja isa Aleksandr (29) ehk Saša tundsid teineteist lapsepõlvest saati, käisid sama kooli samas klassis, viisid koos Tartu ülikooli paberid sisse ja põrusid koos eksamitel. Nüüd õpetab Alesja oma kodukoolis matemaatikat, füüsikat ja informaatikat. Saša on keevitaja.

Vormsi päästab Prästvike järve
Taastamine on vajalik, et järves kaladele paremad kudemisvõimalused luua.
Vormsi vald on käsile võtnud saare üheks olulisemaks looduslikuks vaatamisväärsuseks peetava kaitsealuse Prästvike järve kinnikasvamisest päästmise.
Vormsi vallavanemal Ene Sarapuul on järve taastamise mõte juba ammusest ajast. "Eesmärgiks on parandada kalade kudemistingimusi selles rannajärves," ütles Sarapuu. "Aastatega on roog seal võimust võtnud ning haugidele, ahvenatele ning merest järve kudemas käivatele särgedele ja ka säinastele kudemiseks sobilikud tingimused praktiliselt kadunud. Vaid viiendik järvest on veel roovaba."
Kuna ligemale 40-hektarise pindalaga järv on pilliroo vohamise tõttu ka madalamaks jäänud, tahab vald selle põhja kalade kudemisvõimaluste parandamiseks kanalid süvendada. "Tervet järve pole võimalik süvendada, sest veekogu on allikatoiteline ning tööd võivad piirkonna põhjavee tasemele mõju avaldada," ütles Sarapuu. "Kalade olukorra parandamisel tuleb arvestada ka seda, et korrastustööd ei kahjustaks lindude ja loomade järveäärseid elupaiku."

Narva festivalil lauldi "Püha ööd" korraga seitsmes keeles
Eile kogunes Narva Aleksandri koguduse maja saali ligi 150 inimest, et laulda vähemalt seitsmekeelse "Püha ööga" lahti järjekorras juba seitsmes samanimeline rahvaste jõululaulude festival.
Seitsmekeelse "Püha öö" laulmine ei ole iga aasta jaanuarikuu esimesel pühapäeval festivali avamisele kogunevale rahvahulgale juba ammu mingi ülesanne. Aga tihti pannakse iseennast proovile ja katsutakse festivali "hümni" esitada enda jaoks mõnes võõras keeles. Selle eest on korraldajad hoolitsenud, et sõnad oleksid kõigile laululehtedel kättesaadavad. Sellel aastal kogunes Narvasse 11 kollektiivi, kes kõik tegelevad laulmisega oma lõbuks - keegi ei teeni sellega igapäevaselt leiba. "Siin on amatöörkoorid, rahvusseltsid, kirikuansamblid. Kõik nad on siin juba mitmendat korda, mõned, nagu näiteks meie lähimad naabrid, pole festivali veel kordagi vahele jätnud," sõnas Narva Aleksandri koguduse muusikajuht Tuuliki Jürjo.

Parteikontorid osalevad usinalt küsitlustes
Erakondades on ühe töötaja ülesanne jälgida küsitlusi ja korraldada neile reageeringuid.
Enne valimisi võtab erakondades hoogu kõiksugu SMS-küsitluste, telefonihääletuste ja internetiküsitluste kasutamine poliitiliseks avaliku arvamuse kallutamiseks.
Aasta viimasel tööpäeval said näiteks haridus- ja teadusministeeriumi töötajad abiministri nõunikult Tarmo Lausingult väga tähtsaks tembeldatud e-kirja, milles ta kutsus hääletama Delfi küsitluses Mailis Repsi kui aasta parima ministri poolt.
"Keegi meist vist ei vaidle vastu tõsiasjale, et tööpõllul on nii ministeeriumil kui ka ministril olnud hea aasta," kirjutas ministeeriumi juhtkonda kuuluv nõunik Lausing.
"Delfi küsib tänases päevaküsimuses: kes oli lõppeva aasta parim minister? Ma usun, et see küsimus on ühteviisi oluline nii ministrile kui ka igale ministeeriumi ning meiega seotud asutuste töötajale. Ka meil on võimalus oma sõna sekka öelda!" selgitas Lausing ja lisas, et igaüks saab küsitluses oma toetust klõpsata kümme korda.

IRL lubab lisaks õnnele ka arvuteid ja suuremaid toetusi
Marko Pomerants peab tõenäosust pärast valimisi valitsusse pääseda 50-protsendiseks.
Isamaa ja Res Publica Liit leiab, et õnn ei seisne rahas, kuid tema valimisprogramm sisaldab rohkelt ka rahalisi ja materiaalseid lubadusi, alustades kõigile 9. klassi õpilastele kingitavast sülearvutist.
Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat Mart Laar tõdes, et talle meeldib kava kinkida igale 9. klassi õpilasele sülearvuti. "Linnar Viik on selle ettepaneku autor," täpsustas Laar.
IRL on arvutanud, et 2008. aastal läheb 9. klassi 15 000 last ja maksimaalselt kuluks neile arvutite ostuks 150 miljonit krooni. "Kuna laste arv väheneb ja ka arvutite hinnad langevad, väheneb edaspidi ka summa," lausus Laar. Tema sõnul jõuab Eesti kahe aasta pärast niikaugele, et internet levib kõikjal Eestis. See potentsiaal tuleb ka hariduse heaks ära kasutada.

Tuhandetel televaatajatel ees digiboksi sundost
Vääramatu jõuga läheneb päev, mil "katuseantennidega" telerid jäävad tummaks.
Kuni 300 000 perekonda peab lähiajal ostma koju paarituhande-kroonise digiboksi, kui nad tahavad, et teler ka kolme-viie aasta pärast pilti näitaks. Need Eesti inimesed on ühtlasi tänavu hoogsalt startiva digitelevisiooni käivitamise suurprojekti siht-rühm.
Üleminekut digitelevisioonile kannustab teadmine, et Eesti peab hiljemalt 2012. aasta alguseks välja lülitama kõik saateid edastavad analoogvõrgud. Praegu vaatavad pooled teleperedest analoogsaateid. Antennid on eelkõige levinud külades ja väiksemates linnades. Digiboksi vajadus ei puuduta kaabeltelevisiooni ja taevakanalite vaatajaid. "Ei tahaks, et tegu oleks pealesurutud asjaga. Protsess peab olema selline, et digitelevisioon muutuks inimestele atraktiivseks, et nad muretseks digiboksi vabatahtlikult," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma.

Rahvaliidu valimisnimekirja eesotsas on Reiljan, Salumäe ja Rüütli
Rahvaliidu volikogu kinnitas üleriigilise valimisnimekirja esinumberiks Villu Reiljani, kellele järgnevad Erika Salumäe ja Karel Rüütli.
Nimekirja neljas on Ester Tuiksoo ja viies Mai Treial.
Rahvaliit kinnitas üleriigilise nimekirja esimesed nelikümmend nime:
6. Tarmo Mänd, 7. Jaan Õunapuu, 8. Cardo Remmel, 9. Helmen Kütt, 10. Mart Opmann, 11. Ago Silde, 12. Janno Reiljan, 13. Nadežda Tšerkašina, 14. Jaanus Männik, 15. Rein Randver, 16. Tiit Tammsaar, 17. Vello Tafenau, 18. Jaanus Marrandi, 19. Raimu Aardam, 20. Aivar Sõerd, 21. Margus Leivo, 22. Jaak Allik, 23. Ülle Juht, 24. Toomas Alatalu, 25. Kajar Lember, 26. Margi Ein, 27. Kalle Talviste, 28. Jaan Urb, 29. Mati Kepp, 30. Kuno Erkmann, 31. Peeter Mardna, 32. Arno Rossman, 33. Andrus Blok, 34. Karin Jaanson, 35. Aivar Soop, 36. Ene Tomberg, 37. Aivar Aleksejev, 38. Rein Tölp, 39. Vilja Alamaa ja 40. Piret Aavik.

Ookeanil üheksa päeva päästepaadis triivinud inimesed pääsesid
Bali ranniku lähistelt leiti päästepaat 14 pääsenuga, kes olid pärast Jaava saare lähistel asetleidnud laevahukku merel üheksa päeva ulpinud.
Merehädalised jäid ellu tänu vihmaveele ning päästepaadi toiduvarudele ning kaubalaev korjas nad üles 500 km uppumiskohast eemal, teatas BBC.
Viieteistkümnes paadis olnu suri.
600 inimesega Borneo saarelt Jaavale suundunud Senopati Nusantara parvlaev uppus tormis Jaava saare lähistel 30. detsembril. Seni on päästetud 235 reisijat.

Europarlamendi parem-äärmuslikud saadikud moodustavad fraktsiooni
Euroopa Parlamendi parem-äärmuslikud saadikud plaanivad tuleval nädalal moodustada poliitilise grupi, tugevdamaks enda positsiooni.
Tõenäoliselt saab grupi liidriks Prantsuse Rahvusrinde liige Bruno Gollnisch, kes on tuntud kui holokausti eitaja, teatas BBC.
Seni on grupi moodustamist takistanud suutmatust saada viiest riigist kokku 19 parlamendisaadikut. Päästjateks osutusid vastliitunud Bulgaaria ja Rumeenia.
Gruppi hakkab kuuluma üks Bulgaaria ning viis Rumeenia parem-äärmuslikku Europarlamendi saadikut, kes olid Euroopa Liiduga liitumise vastu. Lisaks Prantsusmaa, Rumeenia ja Bulgaaria esindajatele hakkavad ühendusse kuuluma Austria ning Belgia saadikud.
Poliitilise grupi tunnustus võimaldab ühendusele rohkem finantsvahendeid ning sõnaõigust plenaaristungite päevakordade määramiseks.

Kasahstani peaminister astus tagasi
Kasahstani peaminister Danijal Ahmetov astus valitsusametnike sõnul teadmata põhjustel tagasi.
Ahmetov oli ametis 2003. aastast alates ning tema lahkumine toob endaga kaasa terve valitsuse lagunemise, teatas BBC.
President Nursultan Nazarbajevilt oodatakse uue peaministri kandidaadi nimetamist kolmapäeval. Uue peaministri kandidatuuri peavad heaks kiitma parlamendi mõlemad kojad.
1990. aastast ametisolnud president Nazarbajevile heidetakse ette kogu võimu koondamist enda perekonna kätte. Tema valitsemise all on Kasahstanist saanud lääneriikidele oluline nafta ja gaasiga varustaja.

Valgevene kasutab ebaseaduslikult vene naftat
Venemaa ettevõtte Transneft juhtkond väidab, et Valgevene võtab ära Lääne-Euroopale ettenähtud nafta.
Transnefti juht Semen Vainštok süüdistab Valgevenet illegaalses nafta kasutamises naftatorustikust Družba, teatas RIA Novosti.
Tema sõnul alustas Valgevene 6. jaanuaril oma ebaseaduslikku tegevust ning vaatamata kasutusele võetud meetmetele, suutis Valgevene varastada 79 000 tonni naftat.
Vainštok lisas, et Valgevene takistab oma territooriumil asuva torustiku normaalset funktsioneerimist. Ta rõhutas, et Valgevene peab järgima rahvusvahelisi norme ja reegleid, mis "välistavad diskrimineerivate meetmete rakendamist transiidihangete suhtes".
Valgevene õigustas Euroopa ja Ukraina naftatarnete katkestamist kontserni Belnefthimi korraldusega, vahendas gazeta.ru.

International Herald Tribune: ÜRO uuelt juhilt pole reforme oodata
Eilne International Herald Tribune kirjutab oma juhtkirjas sellest, et ÜRO uuelt peasekretärilt pole oodatud reforme paraku oodata.
ÜRO Julgeoleku Nõukogu võimud pidasid Ban Ki Mooni ÜRO peasekretäriks valides silmas seda, et uue liidri puhul oleks tegemist tagasihoidliku bürokraadiga, kes ei paneks laeva kõikuma.
Bani esimesi reageeringuid hinnates saadi oma tahtmine. Kofi Annani stiilis ÜRO väärtuste eest seismist ei tasu uuelt peasekretärilt oodata. Saddam Husseini hukkamist kommenteerides unustas Ban, et ÜRO on üldiselt surmanuhtluse vastu.
Kauaoodatud administratiivset reformi ei ole mõtet oodata, kuna seoses uue peasekretäri teenistusse asumisega, said võtmepositsioonidele ametnikud, kes eelnevalt on hiilanud oma pikaajalise ja stabiilse teenistuse poolest.

Venemaa naftatarned Poolasse katkesid
Venemaa naftatarne Valgevene territooriumi kaudu Poolasse katkes.
Poola ei saa enam Vene naftat Valgevene territooriumi kulgevast naftatorustikust "Družba", teatab RIA Novosti. Naftatorustiku "Družba" Poola osa ekspluateerimisega tegeleva firma PERN pressiesindaja Tomasz Zakrzewski sõnul saatsid nad naftatoodete katkemise kohta järelepärimise Valgevene operaatorile, kuid vastust ei tulnud.
Poola majandusministri asetäitja Piotr Naimski sõnul ei ole esialgu tegemist energeetilise julgeolekuohuga Poolale, kuna riik on varunud 80 päevaks naftatagavarasid.
Tomasz Zakrzewski sõnul ei tea nad, miks naftatarneid peatati ja millal need taastatakse. Valgevene kehtestas nädala eest Venemaa naftatransiidile kõrge tollimaksu vastusammuna sellele, et Venemaa nõuab sel aastal Valgevenelt kaks korda rohkem raha maagaasi eest.

Bush kehtestab Iraagi suhtes uue poliitika
Lähiajal avalikustamisele kuuluva uue strateegia raames kavatseb USA president Georg W. Bush kehtestada Iraagi juhtkonnale uued poliitilised eesmärgid.
Need poliitilised eesmärgid on suunatud kogukonnavahelise pinge vähendamiseks ja olukorra stabiliseerimiseks Iraagis, teatas The New York Times.
Anonüümseks jäänud Bushi administratsiooni ametniku sõnul hõlmavad need lähtekohad sunniitide suuremat kaasamist poliitilise protsessi, lahendust naftatulude jaotamisele ning valitsuse poliitika leevendamist endiste Iraagi Baathi erakonna liikmete suhtes.

Iisrael võib rünnata Iraani
Lühike ülevaade erinevatest väljaannetest Iisraeli väidetavast salaplaanist rünnata Iraani tuumaobjekte.
The Sunday Times kirjutas eile, et kaks Iisraeli hävituslennuki eskadroni harjutavad Iraani Natanzi maa-aluse tuumaobjekti hävitamist taktikalise tuumarelvaga, vahendab inopressa.ru.
Salaplaani ettevalmistamine on tingitud Mossadi andmetest, et Iraan hakkab tootma piisavalt rikastatud uraani, mis võimaldaks Iraanil kahe aasta vältel luua oma tuumapomm. Samas märgib ajaleht, et rünnak Iraani vastu toimub vaid USA nõusolekul.
Iisraeli välisministeerium lükkas Sunday Times'i väite tagasi, nimetades seda valeks ja kinnitades, et juudiriik ei kavanda mingit rünnakut.
Saksa Tageszeitung viitab aga, et Iisraeli juhtkond jääb truuks oma printsiibile perioodiliselt relvi täristada, kuid samal ajal pealtnäha süütuks jääda. Tel-Avivi ülikooli Iraani ekspert Ejal Sisser on kindel, et Iisraeli iseseisev tegutsemine on välistatud. Tema hinnangul ei ole tuumaoht ainult Iisraeli probleem ja küsib, miks ainult meie peame vastutust kandma?

Scotland Yard tegi kindlaks Litvinenko mõrvanud isikud
Briti uurijad on kindlad, et teavad, kes tapsid endise FSB koloneli Aleksandr Litvinenko.
Scotland Yardi allikas teatas, et ta on "100% kindel selles, kes andis mürki, kus ja kuidas", vahendab gazeta.ru väljaannet Daily Mirror.
Politsei edastab toimiku mõrvarite nimedega prokuratuurile, kuid kahtleb, kas Venemaa kahtlustatavaid isikuid välja annab. Allika sõnul "on Moskva seisukohal, et me oleme valel teel".
Tõenäoliselt käib jutt ärimeestest ja endistest eriteenistuse töötajatest Andrei Lugovoist ja Dmitri Kovtunist.

20 inimest sai vigastada USA metroos
Pühapäeval Washingtonis jooksis tunnelis rööbastelt maha metroorong
Mount Vernon Square metroojaamas toimunud õnnetuses olid päästetöötajad sunnitud rongi viimastest vagunitest välja tõmbama 60 inimest, kellest 20 toimetati haiglasse, teatab gazeta viitega APle.
Ühe kannatanu vigastused on rasked, kuid tema elu on väljaspool ohtu. Ülejäänud 19 inimest said kergemaid vigastusi.
Metroo esindaja teatas, et kuuest vagunist koosnev metroorong oli just saabumas jaama, kui viies vagun jooksis tunnelis rööbastest välja ja põrkus vastu seina. Ükski vagun ümber ei läinud.

Teadlased püüavad luua odavat ravimit
Kas patendiga kaitstud ravimi molekulaarstruktuuri muutes
Istusid kord kaks meest ühes Londoni kõrtsis ja tulid mõttele, et võiks hakata tootma maailma vaestele odavaid ravimeid, muutes veidi kalleid originaalravimeid, nii et patendid nende järeletegemist enam ei takistaks.
Mõte pole uus ja mõningal määral on seda juba aastakümneid tehtud, kuid uudne on nende kahe teadlase lähenemine ning uudis on selles, et nüüd tegevat nad oma mõtet teoks.
Sunil Shaunak Londoni Imperial College'ist ja Steve Brocchini Londoni ülikooli farmaatsiateaduskonnast on nimelt sõlminud India ravimifirmaga kokkuleppe, tootmaks C-hepatiidi ravimit, mis peaks aasta jooksul jõudma kliiniliste katsete järku.
Selle tapva maksahaiguse käes vaevleb maailmas ligikaudu 200 miljonit inimest, neist suurem osa arengumaades. Ajakirja New Scientist andmeil saavad neist vaid 30 miljonit olemasolevat ja kallist ravimit interferoon-alfa. "Meie eesmärgiks on teha odav, kulusid kokkuhoidev versioon samast ravimist, nii et paljud inimesed saaksid sellest abi," ütles Shaunak. Nende mõte on muuta olemasoleva patendiga kaitstud ravimi molekulaarset struktuuri, mis kahe teadlase meelest olekski siis juba uus ravim ega käiks patendi alla.

Austraalia kahekordistas oma spioonivõrgustikku
Terrorismioht ja aktiveerunud Hiina spionaaž on sundinud Austraaliat viie aastaga luure isikkoosseisu kahekordistama.
Austraalia julgeoleku luureorganisatsioon (ASIO), mis on rohelise mandri vaste brittide riigisisesele julgeolekuteenistusele MI5, on viimase viie aastaga oma tegevust tugevasti laiendanud. Algselt ajendas seda al-Qaida terrorismioht, kuid Austraalia ajakirjanduse andmeil on kolmel viimasel aastal olnud märgata ennekõike just hiina keelt valdava kaadri värbamist.
Eelmise aasta lõpuks oli ASIO-s tööl 1200 inimest, mida on kaks korda enam kui 2001. aastal, kuid 2011. aastaks kavatsetakse töötajate hulk kasvatada isegi 1800-ni. Põhitöö tehakse informatsiooni töötlemisel, uue kaadri värbamisel ongi esmajärjekorras just lingvistid.

Venemaa haardes olev Tõva - vigurid või igavene vastasseis? 
Lääne soovimatus Putinile probleeme tekitada väljendub selleski, et ei ilmu mingeid mõistlikke teateid Mongoolia piir äärde jäävast Tõva vabariigist.
Samas on teada, et Siberi elanikud tunnistasid just Tõva valimised ja sealse valimisjärgse seisu Venemaa Aasia poole mulluse aasta sündmuseks nr 2. Selleks on ka põhjust - 8. oktoobril toimunud huraali ehk kohaliku parlamendi valimistel oli vähemalt kaks võitjat: Ühtne Venemaa ja Elupartei. Tuletaks meelde, et samal päeval ja varemgi mujal Venemaal toimunud valimistel oli tavaliselt üks võitja - Ühtne Venemaa.
Tõvas järgnenu on olnud veelgi huvitavam, sest 28. detsembril tehti seitsmes (!) katse läbi viia ülemhuraali (huraal koosneb 32-liikmelisest ülemhuraalist ja 130-liikmelisest rahvahuraalist) esimene istung, aga kohale oli tulnud vaid kümme liiget Putini parteist. Erakordne on kas või fakt, et mitteosalenud olid Venemaa föderatsiooninõukogu esimehe Sergei Mironovi Elupartei liikmed. Ent vaikimine ja mahavaikimine on üleilmne!

Koputamine võttis Poola piiskopilt ameti
Nuhkimisskandaal sundis uue Varssavi peapiiskopi viimasel hetkel loobuma.
Eilseks kavandatud ametissepühitsemistseremoonia jäeti ära. Stanislaw Wojciech Wielgus (67), Poola ja keskaja filosoofia ekspert, kelle paavst Benedictus XVI mullu 6. detsembril Varssavi uueks peapiiskopiks määras, ei jõudnudki seda ametit vastu võtta. Tema eelkäija, kardinal Jozef Glemp peab esialgu ametis jätkama, sest skandaal oli Poolas liiga suureks paisunud.
Wielgus töötas varem 30 aastat õppejõu ja hiljem rektorina Lublini katoliiklikus ülikoolis. Aastail 1973-1975 ja 1978 töötas ta ka Müncheni ülikoolis, kus tutvus Joseph Ratzingeriga, praeguse paavsti Benedictus XVI-ga. Kirikus on ta karjäär olnud kiire alates sellest, kui tema kaasmaalane Johannes Paulus II ta 1999. aastal Plocki piiskopiks määras.

Tallinn annab ATV-d ja kummipaadid päästekeskusele
Tallinna linnavalitsus kavatseb anda linnale kuuluv päästetehnika ja kriisiolukorra likvideerimiseks vajalikud vahendid otsustuskorras tasuta ning tähtajatult Põhja-Eesti päästekeskuse kasutusse.
Põhja-Eesti päästekeskuse kasutusse antakse tasuta ja tähtajatult kaks ATV-d koos lisavarustusega, kaks kummipaati koos mootoritega ning 150 magamiskotti ja 150 magamismatti, teatas linna pressiteenistus.
Hädaolukorraks valmisoleku seaduse kohaselt on Tallinna linn kohustatud korraldama Tallinna haldusterritooriumil hädaolukorraks valmisolekut ja korraldama kriisi reguleerimist tagades sellega ühiskonna turvalisuse. Juhindudes veeseadusest korraldab kohalik omavalitsus neile kuuluvate veekogude haldamist, mida tehakse koostöös Põhja-Eesti päästekeskusega päästeteenuse korraldamisena siseveekogudel.
"Eelpool nimetatud seaduste täitmiseks, mis eeldavad strateegiliste varude olemasolu, eraldati Tallinna Kommunaalametile 2006. aasta linnaeelarvest pool miljonit krooni strateegiliste varude moodustamiseks, mis nüüd otsustuskorras Põhja -Eesti Päästekeskuse kasutusse antakse," ütles abilinnapea Olga Sõtnik.

Ansip jätaks Sakala keskuse alles
Täna riigikogus arupärimisele vastanud peaminister Andrus Ansip ütles, et tema jätaks Sakala keskuse lammutamata, kuid valitsusel ei ole võimalus sellesse sekkuda.
Peaminister Andrus Ansip rõhutas riigikogus, et Sakala keskuse hoonetusõiguse leping on puudulik ning mitmeti tõlgendatav. Peaminister luges lepingust ette punkte, mis nägid üheaegselt ette uue hoone püstitamist, juurdeehituse ehitamist, rekonstrueerimist ning suure saali renoveerimist.
Kuigi Ansip väljendas heameelt, et keskuse lammutamine on praeguseks peatunud, rõhutas ta, et valitsus ei saa keskuse lammutamist peatada.
Ainukese võimalusena lammutamist ära hoida näeb peaminister hoone muinsuskaitsealla võtmist.
Peaminister on ühtlasi arvamusel, et Sakala keskuse hoonetusõiguse lepingu salastatuks kuulutamine ei ole põhjendatud. Ansipi sõnul ei lepingus kirjas ühtegi lauset, mis nõuaks lepingu salastamist.

Taksokontroll avastas 2006. aastal kokku 432 rikkumist
2006. aastal kontrolliti kokku 1100 taksot ning avastati selle käigus 432 rikkumist.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul tõhustati taksokontrollide tööd alates 2006. aasta suvest.
"Suurenenud rikkumiste arv ei näita mitte seda, et olukord taksonduses on aasta jooksul hullemaks läinud vaid hoopis seda, et taksokontroll on aasta jooksul tublisti tööd tõhustanud."
Tallinna Transpordiameti Linnatranspordi osakonna juhata Tiia-Liis Jürgensoni sõnul on suurim arv rikkumisi seotud klientide petmiste, taksojuhi ja kliendi vaheliste konfliktide, mittekorras printerite, hinnakirjade puudumise või määrdunud autosalongidega.
"Raskemate rikkumistena tooksin välja 2006 aasta jooksul avastatud 6 joobes taksojuhti ja 17 piraat ehk ilma veoõiguseta taksot" sõnas Jürgenson.

Lasnamäele tuleb uus tänav
Tallinna linnavalitsus kavatseb oma kolmapäevasel istungil kinnitada määruse, millega tehakse ettepanek Lasnamäe linnaosas Loopealse asumis detailplaneeringuga tekkivale uuele tänavale anda nimeks Meeliku.
Kiviriku tn 2, 4, 6, 8; Marana tn 2, 4 / Kiviriku tn 1, 3; Kiviriku tn 10, 12, 14, 16 ja Marana tn 6, 8 / Kiviriku tn 5, 7 kinnistute detailplaneeringuga tekkis vajadus uue tänavanime järele.
Planeeringualal ja selle ümbruses on kasutusel tänavanimedena loopealsel kasvavate taimede nimetused (Marana, Kiviriku jne) ning nimekomisjon esitab kinnitamiseks Meeliku tänava nime. Meelik on paepealsete alade taim, mis kuulub kaljutaimestiku klassi ja esineb klindil ning paemurdudel.
Planeering kehtestati 6. detsembril 2006. Kuna hooned on veel ehitamata, ei ela seal ka rahvastikuregistrisse kantud inimesi.

Valter Pärn: Põhja-Tallinn vajab rohkem politseipatrulle
Uuest aastast juhib Tallinna Põhja politseiosakonda senine Läänemaa politseijuht Valter Pärn (37), kes vahetas Haapsalu rahuliku elu Kopli vastu.
Mida plaanite Põhja politseiosakonnas kiiremas korras teha? Millised on piirkonna suuremad probleemid?
Teadsin juba ette, et personaliprobleem on suur. Osakond ei saa jõuliselt edasi liikuda, kui inimesi pole. Kriminaaltalituse kohad on enam-vähem täidetud, kuid korrakaitseosakonnas tundub rahvast väga hõredalt olevat ja põhiline aur läheb 24-tunniste patrullide komplekteerimisele, et väljakutsetele vastata. Loodan, et hiljutine palgatõus pidurdab politseist lahkumist ja võib-olla pöördub keegi tagasi.
Aga kuritegevuse poole pealt?
Esimestel päevadel on silma jäänud tänavakuritegude rohkus - kotivargused, mobiiliröövid, kaklused. Panustada tuleks kuritegude ennetamisse. Kui tegu on juba tehtud, siis on kurjategija tabamine keeruline. Eks siin aitab vaid politseipatrullide arvu suurendamine, sest valvekaameratest pole kuriteoennetuse puhul ilmselt erilist kasu.

Harjumaal hukkus tulekahjus inimene
Laupäeva hommikul hukkus Harjumaal Ämaris asuvas kortermajas puhkenud tulekahjus inimene.
Põhjus teadmata
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 5.47. Sündmuskohale saadeti kaks päästeautot, paakauto ja kiirabibrigaad. Tulekahju oli puhkenud maja kolmandal korrusel asuvas korteris.
Päästjad leidsid kustutamise ajal korterist hukkunud mehe surnukeha. Tulekahju põhjus on selgitamisel.

Reedel avatakse Euroopa Liidu maja
Euroopa Parlamendi infobüroo ning Euroopa Komisjoni esindus avavad reede keskpäeval Tallinnas Euroopa Liidu maja.
Üritusel osalevad president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Komisjoni asepresidendid Margot Wallström ja Siim Kallas, Euroopa Parlamendi kvestor ehk parlamendi juhatuse liige James Nicholson ja europarlamendi saadik Tunne Kelam.
Euroopa Parlamendi Tallinna infobüroo pressiatašee Mare Haab ütles, et EL-i maja hõlmab osa kunagise ametiühingute maja kohal asuvast büroohoonest ning seal hakkavad paiknema Euroopa Komisjoni esindus Eestis, europarlamendi infobüroo ning kodanikele mõeldud infokeskus.
Infokeskus jagab soovijaile teavet EL-i kohta ning korraldab ise ühendust tutvustavaid üritusi.

Audentese ülikool kolis Tondi kasarmutesse
Uude majja kolisid kõik kolm teaduskonda koos rektoraadi ning õppejõududega.
Audentese ülikool alustab täna kevadsemestrit piduliku lipu sisseõnnistamisega Kristiine linnaosas asuvas uues Tondi 55 õppehoones, kus peale kasarmu ajaloolise välisilme kahjuks suurt midagi päästa polnud.
"Hoone oli kuni kolmanda korruseni seest täiesti tühi, puudusid isegi vahelaed, mis tuli kõik uuesti ehitada. Siseruumides oleme endisest ilmest püüdnud võimalikult suures ulatuses säilitada punaseid telliskiviseinu," ütles Audentese kommunikatsioonijuht Karin Lass.
Heledates toonides ülikoolihoone esimesel korrusel asuvad lisaks õpperuumidele riidehoid, raamatukogu ja kohvik. Kohe välisukse kõrvale jääb Tondi kasarmute saja-aastast ajalugu tutvustav väike ja hetkel veel tühjade stendidega muuseumiruum, mille ekspositsiooni alles koostatakse. "Mingi osa väljapanekust peaks tulema suisa Tartust, avamisaeg on veel lahtine," ütles Lass. Lisaks muuseumile on linnarahval tulevikus võimalik külastada ülikooli raamatukogu, kuigi põhiraamatukogu asub hetkel endises hoones. "Raamatud on tellitud siiski peamiselt meie erialasid silmas pidades ega huvita tõenäoliselt laia rahvahulka," tõdes Lass.

Marksa: laulupeoeliit pidas nõu
Pärnumaal Audru vallas Marksa külas asuvas Ojako turismitalus olid kolmepäevasel nõupidamisel koos 10. noorte laulu- ja tantsupeo üldjuhid ja nende assistendid. Tegu oli töise, 60 inimest hõlmava nõupidamisega enne maakondades algavaid eelvoorusid. Jaanuarist maikuuni toimub üle Eesti 300 laulu- ja tantsupeo eelproovi. Eestimaa sõidetakse eelproovide käigus kaks korda läbi. Tantsupeo eelproovide esimene ring hakkab pihta 15. jaanuaril, laulupeo eelvoorud veebruaris. Lõplik valik, kes laulu- ja tantsukollektiividest on valmis peole tulema, tehakse teises eelvoorus aprillis-mais.
Pärnu Postimees

Keila: kultuurikeskus pool sajandit vana
Möödunud aasta lõpupäevil kogunesid Keila kultuuriinimesed ja külalised tuledesäras kultuurikeskusse, et tähistada 50 aasta möödumist maja avamisest. Fuajees pakuti "külmarohtu" ja soovijad said kogenud meistrimehe käe all endale õnneraha sepistada. 1954. aastal alustatud kultuurimaja ehituseks saadi raha hobulaenutuspunktide ja teiste kunagiste põllumajandusettevõtete likvideerimise arvelt. Seepärast hakati seda ka ehitama kui agro- ja zoopropaganda maja, mis avati 1956. aastal suurejoonelise balliga. Päris valmis sai hoone 1957. aastal.
Harjumaa

Laukna: algkool jäi tüdrukuteta
Märjamaa valla Laukna lasteaed-algkooli kooliosa jääb tänasest tüdrukuteta, sest kooli ainus tüdruk Sirle Suuster alustab uut kooliveerandit juba Kullamaa koolis. "Olen seni käinud ainult Kullamaa kooli riidehoius, aga mu vend õpib Kullamaal ja ma lähen ka," ütles Sirle. Koolivahetuse üks põhjus oligi see, et õpilaste hulgas oli Sirle alates sügisest ainuke tüdruk ja ta ei tahtnud enam üksinda poiste keskel olla. Lapsevanemad tõid esile ka Laukna koolielu praeguse probleemi, et õpetajate seas on puhkenud beebibuum - väikesest koolist läheb lapsepuhkusele juba neljas pedagoog.
Nädaline

Jõgeva: jõuluüritused päädivad kuuskede põletamisega
Esmaspäeval kell 11 põletatakse Jõgeval kultuurikeskuse pargis jõulukuuski, mis on sinna igalt poolt kokku toodud. Kohale on oodata lasteaialapsi oma kuuskedega ja kõiki päkapikke, kes jõuluvana kontoris töötanud. Jõulupuude põletamine paneb Jõgeva seekordsele jõulutsüklile punkti, kuid see ei tähenda, et jõuluvana kontor lõpetaks tegevuse. Jõulumees jääbki koos oma abilistega Jõgevale ja suvel hakkab seal endale maja ehitama. Kirju saab jõulumees siiani, nüüd rohkem vene keeles.
Airi Rütte

Viljandi: Ugala pidas sünnipäeva
Laupäeval tähistas Ugala teater oma sünnist 87 aasta möödumist, ent see polnud ainus täht-päev, mida ära märkida. 1. veebruaril saab kutseline Ugala 81-aastaseks ning teatri praegune kodu, punastest tellistest teatrimaja, mis ootab peatset renoveerimist, sai 29. detsembril veerandsaja-aastaseks.
Sünnipäeva-pidustuste käigus ei unustatud ka Koidu seltsimaja, mis oli kutselisele Ugalale koduks neli aastakümmet (aastail 1941-1981) ja millele pandi sel päeval kuldne mälestustahvel. Publikule oli kingiks võimalus osta laupäeval Ugala kassast paljude jaanuarikuu etenduste pileteid sünnipäevahinnaga.
Helle Leppik

Tsooru: folkloorilaager India ja Indoneesia pillidega
Lusti folklooriseltsing korraldas möödunud kolmapäeval Antsla vallas Tsooru rahvamajas folkloorilaagri, kus Kristo Kesküla Viljandimaalt tutvustas Eesti, India ja Indoneesia rahvapille ning õpetas neid mängima. Õhtul pärast laagrit anti kõigile huvilistele ka väike kontsert. "Rahvapillide puhul on hea see, et nendega ei pea metsikult nooti taga ajama. Nad on kergelt õpitavad ja mängitavad ning iseloomuliku värvi ja rütmi annab nende kõlale juurde inimene ise," sõnas Kristo Kesküla.
Kalle Nurk

Värske arengukava aitab kortermaju uuendada ja uusi elurajoone planeerida
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis valitsusele kinnitamiseks eluasemevaldkonna arengukava 2007-2013, mis laseks senisest rohkem toetada vananevate kortermajade uuendamist, teeks kehvemal järjel elanikele eluaseme kättesaadavamaks ning aitaks uusi elamupiirkondi paremini planeerida.
Esimeseks tähtsaks valdkonnaks arengukavas on eluasemete kättesaadavuse parandamine. Selleks on kavas pöörata enam tähelepanu eluaseme võimaldamisele sotsiaalsetesse riskirühmadesse kuuluvatele isikutele ning eluruumide kohaldamisele erivajadustega inimestele. Samuti on plaanis jätkata riiklikku eluasemelaenude tagamist ning eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastust, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Riik toetaks munitsipaalüüripindade juurdeloomist, et oleks reaalne võimalus pakkuda eluaset ka neile, kes ei suuda seda ise muretseda - näiteks noored pered ning majanduslikes raskustes olevad ja sotsiaaleluaset vajavad inimesed. Munitsipaalpindade abiga või teisi toetusi eraldades on plaanis lahendada ka ligi 15 aastat kestnud sundüürnike eluasememure.

Veskimägi: Euroga viivitamine suurendab majanduse riske
Riigikogu liige, eksrahandus-minister Taavi Veskimägi andis täna riigikogus üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile, milles ta soovib saada valitsuse selgitusi, millal Eesti liitub Euroopa majandus- ja rahaliiduga ja võtab kasutusele euro.
Veskimägi küsis, milliseid eelarve- ja majanduspoliitilisi samme valitsus kavandab ja kes vastutab, et Eesti ei liitu eurotsooniga ei 2007. ega tõenäoliselt ka 2008. aastal, vahendas Isamaa ja Res Publica liit.
Veskimägi hinnangul ei ole euro üksnes ühine rahanduspoliitika, vaid osa laiemast koostööst. "On selgeid märke, et kahekiiruseline Euroopa kujuneb just selle alusel, kes kuulub Euroopa majandus- ja rahaliitu ning kes mitte. 2010. aasta eesmärk on mitte midagi tegemise eesmärk. Seetõttu on valitsuse otsustamatus lihtsalt vastutustundetu ja tõukab meid Euroopa otsustusprotsessidest eemale."
Veskimägi hinnangul tähendab euro viibimine olulisi täiendavaid riske Eesti majandusele. Mitmed analüütikud on juba rääkinud Eesti kasvava laenukoormuse ja jooksevkonto defitsiidi taustal kasvavast kursiriskist.

Jazz Pesulad OÜ omandas Spectra Autopesu
Detsembri lõpus omandas seni nelja autopesulaga Jazz Pesulad OÜ Soome päritolu Spectra Autopesu OÜ.
Tehingu kaudu kasvas Jazzi kett veel kolme pesula võrra ja muutus ühtlasi Eesti suurimaks autopesulate ketiks.
Jazz Pesulad OÜ tegevjuhi Janek Mellikovi sõnul on Spectra pesulate ostu üheks põhjuseks soov laieneda. Kuigi omandatud Spectra keti pesulad asuvad Tallinnas, on Mellikovi sõnul plaanis jätkata laienemist ka mujal Eestis. "Kindlasti soovime alanud aasta jooksul Jazzi pesulate ketti veelgi suurendada," ütles Mellikov.
Enne Spectra autopesulate omandamist kuulus Jazz Kiirkäsipesula ketti neli pesulat - kaks neist Tallinnas, üks Keilas ja üks Tartus. Lähiajal tegutsevad omandatud Spectra pesulad endise kaubamärgi all edasi, teatas ettevõte.

Eesti Raudtee sai uue nõukogu
Koalitsiooninõukogu valis täna Eesti Raudtee uue nõukogu.
Vastavalt koalitsiooninõukogu otsusele määratakse Keskerakonna poolt nõukogu liikmeteks riigikogu liige Tiit Kuusmik ning Tallinna linnapea Jüri Ratas. Reformierakonna esindajateks saavad riigikogu liikmed Rain Rosimannus ja Tatjana Muravjova. Rahvaliit valis omapoolseteks liikmeteks ettevõtja Heino Priimäe ning riigikogu liikme Tiit Tammsaare.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolseks esindajaks on õigusosakonna juhataja Eva Vanamb ning rahandusministeeriumi esindajaks maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister ning rahandusminister peavad oma käskkirjaga nõukogu liikmed kinnitama. Nõukogu esimene koosolek toimub homme, 9. jaanuaril.

Pärnusse kerkib sundüürnike tarvis kolm munitsipaalmaja
Sel aastal plaanib linnavalitsus ehitada Pärnusse kolm munitsipaalmaja. Esimene neist valmib kevadel aadressil Liiva 8b, kaks järgmist ehitatakse aasta lõpuks Rohu 58c krundile.
Kõik kolm maja tehakse tüüpprojekti järgi ja ühtekokku tuleb neisse 63 korterit, kirjutab parnupostimees.ee.
Liiva 8b riigihanke võitis AS Renet 14,2 miljoni kroonise pakkumisega, täna otsustas Pärnu linnavalitsus korraldada riigihange ka Rohu tänava munitsipaalhoonete rajamiseks.
Pärnu abilinnapea Raul Sarandi sõnul on raha selleks olemas ja Rohu tänava majad peaksid valmima detsembri lõpuks.

Varem kosmonautide puhkepaigaks olnud Jaagupi kordoni kinnistu läks müüki
Siseministeerium müüb avalikul suulisel enampakkumisel Pärnumaal, Häädemeeste vallas otse mere ääres paiknevat Jaagupi piirivalvekordoni kinnistut.
Kinnistu suurus on 8,5 hektarit ning alghinnaks on 2,6 miljonit krooni. Kinnistul paikneb Nõukogude ajal kosmosetööstuse tehase natšalnikutele ning kosmonautidele suvituspaigaks olnud puhkekompleks, kuhu 1993. aasta määruse järgi kolis sisse piirivalve.
Piirivalveameti kinnisvarahalduse jaoskonna ülem Tõnu Tänav ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et kordon on juba kaks aastat seisnud tühjalt ning paar kuud tagasi otsustas siseministeerium selle müüki panna. Kinnistust saadav raha on planeeritud selle aasta riigieelarvesse.
"Reaalne vajadus Jaagupi kordoni järele kadus siis, kui ehitati Ilka piiripunkt," ütles Tänav. Et piirivalve tegevus tõmbub järjest enam koomale, siis tõenäoliselt kaob aasta lõpuks ka Ikla piiripunkt.

Tallinna Kaubamaja käive ulatub miljardite kroonideni
Tallinna Kaubamaja AS-i eelmise aasta käive oli 4,3 miljardit krooni, mis on ligi 50% enam kui aasta varem.
Kontserni käibekasvu allikaks oli Selveri keti laienemine, 2005. aasta lõpus avatud Tartu Kaubamaja ning head müügitulemused Tallinna Kaubamajas, teatas ettevõte.
"Möödunud aasta edu võtmeks olid varasemate aastate õiged investeerimisotsused," ütles Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimees Raul Puusepp. "Tartu Kaubamaja jaoks oli see esimene täisaasta - kava kujundada Tartu Kaubamajast Lõuna-Eesti tähtsaim tõmbekeskus muutus tõeks kiiremini kui oodata oskasime. Selveri keti laienemise on olnud üliedukas ja näiteks Tartus on Selverist saanud jaekaubandusturu liider."
"Eelmisel aastal tegime kaks kontserni pikaajalist strateegiat puudutavat olulist laienemisotsust - Selver läheb Läti turule ning Tallinna Kaubamaja hakkab müüma Eestis, Lätis ja Leedus autosid," lisas Puusepp.

Selver avab Lätis kolme aasta jooksul 15 kauplust
A-Selver AS avab 2009. aasta lõpuks Lätis vähemalt 15 kauplust, millest kümme rajatakse Lidlilt ostetud kinnistutele.
Selver loodab pikemas perspektiivis jõuda Lätis 3-4 suurema jaeketi hulka. Riiga tuleb ka Selveri Köögi Läti tootmine, teatas ettevõte.
"Läti laienemisega muutub Selver rahvusvaheliseks ettevõtteks," ütles A-Selver ASi juhataja Ain Taube. "Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS tütarettevõte TKM Latvija SIA ostis Lidlilt kinnistud 10 kaupluse rajamiseks Lätis. Kolm kauplust tuleb ostetud kinnistutele Riiga ning Liepajasse, Jelgavasse, Jurmalasse, Rezeknesse, Tukumsisse, Cesisesse, Salaspilsi kõiki üks kauplus. Lidlilt ostetud kinnistutele tulevad supermarketid, suurematesse Läti linnadesse tahame rajada ka hüpermarketeid."

President Ilvesel on 4 miljonit krooni laene
Homme ilmuvas Riigi Teataja lisas avaldatakse ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonid, kust selgub, et Eesti Vabariigi presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on laenu- ja liisingukohustusi kokku enam kui 4 miljoni krooni eest.
President on võtnud Eesti kroonidesse ümberarvutatuna 645 015 krooni eluasemelaenu Norde Pangast ja 3 280 068 krooni kinnisvara soetamiseks Saksa HypoVereinsbankast. Kokku on tal laenukohustusi üle 3,9 miljoni krooni väärtuses, kirjutab aripaev.ee.
Lisaks liisib Ilves Nordeast autot, mida on veel maksta 129 938 krooni.

Üksikasjalik kinnisvarakuulutus müüb paremini
Kinnisvara müümisel on võtmeküsimus kuulutuse vormistamine: hea kuulutus on lühike, ent sisutihe.
Arco Vara kommunikatsiooni assistent Anu Võlma arvates peaks müüv kuulutus peaks olema pigem pikk, mitte napisõnaline, kus info on lühendite abil arusaamatult kokku pressitud. Tema sõnul peab kuulutus keskenduma iga konkreetse objekti puhul kõige olulisemale.
"Varjata ei tohi ka negatiivseid fakte, kuna need tulevad niikuinii ilmsiks ja nullivad müüja usaldusväärsuse," hoiatab Võlma Äripäevas.
Kuulutuses peab kindlasti olema: asukoht, tehingu liik, tehingu objekt, objekti seisukord, hind, pildid ja kontaktandmed.

Rahandusministeerium kuulutas välja hanke vabaühenduste fondi vahendusasutuse leidmiseks
Täna kuulutas rahandusministeerium välja uue taotlejate kvalifitseerimise riigihankele "Vabaühenduste fondi vahendusasutuse leidmine". Fondi mahuks on 36 miljonit krooni.
3. novembril välja kuulutatud esimene hange tunnistati kehtetuks, kuna kumbki taotleja ei vastanud kvalifitseerimise tingimustele. Uue taotlusvooru tähtaeg on 14. veebruar.
Hanke eesmärgiks on leida Euroopa majanduspiirkonna (EMP) ja Norra finantsmehhanismide alla kuuluvale vabaühenduste fondile vahendusasutus, mis hakkab edaspidi tegelema 36 miljoni krooni jaotamisega toetustena avalikes huvides tegutsevatele Eesti mittetulundusühingutele ja sihtasutustele. Esimeses etapis valitakse välja nõuetele vastavad ettevõtted, teises etapis toimub pakkumiste esitamine ja vahendusasutuse väljaselgitamine.

Lepik: Mida toob aasta 2007 maailma börsidele? 
Aasta 2006 oli maailma börsidele väga hea, ehk isegi täpsem oleks kasutada sõna "suurepärane".
Aktsiad tõusid pea igal kontinendil, lõppenud aastal oli üsna raske leida miinuses aktsiaturgu. Kui ajalooliselt on aktsiaturud tõusnud keskmiselt 11% aastas, siis eelmisel aastal jäeti see number kaugele tahavaatepeeglisse. Allpool on toodud valitud aktsiaturgude tootlus 2006. aastal (dollarites mõõdetuna):
Peruu +168,30%,
Hiina +121,02%,
Venemaa +91,54%,
Horvaatia +60,74%,
Poola +41,60%,
Eesti +28,94%,
Saksamaa +21,98%,
USA +13,62%,
Leedu +8,15%,
Jordaania -32,64%.
Nüüd on uus aasta alanud ja mulle tundub, et Eesti investorite huvi investeerimise vastu kõrgem kui kunagi varem. Seega paras aeg vaadata, mida võiks oodata 2007. aastalt.

Inflatsioonitempot mõjutab sisenõudlus
Statistikaameti teatel kallinesid tarbijahinnad 2006. aastal Eestis 4,4 protsenti.
Aastaarvestuses kiirenes inflatsioon novembri 4,6 protsendilt 5,1 protsendile detsembris.
Inflatsiooni hoiavad kõrgel mitmed tegurid. Tarbijahindades mängib järjest olulisemat rolli kiire majanduskasv, mis koos tööjõunappusega on märgatavalt kiirendanud palgakasvu. Ühelt poolt on see suurendanud inimeste ostujõudu, kuid teisalt suurendanud ka paljude ettevõtete palgakulusid. Taoline keskkond motiveerib ettevõtteid hindasid üle vaatama. Kiire majanduskasvu ilmingud on avaldunud eelkõige siseturule suunatud teenuste hindades. Kõrgem inflatsioon on osa majanduse kohandumisprotsessist, mis toimub kiire kasvu perioodil.
2006. aastal 10,4 protsenti kasvanud eluasemekulusid mõjutas lisaks üüri- ja remondihindade tõusule erinevate kommunaalteenuste kallinemine. Gaasist ja kütteõlist sõltuv toasooja hind tõusis sarnaselt eelnevate kuudega ka detsembris. Heaks uudiseks on siiski see, et nafta maailmaturuhinna kõikumine on aastatagusega võrreldes oluliselt vähenenud. Soojusenergia hinnatõusus on näha väliseid tegureid - gaas kallines 52 protsenti ning sellega seotud soojusenergia 16 protsenti. Täheldada on ka transporditeenuste kallinemist.

Alates tänasest saab taotleda EVP-de hüvitamist
Alates tänasest on võimalik taotleda kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite (EVP) hüvitamist.
Seda saab teha kuni 2. juulini. Riik hüvitab EVP-d kursiga üks ühele - iga EVP-krooni eest saab taotleja ühe Eesti krooni, teatas rahandusministeerium.
EVP-de kasutusaeg lõppes 31. detsembril 2006 ning enam neid erastamisel kasutada ega nendega muid tehinguid teha ei saa. Erastamisväärtpaberite keskregistri andmetel jäi eelmise aasta lõpuks kasutamata 398 miljoni krooni väärtuses EVP-sid.
Alla 250-kroonise nimiväärtusega erastamisväärtpabereid, mis hüvitamisele ei kuulu, jäi arvetele 2,1 miljoni krooni. Seega tuleb riigi poolt hüvitada umbkaudu 396 miljonit erastamisväärtpaberikrooni. Hüvitist makstakse õigeaegse taotlemise korral 84 612 EVP-arve omanikule.

Elektriarvet saab tasuda nüüd ka toidupoodides
Alates eelmise aasta lõpust on Eesti Energia klientidel võimalik tasuda elektriarvet toidupoodides.
"Arve tasumiseks poes ei ole kliendil vaja muud teha, kui elektriarve poodi minnes kaasa võtta ning koos kaubaga kassalindile asetada. Kassiir loeb triipkoodilugejaga arvelt summad nagu kaupadelt hinnadki. Ühe maksega tasub klient nii ostetud kaupade kui oma elektriarve eest. Info arve tasumise kohta trükitakse kassatšekile, mis jääb ühtlasi tõenduseks selle tasumise kohta. Arve tasumine poes on kliendile teenustasuta," selgitas Eesti Energia turunduse juhtivspetsialist Eve Jaanimäe.
Uus arveldusviis on mõeldud eelkõige neile Eesti Energia koduklientidele, kes eelistavad arveid maksta sularahas või kaardiga ning kellel ei ole võimalust või soovi elektroonilisi kanaleid kasutada.

Saaremaa Laevakompanii vedas eelmisel aastal üle 1,7 miljoni reisija
Saaremaa Laevakompanii (SLK) ja oktoobris alustanud tütarfirma OÜ Väinamere Liinid teenindasid eelmisel aastal Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel kokku 1 745 871 reisijat ja 625 445 sõidukit.
See on 88 305 reisija ja 43 193 sõiduki võrra enam kui aasta varem.
OÜ Väinamere Liinid teatel teenindasid ettevõtted Kuivastu-Virtsu liinil 1 308 844 reisijat ja 477 333 sõidukit, reisijate arv kasvas 2005. aastaga võrreldes 5,8 protsendi ja sõidukite arv 9,9 protsendi võrra. Rohuküla-Heltermaa liinil sõitis 437 027 reisijat ja 148 112 sõidukit, mis teeb 2005. aastaga võrreldes vastavalt 3,8 - ja 5,5 -protsendilise kasvu.
OÜ Väinamere Liinid juhatuse esimehe Urmas Treieli sõnul tõusis hüppeliselt ka teostatud reiside arv. Eriti suureks muutus 2006. aastal vahe riigi tellimuse ja tegelikult teenindatud reiside arvu vahel - vastavalt 9744 ja 12 203 reisi. Rohuküla-Heltermaa liinil teenindasid ettevõtted 2006. aastal 4550 reisi, mis on 2005. aastal teenindatud reisidest 87 võrra enam.

Finance New Europe tunnustas Hansapanka
Ajakiri Finance New Europe nimetas Hansapanga 2006. aasta parimaks pangaks Eestis.
Ajakirja toimetuse sõnul tõstavad nad tiitleid andes esile ettevõtteid, inimesi ja tehinguid, mis läinud aastal majanduselu enim mõjutasid. Tiitlisaajad valivad ajakirja toimetajad välja põhjaliku taustauuringu alusel. Arvesse võetakse analüütikute hinnanguid ettevõtetele, samuti ettevõtte arengut, kasumlikkust, strateegiat, innovaatilisust jms.
Finance New Europe on keskendunud Euroopa arenevate riikide majanduselu kajastamisele, ajakirja peakontor asub Prahas.

Maksu- ja tolliamet ootab maksusoodustustega seonduvat infot
Asutused, kellele tehtud kulutusi võib maksumaksja oma tuludest maha arvata, peavad 1. veebruariks esitama maksuhaldurile info maksumaksjate poolt tehtud kulutuste kohta.
Nendeks asutusteks on koolitajad, pangad, kindlustusseltsid, ametiühingud jt.
Vajalikud andmed tuleb maksuhaldurile edastada elektrooniliselt INF-deklaratsioonil, üle 10-realisi INF deklaratsioone saab esitada ainult läbi e-maksuameti, teatas maksu- ja tolliamet.
Maksu- ja Tolliamet kannab need andmed maksumaksjate eeltäidetud tuludeklaratsioonidele.
Andmete edastamine on oluline, sest ainult siis, kui eeltäidetud deklaratsioonil on olemas kõik andmed inimese tulude ja kulude kohta, on võimalik tulumaku klientidele kiirelt tagastada.

Maksude järgi oli keskmine brutopalk mullu 7315 krooni
Tasutud maksude järgi teenis maksumaksja mullu keskmiselt 7315 krooni brutopalka kuus, mis jääb statistikaameti arvestatud 9000-kroonisele palgale tublisti alla.
Mullune keskmine brutopalk oli maksuameti andmetel 7315 krooni, mis tuleneb väljamaksetest, mis tööandjad olid 11 kuu jooksul töötajatele teinud. Statistikaameti kolmanda kvartali andmetel oli keskmine brutopalk 9068 krooni, kirjutas Äripäev.
Põhjus, miks statistikaameti numbrid on alati suuremad, peitub statistikaameti peadirektori Priit Potiseppa sõnul metoodikas. Maksuameti andmebaasis on kõik palgasaajad, ka poole kohaga töötajad, tööl käivad pensionärid ja tudengid, sest 10-13% inimestest töötab osalise ajaga, selgitas Potisepp. "Meie näiteks arvestame neli tundi päevas 5000-kroonise kuupalgaga töötava inimese palgaks 10 000 krooni," ütles ta.

Eestlased saatsid aastavahetusel üle kolme miljoni SMS-i
Aastavahetusel saatsid inimesed kõikide operaatorite peale kokku üle kolme miljoni SMS-i.
Tele2 ja EMT võrgus saadetud sõnumite arv ületas mõlemal miljoni piiri, Elisa võrgust läks tervitustega teele ühtekokku 1,1 miljonit SMS-i ja MMS-i.
Kõigist kolmest firmast kinnitati, et saadetavate sõnumite hulk on aastatega kasvanud, seda eriti Tele2-s. "31. detsembril 2006. a saadeti meie võrgus ligi kaks korda rohkem SMS-sõnumeid kui aasta tagasi samal ajal," märkis Tele2 Eesti AS-i kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov.
EMT-s saadeti mullusega võrreldes viiendiku võrra rohkem sõnumeid.
Rootslased püstitasid tänavu rekordi, saates aastavahetusel 10 miljonit SMS-i.
Kõrvutades aga argipäeva aastavahetusega, siis klikitakse sõnumeid rohkem kui topeltkoguses. "Ilmselt kõige aktiivsem sõnumite saatmine jääb siiski mõne tunni sisse südaöö ümber ja siis võib täheldada sõnumite saatmise aktiivsuse tõusu kaheksa kuni kümnekordseks," täheldas Elisa kommunikatsioonijuht Regina Salmu.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli detsembris 0,3% 
Tarbijahinnaindeksi muutus oli detsembris oli võrreldes novembriga 0,3%.
Sealhulgas muutusid hinnad järgmiselt: kaubad 0,2%, toidukaubad 0%, tööstuskaubad 0,4%, teenused 0,5%, teatas statistikaamet.
Enim tõusid detsembris võrreldes novembriga transpordi- ja eluasemekulud.
Eelmise aasta detsembris võrreldes 2005. aasta detsembriga olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 5,1% kallimad. Sealhulgas muutusid kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad 4,4% ja mittereguleeritavad hinnad 5,4%.

Tarbijahinnaindeks tõusis eelmisel aastal 4,4% 
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2006. aastal 2005. aasta keskmisega võrreldes 4,4%.
Sealhulgas muutusid hinnad järgmiselt: kaubad 3,7%, toidukaubad 4,6%, tööstuskaubad 3,0%, teenused 5,7%, teatas statistikaamet.
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid eelmisel aastal võrreldes 2005. aastaga peamiselt eluasemekulutuste suurenemine ning toidu ja mootorikütuse kallinemine.

Täna valitakse Eesti Raudtee juhatus ja nõukogu
Täna läheb Eesti Raudtee ametlikult üle Eesti riigile ning nimetatakse uus koalitsioonipartneritest koosnev nõukogu, kelle esimeseks ülesandeks saab juhatuse valimine. Valimine toimub konkursita.
Ametlikult arutatakse Eesti Raudtee nõukogu kohtade jagunemist tänasel koalitsiooninõukogu istungil. Eelmisel nädalal ei olnud veel selge, kes võiksid olla need inimesed, kes hakkavad Eesti Raudteed tulevikus suunama. Nii majandusministeerium kui ka riigikantselei ühetegi nime ei öelnud, samuti vaikisid koalitsioonipartnerid, kirjutab Äripäev.
Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate üleminek BRSilt riigile leiab ametlikult aset täna SEB Eesti Ühispangas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik Oleg Harlamov ütles, et talle ei ole Eesti Raudtee juhi kohta pakutud ja kui pakutaks, ei võtaks ta seda vastu.
Teised võimalikud Eesti Raudtee juhid on praegune arendusdirektor Raivo Vare, tegevdirektori abi Riivo Sinijärv, turundusdirektor Rene Varek ning praegune Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand.

Bensiini hind võib sellel nädalal allapoole tulla
Kuigi nafta maailmas järjest odavneb, ei kiirusta kodumaised bensiinimüüjad kütuse hinda langetama, mõningase languse võib nädala algus siiski tuua.
Möödunud neljapäeval langes bensiini 95 hulgihind Rotterdami sadamas 537 dollarini tonn, mis kroonidesse ümberarvutatuna teeb 4,84 krooni liiter. Viimati oli hind sama madal novembri algul, ning toona reageerisid ka Eesti kütusemüüjad, eelmise töönädala lõpul ei lubanud ükski müüja konkreetset liikumist, kirjutab Äripäev.
"Täna kindlasti ei muutu, võib-olla algaval nädalal ja seda kindlasti alles siis, kui maailmahind veelgi langeb," sõnas Alexela Oili müügidirektor Marek Miller reedel.
Statoil Eesti kontseptsioonijuht Kai Realo ütles, et hinnakujundus lähtub toodete sisseostuhindadest.
Nestes maksis 95 bensiin reedel 12.50. Ka Olerexi kiirjaamades on väävlivaba talvine bensiin 95 püsinud 12,50 krooni tasemel alates lõppenud aasta 6. detsembrist.

Eesti tööpuudus väiksemaid Euroopas
Eestis on tööta kõigest 4,5% inimestest ehk oleme Euroopa Liidu üks väiksema tööpuudusega riike.
Eestit edestavad ainult Taani (3,3%), Holland (3,8) ja Iirimaa (4,2), kirjutab SL Õhtuleht.
Liidu suurim tööpuudus valitseb Poolas (13,6%), ent kuigi palju parem pole lugu ka Slovakkias (12,3). Euroopa Liidu keskmine on 7,7% ehk töötuid inimesi on kokku ligi 17 miljonit.

Kalevi juhtfiguur Priimägi lõi ajalehti kirjastava firma
Complus Solutions on registreeritud Kalevi endisesse tootmishoonesse Pärnu maanteel.
Hiljuti ajakirjad Sporditäht, Ärielu, Just! ja Basket ning väikese osaluse ajalehes Põhjarannik omandanud Kalev võib lähiajal laiendada või ümber korraldada oma meediaalast äritegevust.
Kalevi nõukogu liige Heino Priimägi on seotud hiljaaegu loodud firmaga Complus Solutions, mille tegevusalaks on muuhulgas ajalehtede ja ajakirjade kirjastamine. Lisaks levivad kuuldused, et Kalev otsib oma meediaärile juhti, keda võib tinglikult nimetada peatoimetajaks.
Complus Solutions loodi mullu 15.septembril, Priimägi sai äriregistri andmetel juhatuse liikmeks 22. novembril. Samal kuupäeval on registreeritud tegevusalaks ka ajakirjade ja ajalehtede väljaandmine ning postiaadressiks Kalevi endine tootmishoone Pärnu maanteel. Omanike muutmiskannet äriregistris veel pole, omanikuks on firmade asutajana tuntud Kermon Invest.

GoRaili rong hakkab kevadest Tallinna ja Peterburi vahet sõitma
GoRail avab kevadest Tallinna-Peterburi rongiliini, esialgu on lahtine nii sõitude alustamise täpne kuupäev kui ka rongi väljumise kellaaeg.
GoGroupi kommunikatsioonijuhi Silvia Pärmanni sõnul peaks rong hakkama väljuma hommikuti, nii et see jõuaks Peterburi lõunaks. Sõit kestab kuus tundi.
Rong saab olema viie vaguniga, üks või kaks neist kupeedega, teised istepinkidega. Kindlasti tuleb rongi ka kohvik, kus on võimalik keha kinnitada. Uus rong mahutab 250 reisijat. Ühe suuna pileti hind jääb bussiga samasse hinnaklassi: 300-350 krooni.
Peatuse teeb rong Narvas, rohkem vahepeatusi ilmselt ei ole.
Pärmanni sõnul peaks kuu lõpuks selge olema, mis kell rong Tallinnast stardib, praegu peab GoRail Vene poolega läbirääkimisi. Samuti käib personali valik.

Hamba eemaldamine on maal odavam kui pealinnas
Tallinna ja Tartu inimesed käivad tihti väiksemates kohtades hambaid ravimas.
Hambavalu sundis Kesk-Eestist Tallinnas tööl käivat Katariinat otsima abi pealinna hambakliinikust. Väikeses asulas oli ta harjunud, et hambaarsti juures käies jääb arve ikka alla poole tuhande krooni, kuid pärast esmase ravi saamist suure hambakliiniku arvet makstes oli ta jahmunud.
"Tutvusin küll internetis kliiniku hindadega, aga ma ei uskunud, et ravi nii kalliks võib minna," kurtis Katariina. Ühe hamba plommimine ja teise hamba ravi koos juurekanalite puhastamise ja lõpuks plommimisega läks talle maksma 2000 krooni. Kui tohter ütles, et kolm hammast vajaks kroone ja üks portselanist kroon koos hamba raviga läheks maksma 5000 krooni, loobus Katariina teenusest.

Akadeemilise Kammermuusika selle aasta avaüritusel tuleb esitlusele Gustav Mahleri looming
Eesti Interpreetide Liidu kontserdisarja Akadeemiline Kammermuusika 2007. aasta esimene kontsert toimub Kadrioru lossis laupäeval, 13. jaanuaril.
Lauljad Annaliisa Pillak (metsosopran) ja Taavi Tampuu (bariton) ning pianist Kadri-Ann Sumera esitavad laule austria helilooja Gustav Mahleri laulukogumikust "Poisi võlusarv".
Achim von Arnimi ja Clemens von Brentano poolt koostatud saksa rahvaluule kogumiku "Poisi võlusarv" tekste on viisistanud mitmed saksa heliloojad, kuid keegi pole seda teinud nii suures mahus ja nii jõuliselt kui Gustav Mahler, kes viisistas ühtekokku 19 teksti.
Selle kogumiku kodukootud ja katkendlikud, ilustamata tekstid näisid Mahlerile palju paremini sobivat kui kunstipärased luuletused. Just nende tekstide tahumatus ja naiivsus annavad võimaluse seda muusikaga väljendada ja tekste mitmel viisil lahti mõtestada.

Esmakordselt on Eestis võimalik tutvuda Kanada põlisrahvaste kunstnike loominguga
Koostöös Kanada Saatkonnaga valminud näituse taiesed on osa Walter Larinkini kollektsioonist, mida on tänaseks eksponeeritud pea kõikjal Euroopas.
Neljapäeval avatakse Eesti Kunstiakadeemia galeriis Kanada põlisrahva graafika näitus "Kaarnad, hundid, seitse konna ja üks lehm"
Tallinna Kunstiakadeemia Galeriis on esmakordselt Eesti Vabariigis välja pandud Kanada põlisrahvaste kunstiteosed. Näitus "Kaarnad, hundid, seitse konna ja üks lehm" esitleb Kanada Looderaranniku põlisrahvaste kunstnike kaasaegset graafikat.
Looderanniku põlisrahvad (indiaanlased) on kogu maailmas oma kunsti poolest tuntud. Kuulsaimad on nende loodud monumentaalsed tootemsambad, kuid mitmekülgsed kunsti-inimesed loovad ka ehteid, graveeringuid ning graafikat.
Käesolev näitus sisaldab 21 kunstniku poolt siiditrükitehnikas teostatud 33 graafilist teost, mis on inspireeritud hõimude traditsioonilist motiividest.

Narvas tähistatakse Vladimir Sapožnini sajandat sünniaastapäeva näituse avamisega
Neljapäeval, 11. jaanuaril avatakse Narva linnuses näitus "Elukutselt meelelahutaja, südames tõsine viiuldaja".
Näitusega tähistatakse Eesti ühe väljapaistvama Vladimir Sapožnini 100. sünniaastapäeva.
Eesti meelelahutusžanris tegutsenud muusik ja varieteeartist Vladimir Sapožnin (alustas oma 90 aastat kestnud kunstnikukarjääri 5-aastase imelapsena tsirkuses žonglööri ja klounina. Aja jooksul lisandusid ksülofoni- ja viiulimäng ning paljud teisedki pillid (suupill, kontsertiina, okariinid, kellamäng).
"Minu jaoks oli Vladimir Sapožnin ühest küljest inimene, kelles oli väga rohket meistrioskust: ta tegi paljut ütlemata virtuoosselt. Kuid teisest küljest oli tal ka lapse siirast mängurõõmu. See esimene poolus äratas minus imetlust ja teine kutsus kaasa rõõmustama," leiab Valter Ojakäär

Nokia äärelinn elab nostalgias
Kalgistunud Soomet ja selle inimesi kujutav Aki Kaurismäki jookseb seekord lati alt läbi.
Jaanuarist Sõpruses linastuva Kaurismäki uue filmi "Äärelinna tuled" pealkiri on veidi eksitav. Juba esimeses kaadris paistab ultramoodne arhitektuur bürookvartalist, kus asub ka Nokia peakorter. Kogu tegevus toimubki kandis, kus asus enne Nokia kaablitehas. See võiski millalgi 70-ndatel olla tinglikult Helsingi äärelinn, kuid nüüd on teised ajad, mida Kaurismäki tegelased ei taha tähele panna.
Filmi peategelase, turvamees Koistineni (Janne Hyytiäinen) korteris on eredaid stiilinäiteid 60-ndate ja 70-ndate modernsest mööblist. See üksildane mees, keda töökaaslased nöögivad, püüab elus edasi jõuda vanal ja heal viisil - õppides ja uut algatades. Ilma tulemusteta. Tegu on Kaurismäki filmide lihtsa tööinimesega, kel on lavastaja sõnumi järgi õigus oma väikesele elule ja õnnele selles. Näitlejatöös ja filmi pildikeeles on sel määral kunstitõde, et Koistinen tekitab kaastunnet, paneb isegi peaaegu kaasa elama.

Nihkes soomlased juhatab sisse tugeva sisuga lühifilm "Vägev võlur" 
"Äärelinna tulede" eel linastub Sõpruses lühifilm vaesest, kuid vägevast võlurist.
Aki Kaurismäki tunni ja 15 minuti pikkune film annab hea võimaluse esitleda kohalikku lühifilmiloomingut, mis üldjuhul regulaarset ekraaniaega ei saa.
Tõsi, "Vägev võlur" on koostööfilm ning režissööritoolis istub rootslane Elisabet Gustafsson. Lisaks eestlastele-rootslastele on oma panuse andnud ka prantslased, kas või juba sellega, et "Vägev võlur" põhineb prantslase René Daumali 1930-ndatel kirjutatud samanimelisel muinasjutul täiskasvanutele. Eesti poolt lõid projektis kaasa produtsent Riin Urbanik ning filmi peaosalised Egon Nuter ja Maria Klenskaja.
Lugu jutustab ühest vägevast võlurist (Egon Nuter), kes selle asemel, et eluraskustega silmitsi seistes kohe võlukepi järele haarata ja mõne käeviibutusega enda olemine paremaks teha, lepib pelgalt teadmisega, et ta on üks lõpmata võimas võlur, ning kannatab argipäeva välja nagu igamees.

Kumu ja Von Krahl kutsuvad loenguile kunsti ja ühiskonda vaagima
Alanud nädalal hakkavad nii Von Krahli teatris kui ka Kumus avalike loengute sarjad. Von Krahli akadeemia keskendub 9.-13. jaanuarini ühiskonnaalasele mõttevahetusele, kus uuritakse, mis juhtub pärast kapitalismi ja kuidas peaks vastutustundlik kodanik tulevikuühiskonnaks valmistuma, ning küsitakse teisi tulevikku suunatud küsimusi. Von Krahli tulevad teiste seas rääkima ja arutlema mitmekülgne soome kunstnik ja mõtleja Teemu Mäki ning nn alternatiivse Nobeli, mõistliku eluviisi auhinna looja Jakob von Uexküll Suurbritanniast. Eestlastest esinevad nt Marju Lauristin, Hans H. Luik ja Marek Strandberg.
Kumus algavad tänasest 90-ndate eesti kunsti näitust "Kogutud kriisid" laiendavad loengud, kus 17. jaanuarini süvenetakse eri distsipliinide vaatenurgast sellesse "murrangukümnendisse". Juttu tehakse tantsust (Heli Einasto), maalikunstist (Anders Härm), kirjandusest (Jan Kaus), kinost (Jaak Kilmi) jt kultuuriteemadel.

Isikliku ruumi muudab avalikuks seltskond ja ärihuvi
Kuigi ettevõtjad peavad maksma muusika mängimise eest autoritasu, seda alati ei tehta.
"Kodus kuulan raadiot koos abikaasaga, siin [juuksurisalongis] koos klientidega - kodus ma ju ei maksa kuulamise eest, miks peaksin siingi seda tegema?" imestab Ene Kattel juuksestuudiost Family Hair. Ta kinnitab, et raadio mängib neil salongis päev läbi, aga selle eest tasumine tundub talle jabur.
Eesti esitajate liidu tegevdirektor Urmas Ambur selgitab, et avalikuks kohaks peetakse kohta, mis on üldsusele avatud ja kus viibivad isikud ei kuulu lähemasse sõprus- ja tutvusringkonda. Et juuksurisalongides olevate inimeste ring ei piirdu üldiselt vaid sõprade-tuttavatega, peetakse seda avalikuks kohaks, kus muusika mängimise eest tuleb tasuda. Ja tasuda tuleb kolme (!) kohta: autorite ühingule, esitajate liidule ja fonogrammitootjate liidule.

24. veebruaril Lordi kontserdile
Kel Ilvese rongiga Tartusse sõita ei õnnestu, saab vabariigi aastapäeval rokkida Saku suurhallis Soome eurokollide ansambli Lordi taktikepi järgi.
Mullu kevadel Kreekas rahvusvahelise lauluvõistluse võitnud rokibänd püüab tähelepanu oma eriliste kostüümidega.
Soome presidendi vastuvõtule neid kostüümides ei lastud, Eesti presidendi vastuvõtule pole neid ilmselt ka kutsutud.
Suurhalli uksed avatakse kell 18 ning kontsert algab kell 20. Pileteid müüvad Piletilevi müügipunktid ning neid saab kontserdipäeval ka kohapealt.
Piletihinnad varieeruvad 350 kroonist seisukoha eest kuni 800 kroonini restoranipileti eest.
Priit Pruul

Mugavad voodid kontserdisaalis
Kõik, kes on kunagi klassikalise muusika kontsertidel käinud, teavad, kui raske võib olla kuulata tundide kaupa paigal istudes raskekoelist muusikat, ilma et see sunniks ebamugaval toolil nihelema.
Üks Tel Avivi madratsifirma otsustas täita kontserdisaali vooditega, et tekitada muusikaarmastajatele klassikaliste palade kuulamiseks võimalikult mugav keskkond. Kontserdisaali 144 voodis on ka padjad ja tekid.
Ainuke häda võib olla, et kuna mõnelegi inimesele mõjub klassikaline muusika uinutavalt, ei pruugi voodi anda just soovitud efekti.
Gizmodo.com põhjal Priit Pruul

Zahovaiko osutus maailma edukaimaks väravalööjaks
JALGPALL:
Maailma efektiivseima tippliiga ründaja valikul jagatakse löödud väravate arv osaletud liigakohtumiste arvuga ning võitjaks tuleb kõrgeima väravate suhtega pallur. Vjatšeslav Zahovaiko osales möödunud hooajal 21 mängus, kus lõi 25 väravat, mis tähendab 1,2 väravat mängu kohta, vahendab Sportnet. 
Täna toimub Salzburgis Rahvusvahelise Jalgpalliajaloo- ja Statistikainstituudi poolt korraldatud jalgpalligala, kus antakse üle auhinnad möödunud aasta parimatele jalgpallitegelastele. Sealhulgas Vjatšeslav Zahovaikole.

Worldloppeti avamaraton Tšehhimaal jääb ära
Suusamaratonide sarja Wordloppet hooaja avalöök, Tšehhimaal sõidetav Jizerská padesátka jääb ära.
50 km pikkune klassikastiilis suusasõit oli planeeritud 14. jaanuarile, kuid kogu trassi ulatuses pole lund. Jizerská padesátka pidi olema ka detsembris Itaalias La Sgambedaga alanud FIS MArtahon Cupi teiseks osavõistluseks, vahendab Sportnet.
21. jaanuaril on Worldloppeti kalendris Dolomitenlauf. Ka austerlased on hädas lumepuudusega, lõplik otsus võetakse vastu nädal enne toimumist.
Usutavasti ei teki probleeme 28. jaanuaril sõidetava Marcialongaga, kus 70 km pikkust trassi on võimalik pea terves ulatuses varustada kunstlumega. Ka Marcialonga sõidetakse klassikatehnikas.

Sainz juhib Dakari rallil minutiga
Carlos Sainz (Volkswangen Touareg) alustas Dakari ralli kolmandat etappi 45-sekudnilises kaotusseisus portugallasele Carlos Sousale (Phoenix Motorspordi tiimi Volkswagen Touareg), aga tõusis esmaspäeval läbitud 648 km pikkuse etapi järel liidriks.
Autoralli eksmaailmameister näitas Maroko teedel sõidetud 252 km pikkusel kiiruskatsel küll teist aega, hispnaalase edestajaks oli 25 sekundiga Giniel de Villiers (Volkswangen Touareg) LAV-ist. Sousa oli alles kuues ja koatas parimale enam kui viie ja poole mintuiga, vahendab Sportnet.
Enne teisipäevast 679 km pikkust etappi, kus aja peale sõidetakse 405 km, juhib Sainz endats 10 aastat noorema de Villiersi ees minuit ja kahe sekundiga. Sousa jääb maha juba 4.26.
Mootorrataste klassis on hispaanlastel koguni kaksikvõim. Kõikidel senistel etappidel kolmandat aega näidanud Isidre Esteve Pujoli (KTM) tõstis stabiilsus liidriks. Tänane etapivõitja ja mullune parim Marc Coma (KTM) kerkis kaheksandalt kohalt teiseks ja kaotust on kirjas 26 sekundit. Kolmas on prantslane David Casteu (KTM), kes jääb liidrist maha 1.03. Siis tulevad juba pikad vahed, eile juhtima tõsunud, ga täna üle 20 minuti loovutanud portugallane Helder Rodrigues (Yamaha) taandus üldjärjestuses kuuendaks.

Viru Maraton lükati kolme nädala võrra edasi
Seoses olematute lumeoludega ning ebasoodsa ilmaprognoosi tõttu on 21. jaanuaril Mõedaku suusakeskuse toimuma pidanud Eesti pikamaasuustajate sarja EMT Estoloppet esimene etapp 23. Viru Maraton esialgselt edasi lükatud 10. veebruarile.
Edasi lükkamise tõttu on pikendatud ka 23. Viru Maratonile soodusregistreerimise tähtaega seniselt 13. jaanuarilt 3. veebruarini, vahendab Sportnet.

Valmiera kutsus Rocki ja Kalevi vastu leedulase appi
KORVPALL:
Vilniuse Sakalai vastu võiduga teises divisjonis alustanud klubi on ostustanud kolmeks järgnevaks mänguks (lisaks Rocki ja Kalevi vastu veel kohtumine Klaipeda Neptunasega) värvata abiks Andrius Vysniauskase, vahendab Sportnet.
33-leedulasest keskmängija on 207 cm pikkune ja eelmine hooaeg jäi tal trauma tõttu vahele.

EAA valis 2006. aasta parimaks Klüfti
KERGEJÕUSTIK
Göteborgis toimunud Euroopa meistrivõistlustel võitis Klüft seitsmevõistluses kuldmedali, vahendab Sportnet.
Teine koht läks jagamisele Belgia sprinteri Kim Gevaerti ja Venemaa teivashüppaja, mulluse tiitlivõitja Jelena Isinbajeva vahel.
Euroopa parima meeskergejõustiklase anno 2006 teatab EAA teisipäeval.

Taliralli toimumisaeg muutus
20. jaanuarile planeeritud rahvusvaheline autoralli Lõuna-Eesti Talv on edasi lükatud 10. märtsile.
Korraldaja muutis ralli toimumisaega, sest soojad ja vihmased ilmad on muutnud teede seisukorra äärmiselt halvaks.
Ralli Lõuna-Eesti Talv on Eesti ja Põhja-Euroopa (NEZ) meistrivõistluste ning Läänemere karikavõistluste etapp.

Eesti kardiliit alustab võistlussarjaga hobikardisõitjatele
14. jaanuaril antakse Saurixi kardikeskuses start talvisele hobikardisarjale "Talendiotsing".
Eesti kardiliit koos Saurix kardikeskusega kutsub osalema kõiki 1997-1999 aastal sündinud lapsi, et igaüks saaks proovida, kas temast võiks saada võidusõitja.
Eesti kardiliit plaanib teha kardispordi harrastamise kättesaadavaks paljudes kohtades üle Eesti ja noortele, kel hoolimata ressursi vähesusest on suur huvi alaga tegelemiseks. Kardiklubides ja tehnikaringides saadavad tööoskused ja kogemused loovad noortele eeldused eduks tulevikus, kui ka võidusõitjakarjäär peaks erinevatel põhjustel lühikeseks jääma. Ringidele ja klubidele on abiks 2006. aasta lõpus loodud Eesti kardiliidu kardifond.
Kardisarja Talendiotsing eesmärgiks on välja selgitada andekaid noori harrastuskardisportlasi ja anda neile võimalus teha esimesi samme kardi võistlusspordi poole. Et ületulekut hobiklassist võistlusklassi veelgi lihtsamaks teha, annab Eesti kardiliit sarja parimale algavaks hooajaks EKL kardifondist eelmise aasta võitjakardi, millega pakkuda konkurentsi Eesti ja Baltikumi paremikule Eesti meistrivõistluste sarjas. Kardi on fondi andnud 2006. aasta meister Hans Villemi.

Kaia Kanepi langes WTA edetabelis ühe koha
TENNIS:
Möödujaks oli Virginie Razzano, kellele Kanepi kaotas 2. jaanuaril Aucklandi turniiri avaringis. Prantslanna jõudis hiljem veerandfinaali ja tõusis seniselt 88. kohalt edetabelis 13 astme võrra, vahendab Sportnet.
Maret Ani säilitas 150. koha ja Margit Rüütel parandas oma positsiooni ühe astme võrra, asudes nüüd 216. kohal. Edetabeli teise tuhandesse kuuluvad Julia Matojan (1100.), Barbara Kvelstein (1320.), Anet Kaasik (1417.) ja Liina Suurvarik (1451.).
Edetabeli esikümnes toimus vaid üks muudatus. Gold Coasti turniiril esikoha saanud Dinara Safina kerkis nüüd 10. kohale, lükates Top-10 hulgast välja Nicole Vaidišova.

ATP edetabeli esikolmik püsis muutumatuna
TENNIS:
Horvaat Ivan Ljubicic ning ameeriklane James Blake vahetasid kohad edetabelis ning horvaat juhib nüüd 40 punktiga ameeriklase ees, vahendab Sportnet. 
Top 50 suurim tõusja oli Xavier Malisse Belgiast, kes tõusis suisa kaheksa kohta ning asetseb nüüd 29. kohal, suurimaks langejaks osutus tema kaasmaalane Kristof Vliegen, kes langes omakorda kaheksa koha võrra.
Eestlastest on avaldatud tabelis tabelis viie punktiga 1123. kohal Mait Künnap, 1281. kohta jagavad Jaak Põldma ning Vladimir Ivanov, kes on mõlemad kogunud kolm punkti, Jürgen Zoppi üks punkt annab talle pingereas 1541. koha.

Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises lükati edasi
MURDMAASUUSATAMINE:
"Jätkuv "november" ei paku ei külma ega lund, vaid sunnib kirjutama kurbi teateid suusahooaja edasilükkamisest. Kahjuks ei saa praegu nimetada järgmist kindlat kuupäeva millal saaks neid võistlusi läbi viia," teatas Eesti suusaliit.
Otsus Eesti noorte meistrivõistluste etapi läbiviimiseks Jõulumäel 20. - 21. jaanuaril võetakse vastu 15. jaanuaril.

Baruto jätkab Hatsu-bashol täiseduga
SUMO:
Käesoleva turniiri eel avaldatud edetabelis asetsevad Baruto ja Homasho lähestikku hõivates vastavalt maegashira kolmanda ja neljanda koha. Jõudude vahekord ei muutunud, sest Baruto sai kirja oma teise võidu alistades 187 cm pikkuse ja 150 kg kaaluva Homasho tehnikaga oshidashi, vahendab Sportnet.
Baruto jaoks oli see viimase aasta jooksul neljas kord Homashoga kohtuda ja eestlane võib rahul olla tõsiasjaga, et omavaheliste matšide saldo näitab tema eduseisu. 2006. aasta märtsis ja mais kuulus võit Barutole, novembris Homashole, kuid nüüd siis jälle 197 cm pikkusele ja 174 kg kaaluvale eestlasele. Huvitaval kombel oli tänane matš nende kahe mehe vahelistest esimene, kus võitja ei selgunud tehnikaga yorikiri.

Levira WiMax traadita internetivõrgu leviala laienes Narva ümbrusesse
AS Levira jätkas WiMAXi tehnoloogial põhineva traadita internetivõrgu laiendust tugijaama käikuandmisega Narvas.
Jaam võimaldab otsenähtavuse puhul kiiret internetiühendust ja telefoniteenust pakkuda kuni 20 km ümbruses Narva kesklinnast. Koos Kohtla-Nõmme telemasti paigaldatud tugijaamaga katab Levira WiMAX võrk täna juba üle poole Ida-Virumaast.
Levira on välja ehitanud WiMAX-tehnoloogial põhineva internetivõrgu, mis katab tänaseks juba suurema osa Eestimaast. Levira andmesideteenuste tootejuhi Vahur Otsa sõnul ei jää Narva tugijaam Ida-Virumaa leviala suurenadamisel viimaseks. "Meie strateegiline eesmärk on katta enamus Eestimaast traadita internetivõrguga tehes seeläbi lairiba internetiühenduse kättesaadavaks valdavale enamusele eestimaa elanikest," märkis Ots.

Valmis võimsaim diiselmoororiga seeriaauto - Audi Q7 V12 TDI
Audi tõi Detroidi autonäitusel avalikkuse ette järgmisel aastal tootmisesse jõudva, maailma võimsaima diiselmootoriga seeriaauto - Audi Q7 V12 TDI.
Pretsedenditult võimsa, kuueliitrise V12 diiselmootoriga varustatud Audi Q7 arendab 368 kW ehk 500 hobujõudu, teatas Reval Auto. Uuel mootoril on hiiglaslik väändemoment - 1000 Nm, mis on saadaval vahemikus 1750 - 3000 mootoripööret minutis. Selle sammuga jõuab Audilt seeriatootmisesse võidusõidurajal Audi R10 jõuallikana palju kuulsust toonud ning nii legendaarse Le Mansi 24 tunni võidusõidu kui Ameerika Le Mans'i sarja võitnud mootori prototüüp.
12-ne silindri ja kahe turboga varustatud diiselmootoriga Audi Q7 V12 TDI kiirendab nullist sajakilomeetrise tunnikiiruseni 5,5 sekundiga.

Coca-Cola Eesti toob müügile Fanta Juicy Lemoni
Jaanuaris jõuab müügile uus 5%-lise mahlasisaldusega sidrunimaitseline karastusjook Fanta Juicy Lemon.
"Tõime uue mahlasisaldusega sidruni Fanta müügile, et täita tarbijate ootusi uute mahlasisaldusega karastusjookide järele," ütles Coca-Cola HBC Eesti ASi avalike suhete juht Annela Laaneots.
Eestis on Fantadest müügil apelsini ja sidruni Fantad, mõlemad mahlasisaldusega. Uus Fanta Juicy Lemon on saadaval 0,5 -liitristes ja 2-liitristes pudelites.
The Coca-Cola Company turustab Eestis järgmisi kaubamärke: Coca-Cola, Coca-Cola light, Fanta, Sprite, Bonaqua, Schweppes, Linnuse kali ja Mulinaad ning spordijooki Powerade, energiajooki Burn, Nestea jääteed, Cappy mahlasarja ja Cappy Ice Fruit ja Frisco Frutti mahlajooke. Valdav osa Balti riikide jaoks mõeldud toodangust valmib Coca-Cola HBC Eesti tehases Tallinnas ja Leedus Alytuse linnas, teatas Coca-Cola HBC Eesti.

Jõhvi Ehitusservis valmib veebruaris
Reedel sarikapidu pidanud Jõhvi Ehitusservis avab uksed veebruaris.
"Kolm kuud tagasi alustasime töödega ja veebruaris plaanime objekti tellijale üle anda. Praeguse tempo juures peaksime selleks tähtajaks töödega kenasti valmis saama," ütles Ferdmaster OÜ projektijuht Toivo Paju.
Ehitusmaterjalide kaupluse kogupind on 4000 ruutmeetrit, millest müügipinda 2400 ruutmeetrit. Paju sõnul koosneb Ehitusservise uus kaplus kolmest osast - müügisaalist ning soojast ja külmast laoruumist. Jõhvi äärelinna - Tallinn-Narva maantee kõrvale -, kerkiv kauplus tuleb suurem kui Rakveres olev ehitusmaterjalide müügikoht.
Ehitusservise kui tellija esindaja ja projektijuhi Märt Maaritsa sõnul ehitatakse müügisaali kõrvale soe ladu sellepärast, sest väga palju kliente satuvad kaupa ostes ka lattu. "Sarnane kauplus, väikeste muudatustega, tuleb ka Pärnusse. Jõhvi kauplus on aga veidi suurem kui Rakveres asuv ehitusmaterjalide kauplus. Seega on see päris korralik ehitus Ida-Virumaal."

Krediidipanga kasum oli 75,686 miljonit krooni
Lõppenud aasta kasum on Eesti Krediidipanga seniste aastate suurim, ulatudes 75,686 miljoni kroonini.
Krediidipanga omakapitali tootlus 2006. aastal oli 37 protsenti. Panga bilansimaht 31. detsembri seisuga oli 3,622 miljardit krooni, teatas ettevõte.
Panga majandustulemusi 2006. aastal mõjutasid jätkuvalt aktiivne laenutegevus ja finantseerimisprojektide mahu tõus, eraisikutest jaeklientide arvu pidev kasv, hoiuintresside kasvamine, toodetevaliku mitmekesistumine, samuti jätkuvalt tugev sisekonkurents Eesti turul.
Möödunud aastat alustas Krediidipank uue ja kaasaegse portaali-põhise kodulehekülje avamisega. Veebruaris emiteeris pank 50 miljoni krooni suuruses summas ujuva intressimääraga kaheaastaseid võlakirju. Krediidipanga aktsionärid otsustasid märtsis suurendada panga aktsiakapitali seniselt 110 miljonilt 143 miljoni kroonini.

Logitechi X-240 kõlarisüsteem sobib erinevate pleierite ja arvutiga
Logitech tutvustas Logitech® X-240 kõlarisüsteemi, mis sobib kasutamiseks nii arvutiga kui ka läbi uuendusliku juhtimiskeskuse integreeritud pesa MP3 mängijate, pihuarvuti või mobiiltelefoniga.
Juhtimiskeskuse pesa võimaldab kaasaskantavat muusikaseadet arvuti abil laadida, sünkroniseerida ja sellelt muusikat mängida.
"Me oleme disaininud X-240 vastama digitaalmuusika kuulajate vajadustele: me lisasime kõlaritele mugava juhtimiskeskuse, millel on integreeritud pesa teie valitud kaasaskantava seadme jaoks. X-240 kõlarisüsteem tagab arvutile suurepärase heli ning võimaldab mugavalt ja paindlikult kasutada kaasaskantavat muusikaseadet koos arvutiga," ütles Jef Holove audiotoodete tooteturunduse asepresident.
X-240 kõlarisüsteem on iseseadistuv - piisab vaid digitaalseadme pesasse ühendamisest. Kui kasutaja valitud seade on ühendatud, saab seda läbi kõlarisüsteemi laadida ja sünkroniseerida ning esitada digitaalmuusikat. Kui pesa ei kasutata, saab selle ära peita, nii et see asub juhtimiskeskuse korpusega samal tasapinnal.

Sony Ericsson toob turule uue muusikamobiili
Sony Ericsson toob turule Walkman-mobiili W200, kuhu võib laadida kuni 37 lugu ehk neli albumit.
Kaasasoleva tarkvara Disc2Phone abil saab lood hõlpsasti arvutist üle kanda. Uut Sony Ericssoni Walkmani perekonna liiget esitletakse kahes hästituntud Walkmani värvitoonis (Rhythm Black ja Pulse White) ning sellel on akumaht, mis peab vastu kuni 18 tundi kuulamist.
"W200 on soodne muusikamobiil. Usutavasti taha te iga päev mitut asja kaasas kanda - W200 hõlmab teie muusikalistide jaoks piisavalt suurt muusikakogu. Ja kui sellest tüdinete, on olemas ka sisseehitatud raadio, kuhu võite salvestada oma lemmikjaama," ütles Sony Ericssoni tooteturundusjuht Jakob Rydén.
Et muusikale kergesti ligi pääseda, on W200-l iseloomulik Walkmani navigatsioonisüsteem, mis juhib kasutaja otse muusikapleieri juurde. Kui tekib soov oma muusikat sõpradega jagada, saab seda teha kaasasoleva 128MB Memory Stick Micro(M2) abil. Alati on võimalus kasutada suuremat mälukaarti. Memory Stick Micro on saadaval kuni 1GB mäluga, mis mahutab kuni 255 lugu.

A2 Autowelt müüs eelmisel aastal 655 autot
Oma esimesel täis kalendriaastal müüs A2 Autowelt 655 autot.
Ettevõtte käive oli 166 miljonit krooni. Alates avamisest 2005. aasta augustist on automüüja salongist kätte antud 909 autot 232 miljoni krooni väärtuses.
"Müüginumbrid näitavad selgelt, et ostjad on läinud teadlikumateks ning eelistavad kindla ajalooga autosid," teatas ettevõte. A2 Autoweldi kõik autod on õigete läbisõitudega, kõik autod hooldatud ning müüdavad autod kuuluvad A2 Autoweldile. Pidevalt on kohapeal pakkumises 120 autot.
A2 Autowelt OÜ on Saksa firmale kuuluv ettevõte, mis müüb vähekasutatud hooldusajalooga Saksa autosid. Firmas töötab 11 inimest ning müüdavateks põhimarkideks on peamiselt MB, Audi, BMW, Ford ja Opel.

Kuusakoski väljastas lammutustõendeid veerandi võrra enam
Eesti suurim vanametalli ja autoromude käitleja Kuusakoski väljastas eelmisel aastal 3500 lammutustõendit, mis on ligi 700 tõendit enam kui üle-eelmisel aastal.
Kuusakoski purustab metalliveskis päevas u 40 tonni romusid, mis teeb päevas u 50 sõiduautot. "Kokku läheb Kuusakoskis lammutamisele ja taaskasutusse suunamisele umbes 12 000 vana sõidukit aastas," ütles Kuusakoski käitlusteenuste osakonna juhataja Andrus Kasema. Tema sõnul soovitakse lammutustõendit vaid ligi kolmandikule kõikidest Kuusakoskisse vanametalliks toodud sõidukitest.
Lammutustõendeid võivad väljastada litsentseeritud ettevõtted, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kokku on Eestis 27 lammutustõendit väljaandvat ettevõtet. AS Kuusakoski võtab autoromusid vastu 12 osakonnas üle Eesti, teatas ettevõte.

Kristiine Kasiino avab Narvas mängusaali
Hasartmängukorraldaja Kristiine Kasiino avab 1. märtsil Narvas Soldino kaubanduskeskuses 8,5 miljonit krooni maksva mängusaali.
Uue saali avamiseks on olemas Narva Linnavalitsuse ametlik luba ning kooskõlastus, teatas ettevõte.
Kristiine Kasiino juhatuse esimehe Enno Heinla sõnul on märtsis avatav 135 ruutmeetri suurune Narva mängusaal osa ettevõtte plaanist laieneda kõikidesse Eesti suurematesse linnadesse. Lisaks Tallinnale on Kristiine Kasiinol mängusaalid veel Tartus ja Pärnus. Narva mängusaal on Kristiina Kasiino jaoks üheteistkümnes omataoline.
Narva mängusaali paigaldatakse 22 uusimat liinimängude ja videopokkeri automaati, mille arvu saab vajadusel suurendada 35-ni. Lisavõidu võimalusi pakub kõiki Kristiine Kasiino mängusaale ühendav Mystery Jackpot süsteem. Aastas läheb klientide vahel loosi rohkem kui 1,3 miljonit krooni ja 2 autot. Samuti käivitatakse Narva mängusaalis uus LCD-ekraanidel põhinev püsikliendi infosüsteem.

Laura Kõrgemäe asub raadios juhtima hommikuprogrammi
Homsest alates proovib üheksa päeva Star FM Hommikuprogrammi juhina hakkama saada Laura Kõrgemäe
Star FM-i Hommikuprogrammi naissaatejuhi Pille Minevi paarinädalase puhkuse ajal asendab teda üheksa päeva jooksul Laura Kõrgemäe.
"Laura Kõrgemäe tulek tähendab seda, et Star FM Hommikuprogrammiga seotud väga ilusate tüdrukute rida täieneb veelgi," märkis Hommikuprogrammi üks juhte Allan Roosileht.
Pille Minevi varasemate puhkuste ajal on teda asendanud näiteks Triin Tulev, Sille Sutting ja Katarina Padar.
"Ettepanek raadiosse tulla oli ootamatu," nentis Laura Kõrgemäe. "Samas leian, et see on järjekordne huvitav väljakutse ning kuna televisioonitööd olen teinud, siis miks mitte ka raadios proovida," leidis Laura, kes 2005. aasta lõpus osales Hiinas toimunud iludusvõistlusel "Miss World".

Katrin Rehemaa: kui arste pole, ega siis raha ei ravi
Reedel vastas EPL Online'i lugejate 17. jaanuari arstide streiki puudutavatele küsimustele Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Mis saab siis, kui minu septembrikuus eriarsti juurde kinni pandud aeg jääb just streigi ajavahemikku? Kas pean jälle mitu kuud ootama, et uut aega saada?
Streigi ajal ära jäänud ambulatoorsete vastuvõttude, uuringute ja protseduuride asemele hakatakse uusi aegu registreerima pärast streigi lõppu. Iga raviasutus korraldab seda oma võimalustest lähtudes. Infot annavad haigla/polikliiniku infoteenistused ja registratuurid. Püüame leida patsientidele parimaid lahendusi.
Miks peab kroonilist haigust põdev inimene alati võtma saatekirja eriarsti juurde, kes ravib teda juba pikki aastaid? Milleks on vaja niisugust tarbetut, inimest jooksutavat lüli nagu perearst?

Kulbiga kultuuri sulle, lihtne inimene! 
Lapates uut kultuuriajakirja Muusa saab ruttu selgeks, et tummise sisuga väljaandega tutvumiseks ei piisa stopperiga ajavõtmisest. Vaja on kalendrit.
Muusa kirjutab enda kohta, et tahab tuua kultuuri inimesele lähemale ja vahendada seda kõige erinevamates avaldumisvormides, inspireerida, ärgitada mõtlema. Olla ajakiri silmale, südamele ja mõttele.
Lakkmustriga kaunistatud kuldsetelt kaantelt ei leia harjumuspärast sisuviidete rägastikku. Meelispalad saab lugeja ise kokku panna sisukorrast, kuhu lood on grupeeritud märksõnade järgi: muusad, mõte, teater, film, muusika, mood, disain, kunst, foto, kokakunst, "Tallinnast ära!".
Mõnus lehitseda, raske lugeda
Katse 180-küljeline Muusa kaanest kaaneni läbi lugeda osutub tõsiseks proovikiviks. Palju ennastsäästvam on avada ajakiri suvalisest kohast ja lugeda veidike ning siis kunagi hiljem jälle natuke - et mõtlemiseks ruumi jätta. Sest teksti on palju, ajakirja esimeses pooles lausa väga palju. Pealegi on eri kirjutajaid poolesaja ringis ning seetõttu nõuab selles kirjus, kõiki kõnetada püüdvas koosluses orienteerumine harjumist. Õnneks ei pea loetu mõistmiseks just võõrsõnade leksikoni käeulatuses hoidma. Aga silmad kipuvad küll ekslema ja tegema loost järeldusi rasvaselt väljatoodud nimede järgi.

Kultuuritoimetust juhib Ave Randviir
Eelmise nädala lõpust asus Eesti Päevalehe kultuuritoimetust juhtima selle vanemtoimetaja Ave Randviir (25). Siiani kultuurikülgi juhatanud Kätlin Kaldmaa asus tööle Eesti Päevalehe raamatukirjastusse.
Randviir on Eesti Päevalehes peamiselt kunstist, arhitektuurist ja disainist kirjutanud alates tunamullusest septembrist. Vahetult enne ajalehte tööle asumist lõpetas Randviir Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala, esimesed ajakirjanikuristsed sai ta, töötades kahel suvel Eesti Ekspressi Areenis.
Eesti Päevalehe kultuurikülgedega seoses ütleb Ave endal olevat nimekirja jagu plaane, kuid täpsemalt ei taha ta neist kõnelda. "Üks liin, mida püüaks järjekindlamalt ajada, oleks uurida meie kultuurikülgedel, mida olulist tehakse väljaspool Eestit ning kas ja kuidas see mõjutab siinset kultuuripilti," sõnas ta.

JÄRJEJUTT (44): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Petšernikova rääkis, et Nõukogude psühhiaatrias ei ole midagi sellist - Ginsburg laimab. Ginsburgi jaoks tähendas see kaheksa-aastast vabadusekaotust, vanglat, laagreid, tuberkuloosi, veerandit ühest kopsust (teine lõigati sootuks välja) ning ülejäänud aastail iga päev 16-tunnist hapnikuaparaadi all olemist - see oli ainuke võimalus elada. Tervis oli täielikult hävitatud ja vaid Prantsuse meditsiin suutis selle heaks midagi teha...
Et mõista, mis toimub praegu Venemaal, ei piisa teadmisest, et tellitav poliitiline psühhiaatria on taaselustatud, vaid tuleb ka teada, kuidas see nüüd toimib.
Näiteks täidavad kõikide Petšernikova toimikute teksti - Gorbanevskajast kuni Budanovini - sellised terminid nagu "sotsiaalse õigluse otsimine". Vahe on ainult lähenemises! Miinus on lihtsalt muudetud plussiks. Kui Nõukogude ajal diagnoosis Petšernikova skisofreeniat ühelt aluselt (et sotsiaalse õigluse otsimine on psüühilise vaeguse sümptom, mis ei võimalda ühiskonnas viibida), siis nüüd on ta otse vastupidisel seisukohal ning sotsiaalse õigluse otsimine võib juhul, kui see on sotsiaalselt motiveeritud, õigustada isegi jõhkrat mõrva. (Polkovnik tappis naise, keda pidas tšetšeeni snaipriks, sest teda näris süütunne, et kaaslased hukkusid naissnaipri käe läbi.)

Baskini anekdoodid
Kolm sõpra kiidavad oma mälu.
"Mina mäletan esimest koolipäeva," ütleb üks.
"Mul on meeles esimene päev lasteaias," ütleb teine.
"Mina mäletan, kuidas läksin kooli lõpupeole isaga, aga tagasi tulin emaga!" ütleb kolmas.
Odessa hoovis avaneb väikese maja aken ja Rosa karjub üle hoovi:
"Tead, Raaja, minu mees on nüüd numismaatik!"
"Mis sellest? Minu mees on homoseksualist!" kostab vastuseks.
Avaneb teise korruse aken ja vana juudi vanamees teatab: "Issand, kui palju kordi võib rääkida, et õige sõna on filatelist!"
Naine kaebab sõbrannale, et ta mees on vähese meheliku jõudlusega.

Mees nagu mees
Kord kirjutatut ei peaks üle seletama. Sedapuhku siiski tahaks. Iga elulooraamatut läbib juhtmotiiv ehk see, mis raskusi kangelane esmajoones pidi ületama ning kuidas ta seda tegi.
Siinkirjutaja eelmise, Erki Noole raamatu puhul oli juhtmotiiviks sportlase tahte võitlus oludega. Kristjan Palusalu puhul väljub juhtmotiiv spordi raamidest.
Ehkki põhiliselt oli Palusalu suurus ja selle põhjusedki mitmetele põlvkondadele üldjoontes teada, tunnistan, et temast raamatut tehes hämmastusin korduvalt suurimal määral. Ennekõike hämmastas, kui eksimatult see vaikiv suur mees igas elusituatsioonis käitus.
Temas, maapoisis, kes ta oli saanud ainult neli klassi kooliharidust, toimisid õige-vale kaalud võrreldamatult täpsemini kui paljudes professorites ja kultuuriheerostes, kellest ühed sattusid segadusse, teised murdusid, kolmandad läksid kokkuleplusele.

Soe käepigistus ja miljard liivatera
Eelmisel sajandil osalesid N Liidu autotootjad sageli maailma kuulsamatel autorallidel. Nendel autodel kihutasid ka eestlased Gunnar Holm, Vello Õunpuu, Vallo Soots, Heiki Ohu, Joel Tammeka.
29. detsembril 1990. aastal startis Pariisi-Dakari 11 000 km pikkusele rallile veoautode klassis 110 võistkonda, nende seas viis KAMAZ-i. Ühte roolis Joel Tammeka, kaardilugejaks oli Juhan Anupõld ja mehaanikuks Enno Piirsalu.
Kaks etappi Euroopa teedel möödusid kui lillepidu ja 18 etappi Aafrika savi-kivi-liivakõrbes kui põrgus. Päevas kihutati 500-800 kilomeetrit, spidomeeter näitas sõltuvalt pinnasest 20-120 kilomeetrit tunnis. Kaks-kolm kontrollpunkti maalilistes oaasides, abiks kompass ja sõidulegendid, mis kõrbes tihti ei pidanud paika. Satelliite veel ei kasutatud.

Väikeses vallas kerkib korvpallipüramiid
Kuidas väikeses maakohas päris nullist oma lemmikala käima lükata, selleks tasuks nõu küsida Raivo Trallalt Tormast, kus poisid armastavad korvpalli.
Üksteist aastat tagasi hakkas Torma vallas keema korvpallielu, mida poja innustusel asus vedama Raivo Tralla.
Korvpallitreeningud algasid tühjalt kohalt, sest puudusid asjatundjad, puudus korvpallitaust, ei olnud korralikku mängusaali. Oli ainult tahtmine.
"Tahtmine ongi peamine. Hakkasin treeninguid juhendama eelkõige oma poja pärast, kes tahtis mängida," ütles Tralla.
Kümme Tormas koolitust saanud pallurit kuulub meistriliiga klubide hingekirja. Torma mängijatele toetuv Kuremaa spordikooli meeskond osaleb teist aastat Eesti esiliigas ja ta sihib Tralla sõnul 2008. aastal kohta meistriliigas. Nii jõuaks Jõgevamaa pärast kolme aastakümmet taas meistrisarja, kus 1970-ndate lõpus mängis Saadjärve kolhoosi korvpallimeeskond.

Neiud tegid Balti turniiril poistele silmad ette
Kuni 18-aastaste korvpallineidude Eesti koondis päästis Tallinnas peetud Balti turniiril võõrustajate au, loovutades siiski esikoha visa heitluse järel Lätile.
Kuni 16-aastaste neidude koondis sai Rootsi ja Läti järel kolmanda koha, kuid mõlemad noormeeste võistkonnad jäid neljandaks ehk viimaseks.
"Plikade korvpall pole sugugi põrandaalune nähtus," ütles U18 neidude koondise juhendaja Jaanus Levkoi.
Eesti neiud kaotasid esikohaheitluse lõunanaabritele lisaajal 96: 99. Veel enne viimast veerandit juhtisid Levkoi hoolealused kaheksa punktiga, kuid kaitses rauges jaks ja võistkonna üks võtmemängijaid Viive-Kai Rebane langes viie veaga välja.

Crosstrainer - populaarne vastupidavusseade terviseklubis
Terviseklubi külastajate hulgas võidab järjest suuremat populaarsust harjutamine crosstrainer'il.
Treeninguseade on varustatud liikuvate käetugedega, seetõttu koormatakse lisaks jalgadele ka ülakeha lihaseid. Jalgade töö toimub kas üles-alla stepperi põhimõttel või uuematel seadmetel ellipsikujuliste ringliigutustega.
Eeliseks on asjaolu, et kehalist koormust saavad paljud lihasrühmad, veloergomeeter ja tretbaan ehk jooksurada koormavad siiski vaid jalalihaseid. Eriti tõhus on püstiolekus crosstrainer'il harjutamine just istuva eluviisiga inimestele, seadmega võib ka kodus harjutada.
Crosstrainer aitab treenida kogu keha, jalgade ellipsikujuline liikumine väldib liigset ülekoormust liigestele ja on seetõttu sobiv ka ülekaalulistele. Liigutused on suhteliselt sarnased aktiivse tervisekõnniga, sest lisaks jalgadele on pidevalt töös ka ülakeha. Koormatud on eeskätt jalad, tuharad ja puusad, kuid samuti käed, rindkere, selg ja õlavööde.

IT-mees, kes tutvus interneti kaudu indiaca'ga
Tallinna Indiaca Klubis palliva Mirgo Gorbani sõnul on indiaca väga sarnane võrkpalliga, kuid lihtsam selgeks õppida.
Tüüpilisele ettekujutusele IT-spetsialistist ei vasta 23-aastane Gorban üheski punktis. Tal pole patsi, prille ega öötundideni ulatuvat virtuaalelu. Ning ta on suur spordisõber.
Brasiilia indiaanlaste leiutatud indiaca avastas keskkonnaministeeriumis töötav noormees enda jaoks aasta tagasi, kui töökaaslane kutsus teda harjutama.
Varem ei teadnud ta sellest mängust midagi. Enne esimesse trenni minekut lõi ta Googlisse "indiaca" ja uudistas pisikest värvilise sulega ehitud veidrat palli.
"Ise esimese korraga rahule ei jäänud, aga teised arvasid, et mängisin korralikult," meenutab Gorban uue armastuse algust. Pärast kuuajalist treenimist lõi ta juba kaasa Eesti esiliigas.

Treeningukava algajale
Kava A, 22 minutit
5 min soojendust, madal takistus (aste 1-2).
5 min tempot veidi kiirendada, madal takistus (aste 1-2).
1 min takistust suurendada (aste 3-4).
5 min madalam tempo, madal takistus (aste 1-2).
1 min takistust suurendada (aste 3-4).
5 min taastav koormus, madal takistus (aste 1-2).
Kava B, 25 minutit.
5 min soojendust, madal takistus (aste 1-2).
5 min tempot veidi kiirendada (aste 2-3).
5 min tempot ja takistust suurendada (aste 4-5).

Selver jäi eurosarjas kolme kaotusega alagrupi viimaseks
Tallinna Selver kaotas nädalavahetusel Kaposvari Kometale 1: 3 ja Pielavesi Sampole 2: 3.
Pärast reedest kaotust Harkivi Lokomotivile oli Selveri ainuke võimalus alistada kaks ülejäänud vastast ning loota, et ukrainlased saavad nädalavahetusel vähemalt ühe kaotuse.
Esimene geim laupäevases mängus Ungari klubi Kaposvari Kometa vastu võidetigi kindlalt 25: 18, kuid kolm järgmist kaotati sama selgelt - 19: 25, 20: 25, 19: 25.
"Kolmanda geimi poole pealt oli juba näha, et mehed enam ise ei usu, et on võimalik võita," polnud käsi laiutav treener Avo Keel rahul meeste võitlusvaimuga.
Erilisi probleeme valmistas eestlastele Kometa sidemängija Ivan Laszcziku ja keskblokeerija Istvan Banhegyi jalad maas löödud planeerivad servid, mida vastuvõtjad kohe kuidagi kätte ei saanud.

Võrguneiud pistsid ühe jala EM-finaalturniiri ukse vahele
Eesti tüdrukute võrkpallikoondist lahutab EM-i finaalturniirist vaid üks võit.
16-aastaste tütarlaste võrkpallikoondis on Sloveenias Radovljicas toimuval valikturniiril saanud kolme võidu kõrval vaid ühe kaotuse. Eile alistati mäekõrguse ülekaaluga Norra 3: 0 (25: 9, 25: 5, 25: 16), täna kohtutakse Iisraeliga ning võidu korral pääsetakse tõenäoliselt alagrupi teisena EM-i lõppvõistlusele 12 tugevama riigi hulka.
"Võib öelda küll, et oleme ühe jalaga finaalturniiri ukse vahel, kuna Iisrael on seni üsna tagasihoidlikult mänginud. Aga olen tüdrukutele ka öelnud, et töö tuleb lõpuni teha: homme (täna - toim) võita ning ootada ära Sloveenia ja seni kaotuseta oleva Saksamaa mängu tulemus," jäi naiskonna peatreener Peeter Vahtra veidi ettevaatlikuks.

Käsipallikoondisel puudub liider
Eesti käsipallikoondis on kahest EM-i valikmängust kaotanud kaks. Mõlemad mängud Portugali vastu tõid välja sarnased vead - meeskond ei suutnud rünnakuid edukalt lahendada ja poolaja kümme viimast minutit olid füüsiliselt rasked. Just siis tegid vastased otsustava spurdi.
Üks suuremaid probleeme on meeste kehv üksteisemõistmine. Kuigi väidetavalt pärast jõule peetud Itaalia turniiril läks koostöö järjest ladusamaks ja kombinatsioonid töötasid, oli kättevõidetu EM-i mängudeks justkui peoga pühitud.
Sellel aastal on meeskonnas ka palju vigastatuid - erinevate hädadega on kimpus Kristjan Muuga, Risto Lepp, Kaupo Palmar, Ravo Voosalu, Mikola Naum. Ja kõik nad on olulised mehed.

Kuidas olla pidevalt edukas? 
Pluss: Olümpiakomitee eliidsportlaste rahastamisel on selge ja hea süsteem.
1 Eesti riiklik spordisüsteem on hea. Meie pluss on see, et Eesti olümpiakomitee eliitsportlaste rahastamise süsteem on läbipaistev, selgete taseme kriteeriumidega ja see mudel on olnud tootlik. Ka olümpiakomitee tippsportlaste
järelkasvu rahastamise süsteem
on hea.
Kindlasti tahavad kõik alaliidud, et rahastamisse oleks kaasatud veel rohkem sportlasi. Kuid siis tekib oht, et laseme lati liiga alla ja viime kriteeriumid liiga nõrgaks. Siin avaneb tööpõld alaliitudele. Kui kõik alaliidud suudaks rakendada nii konkreetseid ja läbipaistvaid ettevalmistuse rahastamise mudeleid, nagu on olümpiakomiteel, oleks meie spordi hetkeseis juba tunduvalt parem.

Suusatuur tuleb kindlasti jälle! 
Kaks aastat tagasi suusaässa Vegard Ulvangi saunas Oslo lähistel tema ja FIS-i murdmaajuhi Jürg Capoli peas sündinud idee selgitada sarnaselt rattaspordiga maailma parim suusataja tõelise mitmepäevavõistlusega pidas oma esimesele katsumusele hästi vastu.
Hoolimata ärajäänud kahest etapist Tšehhimaal oli esimene Tour de Ski väga edukas ja täitis idee autorite poolt tuurile pandud ootused. Kavandatud proloogita peetud esimese tuuri nimeks võiks tinglikult olla Tour de Ski Light. Mida võinuks muuta täiskava? 500 km enam reisimist ja ehk rohkem sportlaste ja taustajõudude kuhjunud väsimust. Aga kas need oleksid võinud mõjutada lõpptulemust? Kahtlen selles.

Reed ihkab murda Euroopa tippklubisse
Kalev/Cramo ühendriiklasest keskmängija Travis Reed tahab näidata nii võimukat mängu, mis aitaks tal pääseda Hispaania või Itaalia liigasse.
Kalevil algas väga nõudlik mänguperiood, kahe ja poole kuu jooksul seisab teil ees kaksteist mängu Balti liigas ja kuus mängu FIBA EuroCupil. Mida peaksite tegema, et olla edukas?
Läheme vastamisi Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa eliitmeeskondadega. Meil on potentsiaali, peame võitlema nagu üks tugev rühm. Arvan, et oleme leidnud oma joonise, loodetavasti suudame minna edasi sellest seisust, kuhu detsembris jõudsime.
Mitu kalevlast on tunnistanud, et ei saanud esimestel kuudel aru, mida tuleks platsil teha. Kas enam kaost ei teki?
Osa mehi tuli rahvuskoondisest, osa harjutas eraldi, mina tulin võõrsilt. Ka treener oli uus. Tuli kiiresti panna kokku löögivõimeline rühm. See oli raske. Tuli kohe hakata üksteist mõistma ja teha üleöö seda, mida meilt oodatakse. Ootused on pealegi suured. Pidime enne koos töötama, et leida ladusat kokkumängu. Oleme paremad kui hooaja alguses, igaüks püüab oma rollist aru saada ja seda täita.

Eesti käsipallurite jaks ei käinud Portugalist üle
Eesti koondis kaotas ka teise EM-i valikmängu Portugalile 24: 31, komistuskiviks sai nõrk väravavõimaluste
Kui neli päeva tagasi Portugalis suutis Eesti vastasega võrdselt mängida 15 minutit, siis eile 20 minutit. Seejuures ei näidanud kumbki osapool head käsipalli. Kui Eesti poolelt seekord kaitsetegevus toimis ja väravas tegi tõrjeid Marius Aleksejev, siis rünnak oli nõrk. Järjestikused möödavisked kuuelt meetrilt ei lubanud alguses tekkinud eduseisul 4: 2 kasvada.
"Kui oleksime kõik võimalused ära kasutanud, võinuksime esimese poolaja keskel juhtida 7: 2," sõnas koondise peatreener Riho-Bruno Bramanis. "See, et kuue meetri pealt sisse ei saada, pole kunagi koondise probleem olnud," analüüsis Bramanis. "Ma ei tea, milles on küsimus, kas enam trennis piisavalt ei visata või on meestel tehnika kehvemaks läinud."

Baruto alustas sumoaastat võiduga
Aasta esimesel suurturniiril Hatsu-basho pani Kaido Höövelson avavoorus oma tahtmise maksma, alistades võttega yorikiri eliitdivisjoni raskeima (186 kg) mehe Miyabiyama.
Höövelson, maadlejanimega Baruto, ei langenud Miyabiyama seatud lõksu, kes püüdis eestlase eest kõrvale põigelda. Baruto sai jaapanlase võttesse ja kuue sekundiga oli matš läbi.
Miyabiyama paikneb profisumo banzukes Barutost viis astet kõrgemal, kandes sekiwake nimetust. Baruto asub maegashira kolmandal real ning oli Miabiyamale kolm varasemat omavahelist matši kaotanud.
Baruto 16. koht Makuuchi 42 võitleja hulgas tähendab, et Hatsu-bashol tuleb tal heidelda banzuke esimese poole meestega, kus iga võit hinnaline. Enne turniiri märkis Baruto, et tema sihiks Hatsu-bashol on saada positiivne skoor, vähemalt 8 võitu 15 matšist.

Kalev/Cramo võitis tulise korvpallimaratoni
Tallinna Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/ Rock alustasid Eesti korvpalli au päästmist Balti liigas võiduga, kalevlastel kulus selleks haruldaselt palju, 55 minutit.
Kalev üleolek kolmandal lisaajal 108: 104 Klaipeda Neptunase üle pani publiku karjuma ja pasunaid puhuma. Nad nautisid esmakordselt nii pikka korvpallimaratoni, nii kaua kestnud kohtumine ei meenunud isegi ligi kolmkümmend aastat Kalevile kaasa elanud poolehoidjatele.
Kalevi kapten Valmo Kriisa pidas võidust hoolimata mängu kehvaks. "Palju pallikaotusi ja lolle otsuseid," ütles ta. "Kui seda uuesti videolt vaataks, peaks vist ketsid nurka viskama! Hea, et saab saalist võiduga ära minna."
Neptunase põhiviisik kukkus kolmandaks lisaajaks välja ja aastavahetusel kehalist jaksu turgutanud võõrustajate vastupidavus pääses maksvusele.
"Balti liiga on meile väga tähtis, saime väga olulise võidu," lausus Kalevi peatreener Veselin Matic. "Näitasime, et oleme head, ja selle tundega on hea minna FIBA EuroCupi heitlusele."

Alaver: olen pikema ja raskema tuuri poolt
Eesti koondise peatreener Mati Alaver leidis, et esmakordselt toimunud Tour de Ski täitis oma eesmärgi loodetud publikumagnetina.
Kuidas hindad Eesti meessuusatajate esinemist? Alustame Jaak Maest.
Tuurile tulles olid ootused kindlasti kõrgemad kui kokkuvõttes saavutatud 35. koht. Aga kuna Jaak polnud võistlema tulles sajaprotsendiliselt terve - teda kimbutas nohune olek - siis võis enam-vähem rahule jääda.
Jaak lootis teha hea sõidu Oberstdorfi 15 km klassikasõidus, aga sel päeval jättis töövõime soovida. Kui sa pole täiesti terve, siis on kõik miinusmärgiga: vastupidavusnäitajad, taastumisvõime jne. Nägime Angereri pealt, et väga heas vormis olev sportlane suudab ka kiiresti taastuda.
Priit Narusk?
Asiago sprindis võistles ta rahuldavalt (24. koht - V.V.), muidu jättis esinemine soovida. Loodan, et tuur mõjus talle tugeva võistlusärritajana ja kui ta sellest pingutusest välja puhkub, siis saavutab hästi treeninud sportlasena hooaja teisel poolel ka loodetud tulemusi.

Virpi Kuitunen ja Tobias Angerer triumfeerisid ränga ellujäämissõidu finišis
Tour de Ski kurnav lõputõus sundis nii mitmedki suusakuulsused hambad ristis jalutama, aga soomlanna Virpi Kuitunen ja sakslane Tobias Angerer tuiskasid raskel rajal vääramatult ajaloolise esikoha, rekordilise auhinnaraha ning 400 maailmakarikasarja punkti suunas.
Kui juba laupäevase 15 km ühisstardist klassikasõidu ülivõimsa esikohaga endale sisuliselt mitmepäevasõidu üldvõidu taganud Kuitunen võis eilse mäkketõusuga tipnenud 9,4 km vabastiilidistantsi eel kergemalt hingata, siis meeste konkurentsis oli jõudude vahekord palju segasem.
Liider Angereri kinnipüüdmisest mõtlesid näiteks tema lähimad jälitajad, norralasest tänavuse hooaja komeet Simen Østensen ja tema kaasmaalane Petter Northug. Samas ei teadnud keegi, kuidas viimasel kolmel ja poolel kilomeetril vaid ülesmäge kulgev rada sportlaste energiavarudele mõjub.

Suusaalade meistrid hädas ilmaoludega
Olgu jutt laske- või mäesuusatamisest, tänavusel ekstreemsel talvel ollakse pea kõikjal hädas lumeoludega. Ainult suusahüppajad võivad rahul olla: see natuke, mida vajab hoovõtu- ja maandumisnõlvak, suudetakse läbi häda lumega katta.
Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee korraldajad võisid juba kuu aega tagasi raporteerida, et etapid toimuvad igal juhul. Eile jõudiski sari Bischofshofenis edukalt lõpule.
Mäe- ja laskesuusatajad on pidanud etappe ümber mängima või koguni ära jätma. Sama hull on lugu murdmaas, kus on löögi all Otepää MK-etapi korraldamine.
Jacobsen ruulis täiega. Suusahüpete Kesk-Euroopa mäginädala eilse etapi võitis Gregor Schlierenzauer, Anders Jacobsenile Norrast piisas üldvõiduks teisest kohast.

RENÉ VILBRE: Nii halvasti pole kunagi, et veel paremini ei saaks! 
Nagu Mihkel Raud eilses Eesti Päevalehes ilmunud artiklis tõdes, on aastavahetusprogrammi sarjamine igivana traditsioon.
Sellest on kujunenud omamoodi rituaal ja žanr. Aastal 1994 olin just mina noore ja vihase filmitudengina see mees, kes Päevalehes Eesti Televisiooni aastavahetusprogrammi tõttu enesetapukatses süüdistas! Tänu jumalale, nii hullusti pole pärast enam öeldud! Tillukene karmavõlg on ikkagi, seepärast tunnen tungi sõna võtta.
Lugedes nii Mihkli kui ka Hannes Rummi arvamusi ETV aastavahetusprogrammi kohta, tahan neid kõigepealt ETV vaatamise ja analüüsimise eest tänada, ja kui neile programm veidi vastukarva oli, siis öelda: kahju küll!
Olles ETV-ga ühel või teisel moel juba aastaid seotud, tahaksin aga arvamuste tasakaalustamiseks valgustada pisut suuremat pilti kui kõnealune õhtu ETV-s enne südaööd 31.detsembril.

KAAREL TARAND: Raamatuuputuse vastu
Põgus pilk raamatuturule tekitab vastakaid tundeid. Ühelt poolt kurdetakse eestlaste, s.t infoajastu põlvkonna lugemuse kahanemise üle, teiselt poolt aga näitavad kirjastuste aruanded suurenevat kasumit, nimetuste ja trükiarvu.
Konflikti poleks, kui eeldame, et läbi 20. sajandi takistas tegeliku lugemishimu rahuldamist raamatute vähesus või poliitilistest ja majanduslikest põhjustest tingitud raskused headele tekstidele juurdepääsemisel. Selle arvamuse järgi võiks turul olla täitmata ruumi ka lugemuse üldise kahanemise ajajärgul.
Teine ja usutavam seletus on siiski see, et niikuinii poolest saadik avalikule rahale rajatud raamatuäri ei peagi silmas autorite esmast huvi - et kirjutatud tekst ka loetud saaks. Tähtis ongi vaid müük. Mis pärast kauba ostu-müügitehingut edasi saab, pole enam kellegi asi. Tugeva müügiargumendi mõtles praeguste raamatukaupmeeste jaoks välja juba Jakob Hurt ise. Aga Hurt jättis täpsustamata, kas rahva vaimusuurus tuleneb raamatute ostmisest või nende lugemisest, mis annab tänapäeva müügimehe kätte suurepärased tööriistad. Raamatu ostmine kingib ostjale võimaluse kultuurne ja haritud näida üsna odavalt, raamatu lugemine ei lisa sellele suurt midagi, sest kellega (ja millal) lugenud inimene ikka loetu üle mõtteid vahetab?

ANDRES LAASIK: Kirbutsirkus olümpiamängudel
Praegu sellest keegi ei räägi, aga tulevikus see ilmselt nii ei jää.
On naiivne loota, et praegu menetletav karistusseadustiku muutmise seadus, mille alusel keelataks nii natsi- kui ka N Liidu sümbolite kasutamine, prügikasti visatakse, seda teemat meedias korrarikkumiste pisiuudistena kajastatakse ja kellegi haakristi-kõrvarõngaste kandmine jäetakse suureks puhumata.
Ühiskonna serva peal pesitsevad tegelased on visanud tervele ühiskonna ette kondi, mida nüüd järatakse, justkui oleks tegu sama olulise asjaga nagu meie ühiskonna demograafiline kokkukukkumine.
On karta, et varsti kogunevad ka rahvast esindavad riigikogulased ja asuvad tõsimeeli arutama, kui täielik on pahade sümbolite loetelu seaduseprojektis. Nimelt on valitsuselt meie parlamenti jõudnud vaenu õhutamist puudutava seadusepügala laiend, kus tõstetakse esile koledaid asju, näiteks "Nõukogude Liidu, Nõukogude Liidu liiduvabariigi, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei või SS-i lipu, vapi, tunnusmärgi, tunnuslause või muu ametliku sümboli või selle selgelt äratuntava osa eksponeerimine või levitamine".

The Times: Iiri majandus ja sisseränne
Iirimaa ja teiste euroala riikide majanduse väljavaateist kirjutanud Damien Kiberd toob esile, et edasi rühivad ka euro-
alasse mittekuuluvad Balti riigid. "Eesti majandus kasvab 12 protsenti aastas, Leedu oma 11 protsenti, samas kui madalate maksude poliitika juurdub. See ei hoia aga ära nende riikide noorte kodanike asumist Iirimaale. Umbes 24 000 leedulast, lätlast ja eestlast said mullu jaanuarist detsembrini Iiri isikliku avaliku teeninduse numbri. Neile lisaks veel 87 000 poolakat, 5000 tšehhi ja 10 000 slovakki. Migratsioon idast ei kahane, vaid kasvab. Ränne riiki, kus töö tunnitasu miinimum tõusis 1. jaanuarist 8,3 euroni, on noortele idaeurooplastele mõttekas, kuna kodumaal seisavad nad esmalt silmitsi palkadega, mis on sageli väiksemad kui kaks eurot tunnis. Iiri miinimumpalk tõuseb juulis taas - 8,65 euroni tunnis. Nagu tavaliselt, on 13-protsendine põhipalga tõus kutsunud esile tööandjate nurina. Aga on raske näha, kuidas Iiri majanduse kiiret kasvu saaks säilitada ilma suure sisserändeta."

Financial Times: Brüssel ühendab energiaturge
Euroopa Komisjon tuleb kolmapäeval välja energiapoliitika uue plaaniga, mille eesmärk on liikuda tõelise üle-euroopalise energiaturu poole, kirjutas Briti ärileht Financial Times. Karmim regulatsioon ja uued planeerimisreeglid on nende abinõude seas, mis peaksid aitama arendada rahvusvahelisi ühendusi, et siduda 27 sisuliselt eraldi seisvat energiaturgu. Energeetikavolinik Andris Pielbalgsi ühe ettepaneku järgi nimetatakse ametisse koordinaatorid, kes juhivad riikidevaheliste kaablite ja torujuhtmete rajamist. "Euroopa huvides" olevate projektide heakskiitmiseks kehtestataks aga uus, viieaastane tähtaeg. Plaanis nimetatakse teiste projektide seas Saksa-Poola-Leedu elektriühendust, ühendusi meres paiknevate tuuleparkidega Põhja-Euroopas, elektriühendusi Hispaania ning Prantsusmaa vahel ja Kaspia gaasi Kesk-Euroopasse toovat torujuhet Nabucco. EL-i liidrid leppisid üle nelja aasta tagasi kokku, et riikidevahelised ühendused peaksid 2005. aastaks võimaldama importida vähemalt kümme protsenti ühe riigi elektritootmise koguvõimsusest. Selle eesmärgi täitmisest ollakse siiski kaugel, mahajäänute seas on näiteks Poola, Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal. Edasiliikumise märgina nimetab ajaleht läinud kuul avatud Balti riikide esimest elektriühendust muu EL-iga - Eesti ja Soome vahelist merekaablit.

REPLIIK: Joomine teeb vaid koledaks? 
Pealinna prügikastidelt vastu vaatava Edgar Savisaare näopildi kõrvale ilmusid eile haigekassa sotsiaalreklaamid tekstidega "Kaunis naine on kaine!", "Joomine teeb naise koledaks!", "Ütle alkoholile ei!". Iseenesest on hea, et meeste alkoholiprobleemide kõrval on hakatud tähelepanu pöörama ka naiste alkoholitarbimisele, sest väidetavalt on alkohol just noorte tüdrukute seas muutumas üha suuremaks probleemiks. Paraku taastoodab see reklaam oma praegusel kujul ka soolisi stereotüüpe. Alkohol mõjutab naise tervist ju rohkem kui välimust. See reklaam kinnistab aga arusaama, et naise olemasolu peamine mõte on olla ilus.

JUHTKIRI: Valija: rumal ja ahne? 
Mida teie laps rohkem tahab, kas uut sülearvutit või ehk hoopis reisi Pariisi või Rooma? Esimesel juhul tehke valimispäeval ristike konservatiivide, teisel juhul tsentristide kasti. Just sellise sõnumiga on riigikogu valimiste eel tulnud välja kaks suurt Eesti parteid.
Tõsi, arvutid ja reisid on laste jaoks arendavad ja vajalikud asjad. Kuid on naeruväärne ja kurb, kui Eesti ees seisvad hariduspoliitilised valikud - kas eelistada egalitaarset või elitaarset haridust, faktide tuupimist või oskust neid loovalt rakendada - taandatakse valikule uue sülearvuti ja välisreisi vahel.
Kas see, et kõik koolilapsed ei saa reisida Pariisi või Rooma või et nad kasutavad isikliku sülearvuti asemel perekonna või kooli arvutiklassi oma, on Eesti hariduselu põletavaim küsimus? Kindlasti mitte. Meie hariduses süveneb kihistumine: head õpetajad koonduvad tippkoolidesse, kuhu pääsevad õppima vaid valitud lapsed; põhikoolist väljalangevus on kõrge; õppekavad on liialt faktikesksed ja ülekoormatud. Selle asemel et rääkida nende probleemide lahendamisest, eelistavad mõned parteid aga valijaid odavate trikkidega ära osta. Selle taga on lihtne reklaamiloogika: eeldatakse, et valijad on lollid ja ahned ning neid on lihtsam meelitada jutuga kodutehnikast ja reisidest kui lubadusega parandada hariduse sisu, muutes näiteks õppekavasid või palgates koolidesse piisavalt sotsiaalpedagooge ja abiõpetajaid, kes aitaks järele mahajääjaid.

Keelenõukogu juht: suurim mure on õpetajate koolitus
Keelenõukogu esimees Birute Klaas tõdes KUMUs toimunud keelefoorumil, et suurim mure on õpetajate koolitus, Tallinna ja Tartu ülikooli astus sel õppeaastal vaid viis eesti filoloogi.
Eesti keel pole ühiskonnas piisavalt väärtustatud, leidsid kultuuritegelased ja keeleteadlased foorumil, kus otsiti võimalusi eesti keele säilitamiseks, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Riikliku keelestrateegia üks suurimaid eesmärke - venekeelsete gümnaasiumide osaliselt eestikeelsele õppele üleminek - algab järgmisel õppeaastal.
30 kultuuritegelast tegid keelefoorumil ka ettepaneku luua ühtne veebileht, kus oleks eesti keeles kättesaadavad Eesti teadus- ja kultuuritekstid.

Tallink AutoExpressilt kukkus inimene üle parda
Täna kella 17 ajal kukkuks Helsingi lähistel Tallink AutoExpress 2 pardalt merre Soome kodanik, kelle otsingud endiselt käivad.
Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne ütles Eesti Päevaleht Online'le, et üle parda kukkunud inimesest andsid teada reisijad, kes nägid meest üle parda kukkumas.
Kella 19.30 ajal saadi kinnitus, et õnnetus toimus ning tehti kindlaks kukkunu isik, kelleks oli Soome kodanik.
Helsingi sadam sai kella 17.20 ajal teate, et Tallink AutoExpress 2 pardalt võis inimene merre kukkuda. Lääne sõnul alustati koheselt otsinguid ning kutsuti appi lähedal asunud laevad.
AutoExpress 2 lõpetas Soome merepäästekeskuse loal halbade ilmastikuolude tõttu otsingud 30 minuti pärast. Otsingut jätkasid lootsikaater, Silja Serenade ja Eckerö Line'i Translandia.

Tervishoiutöötajad lükkasid haiglate liidu pakkumise tagasi
Tervishoiutöötajad teatavad riiklikule lepitajale, et ei võta vastu haiglate liidu pakkumist tervishoiutöötajate miinimumtunnitasude tõstmiseks 20 protsenti ning esitasid oma nõudmised.
Pakutud palgatõus ei ole piisav arstide ja õdede Eesti tervishoiusüsteemist lahkumise peatamiseks, teatas tervishoiutöötajate streigikomitee.
Tervishoiutöötajad teatasid, et haiglate liidu ettepanekus puuduvad meetmed, mis reaalselt suurendaksid tervishoiu rahastamist, võimaldaksid tõsta ravi kvaliteeti ja parandaksid seeläbi patsientide olukorda.
Haiglate liidu pakutud 20-protsendiline palgatõus ei ole nende hinnangul piisav peatamaks arstide ja õdede lahkumist Eesti tervishoiusüsteemist.
Konkreetsed abinõud tervishoiusektori tulubaasi suurendamiseks ja nende rakendumise tähtajad peab tervishoitöötajate kinnitusel esitama sotsiaalministeerium ja need tuleb fikseerida palgakokkuleppe lisana.

Narvas kohtusid õed Soome lahe kahelt kaldalt
Täna avati Narva muuseumis näitus "Õed Soome lahe kahelt kaldalt", mis räägib Soome ja Eesti isamaaliste naisorganisatsioonide tegevusest iseseisvusperioodil ja sõja-aastatel ning samuti tänapäevast.
Lotta Svärd ehk lihtsalt lottad oli oma 240 000 liikmega läbi aegade kõige suurem naiste vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Tema tegevus lõpetati Nõukogude liidu survel 1944. aastal. Samasugune oli ka Naiskodukaitse saatus ja Nõukogude okupatsiooniga seoses tuli endistel liikmetel okupantide poolt tagakiusatuna üle elada raskeid katsumusi.
Kui Eesti Naiskodukaitse on organisatsioonina taastatud ja tegus, siis Lotta Svärd seda pole, alles 1991. aastal saadi Soome riigilt ametlik tunnustus. Tegutseb Soome Lotta Svärd Fond, kes toetab endiseid lottasid ja on ka ühisnäituse algataja ning eestvedaja.
Lotta Svärd Fondi esindaja Missu Saloheimo sõnul oli õnn, et lottad tabasid õigeaegselt ohu, mis nende organisatsiooni koos sõja lõpuga varitseb ja jõudsid suure osa oma varadest erinevate heategevusorganisatsioonide kätte anda. "Tänu sellele saime kohe hakata toetama neid, kes sõja-aastad rindel abiks olid ja seetõttu kaotanud kas oma töö, kodu või õppimiskoha," sõnas Saloheimo.

Maavalitsus tahab päästa läänlased Pärnu ülemvõimu alt
Lääne maavalitsus otsib teadlaste abiga vastust küsimustele, kas riigiasutuste tsentraliseerimine ja Pärnu muutmine läänlaste tõmbekeskuseks on põhjendatud teguviis.
Maavalitsus tellis poolteist aastat tagasi Tallinna ülikoolilt uuringu, kas riigiasutuste reorganiseerimine on olnud otstarbekas. Uuringu tingis kartus, et tsentraliseerimine muudab Läänemaa ääremaaks, kus langetatakse otsuseid Pärnus või Tallinnas, mitte aga kohapeal, kirjutab Lääne Elu.
Tallinna ülikooli professor Georg Sootla tutvustas eile poolteist aastat väldanud uurimust riigiametite kohalikele juhtidele, omavalitsustegelastele ja ettevõtjaile.
Sootla sedastas, et riigiasutuste ümberkujundamisel polnud kindlat strateegiat, pigem on seda saatnud mitmesugused reformimüüdid stiilis, et "keegi kuskil tegi nii, teeme meie ka".

Maakonnad saavad ujumise algõppeks kokku 3,6 miljonit
Kultuuriministeerium toetab käesoleval aastal 3,6 miljoni krooni ulatuses kohustusliku ujumise algõpetuse läbiviimist kõigis maakondades.
Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul püüab kultuuriministeerium ujumisõpetust omalt poolt toetada, sest tegemist on väga olulise oskuse omandamisega. "Ujumisoskus on strateegiline oskus, mille omandamine on sageli ellujäämiseks hädavajalik. Lisaks, kui lapsed ületavad juba varakult hirmu vee ees ja teevad tutvust ujulatega, on nad tulevikus tublid liikumisharrastusega tegelejad."
Ujumisõpetus on eraldi ainena põhikooli kehalise kasvatuse ainekavas, kuid sellega kaasnevad sageli lisakulud, eriti piirkondades, kus kõik koolid ei paikne ujulate lähedal.
Toetuse täpne suurus maakonnale oleneb sealsete 2. klassi õpilaste arvust käesoleval, 2006/2007 õppeaastal.

Tapmises ja röövimises süüdistatavat ähvardab 9-aastane vangistus
Põhja ringkonnaprokurör Kati Maitse taotles täna Harju maakohtus röövimisega toimepandud tapmises süüdistatava Erlend Saksa (25) karistamist 9-aastase vangistusega.
Koos kohtu poolt varem mõistetud kandmata karistusega tuleks Saksal ära kanda 11 aasta pikkune vangistus, teatas Harju maakohtu pressiesindaja.
Saksaga koos kohtu alla olevale ja röövimises süüdistatavale Orgmetsale (18) taotles prokurör 3 aasta ja 10 kuu pikkust tingimisi vangistust 2-aastase katseajaga.
Lisaks süüdistatakse mõlemaid mehi dokumentide hävitamises, mille eest prokurör taotles kummalegi 5000 krooni suurust rahalist karistust.
Kohus kuulutab otsuse 23. jaanuaril.
Saks ja Orgmets võtsid kohtus dokumentide hävitamise omaks, kuid Saks tunnistas oma süüd tapmises vaid osaliselt ja Orgmets eitas röövimist.

Komisjon soovib ringhäälingunõukokku Georg Pelisaart
Kultuurikomisjoni liige Jaak Allik tegi tänasel komisjoni istungil ettepaneku, et ringhäälingunõukokku võiks Katrin Saksa asemel asuda riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Georg Pelisaar.
Varem on Keskerakond kahel korral esitanud oma kandidaadiks Heimar Lengi, kuid Lengi kandidatuur ei leidnud kultuurikomisjonis toetust, teatas riigikogu pressitalitus.
Kultuurikomisjon on kahel korral esitanud ringhäälingunõukogu liikme kandidaadiks Isamaaliidu fraktsiooni kuuluva Andres Herkeli, kuid teda ei toetanud riigikogu täiskogu.
Vastavalt ringhäälinguseadusele peaks riigikogu nimetama uue ringhäälingunõukogu liikme kolme töönädala jooksul. Ettepaneku konkreetse kandidaadi osas teeb ringhäälinguseaduse kohaselt kultuurikomisjon. Katrin Saksa volitused riigikogu liikmena lõppesid 9. oktoobril 2006.
Ka hääletas kultuurikomisjon täna Eesti rahvusringhäälingu seaduse eelnõusse (965 SE) taas sisse põhimõtte, mille kohaselt kuuluksid ringhäälingunõukogusse lisaks poliitikutele ka asjatundjad.

Keskerakond sai palgareformi üleskutsele neli vastust
Keskerakonna pikaajalise palgareformi ettepanekule vastasid kultuuri- ja haridustöötajate ametiliidud, Reformierakond ning Sotsiaaldemokraatlik erakond.
Keskerakond edastas 19. detsembril suurematele erakondadele ja ametiühingutele kirjaliku ettepaneku sõlmida pikaajaline palgareformi kokkulepe, mille eesmärk on nelja aasta jooksul jõuda avaliku sektori töötasudega Euroopa Liidu keskmisele palgatasemele. Erakond ootas erakondadelt ja ametiliitudelt vastuseid 8. jaanuariks.
Keskerakonna infojuht Toomas Raag ütles Päevaleht Online'le, et vastuseid võib tulla veelgi. Detsembris teatasid kavatsusest ettepanekule vastata ka Eesti Arstide Liidu ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu esindajad.
Eesti kultuuritöötajate ametiliit teatas, et palgakokkuleppe ettepanekus on kajastatud enamik nende varasemaid väljaütlemisi ning tegi ettepaneku konkretiseerida, millistele avaliku sektori valdkondadele tähelepanu pöörata.

Tallinna haiglate nõukogud kutsusid üles lastearste mitte streikima
Tallinna abilinnapea Merike Martinson kutsus eile ja täna erakorraliselt kokku Tallinna Lastehaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogud, et arutada arstide palganõuete täitmise võimalusi.
Tallinna Lastehaigla nõukogu leidis, et Haiglate Liidu pakutav 20%-line palgatõus on põhjendatud ning tänu laste visiiditasu täielikule hüvitamisele linna poolt on vahendid selle elluviimiseks olemas. 20% -lise palgatõusu rakendamist pidas võimalikuks ka Ida-Tallinna Keskhaigla, ent Lääne-Tallinna Keskhaiglal selle täitmiseks raha ei piisavat.
Haiglate nõukogud otsustasid saata Haiglate Liidule, Arstide Liidule, Tallinna Perearstide Seltsile, tervishoiutöötajate keskliidule ja riiklikule lepitajale üleskutse mitte lubada streikida lastearstidel, kuna see võib seada ohtu laste tervise ja elu, ning ettepaneku jätkata rasedate vastuvõttu senises ulatuses, viimast on Ida-Tallinna Keskhaigla ka lubanud teha.

Välisministeerium eraldab humanitaarabiks Kongos ligi miljon krooni
Välisministeerium toetab humanitaarabi projektide elluviimist, millega parandatakse laste olukorda Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja tegutsetakse linnugripi leviku vastu kokku 918 956 krooniga.
Välisminister Urmas Paet kirjutas alla käskkirjale, mille kohaselt eraldatakse see summa välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.
Välisminister Urmas Paeti sõnul kujutab linnugripp endast veel tänagi ohtu, mille võimaliku leviku tõkestamise parim abivahend on ennetamine.
"Linnugripi vastase võitluse toetamine arenguriikides vähendab otseselt ka viiruse Eestisse jõudmise riski," ütles välisminister.
"Suurendades vaeste riikide ja kriisipiirkondade regioonide heaolu, vähendame ja aitame tõkestada pandeemia puhkemise ohtu globaalselt," lisas ta.
Linnugripi võimaliku leviku tõkestamise projekt on suunatud arenguriikide elanikele, kus esineb või mis on ohustatud linnugripist. Projekti eesmärk on vähendada linnugripi ja võimaliku pandeemia riski ning nende sotsiaal-majanduslikke tagajärgi arengumaades ja ennetada pandeemia puhkemise ohtu globaalselt.

Ametiühingute keskliit toetab streiki tervishoius
Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) juhatus otsustas tänasel erakorralisel istungil toetada tervishoiu ametiühingute palganõuet.
Ametiühingute keskliit peab ülimalt ka-het-susväärseks, et riik ei ole mitme aasta jooksul astunud tõsiseid samme tervishoiuteenuste kättesaadavust ohustavate rahastamismurede lahendamiseks.
Streik on äärmuslik vahend oma huvide kaitsmiseks, rõhutatakse Ametiühingute Keskliidu avalduses. EAKLi esimehe Harri Taliga sõnul ei langetata otsust töö katkesta-mise kohta kunagi kergekäeliselt ning kindlasti teeksid tervishoiutöötajad meelsamini oma igapäevast tööd kui streigiksid.
"Töötüli, mis viib streigini, annab tunnistust sellest, et töötajatesse, nende huvidesse ja taotlustesse suhtutakse üleolevalt ja neid ei võeta tõsiselt," märkis Taliga.

Politsei palub abi isiku leidmisel
Põhja politseiprefektuuri Ida politseiosakonna kriminaaltalitus otsib 1991. aastal sündinud Abdullaiev Fuati, kes hoiab kõrvale kohtumenetlusest.
Kõigil, kellel on teavet pildil kujutatud meesterahva kohta, palutakse helistada Ida politseiosakonna telefonidel 612 4847, 612 4811 või politsei üldnumbril 110.
Helistaja anonüümsus garanteeritakse.

Keila-Joa lossi ostu-müügileping jäi sõlmimata
Keila-Joa lossi kinnistu võõrandamiseks korraldatud avaliku kirjaliku enampakkumise võitnud OÜ EU VIP Invest esindaja teatas üks tööpäev enne ostu-müügi sõlmimise tähtaega, et ei soovi müügilepingut sõlmida ja ei ilmunud kokkulepitud kuupäeval notarisse.
Möödunud aasta 27. oktoobril väljakuulutatud kinnistu võõrandamise enampakkumise alghind oli 10,5 miljonit krooni. Konkursile laekus seitse pakkumist vahemikus 11 kuni 45,1 miljonit krooni.
Riigi Kinnisvara AS-i juhatus otsustab edasise tegevuse Keila-Joa lossi kinnistu osas lähiajal.

Mart Laar kutsuti Mont Pelerini ühingu liikmeks
Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat Mart Laar kutsuti Mont Pelerini Ühingusse, mis koondab valitud riigitegelasi, majandusteadlasi ja mõtlejaid kogu maailmast.
Mart Laari sõnul on ühingusse kutsumine talle suur au, sest selle liikmeid valitakse väga hoolikalt. "Mõned aastad tagasi kutsuti mind ühingu konverentsile kõnelema. Järgnes kutse olla peaesineja ühingu aastakoosolekul Islandil, ning nüüd tuli teade, et olen valitud ühingu liikmeks," lausus Laar.
"Loodan, selle organisatsiooni kaudu Eestis tehtut maailmale tutvustada ning sellega oma maale tunnustust võita," lisas Laar.
Mont Pelerini Ühing loodi pärast II Maailmasõda professor Friedrich Hayeki poolt, eesmärgiga hõlbustada ideedevahetust sarnaselt mõtlevate õpetlaste ja arvamusliidrite vahel, et nii tugevdada vaba ühiskonna põhimõtteid ning uurida meetodeid, kuidas tugevdada turumajandusele orienteeritud ühiskondi. Ühingul on 500 liiget, kes kuuluvad 40 rahvusesse.

Pärnakatel soovitatakse rannaaladele uudistama mitte minna
Seoses EMHI poolt antud tormihoiatusega jälgitakse ilmastikuolusid kogu maakonnas. Kriisikomisjon on valmis vajadusel kogunema.
EMHI prognoosi järgi tõuseb merevee tase Pärnumaal kuni 160 cm üle Kroonlinna nulli. Selline kõrgus on ka ühtlasi kriitiline piir, kus vesi tungib Pärnus rannaparki ning osaliselt rannaäärsetele tänavatele, teatas Pärnumaa kriisikomisjon.
Pärnumaa kriisikomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul koguneb kriisikomisjon täies koosseisus kui merevee tase tõuseb 160 cm-ni üle Kroonlinna nulli.
"Oleme jätkuvalt valmis kriisireguleerimise mehhanismi käivitamiseks, kui loodusjõud peaks selleks põhjuse andma," ütles Lääne-Eesti päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Priit Laos
Kriisikomisjon soovitab inimestel võimalike kahjude vältimiseks sõidukid parkida lagedatele platsidele, puudest ja reklaamtulpadest eemale ning rannaalade elanikel kõrgematele kohtadele.

Fotod: Päevalehe tellimiskampaania esimese maastikuauto võitja
Maastur Nissan X-traili võitis 62-aastane Mai Soonik Hiiumaalt.
Täna toimus esimese Nissan X-trail maasturi üleandmine võitjale Mai Soonikule Hiiumaalt.
Järgmine sõiduauto loosimine toimub 24. jaanuaril 2007.
Täpsemalt saab kampaania tingimustega tutvuda leheküljel.

81-aastane sillamäelane võitis 100 000 krooni
Starmani jõulukampaania käigus loositi välja 100 000 kroonine auhind, mille võitis 81-aastane Pjotr Sillamäelt.
Loosiõnn naeratas võitjale enam kui 5000 osaleja seast.
Starmani jõulukampaania käigus osalesid 100 000 krooni loosimises kõik, kes tellisid oktoobri lõpust kuni detsembri lõpuni Starmani kaabeltelevisiooni-, interneti-, telefoni-, kolmikpaketi või ZUUMtv teenuse.
Sillamäelane Pjotr liitus 7 detsembril Starmani MIKRO telefoniteenusega. Võitja kontole kantakse raha üle lähipäevade jooksul.
"Hea meel on tõdeda, et võitja on inimene, kellele auhinnaraha tõesti ära kulub," märkis Starmani turundusdirektor Henri Treude.

Uued ARK-i eksamiautod tulevad kasutusele 15. jaanuarist
Alates 15. jaanuarist saab Eesti riiklikus autoregistrikeskuses (ARK) sõidueksamit sooritada uue andmesalvestus-seadmetega varustatud Volkswagen Golfiga.
Uue eksamiauto kasutamine ei ole koheselt kohustuslik, ülemineku periood, mil eksamineeritav saab valida millise sõidukiga eksam sooritatakse kestab kuni 1. veebruarini, teatas ARK.
Uued Volkswagen Golf eksamiautod on varustatud erinevate andmesalvestuse seadmetega, mis koguvad informatsiooni kogu eksamisõidu vältel. Eksamineerija kasutatavat pabersõidueksami kaarti hakkab asendama elektrooniline, lisaks sellele on autod varustatud GPS-seadmega, mis jälgib auto asukohta ja sõidukiirust ning samas salvestatakse eksami kulg videos.
Andmesalvestuse seadmed võimaldavad sõidueksamit tagantjärele analüüsida. GPS-kaardilt näeb isegi seda, kas auto peatus ülekäiguraja ees või mitte ning kummal sõidutee poolel auto parajasti liikus. Seni paberil olev sõidueksamikaart muutub elektrooniliseks, nii et eksami vastuvõtja täidab seda eksami ajal sülearvutis.

Kolmes maakonnas paraneb joogivee kvaliteet
Kolmapäeval sõlmib AS Matsalu Veevärk veemajandusprojekti töövõtulepingu, mille eesmärk on uuendada Matsalu alamvesikonna praegu väga kehvas seisus olevaid vee- ja kanalisatsiooni süsteeme.
Ligi 616 miljonit krooni maksva projekti tulemusel saavad Lääne-, Pärnu-, ja Raplamaa piirkonna elanikud uue ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrgu ning euronõuetele vastava joogivee, teatas keskkonnaministeerium.
Kui esialgsel hinnangul oli projekti maksumuseks kavandatud 256 miljonit, siis ehitushindade kallinemise tõttu kujunes lõplikuks summaks ca 616 miljonit krooni.
Projekti rahastab EL Ühtekuuluvusfond 345milljoni, Keskkonnainvesteeringute Keskus 43 miljoni ja kohalikud omavalitsused 61 miljoni krooniga. Seoses ehitustööde kallinemisega toetab riik projekti ca 297 miljoni krooniga.
Töid alustatakse 2007. aastal ning lõpetatakse 2009. aastal.

Pärnu asub jäädvustama oma ajalugu merelinnana
Pärnus toimuvad 2010. aastal rahvusvahelised hansapäevad ja selleks ajaks kavatseb külalistele huvitava materjali pakkumiseks linn uurida ja jäädvustada oma ajalugu merelinnana.
Pärnus on olnud kuulsaid laevaehitajaid ja reedereid, kuid kuna aastasadade taguseid laevu, kuid kuna neid näidata pole, tekkis idee teha neist koopiaid ja luua linna ajaloolise laevade ühendus, vahendab ETV24 Terevisiooni uudiseid.
Pärnu abilinnapea Mart Alliku sõnul püütakse 2010. aastaks ehitada valmis koge.

IRL-st lahkunud Peeter Võsa liitus Keskerakonnaga
Keskerakonna juhatus võttis eile erakonda vastu telesaate "Võsareporter" saatejuhi Peeter Võsa.
"Ma olen oma saadetes alati kajastanud lihtsate inimeste elu, ka nende elu, kelle juurde mõni teine teleajakirjanik oma valgete kätega eales ei julgeks minna," ütles Võsa. "Keskerakond on alati kaitsnud lihtsate inimeste elu. Nende palgareform ning seisukohad tervishoius kinnitavad seda. Ma arvan, et nende valimiste põhiküsimus on väga lihtne - kas minna Reformierakonna teed, näidata inimestele paberil numbreid ja käskida neil rahul olla või me võtame ette konkreetseid samme inimeste elu parandamiseks."
Võsa sõnutsi hakkas otsus lahkuda Isamaa ja Res Publica Liidust küpsema erakondade ühinemise ajal. "See toimus suurkogude tasandil ning minu kui lihtliikme käest keegi arvamust ei küsinud," selgitas ta. "Ometi on mul, kui ka igal inimesel õigus lävida ja näiteks pidulauas istuda sõpradega, mitte kontvõõrastega, kes kangesti kipuvad võõrasse lauda istuma."

Tallinn võtab tormihoiatust tõsiselt
Tallinna linn on seoses EMHI poolt antud tormihoiatusega kõrgendatud valmisolekus.
"Kuna tugev torm võib põhjustada puude murdumist, liiklustakistusi, elektrikatkestusi ja muid ettearvamatuid tagajärgi andsime Raskete ilmastikutingimuste tagajärgede likvideerimise töögrupile korralduse kõrgendatud valmisolekuks," ütles töögrupi juht, abilinnapea Olga Sõtnik.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel tugevneb lõuna- ja edelatuul teisipäeva õhtul tormiks, mis raugeb alles kolmapäeva keskpäevaks.
Teisipäeva hilisõhtul ja ööl vastu kolmapäeva puhub edelatuul sisemaal 15-20, rannikul iiliti 25-28 meetrit sekundis. EMHI andmetel tõuseb veetase Tallinnas 100-120 sentimeetrit üle keskmise (kriitiline on 80 cm).
Linnaelanikud saavad tormi ajal abi kutsuda helistades numbril 1345.

Üle poole Ruhnu saarest kuulub rootslastele
Ruhnu saare territooriumist 60 protsenti moodustavad rootslastele tagastatud maa-tükid.
Ruhnu saare pindala on 1154 hektarit ja sellest 60 protsenti kuulub endistele omanikele ehk rootslastele tagastatud või tagastamisel oleva maa alla.
Eesti kodanikele kuulub saarest kaheksa protsenti, kaks protsenti on valla maa ning 30 protsenti saarest kuulub Eesti riigile, mille alla käivad metskonna maad, sadam ja mereäärsed alad.
Ruhnu elanike arvuks võib vallavanem Aare Sünteri andmetel lugeda 65-66 inimest.
Kuigi suurem osa saarest kuulub rootslastele, kasutavad viimased Sünteri sõnul pigem maju küla sees ja lasevad maid kasutada Ruhnu elanike põllu- ja karjamaana.

Euroopa ravikindlustuskaart kehtib nüüd ka Bulgaarias ja Rumeenias
1. jaanuarist alates kehtib Euroopa ravikindlustuskaart vajamineva arstiabi saamisel ka sel aastal Euroopa Liiduga ühinenud Bulgaarias ja Rumeenias.
Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardi alusel vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega.
Meeles tuleb pidada, et vajaminev arstiabi ei ole täiesti tasuta - maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) arstiabi osutaja riigi tariifide järgi. Patsiendi omavastutustasusid aga inimesele ei korvata.
Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid. Seetõttu soovitab Haigekassa sõlmida erakindlustusfirmas lisaks ka reisikindlustuspoliis, millega üldjuhul kaetakse omavastutustasud ja riikidevaheline transport.

Euroopa Liidu maja avab uksed
12. jaanuaril avab Tallinnas (Rävala 4/Laikmaa 15) uksed Euroopa Liidu maja, mille esimesel korrusel asuvast EL-i infokeskusest saavad huvilised EL-i kohta teavet.
Samas asuvas konverentsikeskuses hakkavad Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esinduse korraldusel toimuma avatud infofoorumid, debatid ja arutelud Euroopat ning Euroopa Liitu puudutavatel teemadel.
Euroopa Liidu maja avamisel osalevad Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Parlamendi liige James Nicholson ning Euroopa Komisjoni asepresidendid Margot Wallström ja Siim Kallas.
Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami hinnangul on "Tallinn saanud kodu, mis on avatud kõigile Euroopa kodanikele. See on väga vajalik ja lootustandev samm, kuivõrd me ehitame Euroopa tulevikku Euroopa kodanike käte, teadmiste ja tahtega. Euroopa Liidu maja Tallinnas võimaldab Eesti elanikel saada teadlikumaks oma õigustest ja võimalustest ning kohustab samal ajal Eesti valitsust ja parlamenti täpsemalt määratlema Eesti rolli Euroopa edasise arengu kujundamisel. See peab olema avatud, külalislahke ja kodanikusõbralik Euroopa kodu igale huvilisele."

Hiiumaal hukkus tulekahjus inimene
Täna hommikul hukkus Kärdlas elumajas puhkenud tulekahjus inimene, tulle jäid ka kass ja koer.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Kärdlas Nõmme tänaval kell 8. 25. Ühekordses majas põles elutoa sisustus, diivanilt leiti hukkunud naine.
Tuli elumaja teistesse ruumidesse ei levinud, ülejäänud hoone sai tahma- ja kuumakahjustusi. Päästetööde juhi sõnul oli tuli toas juba pikemat aega hõõgunud.
Põlengu avastas elumaja aknas tulekuma märganud juhuslik möödakäija.
Tulekahju täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Õnnetuskohal töötas kaks päästeautot, viimane lahkus tulekahjukohalt kell 9.10.
Viimati hukkus Hiiumaal inimene tulekahjus 2004. aasta jaanuaris. Möödunud aasta jooksul Hiiumaal inimesed põlengutes vigastada ei saanud.

Vargad üritasid ära lohistada tankla rahalugemismasinat
Tallinna lähistel üritasid vargad teisipäeva öösel ärandatud autoga minema lohistada ühe automaattankla rahalugemismasinat, kuid ei jõudnud enne Falcki patrulli saabumist kuritegu lõpule viia.
Kell 4.08 Falcki juhtimiskeskusse saabunud häire peale sündmuskohale kiirustanud patrullekipaaž teatas, et tankuri rahalugejale oli köis ümber pandud ja üritatud seda ära vedada.
Patrullekipaaži saabumise eel põgenenud varastel rahalugemismasinat paigast nihutada ei õnnestunud, küll aga lõhuti varguskatsel tankuri varikatus. Sündmuskoha ümbrust kontrollides leiti tankla lähedalt põllult töötava mootoriga beeži värvi VAZ 2103.
Sündmuskohale kutsutud politsei teatel oli tegu ärandatud sõidukiga. Lähemal vaatlusel selgus, et just selle auto abil oligi üritatud rahalugejat varastada.

EMHI hoiatab tormi eest
Täna õhtupoolikul hakkab lõuna- ja edelatuul tugevnema ning hilisõhtul ja ööl vastu kolmapäeva tugevneb edelatuul sisemaal 15-20 m/s, rannikul ulatub tuule kiirus iiliti 25-28 m/s.
Tugev torm põhjustab suurte okste ja nõrgemate puude murdumist, võimalikud on ka katuste kahjustused, teatab meteoroloogia ja hüdroloogia instituut. Elektrikatkestused on vältimatud.
Tuule nõrgenemist on oodata 10.jaanuari keskpäeva paiku.
Kell 16.00 oli Vilsandil lõuna-edelatuule kiirus 16-21 m/s.
Veetase tõuseb Pärnus +140+160 cm üle keskmise (kriitiline 160 cm)
Sillamäel ja Narva-Jõesuus +160+180 cm üle keskmise(kriitiline 160 cm)
Haapsalus +110+130 cm üle keskmise (kriitiline 140 cm)
Tallinnas +100+120 cm üle keskmise (kriitiline 80 cm)

Torgu põhikoolist võib saada algkool
Õpilaste vähesuses tõttu võib 22 õpilasega Torgu põhikoolist saada järgmisest õppeaastast lasteaed-algkool.
"Kardan, et uuest õppeaastast on Torgus lasteaed-algkool. Õpilasi on nii vähe, et pole võimalik seal järgmisest õppeaastast põhikoolina edasi tegutseda," ütles Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters. Vastav otsus tuleb vallavolikogul tulenevalt seadusest vastu võtta kuus kuud enne õppeaasta algust ehk veebruaris, kirjutab Oma saar.
"Riik ei ole nõus rahastama Torgu põhikooli praegusel kujul sellises mahus. Oleme internaadi baasil püüdnud kooli lapsi juurde saada, aga ikka ei idane ega mädane see asi seal," tõdes Peeters. Samas rõhutas ta, et tegemist on aruteluga ning vastavat otsust põhikooli osa likvideerimise kohta praegu pole.

Saaremaa-Hiiumaa liinil jääb reise vähemaks
Riik tellib Sõru-Triigi liinile selleks aastaks 1318 reisi, mida on vähem kui varasematel aastatel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna töötaja Anu Mõistlik põhjendas reiside tellimuse vähenemist Sõru-Triigi liinil sellega, et eelnevatel aastatel oli selle liini sõidugraafik tehtud ebaotstarbekalt tihedaks, kirjutab Hiiu Leht.
"Vähenemine on üsna suur. 2005. aastal, kui Tiandra Shipping veel seda liini opereeris, tehti seal 1905 reisi," rääkis Mõistlik.

Saaremaal viisid vargad poevitriinist kelli
Vargad purustasid ööl vastu esmaspäeva Kuressaares Kauba tänaval kiviga Kalliskivi Äri aknaklaasi ja viisid vitriinist minema kümmekond käekella ning jõuludest alles jäänud kinkekomplekte.
Algul üritasid vargad ärisse tungida Kauba tänava poolsest küljest, kust üritati akent katki lüüa, kuid turvakile tõttu see ei õnnestunud. Kurjategijad kasutasid poodi sisenemiseks akent, mille purustasid tõenäoliselt kiviga, kirjutab Meie Maa.
Kauplus on varustatud nii videovalve, turvakilede kui ka signalisatsiooniga. Meie Maa andmetel jäädvustas üks valvekaamera lahkuva kurjategija. Omaniku sõnul tundub vargus nahaalne, kuna Kalliskivi Äriga samas hoones asuva Ühispanga kontor on samuti korralike valveseadmetega varustatud.

Antropov lubab Võsule puhke- ja tervisekeskust
Ärimees Robert Antropov plaanib lähitulevikus ehitada Võsule eksootilise puhke- ja tervisekeskuse, mis erineks praegu levinud spaadest ning oleks suunatud eelkõige Eestist pärit külastajatele.
Robert Antropovi sõnul on tal soov Võsule endise Merehotelli kohale rajada eksootiline, madala arhitektuurilise lahendusega puhke- ja tervisekeskus, mis sulanduks hästi ümbruskonda ning erineks praegu laialt levinud spaadest, kirjutab Virumaa Teataja.
Läbirääkimised OÜ Canden Baltic nimele registreeritud kinnistu ostmiseks on Antropovi sõnul kestnud juba ligi pool aastat, kuid seni pole osapooled hinnas kokkuleppele jõudnud.
Vihula vallavanem Priit Pramann ütles, et kuigi ametlikku ekspertiisi pole hoonele tehtud, on mitu eksperti avaldanud arvamust selle lammutamise vajalikkuse kohta.
Lisaks uuele keskusele näeb Robert Antropov Võsul lähitulevikus ka kolme uut tenniseväljakut.

Omavalmistatud relvast lastud kuul haavas meest
Laupäeva õhtul sai Tarvastu vallas Kannukülas mees raskelt haavata omavalmistatud relvast, mis tema joomakaaslase käes lahti läks.
"Ühes talumajas aset leidnud joomingu käigus andis 36-aastane Marek omavalmistatud ja laetud püstoli 40-aastase Einari kätte, kes hakkas seda näppima," kirjeldas politsei pressiesindaja Agu Lall juhtunut ajalehele Sakala.. "Selle tulemusena läks relv lahti ja kuul tabas Marekit kõhtu."
Kiirabi viis kannatanu Viljandi haiglasse. Einari pidasid politseinikud kinni ja tema suhtes alustati kriminaalmenetlust raske tervisekahjustuse tekitamise tõttu.

Vesine ilm seab raskeveokitele piirangud
Kaua võimutsenud pehme ilm muudab kruusateed järjest kehvemaks, nii et teehooldajad on asunud piirama raskeveokite liikumist.
Eile mööda Viljandimaa kruusateid sõites köitsid autojuhi tähelepanu kohati lausa kolooniaid moodustavad vett täis augud. Mõnel väiksemal teel oli pinnas juba püdelaks vajunud, kuid osa lõike püsis kehva ilma kiuste heas seisus, kirjutab Sakala.
Pärnu teedevalitsuse Viljandi osakonna juhataja Allan Allik ütles, et tavatult soe ilm ei tähendaks teedele suurt midagi, aga olukorra muudab hulluks vihm. "See, et iga päev sajab, on kõige halvem, mis kruusateedele üldse olla saab," lausus Allik. "Kattega teedesse tekib ka auke, kuid nendega tuleme toime - lapime ära. Kruusateedel oleme aga üsna võimetud. Hööveldada neid praegu ei saa, võimalik on porist pinnast vaid natuke siluda."

Pärnumaal oli sündide arv üle aastate kõrgeim
Möödunud aastal sündis Pärnumaal 924 last, mis on viimase 12 aasta kõrgeim arv ja 69 lapse võrra rohkem kui aastal 2005.
Aastalõpuintervjuudes ja -artiklites prognoosis maavanem Toomas Kivimägi Pärnumaal sündivate laste arvuks 923, mis erines tegelikust numbrist vaid ühe lapse võrra, kirjutas Pärnu Postimees.
Järsu hüppe tegi mullu sõlmitud abielude arv, mis jõudis 408ni. Aasta varem registreeriti 314 abielu.
Iive on siiski jätkuvalt negatiivne. Pärnumaal suri eelmisel aastal 1221 inimest.

Üleujutuse aastapäev tuleb tormine
Ilmajaam ennustab tänaseks-homseks Pärnumaal kuni 25 meetrit sekundis puhuvat edela- ja läänetuult, mis peaks vaibuma neljapäeval.
Nädala lõpuks lubavad ilmaennustajad taas tuule tugevnemist. Õhutemperatuur peaks lähipäevadel jääma kahe ja kaheksa plusskraadi vahele, mõnda miinuskraadi on oodata neljapäeva ööseks, kirjutab Pärnu Postimees.
Nii laastavaks kui kahe aasta tagune kurikuulus jaanuaritorm lähipäevade tormine ilm tõenäoliselt ei kujune.

Tartu ülikool avab pealinnas uued ruumid
Homme pärastlõunal avab Tartu ülikool juubeliaasta avalöögina oma Tallinna esinduse uued ruumid ning esitleb seal ülikooli 375. aastapäeva tähistamise plaane.
Tartu ülikooli Tallinna esinduse ruume aadressil Teatri väljak 3 hakkavad kasutama ülikooli rektoraat, õigusteaduskonna õigusinstituut, majandusteaduskond ja avatud ülikooli keskus, kirjutab Tartu Postimees.
Esindus nõustab ka üliõpilaskandidaate, vahendab infot ning toetab Tallinnas elavate avatud ülikooli tudengite õpinguid.
Tartu Ülikooli 375. aastapäeva tähistamise suured pidustused kulmineeruvad 4. ja 5. oktoobril, kuid akadeemilisi, sportlikke, kultuurilisi ja muusikalisi üritusi jagub juubeli egiidi all kogu aastaks.

Tulika takso jäi pettusega vahele
Viimase kolme kuu jooksul on Tallinna transpordiameti ning politsei töötajad leidnud mainekate Linnatakso ning Tulika Grupi taksodest klientidele suuremaid arveid tekitavaid seadmeid.
Kindlasti on nii mõnigi enne uskumatult suure taksoarve saamist sõidu ajal märganud, kuidas sohver pöidlaga justkui muusika taktis vastu käigukangi otsa patsutab või kuidas taksojuhi vaba käsi korraks taskusse või mõnda sahtlisse libiseb, kirjutab Äripäev.
Tegelikult ei pruugi taksojuht üldse muusika taktis lustida, vaid lisab pöidlaga käigukangi katte alla peidetud seadmega 50 sendi kaupa raha arvele otsa või teeb sama taskus asuva puldiga, teenides nii tuhandeid lisakroone.
Täpselt selliseid juhtumeid on viimase kolme kuu jooksul avastanud politseiameti ning pealinna transpordiameti töötajad ja tegemist pole olnud nurgataguste taksodega, vaid viimased kolm seadet leiti transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Tiia-Liis Jürgensoni sõnul just tuntud firmade Tulika Takso, Linnatakso ning Tallinna Taksopargi taksodest.

Aab streigi puhkedes tagasiastumist ei kaalu
Sotsiaalminister Jaak Aab ei arva, et ta peaks meedikute streigi puhkedes tagasi astuma, sest leiab, et tema ametisoleku ajal on tervishoius asjad paremuse suunas liikunud.
Ministri sõnul oli tervishoid tema ametisse astudes ligi kaks aastat tagasi tunduvalt halvemas seisus kui praegu: ravijärjekorrad olid pikemad ja eelmise valitsuse lubatud meedikute palgatõusul polnud mitmesaja miljoni krooni ulatuses rahalist katet, kirjutab Postimees.
Aabi kinnitusel on ta kogu aeg palgatõusu toetanud. Eelmisel reedel haiglate liidu välja käidud ettepanek tõsta meedikute palka nii sel kui järgmisel aastal 20 protsenti pärines just temalt.
Minister lisas, et võib-olla on tohtrite streik isegi vajalik ja aitab tuua tervishoidu lisaraha ning väärtustada õdede ja arstide tööd.
Eelmisel nädalal andis palgaläbirääkimistele oma hinnangu Reformierakonna Tallinna piirkonna juht, arst Üllar Lanno. Tema sõnul tunneb Reformierakond tõsist muret ning kahtleb sotsiaalministri ametisse sobivuses.

Looduskaitsjad sõdivad kure naabrimehega
Läänemaal Martna valla metsas käivad juba mitmendat aastat keskkonnalahingud, mille peategelane on punasesse raamatusse kantud must-toonekurg.
Kaitsealuse kure kodukoha pärast on vastakuti läinud keskkonnaministeerium koos kureuurijatega ning Martna valla maaomanik, kes on algatanud mitu kohtuasja, et saada õigus oma Kuuseoksa nime kandvas metsatukas kirves puusse lüüa, kirjutab Postimees.
Keskkonnaministeerium ei taha aga raiumisest midagi kuulda, sest mets on koduks haruldasele must-toonekurele, kes kuulub I kategooria kaitsealuste liikide hulka ning looduskaitseseadus lubab linnu pesapuu ja selle ümbruse automaatselt kaitse alla võtta. Metsatuka omanik perekond Kuusemaa sellega ei leppinud ning hakkas ministeeriumiga protsessima.
Maaomaniku Anita Kuusemaa abikaasa Teet Kuusemaa sõnul taotlesid nad nn kuremaa asemele maa-ametist samas vallas ka asendusmaad - nagu seadus lubab -, kuid ei jäänud pakutuga rahule.

Eestlane smugeldas kokaiini kõhus
Tenerife Reina Sofia lennujaama tolliametnikud tabasid eestlase ja lätlase, kes üritasid kõhus saarele smugeldada üle kahe kilo kokaiini, teatas eile Tenerife saksakeelne raadiojaam Radio Megawelle.
Hollandist Hispaaniale kuuluvale Tenerife saarele saabunud 27aastane eestlane oli alla neelanud 89 kokaiinikapslit, mille kogukaal ulatus 1,15 kilogrammini, kirjutab SL Õhtuleht.
18-aastase lätlase maos oli 75 kokaiinikapslit. Politsei võttis mehed vahi alla ja paigutas nad eeluurimisvanglasse.

Presidendil ripub kaelas hiigelvõlg
President Toomas Hendrik Ilvese laenukoorem küünib nelja miljoni kroonini.
Kõik laenud on võetud enne riigipeaks saamist. Peale Ärma talu kuulub Ilvesele koos eksabikaasaga ka kaks korterit Saksamaal, kirjutab SL Õhtuleht.
Riigi Teatajas avaldatud majanduslike huvide deklaratsioon näitab, et Ilves teenib presidendina seitsmekordset Eesti keskmist palka (lähtutakse statistikaameti palgamäärametoodikast), millele lisandub 20 protsendi suurune esindustasu. Seega ületab presidendi palk 70 000 krooni. Kinnisvarast kuulub Ilvesele Ärma talu Viljandi maakonnas Abja vallas, lisaks on ta korterite kaasomanik Saksamaal Göttingenis ja Würzburgis. Ta liisib sõiduautot Subaru, mille eest on jäänud maksta veel 129 938 krooni.

Jaanuari esimene nädal: kukerpalliilm
Ilmatargad ennustavad: kui tahate algaval aastal terved ja tugevad püsida, siis tuleb kukerpallitada nagu orav, käia julgelt paljajalu lumel kui tiiger ja teha siilikese õpetuse järgi vaid üht asja korraga.
Minu aasta algas sõprade seltsis Peipsi kaldal uhke lõkketule juures, kus me ilmale ja loodusele ümber lõkke käies regilaule laulsime. Algas maarahva laulude - regilaulude - aasta! Mikk Sarv soovitas igaks teekäiguks ja autosõiduks varuda oma lemmikregilaul, mida endamisi lauldes aeg kiiremini jookseb ja ilmgi ümberringi taas mõõdukama sammuga muutuma hakkab. Või teha oma regilaul sellest, mida parasjagu näete - lumest ja vikerkaarest, karust ja jänesest, konnast ja liblikast… Need, kellest laulate, on tänulikud!
Linnud:
Imede ime, kajakad on Peipsi ääres endiselt paigas - nii kala- kui ka hõbekajakad. Põnev on ka see, et üks rongapaar on mu kodu lähedal kaldakoristuse enda peale võtnud. Aga ilmale annavad tooni siiski talilinnud - siutsuv-säutsuv urvalindude hord, sireliseemneid krõbistavate flöödihüüdeliste leevikeste parv ja näljast vaaksuv vareste kamp. Kuid enamik siidisabadest on vist meie juurest Ida-Eestist lõuna poole purjetanud, jällenägemist on oodata varakevadel. Loomade turvakodu perenaine Kaja Kübar kirjutas, et hallõgijad passivad ka vihmaga oma tavalises istumiskohas. Valgamaal talvituv valge-toonekurg pole veel turvakodusse jõudnud - toitu ju küllaga. Kaja Kübara hinnangul on neid titetoojaid Eestis praegu kümmekond, üks on hetkel Nigulas nuumal.

Jäävaba meri jätab viigrid järglasteta
Üksnes merejääle poegivatel viigerhüljestel võib tänavu jääda uus põlvkond tulemata.
Kuna sooja talve tõttu pole tänavu Läänemerel tekkinud veel ühtki jääkübet, ei ole suure tõe-näosusega meie vetes elavatel haruldastel viigritel sel talvel järglasi oodata. Rohkem võib hukka saada ka hallhüljeste võsusid.
Kauaaegse hülgeuurija Ivar Jüssi sõnul ei saa veel kindlalt öelda, kas ainult merejääle poegivate viigrite sigimine võib sel talvel luhta minna või mitte, sest loomad asuvad järelkasvu ilmale tooma enamasti alles veebruari teises pooles. "Aga ega siin midagi head loota pole, sest ka pikemaajalised ilmaprognoosid ei luba külma," nentis Jüssi. "Kui soe jätkub ja jääd ei tule, on viigrite olukord väga kehv, sest kõik pojad hukkuksid. Maa peal nad poegi ilmale ei too."

Rohelised ehitaks kasarmutele samblast katused
Rohelised hakkaksid võimule pääsedes endakirjutatud keskkonnakava ellu viima.
Eestimaa roheliste erakonna juhtivtuumik soovitas mõne aasta eest kaitseministeeriumil hakata kasarmuid ehitama samblast ja sõdureid toitma ökotoiduga. Taolisi ideid sisaldab paar aastat tagasi Eestimaa Looduse Fondilt 100 000 krooni eest tellitud kaitseväe keskkonnakava, mille elluviimine pole kaitseministeeriumi kinnitusel reaalne.
Nüüd kandideerivad mitmed kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004-2014 väljatöötajatest roheliste erakonna nimekirjas riigikokku. Roheliste juhtivpoliitik ja arengukava üks peamistest väljatöötajatest Marek Strandberg rääkis, et kui erakond võimule pääseb, siis asutaks lõpuks ka keskkonnakava ellu viima.
Lisaks kasarmute ehitusmaterjalile ja ökotoidule on kavas veel kirjas, et kaitseväe sõidukid võiks liikuda biokütustega, kasarmute valgustus võiks sõltuda ka päikeseenergiast ja sõdurite vormiriietuses võiks olla kergekaalulised küttekehad, vähendamaks lõkete tegemist metsas.

Maanteedele jõudsid esimesed kiirust mõõtvad kaamerad
Peaminister kinnitas, et kiiruskaamerate katseprojekt on maanteedel juba käivitunud.
Riigikogus liiklusohutusest rääkinud peaminister Andrus Ansipi kinnitusel on käivitunud maanteede kiiruskaamerate katseprojekt, tulevikus peaks kaamerad aitama kaasa kihutavate autojuhtide ohjeldamisele.
Praegu tegelevad spetsialistid esimeste tulemuste analüüsiga. "Teiseks kvartaliks valmiv uuring peaks andma soovitused automaatkiiruskaamerate süsteemseks rakendamiseks Eestis," märkis Ansip. Tema sõnul otsustatakse siis, kas paigaldada edaspidi teedele paiksed või mobiilsed kaamerad ja kuidas rikkujaid vastutusele võtta.
"Kui 1991. aastal hukkus liikluses 491, 2002. aastal 224 ja 2005. aastal 168 inimest, siis esialgsetel andmetel kujunes 2006. aastal hukkunute arvuks 201," tunnistas Ansip möödunud aasta karmi statistikat. Kui varem oli enamik õnnetusi tingitud kahe või enama sõiduki kokkupõrkest, siis viimasel ajal on kasvanud "ühe sõiduki õnnetused", eriti teelt väljasõit.

Uuring: väikeparteid valimiskünnist ei ületa
Ehkki Eesti Kristlikud Demokraadid lubavad uues riigikogus võtta viis kuni seitse kohta, ennustab Turu-uuringute küsitlus neile vaid üheprotsendilist toetust.
Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i korraldatud 782 vastanuga küsitluse järgi jäävad viieprotsendilise valimiskünnise alla nii Eesti Kristlikud Demokraadid, Iseseisvuspartei, Konstitutsioonierakond (endine Ühendatud Rahvapartei), Vasakpartei kui ka Vene Erakond Eestis.
Neist esimesi ja ka Iseseisvusparteid lubab märtsikuistel parlamendivalimistel toetada üks protsent valijatest, ülejäänute toetus jääb alla ühe protsendi.

Hambaarstid ühinevad meditsiinitöötajate toetuseks
Eesti hambaarstide liit kutsus eile oma liikmeid üles toetama meditsiinitöötajate streiki.
"On tõesti hambaarste, kes panevad toetuseks puuri kõrvale, aga loomulikult ei saa ma garanteerida, et seda teevad kõik hambaarstid," ütles ligi pooli hambaarste ühendava Eesti hambaarstide liidu juhatuse esimees Kristjan Gutmann.
Kuna üleskutse esitati eile, ei osanud ta öelda, kui palju hambaarste võiks alates 17. jaanuarist Tallinnas streigiplaane pidavate ambulatoorsete eriarstide, perearstide, õdede ja hooldustöötajatega ühineda.
Nagu ka perearstide puhul, ei puutu streikijate nõudmised miinimumtunnipalga tõusuks tegelikult otseselt neid endid, vaid pigem näidatakse sellega solidaarsust.
"Ka hambaarstid leiavad, et olemasolev tervishoiu rahastamine ei ole jätkusuutlik," seisis liidu avalduses. "Samadel tingimustel jätkamine põhjustab meditsiiniteenuste kvaliteedi alanemist ja professionaalse personali lahkumist Eestist".

Poliitikud: piirileppe osas arenguid ei ole
Nii välisminister Urmas Paeti kui ka riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnade kohaselt ei ole piiriküsimuses Venemaaga mingeid olulisi muutusi toimunud ning neid ei ole oodata ka lähemas tulevikus.
Nii Paeti kui ka Eesmaa väitel on Eesti riik teinud kõik, et piirileping lõpuks jõustuks. "Tegemist oli laitmatu menetlus- ja otsustusprotsessiga, milles jäi peale riigikogu enamuse arvamus," ütles Eesmaa.
Venemaa käitumine on olnud Eesmaa sõnul tavatu, kuna tegemist on kahepoolse lepinguga. Samas tõi ta välja, et multilateraalsetelt lepingutelt on suurriigid varemgi oma allkirja tagasi võtnud. "Piirileping sõlmitakse enne lootuse matuseid," võttis Eesmaa praeguse olukorra kokku.

Rahvaliidu esiviisikusse murdis end kolm naist
Rahvaliidu volikogu pani eile paika nimekirja, millega minnakse kevadel valimistulle.
Riigikogu valimisnimekirja esiviisikusse kuulub lausa kolm naist - parteijuhi Villu Reiljani tuules tuleb teisena olümpiavõitja Erika Salumäe ning neljandat-viiendat kohta hoiavad põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial.
Väärikate naiste plejaadi vahele mahub kolmandana 28-aastane keskkonnaministri nõunik Karel Rüütli. Rahvaliidu kandidaatide esikümnesse jõudsid veel presidendi kantselei endine direktor Tarmo Mänd, regionaalminister Jaan Õunapuu ning endine Saku Õlletehase juht ja Pärnu abilinnapea Cardo Remmel.
Absoluutses tipus pälvis neljanda naisena üheksanda positsiooni Viljandimaa omavalitsustegelane Helmen Kütt, kelle järel tulevad riigikogu liige Mart Opmann, Ida-Viru maavanem Ago Silde ja riigikogu liige Janno Reiljan.

Advokaat: Kangurit ei ole kahe ja poole kuu jooksul üle kuulatud
Kalev Kanguri advokaat Marti Hääl räägib, millises tervislikus olukorras tema kaitsealune on ja miks võis Kangur istuda kaks ja pool kuud ilma üle kuulamata.
Marti Hääl: põhiõigusi ei väärtustata piisavalt
Millises olukorras praegu, pärast vabanemist, Kalev Kangur on? Kas vastab tõele, et ta viibib haiglas?
Ta ravib oma tervist ja minu andmetel on ta tõesti haiglas. Ta üritab leevendada neid tagajärgi, mis tema vahistamine tema tervisele tõi. Vaatamata korduvatele taotlustele, ei saanud ta selle rohkem kui kahe ja poole kuu jooksul vajalikku ravi ja režiimi. Tingimused ei olnud tervisele sobivad ja see on väga tõsiselt mõjunud.
Millistes tingimustes ta kinnipidamiskohas asus?
Ta oli tavalises kambris, mis oli ülerahvastatud. Umbes kaheksal ruutmeetril oli koos kuus inimest ilma piisavate sanitaarsete tingimusteta. Ega see kellelegi hästi mõjuks, sõltumata eelnevast tervislikust seisundist. Detaile tema tervise osas ma ei saa täpsustada.

IRL-i Põhja-Tallinna valimisringkonna eesotsas on Aaviksoo, Herkel ja Vaher
Isamaa ja Res Publica Liit avalikustas kandidaadid ringkonnas number üks - Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas.
Nimekirja eesotsas on Tartu ülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ning Riigikogu liikmed Andres Herkel ja Ken-Marti Vaher. Parlamendisaadikutest kandideerib esimeses ringkonnas veel ka Avo Üprus.
Nimekirjas on ka kindlustusjurist Olav-Jüri Luik ja advokaat Helen Hääl, ettevõtluskonsultant Kaupo Reede, endine Riigikogu liige, kommunikatsioonispetsialist Tiit Sinissaar ja kaks Tallinna linnavolikogu liiget - Tarmo Kruusimäe ja Nikolai Stelmach.
IRL-i peasekretäri Margus Tsahkna hinnangul on erakonnal selles ringkonnas väga tugev nimekiri, kus on valikuvõimalus kõikidele valijagruppidele.
"Uued tegijad kõrvuti suure kogemusega poliitikutega loovad inimestele kindlustunde, et nende hääl läheb õigesse kohta," ütles peasekretär.

ETA võttis vastutuse terroriakti eest
Hispaania terrorirühmitus ETA tunnistas, et korraldas 30. detsembril toimunud mitmesajakilose lõhkelaenguga plahvatuse Madridi lennujaamas.
Rühmitus tõdes siiski, et eelmise aasta märtsis väljakuulutatud vaherahu jääb jõusse, teatas Reuters.
ETA süüdistas Hispaania valitsust rahukõneluste rikkumises ja kinnitas, et ei kavatsenud 30. detsembril 2006. a Baraja lennujaamas kedagi tappa.
See oli esimene inimohvritega rünnak alates 2003. aasta maist. Rünnak tappis kaks ja vigastas 19 inimest. Hämmastas see aga miljoneid, teiste seas ka Hispaania valitsust ning ETA poliitiliseks käeks nimetatavat Batasunat.

Bagdadi lennuõnnetuses hukkus 30 töölist
Täna keskpäeval kukkus Bagdadi lähistel maandumisel alla lennuk 30 Türgi ehitustöölisega.
Lõuna-Türgist Adanast Iraagi pealinna, Bagdadi poole teelolnud lennuk purunes maandumisel Baladi linnas, teatas BBC.
Katastroofi põhjuseks võis olla udu.
Pardal oli 30 Türgi töölist ning viis meeskonnaliiget.
Kaks inimest sai vigastada.
Bagdadist 80 kilomeetri kaugusel Baladi linnas asub peamine USA militaartranspordi lennuväli.

Jaapanis moodustati kaitseministeerium
Jaapani valitsus tõstis kaitseagentuuri staatust, tehes sellest täisväärtusliku ministeeriumi.
Parlament toetas eelmisel kuul otsust vastuväideteta, teatas lenta.ru viitega AP-le.
Samm oli peamiselt tingitud murest Põhja-Korea rakettide ja tuumaprogrammide üle. Piduliku tseremoonia käigus nimetati kaitseagentuuri juht Fumio Kyuma kaitseministriks.

Seitsme USA sendi väärtuses varastanud hiinlane mõisteti neljaks aastaks vangi
Hiinlane, kes röövis kahelt 12-aastaselt poisilt kokku seitsme sendi väärtuses raha, mõisteti kohtu poolt "ennekuulmatu kuriteo" eest neljaks aastaks vangi.
20-aastane nälginud Li Fushou nõudis kahelt koolist tulnud õpilaselt raha, ähvardades neid jalgrattalukuga peksta, teatas Reutersi andmetel Pekingi kohalik ajaleht.
Lisaks nelja-aastasele vanglakaristusele peab noormees tasuma 1000 juaani suuruse trahvi.
Intsident leidis aset mullu märtsis Guangdongi provintsi pealinna lähistel.

Minsk teatas Poolale valmisolekust taastada nafta pumpamine
Valgevene teatas firmale PERN kirjalikult valmisolekust taastada nafta edastamine Družba torustiku kaudu niipea, kui Venemaa taastab naftatarned.
Täna hommikul sai Poolasse naftat tarniv firma PERN Valgevene nafta operaatorilt GomelTransneft kirja, teatas Interfax.
Kirjas teatati, et toornafta tarned Valgevenest on peatunud seoses venepoolse nafta pumpamise peatumisega. Samas kinnitas Valgevene, et on valmis kohe taastama nafta pumpamise Poola ja Saksamaale, kui Venemaa taastab naftatarned.
PERN ei ole saanud vene nafta operaatori Transnefti kommentaari toimuvale.
Eile katkes Valgevene territooriumi kaudu kulgev naftatarnimine Euroopasse. Valgevene õigustas Euroopa ja Ukraina naftatarnete katkestamist kontserni Belnefthimi korraldusega, viidates Transnefti poolsete tarnete peatumisele. Transneft süüdistab omakorda Valgevenet illegaalses nafta kasutamises naftatorustikust Družba.

Financial Times Deutschland: õlitarnete lõpetamine - Kremli krutskid
Tänane Financial Times Deutschland kirjutab oma juhtkirjas Vene energiakraanide kinnikeeramisest Valgevenele.
Eurooplastel on avanenud võimalus jälgida mõtlemapanevat näitemängu, kuidas üks riik enda ellujäämise eest võitleb. Valgevene diktaatorlik president Aleksander Lukašenko püüab õlisõjas Venemaaga päästa oma viimast võimupiisakest.
Suure naabri käitumine seab kahtluse alla Vene-Valgevene taasühinemisplaanid.
Valgevene reformivaene majandus sõltub suuresti Venemaa odavatest energiallikatest. Nendest ilmajäämine kõigutab Lukašenko sisepoliitilist jalgealust, sest enam ei ole võimalik rahvast "majandusimega" lollitada. Isegi kui ta suudaks oma sisepoliitilist võimu säilitada, ei oleks ta enam kui mõjuvõimuta provintsivalitseja.
See on aga hea uudis Euroopa Liidule ning tagakiusatud opostitsionääridele, ajakirjanikele ja tudengitele, kes kõik saaksid vabamalt hingata.

Iraagis poodi laternapostide külge üle saja šiiidi
Pärast eksdiktaator Saddam Husseini hukkamist poodi Bagdadi tänavatel kättemaksust sadu šiiite.
Relvastatud võitlejad poosid kümneid inimesi laterna- ja elektripostide külge, teatas Telegraph.co.uk. Iraagi siseministeeriumi kapten Mohammad Salimi sõnul võtsid nad maha 102 ülespoodut šiiidi ning ta usub, et 90% nendest võeti pantvangi enne Saddami hukkamist.
Ühe tunnistaja sõnul poodi inimesi kinniseotud silmadega ja vastupanu osutanutele tulistati pähe. "Me toetasime võitlejaid, kuna oleme kõik sunniidid," lisas ta. Tunnistaja ütles, et võitlejad varitsesid ka kohale kutsutud politseinikke, kes olid sunnitud põgenema. Hiljem tuldi juba armeega ning viidi laibad ära.
Inimeste surnukehi leiti Bagdadis Haifa tänaval ning Al Doura ja Amriya piirkondades. Iraagi siseministeeriumi hinnangul oli pantvangi võetud umbes 200 inimest. Võitlejad võtsid ühendust ka nende sugulastega ja ähvardasid tappa juhul, kui Saddami surmaotsus täide viiakse.

Valgevene delegatsioon saabus Moskvasse transiidiläbirääkimistele
Valgevene valitsuse delegatsioon eesotsas asepeaminister Andrei Kobjakoviga saabus täna Moskvasse
Vene majandusearengu ministri asetäitja Andrei Šaronov teatas ettepanekute ettevalmistamisest vene naftatransiidi probleemi lahendamiseks, vahendas RIA Novosti.
Šaronov lisas, et läbirääkimised Valgevenega on "siiani võimalikud". Samas ta nentis, et Minsk peab loobuma ebaseaduslikult vene nafta transiidile kehtestatud lõivust.
Valgevene valitsus võttis vastu otsuse kehtestada 1. jaanuarist 2007. a 45 dollari suurune lõiv ühe naftatonni eest vene nafta transiidile, mis transporditakse riigi territooriumile läbi naftatorustiku.

USA õhurünnakutes Somaalias said paljud surma
USA viis Lõuna-Somaalias läbi kaks õhurünnakut Al Qaeda punkrite hävitamiseks.
Täna hommikul alanud rünnakud tabasid kahte küla Lõuna-Somaalias ning neis hukkus vähemalt neli inimest, teatas BBC.
Pealtnägijate sõnul hukkusid rünnakutes nelja-aastane poiss ning veel kolm tsiviilisikut.
"Maas lamas nii palju surnuid inimesi. Me ei tea, kes on kes, kuid rünnak oli edukas," ütles Somaalia ajutise valitsuse pressiesindaja Abdirahman Dinari BBC teatel Afp-le.
USA kahtlustab, et end Somaalias peitvad Al Qaeda terroristid viisid 1998. aastal läbi enam kui 250 inimelu nõudnud rünnakud USA saatkondade pihta Keenias ja Tansaanias.
Somaalia ajutine president Abdullah Yusuf toetas USA aktsiooni. "USAl on õigus pommitada terroriste, keda kahtlustatakse USA saatkondade ründamises Keenia ja Tansaanias," ütles Yusuf.

USA allveelaev põrkas kokku tankeriga
USA merevägi kinnitas, et ameerika aatomiallveelaev põrkas Araabia meres kokku jaapani tankeriga.
Õnnetus toimus, kui USA aatomiallveelaev Newport News oli mere pinnale tõusmas, vahendas RIA Novosti viitega CNNle.
Kahe laeva kokkupõrkes kannatanuid ei olnud ning kumbki alus ei saanud tõsiselt kahjustada.

Venemaa Sõpruse naftatoru lõigati läbi
Gaasitüli jätkuna katkes eile Vene naftatransiit läbi Valgevene Poolasse ja Saksamaale.
Eile hommikul avastasid Poola ja Saksamaa naftatorude haldajad kohkumusega, et nende peamine naftatuiksoon, Venemaalt läbi Valgevene kulgev põhjapoolne Družba naftajuhe, ei too enam kütust.
Minski ja Moskva vaheline gaasitüli, mis aastavahetuseks lahenduse leidis, kasvas üle ulatuslikuks naftatransiidikatkestuseks.Valgevene naftakompanii Belneftehim lubas siiski lääneriikide varustamist jätkata.
Tegelikult valitses eile mõningane segadus, kumb pool naftatransiidi katkestas, Venemaa või Valgevene. Vene naftajuhtmeid haldava firma Transneft juht Simon Vainštok süüdistas Minskit, et see olevat hakanud torujuhtmest illegaalselt võtma naftat, mis oli mõeldud Lääne-Euroopale. Tema kinnitusel oli just see kütusevoo katkemise põhjus.

Läti on valmis Venemaaga kiirelt piirilepingut sõlmima
Liikvele on läinud kuuldused, et Läti-Vene piirileping võidakse sõlmida aasta esimesel poolel, kusjuures Läti on loobumas ühepoolsest deklaratsioonist.
Läti infoagentuur LETA teatas juba 2. jaanuaril, et pärast peaminister Aigars Kalvitise naasmist puhkuselt võidakse Läti-Vene piirilepingu projekt suunata aruteluks parlamendi erakorralisele istungile. Seejärel võiksid valitsusparteidesse kuuluvad rahvaesindajad paluda valitsusel lepingule alla kirjutada, et see siis lõpuks parlamenti ratifitseerimisele saata.
Ametlikult aga ei kinnita sellist infot praegu ei peaministri, välisministri ega presidendi esindajad.
Välisministri pressisekretär on küll teatanud, et arutelu piirilepingu üle on kavandatud jaanuari lõppu. Läti Moskva-saadik Andris Teikmanis väitis, et leping parandaks riikidevahelisi suhteid ja selle võiks tema sõnul sõlmida tänavuse aasta esimesel poolel. Teikmanise kolleeg, Venemaa Riia-saadik Viktor Kalužni, on juba varem teatanud, et piirileping võidakse ilma täiendava deklaratsioonita sõlmida juba 2007. aasta veebruaris.

Universum näitas oma suurt saladust - tumedat ainet
Teadlased kujutavad esimest korda nähtamatut ainet, millel on kosmoses oluline roll.
Levinud teooria kohaselt on universumis veel midagi, mida ei ole võimalik näha teleskoopidega ega tuvastada muude instrumentidega. Seda on nimetatud tumedaks aineks, millest moodustub umbes veerand kogu universumist.
Mitmekümnest Euroopa, Ameerika ja Jaapani teadlasest koosnev meeskond kasutas kosmoseteleskoopi Hubble, loomaks kolmedimensioonilist kujutist tumedast ainest kosmosesektoris, kus mõnede galaktikate vanuseks on pool universumi arvatavast vanusest ehk kuus-seitse miljardit aastat.
Tumeda aine olemasolule viitab see, et kaugetest galaktikatest siia jõudev valgus kaldub mingi nähtamatu aine gravitatsiooni mõjul otseteelt. Nüüdses uuringus kasutatigi nn gravitatsioonläätse meetodit.

Britid maksid Teise maailmasõja võlad ära
Eelmise aasta lõpus maksis Suurbritannia kahele sõjaaegsele liitlasele - USA-le ja Kanadale - tagasi sõja ajal soodustingimustel saadud laenud.
Abiprogrammiga "Lend-lease" ("Laena-rendi") andsid USA ja Kanada aastail 1941-1945 suures koguses relvastust, tehnikat ja muud abi 40 liitlasriigile kokku ligi 55 miljardi dollari väärtuses.
Britid kohustusid 1950. aastal sõjalaenud tagastama 50 aasta jooksul, kuid kuuel aastal ei suudetud makset sooritada. Eelmise aasta lõpus USA-le ja Kanadale üle kantud 83,25 miljonit ja 22,7 miljonit USA dollarit olid aga võla viimased tagasimaksed.
Sõja järel suudeti enamiku abisaanutega sõlmida tagasimakselepingud, kuigi Moskva nõustus esimest korda Washingtonile midagi maksma alles 1973. aastal. 1990. aastal sõlmitud lepingu järgi peaks võlg tagasi makstama 2030. aastaks, kuid need viivitused pingestavad siiani USA-Venemaa suhteid.

Homme toimub heade liiklejate õnneloos
Homme, 10. jaanuaril, loositakse kõigi Hea Liikleja algatusega liitunud Tallinna kodanike vahel välja aastane tasuta Tallinna kesklinna parkimisluba.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul soovib Tallinn meeles pidada neid, kes on avalikult kinnitanud oma tahet olla hea liikleja.
"Viisaka liiklemisega teistele head eeskuju näidata nõuab tänases liikluspildis üpriski suurt tööd. Loodame, et välja loositav tasuta parkimisluba teeb ühe Hea Liikleja elu vähemalt Tallinnas liigeldes veidi lihtsamaks," lisas Mutli.
Sooviavaldusi algatusega liitumiseks saab täita ja algatusega liituda kõigis Tallinna linnavalitsuse ja linnaosade teenindussaalides ning algatusega liitunud omavalitsustes. Interneti vahendusel saavad algatusega liituda ka need, kelle omavalitsus pole veel kampaaniaga liitunud, samuti välismaalased.

Tallinn alustab õpetajatega palgaläbirääkimisi
Selle aasta linnaeelarve näeb ette haridusasutuste töötajatele 18 protsendilise palgatõusu.
Vastavalt seadusele kohustub kohalik omavalitsus korraldama enda valistusalas olevate munitsipaalharidusasutuste üleval pidamise.
Selle aasta linnaeelarve näeb ette haridusasutuste töötajatele 18%-lise palgatõusu.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen tõdes, et kuna Eesti keskmine brutopalk tõuseb üha kiirenevas ja tõusvas tempos, siis tuleb ka linnal tagada oma haridustöötajatele vastav palgatase.
Linna haridustöötajate palk tõusis eelmisel aastal 7%. 2005. aasta kevadel tõstis linn oma eelarvelistest vahenditest pedagoogide palka keskmiselt 8% ja haridusasutuste juhtide kuupalga alammäära 10%.

Tallinn tahab tõsta perekonnas hooldatavate laste toetusi
Tallinna linnavalitsus kavatseb homme kinnitada määruse, millega tõstetakse perekonnas hooldatavate laste toetuste piirmäärasid.
Uued perekonnas lastele makstavate toetuste piirmäärade suurused oleksid määruse järgi vastavad: alla 7-aastasele lapsele 1800 krooni, 7 - kuni 13- aastasele lapsele 2000 krooni ning 14- aastasele ja vanemale lapsele 2800 krooni.
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2007. Toetust makstakse iga kuu ning neid määravad ja maksavad linnaosade valitsused.
Prognoosi kohaselt on 2007. aastal perekonnas hooldamisel alla 7-aastaseid lapsi kümme, 7- kuni 13- aastaseid lapsi 27 ja 14- aastaseid ja vanemaid lapsi 33.
2007. aasta linnaeelarves on lapse perekonnas hooldamiseks ettenähtud vahendeid kokku 607 000 krooni, sellest toetuste väljamaksmiseks 566 000 ja 41 000 hooldusperedele teabepäevade, seminaride ja eneseabigruppide korraldamiseks.

Tallinna gümnasistid jäid oma Moskva-reisiga rahule
Pühapäeval jõudsid Moskvast tagasi 360 Tallinna gümnasisti, kes jäid reisiga oodatust enam rahule.
Kui alguses olid eri Tallinna koolidest pärit noored ühe organisaatori Toivo Keva sõnul häbelikud, siis rongis muututi juba justkui üheks klassiks.
Noored tutvusid nii vene kultuuri kui ka Moskva linnaga. Külas käidi kaheksal koolil, kus kolm Eesti taidlusrühma (Sõleke, Mero ja Vene kultuurikeskuse taidluskollektiiv) esitasid oma kavasid.
Kahes koolis olid direktorid isegi küsinud, kas kohale on toodud professionaalid.
Muuhulgas käidi Kremlis ning Eesti saatkonnas vastuvõtul.
Moskvas saatis noori kõikjal miilitsaeskort. Keva sõnade kohaselt ei oleks lihtsalt puhtlogistilistel põhjustel olnud võimalik liikuda ilma miilitsa saateta, kuna korraga mindi ekskursioonile kümne bussitäie inimestega.

Pärnu maanteel asuv ohtlik Vineeri ülekäik sai lõpuks valgusfoorid
Vineeri trammipeatuse juurde paigaldatud foorid hakkavad tööle jaanuari lõpus.
Pärnu maanteel Vineeri trammipeatuse juures asuv pikk ja ohtlik ülekäik kaotatakse ning selle asemele rajatakse kaks uut fooridega reguleeritud vöötrada, üks Tatari ja teine Luha tänava lähedale.
Vineeri trammipeatuse ümberehituse projekt valmis juba 2006. aasta kevadel ning ehitus algas seal oktoobri lõpupäevadel. Peatus muutub sarnaseks Narva maanteel asuva Hobujaama trammipeatusega, kus trammi ootamiseks on tee keskel piiretega saareke.
Seni üritati hakkama saada teekünnise ja kiiruspiirangutega, kuid paraku tulutult. "Jalakäijatel oli autojuhtide hoolimatuse tõttu Vineeri peatuse reguleerimata ülekäigurajal väga ohtlik sõiduteed ületada," ütles Tallinna transpordiameti juhataja Mati Songisepp.

Elektrirongid saavad kevadel uue reisijate teavitussüsteemi
Uued infotablood vähendavad kogemata vales peatuses mahaminemise ohtu.
Elektriraudtee AS paigaldab aprilliks kõigisse elektrirongidesse uue täisautomaatse infosüsteemi, kus lisaks valjuhääldile saab infot peatuste kohta ka vagunites asuvatelt tabloodelt, mis teeb reisijatel võõras kohas orienteerumise lihtsamaks.
"Vana süsteem, kus rongijuht ise peatusi teatas, oli ajast ja arust ning sageli jäi öeldust arusaamine streikiva mikrofoni või halva diktsiooni taha. Päris laulukooripoisse meil ju rongijuhtidena ametis pole. Nüüd on aga kõik peatusenimed selgelt sisse loetud," rääkis Elektriraudtee AS-i müügi- ja arendusdirektor Kuldar Väärsi. Uus infosüsteem toimib automaatselt ning määrab rongi asukoha liinil GPS-koordinaatide abil. Rongijuht peab algjaamas vaid liini sisestama ning pääseb peatuste teatamisest. Säilib siiski võimalus rahvast erandkorras mikrofoni kaudu teavitada. "Üks rong sai endale juba sügisel selle süsteemi peale ning kevadeks jõuame varustada kõik 11 elektrirongi, sest vastukaja oli positiivne," kinnitas Väärsi. Tema sõnul pole kõik reisijad igapäevasõitjad ning inimesed on õiges kohas väljumise pärast sageli mures. Vagunite otstesse paigaldatakse ka välimised infotablood, mis näitavad liini sihtkohta. "See on oluline kas või Keila puhul, sest siis näeb kohe kaugelt, kas rong läheb edasi Paldiskisse või Riisiperre," ütles Väärsi.

Politsei ostab merekaatri
Põhja prefektuuri korrakaitsjad soovivad hiljemalt tänavu sügiseks soetada üheksa-kümne meetri pikkuse ja kolme-nelja meetri laiuse merekaatri, et tõhustada korrakaitset merel. Detsembris väljakuulutatud riigihankekonkursi tingimuste järgi soovib prefektuur liisida kaatri viieks aastaks koos garantii- ja hooldusteenuse ning meeskonna koolitusega. Põhja prefektuur saab merekaatri ostuks raha Tallinnalt. Prefektuuri ja linnavõimu mullu augustis sõlmitud kokkuleppe alusel eraldab Tallinn kolme aasta jooksul moodsa kiirkaatri ostmiseks kolm miljonit krooni.

Linn annab tehnika päästekeskusele üle
Tallinna linnavalitsus kavatseb anda linnale kuuluva päästetehnika ja kriisiolukorra likvideerimiseks vajalikud vahendid otsustuskorras tasuta ja tähtajatult Põhja-Eesti päästekeskuse kasutusse. Põhja-Eesti päästekeskuse kasutusse antakse tasuta ja tähtajatult kaks ATV-d koos lisavarustusega, kaks kummipaati koos mootoritega ning 150 magamiskotti ja 150 magamismatti.

Lasnamäele tuleb Meeliku tänav
Tallinna linnavalitsus kavatseb oma kolmapäevasel istungil kinnitada määruse, millega tehakse ettepanek anda Lasnamäe linnaosas Loopealse asumis detailplaneeringuga tekkivale uuele tänavale nimeks Meeliku.
Taimenimedega tänavad
Planeeringualal ja selle ümbruses on tänavanimedena kasutusel loopealsel kasvavate taimede nimetused (Marana, Kiviriku jne) ning nimekomisjon esitab kinnitamiseks Meeliku tänava nime. Meelik on paepealsete alade taim, mis kuulub kaljutaimestiku klassi ning esineb klindil ja paemurdudel.
Elanikke veel pole
Planeering kehtestati 2006. aasta 6. detsembril. Kuna hooned on veel ehitamata, ei ela seal ka inimesi.

Pirita kloostri kabelis saab vaadata näitemängu naispühaku kujunemisest
Pirita kloostri uue hoone kabelis esietendub neljapäeval näidend "Birgitta", kus tuuakse vaatajate ette ühe tuntuma naispühaku kujunemislugu.
Idee püha Birgitta elukäik vaatajate ette tuua tekkis lavastaja Liina Orloval pärast Salme Raatmaa raamatu "Pirita peegeldused" lugemist.
"Puhtalt poeemina tundus teos liiga vaesena, nii lisanduvad ajastutruud kostüümid, muusika ja tantsud, mis sobivad ilusti hoone atmosfääriga," kirjeldas Orlova lavastuse kujunemist.
Kuigi kabel on ebatraditsiooniline lavastuskoht, näeb projektiga tegelev Lagle Parek selles lavastuse üht tugevamat külge, kuna kabeli atmosfäär ja väiksus aitavad näitlejatel publikuga vahetu kontakti luua. Kabelisse mahub korraga üksnes 70 pealtvaatajat. Näitlejad liiguvad lisaks osaliselt altariruumis asetsevale lavale publiku hulgas ja kabeli rõdul. "Samas süda natuke valutab kabeli kasutamise pärast," selgitas Parek.

Eesti Energia peab Poola kaasamist tuumaprojektile kasulikuks
Täna, 9. jaanuaril kohtusid Varssavis Baltimaade energiafirmade juhid, et tutvuda Poola energiafirmaga PSE ja arutada võimalusi Poola kaasamiseks Balti riikide ühise tuumajaama projekti.
"Tänase kohtumise järel on meie arusaamine Poola energiafirmast ning nende poolt projektile toodavast lisaväärtusest palju selgem," kommenteeris lõppenud kohtumist Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. "Poola kaasamisel Balti riikide poolt alustatud tuumaprojekti on eelised, aga on kindlasti mõned tingimused, mis tuleks Poolaga eelnevalt kokku leppida," täiendas Liive.
"Tuumajaama projekt võidaks sellest, kui ehitatav tuumajaam saaks tarnida elektrit suuremale turule kui seda on Balti turg", sõnas Liive. Poola edukaks kaasamiseks projekti on vaja saada garantii, et Leedu ja Poola vahele ehitatakse välja seni puuduv elektriühendus.
Samuti on vaja saada selgus, kes Leedu ja Poola ehitatavat ühendust vahel kasutada saaksid. Eesti Energia nägemuse kohaselt peaksid rajatavat ühendust saama kasutada kõik Läänemere elektriturul tegutsevad ettevõtted ning valmima peaks see hiljemalt aastaks 2012. Need on põhilised küsimused, mis tuleb poolte vahel selgeks rääkida ja kokku leppida.

Eesti Raudtee uus juhatuse esimees on Kaido Simmermann
Eesti Raudtee nõukogu valis ettevõtte neljaliikmelise juhatuse esimeheks Kaido Simmermanni.
Simmermanni tööleping kehtib aasta, misjärel kuulutatakse välja avalik konkurss juhatuse esimehe leidmiseks.
Nõukogu esimehe Eva Vanambi sõnul valiti uus juhatuse esimees ilma avaliku konkursita, et kindlustada ettevõtte järjepidevus ning stabiilse arengu jätk. Omaniku vahetus tähendab paratamatult teatud arengusuundade muutumist. "Avaliku konkursi teeme aasta pärast, kui on valmis ka nägemus ettevõtte uue struktuuri kohta," lisas Vanamb.
Uue liikmena määras nõukogu Eesti Raudtee juhatusse Indrek Orava. Eesti Raudtee juhatuses jätkavad tööd finantsdirektor Stephen Archer ja turundusdirektor Rene Varek.

Eesti Raudtee nõukogu esimeheks sai Eva Vanamb
Eesti Raudtee nõukogu valis oma esimesel koosolekul ühehäälselt nõukogu esimeheks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanambi.
Vanamb on töötanud ministeeriumis 2001. aastast alates, tegeledes aktiivselt ka raudtee küsimustega ning enne seda selle haldusalas raudteeametis aastast 1999.
Eile said koalitsiooninõukogu otsusel Eesti Raudtee nõukogu liikmeteks Keskerakonna poolt riigikogu liige Tiit Kuusmik ning Tallinna linnapea Jüri Ratas. Reformierakonna esindajatena riigikogu liikmed Rain Rosimannus ja Tatjana Muravjova. Rahvaliit valis omapoolseteks liikmeteks ettevõtja Heino Priimäe ning Riigikogu liikme Tiit Tammsaare.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolseks esindajaks on õigusosakonna juhataja Eva Vanamb ning rahandusministeeriumi esindajaks maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Tööpuudus eurotsoonis rekordiliselt madal
Eurostati andmetel langes eurotsooni riikide tööpuudus 7,6 protsendile.
12 eurotsooni riigi tööpuudus oli novembris 7,6%, mis on seni madalaim tulemus 1998. aasta oktoobrist alates, mil Euroopa majandus- ja rahaliidu vastavaid andmeid hakati koguma.
Euroopa Liidu 25 riigi arvestuses langes tööpuudus novembris 7,7 protsendile, oktoobris oli töötuse määr 7,8 protsenti. See on siiski tunduvalt enam kui USA-s või Jaapanis, kus töötuse määr kõigub vastavalt 4,5 ja 4 protsendi ümber.
Madalaimad töötuse määrad olid Taanis (3,3% oktoobris), Hollandis (3,8%), Iirimaal (4,2%), Eestis (4,5%) ja Austrias (4,5%). Kõige suurem tööpuudus valitseb Poolas (13,6%), Slovakkias (12,3%), Kreekas (8,7% 2006. kolmandas kvartalis), Prantsusmaal (8,6%) ja Hispaanias (8,4%).

Lehm Haavi tegi Eesti piimatoodangu rekordi
Põlva Agro lehm Haavi tegi Eesti uue piimatoodangu rekordi - 16 794 kg.
See on Eesti lehmade seas läbi aegade suurim laktatsiooni piimatoodang ehk lehma toodang arvestatuna poegimisest kuni 305. päevani. Seni kehtinud rekord kuulus Põlva Agro lehm Viirale, kelle kolmanda laktatsiooni toodang oli 16 438 kg, teatas jõudluskontrolli keskus.
Tublide rekordlehmadega läbi ajaloo saab tutvuda siin.

Ettevõtjad kasutavad äriregistri ettevõtja portaali usinalt
2. jaanuaril toimima hakanud ettevõtte kaughaldusportaali kaudu on esimese nädala jooksul esitatud juba üle saja esmakande- ja muutmisavalduse.
Justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide direktori Marko Lehese sõnul on tänase seisuga ettevõtte portaali kaudu laekunud 33 esmakandeavaldust ehk ettevõtte registreerimise soovi, millest 22 on ka positiivse vastuse saanud. "Kolme avalduse esitajal olid ärinimega seotud puudused, mistõttu neid kiirmenetluse korras ei menetletud," ütles Lehes.
Muutmiskandeavaldusi - soovi muuta ettevõtte nime, aadressi, juhatuse liikmeid vms oli portaali kaudu esitatud 71, millest ligi pooled olid esitatud kiirmenetluse korras.
Lehese sõnul moodustab alanud aastal kõigist äriregistrile esitatud avaldustest kaughaldusportaali kaudu esitatud avalduste arv ligikaudu 14%.

Kolmas pensionisammas kosus rekordiliselt
Eelmisel aastal kasvas täiendava kogumispensioni ehk III samba fondide maht rekordiliselt 311 miljoni krooni võrra, moodustades kokku 763 miljonit krooni.
Lisaks fondide mahule kasvas ka täiendava kogumispensioni klientide arv. Hansa Pensionifondi V3 klientide arv kahekordistus, kokku liitus fondiga 11 000 inimest. Osakuomanike kasvu poolest järgnes talle Hansa Pensionifond V2 (kasv 2751 liitunult 5000-le), teatas Eesti väärtpaberikeskus.
Ülejäänus oli möödunud aastal kogumispensioniga liitunute valikud ja jaotus sarnane eelmiste perioodidega.
"Kui kohustusliku kogumispensioniga liitujate arv on stabiliseerunud, siis täiendava kogumispensioni fondide vastu kasvas eelmisel aastal investorite huvi oluliselt," märkis Eesti väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Johanson. "See näitab, et inimestel on tekkinud rohkem sääste, mida pensionipõlve kindlustamiseks fondides kasvatada."

Mobiiltelefoni numbriliikuvust hakkab korraldama sideamet
Alates tänasest võtab mobiiltelefoni numbri liikuvuse tagamise kohustuse täitmise üle sideamet. See toimub numbri broneerimise andmebaasi vahendusel ning selle eest eraldi tasu ei võeta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lõpetas Abobase Systems ASiga 16.11.2004. a sõlmitud mobiiltelefoni numbriliikuvust erinevate operaatorite vahel võimaldava marsruutimise ühtse andmebaasi toimimise korraldamise lepingu, mis hakkas kehtima 01.01.2005. aastal.
Leping lõpetati kuna lepingupooled tõlgendasid lepingu mõningaid punkte, mis puudutasid numbrite broneerimisalase informatsiooni vahetamist sideameti ja Abobase Systems AS vahel, erinevalt. Vaatamata korduvatele läbirääkimiskatsetele kokkuleppe saavutamiseni ei jõutud. Lähtuvalt teenuse stabiilsuse ja kliendi huvidest otsustas riik anda teenuse pakkumise üle sideameteile.
Seoses teatud tehniliste probleemide lahendamisega, mis tulenevad marsruutimise ühtse andmebaasi toimimise korraldaja vahetusest, võib mõningate numbrite liikumises esineda häireid, kuid need loodetakse lahendada hiljemalt paari lähima nädala jooksul. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tänab kõiki tarbijaid mõistva suhtumise eest.

Riik ostis ER-i aktsiad lõplikult tagasi
Täna kirjutasid Baltic Rail Servicesi (BRS) ja riigi esindajad alla Eesti Raudtee (ER) aktsiate tagasiostu sulgemismemorandumile, millega 66% ER-ist läks taas riigi omandusse.
"Sellega kinntati, et põhileping on kõigi poolt nõuete kohaselt täidetud, teiseks puuduvad poolte vahel mistahes vaidlused ja kolmandaks, et riik on Eesti Raudtee ainus ja õiguspärane aktsionär," ütles majandus- ja kommumuniatsiooniminister Edgar Savisaar ajakirjanikele antud pressikonverentsil. Ta nentis, et sellega sai lõpuks läbi aasta kestnud ER-i tagasiostmise protsess.
Ettevõtte senine enamusaktsionär BRS lahkus täna ettevõttest: BRS-i juhid lahkusid ER-i nõukogust, nad kirjutasid alla 2004. ja 2005. aasta majandusaruannetele ja ettevõte võttis tagasi tagasi kõik esitatud hagid. Riigil jäi ka õigus aasta jooksul esitada BRS-ile kahjunõue, kui avastatakse fakte, mida BRS on seni varjanud.

Edelaraudteega sõitis 1,9 miljonit reisijat
Riigisisest reisirongiliiklust korraldava Edelaraudtee rongidega sõitis eelmisel aastal 1,9 miljonit reisijat ehk kuus protsenti enam kui eelnenud aastal.
Edelaraudtee juhatuse liikme Kalvi Pukka sõnul on 2007. aasta eesmärgid reisijate arvu ning müügikäive osas juba paika pandud. 2007. aasta teenindusmaht on riigiga sõlmitud veolepingu järgi 1,8 miljonit rongkilomeetrit ehk 12 protsenti rohkem kui 2006. aastal.
"Usun, et rongiliikluse populaarsuse kasv on põhjustatud ühest küljest paranenud sõidukiirustest, heast teeninduskultuurist, tihenevast maanteeliiklusest ning üha enam teadvustuvast tõsiasjast, et raudteetransport on stabiilne ja ohutu," ütles Edelaraudtee juhatuse liige Kalvi Pukka, kelle sõnul plaanib Edelaraudtee 2007. aastal teenindada üle 2 miljoni reisija.
"Lahendame tänavu kaks sõitjate jaoks olulist küsimust - muudame liikluse Tallinn-Rapla-Viljandi liinil kiiremaks ja tihedamaks ning parandame rongitranspordi kättesaadavust Lõuna-Eestis," rääkis Kalvi Pukka.

Eesti Raudtee aktsiad tulid riigi omandisse
Täna hommikul tulid Eesti Raudtee aktsiad üle riigi omandisse.
Tehingu lõpetamise protseduurid toimusid täna hommikul SEB Eesti Ühispangas, teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Riiki esindav vandeadvokaat Tarmo Sild ning Eesti Raudtee senise eraosaniku BRSi esindajad allkirjastasid tehniliste ülekannete lepingu, kus oli täpne kirjeldus, kuidas erastamislepingu lõpetamine aset leiab. Allkirjastati ka deposiidileping, millega BRS deponeeris riigi võimalike nõuete katteks 50 miljonit krooni, samuti rahvusvahelistes vahekohtutes menetletavatest vastastikustest hagidest loobumise taotlused.
Ühispangas viidi läbi ka Eesti Raudtee erakorraline üldkoosolek 2004. ja 2005. aasta majandusaasta aruannete kinnitamiseks ilma ümberhindluseta ning anti vastastikku korraldused ühelt poolt aktsiate ning teiselt poolt 2,35 miljardi kroonise hüvitise ülekandmiseks.

Säästumarket proovib kohukeste abil endale uusi töötajaid värvata
Tänasest algab Säästumarketis uute töötajate värbamiskampaania, mille raames tuleb müügile üle poole miljoni töökuulutusega kohukese.
Värbamiskampaania raames tulevad Säästumarketi kauplustesse müügile kohukesed, millele on trükitud sõnad "TULE TÖÖLE!". Kampaaniaga soovib kauplustekett äratada inimeste tähelepanu ning panna nad mõtlema tulevasele töövõimalusele Säästumarketis.
Säästumarketite formaadijuhi Andrija Lilleoja sõnul on kampaania eesmärgiks leida töötajaid just nende inimeste seast, kes kauplusi igapäevaselt külastavad ning odavkaupluste kontseptsiooniga hästi tuttavad on. "Usume, et kampaania äratab tähelepanu ja aitab kaasa töötajate leidmisele," kinnitas Lilleoja.
Rimi Baltic'u odavkaupluste turundusjuhi Ruta Kallaspooliku sõnul jõuti kohukes kampaaniani just seetõttu, et tavapärased reklaamivõtted ei pälvi enam tööotsijate tähelepanu. "Inimesed on traditsiooniliste meediakanalitega harjunud ning ei pane kuulutusi tähele, seetõttu soovisime potentsiaalseid tööotsijaid pisut üllatada," sõnas Kallaspoolik.

Töötus kahanes aastaga 46%
1. jaanuaril vähenes töötute arv võrreldes aasta tagusega 46% ehk 10 232 inimese võrra.
Võrreldes eelmise aasta 1. detsembriga oli registreeritud töötuid 174 inimese võrra vähem ehk -1,4%. 1. jaanuari seisuga oli tööturuametis registreeritud 12 029 töötut, mis moodustab 1,4 % Eesti tööealisest elanikkonnast ehk inimestest vanuses 16 aastat kuni pensioniiga.
Detsembrikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 13 607 töötut. Uute töötutena registreeriti 1620 inimest.
Kõige madalam on töötuse tase Harjumaal ning Rapla- ja Tartumaal.
Töötuse tase on endiselt kõige kõrgem Ida-Virumaal, kus on registreeritud töötuna 3,4% maakonna tööealisest elanikkonnast ja Valgamaal, kus see näitaja on 3,2 %. Kõige madalam on töötuse tase Harjumaal (0,8%) ning Rapla- ja Tartumaal (0,9).

Majandusministeerium: Poola kaasamisega tuumajaam odavamaks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Einari Kiseli sõnul muudaks Poola kaasamine tuumajaamaprojekti Eesti jaoks odavamaks.
"Täiendavaid ohtusid sellega nii palju just ei kaasne, kuivõrd see projekt läheb mõnevõrra odavamaks. Mida rohkem ostad, seda parematel tingimustel saad," vahendab ETV24 Kiseli sõnu ETV hommikuprogrammile Terevisioon.
Kiseli sõnul pole kahtlusi Poola kaasamise osas tekitanud mitte uue partneri tulemine iseenesest, vaid viis, kuidas Leedu küsimust käsitlenud on. "Selgelt on praegu olnud tegemist rohkem sellise Leedu-poolse kommunikatsiooniprobleemiga, kus seda uut partnerit tuuakse justkui vägisi juurde. Tegelikult Poola firmal ei ole nagu viga midagi, ta on täiesti tugev, aktsepteeritav firma strateegilise partnerina. Aga see, kuidas seda protsessi läbiviidud on, on üsna küsitav," rääkis ta.

Inflatsioon sööb raha pangahoiustel
Eile avaldatud viimase viie aasta kõrgeim hinnatõusu indeks näitab, et inflatsioon hammustab panka hoiule viidud rahapakkidest suurema tüki, kui näiteks tähtajalise hoiustamise intress juurde toob.
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori Riho Undi sõnul tuleks raha hoiustamisel ja investeerimisel arvestada sellega, kui pikaks ajaks seda teha soovitakse, kirjutab Äripäev.
"Meie statistika näitab, et sageli seisavad märkimisväärsed summad pikka aega arvelduskontodel, teenides minimaalset intressi, mis ei paku vajalikku kaitset inflatsiooni vastu," tõdes Unt, kelle sõnul on tavaline hoiustamine mõistlik üksnes aastast lühemal perioodil.
Endine Hansapanga juht Indrek Neivelt kogu vaba raha siiski investeerida ei soovita. "Oluline on säilitada likviidsus," on Neivelt konkreetne ja lisab, et tegelikult on isegi laenu võtta kasulikum kui hoiustada, sest laenuintress on alati inflatsioonile alla jäänud.

Helmes viib mobiilse parkimise ka USA-sse
Kokku on firma sihikul 30 linna üle maailma, koostööd tehakse näiteks Vodafonega.
IT-firma Helmes, kes eelmisel aastal käivitas mobiilse parkimise teenuse Belgias, on võtnud sihikule ka hulga teisi turge, sealhulgas USA Marylandi osariigi, Hispaania Kataloonia ja Põhja-Itaalia linnad.
Helmese nõukogu liikme Kalju Rüütli sõnul on nimekiri potentsiaalsetest turgudest veel pikem, läbirääkimisi peetakse umbes 30 linnaga korraga. "Tsiteeriks klassikuid, et enne ei taha kaagutada, kui muna munetud," ütles Rüütli läbirääkimiste kohta.
Võimsad väljavaated laienemiseks Euroopas annab Helmesele koostöö Euroopa suurima parklaoperaatori APCOA-ga, kes haldab ligi 800 000 parkimiskohta 13 Euroopa riigis. APCOA-l ja Helmesel on Belgias loodud ühisfirma Mobile4, mis pakub m-parkimisteenust Antwerpeni ja Mortseli linnades. Sama oluline on koostöö ühe maailma suurema mobiilioperaatori Vodafone kontserni kuuluva Belgia mobiilifirmaga Proximus.

Välismaiseid kindlustajaid tõmbab Eestisse
Viimase aasta jooksul on Eesti varakindlustuse turule tulnud ports uusi tegijaid ning mõned uued tulijad koputavad uksele.
Mullu alustasid teenuste pakkumist Läti päritolu Parexi ning BTA Eesti filiaalid.
BTA Eesti filiaali juhataja Ivo Ustavi sõnul on firmal hästi läinud. Eesmärk on elavdada kindlustusturgu nii kindlustuse andjate kui ka võtjate poolt.
BTA pakub laiemat kindlustuskatet. "Meil on iga toote osas tingimustes sees teatud "kommid"," ütles Ustav. Näiteks kaskokindlustuse klaasiringi kaitse alla käivad ka auto esi- ja tagatuled ning küljepeeglid.
Graafikust ollakse ees
Hansa Varakindlustusel on selja taga neli kuud tegutsemist. "Selle aja jooksul on sõlmitud ligi 28 000 lepingut, väljakirjutatud preemiate summa oli 122 450 000 krooni. Võrreldes esialgsete plaanidega oleme oma graafikust ees," ütles firma juhatuse esimees Jan Andresoo. Seltsi plaan on saavutada 30-protsendine turuosa kolme kuni viie aasta jooksul.

Eesti Raudtee juhiks valitakse tõenäoliselt Kaido Simmermann
Infrastruktuuridirektori Simmermanni kasuks räägivad positsioon ja töökogemus.
"Mees on tõestanud oma kompetentsust, ilma temata oleks raudteel raske edasi liikuda," kinnitas üks allikas Eesti Päevalehele.
Eesti Raudtee juhatuse liikmetena jätkavad turundusdirektor Rene Varek ja rahandusdirektor Stephen Archer. Lisaks asub juhatuses tööle ka ER-i õigusdirektor Indrek Orav.
Eile lahkusid vastavalt kahepoolsele kokkuleppele ER-i tegevdirektori asetäitja Riivo Sinijärv ja arendusdirektor Raivo Vare. "Mul ei ole hetkel edaspidiseks mingeid plaane," ütles Vare.
Varel edasisi plaane pole
Täna allkirjastavad Eesti riik ja BRS lepingu, mille kohaselt ostab esimene 2,35 miljardi krooni eest tagasi 66 protsenti ER-i aktsiatest, lisaks 150 miljonit krooni dividende.

Elu läks eelmisel aastal 4,4 protsenti kallimaks
Tarbijahinnaindeks muutus 2006. aastal 2005. aasta keskmisega võrreldes 4,4%, teatab statistikaamet.
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2006. aastal peamiselt eluasemekulutuste suurenemine ning toidu ja mootorikütuse kallinemine.
Võrreldes 2005. aasta detsembriga olid 2006. aasta detsembris tarbekaubad ja teenused aga keskmiselt koguni 5,1% kallimad.
Lähtudes sellest, et võrdluse aluseks oleva aastataguse perioodi inflatsioon on kõrgem, peaks hinnatõus lähikuudel mõnevõrra aeglustuma, kuid jääb tõenäoliselt siiski kõrgemaks kui 4,5 protsenti, ennustab rahandusministeerium.

Graafikanäitus tutvustab 19. sajandi Ungari supelkultuuri
Näitus Ungari Instituudis annab ülevaate supelasutustest ja vesiravliatest 19. sajandi Ungaris.
Homme avatava näituse on koostanud Budapesti Ajaloomuuseumi kogude põhjal muuseumi asedirektor Beatrix Basics.
Eksponeeritud on erinevates tehnikates graafilisi lehti ja fotosid, mille autoriteks on toonased nimekad kunstnikud-illustraatorid Austriast, Saksamaalt ja Ungarist.
Tänu oma erilistele loodustingimustele on ajaloolise Ungari alad olnud läbi aegade kuulsad oma termaalvete ja vesiravilate poolest.
Esimesed termaalveekümblad rajati sinna juba Rooma riigi aegadel, 1.-4. sajandil pKr., kuid looduslike ravivete hüvesid oskasid nautida ka I aastatuhande lõpul maa hõivanud ungarlased.
Olemasolevad supelasutused jäid kasutusele ka Ottomani impeeriumi ajal 15.-16. sajandil, mil neile tehti türgipäraseid juurdeehitusi.

Muusikal "Cats" kogus Vanemuises ligi 30 000 külastajat
Briti muusikalimeistri Andrew Lloyd Webberi "Cats" kogus Vanemuise teatris pisut rohkem kui pooleteise aasta jooksul 29 794 külastajat.
"Maailma muusikalide edetabelis on "Cats" etenduste arvult praegu teisel kohal, esikohale tõusis aasta tagasi "Ooperifantoom"," ütles Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene.
"On hea meel, et Vanemuise teatril oli võimalik Eesti publikule seda hittmuusikali tutvustada. Eestis etendamiseks vajalike õiguste saamine võttis aega üle nelja aasta," lisas Nõgene.
Vanemuise "Catsi" viimane etendus toimus eile Jõhvi kontserdimajas. Kokku astus "Catsis" lavale rohkem kui poolsada artisti. Kass Grizabella rollis nägi Maarja-Liis Ilusat, kelle esitada oli ka selle muusikali tuntuim hitt "Memory", mille Londoni lavastuses laulis kuulsaks Elaine Paige.

ERM ootab meenutusi noorte suvepäevadest Nõukogude Eestis
Eesti Rahva Muuseum kuulutab välja esseevõistluse teemal "Minu suvepäevad e võsaleer". Oodatud on nii meenutused, fotod suvepäevadest ja suvepäevalistest kui asjakohased esemed.
Konkursi lõpptähtaeg on 30. aprillil 2007.
2007. aastal möödub 50. aastat esimestest noorte suvepäevadest Nõukogude Eestis. Millised on Sinu mälestused oma suvepäevadest e. võsaleerist, kes Sa olid noor 1950., 1960., 1970. või 1980. aastatel? Oodatud on nii suvepäevadel osalenud noorte kui ka organiseerijate meenutused selle kohta, miks suvepäevadele mindi või ei mindud - uus traditsioon ei olnud ju meelepärane kõigile, sest võsaleeri eesmärgiks oli uue ideoloogiaga mittesobiva kirikliku leeri väljatõrjumine.
Mida sellelt ürituselt oodati ja mida need päevad endast üldse kujutasid? Millised on kõige eredamad suvepäevadega seotud mälestused? Mida põhjalikumalt suvepäevi ja sellega seonduvat meenutatakse, seda väärtuslikum on materjal muuseumi jaoks. Lisaks kirjapanekutele on teretulnud fotod suvepäevadest ja suvepäevalistest ning üritusega seotud esemed (nt tunnistused, vimplid, särgid, mütsid, lõpukleit jm).

 "Ruudi" peaosatäitja sai Moskvas parima näitleja preemia
Festivali žürii tõstis esile nii noore näitleja isikupärast ja julget esinemist kui toredat karakterilahendust.
Moskvas toimunud rahvusvahelisel laste- ja noortefilmide festivalil sai parima näitleja preemia mängufilmi "Ruudi" peaosatäitja Paul Oskar Soe.
Paul Oskar Soe on teinud ka juba oma esimese teatrirolli. Ta mängib praegu Vene Draamateatri selle hooaja suurimas õnnestumises, Aljona Anohhina
lavastuses "Palat nr. 6".
Mängufilm "Ruudi" esilinastus eelmise aasta veebruaris ja kogus Eestis 39 299 vaatajat.
Film on osalenud kolmeteistkümnel festivalil ja võitnud neist viiel ka auhinna. Mainekamatest festivalidest on "Ruudi" osalenud lisaks Moskvale ka Chicago, Oulu, Zlini ja Tokyo lastefilmide festivalidel.

Kultuuritegelased tahavad eesti kultuuriveebi
Täna toimuval keelefoorumil esitatakse valitsusele ja eesti avalikkusele rühma kultuuritegelaste ettepanek luua üks ühtne eesti teadus- ja kultuuriveeb ESTICA.
Eesti teadus- ja kultuuritekstid peavad olema infoajastul märksa paremini kättesaadavad, see on eesti keele julgeoleku ja tuleviku küsimus, rõhutavad 30 ettepanekule allkirja andnud kultuuritegelast, kelle hulgas on Tartu ülikooli dotsent Maarja Lõhmus, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Arvo Krikmann, kirjandusteadlased Sirje Kiin ja Rutt Hinrikus, kirjanik Hasso Krull, keeleteadlane Heldur Niit, rahvaluuleteadlased Mare Kõiva, Igor Tõnurist, Ülo Tedre, Mall Hiiemäe, Ergo-Hart Västrik jpt.
Idee luua üks ühtne, otsingumootoriga töötav eesti kultuuriveeb ESTICA tekkis ettekannete ja arutelude kiäigus Tartus toimunud F.R. Kreutzwaldi päevadel 2006.aasta lõpus.

Tartu linnaraamatukogu pühendab päeva Oskar Lutsule
Oskar Lutsu päevaga tähistatakse Tartus kirjaniku 120. sünniaastapäeva ja avatakse mahukas näitus "Vaata Lutsu!".
Kirjanike liidu Tartu osakonna juhataja Berk Vaher kõneleb "Kevade" tegelaskujudest tänase koolielu kontekstis ja vaadata saab õpilasteatri tõlgendusi Lutsu ainetel. Seejärel avatakse linnaraamatukogu II korrusel näitus "Vaata Lutsu!".
Näituse "Vaata Lutsu!" esimene ja mahukaim osa annab ülevaate Oskar Lutsu näidenditest ja teoste dramatiseeringutest eesti kutselise teatri laval. Nimekirjale lisaks on vaadata pilte ja lõike arvustustest. Teater Vanemuine andis näituse tarvis kasutada sõjajärgsete lavastuste fotosid ja kavalehti oma kogust.
Näituse teises osas on filmid ja nukufilmid ning kolmandas 21 eesti kunstniku illustratsioonid Oskar Lutsu teostele.

Eesti kunst vajab riigitellimust ja naasmist avalikku ruumi
Vähesed Eesti poliitikud on kuulnud nn protsendikunsti seadusest, mis siin rakendatuna aitaks kaasa nii kunstnike kui ka avaliku ruumi olukorra parandamisele.
Loomeliitude korraldatud seminar-pidu "Eesti - kultuuririik?" Salme kultuurikeskuses läinud laupäeval on muidugi formaat, mida annab tögada, kopeerib see ju veidi ettevõtluse harrastatud koolitusi-seminare kuurortpiirkondades jm ettevõtmisi, kus meelelahutusele minevad kulutused on töisteks optimeeritud. Kultuurimure temaatikat pole aga kunagi liialt. Ja millal veel kui mitte enne valimisi parteilastelt aru pärida?
Tegelikult lõid aga seminariosa, mille peaettekanded Jan Kausilt ja Margit Sutropilt olid väga head ja kogu temaatikat katvad, ning sellele järgnenud kuue partei (Keskerakond, Eesti Vasakpartei, Erakond Eestimaa Rohelised, Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid) lühike kultuuriprogrammide tutvustus küllaltki selge pildi, kas kõlavate loosungite taga on ka mingi instrumentaarium või seadusemuudatuse ettepanek. Eesti kunstnikkonna põhiline küsimus parteidele oli: kas olete midagi kuulnud nn protsendikunsti seadusest, s.t seadusest, mille abil tellitakse ja rajatakse avalikku ruumi väärtustavat taiet mitmetes riikides üle maailma? Veel küsiti, kuidas parteid sellesse suhtuvad, millal selle oma valimisprogrammi võtavad ja millal taoline seadus võiks Eestis kehtima hakata.

Ajatu romantiku Olev Subbi töödest valmis paks album
Olev Subbi luksuslikus albumis võiks ohtra pildimaterjali kõrval
Iga kunstniku unistus on, et tema looming saaks rikkalikult illustreerituna ja dokumenteerituna albumikaante vahele. Nii et Subbi peale võib kade olla - album on esinduslik ja Tiit Jürna on selle hästi kujundanud. Aasta lõpus kogunes esitlusele Kumus muljetavaldav seltskond, peale kunstnike liidu presidendi oli kohal ka päris president.
Piltide valik on lai, kuid millegipärast on kogust välja jäänud mitu Eesti kunstnike biograafilises leksikonis esile toodud tööd ("Rannanaiste pühapäev", "Daam mustas", "Juulikuu" jt), samuti kunstnike liidu sekretariaat ja suurteos Ugalale koos Viljandi maastikuga, mis tekitas pahandust, kuna maastikul oli kirik.

EKA galeriis avati koomiksinäitus
Eile õhtul avasid kunstiteadlane Andreas Trossek ja kunstnik Joonas Sildre kunstiakadeemia galeriis näituse "Narratiivsus piltides: Eesti graafilised novellid/poeemid '00. aastate alguses" ja esitlesid autorikoomiksite kogumikku. Koomiksinäitus jääb avatuks kuu lõpuni. Näituse ja raamatu koostajad poseerivad Martin Rästa piltjutustuse "Mammut" ees, alumisel pildil staažika koomiksimeistri Veiko Tammjärve "Vaba päev".

Andrus Kivirähkil ilmub veebruaris uus romaan
Andrus Kivirähkil on üle mitme aasta jälle ilmumas romaan. Teose "Mees, kes tundis ussisõnu" on plaaninud veebruari keskel välja anda Eesti Keele Sihtasutus. "Kui teatriinimestelt küsitakse, millest nende etendus räägib, siis ütlevad nad alati, et inimestevahelistest suhetest. Seda sobib ka minu romaani kohta öelda," jääb autor teose sisust ülevaate andmisel salapäraselt napisõnaliseks. "See on paks ja räägib mitmest asjast."
Lugejad on harjunud, et Kivirähk - kirjutagu ta romaane, novelle või näidendeid - ajab ikka kuidagiviisi eesti asja. Kas ajab eesti asja ka ilmuv romaan? "Ikka eesti asja. Tegevus toimub Eestis ja tegelased on eestlased," annab Kivirähk mõne vihje, mida lugejal on oodata.

Tänavu Kuldkala ei püüta
Pühajärve Kalapeo korraldajad otsustasid tänavu peo ära jätta, kuna kuu aega enne jääpidu ei ole Pühajärvel jääd ning kestvamaid külmakraade lähiajaks ei ennustata.
Kõikidele üksikisikutele ja firmadele, kes on juba osaluse eest tasunud, makstakse raha tagasi.
"Kuldkala" nimeline püügivõistlus on toimunud 1998. aastast alates igal talvel ning tänavune võistlus olnuks järjepanu kümnes; aastal 2000 viidi see kehvemate jääolude tõttu üle Pühajärvelt Kaarna järvele ning lubati jääle üksnes võistlejad - võistluse ärajäämine on esmakordne. Ent esmakordne on seegi (vähemasti lähiajaloos), et jaanuari keskpaigas on Pühajärv täiesti ilma jääta.
Korraldajad loodavad, et kõik üksikisikud ja ettevõtted, kes kavandasid talvepäeva veetmist Pühajärve Kalapeol, leiavad endile selleks päevaks peaaegu sama toredaid tegemisi: küllap leidub küllaldaselt jääd ka talikalastuseks, kui seda võetakse ette natuke väiksemate seltskondadega kui 5000-6000 inimest.

Uus postmark - Eesti lipp Pika Hermanni tornis
11.jaanuaril emiteerib Eesti Post uue postmargi "Eesti lipp Pika Hermanni tornis".
Pikk Hermann on aastasadade jooksul olnud üheks Tallinna sümboliks. Toompeale rajatud maalinnuse asemele kerkis 13. sajandi algul kastelli tüüpi kivilinnus, mis 14. sajandil ehitati ümber kõrgeks ja võimsaks ringmüüri, väravate ja nurgatornidega ordulinnuseks. Peatorniks sai kindluse edelanurgas ehitatud 45,6 m kõrgune Pikk Hermann, mis on tänaseni hästi säilinud.
Eesti Vabariigi valitsus otsustas 12. detsembril 1918. a hakata heiskama Pikal Hermannil Eesti Vabariigi sini-must-valget riigilippu ja nii toimus see kogu iseseisva Eesti Vabariigi ajal kuni 1940. aasta suveni. 24. veebruaril 1989. aastal tõusis taas Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp. Pikal Hermannil heisatakse Eesti Vabariigi lipp iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00 ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.

Eestis toimuvad hotelli vastuvõtutöötajate maailmameistrivõistlused
Hotelli vastuvõtutöötajate MMil tuleb võistlejatel hakkama saada ka ebameeldivatest klientidest delikaatselt vabanemisega ehk nad viisakalt välja visata.
Eestis toimuvad 18. jaanuaril hotelli vastuvõtutöötajate maailmameistrivõistlused. 2007. aasta parima hotelliadministraatori valib Rahvusvaheline Hotellide Vastuvõtujuhtide Liit 12 riigi finalisti seast, Eestit esindab Siret Schutting Domina Inn Ilmarise hotellist.
Tallinnas toimuval hotellitöötajate aasta tähtsamal üritusel osalevad võistlejad, kohtunikud ja erialaliitude esindajad 15 riigist. Suurim, 21-liikmeline delegatsioon saabub Saksamaalt.
Eestit esindab üritusel 19 ja Austriat 18 hotellieriala inimest. Lisaks saabuvad suured delegatsioonid Inglismaalt ja Prantsusmaalt.
Eksootilisematest sihtkohtadest on oma finalisti ja erialaliidu esindajad Eestisse saatnud Araabia Ühendemiraadid kokku 6 inimesega. Põnevad delegatsioonid saabuvad lisaks Uus-Meremaalt, Singapurist ja Austraaliast.

Jaanuarist pääsevad alaealised kord kahe kuu tagant ööklubisse pidutsema
Tallinna Noorteaasta 2007 käivitab koostöös Club Prive'ga alla 18-aastastele noortele suunatud klubiürituste sarja Just for Fun.
"Üritustesarja raames on iga kuu teisel pühapäeval noortel võimalik kuulata suuri staare ja tantsida hiliste õhtutundideni," lubavad korraldajad.
Esimene pidu toimub juba 14. jaanuaril kell 17.00-21.00 ja avaürituse peaesinejaks on Eesti hip-hopi maastiku suurtegija A-Rühm. Muusikat mängib ja õhtut juhib DJ Kozy koos salapärase naisstaariga.
Pidu algab noorte DJ-de jõukatsumisega, kus koostöös raadiosaatega Meet the Mixer'iga selgitakse välja kuu parim noor DJ. Noorte DJ jõumõõtu juhib MC Busta ja osavõtjaid autasustab Lasering.
Aasta lõpus kingitakse parimale plaadikeerutajale "noore DJ stardipakett", mis sisaldab kahte vinüülplaadimängijat ja mikserpulti.

Simpel Sessionil näeb trikimeistreid
Sel reedel stardib Tallinnas Rocca al Mare suurhallis järjekordne Simpel Session. Seitsmendat korda toimuval rahvusvahelisel ekstreemspordiüritusel selgitatakse välja parimad rulasõitjad ja BMX-ratturid, kusjuures seekordne auhinnafond ületab 200 000 krooni.
Reedel toimuvad treeningud, laupäeval eelsõidud ning pühapäeval jõuab kord finaalide kätte. Lisaks saavad huvilised oma oskused proovile panna esmaspäeval, mil rulapark on avatud kõigile.
Simpel Sessioni raames toimub ka filmifestival. Kinos Sõprus näidatakse 10.-12. jaanuarini maailma parimaid rula- ja BMX-filme. Ürituse passe saab soetada Piletilevi müügipunktidest, kinopileteid müüakse kino kassas.

Igale kassile oma pissipott
Elu kassiga on võrdlemisi lihtne, kui panna tuppa kastike liivaga ja suuta loomale selgeks teha, milleks see on mõeldud.
Aga nüüd on võimalik osta kassile ka päris oma tualettpott! Cat Genie näeb välja nagu tõeline tualettpott. Selles on graanulid, mida pestakse ja kuivatatakse pärast seda, kui kassi on kutsunud loodus. Nagu iga tavaline vastavat otstarvet omav pott, tuleb ka see ühendada kanalisatsiooniga.
Tegu pole ainult luksusesemega. Õigest poest võib selle soetada vähem kui tuhande krooni eest ning peagi saate näidata, kui hästi kasvatatud kass teil kodus on.

5'NIZZA poisid on jälle Eestis
Suvisel Õllesummeril rahvast hullutanud Ukraina päritolu kitarri- ja lauluduo, kelle leivanumbriteks on reggae-hõngulised muusikapalad, tuleb taas Eestisse, sedapuhku nautima Eestimaa ebatavalist talve ja andma temperamentset kontserti Café Amigos.
10. veebruaril toimuva kontserdi jaoks tehakse uksed lahti kell 22 ning kahemehesõu algab kell 23.30. Sisse pääsevad need, kel vanust vähemalt 18 eluaastat ning kes suudavad Piletilevist lunastada 250-kroonise pileti. Pärast 11. jaanuari maksab pilet 275 krooni.

Pillimüüja püüab Eesti muusikainimesi tüssata
Soodsa hinnaga muusikariistu lubanud firma on jätnud muusikud kuudeks ootama.
Mitmed muusikud võtsid jõulud ja uue aasta vastu pettunult. Firmalt Music Consulting Baltic tellitud muusikainstrumendid ei ole kohale jõudnud ka mitu kuud hiljem. Pole ei pille ega nende eest välja käidud raha. Jäänud on vaid täitmata lubadused.
Mirko Miilits, kes on bändide Agent M ja Ketaspidur mänedžer, sõnab, et alguses olid tal Music Consulting Balticuga suured plaanid. "Maaliti ilus pilt, millesse oli kerge uskuda, aga tegelikult pole nad võimelised oma sõnade eest seisma," ütleb ta.
Ketaspidur on tellinud MCB-lt tehnikat 25 000 krooni eest. "Lähiajal pidi selguma, mis sellest saab, aga nad ei võta isegi telefoni vastu," räägib Miilits. Ta lisab, et tema teab veel vähemalt seitset-kaheksat inimest, kes on sellelt firmalt tüssata saanud.

TÜ/Rock purustas Balti liiga kohtumises Valmiera 110: 80
KORVPALL:
Võitjate kasuks viskas Gert Kullamäe 22, Georgi Tsintsadze 19, Vallo Allingu ja Martin Müürsepp 15, Marek Doronin 14 ning Tarmo Kikerpill 13 punkti. Allingu võttis ka 9 lauapalli, vahndab ETV Sport.
Avaveerandajal jätkus tasavägist mängu seisuni 3: 3, siis viisid Kullamäe kaks kolmest tartlased 9: 3 juhtima. Külalised vähendasid veel vahel 10: 11-le, kuid peagi oli Rock peamiselt Kikerpilli jõupingutustest ees 21: 13. Esimesele lühikesele puhkepausile mindigi kodumeeskonna 25: 16 eduseisus. Tartlaste resultatiivseimad olid Kikerpill 7 ja Kullamäe 6 punktiga.
Teisel veerandajal tartlased initsiatiivi ei loovutanud. Juhiti 29: 16, 40: 28, 48: 30 ja esimene poolaeg võideti tulemusega 56: 39. Tartu meeskonna kasuks viskas Kullamäe 14, Tsintsadze 12 ja Kikerpill 10 punkti. Tanel Teini ning Allingu arvel oli aga 4 lauapalli.

Dakari ralli nõudis mootorratturi elu
MOTOSPORT:
29-aastane KTM-i tsiklist oli enne saatuslikku õnnetust jõudnud kiiruskatsest sõita 140 km. Kaheksa minutit hiljem kohale saabunud meedikutel ei õnnestunud võidusõitja elu päästa, vahendab Sportnet.
Enne avariid oli Symons tsiklite arvestuses 18. kohal.
Eelmise aasta Dakari rallil hukkus mootorrattur Andy Caldecott ning üle-eelmisel aastal jätsid elu Jose Manuel Perez ja Fabrizio Meoni.

Dmitri Kruglov on Venemaa klubi Himki vaateväljas
JALGPALL:
Esmakordselt Venemaal kõrgemasse seltskonda tõusnud Himkiga lõi juba käed teine Eesti koondise kaitsja Andrei Stepanov, vahendab ETV Sport.

Madridi Real ootab Beckhami vastust
JALGPALL:
Endise Inglismaa koondise kapteni leping Hispaania superklubiga lõppeb juunis, kuid Real on pakkunud 31-aastasele poolkaitsjale uut kahe aasta pikkust lepingut, vahendab Sportnet BBC uudist.
"Me tegeleme selle asjaga järgmisel nädalal. Ta (Beckham) palus veidi mõtlemisaega, kuid aega on hetkel vähe ning me peame kiiresti reageerima," ütles Mijatovic.
Beckham pole uue peatreeneri Fabio Capello käe all enamasti põhikoosseisu mahtunud, kuid sellegipoolest on klubi tema teenetest jätkuvalt huvitatud. Beckhamit on viimastel kuudel seotud üleminekuga praktiliselt kõikidesse Inglismaa Premier League'i klubidesse, samuti on mainitud mitmeid Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa ning USA meeskondi.

Baruto kahtleb võistluse jätkamises
Kaido Höövelson maadlejanimega Baruto edasi võistlemine Jaapanis aasta esimesel sumo suurturniiril sattus põlvevigastuse tõttu kahtluse alla.
Täna Kotoshogiku kaotanud Baruto kukkus areenil ja vigastas vasakut põlve, mis tegi talle häda ka möödunud hooajal.
Ta ütles Eesti Päevalehele, et otsustab homme hommikul, kas saab turniiri jätkata.

Nadali osalemine Australian Openil on kahtluse all
TENNIS:
Nadal oli Sydney's esimese ringi kohtumises Chris Guccione vastu 5: 6 kaotusseisus, kui ta otsustas vastasele loobumisvõidu anda, vahendab Sportnet.
"Kolmapäeval alustan raviga ja loodan, et järgmiseks nädalaks on see 100% terve," lausus Nadal.
Eelmisel aastal pidi hispaanlane Australian Openist jalavigastuse tõttu loobuma ning tänavu ei soovi ta sama saatuse osaliseks saada. "Australian Openil osalemine on prioriteet," kinnitas ta.

Baruto kaotas kolmandal päeval
Tokyos toimuval Hatsu-basho sumoturniiri kolmandal päeval sai Eesti hiiglane Kaido Höövelson alias Baruto kaotuse osaliseks.
Sumotoride pingereas maegashira kolmandal real asetsev Baruto, kes esimesel ja teisel päeval alistas vastavalt Miyabiyama ja Homasho, kaotas täna Kotoshogikule. 178-sentimeetrine ja 154 kg kaaluv jaapanlane alistas eestlase tehnikaga abisetaoshi. Baruto kukkus areenil ning tegi vasakule põlvele haiget.
22-aastasel Kotoshigikul oli enne tänast matši võitude ja kaotuste seeria 1: 1. Esimesel päeval alistas edetabelis positioonil maegashira 1 asetsev maadleja tehnikaga yorikiri Tochiazuma, kelle edetabelikohaks on ozeki. Teisel päeval pidi Kotoshigiku sama tehnikaga võtma vastu kaotuse yokozuna Asashoryu käest. Barutoga kohtus Kotoshigiku 2006. aastal kahel korral - juulis oli parem eestlane, kuid novembris lahkus areenilt võitjana 21 sentimeetrit lühem ning 20 kg vähem kaaluv jaapanlane.

Mart Poom: "Arsenal kaalub mu laenule andmist." 
Et kindlasti Inglismaa vastu platsile pääseda, tahab Poom rohkem mängida - kasvõi esiliigas
Millised on sinu ootused 2007. aastaks?
Kõige üldisemalt tahaks, et enda ja lähedaste tervis oleks korras ning et saaks rohkem mängida. Eesti koondiseski tahaks ju tänavustes tähtsates valikmängudes hästi esineda, selle eelduseks on omakorda see, et saaks klubi eest platsile.
On sul plaan, kuidas seda võiks saavutada? Siiani oled Arsenali põhimeeskonnas ju vaid ühe korra platsile saanud.
Jah, platsil olen käinud ühe korra, kuid varupingile olen rohkem pääsenud. See ei tähenda siiski, et midagi oleks väravavahtide järjestuses muutunud - Jens Lehmann on endiselt esimene, Manuel Almunia teine ja mina kolmas valik. Kuid nädal tagasi oli mul Arsene Wengeriga (Arsenali peatreener - toim.) jutuajamine, kus ta lubas pärast karikamänge kaaluda minu laenule andmist. Siiani on ta kõik huvilised tagasi lükanud - suvel tundsid huvi mõned esiliiga klubid, näiteks mu vana kodumeeskond Derby, samuti Stoke. Ka West Ham ja Portsmouth on küsinud. Aston Villa oli viimati detsembris minust huvitatud, kui neil mõlemad väravavahid rivist langesid. Arsenal ütles ei. Enne jõule oli lihtsalt nii palju mänge ja Wenger soovis, et tal oleks siiski kolm väravavahti kasutada. Praegu jäi mul temaga jutt, et ta ei tahaks mind päriselt ära anda, kuid laenu võib kaaluda. Võimalik, et laenulepingus saab olema sees näiteks tingimus, et Arsenal saab mind vajadusel 24 tunni jooksul tagasi kutsuda.

Andrus Veerpalu: tundub, et pean ikkagi lootma imele
Veerpalu pole enam Otepää MK-etapil startimises nii lootusrikas, nagu enne jõule.
Pärast kahe ja poole nädala pikkust pausi plaanib Veerpalu täna taas külastada Volker ja Florian Mülleri kliinikut Saksamaal, saamaks selgust, kas tal on võimalik 27. jaanuariks Otepääle kavandatud suusatamise maailmakarikasarja 15 km klassikasõidus startida või mitte.
Juba alates suve lõpust erilise eduta probleemset paremat põlve raviva kahekordse olümpiavõitja eilne nukravõitu hääletoon ei jätnud aga kahtlust, et kodusel MK-etapil kaasalöömisega ta enam eriti ei arvesta.
"Kui tahan jaanuari lõpus võistelda, pean vist ikkagi lootma imele," möönis Veerpalu telefonitsi Austria suusakeskusest Ramsaust, kuhu siirdus pärast jõule harjutama. "Ma ei saa endiselt jalgadega sedasi tööd teha, nagu mis tahes MK-etapil osalemiseks tarvis oleks."

Haiglasevõitu Saarepuu loobus Norras treenimisest
Samal ajal kui Peeter Kümmel ja Timo Simonlatser harjutavad Eesti koondise sprinditreeneri Björn Kristianseni käe all Norras, pidi Anti Saarepuu kehva enesetunde süül koju jääma.
"Juba ligi nädal aega olen tervisega pahuksis, harjutada eriti ei jaksa," ütles Saarepuu. "Pärast pühapäevast treeningut Otepääl väsisin õhtuks väga ära ja enesetunne läks viletsaks."
Saarepuu võitleb 31. detsembril Münchenis peetud Tour de Ski sprindivõistlusest saadik köha, nohu ja kurguvaluga. Eile õhtul tundis ta põsekoobastes valu.
"Olen kasutanud looduslikku ravi, joonud teed," rääkis ta oma Võrumaa kodust. "Homme (loe: täna) sõidan Tartusse ja pean koondise arsti Tarvo Kiudmaga nõu, võib-olla tuleb teha uuringud."

Guus Hiddink tahab vahetada Venemaa koondise Chelsea vastu? 
Venemaa Jalgpalliliidu juhid lükkavad jutud Hiddinki lahkumisest tagasi.
Hollandi jalgpallitreener Guus Hiddink on valmis jätma Venemaa koondise juhendamise oma abilisele Aleksandr Borodjukile, teatas Hiddink intervjuus ajakirjale Elf.
Venemaal seostatakse Hiddinki soovi tema eeldatava asumisega Inglismaa suurklubi Chelsea juhendaja rolli, sest hollandlasel on head suhted Chelsea omaniku Roman Abramovitšiga.
"Abramovitšil on plaan asutada Venemaal suur jalgpalliakadeemia ning ta on palunud minu abi," väidab Hiddink. Sunday Mirrori teatel paneb Chelsea loots portugallanne Jose Mourinho pärast käimasolevat hooaega ameti maha, järglasena nimetatakse Hiddinkit.

Eesti noored võrkpallurid tegid EM-il ajalugu
Poiste ja tüdrukute võrkpallikoondised võitsid ka EM-i valikturniiri viimased mängud.
Sloveenias toimunud tüdrukute turniiril tampisid 16-aastased eestlannad Iisraeli suisa maa alla - 3: 0 (25: 10, 25: 7, 25: 18).
"Saada geimis 10 ja 7 punkti on sama, kui läbida 100 meetrit 11,0 jooksja kõrval 17 sekundiga," kirjeldas võistlusi jälginud võrkpalliliidu peasekretär Henn Vallimäe eestlannade üleolekut.
Tema sõnul on Eesti 99,9% tõenäosusega finaalturniiril, väärata võis seda vaid see, kui Sloveenia oleks eile hilisõhtuses kohtumises alistanud seni ainult suuri võite tunnistava Saksamaa naiskonna tulemusega 3: 0 ega oleks lasknud neil saada üle 45 punkti.

Šruboks ja Fetissova on Eesti meistrid
Eesti meistriteks ladina-ameerika tantsudes krooniti täiskasvanute klassis Viktor *ruboks ja Valerija Fetissova (Kreedo Dance), juunior I klassis Vladislav Rõbatšenko ja Emilia Bogdanova (Stiil), juunior II klassis Vjatšeslav Mõlkin ja Kristiina Prants (Revalia), noorte klassis Vladislav Inostrantsev ja Marina Nikolajeva ja seenioride klassis Enar Pajula ja Leie Pajula (P&A Vardia).

Roche kingitud arvutid tõid vähihaigetele haiglasse internetiühenduse
Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinik sai Roche Eestilt kingituseks neli arvutikomplekti, mis lubavad vähihaigetel interneti kaudu olla kursis nii kasvaja-teemalise info kui ka muu teabega.
"Haigla on tavaliselt selline koht, mis isoleerib inimesed muust maailmast. Internetiühendusega arvutid annavad patsientidele võimaluse kursis olla haiglavälise eluga, pakkudes haigusinfole lisaks ka muud teavet ning võimaldades aktiivselt suhelda tuttavate ja omastega," ütles TÜ kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus.
Roche Eesti kinkis kliinikule neli arvutikomplekti, mis paigaldati kirurgilise onkoloogia osakonda, radio- ning onkoteraapia osakonda ning hematoloogia ning luuüdi transplantatsiooni osakonda, teatas ettevõte.

Hansapank avas uue kliendiprogrammi aktiivsetele arveldajatele
Jaanuari alguses avas Hansapank uue programmi aktiivsetele arveldajatele - Hansapanga Miljonisadu.
Programmi raames jagatakse iga kvartali lõpus klientide ja heategevusprojektide vahel välja kvartaliga kogunenud võidufond, kuhu pank maksab 5 senti iga erakliendi kaardi- ja hanza.neti makse kohta, teatas pank.
"Arvestades senist kaardimaksete ja hanza.neti maksete statistikat, peaks igas kvartalis fondi kogunema üle ühe miljoni krooni," ütles Hansapanga igapäevapanganduse osakonna juhataja Oksana Tolmatshova.
Kvartalis teevad Hansapanga erakliendid umbes 20 miljonit kaardi- ja hanza.neti makset. Tolmatshova rõhutas, et pank maksab fondi 5 senti iga erakliendi kaardimakse ja hanza.neti tehingu pealt, seda ka neilt tehingutelt, mis on klientide jaoks tasuta - näiteks seenioride ja noorte poolt tehtud hanza.neti maksed.

Logitechi seadmed täiustavad Windows Vista kasutamist
Logitech demonstreerib maailma suurimal tarbeelektroonika näitusel CES-il Windows Vistale mõeldud välisseadmete tooteportfelli.
Logitech pakub enam kui 100 erinevat välisseadet, mis sobivad peatselt tarbijateni jõudva Microsofti Windows Vistaga. Mõningad uued Logitechi seadmed on ka spetsiaalselt Vista jaoks optimeeritud, et pakkuda laiemaid võimalusi uue OS kasutamiseks. Näiteks pakub Cordless Desktop MX 3200 Laser lihtsat ligipääsu Windows Vista innovaatilistele navigatsioonivõimalustele, nagu näiteks Flip 3D.
Lisaks täielikule ühilduvusele Windows Vistaga on mitmetel Logitechi hiirtel ja klaviatuuridel nupud, mis võimaldavad kiiret juurdepääsu Windows Vista uutele rakendustele. Spetsiaalsete funktsiooninuppude abil, nagu Flip 3D ja Search Photo Gallery, võimaldab Logitech Cordless Desktop MX 3200 Laser hiire ja klaviatuuri komplekt kasutada Vistat info leidmisel ja navigeerimisel eriti kiiresti. Klaviatuuri puutetundlik otsingu ja suurendusslaider on abiks Windows Photo Gallery piltide või otsingutulemuste vaatamisel. Samuti on Vistale mõeldes disainitud Logitech MX Revolution juhtmeta laserhiirele Flip 3D pöidlarullik, et rakenduste vahetamisel ei peaks kätt hiirelt ära võtma. Vastavate klaviatuuride ja hiirte jaoks ootab Logitech jaanuari lõpus turule firma SetPoint tarkvara versiooni 3.3, mis annab ühilduvuse Windows Vistaga.

Suhtlusportaal Hot-or-Not jõudis mobiiltelefoni
Seni Everyday's tegutsenud suhtlusportaal Hot-or-Not on nüüdsest kättesaadav ka mobiilis.
Suhtlemiseks, piltide hindamiseks või kommenteerimiseks ei pea enam istuma arvuti taha, piisab kui liikuda Tele2 WAP-portaali Go Live! alajaotusesse Meelahutus ning avada link Hot-or-Not, teatas Tele2 Eesti.
Sarnaselt veebilehele saab ka Hot-or-Noti mobiiliversioonis pilte vaadata, hinnata, kommenteerida ning uudsena luua ka sõprade gruppe. Kontot luua, pilte lisada või oma profiili muuta on võimalik Hot-or-Noti veebilehel, misjärel muutused toimuvad automaatselt ka WAP-versioonis.
Hot-or-Noti pääseb sisse Everyday kasutajanime ja parooliga, mistõttu tuleb piltide hindamiseks ja kommenteerimiseks end eelnevalt registreerida Everyday kasutajaks. Suhtlusportaali võimalusi saavad kasutada kõikide Eesti mobiilsidevõrkude kliendid, kelle telefon on GPRS või 3G toega ja andmesideteenuse kasutamiseks seadistatud.

Arco Balti Kinnisvarafond soetas kaks uut objekti
Arco Balti Kinnisvarafond ostis Harjumaal Saku vallas Tänassilma tehnopargis paikneva kinnistu ning Tallinnas Liimi tänav 1b asuva büroohoone.
Arco Balti Kinnisvarafond ostis Tänassilma tehnopargis paikneva kinnistu, millele rajatud laohoone ankurrentnik on Eesti suurim paberi hulgimüügifirma MAP Eesti AS. 5860-ruutmeetrise kinnistu seniseks omanikuks oli Laagri Arenduse AS. Rendileping ankurrentniku MAP Eestiga jätkub ka omanikuvahetuse järel. 2002. aastal kinnistule rajatud laohoones on kasulikku pinda 2292 ruutmeetrit.
"Tegemist on hästi väljaarendatud kinnistuga, mida kasutab tugev rentnik ja mis asub keset Tallinna külje all paiknevat logistikaparki," ütles Arco Balti Kinnisvarafondi fondijuht Tõnu Uustalu. "Ostu kasuks rääkis ka asjaolu, et lisaks olemasolevale hoonele on võimalik juurde ehitada."

Intel laseb müügile uued neljatuumalised protsessorid
Intel tutvustas rahvusvahelisel tarbe-elektroonika messil CES 2007 kolme uut neljatuumalist protsessorit, muuhulgas esimest Intel Core 2 Quad kaubamärki kandvat protsessorit.
Intelil on nüüd kokku üheksa lauaarvutitele ja ettevõtetele mõeldud neljatuumalist protsessorimudelit, teatas ettevõte.
Intel Core 2 Quad protsessor pakub suurt kiirust ja jõudlust, mis on aina enam vajalikud tänapäevaste meediamahukate rakenduste kasutamiseks. Uus protsessor on müügil alates tänasest.
Ühtlasi tutvustas Intel kahte neljatuumalist protsessorit ühepesaliste (single-socket) serverite jaoks. Uued protsessorid täiendavad Intel Core 2 uuenduslikke kahe- ja neljatuumaliste protsessorite perekondi, millesse kuulub kokku 29 protsessorimudelit laua- ja sülearvutitele ning serveritele.

EasyJet teenindas jõulukuul 2,6 miljonit reisijat
Euroopa juhtiv odavlennufirma easyJet teenindas detsembris 2 638 279 reisijat, mis on 11,2% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Müüdud istekohtade täituvus oli samal ajal 81,2%.
Kokku teenindas easyJet 2006. aastal 33,6 miljonit reisijat, mis on 11,1% enam aastatagusest näitajast. Möödunud aasta täituvusfaktor oli 84,6%. Kasumikasv on eelmise aastaga võrreldes olnud 20,7%, ulatudes detsembri seisuga 1,667 miljoni naelsterlingini (ümberarvutatult 38,72 miljonit Eesti krooni).
Detsembri lõpus võttis Euroopa Komisjon vastu uue keskkonnasaastet käsitleva määruse, mis reguleerib muuhulgas ka lennuliikluse heitgaaside norme alates 2011. aastast. EasyJeti reisilennukite keskmiseks vanuseks on 2,2 aastat, mis teeb ettevõttest ühe moodsama ja keskkonnasäästlikuma Euroopas, teatas ettevõte.

Igapäevarutiinilt saab aega kokku hoida
Tegevuste jälgimine ja arusaam, kui palju sa neile aega kulutad, on
Aja juhtimine on võrreldav püüuga vett käes hoida. See pole võimalik. Niisiis on aja juhtimisest rääkimine eksitav. Kontrollida pole võimalik aega, vaid oma tegevust. Mõjutada saab seda, millele oma aega kulutatakse.
USA personaliekspert David V. Lorenzo soovitab alustada küsimusest: mida ma teen iga päev ja kuidas teha seda lühema aja ja väiksema pingutusega?
Iga päev teevad inimesed kolm ajaga seotud valikut, millest nende päev suuremalt jaolt sõltub. Need valikud puudutavad und, igapäevarutiini ja tööleminekut ning mõjutavad üle-jäänud päeva kulgu.
Uni. Kui kaua sa magad? Unevajadus on erinev ja raske on panna keha vajama vähem und, kui läheb vaja enda hästi tundmiseks. Niisiis on parem minna magama kellaajal, mis tagaks piisavalt unetunde. Päeva veet-mine töölaua taga haigutades ei mõjuta töötulemusi positiivselt.

Soomes tehakse suitsumeeste elu kibedaks
Helsingis ei eraldata suitsetajaile enam omaette ruume ei töökohal ega väljapool neid.
Selle aasta algusest käivitati suitsetamise ennetamise ja vähendamise kava "Suitsuvaba Helsingi", mis kestab 2015. aastani. Eriti tahetakse mõjutada laste ja noorte suitsetamiskommet. Ka loodetakse piirata täiskasvanute suitsetamisharjumust, aidates sellele kaasa mitmete ettevõtmiste ja piirangutega. Soovitakse luua suitsetamisega võitlevate organisatsioonide võrgustik ja tihendada nende koostööd.
Samas ei läinud Helsingi linnavolikogus läbi kava keelata linnavalitsuse töötajail tööajal suitsetamine. Novembri lõpus toimunud hääletamisel oli selle kavatsuse vastu 48 ja poolt vaid 32 volikogulast.

Kuidas... luua sünergiat
Ega asjata öelda, et kollektiivis peitub jõud. Eriti suur jõud on töökollektiivis siis, kui töötajad oskavad ja suudavad endas ja kaastöötajates peituvat positiivset potentsiaali esile tuua. Iga inimene on omamoodi andekas ja seesmiselt rikas. Sünergia tekib, kui kolleegid on koostöö-võimelised ning iga töötaja soovib anda oma positiivse panuse.
Töökollektiivis sünenergia loomisel on oluline:

Kotler: teiste inimeste arvamust usutakse enam kui meediat
Maailmakuulus turundusguru Philip Kotler arvab, et tänapäeva kõige tähtsamad kommunikatsioonivahendid on internet ning sotsiaalne võrgustik.
Intervjuu on koostatud varem ilmunud materjali põhjal.
Teie nägite turunduse arenguprotsessi algusest peale, seega: millised on teie arvates need faktorid, mis mõjutasid tänapäevase turunduse kujundamist?
Kui majanduses on kergesti märgata paljude kaupade defitsiiti, siis probleem pole valesti valitud turundusstrateegias, vaid hoopis tootmises. Hinnad tõusevad sel juhul proportsionaalselt vastavalt hetkepakkumisele. Lõpuks jõuab tootmine nõudlusele järele ning hakkab seda ületama. Paljud tootjad hakkavad siis konkureerima tarbijate nimel. Kõigepealt püüab iga tootja hõlmata kogu turgu. Seejärel mõned tootjad segmenteerivad tarbijaid ning otsivad oma nišše paremini kui teised. Nad moodustavad pakkumise, lähtudes sihtgruppide vajadustest, ning töötavad välja teistest erineva toodangu.

Õpipoisikoolitusega saab uue ameti selgeks töökohal
Töökohal ameti õppimine aitab leevendada ka töötajate puudust.
Möödunud aastal tegid ligi paarsada ettevõtet lähemalt tutvust vahepeal unustuse hõlma vajunud töökohapõhise õppevormiga.
Õpipoisi ehk selli võib enda kõrvale võtta nii ehitaja, õmbleja, puhastusteenindaja, kelner, elektrik kui ka trükkal.
Töötajate ja järelkasvu ametialane koolitamine töökohal näib olevat üks võimalikke lahendusi kvalifitseeritud tööjõu puudusele - jätkuks vaid õppijatel jaksu ja järjekindlust koolis käia ning ettevõtetel argipäeva kiirete toimetamiste kõrvalt koolmeistri tööd teha.
Jaanuaris alanud, kokku viiepäevasel kursusel õpetati, kuidas juhendada uusi töötajaid: sulandada neid kollektiivi, anda tagasisidet, kiita ja kritiseerida. Samuti sisaldas kursus juhendajate eneseanalüüsi mentoritena.

Kuidas ülemusele muljet avaldada
Arvestades seda täielike tainapeade arvu, kes igal ajahetkel maakera asustavad, on statistiliselt enam kui tõenäoline, et ka sinu ülemus on üks neist. Eeldades, et sa ei taha oma hauakivile kirja "Ta töötas ühe tainapea heaks", pead õppima mööda hiilima nii oma ülemusest kui ka kõigest, mida ta teeb või ütleb. Seda nimetatakse ülespoole suunatud juhtimiseks.
Ülemusest möödahiilimisel ei tohi kunagi alahinnata lipitsemise mõju. Kui suudad teeselda täielikku siirust, võid rahus proovida sellist meelitust: "Teil on nii kenad hallid kingad, hr Tuhm. Ja takjapaelad on nii praktilised."
Niipea kui oled omandanud harjumuse õnnitleda ülemust selliste saavutuste puhul, millega ka õpiraskustega ahv saaks kinnisilmi hakkama, võid minna edasi valikulise lipitsemise juurde, kus ülemuse osaks saavad edevad võrdlused Sõõrumaa, Laidoneri või Lembituga vaid siis, kui ta teeb midagi sinu otsestes huvides.

PERSONALIJUHILE: Parimad personaliprojektid astuvad võistlustulle
Veel enne uute arendusprojektide ja ettevõtmiste elluviimist on õige aeg mõelda lõppenud aasta olulisematele saavutustele ja õnnestunud tegemistele. Võimalik, et "töörattas" olles me ei mõtle ega analüüsi piisavalt tihti seda, mida oleme teinud hästi ja mis oleks väärt jagamist ka teiste valdkonna professionaalidega.
Juba seitsmendat aastat avaneb Eesti personalitöö arendamise ühingu PARE konkursi "Parim personaliprojekt" kaudu organisatsioonide juhtidele või-malus tunnustada oma meeskondi õnnestumise eest inimressursi arendamisel. Konkursi käigus hinnatakse äsjalõppenud aastal läbi viidud inimeste juhtimise projekte, et tuua esile hea personalitöö mõju ettevõtte edukusele, luua võimalused parima kogemuse vahetamiseks ning esile tõsta pühendunud professionaalide tööd. Soovime sellega tuua esile ja väärtustada enam väiksemate organisatsioonide edusamme inimkeskse juhtimise valdkonnas.

Maksud ja toetused
Sellel aastal
muutuvad:

Eesti renditöötajate maksud Soome
Selle aasta alguses jõustuva seadusemuudatuse alusel kuulub kauem kui kuus kuud Soomes viibivate renditöötajate, muu hulgas eestlaste palgatulu Soomes maksustamisele, teatas Soome suursaatkond. Palka vaadeldakse Soomes maksustatava tuluna sõltumata riigis viibimise ajast ja alates esimesest tööpäevast.
Renditöötaja tööandjaks on välismaine ettevõte, kellel ei ole Soomes alalist tegevuskohta ning kes ei ole asutanud siin filiaali ega muud firmat. Sel juhul ei ole firmal maksude kinnipidamise kohustust Soomes töötavate rendi-töötajate palgatulult ning seetõt-tu peab renditöötaja ise hoolt kandma oma maksude tasumise eest Soomes teenitud palgatulult.

Kas töötaja on muutunud ebalojaalseks ja mugavaks? 
Majanduskasv ja palgatõus töötajaid mugavamaks ei muuda, leiavad personalitöötajad.
"Kuidas inimesed suhtuvad töösse, sõltub paljuski meeskonna sisekliimast," leiab AS EMI EWT Ida-Lääne koolituse koolitaja Kristel Rannamees, "kui juhid suudavad töötajaid oma eeskujuga innustada ja sisekliimat positiivsena hoida, siis motivatsioon nii kergelt ei lange."
Inimesed on Kristel Rannamehe sõnul võrreldes mõne aasta tagusega tuleviku suhtes optimistlikumad, unistused on kättesaadavamad. Elatustaseme tõusuga ei pea enam kogu ärkveloleku aega töölkäimisele kulutama, rohkem aega jääb tegelemiseks teiste väärtustega, nagu seda on pere, hobid, reisid. "Küsimus on selles, kas töötaja rahuldub olemasolevaga või tahab enamat, sellest sõltub ka tema motiveerituse tase," ütles Kristel Rannamees.

Pressinõukogule esitati mullu 35 kaebust
Pressinõukogule kaebamise põhjuseks oli eelmisel aastal peamiselt valefaktide avaldamine ajakirjanduses ning seeläbi kaebaja maine kahjustamine.
Pressinõukogu sai eelmisel aastal 35 kaebust, mis on vähem kui 2005. aastal ja sarnane 2004. aastaga ning näitab, et kaebuste hulk hakkab stabiliseeruma.
Pressinõukogu tegi eelmisel aastal 27 otsust, neist 16 õigeksmõistvat ja 11 taunivat. Väljaannete põhiline eksimus tuli sellest, et üks süüdistatavatest või kritiseeritavatest osapooltest jäi ära kuulamata. Teised levinumad eksimused olid - faktide kontrollimata jätmine või ebapiisav kontroll ning vastulause avaldamata jätmine.
Väga suur hulk kaebajaid ei olnud rahul ka sellega, et väljaanded ei avaldanud nende vastulauset.
Kokkulepe kaebaja ning väljaande vahel saavutati kolmel korral. Tagasi tuli lükata neli kaebust, lahendita jäi kolm ning tagasi võeti üks kaebus. Lahendita jäävad Pressinõukogus kaebused juhul, kui kaebus on esitatud Pressinõukoguga mitteliitunud väljaande peale, kes koostööd teha ei soovi.

Televaatajate huvi ETV aastalõpuprogrammi vastu oli leige
Jõulukuul vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 4 tundi ja 22 minutit päevas, mis on 17 minutit rohkem, kui novembris.
Ettearvatult oli Emori poolt korraldatud detsembrikuu teleauditooriumi ülevaates vaadatuim telesaade "Tantsud tähtedega", mille finaal naelutas telerite ette 377 000 vaatajat.
Detsembrikuu enimvaadatud saadete edetabelis oli 265 000 televaatajaga teisel kohal Võsareporter ja kolmandal positsioonil 246 000 vaatajaga ETV Pealtnägija.
Presidendi uusaastatervitust edastasid kõik kolm eesti telekanalit ning enim ehk 223 000 televaatajat eelistasid riigipea kõnet kuulata Kanal 2. vahendusel.
Aastalõpu programmidest jõudis 20-ne enim vaadatud saadete hulka ainult "Aastavahetus Kanal 2-ga", mida jälgis 222 000 televaatajat. ETV aastalõpu eriprogramm "Kes vana asja meelde tuletab -sellele head uut aastat!" ei jõudnud ka telekanali enda enim vaadatud saadete esikümnesse.

Indrek Treufeldi mantlipärijaks Brüsselis sai Katrin Vaga
Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio uudistetoimetuste juhid valisid 4 kandidaadi hulgast ETV ja Eesti Raadio Brüsseli korrespondendiks Katrin Vaga, kes tööd Brüsselis maikuus.
Eesti Televisiooni uudistetoimetuse juht Andres Kuusk ütles, et Katrin Vaga on ambitsioonikas ajakirjanik, kes on tõestanud end mitme suure projekti puhul ja tal on arvestatav rahvusvaheline kogemus.
Vaga on töötanud saadete "Pealtnägija" ja "Meie" toimetajana, juhtinud saateid "Tähelaev", "Teateid tegelikkusest" ja "Terevisioon" ning teinud kaastööd nii "Aktuaalsele kaamerale" kui saatele "Aeg luubis".
Rahvusvahelistest projektidest toob Kuusk esile Vaga koostööd Taani rahvusringhäälingu, BBC ja CNN'iga.
Eesti Raadio uudisetoimetuse juht Hanno Tomberg ütles, et Brüsseli korrespondendi ülesandeks on mitte ainult Euroopa Liidu, vaid kogu Euroopa temaatika kajastamine.

Eesti Raadio vahendab Kalevi korvpalliklubi euromänge
Lisaks välismängudele kannab Vikerraadio üle ka kõigi BC Kalevi kodumängude otsustavad hetked, algusega kell 20.15 spordisaadetes.
Eesti Raadio Vikerraadio programm teeb homme, 10. jaanuaril kell 21.30 otseülekande Kalevi korvpalliklubi esimest kohtumist FIBA Eurokarika teises ringis Girona Akasvayu vastu.
BC Kalev jõudis ainsa Eesti korvpalliklubina Euroopa karikasarjades teise ringi. Vikerraadio kannab otseülekandes üle Kalevi esimesed kohtumised võõrsil, mis toimuvad sellel ja järgmisel nädalal Hispaanias Gironas ja Itaalias Bolognas.
Kalev alustab teise ringi mänge homme õhtul Girona Akasvayu vastu, kelle ridadesse kuulub üheksa välismängijat. Klubi nimekirjas on ka Hispaania supertähe Pau Gasoli noorem vend Marc.
Kalevi järgmine vastane on 16. jaanuaril Itaalias Bologna Virtus, kes juhib Itaalia liigatabelit. Kalev on eurosarjas 1990-ndate aastate alguses samanimelise klubiga juba kohtunud, siis olid paremad itaallased. Vikerraadio otseülekanne 16. jaanuaril algab kell 22.30.

Raadio 2 lasi Epliku hommikusaatest lahti
R2 eetrihääl, popmuusik Vaiko Eplik sai pärast eelmisel nädalal toimunud "Aastahiti" otsesaadet teada, et riigile kuuluv noorteraadio ta teeneid saates "Silmad lahti" enam ei vaja, lahtilaskmise põhjust laulja ei tea.
Raadio 2 formaadimuutuse järel kaks aastat tagasi saates "Silmad lahti" ühe hommikuse äratajana tööle asunud Vaiko Eplik tõdeb, et Eesti Raadio juhatuse otsus tuli talle üllatusena, kirjutab Postimees.
Lahtilaskmisest sai ta ise teada vahetult pärast eelmisel kolmapäeval ETVs otsesaate "R2 aastahitt" juhtimist. Uudis rabas teisigi, sest kogu R2 toimetus, teiste hulgas ka Epliku kaassaatejuhid Mart Normet ja Erik Moora said otsusest teada eelmisel reedel.
Indias viibiva R2 peatoimetaja Heidy Purga selgitusi vahendades ütles raadio avalike suhete juht Ingrid Peek, et hommikuprogramm peab värskenema ning muutuma päevakajalisemaks ja tempokamaks. Tema hinnangul on vale väita, justkui oleks Raadio 2 Epliku vallandanud, sest asenduseks pakutakse talle võimalust hakata tegema õhtust muusikasaadet. Eplik ei osanud eile veel öelda, kas ja kui, siis millist saadet ta juhtima hakkab.

Naiste joomise vastane kampaania tahab šokeerida
Eile algas sotsiaalkampaania "Kaunis naine on kaine. Ütle alkoholile ei!".
Haigekassa sotsiaalkampaania on suunatud 25-50-aastastele naistele, sest erinevate uuringute põhjal on alkoholi liigtarbimine naiste seas kasvanud. Eesmärk on teadvustada alkoholi liigtarbimise kahjulikku mõju tervisele, aga ka välimusele, enesehinnangule ja eneseteostusele.
"Meeste alkoholismist on palju räägitud, aga see tendents süveneb ka naiste hulgas. Kõik algab kergest tipsutamisest. Need võivad olla üksikemad või muude probleemidega naised, kes arvavad, et igaõhtune klaas või paar veini ei tee midagi," põhjendas haigekassa kampaania ideoloogiat koordineerijafirma Referents OÜ tegevjuht Ilona Laido.
Haigekassa rahastatud kampaania koosneb välireklaamist, tele- ja raadioklippidest, koolidele on tehtud õppefilm, õpetajad saavad õpetajaraamatu, perearstid trükise.

Uues meesteajakirjas Klubi on vähem labasust
Ilmus uus meesteajakiri Klubi, mis on tekkinud kahe ajakirja - Di ja Sport+ asemele. Väljaandja Presshouse reklaamib seda kui ajakirja, mida võib lugeda avalikus kohas.
Vastu vaielda on raske: võrreldes Diga on Klubi artiklite stiil vaoshoitum ning poolpaljaid neide paistab ajakirjas olevat senisest vähem.
2000. aasta rahvaloenduse põhjal elas Eestis 632 645 meest. Neile kõigile huvi pakkuvat ajakirja oleks muidugi raske koostada, ent Klubi vähemalt püüab. Lisaks vältimatule spordi-seksi-autode valdkonnale üritatakse lugejat ka harida. Üks põnevamaid artikleid puudutab päästeameti salapärast "nõiavitsa", mis pani kogu Eesti enne USA presidendi visiiti pead murdma. Lisaks leiab esimesest numbrist reisiloo Indiast ning ärimeeste Meelis Lao ja Hillar Tederi portreed. On kirjutamata reegel, et mehed, kes teevad ilma millegi muu kui raha ja musklitega, leiavad kajastamist pigem naisteajakirjade külgedel.

Kaks Soome eurolaulu sai disklahvi
Soome eurolaulukonkursilt diskvalifitseeriti ansambli Jann Wilde & Rose Avenue laulud "Soft Is Selling" ja "Lover Lover Lover", sest nende videod on üles pandud YouTube'i netiküljele.
Reeglite järgi ei tohi võistluslaul olla varem kõlanud ja seda tohib väljaspool Yleisradio saateid esitada alates 11. veebruarist, kirjutab SL Õhtuleht.
Süü võtab enda peale bändi mänedžer Tommi Liimatainen, kes enda sõnul polnud võistlustingimustega päris kursis. Yleisradio otsustas nädalavahetusel, et ansambel jäetakse konkursile, kui ta lindistab jaanuari jooksul kaks uut võistluslaulu.
Yleisradio kutsus konkursile "Euroviisut" 12 artisti, kelle seas on ka esimese talendivõistluse "Idols" võitnud Hanna Pakarinen.

Baskini anekdoodid
Kaks noort ema:
"Minu poeg ei nuta öösiti. Kohe, kui ta nutma hakkab, laulan talle unelaulu ja ta jääb magama," räägib üks.
"Mina tegin ka niimoodi," ohkab teine, "aga naabrid ütlesid: las ta parem nutab!"
Kõige parem vana-aastaõhtu kingitus enamikule naistest on kaine mees!
Aga kahjuks vähesed saavad selle õnne osaliseks!
Nõukogude ajal annab grusiinlane restoranis kelnerile sajarublase jootrahaks.
Kelner vaatab hoolega rahatähte ja küsib:
"Aga miks on Leninil sonimüts peas?"
"Aga meil Gruusias käivad kõik sonimütsides!"

JÄRJEJUTT (45): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Need sõnad pole poliitikateooria ega läbinägelike poliitiliste ennustuste tõestus. Ei! Selle tagajärjed, mida Petšernikova Budanovi kohtuasjas tegi, on äärmiselt karmid: see puudutab inimese elu või surma - ja kõik on jälle nagu 1970-80-ndatel.
Budanovi vabadus või vabadusekaotus on nimelt põhimõtteline küsimus. Eelkõige sellesama sõjaväe jaoks, mis on Tšetšeenias muutunud poliitiliseks repressiivstruktuuriks. Sõjavägi ootab, kas Doni-äärse Rostovi kohtust tuleb pretsedent või mitte. Mida talle öeldakse - kas "süüdi" või "vaba"? Kas tohib teha seda, mida tegi Budanov?
Ja ennäe, Petšernikova on juba öelnud: "Tohib." Ning teinud eeltöö selleks, et kohtunik Kostinil oleks juriidiline võimalus öelda: "Tohib."

TÕNU PEETS: Miks meedikud streikima hakkavad
Tervishoid on meeskonnatöö. Selles meeskonnas on palju lülisid: tervishoiu tippjuhid, arstid, õed ja teised meditsiiniprofessionaalid, hooldajad ning abipersonal.
Ilma arstide, õdede ja hooldajateta aga ei saa, nagu seadusekeeles öeldakse, osutada tervishoiuteenust. See on väga eriline teenus, mis mõnel juhul - kui õnnestub päästa inimese elu - teeb üleüldse võimalikuks kõik ülejäänud teenused.
Kas tervishoius töötavad ka erilised inimesed? Üks meditsiini erisusi on igapäevane vastasseis kannatuste, toimetulekuraskuste ja surmaga. See ei ole kerge, kuigi haiguste võitmine toob ka suurt rõõmu. Ravitöö, õenduse ja hoolduse vajalik eeldus on kindlasti soov ligimest aidata. See võib ulatuda kõrgest tööalasest kohusetundest religioosse pühendumuseni.
Tänapäeva turumajanduses on raviteenusel oma hind, ja see ei ole odav. Hinda tõstavad keerukad aparaadid ja medikamendid, kuid ka oskustöö maksab. Miks arvatakse Eestis, et vähemalt üksteist aastat õpingutele kulutanud arsti töö on odavam kui keskeriharidusega ehitustöölise või kolm korda lühema stuudiumiga juristi oma? Ma tean arste, kes on lihtsalt hakanud taksojuhiks ja automehaanikuks, kuid ei tea mitte ühtegi vastupidist näidet.

MAIMU BERG: Teel jõukuse paradiisi? 
Pole vaja olla arvamusliider või salakaval poliitik, et märgata - kaks parteid rühivad meil praegu kõigi vahenditega võimu poole. Selle nimel on kaks suurerakonda tegelikult oma jõud ühendanud.
Kui politoloogid ennustavad eelseisvate riigikogu valimiste kampaaniast väga räpast, siis vähemalt Reformi- ja Keskerakond omavahel tõsisesse tülli ei kipu.
Selged märgid suurte sõprusest olid õhus juba aasta lõpus: Tallinna lisaeelarve hääletamisel ei jäänud Reformierakond enam opositsiooni seisukohtadele. Peagi ilmusid välja õrnroosad valimisplakatid kõige naiselikuma erakonna "tibidega", maitsetud nagu Barbie buduaar ja suurem osa Keskerakonna tegevusest. Mis naiselikkusse puutub, siis ei pidanud plakatitelt vastu roosatanud noor keskerakondlasest linnaametnik Olga Sõtnik linnavolikogus enam vajalikuks õrna naiselikkust isegi mitte teeselda. Toon, millega see naisterahvas opositsionääridest linnavolinike küsimustele vastas, pigem küll sisulistest vastustest kõrgilt keeldus, rääkis võimust pimestatu enesekindlusest, mida noorpoliitik ei osanud või ei vaevunudki varjama.

AAVO KOKK: Mis sest mehest, munder on tähtis
1906. aasta 16. oktoobril pani Friedrich Wilhelm Voigt toime sajandi ühe kuulsama kelmustüki. Mõne päeva pärast kirjutasid sellest enam-vähem kõik maailma ajalehed, sealhulgas 19. oktoobri Päevaleht, viimane pealkirja all "Haruldane röövitöö Saksamaal".

Arnold Rüütli turvamisest
Kes tahab küll rünnata Arnold Rüütlit, et tema turvamiseks peab Eesti maksumaksja raiskama miljoneid? Selle raha võiks parem anda lastehaiglatele autode ja varustuse ostmiseks. Soliidne härra Rüütel võiks ise selle ettepaneku teha ja niimoodi näidata, et ta oli väärt olema president.
Linda Vackermann, Madila küla

Arstide streigist
President ja valitsus peaksid leidma lahenduse, et ei toimuks meditsiinitöötajate streiki, mille algus on kavandatud 17. jaanuarile. Vältimatu abi andjad ei suuda küll üksinda haigeid teenindada, olukord saab olema väga kriitiline, eluohtlik. Juba praegu on järjekorrad arstide vastuvõttudele väga pikad. Streigi korral lähevad järjekorrad veelgi suuremaks ja kogu arstide-õdede töö mahukamaks, kannatajaks on kogu rahvas.
T. Tammaru, Tallinn

Kool vajab seaduse kaitset
Kui rõõmsa meele ja kerge südamega te saadate oma lapsed kooli, kus ropendajad sõimavad õpetajat litsiks ja saadavad ta "heasse kohta"? Või neiu lööb oma õpetajat näkku? Või õpetaja annab oma õpilasele kõrvakiilu? Kas mitte just sellepärast ei toimu tormijooks nn eliitkoolidele, sest seal on taolised asjad välistatud?
Mis kasu on koolist, kus laps küll üht-teist õpib, kuid moraalselt laostub? Kõlbeliseks inimeseks ei saa kasvada koolis, kus puudub austus õpetajate vastu, kus laamendajad mitte ainult ei sega tunde, vaid näitavad oma käitumise ja karistamatusega ka otsest demoraliseerivat eeskuju. Ärgem unustagem, et koolis mööduvad meie laste kõige olulisemad kujunemisaastad ja kõlblus ei ole kaasasündinud fenomen, vaid elu jooksul kujunev karakteristik. Viltukasvanut on edaspidi väga raske või üldse võimatu sirgeks painutada.

REPLIIK: Tiibklaver Ivanov Estonia? 
Estonia klaverivabrikut omavad Indrek ja Venno Laul juurutavad Euroopas uut traditsiooni. Nad on Estonia klaveri ümber ristinud klaveriks Laul Estonia, öeldes, et see müüb USA turul paremini. Euroopa traditsioonid näevad aga ette, et klaver tuleb nimetada selle välja töötanud meistri järgi, kelleks Estonia puhul oli Ernst Hiis.
Kui traditsioon ristida klaver mitte klaverimeistri, vaid tootjafirma omaniku järgi hakkab kaela kandma, võime tulevikus oodata põnevaid nimevahetusi. Nii võib Estonia klaver omanikuvahetuse järel muutuda hoopis Sõõrumaa Estoniaks, Ivanov Estoniaks või Smith Estoniaks. Ja mis saab siis, kui selle peaks omandama mõni pika ja lohiseva nimega investeerimisfond, näiteks Balkan Investment Fond AD Banja Luka?

JUHTKIRI: Uus Ignalina pole lahendus
Praegu on Eestis kujunenud arusaam, et uue Ignalina tuumaelektrijaama ehitusega, milles ka eestlased kaasa lööks, oleks meie energiaprobleemid pärast 2015. aastat justkui lahendatud. Nii lihtsalt need asjad ei käi.
Esiteks on uue tuumajaama projekteerimisel tekkinud juba lahkhelid Eesti, Läti ja Leedu vahel - viimane soovib erinevalt esmalt kokkulepitust olla tähtsam ja suurem kui teised. Lisaks tahab Leedu ettevõtmisse kaasata Poolat.
Eesti, Läti ja Leedu energiafirmade juhid, kes kohtusid eile Varssavis, tutvusid ka Poola energiafirmaga PSE. Ehkki Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas, et Poola kaasamine suurema turu huvides on kasulik, ei ole praegu veel vastuseid, mis tingimustel, millise osaluse ja otsustusõigusega see toimuda võiks. Neis küsimustes peab selgust tooma ekspertgrupp, kuhu kuulub kaks esindajat igast projektiga seotud energiaettevõttest.

Riiklik lepitaja: meedikute nõudmisi hetkel täita ei saa
Tervishoiutöötajate teisipäeval esitatud nõudmiste täitmiseks hetkel võimalusi ei ole, kinnitavad nii riiklik lepitaja kui sotsiaalminister.
Tervishoiutöötajad lükkasid tagasi haiglate pakutud 20protsendilise palgatõusu, nõudes arstidele 33 protsendilist palgatõusu ja õdedele-hooldajatele veel enam, lisaks tervishoiu üldrahastamise parandamist, vahendab ETV24.
Riiklik lepitaja Henn Pärn ja minister Jaak Aab kinnitasid Aktuaalsele kaamerale, et haigekassa praeguse rahakoti juures pole nende nõuete täitmine võimalik.
"Nende ressursside leidmine ei ole nii kergesti teostatav kui praegune ajalimiit meile ette annab," rääkis Henn Pärn.
Aabi sõnul on meedikute 20protsendiline palgatõus hetkel Haigekassa jaoks maksimum.

Kümne päevaga kümme tulesurma
Alanud aasta esimese kümne päevaga on tulekahjus elu kaotanud 10 inimest, teatavad Seitsmesed Uudised.
Täna varahommikul hukkus Tallinna kesklinnas toimunud tulekahjus 2 inimest.
Mahajäetud 2-korruseline puumaja süttis hommikul kella poole 6-e ajal Ravi tänaval. Kohale sõitis 5 päästeautot. Lahtise leegiga põlenud esimese korruse kustutamisel leidsid tuletõrjujad 2 hukkunut. Tulekahju põhjus on teadmata.
Päästjad kuulsid majast mitut plahvatust.

Vahistatud kõrge politseiametnik pälvis hiljuti autasu
Seitsmeste Uudiste teatel pälvis ametiseisundi kuritarvitamise kahtluse tõttu vahistatud Rakvere politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissar Ilmar Ojasoo alles möödunud reedel, 6. jaanuaril ühe esimestest kriminaalpolitsei teenetemedalitest.
Medaleid jagati kriminaapolitsei 87-ndal aastapäeval parimatele detektiividele.
Kaitsepolitsei poolt kinni peetud Ojasood kahtlustatakse ametiseisundi kuritarvitamises ja korduvas pistise võtmises.

Ilmajaam lubab tugeva tuule jätku ja lund
Ilmajaam lubab tugevat tuult ka eelseisvaks ööks ja homme päevaks, Põhja-Eestis hakkab sadama lund.
Uue tsükloni mõjul tõuseb tuul paiguti kuni 21 meetrini sekundis, vahendab ETV24.
"See tsüklon muutub ohtlikuks Põhja Eestis, sest tuul pöördub ja õhutemperatuuri langusega hakkab sadama lund," vahendas Aktuaalne kaamera meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi imaprognooside osakonna juhataja Merika Merilaini sõnu.
Öösel ja hommikul paiguti 27 meetrini sekundis puhunud tuul murdis puid, langetas reklaamitahvleid ja räsis majakatuseid, kuid veetaseme tõus jäi ennustatust madalamaks.
Päästeameti pressiesindaja Toomas Viksi sõnul oli tuultest ja tormist põhjustatud väljakutseid öösel kümme. "Aga kella seitsme ja 12 ajal, kui tuul maksimumi saavutas, oli koguni 42," lisas ta.

Valitsus arutab vanglaametnike palga tõstmist
Valitsus arutab neljapäeval eelnõu, mille kohaselt nähakse ette kõigi vanglaametnike palgamäära tõus vahemikus 1500-5000 krooni.
Samuti tehakse muudatusi palga arvestamise diferentseerimisalustes, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kuna sisekaitselises rakenduskõrgkoolis omandatav politseiametniku õppekava on sarnane vanglaametniku õppekavaga, võrdsustatakse vanglasüsteemis antud eriala omandanute töötasustamine.
Seoses 2008. aasta kevadel avatava Viru Vanglaga soovitakse määrusesse lisada uus piirkondlik diferentsimäär, mis hõlbustaks avatavasse vanglasse püsiva tööjõu värbamist.

Silja Symphony purustas Mariehamni sadama reisijatekoridori
Tallinki reisilaev Silja Symphony vajus ööl vastu kolmapäeva Ahvenamaal Mariehamnis põtkuri rikke tõttu otsa reisijatekoridorile ning purustas selle.
Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne ütles Eesti Päevaleht Online'le, et sadamast väljuma hakates tekkis Silja Symphonyl ühe põtkuri rike, mistõttu laev vajus otsa reisijatekoridorile ehk tuubusele.
Lääne sõnul sai laev ise kerge mõlgi, mis koheselt üle vaadati. Reisijatele kogu intsidendi vältel mingit ohtu ei tekkinud, lisas Lääne.
Silja Symphony väljus sadamast kella ühe ajal öösel, kogu vahejuhtum võttis aega kaks tundi.
Esialgu on sadamale tekkinud kahju hinnatud 600 000 - 700 000 eurole, mille peaks Lääne kinnitusel katma kindlustus.
Reisijatekoridori purunemine sadama tööd ei häiri, kuna sadamas võeti kasutusele teine reisijatekoridor.

Võrus tõusid pedagoogide palgamäärad
Võru linnavalitsus tõstis alates käesoleva aasta algusest kõikide linna koolide, koolieelsete lasteaesutuste ja huvialakoolide pedagoogide palgamäärasid keskmiselt 10% võrra.
Tänasel linnavalitsuse istungil kinnitati ka koolide, lasteaedade ja huvialakoolide juhtide palgamäärad, teatas Võru linnavalitsus.
Keskmiselt tõusid koolidirektorite töötasud 10% võrra. Ühtlustati huvialakoolide direktorite palgataset ning huvialakoolide ja lasteaedade juhtide palgamäärad tõusid keskmiselt 20%.
Võru linnavalitsuse amenike palgamäärad tõusid 1. jaanuarist 5%. Võrreldes 2006 aastaga jäävad tänavu samaks linnapea ja abilinnapeade töötasud.

Peaminister Andrus Ansip sõidab visiidile Ukrainasse
Peaminister Andrus Ansip sõidab esmaspäeval, 15. jaanuaril kolmepäevasele ametlikule visiidile Ukrainasse.
Ukraina peaminister Viktor Janukovitši kutsel toimuva visiidi käigus on lisaks valitsusjuhtide kohtumisele kavas veel kokkusaamine president Viktor Juštšenkoga ja parlamendi esimehe Oleksandr Moroziga, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Visiidi raames allkirjastatakse Eesti ja Ukraina vaheline majandus-, tööstus-, teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe. Selle dokumendiga määratakse ära enim võimalusi pakkuvad valdkonnad kahepoolseks koostööks ja nende edendamise vormid. Kokkuleppega luuakse ka ametlik koostöömehhanism - valitsustevaheline komisjon.
Teisipäeval avab peaminister Ansip Kiievis Eesti-Ukraina majandusseminari. Kahe riigi kaubandus- ja tööstuskodade poolt korraldataval seminaril saavad ärimehed luua kontakte ning tutvuda teineteise ettevõtmistega. Eesti ärimeeste huvi visiidi vastu on väga suur, mille tunnistuseks on ligi 30-liikmelise ettevõtjate delegatsiooni sõitmine Ukrainasse.

Keskerakonna Narva valimisplakatid on tänasest trikolooriga
Tänaseks on Narvas välja vahetatud Keskerakonna valimisplakatid, milledel puudus kandidaadi näol trikoloor.
Kui Tallinnas ja mujal Eestis riputas Keskerakond üles valimisplakatid, kus partei juhtpoliitikute palgeid ehivad sinimustvalged maalingud, siis Narvas kandideeriva Eldar Efendijevi reklaamnägu oli jäänud rahvusvärvideta.
Erakonna sõnul oli tegemist reklaamifirma tehnilise jamaga ning lubas valimisplakatid välja vahetada.

Kohtla-Järvel võeti maha kuuskede ladvad
Keegi on maha raiunud Kohtla-Järvel Lõuna mikrorajooni viiva tee ääres kasvavate noorte kuuskede ladvad.
Need kuused istutati kümme aastat tagasi. Nüüd on need märgatavalt sirgunud ning keegi otsustas neid jõulu- ja nääripühade ajal kasutada. Mõnel kuusel on ainult latv maha võetud, üks aga peaaegu juure pealt maha raiutud, kirjutab Põhjarannik.
Veidi enne aastavahetust välkus kirves ka Kukrusel. Seal raiusid tundmatud maha asula keskel olnud suure kuuse. Abilinnapea Järve ja Kukruse linnaosas Ülle Lepassaar ütles, et seegi juhtum Lõuna mikrorajooni kuuskedega sunnib politseile avaldust esitama.

Maade tagastamine Vormsi saarel on toimunud kohalike elanike arvelt
Kuigi enamik Vormsi saare elanikest on eestlased, kuulub 80% sealsest maast välismaalastele ning 10% riigile, mis teeb sealsete kohalike elanike olukorra keeruliseks.
Vormsi elanik Toomas Puurmann näeb maade tagastamise sellises jaotuses probleemi.
Maade tagastamisega endistele saare asunikele ehk rannarootslastele alustati Vormsil alles 1995. aastal, kuid sealt edasi toimus see kiiresti ja ei arvestanud kuigi palju kohalike eestlastega.
Puurmanni sõnade kohaselt tagastati maid nn "lehma-lellepoja" taktika kohaselt, kus subjektide ringi laiendati isegi väga kaugete sugulasteni, kellel kohaga mingit nostalgilist sidet ei olnud. Sellega seoses tekkis Vormsil olukord, kus 80% saare territooriumist on üle tuhande rootslasest maaomaniku käes, kellest vaid mõnikümmend Vormsil mingi aja ka elavad ().

Eesti kujurid ei aksepteeri Kalevipoja monumentaalskulptuuri konkursi korraldust
Eesti kujurite ühing saatis Tallinna linnapea Jüri Ratasele ametliku kirja, milles nimetab Kalevipoja kuju autori leidmiseks korraldatud konkursi korraldust vastuvõetamatuks ja ebakorrektseks ning tulemust mitteaktsepteeritavaks.
8. jaanuaril lõppes Kalevipoja monumentaalskulptuuri ideekonkursi võistlustööde vastuvõtt.
Kõnealuse konkursi võidutöö järgi peaks valmima Kalevipoja 21 meetri kõrgune monumentaalskulptuur Tallinna lahte 100 meetri kaugusele rannajoonest.
Kujurite ühenduse sõnul on antud piirkonna näol tegemist olulise, tähelepanu keskmes oleva ja tundliku linnaruumi osaga. Linnavalitsuse kava paigutada Tallinna lahte Kalevipoja monumentaalskulptuur on pälvinud algusest peale nii kunstiinstitutsioonide kui ka erialaspetsialistide terava kriitika.
Hoolimata sellest, et konkursist distantseerus Eesti Arhitektide Liit ja peale konkursi väljakuulutamist ka vastuvõetamatute tingimuste tõttu Eesti Kujurite Ühendus, jätkati konkursiga.

Prokurör taotles neiu tapmises süüdistatavale pikka vangistust
Põhja ringkonnaprokurör Natalja Vester taotles täna Harju maakohtus tapmises süüdistava Mihkli (17) karistamist 8-aastase vangistusega.
Kaitsja Raul Otsa palus süüdistatavale kergemat karistust.
Mihkel, keda süüdistatakse Elviira tapmises Arukülas eelmise aasta veebruaris, tunnistas end täna Harju Maakohtus alanud protsessil süüdi, kuid keeldus ütluste andmisest.
Kohus kuulas üle kannatanu vanemad ja tunnistajad ning jõudis kohtulike vaidlusteni.
Kohtotsus kuulutatakse 30. jaanuaril.
Mihkli kaitsja Raul Otsa taotlusel ja prokuröri toetusel arutas kohus süüasja alaealise kaitseks kinnisel istungil.
Süüdistuse kohaselt ründas Mihkel eelmise aasta 26. veebruaril kella 20.00 paiku Raasiku vallas Arukülas Järsi tee 1 juures tahtliku tapmise eesmärgil Elviirat, lüües talle viiel korral noaga selga. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Reformierakonna esinumbrid on Ansip, Paet ja Atonen
Reformierakonna juhatus kinnitas täna demokraatlike sisevalimiste teel reastatud üleriigilise valimisnimekirja, milles on 125 kandidaati. Esinumber on erakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip.
Erakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul pole Reformierakond varem nii tugeva nimekirjaga valimistele läinud. "Meie nimekirjas on valitsusvastutust kandud kogenud ministrid ja palju võimekaid tulevikutegijaid. Sellise nimekirjaga on väärikas minna valimisele vastu," lausus Ansip. Erakonna esimees ei teinud saladust sellestki, et Reformierakonna selge eesmärk on valimised võita.
Reformierakonna esinumber valimistel on peaminister Andrus Ansip, kes kandideerib valimistel Harju- ja Raplamaa ringkonnas.
Järgmised kaks on Nõmmel ja mustamäel kandideeriv praegune välisminister Urmas Paet ning Järva- ja Viljandimaa esinumber Meelis Atonen. Nimekirjas neljandal kohal on kauaaegne Tallinna kesklinna vanem ja peaminister Andrus Ansipi büroo juhataja Keit Pentus.

Riigikogu võttis sõjahaudade kaitse seaduse vastu
Riigikogu võttis täna 66 poolthäälega vastu sõjahaudade kaitse seaduse, mis annab aluse Tõnismäel asuva pronkssõduri teisaldamiseks.
Seaduse vastu hääletas viis riigikogu liiget ning erapooletuid ei olnud.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu eesmärgiks on reguleerida sõjategevuse tagajärjel surnud isikute säilmete kaitset vastavalt Eesti rahvusvahelistele kohustustele.
Sõjahaudade kaitse seadus annab aluse matta ümber säilmed, mille hauad asuvad ebasobivates kohtades. Ebasobivateks kohtadeks on pargid, haljasalad, hooned väljaspool kalmistuid, kohad, kus haudadel toimuvad massiüritused või asuvad haudadega mitteseotud rajatised, samuti muud kohad, mis ei võimalda sõjahaudade väärikat kohtlemist.

Reformierakond heitis Viimsi vallajuhid oma ridadest välja
Täna otsustas Reformierakonna juhatus aukohtu ettepanekul erakonna nimekirjast välja arvata Viimsi vallavolikogu liikmed Madis Saretoki ja Vallo Palvadre, sest mehed kahjustasid kahtlaste maatehingutega partei mainet.
Reformierakonna aukohtu esimehe Andrus Umboja sõnul ei suutnud Saretok ja Palvadre selgitada piisavalt oma tegevusi avalikkusele ning nende käitumine ei vastanud avatuse ja selguse printsiipidele. "Sellega nad kahjustasid erakonna mainet nii piirkondlikult kui üleriigiliselt," lisas Umboja.
Endine Viimis vallavanem Enn Sau ja endine abivallavanem Jaan Alver, kelle tegevust samuti aukohus arutas, esitasid enne erakonna juhatuse koosolekut otsuse avalduse erakonnast lahkumiseks omal soovil.

Eestikeelne aineõpe toimub 95% venekeelsetes koolides
Kahe aasta jooksul on paranenud vene õppekeelega koolides suhtumine üleminekusse osalisele eestikeelsele aineõppele ja valmisolek üleminekuks.
Peaaegu kõigis koolides on osalist eestikeelset aineõpet juba rakendatud, selgub TNS Emori värskest uuringust.
Eestikeelne aineõpe toimub uuringus osalenud 65 vene- või kakskeelsest koolist 62 koolis ehk 95% koolides. Enamus neist koolidest - 68% - kavatseb eestikeelse õppe mahtu jätkuvalt suurendada.
Õppeainetest õpetatakse eesti keeles kõige sagedamini loov- ja rakenduslikke aineid. Ainete valik sõltub kõige enam vastava ettevalmistusega õpetaja olemasolust.
Paranenud on õpetajate hinnangud enda eesti keele oskusele ja valmidusele õpetada oma ainet eesti keeles. Eesti keeles oma ainet õpetavate õpetajate osakaal on kasvanud, ainult vene keeles õpetavate õpetajate osakaal on vähenenud. Kuigi ebapiisav keeleoskus on jätkuvalt peamine argument oma aine eesti keeles õpetamise vastu, siis võrreldes 2004. aastaga oluliselt vähem. Pigem on üha enam tegemist psühholoogilise barjääriga.

Ansip tervishoiutöötajate streiki ei sekku
Täna riigikogus küsimustele vastanud peaminister Andrus Ansip ütles, ta ei pea kohaseks enda sekkumist streiki, kuid möönis, et tervishoiu rahastamist tuleb tulevikus kindlasti muuta.
Tervishoiutöötajate streiki kommenteerides ütles Ansip, et ta usub, et streigi osapooled töötavad kokkuleppe saavutamise nimel ning peab 22 protsendi suurust palgatõusu mõlemaid osapooli rahuldavaks.
"Ma ei pea kohaseks sekkuda läbirääkimistesse, mida praegu tööandja ja töövõtjate vahel vahendab riiklik lepitaja. Riik on tervishoiule eraldanud järjest enam vahendeid. Käesoleval aastal kasvab tervishoiu kulutuste maht 22% ehk möödunud aasta eelarves oli tervishoiukulutusteks ette nähtud 8,7 miljardit krooni ja sel aastal on eelarves ette nähtud 8,6 miljardit krooni. … Ma loodan, et nendest vahenditest, mis tervishoiule on eraldatud, piisab, et leida kõiki rahuldav kokkulepe."

Tormi uudistanud inimesed vajusid traktoriga merevette külili
Täna hommikul traktoriga Pärnus ranna äärde veetõusu ja rajuilma uudistama läinud inimesed vajusid üleujutatud teel traktoriga külili.
Kahest traktorist, millega uudishimulikud Vana-Pärnus ilmastikuolusid jälgima läksid, vajus üks üleujutatud teel kummuli. Kohale sõitnud päästjate sõnul ulatus vesi rannaäärsel teel põlvini, tee kõrval võis isegi sügavam olla.
Sündmus leidis aset täna hommikul poole kümne ajal Vana-Pärnus Merekalda tänavalt majakani viival teel.
Inimesed õnnetuses vigastada ei saanud ning päästjate abi ei vajatud. Omanikud tõmbasid masina oma jõududega ratastele tagasi.
Lääne-Eesti päästekeskus paneb inimestele südamele mitte minna rannaaladele rajuilma uudistama hoolimata sellest, et suurem torm on raugenud ja mereveetase langeb. Oluline on end ise mitte hädaohtlikesse olukordadesse seada.

Riik esitas lennusadama ebaseaduslike valdajate vastu hagi
Eesti Vabariik esitas justiitsministeeriumi kaudu 22. detsembril 2006. aaastal hagi AS Verest, OÜ Agrin Partion, AS BPV ja ELA Tolli AS vastu hüvitise saamiseks lennusadama ebaseadusliku valdamise eest.
Esialgne hagihind on üle 16 miljoni krooni, kuid käesolevaks hetkeks on valminud hoonete osas eksperthinnang, mille kohaselt on Eesti Vabariik suurendanud nõuet ostjate vastu ca 27 miljoni kroonini.Kuna hagi hõlmab kogu territooriumi, siis on täpne nõude summa siiski veel täpsustamisel, teatas justiitsministeerium.
Lennusadama ümber käinud varasemad vaidlused viis riigile edukalt lõpule advokaadibüroo Raidla & Partnerid, kes esindab riiki ka uues kohtuasjas. Vandeadvokaat Toomas Vaheri sõnul on loogiline, et kui isikud on alusetult võõrast vara enda käes hoidnud, tuleb selle eest ka vastutust kanda ning omanikule õiglane hüvitis välja mõista.

Tallinna linnavalitsus ei ole meditsiinitöötajate streigi suhtes üksmeelel
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul ei ole streik korrektselt ette valmistatud, linnapea Jüri Ratas aga avaldab streigile toetust.
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on läbirääkimised praegu veidike ummikusse jooksnud.
Martinson rõhutas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et streik kujutab Tallinna elanike tervisele ja isegi elule olulist ohtu.
Abilinnapea väitel toetab linn tervishoidu sellel aastal kaks korda suurema summaga kui eelmisel 2006. aastal, kuid Martinson ei poolda meditsiinitöötajate palkade tõstmist kapitalikulude kompenseerimise arvelt.
Samuti rõhutas Martinson veelkord, et lastearstid ei streigiks ega paneks sellega ohtu laste tervist ning et rasedate vastuvõtt peab endiselt toimuma. Näiteks tõi abilinnapea naaberriikides toimunud meditsiinitöötajate streigi, mille korral pole kunagi lastearstid osalenud.

Kapo pidas kuriteos kahtlustatavana kinni Lääne-Viru kriminaalpolitsei juhi
Eile pidas kaitsepolitsei Virumaa Teataja andmetel kuriteos kahtlustatavana kinni Ida politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissari Ilmar Ojasoo.
Kriminaalmetelust on alustatud kahe paragrahvi alusel: ametiseisundi kuritarvitamine ja pistise võtmine.
Riigiprokuratuuri esindaja vahendas Päevaleht Online'ile Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitseni sõnu, kes ütles, et kahtlustatavana kinnipeetud politseiametnik on praeguseks omapoolsed selgitused kahtlustuse sisu kohta andnud. Arvestades tema isikut ja hinnates muid tõkendi valikul tähtsust omavaid asjaolusid, ei ole tema vahistamine vajalik.
Samas plaanib prokurör taotleda täna Viru maakohtult kahtlustatavana kinnipeetud kõrge politseiametniku ametist kõrvaldamist.
Virumaa Teataja andmetel peeti Ojasoo kuriteos kahtlustatavana kinni 48 tunniks.

Arukülas neiu tapnud poiss tunnistas end süüdi
Mihkel (17), keda süüdistatakse Elviira tapmises Arukülas eelmise aasta veebruaris, tunnistas end täna Harju maakohtus alanud protsessil süüdi, kuid keeldus ütluste andmisest.
Kohus kuulas üle kannatanu vanemad ning jätkab tunnistajate kuulamist.
Põhja ringkonnaprokuröri Natalja Vesteri ja Mihkli kaitsja Raul Otsa taotlusel arutab kohus süüasja kinnisel istungil, kuna Mihkel on alaealine.
Süüdistuse kohaselt ründas Mihkel eelmise aasta 26. veebruaril kella 20.00 paiku Raasiku vallas Arukülas Järsi tee 1 juures tahtliku tapmise eesmärgil Elviirat, lüües talle viiel korral noaga selga. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

 "Eesti kaunis kool 2006" on Lohusuu põhikool
Projekti "Eesti kaunis kool 2006" võitja on Lohusuu põhikool.
Koolile annab täna Lohusuus tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves, haridus- ja teadusministeeriumi abiminister Erkki Piisang tunnustab Lohusuu põhikooli 50 000 krooni suuruse preemiatšekiga.
Lohusuu põhikool on konkursi "Eesti kaunis kool 2006" žürii hinnangul rohelise mõtteviisiga kool, kus õpivad innustunud ja vabatahtlikku tööd väärtustavad õpilased. Samuti on tunnustamist väärt koolimeeskonna koostöö kohaliku omavalitsuse, lastevanemate ja piirkonna ettevõtjatega. Erinevate osapoolte ühise pingutusega on kogu Lohusuu põhikooli territoorium muutunud väga kauniks - rajatud on purskkaev, kiviktaimla, rosaarium, seiklusrada jne.

Kadunud lasteküla tüdruk on tagasi kodus
18. novembril Keila SOS lastekülast kaduma läinud 15-aastane Ginte Riisalu on tagasi kodus.
Ginte on õnnelikult ja tervena tagasi kodus Keila SOS lastekülas ning alustas sel nädalal koos klassikaaslastega uut kooliveerandit.
Keila SOS lasteküla tänab kõiki osavõtlikkuse ja kiire reageerimise eest tüdruku leidmisel.
Keila SOS Lasteküla asutati 1995. aastal ning selle peamine eesmärk on pakkuda turvalist kodu vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele peremudelil põhineva süsteemi alusel. Lasteküla on koduks ligi 70 lapsele, kes elavad 12 peremajas, kus SOS-ema hoole all elab igaühes 5-6 last. Bioloogilised õed-vennad kasvavad koos.

Kohus mõistis alaealistele narkootikume müünud diilerid vangi
Harju maakohus langetas otsuse suures koguses amfetamiini omandamises, veos ja edasiandmises ning alaealisi narkokuritegevusele sundimises süüdistatavatele diileritele.
Karistada said ka koos narkokaupmeestega kohtu all olnud kolm noort, keda sunniti narkootikume müüma.
Kohus mõistis Ruslan Jagudini (24) ja Dmitri Kotškini (20) süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, selle edasiandmises alaealistele, grupilises väljapressimises ja kehalises väärkohtlemises ning karistas neid kuueaastase vangistusega.
Stanislav Prohhorovi (26) ja Sergei Panini (20) mõistis kohus süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning karistas Prohhorovi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud ning Paninit tingimisi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, määrates katseajaks kolm aastat.
Stanislav Bergšteinile (20), Sergei Rudakovile (20) ja Natalja Šaranovale(18), keda 2003-2004 alaealistena sunniti amfetamiini müügiga tegelema, mõistis kohus erinevad karistused.

Rohelised on Ignalina tuumajaama projektis osalemise vastu
Seoses uute asjaolude ilmnemisega on Roheliste partei vastu Eesti valitsuse osalemise vastu Ignalinasse tuumajaama rajada kavatsevate partnerriikide projektis.
Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul asuti sellisele seiskohale peamiselt kahel põhjusel.
"Esiteks soovib nüüd Leedu, et Eesti osaleks võimalike tuumaõnnetuste kahjude korvamises ning et ka Eestisse hakataks tuumajäätmeid ladustama. Teiseks on tekkinud oht, et seoses Eestisse tuumajäätmete ladustamisega võib tulevikus kerkida risk, et keegi hakkab Eesti maapõues leiduvat uraani kaevandama. Sellisele stsenaariumile seisavad aga rohelised resoluutselt vastu," ütles Strandberg.
Strandberg osundas ka tuumajaama projekti mitmetele vastuolulistele ja eetiliselt küsitavatele nüanssidele, viidates sellele, et valitsus on seni rääkinud tuumajaama täielikust ohutusest.

Kuulmispuuetega laste toetuseks annetati ligi veerand miljonit krooni
EMT jõuluaegse heategevuskampaania käigus annetati kuulmispuuetega laste toetuseks kokku 245 884 krooni.
Tallinna Heleni koolis toimub täna kell neli kuulmispuuetega lastele EMT heategevuskampaania käigus kogutud raha üleandmine.
Toetuse saajad Tallinna Heleni Kool, Tartu Hiie Kool ja Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit tutvustavad toetussummade kasutamise plaane ning Eesti kuulmispuuetega laste ja perede olukorda ja vajadusi.
Tallinna Heleni Kool on munitsipaalkool, kus õpivad meelepuudega õpilased lasteaiast gümnaasiumini. Alates 2003. aastast võetakse kooli sotsiaaltöö gümnaasiumiklassidesse vastu kurtidele lisaks ka viipekeele, sotsiaaltöö ja võõrkeelte õppimisest huvitatud kuuljaid õpilasi.
Heleni nime valiku aluseks on maailmakuulus Helen Keller (1880 - 1968), kes väikelapsena pimedaks ja kurdiks jäänuna kujunes õppimisvõime ja tulemuste poolest omamoodi sümboliks. Ta on kirjutanud oma elust mitu jutustust, neist tuntuim "Minu elu lugu" ilmus eesti keeles 1995. aastal.

Tallinnas hukkus täna hommikul tulekahjus kaks inimest
Tallinnas Ravi tänaval puhkes täna varahommikul kahekordses puumajas tulekahju, mille kustutustööde käigus leiti kaks hukkunut.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 05: 33 aadressile Ravi tänav viis. Sündmuskohale saadeti kolm pääste- ja kaks redelautot. Päästjate sündmuskohale jõudes põles lahtise leegiga maja esimene korrus.
Kell 5: 49 leidsid päästetöötajad põlevast majast hukkunud inimese. Kuna majas toimus mitu järjestikust plahvatust otsustas päästetööde juht jätkata kustutustöid hoonesse sisenemata. Ilmselt oli tegemist kas ülekuumenenud gaasiballoonidega või mõne muu olmekeemiaga.
Kustutustöid raskendas ka tormi tõttu tugevaks tõusnud tuul, mis puhus leegi uuesti lõkkele ning kandis suitsu mööda ümbruskonda madalalt laiali, nii et politseile anti korraldus vingu täis kvartalitesse jäävad inimesed igaks juhuks üles äratada.

Tuul häiris hommikul praamiliiklust
Heltermaa-Rohuküla liinil väljusid täna kell 9 Heltermaalt esimesed parvlaevad St Ola ja Scania.
Hommikune reis jäi ära ka Triigi-Sõru liinil, liiklus taastub ilmaolude paranedes.
Kuivastu-Virtsu liinil toimuvad reisid jätkuvalt graafikujärgselt.

Veetase võib ka täna tõusta
Hommikul mõõdeti Eestis jaanuari soojarekord
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel püsivad tormituuled ka täna, homsest on oodata lörtsi ja tuisku.
Liivi lahel puhub edelatuul 13-18 m/s, puhanguti 23-25 m/s, ennelõunal puhub edela- ja läänetuul 10-16 m/s, puhanguti 18-20 m/s. Lõunaks raugeb edelatuul 10-13 m/s, puhanguti 15 m/s.
Soome lahel puhub edela- ja läänetuul 12-16 m/s, puhanguti 23-25 m/s, lõunalpuhub edela- ja läänetuul 10-15 m/s, idaosas puhanguti 20 m/s. Õhtuks tuul vaibub - 6-11 m/s, idaosas puhanguti 14 m/s.
Veetase tõuseb Pärnus +140+170 cm üle keskmise (kriitiline 160 cm)
Sillamäel ja Narva-Jõesuus +150+170 cm üle keskmise (kriitiline 160 cm)
Haapsalus +110+130 cm üle keskmise (kriitiline 140 cm)
Tallinnas +100+120 cm üle keskmise (kriitiline 80 cm)

Mustajõel avatakse uus moodne kordonihoone
Täna avavad peaminister Andrus Ansip, siseminister Kalle Laanet ja piirivalve juhtkond uue tänapäeva vajadustele vastava Mustajõe piirivalvekordoni hoone, mis on varustatud üle 14 miljoni krooni maksva kaasaegse radariga.
Mustajõele uue 15 miljoni kroonise kordoni ehitamine oli tarvilik, kuna endine Mustajõe ääres asuv hoone lagunes ning ei vastanud kaasaja nõuetele. Uus kordonihoone ehitati Narva jõe soojavee kanali äärde, mis võimaldab lihtsamat väljapääsu Narva jõele ka talvisel jääperioodil ning seeläbi operatiivsemalt reageerida piirivalve töös esinevatele juhtumitele.
Mustajõe kordoni ehitamise eesmärgiks oli kaasajastada piirivalvurite olme- ja teenistustingimusi. Kordonikompleksi kuulub kordonihoone ja teenistuskoerte aedik, paadisadam ning kordoni tehnikasektsioon. Kordoni ehitamise rahad tulid PHARE programmist ning ehitustööd teostas Eesti Ehituse AS.

Vargad viisid Kihlepa kirikust ikoone
Eile hilisõhtul murdsid vargad sisse Pärnu maakonnas Audru vallas Kihlepa külas asuvasse kirikusse.
Kirikul lõhuti ukselukk ning varastati kolm altariseina ikooni, kuus altarivärava ikooni ja kaks kuldvärava väikest ikooni, teatas Pärnu politsei infojuht Hedy Tammeleht.
Kahju on selgitamisel.

Utria dessandile stardib rekordarv võistkondi
Sel neljapäeval startivale militaarvõistlusele Utria dessant on registreerunud 20 võistkonda, mis on mullusest nelja võrra rohkem.
Erna seltsi presidendi Meelis Rätsepa sõnul on 20 registreerunud võistkonda Utria dessandi rekord, kirjutab Põhjarannik. "30-35 võistkonda oleks lagi, mille puhul suudaksime veel tagada, et kõik saaksid võistelda võrdsetes tingimustes," arutles Rätsep.
Rätsep märkis, et võistluse ülesehitus on tänavu eelmistega võrreldes täielikult muutunud. Tänavune Utria dessant kestab selle nädala neljapäevast laupäevani.
Võistlus Utria dessant meenutab aastatetaguseid sündmusi, kui 1919. aasta 17. jaanuaril Eesti meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat tegid Eesti mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa. Dessandist osavõtnud etendasid olulist osa Narva vabastamisel ja punaväe riismetest puhastamisel.

Purjus mees rammis autoga tankurit
Purjus mees, kes oma autoga tankurit rammis, lubas esiotsa kahju kinni maksta ning lahkus seejärel sündmuspaigalt.
Ööl vastu pühapäeva tagurdas Vladislav (43) sõiduautoga Niva Jõhvi Statoili tanklas otsa ühele kütusetankurile, mis paiskus ümber, kirjutab Põhjarannik.
Pärast otsasõitu läks mees tanklaoperaatori juurde ning palus politseid mitte teavitada, lubades tekitatud kahju kinni maksta, seejärel Vladislav lahkus ning mõne aja möödudes sai politsei tanklast teate juhtunu kohta. Lisaks politseile asusid Vladislavi otsima ka turvafirma Falck patrullid ning peagi märgati Kukruse-Tammiku teel helerohelist Nivat, mis kinnipidamisel keeras patrullautole ette, kuid kaldus kraavi.
Esialgu edastas Vladislav politseile enda kohta oma venna andmed, mees toimetati kainenema politseiosakonda, kus talle koostati väärteoprotokollid joobes juhtimise ning valeandmete esitamise eest. Põhjaranniku andmetel on Vladislav varem kohtulikult karistatud ning umbes kaks kuud tagasi vabanes ta vanglast.

Järvalasi jäi vähemaks
Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuaril Järvamaal 36 283 inimest.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on elanikke 854 inimest vähem, kirjutab Järva Teataja.
Järva maavalitsuse perekonnaseisuosakonna juhataja Marika Martin ütles, et Ambla valda tuli 11 inimest juurde, kuid maakonna ülejäänud omavalitsustes jäi inimesi vähemaks.
2006. aastal sündis Järvamaal 335 last, surmajuhtumeid on kirjas 438.

Ujula loob Rakverre sada uut töökohta
Aasta pärast Rakveres avatav ujula hakkab tööd andma sajale inimesele.
Kvalifitseeritud tööjõu leidmiseks on firma tegemas koostööd tööturuameti Lääne-Virumaa osakonnaga, kirjutab Virumaa Teataja.
Rakendust leiavad hotelliadministraatorid, toateenindajad, treenerid, vetelpäästjad, aga ka kokad, ettekandjad ja koristajad ning iluteeninduse poolelt massöörid, juuksurid, kosmeetikud.
Lepingu järgi peaks ujula olema avatud 1. jaanuariks 2008, personal peaks olema värvatud paar kuud varem.

Pigised korstnad põhjustavad põlenguid
Päästeteenistuse teatel on jaanuaris märgatavalt sagenenud küttekolletest alguse saanud põlengud, mille põhjus on korstnas või lõõrides ladestunud pigi ja tahma süttimine.
Lõuna-Eesti päästekeskus palub tungivalt inimestel kontrollida oma küttekollete seisukorda ning lasta korstnapühkijal puhastada ahju lõõrid ja korsten. Tahmapõleng võib põhjustada traagiliste tagajärgedega tuleõnnetuse, kirjutab Sakala.
"Päästeseaduse järgi võib eraisikust majaomanikku hooldamata ja tuleohtliku kütteseadme eest karistada kuni 18 000 krooniga," teatas Lõuna-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Viljar Schmidt.

Tori hobusekasvatajad ajas ärevile riigi plaan müüa osa metsamaast
Eile külastasid põllumajandusministeeriumi riigivara haldamise büroo töötajad Tori hobusekasvandust, et vaadata üle riigivarad, kontrollida nende säilimist ja kasutamist.
Sellegipoolest valitseb Tori 150-aastase hobusekasvanduse värava taga ärevus, sest väidetavalt kavatseb põllumajandusministeerium müüa osa metsamaast, mille võrra väheneb tõuaretuse raha, kirjutab Pärnu Postimees.
Hobusekasvandus on enam kui poole tuhande hektari metsa majandamise tulu kasutanud hobuste aretamiseks, sest aretustöö iseseisvalt kasumit ei anna.
Põllumajandusministeeriumi abiminister Rain Vändre mainib, et tõepoolest on arutatud võimalust müüa osa metsamaad, kuid otsust tehtud ei ole.
2006. aasta 7. juuli seisuga oli Eestis tori tõugu hobuste elektroonilisse tõuraamatusse kantud 1292 hobust, keda kasvatasid kokku 519 tori tõugu hobuste kasvatajat, 506 neist olid Eesti kodanikud.

Valida saab nüüd ka poes
Uut riigikogu koosseisu saavad tartlased tänavu valida sisseostude tegemise kõrvalt Tartu Kaubamajas.
Linn loodab valimisjaoskonna kaubamajja toomisega ergutada tartlaste nigelat valimisaktiivsust. Senise Tähe tänava füüsikahoone asemel asub 14. valimisringkond edaspidi Tartu Kaubamajas, kirjutab Tartu Postimees,
Seal saavad eelhääletamise ajal, 26.-28. veebruarini, valida ka kõik need, kellele see pole elukohajärgne valimisjaoskond.
Politoloog Rein Toomla kahtleb aga, kas linna samm suurendaks valimisaktiivsust. Vastupidi, jaoskonna asukoha muutmine võib osa valijaid tema hinnangul sootuks eemale peletada.
Ehkki pühapäeviti on kaubamaja lahti vaid õhtul kella kuueni, jäävad valimispäeval selle uksed lahti kella kaheksani.

Porine talv päästab hundi jahimehe käest
Eesti metsades elavad hundid võivad sel talvel kergendatult uluda - lumeta metsas ei suuda jahimehed neid tabada.
Käimasoleval hundijahihooajal on ametlikult kütitud vaid üks hunt, seegi rebasejahi käigus. Hundijahi hooaeg saab otsa veebruari lõpus. Eestis võiks sel talvel küttida kuni 50 hunti, kirjutab Postimees.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul ei suuda jahimehed hunte porisest metsast kätte saada - hundijaht käib ikka jälgede järgi, lintidega piiratakse hundikarja territoorium.
Seega võib prognoosida hundi arvukuse mõningast tõusu, Eestis arvatakse olevat 150 hunti.
Hundipopulatsiooni suurenemine võib Männili sõnul kaasa tuua selle, et hunt hakkab hõlmama elupaiku, mida seni oli peetud vähesobivaks, seega võib hunt kolida inimasustusele lähemale.

Loomakaitsjate piketi juht sai trahvi
Politsei tegi Tallinnas mullu novembris karusnaha kasutamise vastase meeleavalduse korraldanud Maaja Mällile (22) trahvi, sest korrakaitsjate hinnangul ei suutnud neiu ligi 70 osalejaga üritusel avalikku korda tagada.
Politsei väitel muutusid karusnahapoodide akendele kleebiseid kleepinud ning loosungeid hüüdnud pikettijad agressiivseks ning ohustasid linlaste turvalisust, kirjutab SL Õhtuleht. Trahvisummat politsei ei ütle.

Roolijoodiku karistus: 730 tundi kasulikku tööd
Tartu maakohus karistas autoroolist mitu korda purjuspäi tabatud meest 730 tunni pikkuse üldkasuliku tööga.
Mullu mais tabati Allan purjuspäi sõitmas Tartumaal, kuigi oli varem roolijoodikluse eest juba karistatud, kirjutab SL Õhtuleht. Esmaspäeval tema kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras arutanud maakohus karistas Allanit 4-kuulise vangistusega, millele liideti varasem kandmata karistus. Prokurör Tatjana Tamme sõnul mõisteti Allanile liitkaristuseks aasta vangistust, mis asendati 730 tunni üldkasuliku tööga. See tuleb ära teha kahe aastaga. Lisaks võeti Allanilt aastaks juhiluba.
Seaduse järgi üldkasuliku töö eest palka ei saa. Töö määrab Allanile kriminaalhooldaja. Seaduseparandus, mis lubab asendada reaalse vangistuse üldkasuliku tööga, jõustus alanud aastast. Varem katseajal uue kuriteo toimepanemise puhul teist võimalust peale vangistuse polnud, lisab prokurör.

Politseikoer leidis põlenud tehasest hukkunud naise
Politsei laibakoer leidis Tallinnas Tarmeli madratsitehase põlengus kadunuks jäänud kahest naisest ühe säilmed.
Pärnu maanteel asuvas Tarmeli madratsi- ja poroloonitehases puhkes tulekahju 20. detsembri õhtul. Põlengus jäid kadunuks kaks töötajat: Marina (22) ja Mai (60), kirjutab SL Õhtuleht.
Juhtunu asjaolude selgitamiseks alustas Põhja ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse paragrahvi järgi, mis käsitleb asja rikkumist ja hävitamist ettevaatamatusest. Aastavahetuse eel teatas Põhja prefektuur, et põlengus kadunuks jäänud naiste otsimine lõpetati, sest hoone on varisemisohtlik.
Pärast aastavahetust sisenes politseiekspert siiski koos koeraga põlenud hoonesse hukkunute jäänuseid otsima. 3. jaanuaril leiti madratsitehasest ühe oletatavalt põlengus hukkunud inimese säilmed. Praeguseks pole veel teada, kas tegu on Mai või Marinaga.

Õnnelikuks võitjaks osutus Hiiumaa naine
Eile andis Eesti Päevaleht Nissan Balti AS-i
Mai Soonik möönab, et võit tuli talle ootamatult, sest tema sai aru, et loosimine toimub ainult uute tellijate vahel, aga Soonikute pere on Eesti Päevalehte tellinud alati. "Rohkem ma selle peale ei mõelnud, kuni keegi väga kena noor daam Päevalehest helistas. Siis oli üllatus," seletab Mai.
Proua poetab, et töötas ka ise 23 aastat ajakirjanduslevis jaoskonna juhatajana ning kui see koht koondati, siis ajalehekioskis müüjana. "Nii et ma olen 26 või 27 aastat ajalehtedega tegelenud. Ja nüüd tuli siis niimoodi tänu selle eest!" rõõmustab ta.
Lugeda eelistab Mai ajalehest kõike, mis silma hakkab. "Mehed loevad natuke peenemalt, mina vaatan rohkem pealkirju, loen siit ja sealt, mis ette juhtub. Vaatan ka ilmateadet." "Mina loen ikka algusest lõpuni!" kinnitab abikaasa Ülo.

Elvas tatsas ringi talveunest ärganud üksik mesikäpp
Ilmselt otsis sooja talve tõttu unest ärganud mesikäpp endale
Esmaspäeva õhtupoolikul sattus Tartumaal Elva linnas kohalike silme alla üksik ringi kolav karu, kes peaks juba ammu sügavas talveunes olema.
Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik rääkis, et häirekeskus sai ka vastava väljakutse. "Päästetöötajad käisid karu õhtuhämaruses otsimas, aga üles teda siiski ei leidnud," ütles Kiik.
"Tegemist oli suhteliselt hõreda metsaga, ei oska arvata, kuidas ta sinna sattuda võis, ning rohkem pole keegi teda näinud."
Karude hingeelu hästi tundva Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu arvates võis tegemist olla praeguste ilmaolude tõttu üles ärganud mesikäpaga, kes otsis omale uut aset.

Lennart Meri mälestuseks pühendatakse konverents
Mälestuskonverents saab olema suurim rahvusvaheline välispoliitika konverents Eestis.
President Lennart Meri mälestuseks korraldatakse märtsi lõpus rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse eestvedamisel rahvusvaheline mälestuskonverents ning ilmumas on kaks raamatut Eestis ja üks Soomes.
Mullu 14. märtsil lahkunud Lennart Meri mälestuskonverentsi üks korraldajaid on ka perekond Meri. Mart Meri sõnul on nii seekordne konverents kui ka idee kaugem sisu alles kujunemas.
Kõned ja fotod kaante vahele
"Meil on väga hea meel, et president Toomas Hendrik Ilves oma nõu, jõu ja autoriteediga sellise konverentsi korraldamist toetab," ütles kaitseuuringute keskuse juhataja Kadri Liik. "Tegelikult oleks tõeliselt kõrgetasemelist konverentsi ilma riigipea osaluseta raske, kui mitte võimatu teha," lisas ta.

Kas pedofiilide register peaks olema avalikuks kasutamiseks? 
Seksuaalkurjategijate register luuakse, kuid veel pole otsustatud,
Kuna analüüs on pooleli, ei soovi ka justiitsminister Rein Lang veel tulevaste registrikasutajate kohta oma arvamust välja öelda. Kaalumisel on süüdimõistetud pedofiilidele tegevuspiirangu kehtestamine alaealistega töötamisel ning lasteasutuste, politsei ja lastekaitsetöötajate ligipääsu võimaldamine loodavale registrile.
"Politsei vaatenurgast lähtudes on hea meel selle üle, et register luuakse," ütles Põhja politseiprefektuuri lastekaitsetalituse juhtivinspektor Pille Alaver. "Pedofiilid on enamasti retsidiivse käitumisega, mis tähendab, et nad võivad jäädagi seksuaalkuritegusid toime panema. Kui politseil on pedofiili asukoht ja töökoht teada, siis on tal lihtsam silma peal hoida," selgitas Alaver. Samas arvas ta, et register ei peaks olema täiesti avalik. "Ma kardan, et kuna Eesti on niivõrd väike riik, võib see lõppeda omakohtu ja inimõiguste rikkumistega ning kannatada võivad ka süütud inimesed, kui kahtlus ei ole näiteks õige."

Põhihariduseta noored õpivad kutsekoolides ametit
Kutseõppe uus liik on mõeldud selleks, et aidata ühiskonnale peavalu tekitavaid noori.
Võimalusest omandada ilma põhihariduseta mingi lihtsam amet peab saama päästerõngas umbes 600-650 noorele inimesele, kes igal aastal enne üheksanda klassi lõpetamist koolist välja kukuvad ja enamasti tänavatel aega surnuks löövad.
Mullu esimesest jaanuarist kaotati keeld, mis ei lubanud põhihariduseta õpilasi kutsekoolidesse vastu võtta ning esimesed õpperühmad lükati käima 2006. aasta septembrist.
Riigikogu lahkas ametiõppe teemat uuesti jõulude eel. Haridusminister Mailis Reps aga ei soovinud veel hinnanguid jagada. "Praegu on veel vara otsustada, mis need õiged erialad on, kutsekoolid alles elavad uude rolli sisse ja pakuvad kindlalt aasta-aastalt erialasid juurde," ütles ta. Tema sõnul on 2007. aastal kavas teha kuni sada täiendavat õppekohta neile noortele, kes "üldhariduses jõudsid tupikusse".

Meditsiinitöötajad ei võta palgapakkumist vastu
Tervishoiutöötajad teatavad riiklikule lepitajale, et ei võta vastu haiglate liidu pakkumist tervishoiutöötajate miinimumtunnitasude tõstmiseks 20 protsenti, ning esitasid oma nõudmised.
Tervishoiutöötajad teatasid, et haiglate liidu ettepanekus puuduvad meetmed, mis reaalselt suurendaksid tervishoiu rahastamist, võimaldaksid tõsta ravi kvaliteeti ja parandaksid selle abil patsientide olukorda.
Konkreetsed abinõud peab tervishoiutöötajate kinnitusel esitama sotsiaalministeerium ja need tuleb fikseerida palgakokkuleppe lisana.
Soovides tagada tervishoiu- süsteemi jätkusuutlikkust ja anda Eesti elanikele kvaliteetset arstiabi ka edaspidi, tegid tervishoiutöötajad ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus on täidetud rida tingimusi. Muu hulgas soovivad tervishoiutöötajad, et tervishoiuteenustele rakenduksid kulupõhised piirhinnad täies mahus ning alates selle aasta 1. jaanuarist kehtestataks miinimumtunnitasuks arstidele 100 krooni, õdedele ja teistele keskastme tervishoiutöötajatele 55 krooni ning hooldustöötajatele 32 krooni.

Vabrikuomanikud tahavad anda Estonia klaverile enda nime
Eksperdid: klaverile võib Euroopa kombe kohaselt oma nime anda pilli loonud meister.
Estonia klaverivabriku omanik perekond Laul ei kasuta USA-s klavereid müües enam klaveri malmraamis nime Estonia, vaid on muutnud selle Laul Estoniaks, mille vastu on aga mitmed kultuuriinimesed.
Malmraam on klaveri metallist põhikonstruktsioon, piltlikult öeldes klaveri skelett, millele toetub kogu ülejäänud korpus. Kui tiibklaveri tiib üles tõsta, siis on raami peal tavaliselt näha klaveri nimi.
Lisaks klaveri sees olevale malmraamile on klaverivabriku juhataja Venno Laulu sõnul ühel Itaaliasse ja ühel Ameerikasse saadetud klaveril eritellimusel ka klahvikaane peal kiri "Laul Estonia".
Pole euroopalik
"Eesti kultuuriinimeste jaoks on see šokeeriv," ütles Eesti klaverimeistrite koja esimees Heiki Parts. "Estonia kaubamärgi taga oli üks kuulsamaid klaverimeistreid Ernst Hiis, kelle teened on nüüd unustusse jäetud. Tema selle vabriku üldse püsti pani."

Guardian: kurjusetelg kasvab kiiremini kui EL
Vaatamata tõsisele vastuolule kodus ja välismaal, käitub USA president nii nagu oleks valmis avama uut rinnet.
Pühapäeval õhtul lõi USA armee terrorismivastase sõja raames Somaalia lõuna osas terroristide baasi. Guardani arvates ei ole selles midagi imestusväärset, kuna Washingtoni kurjusetelg kasvab iga-aastaselt kiiremini kui Euroopa Liit.
Väljaanne viitab George Bushi kinnitusele, et ühest küljest näitas ta pärast valimisi, et mõistab valijate kutset lõpetada sõda Iraagis, kuid teisest küljest näitas häbematult kõigile "keskmist sõrme", saates 20 000 sõdurit "Iraagi kalmistule".
Guardiani hinnangul saab võrrelda Bushi käitumist hasartmängija psühholoogiaga, kes teeb suuri panused lootes võita, et säilitada oma autoriteet.

Bush saadab Iraaki 20 000 sõdurit lisaks
USA president George Bush teeb täna öösel teatavaks plaani saata Iraaki 20 000 sõdurit juurde.
Bushi hilinenud ettepanek võib olla tema viimane võimalus ära hoida USA missiooni põrumist ebapopulaarses Iraagi sõjas, vahendab Reuters.
Enamus sõduritest saadetakse Bagdadi ning 4000 rahutusse Anbari provintsi.
Iraagis on juba 140 000 USA sõjaväelast.
Vägede suurendamine ei ole meelepärane Kongressis enamuse saavutanud demokraatidele, kes lubasid üle 3000 ameeriklase elu nõudnud "konflikti laiendamise" vastu võidelda.
Lääne-Virginia demokraadist senaator Robert Byrd ei poolda Bushi plaani vägesid Iraagis suurendada. "Minu arvates oleme me tegemas kriitilist viga ning liigume täiesti vales suunas. Selle asemel peaksime hoopis otsima võimalusi vägede vähendamiseks," ütles Byrd.

Indias leiti nelja põlenud lapse laibad
India politsei avastas Põhja-Indias Chandigarhi provintsis tuntud poliitikule kuulunud hüljatud riisiveskist nelja lapse poolpõlenud surnukehad.
Veski omanikuks on tuntud poliitik Jagmeet Singh Brar, kes eitas igasugust osalust laste surmas. Samuti ei ole seni leitud tõendeid, mis poliitikut kuriteoga seostaks, vahendas Reuters India politseid.
Politsei sõnul võis tegemist olla kolme tüdruku ja ühe poisiga, kes läksid mullu Novembris lähedalasuvas külas kaduma.
Leid mõjus järjekorde šokina India avalikkusele ning pani kahtluse alla niigi korrumpeerunud India politsei suutlikkuse.
Eelmisel kuul avastati New Delhi lähistelt majast vähemalt 17 inimese kondid, mis arvatavasti kuulusid lastele.

Venemaa ja Valgevene saavutasid naftatarnete osas kokkuleppe
Lukašenko ja Putin saavutasid telefonivestluses kompromissi naftatarnete osas Euroopasse.
Valgevene presidendi Aleksander Lukašenko pressitalituse sõnul saavutati tarnete osas kompromiss, mis lõpetab kolmepäevase kriisi, vahendab Reuters.
"Läbirääkimiste tulemusena saavutati kompromiss, mis võimaldab ummikseisust väljuda ning taasalustada naftatransiiti Venemaalt Euroopasse," ütles president Lukašenko kabineti esindaja.
Kahe riigi peaministrid peavad 12. jaanuariks presidentidele esitama konkreetsed ettepanekud kõigi probleemide lahendamiseks.

Online-ajakirjanikke ei lasta Moskva linnavalitsuse istungitele
Moskva linnavalitsus jättis kõik online-väljaanded akrediteeringuta.
Otsuse võttis vastu Moskva linnapea Jüri Lužkovi pressiesindaja Sergei Tsoi, teatas gazeta.ru.
Kuna Tsoi viibib 20. jaanuarini puhkusel, ei ole teada ka põhjused, miks selline otsus tehti. Uudis tuli avalikuks, kui gazeta.ru ajakirjanikul ei lubatud viibida Moskva valitsuse istungil.
Eelmise aasta juunis kehtestas Tsoi ajakirjanikele riidekontrolli, mille kohaselt pidid kõik meediatöötajad riietuma nii, et nad "ei solvaks oma välimusega teisi inimesi".
Pressitalituse juhi asetäitja Mihhail Solomencev lükkas tagasi väite nagu oleks Moskva valitsus jätnud kõik online-väljaanded akrediteeringuta, vahendas RIA Novosti.
Tema kinnitusel said akrediteeringu kõik väljaanded, kes vastavad avaldused õigeaegselt esitasid. Samas imestas ta meedia reaktsiooni üle, mis tõlgendas oma möödalaskmist kui linnavalitsuse poliitikat.

CIA-le anti volitused Hezbollah'ga sõdimiseks
USA luureametile anti õigus viia läbi salaoperatsioone, mille eesmärgiks on aidata Liibanoni valitsusel vältida Iraani mõju levikut
Vastavale kavale kirjutas president Bush alla juba jõulupühade eel pärast konsultateerimist rahvusjulgeoleku nõunikega ja Saudi-Araabia valituse esindajatega, teatas Telegraph.co.uk.
Uus kava volitab CIA-d ja teisi USA luureagentuure finantseerima Hezbollah' vastastesse grupidesse ning rahaliselt toetama Sinora valitsuse aktiviste.

Le Monde: Venemaa väljapressimised
Tänane Le Monde'i juhtkiri hoiatab Euroopat Vene mõju alla sattumise eest.
Vladimir Putini ametisse asumisest saadik kasutab Venemaa energiat peamise poliitilise relvana, mis on eelkõige suunatud endistele satelliitriikidele, kes ei taha enam Kremli sõna kuulata. Moskva-Minski energiasõda on kõige ootamatum, arvestades Venemaa ja Valgevene ühinemisplaane. Paistab, et ambitsioonid on Moskvale tähtsamad kui sõprus. Valgevene on pärast Ukrainat, Moldovat, Armeeniat ja Gruusiat Venemaa järjekordne ohver. Kas kaitsta end koos või edasi lõdiseda? Järjekordne juhtum ei puuduta üksnes Vene-Valgevene suhteid vaid ka Vene energiast sõltuvat Euroopa Liitu. Venemaa sõnumiks on see, et Vene energiafirmade ambitsioonide nurjamine võib Euroopale palju maksma minna. Kui Euroopa Liit ei suuda Venemaa vastu ühisrinnet moodustada, tuleb tal hakata Venemaa pilli järgi tantsima.

Kreml kavandab sanktsioone Valgevene vastu
Venemaa valitsus asus koostama majanduslikku meetmetepaketti, millega Valgevenele survet avaldada.
Sanktsioonid kehtestatakse tõenäoliselt juba veebruaris, vahedas gazeta.ru ajalehte Vedomosti.
Majanduslike sanktsioonide kehtestamine oleks esimene kord, kui Venemaa rakendab hiljuti vastu võetud erimajanduslike meetmete seadust. Sisuliselt annab see seadus Venemaa presidendile Vladimir Putinile edaspidi vabad käed ilma "formaalsusteta" üht või teist riiki karistada.
Lõivudega maksustatakse Valgevene liha, piim, mööbel jt kaubad, mis moodustavad kokku üle poole Valgevene ekspordist Venemaale (mis on umbes kuus miljardit USA dollarit).
Faktiliselt tähendab see ajutist tolliliidu katkemist, kuid Vene presidendi administratsiooni allika sõnul "ei saa Lukašenkoga kuidagi rahumeelselt kokkuleppida".

Läti ehitustööliste juhtum paneb Euroopa seadused proovile
Rootsis töötades koduriigi palka saanud Läti tööliste juhtum paneb proovile Euroopa Liidu töömigratsiooni alased seadused.
Euroopa Kohtus on käimas protsess Läti ehitusfirma Laval üle, kelle töölised tegid Rootsis Läti palga ja töötingimuste alusel ehitustöid, teatas BBC.
Rootsi ametiühingute sõnul seab selline olukord ohtu kohalike töötajatega kokkulepitud palgatingimused.
Lavali esindaja sõnul kaotasid nende ehitajad töö, kui Rootsi piketeerijad blokeerisid ehitustsooni ning sundisid firmat Rootsist lahkuma.
Euroopa Liidu seaduste kohaselt peab välismaal tegutsev firma oma töötajatele asukohariigi miinimumpalga tagama.
Kuna Rootsis ei ole miinimumpalk määratud ja tasustamine määratakse kollektiivsete kokkulepete alusel, lähtus Laval palga maksmisel Läti seadustest.

Indias sai majavaringul kaheksa inimest surma
Kaheksa töölist sai surma majavaringus, mis leidis aset Põhja-Indias, Allahbadi linnas.
Paljud töölised on veel täna hommikul kokku varisenud viiekorruselise ehitamisjärgus olnud maja rusude all vangis, teatas BBC.
Mitmed raskesti vigastatud ehitajad on viidud lähikonnahaiglatesse. Päästetöid aitab läbi viia sõjavägi. Varingu põhjus on teadmata.

USA ei sekku naftatransiidi kriisi
George W. Bushi administratsioon on seisukohal, et Venemaa ja Valgevene peavad iseseisvalt oma probleemid lahendama.
Valge Maja pressiesindaja Sean McCormack ütles, et kahe riigi vaidlus naftatransiidi küsimuses tuleb neil lahendada iseseisvalt, vahendas RIA Novosti.
Ta lisas, et tekkinud olukorrast peavad kõik riigid tegema vastavad järeldused. McCormack rõhutas, et praegu on käes hetk, mis näitab, kui tähtis on mitmekesiste energiaallikate ja energia edastamise vahendite loomine.

Itaalia GMO-vastased said tuge mesilastelt
Itaalia geneetiliselt muundatud organismide vastased soovitavad õppida mesilindudelt ning kutsuvad rahvast üles täisleppimatusele GMO-de suhtes.
USA keskkonnaorganisatsioon avaldas hiljuti tugevat vastukaja tekitanud uurimuse. Teadustöö kirjeldab Kanada teadlaste eksperimente, mis võrdlesid mesilaste arvukust ja tolmeldamisaktiivsust nii muundatud taimedega, tava- kui ka mahepõldudel.
Täheldati, et kui mahepõldudel sujus tolmeldamine normaalselt, siis seal, kus oli tehtud umbrohutõrjet ning tavapäraselt väetisi kasutatud, oli mesilasi juba vähem. Eriti tagasihoidlik oli tolmeldamine aga väljadel, kus vohas geneetiliselt muundatud ülimalt õlitootlik rapsilaadne taim canola.
Samas selgus ka, et enamik muundtaimedega kokku puutunud mesilasi haigestus ja suri.
Uudis on kulutulena levinud kõigis Itaalia infokanaleis, kuna riik on GMO-vastase liikumise poolest Euroopas esireas. "Viimaks ometi on ka teadus meie poolel," rõõmustas keskkonnaühenduse Greenpeace-Italia juht Federica Ferrario. Põllumeeste ühendus Coldiretti kutsub aga talunikke täisleppimatusele biotehnoloogia suhtes.

USA pommitas Somaalia islamiste
USA sõjalennukid andsid tuld väidetavate al-Qaida terroristide peidupaikade pihta.
Teadaolevalt on tegemist USA esimese otsese sekkumisega kodusõtta pärast seda, kui Ühendriikide rahuvalvemissioon 1994. aastal häbiväärselt lüüa sai. Naaberriigi Etioopia toel sundisid ÜRO tunnustatud Somaalia vahevalitsuse väed suuremas osas Lõuna-Somaaliast võimu haaranud islamistid hiljuti taganema.
USA sõjalennuk AC-130 valas esmaspäeva õhtul tulega üle Somaalia lõunaosas oleva Hayo küla. Somaalia valitsusametnik ütles Reutersile, et rünnakus hukkus palju inimesi ja loomi. "Ameeriklased räägivad, et üks al-Qaida liige, kes juhib operatsioone Ida-Aafrikas, peidab end islamistide seas," ütles nimetuks jäänud valitsusallikas. Eile rünnati ka lähedal asuva Badmadowi linna ümbrust.

Moskva kaalub naftatootmise vähendamist
President Vladimir Putini sõnul on võimalik Venemaa naftatoodangu piiramine, kui transiiditülile Minskiga ei leita peagi lahendust. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ja Saksa kantsler Angela Merkel taunisid ühepoolseid tarnekatkestusi, leides, et need seavad ohtu energiavarustuse usaldusväärsuse. Venemaa katkestas naftavoolu läbi Valgevene Poolasse ja Saksamaale üleeile, kuna Minsk nõuab Moskvalt 45-dollarist tasu igalt riiki läbivalt naftatonnilt. Minski samm oli vastuseks Venemaa poolt Valgevenele müüdavale naftale kehtestatud tollile. Katkestuse all kannatavatel riikidel on siiski piisavalt reserve kütusevarustuse tagamiseks.

Ago Silde: ma pole Rahvaliidule jah-sõna öelnud
Kuigi Rahvaliit on seadnud esmaspäeva õhtul volikogu kinnitatud üleriigilises valimisnimekirjas 11. kohale Ida-Viru maavanema Ago Silde, kinnitab viimane, et pole Rahvaliidule siiamaani oma nõusolekut kandideerimiseks andnud.
Silde sõnul oli ta üllatunud, kui nägi esmaspäevaõhtustes uudistes, et tema nimi on Rahvaliidu valimisnimekirja juba kantud, kirjutab Põhjarannik.
"Võimalik, et neil oli sellega kiire, aga päris sajaprotsendilist nõusolekut ei ole ma siiamaani andnud. Mõni protsent on veel puudu," ütles Silde, kelle sõnul peaks lõplik selgus saabuma käesoleva nädala lõpus, mil tal seisab ees kohtumine Rahvaliidu juhi Villu Reiljaniga.
Rahvaliidu teabejuht Agu Uudelepp seevastu ütles eile Põhjarannikule, et Ago Silde on Rahvaliidu juhtidele kindlalt öelnud, et ta osaleb erakonna nimekirjas valimistel. "Vastasel juhul poleks volikogu teda valimisnimekirja kinnitanud," ütles Uudelepp.

IRL-i esinumber Lääne-Virumaal on Marko Pomerants
Isamaa ja Res Publica Liit avalikustas kandidaadid kuuendas valimisringkonnas Lääne-Virumaal, nimekirja eesotsas on riigikogu liige Marko Pomerants.
Teisel kohal on Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ja kolmas riigiametnik Tiia Sihver, teatas IRL.
Nimekirjas on neljas ettevõtja Sven Kesler, viies Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev, kuues Rakvere kutsekooli direktor Hannes Mets. Seitsmes on nimekirjas põllumees Indrek Klammer ja kaheksas ettevõtja Rainer Miltop.
"Meie Lääne-Viru kandidaadid on toredad inimesed, oma ala asjatundjad. Kõik nad elavad alaliselt Lääne-Virumaal, mitte ei ilmu enne valimisi külapoodi pirukaid ostma," ütles Pomerants.

Linnavalitsus: Tallinna haiglad tagavad kahe aasta jooksul arstide palganõude
Tallinna lastehaigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla saavad täita Haiglate liidu pakutava arstide 40% -lise palgatõusu nõude kahe aasta jooksul.
Lisaks Tallinna lastehaiglale ning Ida-Tallinna keskhaiglale teatas ka Lääne-Tallinna keskhaigla oma võimalusest täita arstide 40%-line palgatõusu nõue kahe aasta jooksul, kui haigekassa täidab oma lubaduse ning tagab palgakomponendi 20%-lise tõusu senise 17% asemel, teatas Tallinna linnavalitsus.
Abilinnapea Merike Martinson loodab, et riiklik lepitaja peab Haiglate liidu pakutavat meditsiinitöötajate 40%-lise palganõude täitmist sobivaks ja leiab võimaluse poolte kompromissiks.
"Haiglate nõukogud ei toeta streiki praegu kavandataval kujul, mis ei taga seadusejärgset korraldust," ütles abilinnapea Merike Martinson. "Loomulikult vajab riigi tervishoiupoliitika mitmeid muudatusi nii rahastamise kui organisatsiooni osas ja linn on selleks ka oma ettepanekud teinud," ütles abilinnapea Merike Martinson.

Tallinnas olid mullu populaarseimad nimed Nikita ja Anastassia
Tallinna perekonnaseisuameti andmeil oli mullu kõige populaarsem poisslapse nimi Nikita ja kõige populaarsem tütarlapse nimi Anastasia (Anastasija).
Tallinna perekonnaseisuametis registreeriti 2006. aastal 5579 sündi, 2907 poisslast ja 2671 tütarlast - seega sündis 236 poissi rohkem kui tüdrukuid.
Kaksikuid sündis mullu 75 paari, eelnenud aastaga võrreldes 13 paari rohkem. Kui 2005. aastal sündisid ühed, siis mullu koguni neljad kolmikud.
Esmakordselt sai emaks 2986 naist. Noorim ema oli 15-aastane ja vanim 47-aastane, noorim isa 17-aastane ja vanim 70-aastane. Kolmas laps sündis perre 499 korral. Kuuel korral sündis perekonda kuues, kuuel korral seitsmes ja ühel korral kaheksas laps.
Mullu registreeriti 516 sündi rohkem kui 2005. aastal ja 744 sündi rohkem kui 2004. aastal. 2000. aastaga võrreldes registreeriti mullu 1884 sündi rohkem.

Vanim abielluja Tallinnas oli 92-aastane
Tallinna perekonnaseisuamet sõlmis 2006. aastal 2888 abielu, lisaks registreerisid vaimulikud 153 abielu.
Tallinnas abiellu astunuist kõige vanem pruut oli 92-aastane ning kõige vanem peig 82-aastane, noorim pruut oli 15-aastane ja noorim peig 17-aastane.
Kõige enam abielusid - 417 - registreeriti augustis. Lisaks abielude registreerimisele viis perekonnaseisuamet läbi viis kuldpulma- ja kaks hõbepulmatseremoniat.
Abielude registreerimisi on aasta aastalt rohkem. Mullu registreeriti 2005. aastaga võrreldes 297 ja 2004. aastaga võrreldes 377 abielu rohkem.
Seitse abielu sõlmiti mullu vangla müüride vahel.
Mullu vormistati 1351 abielulahutust, seega oli mullu 2005. aastaga võrreldes 106 lahutust ja 2004. aastaga võrreldes 198 lahutust rohkem. Kõige enam lahutati 3-5 aastat kestnud abielusid.

Hea liikleja auhinnaloosi võitis Kristel-Monika Aru
Hea liikleja algatusega liitunud omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanike vahel välja loositi tasuta Tallinna kesklinna parkimiskaart 2007. aastaks ja selle võitis Kristel-Monika Aru.
Kristel-Monika Aru on tallinlane, kes liitus Hea Liikleja algatusega septembrikuus, Mustamäe Päevade ajal.
Auhind loositi välja tänasel Tallinna linnavalitsuse istungi järgsel pressikonverentsil.
Fortuunaks oli valitud kõige noorem algatusega liitunud liikleja ja selleks oli 6-aastane tüdruk Johanna Lass.
Hea liikleja algatus sai alguse 8. septembril 2006. aastal ja sellega soovitakse kutsuda linnakodanikke üles olla liikluses tähelepanelikum ning teistega rohkem arvestama.
Liikumisega jätkatakse ka järgnevatel aastatel.

Aprillis saab Tallinn uue tänava
Kommunaalamet kuulutab lähipäevadel välja riigihanke Tehnika tänava ja Filtri tee vahelise ühendustee ehitaja leidmiseks.
Euroopa Liidu struktuurifondide kaasfinantseerimisel on käesoleva aasta aprillikuus kavas alustada Tehnika tänava ja Filtri tee ühendustee I etapi ehitusega Tehnika tänava ja Veerenni tänava vahelisel lõigul.
Tänav on projekteeritud selliselt, et tulevikus oleks võimalik ühendusteed laiendada 2+2 rajaliseks. Veerenni ja Tehnika ühendustee ristmik on lahendatud ringliiklusristmikuna. Erinevatele tasanditele on projekteeritud ka jalakäijate ja jalgratturite teed. Lisaks rajatakse sajuvee kanalisatsioon ja tänavavalgustus ning tõstetakse ümber ehitusele ettejäävad tehnovõrgud. Vana - Lõuna ja Tehnika tänava ristmik läheb foorijuhtimisele.

Ratastel raamatukogu veereb aasta lõpus lugemishuviliste juurde
Linnavalitsus loodab aasta lõpus tööle panna raamatukoguks sisustatud bussi, mis hakkab linna erinevates asumites liikudes pakkuma inimestele raamatute laenutamise võimalust.
Abilinnapea Kaia Jäppineni hinnangul pole Tallinna raamatukogude võrk piisavalt hästi välja arendatud ja igasse väiksemasse asumisse pole ka mõistlik eraldi lugemissaali asutada, kirjutab Postimees.
Nii ongi Tallinna tänavuses eelarves raamatukogubussi soetamiseks ette nähtud 3,5 miljonit krooni, Jäppineni sõnul käib praegu Eestis ainulaadse bussi ostmiseks rahvusvahelise riigihanke ettevalmistamine.
Raamatubussi tegevust hakkab korraldama Tallinna keskraamatukogu. Idee järgi hakkaks buss peatuma pensionäride päevakeskuste ja koolide juures ning asumites, kus linna raamatukogusid pole, selliste asumitena märkis Jäppinen näiteks Kakumäge, Mähet ja Astangut.

Inglise kolledž saab veebruaris spordihoone
Ainulaadse arhitektuuriga uus spordihoone säästab õpilaste aega ja jalavaeva.
Mitmed kesklinna koolid kavandavad lähiajal oma õpilaste sportimistingimuste parandamist, esimesena saab veebruaris valmis inglise kolledži kõrvale kerkiv spordihoone.
"See, et lapsed peavad võimlemas käima eri kohtades üle linna, põhjustab suurt ajakulu ega ole ka kuigi turvaline," selgitas spordihoone vajalikkust projektijuht Madis Kareda.
Uus hoone paikneb mugavalt kolledži kõrval ja seal on ligi 3000 ruutmeetrit pinda. Lisaks täismõõdus korvpallisaalile, väiksemale saalile ja abiruumidele mahub sinna 25 meetri pikkune nelja rajaga ujumisbassein.
Kuigi hoone pidi valmima juba eelmisel aastal, pikendasid ehitustööde käigus maa seest leitud muistse bastioni varemed tähtaega kolme kuu võrra ja muutsid selle 600 000 krooni kallimaks, kuna müürijupi eksponeerimiseks tuli teha eraldi projekt.

Hiina misjonärid Tallinnas
Eile keskpäeval pakuti Viru tänaval ja Tammsaare pargis lendlehti.
Esimesest kolmest väljasirutatud käest eitava pealiigutusega möödunud, tärkas huvi lendlehtede pakkujate vastu. Kas need on hiinlased? Igatahes enamik neist oli asiaatliku välimusega. Viru tänava alguses, Tammsaare pargis ja Estonia puiesteel võis kohata rohkem kui kümmet lendlehtede levitajat. Tõsi, nad käitusid tagasihoidlikult, ei jooksnud inimestele järele ega kippunud selgitama. Ja see, mida nad pakkusid, oli kutse kristlikele seminaridele.
Lendlehe teiselt küljelt aga võis leida inimelu saladuse venekeelsed selgitused ja skeemid.

Banaaniga sihtimine viis kolm noort uurimise alla
Mullu novembri alguses Tallinnas Tartu maantee rekonstrueeritud teelõigu avamisel abilinnapead Olga Sõtnikut banaaniga sihtinud meeleavaldajatest kolme kohta algatati väärteomenetlus.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Tuuli Härsoni sõnul karistati 21-aastast Martenit rahatrahviga avaliku korra rikkumise eest ning 23-aastast Mihklit sama õigusrikkumise tõttu suulise hoiatusega.
"Ühe asjaosalise suhtes on pooleli väärteomenetlus avaliku koosoleku seaduse rikkumise tõttu, mis puudutab loata meeleavalduse korraldamist," ütles Härson.
Väärteomenetluse algatamiseks kirjutati Kesklinna politseiosakonnas avaldus juba maanteelõigu avamise päeval.

Täna toimub heade liiklejate õnneloos
Täna loositakse kõigi "Hea liikleja" algatusega liitunud Tallinna kodanike vahel välja aastane tasuta parkimisluba kesklinnas.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul soovib Tallinn meeles pidada neid, kes on avalikult kinnitanud oma tahet olla hea liikleja.
Eeskuju nõuab tööd
"Viisaka liiklemisega teistele hea eeskuju näitamine nõuab praeguses liikluspildis üpriski suurt tööd. Loodame, et väljaloositav tasuta parkimisluba teeb ühe hea liikleja elu vähemalt Tallinnas veidi lihtsamaks," lisas Mutli.
Liitumine avatud
Sooviavaldusi algatusega liitumiseks saab täita ja algatusega liituda kõigis Tallinna linnavalitsuse ja linnaosade teenindussaalides ning algatusega ühinenud omavalitsustes.

Haiglate nõukogud kutsusid lastearste mitte streikima
Tallinna abilinnapea Merike Martinson kutsus erakorraliselt kokku Tallinna lastehaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Ida-Tallinna keskhaigla nõukogud, et arutada arstide palganõuete täitmise võimalusi.
Haiglate nõukogud otsustasid saata haiglate liidule, arstide liidule, Tallinna perearstide seltsile, tervishoiutöötajate keskliidule ja riiklikule lepitajale üleskutse mitte lubada streikida lastearstidel, kuna see võib seada ohtu laste tervise ja elu. Samuti tegid nõukogud ettepaneku jätkata rasedate vastuvõttu senises ulatuses.
Abilinnapea Martinson ütles, et peab tervishoiu senist rahastamist ebapiisavaks, kuid ei toeta streiki.

Birgitta tegi Pirital peaproovi
Pirita uue kloostrihoone kabelis saab alates tänasest nelja päeva jooksul vaadata näitemängu pühast Birgittast.
Eile toimus Liina Orlova lavastatud etenduse "Birgitta" peaproov. Naispühaku kujunemisest rääkiva loo nimitegelast mängib Carmen Tabor ja tema abikaasat Ulfi Margus Tabor.
Idee püha Birgitta elukäik vaatajate ette tuua tekkis lavastajal pärast Salme Raatmaa raamatu "Pirita peegeldused" lugemist.
Kabelisse mahub korraga üksnes 70 pealtvaatajat. Näitlejad liiguvad lisaks osaliselt altariruumis asetsevale lavale publiku hulgas ja kabeli rõdul. Esialgu mängitakse "Birgitta" 11.-14. jaanuarini. Etendused on tasuta.

Rocca al Mare muuseum saab uue ajalookeskuse
Vabaõhumuuseumi uude hoonesse plaanitakse 23 000 ruutmeetrit kasulikku pinda.
Mais selgub Eesti vabaõhumuuseumi külastuskeskuse, Ennistuskoda Kanuti uute ruumide ja Tallinna muuseumide ühishoidla arhitektuurikonkursi võitja, kelle kavandi alusel rajatakse vabaõhumuuseumi territooriumile omapärane ajalookeskus.
"Ühte suurde kompleksi koondatakse kokku restaureerimiskeskus Kanut, kõigi Tallinna linnas paiknevate muuseumide ühine fondihoidla ja vabaõhumuuseumi külastuskeskus koos uue administratiivhoonega," rääkis Eesti vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang.
Momendil on vabaõhumuuseumi töötajad laiali eri hoonetes, kus puudub normaalne töökeskkond ning probleeme valmistavad suured ülalpidamiskulud.
"Näiteks Sutlepa kabeli juures asuv maja on tegelikult hoopis Rocca al Mare 1870. aastal ehitatud suvemõis, kuhu tulevikus plaanime teha baltisaksa suvemõisate ekspositsiooni," nentis Lang. Muuseumi käsutuses on ligi 86 hektarit parkmetsa, mille sisse jääb 72-st ajaloolisest hoonest koosnev ekspositsioon. Uus kompleks ehitatakse muuseumi territooriumi loodepoolsesse ossa, mida seni kasutati majandusõuena.

SEKO ei loobu Tallinkilt hüvitise nõudmisest
Rootsi meremehi esindav ametiühing SEKO ei kavatse loobuda Tallinki juhtidelt ebasobiva käitumise pärast kahjutasu nõudmisest.
Ametiühingu esindaja Janne Rudéni sõnul kavatseb ametiühing Tallinki juhtide väidetava märatsemise viia töösuhteid käsitleva kohtu ette, vahendab Helsingin Sanomat STT uudist.
"Meil ei olnudki eriti suuri ootusi, et politsei hakkaks juhtunut väga põhjalikult uurima. Siiski usume, et politseile avalduse tegemine oli vajalik," ütles Rudén.
Soome keskriminaalpolitsei teatel ei pandud oktoobri lõpus Silja Symphonyl toime kuritegu.
Keskkriminaalpolitsei uuris vahejuhtumit, mis toimus Silja Symphony baaris ning mille käigus Tallinki üks juhtidest Andres Hunt nõudis oma teenindamist pärast baari sulgemist. Politsei teatel oli ei olnud baarimehe löömine kuritegu, vaid oli pigem õnnetus.

Riigieelarve tulud ületasid kulusid 5,2 miljardi krooni võrra
Esialgsetel andmetel laekus riigieelarvesse eelmisel aastal 67,8 miljardit krooni ehk 101,4 protsenti eelarve ja lisaeelarvega planeeritud tuludest. Riigi kulud olid 62,6 miljardit krooni.
Võrreldes 2005. aastaga kasvas riigieelarve tulude laekumine 22,2 protsenti - eelmisel aastal oli detsembri lõpuks riigieelarvesse laekunud 55,5 miljardit krooni. Kulud kasvasid 2006. aastal tuludest aeglasemalt, võrreldes 2005. aastaga olid need 18,8 protsendi võrra suuremad, teatas rahandusministeerium.
Maksutulusid laekus detsembri lõpuks 55,2 miljardit krooni ehk 102 protsenti kavandatust, sellest detsembris 5,3 miljardit. 2005. aastaga võrreldes suurenes maksutulude laekumine ligikaudu 9,3 miljardi krooni ehk 20,3 protsendi võrra.
Sotsiaalmaksu laekumine suurenes võrreldes 2005. aastaga 19,9 protsenti, mis on suurim aastane kasv alates 1998. aastast. Selle põhjuseks on nii töötasude kui ka palgasaajate arvu väga kiire kasv. Tegevusalade lõikes võib välja tuua ehituse ning hulgi- ja vahenduskaubanduse - mõlemas kasvas laekumine ligikaudu 32 protsenti.

Laar: Inflatsioon on tõsisem kui peaminister tunnistab
Inflatsioon on juba mõnda aega olnud Eestile tõsisemaks probleemiks, kui peaminister seda tunnistada on soovinud, ütles ekspeaminister Mart Laar Eesti Päevaleht Online'i lugeja küsimusele vastates.
"Oleme sellele probleemile tähelepanu juhtinud juba üle aasta ning teinud ettepaneku ka küsimust Riigikogus arutada, kuid valitsuskoalitsioon on sedalaadi ettepanekud tagasi lükanud. Nüüd on tagajärjed käes, detsembris tõusis inflatsioon kuue aasta kõrgeimale tasemele. Ansipi seisukoht, nagu valitsus ei saa siin midagi teha, meenutab jaanalinnu oma, kes probleemi nähes pea liiva alla peidab," vastas Laar inflatsiooni kasvu puudutanud küsimusele.

Kütusefirmad alandasid bensiini hinda
Täna langetasid mitmed kütusemüüjad bensiini ja diislikütuse hindu kuni 60 senti liitri kohta.
Neste Eesti AS alandas sisseostuhindade alanemisele viidates bensiinihindu 50-60 sendi võrra. Bensiin Futura 95 Euro maksab Neste jaamades 12 krooni, Futura 98 Euro 12,50 krooni ja diislikütus Futura 95 Euro 12,50 krooni.
AS Eesti Statoil alandas autobensiini 95 jaemüügihinda 25 senti liitrilt ning diislikütuste jaemüügihinda 20 senti liitrilt. Hindade odavnemise põhjuseks peab ettevõte kütuste sisseostuhindade odavnemist.
"Viimased kolm nädalat on bensiini 95 maailmaturu hind olnud pidevas languses, mis avaldub nüüd ka autokütuste jaehindades Eestis," märkis Statoil Eesti.

Rahapesu tõkestamise seadus uueneb
Rahapesu tõkestamise komisjon tegeleb sel aastal esmajärjekorras rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uuendamisega.
Üks olulisemaid võtmeküsimusi seaduse uuendamise puhul on arvelduskonto avamisel tekkivad riskid juhul, kui konto omanik ei ole isiklikult pangas kohal.
"Kolmanda isiku kaudu isikusamasuse tuvastamine on üks keerulisemaid ja riskantsemaid valikukohti uuenevas seadusandluses - ühelt poolt ei tohi seada ebamõistlikke takistusi klientidele, kuid samas on juba ette näha probleeme piisava ja adekvaatse regulatsiooni kehtestamisel," selgitas teemaga tegelemise vajalikkust komisjonis rahandusministeeriumi esindanud finantspoliitika osakonna juhataja Lelo Liive. "Otsustasime ka kaardistada erinevate subjektide "parimad praktikad" kliendi isiku tuvastamise ja tema isikuandmete kontrollimise kohta. Järelevalve tõhustamiseks ja Eesti majandussüsteemi kuritarvitamise vältimiseks on kavas käesoleva aasta lõpuks sõlmida vastastatikused koostöölepingud rahapesu andmebüroo ja teiste riiklikku järelevalvet teostavate asutuste vahel."

EKI: Inflatsioon on probleem, millele pööratakse liiga vähe tähelepanu
Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) prognoosib Eestile tänavuseks tarbijahinnaindeksi tõusuks 4,5%.
"Kiire inflatsioon on probleem, millele pööratakse liialt vähe tähelepanu," ütles EKI direktor Marje Josing tänasel EKI majandusprognoosi tutvustaval pressikonverentsil.
"Tekkinud on ahelreaktsioon - hinnatõusu põhjendatakse hinnatõusuga, tööviljakuse tõusule pööratakse liialt vähe tähelepanu," rääkis Josing. "Kiire palgatõusu lubamine valimiseelses eufoorias ainult destabiliseerib olukorda."
EKI prognoosib Eestile 2007. aastaks 9,5% majanduskasvu ning aasta keskmiseks nominaalpalgaks kuus 10 500 krooni.

Eesti esimene GSM-võrk sai täna 12-aastaseks
Täna 12 aastat tagasi avas Elisa eelkäija Radiolinja ametlikult esimese GSM-võrgu Eestis.
"12 aastat on vähem kui pool inimpõlve, ometigi ei meenu meile enam paljud Eesti elu puudutanud sündmused üheksakümnendate keskpaigast - see kõik oli kas väga ammu või on ühiskonna areng olnud väga kiire. Telekommunikatsioon vallas on arengud olnud aga veelgi kiiremad," lausus Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen. "Kui Tallinnas 1995 toimunud mobiilside arengut käsitleval konverentsil tõdeti, et keegi ei tea, mis täpselt toimub mobiilsides aastaks 2010, siis nii see täpselt ongi läinud."
Sami Seppäneni sõnul on hinnasuhe võrreldes 12-aasta taguse ajaga, kui mobiiltelefoni poehind oli umbes 7000 krooni ja keskmine palk 2400 krooni, muutunud praeguseks sisuliselt vastupidiseks: "Rääkimata juba muutustest uute teenuste ning levi- ja kõnekvaliteedi osas - Elisa pakub alates mullusest suvest ülikiiret Internetti, avasime oma 3,5 G võrgu ning mobiilne kontor pole Eestis enam ammu võõrsõnaks."
Seppänen: Kui keegi ei teadnud, mis täpselt toimub mobiilsides aastaks 2010, siis täpselt nii see ongi läinud.

E-Betoonelement ehitab Harkusse uue tootmishoone
AS E-Betoonelement ehitab Harkusse uue tootmishoone, mis peaks valmima märtsis ja toodangut andma mais.
Tehase laiendus lisab Baltikumi suurimale raudbetoonelementidest ehituslahenduste pakkujale 4500 m² tootmispinda ning võimaldab ehitusturule toota täiendavalt 210 000 m² lae- ja seinapaneele aastas. Ettevõte investeeringu suuruseks on 55 miljonit krooni ja kaasaegses tootmishoones saavad tööd 70 spetsialisti.
"Betoonelementide kasutamine ehituslahendustes omab selgelt kasvavat trendi. Uues tootmishallis alustame esmajärjekorras seina- ja laepaneelide tootmist, nii suudame lühendada tellimuste tähtaegu," ütles E-Betoonelemendi juhataja Vaido Leosk. "Ehitades Harkusse uue tootmishoone, liigub ettevõte veel enam tööstusliku elamuehituse suunas. Kui siiani on seinapaneeli tootmine olnud valdavalt käsitöö, siis uut tehnoloogiat kasutades on võimalik protsessi enam mehhaniseerida."

Konkurendid suruvad Bravocomi nurka
EMT ja Tele 2 tõstavad 1. veebruarist Bravocomi võrku helistamise hinna neljale kroonile ja 50 sendile minut, mis on Bravocomile ebameeldivaks üllatuseks.
Nii EMT kui Tele2 kodulehel antakse teada, et mobiilsideoperaator AS Bravocom Mobiili teatel tõstab ettevõte mobiilsideoperaatorite vahelise arveldamise aluseks olevaid sidumishindu. Nii peab näiteks EMT Topeltplussi klient Bravocomi võrku helistades senise 1.95 asemel maksma minuti eest kaks korda kõrgemat hinda. Kõigisse teistesse võrkudesse helistamise hinnad jäävad endiseks.
Bravocomi juhatuse esimees Peep Põldsamm ütles, et ka neile on üllatuseks mõnede operaatorite otsus tõsta enda klientidele Bravocomi võrku helistamise hinda, tuues põhjenduseks Bravocomi väidetavalt kõrge sidumishinna.
"Samas olid neil endil palju-palju suurema kõneliikluse mahu juures sama suur sidumishind alles mõned aastad tagasi, kuid selliseid kõrgeid kliendihindu pole vist kunagi olnudki," sõnas Põldsamm. Ta selgitas, et Bravocom ei ole mingeid hindu tõstnud, vaid on käivitamas enda uue põlvkonna mobiiltelefonijaama, mis annab klientidele uusi võimalusi ning võimaldab paindlikumalt uusi teenuseid ja kliendihindasid kujundada. Siiani kasutas Bravocom Elisa mobiilijaama.

Soomlaste tõttu esineb Estlinki töös katkestusi
Häirete tõttu Soomes Fortumile kuuluvas jaotusvõrgus on tekkinud katkestused energiakaabli Estlink töös.
Eile kell 21.27 oli Soomes, Espoo alajaamas toimunud avarii tõttu ajutiselt häiritud Estlinki merekaabli töö. Tugeva tuule tõttu lülitus Espoo piirkonnas välja keskpinge elektriliin, mis tagab Estlinki konverteralajaama omatarbe.
Estlinki töö taastati kell 2 öösel, kuid täna kell 10.31 Estlinki töö katkes samadel põhjustel uuesti. Hetkel käib töö ühenduse taastamiseks, teatas Eesti Energia.
"Estlinki häirete tõttu on ajutiselt peatunud elektrikaubandus kaabli kaudu, kuid aktiivne töö ühenduse ja kaubanduse taastamiseks käib," ütles Nordic Energy Linki juhataja Inderk Aarna.
Estlinki merekaabli ehitus Baltimaade ja Soome vahel lõpetati eelmise aasta detsembri alguseks ning kaabel käivitus 4. jaanuaril. Estlinki kaabliprojekti osanikeks on Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvos Energija Baltimaadest ning Pohjolan Voima ja Helsingin Energia Soomest.

PRIA maksab välja üle 785 miljoni krooni pindalatoetusi
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) maksab taotlejatele selle nädala lõpuks välja üle 785 miljoni krooni ühtset pindalatoetust ja põllumajanduskultuuride kasvatamise täiendavat otsetoetust.
Ühtset pindalatoetust said PRIA-st möödunud aastal 17 882 maaharijat. Toetuse väljamaksmisega alustas PRIA detsembris ning selle nädala lõpuks saab välja makstud 529 miljonit, teatas PRIA.
Põllukultuuride täiendavat otsetoetust said 6731 taotlejat, kellele maksti detsembris üle 252 miljoni krooni. Järgmise nädala lõpuks saab välja makstud veel ligi 17 miljonit krooni.
PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõivu sõnul jääb siis toetus saamata veel vaid ligi kolmel protsendil kõigist ühtse pindalatoetuse ja põllukultuuri toetuse taotlejatest. Pisut enam kui pooltel neist on menetlusprotsess veel pooleli ja ülejäänutel on seoses tagasinõuetega protsess erakorraliselt peatatud.

Audi müüs kogu maailmas üle 900 000 auto
Eelmisel aastal müüdi üle maailma kokku 905 100 uut Audi sõiduautot
Aastaga kasvas müük 9,2%. Eestis kasvasid Audi müüginumbrid 2005. aastaga võrreldes 28%. Audi sõiduautode maaletooja Eestis Reval Auto müüs 2006. aastal Eestis 435 uut sõiduautot, teatas ettevõte.
Kokku tegi Audi AG eelmisel aastal müügitulemuste rekordi koguni 41 turul üle maailma. Audi müüs möödunud aastal koduturul Saksamaal üle veerand miljoni sõiduauto, mis tähendab 2005. aastaga võrreldes 4,3% kasvu. Teistes Euroopa riikides kasvas uute Audi sõidukite müük keskmiselt 7,7%.
Audi suurimal välisturul Ameerika Ühendriikides, kasvas korporatsiooni müügitulemus 8,5 protsenti - 83 066 sõiduautoni. Suurturgudest oli kiireima kasvuga Hiina, kus müüdi 80 808 uut Audit ehk 39% enam kui 2005. aastal.

Tere hakkab vanglatele piima tarnima
Vanglate toitlustust puudutanud riigihanke võitis teiste seas AS Tere, kes hakkab nelja Eesti vanglat 5,9 miljoni krooni eest piima ja piimatoodetega varustama.
Pagaritooteid pakub vanglates edaspidi AS Fazer Eesti, lihatooteid AS Rakvere Lihakombinaat ning kuivaineid AS Haljas. Kalatooteid tarnib OÜ Baltmareks Arendus, teatas justiitsministeerium.
Murru, Harku, Ämari ja Tallinna vanglaid varustab köögiviljadega AS Sagro ja kartulit toob OÜ Riitsinus, Tartu vanglat vastavalt AS Rigual ja AS Bambona.
Riik maksab köögivilja tarnivatele ettevõtetele ligi 2,1 miljonit ja kartulite eest u 4,4 miljonit krooni aastas. Lihatooted lähevad maksma u 6,7 miljonit, piimatooted ligi 5 miljonit ja pagaritooted ligi 4 miljonit krooni. Kuivainete eest tuleb välja käia u 7,5 miljonit ning kalatoodete eest saavad ettevõtted ligi 1,4 miljonit krooni. Hinnad on ilma käibemaksuta.

Kalev müüs jõuluperioodil 376 000 kommipakki
AS Kalev Chocolate Factory müüs jõuluperioodil oktoobrist detsembrini enam kui 200 tonni kommipakke.
Kalev Chocolate Factory müüs eelmise aasta lõpukuudel enam kui 200 tonni ehk ligi 380 000 erineva suuruse ja koostisega jõulupakki. 2005. aasta sama perioodiga võrreldes on seda 12 protsenti ehk üle 20 000 kilogrammi rohkem, teatas ettevõte börsile.
Kalev Chocolate Factori juhatuse liikme Alar Pinki sõnul eelistasid tarbijad sarnaselt eelmiste aastatega pigem
keskmiseid ja suuremaid Kalevi kommipakke kaaluga alates 450 grammi. Kõige suurema müügieduga kommipakid olid sel aastal Jõulutuutu, Jõulusokk ning Jõulukast.
Positiivse tarbija tagasiside pälvisid Pinki hinnangul spetsiaalselt Kalevi toodete jaoks väljatöötatud lisaväärtused, millest populaarseimad olid Leelo Tungla jõuluraamat ning vahva Memoriini - Musta Notsu mäng. Iga aastaga on järjest suurenenud ka spetsiaalselt täiskasvanutele suunatud kommipakkide müük.

Hansapank tõstab tänasest hoiuste intresse
Seoses euro intressimäärade tõusuga pankadevahelisel turul tõstab Hansapank tänasest hoiuste intressimäärasid.
Aastase Eesti krooni hoiuse puhul tõuseb intressimäär 0,2 protsendipunkti võrra ning on nüüd 3,35%. Aastase eurohoiuse puhul on intressimäär samuti 3,35% senise 3,15% asemel, teatas pank.
Viimati muutis Hansapank Eesti krooni ja eurohoiuste intressimäärasid novembris.

Varssavi Börsi juhid külastavad Tallinna
Tallinnas kohtuvad ettevõtjatega Varssavi Börsi juhtkonda kuuluvad uute turgude ja emitentide osakonna juhataja Robert Kwiatkowski ja äriarenduse ja -planeerimise osakonna juhataja Lukasz Jagiello.
Varssavi Börs on Euroopas suuruselt neljas väärtpaberiturg ning nii kõrge positsiooniga Poola finantsspetsialistid külastavad Tallinna esmakordselt, teatas Suprema Securities.
Varssavi Börs on ligi 300 noteeritud ettevõtte ning üle 150 miljardi eurose ehk 2,35 triljonit krooni suuruse turukapitalisatsiooniga turg. Võrdluseks: kõigi kolme Balti börsi turukapitalisatsioon oli 2007. a alguses kokku 14,2 miljardit eurot ehk ligi 10 korda vähem. Erinevus kauplemismahtudes on veelgi suurem. Lõppeva aasta kolmandas kvartalis oli Varssavi börs Euroopa neljas IPO-de arvu ja rahalise mahu poolest. Ilmselgelt on tegemist Ida- ja Kesk-Euroopa suurima ja ühe kiiremini kasvava finantskeskusega, mis võib pakkuda võimalusi ka Baltikumi ettevõtjatele.

Simmermann: Vene nafta kaotame kindlasti
Eesti Raudtee uue juhatuse esimehe Kaido Simmermanni sõnul kaotab raudtee kindlasti Vene toornafta ja masuudi ning võidelda tuleb konteiner- ja külmkaupade nimel.
Simmermanni sõnul pole tugev konkurents veoste pärast Eesti Raudteele midagi uut, sest pidevalt konkureeritakse nii Läti, Leedu, Soome kui Vene sadamate ja raudteedega, vahendab ETV24. "Hetkel on ikkagi Eesti poolt pakutav teenus nii sadamates kui raudteel odavam ja parem, turvalisem, kui ümberringi," rääkis Simmermann Terevisioonile.
Peamise Eesti Raudtee ees seisva küsimusena nimetas ettevõtte uus juhatuse esimees otsust, kuidas tagada infrastruktuuri ja opereerimise lahus hoidmine.
Simmermann usub, et tulevikus muutub raudtee kindlasti ka väga perspektiivikaks liikumisvahendiks ning ta lubas teha kõik endast oleneva, et raudteed pidi saaksid reisijad vähemalt väga kiiresti Tallinna kesklinna.

Kohus mõistis ühelt inkassofirmalt teise jaoks raha välja
Intrum Justitia võitis nii esimese kui ka teise astme kohtus inkassofirmat Hansa Inkasso.
Vastavalt jõustunud kohtuotsusele peab inkassofirma tasuma oma pikaaegse võla.
Intrum Justitia esitas 2005. aasta septembris Harju maakohtule hagiavalduse Hansa Inkasso vastu võlgnevuse sissenõudmiseks, sest inkassofirma polnud korduvatele meeldetuletustele vaatamata tasunud 48 500 krooni suurust võlga eraisik Erko Kundlale.
Erko Kundla pöördus võlgnevustega seotud abi saamiseks Hansa Inkasso poole 2003. aastal. Võlasumma, mille klient inkassofirmale sissenõudmiseks üle andis, oli 199 000 krooni. Inkassofirma kohustus juhul, kui võlgnik tasub Hansa Inkassole nõude täielikult või osaliselt, kliendile summa üle kandma viie päeva jooksul. Hansa Inkasso nõudis kogu võla sisse, kuid ei informeerinud klienti sellest rohkem kui aasta ja ei kandnud ka raha kliendi arvele. Võla tasumisest kuulis Erko Kundla võlgnikult.

Saaremaa süvasadama pass on takerdunud bürokraatiarägastikku
Kuigi Saaremaa Sadam võttis eelmisel aastal vastu seitse kruiisilaeva, ei ole sadamal siiani tegutsemiseks vajalikku sadamapassi, mis tõendab, et sadam vastab õigusaktides esitatud nõuetele ning on avatud ohutuks laevaliikluseks.
Samas on sadamal olemas sadama laevaliikluseks avamise akt, millele on alla kirjutanud erinevad ametkonnad, k.a keskkonnainspektsioon. Sadama laevaliikluseks avamise akti alusel koostab sadama valdaja sadamapassi, mis esitatakse kinnitamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministrile, kirjutab Oma Saar.
Tallinna Sadama Saaremaa süvasadama projektijuhi Peeter Palu sõnul pass tegevust otseselt ei mõjuta ja see on vaid bürokraatlik kohustus. Passi väljastamine aga viibib, kuna juba eelmise suve algusest keeldub keskkonnaministeerium majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust passi kinnitamiseks kooskõlastamast.
Kuigi keskkonnaministeeriumi paari aasta eest läbi viidud keskkonnamõjude hindamises on soovituslikuks navigatsioonihooajaks märgitud 20. mai - 20. september, soovib Tallinna Sadam saada Saaremaa süvasadama passi võimalust ka väikelaevade vastuvõtmiseks sadamas ning pikendada laevade navigatsioonihooaega aastaringseks.

Maaküte kogub Eestis üha enam populaarsust
Tõusvad küttehinnad panevad inimesi üha rohkem mõtlema maaküttele, mille kõrged rajamiskulud tasuvad end aja jooksul küllaga ära.
Möödunud aasta lõpul pidas ilmselt viimase ettevõttena soolaleivapidu Haapsalus asuv maasoojuspumpade tehas Movek Grupp, kirjutab Pärnu Postimees.
Et firma ise müüb ja paigaldab soojuspumpasid, on majas loomulikult maaküte ja maja ümber maa sees kolm kilomeetrit torusid. Movek Grupi omanik Heino Uussaar on soojakulu arvestanud kuni 80 000 krooni aastas, see on 1600 ruutmeetri suuruses majas väiksem kui endisel 350-ruutmeetrisel rendipinnal.
Movek Grupi neli kaheliikmelist brigaadi panid ainuüksi möödunud aastal maa sisse 150 kilomeetrit torusid, maasoojuskütte on saanud 300 maja, teiste seas Risti ja Ridala kool.
Üks suuremaid töid oli Eesti kaitseväele, kus ühe polügooni küttesüsteem pidi olema nii võimas, et tuhat õppuselt tulnud meest võiks ennaks kiiresti duši all puhtaks pesta.

BRS loobus kõikidest nõuetest riigi vastu
Eile suurosaluse Eesti Raudtees Eesti riigile üle andnud BRS loobus 5 miljardi kroonisest nõudest riigi vastu.
BRS-il olid nõuded riigi vastu nii Washingtonis investeeringute kaitse lepingu alusel kui ka Stockholmis niinimetatud kuldaktsia teemal, kokku nõudis BRS riigilt 5,1 miljardit krooni. Riigi nõue suuromaniku vastu oli täpselt kümme korda väiksem, kirjutab Äripäev.
Jagati ära ka Eesti Raudtee siiani jaotamata kasum, mille 227 miljonist kroonist 150 miljonit läks BRSile.
Lisaks deponeeris BRS võimalike järelnõuete katmiseks 50 miljonit krooni. Riigil on tänasest aega aasta, et revideerida kogu Eesti Raudtee dokumentatsioon ning leida sealt vasturääkivusi või BRS-i vassimist, vigade leidmise puhul on riigil võimalik esitada nõue raudtee müügisumma ulatuses, milleks on 2,35 miljardit krooni.

Iga eestlane ostis liitri viina kuus
Kange alkoholi müüginumbrid näitavad taas kasvutrendi, iga Eesti elanik - rinnalapsest raugani - soetas enesele mullu iga kuu liitri viina.
Eile viina liidu avaldatud eelmise aasta müügitulemustest selgus, et kui aastal 2005. kange alkoholi müük vähenes, siis mullu turg taastus. Alkoholitootjate arvates tõotab see aasta taas rekordiline tulla, kirjutab Äripäev.
Sealjuures ei maksa kõrvale vaadata tõsiasjast, et 1,1 liitrist igakuisest kangest alkoholist moodustas 0,9 liitrit puhas valge viin. Välismaale müüdi mullu veidi üle 4 miljoni liitri kanget alkoholi, see number jäi võrreldes 2005. aastaga, mil eksporti läks 3,9 miljonit liitrit kangeid napse, samaks.
Eesti suurima kange alkoholi tootja AS-i Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles aga, et 2005. aastal ei olnud mõõn, vaid hoopis 2004. aasta oli ebatavaline: "2005 oli müük väike, sest jaanuaris toimus aktsiisitõus ning 2004. aasta viimases kvartalis osteti laod täis," selgitas Kalvi. "Seetõttu kanduski 2005. aasta esimese kvartali müük eelneva aasta neljandasse kvartalisse ja 2004 müük oli ebaharilikult suur."

Eesti Raudtee aktsiad on taas riigi omad
Eile jõudsid lõpule septembris alanud läbirääkimised riigi ja Eesti Raudtee senise enamusosaniku BRS-i vahel, mille tulemusel varem BRS-ile kuulunud 66 protsenti Eesti Raudtee aktsiatest kuulub 2,35 miljardi krooni eest taas riigile.
"Tüli kahe omaniku vahel on seni olnud Eesti Raudtee arengule ainult takistuseks," kommenteeris eile Eesti Raudtee juhatuse esimeheks valitud Kaido Simmermann. "Loodan, et edaspidi suhted riigiorganite ja kohalike omavalitsustega paranevad. Ja kui seni olid paljud meie inimesed seotud tülide lahendamisega, siis nüüd saab neid kasutada raudtee arengu hüvanguks."
Pooled allkirjastasid eile ka sulgemismemorandumi, kus kinnitati, et läbirääkimised lõpetati vastavalt kokkulepitule ning vastastikku pretensioone ei ole.

Aknafirma pani tellijate eest raha ja kaubaga plehku
Akna- ja uksefirma OÜ Estmark Grupp kontoris Tartus Jaama tänaval valitseb vaikus. Uksed on suletud, ehkki silt näitab, et firma peaks avatud olema.
Nõutu näoga inimesed, kelle firma on jätnud nii uste-akende kui ka rahata, ootavad asjatult sissesaamist.
Siia majja pole neil enam ilmselt asja - aknast sisse vaadates avaneb pilt, mis ütleb, et siit on lahkutud ülepeakaela, haarates kaasa kõik vähegi väärtusliku - arvutid, tootenäidised… Maha on jäetud vaid kirjutuslaud, toolid ja pooliku paagiga veeautomaat.
Ometi töötas ettevõte veel detsembris, võttis isegi tellimusi vastu, sipeldes ise juba täitmata tööde kuhjas ja võlgades, teab Estmarkist korteriühistule Jaama 185 augustis uksed tellinud proua Helmi Bespalaja.
Tarmukas proua on kulutanud kõvasti aega, närve ja firma uksepakku, et saada seda, mida firma lepinguga lubanud on - esialgu küll majale uusi uksi ette, ent hiljem, kui oli näha, et see firma küll mingeid uksi ei paigalda, sissemaksuks kulunud 41 000 krooni. Tulutult, hoolimata sellest, et firma omanik ja juhataja Marko Sulg on korduvalt ja korduvalt lubanud, et raha kantakse tagasi.

Urmas Sõõrumaa toetab uue tuumajaama Eestisse ehitamist
Akadeemik Anto Raukas on veendunud, et tekkivad tuumajäätmed saaks Eestis ladestada.
Kui leedulased puksivad Eesti Energia uue Ignalina tuuma-elektrijaama projektist välja, ehitab Eesti hoopis endale tuumajaama. Sellist arengut peab vältimatuks akadeemik Anto Raukas, ent Eestisse tuumajaama ehitamise mõtet toetab ka Eesti Energia nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa.
Sõõrumaa sõnul on Eestil kasulik osaleda tuumajaama rajamises Leedus, et saada sealt tulevikuks rohkem energiaresurssi ja kogemust, et võib-olla 15 aasta pärast Eestis oma tuumajaam püsti panna. "Eesti oma tuumajaam ei ole sugugi utoopiline mõte," ütles ta.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ei välistanud, et Eestisse kunagi tuumajaam tuleb, ehhkki praeguse tehnoloogia juures oleks see tema hinnangul ebaotstarbekas.

Pärimusmuusika keskus läheb kavandatust kaks korda kallimaks
Vljandis alustatud pärimusmuusika keskuse ehitus läheb maksma 50 miljonit krooni, mis on linna sõnul kaks korda rohkem esialgu kavandatust.
Lossimägede jalamil asuva ajaloolise Kirsimäe aida ümberehituse alguses ilmnes, et hoone on palju kehvemas seisus, kui algul arvati - see on osaliselt põlenud ja keldris asunud suured hapukapsatünnid on kahjustanud vanu võlve, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"Majast säilivad meil ainult seinad ja vahelaed," rääkis OÜ Silindia juhataja Toomas Perve. "Põrandad tuleb uued teha, katuse eemaldame. Täiendavalt tuleb juurde klaasist osa.".
Viljandi linn suurendas oma investeeringuosa 5 korda 11 miljoni kroonini, toetust saadi ka Euroopa Liidult ja annetustest. Osa rahast peaks tulema riigilt, Norra fondide osalus selgub aprillis.

Roland Schimmelpfennigi näidend "Araabia öö" esietendub Raadioteatris
Omanäolise kaasaja dramaturgi Roland Schimmelpfennigi sugestiivse kuuldepildina mõjuv näidend meenutab vormilt muusikateost viiele instrumendile.
"Pealtnäha tavalises paneelmajas ristuvad viis inimsaatust, viis eri rahvust ja kolm religiooni. Viis erinevat soolot hakkavad põimuma ja sulanduma, kokku ja lahku kõlama, eemalduma ja lähenema," iseloomustab näidendit Raadioteatri juhataja Toomas Lõhmuste.
"Sisemonoloogid ja omasoodu kulgev elu segunevad üha enam. Esmapilgul olmeline argielu muutub aina unenäolisemaks ja veidramaks. Armastus ja surm, kuutõbised ja muinasjutulised rännakud ajas ja ruumis, unistuste teostumise oht," lisab Lõhmuste näidendi iseloomustamiseks veel sõnu.
Schimmelpfennigi on teksti loomisel mõjutanud Istanbulis elatud aasta ning Araabia poolsaare suuline ja kirjalik pärimus.

Parteiarhitektuuri nimel kas või barrikaadidele? 
Terav debatt muinsuskaitsest ja ajaloo mõistmisest esitab väljakutse Eesti inimestele, kes võiksid neis küsimustes oma sõna ja intellekti maksma panna.
"Ma olen Nabonidus, Baabüloni kuningas, karjane, kelle suur Marduk on seadnud oma rahva üle … mina taastan linnad, mida mustapealiste inimeste valitseja Shamash on purustanud. Ma viin lõpule töö, mida alustas kuningas Nebukadnezzar. Mina ehitan zikkuraadi ja palee selle tipus uuesti üles," lubas valitseja kaks ja pool aastatuhandet tagasi. 19. sajandil avastasid piibli müütilise paradiisi (muinaspärsia paradeisos) Eufrati ja Tigrise vahelt tühermaadelt Prantsuse ja Inglise arheoloogid. Tsikuraatidest kõneldes on muinsuskaitse üks suuremaid prohveteid John Ruskin oma "Seitsmes küünlas" öelnud: "Parem pudenegu tolmuks ja tuul kandku laiali kui et inimkäsi segaks vahele."

Noored väitlevad kergete narkootikumide legaliseerimise üle
Tallinnas toimuval rahvusvahelisel väitlusturniiril annavad ühiskonnas aktuaalsetel teemadel verbaalset turmtuld sadakond keskkooliõpilast.
Väitlusturniiri Tallinn Open 2007 peakorraldaja Karin Palo sõnul on tegemist Ida-Euroopa piirkonnas ühe suurema rahvusvahelise turniiriga keskkoolinoortele.
"Pea kümne aastase pausi järel on meil väga hea meel tõdeda, et rahvusvaheline keskkooliturniir toob kokku nii palju huvilisi ümberkaudsetest riikidest," sõnas Karin Palo.
"Turniiri eesmärk on soodustada noorte avatud ja konstruktiivset mõtlemist ühiskonnas aktuaalsetel teemadel ning anda keskkoolinoortele võimalus vahetada kogemusi ja väitlusoskusi eri rahvusest väitlejatega," lisas Palo.
Kõik väitlused toimuvad inglise keeles ja turniiri jooksul väitlevad noored viies eelvoorus ja finaalides kahel erineval teemal: "Kerged narkootikumid peaksid olema legaliseeritud" ja "Euroopas peaks tuumaenergia kasutamist oluliselt suurendama".

Vaiko Eplik - ametist vallandatud, aga töötab raadios edasi
"See ei olnud minu isiklik otsus," sõnab Margus Allikmaa. Eplik teab midagi muud.
Vaiko Eplikut ei paista morjendavat mitte see, et ta Raadio 2 hommikuprogrammi saatejuhi kohalt lahti lasti, vaid see, kuidas seda tehti.
"Eks Eesti Raadio juhatuse esimees juhib raadiot nii, kuidas tema tahab. Minu jaoks on lihtsalt hästi veider see, et inimesel lastakse olla kolm nädalat puhkusel teadmisega, et tal on uuest aastast töökoht, ja siis, kui ta satub juhuslikult kolm päeva varem tööle, öeldakse, et tal ei ole töökohta," räägib ta.
"Kui ma poleks juhuslikult raadiosse sattunud, oleks Heidy (Heidy Purga - toim) puhkusele läinud ja ma oleksin saanud oma vallandamisest teada… ma ei tea - samal hommikul kella seitsmest, sõnumi teel eelmisel päeval või midagi sellist," ei varja Eplik oma nördimust asjaajamise suhtes.

Eesti kaotas ka Kreekale
KÄSIPALL:
Kahes esimeses kohtumises jäädi nii võõrsil kui kodus alla Portugalile. Eestlased läksid poolajapuhkusele neljaväravalises eduseisus, kuid teisel mängupoolel seda hoida ei suudetud, vahendab Sportnet.
Eesti koondise väravaviskajad: Roman Glinkin 9, Kristo Järve 5, Mait Patrail 3, Indrek Lillsoo ja Janar Mägi 2, Valdar Noodla, Raido Peedomaa, Marius Lepp ja Siivo Sokk 1. Kordusmäng kreeklastega peetakse laupäeval, 13. jaanuaril Salonikis.

Carlos Sainz võitis Dakari rallil etapi ja kindlustas liidrikohta
Dakari ralli viienda katse võitis hispaanlanna Carlos Sainz (Volkswagen) ning suurendas sellega oma edu konkurentide ees.
Sainz lõpetas 768 km pika teekonna, millest 325 moodustas kiiruskatse ajaga 3: 36.39 ning oli pool minutit kiirem prantslasest Stephane Peterhanselist (Mitsubishi). Kolmanda koha sai lõuna-aafriklane Giniel de Villiers (Volkswagen), kes jäi võitjast 1.41, vahendab ETV Sport.
Kokkuvõttes ralli liider olev Sainz edestab nüüd teisel kohal sõitvat de Villiersi kolme minuti ja 36 sekundiga. Volkswagenite kolmikvõimu kindlustav portugallane Carlos Sousa jääb maha 11.17.

BBC: Beckham lahkub Realist suvel
JALGPALL:
Reali spordidirektor Predrag Mijatović ütles Sky Italia telejaamale, et inglane ei pikenda praegust lepingut ning lahkub suvel, vahendab Sportnet.
31-aastase poolkaitsja praegune leping Madridi klubiga lõpeb tänavu juunis ning tema tulevikku on seostatud klubidega nii Inglismaal, Itaalias, Hispaanias, USA-s kui Prantsusmaal.
Mängija pressiesindaja Simon Oliveira ütles BBC-le, et on Mijatovići avaldusest üllatunud, sest alles läinud nädalal algasid läbirääkimised uue kaheaastase lepingu üle. "Meile pole keegi midagi öelnud. Meie arvates on Reali pakkumine endiselt jõus ja järgmine kohtumine on kavandatud veel selleks nädalaks," sõnas Oliveira.

Räikkönen: töö Ferraris on kerge olnud
VORMEL-1
"Siiani on Ferraris väga kerge töötada olnud, asjad toimivad siin lihtsamalt. Inimesed arvasid, et siin (Ferraris) oleks raske, kuid vastupidi - ma aiman tugevat sidet ning usun, et naudin selles meeskonnas sõitmist," ütles soomlane pressikonverentsil.

Venus Williams Australian Openil ei võistle
TENNIS:
26-aastane Williams jõudis samal turniiril 2003. aastal finaali, kuid kaotas tol korral oma õele Serenale, vahendab Sportnet.
Lisaks Williamsile on tuntumad algavast turniirist eemalejääjad Justine Henin-Hardenne, Svetlana Kuznetsova ja Nadežda Petrova.

Põlve vigastanud Baruto jättis suurturniiri Hatsu-basho pooleli
Teisipäeval vasakut jalga vigastanud Kaido Höövelson ehk Baruto jättis Tokios toimuva sumo suurturniiri Hatsu-basho pooleli.
Baruto sai vigastada teisipäeval, kui jaapanlane Kotoshogiku lükkas Baruto tehnikaga abisetaoshi dohyole selili, kirjutab etvsport.ee.
Kukkudes väänas eestlane vasakut jalga sarnaselt nagu mullu vigastuse toonud Aki-basho turniiril. Ka toona oli eestlane sunnitud turniiri pooleli jätma.
Arstid tuvastasid ratastoolis areenilt lahkunud Barutol vasaku jala põlve eesmiste ristsidemete rebestuse. Esialgse info kohaselt kulub vigastuse raviks aega kaks kuud.

Rattaprofid ootavad rõõmsat uut hooaega
Vahemere ääres treenivaid eestlasi ühendab üks eesmärk - võtta, mis võtta annab.
Andrus Aug
Ceramica Flaminia
Käisin detsembri lõpul Eestis isa matustel ja külmetasin veidi. Nüüdseks on tervisega korras. Tegutsen tavaprogrammi järgi - avastardi teen veebruari algul Itaalias, siis tuleb Vahemeremaade tuur. Peamine eesmärk on võtta endale sobivamatest sõitudest maksimum ja kui vorm on sügisel hea, võib ka MM-ile minna. Kuna olen sprinter, sõltub eduvõimalus väga palju rajaprofiilist. Kahjuks pole veel MM-i rajaga tutvunud. Klubil on plaan ka Giro d'Italial osaleda, kuid pole kindel, kas sinna pääseme.
Kui tervis korras ja vorm hea, pole raske end sundida ja siis teen kõike mõnuga. Hetkel motivatsioonipuudust pole ja alustatu tuleb lõpule viia. Kui aga oled juba 34-aastane, pole ime, kui hooajalõppudel loobumismõtted pähe tulevad.

Tartu Rocki hea viskepäev kujunes Valmierale nukraks
Tartu Ülikool/Rock sai tormilise kodupubliku ees suureskoorilise võidu.
Alistanud kodus Valmiera Lacplesa Aluse 110: 80, tuleb Rockil punktiarve avada ka võõrsil. Samas on Tartu rünnak üles võtmas järjest paremaid tuure. Valmiera vastu, kes Balti liiga esimesel etapil alistas teiste hulgas ka BC Kalev Cramo, saadi kohe esimesel veerandil 9-punktine edu, mis mängu edenedes tasapisi kasvas. Kuigi lätlased püüdsid pärast 17 silmaga kaotatud poolaega jõuliselt mängu tagasi tulla ja tabasid kolm kaugviset järjest, hoidsid Martin Müürsepp, Gert Kullamäe ja Georgi Tsintsadze oma visetega lõunanaabreid kui lõa otsas.
Taas Rocki resultatiivseimana 22 punkti toonud ja sealhulgas paar ülikauget kolmepunktiviset tabanud Kullamäe sõnul on heade emotsioonide pealt kergem hästi mängida. Peale Kullamäe jõudis kahekohalise punktisummani veel viis Tartu mängijat.

Peeter Vahtra: unistus täitus
U18 neidude võrkpalli koondise juhendaja Peeter Vahtra loodab loosiõnne korral jõuda aprillikuisel lõppvõistlusel Euroopa kaheksa tugevama riigi hulka.
Õnnitlused! Nii Eesti noormehed kui ka neiud jõudsid EM-i finaalturniirile. Mida neidudelt sealt oodata võib?
Seal kaheteistkümne võistkonna hulgas nõrku vastaseid enam pole, siiski on loosimisel väga suur tähtsus. Moodustatakse neli kolmeliikmelist alagruppi, seega võib ühe võiduga jõuda kaheksa parema hulka.
Usun, et võib-olla Prantsusmaad ja Rumeeniat ning ehk korraldajat Tšehhimaad võib hea mängu korral nõelata.
Kaks aastat tagasi, kui korraldajatena saime õiguse finaalturniiril osaleda, loositi meid kokku Venemaa ja Itaaliaga ning siis polnud enam midagi teha.
Olete valikturniirilt edasipääsu sihtinud väga kaua.

Norrasse siirdunud Pavel Londak: supertunne! 
FC Flora väravavaht Pavel Londak sõlmis eile Norra esiliigaklubiga Bodø/Glimt kolmeaastase lepingu, mille järel kostis rõõmsalt telefoni: "Lõpuks ometi pääsesin marjamaale - supertunne!"
2004. aastal UEFA karikasarja teises eelringis dramaatilises penaltiseerias FC Levadia konkurentsist välja lülitanud Bodø/Glimt maksis Londaki eest Florale 1,725 miljonit Norra krooni (ligi 3,3 miljonit Eesti krooni). Puuriluku palganumbrit ei avalikustata, kuid kindel on see, et ta hakkab teenima mitu korda rohkem kui Eestis.
"Loodan, et välismaale siirdumine parandab mu mängutaset ja et tõusen uuesti Eesti koondise vaatevälja," tõdes Londak, kellega koos kolivad piiri taha ka tema abikaasa Irina ja viieaastane tütar Nastja.

Sumoprofid saavad raha ka ümbrikuga
Ka Kaido Höövelsoni ehk Barutot ootab pärast sumokarjääri üsna soliidne pension.
Meie kaasmaalase Kaido Höövelsoni edu kaugel Jaapanis on tekitanud huvi nii sumo kui ka seal liikuvate rahade vastu. Loodan rahuldada selle looga paljude eestlaste uudishimu, sest küsimus "Palju Baruto teenib?" on üks sagedasemaid, kui jutt temale läheb.
Raha on teema, millest Kaidole ei meeldi rääkida. Ta on korduvalt öelnud, et ei läinud Jaapanisse raha pärast. Tema eesmärgiks on ennast sumos tõestada ja teostada. "Ma tahan võita ning saada meheks, keda jaapanlased kardavad ja austavad," on ta väitnud.
Levinud on arvamus, et sumoprofid (rikishi'd) on ülimalt hästi tasustatud. Tegelikult see päris nii ei ole. Tõsi on see, et kõrgeimasse divisjoni Makuuchi ja eriti selle tippu, sanyaku'sse, jõudnud rikishi'd teenivad päris korralikult. Samas on nende töötasu tunduvalt madalam tippjalgpallurite või vormelipilootide teenistusest.

Samsung on sel aastal saanud juba 12 auhinda
Samsung Electronics, ühe maailma kiiremini kasvava laiatarbeelektroonika brändi omanikke, on aastal 2007 saanud 12 rahvusvahelist CES innovatsiooniauhinda.
Samsung on taas kord tõestanud end kui ülemaailmset liidrit laiatarbeelektroonika, infotehnoloogia ja sidetehnoloogia alal, võites hinnatud CES innovatsiooniauhinnad laia valiku tehnoloogiate eest, teatas ettevõte.
Firma Samsung auhinnavõitjate hulgas on kolm mobiiltelefoni, kaks HDTV plasmateleviisorit, kaks digitaalset pleierit, kaks Theater-in-a-Box kodukinosüsteemi, mitmeotstarbeline värviline laserprinter, ülikompaktne kaasaskantav arvuti ja eesrindliku tehnoloogiaga pesumasin. Kõik firma Samsung innovatsiooniauhindadega tooted pannakse välja kuni 11. jaanuarini toimuval rahvusvahelisel CES messil Las Vegases.

SEB Eesti Ühispanga uued investeerimishoiused - Põhjala Pangad ja Suur-Hiina
SEB Eesti Ühispank hakkas täna pakkuma kokku kuut uut investeerimishoiust, mille tootlus on seotud Põhjamaade juhtivate pankade aktsiahindadega või Hiina, Hongkongi, Singapuri ning Taivani börsiindeksite käekäiguga.
Investeerimishoiused Põhjala Pangad on SEB Eesti Ühispanga tähtajalised hoiused, mille intress on seotud Põhjamaade viie juhtiva panga - SEB, Danske Bank, Nordea, DnB NOR ja Swedbanki - aktsiatest koosneva portfelli tootlusega. Hoiuste hoiuperiood on 2 aastat ja 17 päeva ja nendega on võimalik liituda kuni 29. jaanuarini, teatas pank.
Investeerimishoiuste Suur-Hiina intress on seotud Hiina, Hongkongi, Singapuri ja Taivani börsifirmade eduga, täpsemalt nelja börsiindeksi võrdsete osakaaludega portfelli tootlusega. Hoiuperiood kestab 3 aastat ja 11 päeva ning hoiustega saab liituda kuni 6. veebruarini.
Mõlemasse piirkonda on võimalik hoiustada nii eurodes kui ka dollarites. Hoiusest on ka riskipreemiaga variant, mis koos väikese riskiga võimaldab teenida tavapärasest kõrgemat intressi.

Ülemiste keskuse parima poe tiitli võitis La Senza
Lõppenud aastal pakkus Ülemiste keskuses parimat teenindust ning põnevaimat ostu-kesk-konda pesupood La Senza, selgus keskuse ligi 160 kaupluse ja teeninduspunkti vahel läbi viidud konkursi tulemustest.
Ülemiste keskuse parima poe konkursi teine koht läks kvaliteetjalanõusid müüvale kauplusele Ecco ning kolmandaks tunnistati kodusisustuskauplus Dreamland. Konkurssi viidi läbi kogu eelmise aasta jooksul, võitjaks tulnud pesupoe La Senza kollektiivi viis liiget lennutatakse keskuse kulul nädalaks Kreekasse, teatas Ülemist keskus.
Konkursil osalesid kõik keskuse ligi 160 kauplust ning teeninduspunkti, mille tegevust hinnati kokku üheksa erineva kriteeriumi põhjal. Keskuse turundusjuhi Mai Vahtriku sõnul andis kaupluste reastamisel enim punkte teenindusmonitooringu tulemus, mille käigus viisid ostusid läbi TNS Emori testostjad. "Lisaks hindasime kaupluste aktiivsust kampaaniatest ja üritustest osavõtul, käibe kasvu, väljapanekuid, sisereeglitest kinnipidamist jms," ütles Vahtrik.

Suusaturism kolib taevale lähemale
Sveitsi pangad 1500 meetrist madalamal asuvatele suusakeskustele laenu ei anna.
Nõnda räägib OECD-le Alpi suusakeskuste tulevikku analüüsiva raporti koostanud Shardul Agrawala. Kui praegu on 666-st suuremast Alpi suusakeskusest 609-s suusatamiseks piisavalt lund vähemalt 100 päeval aastas, siis temperatuuri tõus 1°C võrra vähendaks Šveitsi, Prantsuse, Itaalia, Austria ja Saksa suusaparadiiside arvu viiesajani ning tõus 4°C võrra jätaks edukaks äriks piisavalt loomulikku lund kõigest kahesajale.
"Suusakeskuste operaatorid püüavad tõusva lumepiiri ning lühema talvehooajaga kohanduda, üritades enamasti kasutada selleks tehnoloogiat, mitte ärimudeli muutmist," märgib Agrawala. Esialgu võib niimoodi hakkama saada, ent teatud temperatuuritõusust alates ei ole kunstlumi enam väljapääs, sest selle valmistamise kulud kasvavad siis märkimisväärselt. Lisaks hakkab igakeltsa sulades suuremaid kulutusi nõudma suusaliftide ja muude ehitiste kindel paigaldamine.

Juutide usujuht: sünagoog peab olema nagu supermarket
Juutide poolt kevadel Tallinna kesklinnas avatav sünagoog ei jää tõsiseks asutuseks, vaid tõotab kujuneda mitmekesiste teenustega vaba aja keskuseks.
"Sünagoog peab töötama nagu supermarket," teatab Eesti juutide usujuht rabi Shmuel Kot uhke musta kaabuga tolmust hallide tellingute vahel laveerides. Teades juutide pulbitsevat huumorimeelt, jään ootama järjekordset nakatavat anekdooti.
Kuid naljajuttu ei järgne, sest sünagoog on tõsine asutus. Võrdlus supermarketiga kujutab endast geniaalselt lihtsat kujundit, millega judaismi võhikule selgitada esmakordselt pärast II maailmasõda Eestisse rajatava usuasutuse toimimist.
Et sünagoogist saaks Eesti juutide vaimse elu keskus, peab maja pakkuma teenuseid ja kaupu igale maitsele, ka juutide sõpradele ja muidu uudishimulikele. Selles majas saab olema väga vähe ruume, mis jäävad tavalisele uudishimulikule suletuks.

Suurimas ohus on murdmaasuustamine
Põhja-Soome safarikorraldajate äri ohustavad kõige enam lumevaesed detsembrid.
Kliimamuutusest, mis toob Kesk- ja Lääne-Euroopasse lumevaesed talved ning liigkuumad suved, on eeldusi võita Soome turismiäril. "Soome talve reklaamimine võib juurde meelitada turiste nii uutelt kui ka olemasolevatelt turgudelt seni, kuni õnnestub säilitada Soome lumist imagot," pakuvad välja aasta tagasi Soome keskkonnainstituudile kliimamuutust ja turismi puudutava raporti koostanud eksperdid. "Lisaks võib Soome suvede soojuse rõhutamine tuua kohale turiste, kes varem külastasid Lõuna-Euroopat, aga nüüd on hakanud huvituma suvepuhkusest Euroopa põhjaosas."
Lumine imago
Samas pole lumise imago säilitamine kerge ülesanne. Põhja-Soomes pole talv küll kunagi taeva jäänud, ent sealsetele turismifirmadele, eeskätt safarikorraldajatele, teevad raporti andmetel muret viimaste aastate lumevaesed detsembrid, sest jõulu- ja uusaastahooajal saamata jäänud kasumit ei õnnestu hiljem kuidagi tasa teenida. Nii on isegi Rovaniemi lumesafarifirmad end kamba peale lumekahuritega varustamas (suusakeskustel on need ammu olemas), et hooaja alguses oleks võimalik looduslikule lumele lisa toota ja jõuluvanamaa lumist imagot hoida.

Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse
Paekivi kaevandamisele piiranguid seadvad vallad vajavad ka ise suurtes kogustes killustikku.
Eesti, kus paekivi on väärtustatud rahvuskivina ja paekivi varud on aukartustäratavad, on jõudnud paekillustiku tootmisega ummikseisu. Tallinna ümbruse paemaardlate aktiivvarud on lõppemas ja kui uusi karjääre ei avata, jääb pealinn peagi killustikuta. Peatub teede- ja tsiviilehitus.
Seniuuritud tarbevarude kasutuselevõtul põrkutakse kohalike elanike aina üksmeelsemale vastuseisule. Inimeste kartused uute karjääride avamise ees on osaliselt põhjendatud, seostudes võõrvõimu-aegse röövkaevandamise ja sellega kaasnenud keskkonnakahjustustega. Mainigem vaid põhjavee alanemist, lõhkamiste müra, lööklaineid ja õhureostust.
Tajudes kaevandamisega seotud ohtu, luuakse mitmel pool kodukandi loodus- ja kultuurikeskkonna kaitseks külaseltse ja keskkonnakaitse ühendusi. Mõnikord püütakse oletatavat keskkonnakahjustust ette aimates maavara leiukohta ka varjata. Nii ei ole näiteks Harku valla arengukavas üldse fikseeritud riikliku tähtsusega paemaardlat, millele kavandatakse kaitseala loomist.

Ülemaailmne kunstiturg on kuumem kui kunagi varem
Deborah Brewster, Peter Aspden
Kui Picasso "Poiss piibuga" tõi Sotheby'si New Yorgi oksjonil 2004. aastal sisse 104 miljonit dollarit, oli see kõva sõna. Ühegi kunstiteose eest polnud varem makstud üle saja miljoni dollari ning tehing jõudis uudistesse kõikjal maailmas.
Kaks aastat hiljem müüs meelelahutusmagnaat David Geffen mõne kuu jooksul pea poole miljardi dollari eest maale, nende seas ühe - Jackson Pollocki "No.5, 1948" - 140 miljoni dollari eest. Siis ei märganud seda enam peaaegu keegi.
See on vaid viimane märk kunstiturul valitsevast buumist. Kosmeetikaimpeeriumi pärija Ronald Lauder oli samal aastal soetanud 135 miljoni dollari eest Gustav Klimti teose "Adele Bloch-Bauer 1". Kasiinoomanik Steve Wynn nõustus müüma riskifondimogul Steve Cohenile 140 miljoni dollariga Picasso maali "Le Reve", kuid tehing jäi ära, sest Wynn lõi lõuendisse kogemata küünarnukiga augu.

ÄRIIDEE: Raske unega magaja äratab lendav äratuskell
Umbes 450-kroonine äratuskell meelitab unimütsi voodist välja. See tundub justkui tavalisena.
Olgugi et tänapäeval kasutab suurem osa mobiiliomanikest hommikuseks ärkamiseks telefoni, kuulub kõnealune äriidee - lendav äratuskell - marjaks ära kõigile, kel komme pinisev taskutelefon unesegaduses kinni vajutada.
Paar sammu edasi
Et hilinemisest tingitud tobedaid vabandusi vältida, lubab tehnika ajastu unimütsidel paar sammu edasi mõelda ja ärkamiseks innovatiivsemaid lahendusi leida. Enam pole vaja panipaigast välja koukida müntidega täidetud plekk-kaussi, kuhu omakorda on sätitud antiikne metall-äratuskell, mis kaugele kummuti peale asetatult helisema hakates ka surnu üles võiks äratada.
Uue kooli äratuskell on äratuskell nagu iga teinegi. Siiski leidub mõningaid erilisi nüansse. Erinevalt tavalisest äratuskellast lendab digitaalne ärataja kasutajaga kokku lepitud ajal öökapilt viuhti minema. Nii pole käega kella kinni äigamisel vähimatki mõtet, sest lärmava ärataja seiskamiseks tuleb nii või teisiti voodist välja tulla. Porikärbse kombel mööda tuba ringi lendava ning häälitseva ajanäitaja kinnipüüdmises tooteuuendus õigupoolest seisnebki.

Kakskümmend konkreetset tegemist
Sel aastal juhtub nii.

NÄDALA TEGIJA: Plastmass teeb elektroonika odavamaks
Suurbritannia firma Plastic Logic andis märku, et ehitab plastmassist elektroonikat valmistava tehase.
Sellesse ettevõtmisesse ollakse juba praegu valmis investeerima üle 1,1 miljardi krooni. BBC kirjutas, et erinevalt ränist on plastmassist elektroonikajupid odavamad, see langetaks oluliselt koduelektroonika hindu.
Tehas ehitatakse Saksamaale Dresdenisse. Plastic Logic toodab elektroonika juhtkomponente. Eksperdid väidavad, et plastikust elektroonika turg on 2015. aastaks ligi 355 miljardi krooni suurune.

NÄDALA TEGIJAD: Leedukad tirivad Balti ühisest tuumajaamast suurimat tükki
Leedu peaminister Gediminas Kirkilas andis teada, et Leedu peaks Ignalinasse plaanitavas tuumajaamas saama teistest Balti riikidest suurema osaluse, kuna ka vastutus on suurem.
Leedulaste soov on saada endale uues tuumajaama projektis suurem osalus kui kolmandik. Meie Eesti Energia nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa peab seda mõistetavaks ja loogiliseks. "See aga, et nad poolel teel ärkavad, on imelik," teatab Sõõrumaa Postimehele siiski.
Eesti Energiale on osalemine Ignalina tuumajaama ehituses eelkõige finantsinvesteering ja selles oleks mõistlik osaleda ka siis, kui Eesti osa oleks kümme protsenti, sest sealt saadav kogemus kulub ära, on Sõõrumaa valmis järeleandmisi tegema.

Soome taasavastab idaäri, 1980. aastate tasemeni on tükk maad
Venemaale eksportimisest sõltub Euroopa Liidus kõige enam
"Kui Venemaal jätkub majanduskasv, saab sellest riigist lähema paari aasta jooksul Soome kõige tähtsam ekspordipartner," ennustab Soome välisministeerium. 2005. aastal oli Soome eksport Venemaale - 5,7 miljardit eurot, 11% koguekspordist - umbes samal tasemel ekspordiga Saksamaale ja Rootsi. Venemaa osa Soome impordis aga on juba 15% ringis.
Seega on Soome-Vene kaubandus peaaegu tagasi aastate 1945-1990 tasemel. Nõukogude Liit andis noil aastail keskmiselt 16% Soome väliskaubanduse käibest. Kõige suurem oli Venemaa osa 1980. aastail - ligikaudu veerand Soome väliskaubandusest toimus siis Nõukogude Liiduga.
Kuigi vähemalt veerand ekspordist Venemaale on praegu Soome innovatsioonifondi Sitra hinnangul tegelikult re-eksport, annab see Soomes tööd ikkagi ligikaudu 34 000 inimesele. Teenindussektoris - eelkõige turisminduses, aga ka ehituses ja äriteenuste vallas - on tänu venelastele tööd ca 10 000 soomlasel, hindab Sitra.

Suhkrutarbimine kasvab käsikäes elatustasemega
Veel 17. sajandil tuli suhkrukilo eest välja käia samaväärse kaaluga kogus kulda. Praegust kullahinda arvestades seega umbes 230 000 krooni.
"Esimene inglise töölise poolt joodud tass magusat teed oli oluline ajalooline sündmus, sest see ennustas ette terve ühiskonna muutust, selle majandusliku ja sotsiaalse baasi täielikku ümberkorraldamist," kinnitab Johns Hopkinsi ülikooli antropoloogiaprofessor Sydney Mintz.
Suhkur annab umbes 2% üleilmsest kuivainete transpordi turust. Selle hinnad on ühed liikuvamad - viimase poole sajandi hinnavahemiku ülempiir on alumisest 20 korda kõrgem. Kuid ka suhkru tänane poehind ei ole sugugi see, mis täieliku vabakaubanduse puhul, seda tänu kõikvõimalikele tariifidele, abirahadele ja kvootidele, mis eri riikides läbi aegade kehtestatud peamise aine, millega inimesed oma suu magusaks teevad, tootmisele, eksportimise ja importimisele. Paljudele riikidele on suhkur sedavõrd oluline toode.

BÜROKRAATIA: Hea uudis elektroonikatööstusele

JURISTI ABI: Trahvi väärt kingitus
Kas reklaamkingitustena üleantaval toidul peab olema toiduseadusest tulenev märgistus?
Palju tehakse kingitusi (eriti jõulu ajal), mis sisaldavad endas mingit toiduainet. Näiteks eritellimusel või enda valmistatud šokolaad. Toit pakitakse spetsiaalsesse kinkija soovil valmistatud pakendisse, lisatakse firma logo ja head soovid ning saadetakse koostööpartneritele. Infot toidu kohta pakendilt paraku pahatihti ei leia. Kas sellisele nn reklaamkingitusele kehtivad erireeglid või tuleb ka kingitavad toiduained varustada toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud määruses sätestatud märgistusega?
Enamik toidu märgistusele kehtivaid nõudeid tulenevad toiduseadusest ja määrusest "Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord". Teatud toidugruppidele kehtivad lisaks märgistamise erinõuded. Seadus sätestab, et tarbijale müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise. Teave peab olema tõene, vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi käitlejat ja tarbijat eksitada. Erandeid reklaamkingitusena või muul viisil jagatavale toidule seadus ette ei näe.

Mujal on parem
Eestis juba mõnda aega kestvat kinnisvara hinnarallit vaadeldes on kindlasti paljudel seni toimuvat kõrvalt jälginud potentsiaalsetel investoritel tekkinud huvi, millisel viisil saaksid ka nemad turu positiivsetest arengutest tulu teenida.
Jälgides viimase aja trende Eesti kinnisvaraturul, ei tasuks alahinnata tõsiasja, et lõppenud aasta teises pooles on elamispindade hinnad siin isegi pisut langenud ning et hoolimata kiirest majanduskasvust ei pruugi senikogetud hinnarallil enam oodatud jätku olla. Pankade avaldatud statistika näitab, et enam kui 70 protsenti Eesti potentsiaalsetest laenuvõtjatest on juba laenukohustustega koormatud, ja see ei anna just ülearu lootust senise laenumahtude kasvu jätkumisele.

Venemaa saadab ärieliidi Euroopaga suhteid klaarima
Meie idanaabri Venemaa ärieliit valmistub võimsaks etteasteks, et võita Euroopa riikide turgu- sid ja ühtlasi parandada Kremli mainet.
Venemaa majanduseliidi nn ühiskondlikuks välisministriks tõuseb alanud aastal alumiiniumitööstur Viktor Vekselberg, kes juhib Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu välissuhteid. Mõjuka töösturi ülesanne on murda kiiresti tee ühise majandusruumi loomiseni ning täieliku viisavabaduse kehtestamiseni Euroopa Liiduga.
Gaasi ja naftaga rikastunud Venemaa majandus lausa prõmmib naabrite väravale, sest näeb Euroopa Liidus nii tööstuse kui ka juhtimisalaste tehnoloogiate doonorit. Kuid Kremli vilets maine heidab Venemaa majandusele ebasoodsat varju.
"Venemaa ja Euroopa Liidu vahel ei ole sisulist konflikti, sest Euroopa on valmis andma oma tehnoloogiaid vastutasuks Venemaa energiaressursside eest," väidab töösturite liidu peaanalüütik Oleg Fomitšev. "Konfliktid jäävad europarlamendi ja muude poliitiliste struktuuride tasemele, majanduses on asjad palju pragmaatilisemad."

Eesti reisifirma paneb kliendid kuuks ajaks rekkakasti
Aasta tagasi asutatud turismifirma Madexpress töötab välja ekstreemreise.
"Kui rühmajuhtide koolitamisega ühele poole jõuame, siis vaataks juba Skandinaavia ja teiste Euroopa riikide klientide järele," selgitab päevitunud reisijuht Rene Rässa firma tulevikuplaane. Mehe visiitkaardil seisab tegevjuhi tiitli koha peal hoopis ametinimetus "rajaleidja". Näiteks suvel läheb Rene koos grupiga radu leidma Afganistani, et huvilistele relvastatud saatjaskonna valvsa pilgu all miinivälju ja tankisurnuaeda näidata.
Siiani on rekkakastis, mootorrattal või jalgsi kõrbematkal, savannis või nullkraadises kliimas Teravmägedel, kust jääb põhjapoolusele ainult tuhat kilomeetrit, Madexpressiga seiklemas käinud umbes viiskümmend inimest. Konkurentsieelis teiste Euroopa tegijate ees seisneb ligi poole odavamas hinnas.

Oliver Kruuda äripartnerid läksid lammutusärisse
Ärimees Mati Tusov ja Kalevi kinnisvara juht Peeter Lillestik on alates lõppenud aasta oktoobrist osanikud Eesti suurimas lammutus- ja jäätmekäitlusfirmas Floccosa.
"Tegemist on huvitava ja areneva valdkonnaga, mille puhul pole tegevuse puudust karta ja lõppeesmärgiks on loodushoid materjalide taaskasutamise kaudu," selgitas Lillestik.
Floccosa on lammutusettevõte. Kuigi firma kodulehel räägitakse ka jäätmekäitlusest, piirduvad käideldavad jäätmed enamasti tavapäraste ehitusjäätmetega - vanametall, tellised, betoon ja muu kivimaterjal, puit jne. Eesmärk on võimalikult suur osa neist taaskasutusse ja ümbertöötlusse suunata. Jäätmekäitluseks nimetab Lillestik ka Floccosale kuuluva Sompa aheraine mäe sorteerimist põlevkiviks ja lubjakivikillustikuks.

Pankadesse on unustatud miljoneid kroone
Kuigi pangad ei oska täpset summat öelda, eeldatakse, et kliendid on pankadesse unustanud raha mõne miljoni krooni eest.
Samas pole kindlat kriteeriumi, mille alusel öelda, et aastaid puutumata kontodel olev raha on tõepoolest unustatud.
Kristiina Tamberg Hansapangast toob näite, et kontodel, mis toodi kahe panga ühinemisel 1998. aastal Hoiupangast üle ja mis on sellest ajast puutumata, lebab umbes kaks miljonit krooni.
"Jõukamale segmendile tehakse ise aktiivselt pakkumisi," lisab Evelin Allas SEB Eesti Ühispangast. Suuri summasid seega "unustada" ei saa.

Selver avab Lätis mõne aastaga 15 kauplust
Selver avab 2009. aasta lõpuks Lätis vähemalt 15 kauplust, millest kümme rajatakse Lidlilt ostetud kinnistutele.
Eesti kaubanduskett loodab perspektiivis jõuda Lätis kolme-nelja suurema jaeketi hulka.
"Lätti laienemisega muutub Selver rahvusvaheliseks ettevõtteks," ütles A-Selver AS-i juhataja Ain Taube. "Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS tütarettevõte TKM Latvija SIA ostis Lidlilt kinnistud kümne kaupluse rajamiseks Lätis. Kolm kauplust tuleb ostetud kinnistutele Riiga, ning Liepajasse, Jelgavasse, Jurmalasse, Rezeknesse, Tukumsisse, Cesisesse ja Salaspilsi igaühte üks kauplus. Lidlilt ostetud kinnistutele tulevad supermarketid, suurematesse Läti linnadesse tahame rajada ka hüpermarketeid."

Rain Lõhmus lahkus kinnisvarafondist
Lõhmuse asendajaks Eastern Europe Real Estate Investment Trust (EEREIT) nimelise kinnisvarafondi nõukogus sai investeerimispankur Rain Tamm. Tegu on ühe osaga LHV jagunemise protsessist. Nimelt jäi osalus EEREIT-is LHV jagamise järel Rain Tamme juhitud Gild Bankersile.
EEREIT-i investeerimisportfell ulatub praguseks üle 800 miljoni krooni. Raha on paigutatud Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Bulgaaria kinnisvarasse. Firma tegevjuht Ain Kivisaar prognoosib, et lähikuudel ületab portfelli maht miljardi krooni piiri. Gildi kõrval on firma teiseks omanikuks kinnisvarafirma Uus Maa.

MarkIT asub Euroopat vallutama
Internetifirma MarkIT avab aasta jooksul kontorid viies Kesk-Euroopa riigis.
Kõigepealt avatakse kontorid Tšehhis ja Slovakkias, siis Sloveenias ning järgmisena Ungaris ja Poolas. Mõeldakse juba ka Austria ja Rootsi peale. Firma tegevjuht Andres Agasild lisab, et ühel hetkel võiks MarkIT katta terve Euroopa: "Konkreetset ajakava meil pole, kuid üldine skeem on, et liigume väiksemaid riike pidi ja alles kõige lõpus tulevad suured, nagu Suurbritannia või Saksamaa."
MarkIT annab firmadele võimaluse osta interneti kaudu erinevaid IT-kaupu, alates tarkvarast, kuni arvutiteni välja. Tegu ei ole internetipoega. MarkIT-il endal ladusid, tooteid ega kauplusi pole. See, mida pakutakse, on uut tüüpi ostukeskkond ja tarkvara selle toimimiseks. Näiteks lihtsamal kujul tegutsemiseks on vaja paari lepingut hulgifirmadega ja kliendi jaoks ostukeskkonna loomist. Vahendaja jääb vahelt välja. Orgaaniliselt läheb see hästi kokku rahvusvaheliste, mitmes riigis korraga tegutsevate ettevõtete vajadustega. Praegu käib tihtipeale asjaajamine nii, et Soome firma tellib korraga hunniku kaupa ja saadab selle siis oma Eestis, Lätis, Leedus olevatele tütardele edasi. MarkIT-i abil teeb aga Lätis asuv tütarfirma otsetellimuse Läti hulgifirmale, kuid tellimuse kinnitus või lihtsalt koopia läheb automaatselt ka Soome peakontorisse.

Vendade Rebaste äripartneritel kinnisvarafirma
Meelelahutustandemi Peeter ja Priit Rebase äripartnerite David Stewart Coolidge'i ja Eric Kwiteli üks kinnisvarafirmadest omab Eestis üle 234 miljoni krooni väärtuses varasid.
David Stewart Coolidge oma kinnisvara-alaseid tegemisi ja tulevikuplaane kommenteerima ei soostu.
Sellest, et pealinna ühe popima ööklubi Hollywoodi osanikud Coolidge ja Kwitel kinnisvaraäris märgi maha on pannud, räägib nii 2005. aasta talvel asutatud Eridanos Property Advisors OÜ kodulehekülg kui ka 2006. aastal asutatud firmade jada, mis paistavad silma eeskätt kinnisvaratehingutega.
Spetsiaalselt Eesti kinnisvarale spetsialiseerunud investeerimis- ja arendusfirma Eridanos Property Advisors koduleht räägib 36-aastasest kogemusest nii Ida-Euroopa, USA kui ka Baltikumi kinnisvaraturul. Äriregistris on firma põhiliseks tegevusalaks märgitud kinnisvara-alane nõustamine. "Alates 2005. aasta augustist oleme edukalt lõpule viinud kaheksa kinnisvaratehingut enam kui 15 miljoni euro eest," on kirjas firma kodulehel.

Leedu mobiilioperaator võib laieneda Eestisse
Iisraeli ajakirjanduse andmetel võib Leedu mobiilioperaator Bite laieneda Poola ja Eestisse, kui Iisraeli IDB Group suudab ära osta Bite ja selle Läti tütarfirma.
Ida-Euroopa mobiiliturule siseneda püüdev IDB Group on kõneluste lõppfaasis Bite kontserni ostmiseks. IDB kontserni kuuluv IDB Investments peab meedia väitel kõnelusi Gruusia suurusel teise mobiilifirma MagtiCom ostuks 400 miljoni euro eest.

Eesti firma valmistab Saksa turu jaoks röntgenikabinette
Sel aastal läheb Mõigu tehasest Saksamaale ligi 80 röntgenikabinetti.
Tallinna külje all Mõigus asuv Tech Group projekteerib ja ehitab röntgeniaparaatide korpuseid. Samuti paigaldatakse siin elektroonika ja muud vajalikud detailid, näiteks röntgenikahuri liigutamiseks vajalik mootorisüsteem. Ainult kiirgust ennast tekitav röntgenikahur lisatakse Saksamaal.
Eelmisel aastal valmistati 36 röntgeniseadet. Selle aasta plaan näeb ette juba 80 röntgeniseadme tootmist. Projekteerimistöö teeb ära Tech Groupi tütarettevõte IPO Automaatika. Firma tegevjuht Toomas Sutrop ütleb, et projekteerimine ja tootmine täiendavad teineteist: "Röntgenimasinate tellimust poleks tulnud, kui me ei suudaks mõlemat poolt teha."
Tallinnas valmistatud röntgenikabinette ei kasutata meditsiinis, vaid tööstuseesmärkidel. Näiteks elektroonikatööstuses trükiplaadi joodise kvaliteedi kontrollimisel, aparaatide ja materjalide "sisse vaatamiseks". Tech Groupi röntgeniseadmete projektijuht Jaanus Paltser kirjeldab, kuidas nende röntgenimasina abil saab näiteks tavalise käekella sisse näha, et kindlaks teha, milline hammasratas või mikroskeem katki on.

Baskini anekdoodid
Eri riikide armeed võistlesid leiva söömises.
Prantslased valisid ühe sõduri, kes sõi neli pätsi leiba, ameeriklane sõi viis pätsi, sakslane palus leiva asendada saiaga ja sõi kuus saia, venelane sõi neli pätsi leiba ja kukkus pikali.
Kindral kutsub ohvitseri ja karjub:
"Kurat, kelle sa valisid? Häbistad meie armeed! Isegi mina söön kolm pätsi päevas!"
"Ma ei tea, mis reamees Volkoviga juhtus. Kümme minutit enne võistlust tegime temaga trenni ja ta sõi 12 pätsi leiba!"
Rokikontserdil unustas solist laulusõnad. Jookseb bassimängija juurde: "Kuidas edasi läheb…?"

JÄRJEJUTT (46): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Budanov eitas vägistamist uurimise algusest peale. Kes siis Elzat teotas - pealegi enne surma? Tuletan meelde, et viimased surmaeelsed tunnid veetis Elzaga Budanov ja lasi sõdurid vagunelamusse, kui neiu oli juba surnud... Järelikult...
Lisaks psühhiaatrilis-psühholoogilistele sooritasid kaitseministeeriumi 124. kriminaal-meditsiinilise identifitseerimise kesklaboratooriumi (asub Doni-äärses Rostovis) spetsialistid Budanovi kohtuasjas eeluurimise ajal kaks kohtumeditsiinilist ekspertiisi. Mõlema ekspertiisi tulemused kinnitasid: jah, vägistamine on olnud.
Ja kui kohus hakkas Budanovit pattudest puhtaks pesema, määras see veel ühe - kolmanda kohtumeditsiinilise ekspertiisi. Selsamal eesmärgil, mis uue ekspertiisi Serbskiski: et see lõpuks teeks Venemaa sõjalisele juhtkonnale ja Kremlile meelepärased õiged järeldused - ja ohvitseri, kahe Mehisuse ordeni omanikku, ei nimetataks enam dokumentides vägistajaks.

Katrin Vaga läheb kevadel Brüsselisse korrespondendiks
Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio uudistetoimetuste juhid valisid nelja kandidaadi hulgast ETV ja Eesti Raadio Brüsseli-korrespondendiks Katrin Vaga.
ETV uudistetoimetuse juhi Andres Kuuse sõnul on Katrin Vaga ambitsioonikas ajakirjanik, kes on tõestanud end mitme suure projekti puhul ja kel on arvestatav rahvusvaheline kogemus. Vaga on toimetanud saateid "Pealtnägija" ja "Meie", juhtinud pühapäevast portreesaadet "Tähelaev", teinud kaastööd nii "Aktuaalsele kaamerale" kui ka saatele "Aeg luubis". Praegu võib Katrinit näha hommikuprogrammi "Terevisioon" ühe saatejuhina. Rahvusvahelistest projektidest toob Kuusk esile Vaga koostööd Taani rahvusringhäälingu, BBC ja CNN-iga.

Koolivaheaeg korrigeeris edetabelit
Jaanuari esimesel nädalal puhkas suur osa telekanalite originaalsaateid. Samas sisaldas see 1. jaanuari pühadeprogrammi, mida sai jälgida suur hulk puhkavaid televaatajaid. Kui midagi Emori uuringus hämmastab, siis Viking Lotto aastaloosimise suur vaatajahulk, õigupoolest lotomängijate hulk.
Henrik Normanni paroodiasaate "Edekabel" kordus kogus suuremaid vaatajanumbreid kui vana-aastaõhtul (89 000), mil oli küllaga huvitavat teiste kanalite pealt. Eesti film "Meeletu" tõi telerite ette suure hulga rahvast (181 000).
Koolivaheaja nädala edetabelisse pääsesid sellised "rariteetfilmid" nagu "Prints Zamundast" ja "Surmarelv".

Võõrkeelsed saatenimed on kadakasaksluse tunnus
Võõrkeelsete nimedega telesaated ei riku keeleseadust, kuid on halva maitse tunnus.
Meie telekanalite programmis vilksatab ikka võõrkeelsete nimedega saateid. Alles hiljuti alustas Kanal 2-s noorte ekstreemharrastuste saade "Ride". Kui "Punk'd", "Pimp My Ride" jm on sisse ostetud ja tõlkimata jäetud originaalpealkirjaga saated, siis "Ride", "Cinemania", "Subboteja", "Multicon", "Happy Hour" on (olid) meie telekanalite omasaated. Küsimus ei ole mitte ainult selles, kas pealkirju tuleb hääldada inglise- või eestipäraselt (näiteks "C.S.I. Miami" - kas "sii ess ai majaami" või "tsee ess ii miaami"), vaid ka selles, kas keeleseaduse alusel ei peaks saadete nimed olema eestikeelsed.
Kanal 2 programmidirektor Olle Mirme ütles, et tal on selles küsimuses kaks seisukohta. "Eesti inimesena toetan saate eestikeelset nimetust, aga kanali esindajana ei näe ma niši- ja subkultuuride saadete nimede osas probleemi. Küsimus tekkinuks siis, kui "Ride" olnuks parima eetriajaga saade. Kui saate autorid ja tegijad suudavad oma nägemuse selgeks teha ja seda kaitsta, on põhjust olla leplikum, nagu näiteks saate "Happy Hour" puhul," ütles Mirme.

CHARLES WOLF: Venemaa areng ja taandareng
Boriss Jeltsini ja Vladimir Putini ametiaja jooksul on Venemaa avanud oma uksed rahvusvahelisele kaubandusele, investeeringutele, turismile, meediale ja internetile. Terava vastandina N Liidule avaldatakse Venemaal nüüd mahukalt (ehkki alati mitte usaldusväärset) majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist teavet.
Paljude "üleminekumajanduste" seas on Venemaa suuruselt teine. Tema sisemajanduse kogutoodang moodustab ligi viiendiku Hiina omast, ent on kahekordne samas võrdluses ühe elaniku kohta. Kuid pole selge, kus Venemaa sellel "ülemineku" skaalal paikneb. Kas ta suundub turu juhitud, detsentraliseeritud otsustamise ja ressursside jaotamise või riiklikult kontrollitud, tsentraalse otsustamise ja ressursside jaotamise poole? Või võngub nende kahe vahel?

JAANUS HARRO: Maailmatasemel ülikool Eestis - kas võimatu? 
Eelseisvad Tartu ülikooli rektori valimised annavad põhjust arutleda, kuhu saab Eesti ülikooliharidusega jõuda. Näib, et Eesti haridusprofessionaalid on võtnud endale võimatu ülesande.
Avalikkusele lubatakse, et meie ülikooliharidus on parimal maailmatasemel. Samal ajal ei öelda, et ajast, mil ülikooliharidus hakkas muutuma massihariduseks, on ülikoolihariduse sees mitu taset, mis eeldavad osaliselt erinevat kompetentsi ja ressursse.
Kraadide nimetused alati vahet ei reeda. Lihtsustatult räägime teadus- ja õpetamispõhisest ülikooliharidusest. Esimene lihvib mõtlemist, teine annab konkreetseid oskusi. Esimene loob teadmist, mis on mõnikord, kuid mitte alati ja ennustatavalt kaubastatav, teine toodab professionaale, kes oskavad juba loodud teadmisest teha raha. Kummalgi haridusel on oma eripära ning harva oskavad ja tahavad neid edasi anda samad inimesed. Mõlemad valmistavad ette eraldi omalaadseks karjääriks ja mõlemad eeldavad oma ressurssi.

REIN SIKK: Kuidas karske Kaarel kaameliks muutus
Kaarel oli kõva napsu- ja naljamees. Napsutas ja naljatas aastaid, kuni avastas, et tervis on hukas, pere laiali jooksnud, tuttavad aga hoiavad temast eemale, juhiluba on napsise peaga sõitmise pärast läinud ning mitmekümne tuhande kroonine trahv maksmist ootamas.
Ehmatuse peale kasvas Kaarel ümber. Käis tohtri ja anonüümsete alkohoolikute juures, alustas uut elu. See oli raske, sest hing ja ihu kiskusid Kaarlit napsu ligi - aastakümneid ju harjutatud, aga nüüd ole kuival. Kaarel vedas hinge ja ihuga vägikaigast, püüdis elu nii seada, et ükski napsupood teele ette ei jääks. Loobus pubidest. Loobus kommertstelekanalitest, sest seal ajas reklaamides üks napsupudel teist taga.
Aga oh sa issanda vits! Aina hullemaks läks. Karske Kaarel hakkas napsusilte ja napsupilte nägema kõikjal, kus ta neid varem polnud tähele pannud. Ta kohe tundis, et naps ronib uksest ja aknast sisse, ilma et tema midagi selle vastu teha saaks.

Vastulause: Okupatsioonisümbolid ja vaenuõhutus
Andres Laasik hoiatas 9. jaanuari EPL-is palagani eest, kui "kriminaliseeritakse teatud kujundid ja värvikombinatsioonid". Paraku murrab ajakirjanik oma jutuga mürinal sisse lahtisest uksest. Okupatsioonirežiimi sümbolite kasutamine muutub riigikokku saadetud eelnõu järgi karistatavaks ainult siis, kui on täidetud kaks tingimust: 1) neid kasutatakse vaenu õhutamiseks ja 2) vaenu õhutatakse avalikku rahu rikkudes. Muudel juhtudel on sirbi-vasara, haakristi jms avalik kasutamine ja levitamine lubatud.
Neid kurikuulsaid sümboleid tohib edaspidigi kasutada hariduslikul, teaduslikul, kunstilisel, ärilisel, ajakirjanduslikul või muul sotsiaalselt adekvaatsel eesmärgil. Lihtsamalt: neid tohib kasutada filmis ja teatris, õpikutes jt raamatutes, enamgi veel, neid tohib lausa osta-müüa, reklaamida, eksponeerida jne. "Sotsiaalselt adekvaatne" hõlmab näiteks ka sümbolite kandmist riietel või muul moel sellisel viisil, mis ei õhuta vaenu.

REPLIIK: Rambode probleemid
Brittide uuringu järgi on nende kurikuulsate jalgpallihuligaanide seas palju endisi palgasõdureid. "Rambodeks" koolitatud mehed lihtsalt ei oska tsiviilellu sisse elada ning ka riik ei paku neile selleks mingit tuge. Kõige lihtsam on hakata oma probleeme välja elama staadionil kakeldes.
Kui Päevaleht aasta tagasi meie oma palgasõdurite psüühika- ja pereprobleemidest kirjutas, ilmutasid kaitseministeerium ja kaitsejõud harvanähtavat üksmeelt: probleemi polevat olemas, see on ühe militaarstruktuuridest lahkunud inimese väljamõeldis jne. Möödunud aasta lõpul tunnistas aga üks Iraagis teeninud kõrge ohvitser Vikerraadios avalikult, et muidugi on meeste pinge suur ning mitte kõik ei tule sellega koju naastes toime. On hea, et probleemide olemasolu nüüd tunnistatakse, sest ainult nii saab neile ka lahendusi leida.

JUHTKIRI: Mugav vastane
Riigikogus eile vastu võetud sõjahaudade kaitse seadus pakub esmapilgul hea lahenduse pronksmehe saagale. Seaduse autorid viitavad Genfi konventsioonile, mis võimaldab ümber matta sõjas langenute säilmed ning teisaldada hauamonumendid juhul, kui need asuvad ebasobivates kohtades. "Ebasobivateks kohtadeks" peetakse seaduses parke ja haljasalasid, kus toimuvad massiüritused. Seega näivad Eesti võimud lootvat, et nad saavad Tõnismäe pronksmeest teisaldades viidata rahvusvahelisele õigusele, ennetades võimaliku kriitika juba eos.
Kuid see võib olla pelgalt enesepettus. Tõnismäe pronksmees ei ole üksnes hauamonument, mida saaks teisaldada kui tavalist hauakivi, vaid mälestusmärk, millel on osale Eesti elanikest oluline sümboliline tähendus, meeldib see mõnedele või mitte. Ning kui mälestusmärk, mille juures piksevardana lahvatasid Eesti rahvuslikud ja ajaloolised pinged, kohalt viiakse, võib olla vaid aja küsimus, kus ja mille ümber pikne uuesti kärgatab. Ning enamgi veel - pronksmehe teisaldamine võib neid pingeid süvendada.

Schengeni vahevariant tähendab Eestile lisakulutusi
Schengeni viisaruumiga liitumise tähtaeg on 31. detsember 2007, kuid kompromisslahendus vahepeal takerdunud protsessi kiirendamiseks tähendab 15 miljoni kroonist lisakulutust.
Tõrked Schengeni uue infosüsteemi ehk SIS II valmimisel nihutasid vahepeal liitumistähtaja 2009. aastale. Portugal, Euroopa Liidu eesistujariik aasta teisel poolel, pani ette, et viivituse vältimiseks võiks kohandada senist infosüsteemi. Selle väljatöötamine ja liitumine läheb Eestile maksma umbes 15 miljonit krooni, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Uueks tähtajaks on valmis nii Eesti piiripunktid, konsulaaarteenistus kui piirivalve. Sel poolaastal hakatakse Eesti kodanike uutesse reisidokumentidesse kandma biomeetrilisi andmete ehk elektrooniliselt loetava näokujutise ja sõrmejälgedega kiipe.

Tartu ülikooli rektorikandidaatidele korraldati debatt
Kolmele Tartu ülikooli rektorikandidaadile korraldati ülikooli aulas debatt, kus oli võimalik põhjendada oma visioone ülikooli tuleviku kohta.
Rektoriks kandideerivad riigikogu aseesimees ja astrofüüsika professor Ene Ergma, rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ning praegune õppeprorektor Birute Klaas, vahendas Aktuaalne kaamera.
Üks kolmest kandidaadist valitakse ülikooli rektoriks nädala pärast.

President Ilves kuulutas välja sõjahaudade kaitse seaduse
President Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja sõjahaudade kaitse seaduse, mille riigikogu võttis vastu kolmapäeval.
Genfi konventsioonist lähtuv seadus annab võimaluse ümber matta sõjas langenute säilmed ning teisaldada vastavad hauamonumendid ja -tähised. See seadus annab ka võimaluse matta ümber Tallinnas Tõnismäe pronkssõduri juurde maetud, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.

Tartu politseinikud korraldasid helkurkepikõnni
Lõuna politsei spordiklubi korraldas Tartus helkurkepikõnni. Helkurvestidega varustatud kepikõndi teinud politseinikud soovisid aktsiooniga juhtida inimeste tähelepanu helkurite vajadusele.
Lõuna politseiprefekti Aivar Otsalti sõnul oli ühelt poolt ühise kõnni eesmärk sportlik ajaviide, teisalt aga vajadus tõmmata inimeste tähelepanu helkurite kasutamise vajadusele. "Tahame oma kõnniga propageerida maksimaalse kvaliteediga helkurvarustuse kasutamist pimedal ajal," ütles Otsalt.
Politseinike helkurkepikõnnist võib saada ka traditsioon. Eile läbiti viie kilomeetri pikkune distants mööda Tartu-Valga maanteed Külitsest kuni Lõuna prefektuuri peamajani Tartus Riia tänaval.

Tuul rebis lahti osa Võru spordihoone seinast
Tugev tuul rebis täna õhtupoolikul Võrus lahti suure osa uue spordihoone seinast, intsidendis keegi vigastada ei saanud.
TV3 Seitsmeste uudiste andmetel rebis tuul lahti umbes kuus meetrit spordihoone seina.
Spordihoone juhataja sõnul kehtib hoonele garantii ja tormikahjustused peab kõrvaldama ehitaja.
Spordihoone avati vähem kui aasta tagasi ning selle maksumuseks oli 57,4 miljonit krooni.

BMW sõitis ette raudteesõidukile
Täna päeval juhtus Harjumaal liiklusõnnetus, milles sõitis sõiduauto BMW ette raudteel liikunud Hy-Rail tüüpi sõidukile.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et õnnetus juhtus kella 12.46 ajal Rae vallas.
Lagedi teelt Lagedi-Aruküla-Peningi teele parempööret sooritanud sõiduauto BMW 525, mida juhtis 24-aastane Dmitry, ei peatunud enne raudteed foori keelava punase tule ees ja sõitis ette mööda raudteed Maardu suunas liikunud raudteesõidukile Ford Super Duty, mida juhtis 37-aastane Ain.
Kokkupõrke tagajärjel paiskusid mõlemad sõidukid teelt välja ning BMW omakorda vastu valgusfoori ja tänavavalgustusposti, mille tagajärjel post murdus.
Kiirabi viis Mustamäe haiglasse sõiduauto BMW juhi, kes peale esmaabi lubati kodusele ravile.

Sakala keskuse leping jõudis internetti
Täna kultuuriminister Raivo Palmaru poolt peaminister Andrus Ansipile saadetud Sakala hoonestusõiguse leping jõudis internetti.
Riigikogu infotunnis kõne all olnud AS Sakala Keskuse ja AS Uus Sakala vahelise hoonestusõigusega seotud lepingutega on lähemalt võimalik tutvuda valitsuse briifinguruumis aadressil.
Peaministribüroo poolt edastati see ka Isamaaliidu fraktsiooni liikemetele Helir-Valdor Seederile ja Mart Merile, kellele kultuuriminister keeldus lepingut eelmise aasta lõpus näitamast.

Kolmandik idavirulastest elab radooniohtlikul alal
Geoloogiakeskuses valminud IVOL-i tellitud ja KIK-i rahastatud Ida-Virumaa radooniohtlikkuse kaardilt selgub, et umbes kolmandik idavirulastest elab kõrgendatud radooniriskiga alal.
"Radooni peamiseks allikaks on pinnas," lükkas radooniohtlikkuse kaardi koostanud Eesti geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter Petersell ümber arvamuse, nagu võiks kõrgendatud radoonirisk kuidagi näiteks Tšernobõliga seotud olla, kirjutab Põhjarannik.
Kui rääkida norme ületavast radoonisisaldusest ruumides, võib mõnel puhul osa süüd panna ka kasutatud ehitusmaterjalidele. Ja kui madala radooniriskiga alale ehitama asudes tuuakse majaalune täitepinnas kõrge radooniriskiga alalt, on selge, et risk tuleb sellega kaasa.
Peterselli sõnul leidub Ida-Virumaal radooni peaaegu kõikjal, välja arvatud Ontika klindi piirkonnas - õrgema riskiga piirkonnad on Narva, Sillamäe, Vaivara, Toila, Voka, Aa, Saka, Purtse ja Aseri - ala, kus elab umbes kolmandik idavirulastest ning mis enamjaolt on perspektiivsed eramuehitusrajoonid.

Maanteeinfokeskus hoiatab libeduse eest
Maanteinfokeskuse teatel temperatuur maanteedel langeb ning teedele on oodata libedust.
Eriti ettevaatlik tuleks varajastel õhtutundidel olla aga ristmikel, sildadel, viaduktidel ning nendele peale -ja mahasõitudel, samuti raudteeülesõidukohtadel.
Pärastlõunal olid teekatted hommiku -ja lõunatundidel sadanud vihmast, lörtsist, piirkonniti lumest märjad.
Teepinna temperatuure mõõdeti pärastlõunal enne kella nelja - 0,5 kraadist Põhja-Eestis kuni +3-e kraadini Kagu-Eestis.

Paet: Palestiina mõõdukaid poliitilisi jõudusid peab toetama
Täna kohtus Iisraelis ametlikul visiidil viibiv välisminister Urmas Paet oma kolleegi Tzipi Livniga ning pooled leidsid, et toetada tuleb Palestiina mõõdukaid poliitilisi jõudusid.
Eesti ja Iisraeli kolleegid avaldasid rahulolu kahepoolsete suhete seisu üle, mõlemalt poolt on tehtud mitmeid kõrgetasemelisi visiite ning suhted arenevad dünaamiliselt. Eesti välisminister esitas Iisraeli kolleegile küllakutse, mis vastu võeti. Pooled leidsid siiski, et kuigi riikidevaheline lepinguline baas on hea, oleks tarvilik sõlmida veel topeltmaksustamise vältimise ja sotsiaalkindlustuse lepingud.
Välisminister Paeti sõnul on Eestil kavas suhete tihendamiseks käesoleval aastal lähetada Tel Avivi diplomaat.
Tzipi Livni selgitas Iisraeli seisukohti Lähis-Ida konflikti reguleerimiseks. Eesti ja Iisraeli kolleeg olid ühel meelel, et toetada tuleb Palestiina mõõdukaid poliitilisi jõudusid. Välisminister Urmas Paeti sõnul saab rahvusvaheline üldsus tõhusamalt töötada, kui Palestiina tunnustab Iisraeli riiki.

Järelevalvetöötajad avastasid Iklas ebaseadusliku kalakoorma
Keskkonnakaitse- ja tollitöötajad koostöös piirivalvega avastasid 10. jaanuaril Ikla piiripunktis Eesti numbrimärkidega autost üle tonni värsket kala, millel puudusid päritolu tõendavad dokumendid.
Piirivalve pidas kahtlase auto kinni 10. jaanuari hommikul, seejärel kontrollisid autot Lääne maksu- ja tollikeskuse liikuvrühma töötajad ning Pärnumaa keskkonnakaitseinspektorid.
Kontrollimisel selgus, et Leedust Eestisse kala transportinud autos oli 704 kilo koha ja 334 kilo ahvenat, mille päritolu ei õnnestunud kindlaks teha.
Käesoleva aasta jaanuarist kehtima hakanud kalapüügiseaduse muudatuse järgi võib kohtuväline menetleja selgusetu päritoluga kala konfiskeerida.
Keskkonnainspektsioon alustas juhtumiga seoses väärteomenetluse ning ebaseadusliku kala konfiskeerimise tagamiseks andis selle vastutavale hoiule.

Tarbijakaitseamet käib kohut Olympic Casinoga
Tarbijakaitseametil ja Olympic Casinol on pooleli kohtuvaidlus lubamatute välireklaamide üle.
Reklaamiseaduse kohaselt on hasartmängu ja mängukohtade reklaam keelatud, välja arvatud hasartmängu korraldamise kohas.
Ameti hinnangul on Olympic Casino paigaldanud reklaami põhjendamatult kaugele mängukohtade sissepääsust ning sellega rikkunud reklaamiseaduse piirangut. Samuti on Tarbijakaitseameti hinnangul ületatud piir pelga sponsorteabe ning reklaami vahel.
Tarbijakaitseamet tegi Olympic Casinole 2005. aasta mais ettekirjutuse, mille kohaselt seitsme hasartmängukoha välireklaamid ei vasta nõuetele. Olympic Casino kaebas Tarbijakaitseameti kohtusse ning siiani pole seda ettekirjutust täitnud.
Hetkel on Tarbijakaitseametil seoses kasiinoreklaamidega pooleli üks väärteo- ja neli järelvalvemenetlust.

Mais võivad pronkssõduri juures alata välikaevamised
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Tõnismäel asuva pronkssõduri juures tuleb tingimata välikaevamisi teha.
Kuna välikaevamisi tehakse Ansipi sõnul Eestis vaid maikuust oktoobrini, siis varem alustada ei ole võimalik ka siis, kui talvised sulailmad seda lubaksid.
"Monumendid peavad ühendama rahvast, kuid see konkreetne monument selles konkreetses kohas lõhestab rahvast. Ma olen väga veendunud selles, et pronkssõduri koht ei ole Tõnismäel," rääkis peaminister oma isiklikust arvamusest.
Ansipi sõnul tuleb teha välikaevamised ning kui kellegi säilmed tõepoolest kuju alt leitakse, tuleb nad väärikalt ümber matta sinna, kus on surnute koht ehk surnuaiale. Kui pronkssõduri all haudasid ei ole, siis ei ole peaministri arvates mingit põhjust ka hauatähise hoidmiseks.

Eesti Iraaki sõdureid juurde ei saada
Eesti kaitseväe kontingendi suurust ja tegevust Iraagis Bushi uus strateegia vähemalt aasta jooksul ei mõjuta.
George Bush avalikustas täna varahommikul uue Iraagi strateegia, millega plaanib Iraaki saata täiendavalt 21 500 meest.
Eesti osalust Iraagis see otsus aga ei mõjuta, kuna aasta lõpuni on selles piirkonnas tegutsemiseks riigikogu mandaat 40 kaitseväelasel, mis on praegusel hetkel täielikult täidetud. Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja kaitseministeeriumi esindajate sõnul ei ole hetkel plaanis ühtegi sõdurit Iraaki juurde saata.
Selles, kas lisajõudude saatmine Iraaki ka sealse olukorra stabiliseerib ning konfliktile kiirema lahenduse toob, ei olnud riigikaitsekomisjoni liikmed Toivo Tootsen ja Sven Mikser ühel arvamusel.
Tootsen ütles Eesti Päevaleht Online'le, et USA vägede kohaloleku suurendamine Iraagis ja eriti Bagdadi piirkonnas peaks üleminekuperioodi kiirendama ning Iraagi valitsuse ja George Bushi plaan aasta jooksul Iraagi juhtimine üle anda kohalikele, peaks toimima.

Prokuröride palk tõuseb
Valitus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse prokuröride töötasustamise põhimõtted lähtuvalt nende tööülesannete iseloomust, piirkondlikkusest ja muudest töö eripära iseloomustavatest näitajatest.
Ühtlasi kehtestatakse prokuröride minimaalsed kuupalgamäärad.
Planeeritud muudatuste abil saavad juhid efektiivsemalt värvata prokuratuuri professionaalseid juriste ning paremini motiveerida olemasolevat personali. Muudatused prokuröride palkades võimaldavad töötasu diferentseerimist ja individuaalset lähenemist, see on tasustamist vastavalt oskustele ja töötulemustele.
Eelnõu kohaselt suurendatakse prokuröride palgamäärasid Harju maakonnas töötavatel Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröridel 10 protsenti. Sama palju suureneb ka Ida-Viru maakonnas töötavate Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröride palgamäär. Nende ringkonnaprokuratuuride palga määrasid tõstetakse, kuna idapiiriäärsetes maakondades ja Harju maakonnas on kuritegevuse tase kõrgem, töövaldkonnad keerulisemad ja vastutusrikkamad.

Politsei tabas Tallinnas koolilastelt mobiiltelefone röövinud neiud
Põhja prefektuuri Kesklinna osakonna kriminaalpolitseinikud pidasid kinni kaks noort naist, keda kahtlustatakse mobiiltelefonide röövimises ja varastamises alaealistelt.
Detsembri algul pidasid Kesklinna politseiosakonna kriminaaltalituse töötajad kinni 20-aastase Irina ja 24-aastase Natalja. Kahtlustuse kohaselt panid neiud novembrikuu jooksul toime kaks röövimist, viis avalikku vargust ja ühe avaliku korra raske rikkumise. Neiude ohvriks langes kokku kaheksa väikest tüdrukut, kellelt enamasti võeti ära mobiiltelefonid.
Põhja prefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkomissar Andres Trussi sõnul on nooremate klasside õpilased halbade kavatsustega täiskasvanule kerge saak.
"Kurjategija võib kesklinnas või ühissõidukis mobiiltelefoni kasutanud lapsele järgneda ning vaiksemas kohas taskusse pistetud telefoni ära võtta," selgitab vanemkomissar.

Rein Randver: Matti maavahetustehingutel pole poliitikaga seost
Keskkonnaministeerium teatab, et lõplik otsus Otepää valla valijamehe Olev Mattiga seotud osaühingu Ökoteh omandis olevate looduskaitseliste piirangutega kinnistute vahetamiseks tehti juba 2006. aasta suvel ja sellest oli teadlik ka Matt ise.
Seega olevat alusetu täna Postimehes avaldatud väide, justkui oleks valijamees Olev Matt saanud piirangutega kinnistuid vahetada sõltuvalt presidendivalimistel antud häälest.
Maavahetus oli Olev Matti jaoks lõppenud juba möödunud aasta 12. septembril, kui keskkonnaminister Villu Reiljan allkirjastas OÜ Ökotehi omandis olevate kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnistute vahetamise kohta riigi omandis olevate maade vastu. Otepää valla volikogu valis Matti valijameheks (ajalehe andmetel) 13. septembril. Postimehes avaldatud ja väidetavalt poliitilistel motiividel maadevahetuse kiirendamisele viitav telefonivestlus Randveri ja Mangluse vahel toimus 16. septembril.

Palmaru saatis Ansipile Sakala keskuse lepingu
Kultuuriminister Raivo Palmaru saatis täna peaminister Andrus Ansipile koopia Sakala keskuse hoonestusõiguse seadmise lepingust.
Ministeeriumi pressiesindaja sõnul tegi Palmaru seda pärast seda, kui oli saanud selleks nõusoleku AS-i Uus Sakala nõukogu esimehelt Peeter Rebaselt.
Minister Palmaru keeldus eelmise aasta lõpus lepingut riigikogu liikmetele näitamast, kuna väitis, et tegemist on kahe eraõigusliku juriidilise isiku vahelise lepinguga ning tema ei saa seda avalikustada.
Sellel nädalal riigikogus küsimustele vastanud peaminister Andrus Ansip ütles, et riigikogu liikmetel peab olema ligipääs kõigile lepingutele, mille üks osaline on Eesti riik. Ansip ütles pärast lepinguga tutvumist, et tema ei näe ühtegi lauset, mis tingiks lepingu salastatuse.

Ojasoo vabastati eile õhtul
Teisipäeval kuriteos kahtlustavana 48 tunniks kinni peetud Rakvere politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissar Ilmar Ojasoo vabastati eile õhtul.
Ojasoo suhtes alustati kriminaalmenetlust ametiseisundi kuritarvitamine ja pistise võtmise alusel.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes ütles Päevaleht Online'ile, et Ojasoo vahistamiseks põhjust ei nähtud. Prokurör taotles mehe ametiseisundi peatamist ning tänaseks on Ilmar Ojasoo ametist kõrvaldatud.
Kinnitamata andmetel sattus kriminaalpolitsei juht kaitsepolitsei huviorbiiti 2004. aasta veebruaris lahvatanud solkkütuseäriga.

Aab viib meedikute palganõudmise valitsusse
Sotsiaalminister Jaak Aab teatas täna pärast riikliku lepitaja juures toimunud läbirääkimisi tervishoiutöötajate palgatõusust, et viib teema valitsusse.
Sotsiaalminister Jaak Aab ütles Eesti Raadiole antud intervjuus, et haigekassa eelarvevõimaluste juures pole meedikutele võimalik suuremat palka maksta. Aab lisas, et ta ei saa seetõttu valitsuselt küsimata teemaga edasi minna.
"Küsimus on, kas valitsus soovib nii palju ressurssi palkadeks juurde anda ja kas see on poliitiliselt vastuvõetav," ütles Aab.
Aab kinnitas, et palgakokkulepe saab sisaldada konkreetseid minimaalse tunnitasu numbreid.
Tänasel kohtumisel jäid mõlemad osapooled oma seniste nõudmiste juurde. Töötajate organisatsioonid jäid oma 9. jaanuaril esitatud ettepaneku juurde kehtestada alates 1. jaanuarist 2007 tervishoiutöötajate miinimumtunnitasuks arstidele 100 krooni, õdedele ja keskastme tervishoiutöötajatele 55 krooni ja hooldustöötajatele 32 kooni tunnis.

Vene riigiduuma on nördinud Eesti sõjahaudade kaitse seaduse pärast
"Meil on vallanud vaid üks arusaamine - nördimus," ütles riigiduuma spiiker Boris Grõzlov RIA Novosti teatel.
Spiiker märkis, et Eesti parlamendi otsustus ei tulnud kergelt, kuna selle sees oli jõud (Keskerakond - toim.), kes olid seaduse vastuvõtmise vastu.
Riigikogu võttis eile vastu sõjahaudade kaitse seaduse, millele täna kirjutas alla president Ilves. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 66 riigikogu liiget. Seaduse vastuvõtmise vastu oli kuus Keskerakonna liiget.

Ajaloolane: pronkssõduri osas pole enam õigeid lahendusi
Ajaloolane David Vseviov leiab, et Tõnismäe pronkssõduri osas pole enam alles ei õigeid ega valesid lahendusi, sest omad õiged lahendused on mõlemal osapoolel.
"See ausammas on kaotanud selle tähenduse, mis tal oli algselt. Ja see ausammas on kahjuks kaotanud ka selle tähenduse nendele inimestele, kes tahaks tõsiselt leinata," ütles Vseviov ETV hommikuprogrammis Terevisioon, vahendab ETV24. "Kui me kujutaksime ette, et mõne ausamba juures Metsakalmistul toimuks niisugune möll, kas siis oleks seal võimalik kedagi mälestada?"
Vastuvõetud sõjahaudade kaitseseadusest kõneldes ütles Vseviov, et selle puhul pole küsimus mitte seaduse vastuvõtnute tahtes seda ellu viia, vaid inimeste tahtes seda täita.
Vseviovi hinnangul püütakse seadusega likvideerida tagajärgi, mitte tegelda probleemidega, mis seisnevad inimestes ning tulenevad nende haridusest ja kultuurist.

Tallinnas hakkas lund sadama
Tallinnas algas täna ennelõunal tugev lumesadu, ilmajaama andmeil levib lörtsi- ja lumesadu põhjarannikult üle Eesti.
EMHI hoiatab, et lörtsi- ja lumesadu levivad põhjarannikult ja Hiiumaalt lõuna-kagu poole. Põhjarannikul puhub põhja- ja kirdetuul iiliti kuni 19 m/s.
Samuti hoitas Maanteeinfokeskus autojuhte, et arvestada tuleks muutuvate teeoludega.

Töö Soomes tappis eestlase nelja tunniga
Soome elektrijaam saatis eestlased hiiglaslikust tsisternist tuhajääke välja ajama, mis lõppes ühe töölise surmaga.
35-aastane Marek ei teadnud päris täpselt, milles tuttavate kaudu leitud töö Soomes seisneb, kuid otsustas ikkagi minna, kirjutab Eesti Ekspress.
Keskpäeval lasti tema ja 17-aastane Jaanus tsisterni katusel olevast luugist mahuti pimedusse. Pärast kõigest neljatunniseks jäänud karjääri ettevõttes OY Finn Ash-Power ei olnud Marekit enam elavate kirjas.
Kümned tonnid kerget tuhksuhkru moodi pulbrit olid hakanud seintelt alla varisema, Mareki surnukeha saadi neljameetrise tuhakihi alt kätte alles kaks päeva hiljem.

President kuulutas välja pronkssõduri teisaldamist võimaldava seaduse
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele kuulutada välja riigikogus eile vastu võetud sõjahaudade kaitse seadus.
Seadus peaks Reformierakonna hinnangul looma juriidilise aluse Tõnismäe pronkssõduri teisaldamiseks. Keskerakond leiab aga, et seadus ei lähtu Genfi konventsiooni põhimõtetest.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli eile 66 ja vastu kuus riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud.
Sõjahaudade kaitse seadus annab aluse matta ümber säilmed, mille hauad asuvad ebasobivates kohtades. Ebasobivateks kohtadeks on pargid, haljasalad, hooned väljaspool kalmistuid, kohad, kus haudadel toimuvad massiüritused või asuvad haudadega mitteseotud rajatised, samuti muud kohad, mis ei võimalda sõjahaudade väärikat kohtlemist.
Seni ei olnud Eestis ühtki seadust, mis reguleeriks sõjahaudade kaitse küsimust.

Laaneots kohtub Balti kolleegidega
Täna ja homme kohtub kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots Leedus esmakordselt teiste Balti riikide kaitseväe juhatajatega.
Kolme Balti riigi kaitseministri kohtumise raames läbiviidaval arutelul räägivad Eesti, Läti ja leedu kaitseväe juhatajad Balti riikide ühiste kaitsealaste projektide edasisest arendamisest.
Kaitseväe juhatajad arutavad Balti riikide võimalikku ühist panustamist NATO kiirreageerimisjõudude NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga ning õhuturbega ja Balti kaitsekolledžiga seotud küsimusi.
Kolme Balti riigi delegatsioonid külastavad Leedu õhuväebaasi Zokniais, kus asuvad ka NATO ajutist õhuturbelahendust pakkuvad hävitajad.
Delegatsioonid osalevad ka Vilniuse teletorni juures 1991. aasta jaanuarisündmuste mälestustseremoonial.

President kutsub Tartusse peole uue publiku
Vabariigi aastapäeva vastuvõtt tuleb president Toomas Hendrik Ilvese soovil senistest radikaalselt erinev.
Tallinna inimeste asemel kutsutakse rohkem lõunaeestlasi ning välissaadikud ei tervita presidenti esimeste, vaid viimastena, kirjutab Eesti Ekspress.
Lisaks kaaluti enamiku riigikogu liikmete kutsumata jätmist.

Lõhmuse televisioonil näpud põhjas
Kaks kuud pärast läbikukkunud Pimp TV uueksloomist on Eeter TV kanal jälle sama hästi kui pankrotis.
Võlausaldajate sõnul astus investeerimispankur Rain Lõhmus ämbrisse, kui usaldas läinud sügisel oma kurikuulsa teleprojekti ning selle imagomuutuseks mõeldud 1,2 miljonit krooni kanali tegevjuhile Meelis Malkile, kirjutab Eesti Ekspress.
"Praegu on kokku poolsada inimest selle pärast jamas," loetleb kanali peatoimetaja Toomas Valsberg rahata jäänud töötajaid ja partnereid. "Kui selgub, et selle taga on Meelis Malk, tahan anda endast kõik, et ta järgmiste inimestega seda ei kordaks."
Praeguseks on Eeter TV kollektiiv laiali saadetud, rahaasjad sassis ning enamusaktsionär investeerimispank Lõhmus, Haavel & Viisemann (LHV) otsib väidetavalt oma osalusele ostjat.

Mehed istusid väljamõeldud süüdistuse tõttu kaks aastat vangis
Kaks meest istusid väljamõeldud vägistamissüüdistuse eest 624 päeva trellide taga.
"Ühtki korda kahe aasta jooksul ei käidud mind küsitlemas," imestab üks kahtlustatav Urmas Liivo. Ta taotles enda vabastamist, viidates pere ja töökoha olemasolule. Taotlusi aga ei rahuldatud, kirjutab Eesti Ekspress.
Lõplik kohtupidamine meeste üle algas suvel 2005. Istungid lükkusid kahel korral edasi, sest hoopis kannatanu Veera ei tahtnud tunnistama tulla. Lõpuks tõi politsei tütarlapse sunniviisil kohale. Istungeid oli kolm ja igal korral tuli Veera välja uue versiooniga.
Lõpuks ei kinnitanud ekspertiisi tulemused ühtegi Veera ütlust. Ei peksmist, kägistamist ega vägistamist. Viimaks võttis tütarlaps otse kohtusaalis oma sõnad tagasi. Ta teatas, et valetas vägistamise loo kokku kättemaksuks, sest mehed ei maksnud talle raha.

Poolkoksimägede sulgemine hävitab 80 hektarit haljastust
Kui poolkoksimägede sulgemise projekt praegusel kujul heaks kiidetaks, tähendaks see ligemale 40 aastaga 60 hektarile istutatud ja 20 hektarile ise kasvanud puude hävingut.
Poolkoksimägede sulgemise projektis ja selle keskkonnamõju hinnangus ei kaaluta sootuks võimalust osagi ligemale 40 aastaga rajatud haljastusest alles jätta, kirjutab Põhjarannik.
"Taimestiku säilitamine ei saa olla esimene prioriteet, kuna kõige olulisem on kujundada ja katta ladestud," seisab AS-i Maves koostatud keskkonnamõju hindamise aruandes. "Sellega paraneb veekeskkonna seisund, likvideeritakse kuumenemiskolded (gaaside teke) ja välistatakse tolmu lendumine ümbruskonda."
Aastakümnetega kuhjunud poolkoksimäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ohustavad keskkonda mitmel moel. Olulisim on veereostus, seda eriti Kohtla-Järvel, kus ladestute nõrgvesi seguneb linna ja ASi VKG tööstusterritooriumi sademeveega, mis reostatud vee koguse suureks kasvatab. Vaid osa sellest käideldakse ja suunatakse puhastamisele, õhku reostavad ennekõike fuusside ladestuskohtadest lenduvad fenoolid, aga ka kuumenemiskolletest eralduvad gaasid.

Rootslased plaanivad pensionipõlve Ruhnus
Suur osa Ruhnu saare tagastatud maade rootslastest omanikke plaanib saarele ehitada suvila või tulla siia pensionipõlve pidama.
60 protsenti Ruhnu saare 1154-hektarilisest pindalast kuulub endistele omanikele ehk rootslastele. Tagastatud on üle 95 protsendi maadest, ülejäänud maa on tagastamisjärgus. Eesti kodanikele kuulub Ruhnu saarest vaid 7 protsenti, kirjutab Oma Saar.
Ruhnu vallavanem Aare Sünter ei pea sellist olukorda tavapäratuks. "Juba sajandeid on Ruhnu kuulunud rootslastele. Selles ei ole midagi kummalist," kommenteerib ta.
Hetkel elab Ruhnu saarel vaid kaks rootslasest maaomanikku, kes 1944. aastal lahkusid koos paljude teistega sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi. Ülejäänute seas on vallavanema sõnul märgata huvi tõusu saarele maja ehitamise vastu..

Endine jahimeeste juht võltsis jahiluba
Keskkonnainspektsioon trahvis endist Viljandimaa jahimeeste liidu tegevesimeest Vello Arumäed jahiseaduse nõuete rikkumise eest 9900 krooniga.
Arumäe andis ebaseaduslikult välja kaks suuruluki küttimise luba, mida ta ise kasutas. Kõik load peavad olema registreeritud lubade väljastamise ja tagastamise registris, kuid kõnealuste lubade kohta seal märget polnud, kirjutab Sakala.
Inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuule sõnul oli tegemist fiktiivsete lubadega ning Arumäel polnud ametlikku õigust suurulukeid lasta. Et load polnud registreeritud, ei jäänud registrisse ka märget, et neid oleks üldse välja antud. Küsimusele, kas ainult need kaks luba, mille Arumäe endale väljastas, olid fiktiivsed, vastas Tuul, et rohkem pole selliseid juhtumeid tõestatud.
Suvine rikkumine avastati alles eelmise aasta lõpul, kui Viljandimaa jahimeeste liitu kontrollinud keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo vaneminspektor Guido Kapp tuvastas, et Arumäe oli load välja andnud seadust rikkudes.

Sulailm viis metsanduse kriisi
Eesti metsasektor maadleb tõsiste raskustega, sest pehme talv ei luba puitu üles töötada ja see omakorda on kaasa toonud toormepuuduse saeveskites.
Talv läbi püsinud plusskraadid ja vihm on pinnase tümaks muutnud ning paljudes metsades pole võimalik teha raiet ega sealt materjali kokku vedada. Et osa omavalitsusi on sulgenud raskeveokitele kruusateed, ei jõua saeveskitesse ka need palgid, mis siiski on õnnestunud teede äärde virnastada, kirjutab Sakala.
Viiratsi saeveski tegevjuht Tõnu Ehrpais kasutas metsatööstuse olukorrast rääkides sõna "katastroof".
Toormenappuse tõttu töötab Viiratsi saeveski praegu poole koormusega, tegevjuht lisas, et kui talv peaks taeva jäämagi, ei satu raskustesse mitte ainult metsandustöötajad, vaid kõik, kes puitu kasutavad, näiteks mööblitööstused ja ehitusettevõtjad.

Kihnu saab uue perearsti
Tänasest saabub Kihnu perearsti kohuseid täitma Enn Vellend, kes enne töötas kohtuarstliku ekspertiisibüroo Lääne-Eesti osakonna juhi ja kohtuarstina.
Saare senine perearst Helle Treimuth lahkus töölt 31. detsembril pensionile, kirjutab Pärnu Postimees.
Uue arsti leidmiseks korraldas vallavalitsus sügisel kaks konkurssi, esimesele ei laekunud ühtki avaldust. Vellendini jõudis vald lõpuks doktor Treimuthi kaudu.
Et arsti leidmiseks tuli peale kuulutuste avaldamise levitada infot tuttavate kaudu, näitab Kihnu abivallavanema Taivi Laose sõnade järgi seda, kui meeletu on arstide põud Eestis.

Torm tuulutas Pärnumaad
Eile öösel ja hommikul möllanud tormi ajal tõusis meri 132 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli, jõudes Pärnus rannapromenaadi ja Sunset Clubi esise puitplatvormini ning Vana-Pärnu ja Raeküla rannaniidule.
Päästeteenistus sai päeva jooksul maakonnas teateid tormiga teedele ja elektriliinidele langenud viiest puust ja postist, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnumaal jäi tormi ajal elektrita 265 majapidamist, voolu võtsid peamiselt elektriliinidele langenud puud ja rasked oksad.
Täna hommikuks lubab ilmajaam uut tormi ja veetaseme tõusu. EMHI andmetel on oodata edela- ja lõunatuult, mis puhub kuni 21 meetrit sekundis. TTÜ meresüsteemide instituut ennustab merevee tõusu 130 sentimeetrini üle Kroonlinna nulli.

Torm kahjustas kõige enam elektriliine
Tugeva tuule tõttu murdunud puud ja langenud oksad jätsid Tartu- ja Jõgevamaal elektrita ligi 1400 majapidamist, neist 635 Tartumaal.
Eile kell 11 polnud elektrit veel umbes 500 kodus, kella kolmeks pärastlõunal oli Tartumaal vooluta 280 klienti, Jõgevamaal umbes 30 majapidamist, kirjutab Tartu Postimees.
OÜ Jaotusvõrk Tartu piirkonna juhtimiskeskuse juhataja Aivar Sõõru ütles pärastlõunal, et ilmselt suudetakse õhtuks kõrvaldada kõik keskpingerikked, kuid mõnikümmend tarbijat võib olla elektrita veel ka täna hommikul.
Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Evelin Uibokand tõdes, et kuues Lõuna-Eesti maakonnas tõi torm päästetöid imevähe: kaks väljakutset tuli Viljandi- ja üks Põlvamaalt.
Tartu lennujaama Ülenurme ilmateenistus mõõtis tuule maksimumkiiruseks tormi haripunktis 21 meetrit sekundis, keskmiseks 11 m/s.

Tartu lapsevanemaid üllatas lasteaiatasu uus tõus
Koolivaheajaks ka oma lasteaiapõnnid koju jätnud lapsevanemaid tabas nädala alguses ebameeldiv uudis - 1. jaanuarist tõusis lasteaia kohamaks viiekümne krooni võrra, ehkki eelmine hinnatõus oli alles septembris.
Tartu linnavolikogu otsustas läinud aasta 1. juunil, et lapsevanema makstav tasu on kaheksa protsenti alampalgast, kirjutab Tartu Postimees. Sellest tulenevalt tõusis septembrist lasteaiatasu 190 kroonilt 240 kroonile. Et aga 1. jaanuarist tõusis alampalk 3600 kroonini, tõusis lasteaiatasu 290 kroonile.
Tartu haridusvaldkonna eest vastutav abilinnapea Jüri Sasi ei näe siin aga suurt probleemi ja tuletab meelde, et volikogus rõhutati suvel, et kui alampalk tõuseb, tõuseb ka lasteaiatasu.

Ajaleht: Randver arutas maasahkerdajaga presidendi valijameeste mõjutamist
Maasahkerdaja Ants Mangluse kohtutoimikus on värvikaid dokumente, millest selgub, et praegune keskkonnaminister Rein Randver arutas Manglusega, kuidas mõjutada presidendi valijamehi.
Mullu 13. septembril valis Otepää vallavolikogu oma valijameheks Olev Matti, kes kandideeris Rahvaliitu kuulunud volikogu esimehe Ants Mangluse vastu ning osutuski valituks tänu Reformierakonna ja Res Publica häältele, kirjutab Postimees.
Manglus tunnistas eeluurimise käigus, et Matti võimalik Rüütli-vastasus tegi muret ning Matti kaua takerdunud soov üht maatükki vahetada "hakkas aktiivselt liikuma".
"Saime kokku Valgas Rahvaliidu büroos - mina, Olev Matt ja Rein Randver. Pärast seda oli väike koosviibimine Rahvaliidu teiste volikogude esimeeste ja valijameestega, mille lõpus kirjutati alla Arnold Rüütli kandidatuuri ülesseadmise dokumendile," rääkis Manglus.

Kurjategijad võtsid elu 91 inimeselt
Möödunud aastal võtsid kurjategijad elu 91 inimeselt, enamik roimi õnnestus korrakaitsjatel avastada, selgub politseiameti esialgsest statistikast.
Politsei registreeris Eestis 75 tapmist ja 16 mõrva, millest avastati vastavalt 61 ja 15, kirjutab SL Õhtuleht. Tunamullusega võrreldes on tapmiste ja mõrvade arv ligi viiendiku võrra vähenenud.

Võsa jätkab jaanuari lõpuni
Keskerakonda astunud ning tõenäoliselt riigikogusse kandideeriv Peeter Võsa jätkab Kanal 2 "Võsareporteri" saate juhina 29. jaanuarini, seejärel seda saadet vähemalt valimisteni televisioonist näha ei saa.
Kanal 2 programmijuhi Olle Mirme sõnul leppisid telekanali juhid Võsaga kokku, et "Võsareporteri" käesolev saatetsükkel kestab jaanuari lõpuni, kirjutab SL Õhtuleht.
Pärast seda jääb riigikogu valimisteni veel rohkem kui kuu. "Mis pärast valimisi saab ja kas "Võsareporter" jätkab, seda ei oska praegu keegi öelda. See sõltub paljudest asjaoludest," lausus Mirme.

Eesti kauneim kool on pisike Lohusuu põhikool
Eilsel päiksepaistelisel pärast-lõunal autasustas president Toomas Hendrik Ilves Lohusuus Eesti kauneima kooli tiitlile kandideerinud õppeasutusi.
"Loodan, et see tuli põletab tänased hetked meie kõigi mälusse," kuulutab kooli direktor Heli Eichet, kui süütab piduliku aktuse avasõnade ajal kolm küü-nalt - presidendi, külaliste ja koolipere auks.
Kuigi pisikeses koolis käib üksnes 48 last ja 14 õpetajat, leiavad kõik üritusel sõnavõtjad nii mõndagi, mis teeb väiksest koolist suure.
"Me ei peaks kurtma, et meie riik on väike, meie vald on väike ja meie kool on väike, vaid rohkem pingutama, et saaksime oma riigi jaoks midagi suurt ära teha, ja selles osas on Lohusuu kool eeskujuks tervele Eestile," rõhutab Ilves oma sõnavõtus just väikeste koolide tublit omaalgatust. "Pealegi saavad õpetajad igale õpilasele rohkem tähelepanu pöörata ja anda neile seeläbi parema hariduse," lisab ta.

Poole miljoni krooni suurusele preemiale kandideerivad kaks teadlastegruppi
Eesti Päevaleht avaldab nimekirja teadlastest, kes kandideerivad tänavu riiklikele teaduspreemiatele.
Preemiale teadusliku avastuse või väljapaistva arendustöö eest (500 000 krooni) kandideerivad kaks tööd:
Agu Laisa, Vello Oja, Hillar Eichelmanni, Bahtijor Rasulovi, Heikko Rämma ja Agu Anijala - aparatuurikomplekt taimede fotosün-teesi uurimiseks;
Jaan Einasto, Maret Einasto, Enn Saare, Erik Tago - tumeaine ja universumi kärgstruktuuri avastamine.
Kahe 300 000 krooni suuruse nn elutöö preemia kandidaatideks kinnitati Ülo Kaasik, Kalju Kask, Valdek Kulbach, Jaan-Mati Punning, Anto Raukas, Endel Risthein, Tiina Talvik ja Ants Viires.

Meditsiinitöötajad ootavad endiselt riigilt lahendusi
Haiglate liidu ettepanekus puuduvad meetmed, mis parandaks tervishoiu rahastamist.
Hoolimata sellest, et Eesti suurimale streigile sammu lähemale astunud meditsiinitöötajad palgalepingu pakkumise valitsuse tegevusetusele viidates tagasi lükkasid, hoidub peaminister Ansip sisuliselt sekkumast.
"Ma ei pea kohaseks sekkuda tööandja ja töövõtjate läbirääkimistesse, mida praegu vahendab riiklik lepitaja," ütles Ansip eile riigikogu infotunnis. "Olen veendunud, et 22-protsendiline vahendite suurenemine käes- oleval aastal tervishoiu valdkonnas on piisav selleks, et rahul oleks nii tööandjad kui ka töövõtjad."
Tervishoiutöötajad lükkasid üleeile õhtul tagasi järgmiseks aastaks pakutud 20-protsendilise palgatõusu, öeldes, et see ei ole arstide ja õdede Eesti tervishoiusüsteemist lahkumise peatamiseks piisav.

Õpetajaks hakkamise eest võib tulevikus saada 200 000 krooni
IRL lubab võimule saades maksta noortele õpetajatele ühekordset hiigeltoetust.
Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemisprogrammis lubatakse võimule pääsedes maksta esmakordselt tööle asuvale pedagoogilise kõrgharidusega õpetajale 200 000 krooni stardiraha. Hiigeltoetusega kaasneks siiski kohustus töötada koolis vähemalt kuus aastat ning lepingu rikkujat tabaks kohustus töötamata aja eest saadud abiraha tagasi maksta.
Seega pakub IRL noorele kooli tööle läinud õpetajale pisut vähem kui 35 000 krooni aastas. Õpetaja stardiabi üks autoritest, endine haridusminister Tõnis Lukas selgitas, et õpetaja starditoetus tagab uute õpetajate pealekasvu, sest innustab noori valima õpetajakutse.
"Õpetaja stardikapitali loomine on tegelikult vana Isamaaliidu idee. Algul plaanisime maksta 100 000 krooni stardiabi, aga majanduskasv ja elukalliduse tõus viisid lati 200 000 kroonile," selgitas Lukas.

Aruküla neiu tapja tunnistas end kohtu ees süüdi
Prokurör taotleb end tapmises süüdi tunnistanud Mihklile kaheksa-aastast vangistust.
Eile kahe politseiniku saatel Harju maakohtu ette astunud Mihkli vanuseks võiks vabalt pakkuda vähem kui 17 eluaastat. Väheldast kasvu kleenukese noormehe südametunnistusel on aga suur kuritegu - süüdistuse kohaselt ründas Mihkel eelmise aasta 26. veebruaril kella 20 paiku Raasiku vallas Arukülas Järsi tee 1 juures tahtliku tapmise eesmärgil Elviirat, lüües talle viiel korral noaga selga, mistõttu Elviira suri saadud vigastustesse kohapeal.
Neiu oli pühapäeva hommikul sõitnud rongiga linna, ilmselt sisseoste tegema, ja pidanud sealt tagasi tulema sama päeva õhtul. Kui ta koju ei jõudnud, algasid otsingud. Elviira surnukeha leiti esmaspäeva õhtul 23.30 paiku Aruküla alevikust tema kodu lähedalt.

Silja Symphony rammis Mariehamnis reisijatekoridori
Tallinki reisilaev Silja Symphony vajus ööl vastu kolmapäeva põtkuri rikke tõttu Ahvenamaal Mariehamni sadamas reisijatekoridori otsa ning purustas selle.
Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et sadamast väljuma hakates tekkis Silja Symphonyl ühe põtkuri rike, mistõttu laev vajus otsa reisijatekoridorile ehk nn tuubusele. Lääne sõnul sai laev ise kerge mõlgi, mis kohe üle vaadati. Reisijatele kogu intsident mingit ohtu ei tekitanud, lisas Lääne.
Silja Symphony väljus sadamast kella ühe ajal öösel, vahejuhtum nõudis kaks tundi aega.
Esialgu on sadamale tekkinud kahju hinnatud 600 000- 700 000 eurole, mille peaks Lääne kinnitusel katma kindlustus.

EENet vähendab ee-lõpuliste veebiaadresside piiranguid
Eesti tunnusega internetiaadressi võivad edaspidi taotleda ka välisfirmad.
Kui seni tohivad eelõpulisi internetiaadresse kasutada vaid Eestis registreeritud äriühingud, siis peatselt saavad Eesti tunnusega domeene kõik soovijad.
Lisaks kaob seni kehtiv piirang, mille järgi võib iga ettevõte registreerida vaid ühe domeeni. Seni on firmad pidanud uute domeenide registreerimiseks kirjutama eraldi põhjenduse. Samuti peavad domeenide omanikud hakkama maksma paarisajakroonist aastamaksu.
"Uuenduste pluss on kindlasti see, et kaob totter nõudmine, et ühel firmal võib olla vaid üks domeen," ütles Mobi Solutionsi juhatuse liige Rain Rannu. Reformi miinusena tõi Rannu välja, et turg avaneb domeeni kokkuostjatele.
"Kiiresti ostetakse kokku suur hulk ettevõtete nimedega internetiaadresse, mille mõni ettevõte on unustanud enda nimele registreerida, ja seda ainult edasimüümiseks," selgitas Rannu.

Pronkssõduri juures võib peagi kaevamiseks minna
Peaminister Andrus Ansip tervitas eile sõjahaudade kaitse seaduse kinnitamist teatega, et Tõnismäele pronkssõduri juurde maetud Vene sõdurite säilmete väljakaevamisega võib peatselt pihta hakata.
"Ümbermatmist on praeguse ilma püsides reaalselt võimalik alustada juba mõne kuu möödudes," märkis Ansip pärast seda, kui riigikogu oli 66 poolthäälega vastu võtnud seaduse, mida poliitikud erinevalt tõlgendavad.
Keskerakondlase Ain Seppiku hinnangul ei luba seadus pronksmeest isegi nihutada, veel vähem ära viia. Seevastu Ansipi kinnitusel peab ümbermatmisega kaasnema ka hauamonumendi viimine uude matmispaika.
"Rahvuslik häbi tuleb ükskord maha pesta. Meest sõnast, härga sarvest, härra peaminister! Meest sõnast, härga sarvest, härra kaitseminister!" nõudis isamaaliitlane Trivimi Velliste ministritelt tegusid.

Kapo pidas kinni Lääne-Viru kriminaalpolitsei juhi
Teisipäeval pidas kaitsepolitsei Virumaa Teataja andmetel kuriteos kahtlustatavana kinni Ida politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissari Ilmar Ojasoo. Kriminaalmenetlust on alustatud kahe paragrahvi alusel: ametiseisundi kuritarvitamine ja pistise võtmine.
Riigiprokuratuuri esindaja vahendas Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Antti Aitseni sõnu, kes ütles, et kahtlustatavana kinnipeetud politseiametnik on praeguseks omapoolsed selgitused kahtlustuse sisu kohta andnud. TV3 "Seits-meste uudiste" andmeil pälvis Ojasoo alles eelmisel reedel parimatele detektiividele mõeldud teenetemärgi.

Ansip kaitses riigi sihtasutuste nõukogude mehitamist poliitikutega
Peaminister Andrus Ansip kaitses eile riigikogus sügava veendumusega seisukohta, et riigile kuuluvate äriühingute ja siht- asutuste nõukogudesse tuleb määrata ennekõike võimuliidu poliitikud.
"Koalitsiooni fraktsioonid peavad võtma vastutuse. Nad ei tohi vastutuse eest kuidagi põgeneda ehk siis poliitikute kuulumine nõukogudesse on loomulik. See on osa riigi juhtimisest," ütles Ansip opositsioonisaadikute küsimustele vastates. Isamaaliitlase Helir-Valdor Seederi väitel näitab praeguse Eesti elu politiseerimist kujukalt see, et pooled kõigist haiglate nõukogude ja juhatuste liikmetest on Keskerakonnast.
"Kui see tõesti nii on, siis on seda küll liiga palju. Tasakaalustatus peaks olema," vastas Ansip, kelle sõnul on sihtasutuste ja äriühingute erakondlik kallutamine lubamatu.

Palgasõduri naise pihtimus: tuleb pingutada ja õppida kannatama
Anonüümseks jääda soovinud palgasõduri naine räägib, et alles mõni nädal pärast missioonilt naasmist hakkab mees uuesti normaalselt suhtlema.
Eesti Päevaleht avaldab avameelse ülestunnistuse muredest ja rõõmudest, mida pakub kooselu palgasõduriga. Vastajaks on anonüümsust palunud naine, kes tunneb mitmeid missioonidel käinud mehi ja suhtleb missiooniperede toetusprogrammi raames teiste missioonimeeste naistega.
Mis juhtub naisega, kui mees läheb missioonile?
Me oleme kärsitud. Muretseme, ega lennuk pole alla kukkunud, kaaperdatud. Kuulame närviliselt uudiseid. Kui sõnumit meeste kohalejõudmisest ei tule, satume paanikasse. Ilmselt on oma mehi kergem mõista naistel, kes kuuluvad mõnda jõustruktuuri. Aga seegi pole kerge.
Mis siis teha?
Kui oled julge, võid suhelda väe-osa kaplani või psühholoogiga, kes sind abistavad, aga igaühega nad suhelda ei jõua. Kes helistada ei julge, muretseb edasi.Kui mees on missioonil, ihkad kogu aeg infot, nii piirkonna kui ka missiooni kohta. Huvi pakuvad kliima ja inimesed: kuidas nad riides käivad, millised on naised. Ja mis putukad, roomajad seal on, kas nende hammustused on mürgised. Üksi hakkad hulle asju ette kujutama.

Ebatavaliselt soe jaanuar külvab looduses segadust
Inimesed vaatavad praegu tihti taeva poole ja
Õue vaadates on raske mõista, et tegelikult on jaanuar. Vihma kallab üle päeva, elavhõbedasammas on stabiilselt viie kraadi juures ning kõige külmemaks peetav talvekuu, veebruar, alles tulekul.
Eilne päev oli Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi andmeil Eesti ilmamõõtmise ajaloo jooksul kõige soojem jaanuaripäev, mil kõrgeim temperatuur - 10,1 kraadi - mõõdeti Valgas.
Loodus sörgib ilmataadiga mõnusalt kaasa, sest kuidas sa ikka maha jääd, kui ilmad on nii varakevadiselt soojad.
Tallinna botaanikaaias õitsevad näsiniin ja kirikakrad (rahvakeeli margareetad), nagu oleks viimne päev tulekul. Botaanikaaia avamaade kollektsiooni osakonna juhataja Olev Abner ütleb, et tegelikult õitsevad margareetad ka talvel lume all edasi, asi siis neil sooja lumetu talveilmaga õilmitseda. Abner kõnnib pika kiire sammuga ühe õitseva taime juurest teise juurde ja kiidab: "Aasialased on täiesti hulluks läinud, aga eurooplased võtavad asja rahulikumalt." Jutt käib rododendronitest - nimelt on Ida-Aasiast pärit rododendronid oma kaunid lillad õied välja pistnud, kuid Euroopa rododendron kumab küll mahlakas roheluses, aga ühegi õienuputa.

Venemaa arutab pronksisõduri eemaldamist PACE-s
Venemaa delegatsioon Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees tõstatab eile riigikogus vastu võetud sõjahaudade kaitse seaduse küsimuse.
Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees Konstantin Kosatšev viitas sellele, et Balti riigid loovad ohtliku pretsedendi ja maailm peab sellele reageerima, vahendas ITAR-TASS.
"Selle seaduse vastuvõtmine on ajaloo moonutamine ja kuritegelik tõlgendamine" ütles Kosatšev. Ta lisas, et riigikogu liikmed solvasid ja rüvetasid 70000 sõjaväelast, kes andsid oma elu Eestis natside vastu võideldes..
Tema hinnangul loovad Eesti võimud selle seadusega aluse demonteerida pronksisõdur ja tunnistada Nõukogu Liidu perioodi ebaseaduslikuks

Rice: USA võtab Iraagi-vastased jõud sihikule
USA välisminister Condolezza Rice hoiatas täna Iraani ja Süüriat Iraagi destabiliseerimise eest.
USA esidiplomaat ütles, et Iraan ja Süüria peaksid lõpetama Iraaki destabiliseeriva käitumise, vahendas BBC.
"USA kaitseb enda ja oma liitlaste huvisid," ütles Rice ning kordas oma lubadust kohtuda Iraani liidritega, kui Iraan otsustab tuumarikastamise lõpetada. Ta toonitas, et see ei ole ainult Ameerika vaid ka rahvusvahelise üldsuse soov, ning et USA on valmis muutma oma 27 aastat kestnud poliitikat ning Iraani kolleegiga kohtuma.
Täna hommikul ründasid USA sõdurid Põhja-Iraagis asunud Iraani konsulaati ning vahistasid kuus töötajat.

Saksamaa mõtleb taas tuumaenergia kasutamisele
Venemaa käitumine paneb Saksamaa taas tuumaenergia kasutamise üle mõtteid mõlgutama.
Mitmed Saksa valitsuse liikmed on arvamusel, et Saksamaa peaks energiaallikate mitmekesistamiseks taas kaaluma tuumaenergia kasutamist, teatas BBC.
Viimase aasta jooksul asetleidnud katkestused Vene gaasi ja nafta tarnimises läbi Ukraina ja Valgevene tõid esiplaanile ohu, mida sõltumine Venemaa kütusest endast kujutab. Seetõttu on tuumaenergia kasutamise idee uuesti populaarsust koguma hakanud.
Eelmine, Gerhard Schröderi juhitud valitsus hääletas riigi 17 tuumaelektrijaama sulgemise poolt. Praegune kantsler Angela Merkel on öelnud, et ei kavatse otsust ümber lükata, hoolimata sellest, et paljud tema kristlik-demokraatidest (CDU) parteikaaslased pooldavad tuumaenergia kasutamist. Viimasel ajal elavnenud energiadispuudi tulemusena on Merkel üha enam hakanud mõtlema energiaressurside mitmekesistamise peale ning ei välista ka tuumaenergia kasutamist.

Inglismaal jäi 80 000 kodu elektrita
Edela-Inglismaal Walesis on tugeva tuule ja vihma tõttu elektrita jäänud 80 000 majapidamist.
Piirkonnas on antud 13 üleujutushoiatust, teatas BBC. Tuul on majadelt katuseid minema lennutanud. Cardiffis nägid kooliõpilased suureks imestuseks, kuidas tuul nende koolimajalt uhiuue katuse minema viis.
Kahjustusi on põhjustanud ka murdunud puud. Vigastada sai teele mahakukkunud puule otsasõitnud mees.
Torm häirib ka rongiliiklust Lõuna-Walesi ja Londoni vahel.

Vene võimud pidasid kinni Kozlovi mõrva tellija
Vene võimud pidasid kinni isiku, keda kahtlustatakse Venemaa keskpanga aseesimehe Andrei Kozlovi mõrva tellimises.
Praegu otsitakse lahendust küsimusele, milliseid tõkestamise meetmeid kinnipeetava suhtes edaspidi rakendada, teatas RIA Novosti.
Vene peaprokuratuuri esindaja Marina Gridneva sõnul pole uurijatel kahtlust selles, et Andrei Kozlovi mõrvamine oli seotud tema ametitegevusega.
Peaprokuratuuri esindaja kinnitas, et Andrei Kozlovi asjas on vahi alla võetud kokku juba seitse inimest, kellele on esitatud süüdistused.
Kozlovi, kes tegeles pankadele lubade väljaandmisega, tulistati eelmise aasta 13. septembril Moskvas. Tema autojuht suri sündmuskohal, Kozlov järgmisel päeval haiglas.

Le Figaro: Bushi viimane võimalus
Prantsuse ajaleht Le Figaro kirjutab oma tänases juhtkirjas, et USA presidendi uus Iraagi strateegia on Bushi viimane võimalus tehtud vigu heastada.
Paljud hindavad George W. Bushi uut strateegiat, mis seisneb USA Iraagi väekontingendi suurendamises 20 000 sõduri võrra, juba enne selle elluviimist läbikukkunuks. Strateegia on mõeldud pigem poliitiliste kui militaarsete sihtide saavutamiseks ning selle eesmärgiks on võita aega. Valgel majal ei ole suurt valikut. Vägede koomale tõmbamine või isegi lahkumine Iraagist, mida soovivad demokraadid, oleks jõuetuse tunnistamine. Lisaks muudaks see mõttetuks senised saavutused. Viimasel kuuel kuul ei ole Bushil Iraagi osas strateegiat olnud. Hoolimata USA avalikkuse ja Kongressi skeptismist, võtab ta selle taas käsile. See on tema viimaseks võimaluseks oma presidendina tehtud vigu heastada.

Suurbritannia toob Iraagist koju umbes 3000 sõdurit
Suurbritannia kavatseb mai lõpuks tunduvalt vähendada oma sõjaväelaste kontingenti Iraagis.
Suurbritannia peaminister Tony Blair teeb peagi teatavaks plaani Iraagis olevast 7200 sõdurist umbes 3000 ära tuua, teatas The Daily Telegraph. Seega jääb pärast tagasivõtmist Iraagis vaid 4500 Briti sõjaväelasi.
Inglismaa valitsus avalikustas oma plaanid kohe pärast Bushi uue Iraagi-strateegia avalikustamist, mille kohaselt saadetakse Iraaki täiendavalt USA 21 500 sõjaväelasi.
Briti välisminister Margaret Beckett kinnitas täna, et Briti valitsus ei kavatse Iraaki täiendavaid sõjaväelasi saata, vahendas Reuters.

Transneft taastas naftatarned Europasse
Venemaa naftatransiidi kompanii Transneft taastas täies ulatuses Družba naftatorustik kaudu nafta pumpamise Europasse
Transnefti asepresident Sergei Grigorjevi sõnul alustasid nad tarneid täna hommikul, teatas RIA Novosti.
Eile teatas Grigorjev, et Transneft alustab Družba torustiku kaudu naftatarneid kohe pärast seda, kui Valgevene on Euroopasse edasi pumbanud tema valduses olevad 79 tuhat tonni naftat.

NATO väed tapsid Afganistanis 150 Talibani võitlejat
NATO väed tapsid Kagu-Afganistanis võitluse käigus 150 Talibani võitlejat.
Kolmapäeva hilisõhtul NATO vägede ja Talibani mässuliste vahel alanud võitluses Paktika provintsis hukkus 150 mässulist, teatas Reuters.
Lahing puhkes pärast seda, kui Pakistanist tulnud Talibani võitlejad ületasid Afganistani piiri, vahendas BBC operatsioonis osalenud Afgaani väejuhti.
Pakistanis redutavate Talibani võitlejate salajased sissetungud Afganistaani on kahe naaberriigi omavahelisi suhteid terrorismivastase sõja algusest saadik halvendanud.
Tegemist oli viimaste kuude suurima relvakokkupõrkega.
Alliansi teatel ootasid kaks suurt Talibani mässuliste gruppi Pakistani-Afganistani piiril võimalust salaja piiri ületada. Neid jälginud Afgaani ja NATO jõud avasid mässuliste pihta tule.

Bush avaldas Iraagi osas uue strateegia
USA president Bush lubas täna varahommikul toimunud teleesinemises saata Iraaki 21 500 sõdurit juurde.
Bushi sõnul aitaks see samm vähendada vägivalda ning kiirendada vägede kojutoomist, vahendas BBC.
"Iraagi situatsioon on vastuvõtmatu ameeriklastele ja minule," ütles Bush oma kõnes ja lisas: "Meie väed on Iraagis vapralt võidelnud. Nad on teinud kõik, mida me palunud oleme. Tehtud vigade eest vastutan mina. Selge on see, et me peame oma strateegiat Iraagis muutma."
Presidendi sõnul on Iraagis põrumisel kaks põhjust. Esiteks, turvalisuse tagamiseks ei piisa olemasolevatest Iraagi ja USA väeüksustest. Teiseks oli vägedele liiga palju piiranguid kehtestatud.

Vene nafta kihutab Euroopa Liidu maid energiareformidele
Euroopa Komisjoni poolt eile esitletud ambitsioonikale energiasektori reformikavale langes oodatult Venemaa naftatarneprobleemide vari.
Ehkki pärastlõunal levis teateid Venemaa-Valgevene hinnatüli lahenemisest, on toimunu jätnud EL-i plaanidele sügava jälje.
Brüsselis ning suuremates EL-i pealinnades on saanud selgeks, et olukorras, kus ühendus impordib poole oma energiavajadusest, ei saa energiasektori reform jääda vaid EL-i siseküsimuseks. Seda eriti nüüd, kui ühenduse peamine välistarnija Venemaa rõhutab aastase intervalliga justkui sihilikult oma vastutusvõimetust. "Eelmisel aastal gaas, sel aastal nafta," nentis oma eilses juhtkirjas - pealkirja all "Vene šantaaž" - Prantsumaa päevaleht Le Monde, mille vaated on üldiselt lähedased ametliku Pariisi omadele.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kordas eile oma varasemat teravat kriitikat nii Venemaa kui ka Valgevene aadressil. Pühapäeva öösel suletud Družba torujuhe varustab naftaga otseselt kuut EL-i liikmesriiki: Leedut, Poolat, Saksamaad, Tšehhit, Slovakkiat ja Ungarit. Tarnekatkestus tuli ilma igasuguse eelneva hoiatuseta.

Valgevene liit Venemaaga on sügavalt karidel
Hiljutine gaasitüli ja naftakriis on ajanud hirmule poliitikud, kes on lootnud Venemaa ja Valgevene ühisriigist alustades asuda taastama Nõukogude Liitu.
Gaasihinnatülist Venemaa ja Valgevene vahel vallandunud konflikt, mille tagajärjel jäi tühjaks Družba naftajuhe, leidis eile õhtul ajutise lahenduse ja naftatarned taastati. Kuid juba mitu aastat halvenenud vennasuhted on arvatavasti lõplikult rikutud.
Moskva võimumeelne ajaleht Komsomolskaja Pravda kuulutas eile, et Venemaa toetus Minskile on muutunud liiga kalliks, Valgevene "batka" ("isakese") kohta tegi see leht juba teravamatki kriitikat kui demokraatlik press. Ligemale kümme aastat on Venemaa oma taskust Valgevene majandusele peale maksnud, lisas Moskovski Komsomolets.
Kuid Venemaa riigiduuma punanostalgiline enamus on mures. Konfliktist kahe riigi vahel võidavad vaid nende ühised vaenlased Euroopa Liit ja NATO, on kuulutanud kommunistid. Duuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossašov aga väitis portaalile Regnum, et Venemaa on ise provotseerinud Valgevene praeguse käitumise.

Pakistan kavatseb rajada piirile Afganistaniga turvatara ja miinivälja
Suutmata leida al-Qaida liidrite peidupaika ja jagu saada piirialade mägihõimudest, tahab Pakistan oma põhjapiirile ehitada takistusriba. Afganistani võimudele on plaan aga vastumeelt.
Pakistan otsib Kabuli toetust kavale ehitada riikide vahele ulatuslik turvatsoon okastraataedade ja miiniväljadega, mis peaks lõpetama inimeste kontrollimatu liikumise üle piiri. President Hamid Karzai vastas, et kuigi see algatus piiraks terroristide tegevust, hakkaks see ka rahvaid ja hõime tükeldama.
Pakistani võimud on hoiatanud, et nad viivad plaani ellu, ükspuha, kas Kabul on sellega nõus või mitte. Teatavasti arvatakse terrorirühmituse al-Qaida juhte varjuvat just selles piirkonnas. Pakistan sattus aga Osama bin Ladenit otsides avalikku sõtta oma piiriala mägihõimudega, kes samal ajal eitavad kontakte al-Qaidaga.

Kiruna linn kolitakse uude kohta
Esmaspäeval võttis Põhja-Rootsi Kiruna kommuuni volikogu vastu ajaloolise otsuse: Kiruna kesklinn kolitakse ümber loode poole, Luossajärvi äärde.
Otsus linna keskosa ümberpaigutamise kohta tehti juba 2004. aastal, kuna linnasüdant ähvardab maapõue, täpsemalt rauamaagikaevandusse vajumine. Seni vaidlesid linnaisad ning vastavad ametkonnad aga keskuse uue asukoha üle.
Järgmise kümne aasta jooksul on kavas ümber kolida terveid hooneid, sealhulgas ajalooline raekoda ja kirik. Lisaks viiakse uude kohta ka raudtee, milleks ehitatakse tunnel Luossavaara mäe sisse. Tunneli maksumus oleks arvestuslikult kaks miljardit Rootsi krooni (üle 3,4 miljardi Eesti krooni). Juhuslikult on see summa sama suur kui sealse rauamaagi kaevandamisest saadav aastatulu.
Kaevanduslinna menulugu sai alguse 1890. aastal, mil loodi kaevandusfirma LKAB. Sellest ajast peale on kaevandus andnud tööd ja leiba tuhandetele kohalikele ning aidanud kaasa kogu piirkonna väljaarendamisele. Nüüdseks täielikult riigile kuuluva ettevõtte majanduslik tähtsus nii regionaalses kui ka riiklikus plaanis on tohutu. Seepärast peetakse ka kolimisplaani teostamisväärseks, kuigi selle maksumus küünib astronoomilistesse summadesse.

Lumeleopardide ekspositsiooni ehituseks koguti üle 380 000 krooni
Reedel annab EMT Tallinna loomaaia Sõprade seltsile üle tseki jõuluaegse heategevusprojekti käigus lumeleopardide uue ekspositsiooni rajamise toetuseks annetatud 385 740 krooni.
Kui Tallinna loomaaed Veskimetsa kolis, majutati loomad sõjaväeladudest kohandatud ajutistesse eluasemetesse. Rahapuudusel kiratseb aga suur hulk loomi tänaseni neis igerikes võrepuurides, teiste hulgas ka üliharuldane Sise-Aasia igilumiste kõrgmägede kaslane irbis ehk lumeleopard, teatas loomaaia direktor Mati Kaal.
Loomaaias on juba ette valmistatud paik uue lumeleopardide ekspositsiooni rajamiseks ning Saksamaa loomaaiasõprade liidult saadi kingitusena ehitusprojekt. Annetuse summa lisandub ehituse alustamiseks mullu suvel Ülesaksamaalise loomaaiasõprade liidu poolt kingitud 158 473 kroonile.
Heategevusprojekti "Jõulukalender 2006" raames annetati kõige enam, 385 740 krooni, Tallinna loomaaia lumeleopardide ekspositsiooni rajamiseks.

Hoiatus: Tallinnas on jäite oht
Tallinna kommunaalamet soovitab kõigil kodanikel võimalikuks libeduseks valmis olla.
Tallinna Kommunaalameti lepingupartnerite tänavapuhastusfirmade libedustõrje tehnika on ööpäevaringselt valves, et ennetada järsust õhu- ja teepinnatemperatuuri langusest tekkivat libedust.
"Kuna ilmaprognoosid lubavad õhutemperatuuri langust, udu ja jäidet, soovitame kõigil tallinlastel võimalikuks libeduseks valmis olla," ütles kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.
Tänavapuhastusfirmade operatiivgrupid jälgivad ilmateateid ning on valmis mobiliseerima kogu tänavapuhastustehnika tagamaks teedel ja tänavatel ohutu liikluse.
Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele võib libeduse tõrjeks kasutada abrasiivpuistematerjali, mille tera läbimõõt on 2-6 mm. Kasutada võib abrasiivmaterjalid (graniit ja paesõelmed), nende segusid kloriididega ja kloriidide vesilahuseid.

Tallinna haiglate juhid ja nõukogud ei toeta streiki
Kolme Tallinna haigla nõukogude juhid Merike Martinson ja Vilja Savisaar toetavad arstide, õdede ning hooldustöötajate palgatõusu, kuid kutsuvad üles streigiplaanidest loobuma, kuna see seaks ohtu inimeste tervise ja elu.
Haiglate nõukogud koos juhatustega on analüüsinud arstiabi kättesaadavust streigi ajal ning leiavad, et streik seab ohtu abivajajate elu ja tervise, halvates ühtlasi tervishoiuteenuste osutamise mitte ainult Tallinna linna elanikele, vaid ka Põhja- ja Lääne-Eesti elanikele, kes pöörduvad konsultatiivse ja statsionaarse abi saamiseks Tallinna raviasutustesse.
Seetõttu haiglate nõukogud ja juhatused ei toeta streiki. Ka ei ole streigiga ähvardajad jälginud seadusest tulenevaid nõudeid tööandja, st haigla juhtkonna õigeaegsel informeerimisel võimaliku streigi ulatusest, mis oluliselt raskendab töökorralduse kavandamist inimohvrite vältimiseks.
Tallinna haiglate nõukogud kutsuvad tervishoiutöötajaid loobuma streigikavatsustest.

Tallinna kassasse laekus plaanitust enam raha
Tallinna linnakassasse laekus plaanitust enam 491,4 miljonit krooni.
2006. aasta jooksul laekus Tallinna linnakassasse 7,185 miljardit krooni, väljamakseid tehti ligi 6,694 miljardi krooni eest. Seega ületas laekumine väljamakseid 491,4 miljoni krooni võrra.
"See, et laekumised olid planeeritust suuremad, tõendab, et linnal läheb hästi," ütles linnapea Jüri Ratas.
Rahavoo plaaniga võrreldes laekus linnakassasse 119,6 miljonit krooni ehk 1,8% enam.
Maksutuludena laekus linnakassasse kokku ligi 3,2 miljardit krooni, sh. üksikisiku tulumaksu 2,95 miljardit krooni. Vara müügist laekus 1,2 miljardit krooni ning ametiasutuste tegevustuluna 734,2 miljonit krooni. Riigieelarvest sai pealinn mullu 915 miljonit krooni.

Maja põlengus hukkusid mees ja naine
Eile varahommikul Tallinna kesklinnas Ravi 5 süttinud kahekorruselise puumaja põlengu kustutamisel leidsid tuletõrjujad hoonest kaks hukkunut.
"Häirekeskus sai teate tulekahjust kolmapäeva hommikul poole kuue paiku ning sündmuskohale saadeti kolm pääste- ja kaks redelautot," ütles Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Simulman. Kui tuletõrjujad sündmuskohale jõudsid, põles Põhja ringkonnaprokuratuuri hoone taga asuva maja esimene korrus lahtise leegiga. Päästjad tõid tulest välja ühe hukkunu, kuid pärast mitut majas toimunud plahvatust otsustati kustutustöid väljast jätkata. "Tõenäoliselt oli tegu propaaniplahvatustega," ütles Simulman. "Paar tundi pärast kustutustööde algust leiti majast teine surnukeha, hukkunud olid mees ja naine, kelle tuvastamisega politsei edasi tegeleb," lausus Simulman. Kell 10.30 oli tulekahju lõplikult likvideeritud.

Mullused menunimed Nikita ja Anastassia
Tallinna perekonnaseisuameti andmeil oli mullu kõige populaarsem poisslapse nimi Nikita ja kõige populaarsem tütarlapse nimi Anastasia (Anastasija).
2006. aastal registreeriti 5579 sündi (2907 poissi ja 2671 tüdrukut). Kaksikuid sündis mullu 75 paari ehk 13 paari rohkem kui 2005. aastal. 2005. aastal sündisid ühed, mullu koguni neljad kolmikud.
Lisandus 2986 ema
Esmakordselt sai emaks 2986 naist. Noorim ema oli 15-aastane ja vanim 47-aastane, noorim isa 17-aastane ja vanim 70-aastane.
Mullu registreeriti 516 sündi rohkem kui 2005. aastal ja 744 sündi enam kui 2004. aastal. Surmajuhtumeid registreeriti 5045.
Vanim abielluja oli 92-aastane

Kadunud tüdruk on tagasi kodus
18. novembril Keila SOS-lastekülast kaduma läinud 15-aastane Ginte Riisalu on õnnelikult ja tervena tagasi lastekülas ning alustas sel nädalal koos klassikaaslastega uut kooliveerandit. Keila SOS-lasteküla tänab kõiki osavõtlikkuse ja kiire reageerimise eest.

Levadia tehismuruväljak valmib juunis
Uus väljak parandab klubi treenimistingimusi, kuid kodustaadioniks jääb Kadriorg.
Tallinnas Pirital asuva Maarjamäe staadioni rendikonkursi võitnud Eesti valitsev jalgpallimeister FC Levadia kavatseb sinna ehitada nüüdisaegse treenimiskompleksi, millest kõigepealt valmib tehismuruväljak.
"Maarjamäele tekib meie treeningbaas, mis peab rahuldama nii esindusmeeskonna, duubelmeeskondade, naiskonna kui ka lastevõistkondade treenimisvajadusi," ütles FC Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo. Esindusmeeskonna kodustaadioniks jääb siiski Kadriorg.
Treeningbaasi on planeeritud soojenduse ja valgustusega täismõõtmetes tehismuruväljak, mis peaks valmima juunis, täismõõtmetes muruväljak ning väiksem väljak või väljakud lastegruppidele. "Vastavalt vajadusele saab lastele sinna joonistada ühe täismõõdus ja ühe väiksema väljaku või siis mitu veelgi väiksemat väljakut," selgitas Petersoo platsi võimalusi.

IRL-i nimekirja Mustamäel ja Nõmmel juhib Juhan Parts
Endine peaminister Juhan Parts juhib Isamaa ja Res Publica Liidu valimisnimekirja kolmandas valimisringkonnas Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosas, talle järgnevad ajaloolane Lauri Vahtre ja Riigikogu liige Mart Nutt.
Neljandal kohal on Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu, viies ajakirjanik Epp Alatalu, kuues Riigikogu liige Olav Aarna. Seitsmes on arst Matti Tarum ja kaheksas parlamendisaadik Siim-Valmar Kiisler.
Üheksas Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Öpik ja kümnes ettevõtja Erik Sandla.
"Kõik on usaldusväärsed ning oma tööd armastavad inimesed, Nõmme ja Mustamäe inimestel on hea ja kindel nende hulgast valida," ütles Parts.

Kallas: euro ei jaga Euroopat kaheks
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ei usu, et Euroopa Liidu ühisraha kasutavate riikide baasil oleks võimalik luua tuumik, kus on rohkem dünaamikat kui väljaspool seda tsooni.
Eurotsooni maadel on pigem suuremad struktuursed probleemid kui väljaspool seda olevatel riikidel, ütles Kallas ETV24-le. "Ma ei usu, et selleks baasiks saab olema euro kasutamine."
Tema sõnul mõeldakse kahekiiruselisele Euroopa ideedele erinevates versioonides ja need on eelkõige poliitilised mõtted, et luua tuum-Euroopat. "Selle poliitilise baasiga on Eestil võimalik ühineda," lausus Kallas.
Tema hinnangul pole idee eurotsoonil põhinevast kahekiiruselisest Euroopast aktuaalne. "Olen jälginud neid diskussioone, mida on peetud eurotsooni sees, ja seal pole küll tehtud ühtegi taolist otsust, mis oleks kuidagiviisi Euroopa majanduspoliitikat mõjutanud," ütles ta.

Eesti Energia huvitub Israeli põlevkiviturust
Eesti Energia kinnitas huvi Israeli põlevkivituru vastu ning maailma huvitatust Eesti Energia teadmistest.
"Eesti Energial siiani Iisraeliga põlevkivienergeetika vallas kontakte pole olnud, aga kindlasti on need ja paljud teised selle valdkonna kontaktid meile väga huvitavad ja igati oodatud," ütles Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabrak.
Sabraki sõnul on pärast sügisel Tallinnas toimunud Maailma Energeetikanõukogu peaassambleed oluliselt tõusnud huvi Eesti unikaalse kogemuse vastu põlevkivi töötlemisel.
"Me oleme vaieldamatult üks suurema kogemusega ettevõtte maailmas põlevkivi kaevandamise ja sellest elektri ning õli tootmisel. Meie teadmine on nafta ja gaasihindadega toimuva taustal ning energiaressursside piiratuse juures maailmale huvitavaks muutunud," ütles Sabrak.

Tallinna elanikud võtsid trammiliinide osas sõna
Uute trammiliinide rajamine pani kõige enam muretsema Gonsiori tänava ning Järve elanikke.
Täna linnavalitsuse hoones toimunud trammiliinide keskkonna teemalisel arutelul võtsid kõige enam sõna Gonsiori tänava kortermajade ühistute esindajad. Kui nii sotsiaalsest kui majanduslikust küljest osutub kõige otstarbekamaks elektrironge ja tramme ühendav skeem, mis läbib Gonsiorit, siis ei kujuta selle tänava elanikud ette, milleni vibratsioon ja müra viia võivad. Juba praegu on Gonsiori 31 maja probleemiks ehituspraod ning müra- ja vibratsiooni suurenemise kartus teeb murelikuks ka teiste majade elanikud.
Gonsiori 34 ühistu esimees Sulev Kannike ütles, et kuna Tartu mnt ümberehitus suurendas sealsete elanike arvates müra taset, siis eriti rong-trammitee rajamine Gonsiori tänavale ei ärata inimestes usaldust. Kindlasti huvitavad elanikke edaspidi uuringud, mis puudutavad maapinna kandevõimet.

Keila-Joa mõis pannakse uuesti enampakkumisele
Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit ütles, et Keila-Joa räämas mõisakompleks pannakse lähiajal uuesti enampakkumisele.
Eelmine enampakkumine nurjus, kuna ärimees Gunnar Kool ei ilmunud notari juurde ostu-müügitehingut vormistama.
Kooli firma EU VIP Invest tegi kõrgeima pakkumise - 45 miljonit krooni. Ent ärimees teatas üks tööpäev enne tehingu vormistamist notari juures, et ei soovi lepingut sõlmida.
"Kirjas väidetakse, justkui tuldi ostma vana ajaloolist mõisa ning sellega kümneid hektareid maad, mis "mõisaansambli" koosseisu kuuluvad. Meie enampakkumine sisaldas aga mõisakompleksi nelja hektari maaga ehk vara, mille me välisministeeriumilt saime, ja ei enamat," ütles Saarniit, kelle sõnul oli ostjal võimalik enne tehingut kasvõi sada korda objekt üle vaadata aga seda ei tehtud - miks muidu "ärkas" ostja viimasel minutil ning teatas tehingust loobumisest. Kooli firma kaotas Saarniidu sõnul ka enampakkumisel osalemise tasu, mida oli üle miljoni krooni.

Torm möödus suuremate kindlustuskahjudeta
Teisipäeva õhtul ja eile Eesti saartel ning rannikul möllanud torm suuri varakindlustuse kahjusid ei põhjustanud, katuseta jäi vaid mõni üksik maja või ehitis.
Salva varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu sõnul on laekunud ainult paar varakahju juhtumit, mis puudutavad peamiselt katuste purunemist. "Peame olema tänulikud kaks aastat tagasi toimunud jaanuaritormi põhjalikule inventuurile - kõik kehvad katused on parandatud," lausus Soosalu.
"Meile teadaolevalt pole toimunud ka veetaseme tõusust tingituna ühtegi veekahju," lausus Soosalu.
"Samuti on liikluskahjud väikesed, küll võib aga olukord lähipäevadel seoses miinuskraadide ja sajuga kiiresti muutuda," märkis Soosalu.
Täna keskpäeval saatis Maanteeinfokeskus laiali hoiatuse tee- ja ilmastikuolude halvenemise kohta.

Fazer Amica tahab ehitada Eesti suurima teenindusköögi
Fazer Amica plaanib Saku valla Tänassilma tehnoparki ehitada Eesti suurima teenindusköögi.
Investeering läheb ettevõtte teatel maksma 80 miljonit krooni, mille Fazeri kontsern käib välja omavahenditest.
Tootmishoone rajatakse kahes etapis, millest esimene - 3300 m² suurune osa - valmib selle aasta suvel. Köögis saab tööd ligi 100 inimest. Teise osa kohta info esialgu puudub.
Soome juurtega Fazer grupp tegutseb üheksas riigis, valmistades pagari- ja kondiitritooteid ning pakkudes ka toitlustusteenust. Grupi käive oli 2005. aastal ligi 1 miljard eurot ehk 15,7 miljardit krooni, kontsern annab tööd ligi 14 800 inimesele.

Ühispank hoidis kõrvale 11 miljoni maksukrooni tasumisest
Riigikohus jättis oma tänase otsusega lõplikult jõusse Eesti Ühispangale tehtud maksuotsuse, mille kohaselt jättis pank oma juhtivtöötajatele preemiaks antud aktsiaoptsioonide pealt riigile tahtlikult maksmata 11 miljonit krooni makse.
Maksu- ja tolliameti tegi 2004. aasta 17. detsembril Eesti Ühispangale maksuotsuse, mille kohaselt andis Ühispank ajavahemikul juuli 1999 kuni august 2002 oma juriidilise osakonna juhataja Liivia Toomikule kuuluva OÜ Dilencia kaudu juhtivtöötajatele tasuta optsioone koguväärtuses 14,1 miljonit krooni.
Ühispank jättis optsioonid oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses kajastamata ning hoidus sellega riigile 4,8 miljoni krooni tulu- ja 6,19 miljonit krooni sotsiaalmaksu tasumisest.
Ajakirjanduse andmeil said panga toonased juhid tehinult kokku 30 miljonit krooni tulu, sellest kümme miljonit teenis pangajuht Ain Hanschmidt ja seitse miljonit asepresident Lembit Kitter. Ülejäänud raha jagunes teiste panga juhtkonna liikmete vahel.

Maksumaksja saab edaspidi eelotsuseid taotleda
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu, millega saab võimalikuks maksuhalduri siduvate eelotsuste tegemine.
"Maksuhalduri jaoks siduvad eelotsused annavad maksumaksjale suurema kindluse tulevikus sooritatavate tehingute maksustamise osas," selgitas rahandusminister Aivar Sõerd seadusemuutuste vajadust. "Eelotsust saab taotleda mistahes riikliku maksuga maksustamise osas."
Seaduse jõustumise järel kiireneb maksude sissenõudmine asjades, kus isik on tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse, mille tõttu on ette näha, et maksuhalduri või kohtutäituri töö maksuvõla sissenõudmisel ei anna tulemusi. Kui isik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel muutub maksejõuetuks või põhjustab muul viisil tahtlikult oma maksejõuetuse, võib maksuhaldur esitada pankrotiavalduse ega pea eelnevalt tegema täitetoiminguid, teatas rahandusministeerium.

Elektrirongidega tehti eelmisel aastal 3,26 miljonit reisi
Elektriraudtee elektrirongidega tehti möödunud aastal kokku 3,26 miljonit reisi.
Tegemist on viimase nelja aasta suurima reisijate arvuga, teatas Elektriraudtee.
Elektriraudtee AS teenis piletitulult möödunud aastal 27,4 miljonit krooni, mida on 13,5% rohkem kui aasta varem. Esialgsete andmete kohaselt kattis piletitulu 37,5% elektrirongiliikluse kogukuludest. Ülejäänud osa kuludest kaetakse riigipoolse toetusega.
Sel aastal tuleb Elektriraudteel maikuu lõpust liinile uus Keila-Tallinna kiirrong. See kiirrong toob Keilast reisijad Balti jaama 30 minutiga ning Sauelt 20 minutiga. Kiirrongil jäävad peatusteks Keila, Saue, Tondi, Lilleküla ning Balti jaam. Hommikuselt tipptunnil jõuab kiirrong Tallinnasse kahel korral - enne kella 8 ja 9. Pärastlõunasel ajal on kiirrongil Tallinnast väljumisi kokku neli. Täpsem sõiduplaan selgub lähema paari kuu jooksul.

Burkhardt plaanib rajada Rail Balticat
Raudteest loobuma pidanud Edward Burkhardt ei plaani norus näoga siinset tolmu jalgelt pühkida, vaid kaalub panuse andmist Rail Baltica väljaarendamisse.
Burkhardti sõnul on ta juba alustanud läbirääkimisi Lätis, Leedus ja Poolas nii valitsuse kui ka kohalike raudteedega, kirjutas Äripäev.
"Oleme kohtunud ka Euroopa Liidu esindajatega neis küsimustes ning nad on innustanud meid oma ettepanekuid tegema," sõnas Burkhardt, kes pole mõtet Eesti valitsusele veel tutvustatud, kuid näeb vaimusilmas ühe variandina ühisettevõtte loomist Rail Baltica arendamiseks Eestis.
"Otsime võimalust vagunipraami käimapanemiseks Soome ja Eesti vahel," ütles Burkhartd, kes peab raudteepraami võimalikeks kasutajateks Soome paberitootjaid.

Telema laienes Lätti ja Leetu
Eesti suurim elektrooniliste dokumentide vahendaja Telema AS hakkab teenuseid pakkuma Lätis ja Leedus.
Ettevõttel on juba esimesed kliendid nendes riikides. Telema eesmärgiks on saavutada järgmise aasta lõpuks Lätis ja Leedus jaekaubanduskettide ja tarnijate vahelises äridokumentide elektroonilises liikluses vähemalt 50% turuosa, kinnitas ettevõte.
Telema e-teenused võimaldavad kasutajatel edastada ja saada elektrooniliselt arveid, saatelehti, pakkumisi, tellimusi, aruandeid ja teisi äridokumente. Telema süsteemiga on liitunud üle 400 Eesti kaubandusettevõtte ning tootja, suuremad kliendid saadavad dokumente rohkem kui 500 sihtkohta.
Telema tegevdirektori, Maiko Kalveti sõnul on laienemine naaberturgudele Telema jaoks loogiline samm, kuna paljud Telema kliendid tegutsevad lisaks Eestile nii Lätis kui Leedus ning soovivad ka seal oma partneritega elektroonilisi dokumente vahetada.

Eesti asus Euroopa Liidule suhkrutrahvi maksma
Valitsus otsustas täna asuda tasuma Euroopa Liidule trahvi suhkru üleliigse laovaru eest.
Valitsus eraldas 2007. aastasse ülekantud valitsuse reservi vahenditest maksu- ja tolliametile 134 031 518 krooni trahvi tasumiseks Euroopa ühenduste üldeelarvesse suhkru üleliigse laovaru eest, teatas valitsuse pressiesindaja.
Novembris määras Euroopa Komisjon Eesti suhkrutrahviks 45 686 268 eurot ehk üle 712 miljoni krooni, mida Eesti saab tasuda järgmise nelja aasta jooskul.
Eestiga koos said trahvi Küpros, Läti, Slovakkia ja Malta, kes kõik kokku peavad tasuma nelja aasta jooksul ligikaudu 57 miljonit eurot. Komisjon määras trahvi, kuna uued liikmesriigid ei suutnud enne 2004. aasta mais toimunud laienemist hoida ära ettevõtjate spekulatiivset suhkruvarumist. EL-i suhkruhind oli tol hetkel maailmaturu hinnast kolm korda kõrgem.

Valitsus nimetas Sõerdi ja Savisaare arengufondi nõukogu liikmeteks
Valitsus nimetas Eesti arengufondi omapoolseteks nõukogu liikmeteks majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare ning rahandusminister Aivar Sõerdi.
Seega sai lahenduse tüli, mis nende kahe koha pärast poliitikute vahel hetkeks lahvatas. Rahvaliitu kuuluva Sõerdi asemel soovis majandus- ja kommunikatsiooniminister väidetavalt näha keskerakondlasest haridusministrit Mailis Repsi.
"Vabariigi valitsuse otsus selle kohta, et arengufondi nõukogus hakkavad valitsust esindama rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniminister on mõistlik lahendus olukorras, kus valitsus saab nimetada kaks nõukogu liiget," kommenteeris Sõerd valitsuse otsust. "Just majandus- ja rahandusminister on need valitsuse liikmed, kes on riskikapitali investeeringute valdkonnas kõige kompetentsemad ja kannavad kõige suuremat vastutust."

Uue liikluskindlustuse seadusega tõusevad hüvitamise piirmäärad
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks liikluskindlustuse seaduse, millega tõusevad oluliselt kahju hüvitamise piirmäärad ning paraneb liikluses enam ohustatud liiklejate kaitse.
Kaitse laieneb rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul jalgratturitele, rulluisutajatele ja muudele sarnastele liiklejatele, kellele hüvitatakse edaspidi ka varakahju ja seda olenemata sellest, kes oli õnnetuses süüdi.
Eestis on varakahju puhul hüvitamise piirmääraks hetkel 1,6 miljonit krooni ja isikukahju puhul 5,5 miljonit krooni. See piirmäär kehtib ühe kannatanu kohta ühe kindlustusjuhtumi korral. Seaduse jõustumisel tõuseb kahju hüvitamise piirmäär vastavalt Euroopa Liidu direktiividele varakahju puhul 1 miljoni euroni (ca 15 miljonit krooni) ja isikukahju puhul 5 miljoni euroni (ca 78 miljonit krooni). Mõlemad määrad hakkavad kehtima ühe kindlustusjuhtumi kohta, olenemata kannatanute arvust. Täies ulatuses jõustuvad uued määrad 2012. aasta keskel.

Jüris avab homme uksed uus spordihoone
Tallinna lähedal Jüris, Laste tn 3 avab homme VIP-ide ujumisvõistluse ning Rae parimate sportlaste autasustamisega uksed uus spordihoone.
Vastvalminud Rae valla uues spordihoones ootavad külastajaid ujula ja erinevad spordisaalid. Ujulas on nelja ujumisrajaga 25 meetri pikkune bassein ja lastebassein. Selle kõrval asub ligi 600-ruutmeetrine pallimängusaal, mis sobib nii korv-, võrk- kui jalgpallimängijatele. Lisaks on spordihoone esimesel korrusel aeroobikasaal.
Spordihoone teisel korrusel on ligi 300 ruutmeetri suurune jõusaal erinevate trenažööride, kardiomasinate ja spinningurattaga. Selle kõrval on 170-ruutmeetrine budosaal ning massaažiruum.
Jüri spordihoone ehitus algas 2005. aasta detsembrikuus, selle peatöövõtjaks oli Skanska/EMV. Spordihoone on osa Rae valla spordikeskusest, mis haarab enda alla ka Vaida põhikooli spordikompleksi ning tulevikus valmivad Peetri lasteaed-algkooli spordikompleksi ja Lagedi spordikompleksi.

Rumeenia ja Bulgaaria piiril tuleb autoomanikel näidata rohelist kaarti
Euroopa Liiduga (EL) liitunud Bulgaarias ja Rumeenias käib sõidukite kindlustatuse kontrollimine endiselt vanade põhimõtete kohaselt, st riiki sisenevatelt sõitukitelt nõutakse kehtiva rohelise kaardi esitamist ja selle puudumisel kohaliku piirikindlustuse ostmist.
Liitumisega oleks pidanud kaasnema ka sõidukite kindlustatuse kontrolli lõppemine riigipiiri ületamisel teistes EL-i riikides registreeritud sõidukitele. Et aga kõik EL-i liikmesriigid pole allkirjastanud kontrolli lõpetamise aluseks olevat garantiilepingut, uut süsteemi rakendada veel ei saa.
Tulenevalt eeltoodust peavad kõik Bulgaariasse ja Rumeeniasse sõitjad endiselt rohelise kaardi kaasa võtma. Roheline kaart väljastatakse kõigile tavapoliisi omanikele kindlustusandja poolt tasuta, teatas Eesti liikluskindlustuse fond.

Tugev Rootsi kroon tugevneb veelgi
Viimased pool aastat tugevnenud Rootsi kroon võib tänavu veelgi kerkida, tehes soodsaks Rootsi eksportimise, kuigi üha enam siinseid ettevõtjaid on lepingud Rootsi partneritega teinud eurodes.
Aasta alguses vahendas Bloomberg üht Jaapani panka, mille analüütikute hinnangul tõuseb Rootsi krooni kurss euro suhtes veel 12 kuu jooksul, seejärel nõrgeneb kurss pisut, ulatudes 8,8 Rootsi kroonini euro kohta, kirjutab Äripäev.
Hansapanga valuutadiiler Darius Gecevicius kommenteeris, et Rootsi krooni kurss mõjutab peamiselt intresse ning euro ja dollari omavahelist suhet. Kurssi veavad paregu üles spekulatiivsed fondid, mis investeerivad Rootsi turule.
"Prognooside kohaselt intressid kasvavad," tõi Gecevicius välja peamise Rootsi krooni tugevnemise mõju. Rootsi rahvusvaluuta aasta esimesel poolel veelgi, mistõttu soovitas Gecevicius ettevõtetel, kes Rootsi teenivad, neid hoida.

Ettevõtjad: hinnatõusust pole pääsu
Alanud aasta toob inimestele kaela üsna ränga hinnatõusu, hindasid lubavad tõsta ehitusettevõtted, ent kallimaks läheb ka leib.
Eile avalikustatud konjunktuuriuuringust selgub, et ehitus, tööstus, reklaam ja IT on valdkonnad, kus kõige rohkem ettevõtteid plaanib lähema kolme kuu jooksul hindasid tõsta. Hinnatõusu veavad ehitusettevõtjad, kellest 59 protsenti tõstab uue aasta esimese kolme kuuga hindasid, kirjutab Äripäev.
Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul kummitab Eesti ehitusettevõtjaid rekordiline tööjõupuudus ja see on Euroopas ainulaadne, ligi 71 protsenti ehitusettevõtetest tunnistab kibedat tööjõupuudust.
Leiburi tegevjuht Ants Proman ütles, et hinnatõusust pääsu pole ja leiva hind tõuseb igal juhul: "Toorainehinnad tõusid, uuest aastast tõusis jahu hind, arvestades eelmise aasta saaki, mis oli nii kehv. Maailma viljavarud pole kolmekümne aasta jooksul nii väikesed olnud ja hinnad Euroopas on tõusnud."

Ekspertide sõnul võib majanduskasv aeglustuda
Ehkki Eesti majandus on kõrgseisus, on eksperdid ettevaatlikud kasvu jätkumist prognoosima, selgub Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust.
Detsembris uskus vaid üks küsitletud 17 majanduseksperdist, et poole aasta pärast on Eesti üldine majandusolukord parem kui praegu, kirjutab Postimees.
Neli eksperti arvab, et poole aasta jooksul olukord halveneb, kuid veel septembris ei olnud samas grupis kedagi, kes oleks prognoosinud halvenemist lähema kuue kuu jooksul.
EKI ekspertide grupp prognoosis järgmise aasta inflatsiooniks 4,5 protsenti.

Lehmad võiks saata puhkusele
Piima ületootmine ähvardab ajada lõhki Eesti piimakvoodi ja põhjustada trahvi.
"Kui me soovitud 1500 tonni kvooti juurde ei saa, tuleb minna panka raha laenama, et osta juurde kvoodiga lehmi," kurtis Valgamaa piimatootja AS Laatre Piim tegevjuht Edda Vahtramäe. Sel nädalal saadi täis mullu 1. aprillist tänavu 31. märtsini kestev aastakvoot, mis on 4 182 839 kilo.
Vahtramäe sõnul on inimesed teinud head tööd ning kasvanud on nii kari kui ka lehmade keskmine piimatoodang. Piima ületootmine võib aga kaasa tuua kopsaka trahvi, sest iga ületoodetud piimakilo eest tuleb maksta neli krooni ja 60 senti trahvi, samal ajal kui piimatööstus Võru Juust maksab piimakilost neli krooni.
PRIA selgitust mööda oli novembris selliseid kvoodiomanikke, kellel on aasta piimakvoot juba täis, 80. Nüüdseks on neid tublisti juurde tulnud. Esialgu ei juhtu nendega, kellel kvoot lõhki läheb, midagi.

Mööblitootja Jalax sai kohtus esialgu õiguse
Eile mõistis Harju maakohus tõendite nappuse tõttu kriminaalasjas õigeks mööblitootja Jalaxi ning selle juhid Laur Lubja ja Jaanus Turba. Süüdistuse järgi tootis Jalax 2002. aastal mööblidisainer Katrin Kase disainitud mööblikomplekti Café Collection, kuigi firmal puudus selleks vajalik leping.
Lisaks kriminaalasjale esitas Kask ka 5318 krooni ja 15 sendi suuruse tsiviilhagi, mis jäi rahuldamata. Kohus kuulutas esialgu välja otsuse resolutiivosa, motiveeritud kohtuotsuse kirjutab kohtunik 30 päeva jooksul, juhul kui resolutiivosa peale esitatakse seitsme päeva jooksul kaebus.
Disainer Katrin Kask polnud nõus Eesti Päevalehele otsust ja kriminaalasja tagamaid lähemalt kommenteerima, kuid ütles, et kaebab arvatavasti otsuse edasi.

Mobiiliga saab hakata andma digitaalallkirja
Vaid neli protsenti tavalise ID-kaardi omanikke on kaarti kasutanud elektrooniliselt.
Alates aprillist väljastab EMT mobiiltelefoni SIM-kaarte, mis võimaldavad isikul end mobiili kaudu identifitseerida ning anda digitaalset allkirja.
Mobiilis olev ID-kaart ei asenda rahakoti vahel olevat ID-kaarti, vaid täiendab seda. Telefoni "peidetud" ID-kaart ei võimalda siiski veel mobiili kaudu valimistel osaleda, samuti ei ole mobiiltelefon pildiga dokumendiks piiripunktis ja kauplustes.
EMT lisateenuste ärijuhi Indrek Östermani sõnul on rahakoti vahel käiva ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutamine mõnevõrra erinev. Kui ID-kaardi kasutamiseks internetitoimingutes on vaja kaardilugejat ning internetist tuleb alla laadida vastav tarkvara, siis Mobiil-ID puhul asendab kaardilugejat telefon ning lisatarkvara pole vaja.

Sigmund Freudi peateos jõudis lõpuks eestikeelsena kaante vahele
Eesti keeles ilmus Sigmund Freudi mahukas peateos "Unenägude tõlgendamine", mille originaal avaldati juba 107 aastat tagasi.
"Unenägude tõlgendamine" on Sigmund Freudi (1856-1939) raamat, mis kuulub 20. sajandi mõttelugu ja vaimuelu enim mõjutanud teoste hulka.
Just see raamat pani aluse Freudi kuulsusele ja populaarsusele ning paljud tema tuntud ja poleemikat tekitanud teooriad pärinevad sellest raamatust
Oma raamatus esitab Freud arusaama sellest, kuidas unenägu töötab, kuidas ammutatakse selle jaoks materjali, milliste vahenditega luuakse unenäopildid ja millised psüühilised protsessid sellega kaasnevad.
Mitmed väljavõtted sellest raamatust on jõudnud massikultuuri, sest tunduvad kohati ehk isegi koomilised. "Unenägude tõlgendamine" on ühest küljest psühhoanalüüsi alusteos, samas aga võib seda lugeda kui ühte Euroopa kultuuriloo võtmeteksti, mis lõpuks tõlgitud ka eesti keelde.

Jalaluu murdnud ooperisolist on laval tagasi
Oktoobrikuu lõpus mõni tund enne balletilavastuse "Peer Gynt" esietendust jalaluu murdnud ooperisolist Karmen Puis on paranenud ning astub homme esimest korda "Peer Gyndi" etendusel lavale.
Esietendusel asendasid Karmen Puisi Solveigi ja Anitra rollis Mare Tommingas (liikumine) ja Pille Lill (laul). Lisaks balletitrupile osalevad "Peer Gyndis" sümfooniaorkester, ooperikoor ja ooperisolistid.
Vanemuise "Peer Gynt" on kahevaatuseline ballett Henrik Ibseni samanimelise värssdraama ainetel, mille loomisel on koreograaf ja lavastaja Mare Tommingas kasutanud Edvard Griegi, Claude Debussy ja Savatage'i muusikat.
Lavatuses tantsib Peer Gynti Vanemuise balletisolist Vladimirs Latišonoks, ema Åset Marika Aidla ja Ingridit Mari Savitski. Solveigi rollis näeb nii balletisolist Hayley-Jean Blackburni kui ka ooperisolist Karmen Puisi. Muusikajuht ja dirigent on Toomas Vavilov, dirigent Lauri Sirp, kunstnikutöö tegi Mare Tommingas.

Vabaõhumuuseumis saab täiendavaid teadmisi Eesti taluhäärberitest
Loengusarja "Avatud Maastikud" raames tutvustab Heiki Pärdi sel pühapäeva Vabaõhumuusemis Eesti taluhäärbereid.
Eestis teatakse üpris hästi ürgset rehemaja ehk rehielamut - tunnismärki vana talupojaühiskonna elulaadist. Märksa udusem on ettekujutus uuemaist, euroopalikest talumajadest, mis ilmusid koos kapitalismiga meie külapilti 19. sajandi teisel poolel.
Elamu areng kajastab kõige paremini mõtteviisi ja elulaadi muutumist. Maarahva kujunemine moodsaks Eesti rahvuseks peegeldub selgesti meie rahvapärases ehituskunstis.
Sel pühapäeval peab Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolis loengu Eesti taluhäärberitest etnoloogia magister Heiki Pärdi, kes töötab samas muuseumis teadusdirektorina. Eelnevalt on Pärdi töötanud Eesti Rahva Muuseumis ning olnud ka Tartu Kunstimuuseumi direktor.

Ester Mägi põimib elegantsi põhjamaise karmusega
Delikaatsete helide
Eile 85. sünnipäeva tähistanud Ester Mägist kirjutama asudes tegin kultuurisfääris tegutsevate noorte hulgas välkküsitluse. Uurisin, kas nad teavad, kellega on tegu. Pooled ei teadnud. Osa sidus Ester Mägi nime muusikaga ja vaid mõni teadis, et tegu on heliloojaga.
Kuigi Eesti muusikaloo kaanonis pole Ester Mägi sugugi vähem tähtis kui näiteks Veljo Tormis, on tema nimi millegipärast võõram. See on kivi Eesti üldmuusikahariduse kapsaaeda, sest Mägi "Bukoolika" peaks kuuluma samasuguse kohustusliku repertuaari hulka nagu näiteks Veljo Tormise "Raua needmine". Tõele au andes leidub hariduslünki viimasegi puhul, sest nagu ütles üks popmuusik, jõudis Tormis noorteni paljuski tänu mullusuvisele Metsatöllu ja RAM-i "Raua needmise" ühisprojektile.

Pärnus sõlmivad liidu graafika ja nüüdismuusika
Muusika- ja kunstifestival
Homme algab Pärnu nüüdismuusika päevade ja Academia Non Grata festivali In Graafika ühendfestival või "megamaksimaalne hüperinteraktiivne multikultuuriline superfestival", nagu nimetab koduleheküljel üritust Mari Kartau.
28. jaanuarini toimuva festivali ajakava on seatud nii, et see lubab kunstnikel osa võtta muusikaüritustest ja vastupidi. Festival keskendub modernistliku muusika ja teatri seostele. Märksõnadeks on helilooja Mauricio Kagel ning termini performance tõlgendamisvõimalused.
Festivalil saab vaadata-kuulata kontserte, etendusi ja sümpoosione ning osaleda õpitubades ja klubiõhtutel.
Tõelist tulevärki tõotab 20. jaanuari etendus "Big Performance", mis algab Pärnu kontserdimajas kell 19. Oma jõud on ühendanud Eesti Arnold Schönbergi ühing, Academia Non Grata, Valge Huntmees, rühmitus Sport, Pink Punk, rahvusmeeskoor, Pärnu Ooper ning Viljandi kultuurikolledži ja Eesti kunstiakadeemia üliõpilased.

 "OP-i!" tegijad premeerisid Nüganeni
Eesti Televisiooni kultuurisaate "OP!" iga-aastasel preemiatejagamisel sai filmi kategoorias auhinna Elmo Nüganen. Preemia anti lavastajale mullu linastunud Jaan Tätte käsikirjal põhineva filmi "Meeletu" eest. Auhinna üleandmisel ütles saatejuht Karl-Martin Sinijärv, et "Meeletu" on film, milles peitub mitu filmi. Ülejäänud laureaatide kohalt kergitab saladuseloori juba kultuurisaade "OP!" järgmisel teisipäeval ise.

Homme selguvad Noortebänd 2007 eelvoorudesse pääsejad
Noortebänd 2007 eelkonkursile ehk demovooru laekus üle 80 demo ja konkursi lõpliku võitja auhinnaks on muusikavideo tegemine, mida hakkab näitama MTV Eesti.
"Esmakordselt meie konkursi ajaloos on noortele muusikutele välja pandud tõeliselt magus peaauhind. Nimelt kingib ZEN kõnekaart võidubändile professionaalse muusikavideo, mida MTV oma eetris näitama hakkab," ütles konkursi Noortebänd 2007 korraldaja Kadi Maarand.
"Lisaks paneb meie hea sõber Billy Pood välja muusikapoe kinkekaardi. Võidubänd saab tasuta pääsmed festivalile Rabarock ja salvestusvõimaluse Rockhouse Studios. Festival Õllesummer valib välja mitmeid bände eelvoorudest ja finaalist, kes saavad suurepärase võimaluse ennast näidata käesoleva aasta festivalil," loetleb Maarand teisi võidufondi kuuluvaid auhindu.
"Eks MTV tulekuga Eestisse oligi ennekõike ootus, et oleksime nii tuntud tegijatele kui ka noortele ja tundmatutele bändidele sillaks rahvusvahelistele muusikaturgudele. Nüüd koos ZEN-iga alustame tööd ka noortebändidega," sõnas MTV Eesti PR ja marketingi juht Karoli Hindriks.

Üliõpilaspileti võib, aga ei pruugi saada tasuta
Riikliku üliõpilaspileti saamiseks tuleb mõnes ülikoolis maksta ja mõnes mitte.
Riiklikud üliõpilaspiletid, mis tõendavad üliõpilasstaatust ja annavad tudengitele sõidusoodustusi, eksisteerivad enamikus avalik-õiguslikest kõrgkoolidest.
Ülikoolide hinnapoliitika on aga erinev - kui näiteks Tartu ülikool ja Eesti maaülikool tagavad oma tudengitele riikliku üliõpilaspileti vaid tänusõnade eest, siis näiteks Tallinna ülikool ja tehnikaülikool kasseerivad pileti eest raha. Mitmes ülikoolis aga polegi tudengitel võimalik riiklikku üliõpilaspiletit omandada, sest tudengid ise huvituvat hoopis enam rahvusvahelisest tudengipiletist, ISIC-kaardist.
Tallinna ülikooli vilistlane Geili Rehtla ütles, et tema eelistas tudengina peaaegu alati ISIC-kaarti riikliku üliõpilaspileti asemel. "Ma vist esimesel aastal isegi võtsin tavalise üliõpilaspileti, aga sellega oli see igasügisene pikendamine. Leidsin, et ISIC on mõttekam, sest sellega saab igasuguseid soodustusi."

Ööklubis algavad teismeliste peod
Alates sellest pühapäevast saavad ka alla 18-aastased ööklubis pidutsemas käia!
Nimelt korraldab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet koostöös Club Privé'ga Tallinna noorteaasta raames alla 18-aastastele klubiürituste sarja "Just for Fun". Sariüritusel saavad noored iga kuu teisel pühapäeval kuulata ööklubis suuri staare ja pidutseda.
Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja Ilona-Evelyn Rannala sõnul ajendas sarja looma uuringutest selgunud tõsiasi, et alaealistele noortele pole piisavalt pidutsemisvõimalusi.
14. jaanuaril toimuva avaürituse peaesinejaks on A-rühm, muusikat mängib ja õhtut juhib DJ Kozy koos seni veel saladuses hoitava naisstaariga. Jõukatsumist alustavad noored DJ-d - iga kuu selgitatakse välja parim ning aasta lõpus saab üks neist tõelise diskorivarustuse.

Teatris moesõu ja baaris kontsert
Täna õhtul leiavad Krahlis tegevust nii muusika- kui ka moeinimesed, eriti keskkonnateadlikum osa neist!
Kell 19 saab teatrisaalis kuulata Reet Ausi (pildil), Erik Siku ja Riina Kuusiku loengut ökomoest ja taaskasutusest. Kell 20.30 algab samas Ausi moesõu, mis näitab koostöös Tallinna taaskasutuskeskusega valminud kollektsiooni "Re Use". Moeetendusel osalevad Anne Türnpu, Kärt Johanson, Eleonora Kampe, Eva Klemets, Maarja Jakobson, Reet Aus, Ville Hyvonen.
Loeng maksab 25, sõu 75-100 krooni
Kell 21 algab aga korrus allpool, baariruumis muusikaüritus, millel tutvustab oma uut albumit "Topeltvikerkaar" kodumaine indie-popibänd Ans. Andur. Esinejate seas on ka Eesti tuntuim shoegaze-rokigrupp Pia Fraus ja peasinejana Saksamaa elektroonilise shoegaze'i staar Ulrich Schnauss. Pilet maksab 100 krooni.

Elektrooniline päikesekaitse
Päikest näeb Eestimaal juba järjest sagedamini, nii et ega suvi olegi enam väga kaugel!
Siis tulevad aga jälle mured UV-kiirguse ja päikesepaiste muude ohtlike külgede pärast. Eriti veel siis, kui on kalduvus mõnusalt paitava sooja käes magama jääda.
Suntimer on lihtne vidin, mis tasuks endale just päikesepaistelisi ilmu silmas pidades enne suve saabumist soetada. Käe külge kinnitatud pisike masin annab märku, kui päikese käes on oldud juba küllalt kaua ning aeg oleks oma päevitunud kere tuppa vedada.

Sainz säilitas liidrikoha
Dakari kõrberallil oli neljapäeval kavas tänavuse teekonna pikim etapp, kui 817 km läbimise järel jõuti Tan Tanist (Maroko) Zoueratti (Mauritania). Esmalt läbiti 414 km ilma võistluseta, siis tuli 394 km pikkune kiiruskatse, mille lõpust jäi finišini veel 9 km.
Autode arvestuses kuulus etapivõit legendaarsele NASCAR-sarja sõitjale ameeriklasele Robby Gordonile (Hummer) ajaga 2: 58.57. Prantsuse veteran Jean-Louis Schlesser lõpetas Fordi mootoriga varustatud bagiautoga 17 sekundit kehvema ajaga, kolmas oli lõuna-aafriklane Giniel de Villiers (Volkswagen, +6.52) ja üldliider hispaanlane Carlos Sainz (Volkswagen, +7.17).
See tähendas, et Sainz jäi ralli üldliidriks ka pärast kuuendat etappi. Tema edu de Villersi ees on nüüd 3.11. Kolmas on Portugali võidusõitja Carlos Sousa (Volkswagen, +14.03). Neljandaks kerkis prantslane Luc Alphand (Mitsubishi, +23.55), vahendab Sportnet.

Beckham siirdub Los Angelesse
Hispaania meedia teatel on Madridi Reali poolkaitsja David Beckham allkirjastamas viieaastast lepingut USA MLS-i (Major League Soccer) klubiga Los Angeles Galaxy.
USA läänerannikule siirdub inglane juunis, pärast Hispaania liigahooaja lõppemist. Oma esimese mängu Galaxy särgis peab Beckham augustis. LA-s asub ka üks Beckhami jalgpallikoolidest, vahendab Sportnet.
"Sel nädalal palus Madridi Real mul otsustada, kas pikendan lepingut veel kaheks hooajaks või lahkun. Pidasin nõu oma perekonna ja nõuandjatega ning otsustasin liituda Los Angeles Galaxyga," teatas 31-aastane Beckham Reutersile. Tehingu hind on väidetavalt 250 miljonit dollarit.

Rõbinski MK-etapp toimub muudetud distantsidel
MURDMAASUUSATAMINE:
Laupäeval pidanuks toimuma suusavahetusega sõidud, kuid nende asemel võisteldaks ühisstardist vabatehnikadistantsidel (naised 15 ja mehed 30 km). Põhjuseks lumenappus, mis ei luba korraldajatel radu kahe erineva tehnika jaoks ette valmistada, vahendab Sportnet.
"Meil on väga hea meel, et 4-aastase vaheaja järel on MK-sari taas jõudnud suurte traditsioonidega talvespordiriiki Venemaale. Esimest korda toimuvad võistlused Rõbinskis. Kindlasti polnud nende ettevalmistamine kerge ei Venemaa Suusaliidu ega korraldajate jaoks, kuid nende hea töö lubab eeldada ilusat MK-etappi," lausus FIS-i murdmaapealik Jürg Capol.

Bjørndalen viis Norra võidule
Meeste 4 x 7,5 km teatesõidu võitja otsustati MK-sarja etapil Ruhpoldingis alles viimasel 2,5 km pikkusel suusalõigul.
Nikolai Kruglov ja Ole Einar Bjørndalen saabusid viimasesse tiiru koos. Venelane tabas kõik viis märki, norralasel tuli rauda lükata ka üks varupadrun ja selleks kulus kümmekond sekundit. Bjørndaleni suusavorm on aga endiselt tipus ning 6,3 km kohal oli norralane juba venelase kandadel ning sadakond meetrit hiljem ka möödus, vahendab Sportnet.
Norra neliku (lisaks viiekordsele olümpiavõitjale sõitsid ja lasksid veel Emil Hegle Svendsen, Halvard Hanevold ja Frode Andresen) võiduaeg oli 1: 29.17, 0. Venemaa kaotas 4,6 ja Saksamaa 37,7 sekundiga. Esikuuikusse sõitsid end veel Rootsi (+56,7 /1 trahviring), Austria (+1.12, 0/0) ja Prantsusmaa (+1.43, 2/0). Oberhofis 10. koha saanud Eesti meeskond seekord ei osalenud.

Poksiliit esitas Rein Pajuri elutöö preemia kandidaadiks
Eesti poksiliit tegi kultuuriministeeriumile ettepaneku määrata 2007. aasta Eesti vabariigi kultuuri- ja spordipreemia elutöö eest poksiveteranile, kohtunikule ning spordiajaloolasele Rein Pajurile.
Eesti poksiliidu peasekretäri Darja Saare sõnul on Rein Pajur alates 1953. aastast sportlase, kohtuniku, sporditeoreetiku ja ajaloolasena Eesti poksitraditsiooni kandja ning arendaja, vahendab Sportnet.
"Ka poksile kui spordile keerulistel aegadel suutis Pajur oma eeskujuga panna uskuma spordiala eetiliste ideaalide püsimisse. Rein Pajur on üks neid suuri poksitegelasi, kes on saanud Eestis selle ala viljelemise sünonüümiks," lisas Saar.
Rein Pajuri sündis 6. mail 1939. aastal Tallinnas. Aastatel 1953-1968 tegeles ta Tallinna Tööjõureservides poksiga treener Martin Linnamägi juhendamisel. 154 peetud matšist võitis ta 119, 15 rahvusvahelisest kohtumisest 12. Pajur on Eesti noortemeister (1957) ja Eesti noorsoo meister (1958), viiekordne Eesti meister (1958-1961, 1965). Eesti koondises pidas Pajur aastatel 1958-1968 kokku 44 matši.

Kriisis Madridi Real valmistub suurpuhastuseks
29-kordne Hispaania meister ja üheksa korda Euroopa klubide karikavõitjaks tulnud Madridi Real elab läbi raskeid aegu. Peasoosiku rollis ei olda üheski võistlussarjas ja mis veel hullem - meeskonna esitused platsil on masendavad. Reali juhtkonnas on jõutud järeldusele, et vaja on muutusi.
Plaanitakse suurpuhastust, kusjuures peatreener Fabio Capello vallandamine arvatavasti päevakorras ei ole, kirjutab Sportnet.
Vabaneda soovitakse "vananenud staaridest", kes koormavad klubi palgafondi, ent ei suuda väljakul enam tuntud headuses esineda. Jalgpalluri langus võib olla kiire - suvisel MM-il oma koondistes liidrirolli täitnud David Beckham ja Ronaldo on teel USA-sse ja Saudi-Araabiasse.
Hispaania meistrisarjas on Real tabelis küll kolmandal kohal, kuid meeskonna viimased esitused on olnud šokeerivalt kehvad - enne jõuluvaheaega saadi 0: 3 kaotus Recreativo Huelvalt ja möödunud nädalavahetusel jäädi 0: 2 alla La Coruna Deportivole.

Stardib klubinaiskondade Eesti-Läti ühisliiga
VÕRKPALL:
Liigas osaleb riikide 2005/2006 meistrivõistluste kolm paremat, ühtekokku kuus naiskonda. Põhiturniiril mängitakse omavahel läbi kaks ringi - võõrsil-kodus, misjärel turniiritabelis reastunud kaks paremat Eesti ja Läti naiskonda mängivad omavahel võitja selgitamiseks kahepäevase Final Four turniiri.
Analoogiliselt meeste Schenker Liigaga loetakse mõlema riigi võistkondade omavahelised mängud ühisliigas mängituks oma meistrivõistluste kahe esimese ringi kodus-võõrsil mängudega. Kahel ühisturniiril mängivad omavahel vaid Eesti-Läti paarid.
Eesti-Läti ühisliiga kalender:
I ühisturniir - 12.-14.jaanuar 2007 Tallinn, Näituste Spordihall

Grönholm: lõpetan kui võidan MM-i
Kahekordne WRC meister Marcus Grönholm on teatanud, et võib lõpetada karjääri kui tal õnnestub võita 2007. aasta WRC meistritiitel.
Praegu Fordi tehasetiimis kihutav Grönholm, kes tuli meistriks 2000. ning 2002. aastal, kaotas mulluses tiitliheitluses Sebastien Loebile vaid punktiga, vahendab Sportnet.
"Kui võidan tänavu, siis oleks see ilus punkt karjäärile," ütles Inkoost pärit Grönholm. "Kui Malcolm Wilson (tiimi juht) soovib minuga jätkata, siis arutan seda temaga," lisas Grönholm. Nii soomlane ise kui ka Wilson on mõlemad kinnitanud, et soomlane lõpetab oma karjääri Fordis. Kui Ford peaks tõesti karjääri lõpetama, siis võib tema asendajaks tõusta Jari-Matti Latvala, kes hetkel võistleb Fordi teises meeskonnas M-Sport.
Marcus Grönholm alustas rallikarjääri 1989. aastal, kuid laiema tuntuse saavutas alles 1999. aastal kui ühines Peugeot tehasetiimiga. Pärast Peugeot lahkumist WRC sarjast siirdus Grönholm 2006. hooajaks Fordi tehasemeeskonda ning võitis Focuse roolis seitse meistrivõistluste etappi. Kokku on "lendav soomlane" võitnud 25 WRC etappi ning pääsenud poodiumile 50 korral.

Laupäeval toimub Elvas DUMLE Judo karikasarja avaetapp
Eesti judoliit alustab koostöös Eesti judoklubidega 13. jaanuaril Elvas eesti noortele judokatele mõeldud judoturniiride seeriaga, mis kannab nime Dumle Judo Cup.
Dumle Judo Cup võistlussarja kuulub 14 osavõistlust. Võistlused toimuvad erinevates judosaalides üle Eesti. Esimene osavõistlus toimub Elvas A ja C vanuseklassidele. Elvasse oodatakse võistlema üle 250 judoka.
Karikasarja eesmärkideks on selgitada välja parimad noorjudokad A, B, C ja D vanuseklassides ning luua hea korraldustasemega laste judoturniiride sari.

Baruto katkestas suurturniiri
Hirmu- ja õudusjutud ajavad Eesti sumovägilase naerma. "Treenin mõne nädala pärast."
Eesti aja järgi teisipäeva hilisõhtul hakkas kodumaal ringlema uudis, mis ütles, et vasaku põlve eesmise ristatisideme rebendi tõttu jätab Kaido Höövelson Hatsu-basho turniiri pooleli.
"Tegemist on raske vigastusega, sest ristatisidemed tagavad põlve stabiilsuse," kinnitas Eesti jalgpallikoondise arst Gunnar Männik eile hommikul Eesti Päevalehele. "Rebendi korral on noorel inimesel operatsioon vältimatu, mille käigus asendatakse purunenud side lihaskõõlusest valmistatud asendajaga. Operatsioonile järgneb pikk taastusravi."
Juunikuust samasuguse vigastuse käes vaevlev Inglismaa jalgpallitäht Michael Owen pole tänini palliplatsile naasnud. Männiku hinnangul võib Baruto põlve täielik paranemine kõige vähem viis kuud. Ent Männik lisas kiiresti, et kuivõrd täpsem info puudub, ei maksa spekulatsioone arendada.

Võidulootus kustus viimase veerandtunniga
Eesti koondis kaotas EM-i valikturniiril Kreekale pärast võitluslikku mängu 25: 29.
Eesti koondis alustas viimastel olümpiamängudel ja MM-il kuuenda koha võitnud Kreeka meeskonna vastu suure õhinaga, minnes mängu juhtima 5: 3 ja 10: 5, poolaeg võideti nelja väravaga 13: 9.
"Poisid mängisid pingevabalt, algust oli lausa lust vaadata, nii ilusti seisti kaitses," sõnas peatreener Riho-Bruno Bramanis. Väravas tegutses kindlakäeliselt Marius Aleksejev, hästi kasutati ära kõik vastaste palliputerdused ja üksteise mittemõistmised.
"Kreeka tegi alguses suure vea, kui hakkas meie vastu mängima aktiivset kaitset," sõnas Bramanis. "See on meie leib. Kuigi oleme kasvult väiksemad, oskame peaga mängida." Nii läks lõunaeurooplastel pool poolaega, et oma kaitsetöös muutusi teha.

Tippklubid kisuvad Kalev/Cramo alasti
Nõrk järelkasv pisendab Kalevi lootust jõuda lähiaastatel
Vana Maailma tugevuselt kolmanda klubisarja FIBA EuroCupi teises ringis eile hilisõhtul heitlusi jätkanud Kalev/Cramo seisis silmitsi karmi tegelikkusega. Neil polnud mänguks Hispaania liigas kolmandat kohta hoidva Girona Akasvayuga platsile saata ühtki vastastega võrdset pallurit.
Eredalt väljendus jõudude ebavõrdsus palgasummas - Girona tähtmängijad eesotsas maailmameistri Marc Gasoliga teenivad vähemalt miljon eurot ehk 15 miljonit krooni, mis on Kalevi tänavune eelarve.
Lonkav noortetöö
Kalev/Cramo peatreeneri Veselin Matici sõnul tuleks Girona, Bologna ja Dijoni klubidega mängimist võtta kui kingitust, mis peaks tiivustama kalevlasi kõrgeid eesmärke seadma.

1 küsimus Allan Dorbekile
Kuidas läheb BC Kalev/Rapla gambialasest keskmängija Pierre Jallow' viisamurede lahendamine?
Vastab
Allan Dorbek,
meeskonna peatreener

FIFA ei tee Zidane'i pealöögist ja Polli apsakast numbrit
Mullune jalgpalli MM oli FIFA ametliku raporti järgi igati õnnestunud.
Maailma jalgpalliliit FIFA "unustas" oma ametlikust MM-i käsitlevast raportist välja Zidane'i kurikuulsa pealöögi.
Kuigi prantslaste poolkaitsja ja kapteni Zinedine Zidane'i hoop itaallaste kaitsja Marco Materazzi rindu MM-i finaalmängus sai kiiresti maailmas üheks enim levitatud videoklipiks, jääb mulje, nagu poleks FIFA ametnikud seda üldse näinudki. Raportis pole Zidane'i tegu ega tema platsilt ära saatmist üldse mainitud.
Associated Pressi korrespondendi sõnul võis FIFA selle raportist välja jätta seetõttu, et selline jultunud vägivallaakt pani inetu punkti maailmameistrivõistlustele, mida vutiorganisatsioon on korduvalt nimetanud ühtedeks ajaloo paremateks.

Ivo Nikkolo rõivabränd keskendub naistemoele
AS Baltika jõudis 2007 aasta alguses lõpule mullu omandatud Ivo Nikkolo rõivabrändi sihtgruppide täpsustamisega, mille tulemusel on oodata konkreetse brändi lõikes meesterõivaste järk-järgulist vähenemist ning brändi keskendumist naiste premium moele.
AS Baltika konsultandi Ivo Nikkolo sõnul lähtub protsess eelkõige tasuvusest - meeste premium kollektsioon koondub Baltmanisse, naiste oma jääb Ivo Nikkolo kaubamärgi alla.
"Oleme teinud tõsist tööd, et leida Ivo Nikkolo kaubamärgile oma koht Baltika Grupis nii, et säiliks brändi eripärane käekiri ja samas tekiks võimalus oluliselt kasvatada müügimahte," selgitas Ivo Nikkolo brändijuht Kaja Milder. "Oleme nüüdseks otsustanud, et senise Ivo Nikkolo meesterõivaste disaini jooned hakkavad täiendama Baltmani kollektsiooni ning naiste premium moodi jääb pakkuma just Ivo Nikkolo kaubamärk."
Ivo Nikkolo brändijuht Kaja Milder lisas, et Ivo Nikkolo kaubamärgi sulandumine Baltika Grupi töösse on toimunud sujuvalt, varem Ivo Nikkolo juures töötanud Eesti tippdisainerid töötavad nüüd Baltikas. "Oleme rahul oma esimese hooaja müügitulemustega Baltikas. Jõuame Ivo Nikkolo kaubamärgiga veel sel aastal mitmesse välisriiki ning seoses kaupluste arvu kasvuga plaanime ka tõsta müügimahu vähemalt kahekordseks."

Samsung ja Yahoo! teevad koostööd
Ettevõtted teevad koostööd Yahoo! teenuste, sealhulgas Yahoo! Go for Mobile 2.0 ja Yahoo! oneSearch, levitamiseks uute Samsungi mobiiltelefonidega kogu maailmas.
Mobiiltelefonide pakkuja Samsung ja internetikompanii Yahoo! ühine teenust puudutab rohkem kui 60 riiki.
Samsung laeb eelnevalt Yahoo! teenused, sealhulgas Yahoo! Go for Mobile 2.0, Yahoo oneSearch, Yahoo! Mail ja Yahoo! Messenger, oma mobiiltelefonidesse alates selle aasta esimesest poolest, teatas ettevõte.

CV Keskuse portaalid tootsid 6 miljonit krooni kasumit
CV Keskus grupi auditeerimata käibeks oli eelmisel aastal 22 miljonit krooni, kasum 6 miljonit krooni.
Põhiosa kasumist ja käibest andis ettevõtte Eesti emafirma. Läti jõudis esmakordselt kasumisse, Leedu tütarfirma lõpetas aasta väikese kahjumiga.
Käive kasvas 45-46%, samal ajal populaarsus erinevate külastajate näol suurenes ligi kaks korda. Seda kinnitavad Eesti tööportaalide seas suurim CV-de ning tööpakkumiste arv, samuti Emori interneti külastatavuse mõõtmiskeskkond TNS Metrix, kinnitas ettevõte.
Eelmise aasta teisel poolel muutis CV Keskus ärivormi ning osaühingust sai aktsiaselts. Ettevõtte nõukogusse hakkasid seejärel kuuluma Allan Martinson, Raivo Kütt, Aare Kilp, Peep Vain ja Erko Kundla.
CV Keskuse tööportaalid on avatud kaheksas riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Slovakkias, ja Hollandis.

Humana Estonia annetas üle kahe korra rohkem
Ühendus Humana Estonia annetas eelmisel aastal kokku rohkem kui 936 tonni riideid, mida on üle kahe korra enam kui üle-eelmisel aastal.
Eelmisel aastal annetas ühendus sotsiaalabiga tegelevatele mittetulundusühingutele ja omavalitsustele kokku ligi 155 tonni riideid. Suuremateks abisaajateks olid Maidla lastekodu, Mustamäe sotsiaalmaja, Tallinna hoolekandekeskus, Tartu vaimse tervise hooldekeskus, Lille turvakodu ning Pöide ja Saarde vald. Põhiosa annetusest - üle 781 tonni, saadeti Aafrikasse: Angoolasse ja Mosambiiki.
Lisaks kogus ühendus korjanduskastidega raha Tallinna lastehaigla toetusfondile ning esmakordselt Eestis toetas Humana Estonia haridus- ja tervishoiuprojekti: SA Dharma koolitusprojekti taotlust "Lastekodulapse tugiisik".
Ühendus Humana Estonia asutati 2000. aastal eesmärgiga koguda abivahendeid arengumaadele. Humana People to People tegevuse prioriteetideks on toetada võitlust AIDS-i ja järjest epideemilisemaks muutuva tuberkuloosi vastu ja toetada kolmanda maailma riikide haridusprogramme, teatas ühendus.

ASI investeerib vähiravimi arendajasse Celecure
Investeerimisfirma Ambient Sound Investments (ASI) investeerib 25 miljonit krooni Eesti biotehnoloogiafirmasse Celecure Grupp.
Ettevõtte aktsionärid lisavad investeeringule täiendavalt 2 miljonit krooni.
Skype'i nelja eestlasest kaasasutaja poolt loodud ASI omandab 26% eestlastele kuuluvast Celecure Grupist (IBCC Holding AS), mis koondab Eesti vähiravimite arendusele keskendunud biotehnoloogiaettevõtteid Celecure AS ja Inbio OÜ ning IBCC Holding AS osalusel loodud vähiuuringute kliinikut, teatas ASI.
AS Celecure arendab uudset kasvaja veresoonte teket pidurdavat ravimit SB101, mis ettevõtte juhi Tarmo Kivi hinnangul võib kujuneda oluliseks läbimurdeks vähiravis. Kivi sõnul on Celecure tänaseks alustanud läbirääkimisi rahvusvaheliste ravimifirmadega ja sisse andnud tehnoloogia patenteerimise taotlused Euroopa Liidus, Ameerikas, Kanadas, Austraalias, Jaapanis, Hiinas ja Indias. Projekti vastu on seni huvi üles näidanud kaheksa suurt ravimifirmat ja mitu väiksemat biofarmaatsiaettevõtet.

Nädalavahetusel toimub koolinoorte raadiolaager
MTÜ Noorte Meediaklubi korraldatavasse raadiolaagrisse tuleb kokku 70 noort üle Eesti. Raadiolaagrisse tulevad tarkust nõudma nii need põhikooli ja keskkooli õpilased, kellel koolis juba raadio toimib, kui need, kes veel plaani peavad.
Reedel algab laager kell 18.00. Noored jagatakse viieks toimetuseks, misjärel toimuvad lobatoad kooliraadio loomise, tegemise ja ellujäämise teemadel.
Kolmepäevase laagri käigus õpivad noored raadiouudise tegemist, intervjueerimist, harjutavad kõnetehnikat ja veedavad meeldivalt aega laagrimelus. Kohapeal proovitakse kätt raadiouudise, reportaaži, tänavaküsitluse ja intervjuu tegemisel ning saate kokkupanemisel. Laagris valminud lugudest panevad osalejad pühapäevaks kokku otsesaadete programmid, mis seejärel Jõhvi Gümnaasiumi raadiosõlmest eetrisse lastakse.
Pühapäeval tulevad noortele raadiolaagrisse oma kogemustest ja raadiotööst rääkima ka Raul Saaremets Raadio 2st ja Rohke Debelakk raadio Kukust.

Laar: aatelisus pole kuhugi kadunud
Kolmapäeval vastas EPL Online'i lugejate küsimustele Isamaa ja Res Publica Liidu esinumber ja peaministrikandidaat Mart Laar. Küsimusi oli üle 150.
Kas peate ennast vastutavaks, et teie reformide tulemusel läks maaelu põhja?
Maaelu viis põhja ikkagi Nõukogude kord. Tänu Põllumeeste Kogu liitumisele Isamaa ja Res Publica Liiduga on meie maaelu- ja põllumajandusprogramm põllumeeste endi hinnangul tugevaim Eestis. Mis puutub minu tegevuse tagajärgedesse, siis on mul rõõm tõdeda, et need positiivsed arengud, mida hetkel Eesti põllumajanduses näeme, on just sellised, nagu neid omal ajal plaanisime.
Võtsite oma hõlma alla Lihula skandaali korraldanud Res Publica. Kuhu kadus Isamaa aatelisus või pole seda olnudki?
Aatelisus pole kuhugi kadunud ning Lihulas on meil tugev ja isamaaline osakond. Mis puutub Lihulasse, siis on minu arvamus sealse samba kõrvaldamise suhtes olnud ja on jätkuvalt eitav. Küll ei saa ma aga aru sellest, miks räägitakse ainult peaministri vastutusest, kes ühel hetkel otsustamise koorma endale võttis, mitte aga reformierakondlikust välisministrist, kes valitsust valesti informeeris, ning rahvaerakondlikust siseministrist, kes monumendi maha võttis.

Läänemere maad elavad tuumakatastroofi äärel
Vesti Nedeli Den za Dnjom (VNDD) avaldas suure artikli "Meie elu muutub eksperimendiks", kus usutleti tänapäeva Venemaa üht suuremat teisitimõtlejat, energeetikaspetsialisti Sergei Haritonovit, kes väitis, et Euroopa Liidu suhtumine Sosnovõi Bori tuumaelektrijaama peab olema sama sallimatu, kui seda on Eesti presidendi hoiak.
Haritonov läks tülli oma tööandjatega Leningradi oblasti tuumaelektrijaamast veel 90-ndate lõpus ja on pühendanud oma elu võitlusele kuritarvitamiste vastu, mis jätkuvad tuumajaamas Eestist 70 kilomeetri kaugusel.
Haritonov ütles VNDD-le, et talle väga meeldib Toomas Hendrik Ilvese hoiak selles küsimuses. "Mul on hea meel, et erinevalt soomlastest jäävad eestlased oma põhimõtetele truuks," leidis ta. Haritonov oli sunnitud lahkuma oma kodust Sosnovõi Boris ja põgenema tagakiusamise eest Soome, kuid vaatamata heale koostööle paljude Soome poliitikutega, keelduti talle andmast poliitilist varjupaika, kuna võimud ei tahtnud rikkuda suhteid Venemaaga. "Mulle ei antud varjupaika ka sellepärast, et ma kritiseerisin soomlasi nende topeltstandartide pärast tuumajaama suhtes," ütles spetsialist ja lisas, et Soome poliitikud saavad suurepäraselt aru, kui ohtlik on Sosnovõi Bor, kuid pigistavad silmad kinni energiakoostöö nimel Venemaaga. Argumentidele à la "uue Sosnovõi Bori tuumajaama reaktorid saavad olema palju ohutumad võrreldes vanadega", vastab ta lühidalt: "See on umbluu." Artiklist järeldub, et kõik Läänemere maad elavad tuumakatastroofi äärel.

Kristjan Kasearu autoritetiim
Esitaja Kristjan Kasearu & Paradise Crew - "So Much To Say"
Kristjan Kasearu autoritetiim - "So Much to Say", muusika Madis Muul, sõnad Kristjan Kasearu, esitab Kristjan Kasearu ja Paradise Crew.
Sõnad:
When the moon starts shining in room
I can see the lipstick on my mirror
Glass of whiskey standing next to the bed
Milion thoughts around my head
I don't think that it's so bad
to look around yourself, to be clad
If every Monday doesn't give the sun
But In our heards you can feel the rising...
Cos there's so much to say
Sometimes I think that I don't even know your name

Inese autoritetiim
Esitaja Ines - "I Don't Mind"
Inese autoritetiim - "In Good and Bad", muusika Ines ja Ivo Etti, sõnad Ines, esitaja Ines.
Sõnad:
Call me bad
call me whatever you want to
no I won't be sad
you can call me names
call me a player if you think so
no you won't be blamed
youre my favourite boy
the only one I ever wished for
and I will take it all
just show me all you have
in good and bad
I don't mind
if you are wrong or right
no i don't wanna hear sorry
I won't try t'escape tonight
Been wandering around

Hendrik Sal-Salleri autoritetiim
Esitaja Gerli Padar - "Partners in Crime"
Hendrik Sal-Salleri autoritetiim - "Partners in Crime", muusika Hendrik Sal-Saller, sõnad Berit Veiber, esitab Gerli Padar.
Sõnad:
we're standing in the rain
and sipping cold champagne
the night is full of angels of sin -
the demons of pleasure and pain
you whisper in my ear
i'm holding back the tears
your words are burning the way to my heart
that's been held hostage for years
the wild look in your eyes
will light my fire inside
this is the night that we can not deny
we'll always be partners in crime

Priit Pajusaare autoritetiim
Esitaja Deva Deva Dance - "Supreme Nature"
Priit Pajusaare autoritetiim - "Supreme Nature", muusika Priit Pajusaar, Glen Pilvre, sõnad Arne Lauri, esitaja Deva Deva Dance.
Sõnad:
have you noticed
how the ocean is dancing with waves?
have you seen
the sky smiling to the lakes?
borrow eyes from the stars
ask for ears from the trees
and you will see
and you will hear
the wisdom unlimited
earth - carry our lives
water - wash away our pride
air - please clear our minds
fire - free us from the lies
have you heard
how the wind whispers in the forest?

Soul Militia autoritetiim
Esitaja Soul Militia - "My Face"
Soul Militia autoritetiim - "My Face", muusika ja sõnad Kaido Põldma ja Lauri Pihlap, esitaja Soul Militia.
Sõnad:
Give it to me!
I see you every friday night
In the club when you wind and grind
With sweat dripping off your behind
(like you're doing it for me)
I've been checking you out
And I know what you're thinking about
When you're looking at me like this
(girl you're making me horny)
You've got that spark in your eye
I'ma slide my hand up your thigh
And it seems to me you don't mind
(I know you like it)

Elmar Liitmaa autoritetiim
Esitajad Hele Kõre ja Kristjan Kasearu - "Romeo ja Julia"
Elmar Liitmaa autoritetiim - "Romeo ja Julia", muusika Elmar Liitmaa, sõnad Jaagup Kreem, esitajad Hele Kõre ja Kristjan Kasearu.
Sõnad:
Ma ei taha teada Sinu saladusi
Igaühel on neid õigus omada
Ühte vaid palun ütle mul
Mis on Su nimi
Kallis võõras öine rändaja
Minu hinge salakambritesse tule
Midagi Su eest mul pole varjata
Ühte vaid palun ära veel
Küsi mu nime
Sest et seda öelda ma ei saa
Tunnen kuidas mind sa kutsud
Aga tulla veel ei saa
Saladuseloori varjus
Peame elama
Kuigi tundub et me rajad

Alar Kotka autoritetiim
Esitaja Linda - "1 Year from Now"
Alar Kotka autoritetiim - "1 Year from Now", muusika Pearu Paulus, Ilmar Laisaar, Alar Kotkas, sõnad Jana Hallas, esitaja Linda.
Sõnad:
in the morning
is it real?
someone's calling
could be that it's a dream
little flirty
is it bad?
do you feel it?
please don't tell my dad!
but actually i mean it
i guess you maybe know
it's all about the evening
just one year from now
eventually the feeling
the mess you've made somehow
it's called: in love completely
just one year from now

Sven Lõhmuse autoritetiim
Esitaja Laura - "Sunflowers"
Sven Lõhmuse autoritetiim - "Sunflowers", muusika ja sõnad Sven Lõhmus, esitaja Laura.
Sõnad:
if you are
in the streets of time
counting the hours
you must listen and learn
the secrets of flowers
how they reach for the sunlight
how they stretch and tower
just like sunflowers
forgotten souls
in suburban city lights
you lose your sense of time
where are you now?
don't you realize
your rage has gone too far
the truth's behind the bars
lies poisoning your brain

Koit Toome autoritetiim
Esitaja Koit Toome - "Veidi veel"
Koit Toome autoritetiim - "Veidi veel", muusika Koit Toome, sõnad Fred Krieger ja Hendrik Sal-Saller, esitaja Koit Toome.
Sõnad:
see ei loe
mida keegi arvab ja näeb
see ei loe
mida ütleb mõistuse hääl
tean et olen püüdnud liiga kaua
leida põhjust öelda sulle ei
veidi veel aega
minna on sellel teel
kuni vaid sulle kuuluda saan
veidi veel aega
andma mulle sa pead
kuni käes on päev
kui mind jälle näed
mind oota sel teel
veidi veel
ma ei tea

Lenna Kuurmaa autoritetiim
Esitaja Vanilla Ninja - "Birds of Peace"
Lenna Kuurmaa autoritetiim - "Birds of Peace", muusika Elmar Liitmaa, sõnad Lenna Kuurmaa, Piret Järvis, esitaja Vanilla Ninja.
Sõnad:
sleepy-eyed i am walking alone on the edge of the world
take a bow to the pureness, remember to enjoy the view
'til it's fading,
im diving into the ocean
to seize the dieing of the day
running in dreams
i see birds of peace
how their flying away
to reach for the invisible sun
knowing my way
no chance to fail
cause the time slips away
while i'm searching my own fairytale

Baskini anekdoodid
Küsimus: "Mis oleks, kui filmis "Titanic" mängiks Di Caprio asemel Bruce Willis?"
Vastus: "Ta oleks kõiki päästnud!"
Sõiduauto jõuab tollipunkti. Autost väljub juht, avab pakiruumi ja laseb ametnikel sõiduautot uurida. Samal hetkel heliseb tema mobiil:
"Kuulen…"
"Ma olen tollis…"
"Vean…"
"Ei, siiani pole midagi leitud…"
"Kas sa tõesti oled rase?" karjub isa tütrele.
"Jah, arst ütles nii."
"Kes on isa?"
"Seda arst mulle ei öelnud!"
Lendurikabiinist väljub lennuki komandör langevarjukotiga. Tõmbab selle selga ja kiirustab ukse poole.

JÄRJEJUTT (47): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Edasi - enamgi veel. Budanovi ekspertiisiga õigeksmõistmine (süüdimatuks tunnistamine hetkeks, mil ta kuritegu sooritas) ja asjaolu, et tema süüdistusest kõrvaldati vägistamine, ei kutsunud riigis esile vähimatki ühiskondlikku meelepaha. Ei toimunud ühtegi protestidemonstratsiooni, vähemasti naisorganisatsioonide pooltki. Mitte ühtegi õiguskaitsjat ei tulnud tänavale. Ühiskond pidas juhtunut õiguspäraseks:
et Budanov kägistas tüdruku, olgugi ekslikult, pidades teda tšetšeeni vastupanuvõitlejaks,
et röövimine on normaalne,
et laibarüvetamine on õige
ja et kõige selle eest on kurjategija ära teeninud vabaduse.
Õõvastava riigi oleme me kokku keeranud. Valdav osa elanikke tunnistas "polkovnik Budanovi kangelasteo" normikohaseks.

Päevaleht käis sisekujundajatega disainikauplustes ostureisil
Ilusad disainesemed maksavad üldjuhul palju raha, kuid ka odavate pisidetailidega saab kodu muuta rõõmsaks ja omanäo-liseks elukeskkonnaks.
Kutsusime pealinna sisustuskauplustes pakutavat kaema ja kommenteerima kunstiakadeemia haridusega kaks tuntud sisearhitekti - Loreida Heina (26) ja Kard Männili (26). Noorest east hoolimata on mõlemad juba staažikad tegijad ja nende kontos on juba soliidne arv kujundatud kodusid, kaupluseid ja restorane.
Astume sisse esimesse väljavalitud salongi Pärnu maanteel. Kauplus Muster on täis kõikvõimalikku vajalikku ja mittevajalikku kauni kodu jaoks. Loreida sõnul on Kardi ja tema maitse natuke erinev - ta ise on rohkem ratsionaalse ja Kard jõulise käekirjaga kujundaja. Uurin mõlemalt, millised on nende ostuharjumused. "Hea oleks ennast kursis hoida, mida sisustuskauplused pakuvad. Tihti on aga nii, et niisama surfates jääb pilt liiga üldiseks. Kui juba konkreetset asja ette kujutad, siis on selle leidmine palju hullem," jagab Loreida oma kogemust. "Mööbli puhul on tihti ikka nii, et lihtsam on ise joonistada kui poest otsida," tunnistab Kard.

Lõbus retro toob koju kinoplakatid ja neoonvalguse
Sisearhitekt Janne Maal soovitab retrostiili kodudesse, kus hinnatakse ajalooga esemeid, kuulatakse Mart Sanderit ja vaadatakse "Star Treki" videosid.
Mis on retro?
Vanad moodsad asjad - kõik, mis oli popp vanavanemate noorusajal. Retro on kõik, mis jääb hiljuti moest läinu ja antiigi vahele: 50-ndad, 60-ndad, 70-ndad, 80-ndad.
Tolleaegse popkultuuri ikoonid: laavalamp, jukebox, narmas- ja helmeskardinad, pika karvaga vaibad ja voodikatted, plastist origamivalgusti, neoontorude valgus, kinoplakatid, malelauamustrilised põrandad.
Kust on saanud stiil alguse?
Retrostiili juured on 50-ndate Ameerika popkultuuris, filmides "Star Trek", "Dick Tracy", "Marilyn Monroe", "Charlie inglid", Travolta esimestes filmides. Oluliseks mõjutajaks on ka tolleaegne muusika, näiteks The Beatles ja ABBA.

Eestis treitakse eritellimusel terasest mööblit kodudesse
Roostevabast terasest mööblit saab kombineerida eri stiilidega, klaasi, puidu ning kiviga.
Kui öelda "metallist mööbel", siis kangastub arvatavasti enamikule silme ette pilt kriuksuvast ning ebamugavast raudvoodist. Kindlasti ei soovi kauni kodu ihaleja enda magamistuppa sellist ajast ja arust mööblieset. Ning metallist laud kööki? Jääb ära - metall on külm ning teravanurgeline.
Käsitööna roostevabast terasest mööblit valmistava Inoxi juht Tarmo Karama lükkab need eel-arvamused kiiresti ümber. "Metallist mööbli kõik nurgad on hoolikalt ümardatud," toob Karama välja esimese fakti.
Pind poleeritakse
Pinnatöötlus annab lõputuid võimalusi mitte ainult praktilisteks eesmärkideks, vaid ka silmailu saavutamiseks. Kuna mööbliese valmistatakse kliendi tellimusel, siis on võimalik tuua endale koju unikaalne mööbel, luues nõnda kordumatu sisekujunduse.

Vana põrandalaud on majataastajate seas defitsiitne
Maja restaureerijad jahivad vanakraami-laost kõige sagedamini laia põrandalauda.
Vana maja lammutuse kulusid aitab vähendada see, kui korralik ehitusmaterjal müüki panna. Mõni lammutusfirma korjab vana ehitusmaterjali, mis on nii mõnelegi ehitajale suure väärtusega. Vanu pisividinaid (hinged, kremoonid ja muu) leiab näiteks Tallinna kauplusest Majatohter.
Kiilis asuv vanamaterjaliladu on aga Eestis ainus koht, kus tegeldakse taaskasutatava ehitusmaterjali vahendamisega süstemaatiliselt.
Seal pakutakse palke ja laudu, kive, kahhelahjusid, uste ja akende hingi, käepidemeid ning suluseid. "Põrandalaudu on ainult natuke, kuna neid liigub väga harva," lisab vanamaterjalilao projektijuht Kalle Kase. Üks korralik põrandalaud peaks olema 20 cm lai ja vähemalt 35 mm paks. "Seda küsitakse meilt päris palju, aga pakkuda nii palju pole," tunnistab ta.

Maali lastetoast elutoale konkurent
Toa ilme kiireks värskendamiseks pole vaja muud kui seinavärve ja veidi kunstimeelt.
Lastetuba kujutame ette rõõmuküllase ja hubasena. Sellise ilme loomiseks piisab juba seinte ülevärvimisest. Suurima pinna moodustavad ruumis seinad ning nende muutmine hakkab kõige enam silma.
Et veelgi põnevam oleks, võib seinale maalida igasuguseid huvitavaid tegelasi - Miki ja Pluuto, Puhhi ja Notsu, Ämblikmehe või hoopis kodusemad semud, näiteks naksitrallid. Meie väljavalituks osutus Heiki Ernitsa ja Janno Põldma joonisfilmi nimitegelane Lotte.
Mis toonid valida?
Järgmisena tuleb valida värvitoonid. Seina põhitooni valikul on mõistlik lähtuda tegelastest - ei ole ju mõtet näiteks Pluutot kollasele seinale maalida. Taustaks on soovitav võtta mõni neutraalsem hele toon: siis paistavad seinale joonistatud tegelased ja kujundid paremini välja.

Äärmuslikud ilmaolud võivad puidust välisuksi kahjustada
Kui välisuks enam korralikult ees ei istu ja kinni kiilub, korrigeeri selle asendit hingedest.
Nüüdisajal paigaldatakse puit-välisustele valmistamisel nn ilmastikuriski kahandamiseks ja konstruktsiooni tugevdamiseks metallplaate või -torusid. Sel moel püütakse ohjes hoida puidu omadust õhuniiskuse ja -temperatuuri muutumisel paisuda või kahaneda.
"Täispuidust välisuksi tehakse loomulikult ka, aga sellega kaasnevadki need puiduga seotud riskid," ütleb Haapsalu uksetehase Tallinna müügisalongi juhataja Rein Vaikre.
Alumiiniumtugevdused
Haapsalu tehas on asutamisest saadik kasutanud uste tugevdamiseks alumiiniumplaate, mis liimitakse puitraami külge. Soomest üle võetud tehnika on põhjanaabrite juures end aastakümnetega tõestanud ja peaks seetõttu sobima ka meile.

Vana akna saab tihendi ja silikooniga soojapidavamaks
Akende kaudu kaob ligi veerand toasoojast - kui ei jaksa uusi osta, siis tihenda vanad.
Akende soojustamiseks on parim aeg suve lõpp, kuid üht-teist annab ka talve hakul sooja toas hoidmiseks ette võtta. Lihtsaim vahend vanade puitakende soojapidavamaks muutmiseks on aknateip, mida on müügil 50 ja 38 mm laiusena. Rull teipi maksab umbes 30 krooni. Teibiga ei tasu siiski kõiki aknaraame üle tõmmata, mõni aken võiks jääda tuulutamiseks avatavaks.
Teibi miinuseks on oht, et selle eemaldamisel tuleb kaasa ka natuke aknavärvi. Vanade puit-akende vahed võib täita akna vahele pressitavate porolooniribadega. 20 kahemeetrist riba saab ehitusmaterjalide poest 30 krooniga. AS-i Espak Tartu ehitusmaterjalide poe viimistlusmaterjalide osakonna juhataja Meeli Kütimets soovitab puitakende vahele paigaldada kummitihendid.

Läbimõeldud tänavavalgustus tõstab kinnisvara hinda
Araarendajad on hakanud uusasulates üha enam panustama tänavavalgustusse.
"Korralik välisvalgustus tõstab kinnisvara hinda," kinnitab Fjord Valgustuse juhatuse liige Aivar Simmermann. Tema sõnul on kinnisvaraarendajad hakanud seda ka taipama. "Mõistetakse, et uus elamupiirkond algab sissesõiduteedest, mida on vaja korralikult valgustada nii elukeskkonna turvalisuse kui ka esteetilise väärtuse loomiseks," lisab ta.
Ka LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Saksing kinnitab, et õigesti projekteeritud välisvalgustus lisab kinnisvarale väärtust. "Arvestame seda oma projektides, samas mõtlevad paljud vaid esmase valguse peale ega taha maksta üldelektri eest," tõdeb ta. Seepärast pakuvad nad energiasäästlikke valgusteid, et edaspidi tuleks vähem maksta.

Plekk-katus trumpab kivikatust kergusega
Kui maja konstrukt-sioon nõuab kergemat katust, tuleb loobuda kivist ning valida plekk.
Kui maja konstruktsioon eeldab kaalult kergemat lahendust, siis jääb sõelale plekk-katus. Omaniku maitsest ja maja arhitektuurilahendusest lähtuvalt tuleb järgmine valik langetada valts-plekk-katuse ja profileeritud teraskatuse vahel.
Valtsplekk vanale puumajale
Valtspleki kasutamine on levinud vanemate puitmajade renoveerimisel. "Valtsplekk-katused on Kalamajas ja Pelgulinnas populaarne teema," vahendab OÜ Plekk-Katusemeister tegevdirektor Jaanus Aedla.
Profileeritud teraskatuseid eelistatakse uue puitkonstruktsiooniga elamute puhul. "Teraskatuse headeks omadusteks peetakse kergust, head vormitavust, külmakindlust ja veetiheda katusekatte moodustamise või-malust," loetleb profiilkatuseid valmistava AS-i Ruukki Products turundusjuht Marge Reinolt. Profiilkatuste eeliseks on ka lai värvivalik.

Disainiaasta jõuab lähiajal Läänemaale
17. jaanuaril avatakse Haapsalu linnagaleriis rändnäitus "Disain tuleb külla". Koos näitusega toimub seminar ABCDisain, kus käsitletakse disaini olulisust äritegevuse edendamisel.
Disainiaastat korraldab Eesti kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskus koostöös Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi ning Eesti disainerite liiduga.

Ikea müüb Inglismaal soodsaid valmismaju
Kokkupandava mööbliga tuntuse saavutanud Ikea kontsern hakkab Suurbritannias müüma valmismaju. Praktilised puukarbikesed peaksid leevendama sealset elukohanappust.
Majad on sissekolimisvalmis ja soovi korral võib tellida juurde Ikea köögimööbli. Elamute hinnad jäävad 150 000-222 000 euro vahemikku (2,4 -3,7 miljonit krooni). Majade suurus on 46-81 ruutmeetrini. Ikea ees-märk on pakkuda kodu väiksema sissetulekutega inimestele, kelle aastane sissetulek on 15 000-35 000 naela.
Juba mõnda aeg pakub Ikea koostöös Skanska ehituskontserniga Skandinaavias nn BoKlok (tõlkes "targasti elama") maju. Tootjad arvestavad suure nõudlusega ka Suurbritannias, sest Rootsis müüakse aastas ligi 800 sellist maja.

Saksamaa eramute hinnad langevad
Kui mujal suurriikides eramajade hinnad peamiselt tõusevad, siis Saksamaal on trend vastupidine. Viimase kümne aasta jooksul Saksamaal omale maja soetanu on pidanud silmitsi seisma märgatava hinnalangusega.
Kuidas on see juhtunud, kui näiteks Suurbritannias, Hispaanias ja USA-s on eramute hinnad ligi 160% kasvanud? Sellekohase uuringu korraldanud linnaehituse, elamumajanduse ja ehituslaenu instituudi direktor Stefan Jokl süüdistab lonkavat majandust. Sakslaste reaalsed sissetulekud on tema sõnul kümne aasta jooksul vähenenud. Jokl on veendunud, et turg muutuks taas atraktiivsemaks, kui väheneks tööpuudus ja palgad hakkaks tõusma.
Saksamaa kinnisvarafonde ühendava Degi kompanii pea-

Taani sensatsioonilised taldriktornid
2009. aastaks valmib Kopenhaageni linnaservas neli omanäolist ümmargust maja.
Kopenhaagenit on tabanud kiire arendustegevus. Põhjasadamasse Nordhavnenisse ehitatakse sadu uusi kortereid. Teiste seas kerkib sinna ka kuulsa Taani arhitektuuribüroo 3xN neli originaalse kujuga korteritorni.
Mängulise muljega tornid meenutavad üksteise otsa kuhjatud taldrikute hunnikut. Arhitektid on pannud rõhku omapärasele ilmele, millel on siiski ka praktiline tagamõte. Energiatarbimine on viidud miinimumini, aerodünaamiline disain vähendab tuule turbulentsi.
Ümmargune disain hoolitseb selle eest, et korteritesse pääseks võimalikult palju päevavalgust ja nendest avaneks suurepärane vaade. Korterite rõdudelt on tänu nihkes vaheseibidele nauditav ka öine tähistaevas.

MAILIS REPS: Ületades viimast raudset eesriiet
Kui 360 Tallinna õpilast eelmisel nädalal Moskvasse õppereisile läksid, võis nii mõnigi mõelda - miks ainult Tallinna õpilased? Ja kas selliseid reise poleks tarvis korraldada kõigile õpilastele Lääne-Euroopasse, Eesti kultuurikeskustesse ja mujale?
Minu vastus on: jah, riiklikult rahastatud õppereise on vaja kõigile õpilastele ja erinevatesse kohtadesse - läände, itta ja Eestisse. Põhjusi võiks loetleda kolm: esiteks, elavdada ja näitlikustada õpet; teiseks, kasvatada Eesti noortest laia silmaringiga eurooplasi; kolmandaks, tagada võrdsed haridusvõimalused.
Kunagi kuulasime hämmeldunult jutte, et lääne noored käivad kooliekskursioonidel välisriikides. See tundus ahvatlev, kuid Eesti inimestele täiesti ulmeline. Nüüd enam mitte. Haridusministeerium on asunud välja töötama algatust "Iga laps Kumusse, Ermitaaži, Louvre'i!". See tähendab praeguse plaani kohaselt kahte kultuurireisi põhikooli vanemas astmes - Tallinna Kumusse ja Peterburi Ermitaaži - ning kolmandat eeldatavasti 10.-11. klassi järel, näiteks Pariisi vaatamisväärsuste juurde. Nii käivad noored läbi omaaegse Eesti kunstnike raja: kõigepealt Eesti kunstikeskustesse, siis tsaaripealinna ja lõpuks Euroopa kunstipealinna Pariisi. Ennekõike tähendab see kultuuritarbimise ja muuseumiskäimise harjumuse juurutamist. Oma abi programmide väljatöötamisel on lubanud osutada museoloogia ja kunstiajaloo juhtivad eksperdid Sirje Helme, Ülle Kruus, Marika Valk ja David Vseviov. Esimeste õppereisidega on plaan alustada veebruaris, täielik käivitamine jääb 2008. aastasse.

MIHKEL MUTT: Ilvese sada päeva
Saja kriitikavaba päeva taval on rohkem tähtsust küll maades, kus president on ka sisuline riigipea. Ent olgu peale. Toomas Hendrik Ilvese kell kukub 15. jaanuaril.
Kõigepealt inimlikku. Prantslased tavatsevad väita, et lühikesel ja kiilakal on nende juures vähe šansse presidendiks saada. Tõsi, Chirac ongi 188, De Gaulle oli kümme sentimeetrit pikemgi. Seevastu praegune favoriit Sarkozy on pisut alla 170 sentimeetri.
Aga ta on tohutult käbe, liiati on prantslastel endi meelest ikka veel "tsiviliseeriv missioon", mida eestlastel pole. Seepärast on hea, kui meie rahvusvahelised esindajad on igaks juhuks ka füüsiliselt suured. Mulle meeldis näiteks väga, kui Tiit Matsulevitš oli saadikuks Venemaal. Kui ikka sihuke kõmistab ülalt alla ülbe jublaka peale, siis on julge tunne.
Toreda eksterjööriga llves ei oska ka vene keelt. Kodueestlasel on ju oht idanaabri poliitikuga vesteldes libiseda endisele okupantide keelele ja ühes lingvistilise küüruga tõmmata selga ka too teine küür.

AHTO LOBJAKAS: Postimperialistlik Venemaa ei ole normaalne riik
Euroopa Liidu ametlikes ringkondades on tavaks öelda, et Venemaa "pole demokraatia, nagu meie seda tunneme". Samamoodi võiks öelda, et Venemaa pole riik selle sõna tänapäevases, läänelikus mõttes.
Venemaa on postimperialistlik moodustis, mis püüab sobituda kohta nüüdisaegses rahvusvahelises süsteemis, kuid mida takistavad imperiaalse mineviku taak ja piiratud võimetega juhid. Energiakonjunktuur on praegusel juhtkonnal võimaldanud olukorda kindlustada, kuid saavutatud stabiilsus ja näiv ekspansionism ei ole jätkusuutlikud ilma revolutsiooniliste muutusteta.
Venemaa käitumise analüüsi suurimaks probleemiks on tendents tõlgendada teda kui neoimperialistlikku riiki. See on kategooriaviga, mis sunnib analüüsijaid otsima ratsionaalseid motiive, mõtestatud tegevust ja mõistlikke plaane sealt, kus neid olla ei saa. 1991. aastal poetas Venemaa küll satelliite, kuid naasis sisuliselt imperiaalsesse lapsepõlve, seda ilma igasuguse ühendava ideoloogiata. Venemaa on impotentne impeerium, eluvõimetu nagu Rooma pärast germaani hõimude laastamisi.

REPLIIK: Häda võlglaste pärast
Niigi ülekoormatud Eesti kohtud on umbes: mobiilifirmad on hakanud kohtutesse esitama massiliselt avaldusi võlgu jäänud inimeste vastu. Iga neljas tsiviilkohtusse esitatud hagi on mobiilifirma võlanõue.
Ilmselt pole telefoniarvete massiline tasumata jätmine tingitud üksnes klientide pahatahtlikkusest või vaesusest, vaid teinekord ka hajameelsusest. Telefoninumbrite liikuvuse ajastul on konkurents teravnenud: kliente meelitatakse üha soodsamate pakkumistega. Kui inimesel on nii mobiil- kui ka lauatelefon, kust ta kasutab näiteks rahvusvaheliste kõnede puhul mõnda soodsamat eelvalikuga operaatorteenust, võib postkasti potsatada kolm-neli telefoniarvet kuus. Mõni ime siis, kui mõni neist tasumata ununeb.

JUHTKIRI: Uus vana poliitika
Veel kuu aja eest oli maailma avalikkus kindel, et USA Iraagi-poliitikat ootab järsk kursimuutus. Detsembri algul avalikustatud nn Bakeri komisjoni raport kuulutas senise Iraagi-poliitika läbikukkunuks ning soovitas alustada peatset vägede väljatoomist. Praegu, kõigest kuu aega hiljem näib aga, et õigus oli neil, kes võrdlesid Bakeri komisjoni mesilasega, kes korra nõelab ja seejärel sureb.
Eile tutvustas USA president George W. Bush teleesinemises oma uut Iraagi-strateegiat. Seda on aga raske nimetada uueks, sest midagi murrangulist see ei sisalda. Vägede väljatoomise tähtaegu ei nimetata, küll aga on juttu väekontingendi järsust suurendamisest. Bush soovib lisaks praegusele 132 000 USA sõjaväelasele Iraaki saata veel paarkümmend tuhat meest.

Medtöötajate streik seaks ravimise haiglate õlgadele
Kui meditsiinitöötajad peaksid järgmisel nädalal streiki alustama, puudutab see esialgu vaid ambulatoorset ravi ning haiglad jätkavad tööd, andes ka erakorralist abi.
Tõsisemaks läheb olukord siis, kui streigiga liituvad ka haiglad ning see levib üle Eesti. Sel puhul võidakse haiglaravi vajavad patsiendid suunata ravile väljapoole Eestit, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Kas ja millistel tingimustel streik teoks saab, peaks selguma esmaspäeval, kui riiklik lepitaja annab hinnangu meditsiinitöötajate ametiliitude ettepanekuile.
"Kõik lapsed, kellel on mingid terviseprobleemid, mille suhtes on vaja nõu saada ja mida lapsevanem loeb, et pole võimalik edasi lükata, neid ootame Tallinna lastehaiglasse Mustamäele Tervise 28, samuti Kesklinna lastepolikliinikusse, kus töötab samuti traumatoloog ja üldpediaater, kes tegeleb erakoraliste probleemidega," ütles Tallinna lastehaigla juhatuse esimees Mall-Anne Riikjärv Aktuaalsele kaamerale.

Tervishoiutöötajad: haiglajuhid rikuvad streigiõigust
Tervishoiutöötajate kutseliitude sõnul rikuvad Ida-Tallinna keskhaigla juhid rahvusvahelise streigiõiguse põhimõtteid.
Ida-Tallinna keskhaigla juhtkond tegi abilinnapea Merike Martinsoni ettepanekul meditsiinilisele personalile palgapakkumise, millega tõstetaks arstide, õdede ja hooldustöötajate töötasud tervishoiutöötajate palganõudmise tasemest kõrgemale, vahendab ETV24.
"Streigi toimumise korral Ida-Tallinna keskhaiglas ükskõik millises ulatuses pakkumine ei kehti," vahendasid kutseliidud haigla juhatuse teadet oma töötajatele.
Selline tegevus on kutseliitude sõnul rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide nr 87 ja 98, mille ka Eesti on ratifitseerinud, järgi töötajate lubamatu mõjutamine eesmärgil nurjata streigi läbiviimine.

Tallinnas mõrvati naine ja kaks väikelast
Politsei otsib juhtumiga seoses taga Janek Laurit
Täna leiti Tallinnas Vilde tee korterist naisterahva ning kahe tütarlapse vägivallatunnustega surnukehad.
Politseile teatati kella 15.15 30-aastase Aire ja 7-aastase ning 7-kuuse tüdruku vägivallatunnustega surnukehade leidmisest ühes Vilde tee 76 korteris. Ohvrite surma põhjus on selgitamisel, teatas Põhja politseiprefektuur.
Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Ella-Mai Velling ütles Aktuaalsele kaamerale, et surnukehad avastasid tapetu ämm ja äi.
Eesti Päevalehe andmetel töötas Aire Hansapangas, kuid viibis juba pikalt lapsepuhkusel.
Politsei alustas juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlus karistusseadustiku sätte tunnustel, mis käsitleb mõrva kahe või enama inimese suhtes. Kriminaalmenetlust juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Rakvere ordulinnuse tornis lehvis eksituse tõttu Rootsi lipp
Reede päeval lehvis Rakvere Vallimäe ordulinnuse tornis tavapärase Eesti vabariigi sinimustvalge asemel Rootsi kuningriigi sinine kollaristilipp.
Tegelikult pidi tornis reedel lehvima Rakvere linna sinine lipp kollase põikitriibuga- 12. jaanuar on nimelt Rakvere punavõimust vabastamise aastapäev. Rootsi lipp aga sattus torni linnuses juhtunud inimliku eksituse tõttu, kuna pealiskaudsel vaatamisel on lipud väga sarnased - ühtmoodi sinikollased, ent Rootsi lipul on põikitriibu asemel kollane rist, teatas Rakvere linnavalitsus.
Kella 14 paiku viga parandati ning tornis lehvis juba linna lipp.
Alates 2005. aastast meenutatakse Rakvere vabastamist punaste käest 1919. aasta jaanuaris kahuripauguga päikesetõusul ning linna lipu heiskamisega torni.

Loksa pangakontod on taas avatud
Harju maavanem Värner Lootsmanni kinnitusel on Loksa linna pangakontod tänase seisuga taas avatud.
27. detsembrist kuni tänaseni olid blokeeritud Loksa linnavalitsuse kontod ja teenused SEB Ühispangas, millega oli peatatud omavalitsuse arveldusarvete käsutusõigus ja seeläbi sisuliselt kogu Loksa linna majandustegevus.
Pangakontode blokeerimiseni viis segadus Loksa linnavalitsuses, kus puudub selgus, kes on võimul olev linnapea. Nii Loksa linna endine linnapea Andres Kaarmann kui keskerakondlaste valitud ja praegu võimul olev keskerakondlasest maavanema abikaasa Helle Lootsmann väidavad mõlemad, et koht on nende.
Advokaadibüroost Seppik & Sirel endiste linnajuhtidega küll pretsedenditule kokkuleppele, kuid Loksa linna arvelduskontod AS SEB Ühispangas on täna kella 15-st avatud ja hetkel kantakse üle linnavalitsuse allasutuste ja linnavalitsuse töötajate palgad ja asutakse tasuma arveid, teatas linna avalike suhete juht.

Tormis räsida saanud Võru spordihall on taas avatud
Eile tormis kannatada saanud Võru spordikeskus on taas külastajatele avatud ning treeningud ja võistlused toimuvad plaanipäraselt.
Eile kella 16 ajal tuli Võru spordikeskuse seina küljest lahti 6-meetri laiuselt üks nn sandwich-paneelide vertikaalne rida, jättes hoone seina avause, mistõttu spordihall ajutiselt suleti. Inimesed õnnetuses viga ei saanud.
Täna hommikuks oli avaus topeltkiledega kinni pandud ning ülejäänud sein ettevaatusabinõuna üle kinnitatud.
Võru spordikeskuse juhataja Viktor Rebane kinnitas, et praeguseks on probleem lahendatud ja sein üle kontrollitud. "Ehitajad tegutsesid kiiresti ning öö jooksul kinnitati üle kogu sein ja auk suleti topleltkilega. Täna vaadatakse üle kogu hoone," ütles Rebane.
Rebase sõnul annab ekspertidest koosnev komisjon juhtunule oma hinnangu ning selgitab välja selle tegeliku põhjuse.

Rävala puiesteel avati täna Euroopa Liidu maja
Täna keskpäeval avati Tallinnas Rävala puiestee 4 Euroopa Liidu maja, mille peamiseks rolliks hakkab olema avalikkuse teavitamine Euroopa Liidus toimuvast.
Avatud Euroopa Liidu esindus on üheks kõige olulisemaks sihiks seadnud kaasata Eesti kodanikke Euroopa asjades kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema. Eesti kodanikel on võimalus saada asjakohast informatsiooni Euroopa Liidu uutest arengusuundadest ja muutustest ning tutvuda Euroopa Komisjoni töö ja seisukohtadega.
Avatseremoonial esinesid sõnavõttudega president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Komisjoni asepresidendid Margot Wallström ja Siim Kallas ning Euroopa Parlamendi kvestor James Nicholson ja saadik Tunne Kelam.
Euroopa maja, nagu nimetas seda Siim Kallas, töötajate ülesandeks on Eesti kodanikele tutvustada lisaks olemasolevatele ka uusi võimalusi, mis kaasnevad Euroopa Liidu liikmeks olemisega. Koostöös riigi ja omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonidega töötatakse majas selle nimel, et tõsta inimeste teadlikkust Euroopa Liidu poliitikatest.

Herkel: kultuuriminister vassis Sakala lepingutega
Isamaa ja Res Publica Liidu saadikute sõnul vassis kultuuriminister Sakala lepingutega ning leiavad, et valitsus võiks uue informatsiooni valguses hoonestusõiguse lepingu lõpetada.
"Varem kultuuriminister Raivo Palmaru poolt salastatud ning nüüd Isamaa ja Res Publica Liidu nõudel avalikustatud hoonestusõiguse leping ei võimalda Sakala keskuse lammutamist." Sellisele seisukohale asusid IRL saadikud pärast Helir-Valdor Seederi poolt välja nõutud lepinguga tutvumist.
Lepingus on selgelt sätestatud hoonestaja kohustus olemasolev Sakala keskus renoveerida. "Lammutamisest ei ole lepingus sõnagi ning renoveerimine saab tähendada üksnes olemasoleva keskuse kordategemist, mitte aga selle maha lammutamist ja uue koleda kipskarbi ehitamist," ütles Isamaaliidu fraktsiooni esimees Andres Herkel.
Lepingus on juttu küll juurdeehitusest, aga mitte olemasoleva hoone lammutamisest. Möödunud aastal väljastas Keskerakonna poolt juhitud Tallinna linnavõim AS-ile Uus Sakala loa Sakala keskuse lammutamiseks. Samas oli AS-i Uus Sakala üks osanikest Peeter Rebane astunud Keskerakonda, teatas erakond.

Ivi Eenmaa reklaamib end tasuta linnale kuuluvatel pindadel
Võru reformierakondlasest linnapea Ivi Eenmaa saab linna valduses olevate bussiootepaviljonide valgustatud klaasseinte vahel täiesti tasuta oma valmisreklaame avaldada.
Keskerakondlaste kohalik esinumber Heimar Lenk on sunnitud end Eenmaa kõrval reklaamima aga kõrge tasu eest. Vahe on selles, et bussipaviljonid on linna omad, posterialused tänavapostide küljes kuuluvad erafirmale, kirjutas Lõunaleht.
"Valimisreklaam on vastavalt volikogu määrusele tasuta. Ivi Eenmaa reklaami ülespanek ei maksnud ka midagi," ütles LõunaLehele Võru linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla. "Taotluse Eenmaa reklaami ülespanekuks esitas Reformierakond."
Vahtla selgitas, et reklaamimaksu valimisreklaamil ei ole ja muus osas pole linn korda välja töötatud.
Keskerakonna peasekretäri Kadri Musta hinnangul pole Eenmaa hetkest, kui ta valimisplakat väljas on, enam omavalitsusjuht, vaid kandidaat.

1. veebruarist muutuvad dokumendifoto nõuded
1. veebruarist hakkavad kõikide Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) poolt väljastatavate dokumentide fotodele kehtima uued nõuded. Foto ei tohi olla tehtud varem kui kuus kuud enne KMA-le esitamist ning selle alusel peab olema võimalik isikut üheselt tuvastada.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse fotonõudeid kehtestavast määrusest peab isiku nägu olema fotol kujutatud selge detailsusega, samuti peab näokujutise suurus vastama kindlatele mõõtudele. Nõuded on kehtestatud eelkõige fotode kvaliteedi tõstmiseks ja ühese isikutuvastuse tagamiseks.
"Uuenenud kvaliteedinõudeid on vajalik teada vältimaks olukorda, kus esitatud foto ei sobi dokumendi trükkimiseks. Uuenenud nõuded on suuremas osas tehnilist laadi ja oluline on fotograafide teadlikkus, samas peavad ka inimesed ise veenduma, et saavad fotograafilt nõuetekohase foto," ütles KMA Põhja regionaalosakonna juhataja Ulvi Sööl.
Uuenenud nõuded kehtivad kõikide KMA-st taotletavate dokumentide fotode puhul. Nõuetele mittevastavaid fotosid 1. veebruarist enam vastu ei võeta.

Loksa pangakonto blokeerisid "teised" 
Loksal on juba nädal aega suletud linnavalitsuse pangaarve, mis sisuliselt tähendab maksmata palku ja toiduta jäävat lasteaeda, kuid siiani on selguseta, kes tekkinud olukorra eest vastutab.
Erinevad leerid ja segadused linnavõimuga ei ole Loksal enam mingiks uudiseks. Kuid meetodid võimu jagamise nimel lähevad üha karmimaks ning nüüd kannatavad juba ka tavakodanikud. Töötajatele ei ole võimalik palku maksta, lasteaiad ja koolid ei saa raha toidu ostmiseks. Paraku ei taha keegi tekkinud probleemide eest vastutada. Mõlemad osapooled kinnitavad, et pangakonto lasi blokeerida just vastasleer.
Tüli sai alguse sügisel, mil iga maakond ja linn pidi esitama oma valijamehe. Loksa linnavolikogu paraku ühisele otsusele ei jõudnudki ning volikogu keskerakondlastest liikmed otsustasid kõrvalkabinetis moodustada oma volikogu ning pidada teise istungi. Nii saigi Loksa endale kaks valijameest. Vabariigi valimiskomisjoni otsusega läks linna nimel presidenti valima siiski esialgse volikogu koosseisu esindaja, reformierakondlane Igor Ignahhin. Kuid kuidagi ei suudeta selgusele jõuda, kas Loksa linna peaks edasi juhtima endine linnapea Andres Kaarmann või keskerakondlaste valitud ja praegu võimul olev Helle Lootsmann. Viimast püüti oktoobris koguni politsei kaasabil kabinetti ja positsiooni loovutama sundida, kuid siiani istub linnapea kabinetis siiski Lootsmann.

Narva on juurde saanud 300 Eesti kodanikku
Selle aasta alguses elas Narva linnas 67 497 inimest, neist 29 700 eesti kodanikku. Möödunud aastaga võrreldes on Narva elanike hulka juurde tulnud 300 eesti kodanikku ja vähemaks jäänud sadakond Venemaa kodanikku.
Eesti kodakondsusega inimesed moodustavad Narva elanikkonnast 44,1%. Teisel kohal on Venemaa kodanikud, keda on täpselt kolmandik ehk 22 500 inimest. Kodakondsuseta isikuid on Narva elanike registris 21,6% ehk 14 600, teatas Narva linnakantselei.
Möödunud aastaga võrreldes on juurde tulnud 300 eesti kodanikku ja vähemaks jäänud sadakond Venemaa kodanikku. Vähemaks on jäänud ka 700 kodakondsuseta isiku võrra.
Kokku elab Narvas 33 riigi alamaid, põnevamad neist jordaania, bangladeshi ja liibanoni kodanikud.
Viimase viie aasta lõikes on eesti kodanike osakaal linnas suurenenud 4,4%, kodakondsuseta isikute arv aga vähenenud 8,9%. Osa isikuid on võtnud endale Venemaa kodakondsuse, nende osakaal on tõusnud sama ajaga 2,2%. Ülejäänud muutused langevad loomuliku iibe arvele, mis on viie aastaga linna elanike arvu vähendanud 2300 inimese võrra.

Ametiühingute keskliit: seadus ei võimalda streigi eest karistada
Eesti ametiühingute keskliit (EAKL) mõistab teravalt hukka viimastel päevadel ilmnenud katsed desinformeerida avalikkust ja mõjutada streigiks valmistuvaid tervishoiutöötajaid.
Tõele ei vasta väited, nagu oleks 17. jaanuariks kavandatud streik ebaseaduslik. Streigi ebaseaduslikuks kuulutamine on ainult kohtu pädevuses.
Täiesti alusetud ning ilmselt eelkõige streigiks valmistujatele psühholoogilise surve aval-dami-seks on ka jutud streikijaid ähvardavatest suurtest trahvidest. Seadus ei võimalda streigi korraldamise eest kedagi karistada.
Streigiõiguse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted keelavad kõik tegevused, millega püü-tak-se piirata töötajate vabadust streigis osaleda. "Näiteks on täiesti lubamatu, et tööandjad keelitavad töötajaid loobuma streigis osalemisest, lubades neile vastutasuks palgatõusu, mida töötajad streigiga taotlevad," rõhutas EAKL-i esimees Harri Taliga. "See on vastuolus rahvus-va-helise tööorganisatsiooni (ILO) seisukohtadega."

Utria dessandi on praeguseks katkestanud neli võistkonda
Täna kella ühese seisuga on Utria dessandi luure-patrullvõistluse katkestanud neli võistkonda.
Seoses väga raskete ilmaoludega on pikendatud tänase päevase kontrollpunkti algusaega, esimest võistkonda oodatakse sinna alates kella 13.20.
Praeguseks hetkeks on võistluse katkestanud Kaitseliidu Harju maleva, Soome teine, Tallinna Toompea malevkonna ja Viru pataljoni võistkonnad.
"Eile sadanud lörts ja vihm muutsid maastiku erakordselt raskeks. Seetõttu oleme tänase kontrollpunkti algust praeguseks nihutanud poolteist tundi. See ei ole samuti veel lõplik, võib tulla muutusi," sõnas Erna seltsi president Meelis Rätsep.
Teoreetiliselt oodatakse esimest võistkonda kontrollpunkti alates kella 13.20-st. Kui ka selleks ajaks ei ole esimene võistkond kohale jõudnud, siis lükatakse algust veel pool tundi edasi.

Tulesurmade arv Tallinnas tõuseb taas
Viimastel aastatel on tulekahjudes hukkunute arv Tallinnas taas tõusma hakanud.
2006. aastal suri tulekahju tagajärjel Tallinnas 22 inimest, vahendas Põhja-Eesti päästekeskus. See on siiski vähem kui 1999. aastal, mil tuli röövis elu 46 inimeselt.
Tänavu 10 päeva jooksul on Tallinnas aset leidnud kahes tulekahjus surma saanud juba kolm inimest, vahendas Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Kirill Teiter.
Ohvrite seas on kõige rohkem kodutuid või alkoholi liigtarvitajaid, mistõttu on probleem pigem sotsiaalne kui tehniline. Üle kolmandiku surmadest on tingitud magamisasemel suitsetamisest.
Tulekahjude tagajärjel hukkunuteks loetakse reeglina inimesi, kelle surma otseseks põhjuseks oli tulekahju ise - see tähendab sissepõlemine, vingu- või muu põlemisel tekkiva gaasi mürgitus või rasked põletushaavad.

Must-toonekurg Raivo jõudis Keeniasse
GPS-saatjaga varustatud must-toonekurg Raivo jõudis Keeniasse.
Raivo on must-toonekurg, kes varustati mullu juulis GPS-saatjaga. Ta pesitses Lääne-Virumaal ja kasvatas üles neli poega, teatas Eesti ornitoloogiaühing. Juba juuli lõpus alustas Raivo sügisrännet ja jõudis kuu ajaga Iisraeli.
Iisraeli kalatiigid on talvituskohaks mitmele tuhandele Euroopa must-toonekurele ja veel rohkematele rändepeatuskoht, kus jõuvarusid täiendada saab. Põlistesse talvituskohtadesse Etioopias on sealt enam kui 2000km veel lennata ja toitumisvõimalused on edasise teekonna jooksul üsna piiratud - pea kogu aeg tuleb lennata kõrbe kohal.
Raivo otsustas vana aasta lõpus võtta suuna mustale mandrile ja üle-eile (10.01) oli ta jõudnud Keeniasse. Viimane asukohapunkt Turkana järve lõunaotsa lähedal näitab, et ta lendas kella kahe ajal päeval umbes 100m kõrgusel ja lõuna-edela suunas piki mägedevahelisi orgusid. Olemasolevate andmete põhjal pole teada, et ükski Euroopas pesitsev must-toonekurg oleks lennanud nii kaugele lõunasse.

Balti riigid loovad ühise jalaväepataljoni
Täna Panevežyses kohtunud Balti riikide kaitseministrid otsustasid panustada NATO kiirreageerimisvägede NRF koosseisu 2010. aastal ühise jalaväepataljoniga.
"Kuigi see on tõsine pingutus, on Balti riikide ühine pataljon arvestatav sõjaline võime, mida NATO saab kasutada ja mis on uus tase Balti kaitsekoostöö jaoks," selgitas kaitseminister Jürgen Ligi tehtud otsust.
Samuti leppisid Balti kaitseministrid kokku taotleda NATO õhuturbelahenduse jätkumist aastani 2018 ning leida võimalusi vähendada ühiselt Balti riikide õhuruumi turvamisse panustavate liitlasriikide kulusid. "Me peame võtma rohkem rahalist vastutust Balti riikide õhuruumi turvamisel," ütles Ligi.
Kaitseministrid toonitasid vajadust jätkata koostööd ühiste relvastus- ja varustushangete alal ning kinnitasid Balti kaitsekolledži järgmiseks ülemaks, alates aastast 2008, Läti brigaadikindral Gundars Abolsi.

Uuring: Tallinna prostituutide põhiklient on Eesti mees
Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske uuringu kohaselt on Tallinna prostituudid maininud klientidena enim eestlastest mehi.
Uuringust selgus, et vastupidiselt müüdile, nagu moodustaks enamuse prostituutide klientidest turistid, mainisid lõbunaised enim oma klientide seas eestlasi (71% vastanuist) ja venelasi (66%). Alles siis järgnesid soomlased 55 protsendiga.
Enamik eestlastest kliente saavad kontakti sekstöötajatega reklaamitud telefoninumbri või e-posti teel. Sellisel teel töötavad enamasti kõrgema vanusega prostituudid, kelle hulgas on väiksem teadlikkus ja vähem testimas käinud naisi. Samas kasutavad kodus teenust pakkuvad naised rohkem kondoomi ja nende hulgas on vähem HIV-nakatunuid.
Murettekitav fakt oli uuringu koordinaatori Riina Raudse sõnul kondoomide kasutamise sagedus sekstöötajate hulgas. Ainult 48% neist kasutab igat tüüpi vahekorra ajal alati kondoomi. Kondoomi mittekasutamise sagedasemate põhjustena mainisid naised, et tegemist oli püsikliendiga, kondoomita vahekorra eest pakuti rohkem raha või sundis klient naist kondoomi mitte kasutama.

Time üllitas Eestist positiivse artikli
Ajakiri Time kirjutab Eestist kui majanduslikult edukast ning tehnoloogiliselt kõrgeltarenud riigist, mille ainsateks probleemideks on tööjõupuudus, hirm majanduse ülekuumenemise ees ning mälestused okupatsiooniaegadest.
Kõige rohkem laekus artiklis pealkirjaga "Positiivse mälukaotuse jõud" kiidusõnu Eesti majandusele.
"Eesti oli endistest NSVLi riikidest esimene, kes võttis kasutusele päris enda raha. Üliedukaks osutus lihtsa maksusüsteemi rakendamine, mida nüüd ülejäänud Ida-Euroopa agaralt kopeerivad," kirjutas Time.
Ära mainiti ka 11,3 %-line 2006. aasta majanduskasv, positiivne riigieelarve ülejääk (ainsana ELis) ning riigivõla vähenemist.
Ajakiri pidas Eestit maailma üheks tehnoloogiliselt arenenumaks kohaks ning tõi eraldi välja mobiilimakse võimaluse, e-kooli, arvukate WiFi-alade olemasolu ning internetipanganduse. Üle ja ümbert ei saanud ka Skype'st, mille müümistehingust eBaylt laekunud tulu - 2,6 miljardit dollarit - võrreldi majanduse kogutoodanguga 15 aastat tagasi.

Julius Kuperjanovi perekond saab Eesti ohvitseri mõõga
14. jaanuaril tähistatakse 88 aasta möödumist Tartu vabastamisest.
Raadi kalmistul vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi haual kingib ettevõtja Olev Teder koos kaitseliiduga tema perekonnale Eesti ohvitseri tseremoniaalmõõga number 42. Kuperjanovi omaste soovil leiab kangelase mõõk edaspidi aukoha temanimelises kaitseväe väljaõppekeskuses Kuperjanovi ÜJP-s Võrus.
4. jaanuaril 1919. aastal vallutas Julius Kuperjanovi partisanide hoogne rünnak punavägedelt Tartu. See oli vabadussõja suurte võitude algus, mis pööras kogu maailma pilgud väikese Eesti poole.
Julius Kuperjanov sai sama aasta 31. jaanuaril Paju lahingus surmavalt haavata.
Mõõga üleandmise tseremoonia algab Tartus Raadi kalmistul kell 11. Sellel osalevad kaitseliidu, Kuperjanovi pataljoni ja akadeemilise noorsoo esindajad, Tartu abilinnapea Jüri Sasi, kaitseliidu Jõgeva maleva orkester ja kaitseliidu Tartu maleva segakoor.

Harjumaal oli 2006. aastal iive positiivne
2006. aastal registreeriti Harju maavalitsuse perekonnaseisuosakonna andmetel maakonnas 1411 sündi, mis on 91 last enam kui 2005. aastal.
Möödunud aastal suri Harjumaal 1124 inimest, seega on maakonna iive jätkuvalt positiivne.
2006. aasta jooksul sündis Harjumaal 750 poissi ja 661 tüdrukut. Kõige rohkem lapsi sündis möödunud aastal Viimsi vallas - 171, Harku ja Rae vallas sündis 124 uut ilmakodanikku ning Maardu linnas 115 ja Saku vallas 86 last.
Esmasündinuid oli 627, teisi lapsi 522, kolmandaid 193, neljandaid 42, viiendaid 17, kaheksandaid 2 ja üheksanda lapsena sündis üks uus ilmakodanik. Sündis ka 15 kaksikutepaari.
2006. aasta jooksul koostati kokku 1124 surmaakti, mehi suri 503 ja naisi 621. Lahkunute keskmine vanus oli 73 aastat. Mehed elasid keskmiselt 68- ja naised 78-aastaseks.

Auto põrkas kokku raudteesõidukiga
Eile lõuna ajal toimus liiklusõnnetus Harju maakonnas Rae vallas Lagedi-Aruküla-Peningi teel oleval raudteeülesõidul.
1982. aastal sündinud Dmitry sõitis oma sõiduato BMW 525-ga punase tulega raudtee ülesõidule. Auto põrkas kokku raudteesõidukiga Ford Super Duty, mida juhtis 1969. aastal sündinud Ain.
BMW juht lubati peale esmaabi kodusele ravile.

Tallinna haiglate juhid kutsuvad meedikuid streigiplaanidest loobuma
Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Tallinna lastehaigla juhid Ralf Allikvee, Boris Kirt ja Mall-Anne Riikjärv tegid avalduse, kus toetavad arstide, õdede ning hooldustöötajate palgatõusu, kuid kutsuvad üles streigiplaanidest loobuma.
Haiglate juhatused peavad meditsiinitöötajate 40% palgatõusu kahe aasta jooksul reaalseks, kui raviteenuste hinnakirjas palgakomponent suureneb 17% asemel 20% nii 2007. kui 2008. aastal; kui 18%-line käibemaks kompenseeritakse täielikult ning haiglate kapitalikulud (amortisatsioon ja kommunaalkulud) hüvitatakse täies ulatuses kas riigi eelarvelistest vahenditest või kajastub ta täielikult raviteenuste hinnas.
Haiglate juhatused koos nõukogudega on analüüsinud arstiabi kättesaadavust streigi ajal ning leiavad, et streik seab ohtu abivajajate elu ja tervise, halvates ühtlasi tervishoiuteenuste osutamist mitte ainult Tallinna linna, vaid ka Põhja- ja Lääne-Eesti elanikele, kes pöörduvad konsultatiivse ja statsionaarse abi saamiseks Tallinna raviasutustesse.

Valitsuskabinet toetas arstide 20%-list palgatõusu
Valitsuskabinet kuulas eile õhtul toimunud nõupidamisel sotsiaalminister Jaak Aabi ülevaadet meditsiinitöötajate ja haiglate liidu vahelistest läbirääkimistest palgaküsimuses ja otsustas toetada minister Aabi ettepanekut palgatõusu osas.
Jaak Aab tegi valitsusele ettepaneku aktsepteerida haiglate liidu pakkumist ja tõsta meditsiinitöötajate palka sel aastal keskmiselt 20% võrra ja järgmisel aastal samuti 20% võrra.
Kuna nii suur palgatõus eeldab muudatusi haigekassa hinnakirjas ja täiendavat lisaraha 70 miljonit krooni, ootab valitsus konkreetseid parandusi hinnakirja osas haigekassa nõukogult.

Kohtla-Järvel tapeti eile noor naine
Eile lõuna ajal leiti Kohtla-Järvel Võsa tänavalt 35-aastase Svetlana surnukeha.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina rääkis Päevaleht Online'ile, et eile helistas politseisse kodanik, kes teatas, et elumaja hoovist avastati naisterahva surnukeha.
Kohale saadeti operatiivgrupp.
Surnukehal avastati näo-, pea- ja seljapiirkonnas peksmise tundemärke.
Jõhvi politseiosakond alustas kriminaalmenetlust. Hetkel on kahtlustatavad kinni peetud.

Liiklusõnnetuse põhjustanud välismaalane tabati riigipiiril
Lääne Piirivalvepiirkonna Ikla piiripunkti piirivalvurid tõkestasid tee Hispaanias registreeritud sõiduautol, mida juhtis Hispaania kodanik 1978. aastal sündinud Julio. Mees oli eelnevalt pealinnas põhjustanud liiklusõnnetuse.
Politseile teadaolevalt oli sõidukijuht põhjustanud liiklusõnnetuse Tallinnas 08.jaanuaril kell 19: 40 ning seejärel põgenenud sündmuskohalt.
Mees peeti kinni 10. jaanuaril kell 19: 15.
Ikla piiripunktis kinni peetud hispaanlane toimetati asjaolude uurimiseks ja juhtumi edasiseks menetlemiseks Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonda.

Päästeameti asutused saavad embleemid
Päästeamet ja selle allasutused saavad siseministri määruse eelnõu kohaselt peagi endale embleemid, mida võib kasutada asutuste trükistel ja muudel identiteeti kandvatel esemetel.
Kõigi nelja päästekeskuse embleemi ühisosaks on kiirekimpudest koosnev kuldne kaheksaharuline täht, mille keskel on sinine sõõr, mida ümbritseb punane kuldsete servadega ring.
Lõuna-Eesti päästekeskuse embleemil saab sõõri sees olema hõbedane greif - Liivimaa vapisümbol. Ida-Eesti päästekeskuse embleemi keskmes on aga hõbedane kolmnurkse katusega kindlusetorn, millest heraldiliselt paremal on kindlusemüür ja vasakul sild.
Põhja-Eesti päästekeskuse embleemi saab ilustama hõbedane põhjakotkas, mille rinnal on kuldne tähtrist ning Lääne-Eesti päästekeskuse embleemi hõbedane muinaslaev.
Embleemi saab ka päästeamet ise. Sellel on kujutatud kuldne kiirekimpudest koosnev kaheksaharuline täht, mille keskel on mustal sõõril väike riigivapp. Sõõri ümbritseb hõbedaste servadega punane rõngas. Rõnga alumise poole keskel on oranžil sõõril sinine kolmnurk - rahvusvaheline kodanikukaitse sümbol. Sellest eenduvad kummalegi poole kaks kuldset tammelehte.

Varastatud asju otsinud politsei leidis uimasteid
Politsei, kes läks Kohtla-Järvel asuvasse ühiselamusse varastatud asju otsima, sattus suure hulga narkootilise aine peale, mis oletatavalt on marihuaana.
Tuginedes eelnevale infole, mille kohaselt võidakse Põhja alleel asuvas ühiselamus hoida varastatud asju, kontrollis politsei teisipäeval korraldatud operatsiooni käigus mõningaid tube, kirjutab Põhjarannik.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja ütles, et kontrollimise käigus leiti ühest toast suur hulk minigrip-pakendeid, oletatavasti marihuaanaga. Tema sõnul oli kotikesi enam kui 160 tükki.
Kahtlustatavatena peeti kinni Vladislav (19) ja üks 16-aastane noormees.

Kolmandik idavirulastest elab radooniohtlikul alal
Geoloogiakeskuses valminud IVOL-i tellitud ja KIK-i rahastatud Ida-Virumaa radooniohtlikkuse kaardilt selgub, et umbes kolmandik idavirulastest elab kõrgendatud radooniriskiga alal.
"Radooni peamiseks allikaks on pinnas," lükkas radooniohtlikkuse kaardi koostanud Eesti geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter Petersell ümber arvamuse, nagu võiks kõrgendatud radoonirisk kuidagi näiteks Tšernobõliga seotud olla, kirjutab Põhjarannik.
Kui rääkida norme ületavast radoonisisaldusest ruumides, võib mõnel puhul osa süüd panna ka kasutatud ehitusmaterjalidele.
Peterselli sõnul leidub Ida-Virumaal radooni peaaegu kõikjal, välja arvatud Ontika klindi piirkonnas. Kõrgema riskiga piirkonnad on Narva, Sillamäe, Vaivara, Toila, Voka, Aa, Saka, Purtse ja Aseri - ala, kus elab umbes kolmandik idavirulastest ning mis enamjaolt on perspektiivsed eramuehitusrajoonid.

Vihula valla rahvas jäi pealinna viiva bussita
Üha enam kaugbussiliine lõpetab reisijateveo maakonna erinevate piirkondade ja pealinna vahel.
Käesolevast aastast puudub liinibussi otseühendus pealinnaga ka Vihula vallal ja selle keskusel Võsul, kirjutab Virumaa teataja.
Vihula vallavanema Priit Pramanni sõnul sai vallavalitsus möödunud aasta lõpus bussifirmalt Galaton teatise, et uuest aastast firma Vihula valda enam ei teeninda.
OÜ Galaton juhatuse liige Lembit Puusepp ütles, et bussifirma loobus kaugliinist majanduslikel põhjustel.
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri sõnul ei olnud ministeeriumil õigust takistada liini teenindamise lõpetamist vedaja algatusel, sest liin teenindas kommertsalustel, riigilt dotatsiooni saamata.

Pärnu linnavalitsuse liikmed käisid ülekuulamisel
Pärnu linnapea Mart Viisitamm ja linnavalitsuse liikmed Mart Alliku, Margus Tammekivi ja Raul Sarandi käisid sel nädalal politseis ülekuulamisel.
Linnajuhid kuulati tunnistajatena üle 14. septembril algatatud kriminaalmenetluses, mis alustati karistusseadustiku pistise võtmist käsitleva paragrahvi tunnustel, kirjutab Pärnu Postimees.
Jutt on rannakabiinide konkursist, mille võitja valis konkursikomisjon, kuid linnavalitsus otsustas oma istungil konkursi nurjunuks tunnistada. Kuu aega hiljem arutati võitjaga lepingu sõlmimist töönõupidamisel, nõupidamiselt saadud suuniste alusel sõlmis majandusosakond lepingu.
Linnaametnikud on juba varem möönnud, et otsuse tegemise eelduseks oli nõupidamine, aga küsimus pidanuks jõudma istungile.

Rektorikandidaadid lubasid ülikooli meelitada meestudengeid
Meestudengite vähesuse põhjused peituvad juba tavakoolis, kust langeb välja liiga palju õpilasi, leidsid Tartu ülikooli rektoriks pürgivad kandidaadid eilsel debatil.
Rektorikandidaat Birute Klaasi sõnul kannatavad meesüliõpilaste vähesuse all kõik Euroopa ülikoolid, kui välja jätta ehk tehnikaülikoolid, kirjutab Postimees.
Rektorikandidaat Ene Ergma arvas, et meestudengite vähesuse põhjused algavad juba põhikoolis, kust paljud lapsed, eelkõige just poisid, välja langevad.
Kõik kolm rektorikandidaati andsid otse või kaude mõista, et on oodata õppemaksu tõusu. Kandidaat Volli Kalm ütles, et õppemaksu tuleb tõsta 1,5 -2 korda, kuid seda eelkõige riigi suhtes.

President pakub aastapäeval mulgi putru
Välismaised peened road asenduvad sel vabariigi pidupäeval mulgi pudru või süldiga, sest president Toomas Hendrik Ilves rõhub iseseisvuspäeva toidumaitse juures maakondlikele eripäradele.
Mitme Tartu toidukoha koospakkumisega välja minna kavatsev restorani Atlantis juht Olga Aasav on saatnud Tartu maavanema palvel teistele maavanematele nõude pakkuda välja roogasid, mis eristavad maakondi, kirjutab Postimees.
Näitena on välja pakutud Viljandimaa ja sellega seostuv mulgi puder. Iga maavanem peaks välja pakkuma 2-3 oma maakonnale iseloomulikku toitu.
Kui kontsert on Vanemuise teatrimajas, kätlemistseremoonia teatri ette püstitatud ajutises telgis, siis kontserdimajas kavatseb Aasav katta viis Eesti kaardi kujulist lauda ning pakkuda presidendi kutsutud 800-900-le külalisele Eesti maakondade toite.

Toll leidis ebaseadusliku kalakoorma
Keskkonnakaitse- ja tollitöötajad avastasid kolmapäeval Ikla piiripunktis Eesti numbrimärkidega autos üle tonni värsket kala.
Leedust Eestisse sõitnud autos oli 704 kilo koha ja 334 kilo ahvenat, mille päritolu ei õnnestunud kindlaks teha, kirjutab SL Õhtuleht.
Jaanuaris kehtima hakanud seadusemuudatuse järgi võib selgusetu päritoluga kala konfiskeerida.

Politseinikud propageerisid Tartus kepikõnniga helkureid
Helkurvestidega varustatud kepikõndi teinud Lõuna politsei spordiklubi politseinikud soovisid aktsiooniga juhtida inimeste tähelepanu helkurite vajadusele. Lõuna politseiprefekti Aivar Otsalti sõnul oli ühelt poolt ühise kõnni eesmärk sportlik ajaviide, teisalt aga vajadus tõmmata inimeste tähelepanu helkurite kasutamise vajadusele. "Tahame oma kõnniga propageerida maksimaalse kvaliteediga helkurvarustuse kasutamist pimedal ajal," ütles Otsalt. Politseinike helkurkepikõnnist võib saada ka traditsioon. Eile läbiti viie kilomeetri pikkune distants mööda Tartu-Valga maanteed Külitsest kuni Lõuna prefektuuri peamajani Tartus Riia tänaval.

Vangid said kupeldamissüüdistuse
Üks Ämaris karistust kandev 22-aastane mees sai lisaks süüdistuse orjastamise eest.
Juhtiv riigiprokurör Margus Kurm esitas viiele eestlasele süüdistuse 11 eesti tüdruku vahendamises Soome prostituutideks, kolm süüdistatavatest on Ämari vangla kinnipeetavad.
Kuritegeliku grupi Soome-poolsed kurjategijad mõisteti eelmisel suvel Soome ajaloos esimest korda süüdi inimkaubitsemises, kuna kaht tüdrukut sunniti prostitutsioonile pettuse abil. Üks ohvritest, 21-aastane, oli arengupeetusega.
Orjastamissüüdistuse saanud 22-aastane Ämari vangla asunik Madis kinnitas tüdrukule, et teda ootab Soomes hästi tasustatud lapsehoidjatöö, Helsingis selgus, et töö seisneb hoopis prostitutsioonis. Teisele tüdrukule lubati tööd seltsidaamina. Kogu suhtlus käis mobiiltelefonide teel, tutvusi sobitati internetis. Eesti seaduste järgi võib Madis orjastamise eest saada kolme- kuni 12-aastase vangistuse, prostitutsiooni vahendamise eest võivad Madis, tema vangikaaslased Aare (41) ja Marek (32) ning neid väljaspool vanglat abistanud Pille (31) ja Julia (23) saada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Maavahetusafäär kõigutab ka uue keskkonnaministri tooli
Mangluse kohtutoimik viitab Rein Randveri seotusele maa-
Villu Reiljan ei pruugi jääda viimaseks keskkonnaministriks, kes pidi maavahetustehingute pärast ametist lahkuma - kõikuma on löönud ka praeguse ministri Rein Randveri tool.
Opositsioonierakondade juhid Mart Laar ja Ivari Padar soovitavad peaminister Andrus Ansipil minna kiiremas korras Kadriorgu presidendi jutule, et keskkonnaminister Rein Randver ametist vabastada.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Ivari Padari hinnangul on neljapäeval ajakirjandusse jõudnud Otepää endise looduspargi juhi Ants Mangluse ja Rein Randveri telefonivestluste stenogrammides väga selgeid viiteid sellele, et üht valijameest püüti maade vahetamise lubadusega ära osta.

Kiviõlist startis Utria dessant
Neljapäeva õhtul startis Kiviõli tuhamäe jalamilt 18 võistkonda sõjalis-sportlikule võistlusele "Utria dessant 2007". Tegemist on Vabadus-sõja ajal Narva tagasivõtmiseks sooritatud dessandile pühendatud võistlusega, mida võib pidada Erna retke talviseks vennaks. Enne starti kogunesid kõik võistkonnad Utriasse dessandi mälestuskivi juurde ja asetasid sinna langenud Eesti ja Soome sõdurite ja vabatahtlike mälestuseks pärjad. Kiviõlis määras stardijärjekorra esimene katse - aja peale üle 100 meetri kõrguse tuhamäe otsa tõusmine. Esimesena läks starti kõige nõrgema aja saanud kaitseliidu Harju maleva võistkond.
Võistlust korraldava Erna seltsi president Meelis Rätsep sõnas, et sooja ja lumevaese ilma tõttu ei pidanud võistlejad kaasa võtma suuski ega moondamisvarustust. Vahetult enne starti hakkas siiski lund sadama ning rohemusta sõjamaalingu saanud Soome võistlejad muutusid valge lumevaiba kartuses mõnevõrra murelikuks.

Kuriteo lõppvaatus: hunt ja kitsetall ulatavad sõbrakäe
Euroopalik menetlusliik üritab kurjategijat ja ohvrit mõlema nõusolekul lepitada.
Riigikogu on seadustamas kuritegude lahendamise uudset korda, mis annab prokurörile või kohtule loa lõpetada kriminaalasi siis, kui süüdistatav ja ohver omavahel kokku lepivad. Parlamendis räägiti lepitusmenetlus lahti hundi ja kitsetalle näite varal.
"Kui hunt paneb lambatalle nahka, siis see juhtum ei käi selle seaduse alla. Aga kui hunt otsustab lambatalle mõnevõrra näksida, siis tuleb asuda talle ja hundi lepitamise teele," püüdis isamaaliitlane Trivimi Velliste asja "põhifilosoofiat" kokku võtta. Selgitusi jaganud justiitsminister Rein Langi sõnul ei saa lepitust tõepoolest rakendada kuritegudele, mille tagajärjeks on kannatanu surm ehk talle ärasöömine. "Näksimisega on keerulisem lugu. Ka lambatalle näksimine, inimese puhul siis raske kehavigastuse tekitamine, on teatud juhtudel esimese astme kuritegu," ütles Lang eelnõu esimesel lugemisel. "Aga kui näiteks hunt varastab tallelt käekoti, siis peaks talle ja hundi lepitamine olema võimalik."

Sotsiaalminister viib arstide streiginõudmised valitsusse
Valitsuse vastuse saavad meditsiinitöötajad
Lisaraha nõudvad meditsiini-töötajad jõudsid eile teosammu võrra lähemale oma nõudmiste lahendamisele, kui sotsiaalminister Jaak Aab kinnitas, et viib arutelu valitsuse tasandile.
Siiski selgub alles päev enne väljakuulutatud streiki, kas kolmapäevast on mõtet arsti juurde minna, sest selleks ajaks on meditsiinitöötajad teada saanud valitsuse seisukoha.
Streigiks valmistunud meditsiinitöötajad on rõhutanud, et lisaks palgatõusule vajab meditsiinisüsteem rohkem raha nii haiglate olme kui ka patsientide ravitingimuste parandamiseks.
Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul ongi praegu põhiküsimus poliitilise toetuse saamine. "Mõistan, kui keerulises olukorras on valitsus praegu, enne valimisi, aga loodan, et mingi lahendus tuleb, sest streigiga tuleb Eestile lahendus palju kallim ja hukatuslikum," ütles Pärn. "Ma ei tahaks sellist riiki, kus streigid on igapäevane nähtus. Läbirääkimised ja teinekord ka mitte kõige parem kompromiss on parem kui sõda."

Sakala keskuse suur saal peab lepingute järgi alles jääma
Neljapäeval saatis kultuuriminister Raivo Palmaru peaminister Andrus Ansipile siiani avalikkuse eest varjul püsinud Sakala keskuse hoonestusõiguse lepingud, millest selgub, et keskuse kontserdisaali lammutada ei tohi.
Varem polnud Palmaru sõnul paberite avalikustamiseks Uus Sakala nõukogu esimehe Peeter Rebase nõusolekut.
Dokumente on kaks - 2003. aastast pärit algne hoonestus-õiguse seadmise leping ja tänavu mais sõlmitud hoonestus-õiguse seadmise lepingu muutmise leping.
Paberitest selgub muuhulgas, et ka praegu kehtiva lepinguversiooni järgi peab Uus Sakala "Karla katedraali" kontserdisaali rekonstrueerima, mitte aga lammutama.
See seab kahtluse alla Uus Sakala juhtide varasemad väited, et keskuse täielik lammutamine on lepingutega igati kooskõlas.

Iga neljas tsiviilkohtusse esitatud hagi on mobiilifirma võlanõue
Maksekäsu kiirmenetluse rakendumine võimaldab kohtutel nõuetega hakkama saada.
Möödunud aastal esitasid Eesti mobiilifirmad maa- ja linnakohtutesse kokku üle 11 000 hagi ja maksekäsu kiirmenetluse korralduse avaldust, seega on pea iga neljas ligi 44 000-st tsiviilkohtu menetlusest seotud mobiilifirmale võlgu jäänud inimesega.
Ainuüksi aasta viimasel tööpäeval jõudis eri mobiilifirmadelt Harju maakohtusse 1431 maksekäsu kiirmenetluse korralduse avaldust, Viru maakohtusse saatis Tele2 neid 1040. Pärnu maakohtusse jõudis eelmisel aastal inkassofirmalt Aktiva Finants, kes on maksekäsu kiirmenetluses nii Elisa kui ka Tele2 "väljund", üle 700 avalduse, neist suurem osa aasta lõpus. Avaldused, mis saabusid aasta lõpus, jagati kohtumajade vahel ära esialgse tehnilise ettevalmistuse tegemiseks.

Soome lahel võib hakata liikuma rohkem Vene naftatankereid
Venemaa võib hakata vedama oluliselt rohkem naftat tankeritega läbi Soome lahe, vähendamaks sõltuvust läbi Valgevene kulgevast naftatransiidist.
Vene majandusarengu ja kaubandusministri asetäitja Andrei Šaronovi sõnul arutavad Transnefti ja asjassepuutuvate ministeeriumide juhid võimalust suurendada Balti torujuhtmesüsteemi (BTS) läbilaskvust 1,6 korda ehk kuni 120 miljoni tonnini, vahendab ETV24.
BTS on 2001. aastal tööd alustanud naftajuhe, mis toob naftat Lääne-Siberi ja Timani-Petšora maardlatest Soome lahe suudmesse Primorski sadamasse.
Transnefti arvates kuluks ehitustöödeks aasta, millele lisanduksid mõned kuud maaeralduseks, ökoloogilisteks hinnanguteks ja muudeks formaalsusteks. Transneft on juba saatnud valitsusele loetelu meetmetest, mis on suunatud sõltuvuse vähendamisele Valgevenest.

Hiinat ootab naistepuudus
Hiinas on 2020. aastaks mehi 30 miljonit rohkem kui naisi - meestel muutub abikaasa leidmine raskeks ja siis ei ole kaugel ka sotsiaalne ebastabiilsus terves riigis.
Hiina riikliku populatsiooni ja pereplaneerimise ameti äsja tehtud uuringust ilmnes, et 2005. aastal sündis iga 100 tüdruku kohta 118 poissi, vahendab BBC. Poiste-tüdrukute selline sündivuse suhe tähendab, et 13 aasta pärast on mehi Hiinas 30 miljonit rohkem kui naisi. Naise leidmise teeb see eriti raskeks madalapalgalistele ja/või vähese haridusega meestele. Seega on ka sotsiaalsed vastuolud kerged tulema.
Populatsiooniameti uuringust selgus, et kurja juur on selles, et ühe-lapse poliitikaga riigis on ikka veel alles traditsioon eelistada poisslapsi. Hiina paaride puhul on tavaline, et hilisema poja saamise lootuses teeb tüdrukut ootav naine abordi. Komme on eriti juurdunud maapiirkondades, kus inimesed eeldavad, et poisslaps hakkab hiljem oma vanemate eest hoolitsema.

Austria suusakuurordis on lõksus 20 000 inimest
Austrias jäi Söldeni suusakuurorti lõksu 20 000 inimest, kuna ainsale linnast välja viivale teele langesid kivirahnud.
Varingud on teele langenud juba mitmel viimasel päeval ja seega otsustasid linnavõimud tee sulgeda, vahendab Reuters.
Söldeni linnapea Ernst Schöpfi avaldas lootust, et tee avatakse juba tänase päeva jooksul. Schöpf kinnitas, et meeleolu linnas on rahulik.
Linnapea sõnul on 13 000 linnakeses viibijat suusaturistid. Sölden on üks Austria suurimatest suusakuurortidest.

Prantsusmaal vahistati seksi ostnud Vene oligarh
Venemaa populaarseim poissmees Mihhail Prohhorov jäi Prantsuse mägikuurortis seksi ostmisega vahele.
Prohhorov vahistati eile õhtul Prantsusmaa Alpide nooblimas Courchevel'i suusakuurortis koos 25 kaaslasega, vahendas telegraph.co.uk.
41-aastane mees vahistati sel nädalavahetusel toimuma pidanud suurejoonelise õigeusklike uusaastapeo eel hotellitoast, kus ta viibis koos kolme noore naisega.
Prohhorov on maailma suurima nikli ja plaatina tootja Vene kaevandusfirma Norilsk Nickel tegevjuht.
Prohhorov asub oma 3.5 miljardi naelsterlingi (83 miljardit krooni) suuruse varandusega maailma rikkamate inimeste tabelis 89. kohal. Tema heaks sõbraks on Chelsea jalgpalliklubi omanik Roman Abramovitš.
Reidil osales vähemalt 50 relvastatud politseinikku. Vahistatute seas oli seitse umbes 20-aastast venelannat.

Afgaani ülestõusnute juht aitas bin Ladenil ellu jääda
Afganistani ülestõusnute juht Gulbuddin Hekmatyar väidab, et tema modžaheedid aitasid Osama bin Ladenil pääseda USA sõdurite käest.
Hezb-e-Islami grupi liider Hekmatyar ütles Pakistani televisioonis, et tema modžaheedid saatsid 2001.aastal bin Ladeni ja tema asetäitja Ayman al-Zawahiri turvalisse kohta, kirjutas The Independent.
Hekmatyar väidab, et ei toetanud suhteid al-Qaidaga. Ta lisas ka, et esitas Talebanile pakkumise ühendada jõud USA juhitava alliansi vastu, aga Talebani liidrid ei pooldanud tema ideed.
Gulbuddin Hekmatyar oli modžaheedide liider Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal ja Afganistani peaminister 1990 aastatel.

Arheoloogid: nüüdisinimene saabus Euroopasse varem kui arvatud
Arheoloogid leidsid Venemaalt esemeid, mis viitavad, et nüüdisaegne inimene tuli Euroopasse juba 45 000 aastat tagasi ja elas paigas, kus ei pidanud toidu pärast neandertallastega võitlema.
Kostenkis Moskva lähedal töötanud rahvusvaheline uurimismeeskond teatas, et leidude põhjal järeldati ka seda, et nüüdisaegne inimene võis tulla Euroopasse hoopis teistkaudu kui varem arvatud, kirjutab BBC.
Uurijate juht John Hoffecker selgitas, et siiani arvati, et nüüdisaegse inimese esimene asupaik Euroopas oli Kesk-Euroopa lõunaosas - praeguse Bulgaaria ja Kreeka aladel. Samuti arvati, et nüüdisaegsed inimesed tulid Euroopasse Vahemere idaranniku juurest umbes 44 000 aastat tagasi.
Nüüd on uued leiud näidanud, et nüüdisaegne inimene võis Euroopasse tulla teist teed kaudu ja märksa varem. Teadlased uurisid Doni jõe äärsest leiupaigast välja kaevatud tööriistu, kaunistamisel kasutatud ornamente ja graveeritud elevandiluud. Uurijad järeldasid, et esemed kuulusid tõenäoliselt nüüdisaegsele inimesele. Leiud dateeriti 45 000 aasta tagusesse aega.

Sunniidid ja šiiidid paluvad brittidel Iraagist mitte lahkuda
Iraaki sunni ja šiiitide liidrid mõistsid hukka Briti valitsuse plaani väed Iraagist ära tuua.
Kohalike usuvoolude juhid olid šokeeritud Briti peaministri Tony Blairi poolt eile avaldatud kavast Iraagi Basra provintsi baasist umbes 3000 sõjaväelast koju saata ning paluvad Blairi seda mitte teha, teatas telegraph.co.uk
Az Zubayr linn on tõenäoliselt ainus koht Iraagis, kus 60000 sunniiti 460 000 šiiiti sõbralikult koos elada suudavad. Kohaliku sunniidi šeigi Abdul Kareem Al Dusari sõnul vastutavad Briti sõdurid nende julgeoleku eest. Ta lisas, et kui sõdurid lahkuvad, siis kasutavad radikaalsed šiiitide ühendused seda olukorra destabiliseerimiseks ning hakkavad selles sunniite süüdistama.
Salan Maki Mohana, šiiitliku Tharallah partei juht nentis samuti, et "paljud inimesed kasutavad nõrka julgeoleku oma kasuks".

As Sadr on USA sõjaväe järgmine sihtmärk
Lisajõude saanud USA sõjavägi hakkab jahtima šiiitide kaitseväge ja selle liidrit Moqtada as Sadri.
Seni keskendus USA sõjavägi sunniidi mässuliste vastu võitlemisele, teatas Telegraph.co.uk.
Praegu hakkab olukord muutuma ja Ühendriigid plaanivad võidelda as Sadri juhitava Mahdi armee vastu. Ameeriklased proovisid as Sadri juba 2005.a kinni pidada, kuid see tekitas rahulolematust. Sellest ajast jäi Moqtada Iraagi valitsuse mitteametliku kaitse alla.
Usutakse, et USA sai Iraagi peaministri Nouri al-Maliki nõusoleku as Sadrilt kaitse eemaldamiseks ja samal ajal ka tegevusvabaduse puhastada Bagdadi idaosa šiiidi radikaalidest.
Igal juhul tuleb USA-l arvestada ka sellega, et Moqtada elimineerimise otsuse tõttu võib rahvas mässama hakata.

Maailma ajalehed naaksuvad Bushi strateegia kallal
Tänaste välislehtede juhtkirjad on ühel nõul, et Bushi uus strateegia ei kõlba kuhugi ning lehed pakuvad ise välja, kuidas Ameerika peaks maailma asju ajama.
International Herald Tribune'i tänane juhtkiri kirjutab, et kolmapäeva õhtul oma uut Iraagi-strateegiat avalikustades oli president Bushil võimalus olla oma rahvaga aus, kuid president ei kasutanud oma šanssi. Bush kinnitas taas, et kaotus Iraagis oleks katastroof, kuid ajaleht leiab omakorda, et Bushi sõda ongi katastroof ise.
Rootsi päevaleht Dagens Nyheter kirjutab tänases juhtkirjas samuti president Bushist ja tema uuest Iraagi-strateegiast. Rootsi ajaleht võtab oma vaatenurgaks selle, et Bushi Iraagi-optimismi varjutab sisepoliitiliselt keeruaks seis: demokraatid ja vabariiklased on välispoliitika asjus väga erinevatel seisukohtadel. Tervelt 70% vabariiklastest oleks nõus Iraagis vägede suurendamisega, kuid ainult 41% demokraate on samal meelel. Rootsi leht lõpetab oma juhtkirja USA ajalehe New Yorkerist võetud tsitaadiga: Bush on hakkama saanud sellega, mida veel 2001. aastal võimatuks peeti: nimelt on ta muutnud terrorismivastase sõja parteipoliitiliseks küsimuseks.

Vene pankuri mõrvaasjas on uus kahtlusalune
Vene miilits pidas kinni Liana Askerova, keda kahtlustatakse Venemaa keskpanga aseesimees Andrei Kozlovi mõrvas osalemises.
Kinnipeetud naine tegeles rahandusega, kuid ei olnud ametlikult panga töötaja, teatas RIA Novosti viitega tema advokaadile. Eile peeti kinni mõrva tellimises kahtlustatavana pankur Aleksei Frenkel.
Moskva linnakohus määras täna Liana Askerovale tõkendiks vahi alla võtmise, teatas kohtu pressiesindaja Anna Usatševa. Oodatakse kohtumäärus pankur Aleksie Frenkel suhtes.
Andrei Kozlov oli Venemaa keskpanga aseesimees, kes tegeles pankadele lubade väljaandmisega ja võitles aktiivselt rahapesu vastu. Kozlovi tulistati eelmise aasta 13. septembril Moskvas. Tema autojuht suri sündmuskohal, Kozlov järgmisel päeval haiglas.

USA Ateena saatkonnas toimus plahvatus
USA saatkonnas Kreekas Ateenas toimus täna hommikul võimas plahvatus, mille tekitas lähedal asuvast hoonest saatkonna kolmandale korrusele visatud granaat.
Pealtnägijate sõnul läbistas granaat saatkonnahoone seina ja maandus majas. Granaat jäi pidama tualetis ja süütas seal väikse tulekahju, vahendab BBC. Politsei andmetel tulistati granaat saatkonda raketi abil ja laskmiskohaks on tõenäoliselt tänav otse saatkonnahoone ees. Plahvatuses keegi viga ei saanud.
Kreeka politsei kinnitas, et tegu oli terroriaktiga, kuid praegu ei osanud politsei veel öelda, kes teo eest vastutav on.
Plahvatus saatkonnas toimus kohaliku aja järgi kell kuus varahommikul.
Plahvatus toimus küll suursaadiku kabineti lähedal, kuid saadik ise sel hetkel seal ei viibinud. Plahvatuse tagajärjel purunesid lähedal asuvate hoonete aknad.

Bush asub uue Iraagi-poliitikaga vigu parandama
President suurendab rahva ja kongressi vastuseisust hoolimata USA vägesid Iraagis.
USA president George W. Bush tutvustas eile oma uut Iraagi-
strateegiat, mille mõnedele punktidele avaldab opositsiooni kontrolli alla läinud kongress vastuseisu ja mitmed vaatlejad ei näegi plaanis midagi eriti uut.
Mõnevõrra uudsemaks võib ehk pidada Bushi tõdemust, et Washingtoni praegune strateegia Iraagis ei tööta, ning üsnagi selgesõnalist vastutuse võtmist. "Seal, kus tehti vigu, lasub vastutus minul," nentis ta, tunnistamata siiski lüüasaamist.
Vigade parandamiseks ja rahva vastuseisust hoolimata saadab Bush Iraaki, peamiselt Bagdadi piirkonda paarkümmend tuhat sõjameest lisaks neile ligikaudu 132 000 USA sõjaväelasele, kes praegu Iraagis on. Kongressi demokraatide liidrid on öelnud, et algatavad hääletuse lisajõudude saatmise vastu, kuid selle tulemus ei ole presidendile siduv. Enne Bushi esinemist - kuid ajal, mil vägede suurendamise kava oli juba teada - tehtud küsitlus näitas, et 61 protsenti ameeriklastest on lisasõdurite Iraaki saatmise vastu.

Ortega naasis pärast pikka pausi Nicaraguas võimule
Daniel Ortega Saavedra andis kolmapäeval Nicaraguas presidendi ametivande.
Ladina-Ameerika vasakpöörete laine jätkuna valiti 1979. aastal riigipöördega ohjad haaranud ja 1990. aastal valimistega võimult tõrjutud Ortega 5. novembril "neoliberaalset" majanduskorda rünnates Nicaragua presidendiks. Võiduks polnud tal samas vaja koguda enam kui 38 protsenti häältest. Ametisse vannutamisel olid tema kõrval suurimad USA-vastased regioonis - presidendid Hugo Chavez Venezuelast ja Evo Morales Boliiviast.
Ortega teine võimuletulek erines oluliselt esimesest. 1979. aastal oli riik vaevatud Somozade dünastia kuritarvitustest ja repressioonidest ning Havanna ja Moskva abiga oli kerge luua populaarset vasakpoolset sandinistide rahvaliikumist. Võimu haaramisele eelnes 50 000 hukkunuga verine kodusõda ja väikese pausi järel sai võitlus jätku kodusõjana nn kontrate vastu, milles hukkus veel 30 000 inimest. Lisaks oli see terav kokkupõrge Moskva ja Washingtoni vahel, kes konfliktipooli raha ja varustusega ülal pidasid.

Sepp: autohüvitise saaja ei pea ise sõidukit juhtima
Tallinna linnasekretär Toomas Sepp märkis Tallinna volikogu revisjonikomisjonile esitatud selgituses, et seaduse ei järgi ei pea autohüvitist saav töötaja ise sõidukit juhtima.
Mõne aja eest tuli avalikkuse ette tõsiasi, et Tallinna linnavolikogu kantselei juhata Hilja-Anne Merzin saab iga kuu 5000 krooni suurust autohüvitist, omamata seejuures juhilubagi. Teravust lisas loole fakt, et revisjonikomisjoni andmetel kasutas Merzin vahel ka ametiautot, mis tähendab kahte paralleelset hüvitist.
"Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamine tööandja poolt on oma sisult käsitletav tööga seotud hüvituspaketi ühe koostisosana. See on ka palgapoliitika põhimõtetes õigusaktina fikseeritud juba alates 2000.aastast," selgitas Sepp.
"Vabariigi valituse määrus eelnimetatud kuluhüvitise maksmise tingimused, piiramata seejuures hüvitise saamist isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise eest sellega, et sõidukit peab juhtima hüvitise saaja ise," seisis komisjonile esitatud selgituses.

Tallinnas avatakse uus saun
Koplis avatakse 15. jaanuaril uus soodsa hinnaga saun, mis leevendab piirkonna elanike pesemisvõimaluste nappust.
Tuulemaa 6 asuva sotsiaalmajutusüksuse keldriruumidesse ehitati avalikku sauna alates oktoobrist 2006. Ümberehituse käigus võeti kasutusele seni kasutamata keldri ruumid suurusega ca 270 m². Nüüdseks on valminud kaheosaline saun, kus meeste osas on üheaegselt võimalik kasutada saunateenust 18 ja naiste poolel 12 inimesel.
Ümberehituse käigus vahetati välja keldris asuvad vajalikud tehnosüsteemid, lisati välispiiretele vajalik soojustuskiht ja ehitati keldrisse ka eraldi sissepääs koos sauna teenuse pakkumiseks vajalike abiruumidega.
Saun hakkab tööle esmaspäeval ja teisipäeval ning neljapäeval ja reedel 12 - 18 ja saunapilet maksab 25 krooni.

Arhitektide liit: kujundame Admiraliteedi basseini Tallinna mereväravaks
EAL on nördinud Tallinna linnavalitsuse otsusest mitte ehitada uus raehoone Admiraliteedi basseini juurde ning teeb nüüd ettepaneku vastav piirkond kaitse alla võtta ja kujundada mereväravaks.
Eesti arhitektide liidu töögrupp (koosseisus: Ülar Mark, Margit Mutso, Indrek Allmann, Andres Alver, Tõnu Laigu, Inga Raukas, Villem Tomiste, Endrik Mänd) analüüsis kahe kuu jooksul parimaid asukohti uuele raekojale, sealhulgas küsimusi, kuidas hoone asukoha muutmine avaldab mõju linnale, tiheneb liiklus, tekivad bürood hoone ümber jne.
Jõuti seisukohale, et uus linnavalitsuse hoone ei tohiks olla pelgalt anonüümne büroohoone ametnike jaoks vaid sellest peaks kujunema avatud mitmefunktsiooniline ehitis, mis genereeriks enda ümber kaasaegse euroopaliku linnakeskuse.
Ekspertide analüüsidest lähtuvalt on parim koht uuele linnakeskusele Admiraliteedi basseini ümbrus, kus nii looduslikult kui logistiliselt on 21. sajandi linnakeskuse tekkeks kõige suuremad võimalused; sellega avaneks merevärav ka linnakodanikule muutudes efektseks vaba aja veetmise kohaks.

Tallinnas tõuseb õpetajate palk
Tallinn saavutas õpetajatega palgakokkuleppe, mille kohaselt tõuseb õpetajate ja lasteaiakasvatajate palk käesoleval aastal 18%.
Vastavalt kokkuleppele tõuseb näiteks klassiõpetajal, põhikooli ja gümnaasiumi noorempedagoogil palk 6600 kroonilt 7800 kroonile, pedagoogil 7000 kroonilt 8260 kroonini, vanempedagoogil 8000-lt 9440 kroonini ja pedagoog-metoodikul 9700-lt 11 4000 kroonile. Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse kuus täiendavalt 1200 krooni (seni 1050 krooni).
Lasteaedade ja huvialakoolide noorempedagoogide palk tõuseb 7800 ja pedagoogi palk 8260 kroonini, vanempedagoogi palk tõuseb 9300 ja pedagoog-metoodikul 10 600 kroonini.
Eelmisel aastal tõusis Tallinna haridustöötajate palk 7%. 2005. aasta kevadel tõstis linn oma eelarvelistest vahenditest pedagoogide palka keskmiselt 8% ja haridusasutuste juhtide kuupalga alammäära 10%.

Stroomi randa tuleb uus rannahoone ja veepark
Linnavalitsuses kolmapäeval heaks kiidetud Põhja-Tallinna arengukava näeb lähiaastatel ette hulga uuendusi Stroomi rannas, millest üheks olulisemaks on uue rannahoone ehitus ja sinna juurde rajatav veepark.
Põhja-Tallinna vanema Vilja Savisaare hinnangul võiks uus rannahoone ja selles olev veepark kerkida era- ja avaliku sektori koostöös ehk linn kuulutaks välja hoonestusõiguse konkursi, mille võitja hakkaks uut kompleksi ehitama, kirjutab Postimees.
Igakuiste maksetega ostaks linn seejärel hoone välja ning hoonestusõiguse lõppedes oleks maja linna oma.
Esialgse idee kohaselt kuulutaks linn pärast ala detailplaneeringu vastuvõtmist tuleval aastal välja hoonestusõiguse konkursi ning aastaks 2010 võiks uus rannahoone ja veepark valmis olla.
Aastal 2009 peaks valmis saama rannapromenaad ja randa tulema tänavavalgustus, 2009. ja 2010. aastal peaks alale rajatama tenniseväljakuid ja üks täismõõtmeline jalgpalliväljak.

Viimsi soovib vana keskkooli algkooliks ümber ehitada
Kolme aasta eest hinnati hoone 42 miljonile, nüüd küsib omanik juba ligi 50 miljonit.
Viimsi vald tahab ärimees Toomas Tooliga seotud AS Esmarilt osta Haabneemes Männi tee 2 asuva endise keskkoolihoone, et see aina süvenevas õpilaskohtade puuduses kuueklassiliseks algkooliks muuta.
"Sügisel avasime uues Viimsi koolimajas plaanitud nelja asemel kuus esimest klassi ja prognoosi kohaselt neid järgmisel õppeaastal vähemaks küll ei jää," ütles Viimsi abivallavanem Endel Lepik. Lisaks sellele õpib ligi 700 last Tallinnas ning Viimsi rahvastik kasvab aastas keskmiselt 1000 elaniku võrra.
"Täpset möödunud aasta kokkuvõtet veel pole, kuid oktoobriks oli sünde 180. Paari aasta pärast on õppekohtade defitsiit päris tõsine ning uut algkooli oleks hädasti vaja juba 2009. aasta 1. septembriks," rääkis Lepik. Tema sõnul oleks kõige odavam ja praktilisem lahendus endine Viimsi keskkoolihoone kapitaalremondi käigus algkooliks ümber ehitada, kuid suvel alanud läbirääkimised maja omaniku AS Esmariga pole veel lõppenud.

Soojad ilmad meelitavad parkidesse lõhkujaid
Kopli kalmistu pargis lõõgastuvad vandaalid lõhuvad valgusteid ja pargimööblit ning murravad sisse haljastusvahendite hoidmise soojakusse.
Põhja-Tallinna linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Arvo Sooranna sõnul toimuvad Kopli pargis igal nädalalõpul joomingud, mille käigus lõhutakse laternaid, pinke ja prügikaste. "Park on muidu väga ilus, alles möödunud aastal lõpetati neli-viis aastat kestnud Kopli kalmistupargi renoveerimine, korrastati teed ja paigaldati uus pargimööbel. Kahju, kui nii lõhutakse," lausus Soorand.
Uue pargimööbli tellimiseks ja paigaldamiseks kulub 10 000-15 000 krooni kuus, alles nädal aega tagasi telliti kuus-seitse uut valgustit.

Linnakassasse laekus plaanitust enam raha
2006. aasta jooksul laekus Tallinna linnakassasse 7,185 miljardit krooni, väljamakseid tehti ligi 6,694 miljardi krooni eest. Seega ületas laekumine väljamakseid 491,4 miljoni krooni võrra.
"See, et laekumised olid planeeritust suuremad, tõendab, et linnal läheb hästi," ütles linnapea Jüri Ratas.
Maksutuludena laekus linnakassasse kokku ligi 3,2 miljardit krooni, sealhulgas üksikisiku tulumaksu 2,95 miljardit krooni. Vara müügist laekus 1,2 miljardit krooni ning ametiasutuste tegevustuluna 734,2 miljonit krooni. Riigieelarvest sai pealinn mullu 915 miljonit krooni.
Linnakassa jääk oli aastalõpu seisuga 871,4 miljonit krooni.
Võrreldes 2005. aastaga laekus lõppenud aastal linnakassasse 1,147 miljardit krooni rohkem, sh 546 miljonit krooni enam maksutulusid. Vara müügist laekus 723 miljonit krooni rohkem kui 2005. aastal.

Eesti Päevaleht kogub Tallinna-mälestusi
Kümmekonna aasta eest hakkas Tallinn järsku hoogsalt arenema. Nõukogudeaegsete Ikaruste ja põhjanaabritelt soetatud kasutatud ühissõidukite kõrval ilmusid linnapilti esimesed uued bussid ja trollid.
Majavalitsuste asemel moodustati korteriühistud. Abivajajatele lõid esimesed uksed valla kodutute varjupaigad ja vanalinna sissesõitude eest kadusid lehmaketid.
Omal ajal röögatult kalliks nimetatud Tammsaare tee pikendusele järgnesid esimene jupp Põhjaväila ja Tartu maantee läbimurre. Lagunenud majade asemele, põllulappidele ja tüheraladele kerkisid klaasseintega bürood, suurpoed ja elamurajoonid. Lillepildid ja noored puud on Vabaduse väljakule tulnud ja läinud, ent kiire sulgemisega ähvardatud linnahalli jäähall ootab endiselt tritsutajaid.

Trammijuhil tuli rikkest teatamiseks otsida telefoniputkat
Kui trammiga enne 1996. aastat liiklusõnnetus juhtus või see tehnilise rikke tõttu teele jäi, käivitus tänapäeva mõistes kentsakas stsenaarium. Trammijuht hüppas juhiistmelt ja tõttas otsima taksofoni, kust dispetšerile juhtunust teatada.
"Tollal ju sellist luksusasja nagu mobiiltelefon trammijuhil polnud ja igaüks ei lasknud ka oma erafirma kontorisse helistama," ütleb trammipargi projektijuht Uno Heinvere. Kui trammid, tehnoabimasinad ja dispetšer ükskord raadiojaamad said, muutus rikete likvideerimine oluliselt operatiivsemaks.
5. liin oli populaarne
Läbimurdeks kujunes 2000. aasta. Pärnu maantee viadukti remondi ajal trammipargi ja Kopli vahel avatud 5. liin osutus vägagi populaarseks ja oli käigus pisut üle kolme aasta. Samal ajal käivitati moodne värvimistöökoda ja koostöös tehnikaülikooli teadlastega varustati esimene tramm elektroonilise juhtimissüsteemiga. Nutikas tramm annab pidurdamisel vabaneva energia teiste trammide kasutada. Praegu on 27 sellist trammi.

Taksojuhtide kambavaim läks kuhugi kaduma
Tallinna taksonduses on kümne aastaga üks muudatus teist taga ajanud ning kuigi firmasid on tolle ajaga võrreldes sama palju - üle 30 -, on töökultuur hoopis midagi muud. Nelja-viie aasta eest tuli taksojuhil läbida päevane kursus, sellest aastast vältab koolitus 35 tundi. Igal taksojuhil peab olema tegevusluba, teenindajakaart ja sõidukikaart.
"Vanasti olid linnal oma töötajad, kes kontrollisid taksosid, nüüd teeb seda ülevaatuspunkt. Kümme aastat tagasi võis igaüks ise paigaldada taksomeetri, meil oli selleks kaks elektroonikut tööl. Nüüd on selleks litsentseeritud firmad," loetles uuendusi 20-aastase ajalooga Esra Ko taksofirma teenindusjuht Ago Mölder.

Moodne troll võtab remondimeestelt töö
"Mugavus!" nimetab trollipargi hooldus- ja remondiosakonna juhataja Vladimir Nafigin uute mudelite põhilise plussi. Uute trollidega seda muret pole, et eemalt liininumbrit ei näeks - see on suurelt ja silmatorkavalt väljas. Trollid sõidavad vaikse sahinaga, ümisevad isegi laulda.
Esimesed uued sarvekandjad vurasid Tallinna tänavatele 1999. aastal. Viiele Ikarus 412-le järgnes 26 Ganz Solarist: mõned 12-meetrised lühikesed trollid, teised 18-meetrised pikad trollid. Ikka täismadala põhjaga, kuhu mugav siseneda nii vanemal inimesel, põnnil kui ka lapsekäruga liiklejal.
Varasematel aastatel trolliliinidel valitsenud 105 sõitjat mahutava *koda 14 TR-i ja kuni 176 sõitjale mõeldud *koda 15 TR-i osatähtsus on järjekindlalt vähenenud. Uued on roostevabast materjalist, käivad energiaga säästlikult ümber ja teatavad peatusi sellise häälega, nagu oleks kõik parimas korras ja taevas säraks soe suvepäike.

Pealinna ühissõidukid tegid kümne aastaga võimsa arenguhüppe
Esimesed Tartu tehase Scaniad on läbi sõitnud miljon kilomeetrit ja jõudnud tasuvuseni.
Tossavad Ikarused ja jääkülmade plastistmetega trammid on kümmekonna aasta jooksul asendunud teiste ühissõidukitega, longus sarvedega rikkis troll või kaklus taksopeatuses on nüüd harjumatu vaatepilt.
Autobussikoondise bussijuht Ilmar Vinkel mäletab esimest päris uue liinibussiga sõitu, otsekui olnuks see eile. Tegelikult oli väljas september ja aastanumbriks kirjutati 1995. Seljataga arvukalt õnnitlusi poliitikutelt ja kolleegidelt, roolis Vinkel Tartu Baltscani tehases valminud Scania kahetunnisele ringile 5. liinil (Männiku-Metsakooli).
Uus rohevalge liinibuss tõmbas kollaste Ikaruste kõrval ohtralt tähelepanu. "Kõik see aeg klantsisime, buss pidi kõikjalt läikima. Alguses käidi ikka vaatamas nagu imeasja," ütleb Vinkel.

IRL-i nimekirja Järva- ja Viljandimaal juhib Helir-Valdor Seeder
Isamaa ja Res Publica Liit avalikustas kandidaatide nimekirja kaheksandas valimisringkonnas Järva- ja Viljandimaal, selle eesotsas on Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder.
Talle järgnevad haridusjuht Tiina Oraste ja müügijuht Kaia Iva.
Kaheksanda ringkonna nimekirjas on neljas ettevõtja Jaak Sulg, viies Albu vallavanem Kalju Kertsmik, kuues Karksi vallavanem Arvo Maling, seitsmes Paide abilinnapea Kaido Ivask, kaheksas ettevõtja Lembit Kruuse, üheksas koolidirektor Tarmo Loodus ja kümnes Imavere vallavanem Jüri Ellram.
"Meie nimekirjas on inimesed, kes on kõik oma vallas või linnas tööd teinud ja ennast nii tõestanud. Need kandidaadid ei ole toodud väljastpoolt siia hääli püüdma," ütles Helir-Valdor Seeder.

Jätke piim teest välja
Tee raviv toime kaob peaaegu täielikult, kui valate sellesse piima. Must tee aitab arteritel lõdvestuda, ent piim varjutab selle efekti täielikult. Saksamaa kardioloogide tehtud uuringud on halb uudis eelkõige brittidele. Piima kaseiinid astuvad tees leiduvate katehhiinidega ühendusse, nood on aga flavonoidid, mis aitavad veresoontel paremini toimida.
Tee on vee järel teine jook, mida juuakse kõikjal maailmas. Teel on leitud nii antioksüdantseid, põletikuvastaseid kui ka veresoonte ummistumist takistavaid omadusi.
16 vabatahtlikku naist jõi pool liitrit värskelt valmistatud musta teed, piimaga segatud teed või vett. Enne ja kaks tundi pärast joomist mõõdeti nende käsivarrearterite omadusi ultraheliga.

Realistlik kunstialmanahh
Mulluse aasta viimane Kunst.ee tegeleb muu hulgas mäluga. Huvitavad loojupid Itze-Leib Schmuilowskyst alias Louis Kahnist ja meenutused Tartu ülikooli kunagisest kunstikabinetist. "Realism on kunsti ülim aste, mis kätkeb endas kõigi eelmiste astmete kogemusi ja oskusi," deklareerib Tõnu Õnnepalu. Nii et "tagasi realismi juurde!".

Miks inimese karvad kogunesid pähe
Kui ahvi karvad muudkui kasvaksid, takerduks ta kas puuvõrasse või peaks leiutama käärid ja juuksuri. Inimesel tuligi nõnda teha.
Oleme harjunud, et inimahv on karvane, inimene aga karvkatteta. Kuid miks? Miks meiega 98 protsenti pärilikkusainet jagav šimpans naudib sooja karvkatet ega pea seetõttu oma riideid poest ostma, inimese keha aga on enamjaolt karvadest paljas?
Üllataval kombel on inimese ihu karvanääpsude tihedus samasugune kui šimpansil. Kuid inimese kehakarvad on peenikesed ja lühikesed. Seevastu juuksed on jämedad ja pikad ning kasvavad pidevalt edasi, sentimeeter-poolteist kuus. Inimene on muskusveise kõrval ainus imetaja, kelle juuksed kasvavad peaaegu pidevalt.
Juuksed tulid koos tulega
Meie lähisugulane šimpans ei vaja juuksurit. Inimene kasvab aga ilma juukselõikuseta üldjuhul karva.

Antropov: Eesti sadamad peaksid hindade allalöömise asemel koostööd tegema
Täna peaminister Andrus Antsipiga kohtunud Paldiski Põhjasadama juhatuse esimees Robert Antropov ültes Eesti Päevaleht Online'ile, et Eesti sadamad võiksid konkureerimise asemel rohkem koostööd teha.
"Iga sadam püüab teisi üle lüüa. Selle asemel, et pakkuda odavamaid hindu, peaks iga sadam ise otsima ja mitmekesistama kaubagruppe, mida teenindada," ütles Antropov. Sadamate seisukohast oleks oluline haarata võimalikult suur osa lähipiirkonna kaudu minevast transiitkaupadest, mitte lüüa olemasolevaid hindu veelgi allapoole.
Antropovi sõnul suureneb transiidikaubandus Eestis iga aasta keskmiselt kümme protsenti.
Peaministriga kohtumisel tuli Antropovi sõnul juttu sadamate arengust üldisemalt. Lisaks koostöö teemale puudutati sadamateni viivate infrastruktuuride arendamist. "Paldiski sadamad asuvad poolsaarel. Siia kaupade toomiseks oleks vaja rajada uus korralik maantee, senine maantee on tuntud oma musta statistika poolest," ültes Antropov. Raudtee suunamisest ümber Tallinna, võidaksid mitte ainult Tallinna elanikud, vaid see annaks Antropovi sõnul lisatõuke Paldiski piirkonnale ja loomulikult transiidiärile.

Sharp toob turule maailma suurima ekraaniga LCD-teleri
Sharp eksponeeris rahvusvahelisel tehnoloogiamessil CES maailma suurima, 108-tollise ekraaniga LCD-teleri prototüüpi.
2386 x 1344 mm mõõtmetega LCD-ekraan omab Black Advanced Super View Full-Spec HD LCD paneeli, mis on toodetud Sharpi Kameyama tehases, teatas ettevõte.

U-Neti ei saa ööl vastu pühapäeva kasutada
Seoses plaaniliste IT-alaste hooldustöödega ei tööta pühapäeval kl 1.00-10.00 SEB Eesti Ühispanga internetipank U-Net, teleteenus ja makseautomaadid.
Sularahaautomaadid töötavad ja kaardimakseid saab sooritada, teatas pank.

Hanschmidt tahab riigilt tulumaksu tagasi saada
Endinde SEB Ühispanga president ja vaidlusaluste optsioonitehingute korraldaja Ain Hanschmidt ütles eilset Riigikohtu lahendit kommenteerides, et on riigile liiga palju makse maksnud.
"Isikud, kes tulu said, maksid tulumaksu ise ära. Samuti maksis riigile 2004. aasta lõpus tehtud maksuotsusega nõutava summa ära toonane Eesti Ühispank," vahendas aripaev.ee Hanschmidti.
Riigikohtu lahendis on kirjas: "Kuigi füüsilised isikud on oma tulumaksukohustuse täitnud ajaliselt varem kui tööandja, ei ole võimalik tööandja maksukohustust vähendada töötajate poolt juba makstud tulumaksu võrra, sest tulumaksuseadus annab maksuvabastuse ainult füüsilistele isikutele."
Riigikohus otsustas eile, et SEB Eesti Ühispank peab maksudest eemalehoidmise tõttu riigile 11 miljonit krooni tagasi maksma. SEB Ühispank on Riigikohtu maksuotsuse täitnud ning nõutud raha tagasi maksnud.

Vahetusid EMT ja Elioni nõukogu liikmed
Eesti Telekom vahetas välja tütarfirmade EMT ja Elioni nõukogu liikmed.
AS-i EMT eilne erakorraline üldkoosolek otsustas kutsuda ettevõtte nõukogust tagasi Erik Hallbergi ja valida uuteks nõukogu liikmeteks Terje Christofferseni ja Lars Gunnar Klassoni.
Samal päeval toimunud Elion Ettevõtted AS-i erakorraline üldkoosolek otsustas kutsuda ettevõtte nõukogust tagasi Erik Hallbergi ja valida uuteks nõukogu liikmeteks Jörgen Gustaf Valdemar Latte ja Leif Anders Gylderi.
Erik Hallbergi tagasikutsumine AS-i EMT ja Elion Ettevõtted AS-i nõukogudest on seotud AS-i Eesti Telekom enamusomaniku TeliaSonera AB sisemiste struktuurimuudatustega ja Hallberg'i tööülesannete muutumisega, mistõttu tema jätkamine nõukogude liikmena oleks võinud olla raskendatud, teatas Eesti Telekom.

Poolaastaga kõrvaldati maailmas ringlusest 265 000 võltsitud euro pangatähte
Eelmise aasta teisel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 265 000 võltsitud euro pangatähte.
Jätkuvalt võltsitakse kõige enam 20-eurost pangatähte, millele järgnevad 50- ja 100-eurone pangatäht. 2006. aasta juulist detsembrini moodustasid need kolm nimiväärtust üle 90% ringlusest leitud võltsingutest.
Enamik võltsinguid avastati euroala riikides (98%), ligi 1% võltsingutest euroalavälistest EL-i liikmesriikidest ja 1% ülejäänud maailmast, teatas Euroopa Keskpank.

Jõhvi naabrusesse kerkib minitööstuspark
Jõhvi linna lähedale, kuue hektari suurusele alale kerkib uus minitööstuspark.
Minitööstuspargi teatel on seal tööd alustanud juba kolm ettevõtet.
Esimesena tegevust alustanud betoonelemente tootva Liisbet Invest OÜ tegevjuhi Vadim Skuya sõnul sobib koht väga hästi ehitusega seonduvatele ettevõtetele. "Arvan, et Ida-Virumaal jätkub ehitusbuum veel järgneva 3-5 aasta jooksul. Lisaks juba alanud Viru Vangla ehituse jätkamisele on oodata veel Jõhvi tunneli ja uue teelõigu ehitust Narva-Tallinn maantee Kohtla-Järve ja Jõhvi vahelisel lõigul," ütles Skuya.
Ehitusettevõtte Ferdmaster OÜ tegevjuht ning OÜ Liisbet Invest juhatuse lige Meelis Tint lisas, et hetkel käivad läbirääkimised veel kolme firmaga, kes on huvitatud minitööstuspargis oma tootmise käivitamisest.

Estonian Air-i uus Boeing jõudis Tallinna
Neljapäeva õhtul maandus Tallinna lennuväljal Estonian Airi teine Boeing 737-300 registritähisega ES-ABK.
Estonian Airi teine Boeing 737-300 saab nimeks Kalev ning lennuk alustab regulaarlende niipea, kui ettevõtte on saanud kõik vajalikud load ja kooskõlastused Eestis lennuliiklust reguleerivatelt ametkondadelt.
Uus lennuk on jätk ettevõtte lennukipargi planeeritud uuendamise ja töökindluse tõstmise protsessile, teatas Estonian Air.
Eelmise aasta lõpus liisinguandjale tagastatud lennuki Boeing 737-500 asendas uuem ja mahukam 1998. aastal valmistatud Boeing 737-300. Seda tüüpi lennuki standardsisustuses on 148 kohta, kuid Estonian Air kasutab reisijate mugavuse nimel 142-kohalist salongi. Estonian Airil on plaanis uut lennukit kasutada eeskätt pikematel ning suurema nõudlusega lendudel.

Valitsus kinnitas eurotoetuste jagamise strateegia
Valitsus kinnitas eile struktuurivahendite kasutamise strateegia aastateks 2007-2013 ning esitas selle Euroopa Komisjonile ametlike läbirääkimiste avamiseks.
Nende dokumentide alusel hakatakse kasutama Euroopa Liidust Eestile järgneva seitsme aasta jooksul laekuvat 53,3 miljardit krooni struktuuritoetusi.
"Kuigi lõplikku heakskiitu ootame komisjonilt praeguse seisuga alles tänavu aprillis-mais, siis jätkame Eestis paralleelselt komisjoniga toimuvate läbirääkimistega ettevalmistusi kavade rakendamiseks, et võimalikult kiirelt pärast nende heakskiitmist toetusraha kasutama hakata," ütles rahandusminister Aivar Sõerd. "Arvestades praegust strateegiadokumentide ettevalmistamise tempot, on meil perspektiiv olla esimeste liikmesriikide seas, kelle kavad komisjon heaks kiidab."
Lisaks struktuurivahenditele hõlmab strateegia Sõerdi sõnul ka eesmärkide saavutamisega seotud riigieelarvelisi vahendeid. Eesti kaasfinantseerib projekte ligi 10 miljardi krooni eest.

Arengufondi nõukogu saab täiendust
Riigikogu võttis menetlusse eelnõu, milles on nimetatud viis arengufondi nõukogu liiget.
Riigikogu välja pakutud viis nõukogu liiget on: Tõnis Lukas, Jaan Sven Männik, Indrek Neivelt, Mart Opmann ja Erik Terk.
Vastavalt Eesti arengufondi seadusele nimetab riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul viis nõukogu liiget tähtajaga kuni neli aastat. Riigikogu liikmeid on nendest kaks ning ettevõtluse ja üldsuse esindajaid kolm.
Riigikogu liikme volituste lõppemisel jätkuvad tema volitused nõukogu liikmena kuni uue riigikogu liikme nimetamiseni, teatas riigikogu pressiteenistus.

EVEA: kandideerime, kuid parteipoliitikasse ei sekku
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) teatel ei sekku ta parteipoliirikasse, kuigi organisatsiooni volikogus on pea kõikide erakondade liikmeid ja osad neist kandideerivad ka riigikogu valimistel.
EVEA presidendi Ain Kabali kinnitusel jääb EVEA parteipoliitikast väljaspool seisvaks organisatsiooniks ning teeb koostööd kõikide poliitiliste jõududega, kes väärtustavad ettevõtlust ja mõistavad selle tähtsust majandusarengu mootorina. Kabal ise kandideerib riigikokku Erakonna Eestimaa Rohelised ridades.
"Samas näeb EVEA vajadust suurendada ettevõtjate esindatust seadusandlikul tasandil, et ühiskonnas tõhusamalt väljendada just väike- ja keskmise suurusega ettevõtete huve," märkis Kabal.
EVEA on ainuke Eestis tegutsev organisatsioon, kuhu kuuluvad vaid väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. EVEA põhieesmärgiks on ettevõtluse kui kompleksse tegevuse ning elustiili kaitsmine ja arendamine.

Õlifond jäi loomata
Keskkonnaminister Rein Randveri esitatud ettepanekud õlifondi loomiseks võeti eile toimunud valitsuskabineti nõupidamise päevakorrast ilma põhjendamata välja.
Keskkonnaministeeriumi katsed tõsta õlifondi kaudu Eesti õlireostuse tõrje võimekust on juba seega ligi kaks aastat ebaõnnestunud.
Ministeerium on neil aastail ette valmistanud mitu veeseaduse muutmise seaduse eelnõud, mille kohaselt saaks asutada õlifondi, kuhu iga-aastaselt laekuks 60-100 miljonit krooni. Seda raha saaks kasutada nii õnnetuste ennetamiseks vajaliku tehnika kui ka reostustõrje vahendite soetamiseks.
Veeseaduse muutmise esialgses versioonis pakkus keskkonnaministeerium õlifondi tasu kogumist sadamas tegutsevalt terminalilt ehk siis isikult, kes lossib laevu naftasaadustega.
Seejärel koostas ministeerium alternatiivse versiooni veeseaduse muutmiseks, pakkudes tasu kogumist laevadelt ehk potentsiaalsetelt saastajatelt. Keskkonnaministeeriumi hinnangul peaks õlifondi töö põhimõte lähtuma printsiibist saastaja maksab ehk reostuse kulud tuleks kanda naftatransiidist kasusaajatel.

Töö- ja pereelu ühitamisega peavad toime tulema eelkõige naised
Haridussüsteemis alguse saav sooline eristumine jätkub tööelus ning töö ja pere kokku sobitamisega peavad toime tulema eelkõige naised.
Haridussüsteemis algab sooline eristumine naiste kasuks umbes 17. eluaastast ning jätkub kõrgkoolis. 2005. aastal lõpetas kõrgkooli 100 mehe kohta 235 naist, viis aastat varem oli see näitaja statistikaameti andmetel veel 194 naist 100 mehe kohta.
Hariduses alguse saanud sooline eristumine jätkub tööelus. Nii on tööga hõivatud 25-54-aastastest naistest viiendik tippspetsialistid ja viiendik keskastme spetsialistid - need on ametialad, mis eeldavad kõrgharidust. Samas vanuserühmas tööga hõivatud mehed seevastu on enim esindatud kutseharidust nõudvatel ametialadel nagu oskus- ja käsitöölised, seadme- ja masinaoperaatorid.
Kui rahvusvaheliselt on naiste tegevusaladeks enim tervishoid ja sotsiaaltöö, kaubandus ja haridus, siis Eesti naised suudavad üllatada - peaaegu neljandik kõige aktiivsemas tööeas naistest (25-54-aastased) töötab töötlevas tööstuses.
61% naistest tahaks vähem töötada ning rohkem lastega tegelda.

Eestis on kinnisvara hinnatõus maailma kiireim
Global Property Guide'i läbiviidud uuringu kohaselt tõusid Eesti kinnisvara hinnad 2006. aastal maailmas kõige kiiremini.
Eestile kindlustas esikoha 54 %-line kasv 2006. aastal, mis samas oli vähem kui 57 % 2005. aastal, teatas Global Property Guide.
Lisaks Eestile oli märkimisväärne hinnatõus ka teiste Põhjamaade kinnisvarasektorites. Teisel kohal oli Taani, kus kinnisvara väärtus tõusis 23 %. Kolmas oli Norra 14 protsendiga.
Kesk-Euroopas jäi hindade tõus tagasihoidlikuks.
Väljaspool Euroopat oli kinnisvara hinnatõus kõrgem immigrante ligimeelitavates maades nagu Kanada, Uus-Meremaa, USA ja Austraalia.
Võrreldes 2005. aastaga, tõusid hinnad 2006. aastal vähem. Osaliselt oli see tingitud intressimäärade tõusust Euroopas ja USAs. Teisteks kinnisvara hinnatõusu põhjusteks olid populaarsus turistide seas ning immigrantide ligimeelitavus.

Kuressaare parim palkamaksev ettevõtte on Kuressaare haigla
Maksu- ja tolliameti andmetel laekus möödunud aastal Kuressaare linnaeelarvesse kõige rohkem üksikisiku tulumaksu aastaid linna suurimat palgafondi deklareerinud Kuressaare Haigla SA-lt.
2006. aastal laekus üksikisiku tulumaksu kokku 92,3 miljonit krooni ehk 10,3 protsenti rohkem, kui oli eelarvesse planeeritud. Numbrilises väljenduses oli ülelaekumine 8,6 miljonit krooni, kirjutab Oma Saar.
Võrreldes aga 2005. aastaga laekus üksikisiku tulumaksu aga koguni 23,4 protsenti rohkem.
Tööandjaid, kes maksid üksikisiku tulumaksu Kuressaare linnakassasse, oli kokku 2524, mis teeb 164 ettevõtte võrra rohkem kui mullu.
Linna parimaid ettevõtteid autasustatakse 19. jaanuaril toimuval Kuressaare linnapea Urve Tiiduse vastuvõtul.

Firmad sõidutavad, toidavad ja ujutavad oma töötajaid
Üha süvenev tööjõupuudus sunnib ettevõtteid oma seniste töötajate motiveerimiseks ja uute tööle meelitamiseks peale palga muidki soodustusi pakkuma.
Reegliks on saamas, et Pärnu lähiümbruse valdades asuvad suuremad ettevõtted panevad tööpäeva algul ja lõpul käima tööliste sõidutamiseks bussid või maksavad näiteks kinni tööliste kuupiletid, kirjutab Pärnu Postimees. Mitmel pool organiseerib ettevõte töölistele ühel või teisel viisil toitlustamist.
Üha enam tuleb juurde asutusi, mis töötajatele sportimisvõimalusi ja isegi massaaži pakuvad, kuid siin seab piiri erisoodustusmaks, mida asutus näiteks ujulapileti eest tasuma peab.
Tervise Paradiisi turundusjuht Meelis Sedrik tõdes, et koostööpartnerite arv, kes oma töölistele nende majas lõõgastumis- ja sportimisvõimalust pakkuda soovivad, on viimase aasta jooksul jõudsalt kasvanud.

Eesti Post pakub klientidele öömaja
Võsu postimajaga ühe katuse all olev 11 magamiskohaga hostel ootab suvitushooaega.
Hosteli administraatori Riina Lauri sõnul jääb suvel 11 magamiskohast väheseks, seevastu talvel haigutab tubades tühjus.
Esialgu olidki Eesti Posti kolm hostelit Laulasmaal, Võsul ja Kärdlas mõeldud oma firma töötajate majutamiseks koolituste ajal. Loomulikult ei pea Eesti Posti töötajad maksma ööbimise eest täishinda, mis on näiteks Võsul mugavusteta kaheinimesetoa eest 500 krooni päev. Laur kinnitas, et nende asutus on samal hinnatasemel teiste Võsul asuvate hostelitega, kuid poole odavam sealsetest hotellidest.
Kuigi majutuskohta pole reklaamitud, on selle lisaks eestlastele osanud üles leida ka paljud sakslased. Aprillis-mais peaks aga suveks toa broneerima, sest muidu võib soodsast öömajast ilma jääda, soovitas Laur.

Probleemid lennukitega tõid Estonian Airile kahjumi
Eelnenud aastate kasumi järel võib eelmise aasta kahjum ulatuda 50 miljoni kroonini.
Varasematel aastatel on lennufirma kasumit teeninud, vähemalt põhitegevuse osas. 2006. aastal jäädakse aga Eesti Päevalehe andmetel kuni 50 miljoni kroonisesse kahjumisse.
Estonian Airi juhatuse liige Andrus Aljas ütles kahjumiväite kommentaariks, et majandustulemustest on vara rääkida enne majandusaasta aruande valmimist. "Ühte aga võib juba praegu öelda: klientidele antud lubaduste täitmiseks terve 2006. aasta jooksul teistelt lennufirmadelt ajutiselt renditud lennukite kaasamine on meie selle aasta majandustulemusi oluliselt mõjutanud," ütles Aljas.
Kui 2005. aastal toimus Estonian Airi andmetel 99,5 protsenti firma planeeritud lendudest, siis 2006. aastal 99,1 protsenti. Ära jäi mullu 87 lendu, aasta varem 49.

Õlletehased tõstavad jookide hinda
Apelsinide kallinemise tõttu tõuseb mahla liitri hind veebruaris kuni kolme krooni võrra.
AS-i A. Le Coq juhataja Tarmo Noop ütles, et 5. veebruarist kehtivad nende toodetele senisega võrreldes keskmiselt kuni viis protsenti kõrgemad hinnad. Vaadiõlle hind ei muutu, küll tuleb pooleliitrist pudeli- või purgiõlut tehasest ostes 50-70 senti senisest rohkem letti laduda. Õllehinna tõusu taga on linnased, mille maailmaturuhind on tõusnud kõrgemale kui kunagi varem - võrreldes eelmise aastaga tervelt kolmandiku.
Märgatavalt väiksem on siidri- ja lauvee hinna tõus, kuid 2-3-kroonine hinnakasv ootab ees mahlu, mis sisaldavad apelsinimahla. "Apelsinimahla hinna tõus on rekordiline, põhjuseks apelsinide kehv saak," märkis Noop.
Veebruarikuu kolmandast nädalast muutuvad ka Saku õlletehase hinnad. Müügidirektor Vladimir Sapožnin ütles, et jookide lõikes on hinnamuutus erinev, keskmine hinnatõus jääb 4-5 protsendi vahemikku. Hinnatõusu põhjus on mõjuv - maailmaturul on kallinenud tooraine, hüppeliselt kasvanud tööjõukulud, samuti gaasi, vee ja heitvee hind.

Vanemuises esietenduvas tragikomöödias ei ole laval ühtegi meest
Vanemuise teatri väikeses majas esietendub ameerika kirjaniku Laura Cunninghami meestevaba tragikomöödia "Beautiful Bodies".
Kuus võluvat sõbrannat kogunevad korteris, et tähistada enda seast ühe lähenevat sünnipäeva. Kuus väga erinevat naist - rase vallaline muusik, õnnetult armunud ajakirjanik, modell, edutu näitlejanna, kontrollifriik ja tõsiste kaaluprobleemidega eraettevõtja.
Varases keskeas naised, kes ei ole tahtnud või suutnud end kellegagi siduda ega lapsi saada. Aga bioloogiline kell tiksub armutult ja seda tagasi keerata pole võimalik. Suurlinna pinged: liiklus, korteriprobleemid, liputajad, narkodiilerid ning mehed, kes metroos end nende vastu suruvad - kõik see ja veel palju muud võimendub emotsionaalses õhtupoolikus.
"Naised - nad on nii pööraselt põnevad," selgitas lavastaja Jüri Lumiste. "Eriti paelub mind naise juures emaduse müsteerium. See on miski, mida mees ei oska iial ettegi kujutada. Aga emadus on naise kese, ja kuidas ta sellesse suhtub, mida mõtleb ja tunneb sellest unistades, selleks valmistudes, seda läbi elades või sellest ilma jäädes - sellest ongi see lavastus. Ja igatsusest. Mehe ja laste järele."

Lõuna-Eesti suurimal kunstifestivalil toimub üle viiekümne ürituse
Festivalil on huvilistel viie nädala vältel võimalus osa võtta mitmetest kunstialastest üritustest, külastada näituseid, osaleda jutu- ja töötubades ning kuulata loenguid.
17. jaanuaril algab Lõuna-Eesti suurim kunstifestival tARTu kunstikuu 2007. Igas eas kunstisõpradele suunatud kultuuriprojekt koondab üle viiekümne ürituse, teatas kunstikuud korraldav Tartu Kunstimuuseum.
"Kutsume kunstisõpru üle Eesti aktiivselt osa võtma," ütles Tartu Kunstimuuseumi direktor Reet Mark. Margi sõnul on tARTu kunstikuu Eesti kultuurimaastikul ainulaadne ettevõtmine, sest traditsioonilise festivaliformaadi kõrval on mõeldud ka neile, kes tahavad ise kaasa lüüa ja kaasa mõelda.
"Saab maalida koopiad, valada kipskujusid, teha krokiisid, osaleda vestlusringides ja avastada kunstivõltsinguid Endale meelepärast peaksid leidma nii suured kui väikesed kunstisõbrad," tõdes Mark.

Marko Matvere lavastab taas Ugala teatris
10. jaanuaril alustas lavastaja Marko Matvere Ugalas proove Nagle Jacksoni komöödiaga "Opera Comi-que".
Komöödia tegevus leiab aset 1875. aasta 3. märtsil Pariisi teatris Opera Comique, kirjutab Sakala.
"Opera Comique" on Marko Matvere teine lavastus Ugalas.
Etenduse kunstnik on Jaak Vaus, mängivad Anne Valge, Arvo Raimo, Vilma Luik, Luule Komissarov, Maria Soomets, Priit Võigemast, Andres Tabun, Peeter Jürgens, Karol Kuntsel ja Arvi Mägi.
Lavastus jõuab Ugala suurel laval publiku ette 3. märtsil.

Jakob von Uexküll: tuleb hakata taas koos oma planeediga elama
Eestis oma ideid tutvustamas käinud postkapitalismi eestkõneleja Jakob von Uexküll leiab, et ülemaailmse keskkonna heaks saab kiiresti midagi ette võtta.
Defineerige postkapitalism, sest sellel mõistel võib olla erinevaid seletusi ning Eestis, mida paljud nimetavad veel postsotsialistlikuks, võib see mõiste võõrana mõjuda.
Ma arvan, et põhiline postkapitalistlik tees on, et praegune kapitalistlik kord ei ole enam rahuldav ja peame sellest edasi liikuma. Postkapitalism ei tähenda naasmist mineviku juurde. Kui vaatame olulisimaid teemasid, millega tegelema peame, nagu kliimakaos, siis ka kommunistlikud režiimid on nende probleemidega tegelemisel olnud vähemalt sama ebaefektiivsed kui praegune kapitalistlik kord. Mõlemad süsteemid põhinevad materiaalsete väärtuste katkematul kasvul, mis tänu ressursside piiratusele ei ole muidugi võimalik. Nad lähtuvad ka oma laiemas inimkäsitluses materialismist, mis tähendab, et vabadus on suurem kaubavalik. Muidugi on inimestel teatavad materiaalsed vajadused, aga kui need on teatud tasemel täidetud, siis tekivad uued ja väga erinevad vajadused. Postkapitalism tähendab, et peame hakkama uuesti elama koos oma planeediga, mitte töötama selle vastu.

Kõik fännid saavad osaleda Tanel Padar & The Sun uue muusikavideo võtetel
Kõigil fännidel on video võtteil võimalus astuda üles pea- ja kõrvalosades.
Tanel Padar & The Sun võtab laupäeval Maarjamäel üles uut muusikavideot loole "Kolmanda päeva mees".
Huvilisi oodatakse laupäeval 16.30 Pirita teelt näha oleva Maarjamäe obeliski juures.

Johnny Depp hakkab Litvinenkost filmi tegema
Johnny Deppi filmikompanii Infinitum Nihil hakkab tegema filmi Londonis mõrvatud endisest Vene julgeolekutöötajast Aleksandr Litvinenkost, mängides arvatavasti ise ka nimiosa.
Õiguse veel lõpetamata raamatu "Saša lugu. Vene spiooni elu ja surm" ekraniseerimiseks omandas filmikompanii Warner Bros., vahendas netisaiti Variety.com ETV24. 
Raamatu ja filmistsenaariumi autor on ajalehe The New York Times Londoni büroo juht Alan Cowell, kes on Litvinenko lugu jälginud alates tema haigestumisest eelmise aasta novembris. Oletavalt ilmub raamat USAs ja Suurbritannias veel sellel aastal.

Tallinna missiks sai tudengineiu
Tänavuseks Miss Tallinnaks valiti eile üliõpilane Viktoria Azovskaja (20).
Tallinna missi teise printsessi tiitli teenis gümnasist Mirjam Väljaots (17), esimeseks printsessiks ja pressimissiks pärjati aga tudeng Sirly Tomingas (18), kirjutab SL Õhtuleht.
Juba 20. korda peetud pealinna esikaunitari valimisel oli kavas kolm vooru - rahvarõiva-, trikoo- ja õhtukleidivoor.
Mullu krooniti Miss Tallinnaks ansambli Nexus lauljatar Helen Randmäe.

Apple leiutas uuesti telefoni
San Fransiscos esitleti teisipäeval uut mobiiltelefoni. Eestist Apple iPhone'i niipea ei saa.
Kui Apple Computeri juht Steve Jobs San Franciscos MacWorldi konverentsil publiku ette astudes kuulutas, et Apple Computer inc. on nüüd lihtsalt Apple inc., oli teine USA tehnoloogiahiid Cisco Apple'i juba iPhone'i nime kasutamise pärast sisuliselt kohtusse kaevanud.
See aga ei tee olematuks asjaolu, et Apple esitles vähem kui poole aasta pärast USA-s poelettidele jõudvat uut revolutsioonilist mobiiltelefoni iPhone, millest peaks lähiaastatel saama samasugune kultusese nagu Apple Macist või iPodist.
Mõnes foorumis on tehnoloogiakummardajad aparaadi juba "Jeesuse telefoniks" ristinud.
Steve Jobs demonstreeris uue mobiili võimalusi ka rahvale - sissetuleva kõne peale vaikib mängiv muusika ning Jobs otsib helistanud Phil Schilleri tarvis kõne käigus oma telefonist üles vajaliku foto ja saadab selle elektronpostiga teele, kusjuures tegu ei ole lihtlabase WAP-iga, vaid püsiühenduse kiirusel töötava WiFi-ga. Kõne lõpeb ning muusika telefonis jätkub.

Nu: Tone klubis Tallinn
Täna õhtul astub Tartus klubis Tallinn üles tuntud ja tunnustatud plaadifirma Hospital üks ägedamaid tegijaid Dan Gresham ehk Nu: Tone.
Inglismaalt Cambridge'ist pärit plaadikeerutaja Nu: Tone sai kuulsaks Lenny Fontana lööklaulu "Spread Love" ning Roni Size'i loo "Strictly Social" töötlusega.
Tema viimane heliplaat "Brave Nu World" läks maailmas samuti hästi müügiks.
Ta on kõrgelt hinnatud produtsent ka väljaspool d'n'b maailma.
Peale tema astuvad klubis Tallinn täna kell 22 algaval "Sin City" nime kandval peol üles pandakarude paaritumist lahkava looga "Panda Style" tuntuks saanud DJ L.a.o.s Soomest ning Eesti DJ-d Sin, Studious ja Mander. B-saalis mängivad DJ-d Mac ja Takesh.

ERKI moesõu toob lavale beebid
Homme toimub Salme kultuurikeskuses järjekordne ERKI moesõu. Seekord toimub üritus loosungi "Beebibissness ruulib!" all. Lavale on oodata hiigelbeebit, missikandidaate ja loomulikult moekollektsioone.
Salme kultuurikeskuses pääseb lavale 25 kollektsiooni, millest viis pärineb piiri tagant. Põnevamatest paladest võiks mainida Dieseli auhinna võitnud rootslase Daniel Ivarssoni loomingut ning Londonis resideeriva eestlase Piret Paali ja Topshopis praktikal oleva Anders Henki recycled-rõivaid.
Kokku avaldas soovi ERKI moesõust osa võtta üle 50 noordisaineri. "Innovatiivsuse ja isikupära nõuetele vastasid kõik saabunud kavandid, siiski pidime tegema valiku," selgitas EKA taustaga moekunstnikest koosnenud komisjon.

TLÜ/Cartini ja Milstrand alustasid Eesti - Läti ühisliigat edukalt
VÕRKPALL:
Päeva esimeses kohtumises Tartu Ülikool/Eeden tunnistama Läti eeldatavasti tugevaima naiskonna FC Riga 1: 3 paremust. Allajäämisest hoolimata jäi tartlaste juhendaja, Eesti 2006. aasta sümpaatseimaks treeneriks valitud Andres Toode oma hoolealuste esitusega väga rahule. "Mäng oli väga kiire ja võitluslik, tüdrukud tegid kõike seda, mis enne mängu sai kokku lepitud. Otsustavaks sai siiski lätlaste veidi kõrgem individuaalne meisterlikkus 1: 1 olukordades," kommenteeris Toode mängu käiku.
Teises kohtumises käis valitseva Eesti meistri TLÜ/Cartini jaks 3: 0 üle Läti eelmise hooaja hõbedanaiskonnast VC Ezerzeme. Nii nagu TÜ/Eedeni peatreener jäi ka TLÜ/Cartini peatreener Riina Ernits oma mängijatega väga rahule: "Edu tõid murranguhetkedel kätte saadud rasked pallid ning väikesed taktikalised muudatused võistkonna asetuses ", sõnas Ernits. Vastaste juures andis tunda ka vähene mängupraktika, algavad ju Läti 2006/2007 hooaja naiste meistrivõistlused alles peale käimasolevat turniiri," lisas ta.

Valga Welg alistas Tartu Ülikool/Rocki
KORVPALL:
Mängu stsenaarium oli üpriski kummaline, sest Welg võitis esimese veerandaja 21: 13 ja teise 26: 21, kuid kaotas siis kolmanda 4: 25, vahendab Sportnet.
Viimaseks kümneks minutiks olid jälle osad vahetunud ning Welg võitis neljanda veerandaja 26: 15 ning kogu mängu kolme punktiga. Visketabavuse protsendiks 56,4 saanud Welgi (Rockil oli see näit vaid 37,1) tublimad olid Heiko Rannula 23 ja leedulane Šarunas Skadas 22 punktiga, ülejäänud kuus platsil käinud meest panustasid alla 10 punkti.
Rock oli kohal täisrivistuses, punkte viskasid Martin Müürsepp 16, Georgi Tsintsadze ja Gert Kullamäe 14 ja Tarmo Kikerpill 11. Vigade tõttu pidi enne mängu lõppu pingile istuma vaid Welgi äär Vallo Reinkort.

Tuul nurjas kiirlaskumise Altenmarktis
MÄESUUSATAMINE:
Korraldajad lükkasid küll võistluse algusaega enam kui kolm tundi edasi lootuses, et ilm paraneb, kuid lõpuks tuli siiski paratamatusega leppida, vahendab Sportnet.
Mäest sai alla tulla vaid üks sportlane, šveitslanna Dominique Gisin, siis võistlus lõpetati, ehkki stardipaik toodi 2176 m kõrguselt supersuurslaalomi lähtekohale 1875 m peale ning laskumine olnuks kavandatust tublisti lühem.
Naabermaal Šveitsis jäi meestel samuti reedel võistlemata, sest Wengenis valitsev soe ilm ja vihmasadu ei lubanud superkahevõistlust läbi viia. Altenmarktis peaks laupäeval peetama superkahevõistlus ja pühapäeval supersuurslaalom, Wengenis on laupäeval kavas kiirlaskumine ja pühapäeval slaalom.

Eesti lumelauakoondis osaleb MM-il kahel alal
Eesti lumelaudurid osalevad 13. kuni 22. jaanuaril Arosas, Šveitsis toimuvatel maailmameistrivõistlustel Big - Air hüpetes ja lumelauakrossis. Koondise eesmärk on jõuda Big Air hüpetes finaali.
Eestlaste seas populaarsemal hüpete ehk Big Air alal, on seatud kõrged eesmärgid. "Soovin sel korral kindlasti finaali jõuda," ei varja oma ambitsioone kogenud Mario Visnap, kes tahab kümne parima sekka hüpata ja finaali jõuda. Mario Visnap saavutas oma viimasel MK etapil Stockholmis kõrge 20. koha, edestades keerulistes tingimustes paljusid maailma eliiti kuuluvaid lumelaudureid.
"Krossi osas pole me endale kõrgeid eesmärke seadnud, kuna krossisõidus pole eestlastel veel suuri kogemusi," kommenteeris krossikoondise eesmärke Eesti suusaliidu lumelaua ala juhataja Siim Silland. "Üllatusi võib tulla naiste krossis, sest Kadri Pihla on heas vormis," vihjab Silland Kadri Pihla 6. kohale poolteist kuud tagasi toimunud Euroopa Karika etapil.

Saue jõudis taas punktikohale
LASKESUUSATAMINE:
17. numbri all rajale pääsenud Sauel kogunes kaotust võistluse võitjale Sandrine Baillyle Prantsusmaalt 1.35, 8. Esimese, lamadestiiru järel oli Saue 27. kohal, liidrist Baillyst maas 27,2 sekundit, vahendab Sportnet.
Püstitiirust väljus eestlanna koguni 16. kohal (+58,1), kuid tihedas konkurentsis tuli suusarajal lõpuks mõned kohad loovutada. Sirli Hanni sõitis kummagi laskekorra järel ühe trahviringi ning sai 59. koha, võitjast maas 2.57, 5. Tagne Tähe trahviringid olid 2+1 ning Baillyst 4.05, 4 kehvem lõpuaeg andis 96 lõpetaja seas 81. koha.

FIDE ei pea Topalovi finantsgarantiid piisavaks
MALE:
Topalovi pressiatašee Živko Ginĉevi sõnul saadeti bulgaarlase staabist FIDE-sse ametlik taotlus juba 15. detsembril 2006 ja selles oli tagatud kahe miljoni dollari suurune pangagarantii, mida rahvusvaheline maleliiit matši korraldamiseks nõudis. Uue aasta eel saatis Bulgaaria kommertspank D Commerce FIDE-le omapoolse kinnituse, kuid sel nädalal teatas FIDE, et tunnistab Bulgaarias vaid nelja panga garantiid ning D Commerce nende sekka ei kuulu, vahendab Sportnet.
Topalovi mänedžer Silvio Danailov saatis seepeale FIDE-le kirja, milles avaldas imestust alaliidu otsuse üle. "Nüüd peame alustama läbirääkimisi mõne teise pangaga ning selleks kulub oma aeg. On ilmne, et FIDE püüab teha kõik, et kordusmatši ei toimuks, sest seni polnud FIDE poolt kehtestatud reeglites pankade suhtes mingeid kitsendusi," ütles Danailov.

Eesti kahevõistlejad osalevad MK etapil Val di Fiemmes
13. - 14. jaanuaril Val di Fiemmes, Itaalias toimuval MK A etapil on stardis neli Eesti kahevõistlejat.
Laupäeval, 13. jaanuaril toimuval individuaalvõistlusel osaleb Tambet Pikkor.
Pühapäeval. 14. jaanuaril peetakse meeskonnavõistlus, kus on stardis ka Eesti võistkond koosseisus: Tambet Pikkor, Kaarel Piho, Tanel Levkoi ja Karl-August Tiirmaa.

Tarmo Neemelo on testimisel Turu Palloseuras
JALGPALL:
Detsembris käis Neemelo end näitamas teises Soome klubis HJK, kuid nood pole seejärel 24-aastase eestlase vastu huvi ilmutanud, vahendab Sportnet.
TPS-i peatreeneri Mixu Paatelaineni sõnade kohaselt otsib klubi oma ridadesse ründajat, kes suudaks kindlalt tekkinud väravavõimalused ära kasutada. Paari järgmise nädala jooksul loodabki Paatelainen selgusele jõuda, kas Neemelo oleks sellesse rolli sobiv mängija.
Neemelo siirdus möödunud hooaja eel Rootsi meistriliiga klubisse Helsingborgs IF, kuid ei suutnud end seal põhikoosseisu murda ja laenati hooaja teiseks pooleks tagasi endisesse koduklubisse FC TVMK, kus ta 2005. aastal 41 väravat lõi.

Operi koduklubi plaanib peatreenerit vahetada
JALGPALL:
2005. aasta suvel sõlmis praegune juhendaja Huub Stevens klubiga kaheaastase lepingu ja viimaste väljaütlemiste taustal ei kavatse klubi juhatuse esimees Serve Kuijer varem PSV Eindhovenis, Gelsenkircheni Schalke 04-s, Berliini Herthas ja FC Kölnis töötanud Stevensile uut kontrahti pakkuda, vahendab Sportnet.
Selle asemel kaalub Kuijer 18. detsembini 2006 Dortmundi Borussias töötanud Bert van Marwijki palkamist. "Ei ole saladus, et ta meeldib meile väga. Samas saaks ka praegune abitreener Raymond Atteveld peatreeneri tööga hakkama. Hoiame olukorral silma peal," lausus Kuijer.
Stevensi üks esimese tehinguid Roda peatreenerina oli Andres Operi ostmine Moskva Torpeedost, kuhu eestlane oli siirdunud Taani klubist Aab Aalborg. 29-aastase Operi leping Rodaga kestab 2008. aasta suveni. Käimasoleval hooajal on ta Hollandis löönud 5 väravat, mis on klubi paremuselt teine näitaja.

Kanepi kohtub Australian Openil 28. asetusega Pennettaga
TENNIS:
Selleks on 28. asetatud itaallanna Flavia Pennetta. Kui Kanepi peaks avaringis võidukas olema, kohtub ta kohtumise Yung-Jan Chan (Taivan) - Alicia Molik (Austraalia) võitjaga, vahendab Sportnet.
WTA edetabelis on 21-aastane Kanepi 79. kohal samas kui 24-aastane Brindisis sündinud Pennetta hõivab 31. koha. Kanepi ja Pennetta pole varem omavahel kohtunud. Australian Openil jõudis Pennetta mullu kolmandasse ringi, kolmel varasemal aastal piirdus ta avaringiga.

Kais ja Vesik said hooaja esimese turniirivõidu
Rannavõrkpallurid Kristjan Kais ja Rivo Vesik saavutasid Uus-Meremaal selle hooaja esimese turniirivõidu - 10.-11. jaanuaril toimunud Ohope Open turniiril tunnistati vaid võite.
Finaalis mängisid Kais ja Vesik 2: 0 üle Uus-Meremaa esiduo Kirk Pitman - Jason Jockhead, kellele kahel hooaja avaturniiril alla jäädi. Teel finaali alistasid eestlased USA, Šveitsi ning kaks Uus-Meremaa paari. Kais ja Vesik jätkavad võistlemist juba homme, kui 13.-14. jaanuaril toimub Taurangas Mount Maunganui Open. Uus-Meremaa lahtised meistrivõistlused toimuvad 19.-21. jaanuril Aucklandis.
Wellington Open, tulemused:
Kais-Vesik vs Baumann-Allerson (NZL 11) 2: 0 (13, 8)
Kais-Vesik vs Hayden-Jones (NZL 4) 2: 0 (18, 11)
Kais-Vesik vs Ratledge-Fischer (USA) 2: 1 (19, -16, 13)
Poolfinaal: Kais-Vesik vs Wenger-Gabathuler (SUI) 2: 0 (26, 14)

Marko Asmer läheb Jaapanisse uut autot testima
Lepingu pikendamine toob võimaluse minna järgmisel aastal
Vormelipiloot Marko Asmer tähistab täna kodumaal isa Toivo 60. sünnipäeva ning sõidab homme Jaapanisse, et alustada uut hooaega Jaapani F3-sarjas sõitvas ThreeBondi meeskonnas.
"Meie otsus kaldus ThreeBondi kasuks kolmel põhjusel," selgitas Asmer, pidades "meie" all silmas ka oma eluaegset abilist isa.
"Esiteks on uues lepingus punkt, mis võimaldab mul 2008. aasta hooajal sõita esinduslikus vormeli Nipponi-sarjas. Teiseks olen algaval hooajal ThreeBondi esipiloot ja kolmandaks on olud selles meeskonnas mullusest juba tuttavad."
Asmer kuulas pärast seitsmenda kohaga lõppenud eelmist hooaega ära ka teiste tiimide pakkumised. Jaapanis vaadatakse üleminekutele viltu, sest lojaalsus on kõrges hinnas. Euroopas oleks ehk olnud võimalik minna ilma kaasavarata Briti F3-sarja, kuid seal olen juba olnud. Ja kuhu edasi?

Kalev/Cramo sai eurosarjas valusa õppetunni
Kalev/Cramo proovikivi on Balti liiga teine divisjon, kus Eesti meister jaksab võitu püüda.
Kalev/Cramo jäi FIBA EuroCupi avamängus Girona Akasvayule selgelt alla - 82: 107. Kalev/Cramo peatreeneri Veselin Matici pani esimese poolaja 26-punktine kaotusseis kibestunult tunnistama, et Girona meeskonnal nagu polnudki vastaseid.
Peatreener nägi ka head
Juhtmängija Travis Reedi sõnul mõjus halvavalt aukartus vastaste ees. "Surve alla jäädes muutusime närviliseks," lausus Kalev/Cramo ameeriklasest juhtmängija. "Nad lõid meid mugavusetsoonist välja ja viskasid meie pallikaotuste arvel kergeid korve."
Ometi avaldas Kalevi peatreener lootust, et valus õppetund annab kasu Balti liigas. "Viis minutit mängu alguses ja terve teise poolaja jaksasime võidelda," ütles Matic. "Eurosari on kogemusteta palluritele parim võimalus arenemiseks. Saime kogemusi, mida raha eest ei osta."

Erika Salumäe näitas surplace'i
Eile esitleti kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe raamatut. Lisaks näitas Salumäe rahvale oma võistlusspordi aegset tõmbenumbrit, paigalseisu ehk surplace'i. Salumäe püsis sadulas nagu parimatel päevadel. Toetamas oli teda teine olümpiavõitja Aavo Pikkuus, kelle raamatust anti välja kordustrükk.

Rõbinski MK-etapp toimub, aga distantse muudeti
Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) teatas, et järgmiseks nädalavahetuseks Venemaale, Rõbinskisse planeeritud MK-etapp toimub. Küll aga on muudetud distantse. Laupäeval pidanuks toimuma suusavahetusega sõidud, kuid nende asemel võisteldakse ühisstardist vabatehnikadistantsidel (naised 15 ja mehed 30 km). Põhjuseks on lumenappus, mis ei luba korraldajatel radu kahe erineva tehnika jaoks ette valmistada.
"Meil on väga hea meel, et nelja-aastase vaheaja järel on MK-sari taas Venemaale jõudnud. Esimest korda toimuvad võistlused Rõbinskis. Kindlasti polnud nende ettevalmistamine kerge Venemaa Suusaliidule ega korraldajatele, kuid hea töö lubab eeldada ilusat MK-etappi," lausus FIS-i murdmaapealik Jürg Capol.

Vihm jättis Otepää suusarajast vaid riismed järele
Ilmajaam murdmaasuusatamise maailmakarika etapi ajaks lund ei luba.
Otepää maailmakarika etapi ligemale pooleteist kilomeetrine suusarada on viimaste päevade suurte vihmasadudega praktiliselt ära sulanud.
"1,3 -kilomeetrisest suusaraja lõigust, mille saime vahepeal kunstlumest teha, on kohati alles vaid jäine aluskiht ning rada on suusatamiseks suletud," ütles Tehvandi spordikeskuse juhatuse liige Alar Arukuusk. "Isegi kui nüüd külmaks läheb, tuleb kõik uuesti teha."
Lootus jääb
Lõplik otsus, kas murdmasuusatamise etapp toimub Otepääl või mitte, tuleb teha järgmise nädala reedel. "Enne ei tee me kindlasti mingeid otsuseid," ütles Arukuusk, kes vaatamata ilmataadi vimkadele ürituse toimumise suhtes siiski lootust hellitab. "Kõik arvestused on nii tehtud, et kui uuesti külmaks läheb, on vaja vähemalt nelja päeva, et suusarada kogu ulatuses kunstlumest valmis teha."

Ole Einar Bjørndaleni sõit võttis venelased sõnatuks
Ole Einar Bjørndalen näitas eile Ruhpoldingu MK-l toimunud teatesõidus väga head suusavormi.
Liider Venemaast 14,1 sekundit hiljem startinud Norra meeskonna ankur kompenseeris teiste ja enese eksimused tõsise töörügamisega ning röövis Nikolai Kruglovilt võidu lausa nina alt. Teisena lõpetanud Venemaa kaotas finišis 4,6 ning kodulumel sõitnud sakslased 37,7 sekundit.
Norra haaras juhtpositsiooni juba kahes esimeses vahetuses. Ebaõnn tabas aga kolmandana rajale liuelnud Frode Andresenit, kes kasutas ära kõik kolm lisapadrunit ning pidi kahele trahviringile minema, samal ajal kui konkurendid venelane Dmitri Jarošenko ja sakslane Andreas Birnbacher vastavalt 31,4 ja 12,6 sekundi kaugusele kihutasid. Andresen päästis, mis päästa andis, kuid Bjørndalenile vahetust üle andes oli kaotus siiski 14,1 sekundit.

Müllerid soovitavad Veerpalul praegu treenimine unustada
Volker ja Florian Müller: Veerpalu peab pühenduma praegu ravile, mitte harjutamisele.
Kui Andrus Veerpalu käis teisipäeval, pärast kahe ja poole nädala pikkust pausi Baierimaal Bayrischzellis Volker ja Florian Mülleri kliinikus, kostsid Eesti suusakuulsust ravivad sakslased: "Kui tahad sel hooajal võistelda, pead mõneks ajaks treenimise unustama!"
Ridamisi sporditähti jalule aidanud isa-poega Müllerid lootsid Veerpalu probleemset paremat põlve nähes tunduvalt paremat vaatepilti - eelmised, jõulude-eelsed raviseansid olid andnud neile optimismi, et kahekordne olümpiavõitja pääseb jaanuari lõpus võistlusrajale.
"Kahe viimase raviseansi vahele jäi paraku liiga palju aega, pidanuksime Andrust varem nägema," möönis Florian Müller. "Kurb - meie arvates läks põlv aasta lõpus paremaks, kuid nüüd oli enam-vähem samas seisus, nagu enne jõule. Tippsportlastega on kahjuks sageli nii, et võidunälg ei luba neil treenimist peatada ja ravile keskenduda."

Seesam hüvitas 263,5 miljoni krooni eest kahjusid
Möödunud aasta jooksul hüvitas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kahjusid 263,5 miljoni krooni ulatuses ehk 16% enam kui aasta varem.
Detsembris hüvitas Seesam 1548 kahjujuhtumit, kokku 22,8 miljoni krooni eest.
Detsembris registreeris kindlustusselts 446 uut liikluskindlustuse kahjujuhtumit, mis on tavapärasest märgatavalt rohkem, kuid omane jõulude ja aastavahetuse ajale.
Kõige rohkem hüvitas Seesam detsembris sõidukikahjusid: vabatahtliku sõidukindlustuse omanikele 14 miljonit krooni ja liikluskindlustuses 6,2 miljonit krooni, mis on üle kahe korra rohkem kui 2005. aasta detsembris. Varakindlustuses maksis Seesam eelmisel kuul 1,5 miljonit krooni hüvitisi, sealhulgas eraklientidele 0,6 miljonit ja äriklientidele ligi miljon krooni.
Kindlustusmakseid kogus Seesam 2006. a detsembris 46 miljonit krooni, mis on 21,1% rohkem kui eelmise aasta detsembris. Kuu maksetest suurem osa ehk 27,3 miljonit laekus vabatahtlikust sõidukikindlustusest, järgnesid liikluskindlustuse maksed 9,1 miljoni ja kodukindlustuse maksed 3,2 miljoni krooni näol.

If Eesti Kindlustus maksis mullu 568 miljonit krooni hüvitisi
If Eesti Kindlustus maksis eelmisel aasta hüvitisi 568 miljoni krooni eest.
Detsembris hüvitas If 50 miljonit krooni. Kokku hüvitas If eelmisel aastal 28 028 kahjujuhtumit, detsembris hüvitati 2329 kahju. Üle-eelmisel aastal maksis If Eesti Kindlustus hüvitisi 583 miljonit krooni, teatas kindlustusselts.
"Kui jätta välja 2005. aasta jaanuaritormi tõttu välja makstud ligi 90 miljonit krooni hüvitisi, tõusis 2006. aastal hüvitiste summa märkimisväärselt," lausus If Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Andres Sooniste. "Inimesed on üha teadlikumad võimalikest ohtudest ja kindlustavad aktiivsemalt ning rohkem riske, sest parem karta kui kahetseda."
Enim maksis If eelmisel aasta vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kaskokindlustuse hüvitisi - 234 miljoni krooni eest, hüvitati 13 244 kahju. Detsembris hüvitas If kaskokindlustuse kahjusid 22 miljoni krooni ulatuses, seda 1047 kahju eest. 2005. aastal maksis If sõidukikindlustuse kahjusid välja 230 miljonit krooni, 2005. aasta detsembris 18 miljonit.

Sabine Adler: tšetšeeni naised on meeste ohvrid
Saksa ajakirjanik Sabine Adler on kirjutanud Tšetšeeniast raamatu, mis vaatleb sõda läbi ühe perekonna saatuse ja "Nord-Osti" pantvangidraama.
Kõigepealt peaks lugejale ütlema, et Adleri teos "Ma pidin surema musta lesena" pole aime- ega ilukirjandus, vaid midagi vahepealset. Kui palju on selles raamatus võetud päriselust ja mis on väljamõeldis?
Umbes pool on ilukirjandus. Miks? Sest naisterroristid, kellest ma kirjutan, on praeguseks surnud. Kõik raamatus mainitud tragöödiad, õnnetused ja rünnakud on ka tegelikult toimunud. Kõik raamatu tegelased on reaalsed isikud, kellega ma tutvusin Tšetšeenias, Kaukaasias või Venemaal. Peategelane Raissa on noor naine, kellega kohtusin Groznõis Vene sõjaväe barakis. Mulle tundus tema lugu kuulates, et ta perekond oli ilmekas näide kogu selle sõja tragöödiast. Nende peres oli kümme last. Ainult vanim poeg elab kodust kaugel normaalset elu, teised kas on või olid surmani mässulised. Tema kaks õde hukkusid "Nord-Osti" pantvangioperatsiooni käigus. Nad olid nn mustad lesed, kelle Vene eriväelased maha lasid. Raissa on ainus, kes elab Tšetšeenias oma vanemate juures.

PIRET PÕLDVER: Noor Anti Saar koob fragmentidest terviku
Semiootik Anti Saarelt ilmus novellikogu Kuidas sa ära läksid
Kust läheb kunsti ja tegelikkuse piir? Kumb on tõesem, kumb on päris? Kas reaalsuse põhjal loodud kunst on teisejärguline või moodustab hoopis uue, omaette reaalsuse? Võib-olla veel tõesema kui käegakatsutava, silmaga nähtava? Kas kogemuste põhjal loodud kirjandusteos on pelgalt peegeldus või hoopis omaette reaalsus? Just selliste küsimustega tegeleb muu hulgas noore semiootikust kirjaniku Anti Saare novellikogu "Kuidas sina ära läksid ja mina maha jäin". Seda tutvustanud afišš lubab suurel hulgal lähenemis-, tõlgendamis- ja kasutusvõimalusi: nagu skisoanalüütiline, seksuaaltagamõtteline, semutsev, üleolev, empaatiline eneseabi- ja enesehävitusõpik, naistekas või sissejuhatus semiootikasse. Tuleb tunnistada, et kõike seda ta võib ka olla.

Kristlik raamat "Väike Heidi" kisub kaasa kitsekarja ja suurde linna
Võiks ju alustada sellest, kuidas üks mu kolleeg raamatut nähes ütles: "Kuule, see näeb välja täpselt nagu mingid piiblilood." - "Mis sa ajad, lihtsalt ilusas vanaaegses nostalgilises stiilis kaanepildiga lasteraamat!" tõrjusin mina kindlal toonil, kuigi polnud raamatut veel lugenud ega teadnud selle sisust midagi. Aga nii ei oleks siiski õige alustada, sest siis tunduks, nagu oleks kristlik raamat midagi sellist, mis hammustab ja mida tuleb karta.
Jah, selles raamatus peitub tõesti kristlik vaim. Aga mitte selline, mis end kaela määrib või ülepakutult ülistab. See on leebe ja heatahtlik ning juhindub mõttest "tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks". Hoolimata saksa keele mõjust ja pateetilisusest on tekst tegelikult elav ja kaasakiskuv. Päike paistab tuppa, koos tegelastega lumisesse mäkke ronides hakkab külm, suviste alpiaasade värske rohu lõhn on tegelikult tuntav ning kitsekarjas käivate laste lõunapauside kirjelduste ajal käisin mina endale korduvalt juustuvõileibu tegemas.

LEMBIT ANTON: Oskar Luts 120: rahvakirjanik kuulas oma südant ka Stalini ajal
Oskar Luts ei võtnud kuulda soovitusi
See oli 1950. aasta sügisel, kui me tolleaegse Lõuna-Eesti teatriga Tartusse etendusi andma sõitsime. Kavas oli Zorini "Noorus", võrdlemisi kesine vene tükk. Mängisime Vanemuises.
Jõudsime kohale õige varakult, Vanemuise näitlejad olid proovi lõpetanud või oli neil koguni vaba päev. Nad istusid teatri ees pingil, madala plekk-katusega astangul. Seal olid Kasuk, Tamul, Saluleht, Kivilo, Peep. Kõiki ma ei tundnud.
Tundsin tollal ainult neid, keda olin näinud laval mängimas. Seal käis elav vestlus ja nagu ma hiljem märkasin, seda vestlust elavdas vargsi käest kätte käiv pudel. Kui üks sai tühjaks, lapiti rahasid ja toodi jälle uus. Meie jäime sinna nende juurde seisma.

Inglismaa eurolaulu võib sel aastal esitada Morrissey
Bändi The Smith endine juhtfiguur Morrissey on teravalt kritiseerinud eelnevatel eurovisioonidel haledalt põrunud Inglismaa laule.
Inglismaa tahab tõsta oma taset eurovisiooni lauluvõistlustel ja otsib sobivat tuntud artisti, kes teeks lõpu eurolaulu võistlustel põrumisele. Ühe võimaliku kandidaadina on esile kerkinud The Smiths endine laulja Morrissey, kes võib saada Suurbritannia esindajaks 2007. aasta eurovisioonil, teatab BBC.
"Ma tundsin õudu, aga mitte üllatust, nähes Suurbritanniat läbi kukkumas. Miks nad mind ei palunud," vahendab BBC Morrissey mõtteid peale eelmise aasta eurovisiooni.
Praegused läbirääkimised BBC ja Morrissey vahel näevad ette artisti poolt laulule sõnade loomist, kuid kokkuleppe korral pole välistatud ka loo esitamine Morrissey poolt Soomes toimuval eurovisiooni lauluvõistlusel, teatab BBC.

Soome koletistebänd Lordi esineb veebruaris Saku Suurhallis
Mullune Eurovisiooni lauluvõistluse võitja Lordi annab 24. veebruaril Tallinnas Saku Suurhallis pooleteist-tunnise kontserdi,
1996. aastal loodud bändi kuuluvad laulja Mr. Lordi, leegitsevaid trumme taguv kiskja Kita, klahvpille mängiv ja tausta laulev Awa, bassikoll OX ja kummist niudevööga muumiast kitarrist Amen, kirjutab SL Õhtuleht.
Bändi juhtfiguur Mr. Lordi ehk Tomi Putansuu (32) teeb kõik bändiga seonduva ise, kirjutab muusika ja laulusõnad, kavandab plaadiümbrised, kontserdiplakatid ja T-särgid.
Lordi on välja andnud kolm täispikka albumit. Debüütalbum "Get Heavy" (2002) jõudis Soomes plaatina-plaadi staatusesse. Soome Sony BMG Music Entertainmenti andmetel on Lordi "The Arockalypse" 2006. aasta Soome enim müüdud plaat, ületades kolmekordselt plaatinaplaadi müüginormi.

Tänavust Simpel Sessionit saab jälgida maailma eri paigus
Ligi veerandsada inimest töötab selle heaks, et Simpel Sessionit saaks veebikeskonnas otseülekandena vaadata kõikjal üle maailma.
Nädalavahetusel peetavat talvist rula- ja bmx'i võistlust Simpel Session 07 võib pidada korraldajate sõnul maailma mastaabis ekstreemspordifestivalide pioneeriks.
Kogu võistlust saab jälgida otseülekandena veebikeskkonna _www.session.ee vahendusel, mille heaks töötab ligi veerandsada inimest. Pilt võetakse üles seitsme kaameraga, mille hulgas kaks kraanakaamerat ning üks saatjaga platsikaamera.
Samuti on esmakordne võistluse formaat, mis on tehtud huvitavaks nii trikitajatele kui pealtvaatajatele, sest punkte jagatakse reaalajas ning kuvatakse Saku Suurhalli paigaldatud ekraanile.
Red Bull kõrgeima lennu mõõtmisel kasutatakse spetsiaalset kõrgusmõõtmise kaamerat, mis fikseerib täpse tulemuse. Tavapäraselt käib kõige kõrgema hüppe sooritanud võistleja väljaselgitamine siiski silmajärgi.

Nekroloog teleavantüürile Eeter
Oktoobris hingusele läinud Pimp TV asemele astunud telekanal Eeter alustas novembris kõhklejate kiuste ning lubadusega mõelda noortele ja pakkuda konkurentsi MTV Eestile. Sõimake mind, aga mulle see kanal täitsa meeldis ja MTV alternatiivina polnud algusel küll häda.
Tänaseks on õhku haihtunud isegi kanali kodulehekülg. Eetri juhtimis- ja rahaliigutamisskeemide puhul on raske uskuda, et sellised käigud on võimalikud ja aastanumber on meil praegu 2007. Eelkõige on kahju peatoimetajast ja tüdrukutebandest, sest alles nad ju rivistati üles kogu ilmarahvale näitamiseks.
Jõulueelses saates Stereo Lounges'ist osutusid teleoskused küll kasinaiks ja intervjuud rabedaiks, aga pärast Pimp TV tormakat friiksõud oli Eetri-piigadel oma kummaline võlu.

Pressinõukokku esitati vähem kaebusi
Eesti ajalehtede liidu pressinõukogu sai eelmisel aastal 35 kaebust, mis on vähem kui 2005. aastal (45). Kaebuste põhjuseks oli peamiselt valede faktide avaldamine ajakirjanduses ning seeläbi kaebaja maine kahjustamine. Väga suur hulk kaebajaid ei olnud rahul ka sellega, et väljaanne ei avaldanud nende vastulauset.
Pressinõukogu tegi eelmisel aastal 27 otsust, neist 16 õigeksmõistvat ja 11 taunivat. Eksiti põhiliselt selle vastu, et üks süüdistatavatest või kritiseeritavatest osapooltest jäi ära kuulamata. Teised levinumad eksimused olid faktide ebapiisav kontroll ning vastulause avaldamata jätmine. Tagasi lükati neli kaebust, lahendita jäi kolm ning tagasi võeti üks kaebus. Lahendita jääb kaebus juhul, kui see on esitatud pressinõukoguga mitte liitunud väljaande peale.

Baskini anekdoodid
Ämm tõuseb varahommikul, riietub ja äratab väimehe:
"Pojake, pane minu järel uks kinni, ma lähen nüüd ära. Muidu löön ukse paukudes kinni ja äratan su üles!"
"Mõnikord on olnud, kui mees väidab, et on perekonnapea!"
Papagoi rääkis pidevalt poliitilisi ja roppe anekdoote. Peremees pani ta ööseks karistuseks kanalasse. Varahommikul hakkas kukk papagoi ümber tiirutama ja kannusega toksima. Papagoi sai vihaseks ja käratas:

JÄRJEJUTT (48): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Nii läkski. Päev oli õigesti valitud - kohtuotsus ei tekitanud mingit ühiskondlikku nördimust. Nii kulus muide päris kaua aega. Pärast 31. detsembrit saabub meie riigis kaks mõtlemisvaba nädalat - kuni jaanuari keskpaigani. Televiisorist tuleb vaid pidulikke kontserte, ajalehed ei ilmu...
Loomulikult esitasid Kungajevite advokaadid ülemkohtu sõjalisele kolleegiumile kassatsioonikaebuse - protsessi käigus oli olnud sedavõrd palju õigusrikkumisi, et kaebuse oleks võinud kirjutada ka mittejurist. Loomulikult lootsid advokaadid muuta protsessi kulgu. Kuid ausalt öeldes, lootus ei olnud eriti suur. Nagu Abdula Hamzajev, üks Kungajevite perekonna huvide kaitsjaid, kohe pärast kohtuotsuse väljakuulutamist teatas, seostavad nad oma lootusi üksnes Euroopa inimõiguste kohtu, mitte Venemaa kohtusüsteemiga, seepärast on kassatsioonikaebus vaja ülemkohtusse anda pigem vaid selleks, et järgida kaebuse Strasbourg'i esitamiseks vajalikku protseduuri.

Kui lisapassist jääb väheseks
Kehtivaid viisasid täis Eesti Vabariigi passist ja lisapassist mõnedel töökohtadel ei piisa. Uue passi andmisel jäävad viisad kehtetusse passi ja see piirab liikumisvabadust. Lahenduseks oleks vaja kiiresti teha teise ja vajadusel kolmandagi lisapassi saamine võimalikuks neile inimestele, kes seda põhjendatult vajavad, samuti suurendada tulevikus lisapassi viisalehekülgede arvu.
Ervin Lauake

Poliitikute ülioptimism
Meie parteituusade plaanid kohtade hõivamiseks uues riigikogus on suisa "stahhanovlikud". Kuid esinduskogu pole ju kummist! Sestap tuleks Toompea saali üks pingirida juurde paigaldada. Siis lisanduksid riigipiruka maiustajate seltskonda veel mõnedki ärihaid, spordiässad või lihtsalt vaprad ja ilusad. Nii linnakividelt, põlluveerelt või kas või võsast.
Rein Grenberg, Pärnu

Vabanege hirmudest
Jaapanlastel olla komme närvide rahustamiseks taguda poksikotte kujutletava vastasena. Mõned meie avalikult arvajad (ärapanijad) teevad seda sõnarituaalina, nahutades kirjatähtedega või eetri kaudu aeg-ajalt Keskerakonda ja Edgar Savisaart. Ühtlasi annavad nad sellega märku oma kuulumisest valitute ringi. Ükski antikristus pole nii hirmus, kui teda maalitakse; pole ka see paha, kui kevadel võidab erakond, kelle valimisprogramm on kõige sotsiaalsem, see tähendab vastab käesoleva momendi nõuetele. Olgu siis selleks kas või Keskerakond.
Ants Metsla

Tsirkus juba linnas! 
Kui vanasti tsirkus linna jõudis, kleebiti kõik postid ja plangud klouninägusid täis. Kloun jäigi peamiseks sissekutsujaks ning tema omapärasest näomaalingust olenes enamasti ka trupi edu. Nüüdki on vabad reklaamipinnad Tallinnas hõivatud maalitud nägudega, vähemalt seal, kus mina liigun - Mustamäel ja Kristiines. Ainult pisut kesiseks jäävad need sõjamaalingud (võrdle aborigeenide või Vigala Sassiga). Või on teine põsk ja laup jäetud teiste erakondade tarbeks, et näod lubadustega kokku viia, kuigi lihtsam rahvas neid nägusid trammis ja trollis vaevalt kohtab? Aga omavahelgi oleks visuaalne jagunemine heaks naljaks - kes keda üle maalib. Sellest oleneb ju erakonna imago.

Vabaduse väljaku tulevikust
Mõni nädal tagasi saime meediast teada, et Pariisi linnavalitsus tegeleb kesklinna piirkonnast autoliikluse väljatõrjumisega. Ka arvestatakse juba ette, et tulevikus hakkab nafta otsa lõppema. Seetõttu on rajatud mitu uut trammiliini.
Umbes samal ajal võttis Tallinna linnavolikogu vastu otsuse Vabaduse väljaku alla kavandatud 420-kohalise maa-aluse parkla detailplaneeringu osalise kehtestamise kohta.
Projekti alusel muudetakse tunduvalt väljaku kuju. Ümbruskonnas raiutakse maha umbes 40 elujõulist pargipuud.
Tegevust ei sega sugugi, et Vabaduse väljak asub UNESCO nimekirja kuuluvas vanalinna muinsuskaitsevööndis. Teda ümbritsevad hooned on enamikus kirjas ehitusmälestistena. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on piirkonnas ümber ehitusmälestise kuni 50 meetri ulatuses keelatud juurde-, peale- või allaehitamine, raie- ja kaevetööd, torustike rajamised jne.

Kultuuriväärtuslikud hooned
Hiljuti kirjeldas keegi Sakala keskusega seonduvalt, et New Yorgis on üle kümne tuhande kultuuriväärtusliku hoone ja Tallinnas võiks ka selliseid hooneid rohkem olla. Senini on Sakala keskuse lammutamise või lammutamata jätmise teemal arvamust avaldanud nii "ahned" arendajad kui ka ühe eestipärase ehitusmaterjali kasutamise ülistajad, "kommunismi ehitamise" laupäevakutel mulda kärutanud kodanikud ja eraomandisse müüdud rahva vara "raiskamise" hukkamõistjad.
Olles pika kutsepraktika jooksul osalenud ka saneerimisele kuuluvatel maa-aladel olevate hoonete otstarbekuse määramisel, võin kinnitada, et mitte ükski kinnisvaraarendaja ei hakka mingi hoone lammutamiseks raha kulutama, kui seda hoonet saab kasumit teenivalt kasutada. Sakala keskuse lammutamise vastased pole suutnud tajuda, et arendaja sõimamine ei saa muuta mitte ühtegi hoonet kultuurimälestiseks.

Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest
Eesti Päevalehes ilmus 8. detsembril 2006 Maili Kanguri artikkel plaatide "kõrvetamisest", milles esines mitmeid fakte, mis ei vasta tõele.
Artikli keskmes oli keegi DJ, kes pole suutnud endale selgeks teha, mismoodi need asjad käivad. Ja siis on nördinud kehtiva korra üle. Kui DJ ei suuda töötada oma muretsetud plaatidega ja soovib neid endale veel käepärasemasse formaati viia, siis on see ikka tema enda mure, kuidas seda legaalselt teha.
Seaduse mittetundmine ei vabasta kedagi vastutusest. Ja see, et DJ töövahendid kuluvad, on paratamatus. Ei saa ju keegi ka tasuta uut autot vms, kui vana on räbalaks sõidetud.
Mis puutub autoriõigustesse, siis kopeerimise eest tasu saamine on autoriõigustes minu teada üks olulisemaid aspekte üldse. Ja mitte ainult Eestis. Kui selle eest tuleb maksta, siis ei ole see fonogrammitootjate nõue, vaid tuleneb seadusest.

Eesti rahvuslik autogenotsiid
2007. aastat võttis maailmas vastu 6,6 miljardit inimest, kellest iga 6600-s oli eestlane. Veel poole sajandi eest tuli iga eestlase kohta 3000 inimest. Eestlasi on praegugi ligi miljon, ainult vanurite (üle 60) hulk on juba ületanud kuni 15-aastaste arvu. 20 aasta pärast on vähemalt 65 000 potentsiaalset sünnitajat puudu ja samavõrra vähem ka täisealisi noori mehi. Pöördumatult on umbes kolmveerand sajandi pärast eestlasi järel veel pool miljonit. Praeguste tendentside jätkudes on aga needki enamasti sigimisvõimetud, sest alkohol ja muud meelemürgid on teinud sama, mida need on ammu teinud Ameerika põliselanike, paljude põhjarahvaste ja mitmete soome-ugri hõimudega.

ALLAR TANKLER: Kohtumine muutunud valijatega
Eesti Zeitgeist 2007. aasta alguses tundub niisugune, et kui seda juba tehtud poleks, võiks "Vali kord!" - või "Vali uus poliitika!" -kampaaniaga valimistel oluliselt kergema vaevaga võita oluliselt rohkem kohti kui neli aastat tagasi.
Nüüd tuleb aga kampaaniameistritel panustada uutele trendidele. Millised need on?
Esiteks on valijaskond muutunud kvantitatiivselt. Paljud nn laulva revolutsiooni lapsed saavad sel kevadel esimest korda valida ja seega on järjest rohkem valijaid, kel puuduvad mälestused 80-ndatest, Nõukogude ajast või Eesti iseseisvuse taastamisest.
Esimest korda saavad valida noored, kes sündisid aastatel 1984-1988, keda on statistikaameti andmetel ligi 98 000. Neil pole ilmselt niivõrd tugevaid tundeid kommunistide ahjuajamise suhtes kui mõnel teisel. Neid on kirjeldatud kui vähenõudlikku põlvkonda, kui uusi väikekodanlasi, kes ei taha liigselt rabeleda, võidelda, vaid pigem vaba aega, keskmist kodu, peret, vaikset äraelamist. Tõenäoliselt seetõttu, et noored on näinud oma vanemate valikuid 90-ndatel.

ANDRUS KIVIRÄHK: Tsirkus alati jääb
No ütle, mis elul on viga! Isamaaliit lubab kõikidele 9. klassi õpilastele sülearvuti! Ja minul just läheb tütar sügisel 9. klassi. Vaata kui ilusasti vahel näkkab, eks ole?
Tütrel muidugi on juba oma isiklik lauaarvuti olemas, aga kui tasuta antakse, eks võtame ka laptop'i tänuga vastu. Võib-olla hakkan ise seda kasutama? Põhiliselt töötan ma muidugi küll oma kirjutuslaua taga, aga kui nüüd sülearvuti taevast sülle sajab, eks või siis proovida ka maal heinakuhjas kirjutamise nippi. Jah, ma arvan, et võtangi selle Isamaaliidu arvuti endale.
Mulle meenub, kuidas mu vanaisa ja vanaema aastaid tagasi kirikust paki said. Siis jõi ka terve suguvõsa lahustuvat kakaod ja sõi välismaa konserve.
Keskerakonna plaan keskkoolinoored tasuta Pariisi või Rooma viia on veelgi suurejoonelisem. See sarnaneb juba mobilisatsiooniga - terve aastakäik noori kutsutakse ühekorraga "püsside" alla ning lennutatakse vilinal Louvre'isse. Kujutage ette - ühel hetkel pole Eestimaal mitte ainsatki 18-aastast inimest! Kõik on Pariisis!

REPLIIK: Keskpõrandale kokku
Tallinn on astunud järgmise sammu tsentraliseerimise suunas: alates 1. jaanuarist on kõik koolid, lasteaiad, kultuurimajad, noortekeskused ja ka loomaaed ilma raamatupidajata. Raamatupidamistööd teevad nüüd linnaosavalitsused ja ametid.
Tõsi, tsentraliseerimine tähendab kulude kokkuhoidu, kuid nii mõnedki koolidirektorid tunnevad puudust võimalusest ise vahetult raamatupidajaga suhelda ja oma kooli arvepidamisega tegeleda.
Tsentraliseerimise üle Tallinna linnas pole aga mõtet imestada. Pealinna juhib Keskerakond, kelle jaoks tsentrism ja eesliide "kesk-" ei tähenda ilmselt üksnes asukohta poliitilisel parem-vasakskaalal, vaid palju muudki alates Kesknädalast ja keskturust ning lõpetades tsentraliseerimisega.

JUHTKIRI: Euro: populism ja tegelikkus
Ehkki Eesti soovis algselt euro kasutusele võtta juba alanud aastal, on nüüd tähtaeg tublisti edasi lükatud. Või õigemini: uut eesmärki ei olegi seatud. Vaid Eesti Panga president Andres Lipstok on öelnud, et euro ei pruugi Eestis kasutusele tulla enne 2010. aastat.
Küllap tunnevad nii mõnedki Eesti inimesed, kes usuvad populistlikke jutte euro kasutuselevõtuga kaasnevast hinnatõusust, sellest kergendust, kuid see on vaid enesepettus, sest tõsiseid ohte kätkeb endas hoopis
euro kasutuselevõtu nihkumine. Kuna seni olid välisinvestorid rehkendanud, et Eesti läheb eurole üle 2007. aastal, võivad nad nüüd muutuda meie suhtes pessimistlikumaks. Meile laenatava välisraha hind võib muutuda kallimaks, see aga tähendab nii ettevõtete kui ka üksikisikute jaoks intresside tõusu, mis omakorda pärsib majanduse arengut. Eilses Äripäevas ütles Hansapanga Grupi juht ja Swedbanki juhatuse liige Erkki Raasuke välja ka suurima ohu: "Üldpildi halvenedes võib tõstatuda küsimus, kas valuuta devalveerida."

Tallinna haiglates mitmed üksused ei streigi
Tallinna kolme haigla mitmed üksused ja osakonnad ei streigi ning jätkavad oma igapäevast tööd.
Tallinna lastehaigla kõik statsionaarsed osakonnad töötavad ning tagavad meditsiinilise teenuse kättesaadavuse. Ida-Tallinna keskhaiglas töötab kindlasti erakorraline meditsiini osakond ning kõik rasedad saavad abi naistekliinikus. Samuti abistab haigla kõiki, kes vajavad statsionaarset ravi. Lääne-Tallinna keskhaiglas tagatakse nakkuskeskuse töö ning samuti Pelgulinna sünnitusmajas ja kirurgiakliinikus.

Utria dessandi võitis kaitseliidu Tartu malev
Kolm päeva väldanud patrull-luurevõistluse "Utria dessant 2007" võitis kaitseliidu Tartu maleva võistkond. 18-st startinud võistkonnast jõudis finišisse Narva-Jõesuu Kuursaali ees kümme.
Täna lõppes sõjalis-sportlik võistlus Utria dessant, mille tegid seekord raskeks muutlikud ilmaolud. Esimese võistluspäeva hommikul, neljapäeval ei olnud mandaadi ajaks lund sadama hakanud, seetõttu jätsid kõik võistlejad maha ka suusad ja talvise maskeerimisvarustuse. Võistluse alguseks sadama hakanud lumi ja lörts tegid aga maastiku raskeks läbida, seetõttu katkestas startinud 18-st võistkonnast kaheksa.
Eile hilisõhtuks oli pärast postkasti Charlie 3 läbimist esikolmikus kaitseliidu Tartu malev, Eesti reservohvitseride kogu ja kaitseväe ühendatud õppeasutused.
Öö ja hommik olulisi muudatusi ei toonud, esimese koha saavutaski kaitseliidu Tartu maleva võistkond. Teisele kohale jäi muutmatult EROK, kolmandale tõusis aga kaitseliidu Järva maleva esimene võistkond.

Tallinna haiglates jätkub töö ka võimaliku streigi ajal
Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Tallinna lastehaigla on teatanud töö jätkumisest oma statsionaarsetes osakondades ka kavandatava streigi ajal.
Tallinna haiglad on teatanud valmisolekust jätkata patsientide vastuvõtmist ja ravimist ka streigi ajal, erakorralise meditsiini osakonnad töötavad vajadusel suurendatud koormusega.
Haiglad valmistavad esmaspäevaks ette konkreetsed tegevuskavad tööks võimaliku streigi ajaks, et patsientidele oleks tagatud vajadusel meditsiiniline teenindamine.

Janek Lauri leiti Paldiski lähedalt pooduna
Tallinnas Vilde teel eile avastatud kolmikmõrvaga seoses tagaotsitud endine tunnustatud kaitseväelane Janek Lauri leiti täna hommikul Paldiski lähedalt pooduna.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et Janek Lauri leiti kell 9.17 pooduna Paldiski, täpsemalt Leetse lähedal metsas. Lauri surnekeha leidis juhuslik mööduja. "Käesoleval hetkel ei saa me üheselt väita, kas Lauri oli poonud ennast ise või ei olnud surm vabatahtlik," Mäesalu.
Kriminaalmenetlust juhtiv prokurör Elle-Mai Velling kinnitas täna ajakirjanikele, et uurimise peamise tööversiooni kohaselt poos Lauri end siiski ise üles. Vellingu sõnul puuduvad seni andmed selle kohta, et Lauri oleks maja jätnud hüvastijätukirja.
Põhja politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse ülemkomissar Priit Pärkna ütles Päevaleht Online'ile, et surnukeha ei olnud väga kõrvalises kohas, seega ei saanud mees väga ammu surnud olla.

Brigaadikindral Laneman asub õppima Londoni kuninglikus kolledžis
Esmaspäeval alustab kaitsejõudude peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman õpinguid Londonis kuninglikus kaitseuuringute kolledžis.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots tunnustas Briti partnereid ja Ühendkuningriigi suursaatkonda Eestis, tänu kelle tugevale toetusele on võimalik Eesti kindralil õppima asumine nii tunnustatud ja kõrgetasemelises õppeasutuses.
"Kuninglik kaitseuuringute kolledž on maailmas väga kõrgelt hinnatud õppeasutus," ütles kindralmajor Laaneots. "Seal on võimalik omandada sõjalise hariduse kõige kõrgem, neljas tase. Brigaadikindral Lanemanil läheb seda neljandat taset oma edaspidises teenistuses kindlasti tarvis."
"Iga ohvitser on õpetaja ja õpilane samal ajal," ütles brigaadikindral Laneman. "Iga ülem õpetab oma alluvaid ja võtab õppetunde oma ülemalt. Seepärast peab iga kolme-nelja aastase tsükli järel ennast laadima ja koguma teadmisi ning teiste kogemusi ehk siis õppima sealt, kust on õppida. Vastasel korral ähvardab ohvitseri sõjalise juhina stagnatsioon ja sellest tulenev arengupeetus," ütles brigaadikindral Alar Laneman. "Kavandasin õpinguid juba varem, aga eelmisel aastal ei olnud õppima minek võimalik, kuna kaitseväe juhataja vahetus."

Hiiumaa elanike arv kahaneb
Rahvastikuregistri andmetel elas 21. detsembri 2006 seisuga Hiiumaal 10 623 inimest, mis on 108 inimest vähem kui mullu samal ajal.
Ainsa omavalitsusena on elanike arv kasvanud Emmaste vallas, kus registri andmetel elab praegu 1415 inimest, mullu 1403 inimest, kirjutab Hiiu Leht.
Naisi ja mehi on Hiiumaal peaaegu võrdselt, vastavalt 5310 meest ja 5313 naist.

Kokkupõrkes veoautoga hukkus noor mees
Eile hommikul toimus raske liiklusõnnetus, mis hukkus noor mees.
Õnnetus juhtus Raplamaal Kehtna vallas, Tallinna-Rapla-Türi maantee 70. kilomeetril. 1981. aastal sündinud Siimu juhtiud sõiduauto BMW 735 sattus külglibisemisse, kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku vastutuleva veoautoga Scania R124, mida juhtis Vahur (s 1973).
Kokkupõrke tagajärjel paiskusid mõlemad sõidukid teelt välja kraavi, sõiduauto juht suri sündmuskohal.

Omavalitsuste lahkheli jätab Viljandi maakonna eurorahata
Poolteist aastat tagasi üheskoos veesüsteemide ehitamiseks Euroopa raha küsima läinud Viljandimaa vallad ja linnad ei jõua omavahel kokkuleppele ning seepärast toetust ilmselt ei saa.
Teisipäeval kirjutatakse alla dokumentidele, mis muudavad maakonna omavalitsust hõlmava suure projekti kaheksaks väikeseks, mis kahandab tugevasti sealsete valdade ja linnade eurotoetuse võimalusi, kirjutab Sakala.
2005. aasta mais allkirjastasid toonane keskkonnaminister Villu Reiljan, keskkonnainvesteeringute keskuse esindaja Kalev Aun ja kõiki ettevõtmises osalenud omavalitsusi esindanud Viljandi Veevärgi juht Kaido Pitkäärt 200 miljoni krooni suuruseks hinnatud projekti eellepingu.
Vastuolud tekkisid siis, kui keskkonnaministeerium muutis rahakasutamise kriteeriume.
"Selgus, et sellisel määral, nagu tahtsime, saab töid teha ainult nendes linnades või alevikes, kus veesüsteemide kasutajaid on vähemalt kaks tuhat," nentis Pitkäärt. Viljandimaal vastas sellele kriteeriumile vaid Viljandi ja pärast läbirääkimisi ministeeriumiga oleksid need õigused laienenud ka Suure-Jaanile, teistes kohtades oleks tohtinud süsteeme vaid ümber ehitada.

Lavassaare joogivesi saab fluorist puhtaks
Lavassaare jõudis pärast mitme aasta pikkusi ponnistusi niikaugele, et alevi tsentraalne joogivesi saab puhastatud tervisele ohtlikust liigsest fluorist.
Lavassaare vallavanem Ene Täht selgitas, et üleeile ühendati Lavassaare alevi joogiveetorustik uue kaasaegse joogiveepumpla ja puhastiga. Seni tarbisid elanikud puhastamata, liigselt fluori sisaldanud põhjavett, kirjutab Pärnu Postimees.
Vallavanem lisas, et piduliku lindilõikamiseni ja päris puhta joogiveeni kulub veel aega, sest uute seadmete sissetöötamine nõuab paar nädalat. Kuna pumpla käikulaskmisega tõsteti torustikes veesurvet, et ka kaugemal asuvad tarbijad saaksid korraliku survega vett, siis hakkas vanadesse raudtorudesse ladestunu liikuma ning kraanivette eralduma roostet.

750 000 presidendilossi valve jaoks
Julgestuspolitsei on lõpetanud presidendilossi valvesüsteemi uuendamise, millele kulus üle 750 000 krooni.
Julgestuspolitsei on presidendilossi turvasüsteemi moderniseerinud alates mullu veebruarist, kirjutab SL Õhtuleht.
"Presidendi kantselei hoone valvesüsteemide uuendamiseks kulutasime läinud aastal natuke üle 750 000 krooni," ütles presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Kaidi Aher.
Samas on praegu muinsuskaitseametiga kooskõlastamisel presidendilossi ette turvapiirde rajamine. Piire välistaks võimaluse sõita kiirust vähendamata (veo) autoga lossitreppi.
Julgestuspolitsei on uuendanud ka riigikogu ja valitsuse hoonete turvasüsteemi.

Lääne-Tallinna Keskhaigla on streigiks valmis
Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu juhi abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on haigla streigiks valmis ja teeb maksimumi, et patsient ei peaks tööseisaku pärast kannatama.
Lääne-Tallinna Keskhaigla juhtkond pole seni saanud töötajate avaldust streigi kohta ega osalejate nimekirja nagu seadus ette näeb. Vaatamata sellele kavandab juhatus vajalikke töökorralduslikke muudatusi, tagamaks arstiabi kättesaadavus, teatas Tallinna pressiteenistus.
Haigla avab ettenähtust kaks nädalat varem, 16. jaanuaril oma vastrenoveeritud erakorralise meditsiini osakonna Paldiski mnt 68. Samuti pannakse täiendavalt tööle arstid vastuvõtuosakondades Paldiski mnt 62 ja Sõle 23.
Mustamäe, Väike-Õismäe ja Pelgulinna naistenõuandlates võetakse Martinsoni kinnitusel võimaliku streigi ajal vastu kõik erakorralist günekoloogilist abi vajajad ja kõik rasedad. Kõikides statsionaarsetes osakondades jätkub erakorralise arstiabi osutamine nii ravi kui diagnostilises osas.

Utria dessandi on katkestanud juba kaheksa võistkonda
Ida-Virumaal toimuva Utria dessandi patrull-luurevõistluse oli eile õhtul kella 23-ks katkestanud juba kaheksa startinud 18-st võistkonnast.
Peamiselt on katkestamise põhjusteks äärmiselt ebasoodsad ilmastikuolud, lumi ja lörts on muutnud maastiku äärmiselt raskesti läbitavaks.
Eile õhtul kell 23 olid kõik võistlust jätkavad võistkonnad läbinud postkasti Charlie 3 ja viibisid luureobjektil. Selleks ajaks oli võistlema jäänud kümme võistkonda.
Viimased katkestajad olid Luurepataljoni ja kaitseliidu Alutaguse maleva naiskodukaitsjate võistkonnad. Enne neid olid katkestanud kaitseliidu Harju maleva, Soome teine, Tallinna Toompea malevkonna, Viru pataljoni, Vahipataljoni ja kaitseliidu Järva maleva võistkonnad.
Esimesi võistlejaid on oodata finišisse Narva-Jõesuu Kuursaali juures täna hommikul mitte enne kella kümmet.

Lenki läheb asendama ilmselt õde Marika Tuus
Keskerakond võib ringhäälingunõukogu kandidaatide rivist välja praagitud Heimar Lengi asendada poliitikust teletegelase õe Marika Tuusiga, kes on samuti pikki aastaid televisioonis töötanud.
"Marika Tuus võiks olla nõukogus meie esindaja," ütles keskfraktsiooni esimees Ain Seppik välja oma isikliku arvamuse. Tuusi või mõne teise värskema kandidaadi esitamisest saab ilmselt Keskerakonna vastukäik kultuurikomisjoni sammule.
Komisjoni enamus leidis lõppenud nädalal, et ringhäälingunõukogusse võiks nimetada keskerakondlase Georg Pelisaare ja lõpetada nii piinlikuks kujunenud uue liikme leidmise protsess. Keskerakonna vastust soovib kultuurikomisjon esmaspäevaks.

Ametiühingud: streik ei ohusta inimeste tervist
Ametiühingud kritiseerisid Tallinna haiglate juhtide üleskutset
Ametiühingute keskliit astus eile karmi kriitikaga vastu Tallinna haiglate ja nõukogude juhtide üleskutsele, mis palus meditsiinitöötajail streigist loobuda.
Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Tallinna lastehaigla juhid Ralf Allikvee, Boris Kirt ja Mall-Anne Riikjärv teatasid eilses avalduses, et streik seab ohtu abivajajate elu ja tervise.
Samuti halvavat see tervishoiuteenuste osutamist mitte ainult Tallinna linna, vaid ka Põhja- ja Lääne-Eesti elanikele, kes pöörduvad konsultatsiooni ja statsionaarse abi saamiseks Tallinna raviasutustesse.
Vabadus streikida
Samuti teatasid haiglajuhid, et streigiga ähvardajad ei ole järginud nõudeid teavitada tööandjat võimaliku streigi ulatusest õigel ajal, mis raskendab oluliselt töökorralduse kavandamist inimohvrite vältimiseks.

Narva kooli kurdid lapsed lobisevad haudvaikuses
Sarja "Vabariigi venelased" teises loos annab lapseootel õpetaja Alesja kurtide klassis viimaseid tunde.
Kümme kurti last istub ümber laua, teetassid ees. Kuigi käib lõbus vestlus, on klassiruumis haudvaikus. Kostab vaid üksikuid teetasside kõlksatusi. Aga laste elavalt viiplevad käed annavad märku nende lobisemistuhinast.
Selline on matemaatika, füüsika ja informaatikaõpetaja Alesja üks viimaseid tööpäevi Narva Paju koolis. Alesja ootab last, juba kolmandat lisaks kahele poisipõngerjale Kirillile ja Nikolaile. Kes tuleb - kas poiss või tüdruk - Alesja veel ei tea. Aga seda küll, et tähtis tulek on kavas märtsi lõpus. Ja sedagi teab Alesja, et hakkab jälle saama emapalka, mille üle on äraütlemata hea meel. Esimese lapse ajal Eesti riik seda ei pakkunud ning rahaga oli märksa kitsam.

Vaid 4% Narva elanikest peab end eestlaseks
Narvas elab 1. jaanuari seisuga 67 497 inimest, eestlaseks peab end 2720 inimest, neist vaid 1605 räägib eesti keelt emakeelena.
Eesti kodanikke on Narvas 44,1% elanikest ehk 29 700 inimest. Teisel kohal on Venemaa kodanikud, keda on täpselt kolmandik ehk 22 500 inimest. Kodakondsuseta isikuid on Narva elanike registris 21,6% ehk 14 600, teatas Narva linnakantselei.
Möödunud aastaga võrreldes on juurde tulnud 300 Eesti kodanikku, lahkunud sadakond Venemaa kodanikku ja 700 kodakondsuseta isikut. Kokku elab Narvas 33 riigi alamaid, põnevaimad neist on Jordaania, Bangladeshi ja Liibanoni päritolu.
Emakeele poolest on esikohal vene keel (82,4%), seejärel ukraina keel (2,7%) ja kolmandal kohal on eesti keel. Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi on 2,4% - kokku 1605 isikut nendest 2720-st (4% kõigist elanikest), kes end eestlaseks peavad. Eksootilisematest rahvustest on linnas esindatud tšuvašid, baškiirid, atšolid, vadjalased, avaarid ja gaad, samuti üks araablane, üks hindu ja üks rundi.

Seitse ohtlikumat raudteeülesõitu muutuvad lähiajal kahetasandiliseks
Lähiaastatel rajatakse tunnel või sild seitsmesse tiheda liiklusega raudteeülesõidukohta.
Mitmetasandiliseks ehitatakse Tallinnas Nõmme ning Pääsküla ülesõidukoht Pärnu maanteel, Tartus Näituse tänaval, Rakveres Võidu tänaval, Tapal Ambla maanteel ja Valgejõe puiesteel ning Keilas Ülesõidu tänaval. Lisaks ehitatakse Tartus kahetasandiliseks kas Betooni tänava või Aardla tänava ülesõidukoht.
Tartu abilinnapea Anto Ili ütles, et Näituse tänava üle-sõidukohale tunneli ehitamine on otsustatud.
"Betooni ja Aardla tänava puhul tuleb ära oodata analüüsid, kumb oleks mõttekam," rääkis Ili. Tema sõnul otsustas linnavalitsus kümmekond aastat tagasi, et mõistlikum oleks ülesõidukoht kahetasandiliseks teha Aardla tänaval, kuna seal on liiklus tihedam, ent praeguseks võib seis olla muutunud. "Betooni tänav on rajatava Tähtvere silla üks tähtsamaid pealesõiduteid," ütles Ili.

Mõrvar tappis noore ema ja kaks tütart
Uurijad otsivad seoses mõrvaga taga tapetud naise abikaasat Janek Laurit.
Politsei käivitas eile ulatusliku operatsiooni, et leida mõrvarit, kes tappis Tallinnas Mustamäe korterelamus 30-aastase naise ja tema seitsmeaastase ning seitsmekuuse tütre.
Politsei sai mõrvapaika väljakutse eile kell 15.15. Millal täpselt Aire ning tema tütred tapeti, seda politsei eile õhtul veel ei teadnud või jättis selle uurimise huvides avalikustamata.
Mõni tund pärast surnukehade leidmist Vilde tee maja neljanda korruse korteris tegutsenud Põhja prefektuuri mõrva-rühma juhi Priit Pärkna sõnul toimus traagiline sündmus "üsna hiljuti". "Võin öelda, et tulistatud neid pole, kuid rohkemat ei saa hetkel avaldada," lisas Pärkna.

Saksa imemasin säästab inimesi sondi neelamisest
Eilsest töötab Tartus aparaat, mis võimaldab tõbesid diagnoosida sondi neelamiseta.
"Mina näiteks ei kipu mõõka neelama, aga selle uue aparaadiga vaatasin oma tervise üle küll," rääkis eile uut diagnoosi-aparaati avalikkusele tutvustanud Tartu ülikooli kõrvakliiniku juht Mart Kull.
Kui seni saatis perearst kõhuvalude käes vaevleva patsiendi üldjuhul sondi neelama, siis uudne aparaat võimaldab peaaegu sarnase tulemuse saada ka lihtsamalt. Esmalt tuleb puhuda kotikesse, seejärel neelata alla väike tabletike ja juua vett peale.
Arvuti analüüsib
Poole tunni möödudes tuleb kotikesse veel veidi puhuda ja patsiendi jaoks ongi kogu protseduur möödas. Edasi liigub õhuga täidetud kotike arvutiga ühendatud diagnoosiseadmesse ja juba vähem kui kümne minuti pärast on selge, kas õhuproovi andnud inimese tervis on korras või peab asuma teda ravima.

Jaapanit tabas väike tsunami
Jaapani põhja- ja idaosa tabas täna peale võimsat maavärinat väike tsunami.
Hoitusi anti ka piirkondadele, kus kaks aastat tagasi põhjustasid hiigellained katastroofi, milles hukkus 230 000 inimest, kirjutab Reuters.
Teated kannatanutest ja purustustest esialgu puuduvad. Evakueerimiskäsud anti kümnete tuhandetele Jaapani majapidamistele, kuid hiljem need tühistati.
Tsunami põhjustanud maavärina suuruseks mõõdeti 8,2 magnituudi.
Sama piirkonda tabas maavärin ka novembris, anti tsunamihoiatusi ja evakueeriti inimesi, kuid Jaapanit tabas vaid üks väike laine.
Tsunamioht ähvardas ka Venemaad, kuid sealgi möödus olukord rahulikult ning lained läksid ohupiirkonnast mööda.

Ühine Euroopa pole veel valmis
Aasta algusest on Euroopa Liidus ka Bulgaaria ja Rumeenia. Oleme valmis andma neile edasi oma kogemusi kõige keerulisemast liitumisjärgsest perioodist.
See on meile Euroopa Liidus uus kogemus - esimest korda oleme meie vanad olijad, kes vaatavad, mida uued endaga kaasa toovad. Esimesed meie ettevõtjad on alustanud neis riikides tegevust. Peame olema ka valmis, et Bulgaarias ja Rumeenias toodetud kaubad hakkavad meie turul varasemast enam konkureerima - mida me ju vabasse kaubandusse uskujatena igati toetame. Eesti avas ka oma tööjõuturu Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele kohe nende riikide liitumisel.
Mida meilt oodatakse riikides, kes on valinud oma eesmärgiks EL-ile ja NATO-le lähenemise liitumiseni välja? Ennekõike tähelepanu, mõistmist ja toetust püüetele saada normaalseks turvaliseks demokraatlikuks riigiks. Mida meilt ei oodata? Unustamist, üleolevat suhtumist, nendest väärtustest taganemist, mida me pärast iseseisvuse taastamist oleme kuulutanud ja teistele eeskujuks seadnud. Me teame probleeme, millega Ida-Euroopa ja Lääne-Balkani riikides maadeldakse, ja meil on lahendusi, mida neis maades tunnustatakse ja kasutada püütakse.

Soome kiitis oma eesistumisaega Euroopa Liidus
Soome jäi rahule EL-i tegutsemisega Liibanoni kriisis ja liitumiskõnelustes Türgiga, pettumuse valmistas aga Venemaaga läbirääkimiste edasilükkumine.
Peaminister Matti Vanhanen esitas neljapäeval Soome Eduskunnale ülevaate riigi eesistumisperioodist Euroopa Liidus. Vanhanenil lasus valitsusjuhina suurim vastutus eelmise aasta teisel poolel toimunud eesistumise kohuste täitmise eest. Ta hindas Soome ettevõtmised kordaläinuks ja tõstis eriti esile nelja õnnestumist.
Esimene neist oli EL-i ühe-häälne reageerimine Soome eestvedamisel kohe eesistumise alguses lahvatanud Liibanoni kriisile. Mullu juulis ründas Iisrael vastulöögina Liibanoni, kuna sealne islamiorganisatsioon oli võtnud vangi Iisraeli sõdureid. Erilised tänusõnad said osaks liidu ühist välispoliitikat edukalt juhtinud Soome välisministrile Erkki Tuomiojale.

Berliin püüab saavutada rohkem kui Helsingi
Kui Helsingis jäädi puhkusele, kõlistati Berliinis šampanjaklaase uue väljakutse tervituseks. Saksamaalt oodatakse eesistumise lõpuks EL-i põhiseaduslepingu taaselustamise kava. Soome pelgaski, et nii tähtsa ülesande järglasele jäämine varjutab Soome poolaasta ning muudab selle vaid vahepealseks tähtsusetuks etapiks.
Soome loodab, et praegune Saksamaa kiirendab ka edusamme Venemaa suunal. Liidukantsler Angela Merkelit võib ju iseloomustada kui kõverpeeglis Gerhard Schröderit: ta on USA-ga sõbralikum ja Venemaa suhtes karmikäelisem.
Saksamaa eesistumisperioodi langeb ka EL-i sünnile aluseks olnud Rooma lepingute 50. aastapäeva tähistamine. Saksamaa juhtiv nädalaleht Die Zeit kirjutaski, et kantsler soovib tuua liidu lähemale tavakodanikule ning luua selle ümber positiivse meeleolu.

Lukašenko kasvatab poega mantlipärijaks
Valgevene presidendi vanem poeg Viktor nimetati riikliku julgeolekunõukogu liikmeks.
Gaasi- ja naftakriisi ajal paigutas Valgevene president Aleksandr Lukašenko oma vabariigi julge-olekunõukogusse poja Viktori. Opositsioon näeb selles mantlipärija meisterdamist.
Alanud aasta ukaasile nr 3 kirjutas president Lukašenko alla 5. jaanuaril, kuid ametlikult sellest ei teatatud, kirjutas Vene väljaanne Gazeta.ru. Kolmapäeval avaldati dokument lihtsalt internetileheküljel, kus ilmuvad muudki ametlikud teated. Nii selguski, et julgeolekunõukogus, mille liikmed on enamjaolt nn jõustruktuuride juhid, istub nüüdsest ka Viktor Lukašenko.
Ega võimust kaugel olnud Viktor varemgi. Nimelt on ta ametis presidendi nõunikuna ja ta töövaldkonnaks on just julgeolek. Enne seda teenis noormees piirivalvevägedes, töötas riiklikus (sõjalise kallakuga) teadustööstusasutuses ja ka välisministeeriumis. Kahe aasta eest moodustatud ja mõistagi presidendi juhitud julgeolekunõukogusse pääsemist peetakse tõu-suks karjääriredelil. Seltskond on igatahes soliidne - KGB boss, peastaabi juht, piirivalveülem, sõja-tööstuskomitee esimees, sise-, kaitse- ja eriolukordade minister.

USA saatkond Kreeka pealinnas sai raketilöögi
Terroristlikuks nimetatud rünnaku korraldasid tõenäoliselt
Viimase kümne aasta tõsiseimas USA saatkonna vastases rünnakus Ateenas ei saanud keegi vigastada, varahommikune kärgatus äratas kesklinna elanikud ja kahjustas hoonet.
Mõni tund hiljem ütles korrakaitseminister Byron Polydoras, et võimud on saanud üks-kaks anonüümset telefonikõnet, milles võttis endale vastutuse rüh-mitus Revolutsiooniline Võitlus. Polydorase sõnul ongi tõenäoline, et tegemist oli kohalike kurjategijate rünnakuga.
Reutersi teatel on vasakpoolsest mässurühmitusest Revolutsiooniline Võitlus kujunenud Kreeka kõige tõsisem julgeolekuoht pärast seda, kui 2002. aastal purustati terrorigrupp 17. Novembri Revolutsiooniline Organisatsioon.

Ansip lubab võitu riigikogu valimistel
Reformierakonna üldkogul kõnelenud peaministri ja Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul teevad Eesti jõukaks madalad maksud, kõrgem tööhõive ja kõrgem tootlikkus.
Ansipi sõnul saab valitsus selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata esmajärjekorras inimestelt ja ettevõtetelt vähem makse võttes, aga ka tööhõivet ja töö tootlikkust ergutades.
"Me vähendame tulumaksu viiendiku võrra. 22%lt 18%le. Piltlikult öeldes - kui täna korjab riik maksu viie tööpäeva eest, siis Reformierakond tahab, et nelja aasta pärast peaksid tööinimesed maksma ühe tööpäeva võrra vähem. Ehk - reeded oleksid edaspidi maksuvabad," ütles Ansip.
Keskmist palka teenivale inimesele tähendab see aastas umbes 3800 kroonist lisaraha.
Reformierakond kavatseb ka säilitada ettevõtete investeeritud kasumi tulumaksust vabastamise ning muuta säästmise soodustamiseks tulumaksuvabaks eraisikute väärtpaberitelt teenitava tulu, kui see investeeritakse

Tõnu Trubetsky kandideerib roheliste nimekirjas
Muusik, kirjanik ja filmirežissöör Tõnu Trubetsky liitus erakonnaga Eestimaa Rohelised ning kandideerib roheliste nimekirjas riigikokku.
Tõnu Trubetsky sõnul soovib ta parlamenti kandideerides pühenduda eeskätt Eesti kultuuri- ja ajaloopärandi kaitsmisele ning arendamisele
"Kindlasti peaks riiklikult hakkama toetama näiteks Tartu Toomkiriku taastamist, Pärnu linnuse renoveerimisel sinna kultuurikeskuse rajamist ning Narva ajaloolise vanalinna ülesehitamist," ütles Trubetsky
Tõnu Trubetsky õppis Tallinna 7. ja 32. keskkoolis. Trubetsky on laulnud mitmetes punk- ja rockbändides, kõige pikemalt ansamblis "Vennaskond".

Sakala leping jätaks praeguse maja alles
Riigi ja erafirma Uus Sakala vahel sõlmitud hoonestusõiguse lepingu järgi tuleb olemasolev Sakala keskus renoveerida ja see heas korras hoida ning praegusele hoonele juurdeehitis rajada.
2003. aastal sõlmitud, kuid alles üleeile peaminister Andrus Ansipi avalikustatud hoonestusõiguse lepingus on näiteks kirjas, et hoonestaja Uus Sakala peab püstitama olemasolevale hoonele (praegune Sakala keskus) juurdeehitise ning rekonstrueerima nii hoone kui selles oleva suure saali, kirjutab Postimees.
Samuti on lepingus kirjas, et nii olemasolev keskus kui ka juurde ehitatavad hooned peavad kuuluma sihtotstarbelisele kasutamisele kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskustena.
Seega leidsid lepingus kinnitust nii toonase kultuuriministri Margus Allikmaa kui ka Uus Sakala juhatuse liikme Ilmar Kompuse sõnad, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud plaanis keskust lammutada. Veel 2004. aastal teatas toonane kultuuriminister Urmas Paet hoonestusõiguse lepingule viidates, et Sakala keskuse lammutamist leping ette ei näe.

Uus odava hinnaga saun Koplis vähendab pesemiskohtade nappust
Esmaspäeval avatakse Tuulemaa 6 asuva sotsiaalmaja keldri-ruumides uus saun.
Sotsiaalmajja ehitati uus avalik saun seetõttu, et selles piirkonnas on palju elamuid, kus pesemisvõimalused on piiratud või puuduvad. Meestele on saunas rohkem ruumi - sinna mahub 18 meest. Naistele mõeldud ruumid mahutavad 12 inimest. Saunapilet hakkab maksma 25 krooni.
Tallinna linnakantselei info peaspetsialisti Sirje Lauring-Vaska sõnul on saun mõeldud soodsa hinnaga pesemiskohaks kõigile piirkonna elanikele. "Sotsiaalmajutusüksuses on küll olemas avalikud duširuumid, nii et sealsetel elanikel on pesemisvõimalus olemas, kuid sauna vajavad ka teised," ütles ta. Mõte rajada majja saun tekkis juba sotsiaalmaja avamisel mullu kevadel, kui tekkis võimalus võtta kasutusele hoone seni rakenduseta seisnud 270 ruutmeetri suurused keldriruumid.

Loksa pangakontod on taas avatud
Harju maavanema Värner Lootsmanni kinnitusel on Loksa linna pangakontod praeguse seisuga taas avatud.
27. detsembrist kuni tänaseni olid blokeeritud Loksa linnavalitsuse kontod ja teenused SEB Ühispangas, millega oli peatatud omavalitsuse arveldusarvete käsutusõigus ja selle kaudu sisuliselt kogu Loksa linna majandustegevus.
Pangakontode blokeerimiseni viis segadus Loksa linnavalitsuses, kus puudub selgus, kes on võimulolev linnapea. Nii Loksa linna endine linnapea Andres Kaarmann kui ka keskerakondlaste valitud ja praegu võimul olev keskerakondlasest maavanema abikaasa Helle Lootsmann väidab, et koht on tema oma.
Harju maavanem kinnitas, et pangakontod avati taas reedel kella 13 ajal, kui Helle Lootsmann ja Andres Kaarmann jõudsid pangakontode avamiseks ühisele lahendusele.

Linn plaanib Koplisse näidislinnakut
Tallinna linnavalitsus soovib rajada Kopli poolsaarele Sirbi, Vasara ja Alasi tänava piirkonda esindusliku elamuala. "Tahame selle kuulutada tulevaseks elamumessialaks," ütles abilinnapea Taavi Aas. "Alale oleks võimalik rajada kümmekond kuni neljakorruselist kuni 24 korteriga maja ning neile lisaks paar eramut. Lisaks plaanime rajada alale ka lasteaia ja huvikeskuse, haljasalad ja mänguväljakud."

Tallinnas tõuseb õpetajate palk
Tallinna linn saavutas õpetajatega palgakokkuleppe, mille kohaselt tõuseb õpetajate ja lasteaiakasvatajate palk tänavu 18%.
Kokkuleppe järgi tõuseb näiteks klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi noorempedagoogi palk 6600 kroonilt 7800 kroonile, pedagoogi palk 7000 kroonilt 8260 kroonile, vanempedagoogi palk 8000-lt 9440 kroonile ja pedagoog-metoodiku palk 9700-lt 11 4000 kroonile. Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse kuus lisaks 1200 krooni (seni 1050 krooni).

Kuuskemaa võib saada linna vapimärgi
Tallinna volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon esitas linna tänavuseks vapimärgi kandidaadiks kunstiajaloolase ja Kadrioru kunstimuuseumi kuraatori Jüri Kuuskemaa. SDE fraktsiooni liikme Maimu Bergi sõnul on Kuuskemaa tutvustanud huvilistele aastaid Tallinna ajalugu ning seisnud pealinna ehitusmälestiste säilimise eest.

Koolidest ja lasteaedadest kadusid raamatupidajad
Ligi 280 asutuse raamatupidajad koondati 24 ameti ja linnaosavalitsuse juurde.
Alates 1. jaanuarist on kõigi Tallinna hallatavate asutuste raamatupidamisosakonnad koondatud linna 24 ameti ja linnaosavalitsuse juurde, sest linn läks üle ühtsele raamatupidamistarkvarale, mis tagab info kiirema liikumise ja mõningase kokkuhoiu.
"Kõik koolid, lasteaiad, kultuurimajad, noortekeskused, spordiasutused ja näiteks Kadrioru park ning loomaaed on nüüd ilma raamatupidajata. See tähendab, et iga amet ja linna-osavalitsus teeb edaspidi ise hallatavate asutuste raamatupidamistöö," rääkis Tallinna linnakantselei finantsdirektor Katrin Kendra.
Kõikjal mindi üle ühtsele tarkvarale SAP, sest varem, kui igal asutusel võis olla täiesti isesugune raamatupidamisprogramm, tekkis probleeme kiire info saamisega. "Andmeid tuli iga kord eraldi küsida ning need saadeti meile Exceli tabelitena, mida tuli veel töödelda," ütles Kendra.

Aasiasse tuleb Euroopa Liiduga sarnane riikide ühendus
Kagu-Aasia riike ühendava organisatsiooni ASEAN tänasel tippkohtumisel otsustati asutada Kagu-Aasiasse euroliiduga sarnane riikide ühendus.
Lõimumise eelduseks oleva ühisturu loomiseni loodetakse Kagu-Aasias jõuda juba 2015. aastaks, vahendas ETV24 Aktuaalset Kaamerat.
Filipiinide Cebu saarel koos istuv ASEAN kinnitab, et ühisturu loomisega samal ajal alustatakse ka poliitilisi reforme, millest olulisim on poliitilise koostöö ulatuslik tihendamine.
ASEAN-i riigipeade kinnitusel on praeguseks selge, et Euroopa Liidule on edu toonud just need omadused, mille kohta paljud kriitikud omal ajal väitsid, et need ühenduse arengut pidurdama hakkavad.
ASEAN-i kuuluvad Brunei, Birma, Kambodža, Indoneesia, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai ja Vietnam.

Kirjastus Varrak ostis raamatuklubi
Kirjastus Varrak ostis Soome ettevõttelt Otava-Kuvalehdet OY tema Eesti tütarfirma Suure Eesti Raamatuklubi AS-i.
Varraku tegevjuht Priit Maide ütles Pärnu Postimehele, et Suure Eesti raamatuklubi senine omanik muutis oma strateegiat, keskendudes rohkem ajakirjadele ja interneti-müügile ning sellest tulenes nende Eesti tütarettevõtte müük.
Varrakul on pärast tehingut nüüd neli raamatuklubi: Varraku raamatuklubi, Suur Eesti raamatuklubi, mis vahendab laiemalt Eesti kirjastuste paremikku, Suur laste raamatuklubi ja Book Avenue, mis on orienteeritud noorte raamatute juurde meelitamisele.

Rootslasest mõisaomanik jagab kohtus Eesti talumeestega maid
Matsalu mõisa omanik ei anna kohalikele talumeestele endiselt asu ja käib nendega kohut juba peaaegu kümme aastat.
Pärast mõneaastast vaheaega hakkas 61-aastane Carl Johan Stefan Ridderstedt Matsalu meestega taas kohut käima. Seekord nõuab rootslane naabrimehelt 366 000 krooni, kirjutab Lääne Elu.
Ridderstedti meelest on talumees Mati talle selle summa võlgu, sest rikkus seitse aastat tagasi sõlmitud kokkulepet. Mõlemad tahtsid mõisa ümbert maad erastada ning leppinudki mehed kokku, kustmaalt erastab üks ja kustmaalt teine. Mati aga erastanud kogu tüki endale.
Mõisnik käis aastaid tagasi kohut ka Lihula vallavalitsusega, kes ei tunnistanud teda tootjaks ega andnud luba erastada mõisa juurde kuni 50 ha maad. Vald soovis talumeestele jätta nende karjamaad, kuid siis jäi õigus mõisnikule.

Leedo saab Saaremaa lihatööstuse
Saaremaa liha- ja piimaühistu erakorraline üldkoosolek kiitis heaks Saaremaa lihatööstuse müügi AS-le Saare Finants.
Saaremaa liha- ja piimaühistu erakorraline koosolek otsustas lihatööstuse müüa Vjatšeslav Leedole kuuluvale firmale 55 miljoni krooniga, millele lisanduvad kõik lihatööstuse rahalised kohustused, kirjutab Oma Saar. Tööstus läheb Leedo firmale üle paari kuu jooksul.
Liha- ja piimaühistu juhatuse esimees Aarne Lember ütles, et ühistu investeerib müügist saadava tulu ühistu piimatööstuse kaasajastamisse. Lemberi sõnul lubab ühistu vajadusel abistada oma liikmeid liha turustamisel, juhul kui Saaremaa lihatööstusega tekivad probleemid kokkuostuhinna osas.
"Kui veisekasvataja ei suuda Saare Finantsiga hinnas kokku leppida, võib ta pöörduda ühistu poole ja ühistu otsib mandrilt parema pakkumise," selgitas Lember.

Selver laieneb Hiiumaale
Pühalepa vallavalitsus algatas tulevase Selveri kaubamaja maa-alale detailplaneeringu.
Maa, kuhu kaubanduskeskust planeeritakse, asub Kärdla linna külje all Linnumäe puhkekeskuse vastas üle tee, veidi linna poole, kirjutab Hiiu Leht.
Kuna Eestis pole kaht täpselt ühesugust Selverit, on see, mida täpselt Hiiumaa kaubanduskeskus sisaldama hakkab, alles arutlusel ning sellest on veel vara rääkida, eelistasid Selveri arendajad esialgu tagasihoidlikuks jääda. Pühalepa vallavanema Ants Orava sõnul on arendajad pakkunud, et Selver võiks valmida 2007. aasta jõuluks.

Õlitööstusele müüdav põlevkivi kallineb
Eesti Põlevkivi hakkab Viru Keemia Grupi õlitööstusele 1. aprillist müüma põlevkivi senisest ligikaudu viiendiku võrra kallimalt.
Kui praegu saab õlitööstus põlevkivi hinnaga 133 krooni tonni eest, siis uuest majandusaastast ehk 1. aprillist jääb Eesti Põlevkivi juhatuse esimehe Lembit Kaljuvee sõnul keskmine hind 160 krooni kanti, arveldama hakatakse kahe erisuguse hinnaga, kirjutab Põhjarannik.
Seitse aastat tagasi, mil õlitööstus nafta madala hinna tõttu kiratses, sõlmisid Eesti Põlevkivi ja VKG 2009. aastani kehtiva lepingu, mis pani paika ka mitmeid majandusindekseid hõlmava hinnavalemi. Tookord oli põlevkivitonni hind 75 krooni, nüüdseks on see indeksite tõusu mõjul kerkinud 133 kroonini. Kaljuvee hinnangul peaks sama valemi põhjal müüdava õlikivi tonni uus hind jääma vahemikku 141-145 krooni.

Simmermann peab spetsialistide palgatõusu hädavajalikuks
Sel nädalal Eesti Raudtee juhatuse esimeheks saanud Kaido Simmermanni sõnul saab tema ülesandeks olema kõigi seniste poolikute asjade lõpetamine ja töötajate palgaküsimuste lahendamine.
Firma spetsialistide palgatõus on jäänud allapoole Eesti keskmist ning kui midagi ei muutu, jooksevad inimesed laiali, kirjutab Postimees.
Samuti tuleb juhatusel töötada välja erinevad tulevikuarusaamad selle kohta, kas Eesti Raudtee oleks mõtet jagada kaheks erinevaks ettevõtteks, millest üks tegeleks infrastruktuuri ja teine vedudega. Ise Simmermann raudtee poolitamist hädavajalikuks ei pea, sest hakkama saaks ka ühe ettevõttega, kuid ka sellel on omad miinused ja plussid, mis tuleb põhjalikult läbi kaaluda.

Rakvere kodutehnikapood tegutseb pangana
Rakvere Entre kaupluse reklaam "Omaraha" pakub laenu kuni 100 000 krooni kuni viieks aastaks, maksepuhkust ja otsust 24 tunniga.
Tegu ei ole reklaaminipiga ega pole seost ka otsusega osta kaupu just sellest poest, kirjutab Virumaa Teataja.
Väiksema summa puhul on tegu kiirlaenuga, mida inimene saab võtta, kui tal mingil põhjusel äkki selleks vajadus tekib. Seni ongi Rakvere Entre kaupluse juhataja Andra Tuluse sõnul kõige enam kasutatud just kiirlaenu ja suurim summa, mis väljastatud, on ulatunud 30 000 kroonini.
Võimalus on võtta ka nn tagatislaenu kinnisvara tagatisel.
Rahandusministeeriumi andmetel ei ole mingit eriregulatsiooni nende ettevõtjate suhtes, kes tegelevad teatud vormis laenutegevusega.

Sampo kontorite võrk laieneb Viljandisse
Kevadel peaks Viljandis uksed avama esimene Sampo panga kontor, mis tõstab maakonnas tegutsevate pankade arvu juba viieni.
Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur ennustas, et nelja kuni kuue töötajaga kontor alustab Viljandi kesklinnas tegevust aprillis, kirjutab Sakala.
Sampo Viljandisse tuleku peamise põhjusena tõi Vanajuur välja vajaduse võita uusi kliente ja jõuda lähemale senistele, keda maakonnas on 1500.
Jaepanganduse direktor lisas, et Viljandi on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ning Jõhvist ja Rakverest saadud positiivne kogemus julgustab panka laienema väiksematesse linnadesse.
Kui Sampol õnnestub uksed aprillis avada, oleks tegemist juba teise pangaga, kes seitsme kuu jooksul Viljandi turul kanda kinnitab, sest alles oktoobris alustas tegutsemist Nordea.

Saaremaa ehitusbuum vaibub
Saaremaa neli suuremat ehitusfirmat ennustavad sel aastal ligi kaks aastat kestnud ehitusbuumi vaibumist, kuna Kuressaares on enamik võtmeobjekte valminud või lähiajal valmis saamas.
Kui Saaremaa suuremaid ehitusfirmasid Primus Saare OÜ sai 2004. aastal nautida 36 miljoni krooni suurust, 2005. aastal 80-90 miljoni krooni suurust ja möödunud aastal juba 250-260 miljoni krooni suurust käivet, siis head ajad ei pruugi tänavu enam jätkuda, kirjutab Meie Maa.
Firma juhataja Toomas Teresk lausus, et kuigi suvi on ehitamiseks parim aeg ning firmas oli sel ajal ametis kuni 260 töötajat, siis nüüd on järele jäänud vaid 140. Ehitusbuumist ja kallinenud ehitushindadest annab märku näiteks kas või see, et kui linn tahtis kaks aastat tagasi renoveerida linnavalitsuse hoonet, osutus pakkumine kohalike ehitusfirmade suure töökoormuse tõttu ligi kaks korda kallimaks kui linnal maja kordategemiseks raha oli. "Üks asi on hooajatööst tingitud aspektid, kuid tunnetame juba ehitusbuumi vaibumist," ütles Toomas Teresk. Nii tuleb ehitusfirmadel ümber mängida töövaldkondi ja suunata oma jõudu täitmatule Tallinna turule.

GoBus asendas bussi sõiduautoga
GoBus Pärnu peale võib kindel olla, juhtugu mis tahes: kui nad on lubanud sõitjad kohale viia, siis nad seda ka teevad, kas või autoga.
Bussipargil palju valikuvõimalusi olnudki, kui tuli välja, et nad on müünud pileti juba liinilt ära korjatud Pärnu-Paide-Tartu bussile. Bussipargi õnneks said nad eksitusele jaole kohe pärast esimese pileti müümist. Seda suuresti tänu Tiina Ritsonile, kes ostis kella 11.20 pileti Türile, kuid hakkas asjas kahtlema.
Piinliku olukorra silumiseks otsustas bussipargi logistik Toomas Talts, et sõidutab infoaugu ohvriks langenud naise ise autoga Türile, kirjutas Pärnu Postimees.

LHV kaotas tulevaste pensionäride raha
Investeerimispanga LHV pensionifondide kliendid jäid ilma osast oma rahast, sest firma investeeris selle teadlikult suure kaotusriskiga võlakirjadesse.
Pensionikogujate raha, mis paigutatud endise Forekspanga juhi Ivar Luki juhitavasse firmasse Versio Holding, kadus 90 protsendi ulatuses musta auku. Samas teadsid LHV pensionifondide rahaliigutajad, et tegu on väga suure riskiga investeeringuga - firma on asutamisest saati virelenud kahjumis ning nüüdseks maha müüdud, kirjutab SL Õhtuleht.
Müügist saadud raha andis aga tagasi kõigest 10-15% firmasse maetud summast.
Väidetavalt oli LHV suurest riskist teadlik, sest firma aktsiad olid panditud LHV-le, samuti oli investeerimispank Versio Holdingu võlakirjaemissiooni korraldaja.
LHV üks juht Andres Viisemann on põhjendanud, et tegemist oligi riskikapitali investeeringuga ning pensionifondid moodustanud firmasse paigutatud rahast vaid väikese osa.

Liigestest lahti kippuv aeg
Aastavahetus oli peale uusaastalubaduste veel ka tulevikku vaatamise aeg. Kuhu liigub USA baasintress? Kui kaugele kukub dollar? Mida teevad eelseisval aastal maailma aktsia- ja kinnisvara turud?
Et nimetatud küsimustega ettearvamismängu panused on tohutud, täituvad aastavahetuse paiku loendamatute asutuste üllitised terve müriaadi arvprognoosidega, mis majanduskasvu puhul ulatuvad esimese komakohani, valuutakursside puhul aga veel tükk maad kaugemale.
Arvude keeles toimuval prognoosimisel on kahtlematult oma koht; seni kuni varadega kaubeldakse, peab kauplejatel olema mingi ettekujutus nende hindade võimalikust liikumisest. Lisaks sellele on haaramatu tuleviku käegakatsutavateks numbriteks müntimisel ka kindlasti oluline psühhoteraapiline funktsioon.
Ent aktsia-, valuuta- ja kinnisvaraturud ei kasva vaakumis, vaid kinnituvad lõpuks läbi kohaliku poliitika magmatulise inimstiihia kohal igavesti triivivatesse geopoliitika mandriplaatidesse. Erinevalt taevapiiril hüpleva dollari lühiajalistest piruettidest on geopoliitika tektoonilised liikumised juba oma inertsuse tõttu suhteliselt lihtsamini ette aimatavad.

The Suni muusikavideo võtted halva ilma tõttu ei toimu
Tanel Padar & The Sun teavitab, et eile väljakuulutatud muusikavideo võtted täna kehva ilma tõttu siiski ei toimu.
The Sun vabandab kõigi ees, kes plaanisid videovõtetel osaleda.

HK Stars alistas kindlalt Viru Sputniku
Eesti meeste jäähokimeistrivõistlustel alistas tabeliliider HK Stars laupäeval Linnahalli jäähallis Kohtla-Järve Viru Sputniku 81: (2: 1, 4: 0, 2: 0).
Võitjate poolel viskas Jussi Nieminen kaks, Aleksander Kuznetsov, Roman Razumovski, Maksim Ivanov, Igor Lavrov, Roman Potšinok ja Aleksander Vinogradov ühe värava.
Viru Sputniku auvärava autor oli German Kovaljov.
14. jaanuaril kell 16.00 kohtuvad Tartu Lõunakeskuses Välk 494 ja HK Stars ning samuti kell 16.00 Kohtla-Järvel Viru Sputnik ja HC Eagles.

Bjørndalen võttis võidu
Laskesuusatamine
Norrale sepistasid kolmikvõidu Halvard Hanevold ja Emil Hegle Svendsen, kes kaotasid vastavalt 37,2 ja 41,7 sekundiga. Norralaste siseasjaks kujunenud jõuproovil sai muu maailma edukaimana neljanda koha Raphael Poiree Prantsusmaalt.
Starti tulnud kahel eestlasel paremat hulka asja polnud. Koguni viis trahviringi läbinud Indrek Tobreluts kaotas Bjørndalenile kolme ja poole minutiga ning ei mahtunud 60 parema hulka. Kauri Kõiv oli veel minuti võrra aeglasem.
Sel talvel korra ka murdmaasuusatamise MK-etapil esikoha saanud Bjørndalen haaras juhtkoha esimese kilomeetri järel ja ei loovutanud seda kordagi. Lamadestiirust väljudes oli viiekordse olümpiavõitja edu tšehhi Michal Slesingri ees 14,8 sekundit ja enne teist tiiru oli ta vahe lähima konkurendiga kasvatanud juba 22 sekundile.

Jalgpalligeenius on Tarmo Rüütli ja Jalgpallijobu Andres Oper
Jalgpallihaigla valis 2006. aasta Jalgpalligeeniuseks Tallinna Levadia peatreeneri Tarmo Rüütli ja Jalgpallijobuks Keskerakonda astunud ründaja Andres Operi.
Jalgpalligeeniuseks sobib inimene (jalgpallur, treener vm), kes on lõppenud aasta jooksul Eesti jalgpallis kõige rohkem positiivse külje pealt silma paistnud. Jalgpallijobuks sobib inimene (jalgpallur, treener vm), kes on lõppenud aasta jooksul Eesti jalgpallis kõige rohkem negatiivse külje pealt silma paistnud, kirjutab sportnet.ee.
Varasemad Eesti jalgpalligeeniused:
2005 Eestijalgpallikoondise peatreener Jelle Goes
2004 FC Levadia peatreener Tarmo Rüütli
2003 Eesti koondise ja Sunderlandi väravaht Mart Poom
2002 Eesti jalgpallikoondise ja FC Flora peatreener Arno Pijpers
Varasemad Eesti jalgpallijobud:

Levadia möödus maailma jalgpalliklubide edetabelis Florast
Jalgpalliajaloo ja -statistika rahvusvaheline liit (IFFHS) avaldas maailma jalgpalliklubide edetabeli 2006. aasta lõpu seisuga.
Tabelit juhib nii nagu kuu aja taguseski paremusreas UEFA karikavõitja ja Euroopa Superkarika omanik FC Sevilla 295 punktiga. Neljandalt kohalt teiseks on kerkinud Milano Inter, kolmandana jätkab AS Roma.
Eesti klubidest tõusis detsembri alguses parimale positsioonile FC Flora, kuigi nüüd on vahetatud 141. koht veel kahe võrra parema vastu, tuli ikkagi aasta lõpuks mööda lasta Tallinna Levadia. Eesti meisterklubi oli kuu aega tagasi 146., kuid nüüd on kerkitud 137. reale, kirjutab sportnet.ee.
IFFHS-i EDETABELI ESIKÜMME
1. (1) FC Sevilla (Hispaania) 295
2. (4) Milano Internazionale (Itaalia) 286

Nowitzki tegi hooaja punktirohkeima mängu
Korvpall
Tänavu esmakordselt 40 punkti piiri ületanud ja 43 silmaga lõpetanud Dirk Nowitski tabas viimase viie sekundi jooksul kolm vabaviset. Mänguõhtu resultatiivseimaks tõusis aga Ray Allen, kelle 54 punkti vedasid Seattle Supersonicsi 122: 114 võidule Utah Jazzi üle, ka see kohtumine vajas võitja selgitamiseks lisaminuteid.
Pacers juhtis esimese veerandi lõpu eel 26: 15 ja ei lubanud favoriiti avapoolajal kordagi juhtima. Teist mängupoolt alustati seisult 51: 44, aga Nowitzki ja 30 silma visanud Jason Terry ohjeldamine käis võõrustajatele üha rohkem üle jõu ja Mavs võttis järele.
Viimase veerandi alguses õnnestus Indianal taas initsiatiiv haarata ja veel kolm minutit enne sireeni juhiti kuue silmaga 99: 93. Pacersi ainus korv mängust tuli pärast seda 26 punktiga kaotajate resultatiivseimaks tõusnud Jermaine O'Nealilt, Nowitzki ja Terry oli täpsed vabavisetel ning Terry kolmene viis Dallase juhtima 103: 101. Pacersi aitasid lisaajale Jamaal Tinsley vabavisked.

Selgunud on Harjumaa parimad sportlased
Harjumaa 2006. aasta parimateks sportlasteks valiti mitmevõistleja Ksenija Balta ja motokrossi sõitja Gerd Krestinov. Parimaks võistkonnaks valiti käsipalliklubi HC Kehra.
Nissist pärit Harjumaa kergejõustikuklubi TIPP sportlane Ksenija Balta valiti ka 2006. aasta Eesti parimaks naiskergejõustiklaseks. Balta võitis Eesti meistritiitli naiste seitsmevõistluses ning püstitas viis Eesti rekordit saja ja kahesaja meetri jooksudes ning kaugushüppes.
Parimaks meessportlaseks valitud Gerd Krestinov on pärit Sakust ja kuulub Motoextreme motokrossiklubisse. Krestinov saavutas 125 cc masinaklassis juunioride arvestuses II koha nii motokrossi maailmameistrivõistlustel kui ka Euroopa meistrivõistlustel. Euroopa meistrivõitlustel võitis ta kaks etapivõitu ning oli neljal korral teine.
Parima võistkonna tiitli saanud käsipalliklubi HC Kehra on käsipallis nii Balti kui Eesti meister, samuti võideti Eesti käsipalli karikavõistlused. HC Kehra on väga pikkade traditsioonidega, hea järelkasvuga ning aktiivselt tegutsev klubi Harjumaal.

Virpi Kuitunen: tühja neist eurodest, loevad punktid
Soome suusakangelanna hoiab seljavalu kiuste maailmakarika üldarvestuses esikohta.
Virpi Kuituneni ülivõimas võit Tour de Ski suusavõistlusel ja liidripositsioon maailmakarika hetkejärjestuses on tulnud kõva töö ja higivalamisega. Just sellega põhjendas oma tänavust edu Soome suusakangelanna intervjuus Soome Yle telekanali hommikutelevisioonile.
"Tänavune ettevalmistusperiood läks tõeliselt hästi," ütles Kuitunen. "Just see oli eriline, et kordagi ei tulnud võidelda muidu nii tavaliste haigustega, mis hammustavad ikka harjutamispäevi vähemaks. Kuid sel suvel oli tõesti kõik suurepärane, ka motivatsiooni jagus."
Ometi pole soomlanna elu tervise koha pealt sugugi täiesti pilvitu - ühtelugu on 30-aastane suusataja vaevelnud seljahädade käes. Terve elu on ta pidanud arvestama teadmisega, et ei või alati nii kiiresti suusatada, kui vorm lubaks.

Simpel Session: maiuspala ekstreemspordifännidele
Juba esmaspäeval käivitunud rahvusvaheline ekstreemspordifestival Simpel Session 2007 päädib täna-homme Saku suurhallis läbiviidava rula ja BMX-rataste tänavasõidu võistlusega.
Kahe päeva suurimaks publikumagnetiks on kahtlemata maailmakuulus trikirattur Dave Mirra, kellele pakuvad konkurentsi mitmed nimekad ametivennad nagu Mike Spinner, Mike Laird, Chase Hawk, Aaron Ross, Josh Harrington, Corey Martinez ja paljud teised.
Skate-parki ehitatud Nokia parkuuri rajale tulevad demoesinemisi tegema Urban Freeflow tiimi liikmed Inglismaalt. Just nemad olid ka viimase Bondi filmi juures nõuandvaks jõuks.
Esmaspäeval, 15. jaanuaril on põhjust rulade ja trikirataste kapinurgast välja otsimiseks kõigil soovijatel, sest Tallinna spordi- ja noorsooameti toel avab Saku suurhall uksed Simpel Session 07 lisapäevaks. Pole välistatud, et skate-pargi võimalusi tulevad uuesti proovima ka võistlejad. Ajavahemikul 12.00-16.00 saavad sõita trikiratturid ning kuni kella 21.00-ni rulatajad.

Veel kaks parimat sportlast selgunud
Eesti Invaspordi Liit hindas eile mulluse spordiaasta parimateks kergejõustiklase Endre Variku, kes võitis 2006. aasta invaspordi sisekergejõustiku maailmamängudel Rootsis kaugushüppes esikoha, naistest pärjati parimaks ujuja Keit Jaanimägi.

Šebrle stardib Noole kutsel Tallinnas
Olümpiavõitja Roman Šebrle on 4. ja 5. veebruaril peetava Reval Hotels Cupi suursoosik. Kümnevõistluse maailmarekordiomanik on aastaid kasutanud Tallinna võistlust ettevalmistusena sise-EM-iks või sise-MM-iks.
1998. aastast saadik Reval Hotels Cupi korraldava Erki Noole sõnul on lisaks *ebrlele seitsmevõistluse starti oodata paarikümmet meest eesotsas Eesti esinumbri, mullu sise-MM-il neljandaks tulnud Kristjan Rahnuga.
Külalistest on tuntumad mitmevõistlejad venelased, mulluse EM-i pronksimees Aleksei Drozdov ja Aleksandr Pogorelov, sakslane Stefan Drews ja hollandlane Eugene Martineau. Noortest tuleb 19-aastane venelane Arkadi Vassiljev, kes püstitas mullu kümnevõistluses omaealiste kõigi aegade teise tulemuse 8131 punkti.

Mitmeid vutimehi ootavad uued klubid
Ameerika peibutab ka teisi pallureid, kel karjääri lõpp läheduses terendab. Sel nädalal liitus New Yorgi Red Bullsi nimelise meeskonnaga näiteks endine Hollandi koondise väravavaht Ronald Waterreus. Aastaid PSV Eindhovenis endale nime teinud 36-aastane mängumees veetis viimased kuud hetkel Hollandi kõrgliigatabelis kolmandat kohta hoidva Alkmaari AZ ridades, kuid otsustas siiski Euroopa leiva vahetada Major League Socceri vastu.
Mängijad, kelle parimad päevad aga veel kestavad, vaatavad siiski jaanuarikuisel üleminekuperioodil Euroopa klubide suunas. Hollandlane Arjen Robben, kes sel hooajal Chelseas Andrei Ševtšenko ja Michael Ballackiga mänguaja pärast on pidanud piike murdma, kaalub näiteks kas mitte Londoni elu Müncheni või Madridi vastu välja vahetada. Nimelt on ründaja vastu huvi üles näidanud nii Bayern kui Real. Sakslaste huvi tundub reaalsem - ähvardab neid ju oht jääda ilma inglasest Owen Hargreavesist, keda jahivad nii Chelsea kui ka Manchester United.

Beckham teenib päevas poolteist miljonit krooni
"Beckham läheb Hollywoodi" - nii pealkirjastas oma loo Inglismaa suurleht The Times.
Suvel kolib Beckham Los Angelesse ning hakkab mängima sealses Galaxy võistkonnas. Kuigi superstaar ise ei pea raha oluliseks, usuvad asjatundjad, et küllap võlus endist Inglismaa koondise kaptenit ikkagi võimalus teenida järgneva viie aastaga 250 miljonit dollarit - enam kui ükski teine sportlane maailma spordiloos.
Raha erutab inimesi. Kribinal-krabinal arvutati välja Beckhami sekundi- ja päevateenistus. Nimelt teenib kõigi naisfännide iidol sekundis 18 Eesti krooni, minutis 1080 krooni, tunnis 64 800 krooni ja päevas 1 555 200 krooni.
Seega, Beckham pistab nädalas tasku 500 korda suuremat palka kui tema meeskonnakaaslased. Staar ise aga rahateemat kõige olulisemaks ei pea. "Ma ei taha, et kui ma USA-st mõne aasta pärast ära kolin, jääksin inimestele meelde vaid mehena, kes teenis miljoneid dollareid," rääkis Beckham.

Eesti meeskond ei kavatse Itaaliasse kaotama minna
Kahevõistlejad stardivad üle pika aja meeskondlikult A-grupi MK- etapil Val di Fiemmes.
Eesti kahevõistluse koondise esinumbrit Tambet Pikkorit läheb pühapäevasel meeskonnavõistlusel toetama järelkasvu tuumik: 19-aastane Kaarel Piho, 16-aastane Tanel Levkoi ning 15-aastane Karl-August Tiirmaa. Päev varem peetaval individuaalsel mõõduvõtmisel osaleb eestlastest ainult Pikkor.
"Õnnestumine oleks see, kui edestame kas või ühte võistkonda, aga kindlasti ei lähe me kaotama," ütles kahevõistluse koondise peatreener Toomas Nurmsalu.
Juhendaja lisas, et eesmärk on ässade kõrval kogemusi omandada ja võistelda nii hästi kui võimalik. "Kui soovime kunagi tippu jõuda, peame edasi liikuma sammhaaval. Kaht trepiastet korraga pole mõtet võtta," lausus ta.

Tartu Rock palkab veel ühe välismängija
Tartu ülikooli spordiklubi juhataja Riho Illak ütles, et juhtkond andis peatreener Algirdas Brazysele rohelise tule veel ühe välismängija toomiseks.
"Peame andma meeskonna heaks maksimaalse, et Balti liigas tuleks võimalikult hea tulemus," ütles ta.
Illaku sõnul kavatseb Rock mängujuhi palkamisele kulutada ligi 400 000 krooni. "Otsus välismaalase toomiseks on tehtud, nüüd tuleb asuda peasponsoritega läbirääkimistesse, kas nad nõustuvad veel toetama 100 000 krooniga," ütles ta.
Rocki vaateväljas on Prantsusmaal palliv 173 cm pikkune ühendriiklane David Bailey. Kuid tartlased kaaluvad ka teisi kandidaate, näiteks Vilniuse Lietuvos rytasest lahkunud Aaron Lucast.

Eveli Saue jõudis taas punktikohale
Hiljutise külmetushaiguse seljatanud Eveli Saue läbis eilsel Ruhpoldingi MK sprindietapil (7,5 km) mõlemad tiirud eksimusteta ning lõpetas 23. kohaga.
Saue sõitis tõusvas joones kuni püstitiiruni, kust väljus koguni 16-ndana ning liidrist vähem kui minut tagapool. Distantsi viimases osas pidi eestlanna siiski seitse kohta loovutama ning lõpetas võistluse võitjast Sandrine Baillyst (Prantsusmaa) 1.35, 8 sekundit tagapool. Teistel eestlannadel läks kehvemini. Sirli Hännil tuli mõlema tiiru järel läbida üks trahviring ning ta sai 59. koha. Tagne Tähe eksis kolmel korral ning finišeeris 96 lõpetaja seas kaheksakümne esimesena.
Võitja Bailly kasutas suurepäraselt ära sakslannast favoriidi Andrea Henkeli puudumise ning edestas tänu eksimatule laskmisele ja heale sõidule teisena lõpetanud rootslannat Anna Carin Olofssoni 8,5 sekundiga. Olümpia hõbedale Olofssonile sai saatuslikuks viimases tiirus tehtud üks möödalask.

Schumi jätkab Ferraris nõuandjana
Ferrari spordidirektor Stefano Domenicali ja uus tehnikadirektor Mario Almondo soovivad näha Michael Schumacherit meeskonna nõuandjana.
Seitsmekordse maailmameistri uus roll on jagada tehnikat puudutavaid teadmisi. Teatavasti oli sakslane tuntud just selle poolest, et tegi endale kõik tehnikanüansid selgeks ja võis mehaanikutega koos tunde töötada.
"Michaeliga toimuvad kohtumised aasta läbi, ta saab kaasa rääkida nii tehnilistes küsimustes kui ka jagada oma kogemusi sõitjana," kinnitas Almondo.
38-aastast eksmaailmameistrit hindab kõrgelt ka punanoolte uus staar, soomlane Kimi Räikkönen, kes tunnistas, et ta sooviks auto kohta saada arvamust just Schumacherilt.

Carlos Sainz loodab pojast järeltulijat
Kõigi aegade paremaid rallipiloote Carlos Sainz teostab end Lissaboni- Dakari kõrberallil.
Pärast 6. etappi oli 44-aastase hispaanlase edu lõuna-aafriklase Giniel de Villiersi ees 3.11. Kolmas, portugallane Carlos Souza kaotab juba üle 14 minuti. Sainz on tänavusel rallil võitnud kaks etappi.
Kuigi 6. etapi võitis ameeriklane Robby Gordon Hummeril, kuulub kolm paremat kohta ikka Volkswageni meestele, kelle sõiduvahendiks Touareg 2.
"Auto on töökindel, koostöö prantslasest kaardilugeja Michel Periniga on seni sujunud suurepäraselt," kommenteerib Sainz, kelle eesmärgiks pole Dakari võit iga hinna eest.
"Panen end proovile, sest kõrberallit ei saa kuidagi võrrelda MM-rallidega. Pikal maratonrallil ekstreemsetes oludes tõusevad esile hoopis teised tegurid, mille hulgas õnn pole viimasel kohal," leiab Sainz.

Federer kümnenda meistritiitli jahil
Neljandat korda Austraalias mängiv Kaia Kanepi usub, et hea vorm on tulekul.
Tenniseaasta esimene suurturniir, Australian Open Melbourne'is toob kokku spordiala kogu koorekihi. Tippudest jääb eemale üksnes esireket belglanna Justine Henin-Hardenne, kes tõi ettekäändeks isiklikud põhjused.
Austraalia kesksuves pole mängijail hõlpu. Soojakraade võib mõnel päeval tulla 40 ringis, tuul toob Melbourne Parki metsatulekahjude hõngu.
Neljandat korda karjääri jooksul mängib Austraalias Eesti esireket Kaia Kanepi. Seni on ta pidanud alustama kvalifikatsiooniturniirilt. Tänavu annab maailma edetabeli 79. koht Kanepile õiguse pääseda otse põhiturniirile.
Esmaspäeval või teisipäeval on Kanepi avaringi vastaseks itaallanna Flavia Pennetta, kellel turniiril 28. asetus. Loosiõnn võinuks kehvemgi olla, sest staaride hulka Pennetta ei kuulu.

Mr Nice'i naljad
Vana aasta lõpus käib Kuku raadios interaktiivne muusikasaade, kus Tõnis Erilaid palub kuulajatel muusikasoovide kõrval soovida midagi ka oma tuttavatele ja sõpradele uueks aastaks.
Esimene kõne: "Tere. Minu nimi on Kersti ja ma soovin meie ministrile uueks aastaks kohvritäie kondoome."
Tõnis Erilaid (püüab olukorda lahendada naeruga): "Hahaa. Te ilmselt soovite oma ülemusele uuel aastal palju seksi?"
Helistaja: "Ei. Ma soovin, et see idioot rohkem ei paljuneks!"
Liikluspolitseinik on võitnud saates "Kes tahab saada miljonäriks?" miljon krooni. Saatejuht Hannes Võrno õnnitleb ja huvitub, mida too sellega teha kavatseb.

Vaarao kättemaks ähvardab vaid suhtlusvõimetut põhjamaalast
Egiptus on täis ajalugu ja väljakaevamata varakambreid. Samas peidab ta ka ohte, mille eest põhjamaa inimesed ei pruugi end kaitsta osata. Egiptusesse suundujale jagab näpunäiteid reisisaatja Helen Haas.
Egiptusel on omad plussid ja miinused nagu igal teisel maal. Seal kauem viibinud eestlased on püüdnud koduigatsust leevendada mitmel moel - üks neiu viis kodust kaasa rohelise kunstkuuse, teine aga sireliistiku. Sirel läks hotelliaias kenasti kasvama, kuid kuivas kahjuks suvise kõrvetava päikese all hiljem ära. Tema koha sai endale kopsakas palm.
Egiptuses puhkamise pluss ja miinus korraga on suur erinevus Eestist. Kui seda kohe algul arvestada, siis võib sellel maal põnevalt aega veeta ning leida endas andeid ja suhtlemisoskust, millest varem aimugi polnud.
Transport
Euroopas tavalisi rendiautofirmasid Egiptuses palju ei kohta, küll aga saab rentida auto koos juhiga. Mägedesse või kõrbesse vabalt valitud ajal siiski sõita ei saa, sest turistid peavad liikuma pikematel marsruutidel sõjaväelaste valve all ühises kolonnis.

Pane kõrva taha: nädala plaat
INDIE-POP
Ans. Andur
"Topeltvikerkaar"
Tundub, et elutervest irooniast on saanud tõsine katsetushasardiga hobi, mis levib nüüd Eesti muusikamaastikul retro pealetungina (võrdluseks kas või Köök). Pärast analoogsüntesaatori hankimist ei olekski Ans. Andur saanud seda kasutamata jätta. Seega on ka Anduri värskematele teostele lisandunud nii kergesti süntesaatoriga seostatav retrohõng, mis aga ei tähenda, et kuskile oleks taandunud kaunid kitarrikäigud. Ans. Anduri kontsertide sage publik ootas kindlasti ammu, et plaadile saaks "Parklate linn", "Fuji" ja "Hüdro" - kõik kirjutatud pärast eelmise plaadi ilmumist, kuid saanud juba oma lavaristsed.

Avenue - Venemaal kuulsam kui Eestis
Narvas peab täna kümnendat sünnipäeva ansambel Avenue - Eesti venekeelse roki tuntud tegija. Neil on ette näidata head suhted Piiteri rokipublikuga, sagedased kontserdid Riias ja Jurmalas ning kaks edukat ülesastumist Viljandi Folgil koos rahvamuusikaansambliga Suprjadki. Avenue' juhi Vladimir Tšerdakoviga vestles Tanel Mazur.
Tegelikult on meil neli pealinna, kus mängime: Tallinn, Eesti pealinn; Jurmala, Riia pealinn; Piiter, vene roki pealinn ja Moskva - teadagi mis linn. Lisaks muidugi Narva. Aga see on kodulinn.

Allfilm toob neil päevil välja kolm uut filmi
Esimesena valmib dokumentaalfilm "Laulev revolutsioon", veebruaris Marko Raadi "Nuga" Mait Malmsteniga ning märtsis "Teine tulemine" vendade Rasmus ja Hendrik Kaljujärvega peaosas. Järge ootavad "Usaldus" ja "Georg". Filme tutvustab Andres Laasik.
Veebruaris on oodata tuliuut mängufilmi "Nuga", mille on Allfilmis lavastanud Marko Raat. Uuest teosest on seni vähe juttu olnud, mida saab seletada selle sünnilooga - riik ei toetanud filmi tootmist. Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus andsid veidi raha järeltootmiseks. "Võib öelda, et "Nuga" on valminud põhiliselt Allfilmi oma vahenditest," ütles filmi produtsent Pille Rünk Allfilmist.
Riigi suure rahata loodud filmide kogemus pole enam uus - samal moel valmis mullu Kuukulguris Veiko Õunpuu "Tühirand". "Miks ei võiks "Nuga" linastuda samamoodi kinos ja leida oma vaatajad?" arvas Rünk "Noa" edasise käekäigu kohta. Praegu on selge, et veebruariks on film valmis ja võiks linale minna. Kus ja mismoodi see toimub, on veel lahtine. Igal juhul on tootjad veendunud, et nooremapoolse ja erksama kinopubliku pärast on põhjust vaeva näha - teos peaks neile korda minema.

Palju kella tiksumist ja kärppsete suminat
Wimbergi teises luulekogus "Kärppsed" annavad põhiosale oma koloriitse saatemeloodia tõlked, leiab luuletaja Julius Ürt. Kas Wimberg on linna- või maapoiss?
Noor ja tugev mees, põlise perepoja või sulasekonti, on oma karedasse kämblasse haaranud hapra hanesule ja laseb sellega üle paberi käia. Mis tahtmine tal on neid värssisid treida - pääst segaseks tõmmanud või muidu uimukene? Ja pole see tal esimene paberraamat, vaid juba teab mitmes, aga täismõõdus luulekogudest küll alles teine - see kõige kõikuvam, kahtlevam, mis enamasti küsib, kas tasub jätkata, sõnadega jännata. Kes kolmandani on jõudnud, see on juba teisel pool tegijate ringis, kirjanike keskel, kiskugu siis need omavahel või emmaku - omad igatahes! Wimberg on seega veel sellel tasakaaluköiel - hoolimata lasteluule õilistusest -, kust võib äragi kukkuda, kellekski muuks kui eesti kirjatsuraks saada. Eeldused on olnud ju nähtaval "Maaaraamatust" (2000) saati, kirjapildi vormistamise ja teemade nipidki sealtmaalt teada, ent "Kärppsed" ei lase arvustajat laisaks diivanile lamesklema, mõtteid mõlgutama, honorarist unistama - karisid, millest mööda triivida, tuleb üksaina ligidale ja iga kord ei teagi, kas teed endale või autorile liiga.

Mida on 2007. aastal oodata kirjanduses? 
Väide, et meie kirjanduse käekäik sõltub kirjanikest endist, ei paista silma erilise originaalsusega, ent vastab ometi tõele. Kui ei saabu kolmandat maailmasõda ega loomeinimeste orkestreeritud riigipööret (ehkki märtsis pääseb riigikokku ka paar kirjanikku, on viimati mainitud võimalus kahjuks kaduvväike), tuleb 2007. aasta vaid natuke parem või halvem kui eelmine.
Möödunud aasta põhjal võib siiski teha paar üldist ennustust. Kirjanikkonna eakama ja konservatiivsema osa mure Eesti kultuuri hävimise pärast ei vaibu, debüütide tulv jätkub aga loodetavasti endise hooga. Noorte kättpidi kirjanduse juurde toomisel on endiselt teedrajav roll Värskel Rõhul, mis jätkab 2007. aastast uue peatoimetaja Lauri Eesmaa juhtimisel. Loodame, et ka Verbi otsustajate hea tahe ei vaibu.

Eesti väärtusi otsimas
Paide kesklinnas Suur-Aia tänaval seisab kaks 19. sajandist pärit puumaja. Nad jäävad otse linna esindushotelli taha ning ongi juba hotelliomanikel ära ostetud. Arendajate kava on selge: võõrastemaja peab laienema ka naaberkruntidele. Mõte on mõistlik, sest eks turiste tule ka Eestimaa südamesse üha juurde ja nõudlus korraliku öömaja järele kasvab, kirjutab Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.
Kas tuleks vanad majad lammutada ja ehitada nüüdisaegsete mallide järgi uusehitis, kus saaks kõige tänapäevasemat "majutusteenust" pakkuda? Või ehitada ja sisustada vanade fassaadide taha praegusaegsed sviidid, numbritoad jm hotellieluks vajalik, seejuures säilitades tänavafrondi üldilme ning eksponeerides väärtuslikke sisedetaile, sh mantelkorstent, aga miks mitte ka arhailisi siseõuesid jm.
Kumb loob rohkem väärtust? Kuidas üldse väärtust hinnata?
Kindlasti ei saa seda teha esmainvesteeringu suuruse järgi - absurd oleks ju mõelda, et mida odavam, seda väärtuslikum. Tulev astub alati oleva asemele, aga kas väärtust juurde luues või vähendades? Mõnikord toob väärtust uus, mõnikord avastame hiljem, et väärtuse on endale kogunud hoopis see, mis jäi kunagi kogemata lammutamata. Näiteid pole vaja kaugelt otsida: nii jäid uuemal ajal Tallinna keskaegsed rajatised lammutamata ainult seetõttu, et ajad olid lammutamiseks liiga vaesed. Arusaamine, et keskaegsed kitsad linnatänavad, kaitseotstarbe minetanud linnamüür ja

Andres Puustusmaa tegi Venemaal noorest Puškinist filmi
Vene meediakanalites ringles uudis, et eesti mees Andres Puustusmaa on lõpetanud noorest Puškinist rääkiva mängufilmi "1814" võtted.
Draamateatris näitlejana töötanud Puustusmaa siirdus Moskvasse filmilavastamist õppima ja on nüüd seotud mitme suuremat sorti filmiprojektiga. "1814" on ajalooline draama, mis jutustab noortest meestest Tsarskoje Selo lütseumis pealkirjaks oleval aastal. Tegelased on tulevane legendaarne luuletaja Aleksandr Puškin ja tema koolikaaslased Delvig, Küchlebecker ja Puštšin. Filmil on kriminaalne tegevusliin - Tsarskoje Selos mõrvatakse noori naisi. Selle taustal jutustatakse lugu noorte meeste küpsemisest, esimesest armastusest, esimese luuletuse avaldamisest ja esimesest duellist. Filmi pea-

KEELEMÕTE Poliitikud ja rahatus vaevavad ka emakeelt
Läinud teisipäeval toimus Kumus keelefoorum, mille põhieesmärk oli teha kokkuvõte "Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010" esimeses kolmandikus saavutatust. Ülevaate saamiseks korraldatud seire tulemustest rääkis Eesti keelenõukogu esimees prof Birute Klaas. Kokkuvõte vaatleb eraldi alajaotustena keelekorraldust, eesti keele kaitset ja järelevalvet, mainekujundust, haridust ja õpet, keeletehnoloogilist tuge, keeleuurimist ja keelekogusid jm.
Keelevärav tulekul
Mõned näited. Keelestrateegia elluviimise ülevaade nimetab saavutuste seas aastail 2004-2006 välja antud keelekäsiraamatuid, millest olulisim on paari kuu eest ilmunud ÕS 2006.

 "OP!" opereerib
Selline on ETV kultuurisaate "OP!" tunnuslause. Algupäraselt oli sõna "op" seotud 1964. aastal käibele tulnud opkunstiga, kui New Yorgi moodsa kunsti muuseumis toimus näitus pealkirjaga "Vastuvõtlik silm". Ilmselt inspireeris opkunsti ka veidi varasem vool, popkunst. Käibel on olnud ka mõiste "retinaalne kunst" ehk silma võrkkesta aktiivselt mõjutavad pildid.
Inimesel on kogu aeg olnud kihu panna näiliselt liikuma ise-
enesest staatilist pilti või skulptuuri. Opi lähim sugulane ongi kineetiline skulptuur, mille eellasi nähakse juba 17. sajandil moodi läinud üleskeeratavates mänguasjades.
Opkunstis kasutatakse mitmesuguseid tajupsühholoogiast tuntud illusioone, näiteks Schröderi trepp, nn muaree-efekt, Möbiuse leht, ambivalentsed kujutised jms. Ka neoimpressionistid katsetasid peaaegu teaduslikult värvide optilist segu, s.t värve ei segatud paletil, vaid need pidid segunema vaataja silmades. Bauhausi kunstnikud omakorda tegelesid värvide kõrvutamisega, uurides, kuidas kõrvuti olevad värvid üksteist mõjutavad, kuni selleni, et mitu eri värvi mõjuvad ühena.

Ettevõtjad saavad disainiharidust
See, et disain on rohkem kui vaid lisaväärtus ning et sageli on tegemist toote peamise ja tulutoovaima komponendiga, on mujal maailmas ammutuntud tõde. Eestis on aga arusaam disaini kasulikkusest alles juurdumas.
Mis on disain? Kuidas panna disain teenima? Kuidas teha koostööd disaineriga? Vastamaks neile küsimustele, toimuvad alates jaanuarist kõigis Eesti maakonnakeskustes ettevõtjatele mõeldud disainiseminarid ABCDisain. Üles astuvad Eesti juhtivad disainerid ja disainikogemusega ettevõtjad, et edulugude varal tõendada, et disain toob tulu.
Osalejad saavad ka ise disainiülesande kallal kätt proovida. Kõrvuti seminaridega toimuvad laste disainitöötoad ja saab pilgu heita rändnäitusele "Disain tuleb külla". 17. jaanuaril kell 15 algab esimene ABCDisaini seminar Haapsalus.

Ungari supelkultuur näitusel
Ungari instituudi galeriis on avatud graafikanäitus, mis tutvustab 19. sajandi Ungari supelkultuuri. Eksponeeritud on eri tehnikates graafilisi lehti ja fotosid, mille autorid on toonased nimekad Austria, Saksamaa ja Ungari kunstnikud-illustraatorid.
Tänu erilistele loodustingimustele on ajaloolise Ungari alad olnud läbi aegade kuulsad termaalvete ja vesiravilate poolest. Esimesed termaalveekümblad rajati sinna juba Rooma riigi aegadel, 1.-4. sajandil pKr. Tõeline supelkultuur kujunes välja 19. sajandil, mil kogu Kesk-Euroopasse rajati suurejoonelisi vesiravilaid ja kuurorte. Need kujunesid jõukamate kodanike armastatud suvitus- ja meelelahutuspaikadeks, kus lisaks ravikuuridele oli väga oluline ka lõbus seltsielu. 20. sajandil arenes välja üldrahvalik ranna- ja supelkultuur.

Baconi varjatud maal kuulsal kunstioksjonil
Järgmisel kuul müüakse Londoni prestiižsel Christie'si oksjonil maha 1963. aastast avalikkuse eest varjul olnud maal. See on tuntud Briti kunstniku Francis Baconi 1956. aastal maalitud teos "Study for a Portrait II", mis kuulub Baconi kuulsasse paavstiportreede sarja.
Tegu on 50-ndate algul loodud "kisavate paavstide" portreedest mõnevõrra sümpaatsema maaliga, mille loomist on samuti inspireerinud Diego Velazquezi "Paavst Innocentius X" (1650).
6. veebruaril toimuval oksjonil loodetakse ületada senine Baconi maalide eest saadud rekordhind. Novembris saadi New Yorgis Sotheby oksjonil Baconi maali eest 179,5 miljonit Eesti krooni, Christie'si oksjoni korraldajad usuvad, et seekordne hind tõuseb 300 miljoni kroonini.

Herman Talviku nägemused ja tunnetused Adamson-Ericu muuseumis
Herman Talviku näituse avamisel ütles kunstniku lesk, imekaunilt eesti keelt rääkiv rootslanna Irma Talvik oma abikaasast kõneldes kokkuvõtvalt: "Hermanile oli kunst püha." Herman Talviku tunnetust võib Adamson-Ericu muuseumis nautida 11. märtsini näitusel "Herman Talvik 100". Talvikut tutvustab Kersti Koll.
Tallinnas sündinud ning pärast sõda Rootsis elanud ja töötanud Herman Talvik (1906-1984) on üks suuremaid visionääre meie kunstis. Tema sügavalt isiklikule vaimsele elamusele toetuvale ekstaatilis-religioosse tunnetusega loomingule kuulub täiesti erandlik koht Eesti kunstiloos.
Herman Talviku kujunemisteegi erineb põlvkonnakaaslaste valdavalt Pallase kunstikooliga seotud arenguskeemist, leides tuge pigem Skandinaavia kultuuriruumist.
Lõpetanud 1926. aastal Tallinnas nahkehistöö alal riigi kunsttööstuskooli, jätkas ta maali- ja graafikaõpinguid Helsingis Soome kunstiühingu koolis Ateneum. Talvik õppis Uuno Alanko, Mikko Oinoneni, Reino Harsti ja William Lönbergi juures. Soome kunstieluga jäi Talvik tihedalt seotuks kuni Talvesõja puhkemiseni. 1930. aastate teisel poolel täiendas ta end mitmel pool Euroopas, eelkõige Pariisis, kus õppis nii kunsti kui ka kunstiajalugu.

Sealihaga supp on rassistlik
Prantsusmaa kõrgeim administratiivkohus Conseil d'Etat otsustas läinud nädalal, et kodututele sealiha või -rasvaga valmistatud supi pakkumine on juudi ja muslimi kodutute suhtes rassistlik ning ohustab avalikku korda.
Detsembris keelas Pariisi politsei linnavalitsuse käsul äärmusparempoolsete sidemetega heategevusorganisatsioonil Solidarite des Francais (SdF) seasupi jagamise, sest juutidel ja muslimitel ei luba usk sellist suppi süüa.
SdF väitis vastu, et sealihaga supp on traditsiooniline Prantsuse toit ja andis asja kohtusse. Alama astme kohtus sai SdF võidu - kohus leidis, et eraalgatuslik heategevusühing võib pakkuda sellist suppi, nagu ise tahab. Pariisi linnapea käskis otsuse edasi kaevata ja kõrgem kohus tühistas eelmise otsuse. Järgmiseks kavatseb SdF otsuse edasi kaevata Euroopa inimõiguste kohtusse.

Itaallased ehitavad esimese vesinik-küttega elektrijaama
Itaalia energiafirma Enel ehitab Veneetsia lähedale Porto Marghera tööstusalale vesinikuga töötava elektrijaama.
Uus elektrijaam tuleb söeküttega Fusina elektrijaama kõrvale. Enel lubab järgmise viie aasta jooksul paigutada projekti 40 miljonit eurot ja Veneto regioon üle nelja miljoni euro. Vesinikküttel elektrijaama ehitamine on firma tegevjuhi Fulvio Conti sõnul osa Eneli kavast investeerida aastani 2012 neli miljardit eurot taastuvenergiasse ja keskkonnasõbralikku innovatsiooni.
Enel on saanud keskkonnakaitseaktivistidelt sarjata selle eest, et on üks Itaalia suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. Detsembris ronisid Greenpeace'i liikmed Veneetsiast 50 km lõunas asuva Porto Tolle elektrijaama 250 meetri kõrguse korstna otsa, et protestida jaama õliküttelt enam õhku reostavale söeküttele üleviimise vastu.

 "Eesti piir 1920-1946" riigiarhiivis
Eesti taasiseseisvumisest alates on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piir olnud kuum teema, mida käsitletud jätkuvalt nii riikidevahelistel läbirääkimistel kui ka ajakirjanduses. Kus ja kuidas kulgeb piir kahe riigi vahel, see on oluline küsimus, mis puudutab ühtviisi mõlema riigi elanikke - keda otsesemalt, keda kaudsemalt. Lahendamata või halvasti lahendatud piiriküsimused võivad olla suureks takistuseks heanaaberlikele suhetele. Piiri paikapanek kahe riigi vahel nõuab muidugi mõlema poole head tahet, nagu näitab ajalooline kogemus.
10. jaanuaril avatakse riigiarhiivis (Maneeži 4) teabetalituse juhataja Liivi Uueti koostatud näitus "Eesti piir 1920-1946", mis annab ajaloolise ülevaate Eesti piiri kujunemisest. 1920. aasta 2. veebruaril Tartu rahulepinguga fikseeritud Eesti-Vene piiri kujunemist mõjutasid nii rindeolukord kui ka ägedad vaidlused nõupidamislaua taga. Läbirääkimistel kasutatud kaardid, kus on fikseeritud osapoolte piiriettepanekud, näitavad keerukat teed kompromissile. Samuti on näitusel väljas materjale Eestile pealesurutud uue idapiiri määramisest 1944. aastal, mis fikseeriti 1946. aastal ametliku piirikaardiga.

Elu Amazonase vihmametsas sõltub Aafrika kõrbeorust
Iisraeli Weizmanni instituudi uuringus sedastati, et Amazonase vihmametsa puude ja teiste taimede eluspüsimine sõltub ühest Sahara kõrbe orust Tšaadis.
See, et Amazonase piirkonda toidab Aafrikast tuulega üle Atlandi ookeani kanduv tolm, teati juba varem. Teadlased uurisid tolmu teekonda satelliidipiltide ja geoloogiliste andmete põhjal.
Uudiseks on, et Aafrikast pärinevat tolmu jõuab Lõuna-Ameerikasse kolm korda rohkem kui seni arvatud - üle 40 miljoni tonni aastas - ning 56% sellest pärineb Bodélé madalikult. Talvel lendub sealt aga ööpäeva jooksul koguni 700 000 tonni tolmu, sest asend mägede vahel kiirendab õhuvoolu.

Pank andis kassile krediitkaardi
Austraalia Queenslandi panga turvalisust kontrollida otsustanud klient tellis kassile krediitkaardi ja ka sai selle.
Katherine Campbell tellis prooviks krediitkaardi oma kassi Messiah' nime kasutades. Tema üllatuseks ei vaevunud pank taotleja isikut kontrollima ning andis Messiah Campbellile midagi küsimata 4200 dollari (ligi 40 000 krooni) suuruse limiidiga Visa krediitkaardi.
Campell rääkis sündmusest meediale, et inimesi panga hooletuse eest hoiatada - seda enam, et talle ei teatanud keegi, et teisele isikule on väljastatud tema arvega seotud krediitkaart.
Queenslandi pank vabandas juhtunu pärast ja teatas, et kassi krediitkaart on tühistatud.

Nädala arv 290 000% kasumit
290 000% kasumit teenis ettekandja Salik Uddini pere, kes ostis 1999. aastal Inglismaal Newcastle'i linna keskuse lähedal North Benwellis ridamajas asuva korteri 50 penniga (umbes 12 krooni). Linnavalitsus müüs hooletusse jäänud kinnisvara tollal noortele peredele üliodavalt, kuna piirkonnas oli kuritegevus nii kõrge, et seal ei tahetud elada. Kokku kümmet korterit soovis 50 penniga osta sadu perekondi.
Nüüd on Salik Uddin esimesena tollastest ostjatest korteri maha müünud ja saanud 145 000 naela (ligi 3,4 miljonit krooni). Kuritegevus on North Benwellis alates 1999. aastast kolmandiku võrra vähenenud.

John Burke eelistab olla muutuste keskel
Võib-olla siis, kui Audentese uus rektor John Burke poleks lapsena oma isaga vestelnud õigusteaduse praktilisusest, oleks ta praegu boheemlasest kirjanik.
Õigusteaduse doktor Burke tunnistab, et tema pankuritest vanematel ja lapsepõlvel võib küll olla mingisugune mõju tema karjäärile, kuid ta peab oma valikuid siiski täiesti enda omadeks. Ta kinnitab muigega, et pärast keskkooli oli ta tõepoolest otsustanud saada kirjanikuks ning läks seetõttu Colombia kolledžisse inglise kirjandust (kõrvalerialana filosoofiat) õppima.
Kohtusaalist koolipinki
"Kuid kui ma pärast lõpetamist mõnda aega ajalehes reporterina töötasin, sain aru, et see ei ole minu jaoks kõige helgem tulevikuväljavaade," nendib ta. "Mulle tundus, et õigusteadus pakub väga palju eri väljundeid alates aktiivsest tööst kohtus kuni teadusartiklite kirjutamiseni."

Eesti Kontsert laieneb Peterburi
2002. aastal Pärnu ja 2005. aastal Jõhvi kontserdimaja valmis saanud Eesti Kontsert tegeleb järgmise suure projektina Peterburi Jaani kiriku rekonstrueerimisega. Plaanide kohta päris Eda Post.
Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe rääkis, et praegu tühjalt seisvast Jaani kirikust saab projekti järgi 500-kohaline kirik-kontserdisaal, kus leiab koha kõik, mis on Eesti kultuuriga seotud: kontserdid, teater, filmid, näitused ja muu. Samal ajal jääb hoone kasutusse ka jumalakojana ning väliseltki saab 1930. aastal kontoriteks ümber ehitatud hoone taas kirikuks. "Kõik on ehituseks valmis, projektid on olemas ja ehitusluba Peterburi linnalt saadud, aga asi seisab bürokraatia taga," ütles Aivar Mäe.
Selle aasta esimesel istungil lubas valitsus riigiasutusel Eesti Kontsert sõlmida koostöölepingu Eesti Evangeelse Luterliku Jaani kogudusega Peterburis kiriku renoveerimiseks ja haldamiseks 99 aastaks. Tingimuseks on aga, et renoveeritav vara peab kuuluma kogudusele. Aivar Mäe sõnul tahab Peterburi linnavalitsus samal ajal, et enne tehtaks remont ja siis hakataks tagastamisest rääkima. Praegu on Jaani kirik antud kogudusele tasuta tähtajatule rendile, kuid Peterburi linn võib lepingu kuuajalise etteteatamisega lõpetada.

Karismaatiline Stella: muusika hoiab meid elus
2006. aastal Eesti muusikailma raputanud uus ja täitsa pöörane ansambel Stella kolib tänavu uude pessa ja proovib end plaadi peale mahutada. Stellat pinnis Tiiu Oga.
Lotte ja õdede Kati ja Mammu peas hakkas bändimõte idanenema juba 2005. aasta sügisel. Talvel kutsuti kampa Carmen ja Tauno.
Carmen pidas pärast konservatooriumi 25 aastat viiuldamispausi. Seejärel hakkas ta ansamblis Tempera mängima iiri muusikat ja rokki. 54-aastane Carmen arvab, et Stella tuli tema ellu just õigel ajal ja kogu eelnenud harjutamine oli ettevalmistus Stellaks. Viiuldada meeldib Carmenile lausa hullupööra.
Ka Tauno elab muusikale. "Nelja aasta pärast saab 20 aastat laval," peab Tauno end vana kooli bändimeheks. Varem mängis ta Dallases basskitarri, praegu aitab endisel bändikaaslasel Holger Loodusel sooloalbumit teha ja on poole kohaga Köögis. "Kokk," itsitavad teised. Tegelikult on Köök muidugi Jaan Pehki muusikaprojekt.

Angel kui kohvik
Klubist Angel on ilmselt kuulnud iga informeeritud kodanik. Et aga samanimelises kohvikus (kõrvaluksest sisse) pakutakse hea hinnaga häid roogi, pole ehk nii üldteada. Köögi Komando läks kõrvaluksest sisse.
Inglid teadagi elavad taevas, sestap võib klubi koduleheküljelt lugeda: "Ja kallid kliendid, ärge üllatuge, kui Teie pangakontolt on maksekaardiga makstes raha maha võtnud OÜ Taevalik Teenindus - see ongi Angel.:)))" Nojah. Kui taevalik tähendab ebamaiselt kauakestvat ootamist, siis küll. Kahjuks on teenindus Cafe Angeli kõige nõrgem koht. Ehk lihtsamalt öeldes: meeletult aeglane. Supi lauda jõudmiseks kulus kolmveerand tundi.
Iseenesest on teenindavad noormehed sümpaatsed ja hoolivad, aga võõras klient ei ajenda neid kiiremaid tööliigutusi tegema, rääkimata vabandamisest või teatamisest, et söögiga läheb aega. Supi, prae ja desserdi kättesaamiseks ja söömiseks kulus ligi kolm tundi. Mis köögis tehti, ei tea, aga baarileti ees jätkus noormeestel juttu kauemaks.

Mall Hiiemäe: rahvakultuuri uurijana imetlen muidugi iseenese naba
Rahvajuttude uurijana alustanud folkloristi Mall Hiiemäed teatakse eelkõige ligi 30 aasta jooksul ilmunud monumentaalse antoloogia "Eesti rahvakalender" koostajana ja tema tugevaimaks küljeks peetakse rahvapärimuse populariseerimist, kirjutab Riho Laurisaar.
ähem inimesi teab, et Hiiemäe on nüüdseks kõige enam rahvaluulet kogunud teadlane Eestis. Hiljuti avaldati "Eesti mõtteloo" sarjas Hiiemäe artiklitest ja uurimustest kokku pandud raamat "Sõnajalg jaaniööl". Riho Laurisaar uuris teisipäeval 70. sünnipäeva pidanud teadlaselt, miks rahvaluule ja folkloristikaga tegelemine endiselt vajalik on ja mida nende teadmistega peale hakata.

Tiina Toomet: ärge söötke oma koeri-kasse üle! 
Eesti üks vanemaid eraloomakliinikuid - Tiina Toometi väikeloomade kliinik - on paljudele tuttav teleseriaalist "Loomakliinik". Esmaspäevast asub kliinik uues kohas, Sõle tänaval. Kliinikut külastas Eda Post.
Kõige huvitavam lugu oli ühe Saksa lambakoeraga, kes väga kardab. Ta on meil paar korda käinud ja midagi hullu pole temaga tehtud, aga ta tõesti kardab. Kui ta viimane kord tuli, siis omanik rääkis, et koer kardab nii hullusti, et tee peal oli ühel majal sarnane uks nagu loomakliinikulgi, ja isegi seal ta kartis. Mina siis ütlesin, et varsti teeme koerale peteka, kolime ära hipodroomi juurde endisesse Moldaavia poodi. Selle peale ütles omanik, et see ongi seesama uks, millest nad mööda tulid. Olime just eelmisel päeval käinud seal kolleegidega uusi ruume üle vaatamas. Kas siis tõesti koledad loomaarstid jätsid sellise jubeda lõhna maha, et koeral hakkas veel päev hiljemgi hirmus? …

Riin Urbanik teeb asju mõnuga.  Praegu teeb ta filme
Eestis on viimastel aastatel liikuva pildi produktsioonifirmasid tekkinud nagu seeni pärast vihma, mõni pisem, mõni suurem. Nimed on silma ja kõrva hakkavad pea kõigil: Osakond, Kuukulgur, Revolver ja mis nad kõik on. Üks värskemaid tegijaid on Average Monkey - Keskmine Ahv, kui otse tõlkida. Kui kaarega, slängi kaudu, siis võiks olla ka näiteks Keskpärane Sõltuvus. On, kuidas on, tihedaks kippuval turul jääb meelde.
Neljandal jaanuarikuu päeval astus tootjafirma filmipubliku ette. "Vägev võlur" on lühifilmi pealkiri. Peaosades Egon Nuter ja Maria Klenskaja. Eesti-Rootsi-Prantsuse ühistöö. Režissöör Elisabet Gustafsson. 15 minutit muinasjuttu täiskasvanutele, mis praegu Sõpruses Aki Kaurismäe "Äärelinna tulede" eel jookseb. Produtsent - Riin Urbanik. Temast jutt ongi.

Rootsis on tormi tõttu hukkunud vähemalt kolm inimest
Skandinaavia läänerannikul tegutsev torm on põhjustanud Rootsi vähemalt kolme inimese huku ning üle 280 000 majapidamises elektrikatkestuse, Norras ja Rootsis on häiritud ka rongi- ja laevaliiklus.
Kõik kolm inimest hukkusid Rootsis murdunud puude tõttu, vahendas ETV24 Rootsi uudisteportaali The Local.
Ka Norra läänerannikul on antud orkaanihoiatus. Võimud palusid inimestel jääda öösel siseruumidesse. Mitmel pool on elektriliinid katkenud, kirjutas The Norway Post.
Rootsis on orkaan põhjustanud üle 5000 telefoniliini katkestuse ning Rootsi raudtee peatas rongiliikluse Lääne-Rootsis ja ka rahvusvahelise liini Oslo ja Göteborgi vahel.
Tsüklon põhjustab Eesti meteoroloogiainstituudi teatel orkaani tugevusega tuuli Taanis (hoiatus kuni 35 m/s), Rootsis (hoiatus kuni 34 m/s), Poolas (hoiatus 35 m/s), Leedus (32 m/s).

Lukašenko on valmis koostööks kuradiga
Valgevene president Aleksandr Lukašenko kinnitas oma valmisolekut koostööks Läänega, et tagada energeetiline julgeolek.
"Meie oleme valmis koostööks kas või kuradiga, et tagada energeetiline julgeolek," avaldas Lukašenko, rääkides suhete arendamise perspektiividest Lääne Euroopaga, vahendas RIA Novosti.
Ta lisas, et "Valgevene ei unusta" Euroopa ja USA pakutud abi.

USA süüdistab Iraani mässajate toetamises
Ühendriikide sõjaväejuhtkond Iraagis süüdistab 11. jaanuaril kinnipeetud Iraani koordinatsiooni büroo töötajaid relva toimetamises Iraagi ülestõusnutele ja nende finantsilises toetamises
USA väidab, et kinnipeetud isikud on seotud Iraani revolutsiooni kaitsjatega, teatas Reuters.
Sama lükkab Iraan kõik süüdistused tagasi ja nõuab nende kohest vabastamist. Iraani esindusel, kus arreteeritud iraanlased töötasid, ei olnud diplomaatilist staatust.
Samas väitis täna Iraani välisministeeriumi esindaja Mohammad Ali Hosseini, et vahistatud olid diplomaadid ja töötasid seaduslikel alusel. Ta lisas, et USA peab hüvitama ka nende esindusele tekitatud materiaalse kahju.
Sel neljapäeval korraldatud operatsiooni käigus vahistasid Ameerika sõjaväelased kuus Iraani valitsuse töötajat Kurdi linnas Arbelis. Ameeriklased konfiskeerisid selgitusteta asutuse arvutid ja dokumentatsiooni. 12 jaanuaril vabastati üks vahistatutest.

Teed on väga libedad
Maanteeinfokeskus paneb inimestele südamele, et õhtul ja öösel sadav vihm ja lörts teevad teeolud erakordselt ohtlikuks.
Täna päeval liikus sajuala üle Eesti läänest itta. Sadu algas lumena, mis läks lääne poole üle vihmaks.
Pärastlõunal enne kella nelja oli Lääne-Eestis sadu lõppenud, Kesk-Eestis sadas paiguti vihma või lörtsi, Ida-Eestis lund või lörtsi. Liiklemist häiris tugev tuul.
Teekatted olid valdavalt märjad või soolamärjad, kuid mitmel pool oli sõidujälgede vahel soolalumesegu. Lumesaju piirkondades Järva-, Jõgeva- ja Lääne-Viru maakonnas olid katted lörtsised.
Teepinna temperatuure mõõdeti +3 kraadi Lääne-Eesti saartel kuni -1 kraadi Järva maakonnas.
Õhtu- ja öötundidel on oodata nii vihma-, lörtsi kui ka lumesadu. Teepinna temperatuurid langevad ning tuul tugevneb. Teedele võib langeda puid või oksarisu.

Pärnus jõudis merevesi esimeste tänavate ja majadeni (täiendatud 23.01) 
Veetaseme tõus on paljudes kohtades peatunud
Veetaseme tõus Pärnu linnas on peatunud, ent tõuseb mõnevõrra jätkuvalt Häädemeeste rannikualadel. Vesi on siiski jõudnud esimeste tänavate ja majapidamisteni.
Praeguseks on Pärnu veetase langenud 167 sentimeetrini.
Tuul on 13-14 m/s, puhanguti 17-18 m/s. Olukord on jätkuvalt kontrolli all. Politsei, päästeteenistuse, piirivalve ja kaitseliidu töötajad käivad osaliselt läbi rannaäärsete piirkondade majapidamisi, et teavitada inimesi ja selgitada välja võimalikke abivajajaid.
Lääne-Eesti päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Priit Laos rääkis Aktuaalsele kaamerale, et politsei on Pärnus sulgenud osa teedest. Kriisikomisjon ei lõpeta Pärnus enne, kui olukord on normaliseerunud.
Mitmetest majapidamistest on inimesed juba evakueerunud. Mitmed asustatud punktid ei ole juurdepääsetavad. Maakonna kriisikomisjon on Pärnu linnas ette valmistanud kolm kogunemispunkti, kust vee tõusu eest kodust lahkuda soovijad võivad ajutist peavarju leida. Vastavast soovist palutakse teada anda hädaabitelefonil 112.

Tõnis Kõiv: keskkonnaministeerium ei saa tööga hakkama
Riigikogu keskkonnakomisjoni reformierakondlasest esimehe Tõnis Kõivu hinnangul ei saa tema Rahvaliidu liikmest koalitsioonipartneri Rein Randveri juhitav keskkonnaministeerium metsaseaduse ja maareformi seaduse rakendamisega hakkama.
"1.jaanuarist 2007 jõustus uus metsaseadus, mis võeti riigikogu poolt vastu eelmise aasta 7.juunil. Uue seaduse rakendamiseks oli vaja jõustada 35 rakendusakti. Seaduse jõustumisel olid neist pooled puudu, sest keskkonnaministeerium ei suutnud nõutud rakendusakte ette valmistada," ütles Tõnis Kõiv Reformierakonna fraktsiooni pressiesindaja teatel.
Kõiv märkis, et riigikogu jättis seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele pool aastat.
"Sooviti, et inimesed saaksid võimaluse seadusega enne jõustumist tutvuda. Seadust aitavad aga ellu viia rakendusaktid, millega tutvumiseks ministeerium küll mingit aega ei ole jätnud, pealegi on osa neist praeguseni puudu. Näiteks on tänaseni puudu erametsaomanikele makstavaid toetusi reguleerivad aktid. Ka Metsatööstuste liit on avalikkust teavitanud probleemidest, mis tulenevad rakendusaktide puudumisest. Nii on kahjustatud metsaomanike ja metsatöötlejate huve," lausus ta.

Pärnus ületas veetase kriitilise piiri
Pärnus jõudis veetase Läänemerel oleva tugeva tormi tõttu täna õhtul kriitilise piirini ja ületas selle veidi enne kella 20.
Pärnu Sadama ilmajaama andmeil oli kell 19.12 veetase Pärnu lahes 160 cm, mis on ühtlasi ka veetaseme kriitiline piir Pärnus. Kell 19.52 oli veetase juba kriitilise piiri ületanud ja küündis 164 sentimeetrini.
Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel võib veetase tõusta Pärnus täna pärast kella 20.00 170 kuni 200 cm tasemeni. Kõrgeks võib vesi tõusta kogu rannikul Pärnust Iklani.
Pärnu kandis puhus kella 19.50 paiku tuul kiirusega 16 m/s, puhanguti 19,8 m/s. Ilmajame andmeil võib öösel tuulekiirus ulatuda kuni 35 m/s.

Päästeamet soovitab varuda vett, küünlaid ja patareisid
Päästeamet soovitab inimestel tormituulte tugevnedes ja ilmastikutingimuste halvenedes võimaluse korral eluruumidesse jääda ning väljas liikuda vaid äärmise vajadusel.
Võimalikeks elektrikatkestusteks valmistumisel soovitab päästeamet laadida mobiiltelefon, varuda joogivett, alternatiivsed valgusallikad (nagu taskulamp ja küünlad) ning töötav raadio koos tagavarapatareidega.
Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel ei näita Eestile lähenev tsüklon olulist nõrgenemist ning seetõttu võib torm ka Eesti vetes ja saartel ning läänerannikul saavutada orkaani tugevuse.
Täna hilisõhtul ja ööl vastu 15. jaanuarit pöördub tuul läände ja loodesse ning võib tõusta iiliti 30 - 35 m/s. Marutuul võib põhjustada suurte okste ja puude murdumist. Kahjustada võivad saada katused. Voolukatkestused on vältimatud.

Selgusid esimesed Päevalehe lugejahonorari võitjad! 
Täna õhtul selgusid kaks esimest Eesti Päevaleht Online'i lugejat, kes saavad nädala jooksul edastatud uudiste ja foto- ning videomaterjalide põhjal kumbki honorariks 1000 krooni ja lisaks sooja jope.
Teiste lugejate antud hinnangute põhjal osutus parimaks kirjutiseks kasutajanime Jandal all edastatud arvamuslugu "Meditsiinitöötajate kaitseks". Kokku andis sellels arvamusartiklile hääli 132 lugejat ning miinus- ja plusspunktide kogumis sai kirjutis hindeks 86.
Foto- ja videomaterjalidest osutus parimaks kasutaja Heikixi edastatud video sel nädalal taasalanud lumesajust. Sellele materjalile anti hääli kokku 488 korral ning lõpptulemuseks jäi 19 punkti.
Võitjatega võtame lähipäevil ühendust.
Eesti Päevaleht Online jätkab lugejate kaasamist oma portaali sisuga täitmisse. Kõigil registreeritud kasutajatel on võimalik uudis- ja arvamuslugusid ning foto- ja videomaterjale edastada avalehe rubriigis "Lugejalt lugejale".

Palmaru: Herkel valetab
Kultuuriminister Raivo Palmaru saatis täna avaliku avalduse, milles süüdistab Isamaaliidu fraktsiooni esimees Andres Herkelit valetamises.
Sakala hoonestusõiguse lepingute avalikustamisele reageeris esimesena valetajate klubi, üritades üksteist üha absurdsemate väljamõeldistega üle trumbata.
Otsa tegi lahti Isamaaliidu fraktsiooni esimees Andres Herkel, kes reedel teatas, et lepingus on sätestatud vaid hoonestaja kohustus olemasolev Sakala keskus renoveerida. "Lammutamisest ei ole lepingus sõnagi ning renoveerimine saab tähendada üksnes olemasoleva keskuse kordategemist, mitte aga selle lammutamist ja uue koleda kipskarbi ehitamist," tähendas Herkel.
Mis puhul need sõnad öeldi? Olen korduvalt selgitanud, et hoonestusõiguse konkursi tingimused ega ka leping ei käsitle olemasoleva hoone säilitamise võimalusi ega kohustust, vaid keskendub sellele, mida lõpptulemusena tahetakse kinnistul näha. Lammutamine kerkis päevakorda alles projekteerimise käigus, kui selgus, et hoonestusõiguse lepingut ei ole teisiti võimalik täita. Ütlesin seda ka 8. novembril ning 4. ja 13. detsembril riigikogus esinedes. Aga kuidas võib Isamaaliidu fraktsiooni esimees kuulda seda, mida ta kuulda ei taha!

Savisaar: opositsioon õhutab streiki
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles tänasel valimiskonverentsil, et sotsid ja respublikaanid püüavad meedikute seas streiki õhutades valimiste eel poliitilisi pingeid veelgi suurendada.
Ühtlasi püüab opositsioon niimoodi Reformierakonnale ja ka Keskerakonnale ebamugavusi valmistada.
Savisaar ütles, et mitte ükski palgareform ei ole käivitatav ainult ülaltpoolt, ilma selleta, et oluline osa rahvast selle suhtes seisukoha võtaks.
"Niisugune oluline osa - meditsiini- ja ka haridustöötajad - on endast nüüd ühiskonnas valjuhäälselt märku andnud," ütles ta. "Teame, et neile kuulub veel ka nii mõnegi teise ala, näiteks päästeteenistuste ja politsei töötajate toetus, ehkki nood seda nii otseselt väljendada ei saa. Ja kui Reformierakond leiab, et arstide või õpetajate palk ei ole riigi asi, siis Keskerakond leiab: on ikka küll! See on meie palgareformi osa."

Arhitektide liit pöördus Sakala asjus Ansipi poole
Eesti arhitektide liit tegi peaminister Andrus Ansipile avaliku pöördumise, et peatada Sakala keskuse projekt.
Arhitektid juhivad tähelepanu lepingu punktile, mis nõuab hoone laiendamiseks otseselt arhitektuurivõistluse tulemuste arvestamist või vajadusel uue võistluse välja kuulutamist. EAL-i eestseisus leidis, et juulis kinnitatud eskiisprojekt ei ole 2003. aastal toimunud arhitektuurivõistluse võidutöö ega ühegi teise võistlusel osalenud töö edasiarendus.
"Tegemist on täiesti uue projektiga, millele viitavad nii hoone uus vorm, fassaadilahendused, siselahendused kui ka uue autori valik. Rohkem arhitektuurivõistlusi nimetatud kohale toimunud ei ole ning seega tuleks vastavalt lepingupunktile 4.4 võtta aluseks avaliku arhitektuurivõistluse võidutöö või korraldada parima võimaliku hoonelahenduse leidmiseks uus headele tavadele vastav arhitektuurivõistlus," kirjutas arhitektide liidu esimees Ülar Mark.

Päästeamet soetab 20 uut põhiautot
Päästeamet allkirjastab homme hankelepingu aktsiaseltsiga
Lepingu kogumaksumuseks on 97 799 816 krooni. Täisteenusliisingu kasutusrendimaksetes sisaldub sõidukite finantseerimine, korralise tehnohoolduse-, erakorralise- ning garantiiremondi korraldamine.
Autod tarnitakse päästeametile kolmes etapis ajavahemikul 01.12.2007-01.06.2008. Päästeautode tootjaks on Poola firma Wawrzaszek Special Vehicles Engineering.

Eestlased jõudsid Antarktika kõrgeima mäe tippu
Eile kell 16.16 kohaliku aja järgi vallutasid esimesed eestlased Antarktika kõrgeima mäe Vinsoni tipu.
Tippu jõudsid eestlastest Jane ja Tarmo Riga, Alar Sikk, Toomas Sumeri ning Priit Melnik. Grupi kuues liige Kalev Järvelill pidi kahjuks eredast päikesevalgusest tingitud silmapõletiku tõttu tipu vallutusest loobuma. Tema jäi kaaslasi ootama 3750 m kõrgusel olevas viimases laagris.
Vinsoni kõrgus on 4892 meetrit. Vinsoni mäemassiiv kanti esmakordselt kaardile alles 1957. aastal, mil seda märgati USA mereväe lennuki pardalt. 1966. aastal korraldas Ameerika Alpiklubi ekspeditsiooni Vinsoni massiivi kõrgeimale tipule ning 18. detsembril jõudsid esimestena lõunamandri kõrgeimasse punkti neli mägironijat. Tänaseks on mäge vallutanud umbes tuhatkond mägironijat.

EMHI: torm võib saavutada orkaani tugevuse
Pärnus võib veetase tõusta 40 cm üle kriitilise piiri
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut hoiatab, et tuul võib iiliti tõusta kuni 35 m/s, mis on juba orkaani tugevus.
Viimased andmed Põhja-Euroopast näitavad, et torm võib ka Eesti vetes ja saartel ning läänerannikul saavutada orkaani tugevuse. Täna hilisõhtul ja öösel pöördub tuule läände ja loodesse ning võib tõusta iiliti 30-35 m/s.
Veetase võib tõusta Pärnus pärast kella 20.00 +170+200 cm (kriitiline piir on +160 cm), niisama kõrgeks võib vesi tõusta kogu rannikul Pärnust Iklani.
Tallinnas võib täna pärastlõunal tõusta vesi +100+120 cm (kriitiline piir +80 cm).
Haapsalus võib tõusta vesi +120+140 cm (kriitiline piir +140 cm).

Auto rullus purjus jalakäija tõttu katusele
Eile õhtul rullus sõiduauto katusele, kuna püüdis vältida otsasõitu purjus jalakäijale.
Õnnetus toimus Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde külas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 52. kilomeetril.
1986. aastal sündinud Lauri püüdis oma sõiduauto Geo Trackeriga vältida otsasõitu sõiduteel kõndinud jalakäijale ning rullus katusele.
Alkoholijoobes, tumedas riietuses ja ilma helkurita jalakäija Mart (s 1947) toimetati kainenemisele.
Sõidukis viibinud 16-aastasele tütarlapsele osutati esmaabi ja lubati kodusele ravile.

Streigis osalevad kõik Tallinna haiglad
22. jaanuarist lõpetavad Tallinna haiglad plaaniliste haigete vastuvõtu.
Tallinna haiglad töötavad 17.-21.01 nagu tavaliselt (välja arvatud plaanilised uuringud ja protseduurid ambulatoorsetele patsientidele).
22. jaanuarist haiglas viibivate patsientide ravi jätkatakse, kuid uusi plaanilisi haigeid enam vastu ei võeta. Vältimatut arstiabi osutatakse haiglate erakorralise meditsiini osakondades, seal aga ei väljastata tõendeid, mida tavaliselt annab perearst, haiguslehti ei pikendata ega lõpetata. Hädavajadusel on võimalus saada retsepte. Lapsed saavad tervisehäirete korral arstiabi Tallinna lastehaiglas ning sünnitusmajad töötavad nagu tavaliselt. Rasedad saavad pöörduda ambulatoorselt sünnitusmajade vastuvõttudesse. Ravi tagatakse ka nakkushaiglas nakkusohtlikele patsientidele.

Pärnu lahes võib veetase tõusta üle kriitilise piiri
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel võib Pärnu lahes tõusta veetase täna õhtul üle kriitilise piiri.
Täna hommikul tugevneb kagutuul 8-15, saartel ja rannikul puhanguti 20 m/s. Päeval pöördub tuul edelasse ja tugevneb Liivi lahe ääres 25-28 m/s. Ööl vastu homset tugevneb loodetuul 12-17, puhanguti 25, saartel ja rannikul 15-20, puhanguti 30-32 m/s, teatas EMHI.
Tsüklon toob kaasa veetaseme tõusu Liivi lahes, Pärnu lahes võib veetase vastavalt TTÜ Meresüsteemide Instituudi arvutusele tõusta +160 kuni +180 sentimeetrit üle keskmise. Veetaseme tõusu üle kriitilise (+160cm) võib oodata täna pärast kella 20 õhtul.
Täna hommikupoolikul hakkab saartelt alates sadama lund ja lörtsi. Saartel läheb sadu kiiresti üle vihmaks. Vihma tuleb päeval ka mandril, vaid Kirde-Eestis sajab peamiselt lund ja lörtsi. Paiguti on jäidet ja sadu on tugev.

Keskerakond kinnitas valimisnimekirja
Keskerakonna valimiskonverents kinnitas täna riigikogu 2007.aasta valimiste nimekirja, mille esitosinas on võrreldes möödunud riigikogu valimistega kaks korda rohkem noori ja kolm korda rohkem naisi.
Esikümnesse kuuluvad Edgar Savisaar, Kadri Must, Enn Eesmaa, Mailis Reps, Vladimir Velman, Vilja Savisaar, Ain Seppik, Olga Sõtnik, Toomas Varek ja Jüri Ratas, teatas Keskerakonna pressiesindaja.
Tallinna valimisringkondades on esinumbriteks Põhja-Tallinna linnaosavanem Vilja Savisaar, linnapea Jüri Ratas ja majandusminister Edgar Savisaar ning Harju- ja Raplamaal eurosaadik Siiri Oviir.
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal on esinumbriks riigikogu Keskfraktsiooni esimees Ain Seppik, Lääne-Virumaal riigikogu esimees Toomas Varekning Ida-Virumaal Eesti Põlevkivi juht Lembit Kaljuvee.
Järva- ja Viljandimaal juhib valimisnimekirja sotsiaalminister Jaak Aab, Jõgeva-ja Tartumaal riigikogu liige Marika Tuus, Tartus linnavolikogu esimees Aadu Must, Võru-, Valga- ja Põlvamaal riigikogu liige Heimar Lenk ning Pärnumaal siseminister Kalle Laanet.

Kontrolörid tabasid mullu üle 56 000 piletita reisija
Falcki linnatranspordi teenindajad tabasid Tallinna ühissõidukites eelmise aasta jooksul 56 366 piletita reisijat ehk keskmiselt 154 "jänest" päevas.
Võrreldes 2005. aastaga suurenes piletita sõidu eest vormistatud väärteoprotokollide arv 7138 võrra. Trahvidena laekus Tallinna linnakassasse 2006. aasta jooksul 13,5 miljonit krooni. Laekunud trahvisumma suurenes aastaga 20 protsendi võrra. Piletita sõidu eest määratud keskmine trahvisumma oli 2006. aastal 419 krooni. Kohtutäituritele sissenõudmiseks suunati eelmise aasta jooksul 29 224 maksmata trahvi, millest osa trahvide määramise aeg on varasem kui 2006. aasta.
Tallinna ühistranspordi piletimüügi käive ulatus eelmisel aastal 253,5 miljoni kroonini, ületades 2005. aasta tulemust 22,5 miljoni krooni võrra.
Mullust jäneste edetabelit juhib 42-aastane Tatjana, kes aasta jooksul jäi kontrolöridele vahele 52 korda ehk keskmiselt korra nädalas.

Kooli ja lasteaia lõpetamist tähistatakse puu istutamisega
Tallinn kutsub selgi aastal pealinna koole ja lasteaedu jätkama traditsiooni, kus lõpetajad istutavad ühe eluetapi tähistamiseks puu.
Möödunud aasta kevadel kutsus linn esmakordselt lasteaedade ja koolide lõpetajaid oma haridusasutuse territooriumile istutama puu, mis jääks tähistama ühe eluperioodi lõppu. Keskkonnasõbralik algatus leidis nii laste, õpetajate kui ka nende vanemate sooja vastuvõtu.
Sel aastal on lasteaedadel ja koolidel võimalus valida pihlaka, pärna ja hõbekuuse vahel.

Tallinn kingib koolidele ja lasteaedadele linna lipud
Linn kingib Eesti Vabariigi aastapäeva eel kõigile pealinna koolidele ja lasteaedadele Tallinna linna lipud.
Tallinna linna lipp koosneb kolmest sinisest ja kolmest valgest ühelaiusest ribast, asetatuna vaheldumisi, ülal sinine, all valge. Linnalipu pikkuse ja laiuse suhe on 2: 1 ja normaalsuurus 1600 x 800 mm.
Vastavalt Tallinna põhimäärusele heisatakse linnalipp hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

Võrumaa suuremad turismitalud trotsivad kehva ilma
Võrumaa turismiliidu juhatuse esimees Tiit Soosaar ütles, et kuigi lumeta talv ei ole mingi õnnistus, ei kannata suuremad talud turistide puuduse tõttu.
Võru maakonnas on üle 60 turismitalu, neist 20 on suured ja võtavad vastu asutuste gruppe, kirjutas Võrumaa Teataja.
Soosaare sõnul on Võrumaal kõige suurem kannataja praegu Kütioru mäesuusakeskus, mille põhisissetulek oleneb otseselt lume olemasolust. Kui lund ei tule, võib puhkekeskuse kahjunumber jaanuaris ületada 200 000 krooni.
Nakatu turismitalu peremees Ants Järvmägi tunnistas, et praeguseks on juba kaks suuremat gruppi firma talvepäevade pidamisest Nakatul loobunud. "Jaanuaris kaotan rahaliselt 20 000-30 000 krooni," tunnistas ta.
Järvmägi lisas, et kui tänavu üldse lund ei tule, tuleb tal investeeringuid koomale tõmmata.

Kais ja Vesik said teise järjestikuse turniirivõidu
Rannavõrkpallurid Kristjan Kais ja Rivo Vesik saavutasid Uus-Meremaal teise järjestikuse turniirivõidu - eestlased jäid võitmatuks 13.-14. jaanuaril peetud Mount Maunganui Openil.
Taurangas peetud turniiri finaalis olid Kais ja Vesik juba neljandat korda vastamisi Uus-Meremaa esinumbritega Kirk Pitman - Jason Jockhead, kes täna alistati tulemusega 2: 1. Kristjan Kaisi sõnul domineerisid nad paarilise Rivo Vesikuga finaalis kogu kohtumise, kuid vastaste paar ilusat esitust teise geimi lõpus andsid 26: 24 paremuse Uus-Meremaa duole. Avageimi võitsid eestlased 21: 16 ning kolmanda 15: 8.
"Kõige raskem mäng oli šveitslaste vastu, kui tulime kolmandas geimis välja 11: 14 kaotusseisust," kirjeldas Kais kohtumist Šveitsi paari Wenger - Gabathuler vastu. Poolfinaalis mängiti 2: 0 üle Ameerika paar Ratledge - Fisher, tasavägises mängus said otsustavaks kindlamalt mängitud geimilõpud. Järgmine turniir mängitakse 19.-21. jaanuril Aucklandis, kui toimuvad Uus-Meremaa lahtised meistrivõistlused.

Eveli Sauel laskesuusatamise MK-sarjas hästi ei läinud
Laskesuusataja Eveli Saue kaotas MK-sarjas liidriks tõusnud Anna Carin Olofssonile pea seitsme minutiga.
Eveli Saue teab nüüd, mida tähendab koos 30 maailma parema naislaskesuusatajaga korraga rajale minna. Ruhpoldingi 12,5 km ühisstardi kogemus ei kujunenud just rõõmsaks - hiidlanna langes esimese tiiru kolme trahviringiga viimaseks ja enam positsiooni parandada ei õnnestunud. Oma tänavuse teise etapivõidu saanud ja MK-sarja liidriks tõusnud Anna Carin Olofssonile kaotas kokku viis märki üles jätnud Saue pea seitsme minutiga. MK-sarja üldarvestuses on täna kaks punkti teeninud eestlanna 73 silmaga 32. kohal.
Olofsson eksis kõigis neljas tiirus ühe korra, aga oli pühapäeval kiireim suusataja. Kolm trahvi teeninud Kati Wilhelm kaotas selle talve esimese mass-stardi võitjale lõpuks 20 ja Linda Grubben ühe eksimusega 37,7 sekundiga. Kuna senine sarja üldliider Andrea Henkel Ruhpoldingis ei võistlenud, siis sai 382 silma kogunud Olofsson selga ka liidrisärgi. Henkel jääb maha 11 ja Wilhelm 15 punktiga.
MK-sarjas 10 osavõistluse järel 71 punktiga 30. kohal olnud Saue alustas 27. stardinumbri all rahulikult ja lubas kiireimatel juba enne esimest tiiru sõita sisse 40-sekundiline vahe. Kui kaks päeva tagasi sprindis sujus hiidlannal laskmine perfektselt, siis seekord tuli kohe kolmele trahviringile minna. Sealt naastest oli rong läinud - liidrile kaotas Eveli 1.55 ning eelviimasel kohal sõitvale ja samuti kolm märki üles jätnud prantsuse kuulsusele Sandrine Bailly'le 40 sekundiga.
Teel teise tiiru katkestas rootslanna Helena Jonsson ja eestlanna tõusis 29. kohale. Taas pikaliasendis püssi palge pannes olid Sauel pinged maas ja kukkusid ka kõik märgid. Bailly rühkis kaks 150 meetri pikkust lisaringi, kuid sellest hoolimata ei õnnestunud meie neiule punase laterna rollist pääseda. Kahe laskmise järel kaotasta liidrile 2.34 ja prantslannale 27 sekundiga. Eesotsas oli tihe - seitse paremat mahtusid tosina sekundi sisse, kusjuures kordagi polnud tiirudes eksinud kuus naist, kellest neli ka liidergrupis.
Esimesse püstitiiru jõudes oli eestlanna sihik jälle ebatäpne ja kaks lasku lendasid eesmärgist mööda. Kaotust liidrikohal sõitvale Linda Grubbenile oli 4.25 ja lähim konkurent oli lasketiirust lahkunud 1.40 varem. Ees oli neli sõitjat, Grubbeni järel läksid 7,5 km märgist välja 10 sekundi sees veel Kati Wilhelm, Jekaterina Jurjeva ja Sylvie Becaert, kusjuures ainsana polnud puhast laskmist teinud Wilhelm.
Viimases tiirus vääratasid kõik neli aga ühe korra ja liidriks tõusnud Wilhelmi peamiseks konkrendiks tõusis kiirelt sõitnud Anna Carin Olofsson. 2,5 km enne finišit sakslannast viie sekundiga taga olnud rootslanna möödus peagi ja võttis oma tänavuse teise etapivõidu.
Viimast korda lasketiiru läbides oli Saue jälle täpne, kuid viimase murdmaaringi eel oli vahe paisunud liidriga juba viiele minutile ja 18 sekundile. Finišisse jõudes oli Olofsson seal viibinud juba 6.55, 5, eelviimase koha saanud Anna Bulõgina aga 2.22.
MK-sari jätkub juba kolmapäeval Pokljukas (Sloveenia), kirjutab sportnet.ee.

Eestlased tegid lumelaua MM-il avastardi
Šveitsi mägikülas Arosas tehti 13. jaanuaril algust FIS lumelaua MM-ga.
Esimesena olid kavas lumelauakrossi kvalifikatsiooni ajasõidud, kus stardis olnud 88 mees- ja 44 naislaudurit heitlesid vastavalt 32 ja 16 parema aja eest, mis avanuks tee finaalidesse. Arosas on kohal absoluutne maailma
paremik, kaasa arvatud enamus Torino olümpiamängude medalivõitjatest.
Kolme stardis olnud eestlaste seas lõpetas naistest Kadri Pihla 32. ajaga, kaotades esimesele 8,34 sekundiga. Finaalikoht jäi pisut rohkem kui viie sekundi kaugusele. "Tänase sõiduga ei saa kindlasti rahul olla, sest olen paljude homsete finalistidega varem võrdselt sõitnud." lausus Kadri pettunult vahetult pärast võistlust.
Meestest edasipääsenud 32 paremat mahtusid 2 sekundi sisse. Eestlastest sai parim aja Magnar Freimuth, jäädes kiirematest maha pisut vähem kui kümne sekundiga ja lõpetades 72. kohal, olles Magnar Freimutist aeglasem 0,9 sekundit. Kommenteeris ta oma tulemust järgmiselt: "Sellisel rajal ei tundu 10 sekundit maailma parimatele alla jääda sugugi hull. Kahju ainult, et selle kümne sekundi sisse nii palju mehi mahtus." Ja jätkas juba tõsisema moega: Kuna lumega oli neil siin

Nabi sai Soomes esikoha
Kreeka-rooma maadlus
Valitsev maailmameister alistas tulemusega 2: 0 nii kohaliku maadleja Oskari Riihioja, kaasmaalase Madis Sihimetsa kui Peterburi esindaja Atzamas Kabulovi. Rootslasest Johan Eurenist sai Nabi jagu 2: 1.
Teise koha sai Euren, kolmanda Kabulov ja neljanda Sihimets, kes oma ainsa võidu sai 2: 1 Riihioja üle.
Kuni 84 kg kaalus alustasid Ardo Arusaar ja Alo Toom võitudega soomlaste üle, aga veerandfinaalis kaotas Toom 1: 2 Mats Rolfsenile Norrast ja Arusaar 0: 2 Fredrik Schönile Rootsist.
Võistkondlikult on Eesti avapäeva järel viies.

Eesti teises liigas on selgunud kaks edasipääsejat
Korvpall
14-st esimesel etapil peetavast kohtumisest on meeskondadel pidamata 0-2 mängu. Hiljemalt 27. jaanuariks on tugevusgruppidesse jagunejad selged.
A-alagrupis on Tamsalu Los Toros/BBP 13 mängust võitnud 11. Ülejäänud kolmele tugevama grupi pääsmele on neli kandidaati: Nolato ja TTÜ SK on saanud 9 võitu ja 3 kaotust, Paide Viking Window'si ja Askele/Hito kontos on 8 võitu, kuid järvamaalastel on pidamata kaks mängu ja idavirulastel vaid üks kohtumine.B-tugevusgruppi jäävad kohtadele 9.-16. mängima Tartu Palliklubi/Estiko (3-10), TTÜ KK 90/Kuup3 (2-10) ja TTÜ KK II (0-13).
B-alagrupis on Kuressaare SWE-7 alagrupi võitjana kogunud 11 võitu ja 1 kaotuse. Selles grupis on ülejäänud edasipääsukohtadele viis predendenti: SK Newox (8-4), Keila KK/Varahooldus (8-5), Puhhid (7-5), Kose SK (6-6) ja Kuressaare SK Vesse (5-7). B-tugevusgruppi jäävad SKL/Hesperid (3-10) ja So Soja (2-12), kirjutab sportnet.ee.

Loomingu Raamatukogu valgustuslik poolsajand
Aastapäev Loomingu Raamatukogu 50
Äsja mahuka bibliograafia avaldamisega 50. sünnipäeva tähistanud Loomingu Raamatukogu on pakkunud vaimuvalgust igale vähegi teadlikule eesti lugejale. Eriti ilmumise esimesel poolel oli LR-i sari üks kindlamaid kanaleid, mille kaudu siinse lugejani jõudis korralikult tõlgitud väliskirjandus. Aga ka omamaine looming.
Olles LR-i ilmumist umbes pool aega teadliku lugejana jälginud, rõhutan siiski just tõlgete tähtsust: meenuvad prantsuse eksistentsialistid, Borgese novellid, Hesse "Stepihunt" ja vanad india tekstid, mida kõike sai toona ahmitud ja mida LR pakkus enamasti korralike kommentaaride ja valgustavate saatesõnadega. Meenub seik, et keegi oli saatnud mulle 1984. aastal sõjaväkke Mahatma Gandhi raamatu "Maailm on väsinud vihkamast" (inglise keelest tõlkinud Linnart Mäll). Raamatu kaanel on Gandhi foto ja seda märgates hoiatas roodukomandöri poliitala-asetäitja: loe omaette, aga ära propageeri.

Sünnipäev Priit Hõbemägi 50
Ikka asjalik ja mõnus
Priitu nägin ma esimest korda Nooruses, kus ta Nõukogude Eesti kõige cool'imat ajakirja toimetas. Kuna see oli ainus üllitis, mis julges põlu all olnud Lääne rokkmuusikast kirjutada, oli Hõbekas noorte silmis üle linna poiss. Et Noorus oli noorkirjanike taimelava, pesitses ka selle toimetajas tõsine kirjandushuvi, mis saadab Priitu tänini. Reisilt tulles on tal ikka kotis mõni lennujaama raamatuletist välja õngitsetud uusromaan. Olgu Ellis, Murakami või mõni muu parasjagu laineid lööv autor - Hõbekal on raamat alati enne läbi loetud, kui sellest siinkandis üldse kuulda on. Ka Päevalehele mainet toonud raamatusarja idee oli Priidu üles korjatud.
Olgugi et Priit juhib praegu Eesti mainekaimat ajalehte Eesti Ekspress, on tõstnud Õhtulehe kollase pressi lipulaevaks, lansseerinud menuka internetiportaali ning osalenud edukalt Päevalehe päästetöödel, pole teda peetud karmikäeliseks juhiks. Naised ütlevad, et Priit on "tundeline tüüp". Mõnikord tundub mulle, et ta on Eesti ajalehenduse jaoks isegi liiga kultuurne tegelane. Lehed jahivad ikka verd ja seltskonnaskandaale, kuid ma pole märganud, et Hõbekas sellise temaatika peale põlema süttiks. Samas aga näiteks poliitikute sahkerdamine teda juba osavõtmatuks ei jäta. Kui Savisaart "Teletaipu" esinema kutsuti, siis olnud ta nõus tingimusel, et ta ei pea Hõbemäe kõrval istuma.

MART LAAR: Uinunud e-tiiger tuleb üles äratada
Eesti on arenenud kiiremini kui ükski teine postkommunistlik üleminekuriik. Meile on edu toonud julged ja tavatud otsused, mis pole jäljendanud teisi riike, vaid otsinud oma teed: rahareform, maksureform, e-valitsus.
Seda kurvem on näha, kuidas arutelu Eesti tuleviku üle on vaibunud enesega rahulolevasse vaikusesse. Selle kurvaks näiteks on valimiskampaania. Uute tulevikku vaatavate lahenduste asemel tegeletakse raha jaotamisega ehk aruteluga selle üle, kas tõsta palk Eestis Euroopa või maailma kõrgeimaks. Raha jaotamine on ja jääb poliitika osaks, küsimus on aga selles, kas raha kujuneb eesmärgiks omaette või vahendiks mingite muude eesmärkide saavutamisel.
Eesti majanduse senised konkurentsieelised on ammendunud. Kui me ei suuda üle minna teadmismahukale tootmisele, variseb Eesti majandus peagi kokku. Sellepärast ongi Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemisprogrammis rohkem juttu haridusest. Õpetajad ei pea ootama palgatõusu ainult enne valimisi, neile tuleb riigikogu otsusega tagada vähemalt 15-protsendiline palgatõus viis aastat järjest, mis tähendaks õpetajate palga kahekordistamist. Uute õpetajate innustamiseks on oluline neile stardiraha andmine.

INGA RAITAR: Võõras sõda meie kodudes
Aire Lauri ja tema kahe tütre tapmine võttis vist kõigil sellest uudisest kuuljatel seest õõnsaks. Kes otsis süüdlast, kes süüdistas veel süüdi mõistmata meest ja pereisa Janek Laurit.
Mina ei tea, kas Janek on süüdi. Ma tean, mida teeb võõras sõda terve ja normaalse mehega. Olen seda omal nahal kogenud.
Oma esimeses romaanis "Meie, keda polnud" kirjutasin kunagi Eesti "kadunud põlvkonnast", poistest, kes saadeti vastu nende tahtmist Afganistani "internatsionaalset kohust täitma", nende normaalse ühiskonnaga kohanemise raskustest pärast sõjast naasmist. Kirjutasin, sest tundsin - tegu on teemaga, mis pole sugugi nii lihtne, kui pealtnäha paistab. On asju, millest saab kirjutada, neid ise reaalselt kogemata. Nüüd, kümme aastat pärast oma esimese raamatu ilmumist, võin tunnistada, et kirjutasin millestki, mida teadsin omast kogemusest, oma lähedase inimese kogemusest. Inimese, kelle kõrval elades mõistsin väga eredalt, mida tähendab sõda. Sõda, mida ma omaenda kodus kaheksa aastat ikka ja jälle läbi pidin elama.

MIHKEL RAUD: Mis kasu on meile viisavabadusest? 
Jutt sellest, kuidas üks või teine tuttav mõnes suurlinnas - peamiselt New Yorgis või Londonis - oma "patareisid" laadimas käib, on banaalne täpselt niikaua, kuni sa seda ise tegema pole hakanud.
New York City tüüpi anonüümses kivilinnas, kus absoluutselt kõik maailma cuisine'id on ööpäev läbi vaid telefonikõne kaugusel, puhkab minusugune hiilgavalt. Pealegi vajab küüniline eurooplane aeg-ajalt meenutamist, mida imelist ameeriklased maailmale kinkinud on ning et vaatamata viimaseid aastaid üht Columbia ringkonnas asuvat valget administratiivehitist okupeeriva sõpruskonna tegevusele kingivad nad neid imelisi asju maailmale edasi.
Jalutad mööda New Yorgi Village'iks kutsutavat naabruskonda või sõidad mööda Apollo teatrist Harlemis, kus loetud nädalad tagasi tuhanded inimesed lahkunud James Brownile viimast austust käisid avaldamas, ning mõtled, kuidas tegelikult tuleks riikliku programmi raames kõik eestlased - nii ameeriklasi vaid nende välispoliitilise doktriini järgi defineerivad skeptikud kui ka Miki Hiire ja deluxe juustuburgerite kaudu kõiki maailma probleeme mõtestavad lühinägelikud - sundkorras nädalaks siia deporteerida. Õpetaks üht-teist Ameerika, natuke maailma ja kõige enam iseenda kohta. Aga näe, viisat ju nõutakse, hüüatab Iraagi sõjas kaasmaalasi ohverdanud eestlane õiglases vihas. Ja kes neid USA lennujaamades kehtestatud turvaalandusi taluda suudab, meenub talle teinegi Ameerika Ühendriikidesse reisimist "ilmvõimatuks" muutev müüt kummikindais neegrionust.

Vajame ETV-d, mitte märulit
Kolumnist Mihkel Raualt ilmus arvamus "Kes vaatab ETV-d kümne aasta pärast?" (EPL 8.1). Kiita ja kiruda saavad kõik telekanalid - kes suure, kes väikese vaatajanumbri pärast. Lisatud nn reitinguandmed olid ju kolme mainitud kanali (ETV, TV3, PBK) vana-aastaõhtu programmi osas praktiliselt võrdsed. Kanal 2 oli muidugi eraldi klassist, sest hoidis tänu ideedele saatest "Tantsud tähtedega" elevil paljusid vaatajaid.
Ka 15 protsenti potentsiaalsest vaatajaskonnast moodustab keskeltläbi 150 000 inimest, kellele ETV on ja jääb alati oma televisiooniks, millega koos kasvades ja arenedes on ära söödud mitte ainult üks puud soola. Tegijad on koos vaatajatega noorukitest elukogenud inimesteks saanud. Koos on rõõmustatud ja kannatatud samade eluprobleemide üle, koos on piike murtud uuemat ja paremat otsides.

Taani Gori - pigem Bojesen
Pean küll ebaõiglaseks kuulutada Taani kommunistist karikaturist Herluf Bidstrup Taani Goriks, nagu tegi Ants Juske (EPL 6.1). See au kuuluks pigem hiljuti surnud Bo Bojesenile (1923- 2006), keda tuntakse Taanis palju rohkem kui Bidstrupi. Näiteks anti Taanis igal aastal välja kogumik Bojeseni karikatuuridega. Bidstrup võlgneb oma kuulsuse Eestis ja teistes kunagi kommunistide võimu all olnud riikides täielikult N Liidule.
Nõukogude Liidul oli ju muidugi tore näidata, et ka läänes on karikaturiste, kes teevad karikatuure nõukogude malli järgi, sellepärast tuntaksegi Bidstrupi kuuendikul planeedil. Eks karikaturistid olegi tavaliselt tuntud ainult oma kodumaal, Gorit ju ka ei tunta väljaspool Eestit.

REPLIIK: Appikarje või vale? 
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) naiskogu kutsus eelseisvatel riigikogu valimistel hääletama naiskandidaatide poolt. Kui vaadata viie parlamendipartei üleriigiliste valimisnimekirjade esikümmet, selgub, et just IRL-i nimekirja esikümnes on kõige vähem naisi - vaid üks. Täpselt sama seis oli mõlema ühendpartei osapoolega ka eelmistel valimistel. Seega on IRL-i naiskogu üleskutse kas appikarje erakonnas võimutsevate meeste vastu või lihtsalt silmakirjalikkus.
Suurima sammu naiste väärtustamisel on astunud hoopiski Rahvaliit - kui eelmistel valimistel oli neil valimisnimekirja tipus vaid üks naine, siis nüüd on neli. Ka Keskerakond on teinud tubli sammu edasi - eelmistel valimistel oli neil esikümnes kaks, nüüd samuti neli naist. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid jätkavad sama suure naiste osakaaluga kui aastal 2003 - esimesel on esikümnes kolm, teistel kaks naist.

JUHTKIRI: Pähklipureja valik
Nädalavahetusel pidasid valimiskongresse eelseisvate riigikogu valimiste kaks peamist võitjasoosikut: laupäeval Reformierakond ja pühapäeval Keskerakond. Eesti Päevalehe hinnangul saab eelseisvate parlamendivalimiste, valitsuse moodustamise ja Eesti edasise arengu võtmeküsimuseks, kuidas käitub Reformierakond.
Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i korraldatud detsembrikuise küsitluse järgi toetas Keskerakonda 18 ja Reformierakonda 17 protsenti vastanutest (sarnast tulemust on näidanud ka teised küsitlused). Kui aga võtta arvesse ainult need küsitlusele vastanud, kes kavatsevad kindlasti või tõenäoliselt 4. märtsil valima minna, oli mõlema partei toetus võrdne - 21 protsenti. Valimisasjatundjate sõnul annaks 21-protsendiline toetus riigikogus 25-26 kohta ehk Keskerakonnal ja Reformierakonnal tekib arvatavasti pärast valimisi võimalus moodustada valitsus ka ainult kahekesi.

Meedikud teevad ettepaneku lepitusprotsessi lõpetamiseks
Jaak Aab ei esitanud täna tervishoiutöötajatele lubatud valitsuse seisukohta ning meedikud tegid ettepaneku lõpetada lepitusprotsess.
11. jaanuaril toimus tervishoiutöötajate kutseliitude, Eesti haiglate liidu ja valitsuskomisjoni lepituskoosolek riikliku lepitaja juures.
Seal lepiti kokku, et sotsiaalminister Jaak Aab esitab riiklikule lepitajale 15. jaanuari õhtul kella 20-ks kirjalikult Vabariigi Valitsuse konkreetse seisukoha, kas on võimalik täita tervishoiutöötajate kompromissettepanekut tervishoiu rahastamise suurendamise ja tervishoiutöötajate palgatõusu kohta.
Tervishoiutöötajad kokkulepitud tähtajaks valitsuse seisukohta ega uut pakkumist ei saanud. Seetõttu teevad tervishoiutöötajad homme riiklikule lepitajale ettepaneku lõpetada lepitusprotsess ja vormistada eriarvamuste protokoll.

Aavik vabanes täna vanglast
AS-i Werol Tehased endine juht Erki Aavik vabanes täna õhtu Tartu vanglast.
Tartu ringkonnakohus asendas täna hommikul Erki Aaviku suhtes kohaldatud vahistamistõkendi 750 000 krooni suuruse kautsjoniga, mille Aavik pärastlõunal tasus, teatasid Seitsmesed uudised.

Pärnu vangla on alates tänasest suletud
Pärnu vangla sulgemine on osa Eesti vanglasüsteemi reformist.
Pärnu vanglas viibis ligikaudu 100 kinnipeetavat. Viimased vangid viidi Pärnu vanglast teistesse vanglatesse üle detsembri keskpaiku, teatas Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask.
Vangla sulgemise tõttu jäi tööta 80 inimest, kellest osa plaanib tööle minna 2008. aastal valmivasse Viru vanglasse, sealhulgas Pärnu vangla direktori kohusetäitja Rain Annusvere, kellest saab uue vangla direktori asetäitja vangistusalal. Koondamistasusid maksti kolme miljoni krooni eest.

Valijakaardi võib saada elektronpostiga
Tallinna valimiskomisjon soovitab kõigil, kel on selleks võimalus, paberil valijakaardi saamisest loobuda.
Kuni 31. jaanuarini on kodanikel võimalik tellida elektrooniline valijakaart, mis saadetakse valija ametlikule, riigi loodud e-posti aadressile (@eesti.ee).
Siseministeeriumi ja riigi infosüsteemide arenduskeskuse koostöös kasutusele võetud e-valijakaart on kättesaadav kodanikuportaalis.
"Valijakaartide traditsioonilise postitamise asemel elektronpostitamine säästab loodust ja teeb ühtlasi elu mugavamaks," ütles Tallinna valimiskomisjoni esimees, linnasekretär Toomas Sepp.
Siseministeerium saadab valijale valijakaardi hiljemalt 12. veebruariks. Need valijad, kes loobuvad paberil valijakaardist, saavad elektroonilise valijakaardi enda ametlikule e-posti aadressile (@eesti.ee) ajavahemikus 5. veebruarist 12. veebruarini.

Keskkonnaministeerium tõrjub riigikogulase süüdistusi
Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil osalenud keskkonnaminister Rein Randver kinnitas, et vastupidiselt komisjoni esimehe väidetele on jaanuarist kehtima hakanud metsaseaduse toimimiseks kõik vajalikud rakendusaktid olemas.
"Vaadates täna kehtivaid rakendusakte, väidan, et praktiline töö metsas ei ole kannatanud - kõik valitsuse määrused ja korraldused või keskkonnaministri määrused, mis reguleerivad otseselt metsade majandamist või on sellega seotud, on vastu võetud ning kehtivad," ütles Randver.
Minister lisas, et lisaks on vastu võetud rakendusakte, mida ei olnudki vaja 1. jaanuariks valmis saada. "Võtame näiteks metsauuenduse tagatisraha puudutava määruse või valitsuse korralduse Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu koosseisu määramiseks," selgitas ta.
15. jaanuari seisuga on valitsus ja keskkonnaminister kokku vastu võtnud 18 rakendusakti. Neist enamus võeti vastu juba eelmise aasta detsembris. Praegu on E-õiguses kooskõlastamisel kolm keskkonnaministri määrust, valitsuse järgmise nädala istungile jõuab üks korraldus.

Laaneots kohtus NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaga
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots arutas täna kohtumisel NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaga NATO operatsioone ja Eesti panust nendes.
Kohtumisel oli kõne all NATO õhuturbemissioon Balti riikides, NATO operatsioonid ja arengukavad ning NATO energiajulgeolek. Samuti arutasid kindralid Balti riikide ühise jalaväepataljoni osalemist NATO kiirreageerimisjõududes NRF ning Eesti üksuste osalemist NATO operatsioonides.
Kindralmajor Laaneots sai ülevaate NATO ja Euroopa Liidu sõjalise dimensiooni koostööst.
Laaneotsa auks korraldati NATO Euroopa liitlasvägede peakorteris SHAPE ametlik vastuvõtutseremoonia. Vastuvõtutseremoonial tervitasid Eesti kaitseväe juhatajat peakorteri osakondade ülemad ning sõjalised esindajad. Möödunud aasta detsembris ametisse astunud NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale oli see esimene kord tervitada NATO riigi kaitseväe juhatajat.

Tartu jagab toetusi jäätmemajade ehitamiseks
Tartu linnavalitsus võtab 1. aprillini vastu korteriühistutele jäätmemajade rajamise toetuse avaldusi, mille alusel makstakse kinni kuni 75% tööde kogumaksumusest.
Jäätmemajade rajamise toetust on õigus saada kõigil alates kümne korteriga korteriühistutel ja ühisustel, mis asuvad Tartu linnas. Jäätmemaja rajamise töid toetatakse kuni 75% ulatuses tööde kogumaksumusest.
Rajatavatele jäätmemajadele on kehtestatud ka mõned nõuded, näiteks peab maja paiknema kõvakattega alusel, seinamaterjaliks peab olema puit ning jäätmemaja ümbrusse peab jääma piisav töötsoon jäätmevedajale. Maja eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnaga.
Toetuse saamiseks peab korteriühistu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale esitama avalduse, milles esitatakse andmed taotleja kohta ja taotletav summa. Samuti tuleb esitada taotleja korteriühistu üldkoosoleku otsus jäätmemaja paigaldamise kohta, vajadusel naabrite nõusolek ning jäätmemaja rajamise hinnapakkumine.

Eesti toetab arengukoostööd Moldovaga 500 000 krooniga
Välisministeerium toetab Moldova suunalist arengukoostöö projekti enam kui 500 000 krooniga
Välisministeerium eraldas Moldova suunalise arengukoostöö projekti toetuseks 501 850 krooni, mille eesmärgiks on avalikkuse teavitamine piiriülese Dniestri jõe keskkonnaseisundist ning otsustusprotsessidesse kaasamine.
Välisminister Urmas Paet kirjutas alla käskkirjale, mille kohaselt eraldatakse see summa välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.
Välisminister Urmas Paeti sõnul vajavad Dniestri jõe keskkonnaohud sealses regioonis elavate inimeste tähelepanu. "Dniestr voolab läbi mitmest riigist ja jõe vett kasutab rohkem kui seitse miljonit inimest. Avalikkuse kaasamine ning keskkonda säästva eluviisi tutvustamine on vajalik võimalike ohtude ennetamisel," ütles Paet.

Keskerakond algatab meedikute palgatõusuks seadusemuudatuse
Keskerakonna fraktsioon otsustas täna kutsuda kõiki riigikogu fraktsioone toetama seaduse muudatusi, mis võimaldavad meedikutele tagada suurema palgatõusu ja lisaraha tervishoiule.
Seaduseelnõu kohaselt tõstetakse haigekassa ülelaekumise ehk tulemi kasutusse võtmise määra seniselt 20 protsendilt 50 protsendile.
Seaduse muudatus haiglate kapitalikulude katmiseks algatatakse riigi eelarvest.

Lätis sõitis madalikule kaubalaev
Läti rannikul ligi kilomeeter Ventspilsist põhja pool sõitis täna öösel kella 1 paiku madalikule kaubalaev.
Laevast on lekkinud välja 18-20 meetri pikkune riba pilsivett, mis oma väikse hulga tõttu Eesti vetele ohtu ei kujuta, teatas piirivalveameti pressiesindaja.
Ventspilsi lähedal madalikule sõitnud kaubalaev vedas 25 000 tonni mineraalväetist. Laeva madalikule sõitmise tõttu lekkinud lokaalse reostuse likvideerimisega tegelevad vastavad Läti ametkonnad.
Eesti piirivalve hoiab ennast olukorraga kursis koostöös Läti ametivõimudega.

Minister karistas Astangu keskuse direktorit
Sotsiaalministeerium viis eelmisel aastal Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses läbi kaks auditit, mille tulemusena leiti vigu nii raamatupidamises, protseduurireeglites kui töökorralduses.
Sotsiaalministeeriumi siseauditi juht Apo Oja sõnul on asutus edaspidi tavapärasest tugevama kontrolli all. "Järelevalve jääb rangemaks pikema perioodi jooksul, seni kuni auditites toodud soovitused on ellu viidud ja töö on normaliseerunud.", lisas Oja.
Sotsiaalminister Jaak Aab määras Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse direktor Maret Priskele distsiplinaarkaristuse, kuna mitmed vead olid süsteemsed ja neid olid välja toonud ka eelmised auditid, kuid auditi tähelepanekutele ei olnud reageeritud.
Apo Oja sõnul teeb kõige suuremat muret normaalse tööõhkkonna puudumine. "Veebruaris toimub järelaudit, et välja selgitada, kas auditi soovitustega on arvestatud. Selle põhjal otsustame edasised tegevused".

Kultuurikomisjon taotleb Sakala hoonestuslepingu lõpetamist
Kultuurikomisjon otsustas täna anda riigikogule arutluseks ettepaneku, mille kohaselt tuleks lõpetada Sakala kultuurikeskuse hoonestusleping.
Otsuse ettepaneku tegemiseks andis menetlusse Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioon juba kaks kuud tagasi.
"Valitususele tehakse kaks ettepanekut - algatada Sakala keskuse kinnistut koormava hoonestuslepingu lõpetamine ja teiseks leida koostöös Tallinna linna esindajatega lahendus Eesti pealinna tänapäevase kultuuri- ja konverentsikeskuse ehitamiseks," rääkis kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna Päevaleht Online'ile.
Aarna sõnul arutati põhjalikult, mis hoonestusõiguse lepingu taga on ja mida selle lõpetamine tähendada võiks. "Kui selline poliitiline tahtmine lõpetada peaks valitsusel olema, siis on sellega seotud võimalikud kulutused," selgitas Aarna.

Venemaa kaalub hukkunud sõdurite Eestist Venemaale ümbermatmist
Venemaa parlamendi alamkoda on valmis esinema algatusega matta Eestis hukkunud Nõukogude Liidu sõdurite säilmed Venemaale.
Tõenäoliselt käsitleb Venemaa parlament küsimust sel kolmapäeval, vahendas raadiojaam Eho Moskvõ Riigiduuma rahvusvahelise komitee esimehe Konstantin Kosatševi sõnu.
Samuti soovivad parlamendi liikmed vaadata üle majanduslik-kaubanduslikud suhteid Eestiga. Seda sõltuvalt sõjahaudade kaitse seaduse rakendamisest siin.
Riigiduuma liige Aleksandr Lebedev saatis ka president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, kus avaldas soovi osta pronksisõduri alune maa, teatas RIA Novosti.
Lebedevi sõnul on ta valmis kandma kõik kuju restaureerimise, kaitse ja säilitamisega seotud kulutused. Lebedev tuletas Eesti juhile meelde, et taoline praktika on Euroopas üsna levinud ja võimaldab "väärika ja tsiviliseeritud viisiga" vältida riigi vandalismi selle memoriaali kallal.

Kohus karistas röövmõrvareid pika vangistusega
Harju Maakohus mõistis Aleksei Timofejenkovi (30) ja Vladimir Katšalovi (38) süüdi 2004. aastal Tallinnas Narva mnt. korteris röövimise ja omakasu motiivil toimepandud mõrvas ning karistas mõlemat pika vangistusega.
Kohus mõistis Timofejenkovi süüdi ka vargustes ja röövimistes ning karistas teda 8 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Katšalovile määras kohus 9 aastat vangistust.
Kolmanda kohtualuse, Dmitri Kudrjavtsevi, (24), mõistis kohus samuti vargustes ja röövimistes süüdi ning karistas teda 3-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga.
Süüdistuse kohaselt peksid Timofejenkov ja Katšalov ühise alkoholitarvitamise käigus Narva mnt. 32 korteris Kaljut, tagudes teda käte ja jalgade ning raudkangiga ning nõudes samal ajal tema pangakaartide PIN-koode. Peksmise tagajärjel mees suri. Juhtum leidis aset 2004. aasta 23. aprilli õhtul pärast kella 18.

Noore naise tapnud noormees mõisteti kaheksaks aastaks vangi
Harju Maakohus mõistis Nikolai Kuznetsovi (18) süüdi noore naise tapmises Muugal 2006. aasta veebruaris ning karistas teda 8-aastase vangistusega.
Ühtlasi mõisteti ta süüdi ebaseadusliku tulirelva TT ja padrunite ning ebaseadusliku käsigranaadi ja sütiku omandamises ja hoidmises ning mitmetes suvilavargustes.
Karistusele lisandub 2005. aasta augustis kohtu poolt varguskatse eest mõistetud kandmata karistus, seega tuleb Kuznetsovil kokku kanda 8 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust.
Ka Põhja ringkonnaprokurör Ave Eisel taotles kohtulike vaidluste käigus Kuznetsovile tapmisparagrahvi eest 8-aastast vangistust.
Kuna Kuznetsov oli tapmist toime pannes alaealine, saanuks teda selle kuriteo eest karistada maksimaalselt 10-aastase vangistusega.
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul.

EMHI: Tallinnas on õhtul oodata üleujutust
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel on Tallinnas oodata veetaseme tõusu üle kriitilise näidu.
TTÜ Meresüsteemide Instituudi arvutuste kohaselt on täna õhtul ja ööl vastu teisipäeva oodata Tallinnas veetaseme tõusu üle kriitilise näidu (+80 cm).
Maksimaalseks veetasemeks kella 20-22- ni võib olla +120…+130cm, madalatel aladel (Tiskres) on üleujutuse oht olemas.
Nädalavahetusel tõusis Tallinnas veetase maksimaalselt 118 sentimeetrini.

Torm puudutas enim Saare- ja Pärnumaad
Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva Eestimaad räsinud torm inimeste elu ohtu ei seadnud, kõige rohkem ebameeldivusi pidid kannatama Pärnumaa ja Saaremaa elanikud.
Kõrgeim vee tase oli Pärnus sadama ilmajaama andmetel täna öösel kella kolme ajal, ulatudes 176 cm-ni üle Kroonlinna nulli.
Pärnus tungis vesi rannarajoonis asuvatele tänavatele ning jõudis ka majadeni. Mõned rannaäärsed tänavad olid kohati vee tõttu ka autodele läbimatud. Inimeste ohutuse huvides sulgesid politsei ja piirivalve rannarajoonis tänavaid liikluseks, et takistada uudishimulikke autodega veepiirile ohtlikult lähedale sõitmast. Mõnede rannarajoonis asuvate majade kohta tuli teade, et inimesed võivad seal hädas olla, kontrollimisel selgus, et abi siiski ei vajatud.
Sanatooriumist Sõprus aidati 4 inimest veevangist välja, Roosi tänaval eemaldati teele kukkunud ja liiklust ohustanud puu oks.

Illuka vallas hukkus täna hommikul tulekahjus inimene
Täna varahommikul puhkes Ida-Virumaal tulekahju, milles hukkus inimene.
Täna, 15. jaanuaril kell 05.19 teatati tulekahjust Illuka vallas Jaama külas.
Põles silikaattellistest voodriga ligi 20 m pikkune puitelamu, millest umbes poole moodustas sellega ühe katuse all olev abihoone.
Sündmuskohale sõitsid päästemeeskonnad Mäetaguselt, Jaamast ja Iisakust ning operatiivkorrapidaja.
Päästemeeskonna kohale saabudes põles maja katus lausleegiga ning oli peaaegu sisse langenud.
Tulekahju lokaliseeriti kell 08.46, samal ajal leidsid päästjad tules hukkunud meesterahva surnukeha.
Momendil kestavad sündmuskohal järelkustutustööd, kohal on kaks päästeautot.
Elamu hävis tules peaaegu täielikult, püsti jäid vaid söestunud seinad.

Rohelised kinnitasid valimisnimekirja
Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) sisehääletuse tulemusena kuuluvad valimisnimekirja üleriigilise nimekirja esikümnesse Marek Strandberg, Aleksei Lotman, Toomas Trapido, Mart Jüssi, Valdur Lahtvee, Maret Merisaar, Mikk Sarv, Mart Saarso, Peep Mardiste ja Katrin Idla.
Roheliste juhatuse liikme Tanel Tammeti sõnul võivad nimekirja tulla veel teatud muudatused.
"Mõned sisehääletusel ettepoole sattunud inimesed on avaldanud ise soovi end nimekirjas tahapoole asetada, et võimaldada riigikokku pääseda oma erakonnakaaslastel," märkis Tammet.
Roheliste esinumbrid valimisringkondades on järgmised: nr. 1 Agu Kivimägi, nr. 2 Anti Poolamets, nr. 3 Tanel Tammet, nr. 4 Marek Strandberg, nr. 5 Mart Saarso, nr. 6 Andres Jaadla, nr. 7 Mikk Sarv, nr. 8 Andres Idla, nr. 9 Dagmar Matiisen, nr. 10 Toomas Trapido, nr. 11 Evar Riitsaar ja nr. 12 Mart Jüssi.
Roheliste valimisnimekirja koostamiseks korraldatud erakonnasiseseks kirjalikuks hääletuseks saadeti välja 1293 hääletussedelit. Korrektselt täidetuna laekusid 5 päeva jooksul tagasi 813 erakonna liikme hääletussedelid. 23 roheliste erakonna liiget edastas oma eelistused elektrooniliselt digiallkirjastatud sedelitega.

Ekspertiis: Sakala keskuse lammutamine on ebaseaduslik
MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn tellitud ekspertiis kinnitas, et Sakala keskuse lammutamine on ebaseaduslik, sest lammutusprojekt on detailplaneeringuga vastuolus.
Eestimaa Looduse Fondi jurist Kärt Vaarmari koostatud juriidilisest analüüsist selgus, et kehtiv detailplaneering ei luba Rävala pst 12 asuva Sakala Keskuse lammutamist ega rekonstrueerimist määral, mis tähendaks ehitise hävimist.
Ehituse ja planeerimise seaduste kohaselt peab ehitusprojekt vastama detailplaneeringule.
Detailplaneeringuga saab määrata lisaks krundi ehitusõigusele planeeritava ala tervikliku ruumilise arengu ning ka hoone välisilme. Seega saab detailplaneeringuga määrata, millised hooned planeeringualal kuuluvad säilitamisele ja millised mitte.
AS Uus Sakala ning Tallinna Linnavalitsuse kohaselt ei sisalda kehtiv detailplaneering Sakala Keskuse lammutamiskeeldu. Kuid, kuna tegemist on avaliku õiguse valdkonda kuuluva küsimusega, kehtib põhimõte, et kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Avaliku huvi kaitse seisukohalt peab detailplaneering olema piisavalt täpne selgitamaks välja, millised hooned jäävad alles ning millised lammutatakse.

Laaneots alustas tutvumisvisiiti NATO ja EL peakorteritesse
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots alustas täna hommikul tutvumisvisiiti NATO ja Euroopa Liidu sõjalistesse peakorteritesse.
Visiidi käigus saab ta ülevaate NATO operatsioonidest ja arengukavadest ning tutvub Eesti rahvuslike esindustega, teatas kaitsejõudude peastaap.
Kindralmajor Ants Laaneots kohtub Belgia Kuningriigis NATO sõjalise komitee esimehe Kanada kindral Raymond Henaultiga, eelmise aasta detsembris NATO Euroopa vägede ülemjuhataja ametikohale asunud Ameerika Ühendriikide tankikindral John Craddockiga, Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe Prantsuse kindral Henri Bentegeatega.
Ühtlasi saab Laaneots ülevaate NATO ja EL käimasolevatest operatsioonidest ja NATO sõjalise poole arengusuundadest.
Eesti esindused NATOs ja EL juures annavad kindralmajor Ants Laaneotsale ülevaate oma tegevusest. Eesti on üks kahest NATO liikmesriigist, kes on täitnud kõik rahvuslikud ametikohad NATO staapides.

Tänasest lõpeb pankades isikut tõendavate dokumentide väljastamine
Esmaspäev on viimane päev, mil saab dokumentide väljastuskohaks valida pangakontori. Alates teisipäevast taotletud dokumendid saab kätte kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) büroodest.
15. aprillil 2007 lõpeb siseministeeriumi ja AS-i Sertifitseerimiskeskus vaheline 5-aastane leping, mille alusel toimus isikut tõendavate dokumentide väljastamine lisaks KMA büroodele ka pangakontorites, teatas siseministeerium.
Sujuva ülemineku tagamiseks lõpetatakse pangakontori valimine väljastuskohana alates 15. jaanuarist 2007. Pangad hoiustavad dokumente kolm kuud, st varem taotletud dokumente saab pangast kätte kuni 15. aprillini 2007.
"Isikut tõendavate dokumentide väljastamine pangakontorites algas aastal 2002, kui lühikese perioodi jooksul oli ette näha väga suurt hulka dokumentide taotlemist ning selleks, et protsessi inimestele mugavamaks teha, sõlmiti kokkulepe pankadega. Tänaseks on massiline dokumendivahetus lõppenud ning hajutunud pikema perioodi peale," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsioonipoliitika osakonna juhataja Kert Valdaru. "Viieaastane koostöö pankadega sujus väga hästi, koos nendega suutsime kiirel perioodil hästi inimestele vastu tulla. Avaldame pankadele hea koostöö eest tänu."

Sel nädalal paigaldatakse Toomemäele esimesed disainpingid
Sel nädalal paigaldatakse Tartu Toomemäele originaalse disainiga pingid, mis on esimesed proovitööd Toomemäe uuendamise projektist.
Uued pingid hakkavad asuma ülikooli peahoone tagant nn professorite alleed mööda üles minnes paremat kätt mänguväljaku kõrval, teatas Tartu linnavalitsus.
Täna saab paika hiiglaslik lamamispink "piknikulina" ning sõltuvalt ilmast paigaldatakse nädala jooksul ka esimene uue disainiga seljatoega pink.
"Otsustasime esimesed proovitööd üles panna just praegusel aastaajal, et näha, kuidas nad karmidele ilmastikuoludele vastu peavad," rääkis välisprojektide teenistuse projektide koordinaator Siim Läänelaid. Praegu välja pandud proovieksemplarid valmistasid kutsehariduskeskuse õpilased, kuid kui pingid osutuvad sobivaks, paigaldatakse sarnased väikevormid ka ülejäänud Toomemäele.

Laevaühendus saartega on taastunud
Esmaspäeva hommikul tugeva läänekaare tuule ja kõrge veetaseme tõttu häiritud reisilaevaliiklus saarte ja mandri vahel on taastunud, liiklus toimub kõigil liinidel graafikus.
Kuivastu-Virtsu liinil väljus esimene laev Kuivastust kell 9.00. Virtsust toimuvad esimesed väljumised kell 10.00 ja 11.00.
Heltermaa-Rohuküla liinil väljuvad laevad Heltermaalt kell 10 ja Rohukülast kell 10.30.
Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel liinil toimuvad väljumised Sõrult kell 12.00 ja Triigist kell 13.15. Samuti toimuvad graafikujärgsed väljumised Sõrult kell 17.30 ja Triigist kell 19.00.

Aab: lepitusprotsessi ei saa kolmapäevaks lõpetada
Sotsiaalminister Jaak Aabi hinnangul ei saa riiklik lepitaja lõpetada tervishoiutöötajate ja tööandjade vahelist lepitusprotsessi kolmapäevaks, kui meedikud on lubanud alustada streigiga.
Aab rõhutas ETV saates Terevisioon, et kollektiivse töötüli lahendamise seaduse kohaselt ei ole sellisel hetkel, kui lepitusprotsess kestab, lubatud streikida, vahendas ETV24.
"Aga eks see on siis töövõtjate kaaluda, kas nad siis streigivad vaatamata sellele, mis on seadustes kirjas, või ei streigi," lisas minister.
Aab esitab hiljemalt täna kella 20 riiklikule lepitajale tööandjate seisukohad tervishoiutöötajate ettepanekute kohta tänavuste miinimumpalkade osas.

President Ilves tervitab aastapäevakülalisi frakis
Tänavusel vabariigi aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul Tartus kannab president Toomas Hendrik Ilves peoperemehena mulgi kuue asemel frakki, kirjutab SL Õhtuleht.
Sarnaselt eelmiste aastate 24. veebruariga algab rahvuspüha tähistamine varahommikul Tallinnas. Päikesetõusul heisatakse Toompeal Pika Hermanni tornis riigilipp. Kell 10 tervitab Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabaduse väljakul kaitsejõudude paraadi. Sellele järgneb jumalateenistus ning peaminister Andrus Ansip annab kätte riiklikud preemiad.
Õhtune kontsert, riigipea vastuvõtt ja ball toimuvad aga tänavu esimest korda Vanemuise teatri- ja kontserdimajas. Sellise ettepaneku tegi Eesti neljas president novembris Maaülikoolis peetud kõnes.
Eelkäijate Lennart Meri ja Arnold Rüütli vastuvõttudel on Toomas Hendrik Ilves käinud nii frakis, ülikonnas kui ka mulgi kuues.

Rokilaagris kaaslase tapnud mees pandi vangi
Rapla kohus mõistis kuueks aastaks vangi mehe, kes tappis rokilaagris telgi kokkupanemisest keeldunud kaaslase, kirjutab SL Õhtuleht.
Kuritegu leidis aset mullu suvel Vigalas. "Hard rocki laager oli lõppenud ning üks seltskond tülli pööranud," rääkis Lääne ringkonnaprokurör Aarne Pruus SL Õhtulehele. "Tüli tekkis sellelt pinnalt, et kes paneb telgi kokku ja viib selle autosse."
Asi lõppes nii, et telgi kokkupanemisest keeldunud 35aastast meest enam ei ole. "Süüdistatav, 33astane mees lõi teda kolm korda noaga rindkere ja selja piirkonda, mille tagajärjel kaaslane suri sündmuskohal," ütles prokurör.
Nüüd kriminaalasja arutanud Pärnu maakohtu Rapla kohtumaja mõistis tapja üheksaks aastaks vangi, reaalselt tuleb tal vangis olla kuus aastat.

Perearstid tahavad taas visiiditasu võtma hakata
Perearstide hinnangul tuleks uuesti kehtestada visiiditasu, kuna see aitaks leevendada rahapuudust ja paneks inimesi mõtlema, kas käik arsti juurde on ilmtingimata vajalik.
Perearstide seltsi esimees Madis Tiik loodab visiiditasu taastamisega tabada kaks kärbest ühe hoobiga: perearstid saavad raha juurde ja suureneb inimeste vastutus, kirjutab Postimees.
"Kui mingi asi on tasuta, kiputakse seda kuritarvitama, samas jääb arste aina vähemaks ja arstile pääsemine muutub niigi raskemaks," põhjendas Tiik visiiditasu vajalikkust.
Tiigi hinnangul võiks inimesed saada edaspidi tasuta abi perearstikeskuste õdedelt, kelle pädevuses oleks haigestumise fikseerimine, retseptide väljakirjutamine ja kergemate hädade tohterdamine.
Sotsiaalminister Jaak Aab perearstide visiiditasude taastamist ei poolda ja on veendunud, et arstiabi kulude hüvitamisel ei tohi patsiendi omaosalus (näiteks eriarstide visiiditasud) võrreldes praegusega suureneda, kuna see halvendaks arstiabi kättesaadavust.

Saartel jättis torm ligi 3500 majapidamist elektrita
Saaremaal ja Hiiumaal oli esmaspäeva hommikul kella kuueks elektrita ligi 3500 majapidamist, õhtuks loodetakse liinid parandada, mujal Eestis rikkeid praktiliselt pole.
Esimesed rikked hakkasid saartel tekkima pühapäeva õhtul Sõrve sääres ning saare lõunarannikul. Öö jooksul levis tuul üle terve saare ning langetas elektriliinidele puid ja oksi. Tuule tugevus oli öösel saartel iiliti kuni 32-33 m/s, teatas OÜ Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht ETV24-le.
Valge saabudes saab hakata rikkeid kiiremini parandada, kuna pimedas on rikkekohtade leidmine elektriliinidel raskendatud. Rikete parandamise kiirendamiseks saadetakse mandrilt saartele ka abijõude.
Kui tuul uusi rikkeid oluliselt peale ei too, loodetakse päeva jooksul enamus rikkekohti parandada.

Laevaühendus saartega on häiritud
Laevaühendus Lääne-Eesti saartega on tugeva tormi tõttu häiritud.
Saaremaa laevakompanii teatel jäävad tugeva tuule ja kõrge veetaseme tõttu ära laevareisid Rohukülast ja Heltermaalt kell 6.30, samuti kell 7.00 Kuivastust ning kell 9.00 Virtsust väljuma pidanud reisid. Ofelia ei välju Kuivastust 08.00 ja Virtsust 09.00.
Liiklus Sõru-Triigi liinil on graafikujärgne.

Torm möödus Pärnus suuremate kahjustusteta
Pärnus kerkis vesi 174 cm üle keskmise
Päästjate sõnul möödus öö suuremate kahjustusteta. Hommikuks oli Pärnus veetase langenud alla meetri, kuid kella 8.53 seisuga on veetase taas tõusnud.
Veetsae Pärnus jõudis enne kella kolme 174 sentimeetrini üle keskmise ning on pärast seda langenud. Ilmajaama andmetel phul kella kuue ajal kõige tuul kõige tugevamalt Vilsandil, 20,2 m/s, iiliti 29,6 m/s.
Pärnu sadama ilmajaama andmetel hakkas veetase pärast kella kolme taas langema ning hommikul kella 6.38 seisuga on langenud 95 sentimeetrini.
Kella 8 ajal tõusis veetase 143 sentimeetrini üle keskmise, kella 8.53-ks oli veetase langenud 127 sentimeetrini.
Eesti Raadiole antud intervjuus ütles Lääne-Eesti päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Priit Laos, et kriisikomisjon jätkab tööd olukorra stabiliseerumiseni, kuid üldiselt möödus Laose hinnangul öö rahulikult, päästjad tegelesid peamiselt olukorra monitooringuga.

Jaanuari teine nädal: luiged läinud
Sel talvel on lumerõõm olnud üürike. Nüüd on lumekadumise põhjus teada. Hollandi linnu-uurijad kaebavad, et nende talvitusaladelt on kadunud 2000 väikeluike!
Muidugi on asi pigem vastupidi - soe talv annab luikedele võimaluse ka põhja pool hakkama saada ja eks nii need lumeviijad siin kusagil Eesti lähistel ringi konda. Mida ilm toob, ei oska vist keegi enam öelda. Aga ka eelmisel aastal tõi alles taliharjapäev meile paksu lume ja 30-kraadise pakase. Mikk Sarv ütleb, et kuigi taliharjaks on talve pimedam pool läbi, on külmem pool veel ees. Maa tuleb taevale järele ikka kaheksandikaastase hilinemisega - pimedale madala päikesega kuuele nädalale järgnevad kuus külma nädalat, enne kui maa taas päikese lähenemiskatseid uskuma jääb.
Linnud
Praegu on kõik linnusõbrad läbi viimas iga-aastast ülemaailmset kesktalvist linnuloendust, mis vältab kogu jaanuarikuu. Luigeuurija Leho Luigujõe ütleb, et sel aastal on veelinnurahvast rannikul palju, ornitoloogiaühingu ja looduskaitsekeskuse töötajad, kuid aasta on tavatu: merel pole jääkübetki ja linnud on laiali. Siis ongi iga abisilm oodatud. Üles tuleks otsida kõik luiged (laululuikigi võib Eestis praegu olla 300-400), rannikul kokku lugeda sajad tuhanded aulid, sõtkad ja jääkosklad. "Ja kui tavaliselt on meil üle Eesti 40 sisemaist vaatluspunkti, millest täiesti piisab, siis nüüd on kas või Taevaskojas igal ojakesel sinikaelapaar," ütleb Luigujõe. Ja veel tavatut - Enn Vilbaste kinnitab, et nägi mitut merikotkast Luitemaal tee ääres konutamas ja auto alla jäänud loomi noolimas.

Eksperiment: ajakirjanikud testisid omal nahal autoeksami uut korda
Toimetus saatis kaks kogenud liiklejat autoeksamit sooritama, et selgitada, kas hirmujutud kaameratega varustatud eksami-sõidukitest on põhjendatud.
Kui sõidueksamil läbi põrume, siis ei annaks internetikommentaatorid meile armu. Ühel meist on 18 aastat ja teisel 30 aastat auto juhtimise staaži. Kokku oleme sõitnud üle kolmesaja autoga. Autode ja liikluse teemal ei julgekski enam sõna võtta. Mis sa targutad, kui ise sõita ei oska!
Lehesõduritena astume aga katsumustele vastu - kaitseks möödunud sajandil omandatud teooria ja igapäevane liikluskogemus. Kuna oleme oma kompetentsi juba pakule asetanud, siis võtame veel ühe riski ja lubame teha ka teooriaeksami. Viimane on enamiku autojuhtide hirm.
Otsustame, et enne eksamit autoregistrikeskuse (ARK) maja ümber proovisõitu tegema ei hakka ja liikluseeskirja kätte ei võta. Eksamitulemus peaks peegeldama Eesti autojuhtide keskmist taset.

Leppimatu patiseis nurjab suurejoonelise meediaprojekti
Ringhäälingu käekäik sõltub sellest, kuidas laheneb süvenev
Viimaseid nädalaid koos töötavas riigikogus jätkuv karm vägikaikavedu ringhäälingunõukogu politiseerimise üle on pannud selgelt löögi alla aastaid ette valmistatud Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühinemise.
Vaid poliitikutest koosnevast nõukogust unistavad Reformi- erakond ja Keskerakond ei suuda Rahvaliidu toel oma ülekaalu riigikogus maksma panna, sest kultuurikomisjonis jagunevad hääled 6: 5 opositsiooni kasuks.
Läinud nädalal hääletas komisjon uude rahvusringhäälingu seaduse eelnõusse taas sisse nii poliitikutest kui ka ekspertidest koosneva nõukogu mudeli, et hoida ära tele- ja raadiosaadete võimalikku suukorvistamist.
Kui riigikogu sotside ning Isamaa ja Res Publica Liidu ettepaneku kolmapäeval maha hääletab, katkestatakse ammuoodatud eelnõu komisjoni otsuse kohaselt kolmandat korda. Taoline mäng võib kesta kuni parlamendi selle koosseisu lõpuni. See toob kaasa ühinemise edasilükkumise, kuna uus riigikogu peab eelnõuga alustama nullist.

Päästeamet kulutab ligi 200 miljonit krooni uute autode muretsemiseks
Päästeamet saab veebruari alguses kätte esimese 18 uuest Austriast tellitud päästeautost, ülejäänud 17 autot peaks plaanide kohaselt kohale jõudma maikuus. Hanke hind küünib saja miljoni kroonini. Ühe MAN-i tuletõrjeauto hinnaks kujunes rohkem kui 5,5 miljonit krooni.
Juba täna allkirjastab päästeamet hankelepingu aktsiaseltsiga Rentacar 20 päästeteenistuse põhiauto täisteenusliisinguga kasutusrendile võtmiseks. Lepingu kogumaksumus on 97 799 816 krooni.
"Austriast ostetavate sõidukitega hakkame teenindama 90 protsenti väljakutsetest ning tänu nendele saame välja vahetada praegused enam kui 30 aasta vanused tulekustutusautod," ütles päästetööde planeerimise ja analüüsi ameti juhataja Tarmo Terep. "Paljud praegu väljasõitudel käivatest vanadest autodest lagunevad pidevalt ning vajavad kapitaalremonti, mõnel vajab kere väljavahetamist. Seetõttu on pidanud kannatama ka päästetööde kvaliteet."

Orkaaniks tõusnud tuul ujutas rannikualasid
Lääne-Eesti elanikud võtsid orkaanihoiatust rahulikult, hiidlased ohtu ei uskunud.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) hoiatas läinud ööseks kuni 35 meetrit sekundis puhuva tuule eest, mis on Eestis harva esinev orkaan.
Ööl vastu tänast võis tuul tõusta iiliti 30-35 meetrini sekundis. Veetaseme tõusu ennustati Pärnus eile õhtul pärast kella kaheksat kuni +200 cm (kriitiline piir on +160 cm). Mõni minut enne kella kaheksat oli veetase juba kriitilise piiri ületanud.
Tallinnas tõusis vesi eeldatavasti +100 cm lähedale (kriitiline +80 cm), langedes öösel. Haapsalus võis tõusta vesi kuni +140 cm, mis on kriitiline piir.
Läänemere põhjaosas võis öösel olla laine kõrgus isegi kuni kaheksa meetrit. Ka Väinamerel ja Liivi lahes puhus tugev tuul, mis kergitas laine kuni kuue meetri kõrguseks.

Psühholoog: Lauri käitumise põhjused ei olnud sõjaväes
Militaaralal töötavad psühholoogid leiavad, et taolisi tegusid ei ole võimalik ette näha.
Tallinnas Vilde teel reedel avastatud kolmikmõrvaga seoses taga otsitud endine tunnustatud kaitseväelane Janek Lauri leiti laupäeva hommikul Paldiski lähedalt pooduna.
Rahuoperatsioonide keskuse psühholoogi Merle Tihaste sõnul ei olnud Lauri käitumise taga sõjaväekarjäär või missioon Kosovos. "Missioonipiirkonnad on kriitilised ja vähem kriitilised. Julgen öelda, et Kosovo ei ole sedavõrd kriitiline missioonipiirkond," ütles Tihaste ja lisas, et selline reaktsioon võib vallanduda ükskõik millise kriisi peale.
Militaaralal töötavad psühholoogid on jõudnud järeldusele, et selliseid tegusid ei ole võimalik ette näha. Neid ei saa ennustada katsete või intervjuudega, sest igal inimesel on oma taluvuslävi. "Inimesed taluvad survet erineval määral," märkis Tihaste. Kui tekivad psühhootilised probleemid, kaotab inimene iseendaga kontakti, mis muudab ta täiesti kontrollimatuks.

Keskerakonna valimislubadused: kõrgem palk ja pikem eluiga
Kübarast kõrvupidi jänese tõmmanud Savisaar lubab ametnikele suurt palgatõusu.
Pühapäeval rahvusraamatukogus valimiskonverentsi pidanud Keskerakond läheb valimistele sooviga tõsta avalikus sektoris töötajate palk järgmise nelja aastaga 25 000 kroonile. "Ei saa jätkata jutte jõukusest, kui see ei väljendu inimeste sissetulekutes. Eesti majandusedu tuleb teha käega katsutavaks iga inimese jaoks," ütles erakonna esimees Edgar Savisaar.
"Reformierakond on öelnud, et meditsiinitöötajate palga tõstmine on nagu mustkunstitrikk. Mis nad hoiavad jänest kübaras ja ainult räägivad sellest, jänes on vaja kübarast välja tõmmata," ütles Savisaar ning tõmbas tema ette toodud suurest mustast kübarast kõrvupidi välja valge jänese. Publik aplodeeris. "See on Hundisilma jänes," lisas erakonna juht.

Oravapartei juhid lubavad märtsivalimised võita
Oravad lubavad oma platvormis madalamat tulumaksu ja 65 000
Laupäeval oma valimisnimekirja ning -platvormi kinnitanud Reformierakond läheb valimistele vastu enesekindlalt, nii esimees Andrus Ansip kui ka teised juhtpoliitikud kinnitasid, et just nemad võidavad valimised.
"Uskuge mind, nii nagu presidendiga, nii läheb ka riigikogu valimistega," ütles Ansip Estonia kontserdisaalis peetud kõnes. Kõne lõpetuseks lõi Ansip aga rusikaga õhku ja teatas võidukalt: "Sõbrad, seekord me võidame!"
Reformierakonna põhilubadus eesseisvatel valimistel on viia Eesti 15 aastaga viie jõukama Euroopa riigi hulka. Selleks näevad nad ette tulumaksu alandamise kõigepealt 18 protsendini ning 2015. aastaks 12 protsendini. Teiseks lubab oravapartei luua 65 000 uut töökohta. "Ma ei nõustu, et odav võõrtööjõud aitaks Eestit," lausus Ansip ja lisas, et praegusest enam tuleb hakata kasutama osalise tööajaga töötajate jõudu ning kaugtööd.

Põhja-Korea loodab hiigelküülikute abil näljahäda leevendada
Kommunistlik Põhja-Korea ostab Saksamaalt näljahäda leevendamiseks 12 hiigelküülikut.
Põhja-Korea valitsus sõlmis näljahäda leevendamiseks lepingu Saksa küülikukasvataja Karl Szmolinskiga, kellega soovitakse küülikukasvanduste rajamiseks koosööd teha, teatas telegraph.co.uk.
Szmolinskiga võttis ühendust Berliinis asuv Põhja-Korea saatkond, kelle esindajad seejärel oma silmaga hiiglaslikke küülikuid näha said. Kokku telliti kaheksa emast ning neli isast küülikut. Ühe küüliku hinnaks kujunes 60? (940 krooni).
Pensionärist Szmolinski on oma hiigelsuurte küülikutega mitmeid auhindu võitnud. Kõige suurem küülik Robert (pildil) kaalub üle 10 kilo.
Ühest küülikust võib saada kuni seitse kilo liha, millest piisaks suure pere toitmiseks. Küsitav on aga põhja-korealaste suutlikkus isukaid küülikuid piisavalt toita.

Putin jätkab Valgevene toetamist
Moskva jätkab Valgevene majanduse toetamist, kuid mitte enam endises mahus.
Venemaa president Vladimir Putin ütles nõupidamisel valitsuse liikmetega, et Venemaa kavatseb 2007. aastal Valgevenet energiaressurssidega ligikaudu 5, 8 miljardit dollari väärtuses toetada, teatas RIA Novosti.
Ta lisas, et kogu Valgevene eelarve on vaid 14 miljardit dollarit ja Venemaa toetus moodustab sellest umbes 41%.
Putin rõhutas, et sellega soovib Venemaa leevendada kahe riigi vahelisi raskusi üleminekul turumajandusele ning toetada Valgevene rahvast.

Saksamaa tõstatab EL-is Holokausti eitamise teema
Saksamaa plaanib laiendada Holokausti eitamise karistatavust kogu Euroopa Liidu õigusruumile.
Saksamaa kavatseb oma eesistumise ajal kinnitada Euroopa Liidus seadusandlikult Holokausti eitamise kui kuriteo, kirjutab The Independent.
Samasugust sammu püüdis oma eesistumise ajal teha juba ka Luxemburg, kuid Itaalia blokeeris selle algatuse.
Samas märgib väljaanne, et EL-i uued liikmed Ida-Euroopast on iga projekti vastu, mis keelab natsismi sümboolika, aga lubab samas kommunismi sümboolika kasutamist.
Teised EL-i liikmesriigid nagu Taani, Rootsi ja Suurbritannia kardavad, et see eelnõu hakkab piirama sõnavabadust. Euroopa Komisjon rõhutab, et õigusakti eelnõu peab olema hoolikalt kaalutud ja läbitöötatud, et vältida ajaloolisest vaatevinklist peetavate diskussioonide piiramist.

Prantsuse siseminister Sarkozy sai ametlikult presidendikandidaadiks
Prantsuse koalitsioonipartei Rahvaliikumise Liit (UMP) kuulutas pühapäeval toimunud ülemkogul siseminister Nicolas Sarkozy presidendikandidaadiks.
Sarkozy, kes on üldtuntud oma äärmuslike vaadete poolest, püüdis erakonna ülemkogul kõnet pidades tooni pehmenda, võitmaks tööliste, naiste, vähemuste ja noorte toetust ning kutsus rahvast ühtsust säilitama. Tema kampaania pealoosungiks on "Koos on kõik võimalik". "Ma mõistsin, et humaansus on tugevus, mitte nõrkus. Ma olen muutunud," ütles Sarkozy Reutersi vahendusel.
Sarkozy kutsus prantslasi üles sotsiaalkulude katteks rohkem töötama ning lubas kodututele eluasemed garanteerida. Samuti soovib ta vähendada kõrget töötust. Prantslaste suurimateks muredeks on töökohade säilimine ning elustandardite allakäik.

Vene teadlane: Kyoto protokolli pole vaja
Vene teadlase Habibullo Abdusamatovi arvates on globaalses soojenemises süüdi Päike, Kyoto protokolli aga pole vaja, sest kasvuhoonegaasid kliima soojenemises rolli ei mängi.
Peterburis asuva Pulkovo observatooriumi teadlane Habibullo Abdusamatov väidab, et globaalse soojenemise põhjuseks on Päikese suurenenud aktiivsus, vahendab Ria Novosti. Vene teadlase arvamus läheb lahku maailma teadlaste üldisest veendumusest, et globaalse soojenemise taga on kasvuhoonegaase õhku paiskav tööstus.
Abdusamatov selgitas: "Globaalset soojenemist ei põhjusta mitte atmosfääri paiskunud kasvuhoonegaasid vaid hoopis see, et Päikese radiatsioon on ebatavaliselt kõrge ja lisaks on radiatsioon viimase sajandi jooksul ka järjest intensiivsem olnud."
Habibullo Abdusamatov kinnitas, et tema järeldused tuginevad proovidele, mis võeti Gröönimaalt ja Antarkikast kolme kilomeetri sügavuselt pinnase seest. Teadlase sõnul näitavad proovid, et Maal on ka enne inimtegevust ja kasvuhoonegaase olnud globaalse soojenemise perioode.

Iraagi kurdid on valmis as Sadri vastu võitlema
Kolm tuhat kurdi võitlejat ehk pešmergat kavatsevad minna Bagdadi, et võidelda šiiitliku liidri Moqtada as Sadri juhitava Mahdi armeega.
Kindral Nazir Assem Korran teatas, et teise Iraagi diviisi esimene jalaväebrigaad sai käsu valmistuda lahingutegevuseks Bagdadis, vahendab inopressa.ru Itaalia väljaannet La Stampa. Tõenäoliselt eraldatakse kaks kurdi brigaadi, mis toetavad USA sõdureid Bagdadi puhastamisel.
Pešmergade kaasamine võitlusse 25-tuhandelise Mahdi armee vastu on USA Iraagi vägede uue komandöri kindral David Petraeuse ametissenimetamise tulemus.
Kurdi sõdurid on Iraagi sõjaväes kõige võitlusvõimelisemad ja nad said eri väljaõppe, samuti peetakse kurde väga vaprateks - pešmerga tähendab "need, kes vaatavad surmale näkku".
Kindral Korran kinnitas, et läbiotsimistel ja haarangutel saavad kodanikud minimaalselt kahju. Ta lisas, et kurdi sõdurid oskavad tavalisi inimesi terroristidest eristada.

Venemaa viskab immigrandid jaekaubandusest välja
Venemaa piiras jaekaubanduses töötavate mittevenelaste arvu 40 protsendini ja aasta lõpuks ei tohi üksikmüügi alal töötada enam ühtki immigranti.
Miilits korraldab iga päev Venemaa turgudel haaranguid, et kontrollida 40% kvoodi täitmist, vahendab BBC. Venemaa turgudel töötavad peamiselt Aasiast ja Kaukaasiast tulnud immigrandid.
Võõrtöölistele kehtestati uued seadused seetõttu, et möödunud suvel raputasid Põhja-Venemaad rassirahutused. Pärast rahutusi võttis president Vladimir Putin Vene rahvusest inimeste huvide kaitseks sõna ja tõsi eraldi välja turgude küsimuse - just turumüüjatena teenivad leiba väga paljud Vene immigrandid.
Immigratsiooniametnike sõnul innustab uus seadus paljusid sisserändajaid elamisluba taotlema ja seda isegi juhul, kui jaekaubanduses töötamine neile endiselt keelatuks jääb. Inimõiguslased kardavad aga, et miilitsad võivad turgudel oma tööülesandeid täites võimu kuritarvitada. Sama kardavad ka võõrtöölised ise.

Kozlovi mõrva eest tasuti saatuslikult vähe
Venemaa keskpanga aseesimees Andrei Kozlovi mõrva korraldajad avastati tänu kuriteo tellijate ihnusele.
Kuriteo korraldajad tellisid Kozlovi mõrva ebaprofessionaalsetelt mõrvaritelt ja maksid selle eest vaid 10 tuhat dollarit, kirjutab Kommersant.
Uurimisandmete kohaselt soovis pankur Aleksei Frenkel Kozlovi kõrvaldamist isiklikust vaenust, kuna keskpanga aseesimees otsustas eelmisel aastal võimalikule rahapesule viidates tühistada Frenkelile kuuluva VIP-panga litsentsi. Enne litsentsi tühistamist võitis Frenkel 2005. aastal kohtuvaidluse keskpanga vastu.
Peaprokurör on seisukohal, et Frenkel pöördus restorani omaniku Liana Askerova poole, kellel olid sidemed kurjategijatega. Tema kaudu võeti ühendust Ukraina ärimees Boris Šafraiga, kes leidis allilmaautoriteedi Bogdan Pogorževskit Luganskist. Viimane palkas oma kodulinnast kolm tapjat, kes töötasid Moskvas taksojuhtidena.

London Times: vastamisi on sõjakas Sarkozy ja leebe Royal
London Times arutab Prantsuse presidendi- kandidaatide šansse: parempoolne ja sõjakas Nicolas Sarkozy peab arvesse võtma immigrantide soove, et valimistel vastu saada sinikraede lemmikule Segolene Royalile.
Brittide ajalehe juhtkiri leiab naabermaa presidendivalimisi arutades, et vastakuti on sõjakas Sarkozy ja leebe Royal.
Sarkozy lubab kompromissituid reforme ja tahab taastada rahvuslikku uhkust, tugevdada majandust ning sotsiaalset sidusust.
Royal lubab kõrgemat miinimumpalka ja veelgi tugevamat seaduskaitset lühiajalistele töövõtulepingutele. Nende lubadustega tagab ta endale äärelinnade sinikraede toetuse ja just äärelinnadest võibki nende valimiste võit tulla.
Sarkozy püüdleb parempoolsete häälte püüdmisele ja kinnitab, et eelistab karmi immigratsioonipoliitikat. Siiski ei saa ta endale lubada kõigi immigrantide häälte kaotamist ja püüab nüüd midagi pakkuda ka nende valijate huvidele.

Torm nõudis Rootsis kolm inimelu
Rootsis on torm nõudnud kolm inimelu, kõige rohkem tormis räsida saanud Lääne- ja Lõuna-Rootsis on endiselt 225 000 majapidamist elektrita.
Tormis sai surma 9-aastane poiss, kellele kukkus murdunud puu peale, 62-aastane mees, kelle autole kukkus puu peale nng 24-aastane mees, kes hukkus samuti langenud puu poolt põhjustatud liiklusõnnetuses.
Rootsi lääne- ja lõunaaladel on katkenud rongi- ja bussiliiklus. Osades maakondades on suletud koolid ning päevakeskused.

Saddami poolvend poodi üles
Iraagi eksdiktaatori Saddam Husseini poolvend ja riigi revolutsioonikohtu endine pea poodi täna varahommikul üles.
Prokurör Munqith al-Farooni sõnul viidi täna enne päikesetõusu läbi kaks poomist, teatas BBC. Munqith al-Faroon kinnitas selgitas: "Valitsusest helistati mulle enne koitu ja öeldi, et tuleb keegi (kohale) saata. Saatsin kohtuniku hukkamise tunnistajaks ja see toimuski."
Saddami poolvend, riigi salapolitsei endine juht Barzan Ibrahim al- Tikriti ja revolutsioonikohtu endine juht Awad Hamed al-Bandar mõisteti süüdi 148 inimese hukkamises pärast 1982. aastal Dujailis toimunud atendaadikatset Saddam Husseinile.
Al-Tikriti ja al-Bandar mõisteti surma möödunud aasta 5. novembril. Süüdimõistetud esitasid apellatsiooni, kuid kohus jättis selle 26. detsembril rahuldamata ja mehed pidi hukatama kuu aja jooksul. Algselt pidi al-Tikriti ja al-Bandar hukatama koos Saddamiga 30. detsembril, kuid Iraagi võimud otsustasid siiski, et Saddam tuleb üksi hukata.

Rootsi saamid võitlevad õiguse eest maale
Rootsi valitsus andis
Nüüd seisab aga rahval, keda varem üldiselt laplasteks nimetati, ees veelgi olulisem heitlus - võitlus õiguse eest maale, mida nad on tuhatkond aastat kasutanud. Juba on üles kerkinud hulk keerukaid küsimusi traditsioonilisest maakasutusest ja põhjala suurtest maapõuevaradest.
1. jaanuaril sai 31-liikmeline saamide parlament endale võimu kohalike piiride määramise ning saja miljoni Rootsi krooni suuruse abiraha jagamise üle loomasööda ostmiseks ja kompensatsioonide maksmiseks kiskjate tekitatud kahju eest, aga ka näiteks põhjapõtrade registri pidamiseks kõrvadesse tehtud sisselõigete abil. Need lõiked näitavad, kellele loom kuulub.
Saam Lars-Nila Lasko, jurist ja inimõiguste eest võitleja, on rahul, et seni vaid nõuandva koguna tegutsenud saamide parlamendil on nüüd võim selliste kohalike asjade üle, mis on saamidele olulised. Kuid tema meelest peab Rootsi valitsus siiski selgelt välja ütlema, millised õigused on karjapidajatest, kalastajatest ja küttidest saamidel nendele maadele, kus nad on põlvkondade viisi elanud.

Muslimid paluvad Vatikanilt pääsu Córdoba mošeesse
Hispaania islaminõukogu saatis paavst Benedictus XVI-le kirja, milles palutakse muslimitele palvetamisõigust Córdoba mošees, mida kasutatakse katedraalina.
Samasisulise läkituse saatsid nad juba aasta tagasi peaminister Jose Luis Rodriguez Zapaterole, kes aga vältis sellel teemal avalduste tegemist, sest uhke ehitise üle otsustamine ei kuulu valitsuse kompetentsi. Sarnaselt reageeris ka Córdoba linnavalitsus, kes avaldas lootust, et islaminõukogu ja Córdoba piiskopkond, kelle valdusse mošee kuulub, jõuavad kõiki rahuldavale otsusele.
Kirikuisad aga ei näita tekkinud arutelu suhtes üles mingisugust entusiasmi. Córdoba piiskop Juan Jose Asenjo ei usu, et usklikud saaksid sõbrali-kult hoonet jagada, ja arvab pigem, et "pühakodade ühine kasutamine ajaks usklikud segadusse ning õhutaks uskudevahelisi erinevusi". Sellega sai järjekordne islaminõukogu taotlus Córdoba mošee kohta tagasi lükatud.

Peron võitleb enda Argentinale väljaandmisega
Argentina süüdistab Hispaanias elavat endist presidenti Isabel Peroni inimõiguste rikkumises.
Kunagise Argentina presidendi Juan Peroni lesk ja mantlipärija riigipea ametis Isabel Peron pandi reedel Hispaanias kodu-aresti, kuna Argentinas on käivitatud juurdlus tema võimuaja kuritarvituste pärast. Kuid Peron on praegu ka Hispaania kodanik ja tema väljaandmine seega väga keeruline.
Argentina praeguste võimude hinnangul oli aastail 1974-1976 riiki presidendina juhtinud Isabel Peronil kontakte nn surmaüksustega, mis tegelesid vasakpoolsete aktivistide mõrvamisega. Varem on kohtu-uurimine puudutanud enne-kõike järgnenud sõjaväehuntade nn räpase sõja ajal toime pandud kuritöid, kuid uurimine ei piirdu enam ammu vaid nendega.
Kuna 2005. aastal tühistati ka kunagised amnestiad inimsusvastaste kuritegude eest, edastab Argentina Interpoli kaudu järjest nõudeid endiste riigijuhtide ja sõjaväelaste väljaandmiseks. Ligemale 30 000 inimese teadmata kadumine eri presidentide ja huntade võimu ajal 1970. ja 1980. aastatel pingestab poliitilist võitlust nii Argentinas kui ka rahvusvahelisel areenil. Ainuüksi Isabel Peroni ametiajal arvatakse olevat kadunud ja ilmselt tapetud ligemale 1500 inimest.

Itaalia kohus mõistis eakad sõjaroimarid eluks ajaks vangi
Kümmet endist SS-last karistati 62 aastat tagasi sooritatud kuritegude eest.
Kättemaksuks kohalike partisanide rünnakute eest tapsid Saksa okupatsiooniväed 29. septembrist kuni 5. oktoobrini 1944. aastal Marzabottos, Monzunos ja Grizzana Morandis vähemalt 700, mõningatel hinnangutel aga isegi 1830 inimest. Tegu on ühe rängema Itaalias sooritatud inimsusvastase kuriteoga. Tapetuist vähemalt 250 olid lapsed ja 142 vanurid, tuvastatud veresauna ohvritest 316 olid naissoost.
Piirkonnas paiknesid sel ajal SS-i 16. soomustatud grenaderide diviisi Reichsführer-SS üksused, mida juhtis Sturmbann-führer Walter Reder. Itaalias paiknesid nad 1944. aasta maist kuni 1945. aasta veebruarini, sõja lõpus alistusid nad aga Austrias Briti vägedele.

Tallinn tellib mere veetaseme uuringu
Linn kavatseb tellida põhjaliku uuringu mere veetaseme tõusudest ja sellega kaasnevatest üleujutuse ohtudest Tallinnas.
Tallinna merevee taseme kriitiliseks tõususuks on fikseeritud 80 sentimeetrit üle keskmise.
TTÜ MSI arvutuste kohaselt on täna õhtul ja ööl vastu homset oodata Tallinnas veetaseme tõusu üle kriitilise näidu. Maksimaalseks veetasemeks kella 20-22 võib olla kuni 130 sentimeetrit.
Tallinnas mõõdavad merevee taset Tallinna sadamas ja Muuga sadamas olevad reaalajas toimivad mere veetaseme automaatmõõtjad.
Läänemere loomulik iga-aastane veetaseme vahe on pluss/miinus viiskümmend sentimeetrit. Absoluutne veetaseme kõikumine (registreeritud kõige madalamast merevee tasemest kuni kõige kõrgema registreeritud tasemeni) on Tallinna ümbritsevates lahtedes 2,45 meetrit.

Tallinnas käib aastas võõrutusravil 90 last
Tallinna Lastehaigla 2001. aastast tegutsevas osakonnas viibib aasta jooksul keskmiselt paarinädalasel ravil kuni 90 last ja noorukit.
Patsiendid läbivad tervisekontrolli, psühholoogilise hindamise ja võõrutusravi, teatas linna pressiteenistus.
Praegu on võimalused pikaajaliseks haiglaravi järgseks rehabilitatsiooniks vähesed, olulist tegevuse laienemist loodetakse nii haigla juurdeehitusena kavandatud vaimse tervise keskuse valmimisest, samuti Tallinna laste turvaskeskuses 20 uue koha avamisest.
Tallinna linnavalitsuse uimasti ja HIV/AIDSi ennetuskomisjoni tööd juhtiva abilinnapea Merike Martinsoni sõnul võimaldab lastehaiglale laste sõltluse raviks ja rehabilitatsiooniks eraldatud 1,6 miljonit ja töötajate valmisolek enam tegelda ennetustööga koolides.
"Lastehaigla juurde rajatava Vaimse Tervise Keskuse eskiisprojekt on valmis ning Euroopa Struktuurfondide toetuse korral algab tänavu hoone ehitus. Lisaks ravimisele alustab seal tööd ka riskilapse polikliinik, mis peaks sõltlust oluliselt ennetama," tutvustas Martinson tulevikuvõimalusi.

Linn kingib koolidele ja lasteaedadele lipud
Linn kingib Eesti Vabariigi aastapäeva eel kõigile pealinna koolidele ja lasteaedadele Tallinna linna lipud.
Järelkasvule mõeldes
Linnapea Jüri Ratase sõnul on riikluse üheks sümboliks lipp. "Linn hoolib oma asutustest ning seepärast soovime vabariigi sünnipäeva eel meeles pidada ka kõiki pealinna haridusasutusi, kinkides neile Tallinna lipu. Lasteaedadest ja koolidest sirguvad meie riigi ja linna järjepidevuse kandjad," selgitas Ratas.
Sinivalge triibuline lipp
Tallinna linna lipp koosneb kolmest sinisest ja kolmest valgest ühelaiusest ribast, asetatuna vaheldumisi, ülal sinine, all valge. Linnalipu pikkuse ja laiuse suhe on 2: 1 ning normaalsuurus 1600 x 800 mm. Vastavalt Tallinna põhimäärusele heisatakse linna lipp hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

Tervishoiutöötajate streigis osalevad kõik linna haiglad
Plaaniliste haigete vastuvõtu lõpetavad kõik Tallinna haiglad 22. jaanuarist.
Tervishoiutöötajate kolmapäeval algavas üldstreigis osalevad kõikide Tallinna haiglate arstid, õed ja hooldustöötajad, ükski kliinik ega osakond pole teatanud, et ei võta streigist osa.
Kolmapäevast pühapäevani hõlmab streik Tallinna ambulatoorse arstiabi süsteemi. Eriarstide vastuvõtte polikliinikus ei toimu. Samuti ei tehta plaanilisi diagnostilisi uuringuid ega protseduure ambulatoorsetele patsientidele. Ei tööta ka Tallinna perearstid, kes on haigekassale oma lepingute peatamisest ette teatanud.
Sünnitusmajad töötavad
Tallinna haiglates töötavad kõik osakonnad peale polikliiniku sel ajal nagu tavaliselt.
Alates 22. jaanuarist haiglad uusi plaanilisi haigeid enam vastu ei võta, haiglas viibivate patsientide ravi jätkatakse. Vältimatut arstiabi osutatakse haiglate erakorralise meditsiini osakondades, seal aga ei väljastata tõendeid, mida tavaliselt annab perearst, haiguslehti ei pikendata ega lõpetata. Hädavajadusel on võimalus saada retsepte. Lapsed saavad tervisehäirete korral arstiabi Tallinna lastehaiglas ning sünnitusmajad töötavad nagu tavaliselt. Rasedad saavad pöörduda sünnitusmajade vastuvõttudesse.

Uues Haabersti vaba aja keskuses on raamatukogu ja veekeskus
Uus vaba aja keskus hakkab pakkuma konkurentsi Haabersti spordiklubidele.
Õismäele kerkib uus vaba aja keskuse hoone, kus saavad ruumid nii veekeskus ja spordisaal kui ka Haabersti uus raamatukogu.
Haabersti linnaosa vaba aja keskusele jäävad uuest hoonest kasutada kolmas korrus ja kolm ruumi neljandal korrusel, ülejäänud ruumid jäävad Tallinna spordi- ja noorsootööameti haldusse.
Haabersti vaba aja keskuse juhataja Kaidi Liive sõnul pakuvad uued ruumid tegevust kogu Haabersti elanikkonnale. "Mida rohkem on kõigil elanikel võimalusi aktiivselt puhata, seda rahulolevamad nad on. Neljanda korruse kolme ruumi tuleb beebikool, kindlasti on ette nähtud kohvik-klubid ja tantsuõhtud vanematele inimestele. Lisaks pakub uus vaba aja keskus konkurentsi ka siinsetele spordiklubidele," ütles Liive.

Reformierakonna esinumber Tartus on Laine Jänes
Eesti Reformierakonna üldkogu kinnitas 13. jaanuaril kandidaatide järjestuse kõigis valimisringkondades üle Eesti. Tartu linnas juhib nimekirja linnapea Laine Jänes.
Reformierakonna nimekirjas järgnevad Laine Jänesele linnavolikogu aseesimees ja E-Riigi Akadeemia programmidirektor Hannes Astok, riigikogu liikmed Silver Meikar ja Helmer Jõgi, ortopeediakeskuse juhataja Oleg Nesterenko, tervishoiuspetsialist ja endine olümpiapurjetaja Krista Kruuv, spordimuuseumi direktor Mati Tolmoff, Tartu ülikooli professor Hele Everaus, Soome aukonsul Toivo Kabanen ja abilinnapea Jüri Sasi.
Tartu linnapea Laine Jänes ütles, et reformierakonna visioon on viia Eesti viie rikkama riigi sekka Euroopas. "Usun, et Eestil ja Tartul on see potentsiaal täiesti olemas. Meie nutikus on eelduseks jätkuvale majandusedule, mis võimaldab paremaid palku ja pensioneid kõigile," märkis Laine Jänes.

Hiiumaa: Selver teeb poe Kärdla külje alla
Pühalepa vallavalitsus algatas tulevase Selveri kaubamaja maa-ala detailplaneeringu.
Maa, kuhu kaubanduskeskust planeeritakse, asub Kärdla linna külje all Linnumäe puhkekeskuse vastas üle tee, veidi linna poole, kirjutab Hiiu Leht. Kuna Eestis pole kaht täpselt ühesugust Selverit, on see, mida Hiiumaa kaubanduskeskus täpselt sisaldama hakkab, alles arutlusel ning sellest on veel vara rääkida, eelistasid Selveri arendajad esialgu tagasihoidlikuks jääda. Pühalepa vallavanema Ants Orava sõnul on arendajad pakkunud, et Selver võiks valmida 2007. aasta jõuludeks.

Vasknarva: ei mingeid jõule vana kalendri järgi
Vasknarvas, Narva jõe alguses tähistati küll uue aasta saabumist, kuid vana kalendri järgi jõule ja aastavahetust oluliselt ei pühitsetud. Eesti Vabariigi tulekuga 1918. aastal muutus kohaliku rahva kultuuritunnetus kahetiseks. Ühelt poolt peetakse meeles vene tähtpäevi ja kombeid, samas on eesti tavad samuti omaks võetud, seda vaatamata faktile, et Kuremäest alates on raske põliselanikust eestlast leida.
Aleksandr Petuhoff

Muhu: näitus ristipuudest
Muhu muuseumis Koguva väljal on üles pandud uus näitus, millel nimeks "Kagu-Eesti ristipuud". 2005. aastal pälvis laialdast tähelepanu Põlvamaa Rosma ristimänniku osaline mahavõtmine teelaienduse pärast. Kohalike inimeste meelepaha ja avalik meediakära päästsid osa männikust. Pärast Rosma ristimetsa raiet hakati ristimetsade asukohti üles märkima ja kaardistama. Selle töö käigus on pildistatud ka suurem osa näituse fotodest. Näitus on mõeldud austusavaldusena endisele muinsuskaitseameti peadirektorile, 2005. aastal traagiliselt hukkunud Agne Trummalile.
Tatjana Rahu

Auvere otsib kadunud sõdurikalmistut
Vaivara vald peab võimalikuks, et matmispaiga asukoht on röövkaevajatele teada.
Vaivara sõjaajaloo teemapargi külastuskeskuse projektijuhi Ivika Maidre sõnul on vald äsja vastuvõetud sõjahaudade seaduse pärast tõsiselt mures. Nimelt on valla maa peal Auveres väidetav Saksa sõjaväe kalmistu, mille puhul on uue seaduse rakendamine küsitav.
"Teame, et röövkaevajad käivad tõenäoliselt sellel kohal pidevalt antikvaarset kraami otsimas. Kas me peame ehk hakkama tegelema ebaseadusliku jälitamisega, et niimoodi teada saada, kus see kalmistu tegelikult asub?" on Maidre nõutu.
Auvere kalmistut on korduvalt otsimas käinud ka Saksa sõjahaudade hooldajad, kes on selle leidmiseks ka mitmetes kohtades proovikaevamisi teinud. Seni ei ole kellelgi ametiisikutest õnnestunud kalmistu asukohta kindlaks teha.

Marilaste "lambajalg" on tähtis püha
Kui Eestis on talipühad juba ammu läbi, siis paljudel idapoolsetel soomeugrilastel on pühade tähistamine alles poole peal. 6. jaanuaril toimus Mari Vabariigi pealinnas Joškar-Olas šorõkjol - "lambajalg", millel osales ligi 300 inimest. Mitmesugusteks loomadeks ja santideks ümberriietunud marid tantsisid rahvatantse ja mängisid rahvusmänge.
Praegu on mari külades suur pidutsemise aeg, 6.-13. jaanuarini kestis jõul - šorõkjol, mida tähistatakse talvisest pööripäevast uue kuu sünnini. Enamasti tähistavad marid seda jõulude ajal, ainult et alustatakse reedel.
Nädala jooksul tulevad külla kas vasli kugõza või kuva (vasli- taat või -eit). Neid saadab trobikond lapsi-sante. Külaskäik on omamoodi ühiskondlik kohustus, sest meie salmide lugemise asemel tuleb pererahval ette lugeda aasta jooksul tehtud tegemised. Kui aasta jooksul on vähe või halvasti tehtud, siis saab peremees või kogu pererahvas karistada - antakse vitsa -, kui hästi, siis saadakse kiita või esitavad sandid ise mõne laulu. Pererahvas ootab kiitust väga ja püüab igati külaliste meele järele olla, sest šorõkjol määrab uskumuste kohaselt edukuse algaval aastal.

Fortum kavandab Tartu piirile koostootmisjaama
Tartu soojatootja Fortum Tartu kavandab linna piirile Anne katlamaja juurde rajada uue soojuse ja elektri koostootmisjaama.
Fortum Tartu on Soome energeetikafirma Fortum tütarettevõte, millest 40% kuulub tartlase Tiit Veeberi aktsiaseltsile Giga. Kuna Veeberil on juba tosina aasta pikkune kohaliku kütuse, peamiselt turba kasutamise kogemus, on ka rajatavat koostootmisjaama kavas toita turba ja puiduga, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Kavandatava jaama tootmisvõimsus on 52 megavatti soojust ja 25 megavatti elektrit. Plaani järgi peaks jaama kasutusele võetama 2008. aasta lõpuks.

Tallinki reisijate arv kasvas detsembris 123 protsenti
Detsembris kasvas Tallinki reisijate arv võrreldes aasta varasema perioodiga 123,3 protsenti ehk 523 103 inimeseni, veetud kargoühikute arv kasvas 125 protsenti.
Eesti-Soome suunal vedas Tallink möödunud aasta detsembris kokku 196 151 reisijat, Eesti-Rootsi suunal 56 180 reisijat, Läti-Rootsi suunal 12 423 reisijat, Soome-Saksa suunal 7741 reisijat ja Soome-Rootsi suunal 250 608 reisijat.
Veetud sõiduautode arv oli kõikidel Tallinki hallatavatel liinidel detsembris kokku 36 234.
AS-il Tallink Grupp on kokku 21 laeva, ettevõte opereerib seitsmel erineval laevaliinil.

Laupäeval ei tööta Hansapanga elektroonilised kanalid
Infosüsteemide platvormi uuendamise tõttu ei tööta laupäeval, 20. jaanuaril kella 00-11 Hansapanga internetipangad hanza.net ja telehansa.net, sularahaautomaatides ei saa sel ajal teha makseid ega vaadata konto väljavõtet.
Täielikult katkeb sularahaautomaatide töö varahommikul kella 04-07, samal ajal ei saa teha ka kaardimakseid. Lühiajalised häireid võib infosüsteemides ette tulla veel kogu päeva jooksul, teatas pank.
Seetõttu avatakse Hansapanga kontorid laupäeval, 20. jaanuaril tavalisest hiljem - alates kella 11, töötab vaid 15 kontorit.
Tallinnas on sel päeval lahti Sikupilli kaubanduskeskuse, Kristiine kaubanduskeskuse, Tondiraba kaubanduskeskuse, Rocca al Mare kaubandusekeskuse, Järve keskuse, Viru keskuse ja Ülemiste keskuse kontor. Tartus töötavad Annelinna, Lõunakeskuse ja Tartu Kaubamaja kontor. Pärnus on lahti Kaubamajaka kontor, Võrus Maksimarketi kontor, Jõhvis Selveri kontor ning Narvas Fama kaubanduskeskuse ja Astri kaubanduskeskuse kontor.

Selveri Köök saab oma tootmishoone
A-Selver AS sõlmis lepingu ehitusfirmaga AS Oma Ehitaja Selveri Köögi tootmishoone rajamiseks Tallinnas Taevakivi tänaval.
Uues hoones on kokku ligi 4200 m2 tootmis- ja büroopinda ning see peaks valmis saama selle aasta augustis.
Lepingu hinda pooled ei avalikusta.

Alkoholireklaamid jäävad televisiooni ja raadiosse edasi
Majanduskomisjon ei toetanud täna Sotsiaal-demokraatliku Erakonna fraktsiooni reklaamiseaduse eelnõu muudatusettepanekut, millega oleks alkoholireklaam televisioonis ja raadios täielikult ära keelatud.
Samas leidis komisjonis toetust Reformierakonna fraktsiooni poolt algatatud ettepanek, millega pikeneks alkoholireklaamiks lubatud aeg televisioonis ja raadios ühe tunni võrra, lubades alkoholi reklaamida kl 21 õhtul kuni seitsmeni hommikul. Varem oli eelnõus alkoholi reklaamimine lubatud alates kl 22.
Alkoholireklaam peab muudatuste jõustudes sisaldama hoiatavat teksti: "Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist". Majanduskomisjon lisas sellele veel, et hoiatus peab tavalise tähelepanu juures olema märgatav, arusaadav ja selgelt eristatav muust teabest.
Tubakatoodete osas lubab eelnõu kasutada reklaami eesmärgil tubakatoodete tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis tubakatoodet või selle tarbimist ning millega tähistatakse lisaks tubakatootele ka teisi kaupu või teenuseid. Otsene tubakatoodete reklaam jääb keelatuks.

Selver avab Mustamäel kaupluse
Tallinna Kaubamaja avab järgmisel aastal Mustamäel, Mustamäe tee 16 uue Selveri supermarketi.
Selveri poolt planeeritav müügipind on 2100 m². Kokku on üüritava pinna suuruseks 3900 m², osa pinnast antakse allüürile.
Kauplus plaanitakse avada 2008. aasta kevadel.

Tallinn silub Ülemiste ristmikku
Sel aastal tehtav Ülemiste ristmiku väikesemamahuline nn kosmeetiline remont haakub abilinnapea Olga Sõtniku sõnul tulevase eritasandilise ristmiku projektiga.
"Tallinna linnavalitsus käivitas 2006. aastal koostöös AS Ülemiste Cityga Ülemiste ristmiku väikesemahulise ümberehituse projekteerimise, mis näeb esimese etapina ette Ülemiste ristmikule Suur-Sõjamäe tänavalt parempoolse pöörderaja juurdeehitamist," ütles Sõtnik.
Ülemiste ristmiku väiksemamahuline rekonstrueerimine peab lepingu järgi valmima 15. aprilliks. Seejärel tuleb koostada Tartu maantee Suur-Sõjamäe eritasandilise ristmiku tehniline projekt. Ehitustöödega, mida rahastatakse Euroopa Liidu fondidest, alustatakse 2008.aastal.
Ülemiste ristmiku liiklusummikuid aitab leevendada ka Smuuli tee raudteeviadukt, mis avatakse liikluseks 15. mail, teatas Tallinna pressiteenistus.

Eesti otsib konteinervedude suurendamiseks tuntud operaatorit
Täna Ningbo sadama delegatsiooniga kohtunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar kinnitas, et kuigi Eesti konteinervedude potentsiaal võib välispartnereile tunduda tagasihoidlik, oleme me ka selles valdkonnas võimelised kiiresti arenema. Selleks vajab Eesti aga maailmas hästituntud operaatorit.
Ministeeriumis toimunud kohtumisel Hiina Zhejiangi provintsis asuva Ningbo sadama delegatsiooniga ütles Savisaar, et Eesti on huvitatud sadamatevahelisest koostööst ning Hiina kaubavoogude teenindamisest ja kavatseb oluliselt suurendada oma konteinervedude potentsiaali.
"Kuid selleks on meil vaja ülemaailmselt tuntud operaatorit, kelleks võiks olla üks maailma suurim - Hutchinson," märkis Savisaar, kelle sõnul on selle firma esindajad Eestis juba käinud, kuid konkreetset kokkulepet pole veel sõlmitud. "Võibolla arvasid nad, et me alustame liiga tagasihoidlikult, kuid meil on hea kasvutempo."
Hiina delegatsioon lubas Eesti koostöösoovi viia majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel nii Hutchinsoni kui ka teiste suuremate sadamateenuseid osutavate firmade esindajateni.

Ringkonnakohus vabastas Erki Aaviku 750 000-kroonise kautsjoni vastu
Tartu ringkonnakohus asendas ASi Werol Tehased endise juhi Erki Aaviku suhtes kohaldatud vahistamistõkendi 750 000 krooni suuruse kautsjoniga.
Ringkonnakohus leidis, et Erki Aaviku vahistamise alused on maakohtus õigesti tuvastatud, kuid kautsjon on piisav vahend, et välistada tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Menetlus kriminaalasjas on kestnud piisava aja selleks, et uurimisorganid on saanud talletada vajalikud tõendid. Seega ei saa tõe tuvastamise takistamiseks uute kuritegude toimepanemise oht olla nii suur, et seda peaks takistama vabaduse olulise piiramisega.
Tartu maakohus jättis 22. detsembril rahuldamata Erki Aaviku taotluse asendada vahistamise tõkend kautsjoniga. Kaebuse maakohtu määrusele esitas ringkonnakohtule Aaviku kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi.

Eestlaste teadlikkus metsades toimuvast jätab soovida
Metsafirma Stora Enso tellimusel TNS Emori poolt läbi viidud uuring näitas, et eestlaste teadmised peale kasvava ja maha raiutava metsa suhtest ei vasta tegelikkusele.
Kuigi alates 2001. aastast on Eesti metsades metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse andmeil juurdekasv ületanud raiemahtu, arvab neli viiendikku vastanuist, et metsa raiutakse täna rohkem kui seda peale kasvab. "Raie kõrghooaeg Eesti metsades jäi 1990-ndate teise poole ja sajandivahetusse ning tundub, et sinna on jäänud ka inimeste teadmised," kommenteeris uuringutulemusi Eesti metsade üle statistikat pidava metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktori asetäitja kohusetäitja Enn Pärt.
"Võib öelda, et uuringutulemustest kõlama jäänud mure liigraie pärast on asjatu, pigem peitub Eesti metsades suur hulk kasutamata potentsiaali," sõnas ta, tuues selle kinnituseks tõiga, et alates 2001. aastast pole ühelgi aastal raiutud Eestis nii palju metsa kui riiklik arengukava seda võimaldaks.

Renault müüs Eestis 1982 uut sõidukit
Eesti edasimüüjate sõnul müüdi Eestis eelmisel aastal kokku 1982 Renault märki kandvat uut sõidukit.
Kõige populaarsemad Renault mudelid olid eelmisel aastal Clio 349, Trafic 296 ja Scenic 272 autoga. Dacia Loganit müüdi 2006. aastal 306 autot, mis on 20% enam kui eelneval aastal.
Ülemaailmselt vähenes Renault Grupi müük eelmisel aastal nelja protsendi võrra 2 433 604 müüdud sõidukini.
Renault Grupi müügi- ja turundusdirektori Patrick Blaini sõnul toob 2007. aasta Renault'le alates suvest kasvu taastumise. "Müügitulemused väljaspool Euroopat paranevad jätkuvalt ning Renault Grupp tugevdab oma müügiorganisatsiooni, valmistumaks uute toodete turuletulekuks. Euroopas jätkub esimesel poolaastal langustrend, kuid aasta teine pool, kui turule tuuakse esmalt uus Twingo ning seejärel uus Laguna mudel, tähistab müügitulemuste taastumise algust, samas säilitades kasumlikkuse esmatähtsust. Kokkuvõttes eeldame me väikest kasvu, eriti aasta teises pooles," kirjeldab Blain.

Taavi Reigam - äris edukam kui korvpallis? 
Kaheksakümnendatel Tallinna Kalevi korvpallimeeskonda kuulunud Taavi Reigam (44) loobus parimas eas tippspordist ning sellal, kui endised kaaslased olid teel NSV Liidu meistrikulla poole, kogus tema Kanadas tulevaseks eluks stardikapitali.
Nüüd on Reigam kerkinud Eesti äritaevasse ja asub mulluses Äripäeva rikaste edetabelis 148. kohal, kirjutas SL Õhtuleht.
Reigam on firmade Proplastik ja Macroprint Media üks omanikke ja juhataja ning ta kuulub Merirahu Arenduse juhatusse. "Vahel olen väga tõsiselt mõelnud firmade tegevjuhtimise juurest taanduda, aga patarei on veel laetud ja ma ei suuda kõrvale jääda. Ehkki töö ja puhkuse vahekord pole väga paigas," ütleb Reigam.

Hans H. Luik peab börsile minekuks läbirääkimisi
Lähinädalatel on oodata Hans H. Luige ja investeerimispankurite uusi läbirääkimisi Ekspress Grupi börsile viimiseks, ühtaegu jätkuvad läbirääkimised uute investeerimisobjektide üle, kirjutab Äripäev.
"Eelmisel aastal meelitasid investeerimispankurid meid küll," rääkis Ekspress Grupi omanik. Tundub, et neil oli vist üks suur müügikampaania, sest pangad käisid börsile viimise ideed koos oma nõustamisteenusega pakkumas paljudele firmadele. Läinud aastal otsustasime selle pakkumise tagasi lükata.
"Esmaspäeval on Ekspress Grupi finantsjuht Viktor Mahhov välisreisilt tagasi ja siis räägime investeerimispankuritega uuesti läbi," sõnas Luik.
Luik lisas, et küsimus on ikkagi eeskätt selles, kas Baltimaade meedias või ka näiteks Rumeenias leidub huvitavaid investeerimisobjekte, mille ülevõtmiseks raha kaasata. Samas ta nentis, et käimas on kolmed sellekohased läbirääkimised.

Arco võlub lõbustuspargi krundile suure magala
Endist Kadrioru lõbustuspargi krunti arendav AS Arco Investeeringud on kui imeväel algselt nn Kadrioru tüüpi majadega hoonestada kavatsetud krundile võlunud hoopis kolmandiku võrra suurema maju tihedalt täis pikitud elurajooni.
Müügikonkursi üheks tingimuseks oli, et sinna ehitataks nn Kadrioru tüüpi majad või lähtutaks rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Europan 6 võidutööst, mille järgi oleks krundi ehitusmaht olnud 45 000 ruutmeetrit, kirjutab Äripäev.
Pärast konkursi võitu aga on Arco Investeeringute sellele krundile planeeritav ehitusmaht sujuvalt suurenenud kolmandiku võrra - 64 600 ruutmeetrini.
Suurem ehitusmaht toob Arco Varale ligikaudu miljardikroonise lisakäibe -milline aga peab olema üks Kadrioru tüüpi maja, seda ei suuda praegu enam keegi määratleda.
"Kuna planeeringus kasutatud kirjelduse "Kadrioru tüüpi elamu" näol on tegemist kirjandusliku väljendiga, siis on väga keeruline määratleda, kas planeeritud hooned saab liigitada sellesse kategooriasse või mitte," kommenteeris Tallinna abilinnapea Kalev Kallo.

Euroliit seab reeglid laenureklaamidele
Euroopa Liidu kava järgi peavad vaid sooviavalduse põhjal antavate tarbimislaenude pakkujad peagi oma reklaamides näitama laenu kogukulu ja aastaintressi, mis mitmel puhul ulatub sadadesse protsentidesse.
Tarbijakrediidi direktiivi parandus kehtestaks ühtsed tarbimislaenude pakkumise ja reklaamimise tingimused kogu euroliidus, kirjutab Postimees.
Direktiivi seletuskirjas on märgitud vajadust tagada laenuvõtjatele senisest parem tarbijakaitse.
Tarbijakatiseameti kinnitusel kehtestatakse reeglid siiski vaid 200 - 50 000 euro suurustele laenudele, mistõttu paljusid SMS-laenusid see otseselt ei puuduta. Küll aga kõikvõimalikke reisi-, päikese- ja pulmalaenusid, mida antakse peaaegu igale soovijale.

Elisa ja EMT kemplevad, kumb pakub paremat levi
Lahinguväljaks kujunenud Tartu linnas on mõlema konkurendi levi samalaadne.
Elisa ja EMT kaklevad, kumma kliendid saavad nautida parema kvaliteediga leviala. Tele2 kinnitab kemplust kõrvalt vaadates, et investeerib jõudsalt oma leviala parandamisse, ent eelise turul annab talle hoopis soodne hind.
Eelmisel nädalal tuli Elisa jõuliselt välja reklaamikampaaniaga, kus väidetakse, et Tartus on Elisal kõige kvaliteetsem leviala. Seda kinnitavat sõltumatu mõõtja - riigi osalusega Levira. EMT arvates on see jutt täielik jama.
Elisa tellimusel sõitis ligi kuu aega tagasi Levira spetsiaalse raadiolevi mõõtetehnikaga varustatud auto Tartu linnas ringi, läbides kõik teed ja tänavad ning mõõtes operaatorite GSM-võrkude kvaliteeti.

Algasid koolinoorte laulu- ja tantsupeo eelproovid
29. juunist 1. juulini peetavale koolinoorte laulu- ja tantsupeole on ennast kirja pannud peaaegu 40 000 lauljat-tantsijat, peolepääsejate väljaselgitamiseks algasid eelproovid.
Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tantsutoimetaja Kadri Tiis ütles Aktuaalsele kaamerale, et noorte huvi rahvatantsu ja koorilaulu vastu on erakordselt suur, kirjutab ETV24.
Maakondlikke eelproove on tervelt 300. Kui varem korraldati proove ja ülevaatusi nädalavahetusel, siis seekord pole see ajapuudusel võimalik ja proovid leiavad aset koolipäevadel.

Rahval on võimalik tutvuda presidendile saadetud jõulukaartidega
Eesti Rahvusraamatukogus saab tutvuda, kellelt on president Toomas Hendrik Ilves jõulukaarte saanud ja millised need välja näevad.
Tänase seisuga on presidendile läkitatud 326 jõulukaarti, neist 163 Eestist ja 163 välismaalt. Kõik kaardid pole kindlasti veel kohale jõudnud, jõulutervitusi saabub tavaliselt märtsi alguseni. Kaarte on saabunud teiste riikide riigipeadelt, saatkondadelt, Eesti aukonsulitelt, ametiasutustelt, firmadelt ja eraisikutelt.
Eesti president ise saatis sel aastal laiali ligikaudu 1400 jõulukaarti. Kaardi kujundas Dan Mikkin, sellel kujutatakse kodumotiivi ja juures on head soovid presidendilt.

Täna algavad esimese mobiiltelefoni ekraanil esilinastuva mängufilmi võtted
Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia viivad koostöös läbi rahvusvahelise filmiõppe töötoa, mille tulemusena valmib Sony Ericsson K800i seeria mobiilikaameratega üles võetud kunstiline lühimängufilm "Consuming Desire".
"15-minutiline kunstiline mobiilifilm räägib loo eesti ametnikust Martinist ja tema triviaalsest minevikusuhtest hispaanlannaga, kes tema ellu tagasi pöördub. Vestlustest koorub analüüs tarbimise mõjust inimsuhetele," iseloomustab filmi sisu produtsent Kaie Pungas.
Lühifilmi on põimitud eesti kultuuri, disaini, kunsti ja toidu elemendid. Olulisel kohal on dekoratsioonidena EKAs valminud teosed rõivastest maalideni.
Mobiilifilmi lavastab ja juhendab Eesti Kunstiakadeemia ning Balti Filmi-ja Meediakooli filmiõppejõud Dirk Hoyer. Juhendajatena töötavad operaatorid Maksim Golomidov ja Johannes Arro, helirezhissöör Jevgeni Berezovski, dekoraator Olivia Osik, valgustaja Alise Mäesalu ja produtsent Kaie Pungas.

Noorusliku jõuga kallimast lahku
Lavastaja Aljona Anohhinal on Vene Teatris valminud juba teine õnnestunud töö.
Vene Teater on täis nooruse väge ja esmajoones kogeb seda lavastuses "Kallimast ei lahkuta", kus teatri väike lava pannakse triiki täis noori näitlejaid.
Lavastuse vooruseks pole ainult esitajate noorus - tõestatakse, et 70-ndatest pärit Aleksandr Volodini näitemäng on kaasaegne nii sisult kui ka vormilt. Noore abielupaari (mängivad Ksenia Agarkova ja Pavel Vorožtsov) abielulahutuse lugu koos samateemaliste variatsioonidega haakub hetkel õhus olevate meeleoludega.
Kaasaegsus pole saavutatud väliselt, vastupidi, lavastus ja eriti muusika rõhuvad 60-ndatele, kus tegevus toimub. Mingid nõukogude tegelikkuse konksud on muutunud nüüdseks arusaamatuks, kuid see kõik ei häiri ei kõrva ega silma. Lavastajate tandem Viktor Rõžakov ja Aljona Anohhina on teinud head tööd. Anohhina on Vene Teatris nüüd heas kirjas juba kahe teosega, ka "Palat nr 6" on tema loodud.

1925. aastal loodud kultuurkapitalist sai laenu võtta
Esimese Eesti Vabariigi ajal oli ajakirjanduse sihtkapital teiste kõrval marginaalne roll.
Nagu selgub kultuuriministri Raivo Palmaru ja ajakirjanike liidu esimehe Marica Lillemetsa intervjuudest - töö ajakirjanike sihtkapitali taasrajamise suunas käib. Siiani pole ajakirjandust eriti tahetud toetada, välja arvatud mõned soliidsed kultuuriajakirjad. Põhjus on muidugi selles, et ajalehed on erakätes - eeldatakse, et need teenivad niigi kasumit ja ajakirjanike palgad on kõrged. Aga kui ajakirjanduse sihtkapital taastataks, võiks sealt saada raha honorarifondide suurendamiseks, sest need pole suurenenud viimase 10-15 aasta jooksul ja autoreid pole praeguste honoraridega enam võimalik kirjutama motiveerida.
Eelmise vabariigi ajal oli ajakirjanikel oma sihtkapital ja kuna praeguse "kulka" eeskujuks ongi sõjaeelne kulka, siis tasub heita pilk ajalukku ja vaadata, kuidas ajakirjanduse sihtkapital siis funktsioneeris.

Palmaru: ajakirjanduse sihtkapital saab tekkida ainult koos lisarahaga, mis toob endaga muudatusi seadustes
Kavas on ajakirjanikele kultuurkapitali oma sihtkapital luua, nagu oli see eelmisel iseseisvusajal. EAL-i algatuse tahab täide viia esimees Marica Lillemets.

Vaiko Eplik on Raadio 2 eetris tagasi
Homme õhtul kell 21 alustab Vaiko Eplik Raadio 2-s oma uue saatega "Vaiko Eplik Show".
"Saade tuleb show, nagu nimigi ütleb," räägib Vaiko Eplik. "Mängin muusikat alates 30ndatest eelmisel sajandil kuni tänapäevani, põhirõhk on unustatud aaretel," lisab Eplik, kellel on plaanis oma saatesse kutsuda ka ka külalisi.

Mees pärandas raha telefoniraamatust valitud võõrastele
Portugalist pärist mees pärandas oma testamendis raha 70 inimesele, kelle oli juhuslikult telefoniraamatust valinud.
Luis da Camara tegi oma testamendi juba 29 aasta vanuselt, valides Lissaboni telefoniraamatust huupi nimesid, kirjutab Ananova.
Perekonda mehel ei olnud.
Luis suri jaanuari alguses 42-aastaselt, jättes endast maha kaks maja, auto ning umbes 408 000 krooni sularaha. 70 võhivõõrast said igaüks umbes 144 000 krooni.
"Algul arvasin, et keegi teeb minu kulul nalja, kuid ma vajan seda raha väga ja olen väga tänulik," rääkis üks päranduse saajatest, 76-aastane Helena Suares.

Ministeerium toetab teaduskeskust AHHAA 30 miljoni krooniga
Minister Mailis Reps allkirjastas kinnituskirja teaduskeskuse AHHAA finantseerimise kohta 30 miljoni krooni ulatuses Euroopa Liidu tõukefondidest.
Mailis Repsi sõnul on AHHAA tegevus teaduse populariseerijana, turismiatraktsioonina ja mitteformaalse õpikeskkonnana riiklikul tasandil sedavõrd oluline, et sihtasutus vajab kindlasti statsionaarset näitusehoonet, teatas ministeerium.
Haridus- ja Teadusministeerium taotles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Tartusse teaduskeskuse AHHAA näitusehoone ehitamise toetuseks 30 miljonit krooni.

Mihkel Raud: Enslaved on tõenäoliselt parim bänd maailmas
Mihkel Raua muljed Norra black metal bändi kontserdilt New Yorgis.
New York City ei ole enam ammu endine.
Ulatuslikud ja paljude meelest vaat et fašistlikud puhastusmeetodid on teinud Suurest Õunast Ameerika Ühendriikide turvaliseima linna ja nii juhtubki, et Skandinaavia black metal hiiglased Enslaved ning Dark Funeral annavad oma kauaoodatud Põhja-Ameerika turnee strateegiliselt olulisima kontserdi turistidest ja imeliselt sädelevaist neoonreklaamidest kubisevas linnaosas nimega Midtown Manhattan.
Kunagi ruulisid siinkandis narkodiilerid, prostituudid ja kõik ülejäänud mõeldavad dekadentliku maailma - mille kultuuriliseks väljenduseks satanistlik black metal mingitel tingimustel ju passiks - stereotüübid.

ERKI moe ülevaatus pakkus täismajale toreda õhtu
Laupäeval toimus Salme kultuurikeskuses deviisi "Beebibissness ruulib!" all järjekordne ERKI moesõu, mis oli palju toekam kui väikelapse arglik astumine.
ERKI moesõu keskendus tänavu beebiasja ajamisele. Lapsed jäävad nunnuks ju ka siis, kui nad ulakusi ja lollusi teevad. Aga millegi peale pahandada sel moeõhtul polnudki.
Kogu kompotti hoidis koos hoogne lavastus ja Anu Lambi sisseloetud tutvustav tekst. Kõik sujus kui õlitatud masinavärk. Ja kui ühel hetkel tekkiski vaikus ning lava jäi pimedaks, osutus see korraldajate krutskiks, et edasi anda sõnum: hooligem üksteisest ja tehkem kõrvalistujale pai ja kalli.
Aga nüüd kollektsioonidest. Neid tuli esitlusele tervelt 25. Pöörast fantaasialendu, ulmet ja alastust seekord eriti polnud. Suure osa näidatud rõivaste kandmine oleks vastuvõetav ka hullumeelse enesenäitamisvajaduseta inimesele.

Napalm Death on tulekul
Birminghami au ja uhkus, grindcore'i leiutaja Napalm Death esineb 21. jaanuaril Tartus klubis Illusioon. Teda soojendavad Deathbound Soomest ning Pedigree ja Horricane Eestist.
Kuigi esialgsest koosseisust ei ole bändis alles mitte kedagi ning suurtelt lavadelt on bänd peaasjalikult taandunud, anti mullu välja uus album "Smear Campaign".
Tänu oma kahele esimesele albumile deathmetal-bändiks tembeldatud Napalm Death esineb Eestis teist korda. Esmakordselt viibis ta siinmail 1994. aasta Rock Summeri ajal.
Uksed avatakse juba kell 19. Kuigi piletid on müügil ka enne ürituse algust kohapeal, saab raskemuusikalegendi kontserdile muretseda 325-kroonise pileti ka Piletilevi müügipunktist. Tallinnast viib Tartusse kontserdile eribuss.

Noored, tehke lauamänge! 
Roheline Energia ootab koolinoortelt põnevaid uute laua-, põranda-, kaardi-, arvuti- ja muude mängude ideid.
Jaanuari lõpuni kestval konkursil osalemiseks tuleb moodustada kuni viieliikmeline võistkond ja mõelda koos välja uus mäng, mis oleks seotud rohelise energiaga ning looduse säästmisega.
Mäng või kujutluspilt sellest tuleb saata aadressile Kadaka tee 63, 12915 Tallinn. Ümbrikusse tuleb lisada mängu lühikirjeldus ja oma kontaktandmed: ees- ja perekonnanimi, tiimi nimi, aadress, telefon ja meiliaadress.
Parimaks osutunud mängu hakatakse tootma! Lisaks saab võitjatiim tasuta kanuumatka Eesti jõgedel. Teise ja kolmanda koha meeskonnad lähevad tasuta Coca-Cola Plazasse filme vaatama ning Tallinna loomaaeda loomi uudistama. Lisainfo: roheline@energia.ee.

Selgusid Eesti võrkpalli noortekoondiste EM-finaali vastased
Täna toimus Austria pealinnas Viinis U-19 vanuseklassi poiste ja U-18 vanuseklassi tüdrukute EM-finaalturniiri alagruppide loosimine.
11-16 aprillil selgitavad Austrias (Kremsis ja Viinis) 12 Euroopa parimat noortekoondist, sealhulgas Eesti, Euroopa parimad meeskonnad. Otse finaalturniiri pääsesid 2005.a võitja Poola ning korraldajana Austria. Tänavu jaanuaris toimunud kvalifikatisooniturniiride parimatena lisanduvad neile Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Serbia, Holland, Eesti, Läti, Belgia, Venemaa ning Türgi. Eesti meeskond sattus loosi ainsasse alagruppi - C, kus vastasteks kvalifikatsiooniturniiride võitjad, kuulsad võrkpalliriigid Itaalia ning Holland. C-alagupp, kuhu kuulub ka Eesti, mängib Kremsis.
Kümme tüdrukute kvalifikatsiooniturniirilt edasipääsenud võistkonda on Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Serbia, Türgi, Prantsusmaa, Holland, Eesti, Belgia ja Poola, lisaks pääsesid finaali valitsev Euroopa meister Ukraina ning korraldajana Tšehhi. Finaalturniir peetakse 10.-15. aprillil Tšehhis Brnos. Eesti tüdrukud loositi D alagruppi, kus minnakse vastamisi taas kvalifikatsiooniturniiride võitjatega, kelleks on Türgi ja Itaalia.

Hanno Ellermann on Eesti parim takistussõitja
12. jaanuaril avalikustatud Eesti ratsaspordi liidu 2006. aasta takistussõidu edetabeli alusel oli lõppenud hooaja parim seeniorist takistussõitja Hanno Ellermann.
Auhinnad Hanno Ellermannile, edetabelis teisele kohale tõusnud Rein Pillile ning Gunnar Klettebergile anti pidulikult üle Pärnu teatris Endla toimunud hooaja lõpetamisel.
Autasu vastu võttes sõnas Hanno Ellermann, et ta ei kavatse loorberitele puhkama jääda. "Olen oma mõtete ja tegudega juba uues hooajas. Eestis parim olla on loomulikult super, kuid nüüd on aeg ennast ka rahvusvahelisel tasemel tõestada, selle eesmärgi nimel töö käib," ütles Hanno.
Möödunud hooaja parimaks koolisõitjaks tunnistati Grete Barake. Erkki Hõim oli parim kolmevõistleja ning Heigo Rohtla parim kestvusratsutaja. Autasustati ka 2006. aasta parimaid noorsportlasi ja poniratsutajaid.

Võrkpalli esiliigas lõppes teine ring
Võrkpall
Põhiturniiri võitjaks osutus Tallinna meeskond Liider/Välk 494, kes teises ringis võitis kõik kuus kohtumist. Esiliiga tiitlikaitsja, Tartu Pere Leiva farmklubi Premium 7 lõpetas teise ringi nelja võiduga teisena, järgnesid Selver/Audentes ning Sylvester II.
Kaheksandikfinaalid mängitakse kahe võiduni, kusjuures esimene ja vajadusel kolmas mäng peetakse II ringi lõppedes kõrgemal kohal asetseva meeskonna koduväljakul. 27.-28. jaanuaril ning vajadusel 10. veebruaril peetavates kaheksandikfinaalides on vastamisi järgmised paarid:
Liider/Välk494 (1) - SC Tempo (16),
Premium 7 (2) - Suur Vend/Viljandi (15),

Kanepi ja Ani parandasid WTA edetabelis kohta
TENNIS:
Kaia Kanepi on tõusnud kahe koha võrra ning on nüüd 344,5 punktiga 77. kohal, ka Maret Ani tõusis koha võrra ning 187,75 punktiga on tema pingereas 149. Margit Rüütel jätkab 122,25 punktiga 216. kohal, vahendab Sportnet.
Tabelit juhib jätkuvalt belglanna Justine Henin-Hardenne 3803 punktiga, palju ei jää maha venelanna Maria Šarapova (3532) ega prantslanna Amelie Mauresmo (3460).

Federer alistas Phau
TENNIS:
Australian Openi avaringis alistas šveitslane sakslase ühe tunni ja 47 minutiga 7: 5, 6: 0, 6: 4. Federeri ja Phau seniste omavaheliste mängude seis oli 1: 0 ATP edetabeli esisaja lõppu kuuluva sakslase kasuks, vahendab Sportnet.
Mullu üllatuslikult Federeri finaalivastaseks tõusnud Marcos Baghdatis asub favoriidiga seekord samas tabeliveerandis, kuid oli samuti esimeses matšis võidukas. 11. asetusega Küprose mängija võitis 6: 4, 2: 6, 6: 3, 6: 2 sakslase Rainer Schüttleri.

Mauresmo alustas tiitli kaitsmist edukalt
TENNIS:
WTA edetabelis kolmandal kohal paiknev prantslanna sai 74 minutiga jagu Shenay Perryst 6: 3, 6: 4, vahendab Sportnet. 
Ameeriklanna kuulub rankingu esimese poolesaja mängija hulka.

Kaia Kanepi: treener teab, kuidas Pennettaga mängida
TENNIS:
Pennetta asub maailma edetabelis 29. kohal. Kanepi pole itaallannaga kordagi kohtunud, kirjutab SL Õhtuleht. "Mina ei tunne vastast eriti hästi. Aga treener teab, kuidas Pennettaga mängida," lootis Kanepi Andrei Luzgini õpetussõnadele.
Kanepi kohtub Pennettaga homme, ilmaennustus pakub selleks päevaks Melbourne'is 33 kraadi sooja. Palavate ilmadega on Kanepi väljas käinud nii vähe kui võimalik ning veetnud suure osa ajast hotellis.
"Päevaplaan on siin tavaline. Hommikul tõusen kell seitse, söön ja lähen trenni. Harjutan korra või kaks päevas. Olen saanud paar korda treenida ka neil väljakutel, kus turniir toimub," rääkis Kanepi. Kui kodus treenib Kanepi enamasti Luzginiga, siis Melbourne'is leidub partnereid küllaga. Kõige rohkem on ta harjutanud rootslanna Sofia Arvidssoniga. Hotellist väljakuile on umbes viis minutit autosõitu. Transpordi pakuvad korraldajad tennisistidele tasuta.

VP Market võttis uueks ärinimeks MAXIMA Eesti OÜ
Ettevõtte käive oli mullu viies riigis kokku 27 miljardit krooni.
Jaemüügikett OÜ VP Marketi uus ärinimi on MAXIMA Eesti OÜ.
Uus ärinimi jõustus ettevõtte teatel täna, 15. jaanuaril, pärast äriregistris registreerimist.
Leedus ja Lätis on nimemuutus juba toimunud ning VP Marketi ärinimi on nendes riikides nüüd vastavalt MAXIMA LT, UAB ja MAXIMA Latvija SIA.
Ettevõtte MAXIMA LT, mis haldab tuntud rahvusvahelist jaekaubandusketti Maxima, juhatuse esimehe ja tegevdirektori Gintaras Marcinkeviĉiuse sõnul muudeti ärinime, et lihtsustada firma organisatsioonilist struktuuri ja läbipaistvust.
"Kaubandusketi ja ärinime ühtlustamine tähendab suurt vastutust. Ühine nimetus aitab kaasa firma tööpõhimõtete ühtlustumisele ning loob aluse kvaliteetseks suhlemiseks nii klientide, töötajate kui ka äripartneritega," ütles Marcinkeviĉius.

Leo Express ja altex marketing pakuvad uut veebianalüüsi teenust
Leo Express ja altex marketing pakuvad turundusjuhtidele peatselt uut ja selgemat teenust mõõtmaks firmade turundustegevuse efektiivsust internetis.
Uus teenus võimaldab Leo Expressi teatel firmadel edaspidi paremini optimeerida veebis tehtavaid investeeringuid ja internetireklaami kampaaniate maksumust. Teenuse mootoriks on Google poolt pakutav tarkvara Google Analytics.
Uus analüüsiteenus võimaldab firmadel välja selgitada:

E.O.S. laadis 5,7 miljonit tonni rasket kütteõli
Transiidiettevõte E.O.S. vedas eelmisel aastal kokku 5,7 miljonit tonni kütteõli.
Kokku laadis E.O.S. eelmise aasta neljandas kvartalis oma Maardus asuva terminali ja Muuga sadama kaudu 47 tankerit. Aasta jooksul laaditi kokku 158 tankerit, teatas E.O.S.-i juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer.
E.O.S.-i 2005. aasta veomaht oli 5,9 miljonit tonni.

Ühispangas saab nüüdsest kujundada ka oma pildiga deebetkaardi
Alates sellest nädalast pakub SEB Eesti Ühispank esimesena nii Eestis kui ka terves Baltikumis võimalust kujundada lisaks krediitkaardile ka oma deebetkaardi esikülg.
Kliendi poolt valitud pildi kaardile trükkimiseks on loodud internetiaadressile www.seb.ee/pildikaart lihtne ja mugav pildi kujundamise keskkond. Klientide kasutuses on ka panga poolt loodud pildigalerii, kus on professionaalse fotograafi poolt tehtud fotod.
"Tegemist on ka mujal maailmas uue, kuid lühikese ajaga väga suure populaarsuse võitnud ideega, mis nüüdsest on kättesaadav ka Eestis," ütles jaepanganduse juht Riho Unt.
Kuni 31. märtsini saab oma valitud pildi kaardile panna tasuta, kaardiga kaasnevad vaid tavapärased kuuhooldustasud. Ka olemasoleva kaardi väljavahetamine toimub sama tähtajani ilma igasuguse teenustasuta.

Jazz Kiirkäsipesula avas Keilas autopesula
Jazz Kiirkäsipesula avas Keilas Ülejõe teel põhjalikult ümberehitatud ja uuendatud kontseptsiooniga pesula.
"Kuigi omandasime Keila autopesula juba möödunud aasta lõpus, saame alles nüüd öelda, et see vastab kõigile Jazz Kiirkäsipesula omadustele ja tingimustele," ütles pesulaketti haldava Jazz Pesulad OÜ tegevjuht Janek Mellikov.
Jazz Pesulad OÜ omandas detsembri lõpus Soome päritolu Spectra Autopesu OÜ, tänu millele kasvas ettevõte Eesti suurimaks autopesulate ketiks.

United Motorsi müügikäive kasvas aastaga 36%
BMW ja MINI esindaja Eestis AS United Motors müüs 2006. aastal kokku 697 sõidukit, neist 465 olid uued sõidukid.
Ettevõtte käive ulatus lõppenud aastal esialgsetel andmetel 451,8 miljoni kroonini, mis on 36% rohkem kui aasta varem. Eelmise aasta kasumiks kujuneb ettevõtte teatel tõenäoliselt 15 miljonit krooni.
AS United Motorsi juhataja Kaljo Karilaid ütles, et käibekasvu taga on peamiselt uute autode müügimahu suurenemine, samuti hoolduse ja remondi ning muude tugiteenuste mahu kasv.
"Kõige olulisemaks peame ise BMW ja MINI läbimüügi märgatavat suurenemist, ent kliendi vaatenurgast tähtsaim samm oli lõppenud aastal meie geograafiline laienemine," selgitas Karilaid. United Motors avas eelmisel aastal esinduse Kohtla-Järvel, mis on Tallinna, Tartu ja Pärnu salongide kõrval juba neljas esindus üle Eesti.
Uute BMW-de müük suurenes mullu 30% ja uute MINI-de müük 67%.

Domina Inn City hotelli täitumus oli 72%
Domina hotelliketti kuuluva Domina Inn City hotelli keskmine täitumus oli eelmisel aastal 72 ning Domina Inn Ilmarise hotellil 57 protsenti.
Domina hotelliketi Ida-Euroopa ja Balti regiooni juhi Guy Simmonsi sõnul on lähima aasta jooksul uute hotellide rajamisega seoses oodata hotellitubade arvu kasvu pea kolmandiku võrra, mis muudab kindlasti ka turgu. "Samas on Domina rahvusvahelisel ketil kindel väljakujunenud klientuur, mida näitavad ka 2006. aasta tugevad täitumuse numbrid," lisas Simmons.
Viimase kuue aasta kuude lõikes lõid Domina Inn City hotellis täitumuse rekordi august, oktoober ja november. Kuude lõikes oli Domina Inn Ilmarises rekordiline augustikuu.
Detsembris oli Domina hotelliketti kuuluva Domina Inn City hotelli täitumus 59 ja Domina Inn Ilmarise täitumus 42 protsenti.

BRC Autokeskus müüs Baltikumis üle 3000 sõiduki
Baltimaade suurim kasutatud autode müüja BRC Autokeskus müüs eelmisel aastal kolmes Balti riigis kokku 3057 sõidukit.
Nendest 2426 olid sõiduautod ning 631 tarbesõidukid. Ettevõte müüs Eestis eelmisel aastal kokku 762 (612 sõiduautot ja 150 tarbesõidukit), Lätis 821 (545 sõiduautot, 276 tarbesõidukit) ja Leedus 1474 autot (1269 sõiduautot, 205 tarbesõidukit).
Olulisima muudatusena võrreldes varasemate aastatega on BRC Autokeskus Eestis lõpetanud komisjonimüügiteenuse pakkumise.
"Selleks, et pakkuda klientidele turvatunnet kasutatud auto soetamisel, otsustasime komisjoniautodest loobuda, sest komisjonimüügi puhul ei suutnud müüja auto täielikku auto korrasolekut garanteerida. Puudus täpne auto ajalugu," ütles BRC Autokeskuse juhatuse liige Marek Murd. "Täna võtab BRC Autokeskus vastutuse enda peale ja selle kinnituseks anname enamikele meilt soetatud autodele 100 päevase garantii."

Saagim hüvitab osa 100 000 kroonisest leppetrahvist homoklubis laudu koristades
Loata pildistamise eest homoklubis 100 000 kroonise leppetrahvi saanud ajakiri Just! hüvitab osa summast klubis laudu koristades ja tualettides korda valvates.
Angeli sünnipäeva pidustusi kajastanud ajakiri JUST! avaldas Angelis tehtud fotod ilma Angeli nõusolekuta, mille tulemusena saatis Angel Justi fotograafile nõudekirja lepingu rikkumise eest 100 000 krooni hüvitamiseks.
"Aasta lõpus sai meie poolt määratud tähtaeg ümber, kuna fotograafi poolt vastust nõudekirjale ei tulnud, pöördusime otse Anu Saagimi poole. Olenemata sellest mida Anu Saagim TV 3 saates Kahvel ütles, suutsid pooled siiski üksteisele selgeks teha oma nõudmised.
Nimelt nõustsus Anu Saagim peale pikki pooltevahelisi vaidlusi ühiskondlik kasuliku tööga Café Angelis 40 tunni ulatuses ajavahemikus 01.02.-01.05.07.
Töö hõlmab endas vastavalt vahetuse vanema poolt ettenähtud ülesannete täitmist nagu: tellimuste vastuvõtmine ja nende edastamine ettekandjatele - baarmanidele, külastajatele toidu ja jookide lauda viimine, laudade koristamine ning korrapidamine tualettruumides" sõnas Angeli juht Reimo Mets.

Staaride paraadi saatel selguvad täna Kuldgloobuse laureaadid
Kuldgloobuste tseremoonial astub täna üles rohkem kui 50 staari ja samuti selgub, kuidas läheb Borati tegelaskujuga laineid löönud briti koomikul Sacha Bacon Cohanil.
Tänavu 64. korda aset leidval Kuldgloobuste auhinnatseremoonial esinevad või jagavad laureaatidele auhindu enam kui viiskümmend staari, teatab Hollywoodi välisajakirjanike assotsiatsioon.
Teiste seas teevad laval oma etteaste George Clooney, Sean Combs, Courteney Cox, Geena Davis, Cameron Diaz, Jamie Foxx, Hugh Grant, Tom Hanks, Salma Hayek, Jennifer Love Hewitt, Dustin Hoffman, Jeremy Irons, Jennifer Lopez, Sarah Jessica Parker, Steven Spielberg, Sharon Stone, Justin Timberlake ja Renee Zellweger.
Enim nominatsioon, kaasaarvatud parima režisööri ja parima draamafilmi kategoorias, on draamafilmil "Babel" ("Paabel").
Lisaks kandideerivad parimale linateosele "Bobby", "Departed" ("Kahe tule vahel") ja "Little Children" ("Väiksed Lapsed").

Tätte vaevaline minemine reklaamikaride vahel
ETV eetris alustanud Jaan Tätte reisisaate "Minemine" esimene osa ei olnud küll väga huvitav, kuid kiita tuleb selle reklaami peitmise püüdu.
Kuidas saabki ühe vabakutselise produtsendi saade reklaamivaba televisiooni ekraanil olla muud kui kits kärneriks olukord - mida võtta ja mida jätta, et asi paistaks aus ja sile, aga kõht ka täis saaks? Erakanal elatub ju firma soovist saada telesaadet toetades reklaami, aga avalik-õiguslik telekanal peab seda näitama näiteks haridus-, mitte reklaamsaatena. Tiina Pargi toodetud eelmine, Marko Matvere juhitud reisisari "Päikesepüüdja" TV3 eetris erines praegusest nagu öö päevast.
"Minemises" püüti Niiluse-reisil Hurghadast Luxorisse kõike reklaamihõngulist lausa kramplikult varjata, kuid ikka oli kohti, kus see välja paistis - kniks firmanimele, kes reisi teostas, mitu kniksu laevanimele, soovitus minna rahvuslikule õhtule, mida sisaldab iga turistipakett, julgustus tellida restoranis muusikat, mis on odav jne.

Suurbritannia muusikaedetabelid valmistuvad muudatusteks
Briti popmuusika edetabeleid tabab üks suurimaid muudatusi selle 54-aastases ajaloos. Nüüdsest võib iga internetist allalaetud lugu võistelda singlitabeli esikoha pärast. Senini moodustati tabel vaid lauludest, mida oli võimalik füüsilisel kujul poest soetada. Allalaetud laule saab edetabelis arvesse võtta, kuid ainult nädal enne, kui tegelik singliplaat poelettidele ilmub, ja kuni kaks nädalat pärast seda, kui plaat on lõpetanud plaadipoodides ilmumise. Suurbritannia ametlik edetabeli kompanii kinnitas, et nüüd näeb tegelikult, millist muusikat britid ostavad, mis võib tähendada seda, et edetabelite tippu võivad pürgida vanad lood, tundmatute autorite looming, veel väljastamata laulud või albumid. Kõik see näitab globaalset liikumist digitaalse muusika ajastusse, mille väärtuseks arvestati 2006. aasta esimesel poolaastal ligikaudu 12 miljardit Eesti krooni.

Suitsetamisvastane reklaamiklipp EL-i telekanalites
Euroopa Komisjoni suitsetamisvastane reklaam "HELP - elagem tubakata" hakkab alates 15. jaanuarist jooksma 80 telekanalis ja 22 keeles Euroopa Liidu kõigis 27 liikmesriigis. Eestis näitab klippi TV3. Kampaania keskendub passiivse suitsetamise halbadele mõjudele, eelkõige laste puhul. Reklaamiklipp näitab hingamisraskuste all kannatavat last, kelle vanemad kodus suitsetavad.
Telekampaania on seotud veebipõhise programmiga, kus suitsetajad saavad abi ja nõuandeid suitsetamisest loobumisel. Euroopa Komisjoni 72 miljonit eurot maksev kampaania on kestnud peaaegu kaks aastat.
Vaata ka: www.help-eu.com.

Baskini anekdoodid
Näärivana ja Lumivalguke tulevad teismeliste koju. Kolm õde saavad ühislaulu peale oma kingitused kätte ja arutavad:
"Mis sa arvad, kas Lumivalguke on näärivana sugulane?" küsib üks.
"Arvatavasti vanaisa," arvab teine.
"Ei, ta ei ole sugulane!"
"Võib-olla abikaasa?"
"Ei ole."
"Ehk on boyfriend?"
"Kindlasti mitte."
"Aga nad käivad ju alati koos?"
"Siis on näärivana sutenöör!"
Fakiir istub palja tagumikuga toolile, mille põhi on täis teravaid naelu. Publik plaksutab. Keegi rahva hulgast küsib:

JÄRJEJUTT (49): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Kahtlemata sai Budanov selle, mis ta oli ära teeninud. Ja kui see on isegi valimiste-eelne manööver ja hetkelise poliitilise intriigi tulemus, ei saa jätta tervitamata õiglast kohtuotsust - Venemaal sünnib neid ju nii vähe. Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna kohus ja selle ase-eesistuja polkovnik Vladimir Bukrejev ilmutasid suurt isiklikku mehisust. Kreml Kremliks - see asub kaugel -, kuid kohus astus vastu omaenda keskkonnale ja selle peavoolule. Sõjaväejuhtkonna enamus ja ohvitserkond tervikuna, eriti Kaukaasias, taunis Budanovit süüdimõistvat otsust kategooriliselt, väljendati äärmist ärritust ja veendumust: Budanov pidi kannatama sellepärast, et kaitses ausalt oma kodumaad. Kümneaastast vabadusekaotust, autasudest ja auastmetest ilmajätmist võeti kui näkku sülitamist... Tuletan meelde, et Venemaa sõjaväekohtute süsteem on pigem seotud sõjaväe kui kohtuga. Bukrejevi auastmed, elamispind, ametialane edu sõltub kaitseministeeriumist ja Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna staabist. Nii et kohtunik Bukrejevi jaoks oli Budanovi süüdimõistmine kangelastegu, sest ühtaegu langetas ta kohtuotsuse iseendale.

Davidi sääred ja Poshi tselluliit - kas juba küllalt ei ole? 
David Beckham pole lihtsalt ülemaailmse tuntusega spordistaar, vaid glamuuri, moe ja kuulsuse ühendaja pööbli ühe peamise meelelahutuse, jalgpallimänguga.
Juba ammu ei loksuta inimesi see, kui täpsed on Beckhami karistus- ja nurgalöögid või kui häid sööte ta keskväljalt kaaslastele jagab - hoopis rohkem äratavad masside huvi inglasest vutiikooni muutuvad soengud, pilkupüüdvad rõivad, suhted vastassugupoolega ning muu jalgpalliväline.
Kollane ajakirjandus püüab kõikvõimalikel viisidel kaasa aidata, et Beckhami-hullus püsiks. Hiigeltiraažides trükitavad väljaanded lahkavad päevast päeva, kui seksikad on Davidi sääred, kui palju võiks tema abikaasa Victoria tuharail tselluliidiarme leiduda ning mitme miljoni naela eest ostis paar oma kolmele pojale jõulukinke.

Eesti jäähoki sipleb ummikus
Eesti jäähoki asub trööstitus seisus. MM-i esimese divisjoni turniir ning HC Pantri edukas osalemine Soome sarjas võimaldanuks sügisel startida healt kohalt, kuid läks teisiti.
Kabelimatsu pani Soome meistrivõistluste teise divisjoni lõunatsoonis neljanda koha saanud HC Pantri laialiminek. Meeskond jättis maha võlad, mis on taunimisväärne. Kahjuks võttis hokiliit Pantrite Soome-projekti suhtes tõrjuva hoiaku. Hokijuhid pidasid põhjendamatuks Eesti parimate mängijate koondamist Pantrisse ja loobusid meeskonna rahalisest toetamisest. Kuigi EJHL-i president Priit Vilba on alates juhiks saamisest rõhutanud Soome sarjas osalemise vajadust, pole hokiliit suutnud enda poolt loodud klubidega Golden Lions ega HT Tallinn üheski sarjas kanda kinnitada.

Tiitlivõistluse latti ei saa alla lasta
Tippudel tiitlivõistluste pjedestaalile tõusmine ja teise ešeloni sportlasel Euroopa tosina paremaga konkureerimine.
1 Kergejõustiku sisehooaeg pole veel alanudki, ent treenerid ja ametnikud kemplevad juba omavahel, kas sise-EM-i normid said liiga tugevad või liiga nõrgad. Müra paisus nii suureks, et kergejõustikuliit võttis kodulehele ekjl.ee riputatud normid arupidamiseks maha.
Ühele treenerile ei mahtunud pähe, et Mirjam Liimask peaks EM-ile Birminghami pääsemiseks kordama enda nimele kuuluvat 60 m tõkkejooksu Eesti siserekordit 8,20. Teist treenerit hämmastas, et Tiidrek Nurmel tuleb tiitlivõistlusele saamiseks läbida 1500 m sise-MM-i normiga 3.43, mis on ligi kuus sekundit Eesti siserekordist kiirem. Kolmas muretses, et kolmikhüppaja Veera Baranova peab alistama 13.90, mida pidas paljuks.

Arne Sirel karastus Venemaa avarustes
Esimese Eesti suusatajana MK- punkti teeninud piirivalveameti koolitusjuht Arne Sirel vestab Venemaal harjutamisest värvikaid lugusid.
Kõigil lugudel on ühine nimetaja: spartalikud tingimused. Sirel otsib välja vanad treeningupäevikud ja imestab, kuidas nad päev päeva kõrval ilma vitamiinideta jaksasid Siberi pakases treenida ja koormusi talusid.
"Mis seal muud teha oli, kui trenni lõhkuda. Pesukauss asus neis "hotellides" koridoris ja toas oli hommikuti kraad külma. Haigeks me aga ei jäänud ja jõudsin maailmas päris edukalt võistelda," meenutab Sirel.
1981. aasta N Liidu maatalimängudel Vorohtas, kus Sirel võitis kolm kulda, elas kogu Eesti murdmaakoondis ühes toas ja magas naridel. Vähe sellest - vettki polnud majas, nad käisid seda allikalt toomas. Sööklasse ja tagasi tuli jalutada kolm kilomeetrit. Pesemiseks läksid eestlased ukrainlastele hotelli külla. "Aga ära ei surnud ja medalid tulid," ütles Sirel.

AjaPeegel: Maailma hokitähed lastestaadionil
Viimati külastasid hokitähed Eestit 41 aastat tagasi, kui Tallinna Kalev kohtus N Liidu karikasarjas hiidriigi 12-kordse meistri Moskva CSKA-ga.
Kuulsused eesotsas Aleksandr Raguliniga saabusid Eesti pealinna hommikul rongiga ja lahkusid õhtul sama teed pidi - taskus 16: 0 võit.
Mäng peeti 8. veebruaril tööajal Tallinna lastestaadionil.
Termomeeter näitas 26 miinuskraadi, kuid paari tuhandet pealtvaatajat pakane ei heidutanud. Sel päeval seisatusid tehastes ja vabrikutes trei- ja freespingid varem, liikus vaid mõni takso.
Kalevlaste väravavahile Aleksei Smirninile tehti 98 pealeviset. Kuulus treener Boriss Kulagin kinkis talle mälestuseks jäähokikepi.

Viljandi uus uisuväljak elavdab talisporti
Viljandi katusega jääväljakul kihab vilgas tegevus hommikust õhtuni ja uisutamine pakub lumetul talvel värskes õhus sportimise rõõmu.
Enne jõule avatud tehisjää meelitas esimestel nädalatel uisutama nii noori kui ka vanu. Juba moodustati treeningurühmad, keda juhendavad Tallinna treenerid Evelyn Roosileht, Olle Sildre jt.
"Jääväljak on kiiresti omaks võetud," ütles tehisjää haldaja, Viljandi spordikeskuse juhataja Mati Jürisson. "Kiita küll väga ei tahaks, kuid huvi uisutamise vastu on olnud üle ootuste suur. 27. detsembrist kuni 7. jaanuarini, mil tegime esimesi kokkuvõtteid, müüdi 5877 piletit. See on päris hea hulk."
Ka Eesti jäähokiliidu president Priit Vilba hindas uisutamishuvi tähelepanuväärseks. "Võib juba öelda, et tegu on õnnestunud projektiga. Kindlasti tõstab uisutamishuvi ka soe lumevaene talv, mis ei võimalda suusamõnusid nautida," lausus ta.

Jäähokiliit kavandab jääväljakuid
Jäähokiliit kuulutas mõned aastad tagasi, et Eesti vajab 20 tehisjääväljakut. Hokiliidu president Priit Vilba ütles, et nad pole kavast taganenud.
Varsti algab jääväljaku ehitus Valgas, kus eestlased teevad koostööd lätlastega. Tänavu alustatakse jääplatsi rajamisega ka Rakveres ja Tartus Raadil.
Vilba sõnul oli Viljandi jääväljaku ehitamine omavalitsusele soodne. "Omavalitsusel tuleb alguses tasuda kaks miljonit krooni ning järgnevatel aastatel ulatub makse 600 000 - 700 000 kroonini. Sellega suudetakse ka ligi kuus kuud kasutatavat väljakut majandada," ütles ta. Hiljem on võimalik areenile ka seinad ehitada.
Vilba imestas, miks suusapealinnas Otepääl pole uisuväljakute rajamise suunas tegutsetud. "Kui tänavusel lumetul talvel kurdetakse sportimisvõimaluste puudumise üle, oleks uisutamine just teine valikuvariant, mida puhkajatele pakkuda. Tallinna Harju tänava uisuplats on selliste projektide õigsust juba kinnitanud," ütles ta.

Pealinna liuväli meelitab uisusõpru
Tallinna vanalinnas Harjumäel võib näha talveimet - kliima soojenemise ajal on Harjumäel lumi ja jää.
Harjumäe varemetel detsembris avatud ja hoogsalt populaarsust koguvat liuvälja hoiab elus külmutussüsteem.
"Kõige tähtsam, et lõpuks on Tallinnas koht, kus saab lastega aega veeta. Varem ei olnud eriti midagi," ütles Tallinnas töötav prantslane Pierre Blime, kelle võsukesed Maximilian ja Alma-Jacqueline samal ajal kohmakalt, kuid lõbusasti jääl mängisid ning teineteist kukkumisest päästsid. Vahepeal kadus lastel ka pind jalge alt, kuid neid kaitses näovõrega hokikiiver. Blime juhtis tähelepanu liuvälja väärtust tõstvatele vaatamisväärsustele vahetus läheduses - Niguliste kirikule ja Vanale Toomasele.

Tunnete valu - liikuge! 
Mitmed arstid soovitavad vigastatud sportlastele üha sagedamini jätkata mõõdukat harjutamist, sest see kiirendab paranemist.
USA tuntud kirurg James Weinstein tõstis detsembris rasket kasti ja tundis äkki meeletut seljavalu. Ta võttis põletikuvastase tableti, pani haigele kohale jääkoti ja läks jooksma. "Naastes tundsin end päris hästi," lausus ta New York Timesile.
Tema jutt kõlab nagu ketserlus. Tavaliselt soovitatakse vigastuse ravimiseks puhata, kuni valu kaob. Paljud juhtivad spordimeedikud peavad seda ajast ja arust soovituseks.
Doktor Weinsteini sõnul võib enamik inimesi vigastatuna jätkata lemmikala harrastamist, muidugi väiksema koormusega. Teised peavad õigemaks harrastada muud ala - jooksja sõitku rattaga või ujugu, kuni valu kaob.

Taevasse vaatamine suusataja vormi ei paranda
Kuidas peaksid suusahuvilised lumeta talvel harjutama? Tabavalt ütles üks noortetreener, et taevasse vaatamine praegu suusatajat ei aita.
Kuidas peaksid suusahuvilised lumeta talvel harjutama? Tabavalt ütles üks noortetreener, et taevasse vaatamine praegu suusatajat ei aita.
Kõige kõvemini kannatavad eelkõige noored suusatajad. Aga ka meie tipud ei saa kuigi pikaks ajaks kodukanti väisata, sest siin pole harjutamiseks lund ja radasid. Taastavad kodused lumetreeningud on neil sel hooajal peaaegu olematuks jäänud.
Ka harrastajad, eriti Tartu maratoniks valmistujad koguksid praegu samuti suusakilomeetreid, ometi tuleb taas välja otsida rullsuusad ja käib elav arutelu, mille muuga saaks veel suusatreeninguid asendada.
Trenn mustal maal
Praeguses olukorras aitabki eelkõige treenimine rullsuuskadel. Valdavat osa suusatehnikast saab neil sõites peaaegu täiuslikult arendada.

Kes tagasilööke talunutest teeb come back'i? 
Kuigi mullune hooaeg õnnistas võitude ja medalitega, pidid ka medalisoosikud vigastuse või haiguse tõttu hooaja nurjunuks tunnistama. Spordileht uuris, kes neist jaksab tänavu võimsalt areenile naasta.
Tunamullune maailmameister Andrus Värnik kibeleb ebaõnnestunud hooaega ajaloo prügikasti poetama ja valmistub
uuteks mehetegudeks. "Soovin tiitlit kaitsta, see tähendab MM-il vaid üht kohta. Tahaks üle mitme aasta taas rõõmustada iseennast, lähedasi ja sponsoreid," lausus odaviskaja.
Värnik väge täis
Juhendaja Heino Puuste sõnul ei oleks ületamatult keeruline hoolealuse vormitipp nii teravaks kruttida, et tuulise ilmaga maanduks oda 92-93 meetrini. Kuid sellist eesmärki pole nad seadnud.
"Rekordid tulevad ja lähevad, olümpiavõidud ja tiitlid jäävad," selgitas Puuste. "Kui saaks talvel korralikult treenida, oleks ka tiitlivõistlustel õnnestumine tagatud. Hetkeseis on üsna hea," on juhendaja kindel, et vormiajastamisega 29-aastasel Värnikul enam probleemi ei teki.

Kes ohustavad maailmarekordeid? 
Vanimat kergejõustiku maailmarekordit ründav Gerd Kanter unistab 77 meetri pikkusest kettaheitekaarest. Väljakutsujaid leidub ka teistel aladel.
Mullu septembris Helsingborgis ketta 73.38 meetri kaugusele lennutanud ja hooaja Alekna ees maailma edetabeli liidrina lõpetanud Kanterile meeldib number 7. Tema autonumber on 777 ja ka ta Skype'i kasutajanumbris on kolm seitset.
"Et midagi saavutada, tuleb suurelt mõelda: kui oleksime kunagi loonud Team70, seisnuks me juba mullu lõhkise küna ees," naljatas ja filosofeeris Team75plus-i suurlootus üheaegselt.
Maailmarekord 74.08 kuulub 1986. aastast sakslasele Jürgen Schultile, kuid tõenäoliselt meeste vanim tippmark sel suvel muutub.
"Teada on, et ka Alekna plaanib kevadel USA-s võistelda, sest temagi mõtleb maailmarekordile. Kui satume koos heades tingimustes võistlema, võib juhtuda, et mitu meest heidab ühel võistlusel üle 70 meetri," avaldas Kanter arvamust, et Schulti tulemuse ületamisest ei pruugi maailmarekordiks piisata.

Riho-Bruno Bramanis: mängude lõpud läksid käest
Eesti käsipallikoondis kaotas EM-i valiksarjas kõik neli mängu, viimati Kreekale 23: 31. Peatreener Riho-Bruno Bramanis analüüsib, miks ei õnnestunud vastastelt punkti saada.
Riho-Bruno Bramanis, ütlesid teleintervjuus, et paned tänavusele EM-i valiktsüklile hindeks 3+. Mille eest "kolm" tuli ehk mis halvasti oli?
Halvasti oli see, et ei saanud nelja mänguga ühtegi punkti. Vastased olid küll tugevad, aga mängud näitasid, et meil oli võimalusi, nii kodus kui ka viimati Kreekas. Miinuspoolele läheb kahtlemata ka ülisuur vigastatute arv. Vahetusmehi oli vähe, põhimeestel oli väga raske 60 minutit vastu pidada.
Ja mille eest on hindes pluss?
Teatud hetkedel oli võimalik mäng enda poole kallutada. Ka mängus Kreekaga näitasime 52 minutit väga head käsipalli. Väravas alustas Kolka (Mikola Naum -toim) ja mängis väga hästi, teisel poolajal teda asendanud Marius Aleksejev sai ka korralikult hakkama. Viimasel kaheksal minutil jäime kaks korda vähemusse ja Kreeka sai mitu lihtsat väravat. Minutiline mõtlemisaeg ei toonud muutust. Viimase nelja minutiga murdusime. Näiteks joonemängijat meil polnudki, vigastatud on nii Marius Lepp, Jaan Kauge kui ka Ego Riener. Valdar Noodla tegi küll väga hea mängu, aga puhkust ei saanud talle anda.

Heiki Nabi tuuseldas Soomes endast kogukamaid mehi
Herman Kare memoriaalil võitnud Heiki Nabi pole kreeka-rooma maadluse maailmameistrina veel kordagi kaotanud.
Soomes Kouvolas toimunud Herman Kare mälestusvõistlustel tegi hooaja avavõistluse Heiki Nabi, kes maadles sedapuhku kuni 120-kiloste mehemürakatega. "Igaks võistluseks ei ole mõtet võtta 6-7 kilo kaalu maha - see pingutus teeb keha väga nõrgaks," selgitas kontrollvõistlusel kõik neli vastast kindlalt alistanud Nabi, kelle õige võistluskaal on kuni 96 kilo. "Kaalu vahetamisele esialgu ei mõtle, kui normaalkaal läheks 107-108 kilo peale, siis ei hakkaks küll enam alla võtma."
Valitsev maailmameister alistas tulemusega 2: 0 nii kohaliku maadleja Oskari Riihioja, kaasmaalase Madis Sihimetsa kui ka venelase Atzamas Kabulovi. Suurimad raskused tekkisid tal 2005. aasta juunioride EM-il pronksi võitnud rootslase Johan Eureniga, kuid 2: 1 võit kuulus selleski matšis eestlasele.

Viimasena lõpetanud Eveli Saue: mind pandi paika
Esimest korda 30 väljavalitu hulka pääsenud Eveli Saue jäi ühisstardiga sõidus pikalt viimaseks. Laskesuusatamise MK-etapil Saksamaal Ruhpoldingis võitis naiste ühisstardiga sõidu kõigis neljas tiirus korra eksinud rootslanna Anna Carin Olofsson. Kolmel korral vääratanud sakslanna Kati Wilhelm kaotas talle 20 ja ühe eksimusega 12,5 km distantsi läbinud norralanna Linda Grubben 37,7 sekundiga.
Esimest korda MK-l 30 tugevaima naisega koos startinud Eveli Saue esimesel ringil esmalt kukkus ning seejärel jättis tiirus kolm märki üles.
"Edasi sõitsin uhkes üksinduses, üks Rootsi tüdruk (Helena Jonsson - toim) oli püüdeulatuses, kuid ta astus teisel ringil kõrvale. Lõpus sõitsin täiesti omaette, rahulikult," kirjeldas Saue kurba soolosõitu.

Kalev pani publiku rõkkama
Kalevi spordihallis nappis eile õhtul vaatajakohti ja mõnisada korvpallisõpra pidi Tallinna Kalev/Cramo 103: 78 võidule Balti liigas Valmiera Lacplesa Aluse üle kaasa elama püsi seistes.
Esmakordselt sel hooajal ei andnud juba esimesel veerandil kümne punktiga juhtima läinud kalevlased rumalate pallikaotuste ja lohaka kaitsega edu käest.
"Räägin kogu aeg: mängijate individuaalsed oskused on väga tähtsad, aga mängu saab võita meeskondlikult," ütles pärast mängu riietusruumist rõõmsalt väljunud võitjate peatreener Veselin Matic.
Teine järjestikune võit tõstis Kalev/Cramo koos Tartu Ülikool/Rockiga jagama liiga teises divisjonis 7.-14. kohani esimest-teist kohta. Just seda positsiooni on vaja hoida ka turniiri lõpus, et tagada õigus mängida play-off'is koos esimese divisjoni kuue klubiga.
Matic leidis rõõmupuhangus, et hoolealused tegid koguni hooaja ühe parema etteaste ja rassisid kaitses peaaegu eksimatult. "Raske mäng, väga ebamugav vastane," ütles ta. "Tähtis oli võimalikult suurelt võita, sest ka Valmiera püüab kohta kahe parema hulka. Turniiri lõpus hakatakse võib-olla lugema punktide vahet."

Rafael Nadal valmistub Austraalias kõigutama tenniseliidri Roger Federeri trooni
Soosik Rafael Nadal on jalavigastusest paranenud, Kaia Kanepi mängib Melbourne'i turniiri eeloleval öösel avaringis Flavio Pennettaga.
Maailma teine reket hispaanlane Rafael Nadal teatas täna algava Australian Openi eel, et viimasel ajal muret teinud jalavigastus on taandunud. "Treenin praegu 100-protsendiliselt," kinnitas 20-aastane Nadal, kes mullugi ei saanud just jalavigastuse tõttu Austraalias mängida.
Kanepi valmistumine sujus ka tõrgeteta. Itaallanna Penetta asub WTA edetabelis 31. kohal, mullu jõudis ta Melbourne'is kolmandasse ringi 32 parema hulka.
Rekordilised 78 nädalat maailma edetabelis teisel kohal püsinud hispaanlane kohtub avaringis ameeriklase Robert Kendrickiga, kes võitis teda eelmisel suvel Wimbeldoni turniiri teises ringis viiesetiliseks veninud mängus.

Mr.  Catfish hullutas publikut
Simpel Sessioni mõlemad võistluspäevad juhatasid sisse uljad rulamehed, kellest enamik polnud veel 20-aastasedki. Võib-olla just seepärast tundus staažikaim rulakunstnik Chris Amström (29) rivaalide kõrval juba vanaisana - rootslane on tegelenud alaga juba 17 aastat ehk kauem kui mitmed konkurendid ilmas elanud.
Amströmi sõidustiil oli voolav ja kaalutlev. Samas ei peljanud Soome uljaspea Enis Fazilovi järel teiseks tulnud rootslanegi piire kompida, olles ainus, kes eelvõistlusel järjekindlalt kõrgeimast "hüpekast" üles kihutas ning alla tulles püsti jäi. Mullune võitja Tomas Vintr Tšehhimaalt jäi kaheksandaks, aga talle tuleb au anda julguse eest- noormees võistles kipsis käega.

KALJU SUUR: Edgaril fotodega ei vea
Peale momentide tabamise olen ka portretist. Edgar lõi valimiskampaania fotodel laineid poksikinnastega. Ei tea, et ta oleks spordiga tegelenud. Nooruses oli poksis tõsine tegija Eri Klas, kes võiks end poksikinnastega reklaamida.
Tean Edgarit vaid matkariietes, kui tegin temast hea hetkefoto "Kes sööb selle supi?". See on ainus pilt Eesti fotoajaloos, mille pärast minu näitus ürituste (vanalinna päevad) nimekirjast kustutati. Võim on selleks, et end näidata, ning parim võte on karistamine kas või ühe pildi eest!
Teine hiilgav foto Edgarist oli üleskääritud käistega. Üks hea portretist ütles selle kohta lühidalt: jube! Pehmendasin seda hinnangut: tal on ju vaja rahvast ehmatada, vaenulikke mehi hirmutada ning mõnele naisele ju meeldivad karvased käed. Kui mul oleks olnud võimu, oleksin andnud korralduse see praakportree linnast kõrvaldada.
Need naised, need naised kabareest… Fotod ilmusid ka ajalehtede esikülgedele, tõendamaks, et tal on naiste hulgas menu.

JOSEF JOFFE: Maailm ilma kaitseta
Ida-Euroopa "sametrevolutsioonide" ja Berliini müüri langemise ajal lõi USA teadlane Francis Fukuyama maailmas furoori oma esseega "Ajaloo lõpp".
Ta väitis: koos kommunistliku maailmariigi langemisega lõpeb ka viimane suur ideoloogiate sõda; järele jääb üksnes liberaalkapitalistlik demokraatia kui tuleviku ainuvalitseja.
Milline kohutav viga! Jah, lühikest aega tundus, et ajalugu ongi möödas - diktatuurid kukkusid ja turumajandus triumfeeris. Kuid vajadus kultuslike õpetuste järele on antropoloogiline konstant ning seetõttu tuli ajalugu peagi tagasi. Kapitalismi-
kriitikast sai globaliseerumisvastasus ning liberalismi ründajate lipuvärv muutus: revolutsioonipunasest sai terroristliku islami roheline. Ja demokratiseerumine? Demokratiseerumine on oma vägivaldses vormis julmalt karile jooksnud. Kanti ja Tocqueville'i imeilus teooria, mille järgi on demokraatiad põhimõtteliselt rahumeelsed, on pöördunud Iraagis vastupidiseks - kõigi sõjaks kõigiga.

RAVIL KHAIR AL-DIN: Kahest halvast variandist parem
Eelmisel neljapäeval avalikustas Ameerika Ühendriikide president George W. Bush oma uue Iraagi-strateegia. See on juba pälvinud palju teravat kriitikat nii USA-s endas kui ka väljapool seda, sest strateegia näeb ette saata Iraaki lisasõjajõude.
Ka mina olen inimohvreid nõudva sõjategevuse vastu. Ometigi jään ma praeguses olukorras arvamusele, et kui Ühendriigid tahavad vastutada oma seniste tegude eest, siis saavad nad seda teha vaid Iraagist lahkumata.
Eriti suurt nördimust on vabariiklasest presidendi strateegia vastu avaldanud kongressis enamuses olevad demokraadid, kes lubasid algatada presidendi militaarse ekspansiooni vastase kampaania.
Samas on demokraatide reaktsioonid hüsteerilised - kui Bushil paistab Iraagi suhtes olevat mingigi visioon, siis demokraadid ainult materdavad Bushi, pakkumata samas välja oma
strateegiat. Kõige ilmekamalt illustreerib demokraatide ideetust senaator Hillary Clintoni väide, et "president ei pakkunud Iraagi-strateegiaga uut suunda, vaid jätkab valel teel sõitmist, aga seda senisest veelgi kiirema tempoga".

Eurasia Daily Monitor: Sõjahaudade kaitse seadus
Jamestown Foundationi vanemanalüütik Vladimir Socor kirjutas võrguväljaandes riigikogus vastu võetud sõjahaudade kaitse seaduse taustast ja sellele järgnenud reaktsioonidest Venemaal.
Socor märkis: "See seadus avab tee Nõukogude sõduri monumendi kauaoodatud äraviimisele Tallinna kesklinnast ning teiste ebameeldivalt silmatorkavate Nõukogude okupatsiooni sümbolite kõrvaldamisele avalikest kohtadest. Seadus loob aluse sõjahaudade ja vastavate monumentide või tähiste teisaldamisele, kui need on ebasobivates avalikes kohtades."
Socor mainis, et Konstantin Kossatšov, Vene delegatsiooni juht Euroopa Nõukogu parlamentaarses assamblees (ENPA), taotleb Eesti taunimist sel kuul toimuval istungjärgul, aga tema püüdlustel on vähe eduvõimalusi.

The Economist: "Tõde ja õigus" inglise keeles
Briti nädalakirja The Economist võrguväljaanne kirjutas, et Anton Hansen Tammsaare teose "Tõde ja õigus" esimene osa on tõlgitud inglise keelde. "Kirjandus väikeriikidest, eriti neist, mis olid kaardilt aastakümneteks ära pühitud, kaldub rahvusvahelises kirjastamisringkonnas halvasti toime tulema. Sellele vaatamata on eesti kirjanikel 1,3 -miljonilise elanikkonnaga riigi kohta palju mõjuvõimu. Jaan Kross (teos" Keisri hull ") on rahvusvaheliselt tuntud. Tõnu Õnnepalu on tõusev täht. Aga rahvusklassika, Anton Hansen Tammsaare" Tõde ja õigus ", pole veel kunagi inglise keeles ilmunud. See on hiiglasuur tühimik: just nagu Thomas Mann, Cervantes või Stendhal poleks inglise keeles kättesaadavad.

REPLIIK: Kui koerata ei saa
Lääne-Euroopa suurlinnades on tavaline, et kohvikutesse pääseb ka koertega - ajal, mil peremees õhtust sööb, istub neljajalgne rahulikult kõrval. Eestis ei pääse aga paljudesse kaubandus- ja teenindusasutustesse koguni pimedate juhtkoerad.
Tõrjuv suhtumine koertesse tuleneb kahtlemata osalt sellest, et pahatihti on Eesti koerad kasvatamatud, et mitte öelda - lihtsalt kurjad. Pimedate juhtkoerte tõrjumisele pole aga mingit õigustust. Esiteks tähendab see nägemispuudega inimeste liikumisvabaduse piiramist, teiseks on pimedate juhtkoerad ülihea väljaõppega, kuulekad ja sõbralikud loomad. On hädavajalik, et omavalitsused reguleeriksid pimedate juhtkoerte pidamist ja liikumist teistel alustel kui tavalist kassi- ja koerapidamist.

JUHTKIRI: Relvadega vallatlejad
Kevadtormi militaarõppuse üldjuht Meelis Kiili ütles pärast mullust suurõppust: "Kevadtormi käigus õpitu võetakse arvesse ja rakendatakse uute üksuste väljaõppes." Tänasest Eesti Päevalehest saab lugeda, mis toimus viimase Kevadtormi õppuse käigus. Meie veebilehelt saab selle kohta ka videoklippe vaadata.
Ühel klipil tulistab sõdur valangu otse jõkke, teisel loobivad kaks sõdurit oma automaate nagu oda ja torkavad need lõpuks otsapidi maa sisse, kolmandal klipil lõhatakse teineteisest napilt meetri-kahe kaugusel seisvate meeste vahel lõhkepakett. Irooniliselt võiks küsida: kas ka need võtted "võetakse arvesse ja rakendatakse uute üksuste väljaõppes"? Tegelikult on juhtunu laiendamine kogu Kevadtormi õppusele ülekohtune. Tegu oli tervikuna õnnestunud suurõppusega, millest võttis osa 3200 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast ning mingi pisikese grupi ajateenijate "pullitegemine" kogu õppust lörri ei keera. Kuid omad tõsised järeldused tuleb kaitseväel juhtunust muidugi teha.

Lavrov: pronkssõduri teisaldamine oleks pühaduseteotus
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul oleks pronkssõduri teisaldamine pühaduseteotus ning vastuolus eraldusjoonteta Euroopa ehitamise eesmärgiga.
Välisminister rõhutas, et pronkssõdur on püstitatud armeele, kes vabastas fašismist kogu Euroopa, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Vene riigiduuma spiiker Boriss Grõzlov kutsus üles mitte suhtlema nende Eesti poliitiliste jõududega, kes pronkssõduri teisaldamist toetavad.

Riigikogu jättis maatehingute uurimiskomisjoni loomata
Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni esitatud maadevahetuse uurimiskomisjoni moodustamise eelnõu ei saanud riigikogus vajalikku arvu poolthääli.
Teisel lugemisel toimunud lõpphääletusel anti riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine maavahetustehingute uurimiseks" eelnõu poolt 37 ja vastu 44 häält ning kaks riigikogu liiget jäid erapooletuks, kirjutab ETV24.
Eelmise aasta novembris hääletas riigikogu kord juba sarnase eelnõu menetlusest välja, tookord oli üks põhjendusi see, et komisjoni ei tasuks enne kohtumenetluse lõppu moodustada.
"Me teame, et täna on ametis keskkonnaministeeriumi kõrge ametnik, kelle kohta on tuvastatud andmed, et ta on organiseerinud fiktiivseid pakkumisi, mille kohta ta ise süütult mainis, et ega see vist väga korrektne ei ole," ütles eelnõu üks eestvedajatest, põhiseaduskomisjoni esimees, Res Publica fraktsiooni liige Urmas Reinsalu Aktuaalsele kaamerale.

Rahvaliit, Keskerakond, rohelised esitasid valimisnimekirjad
Valimiskomisjoni viisid oma 125 kandidaadiga valimisnimekirjad Rahvaliit, Keskerakond ning Erakond Eestimaa Rohelised.
Rahvaliidu esinumber on erakonna esimees Villu Reiljan, kes kandideerib Tartu- ja Jõgevamaal. Teine üleriigilises nimekirjas on Erika Salumäe, praegu ametis olevatest ministritest on esikümnes Ester Tuiksoo ja Jaan Õunapuu, kirjutab ETV24.
Keskerakonna esinumber on esimees Edgar Savisaar, üleriigilises nimekirjas on teisel kohal erakonna peasekretär Kadri Must. Esikümnes on praegused riigikogulased Enn Eesmaa, Vladimir Velman, Ain Seppik ja Toomas Varek ning praegustest ministritest Mailis Reps.
Roheliste esinumber on Marek Strandberg, talle järgnevad üleriigilises nimekirjas Aleksei Lotman, Toomas Trapido, Mart Jüssi, Valdur Lahtvee, Maret Merisaar, Mikk Sarv, Mart Saarso, Peep Mardiste ja Katrin Idla.

Eesti toetab Ukraina liitumist EL-i ja NATO-ga
Peaminister Andrus Ansip ja Ukraina valitsusjuht Viktor Janukovitš sõlmisid täna Kiievis kahe riigi vahelise majandus-, teadus- ja tehnikakoostöö arendamise kokkuleppe ning Ansip avaldas toetust Ukraina EL-i ja NATO suunalistele püüdlustele.
Eesti peaminister ütles pärast koostööleppe sõlmimist, et täna antud allkirjad on kinnituseks Eesti ja Ukraina niigi väga headele suhetele.
Sõlmitud kokkuleppega luuakse valitsustevaheline komisjon, mis hakkab dokumendis sätestatud eesmärkide nimel töötama. Eesti poolt on kõrgetasemelise komisjoni kiirest loomisest väga huvitatud, kuna see annab võimaluse arutada mõlemapoolselt huvipakkuvaid teemasid ning lahendada Eesti ja Ukraina ettevõtjate võimalikke probleeme.
Peaministrit saadab visiidil üle 30 eesti ärimehe, kes juba on alustanud ettevõtlusega Ukrainas või alles otsivad sobivaid kontakte. Täna toimus ka Ukraina ning Eesti tööstus- ja kaubanduskodade ühiselt korraldatud äriseminar, kus tutvustati teineteisele riikide majanduskeskkonda, investeerimisvõimalusi, seadusandlust ning maksusüsteemi.

Tartu pimedad sukelduvad vargsi kinnisvaraärisse
Lõune-Eesti pimedate ühingule kuuluv OÜ Epitar on tavapäraste harjade ja uste tootmise kõrval astumas vargsi kinnisvaraärisse, plaanides osta hinnalise korteri Tartusse rajatavas Tigutornis.
Ettevõtte juhataja Fred Üprus ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et tegemist on investeeringuga tulevikku. "Maja valmimise järel saab korteri hind olema kindlasti kõrgem, kui selle ostmisel. Eks me siis vaatame, kas müüme korteri maha või leiame rentniku," selgitas Üprus oma plaane.
Ettevõtte juhataja oli avalikust huvist Epitari kinnisvaraplaanide vastu aga selgelt häiritud. "Millest selline haiglane huvi, mina ei tule Päevalehe käest küsima, mis plaanid Teil on," sõnas Üprus, avaldades lootust, et teema ajakirjandusse ei jõua.
Korteriostu peab homme heaks kiitma kohaliku pimedate ühingu volikogu.
Epitari nägemispuudeliste inimeste keskmine palk on 910 krooni. Kõige vähem teenivad pimedad, kellele on loodud võimalus töötada 0,2 kohaga - nende töötasu on 225 krooni kuus.

Eesti vaatlejate hinnangul ei olnud kohalikud valimised Valgevenes vabad
Valgevenes vaatlejana käinud Riigikogu liikme Silver Meikari ning Valgevene toetusgrupi liikme Jelena Katsuba sõnul ei olnud 14. jaanuaril asetleidnud kohaliku omavalitsuse valimised Valgevenes demokraatlikud.
Meikari sõnul ei vastanud valimised demokraatlikele standarditele. "Isegi kui mõnes piirkonnas oli üles seatud mitu kandidaati olid nad reeglina samast parteist," vahendas Avatud Eesti Fond Silver Meikarit.
Samuti ei olnud opositsioonikandidaatidel piisavalt võimalusi avalikeks esinemisteks.
Vaatlejate hinnangul ei vastanud ametliku valimisaktiivsusena esitatud 80 %-lisele tegelikkusele, mis võis olla 20-30 %.
Valgevene toetusgrupi liige Jelena Katsuba toonitas Eesti rolli Valgevene kodanikeühenduste kaitsmisel ning informeerimisel.
Ka Valgevene Helsingi Komitee ja Euroopa Liidu eesistujamaa Saksamaa on kritiseerinud valimiste läbipaistvuse ja aususe puudumist.

Tervishoiutöötajate streiki homme ei tule
Osapooled otsustasid sotsiaalministeeriumis toimuvatel lepitusläbirääkimised, et tervishoiutöötajate streiki homme ei tule.
Riiklik lepitaja Henn Pärn vestles täna eraldi mõlema osapoolega. Küsimus seisnes pigem detailides, kuna meedikud tahavad, et sotsiaalminister Jaak Aab annaks neile garantii palgatõusuks, milleks ministril aga volitused puuduvad.
Tööandjate sooviks on 33% palgatõus arstidele ning 40% õdedele ning lubadust palga suurendamiseks tahetakse kohe. Selle otsuse peab aga heaks kiitma haigekassa nõukogu, kuid nõukogu esimees Jaak Aab ei saa lubadusi jagada enne nõukoguga küsimuse arutamist. Lisaraha peaks tulema haigekassa jagamata tulemi alusel, mis tähendaks ka seaduse muudatust riigikogus.
Tervishoiutöötajate järeleandmatuse põhjuseks ongi hetkel teadmatus, kas usaldada suusõnalisi lubadusi, kuigi need on hetkel ainsad, mida minister anda saab.

Tartu Musumägi saab uue ilme
Tartu linnavalitsus määras tänasel istungil Musumäe ja selle ümbruse rekonstrueerimise projekteerimistingimused.
Musumäe groti juures on plaanis taastada veesilm, mis ei pruugi muinsuskaitse eritingimuste kohaselt ilmtingimata olla tiik, projekteerija võib kaaluda ka modernsemate lahenduste kasutamist, teatas Tartu linnavalitsus.
Et vee-elemendi rajamine võimalik oleks, tuleb sinna rajada ka vee- ja kanalisatsiooniühendused.
Projekteerimistingimuste kohaselt võib grotti võib ilmestada ka skulptuuridegrupiga. Ohvrikivi peab säilima puutumatult olemasoleval kohal.
Samuti projekteeritakse Musumäe lähiümbruse nõlvade, treppide, teede, valgustuse ja tehnovõrkude rekonstrueerimine. Nõlv heakorrastatakse, samuti on plaanis rekonstrueerida trepid, mis lähevad Kassitoomelt Musumäele. Uued trepid on ette nähtud graniitkividest.

Eesti ohvitserid hindavad Makedoonia relvajõude
Kaitseväe relvastuskontrollijad korraldavad kolmapäeval Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni OSCE Viini dokumendi 1999 raames hindamisvisiidi Makedoonia relvajõududesse.
Hindamisvisiidil kontrollitakse Makedoonia poolt iga-aastase militaarinfo vahetuse käigus 1. mehhaniseeritud jalaväebrigaadi kohta esitatud andmete paikapidavust. Brigaadi alaline paiknemiskoht on Skopjest umbes 100 kilomeetri kaugusele jääv Stip, teatas kaitsejõudude peasaatap.
Makedoonia poolt esitatud andmete põhjal on 1. mehhaniseeritud jalaväebrigaadi isikkoosseis 1124 kaitseväelast, 85 soomukit ja 18 120-mm miinipildujat. Makedoonia relvajõudude suuruseks on 10 000 kaitseväelast.
"Lisaks traditsioonilistele andmete kontrollile pakub meile huvi Makedoonia lõimumisprotsess NATOga," ütles Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolligrupi ülem major Villu Tamul. "Eelkõige see, millised muudatused on seoses liitumispüüdlustega väeosa tasandil."

Grõzlov soovitab vältida kontakte Eesti erakondadega, peale Keskerakonna
Vene riigiduuma spiiker Boris Grõzlov palus vältida kontakte Eesti poliitiliste jõududega, kes toetasid sõjahaudade kaitse seaduse vastuvõtmist.
Boriss Grõzlov soovitas mitte toetada kontakte nende poliitikutega, kes algatasid sõjahaudade kaitse seaduse vastuvõtmise, teatas portaal Regnum.
Ta juhtis tähelepanu sellele, et on olemas jõud mis seisis sellele vastu. "See on Keskerakond, kes teeb koostööd Ühtse Venemaaga," lisas spiiker.
Grõzlov teatas, et riigiduuma käsitleb 17. jaanuaril avalduse eelnõud "Olukorrast Eestis seoses sõjahaudade kaitse seaduse vastuvõtmisega".

Portfelli kaotanud endine minister naasis Tartu linnavolikokku
Alates eilsest on endine kaitseminister Margus Hanson taas Tartu linnavolikogu liige ning volikogust lahkub asendusliige Janika Mölder.
Endine kaitseminister Margus Hanson esitas Tartu linna valimiskomisjonile 10. jaanuaril avalduse, milles palus taastada oma volitused linnavolikogu liikmena alates 15. jaanuarist.
Hanson sai viimaste kohalike valimiste tulemusel Tartu volikogu liikmeks, kuid tema volitused peatati kohe seoses tema kuulumisega riigikokku.
Käesoleval ajal ei ole Margus Hanson enam riigikogu liige.
Janika Mölder oli volikogus alates möödunud aasta 23. novembrist, asendades Margus Hansoni asemel riigikogu liikmeks saanud Silver Meikarit.
Riigikohus jättis eelmisel aastal endise kaitseministri Margus Hansoni süüdi riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises.

KERA algatas päev enne streiki meedikute palgatõusu eelnõud
Riigikogu Keskerakonna ja Rahvaliidu fraktsioonid andsid täna, päev enne meedikute streiki, riigikogu menetlusse üle seaduseeelnõud, mis peaksid nende hinnangul võimaldama meedikutele tagada riigieelarvest suurema palgatõusu ja lisaraha tervishoiule.
Keskerakonna seaduseelnõu kohaselt tõstetakse haigekassa ülelaekumise ehk tulemi kasutusse võtmise määra seniselt 20 protsendilt 50 protsendile, teatas Keskerakonna pressiesindaja.
Keskerakonna fraktsiooni esimehe Ain Seppiku sõnul tekib selle muudatusega võimalus tõsta arstidel minimaalset tunnitasu 75 kroonilt 100 kroonile ja õdedel 39 kroonilt 55 kroonini.
Keskerakonna meelest tuleb kiiremini astuda konkreetseid samme, et tagada kõigile Eesti elanikele kvaliteetne tervishoid ning Eesti meditsiinitöötajatele nende tööd väärtustav töötasu.
Sotsiaalministri portfell on viimased 1,5 aastat kuulunud Keskerakonnale. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe koht on Rahvaliidu täita.

Eesti fašismivastane komitee mõistis riigiduuma liikme hukka
Eesti fašismivastane komitee kritiseeris Vene parlamendi alamkoja liiget Aleksandr Lebedevi, kes saatis eile president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, kus avaldas soovi osta pronksisõduri alune maa.
Komitee esindajad käsitlesid seda, kui fašismi vastu võidelnute mälestuse solvamist, teatas portaal Regnum. Komitee märkis, et Aleksandr Lebedevi ettepanek oli "näkku sülitamine" tuhandetele eestlastele ja venelastele, kes võitlevad pronkssõduri eemaldamise vastu.
Komitee sekretär Andrei Zarenkovi sõnul "ei ole kauplemine siin kohane" ning lisas, et Lebedev tegeleb räpase ja ebaviisaka enesereklaamiga.
Zarenkovi hinnangul, tuleks juhul, kui riigiduuma ka tegelikult soovib aidata seda probleemi lahendada, võtta ühendust fašismivastase komiteega ning töötada välja vastuvõetavamad lahendused.
Eile saadetud kirjas Eesti presidendile märkis Lebedev, et ta on valmis ostma pronksisõduri aluse maa ning kandma kõik kuju restaureerimise, kaitse ja säilitamisega seotud kulutused.

Riigikogu jättis maatehingute uurimiskomisjoni loomata
Maadevahetuse uurimiskomisjoni moodustamise eelnõu ei pälvinud riigikogus piisavalt toetust.
Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni esitatud riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine maavahetustehingute uurimiseks" eelnõu poolt hääletas teisel lugemisel 37 ja vastu 44 riigikogu liiget, kaks jäid erapooletuks.
Eelnõu näeb ette riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise riigi poolt tehtud kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnistute vahetustehingute asjaolude uurimiseks. Eelnõu algatajad on seisukohal, et arvestades maavahetustehingutega väidetavalt tekitatud kahju suurust ning täitevvõimu tegutsemisvõimetust sedalaadi tehingute jätkumise takistamiseks, on Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine põhjendatud.

Tartu iive oli möödunud aastal endiselt positiivne
Möödunud aastal oli Tartus sünde 233 võrra rohkem kui surmasid, mistõttu Tartu iive on jätkuvalt positiivne. Aastavahetusel elas linnavalitsuse registriteenistuse andmetel Tartus 98 214 inimest.
2006. aastal sündis Tartus 1306 last ning suri 1073 inimest. Võrreldes 2005. aastaga oli sünde 21 võrra vähem ja surmasid 12 võrra rohkem, teatas Tartu linnavalitsus.
Kuigi iive oli Tartumaal positiivne vaid kolmes omavalitsuses, hoiab tugev sündide ülekaal Tartus iibe kogu maakonna arvestuses positiivsena.
2006. aastal registreeris end Tartu linnast mujale elama 3200 inimest, neist 1241 asus elama Tartumaale, 1798 mujale Eestisse ning 161 välismaale. Tartu linna registreeris end elama 2772 inimest. Kuigi rändesaldo oli jätkuvalt negatiivne - lahkujaid oli 428 enam kui saabujaid - oli see näitaja siiski ligi kolm korda väiksem võrreldes 2005. aasta lõpuga, mil lahkujate arv ületas saabujate arvu 1253 võrra.

Halli passi omanikud saavad viisata Soome
Vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele on Soome otsustanud vabastada EL uutes liikmesriikides alaliselt elavad ja vastava riigi ametvõimude poolt välja antud passiga liikuvad kodakondsuseta isikud alates 19. jaanuarist 2007 viisanõudest.
See tähendab, et ka Eestis nii nimetatud halli passi omanikud võivad reisida ilma viisata Soome ja Soome kaudu teistesse Euroopa Liidu maadesse välja arvatud Suurbritannia ja Iirimaa, teatas Soome suursaatkond.
Viisakohustusest on vabastatud pagulase staatuse saanud isikud, inimesed, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust ja kes elavad EL liikmesriigis ning kellel on vastava liikmesriigi ametivõimude poolt välja antud reisidokument (pass, isikutunnistus ei kõlba) ning vastavalt määrusele antakse kolmandate maade kodanikena liikmesmaades elavatele kooliõpilastele viisavabadus juhul, kui nad võtavad osa kooliekskursioonist, kus on kaasas sama kooli õpetaja.

Joobes mees ähvardas Tartu taksojuhti relvaga
Esmaspäeval ähvardas purjus ning relvaloata mees üht Tartu taksojuhti.
Eile kell 13: 45 teatas taksojuht, et Soola tänaval maaliinide bussijaama juures istus klient tema taksosse relvaga.
Tartu politseijaoskonna pressiesindaja teatel suundus sündmuskohale kaks patrulli ning mees peeti kinni.
Turvakontrolli käigus saadi mehelt kätte ilma salveta gaasipüstol ning eraldi tühi salv ja kaks padrunit.
Aleksander (s 1976) oli purjus ja ta toimetati kainenema, registreerimata relv võeti hoiule, mehel puudus ka relvaluba. Täpsed asjaolud on selgitamisel.

Haigekassa: meie streigi ajal haiguslehti ei väljasta
Eesti haigekassa teatas, et Arstide liit ja Tallinna perearstide juhid on üldsust eksitanud teavitades, et arstide streigi ajal annab töövõimetuslehti välja haigekassa.
Eesti haigekassa kinnitas, et see ei vasta tõele, kuna haigekassa ei kirjuta välja töövõimetuslehti, ei pikenda töövõimetuslehti, ei lõpeta töövõimetuslehti ega maksa ajutise töövõimetuse hüvitist lõpetamata töövõimetuslehe alusel.
"Seepärast pole inimestel mõtet ka haigekassa klienditeenindusse minna. Haigekassa vaid maksab laekunud töövõimetuslehtede põhjal välja vastavas määras hüvitist," teatas haigekassa.
Juba väljastatud haiguslehe pikendamise või lõpetamise vajadusel peab probleemi lahendama inimest raviv arst.
Kui inimene jääb haigeks arstide streigi ajal ja pöördub haigla EMO-sse või mõne töötava arsti poole, annab too inimesele vastava teatise haigestumise kohta.

Mart Laar saab Praha Liberaalse Instituudi aastaauhinna
Praha Liberaalne Instituut tunnustas ekspeaministrit Mart Laari Eesti majandusreformide teostamise ning uute ideede levitamise eest Euroopas.
Tegemist on Kesk-Euroopa mõjukaima majandusauhinnaga, mis omistatakse isikule, kes on kaasa aidanud liberaalse mõtlemise levikule ning vabaduse, eraomandi, konkurentsi ja õigusriigi põhimõtete teostamisele, teatas IRL-i pressisekretär Rauno Veri.
Enne Laari on see auhind omistatud Milton Friedmanile, Nobeli preemia laureaat James Buchananile ja Gary Beckerile, filosoof Michael Novakile, Túiili pensionireformi teostajale Jose Pinerale.
"On suur au seista ühes reas selliste majandusteadlaste ning poliitikutega," ütles Laar, kelle sõnul on Eesti majandusreformid avaldanud positiivset mõju ka teistes riikides, kes on meilt õppinud.

Euroopa Juudikongress sekkus pronkssõduri saagasse
Euroopa Juudikongressi peasekretär Serge Cwajgenbaum saatis peaminister Andrus Ansipile kirja, kus avaldas muret seoses pronksisõduri monumendi võimaliku demonteerimisega.
Euroopa juutide esindaja märgib, et monumentide hävitamine või eemaldamine toob endaga kaasa moraalseid ja religioosseid probleeme. Peasekretär rõhutab oma kirjas, et inimsäilmete ümbermatmine peab olema teostatud väärikalt, arvestades maetute usku.
Kirjas on avaldatud muret, et edaspidised sündmused "võivad luua negatiivse pretsedendi, mis võib viia ajalooliste faktide moonutamiseni ning solvata teatud kogukondi". Cwajgenbaumi sõnul ta mures ka selle pärast, et Euroopa Liidus ja Euroopa Nõukogus tunnustatud väärtused ei satuks löögi alla.
Serge Cwajgenbaum lõpetab oma kirja lootusega, et peaminister võtab kasutusele vajalikud meetmed, arvestades oma "moraalseid ja poliitilisi kohustusi".

Tormis sai kahjustada Pärnu rannapromenaad
Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva puhkenud tormis sai kannatada Pärnu rannapromenaad, linnas käivad üleujutusejärgsed koristustööd.
Linnale kuuluvast varast sai kõige enam kannatada rannapromenaad, sest vee poolt sai kahjustatud ca sada ruutmeetrit puitterrassi. Katkenud on paar valgustusliini Jaama tn ja Kastani tänaval, teatas Pärnu linnavalitsus.
Mööda randa laiali ujunud liivatõkked koristatakse ja paigaldatakse tagasi tänase päeva jooksul rannahooldaja poolt. Kõrkjad ja muu praht koristatakse ranna ja pargihooldajate poolt paari päeva jooksul. Tänavatel lõpetavad tänavapuhastuse autod koristuse töönädala lõpuks.
Rannapargis ei ole momendil võimalik kogu pargi territooriumil koristustöid teha, sest park on veel vee all. Murdunud üksikud puud koristatakse pargi hooldaja poolt.

Riigieksamite valimiseks on jäänud vähem kui nädal
22. jaanuariks ootab riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus avaldusi riigieksamitele registreerumiseks kõikidelt edasiõppimise eesmärgil riigieksameid sooritada soovijatelt, kellel on juba omandatud keskharidus.
Avaldust saab esitada internetis Kodanikuportaali päringukeskkonnas www.eesti.ee. Kodanikuportaali sisenemiseks peab registreerujal olema ID-kaart või leping mõne internetipangaga. Need, kellel ei ole võimalik kasutada internetipõhist registreerimist, võivad esitada avalduse paberkandjal. Avalduse blankett on kättesaadav riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (Sakala 21, Tallinn) infosaalis ja koduleheküljel www.ekk.edu.ee.
Kui avalduse esitaja on varem samas aines riigieksami sooritanud, tuleb eksamile registreerimise eest tasuda riigilõivu. Riigilõiv on 70 krooni iga aine kohta, mida soovitakse uuesti sooritada.

Ametiühing: streigiõiguseta kiirabiautojuhtide palgad peavad tõusma
Vaatamata streigiõiguse puudumisele nõuab Transpordi ametiühing ka kiirabiautojuhtidele vähemalt 50-protsendilist palgatõusu, sest täna teenivad nad kodumaisest kaubaautojuhist lausa kolm korda vähem.
Läheneva streigiga seoses topeltkoormuse saavate kiirabiautojuhtide palk on skandaalselt väike, ulatudes enamasti napilt 5000 kroonini brutos. Samas puudub riigil ka plaan nende palkade tõstmiseks, teatas ametiühing.
Transpordi ametiühingusse kuuluvad Tallinna, Narva, Võru ja Valga kiirabijuhid tunnistavad, et nende riskantne ja vastutusrikas töö pole vääriliselt tasustatud. Nii tehakse seda tööd tihti muu töö kõrvalt, mis oluliselt suurendab riski õnnetustesse sattuda.
Ametiühingu teatel pole paraku kiirabijuhtidel täna ka sobivat läbirääkimispartnerit, nagu tervishoiutöötajatel on haiglate liit või päästjatel päästeamet.

Meditsiinitudengid toetavad meedikute streiki
Eesti arstiteadusüliõpilaste selts avaldas toetust 17. jaanuaril algavale meditsiinitöötajate streigile.
"Viimasel viiel aastal on kümned meie kolleegid peale ülikooli lõpetamist siirdunud tööle välisriikidesse. Selle ühe peamise põhjusena näeme me riigi tegematajätmisi meditsiinisüsteemi arendamisel ning sotsiaalministeeriumi suutmatust ja tahtmatust süveneva kaadripuudusega tegeleda," teatas selts.
"Meie valitsus ei hinda noorte meedikute tegevust, kuidas muidu mõista sotsiaalministri varasemaid hüüdlauseid meedikute keskmise palga suurest tõusust, kui näiteks arst-residentide palk sõltub peaaegu ainult arstidele riiklikult kehtestatud miinimummäärast," seisab seltsi avalduses.
"Jätkuv alarahastamine näitab Eesti meditsiini perspektiivituna. Meedikute streik on ekstreemne vahend ekstreemsele probleemile tähelepanu juhtimiseks. Kahju, et muul viisil ei ole suudetud antud probleemile ratsionaalset lahendust leida," leiavad tudengid.

Kohus jättis pedofiilias kahtlustatava vahi alla
Viru ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu otsuse, mille järgi ei asendatud pedofiilias kahtlustatava ärimehe vahistamise tõkendit kopsaka kautsjoni vastu vabadusse laskmisega.
Mullu novembris pidas politsei kinni Rakveres elava 38aastase ärimehe, keda kahtlustatakse mitme alaealise tüdrukuga sugulises vahekorras olemises ja neile alkoholi pakkumises. Viru maakohus andis loa ärimees kohtueelse uurimise ajaks vahi alla võtta, kirjutab Virumaa Teataja.
Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Ain Tali hinnangul on ärimehe süü leidnud tõendamist ja prokuröri abi loodab kohtulahendini jõuda kokkuleppemenetluse korras. See eeldab protsessi kõigi osapoolte, sealhulgas kannatanute nõusolekut.

Torm säästis Viljandimaad
Pühapäeva õhtul Eesti läänerannikul tõusnud tormiga tugevnes tuul ka Viljandimaal, kuid suurt pahandust raju siin ei teinud, kirjutab Sakala.
Eesti Energia tütarfirma Jaotusvõrk Viljandi juhtimiskeskuse juhataja Endel Põru ütles, et maakonnas oli elektrita kõige rohkem kakssada majapidamist. Selline seis valitses kella kaheksa paiku eile hommikul ning peamiselt oli vool kadunud Olustvere ja Tääksi kandis.
Lõuna-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Evelin Uibokandi teate järgi ei pidanud päästetöötajad pühapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni tegema Viljandimaal ühtegi tormist tingitud väljasõitu.

Pärnu ranna rajoon meenutas kuuma suvepäeva
Manitsustele vaatamata oli üleujutusööl Pärnu ranna rajoonis niisama palju inimesi kui kuumal suvepäeval, Tammsaare puiesteel parkis autosid isegi rohkem, sest talvel parkimistasu ei võeta.
Uudishimulikud ja maakonna kriisikomisjon kogunesid pühapäeval kell 19, kui vesi 160 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli tõusis, kirjutab Pärnu Postimees.
Kriisikomisjon seadis end sisse päästekeskuse ruumides, uudishimulikud sõitsid autoga Side tänava lõppu, kus parkimisplats juba vee alla jäi. Kõnniteed pidi pääses puidust kohvikuplatvormile veel kuiva jalaga ja seda olid paljud varmad kasutama.
Kell 20 pandi Papli tänava ristmikule sissesõidu keelumärk. Jalgsi enam Ranna puiesteelt edasi ei pääsenud, kes vee alla mattunud promenaadi pildistada tahtis, pidi jalad märjaks tegema.

Purjus ehitajad jäid päästeameti teavitamisega hätta
Purjus ehitusmehed pääsesid pühapäeva hilisõhtul ise põlevast elumajast välja, kuid ei osanud häirekeskusele täpselt öelda, kus põlev hoone asub.
Pühapäeval kell 23.35 sai häirekeskus teate tulekahjust puumajas Kuressaares Pikk 20. Ühe pealtnägija sõnul seisid kaks majas elavat purjus ehitusmeest õues, mobiiltelefonid käes, üks neist oli paljajalu ja ilma pikkade püksteta, kirjutab Meie Maa.
"Mehed ei osanud häirekeskusele öelda, kus nad asusid. Ometi on maja küljes number ja vastas asub värvilistes tuledes Eesti Energia hoone," rääkis pealtnägija Meie Maale. Juhuslik möödakäija ütles häirekeskusele õige aadressi. Pealtnägija sõnul on venelastest ehitajad Pikk 20 majas elanud ligi pool aastat ja nendega on pidevalt probleeme olnud. "Öösiti joovad ja lärmavad," ütles ta. Laupäeval käis majarahval külas ka politsei, sest nad paugutasid pidevalt, ilmselt pürotehnikaga.

Torm sundis parvlaeval ööbima
Pühapäeva õhtul Virtsust tormi tõttu väljumata jätnud parvlaeva Ofelia pardal veetis öö kaks bussitäit reisijaid, kirjutab Meie Maa.
Sarbussi väikebussiga Virtsu sadamasse sõitnud ja sealt kell 22 väljuvale praamile minema pidanud Anneli Raudsepp ütles Meie Maale, et bussijuht palus reisijatel laeva minna, sest ei olnud teada, millal praam sõitma hakkab. Laevale läksid ööbima ka Tartust tulnud bussi reisijad. Autod praamile ei sõitnud.
"Vesi oli kai ääreni ja lained lõid üle kai otsa. Kella neljast kuueni puhus tuul nii tugevasti, nagu oleksin laevaga avamerel kõikunud, ometi aknast välja vaadates seisis praam kai ääres," rääkis Ofelia kohvikus magada üritanud Raudsepp. "Hea, et meid laeva lubati, muidu oleks pidanud külmas bussis istuma," lisas ta.

Sõidusuunad sassi ajanud inglane põhjustas avarii
Vasak- ja parempoolse liikluse sassi ajanud inglasest Läti kodanik rammis poolakate õliveokit, kirjutab SL Õhtuleht.
Pärnu politseiosakonna pressiesindaja Hedy Tammelehe sõnul hakkas inglane kõrvaltee kaudu autot ringi pöörama, kuid ajas seejärel ähmiga suuna sassi: ei taibanud, kas meil on parempoolne või vasakpoolne liiklus.
Tumesinise Ford Mondeo roolis olnud Carl rääkis, et oli Võiste juurest peateele sõites vaadanud ainult paremale ja seejärel gaasi andnud, sest ei osanud oodata, et keegi võiks tulla talle vasakult ette. Eksimuse pärast sõitis Carl oma Fordiga keskelt sisse peateel liikunud õlitsisternautole.
Kiirus oli väike ja sõiduautol avanesid ka turvapadjad, tänu sellele Carl eriti häda ei saanud, kuid Fordi esiosa on täiesti lömastunud.

Mereteadlane soovitab valmis olla vee uueks pealetungiks
Kuna veetase on kogu Läänemeres jätkuvalt kõrge, siis on TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnul üsna reaalne, et Eesti rannikualasid tabavad ees ootava tormi ajal uued üleujutused.
"Uus tsüklon jõuab Eesti kohale tõesti 18. jaanuaril, praegune prognoosisüsteem võimaldab meil teha siiski vaid 48-tunniseid meretaseme prognoose," ütles Kõuts Postimehele.
Uputuseoht Eesti rannikul, eriti Pärnu lahe ja Väinamere piirkonnas on aga jätkuvalt aktuaalne juba seetõttu, et veetase terves Läänemeres on kõrge, +50…+70 sentimeetrit, nii et praeguste tingimuste jätkudes on järjekordse tormi ajal +150…+200 sentimeetrine veetõus täitsa reaalne.
"Jaanuaris peaks veetase pikaajalise keskmise käigu kohaselt siiski juba langema hakkama, aga põhjus, miks üleujutuste oht säilib, on jätkuvalt soojad ilmad," lisas vanemteadur.

Tartu vaksalihoone muutub kultuurikeskuseks
Tartu raudteejaama hoones avatakse 15. septembril kultuurikeskus, kuhu on plaanitud kohvik, restoran Rasputin, konverentsikeskus, muuseum ja näitusepinnad.
Hoones ei hakka majandama mitte selle omaniku Rein Kilgiga seotud ettevõte, vaid tema konkurent ja partner Olga Aasav, kelle kinnitusel on vaksal edaspidi mõeldud ikka neile inimestele, kes seal vähemalt tassikese kohvi võtavad, kirjutab Tartu Postimees.
Pelgalt läbi jalutamiseks ja rongi ootamiseks tuleb eraldi ootemaja, rongid aga hakkavad peatuma praegusest veidi Tallinna pool.
Rein Kilk lubab preagu räämas seisva hoone vaadet muuta: "Meisterdame sinna dekoratiivse magamisvagunite ja veduriga vanaaegse rongi." "Vaksal tuleb väga efektne," kinnitas Kilk. "Mitte üksnes Tartu ja Eesti mõistes, seda tasuks mujaltki vaatama tulla."

Tänavaaugud võtavad sohvritelt lõivu
Auto esirattaga auku sõitnud mees pidi kutsuma puksiiri, raiskama pool tööpäeva ja hiljem tasuma tuhandetesse kroonidesse ulatuva arve.
Eile hommikul kell kaheksa sugulaste juurest Sitsi tänava 9. maja juurest tööle sõitma hakanud mees leidis end mõne hetke pärast koos autoga tohutust august, kust sõidukit omal jõul välja ei saanud, kirjutab SL Õhtuleht.
Autoomanik Aleksander ütleb, et meeter korda meeter augu juures ei olnud hoiatuseks ühtegi märki, mis aidanuks õnnetust ära hoida.
Appi kutsutud puksiir, mobiiltelefonikõned ja Volvo keskuses avastatud rikete (katkine radiaator, mõlgitud plekk, pamper, kriimustused ilukilpidel) parandamine läheb Aleksandri hinnangul maksma 9000 krooni.

Maanteed on valdavalt soolaniisked või märjad
Varahommikul enne kella 6 olid põhi- ja suuremad tugimaanteed soolaniisked või märjad, nähtavust piiras udu.
Tallinn-Narva maantee II sõidurada oli soola-lumesegune. Ilm oli pilves, paiguti sadas vähest vihma ja nähtavust piiras udu, teatas maanteeinfokeskus.
Teepinna temperatuur oli vahemikus -1° kuni +4°.
Täna ja homme kella 9-16 on teetruupide ehitamiseks suletud Põlva maakonnas Himmaste-Rasina maantee Mooste ja Rasina vahel. Ümber saab sõita Ahja või Viira kaudu.

Juhtkoeraga pimedad tunnevad puudust mõistvast suhtumisest
Juhtkoeraga pimedaid tõrjutakse põhjendusega, et koertega inimesi ei teenindata.
Eestis puudub konkreetne seadus juhtkoeraga liikumise kohta ja seetõttu nõutakse pimedatelt aeg-ajalt koera ukse taha jätmist.
Juhtkoertest kursusetöö kirjutanud Liilit Pisukovi ja Kerttu Olõkaineni meelest tuleks just teenindavat personali koerte vajalikkusest rohkem teavitada ja luua kindlad seadused koeri kasutavate inimeste õiguste reguleerimiseks. Selleks valmistavadki neiud praegu vastavat seadust ette, et see kodanikualgatuse korras menetlusse saata.
"Eelkõige tahame jõuda olukorrani, kus koer võib peremehega igal pool käia ega pea kandma suukorvi," selgitas Pisukov seaduseelnõu sisu.
Kaubamajas asuvat kohvikut külastades keelduti koer Pepiga sisenenud Aare Karu tellimust täitmast põhjendusega, et koertega inimesi asutuses ei teenindata. Selgitus, et tegu on pimeda juhtkoeraga, ettekandjat ei veennud. Alles pärast seda, kui mees ähvardas avaliku skandaali ja politseiga, sai ta oma kohvi kätte.

Öösel möllanud tuuled sundisid Sõrve kooli tormipüha pidama
Kõrgepingeliini rike jättis elektrita pool Salme alevist, sealhulgas kooli pumbajaama.
Kõva tuul jättis ööl vastu esmaspäeva elektrita peaaegu kogu Sõrve poolsaare ja Salme koolis kuulutati välja tormipüha, sest hommikuks ei saadud korda elektrivarustust, mis toidab pumbajaama.
Kõrgepingeliinis tekkinud rike jättis elektrita ka pool Salme alevist. Koolimajas oli küll elekter, kuid mitte seal, kus asub pumbajaam, ja seetõttu ei saadud teha süüa ega kasutada tualette.
Salme põhikooli direktori Marika Pütsepa pere oli pühapäeva õhtul küünlad küünlajalgadesse just valmis pannud, kui elekter kadus.
Katkes ka mobiilside
"Mina veel naersin, kui väimees küünlaid sättis. Poole tunni pärast süütasime aga juba küünlaid ja petrooleumilampe," rääkis Pütsep.

Arstide keskmist palka tõstavad hambaarstide palgad
Sotsiaalministeeriumi ambulatoorsete asutuste arstide palgauuringus on arstide keskmise palga arvutamisel arvesse võetud ka hambaarstide palku.
Eelmise aasta märtsis läbi viidud tunnipalkade uuringu järgi on arstide keskmine põhitunnipalk 83 krooni. Arvutusse lisatud hambaarstide keskmine põhitunnipalk oli samas 89 krooni, perearstide keskmine jäi aga kõigest 70 krooni tasemele. 2006. aastaks kokkulepitud miinimumpalk oli 75 krooni tunnis.
"See uuring on sisult vigane," väitis nooremarstide ühenduse esimees Vallo Volke, kelle sõnul ei saa tuvastada arstide keskmist palka, arvutades sinna juurde ka hambaarstide palgad. "Samamoodi võiks bussijuhid sinna sisse arvutada! Isegi laps saab aru, et hambaarstid on teise elukutse esindajad ja nende töö finantseerimine käib arstide töö finantseerimisest kardinaalselt erinevalt," selgitas Volke.

Ülestunnistus ja kahetsus vähendasid tapja karistust
Noore naise tapnud Nikolai peab trellide taga olema kuni 2015. aasta jaanipäevani.
"On selge," vastas eile Harju maakohtu süüpingis kohtuotsuse ära kuulanud Nikolai Kuznetsov püüdlikult eesti keeles kohtunik Külli Iisopi küsimusele, kas ta sai aru, milliste kuritegude eest teda kaheksaks aastaks, neljaks kuuks ja 29 päevaks vangistusse mõistetakse. Kuigi Põhja ringkonnaprokurör Ave Eisel taotles 18-aastasele Nikolai Kuznetsovile nii tapmise kui ka muude kuritegu eest kokku üheksa-aastast vangistust, jäi karistusaeg lühemaks, sest tapja aitas kaasa kohtueelsele uurimisele ja kahetses tehtut.
Kahetses, et sõitis eelmise aasta 11. veebruari õhtul jalgrattaga Muuga suvilarajoonis tuttavale noormehele bussiga külla sõitnud ning aedlinnas sõbra elukoha suunas jalutavale 22-aastasele Pille-Riinile ligi ja tulistas teda selja tagant poolautomaatsest püstolist TT pähe.

Riigikogu laiendab eripensioni saavate ametiisikute ringi
Riigikogu arvab 87 tolliametnikku alates 2008. aasta 1. jaanuarist eripensionäride hulka.
Täna kinnitatav tolliseaduse täiendus näeb pensionilisa ette ametnikele, kes teenisid aastatel 1990-1994 majandus- või riigipiiril ja kellel on 31. detsembriks täitunud 20 teenistusstaaži aastat. Sarnaselt piirivalvurite ja politseinikega läheb ka tollitöötajatel pensioni arvutamisel kolmekordselt arvesse iga murrangulistel aegadel piiril oldud aasta.
Pikalt ootel olnud eelnõu seadustamise muudab vastuoluliseks tõsiasi, et kõik viimased valitsused on olnud eripensionäride ringi laiendamise vastu. "Tuletan meelde, et valitsus ei toetanud eelnõu kahel korral - 2005. aasta märtsis ja mais. Vahepeal on toimunud mitmeid arenguid," tunnistas viimase arutelu ajal majanduskomisjoni esimees Mart Opmann. Kui keskerakondlase Evelyn Sepa algatatud eelnõu puudutas tema sõnul algselt 350 inimest, siis komisjon kustutas nimekirjast kontoriametnikud.

Soojaärimees Veeber ehitab Tartu lähedale Luunjasse elektrijaama
Tartlastele tähendab uue sooja- ja elektrijaama valmimine stabiilset soojahinda.
Kui Luunja vald kehtestab lähinädalatel uue soojuse ja elektri koostootmisjaama ehitamiseks vajaliku detailplaneeringu, alustab AS Fortum Tartu kohe jaama käivitamiseks vajalike seadmete tellimist.
Elektri- ja soojajaama ehitamine võtab aega veidi vähem kui kaks aastat ning kui kõik plaanide kohaselt sujub, siis saab ettevõte juba 2008. aasta lõpus müüa esimesed kilovatid elektrit Eesti Energiale ning toasoe jõuab enamikku Tartu linna keskküttepiirkonnas olevatest kodudest.
Uue koostootmisjaama ehitamise eestvedaja, AS Giga nõukogu esimehe Tiit Veeberi sõnul tartlased toodetavast elektrist küll erilist kasu ei saa, kuid positiivne uudis on hoopis see, et nende toad on tänu jaamale soojad ka järgmise kümne-kahekümne aasta pärast.

Kohus vabastas Weroli eksjuhi Erki Aaviku kautsjoni vastu
Tartu ringkonnakohus asendas AS-i Werol Tehased endise juhi Erki Aaviku suhtes kohaldatud vahistamistõkendi 750 000 krooni suuruse kautsjoniga.
Ringkonnakohus leidis, et Erki Aaviku vahistamise alused on maakohtus õigesti tuvastatud, kuid kautsjon on piisav vahend, et välistada tema poolt uute kuritegude toimepanekut. Kriminaalasja menetlus on kestnud just nii kaua, et uurimisorganid on jõudnud talletada vajalikud tõendid. Seega ei saa tõe tuvastamise takistamiseks uute kuritegude toimepanemise oht olla nii suur, et seda peaks takistama vabaduse olulise piiramisega.
Tartu maakohus jättis varem Aaviku taotluse kautsjoni vastu vabaneda rahuldamata. Kaebuse maakohtu määrusele esitas ringkonnakohtule Aaviku kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi.

Kiirabi valmistub patsiente streigi ajal Helsingisse transportima
Esimese asjana tuleb inimestele nõu anda, kuhu streigi ajal oma hädaga pöörduda.
Meditsiinitöötajate streigi ajal topeltkoormuse alla langevad kiirabi ja haiglate erakorralise meditsiini osakonnad valmistuvad patsientide arvu tõusuks, esmalt valmisolekuga nõu andma, kuhu oma hädaga pöörduda. "Osa inimesi läheb paanikasse, kui näiteks laps on angiiniga haige ja arstid streigivad. Siis on vaja teada anda, kuhu pöörduda," ütles Tallinna kiirabi juht Raul Adlas.
Kui kõik Tallinna ligi 250 perearsti hakkavad streikima, siis esimese kolme päeva jooksul peaks Adlase prognoosi järgi olukord rahulik olema, sest inimesed kohanevad ja on paindlikud. Kui aga streik pikeneb, peaks haigete aitamiseks piisama kolmest-neljast täiendavast kiirabibrigaadist.

Vägijookide telereklaami kellaaeg kütab poliittüli
Parandus uues reklaamiseaduses tõi tagasi alkoholireklaami
Riigikogu majanduskomisjoni eilse istungi järel kerkis terava poliitilise võitluse objektiks küsimus, mis kellast tohib tele-eetrisse paisata alkoholi ülistavaid reklaamklippe.
Ammuoodatud uude reklaamiseaduse eelnõusse hääletas komisjoni enamus sisse Reformierakonna paranduse, mis tõi reklaami näitamise aja taas tunni võrra varasemaks, lubades neid näidata kella üheksast. Seni püsis eelnõus kellaajaks kell 22. Praegu tohib õlut ja siidrit propageerida kella kaheksast ja kangemaid napse kella üheksast.
Komisjoni otsus ärritas Keskerakonda eesotsas parteijuhist majandusministri Edgar Savisaarega, kes avaldas oma "sügavat nördimust" Reformierakonna sammude üle. Tema väitel on eelnõu sellisena kasulik ainult viinaärimeestele ja reklaamifirmadele, kuid teeb kindlasti palju kahju kasvavale põlvkonnale.

Kaitseväelased filmisid üksteist mängimas lõhkeaine ja relvadega
Videotel näeb odaviset automaatidega, valanguid jõkke ja muid ohutusnõuete rikkumisi.
Eesti Päevalehe käsutuses on möödunud aasta Kevadtormi militaarõppusel tehtud videoklipid, kus Kuperjanovi vormis mehed tulistavad võikalt ropendades otse jõkke, loobivad oma AK-4 automaate ning suruvad neid torupidi mulda.
Samuti lõhkavad ajateenijad lõhkepakette, seistes ise nende kõrval. Asjatundjate hinnangul rikuvad ajateenijad kõikvõimalikke ohutusnõudeid.
Videoid näinud Kuperjanovi pataljoni ülem major Eero Rebo nimetas nähtut distsipliini rikkumiseks. "Päris kindlasti on see kaitseväe distsipliini rikkumine. Inimesed, kellele usaldati kaitseväe vara, tegid sõna otseses mõttes lollust," ütles Rebo. Rebo kinnitas, et alustas pataljonis juhtunu uurimiseks distsiplinaarmenetluse.

Täna õhtul võetakse maha Tallinna esindusjõulupuu
OÜ Ilus Aed alustab täna kell 20.00 Tallinna Raekoja platsi jõulupuu teisaldamist.
OÜ ilus aed esindaja sõnul saetakse jõulupuu Raekoja platsil kolmeks ja transporditakse seejärel kesklinnast välja. Jõulupuu oksad on plaanis kasutada osaliselt taimede katteks talvekülmade eest ja osaliselt Valgusfestivali korraldamisel tuleskulptuuride ehitamiseks.
Tallinna kesklinna vanema Marek Jürgensoni sõnul oli sel aastal tegemist ühe ilusaima jõulupuuga Tallinna Raekoja platisl läbi aegade. "Soovin veelkord tänada puu endiseid omanikke, kes lahkelt olid valmis loovutama oma koduõues kasvatatud nulu meie linnale ja samuti tänan kõiki, kes olid abiks jõulupuu jõudmisel ja paigaldamisel Raekoja platsile," sõnas Jürgenson.
Jõulupuu kohaletoomist toetas Nurminen Heavy OÜ, kes pakkus Tallinna kesklinna valitsusele jõulupuu transporti tasuta. Lisaks toetasid puu paigaldamist ja ehtimist Skanska MV 45 000 krooniga ja Merko Ehitus 25 000 krooniga.

Tallinna Siselinna kalmistule kavandatakse urnimüüri
2007. aasta Tallinna linna eelarves on kavandatud kaks miljonit krooni Siselinna kalmistule urnimüüri rajamise ideekonkursi korraldamiseks ja projekteerimiseks.
Urnimüür on kavas rajada kalmistu kõige vanemale osale Filtri tänava poolse sissekäigu lähedusse, teatas linna pressiteenistus.
Käesoleval ajal käivad ettevalmistustööd, mille käigus viiakse läbi dendroloogilised uuringud ja haudade inventariseerimine. Urnimüüri ehitus on kavandatud 2008. aastasse.
Eesti esimene kolumbaarium rajati 2006. aastal Tallinna Metsakalmistule. Tallinna Kalmistute arengukava kohaselt rajatakse urnimüürid kõikidele Tallinna kalmistutele.

Tallinn muudab lasteaed-algkoolid lasteaedadeks
Linn plaanib Magdaleena ja Paekaare lasteaed-algkoolid alates selle aasta 1. septembrist ümber kujundada lasteaedadeks, kuna klasside täituvus on väike ja linnas napib lasteaiakohti.
Tallinna Magdaleena lasteaed-algkool on eesti õppekeelega kool, kus 2006./2007. õppeaastal töötab kolm lasteaiarühma ja kolm kooliklassi. Koolis õpib 40 õpilast, neist 2. klassis 12, 3. klassis 15 ja 4. klassis 13 õpilast. Käesoleval õppeaastal esimest klassi ei avatud. Kolmes lasteaiarühmas käib kokku 68 last. Lasteaed-algkooli ümberkujundamise tulemusena on täiendavalt võimalik avada kaks sõimerühma ja liitrühm ning lasteaiakoha saavad veel 52 last, teatas linna pressiteenistus.
Paekaare Lasteaed-Algkool on vene õppekeelega kool, kus 2006./2007. õppeaastal töötab üheksa lasteaiarühma ja kolm kooliklassi. Kokku õpib algkoolis 54 õpilast ja lasteaiarühmades käib 177 last. Algkooli 2. klassis õpib 20, 3. klassis 15 ja 4. klassis 19 õpilast. Tänavu esimest klassi lasteaed-algkoolis ei avatud.

Tallinna linnavalitsus esitleb end televaatajale viies saates
Lisaks rubriikidele lemmiklooma-, keskkonna- ja liiklussaates tellis linnavalitsus kaks venekeelset sarja, mis tutvustavad linnaisade töid ja tegemisi, kirjutab Postimees.
Suve alguseni viib iga Kanal 2 eetris olev "Roheliste uudiste" saade vaatajad kurssi pealinna looduses ja keskkonnas toimuvaga, saade "Sõber koer" selgitab aga paari minuti kaupa koerte ja kasside pidamise eeskirja, TV 3 kavasse kuuluv liiklussaade "Stopp" räägib aga "Hea liikleja" kampaaniast ja Tallinna liikluskorraldusest.
Kõik teemad ja intervjuud kooskõlastatakse eelnevalt linnavalitsusega.
Orsent TV ja TVNi kaabelkanalid näitavad selle aasta jooksul nelja 20 minuti pikkust saadet, milles tutvustavad linnavalitsuse tegevust eri valdkondades.
Teine venekeelne saade on aga igal pühapäevahommikul Pervõi Baltiiski Kanalil (PBK) eetris olev pooletunnine "Meie pealinn", mida juhivad Aleksandr Zukerman, Mihhail Vladislavlev ja Natalia Malleus.

Pääsküla rabasse rajatakse loodusrada
Juba sellel kuul hakatakse Pääsküla rabasse ehitama uut loodusõpperada. Rada peaks valmis saama enne uue kooliaasta algust, et koolidel oleks seal alates septembist võimalik läbi viia loodusõpetuse tunde.
Raba kohandamisel õppe- ja puhkekohaks eemaldatakse liigne võsastik ja paigaldatakse laudteed, kaks vaateplatvormi, istekohad, infotahvlid ja 12 purret. Veel on plaanis püstitada kitsede söödasõimed.
"Õpperaja tegemise mõte tuli Eesti matkaradu külastades," selgitas Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra.
Kuigi laudteid ehitatakse umbes 1,5 kilomeetri ulatuses, kujuneb raja kogupikkuseks neli kilomeetrit. Vakra sõnul on raja läbimine kõigile jõukohane ja mingit spetsiaalset ettevalmistust ega erivarustust selleks tarvis ei ole. Samas plaanitakse lisaks põhirajale ehitada ka 1,2 km pikk laste- ja invarada.

Rannamõisa teel töötab uus foor
Nädalavahetusel käivitus Rannamõisa tee, Vana-Rannamõisa tee ja Lõuka tänava ristmikul valgusfoor, mille paigaldamiseks vajalik ristmiku ümberehitus algas detsembri keskel. Välja ehitati eraldi pöörderada Vana-Rannamõisa teelt Rannamõisa teele. Foorid paigaldati Vana-Rannamõisa tee ja Rannamõisa tee ristumiskohta ning Rannamõisa tee ja Lõuka tänava ristmikule. Töö maksumus oli 2,2 miljonit krooni.

Tallinn tellib mere veetaseme uuringu
Linn kavatseb tellida põhjaliku uuringu mere veetaseme tõusudest ja sellega kaasnevatest üleujutusohtudest. Tallinna merevee taseme kriitiliseks tõusuks on fikseeritud 80 sentimeetrit üle keskmise.
Merevee taset mõõdavad Tallinna sadamas ja Muuga sadamas olevad reaalajas toimivad mere veetaseme automaatmõõtjad.
Veetaseme vahe 50 cm
Läänemere loomulik iga-aastane veetaseme vahe on +/- 50 cm. Absoluutne veetaseme kõikumine (kõige madalamast registreeritud merevee tasemest kuni kõige kõrgema registreeritud tasemeni) on Tallinna ümbritsevates lahtedes 2,45 meetrit.

Tiina Toometi väikeloomade kliinik kolis Sõle tänavale
Eesti üks vanemaid eraloomakliinikuid, Tiina Toometi väikeloomade kliinik, asub alates esmaspäevast uues kohas, Sõle tänaval Paldiski maantee McDonald'si taga.
"Uues kliinikus tahame pöörata rohkem tähelepanu loomade ja inimeste vahelistele suhetele," ütles Toomet Eesti Päevalehele. Kuna paljud loomaomanikud käivad loomakliinikus koos perekonnaga, siis on mõeldud ka laste peale. Näiteks arvutimäng "Blue dog" õpetab lapsi koertega suhtlema. Õpetlikku materjali aga on aja sisustamiseks vanematelegi.
Toometi sõnul tasub loomadega kliinikusse tulla vahel ka niisama, et see paik ei seostuks loomadele automaatselt kinnivõtmise, lauale panemise ning läbivaatamise ja raviprotseduuridega.

Kultuurikomisjon taotleb Sakala lepingu lõpetamist
Uus Sakalaga lepingu ühepoolse lõpetamise kulude suurust ei oska praegu keegi aimata.
Kultuurikomisjon otsustas eile anda riigikogule arutluseks ettepaneku, mille kohaselt tuleks lõpetada Sakala kultuurikeskuse hoonestusleping.
Otsuse ettepaneku tegemiseks andsid menetlusse Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioon juba kaks kuud tagasi.
"Valitsusele tehakse kaks ettepanekut - algatada Sakala keskuse kinnistut koormava hoonestuslepingu lõpetamine ja teiseks leida koostöös Tallinna esindajatega lahendus Eesti pealinna tänapäevase kultuuri- ja konverentsikeskuse ehitamiseks," ütles kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna.
Aarna sõnul arutati põhjalikult, mis lepingu taga on ja mida selle lõpetamine tähendada võiks.
Kulude suurust ei oska praegu aga keegi aimata. Kultuurikomisjonis lähtusid paljud arvamusest, et kuna tegelikult on lepingu üks osapool, AS Uus Sakala lepingut rikkunud, ei peaks lepingu lõpetamine midagi maksma minema.

Vene meedia: Jukose kaasasutaja võidi mõrvata
Vene eks-naftagigandi Jukose kaasasutaja Juri Golubev suri möödunud nädalal Londonis ja Vene meedia andmetel kahtlustab miilits, et ta võidi mõrvata.
Jukose eksjuhi Mihhail Hodorkovski kauaaegne äripartner Juri Golubev suri möödunud nädalal Londonis 64 aasta vanusena, vahendab Mosnews. Briti politsei kinnitas siis, et lahkamine näitas, et Golubev suri loomulikku surma.
Vene infoagentuur Itar-Tass seevastu tsiteerib täna nimetuks jäetud allikat, mis teatas: "Vene peaprokuratuur valmistab ette taotlust, et Golubevi surma põhjuseid uuritaks põhjalikult, sest on põhjust arvata, et ta suri vägivaldsesse surma." Ka Interfaks ja Ria Novosti on lagedale tulnud sarnaste teadaannetega ja samuti tsiteerinud nimetut allikat. Peaprokuratuur pole teateid veel meediale kommenteerinud.
Juri Golubev oli üks peatunnistajaid Jukose juhtide tegusid uurinud juurdluses. Jukose juhtide kohtuprotsesse peavad kriitikud Kremli kampaaniaks Hodorkovski vastu, sest Jukose juht Mihhail Hodorkovski oli president Vladimir Putini häälekas kriitik. Juri Golubev oli üks neist, kes aitas omal ajal Jukosel Venemaa juhtivaks naftakompaniiks saada, praeguseks on Jukos pankrotis.

Briti tulevane peaminister hoiatab riiki "balkaniseerumise" eest
Briti praeguse rahandusministri ja tulevase peaministri Gordon Browni sõnul on 1707. aastal loodud Suurbritannia liidu püsimine ohus ning separatism tugevnemas.
Inglismaa ja Šotimaal liidu 300. sünniaastapäeva tähistamise varjus mõtlevad šotlased iseseisvuse taastamisest.
Täna tähistab Inglismaa ja Šotimaa liit oma 300. sünniaastapäeva. Selleks puhuks on kavas välja anda pühenduslik 2-naelane rahatäht ning korraldada ajalugu tutvustavaid näituseid, vahendas telegraph.co.uk.
Uuringute kohaselt toetavad Šotimaa eraldumist Suurbritanniast veidi üle poole šotlastest ja ka inglastest. Pooldaval seisukohal on ka Briti parlamendi mõlemad kojad, kuhu on valitud ka Šoti saadikuid. Viimaste esindatus tekitab tuska inglastel, kes soovivad, et Inglismaa asjade üle saaksid otsustada ainult Inglise saadikud.

Hodorkovski äripartner pages Vene miilitsa käest
Jukose eksjuhi Mihhail Hodorkovski väidetav kaasosaline ja endine äripartner Antonio Valdes Garcia põgenes Moskvas vahi alt.
Vanglakaristust kandva Jukose eksjuhi Mihhail Hodorkovski endine äripartner Antonio Valdes Garcia põgenes täna miilitsavalve käest, vahendas Reuters. Valdes Garcia üle peetakse Venemaal kohut, teda süüdistatakse Jukose pettustele kaasaaitamises.
Valdes Garcia elas endiselt oma korteris Moskvas, kuid teda valvasid seal miilitsad ja täna õnnestus Garcial valvurid korterisse sisse lukustada ning ise pageda.
Peaprokurör Juri Tšaika möönis, et Valdes Garcia on põgenenud ja lisas, et teda valvama pidanud miilitsatele esitati kriminaalsüüdis.
Ajalehe Kommersant andmetel vabastati Valdes Garcia protsessi ajaks kautsjoni vastu ja valve alla pandi ta ükses tema enda turvalisuse tagamiseks. Valdes Garcia on rahvuselt venelane, kuid tal on ka Hispaania pass.

Ukraina valitsusjuht vallandas välisministri
Ukraina peaminister Viktor Janukovitš tagandas valitsusest Juštšenko viimase liitlase välisminister Boris Tarasjuki.
Janukovitš kutsus riiklike süüdistajaid välisminister Boris Tarasjuki suhtes meetmeid rakendama, vahendas BBC.
Peamiseks põhjuseks oli välisministri esmaspäevane visiit Tšehhi vabariiki, millest ta valitsust eelnevalt ei teavitanud.
Parlament otsustas Tarasjuki juba 1. detsembril ametist tagandada, kuid välisminister kaebas otsuse ringkonnakohtule edasi ning võitis. 10. jaanuaril tühistas valitsus kohtuotsuse.
President Juštšenko sõnul oli välisministri ametist tagandamine parlamendis ebaseaduslik, kuna ei pälvinud tema heakskiitu.
Ukraina põhiseaduse kohaselt võib president määrata välisministri.
Boris Tarasjuk oli läänemeelse president Viktor Juštšenko viimane liitlane valitsuses.

Zapatero tunnistab oma vigu
Hispaania peaminister Jose Luis Rodríguez Zapatero tunnistas, et püüe baski separatsistidega rahuprotsessi alustada, oli viga.
"Ma tunnistan, et tegin Hispaania rahva ees ilmselge vea," vahendas The Independent Zapaterot.
Opositsiooni kuuluva Rahvapartei juht Mariano Rajoy iseloomustas Zapatero sõnavõttu kui tühjade sõnade lausumist ning süüdistas peaministrit katastroofilises nurjumises.
Peaminister Jose Luis Rodríguez Zapatero sattus terava kriitika alla pärast 30.detsembril baski terroristide korraldatud plahvatust Madridi lennujaamas.

Briti uurijad tahavad Litvinenko mõrva asjus uuesti Venemaale minna
Eksspioon Aleksandr Litvinenko mõrva uurivad Briti detektiivid tahavad Moskvasse uut infot koguma minna, Venemaa peaprokurör uurijate riiki lubamist ei kinnita.
Venemaa peaprokurör Juri Tšaika kinnitas, et eile esitati Suurbritanniast palve uurijate taaslubamiseks Venemaale, vahendab BBC. Tšaika selgitas: "Ma ei välista, et pärast seda, kui meie endi esindajad on Suurbritanniast naasnud, võtame siin taas oma (briti) kolleege vastu."
Esimest korda käisid Briti uurijad detsembris Venemaal Litvinenko mõrva asjus infot kogumas. Britid pidid seal alluma rangele kontrollile: näiteks ei tohtinud nad ise tunnistajaid küsitledagi.
Enne brittide võimalikku Venemaale lubamist lähevad Moskvast teist korda Suurbritannisse teele Vene uurijad. Tšaika sõnul tahavad miilitsad Londonis peamiselt kõnelda kahe Suurbritanniast asüülisaanuga: ärimees Boriss Berezovski ja endise Tšetšeeni mässulise Ahmed Zakajeviga. Peaprokurör Tšaika kinnitas, et Vene uurijatel on Litvinenko mõrvast oma versioon - selle võisid toime panna välismaal elavad Vene kodanikud. Kokku tahavad miilitsad Suurbritannias küsitleda enam kui sadat inimest.

Euroopa Parlamendi uueks presidendiks sai Hans-Gert Pöttering
Hans-Gert Pöttering valiti täna Euroopa Parlamendi presidendiks järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks.
Pöttering valiti presidendiks salajasel hääletusel esimeses voorus 450 häälega. Eelnevalt oli Hans-Gert Pöttering parlamendi Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esimees ning ta on pärit Saksamaalt.
Hans-Gert Pöttering vahetas välja Josep Borrelli. Teised presidendikandidaadid Jens-Peter Bonde, Monica Frassoni ning Francis Wurtz said vastavalt 46, 145 and 48 häält.
Kokku hääletas 715 saadikut, tühje hääletussedeleid oli 26. Valimiseks vajalik absoluutne häälteenamus oli 345 häält.
Hans-Gert Pöttering on sündinud 15. septembril 1945. aastal Saksamaal Bersenbrückis. Euroopa Parlamendi saadik on ta alates 1979. aastast ning 1999-2007 oli ta Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esimees. Lisaks sellele oli ta kaitse- ja julgeoleku allkomisjoni esimees aastatel 1984-1994.

Bagdadis plahvatas täna järjest kaks pommi
Sunniitide mošee läheduses aset leidnud plahvatustes hukkus vähemalt 15 inimest ja vigastada sai veel 70.
Esmalt lõhkes tee äärde paigutatud pomm ja selle järel plahvatasid ühe mootorratta külge kinnitatud lõhkeained, vahendab Reuters. Plahvatused toimusid sunniitide mošee lähedal Bagdadi keskosas.

London Times: Rice tõi Lähis-Ida taevasse valguskiire
London Times leiab, et Condoleezza Rice'i Lähis-Ida ringkäik on olnud edukam kui keegi loota julges ja piirkonna segastesse suhetesse võib Rice'i abil selgust tulla.
Tänase London Times'i juhtkiri leiab, et USA välisminsitrilt Rice'lt oodatakse eelseisval kolmepoolsel kohtumisel - USA, Palestiina, Iisrael - avaldust, mis tooks piirkonna suhetesse selgust. Rice on oma kõnelusteringil juba saavutanud rohkem edu, kui alul võimalikuks peeti.
Näiteks soostusid Iisraeli peaminister Ehud Olmert ja Palestiina president Mahmoud Abbas möödunud kuul kohtuma. Olmert lubas teha ka mõned hea tahte žestid: näiteks lihtsustada Läänekalda reisipiiranguid.
Ka Mahmoud Abbas on jäänud enda Iisraeli-läbirääkimisvalmile hoiakule kindlaks sellest hoolimata, et Hamas tema pooldajaid ründab. Lisaks on ta üles näidanud valmidust vajadusel jõudu kasutada Palestiinast Iisraeli poole suunatud raketirünnakute peatamiseks.

Hispaania ajaleht: Fidel Castro tervis on väga halb
Hispaania leht El Pais väidab, et Kuuba liidri Fidel Castro tervis on väga halb: juba kolm soolteoperatsiooni on ebaõnnestunud ning Castrot toidetakse veenisiseselt.
Ajalehe andmetel kannatab Castro jämesoole sopistisepõletiku ehk divertikuliidi käes, vahendab Reuters.
Lisaks sellele sai Castro ebaõnnestunud operatsioonide tagajärjel ka peritoniidi ehk kõhukelmepõletiku. El Paisi info pärineb Hispaania arstilt, kes detsembris Kuubale Castrot uurima sõitis. Arsti sõnul on Fidel Castro seisund väga tõsine ja teda toidetakse veenisiseselt. Ühtki ametlikku teadet Kuuba juhi tervisliku seisundi kohta siiski väljastatud ei ole.
Juulikuust saati on kogu maailmas spekuleeritud Fidel Castro seisukorra kohta: juulis tehti talle esimene soolteoperatsioon ja pärast seda pole 80-aastane mees enam avalikkuse ette naasnud. Siiski edastas ta oma rahvale uusaastatervituse, milles kinnitas, et taastub aeglaselt operatsioonist. Castro rõhutas teadaandes, et taastumisprotsess tuleb pikk.

Prantsusmaa presidendi tool vaba
Sotsialistide esindajana presidendiks pürgiva Segolene Royali karjäär käib üle meeste.
Dakaris sündinud Segolene Royal (53) on praegu Poitou-Charentes'i regiooni president ja rahvuskogu liige. Sotsialistliku partei presidendikandidaadiks sai ta aga mullu, pärast lausrünnakut meessoost parteikaaslaste seksismi vastu.
Royal imetleb Tony Blairi Suurbritannias propageeritud "kolmandat teed," presidendiks pürgides on ta seni aga keskendunud keskkonna-, haridus- ja perekonnaprobleemidele. Oma poliitikaga on Royal hirmutanud parteikaaslasi, kuid arvamusküsitlustes jätkab pingelist heitlust tõenäolise teise vooru vastaskandidaadi Nicolas Sarkozyga.
Meesrivaalid taganesid
Paljud sotsialistid on näinud Royalis isegi partei tõekspidamiste reetjat, kuna ta plaanib haridussüsteemi pea peale keerata ja loobuda Lionel Jospini kehtestatud 35-tunnisest töönädalast - sotsialistid on seni neid oma saavutusteks pidanud.

Pärnumaal juhib IRL-i nimekirja Trivimi Velliste
Pärnumaal juhib Isamaa ja Res Publica valimisnimekirja riigikogu liige Trivimi Velliste.
Ringkonna teine number on Pärnu haigla juhatuse liige ja sama haigla arst Külvar Mand ning kolmas riigikogu liige Ela Tomson.
12. valimisringkonna nimekirjas on neljas ettevõtja Jüri Kask, viies ettevõtja ja kaitseliitlane Erik Reinhold, kuues Pärnu abilinnapea Raul Sarandi ja seitsmes Häädemeeste vallavanem Urmas Aava.
Nimekirjas on kaheksas Jõõpre Põhikooli direktor Mati Sutt, üheksas ettevõtja Mart Kutsar ja kümnes Pärnu abilinnapea Mart Alliku.

Huvilised saavad e-hääletust proovida
Riigikogu valimiste eelhääletamise ajal 26.-28. veebruarini on võimalik hääletada ka Interneti teel. Alates tänasest kuni 19. veebruarini saab samal aadressil e-hääletamist proovida.
Proovihääletuse läbitegemine veebilehel www.valimised.ee loob eeldused, et hääletamine õigel ajal ladusalt sujuks, teatas Vabariigi valimiskomisjoni sekretariaat.
Proovihääletamine võimaldab kontrollida, kas arvuti on õigesti seadistatud, kas ID-kaardi sertifikaadid kehtivad ja PIN-koodid olemas. Kui tekivad probleemid, on veel piisavalt aega neid lahendada.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti büroodes on enne valimisi võimalik tasuta uuendada PIN-koode ning sertifikaate. Pangad väljastavad uusi koode 30 krooni eest.
Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaat tuletas meelde, et kõigile valijaile koju saadetavad paberist valijakaardid, millele kantakse hääletamise ajad ja kohad, on võimalik asendada elektroonilise valijakaardiga.

Homne Ärileht: Euro alles aastaks 2025? 
Euro kriteeriumide täitmine ilma midagi tegemata on väga vähetõenäoline järgmise viieteist-kahekümne aasta jooksul.
Kaks nädalat tagasi kirjutas Indrek Neivelt Eesti Päevalehes euro kasutuselevõtu viivitamisega seotud riskidest. Ütles seal, et me ei saa lihtsalt oodata, vaid peame üleminekuks ka midagi tegema. See teema on leidnud elavat vastukaja ning tundub, et enamik spetsialiste toetab eurole võimalikult kiiret üleminekut. Üksmeel puudub küsimuses, kas peab ka midagi tegema või tuleb euro paari aasta pärast niikuinii. Aga esile on tulnud ka see, et meie ühiskonnas on lahti seletamata inflatsiooni paratamatuse teema. Kiire kasvuga kaasneb kiirem inflatsioon ning selline olukord peaks kestma veel viisteist-kakskümmend aastat.
Homses Ärilehes lahkavad teemat pankur Indrek Neivelt ja Eesti Päevalehe peadirektor Aavo Kokk.

Teenistusstaaži soodustus laienes tolliametnikele
Riigikogu kiitis täna heaks tolliseaduse muutused, millega vähemalt 20-aastase tööstaažiga tolliametnike teenistuse aja hulka arvestatakse aastail 1990-94 töötatud aeg edaspidi kolmekordselt.
"Toetan seda, et tolliametnike probleem saaks samasuguse lahenduse nagu hiljuti valitsuses arutusel olnud samasisuline kaitseväelaste küsimus," ütles rahandusminister Aivar Sõerd. "Seni olid tollitöötajad politseinike ja piirivalvuritega võrreldes ebavõrdes olukorras - aastail 1990-94 töötatud aja eest arvutati viimastele kolmekordne tööstaaž, tolliametnikele aga mitte. Ometi täitsid tolliametnikud neil aastail piiril kauba kontrollimisel samu ülesendeid nagu politsei- ja piirikaitseametnikud. Töötati samades tingimustes ning tehti sarnast tööd."
Täna riigikogus heaks kiidetud tolliseaduse täiendamisega arvatakse tolliametnike teenistusstaaži hulka teenistuse aeg tolliametnikuna töölepingu või muul õiguslikul alusel alates 1990. aasta 25. oktoobrist kuni 1994. aasta 31. juulini sooduskorras kolmekordselt. Sooduskorras teenistusstaaži arvestamise lõpptähtaeg on seotud majanduspiiri seaduse kehtivuse kaotamise ja riigipiiri seaduse jõustumisega.

Raplamaal saab neli silda korda
Tänavu remonditakse Raplamaal Konuvere kivisild ja Sillakõrtsi sild, vähemal määral kohendatakse Lohu karjaviadukti ja Lohu silda.
Konuvere kivisild ja Sillakõrtsi sild peaksid valmis saama jaanipäevaks. Konuvere silla remonti alustati juba mullu, jäänud on veel kattetööd ja ümbruse korrastamine, kirjutas Nädaline.
Sillakõrtsi silla remont algab lähipäevadel ja selle maksumuseks on planeeritud 4 miljonit krooni.
Lohu karjaviaduktil ja Lohu sillal tehakse rohkem kosmeetilist remonti. Seal korrastatakse piirdeid ja tehakse kattetöid.

Pärnu Punases tornis vahetusid omanikud
Pärnu ühte sümbolit - Punast torni haldav osaühing Rote Turm läks uutesse kätesse ja nüüd kavandavad muistisega seotud tegevusi Jüri Soo ning Leili Kokk.
Firma projektijuht Jüri Soo sõnul on kavas mitmesugused uued ettevõtmised. Juba veebruaris tuuakse torni tagasi klaasitöökoda, sest linnarahvas harjus töötoaga kenasti ära ja selle järele küsitakse, kirjutas parnupostimees.ee.
Plaanis on jätkata näituste ning teatrietendustega, kutsuda torni käsitöölisi, paljude kunstivaldkondade esindajaid, korraldada suviseid töötube ning teha lasteüritusi.
"Arvame, et torni võiks tutvustada rohkem kui ainult ajaloolist linnamüüri osa. Sellest peaks kokkuvõttes üks lõbus hoov saama," ütles Soo.

Maksumaksjate liit pooldab maksu- ja tolliameti kinnisvaratehingute kontrolli
Eesti maksumaksjate liit (EML) toetab maksu- ja tolliameti kontrolliaktsiooni, mis puudutab kinnisvara müügist või vahendusest saadud tulu deklareerimata jätnud isikuid.
Tulumaksust on vabastatud vaid elukohana kasutatud kinnisvara müük. Spekulatsiooni eesmärgil toimunud edasimüügist saadud tulu tuleb maksustada täies ulatuses. Samuti peaks maksuhaldur rohkem tähelepanu pöörama kinnisvara üürileandmisest saadud tulude kontrollimisele, seisab EML-i teates.
EML tuletab samas meelde vajadust muuta ja täpsustada tulumaksuseaduse sätteid, mis reguleerivad elamu ja korteri müügist saadud tulu maksustamist.
Tulumaksuseaduse § 15 lg 5 p 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kinnisasja võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana.
EML: Tulumaksuseaduse praegune sõnastus on liiga jäik ega vasta tegelikule elule.

Maxima avab homme Tartus oma kolmanda kaupluse
Maxima Eesti avab homme kl 8 Tartus Ilmatsalu tänaval Maxima X kaupluse.
Kaupluses on 730 ruutmeetrit müügipinda ja ostjatele pakutakse üle 4500 erineva toote. Tööd leiab saab kaupluses üle 30 inimese. Avatav kauplus on järjekorras kolmekümne kolmas Maxima kauplus Eestis.
Balti riikide suurimal jaemüügiketil Maxima on tänase seisuga 370 kauplust. Neist 202 töötab Leedus, 111 Lätis, 32 Eestis, 16 Bulgaarias ja 9 Rumeenias. Kuni eelmise aasta augustini kandsid Maxima X kauplused T-Marketi kaubamärki.
Maxima Eesti tegevdirektori Arunas Zimnickase sõnul on ruumi uutele kauplustele Tartus veelgi. "Tänavu avame ülikoolilinnas veel ühe Maxima X odavpoe ning ka esimese supermarketi Maxima XX," ütles Zimnickas.

Trigon Alternative Funds sai fondivalitseja tegevusloa
Finantsinspektsioon andis aktsiaseltsile Trigon Alternative Funds fondivalitseja tegevusloa õigusega osutada väärtpaberiportfelli valitsemise teenust.
Ettevõtte 100%-line omanik on AS Trigon Capital, mida kontrollib Joakim Johan Helenius. AS-i Trigon Alternative Funds nõukogusse kuuluvad Joakim Johan Helenius, Kerttu-Kaarina Tombak ja Heiti Riisberg ning juhatusse Ülo Adamson ja Sami Henrik Sormunen, kes on ka fondijuht.
Investeerimisfondide seaduse kohaselt peab fondivalitseja aktsiakapital olema vähemalt 125 000 eurot juhul, kui ei valitseta pensionifonde. Trigon Alternative Funds ei ole kohustuslike pensionifondide valitseja.
Fondivalitsejana tegutsevad finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusloa alusel lisaks Trigon Alternative Fundsile veel kaheksa aktsiaseltsi: AS Hansa Investeerimisfondid, AS LHV Varahaldus, AS Sampo Baltic Asset Management, AS SEB Ühispanga Fondid, AS Trigon Funds, ERGO Varahalduse AS, AS Kawe Kapital ja AS Avaron Asset Management.

Laenu kindlustamine muutus Hansapangas lihtsamaks
Alates eilesest ei pea Hansapangas laenu kindlustamiseks pöörduma enam investeerimiskonsultantide poole, kuna kindlustuslepingu saab sõlmida oma laenukonsultandi juures.
Hansa Elukindlustuse juhatuse esimees Mihkel Mandre ennustab laenukindlustusele kindlustusliigina sel aastal olulist kasvu, sellest ka soov muuta kindlustuslepingu sõlmimine klientide jaoks võimalikult lihtsaks.
"Tänavu prognoosime laenukindlustuse klientide kasvuks 85% ning on selge, et neile on mugavus ja väiksem ajakulu olulisteks argumentideks," sõnas Mandre panga teates. Senini pidi klient laenukindlustuse sõlmimiseks pöörduma eraldi investeerimiskonsultandi poole, nüüdsest saab ta kõik vajaliku tehtud laenukonsultandi juures.
Samuti muutus laenukindlustuse maksumus sõltuvalt laenusummast senisest 5-20% võrra soodsamaks. "Laenukindlustusega saab igaüks päris väikese summa eest anda endale ja oma perele kindluse, et mis ka ei juhtuks, ei pea nad oma kodust välja kolima ja laenu maksab pank," rõhutas Mandre.

Eesti langes majandusvabaduse tabelis viis kohta
Eesti langes Heritage Foundationi ja Wall Street Journali koostatavas maailma riikide majandusvabaduse arvestuses aastaga viis kohta.
Eelmisel aastal oli Eesti majandusvabadus saja protsendi süsteemis 75,9, mis andis seitsmenda koha. Sel aastal langes Eesti 157 riigi seas 12. kohale, kuigi näitaja oli suurem - 78,1%. Samas on arvestussüsteemis olnud väikeseid muudatusi.
Kõige kõrgemalt hidasid eksperdid Eesti investeeringute vabadust (90%), finantsvabadust (90%) ja omandi puutumatust (90%). Probleeme põhjustavad tööturu vabadus (51,2%), korruptsioon (64%) ja valitsuse hallatavad riigikulud (66,8%).
Kui Eestis on Balti riikide tugevaim finantssüsteem, siis tööturu puhul toovad tabeli koostajad esile Eesti jäika regulatsiooni, mis takistab tööjõu palkamist ning majanduskasvu. "Palgakulule lisanduvad muud kulud töötaja tööle võtmisel on kõrged ning mittevajaliku töötaja lahti laskmine on kulukas," seisab ülevaates.

Balteco avas Kiievis uue esindussalongi
Vannitootja Balteco avas Kiievis oma teise esindussalongi.
Balteco uues esindussalongis on kokku üle 500 m² müügipinda, millel on väljas 50 tootenäidist. Ettevõtte teatel oli uue müügisalongi avamise eesmärgiks müügiprotsessi tõhustamine, et salongi sisenev klient saaks tootevalikust kohe selge ülevaate ning võimaluse tooteid proovida.
Esimene salong avati Kiievis 1997.a, seal oli müügipinda 40 m² ning väljas viis tootenäidist.
Balteco valmistas möödunud aastal üle 8000 vanni. Ettevõttes töötab 140 inimest.

Kinnisvaratehingud lähevad luubi alla
Maksu- ja tolliamet alustab täna 2005. aastal kinnisvara müügi- või vahendustegevusega tegelenud füüsiliste isikute kontrollitegevusi, saates välja kirja 328 kõige suurema maksuriskiga isikule.
Amet võrdles maksuriskianalüüsi käigus saadud näitajaid erinevate andmebaaside andmetega ja selgitas välja füüsilised isikud, kes olid 2005. aastal tegelenud kinnisvara müügi- või vahendustegevusega. Kirja saajatel tuleb ühendust võtta kirjas märgitud kliendihalduriga või parandada deklaratsioon 12. veebruariks.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul oodatakse isikute kontakte maksuhalduriga, kuna arvestades tehingute suurt hulka ning erisusi on oluline välja selgitada, mis eesmärgul tehingud toimusid. "Kirjade saatmise eesmärgiks on anda füüsilistele isikutele võimaluse viia ise füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatavad andmed kooskõlla maksuseadustega, suurendades seeläbi edaspidi laekumisi riigieelarvesse," ütles Veermäe.

Savisaar pole rahul e-lahenduste kasutamisega
Täna ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar Eesti infoühiskonna arengut käsitleval konverentsil, et hoolimata meie e-riigi kõrgest rahvusvahelisest mainest ei saa kuidagi rahul olla e-lahenduste kasutamisest tulenevate kasudega tavainimestele nende igapäevaelus.
Konverentsil "Infoühiskond kõigile" tehtud ettekandes ütles Savisaar, et Eesti on täna läbimas murdepunkti, kus on oluline keskenduda pigem loodud infotehnoloogiliste lahenduste mõistlikumal viisil kasutamisele, kui tehnoloogiliste lahenduste endi loomisele.
Ministri sõnul on vaatamata soovile infotehnoloogiliste lahenduste juurutamisega üht või teist valdkonda efektiivsemaks muuta tulemus mõnikord pea vastupidine. "Mõnikord muudame protseduurid kodanikele hoopis keerulisemateks ning mõnede lahenduste kasutamine eeldab selle kasutajatelt põhjendamatult põhjalikke tehnoloogilisi teadmisi," rääkis Savisaar.

Manutent müüb eestlastele Jurmala kortereid
Möödunud aasta viimastel kuudel alustas Manutent Lätis Uue Jurmala elamu- ja puhkerajooni müüki, veerand korteritest on ostnud eestlased.
Uus rajatav elamurajoon Jaunā Jūrmala asub Jurmala keskuses Majoris Lielupe jõe kaldal, kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel peatänavast - Jomasest. Kolmest etapist koosneva elamurajooni esimese, 105 korteriga kompleksi, ehitamine algas eelmise aasta lõpus ning valmib 2008. aasta keskel. Kogu rajoon tervikuna ehitatakse valmis 2009. aasta suveks. Kompleksi osad kannavad nimetusi: Oaas, Laguun ja Karavall.
Lisaks elamurajooni arendamisele heakorrastab Manutent Latvia Jurmala territooriumi piki Lielupe jõe kallast. Rajoonile ehitatakse kõrvale eraldi rannapiirkond ja rajatakse paadisadam. Projekti maksumus on 90 miljonit eurot.
Manutendi tütarfirma Manutent Latvia arendab Riia kesklinnas ka uusprojekti Balasta Bambist. 27-korruselise ja 96 m kõrguse kompleksi pindala saab olema 42 000 ruutmeetrit. Projekti autoriks on Läti arhitekt Andris Kronbergs, lisaks kaasatakse projekti teostusse Põhja-Euroopa suurimaid projekteerimisalaseid konsultatsioonifirmasid COWI.

Viking Motors ostis Saabi esindaja Lätis
Viking Motors ostis reedel Saabi esindaja Lätis E&S Auto.
E&S Autol on kaasaegne autokeskus Riia kesklinnas ning ettevõte plaanib lähiajal avada ka Cadillaci, Corvette'i, Chevrolet U.S-i ja Hummeri ametliku esinduse.
"Arvestades Läti turu arengut, peaks selline portfell olema huvitav väljakutse," ütleb Viking Motorsi nõukogu esimees Peter Kalli.
AS-il Viking Motors täitub sel sügisel 14. tegutsemisaasta. Ettevõtte eelmise aasta käive oli umbes 300 miljonit krooni. Viking Motors esindab Eestis General Motors brände Saab, Opel, Cadillac, Corvette ja Chevrolet.

Novembris täitus kolmandik majutusasutuste voodikohtadest
Eesti majutuskohtades peatus novembris 148 000 turisti ning täidetud oli kolmandik voodikohtadest.
Novembris peatus Eesti majutuskohtades 59 000 Eesti elanikku ning 89 000 välisturisti. Traditsiooniliselt saabusid rohkem kui pooled (56%) välisturistidest Soomest. Turismi kõrghooajaga võrreldes peatus novembris majutusettevõtetes poole võrra vähem turiste, teatas statistikaamet.
Viiendik turistidest, kes kasutasid majutusettevõtete teenuseid, valis peatuskohaks taastusraviteenuseid pakkuva majutusettevõtte.
"Talvekuudel kasutab järjest enam eestimaalasi võimalust end kosutada ja veeta tervislikult vaba aega taastusravikeskuses," ütles juhtivstatistik Helga Laurmaa. "Novembris külastas taastusraviteenuseid pakkuvaid majutusettevõtteid 30 000 turisti, mis on ligi viiendik enam kui aasta tagasi." Pool taastusravikeskustes peatunud turistidest olid Eesti elanikud. Kui eestimaalane peatub taastusravikeskuses keskmiselt kaks ööpäeva, siis välismaalased jäävad tunduvalt kauemaks - keskmiselt neljaks ööpäevaks.

Võru linn saab peagi juurde neli ärihoonet
AS Semuehitus plaanib lähiaastatel rajada Võrru neli ärihoonet üldpinnaga 14 000 ruutmeetrit, neist kõige suurem on Koreli kaldale ehitatav kaubandus- ja büroohoone nimega Kagukeskus.
Spordihalli naabrusse kavandatav Kagukeskus on projekti järgi kokku 8000 ruutmeetri suurune maja ning meenutab Tartu Lõunakeskust, kirjutab Võrumaa Teataja.
Suure osa esimese korruse rendipinnast hõivaks arendaja kava kohaselt mõni toiduainete jaemüügikett, ülejäänud ruumid üüritaks välja erinevatele äridele. Umbes tuhat ruutmeetrit oleks hoones büroopinda.
Lisaks Kagukeskuse ehitamise plaanile on Semuehitus alustanud Piiri tänavale turuhoone naabrusse umbes tuhande ruutmeetri suuruse kaubahoone ehitust ja kavas on veel kahe ärihoone ehitus. Viimastest ei taha ettevõte esialgu täpsemalt rääkida.

Vihula valda ähvardab kopsakas saastetasu
Vihula vald, mida ähvardab tegemata jäetud tööde eest kopsakas saastetasu koos viivisenõudega, plaanib uuel aastal investeerida ligi poolteist miljonit krooni kohalikesse biopuhastusjaamadesse.
Möödunud aasta lõpus selgus, et Vihula vallal on keskkonnateenistusele esitamata aruanne saasteainete ja jäätmete keskkonda viimise kohta kolmandas kvartalis, mistõttu ähvardab valda kopsakas saastetasu koos viivisenõudega, kirjutab Virumaa Teataja.
Vihula vallavanem Priit Pramann tunnistas valla tegemata jäetud tööd, kuid lisas ka, et probleemi lahendamiseks on juba tehtud mitu sammu.
2006. aasta eest tuleb vallal maksta saastetasu ligikaudu pool miljonit krooni.
Vihula valla 2007. aasta eelarve projektis on biojaamadesse investeerimiseks kavandatud pool miljonit krooni, lisaks teeb vald täiendavate summade saamiseks taotluse keskkonnainvesteeringute keskusele.

Viljandi söögikohtade omanikud ei tõtta suitsuruume ehitama
Ehkki eelseisvast suvest võib pubides, baarides ja kohvikutes suitsetada vaid spetsiaalsetes alarõhuga ruumides, ei rutta Viljandi söögi- ja joogikohtade omanikud neid rajama, kirjutab Sakala.
Liverpooli pubi osaniku Aksel Karuse arvates on uus seadus ülekohtuselt karm. Eeskätt hämmastab teda see, miks ei lubata pubi jagada suitsetajate ja mittesuitsetajate tsooniks, vaid nõutakse eraldi ventilatsiooni ja alarõhuga suitsetamiskoha ehitamist.
"Eriti totter on see, et sinna ei või toidunõudega sissegi minna - isegi kohvi ei tohi sigareti kõrvale juua," rääkis ta.
Suure Venna pubi omanik Tiit Mädamürk kurtis, et majas pole nõuetekohasele suitsuruumile sobivat asupaika. "Aga me pole jõudnud selle asjaga veel väga põhjalikult tegelda, küllap mingi lahenduse ikka leiab. Ja võib-olla pole seda ruumi tegelikult üldse vaja, näiteks Iirimaal käivad kõik pubi ukse taga suitsetamas."

Ajaleht: Eestis võib arutu palgatõus sarnaselt Ungarile tuua kriisi
Majandusminister Edgar Savisaare ettekuulutatud majanduskriis võib tõeks saada, kui tal õnnestub tõsta riigiteenistujate palku üle 100 protsendi. Sarnane stsenaarium on hiljuti läbi mängitud Ungaris.
Pärast seda, kui Ungaris said 2002. aastal võimule endised kommunistid ja tõstsid 50 protsenti riigiteenistujate palka, on riigi majandus üha halvenenud: tööpuudus, välisvõlg, inflatsioon, eelarve puudujääk ja inimeste rahulolematus kasvavad, kirjutab Äripäev.
Eurole üleminek on edasi lükatud. Iga järgneva aasta palgaläbirääkimised on viinud tülide, ähvarduste ja streikideni.
Äripäeva küsitletud majandusekspertide sõnul võib sarnane stsenaarium korduda ka Eestis. Nii on majandusteadlase ja ettevõtja Lauri Luikeri sõnul palgareformi tulemusena praegu palgad Ungari riigisektoris keskmiselt 25% võrra kõrgemad kui erasektoris. "Oluline on aga võrdlus Eestiga - siin on riigisektori palgad kohaliku erasektori omadest pidevalt üle 27% kõrgemad juba viimased viis aastat ja ilma ennakkasvu tekitamata," hoiatas ta.

eBay hädas kallilt ostetud Skype'iga
Poolteist aastat pärast seda, kui eBay ostis hiigelsumma eest Eesti meeste väljatöötatud Skype'i, süvenevad kahtlused, et tegu oli rumala otsusega, kirjutab Äripäev.
Peamiseks probleemiks peavad analüütikud seda, et eBayl puudub ettekujutus, mida Skype'iga peale hakata, alates Skype'i ostust 2005. aasta septembris on eBay aktsia kukkunud üle 20%.
Möödunud teisipäeval kirjutas ajakirja BusinessWeek internetiväljaanne, et kui eBay kähku midagi ette ei võta, võib Skype'i ostmist pidada ebaõnnestunud investeeringuks.
"Skype'i juhtimine eBay poolt on olnud pettumus," märkis International Herald Tribune'is Safa Rashtchy. "Nad on teinud Skype'is ühe muudatuse teise järel, aga kuskilt pole näha seda lubatud sünergiat, mis pidi ostuhinda õigustama."
Samas tasulisi kõnesid pakkuva Skype'i tulud suurenevad: 2006. aastalt oodatakse 2,3 miljardi kroonist kasumit, mida on kolm korda rohkem kui aasta varem. Praegu laadib endale Skype'i 250 000 inimest päevas ehk kaks korda rohkem kui enne müügitehingut.

2 küsimust Leedu majandusministri nõunikule
Vastab
Ceslovas Stankevicius
Leedu majandusministri nõunik

Tallinki aktsia lõpetas päeva rekordtasemel
Tallinki aktsia hind kerkis eile Tallinna börsil rekordilisele 83,4 krooni tasemele, mis on kõrgem ka 2005. aasta detsembri emissioonihinnast 82,5 krooni.
See tähendab, et emissiooni käigus aktsiad ostnud jõudsid oma investeeringuga esmakordselt plussi, kui mitte arvestada
9. detsembrit 2005 ehk aktsia esimest börsipäeva, mil hind kerkis hetkeks üle 83 krooni.
82,5 kroonilt startinud Tallinki aktsia langes 2006. aasta esimesel poolel nagu komeet. Enam kui 15 000 väikeaktsionäri said rõõmustada vaid ajutiste ja marginaalsete tõusude üle, paljud neist loobusid aktsiapakist. Mõõn tipnes mullu juunis, mil aktsia hind langes alla 53 krooni. Seejärel hakkas see aga vaikselt üles ronima ning tegi võimsa, ligi 15-kroonise tõusu mullu detsembris.

Werol maitsestab õli lisaks küüslaugule ka rosmariini ja ingveriga
AS Werol Tehased ostab tootmismahu kahekordistamiseks sel aastal uue õlipressi.
Baltimaade ainus rafineeritud toiduõli tootja AS Werol Tehased kavatseb lisaks küüslaugu-, basiiliku- ja võimaitselisele rapsiõlile turule tuua ka rosmariini- ja ingverimaitselise toiduõli.
Rosmariin sobib hästi ulukiliha ja talle- ning lambaliha juurde. Ingverimaitselist toiduõli kasutatakse aga kastmete ja salatite valmistamisel. Ingverit kasutatakse ka idamaiste liha-, kana-, kala ja vähitoitude, samuti põrsaliha maitsestamisel.
Maitsestatud õli pakendatakse 250- kuni 500-milliliitrisesse pudelisse. Mõeldud on ka sellise maitsestatud toiduõli tootmisele, mis oleks silmale kena vaadata - näiteks kavatsetakse panna pudelisse õli sisse paprikat. Pagaritööstustes nõutud kuumakindla õli valmistamiseks tehakse koostööd Soome firmadega.

Valmivad hotellid on hädas tuhande töötaja leidmisega
Kolmandiku võrra kasvav hotelliturg tunneb suurt puudust kokkadest ja portjeedest.
Lisaks eelmisel aastal avatud hotellidele lisandub Tallinna paari aasta jooksul mitu suurt hotelli, mis tähendab, et senisele 6000 hotellitoale tuleb juurde veel paar tuhat.
Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevdirektor Donald Visnapuu ütles, et kui aastatel 2004-2005 lisandus Tallinna hotelliturule 600 hotellituba, siis aastaks 2008 peaks neid juurde saama ligi 2000.
Uute hotellide avamise plaane mõjutab Visnapuu selgitust mööda mõistagi ehitajate suutlikkus, mistõttu pole nii mõnigi järgmisel aastal uksed avada plaaninud hotell kindlat tähtaega välja julgenud öelda.
Kõige aktuaalsem küsimus on aga tööjõupuudus. Kuna arvestatakse, et kahe hotellitoa kohta on vaja ühte töötajat, siis vajavad uued hotellid järgmise aasta jooksul kokku 1000 inimest. "Hotelli ehitamine toimub pika aja jooksul, seega on aega ka töötajaid otsida, kuid ega tööjõu liikumist ei suudeta ette näha," sõnas Visnapuu.

Ilmub tenor Kalju Karaski kolmeosaline CD-kogumik
Väljapaistva tenori Kalju Karaski kolmeosalisele CD-plaadile on talletatud helinäited laulja laiaulatuslikust repertuaarist, kuhu on mahutatud ka unikaalsed ülesvõtted aastatest 1957-1982.
Kogumikul kõlavad muuhulgas aariad ja duetid Verdi, Puccini ja Tubina ooperitest, Kalmani, Straussi ja Lehari operettidest ning paar soololaulu. Lisaks on plaadil ka 1963. aastal salvestatud raadionäidend lastele "Varga jälil", milles Kalju Karask esitab kõiki rolle.
Plaadi koostaja Jüri Kruus ütleb, et Karask on kõige kaunima häälevärviga tenor senises Eesti teatri ajaloos. "Kalju Karaski baritonaalse värvinguga hääl on jõuline ja samas kaunilt väljendusrikas. Sellise häälega lauljaid sünnib meie laiuskraadil harva. Eraldi väärib aga märkimist tema näitlejatalent - akadeemilise hariduse ja esimesed töökogemused omandas ta ju hoopis draamanäitlejana. Estonia teater võib õigusega uhkust tunda sedavõrd mitmekülgselt andeka kolleegi üle," räägib Jüri Kruus.

Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäeva tähistav konverentsisari alustab
Lisaks ettekannetele ja arutelule eesti kultuuri suundumuste üle 20. sajandi alguses saab konverentsi päeval näha ka haruldast näitust Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Õpetatud Eesti Seltsi omaaegsete muuseumide esemetest.
"Konverentsisarja "Tee eesti muuseumini" üldiseks eesmärgiks on vaadelda eesti mõtteloo ja sealhulgas oluliste mäluasutuste, muuseumide, arengulugu 20. sajandil," ütles Kaidi Tago Eesti Rahva Muuseumist.
Konverentsisari "Tee eesti muuseumini" kulmineerub 2009. aastal, mil Eesti Rahva Muuseum tähistab asutamise 100. aastapäeva.
"Tee muuseumi loomiseni oli pikk ja oluliseks verstapostiks sel teel on 17. jaanuar 1907. aastal, mil Villiem Reiman Jakob Hurda matusepäeval muuseumi asutamise mõtte üheselt välja ütles. Nii on Eesti Rahva Muuseumil põhjust alustada oma juubeliürituste sarja juba 2007. aastal," leiab Tago.

Parima filmi Kuldse Gloobuse sai "Paabel" 
USA-s toimunud Kuldse Gloobuse filmiauhindade jagamisel võitis parima filmi auhinna Alejandro González Iñárritu film "Babel" ("Paabel").
Parima filmi auhinna muusikali-komöödia kategoorias sai "Dreamgirls", vahendas ETV24.
Parima võõrkeelse filmi auhind läks Jaapani vaatepunktist Teist maailmsõda käsitlevale filmile "Letters from Iwo Jima", mille režissööriks on Clint Eastwood.
Multifilm "Cars" ("Autod") nimetati parimaks animatsiooniks.
Parima režissööri auhinna sai Martin Scorsese filmi "The Departed" ("Kahe tule vahel") eest.
Parima draamanäitlejanna Kuldse Gloobuse võitis Helen Mirren Elizabeth II kehastamise eest filmis "The Queen" ("Kuninganna") ja parima meesdraamanäitleja auhinna sai Forest Whitaker Uganda diktaatori Idi Amini kehastamise eest filmis "The Last King of Scotland" (Šotimaa viimane kuningas ").

Üleilmastumise viljad filmilinal pitsitavad kõri
Alejandro Iñárritu "Paabel" avab tee üleilmastumisest kõnelevate filmide võidukäigule.
Maailma kaubandusorganisatsiooni istungitesaalide uste taga protestijad on tekitanud uue mõiste: "üleilmastumine". Mõiste, mida teatakse, ent mille tähendus jääb üldiselt hämaraks. Nüüd siis on mehhiko mehed - lavastaja Alejandro González Iñárritu ja stsenarist Guillermo Arriaga - pakkunud välja filmiloo "Paabel", mille pildirida on üks võimalus seda hämarat mõistet kunstiliselt peegeldada.
"Paabel" ei ole Brad Pitti film. Tema mängitud Richard pole selles teoses sugugi keskne, kuigi arvatavasti on see roll keskne turunduslikult - suur osa publikust ostab kinopileti Pitti nime pärast müürilehtedel. Ja neil ei tule pettuda: Hollywoodi paipoiss mängib kenasti, kehastades Ameerika Ühendriikide turisti, kelle naine Susan (Cate Blanchett) saab Marokos bussi lennanud kuulist haavata.

Näitleja Tommy Lee Jonesi meditatsioon režissööritoolis
Režissööriks hakanud Tommy Lee Jones toob vaatajani mõtiskleva teekonnafilmi.
Eestis mõni aeg tagasi DVD-le jõudnud filmiga "Melquiades Estrada kolm matust" astub Tommy Lee Jones ühte rivisse teiste Hollywoodi näitlejatega, kes varem või hiljem ise režissööritööd tahavad proovida.
Staarnäitlejast lavastajaks saamises ei ole muidugi midagi üllatavat. Lähikümnenditest võib näiteid tuua palju, alustades Clint Eastwoodist ning jõudes mullu linastunud George Clooney filmini "Head õhtut ja õnn kaasa" või Emilio Estevezi "Bobbyni". Sel aastal jõuab kinolinale Robert De Niro kolmas režissööritöö "Hea karjane", oma uut filmi esitleb Al Pacino. Õige pea jõuab Eesti kinodesse ka Sylvester Stallone'i lavastatud kuues Rocky-film (Stallone oli ka esimese "Rocky" stsenaristiks ning lavastas kolm järgnevat). Kool on neil meestel ju korralik.

Filmitäht Johnny Depp hakkab Aleksandr Litvinenkost filmi tegema
Novembris plutooniumimürgistuse tagajärjel surnud Vene spioonist Aleksandr Litvinenkost valmib kaks filmi. Üht nendest tehakse filmitäht Johnny Deppi filmitootmisfirmas, vahendab BBC ajalehte Variety.
Filmikompanii Warner Bros ostis hiljuti õigused veel ilmumata raamatule, mis räägib Litvinenko juhtumist, ning andis need edasitöötamiseks Deppi firmale Infinitum Nihil. Mängufilmis, mis valmib ajakirjanik Alan Cowelli raamatu "Saša lugu: Vene spiooni elu ja surm" järgi, võib ühte peaosa mängida ka Depp ise.
Litvinenkost sünnib teinegi raamatul põhinev film. "Blowing up Russia" ("FSB laseb Venemaa õhku") on kirjatükk, mille autorid on Litvineko ja ajaloolane Juri Felštinski. Autorid väidavad, et 1999. aasta Moskva terroriaktid on föderaalse julgeolekubüroo korraldatud, ning kirjeldavad, kuidas Tšetšeenia sõjad on inimelu Venemaal odavaks muutnud. Nüüd võistlevad teose filmimise õiguste pärast firmad Warner Bros ja Working Title Films. Näitlejatest kaalutakse Litvinenko rolli John Malkovichi ja viimast James Bondi osatäitjat Daniel Craigi.

Jõulukuuskedele pannakse Valgusfestivali avaüritusel tuli otsa
20. jaanuaril kesklinnas Toompargi staadionil ja päev hiljem Mustamäel Sääse keskuses toimub Valgusfestivali raames tuleskulptuuride etendus ja kuuskede põletamine.
Valgusfestivali vanade jõulukuuskede aktsioon on kõige otsesemalt seotud keskkonnasäästliku käitumise propageerimise ning juurutamisega. Ürituse käigus realiseeritakse hulk linna prügi ning tehakse sellest meeldejääv tulevärk.
Valgusfestivali ja linnaosa valitsuste koostööst on sündinud iga-aastane aktsioon ehitada kodudest väljavisatud jõulukuuskedest noorte kunstnike abiga tuleskulptuure ja korraldada linnarahvale meeleolukas talvepidu, mis kulmineerub kuuselõkke süütamisega.
Kuuskede põletamise näol on tegemist originaalse ideega ja samasugust üritust teadaolevalt mujal lääne kultuuriruumis ei ole. Jõulukuuskede ühine põletamine leiab aset 20. ja 21. jaanuaril Toompargi staadionil ja Mustamäel Sääse keskuses, ürituse avavad linnaosade vanemad. Kuuski saavad linnaelanikud tuua toimumiskohtadesse ürituste eel. Korraldajad paluvad kuused paigutada selleks ette nähtud ja märgistatud kogumiskohta.

Rahvusvahelise väitlusturniiri võitisid Inglise Kolledži õpilased
Sel nädalavahetusel toimunud keskkooliõpilaste väitlusturniiril, kus osalesid viie riigi väitlejad, pääasesid poolfinaali lausa kolm Eesti võistkonda.
"Pühapäeval lõppenud rahvusvaheline keskkooliõpilaste väitlusturniir, kus osales väitlejaid viiest erinevast riigist, oli eestlastele üle ootuste edukas," ütles Eesti Väitlusseltsi kommunikatsioonijuht Katrin Vene.
Poolfinaali pääses kolm Eesti võistkonda ning turniiri võitis Tallinna Inglise Kolledž. Viie parema kõneleja hulka mahtus samuti kolm eestlast, kõnelejate arvestuse esikoha pälvis Augustas Baliulis Leedust.
Tallinna Inglise Kolledžis toimunud kahepäevasel rahvusvahelisel väitlusturniiril Tallinn Open 2007 väideldi viies eelvoorus ja finaalides kahel aktuaalsel teemal "Kas kergete narkootikumide legaliseerimine on põhjendatud" ja "Euroopas peaks tuumaenergia kasutamist oluliselt suurendama."

Noor Tšiili kirjanik teeb Rowlingule tuule alla
Võlurpoisi fänn Francisca Solar alustas Harry Potteri abil oma kirjanikukarjääri.
23-aastasel Tšiilist pärit kirjanikul ilmus äsja raamat "La Septima M" ("Seitsmes M"), mis on esimene osa triloogiast. Raamatu andis välja kirjastus Random House, kes kirjastab ühtlasi Harry Potteri raamatuid.
Potter ongi põhjus, kuidas kirjastus Solarini jõudis. Nimelt kirjutas Solar paar aastat tagasi oma versiooni Harry Potteri kuuendast raamatust "Harry Potter ja segavereline prints".
"Olin Potteri viiendas raamatus väga pettunud ("Harry Potter ja Fööniksi ordu") ning tahtsin sellele kirjutada oma järje," rääkis Solar BBC-le.
Mõrvamüsteerium
Hispaania keeles ja ainult veebis ilmunud 756-leheküljeline fan fiction "Harry Potter ja haldjate langus" ("Harry Potter y el Ocaso de los Altos Elfos" ehk "Harry Potter and the Decline of the High Elves") pälvis tohutu lugejahuvi, seda käis lugemas üle 80 000 inimese, kellest paljude hinnangul oli Solari versioon võlurpoisi seiklustest tunduvalt huvitavam kui originaalautori

Guns'n'Rosesil ilmub uus album
Legendaarse rokkbändi Guns'n'Rosesi liider Axl Rose lubab, et bänd annab 6. märtsiks lõpuks välja albumi, mida on
oodatud juba kümme aastat. Albumi nimeks saab "Chinese Democracy" ("Hiina demokraatia").
Alguses lubati plaati juba eelmisel aastal. Detsembris vabandas Rose fännide ees ja selgitas plaadi viibimist kõikvõimalike raskustega. Räägitakse, et 44-aastasel Rose'il oli lihtsalt pikk inspiratsioonikriis.
LA Timesi põhjal Priit Pruul

Lapsi oodatakse vastlaretkele
Põnevaid õpperetki korraldav "Loodusring ratastel" kutsub lapsi vastlakommetega tutvuma kuulsas kaptenite külas Käsmus.
Kavas on matk neeme tippu, õnnekivihunniku ja rändrahnude juurde. Pärast loodusretke ootab lapsi Käsmu meremuuseumis ees hernesupp ning vastlavurride ja kaelaehete meisterdamine.
Vastlaretk kestab kuus tundi ja maksab olenevalt inimeste arvust 165-205 krooni inimese kohta. Lisainfo ja ettetellimine telefonil 607 0045.

Liverpool palub FIFA-lt erandi tegemist
Argentiinlase Javier Mascherano laenamisest huvitatud Liverpool on pöördunud rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA poole, et too annaks eriloa mängija klubivahetuseks.
Probleem on selles, et Mascherano liitus suvel Corinthiansist West Ham Unitediga ning siirdumine Anfield Roadile oleks talle ühe aasta jooksul juba teine klubivahetus. FIFA reeglite kohaselt võib mängija ajavahemikul 1. juulist järgmise aasta 30. juunini mängida mitte rohkem kui kahe klubi eest, kirjutab sportnet.ee.

Kanepi alistas Australian Openi avaringis Pennetta
Tennis
Australian Openi avaringis pääses Kaia Kanepi võistlustulle alles 15 minutit enne keskööd. Kanepi vastaseks oli Flavia Pennetta, kellega tal varasemad kokkupuuted puuduvad. Esimese geimi võttis itaallanna, kes kasutas ära teise murdepalli. Teise geimi murdis Kanepi tagasi, kuid statistilised näitajad räägivad paraku itaallanna kasuks. Kanepi jäi oma servigeimil hätta ning Pennetta läks geimidega 2: 1 juhtima.
Neljandas geimis läks Kanepi 40: 15 ette ning viigistas geimide seisu 2: 2 Kanepi läks viiendas geimis küll 40: 0 juhtima, kuid lasi Pennetta siiski 40: 30 järele tulla. Siiski suutis Kanepi oma servigeimi hoida ja läks 3: 2 juhtima. Kuuendas geimis suutis ka Pennetta võita oma servgeimi. Seitsmendas geimis suutis Kanepi vastase 0: 30 kaotusseisust kinni püüda ning servgeim enda kasuks pöörata. Pennetta pallingul läks Kanepi küll 40: 0 juhtima, kuid ei suutnud kasutada ära oma kolme murdepalli, ning Pennetta võitis järjest 5 punkti ning ka geimi.

Bologna ja Kalevi mängu piletid maksavad kuni 2300 krooni
KORVPALL:
Just sellise hinnaga on saadaval pääsmed PalaMalaguti spordihalli parterisse. Piletite hinnad 13 aastat tagasi ehitatud ja 8278 istekohta omavale areenile algavad 30 eurost, vahendab Sportnet.
Virtus alustas teise ringi mänge 95: 77 võiduga Dijoni Basketi üle. Kalev kaotas aga võõrsil 82: 107 Giron Akasvayule.
Seejuures on Eesti aja järgi kell 21.30 algavaks kohtumiseks tehtud hinnaalandust - näiteks Itaalia liiga mängudel küündivad piletihinnad kuni 180 euroni.
Võrreldes alagrupikaaslastega mahutab Bologna meeskonna koduareen kõige rohkem pealtvaatajaid. Girona Akasvayu platsi ääres saavad kaasa elada 5050 fänni ja Dijoni Basketi mängu mahub vaatama 4628 inimest.

Jaak Kanepi: Kaial kuumusega probleeme pole
TENNIS:
Eestlanna Kaia Kanepil on täna ette nähtud kohtumine Flavia Pennettaga. Mäng on juba korra tõstetud ümber teisele mänguväljakule, samuti on lükkunud tundide kaupa edasi matši algus, vahendab Sportnet.
"Kaia talub kuumuses mängimist üle keskmise hästi," ütles Kaia isa Jaak Kanepi. "Ausalt öeldes ei mäletagi ühtegi kaotust, mis oleks just kuumusest tingitud."
"Tean, et rohkem segavad Kaiat tugev tuul ning ere valgus," jätkas Jaak Kanepi, kelle sõnul ei ole ka muudatused liialt traagilised, sest mängijad on oma ruumides, kus on konditsioneerid ning kus nende eest hoolitsetakse.
"Muidugi oleks kõige parem mängida tuulevaikuses ning ilma, et päike paistaks silma ja ega need muudatused ka kellelegi meeldi, kuid selline see mäng on," jätkas Kanepi, samuti avaldas ta kartust, et tänane matš võib toimunud muudatuste üldse ära jääda. Hetkel mängivad 13. väljakul Jarkko Nieminen ning Paul Goldstein, nende matši järel peaksidki alustama enda esimest omavahelist kohtumist 21-aastane eestlanna ja temast kolm aastat vanem itaallanna.

Ronaldol lubati lahkuda
JALGPALL:
Endine maailma parim jalgpallur on juba teine tähtmängija, keda Real oma ridadesse enam ei soovi - eelmisel nädalal teatas lahkumisest David Beckham, vahendab Sportnet BBC-d.
"Ronaldo situatsioon on mõnevõrra teistsugune, sest tema leping kehtib veel üle aasta," kommenteeris klubi president Ramon Calderon.
"Me laseme tal minna, sest peatreener on andnud mõista, et ei arvesta enam temaga," lisas Calderon. 30-aastane ründaja ühines Hispaania suurklubiga 2002. aastal, kuid uue peatreeneri Fabio Capello ametiajal on pääsenud algkoosseisu vaid kolmes kohtumises. Ronaldo uueks klubiks on pakutud erinevaid klubisid Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast, Hispaaniast, Hollandist, Itaaliast ning Saudi-Araabiast.

Nadal pääses veenva mänguga teise ringi
TENNIS:
Eelmisel suvel Wimbledonis vajasid samad mehed parema selgitamiseks viit setti, vahendab Sportnet.
"Wimbledonis kaotasin esimesed kaks setti ning nägin palju vaeva, sest ta on suurepärane servija," rääkis Nadal vastasest. "Ka täna põhjustas ta mulle palju probleeme, kuid ma suutsin kohaneda ning tulin sellest matšist edukalt välja," kommenteeris Nadal tänast võitu.

Šarapova võitis rasketes tingimustes
TENNIS:
Esimese asetusega venelanna oli viimases setis kahe punkti kaugusel kaotusest, kuid suutis kõrvetavat kuumust ning kõhuhäda trotsides lõpuks siiski võita, vahendab Sportnet.
"See oli üks raskematest matšidest, mida olen siin eales mänginud," sõnas Šarapova pärast kohtumist.
Temperatuur tõusis Melbourne'is kohati 36 kraadini ning kahele peaväljakule tõmmati varikatused peale. Reeglite kohaselt katuseta väljakutel uusi mänge ei alustata, kuid käimasolevad mängitakse lõpuni.

FC Levadia koosseis Kubok Sodružestval
JALGPALL:
Kaitsja Vitoldas Ĉepauskas ja poolkaitsja Marius Dovydenas jäävad Kubok Sodružestvalt kõrvale vigastuse tõttu. Ründaja Nikita Andrejev viibib jätkuvalt testimisel Moskva CSKA-s.
Väravavahid
Artur Kotenko
Martin Kaalma
Kaitsjad
Andrei Kalimullin
Marek Lemsalu
Tihhon Šišov
Taijo Teniste
Igor Morozov
Poolkaitsjad
Aleksandr Dmitrijev
Konstantin Vassiljev
Konstantin Nahk
Maksim Smirnov
Deniss Malov
Vitali Leitan
Sander Puri
Ründajad
Indrek Zelinski

Soe ilm sunnib jätkuvalt Eesti suusavõistlusi edasi lükkama
20.-21. jaanuariks planeeritud Eesti noorte meistrivõistlusi Jõulumäel ei saa lumepuudusel pidada. Kas neid võistlusi saab pidada hiljem, selgub püsiva lumikatte saabumisel.
17. ja 18. jaanuaril toimuvad Vuokattis, Soomes Eesti Suusaliidu U23 ja juunioride maailma meistrivõistluste koondise katsevõistlused.
Kolmapäeval on kavas klassikasprint (kõigile eelsõit, kellest kaks paremat sõidavad finaalis) ja neljapäeval vabatehnikasõit juuniorid (mehed) 10-12km (sõltuvalt raja oludest) ja U23 mehed 14-16km (sõltuvalt raja oludest). Võistluste võitjatele tagatakse koht maailma meistrivõistluste koondises.
Juunioride ja U23 MM viiakse läbi 29.jaanuarist - 4.veebruarini 2007 Tarvisios, Itaalias.

Galaxy ei taha Beckhamit enne augustit
JALGPALL:
Endine Inglismaa koondise kapten teatas eelmisel nädalal, et lahkub suvel Madridi Realist ning liitub Galaxyga. Beckhami avaldus põhjustas palju pahameelt Reali juhtkonnas ning peatreener Fabio Capello andis mõista, et Beckhamit enam Santiago Bernabéul mängimas ei näe, vahendab Sportnet.
"Meie plaan oli võtta David vastu augustis ning me jääme selle juurde," kommenteeris Galaxy mänedžer Alexi Lalas. Beckham ise on öelnud, et soovib kuni lepingu lõppemiseni mängida Madridi Realis ning lähipäevadel peaks selguma ka tema tõeline saatus.

Välismaalased peavad aitama Eesti korvpallipronksi võita
Tarvases debüteerib USA pallur Vanness, Pirita on valmis palkama venelase Beloussovi.
Eesti liigas seitsmendal kohal asuva Rakvere Tarvase eest reedel esmakordselt mängiv 202 cm pikkune Jarmaine Vanness tuli Eestisse kaasmaalase ja ülikoolikaaslase James Alleni soovitusel. Virulaste peatreener Andres Sõber usaldab sügisel Kalev/Cramos hooaega alustanud Allenit - ühendriiklane tõusis meeskonna põhiviskajaks.
"Jarmaine hüppab ja kargab lauavõitluses, aga tal pole eriti korvi all selg ees mängimise oskust," lausus Sõber.
Vannessi alla 25 000 krooni jääv kuupalk ja valmidus Alleniga korterit jagada ei löönud Tarvase eelarvet lõhki. Küll peab Rakvere klubi kolmanda välispalluri värbamise eest tasuma korvpalliliidule litsentsitasu 46 000 krooni, taks esimese ja teise võõrmängija eest on 15 000 krooni.

David Beckhami advokaadid valmistuvad sõjaks
Beckham otsib võimalust vabanemaks kiiresti praeguse tööandja Madridi Reali haardest.
"Ta andis mõista, et teeb kõik endast oleneva, liitumaks uue leivaisa Los Angeles Galaxyga juba enne Hispaania liiga hooaja lõppu," ütles USA jalgpalliliiga MLS juht Don Garber.
Garber lisas, et mõistab täielikult, miks inglasest palluri advokaadid otsivad praegu võimalikult kiiret ja turvalist väljapääsu suure Reali raudsest haardest. "Meie pole ju võimelised teda sealt välja ostma," kommenteeris ta Hispaania väljaandele Marca, kuid selgitas seejuures, et nii MLS kui ka Galaxy annavad endast parima, et olukorda sõbralikult lahendada.
Reali bosside jaoks lõhkes üllatuspomm möödunud neljapäeval, kui endine Inglise koondise kapten kuulutas avalikult, et sõlmis järgnevaks viieks aastaks lepingu USA klubiga Galaxy. Seejuures "unustas" Beckham eelnevalt Reali esindajaid otsusest teavitada, kinnitades kogu aeg, et pühendab end uue lepingu lõppemiseni 100 protsenti Realile.

Tõusev täht Ksenija Balta: ärge sekkuge mu eraellu! 
Mullu kolmel üksikalal Eesti rekordit parandanud 20-aastane kergejõustiklanna Ksenija Balta ei proovi vigastusehirmus talihooajal mitmevõistlust.
Kena päevituse järgi võib arvata, et viibisid üsna pikalt soojal maal laagris?
Jah, olin päris kaua Hispaanias - läksin 9. detsembril ja naasin alles 5. jaanuaril. Laagriga jäin väga rahule, sai tehtud häid tulemusi ning üldse oli hea ja soe olla.
Mis tulemusi?
Alasid ma ei proovinud, kuna tegelesin peamiselt põhjaladumisega. Aga hoota kauguses tegin enda uueks rekordiks 2.75.
Eesti välirekordid on juba sinu käes, kas nüüd sihid ka siserekordeid kaugushüppes ja sprindidistantsidel?
Lubada ei tahaks midagi, ei tea ju, mis juhtuda võib. Aga nagu ikka, annan endast parima. Võtan talvist hooaega veidi kergemalt - kuna suuri eesmärke pole, siis ei valmistu selleks spetsiaalselt.

Serbia ja Horvaatia fännid kisklesid
Kaia Kanepi peab oma esimese mängu Australian Openil täna Flavia Pennettaga.
Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste avapäeva tegid värvikaks eelkõige Serbia ja Horvaatia fännid, kelle tribüünil alanud sõnasõda paisus kergeks kähmluseks. Politsei eemaldas staadioni territooriumilt umbes 150 inimest, kuid vahi alla kedagi ei võetud.
"Vigastatuid polnud, sellepärast ei pidanud me rangemaid meetmeid vajalikuks," tõdes Victoria osariigi politsei pressiesindaja Katherine Jess. "Küll pidasime nõu turniiri korraldajatega, et seesuguseid vahejuhtumeid edaspidi vältida," lisas ta.
Politsei väitel oli suurem osa kähmlejaist serblased. Vähem oli horvaate.
Horvaatia tennis kandis suurturniiri avapäeval suuremaid kaotusi, kui neljandana asetatud Ivan Ljubicic jäi 6: 4, 6: 7, 4: 6, 4: 6 alla ameeriklasele Mardy Fishile. Teine Horvaatia tippmängija Mario Ancic pääses siiski avaringist edasi.

Noori võrkpallureid saadab Itaalia-needus
EM-i finaalturniirile pääsenud Eesti noormeestel ja neidudel on vähe lootusi alagrupist edasi pääseda.
Viinis loositi Eesti U19 vanuseklassi poiste alagrupikaaslasteks suured võrkpallimaad Holland ja Itaalia, U18 tüdrukud asuvad Euroopa tosina tugevama hulgas maid jagama samuti Itaalia ning türklannadega.
"Loosiga ei vedanud - Itaalia ja Holland olid valikturniiril oma alagrupi võitjad. Aga mängima peab kõigiga ja kui lätlased said Itaalialt geimi kätte, siis on kõik võimalik," ei tahtnud poiste juhendaja Raul Reiter püssi kohe põõsasse visata.
Neidusid juhendav Peeter Vahtra tunnistas, et poleks tahtnud kevadisel finaalturniiril kokku minna ei Türgi ega Itaaliaga.

Sakreti müügikäive neljakordistus
Ehituslike kuivsegude tootja Sakreti töödangu läbimüük 2006. aastal oli neli korda suurem kui aasta varem.
"Sakreti nimi on Eesti ehitajatele tuttavaks saanud, meie toodete vastu on tekkinud usaldus. Selle kinnituseks on tõsiasi, et läinud aastal oli meie turuosaks siinsel kuivsegude turul tervelt 12 protsenti," ütles OÜ Sakret juhataja Aivar Valge.
Täienes ka Sakreti müügipersonal - 2005. aastal tegeles kuivsegude müügiga kaks, nüüd aga Valge sõnul juba kuus inimest. "Rööbiti müügimeeskonna komplekteerimisega võtame tööle ka spetsialiste, kes hakkavad tööle meie Paide valda Mäosse kerkivas tehases. Aasta lõpu seisuga oli OÜ Sakret palgalehel 14 inimest," ütles Valge.
Sakreti kuivsegude tehas hakkab tööle mais. Esialgu hakkab seal tööle 23 inimest, aasta pärast aga juba 31. Täielikult automatiseeritud tootmist hakkavad juhtima spetsialistid, kes saavad väljaõppe Sakreti Riia tehases.

Salva maksis eelmisel aastal hüvitisi ligi 230 miljonit krooni
Salva Kindlustus maksis möödunud aastal hüvitisi enam kui 11 000 juhtumil kogusummas 229,3 miljonit krooni, mis on võrreldes möödunud aastaga 35,4% rohkem.
Salva Kindlustuse kogutud kindlutusmaksete kogumaht kasvas eelneva aastaga võrreldes üldise kahjukindlustusturuga samas tempos - aasta jooksul koguti 365 miljonit krooni kindlustusmakseid, mis on 16,5% võrra rohkem kui 2005. aastal, teatas ettevõte.
Salva Kindlustuse kindlustusdirektori Urmas Kivirüüdi sõnul iseloomustas möödunud aastat liikluses toimunud isikukahjude kiire kasv.
"Liikluses üksteisega suurem arvestamine ja rahulik liiklemine on üks tõhusamaid meetmeid, mida autojuhid saavad teha liikluskindlustuse maksete tõusu pidurdamiseks," lausus Kivirüüt.
Eelnevate aastatega sarnaselt maksis Salva enim hüvitisi liiklus- ja kaskokindlustuses, vastavalt 117,8 ning 81,5 miljonit krooni.

Kolmandik Eesti elanikkonnast on EMT 3,5 G-levialas
Eelmisel aastal ületas EMT 3,5 G-leviala esialgsed võrgu laiendamise plaanid, EMT pakub nüüdseks üle neljasaja tuhande kasutaja asukohas 3,5 G-teenuseid.
Eelmise aasta lõpu seisuga toimib EMT 3,5 G-võrk neljas linnas - Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis - ning katab Tallinna ja Tartu pindaladest üle poole ning Viljandi ja Pärnu pindaladest veerandi. Lisaks on teenus kättesaadav ka linnade ümbruse suuremates asumites, näiteks Tabasalus ja Viimsis.
"Kindlasti jätkame 3,5 G-võrgu kiiret arendamist ka käesoleval aastal," märkis EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg. "Näeme, et nii nagu kunagi oli GSM-teenuste edu aluseks võrgu kiire arendamine, on ka 3,5 G puhul. Pigem arendame võrku klientide nõudmistest kiiremini ja ennetame nende soove ja vajadusi."
EMT 3,5 G-võrgus on võimalik kasutada videokõne teenust, vaadata aktuaalseid telesaateid ja uudisklippe sobival hetkel ning surfata ADSL-i kiirusel internetis.

airBaltic teenindas eelmisel aastal ligi poolteist miljonit reisijat
Läti lennufirmaga airBaltic lendas eelmisel aastal kokku 1 425 276 reisijat, mis on 37 protsenti enam kui aasta varem.
Detsembris teenindas ettevõte 110 872 reisijat, mida on ettevõtte teatel ligi viiendiku võrra rohkem kui 2005. aastal samal ajal.
airBaltic sooritas detsembris 2389 lendu, mis on 2005. aasta sama ajavahemikuga võrreldes 22 protsenti rohkem. Jaanuarist detsembri lõpuni tegi airBaltic 29 053 lendu, mida on võrreldes 2005. aastaga 25 protsenti enam.
Kui 2005. a detsembris oli airBalticu lendude täituvus 60 protsenti, siis 2006. aastal langes see 53 protsendile. Kaheteistkümne kuu lõikes oli täituvus 60 protsenti ehk kolm protsenti enam kui aasta varem.

Töötajad kurdavad töö halba mõju tervisele
Rohkem kui pooled Eesti töötajatest tunnevad, et nende tervis
Nii selgus Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi ülevaatest.
Eestis arvas 59% küsitletutest, et töö mõjub tema tervisele. Iga neljanda töötaja arvates on tema tervis või turvalisus töö tõttu ohustatud.
See on tõsine signaal, mis näitab töötajate hinnangut nende töötingimustele.
Euroopa Liidu töötajatest kinnitas sama vaid 34%. Liidu kümnes riigis, mis astusid liikmeks 2004. aastal, oli niimoodi arvajaid kõige rohkem - ligi 56%.
Veerand Euroopa töötajaist on olnud haiged korra aastas.
Viimasel 12 kuul puudus terviseprobleemide tõttu töölt rohkem kui veerand eestimaalastest (27,5%). Euroopa Liidus oli sellisel põhjusel puudujaid üksjagu vähem - 23,4%. Kümnes uues liikmesriigis oli see näitaja veelgi väiksem, mis näitab, et Eestis on olukord töötajate tervisega nadim kui muudes enam-vähem sama arengutasemega riikides keskmiselt.

Kuidas... mõjutab palk töökoha valikut? 
Töökoha valikul on töötasu loomulikult oluline, kuid paljalt rahasumma pärast tööd kaua teha ei jõua. Motivatsioon kaob ära. Ideaalne on, kui töötasul on seos töötaja panusega ning reaalsete kulutustega igapäevaelus. Kui töötaja tunneb, et tema töö on alatasustatud, siis on aja küsimus, millal ta hakkab endale uut töökohta otsima. Samuti ei püsita kaua töökohal, mis ei võimalda ots otsaga kokku tulla. Näiteks kui naine on mitme väikese lapsega kodus, siis langeb mehele pere sissetuleku osas suurem koormus. Järelikult on mehe sissetulek sellel eluperioodil pere heaolu tagamiseks väga oluline.
Töökoha valikul kaalu:
mis on sinu jaoks oluline - materiaalne sissetulek, arenemis- ja karjäärivõimalus, paindlik tööaeg, kuulumine hästi toimivasse meeskonda, võimalus ennast teatud vallas teostada;

Eesti naised saavad meestest veerandi võrra vähem palka
Eesti meeste ja naiste palgavahe on tõusnud selle sajandi rekordilisele tasemele, ulatudes 25 protsendini. Selle näitajaga jagab Eesti Küprosega Euroopa Liidu palgakääride tabelis esikohta, kirjutas Äripäev.
Kui keskmine Eesti mees toob kuu lõpus koju näiteks 10 000 krooni, siis Euroopa statistikaameti Eurostati 2005. aasta kohta käivate andmete järgi toob naine vaid 7500 krooni. Võrreldes 2004. aastaga mil palgavahe oli 24 protsenti, on naiste palk vähenenud 100 krooni.
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juha-taja Kadi Viigi sõnul erinevad meeste ja naiste tunnitasud kõige enam finantsvahenduses, kus naiste tunnitasu oli meeste tunnitasust 54,1%.

Toote pakkuja on ise tihti suurim probleem
Narr on olukord, kus klient ise tuleb meile ütlema, et meie süsteemis on midagi viltu, ning me hakkame käte ja jalgadega vastu punnima. Pigem oleme nõus maksma, tellides pimesi hinnanguid, aga kliendi tasuta nõuannet pretensiooni näol ei aktsepteeri. Pole eriti arukas, mis? Teiselt poolt, ükskõik kui hästi me ka ei pingutaks, arusaamatusi, probleeme ja mitte-mõistmist tuleb ette igas ette-võttes, sõltumata tegevusharust.
Kui probleemid pingeritta panna, siis peaks ikka alustama sellest, et suurim probleemide ja kaebuste põhjustaja on enamikul juhtudest toodet pakkuv organisatsioon ise. Põhjusest sõl-tumata on probleemi tekkeallikad (protseduurid, tehnika või inimesed) tootepakkuja kontrolli all. Ideaalne on, kui ettevõte kaks korda sama reha peale ei astu - lahendades probleemi, peab välja töötama ka lahenduse, mis tulevikus analoogse probleemi tekke välistab.

Eestlane tähtsutab palka enam kui Põhjamaade töötaja
Firma hea nimi on Eesti töötajale vähem oluline kui tema põhja kolleegile.
Võrreldes Soome, Rootsi ja Taaniga hindavad Eesti firmade võtmetöötajad rohkem piisavat palka, huvitav töö on vähem oluline, selgus personaliteenuste firma MPS Finland Consulting OY küsitlusest.
Firmajuhtide seas tehtud küsitlusest selgus, et Soome juhid pidasid võtmetöötajatele kõige olulisemaks seda, et töö oleks huvitav, ja karjäärivõimalusi.
MPS Eesti OÜ juhi Pasi Harttuneni sõnul võib olla üheks põhjuseks, miks Eesti firmajuhtide arvates on töötajatele kõige olulisema tähtsusega kõikvõi-malikud rahalised hüved, üsna noor vastajaskond.
Põhjamaade võrdluses olid uuringus osalenud Eesti juhid just noorimad. Samuti oli suurem osa vastajatest meessoost - Eestis koguni ligi 90%.

Kuidas luua meeskonna-vaimu? 
Meeskonnavaimu loomise üritused algavad sellest, et ühel hetkel otsustab äsja uuele kontorile 200 miljonit kulutanud tegevjuht, et kõik töötajad peaksid mõnda aega värsket õhku hingama. Üritus toob kokku grupi kontoris koostöövõimetuid inimesi ning viib nad kusagile mudasesse kohta tegema erinevaid vaimseid ja füüsilisi harjutusi, et tõestada nende koostöövõimetust ka väljaspool kontorit.
Selliste harjutuste tegemise ajal (näiteks jõe ületamine), peab keegi vastutuse enda peale võtma. Kui tahad kiiresti ja märjaks saamata üle jõe saada, lase see korraldada sekretäril. Kahjuks tahab ülemus just sel hetkel tõestada, et ta on ülemus, ning korraldada jõeületuse tõelises kontoritöö vaimus, mis tähendab seda, et kõik on kaelani jäises vees ja ülemus hüpleb kaldal, üritades teha tähtsaid strateegilisi otsuseid. Enamasti juhtub just siis, et keegi müügiosakonnast, kel on juba teisest firmast tööpakkumine, laseb kogemata köiest lahti ja kukutab ülemuse pea ees vette.

Uuring: enamik teeluiskaid kaob kööginurgast jäljetult
Ühe teelusika keskmine eluiga kontori kööginurgas kestab vaid 81 päeva.
See väike söögiriist on nii suhkru segamisel kohvitassis kui ka lõunaks ostetud salati söömisel asendamatu. Pettumus on suur, kui kööginurgast pole äkki ühtegi võtta. Eriti kui on teada, et hiljaaegu sai lusikaid töökoha kööginurka juurde ostetud. Kuhu need siis kaovad? See küsimus tundus isegi Austraalia teadlastele oluline. Igatahes sai nähtus nimeks "haihtuvad teelusikad" ja selle teema võttis enda käsitleda ajakiri British Medical Journal.
Austraalia teadlased nummerdasid 70 lusikat ja panid need uurimisinstituudi eri kööginurkadesse. Viie kuuga oli neist kadunud 80%. Kadumise kiirus lusika hinnast ei sõltunud. Küll aga kadusid lusikad üldkasutatavatest köögiruumidest kiiremini (42 päevaga) kui uurimisrühmade kasutuses olevatest kööginurkadest (77 päeva). Kahjuks ei õnnestunud teadlastel teada saada, kuhu need lusikad kadusid.

1 küsimus: Kui palju võib töötaja saada avanssi? 
Vastab
Karin Ungro
RMP Eesti OÜ tegevjuht
Palga ettemaksu ehk avansi suurust ei piira ükski seadus. Tööandja ja töötaja peavad selles summas saavutama kokkuleppe. Arvestada tuleb seda, et töötajal, kes saab ettemaksuna näiteks viie kuu töötasu, pole järgneval kuul töötasu näol sissetulekut.
Samuti peab tööandja makstud avansilt järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks arvestama, deklareerima ja tasuma nii tulu- ja sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlustuse ja kogumispensioni. Aja eest, mil töötaja ei saa tasu (nt viis kuud), peab tööandja maksma kuus minimaalselt 660 krooni sotsiaalmaksu.
Avansi maksmisel mitme kuupalga ulatuses tuleks mõelda ka sellele, kuidas tagasi maksta või tagasi nõutada juba saadud/makstud summat, kui töötaja lahkub enne avansiks saadud töötasu väljateenimist.

Ehituses teenivad vähegi oskajad töölised vähemalt 15 000 krooni
Välismaal tööl käinud mehed tulevad tagasi, sest palk on suurem ja saab perega koos olla.
"Tööle saab igaüks, kes tuleb," iseloomustas Lemminkäinen Eesti juhataja Avo Lillemäe ülekuumenenud ehitusturgu. "Mehele antakse lihtsalt kellu kätte ja pannakse tööle." Müs-tilisest palgasummast sellise algaja puhul rääkida ei saa.
Lillemäe hinnangul saab kogemusteta ehitaja palgaks 6000-7000 krooni kätte. Hea ehitaja palganumber aga küündib tema hinnangul 25 000 kroonini. Palk sõltub ka sellest, kas ehitaja saab tasu tunni- või tükitöö alusel.
"Heade oskustega töömees alla 15 000 ei teeni," ütles Merand Ehituse tegevjuht Merlis Maidle. Tema firmas on seitse töötajat, kellest kolm tulid Soomest ja Norrast ehituselt tagasi. Maidle sõnul oli põhjuseks asjaolu, et kodumaal makstakse kohati rohkemgi ja saab perega koos olla.

Keskmine brutopalk oli mullu 7315 krooni
Tasutud maksude järgi teenis maksumaksja mullu keskmiselt 7315 krooni brutopalka kuus, mis jääb statistikaameti arvestatud 9000-kroonisele palgale tublisti alla.
Mullune keskmine brutopalk oli maksuameti andmetel 7315 krooni, mis tuleneb väljamaksetest, mis tööandjad olid 11 kuu jooksul töötajatele teinud, kirjutas Äripäev. Statistikaameti kolmanda kvartali andmetel oli keskmine brutopalk 9068 krooni.
Mediaanpalk ehk maksumaksjate nimekirjas keskmise inimese palk maksuameti andmete põhjal oli mullu 11 kuuga 5500 krooni. Umbes sellist palka said mullu 100 000 maksumaksjat 730 000-st.

Iga kolmas ettevõte palkaks välistööjõudu
22 ettevõtet oleks valmis vastu võtma kuni 1420 võõr-töölist, selgus Eesti tööandjate keskliidu (ETTK) läbi viidud küsitlusest. Kõige enam tunnevad ettevõtted puudust oskustöölistest - 12 ettevõtet võtaks neid tööle 537-1210. Neist kaks ettevõtet vajaks üle 250 töölise. Vajadus on ka spetsialistide järele, keda kaheksa tööandjat palkaks kokku kuni 192. Kolmandik võõrtööjõudu vajavatest ettevõtest pakuks välistöötajale palka 10 000- 13 900 krooni.
Suurim töötajate puudus on küsitluse järgi töötlevas tööstuses. ETTK tööturunõuniku Sten Thor Vertmanni sõnul leidus kõigilt tegevusaladelt vastajaid, kes loodavad alanud aastal kohalike töötajatega hakkama saada, seda nii ehituse, transpordi, tööstuse kui ka teistelt aladelt.

Eurolugude esinemisjärjekord on selgunud
Eesti Televisioon loosis välja Eurovisiooni rahvusliku eelvooru "Eurolaul 2007" finaalvõistluse esinemisjärjekorra.
Eurovisiooni rahvusliku eelvooru "Eurolaul 2007" finaalvõistluse esinemisjärjekord on alljärgnev:
1. "So Much to Say", muusika Madis Muul, sõnad Kristjan Kasearu, esitavad Kristjan Kasearu ja Paradise Crew.
2. "Supreme Nature", muusika Priit Pajusaar, Glen Pilvre, sõnad Arne Lauri, esitab Arne Lauri.
3. "It Doesn't Matter", muusika Koit Toome, esitab Koit Toome.
4. "Sunflowers", muusika ja sõnad Sven Lõhmus, esitab Laura.
5. "Partners in Crime", muusika Hendrik Sal-Saller, sõnad Berit Veiber, esitab Gerli Padar.
6. "Birds of Peace", muusika Elmar Liitmaa, sõnad Lenna Kuurmaa, Piret Järvis, esitab Vanilla Ninja.

Baskini anekdoodid
"Mis sa piinled?" ütleb konservatooriumi tudeng oma kursusekaaslasele. "Võta professori teos, kirjuta see algusest lõpuni ümber, ja ongi korras!"
"Proovisin," ohkab õnnetu. "Tuleb välja, et Schuberti valss!"
Blondiin peatab mööduja:
"Kuulge, härra, ma ei saa kuidagi korrutada 45 kahekümne viiega!"
"Neiu, aga see on selle maja fonolukk!"
Ameeriklased leiutasid tuleviku ennustamise kompuutri. Näidati Bushile, kes küsis:
"Millal tuleb kolmas maailmasõda?"
"2033. aastal," vastas masin.
"Kui palju maksab siis Coca-Cola?"

JÄRJEJUTT (50): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Pole prokurör Veršinini süü, et süüdistatavad viidi Šatoist ära ja toimetati Tšetšeenia piiridest ja polkovniku võimkonnast väljapoole jäävasse vanglasse. Sõjaväelased, kes olid Dai küla juures toimunud hukkamise täide viinud - leitnant Aleksandr Kalaganski ja lipnik Vladimir Vojevodin - lasti pärast umbes üheksat kuud Pjatigorski linna vanglas viibimist vabadusse, sest Venemaa sõjaväe peaprokuratuur isegi ei taotlenud kohtult nende vahi all hoidmise pikendamist. Niisiis tuli nad lasta vabaks allkirja vastu, et nad ei lahku Moskva oblasti Šelkovi rajoonist.
Siin on oluline, miks kaks kurjategijat ei tohtinud lahkuda just Moskva oblasti Šelkovi rajoonist. See nimelt tähendas nende jaoks teenistusalast edutamist. Enne Tšetšeeniat ja seal sooritatud hukkamist olid mõlemad teeninud maailma lõpus - Burjaatias -, nüüd aga viidi üle Moskva lähistele. Meil tähendab see üht - GRU ja kindralstaap olid otsustanud Vojevodinit ja Kalaganskit tunnustada, arvates, et nemad nagu Budanovgi olid teeninud ustavalt kodumaad, kes aga ei oska seda hinnata.

Telekanalite reklaamiuputusega on JOKK
Televaatajatele tundub, et reklaamirohkusega on mindud üle piiri ja mingisugused reeglid selles valdkonnas ei kehti. Telekanalid ja kontrollijad arvavad teisiti.
Tänavu aasta alguses muutus eratelekanalite mängufilmide jälgimine täiesti talutavaks. Seda küll vaid nädala jagu päevi, mil kanalite reklaamivool toimis aastaalguse seaduse järgi. Kuni seniajani pole seetõttu esinenud ka mängufilmide lõputiitrite äralõikamist. Ka ei ole tänavu täheldanud, et filmi lõpu poole hakatakse seda katkestama lausa mõneminutiste vahedega.
Kahtlemata ei kesta reklaamivaikne aeg igavesti ja taas seisavad vaatajad silmitsi reklaamiuputuse, arusaamatu reklaamipaigutuse ja lõputiitriteta filmidega.
Kanalid on muutunud ringhäälinguseadusega ümberkäimisel juriidiliselt väga osavaks - mis pole kirjas, on lubatud - ning programmi arutule ja häirivale katkestamisele on raske piiri panna.

Blogijad said eurokodanike ajaveebi
Blogijad saavad Euroopa-teemalisi mõtteid vahetada Euroopa
Euroopa kodanike ajaveebis saab nüüd arutleda sotsiaaltoetuste, immigratsiooni, tööjõuturu ning muude Eesti ja Euroopa probleemide üle. Ajaveeb sündis eelmise aasta lõpus Avatud Eesti Fondi ja Euroopa kodanike foorumi ühisprojekti raames.
Euroopa Komisjon käivitas oktoobris plaani D (demokraatia, dialoog, debatt), millega pandi alus arutelule Euroopa tuleviku üle. Veebruaris ja märtsis toimuvad liikmesriikides kõige olulisematel teemadel kodanike arutelud, mille põhjal antakse ühised soovitused Euroopa arengut puudutavate otsuste tegijaile. Eestis on plaan juhuvalimi põhimõttel arutelule kutsuda sada osalejat. Et kuulata ära inimeste arvamus laiemalt, loodi blogimisvõimalus.

Vaiko Eplik alustab uue raadiosaatega
Raadio 2 traditsioonilise hommikuse äratajana tegutsenud muusik ja laulukirjutaja Vaiko Eplik alustab juba täna samal raadiokanalil oma uue sõuga. Hommikuprogrammis öeldi mehele koht üles. "Mul on hea meel, et saan jätkata õhtuses vööndis," sõnas Eplik. Kuna saate nimi on "Vaiko Eplik Show", tuleb ka saade Epliku sõnul selline. Värske saateomanik lubab eetris lasta ajaliselt äärmiselt laiahaardelist muusikat: "Alates 30-ndatest eelmisel sajandil kuni tänapäevani," sõnades, et põhirõhk on unustatud aaretel. Saates on oma koht ka külalistel. Uut saadet kuuleb Raadio 2-s juba täna kell 21.

Vanaema annab trennis noortele silmad ette
Eakad hoiavad end vormis ujumise,
Hoolimata varasest hommikutunnist, käib Saku päevakeskuses vilgas sagimine. Köögist imbub majja virgutavat kohvilõhna ja kokatädi vilgaste sõrmede all valmivad maitsvad võileivad. Trenn algab kell kümme. Läheme igaks juhuks natuke varem kohale.
"Eelmisel korral oli meid nii palju, et peaaegu ei saanud kohta," poetab sinistes dressides vanadaam pisut murelikult. Vana-ema viib meile toolid ja pallid saali valmis. Igaks juhuks. Kell on saanud märkamatult kümme ning alustame soojendusega. Kaks daami on ennast lobisema unustanud. Treener ei pane seda neile pahaks.
"Meil teeb igaüks nii, kuidas jaksab - kedagi sundima ei hakka," teatab treener Ingrid Koppel. "Ega me muidu ei tulekski!" hüüab hallipäine daam saali tagumisest nurgast. Kõik itsitavad nõusolevalt.

Talispordifännidel tuleb vormi hoidmiseks leppida vihmase liuga
Hoolimata sellest, et täit sõidumõnu nautida ei saa, tagavad lume-veesuusatajate ponnistused mäel vähemalt hea
Lumespordialade harrastajatel on nukrad päevad. Vaatan igal hommikul sajust taevast ja lükkan oma traditsioonilist talvepuhkust aina edasi. Hing ihkab metsa ja mägedesse ning, mis seal salata, ka jõuludeks saadud tuliuut lauavarustust katsetama. Vana lumelaud, mis on kümne aasta jooksul kaasa teinud kõik seiklused alates esimestest ebalevatest laskumistest hulljulgete hüpeteni, on pikast ootamisest tolmukorra alla mattunud.
Kuutsemäe kodulehekülg lubab seitsme töötava lumekahuriga sõidukorras mäge. Otsustan minna töötavat mäge kaema ja vana lauaga sel hooajal käe valgeks saada. Uus oodaku veel.
Otepääle jõudes sõidan huvi pärast ka Väikese Munamäe keskusest mööda. Rohetavad mäe-nõlvad ja trööstitult kõlkuv tõstuk vähendavad mu optimismi. Ote-päält sõidan mööda käänulist metsavaheteed, püüdes vähemalt kaunist kuppelmaastikku nautida. Just siit kulgeb tuttav murdmaarada, millel libistaks rooli hoidmise asemel meelsamini uisusammu. Roheliste põldude vahelt Kuutsemäe kitsukesele rajale keerates näen lumist ja tõepoolest töötavate tõstukitega mäge. Südamelöögid kiirenevad ja peopesad muutuvad higiseks. Diagnoosin oma keha kontrollimatute reaktsioonide põhjal enesele fataalse sõltuvuse.

Vanemal isal on suurem oht saada autistlik laps
Iisraeli teadlaste värske uurimuse kohaselt sünnib üle 40 aasta vanustel isadel autistlikke lapsi kuus korda sagedamini kui alla 30-aastastel meestel.
Enam kui 130 000 1980-ndatel sündinud lapse uurimisel selgus, et isade vanuse kasvades suureneb nende lastel autismi- oht. Autism ehk enesessesulgus on psüühiline häire, millele on iseloomulik reaalsetest inimsuhetest eemaldumine.
30-39-aastaste isade lastel oli oht sündida autistlikuna 1,6 korda suurem kui alla 30-aastaste isade lastel. Üle 40-aastaste isade lastel oli aga see juba 5,8 korda suurem. Teadlased põhjendavad vanemate isade laste suuremat autismiohtu eelkõige DNA parandusmehhanismide funktsionaalsuse vähenemisega vananedes ning sellest põhjustatud mutatsioonide edasikandumist lastele.

Pärast pühi vaata üle oma toidulaud
Liikumine on kilodest vabanemisel oluline, aga trenni tormata ei pruugi.
Aastavahetuspidustused on möödas ning vorst, sealiha ja maiustused jätnud kehale oma raske jälje. Lisakilodest vabanemiseks soovitab Kaalujälgijate programmijuht Kaja Torm söögikordade ajad paika panna. Süüa tuleks 4-5 korda päevas ning väherasvaseid toite. Hea enesetunne ei lase end kaua oodata.
Torm soovitab päeva alustada hommikusöögiga. "Hästi sobivad pudrud, väherasvased müslid jogurtiga, kerged hommikusöögihelbed," loetleb ta. Tormi sõnul tuleks süüa korralik lõuna, aga vältida seejuures rohkelt rasva sisaldavaid kastmeid. Mõneks ajaks võiks loobuda maiustustest ja krõpsudest.
Iga päev peaks jooma kuni kaks liitrit vett, puuvilja- ja marjateed. Liikumine on oluline, kuid Tormi sõnul ei pea just trenni tormama. "Lifti asemel kasuta alati treppi, pargi auto poeuksest kaugemale, bussi või trolliga tööle sõites tule peatus varem maha ja kõnni jalgsi," loetleb ta alternatiivseid variante. Kaja Mänd on treenerina töötanud 15 aastat. Tema sõnul on võtme-sõnadeks liikumine ja mõõdukas söömine. Oma kogemuste põhjal oskab ta öelda, et osa inimesi lihtsalt ei ole regulaarsest trennist huvitatud. "Ja kui huvi ei ole, pole õige seda ka oma päevaplaani võtta," leiab Mänd. Kogemustega kehavormija soovitus oleks plaanida kas või üks päev nädalas jalutamas käimiseks.

Antidepressant on poolik lahendus
Depressiooniravi peab koosnema paljudest komponentidest, tabletid üksi ei aita.
Üha enam sirutavad ületöötanud ja saavutamatute unistuste poole püüdlemisest vaevatud eestlased käe antidepressantide järele, mis näikse olevat lihtsaim ja kiireim lahendus kriisid üle elada. Sageli ei teadvustata endale, et tegu on vaid pooliku lahendusega.
Raskekujuline depressioon on kõige olulisem suitsiidse käitumise riskifaktor. Soomlaste pikaajalisest uuringust, mille tulemused avaldati ka Archives of General Psychiatry detsembrinumbris, selgus, et antidepressantide võtjad teevad enam suitsiidikatseid kui need, kes tablette ei võta. Ohtlikuks peetakse viimaste aastate jooksul depressiooni standardravimiks kujunenud selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitori (SSRI - selective serotonin reuptake inhibitors) kasutamist. SSRI-d on sageli kirjutatud välja ka rasedatele, kuna seda on peetud täiesti ohutuks.

Akneravimid ja hooldustooted
Rasune ja vistrikuline näonahk kimbutab ühtviisi nii noori kui ka vanu.
Kaunist ja säravast jumest unistavad kõik. Eriti need, kellele pole loodus klaari nahka kinkinud. Need, keda rasune ja vistrikuline nahk ei kimbuta, ei hakka kunagi aru saama, miks see teema nii päevakajaline on. Paraku peegelduvad kiire elutempo, saastatud õhu ja ebatervisliku toitumise tagajärjed ka meie nahal. Kuigi noorukite puhul aetakse vistrikud hormonaal-süsteemi kõikumiste süüks, mõjutavad nende nahka samamoodi saastunud keskkond, toitumine, stress.
Vistrikulise naha eest hoolitsemisel on puhtus väga oluline. Nahk tuleb puhastada sobiva näopesugeeliga, seejärel näoveega ja alles siis kantakse nahale sobiv ravikreem. Koorimis-kreem ja näomask tuleb valida vastavalt näonaha tüübile. Koorimiskreemi kasutamine on väga oluline, sest see eemaldab nahalt surnud rakud ja nii avaldavad maskide ning kreemide toimeained paremat mõju.

Mädapunnid tulevad igas vanuses
Akne ehk vistrikud on rasunäär-mete krooniline põletikuline haigus. Ja see ei ole kuidagi seotud rahvasuus levinud müütidega, ütleb nahaarst dr Pille Konno.
"Ära näpi!" ütleb ema. Vinne näol. Teismeline noormees nokib ikka oma vinne. Sest kollane mädapunn põsel tundub olulisemalt õudsem kui verine auk näos.
Mis on akne ja miks see tekib?
Aknet iseloomustavad komedoonid, põletikulised vistrikud, raskemate vormide korral võivad tekkida suured mädakolded ehk tsüstid, nahk võib olla pingul ja valulik. Akne on väga levinud näonahahaigus, eriti murdeeas. Põletikulised kolded võivad esineda ka seljal, rinnal, õlgadel.
Akne on tingitud suurenenud rasutootmisest, mida reguleerivad meessuguhormoonid. Üks levinumaid seisukohti on, et akne tekkes on määrav kudede suurenenud tundlikkus androgeenidele (meeshormoonidele), mitte nende ülemäärane hulk. Akne tekib juhul, kui rasunäärmete juhad on liigselt sarvestunud. Siis ei pääse rasu välja, rasunäärmed laienevad ja bakter Propionibacterium acnes põhjustab põletikku.

AAVO KOKK: Komandöri häält kujundades
Ma ei mäleta, kus see täpselt oli, kas Nõukogude armees või hiljem ülikooli sõjalise kateedris. Koolitajatel oli seal harjutus, mida nad kutsusid komandöri hääle väljatöötamiseks.
Koolitaja karjus võimalikult kõvasti ja õppurid pidid karjuma veel kõvemini. Aga ju see oli ikkagi armees. Ülikooli sõjalise kateeder vist nii kärarikas polnud ja sõjaväest juba läbi käinud tegelastena me lihtsalt ignoreerisime polkovnike selliseid aktiivõppeid.
JÄTKUB TRÜKITUD EESTI PÄEVALEHES

EIKI BERG: Teise käiguga "esimesse Euroopasse" 
Jutud kahekiiruselisest Euroopast ei ole praegusel ajal ennatlikud ega kurjakuulutavalt pahaendelised. On üsna loomulik, et aeg-ajalt unustatud vana tõdemus lõimumisraskustest toitub aina uutest Euroopa Liidu laienemistest.
Ja alati on kusagil mõni liikmesriik, keegi, kes liigub püstitatud eesmärgi suunas kiiremini, ennastunustavalt ja idealismist tiivustatuna. Olgu siis tegemist üleskutsega luua Euroopa ühisarmee või Euroopa ühisraha kasutamisega.
Vanadel olijatel on mängureeglid selged ning erimeelsused varem läbivaieldud. Uutel seevastu on kiusatus ennekõike oma huvidest ja väärtushinnangutest lähtuda. Asja muudab keerulisemaks ka piiratud läbirääkimiste ruum, mis jätab napid võimalused teistmoodi olemiseks. Võiks ju arvata, et ühel päeval saavad ka uued vanadeks, rahvuslikud huvid ühtivad, varasemad eritingimused viisaruumis, raha- ja välispoliitikas osalemiseks lahustuvad kõige kiuste. Sest erisugused jäävad oma nõudmistes üksi, ei suuda vastu valitsevaid hoovusi triivida ega vajalikus koguses poliitilist kapitali koguda. Ometi see pole nii.

ALAR KARIS: Streik ja ülikoolide pankrot
Streikimine on üks töövõitluse vorme, mille ajalugu ulatub Ramses III aegadesse Vana-Egiptuses. Taasiseseisvunud Eesti seni suurim, haridustöötajate ühepäevane streik, millega liitusid ka teatrid, muuseumid, raamatukogud ning teatud määral ka ülikoolid, toimus kolm aastat tagasi.
Kuid kas keegi suudab meenutada, mida saavutati?
Näib, et kokku ei lepitud suurt midagi, sest paljud haridustöötajad on valmis rullikeeratud lipud ja loosungid kapi tagant taas välja võtma, et tänavale õiglast palka nõudma minna. Kõrvuti juba pikalt streigi-plaane haudunud arstidega ei taha nõudmisi esitada mitte ainult õpetajad ja õppejõud, vaid ka kultuuritöötajad, sest mõni kultuuriasutus ei suuda isegi hiljuti seadustatud miinimumpalga tõusuga kaasa minna.
Kõik viimase kümnendi haridusministrid on väidetavalt ülikoolide probleemidest aru saanud ning lubanud teha endast oleneva, et ülikoolide rahastamine paraneks. Praegune haridusminister on välja käinud veksli tõsta õppekoha baasmaksumust 2008. aastal. Vastu on soovitud õppekavade dubleerimise vähendamist, tõsist suhtumist tudengite juhendamisse, õpetamise kvaliteedi tõusu tervikuna. Kes peaks astuma esimese sammu - ülikoolid või riik?

Vastukaja
Eilse Eesti Päevalehe arvamusküljel tegi legendaarne fotograaf Kalju Suur iroonilise ettepaneku nimetada Vabaduse väljak ümber Edgari platsiks, sest linna esindusväljakut ümbritseb koguni 30 Edgar Savisaare näopildiga valimisplakatit. Savisaar reageeris Suure iroonilisele ettepanekule Keskerakonna pressiteate kaudu, mille siinkohal poliitilise PR-i musternäidise ning ka suhtekorraldus-, meedia- ja reklaamitudengite näitliku õppematerjalina täismahus avaldame.
Keskerakonna pressiteade
16.01.2007
Savisaar tänab ettepaneku eest nimetada Tallinna Vabaduse väljak Edgari platsiks, kuid peab seda liialduseks.
Fotograaf Kalju Suur teeb täna meedias ettepaneku nimetada Tallinna Vabaduse väljak ümber Edgari platsiks, viidates Savisaare portreega valimisplakatitele sellel väljakul. Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tänab Kalju Suurt selle ettepaneku eest.

REPLIIK: Naftaga pronksmehe eest
Venemaa püüab nafta ja gaasi abil mõjutada poliitikat samamoodi, nagu ta tegi varem tankide ja rakettidega. Jõudu jagub ka teiste riikide linnapildiga tegelemiseks: Severstaltransi juhid on edastanud hoiatuse, et juhul kui Tõnismäe pronksmees maha võetakse, võivad Eestit läbivad transiidivood suunduda mujale. Iseküsimus, kas see oleks üksnes halb uudis. Tõsi, transiit moodustab paar-kolm protsenti Eesti SKT-st, kuid raudtee äärde jäävates majades elavad inimesed tunnevad ilmselt rõõmu. On ju transiidikasum läinud vähestele, müra, julgeolekuohu ja pikkade järjekordade pärast raudtee ületuskohtades on aga kannatanud paljud.

JUHTKIRI: Ilvese sada päeva
9. oktoobril presidendiametisse asunud Toomas Hendrik Ilvesel täitus eile sümboolsed sada ametisoleku päeva. Sada päeva hoidutakse uut presidenti (või peaministrit või valitsust) tavaliselt kritiseerimast. Tänasel, 101. päeval võib öelda, et Ilves on presidendiametis siiani väga hästi hakkama saanud.
Ilves tunnistas aastalõpuintervjuus Eesti Päevalehele, et alles presidendiametis avastas ta, et nii mitmeski küsimuses on ta käed lühikesed. See tähendab, et presidendil võib ju hulk häid ideid olla, aga tulenevalt volituste suhtelisest piiratusest ei saa ta neid ellu viia sellises ulatuses, nagu sooviks.
Kindlasti oli ka Ilvese toetajate seas palju neid, kes ootasid ja lootsid, et president hakkab näiteks oma kõnedes kuldmune munema. Ei hakanud ega hakka. Ja vaevalt ka Ilves ise tahaks, et teda kui mingit puuslikku hardalt kummardataks.

Erakonnad otsivad meditsiinitöötajate palgatõusu allikaid
Meditsiinitöötajate palgatõusuks vajamineva raha allikate suhtes puudub erakondade vahel üksmeel.
Valimiste eel on riigikogus suurenenud seaduseelnõude hulk, mis puudutavad tervishoiu rahastamise põhimõtete muutmist, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Kõik poliitikud on tervishoiutöötajate palgatõusu allikate leidmises ühte meelt - kahe aasta jooksul vajaminevat ühte miljardit krooni juurde trükkida ei saa. Siin ka üksmeel lõpeb.
Miljard tuleb leida reedel kella kaheks.

Klaas ja Kalm ühinesid Ergma vastu
Tartu ülikooli rektorikandidaadid Birute Klaas ja Volli Kalm on jõudnud ühisele veendumusele, et Ene Ergmast uut rektorit saada ei tohi.
Eile õhtul pidasid Birute Klaasi ja Volli Kalmu valimismeeskonnad ühise koosoleku ning jõuti arvamusele, et ülikooli jaoks oleks halvim variant Ene Ergma võit rektorivalimistel. Sellekohane kiri saadeti ka kõigile valimistega seotud isikutele.
Kirjas seisab, et Ergma on inimene, kes pole pädev ülikooli asjades, on poliitiliselt märgistatud ning esindab väljaspool ülikooli asuvaid jõudusid.
Nii esitabki Birute Klaasi valimismeeskond üleskutse valida Klaas, kuid juhul, kui naine peaks teises või kolmandas voorus välja langema, toetada Volli Kalmu. "Kui see teil ühel või teisel põhjusel pole võimalik, siis pigem ärge hääletage, kui et toetate Ene Ergmat," seisab kirjas.

Eesti poliitikud suhtuvad Riigiduuma avaldusse rahulikult
Eesti poliitikute arvates tuleks Venemaa Riigiduuma avaldusse suhtuda rahulikult.
Välisminister Urmas Paeti kinnitusel pole Eestil kombeks vastata jaburatele ja alusetutele süüdistustele, teatas Aktuaalne kaamera.

Burkhardt: Reformierakond nõudis hiigelpistist
Ärimehe sõnul hoiab Reformi- ja Keskerakonda koos Venemaalt pärinev raha
Ameerika suurinvestor Edward Burkhardt süüdistas täna saates Pealtnägija Reformierakonda raudtee erastamise protsessis hiigelpistise nõudmises. (Täiendatud Reformierakonna kommentaariga) 
Viis aastat tagasi Eesti Raudtee fimaga BRS omandanud ärimees avaldas nüüd taasriigistamisega seotud tagamaid. Tema sõnul oli Eesti valitsuse suhtumine ääretult halb ja mitteabivalmis ning tunduvalt kasulikum oleks olnud firma noteerida Tallinna börsil.
Burkhardt lükkas ümber kuulujutud, nagu oleks raudtee halvas seisukorras ning väitis, et laimu levitavad Vene transiidioperaatorid, kes olid algusest peale erastamise suhtes negatiivselt häälestatud, kuna kaotasid teatud poliitilise kontrolli, mis neil varem oli.
Mehe väitel on venelastel ka Eestis liitlasi, kes leidsid teatud ringkondades poliitilist tuge.

Riigikogu hääletas eksperdid ringhäälingunõukogu töösse
Riigikogu kiitis rahvusringhäälingu seaduse teisel lugemisel heaks opositsiooni ettepaneku kaasata ringhäälingunõukogu töösse poliitikute kõrval ka eksperdid.
Parandust toetasid Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatide fraktsiooni saadikud. Vastu olid Reformierakond ja Keskerakond, kes toetasid vaid poliitikutest koosnevat ringhäälingunõukogu, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Otsustavaks sai võimuliitu kuuluvate rahvaliitlaste hääletusest eemalejäämine.
Eelnõu teine lugemine lõpetati ning lõpphääletusele läheb rahvusringhäälingu seaduse eelnõu neljapäeval.

Korjanduskastidest kogunes ema ja lapse varjupaigale üle 5000 krooni
Kahe ja poole kuu jooksul Tartu kaubanduskeskustes üleval olnud korjanduskastide abil koguti Tartu ema ja lapse varjupaiga mängunurga rajamiseks kokku 5026 krooni.
Korjanduskastidesse annetatud raha eest ostetakse ema ja lapse varjupaika kolm tuhat krooni maksev mängukeskus ning ülejäänud raha eest saab lastele mänguasju osta. "Summa tuli oodatust suurem, enne kampaaniat arvasime, et hea, kui mängukeskuse rahagi kokku saame," ütles linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja Raul Oreškin. "Selle eest oleme kõigile annetajatele väga tänulikud."
Valdavalt olid annetuskastides kahekroonised rahatähed, kuid leidus ka näiteks üks sajakroonine.

Reformierakonna eesmärk on kaitseteenistus kaotada
Reformierakondlasest kaitseminister Jürgen Ligi ütles täna selgelt välja, et eelistab professionaalset kaitseväge kohustuslikule kaitseteenistusele, teenides sellega opositsiooni pahameele.
"Sellist asja nagu palgaarmee ei plaani küll Eestis keegi. Jutt on ikkagi kaitseväe professionaalsusest," ütles Ligi riigikogu infotunnis.
"Ühiskonnal on kindlasti kallim see süsteem, mis annab halvema tulemuse ja ajateenistus vaieldamatult annab kehvema kvaliteediga tulemuse," selgitas kaitseminister. Kutseline kaitsevägi põhimõtteliselt on ühiskonnale odavam kui ajateenistus. Ligi ajas kohutusliku kaitseteenituse kaela ka eile Eesti Päevalehe vahendusel avalikuks tulnud kaitseväelaste "mängud" lõhkeaine ja relvadega.
"Sisuliselt ei ole need poisid sõdurid ega ohvitserid, kes seal laamendasid. Nad on sundajateenistuses viibijad, nad ei ole seda ametit ise valinud, neil puudub ametiväärikus, isiklikud sisemised veendumused," ütles kaitseminister.

Kelam: Venemaa on ebausaldusväärne ja ohtlik riik
Europarlamendi liikme Tunne Kelami arvates jääb mulje nagu elaksime taas aastas 1939, kui vaadata Moskvast Eesti suunas sadavaid süüdistusi ja ähvardusi.
"Vene Föderatsiooni välisministri, riigiduuma esimehe ja mitmete teiste juhtivate poliitikute väiteil pidavat Eesti olema maa, kus rehabiliteeritakse fašismi, revideeritakse Teise maailmasõja tulemusi ja teotatakse selles sõjas langenute mälestust.
Et Eestit karistada, peavad Vene Föderatsiooni erinevate võimuorganite esindajad vajalikuks lõpetada igasugused suhted riigikogus esindatud erakondadega (välja arvatud president Putini võimuparteiga koostöölepingu sõlminud Keskerakond), kehtestada Eesti suhtes majandussanktsioonid, suunata ümber Eestit läbiv transiit ja viia nn Eesti fašismi küsimus rahvusvahelisele tasandile," kirjutas Kelam oma avalikus pöördumises.

Minister: Loksa poliitikute prioriteet on võimu saavutamine
Regionaalminister Jaan Õunapuu ütles täna riigikogus arupärimistele vastates, et Loksa linna võimutüli on äärmiselt kahetsusväärne ning vaenutsevad osapooled huvituvad ainult võimu saavutamisest.
Ministri sõnul on õiguslikud probleemid Loksal väldanud juba vähemalt kolm ja pool aastat ning kohus on teinud linna volikogu ja selle liikmelisusega seoses 18 otsust, mis on kindlasti juba kurioosseks rekordiks. Õunapuu rõhutas, et just Loksa tõttu on kohaliku omavalitsuse seaduses mitmeid sätteid täpsustatud ja muudetud.
Tekkinud olukorras, kus linnas arvab end ühel ajal võimul olevat kaks volikogu ja linnavalitsust, süüdistab regionaalminister kohalikke poliitikuid. "Sellisesse situatsiooni on Loksa linn ise asetanud ennast ja mitte keegi teine," hurjutas Õunapuu ja lisas, et kohalikud poliitikud ei huvitu mitte elanike heaolu parandamisest, vaid seavad prioriteediks hoopis võimu saavutamise.

Kaitsepolitsei uurib kaitseliitlaste suurt relvaladu
Kolm Harjumaa kaitseliitlast sattusid mullu oktoobris kaitsepolitsei uurimise alla, kuna pidasid ülisuurt relvaladu.
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Endla Ülviste sõnul käivitati kriminaaluurimine mullu 3. oktoobril, kui Harjumaal Kulna külas avastati Kaitseliidu Harju maleva liikme elukohast ülisuur kogus ebaseaduslikku militaarvarustust, vahendasid Eesti Raadio uudised.
Esialgsetel andmetel leiti kaitseliitlaste elukohtadest üle 30 tulirelva. Lisaks said kaitsepolitseinikud läbiotsimisel kätte vähemalt kümme lahing-granaati, üle saja lõhkekehade valmistamiseks vajaliku detonaatori ning kilodes mitmesugust lõhkeainet, samuti leiti mõned tulirelva helisummutid.
Kaitseliitlased olid esemed peitnud oma elukohtadesse, samuti said kaitsepolitseinikud osa ebaseaduslikku militaarvarustust kätte ühe kahtlusaluse autost.

Politsei pidas kinni altkäemaksu pakkunud roolijoodiku
Täna pidasid Põhja prefektuuri politseinikud kinni alkoholijoobes autojuhi, kes pakkus korrakaitsjatele liiklusrikkumise vormistamata jätmise eest 5 000 krooni.
Täna öösel kella 2.35 ajal jäi Põhja politseiosakonna patrullile Tallinnas Ristiku tänaval silma väikse kiirusega teel vingerdanud sõiduauto. Auto peatati ning politseinikud tuvastasid sõidkit juhtinud 43-aastasel Andresel keskmise alkoholijoobe, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
Seejärel pakkus meesterahvas korrakaitsjatele rikkumise vormistamata jätmise eest korduvalt raha, jättes tähelepanuta politseinike hoiatused, et selline tegu on karistatav. Sündmuse arenedes poetas joobes juht politseiniku sülle 5 000 krooni. Juhtunu kohta alustati kriminaalmenetlus Karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb altkäemaksu andmist.

Vladimir Lebedevi kohtuistungile eelnes meeleavaldus
Harju maakohus arutas täna kaebust, mille Vladimir Lebedev (54) esitas politsei poolt talle koostatud väärteoprotokolli peale.
Politsei määras 2006. aastal Lebedevile 1200-kroonise trahvi selle eest, et ta mullu 9. mail pronkssõduri juures sõimas rahumeelsel meeleavaldusel osalenuid ja ka politseinikke provokaatoriteks ning häiris meeleavalduse läbiviimist avalikus kohas.
Lebedev jäi kohtuistungil oma taotluse juurde ja palus talle määratud trahv tühistada, eitades õiguserikkumist.
Kohus kuulas ära mõlemad pooled, Lebedevi ning politsei esindaja, ja leidis, et tuleb üle kuulata ka tunnistaja.
Järgmine istung toimub 15. veebruaril.
Kohtuistungile eelnes Lebedevi ja tema toetajate meeleavaldus Harju maakohtu hoone ees. Sellest võttis osa umbes 15-20 inimest.

Politsei tabas noored bensiinivargad
Politsei tabas tänu tähelepanelikule kodanikule alaealised vargad, kelle tabamise võimaldas nende rallitav sõudustiil.
Teisipäeval kella 21 ajal teatas kodanik, et Sõmerpalu vallas Osulast Sulbi poole rallitab ringi Ford Sierra, milles on noortekamp. Politseid teavitanud kodanik hoidis politsei saabumiseni autol silma peal.
Politseinikke nähes põgenesid auto juht ja kõrvalistuja metsa, kuid politsei pidas kinni auto tagaistmel viibinud 14-, 15- ja 16-aastase poisi ning 15-aastase tüdruku. Noored ütlesid politseinikele ka oma metsa põgenenud 15- ja 18-aastase kaaslase nimed.
Asjaolude selgitamise käigus selgus, et osad autos viibinud noortest olid eelnevalt Osulas asuvast majapidamisest bensiini varastanud. Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.

Eesti politsei sõlmib koostööplaani Saksamaa politseiga
Täna, 17. jaanuaril allkirjastavad politseipeadirektor Raivo Aeg ja Rheinland-Pfalzi Liidumaa politseijuht Joachim Laux Kuressaares 2007. aasta koostööplaani.
2007. aasta koostööplaanis on paika pandud käesolevaks aastaks kavandatud ühisõppused ja koolitused. Esmakordselt näeb selle aasta koostööplaan ette veepolitsei alase informatsiooni ja kogemuste vahetamist kahe riigi politseiorganisatsiooni vahel.
"Koostöö Rheinland-Pfalzi Liidumaa ja Eesti politsei vahel sai alguse 1991. aastal. Sellest ajast alates on meie suhted pidevalt edasi arenenud. Soovime jätkata pikka aega väga hästi toiminud koostööd," ütles politseipeadirektor Raivo Aeg.
Rheinland-Pfalzi Liidumaa delegatsiooni kuuluvad politseijuht Joachim Laux, rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Jürgen Scholz ja saksa-eesti koostöö koordinaator Volker Laib. Eesti delegatsiooni kuuluvad politseipeadirektor Raivo Aeg, julgestuspolitsei direktor Ivar Prits, keskkriminaalpolitsei direktor Elmar Vaher ja politseiameti politseitöö osakonna politseidirektor Indrek Tibar.

Linn alustab Vabaduse väljakul proovikaevamisi
Vabaduse väljaku rekonstrueerimise eeltööna viiakse läbi proovikaevamised, mille tulemuste põhjal loodab linn saada ülevaate rekonstrueerimistöödega kaasnevatest võimalikest probleemidest.
"Vabaduse väljaku komisjoni töökoosolekul otsustati alustada proovikaevamisi Vabaduse väljakul juba enne Vabariigi aastapäeva," ütles Tallinna linnapea Jüri Ratas tänasel linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil.
"Täpse koha, kus proovikaevamisi alustada, paneme paika 23. jaanuaril Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna soovitusi arvestades," lisas Ratas.
Muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul tehakse esimesteks proovikaevamisteks kuni nelja meetri sügavune kolme meetrise küljepikkusega auk.
"Sõltuvalt proovikaevamiste tulemustest saab jätkata Vabaduse väljaku rekonstrueerimistööde projekteerimist," lisas Dubovik.

Reform kahtlustab noorkeskerakondlasi plakatite lausrüüstamises
Reformierakonna teatel on partei valimisplakatid sattunud viimastel nädalate huligaanide löögi alla, erakond kahtlustab Keskerakonna noorteorganisatsiooni.
Reformierakonna pikaaegsel kampaaniajuhil Arto Aasal ei meenu varasematest aastatest nii suurel hulgal vandaalitsemist erakonna plakatite kallal.
"Ligi neljakümnel korral on Tallinnas plakatitel olnud inimeste nägusid soditud, kümmekond plakatit on reklaamtulbalt suisa maha rebitud," rääkis Aas. "Üldjuhul tegutsevad vandaalid öisel ajal, nii et seni pole kahjuks ühtegi kratti kätte saadud."
Aasa sõnul ei tea erakond, "mida kurja need plakatid teinud on".
Arto Aasani on jõudnud kuulujutud, et plakateid rüüstavad Keskerakonna noored, kes on sattunud paanikasse Keskerakonna kesise toetusprotsendi pärast. "Loodame, et asi siiski nii hull ei ole ja keskerakondlased suhtuvad teistesse erakondadesse lugupidavalt," sõnas Aas.

Muinsuskaitseamet määras Võrumaale uue inspektori
Alates 2.jaanuarist asus Võrumaal tööle uus vaneminspektor Martti Veldi.
Martti Veldi on lõpetanud 2004. aastal Tartu ülikooli ajaloo osakonna arheoloogia õppetooli bakalaureuseõppe ja jätkab käeolevaga magistriõpinguid samas aines.
Eelneva töökogemuse on Võrumaa uus inspektor saanud Tartumaa muuseumis teadurina. Praktilisest välitööde kogemusestki ei jää vajaka - ta on osa võtnud paljudest arheoloogilistest kaevamistest, inspektsioonidest ning pärimuse kogumise retkedest.
Noorest east hoolimata on Martti Veldi sulest ilmunud hulgaliselt erialaseid publikatsioone, nii eesti kui inglise keeles.
Senine Võrumaa vaneminspektor Triin Vissel jäi lapsehoolduspuhkusele.

Ida-Virumaal on sagenenud telefoniröövid
Käesoleval aastal on Ida Politseiprefektuur registreerinud kokku 7 juhtumit, mis on seotud kas mobiiltelefoni väljapetmise või röövimisega.
"Taoline ebameeldiv sündmus võib nii lapsega kui ka täiskasvanuga juhtuda. Igaüks peaks meeles pidama, et oma asjadel tuleks silm pidevalt peal hoida," ütles Ida Politseiprefektuuri komissar Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissari ülesannetes Jaanus Tammets.
Kui inimene räägib mobiiltelefoniga, siis tema tähelepanu on hajutatu. Olukorda kasutades haarab kurjategija ohvri käest mobiiltelefoni. Samuti küsib kurjategija mobiiltelefoni helistamiseks, kuid selle kätte saanud põgeneb ta sündmuskohalt.
"Kuna kuritegu pannakse väga kiiresti toime, on kannatanul hiljem raske kurjategija välimust täpsemalt kirjeldada. Varastatud või röövitud mobiiltelefon müüakse aga reeglina samal päeval maha. Kõik need asjaolud raskendavad kuriteo avastamist," ütles Tammets.

Vigala Sass liitus rohelistega
Tuntud alternatiivmeditsiini viljeleja ja põllumajandusteadlane Aleksander Heintalu, kes on rahva seast tuntud rohkem nimega Vigala Sass liitus erakonnaga Eestimaa Rohelised.
Aleksander Heintalu valimistel ei kandideeri, kuid soovib aktiivselt osaleda roheliste erakonna haridus- ja keskkonnapoliitika kujundamisel, teatas erakond.
Heintalu sõnul soovib ta eeskätt seista reaalhariduse osakaalu suurendamise eest üldhariduskoolide õppekavades: "Noortele on vaja rohkem õpetada keemiat, bioloogiat, füüsikat ja ökoloogiat, et nad mõistaksid paremini looduses toimuvaid ja inimesega seotud protsesse."
Erakond Eestimaa Rohelistel on 1334 liiget. Valimistel osalevad rohelised 125-liikmelise nimekirjaga.

Vargad viisid autoterminalis võtmed ees seisnud uue Lexuse
Paldiski sadamast varastati hiljuti maaletoodud ning võtmed ukse ees seisnud 2006. aasta Lexus, mille politseinikud paari nädala möödudes siiski üles leidsid.
Möödunud aasta 19.detsembril tuli politseile avaldus, et Paldiski sadamast on varastatud sõiduauto Lexus RX 400 h. 11. jaanuaril leidis politsei sõiduki Kloogaranna külast tänu tähelepanelikele kohalikele inimestele, kes kahtlasest sõidukist teada andsid.
Praegu teostab politsei aktiivset menetlust, varguses kahtlustatavana kedagi kinni peetud ei ole.
"Antud varguse teeb iseäralikuks asjaolu, et varguse ärahoidmiseks kasutusele võetud meetmed olid äärmiselt puudulikud. Auto seisis praktiliselt valveta parklas, isegi võtmed olid auto ukse ees," ütles Eesti Päevaleht Online'ile Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse komissar Toomas Jervson.

Teadus- ja arendustegevuse strateegia jõuab riigikogusse
Täna on riigikogus esimesel lugemisel Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia "Teadmistepõhine Eesti 2007-2013".
Jätkuna varasemale sarnasele dokumendile määratleb uus strateegia lähiaastateks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni põhimõtted, eesmärgid ja tegevused.
Minister Mailis Repsi sõnul on sihiks riik, kus on võrreldes praegusega enam kui kolmandiku jagu rohkem teadlasi ja insenere, kus teadus- ja arendusinvesteeringud on kolm korda suurema osakaaluga rahvuslikust kogutoodangust kui praegu ja kus rahvusvaheliselt tuntud Eesti päritolu kaubamärke on senisest rohkem.
"Eesmärkide teostumiseks peame pöörama rohkem tähelepanu teadusandekatele lastele ja noortele, pakkuma selgeid karjäärivõimalusi noorteadlastele, suurendama oluliselt doktorikraadiga inimeste arvu ning välisteadlaste ja välismaiste kraadiõppurite huvi Eesti võimaluste vastu", märkis Reps.

Rapla politsei näitas õigusrikkujatele õppefilmi
Rapla politsei kutsus politseioperatsiooni käigus tabatud õigusrikkujad karistuse määramise asemel õppepäevale.
Tegemist on esmakordse ettevõtmisega ning kohale olid kutsutud sõidukijuhid ja kaasreisijad, kellel ei olnud autos turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, teatas Rapla politseijaoskonna pressiesindaja.
Politseioperatsioon "Turvavarustus" viidi läbi 9.jaanuaril Rapla maakonnas Kehtna alevikus hommikul kella 7.00-st kuni kella 9.00-ni. Kontrolliti ligikaudu sadat liiklejat, õigusrikkujaid tabati 26.
Kohapeal anti rikkujatele kirjalik või suuline kutse ilmuda 16. jaanuaril Rapla politseijaoskonda. Seda, et jaoskonda tulemine tähendab õppepäeval osalemist, kutsutuile ei öeldud.
Ettenähtud ajaks saabus Rapla politseijaoskonda 25 inimest. Õppepäeva alguses anti kõigile võimalus valida, kas seadusega ettenähtud karistus või õppefilmi vaatamine. Esimese võimaluse kasuks otsustajaid ei olnud.

Politsei hoiatab eksitavate töökuulutuste eest
Politsei soovitab inimestel mitte vastata ajalehtedes ilmuvatele, eelkõige välismaal tööd pakkuvatele libakuulutustele.
Viimasel ajal aina enam tööotsijaid langenud lõksu kahtlastele töökuulutustele vastates, mis on neile asjatult kalliks maksma läinud.
Tavaliselt on sellistes kuulutustes pakutud tööd mõnes välisriigis ning kontaktina on lisatud ainult telefoninumber, teatas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakond.
Numbrile helistades, antakse tööotsijale isiku nimi ja arvenumber, kellele ta ettemaksu tasuma peab. Kahjuks kannavad paljud inimesed raha nõutud arvele enne firma olemasolu kontrollimist.
Politsei toob konkreetse näite 2006. aasta detsembris ilmunud tööpakkumisest:

Tartu ülikool saab homme uue rektori
Neljapäeval kell 12 valib Tartu ülikooli aulas ülikooli nõukogu liikmetest, kõikide teaduskondade nõukogude liikmetest ja ülikooli korralistest professoritest koosnev valimiskogu uue Tartu ülikooli rektori.
Tartu ülikooli rektoriks kandideerivad riigikogu aseesimees, astrofüüsika professor Ene Ergma, rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja TÜ õppeprorektor, eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas.
Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu liikmetest ehk vähemalt 148 inimest. Rektor valitakse valimiskogu poolt viieks aastaks.
Valimiskomisjon teeb vabariigi valitsusele ettepaneku nimetada uus rektor ametisse alates 29. jaanuarist 2007.
Otseülekannet valimistest saab vaadata veebist aadressilt.

Pärnu maavanem kiitis heaks Raba-Aia silla asukoha
Pärnu maavanem Toomas Kivimägi kiitis heaks Raba-Aia silla detailplaneeringu pidades Raba-Aia trajektoori uuele sillale põhjendatuks.
Pärast mõlema poole ärakuulamist on Pärnu maavanema seisukoht, et sillakoridori kesklinnapoolse osa muutmise vajadus on põhjendatud. Vastav muudatus viiakse sisse ka ala üldplaneeringusse, teatas Pärnu linnavalitsus.
"Muutuse aluseks on Eesti ja Soome liiklusspetsialistide ja inseneride läbi viidud uuringud ning konsultatsioonid, millekohaselt leiti, et Vingi tänava otsas asuva liiklussõlmega peaks silla mahasõidu vahe olema vähemalt 200 meetrit, vastasel juhul tekitaks ummik ühes liiklussõlmes koheselt ummiku ka teises liiklussõlmes," selgitas Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel "Uue silla eesmärk on siiski ummikuid vähendada, mitte neid juurde tekitada."

Raudteel lebas hukkunud mees
Raplamaal lebas raudteel rööbaste vahel mehe surnukeha.
Rapla politseijaoskonna pressiesindaja sõnul teatati kella 18.20 paiku, et Rapla maakonnas Lelle ülesõidu ja Koogiste vahelisel raudteel lebab peavigastusega mehe surnukeha.
Politsei selgitas välja, et hukkunu oli 1974.aastal sündinud mees.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Arstide liit: minister ei tegutsenud piisavalt efektiivselt
Eesti Arstide Liidu peasekretär ja esindaja tervishoiutöötajate streigikomitees Katrin Rehemaa leiab, et kuigi sotsiaalminister Jaak Aab näitas läbirääkimistel üles head tahet, ei tegutsenud ta piisavalt efektiivselt.
Ta on küll lubanud ja rääkinud, et ta saab aru, et palga tõus on tõesti vajalik ja tervishoiu rahastamise suurendamine on ka vajalik ja kahtlemata selles suunas ka tegutsenud. Aga see tegutsemine ei ole olnud piisavalt efektiivne, kui me praegu oleme sellises seisus, et 2007. aastal Euroopa Liidu riigina tõsiselt planeeritakse tervishoiutöötajate streiki, ütles Rehemaa ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Rehemaa sõnul ei ole meditsiinitöötajad edaspidi oma nõudmistes enam valmis järeleandmisi tegema ning 9. jaanuaril esitatud pakkumine on viimane ning selleski on juba võrreldes esialgsete nõudmistega olulisel määral tagasi tuldud. "Ainus, milles veel annab läbi rääkida, on see, mis kuupäevast hakkab see palgalepe kehtima," lisas ta.

Galeristid pole rahul haridusministri kunstireiside kavaga
Galeriste, õpetajaid ja kunstnikke paneb nördima haridusministeeriumi kava viia lapsed klassidekaupa Rooma, Pariisi või Peterburi kunstimuuseumitesse.
Rakvere galerist Riho Hütt leiab, et lapsi tuleb kunsti mõistma panna eelkõige eesti kunsti tutvustades, alles siis, kui noorel inimesel on kultuuritaustast arusaamine tekkinud, on mõtet neid kaugetesse muuseumitesse viia, vahendas ETV24 Terevisiooni uudiseid.
Hüti kodugaleriis on räägitud kunstist nii lasteaialastele kui ka gümnaasiumiõpilastele, mistõttu teab Hütt, kuidas lapsed kunsti vastu võtavad ning tema arvates tuleks alustada kodukoha kunsti tutvustamisest.
Ka galerist Raivo Riim väidab, et Louvre, Prado või Ermitaaž pole need kohad, kus maailmakunstiga esimest tutvust sobitada.

Pulbitsevad põhjaallikad taastavad Porkuni järved
Porkuni järved pakuvad järjekordselt üllatust ja kõneainet: järvepõhjas, mis alles mõne nädala eest oli pragunenud ja kuiv, avanesid allikad.
MTÜ Porkuni juhatuse esimees Ain Aasa, kes on harjunud Porkuni järvede ettearvamatute muutustega, sai nendel päevadel tõelise üllatuse osaliseks, kirjutab Virumaa Teataja.
"Olen Porkuniga seotud kolm aastakümmet, aga sellist vaatepilti nagu möödunud pühapäeval nägin esmakordselt," rääkis ta. "Porkuni järvesid toitvad allikad hakkasid tööle ja vesi pulbitses viie-kuue sentimeetri kõrgusele."
Huvitavat loodusnähtust võis näha Porkuni neljast järvest kõige suuremas, Suurjärves. Kuivanud järvepõhi hakkas täituma veega ja Porkuni Suurjärv on taas võtmas tõelise järve kuju.

Soomaa luiterüüstaja sai karistuseks trahvi
Keskkonnainspektsioon trahvis 1200 krooniga maasturijuhti, kes oli detsembri keskel Soomaa rahvuspargis kaitsealuseid luiteid lõhkunud.
Mercedest juhtinud 24-aastane Andri pani maastikuauto proovile, ronides sellega sihtkaitsevööndis asuvatel Ruunaraipe luidetel, kirjutab Sakala.
Mees lõpetas looduserüüstamise kohal viibinud inimeste hukkamõistu tõttu ning nende tehtud fotode abil jõudis inspektsioon süüdlasele ka jälile.

Pärnu-Jaagupi noormehe mõrvari kriminaalasi läks kohtusse
Kohtueelne uurimine eelmise aasta mais Pärnu-Jaagupis toimunud mõrvas on lõppenud, mõrvasüüdistuse sai 18-aastane Keio, mõrvatud Sveniga üheealine noormees.
Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri Pikma ütles, et eeluurimine selles kriminaalasjas oli keeruline, kirjutab Pärnu Postimees.
"Esiteks võttis see kaua aega. Teiseks tuleb tõdeda, et mõrvasüüdistuse sai üks isik, eeluurimise ajal aga viibis kuriteos kahtlustatavana vahi all veel kolm noormeest," rääkis Pikma.
Juhtivprokurör selgitas, et vahistamiseks andis loa kohus, sest kahtlustused ja tõendid olid olemas.
Tapmissüüdistuse saanud Keio on juhtivprokuröri jutu järgi end mõrvas süüdi tunnistanud, et Keio oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, saab teda karistada maksimaalselt kümneaastase vangistusega.

Ühest autost tabati kaks roolijoodikut
Politsei tabas lühikese aja jooksul ühe auto roolist kaks venda, kes mõlemad olid alkoholijoobes, kirjutab Põhjarannik.
Ööl vastu pühapäeva pidas politseipatrull Kohtla-Järvel Järveküla tee 1. maja lähedal kinni sõiduauto BMW, mille roolis oli purjus Sergei (25), kes toimetati politseiosakonda, auto aga jäeti samasse paika, sest sõidukis olnud kolm kaassõitjat lubasid seda valvata.
Kui patrull Kohtla-Järve konstaablijaoskonnast lahkus, märkasid politseinikud sedasama BMWd Kohtla-Järve vanalinnas Järveküla ja Ehitajate tee ristmikul liikumas. Kui juht politseid märkas, ei tulnud ta sõiduki juhtimisega enam toime ning sõitis vastu puud.
Kontrollimisel selgus, et auto roolis oli purjus Dmitri (22), kes osutus esimesena tabatud roolijoodiku Sergei vennaks.

Kohtuistung väidetava küüditaja üle lükkus edasi
Kuressaare kohtumajas eile toimuma pidanud kohtuistung inimsusevastastes kuritegudes süüdistatava Stepan Nikejevi üle lükkus edasi.
Kohtunik Kristel Pedassaare sõnul tingis istungi edasilükkamise Nikejevi tervislik seisund ja prokuröri osalemine asja arutamisel riigikohtus, kirjutab Meie Maa.
Kohus ei ole uut istungiaega veel määranud, sest selle kooskõlastamiseks läheb natuke aega.
Endist ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Saaremaa osakonna operatiivvolinikku Stepan Nikejevit süüdistatakse 1949. aasta 25. märtsil toimunud deporteerimisoperatsioonist "Priboi" osavõtmises ja 12 Kaarma valla elaniku küüditamises. Samuti süüdistatakse Nikejevit 205 saarlase ettevalmistamises küüditamiseks.

Kuressaares valitseb tugev naiste ülekaal
Kui enamiku Saare maakonna valdade elanike hulgas on rohkem mehi kui naisi, siis Kuressaare hingekirja kuuluva rahva seas valitseb tugev naiste ülekaal.
Kokku elas Saare maakonna kohalikes omavalitsustes rahvastikuregistri andmeil läinud aasta viimasel päeval 36 587 inimest - 17 660 meest ja 18 947 naist. Saare maakonna valdade elanike arv oli läinud aasta viimasel päeval 21 317, kirjutab Meie Maa.
Valdade peale kokku on mehi naistest paarisaja võrra rohkem - 10 752 mehe kohta on valdade hingekirjas 10 585 naist. Maakonna suurimas omavalitsuses, 15 270 elanikuga Kuressaare linnas, on naisi tänavu 1. jaanuari seisuga koguni 1454 võrra ehk 54,8 protsenti rohkem - 8362, mehi aga 6908.
Kuni 19-aastaste kuressaarlaste seas on naissoost linlasi veel alla poole (1487-st kuni 9-aastasest linlasest on naissoost 717 ehk 48,2%, 2238-st 10-19-aastastest 1105 ehk 49,4%), siis järgmiste vanusegruppide lõikes valitseb naiste ülekaal, mis üha kasvab.

Siberis hukkunud eestlaste hauad ootavad tähistamist
Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige Kuno Raude taotleb valitsuselt lisaraha Eesti Represseeritute Abistamise Fondile, et alustada tööd Venemaal hukkunud eestlaste hauakohtade kindlakstegemiseks ja tähistamiseks.
"Venemaa mulda on jäänud kümned tuhanded meie rahvuskaaslased, nii vangilaagritesse kui väljasaatmiskohtadesse. See teema on Eestis täiesti unustatud," ütleb endine riigikogu liige, arhitekt Kuno Raude, kes on Nõukogude võimu massirepressioone lapsena omal nahal tunda saanud.
Nüüd peab Raude läbirääkimisi Krasnojarski krai Jerkovski rajooni administratsiooniga, et püstitada Sajaani mägedes asuva Verhne-Ussinski küla kalmistule mälestusmärk 53-le Lääne-Virumaalt 1949. aastal küüditatud eestlasele, kirjutab Postimees.
Rahast tähtsam on aga Raude hinnangul vajadus sõlmida Venemaaga haudade hooldamise leping, mis peaks tagama uurijatele ligipääsu Vene arhiividesse ja võimaldama ladusamat koostööd kohalike võimudega.

Kõrghooned võivad peatselt Fahle miljonivaate varjata
Tallinna Ülemiste järve lähedale nn Sossi mäele äsja valminud Fahle maja miljonivaated linnale ja järvele võivad mõne aasta pärast olla kõrghoonetega varjatud.
Mõne aasta pärast võivad vaated kaduda, kuna Tallinna linn on alale plaaninud kõrghooned, neid võib sinna kerkida viis-kuus, kirjutab Äripäev.
Fahle maja ümber omavad maid Tselluloosi kompleksi omanik Rein Kilk, meditsiiniseadmeid müüva firma omanik Ilona Garder, tööriistu müüva ASi Mecro omanikud Ando Aron ja Mart Lajal ning Andres Kogerile kuuluv ehitusfirma Koger & Partnerid.
Vaate kadumise kohta sõnas Kilk, et see on tüüpline Tallinna probleem: "Seda ilusat vaadet seal on jah mingi 4-5 aastat," arvas ta.
10 000 ruutmeetrit omava Mecro omanike firma AS Kinnisvara Info esitas eelmisel aastal linnale 24korruseliseärihoone visiooni, sellest tõmbas linn kümme korrust maha. Lennukoridori tõttu kõrgemat kui 15korruselist maja sinna ehitada ei saa.

Muuga terminalide hais rikub endiselt õhku
Mullu keskkonnaministeeriumi esitletud 50 miljonit krooni maksev õhumõõtesüsteem, mis pidi aitama Muugal haisu tekitajaid avastada, pole veel leidnud ühtegi, kirjutab Äripäev.
Eelmisel varakevadel kaebasid Viimsi, Randvere ja Muuga inimesed nii palju haisu üle, et ametnikud kogunesid komisjonidesse ja algatati Muuga-Maardu välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava, mis valmis märtsis, kuid aasta hiljem on Muuga haisumõistatus ikka lahendamata.
Harju keskkonnateenistuse juht Jaan Pikka ütles, et päriselt ei kao hais kunagi, inimese nina on paraku tundlikum kui mõõteriistad.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna spetsialisti Marek Maasikmetsa sõnul on haisu põhjust raske leida: esiteks on terminalid kobaras koos, mis teeb mõõtmise ülikeerukaks ja lubab ettevõtetel ajada haisupilv naabri kaela; teiseks harrastavad ettevõtted n-ö kütusekokteilide segamist.

Politseinikel kambris surnud mehe surmas süüd ei leitud
Juurdlus ei tuvastanud, et politseinikud on süüdi Sillamäe konstaablijaoskonna kambris kaht inimest pussitanud mehe surmas, kirjutab SL Õhtuleht.
Purjus 27-aastane Nikolai lõi Sillamäel Viru puiesteel noaga selga 41-aastasele Andreile ja 39-aastasele Arturile 21. detsembril õhtul. Politseil õnnestus kahtlusalune sündmuskoha lähistel kinni võtta ja Sillamäe konstaablijaoskonna kambrisse kainenema viia.
Järgmise päeva hommikul avastasid politseinikud, et Nikolai on surnud. Juhtunu asjaolude selgitamiseks alustas politsei distsiplinaarjuurdluse. "Juurdluse käigus ei tuvastatud politseinikel juhtunus süüd," ütles Ida prefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina SL Õhtulehele.

Liiklusõnnetuses hukkus 15-aastane nooruk
Teisipäeva õhtul juhtus Tartumaal alaealise noormehe juhitud autoga traagiline liiklusõnnetus, milles hukkus 15-aastane noormees ning haiglasse sattus kolm noort inimest.
Õnnetus toimus eile kella 19.21 ajal Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 179. kilomeetril, kus sõiduauto Honda Civic, mida juhtis juhtimisõiguseta 17-aastane noormees kaldus vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku sõiduautoga Toyota Celica, mida juhtis Siim (s 1985).
Keskkriminaalpolitsei korrapidaja teatel toimetati Honda juht ja kaasõitjad16-aastane noormees ja 14-aastane neiu TÜ kliinikumi. 15-aastane noormees suri liiklusõnnetuses saadud vigastustesse sündmuskohal.

Üliõpilased valiksid rektoriks Ene Ergma
Üliõpilasesinduse küsitlusest tudengite seas selgus, et üliõpilased näeksid Tartu Ülikooli rektori ametis meelsaimini Ene Ergmat, kelle plussideks peeti tema teadustööd ja kogemusi poliitikas ja juhtimises.
Küsitluses osales 1260 tudengit, kes said anda oma hääle internetis selleks avatud leheküljel või täita ülikooli raamatukogus ankeedi, kirjutab Tartu Postimees.
Ülekaaluka soosiku Ene Ergma poolt andis oma hääle 731 vastanut, 296 tudengi toetus kuulus Birute Klaasile ja 182 häält sai Volli Kalm.
51 tudengit näeksid Tartu Ülikooli uue rektorina meelsaimini hoopis kedagi neljandat: nimetati Tõnu Lehtsaart, Marju Lauristini, Jüri Allikut ja Kalev Tarkpead.
Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse teabespetsialist Tuuli Jevstignejev ütles, et kõnealune küsitlus peegeldab tudengite üldist arvamust, see pole üliõpilasesinduse ametlik seisukoht.

Luigepaar ujus uppunud Pirita sadamas kõnniteel
Esmaspäeva hilisõhtul tõusis Pirita sadamas jälle meri üle kallaste.
Vee all olid kõik sadamakaid. Laisad lained ronisid TOPi tseremooniaväljakul juba teise-kolmanda trepiastmeni, olümpiatule tõrvik oli jäänud üksi keset vett, kirjutab Postimees.
Saiamaias luigepaar lobistas mööda kaipealseid graniitparketiga kõnniteid ringi ujuda ja oli laienenud valduste üle selgelt rõõmus.

Maanteedel võib esineda härmatist
Maanteeinfokeskuse teatel võib maanteedel esineda härmatist ja sellest tingitud libedust.
Varahommikul enne kella kuut olid põhi -ja suuremad tugimaanteed Põhja -, Lääne -, Kesk -ja Kirde=Eestis peamiselt soolamärjad, lõunapoolsetes piirkondades niisked või kohati vihmamärjad.
Ilm oli vahelduva pilvisusega ja mõõduka nähtavusega. Vähest uduvihma sadas Valga maakonnas. Teepinna temperatuure mõõdeti +1-st kraadist Lõuna -Eestis kuni -3-e kraadini Põhja-Eestis.
Jätkuvalt veel täna ja homme kella 9-16 on teetruupide ehitamiseks suletud Põlva maakonnas Himmaste-Rasina maantee Mooste ja Rasina vahel. Ümber saab sõita Ahja või Viira kaudu.
Teekatte geoloogilisi uuringuid tehakse Viljandi mk. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteel kilomeetritel 58,8 -71,1. Tööde tsoonis suletakse liikluseks üks sõidurada ning kiirusepiiranguks on 30 km/h. Tööd antud lõigul kestavad kuni 4 nädalat.

Uus seadus: kass peab saama kraapida ja hamster närida
Iga lemmikloomapidaja peab järgima loomade kaitse, heaolu ja järelevalve norme.
Loomakaitseseaduse muudatuste järgi peab lemmiklooma pidamise ruum või ehitis olema sobiva sisustusega, et loomad saaks järgida liigiomaseid käitumisharjumusi.
Peatselt seaduse jõu saavad lemmikloomade pidamise reeglid kohustavad näiteks kassipidajat tagama, et tema ainult toas elaval lemmikul oleks koht, mida kraapida. Hamstri või merisea omanik peab aga oma sõbra kindlustama närimismaterjaliga.
"Kui jutt on kas või kassi pidamisest Stenbocki majas, siis peab Stenbocki majas olema koht, kus kass saaks näiteks küüsi teritada," vahendas Ivari Padar eile maaelukomisjoni debatti riigikogus.
Karistused rangemaks
Lemmikloomade kaitse paragrahv käsitleb laiemalt loomade söötmist-jootmist, sätestades ka nende heaolu ja tervise pideva kontrollimise nõude. "Haigestunud või vigastatud lemmikloom peab saama vajalikku ravi," seisab eelnõus.

Maksuamet võttis luubi alla korteritega hangeldajad
Kinnisvarahangeldajad on jätnud riigile maksmata 38 miljonit krooni eest makse.
Teisipäeval saatis maksu- ja tolliamet välja esimesed 328 kirja nendele inimestele, kelle kohta on riigil põhjust arvata, et nad on hoidunud kinnisvaramüügist teenitud tulult maksude maksmisest.
Kokku hindab maksu- ja tolliamet esimeses ringis teate saavate isikute poolt riigile tekitatud kahjuks 38 miljonit krooni.
Eestis pole just harvad juhtumid, kus kortermaja rajamiseks pole veel koppagi maasse löödud, kuid kõik korterid on juba broneeritud. Ajal, mil hoone arendaja maja ehitab, müüakse korterite ostuõigust aina edasi ja edasi. Ühel hetkel lõpeb broneeringutega hangeldamine ning algab juba korteriomanditega kauplemine. Seega võib üks korter enne esimese alalise elaniku sissekolimist õige mitu korda omanikku vahetada.

President Toomas Hendrik Ilvese 100 päeva
Eesti Päevaleht uuris, kui kordaläinuks hindavad ühiskonnategelased president Toomas Hendrik Ilvese ametiaja esimest sadat päeva.
Kadri Must
Keskerakonna peasekretär
Kui Toomas Hendrik Ilves presidendiks valiti, siis ta ütles, et poliitilises võitluses ta distantseerub parteipoliitikast. Järgneva seitsme nädala jooksul selgub, kas ta suudab seda. Minu meelest distantseerub ta Eesti elust, keskendudes rohkem välispoliitikale. Seetõttu tekitasid hämmingut tema paar Eesti-visiiti. Segane signaal saabus presidendilt visiidilt Soome, kus ta soovitas Soomel NATO liikmeks astuda. Kas meie presidendil on õigust Soomele öelda, kuidas see ennast kaitsma peab?
Tõnis Mägi
helilooja ja muusik
Sada päeva on veel liiga vähe, et midagi konkreetset öelda. Tema aastalõpukõne oli aga suurepärane.

Streigiga ähvardanud arstid pigistasid välja palgatõusu
Kui haigekassa kokkulepitut reedel ei kinnita, plaanitakse esmas-
"Oleme lahendusest ühe sammu kaugusel," ütles riiklik lepitaja Henn Pärn eile viis tundi pärast meditsiinistreigi läbirääkimiste algust. "Aga kahjuks ei tea, kui pikk see samm on."
Päev enne väljakuulutatud streiki tunde kestnud läbirääkimistel näis jää kord sulavat ning siis jälle uue hooga külmuvat.
Siiski jõuti pikaleveninud arutluste tulemusel otsusele, et streiki sel nädalal ei toimu ning kompromissettepanek läheb reedel haigekassa nõukogusse arutlusele.
"Eufooriaks põhjust pole, sest ega palgaleping pole veel allkirjastatud," hoiatas arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa kolleege, kes eile tulnud teate peale täna taas patsiente ravivad.

Tartu politsei jälgib kesklinnas korda läbi üheksa valvekaamera
Tartu kaubamajast kuni Jaani kirikuni pole Tartu kesklinnas enam peaaegu ühtegi ruutmeetrit, kuhu ei ulatuks Tartu politsei juhtimiskeskuses valves oleva politseiniku silmad. Detsembris paigaldatud üheksa võimsa optilise suurendusega kaamerat peaksid Lõuna politseiprefektuuri juhi Aivar Otsalti sõnul vähendama oluliselt kurjategijate soovi pahategusid toime panna.
"Kindlasti pole kaamerad võluvits, mis võtaks patrullimisvajaduse või kaotaks kuritegevuse, aga kuritegude ja korrarikkumiste ennetamisel ja avastamisel on need kaamerad väga tänu-väärsed abimehed," lisas Otsalt.
Tartus on juba kuu aega ka kaks R-kioski müügipunkti, mille tegevust on politseil võimalik reaalajas jälgida. Sisuliselt on politseil võimalik sendise täpsusega lugeda, palju müüjale raha ulatatakse ja mida müüja müüb. Küüni ja Rüütli tänava R-kioski müüjad peaks seega arvestama, et kui nad alaealistele sigarette müüvad, võivad nad oma teo eest hiljem karistada saada.

Endistel ajateenijatel pole karistust karta
Karistusi saab määrata ainult siis, kui rikkumine avastatakse
Eilses Eesti Päevalehes kirjeldatud korrarikkumisi võivad ajateenijad vahetult enne reservi arvamist korda saata karistust kartmata, kuna kaitseväe võimalused nende karistamiseks on ahtad.
Kui ajateenija peaks näiteks oma relva loopimisega või õlle joomisega vahele jääma mõned päevad enne ajateenistuse lõppu, siis jõuab alustatav distsiplinaarmenetlus tõenäoliselt lõpule alles siis, kui ajateenija on sõjaväest prii.
"Karistust saab määrata ainult teenistusaja jooksul. Kui ajateenijal on vastavalt kas kaheksa või 11 kuud täis, siis teda karistada ei saa," ütles nooremleitnant Georgi Kokošinski kaitsejõudude teavitusosakonnast. Ta lisas, et kui ajateenija viimasel teenistuspäeval peaks uurimine siiski lõppema, võib talle näiteks nädalaks ajaks aresti määrata.

Sajad väikekoolide lapsed õpivad tuleohtlikes klassiruumides
Maapiirkonna koolidel ei jätku tuleohutusnõuete täitmiseks raha.
Vähemalt kuraditosin Eesti kooli langeks põlengu korral tõe- näoliselt tuleroaks enne, kui päästjad leekidele piiri suudaks panna, sest koolides puudub isegi hädavajalik ohutussüs-teem.
"Õnnetuse korral levivad tuli ja suits kiiresti ning praktiliselt takistamatult ühest hoone otsast teise, sest puuduvad tulekindlad seinad, mis hoiaks tuld ja suitsu teatud aja kinni," kirjeldas päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Kaur Kajak õõvastavat stsenaariumi. "Isegi kui peaks ette tulema väiksem prügikasti põleng, leviks suits terve koolimaja peale laiali ning takistaks inimeste evakueerimist."
Kajaki kirjeldus puudutab neid koole, mis on ehitatud Nõukogude ajal või enne seda, sest tollal ei arvestatud hooneid ehitades tuletõkkesektsioonide vajalikkust.

IRL-i esinumber Tartu linnas on Tõnis Lukas
Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu linna valimisnimekirja esinumber on riigikogu liige ja erakonna kaasesimees Tõnis Lukas.
Nimekirjas on teine riigikogu liige professor Peeter Tulviste ja kolmas on riigikogu liige professor Mihhail Lotman.
Neljandal kohal on riigikogu liige Urmo Kööbi, viies Tartu linnavolikogu liige ettevõtja Peeter Laurson.
Kuues Tartu linnavolikogu liige Jüri Kõre, seitsmes näitleja Merle Jääger, kaheksas professor Toivo Maimets, üheksas ettevõtja Uno Ainsoo ja kümnendal kohal on erakonna peasekretär Margus Tsahkna.
"Meie nimekiri on Tartus kaks korda tugevam, kui on olnud eelmistel valimistel Isamaa ja Res Publica nimekirjad eraldi, haridus- ja kultuuripealinnas oleme me favoriidid," ütles Tõnis Lukas.

Riigiduuma soovib Putini sekkumist Pronkssõduri saagasse
Vene parlamendi alamkoda võttis 407 poolthäälega vastu avalduse, milles pöörduvad Venemaa presidendi ja valitsuse poole, et Eesti vastu võetaks kasutusele majanduslikud sanktsioonid.
"Seadus on suunatud fašismi vastu võidelnud ohvrite mälestuse hävitamiseks, mis tõendab Eesti võimude soovi jätkata kurssi natsismi heroiseerimisel", räägitakse avalduses, vahendab portaal regnum.
Riigiduuma liikmed pöörduvad oma avalduses president Vladimir Putini ja Venemaa valitsuse poole, et nemad käsitleksid edasist Vene-Eesti koostööd seoses pronkssõduri hävitamisega ning arvestaksid erimajanduslike meetmete seadust.
Majandusarenguministeeriumi juht German Gref arvab samas, et Venemaa ei kehtesta Eesti vastu majanduslikke sanktsioone, teatas Interfax. "Sanktsioonide kehtestamine on võimalik üksikriikide vastu. Eelmisel aastal võeti vastu seadus, mis annab presidendile eriolukordades erivolitused. Ma loodan, et see pole see juhtum." lisas Gref.

Venemaa uuris salaja Läänemere põhja
Vene laevad asetasid Rootsilt luba küsimata Läänemere põhja Rootsi majandustsooni mõõdikud, mis uurivad kavandatava gaasijuhtme kulgemisjoont.
Samal ajal, kui Rootsi arutab, kuidas planeeritavasse Vene-Saksa gaasijuhtmesse suhtuda, on Vene laevad juba Läänemere põhja, Rootsi pinnale mõõdikud asetanud, teatas Rootsi Raadio. Piirkond kuulub Rootsi majandustsooni, kuid Venemaa Rootsilt luba ei küsinud.
Rootsi kaitseteenistuse strateegiliste analüüside spetsialisti Stefan Gustafssoni sõnul tunnistas Venemaa Rootsile saadetud e-kirjas, et paigutas tõesti mõõdikud piki gaasijuhtme tulevast kulgemisjoont.
Gaasijuhe tuleks Läänemeres küll rahvusvahelistesse vetesse, kuid merepõhi kuulub Rootsi majanduslikku tsooni ja seega pidanuks Venemaa Rootsilt luba paluma.

Moskva on terrorirünnaku hirmus
Venemaa terrorismivastane komitee teatas, et täna võivad Moskvas toimuda terroriaktid.
Riigi terrorismivastane komitee teatas eile õhtul, et sai välispartneritelt info, et Moskva ühistranspordis ja metroos võivad toimuda terroriaktid, teatas RIA Novosti. Seda infot praegu kontrollitakse, aga kõik terrorismivastased jõud ja vahendid on kõrgema valmisoleku seisundis.
Moskvas tühistati kõik ühistranspordis kavandatud kooliõpilaste sõidud ja kõik mobiilside teenusepakkujad lülitasid välja oma võrkude funktsioneerimise Moskva metroos.
Venemaa pealinna haridusameti pressiesindaja Aleksandr Gavrilovi sõnul kasutatakse täna õpilaste saatmiseks erinevatele üritustele vaid koolibusse koos miilitsavalvega.
Moskvas viibiv Eesti Päevalehe töötaja Jaanus Piirsalu vahendab: "Tänavatel pole eriti märgata, et linnas miilitsajõude oleks suurendatud. Ise nägin päeval vaid ühte bussitäit miilitsaid, keda toodi koos koertega ühele Arbati põiktänavale. Võib-olla on rohkem erariietes miilitsaid, ei tea, ei saa ju aru. Metroos on vaatamata hoiatusele rahulik, ei saa küll aru, et inimesed kuidagi närvilisemad oleksid. Mobiiliside on tõepoolest metroos blokeeritud. Ainuke märgatav muutus on see, et pidevalt öeldakse jaamades valjuhäälditest, et kodanikud, kui märkate mingit kahtlast eset või mahajäetud kotti, siis andke sellest kohe teada lähimale miilitsale või metrootöötajale."

Kuveidi meedia: USA kavatseb Iraani rünnata
Kuveidi meedia andmetel plaanivad Ühendriigid mereväega Iraani rünnata veel enne aprilli.
Kuveidi meedia allikate väitel arutas Bush oma kõrgemate ametiisikutega Iraani ründamise plaani, vahendab RBK.
Kallaletungi jaoks saadab USA Pärsia lahte juba teise lennukikandja, mis saabub jaanuari lõpus. Lennukikandja abil kavatsetakse lüüa Iraani merelt ja nii vältida ohtu USA Lähis-ida liitlastele. Pentagon on korduvalt lükanud ümber kõik süüdistused selles, et nad kavandavad Iraani vastu sõjaoperatsiooni.
Pentagon kinnitab, et mereväe tugevdamine kahe lennukikandjaga on vastus selle riigi provokatiivsele käitumisele. Provokatsioonide hulgas on sõjaväeõppuste korraldamine, šiiitlike võitlejate toetamine Iraagis ja Iraani tuumaprogramm, mis USA arvates loob tuumapommi.

Nezavisimaja Gazeta: madal naftahind hukutab Vene majandust
Tänane Nezavisimaja Gazeta leiab, et Venemaa tegi vea, kui arvestas oma selle aasta eelarvesse eelmise aasta tasemel naftahinnad - juba nüüd maksab nafta vähem kui eelmisel aastal ja hind võib veel langeda.
NG kirjutab majandusrubriigis, et eelarve koostamisel lähtuti hinnast 61 dollarit barreli eest, aga möödunud reedel maksis sort Urals umbes 48 dollarit barrel.
Spetsialistide sõnul tekivad Vene pangasektoris likviidsusega probleemid niipea, kui naftahind langeb alla 40 dollari. Aga kui naftabarrel hakkab maksma vaid 30 dollarit, siis ootavad Venemaad majanduses tõsised väljakutsed.
Samas leiab ajaleht, et hinnalangus võib lõpuks ometi stimuleerida valitsust läbi viima reforme majanduses ja sotsiaalses valdkonnas.
Teiste välislehtede juhtkirjade ülevaateid saab lugeda Päevaleht Online'i juhtkirjade blogist.

Bush: Iraak "nurjas" Saddami hukkamise
USA president Bushi sõnul tegi Iraagi valitsus eksdiktaatori hukkamisel vea, jättes sellest kättemaksu mulje.
Bush ütles, et Saddami karistus oli sama ebaõiglane nagu tema kuriteod, teatas Reuters. Bush oli aga pettunud viisis, kuidas Iraagi valitsus eelmisel kuul eksdiktaatori hukkamise läbi viis.
"Kohtuprotsessi läbiviimisega jäin ma rahule. Hukkamise järel olin ma aga pettunud ning mulle tundus, et Iraagi ametnikud "nurjasid" Saddami hukkamise," ütles Bush.
Samuti ütles ta, et Saddami hukkamise ajal oli Iraagi peaministri Nuri al-Maliki valitsuse usaldus vähenemas ning selline tegu võis ameeriklaste toetust Iraagi valitsusele veelgi kahandada.

Skype asutajad käivitavad tasuta internetitelevisiooni
Ühe populaarseima interneti kõneteenuste programmi Skype'i asutajad teatasid tasuta veebitelevisiooni testiversiooni käivitamisest.
Veel sel aastal Suurbritannias tarbijani jõudva uue teenuse nimi on Joost, see kasutab Mozilla brauserit ja on kaitstud piraatlusevastase platvormiga, teatas lenta.ru viitega agentuurile France Presse.
Veebitelevisooni käivitamine oli teada juba eelmisel aastal, kuid siis Venice Project'i nime all, projekti ümbernimetamisega avasid loojad ka programmi beeta-testimise.
Joost on juba sõlminud mõned sisu ja mõned reklaami puudutavad lepingud, kirjutab The Independent. Sisu hakkavad Joostis pakkuma näiteks Warner Music ja National Geographic ja reklaami näeb muuhulgas näiteks Wrigleylt ja Maybellinelt. Niipea, kui Joost on endale vaatajaid kogunud, hakataksegi seda finatseerima üksnes reklaamirahadest.

Iisraeli sõjaväejuht astus tagasi
Kindralleitnant Dan Halutz lahkub ametist, kuna armee uurib Iisraeli sõjaväe suutlikkust Iisraeli-Liibanoni sõjas ning nii sõjaväge kui selle juhtkonda süüdistatakse saamatuses.
Sõjaväe korraldatud uuringus sai armee Liibanoni-konflikti asjus teravat kriitikat: armeed süüdistati sõjaeesmärkide mittetäitmises ja sõjaväe juhtkonda eraldi kritiseeriti viletsa planeerimise, viletsa strateegia ja viletsa täideviimise pärast, vahendab BBC.
Eraldi süüdistusi pälvis kindral Halutz: teda süüdistatakse selles, et ta lootis liiga palju õhuvägede peale ja viivitas maavägede käikulaskmisega. Siis, kui maaväed lõpuks sõtta kaasati, kaebasid paljud, et vägi on viletsalt varustatud.
Iisraeli riigiraadio andmetel üritas Iisraeli peaminister Ehud Olmert veenda kindral Halutzi ametisse jääma vähemalt seniks kuni kõik sõjajuurdlused on lõpetatud.

Kolerov nimetas Eesti poliitikat "neonatsistlikuks revisionismiks" 
Venemaa presidendi Vladimir Putini presidendiadministratsioonis naaberriikidega kultuurisuhteid kureeriv Modest Kolerov arvab, et Eestis fašismi vastu võidelnud tuhandete sõjaväelaste au tuleb kaitsta.
"Täna, kui neonatsistlik "revisionism" on Eestis tõusnud riigipoliitika tasemele, peame kaitsma mitte ainult meie kodumaal fašismi vastu võidelnud vanemate mälestust ja au, vaid ka tuhandete Eestis fašismi vastu võidelnud antifašistide au," vahendas portaal regnum Modest Kolerovi sõnu.
Kolerov lisas, et Venemaa on igavesti tänulik Nõukogu Liidu kangelase Arnold Meri juhitud antifašistidele.
Eile teatas Arnold Meri, et hindab riigiduuma liikme Aleksandr Lebedevi ettepanekut osta pronkssõduri alune maa positiivselt, kuid kinnitas, et see on vastuvõetamatu, kuna see solvab Eesti sõjaveterane.

Sajad veidrad loomad seati erikaitse alla
Maailmas ei astuta endiselt piisavalt samme tuhandete ohustatud loomaliikide kaitseks.
Londoni zooloogiaühing käivitas programmi, mille raames võeti erikaitse alla evolutsiooniliselt eraldiseisvad ja ülemaailmselt ohus olevad loomaliigid.
Seni on tunnustatuim ohustatud loomaliikide nimekiri koondatud punasesse raamatusse, mida 1963. aastast koostab rahvusvaheline looduse ja loodusvarade kaitse liit. Mullu kuulus sinna 40 168 looma- ja taimeliiki, lisaks veel 2160 alaliiki, kusjuures ohustatuiks peeti neist 16 118.
Zoloogiaühing leidis nüüd, et paljud loomaliigid ei ole väljasuremisohu eest piisavalt kaitstud. Uue kriteeriumi alla mahutati 564 liiki ning sada ohustatuimat pandi veel järjekorda. Uue jaotuse tegi võimalikuks nn supersugupuu koostamine, milles loomaliikide evolutsiooniahel üritatakse selgemini välja joonistada.

Migrantide raha hoiab vee peal suurt osa endisest NL-ist
Maailmapanga uuringus nenditakse, et suure osa endise Nõukogude Liidu riikide jaoks on migrantide poolt koju saadetud raha arvestatav sissetulekuallikas.
Eile Brüsselis tutvustatud uuringu järgi on peamiselt illegaalide poolt koju läkitatud raha tähtsus kõige suurem Moldovas, kus selle osakaal ulatub enam kui veerandini sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st).
SRÜ riikidest olid Moldova, Tadžikistan ja Armeenia 2004. aastal maailma esikahekümne seas, arvestades rahasaadetiste osakaalu kogutoodangus. Moldova 27 protsendi kõrval on see suhe Tadžikistanis, Armeenias ja Kõrgõzstanis 10-15 protsenti SKT-st ning Gruusias veidi alla kümne protsendi. Aserbaidžaani näitaja on veidi alla viie protsendi, samas kui vaeste, kuid äärmiselt repressiivsete Usbekistani ja Türkmenistani kohta puuduvad andmed.
SRÜ edetabeli esiviisikus on tegemist summadega, mis kas ületavad riigieelarve või on sellega võrreldavad.

Vene võimud asusid mustalt töötavaid illegaale jahtima
Uute seadustega on eelkõige sihikule võetud mustalt töötavad "mustad" turumüüjad.
Venemaal on jõustunud uued seadused, mis seavad piirangu migranttööliste hulgale - kuus miljonit inimest - ning võimaldavad illegaalidele ja nende palkajatele ränkasid trahve määrata. Ning sedapuhku paistab, et miilitsatöötajad asuvad tõesti ka seadusi jõustama.
Eelkõige on esile tõstetud seika, et jaemüüjate seas võib nüüd olla välismaalasi kuni 40 protsenti, kusjuures aprilli algusest väheneb lubatud piirmäär veelgi ning juba aasta lõpuks ei tohi selles valdkonnas töötada enam ükski sisserännanu. Eelkõige on jutt turuleti taga ja tänavaputkades töötavaist illegaalidest, kellest suurem osa on pärit Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast.
Föderaalse migratsiooniteenistuse asedirektori Vjatšeslav Postavini sõnul on Venemaal ligikaudu 10-12 miljonit immigranti, neist 90 protsenti viibib riigis ebaseaduslikult. Lisaks endistele Nõukogude vabariikidele saabub aina enam sisserändajaid Hiinast, Türgist ja Vietnamist. See koormavat majandust ja õhutavat rahvustevahelisi konflikte, ütles Postavin AFP-le.

Lasnamäele rajatakse Afganistanis langenute mälestusmärk
Tallinna linnavalitsus andis 5. jaanuaril nõusoleku rajada Afganistanis langenud Eesti sõdurite mälestusmärk Lasnamäele Kivila tänaval asuvasse parki.
Mälestusmärgi rajamise eest seisab Afganistani sõja veteranide ühing Relvavendlus, kes taotles mälestusmärgi avamist alates 2002. aastast.
Ühingu juhatuse liige Karl Paks ütles Päevaleht Online'ile, et nad ei osanud alguses arvatagi, kui kaua see protsess aega võtab. Ometigi väljendas ta siirast rõõmu ja tänu moraalse toetuse eest, sest siiani on kõik laabunud sujuvalt ning takistusi olnud ei ole.
"Lasnamäe linnaosavalitsusega oli meil meeldiv ja tihe koostöö, näidati kuhu märk võiks tulla, tegelikult tuleb see memoriaali moodi," rääkis Paks.
Tallinna linnavalitsuse linnakujunduskomisjon tegi ühingule ettepaneku korraldada mälestusmärgi arhitektuurse lahenduse saamiseks avalik arhitektuurikonkurss.

Lääne-Tallinna keskhaiglas valmisid EMO uued ruumid
Lääne-Tallinna keskhaigla avas täielikult renoveeritud erakorralise meditsiini osakonna, et tagada maksimaalne valmisolek kiireloomuliste abivajajate teenindamiseks.
Kaasaja nõuetele vastavas erakorralise meditsiini osakonnas on 12 raamikohta erakorraliste haigete jälgimiseks, lisaks üks isolaatoriruum. Kinnine kiirabilüüž võimaldab haige otse haiglasse transportida, teatas Tallinna linnavalitsus.
Osakonnas teenindatakse kõiki erakorralist abi vajavaid patsiente, üksnes traumade korral peab haige pöörduma PERH-i Mustamäe korpusesse.
Renoveerimistööd algasid mullu augustis ja läksid maksma veidi üle 8 miljoni krooni.
Eile lõunast avatud EMO-s käis esimesel päeval läbi 17 abivajajat. Tavaliselt võetakse erakorralise meditsiini osakonnas vastu keskmiselt 40 patsienti ööpäevas ja täna on töö juba täies hoos.

Tallinn tõstis eralasteaedades käivate laste toetust
Tallinna linnavalitsus kinnitas koolieelsetele eralasteasutustele toetuse suuruseks käesoleval aastal 1852 krooni ühe lapse kohta kuus.
Toetuse saamise õigus on eralasteasutustel, kus käivad lapsed, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinn ning kes on kantud Tallinna linna eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogusse, teatas linna pressiteenistus.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul toetab linn kõiki neid koolieelseid lasteasutusi, kus pealinna lapsed käivad. "Sõltumata sellest, kas eralasteaed asub linnas või väljaspool linnapiiri, toetame ühtmoodi võrdselt kõiki oma lapsi," märkis Jäppinen.
2004. aastal oli linna toetus eralasteaedadele 1350 krooni kuus ühe lapse kohta - toetust eraldati 210 lapsele seitsmes eralasteaaias. 2005. aastal oli toetus 1733 krooni kuus ja toetust eraldati 314 lapsele 11 eralasteasutuses, 2006. aastal 1795 krooni kuus, mida eraldati 468 lapsele 15 eralasteasutuses.

Tallinna tänavatel on 42 828 valgustit
Tallinna 22,6 kilomeetrist valgustamata tänavatest on järgi jäänud 8,7 kilomeetrit valgustamata või ebapiisavalt valgustatud tänavaid.
Käesoleval hetkel on Tallinnas 42 828 valgustit, kuid ikka leidub veel kvartalisiseseid või pargiteid, kus uue valgustuse rajamine või valgustite lisamine tõstab oluliselt linlaste turvatunnet, teatas linna pressiteenistus.
Tänavuses linnaeelarves on Tallinna valgustusprojektide elluviimiseks 27,5 miljonit krooni, millele lisandub üks miljon ülekäiguradade valgustamiseks.
Käesoleva aasta suurim valgustuse renoveerimise projekt on kavas ellu viia Haabersti, Mustamäe ja Kristiine linnaosades, kus trollbussiliinide mastidel asuvad tänavavalgustusliinid viiakse vastavusse kaasaegsete nõuetega.
Sel aastal on kavas Tallinnasse paigaldada ligikaudu 3500 uut valgustit, viia läbi Tallinna Teletorni valgustusprojekti teostatavusuuring ning võimalusel see ka teostada.

Uued prügikastid ja pargipingid toovad linna 1930. aastate hõngu
Eile esitleti arhitektuurimuuseumis Tallinna uue linnamööbli näidiseksemplare.
Linn loobus linnamööbli kujundamisel rahvusvahelisel konkursil parimaks tunnistatud lahendusest ning otsustas tellida kujunduse disainer Aavo Ermeli käest.
Ühtne vormiline ja stiililine lahendus on leitud järgmistele linnamööbli elementidele: pingid, prügikastid, infotahvlid, välireklaamikandjad, ootepaviljonid, tänavakioskid, avalikud käimlad, suunaviidad ja tänavate nimesildid.
Ermeli kavandite järgi valmistatud punakas toonis linnamööbli prototüübid meenutavad stiililt ja vormilt lakoonilist 1930. aastate ümarnurkset mööblit. "Minu emal on ka selline 1920.-30. aastatest pärit ümmarguste nurkadega kapp ja mulle väga meeldib selline stiil," kiitis uut tänavamööblit abilinnapea Kalev Kallo.

Raekoja platsi jõulupuu võeti maha
Teisipäeva õhtul võeti Raekoja platsil maha sinna 15. novembril püstitatud 18 meetrit kõrge jõulupuu.
Saeti kolmeks
Jõulupuu saeti Raekoja platsil kolmeks ja transporditi seejärel kesklinnast välja. Jõulukaunistused eemaldati jõulupuult juba esmaspäeval. Esmaspäeval algas ka teiste jõulukaunistuste mahavõtmine Tallinna tänavatel.
Oksad tuleskulptuuridesse
Raekoja platsi jõulupuu oksi on plaanis kasutada tuleskulptuuride ehitamiseks. Tuleskulptuuride etendus toimub 20. jaanuaril kesklinnas Toompargi staadionil ja 21. jaanuaril Mustamäel Sääse keskuses.

Siselinna kalmistu saab urnimüüri
Tallinna linna 2007. aasta eelarves on kavandatud kaks miljonit krooni Siselinna kalmistu urnimüüri ideekonkursi korraldamiseks ja selle projekteerimiseks.
Urnimüür on kavas rajada kalmistu kõige vanemasse ossa Filtri tänava poolse sissekäigu lähedusse.
Müüri ehitus on kavandatud 2008. aastasse.
Eesti esimene urnimüür ehk kolumbaarium rajati 2006. aastal Tallinna Metsakalmistule. Tallinna kalmistute arengukava kohaselt rajatakse lähiaastail urnimüürid kõikidele Tallinna kalmistutele.

Alanud aasta tuleb Tallinna teedel ja tänavatel remondirohke
Tallinna linnavalitsuses valmib ja kinnitatakse lähiajal teede kapitaal- ja taastusremondi kava alanud aastaks.
Kava järgi jätkub Smuuli tee pikenduse (Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tn) ehitus, Merivälja tee (Randvere tee ja Ranna tee) rekonstrueerimine ning Narva mnt (Pirita tee ja Smuuli tee) taastusremont, tööd jätkuvad ka Mustakivi teel.
Uutest objektidest võtab Tallinna linn käsile Männiku tee ja Nõmme tee, mille rekonstrueerimise maht täpsustub pärast riigihanke läbiviimist.
Lisaks rekonstrueeritakse Sõpruse pst ja Vilde tee ristmik.
Olulisemad remondiobjektid on Pae tänav (Peterburi tee ja Punane tn), Mustamäe tee (Tammsaare tee ja Keskuse tn), Sõpruse pst (Vilde tee ja Keskuse tn) ning Faehlmanni tänav. Euroopa Liidu tõukefondide kaasfinantseerimisel käivitub Filtri tee ja Tehnika tänava ühendustee ehitus, kus esimeses etapis ehitatakse käesoleval aastal välja teelõik Tehnika tänavast Veerenni tänavani.

Tallink premeeris Hanschmidti jt nõukogu liikmeid
Tallinki tänane üldkoosolek otsustas osadele Tallinki nõukogu liikmetele preemiat maksta.
Lauri Kustaa Äimä sai vastava otsusega 100 000 krooni, Ain Hanschmidt 100 000 krooni, Toivo Ninnas 50 000 krooni ja Eve Pant 50 000 krooni.
Koosolek määras nõukogu esimehe Toivo Ninnase tasuks 30 000 krooni kuus, nõukogu teised liikmed hakkavad saama 25 000 krooni kuus. Tallinki uueks nõukogu liikmeks sai senine juhatuse liige Kalev Järvelill.
Ühtlasi kinnitas Tallink 01.09.2005. a - 31.08.2006. a majandusaasta aruande ning otsustas dividende mitte maksta. Selle asemel suurendab Tallink aktsiakapitali tulevase fondiemissiooni teel. Fondiemissioonis osalevad need aktsionärid, kes on 31. jaanuari kella 8 seisuga kantud AS-i Tallink Grupp aktsionäride nimekirja. Kõik fondiemissioonis osalevad aktsionärid omandavad iga olemasoleva aktsia kohta kolm uut aktsiat, seisis börsile saadetud teates.

Stabiliseerimisreservi turuväärtus on üle 5,9 miljardi krooni
Detsembri lõpu seisuga on Eesti stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 5,91 miljardit ja turuväärtuses 5,96 miljardit krooni.
Reservi turuväärtus on rahandusministeeriumi teatel kasvanud eelmise kvartaliga võrreldes 70,4 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 1,2 protsenti.
2006. aasta algusega võrreldes on reserv turuväärtuses kasvanud 430,6 miljonit krooni ehk 7,8 protsenti. Riigieelarve seaduse alusel laekus eelmise aasta neljandas kvartalis reservi 51,5 miljonit krooni.
Neljandas kvartalis oli reservi tulusus 1,08 protsenti. Reservi realiseeritud kasum moodustab 2006. aasta detsembri lõpu seisuga 114,5 miljonit krooni; reservi realiseerimata kasum aga 45,9 miljonit krooni.
Reservi vahendid on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (65,7 protsenti paigutustest) ja sarnase riskiprofiiliga ettevõtete võlakirjadesse. Hoiused moodustavad reservi investeeringutest 0,7 protsenti.

ETEA: Eestit võib ees oodata suhkrutrahviga sarnane energiatrahv
Kui Eestis ei ole taastuvelektri määr aastaks 2010 jõudnud 5,1 protsendini, võib Euroopa Komisjon Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni (ETEA) teatel teha Eestile energiatrahvi.
Eelmisel kolmapäeval avalikustas Euroopa Komisjon liikmesriikide taastuvenergia progressiraporti ("Report on progress in renewable electricity"), kus märgitakse, et senise tegevuse põhjal on Eestil raske aastaks 2010 saavutada taastuvelektri 5,1 protsendi suurust määra.
Tänaseks on taastuvelektri määr alates 2001. aastast, kui kinnitati 5,1% mahukohustus, tõusnud 1,5% -le. Seega on kasv olnud 0,25% aastas. Arvestades segast olukorda taastuvenergia tootmist ja ostmist reguleeriva elektrituru seaduse muutmise ümber, prognoosib ETEA, et järelejäänud kolme aasta jooksul ei ole võimalik eesmärki saavutada. 5,1% tuuleelektrit on võimalik katta u 200 MW võimsusega, millest tänaseks on kaetud vaid 33 MW.

Põltsamaa Felix ostis Nordic Foodsi varad
Toiduainetööstuse ettevõte Põltsamaa Felix ostab valmistoidutoodete tootja Nordic Foodsi varad.
Varade hulka kuuluvad valmistoitude ja smuutide tootmisseadmed, samuti kaubamärgid Maakera, Supper, Supilinna ja Pai. Tehingu hinda osapoolte kokkuleppel ei avalikustata.
Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orava sõnul on varade ostmine osa Põltsamaa Felixi strateegilisest laienemisest. "Peame seda oluliseks investeeringuks, mis aitab meil suurendada oma tootmisvõimsust ning keskenduda lisaks Eestile järjest enam ka Läti ja Leedu turu vajadustele," ütles Orav. Ta lisas, et ühtlasi võimaldab vastav investeering Põltsamaa Felixil parandada oma positsiooni valmistoitude segmendis, kus lõppenud aastal ettevõtte müügimaht kahekordistus.
Nordic Foodsi juhataja Kuldar Leisi sõnul sündis otsus Põltsamaa Felixi ostupakkumine vastu võtta omanike soovist keskenduda 2006. aasta alguses koos rahvusvahelise investeerimisfondiga Amber Trust II omandatud Tallinna Külmhoone arendamisele.

1 küsimus: Miks ei kuulu SEB Eesti Ühispanga nõukogusse ühtegi eestlast? 
"Nõukogu koosneb omaniku ehk SEB esindajatest," seisab SEB Eesti Ühispangalt saadud vastuses.
"Miks on seal ka Läti ja Leedu panga juhid - siis vastus on, et nemad on SEB esindajad siin piirkonnas. Mart Altvee - SEB EÜP juht kuulub sama moodi nii SEB Vilniaus Bankase kui SEB Unibanka nõukogusse," selgitas panga esindaja.
Täna teatas SEB Eesti Ühispank, et panga uude nõukogusse kuuluvad SEB Grupi jaepanganduse juht Bo Magnusson, SEB Unibanka finantsjuht Ben Wilson, SEB Baltikumi arenduse ja integratsiooni juht Anders Arozin, SEB Unibanka juht Viesturs Neimanis ja SEB Vilniaus Bankase juht Audrius Ziugzda.

Hansapanga riskijuhiks saab Andres Trink
Senine Hansapank Eesti administratsioonidivisjoni juht Andres Trink alustab 12. veebruarist tööd Hansapanga Grupi riskijuhina ning hakkab kuuluma grupi juhatusse.
"Kui senine riskijuht Maris Avotins siirdus juhtima meie äritegevust Lätis, siis tekkis vajadus ja võimalus meie meeskonda uut jõudu juurde tuua. Valikuprotsessi tulemusena tegin ettepaneku Andresele. Tema senine töö meie ettevõttes on olnud edukas ning ta on väga motiveeritud uues ametis jätkama," ütles Hansapanga Grupi peadirektor Erkki Raasuke.
Uue administratsioonidivisjoni juhi nimetab Hansapank Eesti juhtkond lähinädalatel, teatas pank.
Trink töötab Hansapangas alates 2006. aasta veebruarist, aastatel 2002-2006 juhtis ta Finantsinspektsiooni. Enne seda on ta olnud Eesti Panga juhatuse liige, majandusnõunik Eesti saatkonnas Washingtonis ning Balti-Ameerika ettevõtlusfondi direktor.

Euroopa automüük eelmisel aastal ei edenenud
Hoolimata soodsast majanduskliimast Euroopa uute autode müük eelmisel aastal oluliselt ei suurenenud.
Kõige enam autosid müüs Volkswagen ning võrreldes 2005. aastaga kasvas kõige enam (17%) Itaalia tootja Fiati müük, teatas BBC.
Prantsuse autotööstusel läks eelmisel aastal kehvasti, kuna Renault'müük kukkus 11 protsenti ning Peugeot'l kaks protsenti.
Euroopa autotootjate assotsiatsiooni (ACEA) andmetel kasvas Saksa autoturg 3,8 protsenti, pea sama palju ka Itaalia turg - 3,7 protsenti. Suurbritannias kukkus müük ligi neli ning Hispaanias kaks protsenti.
USA autodel ei läinud suurt paremini: General Motors müüs Euroopas autosid kahe protsendi võrra vähem kui eelmisel aastal.
Pisut ülespoole liikus Saksa Mercedese kaubamärki turustava DaimlerChrysleri automüük, mis kasvas 0,8 protsenti.

Riik jätab raudteest dividendid võtmata
Riigi esindajad otsustasid täna toimunud Eesti Raudtee üldkoosolekul ettevõtte dividenditulust loobuda.
Eesti Raudtee nõukogu esimehe Eva Vanambi sõnul on 9. jaanuari keskpäeval Eesti Raudtee ainuaktsionäriks saanud riik huvitatud eeskätt ettevõttesse investeerimisest, mitte dividendide saamisest, sh sellest, et teha tasa vahepealsetel aastatel erainvestori poolt põhjustatud puudujääk investeerimisel raudteeinfrastruktuuri.
"Seega on praegu otstarbekas ainuaktsionäril otsustada 9. jaanuaril jaotatud dividendi mitte välja võtta ja kanda see jaotamata kasumisse, et Eesti Raudtee saaks neid vahendeid ettevõtte tarbeks kasutama hakata," lisas Vanamb.
Eesti Raudtee 9. jaanuari 2007. a üldkoosoleku otsusega otsustati aktsionäride vahel jagada dividendidena 2005. a majandusaasta kasumist kasumiosa summas 227 272 500 krooni (2005. a kasum kokku oli 347 973 125), millest sellel hetkel veel 66% Eesti Raudtee aktsiate omanik Baltic Rail Services OÜ sai 150 miljonit krooni. Ülejäänud 77 272 500 tulnuks välja maksta riigile kui 34 % Eesti Raudtee aktsiate omanikule.

Pärnus tuleb spaajuhtide konverents
9-13. mail toimub Pärnus Euroopa spaa-assotsatsiooni (ESPA) konverents.
Üritusest võtavad osa 200 delegaati 19 riigist. Seoses ürituse ettevalmistusega külastab 18-21. jaanuaril Pärnut ESPA peasekretär Joachim Lieber.
Euroopa spaade assotsatsioon on koostööorganisatsioon, mis vahendab oma liikmete kogemusi ja analüüsib Euroopa spaa-turul toimuvat.
Pärnu kui kuurortlinna ajalugu on pea 170 aastane, ulatudes aastasse 1838, kui oma uksed avas Pärnu esimene supelasutus. Pärnu on ESPA liige alates 1999. aastast, teatas Pärnu avalike suhete teenistus.

SAS suurendab lennuliiklust USA-sse
Scandinavian Airlines Systems (SAS) suurendab lennuliiklust Kopenhaageni ja New Yorgi vahel.
SAS-i teatel hakkavad uued lennud toimuma neli korda nädalas 20. maist kuni 31. augustini 2007. a. Õhtune väljumine New Yorgist saab olema kell 23.25 ning saabumine Kopenhaagenisse kell 13.15. Tagasilend Kopenhaagenist algab kell 18.35 ning lõpeb New Yorgis kell 21.05.
"Tänu sellistele lennuaegadele on edaspidi võimalik õhtusöögi ajaks mugavalt New Yorki sõita ning enne seda veel arvestada täispikkuses tööpäevaga. Ning enne tagasipöördumist Skandinaaviasse jõuab veel veeta õhtu väljas New Yorgis," ütles Scandinavian Airlines International kaubandusjuht Lars Sandahl.
Lennukis Airbus 340 on uuendusena kolm klassi: äriklass, ekstra-säästuklass ja tavaline säästuklass. Äriklass sisaldab eraldi veel uinakusalongi.

Kjaer ja Karlsson ei kuulu enam SEB Eesti Ühispanga nõukogusse
SEB kutsus SEB Eesti Ühispanga nõukogust tagasi Mats Kjaeri ja Ann Karlssoni.
Uuteks nõukogu liikmeteks valiti Bo Magnusson ja Ben Wilson.
Alates 16. jaanuarist kuuluvad seega SEB Eesti Ühispanga nõukogu koosseisu SEB Grupi jaepanganduse juht Bo Magnusson, SEB Unibanka finantsjuht Ben Wilson, SEB Baltikumi arenduse ja integratsiooni juht Anders Arozin, SEB Unibanka juht Viesturs Neimanis ja SEB Vilniaus Bankase juht Audrius Ziugzda.

Üha enam britte ostab jõulukingi internetipoest
Selle asemel, et jõulude eel poodidesse ostlema tõtata, eelistasid paljud britid eelmisel aastal kinke soetada internetipoest.
IMRG e-müügi uuringu järgi kulutasid britid detsembris kümne päeva jooksul enne jõule interneti kaudu 7,6 miljardit naela, mis on 2005. aastaga võrreldes 54 protsenti enam.
Kõiki kaupu osteti rohkem, eriti suurenes aga elektroonikakaupade ja osade kingituste läbimüük.
Eelmise aasta internetimüügi käive Suurbritannias kokku oli IMRG andmetel 30,2 miljardit naela.

Mažeikiu nafta lahkub börsilt
Esmaspäeval lõppes PK Orleni poolt Leedu Mažeikiu Nafta väikeaktsionäridele tehtud pakkumise tähtaeg, 39,87 miljonist aktsiast müüdi maha 35,88 miljonit, mis võimaldab firma börsilt minema viia.
Ostu järel kasvas PKN Orleni osalus Mažeikiu Naftas 89,26 protsendile. Et optsiooniga on Poola firmal õigus saada viie aasta jooksul ka Leedu valitsusele kuuluv 10-protsendiline Mažeikiu Nafta aktsiapakk, on tal sisuliselt puudu alla protsendi aktsiatest, kirjutab Äripäev.
PKN Orlen tegi mullu detsembri keskpaigas Poola majandusajaloo suurima tehingu, kui omandas 2,34 miljardi dollari eest 84,36 protsendilise Mažeikiu Nafta aktsiapaki. Müüjateks olid Yukos International ja Leedu valitsus.
Mažeikiu Nafta ostuga tõuseb PKN Orleni grupp Kesk-Euroopa suurimaks kütusekontserniks, mille töötlemisvõimsus on 31,7 miljonit tonni aastas.

Tallinki kasum oli I kvartalis 115 miljonit krooni
Tallink Grupi 2006/2007 majandusaasta esimese kvartali käive oli esialgsetel andmetel 2,98 miljardit krooni ning puhaskasum 115 miljonit krooni.
Kasumit mõjutasid mitmed Silja ja Tallinki integreerimisest tulenevad ühekordsed kulud, selgitas ettevõte Tallinna börsile saadetud teates.

Maksumaksjate liit taunib amtenike omavoli ohtu
Maksumaksjate liidu (EML) arvates suurendab maksimaalse väärteo eest määratava rahatrahvi suurendamine ametnike omavoli ohtu.
Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, millega kavandatakse olulisi muudatusi karistusõiguses. EML kutsub riigikogu liikmeid üles hääletama seaduseelnõu vastu.
Siiani oli karistusseadustiku kohaselt maksimaalne väärteo eest määratav rahatrahv 50 000 krooni. Eelnõuga kavatsetakse seda tõsta 10 korda ehk 500 000 kroonini.
EML on seisukohal, et nii suur rahatrahvi määr võib tekitada ametnike omavoli ohu ning tõsiselt ohustada väikeste ettevõtjate tegevust. Väärteomenetlus, mis praktikas kujutab endast tihti vaid trahvikviitungi väljakirjutamist, ei taga isiku õiguste piisavat kaitset võimaliku võimuliialduse eest.

Ida-Virumaa arengukonverents võtab kokku maakonna arengu hetkeseisu
8.-9. veebruaril toimub Narvas Geneva keskuses Ida-Virumaa arengukonverents 2007.
Maakonnale olulistel teemadel kõnelevad Raivo Vare, Anto Raukas, Sandor Liive, Priit Perens, Tiit Vähi ning teised tuntud äri- ja avaliku elu tegelased.
Teemadest leiavad teiste seas kajastamist "Ida-Virumaa koostööprojektid regioonis", "Läänemere ja Soome lahe koostööpiirkond", "Raha Euroopa Liidu fondidest 2007-2013", "Eesti Energia innovaatilised tulevikuprojektid", "Ettevõtete arengu rahastamine ja riigi poolt pakutavad lahendused" ning palju muud.
Arengukonverentsil kuulutatakse välja ka Ida-Virumaa ettevõtluskonkursi Ida-Virumaa arendaja 2006 tiitlivõitjad neljas kategoorias ja esmakordselt selgitatakse välja Ida-Virumaa parim bränd 2006, teatas Ida-Virumaa maavalitsus.

Suusakaupmeeste teenistus jääb sel talvel nigelaks
Olematu talveilmaga jäävad murdmaasuusad spordikauplustesse ostjaid ootama, suuremaid allahindlusi pole aga veel plaanis.
Hawaii Express OÜ laovarude juht Endel Jõgiaas tunnistas SL Õhtulehele, et murdmaasuusad ei taha kuidagimoodi kaubaks minna: "Detsembris veel üht-teist osteti, kuid nüüd, aasta alguses, on suhteline vaikus."
Tema hinnangul on läbimüük võrreldes aastataguse ajaga langenud vähemalt veerandi. Suurele allahindlusele pole firma siiski siiani läinud, kuigi osa kaubast saab küll soodsamalt kätte. Näiteks Fischeri suusad ja saapad koos sidemetega maksavad Hawaii Expressi kauplustes 1650 krooni.
"Õnneks ei tähenda murdmaasuuskade vilets müük katastroofi, sest need ei lähe laos hapuks. Mudelid muutuvad alles kolme-nelja aastaga ja seismajäänud kauba saab tulevikus maha müüa," kinnitas Jõgiaas.

Saaremaa rannakalurid hakkavad saama säästva arengu toetust
Eesti kalanduse arengukava 2007-2013 raames saab Saare maakonnast piirkond, kus hakatakse maksma kalanduspiirkondade säästva arengu toetust.
Kalanduspiirkondade säästva arengu toetuse taotlemiseks peavad maakonna kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja ühendused moodustama sel aastal ühise mittetulundusühingu ehk kohaliku aktiivrühmama, kirjutab Oma Saar.
Saaremaal saavad kohaliku aktiivrühma tegevuspiirkonnaga liituda Muhu, Pöide, Laimjala, Valjala, Pihtla, Kaarma, Salme, Torgu, Kärla, Lümanda, Kihelkonna, Mustjala, Leisi ja Orissaare vald.
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup ütles, et kalanduspiirkondade säästva arengu toetuseks on seitsmele tegevuspiirkonnale seitsme aasta peale kavandatud kokku 400 miljonit krooni.
Abi peab olema suunatud eelkõige piirkondadele, kus on madal asustustihedus või kalapüügi vähenemine või väikesed kalandusega tegelevad kogukonnad.

Monika Mägi: usun, et Erki Aavik saab terviseprobleemidest üle
Advokaat Monika Mägi ütles pärast seda, kui Weroli eksjuht Erki Aavik 750 000-kroonise kautsjoni vastu vanglast vabastati, et loodab Aavikut näha kosumas mitmest terviseprobleemist, millest vererõhuhäired ja südamepuudulikkus on mõned näited.
Mägi sõnul on Aavikul prokuratuuri soovil keelatud ilma uurijat informeerimata kodunt lahkuda. Lisaks ei tohi Aavik meediale kommenteerida tema vastu esitatud kahtlustusi ametiseisundi kuritarvitamises, rahapesus ja võõra vara omastamises. "Nii suu lukku pole tal siiski pandud, et ta ei võiks öelda, et pole neid asju teinud," ütles Mägi.
"Kohtusse tuuakse ka vaid süüdistusakt. Nii et isegi kohus peab hüppama ilma trampliinita, milleks võib pidada toimikuga tutvumist," ütles Mägi.

Kalev Kangur võib naasta maa-ametisse
Maa-ameti juht Kalev Kangur on haiguslehel ja tema teenistussuhet pole lõpetatud.
Ligi kaks ja pool kuud vahi all viibinud maadevahetuse afääri peategelane Kalev Kangur võib naasta maa-ameti peadirektori kohale, sest tema teenistussuhet ei ole lõpetatud.
Kangur võeti prokuratuuri taotlusel vahi alla 5. oktoobril ning ta viibis vanglas 21.detsembrini. Selle aja jooksul oli tema teenistussuhe maa-ametis peatatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse paragrahvile, mis käsitleb ametniku arestimist või vahi all viibimist. Pärast aresti alt vabanemist võttis ta aga haiguslehe ning on siiamaani ametlikult haige.
Kohtub ministriga
Kanguri esimeseks ametialaseks kohtumiseks saab ilmselt olema visiit keskkonnaminister Rein Randveri juurde, et arutada, mis edasi saab. "Arvestades, et inimest pole süüdi mõistetud, saab siin olla tegemist vaid läbirääkimistega. Minu huvi on, et maa-amet saaks oma tööd rahulikult ja asjakohaselt jätkata. Otsustada tuleb seda, kas maa-amet on selleks võimeline Kalev Kanguri või kellegi teise juhtimise all," ütles Randver.

Kreenholmi töölised ähvardavad streigiga
Töölised ei soostu ettevõtte pakutava vaid kümneprotsendilise palgatõusuga.
Kreenholmi tööliste ametiühing on teatanud otsusest moodustada streigikomitee, et võidelda ettevõtte pakutavast kõrgema palgatõusu eest. Pärast kaht aastat ühel tasemel püsinud palkasid pole töölised rahul Kreenholmi pakutava plaaniga tõsta jaanuarist töötasu 10% ja juulist 10%, kui poolaasta kasum on vähemalt seitse miljonit krooni.
Juba detsembris nõudis ametiühing palgatõusuks uuest aastast 20% ja juulist taas 20%. Uut kollektiivlepingut, mis sätestanuks 10% palgatõusu, pole siiani allkirjastatud.
Kreenholmi töötajate ametiühingu juht Julia Dmitrijeva ei olnud eile nõus midagi rohkem kommenteerima.
"Neid nõudmisi pole võimalik täita," sõnas Kreenholmi Valduse AS-i finantsjuht Aivar Melders. "Kui meditsiinitöötajad teavad, et eelarves on ülejääk ja on, kust midagi nõuda, siis Kreenholmi töötulemuste eest pole midagi jagada."

Kreml kaitseb pronksmeest transiidisuluga
Vene poliitikud käskisid suunata Eestit läbivad transiidivood Lätisse ja Ukrainasse.
Eesti transiidiäri juhtiv Severstaltrans töötab välja kava oma naftatoodete veo suunamiseks Lätisse ja Ukrainasse, kui Tõnismäe pronksmees maha võetakse, ütles eile ettevõtte tegevdirektor Andrei Filatov.
"Kõik suured transpordiettevõtted jälgivad mälestusmärkide ümber toimuvat ning arvestavad, et Venemaa poliitikud planeerivad Eesti vastu reaalsete majandussanktsioonide kehtestamist," selgitas Filatov.
Venemaa ei ole täpselt määratlenud neid Eesti poliitikute samme, millest lähtuvalt majandussanktsioonid kehtestatakse. "Meile on vastuvõtmatu, kui riigi juhid osalevad SS-laste ja fašismi ausse tõstmisel," lausus Filatov.
Filatovi väitel ei tulnud korraldus transiidi ümbersuunamiseks Kremlist, vaid ettevõtjad jälgivad riigiduumas toimuvaid arutelusid.

Näitusel "Üllatus, üllatus!"  Tartus näeb vähetuntud kunstipärleid
Tartu
Reedel, 19. jaanuaril kell 16 antakse Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas tARTu 2007 kunstikuu peaürituse - näitusesarja "Üllatus, üllatus! Kunst mittekunstimuuseumidest" avalöök. Tartu Kunstimuuseumi esimesele korrusele on koondatud valik kõikide Tartu suuremate muuseumite kunstikogudes asuvatest teostest.
"Üllatus, üllatus!" korraldajad nimetavad mittekunstimuuseumide kunstikogusid tõelisteks aardekirstudeks ning seegi kord leidsid nad sealt palju pärleid - saab näha Konrad Mägi, Nikolai Triiki, Karin Lutsu, Amandus Adamsoni, Jaan Koorti, Miljard Kilgi, Jüri Arraku, Ilmar Malini ja veel paljude teiste kunstnike teoseid. Näitusest valmib virtuaalkataloog.

Jan Uuspõllule on interneti vahendusel võimalik kirjutada sketshe
Tänasest on kõigil võimalik internetis tutvuda peatselt kinno jõudva Andres Maimik ja Rain Tolgi filmiga "Jan Uuspõld läheb Tartusse".
Aadressil jan.delfi.ee on Jan Uuspõllust rääkiva filmi ja selle tegijate tutvustused, uudised ja mängud, samuti juba palju kõmu tekitanud teilerid ning kõike toimuvat saab ka pidevalt kommenteerida.
Autorite sõnul täieneb lehekülg kogu aeg uudiste, mängude ja muu huvitavaga. Muuhulgas saavad netilehe külastajad osaleda fotokonkursil "Dressimäng" ja kirjutada Uuspõllule sketshe, millest parima lavastavad filmi režissöörid Andres Maimik ja Rain Tolk ning peaosa mängib mõistagi Uuspõld ise.
"Jan Uuspõld läheb Tartusse" on ekstsentriline komöödia, mis esilinastub Tallinnas 22. veebruaril ja hakkab seejärel sealsamas jooksma. See on lõbus ja seikluslik film, mis on inspireeritud näitleja Jan Uuspõllu elus toimunud sündmustest.

Vaba käega loodud "Kõmulugu" 
Woody Allen laseb kriminaalses kireloos "Kõmulugu" vaatajal kulisside taha piiluda.
Woody Alleni teatraalne krimikomöödia "Kõmulugu" meenutab oma ülesehituse ja karakterite poolest just üht päris kõmulugu - kõik on natuke suurem ja õõnsam kui igapäevaelu, kuid õnneks tunneb Allen end selles keskkonnas mugavalt ja toob vaataja ette mõnusalt vaba käega tehtud filmi.
Pärast esimest kahtkümmend minutit võib Allenist väsima hakkav vaataja juba hirmuga mõelda, et väikest kasvu neurootiline katkematu jutuvadaga Allen on pärast peenelt kriminaalset "Matšpalli" tagasi, ja tagatipuks tundub, et teine peategelane - Scarlett Johansson, kes kehastab noort Ameerikast Londonisse puhkama tulles võimaliku kõmuloo otsa sattunud ajakirjandusüliõpilast - ei oskagi tegelikult eriti näidelda.

Reet Mark: tARTu kunstikuul tuleb rohkelt isetegemist ja -nikerdamist
Täna algab 50 üritust koondav tARTu kunstikuu, kus on nii tantsu, kujutavat kunsti kui ka teatrit. Kunstikuud korraldab Reet Margi juhitav Tartu Kunstimuuseum.
Mida erilist tARTu kunstikuu endaga kaasa toob?
Seekord on kunstikuu muuseumikeskne, üks projekt on meil selline (näitus "Üllatus, üllatus!" - A.R.), mis hõlmab peaaegu kõiki Tartu muuseume. Kunsti on ka neil muuseumeil, mis pole kunstimuuseumid, näiteks spordimuuseumil - need muuseumid näitavad nüüd oma kunstikogusid.
Keda ootate osa võtma?
Muuseumides toimub palju perepäevi - saab kipskujusid valada, ajastulisi mütse teha jms, isetegemist ja -nikerdamist tuleb rohkelt. AHHAA teaduskeskus korraldab võltsingute avastamise töötoa. Kunstitudengitele on koopiamaalimisvõistlus - nad maalivad nädal aega mõnest kunstiteosest koopiat ja teisel nädalal on need Tartu kaubamajas näitusel. Heal juhul õnnestub meil ka koopiate oksjon korraldada. Siis on veel kunstitudengitele ja kunstnikuhakatistele mõeldud töötoad, kus räägitakse kunstiärist.

Komöödiafilm Hitlerist tõmbas Saksamaal palju vaatajaid kinno
Juudi naljafilm Adolf Hitlerist osutus Saksa kinodes edukaks - kodumaist komöödiat käidi vaatamas rohkem kui mis tahes teist filmi.
Dany Levy komöödia "Minu füürer - tõeliselt tõene tõde Adolf Hitlerist" ("Mein Führer - Die wirklich wahrste Wahrheit über Adolf Hitler") linastus Saksamaal 11. jaanuarist ja juba esimesel päeval vaatas seda umbes 45 000 kinovaatajat. Film oli vaadatuim terve nädalavahetuse jooksul, tõrjudes kõrvale Hollywoodi menukid nagu "Öö muuseumis" ja "Déjà vu". Film linastus korraga 250 saalis.
Adolf Hitleri kujutamine läbi komöödiaprisma pälvis Saksamaa meedias suurt tähelepanu, kuid filmi arvustused on vastuolulised. Osa kirjutistest nimetab teost naljakaks, samas on neidki arvustajaid, kes eitavad hea huumori olemasolu filmis.

Noorteseminar väärtustab vastutustundlikku liidrit
Teist aastat järjest korraldab üliõpilasorganisatsioon AIESEC noorteseminari Kõik on enda teha! Sel aastal on teemaks: Noor kui vastutustundlik liider.
Seminari eesmärgiks on inspireerida noori olemaks oma elude edukad eestvedajad ning läbi erinevate lugude näidata, et on võimalik olla edukas ja tunnustatud, säilitades hoolivust teistest ja ühiskonnast, sõnas seminari peakorraldaja Liisa Paasik.
Noorteseminar Kõik on enda teha! toimub 25. jaanuaril Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Esinevad Aivar Haller (Vain&Partnerid), Artur Taevere (Heateo SA), Margus Mägi (MTÜ Hingest) ning Taavi Jakobson (Oracle Corporation). "Seminari alustame teemaga liidriks kujunemine, seejärel liigume sotsiaalse ja vastutustundliku ettevõtluse teema juurde," täpsustab Paasik.
AIESEC on rahvusvaheline üliõpilasorganisatsioon, mis tegeleb noorte liidrite arendamisega läbi juhtimis- ja rahvusvahelise kogemuse. Oleme

Helen Mirren viib Inglismaale kaks väärt filmiauhinda
Ööl vastu teisipäeva anti Ameerikas välja kuulsad Kuldgloobuse filmiauhinnad. Seda üritust peetakse Oscarite jagamise eelmänguks. Kuldgloobuseid jagav Hollywoodi välisajakirjanike assotsiatsioon määras auhinnad ühtlaselt, tõstmata kedagi eriti esile, kuigi olemas olid selged favoriidid - Alejandro Gonzalez Inarritu lavastatud "Paabel" ja Martin Scorsese "Kahe tule vahel". Oscarite jagamine toimub 25. veebruaril.
Parimad

 "Microsoft Vista" viib kosmosesse
Microsofti veebipõhise mõistatusmängu "Microsoft Vista" võitja lubatakse saata raketisõidule ümber maakera. Microsoft lubab, et mängu võitja viiakse treenitud NASA kosmonaudi poolt väljapoole Maa atmosfääri. Mõistatusmängus peavad mängijad üle kogu maailma seletama lahti vihjeid "silmapaistvate juhtumiste kohta maailma eri paikades".
www.wn.com-i põhjal Priit Pruul
Vaata ka:
www.vanishingpointgame.com

Indigolapsed jõuavad Tartusse
Homme esineb Tartus Genialistide klubis Lutsu teatrimajas Tallinna etno-džäss-folkansambel Indigolapsed. Esitletakse detsembris ilmunud plaati "Voorimehe viis" ja tutvustatakse ufolaadset löökpilli nimega hang. Kitarriga lööb kaasa Tartu folgitaat Lauri Sommer ehk Kago ja jutukesi pajatab vanameeste näppaja Mehis Heinsaar. Kontsert algab kell 20. Piletid hinnaga 50 krooni on saadaval kohapeal.
Vaata ka:
www.hot.ee/indigolapsed

Hotellitöötajad pannakse proovile
Homme algavad Tallinnas Radisson SAS-i hotellis hotelliadministraatorite maailmameistrivõistlused, milles osalejad peavad muu hulgas hakkama saama eriti rahulolematute klientidega. Eestit esindab Siret Schutting (pildil), kes valiti 2006. aastal Eesti parimaks administraatoriks.Võistlustel osalevad hotellitöötajad näiteks Austraaliast ja Uus-Meremaalt.
Vaata ka:
www.aicr.ee

Kuidas jääda ellu, kui linnas laiutavad porilombid? 
Erakordselt soojad talveilmad toovad kaasa poriuputuse, mis teeb elu linnas keeruliseks.
Praegusel ajal ei suuda isegi kõige hoolikam autojuht Tallinna auklikel tänavail jalakäijat pritsimast hoiduda. Pakume retsepti, kuidas märjas ilmas hakkama saada.
Seame fotograafiga sammud Järve keskuse kauplusesse Matkasport ja palume proovimiseks pori vastu kaitsvaid riideid.
Kaupluse tegevjuht Anneli Mere kuulab meie soovi ära, mõtleb hetke ning ulatab siis komplekti, kuhu kuuluvad hingavast materjalist vihmakeep (499 krooni) ja kummikud (1290 krooni).
Järgneb katse esimeses "lombilas". Tõepoolest, kummikutest ideaalsemaid jalanõusid loikude ületamiseks ei ole. Kindlasti tasub aga silmas pidada, et soetatav kummikupaar oleks vähemalt numbri võrra suurem kui ülejäänud jalatsid, sest villased sokid lihtsalt peavad kummikutesse mahtuma, et jalad ei külmetaks.

Beckham võib Realis ikkagi väljakule pääseda
Madridi Reali peatreener Fabio Capello möönis, et võib muuta oma meelt ning suvel Ameerikasse lahkuvat David Beckhami ikkagi sel hooajal veel kasutada.
"Midagi ei saa välistada," ütles Capello kolmapäeval antud pressikonverentsil. "Hetkel hoiame joont, mille oleme võtnud, kuid olukord võib muutuda," lisas Capello, kes pärast inglase lahkumise teatavaks saamist kinnitas, et mänguaega too Reali särgis enam ei saa.
"Beckham on tõeline professionaal ning treeningutel on ta alati ettevõtlik. Olukord võib muutuda, kuid see oleneb nii mängijast kui treenerist," arvas Capello.
Neljapäeval peetavaks Hispaania karikasarja korduskohtumiseks Sevilla Real Betisega Capello Beckhamit siiski meeskonda ei arvanud. Koos inglasega on ebasoosingus ka ründajad Ronaldo ja Antonio Cassano, kirjutab sportnet.ee.

Eveli Saue sai lõpptabelis 38. koha
Laskesuusatamine
76 osaleja seas olid ka Eveli Saue ja Sirli Hanni. Mõlemad eksisid ühe korra lamadesasendist laskmises ning esimesele maksis see ka punktikoha. Sel hooajal korduvalt 30 parema sekka sõitnud Saue kaotas võitjale 2.08, 4-ga ja sai lõpptabelis 38. koha. Viimase punktisaaja (30. koht) kaotus võitjale oli 1.52, 3. Hanni oli suusarajal kaasmaalasest üle minuti aeglasem ning hõivas 54. koha (+2.50, 7).
Etapivõidu sai rootslanna Anna-Carin Olofsson, kes vaatamata ühele trahviringile sai ajaks 21.45, 2. Olofsson on nüüd esimene, kes sel hooajal võitnud kaks MK-sprinti, sest parim oli ta ka 15. detsembril Hochfilzenis. Vaid 6,8 kaugusele jäi oma esimest etapivõidust MK-sarjas venelanna Tatjana Moissejeva, kel lasketiirus tõrkeid ei tekkinud.

Kanepi pääseb neljapäeval katuse alla
TENNIS:
Kuna 21-aastase eestlanna vastaseks on kodulinnas mängiv Alicia Molik, kes kaks aastat tagasi kuulus ka maailma esikümnesse, siis toimub mäng tähtsuselt teisel väljakul ehk Vodafone Arenal, vahendab Sportnet.
11 000 pealtvaatajat mahutav multifunktsionaalses hallis mängitakse katuse all, mis pole väheoluline sel nädalal Melbourne'is valitsevas leitsakus.
WTA edetabelis 77. kohal olev Kanepi pole endast neli aastat vanema ja praeguseks rankingus 141. kohale taandunud austraallannaga varem kohtunud. Avaringis alistas Molik Taivani esinumbri Yung-Jan Chan'i 6: 2, 7: 6 (7: 4).
Kanepi ja Moliku kohtumine on neljapäeval Vodafone Arenale planeeritud teise mänguna. Päev alagab meie aja järgi kell 2 öösel Alla Kudrjavtseva ja Martina Hingise vastasseisuga.

Sauber: Räikkönenil on üks nõrk külg
VORMEL:
Sauber tiimi juhi, tänu kellele soomlane üldse 2001. aastal vormel-1 sarja pääses, sõnul teab Ferrari võtmeisik Jean Todt 27-aastase Räikköneni nõrka külge, vahendab Sportnet.
"Kimi pole eriti huvitatud tehnilistest poolest, aga tänapäeval pole võimalik ilma nendesse detailidesse süvenemata autot arendada," selgitas Sauber. "Ma arvan, et Räikkönen saab siiski head tuge Felipe Massalt."

Paarismängus Kaia Kanepi avaringist kaugemale ei jõudnud
TENNIS:
Kanepi ja Smashnova kaotasid seitsmendat paigutust omanud Anna-Lena Grönefeldile ja Meghann Shaughnessyle mängu 5: 7, 6: 4, 0: 6, vahendab ETV Sport.
Kahes esimeses setis osutasid Kanepi ja Smashnova kõva vastupanu ning pärast kaotatud avasetti võitsid nad teises lõpus vastase pallingugeimi.
Otsustavas setis aga ei sujunud nende mäng üldse ning 24 minutiga tuli kuivalt 0: 6 alla vanduda. Kogu mäng kestis ühe tunni ja 52 minutit.

Martin Reim: Inglismaa-mäng pole mulle omaette eesmärk
Detsembris tegevjalgpalliga lõpu tegemist kaalunud Eesti vutikoondise kauaaegne kapten Martin Reim langetas otsuse jätkamise kasuks.
Laupäeva õhtul ETV-s näidatud "Lõppmängu" saates ütlesite, et saate lindistamise ajal (detsembri keskel - toim) pole te veel otsustanud, kas jätkata karjääri jalgpalluri või treenerina. Kas tänaseks on otsus sündinud?
Jah, otsustasin jätkata. Selline oli FC Flora soov ja ma ka ise mõtlesin puhkuse ajal järele - on veel isu ja motivatsiooni jalgpalli mängida. Ka tervis on praegu korras, vigastused ei kimbuta.
Kas jätkamine puudutab nii koduklubi Florat kui ka koondist?
Esialgu Florat. Koondisega on nii, et eks näen, mis vormi ma jõuan. Koondisse kutsumine on ikkagi peatreeneri otsus. Aga praegu teen ma igatahes trenni, nii et kui treener arvab, et tal on mind koondisse vaja, siis olen muidugi valmis mängima.

Saarepuu treenis Haanjas värskel lumel MK-etapiks
Suusatamine Võrumaal nädalavahetusel sadanud lumi lubas Anti Saarepuul neljandat päeva järjest harjutada kodukandis Haanjas. Kuigi plusskraadid tegid raja pehmeks ja sulatasid staadionil lund, sai ta eile metsas ligi kilomeetrisel ringil sõita.
Möödunud nädalal külmetuse ravimiseks antibiootikumikuuri läbinud Saarepuu ütles pärast kiirustreeningut, et päris raskelt tuli. "Ma polnud pärast 31. detsembri MK-etappi teinud ühtki kiiret liigutust, aga taastusin normaalselt," ütles Eesti koondislane ja lisas, et osaleb 95-protsendilise tõenäosusega pühapäeval maailmakarikasarja sprindietapil Moskva lähedal Rõbinskis.
Rõbinskis stardivad ka teised sprinterid Peeter Kümmel, Priit Narusk ja Timo Simonlatser. Kristina Šmigun osaleb seal 15 km ühisstardiga vabatehnikasõidus.

Rock alistas lisaajal läbi raskuste Kaunase Atletase
Tartu Ülikool/Rocki korvpallurid murdsid Balti liigas lõpuks võõra väljaku needuse.
Kuigi Balti liigas kuus eelmist kohtumist võõrsil kaotanud tartlased suutsid Kaunases lisaajal alistada Atletase 94: 91, ei andnud mäng Rocki kapteni Gert Kullamäe sõnul põhjust rahuloluks.
"Meie tüüpiline etteaste võõrsil - tõusud vaheldusid suurte mõõnadega," selgitas Kullamäe. "Normaalaja lõpus tundus, et olime juba kolm korda võitnud, aga oskasime siis pallikaotuste ja möödavisetega ikkagi edu käest anda."
Kullamäe möönis, et raskelt tulnud meeskonna esimene välisvõit ei andnud edasiseks kindlust või häid emotsioone. "Pole võimalik kuidagi rahule jääda, kui sa ei saa kuuel-seitsmel rünnakul järjest korvi," tõdes kogenud pallur. "Hea oli ainult see, et suutsime siiski võita ega pea enam Kaunasesse Atletasega mängima sõitma."

Universiaadilinnas lumepuudus
Täna algaval taliuniversiaadil esindab Eestit 14 sportlast
Eestlased osalevad murdmaasuusatamises, lumelauasõidus ja kiiruisutamises. Eile hilisõhtul jõudis esindus mullu taliolümpiat võõrustanud Torinosse kohale.
"Esmakordselt kuuluvad universiaadikoondisse kiiruisutajad, paneme välja ka naiste teatesuusaneliku," ütles Eesti delegatsiooni juht Tiina Beljaeva.
Universiaadile sõidust oli huvitatud ka tänavu suure arenguhüppe teinud laskesuusataja Eveli Saue, kuid tema juhendajad matsid mõtte maha - võistlus- ja treeningukavad on koostatud nii, et üliõpilaste suurvõistlus sinna ei mahu.
Suurem osa universiaadil esinevaid sportlasi elab olümpiakülas - samas, kus aasta tagasi majutati olümpialasi.

Ferrarile kõlbab ainult maailmameistri tiitel
"Meil pole mingit vaheaastat, Ferrarile sobib ainult meistritiitel!" visandas Ferrari vormel-1 meeskonna boss Luca di Montezemolo otsesõnu tiimi ülesanded märtsis algavas MM-sarjas.
Ferrari taustajõud ja sõitjad on muutunud, kuid ambitsioonid endised. "Ross Brown on kala püüdmas, Michaeliga (Schumacher - toim) tegime eile Milanos väikese poetreti," vihjab tiimi juht Jean Todt olulisematele muudatustele. Ka Todt ise ei käi enam kõigil etappidel.
Meeskonnast lahkunud Browni asemel on Ferrari uus tehnikajuht Mario Almondo, legendaarset Schumit asendab piloodina soomlane Kimi Räikkönen. "Küll oli veider vaadata Kimit Ferrari punases kombinesoonis. Seni pidin temaga suhtlema nurga taga, nüüd saame avalikult asju ajada," ütles Todt heatujuliselt.

Kaia Kanepi murdis öise võiduga teise ringi
Vene iludus Šarapova: kuumus sundis mängima lausa ebainimlikes oludes!
Kui Kaia Kanepi Australian Openi avaringis saadud võiduga 7: 5, 7: 6 (7: 3) itaallanna Flavia Pennetta üle väljakult lahkus, näitas Melbourne'is kalender juba uut päeva ja kell oli 01.40 öösel.
Aga selline profitennisisti argipäev kord juba on: päeval sundis 40-kraadine kuumus matšid katkestama, öösel ei lasknud korraldajad sportlastel magada.
"Ega mul väga hilise mänguaja vastu midagi polnudki. Õnnestus kohtumine kontrolli all hoida, aktiivsem olla ja lõpuks ka võita," märkis Kanepi, kes tundis kõva kuumuse tõttu kaasa pigem pealtvaatajaile.
"Tribüünil küpsemine võib eriti hull olla. All väljakul saab liikuda ja higistada, ikka mingi õhuliikumine. Aga tõsi, nii kõrge temperatuuriga pole ma varem mänginud. Lõpuks läks hästi, et seda ei tulnudki teha," lisas Kanepi.

Olympic Casino avas Ukrainas üheksanda kasiino
Olympic Entertainment Group avas Ukraina pealinnas Kiievis oma üheksanda kasiino, investeerides sellesse üle 17 miljoni krooni.
Olympic Casino sisenes Ukraina turule 2004. aasta novembrikuus - selle ajaga on üheksa kasiino avamisse investeeritud üle 150 miljoni krooni.
Uusim mänguautomaadikasiino Ukrainas, Olympic Casino Sofia, avati Kiievi südalinnas keskväljakust 300 meetri kaugusel Sofievsky tänaval.
Koos äsjaavatud kasiinoga Ukrainas on Olympic Entertainment Groupil mängukohti kokku 81. Kõige enam omab ettevõte kasiinosid Lätis, kus neid tegutseb 38. Lätile järgnevad Eesti 23, Leedu 10, Ukraina 9 ning Valgevene ühe kasiinoga, teatas ettevõte.

Gildhall rajab Mustamäele moodsa äri- ja kaubanduskeskuse
AS Gildhall rajab 2008. aasta kevadeks Tallinnas aadressil Mustamäe tee 16 uue ärihoone, milles on kokku ligi 20 000 ruutmeetrit büroo-, kaubandus- ja parkimispinda.
See on esimene etapp Mustamäe tee ja Marja tänava nurgal asuva 2,4 hektari suuruse krundi väljaarendamisel kaasaegseks äri- ja kaubanduskeskuseks.
Ettevalmistused hoone rajamiseks ASi Gildhall tütarettevõttes AS Mustamäe tee 16 on kestnud ligi neli aastat, neist esimesed kolm aastat kulusid detailplaneeringu koostamisele. "Praeguseks on hoone projekteerimine lõppjärgus, ehitusega loodame alustada veebruaris," ütles ASi Gildhall juhatuse esimees Jaan Kelder.
Rajatavas hoones on 1. korrusel ligi 4000 ruutmeetrit kaubanduspinda ning ülemisel seitsmel korrusel ligi 10 000 ruutmeetrit A+ klassi büroopinda. Lisaks on hoone all ka kinnine valvega parkla bürookorruste rentnike tarvis.

Sampo Life'i kliendivarad suurenesid pea kahekordselt
SE Sampo Life Insurance Balticu, endise ärinimega AS Sampo Elukindlustuse kliendivarade maht Eestis oli eelmise aasta lõpuks 620,7 miljonit krooni.
Võrreldes 2005. aastaga kasvasid kliendivarad 329,2 miljonit krooni ehk 113%. Investeerimisriskiga elukindlustuse varade maht moodustas kliendivarade kogumahust 495,2 miljonit krooni. Kindlustusseltsi teatel oli Sampo Life seitsmendat aastat järjest Eesti kõige kiiremini kasvav elukindlustusselts.
Kindlustusseltsi poolt 2006. aastal sõlmitud kindlustuslepingutest moodustasid 62% investeerimisriskiga elukindlustuse lepingud ja 36% riskikindlustuse lepingud. Kõikidest sõlmitud lepingutest moodustasid täiendava kogumispensioni lepingud 22%.
2006. aastal kogus Sampo Life Eestis 335,4 miljonit krooni kindlustusmakseid, millest 89% moodustasid investeerimisriskiga elukindlustuslepingute kindlustusmaksed. Võrrelduna 2005. aastaga kasvas kindlustusmaksete maht 105% ehk 171,7 miljoni krooni võrra.

Indrek Neivelt, Aavo Kokk: Euro alles aastaks 2025? 
Euro kriteeriumide täitmine ilma midagi tegemata on järgmise viieteistkümne-kahekümne aasta jooksul väga vähe tõenäoline.
Kaks nädalat tagasi kirjutas Indrek Eesti Päevalehes euro kasutuselevõtu viivitamisega seotud riskidest. Ütles seal, et me ei saa lihtsalt oodata, vaid peame üleminekuks ka midagi tegema. See teema on leidnud elavat vastukaja ning tundub, et enamik spetsialiste toetab võimalikult kiiret eurole üleminekut. Üksmeel puudub küsimuses, kas peab ka midagi tegema või tuleb euro paari aasta pärast niikuinii. Aga esile on tulnud ka see, et meie ühiskonnas on lahti seletamata inflatsiooni paratamatuse teema. Kiire kasvuga kaasneb kiirem inflatsioon ning selline olukord peaks kestma veel viisteist-kakskümmend aastat.
Ühendatud anumate teooria
Euroopa Liiduga ühinemine avas meile mitmed turud. Mäletate füüsikatunnist ühendatud anumate katset? Kui kahe anuma vahele panna toru, siis veetase nendes ühtlustub. Erinevalt veetorust, on majanduse "torudes" alati mingid takistused. Näiteks keeleoskus või kaubanduspiirangud.

Eesti Raudtee müügiraha voolab naaberriikidesse
Eestlased ehitavad raudteerahaga Lätisse, Leedusse ja Ukrainasse uusi kauplusekette.
Kümnest eestlasest koosnev kaubandusärimeeste grupp teenis Eesti Raudtee aktsiate natsionaliseerimisest üle 800 miljoni krooni. Suurema osa sellest investeerivad nad Eestis edukate kaubanduskettide laiendamiseks naaberriikidesse.
Järgneva paari aastaga kerkib Ukrainasse ja Leedusse 4-5 Ehitusservice kauplust ja K-Arvutisalongide võrk. Lätisse ehitatakse 15 Selveri supermarketit.
Kunstikoguja Guido Sammelselja ja kirjanik Armin Kõomägi ümber koondunud Hexagon Grupp kasvas välja kunagisest Smarteni hulgilaost. Neile kuulus alla poole eestlastest raudteeomanikke koondanud Ganiger Investist, nad teenisid raudtee müügist ligi 350 miljonit krooni.
Nüüd opereerib Hexagon Ehitusservice ehituskaupade müügiketti ja IT-kaupluste ketti K-Arvutisalong.

Uuring kiidab Eesti pensionisüsteemi
Nõustamisfirma liigitas Eesti pensionisüsteemi keskmiseks, enamik näitajaid on soodsad.
Nõustamisfirma Aon Consulting koostatud 25 Euroopa Liidu riigi pensionisüsteemide ees seisvate riskide võrdluses saavutas Eesti teise koha.
Aon liigitas Eesti pensionisüsteemi kategooriasse "keskmine", mis tähendab, et enamik näitajaid on Euroopa keskmisega võrreldes soodsad. "Arvestades, et Eesti ja Läti pensionisüsteemid on alles arengujärgus ja suhteliselt uued, asetab see need kaks riiki tugevale positsioonile, et jagu saada tulevastest pensioniprobleemidest," ütles uuring.
Uuringus kasutatud näitajad jagunesid nelja kategooriasse - demograafia, riikliku pensioni piisavus, taskukohasus ja jätkusuutlikkus, erapensionid. Kui pensionisüsteemi taskukohasuse ja jätkusuutlikkuse vallas saavutas Eesti esikoha, siis riikliku pensioni piisavuse alal 23. koha.

Austraallastel läheb pohmelli nahka 2,6 miljonit tööpäeva aastas
Lõuna-Austraalias paikneva Flindersi ülikooli 13 500 Austraalia alkoholitarbijat hõlmanud uuringu järgi võeti 2001. aastal alkoholiga ülepingutamise tõttu 2,6 miljonit haiguspäeva. Kaotsiläinud tööpäevade rahaline väärtus küündis 437 miljoni Austraalia dollarini (4,13 mld krooni). Kui aga arvestada ka sellega, et vägijookide tarbijad oma karsketest kolleegidest sagedamini haigestuvad ja vigastada saavad, siis tõusis alkoholi mõjul hukkaläinud tööpäevade arv 7,5 miljonini, kulud aga 1,2 miljardi Austraalia dollarini (11,3 mld krooni).
Ajakirja Medical Journal of Australia detsembrinumbris avaldatud uuring rõhutab, et vastupidiselt tavaarusaamisele jätsid pummeldamise jääknähtude tõttu tööle minemata eeskätt need, kes vähe või keskmiselt napsi pruugivad - nende kraesse läks 65% "haiguspäevadest" ja 66% alkoholiga seonduvatest kuludest. "Harilikult on töökohtades rakendatavad abinõud keskendunud töötajatele, kes joovad palju või on tunnistatud "probleemseteks joodikuteks"," nentis uuring. "Kuigi needki töötajad valmistavad muret, näitavad meie tulemused, et vähe või suhteliselt harva joojatele tuleb samuti mõelda."

Kaks Budweiserit sõlmisid USA turul lepingu
Peaaegu terve sajandi Budweiseri kaubamärgi pärast vaielnud USA kontsern Anheuser-Busch ja Tšehhi tehas Bude?jovicky Budvari jõudsid ajaloolisele kokkuleppele.
Õlletootjad teatasid möödunud nädalal, et Anheuser-Busch hakkab Ühendriikidesse importima Bude?jovicky Budvari õlut, mida USA-s müüakse Czechvari nime nime all. Tšehhi tootja pääseb sel moel ligi Anheuser-Buschi üle 600 sõltumatut hulgimüüjat hõlmavale turustusvõrgustikule.
"See on kahe suurepärase õlletootja tähendusrikas samm pärast aastatepikkuseid eriarvamusi koostöösuhte sõlmimiseks, mis tuleb kasuks mõlemale ettevõttele," kommenteeris Anheuser-Busch Cos, Inc president ja tegevjuht August A. Busch IV.

Skype'i eestlased investeerisid Silicon Valley firmasse
Eesti investeerimisfond ASI paigutas raha Silicon Valleys asuvasse keeleõppe firmasse.
Eelmise aasta lõpus tegi Ambient Sound Investments rahapaigutuse Ameerika Ühendriikides San Joses asuvasse ettevõttesse Idapted. Investeeringu suurust pole osalised nõus avaldama. Kahe Stanfordi ülikooli tudengi asutatud Idapted arendab tarkvara ja võrguteenuseid hiinlaste jaoks, kes soovivad õppida inglise keelt. Firma peakontor on kuulsas tarkvaramekas Silicon Valleys ja esindus ka Hiinas.
Tegevjuht Adrian Li tutvustab Idapted'it kui alustavat ettevõtet, mis loob omalaadseid õpitehnoloogiaid. Eelkõige internetipõhiseid ja VoiP-i (internetitelefon) kasutavaid platvorme, mis aitavad hiinlastel inglise keelt õppida. Tähtis osa firma teenustes on hiinlaste kokkuviimine keelenõustajatega, kelleks on inglise keelt emakeelena kõnelevad ameeriklased. Keskendutakse just igapäevase kõne ja suhtlusoskuste arendamisele, mitte "klassiruumi stiilis" klassikalisele keeleõppele.

Spordirõivaste firma Craft haarab nišiturul esikohta
Tour de Ski peasponsor Craft pürib jalgratta-, jooksu- ja suusariiete müügis esinumbriks.
Koduturul Rootsis on Craftil liibuvate spordirõivaste valdkonnas liidrisärk juba seljas. Tulevikus plaanib firma tiibu sirutada ning paljutuntud suurnimedele ka mujal riikides koha kätte näidata. Crafti eristab "kõigetootjatest" selge fokuseeritus kindlatele valdkondadele - pesu ja treeningriided tõsistele treenijatele.
Jalgratta-, jooksu- ja suusariiete kõrval keskendub Craft ka spordipesule. Firma pesukollektsioon sisaldab mudeleid nii äärmusliku kuumuse kui ka äärmusliku külma ja kõigi teiste sinna vahele jäävate temperatuuride jaoks. Kõrgtehnoloogilisest pesuärist kaubamärk õigupoolest alguse saigi.
Tippsportlastega sõlmitud sponsorlepingud, sportlastelt vastutasuks saadud toote täiustamise ettepanekud ja tulemuslik tootearendus on võtmesõnad, mis 1977. aastal loodud brändile tuule purjedesse on puhunud.

Äriidee: Täispuhutav poksikott laseb auru välja
Internetilehekülg perpetualkid.com (igavesti laps - toim.) müüb ekstravertidele võimaluse kriminaalsüüdistuseta sõna otseses mõttes loopida hoope ja mürginooli vihatud inimese suunas. Loomulikult säilivad sellise tegevuse korral eetilised küsimused. Samas saab leppimise puhul peksukotiks kasutatud kujutist alati näiteks kallistamiseks kasutada.
Parem enesetunne
Olgu kasutusotstarbega kuidas tahes, toode nimega "Laksa teda - ekskallima poksikott" on valmistatud samast materjalist, millest laste ujumisrõngadki. Kõrguseks 150 sentimeetrit. Poksikott on kasutusvalmilt täidetud peaasjalikult õhuga ning kuna tühi kott teatavasti püsti ei seisa, siis vajab poksikoti alaosa tasakaalu tekitamiseks ka vähesel määral vett.

Nädala tegu: Eesti maju tabas maailma kiireim hinnatõus
Tundub, et kinnisvarabuum Eestis pole siiski veel päris ühel pool. Global Property Guide'i läbi viidud uuringu kohaselt tõusid Eesti majade hinnad lõppenud aastal maailmas kõige kiiremini.
Eestile kindlustas esikoha 54-protsendiline kasv 2006. aastal, mis oli samas vähem kui 57% 2005. aastal. 2004. aastal oli hinnatõus 24%, vahendas Äripäev.
Lisaks Eestile oli märkimisväärne hinnatõus ka teiste Põhjamaade kinnisvarasektorites. Teisel kohal oli Taani, kus majade väärtus tõusis 23%. Kolmas oli Norra 14 protsendiga, neljas Iirimaa 13%. Ka Rootsis, Inglismaal ja Soomes oli majade hinnatõus märkimisväärne.

Nädala tegija: Uus härra Raudtee
Aastaid eestlaste meeli ärevil hoidnud Eesti Raudtee etteotsa kerkis Kaido Simmermann. Esialgu aastaks. Simmermanni esimene kõlavam väide oli, et kaotame kindlasti Vene toornafta ja masuudi. Võidelda tuleb tema hinnangul hoopis konteiner- ja külmkaupade nimel.
Teisena märkis Simmermann, et tema ülesandeks saab töötajate palgaküsimuste lahendamine.
Firma spetsialistide palgatõus on jäänud allapoole Eesti keskmist, ütles Simmermann Postimehele. Samuti tuleb tal selgitada, kas Eesti Raudtee oleks mõtet jagada kaheks ettevõtteks.

Täna hädaorg, tulevikus kullaauk? 
Juttu, et eestlased võiksid endale suurt lisaväärtust loovat rakendust leida rahvusvahelises nõustamisäris, on räägitud peamiselt seoses endise Nõukogude Liidu osadega, näiteks Gruusia ja Ukrainaga. See turg pole aga kuigi suur.
Õnneks on maailm palju suurem kui eks-sotsialismileer. Ühist ajaloolist kogemust ja sidemeid nende kaugemate piirkondadega on Eestil palju vähem, ent sellegipoolest tekkis mul kuu aja eest ühe potentsiaalse nõustamisteenuste vajajaga - mõnede Somaalimaa riigiasutustega - asju ajades tuttavlik tunne. Miski nende olemises ja asjakorralduses meenutas 1990. aastate alguse Eestit.
Taustaks: Somaalimaa on koloniaalajastul Suurbritanniale kuulunud territoorium Aafrikas, mis pärast iseseisvumist 1960. aaastal ühines Itaalia Somaalimaaga Somaalia Vabariigiks, kuid 1991. aastal kuulutas ennast iseseisvaks riigiks. Seni on uut riiki tunnustanud ainult Etioopia.

Eesti võib jääda ilma sadadest miljonitest eurodest
Jaanuaris käivitunud euroliidu raamprogramm 7 jaotab laiali 50,5 miljardit eurot.
See 50,5 miljardit eurot ehk 800 miljardit jaotatakse puhtal konkurentsipõhimõttel. Eelnevat eristamist riikide järgi ei toimu. Taotleda võivad kõik - ülikoolid, ettevõtted ja isegi üksikisikud. Kui eestlasi tabaks äkiline geniaalsuse puhang, võiksime teoreetiliselt endale saada kõik 800 miljardit krooni. Samuti on võimalik vastupidine - ei saa mitte kui midagi.
Olgu, mõlemad äärmused on ilmselt võimatud. Eelmisest, kuuendast raamprogrammist, mille kogumaht oli 273 miljardit krooni, oli 2006. aasta esimese poole seisuga Eestisse tulnud 292 miljonit. Lätlastest-leedulastest oleme ees, aga tervikuna on asi hapu. Kui meie ülikoole võib isegi kiita, siis Eesti firmad pole algatanud mitte ühtegi raamprogrammist rahastatud projekti. Jah, raha on nad küll saanud, kuid ikka nii, et keegi Läänest on projekti alustanud ja siis omale teistest riikidest partnerid otsinud. Nii tõdebki Ülle Must raamprogrammi koordineerivast sihtasutusest Archimedes oma eelmise sügise vahekokkuvõttes: "Eestlased on täitnud lihtsamaid ja väiksemat eelarvemahtu nõudvaid ülesandeid."

Loode-Vene majanduse mootor on Peterburi
Loode-Vene väljavaateid tõstavad väliskaubanduse kasv ja gaasimaardla Barentsi meres.
Loode-Venemaa majanduslikud väljavaated on äärmiselt positiivsed, hindab analüüsifirma Etlatieto uuringute juht Hannu Hernesniemi.
"Peterburi piirkond on looderegiooni majanduse taastumise mootor," tõestab ta oma väidet möödunud aasta lõpus avaldatud analüüsis. "See metropol tõmbab ligi hulganisti turiste ja teenib üha rohkem raha sellistest moodsatest tegevusaladest nagu tarkvarateenused."
Hernesniemi kiidab, et Peterburi piirkonna toiduainetööstusesse on tehtud hulganisti välisinvesteeringuid, samuti on see kant soodsas positsioonis kasu lõikamiseks kiiresti kasvavast Venemaa väliskaubandusest.
Uus gaasimaardla
"Viimaste aastate naftabuumist pole Loode-Venemaa otsest kasu saanud, sest piirkonnas toodetakse vähem kui 5% Venemaa naftast ja vähem kui 1% gaasist," jutustab analüütik. "Ent kahe terminali ehitamine Soome lahe äärde on teinud ta üheks peamiseks naftatransiiditeeks, samuti hakkab piirkond kasu saama uuest Stockmanni gaasimaardlast Barentsi meres."

Üle veerandi peresid hindab elamistingimusi paranenuks
Tööd jätkub ja püsikaupu jaksab eesseisval aastal osta, arvavad Eesti elanikud.
6% Eesti konjunktuuriinstituudi küsitletud peredest ütles, et nende elamistingimused on võrreldes aasta taguse ajaga muutunud palju paremaks, 21% vastas, et elamistingimused on muutunud mõnevõrra paremaks. Palju halvemaks ei hinnanud oma elamistingimusi ükski pere.
Veelgi rõõmsamalt hindasid küsitletud oma pere üldist majanduslikku olukorda. 3% peredest vastas, et see on aastaga muutunud palju paremaks ja 32%, et mõnevõrra paremaks. Eesseisvalt aastalt usub oma majandusliku olukorra paranemist 34% peredest. Perede kõige jõukama neljandiku hulgas on majandusolukorra edasisse paranemisse uskujaid 53%, vaesema neljandiku hulgas on neid 14%.
Püsikaupade ostmiseks peab praegust aega soodsaks 50% peredest, ebasoodsaks vaid 9%. Järgneval 12 kuul kavatseb püsikaupade ostuks senisest rohkem kulutada ligi veerand peresid, vähem samuti veerand peredest. 45% kavatseb need kulutused jätta umbes samale tasemele.

Mõni võltsija tehtud mark maksab originaalist rohkemgi
Homme läheb oksjonimajas Sotheby's haamri alla söör Gawain Bailliele kuulunud maailma suurim Jean de Sperati võltsitud markide kollektsioon.
Sperati on kõigi margivõltsijate kroonimata kuningas. Olles pärast Teist maailmasõda märganud, et tema "teosed" lähevad hinda, asus Sperati neid signeerima. Mõni tema möödunud sajandi algupoolel valminud koopia maksab praegu originaalist rohkemgi - sest on haruldasem. Sellised on näiteks Austraalia 1913. aasta punane kahenaelane ja Hongkongi 1865. aasta oliivibistri karva 96-sendine mark. Nii mõnigi kollektsionäär kogub marke kahekaupa, soetades originaali kõrvale ka Sperati tehtud võltsingu.
Erikujuga margid
Esimene mark, kuninganna Victoria pildiga must ühepennine ilmus maailma 1840. aastal. Aastal 2000 oli Wikipedia andmeil maailmas olemas umbes 400 000 erinevat marki, iga aastaga tuleb neid juurde ligikaudu kümne tuhande võrra. Leidub ristkülikukujulisi, kolm- ja viisnurkseid. Sierra Leone ja Tonga on välja andnud puuviljakujulisi, Bhutan aga margi, millega käis kaasas plaat riigihümniga. Lisaks tavapärasele paberile on Šveits väljastanud marke, mis osaliselt pitsist või täienisti puust, USA-s valmistati üks plastikust, Saksa DV-s aga sünteetilistest materjalidest mark.

Briti autist valmistas eesti ja soome keele baasil uue tehiskeele
Geniaalne peast pii komakohtade arvutaja Daniel Tammet lõi tehiskeele.
Daniel Tammet või Daniel Paul Tammet on noor, 27-aastane britt. Oma pärisnime ta ei avalda. Kuid perenime Tammet on ta võtnud eestikeelsest sõnast Tamm. Ta ise ütleb, et armastab vokaalirikkaid Põhja-Euroopa keeli. Peamiselt soome ja eesti keele baasil on loodud ka Tammeti tehiskeel Mänti. Nii sisaldab see sõnu "päike" ja see, mida päike tekitab ehk päev, on Mänti keeles "päive".
Tammet on autist. Tegu on psüühilise häirega, mis ei lase maailma tajuda nii, nagu meie tajume. Tammet ei suuda näiteks vahet teha paremal ega vasakul käel. Ei suuda panna juhet seina. Tema lemmikraamat on telefoniraamat ja kui ta mingeid asju näeb, hakkab neid kohe loendama. Elades Kentis mere lähedal, rannas ta siiski ei käi: "Seal on liiga palju kivikesi, mida hakkan kohe loendama."

Kas euro peab vastu 2010. aastani? 
Kas Euroopa rahaliit püsib koos seni, kuni Eestil avaneb võimalus euro kasutusele võtta?
See oli 1998. aasta alguses, kui Bonni ülikooli professor Manfred Neumann koondas 155 majandusteadlast laia kajastust leidnud avaliku kirja taha, mis protesteeris ühisraha loomise vastu. Euro on ohtlikult enneaegne, sest suurte euroriikide, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, tööturg pole piisavalt paindlik, et kompenseerida kontrolli kaotamist rahapoliitika üle, argumenteerisid majandusteadlased tolles kirjas.
Nagu me kõik teame, võeti euro 1999. aastal ikkagi kasutusele. Et professorite kartused polnud kõigest teoreetikute luul, sai lisatõestust 2005. aastal, kui Itaalias tõsteti valimiskampaania käigus nigela majanduskasvu tõttu üles riigi rahaliidust lahkumise küsimus, mitu rahaliidu kaalukat osalist sattusid raskustesse eelarvedefitsiidi nõude täitmisega ning mitmes Euroopa riigis öeldi rahvahääletusel "ei" uuele Euroopa põhiseadusele, mille vastuvõtmisega kaasnev poliitilise liidu süvenemine oleks rahaliitu kindlustav faktor.

JURISTI ABI: Kirjalik kokkulepe
Mis on kinnituskiri?
Kinnituskirja võiks lühidalt defineerida suulise lepingu kirjaliku dokumenteerimisena. Praktikas esineb ikka olukordi, kus kokkuleppeid sõlmitakse suuliselt. Iseenesest ei ole selles midagi valesti, sest ka suuline leping on enamikul juhtudel kehtiv. Probleeme võib tekkida siis, kui üks pooltest enam sõna ei pea või saab kumbki antud lubadustest isemoodi aru. Selliste olukordade vältimiseks on soovitatav õigused ja kohustused ikkagi kirjaliku lepinguna vormistada.
Kui kokkuleppele on jõutud suuliselt, võib riskide maandamiseks kasutada kinnituskirja.
Võlaõigusseaduse kohaselt nimetatakse kinnituskirjaks kirjalikku dokumenti, mille üks lepingu pooltest saadab teisele poolele, kinnitades selles lepingu sisu ja tahet olla sellistel tingimustel lepinguga seotud. Kinnituskirja pooltele siduvuse eeldusteks on see, et kinnituskiri tuleb teisele poolele saata mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist. Samuti ei tohi kinnituskirjas väljendatud tingimused erineda oluliselt varem kokkulepituist (lubatud on vaid ebaolulised täiendused).

Bürokraatia: Saksamaa eesistumine

Firmat hakatakse ausalt juhtima
Ühel või teisel ajal esitatavate küsimuste kaudu on huvitav jälgida, mida majanduselus tähtsustatakse. Minule esitatavate küsimuste alusel julgen väita, et ettevõtete ja juhtide avalik nägu ning juhtimiskultuur on sellel aastal üheks olulisemaks arutelu teemaks.
Juhtide käitumine, ettevõtte avalik nägu ja juhtimiskultuur mõjutavad ettevõtte väärtust. Börsiettevõtete puhul on seda lihtne mõõta aktsiahinna muutuse või investorite suhtumise abil. Kui majandustulemuste kainele analüüsile eelistatakse küsida ainult ja ainult küsimusi ettevõtte juhtide käitumise kohta, siis tasub seda võtta tõsise (ohu) märgina. On ju investor ettevõtte aktsionär, omanik, ja tema ülesanne on juhtida tähelepanu oma investeeringu valupunktidele.

Kairi Kurm paneb kupongid kaante vahele
Märtsis tuleb müüki 60 erinevat soodustust sisaldav 15-kroonine kupongiraamat.
"Kui praegu leiavad huvilised üksikuid sooduskuponge ajakirjade vahelt, telefonikataloogist või kassalettidelt, siis minu idee on panna kõik sooduskupongid ühtede kaante vahele," selgitab kupongiraamatu idee maaletooja, Brilliant Fixer OÜ juhataja Kairi Kurm.
Soost, east, ametist ja sissetulekust sõltumatu reklaami- ja sooduskupongide kogumiku idee tugineb "võidan-võidad" põhimõttele, et kasu saavad nii tarbija kui ka ettevõtted. Ostja naudib kokkuhoidu letihinnast soodsama tehingu arvelt, kaupmees on aga omakorda paati saanud kliendi, kes suure tõenäosusega kupongiraamatuta tema uksele poleks koputanud.
Kupongiraamatu sihtgrupp on muuseumid, kinod, ööklubid, spordi-, tervise- ja ilukeskused, söögikohad, kauplused, majutusasutused, sõiduautode rent ja hooldus, autokoolid - teisisõnu kõik kaupmehed, kes äri peaasjalikult eratarbijale on suunanud. Kupongiraamatusse saamiseks tuleb ettevõtjatel tasuda 4200 krooni, millele lisandub käibemaks. Lisaks paberkandajale saavad kupongiraamatu kasutajad kuponge alla laadida ka kupongiraamatu kodulehelt internetis. Paberkandjal kupongiraamatut hakkavad müüma peamiselt soodustust pakkuvad müügikohad.

Prantsuse ärimees toob Eestisse veeaurust vett tootvad veeautomaadid
Uudse tehnoloogia abil saab otse õhust toota kuni 14 liitrit joogivett tunnis.
"Võin ehk alustuseks klaasikese vett pakkuda?" uurib eelmisest aastast Eestis toimetav Prantsuse ärimees Philippe Benoit du Rey. Mees demonstreerib kaasaegseid Waterexi veemasinaid oma firma kontoris Tallinna kesklinnas.
Pistikuga vooluvõrku ühendatud seadmest vuliseb vesi hoogsalt anumasse. Veetorudega masinal ühendus puudub - klaasi niriseva vee võtab aparaat õhus sisalduvast veeaurust. Emakese Looduse vee tekkimise tsükli imiteerimises tehnoloogia õigupoolest seisnebki. Aeg, kui kiiresti veeautomaadi 7-liitrine säilituskann veega täitub, sõltub ümbritseva ruumi õhuniiskusest.
Samas hinnas sülearvutiga
Benoit du Rey võrdleb vooluvõrgu abil vett tekitavat aparaati sülearvutiga. "Kui kunagi pidi arvuti nägemiseks end teadusasutuste suletud uste vahelt läbi pressima, siis praegu on internetiühendusega arvutid inimestel kodus. Sama uudne võib tunduda sellise veeautomaadi omamise idee," seletab prantslane.

Markko Märtin ajab isaga koos transpordiäri
AS Märtin keskendub transporditeenustele nii Eestis kui ka välismaal.
1996. aasta lõpus Tartu valda Maramaa külla registreeritud ettevõte opereerib viie Volvo sadulautoga, lisaks kuulub ettevõtte masinaparki veel viis poolhaagist. Vedusid tehakse nii Belgiasse, Saksamaale, Hollandisse, Prantsusmaale kui ka Baltikumi. 2005. aastal oli ettevõttel keskmiselt kuus töötajat.
2005. majandusaasta aruandes lubasid firma kaks juhatuse liiget - isa Kalju ja poeg Markko - investeerida firma masinapargi uuendamisse. Eelmise aasta suvel ostis Markko Märtin sama firma kaudu ka osaluse kirjastuses Presshouse.
Kalju Märtin firma tegevust kommenteerima ei soostunud, Markko ei olnud kättesaadav.

Trigoni aiandusfirma sihib Venemaa turgu
Trigon Gardening sihib Peterburi, hiljem aga kogu Venemaa ja teistegi endiste liiduvabariikide turgu.
"Mind ei huvita ettevõtete loomine, mis piirduks vaid ühe poega," ütles Trigon Capitali juht Joakim Helenius. Tema sõnul sõltub ettevõtte minek Peterburi turule sellest, kui hästi hakkab tööle ettevõtte uus ärimudel, mida hakatakse aktiivsemalt turundama kevadel. Edu korral asutakse Venemaale laienemise nimel tööd tegema sel suvel. "Kui inimestel tekib juurde raha, mida kasutada, siis usun, et seda hakatakse aina enam kasutama oma keskkonna kaunistamiseks," sõnas Helenius.
Trigon Gardeningile kuulub Laagris paiknev kodu- ja aianduskeskus Hortes.

Aspiro ostis Eesti suurima mobiili sisuteenuste firma
Skandinaavia mobiilsete sisuteenuste pakkuja Aspiro gruppi kuuluv Aspiro Baltics ostis Eesti suurima mobiilsete sisuteenuste ettevõtte Yoyota.
Ostu põhimotiiviks oli soov laiendada Aspiro tegevust Balti regioonis senisest kiiremini ja kindlustada juhtpositsiooni turul.
Aspiro Balti regiooni juht Mart Kikas ütles, et Aspiro üldine strateegia on olla liider kõikidel turgudel, kus esindatud ollakse. "Et omada edukat äri mobiilsete sisuteenuste turul, mängib suurus olulist rolli. Yoyota omandamine tähendab, et oleme nüüdsest domineeriv ettevõte ka Balti turul. Yoyota oli meie jaoks äärmiselt hea leid," märkis Kikas. Kikas rääkis, et Eesti mobiilsete sisuteenuste turul oli Yoyota käes 80 protsenti. Ühinemisel on ettevõtete osakaal kõigil kolmel Balti turul kokku hinnanguliselt kuni 40 protsenti, lisas Kikas.

Tallinki turuosa sadamas oli 49 protsenti
Tallinki kaubamärgi all sõitvate laevade turuosa Tallinna Sadama piletimüügis oli eelmisel aastal 49 protsenti. Tallinkile järgnes Viking Line 16 protsendi ja SuperSeaCat OÜ 11 protsendi suuruse turuosaga.

United Power kaalub Eesti-Soome merekaabli ehitamist
Helsingis asuv United Power kaalub pärast eitava vastuse saamist Soome ja Venemaa vahelise elektrikaabli ehitamisele teha kaablid Rootsi ja Venemaa ning Eesti ja Soome vahele, vahendas ÄP Online Bloombergi uudist.
Kõige kaugemal on Rootsi-Venemaa projekt, mille järgi maksaks kaabli ehitamine 280 miljonit eurot (4,4 miljardit krooni) ja võiks kesta kaks aastat. United Poweri juhatuse esimees Andras Szepp kinnitas, et ettevõte kaalub ka Eesti-Soome elektrikaabli ehitust.
Soome kaubandus- ja tööstusministeerium lükkas eelmise aasta lõpus tagasi United Poweri taotluse 1000-megavatise merekaabli ehitamiseks Venemaa ja Soome vahele. Ministeeriumi teatel ei suutnud loa taotleja tõestada, et tagab piisava ja häireteta elektrienergiaga varustamise. Lisaks oleks kaabli ehitus nõudnud Soomelt vähemalt 1,5 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid ülekandevõrkude tugevdamiseks.

Jaapanlased salvestavad infot valgu peale
Professor Takashi Fuyuki uurimismeeskond Osaka lähistelt Nara instituudist on esimene maailmas, kel õnnestus luua pooljuht mälu, mis põhineb valgul. Praegu on see küll ulme, kuid ühel päeval võib jaapanlaste avastus tähendada, et uue mälupulga ostmiseks ei lähe me mitte kõrvaltänavas asuvasse Ordi kauplusesse, vaid hoopiski supermarketisse pärmipulga järele.
Seda tüüpi pooljuht mälud on näiteks mobiiltelefonidel, mis säilitavad andmeid, kui telefon on välja lülitatud. Jaapanlased tekitasid ferritini-nimelisele valgumolekuli kihile koobaltiosakeste kihi ja, uurides oma loodu elektrilisi omadusi, avastasid pooljuhi, mis tekitas "mäluefekti". Biloogiliste mälusalvestite arendamise juures on tavaliseks probleemiks bioaine ebastabiilsus, kuid mälu maht ise võib olla piiramatu.

Pro Kapital teeb Kalaranna kvartalisse elamurajooni
Kalaranna elamu- ja ärirajoon Tallinnas läheb maksma 600-800 miljonit krooni.
Pro Kapital Grupi juhatuse liikme Andrus Lauritsa sõnul lüüakse kopp maasse niipea, kui ehitusluba käes. Elamu- ja ärirajooni kerkib paari aasta jooksul üheksa erineva suurusega maja.
"Täna on konkreetseid kuupäevi väga keeruline prognoosida," lisas Laurits. Eeldusel, et paari kuu jooksul saab detailplaneering linnaosavalitsuses kehtestatud, kulub projekteerimisest ehitusloa saamiseni seitse kuni kümme kuud. Ehitustähtajaks ennustavad asjaosalised 12-16 kuud ehitamise algusest.
Lisaks Pro Kapitalile on Kalamaja alguses mereäärsel alal mitmeid omanikke. Kinnistu arenduses räägivad kaasa seal asuvate hoonete korteriühistud, Tallinna Soojus ja Merko Ehitus. Suurim, 61 000-ruutmeetrine maavaldus kuulub siiski Pro Kapitalile, millest on ehitusõigus 34 000 ruutmeetrile.

Tallinna linn pärib aastas paar korterit
Aastas saab Tallinn umbes 150 teadet, milles arvatakse surnud inimeste pärijaks Tallinna linn.
Ilmar Puskar Tallinna elamumajandusametist selgitab, et 99% juhtudest langevad siiski ära: "Pärijad ilmuvad välja." Eelmisel aastal päris Tallinna linn näiteks ainult ühe mugavusteta korteri Sitsi tänaval 200 000 krooni väärtuses ja mõttelise osa Kuusalu vallas asuvast ehitusest 9750 krooni väärtuses.
Eesti seaduste järgi on omavalitsus eraisikute vara pärijaks neil juhtudel, kui surnul muid seadusjärgseid pärijaid pole. Tavaliselt on tegu vanemate üksikute inimestega. Puskar ütleb, et reeglina on tegu korteri või maatükiga: "Aga oleme pärinud ka pangakontol olevat raha."

Muulased saavad liiga vähe palka
Uuringu järgi saavad rahvusvähemuste esindajad Eestis seletamatult väikest palka.
Kristian-Olari Lepingu ja Ott Toometi uuring jagas eestlaste ja muulaste palkade vahelise erinevuse kahte osasse: objektiivselt põhjendatuks (erinevused keelteoskuses, hariduses jms) ja seletamatuks.
Uuringu järgi küündis eestlaste ja muulaste palkade seletamatu erinevus 2004. aastal 10-15 protsendini. Iseäranis suur oli see Tallinna ja Harjumaa piirkonnas: 20-30%.
Tutvusi vähe
"Kõige rohkem hämmastab, et vahe on nii suur," kommenteeris tulemusi Tartu ülikooli teadur Ott Toomet. "Oleks oodanud, et pärast 2000. aastat on vahe muutunud päris tühiseks." Tema sõnul oli lõhe eestlaste ja muulaste palkades võrreldav mustade ja valgete vahelise erinevusega USA-s.

Eestlaste viimased eurolaulud on põrunud juba poolfinaalis
Enne Eurovisiooni lauluvõistlust 2007 tasub meenutada, millised laulud ja autorid on Eestile lauluvõistlusel edu toonud ja kelle looming pole jõudnud kaugemale poolfinaalist.
Esimene Eurovisiooni lauluvõistlus toimus 1956. aastal Švetsis Luganos ja sellest võtsid osa seitse riiki. Tollased reeglid andsid igale võistlusel osalenud riigile võimaluse esitada kaks lugu. Võitjaks tuli Švetsi artist Lys Assai looga "Refrain" ja teisele kohale jõudis samuti Švetsi laul.
Pea neli kümnendit hiljem sekkus Eurovisiooni lauluvõistlusse esimest korda Eesti. 1993 aastal selgitati esimest korda välja Eesti esindaja lauluvõistlusel. Žürii otsusega väljus konkursist võitjana Jaanika Sillamaa lauluga "Muretut meelt ja südametuld", mille sõnade autor oli Leelo Tungal ja muusika lõi Andres Valkonen. Paraku midagi enamat Sloveenias Ljubljanas toimunud eelvooru 5-st kohast ei saavutatud. Olgu lisatud, et publik pidas parimaks kodumaiseks lauluks Ott Arderi sõnadele loodud Jaanika Sillmaa lugu "Lootus".

Miljonimängu saab mängida diivanilt tõusmata
Mitu televaatajat ühes miljonimängu saates telefonitsi kaasa mängida saavad, on saatejuht Hannes Võrno otsustada.
Eeloleval pühapäevaõhtul taas ekraanile jõudvas saates "Kes tahab saada miljonäriks?" saavad televaatajad kodudes kaasa mängida ja seejuures raha võita.
"Kui mängija loobub vastusest ja otsustab pigem raha välja võtta, on saatejuhi märguande peale aega 30 sekundit, et televaataja mängu astuks ja oma varianti pakuks," tuvustab uusi reegelid TV3 avalike suhete juht Annely Adermann.
Vastust saab pakkuda SMS-i teel tähevariandi näol või helistades ja juhistele vastates.
Üks õigesti vastanutest võidab 5000 EEK. Võitja nimi selgub saate lõpus.
"Vaatajamängusid võib saates olla üks või mitu - see sõltub konkreetsest mängust ning on ühtlasi saatejuhi Hannes Võrno vaba voli, millal vaatajaile võimalus anda," lisas Adermann.

TV3 plaanib tantsusaate üle trumbata
TV3 toob kevadhooajal ekraanile uue saatesarja "Eesti otsib superstaari". Telesõus valitakse välja osaleja, kellega Universal Music Groupi esindaja MT Holding sõlmib poole miljoni kroonise plaadilepingu.
TV3 tegevjuhi Toomas Vara sõnul on "Pop Idoli" formaat uhkem ja põnevam kui eelmise aasta lõpus Kanal 2 eetris olnud "Tantsud tähtedega". "Tegemist on nii TV3 kui ka kogu meie telemaastiku seni kõige võimsama projektiga," lisas Vara. Eesti on 36. riik, kus alustatakse "Pop Idoli" põhjal superstaari otsinguid.
Staariprojektis osalejate vanusepiirang on 16-25 aastat. Eelvoorud toimuvad veebruaris Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Tartus. Eelvoorus esitavad kõik saatesse pürgijad ühe laulu, mille põhjal otsustatakse saate žürii ette pääsejad.

Hea, et veetase rohkem ei tõusnud
Tavaliselt "AK" esikümnes ei ole, kuid tormipäevil pakkus "AK" erisaade suurt huvi.
Emori teise telenädala vaatajatabel näeb välja peaaegu samasugune nagu enne saadete talvepuhkusele jäämist. Ikka juhib "Pealtnägija" või "Võsareporter", aga seekord on Kersna-Kärmase saatel 5000 vaatajat rohkem. Siiski on mõlemal liidril auditoorium väiksem, kui oli detsembris. Nii on ka ülejäänutel. Vahe seisneb paarikümnes tuhandes vaatajas. Ent ka alanud aastal domineerivad esikümnes
Kanal 2 saated - seitse kohta kümnest on nende päralt.
Selles tavapärases talvises esikümnes torkab siiski silma paar saadet. Kanal 2 "Krimi" on 12. kohalt naasnud viiendale ja "tänu" veetaseme tõusule on esikümnesse tõusnud "AK" eriväljaanne. Hea, et üleujutused ei olnud liiga suured, muidu olnuks eriväljaanne kindlasti vaadatum.

Baskini anekdoodid
"Kelner, miks kõik tellitud toidud on külmad?"
"Te tellisite viina, sülti, heeringat hapukoorega ja jäätist. Mida soovite soojendada?"
Õpetaja annab lastele kirjandi teemaks "Kui ma oleksin direktor". Kõik kirjutavad, ainult Juku vaatab aknast välja.
"Juku, miks sa ei kirjuta?"
"Ma ootan sekretäri."
Närviarsti kabinetis istub ema oma kuueaastase pojaga.
"Mitu käppa on kiisul?" küsib ema.
"Neli."
"Aga mitu kõrva?"
"Kaks."
"Mitu silma kiisul on?"
"Kaks."

JÄRJEJUTT (51): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Ma rõhutan nimelt kolmekordset. Kõigepealt elasime üle oma isikliku revolutsiooni (arvestamata muidugi ühiskondlikku) N Liidu lagunemisel ja Boriss Jeltsini valitsemisajal, kui hetkega kadus kõik - ideoloogia, odav vorst poodidest, raha ja veendumus, et kusagil Kremlis istub Suur Isa, kes isegi kui ta on väga halb, vastutab siiski meie eest.
Teine kord tuli seoses 1998. aasta default'iga, kui paljud meist olid alates 1991. aastast (turumajanduse tegelikust algusest) suutnud midagi teenida ning hakkas kujunema keskklass (meie, Venemaa oma, mis sarnaneb vähe lääne omaga, kuid on ikkagi keskklass - demokraatia ja turu alustugi). Siis muutus kõik see taas põrmuks ja jälle tuli alustada algusest, kuigi paljud olid juba eluvõitlusest väga väsinud ega suutnudki enam uuesti jalule tõusta, vaid vajusid põhja.

Suur väike naine.  In memoriam Ülle Aaskivi
Äsjaste jõulupühade eel oma ammuse hää tuttava ja kolleegi Ülle Aaskiviga haiglas kohtudes ei rääkinud ta endast. Särasilmi, kuigi raskest haigusest juba nõrgana, tahtis ta arutada Eesti riigi ja demokraatia hetkeseisu.
Ta oli küll veidi mures, aga optimistlik. Iseseisva Eesti taassünni vahetu osalise ja meie riigi ühe ülesehitajana oli ta kindel, et demokraatia põhitõed on Eesti inimestes ja poliitikuis tugeva juurestiku alla ajanud.
Elus tuleb ette hetki, mil tunneme ja teame, et miski on valesti. Aga tüdimuse, jõuetuse või piinlikkustunde tõttu me vaikime. Kas käega lüües või petlikus lootuses, et kõik läheb iseenesest üle.
Ülle Aaskivi ei vaikinud, kui kutsus eelmise aasta augustis riigikogu liikmeid tunnetama vastutust oma rahva ja ametikohuse ees. Mõne minutiga ütles see väike naine ja suur inimene välja tõe, mida ei andnud ei väänata ega vääriti mõista. Ta küsis otse ja keerutamata: kuhu ja kuidas edasi, Eesti rahva esindus?

REPLIIK: Pikima pealkirjaga seadus
Eile oli riigikogus teisel lugemisel seaduseelnõu, mille pealkiri on tõenäoliselt läbi aegade pikim seaduseelnõu pealkiri. Riigikogu esimehel Toomas Varekil kulus seaduseelnõu pealkirja ettelugemiseks koguni 36 sekundit! Proovige kindlasti järele, kui palju teil aega võtab!
"Vabariigi valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, patendiseaduse, kasuliku mudeli seaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse, mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, korruptsioonivastase seaduse, konkurentsiseaduse, karistusseadustiku, relvaseaduse, alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu".

TRIIN EDOVALD: Mis teeb noorukist kurjategija? 
Miks üks noor läheb kuritegelikule teele, teine mitte? Kas põhjuseks on puudulik kasvatus, madal õppeedukus, "halvad sõbrad" või - nagu mõnedele meeldib väita - lihtsalt loomus?
Põhjusi on kindlasti palju, kuid üks on selge - noorte kuritegevuse probleem muutub Eestis üha teravamaks. Näiteks ülemöödunud aastal registreeriti 1712 alaealist kurjategijat, kes olid ühtekokku toime pannud 3768 kuritegu. Samal aastal tegi politsei alaealiste poolt toime pandud väärtegude kohta üle 23 500 otsuse.
Millised on need õigusrikkumised, mida alaealised valdavalt toime panevad? Õigusrikkumistena lähevad kirja kodunt ärajooksmine, koolikohustuse mittetäitmine, liikluspiirangute eiramine, vanuse valetamine öö-klubisse pääsemiseks või alkoholi ja sigarettide ostmiseks. Enamik alaealistest õigusrikkujatest ei pane toime suuri ja raskeid kuritegusid. Tervelt 70% alaealiste väärtegudest moodustavadki alkoholi- ja tubakaseaduse rikkumised. Politsei statistika järgi on viimastel aastatel suurenenud vargused kauplustest ja sõidukitest, samuti sõidukite omavoliline kasutamine. Registreeritud isikuvastastest süütegudest on enamik kehalise väärkohtlemise juhtumid. Samuti võib Eesti noorte puhul täheldada uimastitarbimise kasvu.

JÜRI ALLIK: Eesti teaduse mõjukusest
See, et Eesti teadusel hästi läheb, pole asjade iseeneslik kulg. Näiteks 1991. aastal avaldasid Eesti, Läti ja Leedu teadlased rahvusvahelistes ajakirjades, mida indekseerib ISI Web of Science (WoS), võrdselt umbes 300 artiklit.
2005. aastal oli Eestil artikleid 919, Lätil 420 ja Leedul 1104.
Seega - kui Eestis ja Leedus on artiklite arv enam kui kolmekordistunud, siis arvestades maailma teaduse mahu kasvu tervikuna, on Lätis areng seisma jäänud.
Taustaks: WoS on maailma suurim teaduse andmebaas, mis kuulub Thomsoni korporatsioonile, mille aastane käive on kaks korda suurem Eesti riigi eelarvest.
Andmebaasis on info ligikaudu 40 miljoni teadusliku artikli kohta, mis on ilmunud 9300 teadusajakirjas alates 1900. aastast. Iga aasta lisandub sinna ligikaudu 1,5 miljonit artiklit, mis viitavad 23 miljonile varem ilmunud tööle.
Kuid artiklite avaldamine ei saa olla eesmärgiks omaette. Teaduslikke töid avaldatakse selleks, et need mõjutaks teiste uurijate mõtlemist ja selle kaudu teaduse arengut.

TANEL MAZUR: Et Narva ei jääks eestikeelse leheta
Eesti ajakirjandustraditsioon on rikas, kusjuures suurte päevalehtede kõrval moodustab sellest olulise osa kohalik "kobrulehendus".
Eestlasel on kindel soov, et talle tuttavam inimene kohalikud tähtsad teated ja mõtted kokku koguks ning trükipressi vahele saadaks. Paar korda nädalas, kord nädalas, vähemalt üks kord kuus.
Arvamus, et Eestis ajakirjandust pole tarvis toetada, on ilmselt tekkinud meie siirdeühiskonna kõrvaltootena, kus kummardatakse reklaami võimu ja sellest saadavat kasumit. On tõsi, et ega ükski suur ajaleht miinusega tegutse, ikka peetakse rahalist kasu silmas.
Kasumlike ajalehtede kõrval on pikk nimekiri kohalikke, kui soovite "heategevuslikke" ajalehti, kes oma väikesel moel ning lugejate-sõprade toel proovivad elus püsida. Keda toetab kohalik vald, kellele sirutab abi-

proUA.com: Peaminister Ansip Ukrainas
Ukraina võrguväljaanne kirjutas Eesti peaministri Andrus Ansipi ja Ukraina peaministri Viktor Janukovitši teisipäeval Kiievis toimunud kohtumisest. Kohtumisel allkirjastati majandusliku ja teaduslik-tehnilise koostöö leping. "Pärast lepingu allkirjastamist toimunud pressikonverentsil teatas Janukovitš, et valitsus vaatab lähiajal läbi küsimused allkirjastatud lepingu täitmiseks. "Eeskätt käib jutt koostööst laevaehituse vallas, millest Ukraina on väga huvitatud, aga samuti energeetikast. Meil on võimalus tarnida elektrit Eestisse ja Eesti kaudu edasi teistesse Euroopa riikidesse," märkis Janukovitš. "Me oleme Eestile tänulikud Ukraina järjekindla toetamise eest küsimustes, mis on seotud meie riigi ja Euroopa Liidu suhete arenguga. Loodame, et Eesti toetab Ukrainat selles ka edaspidi, eriti meie riigile selge Euroopa-perspektiivi andva Ukraina ja Euroopa Liidu uue aluslepingu väljatöötamise ja allkirjastamise osas," teatas Janukovitš."

The Sunday Telegraph: Eestlaste Mambad - väärt varustus
Briti ajaleht kirjutas telejaamas Channel Four näidatule viidates, et Afganistanis asuvad Briti üksused on halvasti varustatud võitluseks fanaatilise Talibaniga. Afganistanis salvestatud videolõigud tõid eriti esile soomustamata Land Roverite sobimatuse. Briti sõdurid peavad neis masinates patrullima, nii mõnedki on surma saanud. Oli tähendusrikas näha haavatud Briti sõduri päästmist Eesti sõdurite poolt korralikult kaitstud Mamba soomukiga. See oli üks üheksast, mille Eesti mullu suvel ostis, kui kaitseministeerium müüs maha 14 Mambat (ostetud 4,5 miljoni naelsterlingi eest kasutamiseks Bosnias). Neli tükki müüdi turvafirmale Blackwater ning neid kasutatakse praegu edukalt USA ohvitseride ja ametnike ohutuks sõidutamiseks ohtlikul teel Bagdadi lennujaama ja linna vahel.

JUHTKIRI: Eesti Raudtee - ikka segadused
Me oleks seda kõike justkui varem kuulnud. Eesti Raudtee erastamisega seotud intriigid - meenutagem petturärimehi Giovanni Sposatot ja Antonio Angottit, GIBB nõustamishonorare ja hilisemaid kurtmisi Ameerika vedurite üle - ei taha lõppeda ka nüüd, mil riik on raudtee tagasi ostnud.
BRS-i üks osanikke Edward Burkhardt ütleb välja väite, millel on kõik eeldused plahvatada uudistemaailmas pommina. Reformierakond üritas Eesti Raudtee tagasiostu parlamendihääletuse eel küsida BRS-i eestlastest osanikelt miljoni euro suurust toetust oma valimiskampaaniale, väidab Burkhardt.
Reformierakond ja BRS-i osanik Jüri Käo, kellelt väidetavalt toetust küsitigi, eitab Burkhardti juttu. Kuid nagu selliste asjadega ikka, plekk Reformierakonna põllele jääb. Kellele on see kasulik? Tinglikult võiks üheks kasusaajaks pidada Isamaa ja Res Publica Liitu, kes konkureerib Reformierakonnaga sarnase valijaskonna nimel. Juhuslikult on Jüri Käo olnud ka Isamaaliidu toetaja.

Tallinna veetaseme kriitiline piir vaadatakse suveks üle
Muutuv kliima ning viimastel aastatel sagenenud tormid sunnivad Tallinna linnavalitsust kokku kutsuma mereteadlaste töörühma, kes vaatavad üle Tallinna veetaseme kriitilise piiri.
Tallinna kommunaalamet on koos päästekeskuse, ilmajaama ning TTÜ mereinstituudiga moodustamas töörühma, kes hakkab Tallinnale uut kriitilist veepiiri välja arvutama. Kui praegu on kriitiline piir 80 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli, siis teadlaste hinnangul ning viimaste aastate kogemus näitavad, et see veetase mingit ohtu linnale ei kujuta, vahendas ETV24 Aktuaalnset kaamerat.
Pealinnas pandi kriitiline piir mereteadur Tarmo Kõutsi sõnul paika 1970. aastatel, mil arvutati kriitiline piir välja viimase 200 aasta kogemustele tuginedes. Nimelt polnud merevesi 1970. aastateks paarisaja aasta jooksul ületanud 124 sentimeetri piiri.

Linn kaalub Kopli liinide arendaja leidmiseks uue konkursi korraldamist
Endel Siff süüdistab linnavõimu Kopli liinide arendamise pidurdamises.
Kopli liinide hoonestusõiguse pärast võib tulla uus konkurss, kui Tallinna linnavalitsus ja eelmise konkursi võitja OÜ Primos Kinnisvara hoonestamistingimuste osas kokkuleppele ei jõua.
Hetkel on Primos Kinnisvara esitanud Tallinna linna vastu Tallinna halduskohtule hagi, nõudes enampakkumise tingimuste täidetavaks muutmist. Kohtumäärusega on peatatud hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimine kuni kohtuvaidluse lõpliku lahendamiseni.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas ütles, et kui ärimees Endel Siffile kuuluv Primos seniste konkursitingimustega rahul pole, tuleb korraldada uus konkurss. "Kõik iseenesest korda ei lähe, konkursi nurjumise korral tuleb korraldada uus," lausus Aas.

Afganistani sõjas langenud saavad mälestusmärgi
Afganistani sõja veteranid on mälestusmärgi rajamist taotlenud juba üle nelja aasta.
Tallinna linnavalitsus andis 5. jaanuaril nõusoleku rajada Afganistanis langenud Eesti sõdurite mälestusmärk Lasnamäele Kivila tänaval asuvasse parki.
Mälestusmärgi rajamise eest seisab Afganistani sõja veteranide ühing Relvavendlus, kes on mälestusmärgi avamist taotlenud alates 2002. aastast.
Ühingu juhatuse liige Karl Paks ütles Päevalehele, et nad ei osanud alguses arvatagi, kui kaua see protsess aega võtab. Ometi väljendas ta siirast rõõmu ja tänu moraalse toetuse eest, sest siiani on kõik laabunud sujuvalt.
"Lasnamäe linnaosa valitsusega oli meil meeldiv ja tihe koostöö, näidati, kuhu märk võiks tulla," ütles Paks, kelle sõnul on tegu memoriaalilaadse mälestusmärgiga.

Starman alustab digivideolaenutust
AS Starman alustab tänasest digitaalse videolaenutuse (VOD - video on demand) teenuse pakkumist, mis võimaldab vaadata filme ja saateid, tellides need endale otse teleriekraanilt.
Starmani teatel väljastab ettevõte digitaalse videolaenutuse seadmeid esialgu kuni 500 kiiremale huvilisele. Teenus on kättesaadav Tallinnas ning Tallinna peajaama levialasse jäävates Harjumaa ja Raplamaa osades.
Katseprojekti faasis on filmivalik piiratud, laenutada saab Tallinnfilmi filme ja multifilme. Esialgu hakkavad laenutuse hinnad olema tavahindadest poole soodsamad, animafilmi tellimise hind on kümme krooni ja pikkadel filmidel 27.50 krooni. Ühte filmi saab vaadata 48 tunni jooksul piiramatu arv kordi.

Vabaduse väljakul algavad kaevamised
Vabaduse väljaku rekonstrueerimise eeltööna viiakse läbi proovikaevamised, mille tulemuste põhjal loodab linn saada ülevaate rekonstrueerimistöödega kaasnevatest võimalikest probleemidest.
Algavad lähinädalatel
"Vabaduse väljaku komisjoni töökoosolekul otsustati alustada proovikaevamisi Vabaduse väljakul juba enne vabariigi aastapäeva," ütles Tallinna linnapea Jüri Ratas kolmapäeval linnavalitsuse istungi järgsel pressikonverentsil.
Neli meetrit sügav auk
Muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul tehakse esimesteks proovikaevamisteks kuni nelja meetri sügavune kolmemeetrise küljepikkusega auk. "Sõltuvalt proovikaevamiste tulemustest saab jätkata Vabaduse väljaku rekonstrueerimistööde projekteerimist," lisas Dubovik.

Savisaar: naabritega tuleb osata läbi saada
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rääkis täna saates "Paar", et naabritega, sealhulgas Venemaaga tuleb osata läbi saada
Saatejuhi küsimusele, miks kuulab Keskerakond Venemaa parteide juhtnööre, vastas Savisaar, et enne valimisi räägitakse hullemaidki kuulujutte. "Möödunud valimistel oli niimoodi, et esimesed paugud Ain Seppiku pihta tulid juba 27. jaanuaril. Ministriportfellist sai ta lahti 5. või 6. veebruaril," süüdistas poliitik meediat tolmu üleskeerutamises.
Savisaare sõnul tuleb naabritega osata läbi käia. "Aga jumala eest, kõik Eesti poliitikud võivad üksteise peale näpuga näidata, et kes on jälle Venemaal käinud..."
Samuti kummutas erakonna esimees jutud nagu oleks Vene juhtivparteide noorteorganisatsioonid käinud Venemaal Eesti lippe põletamas. Tema sõnul olid need hoopis pätid, kes püüdsid ka riigiduumasse sisse murda, kuid millegipärast Eesti press sellest ei räägi.

Kaali järves on viimase kümne aasta kõrgeim veeseis
Kaali järves Saaremaal on viimase aastakümne kõrgeim veeseis, tekkinud järveke on hinnanguliselt kuni 10 meetrit sügav.
Järve veetase olevat pidevas ja mõnikord ka kiires kõikumises, võides mõnikord ööpäevas tõusta või langeda kuni meetri jagu, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Rein Perens Eesti geoloogiakeskusest kinnitas, et Kaali järve praegune kõrge veetase ei ole siiski seotud praeguse kõrge merevee tasemega, vaid kraater toimib pigem suure kaevu põhimõttel, kus põhjavee liikumine toimub läbi lubjakivi lõhede ja järve veetase sõltub otseselt põhjavee tasemest.

Valitsus kiitis heaks võrdse kohtlemise seaduse eelnõu
Valitsus kiitis täna õhtul jätkunud istungil heaks ja saatis arutamiseks riigikogule võrdse kohtlemise seaduse eelnõu.
Selle otsusega toetab valitsus ühtse võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni loomist, mis tegeleks kõigi diskrimineerimistunnustega. Volinik asuks sotsiaalministeeriumi haldusalas ja tema nimetaks ametisse sotsiaalminister, teatas valitsuse pressiesindaja.
Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on tagada inimeste kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või muu tunnuse alusel.
Eelnõu uue versiooni välja töötanud justiitsministeeriumi hinnangul läheb volinik koos oma nelja nõuniku ning sekretäriga aastas maksumaksjale maksma 4,4 miljonit krooni

Aaviksoo lahkub ülikoolist hoolimata ebaõnnestunud valmistest
Eelmise aasta oktoobris poliitikasse siirdumise põhjendusega Tartu ülikooli nõukogule tagasiastumispalve esitanud Jaak Aaviksoo loodab rektoriametist priiks saada nädala pärast.
"Kui täna oleks selgunud uus rektor, oleks ma hetkel juba endine rektor, aga kuna rektor ei selgunud, siis lubas nõukogu tulla minu vabastamise juurde järgmisel reedel. Siis saan ma pühenduda ka sellele, mille suhtes olen ma oma otsuse langetanud - poliitilisele tegevusele ehk siis rahva teenimisele," ütles Aaviksoo Eesti Päevalehele.
Seega lükkas rektor ümber kahtlused nagu võiks rektorivalimatajätmine mõjutada tema kandideerimist eelseisvatel riigikoguvalmistel.
Aaviksoo hinnangul oli tänane valmiskogu otsus jätta rektor valimata ootamatu. "Kuid ülikoolile andis otsus mõtlemisaega, et mõista, mis on tähtis ja mis vähem tähtis," lisas Aaviksoo.

370 000 Eesti inimest ei oska arvutit kasutada
Tervelt 37% ehk umbes 370 000 Eesti inimest ei oska arvutit kasutada, selgus täna presidendi regionaalarengu ümarlaual.
Riigikontrolör Mihkel Oviir rõhutas ümarlaual esinedes, et kuigi Eesti on arvuti kasutajate arvestuses Euroopa Liidu keskmine, peaksime me siiski ennast võrdlema pigem Põhjamaadega ja siis ei ole tulemus enam nii hea.
"Lisaks arvutiõppele tuleks tähelepanu pöörata ka ühtse teenusruumi loomisele, et täita avaliku teabe, digitaalallkirja ja kohaliku omavalitsuse korralduses sätestatud nõudeid," ütles Oviir.
Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud on riigipea moodustatud tööorgan, kuhu kuuluvad maakondlike omavalitsusliitude ja nende katusorganisatsioonide esindajad ja mille ülesandeks on presidendile soovituste andmine.

Telemängufilmi ideekonkurss ootab projekte
Eesti Televisioon, Eesti Filmi Sihtasutus ja Kultuurkapital kuulutasid madalaeelarvelise telemängufilmi tootmiseks välja ideekonkursi, mille tähtaeg on 19. veebruar 2007.
Konkursil võivad osaleda Eesti sõltumatud filmitootmisettevõtted. Ideekonkursile oodatakse kavandatavate mängufilmiprojektide vabas vormis esildisi. Esildis peab sisaldama laiendatud ideekavandi (treatment) kuni viiel leheküljel, projekti loovmeeskonna nimesid, planeeritud pikkuse ja stsenaristi nägemuse. Esitada võib ka valmis stsenaariumi.
Filmiideed tuleb esitada kahes eksemplaris: ETV-sse kaidi.krimm@etv.ee, tel 628 4450 ja Eesti Filmi Sihtasutusse kristina@efsa.ee, tel 627 6069
Esildiste üle otsustab komisjon, kuhu kuuluvad ETV, EFS-i ja Kultuurkapitali esindajad. Valitakse välja mitte rohkem kui kolm esildist ning antakse autoritele võimalus kirjutada mõistliku aja jooksul stsenaarium. Vajadusel toetavad ideekonkursi korraldajad stsenaariumi kirjutamist või ümberkirjutamist kuni 15 000 krooniga esildise kohta. Stsenaariumi kirjutamiseks antud toetus arvestatakse osapoolte antava toetuse osaks.

Tallinn-Moskva telesild kukkus läbi
Telekanali Pervõi Baltiiski Kanali täna korraldatud telesild kukkus läbi, kuna enamus Eesti poliitikud otsustasid sellelt kokkulepete rikkumise tõttu lahkuda.
Eesti poolelt pidid telesillal Eesti Televisooni stuudios osalema riigikogulased Raivo Järvi, Peeter Tulviste ja Mihhail Lotman. Kokkuleppe kohaselt pidi tegu olema otsesaatega, Eesti-poolne stuudio pidi olema publikuvaba ning teemaks üldine arutelu poliitilistel teemadel.
"Meie suureks üllatuseks selgus, et stuudiosse oli kogunenud Dmitri Klenski koos oma pooldajatega, kes kandsid plakateid ja kelle ette olid samuti lükatud mikrofonid saates osalemiseks," ütles Päevaleht Online'ile Mihhail Lotman.
Lotmani sõnul häiris teda aga veelgi enam asjaolu, et vastupidiselt lubatule ei olnudki tegemist otsesaatega. "Telekanali esineja lubas küll, et salvestust hiljem ei lõigata, kuid sellest meile ei piisanud," põhjendas Lotman enda ja Peeter Tulviste otsust telesillal osalemisest loobuda.

Haapsalu linnapea Teet Kallasvee lahkub ametist
Täna teatas Haapsalu linnapea Teet Kallasvee linnavolikogu juhatusel oma otsusest mitte kandideerida tänavustel riigikogu valimistel ja ühtlasi astuda tagasi ka Haapsalu linnapea ametikohalt.
Haapsalu linnapea Teet Kallasvee teatas täna, et ei kandideeri tänavustel riigikogu valimistel vaatamata sellele, et veel mõni aeg tagasi oli teisel seisukohal.
Tänasel volikogu juhatuse koosolekul andis linnapea teada, et on otsustanud tagasi astuda ka Haapsalu linnapea ametist.
"Ei põgene roti kombel uppuvalt laevalt, tunnen vaid, et olen teatud etapi läbi käinud. Olen andnud endast selle, mida olen tahtnud ja suutnud" põhjendas tagasiastumist Teet Kallasvee.
"Olen harjunud tegema asju täiega ja hästi, siis ei pea ma ausaks ei enda, ega ka teiste suhtes seda, kui venitaksin kuidagi oma ametiaja lihtsalt lõpuni, teades, et samas on minu kõrval olemas inimesed, kes on täis tahet ja oskusi teha seda tööd edasi sama hästi ja pigem pareminigi," lisas Kallasvee

TÜ rektori kohusetäitja otsustatakse 26. jaanuaril
Pärast valimiste lõppu kogunenud Tartu ülikooli nõukogu otsustas esitada rektori kohusetäitja kandidaadi järgmisel nõukogu istungil, mis toimub 26. jaanuaril.
Täna toimunud Tartu ülikooli rektori valimisel jäi pärast kolme hääletusvooru ülikooli rektor valimata, sest ükski kolmest kandidaadist ei kogunud piisaval hulgal toetushääli.
Esimeses hääletusvoorus kandideerisid riigikogu aseesimees, astrofüüsika professor Ene Ergma, rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja TÜ õppeprorektor, eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas. Hääletuskastis oli 265 sedelit, neist 1 märgistamata ja 1 rikutud. Ergma poolt hääletas 116, Kalmu poolt 103 ning Klaasi poolt 44 valimiskogu liiget.
Teises hääletusvoorus kandideerisid Ene Ergma ning Volli Kalm. Välja jagati 264 sedelit, kastis oli 263 sedelit, neist 7 märgistamata. Mõlemad kandidaadid kogusid võrdselt 128 häält ning vastavalt rektori valimise reglemendile otsustati järgmisesse vooru saaja loosimise teel.

Peterburis ründasid vandaalid Eesti konsulaati
Täna öösel viskasid tundmatud vandaalid Eesti Peterburi peakonsulaadi hoone seina pihta kaks musta värviga pudelit, peakonsul Lauri Bambuse arvates ei ole juhtum Pronkssõduri probleemiga seotud.
Kohalikud õiguskaitseorganid on juhtunust teadlikud ning selgitavad toimunu asjaolusid, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
Eesti Peakonsulaat Peterburis saadab selle kohta noodi Venemaale, milles palub leida süüdlased ning teha kõik taoliste sündmuste kordumise vältimiseks.
Peakonsul Lauri Bambus arvab, et intsident polnud seotud Pronkssõduri probleemiga, vahendab Regnum.ru.
Peakonsul nentis, et nüüd tuleb konsulaadihoone fassaad uuesti üle värvida, kuigi konsulaadihoone remont lõppes alles möödunud aasta novembris.

Ansip: Eestis ei ole mingit fašismi heroiseerimist
Peaminister Andrus Ansip ütles täna vastuseks Venemaa propagandarünnakutele, et Eestis ei ole kunagi toimunud fašismi heroiseerimist ning oma tähenduse ammu kaotanud pronkssõduri ümbruses toimuv on Eesti inimestele talumatu.
"Süüdistused sellest, et Eestis kultiveeritakse fašismi on loomulikult absoluutselt alusetud. Fašismi olen ka mina korduvalt hukka mõistnud. Mitte mingisugust fašismi heroiseerimist Eestis ei ole ega ole ka minevikus olnud," ütles peaminister Ansip täna ajakirjanikele.
Ansip ütles vastuseks Venemaa süüdistusele seoses sõjahaudade kaitse seadusega, et Eestis on seni olnud sõjahaudadega seonduv seaduse tasemel täiesti reguleerimata.
"Küll aga on meil sõjahaudadega mitmeid probleem, mis hädasti vajaksid seaduse tasemel reguleerimist," märkis Ansip. "Eesti on ühinenud Genfi konventsiooniga ja võtnud endale kohustuse suhtuda sõjahaudadesse austusega. Kuid on juhtumeid, kus paraku austusega suhtumisest ei saa kõnelda. Ei saa rääkida austusest, kui haudadel tallatakse, peetakse miitinguid, juuakse viina või oodatakse lihtsalt trollibussi. See ei ole Eesti inimeste arusaamist mööda kindlasti austusega suhtumine."

Guido Sammelselg: ma ei kinnitanud altkäemaksu küsimist
Baltic Rail Services (BRS) nõukogu liikme Guido Sammelselja sõnul pole ta kinnitanud Reformierakonna altkäemaksu küsimist BRS-ilt.
"Hr. Burkhardti isiklikud väljaelamised raudtee aktsiate võõrandamise teemal on leidnud ülevõimendamist ja seda teemat püütakse rakendada erinevate erakondade valimisvankri ette. Soovin kinnitada, et minu käest ega Jüri Käo käest Reformierakond raha välja pressinud ei ole. Poliitikud ja ärimehed suhtlevad aeg ajalt erakondade rahastamise teemal ja seni kuni asi püsib seaduste raames ja vastab avalikule huvile, on see normaalne.
Eile kinnitasin, et ka minu teada on Reformierakonna ja BRS-i mõnede osanike vahel olnud juttu võimalikust rahastamisest ja ma kommenteerisin, et sellise jutuajamise ajastus oli erakordselt ebasobivalt valitud, see aga ei tähenda, et ma oleksin kinnitanud altkäemaksu küsimist. Minul puudub info, et selline asi oleks toimunud ja mul on piinlik, et käesolev skandaal hakkab üha suuremat hulka inimesi kaasa kiskuma räpasesse valimiseelsesse poliitikasse," kinnitas Sammelselg täna oma avalduses.

Monika Salu astus TLÜ kantsleri kohalt tagasi
Endine Eesti Loto juht Monika Salu on otsustanud Tallinna ülikooli kantsleri kohalt tagasi astuda.
Ülikooli rektor Rein Raud toob Salu põhjuseks akadeemilise struktuuri uuenduste kulgemise tempo, mis takistab kavandatud tugiteenistuse reforme soovitud kiirusega ellu viia.
Kutsusin Monika Salu kantsleri ametikohale seoses tema pikaajalise kogemusega organisatsiooniuuenduses; leppisime kokku, et tema vastutusvaldkonnaks on ülikooli tugiteenistus. Pärast ülikooli olukorra analüüsi sai meile selgeks, et mu valimislubaduste elluviimiseks on vajalik põhjalikum, ka akadeemilisi struktuure korrastav uuendus, mille käigus muuhulgas eristatakse omavahel need funktsioonid, mille täitmine jääb edaspidi akadeemiliste struktuuride pädevusse ja need, mida korraldatakse tsentraalselt ja rahastatakse üle ülikooli ühiselt.

Tartu ülikooli uus rektor jäi täna valimata
Täna toimunud Tartu ülikooli rektorivalimisel jäi pärast kolme hääletusvooru ülikooli rektor valimata, sest ükski kolmest kandidaadist ei kogunud piisaval hulgal toetushääli.
TÜ rektoriks kandideerisid riigikogu aseesimees, astrofüüsika professor Ene Ergma, rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja TÜ õppeprorektor, eesti keele professor Birute Klaas.
Loosiõnnega kolmandasse vooru pääsenud Ene Ergma kogus 141 häält, vaja oleks olnud 148 häält. Kolmandas voorus jagati välja 295 sedelist 260, millest valimiskasti viidi 258, neist 114 märgistamata ning 3 rikutud.
Teises voorus kogusid Ene Ergma ja Volli Kalm mõlemad 128 häält, märgistamata sedeleid oli 7 ning rikutud sedeleid ei olnud. Kokku jagati 295 sedelist välja 264 sedelit, millest valimiskasti viidi 263.
Rektorivalimiste esimeses voorus sai Ene Ergma 116, Volli Kalm 103 ja Birute Klaas 44 häält. Sedeleid oli kokku 265, millest üks oli rikutud ning üks oli jäetud tühjaks. Esimeses voorus langes konkurentsist välja Birute Klaas.

UUS: Kolmandasse vooru pääses Ene Ergma
Tartu Ülikooli rektorivalimiste teises voorus ei selgunud uut rektorit, kolmandasse vooru pääseja selgitati loosiga. Õnn naeratas Ene Ergmale.
Teise vooru edasi pääsenud Ene Ergma ja Volli Kalm kogusid mõlemad 128 häält, märgistamata sedeleid oli 7 ning rikutud sedeleid ei olnud. Kokku jagati 295 sedelist välja 264 sedelit, millest valimiskasti viidi 263.
Vastavalt ülikooli reglemendile selgitatakse kolmandasse vooru pääseja loosiga.
Valimiskogu otsustas selleks kasutada mündiviset. Ene Ergma valis enda mündipooleks kulli ja Volli Kalm kirja. Õnn naeratas Ene Ergmale.
Kolmas hääletusvoor lõppeb kel 14.43.
Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu liikmetest ehk vähemalt 148 inimest.
TÜ rektoriks kandideerisid riigikogu aseesimees, astrofüüsika professor Ene Ergma, rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja TÜ õppeprorektor, eesti keele professor Birute Klaas.

Suri Ülle Aaskivi
Eile suri rasket haigust põdenud Ülle Aaskivi.
Ülle Aaskivi oli üks Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötajatest ning põhiseaduse rahvahääletuse ettevalmistajatest. 20. augustil 1991. aastal hääletas ta Eesti riikliku iseseisvuse poolt.
Põhiseaduse rahvahääletuse kümnendaks aastapäevaks 2002. aastal ilmus Ülle Aaskivi ja Eve Pärnaste koostatud artiklite, mälestuste ja dokumentide kogumik "Põhiseaduse tulek".
2006. aastal sai Ülle Aaskivi Riigivapi III klassi teenetemärgi.
Ülle Aaskivi töötas Vabariigi Valitsuse nõunikuna Riigikantseleis alates 1993. aastast, korraldades valitsuse suhtlemist Riigikoguga.
Viimati tõusis Aaskivi laiema avalikkuse huviorbiiti presidendivalimiste eel läinud sügisel, mil valitsuse esindaja Ülle Aaskivi tegi riigikogu ees 20. augusti klubi liikmena avalduse, milles taunis Rahvaliidu ja Keskerakonna saadikute presidendivalimistel hääletamata jätmist ja kutsus saadikuid üles teenima Eesti riiki.

Burkhardti avaldus ehmatas Savisaart
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tunnistas, et Eesti Televisiooni saates Pealtnägija, samuti ka Eesti Ekspressis ja Päevalehes ilmunud Eesti Raudtee endiste omanike Edward Burkhardti ja Guido Sammelselja avaldused panid ta ehmatama.
Edgar Savisaare sõnul heidavad Burkhardti ja Sammelselja avaldused varju mitte ainult raudtee tagasiostmise tehingule, vaid ka Eesti ettevõtluskliimale ja poliitikale tervikuna, teatas Keskerakonna pressiesindaja.
"Keskerakonna eesmärk raudtee tagasiostmisel oli parandada omaaegne poliitiline viga ja tuua raudtee tagasi Eesti riigi kätte. Debatis raudtee tagasiostmise ümber seisis Keskerakond Eesti majanduse sõltumatuse eest ja tagantjärele on kurb kuulda, et kellelgi võisid olla ka teistsugused eesmärgid," sõnas Keskerakonna liider.
Savisaare sõnul on Keskerakond varemgi hoiatanud, et raudteega seotud tehingute taga võib olla ka mõningate inimeste isiklikke huvisid. "See sai korra juba tõestatud, kui pärast omaaegset Eesti Raudtee mahamüümist toetasid selle ostjad äkki justkui taktikepi järgi rahaliselt kõiki kolme parteid, kes tookord olid võimul ja seda tehingut soosisid."

Riigikohus jättis Kalev Kanguri kaitsja taotluse läbi vaatamata
Riigikohus jättis Kalev Kanguri kaitsja taotluse läbi vaatamata, leides, et menetlusosalise rahulolematus kohtulahendiga ei anna alust väita nagu oleks tema põhiõigusi rikutud.
Kalev Kanguri kaitsja vandeadvokaat Marti Hääl taotles riigikohtult Kanguri põhiõigusi rikkuvate kriminaalmenetluse seadustiku sätete ja tema kaitseõiguse riivamise põhiseaduslikkuse kontrolli ning Kanguri vahistatuse põhjendatuse sisulist kohtulikku kontrolli.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 23. märtsi 2005. a määruses leidnud, et: "[...] põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) järgi on võimalus esitada individuaalkaebus otse riigikohtule piiratud".
PSJKS ei sätesta otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebus õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks. Samas on riigikohtu üldkogu, tuginedes põhiseaduse §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikale, korduvalt märkinud, et riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle põhiseaduse §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele.

Kelamil on reedest Tallinnas oma esindus
19. jaanuaril avab Tallinnas uksed Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami büroo.
Büroo ülesandeks on vahendada kodanike ideid, probleeme ja nägemusi Euroopa Parlamendile, muuta Euroopa Eesti elanikele kodusemaks, ja koordineerida EP saadiku Tunne Kelami tegevust Eestis.
Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami sõnul "sümboliseerib Tallinna büroo seda, et meie juured on Eestis. Euroopa Parlamendi liikme tähtsaim ülesanne on vahetult ja sõltumatult esindada oma kodumaa valijaid. Nüüd on meil selleks ka nähtav ja kõigile kättesaadav tugipunkt".
Pidevalt tegutsev esindus annab saadikule parema võimaluse suhelda otse kodanike ja valijatega, seda ka ajal, mil parlamendiliige on Brüsselis või Strasbourgis. Asukoht Euroopa Liidu Maja vahetus läheduses võimaldab loodetavasti veelgi paremat koostööd Euroopa Parlamendi infokeskusega. Büroo on avatud kõigile Tunne Kelami tegevusest huvitatutele iga tööpäev kella kümnest viieni.

Ansip: miks Burkhardt KAPO-sse ei pöördunud? 
Reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip tõrjus Eesti Raudtee endise suuromaniku Edward Burkhardti pistiseküsimise teemalisi süüdistusi ning imestas, miks Burkhardt kuriteost teades kaitsepolitseisse ei pöördunud.
"Tegemist on valega, mille Reformierakond on ümber lükanud," kommenteeris Ansip täna ajakirjanikele Burkhardti süüdistusi selle kohta, nagu oleks Reformierakond pressinud raudtee eestlastest osanikelt välja miljoni euro suurust toetust.
Peaministri sõnul võiks aga Burkhardti puhul tõstatada küsimuse kuriteo varjamisest.
"Iga seaduskuulekas inimene pöördunuks kohe KAPO-sse, kui ta oleks kuritoost teadlik olnud," märkis Ansip. "Küsin: miks? Miks ei läinud Burkhardt sinna, kuhu ta oleks pidanud minema?"
Ansip ei pidanud samas eriti mõistlikuks Burkhardti süüdistuste osas kohtusse pöördumist.

Laanet tahab siseministeeriumi luua teabe- ja analüüsiosakonda
Täna teeb siseminister Kalle Laanet valitsusele ettepaneku luua siseministeeriumi struktuuri teabe- ja analüüsiosakond, mis kogub, analüüsib ja edastab üleriigilise tähtsusega teavet toimunud sündmuste kohta.
"Teabe- ja analüüsiosakond koondab ja analüüsib siseministeeriumi valitsemisala ja teiste asjassepuutuvate ametkondade poolt ööpäevaringsete sündmuste kohta kogutud infot ning edastab erinevatele juhtimistasanditele ühtse ülevaatliku informatsiooni, mis on vajalik kiirete ja õigete otsuste tegemiseks," ütles siseminister Kalle Laanet. "Samuti hakkab see osakond koguma infot väljaspool Eestit toimuvatest sündmustest, mida kajastatakse rahvusvahelistes kanalites ja mis võivad mõjutada Eestit."
Siseminister Laaneti hinnangul ei ole tänane siseministeeriumi valitsemisala operatiivinfovahetus piisavalt ülevaatlik. "Hetkel kogub ja edastab iga ametkond sündmuse kohta informatsiooni oma valdkonna piires," selgitab Kalle Laanet. "Näiteks väikelennuki allakukkumise korral reageerivad nii politsei, piirivalve kui ka päästeasutus. Kõigil neil on olukorraga seonduvalt erinevad ülesanded ning infot toodab ja edastab iga ametkond eelkõige enda jaoks. Laiemat ja põhjalikumat teavet teiste ametkondade tegevuse kohta praegu ei omata. Selline olukord raskendab kindlasti ka ülevaatliku teabe ja käitumisjuhiste andmist elanikkonnale."

Põhja-Eesti päästekeskus korraldab lahtiste uste päevad
6.-8. veebruarini korraldab Põhja-Eesti päästekeskus lahtiste uste päevad päästekeskuse Tallinna ja Harjumaa komandodes.
Päästjate igapäevase tööga on oodatud tutvuma kõik huvilised.
Kolme päeva jooksul on soovijatel võimalik külastada Põhja-Eesti päästekeskuse erinevaid komandosid, tutvuda tulekustutus ja päästetöödeks mõeldud tehnikaga ning saada põhjalik ülevaade tuletõrjuja-päästja elukutsest.
Lahtiste uste päevade eesmärk on anda ülevaade tulega seotud ohtudest ja õigest tegutsemisest tulekahju korral, kuulata - vaadata millega päästeteenistus tegeleb ja kuidas käib igapäevane töö päästekomandos.
Kõikidel soovijatel palutakse end külastuseks registreerida enne 1. veebruari telefonil 6676 691 või 5160224 ning e-maili aadressil galina.ozdoba@ttpa.ee. Ekskursioonid toimuvad kella 9 - 12 ja 13 - 16. Külastuse kestvus on üks tund, grupi maksimaalseks suuruseks on kakskümmend inimest.

UUS: Rektoriks saab kas Ergma või Kalm
Tartu Ülikooli rektoriks saab kas riigikogu aseesimees Ene Ergma või rakendusgeoloogia professor Volli Kalm, esimeses hääletusvoorus langes välja õppeprorektor Birute Klaas.
Rektorivalimiste esimeses voorus sai Ene Ergma 116, Volli Kalm 103 ja Birute Klaas 44 häält. Sedeleid oli kokku 265, millest üks oli rikutud ning üks oli jäetud tühjaks. Teise vooru pääsesid edasi Ergma ja Kalm.
Teine hääletusvoor lõppeb kell 13.45.
Rektori selgitab TÜ aulas välja 295-liikmeline valimiskogu, millesse kuuluvad ülikooli nõukogu liikmed, kõikide teaduskondade nõukogude liikmed ja ülikooli korralised professorid.
295-st valimiskogu liikmest on kohal 259, minimaalne nõutud valijate arv on 197. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu liikmetest ehk vähemalt 148 inimest.

Kiirabiga juhtunud liiklusõnnetuses sai viga neli inimest
Täna juhtus Tallinnas Gonsiori ja Vesivärava tänavate ristmikul kahe sõidukiga liiklusõnnetus, milles sai neli inimest viga.
Kella 10.36 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Gonsiori ja Vesivärava tänavate fooriga ristmikul, kus mööda Gonsiori tänavat Laagna tee poole liikunud töötavate vilkuritega haigla kiirabiauto Mercedes Benz Sprinter põrkas kokku kaubikuga Renault, mis liikus mööda Vesivärava tänavat.
Haiglasõidukile põles esialgse info kohaselt punane ning kaubikule roheline foorituli. Kaubikule küljepealt otsasõidu tagajärjel paiskus haiglasõiduk vastu valgusfoori posti.
Liiklusõnnetuses said viga neli inimest, kelleks esialgse info kohaselt on haiglasõiduki juht 30-aastane Andres, kaubikujuht 26-aastane Alo, kaubiku kaassõitja 31-aastane Jaan ja üks jalakäija 27-aastane Marti.

Eesti ühineb maailma looduskaitseliiduga
Vabariigi valitsus kiitis täna heaks Eesti ühinemise rahvusvahelise looduse ja loodusvarade kaitse ühinguga (IUCN) ning määras ühingu liikmeõiguse teostajaks keskkonnaministeeriumi.
IUCN on suurim loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioon maailmas, mis on tegutsenud üle 50 aasta. IUCN-i liikmeteks on nii riikide valitsused, valitsusvälised ühendused kui ka rahvusvahelised organisatsioonid. Tänaseks kuulub ühingusse üle tuhande liikme, teatas keskkonnaministeerium.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi sõnul on IUCN organisatsioon, mis määrab maailma looduskaitse üldised suunad, määratleb tähtsamad probleemid ja teadlaste ning praktikute koostöös töötab välja ka abinõud nende lahendamiseks. IUCN-i algatusest ja tegevusest on välja kasvanud kõik suuremad globaalsed looduskaitselepped, näiteks bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Rio de Janeiro), ohustatud liikidega kauplemise konventsioon (CITES), märgalade konventsioon (Ramsar). Üheks IUCN-i tuntumaks tegevuseks on maailma looduskaitseliidu punased raamatud, mida igal aastal uuendatakse.

Piirivalvurid avastasid ebaseadusliku tulirelva lisaseadise
17. jaanuaril avastasid Lääne piirivalvepiirkonna Kuressaare piirivalvekordoni piirivalvurid Kuressaare Lennujaama piiripunktis tulirelva ebaseadusliku lisaseadise.
Eile kell 08.30 avastasid piirivalvurid piirikontrolli käigus Soome Vabariigist Kuressaarde saabunud lennureisija pagasist tulirelva helisummuti.
Juhtumist teavitati koheselt Lääne maksu- ja tollikeskuse Kuressaare tollibüroo töötajaid, mispeale Soomest Muhu saarele jahile tulnud Kari tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis peeti piiril kinni.
"Relvaseaduse kohaselt on tsiviilkäibes keelatud öösihiku ja helisummuti kasutamine ning palun kõigil jahikorraldajatel seadusega arvestada vältimaks edaspidiseid asjatuid sekeldusi riigipiiril," lausus Lääne piirivalvepiirkonna ülem major Alvar Vallau.
Leitud seadeldis anti üle Lääne maksu- ja tollikeskuse Kuressaare tollibüroo töötajatele.

Valitsus kinnitas riigiametnike palgamäärad
Valitsus kinnitas alates 1. jaanuarist kehtima hakkavad riigiteenistujate palgaastmed ja palgaastmestikule vastavad kuupalgamäärad.
Määrustega sätestatakse tingimused palgamäärade diferentseerimisele ja lisatasu maksmisele nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate ülesannete täitmise eest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Tulenevalt seadusest on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamääraks sätestatud 25 000 krooni. Madalaima astme palgamääraks on sätestatud 3600 krooni tulenevalt Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt sõlmitud palga alammäära kokkuleppest.

Valitsus ei toetanud ehitustegevuse ning arhitektuuri inspektsiooni moodustamist
Valitsus ei toetanud riigikogu liikmete Igor Gräzini, Ülle Rajasalu, Mark Soosaare ja Jüri Tamme algatud seduse eelnõu, mis nägi ette ehituse ning arhitektuuri üle järelevalve toestamist.
Eelnõu kohaselt nähti ette Planeerimise, Ehitustegevuse ja Arhitektuuri Inspektsiooni moodustamist ruumilise planeerimise, ehitustegevuse ja omavalitsuste poolt kehtestatud arhitektuursete ja ehituslike tingimuste täitmise üle järelevalve teostamiseks justiitsministeeriumi valitsemisalas.
Valitsuse möönab küll eelnõu algatamise põhjusena märgitud probleemide olulisust, kuid on seisukohal, et need küsmused vajavad tunduvalt sügavamat läbitöötamist ja komplekssemat õiguslikku regulatsiooni ega saa olla lahendatud eelnõus pakutud viisil, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Ka ei ole valitsuse hinnangul otstarbekas uue valitsusasutuse loomine põhjalikuma kaalumise ja analüüsita.

Velman: meid karistatakse Eesti parempoolsete lolluse tõttu
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vladimir Velman leiab, et Riigikogu parempoliitikute lolluse tõttu võib terve Eesti rahvas Vene sanktsioonide all kannatada.
Vladimir Velman andis oma hinnangu sõjahaudade kaitse seadusele seoses võimalike Vene majanduslike sanktsioonide rakendamisega Eesti suhtes: "Ma arvan, et see on karistus, mida kannab kogu Eesti rahvas Eesti parlamendi parempoliitikute lolluse tõttu" ütles Velman intervjuus Vene Pervõi Kanalile.
Eile võttis Vene parlamendi alamkoda ühehäälselt vastu avalduse, milles pöördub Venemaa presidendi ja valitsuse poole, et Eesti vastu võetaks kasutusele majanduslikud sanktsioonid.

Valitsus kiitis heaks üldharidussüsteemi arengukava
Valitsus otsustas pärast täpsustamist heaks kiita üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013.
Arengukava määratleb üldharidussüsteemi pikaajalised arengusuunad ning eesmärgid aastateks 2007-2013, lähtudes põhimõttest, et Eesti riigi tulevik, ühiskonnaliikmete toimetulek ja rahulolu sõltuvad suuresti iga elaniku haritusest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Arengukava visiooni kohaselt luuakse üldharidussüsteemi vahendusel võimalused iga õppija arengu toetamiseks; isiklikus, töö- ja ühiskonnaelus tarvilike teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja valmisolekute kujunemiseks ning pannakse alus elukestvaks õppeks.
Arengukava rakendumisel avarduvad senisest enam õppija võimalused võimetekohase üldhariduse omandamiseks: koolieelses eas olevad lapsed on valmis alustama õpinguid koolis ning kõikidele õppijatele on loodud võimalused individuaalsust arvestavaks õppeks. Sellega tagatakse koolist väljalangevuse vähendamine ning sujuvad üleminekud järgnevatele haridustasemetele, seda ka elukestva õppe põhimõtteid silmas pidades.

Riigikogu võttis Rahvusringhäälingu seaduse vastu
Riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse.
Seaduse poolt hääletas 76 riigikogu liiget, vastu oli üks ning erapooletuid riigikogu liikmeid ei olnud.
Seaduse peamine eesmärk on ETV ja Eesti Raadio liitmine ühtseks kaasaegseks ringhäälinguks. Eelnõu arutelu on olnud keskendunud ringhäälingunõukogu moodustamise põhimõtetele, valitsuse viimase pakkumise kohaselt pidi tulevasse nõukogusse kuuluma kaks esindajat igast saadikurühmast.
Eile otsustas riigikogu häältega 36: 30, et nõukogusse peavad kuuluma nii meediaasjatundjad kui ka üks poliitik igast parlamendi erakonnast.

EMHI hoiatab kiiresti tõusva meretaseme eest
Meretase tõuseb EMHI teatel täna hommikul Eesti rannikul kiiresti ja saavutab maksimumi kella 11-st kuni 16-ni.
EMHI prognoositud meretaseme tõus:
Tallinnas +110+120 cm (kriitiline +80)
Pärnus +150+160 cm (kriitiline +160)
Narva-Jõesuus ja Sillamäel + 130+140 cm,
Haapsalus +120+130 cm,
Saaremaa ja Hiiumaa rannikul jääb veeseis madalamaks, alla 90 cm
Pärnu sadama ilmajaama andmetel on kella 10 seisuga veetase Pärnus 116 sentimeetrit, hommikul kella 7 ajal oli seal veetase 125 sentimeetrit.
Ilm on EMHI teatel täna pilves ilm. Pärastlõunal saartelt alates taevas selgineb ja sajuhood harvenevad.
Puhub lõuna-ja edelatuul 7-15, rannikul puhanguti 18-20, saartel kuni 25 m/s, õhtul tuul nõrgeneb veidi.

Olympic Casino: Lauri ei olnud meie teada-tuntud mängija
Kuigi nädal tagasi toimunud kolmikmõrva seostatakse pereisa Janek Lauri kasiinosõltuvusega, kinnitab Olympic Casino tegevdirektor Tarmo Kase, et Lauri ei olnud neile teada-tuntud mängija.
"Janek Lauri ei ole ega ole ka kunagi olnud Olympic Casino kliendikaardi omanik," ütles Kase Eesti Päevalehele.
Kase selgitas, et Olympic Casinol on üle 11 000 kliendikaardi omaniku ning nende kaartide omanikeks on valdavalt inimesed, kes mingi regulaarsusega kasiinos meelt lahutavad.
"Seega võib kindlalt väita, et tegemist ei olnud Olympic Casinos teada-tuntud mängijaga," lisas tegevdirektor.
Ka ei ole Janek Lauri nimi Kase kinnitusel Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu (EHKL) poolt hallatavas endale kasiinokeeldu taotlenud probleemmängijate nimekirjas.

Loomakaitsjad korraldavad taas karusnahaäri vastase meelevalduse
Loomade õiguste liikumise Loomade Nimel teatel toimub järjekordne meeleavaldus 20. jaanuaril kell 12-15 Maakri 23 asuva kaupluse ees.
20-ndal jaanuaril toimub rahvusvaheline J Lindebergi vastane päev, mil organiseeritakse meeleavaldusi poodide ees, mis müüvad J Lindebergi tooteid. Meeleavaldused toimuvad peale Eesti veel Rootsis, Suurbritannias, Taanis, USA's ja Itaalias, teatas liikumine.
Loomakaitsjate teatel müüb J Lindberg küülikute, koiottide ja teiste loomade nahast tehtud detailidega riideid.
Maakri tänaval asuv pood on ühingu teatel ainuke Eestis, mis müüb J Lindebergi tooteid. "Selles kollektsioonis ei kasutata karusnahka, kuid niikaua kui JL jätkab teistes kollektsioonides karusnahast detailide kasutamist, on ka Eesti loomaõigulased tema toodete ostmise ja müümise vastu," seisab liikumise teates.

AVE protesteerib alkoholireklaami keeluaja vähendamise vastu
Ühendus Alkoholivaba Eesti ehk AVE protesteerib Tallinnas Tõnismäel justiitsministeeriumi ees piketiga televisooni ja raadio alkoholireklaami keeluaja vähendamise kava vastu.
AVE juhatuse esimehe Olev Remsu sõnul avaldadakse oma vastuseisu alkoholi reklaamiaja pikendamisele, mis suurendab rahva viinatõve arvelt alkoholiparunite kasumit. Remsu väitel kingib riik muudatusega alkoholireklaamijatele tunni kõige magusamat eetriaega, vahendas ETV24 Terevisiooni uudiseid.
Riigikogu majanduskomisjon hääletas esmaspäeval reklaamiseadusesse sisse muudatuse, millega oleks televisioonis ja raadios keelatud igasuguse alkoholi reklaamimine kell 7-21. Valitsuse esialgse kava kohaselt olnuks see keelatud kella 22-ni.
Veel protesteerivad karsklased piketil justiitsministri Rein Langi arvamuse vastu, mille järgi võiks lubada juhid sõidukirooli, kui vere alkoholisisaldus on alla 0,5 promilli.

Reformierakond uut Võru linnapead veel ei otsi
Reformierakond pole veel aktiivselt alustanud Võru järgmise linnapea otsinguid, juhuks kui Ivi Eenmaa valitakse riigikogu liikmeks ja ta linnapea ameti parlamendiliikme oma vastu vahetab.
"Esmane töö on viia [valimis] kampaania edukalt lõpule ja saada parim tulemus," ütles linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Erki Saarman Võrumaa Teatajale. Parim tulemus on tema sõnul suurim kohtade arv parlamendis ning sinna pääseb ka Ivi Eenmaa.
Kes saab pärast Eenmaa Riigikokku suundumist Võru linnapeaks, on praegu vastuseta küsimus. Saarmani sõnul tuleb Reformierakonna volikogu fraktsioonil ja piirkonna juhatusel kandidaadid leida, praegu neid veel pole.

Lääne-Viru pakkus välja silguleiba ja humalat
Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm soovitas president Toomas Hendrik Ilvesele vabariigi aastapäeva vastuvõtuks Lääne-Virumaad esindava toiduna nii silgu- ja hapukapsaleiba kui ka humalasalatit.
President Ilves soovib tänavu vastuvõtul Tartu Vanemuise teatris pakkuda külalistele Eesti maakondadele iseloomulikke toite, kirjutab Virumaa Teataja.
Seetõttu uuris vastuvõtul toitlustamist korraldav restoran Atlantis maavanemate käest, millist toitu nemad maakonna iseloomustamiseks soovitavad.
Millist toitu president täpselt pakub, jääb Atlantise kokkade otsustada ja see selgub 24. veebruaril vabariigi aastapäeval.

Viljandi elanikud pole rahul ehitustegevusest tingitud parkimispiiranguga
Viljandi Lossi tänav 28 maja elanikud on nördinud, et uue lasteaia ehitus kärbib nende parkimisvõimalust, kirjutab Sakala.
Majaelanik Tõnu Visnap arvas, et hoov peaks olema majarahva oma ja ehitusfirma peaks ise mõtlema, kuidas vana kinohoone inimeste tavapärast elu häirimata lammutada.
Tema ema Viivi Visnap ütles, et teisipäeval panid ehitusmehed hoovis lammutatava hoone seinaäärse ala kividega kinni ja nõudsid, et autod viidaks mujale. Viivi Visnapi väitel pole autosid kuhugi jätta, sest kõrvalmaja hoovi neid ei lubata, tänaval kehtib aga tasulise parkimise kord.
Aktsiaseltsi Pärlin ehitusdirektor Sulev Kurik ütles, et firma ei taha hoovi autodest tühjaks teha, vaid soovib, et need lammutatava vana kinohoone seinte äärest kaugemale pargitaks.

Lastekodul jääb bussirahast puudu 48 000 krooni
Väikemõisa väikelastekodu lapsed ootavad uue bussi saabumist, bussi ostuks vajalikust summast on puudu 48 000 krooni, kirjutab Sakala.
Väikelastekodu direktor Ilona Eesalu ütles, et Renault' firma buss saabub Prantsusmaalt märtsikuus ning see läheb maksma pool miljonit krooni, bussiraha kogumise kampaania on kestnud juba aasta või kauemgi.
"Kõige suurema summa, 230 000 krooni, on annetanud Tallinna rahvusvaheline naisteklubi. Ülejäänud bussiraha on kogunenud nii-öelda kroonhaaval: kes on kinkinud 25, kes 100 krooni ning üks helde oli 30-kroonisele saadetisele lisanud teksti: ühe mutri raha," rääkis direktor.
Viimane kingitus - 7000 krooni - tuli paar päeva tagasi kohalikult naisteklubilt LC Viljandi Ellips.
Lastekodu praegune buss on väike, mahutades üksnes kaheksa inimest.

Ajaleht: Keskerakond eksitab pärnumaalasi ajalehega
Viimastel päevadel pärnumaalaste postkastidesse potsatanud ajaleht Pärnu Sõnumid jättis osale lugejaist Pärnu linna ajalehe mulje, viidet Keskerakonna valimiseelsele propagandalehele pole väljaandes kusagil.
Samanimeline leht ilmus Keskerakonnal Pärnus juba enne kohalikke valimisi ülemöödunud sügisel, nii seisab impressumis, et 13. jaanuaril ilmuv number on 1. (7.), kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnu Sõnumite äsjases numbris on esiküljel Pärnu linnapea Mart Viisitamme suur pilt, linnapea ametiraha kaelas, tekstist selgub, et meer, keskerakondlasest abilinnapea Margus Tammekivi ja linnavolikogu keskfraktsiooni esimees Hillar Talvik soovivad naabreid tundma õppida ja seetõttu kohtuvad Audru, Halinga, Saarde, Sauga, Tahkuranna, Surju ja Sindi rahvaga.
Küsimusele lehe kohta vastas Viisitamm, et tegemist ei olegi Keskerakonna lehega: "Seda annab välja MTÜ Turismiinfo ja lehe seostamine Keskerakonnaga on meelevaldne, firmad ikka annavad igasugu lehti välja," sõnas meer.

Saare maakonnas vastab tuleohutusnõuetele neli kooli
Päästeameti töötajate poolt läbi viidud järelevalve tulemuste põhjal vastas 2006/2007 õppeaasta alguses Saare maakonna 27 koolist täielikult tuleohutusnõuetele vaid neli.
Paljudes koolides on viimastel aastatel tuleohutust parandatud vastavalt võimalustele, kirjutab Oma Saar.
Täielikult vastavad tuleohutusele Mustjala, Kaali, Kuressaare ja Muhu põhikoolid. Ametnike hinnangul on tuleohutuslikult halvas seisus Torgu Põhikool ja riigi hallatav Orissaare Internaatkool koos internaadiga.
Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Jaak Jaanso sõnul on koolid püüdnud jooksvad puudused, mis suuremaid investeeringuid ei nõua, koheselt kõrvaldada. Kuni 100 000 krooni maksva tulekahjusignalisatsiooni soetamine käib aga paljudele koolidele iseseisvalt üle jõu.

Eestlane nakatus India-reisil surmavasse malaariasse
Ettevõtja Toomas, on üks kolmest eestlasest, kes möödunud aasta lõpus nakatus Indias malaariasse, kirjutab Eesti Ekspress.
Toomasel vedas - ta jäi ellu. Ta põdes neljast malaaria vormist raskeimat. Elus on ka teised kaks Indias malaariasse nakatunut, kellest üks sai haiguse samas kohas, kus Toomaski.
Läänerannikul asuvas Goas on detsembris-jaanuaris malaariasse nakatunud ka kaks sakslast, üks rootslane ja taanlane. Nakatumised on toimunud troopiliste vihmade, monsuunide puudumise ajal, mil malaariat tavaliselt selles piirkonnas ei esine.
Igal aastal nakatub malaariasse 12 000 troopikariike külastanud Euroopa Liidu kodanikku, neist umbes 120 sureb.

Sammelselg kinnitas Reformierakonna altkäemaksu nõudmist
Eesti Raudtee üks eksomanikke, Guido Sammelselg kinnitas Eesti Ekspressile kolleeg Edward A. Burkhardti väidet, et Reformierakond nõudis raudteeärimeestelt miljonit eurot altkäemaksu.
"Selline asi oli ja seda summat küsiti," kinnitab ameeriklase kompanjon Guido Sammelselg. Tegu polnud lobajutuga, vaid tõsimeelse ettepanekuga. "Pakkuja poolt mõeldi seda tõsiselt."
Burkhardt kinnitas, et tema osalusega Baltic Rail Service poliitikute "määrimisega" kaasa ei läinud. "Oli spekulatsioone, et me pidanuks maksma poliitikutele nagu tegi Vene transiidifirma Severstaltrans, kuid ma ei seganud end säärasesse asja. Ameerikas on see juhtumisi ebaseaduslik," ütleb raudteemagnaat.

Kruudal on uue ajalehe kava valmis
ASi Kalev suuromanik Oliver Kruuda kinnitas ambitsioonikat plaani hakata välja andma oma ajalehte, kirjutab Äripäev.
Aastaid Keskerakonda ja Rahvaliitu heldelt toetanud Kruuda ütles, et tema soov on teha kvaliteetset lehte, mis eeldab professionaalsetest tegijatest meeskonda. "No on inimesi, kes on väsinud praegustest ajakirjanduse suundadest, kes ei taha enam ainult negatiivsetest asjadest kirjutada," rääkis ta ning arvas, et kaadriga tal suuri probleeme ei tohiks tulla.
"Ajalehtede vahel ilmuvad need suured plagud, kus on kõik töötajate pildid peal. Mul on kõik need seina peale kleebitud. Ma vaatan teile otsa ja tõmban ristikesi, keda ma värbama lähen. Vaatan, palju te palka saate, sest palgaga ma pean teid (ajakirjanikke - toim.) niikuinii üle lööma. Ma olen ikka mõelnud, et kui ma juba investeerin, siis tugevatesse tegijatesse."

Laar ja Savisaar arutasid lõunasöögil poliitilist olukorda
Eelmise aasta lõpus kohtusid lõunalauas Keskerakonna liider Edgar Savisaar ning Isamaa ja Res Publica juht Mart Laar, kirjutab SL Õhtuleht.
Keskerakonna infojuhi Toomas Raagi kinnitusel kõneldi Tallinnas. "Eesti poliitilises kultuuris on igati tervitatav, et suurima koalitsiooni- ja opositsioonierakonna juhid jõulurahu ajal ühiselt lõunat söövad," vastab Raag lakooniliselt.
Veidi rohkem räägib lõunasöögist Edgar Savisaarega Mart Laar. "Jah, kokkusaamine toimus jõulurahu ajal. Riigikogu kahe suurima erakonna juhtide kohtumine on ikka vajalik ja kasulik," kinnitab kahekordne ekspeaminister.
"Arutlesime poliitilise olukorra üle ja kuidas valimiskampaaniat selliselt korraldada, et seal tõesti Eestile olulisi küsimusi arutataks, mitte niisama ei kakeldaks," räägib Laar kohtumisest majandus- ja kom-munikat-siooni-ministriga.

Eesti mägironijad on ilmavangis
Laupäeval lõunamandril Vinsoni tipu vallutanud eestlased ei pääse koju. Eile ootasid nad ikka veel baaslaagris ilma paranemist, kirjutab SL Õhtuleht.
Viis Eesti mägironijat jõudsid 4892-meetrise Vinsoni tippu laupäeva õhtupoolikul. Mäe vallutasid Jane ning Tarmo Riga, Alar Sikk, Toomas Sumeri ja Priit Melnik. Kuues liige Kalev Järvelill jäi silmapõletiku tõttu viimasesse laagrisse.
Ei ole teada, millal mägironijad Antarktikast minema pääsevad. Nendega satelliittelefoni abil ühendust pidava Ingrid Piirsalu sõnul istuvad nad kuuekesi 2100 meetri kõrgusel baaslaagris.
"Taevas on pilves ja ümberringi laotub udu. Kuid sööki ja muud varustust on piisavalt, et vastu pidada. Nad on seal koos Vene mägironijatega, kellega tervitasid ka vana uut aastat," vahendab Piirsalu eileöist sõnumit. "Selles pole midagi tavatut. Tegu on ju siiski Antarktikaga, kus pikad ilmaoludest tingitud ooteajad tavalised."

Ajaleht: Poliitikud lubavad valijatele nendest mittesõltuvaid hüvesid
Erakonnad on lähenevate valimiste eelses kampaanias hakanud lubama asju, mille teostajaks saavad olla era- ja riigiettevõtted, aga mitte poliitikud või riigikogu.
Tallinnas Laagna teel ripuvad sildid, kus Keskerakond lubab tulevaks aastaks Tallink City keskust - keskuse tegelik rajaja on eraettevõte Infortar, kirjutab Postimees.
Reformierakond püüab linnavolikogus aga läbi suruda eelnõu, mis viiks kõik Tallinna kõrgepingeliinid maa alla - Eesti Energial, kes nimetatud tööd tegelikult teha saaks, kuluks selleks sadu miljoneid kroone, mis mõistagi tuleks elektritarbijate taskust.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab ETV teist telekanalit, kus senisest märksa suuremas mahus oleks eetris venekeelsed saated.
Vähemasti kolmel nimetatud juhul peaks lubadused aga reaalselt teoks tegema ettevõtted, kelle otsustesse ei tohiks poliitikutel üldse asja olla või tohiks nende sekkumine pidada silmas vaid kaugemaid majanduslikke eesmärke.

Ajalehed: kolmikmõrva põhjustas mängukirg
Eesti Ekspress ja Maaleht kirjutavad, et nädal tagasi aset leidnud tragöödia, kus endise kaitseväelase Janek Lauri kaks last ja naine leiti tapetuna ja ta ise kaks päeva hiljem pooduna, võis olla põhjustatud pereisa kasiinosõltuvusest.
Janek Lauri lähedaste sõnul peitub tragöödia põhjus mehe kasiinokires ja sellest tekkinud võlgades, mille tõttu oli ta varemgi ennast tappa üritanud, kirjutab Eesti Ekspress.
Poolteist aastat tagasi lõikas ta oma kodus, ohvitseri riigikorteris endal veenid läbi. Mehe elu tookord päästeti. Ka üks kord varem, ütleb seitse aastat vanem vend, tuntud muusik Arne Lauri, oli Janek oma lapsepõlvemaal Käsmus "mineku peal".
Maalehe andmetel oli Lauri hasartmängusõltlane juba enne Kosovo missioonile minekut. "Kuna tema probleemid polnud tingitud kaitseväes teenimisest, ei saa ka juhtkond selles suhtes mingit seisukohta võtta," teatas kaitseväe teavitusosakonna ülema kt, nooremleitnant Georgi Kokošinski Maalehele. Nimetatud probleemist olid teadlikud ka mõned tema kaasteenijad.

Uus imepass maksab kolm korda rohkem
Veel sel aastal kasutusse tuleva biomeetrilise passi riigilõiv on kolm korda suurem kui praegusel punaste kaantega euroliidu kodaniku passil.
Biomeetrilisi andmeid kandva mikrokiibiga uue passi riigilõiv on 450 krooni, praegu maksab tavaline punaste euroliidu kaantega Eesti pass 150 krooni, kirjutab Postimees.
Kiirpass ehk kahe-päevaga-kätte läheb koos biomeetrilise kiibiga maksma 900 krooni.
Küsitletud reisikorraldajad märkisid, et uus mikrokiibiga pass võiks lihtsustada reisimist - see on masinloetav ja seetõttu piiridel ja lennujaamades lihtsamini kontrollitav.
Samas on kiipidega eksemplarid veel nii tavakodanike kui ka piirivalve jaoks tundmatud ning nendega kaasnevad probleemid teadmata.

Eestisse tuli läbi aegade suurim lotovõit
Kolmapäevasel Viking Lotto loosimisel tuli Eestisse ligi üheksa miljoni kroonine jackpot, mis on seni suurim lotovõit Eestis.
Võidupilet osteti Tallinnas Katleri R-kioskist. Tegemist oli 10 mänguväljaga piletiga, kus olid oma valitud numbrid ja võidu tõi kaheksas mänguväli. Võidu suuruseks on täpsemalt 8 802 944 krooni, teatas Eesti Loto.
Lisaks sellele tõi kohalik jackpot ehk 5+1 võidutasand ühele õnnelikule lotomängijale 524 161 kroonise võidu. See pilet oli ostetud Tallinna Sikupilli Prismast.
Eestis on nüüd 48 lotomiljonäri. Neist 15 on võitnud Viking Lottoga.
Suurim võit siiani tuli Eestisse 14. jaanuaril 2004.aastal, mil 40-aastane Tallinnas elav pereisa võitis üle viie miljoni krooni.
Viking Lotto on skandinaaviamaid ühendav lotomäng. Sellesse mängu on haaratud kuus riiki- Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Eesti.

Pädev trio - Ergma, Klaas ja Kalm
Täna selgub Tartu ülikooli uue rektori nimi.
Milliseks muutuks Tartu ülikool, kui järgmise viie aasta jooksul juhiks ülikooli kas Ene Ergma, Volli Kalm või Birute Klaas? Analüüsides kolme professori valimis-programme, kuulates nende esinemisi ning suheldes ülikooli endiste ja praeguste professorite ja tudengitega, jõudis Eesti Päevaleht järgmiste visioonideni.
Rektoriks saab: Ene Ergma
Kui uskuda praegust ülikooli rektorit Jaak Aaviksood, algaks Ene Ergmaga ülikooli ajaloos üks must ja kole periood, sest ohjad saaks enda kätte poliitik. Aktiivseks poliitikuks olekut on Ergmale valimisdebattides ette heitnud ka tema konkurendid. Endine riigikogu esimees, praegune parlamendi aseesimees ning Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ergma lubab küll poliitika ja ülikooli lahus hoida.

Vilosius: palgatõus tõstab arstiabi kvaliteeti, mitte aga kättesaadavust
Endine arst, sotsiaalminister ja haiglajuht, hetkel Tallink Silja juhatuse nõunik Toomas Vilosius arvab, et meditsiinitöötajad on suurema palga ära teeninud.
Kas arstide nõudmised on põhjendatud?
Ega arstid väga palju ei küsi. Küsitakse 18 500 krooni miinimumpalka. Suurtes haiglates on see juba praegu sisuliselt olemas. Küll aga puudutab see perearste, kellest paljud on füüsilisest isikust ettevõtjad, kõiki maakonnahaiglaid, samuti kohtusüsteemis, tervisekaitseametis jm töötavaid arste.
Arstiks saadakse kümneaastase õppimise järel ja selle vastutuse eest, mis arsti tööga tegelikult kaasneb, pole 18 500 miinimumpalgaks väga palju küsitud. Küsimus on ainult selles, kui kiiresti seda rakendada saab, sest see on müüt, et raha on vaja leida vaid palga tõstmiseks, tegelikult on palju rohkem vaja.

Birute Klaas ja Volli Kalm ühendasid jõud Ergma vastu
Teisipäeva õhtul pidasid Birute Klaasi ja Volli Kalmu valimismeeskonnad ühise koosoleku, kus otsustati moodustada liit Ene Ergma vastu.
Eile saadeti Tartu ülikooli professoritele ringkiri, milles teatati, et Kalmu ja Klaasi valmismeeskonna üksmeelse veendumuse kohaselt tuleb teha kõik selleks, et ära hoida Tartu ülikooli jaoks halvim: ülikooli rektoriks saab inimene, kes pole pädev ülikooli asjades, on poliitiliselt märgistatud ning esindab väljaspool ülikooli asuvaid jõudusid.
"Kui aga peaks juhtuma nii, et Birute langeb teises või kolmandas voorus välja, siis toetage Volli Kalmu. Kui see teil ühel või teisel põhjusel pole võimalik, siis pigem ärge hääletage, kui et toetate Ene Ergmat," seisab kirjas.

Riigikogu jättis ringhäälingunõukokku eksperdid alles
Rahvaliidu meele-muutus päästis seaduse, mis ühendab ETV ja Eesti Raadio.
Pikalt hõõgunud vaidlus Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tuleviku üle lahenes eile, kui opositsioonile "appi" tulnud rahvaliitlaste toel jäi riigikogu ringhäälingunõukogu moodustamise senise mudeli juurde.
Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu arutanud riigikogu otsustas häältega 36: 30, et nõukogusse peavad kuuluma nii meediaasjatundjad kui ka üks poliitik igast parlamendi erakonnast. Valitsuse viimase pakkumise kohaselt pidi tulevasse nõukogusse kuuluma kaks esindajat igast saadikurühmast.
Lõpphääletus täna
Pearolli sellise tulemuse juures mängisid hääletamata jätnud rahvaliitlased, kelle koalitsiooni-partnerid Keskerakond ja Reformierakond on seni kaljukindlalt seisnud vaid poliitikutest koosneva nõukogu eest. Vastasrind on selle soovi taga näinud ringhäälingu valitsusele allutamise soovi.

Audenteses jäi eriala akrediteerimata
Rahvusvahelise tunnustuseta jäänud psühholoogiaüliõpilased suunatakse teise kooli.
Kuna Audentese ülikooli psühholoogia õppesuund jäi rahvusvahelise akrediteeringuta, on kool ligemale 80 selle ala tudengit seadnud fakti ette, et eriala lõpetada pole võimalik.
"Audentes tahab meid nüüd hästi kiiresti Nordi suruda ning nõuab üleminejate nimekirjale ka allkirju," ütles eraülikooli psühholoogiatudeng Evelin Kala, kes lootis kooli sel kevadel rahulikult lõpetada. "Seejuures on teada, et Nordi üle minnes kantakse üle vaid kuni pooled ainepunktid ning selge pole ka see, kas kaotsi minevad punktid üldse rahaliselt kompenseeritakse."
Kaks ja pool aastat tagasi Audenteses õpinguid alustanud Kalal on nüüdseks kogutud 83 ainepunkti, millest Nordis jääks alles vaid pooled. "See tähendaks, et ma peaksin Nordis veel kaks aastat käima ja punktide eest uuesti maksma," ütles ta, lisades, et õppelaenu enam üle nominaalaja õppides ei saa. "Sisuliselt tähendab see, et pool senisest õpiajast on olnud lihtsalt aja- ja raharaiskamine," selgitas Kala oma olukorda.

Eesti Raudtee endine suuromanik: Reformierakond nõudis miljon eurot
BRS-i eestlastest osanikud ja poliitikud ei kinnita Edward
Eileõhtuses "Pealtnägija" saates teatas Eesti Raudtee endine suur- omanik ja juht Edward Burkhardt, et Reformierakond pressis ER-i eestlastest osanikelt välja miljoni euro suurust toetust.
Eile Eesti Päevalehega vestelnud ER-i nõukogu endine president ning BRS-i üks osanikke Burkhardt ütles, et Reformierakond küsis BRS-i eestlastest osanikelt miljoni euro suurust toetust erakonna valimiskampaaniale. "Toetust saades lubasid nad kindlustada, et ER-i taasriigistamise otsus riigikogus ikkagi vastu võetaks," ütles Burkhardt ja lisas, et temale rääkis sellest hiljem üks BRS-i eestlasest osanikke.
"Eestlased maksmist minu teada eriti ei kaalunudki. Nad keeldusid, aga Reformierakond hääletas ikkagi raudtee taasriigistamise poolt," ütles Burkhardt. Tema teada eestlased alt-käemaksu küsimise osas politseisse ei pöördunud.

Eesti suursaadik kutsuti Venemaa välisministeeriumi
Täna kutsuti Vene välisministeeriumi Eesti suursaadik Marina Kaljurand, keda hoiatati sõjahaudade kaitse seaduse rakendamise negatiivsete tagajärgede eest.
Suursaadikule räägiti, et vaatamata Venemaa protestidele jätkatakse Eestis katseid luua seadusandliku baasi haudade üleviimiseks ja monumentide demonteerimiseks, teatas RIA Novosti.
Välisministeeriumis rõhutati, et Eesti võimude tegevust saab kvalifitseerida vaid kui maailma fašismist vabastanud isikute mälestuse üle mõnitamist.
Eesti suursaadikut hoiatati, et taoliste plaanide praktiline realiseerimine toob tõsiseid tagajärgi vene-eesti suhetele.

Gazpromi eksporditulu kasvas möödunud aastal pea poole võrra
Venemaa riiklik energiagigant Gazprom teatas, et firma ekspordi aastatulu kasvas möödunud aastal 43% ja jõudis rekordilise 37,2 miljardi dollarini.
Gazprom katab veerandi kogu Euroopa energiavajadusest ja 2006. aasta osutus firmale nii tulusaks seetõttu, et gaasi hind oli möödunud aastal terves Euroopas kõrgem kui varem, vahendab BBC.
Gazprom teatas, et ootab 2007. aasta tuludelt uusi rekordeid.
Euroopa süüdistab Vene valitsust selles, et see kasutab Gazpromi välispoliitilise tööriistana, et oma naabreid kontrolli all hoida. Moskva eitab kõiki süüdistusi, kuid Lääne-Euroopas kaheldakse ikkagi Gazprmi tarnete usaldusväärsuses.

Aafrikas sõid mässajad ära kaks ohustatud gorillat
Kongo idaosa ülestõusnud tapsid ja sõid ära kaks ohustatud liiki kuuluvat mägigorillat.
Looduskaitsjad on mures, kuna kardavad, et ohustatud loomad võivad seadusele allumatust regioonist täielikult hävida, kirjutas The Independent. Maailma on üldse jäänud veel vaid 700 gorillat, nendest 380 elavad mägedes Kongo, Rwanda ja Uganda piiridel.
Looduskaitsjad süüdistavad gorillade hävitamises kohalike ülestõusnuid, kes alluvad sõjapealik Laurent Nkundale. Nkunda alluvad tapsid gorillad nende liha tõttu.
Looduskaitsja Richard Leakey hinnangul peab nende mägigorillade ellujäämine olema inimkonna üheks tähtsaks prioriteediks.
Robert Muir Frankfurti Zooloogilisest seltsist märkis, et on vaja veenda Nkundat ja tema sõdureid selles, et rahvusliku-ja maailmatähtsusega pärandi hävitamine on vabandamatu.

Dubais jäid töölised põlevasse hoonesse lõksu
Dubais Jumeirah Islandil süttis täna põlema alles ehitusjärgus olev 30-korruseline hoone, majja sisse jäi mitu tosinat ehitustöölist, keda praegu päästa püütakse.
Hoone on Pealtnägijate sõnul viipavad mõned mehed ülemiste korruste akendest käterättidega ja mehi ripub ka tellingutel, vahendab BBC.
Sündmuspaigal on nii kiirabi kui tuletõrjujad ja hoonesse jäänuid püütakse päästa.

Saksamaal möllab täna torm
Saksamaal möllab täna ränk torm nimega Kirill, mille tuule kiirus võib ulatuda 150 kilomeetrini tunnis, kogu riigis kardetakse suuri purustusi.
Kirilli nime kandev torm liigub praegu üle läänepoolsete liidumaade ja jõuab arvatavasti õhtuks Berliini, vahendab BBC. Ilmateenistus soovitas inimestel siseruumides püsida ja aknad sulgeda. Hoonetele on karta ulatuslikke kahjustusi.
Lufthansa lennukompanii jätab ära palju lende ja arvestab veel mitmete lendude hilinemisega. Paljud koolid üle terve Saksamaa jätsid täna tunnid ära.
Kirilli tuulekiirus on praegu kuni 120 kilomeetrit tunnis. Saksamaal on valvel 40 000 vabatahtlikuks registreerunut, kes tormikahjustuste tekkel abi andma lähevad.
Saksa raudtee korraldusel sõidavad kõik linnadevahelised rongid maksimaalselt 200 km/h - see on 100 km/h aeglasemalt kui tavaliselt.

Kreeka tudengid protestivad eraülikoolide vastu
Kreeka üliõpilased kardavad, et eraülikoolid halvendaks hariduse kvaliteeti ning täna kogunes Ateenasse erakõrghariduse vastu protestima 3000 tudengit, kes loopisid süütepudeleid ja vajasid rahustuseks märulipolitseid.
Kreeka pealinnas Ateenas toimusid kokkupõrked tudengite ja märulipolitsei vahel, vahendab BBC. Vägivald puhkes valla siis, kui ligi 3000 tudengit marssis haridusministeerimi juurde ja protesteeris haridusreformi vastu. Maskides noorukid pildusid süütepomme, kuid õnneks keegi viga ei saanud. Tänane tudengimeeleavaldus pole sugugi ainus: paljud õppurid üle terve Kreeka protestivad reformikava vastu, mille jõustumiseks oleks vaja muuta põhiseadust.
Tudengid pahameele põhjus on see, et Kreeka tahab seadusemuudatusega lubada riiki eraülikoole, mille kraade aktsepteeriks ka riik. Üliõpilaste arvates muudaks kavandatav reform hariduse vähem kvaliteetseks. Tudengitega on ühel meelel ka ülikool(id) ja haridusühingud.

Iraagi valitsus hakkas radikaalsete šiiitidega võitlema
Iraagi valitsus tegi oma poliitikas läbimurde ja asus taltsutama šiiidi radikaale: viimastel nädalatel on vahistatud mitukümmend Mahdi armee võitlejat.
See on esimene kord, kus Iraagi peaminister Nuri Kamal al-Maliki võttis kasutusele tõsised meetmed Moqtada as Sadri juhitava Mahdi armee vastu, teatas The New York Times.
Iraagi kõrgemad ametnikud teatasid eile, et viimaste nädalate vältel vahistati Mahdi armeest mitukümmend šiiitlikku radikaali. Anonüümseks jäänud USA kõrgem ohvitser märkis, et viimase kolme-nelja nädala vältel on tulnud kindel muudatus Iraagi valitsuse tegudesse.
Muudatusi on näha ka Bagdadi tänavatel, kus vähenes šiiitide sõjategevus. Ajalehe hinnangul ei ole selge, kas Mahdi armee liikmed varjuvad, kuna kardavad vahistamist või lihtsalt ootavad Ameerika sõdurite arvu suurendamist, et neid hiljem lüüa.

Samara pakub Pronkssõdurile kohta
Samara oblasti kuberner Konstantin Titov teatas, et on valmis demonteeritud monumenti oma regiooni võtma.
Titov selgitas, et Samaras on võidupark, kuhu monumendi saab panna ja selle paigutamise kulud kaetakse regionaalsest eelarvest, teatas Rossiiskaja Gazeta.
"Ma pöördun ametlikult Vene välisministeeriumi ja Eesti presidendi poole, et korraldada tööd, mille täitmine on meie püha kohustus" rõhutas kuberner.

Taani toit võib valgusfoorivärvid saada
Tarbijaminister tahab Taanis toitudele tervislikkuse järgi rohelised, kollased või punased sildid kleepida ja loodab, et nii ostaks taanlased endale lõpuks ometi tervislikumat toidukraami.
Tänase Taani päevalehe Politikeni juhtkiri käsitleb taanlaste toidueelistusi ja seda, kuidas saaks taanlasi veenda ostma tervislikumat söögikraami.
Riigi uus tarbijaminister Carina Christensen võttis ühe esimese tööülesandena uues ametis ette rahvatervishoiu arendamise: ta tahab kõik toidukaubad varustada valgusfoorivärvidega. Nimelt oleks rohelise märgiga toit tervislik, kollasega enam-vähem tervislik ja punase sildiga kraam suisa kahjulik. Nii saaks südamehaiged, ülekaalulised ja loomulikult ka kõik teised inimesed kaupluseriiulitelt kergemini tervisliku kaupa leida.
Esiteks on selle plaani vastu muidugi toidu-ja joogitootjad, kes sedasorti lahterdamise tõttu võivad tarbijatest ilma jääda. Politiken aga arvab, et värviliste siltide kleepimine ei muudaks taanlaste söögilaual suurt midagi.

Vene arste ootab karistus lapsele raske kehavigastuse tekitamise eest
Venemaal jäi meedikute vea tõttu käest ilma kahekuune laps, arstide suhtes algatati kriminaalmenetlus.
Krasnodari krais algatati kriminaalmenetlus arstide suhtes, kes tekitasid lapsele rasked kehavigastused, teatas Novye Izvestija.
Uusaastaööl paigutati kahe kuu vanune Sofia Kulivets läkaköhaga haiglasse. Valesti pandud tilguti tõttu moodustas tromb, mida õigeaegselt ei lõigatud. Selle tulemusena sai lapse elu päästa vaid tema käe amputatsiooniga.
Prokuratuur väidab, et arstid mitte ainult jätsid arstid kahekuuse tüdruku ilma käeta, vaid proovisid seda ka varjata. Meedikuid ootab kas kuni nelja-aastane vangistus või kuni kolmeaastane kõrvaldamine meditsiinilisest praktikast.
Krasnodari krai kuberner Aleksandr Tkatšov lubas, et iga süüdlane selles tragöödias vastutab personaalselt. Krai haigla ja nakkushaigla peaarstid on ametist tagandatud. Lapse vanematel lubati reanimatsioonis oma tütart külastada.

USA senaatorid võitlevad Bushi vastu
Kolm senaatorit koostavad resolutsiooni, et näidata vastupanu Bushi plaanile suurendada Iraagis sõjaväge.
Kaks demokraati ja üks vabariiklane esitasid Kongressi ülemkotta resolutsiooni eelnõu, et vastu seista USA presidendi kavale saata Iraaki täiendavad sõjajõud, teatas Interfax. See on Kongressi uue, demokraatide enamusega koosseisu esimene seaduseelnõu, mis puudutab Iraagi sõda.
Resolutsioon läheb USA kongressis hääletusele, kuid selle vastuvõtmine ei ole president Bushile siduv, teatas CNN. Rahad Iraagi-vägede suurendamiseks on juba eraldatud ja seega on resolutsioon lihtsalt opositsioonile võimaluseks oma pahameelt näidata.

Saksamaa loob alternatiivi EL-i kuulumisele
Aasta esimese poole EL-i eesistujariigi Saksamaa kantsler Angela Merkel andis märku, et ühenduse naabruspoliitikat ootab ees suunamuutus.
Kui seni on 2003. aastal Euroopa Komisjonis valminud naabruspoliitika piinliku hoolega püüdnud säilitada neutraalsust naabrite võimalike liitumissoovide suhtes, siis nüüd kavatseb Berliin sellistele plaanidele kriipsu peale tõmmata.
Saksamaa kantsler ütles eile Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees peetud programmkõnes, et Euroopa Liit peab naabruspoliitikasse hakkama "loovamalt" suhtuma ning kujundama sellest mõistliku ja atraktiivse alternatiivi ühendusega liitumisele. Merkel lisas, et Saksamaa eesistumisel püüeldakse eriti "sellise poliitika arendamise suunas Musta mere regiooni ja Kesk-Aasia jaoks".
EL-i idanaabrid on seni lugenud välja nii mõndagi positiivset ühenduse hiljutisest otsusest eraldada nad põhimõtteliselt Vahemere lõunaranniku maadest, kellega EL teeb samuti koostööd naabruspoliitika raames, kuigi nende jaoks on liikmekssaamine otsesõnu välistatud. Kesk-Aasiaga samasse arvepidamisse sattumine on aga riikidele nagu Ukraina, Gruusia ja Moldova otsekui külm dušš.

Eesti teadlaste nüüdisaegne alkeemia
Eesti firma teeb kemikaalide analüüse arvutis ilma arvukaid katsejäneseid kasutamata.
Rääkides tööstuse suurtest kulutustest, võib REACH osutuda ka üllatavalt tulusaks. Arvutustehnika kiire areng ning ajude kõrge kontsentratsioon tähendavad, et ühele Eesti ettevõttele avab määrus piltlikult öeldes "keemilised kullakraanid".
Tallinna tehnikaülikooli professor Mati Karelson juhib firmat QsarSoft, mille loodav tarkvara peaks suutma samuti kemikaale analüüsida, ise ühtegi katset tegemata. "Arvutite võimsus on praeguseks nii palju kasvanud, et kui 15-20 aastat tagasi oli meie arvutuste aluseks olev kvantkeemia üksnes akadeemiline näpuharjutus, siis nüüd on see praktiline reaalsus," sõnas ta rahulolevalt.
Uus Eesti Nokia

REACH - käesirutus tapjakemikaalidest pääsemiseks
Kümmekonna aastaga loodetakse EL-is registreerida kõik tehisained, hinnata nende kahjulikkust ning mürgiseimad kemikaalid ringlusest kõrvalda.
Kuumad 60-ndad maalivad silme ette seinast seina emotsionaalseid kujutluspilte: kellele meenub The Beatles, kellele Kuuba raketikriis või lokkavad maisipõllud. Mõne elutee on aga jäänud üldse lühikeseks menukemikaali DDT tõttu, mille ohtlikkus hakkas just tollal tõsiselt teatavaks saama.
Kui keskkonnaorganisatsioon Greenpeace mõõtis oktoobris kolme tuntud eestlase tervist, tuli välja, et omal ajal ämbrite kaupa putukatõrjeks kasutatud ning inimesele toidus peaaegu ohutuks lisandiks peetud mürk ringleb neist kõigi veres, ähvardades igal hetkel valla päästa vähkkasvajad.
"Me peaksimegi õppima sellest, et isegi kui me keelame mõne kemikaali ära, võib see avaldada mõju veel meie lastele ja lastelastele ka siis, kui seda enam ammu ei kasutata," selgitas ettevõtmises osalenud Nastja Pertsjonok Eestimaa Looduse Fondist.

Vasakpartei nimekirjas kandideerib 12 inimest
Täna viib Eesti Vasakpartei ära dokumendid Vabariigi valimiskomisjonile, et registreerida kandidaadid riigikogu 2007. aasta valimisteks.
Vasakpartei nimekirjas kandideerib 12 inimest, igas piirkonnas üks inimene. Kandidaatide lühike nimekiri on tingitud Eesti Vabariigis kehtivatest valimisseadustest, mis on kehtestanud iga kandidaadi kautsjonisummaks 6000 krooni.
Valimistel kandideerivad:
Sirje Kingsepp - Tallinn kesklinn, Pirita ja Lasnamäe, Henn Reinola - Rapla ja Harjumaa, Malle Salupere - Tartu linn, Heino Rüütel - Tallinn Mustamäe ja Nõmme, Katrin Sepp - Järva ja Viljandimaa, Riho Baumann - Tallinn Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine, Marju Karin - Saared ja Läänemaa, Andreas Jõesaar - Võru-, Valga- ja Põlvamaa, Tulvet Noormägi - Jõgeva ja Tartumaa, Kristina Vilbaste - Pärnumaa, Priit Jaaniste - Lääne-Virumaa, Svetlana Dorkina - Ida-Virumaa.

Estonian Airi uus lennuk lendas täna Londonisse
Estonian Airi uus Boeing 737-300 väljus täna õhtupoolikul Tallinnast oma esimesele regulaarlennule Londoni Gatwicki lennujaama.
"Estonian Air tänab kõiki Eesti ametkondi positiivse suhtumise ja konstruktiivse koostöö eest uue lennukiga seotud asjaajamise korraldamisel," ütles ettevõtte juhatuse liige ja käitusala asepresident Rait Kalda pressiteates. "Tänu sellele on meil võimalik Leedu lennufirmale Aurela tagastada ajutiseks kasutamiseks renditud lennuk."
Estonian Airi teine Boeing 737-300 saabus Tallinna lennujaama 12. jaanuaril.
AS Estonian Air on Eesti rahvuslik lennukompanii, mis pakub Tallinnast otselende 15 Euroopa sihtkohta. Estonian Airi omanikud on Eesti riik, SAS Group ja investeerimispank Cresco.

Kagu-Eestisse võib tulla jäätmepõletusjaam
Tartu kohalike omavalitsuste liit ja Eesti Energia uurivad jäätmepõletusjaama ehitamise võimalust Kagu-Eestisse.
Tartu omavalitsuse liit ja Kagu-Eesti jäätmekeskus on huvitatud Kagu-Eestis jäätmekäitluse ja energiatootmise võimalikult efektiivsest ja majanduslikult otstarbekast korraldamisest. Eesti Energia üks eesmärke on tootmisportfelli mitmekesistamine ning uute kütuseliikide kasutuselevõtmine.
"Jäätmepõletusel baseeruva koostootmise potentsiaal ei ole Kagu-Eesti piirkonnas täielikult rakendatud ning meil on hea meel teha koostööd selle kasutuselevõtmise nimel," sõnas Eesti Energia koostootmise ja taastuvenergia valdkonna juht Toomas Niinemäe. "Soojuse ja elektri koostootmise protsessis jäätmete kasutamine kütusena aitab vähendada soojuse- ja elektrihinna, samuti jäätmekäitlushindade tõususurvet, kuna tegemist on kohaliku ressursiga, mis on oluliselt odavam kui imporditav fossiilne maagaas või masuut."

Reval Piano avas Tallinnas klaverisalongi
Klaverite maaletooja Reval Piano avas Tallinnas, Juhkentali tänaval Eesti suurima väljasoleva valikuga klaverisalongi.
Reval Piano juhatuse liikme Heiki Partsi sõnul on müügil olevate klaverite hulgas erinevaid pianiinosid ja tiibklavereid. "Kuna pillide valik on mitmekesine, võib nii algaja kui ka professionaal leida salongist just talle sobiva klaveri," ütles Parts. "Müügil olevate pillide seast peame ise kõige eksklusiivsemaks Steingraeber & Söhne sõlmelise pähklipuu viimistlusega kabinetklaverit. Klaver on valminud sarnaselt teiste Steingraeber & Söhne klaveritega käsitööna Saksamaal ning selle hind on 775 000 krooni."
Lisaks sellele saab salongis tutvuda PianoDisc klaveriga, mille näol on tegemist digitaliseeritud akustilise klaveriga, millele on paigaldatud isemängiv süsteem. "Sellise süsteemi kaasabil esitab klaver iseseisvalt muusikat, jäljendades autentselt pianisti esitust," selgitas Parts. "Liikuvad klahvid, haamrid ja klaveri pedaalid ning loomulik heli loovad illusiooni nähtamatust pianistist."

Tartu Vabaduse silda hakkab ehitama Tilts
Tartu Laia tänava jalakäijate silla demonteerib ning uue Vabaduse autosilla ehitab SIA Tilts, kes võitis riigihanke 166,3 miljoni krooniga.
Tartu pressiteenistuse teatel võtsid riigihanke pakkumise dokumendid välja kümme firmat, nendest üks firma oli Venemaalt, kaks Lätist ja üks Hiinast. Pakkumise esitas viis firmat ja hinnad olid vahemikus 166,3 miljonit kuni 270 miljonit krooni.
Selle aasta eelarves on silla ehituseks planeeritud 40 miljonit krooni. Ülejäänud raha tasutakse 2008. ja 2009. aasta eelarvetest. 80 meetri pikkune Vabaduse sild peaks valmima järgmise aasta detsembris.

SEB Eesti Ühispank tõstab tähtajaliste hoiuste intressimäärasid
Seoses turuintresside muutustega korrigeerib SEB Eesti Ühispank alates homsest hoiuste intressimäärasid.
Aastase Eesti krooni hoiuse puhul on uueks intressiks 3,45%. Aastase eurohoiuse puhul on intressimäär samuti 3,45%.
Viimati muutis SEB Eesti Ühispank hoiuste intressimäärasid jaanuari alguses, teatas pank.

Tapa depood otsivad uusi kliente ja töötajaid
Ligi poolteist nädalat tagasi taas riigi omandiks saanud AS-i Eesti Raudtee Tapa depoode eesmärk lähiaastail on suurendada töökogust.
Möödunud aastal 130. aastapäeva tähistanud Tapa depoode tulevik on endise direktori Vadim Šabarovi arvates paljutõotav ega sõltu otseselt Eesti Raudtee omanikust. "Turg on meil olemas, tootmisbaas samuti, ettevõte on väga heas seisus, hinnad on kinnitatud, kliendibaas on meil ka. Kui vaadata Tapa depoosid eraldiseisva ettevõttena, siis siin pole omanikul mingit tähtsust," rääkis ta Virumaa Teatajale.
Firma andmetel on Tapa depood juba praegu vähemalt Balti riikides ning Venemaa loodeosas asuvate depoodega võrreldes efektiivsuselt esimesel kohal. "Me remondime üle kahe vaguni ühe inimese kohta kuus. Kui võtame võrdluseks Läti, Leedu või Peterburi depood, siis kusagil pole sellist korrelatsiooni nagu siin," selgitas Šabarov ja tõi näiteks Leedu depoo, kus üks inimene remondib kuus 1,2 vagunit.

Järvamaa olulisemad spordiväljakud saavad korda
Järvamaa omavalitsuste liidu juhatus kiitis heaks kava korrastada kolme aasta jooksul omavalitsuste olulisemad spordirajatised.
Liidu juhatuse aseesimees Jüri Ellram ütles, et Järvamaa saab hasartmängumaksu nõukogust sellisteks kavanditeks aastas keskmiselt miljon krooni.
"Kui see summa jagada kolmeks, on võimalik kolme aastaga kõikides omavalitsustes korrastada spordiväljakuid jämedalt 300 000 krooni ulatuses," selgitas ta.
Omavalitsused esitavad oma rahastamist vajavate mänguväljakute kava veebruari algul. Spordirajatiste rahastamise järjekorra võtab juhatus loosiga, kirjutas Järvamaa Teataja.

Valitsus kulutas reservfondist 40 protsenti
Eelmisel aastal eraldati valitsuse reservfondist raha umbes 60 korral, kokku 208,1 miljoni krooni ulatuses.
Rahandusministeeriumi teatel kujunes koos 2005. aasta ülejäägi ja lisaeelarvest eraldatud summaga valitsuse reservi suuruseks eelmisel aastal 504,5 miljonit krooni.
"Eelmine aasta oli edukas spordiaasta - tiitlivõistlustel hästi esinenud sportlastele eraldasime reservist 11,2 miljonit krooni. Samuti külastasid Eestit mullu mitmed kõrged väliskülalised, kelle visiitide kulude katmiseks läks umbkaudu 7,3 miljonit krooni," loetles rahandusminister Aivar Sõerd olulisemaid eraldisi. "Kahjuks ei olnud möödunud aasta aga ka läbinisti positiivne. Metsapõlengute kustutamiseks eraldasime suvel 25,5 miljonit; laeva Runner-4 vraki kütusest tühjaks pumpamiseks kulus kokku 34,6 miljonit ning teise suure Eestit tabanud merereostuse likvideerimiseks 21,1 miljonit. Linnugripipandeemiaks valmistumiseks eraldasime 6,1 miljonit krooni."

Ettevõtjad peavad täpsustama oma tegevust
Alates sellest aastast tuleb ettevõtjatel äriregistris näidata ettevõtte täpset tegevust.
Justiitsministeeriumi teatel on äriregistris kajastatud tegevusalade arv nüüdsest piiratud ning see peaks aitama selgeks teha, millega ettevõte reaalselt tegeleb.
Kõige suurem muutus on seotud põhitegevusalaga. Nimelt teatab iga uus ettevõtja äriregistrit pidavale kohtule kavandatud põhitegevusala. Hiljem esitavad äriühinguid registrikohtule majandusaasta aruande ning nende tegevusalade andmeid uuendataksegi aruannete põhjal. FIE-d saadavad muutunud tegevusala kohta teate. Nii aruandeid kui tegevusala muutmisteateid saab esitada kirjalikult või võrgulehe kaudu.
Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peebu sõnul on tegevusalade uue kajastamise eelised ilmselged. "Täpset infot tegelike tegevusalade kohta ei kasuta üksnes avalik sektor, vaid see andmestik on väga vajalik ka ettevõtjaile endile. Uue süsteemi kohaselt on näiteks palju lihtsam välja selgitada nii äripartnereid kui ka konkurente," ütles Peep.

airBaltic avab uued otselennud Rooma ja Ateenasse
Alates 4. aprillist hakkab Läti lennufirma airBaltic lendama Itaalia pealinna Rooma ja Kreeka pealinna Ateenasse.
"Lisades Rooma ja Ateena oma lennuplaani jätkame oma strateegilise plaani elluviimist, pakkudes üha enam otselende atraktiivsetesse turismi- ja ärisihtpunktidesse üle terve Euroopa," sõnas airBalticu president Bertolt Flick.
Lennufirma teatel saab Riiast Rooma sõita kolm korda nädalas - kolmapäeviti, laupäeviti ja pühapäeviti. Lennud toimuvad Boeing 737-500 lennukitega. Ühe suuna piletihinnad algavad 640 kroonist (sisaldavad lennujaama makse). Lennud Riiast Ateenasse väljuvad kaks korda nädalas neljapäeviti ja laupäeviti. Ühe suuna pileti hind koos lennujaama maksudega algab 1085 kroonist.
Alates 26. märtsist avab airBaltic otselennuliini ka Valgevene linna Gomelisse. Tegu on airBalticu teise otselennuliiniga Valgevenesse. Esialgu lendab airBaltic Gomeli linna kolm korda nädalas - esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti. Ühe suuna pilet koos lennujaama maksudega algab 1105 kroonist.

Bussifirmad võitlevad Võru liinide pärast
Vaidlus Võru linna bussiliinide teenindaja konkursi tulemuse üle jätkub, sest riigihangete amet tühistas linnavalitsuse korralduse, millega ei kvalifitseeritud riigihankekonkursil osalenud AS-i Harjumaa Liinid pakkumist ja tunnistati edukaks pakkujaks AS Sebe.
Võru abilinnapea Jüri Johanson ütles Võrumaa Teatajale, et riigihangete amet küll tühistas linnavalitsuse korralduse, mis jättis Atko Gruppi kuuluva ASi Harjumaa Liinid pakkumise kvalifitseerimata, kuid ei võtnud seisukohta, kas ettevõtte tehtud pakkumine vastas nõuetele, mis linnavalitsus riigihankekonkursi tarvis oli kehtestanud.
Nüüd tuleb ära oodata 30 päeva pikkune vaidlustuste esitamise aeg. See saab ümber veebruari alguses. Kui teised konkursil osalevad ettevõtted riigihangete ameti otsust ei vaidlusta, tuleb linnavalitsusel konkursiga uuele ringile minna. Kui AS Sebe vaidlustab omakorda riigihangete ameti otsuse, siis kogu protsess venib veelgi.

Tallinna Vesi parendab kvaliteeti
AS-i Tallinna Vesi investeerib puhtama joogivee nimel sel aastal 346,9 miljonit krooni, mis on pea 100 miljonit krooni enam kui eelmisel aastal.
"See on läbi aegade suurim investeeringute programm," ütles AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Roch Chéroux. "Põhirõhk on suunatud pidevale joogivee kvaliteedi parandamisele. Selle aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud Euroopa Komisjoni joogivee kvaliteedi direktiiv sätestab muuhulgas rangemad nõuded raua sisaldusele ja vee hägususele. Ehkki pealinna joogivee omadused on väga head ja vastavad kehtima hakanud direktiivile, on investeeringud vajalikud, et kvaliteet kõrgel tasemel hoida ning seda veelgi tõsta."
Ettevõtte teatel suunatakse 118 miljonit krooni pealinna veetootmise ja reoveepuhastuse kvaliteeditasemete jätkuvaks parendamiseks. Sellest 33 miljonit krooni on mõeldud pealinna veevõrkude rekonstrueerimiseks ja vee kvaliteedi tõstmiseks. Renoveeritakse veevõrku, samuti jätkuvad Pirita Ülemiste kanali hooldustööd ning korrastatakse Kaunissaare veehoidla regulaatorseadmeid. Ülemiste veepuhastusjaamas lõpetatakse 1960-ndatel ehitatud veereservuaari renoveerimine ning mahuti võetakse taas kasutusele.

Temperatuur börsil tõuseb
Viimaste päevade kiire tõus Tallinna börsil analüütikute arvates veel paanikaks põhjust ei anna, kuid mõned aktsiad on üle hinnatud ja praegu tasub pigem hoida või müüa kui osta.
Teisipäeval tegid üheksa aktsiat Tallinna börsil hinnarekordeid. Eile tõus jätkus, tõusma on hakanud isegi Tallinki aktsia. PTA Grupi aktsia on aasta algusest tõusnud juba 21 protsenti, kirjutas Äripäev.
Investeerimispanga Suprema varahalduse strateeg Peeter Koppel buumijuttu ei usu. Ka küsimusele, mida peaks väikeinvestor praegu tegema, vastas ta lihtsalt: "Peaks hoidma ja sõitu nautima."
"Kui arvestada seda, et möödunud aasta juunist on turg tõusnud 60%, ja arvestades viimaseid päevi, viimast kahte päeva, siis võiks seda nimetada buumiks," ütles Trigon Capitali fondijuht Mehis Raud, kelle sõnul on viimastel päevadel ostetud aktsiaid ilma valimata, nimekirja kaupa. "Kogu nimekiri on tõusnud keskeltläbi 3% päevas. Sellist aega Eesti börsil ei mäletagi."

Keskerakonna majandusdirektor aitas multimiljonär Endel Siffi
Keskerakonna majandusdirektor Elmar Geine aitas suurärimees Endel Sifil osta krunti Koplis Marati 12.
Harju maavalitsuse maa erastamise toimikus on koopia aprillis 2006. a Sifi osaühingust RasmusSon faksitud maksekorraldusest, millele on kirjutanud Geine nimi ja mobiiltelefoni number, kirjutab Eesti Ekspress.
Paberit nähes kinnitas Geine, et esindas Harju maavalitsuses tõepoolest Sifi huve. Vastava ettepaneku tegi talle keskerakondlasest Tallinna linnavolinik Tõnis Bittman, kes töötas Sifi firmas.
"Bittman väitis, et maa erastamise probleemistik on talle võõras ja ta on hädas," räägib Geine. "Aitasin teda kui tuttavat inimest."
Sifi aktsiaselts Logman Invest esitas kinnistu ostuks avalduse Harju maavalitsusele 23. veebruaril 2006. a. Viis päeva hiljem annetas Sifi alluv, RasmusSoni juhatuse liige Hans-Gustav Kruusel Keskerakonnale 190 000 krooni.

Hansapank võtab hoogu maha
Eesti suurim pank kerib kinnisvarabuumil tuure maha ja on otsustanud olla senisest ettevaatlikum raha andmisel ettevõtjatele, kes tahavad alustada uue elamurajooni ehitust.
Hansapanga kinnisvara osakonna juhataja Gren Noormets tunnistab, et nad hindavad senisest tähelepanelikumalt kinnisvaraarenduse asukohta. Samuti nõutakse rangemalt, et arendajal oleks tagavaraks raha ootamatute olukordade lahendamiseks, vajalik on leping usaldusväärse ehitajaga ning juba raha taotlemisel peaksid olemas olema ehitamiseks vajalikud load, kirjutab Eesti Ekspress.
"Oleme konservatiivsemad ka maa ostmise finantseerimisel, kui puudub või on vajalik uus detailplaneering," lisab Noormets.

Lõhmus: LHV pensionifondide investeeringud pole kahjulikud
Investeerimispankuri Rain Lõhmuse sõnul puudub ajalehe Äripäev väitel, et LHV on investeerinud oma pensionifondide klientide raha kahjulikult, igasugune alus.
"See Äripäeva poolt algatatu on kõige puhtakujulisem laim ja ilmselt seda me käsitleme ka sedamoodi," vahendas ETV24 Lõhmuse sõnu hommikuprogrammis Terevisioon.
Lõhmus küll tunnistas, et tehti üks ebaõnnestunud investeeringi, mis aga ei määra pensionifondide olukorda suuremas plaanis. "Tegelikkus on see, et kui vaadata ühte investeeringut eraldi, tekitas see ca neli miljonit miinust, aga kui me vaatame seda nüüd fondide kogumahu juures, mis on 300 miljonit, siis ma ütleks, et selliseid plusse ja miinuseid tekib igal kümnendal päeval. Enamasti on plusse tekkinud, mis on siis samas suurusjärgus," selgitas ta.

Saaremaa Spa hotelle külastas 35 000 inimest
Eelmisel aastal võttis hotellikett Saaremaa Spa Hotels vastu üle 35 000 inimese, kirjutab Meie Maa.
Ketti kuuluvate hotellide Meri, Rüütli ja Saaremaa Valss aasta keskmine täitumus oli 65 protsenti, mis võrreldes 2005. aastaga langes veidi.
Saaremaa Spa Hotelsi turundusjuhi Marge Täksi sõnul lisanduvad külastajate arvule veel päevaspaa kliendid, kes käisid protseduuridel, kuid ei ööbinud. Keti hotellide täitumuse langus oli tingitud 2006. aasta keskpaigas valminud Spa Hotell Meri juurdeehitusest, mis suurendas majutuskohtade arvu umbes 20 protsendi võrra.
Konkurents suureneb nii Eesti kui Saaremaa spaa-teenuste turul, kuid Saaremaa Spa Hotels loodab turuosa säilitada, ütles Täks.

Tartlase tulus äri pruugitud tuulegeneraatoritega
Tartu ettevõtja Kaido Schmidt puhub tuuleenergia võidukäigule omal moel tuult tiibadesse.
Koos taanlasest kompanjoniga ostab ta Euroopast kokku kasutatud tuulegeneraatoreid, võtab need juppideks, veab Tartusse ning müüb pärast renoveerimist uutele tuuleelektri tootjatele, kirjutab Äripäev.
Neli aastat tagasi asutatud OÜ Turbotecnic Group eelmise aasta kasum 22 miljoni krooni suuruse käibe juures oli 4,6 miljonit krooni.
Praeguseks on firma kolm töötajat uuendanud 15 elektrienergiat tootvat tuulikut ja töös on neli tuulegeneraatorit, mis lähevad USAsse Kansasesse. Järge ootavad viis generaatorit Iirimaale ning tellimus Malaisia valitsuselt, kes tahab tuuliku panna džunglis tööle koos diiselgeneraatoriga.

Ahvatlev tööpakkumine Soome osutus lihtlabaseks pettuseks
Libatööpakkuja pettis piimakombinaati tööle tahtjatelt tuhandeid kroone välja.
Kuldse Börsi ja Soovi tööpakkumiskuulutusele vastanud ja nõutud ettemaksu tasunud inimesed jäid pika ninaga, sest pärast raha tasumist valitses kuulutuses märgitud telefonis vaikus. Lubatud tööd Salmetan OY nimelises piimakombinaadis ei järgnenud, nüüdseks on politsei kindlaks teinud, et sellist ettevõtet ei eksisteerigi.
Detsembris ilmus Kuldses Börsis kuulutus, kus teatati, et Salmetan OY, mis tegeleb piimatoodete tootmisega, pakub mitmesuguseid ameteid (liinitöölised, autojuhid, komplekteerijad, laotöölised jms) nii naistele kui ka meestele. Palgaks lubati 2000 eurot. Kuulutuse all oli telefoninumber 5193 5754, millel vastas eesti keelt aktsendiga kõnelenud meesterahvas.

Tallink ja Rootsi ametiühing loobivad kohtuähvardusi
Rootsi ametiühingud ähvardavad kahjutasu mittesaamisel Tallinki kohtusse kaevata.
Rootsi meremeeste ametiühingu esimees Janne Ruden ütles, et kui Tallink ei maksa seitsmele Silja Symphony töötajale kompensatsiooniks kokku miljonit Rootsi krooni (1,7 miljonit Eesti krooni), kaebavad ametiühingud firma kollektiivlepingu rikkumise eest Rootsi töökohtusse.
Tegemist on eraldi kohtuinstantsiga, mis lahendab tööalaseid vaidlusi ning mille otsused ei kuulu edasikaebamisele.
Tallinki juht Enn Pant aga nõuab, et SEKO ja eriti selle esimees Ruden paluks vabandust Tallinki-vastase laimukampaania algatamise eest ning kui seda ei tehta, ähvardab juriidiliste sammudega.
Ruden ütles, et Tallinki juhtkonna liikmed eesotsas Pandiga märatsesid oktoobri lõpus Silja Symphony laeval ning solvasid töötajaid.

Skype paneb käima tasuta netitelevisiooni
Interneti ühe populaarsema kõneteenuste programmi Skype'i asutajad teatasid tasuta veebitelevisiooni katseversiooni käivitamisest.
Veel sel aastal Suurbritannias tarbijani jõudva uue teenuse nimi on Joost, see kasutab Mozilla brauserit ja on kaitstud piraatlusevastase platvormiga, teatas Lenta.ru viitega agentuurile France Presse.
Joost on juba sõlminud mõned sisu ja mõned reklaami puudutavad lepingud, kirjutab The Independent. Sisu hakkavad Joostis pakkuma näiteks Warner Music ja National Geographic ja reklaami näeb muuhulgas näiteks Wrigleylt ja Maybelline'ilt. Niipea kui Joost on endale vaatajaid kogunud, hakataksegi seda finantseerima üksnes reklaamirahadest.

 "Kuninganna" tuleb veebruaris Sõprusesse
Tallinn
Stephen Fearsi lavastatud "Kuninganna" nimiosas on äsja Kuldgloobuste jagamisel selle rolli eest parima naisnäitleja auhinna pälvinud Helen Mirren. Kuldgloobus anti samuti filmi stsenaristile Peter Morganile.
Film kandideerib kümnele Briti filmiauhinnale Bafta, mida jagatakse tänavu 11. veebruaril.
"Kuninganna" keskendub printsess Diana surma järgsetele sündmustele, kui avalikkust jahmatas Elizabeth II jahe reaktsioon. Olukorda püüab siluda peaminister Tony Blair (Michael Sheen).

Harold Pinter sai Prantsuse auleegioni ordeni
London
Pinter sai ordeni madalama, rüütli versiooni, kirjutab BBC.
Dominique de Villepin andis ordeni Pinterile üle Londoni Prantsuse saatkonnas pärast kõnelusi oma Briti kolleegi Tony Blair'iga.
Harold Pinterit, kes 2005. aastal võitis Nobeli kirjanduspreemia, on nimetatud Suurbritannia olulisemaks elavaks näitekirjanikuks.
Pinter on kogunud tuntust ka poliitilisel areenil oma kriitilise suhtumisega Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia välispoliitikasse. Ta on Iraagi sõja vastane ning on nimetanud Tony Blair'i "eksiteele viidud lollpeaks".
Ordeni üleandmise tseremoonial kiitis de Villepin Pinteri luuletust "Ameerika jalgpall". See brutaalne spordiala on peaministri jaoks kõnekaks sõja metafooriks. Pinter omakorda kiitis Prantsusmaad Iraagi sõja oponeerimise eest.

Kanuti Gildi SAALis on homme aasta esimene esietendus
Kanuti Gildi SAALis esietendub Saksamaa tunnustatud koreograaf-tantsija Christina Ciupke ja Mart Kangro koostöös valminud tantsulavastus "longer than expected".
Mart Kangro ja Christina Ciupke töötavad oma uues tantsulavastuses struktuuridega, mis käsitlevad kordumist, vastupanu, taluvust ja kontrolli ning uurivad, mis roll on nendel struktuuridel õppimise protsessis.
Nende töö läheneb kriitiliselt ülistusele, mis saab osaks konkurentsile, korrale ja kapseldunud enesesalgamisele nii indiviidi kui ühiskonna silmis.
Mart Kangrot võib pidada Eesti tuntuimaks kaasaegse tantsu kunstnikuks. Ta on muuhulgas teinud koostööd Mai Murdmaa, Charles Linehani, Thomas Lehmani ja Xavier Le Roy'ga. Tema esimene sooloetendus "Start.Based on a True Story" esietendus 2001. aasta alguses ning seda on esitatud ligikaudu 15 riigis.

Homsest näeb kinodes ameeriklaste arusaama laulvast revolutsioonist
PÖFFi avafilmina sooja vastuvõtu osaliseks saanud täispikk dokumentaalfilm "Laulev revolutsioon" hakkab homsest jooksma paljudes Eestimaa kinodes ja kultuurimajades.
"Filmi autorite, ameeriklastest abielupaari James ja Maureen Tusty dokumentaalpihtimus on sügava empaatiaga jutustatud kokkuvõte Eesti taasiseseisvumise protsessist. Film võtab ühelt poolt kokku eestlaste dramaatilise ajaloo ja tõuseb teiselt poolt hümniks meie kultuurile," ütles filmi ühe tootja Allfilm esindaja Kätlin Jensen.
"See on lugu inimkonna püüdlusest vabaduse ja enesemääramise õiguse poole, terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ja kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas Nõukogude impeeriumi lammutada. Filmi autorid näevad laulvas revolutsioonis Euroopa ajaloo pöördepunkti," lisas Jensen.

Kunstinäitus: Müütilised kaheksakümnendad
Täna avatakse Tallinnas Kumu kunstimuuseumis
Peab kohe ütlema, et eesti kunsti on raske lahterdada kümnendite järgi. 1950-ndate aastate esimene pool oli stalinistlik, teisel poolel valitses nn karm stiil. 1960-ndatel jõuti abstraktsionismi, kümnendi lõpul tuli juba popp. 1970-ndate keskpaigast valitses hüperrealism, mis ulatus kuni järgmise kümnendi keskpaigani.
Väikese faasinihkega jõudsid meieni transavangardi mõjud, mida manifesteeris Bonito Achille Oliva juba 1979. aastal. Tagasi tuli maalikunst abstraktses ja ekspressiivses vormis. Avangardistlik voolude kiire vaheldumine lõppes ja juba 1970. aastate lõpul küsis Evi Pihlak retooriliselt: "Kas eesti kunst on lõplikult valmis saanud?" Ando Järv kirjutas 1986. aastal "kunsti informatsioonilise reservuaari ammendumisest" ning "kunsti autokommunikatiivsusest ja ekspansionismist".

Filmikriitikud andsid auhinna "Tühirannale" 
Eilsel EFÜ auhindade jagamisel jätkas võidukäiku Veiko Õunpuu lühifilm "Tühirand".
"Tühirand" võitis parima filmi tiitli juba kevadel toimunud eesti filmi päevadel, samuti õnnestus filmil saada peaauhind Pimedate Ööde filmifestival korraldatud Scottish Leaderi eesti filmi võistluskavas. Peaosi mängivad filmis Rain Tolk, Maarja Jakobson ja Taavi Eelmaa. "Tühiranna" juures on tähelepanuväärne, et film valmis Eesti Filmi Sihtasutuse toeta - lõviosa 40-minutilise filmi eelarvest andsid eratoetajad. Sügisel peaks kinodesse jõudma Veiko Õunpuu järgmine, seekord täispikk mängufilm "Sügisball", mis põhineb samuti Mati Undi tekstil.
Eesti filmiajakirjanike ühing (EFÜ) andis tegijatele üle pronksist neitsi Maali kuju ning sponsorite poolt välja pandud 10 000-kroonise preemia. Parima filmi tiitlile kandideerisid veel dokumentaalfilmid "Müümise kunst", "Vaikelu naisega" ja "Sinimäed", ainus lisaks "Tühirannale" konkureerinud mängufilm oli Elmo Nüganeni "Meeletu".

Philip Glass 70 - põnev tee filosoofist heliloojaks
Minimalismistaari Philip Glassi 70 aasta juubel jõuab ka Eesti muusikasõpradeni.
Jaanuari viimasel päeval 70 aasta juubelit tähistavat Philip Glassi võib vaieldamatult pidada akadeemilise muusika täheks. Ja mitte ainult akadeemilise, sest Glass on ületanud lõhe tõsise ja kergemuusika vahel. Ta ühendab erinevaid põlvkondi ning moeteadlik publik peab tema salvestisi oma plaadiriiulis auasjaks.
Mõne aasta eest külastas Glass Pimedate Ööde filmifestivali raames Eestit, kohtus austajatega ning saatis oma ansambliga režissöör Godfrey Reggio filmi "Koyaanisqatsi". Ometi möödus visiit nii vaikselt, et paljud muusikasõbrad kuulsid sellest alles tagantjärele. Võib-olla peegeldabki see kõige paremini Glassi fenomeni. Olles ise maailmakuulus, on temas siiski midagi äärmiselt tagasihoidlikku ning teiste kuulsate minimalistidega võrreldes isegi helget.

Sojuzmultfilmi kangelased said Moskvas uue kodu
Moskvas avati eelmisel nädalal animatsioonimuuseum, kirjutab Lenta.ru.
Sojuzmultfilmi muuseum asub Natalia Satsi nimelise laste muusikateatri fuajees. Ekspositsioonide hulka kuuluvad filmide erinevad tööfaasid, nukud, dekoratsioonid, eskiisid, maketid, filmistuudiote tehnika jpm. Tuntud kunstnik Leonid Švartsman lõikas avamisel tavapärase punase lindi asemel läbi kinolindi. Muuseumi peamine sihtgrupp on lapsed, kellele korraldatakse muuseumis ekskursioone, režissööride juhendamisel meistriklasse jne.
Avakõne pidas teatri pealavastaja Viktor Rjabov, vahendab Sojuzmultfilm. Rjabovi sõnul ei seo Sojuzmultfilmi ja Moskva animatsioonimuuseumi ainult kultuurialane koostöö: paljudele on teadmata fakt, et Natalia Sats oli üks esimesi lavastajaid, kes kasutas animaatoritest õdede Blumbergide abil teatritükis animatsiooni.

Helsingi Linna Kunstimuuseum otsib uut juhti
Helsingi Linna Kunstimuuseumi juhataja ametikoht on olnud mõned nädalad täitmata, kuna muuseumi endine direktor Berndt Arell siirdus aastavahetusel juhtima nüüdiskunstimuuseumi Kiasmat, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsingi Linna Kunstimuuseumi uue direktori ametikohale on avaldanud soovi astuda 19 huvilist, kelle seas on ka eesti kunstiteadlane Anu Liivak. Liivak on üle kümne aasta juhtinud Tallinna Kunstihoone tööd ning on alates 2002. aastast töötanud Soomes Retreti kunstikeskuse direktorina.
Teiste kandideerijate hulgas on Kiasma intendant Marja Sakari, Soome Pariisi kultuuriinstituudi juhataja Marjatta Levanto, Tampere Kunstimuuseumi juhataja Janne Gallen-Kallela Sirén ja professor Mika Hannula, kes valiti sügisel tänavusele Veneetsia kunstibiennaalile lähetatava eesti esineja, kunstnik Marko Mäetamme projekti "Loser's Paradise" kuraatoriks.

Raadio 2 ei pea kasumit teenima
Raadio 2 ei saanud aastahitiga seonduvat tähelepanu kaua nautida. Kiirelt tuli meediale magusam uudis - Vaiko Eplik kõrvaldati hommikuprogrammist!
Epliku saaga on pälvinud palju meedia tähelepanu ja paljud R2 senised püsikuulajad on pahased. Seni ei ole aga eriti kõneldud põhjustest, mis panevad avalik-õigusliku raadio juhi nii põhjalikult sekkuma ühe allüksuse töösse.
Selgituseks on kõlanud vaid spekulatsioonid, kuna Eesti Raadio juhtkond poeb formaalsuste taha. Eri väljaannetest leiame umbes nii palju asjalikku informatsiooni, et "Margus Allikmaal ei ole Vaiko Eplikuga mingit emotsionaalset sidet".
Reach ja share
R2 on viimasel ajal kuulatavuselt Eesti Raadio murelaps. TNS Emori viimase raadioauditooriumi päevikuuringu andmetel on R2 kuulajate arv 2006. aasta septembrist novembrini aasta varasemaga võrreldes langenud 167 000-lt 125 000-le, turuosa vastavalt 15 protsendilt 11,4 protsendile.

Maria Šarapoval ei olnud teises ringis mingeid probleeme
TENNIS:
Esimese asetusega venelanna Maria Šarapova alistas kaasmaalase Anastassia Rodionova 58 minutiga 6: 0, 6: 3 ja kohtub kolmandas ringis Itaalia tennisisti Tathiana Garbiniga, vahendab ETV Sport.
Endistest maailma esinumbritest alistas belglanna Kim Clijsters jaapanlanna Akiko Morigami 59 minutiga 6: 3, 6: 0 ning šveitslanna Martina Hingis venelanna Alla Kudrjavtseva 68 minutiga 6: 2, 6: 2.
Kuuenda asetusega Hingis kohtub järgmises ringis jaapanlanna Aiko Nakamuraga, neljanda asetusega Clijstersi järgmiseks vastaseks on ukrainlanna Alona Bondarenko.
Asetatud mängijatest on täna ainsana komistanud 17. paigutusega sakslanna Anna-Lena Grönefeld, kes kaotas kindlalt 2: 6, 2: 6 ameeriklannale Ashley Harkleroadile.

Eesti squashijuuniorid võistlevad Euroopa GP-l Tšehhis
Eesti noored squashimängijad osalevad 19.-21. jaanuaril Prahas toimuval Euroopa GP etapil Czech Squash Junior Open 2007.
Eestist sõidavad võistlema Eesti Squashiakadeemia sportlased Andero Mardo, Jaanus Pettai, Kristjan Pettai ning Gerli Viikmaa. Võistlejaid saadab Eesti koondise peatreener Toni Wallin.
Andero Mardo ning Jaanus Pettai võistlevad vanuseklassis U19, Kristjan Pettai Vanuseklassis U17 ning maailma juunioride edetabelis 101. kohal asuv Gerli Viikmaa U15 vanuseklassis.
Võistlusel osaleb ligi 200 squashimängijat kogu maailmast.
Võistluse kodulehekülg: www.ludu.cz/ludu/CSJO2007

FC Levadia sõidab täna Moskvasse
FC Levadia esindusmeeskond sõidab täna, 18. jaanuaril Moskvasse osalemaks 20. jaanuaril algaval endise NSV Liidu vabariikide meistrite karikaturniiril Kubok Sodružestva 2007.
FC Levadia meeskond koguneb täna kell 16: 30 Balti jaamas ning alustab sõitu Venemaa pealinna suunas kell 17: 10 väljuva Tallinn - Moskva rongiga.
Viimasel hetkel jäi FC Levadia koosseisust eemale metsajooksul hüppeliigese sidemeid venitanud Tarmo Kink. Peatreener Tarmo Rüütli otsustas Kingi asemel meeskonda varuliiget mitte võtta.
FC Levadia koosseis Kubok Sodružestval:
Väravavahid
Artur Kotenko
Martin Kaalma
Kaitsjad
Andrei Kalimullin
Marek Lemsalu
Tihhon Šišov
Taijo Teniste
Igor Morozov
Poolkaitsjad

Kaia Kanepi kaotas Australian Openi teises ringis
TENNIS:
101 minutit kestnud matši pöördepunktiks sai teise seti kaheksas geim. Kolmandat päeva järjest väljakule tulnud Kanepi oli varemgi lendpallidel ebakindel olnud ja lõi paraku otsustaval hetkel võrku. Kaiast neli aastat vanem Molik võttis teiselt geimpallilt ka seti ja ei andnud initsiatiivi kolmandaski setis, kirjutab Sportnet.
Esmakordselt Australian Openi põhitabelisse pääsenud Kanepi jäi pärast vigastusepausi praeguseks WTA edetabelis 141. kohale taandnud publiku lemmikule alla servi teravuselt ja tegi ka rohkem sundimata vigu.
Kokku 10 serviässa löönud Molik oli esimeses setis väga kahvatu, lubades eestlannal kahel korral oma pallingu võtta. Kaia vastasel oli 29 minutit kestnud heitluse jooksul vaid üks murdevõimalus kolmandas setis, aga Kanepi ei lubanud seda realiseerida.

Raimo Pajusalust sai võrkpallur tänu korvpallisaali suletud uksele
Tosin aastat tagasi sikutas Raimo Pajusalu asjatult korvpallisaali lukustatud ust, nüüd on ta võrkpalli meistrite liigas ilma tegeva Belgia klubi Roeselare Knacki põhitegija.
Su klubi on meistrite liigas alagrupi liider. Kui suur võimalus on teil Euroopa tugevaim liiga ära võita?
Sellest pole juttugi olnud. Hoo-
aja eel seadsime eesmärgiks alagrupist edasijõudmise, millega oleme juba hakkama saanud. Kui pääseks nüüd kuue hulka või Final Fouri, oleks super.
Me lihtsalt ei ole veel ühegi Venemaa või Itaalia tippklubiga kokku läinud. Hooaja alguses saime küll itaallastest jagu (3: 2 võideti võõrsil Macerata klubi - toim), kuid meie olime siis tippvormis, nemad ladusid alles põhja.
Kuidas sinu panusega rahul ollakse?
Enam-vähem, blokis oodatakse veidi rohkem. Mingit imet ma korda saatnud ei ole, roll on üsna väike. Aga platsil olen praegu küll kogu aeg.

Keevalisel Safinil läheb reketeid nagu leiba
Venemaa tennisesuurus oli püsti hädas tagasihoidliku Iisraeli mängijaga.
Eilne mängudepäev Australian Openil erilisi üllatusi ei pakkunud. Ka soojakraadid hoidsid end vaos: kui mängud hommikul algasid, näitas termomeeter vaid +18. Mõne vihmasagara tõttu tuli ka kahele keskväljakule katus peale tirida.
Päeva ühe põnevama heitluse eest hoolitsenud venelane Marat Safin oli üks neist, kes pidi osa kohtumisest mängima katuse all. Hõlpu mehel polnud, Safin sai maailma edetabeli 202. numbrist, iisraellasest Dudi Selast jagu alles viies setis.
"Vigastusperiood näib küll möödas olevat, kuid oma mängu ma leidnud pole," vabandas üle-eelmise aasta Australian Openi võitja.
Safin on meeste tennises tuntumaid reketilõhkujaid. Keevaline venelane lajatab neid vastu maad igas kohtumises, mänguvahendeid puruneb sagedusega ligi üks reket nädalas.

Sakslased pelgavad dopinguproovi
Saksamaa telekompanii ARD väitel suhtuvad maa spordijuhid leigelt rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) ja maailma antidopinguagentuuri (WADA) nõudesse, et iga sportlane peab võistlusvälisteks dopinguproovideks alati kättesaadav olema.
ARD uuring kinnitas, et 250 sportlast hiilis mullu kokku 400 korral üllatustestidest kõrvale, kusjuures nad ei saanud isegi mitte hoiatust. Kõige osavamad kõrvalehoidjad olid kergejõustiklased ja jalgratturid.
"Uskusin, et dopinguvastane võitlus on Saksamaal esmaklassiline. Näib, et Saksa antidopingutoimkond ja olümpiaspordiliit peavad juhtunust oma järeldused tegema," kommenteeris WADA juht Dick Pound.
Olümpiaspordiliit on Saksamaal uus katusorganisatsioon, mille haldusalasse kuuluvad olümpiaalad.

Rohked vead tõid Kalevile eurosarjas taas suure kaotuse
Bologna Virtusele 76: 98 alistunud Kalev/Cramo põhitegijaid kollitas kõikuv mänguvorm.
Kalev/Cramo peatreeneril Veselin Maticil polnud teisipäevases FIBA EuroCupi kohtumises Itaalia liiga liidriga välja panna kõvasti pingutavat põhikoosseisu. Ansamblist langesid välja Kristjan Kangur ja Rait Keerles, pingile jäi haige Gregor Arbet.
"Mängisime pisut paremini kui eurosarja avamängus Gironas ja näitasime võitluslikkust," ütles Matic. "Aga vajalikul momendil polnud pingilt jõudu võtta."
Burlacult hea partii
Suuresti tänu 29 punkti ja 10 lauapalli kogunud rumeenlase Catalin Burlacu panusele vähenes Kalev/Cramo kaotusseis seitsmele punktile, kuid viimasel veerandil võimutsesid võõrustajad täielikult.
"Olen igale pallurile öelnud - rünnakul võib olla väga hea päev, nagu seekord oli Burlacul, kuid järgmises mängus ei pruugi visked üldse tabada," lausus Matic. "Kaitses ei tohi mingil juhul halba päeva lubada. Eksisime jälle sageli kaitses, mis rikkus kohe ka mängupildi."

Beckham võib Madridi Reali kohtusse kaevata
Kuigi Madridi Reali jalgpalliklubi presidendi Ramon Calderoni arvates ei ole David Beckham muud kui üks pooletoobine filminäitleja, võib Inglise vutimees klubile siiski vee peale tõmmata, kui asi peaks kohtukullide kätte minema, kirjutas Briti päevaleht The Times.
Nimelt on mitmed juristid Reali bosse hoiatanud, et Hispaania seaduste kohaselt võib mängijat pingile istutada ainult vigastuse või hoiatuskaartide tõttu. Reali peatreener Fabio Capello kuulutas teatavasti aga avalikult, et ei lase USA klubi Los Angeles Galaxyga lepingu sõlminud Beckhamit enam platsile.
See tõsiasi annab Beckhamile reaalse võimaluse ähvardada praegust koduklubi kohtuasjaga, mis omakorda sunniks Reali vutimeest suvel lõppevast lepingust varem vabaks andma.

Renault tõi turule Kangoo Generation 2007
Renault Kangoo mudelivalik täienes Kangoo Generation 2007-ga, mis tuli turule eelmise aasta detsembris.
Uuenenud Kangoo varustuses on allaklapitav tagumine iste, kiirusepiiraja, konditsioneer ning roolilt juhitav raadio ja CD-mängija, samuti on kasutatud uut tüüpi salongimaterjale.
Kangoo Geneation 2007 on saadaval kolmes bensiinimootoriga versioonis (1.2 16V, 1.6 16V manuaal ja 1.6 16V automaat) ning kolmes diiselmootoriga versioonis (1.5 dCi 60 hj, 70 hj ja 85 hj), kõik mootorid vastavad Euro 4 standarditele. 1.2 gaasimootoriga versioon jääb mudelivalikusse nii Kangoo (sõiduauto) kui ka Kangoo Expressi (kaubik) puhul.
Uuel Kangool on neli varustustaset: Authentique, Alize, Pampa ja Helios eriseeria. Kangoo Authentique sai uue, kahevärvilise sini-musta tekstiiliga salongimaterjali. Ka Kangoo Alize'il ja Kangoo Express Grand Confortil on uus interjöör. Värvilise äärisega esimatid on Alize'i, Helios ja Pampa versioonidel. Kangoo Alize'i versioonil on roolilt juhitav integreeritud 2 x 15W raadio ja CD-mängija. Helios eriseeria ja Pampa versioonide lisavarustuses on ka MP3-formaadiga ühilduv 4 x 15W raadio ja CD-mängija. Alates Alize versioonist on standardvarustuses konditsioneer.

Samsung tõi turule esimese optilise juhtnupuga telefoni
Samsung Electronics tõi turule maailma esimese optilise juhtnupuga mobiiltelefoni.
Samsungi uusim optilise juhtnupuga telefon SCH-V960 on sobitatud uusima tehnoloogiaga ning muudab mobiili menüü ja kasutajaliidese kasutamise viisi. Kasutajad kasutavad optilise juhtimisega klahvi, asetades sellele oma sõrme ja liigutades kursorit, et liikuda menüüs sarnaselt hiirekursoriga arvutis.
Optilised andurid loevad kasutaja sõrmeliigutusi ja reageerivad nendele, seljatades sellega traditsioonilise neljasuunalise menüüs liikumise ja pakkudes 360-kraadilist vabadust. V960-e optilise juhthoova kasutajasõbralikkuse ja vaba liikumise tulemuseks on kiire ja muretu menüüs navigeerimine, kirjeldab Samsung uudistoodet.
Valgusanduri kaudu pakub Samsung V960 ka "nutikat valgustust", mis kontrollib automaatselt LCD-ekraani ja klaviatuuri heledust. Lisaks toetab V960 ka 2-megapikslist kaamerat, GPS-i ja funktsiooni bluetooth.

Office 5 avab Kaksiktornis ärikeskuse
Selle aasta suvel laieneb Office 5 Ärikeskus Tallinna kesklinnas Stockmanni kõrval asuva Kaksiktorni büroopinnale, kuhu tulevad täisteenusega büroo- ja seminariruumid nii lühi- kui pikaajaliseks kasutuseks.
Office 5 Ärikeskus annab võimaluse väiksematel ettevõtetel kasutada kontorit koos lisateenustega Tallinna ühes esinduslikumas ning soliidsemas ärihoones. Ärikeskusesse tulevad privaatsed, möbleeritud ja kaasaegsete sidelahendusega varustatud kontorid koos vastuvõtusekretäri- ja asjaajamisteenustega.
Firmadele, kes ei vaja bürood igapäevaselt, pakutakse tunnibürood ja virtuaalkontori teenust. Sel juhul on võimalik kasutada bürooruume vastavalt vajadusele. Virtuaalkontori teenusena on Office5 Ärikeskus firma asukohaks ning kogu saabuv korrespondents suunatakse edasi kliendile kaasaegsel viisil. Samuti toimib firma nimel telefonikõnedele vastamine ning on tagatud teatud hulga kontori kasutust kuus.

Rimi Balticu käive oli üle 15 miljardi krooni
Rimi Baltic Groupi käive kasvas eelmisel aastal 20% ja ulatus 15,2 miljardi kroonini.
2006. aasta tähendas Rimi Batic Groupile suurt kasvu ning tõi kaasa palju ärilisi muudatusi.
"Avasime Baltikumis 29 uut kauplust - kuus Rimi hüpermarketit, ühe Rimi supermarketi ja 22 Supernetto ja Säästumarketi odavkauplust. Head müügitulemused aitasid meil säilitada liidripositsiooni nii Eestis, kus meie turuosa on 24%, kui ka Lätis, kus meil on 22% suurune turuosa, ja tõsta Rimi Leedu turuosa seitsme protsendini. Rimi Balticu turuosa Balti regioonis tõusis ühe protsendipunkti võrra 16 protsendini," ütles Rimi Balticu tegevjuht Antonio Soares.
Rimi Balticu investeeringute kogumaht 2006. aastal kõigis kolmes Balti riigis kokku oli ettevõtte teatel 970,3 miljonit krooni.

airBaltic uuendas piletite ostmise online-süsteemi
Sellest nädalast võtab Läti lennufirma airBaltic kasutusele uue piletite ostmise online-süsteemi.
Ettevõtte teatel töötab uus süsteem efektiivsemalt ja kiiremalt kui varasem ning teeb pileti ostmise ettevõtte kodulehelt palju lihtsamaks.
"Reisi planeerimine ja piletite etteostmine online keskkonnas pole mitte ainult lihtne ja turvaline, vaid ka märkimisväärselt odavam. Reisijate arv, kes reisivad veebist ostetud piletitega, kasvab pidevalt, seega on meile oluline pakkuda oma klientidele kiiremat ja mugavamat viisi piletite ostmiseks meie kodulehelt," sõnas airBalticu turunduse- ja e-reklaami juht Maris Rudens.
Uue online pileti süsteemi disain on jäänud samaks, kuid nüüd on see kasutajasõbralikum. Üheks uuenduseks on näiteks võimalus saada lisainfot huvipakkuva linna või maa kohta, mis teeb sihtkoha valimise lihtsamaks.

Esimene äriklientidele suunatud ühekuuline investeerimishoius teenis tulu 6%
Esimene äriklientidele suunatud ühekuuline investeerimishoius teenis tulu 6% aasta baasil.
SEB Eesti Ühispank tuli kuu aega tagasi esimesena Eestis välja äriklientidele suunatud avaliku kahe lühiajalise investeerimishoiuse pakkumisega, milles hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida tavapärasest tunduvalt kõrgemat intressi.
"Euroopa ja Skandinaavia ettevõtete hulgas on sarnased hoiused väga levinud tooted lühiajaliste varade paigutamisel, nii väikeste kui ka keskmiste ja suurte ettevõtete hulgas," selgitas investeerimishoiuste suurt populaarsust SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ahti Asmann. "Peamise põhjusena tuuakse välja madal riskitase ning tavahoiusest oluliselt kõrgem intressimäär."
Hoiuse tootlus sõltub alusvaraks oleva valuutaturu instrumendi liikumisest, samal ajal on hoiusumma säilimine 100% garanteeritud. Antud hoiuse tähtaeg oli üks kuu ning tegemist oli kapitaligarantiiga investeeringuga, kus tulusus sõltus USA dollari käitumisest euro suhtes, teatas pank.

MicroLink kolib Ülemiste Citysse
AS MicroLink Eesti ning AS Ülemiste City sõlmisid lepingu Baltikumi suurima IT firma MicroLink kolimiseks Ülemiste Citysse.
MicroLinki tarbeks rajatakse Ülemiste Citysse 10-korruseline büroohoone, millest MicroLink võtab kasutusele üle 4000 m2 viiel korrusel. Büroohoone ehitab AS Celander, kellega Ülemiste City sõlmis ehituslepingu mahus üle 120 miljoni krooni. MicroLinki hoone valmib 2008. aasta kevadel.
Ülemiste City juhatuse esimehe Gunnar Kobini sõnul on Eesti suurima IT-firma MicroLinki kolimine Ülemiste Citysse fundamentaalse tähtsusega samm kogu Ülemiste City arengus. "Pea kõigis Ülemiste Cityle sarnastes innovaatilise suunitlusega ärilinnakutes on keegi, kelle ümber kujuneb samalaadsete ettevõtete klaster. MicroLink on vaieldamatult üks neist ettevõtetest, kellel on potentsiaali IKT sektori klastri tekitamiseks Eestis," lisas Kobin.

IBM sai USA-s eelmisel aastal enim patente
Neliteist aastat järjest USA patentide edetabelit juhtinud IBM sai 2006. aastal 3621 patenti, mis on ligi 1200 patenti enam kui lähim konkurent Samsung.
IBM on suurima tootevalikuga Eestis tegutsev infotehnoloogia ettevõtte, kes pakub 60 000 erinevat toodet, teatas IBM-i esindus Eestis.
"IBM-ile möödunud aastal väljastatud patendid on ettevõtte 5500 leiutaja töö tulemuseks kogu maailmas, arendustöö käib jätkuvalt 24 tundi ööpäevas, praktiliselt igas ajavööndis," kommenteeris IBM Eesti juht Valdo Randpere. "Samas ei ole IBMi eesmärgiks niivõrd patentide hulk kui kvaliteet, samuti soovime oma kliente innovatsiooni valdkonnas aidata ja julgustada. Kaasaegne infoühiskond eeldab pidevat arengut ja avatust uutele lähenemistele - kõik neist ei leia loomulikult piisavat lõpprakendust, kuid seda suurem on ellujääjate poolt kordasaadetav revolutsioon."

Lenna Kuurmaast saab Sky Plusi saatejuht
Järgmisest nädalast juhib Vanilla Ninja laulja Lenna Kuurmaa raadio Sky Plus Soovisaadet.
Popbändi juhtfiguur hakkab kuulajate soove eetrisse vahendama igal tööpäeval kell 19-22. Saade on nüüdsest eetris kahe saatejuhiga, et pakkuda kuulajatele veelgi meelelahutuslikumat programmi õhtustel aegadel. Lenna Kuurmaa kõrval jätkab saadet juba varem juhtinud Andi Raig.
"Vaieldamatult on Lenna üks noorte suuremaid lemmikuid ja kuna samale sihtgrupile meeldib ka õhtuti raadiost oma soovilugusid kuulata, siis võidab saade kindlasti populaarsust juurde," ütles raadio Sky Plus programmidirektor Priit Vare.
Lenna Kuurmaa ise nentis, et raadiodiskori töö on talle põnev väljakutse. "Olen andnud raadiotele sadu intervjuusid, ent nüüd on mul võimalus ise olla hoopis teisel pool mikrofoni," lausus ta.

Vene lehed elavad valimiseelses meeleolus
Vesti Nedeli Den za Dnjom (VNDD) kärbib 19. jaanuarist alates oma nime poole võrra - alles jääb Den za Dnjom. Toimetuse pöördumises öeldi: "Me oleme alati olnud ja jäämegi sõltumatuks ja objektiivseks väljaandeks, seepärast ei saa endale lubada, et meie nimi kutsuks lugejates esile negatiivseid assotsiatsioone seoses viimaste sündmustega venekeelsete lehtede turul Eestis." Jutt on arvatavasti päevalehe Vesti Dnja äraostmisest keskerakondlaste poolt.
Muide, VNDD avaldas ülevaate taas riigikokku pürgivate poliitikute blogidest: esikohal on Evelyn Sepp, kellele järgneb Edgar Savisaar. Leht märkis, et oma blogis lubab Evelyn Sepp pidulikult, et hakkab sel aastal õppima vene keelt, kuid mitte selleks, et lugeda Putinit, vaid hoopis Puškinit. Ta lubab hakata ka kitarri mängima, nagu Angela Aak.

FHM-i uus peatoimetaja on Robert Kõrvits
Meesteajakirja FHM selle asutamisest 2004. aastal peatoimetanud Erik Morna vahetas ametit ja tegutseb nüüd Raadio 2 muusikajuhina. Raadio 2 kodulehel seisab: "Morna töö on kuulata nii palju muusikat kui võimalik, mis on mõistagi tervist kahjustav töö, kuid keegi peab selle ära tegema."
Morna tööd FHM-i peatoimetajana jätkab Robert Kõrvits, kes töötas varem samas ajakirjas reporterina. Kõrvitsa varasemate töökogemuste hulka kuulub ka pressiesindaja töö politseiametis. Uue peatoimetaja muusikalistest eelistustest annab aimu tema kuulumine Hard Rock Clubi, mis on Eesti suurim raskemuusika austajate klubi. Kõrvitsa toimetatud esimene FHM-i ajakirjanumber ilmub veebruaris.

Suviste alustab uue telemängu "Võta või jäta!" tootmist
TV3 veebruarikuu saatekavas jõuab vaatajate ette uus meelelahutuslik telemäng "Võta või jäta", kus õige strateegia ja hea õnne korral võib võita veerand miljonit krooni. Õnnemäng põhineb maailmas tuntud formaadil "Deal Or No Deal", ja seda on näidatud enam kui 30 maa teleekraanil. Soomes näeb saadet "Ota tai jätä" Nelonenilt kolmapäeviti kell 20. Mõnes riigis, näiteks Hispaanias ja Inglismaal on mäng eetris iga päev.
"Tegemist on kompanii Endemol formaadiga, mida esmakordselt mängiti Hollandi televisioonis," täpsustas Raivo Suviste (BEC) TV3 ekraanile jõudvat versiooni. Esialgu on kavandatud mängu toota kevadeni, kuid Suviste sõnul sõltub kõik reitingutest.

Miljonimäng telefoni ja SMS-i teel
Alates pühapäevast avaneb TV3 "Kes tahab saada miljonäriks?" vaatajatele uus võimalus kaasa mängida ja raha võita. Kui mängija loobub vastusest ja otsustab raha välja võtta, on saatejuhi märguande peale aega 30 sekundit, et televaataja mängu astuks ja oma varianti pakuks. Mitu televaatajat ühes saates telefonitsi kaasa mängida saavad, on saatejuht Võrno otsustada. Vastust saab pakkuda SMS-i teel tähevariandi näol või helistades ja juhistele vastates. Number on nii SMS-i kui ka helistamise korral: 12400. Üks õigesti vastanutest võidab 5000 krooni.

Baskini anekdoodid
Väike Juku läheb isaga sünnitusmajja vaatama vastsündinud venda. Medõde toob imiku, kelle randme küljes ripub number.
"Vaata, isa, ta on täiesti uus. Isegi hind on veel küljes!"
Ema veenab tütart: "Sa pead sööma suppi ja praadi. Kas sa tead, mis saab tüdrukutest, kes suppi ei söö?"
"Tean. Modellid!"
"Ma tegin jõuludeks oma neiule ilusa kingituse ja panin kuuse alla."
"Ja mis tema tegi?"
"Ta otsib seda siiamaani. Mets on suur!"
Hotellisildil seisab: "Mei hotellis räägitakse inglise, saksa, prantsuse, hispaania, kreeka, poola, vene ja teistes Euroopa riikide keeltes!"

JÄRJEJUTT (52): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Sel ajal töötas Tanja insenerina teaduslikus uurimisinstituudis ja kuulus sel moel Nõukogude teadus-tehnilise intelligentsi hulka - meil oli selline märkimisväärne ühiskonnakiht (nüüd seda endisel kujul enam pole - kadus koos N Liiduga). Kuidas selline kiht tekkis? Siis arvati, et heast perekonnast tütarlaps (aga Tanja oli heast perekonnast - lugupeetud vanemate ainuke tütar) peab tingimata saama kõrgema hariduse. Kui neiul ei avaldunud keskkooli lõpetamise ajaks mingeid erilisi kalduvusi ega püüdlusi, astus ta mingisse tehnikainstituuti, mida oli palju, ja sai inseneriks. Kui arvestada, et pärast instituudis riigi kulul eriala omandamist tuli sellel alal kohustuslikus korras kolm aastat töötada, oli riigis terve vägi Tanja-taolisi eluga rahulolematuid noori spetsialiste (nad polnud ju unistanud tingimata inseneriks saamisest), kes veetsid oma sundaega rohkearvulistes teaduslikes uurimisinstituutides, tootmata seejuures midagi.

Kas müügihitid on lapsesõbralikud? 
Eesti Päevaleht toppis lasteistme kümnesse enimmüüdud autosse ja jäi tulemusega rahule.
Võtsime lasteistme kaenlasse, pistsime mõõdulindi taskusse ning asusime ringkäigule mööda Tallinna autosalonge. Iste oli beebipoe üks enim ostetumaid. Mõõdulindi võtsime selleks, et turvavöö pikkust mõõta. Väidetavalt hoiavad mõned autotootjad kokku, paigaldades autodesse normaalsetest lühemaid turvavöid. Siis võib vanemat tüüpi turvatoolide korralikuks kinnitamiseks turvavööd nappida. Kümne enim ostetud auto tagumise turvavöö pikkus jäi vahemikku 2,5 -3 meetrit. Sellest täitsa piisas.
Kuna nõudmised auto turvalisusele on kasvanud, pakub enamik firmasid uutele sõidukitele lapsetooli turvaliseks ja lihtsaks paigaldamiseks isofix-kinnitusi. Sellise kinnitusega toolide hind on kallim, kuid lapse ohutus on paremini tagatud.

Vedurijuhi päevast möödub enamik depoos
Eestis saab vedurijuht kiirust arendada kuni 120 kilomeetrini
Rein Siitas (76) on olnud vedurijuht 14 aastat. Riia raudteekooli pingist tulnu kohe vedurijuhiks ei saanud. Kõigepealt pidi alustama lukksepana. Seejärel tuli end tõestada vedurijuhi abina ning alles siis sai mundri selga ja vormimütsi pähe.
Sel päeval, kui Päevaleht Reinu külastab, väljub ta koos vedurijuhi abi Heikki Soukasega (67) depoost kell 12.23. Diiselrong number DR1BJ (liin 0212) väljub kell 14.42 Tallinnast Tartusse. Liinil loetleb Rein 20 peatust. Igavust mehed sõidu ajal ei tunne, sest juhikabiinis kuulatakse kaasa toodud kassettmakist raadiot ja arutatakse maailmaasju.
Sõites peab juht tegema kõike, mida näiteks bussijuhtki. Ta vaatab teed, jälgib fooritulesid, teavitab reisijaid peatustest ja tallab gaasipedaali. Muidugi on oluline side dispetšeriga. Tema teavitab juhti remonttöödest ja graafiku muutumisest tingitud kiiruspiirangutest.

Legend tuli Euroopasse noobleid sakslasi õrritama
Honda insenerid
Legend elab edasi! Kuigi vahepeal oli surnud ja maha maetud. Honda lipulaev Legend oli aastaid tagasi paljude silmis kõva tegija. Siis aga kadus aastateks. Nüüd ujus jälle välja, ning kohe nooblitele sakslastele turri.
Mainekas aadlitiitel puudub ning sakslastega võrreldes napib veidi euroopalikult mugavat elegantsi. Kuid tehniline relvastus ja turvakaitse on kõrgtehnoloogia tipp, millest tasub teistel eeskuju võtta.
Üks mootor
Legend on sihikule võtnud Mercedes-Benz E-klassi, BMW 5. seeria ja Audi A6, kuna just need valitsevad suurkeskklassi sedaanide turgu ning on saadaval nelikveolistena. Honda pakub Legendi üksnes neljarattaveoga. Eri mootorite ja käigukastide vahel valida ei saa. On vaid üks 295-hobujõuline 3,5 -liitrine V6 bensiinimootor ja viiekäiguline automaatkäigukast. Varustuse tasemeidki on ainult kaks ning lisavarustuse nimekiri praktiliselt puudub. Viimast pole vaja, sest sakslastel lisaraha eest pakutav mugavus-, turva- ja luksusvarustus on Legendil hinna sees.

 "Mägede" korterite müük nõuab vähemalt kolm kuud kannatust
Aasta eest läksid Mustamäe korterid paari päevaga, nüüd peab arvestama kuudega.
Siili tänava üheksakorruselise maja viimasel korrusel asuv ühetoaline korter on seisnud kuu aega tühjana. Nii kaua on selle omanik Tarmo Seliste otsinud uusi omanikke. Noormees ise elab hetkel üürikorteris. Soov investeerida fondidesse ning võlakirjadesse tekitas tal müügimõtte.
Kui veel aasta eest oleks vilgas müügitegevus ja huviliste sisse-väljavoorimine tekitanud korteris tõmbetuule, siis praegu pole elamise vastu keegi õrna huvigi üles näidanud.
Sõprade-tuttavate kaudu tuli vaid üks telefonikõne, millest asi kaugemale ei jõudnudki. Iluremont, mis aitaks müüki kiirendada, nõuaks vähemalt 50 000-100 000 krooni.
Kinnisvarafirma 1Partner tegevjuht Martin Vahter näeb müügi ebaedu peamise põhjusena korteri kulunud välimust. Kui liita korterihinnale ka remondikulu, tuleks ostjal välja käia uue korteri hind.

Ühistu keelab kodus suitsetamise
Ühistud kehtestavad piiranguid suitsetamisele ning koduloomade pidamisele.
"Mis jama on? Maksan korteri eest kallist üüriraha ja nüüd tullakse õiendama, et toas suitsu teha ei tohi. Hea veel, et rõdu on olemas," poriseb 25-aastane Mihkel, kes kolis äsja järjekordsesse üürikorterisse. Mihkel on juba paaris-kolmes korteris elanud ja kuuleb esimest korda, et suitsetamine on toas ja köögis keelatud. Karm suitsukeeld laieneb kohviku-baari-teatri tasandilt nii mõnelegi üürikorterile.
Kui korteril puudub rõdu ja väljas on kole külm, püüavad suitsetajad oma kirge rahuldada korrusmaja koridoris. Nõukogude ajast on imehästi meeles kirbe konihais, mis mõne Musta-mäe või Lasnamäe trepikojas tihti vastu lõi. Enam nii lihtsalt ei saa. BRC Kinnisvara peamaakleri Marek Jürna sõnul keelab korterelamu koridoris, trepikojas ja muus üldkasutatavas ruumis suitsetada tubakaseaduse paragrahv 29.

Uuselamurajoonis saab interneti õhust
Uuselamurajooni kolijal tasub arendajalt uurida, kas seal saab ka internetiga liituda.
"Kinnisvaraarendajad ehitavad infrastruktuurist välja ainult tee, vee ja kanalisatsiooni ning sideosa jäetakse mingil põhjusel laokile," ütleb Margus Kreinin riigi infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) infrastruktuuri osakonnast. Näiteks toob ta Tabasalu, kus ühte maanteed kaevatakse mitu korda üles. "Alguses pannakse kanalisatsioon, siis vesi jne, iga asi tehakse eraldi," vahendab ta.
Uuselamurajoonides on sageli esimene internetiühenduse lahendus õhu kaudu leviv WiMax-i tehnoloogial põhinev KülaTee 3, sest kaabelühenduseks vajalike sidekanalite vedamine võtab palju aega.
KülaTee 3 on interneti püsiühendus hajaasustusega maapiirkondadele ja selle rajamist rahastas 80% ulatuses riik, ülejäänu eest maksid kohalikud omavalitsused.

Kehva planeeringuga maja võib jääda pikaks ajaks müüki
Maja müügiks kulub heal juhul kaks kuni neli kuud, halvemal juhul aastaid.
Kinnisvaras kehtib kuldreegel - asukoht, asukoht, asukoht! Majade müügi puhul on see eriti oluline, kuna need on korteritest üldjuhul kallimad. Ei saa välja tuua seaduspära, et majade müümine võtab kauem aega kui korteri müük. Kõik sõltub konkreetsest kinnisvarast.
Iga maja müük võtab oma aja ning kindlat perioodi, millega maja müüakse, on raske ennustada. On juhuseid, kus maja müüakse ära paari nädalaga, kuid müük võib aega võtta ka aastaid. Normaalne müügiperiood on 2-4 kuud. Kui rääkida eksklusiivsetest, üle keskmise hinnaklassiga majadest, siis nende müük võib kesta 6-8 kuud. Nimetatud aega võib pidada aga samuti täiesti normaalseks.

Suur-Tallinn areneb oodatust kiiremini
Tallinnast saab üha enam täna-päevane linn, mille juurde kuuluvad ümber linna kobaras paiknevad eeslinnakud - Suur-Tallinna areng on hoo sisse saanud.
Mõni aasta tagasi tundusid utoopilistena prognoosid, et Tallinna satelliitelamurajoonid võivad paikneda Keila-Joal, Kaberneemes või Lagedil. Suur-Tallinna kiire areng viimastel aastatel on ületanud aga ka kõige julgemad ennustused.
Olulisima tõuke Tallinna naabervaldade eluasemeturu arengule on andnud siinse kinnisvarasektori kiire areng. Pealinn muutub üha populaarsemaks tööpaigaks, mistõttu kasvab soov pealinna elama asuda. Majanduskasv on upitanud palku, see omakorda aga nõudmisi eluasemele.
Tulemas on uusi projekte
Tallinna halduspiires on praegu alla 1000 kr/m2 hinnaga elamu-krunti peaaegu võimatu leida, sellest kallim hind pole aga paljudele enam taskukohane. Ka Tallinna korterid on hinna poolest paljudele kättesaamatud.

Uus katus võib tormituulte saabudes lendu tõusta
Tormid võivad liiga kerge katuse maha rebida. Selle vältimi-seks telli katuseprojekt.
Katuse remont on ehitustöö, mis peab olema projekteeritud. Eriti teravalt on see probleem esile kerkinud viilkatustega majade puhul, kui vana eterniitkatus vahetatakse moodsa profiilpleki vastu. Kui remondi käigus muudetakse ehitise piirdekonstruktsiooni omadusi (sel juhul muutub katuse omakaal), on projekti ja ehitusloa tellimine kohustuslik.
Eterniitkatuse pleki vastu väljavahetamise ohuks pole mitte sarikate ja roovitise kandevõime, vaid katuse tunduvalt vähenev omakaal. Seega tuleb katuse remonti hinnata terviklikult isegi siis, kui vahetatakse ainult katusekattematerjali ning kandvaid konstruktsioone (roovid, sarikad) ei muudeta.
Viimase aasta jooksul on tehnilise järelevalve inspektsioon Pelgurannas kokku puutunud kahe juhuga, kui eterniitkatus vahetati profiilpleki vastu välja. Mõlemal juhul olid tehtavad tööd projekteerimata ning mõlemad katused rebis esimene suurem tormituul pealt.

Viljandi lõunaväravasse kerkib tuhandele elanikule uus linnaosa
Viljandi linnavalitsus valis ideekonkursilt Männimäe II linna-osale planeeringu.
Planeeritav elamuala saab jätkuks Männimäe olemasolevale elurajoonile, mille kortermajad on valdavalt viiekorruselised. Viljandi linna siluetti ida ja lõuna suunast kujundama hakkav Männimäe II jääb valdavalt pereelamute käsutusse.
Viljandi linnapea Peep Aru sõnul on tavapärane, et tähtsates kohtades asuvate maa-alade planeeringud ja ehituste eskiis-projektid tehakse konkursi korras. "Eelkõige kehtib see meie muinsuskaitsealade ja seda ümbritseva tsooni ning rohealade kohta. Ja kehtib see reegel nii linnale kui ka erasektorile," täpsustab Aru.
Viljandi peaarhitekti ja ideekonkursi žürii esimehe Marko Männiku sõnul laekus tähtajaks kaheksa võistlustööd, üks saabus hiljem. Linnaosa arenduse aluseks võetakse võidutöö, lõpliku sõna ütleb aga linnavalitsus. Aru sõnul koostatakse võidutöö põhjal terve linnaosa üldplaneering ning seejärel saab alustada kommunikatsioonide rajamist ja kruntide väljaandmist.

JÜRGEN LIGI: Samm õigluse suunas
Sotsioloog Juhan Kivirähk kirjutas Eesti Päevalehe aastalõpuväljaandes, et suhtumine ajateenistuse toetamisse kirjeldab ära erinevuse Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu vahel.
Nii ongi IRL-i kaasesimees Tõnis Lukas korduvalt nimetanud tänavu kehtima hakanud ajateenija 1500-4000-kroonist kuutoetust aadete reetmiseks. Tõesti, sellist aadet mina ja Reformierakond ei jaga, mille järgi riik ütleb kodanikule ette tema kohuse ning sunnib ta omakseid selle välja ostma.
Idee toetuseks tuli otsida analooge. Võrdluskõlblikke riike pole palju, sest NATO liikmeist on ajateenistuse kaotanud või otsustanud kaotada neli viiendikku. Leedu läheb 2008 üle faktilisele vabatahtlikkusele ning peagi ka täisprofessionaalsusele. Suurt analoogiat ei otsiks ma NATO-s Türgist ega Kreekast, sestap toon näited ülejäänutest - Taanist, Norrast ja Saksamaalt.

EVI ARUJÄRV: Kultuur ja mõõdupuud
Päevalehe hiljutises artiklis raamatuturu teemal (Kaarel Tarand, "Raamatu-uputuse vastu", 9.1) peitus avaram teema kultuuri "ohjeldamisest".
On ju ka kunstinäitusi, teatrietendusi, kontserte ja teleprogramme üpris palju ja kõik ei tundu väärtuslik või sisukas - tuleks ehk piirata. Piiramine - see ei kõla hästi. Sellega seostuvad traumaatilised kogemused. Esiteks kogemus totalitaarühiskonnast, milles kultuuri kui ainsat vabaduse riiki ümbritses metafüüsika aura, mis andis kultuuriinimestele privilegeeritud seisundi, kuid mis tänaseni põhjustab allergiat igasuguste piiramiste suhtes.
Teiseks kogemus demokraatiast ja turuühiskonnast, mis andis vabaduse "tagasi", kuid jättis kultuuri turustiihia meelevalda ja röövis privileegid. Ja sund õppida trenditabamise, imago loomise ja raha küsimise kunsti on paljudele olnud sama ahistav kui ideoloogiline kontroll. See kõik välistab juba ette iga mõtte kultuuri "korrastamisest" sisuliste kriteeriumide alusel. Kaua ongi kultuurikirjeldustes domineerinud formaalsed ja kvantitatiivsed tunnused - publiku arv, majandamise efektiivsus, "vajalike struktuuride olemasolu" (nagu ütles varasem riiklik kultuurikontseptsioon) jms. Samas, kui kaalikakasvatust või lehmapidamist ohjeldati 90-ndatel viitega euronormidele, siis kultuuriliste regulatsioonide (või nende vältimise) põhiargumendiks on alati viited vabaturule ja vaimuvabadusele.

JÜRI MALOVERJAN: Venemaa sanktsioonide võimalus nullilähedane
Venemaa parlamendi alamkoja, riigiduuma kolmapäevane avaldus pronksmehe kohta osutus ettearvatult üsna pehmeks ja üldsõnaliseks.
Riigiduuma liikmed lihtsalt kutsusid president Vladimir Putinit ja valitsust kaaluma võimalust kehtestada Eesti vastu majanduslikke sanktsioone juhul, kui Eesti võimud siiski otsustavad Teise maailmasõja aegse monumendi ja väidetava vennashaua Tallinna kesklinnast Tõnismäel mujale viia.
Seejuures räägitakse Vene riigiduuma avalduses "vennashaudade hävitamisest", samal ajal kui Eestis vastu võetud seadus loob tegelikkuses vaid aluse monumendi ja väidetava vennashaua ümberpaigutamiseks.
Riigiduuma avalduse üldsõnalisust on lihtne seletada sellega, et reaalselt ei kuulu Venemaal välispoliitika tegemine riigiduuma pädevusse - see on Venemaa presidendi ja temale alluvate ministeeriumide ainupädevus. Ja seda on tark arvestada ka selle avalduse kontekstis.

Interfax: Sõjahauad ja pronkssõdur
Vene relvajõudude sõjamemoriaali keskuse juht kindralmajor Aleksandr Kirillin teatas uudisteagentuurile, et Tallinnas Tõnismäel on Tallinna hõivamisel septembris 1944 langenud 13 Nõukogude sõjaväelase säilmed. Kokku on Tallinna maetud 891 langenud Nõukogude sõja-
väelast. Kirillini sõnul asub praegu Eesti territooriumil 265 sõjamemoriaali, kus puhkavad 168 855 Nõukogude sõjaväelase põrmud. "Vastavalt Genfi konventsioonile võib välisriigi armee sõdurite sõjahaudade kohti muuta ainult selle riigi loal, millele need memoriaalobjektid kuuluvad, vastasel juhul rikutakse jämedalt rahvusvahelist õigust," ütles Kirillin.
Vene föderatsiooninõukogu esimees Sergei Mironov teatas, et parlamendi ülemkoda reageerib "riigikogulaste otsusele võtta maha pronkssõdur ja matta ümber Nõukogude sõdurite säilmed".

Le Figaro: Kuju külvab tüli
"Taas kord on ajalugu see, mis mürgitab Venemaa ja väikese Eesti vahelisi suhteid," kirjutas Prantsuse päevaleht. "Vene duuma liikmed võtsid vastu resolutsiooni, mis ähvardab endist Nõukogude liiduvabariiki majanduslike sanktsioonidega. Uue lahkheli põhjus: punaarmee" vabastaja monument, mis püstitati 1947. aastal Tallinnas, Eesti pealinnas.
Peaminister Andrus Ansipi algatusel võttis Eesti parlament 10. jaanuaril vastu seaduse, autoriseerides kuju ja 13 sõduri säilmete, mis tõenäoliselt sinna alla on maetud, ümberpaigutamise kalmistule.
"Pühaduseteotuslik otsus," ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov teisipäeval. Ansip kinnitab, et tegemist on monumendi kaitsega vaenulike manifestatsioonide eest. Eelmise aasta 20. mail monumenti rüüstati.

REPLIIK: Reformierakond kahvlis
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar soovitas eile Reformierakonnal pöörduda kohtusse, kui Eesti Raudtee endise omaniku Edward Burkhardti süüdistus miljoni euro suuruse pistise küsimuses on tõesti laim. Esmapilgul tundub Savisaare soovitus mõistlik: kui Burkhardt nii väidab, las siis tõestab oma väidete õigsust kohtus, ja kui ta seda ei suuda, siis saab ta laimamise pärast karistada.
Aga teisalt, kohtuveskid jahvatavad teadupärast aeglaselt ja kohtusse minek hoiaks Reformierakonnale ebameeldiva teema pikalt üleval. Kindlasti kauem kui 4. märtsini. Ja isegi kui Reformierakonnale soodne kohtuotsus lõpuks langetataks, ei vabasta see ju lõpuni kõigist kahtlustest. Meenutage kas või Siim Kallase kohtuteed. Sellepärast ongi Reformierakond kahvlis: ei kohtusse minek ega ka sellest loobumine tähenda head. Ja kui kõige taga ongi poliitiliste oponentide lavastus, siis mööngem: tegu on poliitilise intrigaanluse kõrgeima pilotaažiga.

JUHTKIRI: Kull ja kiri rektorivalimistel
Tartu ülikooli rektorivalimistel juhtus see, mida nii mõnedki kartsid ja nii mõnedki lootsid: ühtki kolmest kandidaadist - ei Ene Ergmat, Volli Kalmu ega ka Birute Klaasi - ei valitud. Tragikoomiliseks muudab asja see, et lõpptulemuses ei saa keegi süüdistada üksnes objektiivseid asjaolusid, näiteks ühe või teise kandidaadi akadeemilist profiili või nägemust ülikooli tulevikust, vaid ka karmi saatust.
"Vastavalt ülikooli reglemendile selgitatakse kolmandasse vooru pääseja loosiga," võib lugeda uudistest. "Valimiskogu otsustas selleks kasutada mündiviset. Ene Ergma valis enda mündipooleks kulli ja Volli Kalm kirja." Kummastav on lugeda, et Tartu ülikool, kes peaks olema Eesti teaduse ja kriitilise mõtte kants, viskab otsustamisel kulli ja kirja, mis küllap paljude jaoks kuulub ühte patta parateadustega. Jääb painav küsimus: mis läinuks teisiti, kui Kalmule jäänuks kull, mitte kiri?

Meedikud nõuavad 30-protsendilist palgatõusu alates aprillist
Läbirääkimised jätkuvad laupäeval
Meedikud on läbirääkimistel riikliku lepitaja juures teinud pakkumise 30-protsendiliseks palgatõusuks alates aprillist, haigekassa hinnangul on võimalik kuni 25-protsendine tõus.
Riikliku lepitaja juures toimunud tööandjate ja meedikute palgaläbirääkimistel kokkuleppele ei jõutud. Meedikud panid ette, et palgatõus võiks rakenduda 1. aprillist, kuid siis 30 protsendi ulatuses, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Läbirääkimised jätkuvad laupäeval, kuid juhul kui kokkuleppele ei jõuta, on tervishoiutöötajad lubanud esmaspäeval alustada üldstreiki
Haigekassa nõukogu otsuse järgi on tänavu võimalik tõsta tervishoiutöötajate palku kuni 25% ja järgmisel aastal 20%, ilma et arstiabi kättesaadavus halveneks.

Karusnahkadevastane meeleavaldus jääb ära
20. jaanuariks planeeritud meeleavaldus Maakri 23 asuva kaupluse ees jääb ära.
Rootsi moefirma J Lindebergi turundusjuht Marc Hare teatas täna, et JL kollektsioonides loobutakse karusnaha kasutamisest.

Riik finantseerib teadusteemasid ligi 300 miljoni krooniga
Täna kinnitas haridus- ja teadusminister teadusteemade sihtfinantseerimise 2007. aastaks.
Tänavu on riigieelarves teadusteemade sihtfinantseerimiseks ette nähtud 299,7 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aastaga on sihtfinantseerimise on kogumaht suurenenud 14%.
Sel aastal avatakse 34 uut sihtfinantseeritavat teemat kogusummas 58,5 miljonit krooni. Eraldise keskmine suurus on 1,4 miljonit krooni ehk viiendiku võrra suurem kui eelmisel aastal.
Uutest teadusteemadest kuulub 43% loodus- ja tehnikateaduste valdkonda, 27% bio- ja keskkonnateaduste valdkonda, 16% ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonda ning 14% terviseuuringute valdkonda.
Eelmistel aastatel avatud teadusteemade jätkusihtfinantseerimiseks eraldati kõigile 180 teemale kokku 241 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aastaga ei vähene ühegi sihtfinantseeritava jätkuteema rahastamismäär.

Prokuratuur ei alusta kriminaalmenetlust väidetava pistise küsimise asjus
Riigiprokuratuur ei alusta kriminaalmenetlust seoses väidetava raha nõudmisega Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmisel.
Riigiprokuratuur analüüsis ajakirjanduses avaldatud materjale seoses väidetava raha nõudmisega Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmisel ning jõudis järeldusele, et seni avaldatud andmetele tuginedes puudub praegusel hetkel alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule (§ 68 lg 5) saab isiku väiteid asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendina kasutada üksnes juhul, kui teist isikut ennast ei saa tõendi allikana kasutada. E. A. Burkhardti väidetel olevat raha küsitud tema Eesti kolleegidelt, kelle all ajakirjanduse väitel peetavat silmas eelkõige J. Käod. J. Käo ise on seevastu avalikult kinnitanud, et temalt ei ole raha seoses Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmise kasuks otsustamisega nõutud. Ka G. Sammelselg on ajakirjanduse vahendusel kinnitanud, et ei tema ega J. Käo käest Reformierakond raha nõudnud ei ole. Samuti ei ole teada ühtki teist isikut, kellelt oleks seoses kõnealuse juhtumiga väidetavalt raha nõutud.

Pae tänava pommipanija astub kohtu ette
Esmaspäeval algav kohtumõistmine peab selgitama Märt Ringmaa süü.
Kümne aasta jooksul kõlas Pae tänaval 12 plahvatust, mille tagajärjel hukkus seitse ja sai vigastada kuus inimest, varalist kahju tekitati nendega kokku ligi 7 miljonit krooni. Kaks plahvatust jäid õnneks katseks, kuna lõhkeseadeldis ei plahvatanud. Sarnase käekirjaga toimepandud plahvatuste korraldaja jättis kilekottidesse pakitud põrgumasinad mõne jalgtee äärde, juhuslik mööduja hakkas neid uurima ja käivitas nii pommi.
Riigiprokurör Margus Kurm saatis kohtusse süüdistusakti, milles esitas 68-aastasele endisele staažikale seifivargast Ringmaale süüdistuse plahvatuse tekitamises (karistuseks võib mõista viie- kuni kümneaastase vangistuse); kuue inimese tervise kahjustamises (nelja kuni kaheteistaastane vangistus); võõra asja rikkumises ja hävitamises, mille tagajärjel on tekitatud oluline kahju (rahaline karistus või kuni viieaastase vangistus); lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslikus käitlemises (rahalise karistus või kahe- kuni kümneaastase vangistus); varguse katses suures ulatuses (kuni viieaastane vangistus); kelmuses (rahaline karistus või kuni kolmeaastase vangistus).

Hull metsis viidi metsa tagasi
Täna püüti Jõgevamaal Palal kinni seal elutsenud hull metsisekukk, kes pistis nahka põhikooli juhataja Malle Weinrauchi kuusetaimlas enamike noorte puude kasvud.
Metsist püüdmas käinud meeste sõnul sujus kõik libedalt, sest lind inimesi ei kartnud ja lõpuks kõndis lausa otse võrku sisse.
Lind sai omale ka rõnga jalga, sest metsiseuurijal Ene Vihtil on plaan linnu tegemisi jälgida. Eelkõige huvitab Vihti, kas lind naaseb tavalise metsise elu juurde või jääbki nö hulluks. Sel juhul võib ta tulla tagasi inimeste lähedusse või jätkab ta oma elu metsas erakuna.
Lind lasti lahti Halliku metskonnas Murru nõmmel, kust asulateni on kauge maa.

Soe talv pani Tõrvas vahtramahla jooksma
Asjatundja kinnitusel on tegemist harvaesineva juhtumiga
Tõrvas Välja tänaval on üks pererahvas enda majaõuel sirguva vahtra otsa riputanud suure klaaspurgi, et murtud oksast tilkuvat magusat vahtramahla koguda.
Eesti Päevalehele omapärasest talvisest vaatepildist rääkinud tõrvalane Reet Merivee sõnul riputas tema naabruses elav perenaine kaheliitrise purgi puu külge mõned päevad tagasi. "Niisugust asja pole ma veel varem näinud, et keset talve jaanuarikuus vahtramahl jookseb ja seda ka koguda saab," imestas Merivee.
Luua metsanduskooli õpetaja Vello Keppart sõnul on tegemist harvaesineva juhtumiga. "Mõnes mõttes ma imestan, et sellist teadet juba varem pole tulnud, sest sellistel soojadel talvedel, nagu tänavu, on vahtramahl mõnikord juba detsembriski okstest tilkuma hakanud," teadis Keppart metsaspetsialistina kommenteerida. "Vaher ongi selle poolest omapärane puu, et soojade ilmadega hakkab mahl jooksma ning külmenemise korral jääb jälle päris kiiresti kinni."

Pala õnnetuse põhjustanud juht pääseb sundravist
Esmaspäeval on Viljandi kohtumajas istung SA Viljandi Haigla avalduses Anti Ubinale (38) kohaldatud psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks.
Eelmise aasta 29. mail otsustas Tartu maakohtu Jõgeva kohtumaja oma määrusega lõpetada menetlus Pala liiklusõnnetuse põhjustanud Anti Ubina süüdistuses, vabastada Ubina karistusest ja määrata talle psühhiaatriline sundravi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus.
Eelmise aasta oktoobris esitas kliiniku ülemarst kohtule taotluse Ubinale kohaldatud sundravi lõpetamiseks. Kohus jättis selle taotluse aga rahuldamata, kuna leidis, et Ubina ei ole tervenenud määral, mis võimaldab sundravi lõpetada. Ubina suhtes on sundravi kohaldatud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Raviasutuse arstliku komisjoni arvamusest ei nähtu piisaval määral, et isiku ohtlikkus on täielikult ära langenud.

Gruusia infoportaal: Venemaa kutsub oma saadiku Eestist tagasi
Gruusia infoportaal teatas täna ekslikult, et Venemaa kutsub pronkssõduri seaduse tõttu oma saadiku Eestist tagasi.
Gruusia uudisteteportaali Imedinews andmetel peab saadik Eestist lahkuma, kuna sõjahaudadeseadus solvab hukkunud punaväelasi.
Venemaa atašee Eestis Maksim Kozlov ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et saadikut Eestist tagasi ei kutsuta.
Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste ütles Päevaleht Online'ile, et see uudis on ka temale suureks üllatuseks ning tema teada sellist asja ei ole, juhul, kui see pole juhtunud just viimase kümne minuti jooksul.

Lukas: kaitseminister Ligi läheneb kodumaa kaitsele amoraalselt
Isamaa ja Res Publica liidu kaasesimees Tõnis Lukas leiab erinevalt kaitseminister Jürgen Ligist, et sõjaline ettevalmistus ei ole pelgalt riiklik huvi ja on ka noorte endi huvides.
Tänases Eesti Päevalehe arvamusartiklis heitis reformierakondlasest kaitseminister Jürgen Ligi IRL-i kaasesimees Tõnis Lukasele ette, et viimane on korduvalt nimetanud tänavu kehtima hakkanud ajateenijate 1500-4000 kroonist kuutoetust aadete reetmiseks.
Tõnis Lukas ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et ta on tõesti ajateenijatele 3000-4000 kroonise kuutasu maksmise vastu, kuid 1500 krooni kanti jääva kuutasu maksmist ajateenijaile pidas ta täiesti mõistlikuks ja otstarbekaks.
"Jürgen Ligi põhjendas sõjaväekohuslastele stipendiumite maksmist vajadusega likvideerida ebaõiglus. See on amoraalne lähenemine, sest kodumaa kaitse on iga kodaniku põhiseaduslik kohustus," sõnas Lukas.

Ansip pöördub pistiseskandaali asjus kaposse
Reformierakonna esimees peaminister Andrus Ansip teatas, et pöördub seoses Eesti Raudtee endise juhi Edward Burkhardt pistise küsimise süüdistusega kaitsepolitsei poole.
"Üks kibestunud välismaalasest ärimees on andnud intervjuu, milles ta on sopaga üle valanud kõik Eesti erakonnad ja poliitikud. Sisuliselt on kõiki Eesti Raudtee tagasiostmise poolt hääletanud riigikogu liikmeid süüdistatud selles, et nad tegutsesid oma poolt häält andes Venemaa huvides," seisab peaministri avalduses.
"Vaadake, mis nüüd selle intervjuu põhjal Eestis lahti on läinud - õhk on poliitikute vastastikustest valimiseelsetest süüdistustest paks. Marko Mihkelson ütleb, et Keskerakond saab suuniseid oma tegevuseks Moskvast. Ain Seppik ütleb, et ResPublica tegevust on seaduse vastaselt rahastanud Venemaa partei. Väidetakse, et kogu selle skandaali initsieerija on Mart Laar. Õhku on visatud ka anonüümne süüdistus Reformierakonna aadressil, justkui oleks keegi käinud kelleltki küsimas pistist," leiab Ansip.

Kolmikmõrv toimus päev enne surnukehade leidmist
Kohtuarstlik ekspertiis tuvastas Vilde teelt leitud kolme mõrvaohvri surmaajaks neljapäeva, 11. jaanuari pärastlõuna.
Surmapõhjuseks oli kägistamise.
Janek Lauri tõenäoline surmaeg on 24-36 tundi enne tema surnukeha leidmisest. Mehe laip leiti laupäeva hommikul kell 9.16.
Janek Lauri surm saabus poomise tagajärjel.
Põhja ringkonnaprokuratuur uurib endiselt Janek Lauri väidetava hasartmängusõltuvuse versiooni.
Reedel leiti Tallinnas Mustamäe korterelamus 30-aastase Aire ja tema seitsmeaastase ning seitsmekuuse tütre surnukehad. Päev hiljem leiti Paldiskist pooduna Aire abikaasa Janek Lauri.

Vangid peavad DNA proove andma asuma
1. veebruarist jõustub justiitsministri määrus, mille kohaselt muutub vangidele DNA proovi andmine kohustuslikuks.
Üksnes juhul kui kinnipeetavalt on juba eelvangistuse või kriminaalmenetluse käigus proov võetud, ei ole uus DNA näidis vajalik. Selle puudumisel võetakse igalt vangilt hiljemalt aasta peale vangistuse algust kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt vatipulgaga suuõõnest kaks proovi.
Proovi võib võtta üksnes riikliku DNA keskuse vastava koolituse läbinud inimene, sunniviisilisel võtmisel peab juures olema vähemalt kaks tunnistajat.
Riik loodab DNA andmete kogumisega võidelda paremini kuritegevusega. Bioloogiliste jälgede olemasolu võimaldab
sündmuskohtade seostamist ning kahtlusaluste, tundmatute laipade ja teadmata kadunud isikute identifitseerimist.

Haigekassa lubab meedikute 25-protsendilist palgatõusu
Täna toimunud haigekassa nõukogu näeb võimalust tõsta meedikute palka tänavu 25 protsendi võrra, tervishoiutöötajad soovivad aga 33 protsendilist tõusu.
Olemasoleva seadusandluse ja haigekassa eelarve võimaluste piires ning ilma arstiabi kättesaadavuse halvenemiseta on võimalik suurendada palgakomponenti tervishoiuteenuste piirhindades 2007.aastal kuni 25% ja 2008.aastal kuni 20%, teatas haigekassa.
Seisukoha poolt hääletas 10 nõukogu liiget ja vastu oli 2.
Kõne all olid ettepanekud Haiglate Liidult ja tervishoiutöötajate kutseliitudelt.
Haiglate Liidu ettepanek tähendaks üldjoontes arstidele/õdedele/hooldustöötajatele 20%-list palgakomponendi suurenemist nii 2007. kui ka 2008.aastal. Tervishoiutöötajate kutseliitude ettepaneku järgi suureneks alampalgad 2007.a vastavalt arstidel 33,3%, õdedel 41% ja hooldustöötajatel 39%.

Laar: Burkhardti algatatud korruptsiooniskandaal on läbi aegade suurim
Isamaa- ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat Mart Laar nimetas Eesti Raudtee endise juhi Edward Burkhardti algatatud korruptsiooniskandaali läbi aegade suurimaks.
"Lugu näib väga räpane, ma ei taha seda hakata valimiskampaanias arendama, aga see on Eesti kõigi aegade suurim korruptsioonilugu. Kas Reform on tõesti valmis põhimõtted sellisel kombel maha müüma?," kirjutas Mart Laar kirjas Reformierakonna liikmele Silver Meikarile.
"Ma arvan, et Sa saad isegi aru, et keegi meist pole nii võimas, et nii Burkhardile kui [Guido] Sammelseljale sõnu suhu panna," lisas Laar. "Tahaksin Sinult kui ausalt inimeselt küsida, kas Sa ikka tead, mis sinu erakonnas toimub, Või Sa arvad, et Burkhardi taoline rahvusvaheline ärimees tõesti riskib oma mainega, et valetama hakata."
Laar ütles vastuseks Meikari kahtlustustele, nagu oleks Laar skandaali niiditõmbaja, et "see jutt on nii fantastiline, et ei oska sellist jama isegi kommenteerida".

Eelmisel aastal sündis Eestis 14 873 last
2006. aastal kokku registreeriti Eestis 14 873 sündi, 6972 abielu, 3104 abielulahutust, 889 nimemuutust ja 17 435 surma.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil koostati 2006. aasta detsembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1093 sünniakti, nendest 580 poistele ja 513 tütarlastele. Detsembris registreeriti 17 paari kaksikuid, neist 5 paari poisse, 4 paari tüdrukuid ja 8 segapaari.
Populaarsemad poistele pandud eesnimed olid detsembris Markus, Martin, Kristjan/Kristian, Nikita, Sander, Rasmus. Sagedamini detsembris tütarlaste antud nimed olid Anastasia/Anastasija/Anastassija, Sofia/Sofija, Sandra, Marta/Martha, Maria, Viktooria/Viktoria/Viktorija.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna möödunud aasta detsembris statistika kohaselt on Tallinnas registreeritud 383 lapse sünd, Tartumaal 123, Ida-Virumaal 114, Harjumaal 102, Pärnumaal 85, Lääne-Virumaal 48, Viljandimaal 33, Järvamaal 32, Valgamaal 29, Võrumaal 28, Raplamaal 27, Põlvamaal 24, Jõgevamaal 23, Läänemaal 20, Saaremaal 16 ning Hiiumaal 6 lapse sünd. Surnult sündis 11 last.

Tänasest saab välismaalase passiga Schengeni ruumis viisavabalt reisida
Tänasest vabastatakse Schengeni viisa nõudest Euroopa Liidu liikmesriigis elavad määratlemata kodakondsusega isikud, kellel on kehtiv välismaalase pass ning elamisluba.
Täna jõustunud Euroopa Liidu Nõukogu määrus puudutab pagulasi ja kodakondsuseta isikuid tingimusel, et nad elavad seaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigis ja omavad selle liikmesriigi poolt väljastatud reisidokumenti. Seega saavad nüüdsest ka Eestis elavad määratlemata kodakondsusega isikud reisida viisavabalt teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, teatas siseministeerium.
Määrusega ettenähtud viisavabastus annab õiguse viibida Schengeni liikmesriigis kuni 90 päeva kuue kuu jooksul, kuid ei võimalda seal töötada. Lisaks välismaalase passi ja elamisloa esitamisele peab isik tõendama, et ta vastab ka riiki sisenemise muudele tingimustele: reisidokument kehtib riiki sisenemise hetkest veel vähemalt 3 kuud, isik omab kehtivat reisikindlustust, suudab tõendada oma reisi eesmärki ning esitada piisavaid elatusvahendeid.

Riigiprokuratuur huvitus Reformierakonna väidetavast pistiseskandaalist
Riigiprokuratuur huvitus Eesti Raudtee endise omaniku Edward Burkhardti väitest, nagu oleks Reformierakond neilt nõudnud miljoni euro suurust pistist.
Riigiprokuratuuri avalike suhete nõunik Piret Seemann ütles Päevaleht Online'le, et ühtegi avaldust prokuratuurile antud küsimuses laekunud ei ole ning prokuratuur huvitus väidetavat pistise küsimisest oma algatuslikult.
Hetkel tutvutakse ajakirjanduses avaldatud ning uurimisorganite käes olevate materjalidega. Kuna tegemist on prokuratuuri oma algatusliku ettevõtmisega, ei ole võimaliku kriminaalasja algatamise otsuse langetamisele määratud kindlat tähtaega ning Seemani sõnul võtab see kindlasti veel aega.
Kolmapäevaõhtuses "Pealtnägija" saates teatas Eesti Raudtee endine suuromanik ja juht Edward Burkhardt, et Reformierakond pressis ER-i eestlastest osanikelt välja miljoni euro suurust toetust.

Mees lohises bussiga kaasa
Bussijuhi hooletuse tõttu lohises Võrus mees 1-2 meetrit liikuma hakanud bussiga kaasa.
Neljapäeval kella 10.20 ajal juhtus liiklusõnnetus Võru vallas Kose alevikus Kose bussipeatuses, kus liinibussi juhtinud Enno (s 1940) ei märganud, et üks reisijatest ei ole veel bussi siseneda jõudnud, teatas Võru politseijaoskonna pressiesindaja.
Reisija Heini (s 1948) jäi jalgupidi bussi ukse vahele ja lohises 1-2 meetrit liikuma hakanud bussiga kaasa.
Kannatanu pöördus ise perearsti keskusesse, kust ta Võru haiglasse ravile suunati.
Politsei alustas bussijuhi suhtes väärteomenetlust.

Ligi kaks kolmandikku Eesti elanikest kasutab arvutit ja Internetti
16-74-aastastest Eesti elanikest kasutas 2006. aastal 62 protsenti arvutit ning 61 protsenti Internetti, teatas statistikaamet.
Mehed ja naised kasutasid arvutit enam-vähem võrdselt. Kõige usinamad arvuti ja Interneti kasutajad olid õpilased ja tudengid, kelle hulgas mittekasutajad praktiliselt puudusid.
Peamiselt kasutati arvutit ja Internetti kodus ning sõltuvalt vanusest ja haridusastmest tööl ja haridusasutuses. Levinuimad Interneti kasutamise eesmärgid olid ajalehtede/ajakirjade lugemine, elektronposti kasutamine, Interneti-panga teenuste kasutamine ja info otsimine toodete/teenuste kohta. Interneti kasutamise oskustest olid kõige levinumad otsingumootori kasutamine, e-posti saatmine koos failiga ja teate postitamine foorumisse.
56% Eesti elanikest kasutas Internetti vähemalt kord nädalas. Eurostati andmetel kasutas vähemalt korra nädalas Internetti 47% Euroopa Liidu (EL) 16-74-aastastest elanikest. Eesti oli vastava näitajaga EL 25 riigi hulgas üheksandal kohal.

Kuressaare kultuurikomisjoni liikmed pole rahul linnalehega
Kuressaare linnavolikogu mõnede liikmete arvates on linna poolt rahastatava ja OÜ Saaremaa Raadio poolt välja antava linnalehe Kuressaare Sõnumid ajakirjanduslik kvaliteet alla igasugust arvestus, mistõttu tuleks kaaluda OÜ-ga Saaremaa Raadio sõlmitud lepingu lõpetamist.
Linnavolikogu kultuurikomisjoni liige Tõnis Kipper kinnitas ajalehele Oma Saar, et Kuressaare Sõnumitega seonduvaid probleeme on komisjoni istungitel korduvalt arutatud. "Kui eraldi väljaandena oli sellel lehel veel mingi mõte, siis praegu on see üks mõttetu sünnitis," oli Kipper seiskohal.
Näiteks tõi ta Kuressaare Sõnumite käesoleva aasta esimese numbri, kus vaid esikaanel olevat olnud linnaelu puudutav kirjutis plastikakendest, lehe ülejäänud osa aga täitis kas reklaam või Meie Maa Ekstra. "Miks peaks linna maksumaksja kinni maksma eravalduses oleva väljaande kojukannet Kuressaare igasse postkasti?" küsis Tõnis Kipper.
Linnapea Urve Tiidus märkis, et on probleemist teadlik. Olen kohtunud kultuurikomisjoni esimehe Jaan Lemberiga ja me otsustasime, et parem oleks kokku kutsuda ümarlaud arutamaks kultuurikomisjoni mõnede liikmete seiskohta, et nemad pole rahul linnalehe kvaliteediga.

Teemehed on ATV omanike peale pahased
Teedevalitsus on nördinud ATV omanike peale, kes on Viljandi-Tartu maanteel Valma ristmiku ja Jõesuu silla vahel rikkunud teepeenart.
Pärnu teedevalitsuse Viljandi osakonna juhataja Allan Allik rääkis, et maastikusõidukid on songerdanud enam kui kümne kilomeetri pikkusel lõigul mõlemal pool teed, kirjutab Sakala.
"Rikutud on tee maa-ala: teepeenar, mahasõidud ja tee-ehitajate rajatud muru. Mõnes kohas on sõidetud teepervelt üles, nii et jäljed on katteni näha," kirjeldas Allik.
Juhataja sõnul oli ATV-de jälgi kõige paremini näha pärast hiljutist lumesadu, tema hinnangul on nad seal käinud viimase paari nädala jooksul.
Allik ütles, et teedevalitsusel on kavas pöörduda politseisse, et korrarikkujad tabada.

Pärnu võimuliidus kuhjuvad sisepinged
Pärnu abilinnapea Mart Alliku järsk suhtlemisstiil tekitab järjest suuremat vastuseisu, peale võimuliidukaaslaste on Allikul vastaseid ka oma erakonna liikmete seas.
"Probleeme on tekitanud Alliku isik, mitte Isamaa ja Res Publica Liiduga ühes koalitsioonis olemine," tunnistas mitu keskerakondlast. Võimukas abilinnapea, kelle vastutada on Pärnu areng ja planeerimine, kipub kõiki eluvaldkondi juhtima ja kasutab suhtlemisel väljendeid, mis mõjuvad vestluskaaslastele solvavalt, kirjutab Pärnu Postimees.
Eile jäeti volikogu päevakorrast välja kavatsus algatada Pärnu uus üldplaneering. Osa keskerakondlaste hinnangul on planeerimisprotsess liiga ametnikukeskseks muudetud, samuti ei meeldi neile, kuidas korterhotelli September ehitusluba väljastati.
Linnapea Mart Viisitamm lubas Septembri projekti enne ehitusloa väljastamist keskfraktsioonile tutvustada, kuid Allikule alluvad ametnikud tegid ta lolliks.

Ruhnu vallavolikogu liikme väärteoasja menetlust takistab halb ilm
Politsei ei ole kehva ilma tõttu saanud siiani minna Ruhnu saarele, et teha menetlustoiminguid sealse vallavolikogu liikme Reigo Jõe väärteoasjas.
Praegusel aastaajal saab saarele üksnes lennukiga. Politsei on kolmel korral üritanud Ruhnule lennata, kuid ilmamuutuse tõttu ei ole lennuk saanud startida, kirjutab Meie Maa.
Kui lennuk saarele lendabki, tuleb ametnikel sinna ilmselt ööseks jääda, sest menetlustoimingud võtavad aega. Lennuki maandumise ja uuesti õhku tõusmise vahe on liiga väike, et selle ajaga jõuaks nõutavad toimingud ära teha.
Samas peavad politseiametnikud arvestama, et Ruhnult lennukiga ka tagasi saaks, kuid ilma muutuse korral ei pruugi see kohe järgmisel päeval õnnestuda. Seaduse kohaselt aegub väärtegu kahe aastaga.
Ruhnu vallavolikogu liige Reigo Jõe sõitis jõulu esimese püha hilisõhtul Ruhnu saarel maasturiga purjuspäi otsa koolivaheajaks vanematele külla läinud neiule.

Komisjon: autohüvitis on pigem palgalisa
Möödunud aastal kulutas maksumaksja linnavolikogu kantselei juhiloata juhataja Hilja-Anne Merzini auto peale üle 100 000 krooni.
Esmaspäeval arutab linnavolikogu revisjonikomisjon akti, mis hindab isiklike autode ametisõitudeks kasutamist Tallinna linnavalitsuse asutustes, kuna linnavolikogu kantselei juhiloata juhataja Hilja-Anne Merzin on saanud samal ajal hüvitist isikliku auto kasutamise eest ja sõitnud ka ametiautoga, kirjutab Postimees.
Kontrollijad on arvamusel, et linnas kasutatakse autohüvitist pigem palgalisana kui töö efektiivsuse tõstmiseks.
Revisjonikomisjoni kontrollaktis on kirjas, et hüvitise saamiseks on linna asutustes hea tava kohaselt vajalik juhiloa olemasolu, kuigi seadus seda ei nõua.
"Seepärast lasub vastutus hüvitise tegeliku kasutuse ulatuse eest ametnikul ja tema arusaamisel ametnikueetikast," seisab aktis.

Iraagi kodanik sai Eestis täiendavat kaitset
Eesti võimud pikendasid Iraagi kodanikule antavat täiendavat kaitset, kirjutab SL Õhtuleht.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Anne-Maarja Olei sõnul pikendati subsidiaarse kaitse otsust, kuna mehe turvalist tagasipöördumist päritoluriiki pole võimalik tagada.
Olei märkis, et lisakaitse antakse siis, kui on alust karta, et inimene võib päritoluriigis saada piinamise või muu ebainimliku, inimväärikust alandava kohtlemise osaliseks, ning juhul, kui on alust arvata, et inimese suhtes rakendatakse päritoluriigis vägivalda rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.

Maanteedel esineb libedust
Maanteinfokeskuse teatel tuleks maanteedel liigeldes ettevaatlik olla, kuna teedel esineb härmatisest põhjustatud libedust.
Varahommikul enne kella kuut olid põhi -ja suuremad tugimaanteed libedusetõrjest peamiselt soolaniisked. Kohati on teedel aga härmatist ning sellest tingitud libedust. Libedad on kõrvalmaanteed.
Ilm oli vahelduva pilvisusega ja sademeteta. Mitmel pool piiras nähtavust õrn uduvine. Teepinna temperatuurid olid vahemikus 0-st kuni -3-e kraadini.
Teetruubi ehitustöid tehakse Põlva maakonnas. Viluste-Lindora maantee 17. kilomeetril. Kella 10.00-st kuni 16.00-ni lõik liiklusele suletud. Ümbersõit toimub Orava kaudu.

Et vihmas ja poris mitte unustada, milline lumine talveilm välja näeb
Sel aastal on ilmataat jälle krutskeid täis. Kui Saksamaa
Kuna siinmail sel aastal lumeolud kiita pole, tuletame igaks juhuks meelde, milline lumi välja näeb. Valge, kiiskav, kohev ja külm.

Riigikogu valimistel kandideerijate nimekiri ringkonniti
Eesti Päevaleht avaldab märtsis riigikogu valimistel kandideerijate nimekirja.
Valimised toimuvad 4. märtsil, kuid eelhääletada saab 26.-28. veebruarini. Eelhääletuse ajal on veebilehel www.valimised.ee võimalik hääletada ka interneti teel. Kuni 19. veebruarini saab samal aadressil e-hääletamist proovida.
Proovihääletuse läbitegemine loob eeldused, et hääletamine õigel ajal ladusalt sujuks. Proovihääletamine võimaldab kontrollida, kas arvuti on õigesti seadistatud, kas ID-kaardi sertifikaadid kehtivad ja PIN-koodid on olemas. Kui tekivad probleemid, on veel piisavalt aega neid lahendada. Kodakondsus- ja migratsiooniameti büroodes on enne valimisi võimalik tasuta uuendada PIN-koode ning sertifikaate. Pangad väljastavad uusi koode 30 krooni eest.

Reformierakond Burkhardti kohtusse kaebamist ei kaalu
Raudtee ostutehingu ümber tekkinud sõna-sõja mõlemad osapooled jäid endale kindlaks.
Reformierakonna poliitikud lükkasid eile kindlalt tagasi kõik Eesti Raudtee endise suuromaniku Edward Burkhardti väited, nagu oleks keegi neist erakonna valimiskampaania tarbeks küsinud hiigelsuurt toetust, samas ei kaalu partei mehe kohtusse kaebamist.
Väidetest, nagu oleks ta väljapressimisest teadlik olnud, eemaldas ennast eile ka BRS-i osanik Guido Sammelselg.
"Minust on valesti aru saadud. Minu ega Jüri Käo käest Reformierakond raha välja pressinud ei ole," ütles Sammelselg.
Edward Burkhardt jäi eile oma väidetele kindlaks. "Eesti Raudtee oli juba ligi kaks aastat väga kehvas seisus, sest uus valitsus takistas meie tööd. Me tahtsime oma investeeringu mõistliku hinna eest müüa ja Eestist lahkuda," selgitas ta. Burkhardt lisas, et pärast pikki läbirääkimisi jõudsid nad sobivas hinnas kokkuleppele, kuid selle pidi valitsus kinnitama.

Uue voliniku mängumaaks saavad võrdsed võimalused
Soolise võrdõiguslikkuse volinik saab endale kolleegi 2008. aasta alguses, mil astub ametisse võrdsete võimaluste ja võrd-õiguslikkuse volinik, kellel tuleb samuti pühenduda diskrimineerimis-ja ahistamisjuhtumite ennetamisele ning lahendamisele.
Sotsiaalministeeriumi juurde uue sõltumatu voliniku ametikoha asutamine on kirjutatud võrdse kohtlemise seaduseelnõusse, mille põhimõtted valitsus eile õhtul heaks kiitis. Seaduse kiiret kinnitamist ootab ennekõike Euroopa Liit, kes on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Esimene samasisuline, Kallase valitsuse algatatud eelnõu vajus ajalukku riigikogu laialiminekuga.
Eelnõu uue versiooni välja töötanud justiitsministeeriumi hinnangul läheb volinik koos oma nelja nõuniku ning sekretäriga aastas maksumaksjale maksma 4,4 miljonit krooni. Eelnõu koostajate hinnangul tuleb senisest paremini kaitsta inimesi diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, pärit-olu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundi, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel. Eeldatavasti tuleb võrdsete võimaluste volinikul ennekõike keskenduda töösuhetele, kus kaitsmist vajavad puuetega inimesed ja vahel ka homoseksuaalid.

Kolmapäeval suri valitsuse nõunik, suur väike naine Ülle Aaskivi
Pikka aega valitsuse esindajana riigikogus töötanud Ülle Aaskivi suri kolmapäeval raske haiguse tagajärjel.
Ülle Aaskivi oli üks Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötajatest ning põhiseaduse rahvahääletuse ettevalmistajatest. 20. augustil 1991. aastal hääletas ta Eesti riikliku iseseisvuse poolt.
Põhiseaduse rahvahääletuse kümnendaks aastapäevaks 2002. aastal ilmus Ülle Aaskivi ja Eve Pärnaste koostatud artiklite, mälestuste ja dokumentide kogumik "Põhiseaduse tulek".
2006. aastal sai Ülle Aaskivi Riigivapi III klassi teenetemärgi.
Viimati tõusis Aaskivi laiema avalikkuse huviorbiiti presidendivalimiste eel läinud sügisel, mil valitsuse esindaja Ülle Aaskivi tegi riigikogu ees 20. augusti klubi liikmena avalduse, milles taunis Rahvaliidu ja Keskerakonna saadikute presidendivalimistel hääletamata jätmist ja kutsus saadikuid üles teenima Eesti riiki.

Haiglad: tehnika ost on õigustatud
Haiglate hinnangul on vale valida tehnika ja palkade vahel: panustama peab mõlemasse.
Sotsiaalminister Jaak Aabi streigiähvarduste taustal välja käidud etteheide, et haiglad investeerivad juba liiga palju tehnikasse ning seetõttu kannatavad töötajate palgad, ei pea haiglajuhtide ja spetsialistide sõnul paika.
"Teatud spetsialistid ütlevad, et soomlased hakkavad meid kadestama," ütles Aab näiteks 4. jaanuari valitsuse pressikonverentsil. Tema sõnul peaksid haiglate juhid mõtlema, kas "vahelduseks tehnoloogiale panustada veidi rohkem inimressurssi". Liiga agaralt panustavad haiglad tema sõnul eeskätt kompuutertomograafidesse. Sotsiaalministeeriumist täpsustati, et kui eesmärk oli 2015. aastaks jõuda tasemele 50 000 elaniku kohta üks tomograaf, siis eelmisest aastast on mõnes maakonnas (Järva, Valga, Saare) juba üks tomograaf 35 000 elaniku kohta.

Väljasuremisohus kotkaste arv suureneb
Nelja aastaga on ohustatud merikotkaste
Kotkauurijatele teeb heameelt, et vahepeal väljasuremisohus olnud merikotkaste hulk on vaatamata lindude väikesele sigivusele viimastel aastatel oluliselt suurenema hakanud.
"Viimase, 2002. aastast pärit ametliku hinnangu kohaselt pesitseb Eestis kuni 120 kotkapaari, kuid eelmise aasta kinnitamata vaatlusandmetel on nende arvukus juba kuni 150 paarini suurenenud," viitas kotkaekspert Renno Nellis asjaolule, et viimaste aastatega on merikotkaste arvukus tänu nõukogudeaegsete ohutegurite kadumisele ligemale 40 linnu võrra kosunud.
Kõige rohkem on merikotkaid siginenud Lääne-, Hiiu-, Saare- ja Pärnumaale, kus on endale pesa teinud ligikaudu sada kotkapaari. "Praktiliselt kõik ülejäänud on sobiva elukoha leidnud Emajõe-Suursoo looduskaitsealal," teadis Nellis rääkida.

Prokuratuur uurib Janek Lauri kasiinosõltuvust
Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri Elle-Mai Vellingu sõnul on Janek Lauri väidetav hasartmängusõltuvus versioon, mida kriminaalmenetluse käigus kindlasti kontrollitakse.
Eeluurimine peab välja selgitama toimunud mõrva ja Janek Lauri surma asjaolud, sealhulgas surma põhjuse, kellaaja ja kuriteo toime pannud isiku.
"Uuritakse kõikvõimalikke Janek Lauri surma ja tema pere tapmise versioone ja motiive, sealhulgas ka võimalike võlgadega seotud motiive ja põhjuseid," kinnitas Velling. Ta lisas, et praegusel uurimisetapil on ennatlik kinnitada või lükata ümber ajakirjanduses püstitatud versioone.
Eesti Päevalehele on Janek Laurit tundvad inimesed väitnud, et ta oli hasartmängur ning kasiinodes käimistest olid endisele kaitseväelasele tekkinud suured võlad. Hasartmängusõltlane olevat Lauri olnud juba enne Kosovosse missioonile minekut.

Ene Ergmal jäi Tartu ülikooli rektori ametist puudu seitse häält
Kõige napimalt libises rektorikoht käest Ene Ergmalt, kes jõudis mündiviskamise abil kolmandasse hääletusvooru, kus rektorikohast jäi puudu seitse poolthäält.
Kui Tartu ülikoolis toimiks samasugune valimiskord nagu Vatikanis paavsti valimistel, siis tõusnuks eile kolmel korral ülikooli korstnast musta suitsu. Kuid ei tõusnud väärika alma mater'i peahoonest ei suitsu ega saanud ülikool endale ka rektorit.
Juhita Tartu ülikool siiski ei jää, sest 26. jaanuaril kogunev ülikooli nõukogu teeb suure tõe-näosusega ettepaneku asuda rektori kohusetäitjaks eile valimistel nigelaima tulemuse saanud prorektorile Birute Klaasile.
Uued rektorivalimised toimuvad tõenäoliselt veel selle aasta sees, aga see, kas eile kandideerinud kolme kandidaadiga või asuvad püünele uued kandidaadid, pole veel selge. Ene Ergma kandideerib oma sõnul järgmisel korral rektoriks vaid siis, kui ülikooli sisekliima muutub paremaks ning kampaanias ei keskenduta vaid tema ründamisele. Klaas lubas järgmistel valimistel kandideerida. Volli Kalm kaalub kandideerimist lähiajal.

ETV-s toimub kuus valimisdebatti
Vastavalt ringhäälingunõukogu korrale, toimub Eesti Televisioonis kokku kuus riigikogu valimiste debatti.
Vastavalt eile toimunud loosimisele, on saadete järjekord järgmine:
7.02 Välispoliitika (märksõnad: välispoliitika, globaalne julgeolek, palgaarmee)
14.02 Majandus (märksõnad: majanduskasv, maksud, Eesti Raudtee, elekter, kinnisvarabuum)
21.02 Sotsiaalteemad (märksõnad: arstid, päästjad, politsei, sisejulgeolek, pensionid)
28.02 Haridus -ja innovaatika (märksõnad: teadus, haridus, õpetajad, innovaatika)
2.02 Väikeerakonnad ja üksikkandidaadid. Kõik teemad.
3.03 Erakondade esimehed. Kõik teemad.

Kristlike demokraatide valimisnimekirjas on 108 kandidaati
Parem-konservatiivse erakonna Eesti kristlike demokraatide riigikogu valimisnimekirjas on 108 kandidaati, erakonna eesmärgiks on valmiskünnis ületada.
Erakonna esinumbrid on erakonna esimees Aldo Vinkel, Peeter Võsu, Aleksander Einseln, Arne Kuum, Anti Toplaan, Toivo Teekel ja Andrus Norak, teatas erakond.
Maksimaalse lubatud pikkusega nimekirjad on EKD kõigest kuues ringkonnas: Tallinna ringkondades, Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal, Pärnus ning Võru-, Valga- ja Põlvamaal.
Mujal on kandidaate sama palju aga mandaate vähem.
Erakonna eesmärgiks on ületada valmiskünnis ja jõuda riigikokku.

Istanbulis mõrvati Türgi-Armeenia kirjanik Hrant Dink
Türgi pealinnas Istanbulis mõrvati täna otse oma töökoha ees kolme lasuga mainekas Türgi-Armeenia kirjanik ja ajakirjanik Hrant Dink.
Hrant Dink oli üks neist kirjanikest, keda Türgi süüdistas ja karistas "türkluse" solvamise range seaduse alusel, vahendab BBC.
2005. aasta oktoobris sai ta kuuekuulise tingimisi vanglakaristuse, kuna kirjutas Armeenias 1915. aastal aset leidnud genotsiidist.
Armeelaste väitel tegeles Ottomani impeerium toona sihikindlalt armeenlaste hävitamisega. Türgi paraku eitab, et seal genotsiid toimus ja väidab hoopis, et tuhandete armeenlaste surm oli vaid osa I maailmasõjast. Türgi ja naaberriik Armeenia vahel ei ole siiani ametlikke suhteid.
Türgi televisiooni teatel otsib politsei mõrvaga seoses taga teismelist, kes kandis valget mütsi ja teksajakki.

Petturid varastasid Rootsi Nordea panga klientidelt 8 miljonit krooni
Rootsi Nordea internetipanga kallal tegutsevad septembrist alates seni tabamata petturid, kelle saagiks on langenud juba 8 miljonit Rootsi krooni.
Esimesed kaebused tulid möödunud aasta septembris ja Rootsi politsei teatel laekub siiani iga päev vähemalt üks kaebus, kirjutab Svenska Dagbaldet.
Kurjategijad pääsevad Nordea panga klientide raha kallale näiteks nii: klient saab Nordea panga saadetut meenutava e-kirja, milles on link. Lingile vajutades antakse kliendi pangarekvisiidid edasi. See süsteem ei ole Rootsi politsei andmetel veel mitte kõige kavalam neist petuskeemidest, mida praegu Nordea panga vastu kasutatakse.
Siiani on Nordea klientide arvetelt kadunud kokku 8 miljonit Rootsi krooni (ligi 13,8 miljonit Eesti krooni) ja pank peab kaotatud raha klientidele ise tagasi maksma.

Leedu poliitik: Ignalinast võib tuumajääke lekkida
Leedu Seimi liige Gediminas Jakavonis väidab, et Ignalina tuumajaamas tuumajäätmete hoidmiseks kasutatavad konteinerid on lekkeohtlikud.
Jakavonis selgitas, et konteinerid on mõeldud kasutamiseks vaid 50 aasta jooksul ja samuti ei kõlba need transportimiseks: "See aga ohustab nii Leedu kui ka naabermaade elanike tervist, kuna säilib võimalus, et radioaktiivsed ained satuvad keskkonda." vahendas Läti venekeelne ajaleht Telegraf Jakavonisi sõnu.
Jakavonis esitas Leedu valitsusele ametliku järelepärimise, milles nõudis selgitust, kes vastutab tuumajäätmete hoidla turvalisuse eest ning mida kavatsetakse kasutatud tuumakütusega teha, kui konteinerite tööiga läbi saab.

Tatarstani president: Moskva arvestagu meie seisukohtadega
Venemaa Föderatsiooni kuuluva Tatarstani Vabariigi president Mintimer Šaimiev leiab, Moskva peab arvestama vabariigi põhimõtteliste seisukohtadega.
Šaimiev kinnitas intervjuus Rossiiskaja Gazetale, et Tatarstanis oli 1991. aastal tõsiselt päevakorral iseseisvuse saavutamine, kui ka seal tõstis pead rahvusliikumine. Vabariigis elavad venelased hakkasid seetõttu tõsiselt kartma oma saatuse pärast ning pinged olid üles kruvitud.
Olukord rahunes alles pärast Venemaa toonase presidendi Boriss Jeltsini kõnet, milles lubas tatarlastele: "Võtke nii palju suveräänsust, kui palju saate alla neelata". Ekspertide arvamusel õnnestus Tatarstanil Venemaalt välja kaubelda rohkem otsustusõigust, kuna Venemaa kartis Tšetšeenia stsenaariumi kordamist vabariigis. Šaimievi sõnul ei kujuta ta ette, mis hakanuks vabariigis toimuma, kui Venemaa esimene president öelnuks midagi muud.

Tormis on hukkunud vähemalt 33 inimest
Orkaanitugevune torm Kirill laastas eile Põhja-Euroopat ning jõudis nüüd Poolat ja Tšehhit rüüstama - kokku on hukkunud juba 33 inimest.
Inglismaad ja Prantsusmaad, Saksamaad ja Hollandit laastanud tormis Kirill sai eile surma vähemalt 28 inimest - enmus neist hukkus kukkuvate puude all või tuules lendu tõusnud rusude tõttu, vahendab BBC. Nüüd on torm Poolas ja seal on juba hukkunud 4 inimest. Poolas kihutab Kirill kiirusega 200 km/h.
Hukkunute arvus ei ole uudisteagentuurid veel kindlad ja pakuvad surnute arvuks numbreid 27-38. Saksamaal hukkus kaks inimest hingedelt lahti rebitud uste all, Hollandis sai 11-aastane poiss surma, kui torm ta auto alla puhus.
Inglismaal sai surma üheksa inimest, Saksamaal seitse inimest ja maru nõudis mõned elud ka Prantsusmaal, Tšehhis ja Hollandis.

London Times: Aafrikasse säästupirnide saatmine ei lahenda kliimaprobleemi
London Times leiab, et inimeste viimasel ajal kasvanud kliimaalane entusiasm ei vähenda globaalset soojenemist seni, kuni innukus piirneb arengumaadesse säästupirnide saatmise või puude istutamisega.
Tänase London Timesi üks juhtkirjadest arutleb kliimamuutuse ja inimeste energiahoiakute üle. Viimasel ajal on inimesed kliima soojenemise pärast tõsisemalt muretsema hakanud ja kulutavad meeleldi ka raha selleks, et globaalset soojenemist peatada. Raha kulutatakse erinevalt: mõni piirab autosõitu, mõni annetab selleks, et saaks istutada puid, mis süsihappegaasi toodavad ja mõni annab raha selle tarvis, et arengumaade inimestele säästupirne saadetaks.
Entusiasm on muljetavaldav, ent ajalehe aravtes paraku naiivne. Nimelt ei ole täpselt teada, kui palju süsihappegaasi üks puu suudab ära kasutada, ei teata ka seda, kas ühe säästupirni saanud arengumaalane endale pärast selle ühe läbisaamist ka uue samasuguse ostab.

Prognoos: Hiina saab liidriks 2020. aastaks
Analüütik Mark Leonard Euroopa reformide keskusest arvab, et 2020. aastaks hakkab Hiina maailmas peamist rolli mängima.
Vastavalt Leonardi prognoosile maailm muutub neljapooluseliseks, vahendas inopressa.ru väljaannet Le Temps.
Ühendriigid hakkavad tegelema Hiina ja Venemaa moodustatud poolusega, kes kaitsevad oma autokraatiat rahvusvahelise õiguse abil. EL jätkab mitmepolaarse maailma idee toetamist ja koostööd demokraatlike riikidega. Lähis-ida muutub "usu tsooniks", kus ei ole kohti ei demokraatiale ega õigusriigile.
Leonardi uuringus on majandus peamine geopoliitiliste jõudude vahekorda selgitav faktor ja selle uuringu kohaselt saab Hiina maailmas esimeseks. USA jääb teiseks, India jõuab kolmandale kohale EL ja Jaapani ette. Venemaa majandus jääb vaid Prantsuse tasemele.

Moskva enam terrorirünnakut ei karda
Riigi terrorismivastase komitee ja FSB direktor Nikolai Patrušev pani igapäevase teenistuse režiimile kõik võimaliku terroriakti ennetamisele kaasatud üksused.
Kõrgendatud valmisoleku režiim algas esmaspäeval ja lõppes täna hommikul kell kuus Moskva aja järgi, teatas RIA Novosti.
Selle aja vältel teostati ühistranspordis ja metroos umbes 60 tuhat kontrollimist ning tabati viis tagaotsitavat inimest.
Komitee arvates oli elanikkonna potentsiaalsest ohust informeerimine õigustatud. Komitee tänas Vene meediat efektiivse ja objektiivse sündmuste kajastamise eest.

Maailma lõpuni viis minutit: viimsepäeva kella keerati edasi
Seni nähti maailmalõppu eelkõige tuumahävingus, nüüd lisandusid kliimamuutused.
Nn viimsepäeva kella mehaanikud nihutasid aega kahe minuti võrra lähemale hetkele, mil inimkond end hukatusse heidab. Kellaaja muutmise põhjusteks nimetati maailmas kasvanud tuumaohtu ja halvenenud kliimaolukorda.
Sümboolset viimsepäeva kella keerab peamiselt tuumateadusega tegelev ajakiri Bulletin of Atomic Scientists ning selle näidatav aeg väljendab inimkonda ähvardavate ohtude tõsidust. Nüüd on kell seatud ajale viis minutit enne südaööd ehk globaalset katastroofi. Sedavõrd lähedal viimsepäeva hävingule ei ole kellaaeg olnud külma sõja päevist saadik.
Asjaosaliste teadlaste meelest viivad inimkonda maailmalõpule lähemale Iraani ja Põhja-Korea tuumaambitsioonid, piisava kontrollita tuumamaterjalide varud Venemaal ja mujal, eelkõige aga USA ja Venemaa endiselt kasutusvalmis olevad 25 000 tuumaraketti ja -pommi.

Baškortostani ekspoliitik veeti jõuga Venemaale
FSB erioperatsiooniga vahistati Kõrgõzstanis ja toimetati Venemaale ärimees Igor Izmestjev.
Kõrgõzstani oli Igor Izmestjev saabunud kolmapäeval Genfist, "äriasjus" kohtuma riigi skandaalse peaministri Feliks Kuloviga. Samal päeval vahistatud naftaärimees toimetati Moskvasse eeluurimisisolaatorisse.
Kremli võimupartei Ühtne Venemaa algatusel kutsus Baškortostani kurultai mullu Izmestjevi kiirustades tehtud otsusega tagasi oma esindaja kohalt Venemaa föderatsiooninõukogus. Siis toodi ettekäändeks see, et Izmestjev rikub seadust, olles parlamenditöö kõrval ka naftakompanii Brok Treid Oil peadirektor. Izmestjev kurtis, et tal ei lastud enda kaitseks isegi sõna võtta, detsembris aga eelistas ta üldse Venemaalt lahkuda. Nüüd on süüdistust veelgi karmistatud - ekspoliitikut süüdistatakse juba ühe notari mõrvas.

Napoleoni ei mürgitatud, endine keiser suri maovähki
Napoleon Bonaparte suri palju proosalisemal põhjusel, kui seni üldiselt arvatud - maovähki, mitte aga arseenimürgitusse.
Tegelikult küll tõdeti juba 1821. aasta lahkamisaruandes, et endise keisri surma põhjuseks oli vähkkasvaja maos, kuid 1961. aastal ilmus versioon arseenimürgitusest, kui Napoleoni juuste analüüsil leiti jälgi sellest toksilisest ainest.
Nüüd töötasid Texase ülikooli teadlased uuesti läbi lahkamisaruande ja muud ajaloolised dokumendid ning jõudsid järeldusele, et ligi kümne sentimeetri pikkune kasvaja, mis Napoleoni lahkamisel avastati, ei saanud olla midagi muud kui vähk. Seejuures tõdeti, et ka tänapäeval poleks sedavõrd kaugele arenenud kasvaja puhul enam võimalik elu päästa. Otseseks surma põhjuseks oli ilmselt ulatuslik sisemine verejooks.

Päästekeskus sai endale põgenemiskindla aerostaadi
Neljapäeval katsetasid Põhja-Eesti päästekeskus ja Tallinna linnavalitsus ilma piduliku esitluseta Iru lagendikul uut põgenemiskindlat vaatlusaerostaati.
Esimene vaatlusaerostaat lendas mullu pidulikul katsetusel purunenud kinnituspaela tõttu tugeva tuule käes koos videokaameraga kagu poole minema.
Taoliste vahejuhtumite ärahoidmiseks on valmistaja Eli OÜ võtnud vana 55-kilose tõmbetugevusega paela asemel kasutusele ligi 180 kilost tõmbetugevust kannatava kevlarist paela, teatas päästekeskuse pressiesindaja.
Uuendusena on aerostaadi praegune mudel varustatud ka heeliumi väljalaskeklapiga, mis avaneb, kui pall peaks tõusma kõrgemale soovitud piiri või kui kaob sidesignaal palli ja maapealse juhtimiskeskuse vahel.
"See tähendab, et nööri otsast pääsenud aerostaat ei purjeta enam Venemaa poole, vaid kindlaksmääratud kõrgusele jõudes jookseb tasakesti heeliumist tühjaks ning laskub vaikselt maapinnale," lisas pressiesindaja.

Rendiautode kasutajad ei taha tihti parkimise eest tasuda
Tallinna avaliku tasulise parkimisala operaatori Falck Eesti kontrolörid määrasid parkimiskorra eirajatele eelmisel aastal 51 795 viivistasuotsust, mida on 7962 võrra rohkem kui 2005. aastal.
Falcki teatel väldivad parkimise eest tasumist kõige rohkem rendiautode kasutajad. 2006. aasta viivistasuotsuste saajate esiviisik koosnebki seetõttu autorendiga tegelevatest ettevõtetest.
Enim viivistasuotsuseid - 706 - kirjutati mullu välja ASile Rentacar, järgnesid OÜ Ideal 488 ja OÜ Merrillmann 70 viivistasuotsuse ehk rahvakeeli parkimistrahviga. Suurim eraisikule määratud viivistasuotsuste arv oli eelmisel aastal kuus.
Parkimistasu maksmata jätmise eest määratud viivistasudena laekus linnakassasse 2006. aastal 21,3 miljonit krooni, tunamullusest 3,3 miljoni krooni võrra rohkem.
Parkimisõiguse müügist avalikul tasulisel parkimisalal teenis pealinn mullu 43,8 miljonit krooni. Aastaga suurenes parkimiskorralduse käive 20 protsendi võrra.

Tallinna väike ringtee läheb lennujaama maandumisraja alt läbi
Pealinna terviklikuks arendamiseks lahendusi otsiv Tallinna visiooninõukoda pakkus välja, et linna ja selle ümbrus liikluse senisest sujuvamaks muutmiseks tuleb välja ehitada uus ringtee, mis hakkaks kulgema lennujaama maandumisraja alt läbi.
"Kõige kitsamaks pudelikaelaks on kujunenud lennujaama ümbrus ja Ülemiste ristmik, kus saavad kokku pealinna põhilised liiklusarterid," ütles Postimehele Tallinna visiooninõukoda juhtiv linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, kelle sõnul tuldi probleemi lahendamiseks viimasel visioonikonverentsil välja mõttega ehitada senisele ringteele lisaks veel teine ringtee.
Väikese ringtee ehitamiseks annab hea võimaluse mais liikluseks avatav Smuuli tee pikendus Lasnamäel ja Eesti pikim viadukt üle raudtee Suur-Sõjamäe tänavale.
Esialgse nägemuse järgi kulgeks tulevane tee sealt edasi Dvigateli kvartali kõrvalt ja suunduks lennujaama juures maa alla ning pärast Tartu maantee eritasandilist ristmikku suunduks tee Ülemiste järve tagant kuni Viljandi maanteeni ja võiks edaspidi jõuda Pärnu maanteele välja.

Nelipühilased avavad Harjuoru võimla saali kontsertidele
Toompeal asuvas renoveeritud võimlahoones on plaanis avada ka kaks kohvikut.
Eesti kristlik nelipühi kirik on ühele poole jõudnud ajaloolise Harjuoru võimlahoone renoveerimisega ning avab seal linnarahvale kontserdisaali ja kaks kohvikut.
Toompeal asuva võimlahoone ostsid nelipühilased 45 miljoni krooni eest ülemöödunud aastal. Lisaks suure võimlasaali renoveerimisele ehitati välja ka väiksem saal ning mahutati lae alla koguduse kontoriruumid.
"Pideva ruumipuuduse tõttu oleme suurema hoone järele igatsenud juba aastaid, aga sobivate ruumide leidmine ei olnud kuigi lihtne," ütles nelipühi kiriku piiskop Ago Lilleorg. "Kui avanes võimalus võimla ära osta, siis me seda kohe ka kasutasime."
Kuna tänavu saja-aastaseks saav hoone on muinsuskaitse all, siis suuremaid ümberehitustöid seal teha ei tohtinud. "Peamiselt saime ruumi juurde vana keldripõranda ülesvõtmise ja sügavamaks kaevamisega," ütles ehituse projektijuht Tarmo Lilleorg. "Lisaks võtsime kasutusele hoone pööningukorruse." Nüüd on hoones pinda kokku ligi 1000 ruutmeetrit.

Linnapolitsei juhiks pürib viis inimest
Tallinna linnavalitsusele laekus munitsipaalpolitseiameti juhi kohale tähtajaks viis avaldust, komisjon teeb oma valiku 16. veebruariks.
Dokumendid korras
Tallinna personalidirektori Marika Lepikulti sõnul vastavad kõik kandidaadid munitsipaalpolitseiameti juhile esitatud nõudmistele ja kõikide dokumendid on nõuetekohaselt vormistatud.
Komisjon valib
Munitsipaalpolitseiameti juhi valib kandidaatide seast viieliikmeline komisjon, mida juhib ameti tegevust kureeriv abilinnapea Kalev Kallo. Lepikulti sõnul eelistab linn kandidaate, kellel on selge visioon munitsipaalpolitsei arengust ning valmisolek oma seisukohti argumenteeritult esitada ja kaitsta. Tallinna munitsipaalpolitseiamet alustas tegevust selle aasta 1. jaanuaril, ametis on 56 töökohta.

Liiklusõnnetuses sai viga neli inimest
Gonsiori ja Vesivärava tänava ristmikul sõitis kiirabiauto neljapäeval punase tule all otsa kaubikule, avariis sai viga neli inimest.
Kell 10.36 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Gonsiori ja Vesivärava tänava fooriga ristmikul, kus mööda Gonsiori tänavat Laagna tee poole liikunud töötavate vilkuritega haigla kiirabiauto Mercedes Benz Sprinter põrkas kokku Renault' kaubikuga, mis liikus mööda Vesivärava tänavat.
Haiglasõidukile põles esialgse info kohaselt punane ning kaubikule roheline foorituli. Kaubikule külje pealt otsasõidu tagajärjel paiskus haiglasõiduk vastu valgusfoori posti.
Liiklusõnnetuses sai viga neli inimest.

Streigivalmis Kreenholmi ametiühing nõuab oskustasu
Tekstiilitööstuse Kreenholm ametiühing, mis on valmis moodustama lähinädalatel streigikomitee, nõuab lisaks palgatõusule kvalifikatsiooni arvestamist.
Kreenholmis töötab umbes 3200 inimest, neist 97% on ametiühingus. Töötajate kvalifikatsioon langeb pidevalt, kuna lahkujate asemele võetakse neid, kes peausaldusisiku kinnitusel mujal tööd ei leia.
Palgaküsimus tuli Kreenholmis päevakorda oktoobris, kui lõppes kollektiivleping.

Savisaar: Eesti-Vene suhted on kinni külmunud
Vene transpordiministeerium teatas täna, et kohtumine Narva silla ehituse küsimuses jääb ära.
Vene föderatsiooni transpordiministeerium saatis täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, kus teatati, et 25. ja 26. jaanuaril toimuma pidanud Vene ja Eesti ministeeriumide vahelise töörühma koosoleku pidamiseks puudub Vene poolel võimalus. Koosolekul pidid arutlusele tulema autotranspordi liikumise tingimused ja nende parandamine Vene-Eesti piiril Narvas.
"Niisugune teade on kahtlemata ministeeriumide vaheliste suhete baromeeter praktilisel tasemel. Arvan, et seda tuleks vaadata isegi laiemas kontekstis. Meil on olemas ka Eesti ja Vene valitsuste vaheline koostöökomisjon, mille istungeid pole samuti pikka aega toimunud. Paraku näitab see suhete kinnikülmutamist kahe riigi vahel, millesse mõlema riigi poliitikud on oma panuse andnud," kommenteeris avaldust majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar.

19. veebruaril jõustuvad uued väärtpaberikonto tingimused
Hansapangas hakkavad alates 19. veebruarist kehtima uued väärtpaberikonto tingimused, mille sõnastus on tehtud senisest lihtsamaks ning milles on täpsemalt reguleeritud panga ja kliendi õigused ning kohustused.
Tingimuste muutmise vajadus tuli sellest, et viimase paari aasta jooksul on ulatuslikult täiendatud väärtpaberituruseadust, samuti on Eesti väärtpaberiturg jõudsalt arenenud ja investorite aktiivsus tõusnud. Seetõttu oli oluline reguleerida senisest täpsemalt klientide ja panga vahelisi suhteid väärtpaberite hoidmisel ja väärtpaberitehingute tegemisel, selgitas pank.
Võrreldes seniste tingimustega on uue versiooni sõnastus lihtsam ning struktuur ülevaatlikum. Toimunud on aga ka rida uuendusi - näiteks on uue mõistena lisatud hääletamisteenus (kliendi esindamine emitendi üldkoosolekul). Samuti on uue punktina reguleeritud väärtpaberite omandamise käigus olulise osaluse saavutamine emitendis ja turu regulaatori/emitendi teavitamine sellest, kliendi kursisolek väärtpaberitest tulenevate õiguste ja kohustustega ning kliendi ja panga käitumine väärtpaberite kaotsimineku korral.

Hansapanga elektroonilised kanalid homme ei tööta
Infosüsteemide platvormi uuendamise tõttu ei tööta homme, 20. jaanuaril kell 00-11 Hansapanga internetipangad hanza.net, telehansa.net ja Telehansa.
Samuti ei saa sularahaautomaatides sel ajal teha makseid ega vaadata konto väljavõtet.
Täielikult katkeb sularahaautomaatide töö varahommikul kell 04-07, selles ajavahemikus ei ole võimalik ka kaupmeeste juures kaardiga maksta.
Lühiajalised häireid võib infosüsteemides ette tulla veel kogu päeva jooksul.
Seoses eeltooduga avatakse Hansapanga kontorid laupäeval, 20. jaanuaril tavalisest hiljem - alates kella 11, töötab vaid 15 kontorit. Tallinnas on sel päeval lahti Sikupilli kaubanduskeskuse, Kristiine kaubanduskeskuse, Tondiraba kaubanduskeskuse, Rocca al Mare kaubandusekeskuse, Järve keskuse, Viru keskuse ja Ülemiste keskuse kontor. Tartus töötavad Annelinna, Lõunakeskuse ja Tartu Kaubamaja kontor. Pärnus on lahti Kaubamajaka kontor, Võrus Maksimarketi kontor, Jõhvis Selveri kontor ning Narvas Fama kaubanduskeskuse ja Astri kaubanduskeskuse kontor.

Narvas avab uksed Kerese keskus
Homme avab Arco Vara Narva südalinnas Kerese keskuse nimelise kaubandus- ja büroohoone.
Keskuse ankurrentnikuks on Saaremaa tarbijate ühistu kauplus Kerese toidukaubad. Veel hakkavad keskuses paiknema Tele 2, Salva kindlustus, Apotheka, Riketsi lillepood, Lens Optika, Kagu Invest, Robinsonide pitsarestoran ning vannitoapood Bathroom. Alates veebruarist saab keskuses kasutada solaariumi ja fotograafiteenust.
Keskusess kolivad kodakondsus- ja migratsiooniameti Narva büroo, Arco Vara Kinnisvarabüroo ning mitmed teised ettevõtted.
Keskuse arendajaks on Arco Vara gruppi kuuluv Arco Vara Kinnistute AS. Hoone arhitekt on Kalle Rõõmus ja antud hoone investeeringu mahuks kujuneb Arco Investeeringute teatel 80 miljonit krooni.

Sõerd: Eestist võiks saada regionaalne finantskeskus
Täna finantsinspektsiooni 5. aastapäevale pühendatud konverentsi avades ütles rahandusminister Aivar Sõerd muuhulgas, et Eestist võiks saada regionaalne finantskeskus.
"Eeldused selleks on meil olemas. Eestis on piisav finantsasutuste arv, pidevalt arenevad infotehnoloogilised lahendused, pädevad inimesed ning samuti sobilik geopoliitiline asend. Palju on räägitud sillast ida ja lääne vahel. Selle ideaali elluviimisel on finantsinspektsioonil kandev roll - tuleb tagada Eesti majanduse usaldusväärsus ja stabiilsus," ütles Sõerd.

RKAS puhub Mõniste rahvamajale elu sisse
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Mõniste vald sõlmisid eile pikaajalise hoonestusõiguse -ja üürilepingu praeguse Mõniste rahvamaja hoone rekonstrueerimiseks.
Pärast ehitustööde lõppu saab hoone uueks nimetuseks Mõniste kooli kultuuri- ja huvitegevuse hoone ning seda hakatakse kasutama ürituste korraldamiseks, huvitegevuseks ja sportimiseks.
Orienteeruvalt 692 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hoone korrastamiseks kulub 7,85 miljonit krooni. Hoone saab korda järgmise aasta alguses.

Kiire palkade kasv võib tuua kinnisvarakriisi
Pangad näevad Eesti turul veel 75 000 kinnisvaralaenuvõimelist isikut või peret, samas võib liiga kiire palkade kasv mõne aja pärast kriisi tekitada.
Ajaleht Den za Dnjom palus Ühispangal ja Hansapangal kommenteerida nn krahhiteooriat, mille järgi kinnisvaramulli lõhkemise järel tabab Eestit järsk majanduslangus. Ühe tuntuma analüüsi on sel teemal kirjutanud analüütik ja poliitik Vello Leito, kes ennustab krahhi juba sel sügisel.
Leito väitel saab võlgu võtmise võime lihtsalt otsa, sest pankade varasematel hinnangutel on Eestis ligikaudu 75 000 inimest, kes on võimelised kinnisvaralaenu teenindama. See arv on Leito väitel praeguseks juba vähenenud.
Krahh saabub siis, kui pankadest laenu võtjate hulk n-ö otsa saab ja välisvõlg ületab Eesti sisemajanduse kogutoodangut (SKP-d). Praegu on nii ettevõtete, eraisikute kui valitsemissektori võlg 170 miljardi krooni ligi, samas kui SKP on alla 200 miljardi. Samasugune majanduse varing on toimunud reas riikides, sealhulgas 1994. aastal Mehhikos.

Paide piimakombinaat sõlmis pikaajalised piimatarnelepingud
Kalevi tütarettevõte Kalev Paide Tootmine sõlmis selle aasta esimeseks poolaastaks toorpiima kokkuostu lepingud, mille kohaselt tarnib ettevõte toorpiima ligi 160 tonni päevas.
Kalevi finantsdirektor Tarmo Maasikamäe sõnul on mitmeid aastaid otsitud koostöömudelit, mis oleks vastuvõetav nii piimatootjatele kui ka töötlejatele. "Tänaseks oleme jõudnud lepinguteni, kus mõlema poole vajadused on kaetud. Ostetava toorpiima hind kujuneb Euroopa keskmiste piimapulbri, lõssipulbri ja või hindade baasil. Oleme kindlad, et antud leping võimaldab piimatootjal pühenduda oma põhilisele tegevusele, milleks on kvaliteetse piima tootmine, ja saada selle eest õiglast hinda. Samas saame meie keskenduda oma eesmärgile - toorpiima maksimaalsele väärindamisele," ütles Maasikamäe.
"Eesti piimaturul tervikuna on toorpiima hinnad käesoleva aasta alguses eelmise aasta keskmisega võrrelduna mõnevõrra kõrgemad. Samuti on Euroopa turul eelmise aastaga võrrelduna kõrgemad piima- ja lõssipulbrite hinnad, mis on positiivne meie tütarettevõtja AS Kalev Paide Tootmine tegevuse osas," täpsustas Maasikamäe Eesti Päevaleht Online'ile hinda, millega Paide Tootmine toorpiima kokku ostab.

Omavalitsustel tuleb senisest enam tähelepanu pöörata olmejäätmete sortimisele
Peagi kehtima hakkav keskkonnaministri määrus kohustab kohalikke omavalitsusi korraldama jäätmete sortimist ja taaskasutatava materjali liigiti kogumist.
"Olmejäätmete sortimise ja taaskasutatava materjali liigiti kogumise kohustus on sätestatud juba jäätmeseaduses. Keskkonnaministri poolt tänavu 16. jaanuaril allkirjastatud määrus kehtestab olmejäätmete sortimise korra, sorditud jäätmete liigitamise alused ja täpsustab omavalitsustele pandud kohustusi," selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk.
Määruse eesmärk on suurendada olmejäätmete taaskasutamist ehk vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete kogust, seejuures on korralduslik roll kanda just omavalitsustel.
"Omavalitsustel tuleb otsustada, kas nad loovad oma elanikele võimalikult soodsad jäätmete liigiti kogumise võimalused ja kehtestavad seejärel kohustuse sortida jäätmeid juba tekkekohas, näiteks kodus või kontoris," ütles Kuusk. "Teine võimalus on lubada sortida juba segunenud jäätmeid, seda siis üldjuhul jäätmekäitlusettevõttes."

Eurotunneli müügitulu kasvas eelmisel aastal viis protsenti
Eurotunneli müük kasvas eelmisel aastal viie protsendi võrra 830 miljoni euroni ületades Inglismaad ja Prantsusmaad ühendava tunneli operaatorettevõtte ootuseid.
Pariisi kaubanduskohus kiitis esmaspäeval heaks võla ümberstruktureerimise kava, siludes teed aktsiate vahetustehingutele, mis algavad veebruari lõpus või märtsi alguses, vahendas ETV24 Reutersit.
Müük kasvas peamiselt tänu reisijate ja sõidukite suurenenud veole, mis kasvas seitsme protsendi võrra. Kokku transportis eurotunnel Shuttles eelmisel aastal ligi 1,3 miljon veokit ning üle 2 miljoni reisija.
2006. aasta lõpus hääletasid eurotunneli võlausaldajad kava poolt, mille kohaselt väheneb 9 miljardi euro suurune võlg enam kui poole võrra.
Läbirääkimised Eurotunneli võla ümberstruktureerimiseks algasid juba 2005. aasta kevadel.

Kia Auto rajab Baltimaade pealinnadesse uued esindused
Tallinna Kaubamajale kuuluv automüüja Kia Auto rajab Tallinna, Riiga ja Vilniusesse autode müügi- ja teeninduskeskused.
"Kia Auto vastvalitud nõukogu esimene strateegiline otsus kaasaegsete autokeskuste rajamisest Baltimaade pealinnadesse toetab Kaubamaja kontserni edasisi plaane," ütles Kia Auto ASi nõukogu esimees Jüri Käo.
Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimehe Raul Puusepa sõnul alustab Kaubamaja kontsern autodest esmalt Kiade müüki, kus aasta-alguse uudiseks on Kia cee'di turuletulek - tegemist on mudeliga, millele antakse esmakordselt Euroopas 7-aastane garantii. "Tallinna Kaubamaja kontsernil on kavas hakata tulevikus müüma ka teisi automarke, Kiale lisandub uusi nimesid," lisas Puusepp.
15. jaanuaril toimunud KIA Auto AS-i nõukogu koosolekul valiti nõukogu esimeheks Jüri Käo. KIA Auto viieliikmeline nõukogu jätkab kooseisus: Jüri Käo, Andres Järving, Enn Kunila, Raul Puusepp ja Aarne Õllek. Ettevõtte juhatuses muudatusi ei toimunud.

Väikefarmid müüvad lehmi suurtootjaile
Jaanuari keskel avaldas jõudluskontrollikeskus kokkuvõtted piimakarjade suuruse kohta Eestis. Lääne-Virumaal peetakse kokku 12 188 lehma, karjaomanikke on 124.
Jõudluskontrolli piirkondliku spetsialisti Ludmilla Aani sõnul peetakse Viru-Jaagupi suurfarmis keskmiselt kuutsada lehma, kirjutab Virumaa Teataja.
Eesti kolm mammutfarmi tegutsevad Järvamaal, kus kokku peetakse 6000 lehma. Üle 1000 lehmaga lautu on veel Põlva- ja Tartumaal. Kõige rohkem ühe-kahe lehma pidajaid tegutseb aga Pärnumaal.
Ludmilla Aani sõnul väheneb meil nagu mujalgi Eestis järjest pisifarmide arv. "Alles andis üks inimene teada, et loobub lehmapidamisest, ka veidi suuremate farmide omanikud likvideerivad oma karju," rääkis Aan.

Kasvav eelarve lubab Viljandi linnal rohkem ehitada
Enne järgmist arutelu volikogus on Viljandi tulud kasvanud ligi 27 miljonit krooni, kirjutab Sakala.
Lisanduva rahaga tuleb maksta eelmisest aastast tänavusse kanduvate ehituste eest, mille seas on jalgpalliväljak, terviserada, ekstreemspordihall ja noorte huvikeskus.
Samuti peaks jätkuma Uueveski järve puhastamiseks, Männimäe lasteaia ujula ning Krõlli ja Karlssoni lasteaia siseteede remontimiseks, kultuurimaja katuse parandamiseks ning jalgpalliväljakule piirdeaia rajamiseks.
Pärimusmuusika keskuse ehitamiseks on lisatud 8,8 miljonit ja muusikakooli juurdeehitise esimese järgu tarvis 3,3 miljonit krooni.

Teealuste maade omanikud tingivad
Tallinna plaan osta tänavu Põhjaväila ja Merivälja tee ehituse alla jäävaid maid 71 miljoni krooni eest on maaomanikud tingimuste üle kauplema pannud.
Tuntumad maaomanikud on Eesti Statoil, reklaamibüroo Vatson & Vatson omanik Rain Teimann, alkoholitootja Onistar omanik Igor Savenkov ja logistikafirma Smarten omanikud Indrek Prants ja Sven Mansberg, kirjutab Äripäev.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul pidi vaid üks omanik juba maad ostes teadma, et see jääb Merivälja tee pikenduse alla ja sinna midagi ehitada ei saa.
Tegemist on Rain Teimanni reklaamibüroo Vatson & Vatson ja pesemisvahendite müüja Technosol omaniku Imre Reino 2005. aastal kahasse ostetud maaga Merivälja tee 71, millest linn vajab sealt 1633 ruutmeetrit, kinnistu kogupindala on 11 000 ruutmeetrit.
Aasa sõnul tahavad omanikud maa vastu ülejäänud krundi jaoks ehitusõigust, mida linn aga ei anna. "See on mõeldud rohealaks. Eelmised omanikud tahtsid linnalt sama, nende jaoks oli peamine ehitusõigus," rääkis Aas, kes lisas, et kui kokkuleppele ei jõuta, saab linn maa sundvõõrandada.

Hull metsis hävitas Palal 10 000 kuusetaime
Koolidirektori hinnangul ulatub metsise põhjustatud kahju
Pala põhikooli direktoril Malle Weinrauchil jääb kevadel ligi 10 000 noort kuusetaime müümata, sest tema aeda kolinud metsisekukk on ära söönud enamiku puude möödunudaastased kasvud.
Muidu loomult väga arglik lind ilmus Pala vahele juba novembrikuus, teenides kooli juures jalutades ära nii koolilaste kui ka õpetajate imetlevad pilgud. "Uhke vaadata ju," märkis Weinrauch. Midagi halba ei osanud ta näha ka selles, kui lind tema koduhoovile elama kolis.
Et aga talviti peamiselt männiokastest toituv metsis võiks kuuskede kallale matti võtma minna, ei tulnud Weinrauchidele pähegi, kuni Malle abikaasa märkas eelmisel pühapäeval lindu taimlas ringi patseerimas. "Siis nägimegi, et ta on kuuski söönud," ohkas Malle Weinrauch. "Taimla on ju hoovist väljas, me ei käinud seal, mis sinna ikka talvel minna."

Eksminister Heiki Kranich noolib maatükki Nõmmel
Maadevahetustaotluste arv on pärast skandaali puhkemist kahekordistunud.
Kui enne maa-ameti skandaali puhkemist mullu oktoobris laekus keskkonnaministeeriumile keskmiselt üks maadevahetustaotlus kahe-kolme päeva jooksul, siis pärast seda laekub keskmiselt üks avaldus päevas või enamgi. Seetõttu protsessid veidi toppavad.
Oktoobrist alates on laekunud ligi sada avaldust. Tähelepanuväärne on endise keskkonnaministri Heiki Kranichi firma South Kinnisvara ning selle juhi Marko Loosi ühine taotlus, mis edastati eelmisel nädalal. Seal soovitakse vahetada kokku ligi 150 hektarit looduskaitseliste piirangutega maad üle Eesti. Sealhulgas tahetakse vahetada maatükid Harjumaal Kuusalu ja Anija vallas riigi seitsmehektarilise metsatuka vastu Kernu vallas ning kolme hektari vastu Tallinnas Nõmmel Helbe tänaval.

Soome bussifirmad värbavad taas Eestist tublisid sohvreid
Tamperes saavad bussijuhid natuke vähem palka kui pealinnas Helsingis sõites.
Eesti bussijuhid on olnud juba aastaid Soomes nõutud töötajad. Veebruaris korraldab personalifirma NHC International OÜ Tallinnas kolmandat korda värbamispäevad, leidmaks eestlasi lahe taha rooli keerama.
Tampereen Kaupungin Liikennelaitos soovib seekord tööle palgata ligi 30 bussijuhti. Eelmisel värbamispäeval võeti NHC juhi Niklas Elersi sõnul Eestist tööle mitu inimest, kelle tööga ollakse väga rahul. "Soomes on raske transporditöölisi leida ja arvan, et tulevikus süveneb see veelgi," põhjendas Elers, miks põhjanaabrid töölisi otsides meie poole pöörduvad.
Tulevastelt töötajatelt ootab Tampere bussifirma soome keele oskust, kliendisõbralikkust ja vähemalt kaheaastast juhistaaži.

Hiina keelas Scorsese kõrgelt hinnatud filmi näitamise
Tänavu parima filmi Oscari nominendina üles seatud Martin Scorsese linateose "Departed" näitamine Hiinas on riigi filmilevitajate arvates kohatu.
Hongkongi juhtiv filmilevitaja Media Asia, kellele kuuluvad ka levitamisõigused Hiinas leiab, et film "Departed" ("Kahe tule vahel") näitamine hiinlastele on sobimatu, teatab BBC.
Filmis tegutsevad gängsterid üritavad Hiinas müüa arvutialast kõrgtehnoloogiat ja nende tegevuse eksponeerimine hiinlastele leitakse kohatu olevat.
Hiina Filmi grupi asepresident Yuan Wenqiang ütles, et asutus keeldub filmi levitamast. "Peale vaatamist otsustati, et see pole kohane Mandri-Hiina turule," ütles Yuan.
"Kui Hiina Filmi grupp leiab, et film on levitamiseks sobimatu, siis ei ole meil tõenäoliselt enam midagi teha," ütles Media Asia turundusdirektor Chan Ka-li.

Vanemuine alustab muusikalikontsertide tuuriga "Memory" 
Vanemuise teater annab pühapäeval Tartus Vanemuise Kontserdimajas kaks esimest muusikalikontserti "Memory", mis kahe lähema nädala jooksul jõuab lisaks Tartule ka Tallinna, Pärnu ja Jõhvi kontserdipublikuni.
Tänavuaastase "Memory" peaesinejaks on Broadway muusikalitäht Tony Vincent, kes saabus täna Eestisse. Vanemuise teatrijuhi Paavo Nõgene sõnul on Tony Vincenti esinemine kindlasti tähelepanuväärne muusikasündmus. "Tema mastaapi näitab kas või juba see, et Tony Vincent laulis muusikali "We Will Rock You" esietendusel nii West Endis kui ka Las Vegases."
Lisaks Tony Vincentile, kelle esinemist sai eesti publik nautida möödunud suvel Tallinna lauluväljakul toimunud Webberi-galal, astuvad "Memory" kontsertidel publiku ette Siiri Sisask, Gerli Padar, Janika Sillamaa, Hannes Kaljujärv, Koit Toome ja Lauri Liiv. Kaasa teevad Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor, rockbänd. Dirigeerib Tarmo Leinatamm, konferansjee on Mart Sander.

Allan Vainola annab Rakveres soolokontserdi
Järgmisel kolmapäeval esitleb Allan Vainola Rakvere teatri kohvikus oma verivärsket plaati "Unenäopüüdjad".
Seni ansamblitest Vennaskond, Metroluminal ja Sõpruse Puiestee tuntud Vainolaon uue plaadiga liikunud melanhoolsetele ja pisut prantsuse šansoone meenutavatele radadele, luues muusikat, mis on pigem mõtlik ja kurblikult sünge, kui rokkivalt punkromantiline.
Allan Vainolat saadab akordionimängija Jaak Lutsoja. "Nende kahe mehe vahel on moodustunud keemiline side, mis loob kontserdil erilise ja justkui tardunud meeleolu. Nagu ikka, on Vainola loomingus suur tähtsus tema poolt lauldud sõnadel, mis on pärit nii Mait Vaigu kui ka näiteks Heiti Talviku sulest," sõnas Janno Zõbin üritust korraldavast rühmitusest Rampade Org.
Vainola on tegutsenud bändides juba alates kaheksakümnendate algusest, kirjutanud muusikat etendustele "Ronja", "Huck", "Daamide õnn" ja "Mort, surma õpilane".

Pühapäeval selgub aasta 2006. parim dirigent
Eesti Kooriühing jagab neljandat korda aastapreemiaid ning nende saajad on välja valitud 70 nominendi hulgast.
21. jaanuaril kuulutatakse Estonia kontserdisaalis välja 2006. aasta koor, aasta dirigent ja noor dirigent, aasta puhkpilliorkester ja orkestridirigent, aasta korraldaja, aasta toetajad ja aasta tegu.
Kultuuriminister Raivo Palmaru annab tänukirjad edukalt konkurssidel osalenud kooride juhtidele, eripreemiad on välja pannud Eesti Koorijuhtide Liit ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Tiitlisaajatele väljapandud preemiad pole rahalised, vaid mõeldud saaja muusikaliseks arendamiseks. Nii saavad aasta koor ja orkester enda poolt valitud heliloojalt teose tellida, aasta dirigendid sõidavad ennast täiendama Euroopa Koorijuhtide Akadeemiasse, aasta toetaja kutsutakse kõigile 2007. aasta suurematele koorisündmustele jne.

Orkutis leviv püramiidskeem püüab lihtsameelseid
Populaarses interneti suhtluskeskkonnas Orkut leviv püramiidskeem proovib tagasihoidlike rahasummadega lihtsameelseid orki tõmmata.
Internetiportaalis Orkut.com levib püramiidskeem, mis lubab kergeusklikele hõlptulu. Mitmed Orkuti kasutajad on saanud kirju viie nime ja pangaarve numbriga. Kirjas palutakse pangaülekandega maksta tagasihoidlikud 25 krooni nimekirjas esimesel kohal asuva inimese kontole.
Seejärel palutakse kirjas ära kustuda esimese ehk äsja 25 krooni võrra rikkamaks saanud inimesi nimi ja lisada nimekirja lõppu oma nimi ja konto ning kiri soovitatavalt vähemalt 40-le inimesele, kes siis kirja omakorda edasi saadavad jne.
Edasi esitab kiri arvutused, kus demonstreeritakse, kuidas ringlust jätkav kiri viib lõpuks 25 krooni "investeerija" püramiidi tippu, millega viimane "teenib" 78 125 krooni.

Kräkker ründas Tartumaal asuva kooli veebilehte
Tartumaal asuva Lähte Ühisgümnaasiumi kodulehe suhtluskeskkonda kräkiti sisse.
Tundmatu kräkker või kräkkerid on muutnud Lähte Ühisgümnaasiumi veebifoorumi kasutamiskõlbmatuks ja jätnud sinna oma teost teavitava kirja: "HaCKeD By BeLa & BodyguarD (Turkish Hackers)."

Sõnavara
littimine - no kui nüüd täiesti aus olla, siis võib littimine asendada peaaegu mis tahes tegusõna. Siiski on mõnda asja parem mitte littida. Aga edukalt võib seda sõna kasutada näiteks selleks, et asendada igapäevaseid sõnu "sööma", "jooma", "tegema", "panema", "mängima" jne. Ma vist lähen litin nüüd hoopiski ühe kohvi.

Stereo ÖÖ-l näeb Imatran Voimat
Täna laiab Von Krahlis Elektrorokk ehk järjekordne üritus techno- ja elektromuusikale keskendunud sarjast Stereo ÖÖ. Külalisena astub üles soomlaste elektrofunkduo Imatran Voima (pildil), kelle kõmisevad bassihelid kõlavad Eestis esimest korda. Lubatakse karmi ja valju pidu. DJ-puldis on Eesti poisid Kaur Kareda, Rakett ja Jaagup Jalakas. Algus kell 22, pilet 100 krooni, flaieriga 75 krooni.

Tartu rokiklubi peab sünnipäeva
Täna õhtul peab Tartu rokiklubi Rock & Roll kaheaastaseks saamise pidu. Sünnipäevalapse auks astuvad sel õhtul üles muusikakollektiivid Ska Faktor (pildil), Tora Bora ja Soda Effect. Suurel ekraanil näidatakse slaidiprogrammi klubi üritustest läbi kahe aasta. Kella 20-22 pääseb klubisse ainult klubikaardiga ja tasuta, alates kella 22 maksab pilet 75 krooni, klubikaardiga 50 krooni.

Igapäevased lihtsad leiutised
Maailmas on olemas palju asju, millele on tavaliselt ette nähtud oma kindel otstarve.
Mõnikord tuleb aga lihtsalt võtta need asjad, mida me igapäevaelus kasutame ja leida neile mõni teine kasutusviis.
Näiteks võib visplit kasutada vatitupsude hoidjana ja nõudepesusvammi jalgrattapedaalide pehmendajana.
Teepakk Ka kohvijoojatel tuleb aeg-ajalt isu millegi muu järele. Siis keedavad nad tavaliselt teed ja mõistavad, miks nad siiski kohvi eelistavad. Eriti veel siis, kui kodus ei leidu ühtegi teepakikest. Kui kodus leidub teepuru, siis on võimalik kombineerida endale teepakk salvräti ja kirjaklambri abil.
Õliprits Toiduainetega on seotud üks vedel mass, nimelt õli. Õli on küll juba täiesti vedelas olekus ning kui see on pudelis, pole ka ohtu, et see iseenesest kuhugi tilkuma hakkaks. Ometi tekib aeg-ajalt probleeme õli doseerimisega. Värisevate kätega tuleb, õlipudel käes, jälle panni ees seista ning proovida seekord mitte oma kartuleid üle ujutada. Kuskil ehk leidub üks üleliigne kummikinnas - üks-kaks ja ongi mure lahendatud.

UEFA valis aasta koondise
Euroopa jalgpalliliit UEFA nimetas traditsiooniliselt Vana Maailma aasta koondise, kuhu kuuluvad selles maailmajaos klubijalgpalli mängivad vutimehed.
Sümboolse meeskonna peatreeneriks oleks FC Barcelona UEFA Meistrite liiga võitjaks viinud Frank Rijkaard, väravas seisaks Gianluigi Buffon (Juventus), kaitses mängiksid Gianluca Zambrotta, Carles Puyol (mõlemad Fc Barcelona), Fabio Cannavaro (Madridi Real) ja Philipp Lahm (Bayern), poolkaitses Steven Gerrard (Liverpool), Francesc Fabregas (Arsenal), Kaka (AC Milan) ja Ronaldinho (FC BArcelona) ning rünnakul Thierry Henry (Arsenal) ja Samuel Eto'o (FC Barcelona), kirjutab sportnet.ee.

Sainz võitis teise etapi järjest
Autosport
Üldarvestuses üheksandal kohal paiknev hispaanlane edestas 260 km pikkuse kiiruslõigu läbimisel ralli üldliidrit prantslast Stephane Peterhanselit (Mitsubishi) 26 sekundiga ning Hummeriga kihutavat ameeriklast Mark Millerit 2.18-ga.
Neljapäeval liidrile lähenenud Luc Alphand (Mitsubishi) oli 13. etapil kuues (+5.12) ning kaks etappi enne ralli lõppu on Peterhanseli edu Alphandi ees enam kui üksteist minutit (11.15).
Kolmas on endiselt Jean-Louis Schlesser (Schlesser-Ford), kel võimalus võitjaks tõusta vaid juhul, kui kahte esimest tõsine häda tabab - prantsuse vanameister kaotab liidrile 1: 38.47-ga, kirjutab sportnet.ee.

Otepää MK-etapp toimub
27.-28. jaanuaril Otepääle planeeritud murdmaasuusatamise MK-etapi korraldajate kinnitusel etapp vaatamata heitlikele ilmaoludele siiski toimub.
Täna hommikul Tehvandil toimunud võistluse korraldus- ja võistluskomitee koosolekul otsustati, et etapp toimub lubatud mahus.
"Programmi läbiviimiseks peame 20 cm lumekihiga katma vähemalt 2,5 km ringi ja suusastaadioni," selgitas korralduskomitee esimees Alar Arukuusk. "EMHI prognooside kohaselt langeb temperatuur piisavalt madalale ööl vastu esmaspäeva ning saame alustada kunstlume tootmist.
Lume laialiveo ja trassi võistluskorda seadmise peame lõpetama neljapäevaks."
Nii 5 km ringi, sprindiraja ja staadioni lumega katmiseks vajaliku lume tootmiseks kulub -6 kraadi juures kaks ja pool ööpäeva, lisaks võtab laialivedu 7 päeva.

Eestlaste etteasted FIS Lumelaua MM-il ebaõnnestusid
Fis Lumelaua MM'il, Šveitsis, Arosal oli 18. jaanuaril eelviimase alana kavas lumelauhüpete ehk Big Air'i kvalifikatsioon, kus treeninghüpetel head hoogu näidanud eestlasetel kahjuks võistluskatsed ei õnnestunud.
76 hüppajat oli jagatud kolme gruppi, kust 16 finalisti hulka pääses igast grupist viis paremat, lisaks üks punktidega. Kahest hüppest läks arvesse parem.
Mario Visnapi esimesle katsel lennatud frontside 900, oli küll paljulubav, kuid väike eksimus maandumisel rikkus ilusa lennu. Teisel hüppel viga parandada püüdes aga eksis Mario juba pikast võistluspäevast pehmeks läinud kicker'il ja katse ebaõnnestus täielikult.
"Pärast esimest kehva katset läksin täiega panema ja pingutasin üle. Hüpesse minnes läks raadius kicker'il liiga järsuks ja kantisin ennast sinna otsa kinni" oli Mario pettunud.
Mark Duubas maandus küll esimesel katsel cab 720-e ehk "vale jalg ees edaspidi 720 kraadi ümber oma telje", kuid selle eest saadud 14,6 punktist jäi finaalikoha jaoks väheks.

Williams saatis Petrova koju
TENNIS:
Williams kaotas venelannale esimese seti suurelt 1: 6 ning teises setis tundus seisul 4: 5, et Petrova väljub matšist võitjana, kuid Williams murdis venelanna pallingu ning keeras seti lõpuks 7: 5 enda kasuks, vahendab Sportnet.
Petrova enam ei toibunud ning Williams lõi teda kolmandas setis 6: 3. "Ma arvan, et mida suurema surve alla ma satun, seda paremini ma mängin," kommenteeris Williams. Williamsi kaheksandikfinaalivastane on Viktoria Azarenka 6: 3, 6: 4 alistanud Jelena Jankovi.

Janar Talts: Kaaslased toetavad - küll ükskord visked minema hakkavad! 
KORVPALL:
"Aga meeskonnakaaslased toetavad mind - viska, mis siin põdeda. Küll ükskord minema hakkab! Trennis on asi korras ja enne jõule hakkas mängus ka minema, kuid nüüd on jälle kehvem seis."
Kölni meeskonda on viimasel ajal järjest tabanud haiguste ja vigastuste laine, eelmises voorus mängiti Bologna Climamio vastu sisuliselt kuuekesi. Nüüd juhiti poolajaks 40: 33, aga teiseks poolajaks - mil visati ainult 21 punkti - ei jätkunud jõudu.
"Me pole saanud harjutada nii nagu vaja," kahetses Talts. "Nüüd tuleb keskenduda Saksamaa liiga mängudele. Koduliigat peetaksegi tähtsamaks. Keegi ei pahanda, et me Euroliigas edasi ei saa. Debütandina oleme seni kaks võitu kätte saanud."

Kaia Kanepi: nautisin täismaja ees mängimist
Kuigi Kaia Kanepi kaotas Australian Openi teises ringis Alicia Molikule, koges ta Melbourne'is Vodafone Arena 11 000-lise tennisepubliku ees võimast naudingut.
Kaia, mängisid vist esmakordselt elus suurturniiril ühel keskväljakuist. Mida see pakkus?
Väga ilus tunne! Ma pole tõepoolest nii rohkearvulise publiku ees mänginud. Suurturniiride miljöö on eriline, mida tunnetab iga mängija. Püüad anda endast parima. Oma arvates ma seda Melbourne'is ka suutsin.
Võitlesid nii Moliku kui ka tema taga oleva publikuga, kes mõistagi toetab eelkõige omasid…
Publiku toetus oma mängijale ei seganud sugugi. Pealegi aplodeeriti õnnestunud löökide puhul mullegi. Ja tribüünil oli mõniteistkümmend eestlast, kes tegid pauside ajal päris kõva lärmi. Tugi oli olemas.
Kaotasid pärast 6: 1 võidetud avasetti 3: 6, 2: 6. Mäng oli seega võrdne?

1 küsimus Aivo Normakule
Mitu kergejõustiklast saadate sise-EM-võistlustele?
Vastab
Aivo Normak
Eesti kergejõustikuliidu
peatreener
Kergejõustikuliidu eesmärk on saata 2.-4. märtsiks Birminghami vähemalt kümme sportlast. Meie hinnangul kandideerib EM-ile 17-20 sportlast. Kindlasti tahame saata EM-ile kõik, kes 23. veebruariks normi täidavad, tulgu neid siis 12 või 15.
Kui aga kümmet normi täitjat ei tule, kaalume nende sportlaste saatmist, kel jäi normist vähem puudu. Kriteeriumiks võtame rahvusvahelise kergejõustikuliidu 2005. aasta punktitabeli, mille järgi koostame pingerea. Võrdleme sportlase tänavuse sisehooaja tipptulemust EM-i normiga. Mida väiksem punktivahe, seda eelistatumas olukorras on kergejõustiklane. Juhatus arvestab koondise koostamisel ka majanduslikke võimalusi ja sportlase arengut.

Tütre sünnitanud jooksukuulsus Radcliffe naaseb tänavu tippsporti
33-aastane Briti pikamaajooksja Paula Radcliffe tõi Monacos printsess Grace'i nimelises haiglas ilmale oma esimese tütre.
Treenerist abikaasa Gary Lough, kes oli Radcliffe'ile sünnitusel algusest lõpuni toeks, tõdes, et naisel tuli läbida lausa maratoni nime vääriv pikk-pikk pingutus. Radcliffe ise tunneb end hetkel hästi, kuid pole veel otsustanud, mis lapsele nimeks panna.
Kolmekordne Londoni maratoni võitja ning naiste maratonijooksu maailma tippmargi omanik Radcliffe plaanib tippsporti naasta juba käesoleval hooajal, et võidelda kõrge koha eest augustis Jaapanis toimuval kergejõustiku MM-il 10 000 meetri jooksus või maratonis.
Võimalikult kiirest come-back'ist andis jooksja märku juba raseduse ajal, jätkates lemmiktegevuse jooksmisega nii kaua kui võimalik. Enese sõnul sportimisest järjest suuremat naudingut tundnud inglanna tegi ühtlasi teatavaks ka otsuse, et paneb karjäärile punkti alles 2012. aaasta Londoni olümpial.

Andrei Ševtšenko: ma ei ole Abramovitši spioon
Londoni Chelsea jalgpalliklubi asjameeste seas levib kuulujutt, et ründetäht Andrei Ševtšenko luurab klubi omaniku Roman Abramovitši heaks.
30-aastane Ševtšenko olevat Abramovitši ja peatreeneri Jose Mourinho vaheliste tülide põhiline allikas.
Nimelt väidavad mitmed Chelseaga seotud inimesed, et Ševtšenko põhiline ülesanne meeskonnas on spioneerida mängijate järele ning sellest siis omanikule ette kanda. "Mind on tehtud patuoinaks küsimuses, mis mind üldse ei puuduta," ütles Ševtšenko ajalehele The Times. "Selline kuulujutt on täiesti vale, kuid ometi teeb haiget nii mulle kui ka perekonnale."
Juttudele annavad alust ilmselt kaks aspekti. Pole saladus, et venelasest miljardäri Abramovitši kinnisideeks oli osta ukrainlane Ševtšenko oma klubisse. Suvel maksis ta AC Milanile palluri eest 30 miljonit naela

Kaua lund oodanud Tiiu Nurmberg januneb võistluste järele
Mäesuusataja Tiiu Nurmberg vastas üldisele lumepuudusele tõhusa füüsilise trenniga.
Nurmberg on viimasel ajal aktiivselt külastanud jõusaali, käinud rattaga sõitmas ja ujumas. "Kui lumele ei saa minna, on see eriti tähtis," ütles Eesti nimekaim naismäesuusataja, kes panustas hooajaks valmistumisel kiirust parandavatele harjutustele.
Nurmberg kiidab oma head tervislikku seisundit, öeldes, et just tänu mustale maale pööras ta füüsisele tavalisest rohkem tähelepanu ning seetõttu olevat suusatades ka väiksem vigastusteoht.
Mis puudutab mäesuusataja spetsiaalettevalmistust ehk kihutamist kiiretel ja lumistel mägedel, siis Euroopas valitsevad jätkuvalt kehvad lumeolud on raskendanud nii treenimist kui ka võistlemisvõimaluste leidmist.

Vutikeisri valimine muutub tuliseks
Jalgpalli suurriigid
Täna nädala pärast otsustatakse Düsseldorfis, mis kursi võtab vähemalt järgmiseks neljaks aastaks Euroopa jalgpallilaevuke. Maailmajao vutiliidu UEFA presidendi tool on juba 17 aastat järjest olnud ühe mehe, 77-aastase rootslase Lennart Johanssoni valduses. Eelmisel suvel tõusis aga tema trooni jõuliselt ohustama ohtlik konkurent Prantsusmaalt - endine supertäht Michel Platini.
Särava isiksuse ja julge kõnemehena tuntud Platini pole suud koomal hoidnud ka valimiskampaanias. Hiljuti ründas ta konkurenti väitega, et too olevat UEFA roolimiseks lootusetult liiga vana. Johansson omakorda kritiseeris keevalist prantslast selle eest, et too teda isiklikult ründama asunud on, selle asemel et keskenduda ideelisele kampaaniale.

A.  Alliksaare Kinnisvarabüroo müüb Hispaania kinnisvara
A. Alliksaare Kinnisvarabüroo müüb alates sellest aastast Hispaania kinnisvara.
Büroo pakub erinevaid müügiobjekte, tavakorteritest kuni Hispaania lõunaranniku Costa de Soli villadeni välja. Valikuga saab tutvuda uuel kodulehel www.espania.ee, teatas ettevõte.

Muuga söeterminal käitles mullu ligi neli miljonit tonni sütt
Muugal asuv söeterminal käitles eelmisel aastal ligi neli miljonit tonni sütt, eelmise aasta käibe- ja kasuminumbri avaldab ettevõte lähikuudel pärast majandustulemuste auditeerimist.
2005. aasta suvel valminud terminal on praeguseks ümber laadinud 5,4 miljonit tonni sütt, investeeringud keskkonnakaitsesse ulatuvad 46 miljoni kroonini.
Muuga söeterminali omanikfirma AS-i Coal Terminal juhatuse liige Jelena Põder ütles, et vaatamata mõningatele raskustele 2006. aasta alguses oli aasta tervikuna ettevõtte jaoks edukas. 12. jaanuaril andis söeterminal käiku veel teisegi monitooringujaama, mis mõõdab välisõhu seisundit terminali lõuna osas Maardu ja Kallavere suunal. Investeeringu suurus oli ettevõtte teatel 1,2 miljonit krooni.
Juba töötav monitooringujaam asub terminali idaosas ning mõõdab õhku Saviranna poolt. Selle aasta veebruaris valmib ka 40 miljonit krooni maksev raudteeharu laiendus, mis suurendab terminali läbilaskevõimet kuni 5,5 miljoni tonnini aastas.

Tallinki uuele reisilaevale pannakse täna Itaalias kiil
AS Tallink Grupp teatel pannakse täna Itaalias asuvas laevatehases Fincantieri ettevõtte 2008. aastal valmivale uue põlvkonna reisilaevale kiil.
Itaalias on ehitamisel uue põlvkonna 1 A jääklassiga kiire reisilaev, mille brutotonnaaž on 36 000, pikkus 175, laius 28 meetrit ning masinate võimsus 50 400 kilovatti. Reisilaev võtab korraga peale kuni 2000 reisijat ja 2000 liinimeetrit sõidukeid. 200 kajutiga aluse kiirus on kuni 29 sõlme.
Alus valmib 2008. aastal ning on planeeritud suunata opereerima Tallinn-Helsingi liinile.
Tallinki teine uue põlvkonna reisilaev Star alustab teenindamist Tallinn-Helsingi liinil tänavu aprillis, teatas ettevõte.

McCann Ericksoni hakkab Eestis esindama McCann Momentum
Rahvusvahelist reklaamibüroode ketti McCann Erickson hakkab tänavusest aastast Eestis esindama loodav reklaamiagentuur McCann Momentum.
Reklaamiagentuuri juhina alustab tööd pikaaegse reklaamituru kogemusega J. Margus Klaar. Vastvalmiva agentuuri meeskonnas leiavad 2007. aasta esimese poolaasta jooksul lisaks projektijuhtidele ning toetavale personalile tööd 8-10 loovinimest, teatas agentuur.
Koostöös Eesti juhtiva BTL (below-the-line) agentuuriga Momentum saab nüüdsest klientidele võimalikuks strateegiliselt integreeritud turundusteenus, kus on ühendatud traditsiooniline ATL ja väljapoole massimeediat suunatud BTL lahendused.
Senine McCann reklaamiketi esindaja Eestis reklaamibüroo Division jätkab iseseisva agentuurina, kuid ei mineta oma seotust Interpublic Group of Companies-iga ja jätkab ka edaspidi koostööd teiste grupi ettevõtetega meedia, BTL-i, otseturunduse, PR-i ja muu osas.

JAAK PROZES: Vana-Permi poiss kutsub seiklema
Noorsooromaan "Vana-Permi poisi Tikö seiklused" viib lugeja 15. sajandisse.
Noorsooromaan "Vana-Permi poisi Tikö seiklused" on tõlgitud Jelena Gabova venekeelse tõlke "Maltžik iz Permi Võtšegodskoi" (Sõktõvkar, 2001) järgi, milles on autori nõusolekul tehtud mitmeid väikseid kärpeid ja muudatusi, võrreldes komikeelse originaaliga "Ežva Perõmsa zonka". Algselt ilmus raamat 2000. aastal komikeelsena ja sai Komi vabariikliku kirjanduspreemia.
Lugeja ees on esimene eestikeelne romaan, mis kajastab eestlaste idapoolsete keelesugulaste ajalugu. Raamat on osaks Arvo Valtoni viimaste aastate gigantlikust tööst soome-ugri rahvaste kirjanduse tutvustamisel eestlaste seas. On äärmiselt tähtis, et eesti keelde on tõlgitud just noorsooraamat, mis on mõeldud - nagu raamatu sissejuhatuses kirjutatud - ülevaate saamiseks sündmustest komide maal aastail 1471-1472.

Tartu NAK saab Karlovasse uue peakorteri
Noorte ja nooruslike eesti kirjanike rühm Tartu Noorte Autorite Koondis (NAK), kes mõne aasta eest pidi loobuma Tartu Kirjanduse Majas oleva toa kasutamisest, saab lähikuudel endale Tartusse uue statsionaarse peakorteri. NAK uus peakorter, mis koosneb kahest toast, asub Karlova linnajaos ning on rajatud Inno ja Irja Tähismaa eestvedamisel ja vaevanägemisel.
NAK peakorteri kõrvalruumidesse on planeeritud kirjanduskohvik-raamatupood, kus hakatakse müüma eesti uusimat kirjandust, aukohal NAK-laste endi looming. Poe seinu saavad kaunistama pildid elusatest kirjanikest, eelkõige NAK-lastest.

PIRET TALI: Lihtne ja rammus emailves Tiina
Tiina Ilvese lugusid lugedes võib mammi, kohvitassid ja likööripitsid juurde mõelda.
Kes kordki on sattunud mõne Lõuna-Eesti köögilaua taha elukogunud naesterahvaga lõhverdama, aimab, millest Tiina Ilvese "Augustihambad" pajatab. Just nimelt pajatab. Raamatu 12 juttu veerevad aiaäärt mööda, et siis mulguni jõuda nagu anekdoot. Mõnesse neist lugudest novellilikku ülesehitust ei jagugi, need voogavad vaikselt ja ühtlaselt nagu suine veenire. Aga terasust ja õnnestunud karaktereid on seal küll. Nagu maal ikka, kui jutt voolama pääeb, lähikondsed ja eluolu pühitsemata läbi võetakse. Ausalt, ja nii, et nalja saab. Ja et õpetlik on - mille muuga ikka oma maailmanägemist edasi anda, kui lugude rääkimisega? Eeltingimus tundub olevat see, et lugeja ja autor oleksid maailma asjades ühel meelel. Kas või elukogemuse või elukoha osas.

CONTRA: Milvi Piiri nukker luulekogu viib looduse rüppe
Milvi Martina Piiri luuleraamat on täis nukrust, kuid viimane luuletus ajab naerma.
Mul on selline tunne kogu aeg. Selline, et ei saa aru. Naisluuletajatest ei saa aru. Paistab, et kui oled ikka mees ja mõttemaailm on mehelik, siis on naisluulet raske lugeda. No on erinev mõttemaailm, nii nagu valge- ja mustanahalisel, nagu linlasel ja maalasel, nagu vanal ja noorel. Nagu koeral ja kassil. Mehed nagu paneksid arusaadavamalt sõnu ritta.
Peab tunnistama, et esimese matsuga ei saanudki Milvi Martina Piiri luulekogu "Kõrkjavaas" sirvides millelegi pihta. Tohutu, meeletu üksindus, kedagi ei ole. Kui tuleb, siis jälle liiga hilja. Luuletused lähevad allavoolu. Mis jäävad, on nagu jahtunud linnumunad või nagu uksekägin. "Nii noor ja nukker näis ta täna / küsides kus on mu kodu / ega oodanud vastust - ise / viipas vihma ja mutta" (lk 43).

Alustab kakskeelne noorte võistlussaade "Kes teab?" 
Neljapäeval jõuab taas ETV eetrisse gümnasistide viktoriin, astuvad võistlustulle Eesti gümnaasiuminoored, et selgitada välja, kes neist on kiirem, osavam, nupukam.
"Eelmisel sügisel edukalt alustanud saatesari jätkab nüüd veelgi mastaapsemalt: kevadhooaja vältel osaleb saatesarjas ühtekokku 64 gümnasisti, kellest pooled tulevad saatesse vene koolidest ja pooled eesti koolides," teatab Eesti Televisioon.
Kaheteistkümne saate jooksul panevad noored proovile oma teadmised ja oskused kõikvõimalikes valdkondades, alates ajaloost ja lõpetades näitlejameisterlikkusega.
Eesti-venekeelset saadet juhivad Margus Kiiver ja Svetlana Matskevitš, režissöör on Erle Veber.
Noorte võistlussaade "Kes teab" katkestab mõneks ajaks saate "Õpiõu!", kuid "Õpiõu!" jätkub ETV kinnitusel taas alates 19. aprillist kuni 31. maini 2007.

Den za Dnjom kirjeldab viimasel ajal sagenenud sularahavargusi pangaautomaatide kaudu
Selle nädala Den za Dnjom kirjutab lisaks sulararhavargustele pangaautomaatidest veel, et EL-i struktuurfondidest haiglatele eraldatud 390 miljonist on kulutatud vaid 23 miljonit ja kirjeldab pankade nägemust, et turul leidub veel 75 000 kinnisvaralaenu võimelist tarbijat.
Virkko Lepasalu artikkel "Ettevaatust, pangaautomaat! Kui pangaautomaat keeldub kaarti tagastamast, võib see tähendada vargust teie pangakontolt" nädalalehes Den za Dnjom kirjeldab viimasel ajal sagenenud sularahavargusi pangaautomaatide kaudu. Nii "sõi" Hansapanga automaat Sõle tänava polikliinikus ühe juhtumi puhul ära pensionärist naisterahva pangakaardi. Vaid seitse minutit hiljem oli pensionäri arvelt umbes 500 meetrit eemal Sõle ja Paldiski t ristmikul asuvast pangaautomaadist 3600 krooni välja võetud. Raha kadus vaatamata asjaolule, et umbes 5 minutit hiljem helistas kannatanu Hansapanka, paludes kaart sulgeda.
Artiklis "Pangad loodavad, et laenamine jätkub pea samas tempos" kajasavad Jekatarina Rodina ja Virkko Lepasalu pankade nägemust sellest, et Eesti turul veel 75 000 kinnisvaralaenuvõimelist, samas kui liiga kiire palkade kasv aasta pärast kriisi tekitada.

Kaalujälgijatele mõeldud ajakiri lõpetab ilmumise
Ajakiri Kaalujälgijad asendub veebruarist tervisliku elustiili ajakirjaga.
AS Ühinenud Ajakirjad lõpetab ajakirja Kaalujälgijad väljaandmise. Veebruarist hakkab ilmuma uus tervisliku elustiili ajakiri Toit & Tervis.
AS Ühinenud Ajakirjad ei jätka sellest aastast enam ajakirja Kaalujälgijad väljaandmist, kuna lõpeb kolmeaastane litsentsileping Weight Watchers Eesti AS-iga.
Veebruarist hakkab ilmuma uusajakiri Toit & Tervis, kust saab lugeda tervislikust eluviisist laiemalt, sealhulgas toitumisest, sportimisest ja psühholoogiast, aga ka kosmeetikast ja moest.
Samuti leidub uues ajakirjas hulganisti tervislikke toiduretsepte ja õpetussõnu dieedi pidamiseks.
Ühinenud Ajakirjad jätkab siiski koostööd ka Kaalujälgijatega. Uue ajakirja iga numbri sisust hõlmab veerandi Kaalujälgijate blokk, kust leiab punktidega nädalamenüü ja edulugusid õnnestujatega.

Eesti Televisioon - lõppes noortekuu, kadusid ka noored
ETV võttis sügisel suuna nooruslikkusele, kuid kahjuks ajutiselt. Leidmata oma sihtgrupi saateid, lülitavad 20.-30. eluaastates inimesed teleri Soome kanalitele.
Eesti Televisioon on see telekanal Eestis, mis ei sõltu reklaamist, on kohustatud kõiki ühiskonna huvigruppe arvestama ja pakub üldiselt head programmi. ETV-s on palju häid asju, aga mida seal pole, on saatejuhid, kes noori vaatajaid ligi tõmbaks. Ja siinkohal ei pea ma silmas teismelisi või lapsi, vaid 20.-30. eluaastates noori. Nagu ma isegi.
Lootusekiir sähvatas möödunud aasta sügisel, kui programm rikastus mitme noortesaate jagu. Tuli "Punk'd", jätkas "Kuumad 70-ndad", novembris tehti lausa noortekuu ühes saatega "15: 15". Olgu, ma ei kuulunud päriselt selle saate sihtgruppi, aga see oli ikkagi väga tore areng ja tegi ETV näo hoopis teistsuguseks: nooruslikuks ja huvitavaks. Oli ka õudusfilmide öö - ilma reklaamita on selline asi filmihuvilisele maiuspala!

Kruuda tahab uue lehega tasakaalustada õelat meediat
Eilses Äripäevas lubas kommivabrikant Oliver Kruuda ajalehtedest inimesi üle ostma hakata.
"Ajalehtede vahel ilmuvad need suured plagud, kus on kõik töötajate pildid peal. Mul on kõik need seina peale kleebitud. Ma vaatan teile otsa ja tõmban ristikesi, keda ma värbama lähen. Vaatan, kui palju te palka saate, sest palgaga ma pean teid (ajakirjanikke - toim) niikuinii üle lööma. Ma olen ikka mõelnud, et kui ma juba investeerin, siis tugevatesse tegijatesse," rääkis Kruuda Äripäevale plaanist hakata välja andma oma ajalehte.
Tööstur tunnistas EPL-ile, et läks sõnavõtus ehk liialt hoogu. "Tegin ise endale karuteene, et sellest praegu räägitakse. Ühiskonnas on praegu piisavalt palju teisigi tähtsaid teemasid üleval, see ei ole kindlasti prioriteetne," jäi Kruuda tagasihoidlikuks ja sõnas, et enne kui kirema hakata, tuleks midagi teha, mistõttu ta ei taha nimetada inimesi, keda on plaanis üle ostma hakata.

Baskini anekdoodid
Teatrikooli sisseastumiseksamil:
"Kujutage ette, et mees ja naine tulid koos külla. Kuidas anda publikule teada, et nad on abielus?" küsib professor.
"Naine kohendab mehe lipsu…" pakub üks sisseastuja.
"Ehk on naine tema sekretär?"
"Ta suudleb teda esikus," pakub teine sisseastuja.
"Aga äkki on nad armukesed?!"
"Mees võtab naise käekotist taskuräti, nuuskab ja paneb räti naise kotti tagasi," pakub kolmas.
"Väga hea! Viis!"
Kohtus antakse kurjategijale viimane sõna:
"Jah, härrad kohtunikud, ma röövisin pangast neli miljonit kakssada kuuskümmend tuhat krooni, aga ma olin näljas, ma olin söömata!"

JÄRJEJUTT (53): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Nüüd oli aasta 2002. Pärast helistamist kutsus Tanja mu endale külla ja tema kodu osutus sellekssamaks suureks korteriks Moskva kesklinnas, peaaegu Kremli müüri ääres. Korter on lage ja kuidagi teistsugune kui varem. Tehtud on suurepärane remont, kõik on ümber ehitatud, maja on täis topitud moodsaid olmeseadmeid, kuulsate maalide häid reproduktsioone, vanaaegset mööblit - kvaliteetseid võltsinguid. Tanja on peaaegu 50-aastane, tema nahk on nooruslik ja terve, riietus ere, ta räägib valjusti, kindlalt ja ausalt ning naerab palju, kuid kortse see tema näole ei tekita. Saan aru: ta on teinud plastilise operatsiooni. Mõtlen omaette: näe, on välja ujunud ja rikkaks saanud - vaesed meil plastilisi operatsioone ei tee, see on liiga kallis, ning seetõttu on vaese naise iga kohe näha.

Viru Poega pole vaja
Imestasin alati, kui inimesed hüüatasid: "Kas me sellist Eestit tahtsime?!" Kuid nüüd tahan ka nendega ühineda. Ka mina ei taha sellist Eestit, kus ilusad hooned lammutatakse, ja ainult selleks, et asemele ehitada vaid rikaste rahakottide täitmiseks mõeldud pahede pesapaiku.
Tuleks ära hoida ka Viru hotelli juurde musta karbi ehitamine. Kes tahab hiilata mustade klaasmajade ehitamisega, võiks seda teha mujal - meil jätkub ääremaid ka linnas. Seal ei häiritaks vähemalt meie väärikat vanalinna. Turistid ei tule vaatama musti maju, sest need on meie geograafilises vöötmes liiga sünged.
Erika Vain, Tallinn

Keskerakond - Vene lemmik
Paar nädalat tagasi kurjustas üks nafta-gaasibojaar Venemaalt Valgevene presidendi Lukašenkoga, küsides, mida see Lukašenko endast õige arvab, Venemaa on ta troonile pannud ja troonil hoidnud. Mingi vastuhakk pole lubatud!
Venemaa esindajate väljaütlemised meie riigi siseasjade ja seaduste kohta kuuluvad justkui samasse liiki. Neil päevil kuulutati, et Venemaa tunnistab Eestis vaid üht parteid, Keskerakonda.
Meie presidendivalimised võitis õnneks mees, kes on vaba Nõukogude taagast ja keda ei saa kamandada nagu Lukašenkot.
Loodan, et Venemaa ei saavuta oma väljapressimistega Eestis edu ka pärast eelseisvaid valimisi.
Aino Tarvas

Valimised ja tööjõud
Vabariigi presidendi soovitused olla uhked oma riigi üle ning sõlmida riigikogusse kandideerijate ja valijate vahelised lepingud näitavad, et Eestis on nii tehtut kui ka tegemata jäetut, mida rahvas heaks ei kiida. Isiklikud huvid ja oma erakonna iga hinna eest võimul hoidmine on olnud tihti tähtsamad kui riigi kaugemale ulatuvad eesmärgid.
Eesti olukorras pole tööjõu välja- ja sisseränne ainuüksi majanduslik probleem. Riiklikult palju olulisem on selle probleemi seos eestlusega.
Ettekandes "Kui kauaks veel eesti meest?" väitis Kersti Kaljulaid: "Sidudes üksiku ja üldise, jõuame ühe väsinud mehe või meeste põlvkonna juurest rahvuse kestmise juurde. Sissetoodud tööjõud on eestluse Trooja hobune."

Sotside kohatu agarus
Teatavasti sõltub erakonna kasutegur sellest, kui arvuka valijaskonna huve suudetakse esindada, kui oluliste küsimuste lahendamiseks jätkub tahet, vaimset ja füüsilist potentsiaali.
Kahjuks iseloomustab meie poliitikuid eelkõige võimetus tulla toime kõige olulisemate raskustega. Lahendamata on küsimused loodushoiu, demo-graafilise kriisi, kasvava kuritegevuse, alkoholismi-narkomaania, HIV-nakkuse, soolise ebavõrdsuse (eelkõige noorte emade ja perekonda luua soovivate naiste jõhker diskrimineerimine mõnede tööandjate poolt), segadustesse uppuda ähvardava tervishoiu, aja nõuetest mahajääva hariduspoliitika jne osas.
Sellele mannetusele paneb krooni pähe sotsiaaldemokraatide olulise tabamise võimetus ja moonutatud väärtushinnangud, sest esmakordselt eesti rahva ajaloos kandideerib sotside ridades riigikokku ka seksuaalvähemuse ühe osa huve esindav geiaktivist Ardi Ravalepik. Seega on tõenäoline, et koos ühe vähemuse hulgas leiduvate homoradikaalide tahtmiste läbisurumisega tõuseb sotside ridadest tehtav homopromo varsti isegi riigikogu tasandile.

Teledebatis kõlasid Venemaa muutumatud seisukohad
Debatt 18.jaanuaril Pervõi Baltiiski Kanalis jättis piisavalt ülevaatliku mulje, et võiks öelda: Venemaal on paraku vähe muutusi märgata. Ja seda kõigepealt inimeste mõtlemises.
Ei saa vassida teemal, kas kaasaegne Venemaa on N Liidu õigusjärglane või mitte.Praegu spekuleeritakse selle teemaga nii, kuidas parajasti kasulikum on. Debatis rõhutati asjaolu, et Eesti okupeerimine pandi toime N Liidu poolt ja seega pole Venemaal sellega midagi pistmist. Siit aga tekiks põhjendatud küsimus: mis on Venemaal siis pistmist Teise maailmasõjaga?! Sellistest asjadest need möödarääkimised algavadki.
Ma saan väga hästi aru, mida tähendab Venemaa rahvale Teine maailmasõda. Kogu probleemide pundar ongi siin. Suur Venemaa rahvas laiendab iseenesestmõistetavalt oma emotsioonid ja arusaamad teistele rahvastele ega taha märgata teistsuguseid mõjusid, mida Teine maailmasõda näiteks meile kaasa tõi.

Hoiduge ajakirja Pilt sõnumi- mängust
Ilmselt ei ole paljud kuulnudki sellisest ajakirjast nagu Pilt, kuna tegu on üsna ilmetu ja kvaliteedilt kehva ajakirjaga.
Rääkida tahan aga hoopis selle ajakirja sõnumimängust, kus iga päev loositakse sõnumi saatjate vahel välja eri auhindu. Saatsin minagi oktoobri sõnumimängus mõnel päeval sõnumi.
Novembrikuu Pildis leidsin võitjate nimekirja vaadates kahel korral sealt oma nime. Olin võitnud kaks piletit etendusele "Pipi Pikksukk" ja ajakirja 5! aastatellimuse. Jäin rõõmsalt ootama, et minuga võetakse nädala jooksul ühendust, nagu ajakirjas öeldud.
Keegi ühendust ei võtnud. Saatsin kaks korda meili ajakirjas avaldatud meiliaadressile. Kui nendele vastust ei saanud, siis helistasin ajakirjas avaldatud telefoninumbrile. Vastas üks meesterahvas, kes teatas mulle, et küll on kurb lugu - etendus, millele olin piletid võitnud, oli juba toimunud. Aga siiski lubati minuga kindlasti ühendust võtta ajakirja tellimuse osas. Tänase päevani ei ole seda tehtud.

Miks ei sõitnud madalad bussid? 
Tahan teada, miks ei sõitnud pühapäeval, 14. jaanuaril madalad autobussid liinil nr. 35 Lasnamäele. Graafikus olid Hobujaama peatuses ajad 13.35 ja 13.51. Ootasin oma lapselapselapsega neil kellaaegadel ja bussid, mis tulid, olid kõrge sissepääsuga. Magava imiku ja käruga me sisse ei pääsenud. Ilm oli halb, sajune, ka abi polnud kusagilt leida. Kui üks madal buss jäi vahele, oleks graafiku järgi teine ikka pidanud tulema.
Niigi on kahju noortest emadest, kes kasutavad ühissõidukeid. Neile on vähe mõeldud.
Laine Aasma

Leping valijaga - tööandjaga
Kuna juba president Toomas Hendrik Ilves on soovitanud lepingut erakondade ja valijate vahel, siis ehk tulebki see sõlmida... Mida aga lepingusse kirjutada? Arvan, et tingimata peab seal olema punkt valijatega kohtumise kohta (näiteks üks kord kvartalis), samuti konsultatsioonid valijatega enne tähtsate otsuste langetamist. Valitu peaks arvestama oma valijate enamuse arvamust. Tagatipuks kõige olulisem punkt - valitu tagasikutsumine. See võiks toimuda näiteks alates kuuendast kuust pärast valimisi ja muidugi ainult valitu personaalsete valijate (nn valimiskogu) enamuse (50 protsenti + üks hääl) soovil ja seda juhul, kui valitu pole tasemel või ei arvesta oma valijate enamuse soove.

JAAK PROZES: Meie soome-ugri identiteet
Tänapäeval seisavad paljud rahvad, eriti väikerahvad, küsimuse ees, kuidas säilitada oma rahvuslikku omapära kiirelt globaliseeruvas maailmas.
Kuidas anda edasi väärtusi ja traditsioone kooskõlas tänapäeva turumajanduse ja rahasuhete eetikaga, kuidas ühendada avatud ühiskonna ideaale enesesäilitamise ja endaksjäämise ideaaliga? Enamik maailma areenilt kadunud rahvaid nii Venemaal kui ka mujal maailmas ei ole hävinud füüsiliselt, vaid kaotanud oma identiteedi ning assimileerunud keelelt ja kultuurilt. Uuemad teooriad ütlevad, et Venemaa soome-ugri aladele pole venelaste massilist kolonisatsiooni olnud, vahetus vaid keel. Aga enne kui keel vahetus, pidi midagi juhtuma.
Kahe rahvaloenduse vahel (1989-2002) vähenes mordvalaste arv üle 200 000, s.t 20 protsenti 12 aastaga. Kuhu nad kadusid ja miks? Muidugi on Venemaa soome-ugri rahvaste olukord võrreldes eestlastega teine, kuid meie jaoks on toimunu õpetlik, sest näitab, mis juhtub, kui väike rahvas jääb ühe suurkultuuri mõju alla. Teisalt õpetab see näide, kui kiirelt see käib - kui rahvusteadvuses on mõra sees, toimub keelevahetus peaaegu põlvkonna-kahega. 50 aastat ja miljonilist rahvast praktiliselt pole.

ANDRUS KIVIRÄHK: Pronksmehe needus
Pronkssõdur muutub iga päevaga aina müstilisemaks. Juba ammu pole ta enam lihtsalt üks kuju - tavaline linnaruumi ilmestav ese, samaväärne pargipingi või laternapostiga. Oh ei!
Pigem on meil tegemist salapärase, iidse ja kurja väega täidetud hiiglasliku amuletiga, needuse alla pandud muumiaga, mille puudutamine, veel enam paigast liigutamine, vabastab ahelatest kohutavad monstrumid.
Tõepoolest, kas ei tuleta pronksmehe ümber tuure koguv keeristorm meile meelde Hollywoodi B-kategooria muumiafilme?
On olemas grupp entusiastlikke arheolooge, kes soovivad kaevata lahti tuhandete aastate eest surnud vaarao matmispaiga ning toimetada sealt leitud aarded Briti muuseumi. Andrus Ansip sobib otsekui valatult arheoloogide rühma fotogeenilise välimusega juhiks. Peas troopikakiiver, jalas khakivärvi lühikesed püksid - tõeline kõrberebane! Tema sõbra, tunnustatud egüptoloogi rollis kujutan ma suurepäraselt ette Mart Laari.

REPLIIK: "Geniaalseid" valimislubadusi
Reformierakonna nimekirjas Tartus riigikogusse pürgiv Eesti spordimuuseumi direktor Mati Tolmoff on välja tulnud "geniaalse" valimislubadusega: "Ehitame Tartusse Eesti Rahva Muuseumi uue maja." Tühja sellest, et see otsus on juba aastaid tagasi tehtud, ja tühja sellest, kas oravapartei saab võimule või mitte ja kas Tolmoff pääseb parlamenti - ERM-i uus maja ehitatakse valmis niikuinii. Või äkki tahab Tolmoff ehitada ERM-ile veel teisegi uue maja?
Aga milleks piirduda vaid sellise lubadusega? Härra Tolmoff võiks ju tartlastele riigikogu valimistel lubada näiteks ka seda, et sel aastal saabuvad Tartusse kevad, suvi, sügis ja talv. Ning et eeloleval aastal on Tartus oodata nii päikest, vihma kui ka lund.

JUHTKIRI: Aaviksoo jätkaku rektorina
Selles, et Tartu ülikooli rektorivalimised läbi kukkusid, lasub oma süü ja vastutus ka Jaak Aaviksool. Kui Aaviksoo valiti 2003. aastal teiseks viie aasta pikkuseks ametiajaks rektoriks, ei andnud ta oma ülesseadjatele ega toetajatele valimiskogus poole sõnagagi mõista, et kavatseb rektoriameti enne tähtaja lõppu maha panna ja poliitikasse minna. Kas sellist perspektiivi teades oleks valimiskogu Aaviksoo 2003. aastal uuesti rektoriks valinud, jääb praegu muidugi spekulatsiooniks.
Lisaks on ülikoolis pooleli nii mitmedki Aaviksoo algatatud põhimõttelised reformid eesotsas ülikooli sees palju kriitikat pälvinud struktuurireformiga. Miks peab selle "supi" ära helpima nüüd keegi teine? Unustada ei tasu sedagi, et Aaviksoo andis oma terava kriitikaga tubli panuse ka sellesse, et tema erakonnakaaslane akadeemik Ene Ergma rektorivalimistel läbi kukuks. Lisaks jäid Aaviksoo poliitiliste ambitsioonide tõttu toimunud ennetähtaegsete rektorivalimiste tõttu rektorivalimistest kõrvale nii mõnedki võimekad kandidaadid, kes on seotud lepingutega välisülikoolide juures. Kas või Toivo Maimets.

Arstide palgaküsimuses kokkuleppele ei jõutud
Riikliku lepitaja vahendusel toimunud lepitusläbirääkimistel tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu sõlmimiseks kokkuleppele ei jõutud.
Töövõtjad esitasid oma ettepanekud miinimumtunnitasude kehtestamiseks alates 1. aprill 2007.
Haiglate Liidu esindaja palus aega kolm tööpäeva esitatud tingimuste läbiarutamiseks oma liikmetega, teatas riikliku lepitaja kantselei.
Riiklik lepitaja võttis vastu otsuse pidada järgmine lepitusläbirääkimiste voor 25.jaanuaril kell 14 sotsiaalministeeriumi ruumes.
Streigi algus või edasilükkumine selgineb pühapäeval.

Purjus traktorist osutas kinnipidamisel vastupanu
Falcki patrullekipaaž peatas Maardu linnas liiklusohtliku sõidustiiliga traktori, mille silmnähtavalt purjus juht kinnipidamisel vastupanu ostutas.
17. jaanuaril keset tööpäeva märkas Falcki partullekipaaži turvatöötaja Maardus kaasliiklejaid ohustavalt sõitvat traktorit. Mootorsõiduki roolis istus joobetunnustega juht, kes osutas kinnipidamisel vastupanu ja üritas põgeneda, teatas Falck.
Kohale kutsutud politsei tuvastas traktoristil raske alkoholijoobe.
Sel aastal on Falcki turvatöötajad Tallinna lähiümbruses kinni pidanud ja politseile üle andnud kuus joobes juhti. Kolm Saue vallas, kaks Saku vallas ja ühe Maardu linnas. Mitmel korral on rikkujad püüdnud oma nahka päästa põgenemisega. Enamjaolt püüavad joobes juhid põgeneda küll auto roolis, aga ka juba kinni peetud autost oma kiiretele jalgadele lootes.

Elektriraudtee sõiduplaanis on mitu muudatust
Seoses Smuuli tee viadukti ehitustöödega üle raudtee on 20. ja 21. jaanuaril ning 3. ja 4. veebruaril häiritud elektrirongide liiklus.
20. jaanuaril ning 03. veebruaril puudutavad muudatused viimaseid Tallinn-Aegviidu-Tallinn elektrironge. Terve liini ulatuses jääb käigust ära Tallinn-Aegviidu elektrirong 412, väljumisega Tallinnast 17: 30. Selle rongi asemel paneb Elektriraudtee AS käiku bussid väljumisega Tallinnast kell 17: 35.
Aegviidu-Tallinn elektrirongid 415 väljumisega Aegviidust 17: 48 ja 417 väljumisega Aegviidust 20: 30 sõidavad vaid Aegviidu-Raasiku liinil. Raasikult viivad Tallinnasse bussid väljumisega vastavalt 18: 20 ja 21: 05.
Tallinn-Aegviidu elektrirongid 414 väljumisega Tallinnast 19: 10 ja 416 väljumisega Tallinnast 21: 15 sõidavad vaid Raasikult Aegviiduni. Need elektrirongid väljuvad Raasikult vastavalt 19: 49 ja 21.54. Seoses sellega paneb Elektriraudtee AS käiku asendusbussid mis väljuvad Tallinnast kell 19: 20 ja 21: 20 ning sõidavad kuni Aegviiduni.

Maanteeinfokeskus hoiatab halvenevate teeolude eest
Maanteeinfokeskus teatas, et õhtul ja öösel on oodata lund, lörtsi, vihma ja tugevat tuult, mis halvendab oluliselt sõidutingimusi.
Pärastlõunal oli suuremad maanteed soolaniisked või märjad, paiguti ka kuivad. Ilm oli valdavalt pilves, kohati sadas vähest lund.
Nähtavus oli hea, teepinna temperatuur -2°... -4°
Õhtul ja öösel on oodata lume, lörtsi ja vihmasadu koos tugevneva tuulega ning sellega seoses sõidutingimuste olulist halvenemist.
Maanteeinfokeskus soovitab liigelda ettevaatlikult ja jälgige ilmastikuolusid.

Maanteeamet korraldab Ida-Viru venelastele suunatud kampaaniat
Maanteeamet korraldab esimest korda liiklusohutuskampaaniat, mis on suunatud eelkõige Ida-Virumaal elavale vene elanikkonnale, kirjutab Põhjarannik.
Viru teedevalitsuse liikluskorralduse ja -ohutuse osakonna peaspetsialist Külliki Õis ütles, et eraldi kampaania ei tähenda seda, et maanteeamet peaks joobes juhtimist eelkõige Ida-Virumaa venekeelse elanikkonna probleemiks. Põhjuseks on see, et varasemad üleriigilised kampaaniad on kõik olnud eestikeelsed. "See on tõepoolest esimene kord, kui ühe piirkonna jaoks eraldi kampaania tehakse," sõnas ta.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Raul Rom ütles, et tema arvates õigustavad eraldi kampaaniad teatud piirkondades ennast. "Kui me teeme üleriigilist eestikeelset kampaaniat, jääb selle mõju vene elanikkonnale nõrgaks. Samas on paralleelset kakskeelset kampaaniat keeruline teha," sõnas Rom.

Ida-Virumaa kaotas aastaga 4500 inimest
Statistilised andmed maakonna elanikkonna kohta näitavad, et aastaga on elanike arv kõikides omavalitsustes vähenenud, erandiks vaid Kohtla vald, kus see on viie inimese võrra suurenenud.
2007. aasta alguse andmetel on maakonnas jäänud 4512 inimese võrra vähemaks kui 2006. aasta algul. Elanike vähenemine on olnud umbes 2,5 protsenti. Mõnes omavalitsuses on see veidi väiksem, teises suurem, kirjutab Põhjarannik.
Elanikkonna vähenemise peamine põhjus on see, et suremus ületab sündimust. Kusjuures ei saa öelda, et surevad peamiselt vanad inimesed - tihti on surma põhjuseks ka südame- ja onkoloogilised haigused.
Ida-Viru maavalitsuse perekonnaseisuosakonna juhataja Raissa Gorski sõnul oli mõnel kuul sündimus suurem kui varasematel aastatel ja see andis lootust paremateks näitajateks kui mullu, kuid kokkuvõttes olid need siiski halvemad.

Raskes kuriteos kahtlustatav võeti vahi alla
Pärnu maakohus andis eile loa vahistada 19aastane Alik, kes on kahtlustatav eelmise aasta novembri alguses Sindis R. A. peksmises ja temalt pensioniraha äravõtmises.
Et R. A. jäi pärast peksmist kadunuks, peeti Alik kolmapäeva õhtul raske tervisekahjustuse tekitamises kahtlustatavana kinni, neljapäeval tuvastasid politseitöötajad Sindi jõe ääres matmispaiga, kust kaevati välja R.A surnukeha, kirjutab Pärnu Postimees.
Prokurör Sirje Hunt selgitas kohtus, et noormeest süüdistatakse 1. astme kuriteos, mille toimepanemise eest on ette nähtud vangistus 4-12 aastani.
"Arvestades menetletava kuriteo raskust, on prokuratuuril küllaldane alus arvata, et vabaduses viibiv kahtlustatav võib takistada tõe tuvastamist ja mõjutada tunnistajaid," ütles Hunt.
Alik end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, vaid ütles, et tegu on "mingi jamaga".

Liiklusõnnetustes sai vigastada kaks last
Reedel juhtunud liiklusõnnetustes sai vigastada üheksakuune tüdruk ja seitsmeaastane poiss.
Kella 12.20 ajal juhtus liiklusõnnetus Järva maakonnas Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 74 kilomeetril, kus sõiduauto Audi 100, mida juhtis Jana (s 1981), sõitis teelt välja kraavi. Sõiduki juht ja kaassõitja 9-kuune tütarlaps toimetati Järvamaa Haiglasse.
Kella 13.30 ajal toimus liiklusõnnetus Tartu linnas Puiestee tn 43 juures, kus sõiduauto Mazda 6, mida juhtis Ganna (s 1965), sõitis otsa ettevaatamatult sõiduteele jooksnud 7-aastasele poisslapsele, kellele osutati esmaabi ja lubati kodusele ravile.

Riigikokku pürgib vaid 246 naist
Ligi tuhandest riigikogu valimistel üles seatud kandidaadist on naisi alla kolmandiku.
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel on üles seatud 977 kandidaadist 73 protsenti ehk 713 mehed ning vaid 27 protsenti ehk 264 naised, kirjutab Postimees.
Enim naisi on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kuhu kuulub 48 naiskandidaati. Roheliste nimekirjas on 37, Kristlikel Demokraatidel 36 ning Rahvaliidul 32 naist.

Viljandi maagümnaasiumi renoveerimine jäi seisma
Detsembris lõppema pidanud Viljandi maagümnaasiumi algklasside maja renoveerimine ei alga nii pea, sest majale kavandatud juurdeehitis osutus varem arvatust märksa kallimaks.
Aktsiaseltsi Riigi Kinnisvara Lõuna regiooni direktori Ahto Ani sõnul on maagümnaasiumi remondikava külmutatud seniks, kuni Viljandi linnavalitsus jõuab soovides selgusele, kirjutab Sakala.
"Linn korraldas juurdeehitise saamiseks arhitektuurikonkursi ning võitjaks valiti töö, kus hoone on peaaegu üleni klaasist. See on väga kallis lahendus ning linn selle ehitamist kinni maksta ei jõua," rääkis Ahto Ani. Tema hinnangul läheb kooli remont klaasist juurdeehitise korral maksma ligikaudu 50 miljonit krooni.
Viljandi linnapea Peep Aru kõneles, et linn valmistab ette otsust, milline Viljandi koolivõrk edaspidi välja nägema hakkab, ja sellest oleneb ka maagümnaasiumi remondikava saatus. Otsuse langetamiseks on loodud töörühm ja enne selle töö lõppu Aru võimalike lahenduste üle spekuleerida ei soovinud.

Kool pakub õpilastele tasuta juur- ja puuvilju
Tervislike toitumisharjumuste propageerimiseks hakkas Kuressaare gümnaasium pakkuma põhikooli klasside õpilastele juur- ja puuvilju, mille eest nad juurde maksma ei pea.
"Kuna oleme tervist edendav kool, siis teeme kõik, et laste toit oleks tervislik," ütles KG söökla juhataja Tiiu Smidt. Algul müüs kool õpilastele porgandeid, kaalikaid, õunu ning muid puu- ja juurvilju kilesse pakituna raha eest, kuid siis tekkis võimalus neid pakkuda tasuta toitlustamise raames, kirjutab Meie Maa.
Smidti sõnul ei olnud asi sugugi mitte selles, et looduseannid ei oleks varem kaubaks läinud. "Õpilase prae hinna sees on toorsalat. Kui kõik seda ikkagi ei võta, siis nende arvelt saavad ka teised," selgitas Smidt. Igale põhikooli õpilasele on menüüs prae juurde ette nähtud 50 grammi toorsalatit.
Soovi korral saab õpilane võtta poolitatud porgandeid-kaalikaid ise külmletist. Vahel pakub söökla õpilastele lisaks juurviljadele ka õunu ja mandariine.

Talunik ei saa kuidagi õues seisvast võõrast autorisust lahti
Loksa kandi talunik Guido on püsti hädas juba kolmandat kuud koduõuel seisva võõra BMWga, kirjutab SL Õhtuleht.
Mullu novembris tahtis Guido osta üle 20 aasta vanust 5. seeria diisel-BMWd, sest auto Tallinnas elav omanik Aleksei küsis selle eest ainult 4000 krooni. Aleksei andis Guidole koos rikkis autoga ka selle võtmed ja paberid, kuid ostja lubas raha maksta alles siis, kui BMW on tema nimele vormistatud.
"Müüja ajas küll nagu uni peale, et anna kas või pool rahast, aga mina jäin enda juurde. Nagu oleks mingi eelaimdus olnud," meenutab Guido.
6. novembril selguski autoregistrikeskuse büroos, et BMW on Aleksei 7000kroonise tagasimaksmata pangalaenu pärast arestitud ning asjaga tegeleb kohtutäitur.
Guido loobus seepeale autoostust ja kohtutäitur Arvi Pink lubas talle, et laseb auto talumehe õuelt ära vedada. Sama lubadust on Pink hiljem jõudnud mitu korda korrata, kuid võõras auto vedeleb tänini Guido akna all. "Mul on selline tunne, et ta lausa lollitab minuga," ütleb talumees. Pingilt ei saa selget vastust ka SL Õhtuleht, sest täituri väitel keelab kohtutäituri seadus tal autoga seotust rääkimise.

Kaitsjad: see polnud mõrv, vaid laste kergemeelsus
Võrus jätkus eile kohtuprotsess nelja mõrvas süüdistatava noormehe üle, kes 2005. aasta oktoobris süütasid Võru Seminari väljaku mahajäetud koolihoone, mille põleng lõppes kahe kodutu mehe hukkumisega.
Kaitsjad nõudsid poiste õigeksmõistmist, sest juhtunu on nende hinnangul käsitatav kergemeelsuse, mitte tahtliku tapmisena, kirjutab Võrumaa Teataja.
"Ta on alles laps," ütles Nilsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Masso. Tema sõnul on üheksa aasta ja kaheksa kuu pikkune vanglakaristus, mis prokurör Nilsile nõuab, liiga ränk
Et Nils oli maja süütamise ajal 16aastane, seega alaealine, ei suutnud ta kaitsja sõnul mõista, mida tema tegu võib endaga kaasa tuua.
Masso nentis, et maja süütamine oli tahtlik tegevus, kuid oht hoones olnud kolme mehe elule ja tervisele põhjustati ettevaatamatusest.

Eestile on lähenemas järjekordne torm
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel algab seekordne torm lumetuisuga.
Täna, 20. jaanuaril, süveneb tsüklon kiiresti ja läheneb Norra rannikul Bergenile. Edasi kulgeb tsükloni teekond öösel üle Oslo ja Stockholmi, homme päeval on kese Läänemere põhjaosas ja ööl vastu esmaspäeva liigub üle Eesti itta.
21. jaanuari öösel hakkab alates saartest ja Lääne-Eestist lund sadama, sadu levib üle maa, tuiskab ja on jäidet. Lumesadu läheb saartel ja Lõuna-Eestis üle lörtsiks ja vihmaks. Kohati on sadu tugev.
Kagutuul tugevneb rannikul rannikul 12-16, puhanguti 20-24 m/s. Edela-Eestis ning Liivi lahel pöördub tuul hommikupoole ööd edelasse ja tugevneb 15-20, puhanguti 24-28 m/s.
21. jaanuari öösel hakkab meretase Liivi lahes kiiresti tõusma ja jõuabkeskpäevaks, kell 12-16, Pärnu lahes kriitilise taseme lähedale, +150.. +170cm. Üleujutuse oht on Pärnu linnas ja Pärnu lahe madalamatelrannaaladel.

Venemaa tõmbas Eesti lipu tagurpidi vardasse
Venemaal täna alanud murdmaasuusatamise maailmakarikaetapi korraldajad tõmbasid Eesti lipu vardasse tagurpidi.
Rahvusvahelise telepildi vahendusel jõudis otseülekandes paljudesse maadesse vaade Rõbinski suusakeskusest, kus Saksamaa lipu kõrval ilutses Eesti trikoloor pööratud järjekorras värvidega.
Kokku startis Rõbinskis naiste 15 km ühisstardist vabatehnikasõidus ainult 28 naist kuuest koondisest. Terve koondisega jäid eemale näiteks Rootsi ja Norra. Kristina Šmigun oli seitsmes.
Nähtavasti oli suurim tagurpidi Eesti lippu näinud publik 1992. aastal, mil autasustati Barcelona olümpial võitjaks tulnud Erika Salumäed.

Pere pääseb koju veranda katuse kaudu
Lahutustüli endise mehega on Saarepeedi vallas elava naise koos poja ja emaga pannud olukorda, kus ainus liikumistee eramu teisel korrusel asuvast kodust välja ja sinna tagasi on veranda katusele viiv ülijärsk redelitaoline trepp.
Erna Võrno sõnul saab tema ise koos 17-aastase pojaga ebaharilike tingimustega hakkama, kuid mure on voodihaige 79-aastase emaga, kirjutab Sakala.
Naise selgituse järgi lahkus tema nüüdseks lahutatud mees kodust paar aastat tagasi. Maja kuulus mehele juba enne abielu ning ta avaldab naisele lahkumiseks survet sellega, et on elamu esimese korruse ja trepi sulgenud ning valve alla pannud.
"Muidugi ta tahab, et ma minema koliksin ja ega mul olegi siin midagi teha, aga ma ei lähe enne, kui olen saanud endale kuuluva maa eest õiglast hinda," rääkis Võrno.
Endise naise süüdistustelaviini alla sattunud Heino Rääts tunnistas, et on esimese korruse lukustanud ja ajutise trepi paigaldanud. Oma sõnul ei jäänud tal teist võimalust, sest naine müüs vähimagi süütundeta tema asju.

Ministeeriumid vaidlevad Saaremaa süvasadama kasutuse üle
Keskkonnaministeerium ja majandusministeerium on Saaremaa sadamasse peale kruiisilaevade ka teiste aluste lubamisel kardinaalselt erinevatel seisukohtadel, kirjutab Meie Maa.
Kui Edgar Savisaare juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab Tallinna Sadama kavatsust avada Saaremaa sadam aastaringseks liikluseks väikelaevadele, lootsilaevadele ja muule abilaevastikule, siis keskkonnaminister Rein Randver on teist meelt.
Kolmapäeval Savisaarele saadetud kirjas märgib ta, et "kui navigatsiooniperioodi soovitakse pikendada ja sadamat kasutada lisaks kruiisilaevade teenindamisele ka muudel eesmärkidel, tuleb uuesti teostada keskkonnamõjude hindamine".
Savisaare ja Randveri kirjavahetus on ajendatud eelmise aasta detsembris toimunud kohtumisest, mil Randver väitis, et Saaremaa süvasadam ei täida keskkonnaohutuse nõudeid ega ole valmis hädaolukordade lahendamiseks.

Lääne-Eestis lõpetab viimane ZIL-päästeauto põhiautona töö
Koeru päästekomandos asuv Lään-Eesti viimane tuletõrjeauto ZIL pääseb kuu aja pärast pensionile, mis tähendab, et läheb kingituseks mõnele äärekülale.
Kui kümmekond aastat tagasi oli pritsimeeste üks peamisi sõidukeid ZILi tüüpi, siis nüüd on seda marki masin kogu Eestis üksnes Koeru päästjate kasutada, kirjutab Järva Teataja.
Nädalapäevad tagasi said Koeru päästjad endale Scania päästeauto, mis vajab natuke remonti ja hakkab siis ZILi asendama.
Lääne-Eesti päästekeskuse Järvamaa päästeosakonna Koeru tugikomando pealik Ain Kanne lubab, et viimane tegutsev ZIL vanarauaks ei lähe. "Meil on plaan annetada see mõnele äärekülale, kuhu päästjatel on õnnetuse korral pikk maa sõita," sõnas ta.
Kanne täpsustas, et selles külas peab olema koht, kus autot varju all hoida, ja paar meest, kes esmase kustutustöö ära teevad.

Kohtla-Järvel hukkus tulekahjus inimene
Täna, 20. jaanuaril kell 00.26 teatati puukuuride põlengust Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Jaaniku tänaval.
Sündmuskohale sõitsid viis päästeautot Jõhvi ja Kohtla-Järve komandodest, operatiivkorrapidaja ja kiirabi.
Päästemeeskondade sündmuskohale jõudes põlesid puidust kuurid (viis boksi suurusega 8x10 m) lahtise leegiga. Tulest pääses kaks meest.
Tulekahju lokaliseeriti kell 01.03, viis minutit hiljem leidsid päästjad tules hukkunud meesterahva surnukeha.
Tulekahju likvideeriti kell 02.14. Tulekahjus hävisid kolm kuuriboksi, ülejäänud said veekahjustusi. Päästjad hoidsid ära tule leviku kuuride kõrval asuvale garaažile.
Tulekahju tekke põhjus on selgitamisel. Päästetööde juhi esialgsel hinnangul sai tuli alguse hooletusest suitsetamisel.

Eesti kasiinodes hoiavad kirglikke mängureid sihikul liiakasuvõtjad
Paljud mängusõltlased on sattunud suurde võlaorjusse mitteametlike liiakasuvõtjate käe läbi, kes kasiinodes endale kliente otsivad, kirjutab Postimees.
Eesti Hasartmängusõltlaste Ühingu juhatuse liikme Leonhard Puksa sõnul tabab esimene suurem algajat mängijat tihti üsna ruttu, kuid just võidurõõm ja sellest tärganud edasine hasart panebki aluse sõltuvusele.
Kasiinodes oma ohvreid luuravad liiakasuvõtjad ei sõlmi "klientidega" kunagi kirjalikke laenulepinguid ega võta neid võlakirju, teab Puksa. See on aumeeste mäng, kus maksab sõna.
Tõenäoliselt valivad liiakasuvõtjad mängureid, kellele pakkumisi teevad, hoolikalt ning uurivad eelnevalt nende tausta, varalist seisu ja võimalikke mõjutusvahendeid.
Laenu pakkumiseks on samuti erinevaid tehnikaid - sugugi mitte alati ei sekku abivalmis härrasmees, vahel võib rahahädas mängur kasiinos "juhuslikult" tutvuda veetleva neiuga, kes mängurile kaasa tunneb ning nagu kogemata lahenduse välja pakub: ma tean, kellelt saaks laenata.

Vallavolinik politseiuurimise all
Lüganuse vallavolikogu liige Juho Põld on politseiuurimise all, teda kahtlustatakse korruptsioonivastase seaduse rikkumises, kirjutab SL Õhtuleht.
Ida prefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina sõnul on Lüganuse vallavolikogu liikme Juho Põllu suhtes alustatud väärteomenetlust korruptsioonivastase seaduse rikkumise alusel. Millega seoses politsei voliniku tegevust uurib, uurimise huvides ei avalikustata. "Väärteomenetlus käib ja asjaolusid alles selgitatakse," ütles Kristina Kostina SL Õhtulehele.
Läinud aastal lõpetas politsei Juho Põllu suhtes väärteomenetluse, sest kahtlus, et ta korraldas omavalitsuste valimiste nädalal valijate kodudes agitatsiooni, ei leidnud tõestust. Menetlus lõpetati koosseisu puudumise tõttu.

Kumu uus näitus avab 1980. aastate mütoloogilist kunsti
Kumu uuel Eesti kunsti tagasivaatenäitusel analüüsib kuraator Ando Keskküla sotsiaalpoliitiliselt keeruliste 1980. aastate kunstiilminguid.
Keskküla on näitusele "Kaheksakümnendad sulgudes" valinud aastakümne mitmekihilisest kunstist vaid ühe kihi - mütoloogilise lähenemise muutuva ühiskonna probleemidele, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Näitus koosneb tagasivaateliselt väga selget riigi ja rahva vabadusest kõnelevast kunstist.
Näitus jääb avatuks suveni.

Haapsalu promenaad hakkab vette vajuma
Haapsalu promenaadi ähvardab merrevarisemine, sest vesi on kaldakindlustusplaatide aluse pinnase püdelaks teinud ja selle osaliselt välja uhtunud.
Neljapäeval alustati Haapsalu promenaadi päästmist. Vee piiril korjasid Tanel Kanarbik ja Rommerd Mandrik tööotsijate ühingust lahtisi kõnniteeplaate käru peale. Töid juhendanud Haapsalu aselinnapea Märt Maiste on kaldarinnatisest rääkides väga murelik. "Asi on tõsine ja tekkinud kahju suur," ütles ta. Maiste sõnul pole kõnniteeplaatide kokkukorjamise ja kevadel uuesti paigaldamise osa probleemist eriti keeruline ega kallis.
Mis aga viltuvajunud kaldakindlustusplaatidesse puutub, siis eile ei osanud Märt Maiste öelda, mis nendega edasi saab. Kaldakindlustuse väljatõstmine ja uue kaldakindlustuse tegemine on abilinnapea sõnul erakordselt kallis.

Valimisnimekirjad
Iseseisvuspartei, Kristlike Demokraatide ja Vene Erakonna nimekirjad
Valimiskomisjon ei jõudnud üleeile veel kõiki nimekirju üles panna, mistõttu jäid eilsest Eesti Päevalehest välja kolme erakonna valimisnimekirjad. Seetõttu avaldame täna Iseseisvuspartei, Kristlike Demokraatide ja Vene Erakonna nimekirjad ringkondade kaupa.
Valimisringkond nr 1
Kristlikud
Demokraadid
Aleksander Einseln
Ülle Kalvik
Heigo Ausmees
Ülo Niinemägi
Pille Mägila
Anneli Vinkel
Raul Kaljurand
Maare Kuum
Kai Maripuu
Valli Raidma
Iseseisvuspartei
Tõnu Kalvet
Vene Erakond Eestis
Stanislav Tšerepanov

Palal pahandust teinud metsis püüti eile kinni
Hullunud metsisekukk, kelle rüüstetööst eilne Päevaleht kirjutas, püü-ti kinni sündmuskohalt.
Pala põhikooli direktori kuusetaimlat rüüstanud hull metsisekukk tabati eile otse sündmuskohalt, püüti võrku ja viidi ära metsa.
Metsist püüdmas käinud Vahur Sepa sõnul ei olnud linnu tabamisega raskusi, sest inimest ta ei peljanud ja talle pääses isegi kuni kolme meetri lähedusele, enne kui ta lendu tõusis. "Püüdsime metsise kinni otse kuusetaimlast," vahendas Vahur Sepp. "Ta oli end puu otsa magama sättinud, seedis seal kõhu-täit."
Kuus püüdjat panid taimeaeda, mõne meetri kaugusele linnu tukkumispuust, maha suure õhukese kalavõrgu. Võrk asetati sinna, kuhu püüdjad arvasid lindu lendavat. Arvestus osutuski õigeks.
"Metsis maandus viisakalt võrgule ja kõndis ilusti sinna sisse," muheles Vahur Sepp. "Siis olime meie krapsti kohal ja panime talle võrgu peale." Lind sai endale rõnga jala ümber, et tema tegemisi oleks võimalik edaspidi jälgida.

Otepää maailmakarikaetapi korraldajad loodavad imele
Suusavõistluse korraldamata jätmine läheks maksma üle kahe
Ebatavaliselt soojadest ilmaoludest ning suusaraja puudumisest hoolimata otsustas eile Otepääl kogunenud maailmakarikaetapi korralduskomitee imele lootes võistlused läbi viia.
Suusaliidu presidendi ja Otepää maailmakarikaetapi nõukogu esimehe Toomas Savi sõnul ei hääletanud ükski korralduskomitee liige võistluste ärajätmise poolt. "Positiivsust süstis meisse ilmaprognoos, mis ennustab järgmiseks nädalaks Otepääle lumetootmiseks head ilma," selgitas Savi otsuse langetamise tagamaid.
Hea ilma all pidas Savi silmas homme õhtust kuni järgmise nädala lõpuni kestvaid külma-kraade, mis võimaldavad lund toota ja seda laiali vedada.
Võistlused iga hinna eest

Hiilgav karjäär võib sõltuda saatuse sõrmest ja sobivast sünnikuupäevast
Liisuheitmine võib
Kohati Vene ruleti mõõtmed võtnud Tartu ülikooli rektorivalimiste draama näitas selgelt, et ihaldusväärsesse tippametisse astuva inimese võib vahel määrata see, millisele küljele otsustab maanduda õhku visatud münt.
Ene Ergma jõudis neljapäeval kulli ja kirja viskamise teel rektoriametile õige lähedale - eesmärgist jäi teda lõpuks lahutama seitse häält.
Liisuheitmine pole kirjas mitte ainult rektori valimise reglemendis, vaid ka riigikogu kodukorra seaduses. Pole võimatu, et tulevikus selgitab saatuse sõrm, kellest saab riigikogu esimees ehk Eesti riigi teine mees või naine. "Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku," ütleb seadus olukorra kohta, kus parlamendi esimehe valimise lisavoor viiki jääb. Praktikas on münt paaril korral juba üles otsitud riigikogu komisjonides ja selle abil komisjonile esimees leitud. Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula kinnitusel on tegu õigusriigile igati kohase meetodiga, mille abil on ülimalt tasavägise konkurentsi korral mitmes riigis presidente, peaministreid ja parlamendijuhte paika pandud. Peaasi, et kõik toimuks varem kokku lepitud reeglite alusel.

Meedikute streigi saatus võib selguda alles pühapäeval
Meedikute palgaläbirääkimised riikliku lepitaja juures jätkuvad laupäeva õhtul.
Reedel riikliku lepitaja juures ligi seitse tundi kestnud läbirääkimistel meedikute palga suhtes kokkuleppele ei jõutud ning need jätkuvad laupäeval, streigi saatus võidakse otsustada vaid päev enne selle kavandatud toimumist.
Laupäeva hommikul arvutavad haigekassa finantsistid arstide pakkumises etteantud summade järgi välja tunnipalgad ja protsendid ning kell viis õhtul kogunetakse taas riikliku lepitaja juurde läbirääkimistele.
Pärn näeb edasiminekut
Haigekassa nõukogu reedehommikuse otsuse järgi on tänavu võimalik tõsta tervishoiutöötajate palku kuni 25% ja järgmisel aastal 20%, ilma et arstiabi kättesaadavus halveneks. Meedikud panid ette, et palgatõus võiks rakenduda 25% ulatuses aprilli algusest.

Laar väitleb Greenspani ja Schwarzeneggeriga
Maailma mainekaim majandus-ajakiri The Economist korraldab 29. jaanuaril Milton Friedmani päeva tähistamiseks oma ajaveebis kogu maailma haarava mõttevahetuse Friedmani pärandist ning mõjust tänapäeva maailmale. Osalema on kutsutud ka Mart Laar.
Ürituse raames saadavad The Economisti poolt kutsutud külalisblogijad oma lühikesed vastused päevakohasele küsimusele. Sellele järgneb arutelu The Economisti ajaveebis Free Exchange, milles osalevad kõik sündmusest osa võtma kutsutud blogijad.
Lisaks eelmisel aastal Milton Friedmani preemia pälvinud Laarile kutsus The Economist diskussioonis osalema USA föderaalreservi endise juhi Alan Greenspani, California kuberneri Arnold Scwarzeneggeri, Tšehhi presidendi Vaclav Klausi ning veel neli väärikat USA majandusinimest.
Laari enda kommentaari kohaselt on osalemine talle huvitav kogemus, lisaks olevat tal niikuinii kavas oma ingliskeelse ajaveebi avamine. Laar on oma essee The Economistile juba ära saatnud. "Paljud tuttavad maailmas on minult selle tegemist lausa nõudnud, et elavdada arutelu majandusvabaduse ja ühetaolise tulumaksu üle," sõnas Laar.

Kolmikmõrv sooritati päev enne surnukehade leidmist
Kohtuarstlik ekspertiis tuvastas läinud reedel Tallinnas Vilde teel asuvast korterist leitud Aire Lauri ja tema kahe lapse ning lau-päeval Paldiski lähedalt metsast pooduna leitud Janek Lauri surmaajad.
Naise ja kahe tüdruku surma põhjuseks oli kägistamine ning nende surmaaeg neljapäeva, 11. jaanuari pärastlõuna. Janek Lauri tõenäoline surmaeg oli 24-36 tundi enne tema surnukeha leidmist laupäeval hommikul kell 9.16. Janek Lauri surm saabus poomise tagajärjel.
Põhja ringkonnaprokuratuur uurib endiselt Janek Lauri väidetava hasartmängusõltuvuse versiooni.
Aire ja Janek Lauri ning nende kaks väikest last maeti reedel Vändra kalmistule üksteise kõrvale.

Meestel eelarvamuste tõttu raske lapsehoidjaks saada
Madala palga ja eelarvamuste tõttu on Eestis meeslasteaiakasvatajaid vaid üksikuid.
Vaatamata suurele lapsehoidjate puudusele on meessoost lapsehoidjatel raskusi lapsevanemate usalduse võitmisega.
27-aastase Tiidu vanaema ja ema on töötanud lasteaiaõpetajatena ning asjade loomuliku käiguna sai ka tema kutsumuseks väikeste laste kasvatamine. Tiit töötas ka ise lasteaias ning hakkas seejärel hoidma sugulaste ja tuttavate lapsi.
Praegu aitab Tiit lapsehoidmisel kahe lapsega üksikisa, kelle noorem laps on üheaastane ja kahekuune ning teine peaaegu kolmene. Tiit sattus sinna perre, kuna ema lahkus pere juurest päeva pealt ning isa vajas kiiresti kedagi. Siiani on aga töö leidmine Tiidule omamoodi kunsttükk olnud. "Emadega on nii, et räägime pikad jutud ära, paberitel on nimed all, soovitused on olemas, aga siis lõpuks ikka otsustatakse, et ei sobi," rääkis Tiit, kes on lapsehoidmistöö puudusel töötanud ka laohoidja ning autojuhina. "Tihti just isad ei soovi, kui avastavad, et oled meesterahvas." Ühe aasta Inglismaal au pair'ina töötanuna märgib Tiit, et välismaal ollakse meessoost lapsehoidjatega juba päris harjunud.

Ansip laseb kapol uurida Burkhardti süüdistusi
Reformierakonna esimees peaminister Andrus Ansip teatas, et pöördub seoses Eesti Raudtee endise juhi Edward Burkhardti süüdistusega pistise küsimise kohta kaitsepolitsei poole.
"Üks kibestunud välismaalasest ärimees on andnud intervjuu, milles ta on sopaga üle valanud kõik Eesti erakonnad ja poliitikud. Sisuliselt on kõiki Eesti Raudtee tagasiostmise poolt hääletanud riigikogu liikmeid süüdistatud selles, et nad tegutsesid oma poolthäält andes Venemaa huvides," seisis peaministri avalduses. Peaministri hinnangul ei kahjusta selline räpane valimiskampaania mitte ainult kõiki erakondi, vaid ka Eesti mainet tervikuna.
"Ma tahan selgust, kas kõigil õhkuvisatud väidetel on ka mingi faktiline tõepõhi või on tegu puhtakujulise väljamõeldisega. Ma palun kapol analüüsida kõiki ülaltoodud väiteid ja ma kavatsen selle analüüsi ka avalikustada," lisas ta.

USA helikopteriga juhtunud õnnetuses hukkus 13 inimest
USA sõjaväe kinnitusel kukkus üks nende helikopter Bagdadi lähistel alla, hukkusid kõik 13 pardal olnud inimest.
Sõjavägi ei täpsustanud, mis põhjusel helikopter täna pärastlõunal alla kukkus, vahendab BBC.
Pardal oli kokku 13 inimest - meeskonna liikmed ja reisijad.
Alates 2003. aastast on juba mitu USA helikopterit Iraagis alla kukkunud.
2006. aasta detsembris hukkus Iraagis helikopteriõnnetuses neli USA sõdurit.

Hillary Clinton kandideerib USA presidendiks
Demokraadist senaator Hillary Clinton avalikustas oma plaani osaleda USA 2008. aasta presidendivalimistel.
59-aastane Hillary Clinton, eks-president Bill Clintoni abikaasa, teatas oma plaanist oma kodulehel. Endine esileedi on loonud juba "uurimiskomitee", mis on esimene samm kandideerimisel, vahendab BBC.
Oma avalduses ütles Clinton, et "on aeg saada üle Bushi administratsiooni kuue aasta vältel tehtud vigadest". "Ainult uus president saab taastada Ameerika kui austatud liidri positsiooni," lisas Clinton.

Kreml võttis relvaekspordi enda kontrolli alla
Venemaa presidendi Vladimir Putini dekreedi kohaselt tohib sõjalise toodangu rahvusvahelise kauplemisega tegelda vaid riiklik relvaeksportija Rosoboronexport.
Vene ettevõtted, kellel on kehtivad rahvusvahelised relvakaubanduse lepingud, võivad neid täita, ent uute sõlmimine on keelatud, vahendas ETV24 dekreedi sisu.
Dekreet näeb ka ette erimeetmeid kõrgtehnoloogiliste relvade ja sõjavarustuse arendamise programmide rahastamiseks.

Kambodžas leiti 19 aasta eest džunglisse kadunud naine
Kambodža džunglist leiti mõne päeva eest naine, kes arvatakse olevat 1988. aastal 8-aastaselt kadunuks jäänud Rochom P'ngieng.
Tüdruku isa sõnul tundis ta ära armi järgi, kuid laseb teha ka DNA testi veendumaks, kas tegu ikka on nende 19 aasta eest kadunud tütrega, vahendab BBC. Naine ei räägi ühtegi arusaadavat inimkeelt.
Naise leidis üks kohalik elanik, kelle toiduvarusid oli hiljuti varastama hakatud. Kohaliku politsei sõnul nägi talunik, kuidas metsistunud alasti inimene hiilis tema riisi varastama.
Pärast seda püüdsid kohalikud politseinikud naise kinni.
Perekonna sõnul kipub naine džunglisse tagasi.

Venemaa ja EL sõlmisid leppe lihatüli lõpetamiseks
Venemaa ja Euroopa Komisjon sõlmisid reedel memorandumi, milles kinnitasid ühist arusaama loomsete toodete kvaliteedistandarditest ja lubasid tagada turvalisuse nendega kauplemisel.
Peagi peaks sõlmitama leping, millega EL kohustub mitte müüma Venemaale liha, mida ei ole lubatud tervislikel kaalutlustel müüa Euroopas ning Venemaa võttis sarnase kohustuse ELi suhtes, lisas Gordejev, vahendab ETV24.
Poola pani mullu novembris veto ELi ja Venemaa uue partnerluslepingu sõlmimise kõnelustele, nõudes, et Moskva tühistaks ligi aasta eest kehtestatud impordikeelu Poolast pärit lihale.
Venemaa ELi suursaadik Vladimir Tšižov ütles esmaspäeval, et kui Venemaa saab Poolalt vajalikud tagatised, võivad ELi eesistuja Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Vene president Vladimir Putin impordikeelu tühistamises kokkuleppele jõuda.

The Times: politsei tuvastas Litvinenko mõrvari
Briti päevalehe The Times andmetel on politsei saanud foto mehest, kes väidetavalt mürgitas Vene eksspiooni Aleksander Litvinenko.
Oletatav mõrvari jäi turvakaamerate ette 1. novembril Suurbritannia Heathrow lennujaamas, kust ta suundus Litvinenko mõrva täide viima.
Kahtlusalune saabus Hamburgist Suurbritanniasse võltsitud EL-i passiga ning poetas mürgi Litvinenko tee sisse ühes Londoni hotellis.
Politsei teatel suutis Litvinenko oma surivoodil anda neile mõrvari kirjelduse. Fotot politsei avalikustada ei kavatase.
Mees on politsei andmeil pikk, tugeva kehaehitusega, tumedate juustega umbes 30-aastane Aasia päritolu mees.
Väidetav mõrvar reisis samal lennul kui Dimitri Kovtun, Vene ärimees, keda politsei on küsitlenud seoses mõrvamisel kasutatud radioaktiivse aine smugeldamisega.

Chavez: Castro seisund on tõsine
Venezuela president Hugo Chavezi kinnitusel võitleb Kuuba liider Fidel Castro surmava haigusega.
Castro lähedane sõber Chavez loodab, et Castro paraneb, kuid nentis, et Castrol seisab ees tõsine võitlus raske haigusega, vahendab BBC.
80-aastane Castro ei ole avalikkuse ette ilmunud alates 2006. aasta suvest, mil talle tehti raske operatsioon.
Venezuela president rääkis Castroga viimati paar päeva tagasi. "Ta seisund on hetkel raske, kuid nagu ta isegi ütleb on "masin", mida arstid parandama peavad, 80 aastat vana," lausus Chavez.

Perssoni minek tähendab Mona Sahlini tulekut
Rootsi sotsiaaldemokraatide uueks liidriks kandideerib tulest ja veest läbi käinud poliitik, 47-aastane kunagine Estonia-minister Mona Sahlin.
Göran Perssoni lahkumine Rootsi tipp-poliitikast peaks avama tee sotsiaaldemokraatide partei tippu meilgi hästi tuntud kunagisele asepeaministrile Mona Sahlinile. Märtsis valitakse parteile uus esimees, praegu on ainsaks favoriidiks just Sahlin.
Oma suurest kogemusest hoolimata on Mona Sahlin üks nendest poliitikategijatest, kes äratab väga vastakaid tundeid. Mona Sahlinil on rohkesti pooldajaid eelkõige naiste seas, kuid ka paljud sotsiaaldemokraatidest mehed leiavad, et pärast erakonna 118-aastast ajalugu peaks ometi olema kord naiste käes liidriroll endi õlule võtta. Mitmed kahtlevad vaid, kas just Sahlin on selleks sobiv naine.
Teised populaarsed kandidaadid, näiteks Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wall-ström ning Perssoni valitsuse mitmekordsed ministrid Carin Jämtin ja Ulrica Messing, on parteijuhi kandidatuurist loobunud. See on tekitanud olukorra, kus Mona Sahlin on märtsis toimuval kongressil ainus parteijuhi kandidaat.

USA sõjaväebaasi laiendamine kütab pingeid Itaalias
Itaalia peaminister andis eriarvamustest hoolimata valitsuskoalitsioonis rohelise tee Põhja-Itaalias asuva Euroopa ühe suurema USA sõjaväebaasi laiendamisele.
Tõrksalt, pärast kuid kestnud arupidamisi, nõustus peaminister Romano Prodi sel nädalal Pentagoni ettepanekuga suurendada Veneetsia lähedal asuva Vicenza baasi sõjaväetöötajate arvu pea 5000-ni (praegu 2600).
Sadu miljoneid dollareid maksma minev projekt näeb ette uute majutuskohtade ehitamist Vicenza Dal Molini lennuväljale seni Saksamaal baseerunud 2400 sõjaväetöötaja jaoks. 1951. aastal loodud Vicenza baasis asub praegu kiirreageerimisrühm, mida on kasutatud nii Iraagis kui ka Afganistanis.
Tuhanded umbes Tartu-suuruse Vicenza linna elanikud on aga tänavatel loosungitega "Häbi, valitsus!" või "Me ei taha oma koju sõjabaasi!" meelt avaldamas. "See on Vicenza hävitamine, baasi laienemine tähendaks meie linna keskkonna saastamist ja samas ka kultuuripärandi hävimist," ütleb protestijatega liitunud 45-aastane kahe lapse ema Marina.

Orkaan kihutas lõhkuva jõuga üle Euroopa
Briti saartest üle Kesk-Euroopa itta liikunud maru nõudis mitu-kümmend inimelu.
Orkaani tugevuseni küündinud tormituuled tõid hävingut ja surma Suurbritannias, Prantsusmaal, Hollandis, *veitsis, Austrias, Saksamaal, Tšehhis, Ungaris ja Poolas, purustades elektriliine, rebides välja puid, halvates liikluse ja uputades laeva.
Neljapäeval viimase 17 aasta tugevaimate marutuulte - kiirusega kuni 160 km/h - meelevalda jäänud Suurbritannias hukkus eri andmetel seitse kuni 12 inimest. Mandrile liikudes kogus torm veelgi jõudu, Saksamaal mõõdeti neljapäeva õhtul tuule kiiruseks 170 km/h ning Tšehhi ja Poola mägipiirkondades isegi enam kui 200 km/h.
Tormist tingitud õnnetustes sai Saksamaal surma seitse, Hollandis viis, Poolas ja Tšehhis kuus ning Prantsusmaal kaks inimest. Eri hinnangutel sai tormi teele jäänud Euroopas surma koguni 27-38 inimest.

Korteriühistute ajastu muutis nimetud korrusmajad kodudeks
Korteriühistud sulgesid esimese asjana trepikojad hulgustele, uus haldusvorm andis omanikele peremehetunde.
Ühel jahedal septembrihommikul aastaid tagasi avastasid 98 korteriga korrusmaja elanikud, et radiaatorid on külmad. Ootamatut olukorda asus lahendama majas elav elukutseline koorilaulja, kelle juhtida on nüüdseks neli Tallinna korteriühistut.
"Meil oli korteriühistu moodustamine väga lihtne - see oli elujuhuste kokkusattumine," üt-leb Pärnu maantee 106 korteriühistu juhatuse liige ja tegevdirektor Maire Joala. 1992. aastal valminud korrusmaja oli nn ametkondlik maja, kus elasid vineeri- ja mööblikombinaadi töötajad ja mille esimese korruse äriruumid olid renditud hiljem pankrotistunud UBB pangale.
Kui Tallinna vineeri- ja mööblikombinaat erastati, organiseeris aasta aega korterite kuluarvestust Erastamisagentuur. Elanikud said omanikuvahetusest teada tänu külmaks jäänud radiaatoritele.

Enim parkimistrahve tehti rendiautodele
Tallinna avaliku tasulise parkimisala operaatori Falck Eesti kontrolörid määrasid parkimiskorra eirajatele eelmisel aastal 51 795 viivistasuotsust, mida on 7962 võrra rohkem kui 2005. aastal. Falcki teatel väldivad parkimise eest tasumist kõige rohkem rendiautode kasutajad. 2006. aasta viivistasuotsuste saajate esiviisik koosnebki seetõttu autorendiga tegelevatest ettevõtetest.

Päästekeskus sai uue aerostaadi
Neljapäeval katsetasid Põh-ja-Eesti päästekeskus ja Tallinna linnavalitsus ilma piduliku esitluseta Iru lagendikul uut põgenemiskindlat vaatlusaerostaati.
Esimene vaatlusaerostaat lendas mullu pidulikul katsetusel purunenud kinnituspaela tõttu tugeva tuule käes koos videokaameraga kagu poole minema.
Taoliste vahejuhtumite ärahoidmiseks on valmistaja Eli OÜ võtnud vana 55-kilose tõmbetugevusega paela asemel kasutusele ligi 180-kilost tõmbetugevust kannatava kevlarist paela.

Pae tänava pommi-mees läheb kohtusse
Esmaspäeval algav kohtumõistmine peab selgitama Märt Ringmaa süü. Kümne aasta jooksul kõlas Pae tänaval 12 plahvatust, mille tagajärjel hukkus seitse ja sai vigastada kuus inimest, varalist kahju tekitati nendega kokku ligi seitse miljonit krooni. Kui tõestatakse Ringmaa süüd kõige raskemas kuriteos ehk seitsme inimese tapmises, võib teda ees oodata kaheksa- kuni 20-aastane või eluaegne vangistus.

Nurmenuku foor Õismäel vajab väljavahetamist
Õismäel, endise Nurmenuku kaupluse juures ei tööta korralikult jalakäijate foor. Tegemist on tähtsa ülekäigukohaga, sest lähedal asuva kooli tõttu on vöötrajal palju lapsi.
Foore paigaldava ja parandava AS-i Signaal foorigrupi juhi Peeter Tooni sõnul on sealsed foorid amortiseerumisest tingitult probleemiks. "See koht on meile teada, oleme asja uurinud. Tegemist on Vene ajast pärit fooridega, kus on vanad kaablid ja fooripead," selgitas Toon.
Lisaks põhjustab tänapäeva tihe liiklus tugevat vibratsiooni, mis paneb päevinäinud kaablid hõõrduma. Signaali esindaja sõnul aitaks probleemi lahendada linna abi. "Hetkel peaksid sealsed foorid hästi töötama, aga eks me peame paluma linnalt võimalust kaablid ja fooripead välja vahetada," ütles Toon.

Kunstnikud ja koolilapsed mängivad linnas tulega
Täna algaval valgusfestivalil võib näha tuleskulptuure nii kunstnikelt kui ka õpilastelt.
Seitsmenda valgusfestivali avapauguks saab täna Snelli tiigi ääres toimuv tuleskulptuuride võistlus, kus lähevad võistlustulle Arte gümnaasiumis, 32. keskkoolis, Haabersti vene gümnaasiumis, Lihula laste kunstikoolis, Tartu laste kunstikoolis, Sally tulestuudios ja eesti kunstiakadeemias õppivad noored. Selline võistlus on ainus omalaadne Euroopas. Teoseid hindav viieliikmeline žürii koosneb tegevkunstnikest ning linnavalitsuse ja valgusfestivali esindajaist.
17. veebruarini toimuva festivali teeb eriliseks rahvusvaheline valgusfestivalide ühisprojekt HANSAFLUX. Koostöö tähendas, et viis eesti kunstnikku osalesid mullu detsembris Lyoni valguspeol Prantsusmaal, ehtides oma töödega Guillotière'i linnaosa.

Rahvusraamatukogus näeb kassierakonna näitust
Neljapäeval avati Eesti rahvusraamatukogu fuajee galeriis maalikunstnik Ove Büttneri, graafik Tiit Rammuli ning Tiina Vilbergi ühisnäitus "Loomaaed". Pildil on Tiit Rammul ühega oma töödest, kus poseerib graafiku kodukass Russ. "Mõtlesin tööd eelkõige visuaalse, mitte poliitilisena. Kassierakonnal on Kesk-erakonnaga sama vähe pistmist kui K-kohukesel," selgitas Rammul muiates. Näitus jääb rahvusraamatukogus avatuks 3. veebruarini.

Pärnu linnatänavate ehitus jääb kaubamajade arengule jalgu
Papiniidu ristmiku ja silla vahel asuvad kaubakeskused arenevad kiiremini kui Pärnu tänavavõrk, detailplaneeringute kaupa linna arendades muutub üldpilt kaootiliseks.
Papiniidu ristmikust sillani on lühikeste vahedega kolm ristmikku. Kaks neist on varustatud fooridega, kolmandat hakatakse intensiivsemalt kasutama seoses Kaubamajaka laiendamisega, kirjutab Pärnu Postimees.
"Üldplaneering peab lahendama sellised probleemid, mitte jupi kaupa detailplaneeringud, mis tekitavad järjest fooridega ristmikke," ütles maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu kolmapäeval toimunud Pärnu liikluskomisjoni istungil.
Kõige radikaalsema ettepanekuna tuli jutuks vastassuunavööndite eraldamine piirdega Statoili ristist Pae tänavani. See tekitaks probleeme Eesti Energiale, kuid kaotaks mitu ohtlikku vasakpööret.

Kohus tunnustas korteriomanike õigust soojussõlmedele
Pärnu maakohus rahuldas Pärnus Mai 24 ja Mai 53 elamu korteriomanike hagi AS Pärnu Soojuse vastu, tunnustades nende omandiõigust ehitises asuvatele soojussõlmedele.
Hagejateks olid kõik kahes elamus korterit omavad isikud, keda kokku on üle 200 ning tõendada tuli, et soojussõlmed on ehitise olulised osad, asi ja selle olulised osad aga ei saa seaduse järgi kuuluda eri isikute omandisse, kirjutab Pärnu Postimees.
Kohus kirjutab oma põhjenduses, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
Kohus tõdes, et hagejate huvi soojussõlmede omandiõiguse tuvastamise vastu on arusaadav, kuivõrd kohtulahend lõpetaks mitu aastat kestnud vaidluse ja kirjavahetuse küsimuses, kas Pärnu Soojusel on õigust nõuda temale väidetavalt kuuluvate soojussõlmede kasutamise eest tasu.

BC Kalev/Cramo alistas Kaunase Atletase
KORVPALL:
Kohtumise üleplatsimees oli 32 punkti visanud Travis Reed, kes tabas 20 kahepunktiviskest 15. Catalin Burlacu toetas meeskonda 17, Gregor Arbet 13 ja Valmo Kriisa 11 punktiga. Kaunase edukaim oli Darius Lukminas 18 silmaga, vahendas ETV Sport.
Balti liiga II divisjonis on kaks esimest kohta Eesti klubidel, esimene on kõik neli mängu võitnud Tartu Ülikool/Rock ning teine kolmest mängust kolm võitnud Kalev.

Kaili Sirge sprintis pronksile
Kaili Sirge on naistudengite maailma paremuselt kolmas suusasprinter.
Torinos Eestile läbi aegade esimese taliuniversiaadi medali toonud 23-aastane Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna üliõpilane jäi vabatehnikas sõidetud sprindivõistluses alla vaid poolatarile Justyna Kowalczykule ja Jelena Kolominale Kasahstanist, vahendab Sportnet. 
"Mul oli A-finaalis ka õnne - kolm konkurenti kukkusid," ütles just universiaadi hooaja üheks põhivõistluseks pidanud Sirge, kes 65 osaleja FIS-i sprindipunktide pingereas oli paremuselt viies.
"Proovisin head vormi rihtida universiaadiks, sest siin on võrreldes maailmakarika etappidega võrreldes lihtsam kõrget kohta välja sõita," ütles sprindivõistluse kvalifikatsioonis kaheksandat aega näidanud Sirge. Ajasõidu kiireimale, Viktoria Lopatinale Valgevenest, kaotas eestlanna 4,59 sekundiga. Kaija Udras sai kvalifikatsioonis 48. ja Heleen Vene 53. koha. Veerandfinaali lõpetas Sirge Olga Vaasiljonoki järel teisena ja poolfinaalist pääses A-finaali ajaga.

TÜ/Rock võttis Balti liigas neljanda järjestikuse võidu
KORVPALL:
Esimesele poolajale mindi vastaste eduga 20: 23, poolaeg lõppes aga juba kodumeeskonna 10-punktilise eduga 45: 35. Kolmanda veerandaja lõpuks näitas tabloo 67: 62 ning mängu lõpuni edu hoides võitis TÜ/Rock 95: 81.
Enim punkte viskasid Tarmo Kikerpill ja Martin Müürsepp - kumbki 21 punkti. Gert Kullamäe ja Marek Doronin kumbki 14 punkti, Tanel Tein 8, Povilas Butkevicius 6, Vallo Allingu 5, Silver Leppik 4 ja George Tsintsadze 2 punkti.
TÜ/Rock on Balti liiga II divisjonis võitnud kõik neli siiani peetud kohtumist.
Järgmise kohtumise peab TÜ/Rock teisipäeval teise Tartu korvpallimeeskonnaga BC Faustoga. Mäng toimub 23. jaanuaril A Le Coqi spordimajas.

Aeroc Rakvere üllatas võiduga SK Riga üle
VÕRKPALL:
Tänavu Top Teams Cupis kaheksandikfinaali jõudnud SK Riga ei suutnud Schenkeri liigatabelis eelviimasel kohal paikneva Rakvere vastu võita geimigi.
Tartu Pere Leib nägi kodusaalis Cesu Aluse vastu kolmandas geimis palju vaeva, kuid suutis selle siiski 32: 30 võita ning 3: 0 võiduga lisandus tabelisse 3 punkti. Pärnus olid vastamisi Falck Pärnu ja Võru, teises ringis vaid võite tunnistanud pärnakad ei vääratanud ka täna, võttes juba neljanda järjestikuse 3: 1 võidu.
Läti meeskondade omavahelises mõõduvõtmises alistas ELVI/Kuldiga tulemusega 3: 1 Ezerzeme/DU. Tänases viimases mängus, mis algas Riias kell 18.00, on vastamisi turniiritabeli teine Lase-R ning kolmas Poliurs/Biolars.

Loebil on võit praktiliselt kindlustatud
AUTORALLI:
Monte Carlo ralli kolmas võistluspäev on kujunes Chris Atkinsoni (Subaru) ning Mikko Hirvoneni (Ford) võitluseks neljanda ning viienda koha pärast. Loeb võitis küll päeva esimese katse, kuid ülejäänud viis võitu jagasid omavahel Atkinson ja Hirvonen - austraallane noppis kaks katsevõitu ning soomlane kolm, vahendab Sportnet. 
Ka 14. katse võitis Hirvonen, teise koha saanud Atkinsoni edestas ta koguni kaheksa sekundiga. Arvestades, et 14. katse pikkuseks oli vaid 18,76 kilomeetrit, tegi noor soomlane tõelist supersõitu. Päeva viimasel katsel sai kolmanda koha Petter Solberg (Subaru), kaotust Hirvonenile tuli kokku 12,3 sekundit. Norralasele järgnesid "rahuliku" tempoga sõitnud Loeb, Toni Gardemeister (Mitsubishi) ja Marcus Grönholm (Ford). Loebi lähim konkurent Daniel Sordo (Citroen) sai katsel üheksanda koha.

Narva PSK ja Välk 494 mäng jäi ära
JÄÄHOKI:
Mängu uue toimumisaja määrab EJHL esmaspäeval.
Pühapäeval, 21. jaanuaril kohtuvad Välk 494 - Kohtla-Järve Viru Sputnik (16.00, Tartu Lõunakeskus) ja HC Eagles - Narva PSK (16.00, Premia jäähall).

Levadia kostitas kirgiiside meisterklubi nelja väravaga
JALGPALL:
Saanud juba esimesel poolajal 3: 0 edu, lõpetas mullune eesti tšempion 4: 0 võiduga. 25. minutil avas skoori Konstantin Vassiljev ja enne vaheaega suurendas kahel korral skoori Vitali Leitan. Teise poolaja keskel tõi lõppseisu tabloole Konstantin Nahk, kirjutab www.fclevadia.ee.
FC Levadia mängis koosseisus: Artur Kotenko (60. Martin Kaalma), Taijo Teniste (60. Deniss Malov), Andrei Kalimullin, Marek Lemsalu (75. Igor Morozov), Tihhon Šišov, Konstantin Nahk, Konstantin Vassiljev (60. Sander Puri), Aleksandr Dmitrijev (72. Kristian Marmor), Maksim Smirnov, Vitali Leitan (60. Ats Purje), Indrek Zelinski (60. Jaroslav Dmitrijev).

Sainz võitis kolmanda järjestikuse etapi
AUTOSPORT:
Vaatamata suurepärasele esitusele pole Sainzil siiski märkimisväärseid võimalusi ralli üldvõitjaks tõusta, "el matador" on paremusjärjestuses üheksas ning kaotab ralli liidrile Stephan Peterhanselile seitsme ja poole tunniga, vahendab Sportnet. 
Peterhansel lõpetas tänase katse 11. ajaga, Sainzile kaotas prantslane kaheksa minutit ning 21 sekundit. Sainzi tänane võit oli siiski äärmiselt napp, teisena finišeerinud Giniel De Villiersi aeg oli vaid seitse sajandikku kehvem
Ainus, eks võiks Peterhanselit sõiduga võita on Luc Alphand, kes kaotab liidrile seitse minutit ning 16 sekundit. Homme on kavas tänavuse Dakari ralli viimane katse. 15. katse sõidetakse Dakari ümbruses ning selle kogupikkus on vaid 96 kilomeetrit.

Kais ja Vesik on Uus-Meremaa lahtistel jõudnud poolfinaali
RANNAVÕRKPALL:
Kais ja Vesik alistasid eelringides kohalikud paarid Damon Haenga ja Charles Leota 2: 0 (21: 11, 21: 9) ning Mike Petersi ja Massey Satiu 2: 0 (21: 6, 21: 10), vahendab ETV Sport.
Veerandfinaalis võideti Hayden Jones ja Soane Vaipulu 2: 0 (21: 18, 21: 13). Poolfinaalis kohtutakse Russell Watsoni ja Greg Lindsay Browniga.

Aleksandr Legkov võitis Rõbinskis ühisstardist sõidu
Sarnaselt Rõbisnki etapi naiste võistlusega sai ka meeste seas esikoha suusataja, kes varem poodium kõrgeimale astmel polnud tõusnud.
30 km ühisstardist vabatehnikasõidus spurtis Aleksandr Legkov etteotsa viimasel tõusul ja 23-aastane venelane suutis staadionil pareerida ka prantslase Emmanuel Jonnieri rünnaku, kirjutab Sportnet.
Tugevas lumesajus sai kolmanda koha MK-sarja üldliider Tobias Angerer, eestlased ei osalenud.
Suurte jõupingutustega jääkamakatele rajatud 2,5 km ringi tuli meestel läbida 12 korda. Logistikaprobleemide tõttu pool tundi edasi lükatud võistluse alguse järel ei suutnud 36-st starti tulnust esimese kolmandiku järel suure grupitempot pidada vaid viis venelast ja üks hispaanlane.
Pühapäeval sõidetakse Djomino suusakeskuses sprindidistantsid, kus osalemas ka neli eesti meessprinterit.

Citroen jäi teist katset jutti võiduta
AUTORALLI:
Kui 10. kihutamisel sai katsevõidu Chris Atkinson (Subaru), siis järgmisel katsel oli kiireim Mikko Hirvonen (Ford), vahendab Sportnet.
Neli katset enne ralli lõppu on maailmameister Loeb juhtimas tiimikaaslase Sordo ees 29,8 sekundiga. Kolmas on Marcus Grönholm (Ford), vahe liidriga 1.18, 8.
Hirvonen jõudis 18,76 km katse lõppu 1,2 sekundit kiiremini kui Loeb ja 5,8 sekundit rutem kui kaasmaalane Grönholm. Sordo riske võtma ei hakanud, kaotas Hirvonenile 12,4 sekundit ja oli paremuselt kümnes.
11. katse teravdas taas heitlust esikolmiku selja taga. Hetkel neljandal kohal olev ja viimati kaheksandat aega näidanud Atkinson on Grönholmis maas 2.46, kuid edu Hirvoneni ees kahanes vaid 8,9 sekundile. Pingeline on olukord ka kuuenda positsiooni eest võitluses. Praegu mahub kuue hulka Petter Solberg (Subaru, +3.20, 5), aga Toni Gardemeister (Mitsubishi) hingab 3,2 sekundi kaugusel kuklasse. Viimasena püüab MM-sarja avarallilt punkte noolida Jan Kopecky (Škoda).

Naiste favoriitidel probleeme polnud
TENNIS:
Esimese asetusega Maria Šarapova alistas 69 minutiga Tathiana Garbini Itaaliast 6: 3, 6: 1. Venelanna lubas 30. paigutusega Garbinil küll murda kahel korral enda pallingu, kuid sai ka ise kastada üheksa murdepalli, millest realiseeris kuus, vahendab Sportnet.
1/8-finaalis kohtub Šarapova kaasmaalanna Vera Zvonarjovaga, kes põrmustas vaid 51 minutiga serblanna Ana Ivanovici.
Tunni ringis veetsid väljakul ka Kim Clijsters ja Martina Hingis. Neljanda paigutusega belglanna lülitas tulemusega 6: 3, 6: 3 välja Aljona Bondarenko Ukrainast. Kuuenda asetusega Hingis ei loovutanud jaapanlanna Aiko Nakamurale ühtegi enda servigeimi ja võitis 6: 2, 6: 1.

Kristina Šmigun: enesetunne läks rajal paremaks
Rõbinski MK-etapil naiste 15 km ühisstardiga sõidus seitsmenda koha saanud Kristina Šmigun tunnistas, et võistluse esimesed kolm 2,5 -kilomeetrilist ringi möödusid vaevaliselt.
"Esimesed kolm ringi olid hirmsalt rasked," tunnistas Šmigun. "Keha ei olnud valmis selliseks tempoks. Head meelt tegi see, et neljas, viies, kuues ring oli juba parem."
Viimastel kilomeetritel jäi Šmigun kaheksandale kohale sõitma ning tunnistas, et üks oli päris raske, vahendab ETV Sport.
Eestlanna kiitis ka korraldajaid, kes olid ära teinud suure töö raja ettevalmistamisel.
Homme sõidab Šmigun Ramsau poole harjutama ning neljapäeval saabub ta tagasi Otepääle, kus nädalavahetusel toimuvad järgmised MK-etapid naiste 10 km klassikasõidus ja klassikasprindis.

Djomino lumepudrust Kristina Šmigunile seitsmes koht
Tour de Ski pooleli jätnud Kristina Šmigun lõpetas Rõbisnki MK-etapi 15 km ühisstardist vabatehnikasõidu seitsmendana.
Sel talvel kolmandat korda kaheksa parema hulka sõitnud eestlanna kuulus avakolmandiku järel eraldunud 12-liikmelisse juhtgruppi. Lõplikult kadus kiirematega kontakt eelviimasel 2,5 km ringil ja esikohaduellis Katerina Neumannova alistanud Riitta Liisa Roponenile kaotas Šmigun 39,8 sekundit.
Hõredavõitu konkurentsis, kus kõik starti tulnud 28 naist teenisid ka punkte, lõpetas MK-sarja üldliider Virpi Kuitunen viienda kohaga. Venemaa uhkeimas suusakeskuses Djominos peetud võistluse järel jätkab Šmigun üldarvestuses 12. kohal, vahendab Sportnet.
5 km järel oli eest pääsenud tosin sõitjat, kelle hulgas viis venelannat ja kolm soomlannat. Juba poolel võistlusmaal lasi Šmigun mitmel korral esigrupi lõpuga väikse vahe sisse, kuid libistas end tõusudel taas tagasi seltskonda.

Citroenide kaksikvõim Monte Carlo rallil püsib
AUTORALLI:
Valitsev maailmameister Sebastien Loeb lõi 19,67 km läbimise järel meeskonnakaaslast Daniel Sordot 1,1 sekundiga ja nüüd juhib prantslane hooaja esimest MM-etappi 26,3 sekundiga Sordo ees, vahendab Sportnet.
Kolmanda koha sai hommikul Marcus Grönholm (Ford), kes on samal kohal ka kokkuvõttes, kuid soomlase vahe liidriga on paisunud juba minutile ja 26 sekundile.
Lisaks kahele Citroenile mahuvad punktikohale veel kaks Fordi ja Subarut ning üks Mitsubishi ja Škoda. Esikolmiku järel paikneb Chris Atkinson (Subaru), kuid austraallasele on lähenemas Mikko Hirvonen (Ford). Loeb on sellelt duolt eest ära sõitnud aga juba kolme minutiga. Kohad 4.-7. mahuvad vähem kui poole minuti sisse ja Atkinsoni seiravad ka Toni Gardemeister (Mitsubishi) ning Petter Solberg (Subaru). Viimasena püüab MM-sarja avarallilt punkte noolida Jan Kopecky (Škoda).

Adam Kreek: ma pole kunagi mõelnud Eesti esindamisele
Tänase ergomeetrivõistluse Alfa 2007 põnevaim külaline on Aleksander Kreegi lapselaps Adam, kes tulnud Kanada värves sõudmises kahekordseks maailmameistriks.
Välimuse järgi võiks sind eestlaseks küll pidada, kuid…
Jah, olen ikkagi kanadalane. Kuigi mu isal olid Eestiga tihedad sidemed ja vanaisa oli eestlane. Noorena tundsin Eesti vastu palju huvi, suvel käisin tihti eestlaste laagris. Eesti kogukond Kanadas on üsna suur, seal olen kohtunud mitmete eestlastega. Aga Eesti keeles oskan öelda ainult: "Mina ei räägi eesti keelt." (Võõrkeeles rääkimine ajab Kreegi naerma - M.R.)
Eesti esindamisele pole sa mõelnudki?
Tõesti ei ole seda kunagi kaalunudki - sündisin ju Kanadas. Selleks peaks kõigepealt kodakondsuse saama.
Kuidas sinu suguvõsa Eestist nii kaugele sattus?

Kristina Šmigun ei püüa Rõbinskis kõrget kohta
Kahekordne olümpiavõitja püüab näidata kiiret sõitu tuleval laupäeval Otepää MK-etapil.
Külmetushaiguse järel nädal aega Ramsaus korrapäraselt harjutanud Kristina Šmigun ei arvestanud võimalusega tänasel MK-etapil Venemaal pjedestaalikoha pärast heidelda. Kahekordse olümpiavõitja mänedžeri ja elukaaslase Kristjan-Thor Vähi sõnul sobib 15 km ühisstardiga vabatehnikasõit Otepää MK-etapiks valmistumiseks.
"Võimaliku tulemuse kohta on väga raske midagi öelda. Ühisstardist sõidus pole kümnesekundiline kaotus võitjale ja viieteistkümnes koht midagi ootamatut," osutas Vähi Šmiguni etteastele kuu aega tagasi Cognes, kus ta sai samal distantsil täpselt sama koha.

Sprinterid rühivad varjust välja
Eesti sprinterid pole tänavu vähestel MK-etappidel oodatud läbimurret teinud. Novembri lõpus sähvatas Timo Simonlatser Kuusamos 15. kohaga. Plusspoolele jääb ka Anti Saarepuu 10. koht Tour de Ski avaetapil Münchenis. Hooaja eel valjul häälel MK-etapi võidu eesmärgiks seadnud Priit Narusk pole seni näidanud sprinterlikku teravust. Peeter Kümmeli laeks on 18. koht. Treener Bjørn Kristiansen möönis, et hooaja algus ei läinud oodatult. "Koormusega harjumine nõudis aega," ütles norralane. "Aasta lõpul töötasime hoolsalt ja seisund läks paremaks." Kas hoolealused juhendaja väidet kinnitavad, näitab homne Rõbinski vabatehnikavõistlus.
Anti Saarepuu

Andrus Veerpalu teeb Marcialonga maratonil hooaja avastardi
Pool aastat põlve ravinud Andrus Veerpalu kauaoodatud avastart on 28. jaanuaril.
Nii suurt imet ei juhtunud, et probleemne parem põlv lubaks Veerpalul suusatada tuleval laupäeval Otepääl maailmakarikasarja etapil 15 km klassikadistantsil, kuid kahekordne olümpiavõitja otsustas end proovile panna päev hiljem Itaalias toimuval Marcialonga maratonil.
"Lähen sõidan seal nii, kuidas jõuan ega hakka erilisi sihte seadma," ütles Veerpalu, lisades, et tema ainuke eesmärk on kontrollida suutlikkust pärast pikka võistluspausi. "Kui kaua ma niisama ikka treenin, süda ihkab juba ammu võistlusvõimalust! Tahan näha, millises seisus sellise treenimise järel olen."
Mõistagi teavitas Veerpalu Marcialongal startimisest ka oma ravijaid, sakslasi Volker ja Florian Müllerit. Nood ei hakanud kätt ette panema, sest FIS-i maratonide karikasarja kuuluv 70-kilomeetrine klassikasõit Moenast Cavalesesse kulgeb valdavalt kerge reljeefiga rajal, kus suur osakaal paaristõugetel. Nii loodab Veerpalu pika distantsi läbida visalt paranevale jalale haiget tegemata.

Mr Nice'i naljad
Saabus kord Reede Robinson Crusoe juurde lõunale ja nägi: Robinson veedab aega kuue kaunitari seltsis.
Reede (kiivalt): "Ja kes need veel on?!"
Robinson (rahulolevalt ringutades): "Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Laupäev ja Pühapäev."
Rahvatarkusi:
1. Kui suits roomab aeglaselt maapinna lähedal, minge koju tagasi ja tõmmake triikraud stepslist välja. Kui suits tõuseb paksu sambana üles, pole enam mõtet tagasi pöörduda.
2. Kui sügeleb vasak käsi, on oodata raha, kui sügeleb nina, on oodata napsitamist. Kui aga sügelevad nii üks kui ka teine - läheb suuremaks joominguks.

Uus köögis
Küüslauguga soolakurk
Kodusest soolakurgist paremat pole olemas. Põlvamaal paiknev Pekero OÜ pakub ka küüslauguga maitsestatud kodust soolakurki. Kilo maksab 35.90, kurgid on pakitud kilesse ja seitse kurki saab kätte ligi 13 krooniga.
Kanaliha ja ananassiga risoto
Kiirtoit Salvestilt. Mikrolaineahjus valmib kahe minutiga. 300 grammi on paras ports ühele lõuna- või õhtusöögiks.
Karp maksab 14.90.
Sõir Võrumaalt
Kes ei tea, mis on sõir, sellele võib öelda, et köömnetega juust või kohupiim. Sõira on tehtud eesti kodudes alati, eriti Lõuna-Eestis. Aga lihtsam on ikka poest osta. Kilohind on 89.90, 150-grammine pakk maksab ligi 14 krooni.

Šokolaadikohvik Pierre: trühvlid tšilli ja päevapraega
Tartus Raekoja platsil asuv kohvik-restoran (ametliku nimega šokolaadikohvik!) Pierre lajatab sisse astudes paraja koguse barokset ehmatust. Ehmatust õnneks siiski parimas tähenduses, ohkab Köögi Komando kergendatult.
Harilikult kipuvad Tartus asuvad söögikohad olema pubistiilis ja pruunides värvitoonides urkad, kus õlu vahutab ja veinijoomine oleks peenutsemine, või siis lihtsalt ontlikud restoranid, kus tuleb hoolega jälgida, et kahvel ikka õiges käes püsiks.
Pierre pole ei esimene ega teine. Sisekujundus meenutab sissejuhatust Ermitaaži või vähemalt vanasse mõisahäärberisse ning punakad ja kuldsed värvitoonid ja lopsakad laelühtrid viivad mõtted paratamatult siinsest saksalikust mõisakontekstist mõnele teisele maale. Miks mitte Prantsusmaale, kui koha nimi on Pierre? Ainult konnad puuduvad menüüst ja kuna paiga ukseesine tervitab trühvli- ja maiustustevalikuga, siis tuleb vähemalt mõttes lokaliseerida end magusa õlle maale Belgiasse.

Rendiautoga läbi Namiibia
Nii nagu ei ole mõtet võrrelda omavahel Euroopa riike ja loodust, ei ole mõtet teha seda ka Aafrikas. Kilimanjaro saab vallutada Tansaanias, rendiautodega rallitada Namiibias ja Lõuna-Aafrikas - Etioopias ega Ugandas ei tuleks sellest aga midagi välja. Aafrika-huviline Janika Vaikjärv tegi tiiru peale Namiibiale.
Esimest korda lähen alati igale poole üksi, sest nii tekivad head ideed, mida teha. Umbes aasta tagasi käisin üksinda Namiibias. Nüüd, mõni päev tagasi, saabusin sealt teist korda. Arvan, et tean nüüd, mida ja kuidas seal tasuks teha. Eestlased on lahe rahvas, neile ei meeldi sama, mis rahulolevale vanale saksa või inglise turistile. Mulle meeldib "maadelda" Aafrika kohalikega, tehes neile selgeks, et ma pole "vana Euroopa" inimene, kes midagi eriti ei julge. Meie ju julgeme ja riskime ning oskame elu nautida.
Namiibia kubiseb sakslastest, riigi ajalugu teades on see mõistetav. Namiibia on väga turvaline, selle mandri kohta isegi liiga turvaline.
Ma rendin auto, Toyota Hiluxi, mille katusele saan kinnitada telgi. Kuulan tuima näoga rendifirma manitsusi - liivadüünides rallitades tuleb kummides rõhku vähendada ja pärast kumme pumbata. Mind õpetatakse katki läinud kumme vahetama. Lisaks saan teada, et sularahas kütuse eest makstes on kütus 6% odavam kui krediitkaardiga. Ühesõnaga, tahaks juba seigelda…

Määrdumatud aluspüksid ehk nutikaid rõivaid ja kantavat tehnikat
Võib-olla jõuavad peagi poelettidele USA armees välja töötatud määrdumatud T-särgid ja pesu, mis peletab pisikuid, kirjutab Kaivo Kopli välismaa väljaannetes väidetust.
Kujutagem ette riideid, mis ei määrdugi. Ega saa märjaks. Ja enamgi veel - neid võib kanda tükk aega, sest nad tapavad baktereid ega hakka isegi mitte haisema. Seetõttu kaitsevad nad ühtlasi ka mõningate haiguste eest. Ning seega võib öelda, et need on isepuhastuvad riided.
Nagu ulmejutustuses, võiks öelda mõni selline, kel pole eriti usku teaduse edusammudesse. Tõepoolest, väidetavalt esimene viide mittemäärduvatele ja end ise puhastavatele rõivastele ongi pärit ulmežanrist - 1951. aastal ekraanile jõudnud filmist "Mees valges ülikonnas", kus peaosas esines Alec Guiness ehk hilisem Obi-wan Kenobi osatäitja "Tähesõdades".
Kuid nüüd olevat sellised riided saamas tegelikkuseks, lubab Londonis tegutsev firma Alexium ja väidab, et juba aasta pärast võivad määrdumatud rõivaesemed poelettidele jõuda.

Poliitikast ballaadini ja poksimisest soulini
Kas läänes juba aastakümneid toimiv tava plaadistada mittemuusikaliste kuulsuste lauluhäält hakkab jõudma ka Eestisse, uurib Tiiu Laks.
Mõned nädalad tagasi püsis üllatavalt pikka aega muusikapoe Lasering populaarsemate plaatide esikolmikus kogumik "Tantsud tähtedega", kus laulavad näiteks poliitikud Vilja Savisaar ja Indrek Tarand ning Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa. Paar nädalat tagasi tuli debüüt-
plaadiga "Teine pool" välja auto- ja kinnisvaraärimees ning endine regionaalminister Toivo Asmer. Kas muusikast kaugetel aladel leiba teenivate staaride plaatide tootmine hakkab ka Eestis trendiks muutuma?
Tänapäeval ei ole lauljaks saamiseks tarvis nooditundmist ega isegi lauluhäält - stiile on ju nii palju. Näiteks kunagine miss ja modell Eha Urbsalu ei pea vajalikuks tingimata laulda, talle piisab ka tundelisel toonil meloodilisest rääkimisest. Teisalt lubab nüüdisaegne tehnika luua kõike, mida veel ei ole, ja õgvendada kõike, mis on juba olemas. Auto-Tune on nagu fototöötlusprogramm, mis lubab siluda kõik iluvead. Maailma kõige mõttetumaks staariks valitud Paris Hiltongi andis välja oma plaadi!

Londonis annavad tooni "Ooperifantoom" ja tsirkus
Eesti kabareeartist Erkki Otsman külastas Euroopa muusikalipealinna Londonit ja vaatas ära juba 20 aastat laval püsinud "Ooperifantoomi" ning Montreali tsirkusetrupi Cirque du Soleil etenduse Royal Albert Hallis.
Enamik Londoni muusikateatreid on koondunud West Endi, Sohosse ja Piccadilly Circuse ümbrusesse. Seal asub ka teater nimega Her Majesty's Theatre, mis on olnud 20 aastat koduks Andrew Lloyd Webberi muusikalile "The Phantom of the Opera" ehk "Ooperifantoom".
Teatrihoone, mille fassaadi ehivad uhked joonia sambad, oli sellel kohal juba 1705. aastal, kuid kannab kuninganna Victoria auks antud nime 1837. aastast. Väga paljude tuntud ooperite Inglismaa-esietendused on toimunud just Her Majesty's Theatre'i laval (näiteks Mozarti "Don Giovanni", Beethoveni "Fidelio", Gounod' "Faust"). Siin lavastas Händel ooperi "Rinaldo". Maailmakuulsatest staaridest on teatri laval seisnud Sarah Bernhardt, Vivien Leigh ning Sarah Brightman, viimane juba muusikaliajastul.

Mida on oodata teatris aastal 2007? 
Ma ei vaadanud meelega enne selle loo kirjutamist üle, mis on alanud aasta repertuaariplaanides - mis meeles, see meeles, püüaks pigem "lambist" ennustada, millised on trendid siinsel teatrimaastikul laiemalt.
Juba mitmeid aastaid paistab tunneli otsast valguskiir - ja üha kirkamalt. Mõne aasta tagusest mõõnast oleme vist küll üle saanud. Teatripilt muutub järjest kirjumaks ja valitsema tõusevad head lavastused. See tähendab, et üldine taustsüsteem on astunud sammukese kõrgemale trepiastmele ja seega - kuigi endiselt on teatris enamasti igav - pole ehk oodata nii palju piinlikke lavastusi kui viimastel aastatel. Ja see, et enamasti on teater igav, ei ole ainult siinne traagika. Igal pool ja kogu aeg on nii, see käib teatri juurde. Kriitikute asi on nõudlik olla.

2007. aasta mängufilm saab olema nooruslik
Möödunud aastal käis eesti filme kinos vaatamas üle 140 000 inimese. Millega peavad need tuhanded inimesed täitma oma õhtupoolikud sel aastal? Järgnevalt seitsmest mängufilmist, mida tänavu oodata on.
Kõigepealt kaks suuremat. Esimesena "Georg", mis hoiab juba praegu Eesti seni kalleima filmi tiitlit oma 33 miljoni kroonise eelarvega. Georg Otsa elust pajatava filmi nimiosas on Marko Matvere ning suurprojektis teeb kaasa arvukalt nimekaid eesti näitlejaid. Peeter Simmi lavastatud film peaks kinodesse jõudma septembris. Praegu on põhivõtted lõppenud ning ka montaaž peaks peagi lõpusirgele jõudma.
Ohtralt noortefilme
Rahakotiga mõõtes suuruselt teine film, Rainer Sarneti "Kuhu põgenevad hinged", esindab aga ehk pareminigi selle aasta eesti filmitrendi, milleks on noortefilm. Kinno jõuab see samuti septembris. Kirjanik Aidi Valliku Anni-lugudel põhinev film räägib 16-aastase tüdruku eneseotsingutest keset keerulist sotsiaalset olukorda.

Lauldes läbi revolutsiooni
Seitsme maa ja mere taga on üks riik, mille rahvas koguneb igal aastal ühislaulma tummiselt sinise taeva alla, et peletada eemale kurjad jõud. Ameeriklased James (isa eestlane) ja Maureen Castle Tusty tegid filmi nimega "Laulev revolutsioon". Vaatas Andris Feldmanis.
Laulupeotraditsiooni kaudu 1980. ja 1990. aastate pöördelistest sündmustest pajatav dokumentaalfilm kulutab esimesed 30 minutit meie viimase sajandi ajaloo tutvustamisele. Ühtlasi on tegu kõige enam vastakaid tundeid tekitava osaga filmist, mis kokkuvõttes on üks emotsionaalne tükk meie lähiajaloost ameerikalikus kastmes.
Kas tegemist on kurja kurioosumiga või südantsoojendava filmiga, ei saagi üheselt öelda, sest filmis on nii pisaraid kiskuvaid dokumentaalkaadreid meie suurtest laulupidudest - mis on tõepoolest liigutavad - kui ka selgelt propagandistlikke aeglustatud kaadreid külakiikedest.
Esimene pooltund maalib Eesti 20. sajandi (ja väga lühidalt ka varasemast) ajaloost kohalikule inimesele veidi kummastava pildi. Eesti muutub läbi Linda Hundi kaadritaguse jutustajahääle justkui kummaliselt kaugeks väikeste kääbikute elupaigaks. Kääbikud on läbi sajandite lauluga oma elu eest võidelnud. Ikka rõõmsameelselt ja maalähedaselt.

Üks sotsrealismi suuremaid hitte
1949. aastal tungles publik üleliidulisel näitusel Moskvas Maneežis ühe maali ees - see oli Aleksandr Laktionovi "Kiri rindelt". Tretjakovi galerii direktor ütles, et nii palju rahvast ühte maali uudistamas on ta näinud ainult Ilja Repini "Ivan Groznõi ja poja" juures.
Mulle on omistatud igasuguse moodsa ja kontseptualistliku kunsti apologeedi maine. Kuid puru-sotsrealistlik "Kiri rindelt" on minu üks lemmikmaale. Maal ise valmis kaks aastat varem. Pärast suurt edu tekkis tohutu nõudlus maali järele. Nii tegi Laktionov ligi kümme autorikoopiat või - nagu venelased ütlevad - avtorskoje povtorenije (üks neist on koguni Klaipeda kunstimuuseumis).

Picasso nügija kohtus
Mullu septembris sai kasiinomogul Steve Wynn kuulsaks sellega, et lõi oma kunstikogusse kuuluvat Picasso maali küünarnukiga. Eelmisel nädalal kaebas Wynn kohtusse kindlustusagentuuri Lloyd's of London, et saada kindlustuselt kahju hüvituseks 54 miljonit dollarit, mida too aga ei ole nõus maksma. Väidetavalt oli 1932. aastal maalitud "Le R?ve" väärt 139 miljonit dollarit, kuid selle väärtus langes pärast kahjustamist 54 miljoni dollari võrra. Pildi parandamine läks maksma 90 000 dollarit, kuid Wynn väidab, et parandusi on näha. Praeguseks on Lloyd's of London lubanud leida kohtuvälise lahendi võimaluse.

New York keeldus Norman Fosteri klaastornist
New Yorgi muinsuskaitsekomitee lükkas tagasi kuulsa ja tunnustatud arhitekti Norman Fosteri töö, mis nägi ette 30-korruselise klaastorni ehitamist Madison Avenuel asuva 1949. aastal ehitatud hoone peale. Väidetavalt rikuks klaastorn ajaloolise väärtusega linnaosa üldmulje. Põhilise argumendina tõi komitee välja planeeritava juurdeehituse liiga suure kõrguse. Ometi julgustas komitee pojekti autoreid disaini muutma ning uuesti proovima.

Täna antakse avapauk Valgusfestivalile
Täna algab Tallinna kesklinnas Toompargi staadionil ja 21. jaanuaril Mustamäel Sääse keskuses kell 17 Valgusfestivali raames tuleskulptuuride etendus ja kuuskede põletamine.
Valgusfestivali ja linnaosavalitsuste koostööst on sündinud iga-aastane tava ehitada kodudest väljavisatud jõulukuuskedest noorte kunstnike abiga tuleskulptuure. Mustamäel nähtavad skulptuurid on tegevkunstnike looming.
Snelli tiigi ääres toimub gümnaasiumiõpilaste ja tudengite loodud tuleskulptuuride vahel võistlus. Teoseid hindav viieliikmeline žürii koosneb tegevkunstnikest ning linnavalitsuse ja Valgusfestivali esindajaist. Ka publik saab kaasa lüüa.
25. jaanuaril algab Pikal tänaval Tallinna ja Lyoni Valgusfestivali koostööprojekt Hansaflux, kus näidatakse viie eesti ja viie prantsuse kunstniku valgusinstallatsioone. Kõik tööd on kohaspetsiifilised ning püüavad selgemalt ja teravamalt esile tuua piirkonna linnaehituslikku argipoeesiat ja tulevikuvõimalusi.

Dekadent Félicien Rops Kumu krüptis
19. sajandi moe järgi dekadentlik ja dändilik Félicien Rops sobib äärmiselt hästi moodsa aja mausoleumi Kumu krüpti, kiidab kirjanik Tõnu Õnnepalu. Ropsi tööd jäävad Kumusse veel kuuks ajaks.
Esimese järgu kunstisuuruste nimekiri paistab üha enam olevat suletud, edasikaebamisele mittekuuluv. Ühelt poolt peegeldab see investeerimispankurite loogikat - need tahavad oma seifides hoitavate taieste kohta kindlat garantiid, et "selliseid enam ei tehta" - teiselt poolt ka kunsti enda olukorda. Selliseid tõesti vist enam ei tehta. Suurus, kõige väljendamine ühes, igaviku püüdmine pilti ei paista olevat enam kunsti paleus. Ühe suure asemel on palju väikeseid, kes pakuvad küll eraldi ka vähe huvi, aga loovad kokkuvõttes mulje kunstielu pulbitsemisest. Toimub rohkem kui kunagi varem, mis siis, et see isegi kokku tähendab vähem kui kunagi varem.
Igatahes peegeldub see suure väikeseks pihustumine nüüdisaegselt kunstilt ka ajaloolisele. Vähemalt mis puudutab näitusetegevust. Kõva kuraator on just see, kes suudab välja õngitseda ühe järjekordse "unustatud suuruse". Matisse'ide, Manet'de ja Kooningite näitusi, mis garanteerivad sadu tuhandeid külastusi, saavad endale lubada vaid metropolide suured muuseumid. Ja needki mitte pidevalt. Nii ongi moeks saanud eksponeerida "vähemaid" kunstnikke, esisuuruste kaasaegseid, teatud stiiliperioodi "esindajaid". Ja teha seda sama suurejooneliselt. Sest lõpuks ju, nagu ütleb postmodernismi juhtlause, vahet pole.

Mida ma ei taha aastal 2007
Ma ei taha, et Kumus "kuldraamis piltide vahel kogu aeg midagi põnevat juhtub".
Ma ei taha vaadata 1990. aastate kunsti, millel Kumu valmimisega "lõigati juured alt ja alustati otsast".
Ma ei taha lugeda kunstisaalide aastakokkuvõtteid, mis koosnevad külastusarvude loetelust. Ma ei taha kuulda, et Kumus elav kunst imes teised näitusepinnad publikust tühjaks, kuna seal pakutav on parem ja publikusõbralikum kui kesklinna galeriides.
Ma olen kümme aastat tagasi juba kuulnud, kuidas Sorose keskuse liiga nüüdisaegsed aastanäitused saalid tõhusalt publikust tühjendasid ja kunst rahvale Eestis esmakordselt selja pööras. Ja kas nüüd, aastaid hiljem, kohitsetuna ja jalutult, toob sama kunst valutult sadu tuhandeid Kumu seinte vahele?

Mida on oodata kunstis aastal 2007? 
Võiks ju suhteliselt suure täpsusega ennustada, kes saab aastal 2007 Konrad Mäe maalipreemia, kes valitakse Kristjan Raua preemia laureaatideks, millistele näitustele ja kunstnikele ohverdatakse aasta jooksul väärtuslikku leheruumi päeva- ja nädalalehtedes, millest kirjutavad Eesti ainsa kunstiajakirja järgmised neli numbrit jne, kuid milleks riisuda uudisväärtus "meie väikese ja nii põneva kunstielu" lähitulevikult?
Heidan hoopis pilgu möödunud aastale, et panna kirja 2006. aastal kogetu, mille kordumist, kuulmist ja nägemist tahaksin aastal 2007 võimalusel vältida. Abimaterjalina kasutasin meeldejäänut ajakirjandusest ja telesaadetest. Kuna mul puudub igasugune õigus rääkida kellegi teise nimel, saan kogetust kõnelda vaid minavormis.

Öresundi sild juba laguneb
2000. aastal valminud Rootsit ja Taanit ühendava Öresundi silla kontrollimisel avastati, et silla alumisel tasandil hõõruvad raudteerööbaste betoonelemendid üksteise vastu ja alus praguneb. Meresõitjaid hoiatati sillast pudeneda võivate betoonitükkide eest ja betoonelementide vahed saetakse suuremaks. Silla remont maksab umbes 100 000 eurot (1,56 miljonit krooni) ja see loodetakse valmis saada kevade jooksul.

Otsitakse Inglismaa "õiget" troonipärijat
Ühing English Heritage otsib inimest, kes oleks Inglismaa valitseja juhul, kui normandialane William Vallutaja (pildil) poleks 1066. aastal trooni anastanud.
Anglosaksi ja germaani maades avaldatud ajalehekuulutustes palutakse endast teada anda neil, kelle esivanemad olid enne 1066. aastat anglosaksi või taani ülikud ning kes suudavad tõestada oma põlvnemist kuningas Haroldist, kuningas Edward Usutunnistajast või troonipretendent Edgar Æthelingist.
English Heritage'i esindaja Tracy Borman ütles, et inimesi, kes pärinevad Inglismaa kunagistest valitsejatest, võib kogu maailmas olla miljoneid, kuid selle dokumentaalne tõestamine peaks troonipretendentide ringi koomale tõmbama.

Fazer võtab lagritsapakilt neegripildi
Rassismisüüdistusi kartev Põhjamaade magusatootja Cloetta Fazer teatas, et muudab veel sel aastal lagritsakommide pakendit.
Alates 1927. aastast, mil Fazer lagritsat tootma hakkas, on selle pakendil olnud tume nägu, kuigi pakendit on aeg-ajalt kaasajastatud. Neegripildi kasutamine on aga hakanud tootjale tüli tegema - Euroopa Parlamendis Suurbritanniat esindav tõmmunahaline saadik Claude Moraes ähvardas teha Euroopa Komisjonile rassistliku pakendi kohta ettekande ning Soome tarbijakaitseamet on Cloetta Fazeriga mullu oktoobrist pakendi osas läbirääkimisi pidanud.

Loomaaed pani inimesed luku taha
Austraalia Adelaide'i loomaaias saab 28. jaanuarini imetleda, kuidas inimesed saavad hakkama orangutanide puuris.
Projekti eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust primaatide kaitse vajadusest. Loomaaias elavad korraga kuus inimest, keda jälgib peale külastajate ka psühholoog. Samuti edastatakse puurist veebikaameratega pilt internetti. Iga rühm veedab loomaaias ühe nädala. Külastajad saavad SMS-e saates hääletada oma "lemmikahvi" poolt, teenitav tulu läheb ahvide kaitse fondi. Kuu lõpus selgub võitja, kellest saab Adelaide'i loomaaia esindaja. Väljapanekut vaatamas käinud kurtsid aga Reutersile, et inimesed on palju igavamad kui pärisahvid. Puuris viibijaile on muuhulgas seatud tingimuseks, et nad ei tohi end alasti võtta ega jämedalt käituda.

Internetipiraadid tahavad osta merebaasi
Rootsi päritolu failivahetusportaal The Pirate Bay tahab osta Põhjameres asuva rauast ja betoonist endise sõjalise kontrollpunkti, sest selles iseseisvaks kuulutatud mikroriigis saaks karistust kartmata tegevust jätkata.
Suurbritannia rannikust seitsme miili kaugusele jääv Roughs Tower ehitati Teise maailmasõja ajal. Pärast sõda jättis sõjavägi baasi maha ning 1967. aastal asus sinna koos perega elama endine Briti mereväe major Paddy Roy Bates, kes kuulutas selle suveräänseks vürstiriigiks nimega Sealand ja enda selle valitsejaks. Saarel on oma lipp, vapp, raha ja postmargid ning maailmas on liikvel isegi Sealandi võltspassid. Briti valitsus on üritanud baasi tagasi saada, kuid seni pole see juriidiliselt õnnestunud.

Nädala arv 1100 kg
1100 kg on lihasööjate loomade kehamassi ülemine piir Maal, arvestasid välja Londoni zooloogiainstituudi teadlased. Rohkem kaaluvad kiskjad ei suudaks end ära toita. Alla 20 kg kaaluvad loomad söövad põhiliselt väikseid elukaid: usse, putukaid, närilisi jms. Üle 20 kg kaaluvad kiskjad murravad umbes endasuurust saaki. Piir on 14,5 kg - kui loom kaalub üle selle, on tal energeetiliselt kasulikum süüa harvem, aga suur ports. Suure kere energia kulub aga kiiremini kui suurema saaklooma püüdmisest kasu tõuseb.
Maailma suurimad kiskjad on praegu jääkarud. Keskmiselt kaaluvad nad 500 kg, kuid inimestele teada olev suurim isend koguni 1002 kg. Lihasööjad roomajad, näiteks Tyrannosaurus rex, kasvasid iidsetel aegadel küll suuremaks, kuid nende ainevahetuse põhjal on hinnatud, et toiduga saadavate kalorite vajadus oli 5000 kg kaaluval saurusel umbes sama suur kui 1000 kg kaaluval imetajal. Fossiilide põhjal on ka selge, et suured kiskjad olid esimesed, kes raske aja saabudes välja surid.

Paul Oskar Soe mängib Vene Teatri Tšehhovi tükis
Hiljuti "Ruudi" osatäitmise eest Moskvas laste- ja noortefilmide festivalil parima näitleja preemia saanud Paul Oskar Soe mängib esimese teatrirollina Vene Teatri lavastuses "Palat nr 6" peategelase hinge.
Anton Tšehhovi jutustusel põhinevasse etendusse sattus praegu kaheksa-aastane Paul oma endise lasteaia kasvataja kaudu, kes teadis, et Vene Teater otsib etendusse ühte poissi ja helistas Pauli emale Reedale. Paul käis kinomajas prooviesinemisel (teater oli tollal veel remondis) ja noor Moskva lavastaja Aljona Anohhina valis tema välja.
"Paul, kas sa oskad vene keelt?"
"Muidugi ma vene keelt ei oska. Ma oskan ainult ühte väljendit - žisn prekrasna." Seda kordab etenduses üks hulludest ja Paulile on see meelde jäänud. Paul ise räägib laval eesti keeles, kordamööda Eduard Tomaniga, kes räägib vene keeles.

Luulenaine hakkas proosanaiseks
Neli luuleraamatut avaldanud Kristiina Ehin paotab oma esimeses jutukogus "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" ust ürgnaiselikku mõttemaailma. Uksest kiikab sisse Kaarel Kressa.
Kristiina Ehini esimese proosateose kujundus jätab põgusal vaatlemisel samuti luulekogu mulje, nii et paljudes poodides on personal paigutanud "Pillipuhujanaise ja pommipanijanaise" enesestmõistetavalt poeesiariiulile.
Mõnes mõttes on neil õigus - kui mõista lüürika all teksti, mis on suunatud lugejas emotsioonide lõkkelepuhumisele, kasutades selleks vihjete ja kujundite abi, siis võib mitmeid Ehini assotsiatsioonirikastes lühijuttudest vabalt proosaluuleks nimetada.
Raamatu žanriline määratlemine on aga üldse raskeks tehtud, sest uudisjutud meenutavad kohati päevikukatkeid ja kirjad on lihtsalt kirjad, mis on saadetud teadmata kellele ja milles sisalduvat mõistavad autor ja adressaat ise kõige paremini.

Jakob Hurda surm andis tõuke Eesti Rahva Muuseumi asutamiseks
Kahe aasta pärast tähistab Eesti Rahva Muuseum ametlikult sajandat sünnipäeva. Kuid põhjust ümmargust arvu tähistada on ka tänavu, sest esimene samm muuseumi asutamiseks astuti 17. jaanuaril 1907, pärast Jakob Hurda matuseid. Riho Laurisaar vahendab ERM-i teaduri Piret Õunapuu kokkuvõtet sündmustest, mis viisid muuseumi asutamiseni.
Esimesed mõtted oma Eesti muuseumi asutamisest öeldi avalikult välja juba 1860. aastate lõpus, kuid ometi sai mõte teoks alles pool sajandit hiljem.
Eestimaal olid küll üksikud agarad muuseumimõtte pooldajad, nagu Aleksander Mohrfeldt, kes Eesti üliõpilaste seltsi kodukorra koostajana sinna sisse ka "vanavarakogu" kirjutas. Mõtet olid lubanud igati toetada ka Jakob Hurt ja Andreas Kurrikoff, kes Eesti museumi asutamist väga tähtsaks ja kiiduväärseks pidasid.
Eesti etnograafilisi esemeid hakkas koguma ka Õpetatud Eesti Selts, seda eelkõige seoses 1896. aastal Riias toimuma pidanud 10. ülevenemaalise arheoloogiakongressi ettevalmistamisega. Jakob Hurt kirjutas üleskutseid ajalehtedes, rõhutades, et pärast näitust Riia kongressil tuuakse esemed Tartusse tagasi, kus need "üheks iseäraliseks Eesti museumiks ehk muinasaja teaduse tagavaraks kokku seatakse, uurijatele abinõuks ja ajaloo armastajatele nägemiseks".

Toompea parteivahetajad
Riigikogu esimees Toomas Varek tõdes uusaastapöördumises, et parlamendi kümnenda koosseisu nelja tegutsemisaasta jooksul on 101 riigikogu liikmest vahetunud 76. Kümnendik praegu Toompeal töötavatest poliitikutest on lahkunud erakonnast, mille häälte najal nad esinduskokku pääsesid. Kaarel Kressa heidab pilgu ametist lahkuvale parlamendikoosseisule ja loeb erakonnavahetajad kokku.
Riigikogu seaduse kohaselt tohib ühe erakonna valimisnimekirja liikmetest moodustada vaid ühe fraktsiooni. Seetõttu on praegu parlamendis 11 fraktsioonita liiget, kes on oma vana erakonnaga tülli pööranud.
Endised keskerakondlased
2004. aastal Keskerakonnas toimunud kurikuulsa lõhenemise ajendiks olid partei aseesimehe Lauri Laasi poolt sisevalimiste eel keskerakondlastele läkitatud postkaardid, milles pilati juhatuse liikmeid Peeter Kreitzbergi ja Sven Mikserit. Kriis päädis kaheksa fraktsiooniliikme lahkumisega. Mitteametlikult sotsiaalliberaalide nime all tegutsenud rühm lagunes peagi ning Kreitzberg (kellele heitsid silma ka isamaaliitlased), Mikser ja Mark Soosaar ühinesid sotsiaaldemokraatidega.

Lauri Eesmaa utsitab algajaid autoreid
Noorte kirjandusajakiri Värske Rõhk sai jaanuaris uueks peatoimetajaks filosoofiatudengi Lauri Eesmaa, kes loodab jätkuvalt anda ajakirja koostamisel suuremat sõnaõigust noortele autoritele, kuid vähendada samas debütantide osa autorite hulgas.
Kaheksa numbriga on Värskes Rõhus teinud esimese etteaste sadakond uut kirjutajat.
"Selline rohkus on olnud tingitud kindlasti sellest, et seni puudus lihtsalt kanal, kes nende töid avaldaks," ütleb Eesmaa. "Nüüd peame tagama, et lootustandvate kirjutajate esinemine ei jääks vaid vilksatuseks ja nad tõesti ka kirjandusellu sisse pääseksid. Aga kõigile debütantidele jääme loomulikult avatuks ja uusi kirjutajaid ootame ja otsime pikisilmi."

Kersti Kreismann: küps inimene on laval huvitavam
Järgmisel nädalal kuuekümnenda sünnipäevani jõudvat näitlejat Kersti Kreismanni võib neil päevil tabada tegelemas lapselapsega. Mis ei tähenda, et ta teatritöös kergemat aega ootaks. Juubilari usutleb Andres Laasik.
ui hea on olla vanaema?
Kui oled noor näitleja, pole elupagasit. Julia rolli esitamise aeg läheb ruttu mööda. Aga Juliat pole ma tahtnud mängida ka noorena. Küps inimene on laval huvitav. "Hamletiski" on mind huvitanud rohkem Gertrud kui Ophelia.

Tallinnas juhtus raske liiklusõnnetus
Täna päeval juhtus Tallinnas nelja autoga liiklusõnnetus, milles sai viga neli inimest.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'le, et õnnetus juhtus kella 15.37 ajal Paldiski mnt ja Järvekalda tee ristmikul, kus põrkas kokku neli autot.
Kiirabi viis haiglasse neli inimest, kellest kolm viibisid ühes autos. Üks kannatanutest on laps.
Õnnetuse asjaolud on selgitamisel.
Puusepa sõnul liiklus sündmuskohal häiritud ei ole.
Politsei paneb kõikidele liiklejatele südamele, et lumesajuse ilma ja kohati libedate teeolude tõttu tuleb olla eriti ettevaatlik. Ohutu pikivahe hoidmine ja liiklusoludele vastava sõidukiiruse valik on igati kohased.
Tallinnas ja Harjumaal oli politsei kella 18ks registreerinud 28 liiklusõnnetust, neist neljas on esialgse info kohaselt ka inimesed viga saanud.

Lumesaju tõttu on teeolud halvenemas
Täna päeval lumesadu mõnevõrra taandus kuid nüüd on sademed uuesti levimas kogu Eestis
Lõuna-Eestis sadas kohati vihma, mujal vaheldumisi lund või lörtsi. Oli pinnatuisku, teatas maanteeinfokeskus.
Pärastlõunal olid põhi-ja suuremad tugimaanteed Võru ja Viljandi maakonnas osaliselt märjad, mujal lumised ja soola-lumesegused, osaliselt puhaste sõidujälgedega. Jätkuva saju tõttu on sõiduolud halvenemas.
Lumelörtsine ning soola-lumesegune oli tee ja raskendatud sõit Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Põlva maakonna piires.
Nähtavus oli sajus piiratud, teepinna temperatuur +1° Kagu- Eesti kuni -3° Põhja -ja Kesk-Eestis.

Ilmajaam: tsüklon enam ohtu ei kujuta
Tsüklon hakkab nõrgenema ning peale lumesaju ja tuisu ning Lõuna-Eestis jäätuma hakkavate teede mingit ohtu ei tekita.
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi andmeil on lähitundidel oodata veetaseme tõusu, kuid see jääb eelmisele maksimumile(+167 cm) alla ning tõenäoliselt ei ületa +150 cm.
Edelatuul tõusis täna hommikul Liivi lahel üsna vingeks. Tormi-iilid ulatusid Sõrve, Ruhnu ja Kihnu andmeil 24 m/s. Tugev edelatuul tõstis ka vett ning Pärnus oli esimene maksimum pärast kella 11, teatas meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
Tuul paneb tuiskama nii juba sadanud lume, kui toob ka uue saju merelt korjatud niiskuse ja pealetungiva külma õhu koosmõjul. Nii et Tallinnas saab kõige põnevamat, kuid liiklusele ohtlikku tuisumöllu jälgida võib-olla alles vastu hommikut.

Pärnus tungis vesi rannaparki
Pärnus ning Pärnumaal ületas veetase kella 11 ajal kriitilise piiri ning vesi jõudis majapidamiste lähedale, veetase on preaguseks alanenud.
Pärnus tõusis merevee tase kell 11: 05 166 cm üle Kroonlinna nulli. Pärnu linnas jõudis vesi rannaparki ja osaliselt jäi vee alla Mere puiestee. Tahkurannas ja Häädemeestel jäid vee alla mõned teed ning vesi jõudis majapidamistele lähedale. Kella 11: 15 hakkas veetase taas langema ja oli kella 13: 30 seisuga 118cm üle Kroonlinna nulli.
Lääne-Eesti päästekeskuses kogunesid hommikul erinevate ametkondade esindajad. Olukorraga käis kohapeal tutvumas ka siseminister Kalle Laanet. Minister sõnas, et olles Pärnus elanud ja töötanud tunneb ta muret pärnumaalaste käekäigu üle. "Loodan, et veetõus on selleks korraks peatunud ning olukord laheneb tõsisemate tagajärgedeta."

Haiglate juhatused hindavad palgatõusu mõju haiglatele
24. jaanuariks on Eesti Haiglate liit kokku kutsunud juhatuse erakorralise koosoleku, et arutada läbi, kas tervishoiutöötajaid rahuldav palgatõus on kõigis haiglates rakendatav tingimusel, et palgatõusuks ettenähtud raha tuleb ainult läbi raviteenuste hinna tõusu.
"Korraliku kodutööga tagame, et kirjutame alla palgaleppele, mis tõesti tagab selle, et kõik haiglad on suutelised töötajate miinimumpalka lubatud määral tõstma. Tervikuna räägitakse sadadest miljonitest kroonidest ja sisuliselt tuleb haiglate eelarved ümber kujundada, mis paratamatult võtab aega," ütles Eesti Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
Eesti Haiglate liidu liikmetele on edastatud haigekassa poolt kokku pandud raviteenuste hinnamuutuste baasandmed ning kutseliitude poolt pakutud miinimumpalga tõusu määrad Haiglate juhatused töötavad nende andmete põhjal kolmapäevaseks juhatuse koosolekuks välja põhimõtted, kuidas miinimupalga tõusu vajalikul määral rakendada.

Paet osaleb EL-i välisministrite kohtumisel
Esmaspäeval toimuval Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu istungil arutavad EL välisministrid Euroopa Komisjoni Lissaboni strateegia iga-aastast aruannet.
Välisminister Urmas Paeti sõnul märgib aruanne, et Eesti on majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava elluviimisel seni saavutanud häid tulemusi. "Eesti on üks kuuest liikmesriigist, kellele komisjon ei pidanud vajalikuks anda ühtegi ametlikku soovitust poliitika korrigeerimiseks ja selle elluviimise parandamiseks," ütles Paet.
Välissuhete blokis on kõne all Euroopa naabruspoliitika, energiaalased välissuhted ja olukord Lääne-Balkanil, Lähis-Idas, Iraanis, Sudaanis, Somaalias ning Liibüas.
Eesti välisministri hinnangul peab Euroopa Liit oma naaberriikide reformide ergutamiseks pakkuma partneritele paremaid kaubandus- ja investeerimisväljavaateid, hõlbustama inimestevahelisi kontakte ja reisimist, olema aktiivsem külmutatud konfliktidega tegelemisel ja avama enam rahastamisvõimalusi.

Arstid otsustasid streigist loobuda
Tervishoiutöötajad on seisukohal, et muutunud olukorras on palgakokkuleppe sõlmimine võimalik rahumeelsel teel ning streik esmaspäeval ei alga.
Täna hommikul kogunenud tervishoiutöötajate kutseliitude esindajad tunnustasid palgaläbirääkimiste delegatsioonide tehtud head tööd. "Sotsiaalministriga on saavutatud kokkulepe jätkata läbirääkimisi tervishoiu üldise rahastamise üle rahulikus õhkkonnas," teatas tervishoiutöötajate nimel Katrin Rehemaa.
Palgaläbirääkimiste käigus saavutati mõlemapoolsete kompromisside tulemusel konsensus palgatõusuks vajaliku ressursi suuruse osas.
Riigisektoris töötavaid meedikuid esindav sotsiaalminister Jaak Aab nõustus ka töötajate sooviga, et palgatõus rakenduks kokkulepitud ressursi ulatuses 1. aprillist.

Veetase võib Pärnus kiiresti tõusta
Veetase tõuseb Pärnus kiiresti ja maksimaalne tõus ulatub ilmajaama teatel 170 kuni 185 sentimeetrit üle keskmise.
Üleujutuse oht on Pärnu linnas ja Pärnu lahe madalamatel rannaaladel.
Pärnus on veetaseme kriitiline piir 160 sentimeetrit.
Pärnu sadama imajaama andmeil on Pärnus veetase kella 11.33 seisuga 156 sentimeetrit. Kella 12.52 ajal oli veetase langenud 140 sentimeetrini.
Liivi lahes tõuseb veetase kell 12-16.
Suhteliselt kõrge on meretase täna hommikul ka Saaremaa ja Hiiumaa rannikul (+90.. +100 cm).
Soome lahes olulist meretaseme tõusu täna ette näha ei ole, Tallinnas jääb veetase alla +90 cm ja Narva lahes alla +80 cm.

Juhtimisõiguseta liiklushuligaan põrutas vastu posti
Laupäeval juhtus Tallinnas liiklusõnnetus, milles juhtimisõiguseta ohtlikke manöövreid teinud juht sõitis vastu posti.
Liiklusõnnetus juhtus kella 7.30 ajal Tallinas Pirita teel, kus sõiduautot Citroen C5, mida juhtis 1950. aastal sündinud Gustaaf, riivas temast paremalt bussitasku kaudu möödasõitu sooritav sõiduauto Audi 80, mida juhtis juhtimisõiguseta 1987.aastal sündinud Dmitri.
Saadud löögist paiskus Audi vastu posti. Audi juht ja samas sõidukis viibinud samuti 1987. aastal sündinud Sergei toimetati PERH Mustamäe korpusesse.

Teeolud on raskendatud
Põhi- ja suuremad tugimaanteed on öösel sadanud ja mitmel pool veel sadavast lumest lumised või soola-lumesegused.
Maanteeinfokeskuse teatel on sõiduolud raskendatud, Ida-Viru maakonnas olid maanteed libedad. Varahomikul tuiskas ja kõrvalmaanteedel on tuisanud kohti.
Nähtavus oli sajus piiratud Teepinna temperatuuri mõõdeti -1°... -5°
Lumesadu võib päeval üle minna vihmaks, millega võib kaasneda ohtlik libedus, eriti kõrvalmaanteedel.
Maanteeinfokeskus soovitab liigeldes valida sobiv sõidukiirus.

Rootsit laastanud lumetorm liigub Eesti poole
Rootsis 30 000 majapidamist elektrita jätnud torm liigub üle Läänemere põhjaosa ja Eesti itta.
Täna hommikul oli edelatuule maksimaalne kiirus Sõrves 24 m/s, teatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
Tugeva lumesaju kriteerium oli öö jooksul ületatud Ristnas 12 cm, Virtsus 11 cm, Viljandis 8 cm, Lääne-Nigulas, Valgas, Tartus 7 cm.
Lund lisandub 5-10 cm tõenäoliselt Kesk-Eestis, Põhja-Eestis võib lumesadu uuesti ägeneda täna pärastlõunal ja öösel vastu esmaspäeva. Põhja-Eestis sajab lund ja on tuisku. Lõuna-Eestis on sadu lörtsi ja vihmana. Kohati on jäidet ja sadu on tugev.
Idakaarte tuul põhjarannikul puhanguti 12-17 m/s. Liivi lahe ümbruses hommikul edelatuul 12-18, puhanguti 20-25 m/s, õhtul pöördub loodesse.

Põud ajab Austraalias tuhandeid madusid linnadesse
Austraalias liiguvad põua tõttu kümned tuhanded vett otsivad mürkmaod linnade elu- ja äripiirkondadesse.
Maod liiguvad linnadesse vett otsima, vahendab BBC. Eelmisel nädalal suri mürkmao käest salvata saanud 16-aastane poiss. Viimaste nädalate jooksul on maohammustuse tagajärjel surnud kolm inimest.
Janu käes vaevlevaid madusid on nähtud aedades, magamistubades ning Austraalia kaubanduskeskustes.
Haiglad on teatanud maohammustuste hulga tõusust ning toksikoloogide sõnul on alates septembrist esinenud 60 tõsist juhtumit.

Võimas maavärin põhjustas Indoneesias tsunamiohu
Indoneesia Sulawesi saarel toimus täna maavärin, mille tugevuseks mõõtsid USA teadlased 7,3 magnituudi Richeri skaalal.
Indoneesia ametnike sõnul võib maavärina tagajärjel piirkonnas tekkida tsunami, kuid ametlikku hoiatust välja antud ei ole, vahendab BBC.
Kohalike teadlaste sõnul oli maavärina tugevuseks 6,5 magnituudi Richeri skaalal.

Umbes 3000 USA lisasõdurit jõudis Bagdadi
Osana USA uuest Iraagi strateegiast saabus Bagdadi umbes 3000 lisasõdurit, kes peaks asuma oma ülesandeid täitma veebruari alguses.
USA presidendi George Bushi uue strateegia eemärk on muuta Iraaki turvalisemaks ning selle eesmärgiga saadetakse riiki ka üle 20 000 sõduri, kellest suurem osa hakkab tegutsema pealinnas Bagdadis, vahendas ETV24.
Sunniitide ja šiiitide vahelises vägivallas hukkus Bagdadis pühapäeva hommikul vähemalt kuus inimest.

Mõrvatud Türgi kirjaniku oletatavad tapjad on vahistatud
Istanbuli politsei on seoses Türgi kirjaniku Hrant Dinki mõrvaga kinni pidanud ühe teismelise ning veel kuus kahtlusalust.
Peamine kahtlusalune, Ogun Samast, arreteeriti pärast seda, kui ta isa oli ta televiisoris näidatud turvakaamera fotolt ära tundnud, vahendab BBC.
16- või 17-aastane Samast arreteeriti laupäeva õhtul Musta mere äärde viiva bussi peal, noormees kandis endaga kaasas arvatavat mõrvarelva. Ülejäänud kuus kahtlusalust arreteeriti Samasti kodulinnas.
Hetkel uuristakse, kas kahtlusalused kuuluvad mõnda rühmitusse.
Mainekas Türgi-Armeenia kirjanik ja ajakirjanik Hrant Dink mõrvati reedel oma töökoha ees.

IRL-i juhtpoliitikud hakkavad pidama ühisblogi
Järgmisest nädalast hakkavad Isamaa ja Res Publica liidu juhtpoliitikud Mart Laar, Jaak Aaviksoo, Tõnis Lukas, Taavi Veskimägi ning Juhan Parts pidama ühisblogi.
Erakonna pressiesindaja sõnul ei ole tegemist poliitikute isiklikke arvamusi ning emotsioone kajastava blogiga, vaid Eestile olulistes küsimustes ühiskondlikku diskussiooni loova blogiga.
Teisipäeval, 23. jaanuaril kell 12 toimub skypecast, mille käigus Mart Laar avab viis interaktiivset veebipõhist arutelukeskkonda:
Mart Laar: Kuidas muuta Eesti kõige innovaatilisemaks riigiks maailmas?
Jaak Aaviksoo: Kuidas vältida klikivõimu teket ning muuta riik jälle kogu rahva koduks?
Tõnis Lukas: Kas laste valimisõigus paneks riigi rohkem lastest ja peredest hoolima?
Taavi Veskimägi: Kuidas võidelda kasvavate maksudega ja säilitada kainet meelt rahaasjades, kui kõik tahavad jagada raha nagu sotsialistid?

Fassbinderi lugu Alexanderplatzist tõstetakse taas fookusesse
Berliin
Fassbinderi monumentaalne filmiprojekt põhineb Saksa kirjaniku Alfred Döblini 1929. aastal ilmunud samanimelisel suurlinnaromaanil. Kolmeteistkümnest osast ja epiloogist koosneva filmi kogupikkuseks on viisteist tundi ja 39 minutit. Kui film 1980. aastal telesse jõudis, tekitas ta palju kõneainet. Berlinalel näidatakse filmi kõiki osasid restaureeritud 35 mm versioonis.
Kahe kuu pärast, 17. märtsil, avatakse KW kunstikeskuses näitus, kus vaatajal on sõna otseses mõttes võimalik ise oma lähenemisnurk valida. Neljateistkümnes ruumis linastub igaühes erinev seeria filmist ja epiloog. Lisaks linastuvad seeriad ajalises järjestuses ja täispikkuses suurel ekraanil.

 "United 93" režissöör läheb Iraaki filmima
Välismaa
Filmi aluseks saab Washington Posti Bagdadi-bürood juhtinud Rajiv Chandrasekarani raamat "Imperial Life in the Emerald City: Inside Iraq's Green Zone" ("Kuninglik elu Smaragdlinnas: sissevaade Iraagi rohelisse tsooni"), kirjutab BBC.
Raamat tutvustab elu tugevalt turvatud rohelises tsoonis, kus paiknevad valitsusasutused ja saatkonnahooned ning kust ei puudu läänelikud meelelahutused.
Greengrass hakkab Iraagi-projektiga töötama pärast põnevusfilmi "The Bourne Ultimatum" lõpetamist.

Kooriühing valis aasta dirigendiks Raul Talmari
Täna kuulutati Estonia kontserdisaalis Eesti kooriühingu aastakontserdil välja koori - ja puhkpillimuusika aastapreemiad.
Aasta dirigendiks valiti kolme kõrgtasemel kontsertkoori dirigent Raul Talmar, kes mõned nädalad tagasi juhatas Tartus ja Tallinnas Händeli Messiase ettekandeid. Esmakordselt anti sel aastal välja ka aasta dirigent-muusikaõpetaja tiitel, mille sai Thea Paluoja. Aasta orkestridirigendi tiitlit kannab juba teist korda legendaarne trompetiõpetaja Aavo Ots.
Konkursivõidud ning suurvormiettekanded tõid Aasta kontsertkoori tiitli Miina Härma Gümnaasiumi segakoorile (dirigent Kadri Leppoja), mis on ühtlasi Eesti suurim segakoor. Panuse eest kultuuriruumi sai Aasta koori tiitli Riinimanda Kooristuudio Raplast (dirigent Urve Uusberg), kes lisaks konkurssidele ja kontsertidele on Raplamaa kultuurielus oluline vedaja.

Kahe kunstniku lumemälestus Draakoni galeriis
Tallinn
Näitus Draakoni galeriis pakub sissevaadet ühte võimalikku keerdkäiku libedal lumisel eluteel. Eelmise aasta 19. märtsil otsustasid Undusk ja Kivihall sõita esimest korda elus mööda jääteed Hiiumaale. Peale väikest viivitust hakkas teemeister autosid jääteele saatma. Kuiva kerget lund vaaludesse lükkav tuul paisus ootamatult loodetormiks. Teekond üle mere seiskus lumevallis viie kilomeetri kaugusel kaldast valges tuisuses nähtamatuses. Loodus näitas oma võimu inimmõistuse ja metalli üle. Seikunud mootoriga autos muutus peagi jäiselt külmaks, klaasid ei paistnud enam läbi ja uksed ei tahtnud avaneda.
Ühesuunalisel teel olid ninapidi kohtunud mandrilt ja saarelt retke alustanud autod. Polnud võimalik sõita ei tagasi ega edasi. Mobiiltelefonide akud said tühjaks. Toit lõppes ja riided olid läbimärjad. Alaealised lapsed toimetati veel töötavasse naaberautosse sooja...

VIDEO: Kuressaares esilinastus dokumentaalfilm "Laulev revolutsioon" 
Eesti ja USA filmitootjate koostöös valminud dokumentaalfilm "Laulev revolutsioon" esilinastus laupäeval Kuressaare linnateatris.
Film on ameerika režissööride James Tusty ja Maureen Castle Tusty nägemus Eesti taasiseseisvumisest.

Hotelliadministraatorite MM-tiitel läks Singapuri
Maailma parim hotelliadministraator on Karene Lim Kai Lim Singapurist, teiseks tuli Tallinnas toimunud hotelli vastuvõtöötajate maailmameistrivõistlustel Cornelia Lackner Austriast ja kolmandaks Bogdana Voicu Dubaist.
Esikolmikus olid esindatud sellised maailmakuulsad hotellid nagu Four Seasons, Intercontinental ja Hilton.
Rahvusvaheline Hotellide Vastuvõtujuhtide Liit selgitas Tallinnas toimunud hotelli vastuvõtutöötajate maailmameistrivõistlustel 12 riigi finalisti seast oma ala maailma parimad, Eestit esindas Siret Schutting hotellist Domina Inn Ilmarine.
Kohtunike žürii esimees Michael Stenneri sõnul sai võitja valimisel määravaks Singapuri esindaja täiuslikult korrektne, soe ning hooliv teenindus. "Tema esitus oli lihtsalt uskumatult hea, ta suutis kohtunikud täiesti sulama panna," lisas Stenner.
Stenneri sõnul olid selleaastased võistlused Tallinnas ülihästi korraldatud. "Kommunikatsioon töötas täiuslikult nii korraldajamaa esindajate kui ka liidu peakorteri vahel ning kõik tegevused oli hästi ette valmistatud."

Produtsendid valisid parimaks filmi "Väike Miss Päikesepaiste" 
Ameerika produtsentide gild valis parimaks filmiks komöödia "Väike Miss Päikesepaiste" ("Little Miss Sunshine").
Samale auhinnale kandideerisid "Paabel" ("Babel"), "Kahe tule vahel" ("The Departed"), "Dreamgirls" ja "Kuninganna" ("The Queen"), vahendas Reuters.
Produtsentide auhinda peetakse heaks näitajaks Oscarite valimistel.
Filmi "Väike Miss Päikesepaiste" eelarve oli kõigest 8 miljonit dollarit ning see valmis väljaspool Hollywoodi.

Eesti meeskonnad olid Schenkeri Liigas võidukad
VÕRKPALL:
Eile SK Riga üle mänginud rakverelased ei loovutanud täna geimigi Cesu Aluse vastu.
Pühapäevases tasavägiseimas mängus alistas Tartu Pere Leib kodusaalis 3: 2 SK Riga. Selver oli kindlalt 3: 0 Pärnus parem kohalikust Falcki meeskonnast ning kindlustas sellega liiga liidrikoha. Teises Eesti meeskondade omavahelises mängus võitis Tallinna Kalev kindlalt 3: 0 Võru VK ning tõusis tabelis kaheksandaks. Kahe Läti meeskonna omavahelises mängus võttis liiga teine meeskond Lase-R 3: 0 võidu ELVI/Kuldiga vastu.
Schenkeri Liiga 21. jaanuaril:
Falck Pärnu VK - SELVER 0: 3 (-22, -20, -16)
Aeroc Rakvere - Cesu Alus 3: 0 (15, 22, 16)

Peterhansel võitis Dakari ralli
AUTOSPORT:
41-aastane prantslane ei võitnud tänavu 15 etapist ainsatki, kuid suutis saatuslikke vigu vältida ning edestas oma meeskonna- ja rahvuskaaslast Luc Alphand'i 15 etapi kokkuvõttes 7 minuti ja 26 sekundiga, vahendab Sportnet.
Peterhanselil on Dakari rallilt nüüd kokku üheksa võitu. Neist kuus sai ta mootorratturina. Vaid mullu võitis Alphand. Mitsubishi autoga võideti Dakari ralli aga seitsmendat aastat järjest ja üldse kaheteistkümnendat korda.
Viimase etapi 13 km pikkuse kiiruskatse võitis Volkswageni piloot Giniel de Villiers. Tänavu neljanda etapivõidu teeninud lõuna-aafriklane oli kaks sekundit kiirem kui viis etappi võitnud Carlos Sainz. Saksa masinamargi kaksikvõit olnuks igati loogiline kui ühel etapil poleks mõlemal viltu vedanud. Lõpuks oli Sainz sellest paarist parimana üheksas.

TÜ/Rockiga liitub David Bailey
KORVPALL:
David Bailey on mänginud viimased kolm aastat erinevates võistkondades Prantsusmaal PRO-A liigas.
Eestisse jõuab uus meeskonnaliige teisipäeval või kolmapäeval, et siis juba TÜ/Rockiga liituda.

Despres võitis tsiklimeestest Dakari ralli
MOTOSPORT:
32-aastane prantslane hõivas viimasel etapil küll alles 56. koha, kuid et võistlusmaa oli lühike (93 kilomeetrist oli Dakari ümbruses sõidetud etapist vaid 13 km kiiruskatset), siis üldjärjestuses see midagi ei muutnud. Gauloises KTM-i meeskonna sõitja Despres sai esikoha teist korda viimase kolme aasta jooksul, vahendab Sportnet.
Liidriks asus prantslane siiski vaid tänu konkurendi ebaõnnele, sest kuni neljapäevani kindlalt juhtinud hispaanlane Marc Coma tegi 12. etapil avarii ja oli peapõrutuse tõttu sunnitud katkestama. Viimase etapi kiireim oli lätlane Janis Vinters, kellele see oli tänavu juba teine etapivõit.

Levadia kaotas moldaavlastele
JALGPALL:
Kui eile põrmustati Kõrgõztani meister Dorodoy-Dinamo 4: 0, siis pühapäeval kaotati 2: 3 Tirapsoli Sheriffile, vahendab Sportnet.
Moldaavia mullune parim klubi Sheriff juhib kahe võiduga, Levadial ja täna kirgiislasi 2: 0 võitnud FK Bakuul on üks võit. Kes B-grupist Tiraspoli järel edasi veerandfinaali pääseb, seda selgitavad Eesti ja Aserbaidžaani meister 23. jaanuaril kell 12 algavas mängus.

Federer pole nelja mänguga kaotanud ühtegi setti
TENNIS:
Šveitslasest esireket ületas pühapäeval neljanda takistuse, kui oli 6: 2, 7: 5, 6: 3 üle 14. asetusega serblasest Novak Djokovicist, vahendab Sportnet.
Veerandfinaalis on Federeri vastaseks seitsmenda paigutusega hispaanlane Tommy Robredo, kes oli neljas setis üle prantslasest Richard Gasquet'st.
Tabeli ülemisel poolel selgitavad teise poolfinalisti ameeriklased Andy Roddick ja Mardy Fish. Kuuenda asetusega Roddick kulutas üheksanda paigutusega Mariuo Ancici seljatamiseks üle kolme tunni ning lõi horvaati 6: 3, 3: 6, 6: 1, 5: 7, 6: 4.

Peeter Kümmel võitis B-finaali
MURDMAASUUSATAMINE:
B-finaalis Anti Saarepuul stardist kohe liidriks tõusta ei õnnestunud ning koos Peeter Kümmeliga oldi suure osa distantsist viiendal-kuuendal kohal. Saarepuu hoog rauges täielikult 1.2 km raja esimesel tõusul ning loobus, vahendab ETV Sport.
Kümmelil jätkus jaksu B-finaali esikoha eest heidelda ning stardisirgele läks eestlane teisena ja suutis seal mööduda eelsõitude kiireimast mehest Jozef Wenzlist, võttes ajaga 2.31, 1 kokkuvõttes seitsmenda koha.
Järgmisena tuli venelane Nikolai Morilov, Andrew Newelli ja tõusul komistanud Johan Kjölstadi ees. Saarepuu libises üle lõpujoone 40,4 sekundit hiljem kui Kümmel.
Renato Pasini võitis meeste vabatehnika sprindi ajaga 2.27, 9, edestades lõpusirgel Nikolai Pankratovit ja MK-sarja üldliidrit Tobias Angereri.

Sebastien Loeb võttis Monte Carlos esimese võidu
Kolmekordne maailmameister Sebastien Loeb triumfeeris Monte Carlo rallil viimase viie aasta jooksul juba neljandat korda.
32-aastase prantslane ei andnud kordagi käest juhtpositsiooni ja 29. rallivõit tuli 38,2 -sekundilise eduga Citroeni tiimikaaslase Daniel Sordo ees. Fordi esipiloot Marcus Grönholm jäi võitjast maha 1.22, 8 ja sai kolmanda koha, vahendab Sportnet.
Ainsa pühapäevase kihutamisena kavas olnud Monaco publikukatse võitis Chis Atkinson Subarul ja tõusis tänu sellele neljandale kohale.

Anti Saarepuu ja Peeter Kümmel B-finaalis
Anti Saarepuu ja Peeter Kümmel sõidavad Venemaal Rõbinskis vabatehnikasprindis B-finaalis, saades ühes poolfinaalis sõites vastavalt viienda ja kuuenda koha.
Poolfinaali alustas Saarepuu võimsalt nagu ka veerandfinaalsõitu ning haaras liidrikoha. Poolel distantsil möödus temast tõusu võimsalt võtnud itaallane Renato Pasini, Peeter Kümmel pudenes siis konkurentsist ja liugles lõpuni, vahendab ETV Sport.
Finišisirgel oli võimsaim Tobias Angerer ajaga 2.28, 4, kes edestas Martin Stockingeri 0,1 ja Pasinit 0,2 sekundiga. Jozef Wenzl oli neljas. Saarepuu magas spurdi maha ning jäi Pasini taha ega pääsenud löögile.
Teise poolfinaali võitis Nikolai Pankratov 2.28, 5-ga Vassili Rotševi ees. Ajaga pääses A-finaali kolmanda koha saanud Jon Kristian Dahl.
A-finaalis sõidavad Angerer, Stockinger, Pasini, Pankratov, Rotšev ja Dahl. B-finaalis on Saarepuu ja Kümmeli konkurentideks Nikolai Morilov, Andrew Newell ja Johan Kjölstad.

Kais ja Vesik lõpetasid Uus-Meremaa tuuri teise kohaga
RANNAVÕRKPALL:
Tee kuni finaalini oli eestlastel lihtne, võidud võeti kohalike paaride vastu. Finaalis tuli aga tulemusega 0: 2 alla vanduda riigi esiduole Kirk Pitman - Jason Lockhead.
"Finaalis tahtsid nemad rohkem võita ja mängisid agressiivsemalt, eriti surusid meid tugeva pallinguga", kirjeldas kaotatud finaalmängu Kais.
Kokku osalesid Kais ja Vesik Uus-Meremaal viiel turniiril, kõikidel kordadel jõudsid eestlased ka finaali. Maailmakarikasarjaks valmistuvad eestlased sõidavad kaheks nädalaks Austraaliasse, kus treeningpartneriteks on Saksa esiduo Julius Brink - Cristoph Dieckmann (maailma edetabeli kolmandad) ja Austraalia teine paar Juliuen Prosser - Brett Richardson.

Rõbinskis veerandfinaali Anti Saarepuu ja Peeter Kümmel
MURDMAASUUSATAMINE:
Saarepuu ajaks veerandfinaali 1.2 km pikkusel rajal oli 2.28, 45 ja Kümmelil 2.30, 88. Kiireim oli sakslane Josef Wenzl 2.27, 43-ga. Teise tulemuse saanud norralane Johan Kjölstad kaotas 15 ja kolmanda resultaadi saanud Vassili Rotšev 65 sajandikku, vahendas ETV Sport.
Timo Simonlatser oli esimene, kes 30 parema seast välja jäi, kaotades Wenzlile 4,69, edasi viinuks 11 sajandikku kiirem aeg. Priit Narusk kaotas 5,49 ning oli 42 startinu seas 35.
Saarepuu sõidab neljandas veerandfinaalis koos Loris Frasnelli, Martin Stockingeri, Ivan Alõpovi, Dmitri Ljatšenko ja Peter von Allemniga. Kümmeli vastasteks on Rotšev, Nikolai Morilov, Roddy Darragon, Andrew Newell ja Christian Zorzi.

Dakari ralli nõudis laupäeval teise ohvri
MOTOSPORT:
Surma põhjus oli mõnevõrra harukordsem kui tavapärased põhjused eelnimetatud rallil - 42-aastane prantslane suri infarkti tagajärjel, vahendab Sportnet.
Aubijoux peatus 15 kilomeetrit enne katse lõppu ning kurtis halva enesetunde üle, seejärel vajus ta kokku ning meedikutel ei õnnestunud tema elu enam päästa.
Kogenud mootorratturi jaoks oli käimasolev ralli juba seitsmes. Aubijoux parim tulemus oli 16. koht 2001. aasta Pariis-Dakari rallil.

Saadan sulle tervitusi, Dajan! 
Sünniaastapäev Täna saanuks Dajan Ahmet 45-aastaseks
Ilmselt seal, kus sa oled, sa seda lehte ei loe. Sa olid üldse kuidagi kehv lehelugeja. Ainus, mida lehest lugeda tasub, on horoskoop, ütlesid sa. Miks? Sest sealt saab kogu info, mis päevaks vajalik on. Ja sa mõtlesid seda täiesti siiralt. Igal juhul usun, et sinu kõrval leidub kindlasti keegi, kes sulle tervitused edasi annab.
Sinu kõrval on olnud alati palju inimesi - või oled sa ise olnud paljude inimeste kõrval. Igatahes seal kindlasti kõik teavad sind, nagu teadsid ka siin. Või nagu sa ise armastasid sageli naljatada: kõik teavad mind, aga keegi ei tunne mind. Eks sa ise ka. Alles paar aastat tagasi tunnistasid, et oled juba nii vana, et hakkad endast aru saama. Hakkad aru saama, et sa oled ikka veel poisike. Kui olid teismeline, siis arvasid, et oled mees.

Tere, Mirtel! 
Sünnipäev Mirtel Pohla 25
Olen tahtnud Sulle juba ammu kirjutada. Nüüd on Sul sünnipäev ja katsun end kokku võtta, ajaleht ka nagu ettekäändeks.
Katsusin meenutada, mis ajast ma Sind üldse tean - ilmselt oli see Undi "Laulatus", kus Sa tantsisid koos teiste Suveteatri-lastega naljakaid tantse. Ja kas mitte juba siis ei olnud niimoodi, et üks heleda peaga tüdruk hüppas kõrgemale kui kõik teised?
Sinu "lavaka" esimestest kursustest on mul meeles, kuidas Sa üritasid end erinevates rollides murda läbi psühholoogilise teatri hallist kivist - mõnikord oli see vaadatavam, mõnikord vähem. Ilmselt oli see aeg, mil Tartu ullikesest linalakal (vabandust, tartlased!) kulus teatrikooli mõnikord liigagi tugevate tuulte käes pearõhk esimese sisemise küpsuseksami sooritamiseks.

Nominent BBC Music Magazine'i auhind
Maailma enimmüüdud klassikalise muusika ajakiri BBC Music Magazine on sellelgi aastal tõstnud auhinna nominendiks heliplaadi Eestist - dirigent Paul Hillieri (pildil) ja Eesti filharmoonia kammerkoori "Baltic Voices 3". Plaadil kõlab Vaclovas Augustinase, Kaija Saariaho, Rytis Mažulise, Henryk Mikolaj Górecki,
Erkki-Sven Tüüri jt koorimuusika. Plaat ilmus Harmonia Mundi märgi all.
Sellel konkursil toimub hindamine kahes voorus - BBC Music Magazine'i ekspertidest koosnev komisjon valis selle aasta alguses välja kolm väljapaistvat plaati kõikides kategooriates ning nende plaatide poolt saavad lugejad hääletada terve jooksva kuu jooksul. Läinud aastal pälvisid orkestrimuusika kategoorias selle suurepärase auhinna Paavo Järvi, ERSO, Ellerhein ja RAM. 1

TAAVI LAI: Viis lahkunut päevas
Iga päev sureb Eestis alkoholi liigtarvitamise tõttu viis inimest. Just sellisele järeldusele jõudis Eesti inimeste alkoholitarbimise ja tervise vahelisi seoseid käsitlev rahvastiku tervisekaotuse uuring kaks aastat tagasi.
Arvukate uuringutega on tõestatud alkoholi suur roll enam kui 60 haiguse - aga ka õnnetuste, vigastuste ja vägivalla - tekkes. Haiguste ja vigastustega kaasneb elukvaliteedi ja töövõime langus ning ravikulutuste tõus. Kui inimeste töövõime langeb, tähendab see ühtlasi rahalist kaotust nii nendele endile kui ka riigile.
Alkoholi tervist kahjustav toime on otseses sõltuvuses tarbitavatest kogustest - mida rohkem tarvitada, seda suuremad on kahjud. Eestis tarbitakse hinnanguliselt ligi kolmveerand pudelit viina nädalas iga täiskasvanu ja lapse kohta. Kuna tervisekahjud ja tarbitavad kogused on seotud, siis tuleks kahjude vähendamiseks piirata tarbitavaid alkoholikoguseid. Kuna inimeste harjumuste muutmine on suhteliselt keeruline ja ebaefektiivne, on loogiliseks järelduseks jõupingutuste koondamine, et vähendada uute alkoholitarvitajate lisandumist.

TARMO KÕUTS: Hiiliv kaitseväereform
Kaitseminister Jürgen Ligi kirjutab viimasel ajal palju ja ägedalt. Kuigi ministri teadlikult suunatud debatt on pealiskaudne, on vaidluse keskmeks üsnagi põhimõtteline küsimus.
Kas Eesti kaitsmiseks on vaja kogu ühiskonna kaitsetahtel ja -võimel põhinevat kohustuslikku ajateenistust? Või piisab sellest, kui Eestit kaitsta hoopis raha eest ja "kellegi teise poolt" - kodanikelt ei eeldata osalust ihu ja hingega, vaid lihtsalt maksukroone? See debatt ei ole isikutevaheline konflikt, vaid väitlus erakondade ja maailmavaadete vahel.
Kaitseminister viib erakondliku poliitikuna ellu Reformierakonna parteipoliitilist programmi, mis ka praegu peab "vajalikuks jätkata liikumist kutselise kaitseväe moodustamise suunas".
Kaitseminister ja tema erakond on siiski põrkunud tugeva seina vastu. Selleks seinaks on ülejäänud Eesti erakonnad ja avalikkus, kes on selgelt palgaarmee vastu. Ka ei pruugi see ühtida koalitsioonileppega, kuna valitsuspartnerid arvavad teisiti. Reformierakond on kahtlemata mõistnud ajateenistuse ja kollektiivse kaitsevõime hävitamise idee ebapopulaarsust, küllap sellest tulenevalt "unustati" palgaarmee oma valimislubadustest mugavalt välja. Paraku asendab seda muudetud retoorikas uus mõtteliin, kus üsna viletsasti looritatult püütakse kaitseväge ning avalikku arvamust valimiste eel jällegi kutseliste sõdurite kontseptsioonile lähemale liigutada. Iga Eesti inimene peab õigeks, et peame oma ajateenijaid ja ohvitserkonda tunnustama vääriliselt, toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kuid enamik Eesti inimestest ei pea õigeks ajateenistusel põhineva kaitseväe kui meie julgeoleku ja kollektiivse kaitsetahte tagatise lammutamist.

MIHKEL RAUD: Tagasi munadeta raadio juurde? 
Kunagi väitis üks Soome raadioekspert, et raadio on nagu kõnnitee: kui see olemas on, ei pane sa selle eksistentsi tähele, ent kohe, kui see kaob, saad sa aru, et midagi väga olulist on puudu.
Eesti Raadio noorteprogrammi Raadio 2 kuulajate jalgealusest trotuaarist rebiti möödunud nädalal üks priske munakivi välja ning reaktsioonid Vaiko Epliku eemaldamisele teravmeelsest ja ainsast attitude'iga hommikuprogrammist siinsetel eetrisagedustel ületasid oma intensiivsuselt ilmselt kõigi ootused - Raadio 2 kodulehte ummistasid nördinud kommentaarid, leheveerud kubisesid teravustest ilmselgelt rumala otsuse aadressil ning isegi aasta filmikriitikute lemmikuks kuulutatud "Tühiranna" meeskond pühendas osa oma tänukõnest "eheda, isikliku suhtumisega ja siiralt tehtud kultuuri mis tahes avaldumisvormide tõrjumisele reitinguid ettekäändeks tuues", nimetades ER-i juhtkonna otsust "kultuuri mõrvaks" ja "lubamatuks kuriteoks".

Süddeutsche Zeitung: Minevik ei anna Baltikumis asu
Riia noored, kellest pooled on venelased, armastavad kanda punaseid T-särke, millel on suur kiri "CCCP". Läti poliitikud vaatavad põnevusega Eesti poole, kus kommunismisümbolid tahetakse võrdsustada natsismisümbolitega. Ühtlasi on Eesti parlament võtnud vastu seaduse, mis lubab punaarmeed ülistavad mälestusmärgid maha võtta.
Kuid on ka hääli, kes manitsevad ettevaatusele. Näiteks Tartu ülikooli politoloog Heiki Pääbo hoiatab, et keelustamise korral võivad sirp ja vasar muutuda protestisümboliteks, mille abil riigivõimu sihipäraselt provotseeritakse. Pääbo kutsub üles neutraalselt suhtuma, seda enam, et enamik noori venelasi toetab Baltimaade kuulumist Euroopa Liitu ja on uhke oma "eurovenelase" staatuse üle. Provotseeriva "CCCP" kirjaga T-särke kannab vaid väike, olgugi et silmatorkav rühm.

The Economist: Ida-Euroopa maksumood
"Ühel üsna madalal üksikisiku ja ettevõtte maksumääral põhinevad maksusüsteemid on eksisteerinud tublilt üle sajandi ning neid on rakendanud mitu riiki üle maailma (prominentseim neist Hongkong 1948. aastal)," kirjutab Briti nädalakiri.
Eesti läks ühetaolisele tulumaksule üle aastal 1994, misjärel algas uue maksusüsteemi buum kogu Ida-Euroopas. 2007. aasta alguses sai Makedoonia Ida-Euroopas üheksandaks riigiks, mis ühetaolisele maksusüsteemile üle läks.
Ühetaolise maksu eelistamise kohta on toodud kaks olulist põhjust: see tugevdab maksude kogumist ning soodustab kodu- ja eriti välismaiseid investeeringuid maksureeglite lihtsustumise tõttu. Kuigi Kesk- ja Ida-Euroopa on viimastel aastatel nautinud tugevat majanduskasvu, mida osaliselt võimendab rikkalik välismaiste otseinvesteeringute sissevool, on maksureformide mõju - sealhulgas ühetaolise maksumäära kehtestamist - koguseliselt väljendada empiiriliselt keerukas. Mõni uuring annab mõista, et kasvanud seaduskuulekus, maksutulu ja tööpakkumine, mida ühetaolise süsteemi pooldajad nimetavad selle peamisteks eelisteks, puuduvad või on olnud sama palju teiste reformide (nagu tugevam maksuseaduste järelevalve) tulemuseks. Kuna Slovakkia uus valitsus seab küsimuse alla oma eelkäija maksureformi ning Sloveenias on radikaalne maksureform tagasi lükatud, võib senine suundumus kasutada ühetaolisi maksusüsteeme seiskuda. Trend võib viimaks muutuda, kui Kesk- ja Ida-Euroopa majandus küpseb ning võtab omaks läänelikud vaated.

REPLIIK: Logistiliselt soodne soo
Asukoht on logistiliselt väga hea - soodus ligipääs, paikneb linnaservas ega sega linna toimimist, seletab uue Viru vangla tellija, Riigi Kinnisvara juhatuse liige Elari Udam. Ainult et… kui vaid maakaarti vaatav bürokraat sellesse "logistiliselt väga heasse" kohta reaalselt kohale läheb, näeb ta lirtsuvat maad ja lainetavat vett. Selle mudavälja keskele ehitatakse uut vanglat, mille hind küünib Kumu ehitusmaksumuse lähedale - 930 miljoni kroonini.
Logistika logistikaks, kuid jääb arusaamatuks, miks tuleb uus vangla ehitada kohta, kus ainuüksi kuivendussüsteemi rajamine nõuab 50 miljonit lisakrooni. Selle 50 miljonit võiks kulutada kas või kuriteoennetuseks, et tulevasi õigusrikkujaid vähem peale kasvaks.

JUHTKIRI: Kõige võimsam surverühm
Patsiendid ja valimiste lävel seisvad valitsuspoliitikud võivad kergendatult ohata: tervishoiutöötajate streiki ei tule. Arstidel, õdedel ja hooldustöötajatel õnnestus saavutada enam kui 30-protsendiline palgatõus.
Tõsi, ei tõuse kaugeltki kõigi arstide ega õdede palgad - kokku lepiti miinimumtasude tõusus. Kui seni teenis algaja arst 12 600 krooni kuus, siis alates 1. aprillist juba 16 600 krooni. Protsentuaalselt suurima palgatõusu saavad õed: kui seni oli normkoormusega töötava õe miinimumtasu 6550 krooni, siis alates kevadest on see 9072 krooni. Tõuseb ka hooldustöötajate miinimumpalk: seniselt 3864 kroonilt 4872 kroonini kuus.
Enim mõjutab palgatõus noori arste ja neid, kes tänavu kevadel lõpetavad ülikooli või tervishoiukõrgkooli. Loodetavasti kallutab palgatõus nii mõndagi lõpetajat, kes valib Eestisse jäämise või välismaale mineku vahel esimese variandi kasuks.

Telekanali TV3 programm pole elektrikatkestuse tõttu nähtav
Lasnamäge tabanud elektrikatkestus viis teleekraanidelt TV3 pildi.
Täna õhtul umbes viis minutit enne kella 23 katkes TV3 telekanali programmi edastamine. Mängufilmi "Moonutatud tõde" ajal "hangus" telepilt ning umbes kümme minutit hiljem asendus see musta ekraaniga.
TV3 töötaja sõnul on hetkel "pool Lasnamäge" ilma elektrita, mistõttu on telepilt katkenud.
Eesti Energia rikketelefoni teatel on hetkel elektrikatkestus Lasnamäel Punase ja Paekaare tänavate piirkonnas.

Riiklik lepitaja: alanud on raske aasta
Riiklik lepitaja Henn Pärn ütles Seitsmestele Uudistele, et tulemas on raske aasta, kuna poliitikud on jätnud rahvale mulje, et palk võib tõusta lõpmatuseni.
"Arvestades seda, kuidas on hakatud spekuleerima palkade kasvuga, on see tekitanud inimestes tunde, et palgad võivad kasvada lõpmatuseni," ütles Pärn.
Nii riiklik lepitaja kui sotsiaalminister annavad teleuudistele mõista, et arstide ja teiste meditsiinitöötajate palganõudmised võivad ajendada teisigi ametiühinguid nõudma endale suurt palgatõusu. Riiklik lepitaja Henn Pärn näeb järgmiste lepitaja juurde tulijatena transporditöötajate ametiühingut:
"Nad vist ootavad, et me saaks arstidega ühele poole ja siis koputavad. Olen kuulnud, et seal on asi takerdunud."
Transpordi- ja teetöötajate ametiühing on ametiühingutevahelise streigipakti algataja ning hoidja. Ka ametiühingu juht Peep Peterson kinnitas Seitmestele Uudistele, et meditsiinitöötajate palganõudmised annavad ametiühingutele hoogu juurde. Petersoni sõnul on nemad orienteeritud läbirääkimistele ja üksteiste mõistmisele. "Aga kui meid tõsiselt ei võeta, oleme sunnitud end kehtestama mingite vahenditega," lisas Peterson.

Piirivalve saab modernse merereostuse avastamise seade
19. jaanuaril sõlmis piirivalve Tšehhi firmaga ligi 70 miljoni kroonise lepingu, mis võimaldab piirivalve lennusalga lennukile soetada radarisüsteemi merereostuse avastamiseks.
Uue radarisüsteemi kasutamine lennukis tõstab oluliselt piirivalve igapäevast võimekust merereostuse avastamisel, kuna süsteemi abil on võimalik tuvastada merereostust suurel alal (ca 40 km lennutrajektoorist mõlemale poole) ning määrata kindlaks reostuse pindala, teatas piirivalve.
Samuti võimaldab radarisüsteem reostust avastada pimedal ajal ja halva nähtavuse korral. Seni polnud pimedas merereostuse avastamine lennukilt võimalik ning reostusi avastati vaid visuaalse vaatluse teel.
Lisaks merereostuse avastamisele võimaldab radar ka avastada muid objekte merel ja maismaal, mis lihtsustab oluliselt otsingu- ja päästetöid.
Uut 67,8 miljonit krooni maksvat radarisüsteemi saab piirivalve hakata kasutama hiljemalt 2007. aasta lõpus.

Uus Sakala juht soovib kohtuda riigikogu kultuurikomisjoniga
AS Uus Sakala juhataja Ilmar Kompus tegi täna Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Olav Aarnale ametliku ettepaneku kohtumiseks.
Kompus põhjendab oma soovi sellega, et kultuurikomisjon on arendaja teada uue kultuurikeskuse teemat korduvalt käsitlenud puudulikule ning osalt ka väärinfole tuginedes.
Kirjas avaldas Kompus lootust, et Uus Sakala esindajatel õnnestub kultuurikomisjoni liikmetegea lähiajal kohtuda, kuna mistahes otsuste
tegemine riigikogus peaks põhinema objektiivsel informatsioonil ning analüüsil, mitte üksikute poliitikute isiklikest või erakondlikest ambitsioonidest lähtudes. "Olin veendunud, et kui komisjon Sakala teemat käsitleb, siis on neil huvi ka arendaja seisukohtade vastu, kuid siiani ei ole keegi meie poole ses osas pöördunud," kommenteeris Kompus.

Peaministri lennukile sõitis otsa teenindusauto
Täna pärastlõunal sõitis Tallinna lennujaamas Estonian Airi lennukile, mille pardal oli ka peaminister Andrus Ansip koos delegatsiooniga, otsa teenindusauto.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo direktor Inga Jagomäe ütles Päevaleht Online'le, et peaminister ning ülejäänud reisijad olid juba lennukis ning valmis lennuks, kui lennukile sõitis otsa teenindusauto. Jagomäe sõnul vahejuhtumis keegi viga ei saanud, kuid lennuk vajab tehnilist kontrolli. Kõik reisijad suunati pärast juhtunut taas lennukist välja.
Jagomäe kinnitusel lahkub peaminister Suurbritanniasse kell 18.40 startiva otselennuga ning pea kolme tunnine hilinemine peaministri plaanidesse erilisi muudatusi ei toonud. Ansipi ametlikud kohtumised algavad teisipäeva hommikul kell kaheksa, vaid täna õhtune kohtumine saatkonna töötajatega lükkub hilinemise võrra edasi.

Saaremaal tabati kaks kuni 143 km/h kihutanud juhti
Saaremaal viidi eelmisel nädalal Kuivastu-Kuressaare maanteel läbi kaks politseioperatsiooni, mille käigus tabati kaks kihutajat ning kaks roolijoodikut.
18. jaanuaril viidi läbi liikluse suunitlusega politseioperatsioon, kus pöörati tähelepanu liikluseeskirjade rikkumisele, turvavarustusele ning sõidukite tehnoseisundile, sealhulgas tulede kasutamisele.
Operatsioon toimus terve tööpäeva vältel, mille käigus fikseeriti ja tabati kaks juhti, kelle sõidukiirus oli kuni 143km/h.
19. jaanuaril korraldati samuti Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteel politseioperatsioon, mille eesmärgiks oli joobes juhtide tabamine.
Operatsioonil osales 12 politseiametnikku Kuressaare politseijaoskonnast. Politseioperatsiooni käigus kontrolliti 297 sõidukijuhti. Alkoholijoove tuvastati kahel sõidukijuhil. Neist üks omas juba eelnevalt kehtivat karistust joobes juhtimise eest ning tema rikkumist menetletakse kriminaalkorras.

Nädalavahetusel juhtus tavapärasest rohkem liiklusõnnetusi
Möödunud nädalavahetusel, 19-21. jaanuarini registreeris politsei kokku 112 liiklusõnnetust.
Reedel registreeriti 41, laupäeval 29 ja pühapäeval 42 liiklusõnnetust. Neis sai reedel viga 3 inimest, laupäeval 5 ja pühapäeval 6 inimest. Pühapäeval üks inimene ka hukkus liiklusõnnetuse tagajärjel.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänaku sõnul juhtus läinud nädalavahetusel mõnevõrra rohkem õnnetusi. "Oma osa on siin kahtlemata ka talviseks muutunud teeoludel," sõnas komissar.
"Kuid eeskätt tuleb ikkagi kõikidel liiklejatel endil arvestada, et lumesajuga halvenenud nähtavuse puhul ja libedatel teedel lihtsalt tuleb sõidukiirust vähendada ning tasub olla ettevaatlik just eriti ristmikel ja kurvilistel teelõikudel."

RKAS: Viru vangla asukoht on hea
Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Elari Udam teatas, et rajatava Viru vangla asukoht ei ole ehituseks ebasobiv.
"Vangla asukoht on hea ja ehitus valmib kõigest hoolimata ning oluline verstapost kinnipidamisasutuste reformis saab tõeks," teatas Udem.
"On selge, et asukoha valiku puhul jäävad sageli üles mitmed riskid, mida visuaalse vaatlusega ei ole võimalik tuvastada. Ja enamus neist probleemidest paiknevad maa sisemuses. Nende välja selgitamiseks teostatakse geoloogilised uuringud," lausus Udam.
Udami sõnul tegi Viru Vangla asukoha geoloogilised eeluuringud tegi IPT Projektijuhtimine OÜ, täiendavaid uuringuid teostas ka projekteerija tellimisel OÜ Rei Geotehnika ning keskkonnamõjude uuringu teostas OÜ Kupi. Udam lausus, et siinkohal tuleb pidada silmas, et geoloogiliste uuringute eesmärk on ikkagi see, et valida õiged ehitustehnilised lahendused mitte asukoht.

Politsei otsib kriminaalmenetlusest kõrvale hoidvat naist
Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakond otsib taga 1959. aastal sündinud Marika Padar'it, kes hoiab kõrvale kriminaalmenetlusest.
Politsei palub kõigil, kes omavad informatsiooni fotol kujutatud naisterahva kohta, helistada telefonidel 612 4847, 612 4811 või politsei üldnumbril 110.

Meedikute palgatõus tekitab haigekassa nõukogus erimeelsusi
Haigekassa nõukogu liige tegevjuht Tarmo Kriis pole rahul reedel haigekassa nõukogus poolthäälte enamuse saanud meedikute palgatõusu puudutava ettepanekuga
"Ettepanek, mis möödunud reedel Eesti Haigekassa nõukogu koosolekul sai poolthäälte enamuse ja mille järgi võiks tervishoiutöötajate palk tõusta käesoleval aastal 25% ja 2008. aastal 20%, võib vähendada tervishoiuteenuse kättesaadavust," Eesti Haigekassa nõukogu liige Tarmo Kriis.
"Palgatõus nimetatud ulatuses ja tingimustel, rääkimata numbritest, mida tervishoiutöötajad ise on nõudnud, seab kahtluse alla arstiabi kättesaadavuse patsientidele 2008 aastal, sest Haigekassa peab eelarves ümber jaotama või vähendama teisi kuluartikleid. Pingelise eelarve valguses, ei pea tervishoiutöötajate esitatud väited arstiabi kättesaadavuse paranemisest, paika," sõnas Kriis.

Kanaaridel tabati Eestist pärit narkokuller kilo kokaiiniga
Möödunud nädalal tabas Kanaari saarte politsei Eestist pärit narkokulleri Denissi, kelle maost leiti kilo kokaiini.
Kanaari saarte politsei arreteeris Eesti päritolu 23-aastane Deniss P. pärast maandumist Arrecife lennujaamas, kirjutab Isla.Canaria.net.
Denissi valgustati röntgeniga ja tema maost leiti 1030 grammi kokaiini. Esmalt viidi noormees haiglasse kontrolli ning hoolitseti selle ees, et ta kokaiini loomulikul teel oma organismist väljutaks.
Seejärel anti noormees politseile üle.
Politseiametnikud said jaanuari alguses vihje, et 16. jaanuari paiku maandub Arrecife lennujaamas Eestist pärit Deniss, kes plaanib maale tuua makku peidetud suurt kogust kokaiini. Seejärel alustas politsei Denissi tabamiseks operatsiooni "Estonia". Lennujaama toodi spetsiaalne lasertehnika maost kokaiini avastamiseks.

Väidetav pommipanija tunnistas end süüdi vaid võltsimises
Täna alanud kohtuprotsessil tunnistas surmaga lõppenud plahvatuste korraldamises süüdistatud Märt Ringmaa end süüdi vaid dokumentide võltsimises.
Ringmaa eitas süüd plahvatuste korraldamises ning ka kuue inimese tervise kahjustamises, võõra asja rikkumises ja hävitamises, lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslikus käitlemises ja ulatuslikus varguse katses.
Mehe advokaat Raul Otsa taotles kohtuistungi kinniseks kuulutamist, tuues põhjenduseks asjaolu, et meedia huvi protsessi vastu võib mõjutada kohtuotsust ning samuti kartis ta nii enda kui ka kohtualuse julgeoleku pärast.
Prokurör Margus Kurm selle väitega ei nõustunud, öeldes, et sellisel ettekäändel tuleks kõik kohtuprotsessid kinniseks kuulutada. Kohus nõustus peale arupärimist faktiga, et ei ole tõendeid nagu ohustaks avalik protsess kuidagi Ringmaa või tema lähedaste julgeolekut.

Sündmuskohale kiirustanud politseiauto sattus avariisse
Täna kella 13 ajal sattus Narva mnt ja Laikmaa tänava ristmikul liiklusõnnetusse töötavate vilkurite ning helisignaaliga liikunud politseiauto.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'le, et esialgse info kohaselt sõitis mööda Narva mnt Viru ringi poole liikunud töötavate vilkuritega politseiauto ristmikule punase fooritulega.
Politseiautole sõitis juhipoolsesse külge sisse Laikmaa tänavalt Hobujaama tänava suunas liikunud sõiduauto.
Puusepa sõnul õnnetuses keegi viga ei saanud.
Töötavate vilkurite ning helisignaaliga liikuval politseiautol on õigus punase tulega ristmikule sõita, kuid peab veenduma enne manöövri ohutuses.

Päevaleht Online avas riigikogu valimiste erilehe
Eesti Päevaleht Online avas seoses märtsivalimistega erilehe, kus anname lugejatele muu hulgas täieliku ülevaate valimisnimekirjadest ning pakume viimaseid valimisuudiseid.
Lisaks on veebilehel www.epl.ee/valimised võimalik tutvuda erakondade programmidega, kommenteerida nii erakondi kui kandidaate ja palju muud.
Päevaleht Online on erilehel juba kuus nädalat enne riigikogu valimisi loonud lugejatele ka võimaluse valida oma lemmikud suuremate erakondade valmisnimekirjade tipust. Oleme jaotanud kandidaadid kuude gruppi ja loonud igale poliitikule oma konto, milles sisaldub tema nimi, foto, erakond ja lühitutvustus.
Igal nädalal kandideerivad omavahel üleriigiliste valimisnimekirjade samal positsioonil olevad poliitikud. Esimesel nädalal võitslevad üksteisega näiteks nimekirjades 11.-12. kohal olevad kandidaadid - kokku 22 inimest.

Saarte kooliõpilaste grupid saavad mandrile soodsamalt
OÜ Väinamere Liinid teenindatavatel Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu liinidel hakkab 2007. aastal Saaremaa ja Hiiumaa gruppidele kehtima uus hinnasoodustus, mis on mõeldud peamiselt kooliekskursioonidele.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Väinamere Liinidele käesolevaks aastaks eraldanud täiendava sihtotstarbelise summa 200 000 krooni, mis jaotub proportsionaalselt elanike arvule Saaremaale 75 protsenti ja Hiiumaale 25 protsenti summast, teatas ettevõte.
"Nüüd saame selle summa ulatuses anda saartelt mandrile sõiduks hinnakirjast aastaringselt soodustust, eeskätt on hinnasoodustus mõeldud saarte kooliõpilaste gruppidele," lausus Hiiuväin.
Uue hinnasoodustuse eesmärk on toetada Saare ja Hiiu maakonna elanike osalemist väljaspool maakonda toimuvatel haridus- ja noorsootöö-, kultuuri-, spordi-, tervise edendamise ja teistel sotsiaalse suunitlusega üritustel. Peamiselt on soodustust võimalik taotleda kooliekskursioonide korraldamiseks. Soodushinna rakendamise korra töötasid koostöös välja Väinamere Liinid ja Saare- ja Hiiu maavalitsused.

Sõõrumaa miljoniprojekti võitja selgub kolmapäeval
Heategevusfond Dharma avalikustab kolmapäeval Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa poolt sihtotstarbeliselt lastele suunatud miljoni krooni suuruse heategevusprojekti.
Dharma juhataja Malle Eenmaa sõnul laekus Sõõrumaa üleskutsele paarkümmend taotlust. "Taotlusi oli oma sisult väga erinevaid. Dharma nõukogu valis välja ühe projekti, mis läheb loodetavasti kasvama ja suudab ka ise edaspidi positiivseid algatusi toetada," sõnas Eenmaa.
Ettevõtja ja sihtasutuse Dharma nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa teatas miljonilise annetuse tegemisest möödunud aasta 21. septembril.
Dharma on 2001. aastal asutatud sihtasutus, mis on enam kui viie tegutsemisaasta jooksul toetanud ca 70 projekti, mahus 5,5 milj. krooni. Dharmat on toetanud selle aja jooksul ligi 35 ettevõtet ja 200 eraisikut.

Kelm pettis inimestelt välja 137 000 krooni
Libatöökuulutusega inimestelt 137 000 krooni välja petnud mees astub kohtu ette
Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Vallo Kariler edastas kohtule süüdistusmaterjalid, milles süüdistatakse 42-aastast Henryt kelmuses millega tekitati varalist kahju 36 isikule.
Süüdistuse kohaselt avaldas Henry 2005. aasta oktoobrikuus ajalehes Kuldne Börs töökuulutuse sisuga: "Pakun tööd Norras: vajatakse kiiresti kipsplaadi- ja ripplagede paigaldajaid, maalreid ja plaatijaid".
Seejärel sõlmis ta endale kuulunud osaühingu nimel kuulutuse peale helistanud ja tööd soovinud isikutega töölepingud. Lisaks nõudis Henry peale töölepingu sõlmimist koheselt sularahas tagatisraha lennukipiletite väljaostmise ettekäändel, lubades broneerida ja osta Norra sõiduks vajalikud lennukipiletid.

Putin: Eesti soovib pronkssõduri eemaldamisest kasu saada
Vene president Vladimir Putini sõnul soovib Eesti pronkssõduri eemaldamisega enam rahvusvahelisel areenil silma paista ning sellest kasu lõigata.
Kohtumisel Saksa kantsleri Angela Merkeliga ütles Putin lühidalt oma arvamuse pronkssõduri eemaldamise kohta, vahendas Kommersant.
"Ah Eesti! Eesti tahab endale võtta koha esireas ja selle baasil mingisuguseid eeliseid saada," ütles Putin.
Putin meenutas Saksa valitsuse otsust eemaldada vabastaja monument Treptow pargist Berliinis, mis jäi siiski teostamata.
Vene kaitseminister Sergei Ivanov nimetas sõjahaudade kaitse seadust "teotamiseks ja riigi vandalismiks", vahendas newsru.com Rossija telekanalile antud intervjuud.
Riigiduuma rahvusvahelise suhete komitee esimees Konstantin Kossatšov rõhutas, et tegemist ei ole konkreetse monumendiga või konkreetse hauaga. Tema sõnul seisneb probleem selles, et antud juhul püütakse ajalugu ümber kirjutada. Ta lisas, et monumendid ei kuulu Eestile või Venemaale, vaid ajaloole.

Eesti iive on endiselt negatiivne
Eesti perekonnaseisuameti andmetel sündis 2006. aastal 14 873 last ja suri 17 435 inimest, mis teeb eelmise aasta iibe negatiivseks.
Registreeriti 7751 poisi ja 7122 tüdruku sünd. Kaksikuid sündis möödunud aastal 294 paari, neist 129 paari poisse, 86 paari tüdrukuid ning 79 segapaari.
Tallinnas sündis 2006. aastal 5579 lapt, Harjumaal 1411, Tartumaal 1763, Ida-Virumaal 1435, Pärnumaal 924, Lääne-Virumaal 691, Viljandimaal 481, Võrumaal 355, Raplamaal 348, Järvamaal 335, Valgamaal 333, Saaremaal 327, Jõgevamaal 312, Põlvamaal 278, Läänemaal 231, Hiiumaal 70 last.
Populaarseimaks poisinimedeks olid Aleksander/Aleksandr/Alexander/Alexandr, Marcus/Markkus/Markus, Nikita, Rasmus, Martin, Maksim.
Populaarseimad tüdrukute nimed olid Anastasia/Anastasija/Anastassia/Anastassija, Laura, Maria/Marie/Mariia/Marija, Sandra, Liset/Lisete/Lisett/Lisette, Darja.

Põhjaranniku veebileht langes kräkkerite rünnaku alla
Smart-Noise nimeline kräkker rikkus ajalehe Põhjarannik veebilehe arhiivi.
Minnes Põhjaranniku veebilehe arhiivi, leiab sealt eest ilutsemas Iraani lipu, millele on kirjutatud "Iran is my country".
Ka avaldatakse erilist tänu Iraani kräkkeritele ja probleemi lahendamiseks palutakse pöörduda Afshin BlueMani nimelise häkkeri poole.

ATV õnnetused on Harjumaal kahe kuuga nõudnud kaks inimelu
Möödunud aasta detsembrist alates on Harjumaal maastikusõidukitega juhtunud kaks liiklusõnnetust, mille tagajärjel kaks ATV-juhti ka hukkus.
9. detsembril juhtus õnnetus Viimsi vallas Prangli saarel, kus 34-aastane alkoholijoobes Kuido kaotas oma sõiduvahendi üle kontrolli ning sõitis paremale teelt välja vastu kivi. Mees suri kolm päeva hiljem haiglas. Teine raske õnnetus juhtus 7. jaanuaril Muraste külas, kus 34-aastane Aare sõitis ATV-ga teelt välja ning sõiduk paiskus kummuli. 15.jaanuaril suri ATV-juht haiglas. Kumbki hukkunutest ei kandnud kaitsekiivrit.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissari Riho Tänaku sõnul kehtivad maastikusõiduki juhile autojuhtidega sarnased põhireeglid. "ATV-juhil peab olema mootorsõiduki juhtimisõigus ning ta peab olema kaine. Lisaks peab ATV-l sõitja kandma kaitsekiivrit," selgitab komissar. Tema sõnul ei tea paljud ka seda, et ATV-ga maastikul liikumiseks või parkimiseks on vajalik maavaldaja luba. "See tähendab, et ilma eelneva kokkuleppeta ei tohi sõita ka üldkasutatavatel ranna- või haljasaladel ega riigimetsas," ütleb Tänak.

Politsei palub mõrva lahendamisel inimeste abi
16. jaanuari õhtul leiti Tallinnas Suislepa tee majast 59-aastase Viktori vägivallatunnustega surnukeha.
Seoses juhtunuga palub politsei kõigil, kes nägid 16. jaanuaril päevasel ajal Suislepa tänaval või selle läheduses kahtlasi isikuid või omavad muud informatsiooni kuriteo sooritanud isikute kohta, võtta ühendust telefonidel 612 4711, 511 9902 või politsei üldnumbril 110.

Video: haiglate liidu kinnitusel pole arst loomult streikija
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees, SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule kinnitas intervjuus Terevisioonile, et arst ei ole loomult streikija.
Sule sõnul tahab arst inimesi aidata, kui aga asi on läinud streigini, on vaja tervishoiustrateegia riigi tasemel ümber vaadata, vahendas ETV24.

Hukkus auto taga kelgutanud noormees
Eile pärastlõunal juhtus ränk õnnetus, mille tagajärjel hukkus auto taga kelguga sõitnud noormees.
Õnnetus juhtus Harjumaal Anija vallas Raudoja-Kehra-Vikipalu tee 3. kilomeetril.
Kehra poolt Vikipalu suunas liikus sõiduauto Audi 80, mille taga oli ca 7 meetri pikkuse köie otsas plastikust kelk, millel istus 18-aastane Martin. Järsus paremkurvis kaldus auto taga olnud kelk teelt välja paremale vastu betoonist elektriposti.
Kelgul istunud Martin suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Sõiduautot Audi 80 juhtis kaine ja juhtimisõigust omav 20-aastane Henri, sõidukis oli veel kolm noormeest.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänaku sõnul oli tegemist mõtlematu teoga, millel olid sedapuhku traagilised tagajärjed. "Noortel tuleb aru saada, et sõidutee ei ole hullamise koht," ütles Tänak. "Kindlasti ei tohi sõiduki järgi rakendada ei kelku, suuski ega ka muid selleks mitteettenähtud sõiduriistu, kuna sellega seatakse suurde ohtu nii ennast kui ka teisi inimesi."

Rektorivalimiste ülekanne purustas vaatajarekordid
Tartu ülikooli rektorivalimiste videoülekanne veebis kogus ainuüksi Eestis 3129 kasutajat - ülikooli IT-juhi Andres Salu kinnitusel on see absoluutne rekord.
Veel märkis Salu, et IT-osakond on andnud oma väikese panuse Tartu ülikooli rahvusvahelisusse, sest vaatajaid oli peale Eesti veel 27 riigist ja üks kasutaja üle satelliitside, kirjutab Tartu Postimees.
Salu märkis, et varasemad videoülekannete tipud on jäänud umbes 300 samaaegse kasutaja juurde, seega oli kasv ligi kümnekordne.
Tipphetkel oli samaaegseid kasutajaid 2932. Valimisjärgse ööpäeva jooksul oli valimiste salvestust tagantjärele vaadanud veel 1300 kasutajat.

Kaagvere erikoolis hoitakse õpilasi lukus ukse taga kinni
Eesti ainsas tütarlaste erikoolis on tavaks panna õpilasi pikaks ajaks luku taha, kuid sellega rikutakse laste põhiõigusi, leiab Kaagvere erikooli kontrollinud õiguskantsler Allar Jõks.
Kaagveres karistatakse õpilasi lukustamisega nn R-osakonda, kus pole tualette ning õpilane saab sealt välja vaid koolitöötaja abiga, kirjutab Postimees.
Jõksi kontrollkäigul Kaagverre selgus, et selles koolis lukustatakse õpilasi eraldi tubadesse ka kauem kui ööpäevaks.
Alaealiste mõjutusvahendite seadus lubab erikoolides paigutada õpilasi rahunemiseks eraldi ruumi, kuid mitte kauemaks kui ööpäevaks. Kuid õpilast tohib seaduse järgi eraldusruumi panna vaid juhul, kui on otsene oht, et õpilane võib vigastada ennast või teisi, ning suusõnaline rahustamine pole andnud tulemusi.

Algab mereakadeemia äpardunud rektorivalimiste neljas katse
Järjekordsel Eesti mereakadeemia rektori konkursil osaleb kaks kandidaati - praegune rektori kohusetäitja Peeter Järvelaid ning akadeemia kalanduse ja keemia õppetooli professor Jüri Kann.
Rektori valimised on kavas 5. veebruaril, enne seda kavandatakse ka kandidaatide avalik debatt, kirjutab SL Õhtuleht.
Esimene katse valida mereakadeemiale uus rektor tehti 2005. aasta kevadel ning teine katse suvel.
Kolmas konkurss kuulutati välja 2006. aasta jaanuaris. Mais teatas ministeerium, et ka sel korral jääb valimiskogu kokku kutsumata, põhjendades seda sellega, et anda rektoriks kandideerivale Peeter Järvelaiule aasta lõpuni aega oma sobivuse tõestamiseks rektori kohusetäitjana.

Jaanuari kolmas nädal: hirmutsüklonid talvekuumuses
Tsüklonite vaheldumisel laksatab baromeeter alla 720 mm/Hg, õhurõhk on alla merepinna, ütleb tavakodanik. Ilmatundlikul inimesel on nina kinni, pea valutab. Nädala tegijad ongi kõiksugused tormid.
Torme on nüüd nii tihedalt, et nime paneminegi on keeruliseks muutunud. Esimene pahategija oli Per. Merike Merilain ütleb, et Per oli Saksa kaartidel algul Hanno, kuid pärast nimetas keegi ta Fransiks. Siis tulid järgmised: Kyrill, see orkaanihakatis, ja siis veel Lancelot, kes pole aga sugugi õilis rüütel, vaid võib külvata ilmaõudusi nii Lõuna-Skandinaavias kui ka Baltimail. Vanarahva üleskirjutisi uurides ütleb Mikk Sarv, et äike, vihm ja torm on tõnisepäeva ajal tavatud - sellist asja pole kusagil kirja saanud. Ilma saab taas korda, kui üksteist ja ümbritsevat rohkem armastame.
Linnud
Veelinnuloendus hakkab nüüd läbi saama. Esimesed põrutavad tulemused on tulnud - Sõrves nähti Atlandilt pärit tormipääsut ja teisigi linde, kes meil tavaliselt ei talvitu. "Tagalahes neli sarvikpütti, Undvas plüü. Merivarte, keda tavaliselt võib ühe käe näppudel üles lugeda, oli üle tuhande - 750 Virtsu sadamas," kirjeldab Leho Luigujõe. "Käisime linde lugemas kohe pärast nn orkaani. Luiki oli vähe, õigemini me ei leidnud neid vaiksetest peidupaikadest üles, kuigi näiteks Saunja lahes oli 1000 kühmnokk-luike." Kotkad ja sinikaelpardid pole veel mere äärde jõudnud - neil sisemaalgi palju süüa ja vaba vett. Saaremaa jaoks tavalised talvitujad, kuldnokad ja hiireviud, kipuvad sel aastal ka sisemaale. Olav Renno nägi Viljandimaal kümmet kuldnokka. Jah, ja metsised on juba hullud - Pala kandis. Hullus tuleb tavaliselt peale ikka kevadisel paaritumisajal.

Maksupettus tõi tingimisi vangistuse
Eelmisel nädalal said karistuse kaks riiki petta püüdnud autokaupmeest.
OÜ E-Autoline juht Peeter Toomsoo hüvitas riigile ebaseaduslikult omandatud 1,3 miljonit krooni käibemaksu ja lisaks 350 000 krooni menetluskuludena, tema kaasosalisele Peter Raudsepale määras kohus karistuseks aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse tingimisi nelja-aastase katseajaga.
Vaevalt uskus Eesti ühe vanema kasutatud autode müügiga tegeleva firma juht Peeter Toomsoo kuus aastat tagasi käibemaksupettust kavandades, et maksu- ja tolliamet saab skeemile jälile ja asi jõuab kohtusse.
Fiktiivsed tehingud
Eelmise aasta oktoobris jõudis asi siiski niikaugele ja maksuamet esitas kohtusse tsiviilhagi, millega nõudis Eesti Vabariigile tekitatud 1 380 737 krooni ja 51 sendi suuruse kahju hüvitamist.

Keeleinimesed otsivad nime missioonisõduritele
Filoloogid ei suuda leida sobivat sõna välismissioonil käivate kaitseväelaste kohta.
Eestis puudub selge, üheselt mõistetav sõna sõjalisel missioonil osaleva sõduri tähistamiseks, kasutusel on eri emotsioone tekitavad sõnad alates "palgasõdurist" ja lõpetades "missioonikuni".
Omavahel kasutavad sõja- väelased väljendeid "miss", "missil käima", "missil olema". Sõjavastased ütlevad: missiooni-sõjard.
Missioonideks sõdureid ette valmistav rahuoperatsioonide keskus (ROK) kasutab sõna "missioonik". "Tähistame sellega kaitseväelast, kes on osalenud, osaleb või hakkab osalema välismissioonil. Kui spetsialistidel tekib parem mõte, on see teretulnud," selgitas keskuse psühholoog Merle Tihaste.
Spetsialistid ongi teist meelt. Keelenõustaja, eesti keele instituudi assistendi Argo Mundi hinnangul viitab sõna "missioonik" mingile hälbele. "Viimastel aastatel on keelde tulnud hulk ik-lõpulisi tuletisi. Näiteks - heroiinik ehk heroiinisõltlane, sklerootik ehk skleroosihaige, kõnekeeles ka unustaja. Lisaks ülbik ehk ülbitseja, närvik ehk närvitseja. Nii pole sõna "missioonik" sünnis midagi eriskummalist. Aga peaaegu kõik nimetatud keelendid märgivad tervise- või vaimumuutusega kimpus olevat inimest. Kahtlen, kas sõnal "missioonik" on niisugune tähendus," leidis Mund. Sõna "missioonimees" ei kõlba keelenõustaja hinnangul samuti, kuna välismissioonidel käib nii mehi kui ka naisi.

Soome estofiile ühendav Tuglase selts tähistab juubelit
Juubeliaasta toob konverentse, kontserte ja sügiseks valmiva seltsi ajalooraamatu.
Tänavu tähistab oma 25. sünni-päeva tuntuim lahetagune estofiilide ühendus Tuglase selts, mis on hinnatud nii arvukate kultuurisuhete edendajana kui ka Soome suurima Eesti-teemalise ürituse, mardilaada korraldajana.
"Juubeliüritused on kahes jaos. 13. ja 14. aprillil peame Eesti-Soome suhete alast konverentsi ning korraldame filharmoonia kammerkoori kontserdid Helsingis ja Turus. Sügisel, juba kolmepäevaseks paisunud mardilaada ajal esitleme aga seltsi ajalugu käsitlevat raamatut," ütles seltsi kultuurisekretär Tapio Mäkeläinen. Väiksem vastuvõtt koos raamatu esitlusega on kavas ka Tallinnas.
Presidendi aulaloeng
Mäkeläinen sõnas, et juubeliaastat peaks jääma meenutama seegi, et märtsikuusse kavandatud Soome riigivisiidi ajal esineb president Toomas Hendrik Ilves seltsi initsiatiivil Helsingi ülikooli aulas, kus peab loengu.

Otepääd katnud lumevaip tõotab suurt suusapidu
Ammu oodatud külm lubas Tehvandil lõpuks ka tehislund valmistama hakata.
Üleeile öösel ja eile hommikul Otepää ümbruses maha sadanud lumi koos lõpuks saabunud külmakraadidega andis suusatamise maailma karika etapi korraldajatele lisausku, et paeluv suusavõistlus toimub.
"Päris kindlalt võib öelda, et võistlused tulevad," lausus võistluste direktor Alar Arukuusk eile pärastlõunal, kui nii Otepääd kui ka Tehvandit kattis 8-10 cm paksune lumikate.
Lumest veelgi enam rõõmu pakkusid korraldusmeeskonnale aga ööl vastu pühapäeva Lõuna-Eestis valitsenud miinuskraadid. "Saime toota 500 kuupmeetrit lund. Teed on umbes, neid tuleb lahti lükata," rääkis Arukuusk. "Praegune kerge sula lõpeb prognoosi järgi öösel, tulema peaks vähemalt viis kraadi külma, paneme siis kohe kõik kahurid tööle."

Tööandja takistas raseda karjääri
Soolise võrdõiguslikkuse volinik tuvastas kaks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.
Kõik paistis hästi minevat, kui Mai (nimi muudetud) pärast töövestlust kuulis, et tööandja võtaks ta meelsasti assistendi asemel hoopis spetsialisti töökohale.
Rõõm taandus aga üsna pea, kui Mai andis teada, et võib olla lapseootel. Seepeale võttis jutt uue pöörde - firma võttis pakkumise tagasi.
See juhtum iseloomustab vaid üht 40 avaldusest, mida soolise võrdõiguslikkuse volinik Margit Sarv mullu uuris, et selgitada, kas tegemist on soolise diskrimineerimisega (üht isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini kui teist isikut samalaadses olukorras).
Juba järgmisel päeval pärast rasedusest teadasaamist teatas ettevõtte personalijuht Maile, et spetsialisti töökoht oli tegelikult tähtajaline ning raseduse korral saab ettevõte teda tööle võtta vaid assistendina.

Arstid loobusid streigiähvardusest
Saavutatud kompromiss jätab meedikud ilmselt
Endale tõhusa palgalisa kätte võidelnud arstid ja meditsiiniõed teatasid lõplikult plaanitud üleriigilise meedikute streigi ärajätmisest, leevendades nii kümnete tuhandete patsientide kartusi.
Streigist otsustasid loobuda kõik kolm meditsiinitöötajate kutseliitu, mille esindajad eile hommikul koos istusid.
"Ministriga on saavutatud kokkulepe jätkata läbirääkimisi tervishoiu üldise rahastamise üle rahulikus õhkkonnas," teatas arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Tüli pole veel lahenenud
Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul toimus läbimurre juba reedel, mil kutseliidud sisuliselt nõustusid haigekassa nõukogu pakkumisega tõsta nii arstide, õdede kui ka hooldustöötajate palku sel aastal 25 protsenti ja tuleval aastal 20 protsenti.

Avarii ohver nõuab pool miljonit hingevalu eest
Kuriteos kannatanute ja ohvriabi jaoks on riigil eraldada 6,2 miljonit krooni.
Kuriteoohvril on õigus saada talle põhjustatud tervisekahjustuse eest kuni 150 000 krooni rahalist hüvitist või pöörduda moraalse kahju hüvitamiseks kohtu poole. Viimati nimetatud võimalust kasutab ka kuriteoohver Rita Kalbus, kes on saadud vigastuste tõttu invaliidistunud.
2002. aasta 9. juunil jalutas Rita Kalbus koos oma tollal 12-aastase tütre Maritiga "Maie ja Valduri" etenduselt koju. Üle- käigurajal sõitis purjuspäi autoroolis istunud Karin Arula esmalt otsa Maritile, kes veeres üle kapoti. Kui Rita Kalbus tormas teel lebava tütre poole ja jõudis auto ette, sööstis see äkki paigalt. Kalbus jäi sõiduki alla, kuid Arula kihutas peatumata edasi ja lohistas naist ligi pool kilomeetrit mööda asfalti. Autojuht peatus alles siis, kui sündmust pealt näinud autojuhid talle oma sõidukid ette ajasid.

Viru vanglakompleksi ehitamine meenutab Veneetsia rajamist sohu
Hoolimata ekspertide hinnangust, et Viru vangla platsile sobiks pigem tehisjärv kui kinnipidamisasutus, käivad seal porilaamade lainetades ehitustööd.
Taevas nutab, maa lirtsub. Sinised torud värisevad veelaamu kandes. Pumbad töötavad 24 tundi ööpäevas. Töös on neli kuni üheksa pumpa. Mis saaks, kui need välja lülitada? Tõenäoliselt täituks plats vangla põrandate kõrguselt veega. Või rohkemgi? Ehitajad, keda on platsil 180 ringis, ei riski. Pumbad surisevad, torud värisevad. Pähe tõuseb küsimus - kui Veneetsia ehitajad töötanuks sel sajandil, kas näinuks ehitustanner samasugune välja? Mudas töötajad vääriksid auraha.
"Vangla platsile sobiks pigem tehisjärv," ütleb inseneribüroo Urmas Nugin tegevdirektor Andres Piir. "Tegemist on tänavu riigi ühe tähtsaima ehitusobjektiga, aga mis tingimustes! Geoloogide hoiatusi pidanuks tõsiselt võt-ma." Nugini büroosse pöördusid peatöövõtja Merko Ehituse juhid siis, kui neil oli juba sõna tõsises mõttes vesi ahjus. Platsi katnud savikihi eemaldamisel avanesid maapõues purskkaevud. Uus ekspertiis ütles sama, mis eelmine: põhjavesi tõuseb pinnale, kraavid on umbes.

Revisjonikomisjon toetas juhiloata Merzinile autohüvitise maksmist
Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon otsustas, et volikogu kantselei juhatajale Hilja-Anne Merzinile autohüvitise maksmisel rikkumist ei ole.
Linnavolikogu määruse kohaselt antakse linnajuhtide kasutusse kas ametiauto või neile kompenseeritakse isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise kulud kehtestatud piirmäära ulatuses. Lisaks linna tippjuhtidele kehtib see säte linnasekretäri, linnavolikogu kantselei juhataja, ametite juhatajate, valdkonnadirektorite ja linnaosavanemate puhul, teatas Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunik Ester Šank.
"Võttes arvesse esitatud selgitusi, leidis volikogu revisjonikomisjon, et transpordikulude hüvitamine on linna ametiasutustes toimunud kooskõlas volikogu poolt kehtestatud põhimõtetega ja Vabariigi Valitsuse määrustega," lisas Šank.

Vineeri trammipeatus on tänasest ohutum
Täna käivitatakse Tallinna ühes ohtlikumas teeületuskohas, Vineeri trammipeatuse juures, jalakäijate foorid.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul ei saanud Vineeri trammipeatuse juures hakkama ainult teekünnise ja kiirusepiirangutega.
"Pärnu maanteel, Vineeri trammipeatuse vahetus läheduses asub Tallinna Ühisgümnaasium ja paljud kaubandus-ja teenindusasutused. Jalakäijate turvalisus on seal pikka aega probleemiks olnud ja seetõttu oli fooriobjekt sinna ka hädavajalik".
Liiklusohutuse parandamiseks on käesoleval aastal plaanis rajada veel 3 fooriobjekti (Akadeemia tee - Raja, Majaka-Pallasti ja Peterburi-Betrooni ristmiku ajutine foor). Samuti paigaldatakse mitmete ülekäiguradade juurde kollaseid ohufoore.
Käesoleval aastal on selleks linnaeelarves 400 tuhat.

Vabaduse väljakul algavad proovikaevamised
Tallinna linnavalitsus kavatseb Vabaduse väljaku proovikaevamistega alustada veel enne vabariigi aastapäeva.
Teisipäeval, 23. jaanuaril kell 12 koguneva Vabaduse väljaku komisjoni liikmed tutvuvad kohapeal võimalike proovikaevamiskohtadega, et veel enne Vabariigi aastapäeva kaevetöödega alustada.
"Eelmise nädala koosolekul saime ülevaate hetkeolukorrast ja leppisime kokku, et proovikaevamised tehakse veel enne Vabariigi aastapäeva," ütles komisjoni esimees, linnapea Jüri Ratas.
"Kaevamiste eesmärgiks on teada saada võimalikud probleemid, mis meid ees ootavad," lisas Ratas.
Ratas lisas, et kaevetöödega on kiire, sest need ei tohi hakata segama 24. veebruaril toimuvat paraadi, ent loomulikult olenevad kaevetööd ka ilmast.
Vabaduse väljaku komisjon, mille eesmärgiks on esindusväljaku rajamise ettevalmistamisel erinevate ametite ja üksuste tööd koordineerida, kogunes esimest korda eelmisel nädalal.

Mustamäe tee äärde kerkib pilkupüüdev triibuline ärimaja
Mustamäe tee algusesse Marja tänava nurgale kunagise autobaasi maa-alale hakkab tuleval kuul kerkima uus ärihoone, mille esimesel korrusel avab uksed Selveri toidukauplus.
Uut ärihoonet rajava firma Gildhall juhataja Jaan Kelder ütles, et endise autobaasi maa-alal on Nõukogude aja rajatiste lammutustööd lõppenud, kuid ehitamine pole veel alanud. Lähiajal peaks selguma konkursi korras valitav ehitusfirma ning tööd algavad tõenäoliselt veebruari lõpupoole, kirjutab Postimees.
Projekti järgi on kõik tulevase hoone äripinnad A+ klassist, mis tähendab, et ruumid on väga hea viimistlusega ning varustatud tööks vajalike moodsate kommunikatsioonide ja jahutussüsteemidega. Hoone välisfassaadis on kasutatud hulgaliselt siiditrükis klaase.

Kokkupõrkes sai viga neli inimest
Pühapäeval juhtus Tallinnas nelja autoga liiklusõnnetus, milles sai viga neli inimest. Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles, et õnnetus juhtus kell 15.37 Paldiski mnt ja Järvekalda tee ristmikul, kus põrkas kokku neli autot. Kiirabi viis haiglasse neli inimest, kellest kolm viibisid ühes autos. Õnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Administraatorite MM-tiitel läks Singapuri
Tallinnas toimunud hotelli vastuvõtutöötajate maailmameistrivõistlustel tunnistati maa-ilma parimaks hotelliadministraatoriks Karene Lim Kai Lim Singapurist, teiseks tuli Cornelia Lackner Austriast ja kolmandaks Bogdana Voicu Dubaist.
12 finalisti
Rahvusvaheline hotellide vastuvõtujuhtide liit selgitas vastuvõtutöötajate maailmameistrivõistlustel 12 riigi finalisti seast oma ala maailma parimad, Eestit esindas Siret Schutting hotellist Domina Inn Ilmarine.
Žürii esimehe Michael Stenneri sõnul sai võitja valimisel määravaks Singapuri esindaja täiuslikult korrektne, soe ning hooliv teenindus. "Tema esitus oli lihtsalt uskumatult hea, ta suutis kohtunikud täiesti sulama panna," lisas Stenner.

Autorentijad jätavad oma parkimistrahvi rendifirmale
Enamasti jätavad parkimise eest maksmata välismaalased, kes ei tunne parkimiskorda.
Autosid rentivad firmad maksavad suuri trahve, sest auto rentinud isikud jätavad parkimise eest tasumata. Tallinnas parkimist korraldava AS-i Falck Eesti avalike suhete direktori Andres Lemberi sõnul on tegemist pikaajalise probleemiga.
"Mitu aastat on juba selline trend, et rendiauto juht, kes on anonüümne, jätab parkimistasu maksmata ja viivistasuotsuse saab sõiduki omanik, kelleks on rendifirma," ütles Lember.
2006. aasta viivistasuotsuste saajate esiviisik koosnebki autorendiga tegelevatest ettevõtetest. Enim viivistasuotsuseid (706) kirjutati mullu välja AS-ile Rentacar, järgnesid OÜ Ideal (488) ja OÜ Merrillmann (70).
OÜ Ideal tegevdirektori Mati Annuse sõnul ei jäta firmale kuuluva Avise autorendi kliendid parkimistasu maksmata pahatahtlikkusest. "Enamasti on tegu välismaalastega, kes ei tunne Tallinna parkimiskorda," lausus Annus. "Omalt poolt oleme teinud kõik, et probleemi ennetada. Olema paigaldanud autodesse infomaterjali Tallinnas parkimise korra kohta ja pigem on tasumata jätmine aina vähenenud."

Britid tassivad minema madalikul oleva laeva lasti
Osa möödunud- nädalase tormiga madalikule sattunud MCS Napoli kaubast on kaldale uhutud ja hoolimata politsei keelust võtavad inimesed konteineritest endale mootorrattaid, jumestuskreeme ning muud kraami.
Devoni Branscombe'i politseiülema Steve Spearietti hinnangul oli eile õhtul rannal umbes paarsada aardeotsijat ja ka täna pole nende arv vähenenud, vahendab BBC. "Eile öösel tassiti rannast lasti hulgast minema muuhulgas ka umbes 50 BMW mootorratast", rääkis politseiülem.
Lisaks mootorratastele on randa uhtunud ka autoosi ja mähkmeid ning üks neljarattaveoga sõiduk. Rüüstajad on minema tassinud ka lastis olnud väljalasketorusid, roolirattaid ja jumestuskreeme. Kokku on laeva lastist kaupa võetud juba tuhandete naelade eest. Praeguseks on rannale uhutud umbes 40 konteinerit merre kukkunud 200-st.
1995. aasta kaubalaevanduse seaduse kohaselt on laevavrakilt asjade ära viimine kuritegu juhul, kui võtja varjab esemeid või hoiab need endale. Seaduse täitmise huvides jalutasid politseinikud mööda Branscombe'i randa ja ulatasid saagijahtijaile formulare, millel inimesed saavad deklareerida, mida nad rannast võtnud on.

Venemaa kritiseerib USA raketitõrjekeskuste loomist Kesk-Euroopasse
Vene sõjaväeametnik leitnant Vladimir Popovkin kritiseerib USA plaani rajada Tšehhi ja Poola territooriumitele raketitõrjekeskus.
Popovkini sõnul on USA plaani puhul tegemist "selge ohuga", teatas BBC. "On väga kaheldav, et USA raketitõrjesüsteemi paigutamine Ida-Euroopasse on suunatud Iraani rakettidele," ütles Popovkin.
Tšehhi peaminister Mirek Topolanek avaldas pühapäeval USA plaanile toetust.
USA sõnul on raketitõrjekeskuste rajamine vajalik Euroopa kaitsmiseks Iraani või Põhja-Korea raketirünnakute eest.
Plaani kohaselt ehitatakse Tšehhi radarijaam ning Poola raketihävituskompleks.
Moskva sõnul muudab USA plaan strateegilist tasakaalu Euroopas.
Popovkin lisas, et Venemaa tõlgendaks USA sammu militaarse ohuna. "Meie analüüsid näitavad, et radarijaama rajamine Tšehhi ning raketitõrjekompleksi ehitamine Poola on meile otseseks ohuks," sõnas leitnant.

Teadlased leidsid altruismi määrava aju osa
USA Teadlased väidavad, et leidsid aju osa, mis määrab ära, kas inimene on isekas või isetu.
Altruism on tõenäoliselt seotud aju osaga, mille ladinakeelne nimi on posterior superior temporal sulcus, vahendab BBC.
USA teadlased uurisid altruismi ja aju osade seost ajuskaneeringutega. Uurimuses osales 45 vabatahtlikku, kellel paluti jutustada, kui tihti nad kedagi abistavad - näiteks teevad heategevust. Lisaks jutustamisele paluti katses osalejatel mängida ka arvutimängu, mis oli tehtud altruismi mõõtmiseks.
Uurija dr Scott Huettel selgitas: "Selle aju osa funktsiooni mõistmine ei tähenda ilmtingimata seda, et me saaks aru, mis ajendab selliseid inimesi nagu Ema Teresa, kuid teave sellest aju osast võib meile anda võtme mõistmaks, kust saavad alguse olulised sotsiaalsed käitumismudelid - näiteks altruism".

USA-l pole graafikut sõjaväe tagasitõmbamiseks Iraagist
USA president George W. Bush teatas, et Ameerika sõdurite Iraagist tagasitoomise ajaplaani ei ole ka pikemas perspektiivis olemas.
"Meie valitsus ei kehtesta mingisuguseid graafikuid, kuna vaenlane saab oma taktikat korrigeerida vastavalt infole USA tegevuse kohta", ütles Bush ajalehele USA Today, vahendab RIA Novosti.
Bush lükkas tagasi meediasse lekkinud info, et selle aasta suve lõpuks hakkab USA oma sõjaväge Iraagist tagasi tõmbama. President ei välistanud sõdurite Iraagis viibimist ka pärast uut presidendivalimist 2008.a.
Vastates küsimusele, kas jääb Iraak probleemiks ka tema järglasele, nentis Bush, et see on pikk lahing.

Venemaa vähendab sõltuvust transiidiriikidest
Venemaa president Valdimir Putin teatas pärast kohtumist Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga, et Venemaa hakkab oma nafta ja gaasi transportimise võrku laiendama kõikides suundades.
Venemaa president osutas geopoliitilisele olukorrale, mis tingib vajaduse tarnida toorainet otse tarbijatele, teatas RIA Novosti. Putini sõnul kiirendab Moskva torustikusüsteemide ehitamist Vaikse ookeani rannikule.
"Me suurendame süsivesinike transportimise võimalusi Venemaa põhja ja loode suunas, et vähendada meie sõltuvust transiidiriikidest" ütles Putin.
Ta rõhutas soovi minna turumajanduse suhetele üle koos kõigi energiaressursside tarbijatega. "Partnerlusele ja koostööle - jah, parasiteerimisele - ei", märkis Venemaa president.

Bushi-vastase T-särgiga mees ei pääsenud lennukile
Austraalias Qantase lennufirmaga reisida soovinud 55-aastast Allen Jessonit ei lastud lennukisse, kuna tal oli seljas T-särk, millel kujutati USA presidenti George Bushi terroristina.
Allen Jesson teatas, et ta keeldus lennufirma korraldusele allumast, sest tema meelest rikkus see sõnavabaduse põhimõtet, vahendab BBC.
Lennufirma Qantas selgitas, et Jessonil keelati Bushi-särgiga Melbourne'ist Londonisse lennata sellepärast, et särk võinuks kaasreisijaid solvata. Jessoni särgil oli Bushi pilt, millel juures kiri: World's number one terrorist (Maailma esiterrorist).
Lennufirma pakkus Jessonile võimalust lennukile minna teise särgiga, kuid mees keeldus.
Lennule mittelubatud Jessonile pole see sugugi esimene kord oma Bushi-särgiga vastuolusid tekitada. Ka detsembris oli tal ja tema särgil Qantase lennufirmaga raskusi.

Plahvatuses Bagdadi turul hukkus vähemalt 75 inimest
Bagdadi kesklinnas sai kahes autopommiplahvatuses surma vähemalt 75 inimest.
Vigastada sai vähemalt 160 inimest, vahendas BBC Bagdadi politseid.
Rünnak toimus Bagdadi kesklinnas Haraj kirbuturul täna keskpäeval.
Plahvatused on esimeseks väljakutseks eile Iraaki saabunud 3200 USA lisasõdurile, kes on esimesed 21 500 sõdurist koosnevast abiväest. USA president Bush loodab, et lisaväe saatmine aitab kaasa muserdatud Iraagi riigi julgeoleku kindlustamisele.
Lisavägede ülesandeks on säilitada koalitsioonivägede võim mässajatest puhastatud konfliktsetes piirkondades.

Dagestani ohvitser laskis oma perekonna õhku
Mahatškalas viskas miilitsaohvitser pärast oma naisega tülitsemist abikaasat kahe granaadiga ja tulistas oma perekonnaliikmeid.
Eile õhtul eramajas toimunud juhtumi tagajärjel ohvitseri naine ja tütar hukkusid, aga teine tütar, poeg ja väimees said haavata, teatas lenta.ru viitega Interfaxile.
Haavatasaanud väimees on samuti miilits ja esialgsetel andmetel laskis ta oma ametirelvaga vägivallatsenud äia maha.
Praegu toimub konflikti põhjuste ja asjaolude juurdlus.

USA ajaleht: Hiina õhutab USA-d võidurelvastumisele
International Herald Tribune leiab, et Hiina möödunud- nädalane raketikatsetus võib USA-d õhutada võidurelvastumisele kosmoses, kuid tegelikult peaks USA Hiinale vastu astuma relvastuse piiramise leppega.
IHT-i tänane juhtkiri arutleb võimaliku uue võidurelvastumise üle. Hiina tulistas möödunud nädalal maalt raketiga üht oma vana sidesatelliiti kosmoses. Katse õnnestus ja satelliit purunes.
Hiinale on maalt raketiga satelliidini küündimine esmakordne saavutus, kuid seevastu USA ja Venemaa on samalaadsete katsetega juba paar aastakümmet tagasi hakkama saanud. Hoolimata sellest võib Hiina jõudemonstratsioon õhutada USA-d taas kosmoses mõnd relva katsetama.
Bushi administratsioon on hädas, kuna ei ole seni nõustnud rahvusvahelise relvastuse piiramise leppe tegemisega ja nüüd ohustab Hiina uus võimekus USA sõjaväge, mis järjest enam satelliitidest ja neilt saadavast infost sõltub.

La Manche'i väina voolas 200 tonni kütust
Briti ranniku lähedal hädaolukorras olevast laevast "Napoli" lekkis kanali vette umbes 200 tonni kütust.
Kanali vee peale on moodustunud plekk suurusega kaheksa ruutkilomeetrit, teatas BBC. Peale selle on pardalt kadunud umbes 200 konteinerit, mille sisu kujutab väikest ohtu. Samas on laeva pardal 2323 konteinerit, millest 158 võivad kujutada potentsiaalset ohtu.
"Napoli" sai tormi tõttu kannatada neljapäeval ja vältimaks laeva uppumist pukseeriti see madalikule.

USA-s on juba 115 presidendikandidaati
Praeguseks on USA presidendiks kandideerimise soovist teatanud 115 inimest, kuid parteid nimetavad oma ametlikud kandidaadid alles 2008. aasta augustis-septembris.
Jaanuaris on oma presidendikssaamise soovist teatanud kuus kandidaati, kelle hulgas on senaator-demokraadid Hillary Clinton ja John Edwards, vahendab RIA Novosti.
Valimiskomisjoni esimees Michael Toner teatas ajakirjanikele, et 2008. a presidendivalimised muutuvad kõige kallimaks ja pikaajalisemaks võistluseks USA ajaloos. Tema sõnul ületab presidendivalimiste maksumus esimest korda ühe miljardi dollari piiri. Komisjoni juht lisas, et kandidaadi kampaania tõsiselt võtmiseks peab tema valimiseelses kassas olema vähemalt 100 miljonit dollarit.
Ametlikud kandidaadid presidendi ja asepresidendi ametikohtadele tehakse teatavaks 2008. aastal. Demokraadid teatavad oma kandidaadid üleriigilisel kongressil 2008.a augusti lõpul, aga vabariiklased - 2008.a septembri alguses.

Rahvusradikaalid võitsid Serbia üldvalimised
Euroopa liidu vastane Serbia rahvusradikaalide partei võitis riigi üldvalimised, kuid tõenäoliselt ei soovi ükski partei rahvuslastega koalitsiooni astuda ja valituskoalitsioon jääb moodustamata.
Valimisvaatlejate teatel said radikaalid 28,5% häältest, kuid tõenäoliselt ei suuda nad valitususkoalitsiooni moodustada, kuna ei leia selleks partnereid, vahendab BBC. Euroopa liitu astumist pooldav Demokraatlik Partei sai esialgsetel hinnangutel 22% häältest ja Serbia Demokraatlik Partei sai 17% häälest. Valimistest võttis osa 62% Serbia 6,6 miljonist hääleõiguslikust kodanikust.
Võitnud rahvusradikaalide partei peaministrikandidaat Tomislav Nikolic teatas kohe pärast võitu, et kutsub praegust presidenti ja peaministrit üles ametist taanduma.
Senine president Boris Tadic ja peaminister Vojislav Kostunica on mõlemad euroopa-meelsed ja agiteerinud serblasi Euroopa liitu astumise poolt. Seevastu rahvusradikaalide partei juht Vojislav Seselj võitleb Euroopa liitu astumise vastu ja on muuhulgas Haagi kohtu all süüdistatuna sõjakuritegudes.

Põhiseadus aitab luua Euroopa, millist me tahame
Hispaania ja Luksemburgi välisminister selgitavad enne EL-i põhiseaduslepingu ratifitseerinud 18 riigi kohtumist tuleval reedel, miks nad peavad seda oluliseks.
Me küsime endilt üle kümne aasta, alates Maastrichti lepingust, millist Euroopat me tahame. Liialt kaua oleme püüdnud sellele vastata, unustades, kelle huvides tegutseme: küsimus ei ole selles, millist Euroopat tahame meie, päevast päeva EL-i institutsioonides töötavad poliitikud ja kõrged ametnikud, vaid millist Euroopat tahame meie, Euroopa kodanikud.
Viis aastat tagasi, kui Euroopa juhtivad poliitikud seda mõistsid, otsustati ühiselt alustada mõtiskluste ja arutelude protsessi, mille tulemusel töötati välja ja võeti vastu Euroopa põhiseadusleping, millele kirjutasid 2004. aastal alla kõik tolleaegsed liikmesriigid.
Kahtlemata pole lepingu tekst täiuslik, kuid seda pole ka praegu kasutusel olev demokraatia, mis on ometi parim valitsemissüsteem, mida tunneme.

Soome näitab euroliidule pensionikriisi lahendust
Kiirelt vananeva elanikkonnaga Soome meelitab pensioniealisi
Ritva Juvonen on 62-aastane, aga naudib ikka veel oma tööd ega kavatse niipea pensionile minna. Soomes, kus keskmine pensionile mineku iga on 59 aastat ja rahvas vananeb kiiremini kui kusagil mujal Euroopas, on Juvonen erandlik.
Soome vanurite määr - pensionäride ja töötajate vahekord - peaks jõudma 2025. aastaks 41 protsendini. See oleks kõrgeim Lääne-Euroopas ja valitsus loodab, et Juvoneni-suguseid on tulevikus rohkem.
Nagu suurem osa Euroopast, elas ka Soome Teise maailmasõja järel üle beebibuumi, kuid 1940. aastate lõpu sündimustaset ei ole hiljem enam saavutatud. Riigi töötav elanikkond vähenes eelmisel aastal esimest korda ja pensionikriis jõuab siin varem kätte kui mujal EL-is.

Hillary viskus presidendiheitlusse
Endise esileedi nõusolek kandideerida presidendiks kutsus esile rõõmuhõiskeid.
Teist ametiaega senaatorina tegutsev Hillary Clinton (59) alustas oma esimest presidendiheitlust ekspresidendist abikaasa varjust väljununa laupäeval New Yorgis värvikal üritusel, astudes rahva ette hüüdega: "Ma olen mängus, et võita!" Kuid pisut vähem kui kaks aastat enne 2008. aasta novembrivalimisi on võitjaid veel vara välja kuulutada.
Paljud demokraadid on vaimustuses. Lõpuks on neil kandidaat, kelle nimi ei vaja tutvustamist, kes suudab meelitada raha ja kellel on väljakujunenud austajaskond. Kui talle ongi midagi ette heita, siis vaid tema abikaasa skandaalset kõrvalehüpet. See, mis vabariiklaste valijate silmis oleks probleem, võib demokraatide seas aga isegi eeliseks olla. "Pärast kuut George Bushi aastat on aeg uuendada lubadust Ameerikale," kuulutas Hillary, kinnitades, et kavatseb presidendina jätkata oma mehe Bill Clintoni varasemat kurssi.

Kristlased otsivad reegleid oma usu rahumeelsemaks levitamiseks
Misjonäride liigne agressiivsus sundis kirikuid usukuulutamise reeglites kokku leppima.
Misjonäribuum arengumaades, mida on sageli vedanud Ühendriikide evangelistid ja nelipühilased, on tekitanud kohati konflikte kristluse ja elanikkonna enamuse usu vahel, olgu selleks siis islam, hinduism või budism.
Üliagaraid jutlustajaid süü-distatakse humanitaarabi sidumises ristimisega ja kohalike uskude solvamises. Kristlikud vähemused, kes elasid enne nüüdset misjonäribuumi rahus, tunnevad tagasilööke, kuna kahtlused kasvavad kõigi ristiusuliste suhtes.
Möödunud nädalal kohtusid Genfis maailma suurima religiooni eri harude esindajad, arutamaks reegleid, mis peaks piirama agressiivsete evangelistide tegutsemist ja kinnitama teistele religioonidele, et kristlikud aktivistid ei ole lihtsalt nende lambukesi varastamas.

Türkluse solvamise eest mõrvatud kirjaniku tapjad on vahistatud
Türgi politsei on seoses Istanbuli armeenlasest ajakirjaniku Hrant Dinki mõrvaga kinni pidanud ühe teismelise ning veel kuus kahtlusalust.
Peamine kahtlusalune Ogün Samast arreteeriti pärast seda, kui ta isa oli televiisoris näidatud turvakaamera fotolt poja ära tundnud. 17-aastane Samast arreteeriti Musta mere äärsesse kodulinna Trabzoni sõitnud bussis laupäeva õhtul, kusjuures ta kandis endaga kaasas ka arvatavat mõrvarelva. Eile võttis ta ülekuulamisel süü omaks.
Ülejäänud kuus kahtlusalust arreteeriti Trabzonis, kus uuritakse, kas kahtlusalused kuuluvad mõnda äärmuslikku rühmitusse. Peaminister Tayyip Erdogan kuulutas mõrva provokatsiooniks Türgi vastu. "Ma loodan, et see jälk rünnak annab õpetust neile, kes tahavad tirida Türgit rahutustelainesse ja tulistada kuule selle riigi demokraatia, vabaduse ja jõukuse pihta," teatas Erdogan.

Neli parlamendisaadikut nõuavad selgitust peaministripartei rahastamise kohta
Riigikogu liikmed Ken-Marti Vaher, Indrek Raudne, Siim-Valmar Kiisler ja Urmas Reinsalu esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise, küsides selgitust esitatud kahtlustele justkui oleks Andrus Ansipi juhitud Reformierakond taotlenud Eesti Raudtee omanikult rahastamist.
Neli opositsioonisaadikut küsivad peaministrilt, kas Reformierakond on suhelnud BRS-i esindajatega rahastamise teemal vahetult enne selle taasriigistamist. Samuti tahavad nad teada, kes oli see Reformierakonna esindaja, kes arutas BRS-iga Reformierakonna rahastamist, millal ja kelle eestvõttel kõnelused toimusid ja kui suurt summat Reformierakond täpselt taotles.
"Arupärimise põhjus on soov saada teada, kas kahel Eesti Raudtee endise omanikfirmaga seotud inimesel on õigus, väites, et Reformierakond on vahetult raudtee tagasiostmisele eelnenud ajal suhelnud rahastamise teemal BRS-iga," ütles riigikogu liige Ken-Marti Vaher.
Lisaks tahavad nad teada peamist põhjust, miks asus Reformierakond toetama Eesti Raudtee aktsiate taasriigistamist, mis küsijate hinnangul selges vastuolus nii Reformierakonna varasemate otsuste kui väärtustega, mida see erakond väidetavalt esindab.

Vaabina: 25. septembril uksed kinni pannud Vaabina kauplus on taas avatud. 
Ka omanik pole vahetunud. Vahepeal kolm kuud jõudu kogunud kohalik ettevõtjate perekond Mõts võttis asja taas käsile ja loodab arendustegevust veelgi jätkata.
Rahvas käib poes usinamalt kui varem. Tõelise tõmbenumbrina on poodi ilmunud forellidega "bassein", kust igaüks saab endale elusa kala kaasa osta. Basseini funktsiooni täidab valge emailvann.
Margus Konnula

Aa: taastati vana rallitraditsioon
Ida-Virumaal Aa rannas toimus sõiduautode mäkketõu-suvõistlus, jõudu katsus 27 osalejat. Eelmise riigikorra ajal oli sõiduautode mäkketõusuvõistlus Ida-Virumaal väga populaarne ja nüüd tahab AMV Racing selle traditsiooni taastada.
Tänavu toimuv võistlus on esimene pärast ligi paarikümne aasta pikkust pausi. Võisteldi Aa randa viiva tee 400 meetri pikkusel käänulisel lõigul, mille stardi ja finiši kõrguste vahe oli umbes 40 meetrit. Algselt oli võistlus kavas korraldada analoogselt aastatetagustega - anda start Toila vallast Pühajõe oru sillalt -, kuid teeolude tõttu maanteeamet seda ei soovinud ja sõit korraldati hoopis Lüganuse vallas Aa ranna teel.

Hiiumaa: suguvõsauurijad koondusid
Hiiumaa suguvõsauurijad võtsid kätte ja lõid saarele Eesti genealoogia seltsi (EGeS) kümnenda osakonna. Asutajaid oli 12. Järgmiseks kohtumisajaks lepiti kokku 17. veebruar, oodatakse ka neid, kes alles plaanivad oma suguvõsa uurima hakata. EGeS-i kuulub üle Eesti ligi 600 liiget.
Kadi Laid

Koigu: sulailma koostöö kopraga
Urvaste vallas Koigu külas viis jaanuari keskel suurvesi truubi kohalt osa Otepääle viivast riigiteest minema. Ilmselt olid selles, et teetruubi läbilaskevõime ebapiisavaks osutus, omad teened kopral. Pool päeva ei olnud tee läbitav, taastamistööd vältasid kaks päeva.
Margus Konnula

Märjamaa: rahvamaja tähistas 40. sünnipäeva
Laupäeval peetud kahetunnisel sünnipäevakontserdil esinesid kõik Märjamaa rahvamaja praegu tegutsevad taidluskollektiivid. Juhataja Merle Voolaid märkis, et isetegevusel on praegu teistsugune roll kui aastate eest, sest palju tarbitakse professionaalset kultuuri, kuid Märjamaal on taidlus au sees ja iga nädal käib rahvamaja ringides koguni 450 inimest.
Tegevust on alates rahvatantsust ja -laulust tänapäevaste tantsustiilide ja noortebändini välja. Väidetud on, et Märjamaa 3000 elaniku hulgas on Eesti kõrgeim protsent rahvatantsijaid. Hiljuti alustas ka täiskasvanute peotantsukursus.
Reet Saar

Kohila: imik sai vallalt 25 000 krooni preemiat
Laupäeval loositi Kohilas välja auhindu kõigi eelmise aasta viimase kahe kuu jooksul end valda sisse kirjutanute vahel. Peaauhind 25 000 krooni läks alles vankris olevale ilmakodanikule Iris Merili Künnapule, kes oli auhindade loosimisele saabunud koos emaga.
Möödunud aasta 24. novembril sündinud Iris Merili end toimuvast häirida ei lasknud ja magas rahulikult vankris. Teisteks auhindadeks olid kinkekaardid ja spordikompleksi pääsmed.
Valla korraldatud elanike registreerimise kampaania ajal kirjutas end Kohila valda sisse 155 inimest, põhiliselt noored ja tööealised inimesed. Uuselanikest oli loosimisel kohal ligi sadakond, kokku elab Kohila vallas veidi alla 6600 inimese.

Saaremaa Laevakompanii laseb ehitada kolm uut parvlaeva
Saaremaa Laevakompanii peab läbirääkimisi kolme uue parvlaeva ehitamiseks, mis hakkavad sõitma saarte ja mandri vahelistel liinidel, kirjutab Oma Saar.
Neljapäeval viibisid Saaremaal Norra ühe juhtiva laevaehitusfirma Fiskerstrand Verft AS esindajad, kellega laevakompanii arutas võimalusi kolme uue parvlaeva ehitamiseks. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, tuleb 2009. aastal esimene uus laev kohale," ütles Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo.
Leedo sõnul on läbirääkimisi laevade ehitamise osas peetud ka Poola, Soome ja Saksamaa laevaehitajatega, kuid norralaste pakkumine on kõige täiuslikum.

Põhivõrgu varahaldust juhib Kalle Kilk
OÜ Põhivõrk nõukogu otsusega jätkab Põhivõrgu juhatus kolmeliikmelisena.
Lisaks praegusele juhatuse esimehele Lembit Valile (56) ja finantsjuht Peep Soonele (44) kinnitati uueks juhatuse liikmeks ettevõtte võrguhaldusjuht Kalle Kilk (29).
Kalle Kilk hakkab vastutama Põhivõrgu vara haldamise eest. Peep Soone jätkab finantsvaldkonna ja kliendisuhete koordineerimist ning Lembit Vali ülesandeks jääb ettevõtte üldjuhtimine ja Eesti elektrisüsteemi juhtimine.
Kalle Kilk on Põhivõrgus töötanud üheksa aastat, neist viimased viis elektrisüsteemi juhtimise osakonna režiimisektori juhatajana. Kilk lõpetas 1999. aastal bakalaureuse kraadiga Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnika eriala, magistrikraad omistati talle 2002. aastal. Hetkel jätkab Kilk õpinguid doktorantuuris.

Sillamäe-Kotka liinil taasavati laevaliiklus
Saaremaa Laevakompanii tütarettevõtte Narva Line teatel pöördus Sillamäe-Kotka liini teenindav parvlaev Vironia remondijärgselt taas liinile ning laevaliiklus toimub tavapärase sõidugraafiku alusel.
Reisid väljuvad talvehooajal Sillamäe sadamast teisipäevast reedeni ja pühapäeviti kell 13. Klientide soovile vastu tulles toimuvad alates 18. jaanuarist väljumised Kotka sadamast tund aega hiljem - tööpäeviti kell 22.
Parvlaev Vironia läbis 4.-17. jaanuarini korralise remondi ning seetõttu antud ajavahemikus laevaliiklust Sillamäe-Kotka liinil ei toimunud.

Nordea Panga teenuste paketti lisandus reservlaen
Nordea Panga teenuste paketti lisandus äsja reservlaen, mille puhul tuleb intressi maksta vaid laenulimiidi kasutatud osalt.
Laenu intressimäär on 5,2 kuni 7,2 protsenti aastas, mis on vaid pisut kõrgem eluasemelaenu ning kordi madalam tarbimislaenu intressist, teatas pank.
Reservlaenu taotleja peab olema vähemalt 18-aastane ja 7500-kroonise netosissetulekuga. Laenu antakse hüpoteegi tagatisel, minimaalne laenatav summa on 50 000 krooni ning maksimaalne laenusumma miljon krooni ühe tagatise kohta. Kliendi jaoks on reservlaen äärmiselt paindlik, laenuraha saab kasutada või pangale tagastada kliendile sobival ajal ja ulatuses.
Nordea Panga jaepanganduse juhi Toivo Annuse sõnul pakub madala intressimääraga reservlaen ohtralt kasutusvõimalusi. "Kuigi reservlaenu taotlemisel pole vaja pangale esitada laenu kasutusotstarvet, soovitame saadud raha kasutada läbimõeldult. Näiteks võiks reservlaenust abi olla vanematel, kes aitavad oma lapsi iseseisva elu alustamisel ja kodu soetamisel, samuti võiks laenu kasutada olemasoleva eluaseme renoveerimiseks, suvekodu soetamiseks, äriettevõtte asutamiseks või toimiva firma laienemisesse investeerimiseks. Samas pole reservlaenulepingu sõlminud kliendil kohustust raha koheselt välja võtta ja loomulikult ei kaasne sel juhul ka intressikulusid. Lisaks on kliendil võimalik kasutatud raha pangale tagastada mis tahes ajal ja seeläbi oma intressikulusid vähendada," märkis Annus.

Kalev omandas osalused trükifirmades Unipress ja Uniprint
Suurärimees Oliver Kruudale kuuluv aktsiaselts Kalev sõlmis 3. jaanuaril 2007 müügilepingu, millega tal on võimalus omandada osalus trükiteenindusega tegelevates aktsiaseltsides Uniprint ja Unipress.
Juhul, kui lepingu esemeks olevad aktsiad AS-ile Kalev müüakse, saab Kalev AS-is Uniprint 20 %-lise osaluse ja AS-is Unipress 50 %-lise osaluse, teatas ettevõte börsile.
AS-i Uniprint ja AS-i Unipress teistel aktsionäridel on müügilepingu esemeks olevate aktsiate ostueesõigus.
Lepingu kohaselt võib AS Kalev saada aktsiate omanikuks pärast ostueesõiguse kasutamise tähtaja möödumist. Aktsiate eest tasumine toimub samaaegselt aktsiateomandiõiguse üleminekuga.
Aktsiaseltside Uniprint ja Unipress tegevusvaldkonnaks on trükiteenindus, ettevõtted valmistavad erinevaid reklaam- ja väiketrükiseid, ametipabereid ning kvaliteetajakirju.

Tarbijahinnad kasvasid aastaga 4,5 protsenti
2006. aasta IV kvartalis olid tarbekaubad ja teenused 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes keskmiselt 4,5 protsenti kallimad.
Tarbijahinnaindeksi muutus 2006. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga oli 0,5 protsenti, teatas statistikaamet.
Kaupade hinnad langesid IV kvartalis 0,4 ning tööstuskaupade hinnad 1,3 protsenti. Toidukaupade hinnad tõusid 0,6 ja teenuste hinnad 2,2 protsenti.
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2006. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga enam mootorikütuse odavnemine ja eluasemekulutuste suurenemine.

Ehitustegevus kallines IV kvartalis rekordiliselt 13,7% 
Eelmise aasta IV kvartalis oli ehitustegevus 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes 13,7% kallim, mis on suurim ehitushinnaindeksi kasv 1996. aastast.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2006. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 4,3%, teatas Statistikaamet. 2006. aastal tõusis indeks 2005. aasta keskmisega võrreldes 10,3%.
Ehitushinnaindeksit mõjutas 2006. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine. Samuti mõjutas aasta keskmist indeksi muutust enim tööjõu kallinemine.
2006. aasta IV kvartalis oli ehitustegevus 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes 13,7% kallim. Viimati toimus aasta jooksul nii suur ehitushinnaindeksi muutus 1996. aasta IV kvartalis, kui indeks muutus 1995. aasta IV kvartaliga võrreldes 15,0%.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2006. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 4,5% ja võrreldes 2005. aasta IV kvartaliga 14,7%. Indeksi muutus 2006. aastal 2005. aasta keskmisega võrreldes oli 11,0%.

Valgamaa Otepää piirkonna bussiliine hakkab teenindama GoBus
GoBus võitis riigihanke reisijate veoks Valga maakonna bussiliinidel Otepää piirkonnas alates selle aasta aprillist kuni 2014. aasta lõpuni.
GoBusi pakkumine oli kõige edukam ka eelmisel aastal väljakuulutatud riigihankel reisijate veoks alates selle aasta algusest kuni 2014. aasta lõpuni Valga maakonnasisestel bussiliinidel välja arvatud Otepää ja Hargla piirkonnas.

Ravimitootja ei täitnud hinnakokkulepet
Sotsiaalministeerium sõlmis ravimitootjaga Gedeon Richter hinnakokkuleppe piirhinnast odavama ravimi Emetron osas. Vaatamata hinnaleppele ei olnud ravim alates 1. jaanuarist kättesaadav ja jõuab apteekidesse alles jaanuari viimasel nädalal.
Hinnakokkuleppest tulenevalt langes ka teise sama toimeainet sisaldava ravimi piirhind alates selle aasta 1. jaanuarist, teatas sotsiaalministeerium.
Piirhinnast odavama ravimi puudumise tõttu ei suurene siiski patsientide omaosalus teise sama toimeainet sisaldava ravimi Zofran ostmisel. Seda turustav ravimitootja GlaxoSmithKline langetas ravimi apteegihinda kehtiva piirhinnani.
Tagamaks ravimite hindade ja turustamise stabiilsust sõlmib sotsiaalministeerium ravimitootjatega hinnaleppeid. Sotsiaalministeerium on esitanud hinnakokkulepet rikkunud ravimitootjale leppetrahvinõude 50 000 krooni ulatuses.
Emetron ja Zofran sisaldavad toimeainet ondansetroon, mida kasutatakse iivelduse- ja oksendamisevastastes ravimites.

President Ilves kohtub välisettevõtjatega
President Toomas Hendrik Ilves kohtub 25. jaanuaril Eestis tegutsevate väliskaubanduskodade esindajatega.
Kohtumine toimub ärilõuna formaadis Radisson SAS hotellis kella 12-14, teatas Ameerika kaubanduskoda Eestis.
President Ilves kõneleb Eesti riigi ja majanduse tuleviku teemadel. Osalejaid on üle 100 Ameerika, Briti, Rootsi ja Prantsuse kaubanduskodadest.
Käesolev kohtumine välisettevõtjatega on presidendi ametiajal esimene.

Sampo Pank tõstab tähtajaliste krooni- ja eurohoiuste intresse
Sampo Pank tõstab alates teisipäevast, 23. jaanuarist Eesti krooni ja euro tähtajaliste hoiuste intressimäärasid.
Sampo Pank korrigeerib jooksvalt tähtajaliste hoiuste intresse vastavalt muutustele üldistes intressitasemetes, teatas pank.
Sampo Panga eesmärk on olla lihtsate ja tulusate säästmislahenduste pakkujaks ning tähtajaliste hoiuste valdkonnas säilitada püsivalt atraktiivset intressitaset.
Nii Eesti krooni kui ka euro aastase hoiuse intressimäär on alates teisipäevast 3,50 protsenti aastas. Sampo kasvuhoiuse intress on 3,10 protsenti.
Viimati tõstis pank hoiuste intresse detsembris 2006.

Lõuna Aafrika vabariigis toodetavate Hummerite müügist loobuti
Premium Motors Grupp loobus Lõuna Aafrika V
Tulenevalt General Motorsi otsusest, alustada HUMMER H3 tootmist Euroopa turule Lõuna Aafrika Vabariigis, otsustas Premium Motors koos Skandinaavia ja Baltikumi peadiileriga loobuda Lõuna Aafrika Vabariigis toodetud Hummer H3 müügist.
Premium Motors jätkab USA-s toodetud HUMMER 'ite müüki Baltikumis ja koos oma pikaajalise partneriga ka Rootsi Kuningriigis. Seoses vabanemisega ametliku maaletooja kohustustest hinnakujundamisel, muutuvad hinnad kliendisõbralikumaks.
Otsus langetati lähtudes oma senisest müügikogemusest, mille järgi Premium Motors Grupp AS-i tuntakse eelõige kui Ameerikas toodetud kvaliteetautode maaletoojat. Premium Motors Grupp pakutavate toodete portfelli kuuluvad Gemballa, US Porsche, Hummeri, Lincolni, Cadillaci ja Landwindi automargid.

Hoolimata ülikõrgest tasemest tõusid Tallinna kesklinna korterite hinnad veelgi
Äsja lõppenud 2006. aasta Tallinna ning Harjumaa kinnisvaraturgu iseloomustas mõõdukas aktiivsus.
Paljud inimesed soovisid oma elujärge parandada ning sissetulekute kasv võimaldas neil oma kodudesse ka investeerida, kirjutab Äripäev.
Äärelinnas, näiteks Nõmmel, Kalamajas ja Pelgulinnas, oli suur nõudlus remonditud või heas seisukorras kivi- ja puitmajade korteritele. Põhjalikku remonti vajavate korterite vastu oli aga huvi väiksem, põhjuseks ehitustööjõu nappus.
Kesklinnas muutus järelkorterite turg ostjakesksemaks ning märgata oli, et omanikud nõustusid isegi müügihinnas järeleandmisi tegema, korterite hinnad tõusid ca 15%.

Eesti ettevõtetel on vähe lootust välistööjõule
Ettevõtjatel on välistööjõudu keeruline leida, sest Eesti palk ja elukeskkond pole konkurentsivõimeline võrreldes Euroopa arenenud riikidega.
Juriidiliselt ja poliitiliselt korrektselt tuleks võõrtöölisteks nimetada vaid neid, kes tulevad Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu - Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest ja teistest kaugematest paikadest. Poolakad, lätlased, leedulased jt, aga ka bulgaarlased-rumeenlased on omad, kirjutab Äripäev.
"Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse tööjõudu värvata on vähe tõenäosust," rääkis CV-Online'i juht Agu Vahur, kes on otsinud ehitajaid, metallitöötlejaid ja liinioperaatoreid Lätist ning maad kuulanud Poolas. "Palgakäärid pole piisavalt suured, et Poolast tahaks inimesed Eestisse tööle tulla. Küll on aga lootust saada töötajaid Ukraina ja Vene kolkaküladest," sõnas ta.

Ajaleht: Pärnu kavandab rannaparki kobarkäimlat? 
Detsembri keskel andis Pärnu linnavalitsus ehitusfirmale YIT loa rajada suvepealinna rannaparki 194 tualeti, viie lifti ja ühe köögiga apartementhotell, kus pole ehitusregistri andmete järgi ühtki tuba, eluruumi ega mitteeluruumi.
Loa YIT Ehitusele, püstitada Pärnu rannaparki Tervise Paradiisi ja Rannahotelli vahele pargialale apartementhotell, andis 18. detsembril Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalve osakonna juhataja Maire Nigul, kirjutab SL Õhtuleht.
Ehitusregistri järgi on hotelli kasutusotstarbeks märgitud muu lühiajalise majutuse hoone ja muu spordihoone. Hoone võib ehitusloa järgi olla viiekorruseline netopinnaga umbes 13 300 ruutmeetrit. Maja püstitatakse vaivundamendile, välissein rajatakse tellistest ja paneelidest, kandekonstruktsiooniks on raudbetoon, katus tehakse rullmaterjalist, väljastpoolt hoone krohvitakse.
Linnavalitsus on kinnisvaraarendajale vastu tulnud ja kavatseb teisele poole teed rajada 150-200kohalise avaliku parkla.

Turist: Eesti toit on küll hea, aga mis on Eesti toit? 
Põhjamaalased hindavad Eesti liharoogi, Venemaa turistid aga piimatooteid.
Konjunktuuriinstituudi korral-datud küsitlusest Eestit külastanud turistide seas ilmneb, et 90 protsenti väliskülalistest jäi Eestis toiduga rahule ning umbes sama paljud soovitaks Eesti roogasid ka oma tuttavatele. Samas ei teadnud tervelt kolmandik turistidest varem Eesti toitudest midagi.
Kuid rahuolematuid leidus kõigi seas. "Eesti toit on jube!" ütles Norrast esimest korda Eestisse konverentsile sõitnud Robert. "Sõin hotellis loomaliha, mis oli nagu näts - seda oli lausa võimatu süüa. Mina ei soovitaks seda küll mitte kellelegi." Järgmisel korral võttis ta kanaprae. "See oli söödav. Aga ei enamat."
Lihtne ja rammus

Viimsi ridamaja omanik on hädas reovee kogumisega
Reovesi ei lähe Viimsi valla ühisesse võrku ja kogumiskaev kukkus kokku.
Carina Rikart soetas 1,5 miljoni krooniga uue kodu juba 2002. aastal, müüjaks oli silmapaistvast kinnisvaramaaklerist arendajaks hakanud Siim Mesila firma Never Stop. Carina arvates oli hinna sees liitumine Viimsi valla ühise vee- ja kanalisatsioonivõrguga, olgugi et sellest polnud ridaelamu sektsiooni ostu-müügilepingus eraldi juttu.
"Ehitusprojekti seletuskirjas on öeldud, et reovesi kanaliseeritakse ühisesse võrku," ütles Carina. Arendaja aga ehitas igale ridaelamu sektsioonile oma reovee kogumiskaevu. Nüüd tuleks Carinal ja tema naabritel ühise võrguga liitumise eest maksta igaühel üle 100 000 krooni.
Aga on veel teinegi mure. Nimelt ei ehitanud Never Stop Rohuneeme tee majale reovee kogumiskaevusid nii, nagu oli projektis ette nähtud. Projekt nägi ette ühte suurt kaevu kuue sektsiooni peale. Kuid igaühele ehitati oma kaev - teisele poole maja, auto varjualuse alla. Carina reoveemahuti varises aga mullu novembris sisse ning auto varjualuse all laiutab nüüd suur solgiauk. "Läks hästi, et autot parasjagu katuse all polnud," ütles Carina.

Kreenholmi palgatõusu arutab streigikomitee
Täna moodustavad Kreenholmi töölised streigikomitee, kuhu plaanitakse ettevõtte igast üksusest kaasata kaks inimest. "See ei tähenda veel streigi alustamist, aga läbirääkimisi juhtkonnaga hakkab pidama komitee," ütles Kreenholmi töötajate ametiühingu juht Julia Dmitrijeva.
Dmitrijeva sõnul hakkab täna juhtkonna poolt ametisse määratud palgaspetsialist tööliste palkasid tabelitesse kandma, et oleks selge, kui palju igas palgaastmes töötasu kasvab. Kuna tõuseb ka miinimumpalk, pole töölised aru saanud, kui suur kellegi palgatõus oleks.
Kreenholm pakub palgale jaanuarist 10% ja juulist taas 10% lisa, millega töölised ei nõustu, soovides mõlemal korral 20% palgatõusu. Tööliste keskmine brutopalk on praegu 4300-4400 krooni.

Kohtumisõhtu helilooja René Eesperega Von Krahlis
Tallinn
Üritus kuulub "Helilooja, kes sa oled?" sarja. Teiste hulgas on muusikahuvilised saanud kohtuda näiteks Margo Kõlari ja Tõnu Kõrvitsaga.
Eespere eluolu ja loomingukäike aitab avada kauaaegne sõber ja kolleeg Olav Ehala. Elus muusikat esitavad Kristo Käo, Harri Traksmann ja Neeme Punder. Tasakaalustavaks muusikaväliseks pilguks on helilooja aastatepikkune koostööline Ülo Vilimaa.
Kohtumisõhtuid korraldab Eesti heliloojate liit.

Haus Galerii pakub Wiiralti loomingut
Tallinn
"Väljas on näited Wiiralti kõigist loomeperioodidest, peegeldades autori mitmekesist ja vaheldusrikast kunsti. Väljapaneku varaseimad tööd pärinevad ajast, mil Wiiralt oli alles Tallinna Kunsttööstuskooli õpilane," teatas galerii juht Piia Ausman.
Eksponeeritakse ka Pallases valminud esimesi töid, Pariisi-perioodi vähetuntud haruldusi, Maroko-reisi (1939) ja Lapimaa reisi (1946) muljeid ning sõja ajal Eestis valminud loomingu näited. Lisaks on võimalus näha ka paar aastat enne surma valminud töid, mis koos eelnevaga moodustab läbilõikelise terviku kogu Eduard Wiiralti loomingust.
"Eduard Wiiralti fenomen" on koondatud erinevate erakogude põhjal. Lisaks graafilistele lehtedele on väljas ka üliharuldane õlimaal ning mitmed monotüüpiad. Lisaks on võimalik näha mitmeid rariteetseid graafilisi lehti, näiteks viietiraažiliset "Ledat", 19-aastase Wiiralti autoportreed, mitmeid haruldaseid tõmmiseid Wiiralti varasest loomingust jne.

Eesti kunstnike illustratsioone H.C. Anderseni muinasjuttudele näeb Vanemuises
Vanemuise Publikugalerii avab teatri väikeses majas teisipäeval kuulsa taani muinasjutumeistri Hans Christian Anderseni muinasjuttudele loodud illustratsioonide näituse "Kõige uskumatum".
"Näitusel on vaadata 19 nimeka eesti kunstniku erinevates tehnikates valminud tööd. Noorim autor ei ole veel 30 eluaasta piiri ületanud ja vanemal on 70 jäänud selja taha. Kõik Anderseni muinasjuttude teemalised illustratsioonid valmisid just selle näituse tarvis," sõnas Tambet Kaugema Vanemuise teatrist.
2005. aasta aprillis Anderseni 200. sünniaastapäevaks kokku pandud kunstinäitus oli kõigepealt üleval Tallinnas Rahvusraamatukogus. Näitus äratas tähelepanu ja sai hea vastuvõtu osaliseks ning seejärel on seda eksponeeritud veel Pärnu Moodsa Kunsti Muuseumis, Viljandis Kondase Keskuses, Kuressaares ja Lääne Maakonna Keskraamatukogus.

Kreg A-Kristringi ja Ki wa õpilaste tööd näitusel
Tallinn
Et väljapanekul on kõrvuti kaks ajaloolist "ismi" - popkunst ja minimalism, on ühtaegu nii juhuslik kui ka ettekavatsetud. Juhuslik, kuna vastavad kursused toimusid järjest ning tööd olid ka hindamistel koos väljas. Juhuslikkusele liitunud esimese kursuse kohta üllatavalt kõrge tase andis aga kontseptuaalse põhjuse, kirjutab näituse koostaja Ki wa pressiteates.
Näitusel osalevad oma töödega kunstitudengid Hannele Turu, Regina Kuningas, Hanna Lepparu, Katrin Piile, Kristi Kukk, Liina Jäger, Loore Raav, Teele Altmäe ja Ralf Rammul.

Kunstnike valgusrada kulgeb vanalinna südamest mereni
25. jaanuaril avatakse Pikal tänaval Pühavaimu kiriku ees Tallinna ja Lyoni valgusfestivalide koostööprojekt HANSAFLUX, mis eksponeerib viie eesti ja viie prantsuse kunstniku valgusinstallatsioone.
"HANSAFLUX märgistab tee Tallinna linna südamest Linnahalli kõrval asuva Kultuurikatlani, et juhtida tähelepanu selle ala argipoeesiale ja võimalustele valguskunstiks talvises linnasüdames. Tegemist on seni kõige mastaapsema valguskunsti projektiga Valgusfestivali raames," sõnas Valgusfestivali üks korraldajatest Indrek Leht.
"Eesti kunstnike seltskond Valgusfestivalil on sedapuhku kirjum kui tavaliselt: vastuseid pakuvad siin elav ja töötav noor jaapani arhitekt Yoko Azukawa, Helsinki festivalil Valon Voimat tegev soome valguskunstnik Teemu Nurmelin, EKA õppejõud Elo Liiv, performantsikunstnik Raoul Kurvitz ja vabakutseline disainikunstnik Margus Mekk," tutvustab Leht.

Hispaania noorte maalikunstnike looming jõuab Eestisse
Kolmapäeval avatav näitus tutvustab eestlastele mitme kuu jooksul erinevaid loominguliselt tunnustatud hispaania noorkunstnike.
Näituse "Hispaania noored maalikunstnikud" avab 24. jaanuaril Leonor Solans Garcia personaalnäitus Estonia kontserdisaali jalutusruumis.
Näituse eestvedajate Pablo Rupérezi ja Maksim Surini sõnul ei ole mitme kuu vältel esitlusele tulevate eri kunstnike tööde stiilis või koolkonnas ühendavaid jooni ning näitusega ei soovita anda ülevaadet Hispaania kunstist või Hispaania maalikunsti hetkeolukorrast.
"Neid kunstnike ühendab asjaolu, et nad on noored hispaania maalikunstnikud, kes on saavutanud suure loomingulise küpsuse ning kes saadud auhindade, läbitud konkursside ja tehtud näituste tõttu on Hispaania kunstiringkondades tunnustust leidnud," leiavad Rupérez ja Surin.

Kaks trenniriietes koreograafi kõverpeeglis
Enesepiitsutajad Mart Kangro ja Christina Ciupke muutsid Kanuti Gildi saali võimlaks.
Nüüdisaegse tantsu suurim võlu on see, et etendusele minnes ei tea kunagi, millega sind seekord vastu võetakse. Meie ähmased ootused on kuidagi kinnistunud blackbox'ile, alternatiivmuusikale ja brutaal-vulgaarsele koreograafiale valgetes hõlstides, aga tegelikkus on tihti midagi muud. Nüüdisaegse tantsu fookus ei ole vormil, vaid väljendusel. Vingume vahel, et kõrgkoolidesse võetakse tantsu õppima inimesi, kes pole elus kordagi stange ääres pöida sirutanud, aga tegelikult pole nüüdisaegses tantsukunstis tants kui selline enam ammu oluline. Tantsitakse ristluslaeval ja rahvatantsuringis. Väljamüüdud saalides tehakse tantsu pähe hoopis ühiskonnakriitilisi installatsioone. Publik harjugu sellega või olgu tagurlik edasi.

Karin Taidre: huvitavaim Narva kunstnik on Uvarov
Viimaseid päevi saab Vaala galeriis vaadata Narva kunstniku Boriss Uvarovi isikunäitust "Meie aja palverändurid". Näituse kuraator on Karin Taidre.
Kuidas jõudis Boriss Uvarovi näitus Vaala galeriisse?
Boriss Uvarov on Narva maalikunstnik ja kunstikooli õppejõud. Ta lõpetas tekstiiliinstituudi Moskvas, kus Nõukogude ajal oli võimalik saada hea kunstiharidus: seal õpetasid vene cezanne'ismi järgijad. Uvarov on töötanud Kreenholmis, kus ta tegi kangaste kavandeid.
Narva kunstnike ringkonnas tegeles Uvarov värviõpetusega, koloriidivõimaluste avardamisega; tubism ja spontaanne maalimismaneer, ka aine filosoofiline käsitlemine on eristanud teda teiste seast. Nimetaksin Uvarovi Narva ja Ida-Virumaa huvitavaimaks maalikunstnikuks. Ta sai äsja 60-aastaseks: et seda daatumit tähistada, olemegi korraldanud näituse Vaalas.

Kooriühing valis aasta dirigendiks Raul Talmari
Eile kuulutati Estonia kontserdisaalis Eesti kooriühingu aastakontserdil välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad.
Aasta dirigendiks valiti kolme kõrgtasemel kontserdikoori dirigent Raul Talmar, kes mõned nädalad tagasi juhatas Tartus ja Tallinnas Händeli "Messia" ettekandeid. Esmakordselt anti sel aastal välja ka aasta dirigendi-muusikaõpetaja tiitel, mille sai Thea Paluoja. Aasta orkestridirigendi tiitlit kannab juba teist korda legendaarne trompetiõpetaja Aavo Ots.
Konkursivõidud ning suurvormiettekanded tõid aasta kontserdikoori tiitli Miina Härma gümnaasiumi segakoorile (dirigent Kadri Leppoja), mis on ühtlasi Eesti suurim segakoor. Panuse eest kultuuriruumi sai aasta koori tiitli Riinimanda kooristuudio Raplast (dirigent Urve Uusberg). Lisaks konkurssidele ja kontsertidele on ta Raplamaa kultuurielu oluline vedaja.

RAM vihastus kunstnike peale
Katse Pärnus muusikat ja kunsti sünteesida luhtus, kuna RAM keeldus laupäevaõhtusel spektaaklil "Suur performance" klaasikildude klirinast üle laulmast.
Kunstirühmituse Non Grata ja Eesti Arnold Schönbergi ühingu koostöös liideti sel aastal kaks pika traditsiooniga Pärnu kultuurisündmust - Pärnu nüüdismuusika päevad ja kunstifestival In Graafika. Möödunud laupäeval toimus Pärnu kontserdimajas festivali suurüritus, modernistliku muusikateatri ideest inspireeritud "Suur performance", mis tõi saalipõrandale kokku TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsutudengid, Pärnu ja Tallinna performance-kunstnikud ning klassikalise muusikaharidusega interpreedid. Ambitsioonikas "Suur performance" koosnes kolmes osast ning kestis kokku kolm tundi, kulminatsiooniks oodati lavale Eesti rahvusmeeskoori dirigent Mihhail Gertsi juhtimisel.

Sharon Stone on nominent aasta halvima näitleja tiitlile
Aasta halvimatele filmdele jagatavate auhindade pingerea tipus on eelimisel aastal vändatud järg filmile "Basic Instict", olles kokku seitsme Kuldvaarika nominent.
Film "Basic Instinct 2" ("Ürginstinkt 2") kandideerib kokku seitsmele Kuldvaarikale ehk tiitlile, millega tähistatakse ebaõnnestunud või läbikukkunud linateoseid. Halvima naisnäitleja tiitlile on üles seatud filmis peaosa mänginud Hollywoodi staar Sharon Stone, teatab BBC.
Lisaks on halvima kõrvalosa Kuldvaarika nominent David Thewelis oma rolli täitmise eest "Basic Instincti" järjeloos.
Samuti kandideerib seitsmele erinevale Kuldvaarikale vendade Wayanside komöödia "Little Man" ("Väike mees").
Kuldvaarikate jagamise tseremoonia toimub päev enne Oscarite auhinnagaalat ehk 24. veebruaril.

Politsei tabas Anne Veski helimehelt elektroonikat varastanud mehed
Pühapäeval, 21. jaanuaril tabasid pealinna politseinikud meesterahvad, keda kahtlustatakse helitehnika varguses Tallinnas Maakri tänaval.
Pühapäeva õhtul pidasid Põhja prefektuuri Kesklinna osakonna politseinikud kinni Maakri tänaval toime pandud varguses kahtlustatavad 29-aastase Sergei ja 33-aastase Aleksandri, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
Kinnipidamine toimus ühe kahtlustatava elukohas, millest läbiotsimise käigus leiti ka osa varastatud esemetest, kuid suurem osa helitehnikat on veel leidmata.
Mõlemad kinnipeetud on korduvalt kriminaalkorras karistatud.
Politsei tuletab meelde, et ka päevasel ajal ja lühemaks ajaks ei maksa hinnalisi esemeid sõiduautosse jätta. Eriti hoolikas tasub olla mobiiltelefonide, rahakottide, fotoaparaatide ja muu taolisega, mida on vargal lihtne kaasa haarata.

Kuueosaline kontsertsari Essence keskendub uute artistide tutvustamisele
Sel neljapäeval algab Von Krahlis kuuest osast koosnev kontsertide sari Essence, mille eesmärgiks anda esinemisvõimalus veel tundmatutele noortele artistidele ja laiendada sellega muusikahuviliste silmaringi.
Essence'i korraldaja Mirko Miilits MTÜ-st Kulundpea ütles, et sarja esimene osa tuleb veidi rahulikuma muusikaga ning selle juhatavad sisse Kognito, Indigolapsed ja Malena.
Kognito on uus tulija, kelle muusika on paslik liigitada pigem kunsti kui meelelahutuse alla, sest lugude sisuks on luuletused Eesti tuntud ja vähemtuntud luuletajatelt (sh nt Viiding). Bändi singel "Tuhandeis tubades" on üsna edukas R2 edetabeli saates, kus lugu on püsinud juba üle 40 (!) nädala. Peatselt on oodata ka ansambli debüütalbumit.
Indigolapsed said aasta tagasi looga "Lumeingel" R2 nädala demoks, aga ka aasta 2006 ei möödunud tegevusetult: linti võeti 17 lugu ning uus plaat on nüüd juba mõnda aega saadaval olnud. Lugude inspiratsiooniallikaks võib pidada Lõuna-Hispaania kommuuni, milles viibides mängis bändi algataja Tom kuu aja jooksul kümnete eri maade muusikutega.

Internetis surfavate noorte eelistusi uuritakse konverentsil
Veebruari alguses toimuval konverentsil "Noored ja moodsad kommunikatsioonivahendid" püütakse teada saada, kuidas ja millist infot noored internetis kasutavad.
"Ühiskonna ja eelkõige noorte internetiseerumine on teema, mida täna peetakse juba iseenesestmõistetavaks nähtuseks. Aga kas me tegelikult teame, mida noored eelistavad," mõtestavad MTÜ Eesti Euroopa Liikumine ja Eesti Noorsootöö Keskus lahti konverentsi eesmärki.
Konverents "Noored ja moodsad kommunikatsioonivahendid" keskseks teemaks ongi noorte infokasutus ja noortele info edastamine.
Erinevad loengu- ja arutelusessioonid annavad ülevaate sellest, mis toimub täna internetis, mobiilside maailmas ja kuidas jõuda noorteni erinevaid kanaleid kasutades.
Häid näiteid edukatest kommunikatsioonilahendustest tutvustavad eksperdid erinevatest eluvaldkondadest.

Varas toppis kotti 55 paari sokke
Falcki turvatöötajad pidasid ühes Tallinna kaubanduskeskuses läinud reedel kinni 1887 krooni väärtuses sokke varastada üritanud mehe.
19. jaanuaril kella üheksa paiku õhtul märkasid turvatöötajad, kuidas sokke täis ostukorviga proovikabiini sisenenud mees väljus sealt viie minuti pärast tühja korviga. Pärast kassaliini läbimist turvakontrolliks kinni peetud 39aastase Dmitri seljakotist avastati 55 paari varastatud sokke. Falcki turvatöötajad andsid sokivarga politseile üle.
Meeste sokid on vargaid ahvatlenud varemgi. Mullu kevadel tabasid Falcki turvatöötajad pealinna eri kaubanduskeskustes korduvalt sokivarguselt narvalase Aleksei. Äsja vanglast vabanenud 21aastase Aleksei varguseskoor küündis kümne päeva jooksul 340 paari sokkideni koguväärtusega 10 541 krooni.

Kontsert: Dima Bilan käis Eestis
Reedel andis Tallinna linnahallis kontserdi Venemaa pop-staar Dima Bilan, kes mullu Eurovisioonil soomlastele napilt alla jäi.
Kontserdil viibinud narvalanna Oksana Dunajeva (29) sõnul oli Bilani etteaste võrreldav Kirkorovi ja Baskovi kontsertidega, kuigi viimastel on parem sõu. Algselt ülikonnas, hiljem teksastes lavale astunud Bilani publiku seas oli palju 18-20-aastaseid noori, aga ka üheksa-kümneaastaseid lapsi koos vanematega.
Bilan saabus Tallinna nelja-päeval, juhtumisi ühes kupees Eesti Päevalehe tegevtoimetaja Jaanus Piirsaluga. Piirsalu sõnul käitus staar üsna korralikult ega olnud kuigi lärmakas. Prob-leemid tekkisid siis, kui piirivalve kõik kell 4.30 öösel Ivangorodis üles ajas. "Siis nad lärmasid ja ropendasid üsna kõvasti. Võttis tükk aega, enne kui maha rahunesid ja taas magama jäid," rääkis Piirsalu. Hommikul oli vagunisaatjal tegu öiste lärmajate üles ajamisega. "Huvitav oli ehk see, et tüdrukuid oli Bilani saatkonnas suht vähe ning needki polnud eriti ilusad," lisas ta.

Kuidas muuta kooliaula kabareeteatriks? 
Tallinna 21. kool tõi prantsuse kultuuri teemalisel nädalal lavale "Moulin Rouge'i".
Kõvakübaratega peened noor-härrad ehk oma rolli varakult sisse elanud 11. klassi poisid soovivad halliks võõbatud garderoobide vahel ilusat teatrielamust. Poole tunni pärast astuvad nad publiku ette armastusest ja rahast kõnelevas loos "Moulin Rouge".
Õigupoolest ei luba miski eeldada, et mõne minuti pärast kostavad koolisaalis Pariisi kabareeteatri kilked ja intriigid. Pole külluslikke dekoratsioone. Õigupoolest dekoratsioone polegi! Aga õhus on ärevust. Kümmekond kaamerasilma on ootel.
Algab kankaan. Vaata aga vaata, päris kaval nipp on publiku õigele lainele viimiseks kutsuda appi tantsutrupp! Hetke pärast astuvad samad neiud üles ka etenduses - tegemist on hoopistükkis 11. klassi tüdrukutega!

Veerpalu pääseb pühapäeval 50 kilomeetriga
MURDMAASUUSATAMINE:
Itaalia kuulsa suusasõidu korralduskomitee teatas esmaspäeval, et 28. jaanuaril toimuva klassikatehnikas maratoni trassi pikkuseks on lumepuudusel vaid 50 km tavapärase 70 km asemel - starditakse Campestrinis ja lõpetatakse nagu ikka Cavaleses, vahendab Sportnet.
Kui mitte arvestada augustikuist Kangaroo Hoppetit Austraalias, siis on Marcialonga esimene Worldloppeti sarja kuuluv suusamaraton, mis sel talvel toimub. Ära jäid nii jaanuari teisel nädalavahetusel Tšehhimaal sõidetama pidanud Jizerská padesátka kui möödunud nädalalõpul Austriasse kavandatud Dolomitenlauf.
Worldloppet on ka FIS Marathon Cupi teiseks osavõistluseks. Avaetapina peeti detsembris vabatehnikas La Sgambeda maraton, kus Raul Olle sai 17. koha.

Rahvuste karika avaetapil võidutsesid armeenlased
JALGPALL:
Möödunud laupäeval Kalevi Spordihallis peetud avaetapist, mille avas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, võtsid ühtekokku osa kümne rahvuse esindajad - oma võistkonna panid välja nii aserid, ukrainlased, tšuvašid, tatarlased, armeenlased, marid, dagestanlased, venelased, juudid kui ka eestlased.
Eesti Rahvuste karikavõistlusi korraldavad Eesti Jalgpalli Liit ja Eestimaa Rahvuste Ühendus ning turniir toimub esmakordselt. Rahvuste karikavõistlused koosnevad neljast ühepäevasest turniirist, mis toimuvad jaanuaris, märtsis, mais ja septembris - esimesed kaks saalis ja teised kaks välitingimustes. Karikavõitja selgub rahvusvähemuste päeval 24. septembril.

Kaili Sirgelt universiaadi teatesõidus parim etapiaeg
MURDMAASUUSATAMINE:
Kaija Udras tuli esimeselt, klassikatehnikas sõidetud vahetuselt 11. positsioonil, aga universiaadi sprindipronks Kaili Sirge tõstis teise etapi kiireima ajaga Eesti üheksandaks. Kristel Laursonist möödus hiinlanna ja Eesti sai 14 naiskonna konkurentsis 10. koha. Kaks viimast vahetust läbiti vabatehnikas. Võitis Valgevene, hõbeda sai 1,6 -sekundilise kaotuse juures Venemaa ja pronksi 8,1 sekundit võitjast hiljem finišeerunud Poola, kirjutab Sportnet.
Meeste 17 teatekvarteti konkurentsis pani Kashstan end maksma kahel otsustavl etapil, kuid ka siin mahtus esikolmik vähem kui 10 sekundi sisse. Prantsusmaa kaotas 4,1 ja Venemaa 7,3 sekundiga. Eesti (Kein Einaste, Madis Kollo, Madis Vaikmaa, Kristjan Oolo) püsis enamuse võistlusest 13. kohal, vaid kolmanda etapi järel oldi kaks positsiooni kõrgemal. Võitjale jäädi alla üheksa minuti ja kolme sekundiga.

Müürsepp valiti Balti liiga tähtede mängu avaviisikusse
KORVPALL:
Müürsepp kogus Balti riikide mängijatest parimana 12104 häält, kirjutab basket.ee.
Tartu klubi mängijaga koos tulevad veel baltlaste esindajatena platsile: keskmängija Raitis Grafs (Riia ASK, 11996 häält), ääremängija Jonas Maciulis (Kaunase Zalgiris, 11702) ja tagamängijad Mantas Kalneitis (Kaunase Zalgiris, 11824) ning Sandis Valters (Riia ASK, 11466).
Napimast napimalt jäid avaviisikust välja veel Vallo Allingu 11682 häälega ning Gert Kullamäe 11194 häälega, kes olid vastavalt teine ja kolmas keskmängijate ja tagamängijate arvestuses.
Leegionäride avaviisik näeb välja aga rahva tahtel: keskmängija Tanoka Beard (Kaunase Zalgiris, 12430 häält), ääremängijad Joao Paolo Baptista (Lietuvos rytas, 17344) ning Mathew Nielsen (Lietuvos rytas, 16273) ja tagamängijad Marko Popovic (Kaunase Zalgiris, 15670) ning Curtis Millage (Riia ASK, 15027).

Nadal murdis vaevaga Murray vastupanu
TENNIS:
Britt Andrew Murray võitis hispaanlase vastu esimese (7: 6) ja kolmanda (6: 4) seti, kuid ei suutnud veel suurüllatust serveerida. Nadal oli teises setis parem 6: 4 ning suutis neljandas ja viiendas setis oma paremuse maksma panna. Neljanda seti võitis teise asetusega hispaanlane 6: 3 ja viienda 6: 1, ehkki Murrayl oli kasutada viis murdepalli, kirjutab Sportnet.
Veerandfinaalis on Nadali vastaseks Fernando Gonzalez (nr 10).
19-aastane Murray lõi 15 pallinguässa Nadali 5 vastu, kuid suutis 17 murdepallist realiseerida vaid 3 (Nadal 16-st 7). Esimese servi õnnestumise protsent oli võitjal 72, kaotajal 50. Topeltvigu tegi Murray 9, Nadal vaid 1.

Šarapova pääses veerandfinaali
TENNIS:
Esimese seti võitis Šarapova 22. asetusega Zvonarjova vastu 7: 5, teise 6: 4. Venemaa tennistidele on kindlustatud ka üks koht poolfinaalis, sest Šarapova vastane veerandfinaalis on veel üks kaasmaalane, tabelisse 12-ndana asetatud Anna Tšakvetadze, vahendab Sportnet.
Selle paari võitja kohtub poolfinaalis Kim Clijstersi või Martina Hingisega. Samad tennisistid olid turniiri samas faasis vastamisi ka mullu ning siis võitis Clijsters 6: 2, 2: 6, 6: 4. Šarapova jõudis aasta tagasi poolfinaali, kus kaotas Justine Henin-Hardenne'ile 6: 4, 1: 6, 4: 6.
Tabeli alumisel poolel selgitavad poolfinalistid Serena Williams (USA) ja Shahar Peer (Iisrael) ning tšehhitarid Nicole Vaidišova ja Lucie Šafarova.

BIG Kuldliiga algab teisipäeval
Teisipäeval, 23. jaanuaril käivitub Lasnamäe kergejõustikuhallis kodune kergejõustiku võistlussari BIG Kuldliiga.
Publikul on põhjust kohale tulla, sest võistlustulle asub suur osa Eesti paremikust ja hulgaliselt naaberriikide sportlasi. Oodata on nii uusi rekordeid kui Euroopa sisemeistrivõistluste esimesi normitäitmisi.
Suurima tähelepanu osaliseks saab eeldatavasti 2006. aasta Eesti parim naiskergejõustiklane Ksenija Balta (pildil), kes lööb kaasa 60 m jooksus ja kaugushüppes. Rekorditerohke välishooaja järel on Ksenijalt põhjust loota ka Eesti siserekordite purustamist. 60 m jooksus kuulub rekord 2005. aastast 7,30 sekundiga Katrin Käärtile. Kaugushüppes on Anu Kaljuranna tulemus 6.61 püsinud Eesti siserekordina juba üle 20 aasta! Rekordinumbrite poole aitavad Ksenijal püüelda 60 m jooksus kolmikhüppe juunioride maailmameister Kaire Leibak ja kaugushüppes lätlanna Jesenija Volžankina (isiklik rekord 6.54).

Kaks endist esireketit jõudsid veerandfinaali
TENNIS:
Kui õhtupoolikul suudab veerandfinaali liikuda ka Maria Šarapova, siis on pooled kaheksa hulka jõudnud naismängijatest nautinud kunagi esireketi staatust, kirjutab Sportnet.
Neljanda asetusega Clijsters alistas Daniela Hantuchova Slovakkiast 6: 1, 7: 5. Neljanda asetusega belglanna, kes seni oma ainsas Melbourne'i finaalis on kaotusega leppinud, kulutas esimesele setile vaid 27 minutit ja kuigi mängu teine pool oli tasavägisem, suutis noor konkurent Clijstersi servi murda vaid korra.
Hingis pidi väljakul veetma tunni ja 51 minutit, et Li Na'st 4: 6, 6: 3, 6: 0 jagu saada. Hiinlanna mäng lagunes teise seti keskel ja ta tegi lõpuks 69 sundimata viga kuuenda asetusega šveitslanna 18 vastu.

airBaltic ei nõua reisijatelt lisatasu enne 7. detsembrit ostetud piletite eest
Vastureaktsiooniks Briti lennujaamade eelmise aasta lõpus vastuvõetud otsusele ei kavatse Läti lennufirma airBaltic nõuda reisijatelt lisatasu lennupiletite eest, mis olid ostetud enne 7. detsembrit lendudele, mis väljuvad alles pärast 1. veebruarit Londonisse või Manchesteri.
Eelmise aasta detsembris teatas Suurbritannia rahandusminister Gordon Brown Air Passenger Duty määrusest, mille kohaselt peavad kõik Briti lennujaamadest väljuvad reisijad tasuma lisamaksu. Vastavalt Suurbritannia valitsuse otsusele peavad lisatasu maksma ka need reisijad, kes ostisid oma piletid enne 7. detsembrit, kuid lendavad alles pärast 1. veebruarit.
"Erinevalt odavlennufirmadest, otsustas airBaltic nende reisijate tasude vahe, kes ostsid pileti Londonisse või Manchesteri enne 7. detsembrit, kuid lendavad alles peale 1. veebruarit, ise kinni maksta. Nii ei pea reisijad tegema lisakulutusi Inglismaalt lahkudes," sõnas airBalticu president Bertolt Flick. "Odavlennufirmad on aga valinud teise poliitika: kõik reisijad, kes on varakult ostnud piletid peavad nüüd maksma lisatasu, vastasel juhul võidakse neid üldse mitte teenindada," lisas Flick.

ARK väljastas esimese autojuhi kutsetunnistuse
Täna väljastati ARK Tallinna büroos esimene kutsetunnistus järjenumbriga KT000001.
Sellest aastast peavad kõik tasu eest veoseid ja reisijaid vedavad autojuhid olema läbinud ametikoolituse ning omama, kas seni koolitusasutuse väljastatud ametikoolituse tunnistust, või alates aastavahetusest ARK büroodes väljastatavat kutsetunnistust, teatas ARK.
Autoregistrikeskus väljastab autojuhtide kutsetunnistusi alates 1. jaanuarist 2007. ARK-i välja antav kutsetunnistus meenutab välimuselt juhiluba, millele on lisaks isikuandmetele märgitud juhtimisõiguse kategooria ja kutsetunnistuse kehtivuse lõpptähtaeg.
Veoauto- ja bussijuhi kutsetunnistus on kehtiv ja nõutav terves Euroopa Liidus, taksojuhi kutsetunnistus on aga siseriiklik dokument.

Raidla & Partnerid: IPO aitab Eesti ettevõttel rahastada suurlaienemist
Eestis seni toimunud kuuest aktsiate avalikust pakkumisest (IPO) nelja nõustanud advokaadibüroo Raidla & Partnerite hinnangul on Eesti ettevõtete senisele kogemusele tuginedes IPO korraldamine parim viis rahastada ettevõtte märkimisväärset laienemist või laienemise eesmärgil teiste ettevõtete ostmist.
Õnnestunuim laienemise finantseerimise näide on Silja Line'i ost Tallinki poolt, teatas ettevõte.
"IPOde korraldamine Eesti ettevõtete poolt näitab häid kasvuideid ja usku ettevõtete tulevikku," ütles Raidla & Partnerite partner Jüri Raidla. "IPO korraldamine ei ole eesmärk omaette, vaid ettevõtte kasvustrateegia üks realiseerimise viise. IPO eesmärgiks on täiendava omakapitali kaasamine ja laienemise finantseerimine. Tallinki rahvusvaheline IPO täitis neid eesmärke väga hästi."
Raidla & Parnterid partner Raino Paron ütles, et IPOde ettevalmistamine on mahukas töö, kuid tulemus sõltub väga suures osas just ettevalmistusprotsessist. "Kui otsus IPO korraldamiseks on tehtud, kaasatakse lisaks tippjuhtkonnale ja omanikele ka finantsnõustajad, audiitorid, õigusnõustajad," sõnas Raino Paron. "Hea ettevalmistus ja õnnestunud turuolukord toovad ettevõttele kaasa miljoneid kroone lisaväärtust. Emitendi ja ettevõtte omanike jaoks on aktsiate müügi korral tähtis saavutada turul parim hind, investorite jaoks on oluline näha ettevõtte tulevikupotentsiaali. Nõustamisprotsess peab need kaks ootust suutma omavahel kooskõlla viia."

Suprema Venemaa investeerimisfond oli suurima tootlusega
Suprema poolt valitsetava Evli Greater Russia fondi tootlus oli eelmisel aastal 47,3 protsenti, mis on Eestist hallatavatest avalikest investeerimisfondidest parim tulemus.
"Nüüd, mil nafta ja metallide hinnad maailmaturul on teinud läbi tuntava languse ning nende mõju Vene majandusele väheneb, avaldub Evli Greater Russia investeerimisstrateegia valik eriti hästi," ütles Greater Russia fondijuht Vadim Ogneshtšikov.
2004. aasta septembris loodud aktsiafondi Evli Greater Russia tootlus ulatub 51,16% -ni aasta baasil alates fondi loomisest. Fondi varade maht oli möödunud aasta lõpu seisuga 1,67 miljardit krooni. Fond investeerib Vene ettevõtete aktsiatesse, eelkõige majandussektoritesse, mis on seotud tarbimise ja investeeringute kasvuga. Evli Greater Russia fondi on fondi teatel investeerinud Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi Luksemburgi ja Prantsuse institutsionaalsed investorid ning Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi erainvestorid.

Water Ser võitis suurhanke Lätis
Konsortsium SIA Water Ser ja AS Water Ser sõlmisid Läti keskkonnaministeeriumiga 3,2 miljoni euro suuruse lepingu Kekava linna kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.
Ühtlasi kirjutati Kekava linnavalitsusega alla leping Kekava linna veetöötlusjaama ehitamiseks.
Water Ser Groupi juhatuse liikme Andres Pürgi kinnitusel on tegemist ettevõtte senini suurima projektiga Lätis. "Lisaks Eesti turule on Water Ser saavutamas väga head positsiooni ka Lätis," ütles Pürg ettevõtte teates.
Läti keskkonnaministeeriumi poolt rahvusvahelise abiprogrammi raames tellitud tööde käigus teostavad AS Water Ser ja SIA Water Ser ühe aasta jooksul linna peamiste kanalisatsioonitrasside ehitus- ja remonditöid.
AS Water Ser on 1991. aastal loodud firma, mille peamisteks tegevusaladeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike ehitus.

Tartus avatakse uudse kontseptsiooniga õllelounge Beer Colors Place
Tänasest avab Tartus uksed uudse kontseptsiooniga meelelahutuskoht Beer Colors Place, mis valmis endise ZUM-ZUM'i cafe ja A. Le Coq'i koostöös.
Uudiskoha unikaalseimaks osaks on spetsiaalselt väljatöötatud õllekokteilid, mida pakutakse hea muusika ning stiilse sisekujundusega miljöös.
Beer Colours Place esindab täiesti uut osa Eesti õllekultuurist, mille eesmärgiks on ühendada klassikaline kvaliteetne õlu, ainulaadsed õllekokteilid, spetsiaalsed õllesuupisted, sobiv muusika ning stiilne õhkkond. Eelmisel sügisel avati Beer Colors'i kontseptsiooni järgiv meelelahutuskoht Tallinnas - Stereo Beer Colors.
A. Le Coq Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul on õllel mujal maailmas palju enam kasutusvõimalusi. "Näiteks Pariisis on õlust saanud trendijook, mida juuakse restoranides toidu kõrvale kui ka erinevate õllekokteilidena," sõnas Noop. Noobi sõnul on Beer Colors'i õllelounge'de rajamine Tartusse ja Tallinnasse oluline samm Eesti õllekultuuri arendamise suunas. "Inimesed otsivad uusi elamusi ning õllekokteilid on suurepärane võimalus just neile, kes õlut muidu ei joo," on Noop veendunud.

Arco Vara ostis ehitusettevõtte Lätis
Kontserni kuuluvad ehitusettevõtted üheks ehitusdivisjoniks ühendanud Arco Vara viis jaanuaris lõpule enamusosaluse omandamise Läti ehitusettevõttes SIA Dinamo Buve, mis jätkab tegevust Arco Construction kaubamärgi all.
Arco Vara ehitusdivisjoni juht Ahto Altjõe märkis, et ehitusdivisjoni laienemine lõuna suunal oli üheks möödunud aastal seatud eesmärgiks. "Esimeste sammude üle saab rõõmu tunda," ütles Altjõe. "Loodame Lätis kiiret käibe kasvu ja arengut, fookus saab olema uutel arendusprojektidel."
Ehitusettevõttes Arco Construction on 67 töötajat ning Altjõe tõstis esile ettevõtte poolt Riias Domina Prismas ja hotell Latvijas tehtud ehitustöid.
2006. märtsis käivitunud ettevalmistustööde tulemusena koondab Arco Vara tütarettevõte Arco Ehitus OÜ nüüdsest seni iseseisvalt tegutsenud ettevõtteid Deena Ehituse OÜ ja Veemaailm Inc OÜ ning kontrollib Lätis Arco Construction- i tegevust.

Silbet alustas Jõhvi kesklinna uue elurajooni ehitust
AS Silbet alustas Jõhvi kesklinna uute moodsate kortermajade püstitamist.
Nooruse ja Aasa tänavate äärsesse kvartalisse rajatakse lähiaastatel 7 uut eriprojektiga 3-4-korruselist korterelamut, kokku 118 korteriga, teatas ettevõte.
"Meil on olemas inimesed, oskused, vahendid ning materjalid - miks mitte siis kaasa lüüa kaasaegse elamispinnna defitsiidi leevendamises," ütles ASi Silbet juhatuse esimees Vjatšeslav Šlõk.
"Majades on hea planeering, korterites on pinda 60-150 ruutmeetrit. Seda tüüpi maju pole Eestis varem ehitatud ja nad vastavad täielikult järjest karmistuvatele soojusenergia kokkuhoiu ja keskkonnanõuetele," lisas Šlõk.
Šlõki sõnul lähtuti maju kavandades sellest, et elamute kvaliteet oleks Ida-Virumaa turul pakutavatest parim. Ehitatavatel majadel on väga hea asukoht - kohe Jõhvi keskuse kõrval, samas suurtest teedest eemal.

JÄRJEJUTT (54): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Tanja toitis Andreid revanši mõttes, öeldes valjusti: "Sa tahtsid mind alandada? Nüüd alandan sind mina!" Ja serveeris talle punast kalamarja - Nõukogude-aegset luksuse sümbolit, mille ostmiseks tal oli nüüd juba raha. Andrei pugis kalamarja mõlema suupoolega, punastamata alandusest, sest ta nälgis tõsiselt ega häbenenud mõnikord käia isegi kerjuste jaoks kiriku juures avatud supiköökides, tehes seejuures nägu, nagu oleks usklik - õppis risti ette lööma.
Loomulikult oli Andrei selleks ajaks oma vaikivast tudengineiust juba ammu lahku läinud ja elas kurat teab kuidas ning kus. Ta oli kulunud, võidunud ja allakäinud ning sarnanes kodutuga.... Muide, naaskem 1992. aasta suvesse - turumajanduse läbimurde päevisse. Nädala pärast, kui lapsi polnud enam sootuks millegagi toita ja ämm nõudis, et Tanja andestaks Andreile ja võtaks ta tagasi, ei võtnud Tanja kedagi tagasi, vaid läks lähimale turule müüjaks.

Baskini anekdoodid
Blondiin tuleb advokaadi juurde:
"Kas see vastab tõele, et abielu lahutamisel saan pool varandust mina?" küsib ta.
"Kui teha kõik oskuslikult ja seaduse järgi, siis on see võimalik. Aga miks te tahate lahutust?" küsib advokaat.
"Ei, ma alles otsin praegu sobivat meest!"
Kerjus peatab tänaval tüseda daami.
"Proua, aidake, ma pole juba kolm päeva söönud!"
"Oo, mu jumal!" hüüab proua. "Kui mul oleks nii palju tahtejõudu!"
Mees tuleb juuksurisse. Tal aeti habet, pesti pead, lõigati juukseid ja lõhnastati. Mehele ei meeldinud teenindus.

Palmaru: mõnele on Sakala agitatsiooni-puusärk
Reedel vastas EPL Online'i lugejate küsimustele kultuuriminister Raivo Palmaru. 75 küsimusest olid paljud seotud Sakala kultuurikeskuse probleemidega.
Olete esinenud Sakala keskuse lammutamise kaitseks. Millised lepingu punktid lubavad olemasolevat ehitist lammutada?
Ma ei kaitse lammutamist, vaid püüan inimestele selgeks teha, et probleem on keerukam, kui mõni seda ette kujutab. Hoonestusõiguskonkursi tingimused ega ka leping ei käsitle olemasoleva hoone säilitamise võimalusi ega kohustust, vaid keskenduvad sellele, mida lõpptulemusena tahetakse kinnistul näha. Nii hoo-nestusõiguse konkursi tingimused kui ka hoonestusõiguse seadmise leping ei jäta kahtlust, et lepinguosaliste ühine tahe oli ja on nüüdisaegse kultuuri-, meelelahutus- ja konverentsikeskuse väljaarendamine. Ja seda nii, et hoone täidaks vähemalt 50% ulatuses kultuurifunktsiooni. Kusjuures keskuse oluline osa on 1800-kohaline polüfunktsionaalne saal.

 "Suur Vend" rassismisüüdistuste küüsis
Inglismaa telekanalis Channel 4 jooksev tõsielusõu "Suur Vend" ("Big Brother"), kus osalevad kuulsused, on langenud rahvusvahelise rassismiskandaali keskmesse. Ühest osalejast, Bollywoodi staarist Shilpa Shettyst (pildil), sai kaasmängijate rassistlike märkuste ohver, mis häiris televaatajaid.
Meedia järelevalveorgan Ofcom sai vaatajatelt saate kohta rekordiliselt üle 36 000 kaebuse. Kõigepealt võttis asja uurida Ofcom, siis lõid kampa poliitikud, teiste hulgas Briti peaminister Tony Blair. "Big Brotheri" sponsor teatas, et lõpetab (ajutiselt) lepingu, Indias põhjustas Shetty solvamine lausa rahutusi. Kuigi Shilpa ei teinud tükk aega solvangutest välja, tunnistas ta eelmisel nädalal, et on langenud rassismi ohvriks. Channel 4 saatest igatahes ei loobu, vaid proovib olukorda lahendada sellega, et väljahääletamiseks tehtud kõnedest saadav tulu annetatakse heategevusele.

Kaalujälgijate ajakiri lõpetab ilmumise
AS Ühinenud Ajakirjad lõpetab ajakirja Kaalujälgijad väljaandmise. Kirjastus ei jätka sellest aastast ajakirja väljaandmist, kuna lõpeb kolmeaastane litsentsileping Weight Watchers Eesti AS-iga. Veebruarist alustab ilmumist uus tervisliku elustiili ajakiri Toit & Tervis.
Ajakirjast Toit & Tervis saab lugeda tervislikust eluviisist laiemalt, sealhulgas toitumisest, sportimisest ja psühholoogiast, aga ka kosmeetikast ja moest. Samuti leidub tervislikke toiduretsepte ja õpetussõnu dieedi pidamiseks.
Ühinenud Ajakirjad jätkab siiski koostööd ka kaalujälgijatega. Ajakirja Toit & Tervis iga numbri sisust hõlmab veerandi kaalujälgijate osa, kust leiab punktidega nädalamenüü ja õnnestujate edulugusid.

Lenna Kuurmaa asub tööle raadio Sky Plus saatejuhina
Alates sellest nädalast juhib laulja Lenna Kuurmaa raadio Sky Plus soovisaadet "Soovikas". Popgrupi Vanilla Ninja liige Lenna Kuurmaa hakkab kuulajate tervitus- ja lemmiklugusid eetrisse vahendama igal tööpäeval kella 19-22. Soovisaade on nüüdsest eetris kahe saatejuhiga - Lenna kõrval jätkab saate juhtimist Andi Raig.
Lenna Kuurmaa sõnul on raadiodiskori töö põnev väljakutse. "Olen andnud raadiotele sadu intervjuusid, ent nüüd on mul võimalus olla teisel pool mikrofoni," lausus ta.
Sky Plusi eetris töötab ligi 20 inimest. Raadiojaama programmidirektori Priit Vare sõnul ollakse kindlad, et kuigi Alari Kivisaar suudab endiselt hommikuti rõõmustada ka nooremaid kuulajaid, mõjub rahvusvahelises muusikaäris ilma teinud 21-aastane Lenna nende kuulajatele väga positiivselt.

Šmiguni ja Veerpalu kannustab MM-kuld
Šmigun ja Veerpalu pole tänavu võitnud, ometi oleks lühinägelik nende eduvõimalust MM-il alahinnata.
1 Kuigi pealkirjas ei sisaldu midagi ootamatut, on sel lausel tänavusel Eesti suusatajatele võitudevaesel talvel oluline tähendus. Eesti spordi kaks kirgast tähte rassivad palehigis, et korrata Torino taliolümpia triumfe.
Tõsi, ei Kristina Šmiguni ega Andrus Veerpalu võistlusvalmidus pole kuu aja pärast Sapporos algava MM-i eel laitmatu. Ometi oleks lühinägelik kahekordsete olümpiavõitjate eduvõimalust alahinnata.
Šmigun jäi Rõbinski MK-etapil 15 km vabatehnikasõidus küll põhirivaalidele selgelt alla, kuid ta tundis külmetushaigusest paranemise järel kehas taas jõudu. Mis veel tähtsam: tema hääles kõlasid seitsmendast kohast ja ligi 40-sekundilisest kaotusest hoolimata optimistlikud noodid.

Kalev ja Rock jäid välismängijate värbamisel hätta
Kuigi pool korvpallihooaega saab juba läbi, otsivad nii Tallinna Kalev/Cramo kui ka Tartu Ülikool/Rock endale täiendust välismaalt.
Kalevi koostamine on mind üllatanud. Esiteks tegutsesid nad eestlaste värbamisega passiivselt. Nüüd proovivad nad juba neljandat välismängijat, aga see pidanuks toimuma juba suvel või äärmisel juhul hooaja hakul.
Travis Reed on toonud Kalevile punkte ja üritab ka kaitses. Tema toomist võiks hinnata nelja plussiga. Rocki mängujuhile Georgi Tsintsadzele võiks panna nelja miinuse, aga teiste välismaalaste palkamisel panid mõlemad klubid mööda.
Kui nägin James Alleni esimest kontrollmängu, sai selgeks - see pole mees, keda Kalev vajab. Paari-kolme treeninguga pidanuks olema asi ka treenerile selge, aga teda hoiti paar kuud. Vilunud treeneril piisab 20 minutist video vaatamisest, et palluri plussidest ja miinustest aru saada.

Miks ülepea vajame uisuliitu? 
Kolm aastat tagasi panin Hollandis 30-aastase vaheaja järel taas esimest korda kiiruisud jalga ning tuletasin Geleeni jäästaadionil sadade vanade ja noorte kiiruisutamise entusistide vahel komberdades noorust meelde. Kohalikud üllatusid, et Eestis, kus on selle ala olümpiavõitja, pole kiiruisutamiseks veel tehtud tehisjääareeni!
Vaatamata uisuliidu leigele suhtumisele olümpiakullaalasse on viimastel aastatel siiski tekkinud mitu kiiruisutamise rühma. Tiit Idaranna grupp saab tõhusat abi hõimuveljedelt soomlastelt. Kodumaal pole noortel kiiruisutajatel õigeid harjutusvõimalusi
Tartu lõunakeskuse hokiväljak on hädaabinõu - seal saab õppida lühirajasõidutehnikat. Pealegi tekitas kiiruisutajate seal harjutamine pahameelt.

AjaPeegel: Mees, kes protestis sõja vastu
17. jaanuaril sai 65-aastaseks Rooma olümpiavõitja raskekaalu poksis Cassius Clay alias Muhammad Ali. Tänapäeval suured sõbrad, onu Vanja ja Onu Sam kaklesid 40 aastat tagasi Vietnamis. Kohtusid kaks maailmavaadet, USA lennuvägi oli sõjas üliedukas, maapinnalt pühiti terved Põhja-Vietnami külad ja asulad. Maavägede, s.t musta töö tegijate võitlusvaim langes.
Tavaliselt saadetakse siis sõduritele külla sõubrigaadid, mis koosnevad poplauljatest, muusikutest ja sportlastest. Sõdurid vabanesid staaride keskel pingetest. Ühest sellisest sõubrigaadi sõidust Vietnami keeldus elukutseliste raskekaalu maailmameister Ali.
Maailmale oli üllatuseks, et ameeriklaste iidol protestib vennatapusõja vastu. Kodumaal sattus poksija põlu alla, ta sai kutse sõjaväkke. Protestiks viskas ta olümpiakulla Hudsoni jõkke ega täitnud käsku. Möödus 30 aastat ja Atlanta olümpial riputati Ali kaela uus, Rooma olümpia kuldmedal.

Korotini ja Esko-Veskimäe tantsisid viimase valsi
Eesti võistlustantsijatest kõige enam tiitleid pälvinud Kristine Esko-Veskimäe ja Eduard Korotin võõrustasid eile tippspordist lahkumise peol kõige lähedasemaid abilisi.
Kaheksa aastat publikut lummanud paar kutsus Tallinna Mustpeade Majja treenerid, toetajad, nõustajad, sõbrad - inimesed, kes on nende ühisesse püüdlusesse ikka uskunud.
"Meid viis kokku õnnelik saatus ja saavutasime tantsuareenil rohkemgi, kui söandasime tahta," ütles 34-aastane Korotin, kelle elukaaslane Julia Kolektor sünnitab kevadel lapse. "Meil tuli ju viimastel aastatel oma aega jagada ka treeneritööle. Aga treenisime väsimatult ja ilmselt soosis meid ka õnn."
Eelmisel talvel Saku Õlletehase juhatuse liikme Janno Veskimäega abiellunud 27-aastase Kristine sõnul sai üks tähtis eluperiood mööda. "Usun, et tegime Eduardiga kõik, et olla koos edukad," lausus ta.

Õpilasi ei heiduta isegi porimöllus jooksmine
Talispordirõõme ei saa koolitunnis küll nautida, kuid Paide koolide spordibaasid ja nutikad õpetajad leiavad õpilastele ka porimöllus kehalist koormust.
Paide ühisgümnaasiumi lähedal kulgeb orienteerumisrada, kus lapsed saavad kontrollpunkte otsides jõukohases tempos liikuda. Teeneka kehalise kasvatuse õpetaja Elle Tikri sõnul ei jää elu lumepuuduse tõttu ju seisma.
"Tuleb leida teisi tegevusi, mis ei sõltu ilmast," lausus ta. "Raja läbimine ei nõua lastelt erilist orienteerumisoskust, kontrollpunkte otsitakse õnne peale."
Tikker loodab, et suusatamis- ja kelgutamisrõõmud alles tulevad. "Kooli läheduses on ideaalsed suusarajad, mis ootavad kasutajaid," ütles ta.
Üks tund kindlasti õues
37 aastat Paides spordiõpetaja ametit pidanud Tikker annab algklassilaste õpetamise kõrvalt nädalas tosin kehalise kasvatuse tundi: kahele kolmandale ja kahele viiendale klassile, igaühele kolm tundi nädalas.

Õpetajad maandasid spordiplatsil pingeid
Koolispordiliidu võrkpalliturniiril Põltsamaal lõi kaasa 28 kooli ligi 300 õpetajat, mõne kooli võistkonnad teevad õpilastelegi ära.
Teises liigas koolispordiliidu võistkonnale haarava esikohaheitluse 1: 2 kaotanud Tartumaa Kammeri kooli direktor Peep Puusepp õhetas pärast kohtumist.
"Koolispordiliidu võistkond koosnes üle Eesti kogutud endistest proffidest, neile polnud häbi kaotada," ütles ta.
Kammeri kooli õpetajad mängivad nii korv- kui ka võrkpalli, kord nädalas harjutavad kindlasti. "Meile pole isegi õpilastest vastaseid," ütles Puusepp.
Kammeri kooli direktori sõnul annab pallimäng pedagoogidele võimaluse päevapinged välja rahmeldada. "Peamine mootor on tahe," ütles ta. "Koolivaheajal on hea kolleegidega kokku saada ja ühistegevus ei piirdu ainult spordiga. Õhtune stiilipidu käsitles näiteks pioneeriaastaid."

Lance Armstrongi eksnaine naudib jooksmist
Kristin Armstrong avastas pärast Tour de France'i viiekordsest võitjast Lance Armstrongist lahutamist oma sportliku võimekuse ja jooksmise ravijõu.
"Ma pole sportlane," alustas Kristin Armstrong ajakirjas Runners World oma jooksuelamuste kirjeldamist. "Ma pesin sportlase pesu, masseerisin sportlast, sidusin tema haavu, elasin talle südamest kaasa, valmistasin sportlasele pastat, kuid 32 aasta kestel ei mõelnud kordagi, et ka minu kehas on sportlikud võimed."
Pärast kaksikutest tütarde sünnitamist 2001. aasta novembris tundis Armstrong end väsinuna ja rahutuna. "Võib-olla tahtsin vastutuse koormast vabaneda," ütleb ta. "Kas olukorrast väljapääsemiseks või väljakutse otsimiseks hakkasin jooksma."

Kas aeroobika on vaid naiste pärusmaa? 
Spordileht saatis meesreporteri naistest pulbitsevasse aeroobikasaali kogema, kui tugevasti õrnem sugu harjutab. Usute või mitte, kuid aeroobika on maailma üks enim harrastatavaid spordialasid.
Meeste osa ses muusikataktis jalgu ja käsi viibutavas ning mingi ime läbi sammukombinatsioonide vir-varris suunataju mitte kaotavas seltskonnas on siiski kaduvväike. Miks?
Elevant portselanipoes
Stuudio 99-s on algamas rohkem lihastreeningule (ja vähem hüplemisele) tähelepanu pöörav body-fit aeroobika ning ukse taga ootab 15 peamiselt 20-30-aastast liibuvatesse ürpidese pugenud naisterahvast.
Mulle kui ainsale meessoo esindajale saavad osaks üksikud umbusaldavad pilgud.
"Meil siin ei ole küll ainult naistetreening, aga mehi eriti ei käi. Mõned on tulnud, aga kui hakkama ei saa, ei taha eriti tagasi tulla," selgitab treener Ethel Otsason.

Jelena Glebova: koostöö Anna Levandiga algas juhuslikust kohtumisest
Möödunud aastal Torino olümpiamängudel debüüdi teinud Jelena Glebova tahab käesoleval nädalal algaval EM-il murda naiste üksiksõidus esikümnesse.
Jelena, sa oled 17 ja uisutanud tosin aastat. Alustasid juba viieselt?
Jah, vaatasin venna trenne ja ala hakkas väga meeldima. Alguses käisin jäähallis kaks korda nädalas, siis kolm korda ja nii järjest rohkem. Üheksa-aastasena harjutasin Irina Kononova juures linnahallis juba iga päev.
Anna Levandiga ristusid su teed viis aastat tagasi.
Mul olid eelmise treeneriga selleks ajaks suhted halvenenud. Kuid ma teadsin, et Anna ei võta oma gruppi minuvanuseid, ta soovis treenida vaid lapsi, mitte neid, kes on juba uisutanud. Sain temaga juhuslikult poes kokku, olin üksi, vanemateta. Anna küsis, kuidas trennid lähevad. Rääkisin, et ei lähe hästi, treener tegeleb vaid Jelena Muhhinaga. Ütlesin Annale, et tahaksin tema juures uisutada.

Rängalt kukkunud Tšehhimaa suusahüppaja elu on ohus
Tsehhi suusahüppaja Jan Mazoch kukkus laupäeval Lõuna-Poolas Zakopanes maailmakarikaetapil nii rängalt, et viibib koomas ja tema elu on ohus.
21-aastane Mazoch kaotas teises hüppevoorus lennu ajal tasakaalu ja maandus pea peale, lohisedes teadvuse kaotanuna seejärel mööda hüppemäe nõlva allapoole.
Kiirabi fikseeris ta pea ja kaela ning toimetas ta esmalt kohalikku haiglasse, ööl vastu pühapäeva aga viidi ta edasi lähedalasuva Krakówi linna haiglasse, kus teda hoitakse koomaseisundis.
"Vigastused on väga rasked ja ohustavad Mazochi elu," ütles Zakopane etapi korraldustoimkonna aseesimees Sylwester Kosinski telejaamale TVN24.
"Ta suutis jalgu liigutada," teatas rahvusvahelise suusaliidu (FIS) pressiesindaja Kurt Henauer pärast võistlust napisõnaliselt.
Ebasoodsad tuuleolud

Tartu Rock ja Kalev/Cramo jätkavad puhaste paberitega
Kalev/Cramo teenis Balti liigas mäekõrguse 112: 63 võidu Kaunase Atletase üle, Tartu Ülikool/Rock alistas Vilniuse Sakalai oodatust raskemas mängus 95: 81.
Kalevlased vajutasid kogu kohtumise gaasipedaalile: surusid vastaseid jõuliselt kaitses ja jooksid üle platsi nagu ussist nõelatuna. Kohati läksid võõrustajad ülemeelikuks, ent mõnigi trikisööt läks auti ja Kristjan Kangur tabas palli ülalt korvi surumisel kaks korda rõngast.
"Ma ei pööraks pisieksimustele tähelepanu," ütles Kalev/Cramo peatreener Veselin Matic mõnust õhetades. "Vaadake tablood - millal Eesti klubi viimati leedulasi 49 punktiga klobis?"
Mäng meeskonnale
Iga mängija, kelle Matic platsile saatis, püüdis midagi korda saata. Viskekindluse leidnud Catalin Burlacu pommitas lähedalt ja kaugelt. Kalevi juhendaja sõnul saab 17 punkti kogunud rumeenlane aru, mida temalt oodatakse.

Tallinna FC Levadia teenis võidu ja kaotuse
Eesti jalgpallimeistril Levadial säilis võimalus jõuda Moskvas turniiril Kubok Sodružestva veerandfinaali.
Levadia on Moskvas endise N Liidu liiduvabariikide meistrite siseturniiril pidanud kaks mängu ning kogunud kolm punkti. Laupäeval võitsid tallinlased Kõrgõzstani meistri Narõni Dordoy-Dinamo koguni 4: 0, kuid pühapäeval andsid mängus Moldova klubi Tiraspoli *eriffi vastu kaks korda edu käest ning kaotasid 2: 3. B-grupi kahe võiduga juhtiva Tiraspoli järel selgitavad teise veerandfinaali pääseja Levadia ja Aserbaidžaani meister FK Bakuu homme keskpäeval algavas mängus. Dordoy-Dinamo 2: 0 alistanud FK Bakuul on üks võit.
Kohtumises *eriffiga viis Konstantin Nahk Levadia 20. minutil juhtima, kuid kaks minutit hiljem ukrainlasest ründaja Oleg Gumenjuk viigistas. Kümme minutit enne esimese poolaja lõppu suutis Ats Purje levadialased ette viia.

Neli päeva tõvevoodis veetnud Endrekson lõi platsi puhtaks
Tõnu Endrekson napsas Alfa sõudeergomeetri võistluse võidu Eesti juurtega kanadalase Adam Kreegi eest.
14. korda toimunud sisesõudmisvõistluse maiuspala, meeste finaalsõidu eel oli küsimärke rohkem kui küllaga.
"Eile (reedel - toim) õhtusöögilauas ütles Kreek, et on 1000 meetrit sõitnud 2.50-ga, kuid pärast eelsõitu oli juba näha, et tegemist on ikka kõvema mehega," tutvustas Endrekson kanadalase sõjakavalust.
Ainsana läbiski eelsõidu alla 2.50 omaaegse eestlasest kuulitõuke Euroopa meistri Aleksander Kreegi lapselaps Adam Kreek (2.49, 1), kes aastatel 2002. ja 2003. tuli Kanada kaheksapaadis maailmameistriks.
Teise ajaga läks finaali 18-aastane Rauno Talisoo (2.50, 0), kes hiljuti tuli ergomeetril Euroopa noortemeistriks, kolmandana aga finaali vanim mees, 41-aastane Jüri Jaanson (2.50, 9).

Australian Open: Teismelised tõusid ähvardavalt esile
Austraalia lahtistel meistrivõistlustel keerati naiste üksikmängu tabeli alumine pool eile pea peale. Üks favoriit teise järel kaotas ning veerandfinaali läksid teismelised Lucie *afarova, Shahar Peer ja Nicole Vaidišova ning oma kunagist kuulsust taas läikima lööv eksesireket Serena Williams.
19-aastane *afarova üllatas teise asetusega prantslannat Amelie Mauresmot 6: 4.6: 3 võiduga. "Siin polnud tegemist alavormiga. Mind löödi lihtsalt puruks!" tunnistas Mauresmo.
"Ma polnud kunagi Ameliega mänginud, ja veel peaväljakul," rõõmustas *afarova, kes WTA edetabelis Kaia Kanepiga võrreldaval 70. koha. "Alguses pabistasin, aga esimese seti lõpu ja teise alguse mängisin hästi," rõhutas *afarova, kes kolme aasta eest osales varumängijana Eesti - Tšehhimaa FedCupi matšil Tallinnas.

Võitu nautisid Roponen ja Follis
MK-etapil Rõbinskis teenisid naiste distantsidel esikoha tänavused esiletõusjad: 15 km vabatehnikasõidus soomlanna Riitta-Liisa Roponen ja sprindis itaallanna Arianna Follis.
Elu esimese MK-võidu saanud Roponen edestas ühisstardiga sõidu lõpuheitluses tšehhitar Katerina Neumannovat 1,4 sekundiga.
Soomlannade võimukust näitas Aino-Kaisa Saarineni kolmas ja MK-sarja liidri Virpi Kuituneni viies koht. Seitsmenda koha saanud Kristina Šmiguni edestasid ka venelanna Jevgenia Medvedeva ja itaallanna Sabina Valbusa.
Võistluse õnnestumisele andis kaaluka panuse publik, mida oli üle kümne tuhande inimese. "Vägev oli suusatada," lausus 28-aastane Roponen. "Pidin hooldemeestelt mitu korda küsima, mitmes ring läheb, sest midagi polnud kuulda."

Universiaadipronks süstis Kaili Sirgesse kindlust
Torino olümpia Pragelato suusarajad soosisid Eesti tudengisportlasi - Kaili Sirge teenis taliuniversiaadil vabatehnikasprindis pronksmedali.
Eestile esimese talviste üliõpilaste tiitlivõistluste medali toonud Sirge ütles, et pjedestaalile tõusmine tundus talle natuke uskumatu. "Jalad ei värisenud, aga väga hea tunne oli küll," lausus 23-aastane Tartu ülikooli kehakultuuritudeng.
Sirge rääkis, et sportlasetee säravaim kordaminek suurendas kindlustunnet. "Nüüd võiks ka kõvemas konkurentsis midagi ära teha, tahaks Otepää MK-sarja klassikasprindis 20 parema hulka tulla," ütles ta.
Võitis MK-sarjas pikematel distantsidel esikuuikusse jõudnud poolatar Justina Kowalczyk Kasahstani suusataja Jelena Kolomina ees. Viimane pole sprindi MK-sarjas 30 parema hulka saanud.

Mati Alaveri arvamus
Peeter Kümmel tegi väga hea sõidu, mis tänavuste varasemate MK-etapi kohtade taustal oli üllatus. Aga see polnud üllatus kontrolltreeningute ja hooaja alguses Olosel näidatud treenituse taustal. Tagantjärele öeldes võib tema taktikat pidada õigeks, sest võitis B-finaali. Heal päeval peabki tema koht olema B-finaalis.
Anti Saarepuul ei jätkunud B-finaaliks enam jõuvaru. Võib ju oletada, et sõitnuks ta veerandfinaalis väiksema jõukuluga, jäänuks jaksu ka edasiseks. Edasipääsul pole suurt tähtsust, kui järgmises ringis enam sõita ei jaksa. Kaks meest B-finaalis on aga hea tulemus.
Timo Simonlatser treenis Norras tugevasti ja vajab ilmselt veel aega taastumiseks. Loodan temalt Otepääl tunduvalt paremat sõitu. Priit Naruskile mõjub veel Tour de Ski raske koormus.

Kümmel rühkis seitsmendaks, Saarepuu süda puperdas
Peeter Kümmel võitis Venemaal Djomino radadel sprindi väikese finaali ja sai elu parima, seitsmenda koha. Ka Anti Saarepuu murdis end B-finaali, lõpetades 12. kohaga.
Kümmel tõdes, et sprindikoondis liigub norralasest treeneri Bjørn Kristianseni käe all õigel teel. "Olime edukad ja see lubab Otepääl startida heas meeleolus," leidis ta.
Ainult 42 osalejaga võistluse võitis itaallane Renato Pasini, kes A-finaali pääses alles ajaga. Teine oli venelane Nikolai Pankratov ja kolmas MK-sarja liider sakslane Tobias Angerer.
23. ajaga veerandfinaalis, saanud Kümmel rääkis, et suusk jäi ajasõidus mingi aia taha kinni ja mees kukkus. "Olin leilis, kas üldse edasi saan," tunnistas ta.

Venelased valitsesid kodurajal
Aleksandr Legkov võitis Rõbinski MK-etapi 30 km ühisstardist vabatehnikasõidus.
"Esimene MK-etapivõit on puhas rõõm. Seda enam, et olin enne võistlust seljavaludega hädas," selgitas 23-aastane venelane, kes lõi lõpuheitluses prantslast Emmanuel Jonnieri ja MK-sarja liidrit Tobias Angereri.
Esikümnes oli neli venelast ja kolm prantslast. Startijaid oli ainult 36, eemale jäid Norra ja Rootsi distantsisõitjad. Ka eestlased ei osalenud sel alal.
Anti Saarepuu kiitis MK-etapi korraldust. 1500 sõduri ja vabatahtliku abiga suudeti lumepuuduses vaevlev Djomino võistluskorda saada alles viimasel minutil. "Missugune rahvamass! Aplausi sai igaüks, väga mõnus publik. Mitte grammigi võrra kehvem kui Otepääl," rääkis ta.

Kristina Šmigun: halvas peab oskama näha ka head
Murdmaasuusatamise MK-etapil Rõbinskis seitsmenda koha saanud Kristina Šmigun ütles, et tahab MM-iks valmistumisel treenida nagu mullu enne olümpiat, ent eesmärgid hoidis enda teada.
Kristina, said üle kolme nädala taas võistelda. Kuidas keha 15 km vabatehnikasõidu vastu võttis?
Esimestel kilomeetritel oli väga-väga raske. Tagatipuks hakkas kõhus pistma. Siis tuli keha tahtmisele järele ja enesetunne läks paremaks. Haigus, antibiootikumikuur ja pikk paus eelmisest võistlusest - see kõik mõjus.
Kuidas haigestumine jaanuari alguses sinu MM-iks valmistumist segas?
Olen mõelnud üle ja ümber. Jõudsin tuntud järeldusele, et halvas asjas peab leiduma ka head. Olen varemgi saanud aru, et kui organism on väsinud, tulevad haigused ja viirused kergemini külge. Eks olin tõesti väsinud.

Verine sport Eesti moodi
Kui mitte arvestada pooletunnist viivitust, algas Balti lahinguna välja reklaamitud võitluskunstide õhtu igati suurejooneliselt.
Silmipimestava valgusmängu ning sütitava muusika saatel kutsuti ükshaaval rahva ette kõik võitlejad. Peale Eesti olid esindatud veel Venemaa, Läti, Leedu ning Austria ja USA - tõsi, viimase kahe puhul tähendas see vaid ühemehelist panust.
Õhtu naelana välja kuulutatud kohtumises pidid vastamisi minema kaks sumomaadleja mõõtmetega vastast: Sean "The Extreme" Thompson USA-st ning Vladimir Pulkin Eestist. Tõmbenumbreid ehk nn supervõitlusi oli koguni kaks, nendele eelnesid kaheksa soojendusmatši.
Ringis võis näha igasugust mürglit. Peale rusikate püüti kasutada põlvi, küünarnukke, kägistamist ja kõikvõimalikku liigeste väänamist ning valuvõtteid. Kummalisena näis aga fakt, et enamik võitlustest püüti maha pidada hoopiski põrandal maadeldes. Näis, et vastasega võis teha ükskõik mida, keelatud oli ainult kubemesse löömine.

RAVIL KHAIR AL-DIN: Pronkssõdur Tõnismäel on kui risti tõmmatud poolkuu
Viimased arengud seoses pronkssõduriga näitavad Eesti poliitilise eliidi küpsuse puudumist.
Kui sõjahaudade kaitse seaduse algatajatel oli mingi kindel seisukoht, siis Keskerakonna hääletamine riigikogus näitas, et see koalitsiooni kuuluv partei jagab meie ühiskonda jätkuvalt kaheks "laagriks". Parafraseerigem siinkohal peaminister Andrus Ansipi sõnu: mitte pronkssõdur ei jaga meie rahvast, vaid seda teeb meie poliitikute nõrkus.
Pole mingit kahtlust, et pronkssõduri teema käivitamist kasutatakse puhtalt poliitiliste punktide saamiseks valimistel. Kuid see ei võta päevakorrast maha pronkssõduri teema aktuaalsust ja ideelist tähtsust eestlaste jaoks.
Probleem on selles, et meie poliitikud ei osanud argumenteeritult esindada Eesti rahva tahteavaldust sel moel, mida rahvas nendelt kõrgel tasemel ootas. Konkreetsemalt öeldes: selgitada ja veenda oma õigsuses mitte ainult punaarmees teeninud eestlasi vaid ka venelasi ja isegi Venemaad. Seega tagades vastuvõetud seaduse nii legaalsust kui ka legitiimsust.

MAŠA LIPMAN: Moskva 2008. aasta mõistatus
Venemaa poliitika võib taandada ühele teemale: kas president Vladimir Putin jääb presidendiks edasi ka pärast 2008. aastat, ehkki on korduvalt kinnitanud, et ei tee seda.
Ja kui ta tõesti sellelt ametikohalt lahkub, keda hakkab ta oma järeltulijaks ette valmistama? Kas tema valitud järglane kuulub ühte Kremli vaenutsevatest rühmitustest? Või valib ta "autsaideri"?
Juhul kui Putin ei säilita oma tähtsust riigi ülima vahekohtuniku ja otsusetegijana, on suur oht, et tekkida võib raevukas sisevõitlus. Keskkonnas, kus võim ja omand on lahutamatud ning kõik valitsuse institutsioonid kohitsetud, võib tähtis volituste üleminek tipus põhjustada vägivaldse ümberjagamise. Seega on mainitud küsimuste lahendamine elutähtis Vene poliitilisele eliidile, kes tahab väga säilitada praeguseid hüvesid ning neid juurde saada.
45 protsenti venelastest arvab, et Putin nimetab järglase ning see isik saab uueks presidendiks. Peaaegu veerand usub, et põhiseadust muudetakse nii, et Putin saaks kolmanda ametiaja. Kummalgi juhul mõistetakse peaaegu üleüldiselt, et presidendivõimu üleminekut juhitakse ülalt ning valimiskasti juures seda toetatakse. Jõudude vahekorra seadusandlikus kogus paneb samuti paika Kreml. Viimaste aastate jooksul on parteide paigutust ja valimisseadusi korduvalt muudetud selliselt, et need sobiksid valitseva eliidi huvidega. Seetõttu pole soovimatutel jõududel mitte mingeid võimalusi parlamendivalimistel, mis toimuvad detsembris.

KAAREL TARAND: Majandusedu pidur Tõnismäel
Tõnismäe pronksmehe näitel andis Venemaa keskvõim maailmale jälle veenvalt teada, miks Venemaa kunagi rikkaks ja mõistlikuks riigiks ei saa.
Seal ei suudeta ebaolulist olulisest eristada ja strateegilise mõtlemise asemel takerdutakse pidevalt kulukatesse pisiasjadesse. Kes loeks kokku Venemaa kõrgete võimukandjate ja väiksemate ametkondlike asjameeste pronksmehele kulutatud töötunnid? See on ju kõige puhtamal kujul raisatud aeg (ja raha) ehk enesele näppu lõikamine.
Eestist pole just ilus olnud kuni viimase ajani teeselda, nagu kogu meie õnn ja elu oleks rajatud naftatransiidile, õhutades sellega Venemaad otsima just naftaveo piiramisest Eestile karistusi meie üleannetu sisepoliitika eest. Ühesõnaga, meie muudkui mahitame nende näppulõikamist. Alles tänavu on valitsus jõudnud sirgjoonelisema käitumiseni. Nüüd tõdeme rahulikult, et kui Venemaa peaks oma kaubavedusid poliitiliselt suunama hakkama, saab ta ainult ise (ja tema kodanikud) haiget, mitte keegi teine.

JAANUS PIIRSALU: Ohjeldamatu korruptsioon Eestis? 
Usaldamatuse põhjus on poliitikute ja ärimeeste huvide järjest suurem põimumine. Ja kahju küll, aga Eesti poliitikute ja ärimeeste poolmafioossed suhted paistavad silma ka mujal.
Ma ei mäleta, et maailma kõige hinnatum majandusajakiri ning Euroopa poliitilise eliidi lemmikajakiri The Economist oleks Eestit nii karmilt kohelnud, nagu nad kirjutasid oma viimases numbris.
Lugu pealkirjaga "Ootamatu minevik" puudutas küll peamiselt Tõnismäe monumenti ning selle ümber toimuvat, aga loo lõpetas Economist selliselt: "Eestis peaks olema tegelikult palju muid asju, millele poliitikud võiksid oma tähelepanu pöörata (pronkssõduri asemel - toim). Vaadake kas või kahtlustusi Eesti Raudtee taasriigistamise ümber, ohjeldamatut (rampant inglise k) korruptsiooni valitsuses, ksenofoobilisi migratsiooniseadusi ja naeruväärset lühinägelikkust parteide poliitikas. Patriotism ei pruugi alati olla alatuse, põhimõttelageduse varjupaik, kuid see võimaldab sobivat maskeeringut."

Russki Newsweek: Timtšenko naftaäri läbib Eestit
Vene ajakiri avaldas artikli ka Eesti kaitsepolitsei viimases aastaraamatus ära märgitud Gennadi Timtšenkost. Russki Newsweek nimetab Timtšenkot president Putini endiseks kolleegiks KGB 1. peavalitsuses ja Peterburi judoklubis Javara-Neva, kunagise Vene julgeolekunõukogu sekretäri Ivan Rõbkini väitel on Timtšenko ühtlasi Kremli "musta kassa hoidja". Ajakirja andmeil kontrollib juba neli aastat Genfi eeslinnas elav Timtšenko Briti Neitsisaartel registreeritud firmat Gunvor International, mis ekspordib vähemalt veerandi Vene naftatoodangust.
Muljet avaldab Timtšenko ning Severstaltransi omanike tandemi edu naftavedamises. Üks Gunvori kõige enam sissetöötatud marsruute on raudteeveod Eesti sadamatesse ja sealt edasi Rotterdami.

REPLIIK: Ilm on kindlates kätes
Pühapäevaõhtune ETV "Aktuaalne kaamera" pidas päeva tähtsuselt teiseks uudiseks teadet, et kuigi Pärnus ei tekitanud ilm sel korral midagi ohtlikku, käisid "teineteisest sõltumata olukorraga tutvumas siseminister Kalle Laanet ja peaministri nõunik Mati Raidma".
Selle täiesti nullinfobaiti sisaldanud "uudise" taustast saab aimu, kui vaadata, kes on Keskerakonna ja Reformierakonna esinumbrid riigikogu valimistel Pärnumaal. Üllatus-üllatus: Kalle Laanet ja Mati Raidma.
Miks Laanet ja Raidma valimiste eel ekraanile trügivad, on mõistetav, kuid miks ETV seda neil teha laseb, on täiesti arusaamatu.

JUHTKIRI: Liiga vähe lapsi
1990-ndatel alanud demograafiline kriis, mis kõigepealt tabas lasteaedu ja põhikoole, on nüüd jõudmas gümnaasiumidesse. Tänavu sügisel jõuab gümnaasiumiikka 3000 last vähem kui mullu ning ülejärgmisel sügisel juba 7000 last vähem kui aastal 2005.
Lühiajalises perspektiivis tähendab see gümnaasiumidele raskeid valikuid: nii mõneski gümnaasiumis väheneb paralleelklasside arv, nii mõnigi maagümnaasium muutub põhikooliks. Peagi jõuab madala sündimuse laine ülikoolideni. Siis seisavad nii kõrgkooli- kui ka riigijuhid märksa keerulisemate küsimuste ees: näiteks kuidas muuta riigitellimust ja mitu ülikooli on Eestile piisav?
Seitsme-kaheksa aasta pärast jõuab demograafiline kriis ka tööturule. Juba praegu kurdavad paljud tööjõupuuduse üle - siis on aga olukord veel keerulisem. Ühest küljest väheneb uute tööturule sisenejate arv, pensionile jääjate arv aga kasvab. Sellises olukorras pole Eestis enam kohta tööjõumahukal odavtootmisel. Töökäte vähenemine on veel üks põhjus, miks Eesti peab üle minema paljuräägitud teadmistepõhisele majandusele, kus väiksema töötajate arvuga saab luua rohkem rikkust.

ENPA mõistis hukka energia kasutamise survevahendina
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kiitis 81 poolthäälega heaks resolutsiooni energiatarnete kasutamise ohust poliitilise survevahendina, mille esitas Riigikogu ENPA delegatsiooni juht Marko Mihkelson.
Resolutsiooni heakskiitmisele eelnenud ettekandes ütles Mihkelson, et selle teema tõstatamine 46 Euroopa riigi ees on ülimalt tähtis ning loodetavasti jääb päevakorda ka edaspidi. Tema sõnul on enamik riike nõus, et energiatarneid ei kasutata poliitilise survevahendina, teatas riigikogu pressitalitus.
"Samas on Euroopa suurimaid nafta ja gaasiga varustajaid Venemaa näidanud, et mitmete demokraatia teele asunud naaberriikide, nagu Georgia ja Ukraina, suhtes kasutatakse energiat just poliitilise relvana," selgitas ta. "On üheselt selge, et energiavarustusele tugineva poliitilise ja majandusliku surve abil ei saa üles ehitada ühist Euroopat."

Mandri-Eestist kadus viimane postkontorita vald
Eesti Post avas postkontori Pärnumaal Sauga vallas, nüüd on postkontorid kõigis Mandri-Eesti valdades.
Paarkümmend aastat tagasi oli Saugal kaks sidejaoskonda, viimasel ajal on vallarahvas pidanud oma asju Pärnus ajamas käima, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Eesti Posti juhatuse esimehe Hans Teivi sõnul ei saa öelda, et Eesti postivõrk on valmis, vaid see on pidevas arengus.
"Inimesed on asunud teistesse kohtadesse elama, nii et igal pool ei ole võibolla sellist nõudlust. Ja inimeste nõudmised teenuse järele on ka läinud teistsuguseks," ütles ta. "Täna, kus me räägime postivõrgu kaasajastamise kontseptsioonist, ei tähenda see, et me ainult ehitame uusi juurde. See tähendab ikkagi seda, et me vaatame kindlasti üle olemasoleva võrgu."

Komisjon: Jegorov ei vaja erikohtlemist
Altkäemaksu andmises süüdi mõistetud ärimees Vahur Jegorovi tervisliku seisundi hindamises kogunes eile Tartu vanglas arvatavasti läbi aegade esinduslikeim ekspertkomisjon.
"Komisjon leidis, et vangla ravikvaliteeti varem Seitsmestes uudistes kritiseerinud Jegorov mingit erikohtlemist ei vaja," teatasid TV3 Seitsmesed Uudised.
Mees pöördus detsembri alguses Seitsmeste Uudiste poole, väites, et ravikvaliteet vanglas on alla igasugust arvestust.

Pronkssõduri ümarlaud tegi valimisteni pausi
Tõnismäe monumendi tulevikku arutanud ümarlaud pidas täna vajalikuks kuni 4. märtsil toimuvate valimisteni otsuseid mitte langetada.
Nagu nentis ümarlaua juht Toomas Vitsut, on monumendi staatuse ja tulevikuga seotud põhiküsimused nüüdseks läbi arutatud ning ümarlaud võiks sõnastada ühise seisukoha, kuid lähenevate valimiste tõttu pole eelolevad nädalad selleks sobiv aeg.
"Et alanud on aktiivse valimisagitatsiooni periood, sellest annavad märku nii sotsiaaldemokraat Juske kui Konstitutsioonierakonna esindaja Klenski dramaatilised avaldused," ütles Vitsut.
Täna esinesid Tallinna sotsiaaldemokraadid avaldusega, et kaaluvad ümarlauast lahkumist, tuues põhjuseks Toomas Vitsuti venitamistaktika.
Ümarlaud nõustus Toomas Vitsuti ettepanekuga jätkata tööd pärast valimisi 6. märtsil.

Inimelu nõudnud sotsiaalmaja põlengus oli süüdi külmik
Mullu ühe inimese surmaga lõppenud Kohtla-Järve sotsiaalmajas aset leidnud põlengus ei saa kedagi süüdistada, sest ekspertiis tuvastas, et põlengu põhjustas külmkapp.
Mullu 7. detsembri õhtul puhkes sotsiaalmaja 4. korrusel asuvas toas põleng, mille tagajärjel hukkus lähedalasuvas toas olnud Vjatšeslav (53), kirjutab Põhjarannik.
Algselt kahtlustas politsei, et põlengu võis põhjustada põlenud toa elanik Juri, kes oli selsamal õhtul koos Vjatšeslaviga oma toas pummeldanud ning puskarist oimetuna kahjutulest välja tiriti.
Ent Viru ringkonnaprokurör Mariza Lillepea rääkis, et ekspertiis tuvastas, et tulekolle asus toas olnud vana külmkapi all ning leegid said alguse selle juhtmestikust. Seetõttu läheb kriminaalasi, mis algatati surma põhjustamist ettevaatamatusest käsitleva paragrahvi põhjal, lõpetamisele.
Kohtuarst tegi kindlaks, et Vjatšeslav lämbus naabertoas toimunud põlengust tekkinud suitsu tõttu.

Eelmisel aastal hukkus tulekahjudes 164 inimest
Eestis hukkus mullu tulekahjude tagajärjel viimase kolme aasta võrdluses enim inimesi.
Statistika kohaselt hukkub igal aastal tulekahjudes keskmiselt 130 inimest. Aasta 2006 oli varasematest traagilisem, sest tulekahjude tagajärjel hukkus 164 inimest, selgus päästeteenistuse tänasel infotunnil.
Enim hukkunuid oli jaanuaris (27) ja detsembris (27), mille põhjused on päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu hinnangul seostatavad kütteperioodiga.
Kõige enam hukkus inimesi öösel toimunud tulekahjudel (77) ning 132 inimest hukkus eluruumides. Hooletu suitsetamise tagajärjel hukkus 51 inimest, kellest 18 hukkus voodis või diivanil suitsetamisest alguse saanud tulekahjus, mis viitab Tammsalu sõnul inimeste halvale harjumusele.

Riigikogu valimised lähevad riigile maksma üle 26 miljoni krooni
Vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi teatel kulub 2007. aasta riigikogu valimiste läbiviimiseks ühtekokku 26 070 000 krooni.
Tänasel koosolekul kinnitati valimiskomisjoni 2007. aasta kulude eelarve ning maakonna valimiskomisjonide, jaoskonnakomisjonide ja välisministeeriumi kulude eelarved Riigikogu valimistel.
Valimiskomisjon kontrollis 18.jaanuariks esitatud kandidaatide dokumentide vastavust seaduse nõuetele ja registreeris oma tänasel koosolekul riigikogu valimistele kokku 977 kandidaati.
Vastavalt valimisseadusele võivad kandidaadid kolme päeva jooksul pärast registreerimist, 26. jaanuari kella 18-ni esitada kandideerimisest loobumise avalduse.

Märt Ringmaa rõivastelt leiti lõhkeainejälgi
Riigiprokurör Margus Kurm avaldas Harju maakohtus täna jätkunud Märt Ringmaa protsessil ekspertiisi- ja koondaktid, mis näitavad kuriteopaigalt leitud DNA ja lõhkeaine seotust kohtualusega.
Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse lõhkeaine ekspert Kai Kaljula ütles täna kohtu, prokuröri, kaitsja ja süüdistatava küsimustele vastates, et ekspertiisiaktide järgi leidus Ringmaa rõivastel ja isiklikus sõiduautos lõhkeainete jälgi.
DNA-ekspert Anu Aaspõllu teatas enne seda kohtule, et leidis kuriteopaikadelt süüdistavale Ringmaale kuuluvat DNA-d.
Homme alustab kohus tunnistajate ülekuulamisega ning seejärel kuulatakse üle veel neli eksperti ja vaadeldakse asitõendeid.
Ringmaa (68) ei tunnistanud ennast esmaspäeval alanud protsessil plahvatuste korraldamises ning pommidega seitsme inimese mõrvamises süüdi.

Partsi mulin nurjas Atoneni küsimuse
Väljavõte riigikogu tänase istungi stenogrammist, kust selgub, et Juhan Partsi hõiked ajasid tülli reformierakondlased Meelis Atoneni ja Maret Maripuu.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Meelis Atonen.
M. Atonen
Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Mina arvasin, et Isamaaliit on erakond, kes alati kaitseb omanikke, sest eraomand on ju püha, puutumatu ja ka lepinguga antud omand, võimalus seda omandit kasutada, peaks olema samamoodi püha ja puutumatu. Ja nüüd, ärge palun segage, kui ma räägin, ja nüüd järsku... Ma ei tea, kas saalis peab mingi elementaarne kord olema või on nii, et karjutakse julmalt vahele, et ma ei saakski rääkida? Kas ma saan rääkida või ei saa?
Aseesimees M. Maripuu
Ma loodan, et kolleegid kuulavad.

Ringkonnakohus jättis advokaadi õigeksmõistmise muutmata
Tartu ringkonnakohus jättis muutmata Tartu maakohtu 10. novembri 2006 otsuse, millega mõisteti vandeadvokaadi vanemabi Pille Toom (55) talle esitatud kelmusesüüdistuses õigeks.
Ringkonnakohus ei rahuldanud riigiprokurör Jaan Naaberi apellatsiooni. Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist ning Toome süüdimõistmist kelmuses, mille toimepanemiseks lõi ta kannatanule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse.
Riigiprokurör saab kassatsiooniõiguse soovist teatada seitsme päeva jooksul alates homsest. Kassatsiooniõiguse kasutamisel teeb ringkonnakohus tervikotsuse 12. veebruariks.
Süüdistuse järgi sai Toom eelmise aasta augustis temale tutvumiseks antud kriminaalasjast varguses kahtlustatava Voldemari andmed. Toom võttis süüdistuse järgi Voldemariga augusti teisel poolel ühendust, esinedes prokuröri poolt määratud kaitsjana, ning nõudis Voldemarilt 5000 krooni maksmist. Toom selgitas, et raha maksmisest oleneb prokuröri poolt tema suhtes kriminaalasja lõpetamine ning et raha mittemaksmisel saadetakse kriminaalasi kohtusse tema karistamiseks. Voldemar kandis Toome isiklikule pangakontole 5000 krooni, kusjuures Toom ei olnud antud asjas tegelikult ei määratud ega kokkuleppeline kaitsja. Voldemari suhtes lõpetati kriminaalmenetlus, kuid sõltumatult Toome tegevusest.

Kõuts: kaitseväe juhataja pidi vastutama ülesannete täitmise eest
Tarmo Kõutsi arvates ei saa õiguskantsler Allar Jõksi hinnangut, et kaitseväe juhataja ületas Afganistanis oma võimupiire, käsitleda kontekstist välja rebituna.
"Õiguskantsler Allar Jõks on oma pressiavalduses andnud selge hinnangu kaitseministeeriumi tegematajätmistele, millest tulenesid segadused kaitseväe juhtimises," ütles Kõuts Päevalehele.
"Kaitseväe juhatajana vastutasin ainuisikuliselt kaitseväele pandud ülesannete täitmise eest. Kuna meil olid missiooniüksused väljas, tuli tagada ka nende juhtimine, ohutus ja koostegutsemisvõime teiste riikide üksustega," selgitas Kõuts. "Kui kaitseväe juhataja on ainuisikuliselt kõige eest vastutav, siis ta peab leidma viisid ja võimalused ülesande täitmiseks. Nende ülesannete täitmisel oli kogu aeg silmas peetud maksimaalset õiguspärasust ning välditud inimelude ohtuseadmist ja riigi vara raiskamist."

Pärnu arendab välja ruupurite alusel toimiva hoiatussüsteemi
Pärnu linnavalitsusel on kavas varustada linna territoorium elektrilise ruupursignalisatsiooni alusel toimiva autonoomse hoiatussüsteemiga (PAUH).
Turvalisuse eest vastutava linnavalitsuse liikme Simmo Saare sõnul soovitakse uue süsteemiga tagada kriisiperioodidel linnaelanike kiire ja tõhus teavitamine. "Kuigi (force majore) õnnetusi vältida on raske, oleks vähemalt võimalik inimesi õigeaegselt informeerida ja seeläbi ka kahjusid kokku hoida", lisas Saar.
Linnavalitsus on moodustanud komisjoni, kelle ülesandeks on täpne PAUH kontseptsiooni väljatöötamine. Vajalik on määrata ruuporite asukohad ning panna paika hoiatussüsteemi tsentraalse juhtimise tehnilised küljed. Planeeritule peaks hoiatussüsteem toimima ka juhul, kui linnas katkeb interneti- või telefoniühendus ja kaob elekter.

Kohus karistas röövmõrvarit 9-aastase vangistusega
Harju maakohus mõistis Erlend Saksa (25) süüdi seoses röövimisega toimepandud mõrvas ning karistas teda 9-aastase vangistusega.
Koos kohtu poolt 2004. aastal mõistetud kandmata karistusega tuleb Saksal ära kanda 11 aasta pikkune vangistus.
Saksaga kaassüüdistatava Paul Orgmetsa (18) mõistis kohus süüdi röövimises ja karistas teda 3 aasta ja 10 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2-aastase katseajaga.
Lisaks mõistis kohus mõlemad mehed süüdi dokumentide hävitamises ja karistas kumbagi 5000- kroonise rahalise karistusega.
Sama karistust taotles süüdistatavatele ka Põhja ringkonnaprokurör Kati Maitse. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul.
Saks ja Orgmetsale võtsid kohtus dokumentide hävitamise omaks, kuid Saks tunnistas oma süüd tapmises vaid osaliselt ja Orgmets eitas röövimist.

Kahtlane kohver seiskas Tartu kohtumaja töö
Täna kella 11.15 ajal leidis Tartu kohtumaja turvaspetsialist kohtumaja peauste vahelt kahtlase kohvri, mis osutus kontrollimisel ohutuks.
Päästeteenistuse pommikoer ei tuvastanud lõhkeainet. Kohver eemaldati kohtumajast robotiga. Kohvri täpsema sisu selgitab ekspertiis, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.
Kõik kohtumaja töötajad ja majas viibinud inimesed evakueeriti pärast kohvri leidmist päästeteenistuse toimingute ajaks majast. Praeguseks on töö kohtumajas jälle taastunud.

Sakala keskuse lammutamise peatamise eelnõu kukkus läbi
Täna riigikogus arutlusel olnud Sakala keskuse lammutamise eelnõu kukkus oodatult läbi, kuna koalitsioonierakonnad peavad seda valimiste eelseks populismiks
Eelnõu algatasid Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik erakond. Lepingu ühepoolse lõpetamise põhjuseks toodi välja peamise põhjusena välja, et praegune leping on ebaseaduslik ning detailplaneeringuga vastuolus.
Praegune leping ei võimalda vastavalt MTÜ-lt Hooliv Jätkusuutlik Tallinn tellitud ekspertiisile hoone lammutamist, vaid nõuab selle renoveerimist ja säilitamist.
Eelnõu üks algatajatest Helir-Valdor Seeder tõi eelnõu algatamise põhjusena välja ka selle, et Riigikontroll oli oma auditis leidnud AS Sakala keskuse kulud järelevalve teostamiseks on ebamõistlikud ning nimetas seda kõige kallimaks vastavat funktsiooni teostavaks asutuseks taasiseseisvunud Eesti ajaloos.

TV3 taastas oma jõududega voolukatekestuse tõttu katkenud telepildi
Eile õhtul Lasnamäed tabanud elektrikatkestuse tagajärel ilma elektrita jäänud TV3 taastas oma jõududega voolukatekestuse tõttu katkenud telepildi ja on alates kella 13.40 uuesti eetris.
Elektrikatkestuse tõttu katktes eile umbes kella 23 ajal ka Lasnamäel asuva telekanali TV3 programmi edastamine. Praeguse seisuga ei ole elektriühendus telejaamas taastunud ja TV3 on olnud ilma elektrita juba enam kui 12 tundi.
Telekanali TV3 juht Toomas Vara ütles Päevaleht Online'ile, et elektrikatkestuse tõttu ei ole olnud võimalik teleprogrammi edastada eile kella 23-st saadik. "Eesti Energia viimane lubadus oli, et elektriühendus taastatakse kella kaheks päeval," sõnas Vara.
Toomas Vara kinnitas, et eile õhtul eetris olema pidanud saated ei jää kindlasti vaatajatel nägemata, kuid ei olnud kindel, kas täna hommikul eetris olema pidanud saated esitlusele tulevad.

Õiguskantsler: Tarmo Kõuts ületas Afganistanis ametipädevust
Õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et kaitseväe juhataja ületas talle seadusega antud pädevust Afganistani missiooni juhtimisel, kehtestades kõrgemalseisva õigusega vastuolus olevad käsuõiguse liinid.
Jõks peab lubamatuks, et Eestis on kaitseväe korraldus seaduse tasandil reguleerimata. Ebapiisav õigusloome on tekitanud õiguslikku ja praktilist segadust kaitseväe missiooniüksuste juhtimisel, mis kulmineerusid 2006. aasta suvel Afganistani missioonil aset leidnud konfliktidega.
Õiguskantsler on seisukohal, et kaitseväe juhataja ületas talle seadusega antud pädevust Afganistani missiooni juhtimisel, kehtestades kõrgemalseisva õigusega vastuolus olevad käsuõiguse liinid. Käsuõiguse liinide eristamisele eelnevalt oleks Vabariigi valitsus pidanud muutma kaitseväe ülesehituse.
Vastavaid muudatusi aga kaitseministeerium ette ei valmistanud, kuigi see oleks olnud kooskõlas sõjalise kaitse strateegilise kava, kaitseväe arengusuundade ja praktiliste vajadustega. Õiguskantsleri hinnangul on segadused kaitseväe käsuliinides põhjustatud ka sellest, et kaitseministeerium ei ole suutnud teha kaitseväe üle tulemuslikku tsiviilkontrolli.

Mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus
Kui 2005. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 3000 inimese võrra, siis 2006. aastal tänu sündide arvu suurenemisele 2600 võrra.
Esialgsel hinnangul oli Eesti arvestuslik rahvaarv 2007. aasta 1. jaanuaril 1 342 000, teatab Statistikaamet.
2006. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 0,2%. Loomulik iive on aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide ülekaalu, negatiivne surmade ülekaalu.
Alates 1991. aastast on Eesti loomulik iive negatiivne. Samas on rahvaarvu vähenemine viimastel aastatel aeglustunud. Esialgsetel andmetel oli 2006. aastal ligikaudu 500 sündi rohkem kui aasta varem. Kokku registreeriti 2006. aastal perekonnaseisuametites 14 819 elussündi. Surmajuhtumeid oli 17 435 ning nende arv suurenes varasema aastaga võrreldes vaid 42 võrra.

Kohtla-Järvel leiti trepikojast tapetud mees
Eile varahommikul leiti Ida-Viru maaakonnas Kohtla-Järve linna Järve asumis Põhja allee maja trepikojast mehe surnukeha.
1948. aastal sündinud Arvo surnukeha oli vägivalla tundemärkidega.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Raha kantinud Valga linnasekretär jäi ametisse
Neljapäeval leidis Valga linnapea Margus Lepik, et riikliku looduskaitsekeskuse Põlva, Valga ja Võru regiooni endiselt direktorilt Ants Mangluselt fiktiivset arvet soovinud ning selle ka saanud Janar Kuus on siiski hea jurist ja linnasekretär.
Kuusi karistuseks sai distsiplinaarkaristus noomitusena, kirjutab Valgamaalane.
Kui lugeda Ants Mangluse toimikut, siis väga paljudest kohtadest käib Janar Kuusi nimi läbi nii semu, rahakantija kui ka maksudest kõrvalehiilijana. Prokurör leidis, et Janar Kuusi on võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata ja asi lõpetati avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
Janar Kuus kahetses toimepandut ja palus seda arvestada karistuse määramisel.

Paide muretseb seitse turvakaamerat
Paide linnavalitsus ostab poole miljoni krooniga kuni seitse teisaldatavat turvakaamerat, mille abil hoida silma peal kogu linna tänavatel juhtuval.
Paide abilinnapea Kaido Ivask selgitas, et teisaldatavad kaamerad tähendavad, et teatud aja on need üleval ühes kohas ja siis paigaldatakse kuhugi mujale, kirjutab Järva Teataja.
Ivask ei osanud öelda, kus ja kes kaamerate pilti jälgima hakkab, kuid selle töö tegija leidmiseks kuulutab linnavalitsus välja vähempakkumise.
Turvalisust peab Ivask Paide üheks suuremaks probleemiks, mistõttu on eelarve projektis ette nähtud ka 300 000 krooni turvapatrullide tarvis.

Aasta puuks valiti saar
Tänavuseks aasta puuks, millele aasta jooksul tavalisest enam tähelepanu pööratakse, valiti saar.
Peamiselt põhjapoolkera mõõdukas kliimas levinud umbes 65 (70) saareliigi hulgas on nii madalaid kui ka kõrgeid puid ning vähem neid, mis kasvavad kõrge põõsana, kirjutab Virumaa Teataja.
Saar on leidnud kasutamist rahvameditsiinis ning kõige olulisem väärtus on tema hinnaline puit. See on kõvem kui tammel, väga kaunite aastarõngastega ja sitke, veidi punaka varjundiga ning väga raske.
Oma iseloomuliku lõhnaga mahla tõttu Saarel kahjureid peaaegu pole.

Vihula valda ootab kohtutee
1991. aastal jõustunud maareformi seaduse tagajärjel tekkinud kohtuvaidlused seoses maade tagastamise küsimustega kestavad veel tänaseni, käesoleval aastal ootab kohtutee Vihula valda.
Vennad Aarto ja Olavi Taela kaebasid kohtusse Vihula vallavalitsuse, sest olid jäänud selle tehtud otsuse tõttu ilma õigusest erastada kahe hektari suurune maaüksus Vihula vallas Mustoja külas, kirjutab Virumaa Teataja.
Kümme aastat tagasi alanud erastamisprotsess võib vallale lõppeda ligi 1,2 miljoni kroonise kahjuga, kui kohus leiab, et vald tegutses maad tagastades seadusevastaselt.
Vihula volikogu esimees Ain Välba, kes esindab valda kohtus, ütles, et ühest küljest on tegemist halva õnne ja möödarääkimistega, teisest küljest aga ka valla tegemata jäänud tööga.

Vargad tungivad Viljandi alajaamadesse
Viimase nädala jooksul on Viljandimaal sisse murtud kahte alajaama ning lõhutud või suisa minema viidud trafo.
Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lalli sõnul teatati korravalvuritele möödunud nädala kolmapäeval, et Abja vallas Põlde külas on lõhutud alajaama jõutrafo ning varastatud selle vaskmähised, kirjutab Sakala.
Samalaadne kuritegu pandi toime ööl vastu pühapäeva Tarvastu vallas Raassilla külas. Seal tekitati trafo vargusega 100 000 krooni kahju.
Eesti Energia Jaotusvõrgu kommunikatsioonijuhi Kristjan Hamburgi andmetel on möödunud aasta oktoobrist saadik Viljandimaal rüüstatud ja varastatud alajaamade osi kuuel korral, millega tekitati umbes 170 000 krooni kahju.

Eesti Post avab Saugas postkontori
Eesti Post avab täna kell 11 pidulikult uue postkontori Saugas, mis on viimane Mandri-Eesti vald, kus seni postkontorit ei olnud.
Sauga postkontor töötab alates jaanuarikuust Sauga kauplusega ühes majas ja on avatud kuuel päeval nädalas, kirjutab Pärnu Postimees.
Eesti Postil on kokku 538 postkontorit üle Eesti.

Kuivav turvas kisub Tartu Eedeni kiiva
Kolme aasta eest avatud Eedeni keskuses on kokkuhoiu ja ehitusaegse kiirustamise koosmõjus viimase kuiva suvega põrandad sedavõrd kiiva keeranud, et ees seisab pooleaastane remontide hooaeg.
Normatiivid lubavad põrandapinna ebatasasuseks paar millimeetrit kahe meetri peale, ent SuperBoxi poes on kalle kohati isegi kümmekond sentimeetrit, kirjutab Tartu Postimees.
Ära on vajunud ka kaupluste kergseinad ja paigast rebitud ripplaed.
Põrandate mure on teada ka Eedeni omanikule Tartu Tarbijate Kooperatiivile, mille haldusdirektor Tõnu Sooaru põhjendas hädasid sellega, et ehitamise ajal rajati põrandad otse pinnasele.
Eeden on ehitatud vanasse jõesängi ja hoone alla on jäänud umbes 1,7 -meetrine turbakiht, mis küll kooriti, kuid kuiva suve ja madala veetasemega kuivas ja vajus kiiresti kokku, kaasa vajusid ka põrandad.

Tali tuli!  Nüüd saab kelgutada
Nädalavahetusel saime kätte oma pikisilmi igatsetud talve. Kuigi ehteestlaslikult on siit-sealt kosta juba esimesi pirinaid "Nii külm…" ja "Nii libe…", on vähemalt lapsed ja suusa(võistluste) sõbrad rahul mis rahul.
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa…
Jõudsime ära oodata!
Nautigem nüüd nii, kuis jaksame.
Suusad alla ja kelk kapist välja!

Ootamatult kõrge hind seab kahtluse alla TÜ uue keemiahoone ehitamise
Tartu ülikool oli valmis hoone ehitamisse investeerima umbes 400 miljonit krooni.
Arhitektide Uko Künnapi ja Andrus Vahruševi mullu suvel valminud Tartu ülikooli uue keemiahoone projekt peab esialgu veel lauasahtlisse jääma, sest ehitusfirmade soov saada projekti elluviimise eest vähemalt 638 miljonit krooni ei võimalda uue keemiahoone ehitamist alustada.
Eelmisel nädalal avati ülikooli uue keemiahoone ehitaja leidmiseks väljakuulutatud riigihanke pakkumiste ümbrikud ning kaaluti praegu hanke ebaõnnestunuks kuulutamist, kuna ülikoolil pole raha ehitajate pakutud hinnaga hoone ehitamiseks. Tartu ülikooli füüsika-keemiateaduskonna dekaan Peeter Burk ütles, et ülikool oli valmis keemiahoone ehitamisse investeerima umbes 400 miljonit krooni, kuid madalaima hinnaga pakkumine oli ligi kolmandiku võrra hoopiski kallim.

Leedo laevafirma laseb ehitada kolm uut parvlaeva
Saaremaa laevakompanii peab läbirääkimisi kolme uue parvlaeva ehitamise üle. Eelmisel neljapäeval viibisid Saaremaal Norra ühe juhtiva laevaehitusfirma, AS-i Fiskerstrand Verf esindajad, kellega laevakompanii arutas kolme uue parvlaeva ehitamise võimalusi. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, tuleb 2009. aastal esimene uus laev kohale," ütles Saaremaa laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo.
Ligi 100 meetri pikkustel alustel on 140-160 autokohta ja nad võtavad peale umbes 600 reisijat. Neljatunnise edasi-tagasi Hiiumaa-otsa teeb uus laev ära kolme tunniga ja tunnise Saaremaa edasi-tagasireisi 30-40 minutiga.
Ain Lember / Oma Saar

Putin: Eesti loodab pronkssõduri teemast poliitilist kasu saada
Vene poliitikud kritiseerisid pronkssõduri teisaldamist lubavat sõjahaudade seadust.
Vene presidendi Vladimir Putini sõnul soovib Eesti pronkssõduri eemaldamisega rahvusvahelisel areenil enam silma paista ning sellest kasu lõigata.
Kohtumisel Saksa kantsleri Angela Merkeliga ütles Putin lühidalt oma arvamuse pronkssõduri eemaldamise kohta, vahendas Kommersant. "Ah Eesti! Eesti tahab endale võtta koha esireas ja selle baasil mingisuguseid eeliseid saada," ütles Putin.
Putin meenutas Saksa valitsuse otsust eemaldada vabastaja monument Treptow' pargist Berliinis. See jäi siiski teostamata.
Vene kaitseminister Sergei Ivanov nimetas sõjahaudade kaitse seadust "teotamiseks ja riigi vandalismiks", vahendas antud intervjuud Newsru.com telekanalile Rossija.

Eestist pärit narkokuller jäi Kanaaridel kokaiiniga vahele
Möödunud nädalal tabas Kanaari saarte politsei Eestist pärit narkokulleri Denissi, kelle maost leiti kilo kokaiini.
Kanaari saarte politsei arreteeris Eesti päritolu 23-aastane Deniss P. pärast maandumist Arrecife lennujaamas, kirjutab Isla.Canaria.net.
Denissi valgustati röntgeniga ja tema maost leiti 1030 grammi kokaiini. Esmalt viidi noormees haiglasse kontrolli ning hoolitseti selle ees, et ta kokaiini loomulikul teel oma organismist väljutaks. Seejärel anti noormees politseile üle.
Politseiametnikud said jaanuari alguses vihje, et 16. jaanuari paiku maandub Arrecife lennujaamas Eestist pärit Deniss, kes plaanib maale tuua makku peidetud suure koguse kokaiini. Seejärel alustas politsei Denissi tabamiseks operatsiooni "Estonia". Lennujaama toodi spetsiaalne lasertehnika maost kokaiini avastamiseks.

Valge kuuega sinikaelpart püüab Põltsamaal pilke
"Tavalised" pardid ei paista oma albiinost
Mällikveres elav Nelli Pius saatis Eesti Päevalehele foto lumivalge kuuega sinikaelpardi isaslinnust, keda on juba mitu kuud kohalike imestavad pilgud saatnud. "Part ilmus Põltsamaa kirikla lähedale jalakäijate silla juurde sügisel kooliaasta alguses," rääkis Pius. "Praegugi toimetab ta üksi lumivalgena ligemale neljakümne tavalise pardi seas ja teised ei paista talle ka liiga tegevat."
Leitakse paar korda aastas
Ornitoloog Leho Luigujõe sõnul on valge kuuega pardi puhul tegemist sinikaelpardi albiino vormiga. "Sellise pardi näol pole tegemist küll erilise haruldusega, aga tähelepanuväärne on vaatepilt sellegipoolest," ütles veelindusid hästi tundev Luigujõe, kelle sõnul on aastati keskmiselt paar juhtumit, kui kuskil Eesti looduses valget parti nähakse. "Poolenisti valgeid ja kirjusid parte võib meil isegi päris tihti näha. Näiteks Hollandi poldritel on külluses sinikaelparte, kelle sulestiku värvus varieerub süsimustast päris valgeni."

Geoloog: tingimused vangla ehitamiseks on ebasobivad
Viru vangla alune maatükk oli juba geoloogiliste uuringute ajal üleujutatud.
Viru vangla ehitusprojekti tarbeks geoloogilise hinnangu teinud Tiit Leinsalu nentis, et asukoht Jõhvi külje all on ebasobiv hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu.
"Koht on omapärane, sest maa sees paikneb kaks survelist põhjaveekihti," teadis kogenud geoloog. "Pealmisest kihist pääses vesi välja voolama juba ehitustööde alguses, kui eemaldati vettpidav savikiht, ning teine, sügavamal paiknev surveline veehorisont jääb paekihi alla. Uuringute käigus me selleni puurida ei julgenud, sest kartsime, et kogu ala oleks võinud täielikult vee alla jääda."
Leinsalu andmetel hakkasid üleujutused vangla asukohta "kummitama" paarkümmend aastat tagasi, kui ehitati Vasknarva maantee, mille teetammi tagant vesi enam liikuma ei pääsenud. "Sellest ajast on see koht praktiliselt kogu aeg üleujutatud olnud ning poolenisti oli see vee all ka siis, kui me seda uurisime," meenutas ta. "Tavalise puurimismasinaga me sinna ligi ei pääsenudki."

Viru vangla kerkib Jõhvis liigvee ja uppumisohu kiuste
Kuni 50 miljoni kroonine vee ärajuhtimissüsteem jääb kas riigi või valla maksta.
Viru vangla rajamise eest vastutavaid Riigi Kinnisvara AS-i ja justiitsministeeriumi ühendab veendumus, et Jõhvi külje alla vesisele pinnale hiidkompleksi ehitamine on õige samm, kuna kümneid miljoneid lisakroone neelav kuivendussüsteem peab valmima "nii või naa".
"Vangla asukoht on hea, ehitus valmib kõigest hoolimata ning oluline verstapost kinnipidamisasutuste reformis saab tõeks," tõrjus RKAS-i juhatuse liige Elari Udam süüdistusi, nagu ei oleks "vette" ehitamine tark tegu. Piirkonna arengut pärssiv liigvesi ei ole tema sõnul mitte ainult Viru vangla, vaid terve valla mure, mis tuleb paratamatult lahendada. "Pigem on hoopis hea, et probleem saab lahenduse nüüd koos ühe suure projektiga," märkis Udam, kelle arvates peab vanadest kaevandustest ehitusplatsile voolava vee küsimus lahenema riigi, valla, kinnistu omaniku, ehitajate ja projekteerijate koostöös.

Ringmaa eitas kohtus süüd pommiplahvatustes
Lasnamäel 12 plahvatuse korraldamises süüdistatav Märt Ringmaa valis kohtus eitamistaktika ja tunnistas end süüdi vaid tööraamatu võltsimises.
"Pae tänava pommipanija Märt Ringmaa vääriks eluaegset vanglakaristust," ütleb endine riigiprokurör Heino Tõnismägi välja oma isikliku seisukoha. Ta on rõõmus, sest just tabamatu Pae tänava pommimees tekitas prokurörile veel paar aastat tagasi kõvasti peavalu. Isegi nii palju, et teda otsides ja plahvatusi uurides käis Tõnismägi toona läbi kõik Eestimaa vanglad ja teavitas vange -Tallinn pakub 200 000 krooni info eest, mis aitaks Lasnamäe pommimehe tabada.
Mees nagu advokaadi abi
Tõnismägi tunnistab, et tuli nüüd oma töö vilja nautima. "Mul on hea meel, et pommi-
epopöa on jõudnud finišisse," sõnab Tõnismägi ja kiidab kaitsepolitsei ning prokuratuuri head tööd. Sest kätte on jõudnud esmaspäeva hommik, mil kohtu ette peab kohe-kohe astuma Pae tänavat hirmu all hoidnud 68-aastane Märt Ringmaa.

Gümnaasiume tabab selle aasta sügisest õpilaste põud
Gümnaasiumide arv võib lähiaastatel väheneda umbes poole võrra ehk 120-140 koolini.
Sel sügisel jõuab gümnaasiumiikka ligi 3000 last vähem kui mullu, ülejärgmisel aastal aga juba üle 7000 lapse vähem. Olulised muudatused õpilaste arvus sunnivad kohalikke omavalitsusi koolivõrke ümber korraldama.
Seitsme aasta pärast on gümnaasiumiealiste noorukite aastakäik üle 10 000 lapse võrra hõredam kui tänavu. See on ligi 400 klassitäie jagu lapsi, kui arvestada 25-lapseliste klasside kaupa. Niipalju vähem lapsi läheb ka ülikoolidesse, astub tööturule ning jõuab sünnitusikka.
"Gümnaasiumide arv võib väheneda umbes poole võrra ehk umbes 120-140 gümnaasiumini. Siin tuleb aga rõhutada, et kõik reorganiseerimisotsused sünnivad kohapeal, s.t otsused tehakse kohalike omavalitsuste poolt," täpsustas haridusministeeriumi pressiesindaja Age Rosenberg.

Iisraeli president läheb vägistamise eest kohtu alla
Iisraeli presidenti Moshe Katsavit ootab ees kohtuprotsess süüdistatuna vägistamises ja võimu kuritarvitamises.
Lõplik süüdistus koostatakse siiski pärast istungit, millel president Katsav ennast ise esindab, vahendab BBC Iisraeli justiitsministeeriumi.
Moshe Katseav eitab kõiki süüdistusi.
Presidenti süüdistatakse oma naisalluvate vägistamises ja seksuaalses väärkohtlemises. Lisaks sellele pannakse presidendile süüks ka telefonikõnede lindistamist.
Iisraeli presidendi ametipost on suures osas ainult tseremoniaalne, kuid siiski on riigipea kohtusse andmine pretsedentitu otsus.
Presidendiametis Katsavit siiski kohtu alla anda ei saa, kuid parlament saab ta ametist tagandada ja siis on Katsav kõigiks kohtumenetlusteks vaba. President ise on kinnitanud, et kui talle tõesti süüdistus esitatakse, siis ta astub ametist tagasi.

Moskvas tuleb meeleavaldus Eesti vastu
Homme on Moskvas Maneeži platsil pronkssõduri teisaldamise vastu oodata meeleavaldust, kus osaleb umbes 1200 inimest.
Nelja ühiskondlik-poliitilise liikumise Rossija Molodaja, Molodaja Gvardija, Naši ja Mestnõe aktivistid korraldavad Moskvas miitingu, teatas Interfax.
Miiting toimub pronkssõduri eemaldamise vastu ja on kavandatud homme kell 12.00.

Lenddinosaurused lendasid nagu deltaplaanid
Teadlased avastasid, et esimesed lendama hakanud dinosaurused lendasid umbes samal põhimõttel kui I maailmasõja aegsed deltaplaanid.
Suliste dinosauruste fossiilide analüüs annab alust arvata, et loom laskis lennates oma tagajalad keha alla rippu, nii et ta keha võttis deltaplaanile sarnase kuju, vahendab BBC.
Kaasaegsete lindude eellased olid arvatavasti väikest kasvu sulgedega dinosaurused.
Microraptor gui, kes elas 125 miljonit aastat tagasi oli üks esimesi õhus planeerijatest. Näib, et saurus kasutas lendamiseks nelja tiiba ja lisaks sellele olid tal nii esi- kui tagajalgadel pikad ja asümeetrilised lennusuled. Jalgu liigutades sai loom end puude vahel lennates kõrgemale ja madalamale suunata.
Lendama õppiski ürglindude esivanem tõenäoliselt nii, et algul hüppas puult puule, hiljem tüüris end tiibade ja tagajäsemete sulgedega ja lõpuks õppis tiibu liigutades lendama.

Vene armees teenib 1000 kohtulikult karistatud ohvitseri
Vene sõjaväes teenib ligi tuhat kriminaalkaristusega ohvitseri, kuid vallandada neid ei saa, sest vastavat seadust veel pole.
Venemaa sõjaväe peaprokuröri Sergei Fridinski sõnul tuleb need sõjaväelased vallandada, vahendas RIA Novosti.
"Paradoksaalne, kuid me ei kutsu sõjaväeteenistusse kutsealuseid, kellel on kriminaalkaristus, aga samas karistatud ohvitserid ja kindralid saavad teenistust jätkata", märkis Fridinski. Ta lisas, et küsimus pole kuriteo liikides, vaid tahtlike süütegude toimepanemises.
Sõjaväe peaprokuratuur koos Vene parlamendi ülemkoja kaitse ja julgeoleku komiteega esitasid vastava seaduseeelnõu, mis korrastab tekkinud olukorda ja võimaldab ohvitseride vallandamist.

Taani ajaleht: Iraagi vererada ulatub Sudaani
Taani ajaleht Politiken leiab, et USA läbikukkumine Iraagi sõjas on teinud võimatuks sõjalise sekkumise teistes kohtades - ja seetõttu on Sudaanis Darfuri kriisis surnud 2,5 miljonit inimest.
Tänase Taani päevalehe Politikeni juhtkiri arutleb Iraagi sõja ning selle tagajärgede üle. Ajaleht leiab, et Iraagi sõja verejäljed ulatuvad kaugele üle riigi piiride, kuna USA Iraagi-fiasko blokeerib USA-d sõjaliselt sekkumast teiste kriisipiirkondade hädaolukordadesse.
Üks näide on kohe Sudaan, mille valitsusel on lihtne USA ja muud välisabi Darfuri piirkonnast eemale tõrjuda väitega, et nad ei taha, et Sudaan järgmiseks Iraagiks muutuvad. Euroopa liidu maad ja ka USA kardavad jälle islamivalitusega konflikti sattuda ja seega jääb inimsus kaitsmata.
ÜRO vägede asemel püüavad Darfuris korda hoida 7000 Aafrika ühenduse sõdurit. Korda paraku riigis pole ja nii on USA ja Iraagi sõda kaudselt süüdi 2,5 miljoni Darfuri kriisis hukkunud inimese surmas.

Zawahri naeruvääristas Bushi strateegiat
Al-Qaida asejuht Ayman al-Zawahri naeris USA presidendi George Bushi plaani üle.
Ayman al-Zawahri ütles videosalvestises, et Iraagi võitlejad suudavad purustada isegi terve Bushi armee, kirjutas The Independent.
"Seega saada terve oma armee ja see hävitatakse modžaheedide kätega, et vabastada maailma sinu kurjast, kuna Iraak, mis on kalifaadi ja džihaadi maa, suudab Allahi võimu ja abiga matta kümme sellist armeed nagu sul on", ütles al-Zawahri. (modžaheed - püha võitleja, kalifaat - islamiriik. Toimetaja märkus).
See läkitus on transnatsionaalse terrorivõrgustiku juhtkonna esimene reaktsioon Bushi Iraagi strateegiale.

Läti rahvuslased nakatusid pronkssõduri hasardist
Eesti pronkssõdurit ümbritsev hasart on nüüd Lätisse jõudnud ja sealsed rahvuslased esitasid peaministrile üleskutse, et Riiast eemaldataks nõukogude monumendid.
Hiljutist Eesti seadust tsiteerides saatsid Läti Rahvusrinne ja Läti II MS veteranid peaminister Aigars Kalvitisele avaliku kirja, milles kutsuvad teda üles Eestile sarnast käiku ette võtma, kirjutab The Baltic Times.
Kahe rahvusliku organisatsiooni juhid Ojars Stefers ja Aivars Garda nõuavad kirjas peaministrilt, et too ennetaks mistahes provokatsoone, mis võivad Läti riiki häbistada. Organisatsioonid tahavad, et peaminister lahendaks probleemid, mis ümbritsevad Riia Võidumonumenti. Lisaks sellele soovivad nad, et peaminister tegeleks Eestile sarnase seaduse väljatöötamisega, nii et selle abil saaks Nõukogude okupatsioonijõude ülistavad monumendid maha võtta ja ära viia.

Liibanonis toimub suur valitsusevastane streik
Täna varahommikul algas Liibanonis üldstreik, kus sajad liibanonlased nõuavad opositsioonilise Hezbollah rühmituse juhtimisel valitsuse tagasiastumist.
Mässulised on blokeerinud peamised teed pealinnas Beirutis ja selle lähistel, et takistada tööleminevaid inimesi, teatas BBC. Protestijad põletavad rehve ning moodustavad teedele ja tänavatele kividest barrikaade. Koos teiste põhimagistraalidega on blokeeritud ka Beiruti lennujaama viiv tee.
Valitsus on hoiatanud, et võib korra tagamiseks kasutada sõjaväe abi. BBC korrespondedi sõnul on sõjavägi julgeoleku tagamiseks valmis pandud. Raportite kohaselt on juba kaks mässajat põhjapoolses Byblose linnas kuulihaavu saanud.
Protestijad on lubanud streiki senikaua jätkata, kuni on oma eesmärgi saavutanud. Hezbollah nõuab rahvusliku valitsuse moodustamist, kus rühmitusel oleks piisavalt jõudu veto panemiseks. Hezbollah on esimesest detsembrist saadik valitsushoonet piiranud.

Miilitsad võisid kahtlusaluse korterist varastada 200 000 dollarit
Venemaa keskpanga aseesimehe mõrva tellimises kahtlustatava Aleksei Frenkeli advokaat teatas, et tema kaitsealuse korterist on kadunud 206 000 dollarit.
Advokaat Igor Trunov kinnitas, et Frenkeli lähedastel on tõsiseid pretensioone läbiotsimist korraldanud isikutele, teatas lenta.ru.
Advokaat viitab Frenkeli naise väitele, et korterist on kadunud 206 tuhat dollarit, aga protokollis äravõtmist ei kajastatud. "Praegu tuleb uurimistöötajatel see summa protokolli sisse kirjutada ja oma vigu tunnistada." avaldas Trunov.

Leedu nõuab Stalini teemapargi loojalt autoritasu
Leedu autorikaitsjad määrasid trahvi nõukogude aja teemapargi omanikule, kuna too näitab oma pargis Stalini ja Lenini kujusid ega maksa skulptuuride loojatele autoritasu.
Leedus Druskininkiai linnas asutas mees nimega Vilumas Malinauskas Sovjetiaja Pargi ehk Stalinworld'i, kirjutab Kommersant. Pargis saab näha Lenini, Stalini, Džeržinski ja teiste sovjetiaja suurkujude skulptuure, sissepääs parki maksab raha ja tasuda tuleb ka kujude pildistamise eest.
Autorikaitsjad tegid eile pretsedentitu otsuse: Malinauskas peaks kujude autroritele nende teoste eksponeerimise eest raha maksma. Peale kujude kasutab Malinauskas kommertseesmärgil ka sovjetiaja muusikat - tollased laulud mängivad taustaks teemapargi restoranides ja kohvikutes. Autorikaitse leiab, et ka muusika eest peaks pargiomanik autoritele lõivu maksma.
Leedu advokaadid pole autorikaitsega nõus ja leiavad, et kujude kasutamise eest tasumise nõuded on alusetud.

Kanadas algas kohtuprotsess sarimõrvari üle
Kanadas, Vancourveri lähistel algas ajalooline kohtuprotsess seafarmeri üle, keda süüdistatakse 26 prostituudi tapmises.
57-aastast Robert Picktoni süüdistatakse 26 naise tapmises, kes kõik olid prostituudid ja narkosõltlased, vahendas BBC.
Naised tapeti enam kui kümme aastat tagasi.
Kohus hoiatas, et protsessil käsitletavad süütõendid on kohutavad ning seetõttu toimub nende esitlemine kahes jaos.
Pickton ei ole end seni süüdi tunnistanud. Esialgu süüdistatakse teda kuue naise kadumises ning seejärel 20 ülejäänu.
Süüdistajate sõnul on üheks tunnistajaks maskeeritud politseiametnik, kellele Pickton väidetavalt tunnistas 49 naise mõrvamist.
Protsess on Kanadas palju elevust tekitanud. Paljud kanadalased on end kohtumaja ukse taha järjekorda seadnud, et saada väheseid avalikkusele reserveeritud kohti kohtusaalis.

Hiina testis satelliidi allatulistamist
Hiina kinnitas, et tulistas katse käigus alla ilmasatelliidi.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Liu Jianchao kinnitas rahvusvahelist paanikat tekitanud testi toimumist, vahendas BBC.
Eelmisel nädalal avaldas USA, et Hiina kasutas maa-all paiknenud keskmise suurusega ballistilist raketti ilmasateliidi hävitamiseks.
Paljud riigid tõstsid hädakisa, mis oli tingitud hirmust järjekordse võidurelvastumise eest.

Putin tahab oma poliitika jätkamist
Venemaa president Vladimir Putin soovib, et tema järglane jätkaks viimasel ajal Venemaal teostatavat poliitikat.
"Lähtudes avalikust arvamusest, soovib seda ka Venemaa kodanike enamus," ütles president Putin India telekanalile, vahendab RIA Novosti.
Ta lisas, et on kindel, et Venemaa kodanikud suudavad eristada head ja teovõimelist isikut "lobisejatest, demagoogidest ja logarditest".
Põhiseaduse kohaselt ei saa Putin osaleda 2008. aastal toimuvatel presidendivalimistel.

Serbia valimised võitnud radikaalid ilmselt uude valitsusse ei pääse
Euroopa Liitu astumise vastane Serbia Radikaalne Partei võitis pühapäeval riigis toimunud üldvalimised, kuid tõenäoliselt ei soovi ükski erakond rahvuslastega koalitsiooni astuda. Esialgsetel andmetel said radikaalid 29% häältest (81 kohta 250-kohalises parlamendis), EL-iga ühinemist pooldav president Boris Tadici Demokraatlik Partei kogus 23% valijate toetuse (65 kohta) ja peaminister Vojislav Kostunica paremtsentristlik Demokraatlik Partei 17% hääletanute poolehoiu (47 kohta).
EL on seadnud Belgradile liitumise eelkõneluste jätkamise tingimuseks erukindral Ratko Mladici väljaandmise Haagi sõjakuritegude tribunalile, kuid radikaalide juht Vojislav Seselj on ka ise Haagis kohtu all.

Putin ja Merkel on energia osas eriarvamusel
Vene president ütles,
Musta mere ääres Sotšis Saksa kantslerit Angela Merkelit võõrustanud Vene president Vladimir Putin tõrjus igasuguse kriitika Venemaa ebausaldusväärsusest energiavaldkonnas.
Ühtaegu nii Euroopa Liidu kui ka G8 eesistujana esimest korda Vene liidriga kohtunud Merkel rõhutas, et EL-i ja Venemaa suhted peavad rajanema usaldusel. Selleks aga, et vältida "pingeid, mõistmatust ja pettumusi", tuleb Merkeli arvates parandada kommunikatsiooni energiaküsimustes.
Putin aga kaitses Venemaa otsuseid tõsta järsult energiahindu naabritele, mistõttu kahel korral aasta jooksul oli häiritud Euroopa varustamine Vene gaasi ja naftaga. "Venemaa eesmärgiks on luua ühtsed läbipaistvad reeglid koostööks meie partneritega ja meie Euroopa klientidel on selles oma huvid," seletas Putin, viidates Vene energiakandjate transiidile läbi Ukraina ja Valgevene Euroopasse.

Euroopa idaosas võimutsevad edasi ekskommunistlikud parteid
Eestis pole Ida-Euroopa ainsa kommunistide võimu all olnud rii-gina parlamendis endist võimuparteid, seevastu Montenegros on nad kogu aeg võimul olnud.
1989. ja 1990. aasta murrangu-päevil langes kommunistide ainuparteiline võim järjest peaaegu kogu Ida-Euroopas. Kommunistlikud parteid ei kadunud aga täielikult. Paljudes riikides ei vaevunud nad isegi laiali minema, uut võimu hakati püüdma vaid nime vahetades.
Teine murrang tuli 1991. aasta augustis, kui kompartei endise Nõukogude Liidu aladel keelustati. Kuid kommunistid tulid mõni aasta hiljem ikkagi tagasi.
Reformide kiirusele on aga ekskommunistide tegevus jälje jätnud, kõige jõukamad on praegu riigid, kus ekskommunistid jäeti võimust eemale. Serbias tuli demokraatlikku murrangut oodata 2000. aastani, Ukrainas vajas demokraatia säilitamine aga 2004. aastal lausa uut revolutsiooni.

Keskerakonnal on jäänud kolm valimisplakatit maha võtmata
Politseile on täna laekunud kolm teadet Keskerakonna valimisplakatitest, mis on jäänud maha võtmata.
Kaks teadet maha võtmata plakatitest on laekunud politseile Võrus ja üks Tartus. Kõigil juhtudel oli tegemist Keskerakonna plakatitega.
Plakatid on siiski lubatud täna õhtuks maha võtta. Kui seda ei tehta, alustab politsei väärteomenetlust.
Vastavalt seadusele on tänasest igasugune poliitiline välireklaam keelatud.

Sotsiaaldemokraadid kaaluvad pronkssõduri ümarlauast lahkumist
Sotsiaaldemokraatide hinnangul on keskerakondlasest Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsuti venitamistaktika muutnud pronkssõduri ümarlaua farsiks.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on pronkssõduri ümarlaud kogunenud tänaseks juba kuuel korral, laiapõhjalisest kokkuleppest ollakse aga ikka veel väga kaugel.
"Nii on suur osa eestimeelsetest ühendustest ümarlauast irdunud ja see on kujunenud valdavalt äärmuslike vene poliitikute foorumiks," märkis Juske.
"Kui ikka pidevalt nõutakse Tõnismäele väidetavalt maetud punasõdurite nimetahvlite ennistamist ja ähvardatakse Eesti riiki pronkssõduri puutumise korral väga tõsiste tagajärgedega, ei saa enam normaalsest diskussioonist rääkida. Pole ime, kui varsti hakatakse nõudma ka igavese tule taastamist. Järjest enam tundub, et Keskerakonnal oli seda ümarlauda vaja vaid nende peamise häältebaasi, vene valijate rahustamiseks Riigikogu valimiste eel," nentis Juske.

Kolm saadikut: Savisaar asus alkoholireklaami soosima
Majandusminister Edgar Savisaar, kes täna riigikogus reklaamiseaduse tagasi võttis, taastas kehtiva olukorra, mis lubab telekanalitel alkoholireklaami näidata lahja alkoholi puhul alates kella 20-st, kange alkoholi puhul aga alates kella 21-st.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Mart Opmann (Rahvaliit), aseesimees, Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit) ja liige Tatjana Muravjova (Reformierakond) on veendunud, et Savisaar rakendas reklaamiseaduse oma valimisvankri ette.
Nende sõnul on seaduse tagasivõtmine enne homse teise lugemise tulemust ootamata, vastutustundetu. Selle ainus soov on jätta mulje, et vaid Keskerakonnal on monopol Eesti reklaami regulatsiooni kujundada.
Menetluses olnud eelnõu oleks piiranud ka lahja alkoholi reklaami, eelnõu kohaselt oleks seda lubatud kella alates 22-st, majanduskomisjoni ettepaneku kohaselt alates 21-st. Nende kahe ettepaneku vahel oleks riigikogu seisukoha kujundanud alles homme. Lisaks kadus eelnõu tagasivõtmisega seadusest kohustus näidata alkoholireklaamiga koos teadet selle kohta, et alkohol on tervisele kahjulik.

Osolin: välireklaamid näitasid ainult erakondade jõukust
Reklaamiagentuuri Kolm Karu juhataja Olav Osolin ütles, et erakondade välireklaamid näitasid ainult seda, kui palju on parteidel raha.
"Me nägime, et Keskerakonnal on raha ja Reformierakonnal on raha, natuke on raha ka Isamaa ja Res Publica liidul. Tundub, et sotsiaaldemokraatidel on suhteliselt vähe raha," ütles Osolin ETV saates Terevisioon teisipäevast lõppenud välireklaamikampaaniaid kommenteerides, kirjutab ETV24.
Samas lisas ta, et mõni erakond võib olla paigutanud oma lootuse telereklaamidesse või kuskile mujale.
Osolini sõnul hakatakse tele- ja printreklaamides rääkima rohkem erilistest lubadustest ja üritatakse sõnumeid loosungitest laiemaks viia.

Konstitutsioonipartei tahab nihutada Tõnismäe trollipeatust
Riigikogus esindamata Konstitutsioonipartei tegi eile Tallinna transpordiametile ettepaneku nihutada Tõnismäe prokssõduri juures asuv trollipeatus rahvusraamatukogu juurde või Vabaduse väljakule.
Erakonna liikme Andrei Berezini sõnul võimaldaks see lõpetada jutud vajadusest teisaldada pronkssõdur, kuna sõjahauad asuvad trollipeatuses, kirjutab SL Õhtuleht.

Tänaseks peab valimisreklaam kaduma
Eile tegid reklaamifirmad viimaseid pingutusi, et võtta maha erakondade tellitud riigikogu valimisplakateid ja -loosungeid.
Esimesed valimisplakatid ilmusid linnade ja asulate tänavatele, majadele ning platsidele mullu detsembris, kirjutab SL Õhtuleht.
Täna jääb riigikogu valimisteni 40 päeva ning seaduse järgi peavad kõik plakatid olema kadunud. Vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi juhi Mihkel Pilvingu sõnul registreeritakse täna kell 15 ametlikult kõik 977 esitatud partei- ja üksikkandidaati. Ühtlasi loositakse välja ka erakondade nimekirjade järjekord. "Poliitilise välireklaami keeld algab kandidaatide registreerimise päeval, s.o 23. jaanuaril. Seega peab keskööks plats puhas olema. Ei nägusid ega lubadusi," ütleb Pilving.
Kui täna valimisreklaame leitakse, hakkab asja ajama politsei. "Aga mulle tundub, et täna plakateid enam pole, vähemalt Tallinn oli esmaspäeva hommikul küll nendest hõredam," ütleb Pilving.

Erahuvikoolis käiva lapse toetus aastas on 2580 krooni
Tallinna linnavalitsus kinnitab erahuvialakoolide toetuse suuruseks sel aastal ühe õpilase kohta 2580 krooni aastas.
Tallinna ablinnapea Kaia Jäppineni sõnul saab toetuse suurendamisega huviharidusse haarata üha enam noori ning samas ühtlustuvad era- ja munitsipaalhuvialakoolides käivate õpilaste toetuste suurused.
Toetuse saamise õigus on Tallinnas tegutseval erahuvialakoolil nende 4-19 aastaste õpilaste eest, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinn ning kes on kantud Tallinna linna eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogusse.
Erahuvialakoolide toetamise kord näeb ette, et toetus määratakse erahuvialakoolile, kus õppetöö toimub vähemalt üheksa kuud aastas ja neli õppetundi nädalas.
Käesolevaks aastaks kinnitatakse erahuvialakooli toetuse suuruseks ühe õpilase kohta 2580 krooni aastas ehk 215 krooni kuus.

Vabaduse väljaku proovikaevamised algavad 2. veebruaril
Proovikaevandite asukohad välja valinud Vabaduse väljaku ümberkujundamist ette valmistav komisjon otsustas alustada kaevamistega 2. veebruaril.
"Proovikaevamisi on vaja võimalikult täpsete projekteerimistingimuste koostamiseks," ütles linnapea Jüri Ratas.
Proovikaevamisi alustatakse Vabaduse kella eest, Kaarli pst sõidusuundade vaheliselt kolmnurgalt. Teised kaks proovikaevandiks valitud paika asuvad väljaku parklaalal, seal alustatakse kaevetöödega peale vabariigi aastapäeva.
Kogu parkimisala proovikaevamiste ajaks kinni ei panda, kümnekonna ruutmeetri suurune kaevand võtab enda alla vaid umbes neli parkimiskohta.
Sõltuvalt kaevandi asukohast tuleb ala kahe kuni kümne meetri sügavuselt läbi kaevata. Vabaduse kella ees on kultuurkihi arvatav paksus 2-3 meetrit.

Tallinna õpetajate palk tõuseb
Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada volikogule määruse eelnõu, mis kehtestab käesolevaks aastaks linna haridusasutuste pedagoogide 18 protsendilise palgatõusu.
Vastavalt Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni ning Tallinna haridustöötajate ametiühingu liidu ja Eesti koolijuhtide ühenduse Tallinna piirkonna ning Tallinna alushariduse juhtide ühenduse saavutatud kokkuleppele tõuseb pealinna munitsipaalõppeasutuste õpetajate ja lasteaiakasvatajate palk käesoleval aastal 18%.
Klassiõpetajal, põhikooli ja gümnaasiumi noorempedagoogi palk tõuseb 6600 kroonilt 7800 kroonile, pedagoogil 7000 kroonilt 8260 kroonini, vanempedagoogil 8000-lt 9440 kroonini ja pedagoog-metoodikul 9700-lt 11 4000 kroonile. Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse kuus täiendavalt 1200 krooni (seni 1050 krooni).
Lasteaedade ja huvialakoolide noorempedagoogide palk tõuseb 7800 ja pedagoogi palk 8260 kroonini, vanempedagoogi palk tõuseb 9300 ja pedagoog-metoodikul 10 600 kroonini.

Tallinna linnalt said mullu eluaseme 299 sundüürnikku
Tallinna sundüürnikud said 2006. aastal linnalt üürile 299 eluruumi.
2006. aastal anti tagastatud eluruumide üürnikele üürile 258 munitsipaal- ja 41 sotsiaalkorterit, seega kokku 299 eluruumi. Neist 276 eluruumi, sh. 235 munitsipaal- ja 41 sotsiaalkorterit, andis üürile linnavalitsus. Lisaks anti 23 munitsipaaleluruumi tagastatud eluruumi üürnikele üürile linnavolikogu otsustega.
Hooldekodu teel valminud nelja munitsipaalmaja kokku 224 korterist said tagastatud eluruumide üürnikud enda kasutusse 189 munitsipaal- ja 3 sotsiaaleluruumi.
Kolimistoetust maksti mullu kokku 162 tagastatud eluruumi üürnikule.
Tallinna linnalt taotleb seisuga 1. jaanuar 2007 üürikorterit kokku 3278 isikut. Munitsipaalkorterit taotleb kokku 2933 inimest, neist 1640 on sundüürnikud. Lisaks taotleb kokku 345 inimest sotsiaalkorterit.

Esimese kuuga külastas Harju tänava uisuväljakut 15 500 inimest
Harju tänava uisuväljak on osutunud väga populaarseks vaba aja veetmise paigaks, esimese kuuga külastas seda 15 500 uisutajat.
Möödunud aasta 22. detsembril avatud tehisjääga uisuplatsi on külastanud väga palju gruppe ja koole.
Linnapea Jüri Ratas märkis, et ilmast hoolimata on linlased ja kõik spordisõbrad uisuplatsi omaks võtnud.
"Linn soovib sarnaselt Harju tänava liuväljakule rajada ka teisi vaba aja veetmise kohti, näiteks Harjumäele või Skoone bastioni terrritooriumile," ütles Ratas.
Liuväli on olnud avatud hoolimata ilmastikutingimustest iga päev kella 10-22. Jääle pääseb olenevalt vanusest ja nädalapäevast 30-60 kroonise tunnipiletiga, korraga mahub uisutama kuni 125 inimest. Uisuplatsi ääres on kohvik, tualetid ja turvakapid, kuhu saab jätta oma riided, koti, jalanõud ja muu isikliku, mis jääl tüliks.

Tallinn tahab omandada linnamüüri peremeheta osad
Tallinna linnavalitsus kavatseb teha linnavolikogule ettepaneku tunnistada linnamüüri lõik Nunnatornist Kuldjala tornini ning Nunna, Sauna ja Kuldjala torn peremehetuteks ehitisteks.
Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-taguse tornid ja Suurtüki tänavaga külgnevad linnamüürilõigud on juba peremehetuks ehitisteks tunnistatud. Vastava otsuse langetas linnavolikogu 10. märtsil 2005. aastal.
Vastavalt AS Restor eksperthinnangule on Nunna, Sauna ja Kuldjala torni ning nendevahelise müürilõigu ehituslik väärtus 14 631 000 krooni.
Ühtlasi teeb linnavalitsus ettepaneku tunnistada peremehetuks Kesklinnas aadressil Kristiina tn 12B asuv garaaž ja Hirvepargis, aadressil Wismari tn 2 asuv paviljon-kuur.
Eelnõus käsitletavate ehitiste peremehetuse kohta vastuväiteid esitatud ei ole.

Tallinna lastekodu tähistab oma sünnipäeva
Tallinna lastekodu tähistab täna oma kuuendat aastapäeva.
Tallinna Lastekodu alustas tegevust 1. jaanuaril 2001. Asutus loodi viie erineva Tallinnas paikneva lastekodu ühendamisega.
2006.aasta lõpu seisuga kuulub asutuse struktuuri 12 erinevat üksust. Neist kuues pakutakse pikaajalist asendushooldust vanemliku hooleta jäänud lastele (Maarjamäe, Mustamäe, Lasnamäe, Nõmme ja Kopli keskus ning Imikute ja puuetega laste keskus).
Tallinna Lastekodus elab kokku 360 last. Tallinn on kümne viimase aasta jooksul renoveerinud kõik lastekodu hooned. Kõigis keskustes on üle mindud peresüsteemile, s.t lapsed elavad vähemalt 5-toalistes korterites, igas kaheksa last ning iga pere juurde on kinnitatud neli töötajat.

Laulukaare alune saab sügiseks uue sisu
Mullu sügisel kapitaalremonti läinud lauluväljaku peahoone saab täiesti uue kuue ja sisu juba tänavu, raha kulub selleks üle 50 miljoni krooni.
Lauluväljaku peahoone esimesel korrusel lõhuvad traktorid vaheseinu maha ja ülesküntud muldpõrandal müttavad töölised, kes kindlustavad värske seguga betoonposte ja rajavad kanalisatsiooni, kirjutab Postimees.
"Kui Michael Jackson oleks tollal teadnud, et siin pole vähimatki ventilatsiooni ja kogu elektrisüsteem on aastast 1960, poleks ta võib-olla tulnudki," karjub SA Tallinna Lauluväljak juhataja Riho Rõõmus üle ehituskära.
Kuna aastakümnete jooksul mingit korralikku remonti ei tehtud, oli maja viimastel aastatel juba täielikult amortiseerunud. Lagunesid aknad ja seinad, nappis värsket õhku ja ohtliku elektrisüsteemi tõttu oli SA Tallinna Lauluväljak juba mitmeid ettekirjutusi saanud.

Tallinn avalikustas tulevased kultuuripealinna tunnuslaused
Nelja aasta pärast Euroopa kultuuripealinnaks saav Tallinn soovib külalistele meelde jääda muinasjutulinnana, mis iialgi valmis ei saa.
Eile tutvustas linnavalitsus ametlikku Euroopa kultuuripealinna tiitli taotlust, logo ja tunnuslauseid. Keskseks ürituseks on laste ning noorte üldlaulu- ja tantsupidu, kirjutab Postimees.
Kultuuripealinna projektijuht Peeter Rebase sõnul töötavad nii ingliskeelne "Everlasting fairytale" kui ka eestikeelne tunnuslause "Linn, mis ei saa kunagi valmis" tandemina. "Üks on pärit Eesti legendist ja iseloomustab kultuuripealinna eesmärki, kus igaüks peab midagi selle heaks tegema," selgitas Rebane, "Ingliskeelne lause näitab Tallinna kohana, kus on alati midagi põnevat ja salapärast teoksil."

Geiparaadil välismaalaste ründajad jäid leidmata
Kaitsepolitsei lõpetas Tallinnas toimunud homoparaadi ründamise asjus sotsiaalse vaenu õhutamise paragrahvi järgi alustatud kriminaalasja, kuna väidetavate õigusrikkujate isikuid ei õnnestunud tuvastada.
Kaitsepolitsei uuris mullu augusti keskel toimunud paraadiga seostuvat selles osas, mis puudutas ürituse ajal kahe välismaalase ründamist. Ühe paraadist osa võtnud välismaalase pihta visati Pikk jalg 9 asuva maja juures kivi, teine sai Raekoja platsil õllepudeliga pihta.
"Kaitsepolitsei lõpetas kriminaalmenetluse, kuna välismaalasi rünnanud isikuid ei õnnestunud kindlaks teha ning lisatõendite kogumine pole antud hetkel võimalik," ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Endla Ülviste.

Vineeri peatuses uued valgusfoorid
Eile käivitati Tallinna ühes ohtlikumas teeületuskohas, Vineeri trammipeatuse juures, jalakäijate foorid. Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul ei saadud Vineeri trammipeatuse juures hakkama ainult teekünnise ja kiirusepiirangutega. Liiklusohutuse parandamiseks on käesoleval aastal plaanis käiku panna veel kolm foori.

Vapimärgile esitati kolm kandidaati
Linnavalitsus on saanud neli taotlust, milles soovitakse anda linna erilise austusavaldusena Tallinna vapimärk tänavu kolmele inimesele. Teenetemärgi saamiseks on esitatud 32 taotlust. Riiklike teenetemärkide andmise korra eeskujule viidates ei avalikustanud linn kandidaate.
Küll aga on opositsioonis olev Isamaa ja Res Publica (IRL) fraktsioon teatanud, et tegi ettepaneku anda Tallinna vapimärk näitlejanna Ita Everile. Samuti opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid esitasid vapimärgi kandidaadiks kunstiajaloolase ja Kadrioru kunstimuuseumi kuraatori Jüri Kuuskemaa.

Linn vahetab majad korrastustööde vastu
Linn kaalub tehingut, mille sarnased lõppesid aastaid tagasi suurte skandaalidega.
Tallinna linnavalitsus kavatseb läbi viia hoonetega seotud tehingu, mille taolised viisid kohtuasjadeni ja ametist vabastamiseni kunagised linnaosavanemad Elmar Sepa ja Jüri Oti. Nimelt sõlmisid kesklinnavanemad aastatel 1995-1999 ligi 70 korteritehingut vanalinnas, millega said kinnisvarafirmad majade taastamise eest sundüürnikest tankistide kaudu turuhinnast kümneid kordi odavamalt endale kortereid erastada.
Aastatel 2000-2001 keeldus toonane kesklinna vanem Siim-Valmar Kiisler korteritehinguid lõpule viimast, sest tal tekkisid kahtlused nende seaduslikkuses. Advokaadibüroolt Glikman & Glikman tellitud ekspertiis tunnistas tol ajal lepingud korruptiivseks - Jüri Ott pääses kohtuasjast süüteo aegumisega.

Siseministeerium otsib lahendusi piirijärjekordade leevendamiseks
Siseminister Kalle Laanet, Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon ja logistikaettevõtete esindajad otsisid täna lahendusi Eesti idapiiri maanteejärjekordade vähendamiseks.
Laanet ütles kohtumisel, et kui siseministeerium küsib lähinädalatel valitsuselt raha Narvas täiendavate parkimisvõimaluste loomiseks, on tegu siiski vaid pooliku lahendusega.
"Parklad ei vähenda järjekordadest tekkivaid ebamugavusi. Parklate abil saame me vaid järjekorras ootavad veokid Peterburi maanteelt ära ja seeläbi paraneb eelkõige liiklusturvalisus. Järjekorras ootavate juhtide olukorda see märgatavalt ei paranda," ütles Laanet.
Mitmed Eesti ettevõtjad on välja pakkunud tehnilisi lahendusi piirijärjekordade ja Venemaaga andmevahetuse automatiseerimiseks. Kuigi piirijärjekordade pikkus on valdavalt seotud Venemaa ametivõimude tööga, võiks siseministri arvates pakutud lahendusti täiesti kaaluda.

Raviasutuste kapitalikulud lähevad edaspidi maha otse riigieelarvest
Sotsiaalkomisjon saatis riigikogu esimesele lugemisele eelnõu, millega tervishoiuteenuste kapitalikulud rahastatakse edaspidi riigieelarvest.
Praegu toimub tervishoiuteenuste rahastamine, mis sisaldab ka kulutusi raviasutuste renoveerimisele, vaid haigekassa vahendite arvelt.
"Tervishoiu rahastamiseks ei piisa ravikindlustuse rahadest, vajalik on tuua juurde lisaraha. Seepärast on kapitalikulude väljatoomine ravikindlustuse osast vajalik," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial.
Seaduse muudatusega sätestatud vahendid planeeritakse haigekassa eelarves. Eelarve kinnitab Eesti haigekassa nõukogu lähtudes riigieelarvest ja haigekassa põhikirjast.
Riigikogu pressiteenistuse teatel muudab eelnõu ka Eesti haigekassa seadust, lubades võtta kasutusele eelmiste perioodide tulude ülejääk senisest suuremas ehk kuni 50% ulatuses varasema 20% asemel. Ühtlasi lubab muudetud sõnastus kasutada seda ülejääki laiemalt kui vaid tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamisele, mida näeb ette seaduse praegune sõnastus.

Väinamere Liinid plaanib uut laeva ja lihtsamat piletiostmist
OÜ Väinamere Liinid tutvustas täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile plaane piletimüügisüsteemi muutmiseks ning uue parvlaeva mandri ja Hiiumaa vahelisele liinile toomiseks.
Mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel reisiparvlaevaühendust pidav Väinamere Liinid kavatseb käivitada uue piletimüügisüsteemi, mis lubaks pileteid osta ka interneti kaudu eelmüügist ning minna hiljem laevale, kassajärjekorras seismata. Firma hakkab süsteemi katsetama suvel. Ettevõtte hinnangul muudaks see piletiostmise mugavamaks ja kiiremaks ning vähendaks olukordi, kus inimene jõuab sadamasse teadmatuses, kas ta pääseb järgmisele laevale või ei.
Samuti rääkisid firma esindajad, et kavatsevad lähikuudel sõlmida lepingu uue parvlaeva projekteerimiseks ja ehitamiseks. Mandri ja Hiiumaa vahelisele liinile 2009. aastaks uue laeva toomine on kirjas ka riigi ja Väinamere Liinide vahel mullu sõlmitud kümneaastases lepingus Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinidel sõitmiseks.

Lääne-Virumaa tulud kokku olid 790 miljonit krooni
Eelmisel aastal laekus Lääne-Virumaa omavalitsustele tulusid kokku 790 miljonit krooni, mis on 125 miljonit krooni rohkem kui 2005. aastal.
Üksikisiku tulumaksu laekus kokku 333,7 miljonit krooni, mis ületab möödunud aasta laekumise 69,5 miljoni krooniga.
Maakonna omavalitsustel kasvas tulumaksu laekumine võrreldes eelmise aastaga keskmiselt 1,26 korda. Eestis suurenes tulumaksu laekumine keskmiselt 1,24 korda. Kõige suuremat tulu ühele omavalitsuse elaniku kohta sai Harjumaa, väikseim tulumaksu laekumine oli Ida-Virumaa omavalitsustes.
Lääne-Virumaa ühe elaniku kohta laekus tulumaksu 4797 krooni. Kõrgemad tulumaksu laekumised elaniku kohta olid Rakvere linnal - 5393 krooni, Sõmeru vallal - 5231 krooni, Kunda linnal - 5216 krooni ja Vihula vallal - 5179 krooni inimese kohta. Vähem laekus tulumaksu vallaelaniku kohta. Laekveres - 3642 krooni, Rakkes - 3697 krooni, Rägaveres - 3777 krooni ja Väike-Maarjas - 3955 krooni.

Viimsi võttis vastu 285 miljoni krooni suuruse eelarve
Viimsi volikogu võttis täna vastu 284,58 miljoni suuruse eelarve, mis on mullusest ligi 100 miljoni krooni võrra suurem.
Valla eelarveprioriteedid on alanud aastal haridus - 114 miljonit krooni, majandus ja teedeehitus - 66 miljonit, vaba aeg ja kultuur - 23 miljonit, keskkonnakaitse - 21 miljonit krooni.
Üldvalitsemisele on eelarves ette nähtud 32 miljonit ja kommunaalmajandusele 16 miljonit krooni. Sotsiaaalvaldkond saab eelarvest 8,7 miljonit, avalik kord 1,6 ja tervishoid 1,4 miljonit krooni.
Valla teatel tulevad eelarve suuremad tulud üksikisiku tulumaksust (170 miljonit krooni) ja maamaksust (28,1 miljonit krooni).
Eelmise aasta lõpu seisuga elas Viimsi vallas 13 570 inimest.

Eesti suurendab taastuvate energiaallikate osakaalu 5,1 protsendini
Kohtumisel Saksmaa Energeetikaagentuuri (DENA) juhatuse esimees Stefan Kohleriga ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, et Eesti eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu elektritootmisel 2010. aastaks vähemalt 5,1 protsendile.
"Eestis on taastuvate energiaallikate osakaal elektritootmisel tõusnud 0,2 protsendilt 2000. aastal 1,4 protsendile 2005. aastal," ütles Savisaar ministeeriumis toimunud kohtumisel. Tema sõnul on Eesti eesmärk suurendada 2010. aastaks taastuvelektri osakaalu 5,1 protsendini, kuid vaadates praegu läbi viidavaid taastuvelektri projekte võib eeldada, et taastuvate energiaallikate osakaal jõuab seitsme protsendini.
Kohleri sõnul soovib Saksamaa taastuvate energiaallikate osakaalu aastaks 2020 tõsta 20 protsendile, sellest oluline osa saaks olema tuuleenergial. Kohleri kinnitusel käivad Saksamaal tuuleparkide rajamise ümber samasugused vaidlused, nagu Eestiski, alates keskkonnamõjudest ja lõpetades ebaregulaarse tootmisprotsessiga. Tuuleenergiaga samas mahus kavatseb Saksamaa elektrit hakata tootma ka biomassist.

Valio müüs ameeriklastele piimhappebakteri-tehnoloogia
Soome suurim toiduainekontsern Valio ja USA piimatoodete valmistaja Dannon sõlmisid kokkuleppe, millega Dannon saab edaspidi oma toodetes kasutada piimhappebakteri tüvega Lactobacillus GG (LGG) seotud tehnoloogiat.
Dannon lisab LGG oma Danimalsi tootesarja väherasvastele jogurtitele ning lastele mõeldud jookidele. Tooteid tutvustati selle aasta alguses, kirjutas businesswire.com. Edaspidi on toodete valikut kavas laiendada, lülitades probiootilised tooted ka DanActive'i ja Activia tootesarja.
Piimhappebakteri tüve LGG töötas välja Valio, kellel on parimad teadmised probiootiliste tehnoloogia vallas kogu maailmas. Probiootikumid on elusad mikroobsed toidulisandid või piimatooted, mis sisaldavad peremeesorganismi tervisele positiivselt mõjuvaid baktereid.
Valio tutvustas esimesi LGG-tüvega tooteid 1990. aastal ning sellest ajast alates on ettevõte väljastanud tootmislitsentsi 15 piimatootmisettevõttele üle maailma. Valio ise turustab LGG-d sisaldavaid tooteid Valio Gefiluse kaubamärgi all mitmetes riikides, sh Eestis.

Tartu asfalteerib kruusateid 15 miljoni krooni eest
Tartu selle aasta linnaeelarves on kruusatänavate asfalteerimiseks planeeritud 15 miljonit krooni.
Kokku asfalteeritakse 1,75 km tänavaid, tolmuvabad katted saavad 2,4 km tänavaid.
Pimedatele tänavatele valgustuse ehitamiseks on selle aasta eelarves ette nähtud 3,8 miljonit krooni, mille eest saavad valgustatud 14 tänavat ja tänavalõiku - kokku veidi üle kuue kilomeetri, teatas Tartu linnavalitsuse pressiteenistus.
Asfaltkatte saavad tänavalõigud: Lemmatsi lõigul Aardla-Raudtee, Rohu tn. Peetri tn lõikudel Nurme-Lubja ja Narva mnt-Mäe, Räägu tn lõikudel Leevikese-Tammeoksa ja Raudtee-Räägu, Ida tn 8 lasteaia juurdepääs.
Tolmuvabad katted saavad: Pallase tn lõigul Vabbe-Koorti, Annemõisa tn lõigul Jaama-Staadioni, Sanatooriumi tn lõigul Viljandi mnt-Tervise, Roosi tn lõigul Jänese-Vahi ning Kungla 34 juurdepääs.

SBM Pank sai Balti börside ühisliikmeks
Riia ja Vilniuse börside juhatused heaks SBM Panga liikmelisustaotluse, millega panga aktsiatega hakatakse kauplema kõigil Balti riikide börsidel.
AS-ist SBM Pank sai viieteistkümnes Balti börside ühisliige.
AS SBM Pank on 1999. a loodud Kreeka ja Rootsi investoritele kuuluv Eestis tegutsev pank. Kreeka ettevõttele Marfin Financial Groupile kuulub ettevõttest 50,12 protsenti.
SBM Pank hakkab börsiteate järgi kauplema kauplemiskoodi SBM all. Balti börsidel on kokku on 40 liiget.

Sotsiaalfondi toetuste saamiseks laekus 44 projekti
Euroopa sotsiaalfondi meetme "Võrdsed võimalused tööturul" neljandasse taotlusvooru laekus 44 projektitaotlust.
Taotlejate hulgas oli 21 mittetulundusühingut, seitse sihtasutust, seitse kohalikku omavalitsust, kolm kõrgkooli ja kuus äriühingut. Projektitaotluste kogusumma oli 136 miljonit krooni ja Euroopa sotsiaalfondist taotletav toetus oli 106 miljonit krooni.
"Hea meel on, et paljude projektitegevuste teravik on suunatud noorte inimeste tööle aitamisele. Meeldiv on, et projektidesse on kaasatud mitmeid ettevõtteid erialaliitude kaudu, mis annab suurema võimaluse projektis osalevatele inimestele töö leida. Projektide vaheline konkurents on pingeline ja tuleb teha valik, kuid kindlasti saavad kõik osalejad kogemusi ja teadmisi, mida tulevikus kasutada," ütles tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson.

Savisaar: "Gasellide" edu taga on uuenduslikud ideed ja inimesed
Et väike firma asuks nn gasellettevõttena kiirelt arenema ning kasvaks suureks ja edukaks, vajab ta innovatiivseid ideid ning inimesi, kes suudavad neid ideid ellu viia, märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar tänasel Äripäeva korraldatud Gaselli Kongressil.
Savisaar nentis oma ettekandes, et Eestis domineerivad ettevõtted, kelle tootlikkus ja kasumlikkus töötaja kohta jäävad oluliselt maha Euroopa Liidu keskmisest. Gasellina kiire arenguni jõudmiseks vajab firma eeskätt innovatiivseid ideid, rääkis ta.
"Täna on peamine Eesti ettevõtete uuendustegevus uute seadmete soetamine ja kasutuselevõtt," tõdes minister. "Kindlasti ei saa seda protsessi alahinnata, see on üks etapp. Kuid oluliselt vähem investeeritakse nii ettevõttesisesesse kui ka väljast tellitud arendustöösse. Seega pannakse enam rõhku protsessiuuendustele ning vähem tegeletakse uute toodete ja teenuste arendamisega. Samas on just uute, suure turupotentsiaaliga toodete ja teenuste väljatöötamine see, mis tagab ettevõtetele konkurentsieelise."

Eesti Energia toetab Virumaa kolledži energeetikaalast õpet
Eesti Energia kannab täna alla kirjutatud lepingu järgi Virumaa kolledži arengufondi üle 90 000 krooni, mis jagatakse uuest õppeaastast alustava energeetikavaldkonna eriala tudengitele stipendiumiteks.
"Energeetikasektoris on täna olemas reaalne vajadus spetsialistide järele, kelle erialane ettevalmistus oleks kutseõppe ja inseneriõppe vahepealne, praktilise suunitlusega tase. Tänase Eesti hariduskorralduse kohaselt toimub nii soojus- kui ka elektroenergeetikas spetsialistide ettevalmistamine kutsekoolides ja ülikoolis, kuid puudub rakendusliku kõrghariduse tase," rääkis Eesti Energia järelkasvuprogrammi juht Kaie Saar. "Hinnanguliselt oleks aastas vaja ette valmistada vähemalt 80 rakendusliku kõrgharidusega energeetikaspetsialisti, kuid hetkel Eestis ei valmistata sellise haridustasemega inimesi ette."
Selle aasta sügisest algavast õppeaastast käivitatakse Virumaa kolledžist energeetikavaldkonna rakenduskõrghariduse nelja-aastane õppeprogramm, kus kahel viimasel aastatel saavad tudengid spetsialiseeruda nii soojuseenergeetikale kui ka elektrivõrkudele. Eesti Energia stipendiumile saab kandideerida igalt kursuselt kaks rakenduskõrgharidusõppe üliõpilast.

Jõgevamaal avastati suur kogus nõuetele mittevastavat kütust
Jaanuari teisel nädalal avastasid maksu- ja tolliameti töötajad Jõgevamaal kahest tanklast suures koguses nõuetele mittevastavat kütust.
Kokku tõkestas ameti tegevus 26 202 liitri kütuse müügi.
9. jaanuaril kontrolliti tuginedes riskianalüüsile Põltsamaa vallas asuvas tanklas müüdavat diiselkütust. Kütusele teostatud analüüs näitas, et leekpunkt oli 51,9. Vastavalt standardile peab see näitaja ületama 55. Kokku peatati antud tanklas 20 344 liitri kütuse müük.
12. jaanuaril Jõgevamaal kontrollitud tanklas ei vastanud bensiini 95 oktaanarv nõuetele. Koostati ettekirjutus ning peatati 5858 liitri kütuse müük.
Lõuna maksu- ja tollikeskuse tollikontrolli juhi Andres Kruusimägi sõnul on toll viimasel ajal ebakvaliteetset kütust avastanud üsna tihti. "Tanklad ja kütusevedajad peaksid olema tähelepanelikumad eri liiki kütuste käitlemisel ning jälgima et need ei satuks omavahel kokku. Piisab väikesest kogusest bensiinist, et viia paigast diiselkütuse leekpunkt."

Tarbijad tagastasid üle 8000 tonni joogipakendeid
Eelmisel aastal kogus Eesti Pandipakend ja suunas taaskasutusse 5086 tonni plastikpudeleid, 728 tonni joogipurke ja 2651 tonni pandimärgiga klaaspakendeid.
"Eesti inimeste poolt kiiresti omaksvõetud joogipakendite tagastamise harjumus võimaldab meil tuhandeid tonne pakendimaterjali prügimäele saatmise asemel taaskasutusse suunata. Arvestades tõusnud elatustaset on pakendite tagastamine selge märk keskkonnateadlike hoiakute juurdumisest," ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Oleg Epner.
"Võime praegu öelda, et 2006. aastal kogus Eesti Pandipakend pakendiseaduses nõutud tagastusmäärad täis, kuid täpsed protsendid selguvad veebruaris, kui Eesti Pandipakend esitab aruande riiklikule pakendiregistrile." lisas Epner.
Pakendiseaduse järgi pidi pakendiettevõtjate loodud taaskasutusorganisatsioon eelmise aasta jooksul koguma ja taaskasutusse suunama 63% müüki pandud plastikpudelitest, 40% joogipurkidest ja 63% klaaspakenditest.

Narva elektrijaamade ametiühingud sõlmisid Pesumatiga kollektiivlepingu
Narva Energia ja Balti Elektrijaama ametiühingud allkirjastasid kollektiivlepingu osaühinguga Pesumati.
Eesti Energeetikatöötajate ametiühingute liidu teatel lepiti kollektiivlepinguga kokku töötajate töö tasustamistingimustes ning preemiate maksmise alustes. Lisaks arutiati kohtumisel ka omavahelise koostöö arendamise võimalusi.
Sõlmitud kollektiivleping kehtib kolm aastat.
OÜ Pesumati osutab Narva elektrijaamades alates käesoleva aasta algusest puhastus- ja koristusteenust. Ettevõte annab elektrijaamades tööd ligi 100 inimesele.
Narva Energia ametiühing ja Balti Elektrijaama ametiühing on Eesti Energeetikatöötajate ametiühingute liidu liikmed.

Ettevõtete ostmine muutub popiks
Kui seni on Eesti ettevõtted kasutanud KredExi laenukäendust seadmete või hoonete soetamiseks, siis viimasel ajal kasutatakse käendust üha enam ka ettevõtete või kaubamärkide ostmiseks.
KredExi äriklientide toodete divisjoni juhi Jako Kruuse sõnul on paljud Eesti ettevõtted jõudnud oma arengutsükli teise faasi, kus otsitakse uusi võimalusi edasiseks kiireks kasvuks.
"On jõutud arusaamale, et turuosa kasvatamiseks ei piisa sageli ainult seadmete vahetamisest ja uute hoonete ehitamisest. Selleks, et tagada ettevõtte jätkusuutlikus, otsitakse üha enam võimalusi konkurentide ja sarnasel tegevusalal tegutsevate ettevõtete ülesostmiseks või nendega ühinemiseks, olgu siis Eestis või väljaspool," ütles Kruuse.
Ühe viimase aja näitena võib tuua Express Pesulad OÜ, mis tegutseb Jazz Kiirpesulate kaubamärgi all. Kui 2006. aasta kevadel kasutas ettevõte KredExi laenukäendust eesmärgiga ehitada juurde üks autopesula Suur-Sõjamäele, siis aasta lõpus ostis ettevõte juba terve Petra Pesutänava ning Neste tanklates opereeriva Spectra pesulaketi, luues selleks eraldi ettevõte OÜ Jazz Pesulad.

Bookinghouse'ist sai lennupiletite online-müügi turuliider
Eesti esimene online-reisibüroo bookinghouse.net on Amadeus Eesti andmetel Eesti reisibüroode hulgas internetis müüdud lennupiletite poolest turuliider.
Bookinghouse läks novembris mööda senisest turuliidrist Estravelist ning omab lennupiletite online-müügis praeguseks kolmandikku turust. Bookinghouse keskkonnal on 18 500 registreeritud klienti. Üheksa kuu jooksul teenindas keskkond keskmiselt 3500 klienti, kelle seas olid populaarseimateks reisisihtkohtadeks London, Bangok, Delhi, Pariis, Malaga ja Rooma.
"Oleme bookinghouse.neti arendamisel lähtunud lihtsusest, mugavusest ja kiirusest," sõnas Bookinghouse'i looja ja üks omanikke Andres Liinat. "Siiani on iga kuu meie klientide arv kasvanud umbes 20%."
Amadeus on teenuste valikult ning levikult maailma suurim neutraalne turismialane broneerimis- ja infosüsteem. Amadeus Eesti vahendab kõikide suuremate Eesti reisibüroode, v a Reisiekspert ja Matkapunkt, lennupiletite müüki.

Merko maitseb maadevahetuse vilju
Tallinna Kristiine linnaosasse ehitab Merko tütarfirma maadevahetuse teel saadud krundile järjekordse neljakorruselise kortermaja, kuhu kolib 11 peret.
Alguses pidi sinna kerkima suurem munitsipaalmaja, kuid 2002. aastal läks korda 80 naabri allkirja toel Kristiine halduskogu veenda plaanist loobuma, kirjutab Äripäev.
Rahu saabus vaid kaheks aastaks, sest 2005. aastal sai Merko tütarfirma OÜ Woody riigilt vahetuskaubana kümneid eramajakrunte Tüve, Räägu, Kännu, Vuti, Varese ja Mooni tänavale oma Pirital asuvate looduskaitsealuste maade vastu.
Merkole on toeks Tallinna üldplaneering, mis ütleb, et Kristiines võivad eramajade vahel olla üksikud kolme-neljakorruselised kortermajad.
Tallinna linnaplaneerimisamet põhjendab kortermajade mahutamist eramajade vahele sellega, et linn võitleb nii valglinnastumise vastu.

Enamik börsiettevõtetest salatseb juhtide palgaga
Viieteistkümnest börsiettevõttest vaid üks - Olympic - avalikustas täpsed juhatuse ja nõukogu palganumbrid, teised jäid rohkem või vähem kidakeelseks.
Vaatamata sellele, et juba aasta tagasi võttis finantsinspektsioon vastu hea ühingujuhtimise tava, mille järgi ettevõtete juhatuse ja nõukogu tasud tuleb avalikustada, ei täida enamik ettevõtteid seda, kirjutab Äripäev.
"Kas oleks tore, kui teie palk avalikustataks kuskil ajalehes? Ja boonused, ja kõik ülejäänu?" kostis PTA Grupi juhatuse liige Marianne Paas.
Tallinna börsi juht Kaidi Ruusalepp ütles, et liiga detailse info avaldamine võib anda konkurendile olulist informatsiooni ning see võib teatud oludes pöörduda ettevõtte vastu.
"Kui börsiettevõtete juhtidel on korralik palk ja eesmärkide täitmisega seotud kompensatsioonipakett, annab see investoritele ainult kindlust juurde, sellepärast arvan, et börsiettevõtted ei peaks häbenema rääkida, kuidas nad võtmetegijaid väärtustavad," ütles Ruusalepp.

Politseile on petturist akna- ja uksefirma kohta laekunud 32 kaebust
Kliendid raha ja kaubata jätnud akna- ja uksefirma OÜ Estmark Grupp petturliku tegevuse kohta on politseisse laekunud juba 32 avaldust. 24 neist Lõuna ning kaheksa Ida politseiprefektuuri, sest Tartus tegutsenud firmal asus Jõhvis harukontor.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Jüri Vissaku sõnul ulatub Lõuna prefektuuri laekunud avalduste põhjal inimestele tekitatud kahjusumma umbes 250 000 kroonini.
Firma omanikku ja juhatajat Marko Sulge politsei seni üle kuulanud ei ole, samuti pole õnnestunud petetud klientidel temaga ühendust saada. Kui mehe seni kasutusel olnud mobiiltelefoninumbrile helistades vastas veel hiljuti naisehääl, et "mobiiltelefon, millele te helistate, ei saa hetkel teie kõnele vastata", siis nüüd pole number enam kasutuselgi. Sama kehtib Tartu ja Jõhvi kontori telefonide kohta, ka kontorid on suletud.

Perekond Reinsoo võib Kruuda eest osalused trükifirmades ära napsata
Aktsiad läheksid Kalevi omandusse alles siis, kui Reinsood ei kasuta eelisostuõigust.
Eile teatas Oliver Kruuda kontrolli all olev Kalev, et sõlmis 3. jaanuaril lepingu, millega tal on võimalus omandada 20-protsendiline osalus peamiselt reklaamtrükiseid tootvas firmas Uniprint ja 50-protsendiline osalus perioodikat ja katalooge trükkivas firmas Unipress.
Kalevile müüks oma osalused Unipressis ja Uniprindis rõivafirmana tuntud A&G, mille omanikud on Heiti Allmäe ja Olar Gofman. Seda aga ainult juhul, kui Uniprindi ja Unipressi teised aktsionärid Sirje ja Andrus Reinsoo ei kasuta kahe kuu jooksul A&G-le kuuluvate aktsiate eelisostuõigust.
Lepingu kohaselt võib AS Kalev saada aktsiate omanikuks pärast ostueesõiguse kasutamise tähtaja möödumist. Aktsiate eest tasumine toimub samaaegselt aktsiate omandiõiguse üleminekuga.

Sõõrumaa firma askeldab koolis
Urmas Sõõrumaa istutas detsembri lõpus oma pensionipuu, kui tema firma Vivatex Holding võttis üle Pelgulinna gümnaasiumi remonttööd ja haldamise.
Kokku tõotab viie Tallinna kooli haldamisleping 30 aastaks firmale sisse tuua igal aastal mitu miljonit krooni.
Pelgulinna gümnaasium, kust õpilased on ajutiselt mujale ümber kolitud, näeb välja nagu tõeline tondiloss. Kõikjal askeldavad peatöövõtja KMG Ehituse ning tema allhankepartnerite töölised, tassides vanast paneelideni paljaks kooritud koolimajast välja kõikvõimalikku sodi: puitmaterjali, torusid, ventilatsiooniseadmeid jm.
Vivatexi projekti juhib Sõõrumaa enda firma Rotermann Eesti, mille arendusjuht Esko Parelo ulatab kiivrid, enne kui majja astume.
"See on esimene meie renoveeritav koolimaja viiest, töö on üks mahukamaid, ent samas huvitavamaid ja lühema ajakavaga," märkis Parelo. Tänavu septembris peavad õpilased uut kooliaastat juba siin alustama. Seejuures lubab Parelo kvaliteetset ehitust. "Mingit kipsist kooli ei tee me! Kasutame võimalikult vastupidavaid materjale, et kool 30 aastat ka vastu peaks ja et ise ei peaks pärast häbenema, et oleme kehvasti teinud," räägib ta. Septembrist võtab kooli igapäevase korrashoiu üle ISS Haldus, kellega Vivatexil on vastav leping.

Millist hoonet Tallinna linnavalitsusele ikkagi soovime? 
Tallinn
Tallinna uue haldushoone asukoha leidmiseks moodustatud komisjon, mis on käinud koos kolm kuud, pidas linnaameteid ning volikogu mahutavale rajatisele sobivaimaks Petrooleumi tänava pikenduse ala.
Komisjonis osalenud arhitektide liidu esindajad jäid eriarvamusele, pidades uue haldushoone rajamisel parimaks Admiraliteedi basseini äärt. Miks ei suudetud pikaajalises tööprotsessis leida ühist keelt, küsib 23. jaanuari Eesti Päevalehes avaldatud loos arhitektide liidu aseesimees Margit Mutso.
Püüaksin analüüsida ning tuua välja mõningaid erimeelsuse põhjuseid. Kõigepealt erines linnavalitsuse ja arhitektide liidu lähteseisukoht, millist hoonet linnaametite tööks vajatakse. Linnavalitsus soovib ehitada moodsa büroohoone, kuhu saaks tööruumid seni mööda linna laiali pillutud ametite töötajad ning linnavolikogu. Arhitektide liit räägib uuest raekojast ning uue linnakeskme tekitamisest.

Eelmise aasta enim müüdud raamat oli "Ita Ever.  Elu suuruses" 
Täna avati Rahvusraamatukogus Eesti Kirjastuste Liidu 2006. aasta enim müüdud raamatute näitus.
Näitus on koostatud Eesti Kirjastuste Liidu (EKLi) aasta menuraamatu edetabeli põhjal, kus tänavu on 346 väljaannet 19 kirjastuselt.
Menuraamatuks loetakse raamatut, mida on aasta jooksul müüdud tuhat või enam eksemplari. Kokku on EKLi kirjastused 2006. aastal müünud 691 222 raamatut, mis on üle 200 000 eksemplari rohkem, kui 2005. aastal.
Kõige enam müüdud raamat on "Ita Ever. Elu suuruses" (Ajakirjade Kirjastus, 12 000 eksemplari), teisele kohale jõudis "Regio Atlas. Eesti reed 2007" (Regio, 11 089 eksemplari) ning kolmandale "Rahvasõnaraamat. Võõrsõnad" (TEA, 9 145 eksemplari).
"Ita Ever. Elu suuruses" juhib ka ilukirjanduse edetabelit, menukaim lasteraamat on "Mõmmi parimad aabitsalood" TEA kirjastuselt.

Selgusid Oscari filmiauhindade nominendid
Beverly Hillsis Californias anti täna avalikkusele teada 79. Oscari filmiauhindade nominendid. Enamik parima mängufilmi Oscarile kandideeriavid filme linastuvad või hakkavad kohe-kohe linastuma ka Eesti kinodes.
Parima filmi Oscarile kandideerivad filmid "Paabel", "Kirjad Iwo Jimalt", "Väike Miss Päikesepaiste", "Kahe tule vahel" ja "Kuninganna", teatasid infoagentuurid.
Parima meesnäitleja tiitlile on üles seatud Forest Whitaker ("Šotimaa viimane kuningas"), Peter O'Toole ("Veenus"), Will Smith ("The Pursuit of Happyness"), Ryan Gosling ("Half Nelson") ja Leonardo DiCaprio ("Vereteemant").
Naisnäitleja Oscarile esitati Helen Mirren ("Kuninganna"), Kate Winslet ("Väiksed lapsed"), Judi Dench ("Notes on a Scandal"), Penelope Cruz ("Tagasitulek") ning Meryl Streep ("Saatan kannab Pradat").

Kalamajas avatud galeriist saab osta tippdisainerite loomingut
Tallinnas, Kalamajas aadressil Soo tn 4 avati uudse mudeliga kunsti-ja sisustusgalerii SooSoo.
SooSoo on multifunktsionaalne galerii, mis Euroopa kuumimate disaini-ja sisustuskaubamärkide toodangu müügi kõrval eksponeerib ja müüb ka Eesti disaini ning kujutavat kunsti.
Lisaks on galerii meeskond oma südameasjaks võtnud Eesti disainipubliku harimise läbi näituste ja eriürituste korraldamise.
Galeriisse võib tulla vaatama ja ostma tippdisainerite loomingut, keda esindavad sellised kaubamärgid nagu Droogdesign, Thorsten van Elten, Established and Sons, Moooi, Vitra, Quinze and Milan, Tonfisk, Details, Paola Lenti.

Teater ootab riigikogulasi uut tükki vaatama
Seoses lähenevate riigikogu valimistega valmistab teater Varius ette uut tükki "Austatud riigikogu liikmed", mille publiku seas nähakse meeleldi riigikogulasi.
Varius võtab tüki mängukavva juba kolmandat korda - seekord just seoses riigikogu valimistega, kirjutab SL Õhtuleht. Heidi Sarapuu kirjutatud ja lavastatud naljatükis arutavad esimese Eesti vabariigi riigikogulased laulupeo korraldamist.
"Heidi on tüki riigikogu protokollide põhjal kirjutanud, see on selline paroodia. Meie tükk on ikka tunduvamalt elavam kui praegu riigikogus toimuv. Meil visatakse ikka kommunist saalist välja," ütleb tükis mängiv Variuse näitleja Indrek Sarapuu. "Ja naljaga pooleks öeldes, siis meil ka üks endine riigikogu liige mängib seal, Jaan J. Leppik."
Tükk esietendub 6. veebruaril rahvusraamatukogu saalis nn Kella Viie Teatri raames.

Pärlid väljastpoolt galeriisid
Näitus "Üllatus, üllatus!" ei mahtunud tervikuna kunstimuuseumi viltusesse majja.
Reedel avati Tartu kunstikuu peaüritusena Tartu kunstimuuseumi nn viltuses majas näitus töödest, mis asuvad teistes Tartu muuseumides. Kuid selliseid töid polegi nii vähe - seepärast ongi tegemist terve näitusesarjaga.
Kõik muuseumid on endale muretsenud kunsti, ja seda mitmel eesmärgil. Näiteks Eesti Rahva Muuseumil on arvestatav baltisaksa kunstikogu ja mitte ainult. Baltisakslaste maalidel näeme omaaegseid tegelasi, kellel on kultuuriloos ja teaduses olnud oluline roll. Linnavaadetelt saame aimu, milline oli Tartu kuni paarsada aastat tagasi. Kirjandusmuuseum on peamiselt kogunud nende eesti kirjanike portreid, kes meeleldi poseerisid oma sõpradele - kunstnikele. Eesti spordimuuseumil on omakorda sportlaste galerii. Nii esitlevadki need muuseumid näitusesarja raames oma kogusid enda majades. Niisugust muuseumidevahelist suurprojekti ei mäletagi. Väga rikkalik on muidugi Tartu ülikooli ajaloomuuseumi kogu. Seega õigustavad kõik näitused sarja pealkirja.

Anu Liivak: olen aidanud eesti kunsti tuntumaks teha
Eesti kunstiteadlane Anu Liivak, kes kandideerib teist korda Helsingi linna kunstimuuseumi juhi kohale, on üle nelja aasta juhatanud Retretti kunstikeskust.
Mida peate oma suurimateks saavutusteks Retrettis oldud aja jooksul?
Retretti kunstikeskus on nii Soome kui ka rahvusvahelisel kunstimaastikul küllalt eriline nähtus. Ta on eraettevõte, mis saab avalikku toetust alla viie protsendi eelarvest ning katab pea kõik oma tegevuskulud piletite müügist, rentidest ja sponsoritelt saadud tuludest. Samal ajal konkureerib meie programm tasemelt suuremate Soome kunstimuuseumide programmiga, kelle näitusetegevus on vähemalt 80 protsendi ulatuses tagatud avalikest vahenditest (riik ja kohalikud omavalitsused).
Pean oma peamiseks saavutuseks seda, et olen nendes ebaharilikes ja keerulistes tingimustes suutnud teha mitu tõeliselt heatasemelist rahvuvahelist näitust ja rikastanud selle kaudu Soome kunstipilti: Anders Zorni maalid koos Rembrandti graafikaga suvel 2003, Helmut Newtoni näitus Helsinki Taidehallis talvel 2004, Peeter Mudist Taidehallis 2005, Jean Dubuffet' retrospektiiv Retrettis 2006...

Tükike Eestimaa ajalugu DocPointil
Helsingi dokfilmide festivalil linastub Ari Lehikoineni film Juminda merelahingust.
Homme saab Helsingis alguse dokumentaalfilmide festival DocPoint, kus muu hulgas näidatakse filmi "Põrgu Soome lahel".
Soome režissööri Ari Lehikoineni juhtimisel võetakse luubi alla 1941. aasta hilissuve sündmused Tallinnas - sakslaste väed on jõudmas linna ning Nõukogude Liit üritab viimase abinõuna (sunniviisiliselt) evakueerida siit nii vene kui ka eesti rahvusest sõjaväelasi ning tsiviilisikuid. Teele asub 195 laeva. Merel satuvad laevad kesk meremiine ja vaenlaste tuld - Juminda merelahingus hukkus paari päevaga ligi 16 000 inimest. Väikest lavastust lahingust võib näha ka tulevas filmis "Georg" - nimelt oli Georg Ots üks lahingust pääsenuist.

Uus raehoone peab looma Tallinna südame
Samal ajal kui arhitektid näevad Tallinna linnavalitsuse uues hoones mootorit, mis tekitaks enda ümber uue linnasüdame, loevad linnaisad ainult raha.
Ühes "Keskpäevatunnis" ilguti, kas linnal pole midagi tähtsamat teha kui kutsuda kokku mingi komisjon, et valida asukoht uuele linnavalitsuse hoonele. Just nagu poleks see teema piisavalt oluline. Olen veendunud, et otsus, kuhu uus linnavalitsuse hoone püstitada, on linnaehituslikult niivõrd tähtis, et selleks võib vajadusel kokku kutsuda mitu erinevat komisjoni. Linnaplaneerimisega tegelemine peaks olema iga omavalitsuse peamisi prioriteete ja selle tarvis võiks linnal olla alaline spetsialistidest koosnev komisjon.
Paraku jooksis seekordne heade kavatsustega üritus liiva. Viimasest kohtumisest saati painab mind küsimus: mis oli see põhjus, miks ebaõnnestus esialgu nii paljutõotavalt alanud arutelu?

Pääsküla noortekeskuses saab õppida plaadikeerutamist
Pääsküla noortekeskuses alustas tegevust uus DJ klubi Mixstop, mille tegevuses saavad osaleda 13 - 26 aastased DJ ametist huvitatud noored.
Plaadikeerutamise tarkusi hakatakse õpetama esmaspäeviti ja teisipäeviti ajavahemikus 16.00 - 20.00 noortekeskuse kolmandal korrusel.
Kasutusel on professionaalne DJ tehnika nii vinüül kui ka CD mängijad ja helipuldid firmadelt Numark, Pioneer, Vestax. Klubi juhendavad DJ Rave-O ja Overcast.
Kõik, kes soovivad klubiga liituda peavad vormistama noortekeskuse liikmekaardi, mille maksumus on 50 krooni.
Lisaks on vaja tasuda iga kuu klubi liikmemaksu 100 krooni ning korraga tasutakse kahe kuu eest.
Esimene külastus on kõigile tasuta. Mixstop'i lahtioleku ajad sõltuvad noortekeskuse lahtioleku aegadest

Eesti eurolauludele anti eile telemajas avapauk
Eile võeti telemajas linti esimene ports Eesti eurolugusid, mida publik peagi näeb.
Esimene laul, mis ETV stuudios linti võeti, oli Alar Kotkase tiimi "One Year from Now". Esitajaks Linda - pikkade blondide juustega neiu, kes meenutas oma musta-kollasetriibulises pluusis pisut mesilast. Aga (vähemalt oma oleku poolest) mitte eriti usinat. Lauljannat ja tema bändikaaslasi vaadates jäi mulje, et bänditegemine on vist tõesti igav.
Ja lava peal on igav ja ega salvestaminegi asja põnevamaks tee. Isegi operaatorite üleskutsed: "Linda, naerata pisut rohkem! Bändimehed, liikumist tahaks laval umbes kolm korda rohkem näha!" ei toonud tulu. Lugu iseenesest oli hea, aga Eestit see sel aastal Soome esindama ei sõida - selles olen ma 99 protsenti veendunud. Aga kui te armastate Red Hot Chilli Peppersi lugu "Under the Brigde", ajage Kotkase tiimi euroloo ajal kõrvad kikki!

Inglise rokisaurused Tartus
Suurbritannia ansambel Napalm Death andis pühapäeval Tartus klubis Illusioon võimsa kontserdi. Birminghamist pärit deathmetal-bänd on Eesti käinud ka varem - 1994. aasta Rock Summeril. Mullu andis bänd välja albumi "Smear Campaign". Algsest koosseisust ei ole bändis enam kedagi.

Lordil on Rovaniemis restoran
Eelmise aasta Eurovisioonil triumfeerinud Lordi on saanud Soomes Rovaniemis omanimelise restorani. Möödunud aasta detsembris avatud söögikoht kannab Lordi Rocktauranti nime. Kujunduses on kasutatud lossi ja vangikongide motiive. Kui päeval on restoran avatud kõigile, siis õhtu saabudes avab oma uksed maailma ainus koletisebaar - MonsterDiscoHell.
Vaata ka: www.rocktaurant.com

Internet
Internet: Iwatchstuff.com - kinomaailma maagia otse arvutist koju kätte: viimased filmiuudised, klipid ja reklaamid. Lehekülje autorid ütlevad, et "I Watch Stuff" on kui kinos töötav sõber, kes sai sind tasuta sisse nihverdada. Aga ägedam ja parema näonahaga ega paku pidevalt plakateid su magamistoa seinale.

Tom Cruise saab Bruce McLareniks
Hollywoodis jõuab peagi kinolinale film McLareni Vormel 1 asutajast Bruce McLarenist. Filmi peaosalist hakkab tõenäoliselt kehastama Tom Cruise. Filmi kaasprodutsendid on Michael Garlick ja Barrie Osborne. Nad on varem seisnud selliste filmide nagu "Matrix" ja "Sõrmuste Isand" taga.
www.wn.com põhjal Priit Pruul

Tõeline õunake kõrva äärde
Apple võib ju oma uhke iPhone'iga püüda maailma muuta, kuid kes tegelikult tahab tõelist "õunafoni", ostab endale ka sellise lauatelefoni. Ainult et kust seda leida? Äkki peaks otsima puuviljaletist?

Kuldliiga avaetapi krooniks sai Eesti rekord
KERGEJÕUSTIK:
Mullu paljudele üllatuseks sel distantsil juunioride maailmameistriuks kroonitud Marek Niit juhtis Lasnamäe Kergejõustikuhalli ringrajal võistlust algusest lõpuni ning elektronaeg seiskus 21,09 sekundit pärast stardipauku. Mullu 3. veebruaril samuti Tallinnas joostud senist siserekordit parandas saarlane koguni 0,14 sekundiga. Vabas õhus on Niit aga veel kiirem olnud - mullu Pekingis tõi talle MM-kulla 20,96. Järgmisena ongi sihikul see aeg, vahendab Sportnet.
Avaetapi ülejäänud kaks tuumakamat tulemust sündisid väljakualadel. Ksenija Baltal jäi Eesti siserekordist puudu 6 cm ning Margus Hunt parandas kuulitõukes isiklikku marki meetri ja 22 sentimeetriga.

Kalev/Cramo kaotas napilt Dijoni Basketile 74: 75
KORVPALL:
Vastastele kindlustasid võidu Anthony Luxi vabavisked kaks sekundit enne lõpuvilet.
Travis Reed tõi Kalevi parimana 18 punkti ja 9 lauapalli, tabades 10-st viskest 8, lubava debüüdi teinud Kendrick Johnson lisas 16 punkti, millest kõik teisel poolajal. Vastastest viskas Anthony Lux 17 punkti. Kalev valitses lauas 33: 25, kuid tegi 20 pallikaotust Dijoni 15 vastu, kirjutab ETV Sport.
Kalevit ei aidanud võidule ka suurepärane tabavusprotsent lähivisetel (34-st 24), kuid kaotuse algeid võib otsida vabavisetest, mida tabati vaid 21-st 11.
Kalevi järgmine mäng FIBA EuroCup sarjas on samuti Saku Suurhallis, kui 31. jaanuaril võõrustatakse Hispaania klubi Girona Akasvayut.

Korotin ja Esko-Veskimäe lõpetasid oma võistluskarjääri
Läinud nädalavahetusel lõpetasid tantsusportlased Eduard Korotin ja Kristine Esko-Veskimäe ametlikult oma võistluskarjääri tantsuspordipaarina.
"Eduard Korotin ja Kristine Esko-Veskimäe on tänu oma saavutustele juba täna kirjutatud kuldsete tähtedega Eesti tantsuspordi ajalukku. Nad on olnud maailmas enimtunnustatud Eesti paar ning sellega tõmmanud meie tanstuspordile palju positiivset tähelepanu," andis omapoolse hinnangu tantsupaari võistluskarjäärile Eesti Tantsuspordi Liidu president Kaia Jäppinen.
Eesti võistlustantsijatest kõige enam tiitleid pälvinud Eduard Korotin (34 aastane) ja Kristine Esko-Veskimäe (27 aastane) lõpetasid pühapäeval Tallinna Mustpeade majas ametlikult oma ühise võistluskarjääri, avaldades sellega tänu 150 inimesele, kes kõige enam nende karjääri on mõjutanud: treenerid, toetajad, nõustajad, sõbrad ja lähedased.

Klubi Tartu Maraton kutsub ühistreeningule
MURDMAASUUSATAMINE:
Kui lumeolud võimaldavad, valmistatakse ette 12-kilomeetrine suusarada Matu teeninduspunktini ja tagasi. Nii Matul kui finišis pakutakse treeningust osavõtjaile kosutuseks sooja teed.
Ühistreeningule ei ole vaja eraldi registreeruda, tegemist on tasuta ettevõtmisega, mis kuulub ka Otepää MK-etapi nädalavahetuse kavasse.
Seoses Eestimaad pikka aega vaevanud lumepuudusega kinnitatakse ühistreeningu lõplik toimumine reede hommikul, vastavat infot leiab kõige kiiremini leheküljelt www.tartumaraton.ee.
Jätkub ka registreerumine 18. veebruaril toimuvale 37. Tartu Maratonile nii Klubi Tartu Maratoni kontoris (Laulupeo pst 25, Tartu), kodulehel www.tartumaraton.ee kui ka Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti.

Super Aguri uus mudel ei läbinud FIA avariitesti
VORMEL-1
Honda mulluse RA106 baasil ehitatud auto esiosa läbis küll testi, ent jaapanlastel tekkis probleeme vormeli tagumise osa turvalisusega, kirjutab ETV Sport.

Ani mängib Capriolo turniiril
TENNIS:
WTA edetabelis 149. kohal paiknev eestlanna sai viienda asetuse ja alistas avaringis Valgevene mängija Irina Kurjanovitši (WTA 229) 6: 2, 6: 2, kirjutab Sportnet. 

FC Levadia langes Kubok Sodružestval konkurentsist välja
JALGPALL:
"Raske mäng kiire, tehnilise ja agressiivse vastasega. Avapoolajal oli vastane veidi üle, kuid väravaid ei löödud. Teise poolaja alguses kaotasime õhuvõitluse ning vastane lõi lahtiseks jäänud palli väravasse. Seejärel surusime meie ja omasime ka paari supervõimalust, kuid seisu viigistada ei õnnestunud. Üldkokkuvõttes oli hea turniir, meeskonna esitusega olen rahul," kommenteeris mängu FC Levadia peatreener Tarmo Rüütli.
FC Levadia koosseis: Artur Kotenko, Taijo Teniste, Andrei Kalimullin, Marek Lemsalu, Tihhon Šišov, Sander Puri (46. Indrek Zelinski), Konstantin Vassiljev, Konstantin Nahk, Aleksandr Dmitrijev (65. Maksim Smirnov), Vitali Leitan (65. Deniss Malov), Ats Purje (65. Kristian Marmor).

Otepää radadel käib vilgas töö
Otepää MK-etapi rajameistrid on enda usinuse ja pakase toel lõpule jõudmas miinimumvariandi realiseerumisega.
2,5 km trass ehk lühim ring, millel laupäevastel eraldistardist klassikasõitudel võistlust läbi viia saaks, on teisipäeva lõunaks lumega kattumas. Autod vuravad suusastaadioni vahet, et ka üks lumemahukamaid objekte piisava paksusega lumevaiba saaks. Vähem kui nädalaga loodaval areenile on võistlema saabumas 18 riigi suusatajad, kirjutab Sportnet.
Radade ülem Tõnu Kinks hoiab kahes tootmispaigas töös veel kokku kaheksat lumekahurit, et järgmise etapina asuda rada pikendama 3,75 kilomeetrini. Pühapäevasel sprindivõistlusel mõjutab pikaaegne lumepõud meeste ringi, kus 1,5 km asemel läbitakse 1,2 km. Staadionilt sõidavad kaks korda läbi nii mehed kui naised, seega pealtvaatajate jaoks midagi kaduma ei lähe.

Federer pääses poolfinaali
TENNIS:
Šveitslasest esireket sai oma turniiri viiendas matšis ehk veerandfinaalis 6: 3, 7: 6 (7: 2), 7: 5 jagu seitsmenda asetusega Tommy Robredost, kirjutab Sportnet.
Hispaanlane, kes Federeri kolmanda ringi vastase Mihhail Južnõi kõrval teisena suutis tiitlikaitsja viia kiire lõppmänguni, saab lohutuseks mõelda, et temaga mängides pidi šveitslane seni kõige rohkem vaeva nägema. Kaks tundi ja 20 minutit kestnud matšis murdis kasutas kumbki pool oma murdepallidest ära täpselt pooled, aga Robredo sai neid kasutda 8 vastase 12 vastu.
Federeri vastane poolfinaalis on Andy Roddick.

Riik eraldab olümpiaettevalmistuseks üle 27 miljoni krooni
Riik eraldab Hasartmängumaksu Nõukogu otsusel Eesti sportlaste olümpiaettevalmistusteks 27,6 miljonit krooni.
Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul toetab riik igakülgselt sportlaste osavõttu Pekingi ja Vancouveri olümpiamängudest. "On oluline, et meie sportlaste ettevalmistused kulgeks stabiilselt ja olümpiast osavõtt laabuks sujuvalt. Seepärast saavad eraldusest osa ka alaprojektid, mis on suunatud olümpialootuste arendamisele, treenerite motiveerimisele, sportlaste terviseuuringute korraldamisele ja dopinguvastasele tegevusele," täpsustas minister Palmaru.
"Hasartmängumaksu nõukogu otsustatud eraldused teeb kultuuriministeerium oma eelarvest. Raha jõuab läbi Eesti Olümpiakomitee vastavate alaliitudeni," selgitas kultuuriminister.
Nõukogule eraldatud kogusummast läheb 22% olümpiaettevalmistusprojektide toetuseks, 10% teiste spordiprojektide ja 4% kultuuriprojektide toetamiseks. Ülejäänud summa kuulub jaotamiseks sotsiaal- ning haridus- ja teadusministeeriumi vastutusalades.

Nicole Vaidisova ja Serena Williams jõudsid poolfinaali
TENNIS:
2003 ning 2005 Melbourne'is võidutsenud Serena Williams on teel kolmanda võidu poole, veerandfinaalis alistas ameeriklanna üpris vaevaliselt 3: 6, 6: 2, 8: 6 Iisraeli tennisisti Shahar Peeri. 16. asetusega iisraellanna võitis esimese seti, kuid lasi teise setiga Williamsil viigistada. Kolmandas setis oli Peer võidust kahe punkti kaugusel ning tal oli kasutada ka matšpall, kuid Williams suutis end võidule mängida, vahendab Sportnet.
Williamsi poolfinaalivastaseks mängis end Nicole Vaidišova. 10. asetusega tšehhitar alistas kaasmaalase Lucie Šafarova vaevata 6: 1, 6: 4. 19-aastane Šafarova, kes lülitas kaheksandikfinaalis välja Amelie Mauresmo, ütles pärast matši, et vastane servis palju paremini. 17-aastane Vaidišova on esimene Tšehhimaa naistennisist, kes alates aastast 1991 Melbourne'is finaali jõudnud.

Ronaldo: mul pole Realis tulevikku
JALGPALL:
"Mul pole Madridi Realis tulevikku, sest peatreener Fabio Capello ei soovi mind," lausus brasiillane. Hispaania meedia väitel on Serie A suurklubi AC Milan pakkunud Ronaldo eest kaheksa miljonit eurot ning mängija sooviks ise väga Milanosse tagasi kolida, kirjutab Sportnet.
"See on tore, et on inimesi, kes mind soovivad," nentis Ronaldo. Reali spordidirektor ei lükka kuuldusi ümber: "Meile on tehtud pakkumisi, me kaalume neid ning eks näis, mis juhtub. Tahan siiski toonitada, et juhul kui laseme mängijal minna, siis kindlasti mitte tasuta." Ronaldot on viimastel hooaegadel kritiseeritud alavormi ning ülekaalulisuse pärast ning käimasoleval hooajal pole ta enamasti Fabio Capello mänguplaanidesse mahtunud.

Roddick pääses esimesena poolfinaali
TENNIS:
Ameeriklane mängis kaasmaalase Mardy Fishi üle pooleteise tunniga ning lõppskoor oli suhteliselt ühekülgne 6: 2, 6: 2, 6: 2. Mardy Fish lülitas turniiri avaringis välja neljanda asetusega horvaadi Ivan Ljubiĉiĉi, kuid endisele maailma esireketile temast vastast polnud, kirjutab Sportnet.
Roddick murdis avasetis kaks vastase pallingut ning vaatamata sellel, et ta teise seti alguses kaotas enda servi, võitis ta siiski. Roddick tegi kogu matši jooksul vaid neli viga. "Tegin eelmises mängu esimeses geimis nii palju vigu, niisiis mängisin täna päris hästi. Olen poolfinaali pärast väga põnevil," ütles Roddick.
Ameeriklase vastaseks tuleb Roger Federer või Tommy Robredo.

Olümpiahõbe Sciarra: tulime Kalevit võitma! 
Dijoni Basketi põhitegija, Prantsusmaa korvpallikoondises olümpiahõbeda teeninud Laurent Sciarra hoiatas, et neil tuleb täna olla valmis kõvaks heitluseks Kaleviga.
Alustasite nagu Kalevgi FIBA EuroCupi teist ringi kahe kaotusega. Mis võimalusi endal näete?
Sattusime kõige tugevamasse vahegruppi, Bologna Virtus on Euroopa tippklubi ja hispaanlaste Girona teel sinna. Alistusime Gironale kodus vaid ühe punktiga. Mine tea, võib-olla saame kodus ka Bolognale vastu. Samas võib Kalev üllatada meid väga hea mänguga.
Kalev võttis teise ringi pääsemist nagu suurt kingitust. Kuidas Dijoni klubi bossid sama saavutust hindasid?
Turniiril jätkamine on boonuse eest. Basket on noor meeskond, üle 30 oleme vaid mina (33) ja ühendriiklane Mario Bennett (33). Paari-kolme aasta pärast suudame tulla Prantsusmaa meistriks.

Rafael Nadal nägi edasipääsuga ränka vaeva
Australian Openil peetakse täna esimesed naiste ja meeste veerandfinaalid.
Seitsmendat korda Austraalia lahtisi mängiv ja ameeriklase James Blake maha murdnud tšiillane Fernando Gonzales pidi eile oma veerandfinaalivastast kaua ootama. šotlaste iidol, 19-aastane Andy Murray ja maailma teine reket Rafael Nadal (Hispaania) jäid öö peale.
Nende viiesetilisest mängust kujunes päeva nael, millest võitjana väljus Nadal. Šoti päritoluga austraallaste hinge kinnipidamisest tribüünil polnud kasu: kuigi Murray juhtis settidega 1: 0 ja 2: 1, võttis võidu vaid aasta võrra vanem, kuid suuremate kogemustega Nadal.
"See läks ülimalt napilt. Päästis suurem servi kindlus otsustavas setis, ka servitõrjel olin kindlam," tunnistas Nadal. Silmnähtavalt löödud Murray laeks jäi neljas ring, nagu ka kahel viimasel tippturniiril US Openil ja Wimbledonis. "Püüdsin teha kõik mis võimalik, kuid jäin alla tippmängijale," tunnistas šotlane.

Lumetootjad annavad Otepääl tööle pihta
Suurvõistluse eel. "Otepääl on selle aasta esimene ilus talveilm!" rõõmustas murdmaasuusatamise MK-etapi direktor Alar Arukuusk eile õhtupoolikul.
"Kogu päeva on olnud seitse kraadi külma ja lumekahurid töötavad täistuuridel," ütles Arukuusk. "Plaaniväliselt õnnestus juba ka ööl vastu pühapäeva toodetud kunstlumega ära katta võistlusraja esimesed 800 meetrit."
Et teha vähemalt 2,5 -kilomeetrine ehk minimaalse pikkusega suusarada MK-etapi tavadistantside korraldamiseks, läheb Arukuuse sõnul tarvis kokku 4000 kuupmeetrit kunstlund, mida toodavad kõik 14 Otepää lumekahurit. Täna hommikuks loodetakse lumekogus valmis saada ning õhtuks ka rajale vedada.

Tundmatu Kreeka klubi pakub Lindperele lepingut
Eesti koondislane Joel Lindpere on siirdumas Kreeka tugevuselt kolmandasse liigasse.
Mullu septembris FC Florast liigse suupruukimise eest hundipassi saanud ja viimased viis kuud klubita olnud Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja sõidab homme Kreekasse, et allkirjastada leping sealse tugevuselt kolmanda liiga (Gamma Ethniki) lõunatsooni klubiga FC Panetolikos.
Kõlab selgelt ja igati arusaadavalt, kas pole? Aga millise vaevaga - et Lindperet palgata soovivat klubi teada saada, tuli vähemalt pool tundi surfata internetis, sest FC Panetolikose näol on tegemist globaalselt täiesti tundmatu meeskonnaga.
"Usun, et Kreekasse kolimine peaks 75-protsendiliselt kindel olema," ütles Lindpere, kes ei osanud veel eile pärastlõunal öelda oma võimaliku uue tööandja nimegi. "Tuleb täpselt järele vaadata - mingi Panetobali või midagi sarnast. Linn, kus klubi asub, peaks olema Agrinia..."

Odatabamuse saanud Šebrle Tallinna ei tule
Roman Šebrle sai treeningul odaga pihta ega saa vigastuse tõttu osaleda tänavusel Reval Hotels Cupil.
Lõuna-Aafrika Vabariigis, Potchefstroomi linnas treeninglaagris olevat kümnevõistluskuulsust tabas õlga ühe kohaliku naiskergejõustiklase visatud oda.
Euroopa 2006. aasta paremuselt viiendaks kergejõustiklaseks valitud *ebrle pääses õnnetusest vaid rebimishaavaga ja saab treeninguid jätkata, teatas Tšehhi riiklik uudisteagentuur ĈTK.
Ebameeldivast vahejuhtumist teavitas ajakirjandust Šebrle pressiesindaja David Trávníĉek.
"Mitmesentimeetrine haav paistis algul tõsisena. Lähem uurimine näitas siiski, et oda oli õnneks libisenud naha ja lihaste vahele ega olnud tekitanud mingeid tõsisemaid vigastusi või tagajärgi," seisab selleteemalises pressiteates.

Kiivris Petr Cechi pani Hunti jutt nördima
Raskest vigastusest paranenud Petr Cech ühines Londoni Chelsea treeningutega ja on jõudnud esimese mängugi pidada. Esialgu mängib Cech spetsiaalses kiivris, mis pakub peale kaitset.
Samas tunnistas Cech, et on pettunud Readingi mängijas Stephen Huntis, kellega ta kolm kuud tagasi platsil kokku põrgates sai koljuluu trauma.
"Stephen Hunt on minust väga palju pressis rääkinud, kuid samas pole ta mulle kordagi helistanud. See pole ju nii keeruline," rääkis Cech.
"Ka kirja pole ma temalt saanud. Oktoobris sain läkituse Readingi klubilt ja sinna oli ta lihtsalt alla kirjutanud - ei midagi enamat. Ma ei tea, kas ta tegi seda meelega või mitte, tegelikult see ei huvitagi mind," lisas pallur.

Laima jõulutoodete müük tõusis Baltikumis kolmandiku võrra
Möödunud jõuluperioodil müüdi Läti magusatootja Laima maiustusi Balti riikides 56 miljoni krooni eest, mis on 33% rohkem kui 2005. aasta jõuluajal.
Ettevõtte teatel kasvas müügikäive kõige enam Leedus 88%, järgnesid Läti 33% ning Eesti 9% suuruse tõusuga. Jõulutooteid müüdi kolmes riigis kokku üle miljoni kilogrammi, mis on 24% enam kui aasta varem.
Kolme riigi maitseerinevusi kommenteerides tõi Laima tegevdirektor Normunds Ozoliņš esile, et kui lätlaste ja eestlaste lemmikuiks on jõuluajal jätkuvalt piparkoogid, siis leedukad peavad sel ajal üha enam lugu šokolaadist.
Koguseliselt sõid lätlased aasta lõpus ära ligi 673 000 kilogrammi Laima jõulutooteid. Kõige enam, üle 180 000 kilogrammi osteti kolmekilostes kottides piparkooke, menukuselt järgnesid liköörikommid Prozit ning mõrudate šokolaadikompvekkide assortii.

Sampo Pank pakub Ida-Euroopa aktsiaturgudega seotud investeerimishoiust
Alates tänasest pakub Sampo Pank Ida-Euroopa aktsiaturgudega seotud investeerimishoiust "Ida-Euroopa 14 kuud".
Uue investeerimishoiuse intress on seotud Ida-Euroopa aktsiaturgude arengutega. Hoiuse omanikule makstakse lõpptähtaja (30. aprill 2008. a) saabumisel intressi, mis vastab Ida-Euroopa aktsiahindade keskmisele kallinemisele hoiuse perioodi jooksul. Hoiuse riskitasu on 5,5 - 7,5 % ja hoiusele paigutatud raha säilimine on 100% garanteeritud.
Intressiarvestusse kuuluvad suurima osakaaluga Venemaa (59%) ning Türgi (16%) aktsiad. "Tegemist on aktisaturgudega, kus 2006. aasta mais ja juunis toimunud arengud koos järgnenud ulatusliku taastumisega on investorites tekitanud kartusi, kuid samas on nende aktsiaturgude atraktiivne hinnatase tekitanud soovi turgudele sisenemiseks," ütles Sampo Panga privaatpanganduse osakonna investeeringute juht Rasmus Pikkani.

HP tõusis arvutituru liidriks
HP teatel kasvas ettevõtte arvutite läbimüük Baltikumis eelmise aasta viimases kvartalis kokku 130%, mis viis HP Eestis, Lätis ja Leedus arvutituru liidriks.
Rahvusvahelise uuringufirma IDC andmetel säilitas HP läinud aasta viimases kvartalis 18,3 protsendise turuosaga liidripositsiooni ka globaalsel arvutiturul.
Müügiedu peamise põhjusena nimetab HP Baltikumi arvutisegmendi turundusjuht Evelina Rimkiene eelkõige kodukasutajatele mõeldud sülearvutiseeria Pavilion mudelite turuletoomist ja HP Compaq äriklassi süle- ning lauaarvutite tehnilisi uuendusi.
"Baltikumi arvutiturg on täna ning kindlasti ka tulevikus üks kõige agressiivsemini kasvavaid ja kiiremini arenevaid turge kogu Euroopas," ütles Rimkiene. "Eriti kiiresti kasvab just sülearvutite müük."
Rimkiene sõnul kasvab sülearvutite populaarsus nii kodukasutajate kui firmade seas. Kuid siiski hindab kodukasutaja arvuti juures üha enam seda, kuidas see välja näeb ja kuidas see tema meelt lahutab. Ettevõte või asutus seevastu püüab valida arvuti, mis oleks võimalikult turvaline ja töökindel.

Viciunai Balticu käive kasvas 182 miljoni kroonini
Külmutatud ja jahutatud toiduainete müügi- ja logistikateenust osutav Viciunai Balticu eelmise aasta käive oli 182 miljonit krooni, kasvades aastaga 17 miljonit krooni ehk kümnendiku võrra.
Ettevõtte auditeerimata kasum oli 8,5 miljonit krooni.
"Paljassaare Kalatööstuse tütarettevõte Viciunai Baltic täitis seatud käibeplaani ja ületas kasumiplaani. Kõigis põhilistes tootegruppides võime täheldada tugevat, stabiilset kasvu. Samuti lisandus uue tehase, Vichiunai Nordicu, pitsade ja pannkookide müük, moodustades käibest üle nelja protsendi," ütles Paljassaare Kalatööstuse juhatuse esimees Mauno Leppik. "Toidutegemisele kuluvat aega kokku hoidvatel külmutatud ja jahutatud valmistoitudel on turul endiselt kasvupotentsiaali."
"Eestlased hindavad VICI kaubamärgiga kalatooteid kõrgelt. Tempokalt on kasvanud heeringa- ja surimitoodete müük, vastavalt 20% ja 15%," sõnas Viciunai Balticu juhatuse esimees Urmas Karnö. "Tugevat kasvutendentsi näitab ka salatite müük, tõustes 21%, neist surimisalatite müük tõusis koguni 30%."

Kristiine kaubanduskeskus algatab järeljõulude traditsiooni
Kristiine kaubanduskeskus on kolmapäeva õhtul kella kuuest alates suletud, sest korraldab jõulude ja aastavahetuse ajal tööl olnud keskuse enam kui 800 töötajale peo.
Kristiine kaubanduskeskuse direktori Allan Remmelkoore sõnul soovib keskus nii anda jõulude ja aastavahetuse ajal tööl olnud inimestele võimaluse üheskoos lõõgastuda ja tehtust rõõmu tunda. Kristiine keskuses tegutsevates kauplustes töötab üle 800 inimese ja toimub keskuse töötajate järeljõulupidu.
"Me ise nimetame seda päeva järeljõuludeks ega karda kahju sellest, kui ühel päeval aastas uksed varem kinni panna. Inimeste rahulolu ja motiveeritus on palju olulisemad," ütles Remmelkoor.
Kaubanduskeskuse teatel on sellekohane info keskuses väljas, kolmapäeval teavitatakse ka raadios keskuse varasemast sulgemisest.

Suured võimalused tööturul võivad osutuda petlikuks
Tööotsijad usuvad, et võit tööandjate üle on käes, päriselt nii see siiski pole.
Palganõudmised kerkivad üha kiiremas tempos: tahate palka juurde - palun, pole mingi probleem. Tahate paindlikumat töö-aega - võtke!
Klaperjaht töötajatele on aga viinud üsna absurdse olukorrani: paljudes firmades on enneolematult suur tööjõuvoolavus, kogemustega töötajaid on paljudes firmades vähem kui õpilasi, mitmete ettevõtete maine on aga ohus, kuna neil pole õnnestunud saada kvaliteeti pakkuvaid töötajaid. Tööotsijad aga käivad mööda intervjuusid, neist pooltele mitte kohale ilmudes, kauplevad paremaid tingimusi välja ja usuvad, et töötajate võit tööandjate üle on saabunud.
Ülbus ei tule kasuks
Need tööotsijad, kes oma hinda kõrgeks on kruvinud, suutmata tegelikult ka midagi vastu pakkuda, ei saavuta ihaldusväärset karjääritõusu. Nad võivad mõne aja töötada ühes ja ka teises firmas, ent ettevõtte kullafondiks nad ei saa. Personalijuhid hoiavad jätkuvalt silma peal sellistel töötajatel, kes teevad asju korralikult, täidavad lubadusi ja annavad endast natuke rohkem kui oodatakse. Kuigi praegune palgatõus on oodatud ja ka põhjendatud, on personalijuhtidel siis-ki raske inimestele selgeks teha, et suurema palga ja kõrgema positsiooni eest tuleb teha ka rohkem tööd ning võtta suuremat vastutust.

Parim hotelliadministraator
Võistlus Eelmisel nädalal Tallinnas toimunud hotelliadministraatorite MM-i tiitli võitis Karene Lim Kai Lim Singapurist. Žürii esimehe Michael Stenneri sõnul sai võitja valimisel määravaks Singapuri esindaja täiuslikult korrektne, soe ning hooliv teenindus. Parima administraatori finaalvõistlus koosnes oma hotelli tutvustamisest, teoreetiliste tööalaste teadmiste näitamisest ning rollimängust. Rollimängus pidid võistlejad toime tulema raskete klientidega ning muude probleemidega.
Rahvusvahelise hotellide vastuvõtujuhtide liidu korraldatud võistlusel osalesid 12 riigi finalistid, Eestit esindas Siret Schutting hotellist Domina Inn Ilmarine.

Kuidas...jagada ennast pere, laste ja töö vahel? 
Vaadates enda ümber, tundub, et mõned inimesed suudavad korraga edukalt karjääri teha, väikeseid lapsi kasvatada ja suurepäraseid pereüritusi korraldada. Eriti torkavad sellega silma noored, nägusad ja tegusad naised. Tekib küsimus, kuidas see ometi võimalik on, kui ööpäevas on ainult 24 tundi ja puhkamiseks tuleb ka aega jätta!
Tegelikult näeme teisi inimesi ja nende elukorraldust vaadates ainult pealispinda ning see, mis tegelikult toimub, jääb võõrale pilgule varjatuks.
Enda võrdlemine teistega pole kuigi tulus ettevõtmine, sest me kipume võrdlema ennast kas oluliselt tublimatega või kehvematega, saamata adekvaatselt aru, milline on meie tegelik suutlikkus.

Meeskonnatöö: Perfektsionistid mõjuvad pidurina meeskonna tööõhinale
Politseiameti psühholoog Helle Niit räägib, kuidas perfektsionism võib meeskonnatöö halvata ja ametijuhend ei pruugi inimesele pandud ootusi peegeldada.
Kas Eesti töötajad on tõesti loomult perfektsionistid?
Vaevalt et see on üldine trend, kuid leidub inimesi, kellele on täiusliku tulemuse taotlemine peamine eesmärk. Kindlasti tu-leb paljudele tuttav ette olukord, kus mingi kiire ülesande täitmisest on haaratud terve meeskond, aga osa liikmetest võib oma perfektsuse taotlusest kantud rahulolematusega pidurdada kogu meeskonna tööõhinat. Kui meeskonnas on palju perfektsioniste, siis võib tulemuseni jõudmine olla vaevalisem ja võtta tunduvalt rohkem aega. Kui keegi on tööasjades ja -suhetes juuksekarva lõhkiajava stiiliga, siis on karta, et tema elu on mõistlikust tasakaalust väljas ja rõõmu, loovust ega rahulolu kogeda eriti ei õnnestu.

Vallandamine kui tagurpidi meeskonnakoolitus
Töötajate vallandamine sarnaneb hukkamissalga tööga. Kahtlemata on päästikule vajutamine väga traumaatiline kogemus, aga mitte nii traumaatiline, kui ise maha lastud saada. Enamik ülemusi püüab täideviimist enda jaoks lihtsamaks teha ja teeselda, et sel otsusel pole nendega mingit pistmist, öeldes näiteks: "On otsustatud, et sa lahkud "või" Paistab, et sa jätad meid maha ". Palju kasulikum oleks, kui nad avaldaksid sulle vallandamise tegeliku põhjuse: Viktor, anname sulle personalijuhi kohalt kinga, kuna sa vihkad inimesi."
Vabatahtliku lahkumise puhul pakutakse sulle hunnik raha selle eest, et sa end ise vallandaksid. Oleksid nad taibanud varem sellist raha maksta, oleksid nad võib-olla sinult isegi pisut head tööd vastu saanud. Igatahes on enda arvates maailma kõige õnnelikumat meeskonda juhtiva ülemuse jaoks alati hea õppetund, kui ta avastab, et iga viimane kui meeskonnaliige taotleb vabatahtlikult lahkumistasu ning on juba koidu ajal sabas, et ankeeti sisse anda.

Keskmine töötushüvitise saaja on keskealine naine
Hüvitisesaaja palk enne töötuks jäämist on veerandi võrra väiksem Ees-ti keskmisest palgast.
Eelmisel aastal töötuks jäänud teenisid enne töötuks jäämist keskmiselt 6600 krooni kuus, keskmine töötuskindlustushüvitis oli 3100 krooni kuus.
Tavaline töötuskindlustus-hüvitise saaja on 45-aastane naine, kes on töö kaotanud koondamise tõttu. Töötuskindlustus-hüvitise saajatest veidi üle 60% on naised, kellest enam kui pooled on 40-54 aasta vanused. Töötukassa maksab neile tavaliselt hüvitist umbes miinimumpalga ulatuses ja keskmiselt 136 päeva.
Nii mehed kui ka naised on kõige sagedamini töö kaotanud koondamise või töölepingu tähtaja möödumise tõttu. Iga teine hüvitisesaaja on tööta jäänud koondamise tagajärjel, neljandik on teinud tähtajalist tööd.

Personalijuhile: Isiklikum lähenemine klientidele tõi hooldusfirmale edu
Kui Eestis on saanud tavaks kuulutada konkurss lõppenud aasta parima personaliprojekti leidmiseks välja uue aasta alguses, siis Inglismaal on eelmise aasta parimatest parim projekt juba valitud.
Meie Inglismaa-kolleegid on aasta parima projekti tiitli andnud ettevõttele BUPA Care Homes, mis pakub hooldusteenust vanuritele pea 300 hoolekandeasutuses üle riigi. Vajadus oluliste muudatuste järele tekkis ettevõttel neli aastat tagasi, mil hoolealused pidasid pakutavat teenust ning teenindust oluliselt viletsamaks kui varem ning selgus, et kliendid ootavad hoopis personaalsemat lähenemist.
Muudatuste elluviimiseks koostati projekt, mille käigus pandi kirja hooldatavate ootused ja vajadused ning kogu edasise tegevuse fookuses oli hooldatavate rahulolu. Arendusprojekti esimeses etapis korraldati praktilisi töötubasid, rollimänge, ühiseid filmivaatamisi ja intervjuusid, mõistmaks, mis tunne on olla hooldatava rollis ratastoolis, nägemisvaegusega või muus hooldust vajavas olukorras. Traditsioonilisele koolitusele eelistas firma kaasavaid õppemeetodeid, kuna oluline oli õppida oma kogemuse kaudu.

Kõrgeim riigiteenistuja palk on 25 000 krooni
Valitsus kinnitas alates 1. jaanuarist tagasiulatuvalt kehtima hakkavad riigiteenistujate palgaastmed ja palgaastmestikule vastavad kuupalgamäärad.
Määrustega sätestatakse palgamäärade diferentseerimise ja lisatasu maksmise tingimused nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate ülesannete täitmise eest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Tulenevalt seadusest on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamääraks sätestatud 25 000 krooni. Madalaima astme palgamääraks on sätestatud 3600 krooni tulenevalt Eesti ametiühingute keskliidu ja Eesti tööandjate keskliidu poolt sõlmitud palga alammäära lepingust.

Töölubade töögrupp soovib võõrtööjõule keskmist palka
Majandusministeeriumi kokku kutsutud töölubade töögrupp näeb, et väljastpoolt EL-i pärit võõrtöötajale tuleb tulevikus lühiajalise ehk kuni kuuekuulise töötamise korral kehtestada vähemalt antud majandussektori keskmine palk, vahendas tööandjate keskliidu nädalakiri.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressinõuniku Anu Mõistliku sõnul kehtestatakse pikemaajalise elamisloaga võõrtöölisele 1,24 Eesti keskmist palka.
"Sellega anname selge signaali, et pikaka ajaks ootame me Eestisse eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud ja kõrge lisaväärtusega töökäsi," lisas Mõistlik.

Kolmandik surmaga lõppenud tööõnnetustest juhtus liikluses
Tööülesannete täitmisel sai eelmisel aastal surma 29 töötajat. Võrreldes 2004. aastaga on töösurmade arv vähenenud viie võrra, mullusega võrreldes on neid aga viis rohkem, teatas tööinspektsioon.
Mullusest 29-st surmaga lõppenud tööõnnetusest juhtus 11 liikluses ja kolm oli seotud kuritegeliku ründega, seega juhtusid vaid ligi pooled surmad töötervishoiu ja tööohutusnõuete rikkumise tagajärjel.
Tööinspektsiooni haldusalas sai surma seitse töötajat: neli kukkumise tagajärjel (kõik ehitusobjektil) ning kolm kukkuva eseme alla jäämisel ehitusobjektil, raielangil või keevitustöödel.

Vanemahüvitise lõpp toob emad tööle tagasi
Pea pooled vanema-hüvitise saajad naasevad pärast hüvitise andmise lõppu tööle.
Kuigi Anneli Kasuk ei saa juba paar kuud emapalka, kavatseb ta erinevalt mitmest tuttavast praegu ühe aasta ja neljakuuse Andreasega kodus olla vähemalt poja kaheaastaseks saamiseni. Perel on valmimas ka uus kodu Laagri lähedal ja Anneli sõnul tahab ta tõenäoliselt nautida lapsega koos olemist ka uutes elutingimustes. Anneli tutvusringkonnas on küll aga ka paar ema, kes on kohe pärast vanemahüvitise andmise lõppu tööle asunud. "Kindlasti raha pärast - kellel on kodu-, kellel autolaen," arvas Anneli ja tunnistab, et tal endalgi on need mured, aga tuleb pingutada. "Laps on ikka kõige tähtsam, ta on ju veel nii väike ja vajab emaga koosolemist kõige rohkem."
Anneli töötab raamatupidajana kosmeetikat ja ravimeid maale toovas firmas Sirowa. Lapsehoolduspuhkusele jäänud Anneli asemele uut töötajat ei võetud - kaastöötajad jagasid ülesanded omavahel ära, kuid kutsusid mõne aja eest Annelit juba tööle tagasi. "Päevahoiuga on olukord keeruline, see läheks üsna kalliks," põhjendas Anneli loobumist.

Anu Tali saab kätte aasta muusiku auhinna
Detsembris Eesti Raadio poolt Aasta Muusikuks nimetatud dirigent Anu Tali saab neljapäeval, 25. jaanuaril kell 19 algaval Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdil "Enigma" kätte tiitliga kaasas käiva Ivo Lille klaasist skulptuuri.
Klassikaraadio vahendab kontserdi Nordic Baltic Concert Seasoni sarjas otseülekandes EBU liikmesmaadesse, teatas Eesti Raadio esindaja Tiina Leedu.
Kontserdi kavas on Mozarti Sinfonia concertante (solistid Sergei ja Andrei Dogadin), Elgari Enigma variatsioonid ja Tõnu Kõrvitsa teose "Tuulde lauldud" maailma esiettekanne.
Aasta Muusiku tiitel antakse välja kahekümne viiendat korda. Möödunud aastal valisid Eesti Raadio muusikatoimetajad Aasta Muusikuks helilooja Olav Ehala.

Baskini anekdoodid
Uusrikka sõber:
"Sul on ilus korter, ainult natuke kitsavõitu!"
"Oota nüüd, me pole veel liftist väljunud!"
Vene uusrikas Londoni vastuvõtul õgib nii, et toit on juba kurgust väljas. Sõi kõik ära, rohkem ei mahu. Kõrval istuv inglane torgib kahvliga kanakintsu.
"Miks sa ei söö midagi?" küsib venelane.
"Ma söön siis, kui ma tahan."
Nagu loom või?!
Vana juudi rätsepmeister unistab:
"Kui ma oleksin president, ma elaksin nagu president, isegi paremini."
"Miks sa elaksid paremini?"

JÄRJEJUTT (55): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Varsti magas Tanja Nikitaga. Vaatamata vanusevahele pani mees teda teiste seas tähele ja võttis pärast kaasa Türki, et koos kaupa kokku osta. Võttis korra, võttis teise ja kolmandagi - ning kahe kuu pärast sai Tanjast, ärisoonega naisest, endast süstik, sest see polnud suurem kunst.
Nikita tapeti peagi, pole teada, kes ja mispärast lasi ta maha - ühel hommikul lihtsalt leiti turult tema surnukeha, kuuliauk peas. Nikita müüjad kolisid Tanja juurde üle ja olid selle üle õnnelikud. Tanja osutus märgatavalt asjalikumaks kui Nikita - ja äri lõi õitsele. Pealegi polnud ta selline inimsõnnik nagu hukkunu.
Möödus veel pool aastat ja Tanja lõpetas Türgi vahet sõitmise - mitte sellepärast, et väsis. Süstiku leib polnud magus, ja kaupa vedasid süstikud omaenda seljas, hiiglaslikes kottides, mida nad tassisid mööda lennujaamu ja vaksaleid, hoides kokku kõigelt, isegi tasuliste kärude pealt. Tanja lihtsalt oli ennast äriilmas leidnud: ta avastas endas erilise kauplemisvaistu ja ostis kokku kaupa, mis turul kiiresti ära osteti ega jäänud seisma.

ETV korraldab kuus valimiste debatti
Ringhäälingunõukogu korra kohaselt toimub Eesti Televisioonis kokku kuus riigikogu valimiste debatti. Esimeses neljas saates ning erakondade esimeeste debatis osalevad need erakonnad, kelle nimekirjas on vähemalt 101 kandidaati. Valimiste korra järgi otsustab konkreetses saates osalejad erakond ise. Saatesse võib saata ühe kandidaadi.
Loositud saadete järjekord:

Venelased tegid Stalinist dokumentaalseebi
Venelased on teinud telesarja "Stalin LIVE", kus on taasloodud episoodid diktaator Jossif Stalini elust, nii nagu nad ajaloos toimuda võisid.
Nii näiteks mängitakse televisiooni vahenditega lahti 1953. aasta veebruarikuu päevad, kui diktaator sai insuldi ja lebas teadvusetult oma Moskva äärelinna suvilas. Stalini Kuntsevo suvilas ning teistes elu- ja töökohtades toimusid ka dokumentaalseebi võtted. Sari koosneb neljakümnest osast ja seal on ka teisi Stalini elu pöördelisi hetki, nagu ta teise naise Nadežda Allilujeva salapärane surm.
Dokumentaalsarjas saab kuulda ka Stalini sisemonolooge, kus ta arutleb nii oma elu kui ka poliitiliste sündmuste üle. Ajaloolisi tegelasi on esitama võetud vähetuntud näitlejad, et need ei veaks endaga kaasa varem mängitud tegelaskujude varjundeid. Stalini rollis on gruusia näitleja David Giorgobiani.

Lofo - ajakiri vaataja rõõmuks, tegija kiituseks
Sellist loodusfotoajakirja oli väga vaja. Mitte ainult naiste- ja suhteajakirjade ülekülluse pärast, vaid et üle pika aja sai sõna foto ning tekstil on ajakirjas teisejärguline koht.
Lofo on tegijate sõnul neli korda aastas ilmuv sajaleheküljeline loodusfotoajakiri, kus põhirõhk on loodusest saadavate emotsioonide, nähtuste ja õppetundide kirjeldamisel visuaalsete vahendite, s.t piltide abil. Kaasa kutsutakse lööma kõiki, kel on häid pilte, ideid ja soovitusi.
Vaatad avanumbri esikaanel istuva rebasekutsikaga tõtt ja saad aru - kuhugi pole kiiret. Kiire aeg on ära olnud, nüüd on vaba aeg. Ajakirja lehitsedes naudid meeleolu loovaid liblikaid, saarenostalgiat ning taimede tantsu. Ometi ei unustata lisada ka algajale väga vajalikke "mõõte": kaamera ja objektiivide valikut. Lõpulehekülgedel annavad tegijad ideid looduse märkamiseks detailide kaudu ning näpunäiteid metsloomadega kohtumiseks.

Laste raamatuarmastus algab unejutust
Nõukaaegsed lasteraamatud panid rõhku kasvatusele, nüüdsed püüavad sõbrad olla.
"Elas kord ühes perekonnas koer, kes üle kõige armastas inimeste voodis magada."
Ei, see pole negatiivne näide koerakasvataja käsiraamatust. Lihtsalt Aidi Valliku uus lastejutt "Unekoer" algab nii.
Kuna koera voodisse ei lasta, siis läheb ta paradiisi otsima koerte jumalat, kes aitaks tal oma unistust teoks teha. Ja jumal annab loa ning koer magab edaspidi ainult inimeste voodis!
Koerad lastekirjanduses
Kõik on väga kena, ainult et minu lapsepõlves poleks selline jutt kohe kindlasti ilmuda saanud. Siin mainitakse ju paradiisi ja jumalat, pealegi ei järgi lugu üldse kasvatuslikke eesmärke! Minu lapsepõlve raamatutes ei püherdanud koerad iial inimeste voodis, vaid aitasid tuletõrjujaid, Soolavarese lapsi või olid sõbraks neljale tankistile. Ja eks lapsedki käitusid korralikumalt kui tänapäeva lastekirjanduses. Näiteks uues hitis "Leiutajateküla Lotte" (jälle koer!) ei viitsi peategelane hommikusööki iial korralikult laua taga ära süüa. Kusjuures, tegu on ülihea asja, moosiga pannkoogiga!

Sauteri loos tegutsevad pepu- ja hambauss
Lapse pepus elas väike uss ja tal oli sünnipäev. Tal oli kook ja küünlad, aga ei olnud külalisi. Pepuuss helistas hambaussile: "Tule sünnipäevale, sa oled mu sugulane."
Hammas jalutas pepusse sünnipäevale.
Teised ussid tulid kõhust ka sinna ja pidasid pidu. Puhusid küünlad ära ja ütlesid palju õnne sünnipäevaks.
Üks uss tõi kingituseks mänguauto.
Ussid ei tahtnud enam pepus olla ja sõitsid autoga ära hotelli.
Pärast läksid veel edasi reisima.
Ema põgeneb
Üks tüdruk sai lapse ja hakkas naiseks ja emaks.
Ilus laps, tahan veel, mõtles ta. Saigi.
Sai nii mitu korda, et kõik kohad olid lapsi täis nagu lasteaias. Lastele meeldis, aga ema väsis ära.
Ema hiilis trepile ja tegi salaja suitsu. Kuulis - lapsed nutavad. Tahtis minna lohutama, aga tundis - ei jaksa. Hiilis tänavale, jooksis minema.

Kuidas nõidadest jagu saada
Roald Dahli "Nõiad" ei ole just päris õige unejuturaamat: see on nii põnev, et kuidagi ei raatsi pooleli jätta nii tühise asja pärast nagu uni. Kuid kui laps loeb juba ise nii hästi, et väike tähesuurus talle probleem pole, võib just sellest raamatust saada teos, mida ta vaikselt järgmisel päeval edasi lugeda pusib.
See on ideaalne teos 7-8-aastasele. Nooremate puhul võiks enne veidi vaagida, milline on suhe õudusjuttudega - selle raamatu nõiad on eranditult kõik väga kurjad olevused. Sellegipoolest on tegu suurepärase lasteraamatuga. Kõik Roald Dahli raamatud ei ole hiilgavad.
See on.
Mõni aasta tagasi näitas ETV samanimelise teose põhjal tehtud filmi, mis oli samuti üsna korralik. Kuid raamatu kujul on lugu sellegipoolest parem. Ja Quentin Blake'i illustratsioonid! Mmm...

Metsik karjaelukas Aafrika pühvel nalja ei mõista
Aafrika kahvripühvel võib kaaluda koguni tonni ja õigeid vaenlasi tal savannis polegi.
Meie kodumaistel lehmadel ehk täpsemalt öeldes veistel on sugulasi kõikjal üle maakera. Lehma veidi kaugemaid sugulasi, Indias elavaid pühvleid tuntakse vesipühvlite nime all ja neid on ka kodustatud, Aafrikas elav pühvel ehk kahvripühvel on aga üks väga jõnk ja pahur elukas ning temale ei ole inimesel õnnestunud päitseid pähe panna. Kahvripühvlid hulguvad tänapäevani suurte karjadena Aafrika rohumaadel ja naudivad vabadust.
Hirmuäratavad sarved
Pühvlipull on tõepoolest hirmuäratav elukas. Ta võib kasvada ligi tonni raskuseks ja sedavõrd, kui hästi on tal arenenud vägev lihastik, on tal taandarenenud naljasoon. Vaenlastega klaarib ta arveid võimsate kaardus sarvede abil. Sarved on pühvlitel laubal kokku kasvanud ja moodustavad erakordselt tugeva kiivri. Kujutage ette, milline pauk käib, kui kaks 800-kilogrammist pulli kiirusega 20 km/h teineteise poole jooksevad ja pead kokku löövad. Samasuguse hoobi saaksite, kui sõidaksite autoga kiirusel 50 km/h vastu telliskiviseina! Iga teine loom sureks sellise obaduse järel ära, pühvlid aga pusivad edasi, nagu poleks midagi juhtunud.

Koera ohjeldamatut haukumist saab ravida
Naabri koer sööb klähvimisega närvid seest, aga looma peremees
"Sellel loomal on vist hullukoeratõbi," pahandab Tartus korterit üüriv tudeng Annika Höövel oma naabrite lemmiku peale. Kortermaja hoovi aedikusse suletud koer klähvib ohjeldamatult tund aega jutti, kuigi põhjust näha pole. "Äkki ta näeb vaime?" pakub Annika.
Loom haugub alati siis, kui silmapiirile ilmuvad tema omanikud. Puhkepausideta edastab ta oma sõnumit neljajalgsete keeles. Aga võõraste peale ta häält ei tõsta. Kui omanikele koera haukumise pärast märkus tehti, vastasid nad, et koera töö ju ongi haukumine.
"Ilmselt ostan endale kõrva-tropid," näeb Annika olukorrale ainsat lahendust.
Looma tuleb kasvatada
Tallinna kesklinnas elav Kärt Kübarsepp on naabri koera klähvimist pidanud juba aastaid taluma. Varem oli olukord hullem: koer klähvis 24 tundi jutti. Viimasel ajal on aga öösel rahulikum, mille põhjal Kärt eeldab, et loom pannakse kuhugi kinni. Trall hakkab aga hommikul kella seitsme paiku postiljoni saabumisega.

Kilpkonn vajab palju valgust ja tõhusat talveund
Heleni kilpkonnad magavad talvel külmikus mitme-kordses karbis.
Helen Kivisoo kodus võib näljane külaline end alati ise aidata, valides külmikust head-paremat. "Ainult konserve ärge puutuge," hoiatab muidu lahke võõrustaja. Konservideks nimetab ta mitmekordses karbis magavaid kilpkonni. Unimütsid ei lase end pidevast tulede vilkumisest häirida ning magavad rahulikult kuni kevade saabumiseni.
Talveunne suikumine ei ole siiski nii lihtne, kui näib. Enne puhkama asumist läbivad kilpkonnad ettevalmistuskuuri. Kui lemmik ilma õige ettevalmistuseta külmkappi magama panna, siis võib juhtuda, et kevadel ei ava lemmik enam silmi. Koputa kilbile nii palju, kui tahad. See-pärast on tähtis, et omanikud oma loomakesi külmikusse uisapäisa magama ei paneks. Jälgida tuleb, et kilpkonn oleks täie tervise juures ja ta kõhtu ei jääks toidujäänuseid.

Teet Kallas: seebikas algab ikka pulmadega
Tormilisest kohtumisest arenes tasakaalukas ja teineteist toetav abielu.
1976. aasta 5. mai. Ajakirjandusmaja baar. Pisut vindine Teet Kallas istub sõbraga mingitel segastel põhjustel baaris. Seal on ka tundmatu pikajuukseline venelanna. Nad vestlevad viis minutit ja Teet teeb abieluettepaneku.
Teet usub saatusesse, sest võimalus, et praeguseks 30 aastat abielus olnud paar just selles majas kohtub, oli nullilähedane.
Boheemlaslikul kirjanikul oli ajakirjandusest ja ajakirjanikest toona oma arvamus: "Lugesin ainult spordiuudiseid." Pool aastat Eestis elanud ja vene ajalehes töötanud Alla sattus sellesse baari samuti üliharva.
Naine hirmutas lastega
Esialgu püüdis naine kuraasikat meest hirmutada sellega, et tal on kaks last. Valetas muidugi - tegelikult on tal üks poeg. Teet ei lasknud end sellest häirida. Allat valdas aga mõistuse ja südame konflikt. "Alla, see on üks kummaline ebakaines olekus mees," ütles mõistus. Aga süda vastas, et selle mehega tuleb naisel veel tegemist. Ja süda ei eksinud, kuigi armumisest esimesest silmapilgust ei saanud kohe kindlasti rääkida.

Ajutised tööotsad laastavad mehe tervist hullemini kui püsiv töö
Ajutise tööotsa ebakindlus põh-justab meestele rohkem tervise-hädasid kui tähtajatu töölepin-guga koht. Doktor Vanessa Gash Manchesteri ülikooli sotsiaalteaduste osakonnast avastas kahe aasta jooksul Hispaania ja Saksamaa tööliste tervise statistikat uurides, et ajutine tööots laastab meeste tervist.
Tema meeskonna töö tulemus, millest kirjutas Medical News Today, kattub Skandinaavias tehtud uuringute tulemu-sega. Nimelt leiti, et ajutise töölepinguga mehed surevad suurema tõenäosusega alkoholi ja suitsetamisega seotud põhjustel kui tähtajatu lepinguga töölised.
Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul on see mõistetav, sest tähtajaline leping tähendab ebakindlust. Kirvena ripub pea kohal pidev oht jääda töötuks. Enamasti on ajutiste töötajate palk ka väike. Kõik see ajab leevendust otsima meelemürkidest.

Rohkem haridust tagab pikema eluea
Üks lisa-õppeaasta võib pikendada elu pooleteise aasta võrra,
Inimesed on pika elu retsepti püüdnud välja nuputada juba sajandeid. Hüpoteese on erinevaid - palju raha ja sõpru, stressi vältimine ja armastav perekond. Teadlased on elu pikendavate asjaoludena pakkunud välja päritolu, toitumisharjumusi, koguni korrapärast jumalateenistustel käimist.
Nüüd väidavad aga teadlased, et mida haritum inimene, seda suurem on tõenäosus elada kõrge eani. Muidugi tuleb siin arvesse võtta ka teisi faktoreid, näiteks lühendab suitsetamine eluiga oluliselt. Samas mõjuvad hästi lähedased sotsiaalsed kontaktid. Hea on seegi, kui tööalaselt sind keegi ei kamanda ja sa oled iseenda peremees.
Tuleb koolis käia

TIIT KÄNDLER: Teadus toimib ka laborist väljas
Iga kahe aasta tagant toimub Helsingis teadusnädal. Seda on korraldatud juba 30 aastat. Õieti tehti esimene katse aastal 1922, seejärel 1926 ja siis 1954, kuid 1977. aastast alates on iga kahe aasta tagant üritust käigus hoitud. See on tagasihoidlik väljend ettevõtmise kohta, kus esineb viie päeva jooksul 300 teadlast, kunstnikku, kirjanikku, muusikut ja poliitikut.
Erinevalt näiteks Edinburghi või Dublini teadusnädalatest esinevad Soome teadlased rahvale rahata, ruumid antakse rahata, ja suurema osa tööst teevad vabatahtlikud. Ja on ka, kellele teha. Huvi on meeletu. Mõnel loengul on saalid nii pungil olnud, et kõik pole sisse mahtunudki. Teadus-päevi külastab hinnanguliselt 15 000 inimest, kes on nõus täiesti vabatahtlikult kuulama, mida nende maa teadlastel neile ka ütelda on. Ja mitte ainult teadlastel. Kaasatud olid ka kunstnikud, kirjanikud, muusikud. Teiste seas M.A. Numminen, kes esines Soome underground'i ajaloole pühendatud õhtul.

MARKO MIHKELSON: Venemaa tagasitulistav energiarelv
Hiljutine energiavaidlus Moskva ja Minski vahel tõstatas taas kord küsimuse Venemaa kui energiatarnija usaldusväärsusest ning andis värske hoo ja põhjuse ühtsema energiapoliitika kujundamiseks Euroopa Liidus.
Esimesed tõsisemad häirekellad hakkasid Lääne-Euroopas tööle aasta eest, kui Kremli jõupoliitika tulemusel katkesid gaasitarned Ukrainasse. See põhjustas gaasitarnete vähenemise mõnedesse Lääne-Euroopa riikidesse ning pani nende kodanikke ja poliitikuid esmakordselt tajuma Venemaa energiarelva otsest mõju.
Venemaa naabritele pole aga energiatarnete katkestamised poliitilise või majandusliku survevahendina kahjuks mingi uudis. Venemaa on kasutanud oma energiarelva üpris avalikult 1990-ndate algusest peale.
Rootsi kaitseuuringute agentuuri teaduri Robert Larssoni hinnangul on viimase 16 aasta jooksul aset leidnud enam kui 35 energiatarnete katkestamist just nimelt poliitilise või majandusliku väljapressimise põhjusel. Kõige enam on kahju saanud Leedu, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina.

AAVO KOKK: Ülemusega ei ole mõtet vaielda
Olin kunagi praktikal Valga ajalehes Kommunist. Kirjutasin päevas loo või kaks. Küll õpilasmalevast, küll ehitusmessil käinud inseneridest, küll asfalteerimata tänavatest, küll töökangelastest.
Aga nagu noorel käredal ajakirjanikul ikka, oli ka minul unistus teha üks uuriv ja kriitiline lugu võimumeestest. Ja leidsingi teema.
Läksin linnavalitsusse midagi uurima ja avastasin kõrge ametniku ukselt sildi, et mees on alates tänasest puhkusel. Aga mul oli teda vaja. Helistasin sekretärile ja küsisin, kuidas temaga rääkida saaks. Sekretär ütles, et mees on lõunal. Kus ta siis on - lõunal või puhkusel? Mida rohkem sekretäri pinnisin, seda segasemat juttu see ajas. Selge, kõrge ametnik oli organiseerinud endale puhkuse alates reedest, kuigi ametlikult algas puhkus arvatavasti esmaspäevast.

Telesild - mulje Moskvast
Juhtus nii, et mul ei olnud võimalik osa võtta telesilla võtetest Moskvas, kuhu mind oli kutsunud Vene televisiooni 1. kanal. Seda enam oli mul huvitav jälgida seda telesaadet eetris.
Saade, nagu võis oodata, oli sihitud Eesti riigikogu hiljuti vastu võetud sõjahaudade kaitse seaduse jäigale, moonutatud argumentidel baseeruvale kriitikale.
Lähtudes sellest, et Eesti diplomaatia pidas ja peab Venemaa suunal vaoshoituse ja mittereageerimise poliitikat, on Eesti diplomaatide osavõtt poliitilistest diskussioonidest minu arusaamise järgi küsitav. Diplomaat peab jälgima iga oma sõna, eelkõige seda, et see ei erineks talle ette kirjutatud jäikadest raamidest. Nii esitas suursaadik Marina Kaljurand vaoshoitult ja soliidselt välisministeeriumi positsiooni diskuteeritavas küsimuses, seda ilma erilise rõhuasetuseta nendele probleemidele, mis kutsuvad esile Vene poole terava reaktsiooni.

Ta ei ole veel pommimees
Kuriteos kahtlustatavaid hakatakse mingil hetkel kutsuma mingi hüüdnimega. See nimi saadab kuriteos kahtlustatavat kaua. Isegi pärast seda, kui ta kohtus süütuks tunnistatakse. Nii läks ka nüüd, mil Märt Ringmaad, keda süüdistatakse Tallinna mitme pommiplahvatuse korraldamises ja nendega seostuvates inimhukkudes, on ajakirjandus hakanud kutsuma "pommimeheks". Ilmne sõnamugavus, leian ma.
Esmaspäevaõhtuses "Aktuaalses kaameras" nimetas endine riigiprokurör Heino Tõnismägi Ringmaad suisa "kurjategijaks", kuigi kohtusaaga oli alles alanud. Kõik eilsed päevalehed kasutasid oma kohtulugudes sõna "pommimees" (SL Õhtuleht küll kasutas alustuseks sõnaliidet "väidetav", lükates selle samas aga kohe ümber väljenditega "pommipensionär" ja "Pae pommimaniakk"), mis on minu arvates jõhker seisukoht ja sisaldab endas hinnangut inimese tõestamata teole. Inimene, keda süüdistatakse

REPLIIK: "Hasta la vista, baby" 
Postimehe valimisveebis saavad riigikogu kandidaadid öelda välja ka oma isikliku suurima eeskuju. Just isikliku, mitte poliitilise. Enamik vastajaid seda ei tee, aga on ka üksikuid erandeid, kellest omakorda tasub esile tõsta kauaaegset Pärnu linnapead Väino Hallikmäge.
Reformierakonna nimekirjas riigikogusse pürgiv Hallikmägi nimetab oma isiklikuks suurimaks eeskujuks… Arnold Schwarzeneggerit. Paraku ei täpsusta Hallikmägi, kas Schwarzenegger on tema jaoks eeskuju kui kulturist, näitleja, poliitik või kõike seda kokku. Pärnu rahvas jääb nüüd ilmselt pikisilmi ootama, kas Hallikmägi tuleb välja valimisloosungiga "Hasta la vista, baby" või "I'll be back!".

JUHTKIRI: Meie muusika, teie raha
Kes maksab, see tellib muusika, ütleb vanasõna. Valimiskampaaniate puhul see aga ei kehti. Vähesed inimesed tunnevad rõõmu valimiste-eelsest ajupesust, kuid ometi peavad nad selle eest maksma. Parteid kulutavad tänavu valimiskampaaniaks ligi sada miljonit krooni ning kokkuvõttes maksab selle kas otse või kaudselt kinni maksumaksja.
Palju on räägitud vajadusest valimiskampaaniaid piirata, kuid muutunud pole midagi. Näiteks kui aastal 2004 keelati äriühingute annetused erakondadele, põhjendati seda vajadusega vähendada korruptsiooni ja kärpida valimiskulutusi. "Kompensatsiooniks" kolmekordistas riik parteide rahastamist, tõstes selle 60 miljoni kroonini aastas. Mis on tulemus? Ärimehed rahastavad parteisid edasi - kuid varjatumalt kui varem - ja kampaaniakulutused löövad uusi rekordeid. 2005. aastal keelati parteidel tänavareklaam "aktiivse valimisagitatsiooni" perioodil - 40 päeva enne valimisi. Mis on tulemus? K-kohuke ja pikemaks veninud valimiskampaania - parteid toovad plakatid tänavatele juba pool aastat enne valimisi. Näib, et poliitikud ei vaeva oma pead küsimusega: mida peab mõtlema tavakodanik, kes näeb, kuidas parlamenti pürgivad poliitikud moonutavad seaduste mõtet, mida seesama parlament on vastu võtnud?

Okupatsioonisümbolite eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud karistusseadustiku eelnõu, mis muudab karistatavaks okupatsioonirežiimide sümbolite avaliku kasutamise.
Eelnõu kohaselt puudutavad piirangud Nõukogude Liidu, Nõukogude Liidu liiduvabariigi, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei või SS-i lipu, vapi, tunnusmärgi, tunnuslause või muu ametliku sümboli või selle selgelt äratuntava osa eksponeerimist või levitamist, millega teadvalt ning avalikku rahu häirival viisil on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga.
Eelnõu näeb keelatud sümboolika eksponeerimise eest ette rahatrahvi kuni 18 tuhat krooni või aresti, või kuni kolm aastat vabadusekaotust, kui keelatud sümboolikat kasutav vaenuõhutamine toob kaasa raskeid tagajärgi;

Tallinna ülikoolis loodi maastikku ja kultuuri uuriv keskus
Teisipäeval asutati Tallinna ülikoolis maastiku ja kultuuri keskus, mille eesmärgiks on uurida ühiskonnas toimuvate muutuste väljendusi maastikus ning maastiku muutuste mõju ühiskonnale ja kultuurile laiemalt.
Interdistiplaarne keskus ühendab inimgeograafe, ökolooge, etnolooge ja antropolooge, teatas ülikool.
Keskuse esimeseks oluliseks tööks saab alates 2007. aastast riiklikult sihtfinantseeritava uue teadusprojekti "Maastikupraktika ja -pärand" käivitamine. Projekti eesmärgiks on uurida maastikupraktikat kui maastiku ja pärandi vahelist kompleksset koosmõju. Muutused ühiskonnas põhjustavad maastikku salvestatud praktikates katkestusi ehk takistusi, ning nende muutuste tulemusel võivad muutuda mustrid, representatsioonid, pärandiloome, aga ka praktikad ise.
Maastiku ja kultuuri keskus loodi Tallinna ülikooli Eesti humanitaarinstituudi koosseisu ning selle juhataja on Hannes Palang. Seni töötas Hannes Palang Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadurina ning tema peamine uurimisvaldkond on ühiskonnas toimuvate protsesside mõju maastike dünaamikale Eestis ja Euroopas.

Gustav Adolfi gümnaasium keelas õpilastel kooli ajal reisimise
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium keelas oma õpilastel koolitundide ajal perekonnaga reisimise.
TV3 Seitsmeste Uudiste teatel loetakse koolis perekonnaga puhkusel viibimise päevad põhjuseta puudumistena, mis alandab õpilase käitumishinnet.
Lastevanemate sõnul on aga koolivaheaja reisid populaarsed, mistõttu ei ole kõigil vaheajal võimalik reisima minna. Samuti on koolivaheaja reisid tunduvalt kallimad.
Seitsmeste Uudiste andmetel on kooli ajal vanematega reisivate lastega probleeme ka paljudel teistel koolidel.

Kohtumajas pommihirmu tekitanud mees peeti kinni
Tartu politseinikel õnnestus tuvastad ning kinni pidada mees, kes põhjustas eile Tartu kohtumajas pommihirmu.
TV3 Seitsmeste Uudiste andmetel oli 40-aastase Juri tegevuse põhjuseks isiklik vimm prokuröri vastu.
Vilkuvate tuledega kohver jäeti eile Tartu kohtumaja välisuste vahele, kuid see viibis enne intsidenti ka kohtusaalis, kus Juri kuulas oma kohtuotsust.
Kohtuotsus oli iseenesest Juri suhtes postiivne, kuna mehele määrati kehalise väärkohtlemises süüdistuses tingimisi karistus.
Teisipäeval kella 11.15 ajal leidis Tartu kohtumaja turvaspetsialist kohtumaja peauste vahelt kahtlase kohvri, mis kontrollimisel osutus ohutuks.

Riigikogu katkestas keelatud rajatise eelnõu arutelu
Riigikogu katkestas täna Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõu teise lugemise.
Keskerakonna ettepanekut eelnõu arutelu katkestada toetas 32 rahvaliitlast ja keskerakondlast ning selle vastu oli 24 Reformierakonda ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvat saadikut, teatas riigikogu pressitalitus.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud eelnõu annaks riigile võimaluse teisaldada avalikku korda ohustav mälestusmärk.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi süüdistas teise lugemise katkestamises Isamaaliidu ja Res Publica saadikuid.
"Nende suhtumise tõttu jäi keelatud rajatise seaduse teine lugemine riigikogus lõpetamata. 32st ühenderakonna fraktsiooni liikmest oli kohal alla kümne," teatas ta.

Jõhvi vallavalitsus: 50 miljonit vangla-ala kuivendamiseks on luul
Viru vangla ehitusel ilmnenud liigvee probleemi lahendamine maksab kordades vähem, kui algselt prognoositud 50 miljonit krooni, leiab Jõhvi vallavalitsus.
"See summa - 50 miljonit - on suur luul," ütles abivallavanem Priit Kesler Põhjarannikule. "See ei lähe iial nii palju maksma," sõnas ta. Kesleri sõnul võib liigvee ärajuhtimissüsteemide rajamine maksta suurusjärgus 5-10 miljonit krooni.
Möödunud aasta lõpus prognoosis Viru vangla ehitust koordineeriv Riigi Kinnisvara AS (RKAS), et liigvee ärajuhtimiseks vangla territooriumile rajatav kuivendussüsteem võib maksta 20 miljonit krooni. Ent kuna RKASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul see olukorda ei lahendaks, sest kuivendussüsteem tuleks rajada ka ümbritsevale alale, prognoosis ta kogumaksumuseks 50 miljonit krooni.
Jõhvi vallavalitsus tellis projekteerimisbüroolt Maa ja Vesi hindamise, et arvestada välja piirkonna kuivendamiseks vajalikud töömahud ning nende maksumus. Kesler ütles, et hindamisteenus läheb maksma 115 000 krooni ning töö peab olema valmis käesoleva aasta 9. märtsiks.

Eestis tajutakse diskrimineerimist ELi keskmisest vähem
Eestimaalastest peab diskrimineerimist laialt levinuks alla poole ning väiksem osa elanikest kui Euroopa Liidus keskmiselt.
See ilmnes nii etnilise päritolu, puude, seksuaalse suundumuse, usu kui ka soo põhjal diskrimineerimise osas. Vaid oma riigis vanuse põhjal diskrimineerimist laialt levinuks pidavate inimeste osatähtsus oli Eestis ja ELis keskmiselt ligikaudu võrdne, selgus Eurobarometri küsitlusest.
Eestis on ELi riikidest kõige vähem inimesi (26%), kelle hinnangul on seksuaalse suundumuse põhjal diskrimineerimine riigis laialt levinud, vahendab ETV24.
Kõige enam diskrimineeritakse Eesti elanike hinnangul nende riigis puude ja vanuse põhjal - vastavalt 49% ja 48% elanikest pidas sellist diskrimineerimist laialt levinuks.

Väinjärvel vajus kalamees läbi jää
Koerus asuval Väinjärvel vajus täna pärastlõunal kalamees läbi jää.
Häirekeskus sai teate õnnetusest kell 14: 13. Päästjate kohale jõudes oli teine kalamees kaaslase veest välja, jääle aidanud. Koeru päästjad viisid läbimärja mehe komandosse sooja, kust kiirabi ta Paide haiglasse kontrolli viis.
Külmad ilmad ei ole veel kestnud piisavalt kaua selleks, et veekogudele tekkinud jääle minek inimestele ohutu oleks, mistõttu tuletab päästekeskus meelde et:

Maanteed on valdavalt soolaniisked või kuivad
Põhi- ja suuremate tugimaanteede katted olid valdavalt kuivad või soolaniisked.
Paiguti, seda eriti metsavahelistel maanteelõikudel oli radade ja sõidujälgede vahel ka soolalumesegu või kinnisõidetud lund, teatas maanteeinfokeskus.
Lääne maakonna teedel esines lagedatel tuisuvaalusid. Soolalumine oli Hiiumaal Kärdla-Heltermaa maantee.
Teepinna temperatuurid olid vahemikus -3 kraadi Lääne-Eesti saartel kuni -12 kraadi Kirde- ja kagu-Eestis.

Inimesed muretsevad asjatult lindude külmumise pärast
Hädaabinumbrile 112 on laekunud mitmeid teateid, kus inimesed muretsevad jäätuvatel veekogudel olevate veelindude pärast.
Riikliku looduskaitsekeskuse töötajate sõnul pole muretsemiseks põhjust ning talvituma jäänud terved veelinnud üldjuhul jäässe kinni ei külmu.
Riikliku looduskaitsekeskuse koduleheküljel on seoses talvituvate veelindudega välja toodud, et terved linnud ei külmu kinni, lindude jalad ei hakka külmetama, Eestisse talvituma jäänud veelinnud (luiged, pardid) ei vaja toitmist ega päästmist, lindudel pole külm tänu nende paksule, tihedale ja vettpidavale sulgkattele ning linde päästma ei tasu minna, sest jää on liiga nõrk.
Riikliku Looduskaitsekeskuse spetsialist Kaja Kübara sõnul luiged üldjuhul jäässe kinni ei külmu. "Veelindude jalgade verevarustus on kiire ning sulepolster soe nagu sulejope, linnud saavad ka jalad sulgedesse sooja tõmmata või vette minna".

Rahvusraamatukogus näeb Saksa filme
Tallinn
Kavas on Saksa uue põlvkonna režissööri Fatih Akini filmiõpingute aegsed lühifilmid "Sensin...Du bist es!" ja "Weed". Samuti kultuslavastajate Werner Hertzogi "Ten Thousand Years Older" ja Volker Schlöndorffi "The Enlightenment", mõlemad kogumikust "Kümme minutit vanem", kus tuntud filmitegijatel paluti kümne minuti jooksul jutustada aja tähendusest nende jaoks.
Just Filmi 2006. aasta parima noortefilm "Die Wolke" ("Pilv") Gregor Schnitzerilt räägib õnnetusest Kagu-Frankfurtis asuvas tuumaenergiajaamas, mis šokeerib tervet Saksamaad. Kõik jaama lähedal elavad inimesed puutuvad kokku radioaktiivse kiirgusega ning lühikese aja jooksul sureb 38 000 inimest. Uudne on "Pilve" juures noortefilmi kohtumine katastroofifilmiga. Kella 21.10-22 on kavas animafilmide eriprogramm.

Haiglad on valmis töötajate palgasoovidele vastu tulema
Täna Eesti Haiglate Liidu juhatuse erakorralisel koosolekul jõuti seisukohale, et riigilt saadava täiendava garantii korral ollakse valmis töötajate palgasoovidele vastu tulema.
"Alampalga läbirääkimised on kantud tööandjate ja töötajate ühisest eesmärgist saavutada kokkulepe ja tagada patsientidele sellega kvaliteetne ravi. Pingelistest läbirääkimistest hoolimata ei ole me omavahel tülli läinud, vaid suutnud konstruktiivselt erinevaid lahendusi arutada," ütles Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
Haiglate Liidu põhieeldus alampalga läbirääkimistel on palgakulude täies mahus katmine raviteenuste hinnakirjas. Haigekassa nõukogu peab võimalikuks käesoleval aastal raviteenuste hindu tõsta nii palju, et katta 25 protsendine alampalga tõus.
"Haiglate Liit on valmis rakendama alampalgatõusu tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 25 protsenti ja 2008. aastast veel 20 protsenti," ütles Urmas Sule. "Kuna töövõtjaid selline pakkumine ei rahuldanud, on Haiglate Liit valmis alates 1. aprillist palka tõstma ka suuremal määral, kui seda võimaldab tervishoiuteenuste hindade tõus, juhul kui sõlmitav alampalgakokkulepe kestab kuni 2007. aasta lõpuni ja kui 2008. aastal tõstetakse teenuste hinnakirja nii palju, et alampalga tõusuks vajalik kate sisalduks hinnakirjas," lisas Sule.

Kohtla-Järve võtab linnas olevad mälestusmärgid oma bilanssi
Kohlta-Järve linnavalitsus võttis vastu otsuse, millega alustatakse linnas ausvate peremeheta mälestussammaste, -märkide ja ausammaste arvele võtmist ning linna omaks tunnistamist
Kuna linn kulutab nende eest hoolitsemiseks nii kui nii eelarvelisi vahendied, siis on otsus tingitud probleemi juriidilisest lahendamisest. Linnavalitsuse spetsialistid koostasid nimekirja, kuhu on kantud seitse linnas asuvat mälestusmärki.
"Kui me pöördusime riigi ametite poole, kes tegelevad selle valdkonnaga, selgus, et meie linnas asuvad mälestusmärgid ei ole kinnitatud ühegi asutuse ega organisatsiooni juurde. Meie eesmärgks on selle probleemi juriidiline lahendamine. Faktiliselt teostatakse mälastusmärkide hooldamist linna rahadega ja me osaleme tähtpäevade ka pärgade pidulikul panemisel nende jalamile," ütles Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov.

Eesti hakkab ette valmistama suursaatkonna loomist Iisraelis
Eesti suursaadik Iisraelis Aino Lepik von Wiren resideerib esialgu Tallinnas, kuid aasta jooksul saadetakse Tel Avivi diplomaat suursaatkonna loomise ettevalmistamiseks
Esmaspäeval, 22. jaanuaril andis Eesti Vabariigi suursaadik Iisraelis Aino Lepik von Wirén president Moshe Katzavile üle oma volikirja.
Volikirja üleandmisele tseremooniale järgnenud vestluses tõdesid Eesti suursaadik Aino Lepik von Wirén ja Iisraeli president Moshe Katzav, et riikide vahelised suhted on väga head ning leidsid, et oluline on jätkata kahepoolsete majandussuhete arendamisega.
Hetkeseisuga Eestil välisesindust Iisraelis ei ole. Eesti suursaadik Iisraelis Aino Lepik von Wirén resideerib Tallinnas.
Vastavalt Välisesinduste arengukavale plaanib välisministeerium käesoleval aastal saata Iisraelisse Tel Avivi konsulaarametniku kutsega diplomaadi.

Sõõrumaa miljoniannetuse eest luuakse heategevuskeskus
Heategevusfond Dharma avalikustas täna Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa sihtotstarbeliselt lastele suunatud miljon krooni pälvinud heategevusprojekti, mis näeb ette heategevuskeskuse loomist.
Loodava heategevuskeskuse eesmärk on koondada endas abivajajate aitamiseks vajalikke intellektuaalseid ja materiaalseid ressursse. Heategevuskeskus hakkab koondama erinevaid lastega tegelevaid heategevusorganisatsioone, vahetama informatsiooni ja koordineerima tegevusi. Samuti loob heategevuskeskus andmebaasi vanemliku hoolitsuseta laste, puudust kannatavate laste, erivajadustega laste ja teiste abivajajate kohta ning ühtlasi koondab enda alla lastega ja lastega peredega tegelevad tugiisikud, et nende tegevust toetada, neid täiendkoolitada ja nõustada.
Loodav heategevuskeskus nõustab ka abivajajaid laste paremaks toimetulekuks suunatud projektide kirjutamisel toetuste taotlemiseks nii kohalikest kui ka rahvusvahelistest allikatest. Samuti korraldab loodav heategevusfond raskustesse sattunud lastega peredele ja lastekodudele vajalike esemete, mööbli, ehitusmaterjali ja muu vajaliku kogumist ning toimetamist abivajajateni.

Savisaar lubas Reformierakonda pistiseskandaalis kaitsta
Täna riigikogus küsimustele vastanud majandusminister Edgar Savisaar võrdles Reformierakonna pistiseskandaali president Arnold Rüütli lastelaste pidude ümber puhkenud skandaaliga ning lubas koalitsioonipartnerit kaitsta.
Keskerakonna juht ütles et tal ei ole miljoni euro skandaali kohta selgeid ning kindlaid fakte ning ta ei tahaks emotsioonide põhjal hinnanguid anda.
"Aga ma tahaks oma koalitsioonipartnerit kaitsta. See skandaal meenutab Rüütli lastelaste skandaali üles puhumist. Detailid, tehnika ja nüansid on samad. "Pealtnägija" alustab ja Eesti Ekspress võimendab," rääkis Savisaar.
Reformierakond andis eile juhtunu kohta koalitsiooninõukogus aru, kuid kuna Savisaar seal ise ei viibinud ei osanud ta Reformierakonna selgitusi täpsemalt kommenteerida. Savisaare sõnul on selge, et annetust küsiti, küsimus on aga selles, kuidas seda tõlgendada.

Eesti saadab Afganistani sõdureid juurde
Eesti kaitseväelased osalevad NATO Afganistani operatsiooni juhtimises
Täna, 24. jaanuaril saadeti Poolas Szczecinis asuvast NATO Rahvusvahelise Kirdekorpuse staabist paraadiga teele rohkem kui sada kaitseväelast erinevatest riikidest, sealhulgas ka Eestist, kes järgmised pool aastat teenivad Afganistani NATO operatsiooni juhtivas peakorteris.
Kokku umbes 160 kaitseväelast Poolast, Saksamaalt, Taanist, Eestist, Lätist, Leedust, Tšehhist, Slovakkiast ja Ameerika Ühendriikidest, sealhulgas kolm Eesti vanemohvitseri ja kaks vanemallohvitseri moodustavad kuue järgmise kuu jooksul tuumiku NATO juhitavate julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) kümnenda rotatsiooni peakorteris.
Kolonelleitnant Boris Püssa vastutab peakorteris väljaõppe ja kogemuste koondamise (Lessons Learned) eest. Kolonelleitnant Neeme Kaarna tegeleb NATO Afganistani üksuste ühendoperatsioonide juhtimiskeskuses erinevate lahingoperatsioonide koordineerimise ja toetamisega. Kolonelleitnant Urmas Paju osaleb planeerimisosakonna tegevuses. Eesti allohvitserid täidavad erinevaid ülesandeid operatsioonide juhtimise ja läbiviimise tagamisel.

Tunnistaja kohtus: Ringmaa valmistas koos mu isaga pommi
Täna jätkub kohtuprotsess väidetava Pae pommimehe Märt Ringmaa üle ning ühe tunnistaja väitel mäletab ta, kuidas Ringmaa tema isaga kodus pommi meisterdas.
5. detsembril 1994. aastal plahvatas lõhkekeha Harjumaal Kuusalu vallas. Kahjustada sai sauna abihoone välissein, katus ja sisustus. Plahvatuse kahjusid hinnatakse 100 000 kroonini.
Antud juhtumiga seoses kuulab kohus täna üle 12 tunnistajat, lisaks veel eksperdid.
Süüdistaja tunnistajana andis ütlusi Ats Koppel, kellele Ringmaa oli tädimees. Koppeli sõnul rääkis ta praeguseks surnud isa Jaak Koppel, kuidas nad Ringmaaga 1994. aastal pommi olid valmistanud ning selle Kuusalu vallas asuva maja krundile toimetasid.
Ringmaa advokaat Raul Otsa püüdis aga kohtus seada kahtluse alla Ats Koppeli usaldusväärsuse tunnistajana, kuna mees on varem kriminaalkorras karistatud.

Ratas ei näe Savisaarele vapimärgi andmises eetilist probleemi
Tallinna keskerakondlasest linnapea Jüri Ratas ei näe oma partei juhile Edgar Savisaarele linna vapimärgi andmises eetilist probleemi
"Tegemist oli sada ja üks protsenti minu initsiatiiviga ning et tegemist ei ole valimiseelse propagandaga," kinnitas Ratas, vastates ajakirjanike küsimusele, miks on vaja Tallinna vapimärki rakendada valimisvankri ette ja kas Savisaare kandidatuur oli Ratase initsiatiiv või arutati see ennem läbi.
"Mul on endal ka pea otsas ja ma suudan ise ka mõelda," pidas Ratas vajalikuks ajakirjanikele märkida.
Kolme vapimärgi andmist sel aastal põhjendas Ratas sellega, et kõigi kandidaatide puhul on tegemist mainekate ja teenekate inimestega. "Mina ei oleks nõus Jüri Kuuskemaad sealt maha tõmbama või näiteks Ita Everit. Kõik on auväärsed inimesed," ütles Ratas.

Peaminister Ansipit ootas Londonis venelaste pikett
Londoni vene kogukond kasutas Andrus Ansipi Suurbritannia-visiiti selleks, et avaldada meelt pronkssõduri mahavõtmise vastu.
Peaminister Andrus Ansip pidas Suurbritannias visiidil viibides eile õhtul loengu mainekas Londoni poliit- ja majandusteaduse koolis, teatas ITAR-TASS.
Kooli peasissepääsu juures ootas teda pikett, milles osales mitukümmend Londoni Vene kogukonna esindajat. Piketi loosungid kõlasid: "Mitte tappa sõdurit kaks korda!" ja "Pidage meeles, et Euroopa liit mõistis natsismi hukka!".
Hoolimata sellest, et Ansipi loeng käsitles Euroopa Liidu arenguperspektiive, tõstatas üks kooli vene õpilane ka loengu ajal pronkssõduri probleemi.
Peaminister vastas talle: "Keegi ei kavatse mingisuguseid monumente hävitada, kuid teise kohta ümberpaigutamine on hoopis teine asi. Uus seadus garanteerib lugupidamise igasuguste haudade vastu."

Politsei hoiatab isikuandmete ja kontonumbrite avaldamise eest
Jaanuarikuu jooksul on Põhja prefektuuri jõudnud informatsioon kahest erinevast internetis levivast kirjast, millele vastajad võivad langeda pettuse ohvriks.
Üks prefektuuri laekunud kirjadest teavitas adressaati välismaise loteriiprogrammi enam kui 600 000 eurosest auhinnast. Kirjas palutakse kahe nädala jooksul saatjale edastada täidetud väljamaksevorm, millele tuleb märkida isikuandmed, täpne aadress, pangarekvisiidid ning lisaks ka ühe lähisugulase isikuandmed. Samuti tuleb lisada isikutunnistuse koopia.
Teine interneti teel levivatest kirjadest sisaldab kiiret rikastumisvõimalust pakkuvat püramiidskeemi. Seal palutakse märkida oma nimi ja pangakonto number ning saata kiri edasi teatud hulgale adressaatidele. Lisaks sisaldab kiri nimekirja, milles esimesel kohal olevale isikule palutakse üle kanda 25 krooni. Tasuks peaks saatja pangakontole lähemal ajal laekuma ligi 80 000 krooni.

Sõerd kritiseeris haigekassa kompromissettepanekut
Rahandusminister Aivar Sõerd kriitiseeris haigekassa nõukogu ettepanekut meditsiinitöötajate palgaprobleemi lahendamiseks ja leidis, et reservide ühekordne kasutuselevõtt ei taga tervishoiusüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust.
"Haigekassa nõukogu ettepanek halvendab 2008. ja edasistel aastatel järsult haigekassa finantsilist jätkusuutlikkust. Ühekordne reservide kasutuselevõtt ei ole lahendus pikemas perspektiivis," kritiseeris rahandusminister Aivar Sõerd haigekassa nõukogu eelmise nädala reedel tehtud ettepanekut.
Sõerdi sõnul peaksid tänased tervishoiutöötajate palgakasvu otsused peaksid kooskõlas haigekassa eelarve finantsvõimekusega ja kindlustama, et püsikulude tõus ei tooks kaasa tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse halvenemist.
Palkade 25-protsendilise tõstmise tulemusel kerkiksid Sõerdi hinnangul haigekassa püsikulud alates järgmisest aastast tasemele, kus sotsiaalmaksust kulude katmiseks enam ei piisa. Alates 2008. aastast ei võimalda ka haigekassa jaotamata kasumi reservid enam katta tervishoiutöötajate palgatõusust tingitud püsikulude tõusu.

Kirme: pronksõduri modelliks võis olla Palusalu
Kunstiteadlane Kaalu Kirme põhjendas viimases Sirbi numbris, miks ta ei pea võimatuks asjaolu, et pronkssõduri modelliks võis olla kuulus sportlane Kristjan Palusalu.
Ajaloolane Peeter Kaasik ja Palusalu uurija Paavo Kivine väitlesid möödunud aasta detsembri ajakirjas Akadeemia, kas meie maadluskuulsus Kristjan Palusalu poseeris Tõnismäe monumendi pronkssõduri kuju tarbeks või mitte.
Mõlemad jõudsid järeldusele, et see ei saanud siiski Palusalu olla, kuid kunstiteadlane Kaalu Kirme on vastupidisel arvamusel.
Kaasik ja Kivine väidavad, et kuna Palusalu sai vanglast välja 1946. aasta 29. augustil, ei saanud ta kuidagi olla sama aasta septembris valminud täissuuruses savimudeli modelliks, kuna kunstnik Enn Roos ei saanud kuu ajaga muuta esialgseid kavandeid.
"Kuna olen omal ajal kokku puutunud tollaste monumentide püstitamise korraga, võin ütelda, et see "lõplik projekt" oli väike üldkompositsiooni (näiteks figuuri või figuuride poosi kindlaks määrav) kavand, kus kujutatute näod olid antud väga skemaatiliselt, üldse mitte isiksustatuna. Nii et Palusalu kaasahaaramisega ei pruukinud Enn Roos üldse mingeid esialgseid kavasid muuta, samuti oli Roosil pärast Palusalu vabanemist veel terve kuu aega," kirjutab Kirme vastuargumendiks.

Piirijärjekorrad on taas kasvama hakanud
Piirijärjekorrad idapiiril on taas kasvama hakanud, Narvas tuleb piiriületust oodata kuni 19 tundi.
Maksu- ja tolliameti kodulehe andmeil ootas täna hommikul Narvas piiriületust sada veokit, ooteaeg Narvas on 19 tundi. Luhamaal oli järjekorras 25 veokit, nende ooteaeg on kümme tundi.
Koidula piiripunktis ootas 16 veokit, neil on lootus üle piiri pääseda kahe tunni möödudes.
"Pärast pühadejärgset vähemaktiivset perioodi on taastumas kaubavahetus ning sellega kaasnevalt ka tavapärane piiriületuse ooteaeg," kommenteeris piirijärjekordade pikenemist maksu- ja tolliameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Karin Laur.
Novembris ootas Narvas korraga 500 veokit piiriületust.

Märjamaa vald sai esimesed aukodanikud
Märjamaa vallavolikogu eilsel istungil valiti esmakordselt Märjamaa aukodanikke.
Märjamaa valla aukodanikeks nimetati tunnustatud lastekirjanik ja kultuuriloolane Harri Jõgisalu ja kahe aastakümne jooksul EELK Märjamaa Maarja kogudust õpetajana teeninud pastor Priit Rannut.
Märjamaa Maarjaristi II klassi hõberisti pälvisid kultuuritegelased Ly-Virve Tammel ja Robert Kasemägi, teeneteplaadiga tunnustati osaühingut Balteco Mööbel.

Tallinnas kestis lumesadu kaheksa tundi
Lumesadu Tallinnas algas eile õhtul kell kümme ja lõppes täna hommikul kell kuus, väldates seega kokku kaheksa tundi.
Tänavatel oli väljas 35 puisturit, 52 sahka 15 labidameeste brigaadi ja muu koristustehnika. Lumesadu oli öösel kestnud kaheksa tundi järjest.
Tallinna Kommunaalameti hooldusosakonnale laekunud informatsiooni kohaselt oli linna tänavatel kokku 121 mehhanismi. Soola laotati libedusetõrjeks 207 tonni ja soolalahust suurematele tõusudele 19 tonni. Sõelmeid puistati 21 tonni. Kesklinnast on praeguseks 1560 kuupmeetrit lund välja veetud. Lumevedu jätkub.
Busside dispetšer teatas, et Lasnamäe tänavad olid varahommikul kohati libedad. Täiendavad puhastustööd toimuvad ülekäiguradadel, ühistranspordipeatustes ja trammiplatvormidel.

Hiiu- ja Saaremaale saab varsti internetist ostetud piletiga
Mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel reisiparvlaevaühendust pidav Väinamere Liinid kavatseb käivitada uue piletimüügisüsteemi, mis lubaks pileteid osta ka interneti kaudu eelmüügist ning minna hiljem laevale kassajärjekorras seismata.
Firma hakkab süsteemi katsetama suvel, kirjutab Meie Maa.
Ettevõtte hinnangul muudaks see piletiostmise mugavamaks ja kiiremaks ning vähendaks olukordi, kus inimene jõuab sadamasse teadmatuses, kas ta pääseb järgmisele laevale või ei.
Samuti on kavas on ehitada laev, mis mahutaks praegustest keskmiselt kolmandiku jagu rohkem reisijaid ja autosid - vastavalt 500-600 reisijat ning 140-160 sõiduautot.

Torm rüüstas Haapsalu lossikiriku torni kiivrit
Läinud laupäeval lõpetas Haapsalus elav plekksepp Andrus Raie Haapsalu piiskopilinnuse kellatorni kiivri parandamise, torm oli sealt mitu plekipaani maha kiskunud.
Nädal tagasi laupäeval lendas kellatornikiivril maha esimene plekk, ööl vastu esmaspäeva tuli veel 5-6 mitmes mõõdus plekipaani, selgitas Haapsalu piiskopilinuse sihtasutuse juht Ülla Paras Lääne Elule.
Plekktahvlite asendamine maksis sihtasutusele 20 000 krooni ringis.
Andrus Raie ütles, et lapib Haapsalu lossitorni peaaegu et üle aasta, sest tornikiiver on omal ajal halvasti tehtud. Lossitorni lappimisele kulus tal nüüd neli päeva, vahepeal ei lasknud tugev tuul tööd teha, lõpus aga kannustas kiirustama uus tormihoiatus.

Ööklubilt Ekvaator võeti alkoholiluba
Paide linnavalitsus otsustas eilsel istungil Järva politseijaoskonna ettepanekul peatada ööklubis Ekvaator alkoholimüügi loa.
Paide linnapea Kersti Sarapuu ütlust mööda peatas linnavalitsus Ekvaatori alkoholimüügi loa kuni on likvideeritud probleemid turvalisuse ja avaliku korra tagamisega, kirjutab Järva Teataja.
Linnavalitsuse istungile kutsutud ööklubi esindajale anti nädalane tähtaeg turvaplaani esitamiseks, tehniliste meetmete paigaldamiseks ja mehitatud valve korraldamiseks.
1. jaanuaril kell 12.44 sai politsei teate, et Ekvaatori ööklubis on läbitulistatud jalgadega noormees.
Ekvaatoris relva otsides leidsid politseinikud selle juhi Roland Valliku rahakotist ühe ja jope taskust kolm kotikest valge pulbriga. Samasuguseid kotikesi leidus klubi ruumes veel kolm.

Tapa vald sai Jäneda lossi täieõiguslikuks omanikuks
Esmaspäeval otsustas riigikogu majanduskomisjon Tapa valla territooriumil asuva Jäneda lossi võõrandada vallale tasuta.
Seaduse järgi ei tohi Tapa vald 50 aasta jooksul äsja omandisse saadud Jäneda lossi võõrandada, vähemalt nii kaua peab loss olema avalikus kasutuses, kirjutab Virumaa Teataja.
XX sajandi algul ehitatud juugendstiilis Jäneda loss, kus 2000. aastani tegutses põllumajandustehnikum, on seni olnud põllumajandusministeeriumi haldusalas.
Äsja munitsipaalomandisse saadud lossis näeb Tapa vald võimalust lahendada valdade ühinemislepingust tulenevad kohustused: tulevikus hakkavad lossi ruumides asuma vallavalitsuse teeninduspunkt, Tapa linnaraamatukogu haruraamatukogu ja avalik Interneti-punkt.
Jäneda lossi praegune seisukord aga paneb vallaametnike muretsema - 9775ruutmeetrilisel kinnistul asuv hoone vajab hädasti remonti, kõige halvemas seisukorras on veranda, rõdud ja tagumised trepid.

Kadetid asuvad Pärnus bussijäneseid taltsutama
Piletikontrolöride vastu suunatud vaimse ja füüsilise vägivalla ohjeldamiseks liituvad alates esmaspäevast nendega piletikontrollimisel peale turvamehe politseikooli kadetidki.
"Selliseid korrarikkumisi, kus kontrolöre sõimatakse, tõugatakse ja nende eest ära joostakse, juhtub liiga tihti," selgitas AS GoBusi sisekontrolli juht Vahur Lember. Tema veendumuse kohaselt peaks politseivormis isiku kohalviibimine säärased intsidendid ära hoidma, kirjutab Pärnu Postimees.
Vastutasuks julgeoleku pakkumise eest näevad algajad korravalvurid Lemberi jutu järgi, kuidas kohtuvälist menetlust tehakse, ühtlasi saavad nad tutvuda reaalse eluga.
Peale nimetatud hüvede saavad patrullides osalevad kadetid õpingute ajaks aasta lõpuni linnabussides tasuta sõidu õiguse.

Audentese vanemad üritavad kooli päästa
Audentese erakooli lapsevanemate nõukogu kinnitas pärast esmaspäevast koosolekut huvi kooli ülevõtmise ja senises mahus jätkamise suhtes, kuid lõppotsus sõltub Audentese omanike pakutavatest tingimustest.
Pärast Audentese omanike jaanuari algul avalikustatud otsust Tartu erakool aastaid püsiva kahjumi ja õpilaste vähesuse tõttu sulgeda on lapsevanemad pidanud hulga arutelusid, kuidas Audentese õpilaste koolitee võiks jätkuda, kirjutab Tartu Postimees.
Lapsevanemad on aruteludes jõudnud arvamusele, et kooli pidajaks võiks edaspidi olla selleks puhuks loodav mittetulundusühing.
Audentese juhatuse esimees Ahto Orav kinnitas eile, et omanike positsioon on lihtne: nad on valmis kooli ära kinkima. Oskusteabe ja personali koha pealt takistusi pole, Audentes ei pretendeeri töötajaid mujal rakendama, ka ollakse valmis üle andma kooli pidamiseks vajalikud dokumendid, sealhulgas koolitusloa.

Gümnaasiumidirektor keelas laste puhkusereisid koolitundide ajal
Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi lapsevanemad sõdivad kooli direktoriga, kes ei luba ühtki õpilast väljaspool vaheaega reisile.
Keelust hoolimata ema-isaga palmide alla lennanud lastel alandab kool käitumishinnet, kirjutab Postimees.
Uue ja karmi korra kehtestas Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur juba sügisel, kui algas uus õppeaasta.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula GAG-i karmikäelist korda ja eriti karistuspoliitikat õigeks ei pea: "Loomulikult on parem, kui õpilane reisib vaheaegadel, kuid ma ei näe probleemi ka muul ajal reisimises, kui lapsel on õppimine korras ja ta puudutud osa järele õpib."
Karistuseks käitumishinde alandamist peab Pajula aga lubamatuks.

Rootsi otsib Eestist kadunud luurajaid
Rootsi suursaatkond otsib Eestist nelja Rootsi luurajat, kes olid 1952. aastal lennuki pardal, mille Nõukogude armee Läänemere kohal alla tulistas.
Külma sõja haripunktis, 1952. aasta 13. juunil tulistas Nõukogude õhukaitsevägede reaktiivhävitaja MiG-15 Läänemere neutraalvete kohal alla Rootsi Douglas DC-3 tüüpi sideluurelennuki, mille pardal oli kaheksa meeskonnaliiget, kirjutab Postimees.
Ametlikult olid rootslased õppelennul, tegelikult luuras lennuk aga Baltikumis asuvate Nõukogude baaside ja radarijaamade järele ning kuulas pealt ja tõlkis venelaste raadiosidet.
Rootslased leidsid lennuki vraki Gotska saare lähedalt 2003. aastal ning tõstsid selle 2004. aasta suvel pinnale, kuid vrakist leiti vaid neli surnukeha, ülejäänud nelja mehe saatus on tänini teadmata.

Presidendi poliitilised vastased korraldavad oma aastapäevavastuvõtu
Kui sotsiaaldemokraatlik president Toomas Hendrik Ilves kutsub vabariigi aastapäevapeo külalised tänavu Tartusse, siis rahvaliitlik põllumajandusministeerium ja Tallinna keskerakondlik linnavalitsus tähistavad riigi sünnipäeva pealinnas Estonia majas.
"Kutsutud on kõik eesti lugupeetud inimesed," ütleb põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karina Loi nende kohta, keda põllumajandusminister Ester Tuiksoo (Rahvaliit) 20. veebruari õhtul ootab Estoniasse endaga kätlema, "kaasa arvatud Arnold ja Ingrid Rüütel ning president Toomas Hendrik Ilves," kirjutab SL Õhtuleht.
Kolm päeva hiljem korraldab sama maja teises tiivas vastuvõtu Tallinna keskerakondlik linnavalitsus.
Minister Tuiksoo juhatatav üritus on justkui alternatiivvastuvõtt president Ilvese omale. Ja ka suurejoonelisuselt on ettevõtmised võrreldavad, sest ministriproua kavatseb Estonia kontserdisaalis näiteks kõiki 500 külalist kätelda nagu riigipea.

Vene-Saksa gaasijuhtme ohud: ülespaisatud põhjasetted ja gaasilekked
Hiiglaslik torustik hakkab kulgema vaid 500 meetri kaugusel Eesti majandusvetest.
Eesti juhtivate mereteadlaste hinnangul ohustab 1200 kilomeetrit Vene-Saksa gaasijuhet Läänemere põhja mereelustikku gaasilekete ja süvendustöödest üles paiskuvate setetega.
TTÜ meresüsteemide instituudi direktori Jüri Elkeni kinnitusel on välistatud, et ligi 1200 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme rajamine Läänemerd mingilgi moel ei mõjuta. "Läänemeri erineb Põhjamerest, mille põhjas on torusid palju, päris oluliselt," tõi ta välja. "Võrreldes teiste gaasijuhtmeid sisaldavate meredega on Läänemere veevahetus piiratud ja vesi väiksema soolasusega, mistõttu on kõik siinsed elusorganismid igasuguste mõjutuste suhtes väga tundlikud."
Elken peab juhtmega seoses kõige kriitilisemaks keskkonnaohuks võimalikke gaasilekkeid toru käikulaskmisel. "Põhiliselt metaanist koosnev maagaas võib kuni 20 protsendi ulatuses sisaldada ka väävelvesinikku, mis on vees kergesti lahustuv ja väga mürgine," rääkis Elken. "Näiteks 1982. ja 1985. aastal toimunud gaasipuurimisseadmete avariide järel kasvas Aasovi meres vee metaanisisaldus võr-reldes loodusliku tasemega 10-100 korda, mis tõi kaasa põhjaloomade ja kalade massilise huku."

Rohkem kui pool ööpäeva TV3-ta
Vool oli tunde ära, kuna korraga läksid rivist välja mõlemad hoonet toitvad kaablid.
Alajaama rike võttis esmaspäeva õhtul kell 22.50 Lasnamäel elektri 1600 majapidamiselt ja ettevõttelt, teiste hulgas kaotas magusal eetriajal pildi ka telekanal TV3.
Eesti Energia (EE) viis elektrita jäänud kunded teiste alajaamade toitele ning kella poole kaheks öösel oli neil vool tagasi. Ainsana jäi elektrita hoonekompleks, kus asuvad telekanal TV3, kaks tootmisettevõtet ning mõnede firmade bürood.
TV3 juht Toomas Vara pidas kanalile tekitatud kahjude kindlaksmääramisest tähtsamaks telepildi taastamist. "Esimene mure oli see, et saaks meie vaatajatele ja reklaamitellijatele pildi tagasi. Alles seejärel vaatame, kui palju see katkestus meile maksma läks," lausus Vara.

Ekspertiisiaktid tõestavad Märt Ringmaa seotust plahvatustega
Pommiplahvatustes ja inimeste tapmises süüdistatava Märt Ringmaa protsessi teine päev pole kohtusaali toonud nii palju huvilisi, kui esmaspäeval.
DNA-eksperdi Anu Aaspõllu seletuse geneetilise informatsiooni analüüsi võimalustest kuriteo avastamisel võiks panna kooliõpikusse, see on ideaalne näide sellest, kuidas keerulist saab ka lihtsalt sõnastada. Kiituseks eksperdile - selgitustest paistab aru saavat isegi kohtupingis istuv 68-aastane Märt Ringmaa, kes kuulab eksperti suure huviga. See on ka mõistetav, sest just DNA-analüüs suudab seostada Ringmaa talle süüks pandavate kuritegudega. Ekspert selgitab, et plahvatuste toimumise ajal polnud neil inimest, kellega sündmuspaigalt kogutud DNA-d võrrelda. Pärast Ringmaa vahistamist 11. novembril 2005 on see aga olemas. Ning ekspertiisiaktid kinnitavad, et Ringmaa DNA-d on leitud rohkemal või vähemal määral plahvatuskohtadelt kogutud asitõenditelt.

Eestis elab arvestuslikult üle 1,3 miljoni inimese
Esialgsetel andmetel oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1. jaanuaril 1 342 000 inimest ning mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus, teatas statistikaamet.
Kui 2005. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 3000 inimese võrra, siis 2006. aastal tänu sündide arvu suurenemisele 2600 võrra.
2006. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 0,2%. Loomulik iive on aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide ülekaalu.
1991. aastast negatiivne
Alates 1991. aastast on Eesti loomulik iive negatiivne. Samas on rahvaarvu vähenemine viimastel aastatel aeglustunud. Esialgsetel andmetel oli 2006. aastal ligikaudu 500 sündi rohkem kui aasta varem. Kokku registreeriti 2006. aastal perekonnaseisu- ametites 14 819 elussündi. Surmajuhtumeid oli 17 435 ning nende arv suurenes varasema aastaga võrreldes vaid 42 võrra.

Kahtlane kohver seiskas Tartu kohtumaja töö
Teisipäeval kella 11.15 ajal leidis Tartu kohtumaja turvaspetsialist kohtumaja peauste vahelt kahtlase kohvri, mis kontrollimisel osutus ohutuks. Pärast kohvri leidmist evakueeriti majast kõik inimesed. Päästeteenistuse pommikoer lõhkeainet ei tuvastanud, kuid kohver eemaldati kohtumajast ning selle täpsema sisu peab selgitama ekspertiis.

Iga koht riigikogus maksab parteidele ligi miljon krooni
Märtsivalimiste eel põletavad parteid 40 miljoni eest rohkem raha kui
Äsja maharebitud poliitplakatitele ning teleekraanidel ja trükimeedias alles hoogu koguvatele valimisreklaamidele kulutavad erakonnad kokku üle 100 miljoni krooni, mis tähendab, et koht uues riigikogus läheb keskeltläbi maksma miljon krooni.
100 miljoni krooni piiri ületamise puhul on selgelt tegu kahtlase väärtusega rekordiga, mille eest hoiatas juba Lennart Meri. Ekspresident nimetas 2003. aasta parlamendivalimiste päeval amoraalseks, et valimiskampaania võis maksta kuni 100 miljonit krooni. Kuu aega hiljem avalikustatud parteide endi aruannete järgi kujunes kampaania üldmaksumuseks küll 61,2 miljonit krooni, mida asjatundjad pidasid n-ö allablufitud summaks.

Ligi ja Kõutsi tülis käsuliinide üle jäi õigus kaitseministrile
Kõuts ületas Afganistani missiooni juhtimise käsuõigusliinide
Mullu sügisel avalikuks tulnud segadust kaitseväe käsuliinide ümber uurinud õiguskantsler Allar Jõks jõudis seisukohale, et toonane kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ületas võimupiire.
Jõksi hinnangul ületas Kõuts talle antud pädevust, kui eristas Afganistani missiooni juhtimisel käsuõiguse liike ning kehtestas valitsuse määruses ettenähtust erinevaid käsuõigusliine. "Taoline tegevus on lubamatu. Kaitseväe juhataja täielik käsuõigus ei luba tal eirata kehtivat õiguskorda," teatas Jõks.
Samas viitas Allar Jõks, et tüli kaitseväe juhataja ning kaitseministri vahel põhjustas asjaolu, et riigikogu pole 14 aastaga suutnud vastu võtta kaitseväe korralduse seadust, millega reguleeritaks kõiki kaitseväe korralduse olulisi küsimusi. "Vastutust kaitseväe korralduse seaduse puudumise eest kannavad riigikogu, vabariigi valitsus ja kaitseministeerium," ütles õiguskantsler. Jõksi sõnul peab vastava eelnõu ettevalmistamine olema kaitseministeeriumi prioriteet.

Ülikooli ajutiseks juhiks võib saada Tõnu Lehtsaar
Jaak Aaviksoo lahkumis- avaldus rahuldatakse vaid juhul, kui leitakse rektori kohusetäitja.
Ebaõnnestunud rektorivalimised on pannud Tartu ülikooli nõukogu keerukasse olukorda, sest rahuldamist vajab poliitikasse siirduva rektori Jaak Aaviksoo lahkumisavaldus, see aga lubatakse rahuldada alles siis, kui ametisse astub rektori kohusetäitja.
Esialgu pole nõukogule esitatud ühegi kohusetäitja kandidatuuri, kuid eile pidasid mitmed Tartu ülikooli nõukogu liikmed eesotsas Jaak Aaviksooga läbirääkimisi endise ülikooli prorektori Tõnu Lehtsaare ülesseadmise osas. Aaviksoo sõnul pole Lehtsaar siiski ainus, kelle osas maad kuulatakse.
"Esialgu on vara mõne konkreetse nimega välja tulla. Arusaadavatel põhjustel on meil tarvis kandidaadi osas saavutada esmalt märkimisväärne konsensus ja alles seejärel nimega lagedale tulla," lisas Aaviksoo.

Ungari saatkond tunnustas lendlehti levitanud eestlasi medalitega
Ungari rahvaülestõusust ärgitatuna 1956. aastal Nõukogude okupatsiooni vastaseid lendlehti jaganud eesti mehed said Ungari saatkonnalt mälestusmedalid. Nende tegevusest luges saat-kond Eesti Päevalehest.
Päevalehe artiklist "Ungari ülestõus pani Eesti noored lendlehti levitama" (28.10.2006) Arne Leeti, Rein Viidase ja Mart Haljaki tegude kohta lugenud saatkond võttis meestega ühendust ning 15. detsembril andis Ungari suursaadik Eestis István Mohácsi neile tänutäheks üle mälestusmedalid.
"Me saime teada, et nad jagasid 1956. aastal lendlehti Ungari revolutsiooni toetuseks ja võitlesid Nõukogude okupatsiooni vastu. Nad levitasid arusaama meie revolutsioonist, ärgitades samas ka eesti inimesi rõhumise vastu välja astuma. Me tahtsime neid tänada ja tunnustada nende tegevust," ütles Mohácsi.

Väliseestlasest produtsent üllitas suurejoonelise draama
Produtsent Tina Pehme mängufilm "Partition" keelatud armastusest esilinastub veebruaris.
Veebruari alguses esilinastub Kanadas Eesti päritolu produtsendi Tina Pehme mängufilm "Partition", mis räägib sikhi mehe ja noore musliminaise vahel tärganud keelatud armastusest. ""Partition" on eepiline armastusfilm 1947. aasta Indiast, umbes nagu "Inglise patsient"," iseloomustas filmi väliseestlane Tina Pehme.
Tina Pehme perekond sattus Kanadasse 1960. aastate alguses. Tema isa on eestlane, ema aga norralanna. Eesti keelt räägib ta enda sõnul väga vähe. "Eestis ei ole ma veel käinud, aga sellel suvel, pärast Cannes'i filmifestivali, tahan ma sinna jõuda," lausus Pehme. "Eriti tähtis on Eestisse tulek minu isa jaoks ja ma tahan Eestit näidata ka oma lastele."

Narkootikumid jõuavad Soome enamasti Eestist
Helsingi narkopolitsei paljastas 2006. aastal rekordarvu raskeid uimastikuritegusid, suurem osa narkootikume jõuab Soome pealinna Eestist või Lääne-Euroopast.
Politsei andmeil kaubeldakse peamiselt amfetamiini ja Subutexiga, tänavatele on üha enam ilmunud ka heroiini, kirjutab Helsingin Sanomat.
Politseikomissar Jari Aarnio ütles, et Helsingi turule on ilmunud üha rohkem uimasteid, kuid avastatud kogused näitavad samal ajal ka politsei head tööd.

Hiina lubas piirata illegaalset prügi sissevedu
Hiina lubas kasutusele võtta meetmed illegaalse prügiimpordi vastu pärast seda, kui Inglismaa meediakanalid avalikustasid miljonite tonnide prügi saatmise Hiinasse.
Briti ajaleht Sunday Mirror kirjutas, et igal aastal viiakse Inglismaalt Hiinasse ebaseaduslikult 1,9 miljonit tonni jäätmeid, vahendas Reuters.
Jäätmete sissevedu heidab Hiinale halba valgust ning kujutab endast kurjakuulutavat ohtu keskkonnale ning inimestele, kirjutas kohalik Hiina ajaleht.
"Kasumi saamisest innustuna teevad mõningad diilerid ülemere seaduserikkujatega koostööd ning smuugeldavad Hinnasse prügi, kahjustades inimeste tervist ning looduslikku keskkonda," kirutas Hiina keskkonnakaitseportaal (SEPA).
Hiinas läbiviidud uuringute kohaselt on prügiimpordi näitajad viimase kümne aasta jooksul püsivalt tõusnud. 70 % maailmas toodetud vanadest elektroonikaseadmetest läheb Hiinasse, kus need väikestes töökodades laiali lammutatakse. Sedasi satub keskkonda suurtes kogustes mürgiseid materjale.

Purjus FSB töötaja sõitis naistele otsa ja põgenes
Nižni Novgorodi oblasti FSB kohaliku osakonna töötaja sõitis maasturiga kahele naisele otsa ja püüdis sündmuskohalt põgeneda.
Miilits tabas ruttu purjus autojuhi (39.a) ja koos temaga samas autos olnud kolleegid, kes samuti purjus olid, teatas lenta.ru viitega RIA Novõi Region.
Liiklusõnnetuses sai viga kaks naist, kes luumurru ja ajupõrutusega haiglasse viidi.

Inglismaa kirikud seisavad koos homodele lapsendamise vastu
Anglikaani kirik asus toetama katoliku kirikut selle taotluses pääseda aprillis kehtima hakkavast seadusest, mis lubab homopaaridel lapsi adopteerida.
Briti katoliku kiriku liidrid teatasid, et katoliiklik õpetus ei luba kirikutega seotud adopteerimisagentuuridel anda lapsi homopaaride hoolde, vahendab BBC. Kirikujuhid kinnitasid, et kui katoliku lapsendusagentuuridele ei lubata seaduses erandit teha, siis panevad nad agentuuride uksed kinni.
Nii katoliku peapiiskop kui anglikaani peapiiskop saatsid juba peaministrile seadusevabastust paluva kirja, kus nad leiavad: "Südametunnistusevabadust ei saa anda seaduse pädevusse, ükskõik kui heast tahtest see kavatsus ka ajendatud poleks."
Selle aasta aprillis hakkab Suurbritannias kehtima seadus, mis muudab seadusevastaseks kaupade müümisest ja teenuste osutamisest keeldumise seksuaalse orientatsiooni põhjusel.

Somaalia lennujaama tabas teine USA pommirünnak
Täna toimus teine USA õhurünnak Somaalia peamisele lennuväljale ja selles on kannatanuid.
Mõned hetked enne ÜRO delegatsiooni kandva lennuki saabumist, sai üks inimene rünnakus tõsiselt vigastada, märkis BBC korrespondent.
Eile lahkusid lennuväljabaasist 200 Etioopia sõdurit, olles eelnevalt aidanud valitsusel islamiäärmuslasi lüüa.
Samas on islamistid ähvardanud üleminekuvalitsuse ja Etioopia vägede vastu sissisõda alustada.
Valitsuse hinnagul võib Mogadishus paikneda veel kuni 3500 islami võitlejat.

Ivanov nõuab USAlt selgitust Euroopa raketitõrjebaasi kohta
Vene kaitseminister Sergei Ivanov pärib aru USA Kesk-Euroopasse plaanitava raketitõrjebaasi eesmärgi kohta.
USA ametnike sõnul on raketitõrjebaasi rajamine vajalik Euroopa kaitsmiseks Iraani või Põhja-Korea võimaliku raketirünnaku eest, teatas Reuters.
Ivanovi sõnul ei ulatu Iraani ega Põhja-Korea raketid Euroopat ründama ning mõlemad riigid ei oma ega kavatse endale muretseda kontinentidevahelisi ballistilisi rakette.
"Nüüd on meil põhjust uurida, mis on selle raketitõrjebaasi eesmärk?" küsis Ivanov kaks päeva pärast seda kui Vene kõrge sõjaväeametnik välja ütles, et antud baas kujutab endast reaalset ohtu Venemaa julgeolekule.
USA investeerib igal aastal 10 miljardit dollarit raketitõrjesüsteemidesse, mis hoiaksid ära tuumapead, bioloogilist või keemilist relva kandvate rakettide rünnakud.

Iisraeli president lahkub ajutiselt ametist
Iisraeli president Moshe Katsav läheb vägistamis- süüdistusega kohtu alla ja seoses sellega palus riigipea parlamendi spiikrilt ajutist vabastamist ametikohustustest.
Ajutiselt ametist kõrvaldamine tähendab seda, Moshe Katsev saab tavakodanikuna süüdistustele vastu seista, vahendab BBC. Presidendi ajutise ametist kõrvaldamise soovi peab heaks kiitma Iisraeli parlament Knesset.
Knesseti vasaku tiiva esindajad koguvad aga praegu toetust, et president ametist üldse tagandada. Parlamendis on kokku 120 liiget ja presidendi tagandamiseks on ettepanekule vaja 90-t toetajat.
President Katsav kinnitab endiselt, et ta ei ole midagi valesti teinud.
Täna teatas Iisareli peaprokurör Menachem Mazuz, et otsustas Moshe Katsavi süüdistsue tõesti kohtusse viia. Katsavit süüdistatakse vägistamises, seksuaalses ahistamises ja võimu kuritarvitamises.

Eestile viisavabaduse toov eelnõu jõudis USA Kongressi
Sel nädalal tuli USA kongressis arutlusele eelnõu, mille heakskiitmine toob endaga kaasa viisavabaduse Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kodanikele.
Kauaoodatud viisareformi teostamine kujutab endast õiglast tasu riikidele, kes on USAle terrorismivastases sõjas alati toeks jäänud, kirjutas The Washington Times. Paljud nendest riikidest on kõhklematult osalenud Iraagi ja Afganistani missioonides ning USAd poliitiliselt toetanud. Neist enim panustanud on Poola, kuid maha ei jää ka väiksemad kuid sama agarad liitlased: Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Balti riigid, nagu ka Küpros, Malta ja Kreeka ning Lõuna-Korea.
USAd kannustab ka see, et paraku on nendes riikides ameerikavastasus tõusnud ning USA ei taha liitlasi kaotada.
Praegu on saavad ilma viisata USAsse reisida 27 riigi - Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapan ning enamus Lääne Euroopa riikide kodanikud. Viisavabaduse puudmine Kesk-ja Ida-Euroopa riikidega tõestab, et Raudne Eesriie on endiselt reaalsus. Suurbritannia kodanike jaoks on viisavabadus juba 1986. aastast kehtinud. Samas ohustavad maailma julgeolekut saareriigi territooriumil võrsunud terroristid.

The Independent: hääletage rahakotiga raiskamise vastu
Briti ajaleht The Independent leiab, et Inglismaal pakitakse kõik kaubad liiga ohtrasse pakkematerjali ja tarbijad peaks oma meelsust näitama sellega, et jätavad sissemässitud kauba lihtsalt ostmata.
Tänase Briti ajalehe The Independenti juhtkiri hüüab pealkirjas: Me peame raiskamise vastu hääletama oma rahakottidega!
Juhtkirja sisu räägib sellest, et Suurbritannia supermarketites käib meeletu raiskamine, sest toit ja ka muu kaup pakitakse tohutusse kogusesse pakkematerjali. Ajaleht toob näiteks mälukaardi, mille pakend on sada korda suurem ja kümme korda raskem kui ese ise. Teise näitena kirjutab ajaleht kartulitest, mis pakitakse plastkotti ja siis mähitakse lisaks veel tsellofaani.
Seejärel kurdab The Independent, miks ometi ei või britid olla veidi mõistlikumad? Positiivse näitena toob ajaleht esile mandririikide tootjad, kes klaaspudeleid taipavad taaskasutusse võtta ilma, et pudel iga kord purustataks, sulatataks ja siis taas pudeliks puhutaks.

Moskvas toimus Eesti-vastane miiting
Georgi Žukovi monumendi juures Maneeži väljakul toimus Vene nooraktivistide ja II Maailmasõja veteranide miiting Eesti pronkssõduri mahavõtmise plaani vastu.
Aktsioonis osalejatel olid "fašismivastased meeleolud" ja peamine loosung oli "Kaitseme võitlejate-vabastajate mälestusi!", teatas raadiojaam Eho Moskvõ.
Miitingust võtavad osa umbes kaks tuhat inimest, teatas Interfax. Aktsiooni osalejatel olid ka plakatid "Ilves - sinu seadus on jamps. Ma ütlen fašismile ei", "NATO sabarakud - käed eemale Vene sõdurist!", "Hitler on Eesti kangelane!"
Platsile olid püstitatud noorteühenduste Molodaja Gvardija, Mestnõe ja Georgevcõ liikumiste lipud. Raadiojaama andmetel võtsid aktsioonist osa mitte ainult noored aktivistid, vaid ka Teise Maailmasõja veteranid.

Meedikud tahavad Afganistani oopiumi kasutada valuvaigistina
Briti arstide ühenduse doktorid tegid ettepaneku ravimite puudusest üle saada Afganistani oopiumist tehtava heroiini abil.
Heroiini kasutatakse meditsiinis diamorfiini nime all valuvaigistina, kirjutas The Independent.
Praegu on Suurbritannias legaalse diamorfiini puudus ja meedikud tahavad kasutada oopiumi, et teha sellest heroiini meditsiinilisteks otstarbeks. Samal ajal pingutavad Briti sõdurid Afganistanis selle nimel, et oopiumikasvatust hävitada.
"Kui me Afganistanis selle narkootikumi hävitamise asemel ära kasutaksime, siis saaksime head teha nii Afganistani rahvale kui aidata patsiente", rääkis doktor Vivienne Nathanson.
Aga seda ideed, mida esimesena pakkusid prantslased, tõrjuti Briti tervishoiuametis ja Afganistani valitsuses. Afganistanis toodetud oopium moodustab 90% kogu maailma illegaalse oopiumist, millest suur osa eksporditakse Euroopasse.

Sudaanist kaaperdatud lennuk maandus turvaliselt
Sudaanlase poolt kaaperdatud lennuk 103 reisijaga maandus turvaliselt Tšaadi pealinnas N'Djamenas.
Sudaani päritolu Kalašnikoviga relvastatud reisija nõudis Khartoumist startinud lennuki ümbersuunamist Tšaadi.
Pärast maandumist esitas kaaperdaja Prantsuse saatkonnale varjupaigataotluse, teatas Reuters.
"Lennuk maandus...kaaperdaja kohtus Prantsuse suursaadikuga ning reisijad ei ole ohus," teatas Lennuki omanikfrma Air West turundusjuhi Ahmed Salih.
"Kaaperdaja arreteeriti ning ta peab oma tegusid põhjendama. Tšaad ei ole terroristide varjupaigaks," ütles Tšaadi infrastruktuuriminister Adoum Younousmi.
Kaaperdaja ei esitanud peale kursi muutmise muid nõudmisi ning tema motiiv on teadmata.
Lennuk kaaperdati Eesti aja järgi kell 8.00 (GMT 6.00).

Streik Liibanonis nõudis kolme inimese elu
Hezbollah otsustas eile Liibanoni halvanud streigi lõpetada, kuid ähvardas selle uuestipuhkemist, kui valitsus ei täida opositsiooni nõudmisi.
Eilne valitsusevastane streik Liibanonis nõudis kolm elu ning vigastas 100 inimest, vahendas BBC.
Streigi korraldanud opositsiooni kuuluva Hezbollah liikme sõnul eemaldati barrikaadid tänevatelt ning streik lõpetati teisipäeva õhtul.
Hezbollah lubas uut streiki, kui Liibanoni valitsus ei täida opositsiooni nõudmisi: lubada Hezbollah valitsusse ja korraldada uued valimised.
Opositsioon süüdistab peaminister Fouad Siniora juhitavat valitsust liigses läänemeelsuses ning Liibanoni laostamises.
Sinora on kinnitanud, et valitsus ei tagane "hirmutamise" tõttu oma positsioonilt.

Iraan teeb tuumapommi Põhja-Korea abil
Põhja-Korea abistab Iraani maa-aluste tuumakatsete tegemisel.
Kahe riigi vahel on sõlmitud vastav koostööleping, mille kohaselt Põhja-Korea on nõus jagama Teheraniga oma 2006. aasta viimasest tuumakatsest saadud andmeid ja infot, kirjutas The Daily Telegraph.
Väljaanne viitab kõrgelseisvale Euroopa kaitseküsimustega tegelevale ametnikule, kelle andmetel külastavad Põhja-Korea eksperdid korduvalt Iraani. Tema sõnul kinnitab koostöö tegemist ka see asjaolu, et Iraani vaatlejad viibivad pidevalt Põhja-Korea relvakatsetel.
Ametniku andmetel saavad Iraani tuumapommi maa-alused katsed toimuda juba 2007.a lõpus.

Bush palub aastakõnes uuele Iraagi-strateegiale võimaluse andmist
USA president George Bush kaitses Kongressi kodade ühisistungil aasta olulisima kõnega otsust saata Iraaki 21 500 täiendavat sõdurit ning palus anda lisajõududele Iraagis võimalus edu saavutada.
Bush sõnas, et läbikukkumisel Iraagis oleks "kibedad ja kaugeleulatuvad" tagajärjed, samuti tõmbas ta tähelepanu kliimamuutuste tõsistele väljakutsetele ja tegi ettepaneku vähendada USA kütusetarbimist kümne aasta jooksul 20% võrra, et vähendada sõltuvust Kesk-Idast saabuvast energiast, kirjutab ETV24 BBC-d vahendades.
"Ka praegusel hetkel on meil veel võimalus muuta Iraagi sõja tulemust, ning leida selleks lahendusi," sõnas Bush ning kirjeldas, kuidas ta kaalus oma sõjaväekomandöridega erinevaid võimalusi Iraagi olukorra lahendamiseks ning parimaks võimaluseks edu saavutada valiti lisajõudude saatmine.

Litvinenko mõrva juurdlus ootab Moskva uut luba
Uurimine komistas vaidlusele, kas Vene võimudel on õigust Berezovskit üle kuulata.
Briti politsei uurijad, kes käisid detsembris Venemaal Moskva eksspiooni Aleksandr Litvinenko surmaga seotud tunnistajaid üle kuulamas, on esitanud Moskvale palve uuesti riiki pääseda. Ametlikku vastust pole veel saadud.
Kuid Moskva vahepealne ettepanek, et vastutasuks võiks Vene kohtuvõimu esindajad Londonis üle kuulata sinna põgenenud dissidendid Boriss Berezovski ja Ahmed Zakajevi, sai juba Londonist eitava vastuse.
Scotland Yard on koostanud ka toimiku oma avastustest seoses Litvinenko mõrvaga, mis kavatsetakse Venemaa võimudele üle anda. Venemaa peaprokurör Juri Tšaika on varem kinnitanud, et Vene kodanikke nad Londonile välja ei anna.
Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtun, kes olid Litvinenko endised töökaaslased ja sõbrad KGB päevilt, kuid kellega kohtumisel ta ilmselt mürgitati, kinnitavad järjekindlalt oma süütust, kuigi ei suuda anda veenvaid selgitusi, miks nende teekonnale on jäänud polooniumijälgi.

Rahvuslasi paelus Eesti pronkssõduri teema
Eestis nn pronkssõdurit ümbritsevad pinged on nüüd ka Lätisse jõudnud.
Läti Rahvusrinne ja Läti Teise maailmasõja veteranide liit saatsid peaminister Aigars Kalvitisele avaliku kirja, milles tsiteeriti hiljuti Eestis vastu võetud sõjahaudade kaitse seadust, kirjutas The Baltic Times.
Organisatsioonid nõuavad, et valitsusjuht lahendaks Riia Võidumonumendi küsimuse. Muu hulgas soovivad nad ka, et Kalvitis tegeleks seaduse väljatöötamisega, mille abil saaks Nõukogude okupatsioonijõude ülistavad monumendid maha võtta ja ära viia.
Rahvuslased meenutavad oma kirjas peaministrile vastuolulise Võidumonumendi ajalugu ja ütlevad, et Lätis on vale rääkida Nõukogude vägedest kui vabastajatest.

USA laiendab raketikilbi Venemaa kiuste Euroopasse
USA esitas Poolale ja Tšehhile palve lubada nende territooriumile radari- ja raketibaas.
Washingtoni kinnitusel saaks neist osa raketikilbist rünnaku vastu, mille võiksid toime panna näiteks Iraan või Põhja-Korea. Kuid Venemaa peab seda otseseks ohuks oma julgeolekule.
"Meie analüüs näitab, et radarijaama paigutamine Tšehhi Vabariiki ning raketitõrjesüsteemi paigutamine Poolasse kujutab meile reaalset ohtu," teatas ajakirjanikele Venemaa kosmosejõudude ülem kindralleitnant Vladimir Popovkin.
USA omalt poolt katsub Venemaad rahustada, et kilp pole suunatud tema suure tuumavõimsuse, vaid üksnes mõne nõrgema riigi väiksemamahulise rünnaku vastu.
Raketikilp kataks Euroopa
Juhul kui Praha ja Varssavi ettepaneku vastu võtavad, saab ehitistest suurim raketitõrjekilbi osa, mis on rajatud väljaspoole Ühendriike. Praegu töötavad radarijaamad juba Gröönimaal ja Jaapanis. Senised raketibaasid paiknevad Californias ja Alaskal.

Dinosaurused õppisid lendama nii esi- kui ka tagajäsemete abil
125 miljonit aastat enne biplaani leiutamist olid looduses topelttiivalised olemas.
Esimestel lendavatel dinosaurustel oli ilmselt kaks paari tiibu nagu biplaanil ehk kahe kohakuti asetseva tiivapaariga lennukil, väidetakse vastses teadustöös.
Mikroraptoriks nimetatud elukal olid pikkade sulgedega kaetud nii esi- kui ka tagajäsemed. Lendamiseks või pigem küll liuglemiseks läbi õhu tõmbas mikroraptor tagumised jäsemed keha alla, võttes biplaani meenutava kuju. Sedamoodi suutis ta puult puule liuelda vähemalt 40 meetri kaugusele, kirjutati USA teadusajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences avaldatud uuringus.
"Tundub, et mikroraptor leiutas biplaani 125 miljonit aastat enne Wright 1903 Flyerit," tõdesid uuringu autorid Sankar Chatterjee ja Jack Templin, viidates vendade Wrightide meisterdatud esimesele lennukile ja olles enne kasutanud ka arvutisimulatsiooni olendi lennuvõime hindamiseks. Ligi 80-sentimeetrise tiivaulatusega ja umbes kilogrammi kaalunud saurusel oli ka pikk sulgedega saba, mis aitas lennul tasakaalu hoida.

Tallinna tänavad on lumest puhastatud
Tallinna tänavad on kella poole neljase seisuga lumest puhastatud ja libedusetõrje tehtud
Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul jäid öise lumesajuga hätta eelkõige need kinnistute omanikud, kes kõnniteede puhastamiseks majahoidja teenust tellinud ei ole ja libedusetõrjet oma krundiga piirneval kõnniteel ise teevad.
Linna heakorra eeskiri nõuab, et kõnniteedel peab libedusetõrjet tegema kella seitsmeks hommikul ja lisaks ööpäevaringselt vastavalt vajadusele.
"Selle heakorraeeskirja nõude täitmine vajab aga palgatud majahoidjat või hooldusfirma teenust," rõhutas Valdmann.
Tallinnas reguleerib libedusetõrjeks kasutatava materjali kasutamist linna heakorra eeskiri, mille kohaselt on libedusetõrjeks kõnni-või pargiteedel keelatud kasutada tuhka või kloriide. Libeduse tõrjeks kasutatava puistematerjali tera läbimõõt peab olema 2-6 mm.

Tallinn otsib lahendusi haiglate bioloogiliste jäätmete käitlemiseks
Tallinna linnavalitsus kutsus kokku pealinna haiglate bioloogiliste jäätmete käitluse alase nõupidamise, kus arutati haiglate bioloogiliste jäätmete käitlemisega seonduvaid probleeme ja võimalikke lahendusi.
Nõupidamist juhtinud Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul tõstatasid pealinna haiglad juba aasta tagasi küsimuse bioloogiliste jäätmete käitlemisest.
"Haiglate põhitegevus on siiski arstiabi korraldamine, mitte jäätmekäitlus," nentis Martinson. "Arutluse all on, kas iga haigla vastutab eraldi oma jäätmekäitluse eest või suudame koos luua ühise jäätmekäitluse üksuse, kes tegeleb haiglates tekkivate bioloogiliste jäätmete käitlemisega."
Nõupidamisel otsustati, et Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet pöördub sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga osaleda koostööprojektis, mis võimaldaks luua ühise jäätmekäitluse üksuse pealinna haiglate bioloogiliste jäätmete utiliseerimiseks.

Tallinn ühineb Rooma üleskutsega mõista hukka surmanuhtlus
Tallinna linnapea Jüri Ratas saatis Rooma linnapeale Walter Veltronile kirja, milles ühineb viimase üleskutsega mõista hukka surmanuhtluse rakendamine ja ühtlasi kuulutada välja moratoorium surmanuhtluse täideviimisele.
Rooma linnapea Walter Veltroni saadab lähiajal Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile linnapeade üleskutse mõista hukka surmanuhtluse rakendamine ja kuulutada välja moratoorium surmanuhtluse täideviimisele.
Avaldusele küsiti kõigi Euroopa linnapeade toetust. Viimased surmanuhtluse täideviimised Iraagis on sügavalt hukka mõistnud ka Euroopa Liit.
Linnapea Jüri Ratase sõnul toetab Tallinn kui Euroopa Liidu Pealinnade Liidu eesistuja Rooma linnapea üleskutset.
"Surmanuhtluse rakendamine mistahes maailma otsas tuleb selgelt hukka mõista," tõdes Ratas.
Surmanuhtlus keelustati Eestis 1998. aastal.

Tallinna teenetemärgile kandideerib 15 inimest
Tallinna linnavalitsus otsustas teha linnavolikogule ettepaneku omistada tänavu 15 teenetemärki.
Linnavalitsuse hinnagul väärivad Tallinnale osutatud eriliste teenete eest teenetemärgiga tunnustamist Tallinna vanalinna kultuuriväärtuste kaitsja Boris Dubovik, rahvusvähemuste kultuuritegevuse pikaajaline korraldaja, Liidia Kõlvart, Tallinna linnapea aastatel 1984-1990 Harri Lumi, kauaaegne bussijuht Robert Marlen, lavastaja ja Tallinna kultuurielu edendaja Arne Mikk, Tallinna linnatranspordi ökonoomika valdkonna arengu kujundaja Mart Moosus, teadlane, tunnustatud kohalike omavalitsuste problemaatika tundja ja nõustaja Sulev Mäeltsemees.
Veel väärivad tunnustust teenetemärgiga sotsiaaltöö ja integratsioonialase tegevuse edendaja, Pirita birgitiinikloostri ülesehitamisele kaasaaitaja Lagle Parek, sünnitusabi edendaja doktor Maike Parve, Tallinna praost, kristlike ja üldinimlike väärtuse hoidja Gustav Peeter Piir, keeleteadlane, tunnustatud kohanimede hoidja, arendaja ja kaitsja Peeter Päll, tunnustatud sotsiaaltöötaja, laste turvakodu looja ja arendaja Tiiu Peterson, teadlane-geoloog, tunnustatud looduskeskkonna uurija ja kaitsja Anto Raukas, kauaaegne Tallinna linna finantsjuht Heino Tonsiver ning tunnustatud arst ja kirurgiateenistuse edendaja Rando Truve.

Tallinna vapimärgi kandidaadiks esitati Ita Ever, Edgar Savisaar ja Jüri Kuuskemaa
Linnavalitsus tegi ettepaneku anda tänavu kolm vapimärki, kandidaatideks esitati Ita Ever, Edgar Savisaar ja Jüri Kuuskemaa.
Tallinna vapimärk antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena. Taotlusi vapimärgi andmiseks on õigus esitada linnavolikogu komisjonidel, fraktsioonidel, linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel.
Taotlused vaatab läbi linnavalitsus ja esitab linnavolikogule oma ettepanekud. Vapimärgi andmise otsustab linnavolikogu. Linnavalitsusele on laekunud neli ettepanekut kolmele isikule vapimärgi andmiseks.
Tallinna linnavalitsus otsustas teha linnavolikogule ettepaneku anda vapimärk kõigile kolmele esitatud võrdselt väärikale kandidaadile. Kandidaadiks esitati Ita Ever, Edgar Savisaar ja Jüri Kuuskemaa.
Näitleja Ita Everi esitasid vapimärgiga kandidaadiks nii linnavolikogu Isamaaliidu fraktsioon kui ka linnapea Jüri Ratas. Everi üle poole sajandi kestnud aktiivne näitlejatöö on elavdanud Tallinna kultuurielu ja aidanud kaasa Tallinna kui kultuuripealinna teadvustamisele, põhjendas Isamaaliidu fraktsioon.

Sotsid tahavad ühtset taksode tellimist ja hinnakirja
Sotsiaaldemokraat Maimu Bergi hinnangul peaks Eestis Soome eeskujul tsentraliseerima taksode tellimise ja hinnakirja.
Maimu Bergi sõnul on Soomes juba mitme aasta eest riigi ja taksofirmade koostöös tsentraliseeritud taksode tellimine ja hinnapoliitika, maakonna-tasandil on määratud ka taksode konkreetne vajadus piirkonnas.
"Nii ei pea Helisingi elanikud ja külalised helistama mööda erinevaid taksofirmasid ja tundma enne taksosse istumist muret sõiduhinna pärast," märkis Berg.
Tallinnas on aga olukord täiesti vastupidine.
"Oletame, et Tallinna külastav turist sõidab sadamast kesklinna taksoga, mille kilomeetri hind on 7 ja pealeminek 35 krooni, arve seega kuskil 70 krooni. Tagasi sadamasse sõidab ta aga taksoga, mille hinnad mitu korda kallimad ja arve ka. Ta ei taipa vaadata hindu autoaknalt. Läheb siis politseisse kaebama, aga selgub, et jokk, et lihtsalt hinnad kõiguvad nii suures vahemikus, kusjuures mida kallim takso, seda viletsam masin sageli ja umbkeelsem juht," rääkis Berg.

Kadriorus asuva Vene Muuseumi tondiloss ootab remondiks raha
Kelle kasutusse läheb hoone pärast remondi lõppu, otsustab tulevikus linna volikogu.
Kumu ja Kadrioru lossi lähedal paiknev kunagine koolihoone on aastaid remontimata ning teada pole ka see, millal renoveerimine alata võiks.
Linn lasi eelmisel aastal koostada renoveerimisprojekti, kuid kultuuriväärtuste ameti (KVA) osakonnajuhataja Ene Vohu sõnul ei ole veel selge, millal selle teostamiseks raha leitakse.
Kuna hetkel tegeleb KVA mitme suurema objekti, näiteks loomaaia, lauluväljaku ja kultuurikeskuste ehitustöödega, siis selle aasta eelarvega Koidula 23 asuva hoone kordategemist kindlasti ei alustata.
Projekti hinnanguline kogumaksumus on ligi 40 miljonit krooni, aga alustuseks piisaks ka vähemast. "Tööde käimapanemiseks on tarvis vähemalt 15 miljonit," ütles Vohu. Kuna tegu on vana majaga, läheb kõige kallimaks kütte-, vee- ja elektrisüsteemide väljaehitamine.

Linn tahab juppi linnamüürist
Tallinna linnavalitsus kavatseb teha linnavolikogule ettepaneku tunnistada linnamüüri lõik Nunnatornist Kuldjala tornini ning Nunna, Sauna ja Kuldjala torn peremehetuteks ehitisteks. AS-i Restor eksperthinnangu kohaselt on nende ehituslik väärtus 14 631 000 krooni. Köismäe, Plate ja Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn ning Suurtüki tänavaga külgnevad linnamüürilõigud tunnistati peremehetuks juba 2005. aasta 10. märtsil.

Harju tänava liuväljal 15 500 uisutajat
Möödunud aasta 22. detsembril avatud Harju tänava tehisjääga uisuväljak on osutunud väga populaarseks vaba aja veetmise paigaks, esimese kuuga külastas seda 15 500 uisutajat.
Linnapea Jüri Ratas märkis, et ilmast hoolimata on linlased uisuplatsi omaks võtnud. "Linn soovib rajada ka teisi vaba aja veetmise kohti, näiteks Harjumäele või Skoone bastioni territooriumile," ütles Ratas.
Avatud iga päev
Liuväli on olnud ilmast hoolimata avatud iga päev kella 10-22. Jääle pääseb olenevalt vanusest ja nädalapäevast 30-60-kroonise tunnipiletiga, korraga mahub uisutama kuni 125 inimest.
Töötab ka plusskraadidega

Vabaduse väljaku proovikaevamised algavad 2. veebruaril
Kaevamisi alustatakse Kaarli puiestee sõidusuundade vahelt Vabaduse kella eest.
Vabaduse väljaku ümberkujundamist ette valmistav komisjon on proovikaevandite asukohad välja valinud ja otsustanud kaevamisi alustada 2. veebruaril.
"Proovikaevamisi on vaja võimalikult täpsete projekteerimistingimuste koostamiseks," ütles linnapea Jüri Ratas.
Proovikaevamisi alustatakse Kaarli puiestee sõidusuundade vaheliselt kolmnurgalt Vabaduse kella eest.
Teised kaks proovikaevandiks valitud paika asuvad väljaku parklaalal, seal alustatakse kaevetöid pärast vabariigi aastapäeva.
Kaob neli parkimiskohta
Kogu parkimisala proovikaevamiste ajaks kinni ei panda, kümmekonna ruutmeetri suurune kaevand võtab enda alla vaid umbes neli parkimiskohta.

Tallinna linnalt said mullu eluaseme 299 sundüürnikku
2006. aastal anti tagastatud eluruumide üürnikele üürile 258 munitsipaal- ja 41 sotsiaalkorterit ehk kokku 299 eluruumi. Neist 276 eluruumi, sealhulgas 235 munitsipaal- ja 41 sotsiaalkorterit, andis üürile linnavalitsus. Lisaks anti 23 munitsipaaleluruumi tagastatud eluruumi üürnikele üürile linnavolikogu otsustega.
Hooldekodu teel valminud nelja munitsipaalmaja 224 korterist said tagastatud eluruumide üürnikud enda kasutusse 189 munitsipaal- ja kolm sotsiaaleluruumi.
Kolimistoetust maksti mullu kokku 162 tagastatud eluruumi üürnikule.
Linnalt taotleb 2007. aasta 1. jaanuari seisuga üürikorterit 3278 isikut. Munitsipaalkorterit taotleb 2933 inimest, neist 1640 on sundüürnikud. Lisaks taotleb 345 inimest sotsiaalkorterit.

Tarand kaitses Euroopa Parlamendis Eesti viinatootmise traditsiooni
Eile õhtul arutas Euroopa Parlamendi keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon küsimust - kas viina tohib turustamiseks valmistada vaid traditsioonilisi lähtematerjale kasutades või tohib nendeks olla ka näiteks suhkruroog või suvaline teine toore.
Komisjoni liige, sotsiaaldemokraat Andres Tarand kaitses seisukohta, mille kohaselt tuleks austada aastasadadega väljakujunenud viinatootmise traditsioone ning lubada viina jätkuvalt valmistada vaid teraviljast, kartulist või suhkrupeedist aetud piiritusest.
Ka paljud teised saadikud toetasid oma parandusettepanekutes just seda ideed.
Arutelul nõuti korduvalt ka tervikliku alkoholipoliitika rakendamist liikmesriikides. Andres Tarandi sõnul oleks ka Eestis aeg välja töötada süsteemne alkoholipoliitika, mitte tegeleda eraldi alkoholi reklaami, märgistuse ja teiste aspektidega.
"On oluline, et vaatamata keemiatööstuse võimekusele valmistada piiritust praktiliselt suvalisest toormest, hoitaks elus vanu traditsioone. Kui Euroopa Liit on näiteks konjaki või Parmesani juustu kohta väga täpselt määranud, mis piirkondades ja milliste tehnoloogiatega neid valmistada, siis sarnaselt tuleks suhtuda ka viina. Viina on traditsiooniliselt aetud viljast või kartulist, las suhkruroog jääb pigem rummi tooraineks," ütles Tarand.

Uus mäekombain muudab põlevkivi kavendamise säästlikumaks
Narva põlevkivikarjääris käivitatud mäekombain suudab senisest säästlikumalt kaevandada nii põlevkivi kui ka paekivi, mis lasub põlevkivikihtide vahel ja suunati seni aherainepuistangutesse.
Uus masin kaevandab põlevkivi 60 sentimeetri paksuste kihtide kaupa, mistõttu on võimalik eri kvaliteediga põlevkivi kaevandada eraldi ja anda igale tarbijale just temale vajaliku kütteväärtusega kivi. Samuti saab kätte paekivi, mis kulub ehitusmaterjaliks, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Kuna üks masin kaevandab, purustab ja laadib põlevkivi autole, muutub kaevandamine ka majanduslikult efektiivsemaks.
Eesti Põlevkivi arendusdirektori Erik Väli sõnul aga töötajate arv uue tehnoloogia tõttu ei vähene.
"Aidu karjääris meil neid plaanis ei ole, aga Narva karjääri perspektiiv on kombainitehnoloogia. Oleme välja arvutanud, et nelja sellise masinaga saame me toota sama palju põlevkivi kui praeguste seadmetega, pluss veel paekillustiku ehitusmaterjaliks," rääkis Väli.

Laima peatas 80 kilo kommide Serenade müügi
Täienduseks tänases Eesti Päevelehes ilmunud uudisele "Laima kommidest leiti usse" teatas Laima, et peatas 80 kilo kommide Serenade müügi.
Kõnealune juhtum puudutas Kaunase Rimi kaupluses müügil olevaid kompvekke Serenade ning kuni juurdluse lõppemiseni keelati Leedus kauplemine kõnealuse koguse (80 kg) Laima toodetega. Muid piiranguid ettevõttele ei Leedus ega mujal seatud pole.
Laima on veendunud, et tegemist pole probleemidega mitte tootmis-, vaid hoiustamistingimustes.

PRIA on välja maksnud 815 miljonit krooni pindalatoetusi
Eilseks oli põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet taotlejatele välja maksnud 526,4 miljonit krooni ühtset pindalatoetust ning 289,1 miljonit krooni põllukultuuride kasvatamise täiendavat otsetoetust.
PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõivu sõnul on suur osa taotlejaid nüüdseks toetusrahad kätte saanud. "Need taotlejad, kel mingeid probleeme ei olnud, said oma toetuse kätte juba detsembris," ütles Noorkõiv ning lisas, et jaanuarikuusse jäid need taotlejad, kellel PRIA tuvastas erinevuse taotletud ning nõuetekohaselt hooldatud pinna vahel.
Selliseid taotlejaid, kellel PRIA küll tuvastas rikkumise, kuid praeguseks on vajalikud arvutused tehtud ning toetus välja makstud, on 397. "Veel on menetlusprotsess pooleli 188 taotleja osas, mis moodustab 1% taotlejate koguarvust. Neile loodame toetuse välja maksta veebruari esimeses pooles," rääkis Noorkõiv ning tuletas meelde, et taotluste puhul, kus on tuvastatud mingeid rikkumisi, tuleb teha täiendavaid toiminguid ning selliste taotluste menetlustähtaeg on alati pikem.

Märtsis jõustub uus majandus- ja maksusüütegusid puudutav seadus
Täna võttis riigikogu vastu karistusõiguse eriosa muutva seaduse, mis ühtlasi täpsustab ametialaste, maksualaste ning majandus- ja intellektuaalse omandi vastaste kuritegude koosseise.
Suurematest muudatustest, mis seaduse jõustumine kaasa toob, võib välja tuua ametialaste kuritegude senise kahe üldkoosseisu asendamise erikoosseisudega ja olemasolevate kuritegude määratluste täpsustamise.
Justiitsministeerium juhib tähelepanu ka sellele, et uue seaduse kohaselt järgneb esmakordsel vahelejäämisel keelatud või ilma tegevusloa, registreeringu või muu taolise loata majandustegevuse eest karistust väärteo eest, kuna erineval viisil registreerimist kasutatakse väga laialdaselt pea kõikides majandusvaldkondades.
Edaspidi on kuriteona karistatav vaid korduv rikkumine või selline lubamatu majandustegevus, millega on põhjustatud oht paljude isikute elule või tervisele, samuti rikkumine seoses lubamatu tegutsemisega valdkondades, mis seonduvad nt tervishoiuteenuse osutamise, nakkusohtlike materjalide käitlemisega, lennunduse ja raudteeliiklusega, samuti kindlustus ja finantsteenuse osutamisega.

Toivo Ninnas liitus Keskerakonnaga
Varem Reformierakonda kuulunud AS-i Tallinn Grupp nõukogu esimees Toivo Ninnas liitus Keskerakonnaga.
Ninnase sõnul otsustas ta parteid vahetada, sest Keskerakond on tema sõnul ainus riigikogus esindatud erakond, kes hoolib Eesti merendusest.
"Keskerakond saab ainukesena aru laevandustoetuste vajadusest," ütles Ninnas.. "Euroopa Liit lubab oma liikmesriikidel toetada laevandust. Seda teevad näiteks meie naabrid Soome, Rootsi ja Läti. Pean eelkõige silmas merd sõitvate meremeeste tulu- ja sotsiaalmaksu küsimust. Üks meremees annab tööd kolmele inimesele kaldal ja see on põhjus, miks Euroopa riigid peale Eesti toetavad merendust."
Ninnase sõnul peaks Eesti riik laevandust toetama, sest vastasel korral võivad laevad loobuda Eesti lipu all sõitmisest.

Eesti Energia teeb struktuurimuudatusi
Eesti Energia moodustab hetkel Narva elektrijaamadele kuuluva õlitehase baasil omaette äriühingu, samuti plaanib ettevõte koondada oma tütarettevõtte AS Energoremonti ja senise Eesti Põlevkivile kuulunud Mäetehnika AS-i tegevused üheks äriühinguks.
Eesti Energia otsustas hetkel Narva elektrijaamadele kuuluva õlitehase baasil moodustada omaette äriühingu. Esiteks võimaldab eraldi äriühing ettevõtte hinnangul selgelt lahku lüüa investeeringud elektri ja õli tootmisesse, mis eraldab kahe tegevuse riskid. Teiseks ei peaks AS Narva Elektrijaamad äriühinguna korraga keskenduma kahele erinevale suurele ärile. Õlitootmine ei ole Narva elektrijaamade põhitegevus, kuid selle äri maht ja potentsiaal nõuavad omaette keskendumist. Planeeritud ajakava uue äriühingu moodustamiseks on viis kuud alates nõukogu otsusest.
Kontsern plaanib ühendada ka Eesti Energia tütarettevõtte AS Energoremonti ja senise Eesti Põlevkivile kuulunud Mäetehnika AS-i tegevused üheks äriühinguks. Mõlema eraldi tegutseva ja kohati teineteisega konkureeriva ettevõtte põhitegevusalaks on metallkonstruktsioonide valmistamine ja hooldus. Kontserni seisukohalt on ebaotstarbekas omada kahte sama tegevusalaga tütarettevõtet. Lahenduseks on AS Mäetehnika ostmine AS Energoremont poolt, mis ühtlasi vähendaks ka Eesti Energia kontserni hierarhilisust. Eesmärgiks on tehing läbi viia uue majandusaasta alguseks.

MAXIMA alustab sel aastal kulinaariatoodete tootmist
MAXIMA Eesti avab sel aastal supermarketid MAXIMA XX ja alustab kulinaariatoodete tootmist.
Supermarketite avamine tähendab MAXIMA Eesti OÜ tegevdirektori Arunas Zimnickase sõnul ettevõttele uut lehekülge. "Suurendame oma siinset kaubavalikut ning alustame kulinaariatoodete tootmist," ütles Zimnickas.
Jaekaubandusketi MAXIMA Eesti käive kasvas mullu ligi 56 protsenti 1,91 miljardi kroonini. Aastaga avas kett Eestis kuus uut kauplust.
Zimnickase sõnutsi aitasid käivet kasvatada nii kaupluste lisandumine, uute klientide leidmine kui ka soodsad hinnad. "Tänavu kiire laienemine Eestis jätkub, loodame avada mullusest üle kahe korra rohkem poode," märkis Zimnickas. "Käibe kasv peaks tänu uutele kauplustele püsima sarnane möödunud aastale."

PRIA peadirektori kohale palju pürgijaid pole
Riigikantselei korraldatavale põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektori kohale on laekunud üks avaldus.
Et PRIA peadirektori kohale kandideerimisavalduste esitamise tähtaeg lõpeb täna, siis kandideerijate ring võib veel laieneda. Personalijuhtimise hea tava kohaselt riigikantselei kandideerijate nimesid ei avalda.
PRIA peadirektori valimine esimesel korral ebaõnnestus, kuna ükski kolmest senisest peadirektori asetäitjast valituks ei osutunud. PRIA peadirektori kohusetäitja Ahti Bleive ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et tema enam teist korda ei kandideeri.
Alates 2000. aastast PRIA-t juhtinud Mati Kermas pani ameti maha 17. novembril.
Kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni vastav koosolek toimub 31. jaanuaril. PRIA peadirektor hakkab palka saama 35 000 krooni kuus.

Eesti Energia kasum oli kaks miljardit krooni
Eesti Energia (EE) lõppeva majandusaasta üheksa kuu äritulud olid 6,68 miljardit krooni, mis on 24,5 % rohkem kui möödunud aasta samal perioodil, puhaskasum oli kaks miljardit krooni.
EE investeeris üheksa kuuga kokku 1,65 miljardit krooni.
Majandustulemusi mõjutasid ettevõtte teatel kõige olulisemalt jõudsalt kasvanud elektritarbimine Eestis, ühekordsed tulud kasutamata jäänud heitmekvootide müügist ja kulude vähendamine.
Elektrimüük Eestis kasvas oluliselt, moodustades 2006/2007 majandusaasta üheksa kuuga 4 620 GWh, mis on 7,8 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Elektrimüügi kasv oli tingitud peamiselt kõrgemast majanduskasvust ning jätkuvast kadude alanemisest.
EE investeeringute fookus püsis elektrivõrkudel, kuhu suunati 67% investeeringutest. Heitmekaubandusest saadud ühekordne tulu oli 1,45 miljardit krooni. Kasutamata jäänud heitmekvootide müügitulud kasutab EE keskkonnasäästlikeks investeeringuteks ning süsihappegaasi vaba elektritootmise arendamiseks.

Maksuhaldur: Dividendide ümberkvalifitseerimiseks palgana analüüsib maksuhaldur iga kaasust eraldi
Maksu- ja tolliameti teatel annab kehtiv maksukorralduse seadus (§84) maksuhaldurile õiguse mitte lähtuda maksustamisel tehingu või toimingu vormist, vaid maksustada tehing vastavalt selle tegelikule sisule, kui ilmneb, et see oli tehtud teises vormis maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul lähevad selle sätte alla ka juhtumid, kus äriühing maksab äriühingus töötavale omanikule palga asemel dividende, hoidudes sellega kõrvale sotsiaalmaksu tasumisest. Loomulikult ei saa kõiki makstud dividende automaatselt käsitleda palgatuluna, vaid igat konkreetset juhtumit tuleb analüüsida individuaalselt. Palgatuluks saab ümber kvalifitseerida ainult juba väljamakstud dividende, mitte lihtsalt äriühingu teenitud kasumit.
Veermäe rõhutas, et dividendide ümberkvalifitseerimiseks palgana analüüsib maksuhaldur iga kaasust eraldi. "Olulised asjaolud, mida arvestatakse igas kaasuses on isiku rolli ja osalust tegevjuhtimises ning ka seda, milline on antud tegevusalal tavapärane tegevjuhi töötasu," ütles Veermäe.

Lääne-Eesti loomakasvatajad on PRIA tegevuse tõttu löögi alla sattunud
Hiiu, Saare ja Lääne maavanemad tegid ühises avalduses põllumajandusminister Ester Tuiksoole ettepaneku tühistada kolme maakonna põllumajandustootjatele esitatud 2004. ja 2005.
Maavanemate sõnul on pindalatoetuse ja maaelu arengukava 2006. aasta toetuste väljamaksete peatamine ning 2004. ja 2005. aastal makstud toetuste tagasinõudmine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt kahetsusväärne, vahendas Saare Maavalitsus.
Toetuste määramise korra muutumise tõttu sattus löögi alla enamik Saare, Hiiu ja Lääne maakonna loomakasvatajatest, kes kasutavad loomade karjatamiseks peamiselt looduslikke rohimaid.
"Seetõttu on küsimuse lahendamine kolme maakonna jaoks põllumajandusliku tootmise jätkumise ja maade kasutuse seisukohalt äärmiselt oluline," rõhutasid Hannes Maasel, Toomas Kasemaa ja Sulev Vare ühises kirjas.

Kalev teeb suurperede seas oma hiljuti omandatud väljaannetele reklaami
Kalev kingib ligi 3800 paljulapselisele perele kommipakid, kus on lisaks maiustustele ka lugemist ettevõtte poolt hiljuti omandatud meediväljaannete trükiste näol.
Kalevilt saavad paki üle 17 000 lapse. Kommikottide suurus sõltub laste arvust peres. Kokku jagatakse Eesti suurperedele ligi kümme tonni komme. Lisaks maiustustele on pakkides ka ajakirjad Just! ja Sporditäht või Ärielu. Soovi korral on peredel võimalus vormistada nimetatud meediaväljaannete tasuta tellimus kuni kolmeks kuuks.
Kalevi finantsdirektor Tarmo Maasikamäe sõnul soovib ettevõte näidata sotsiaalset vastutust konkreetsete tegudega, mis on suunatud perekonna ja sportlike eluviiside toetamiseks.
Kalevi kommikotid ning ajakirjapakid jõuavad suurperedeni koostöös kohalike omavalitsustega. Iga pere saab oma paki kätte elukohajärgse valla kaudu.

Narva karjääris alustab tööd põlevkivikombain
Kolmapäeval alustab Narva karjääris tööd Eesti Põlevkivi esimene freeskombain Wirtgen 2500, mis maksis 30 miljonit krooni.
Läinud aasta detsembris alanud seadistusperioodi jooksul töötati Saksamaal valmistatud kombaini jaoks välja Narva karjääri tingimustele vastavad tehnilised ja logistilised skeemid. Samal ajal koolitati mehi, kes uue kombainiga tööle hakkavad, kirjutab Põhjarannik.
Freeskombainid on Eesti Põlevkivi teatel pealmaakaevandamise nüüdisajastamiseks parim võimalus: suureneb põlevkivikihi tootlikkus, vähenevad kaod, on võimalik toota õlikivi ning reguleerida kvaliteeti vastavalt vajadusele. Samuti väheneb kaevandamisel kasutatava tehnika hulk, kuna karjäärikombain ühendab endas mitme masina töö: freesib, purustab ja laadib.

Eesti Energia energiakaubanduse üksuse juhiks saab Jaanus Arukaevu
Eesti Energia asutas uue energiakaubandusega tegeleva äriüksuse, mille juhiks saab ka varem Eesti Energias töötanud Jaanus Arukaevu (41).
Energiakaubanduse üksuse peamiseks eesmärgiks on Eesti Energia kontserni elektri tootmise ning ostu- ja müügiportfellide kujundamine. Energiakaubandus hõlmab ka Eesti Energia tegevust elektri müüjana ja ostjana välisturgudel.
Jaanus Arukaevu on lõpetanud Taru ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ühtlasi töötas ta aastail 1999-2005 Eesti Energias, olles algul jaotusvõrgu teenindusdirektor (1999-2000), seejärel teeninduse müügidirektor, turundusdirektor (2000-2002) ning hulgivaldkonna juht (2002-2005).
2005.-2006. a töötas ta Kuusakoski OY Balti piirkonna turundusjuhina, kus juhtis vanametalli ostuturunduse kontseptsiooni loomist ja juurutamist Eestis, Lätis ning Leedus ja ettevõtte igapäevast turundustegevust.

Tööandjad: "Tehtud!" hüüdjatel on palju tegemata
Eesti Tööandjate Keskliit heidab enne valimisi heldeid lubadusi jagavatele poliitikutele ette võimetust mitmete oluliste majandusprobleemide lahendamisel.
"Meid ja meie liikmeid häirib poliitikute poolt alustatud palgaralli, jõuetu suhtumine tööturu avamisse, otsustamatus ettevõtte tulumaksu küsimuses ning ignoreerimine eurorahade jagamisel," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. "Meile ei meeldi, et poliitikud ütlevad "Tehtud!", kuigi tegemata on nii tervishoiu-, pensioni-, haridus-, tööturu- kui haldusreform,"
Tööandjate keskliidu tegejuhi Tarmo Kriisi sõnul on eelmiste valitsuste moodustamise kogemus on tööandjatele õpetanud, et kui ettevõtjad jäävad oma seisukohtade esitamisega erakondadele hiljaks, on pärast valimisi oma vaateid ja aateid märksa raskem kui mitte võimatu poliitikutele selgeks teha.

Vargad said eelmisel aastal üle poole miljardi
Eile avaldatud jaekaubandusvarguste uuringust selgub, et Eestis langes mullu varaste saagiks 640 miljonit krooni jaekaubanduse 48,4 miljardilisest aastakäibest.
Kuuendat aastat tehtud uuringu European Retail Theft Barometer (jaekaubandusvarguste baromeeter) kohaselt langes eelmisel aastal kogu Euroopa kauplustes varaste saagiks kaupu 454 miljardi krooni väärtuses, kirjutab Äripäev.
Kuna kauplused teevad kulutusi turvasüsteemidesse, siis, liites needki ligikaudu 125 miljardit krooni varaste tekitatud kahju hulka, saame tulemuse - kokkuvõttes viisid poevargad iga eurooplase, poevargad ise kaasa arvatud, taskust 1114,5 krooni.
"Eestis on tendents selline, et kaoprotsent on väiksem kui Euroopas, kuid turvakulud suuremad," ütles Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel. "Kogukulud on Euroopaga enamasti samad."

Eesti Post: saatke palju tühje postipakke, tuleb odavam
Kümne paki saatmine on tunduvalt odavam kui näiteks ühe kuni üheksa paki saatmine.
"Varem saatsime viis pakki kogukaaluga 20,8 kilo ja maksime selle eest 88 krooni," ütleb autokeemiaga kaupleva osaühingu Gerd ITC juht Ahto Krabbi. "Uue hinnakirja järgi tuli saatmistasu aga 290 krooni, ent kui me lisaksime sellele viiele pakile viis tühja karpi, tuleks meil tasuda vaid 97 krooni."
Seetõttu saadabki Gerd ITC nüüd kliendile korraga vähemasti kümme avarat pakki, igaühe sees vaid kaks pudelit. "Meie töötajate vaimse tervisega on endiselt kõik korras!" vabandab firma koduleheküljel klientide ees. "Vabatahtlikult me ei pakiks ju kaht pudelit karpi, kuhu mahub kümme."
Krabbi sõnul saatsid nad terve detsembrikuu pakke nii nagu ikka - neli-viis korraga, vastavalt tellimusele - ega osanud uuest hinnakirjast nii kardinaalset hinnamuutust välja lugedagi.

Tarbimislaenude maht kasvas mullu kaheksa miljardi kroonini
Aktiivselt pakutava SMS-laenu turuosa jääb keskpanga hinnangul alla protsendi.
Eesti Panga statistika näitab, et 2006. aastal kasvas tarbimislaenude jääk Eestis 4,6 miljardilt kroonilt enam kui kaheksa miljardi kroonini ehk kahekordseks.
Keskpanga andmetel moodustas 2006. aasta lõpuks tarbimislaenude maht ligi neli protsenti SKP-st. Koos autoliisinguga moodustas vastav laenujääk aga 12 miljardit krooni, mis kokku moodustab juba kuus protsenti SKP-st. Võrdluseks - näiteks euroala keskmine tarbimislaenude tase SKP suhtes oli 2006. aasta juulis 6,9 protsenti. Kõrgema, üle kümneprotsendilise näitajaga paistavad silma Rootsi ja Suurbritannia.
Pangad kiiret tarbimislaenude kasvu ohtlikuks ei pea. "See valdkond on endiselt arengufaasis," ütles Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhataja Annely Herman.

Alustati rahvamajade seaduse kirjutamist
Türil alustati rahvamajade seaduse kirjutamist, sest olukord, kus tegutseda tuleb suuresti oma parema äranägemise järgi ja kus palju sõltub vallajuhtide hoiakutest, vajab lahendamist.
Eesti Rahvamajade Esinduskogu juhatuse esimees Ülle Välimäe ütles Aktuaalsele kaamerale, et rahvamajade seadus looks ühtse süsteemi ja võimaldaks tulevikku planeerida, vahendab ETV 24.
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna nõuniku Eino Pedaniku sõnul võiksid nad seaduse loomisel enda kanda võtta juriidilise poole ettevalmistamise.
Et rahvamajade seaduse väljatöötamise initsiatiiv vormuks seaduseks, peab selle heaks kiitma kultuuriministeerium, valitsus ja lõpuks ka parlament.
Rahvamajade esinduskogu ei istu seni käed rüpes ning juba on alustatud kultuuritöötajate kutsestandardi väljatöötamist, loomisel on Eesti Rahvamajade Ühendus.

Rahvusooperi sooloõhtul esineb bariton Olaf Bär
26. jaanuaril esineb Rahvusooper Estonia esimesel sooloõhtul saksa bariton Olaf Bär, keda peetakse praegu saksa soololaulu lied'i parimaks esitajaks.
Kontserdiga sel reedel alustab Rahvusooper uut sooloõhtute traditsiooni. Teatri loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer ütles, et maailma muusikaajaloo üks kõige põnevamaid ja intiimsemaid žanre ongi soololaul. "Saksa lied on väga rikas emotsioone täis maailm, kus on põimunud poeesia ja muusika. Seega sobib kammerlaul ooperiteatrisse suurepäraselt," sõnas Volmer.
Arvo Volmer rõhutas ka esineja kõrget taste: "Valik Olaf Bärile langes eelkõige seetõttu, et tahtsin esimest sedalaadi kontserti näha väga kõrgetasemelisena. See saksa bariton kuulub hetkel maailma superstaaride hulka, olles selliste kuulsuste nagu Peter Schreier'i ja Dietrich Fischer-Dieskau traditsioonide jätkaja. Ta pole varem Eestis esinenud, kuid tundis suurt huvi meie teatri vastu ning idee saigi teoks. Loodan, et kontsert pakub publikule tõelise elamuse," lisas Volmer.

Kumus näeb filmi "Maa asustamine ja õhku tõusmine" 
Täna õhtul on kõigil huvilistel võimalus Kumus vaadata David Attenborough' filmi "Life in the Undergrowth - Invasion Of The Land & Taking To The Air" ehk "Maa asustamine ja õhku tõusmine".
Selgrootud on hämmastavalt kirev ja mitmekülgselt edukas ökosüsteem. Kui meie ja teised selgroogsed kaoksime üleöö, siis ülejäänud maailm saaks väga hästi hakkama. Kui aga nemad peaks kaduma, siis maailma ökosüsteem hävineks.
400 miljonit aastat tagasi oli maa tõepoolest elutu, tühi ja paljas nagu kirjutab ka Vana Testament. Äärmine külmus ja kuumus käisid kõrvuti. Selgrootud olid pioneerid - esimesed loomad, kes väljusid veest ja asustasid maa. Loomulikult koostöös rohelise taimestikuga, õppisid nad elama ilma kaitsva vee keskkonnata.
Ülimalt vaatemänguliselt on filmitud nii kõrbes elavaid skorpioneid, alles lendama õppivat kiili kui tavaliste aiatigude armurituaale. Film selgitab kuidas selgrootud veest väljusid ja maa asustasid, kui ka seda, kuidas nad esimestena maa gravitatsiooni trotsides õhku tõusid.

Eesti klaasikunstnikud vaatavad kümnele aastale tagasi
Tallinn
Klaasikunstniku ja näituse ühe kuraatori Mare Saare hinnangul on tänavu 70-aastaseks saanud professionaalse Eesti klaasikunsti üldilme elegantne ja väljapeetud. Tegeldakse üldjuhul igavikuliste ja globaalsete teemadega, igal kunstnikul on oma väljakujunenud loojakäekiri.
Näitusel on esindatud on eri põlvkondade looming.
"Valitsevaks on skulptuurne suund, mis aga väljendub väga erinevalt - monumentaalsetest, samal ajal aga ka detailile rajatud Rait Präätsa maalinguga skulptuuridest, Eve Koha kristallselgest igavikulisest optikast, Ivo Lille värvimängu ja meisterlikku külmtöötlust ühendavatest skulptuuridest ("Sihtmärk" 2001 aastal Rahvusvahelisel konkurssnäitusel Kanazawas auhinnatud töö) Maie Mikofi ülipeente põletitehnikas lindobjektideni," rääkis Saare tendentsidest tänapäeva Eesti klaasikunstis.

Virtuaalses kunstigaleriis on avatud kaks uut e-näitust
Kunstikeskus.ee portaali kuuluvas 24h galeriis avanenud kahte esmapilgul täiesti vastandlikku uut e-näitust ühendab mõlema autori kompromissitu ja sugestiivne lähenemine valitud temaatikale.
Esimene näitus tutvustab pealkirja "Elutants" all Sirje Protsini uuemaid maale. "Tema naisefiguurides on renessansimaigulist püüdu täiuslikkuse poole, ilu sõnumit toetavad kirglikud värvivalikud ja kohati ülihoogne pintslitöö. Ühesõnaga - ilusad naised ilma igasuguse irooniata. Kahtlemata mõjub selline lähenemine praeguses "sotsiaalset närvi" väärtustavas kunstipildis konservatiivselt - ja samas ka värskendavalt ning ilu taastulemist kuulutavalt," iseloomustab Prostini maale Kunstikeskus.ee juhataja Vano Allsalu.
Sirje Protsin (s. 1959) on Vano arvates üks tugevama maalijanärviga Tartu kunstnikke. Protsin on 1992. aastast ka Eesti Kunstnike Liidu liige.

Pärnu muuseumis võib avastada kadunud kirikuid
Eile avati Pärnu muuseumi näitusesaalis väljapanek "Kadunud ja veel ehitamata kirikud", näitus on pühendatud Pärnus ja Pärnumaal hävitatud või tegevuse lõpetanud kirikutele.
Välja on pandud Püha Nikolai, Jaani, Aleksander Nevski, Imetegija Nikolause ja Jumalaema Uinumise kiriku interjööri ja eksterjööri elemente, kirjutab Pärnu Postimees.
Võimsana kõrgub näitusesaalis valvsuse sümbol tornikukk, mis pärineb kunagise Püha Nikolai kiriku tipust. 13. sajandi lõpus ehitatud kirik oli korduvalt põlenud, näitusel eksponeeritud kukk vaatas tornitipust Pärnu peale arvatavasti 1885. aastal.
Oluline koht näitusel on jaanuari alguses Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu Püha Suurmärter Jekaterina kirikust niiskuse eest muuseumi varjule toodud pühapiltidel.
Peale ajalooliste maalide ja esemete on näitusele välja pandud Margus Tiitsmaa ehk kunstnikunimega Sorge sakraalse sisuga assamblaažid "Surnud ingel" ja "Tasakaalu aste", mis ei kuulu ühelegi kirikule ja sümboliseerivad ehitamata kirikute sakraalkunsti.

Ameerikamaiste Oscarite sära kuldab Eesti kinode repertuaari
Praegu Eestis linastuv "Paabel" kogus USA filmiakadeemialt seitse nominatsiooni.
Eile Hollywoodis teatavaks tehtud Oscarite kandidaadid viivad tähelepanu kinodele, kus äramärgitud filmid juba jooksevad või on kohe-kohe tulemas.
Kõige enam ehk kaheksa korda märkis Ameerika filmiakadeemia ära muusikali "Dreamgirls", mis tuleb Eestis kinno 16. veebruaril. Tegu on Broadway muusikali ekraniseeringuga, mis jutustab kolmest vahvast mustanahalisest naisest, kes teevad soulilaulja karjääri 1960. aastatel.
Kolm filmi "Dreamgirls" (see on ka eestikeelne pealkiri) nominatsiooni on parima filmilaulu kategoorias. Tähelepanuväärne on seegi, et muusikafilm ei ole küündinud tähtsaks peetud parima filmi või siis lavastaja kategooriani.
Seitsmes kategoorias särab praeguse Briti kuningakoja elu valgustav inglise film "Kuninganna", mida on oodata Sõpruse linale alates 9. veebruarist. Film sai tähtsate kategooriate nominatsioonid: lisaks parima filmi, lavastaja ja stsenaristi omale on tõstetud esile ka Helen Mirreni nimiosa.

Rüütlid toovad Estonia lavale "Sülfiidi" 
Homme jõuab Estonia lavale romantiline ballett "Sülfiid".
August Bournonville'i balleti Herman Severin Løvenskjoldi muusikale toob Estoniasse Taani kuningliku balleti kunstiline juht Frank Andersen (pildil) koos abikaasa Eva Kloborgi ja balletitantsija Anne Marie Vessel Schlüteriga. Lavakujunduse, kostüümide ja valgusrežii looja on tuntud portretist ja teatrikunstnik Mikael Melbye. Nii Andersen kui ka Melbye on Taani kuninganna Margrethe II poolt tõstetud rüütliseisusse. Esietendusel dirigeerib kogenud maestro Jüri Alperten. Teisel etendusel, 27. jaanuaril teeb oma debüüdi Estonias noor dirigent ja viiuldaja Mikk Murdvee.

Kuninglik Norra saatkond alustab Griegi aasta üritustega
Tänavu möödub norra tuntuima helilooja Edvard Griegi surmast sada aastat. Seda sündmust tähistatakse kõikjal maailmas väga suurejooneliselt. Eestis alustatakse Griegile pühendatud aastat juba täna kontserdiga Estonia kontsertsaalis. Üles astub Grieg Trio, kuhu kuuluvad pianist Vebjørn Anvik, viiuldaja Sølve Sigerland ja tšellist Ellen Margrete Flesjø.
Griegi aasta ei jää vaid tagasivaateks tema elule ja loomingule. Mälestuskavas osalevad mitmed noored muusikud ja kunstnikud ning lisaks Griegi enda loomingule esitatakse originaalteoseid, mis on inspireeritud tema ideedest ja tegevusest. Mälestuskava läbivad teemad on Grieg kui humanist ja helilooja ning tema loomemeetodid. Kõige paremini peegeldab Griegi humanismi tema kreedo: "Kõigepealt peab olema inimene. Kogu tõeline kunst kasvab välja sellest, mis on silmapaistvalt inimlik."

Ööklubi Privé on kuulsaid artiste Eestisse toonud juba neli aastat
Sel reedel ja laupäeval tähistab Tallinna vanalinnas paiknev klubi Privé oma neljandat sünnipäeva.
Eesti ööklubide üks lipulaev Privé on importinud aastate jooksul Harju tänaval asuvasse tantsusaali pea lugematul hulgal suuremaid ja väiksemaid välisartiste kõikjalt maailmast.
Tänu ööklubi pingutustele on eestlastele kandikul koju kätte toodud sellised muusikamaailma tipptegijad nagu Todd Terry, Joey Negro, Kenny Dope, Josh Wink, Derrick May, Jazzy Jeff, DJ Premier, Guru, Adam F, Fabio ja Grooverider.
Sel nädalavahetusel kavatseb ööklubi Prive väärikalt tähistada oma neljandat edukat tegevusaastat. 26.jaanuaril leiab koostöös nimeka UK plaadifirmaga "Milk'n 2 Sugars" aset üritus "Kiddology", kus klubi saab endale uue "MN2S" näo. Laval võib näha üht tantsumuusika nimekamat diivat Lisa Millet'i, kes on andnud oma hääle näiteks superhittidele "Bad Habit", "Soul Heaven" ja "Sleeptalk".

Kinolinale naasnud Rocky tõusis kohe Briti kassahitiks
Rocky poksijasaaga kuues osa kogus briti kinodes esilinastumise avanädalavahetusel enim vaatajaid ja teenis 3,6 miljonit naela piletitulu.
Poksija Rocky Balboa elust rääkiva filmisaaga kuues osa, milles teeb kinolinal comebacki tänaseks 60-ne aastane Sylvester Stallone, teenis Ühendkuningriikides esilinastuse avanädalavahetusel 3,6 miljonit naela piletitulu ja tõusis briti kinodes nädalavahetusel enim vaadatud filmiks, teatab BBC.
Film "Rocky Balboa" tõukas seni esikohal olnud filmi "Pursuit of Happyness" ("Õnne otsinguil") teiseks, mis teenis nädalavahetusega 1,7 miljonit naela.
Esimene osa saagast, mille keskmes on poksija Rocky Balboa, nägi ilmavalgust kolmkümmend aastat tagasi 1976. aastal. Saaga viies osa linastus 1990. aastal.
Peale kuueteistkümne aastast pausi valminud saaga kuuenda osas on endiselt peaosas Sylvester Stallone, kes on ka seekordse osa stsenarist ja lavastaja.

Loodus elab oma elu ka talvel Tallinna vanalinnas
MTÜ Loodusring korraldab kõigile huvilistele kolme tunnise talvist vanalinna uuriva õpperetke.
"Ka Tallinna südalinnas saab aastaringselt jälgida loodust. Üsna sageli võib kuulda arvamust, et linnainimene peab loodusesse minekut kevade või suveni ootama. Samas kõnnitakse, pahatihti küll sõidetakse tähelepanuta mööda linna haljasaladest ja parkidest, teadvustamata, mida seal igal ajal huvitavat leida on," ütles MTÜ Loodusring juhataja Arne Timm.
Asjatundja juhendamisel toimuval õppekäigul tutvutakse Toompea kõrgete nõlvadega, pargipuude ja -põõsastega. Samuti uuritakse erinevaid samblikke ja jälgitakse linde nende talvistes toimetamistes. Veel meenutatakse õppekäigul kunagise kindluslinna võitlusterohket ajalugu, millest annavad tunnistust linnamüürid, tornid ja bastionid.

Rokimehed said endale pikapäevarühma
Tallinnas Kalamajas kinnitab endise diskopaiga ruumides kanda rokiklubi Hades.
Balti jaama taga aadressil Kotzebue 13a eelmise aasta lõpuni tegutsenud Klubi Mistika kogus tuntust eelkõige kirjavigadest kubiseva koduleheküljega ja fantaasiarikka menüüga.
Praegu meenutavad ruumide eelmist elu esimese korruse roosa lagi ja diskokera. Tõsi, peeglipall on saanud endale ogadest lisavarustuse ja roosa laevärv varjub metalltahvlite taha. Seinu katavad maalitud leegid ja pealuud.
Hadese üks eestvedajaist Marek Makko räägib, et oma klubi mõte mõlkus meeles juba pikemat aega. Ja Kotzebue tänava ruumid tundusid sobivad, et pakkuda 1980.-1990. aastate roki- ja hevimuusika taustal viisakat äraolemist vanematele, nii 30-40-aastastele rokihingedele. "Sellisele vanuserühmale puudus siiamaani koht," eristab Makko Hadest Tallinna teistest rokibaaridest.

Allan Vainola unistab Rakveres
Täna jõuab ansamblitest Vennaskond, Metro Luminal ja Sõpruse Puiestee tuntud Allan Vainola koos oma uue mõtliku sooloplaadiga "Unenäopüüdjad" Virumaale. Prantsuse šansoone meenutavate lugudega kontserdil Rakvere teatris saadab Vainolat akordionimängija Jaak Lutsoja. Kontsert algab kell 22. Pilet maksab 50-75 krooni.

Vihm rikkus Ferrari testipäeva
VORMEL-1
25-aastane brasiillane jõudis teha 31 ringi ning sõita kiireimaks ajaks 1.18, 767, kuid siis muutus vihmasadu nii tugevaks, et testid otsustati lõpetada, vahendab Sportnet.
Räikkönen, kes oma esimese sõidu Ferrariga tegi alles eile, oli oma kiireimal ringil mõistetavatel põhjustel 3,5 sekundit aeglasem kui Massa. Kuivõrd vihmasadu rikkus tänase päeva, otsustas Ferrari tehnikat ja piloote testida ka reedel.

Renault demonstreeris uut vormelit
VORMEL-1
Pärast Fernando Alonso lahkumist McLarenisse on Renault mitmete muutuste lävel, muutus ka meeskonna peasponsor, kelleks algaval hooajal on finantsasutus ING Group, koos uue sponsoriga muutus ka auto värvilahendus, mis on viimastel aastatel olnud kombinatsioon sinisest ja kollasest, vahendab Sportnet.
"2005. ja 2006. aasta meistritiitlid on teinud Renault'st ühe suurematest jõududest vormel-1 sarjas. Me peame seda reputatsiooni õigustama, rajal jäävad meie ambitsioonid ikka samaks, me tahame, et meie tehniline meeskond ning sõitjad teeksid Renault'st meistritiitlipretendendi," rääkis oma kõnes Renault F1 meeskonna president Alain Dassas. Renault tiimi sõitjad algaval hooajal on Giancarlo Fisichella ja Heikki Kovalainen.

Suurfavoriit Nadal jäi poolfinaalist välja
Tšiili tennisist Fernando Gonzales alistas Australian Openi veerandfinaalis maailma jooksvas edetabelis teisel kohal oleva hispaanlase Rafael Nadali 6: 2, 6: 4, 6: 3 ning kohtub poolfinaalis Tommy Haasiga.
Tšiili tennisist sundis Nadali tegema 21 sundimatut viga ning võidu vormistamine võttis tal aega veidi üle kahe tunni. Gonzalese jaoks on tegemist esimese grand slam turniiri poolfinaaliga, vahendab Sportnet. 
"Ma mängin hetkel suurepäraselt ning olen veel enamaks võimeline. Olen mõned korrad mänginud grand slam turniiri veerandfinaalis, kuid pole kunagi võitnud, mängisin täna täiesti uskumatult," kommenteeris Gonzales. Kehvasti mänginud Nadal vihjas pärast matši jalavigastusele.

Otepää suusarada pikeneb 3,75 kilomeetrini
Otepää murdmaasuusatamise MK-etapi läbiviimiseks valmistatakse Tehvandi suusakeskusesse 3,75 km pikkune kunstlumest ring.
Seitsmendat korda Eestis toimuval jõuproovil on laupäeval, 27. jaanuaril kavas eraldistardist klassikadistantsid ja pühapäeval, 28. jaanuaril klassikatehnikas sprindivõistlus. Otepääl on starti asumas kokku 179 suusatajat 19 riigist.
"Suusastaadioni ja 2,5 km ringi põhja ettevalmistamine on lõpetatud ning töö käib trassi pikendamisel. Hetkel on 3,75 km ringist puudu veel 800 meetrit, mille loodame kunstlumega katta hiljemalt neljapäeva hommikuks," ütles korralduskomitee esimees Alar Arukuusk.
Laupäeval kell 10.30 algav naiste 10 km võistlus sõidetakse 3,3 km ringil ja kell 12 stardi saav meeste 15 km võistlus toimub 3,75 km pikkusel ringil. Pühapäeval jätkatakse kell 9.45 klassikatehnikas sprindivõistluse (naised 1,0 km, mehed 1,2 km) kvalifikatsiooniga.

Ka lõunanaabrid kaotasid EuroCupil
Korvpall
BC Šiauliai üritas kodus oma teise ringi võiduarvet avada Küprose meeskonna DTL EKA AEL vastu, aga andis ohjad külalistele kolmandal veernadil ja kaotas 79: 85. Riia ASK sõitis külla Mariupoli Azovmashile ja lasi ukrainlastel end põrmustada 87: 58.
Šiauliai juhtis avapoolaja järel kaheksa punktiga, aga lubas siis oma teise võidu noppinud Küprose tiimil teha 11: 0 vahespurt ja initsiatiivi tagasi võtta ei õnnestunud. Leedulaste parim oli Tadas Klimavicius 18 punkti ja 12 lauapalliga.
J-grupi liider Azovmash libises nädal tagasi Maroussit võitnud ASK-il eest tasapisi. Riialased pidid läbi ajama ilma eelmises euromängus 29 silma visanud Sandis Valtersita. ASK lootused veerandfinaali jõuda on üsna täbarad. Selleks tuleb kodus kindlasti jagu saada Moskva oblasti Dinamost, kusjuures võita tuleks vähemalt 24 punktiga, et kahe mängu kokkuvõttes venelastest mööda pääseda, kirjutab sportnet.ee.

Šarapova ja Clijsters tulid nelja hulka
Tennis
Kahe venelanna omavaheline matš polnud favoriidile aga kerge ja võidunumbrite 7: 6 (7: 5), 7: 5 vormistamiseks kulus 13 minutit üle kahe tunni.
Eelmisest neljast turniirist kolmel võitmatuks jäänud Tšakvetadze tuli veeranfinaali muljetavaldavalt - viimasest 22 matšist oli ta võitnud 21. Nüüdki suutis 19-aastane naiste rankingu 13. number neljal korral Šarapova servigeimi võtta, aga sellest jäi viimasest viie Grand Slam turniiri jooksul neljandat korda poolfinaali edenenud kaasmaalanna jaoks väheks.
Šarapova jõudis Melbourne'is nelja hulka ka 2005. ja 2006. aastal, kuid Australian Openi finaalmänguni pole veel seni küündinud. Küll on aga selline kogemus olemas tema järgmisel vastasel Kim Clijstersil.

Eesti suusakuulsused jätavad käejäljed tsementi
26. jaanuaril toimub Otepää MK etapi avamise raames Tehvandi staadionil tseremoonia, kus suusatajad ja nende treenerid Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Mati Alaver, Kristina Šmigun ja Anatoli Šmigun annavad enda käejäljed Kunda tsemendimuuseumi käejälgede kogusse.
27.-28. jaanuaril toimuv Fiss World Cup Cross Country Otepää etapp on juba seitsmes Eestis läbi viidav MK-etapp. Laupäeval, 27. jaanuaril sõidetakse eraldistardist klassikadistantsid (naised 10 km, mehed 15 km) ja pühapäeval, 28. jaanuaril peetakse klassikatehnikas sprindivõistlus.
Veel nädal enne etappi polnud kindel, kas üritus üldse Eestimaal toimub või kolitakse üle varuvariantidena pakutud Itaaliasse või Šveitsi. 19. jaanuaril otsustati siiski seoses ilma külmenemisega, et üritus toimub Tehvandi nõlvadel.
SA Virumaa Muuseumid objekti Kunda tsemendimuuseumi jaoks on see siiani suurim korraga tsementi surututud käejälgede arv.

1 küsimus Martti Laasnile
Miks otsustasite Pärnu korvpallimeeskonnale appi minna?
Vastab
Martti Lasn
korvpallur
Kahes Eesti meistriliiga mängus osalenud Martti Lasn (35), kes töötab Pärnus loomakliinukus:
Ilmselt sain küpseks. Suvel, kui mõne korra Pärnu meeskonnaga treenisin, polnud ma veel valmis mängima. Ühel momendil sain aru, et ma ei pea ju oma vananeva kehaga enam kõige kiiremini jooksma, kõige kõrgemale hüppama ja kõige täpsemalt viskama. See andis vaba tunde.
Olen ju mõnes mõttes legend, kes kunagise koolipoisina mängis Pärnu KEK eest Eesti meistrivõistlustel. Tundsin, et võiksin ka praeguste koolipoistega koos mängida. Väga vahva ju! Tundsin end mõlemas mängus superhästi (ta viskas BC Kalev/Rapla vastu 19 punkti - toim). Luud ja kondid lausa laulavad.

Marek Niit kihutas Euroopas teisele kohale
Marek Niit purustas 200 m Eesti rekordi, Ksenija Balta täitis
Lasnamäe spordihallis toimunud BIG Kuldliiga avaetapi kangelasteks tõusid juunioride 200 meetri maailmameister Marek Niit ja Ksenija Balta.
Enne kui Niit kummardus oma lemmikalal stardipakkudele, sõnas ta oma treeningukaaslasele ja konkurendile Henri Soolale: "Oleme pärast jooksu ikka sõbrad edasi!" Ja kui esimesed 100 meetrit läbisid mehed võrdselt, vajutas Niit tagumises kurvis lisakäigu sisse ning finišeeris uhke Eesti rekordi 21,09 -ga, jättes Soola 33 sajandiku kaugusele. Euroopa hooaja edetabelis annab see aeg rootslase Johan Wissmani 20,97 järel teise koha!
"See tuli üsna juhuslikult," üllatas oma senisest siserekordist 14 sajandikku kiirem olnud sprinter ennastki. "Tehnilist varu eriti ei jäänud, aga kurvid on siin liiga järsud ega viska õigesti välja," avaldas suvel Pekingis juunioride MM-il sama distantsil 20,96 -ga triumfeerinud välejalg lootust, et ka sees alistub 21 sekundi piiri.

Serena Williams tungis Melbourne'is naiste poolfinaali
Meeste turniiri poolfinaalis oodatakse Roger Federeri ja Andy Roddicki poolfinaali.
Australian Openi kahekordne võitja Serena Williams (USA) on tipus tagasi. Sagedaste vigastustega kimpus olev Williams ei teinud välja oma tagasihoidlikust edetabelikohast (81.), vaid tungis 3: 6, 6: 2, 8: 6 võiduga Iisraeli armee teenistuja Shahar Peeri üle poolfinaali.
"Uskumatu tunne, et saan jälle võistelda," kilkas Williams, kellel oli Peeri vastu raskusi. Peer oli otsustavas setis 1: 4 taga, kuid jõudis viigini ja oli oma servi juures 6: 5 ees. "Võib-olla päästsid mind kogemused. Ei näidanud oma parimat tennist, kuid koht poolfinaalis on tähtsam," kommenteeris Williams.
Veatu Roddick
Eksesireketi vastaseks poolfinaalis tuli tšehhitar Nicole Vaidišova, kes alistas kergelt oma kaasmaalanna Lucie Šafarova.

Otepää MK suusaradadel käib ikka vilgas töö
Otepää MK-etapi rajameistrid on 2,5 km trassi lumega katnud. Radade ülem Tõnu Kinks hoiab kahes tootmispaigas töös veel kokku kaheksat lumekahurit, et järgmise etapina asuda rada pikendama 3,75 kilomeetrini. Staadionile on kerkinud mitmed telgid ning mööda ei saa vaadata ka tegevusest, mis veel nädal tagasi oleks naerma ajanud - tribüünidelt tuleb rookida üleliigset lund.
Eilse seisuga on Otepääl võistlemas 18 riigi suusatajad. Sapporo MM-võistluste eel on Eestisse sõitmist oluliseks pidanud kogu koorekiht - meestel on MK-sarja hetke 20 paremast Otepääl kohal 19 (eemale jääb vaid Petter Northug) ja naistel 20 edukamast 16 (eemale jäävad Katerina Neumannova, Riitta-Liisa Roponen, Arianna Follis ja Natalaja Matvejeva).

Kalev/Cramo teenis euroliigas Dijonilt valusa kaotuse
Kalev/Cramo loovutas FIBA EuroCupil Dijoni Basketile 75: 74 võidu viimastel sekundeil.
Eurosarjas kolmanda kaotuse saanud kalevlased esitasid Prantsusmaa liigas üheksandal kohal asuva Dijoni vastu võitlusliku partii. Kalevi võtmetegijaks tõusis esmaspäeva hilisõhtul Tallinna jõudnud Kendrick Johnson, kes sööstis viimasel minutil pärast vaheltlõiget korvile, meelitas vastaselt isikliku vea ja viis vabavisetega võõrustajad juhtima 74: 73.
Külaliste viimane rünnak sumbus Kalevi kaitsesse, kuni Travis Reed tegi korvi all palli saanud ameeriklasele Tj Luxile vea ja USA keskmängija tagas Basketile eurosarja L-grupis esimese võidu.
"Väga valus viga," ütles 18 punkti toonud Reed. "Seisin kaitses kindlalt, aga siis tuli pall minu näo suunas, hakkasin palli vaistlikult haarama ja puudutasin vastast. Kahju, väga kahju!"

Mart Poom korjab mujal maailmas lemmikutiitleid
Derby fännid hindasid väravavaht Mart Poomi kõigi aegade parimaks väravavahiks.
Inglise jalgpalli netilehel vitalfootball.co.uk korraldatud küsitluse tulemusena krooniti Derby County läbi aegade kõige populaarsemaks väravavahiks Mart Poom.
1997. aastal Derbyga liitunud Poom tegi oma debüüdi kuulsas mängus Manchester Unitediga, mille Derby võõral väljakul 2: 1 võitis. Kuue aasta jooksul klubi värvides 146 korral mänginud Poomi karjäärist jääb fännidele kõige eredamalt ehk meelde siiski hoopis ühe teise klubi särgis mängitud kohtumine - 2003. aasta septembris Sunderlandi väravavahina viimasel minutil Derby väravavõrku löödud viigipall.
Nagu näha, Derby fännid viha ei pea. Vastanutest 40 protsenti eelistas Poomi ligi 30-aastase karjääriga legendaarsele inglasele Peter Shiltonile, kes kogus umbes kolmandiku häältest.

Zahovaiko jääb Lokereni Sportingus ilmselt lepinguta
Belgia kõrgliigaklubis Lokereni Sportingus nädalapikkusel testimisel olnud Eesti koondise ja FC Flora ründaja Vjatšeslav Zahovaiko naasis täna Tallinna - ilmselt ilma lepinguta.
FC Flora presidendi Aivar Pohlaku sõnul võttis Sporting reedeni küll mõtlemisaega, kuid lepingulootust on siiski minimaalselt. "Selline viisakas ootelepanek tähendab sisuliselt eitavat vastust," lausus Pohlak. "Kuigi me ei torma iga hinna eest mängijaid müüma, on kahju. Vjatšeslav on ise ka pettunud."
Esmaspäeva õhtul mängis Zahovaiko Sportingu reservmeeskonna ridades kaasa Liege'i Standardi vastu, kus andis ühe resultatiivse söödu ning lõi värava.

Ott raius Asmerid raamatusse
Kahe põlvkonna autovõidusõitjad, isa ja poeg Toivo ja Marko Asmer on oma looga kaante vahele jõudnud. Olulisemad intervjuud "Asmerite" jaoks tegi telemehena kuulsust kogunud Urmas Ott, välja andis raamatu kirjastus SE&JS. Üks kirjastuse omanikke Sirje Endre jätab lugeja otsustada, kas tegemist on spordi- või eluloolise raamatatuga või hoopis isiku(te) teosega. Pildil on koos Asmeriga riigikogu aseesimees Maret Maripuu.

Telema vahendas aastaga 1,7 miljonit elektroonilist äridokumenti
Eesti suurim elektrooniliste dokumentide vahendaja Telema AS edastas eelmisel aastal ligi 1,7 miljonit elektroonilist äridokumenti.
See on 30% rohkem kui 2005. aastal. Neis dokumentides oli ettevõtte teatel kokku üle 37 miljoni rea. Telema e-süsteemi läbinud elektrooniliste äridokumentide alusel tarnitud kaupade rahaline väärtus kasvas aastaga 35%, ulatudes 18 miljardi kroonini.
2006. aastal lisandusid e-dokumentide kasutajate hulka näiteks Schenker, K-Arvutisalong, Rakvere Piim, Viru Õlu, Nõo Lihatööstus, Suva ja paljud teised ettevõtted.
Telema e-teenused võimaldavad kasutajatel edastada ja saada elektrooniliselt arveid, saatelehti, pakkumisi, tellimusi, aruandeid ja teisi äridokumente. Telema süsteemiga on liitunud üle 400 Eesti kaubandusettevõtte ning tootja, suuremad kliendid saadavad dokumente rohkem kui 500 sihtkohta.

Dacia toob turule Logan Vani
Renault toob turule Logan Vani, mis on Dacia kaubamärgi esimene väikekaubik.
Logan Van on peamiselt mõeldud väikeettevõtjatele, ehitusettevõtjatele, kaupmeestele ning ka väikestele ja keskmise suurusega transpordiettevõtetele.
Logan Van on kolmas sõiduk, mille Renault X90 Programmi raames välja toob.
Rumeenias Pitesti tehases toodetav Logan Van tuleb Dacia kaubamärgi all Rumeenias ja Bulgaarias müügile selle aasta veebruaris ning teistel turgudel aasta lõpus.
Eelmisel aastal müüdi maailmas veidi vähem kui 250 000 Logani sõidukit.

Meriti majandustarkvara müük kasvas 22%
Merit Tarkvara poolt toodetava majandustarkvara müük kasvas 2006. aastal 22%, ulatudes 4,8 miljoni kroonini.
See oli juba kolmas järjestikune aasta, kus tarkvara müük kasvas rohkem kui viiendiku võrra. Sealhulgas müüs ettevõte 385 väikefirma raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva litsentsi ja 237 palgaprogrammi Merit Palk litsentsi.
"Püsivalt kiire kasv näitab, et väikefirmad vajavad spetsiaalselt neile tehtud tarkvara. Avatud infoühiskonnas, kus kõik maailma programmid on interneti kaudu kättesaadavad, et lepi keegi vähemaga kui maailma tipptase. Merit Aktiva ja Merit Palga tasuta versioonid annavad võimaluse kasutada parimat tarkvara ka alustavatel ja päris väikestel firmadel," ütles Merit Tarkvara direktor Andres Kert.
AS Merit Tarkvara on Eesti juhtiv majandustarkvara tootja ja väikeettevõtete tarkvara turuliider aastast 1991. Ettevõtte tähtsamad kaubamärgid on raamatupidamisprogramm Merit Aktiva, palgaarvestuse programm Merit Palk ja Microsofti poolt toodetav Microsoft Dynamics NAV.

Maag Lihatööstuse käive kasvas neljandiku võrra
AS Maag Lihatööstuse auditeerimata käive oli eelmisel aastal pea 201 miljonit krooni, tõustes eelmise aastaga võrreldes 25 protsenti.
Eesti lihaliidu andmeil on AS Maag Lihatööstus hõivanud 2006. aasta kolme esimese kvartali tulemuste põhjal Eestis lihatoodete sektoris teise koha.
Peamisteks müügitõusu allikateks olid Rannarootsi kaubamärgi all müüdavad traditsioonilised lihatooted, samuti osutus edukaks 2006. aasta varakevadel turule toodud laias valikus soodsaid lihatooteid pakkuv VOT! tootesari.
"Tootegruppide lõikes olid aasta edukaimad suve- ja talvetoodete müügid, kus käibed kasvasid võrreldes 2005. aastaga mõlemas tooterühmas üle 40 protsendi," märkis AS Maag Lihatööstuse tegevjuht Peep Rahuoja.
Suurimateks müügiartikliteks suvetoodetest kujunesid erinevad šašlõkid, grill-lihad ja toored grillvorstid. "Uutest Maag Lihatööstuse suvetoodetest oli omapäraseim Rannarootsi Hirve grillvorstike lambasooles," ütles Rahuoja. Talvetoodetest olid traditsiooniliselt edukaimad Rannarootsi Sült ja Liha tarrendis, eelküpsetatud praed ja verivorstid.

GSMvalve ja SEVE Ehitus pakuvad valvesüsteemiga võtmed-kätte-maju
Juhtmevabasid valvesüsteeme pakkuv GSMvalve ning Eesti suurimate eramajatootjate hulka kuuluv SEVE Ehitus alustasid koostööd, et pakkuda võtmed-kätte-maju koos juba toimiva valvesüsteemiga.
"Kui tänaseni pidi SEVE Ehitus vedama eramajades valvesüsteemide kaableid, siis enam seda tegema ei pea," ütles GSMvalve müügidirektor Georg Borin.
"Väga oluline on ka see, et maja saab valvesse panna kohe, kui majja on veetud elekter. Tavaliselt saab maja valvesse panna alles peale siseviimistluse valmimist ning majaomanik peab ehituse ajaks palkama valvuri," lisas Borin.
"GSMvalve lahenduse valinud majaomanik pääseb ca 10 000-kroonisest kulust, mis muidu läheks kaablitele ja nende vedamise töörahaks. Samuti kiireneb mõnevõrra maja valmimine - kaablivedamisele kulus eelnevalt umbes kolm päeva," selgitas SEVE Ehituse direktor Vello Enniste.

Ifi turvafond eraldas detsembrikuu toetused
If Eesti Kindlustuse turvafond eraldas detsembrikuu toetused, fondist said toetust Haanja vallavalitsus ja Kilingi-Nõmme päevakeskus.
Haanja vallavalitsus saab Ifi turvafondist 3000 krooni valgustatud suusaraja elektrikulude katteks.
Teine detsembrikuu toetuse saaja on Kilingi-Nõmme päevakeskus, kes soovib luua lastele vanuses kuni üheksa aastat kvaliteetset ning kaasaegset mängu ja arengut toetavat keskkonda. Päevakeskus saab Ifi turvafondist 5000 krooni, et soetada valmivasse mängutuppa sealset tööd toetavad vahendid - muusikakeskus, kiikhobu, liumägi ja beebide mänguvahendid.
Ifi turvafond tegutseb eelmise aasta veebruarist. Fondi raames toetatakse kahjuennetusliku iseloomuga ja turvalisust edendavaid projekte. If Eesti Kindlustus on ka varem just ohutusalaseid projekte ja tegemisi toetanud, kuid tänu uuendusele on sponsorlustaotluste esitamine ning läbivaatamine reguleeritud süsteemsemalt.

Ekspordi kasvutempot kisub alla müük Soome turule
Hansapanga analüütiku Maris Lauri hinnangul on Eesti ekspordi kasvutempo aeglustunud, üheks põhjuseks peab ta elektroonikatoodete Soome eksportimise kahanemist.
"Me ei ekspordi enam Soome elektroonikakaupu," sõnas Maris Lauri eilsel Gaselli kongressil ekspordiraskustest rääkides, kirjutab Äripäev.
Eesti suurim elektroonikakaupade tootja ja eksportija Elcoteq on viimasel ajal korduvalt kummutanud kuulujutte, nagu kavatseks ettevõte tootmise Tallinnast ära viia.
Ettevõtte kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts nõustus, et muudatused ekspordiriikides on tõesti toimunud - kui varem eksporditi peamiselt Soome ja Rootsi, siis nüüd on juurde tulnud Ungari ja Aasia.
Majandusministeeriumi peaspetsialist Merike Riipinen tunnistas, et elektroonikatoodete eksport Hiina on tõesti viimasel ajal märgatavalt kasvanud ning Soome osa on vähenenud. Kogueksport Soome oli mullu üheksa kuuga kahanenud 5 protsenti ning masinate osakaal moodustab põhjanaabritele müüdava kauba hulgast umbes poole.

Alexela sätib pruudiks slaavi pulma
Alexela tanklaketi võimalikeks ostjateks tõusevad Venemaa suurim naftafirma Lukoil ja poolakatele kuuluv Balti riikide bensiinivarustaja Orlen.
Lukoil ja Orlen võivad lähiajal asuda Baltikumis võistlema oma tanklakettide laiendamise pärast, kuid pole välistatud ka nende ühise jaemüügivõrgu rajamine.
Kui transiidiärimehed Heiti Hääl ja Oleg Ossinovski liitsid mullu Alexela ja UnoX-i kogu Baltikumi haaravaks tanklaketiks, kutsus see paljudes esile üllatussumina.
Hiljutine pankrotipesa muutus üleöö ligi saja tanklaga rahvusvaheliseks ettevõtteks.
Vastupidiselt konkurentide ootusele, et kahe müügiketi liitmisel tuleb hakata seedima tagasilööki, kasvas uue tegija bensiinimüük kümnendiku ja rahaline käive ligi 17 protsendi võrra.
Uue rahvusvahelise ettevõtte üles ehitamise ainuke põhjus on Alexela võistlejate hinnangul üksnes kavatsus see kasudega edasi müüa. Põhjendusi leitakse ennekõike Alexela ajaloost, kuid ka võrdlusest konkurentidega.

Maksuamet tõlgendab dividende palgana
Ettevõtjad on sattunud maksuameti huviorbiiti, kuna firmad maksavad dividende.
Maksuamet tõlgendab omanikele ja töötajatele makstavat dividendi varjatud töötasuna ning on otsustanud dividendide pealt sisse nõuda sotsiaalmaksu. Seda siiski vaid juhul, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga töötasu, või makstakse väga vähe.
"Ettevõtte juht ja ainuomanik töötab täistööajaga ja saab miinimumpalka, lisaks saab igal aastal dividende. Maksuhaldur selgitab välja, kui palju analoogse töö eest tegevjuhile palka makstakse ja käsitleb vastavat osa dividendidest palgana," toob maksuameti pressiesindaja Liis Plakk näite. See tähendab, et maksuamet on võtnud endale õiguse hinnata, kui palju peab ettevõte oma töötajatele palka maksma.

Steve Jobsi uus imetelefon saab käeraudadeks
Apple'i revolutsiooniline mobiiltelefon iPhone jõuab Eesti turule parimal juhul aasta lõpus.
Apple'i tegevjuht Steve Jobs esitles üle-eelmise nädala teisipäeval uut mobiiltelefoni iPhone. 1 tund, 29 minutit ja 19 sekundit kestnud show tõi Apple'i aktsionäridele sisse umbes kolm miljardit dollarit ehk 36 miljardit krooni. Päeva jooksul jätkas Apple'i aktsia sihikindlat rühkimist ülespoole ja õhtuks olid firma omanikud ligi saja miljardi krooni võrra rikkamad.
Hind 7000 krooni kanti
Kui Ameerika Ühendriikides jõuab imevidin poelettidele selle aasta juunis, siis Euroopasse lubati seda aasta viimases kvartalis. Apple'i esindaja Eestis Sander Paas ei oska samuti midagi konkreetsemat öelda. Pealegi viitab Paas pooleliolevale vaidlusele iPhone nime üle, nii et Apple'i töötajatele üle maailma on antud soovitus kommenteerimisest loobuda. USA-s hakkab telefon sõltuvalt mälumahust maksma natuke üle 6000 (4Gb) ja 7000 (8Gb) krooni. Arvestades, kuidas Apple'i tooted tavaliselt Eestisse saabudes hinda juurde võtavad, siis meie nii odavalt ei pääse.

Luksusturism kolib vee alla
Selle aasta lõpus näeb Dubais ilmavalgust (õigemini küll veealust valgust) 6,3 miljardit krooni maksev luksushotell, mis rajatakse vee alla. Mis kõige tähtsam - seal ei saja kunagi vihma ja vaade on "viimase peal" 365 päeval aastas! Õnneks ei pea hotelli külastamiseks ilmtingimata sukeldumishuviline olema.
Kavandatav eksklusiivne kompleks Hydropol pakub silmailu nagu iga tavaline viietärni hotell, ainult et aknast ujuvad mööda kirjud kalakesed ja muud mereloomad, kes ookeani põhjas kodu on leidnud. Hotell rajatakse 20 meetri sügavusele.
Ehitusjärgus luksushotelli on plaanitud kolm elementi: maapealne vastuvõtujaam, tipptehnikaga varustatud rongiga tunnel ning 220 numbritoaga veealune hotellikompleks. Samuti hõlmab veealune ehitis restorane, baare, konverentsiruumi, meremaailma ning teematube. Loomulikult ei pea kliendid puudust tundma ka veekeskusest. Lisavürtsi annab objektile kroonijuveelina keskel asuv ballisaal.

Paha hais
Niipea kui raudteed puudutad, jääb kohe paha hais külge. Nüüd on hais külge jäänud Reformierakonnale. Põhjuseks kõrvalveergudel nädala "kõige kõvemaks teoks" kuulutatud pistiseskandaal Eesti Raudtee ümber.
Näib, et skandaalse maiguga üllatused ei saa raudteel kuidagi otsa. Nüüd selgub ka, et raudtee riigile tagasi müünud ärimehed pole sugugi raudteest pääsenud. Ei Eesti ega ka Ameerika raudteehaid. Boonusena on nad kogemata sattunud koguni valimiskampaaniasse. Valimiskampaaniasse on kistud ka kaitsepolitsei, kes peab nüüd ette võtma ühe portsu poliitikuid ja ärimehi. Suhteliselt magedal momendil. Juttu ainult raudtee ümber jätkub kauemaks.

Nädala tegija: Oliver Kruuda teeb ajalehe
Magusavabrikant ja kinnisvaraärimees, seni peaasjalikult ajakirju kokku ostnud Oliver Kruuda kinnitas ambitsioonikat plaani hakata välja andma oma ajalehte.
Kruuda ütles Äripäevale, et tulevase projekti kontseptsioon on juba olemas, paberilegi pandud ning ootab kinnitamist. "Raamistik on olemas, hästi vahva raamistik on," rääkis Kruuda. "Meil üks töötaja tegi selle, ma ei tahaks praegu veel nimesid mainida."
Tulevase väljaande sisult ei soovinud ta saladuseloori kergitada. "Jätame selle praegu lahtiseks. Muidu võib-olla petan inimeste ootusi. Ma ei taha neid petta," jäi Kruuda tagasihoidlikuks.
Ka rahanumbritest Kruuda ei räägi, kuid spetsialistide hinnangul tuleb sellise projekti puhul investeerida ligikaudu 120 miljonit krooni aastas.

Nädala tegu: Järgmine üllatus raudteelt
Möödunud nädalal lahvatas pistiseskandaal Eesti Raudtee ja Reformierakonna ümber. Nimelt ütles Eesti Raudtee endine suuromanik Edward Burkhardt, et Reformierakond küsis raudtee omanikelt miljon eurot, pakkudes vastutasuks toetust raudtee riigistamisele.
Selle peale vastas peaminister ja Reformierakonna juht Andrus Ansip, et tegemist on lausvalega. Ansip on kindel, et Reformierakonnas ei ole nii rumalaid inimesi, kes oleks Edward Burkhardtilt erakonna toetuseks kas või viit senti küsinud. "Ammugi siis veel nii lolle, et oleks pistist küsinud," lisas Ansip. "Kui kõik, mis räägitakse, oleks tõsi, peaks ma ammugi tükkideks olema."

Islami reegleid järgiv pangandus teeb maailmas võidukäiku
Islamiseadused keelavad pankadel intressi võtta ja ebaeetiliselt tegutseda.
Islami käitumisreeglite ja seaduste kogu šariaat seab tehingutele esmajoones kolm tingimust. Kõige vähem tõlgendamisvõimalusi pakub keeld teenida ebasobivaks tunnistatud tegevusaladelt, milleks on näiteks alkohol, relvad, tubakas ja hasartmängud, aga ka sealiha. Tänu sellele keelule kasutab islami pangandusteenuseid nii mõnigi kõrgenenud eetikatunnetusega mittemuslim.
Teiseks keelab šariaat intressivõtmise. Intressi võtmise ja maksmise asemel peaks šariaadireegleid järgiv pank sõlmima hoiustajate ning laenajatega kasumi- ja kahjumijagamise lepingu.
Kolmandaks on keelatud gharar, mida tõlgitakse kui juhust või ebakindlust. See viimane piirang on põhjustanud iseäranis palju vaidlusi kindlustuse vallas - mõne usuõpetlase meelest peaks seegi keelatud olema.

Massitootmisesse esimesena jõudnud hambaharja idee sündis vangikongis
Esmapilgul lihtne hambahari areneb endiselt uskumatu kiirusega. Näiteks aastatel 1963-1998 registreeriti maailmas 3000 hambaharjadega seonduvat patenti.
Nelja aasta eest valisid ameeriklased Lemelson-MIT leiutamisindeksi koostajate korraldatud küsitluses hambaharja kõige olulisemaks leiutiseks - see edestas autot, personaalarvutit, mobiiltelefoni ja mikrolaineahju. "Meie siin (MIT-is) teame, et lihtsad asjad on väga, väga tähtsad," ütles tollal Lemelson-MIT indeksi koostamist juhtiv leiutaja Merton Flemings, kelle nimele on registreeritud 29 patenti. "Meid üllatab, et teised inimesed, kes pole teadlased, mõistavad seda samuti."
Hambaorke kasutati juba 3000 aastat e.m.a. Mõnikord oli ka orgina kasutatava pulga ühte otsa kinnitatud näiteks seaharjaseid või sulgi. Mõnikord oli aga lihtsalt puupulga üks ots ära lõhutud, et see oleks haruline. Hambaorke on läbi aegade valmistatud igasugu materjalidest. Paarisaja aasta eest olid näiteks Euroopas staatusesümboliks rohkelt kaunistatud orgid, mida tehti isegi kullast. Umbes kümnele miljonile Lähis-Idas ja mujalgi elavale inimesele on hambaork praegugi põhiline oma suu kasimise vahend. USA-ski muutusid hambaharjad valdavaks alles pärast Teist maailmasõda - sõduritel nimelt kästi neid kasutada. Islamimaades kasutatakse hammaste puhastamiseks Salvadora persica nime kandva (või ka mõne teise) puu juurtest valmistatud miswaki, mille kasutamist soovitas prohvet Muhamed.

Aasias on tuumajaamabuum täies hoos, Euroopas ollakse veel veidi kõhklevad
Euroopas on praegu kavandamisel ligi 20, Hiinas peaaegu 70 tuumajaama ehitamine.
Kõige ägedama tuumajaamaehitus käib praegu Indias - seal on pooleli seitsme reaktori ehitamine ja plaane peetakse veel 19 rajamiseks. Hiinas on pooleli viie reaktori ehitus, lisaks on kavandamisel veel 63. Kui plaanid teoks tehakse, kasvab tuumaenergia tootmine Indias järgmise 15 aastaga kaheksa korda ja Hiinas rohkem kui viis korda.
Venemaa plaanid on samuti suurejoonelised - meie idanaabri tuumajaamade arv võib lähema 15 aastaga kahekordistuda. Pärast Tšernobõli katastroofi šokiseisundisse sattunud Vene tuumaenergeetikute uus tulemine sai alguse 1990. aastate lõpus, kui neil õnnestus sõlmida lepingud tuumajaamade ehitamiseks Iraani, Indiasse ja Hiinasse. Venemaa enda territooriumil on 2000. aastatel seni käiku antud kaks reaktorit (Volgodonsk-1 ja Kalinin-3). 2009. aastal peaks lisanduma Volgodonsk-2 ja 2011. aastal Kalinin-4. Kaugematesse plaanidesse kuulub muuhulgas Eesti-lähedase Leningradi tuumajaama kahe energiabloki uuendamine ning samasse nelja täiendava reaktori ehitamine.

Puhkus on Põhjamaade majandusedu võtmekomponent
Skandinaavias peetakse töö ja eraelu tasakaalu märgiks äravalitute sekka kuulumisest.
Soome kuuekuisel EL-i eesistujaajal 2006. aastal külastas riiki sadu ajakirjanikke. Neist paljud esitasid ühtesid ja samu küsimusi. Miks on Põhjamaad üleilmsete konkurentsivõime tabelite tipus? Miks ei ole korruptsiooni? Miks on põhjamaine koolisüsteem nii hea?
Nüüd, mil Saksamaa on eesistujarolli üle võtnud, võib olla õige aeg paljastada Põhjamaade edu saladus.
See ei ole maksusüsteem. Sel ei ole midagi tegemist avaliku sektori ega Skandinaavia heaolumudeliga. Tegu on kultuuriga. Tegu on protestantliku puhkuse-eetika esilekerkimisega.
Max Weber lõi "protestantliku tööeetika" enam kui saja aasta eest. Selle mõtteks oli, et protestantlik religioon, iseäranis kalvinism, mängis olulist osa kapitalismi arengus. Elus edu saavutamises nähti jumala poolt äravalituse märki. Sajandite jooksul kujunes kõva töö kultuurinormiks ja kaotas seose religiooniga.

Bürokraatia: Uus portaal töötab

JURISTI ABI: Dokumendi kättetoimetamine
Millal on dokument kätte toimetatud?
Erinevate olukordade jaoks on seadustes kehtestatud erinevad reeglid, kuidas dokumentide või muude kirjalike tahteavalduste kättetoimetamine teisele isikule peab toimuma. Nii võibki leida ühe regulatsiooni haldusmenetluse ja teise tsiviilkohtumenetluse kohta. Lisaks on eraldi reeglid ka lepingutele.
Viimaste puhul tuleks lähtuda eelkõige tsiviilõiguse üldistest põhimõtetest, ehk: ühe poole tahteavaldus eemalviibivale isikule loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tegevuskohta ei tea või see puudub, tuleb vajalik info saata teise poole elu- või asukohta.

Olematu innovatsiooniteadlikkus
Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et meie teadusele ei ole midagi ette heita. Teadusartiklite arvult tuhande elaniku kohta olevat Eesti kolm korda parem lõunanaabritest Lätist ja Leedust.
Tugevasti alla jääme vaid võrdluses Soomega. Nii näiteks on Eestil USA-s registreeritud patente aastatel 1995-2006 miljoni elaniku kohta vaid kuus, Soomes seevastu 1629!
Äsja avaldatud ÜRO inimarengu raport, mis toetub 2004. aasta andmetele, raputab valusale kohale veelgi soola. ÜRO analüüsis erinevates riikides tehnoloogia levikut ja leiutamisvõimelisust, muuhulgas võrreldi patentide arvu miljoni inimese kohta. ÜRO andmeil jääme isegi Lätist kaugele maha. Eestis on miljoni elaniku kohta 4 patenti, Lätis 38 ja Leedus 18. Ja Soomes 222. Et Soome kulutab Eestiga võrreldes neli korda rohkem teadusuuringutele (Eesti vaid 0,8 protsenti SKP-st, Soomes 3,5 protsenti), pole viiekümnekordne vahe patentide arvus miljoni elaniku kohta üllatav. Huvitav on aga see, et kuigi Läti ja Leedu teaduses on suhteliselt vähem raha kui Eestis - vastavalt 0,4 ja 0,7 protsenti SKP-st, on nad patentide arvu poolest miljoni elaniku kohta Eestist siiski ees. ÜRO inimarengu raportist tuleks justkui välja, et lätlased ja leedulased on eestlastega võrreldes hulga nutikamad.

APSystems ennustab revolutsiooni parkimises
Täisautomaatne parkla-autolift säästab ehituskulusid ja vähemalt 30% parkimispinda.
"Julgen väita, et meile harjumuspärased parklad linnades on oma olemuselt ajalugu," rääkis Ärilehele automaatsete parklasüsteemide maaletoomisega tegeleva APSystems OÜ tegevjuht Ivo Melder.
Parkimissüsteem, millest Melder räägib, lubab säästa 30 % maast, lisandub veel kokkuhoid peale- ja mahasõiduteede arvelt. Ei pea ehitama inimestele liikumiseks tarvilikke kommunikatsioone nagu lift, valgustus, evakuatsiooniteed, trepid, vaid saab maatüki efektiivsemalt parkimise tarvis ära kasutada. Sealjuures on parkimine täisautomaatses parklas imelihtne: sõida sõidukiga platvormile, võta pilet ning automaatika pargib masina omaniku eest. Täiendav ajakulu võrreldes tavapärase parklaga kõigest kaks kaks minutit. Lisaks on autod pargitud turvaliselt - pole enam parklas ringi luusivaid kurikaelu.

Softreflector kasvatab tootmisvõimsuse neljakordseks
Eesti suurim helkuritootja ekspordib seitse helkurit kümnest, seda põhiliselt euroliitu.
Kolm aastat tagasi asutatud Softreflector OÜ tootevalik hõlmab peaasjalikult erikujulisi helkureid. Lisaks neile toodab firma võtmehoidjad, nimesilte ja mobiiltelefoniga seotud aksessuaare.
"Konkreetsete tellimuste raames võib tootmismaht väga erinev olla, kuid kuu keskmine tootmismaht on umbes 150 000 ühikut," rääkis Tallinnas asuva tootmiskompleksi praegustest saavutustest Softreflektori juht ja omanik Toomas Saarniit.
Seadmete juures tagasi
Firma alustas investeeringutega seadmetesse, siis inimestesse ning praegu ollakse ringiga taas seadmete juures tagasi. Eesmärgiks on nii efektiivsem tootmine kui ka võimsuse suurendamine. Praeguse kava järgi ostetakse uusi masinaid kokku umbes kolme miljoni krooni eest ning nende käiku andmine muudaks ettevõtte tootmismahud neljakordseks.

Saksa autopesulad trügivad Eestisse
Saksa puhastusseadmete tootja Kärcher rajab Eestisse 20 iseteenindusega autopesulat.
"Esimesed kolm uudset pesulat avatakse mõne aja jooksul Tallinnas bensiinijaamade ja suurte kaubanduskeskuste naabruses Clean Stationi kaubamärgi all," ütles Kärcheri partnerfirma OÜ Capital Invest juht Aleksei Pankov.
Lähiaastatel ehitatakse Tallinnasse kokku kümme pesujaama ja teine sama palju mujale üle Eesti. Pesulate keti laiendamisel kasutatakse ainumüügiõigust. Clean Station avab tänavu kaks pesujaama ka Lätis.
Clean Station erineb praegu Eestis tegutsevatest pesulatest selle poolest, et pesuplatsid asuvad nii nagu bensiinijaamad üksnes varikatuse all.
Odavam variant
Pesula pakub kliendile kaheksat erinevat pesuviisi, millest igaühe käivitamiseks tuleb osta žetoon. Auto pesemiseks piisab kolmest funktsioonist, millest igaüks vältab poolteist minutit. Üks žetoon hakkab maksma 12-20 krooni, selgitas Pankov.

Urva ja Lilleoru firma teenindas 2000 turisti
Estonian Airi endiste juhtfiguuride Erki Urva ja Leela Lilleoru ning Taani firma DMC ühine ettevõte DMC Eesti teenindas viimasel aastal üle 2000 kruiisituristi.
Sissetulevate turistide teenindamisele suunatud firma alustas tegevust eelmisel aastal ning on keskendunud kruiisilaevadega Tallinna Sadamasse saabuvate turistide teenindamisele.
Lilleoru sõnul korraldatakse Tallinnasse saabuvatele kruiisituristidele erinevaid ekskursioone ja meelelahutusüritusi ning pakutakse transporti. Lisaks linnaekskursioonidele pakutakse ka tavapärasest eristuvaid tooteid nagu ekskursioon jalgrattal, vibulaskmine looduses või kokakunst kohalike meistrite juhendamisel.
"Sissetulev turism on suure potentsiaaliga ning Eestisse saabuvate väliskülaliste arv kasvab kiiresti. Turist veedab Eestis järjest rohkem aega ning kulutab siin rohkem raha ning sellega seoses suureneb vajadus täisteeninduspaketi järele," ütles Lilleorg. Eesti konverentsiturism on Lilleoru sõnul veel lapsekingades ning selle ülisuure potentsiaaliga sektori arengu piirajaks on suure konverentsikeskuse puudumine.

Laima kommidest leiti usse
Leedus Kaunases asuvast Rimi toidupoest leiti lätlaste magusatootja Laima ussitama läinud maiustusi. Laima esindaja Dace Mende kinnitab, et Eestit probleem ei puuduta. Leedu toiduamet keelas siiski ajutiselt Laima toodetega kauplemise ja teavitas probleemist ka Euroopa Komisjoni.
Halvaks läinud maiustused olid pärit Vilniuses asuvast Rimi laost. Dace Mende ütleb, et ussid ei pääsenud šokolaadi sisse mitte nende tootmises, vaid hulgifirma halbade hoiutingimuste tõttu. "Igaks juhuks kontrollisime üle kogu partii ja meie pool probleeme pole," lisab Mende. "Eestisse sellest tootepartiist midagi ei läinud."
Laima on Oliver Kruudale kuuluva Kalevi üks suuremaid konkurente.

Urmas Põld kavandab "revolutsioonilist murret" 
Autokaupmees Urmas Põld, Kommest Auto endine tegevjuht Raul Sepp ja Balti Vene uuringute keskuse juht Vladimir Juškin on teinud ühise firma Novus Inventum OÜ.
Mehed arendavad koos välja erinevaid tehnoloogiaid, paiskavad need tootmisse ning lõpuks ka müüki. "Praegu on kõik väga algusetapis, ei tahaks mitte midagi pikemalt kommenteerida," on Urmas Põld kidakeelne.
Siiski rääkis Põld pool aastat tagasi asutatud ettevõtmise kohta, et tegemist on mitmete projektidega erinevatest valdkondadest nagu energeetika ja infotehnoloogia. Tööle on palgatud spetsiaalne projektimeeskond. Pikemaid kommentaare lubab Põld poole aasta pärast.
"Tegemist on innovaatilise ettevõtmisega, mis toob kaasa revolutsioonilise läbimurde, muud hetkel öelda ei soovi," viitab Valdimir Juškin, lisades, et Novus Inventumi nimel on esikõnelejaks siiski Urmas Põld.

Sky Plusi hommikumehest Rain Kelgust sai telereporter
Üleeile avanes Kanal 2 uudistemagasini "Reporter" vaatajatele imetabane võimalus näha viimaks oma silmaga legendaarset Sky Plusi hommikust uudistelugejat Rain Kelku.
Rahustuseks aga - Kelk pole raadiotööd unarusse jätnud. Hommikul kella seitsmest tegutseb mees raadios ja õhtul kella seitsmest teleekraanil, kirjutab SL Õhtuleht.
Sky Plusi pro-grammidirektor Toomas Puna kinnitab, et nii see on - Rain Kelk hakkab nüüdsest peale hommikuse uudistelugemise ka teles õhtuses uudisteprogrammis reporteritööd tegema. Kelgu esimest teleintervjuud pole Puna küll näinud, aga tuttavad on ainult kiidusõnu öelnud.
Puna tuletab noorematele fännidele meelde, et Rain Kelgule ei olnud see reportaaž sugugi esimene telekogemus - kunagi uue Eesti Vabariigi algusaastail töötas ta TV1s uudisteankruna. "Seal oli ta lõpuni välja, kuni telejaam pankrotti läks. Kui ma ei eksi, siis viimase palga sai ta sealt kätte mitte rahas, vaid uudistelugeja lipsudes," naerab Puna.

Kaitseminister Jürgen Ligi: Eesti lööja saaks valusalt lüüa
Teisipäeval vastas EPL Online'i lugejate küsimustele kaitseminister Jürgen Ligi. Huvi tunti Eesti kaitseväe tuleviku, kaitsevõime, palgaarmee loomise jm vastu.
Kuidas tekkis mõte palgaarmeest? Kas see ei vähenda rahva kaitsetahet?
Tahte kasvatamiseks on sund ja 20. eluaasta valed valikud. Seda peab kasvatama riigikaitseõpetus koolis ja kaitseliit, mille reformiga tegeleme. Me ei saa leppida, et kaitsetahe sõltub väikesest vähemusest, kes ajateenistusse satub. Kutselise kaitseväe mõte domineerib peaaegu kogu NATO-s ja on ka enamikus riikides realiseeritud, sellised on nüüdisaja sõjalised nõuded.
Mainekad elukutselised sõjaväelased ja kaitseväeametnikud pole palgaarmeed Eesti puhul kordagi otstarbekaks pidanud. Miks teie?
Oma üllatuseks avastasin, et mitmed arvamusliidrid pole selle teema peale sisuliselt mõelnud ega ole kursis olukorraga NATO riikides. Huvi pole olnud. Süsteemi tõrksusele vaatamata on kollektiivse kaitse organisatsioonis NATO 80% liikmeist ja sinna pürgijaist otsuse teinud. Aeg on edasi läinud, aga osa tublisid eksperte valmistub endiselt 1939. aastaks.

Tele-edetabelis suuremate muutusteta
Jaanuari kolmas nädal on Emori telesaadete edetabelis üle pika aja mitmekesisem - esikümnesse on pääsenud ka TV3. "Kes tahab saada miljonäriks?" on oma tavapärase 171 000 vaatajaga seitsmendale kohale maabunud. Hannes Võrno juhitud saade on muidugi varemgi sel TV3-le üldiselt nukral telehooajal edetabelis figureerinud.
Muus osas on edetabel tavapärane: esimesel kohal "Pealtnägija", teine-kolmas vastavalt "Võsareporter" ja "Reporter". Esinelikut lahutavad üksteisest keskeltläbi paarikümnetuhandesed vaatajaarvude vahed, pärastpoole läheb tihedamaks rebimiseks. Esikümne lõpetab Kanal 2 "Käsi kullas", mis on sinna pärast väikest pausi tõusnud 13. kohalt.

Baskini anekdoodid
Elegantne daam kurdab sõbrannale:
"Õudne! Täna öösel nägin unes, et lähen mööda peatänavat, täiesti alasti, peas suur lillekimbuga kübar!"
"See on tõesti õudne," ütleb sõbranna. "Sel aastal ei kanna keegi suuri kübaraid, ja veel lilledega!"
Kuulsalt Hollywoodi näitlejannalt küsiti, kust on pärit tema imeilus kaelakee.
"Oo! See on mälestus minu meestest!"
"Teie meestest?"
"Jah, see kaelaehe on tehtud kihlasõrmustest!"
Kohtunik pöördub süüaluse poole:
"Te olete meie kohtus täna 10 000. süüalune, nii-öelda kohtu auklient. Võite sel puhul valida omale meelepärase vangla, kus tahaksite istuda!"

JÄRJEJUTT (56): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Ei, päris kindlasti mitte. Ma olen alles elama hakanud. Olgugi see kulukas, tundugu sulle räpane... Kuid kas ma varem elasin puhtalt? "Mis lapsed teevad?"
"Igor osutus kahjuks nõrgaks, on Andreisse läinud - narkomaan, panin ta äsja kliinikusse, juba viiendat korda. Stassikut koolitan Londonis. Olen väga rahul. Väga! Ta on seal kõiges parim. Ämm on temaga kaasas, üürin talle korterit. Stassik elab nädala sees ühiselamus, aga nädalavahetusel korteris ämma juures. Ma lasin talle operatsiooni teha - maksin kõik kinni. *veitsis pandi uus puusaliiges - ta kohe elavnes, jookseb ringi nagu nooruke ja jumaldab mind. Ja tead, mulle tundub, et siiralt jumaldab... Raha on suur asi."

TIIT RIISMAA: Eesti astub uude poliitilisse ajajärku
Taasiseseisvunud Eesti poliitiline maastik kujunes algusest peale kahepooluselisena: üheks pooluseks Eesti Kongress ja sellega seotud ringkonnad, teiseks Rahvarindega seotud liikumine.
Seni ei ole arvukad erakondade ühinemised ja pooldumised ning poliitikute ülejooksmised nii ühekaupa kui ka grupiviisiliselt poolustevahelist tasakaalu eriti muutnud. Pigem vastupidi, ülejooksmistega need poolused tõenäoliselt tasakaalu joostigi. Aga nüüd on olukord muutumas - tegelikud otsustajad on lakanud nn endistel ja praegustel vahet tegemast.
Kiusatus kahe poliitilise pooluse ühendamise järele oli suur juba taasiseseisvumise algusaastatel. Kindlasti on paljudel veel meeles kurikuulus enamlaste ja kelamlaste liit. Siis ei tulnud asjast arusaadavatel põhjustel midagi välja. Aga vahepeal on palju vett merre voolanud ja olukord muutunud. Kommunismiga on nii, et mida kaugemale minevikku vajub, seda paremaks läheb. Kõige parem tundub see neile, kes sellest midagi ei tea. Kommunismikuriteod ei aegu vaid paberil. Inimeste mälus need ikkagi aeguvad. Kui aastakümned tagasi räägiti väliseesti inimestele küüditamistest, laiutanud memmekesed käsi ja imestanud, miks inimesed nii suurte sigaduste peale politseid ei kutsunud. Nüüd võib samu küsimusi kuulda juba meie endi keskel kasvanud noorte eestlaste suust.

MIHHAIL GORBATŠOV: Kas puhkeb uus külm sõda? 
Kui külm sõda 1980-ndate lõpus läbi sai, avanesid teed parema maailma poole liikumiseks. Suurvõimud, iseäranis USA, N Liit ja Hiina hakkasid ÜRO julgeolekunõukogus tegema konstruktiivset koostööd.
Lõpetati arvukalt rahvusvahelisi konflikte, näiteks Angolas, El Salvadoris, Nicaraguas ja Kambodžas. Sõlmiti tähtsaid lepinguid tava- ja tuumarelvastuse asjus, millega USA ja N Liit kõrvaldasid kaht liiki tuumarelvad ning kärpisid poole võrra oma strateegiliste rakettide ja lõhkepeade arvu. Demokraatlikud muutused leidsid aset kümnetes Aasia, Ladina-Ameerika ning Kesk- ja Ida-Euroopa maades.
Pariisi harta uue Euroopa jaoks, mille allkirjastasid Euroopa riikide, USA ja Kanada juhid 1990. aastal Pariisis, märkis selle protsessi algust, mis pidanuks viima uue, rahumeelse ja demokraatliku maailmakorralduseni, eraldusjoonteta Euroopa ja eraldusjoonteta maailmani. Paraku seiskus liikumine selles suunas peagi. N Liidu lagunemise järel toimusid muutused USA ja teiste riikide poliitilises eliidis. Pariisi hartat ignoreeriti ja see unustati aastateks. Selle asemel et liikuda uue julgeolekuarhitektuuri poole, otsustati toetuda külmast sõjast päritud vahenditele.

REIN SIKK: Laps pole kaup
Minult võetakse mu kodu ära. Kas seda üldse tahan, pole keegi küsinud! Nõme! Olen 17 aastat vana Eesti Vabariigi kodanik, mitte narts, mida võib ühte ja teise nurka visata…
Selliseid mõttekäike kuuleb praegu tihti Ida-Virumaal Vokas, kus otsustati likvideerida lastekodu, et heateona ja annetuste toel rajatav Kiikla lastekodu endale kasvandikud saaks.
Jätkan mõttearendust Voka laste ja töötajatega räägitu põhjal. Kui oleksin üks likvideeritava Voka lastekodu 27 kasvandikust, siis nutaks ma praegu tihti. Kogu mu maailm, kus niigi halba rohkem kui tavalise lapse elus, kipub uppi lendama.
Nõme, vastik! Mina ütlen otse. Ma pole veel mingi imelikku juttu ajav ametnik, kelle jõulukink oli meie kodust väljatõstmine. Just! 20. detsembril, kui volikogu likvideerimist otsustas, oli lastekodus jõulupidu. Kuidas küll ootasime head uudist, et koht, mis on olnud meile koduks kümme aastat, jääb alles. Aga ei. Tobe, et meie kodu on vaja likvideerida selleks, et uus lastekodu Kiiklas lapsed saaks. Ajaleheväljalõigetes, mida meie direktori laual on paks pakk, on kirjas, et Kiikla pidi valmis saama mõne aasta eest. Ikka veel pole päris valmis. Aga juba aetakse meid Kiikla pärast oma kodust ära.

Pärnu festivalist
Kunstifestivali ja Pärnu nüüdismuusika päevade ühendamise idee on paljulubav ja tervendav kultuuri nüüdisajastamise seisukohalt. 20. jaanuaril Pärnu kontserdimajas aset leidnud "Suur performance" kätkes endas Eesti rahvusmeeskoori (RAM) esitatud Arnold Schönbergi modernistlikku tippteost, mille peamine osa, "Ellujäänu Varssavist", jäi ette kandmata šokikunstnike ägeduse tõttu. Nii suurt üritust ilma proovita teha on riskantne.
Ootamatus koorile
Kui kunstnike eesmärk oli šokeerida, siis muusikud ei olnud selleks valmis; nad isegi ei teadnud sellest midagi. Kooskõlastamise puhul oleks olnud võimalik pudelite purustamine koorist kaugemale viia. Samuti oli tolmugeneraator liiga lähedal orelile. Prožektorivalguses oli võimalik näha, kuidas ohtralt üleskeerutatud tolm lendas ilma katteta oreli poole. Ka põrand sai klaasikildudest kõvasti kannatada. Kohavalik ei olnud küll otstarbekas.

REPLIIK: "Kesk" ei tunnista rektorit? 
Keskerakonna eestikeelne propagandaleht Kesknädal jätkas eile ametis oleva presidendi kritiseerimist, heites talle seekord muuhulgas ette asjaolu, et presidendi uude mõttekotta kuulub ülikoolide rektoritest ainult Alar Karis maaülikoolist. Huvitav, kas Keskerakond ei tunnista siis rektorina Rein Rauda, kes samuti presidendi mõttekotta kuulub?
Või hakkab keskerakondlik haridusministeerium Rauda Tallinna ülikooli rektori ametist lahti kangutama? Mäletatavasti pooldas Raud presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvest, mille järel üllitas keskerakondlane Ando Leps SL Õhtulehes ähvardava artikli, küsides, kas Raud ikka sobib rektoriametisse, kui ei toeta talle rektoriketi kaela pannud Arnold Rüütlit kui presidenti.

JUHTKIRI: Eluohtlikud tänavad
See pole ootamatu tõdemus: igal aastal tunnistatakse esimese korraliku lume ja talvekülmade saabudes, et talv on jällegi tulnud ootamatult. Sama pilt avaneb ka tänavu: hommikuks lahti lükkamata teed ja tänavad, liivatamata kõnniteed ning tigedalt linnavõime siunavad autojuhid ja jalakäijad.
Tõsi, majaesiste hooldamine on omanike ülesanne - ja suuremalt jaolt seisavadki nad selle eest hea. Probleemiks on aga piirkonnad, kus tänava ääres maju pole - nagu näiteks Tallinnas Vesivärava tänaval - ning kus kõnniteed on seetõttu rookimata. Jalakäijatel on seega ainus võimalus kõndida sõiduteel, rikkudes nii iseenda kui ka autojuhtide närve. Häiriv on seegi, et kui ka sahk on sõidutee puhtaks lükanud ja tekitanud suured lumevallid, siis ei kanna keegi hoolt, et jalakäijad neist läbi pääseksid. Ülekäigukohad ei näi olevat kellegi asi - kui need ei asu just valgusfooride juures.

Piirissaare elanikud saavad nüüd mandrile hõljukiga
Täitus Piirissaare elanike aastkümnete pikkune unistus - vallal on nüüdsest hõljuk, millega saab mandrile sõita ka sellisel aastaajal, mil kõik teised liiklusvahendid järvele ei pääse.
Nižni-Novgorodi laevatehases valmistatud hõljuk on täiesti uus mudel, tootmisse juurutamist alustati alles paari aasta eest. Maksma läks see vaid veidi üle miljoni krooni, vahendab ETV24.
Riigihanke tulemust mõjutas ka katamaraan-tüüpi sõiduki konstruktsiooni uudsus ning hoolduse lihtsus ja muidugi madal hind. Valla raha ei kulunud sentigi, raha eraldas siseministeerium.
Jõuludest saadik on Piirissaare elanikel nüüd esimene võimalus mandrile pääseda. Regulaarreise siiski ei kavatseta.
Piirissaare vallavolikogu esimees Maria Korotkova sõnul saaks nüüd toiduaineid saarele vedada sagedamini kui kord nädalas, kuid selleks pole vajadust, sest saarel elab ainult 40 kuni 50 inimest.

Reformierakond tõrjub Keskerakonna kaitset pistiseskandaalis
Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip ütles, et Reformierakond ei vaja Keskerakonna kaitset pistiseskandaalis, mis puhkes eelmisel nädalal.
Ansip selgitas, et Reformierakond ei ole küsinud pistist, annetust ega altkäemaksu millegi tegemise või tegematajätmise eest. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Ain Seppik ütles, et keegi ei tea, kas reformierakondlased kohtusid Eesti Raudtee omanikega ja millest räägiti, vahendab ETV24.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar lubas Reformierakonda pistiseskandaalis kaitsta. Keskerakondlased selgitasid, et kindlaid fakte neil pole.
Näiteks, kas reformierakondlased kohtusid Eesti Raudtee omanikega või mõtles Edward Burkhardt kõik välja.
"Või kui kontaktid olid, milles nad seisnesid?" küsis Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik. "Kas küsiti annetust, mis on täiesti loomulik ja mida erakonnad ikka teevad? Või siis oli küsimus muus, nagu Burkhardt räägib? Praegu viskas Burkhardt palli õhku ja keegi ei taha kinni püüda."

Meedikute palgaläbirääkimistel jõuti kokkuleppele
Täna riikliku lepitaja juures toimunud tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel jõuti sotsiaalministeeriumi kinnitusel kokkuleppele.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe ütles Päevaleht Online'le, et arstide töötasu saab 1. aprillist olema 99 krooni, õdedel 52 krooni 50 senti ja hooldustöötajatel 29 krooni tunnis.
Teiseks lepiti kokku töögrupi moodustamine 2007 ja 2008 aasta palgakokkuleppe lõpliku teksti väljatöötamiseks, kus fikseeritakse ühtlasi ka 2008 aasta konkreetsed alamtunnitasud, mille aluseks on eelnevalt kokkulepitud rahalised katted.
Töörühm koguneb 30. jaanuaril kell 10 sotsiaalministeeriumi ruumes.
Täna saavutatud kokkulepe jätab ära kavas olnud meditsiinitöötajate üleriigilise streigi.

Riigikogu hakkab menetlema võrdse kohtlemise seadust
Riigikogu juhatuse otsusega võeti täna menetlusse võrdse kohtlemise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on tagada isikute kaitse igasuguse diskrimineerimise eest.
Eelnõu eesmärgiks on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või muu tunnuse alusel, teatas riigikogu pressitalitus.
Eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Esialgsest eelnõu versioonist jäeti välja soolist võrdõiguslikkust käsitlev osa, kuna soolise võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse seaduses.

ENPA võttis vastu ajakirjandusvabaduse resolutsiooni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee vastu täna vastu ajakirjandusvabadust puudutava resolutsiooni, mis algatati seoses Anna Politkovskaja mõrvamisega Venemaal ja Hrant Dinki mõrvamisega Türgis.
Soovitustes liikmesriikide valitsustele kutsutakse liikmesriike ajakirjanike ähvardamise korral võtma meetmeid, et nende elusid kaitsta, sekkumata samas nende töö sisusse, teatas riigikogu pressitalitus.
Eesti esindaja Andres Herkel rõhutas oma kõnes vajadust käsitleda ajakirjandusvabaduse piiramisega seotud küsimusi põhjalikumalt ja mitte ainult siis, kui mõni väljapaistev ajakirjanik on tapetud. Ta lükkas ka ümber Venemaa esindaja Leonid Slutski väite, et Anna Politkovskaja oli seotud terroristidega. "Ma olen Politkovskajaga isiklikult kohtunud ja kinnitan, et ta oli ennekõike humanist. Ta kaitses inimesi võimude omavoli ees," ütles Herkel.

Tallinnas kukkus ehitusobjektil kraana pikali (foto) 
Täna pärastlõunal kukkus Kadriorus asuval ehitusobjektil kraana pikali, mistõttu suleti ajutiselt Kollane ning Tobiase tänav.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'le, et kraana kukkus pikali Tobiase ning Kollase tänavate ristmikul paralleelselt tänavaga.
Kella 17 ajal vinnati kraanat päästjate juuresolekul uuesti püsti.
Puusepa kinnitusel keegi õnnetuses viga ei saanud.

Komisjon: veebilehed peavad avanema eestikeelsena
Riigikogu kultuurikomisjon kiitis täna heaks nõude, et Eestis registreeritud juriidiliste isikute ja asutuste veebilehed peavad avanema eestikeelsena.
Keeleseaduse nõue kehtib riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroode, vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste asutuste ning Eestis registreeritud äriühingute, filiaalide, mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta.
Ka kiitis komisjon heaks muudatuse, mis lubab avaliku teabe - siltide, viitade, kuulutuste, teadaannete, reklaami jms - eestikeelse teksti kõrvale lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, tingimusel, et eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav.
Komisjon ei toetanud Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioonide algatatud eelnõus sisaldunud sätet, mis määratlenuks asjaajamiskeelena keele, milles riigiasutus või kohalik omavalitsus peab ka koosolekuid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles. Kohalike omavalitsuste volikogude komisjonide dokumendid sünnivad eestikeelsetena, sest need edastatakse volikogule, kuid mis keeles komisjonides töötatakse, selle otsustab komisjon, kuna volikogu liikmetele keelenõuded ei laiene, samuti teistele komisjoni liikmetele, nt ettevõtjatele jne. Seepärast sätestas kultuurikomisjon asjaajamiskeelena keeleseaduse tähenduses keele, milles riigiasutus või kohalik omavalitsus peab istungeid, menetleb dokumente ja suhtleb isikutega.

NY Times pühendas pronkssõdurisaagale pika loo
USA prestiižne ajaleht The New York Times kirjutas pika kirjutise Eesti pronkssõdurisaagast, ning leiab, et Eesti on majandusedust hoolimata lõhestunud riik.
Formaalselt on Teises maailmasõjas hukkunute mälestuseks Tõnismäele püstitatud pronkssõdurimonument märkamatu, võrreldes skandaaliga, mis monumendi ümber puhkes.
Eesti parlament plaanib vastu võtta seaduse pingekoldesse sattunud sõdurikuju mereäärsesse sõjaväememoriaalide parki ümberpaigutamiseks.
Kuigi plaan ei ole veel realiseerunud, ähvardab nördinud Venemaa Eestit sanktsioneerida, püüdes pronkssõduri saatuse eest võideldes oma ajaloolist ning poliitilist ülemvõimu peale suruda.
Vene välisminister Sergei Lavrov nimetas Eesti võimude otsust jumalateotuseks sõdurite suhtes, kes võitlesid natsi-Saksamaa vastu. Vene parlamendisaadikud läksid veelgi kaugemale ning süüdistasid Eesti valitsust natsismi ülistamises. Riigiduuma ülemkoja eesistuja Sergei Mironovi sõnul on Eesti astunud esimesed sammud fašismi ja neo-natsismi seaduslikustamiseks 21. sajandil.

Tartu Veevärk hoiatab külmakahjustuste eest
Öistest külmakraadisest tulenevate kahjustuste vältimiseks soovitab AS Tartu Veevärk kontrollida üle kohad, kus võib külmunud veest tingituna probleeme tekkida
Käesoleva nädala ilmaennustus on teatanud üle-eestilistest külmakraadidest kuni -27 C. Seoses sellega soovitab Tartu Veevärk elanikel üle kontrollida kõikvõimalikud kohad, kus külm võib kahjustada maja, keldrit või torustikku. Soovitame kontrollida, et keldriaknad ja koridoriaknad oleksid suletud, külma alusmüüri läbivad ja nende peal olevad torustikud soojustatud.
Kui on näha, et veesurve nõrgeneb ja varasematest kogemustest teada, et see on külmast tingitud, siis oleks mõistlik vesi vaikselt nirisema jätta, et vältida täielikku külmumist, sest hilisem lahtisulatamine on aeganõudev ja kulukas.

Öösel tuleb 27 kraadi külma
Tänaseks ööks ennustab Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) 27 kraadi külma
Öösel tugevneb tuul, puhudes 7-12, saartel ja rannikul koguni 13-18 meetrit sekundis. Homme päeval võib tuul puhanguti tõusta kuni 20 meetrini sekundis.
Reede päeval on oodata ka lumesadu ja kohati tuisku.
Laupäeval läheb natuke soojemaks ja tuleb kuni miinus 9 kraadi, kuid alates pühapäevast peaks ilm uuesti külmenema ning esmaspäeva öösel lubab tulla 25 miinuskraadi.
Päevased temperatuurid on siiski kõrgemad, lubades jääda miinus 13 kraadi piiresse.

Ekspolitseinik: trellide taga on eestikeelse allilma juhtkond
Kriminaalpolitsei endise töötaja hinnangul võeti eile vahi alla suur osa Eesti allilma juhtidest.
"Nimetatute näol võib väita, et vahi all on kui mitte kogu, siis suurem osa eestikeelse allilma juhtidest," ütles tundmatuks jääda soovinud endine kriminaalpolitseinik Päevaleht Online'ile.
"Et viimaste aastate suurima tasuvusega legaalseks majandustegevuseks on kujunemas kinnisvara, siis usun, et ka H.H. Luige ja nimetatud isikute vahelise konflikti tagamaid tuleb otsida just sealt," lisas ekspolitseinik. "Kas need isikud olid vahendajad, täideviijad või tellijad, näitab juba loomulikult uurimine."
Keskkriminaalpolitsei pidas eile seoses ärimees Hans H. Luige lähedaste ründamisega kinni Eesti allimaliidriteks peetavad Imre Arakase, Assar Pauluse, Rünno Kristjuhani, Jaak Tuuksami ja Marek Võrgu (end. Tuvike).

Ringmaad täna üle ei kuulatud
Täna jätkus istung pommiplahvatustes süüdistatava Märt Ringmaa üle, kuid meest ennast täna üle kuulata ei jõutud.
Eile jõuti ainult osaliselt ära kuulata ekspertide hinnangud. Täna avaldati Ringmaa elukohast leitud asitõendid ja kuulati üle veel kaks eksperti- trassoloogiaekspert Margo Ritari ja Arno Pukonen demineerimiskeskusest.
Juhtivekspert Heiti Priimets tõi välja asjaolu, et paljude pommiplahvatuste juures oli tegu nn lõkspommiga, mis käivitus siis, kui inimene seda liigutas.
Kuna ajakava on juba praegu lõhki, siis väga suure tõenäosusega Märt Ringmaa kuulatakse üle alles esmaspäeval.

Tallinna opositsioon nõuab Indrek Ahlbergi vallandamist
Tallinna volikogus opositsiooni kuuluvad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit teevad linnapea Jüri Ratasele ettepaneku vallandada kiiremas korras Mustamäe linnaosa asevanem Indrek Ahlberg.
Aastatel 1998-2000 Kesklinna linnaosa asevanemana töötades sahkerdas Indrek Ahlberg väidetavalt vanalinnas Pikk tänav 41 majas asuva korteri oma sundüürnikust klassivennale. Nüüd on tulnud avalikuks, et kasutades linnaga suheldes variisikut, asus Indrek Ahlberg linna korterisse aga ise elama, erastades selle hiljem võileivahinna eest.
Opositsioonierakondade hinnangul riivab selline korruptsioonikahtlusega korteritehing sügavalt inimeste õiglustunnet ja Ahlbergi jätkamine linnaametnikuna pole mõeldav.

Kaitseväelastest piirivalvurite palgad tõusevad
Vabariigi valitsus kehtestas uued palkade piirmäärad, millega peaksid tõusma siseministeeriumi haldusalasse jäävate piirivalvurite palgad
Tänasel valitsuse pressikonverentsil teatas siseminister Kalle Laanet, et kehtestatud on piirivalves töötavate kaitseväelaste uued palgamäärad. Madalaimaks palgaks jääb piirivalvetöötajale uue määruse kohaselt 6750 krooni.
Täna heaks kiidetud palgamäärad on seotud eelmisel nädalal kaitseministeeriumi valitsemisalasse jäävate kaitseväelaste uute palkade kehtestamisega, kuna mõlemad kuuluvad kaitseväe teenistuse seaduse alla.
Keskmiselt tõusis riigipiiril töötavate kaitseväelaste palk 14,4%. Palgafondi kasvuks piirivalves on sellel aastal ette nähtud 45 miljonit krooni.
Laanet tõi välja ka selle, et politseiametnike keskmiseks palgaks 2007. aastal saab 13 460 krooni, piirivalves 11 841 krooni ja päästeametis 10 766 krooni.

Euroopa Komisjon on Eesti suhtes algatanud 16 rikkumismenetlust
Eestil on tähtaegselt ülevõtmata 32 Euroopa Liidu direktiivi, millega seoses on Euroopa Komisjon algatanud 16 rikkumismenetlust.
17. jaanuari seisuga oli Eestil ülevõtmata 32 direktiivi, vahendas Valitsuse kommunikatsioonibüroo. Tõenäoliselt langeb osa direktiividega seotud seaduseelnõudest enne uusi Riigikogu valimisi menetlusest välja, mistõttu suureneb ülevõtmata direktiivide arv veelgi.
Valitsus arutab tänasel istungil 2006 - 2007. aasta Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmist ning valitsuse tööplaanide täitmist.
22. jaanuari seisuga on valitsusel 92-st tööplaanis olevast ülesandest täitmata 28, seega 30 %. Neist 16 on ebarealistlikud.

Luige lähedaste ründamises kahtlustatakse väidetavaid allilmajuhte
Kinnipeetute hulgas on allilmaga seostatud Imre Arakas, Assar Paulus, Rünno Kristjuhan ja Jaak Tuuksam
Keskkriminaalpolitsei pidas eile kinni kuus meest, keda kahtlustatakse ärimees Hans H. Luige lähedaste eluasemete ründamises Tallinnas ja Harjumaal.
Keskkriminaalpolitsei pidas Tallinnas ja Harjumaal kahtlustatavatena kinni Rünno (s 1966), Jaagu (s 1964), Mareki (s 1972), Imre (s 1958), Rünno (s 1972) ja Assari (s 1962), teatas prokuratuur.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et kaks tabatutest on Eesti allimaliidriteks peetavad Imre Arakas ja Assar Paulus. Lisaks on kinnipeetute seas samuti allimaga seostatud Rünno Kristjuhan, Jaak Tuuksam ja Marek Võrk (endine Tuvike).
Kõik peeti välkkorras kinni eile lõunal kella 15 ajal. Kahe tunni jooksul saadi kõik kätte. Keegi vastupanu ei osutanud ning relva ei olnud samuti kellelgi. Kinnipidamist planeeris keskkriminaalpolitsei hoolikalt ette ning kahtlustatavad peeti kinni Tallinnas ja Harjumaal eri paigus, osad kahtlustavad olid kinnipidamisel koos.

Politsei palub abi 14-aastase tüdruku leidmisel
Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakond otsib teadmata kadunud 14-aastast Anna-Kristiina Rikmanni.
Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakond otsib teadmata kadunud 14-aastast Anna-Kristiina Rikmanni, kes lahkus 14.12.2006 Jõhvi Laste ja Noorukite Ravi- ja Rehabilitatsioonikeskusest, kuhu ta pole tänaseni tagasi tulnud.
ANNA-KRISTIINA on umbes 175 cm pikk, pikkade tumedate juustega ja keskmise kehaehitusega. Rehabilitatsioonikeskusest lahkudes oli tal seljas musta värvi jope, jalas sinised teksad ja tossud. Esialgsetel andmetel võib tüdruk viibida Tallinnas, Maardus või Paides.
Politsei palub kõigil, kellel on informatsiooni tüdruku asukoha kohta, helistada Põhja prefektuuri telefoninumbril 612 4571, 612 4510 või politsei üldnumbril 110.

Tallinn alustas uue korteriskandaali uurimiseks sisejuurdlust
Tallinna linnapea Jüri Ratas andis korralduse Elmar Sepa ja Indrek Ahlbergi korteritehingute suhtes algatada sisejuurdlus.
Jüri Ratas kohtus täna hommikul linnasekretäri Toomas Sepaga ja linna sisekontrolöri teenistusega ning palus kiiremas korras läbi viia vastavad menetlused võimalike kahtlaste korteritehingute asjaolude väljaselgitamiseks.
Ratas ütles peale kohtumist ametnikega, et sellised juhtumid nagu täna ajakirjanduses on välja toodud, kus ametnik on väidetavalt ära kasutanud enda valduses olevat informatsiooni ja seaduste nüansside tundmist saavutamaks eeliseid teiste ees on lubamatud.
"Pean õigeks alustada sisejuurdlust ja selliste juhtumite kõik asjaolud välja selgitada. Vastava korralduse olen andnud linna sisekontrolöri teenistusele," lisas Ratas.
Linna sisekontrolöri teenistuse üheks põhiülesandeks on viia asutustes läbi rikkumiste ja pettuste auditeid ning sisejuurdlusi seonduvalt võimalike pettuste, korruptiivsete tegude ja muude distsiplinaarsüütegudega.

Riigikogu võttis vastu uue isikuandmete kaitse seaduse
Täna vastu võetud isikuandmete seaduse parandus võimaldab inimestel keelata oma isikuandmete avaliku kasutamise
Seaduse muutmise eelnõu algatasid Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsioonid.
Seadusmuudatuste kohaselt suureneb Andmekaitse Inspektsiooni sõltumatus ning inspektsioon saab õiguse kontrollida isikuandmete kaitstust ka riigisaladust sisaldava teabe töötlemisel juhul, kui selline kohustus tuleneb välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või seadusest.
Andmekaitse Inspektsiooni sõltumatuse tagamiseks on seaduses täpsustatud inspektsiooni juhi ametist vabastamise põhimõtteid.

Eesti Päevaleht hilineb trükimasina rikke tõttu
Tänase Eesti Päevalehe kojukanne hilineb trükimasina tehnilise rikke tõttu.
Tallinnas ja Harjumaal on tellijad lehe kätte saanud, Tartus ja Pärnus kojukanne hilineb ning leht jõuab postkastidesse keskpäeva paiku.
Ülejäänud Eesti tellijateni jõuab leht koos homse väljaandega.
Eesti Päevalehte saab osta Tallinnas, Harjumaal, Haapsalus ja Hiiumaal. Peale lõunat saab lehte kõikides maakondades osta.

Kehra paberivabriku hais lämmatab Tallinna
Täna hommikul Tallinnas ja selle lähiümbruses leviv tselluloosihais pärineb arvatavasti Kehra paberivabrikust.
"Tõenäoliselt pärineb hais Kehras asuvast aktsiaseltsile Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kuuluvast tselluloosivabrikust", ütles Harjumaa keskkonnateenistuse õhuspetsialist Ahti Türn ning pidas selle tekkepõhjuseks tuulevaikset ilma, mis takistab õhu liikumist.
Kehra asub Tallinnast ligi 40 kilomeetri kaugusel.

Raplas hukkus tulekahjus inimene
Eile õhtul hukkus mees Raplas valvuri soojaku põlengus.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Viljandi maanteel asuva vanarauaplatsi soojakus kell 22: 40. Päästjate kohale jõudes põles peamiselt puitmaterjalist kokku pandud soojak lausleegiga. Kustutustööde käigus leiti soojakust hukkunud valvur.
Sündmuskohal töötas kaks autot, viimane lahkus tulekahjukohalt kell 00: 30.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Mehe väitel vigastas Viru Keskuse tõkkepuu ta pead
Meeskodanik nõuab kohtus Viru Keskuselt 50 000 krooni valuraha, sest parkla tõkkepuu lõi tal pea veriseks.
Mehe kaebuse kohaselt paranes haav küll seitsme päevaga, kuid sellest on jäänud arm, kirjutab Eesti Ekspress. Trauma põhjustas tema elukvaliteedi languse, kuna vigastuse tõttu pidi ta jätma ära mitu kohtumist klientidega ja kaotas raha.
Viru Keskuse meelest oli kodanik ise süüdi, sest liikus parklas autodele mõeldud teel. Tõkkepuu on seadistatud sõidukite, mitte jalakäijate äratundmiseks. Kuna tõkkepuu on plastmassist ning kaetud kummiribaga, peaks see välistama inimese haavamise.
Harju maakohtunik Maire Lukk jättis kaebuse möödunud aastal rahuldamata. Kohtuniku hinnangul ei kinnita parkla video mehe väiteid verdjooksvast peast ja prillide purunemisest. Ka ei näinud kohtunik istungi ajal hageja peas ühtki armi.

Minister Randver tõrjub maadevahetajaid
Kolme ametikuu jooksul on keskkonnaminister Rein Randver allkirjastanud neli maadevahetuse käskkirja.
Samal ajal on ta keeldunud rohkem kui 70 erineva maatüki vahetamisest, kirjutab Eesti Ekspress.
Randveri tagasi lükatud maade kogupindala ületab 800 hektarit. Minister on loobunud isegi nendest vahetustest, mida kohalikud keskkonnateenistused toetasid.
Randver lähtub sõna-sõnalt seadusest, mis ei sunni riiki looduskaitsealuseid maid vahetama. Riik võib seda teha kokkuleppel omanikuga, kui looduse kaitsmine takistab oluliselt maa kasutamist.

Abituriendid eelistavad inglise keelt
Eelmise nädala lõpuks pidid koolilõpetajad otsustama, milliseid riigieksameid nad tänavu kevadel sooritada tahavad.
Kuigi riiklikul eksami- ja kvalifikatsioonikeskusel kulub veel umbes nädal, et kõikide koolilõpetajate soovid kokku arvestada, lubavad vestlused abiturientide ja nende õpetajatega ennustada, et sarnaselt viimaste aastatega troonivad ka tänavuse eksamivaliku tipus inglise keel ja matemaatika, kirjutab Maaleht.

Viljandi haigla ostis uued kiirabiautod
Sel nädalal sai Viljandi kiirabi kaks uut erisisustusega Volkswagen Transporterit.
Mõlemas autos on elustamisaparaat koos südametöö, veregaaside ja vererõhu mõõtjaga, eraldi EKG aparaat, kaks seadet hingamisteede puhastamiseks, lahased, patsiendiraam ja kandetool, kirjutab Sakala. Ühe auto varustusse kuulub ka hingamisaparaat. Kokku maksid autod 2,9 miljonit krooni.
Ühe uutest autodest saab enda kasutada Viljandi haiglale kuuluv Abja-Paluoja kiirabibaas, teine auto jääb haigla juures asuvale kiirabile.

Pärnu loob ajalooliste laevade seltsi
Üleeile otsustasid Pärnu linnakodaniku majas nõu pidanud asjast huvitatud isikud ajalooliste laevade seltsi loomise, Pärnu linn peab selles kaasa löömiseks saama loa linnavolikogult.
Pärnu abilinnapea Mart Alliku ütles, et esimesel koosolekul ei otsustatud veel, kuidas nimetada asutatavat seltsi, mis hakkab tegelema ajalooliste laevade koopiate valmistamisega, kirjutab Pärnu Postimees.
"Me ei tea veel, kas nimetame seda Pärnu Koge seltsiks või paneme pikema ja kohmakama nime," rääkis Alliku.
1991. aastal Pärnu sadamast leitud 13. sajandi hansakoge tükkide järgi koge taastamine saab olema ühingu esimene töö.
Mittetulundusühingus osalemiseks peab linnal olema volikogu luba, vastav eelnõu esitatakse Alliku andmeil volikogule märtsis.

Lehtsaar nõustus täitma TÜ rektori kohuseid
Praktilise usuteaduse professor ja endine õppeprorektor Tõnu Lehtsaar on nõustunud ettepanekuga asuda täitma Tartu ülikooli rektori kohuseid uute valimisteni, mis plaanitakse läbi viia enne jaanipäeva.
Lehtsaar kinnitas, et rektor Jaak Aaviksoo on teinud talle vastava ettepaneku iseenda, dekaaanide ja veel osa ülikoolipere nimel, kellega ta oli rääkinud, kirjutab Tartu Postimees.
"Mulle on see konkreetne ettepanek tehtud ja pärast oma võluva abikaasaga nõupidamist ma helistasin rektorile tagasi ja vastasin jaatavalt. Mina olen valmis," ütles ta.
Kas Lehtsaarest saab rektori ülesannete täitja uue rektori valimiseni, on homme koguneva Tartu ülikooli nõukogu otsustada. Kui nõukogu Lehtsaare kandidatuuri toetab, on roheline tee ka senise rektori Jaak Aaviksoo ametist lahkumiseks.

Meremuuseum selgitas Pirita rannast leitud laevavraki päritolu
Meremuuseumi teadurid on välja selgitanud möödunud aasta augustis Pirita rannaveest leitud laevavraki päritolu - tegemist on ligi sada aastat tagasi Saaremaal ehitatud kahemastilise kahvelkuunari ehk kaljasega Juuli.
"Niisugust väikest kaubapurjekat nimetati halukaljaseks ja seda kasutati läänesaartelt linnainimestele küttepuude vedamiseks," selgitas vrakki uurinud meremuuseumi teadur, allveearheoloog Vello Mäss Postimehele.
Meremuuseumi andmetel ehitas laevameister M. Saks 1911. aastal Saaremaal 34,04 brutoregistertonnise mahutavusega väikese kaubalaeva, mille pikkus oli 16,19 ja laius 5,36 meetrit.
1941. aasta 16. oktoobril koostatud ülevaates Eesti rannikul hukkunud laevadest on kirjas, et Juuli on Tallinna lahel, Viimsi liinidel hukka saanud. Täpset laevaõnnetuse kuupäeva ega kohta pole teada.

Linnaametnik sahkerdas endale klassivenna kaudu korteri
Mullu 23. veebruaril toimunud Tallinna linnavolikogu koosolekul otsustati volikogu aseesimees Elmar Sepa eestvedamisel müüa seitse vanalinna korterit sundüürnikele endiste erastamishindadega.
Üks õnnelik ostja on veinikaupmees Ivo Jaama, kes saab endale 21 480 krooni eest 75,4 -ruutmeetrise korteri aadressil Pikk 41-9 ning jõuab kahe tööpäeva jooksul korteri linnalt välja osta ja selle enne 1. märtsi ka maha müüa, kirjutab Postimees.
Jaamalt ostis vallaskorteri ära Mustamäe linnaosa vanema asetäitja Indrek Ahlberg, kes on Elmar Sepa hea kolleeg 90. aastate lõpust, kui Sepp juhtis Kesklinna valitsust ja Ahlberg oli tema asetäitja muu hulgas just linna mitteeluruumide küsimuses.
Sepp ja Ahlberg kirjutasid 1999. aasta juulis alla korraldusele, millega toonane Kesklinna vanem Sepp andis Jaamale ja ta lastele kui sundüürnikele Pika tänava maja mitteeluruumid väljaehitamiseks.

Maalihe seadis Pärnumaal ohtu jõeäärse majapidamise
Pärnumaal Sauga jõe äärses Eametsa külas varises arvatavalt esmaspäeval ühes koduõues ojaäärne kõrge kallas kuni meetri jagu allapoole.
Eile hommikul juhtunut uurima läinud Sauga abivallavanema Harri Aasa jutu järgi teeb murelikuks, et niisugused asjad on hakanud vallas sagenema, kirjutab Postimees.
Kui seni on lihked leidnud aset Pärnu või Sauga jõe kallastel, varises seekord Sauga jõkke suubuva uhteoru nõlv. Lihe nihutas hinnanguliselt ligi saja ruutmeetri ulatuses pinnast: osaliselt on maa vajunud seinana alla veesängi poole, osaliselt on maa sees jämedad praod, mis jooksevad kuuri põrandani välja.

President Ilves ei lähe põllumajandusministri vastuvõtule
President Toomas Hendrik Ilves ei lähe põllumajandusminister Ester Tuiksoo korraldatavale vastuvõtule.
"Vabariigi president ei ole tõenäoliselt sel päeval Eestis ja seega ei saa kahjuks põllumajandusministri vastuvõtul osaleda," ütles presidendi kantselei avalike suhete juht Toomas Sildam SL Õhtulehele.
Tuiksoo vastuvõtu korraldamine, mis eile avalikkusele teatavaks sai, pälvis palju kriitikat Reformierakonna juhatuse koosolekul, kus isetegevuslikke aastapäevavastuvõtte tauniti.
Eile hommikul püüdis põllumajandusministeerium vastuvõtu teemat mahendada ning pressiesindaja Karina Loi hakkas päev varem öeldut ümber lükkama. Nüüd teatab ta, et vastuvõtul ei kätelda, ning samuti saadetakse osa kutseid ka kahele inimesele.
Elektronkirjas täpsustas Loi: "Kutsutud on kõik Eesti Vabariigi lugupeetud inimesed, kaasa arvatud Arnold ja Ingrid Rüütel ning president Toomas Hendrik Ilves. Põllumajandusministeerium on alati vabariigi aastapäeva tähistanud. Nii suure hulga sektori kokkukutsumine on esmakordne. Vastuvõtt algab pärast tööaega. Vastuvõtul pakutakse eesti toitu. Eeskava ning ürituse maksumus on täpsustamisel. Osa võtab kuni 500 inimest."

Voka lastekodu kolib vastu tahtmist
Lastekodu kasvandikke ootab Kiiklas uus maja, kuid lapsed ei taha sinna minna.
Ida-Virumaal Vokas on alustatud lastekodu likvideerimist, et saata kasvandikud 40 kilomeetri kaugusele uhiuude Kiikla lastekodusse, millel aga senini puudub tegevusluba.
Toila vallavolikogu esimees Tauno Võhmar ütles, et Voka lastekodu sulgemise mõte küpses detsembriks, kuna Ida-Virumaale heategevuslikult rajatav Kiikla lastekodu pidi viimaks, pärast kuut ehitusaastat valmis saama. "Lastekodu paneelmajas pole lapsesõbralik," lisas ta. "Kui Kiikla lastekodu ei valmi, ega me siis uksi päevapealt lukku ei pane," lisas ta.
Ootamatu otsus
Toila vallavanem Tiit Salvan selgitas: Voka 27 lapsest lahkub kevadel kaheksa seoses täiskasvanuks saamisega, kahe aasta jooksul veel kaheksa. "Riiklik suund on peremajadele ja kuni kuuele lapsele peres. Volikogu oli otsustades veendunud, et lapsed saavad uueks elukohaks tänapäevase ja lastesõbraliku asenduskodu," selgitas Salvan.

Uus seadus tõstab riigihanke lati nelja miljoni kroonini
Uued hankesummad ja lihtsam vaidluste lahendamise kord võib säästa kuni 250 miljonit.
Riik tellib edaspidi erafirmadelt asju, teenuseid ja töid põhi-mõtteliselt ringi tehtud reeglite alusel, mis tõstavad ehituste puhul kohustusliku hanke maksumuse piiri praeguselt kahelt miljonilt kroonilt juba 2008. aastaks 3,9 miljoni kroonini.
Eile riigikogus kinnitatud uus riigihanke seadus üritab samuti lõpetada olukorda, kus suur hulk hankeid äpardub või jääb venima pahatahtlike vaidlustajate tõttu. Konkurssidel kaotajaks jäänud ärimehed püüavad praegu vaidlustada umbes iga kolmandat hanget. Sel põhjusel on korduvalt edasi lükkunud mitme rahvale vajaliku hoone valmimine või mööbli ostmine.
Asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi lagi jõuab kehtivalt 300 000 kroonilt tulevaks aastaks 625 000 kroonini (40 000 euroni). Piirmäärad kahekordistuvad järk-järgult. Tänavu ostetavate toodete ja teenuste puhul tuleb ilmtingimata hange korraldada 460 000-kroonise (30 000-eurose) piiri ületamisel. Ehitustööde hankelepingu piir saab pärast 1. maid olema 2007. aastal 2,9 miljonit krooni (190 000 eurot).

Minister Sõerd hoiatas haigekassa pankroti eest
Arstide ja õdede jätkuvate palgakõneluste taustal tegi eile teravatoonilise avalduse rahandusminister Aivar Sõerd, kes sisuliselt hoiatas haigekassa tulevase pankroti eest.
Sõerdi kinnitusel halvendab haigekassa nõukogu ettepanek, mis lubab tõsta tänavu meditsiinitöötajate palku 25 protsendi võrra, nii 2008. kui ka edasistel aastatel järsult kogu tervishoiusüsteemi rahastamist. "Ühe-kordne reservide kasutuselevõtt ei ole lahendus pikemas perspektiivis," kritiseeris Sõerd.
Palgakasvu otsused ei ole tema väitel kooskõlas haigekassa eelarve finantsvõimekusega ning toovad kaasa raviteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse halvenemise. "2008. aasta prognoositav puudujääk ravikindlustuse eel- arves on üle 600 miljoni krooni - see on palgakulude 450 miljoni kroonisest tõusust ning teenuste kallinemisest tuleneva püsikulude järsu kasvu tagajärg, mille mõju kumuleerub järgnevatel aastatel," kõlas Sõerdi ennustus.

Ninnas astus Keskerakonna liikmeks
Varem Reformierakonda kuulunud AS-i Tallinn Grupp nõukogu esimees Toivo Ninnas liitus Keskerakonnaga.
Oma sõnul otsustas Ninnas parteid vahetada põhjusel, et Keskerakond on ainus riigikogus esindatud erakond, kes hoolib Eesti merendusest.
"Keskerakond saab ainukesena aru laevandustoetuste vajadusest," ütles Ninnas. "Euroopa Liit lubab oma liikmesriikidel laevandust toetada. Seda teevad näiteks meie naabrid Soome, Rootsi ja Läti. Pean eelkõige silmas merd sõitvate meremeeste tulu- ja sotsiaalmaksu küsimust. Üks meremees annab tööd kolmele inimesele kaldal."

Maavanemate palgad tõusevad 20 protsenti
Kui enamiku siseministeeriumi haldusalas töötavate inimeste palk tõuseb sel aastal 10-15 protsenti, siis maavanematele taotleb regionaalminister 20-protsendist palgatõusu.
Kehtiva palgaastmestiku kohaselt on maavanemate põhipalk 12 500 krooni, millele lisanduvad ka lisatasud, nii et kokku tuleb maavanema palgaks 23 000 krooni. Valitsusele esitatud eelnõu kohaselt taotleb regionaalminister Jaan Õunapuu (pildil) lisatasude osakaalu vähendamist ning soovib, et maavanemad hakkaksid jaanuarist 2007 saama 30 000-kroonist palka.
"Palgatõus peaks korrastama seda süsteemi, kus üks maavanem saab teisest aastas küm-neid tuhandeid kroone vähem," selgitas Õunapuu.

Tuiksoo kinkis ärimeestele ja poliitikutele kalleid jopesid
Põllumajandusministeerium kulutas 340 000 krooni eksklusiivjopede ostmiseks.
Kokku ostis põllumajandusministeerium Ilves Extra nimeliselt rõivatootjalt 150 jopet, mis kavatsetakse kinkida põllumajandusega seotud ettevõtjatele ja poliitikutele. Ühe jope maksumus on ligi 2300 krooni.
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karina Loi selgituste kohaselt telliti joped eesmärgiga tutvustada avalikkusele toetusi, mida pakuvad Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond ning Euroopa Põllumajandusfond Maaelu Arenguks. Raha jopede ostmiseks tuli samuti Euroopa Liidu abirahadest.
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo sõnul on nüüdseks jopesid jagatud nii põllumajan-dusarengu nõukogu liikmetele kui ka maaelu arengukavaga üldiselt seotud inimestele.

Pronkssõdur toob üha enam venelasi tänavaile protestima
Moskvas osales miitingul umbes 2000 inimest, kuid tänavale tuldi ka Londonis.
Moskvas Maneeži väljakul Georgi Žukovi monumendi juures toimus Vene nooraktivistide ja II maailmasõja veteranide miiting Tallinna pronkssõduri maha-võtmise plaani vastu.
Miitingul esines riigiduuma liige Konstantin Zatulin, kes nimetas Eesti võimude tegevust "suureks häbiks". Zatulin lisas: "Kui nad monumendi maha võtavad, siis paneme selle Eesti rahva häbiks Vene-Eesti piirile seisma."
Naši liikumise liider Vassili Jakumenko teatas, et pronkssõduri hävitamise korral sõidavad tema organisatsiooni aktivistid Eestisse ja seisavad siin üksteist välja vahetades ööpäev läbi pronkssõduri asemel elusate monumentidena, Nõukogude Liidu sõjaväevorm seljas.

Reostusohtlik aine tõrjuti sadamast
Keskkonnainspektorid lõpetasid Paldiski sadamas loata alumiinium- oksiidi laadimise.
Keskkonnainspektsioon alustas teisipäeval väärteomenetlust Paldiski Põhjasadamas tegutseva Palsteve OÜ suhtes, kes asus kaubalaevalt Endeavor maha laadima alumiiniumoksiidipulbrit. Luba selleks ettevõttel polnud
"Teisipäeval teate peale kohal käinud inspektorid viisid läbi kontrolli, mille tulemusel selgus, et Palstevel puudub luba laadimistööde käigus alumiiniumoksiidi õhku paisata," ütles keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul, kelle sõnul jõuti laevalt maha võtta ligemale kümme vagunitäit alumiinium- oksiidi. "Ettevõte on esitanud Harjumaa keskkonnateenistusele aine käitlemiseks loataotluse, kuid teenistus lükkas selle valeandmete tõttu tagasi." Praeguseks on laadimistööd peatatud ning laev seisab reidil.

Päevaleht saadab reporteri Moskvasse
Järgmisest nädalast asub Jaanus Piirsalu tööle Moskva
Venemaa välisministeeriumilt aastase tööloa saanud Piirsalust saab ainus Moskvas alaliselt töötav Eesti ajakirjanik. "See lisab mulle ainult motivatsiooni ja vastutust hästi tööd teha," ütles Piirsalu. "Seda enam, et nii kummaline kui see ka pole, töötab Lätist alaliselt Moskvas vaid üks ajakirjanik ja Leedust pole üldse kedagi."
"Tahaksin rõhutada, et üritan suhtuda Venemaasse ja seal toimuvasse võimalikult väheste eelarvamustega. Ma ei lähe sinna suhtumisega, et Venemaal on kõik halb ja nad teevad normaalsetele inimestele mõistetamatuid asju," ütles seni Eesti Päevalehe tegevtoimetaja ametit pidanud Piirsalu. "Tahan mõista Venemaad ning aidata ka Eesti lugejal saada vajalikke taustateadmisi Venemaa ja seal toimuva kohta."

Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimeheks sai Taavi Rõivas
Tallinna linnavolikogu valis täna toimunud istungil revisjonikomisjoni esimeheks Reformierakonna fraktsiooni liikme Taavi Rõivase.
"Kui linna juhib vaid üks erakond, on revisjonikomisjoni vastutus väga suur," ütles Rõivas: "Kontrollimist oleks lausa mitmele komisjonile."
Revisjonikomisjon on ainus komisjon Tallinna Linnavolikogus, mida juhib opositsiooni esindaja.

Tallinn soovib maareformi seaduse muutmist
Lihtsustamaks teedeehituseks planeeritud maa munitsipaliseerimist, otsustas Tallinna volikogu esitada Vabariigi valitsusele ettepaneku maareformi seaduse muutmiseks.
Algatuse eesmärk on saada väljaostmise kulusid kandmata munitsipaalomandisse tagastamisele kuuluv maa, mis on kehtestatud üld- või detailplaneeringuga nähtud ette avalikult kasutatava tee ehitamiseks. Praegu kehtiv maareformi seadus selleks alust ei anna, teatas Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunik.
Kui planeeringus tee jaoks ettenähtud maa-alale on esitatud taotlus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks, siis kuulub kehtiva seaduse kohaselt see maa tagastamisele, vaatamata avalikule huvile. Tee ehitamiseks peab sel juhul kohalik omavalitsus maa omanikult turuväärtusega välja ostma.
Seadusemuudatus kiirendaks avalikes huvides kasutatavate teede ehitamist ning vähendaks kohalike omavalitsuste kulutusi neile seadusega pandud ülesande - teede ehitamise - täitmisel.

Tallinna linnavolikogu keelas kõrgepinge õhuliinide rajamise
Tallinna linnavolikogu toetas täna Reformierakonna fraktsiooni eelnõu, mis teeb linnavalitsusele planeeringulise tegevusega hoiduda uute kõrgepinge õhuliinide rajamisest Tallinnas.
Eelnõu autori Taavi Rõivase sõnul on sellel otsusel väga oluline mõju Tallinna elukeskkonnale - inimesi häirivate kõrgepingeliinide asemele tekib avalik linnaruum.
"Idee kõrgepingeliinid maa alla viia tuli möödunud suvel, kui Eesti Energia tütarfirma taotles 400 puu mahavõtmist Veskimetsa piirkonnas," ütles Rõivas: "Linnavolikogu keskkonnakomisjonil ja Tallinna Keskkonnaametil oli tükk tegu, et need puud alles jätta. Leiame, et õigem on tulevikus uusi kõrgepinge õhuliine üldse mitte lubada."
Korraldusega tehti linnavalitsusele ülesandeks ka pidada läbirääkimisi aktsiaseltsiga Eesti Energia olemasolevate kõrgepinge õhuliinide järk-järguliseks asendamiseks maakaablitega. Vabanevad alad saavad tulevikus linna rohevõrgustiku osaks.

Volikogu algatas Tallinna vanalinna arengukava koostamise
Tallinna volikogu otsustas täna algatada Tallinna vanalinna arengukava koostamise.
Arengukava koostamise eesmärk on hoida UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse kuuluva Tallinna vanalinna ajalooliselt väljakujunenud keskkonda ning leida siia sobivaid ruumilisi ja funktsionaalseid lahendusi koos rahastamisvõimalustega.
Arengukava koostatakse ajavahemikuks 2008-2013 ning selle lähteülesande kohaselt sisaldab see vanalinna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi.

Tallinn eelistab uusi lasteaiakohti toidukulude hüvitamisele
Lähiaastatel peab Tallinna linnavõim täiendavate lasteaiakohtade loomist olulisemaks kui lasteaedades käivate laste toidukulude hüvitamine.
Tallinnas valitseb suur lasteaiakohtade puudus, seda eriti sõimerühmades.
"Koolieelses eas laste vanemate jaoks on see suurimaks probleemiks," ütles abilinnapea Kaia Jäppinen "Sellest tulenevalt on ka linnavalitsuse prioriteediks tagada igale lapsele lasteaiakoht."
Seetõttu ei pea linnavalitsus otstarbekaks toetada Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni ettepanekut lasteaedades käivate laste toidukulude hüvitamisest. Tallinna volikogu otsustas täna õhtul häältega 19 pool ja 27 vastu sotsiaaldemokraatide eelnõud mitte toetada.
"Põhimõtteliselt oli see ettepanek samm õiges suunas, aga paraku mitte õigel ajal," hindas Jäppinen.

Tallinn pole rahul riigi kasiinopoliitikaga
Tallinna linnavalitsus pole rahul sellega, et riiklik kasiinopoliitika ei anna kohalikele omavalitsustele suuremat otsustusõigust
Tallinna linn soovib senisest enam sõnaõigust ja kaasa rääkida hasartmängu korraldamises linnas, praegu puudub kohalikul omavalitsusel võimalus piirata kasiinode tegevust.
Linnapea Jüri Ratase sõnul võiks suurel määral anda hasartmängu korraldamise ja regulatsiooni õiguse kohalikele omavalitsustele.
"Hetkel puuduvad omavalitsustel võimalused piirata kasiinode tegevust, kuna seadused on nii liberaalsed," nentis Ratas. "Linn tahab jätkata koostööd politseiga, et aktiivsemalt kaasa rääkida kasiinode lahtiolekuaegade küsimustes."
Möödunud aasta 1. septembrist muutis linn avaliku korra eeskirja ning mille järgi Tallinnas ei tohi kasutada kasiinode välisvalgustuses vilkuvaid reklaamtulesid.

Tallinnas pandi uus liinibuss põlema
Seni veel tabamata inimene pani Tallinnas põlema uue bussi. Kahju on mitukümmend tuhat krooni.
17A liini mullu juulis tehasest saabunud liigendbuss lõpetas reede öösel viimase ringi marsruudil bussijaam-Sütiste. Enne kojuminekut sõitis buss pesulasse, kus juht tundis suitsulõhna, kirjutab SL Õhtuleht.
Ta lülitas mootori välja ja nägi, et salong on tules, ning tormas kustutitega sinna. Põles tagumise ukse juures olev iste, mis hävis täielikult. Kuumuse tõttu deformeerus ja paindus lagi, üles sulasid külje ja akna plastiluliistud ning avariilüliti.
Põlenguga tekitati 20 000-30 000 krooni kahju.
Esmaspäeva õhtul rüüstati veel ühte uut liigendbussi, millel lõiguti kaks tagumist istet ribadeks.

Sotsid tahavad ühtset tellimist ja hinnakirja
Sotsiaaldemokraat Maimu Bergi hinnangul peaks Eestis Soome eeskujul tsentraliseerima taksode tellimise ja hinnakirja. "Helsingi elanikud ja külalised ei pea helistama eri taksofirmadesse ja tundma enne taksosse istumist muret sõiduhinna pärast," märkis Berg. Praegune taksopuudus Tallinnas on paljuski kunstlik probleem, sest kohalikud elanikud eelistavad üldjuhul just odavama hinnaga taksofirmasid. "Tõeline puudus on taksodest vaid mõnel üksikul päeval aastas," ütles Berg.

Ratas peab Savisaart vapimärgi vääriliseks
Linnavalitsus tegi ettepaneku anda tänavu välja kolm vapimärki, kandidaatideks esitati Ita Ever, Edgar Savisaar ja Jüri Kuuskemaa.
Linnapea põhjendab
Poliitikule ja ühiskonnategelasele Edgar Savisaarele vapimärgi andmise taotluse esitas linnapea Jüri Ratas. "Murrangulistel aastatel oli Savisaar Eestimaa Rahvarinde üldtunnustatud liider ning Eesti Vabariigi peaminister. Tema valitusjuhiks oleku ajal saavutas Eesti iseseisvuse," põhjendas Ratas. "Edgar Savisaare vaieldamatuks teeneks on munitsipaalelamuehituse taaskäivitamine, väike- ja keskmist ettevõtlust toetavate meetmete juurutamine ning sotsiaalvaldkonnas oluliste toetuste süsteemi jõuline arendamine."

Kodutute tehtud lõkked süütavad pidevalt tühjana seisvaid puumaju
Tallinnas on mitmeid tühjalt seisvaid maju, mis mullu põlesid rohkem kui viis korda.
Võrreldes suurte ühiselamutega nagu Vilde tee 90, kus leidis aset 46 tulekahju, jääb põlengute arv väikestes puumajade tavaliselt viie ja seitsme vahele.
Päästeameti avalike suhete spetsialist Kirill Teiter ei pea seetõttu olukorda ka väga traagiliseks, seda enam, et selliseid tulekahjusid on raske ära hoida, kuni leidub inimesi, kellel puudub oma elukoht ja kes just talvel otsivad sooja kohta.
"Paljud tühjad majad kubisevad "parmudest", kes elavad seal keset prahi- ja sodihunnikuid, on läbikülmunud ja purjus ning otsustavad sooja saamiseks paljal puupõrandal lõkke süüdata," selgitas Teiter.
"Kui majas on olemas mingigi ahi, ei ole asi nii hull, aga tavaliselt lõõmab tuli ikka keset tuba ja olukord võib kergesti kontrolli alt väljuda," täpsustas Teiter.

Lumerookijad puhastasid linna tänavad lõunaks
Tallinnas algas lumesadu teisipäeval kell 22 ja lõppes kolmapäeva hommikul kella kuue paiku. Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul jäid öise lumesajuga hätta eelkõige need kinnistute omanikud, kes ei ole kõnniteede puhastamiseks majahoidjateenust tellinud ja teevad libedusetõrjet oma krundiga piirneval kõnniteel ise. Linna heakorraeeskiri nõuab, et kõnniteedel peab libedusetõrje tegema kella seitsmeks hommikul ja lisaks ööpäev läbi vastavalt vajadusele. Kuid näiteks Sõle tänaval sai kolmapäeva hommikul mõnusalt suusatada.
Tallinna sõiduteed said seevastu kella poole neljaks pärastlõunal lumest puhastatud ja libedusetõrje tehtud. Tänavatel oli väljas 35 puisturit, 52 sahka ja muu koristustehnika ning 15 labidameeste brigaadi.

Iisraeli parlament vabastas presidendi ajutiselt ametist
Iisraeli parlamendi- saadikud kiitsid heaks Iisaraeli presidendi Moshe Katsavi palve, millega ta soovib ajutiselt ametist lahkuda, et vägistamissüüdistuste vastu võidelda.
Moshe Katsav palus eile parlamendilt, et ta ajutiselt ametist vabastataks, nii et ta saaks talle esitatud vägistamissüüdistustele vastu astuda, vahendab BBC.
Ametist ajutiselt vabastatud president asub sõna otseses mõttes süüdistuste vastu võitlema, kuna kinnitab, et ta ei ole midagi valesti teinud ega milleski süüdi. Eile nimetas president süüdistusi vihaselt laimuks ja valedeks.
Parlamendis otsustas presidendi palve üle 24-liikmeline komitee. Hääletustulemused jagunesid üsna võrdselt: 13 saadikut hääletas presidendi ajutise lahkumise palve toetamise poolt ja 11 saadikut hääletas vastu.

Täna leiti uusaastal kaduma jäänud lennuki must kast
Täna tabas USA laev 1. jaanuaril kaduma läinud Indoneesia lennuki musta kasti signaali, mis tuli ookeani põhjast.
USA laev USNS Mary Sears tabas täna ookeanipõhjast signaali samal sagedusel, millel kadunud lennuki mustad kastid töötasid, vahendab BBC.
Laev selgitas välja ka selle, et piirkond on kaetud suure hulga rusudega, nüüd analüüsitakse, kas rusud kuuluvad kadunud Adam Airi lennukile. Mustadelt kastide kättesaamine on oluline, sest neilt saadav info aitaks uurijatel lennuki allakukkumise põhjust välja selgitada.
Adam Airi lennuk läks kaduma 1. jaan uaril, kui oli teel Jaavalt Sulawesile. Lennuki pardal oli 102 inimest.
Lennukitükke on kaldale uhtunud Sulawesi saare läänerannikule.

Noored tšetšeenid ühinevad võitlejatega
Tšetšeenias lähevad noormehed metsadesse ja mägedesse, et ühineda separatistidega.
Tšetšeenia juhtkond tunnistab, et vaatamata miilitsa ja eriteenistuste tegevusele täiendavad Vene föderatsiooni vabariigi noored elanikud võitlejate ridu, kirjutas Nezavisimaja Gazeta.
"Täna on Tšetšeenias 618 tuhat töövõimelist inimest, kellest 328 tuhandel ei ole töökohta", ütles president Allu Alhanov. President tunnistas, et Tšetšeenia tööstus ja põllumajandustööstus seisavad ning töökohti ei ole.
Alhanovi arvates on kohalike elanike võitlejatega liitumine otseselt seotud vabariigi sotsiaalsete probleemidega.

Venemaa president sõitis Indiasse
Venemaa president Vladimir Putin alustas täna kahepäevast visiiti Indiasse.
Vladimir Putini viisiidi raames kirjutati alla 11 dokumendile mitmetes valdkondades, teatas RIA Novosti.
Venemaa president Putin ja India peaminister Manmohan Singh võtsid vastu ühisavalduse tuumaenergia rahumeelse kasutamise sfääris. Kokku lepiti nelja energiabloki ehitamises India tuumajaama Kudankulanisse, samuti otsustati uue hüdroelektrijaama ehitamine.
Sõlmiti ka kaks koostöölepet Venemaa globaalse satelliidinavigatsiooni süsteemi GLONASS kasutamiseks. Kaks riiki uurivad ka Inda võimalikku osalemist Vene naftagaasi projektis Sahhalin 3.
Kaitseminister Ivanov teatas eile, et Putini visiidil sõlmitakse võibolla ka valitsustevaheline kokkulepe viienda põlvkonna hävitaja koosloomiseks inseneribüroo Suhhoi baasil. Samas sõlmiti kolmapäeval ka kesktranspordilennuki (Multirole Transport Aircraft, MTA) ehitamise koostöö leping.

Rumeenias streigivad Hiina võõrtöölised
Rumeenia rõivatööstus püüdis töökäte nappusest pääseda Hiinast töölisi sisse tuues, kuid 400 hiinlannat ei lepi madala palga ega kehva söögiga ning asusid streikima.
Rumeenias Bakuus streigib 400 hiinlannat: nad nõuavad kõrgemat palka ja paremaid elutingimusi, vahendab BBC. Need naised on esimesed, kes on ametlikult Hiinast Rumeeniasse tööle vahendatud hiinlased ja naised tahavad, et nende palka kahekordistataks nii, et nende netopalk tõuseks praeguselt 350 USA dollarilt 700-le dollarile. (Vastavalt 4200 ja 8400 Eesti krooni.)
Rumeenias on tõsine puudus rõivatööstuse oskustöölistest, kuna paljud Rumeenia enda töötajatest on läinud Lääne-Euroopasse parema palga peale. Seega on Rumeenia vabade kohtade täitmiseks võõrtöölisi kasutanud.
Nelisada Hiina naist saabusid Rumeeniasse tööle eelmisel aastal. Kogu selle aja on nad olnud täiesti isoleeritud, kuna keegi neist ei räägi rumeenia keelt ja vaid vähesed oskavad natuke inglise keelt. Lisaks isoleeritusele kurdavad naised ka halva toidu üle, kuigi ülemus palkas hiinlaste jaoks tööle Hiina toidule spetsialiseerunud koka. "Me oleme kogu päeva näljased." kurtis üks hiinlanna BBC-le ja selgitas, et Hiina toit oli väga halvasti tehtud.

Primorje krais sööb tiiger koeri
Venemaal Kaug-Idas Primorje krais jahib 13-aastane emane tiiger juba teist talve õuekoeri ja hirmutab ühe küla elanikke.
Venemaa loodusministeeriumi eriinspektsiooni aseesimees Vitali Starostin ütles, et tiiger jahib koeri söödapuuduse tõttu, milles on süüdi kõigepealt külaelanikud, teatas RIA Novosti.
Starostin selgitas, et eelmisel talvel hävitasid külaelanikud peaaegu kõik metsikud sõralised ära ja tiigritel ei jäänud midagi süüa. "Soojal ajal jahtisid tiigrid mäkrasid ja kährikkoeri, kes talvel jäid talveunne, aga tiigrid tulid küla juurde", märkis Starostin.
Ta kinnitas, et tiiger kavatsetakse kinni püüda ja ümber kolida teise kohta Primorje põhjaosas.

Le Monde: skisofreeniline globaliseerumine
Prantsuse ajaleht leiab, et Davosi majandusfoorumi tänavune peateema on jõudude tasakaalu muutumine: globaliseerumine päästab miljonid vaesusest, kuid hülgab suure osa maailmast.
Ajaleht Le Monde leiab, et eile alanud prestiižika Davosi maailma majandusfoorumi debattide peamine teema on jõudude tasakaalu muutumine maailmas, vahendab inopressa.ru.
Väljaanne viitab sellele, et globaliseerumine päästab miljonid inimesed vaesusest, aga ignoreerib märkimisväärset osa maailmast. "Meile seisab vastu skisofreeniline maailm. Ta muutub keerulisemaks ja teda on raskem mõista" märkis Davosi foorumi asutaja Klaus Schwab. Kapitalism võitis, aga see toob endaga kaasa vastuolude seemne. Ning see hirmutab, kuna sunnib kohalt lahkuma, loobuma oma harjumustest ja muutuma.
Väljaanne kritiseerib Prantsuse võimu võtmefiguuride puudumist foorumil ja mõistab seda hukka, kirjutades, et kui "maailm on skisofreeniline, siis Prantsusmaa on kahekordselt skisofreeniline".

Skandinaavia lehed: paksud põhjamaalased vajavad abi
Kaks tänast Skandinaavia ajalehte pühendavad täna üksmeelselt tähelepanu ülekaalule ja püüavad leida lahendust sellele, kuidas saada paks põhjamaalane tervislikku toitu sööma.
Taani päevaleht Politiken ja Rootsi leht Dagens Nyheter valutavad täna juhtkirjades südant rasvunud skandinaavalaste pärast. Politiken teatab, et ülekaalulisi on Taani elanikkonnast tervelt 40%, Rootsi ajaleht jätab oma riigi paksude arvu avaldamata. Ülekaalulisi tuleb aina juurde ja ajalehed püüavad lahendusi leida. Kuidas muuta skandinaavlaste toitumine tervislikumaks?
Politiken leiab, et ülekaalu-abi peaks riigilt tulema. Nimelt tuleks alandada tervisliku toidukraami maksu, mis omakorda alandaks hinda. Siis ostaks majanduslikult mõtlevad taanlased rohelist ja tervislikku kaupa ja seega ülekaaluprobleem hakkaks lahenema. Taanis on välja pakutud ka toitude tervislikkuse järgi märgistamist ja isegi seda, et kaup tuleb supermarketis teistmoodi riiulile paigutada - kapsas šokolaadi asemele ja vastupidi.

Gruusia võimud vahistasid kõrgrikastatud uraani müüja
Gruusia võimud korraldasid CIA-ga koos eelmise aasta suvel operatsiooni, mille käigus peeti kinni Vene kodanik 100 grammi kõrgrikastatud uraaniga.
See on üks kõige tähtsamatest tuumamaterjalide smugeldamise juhtumitest viimase aja jooksul, vahendas lenta.ru viitega AP-le.
Gruusia siseministri Vano Merabišvili sõnul võttis nende agent ühendust Vene salakaubavedajaga, kes tõi Tbilisisse kõrgrikastatud uraani. Radioaktiivset materjali vedas ta oma jope rinnataskus polüetüleenist kotis. Salakaubavedaja müüs 90% rikastatud uraani, mis võib juba olla tuumapommi komponendiks
Salakaubavedaja vahistati ja mõisteti kümneks aastaks vangi, tema Gruusia kaaslastele rakendati pehmemaid tõkestamisvahendeid.
Merabišvili õigustas operatsiooni detailide avalikustamist sellega, et Venemaa ignoreeris Gruusia koostööpalvet.

Molodaja gvardija alustab pronkssõduri kaitseks allkirjade korjamist
Molodaja Gvardija liikumise Peterburi osakonna aktivistid koostasid pöördumise Eesti kodanikele ja alustavad sellele allkirjade korjamist.
Organisatsioon hakkab allkirju korjama teisaldatavates punktides, mis nad paari lähema päeva jooksul kõigisse Peterburi metroojaamadesse üles seavad, teatas Interfax.
Pöördumise sisuks on üleskutse mitte lubada Tallinna pronkssõduri teisaldamist. Aktivistid plaanivad pöördumise saata Eesti ühiskondlikele organisatsioonidele, võimuorganitele ja meediale.
Ürituse korraldajad loodavad, et sellised rahvadiplomaatia meetmed kahe riigi tavarahva dialoogi kaudu "suudavad taltsutada poliitikuid, kes tõstsid käed pronkssõduri monumendi vastu."

Lennuõnnetuses hukkus Ecuadori kaitseminister
Täna hommikul hukkusid lennuõnnetuses Ecuadori esimene naissoost kaitseminister Guadalupe Larriva ja tema tütar ning mõned kõrged sõjaväeametnike
Katastroofist teatas Ecuadori presidendi ametlik esindaja Juan Carlos Toledo, vahendas RIA Novosti.
Presidendi administratsiooni andmetel lendas minister Guadalupe Larriva (50) õhuväe baasi Manta inspektsiooni läbiviimiseks. Baasi juures põrkas ministri helikopter kokku baasist õhku tõusnud teise helikopteriga.
Lennuõnnetuse asjaolud ja põhjused on selgitamisel.

PÄEVALEHT AFGANISTANIS: NATO usub, et Talibani selgroog on murtud
Kuigi USA esindajad on hoiatanud, et Talibani rünnakud võivad sel aastal ägeduselt ületada mulluseid, pole kohapeal viibivad NATO väejuhid nii pessimistlikud.
Afganistani rahvusvaheliste rahuvägede (ISAF) juhtkond usub, et Talibani südameks peetavas Kandahari piirkonnas on rühmituse sõjaline jõud murtud.
Kandaharis asuvas ISAF-i lõunaregiooni väejuhatuse peakorteris ütles pressiesindaja kolonel Dave Marsh Eesti Päevalehele, et pärast eelmise aasta septembris ja detsembris Kandahari provintsis toimunud kaht operatsiooni ei ole Talibanist enam "konventsionaalset ohtu". Islamiliikumiselt on võetud ulatuslike sõjaliste operatsioonide korraldamise võime. "Neist on tehtud mässulised, kes peavad otsima nõrku kohti sellistele terroristidele omaste meetodite abil, nagu enesetapurünnakud, maanteeäärsed lõhkekehad ja kohaliku elanikkonna hirmutamine," märkis Marsh.

Tuhat päeva uut Euroopat: palju õnne! 
2004. aasta 1. mail ühinesid Eesti ja veel üheksa riiki Euroopa koostööga ja täna möödub Euroopa Liidu suurest laienemisest täpselt 1000 päeva.
Õigupoolest võeti see ajalooline otsus vastu juba Taani EL-i eesistumisajal 2002. aastal. Mäletan väga selgelt pingelisi detsembripäevi tippkohtumisel Kopenhaagenis.
Käesoleva aasta 1. jaanuaril ühinesid ka Rumeenia ja Bulgaaria, kelle liitumine lõpetas EL-i viienda ja nüüdseks suurima laienemisringi.
EL-i laienemisega saavutati üks Taani, Eesti ja kogu Euroopa tähtsamaid külma sõja järgseid välis- ja julgeolekupoliitilisi eesmärke. Euroopa sai vastandina jagunemisele üheks ja loodi uus koostöö, jõukuse, vabaduse ja stabiilsuse taustsüsteem.
Siiski, tänasel olulisel päeval on selge, et toostide ja kõnede aeg on läbi. Eesti, Taani ja ülejäänud Euroopa kodanikele ning ettevõtjatele on olulised konkreetsed tulemused, muu hulgas töökohtade, majanduskasvu ja jõukuse kujul, kuid ka EL-i võime lahendada toiduohutuse, keskkonna ja infrastruktuuriga seotud probleeme.

President George Bush anus Iraagi-poliitikale kongressi toetust
Bush palus demokraatide kätte läinud kongressil anda talle Iraagis veel üks võimalus.
Oma eelviimases kõnes "Olukorrast riigis" tunnistas Bush avalikult, et sõda läheb USA-le halvasti. Esimest korda tuli tal kõneleda kongressile, mille mõlemas kojas on enamus vastasleeri käes. Siiski kutsus ta kongressi toetama plaani saata Iraaki lisaks enam kui 20 000 võitlejat.
"Tänasel päeval, sel tunnil on meie võimuses ikka veel lahingu tulemust määrata," veenis president. Ta palus, et kongress annaks väljatöötatavale uuele Iraagi-poliitikale võimaluse, ning hoiatas luupainajaliku stsenaariumi eest, kui USA väed peaks olema sunnitud demokraatide plaani järgi Bagdadist lahkuma.
Bensiinitarbe vähendamine
Ehkki Bushi kõnet varjutas sõda Iraagis, proovis ta juhtida raskuskeset rohkem riigisiseste küsimuste poole. Näiteks tuli ta välja plaaniga võidelda kliimamuutustega, vähendades bensiini tarbimist kümne aasta jooksul viiendiku võrra. Kuid ta ei täitnud nende ootusi, kes soovisid kuulda kasvuhoonegaaside kohustusliku piiramise ettepanekut.

Via Baltica Pärnu ümbersõidu ehitus algab 2009. aastal
Via Baltica Pärnu ümbersõitu hakatakse kava kohaselt ehitama 2009. aastal, ümbersõidu eelprojekt peaks valmima tänavu aasta teisel poolel.
Ümbersõidu ehitus pidi algama juba aastate eest, seda on korduvalt edasi lükatud, vahendab ETV24. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske ning maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus kinnitasid Aktuaalsele kaamerale, et 2009. aasta on reaalne aeg.
Sõrmus ütles, et Pärnu ümbersõit läheb maksma 800-900 miljonit krooni. Raha on tema sõnul planeeritud Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist ja kaasfinantseerimine Eesti riigi eelarvest. Taotlus Euroopa Liidule esitatakse lähiajal.
"Tegemist on üsna grandioosse projektiga, mis lisaks rahastamisküsimustele, mis on jätkuvalt päevakorral, eeldab väga suuri kokkuleppeid maaomanikega, trassi valikuga, keskkonnamõjude uuringuid ja projekteerimisprotsesse," selgitas Priske ümbersõidu ehitusega seotud raskusi.

Metsamehed kaotasid olematu talve tõttu kaks kuud
Metskondade maadel raiutakse praegu neid lanke, kus tavapärasel talvel töötatakse märtsis, sest siiani ei ole korraliku külmaga talve saabunud.
"Raiume kõval pinnasel kasvavaid männilanke, kuid ka seal ei riski me palju varuks raiuda, sest ilma ette ei tea," ütles riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kaguregiooni Võru metskonna ülem Agu Palo Võrumaa Teatajale.
Palo sõnul on metskonnad olematu talve tõttu kaotanud kaks kuud olulist tööaega, mida tänavu ei ole enam võimalik tagasi teha, sest märtsis on päikese mõju metsas juba märgatav.
"Saatsime lepingupartneritele vääramatu jõu teated, et loodus ei lase meil metsas raiuda ja sellepärast ei ole võimalik lepingulisi kohustusi täita," ütles Palo.

Tallinna Sadam, Maardu Vesi ja Viimsi Vesi asutavad ühisettevõtte
Täna allkirjastasid Tallinna Sadama, Maardu linna, Viimsi ja Jõelähtme valla ning aktsiaseltside Maardu Vesi ja Viimsi Vesi esindajad ühiste kavatsuste protokolli Muuga sadama bioloogiliste puhastusseadmete baasil reovee töötlemisega tegeleva ühisettevõtte asutamiseks.
Loodava äriühingu asutajad on AS-id Tallinna Sadam, Viimsi Vesi ja Maardu Vesi, kelle vahel jagunevad osalused uues ettevõttes vastavalt 33,4% Tallinna Sadamale ning 33,3% kummalegi vee-ettevõttele. Tulevikus on võimalik, et ettevõttega liitub ka Jõelähtme vald, mille korral vaadatakse osalused uuesti üle.
Viimsi vallavanema Urmas Arumäe sõnul oli Viimsi valla ühinemine projektiga puhtalt majanduslik otsus. "Meie soov on pakkuda oma valla elanikele võimalikult kvaliteetset ja soodsat teenust, mida läbi käesoleva projekti on võimalik teostada," ütles Arumäe.
Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja ültes, et ka Jõelähtme vald kaalub loodava ettevõttega liituda, sest vallal endal puuduvad võimalused selles piirkonnas iseseisvalt reovett puhastada.

Loomisel on põlevkivitehnoloogia arenduskesus
Põlevkivi valdkonna uuringute koordineerimise juhtkomitee otsustas luua tehnoloogia arenduskeskuse ning osaleda aktiivselt käivitavas riikliku energeetikatehnoloogiaalases programmis.
Juhtkomitee eestvõttel alustatakse tehnoloogia arenduskeskuse ja tema partnerite ühise tegevusstrateegia väljatöötamist.
"Erakordselt positiivne on Eesti suurettevõtjate huvi põlevkivi kui meie riigi unikaalse maavara efektiivse kasutamise ning meil veel säilinud teaduskompetentsi edasiarendamise osas. Edaspidi on kavas veelgi tihendada koostööd tehnikaülikooli ja põlevkivivaldkonna ettevõtjatega tehnoloogiasiirde ja innovatsiooni, rakendusuuringute ning teadus- arendustegevuse vallas. Ühiste teadusuuringute käivitamine on ülioluline arvestades põlevkivi temaatika aktuaalsust tänases Eestis," ütles istungil sõnavõtuga esinenud Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) arendusprorektor Andres Keevallik.

Rikkamate EL-i riikide maainimeste elul pole viga
Euroopa elukvaliteedi uuring selgitas välja, et Euroopa Liidu (EL) rikkamates liikmesriikides on elukvaliteedi erinevus maa ja linna vahel väiksem.
Erinevus on ilmekam uutes liikmesriikides, kus maapiirkondades elavad inimesed pidasid oma tasu linnaelanikega võrreldes väheseks ning maal elavate naiste haridustase oli üldiselt madalam, kirjutas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse uudiskiri.
Rahulolematus töö ja eraelu vahelise tasakaaluga ilmnes üle kogu EL-i. Uurijate esialgne eeldus, et maal on töö ja eraelu paremini tasakaalus, ei leidnud kinnitust. Kõikjal EL-is olid linnaelanikud olulisel määral optimistlikumad.
Aruandes uuriti maa ja linna vahelisi erinevusi Euroopas, tuginedes mitmetele elukvaliteedi näitajatele, nagu sissetulek ja rahapuudus, eluase, tööhõive ja haridus, tasakaal töö ja eraelu vahel, juurdepääs töökohale ja koolile, pere ja sõprade olemasolu, teenuste kättesaadavus ning isiklik hinnang heaolule.

Eesti Post sai Baltimaade võimsaima pakisorteerimisliini
Eesti Post avas täna uue, Baltimaade võimsaima pakisorteerimisliini.
15 miljonit krooni maksnud liin sorteerib tunnis 3600 pakki, muutes nende kättetoimetamise kiiremaks ja täpsemaks.
Uus pakisorteerimisliin kaalub ja mõõdab saadetisi ning jagab neid sihtnumbrite või aadresside alusel automaatselt nii regioonide, postkontorite kui kanderingide lõikes. Vajadusel saab tõsta liini võimsust 8000 paki sorteerimiseni tunnis.
Liini valmistas Eesti Posti eritellimuse alusel Hollandi ettevõte Vanderlande Industries, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Tööandjate keskliit: Meditsiinitöötajate palgatõusuks jäägu kuni 25%
Tööandjate keskliit on seisukohal, et haiglate liidu ja meditsiinitöötajate vahel sõlmitava kollektiivlepinguga 2007. aastaks ettenähtud palgatõus ei tohi ületada 25%.
"Haiglate liidu eilse otsusega antud võimalus tõsta palka 33%, aga mitte jaanuarist, vaid aprillist, on populistlik ning on kantud ideest päästa streigiähvardajate mundriau," ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
"Haigekassa ütles selgesõnaliselt, et palgaleppe lagi ilma arstiabi kättesaadavust vähendamata saab olla 25%. Sellest suurema kasvuga leppe sõlmimine võib kaasa tuua rahulolematuse ja streikide laine erasektoris," lisas Kriis.
Juhul, kui haiglate liit ja meditsiinitöötajad kavatsevad siiski sõlmida leppe 25% kõrgemal tasemel, ei ole tööandjate keskliit nõus kooskõlastama kehtiva hinnakirja muudatust haigekassas, mis hetkel näeb ette vaid 17% palgatõusu.

Valitsus kiitis heaks struktuuritoetusest rahastatavate kulude põhimõtted
Valitsus kiitis täna heaks määruse, mis näeb ette aastatel 2007-2013 struktuuritoetusest rahastatavate kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja korra.
Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul muudab määrus Euroopa Liidu struktuurivahenditest toetuse taotlemise reeglid üheselt tõlgendatavaks ja paremini arusaadavaks nii toetuse saajatele kui ka selle jagamise korraldajatele. "Ühtlasi vähendavad kindlalt paika pandud reeglid eksimuste arvu," lisas Sõerd.
Lisaks heakskiidetud määrusele tuleb toetuse taotlejatel ja saajatel arvestada abikõlblike kululiikide puhul ka iga konkreetse meetme määruses sätestatud tingimusi.
Euroopa Liidu Nõukogu määrustega on kehtestatud mõned üksikud väga üldised abikõlblikkuse reeglid, mis puudutavad näiteks käibemaksu, mitterahalisi sissemakseid, kuid ka nende kulude osas on abikõlblikkust määrusega siseriiklikult täpsustud. Antud määrust ei kohaldata Euroopa Liidu territoriaalse koostöö rakenduskavade alusel tehtavate kulude abikõlblikkuse määramisel, teatas rahandusministeerium.

PwC uuring: Tippjuhid usuvad majanduskasvu ning globaliseerumise jätkumist
Maailma majandusfoorumil Davosis, Šveitsis eile avaldatud PricewaterhouseCoopersi (PwC) ülemaailmse tippjuhtide uuringu tulemuste kohaselt usub rekordarv tippjuhte, et ettevõtluse käibe kasvu head väljavaated jätkuvad ka järgmise 12 kuu jooksul.
Suurimaid kasvuvõimalusi oodatakse suurtelt areneva majandusega riikidelt ning suure ohuna majandustegevuse arengule näevad tippjuhid globaalset kliimasoojenemist.
Üle 90% küsitletud peaaegu 1100-st tippjuhist 50 riigis näevad käibekasvu väljavaateid positiivsetena järgmise 12 kuu perspektiivis. Usaldus käibekasvu saavutamise osas lähima kolme aasta jooksul on veelgi kõrgem: 93%. Kuna globaliseerumine on trendina tõusuteel, siis ootavad tippjuhid laienemist ja käibe kasvu eelkõige geograafilise laienemise, turu sügavuse ning ka piiriüleste ühinemiste ja ülevõtmiste kasvu kaudu.
PwC juht Eestis Urmas Kaarlep kinnitas, et "nii nagu kogu maailma tippjuhid, on ka Eestis tippjuhid valdavalt optimistlikud oma ettevõtete laienemise ja võime osas rahvusvaheliselt laienedes saada osa globaliseerumise positiivsetest külgedest ehk uutest turgudest, uutest toodetest ja uutest tarbijatest. Samas ei tohiks pikaajalises perspektiivis laienemisotsuseid langetades unustada reaalseid riske, mis kaasnevad kasvu finantseerimisega, töötamisega eri kultuuriga keskkondades, ressursside jagamisega ning globaalsel tasandil konkureerimisega. Eestist hõlmas uuring 150 hoolikalt valitud ettevõtet, kellest 10-ga tehti ka süvaintervjuu. Eesti tippjuhtide arvamused on koondatud regionaalsetesse uuringutulemustesse, mille kohaselt Ida- ja Kesk-Euroopa tippjuhtide üheks suurimaks väljakutseks on andekate töötajate värbamine ja hoidmine, mis kindlasti ei ole tänases olukorras uudiseks, vaid igapäevast tähelepanu nõudvaks teemaks."

Starman teeb klientidele elektrikatkestuse eest tagasiarvestuse
Starman teeb enam kui 20 000 Lasnamäe piirkonnas elavale lepingulisele kliendile kolmapäeval Lasnamäed tabanud elektrikatkestuse eest tagasiarvestuse.
Ettevõtte teatel ei pea kliendid tegema ühtegi avaldust, vaid nad saavad uuel kuul lihtsalt senisest väiksema arve.
Starmani turundusdirektor Henri Treude sõnul ei ole küll tegemist suurte summadega, kuid asi on põhimõttes. "Inimesed on harjunud meie käest teenust saama ja kui nad seda mingil hetkel ka meist sõltumata asjaoludel ei saa, siis on meie asi juhtunut selgitada. Eks siis Starman omakorda räägib seda juba läbi Eesti Energiaga, kuigi me ei otsi siin süüdlast. Meie põhieesmärk on praegu tagada, et Eesti Energia süsteemid meie klientidele edaspidi selliseid probleeme ei tekitaks. Loodame, et nemadki suhtuvad asjasse täie tõsidusega," sõnas Treude.

RMK: 2006. aasta oli metsamajandussektorile keeruline
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) eelmise aasta müügitulu oli esialgsetel auditeerimata andmetel 1,1 miljardit krooni ehk 35 miljonit krooni enam kui 2005. aastal.
RMK teenis eelkõige kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügist.
"2006. aasta oli metsamajandussektorile keeruline. Kuigi saepalgi ostmiseks oli nõudlus kogu aasta jooksul kõrge, oli 2005. a tormikahjustuste järelmõjuna nõudlus paberipuidu osas nõrk ning paberipuidu hinnad langesid aasta esimesel poolel ligi kolmandiku võrra. Pikk, soe ja vihmane sügis, mis tegelikult lõppes alles 2007. a jaanuari teisel poolel, ei võimaldanud tavapärases korras ja mahus metsamaterjali ülestöötamist, kokku- ja väljavedu." ütles RMK peadirektor Ülo Viilup.

Sõiduaeg Tallinna-Türi-Viljandi rongiliinil lüheneb
Edelaraudtee teatel avaneb alates juuni algusest reisijatel võimalus sõita rongiga Tallinnast Viljandisse varasema kolme tunni asemel 2,5 tunniga, samuti lüheneb poole tunni võrra sõiduaeg Türile ja teistesse vahejaamadesse.
Lisaks hakkavad Tallinn-Viljandi liini kõikidel reisidel sõitma reguleeritavate istmete, WIFI-ühenduse ja muude täiendavate mugavustega varustatud esimese klassi vagunid.
"Viljandi reisid muutuvad kiiremaks tänu sellele, et muudame tihedamaks liikluse Tallinna ja Rapla suunal, lisades ronge, mis peatuvad igas peatuses. See omakorda võimaldab vähendada Tallinn-Viljandi rongide peatuste arvu ning vähemate peatuste arvelt jõuab rong pool tundi varem Viljandisse," rääkis Edelaraudtee juhatuse liikme Kalvi Pukka.
Tallinna-Viljandi liinil alates juuni algusest sõitma hakkavates 1. klassi vagunites on istekohti ligi 40. Pileti hinna sisse hakkab kuuluma interneti kasutamise võimalus, samuti kohv, tee ning värsked ajalehed.

Saaremaa-Ventspilsi laevaliin alustab hooaega 1. mail
Saaremaa Laevakompanii tütarfirma SSC Ferries OÜ poolt opereeritav Saaremaa-Ventspilsi laevaliin alustab oma kolmandat teenindushooaega 1. mail, hooaeg lõpeb septembris.
Ettevõtte teatel on kuni 17. juunini sõiduplaanis kaheksa väljumist nädalas, seejärel kuni hooaja lõpuni kümme väljumist nädalas. Samuti korraldatakse lühikesi päevakruiise Ventspilsis.
Lisaks Läti või Leeduga pikema tutvumise variantidele võimaldab uus graafik huvilistel külastada Ventspilsi laupäeviti ühepäevase reisiga, mis jätab aega kohalviibimiseks ligi kuus tundi. Võimalik on teha ka kahepäevane reis väljumisega Mõntust reede hommikul ning tagasisaabumisega laupäeva õhtul. Ventspilsist on lihtne sõita edasi ka teistesse riikidesse.
SSC Ferries juhataja Anu Lombi sõnul kasutatakse Saaremaa-Ventspilsi liini lisaks lühiajalisele Lätimaa külastusele tihti ka ühe suunana Läti või juba pikema Euroopa-reisi mitmekesistamiseks. "Samuti on üha rohkem reisikorraldajaid lisanud Ventspilsi külastuse oma reisimarsruutidesse, mis läbivad Lätimaad," rääkis Lomp.

Rakvere kinnitas 234,97 miljoni krooni suuruse eelarve
Rakvere linnavolikogu kinnitas eile selle aasta linnaeelarve kogumahus 234 974 634 krooni.
Volikogu määruse kohaselt on kassatagavara suuruseks sel aastal 70 000 krooni, jaotamisele mittekuuluva jäägi suurus on miljon krooni. Reserfondi suurus on 2 038 000 krooni, teatas Rakvere linnavalitsuse pressiteenistus.
Möödunud aasta kinnitatud eelarve maht oli 153,3 miljonit krooni, mis suurenes eelarve täpsustamise käigus aasta jooksul 181,7 miljoni kroonini.
Suurim tulualikas tänavuses Rakvere linnaeearves on tavakohaselt üksikisiku tulumaks, mille laekumiseks prognoositakse 96,5 miljonit krooni ehk üle 20 miljoni krooni rohkem kui nägi ette 2006. aasta kinnitatud eelarve.
Suurim kuluartikkel on haridus, mis moodustab üle poole kogu eelarvest - 54%. Abilinnapea Rannar Vassiljevi sõnul suurenes selle valdkonna kulude osatähtsus võrreldes möödunud aastaga kõige enam. Olulisemad investeeringud on Rakvere gümnaasiumi hoonete rekonstrueerimis- ja juurdeehitustööd ning Rakvere reaalgümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine, kuhu rajatakse kunstmurukattega jalgpalliväljak. Samuti on kavas lasteaedade Triin ja Kungla katuste remont ning Rakvere linna algkooli ja Rakvere põhikooli söögisaalide ehitus.

Andmete esitamata jätmise eest saab tulevikus trahvi
Valitsus kiitis heaks riikliku statistika seaduste muudatuse, millega statistikaamet ja Eesti Pank saavad andmete mitteesitamise või moonutatud esitamise eest teha tulevikus trahvi kuni 30 000 krooni.
Muudatuse eesmärk on suurendada riikliku statistika usaldusväärsust.
Praegu laekub õigeaegselt vaid 15% Eesti Pangale esitatavatest aruannetest. Andmed jätab üldse esitamata ligikaudu 10% andmekohuslastest, korduvat meeldetuletust vajab ligikaudu 20% andmeesitajaid.
Statistikaametile laekub õigeaegselt iga kolmas aruanne.

Standardi käive kasvas 210 miljoni kroonini
Baltimaade juhtiva büroo- ja hotellimööblitootja AS-i Standard käive kasvas eelmisel aastal 16% ehk 210 miljoni kroonini.
Eksport moodustas käibest 60 miljonit krooni, koduturu käive oli 150 miljonit krooni. Ettevõtte tulumaksueelne kasum oli 12 miljonit krooni, mis on 15% enam kui aasta varem.
"Standardi Eesti müük kasvas 20%, mille põhjuseks oli tugev sisenõudlus - hoogne kinnisvaraarendus ja majanduskasv," ütles ASi Standard juhatuse liige, turundusdirektor Priit Tamm. "Koduturul on suurema osakaaluga büroomööbel, välisturul hotellimööbel."
Standardi eksport kasvas möödunud aastal kümnendiku võrra. "Standardi tähtsamad eksportturud olid möödunud aastal Läti, Leedu, Saksamaa, Soome, Rootsi, Holland ja Belgia," rääkis Tamm. "Lätis avas Standard möödunud aastal oma esindussalongi, mis on väga hästi käima läinud. Kõige eksootilisem eksportmaa oli Kasahstan. Büroo- ja hotellmööbli ekspordile pöörame olulist tähelepanu ka sellel aastal. Suureks tunnustuseks Standardi kvaliteedile võib pidada lepingut Vantaa lennujaamas asuva Hiltoni 246 toaga hotelli sisustamiseks, mis valmib selle aasta keskpaigas."

Riigihanke piirmäärad tõusevad
Kuna senised siseriiklikud hanke piirmäärad on muutunud majanduslikult põhjendamatuks ja hanke korraldamise kulu ületab väiksemate hangete puhul sellest saadava kokkuhoiu, tõstab riigikogus eile vastu võetud uus riigihanke seadus riigihanke piirmäärasid.
Rahandusministeeriumi teatel tõusevad piirmäärad vastavalt: 2007. aastal 30 000 eurot asjade-teenuste ja 190 000 eurot ehitustööde puhul, alates 2008. aastast aga vastavalt 40 000 ja 250 000 eurot.
Võrreldes kehtiva riigihangete seadusega on uues seaduses mitmeid põhimõttelisi muudatusi. Allpool rahvusvahelist piirmäära on hankijal edaspidi õigus vabalt valida, kas kasutada avatud hankemenetlust, piiratud hankemenetlust, võistlevat dialoogi või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust.
Riigi, kohaliku omavalituse või muud avaliku sektori enamusosalusega äriühingud ei pea enam korraldama riigihankeid, välja arvatud juhul, kui nad on võrgustikega seotud hankijad või kui nad tegutsevad avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu.

If Eesti Kindlustus avab Paide Maksimarketis uue büroo
If Eesti Kindlustus avab esmaspäeval Paide Maksimarketis, Ringtee tänaval uue teenindusbüroo.
"Oleme avatud kõigil päevadel nädalas," ütles If Eesti Kindlustuse lääneregiooni juht Liidia Nigul. "Nõustame kindlustusküsimustes, müüme vabatahtliku varakindlustuse kõiki liike ja kohustuslikku liikluskindlustust, samuti võtame vastu kahjuteateid."
Tegemist on If Eesti Kindlustuse teise bürooga Paides.
Kogu eelmise aasta vältel hüvitas If Paides 489 kahjujuhtumit 10,1 miljoni krooni ulatuses. Üle riigi maksis If Eesti Kindlustus eelmisel aastal hüvitisi 568 miljoni krooni eest, hüvitades 28 028 kahjujuhtumit.
If Eesti Kindlustuse turuosa on finantsinspektsiooni andmetel 37 protsenti, seltsil on üle 200 000 kliendi.

Kliendid andsid maksu- ja tolliametile hindeks "4+" 
Vast valminud kliendirahulolu uuringu järgi jäid klientide maksu- ja tolliameti teenustele antud keskmised hinnangud viie palli skaalal nelja ja viie palli vahele.
Võrreldes aastataguse olukorraga on hüppeliselt kasvanud e-teenuste kasutamine. 94% kõigist vastanutest kasutas 2006. aastal e-maksuametit, 2005. aastal oli sama näitaja 70%. Märkimisväärne on, et e-maksuameti teenuseid kasutasid võrdselt kõik kliendigrupid. Kasvanud on ka ameti kodulehekülje külastamine. Samas on vähenenud kokkupuuted maksualase teenindamisega maksu-ja tolliameti teenindusbüroodes ning nõustamisega keskasutuses.
Eelkõige on kliendid rahul e-maksuameti teenusega (rahulolu indeks 4,65 palli), teenindamisega teenindusbüroodes ning tollivormistuse protsessiga. Veidi madalam on rahulolu e-tolli teenusega.
Ka sel aastal küsiti rahulolu ameti kontrollialase tegevusega ning tulemus näitas, et maksumaksjad on rahul nii kontrollijate korrektsuse, viisakuse, koostöövalmiduse kui ka kontrollide professionaalse läbiviimisega. Keskmine hinnang sellele küsimusele vastamisel kõikus 4,07 ja 4,71 vahel.

PwC: 2006. aasta oli energiasektoris "mega-mega-tehingute" aasta
Eelmisel aastal küündis energia- ja gaasisektori ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehingute kogumaht 298,8 miljardi USA dollarini ehk 3725 miljardi kroonini, mis ületas peaaegu seitsme-kordselt 2003. aasta tehingute mahu.
PricewaterhouseCoopersi (PwC) iga-aastane ülevaade Power Deals 2006 märgib, et eelmise aasta rekordkasv on üllatuslik, kuna Põhja-Ameerika ettevõtete tehingumaht ühinemiste ja ülevõtmiste osas hoopis kahanes 64% tingituna hinnatõusu- ja muudest regulatiivsetest piirangutest. Nii Euroopas kui Aasia regioonis kasvas tehingute aktiivsus rekordiliselt, kuna sealsed energiaettevõtetel on suur soov laieneda. Euroopas annab ühinemiste ja ülevõtmiste tehingutele hoogu alates selle aasta juulist rakenduv täielik jaeturu liberaliseerimine.
2006. aasta tähistab energiasektoris "mega-mega-tehingute" aastat. Kui varasematel aastatel ületas vaid kaks tehingut 20 miljardi dollari piiri, siis eelmisel aastal lisandus väga suuremahulisi tehinguid neli, millest suurim oli 66 miljardi dollari suuruse mahuga tehing, kui E.ON tegi pakkumise Endesale.

Väliskaubanduse käive suurenes aastaga kümnendiku võrra
Eesti väliskaubanduse käive oli eelmise aasta novembris esialgsetel andmetel ligi 24,9 miljardit krooni, suurenedes eelmise aasta novembriga võrreldes 12% ja eelmise aasta oktoobriga ühe protsendi võrra.
Statistikaameti teatel oli eksport novembris 10,4 miljardit krooni. Eksport suurenes võrreldes eelmise aasta novembriga 8% ja 2006. aasta oktoobriga 1%.
Novembris oli import 14,5 miljardit krooni. Import suurenes võrreldes eelmise aasta novembriga 14% ja 2006. aasta oktoobriga 1%.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli novembris 4,1 miljardit krooni, suurenedes aastaga miljardi krooni võrra. Eelmise aasta oktoobris oli puudujääk 4 miljardit krooni.
Eksport suurenes aastaga 8% ja import 14%.
Eksport Euroopa Liidu riikidesse vähenes. Novembris hõlmas eksport Euroopa Liidu riikidesse 67% ja SRÜ riikidesse 13% kogu kaupade ekspordist (eelmise aasta novembris olid need näitajad vastavalt 74% ja 9%). Peamised sihtriigid olid Soome (17% kogu ekspordist), Rootsi (13%) ja Venemaa (10%).

Kruudast võib saada tööandjate juht
Eesti Ekspressi andmetel võib kommivabrikant Oliver Kruuda pürgida Eesti ühe olulisema ettevõtjate esindusorganisatsiooni, tööandjate keskliidu juhiks.
Äriringkondades toimuvat arutelu Kruuda kandidatuuri üle kinnitasid Ekspressile nädala algul mitu üksteisest sõltumatut allikat.
Tööandjate keskliit valib veebruari keskel uue 30-liikmelise volikogu, mis omakorda valib endi seast esimehe ja aseesimehed, selgitas keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis. Kruuda kandideerimist Kriis kommenteerida ei tahtnud, kuid ta märkis, et sellisel puhul poleks ärimehe edu automaatne, kuna esitada võidakse ka teisi kandidaate.

Eluasemelaenu piir 10 000 krooni kuus pere kohta
Eesti pangad peavad laenuvõimeliseks kliendiks perekonda, kelle igakuine netosissetulek ületab 10 000 krooni piiri ja kes on seega võimeline teenindama vähemalt kolmveerand miljoni krooni suurust laenu.
Tänavu näevad pangad potentsiaalse eluasemelaenu võtjana turul 75 000 Eesti perekonda, kaks aastat tagasi leidus laenuvõimelisi peresid kolmandiku võrra vähem, kirjutab Äripäev.
Potentsiaalsete laenajate arvu on pankade hinnangul paari viimase aastaga kasvatanud eelkõige palgatõus, pikenenud laenutähtajad ja intresside aeglane kasv võrreldes sissetulekute kerkimisega.
Sampo Panga turundusdirektori Ranno Pajuri hinnangul pole laenuvõimeliste perede hulga arvutamisel mõtet, sest selle järgi pole võimalik pankadel oma tegevust planeerida.
Pankade hinnangul peaks eluasemelaenude turg rahunema.

Põlevkiviõli ekspordi keeld tekitab miljardilise kahju
Selle aasta algusest kehtima hakanud põlevkiviõli meritsi transpordi keeld tuli Eesti ettevõtjatele üllatusena ning toob kaasa miljardi krooni suuruse kahju.
Rahvusvaheline konventsioon (MARPOL), mis reguleerib laevade tekitatud merereostusi, hakkas Eestis kehtima selle aasta alguses, kirjutab Äripäev.
Kuna sellist mõistet nagu "põlevkiviõli" mujal maailmas ei tunta, siis pole seda mainitud ka konventsioonis ja nii ei võigi põlevkiviõli meritsi transportida.
Teade põlevkiviõli väljaveo keelu kohta mereteid pidi tuli eelmise nädala lõpus ning pani õlitootjad raskesse seisu, sest mahuteid õli hoidmiseks ei ole ja enamik toodangust läheb otse tankeritele.
Eesti kolm õlitehast tootsid möödunud aastal ca 400 000 tonni põlevkiviõli, millest kolmveerand läks ekspordiks.

Eesti Energia teeb sõnnikust elektrit
Seafarmi ja energiafirma ühistöös rajatav soojuselektrijaam võib käivituda 2008. aastal.
Tõenäoliselt allkirjastavad seafarm Ekseko ja Eesti Energia veebruari alguses lepingu, mille tulemusel kerkib Viiratsisse kauaoodatud sõnnikuelektrijaam.
Vähemalt selline on Eesti Päevalehe andmeil Eesti Energia plaan, kuigi ettevõte ise täiendavaid kommentaare ei anna. Jaama tasuvusuuringud on lõppenud ja partneritel käib võimaliku kokkuleppe ettevalmistamine, märgib firma.
Asi edeneb
Ekseko arendusdirektor Andres Veide ütles, et asi edeneb ning aasta lõpuks peaks soojuselektrijaama projekteerimine lõpule jõudma. Eesmärk on saada sel aastal ka ehitusluba ning teha keskkonnamõjude hinnang. Selleks ajaks peaks tema sõnul olema kõik kooskõlastatud ning paika pandud ka finantsskeem.

Üha rohkem ja rohkem eestimaalasi põgeneb talve eest lõunamaale
Sel aastal on Egiptuse päikese all puhkamas käinud juba 3200 eestimaalast.
Tallinna lennujaama statistika andmeil on talvistest sihtkohtadest vaieldamatult populaarseim Egiptus, millele järgnevad Kanaari saared (Las Palmas, Tenerife).
Selle aasta kolme nädalaga on Egiptuse päikese all peesitamas käinud juba 3200, Kanaaridel aga 1050 puhkajat. Võrreldes eelmise aastaga on reisijaid juurde tulnud, mullu olid need arvud 2700 ja 950.
Praegu stardib Egiptuse poole Tallinnast nädalas seitse ja Kanaaridele kaks lennukit ning sama palju oli neid ka mullu. Veebruarist kavatseb Novatours panna Sharm el Sheikhi vahet sõitma veel ühe lennuki.
"Egiptuse ja Kanaaride vastu on huvi suur, et aga Kanaaridele sõita on kallim, pole nii palju neid, kes saaksid endale sinnasõitu võimaldada," tõdeb reisikorraldaja Novatours juhatuse liige Raimondas Ušeckas.

Kõige kallim on makseid teha Hansapangas ja Ühispangas
Väikesed pangad ei küsi erinevalt suurtest pangasisese makse eest teenustasu.
Võrreldes viie Eestis teenuseid pakkuva panga erakliendi tavahinnakirja teenustasusid, torkab silma, et kõige leebemad on need väikestes pankades, kus vähemasti internetis sooritatava pangasisese makse korral ei tule teenustasu maksta. Seevastu SEB Ühispank ja Hansapank võtavad tasu ka siis, kui raha makstakse ühelt nn kodupanga arvelt teisele.
"Olin hiljuti üsna üllatunud, kui avastasin, et perioodilise makse eest kasseerib Hansapank kaks ja pool krooni," sõnas Kersti (35), kes kannab poja kontole iga kuu sada krooni. "Arvasin millegipärast, et püsikorraldus on tasuta."
Paljudele soodustused
Tõsi, iga pank teeb oma kliendi hoidmiseks ja püüdmiseks mitmeid soodustusi - tavaliselt ei pea pangakaardi hooldustasu maksma pensionärid ja õpilaskaardi omanikud, kes on ka maksumaksjana eristaatuses.

Rahvusooper Estonia Poistekoor tähistab 35. aastapäeva
Rahvusooper Estonia Poistekoor tähistab oma 35. sünnipäeva kontserdiga Tallinna Metodisti Kirikus laupäeval, 27. jaanuaril kell 16.
Kõik eri aegadel kooris laulnud vilistlased on lahkesti oodatud kontserti kuulama ja kaasa laulma, kogunemisega kell 15.00.
Juubelikontserdi kavas on muusikat barokist kaasajani, samuti läbilõige eesti autoritest. Esitatakse Šimon Brixi "Magnificat" ning laule G. F. Händeli, Bob Chilcotti, Rene Eespere, Jüri-Ruut Kanguri, Ester Mägi, Veljo Tormise, Peep Sarapiku ja Kadri Hundi sulest. Kontsert on tasuta.
Kaastegev on barokkansambel Corelli Consort, koori juhatavad Venno Laul, Indrek Vijard, Jüri-Ruut Kangur ja Hirvo Surva. Solistidena esinevad Evelin Ojalo, Mikk Dede, Kristjan-Jaanek Mölder ning poistekoori vilistlased Risto Joost, Toomas Tohert, Riivo Kallasmaa ja Taavi Tampuu.

Vanemuises esietendub kolmandat korda klassikaline ballett "Giselle" 
Vanemuise suures majas 2. veebruaril esietenduva Adolphe Adami balleti "Giselle" toob lavale rahvusvaheline lavastusmeeskond.
Vanemuise "Giselle'i" lavastajaks on Stanislav Feĉo Tšehhimaalt. Lavastuse koreograafia loomisel kasutas Feĉo Jean Coralli, Jules Perrot' ja Marius Petipa loomingut. Kunstnik on Charles Cusick-Smith Šotimaalt, muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Vanemuisest.
"Eestis on tehtud üsna ühelaadse koreograafiaga "Giselle'e"," ütles Vanemuise balletijuht Mare Tommingas. "Minu palvel kaevus Stanislav Feĉo selle lavastusele koreograafiat luues arhiivimaterjalidesse, et pääseda algsele "Giselle'ile" lähemale. Samuti muutsid need lisatud nüansid lavastust arusaadavamaks - see ei ole üksnes imekaunis ballett, vaid sellel on jutustada ka täiesti kindlapiiriline lugu," lisas Tommingas.

Raamatu "Limpa ja mereröövlid" ainetele valmis laste kontsertetendus
Eesti Kontserdi eestvõttel etendub homme Estonia kontsertsaalis laste kontsertetendus LIMPA, mille muusika kirjutas Tauno Aints ja mille lavastas Andres Dvinjaninov.
Eile tuli Pärnu kontserdimajas Eesti Kontserdi eestvõttel esiettekandele laste kontsertetendus LIMPA, mille muusika kirjutas Tauno Aints ja mille lavastas Andres Dvinjaninov. Täna tuleb kontsertetendus ettekandele Jõhvi kontserdimajas ja õhtul Vanemuise kontsertmajas. Homme on kontsertetendust võimalik näha Estonia kontsertsaalis.
"Nukitsa konkursi võitnud Andrus Kivirähki raamat "Limpa ja mereröövlid" sai tänase mudilaste põlvkonna ja nende vanemate lemmikuks kohe pärast ilmumist. Raamatu ainetel valminud kontsertetendus on üks väheseid viimastel kümnenditel spetsiaalselt lastele loodud originaalmuusikaga teoseid sedavõrd suurele ja esinduslikule koosseisule," ütles Eesti Kontserdi turundusjuht Vello Rand.

USA kultusfilmid tulevad taas Eesti kinodesse
Viies Manifesti USA Kultusfilmide Festival toob Tallinna ja Tartu kinoekraanile murrangulised ja skandaalsed filmid Ameerika kinoajaloost.
2.-9. veebruarini Tallinna kinos Sõprus ja 11.-15. veebruarini Tartu Sadamateatris toimuval Manifesti USA Kultusfilmide Festivalil seekord linastuvad filmid pakuvad korraldajate sõnul sõnavabaduse teemalist mõtlemisainet.
Ilmar Raag: "Eesti ameerika ülikoolide vilistlaste poolt kokku pandud programm tugineb eeldusele, et ehkki USA konstitutsiooni esimene parandus garanteerib Ameerikas sõnavabaduse, on läbi ajaloo erinevad filmid tekitanud püüdlusi seda vabadust kärpida. Igal maal on aegade jooksul olnud probleeme enesekriitikaga meedias ja selles valguses on ka igal pool õpetlik vaadata neid konflikte, mis on raputanud ameerika filmikultuuri."

Pärnu kontserdimaja orelist tuleb Eesti moodsaim pill
Saksamaa meister kinnitab Pärnu kontserdimaja oreli külge sel nädalal viimased viled ja kellad, juba pühapäeval saavad kõik soovijad orelikontserdil Eesti moodsaima ja kalleima pilli uuenenud kõla nautida.
Eile tegeles orelimeister Martin ter Haseborg koos abilistega pilli peene häälestamiskunstiga, et kõik 50 registrit ja 5000 vilet maksimaalselt puhtalt kõlaksid, kirjutab Pärnu Postimees.
Jaanuari algusest oreli kallal töötanud mehed lisasid viis uut 300 vilega registrit ning erilised ingellikult õrna kõlaga torukellad, lähipäevil ühendatakse oreliga nn midisüsteem, mis võimaldab organistil salvestada oma esituse kohe arvutisse või CD-le. Paigaldati ka kolmas tuulemootor, sest kahe mootori tekitatud rõhk jäi orelis pisut nõrgaks.
Organist Andres Uibo sõnade järgi on Pärnu kontserdimaja orel unikaalne Eestis ja kogu maailmas.

Mikk Murdvee: laval tuleb muusikat alati armastada
Tänasel Tallinna filharmoonia noorte dirigentide sarja avakontserdil astub üles Sibeliuse akadeemiat lõpetav dirigent ja viiuldaja Mikk Murdvee.
Alustasid viiuldajana. Kuidas sattusid dirigeerimise juurde?
Mängisin kolm aastat Sibeliuse akadeemia dirigeerimisklassi orkestris, mida juhatasid dirigeerimisosakonna üliõpilased. Õppetöö lähedalt jälgimine tekitaski dirigeerimise vastu huvi. Otsustasin, et lähen koputan uksele - läksin sisseastumiseksamitele. Suuresti tänu Tallinna muusikakeskkooli tugevale põhjale sain sinna ka sisse.
Kelleks end pead? Kas viiuldajaks või dirigendiks?
Need asjad täiendavad teineteist. Olen märganud, et kui ainult dirigeerin ja vahepeal pilli ei mängi, pole kontakt otsese muusikategemisega enam nii hea. Läinud aastal jõudsin mitmel festivalil viiuldajana üles astuda, ka käesoleval aastal on mitmeid kontserte. Vahepeal on kasulik pill kätte võtta, tunnetada vahetut musitseerimist ja otsest füüsilist kontakti pilliga. Seda on rääkinud paljud instrumentalistidest dirigendid.

Jüri Arraku estampgraafika koondati kaante vahele
Täna kell 17 esitletakse Tallinnas Apollo raamatukaupluses uut albumit "Jüri Arrak estampgraafikuna". Olgugi et Arrak on üldsusele tuntud rohkem maalikunstniku ja söejoonistuse viljelejana, on ta tegelenud ka graafikaga. Ka tema graafikateostes näeme ikka samu maalidelt tuttavaid tegelasi ja kujundeid.
Albumi koostanud kunstiteadlane Jüri Hain on üks Eesti paremaid graafikatundjaid. Oma sõnul on koostaja tahtnud anda võimalikult laia ülevaate Arraku estampgraafikast läbi eri loomeperioodide.
Hain ise hindab Arraku selle aja töid, mil ei saanud oma sõnumit otse välja öelda, vaid pidi seda varjama metafooride ja allegooriatega.
Värske kunstialbum tutvustab rahvusvaheliselt tuntud kunstniku estampgraafikat 90 reproduktsiooniga.

Saaremaa sai oma postmargi
Täna, 25. jaannuaril andis Eesti Post välja Saaremaa postmargi, millel on kujutatud maakonna vappi.
Postmargi hinnaks on 4.40 ning selle on kujundanud Lembit Lõhmus.
Saare maakonna 2922 ruutkilomeetrit hõlmavad viit püsiasustusega saart ning paljusid väikesi saari ja laide, mis pakuvad puhkamisvõimalusi ja avastamisrõõmu nii saarlastele kui ka mandrimaalastele.
Saarte unikaalne loodus- ja kultuuripärand koos saarlaste muheda huumori ja külalislahkusega aitavad unustada igapäevase kiire elutempo ning saada osa aja kulgemisest Eesti läänepoolseimas maakonnas - seal, kus päike loojub hiljem kui mandril.

Festival Koolitants tegutseb nüüd ka internetis
Traditsiooniline noorte tantsufestival Koolitants loob oma interaktiivse kodu Ultrawebi keskkonda.
Koolitants 2007 peakorraldaja Kristjan Kurmi sõnul on festivalile oluline, et osalejatel oleks lihtne omavahel suhelda ja emotsioone jagada. "Nüüd on kõigil tantsijatel see võimalus nii mobiiltelefoni kaudu kui ka festivali uues interaktiivses kodus - Ultrawebis, kuhu kõik saavad üles laadida omatehtud fotosid festivalilt ja palju muud. Sellised võimalused lisategevusteks teevadki Koolitantsust ühe mõnusa festivali," arvab Kurm.
Aadressil www.ultra.ee saavad noored vaadata pilte festivalilt, mängida auhinnamänge, lugeda intervjuusid huvitavate tantsupersoonidega, osaleda MMS-võistlusel ja palju muud. Samuti saavad noored ise Ultrawebi sisu tootmises aktiivselt osaleda.

Pettur "meisterdas" dressidele ligi 90% allahindluse
Falcki turvatöötajad pidasid ühes Tallinna kaubanduskeskuses kinni mehe, kes müügisaalis kaubal hinnasildid vahetas, et kauba eest vähem maksta.
21. jaanuari õhtul äratas turvatöötajate tähelepanu müügisaalis kahtlaselt askeldav mees. Kahtlusaluse jälgimisel tuvastati, kuidas ta vahetas hinnasildid Nike'i dressipükstel ja plätudel. Seejärel maksis pettur kassasse vahetatud hinnasiltidel olnud summa ja väljus müügisaalist.
Kui Falcki turvatöötajad mehe turvakontrolliks kinni pidasid, selgus, et 35aastane Vladimir tasus 369 krooni maksvate rannajalatsite eest vaid 79 krooni. 995krooniste dressipükste puhul oli osavate näppudega pettur endale koguni 875kroonise ehk ligi 90protsendilise allahindluse "meisterdanud".
Falcki turvatöötajad andsid poodi kokku 1165 krooniga petta üritanud Vladimiri üle politseile.

Tugitooli gängsterit tutvustatakse Eesti suuremates linnades
Homme alustab kodumaise hiphopi veterangrupp A-rühm oma uut singlit "Tugitooli gängster" tutvustavat üle-eestilist kontserttuuri.
Viljandi Kultuurimajast saab homme alguse A-rühma kontserttuur, mis jõuab lisaks suurematele Eesti linnadele ka Leetu, kus jagatakse 2006. aasta Hip Hop Awards'e.
Ansambel A-rühm on oma viimaselt plaadilt "Leegion" välja andnud teise singli nimega "Tugitooli gängster". Valmis on saanud ka uuele singlile tehtud video, mida saab kaks nädalat näha MTV Eesti telekanalil.
Video singlile "Tugitooli gängster" filmiti 2006. aasta suvel Tallinnas endises Nõukogude Liidu sõjatehases Dviigatel ja monteeriti aastalõpus kokku Inglismaal.
"Singli Tugitooli gängster" video režissöör on Ants-Martin Vahur. Singel koos hulga remixidega ilmub poelettidele veebruari teises pooles.

Maakleriamet on noorte jaoks ahvatlev meepott
Kõrge palk ja tööaja vaba planeerimine meelitavad noori tänapäeval maakleritööle.
Eestis töötavad maakleritena nii endised modellid kui ka ajakirjanikud. Paljud noored maaklerid ei ole oma ametit kunagi varem õppinud ning saavad vajalikud teadmised alles töö käigus.
Triinu Aas (20), kes töötab maaklerina büroos Almovara, ütleb, et läks tööle kuulutuse peale. "Firmas koolitati välja. Räägiti, mismoodi midagi teha, kuidas mingi asi käib, milleks miski vajalik on jne." Samas ei usu Triinu, et asjad päris nii lihtsalt käivad, et kõik, kes midagi muud ei oska, võivad maakleritena tööle asuda.
"Kui sa midagi muud teha ei oska, siis sa ei saa maakler ka olla," arvab ta. Sama meelt on kinnisvarabüroos Uus Maa maaklerina töötav Martin Õunap (23). "Nii see kindlasti ei ole, kuna selle töö juures on vaja päris palju teada juurast, müümisest ning klientide leidmisest ja hoidmisest. Seega peab inimene olema selle töö jaoks sobilik."

Ultima Thule tähistab 20. sünnipäeva
Eesti rokkmuusika üks väärikamaid kollektiive Ultima Thule tähistab juubelit kolmes Eesti linnas nelja kontserdiga - veebruarikuu viimasel kolmel päeval Vene Teatris, Jõhvi kontserdimajas ja Tartu teatris Vanemuine, 2. märtsil aga Tallinnas Rock Cafés. Kontsertidest võtavad erikülalistena osa Tõnis Mägi ja keelpillikvartett. Piletihind algab 200 kroonist.

MTV pühendab peo Beyoncéle
Reedel leiab klubis Hollywood aset järjekordne pidu muusikakanali MTV egiidi all. Seekord on tegemist R&B eripeoga, kus muusikaline põhirõhk lasub artistil, keda tuntakse Beyoncé nime all. Inimestele, kes pileti ostavad, lubatakse ööd täis magusat musta muusikat, breikareid, seksikaid tantsijaid, üllatusesinejaid ja valgusefekte. Plaadimängijatel kostitavad peokülalisi R&B ning hiphopiga DJ-d MK ja Möls. Klubi uksed avatakse pidulistele kell 23.

HK Stars kaotas lisaajal HC Eaglesile
JÄÄHOKI:
Järgmistes mängudes kohtuvad laupäeval, 27. jaanuaril Kohtla-Järve Viru Sputnik - HK Stars (14.00, Kohtla-Järve) ja HC Eagles - Tartu Välk 494 (14.00, Premia) ning pühapäeval, 28. jaanuaril HK Stars - Narva Paemurru SK (16.00, Linnahall).

UEFA kasseeris hooajaga 32 miljonit eurot
UEFA puhaskasum hooajal 2005/2006 oli üle 32 miljoni euro, sellest lõviosa teeniti tänu Meistrite liigale.
Väikeriikide liitudele eraldatav toetus kasvas enam kui 123 miljoni euroni.

Õnnetult kukkunud suusahüppaja seisund on endiselt väga halb
Eelmisel nädalavahetusel vigastada saanud Tšehhi suusahüppaja Jan Mazoch toodi välja kunstlikust koomaseisundist, kuid tema tervislik seisund on jätkuvalt halb.
Mazoch sai vigastada 20. jaanuaril Zakopanes toimunud MK-etapil, kui ta kaotas õhus tasakaalu ja ühe suusa ning potsatas pea ees maandumisnõlvale.

Tsintsadze on Balti liiga parim söödumeister, Müürsepp suurim vigadega patustaja
Tartu Rocki grusiinlasest mängujuht Georgi Tsintsadze on jaganud Balti liigas keskmiselt 4,8 söötu, mis on liiga parim tulemus.
Ka mitmetes teistes näitajates on eestlased individuaalselt Balti liiga parimate hulgas.
Kalevi ameeriklasest keskmängija Travis Reed on mängus visanud keskmiselt 17,9 silma ning hoiab Darius Lukminase (19,6) ja Curtis Millage (18,0) järel kolmandat kohta. Rocki resultatiivseimad on Tarmo Kikerpill (13,5) ja Martin Müürsepp (13,4), kes hoiavad vastavalt 16. ja 17. kohta.
Müürsepp on kahepunktiviskeid tabanud 61-protsendiliselt ning temast on täpsemad olnud vaid kaks meest. Kolmepunktijoone taga on täpseima käega Gregor Arbet (44,7%) ja Gert Kullamäe (44,4%), hoides seitsmendat ja kaheksandat kohta. Vabaviskejoonel on eestlastest säilitanud kõige külmemat närvi Tanel Sokk, kes on 86-protsendilise tabavusega liiga viies mees.

Sprindiäss Maurice Greene trügib tagasi tippu
Maurice Greene teeb talvise avastardi 2. veebruaril Millrose'i mängudel USA-s.
32-aastane legendaarne USA sprinter Maurice Greene, kes maadles mullu vigastusega ja võistles vaid vaid korra, on suve lõpust saadik innukalt treeninud.
"Temas põleb jälle see tuli," kiitis treener John Smith õpilast.
Greene nimele kuulub kehtiv 60 meetri maailmarekord 6,39, mis pärineb aastast 1998. Kõigi aegade seitsmest kiiremast ajast kuulub kuus jänki nimele.

Ronaldo turuväärtus on kukkunud kuus korda
Väidetavalt siirdub brasiilia ründaja Ronaldo Madridi Realist AC Milani kõigest 7,5 miljoni euro eest.
Itaalia juhtiva päevalehe La Republica teatel siirdub Ronaldo AC Milani 7,5 euro eest. 2002. aastal käis Real väravaküti eest Milano Interile välja aga 45 miljonit eurot.

Beckenbauer: Ballack pidanuks minema ManU-sse
Bayern Müncheni president Franz Beckenbauer kritiseeris ägedalt kaasmaalasest keskväljamehe klubivalikut.
"Mina ei näe tal Chelseas kohta: Frank Lampart on temast tugevam ja võtab tema positsiooni ära," andis ta karmi hinnangu pärast MM-i Bayernist Chelseasse siirdunud mängumehe kohta. "Ta pidanuks minema hoopis Manchesteri."
Hoolimata 130 000 suurusest nädalapalgast pole sakslane Stamford Bridgel särada suutnud.

Eestlastest stardib Otepääl 20 meest ja 10 naist
Eeloleval nädalavahetusel Otepääl toimuval murdmaasuusatamise MK-etapil saab kaasa elada kokku 30 eestlase võistlemisele.
Laupäevastel eraldistardist klassikasõitudel läheb naiste 10 km distantsile 8 Eesti võistlejat eesotsas Kristina Šmiguniga. Kahekordne olümpiavõitja on oma koduõuel jõudnud neljal korral poodiumile, kuid võit on jäänud seni saamata. Meeste 15 km rajal annavad kodupubliku ees oma parima 13 meest. Koondise liidriks on varasemal kuuel Tehvandi radadel peetud etapil neljal korral esikaheksasse jõudnud Jaak Mae, kes kaks talve tagasi lõpetas Otepääl kolmanda kohaga.
Pühapäeval püüavad sprindivõistluse kvalifikatsioonist edasi saada 8 naist ja 12 meest. Šmigun tuleb starti ka pühapäeval, Mae aga mitte. Mõlemal päeval osalevad eestlastest 6 nais- ja 5 meessuusatajat.

Rock on Kalevi vastu selge soosik
Kaks kolmandikku hääletanutest on üdini veendunud, et Tartu Rock alistab Balti liiga II divisioni kohtumises BC Kalev/Cramo.
Kokku on liiga kodulehel hääletanud juba üle pooletuhande korvpallihuvilise.

TVMK kaotas taas FC Lahtile
Kui eelmisel nädalal kaotas 2005. aasta Eesti meister soomlstele 1: 3, siis korduskohtumisel alistuti 1: 2.
Hiljuti Sergei Terehhovi oma ridadesse meelitanud FC TVMK ainus tabamus oli soomlaste omavärav.

Pajusalu klubi kindlustas alagrupis esikoha
Raimo Pajusalu koduklubi Roe-se-lare Knack alistas võrkpalli Euroopa Meistrite liigas Belchatowi Boti 3: 2 (-23, 17, -24, 20, 12) ning kindlustas voor enne põhiturniiri lõppu C-alagrupi esikoha.
"Meil õnnestus võita juba viies järjestikkune viiegeimiliseks veninud mäng Meistrite liigas, see näitab meie vaimset tugevust - see ei ole enam juhuslik," kiitis Knacki võitlusvaimu treener Dominique Baeyens.
Kõik viis geimi platsil viibinud eestlase panus oli märkimisväärne: 13 punkti rünnakul, 3 blokipunkti, lisaks kaks serviässa. Tema rünnakuefektiivsus oli taaskord meeskonna parim - 73%.

Finaalis kohtuvad Serena Williams ja Maria Šarapova
Australian Openi naiste üksikmängu poolfinaalis alistas Serena Williams Nicola Vaidisova 7: 6, 6: 4 ning Maria Šarapova Kim Clijstersi 6: 4, 6: 2.
17-aastase tšehhitar Nicola Vaidisova näitas Williamsi vastu küll väga sitket mängu, kuid 10 serviässa löönud Williams surus oma tahte ikkagi peale. Mustanahalise ameeriklanna kiireimaks serviks mõõdeti koguni 201 km/h, mis teeb silmad ette paljudele meestelegi.
Teine poolfinaal oli oodatust ühepoolsem, sest maailma esikreket Šarapova vajas neljanda asetusega belglanna Kim Clijstersi alistamiseks vaid 83 minutit.
Šarapova ja tänavusel Australian Openil asetatud mängijate hulka mitte kuuluv Williams on omavahel varem kohtunud neli korda ja seis on viigis 2: 2. Viimati oldi vastamisi 2005. aasta Australian Openil, kui Williams sai teel tiitlivõiduni venelannast poolfinaalis jagu 2: 6, 7: 5, 8: 6.

Federer seljatas poolfinaalis Roddicki
Maailma esireket šveitslane Roger Federer suisa purustas poolteist tundi kestnud Australian Openi poolfinaalis ameeriklase Andy Roddicki numbritega 6: 4, 6: 0, 6: 2.
Federer on nüüd võitnud Roddickit 13 korda ja kaotanud vaid ühe matši. Finaalis kohtub esireket Tommy Haasi ja Fernando Gonzaleze vahelise kohtumise võitjaga.

Madridi Real himustab ridadesse värsket verd
Staaride kokkuostmine pole Hispaania
Kui uue aasta esimeses talvepausi järgses mängus sai Madridi Real Deportivo käest lüüa, tundus, et enam madalamale ei saa skandaalides siplev klubi langeda. Vähe sellest, et meeskonna kallal õiendasid kõikvõimalikud kriitikud, ajakirjanikud ja jalgpalliasjatundjad. Nurinat kuuldus ka Hispaania supermeeskonna kaotuse La Corunas vilekooriga vastu võtnud fännidelt, keda klubi peatreener Fabio Capello vaigistas ühemõttelise sõrmeliigutusega.
Sellele järgnes torm, mille põhjustas Realis pingipoisiks taandunud inglase David Beckhami lepingu sõlmimine USA klubiga Los Angeles Galaxy. Capello kuulutas äkki, et ei kavatse Beckhami enam üldse platsile lubada, Reali president Ramon Calderon võttis veelgi otsustavama hoiaku ja sõimas omaaegset maailma jalgpalli suurkuju suisa keskpäraseks kinonäitlejaks.

Gonzalez lõi Nadali Austraalias auti
Täna mängivad Melbourne Parkis põnevusmängu Roger Federer ja Andy Roddick.
Maailma teine mängija hispaanlane Rafael Nadal peab jätma lootused murda Australian Openi finaali, sest veerandfinaalis sulges Nadali tee tšiillane Fernando Gonzalez.
"Püüdsin olla aktiivsem, rohkem lööke lõigata ja enam joosta. Elu parim mäng," lausus kümnenda asetusega Gonzalez pärast kiiret 6: 2, 6: 4, 6: 3 võitu. Tšiillane tegi mängu jooksul 41 punktilööki, Nadal vaid 14. "Haige jalg ei lubanud joosta," väitis Nadal.
Gonzalez kohtub homme poolfinaalis sakslase Tommy Haasiga, kes oli viies setis üle venelasest Nikolai Davõdenkost. Tänases esimeses poolfinaalis tulevad platsile Roger Federer (Šveits) ja Andy Roddick (USA).
Naistest mängivad täna Serena Williams (USA) ja Nicole Vaidisšova (Tšehhimaa). Teine poolfinaal on huvitavamgi. Praegune esireket Maria Šarapova võitis eile veerandfinaalis teise venelanna Anna Tšakvetadze ning kohtub eksesireketi belglanna Kim Clijstersiga, kes oli otsustavas seti üle Martina Hingisest Šveits).

Kodumaise suusaloo hiilgus ja viletsus
Eestis hakati plastsuuski tootma õige varsti pärast esimeste mudelite tulekut läänest.
Ärgem alustagem vanavanaisade aegsetest suuskadest, mis polnud ju kaugeltki esimesed liikumisvahendid lumel. Keskendugem ajale, mil plastsuusk hakkas välja tõrjuma kõigile harjumuspärast puusuuska.
Tippvõistlustel toimus läbimurre 1974. aasta Faluni MM-võistlustel, kui pikk Julma Juha, soomlane Juha Mieto, püüdis päästa puusuuskade mainet uue põlvkonna plastist lumelaudade vastu.
Pärnu vabrik Viisnurk ja suusad ning nendest tuletatud kaubamärk Visu olid Eesti suusatootmisele reklaami teinud juba ammu. Murdelisel 1974. aastal toodeti Viisnurgas 405 000 paari suuski, puusuuskade valmistamisel oldi Pärnus saavutatud märkimisväärne tase, mida tunnustasid N Liidus käibel olnud kvaliteedimärgid.

Suusarevolutsioon 30 aasta eest: tuttav puit ja kahtlane plast
Suusaõpetaja Kaarel Zilmer valgustab puusuuskade mineviku ja plastikute oleviku tagamaid. Otepää MK-etapi eel paslik vahelugemine hämaraist aegadest.
Teatud ajalooliste käänakute täismõõdus avamine ei pruugi alati õnnestuda. Plastsuusa tulek, nokksaabaste ja uut tüüpi sidemete kasutuselevõtt ning viimaseks veel uisustiili kapitaalne sissemurdmine sõidutehnikasse saavad just selliseid tõlgendusi, nagu kellelgi meeles seisab.
Mis aga eriti hull - nende radikaalsete muutuste kohta puuduvad nii Eestis kui ka laiemas maailmas piisavalt põhjalikud dokumendid või ka kommentaarid. Nii et keegi ei saa täpselt väita, et asi käis just nii. Aga nagu elu on näidanud, ongi faktide kõrval sageli hoopis huvitavamad muutuste tagamaad.
Et seekord tuleb jutuks just puusuusa asendumine plastsuusaga, siis tahakski lahata nii seda suuskade arengu pöördepunkti, kuid veelgi enam sellega seotud teadmiste ja arusaamade muutumist.

Tudengid saavad tasuta raamatupidamisprogrammi
Merit Tarkvara annab kõikide kõrgkoolide majandus- ja ärierialade tudengitele tasuta kasutamiseks raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva litsentsid.
Litsentsid kehtivad ettevõtte teatel terve õppimisaja jooksul ning nende väärtus on 4720 krooni.
"Eelmisel sügisel pakkusime Merit Aktivat tasuta kasutamiseks Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli tudengitele. Huvi on olnud suur ning tänaseks oleme väljastanud juba 88 litsentsi. Nüüd otsustasime oma pakkumist laiendada ka teistele kõrgkoolidele. Litsents võimaldab kasutada Merit Aktivat nii õppeotstarbel kui ka õppimise kõrvalt töö tegemiseks," ütles AS Merit Tarkvara direktor Andres Kert.

Raadiojaamad täidavad eetri valimissaadetega
Riigikogu valimiste eel jõuab Kuku raadios eetrisse seitse valimissaadet, kus kuulajate küsimustele vastavad suuremate parteide juhid.
Sel reedel teeb otsa lahti Isamaa ja Res Publica Liidu esinumber Mart Laar, sarja lõpetavad 2. märtsil kristlike demokraatide ja roheliste juhid, kirjutab SL Õhtuleht.
Vikerraadio teeb vähemalt viis 55-minutist valimissaadet. Lisaks saab iga partei end tutvustada pooletunnises saates ning korraldatakse ka peaministrikandidaatide debatt. Sama on kavas kuus valimissaadet kavva võtnud venekeelsel jaamal Raadio 4.
Raadio 2 annab aga vähemalt 10 saatelõigus sõna olulisemate poliitjõudude esindajaile.

Eesti poliitikud teevad vene lehtedes silma vene valijaile
Vesti Dnja on muutumas tüüpiliseks valimiseelseks parteileheks. Esmaspäeval ilmus seal kõrvuti teiste keskerakondliku sisuga materjalidega suur Evelyn Sepa artikkel "Haudade seadus: mina olin vastu".
Sepp ise on veel suhteliselt noor inimene, kuid isegi artikli alapealkirjad olid nagu eelmise sajandi koide poolt ära mälutud sovetlik produkt: "Poliitilised pantvangid ", Peaks ju olema ka südametunnistus!", "Valimiseelsed sepitsused "jms. Autor kritiseeris teravalt president Toomas Hendrik Ilvese" välkkiiret "seaduse väljakuulutamist, tuletas meelde, et Ilves" on lubanud seista lihtsate inimeste eest isegi siis, kui poliitiline eliit unustab nad ära ". Kuid president ei pidanud vajalikuks isegi mõelda küsimusele, mis nii sügavalt ja valusalt puudutab pea kolmandikku Eesti elanikkonnast ja millele seaduse initsiaatorid - sotsiaaldemokraadid, reformistid ja ühendatud isamaalased-respublikaanid - sülitasid pika torni otsast." Sepp kahtles oma esimesele visiidile Ida-Virumaale suundunud presidendi siiruses, kuna suurem osa teda toetanud poliitilistest jõududest peab Ida-Virumaad "pigem Vene Föderatsiooni vaenulikuks oblastiks kui Eesti riigi osaks". Siin ajas Sepp küll Eesti poliitikud segi PBK hiljutise telesilla osalise, ekstremistliku kirjaniku Aleksandr Prohanoviga, kes ütles, et Venemaa peaks Kirde-Eesti oblasti endale tagasi võtma.

Laar tahab Eesti Vabariiki kussutada
Valimiskampaania aegu ilmuvatel reklaamidel saab näha meie armastatud poliitikute uusi üleskutsuvaid ilmeid ja poose. Edgar Savisaare kuulus kahe sõrme viibe "V" ei ole nüüdses reklaamkampaanias käibel, kuid ta kasutab seda vajadusel senimaani. Praeguse kampaania teleklipi lõpus tõstab Andrus Ansip üles avatud peoga käe, mida ei saa tõlgendada kui sõjakat loosungit "Nad ei pääse läbi!". Kehakeel räägib paljust ja seda teavad kõik. Žeste, näoilmeid jm kasutatakse avalike etteastete sõnumi võimendamiseks, olgu need esitaja enda välja mõeldud või valimismeeskonna ja reklaamiteostajate soovitatud. Ja plakatil peab ikka mõne poosi võtma.
Huvitav, mida tahab meile öelda avatud sülega lapsekussutamise poosis Mart Laar? Kas see puudutab valijaid või Eesti Vabariiki?

Raadio Kuku korraldab seitse valimisstuudio saadet
26. jaanuarist kuni 2. märtsini vastavad igal reedel algusega kell 11 "Valimisstuudio" kuulajate küsimustele otse-eetris erakondade esinumbrid. Valimisstuudiosse on tähestikulises järjekorras kutsutud erakonnad, kelle valimisnimekirja kuulub vähemalt 101 kandidaati.
26. jaanuari avasaates vastab kuulajate küsimustele Isamaa ja Res Publica Liidu esinumber Mart Laar. Järgmistes saadetes saavad sõna: Edgar Savisaar (KE), Villu Reiljan (ERL), Andrus Ansip (RE), Ivari Padar (SD).
2. märtsil vastavad kuulajate küsimustele parlamendis esindamata erakondade esinumbrid: kell 11 Aldo Vinkel (kristlikud demokraadid) ja kell 13 Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised). Esinejaile saab küsimusi esitada e-kirja teel (valimised@kuku.ee) või telefonil 630 7002.

Aivar Riisalu asub TV3 kaudu tarbijaid kaitsma
Teisipäeval algab TV3-s uus tarbijasaade "Kaua võib!". Saate sihiks on tuua probleemid päevavalgele ja leida osapooli rahuldav lahendus.
Nii läheb võttegrupp saatejuht Aivar Riisaluga appi oma murega üksi jäänud inimestele, kel arusaamatusi näiteks klienditeenindaja, bürokraatia või hinnapoliitikaga.
TV3 avalike suhete juhi Annely Adermanni sõnul on tegemist tõsise tarbijasaatega, mitte meelelahutusega, ja see peaks julgustama inimesi enda eest seisma.
"Ütleme nii, et iga algus on raske, eriti kui püütakse vastanduvate osapoolte vahel õiglust jalule seada," märkis esimeste salvestuspäevade kohta Aivar Riisalu. Saadet toodab Filmimees, toimetajad on Tiina Kruus ja Ester Vaitmaa.

Baskini anekdoodid
Hea reklaam on kauba müügi pool võitu. Ühe noobli kosmeetika- ja ilukirurgia salongi aknal on silt:
"Ära löö külge meie salongist väljuvale kaunitarile. On võimalik, et ta on sinu vanaema!"
Mees astub kodus vannituppa ja helistab mobiililt köögis askeldavale naisele:
Naine: "Halloo!"
Mees: "Ma armastan sind, kullake!"
Seejärel tuleb mees tuppa ja küsib naiselt:
"Kes helistas?"
Naine: "Sõbranna. Sa ei tunne teda!"
"Rabinovitš, millised naised sulle meeldivad? Kas kõhnad või paksud?"

JÄRJEJUTT (57): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Ei, nüüd käib see teisiti. "Saada" tähendab ära teenida, teenida ametnikelt ära õigus osta oma raha eest kauplus. Nimetatakse Vene kapitalismiks. Mulle isiklikult meeldib. Kui enam ei meeldi, ostan endale mõne kodakondsuse ja - hüvasti! Me läksime lahku. Tanjast sai muidugi duumaliige. Räägitakse, et sugugi mitte halb - südamlik, kes võitleb Moskva vaeste eest ja on korraldanud kodutute ja põgenike jaoks veel ühe söökla. On soetanud veel kolm ostukeskust. Ja peab televisioonis sageli kõnesid, mis ülistavad praegusi aegu. Helistas hiljuti, palus, et ma kirjutaksin temast artikli, ma kirjutasingi - sellesama, mida te praegu loete. Tanja palus seda enne avaldamist endale näidata, kohkus ja ütles: "Kõik on ju õige" - ja keelas selle Venemaal avaldamise enne tema surma. Ma lubasin seda.

Noor disainer saab indu nii fossiilidest kui ka lumehangest
Mait Laurile (25) meeldib toole kujundada. Fishbone'i (tõlkes: kalaluu) nime kandev iste valmis 2003. aastal Tartu kõrgema kunstikooli kursusetööna.
Tooli idee sündis liinibussis marsruudil Rakvere-Tartu. Fishbone on inspireeritud fossiilidest. "Väljanägemisest hoolimata on tool üllatavalt mugav, sest kujundasin selle keha järgi," räägib Mait tooli sünniloost.
"Oluline oli teha kindlaks, et näiteks seljatugi vastu abaluid ei oleks jne. Et vana toolipõhja istekõver ei olnud päris sobilik, siis tegin mõningad muudatused," seletab noor disainer. Oma teist tööd, lamamistooli, kujundades tegi Mait ergonoomilise istekõvera lumehanges istudes.

Militaarse kodu seinal paelub pilku relvakapp ning nurgas köeb miinist ahi
Militaarteema aitab juba väikeste vahendite abil vajalikku
Seekordse disainikooli õppejõud on sisekujundaja Elari Paimets, sõna ütlevad sekka kunstnikud Mati Karmin ning Ivika Kärmik
Muldpõrand, kaitsevärvides tapeet, köögikappide asemel relvakapid - tõeline militaarfänni unistus? Elari Paimets tõdeb, et puhtakujulisest militarismist sisekujunduses siiski rääkida ei saa. Sellises kodus on raske, peaaegu võimatu elada. Peen vihje sõjandusele on aga märk heast maitsest. Paimetsa sõnul toob militaarteema juba väikeste vahenditega koju elevust. Klaasist relvakapp elutoaseinal, võrgust vahesein, kaitsevärvides diivanipadjad. Värvidest bordoopunane, pruun ja heledad looduslikud toonid. Paimets ei soovita aga rohelisega üle pingutada ning ei seosta seda värvi militaardisainiga.

Eestis Rootsi kuulsad disainlambid
Uudis: Jaanuarist 2007 pakub sisustussalong OMAruum trendikaid lampe Rootsi kuulsalt disainifirmalt Smålands Design. Valikusse kuuluvad nii lihtsamad laua-, seina- ja põrandalambid kui ka stiilsed ja luksuslikumad lühtrid. Sisustussalongi müügijuhi Gerly Heinsoo sõnul iseloomustavad omapärast toodangut trenditeadlikkus, disain ja kvaliteet. Valgustite hinnad on 1500-15 000 krooni vahemikus. Smålands Design alustas tegevust 1992. a.

Tsaariaegne aknakremoon annab kodule kordumatuse
Vanade asjade väärtus tuleb ära tunda ning Stalini-aegse lüliti koht ei ole prügimäel.
"Issand, kui vinged aknakremoonid! Tsaariaegsed!" kiljatab ostja Majatohtri poes Tallinnas Väike-Patarei tänavas. "Need on ainult näidised, tegelikult liigub nii ilusaid väga vähe," võtab müüja Lilli Jefimova vanavarahuvilisel hoogu maha ja näitab tagaruumis, mis tegelikult hetkel saadaval on.
Majatohter on säästva renoveerimise infokeskusega (SRIK) ühe katuse all. Peale naturaalsete ehitus- ja viimistlustarvete ning restaureerimiseks vajalike asjade leiab sealt ka märkimisväärselt vanavara ehk siis taaskasutatavat materjali.
SRIK-i ja ka Majatohtri eestvedaja Tarmo-Andre Elvisto sõnul jõuavad kõik need vanad vidinad Majatohtrisse koostöös vana materjali projektiga, mille SRIK algatas. Projekt kujutab endast ringlussüsteemi, millega aidatakse väärtustada vana materjali ja teha see kättesaadavaks nende arendajate-ehitajate-remontijate jaoks, kes soovivad vana renoveerida ja kasutada selleks vanu materjale.

Tuleõnnetustes hukkunute arv oli viimase viie aasta suurim
Mullu hukkus Eestis tuleõnnetustes 164 inimest, mis on viie aasta suurim arv.
Eestis hukkub tuleõnnetuses üle päeva inimene. "Enamik tulekahjusid saab alguse inimeste hooletusest," nendib pääste-
ameti pressiesindaja Rain Porss. Voodisse minnakse sigaretiga, aknal küünalt põletades unustatakse, et väike tuuletõmbus võib tulega nakatada kardina. Üheks levinumaks tulekahju põhjuseks on puhastamata korstnad ning suitsulõõrid, millest annavad märku talvise kütteperioodi algusega kaasnevad tuleõnnetused.
Porssi sõnul avastatakse suur osa tulekahjusid liiga hilja, sest kodudes pole suitsuandurit. Päästeametisse helistatakse, kui metsa tagant tõuseb leek ja majas magajaid aidata ei jõua. 2009. aastast on uusehitistes suitsuandurid kohustuslikud.

Mugava valmismaja tellimus võib sissekolimise järel pea halliks ajada
Valmismaja tellija suurimaks probleemiks on hilisemad kemplused ehituspraagi pärast.
Ehitaja teatab teile kolm nädalat enne maja kokkulepitud valmimisaega, et ta on teie raha juba ära kulutanud. Kui töömehed palka ei saa, siis ei ehita ka. Imbuvad vaikselt minema, võttes kaasa kõik, mis ripakil. Sama vaikselt imbub teadmatusse ka ettevõtja, kellega te nelja kuu eest rõõmsalt ehituslepingu allkirjastasite. Telefonile ei vasta, näole ei anna. Kui veab, on ehitaja teie pooliku maja õuele unustanud oma logu Ford Transiti, mille müügist saadud raha eest majaehitus lõpetada. Eelneva kirjelduse ametlik nimetus on võtmed-kätte-ehitusteenus aastast 2000.
Ehitaja on pankrotis
Kes tundmatu firma võtmed-kätte-teenuse valib, sel võib veel aastaid pärast sissekolimist peavalu olla. Katus tilgub läbi, sein on viltu, soojustus kehv jne. Levinud skeemi kohaselt teeb majaostjaga lepingu kinnisvara-arendaja, kes omakorda tellib töö mõnelt ehitusfirmalt. Kui ehitusvigade parandamise aeg kätte jõuab, laiutab arendaja käsi, sest ehitaja on pankrotistunud ja uusi pole kusagilt võtta. Siis algab heausksete majaostjate Kolgata tee, sest arendaja prioriteedid on vahepeal muutunud. Meelsamini tegeldakse uute klientide otsimise kui garantiitöödega.

Nõukogudeaegne malmvann võib minna teisele ringile
Vannimeistrid annavad kulunud malm-vannile uue sisu ja elu vaid paari tunniga.
Ligi kolm aastat on vanade malmvannide värskendamisega ainsana Eestis tegelenud OÜ Vann Vannis. Kui vann on kulunud, ei pea seda selga võtma ega mõnda töökotta vedama. Meistrimehed tulevad teie helistamise peale kohale kui pitsapoisid, pappkarbi asemel vaid uus vannisisu kaenla all. Tööd meistrimeestel jagub, vanni iluremonti tuleb mõnikord pool kuud oodata.
Vanni uuendamisest annab ülevaate osaühingu juhataja Egert Orri.
Kuidas teie töö välja näeb?
Meie töö eelduseks on see, et teil on nõukogudeaegne vann. Vana malmvanni sisse paigaldame uue plastsisu. Selleks on meil kaheksa erisugust valmisvormi, kohapeal me midagi ei valmista. Plasti ja vanni vahele käib spetsiaalne kinnitusvaht. Vana ja uue vanni suuruse vahe on minimaalne. Plast on õhuke ja vormi poolest sarnane. Vanni saab kasutada juba järgmisel päeval.

Kehv roolõikuse aasta tõstab rookatuse hinda
Vihmane talv on röövinud kaks kuud roolõi-kusest, mis tähendab rookatuste hinna tõusu.
Roogu lõigatakse nelja talvekuu jooksul, novembrist veebruarini. "Sisuliselt ei ole roolõikust sel aastal alustatudki, sest vihmase ilmaga ei saa kvaliteetset tulemust," tõdeb Läänemaal tegutseva OÜ Branta juhataja Arvo Viilmets. 14-aastase vastava kogemusega firmajuhi sõnul on tegu kehva talvega, aga on olnud ka kehvemaid aastaid. Kahe aasta eest näiteks niitis 9. jaanuari torm poole roosaagist maha.
Ootamatult saabunud talv annab lootust, et päris tühjade kätega sel hooajal siiski ei jääda. Praegu on firmal juulini tööd ette plaanitud ja juhataja usub, et need tellimused suudetakse ka täita.
Defitsiitne katusematerjal tähendab, et praegune hind, 600 kr/m2, ei pruugi püsida. Viilmetsa sõnul selgub kehvast roo-lõikusest tingitud kallim katusehind märtsi alguseks. Kui lähinaabrite juures maksab katuse ruutmeeter 1000 krooni, siis Viilmetsa hinnangul võib meil hind tõusta 700 kroonini.

Electroluxi disainiauhinna 2006 võitis toiduhoidja Nevale
Võidutoote disain on inspiree-ritud Lähis-Idas sajandeid kasutusel olnud toiduhoidjast, mida kasutati kodus valmistatud toidu kaasas kandmiseks. Kihilise disaini ning kaanega varustatud toiduhoidja Nevale pakub võimaluse hoiustada ja transportida nelja erisugust külma või sooja rooga. Toiduhoidja iga kiht töötab sõltumatult, tagades, et nii külmi kui ka kuumi roogi saaks koos transportida.
Nevale on varustatud digitaalse ekraaniga, kust saab jälgida toidu säilitustingimusi. Samuti saab toiduhoidja eelprogrammeerida toitu kindlal ajal soojendama.
Teise koha saavutas orgaaniline toiduvalmistaja Organic Cook. Kolmas koht läks õhukese ja stiilse disainiga pliidile Vessto, mis kasutab vooluallikana taastuvenergial põhinevat innovaatilist tehnoloogiat.

Noor pere ehitas endise sovhoosisöökla ümber avaraks elamuks
Perekond Kallis teenis kauni kodu tiitli sovhoosisööklast ümber ehitatud maja eest.
On pühapäev ning kogu pere kodus, õigemini õues. Öösel sadanud lumi on toonud tõelise talveilma. Niipea kui lapsed hommikul silmad lahti tegid, otsisid suusad-kelgud välja. "Teen põkaga juba mitmendat tiiru, aga lund muudkui tuleb juurde! Varsti peab vist uuesti teed lahti ajama hakkama," arutleb peremees Hannes Kallis. "Lastel on rõõmu kui palju! Nad ei uskunudki enam, et tänavu üldse lund tuleb."
Perekond Kallis elab Jõgevamaal Pajusi vallas Vägari külas, mis on tüüpiline omaaegne agrolinnak. Paljud suurte ühismajade korterid on tänapäeval tühjad ning kunagised karjalaudad lagunenud. Tööl käiakse enamasti kaugemal. Nii ka pereisa Hannes, kes on füüsilisest isikust ettevõtja. Pereema Tiiu on praegu kaheaastase pesamuna Hans-Johannesega kodune ja aitab ühtlasi hoida ka tuttavate lapsi.

URMAS ARUMÄE: Erakondlik erimenetlus? 
Võttes kinni ajakirjanik Jaanus Piirsalu sõnadest 23. jaanuari Eesti Päevalehes ("Ohjeldamatu korruptsioon Eestis?"), pean ütlema, et ka mina ei saa aru, mis selles n-ö Burkhardti juhtumis on tõde, mis vale.
Ammugi ei saa ma aru, millega tegeleb selle kaasuse lahendamisel peaminister või kellena ta selles loos esineb.
Burkhardti väitel küsis Reformierakonna esindaja Eesti Raudtee taasriigistamise poolt hääletamise eest miljoni euro suurust pistist. Vaidlusest, kas Burkhardti väidetel on alust või mitte, pole kasu. Tähtis on see, et Eesti inimestel ja näiteks The Economistil on jäänud Eestist mulje kui korrumpeerunud riigist ja Economist on sellise mulje vahendanud ka Euroopa arvamusliidritele. See mulje on tekkinud praeguse valitsuse ajal.
See, kas me kunagi ka tõde teada saame, on väidetavalt vähe tõenäoline, sest lihtsalt polevat tõendeid. Aga miks me väidame, et pole tõendeid, kui nende hankimiseks ei ole midagi ette võetud? Seda, kas tõendeid on või pole, saab teada kriminaalmenetluse käigus. Seda aga alustada ei soovita. Samas käib Andrus Ansipi poolne rahva lollitamine kapolt analüüsi tellimisega.

MIHKEL MUTT: Tartu võitleb oma elu eest
Huvitav, kui vähe on viimasel ajal kuulda Tartu ja Tallinna vastasseisust. Muidugi, meil on tulnud lahendada muid tähtsaid küsimusi.
NATO-sse ja Euroopa Liitu pääsemise kõrval ei tundunud endise Eestimaa ja osa Liivimaa konkurents ehk kõneväärt. Paistab, et sellest kõnelemine ei ole hea toon. Aga see ei tähenda, et vastuolu oleks kadunud - sest "represseeritu tuleb alati tagasi", nagu õpetavad psühhoanalüütikud.
Mõnel erialal tajub võistlust vähem. Aga näiteks kõiges, mis puudutab vaimuelu või isegi poliitikat, on see raudselt tunda. "Tartu värk" tähendab tallinlaste jaoks üldmõistet - ja vastupidi veel rohkemgi. See "jännimine" ületab tavalise metropoli-ääremaa vastasseisu, mille puhul üks on vimma tundev alam, teine hoolimatult ülbe ülemus.
Kõigepealt üldisemat. Maailm justkui ühtlustuks, tooni annab liberaalne turumajandus ja avatud ühiskond. Üksikud visionäärid - või just vastupidi, realistlikult mõtlevad inimesed - on küll arvanud, et tulevikus jaguneb maailm eri tsoonideks. Sest ühtedele meeldib monarhia, teistele konkurentsitihe turumajandus, kolmandad on õnnelikumad sots-demokraatias, neljandatele meeldib kommunism. Unustada ei tohi matriarhaadi-ihalejaid, hipisid, religioonile rajatud ühiskondi jne. Igaüks võiks valida selle, mis vastab ta soodumusele. Võib-olla on see unistus, aga igal juhul on oma elu valimise võimalus üks vabaduse tähtsamaid sambaid.

VALLO TOOMET: Joped omadele jopedele
Mul on külm, sest väljas on külm. Ma tahaks endale head paksu jopet, kuid niisama mulle seda ei kingita. Lihtsal põhjusel - raha ringleb ühes Eesti kõige rikkamas majandusharus, põllumajanduses.
Aga mina ei ole põllumees. Ma ei ole ka põllumajandusministeeriumi ametnik. Ega ka riigikogu liige või Euroopa raha liigutaja. Olen lihtne kirjatsura.
Põllumajandus õitseb ja minister kingib jopesid. Omadele jopedele. Minister teeb ka omanimelise tassi, et sõpradega kohvitada. Aega ju on, sest põllumajanduses, kalanduses, metsanduses, viljahoidlates, seenemetsas, marjaaias on probleemid lahendatud. Isegi Werol on müüdud ja räim Eesti rahvuskalaks tunnistatud. Eesti toit teeb Euroopas oma võidukäiku, paljudel messidel mekivad kohalikud meie verikäkki ja kilu, joovad kamajooki ning arutlevad verivorstis oleva vorstirohu ja vere, tangu ning pekitükikeste suhte üle.

The New York Times: Taaspuhkenud debatt Tallinnas
USA ajaleht avaldas eile artikli Tõnismäe pronkssõduri ümber toimuvast, märkides, et Eesti parlament lõi sel kuul õigusliku aluse monumendi teisaldamiseks. Monument on saanud seda seadust toetanute sõnul pingete allikaks. Kuid Moskvas on seadus esile kutsunud nördimuse ja isegi sanktsioonide ähvardused.
"Venemaa ametliku meedia propaganda meenutab mulle Saksamaad 1930. aastatel," ütles justiitsminister Rein Lang. Langi sõnul püstitati monument 1947. aastal, "sümboliseerimaks Venemaa ja Vene võimu ülimuslikkust", seega pole sel kohta iseseisvas Eestis.
Konstitutsioonierakonna esimehe Andrei Zarenkovi sõnul võitleb Eesti valitsus monumendi eemaldamise eest aga seetõttu, et "Eestil pole iialgi olnud oma kangelasi".

Kesknädal palub vabandust
Eesti Päevaleht (25.01) märkas teraselt, et viimane Kesknädal on vabariigi presidendi akadeemilise nõukogu likvideerimisest ja seda asendava Toomas Hendrik Ilvese mõttekoja koosseisust kirjutades jätnud maaülikooli rektorit Alar Karist nimetades märkimata Tallinna ülikooli värske rektori Rein Raua. EPL loeb sellest välja Raua rektorina mittetunnustamist.
Kesknädala peatoimetajana kinnitan, et tunnustan täielikult Rein Raua valimist Tallinna ülikooli rektoriks ja pean valimisi juriidiliselt korrektseks. Tema mittemärkimine presidendi nõukoja liikmete seas oli Kesknädala eksitus, mille eest palun isiklikult vabandust Raualt, Ilveselt ja EPL-ilt, ning palun neilt kergemat karistust. Soovin Rein Rauale raskes rektoriametis palju jõudu. Loodan südamest, et 25. jaanuari Eesti Ekspressis ilmunud anonüümsed insinuatsioonid ülikooli mürgitatud töö-õhkkonnast ning justkui oma otsuseid mittepõhjendava rektori autoritaarsusest on lihtsalt näide halvast ajakirjandusest.

REPLIIK: Märgistamine
Päästeameti avalike suhete juht Kirill Teiter kasutas eilses Eesti Päevalehes kodututest rääkides sõnu "parmud", "joodikud", "retsid". Teiter nimetas niimoodi kodutuid, kes on hõivanud maha-
jäetud majad ning endale seal sooja teha püüdes mõned põlema süüdanud.
Mõistagi pole maja mahapõletamine kiiduväärt tegu, aga nimetada kodutuid "retsideks" ja "parmudeks" mõjub märgistavalt ja õigustab riigi tegevusetust nende inimeste normaalsesse ellu tagasi aitamisel.
Ja huvitav, mida arvaks Teiter sellest, kui tema enda puhul rõhutataks alati: "Nagu ütles päästeameti avalike suhete juht, endine roolijoodik." Tabati ju Teiter mõni aasta tagasi 1,4 -promillise joobega autoroolist…

JUHTKIRI: Töötas pensionini jõudmata…
Tööandjate keskliit tegi oma värskes manifestis ettepaneku tõsta pensioniiga 67. eluaastani praeguse 63 asemel. Ehkki eelseisvate valimiste eel poliitikud pensioniea tõstmisest valjuhäälselt ei räägi - tegu ju siiski ebapopulaarse ettepanekuga -, tasub meenutada, et mullu suvel tuli sama ideega välja peaminister Andrus Ansip.
Tõsi, esmapilgul võib see ettepanek mõistlik tunduda. Rahvastik vananeb: kui aastal 2003 moodustasid üle 60-aastased Eesti elanikkonnast 35 protsenti, siis aastal 2050 võib neid olla kuni 65 protsenti. Vananeval elanikkonnal on suur mõju riigi majandusele - ühest küljest vajavad eakad hoolt ja arstiabi, teisest küljest napib aga töökäsi. Tööandjate soov tõsta pensioniiga on ilmselt tingitud ka sellest, et kuna 1990. aastatel langes sündimus järsult, on viie-kuue aasta pärast oodata tööturule märksa vähem noori tulijaid kui seni.

Looduskaitsjad: reostuse aastapäevaks pole olukord paranenud
Aasta pärast Loode-Eesti rannikureostust ei suuda Eesti jätkuvalt täita endale võetud rahvusvahelisi kohustusi merekeskkonna kaitsel, kinnitavad looduskaitsjad.
Reostuse põhjustaja on leidmata ja toona lubatud merereostuste likvideerimiseks mõeldud õlifond pole leidnud valitsuses heakskiitu, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"Riik ei ole palju õppinud, sest kui kodanikud peavad annetuste korras toetama kiirabiautode ostu, aga samas riik maksab rämedalt kinni naftareostuse tagajärgi, siis mis alusel valitsus riiki juhib," leidis Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm.
Kaks nädalat tagasi ei võtnud valitsus õlifondi seaduseelnõu arutlusele viidates mittevastavusele põhiseadusega. Õlifondi koguneks kaks krooni iga meritsi transporditud naftasaaduse tonni pealt ehk umbes 100 miljonit krooni aastas, millele riik lisaks sama palju. Raha kuluks reostustõrje- ja seirevahendite ostmiseks.

Uurijad leidsid Aafrikas kadunud kotka
Kotkauurijad, kes läksid nädala eest Aafrikasse kadunud konnakotka Teele jälgi ajama, leidsid linnu üles.
Riikliku looduskaitsekeskuse spetsialist Gunnar Sein, kes oli ühena kolmest ekspeditsiooni liikmest Sudaani sõitnud, andis korraks mobiiltelefoni levialasse sattudes lühisõnumiga teada, et nii Teele kui tema seljas olnud saatja on käes, kirjutab Sakala.

Savisaar: ajakirjanikud vihtlevad meid kohati okastraadiga
Eesti erakondade juhid andsid tänasel meedia ja valimiste seoseid puudutaval konverentsil väga erinevaid hinnanguid meedia rollile erakondade edule.
Reformierakonna esimees Andrus Ansip oli kindlal seisukohal, et meedia üksi ei tee valmistulemust. "See sünnib kolme partneri - meedia, poliitikud ja valijad - koostöös," leidis Ansip.
Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadi Mart Laari hinnangul on tema kaks korda valitsusjuhiks saanud just tänu meediale. Laari hinnangul on Eesti meedia sõltumatusega kõik korras. "Mind tabab ahastus, kui loen enda kohta käivaid artikleid. Samas imestan, milliseid kuldmune tuleb ajakirjanike suust, kui nad räägivad minu konkurentidest. See näitab, et Eesti meediaga on kõik korras"
Laar jagas nende seisukohta, kes leiavad, et ajalehtedel oleks aus välja öelda, millise maailmavaate esindajad nad on.

Rootsi tahab Estoniale sukeldunud tuukrid vaikimisvandest vabastada
Rootsi valitsus laiendas Estonia vrakil filmitud videote uurimist ja ka laevale sukeldunud tuukrid tahetakse vaikimisvande alt vabastada.
Eelmine Rootsi valitsus nõudis, et Rootsi riiklik kriminalistikalabor uuriks ainult neid videoid, mis filmiti Estonia-sukeldumistel ajavahemikus 2. oktoobrist kuni 6. detsembrini 1994. aastal, kirjutab Dagens Nyheter. Otsus läbiuuritavaid filme piirata sünnitas kahtlusi, et nõude taga on salatsemissoov: ju siis neil lintidel, mida uurimisele ei anta, on midagi kahtlast.
Uue valitsuse kaitseminister Mikael Odenberg tahab kõiki kahtlejaid veenda, et videotel ei ole midagi, mida varjama peaks. Ministri eestvedamisel võttis valitsus piirangu maha ja kriminalistikalabor uurib läbi kõik filmid, mida vajalikuks peab. Minister Odenberg lubas uurimiseks aega kuni järgmise aasta märtsikuuni ja kinnitas, et tehtagu töö pigem hästi, kui kiiresti.

Sillamäe sadama ehitus toob päevavalgele ohtlikku sõjamoona
Sillamäe sadama ehitustööd on viimaste kuudega ilmsiks toonud kümnete kaupa sõjamoona, mida rannaäärne maapõu on endas peitnud viimase sõja ajast.
Viimase kolme kuuga on demineerimiskeskuse Ida pommigrupp pidanud sadamasse sõitma viiel korral ning kokku on sealt selle aja jooksul leitud 69 lõhkekeha, kirjutab Põhjarannik.
Pommigrupi juhataja Jakob Juhanson ütles, et lõhkekehade leidmine selles piirkonnas pole üllatav, sest Sillamäe jääb piirkonda, kus peeti Teise maailmasõja ühed verisemad lahingud. "Sinimägede kandis leidub igasugu laskemoona ja kogu piirkond on sellega hädas," sõnas ta.
Sillamäe sadama piirkonda haldava ASi Silport Kinnisvara juhatuse liige Tõnis Seesmaa tunnistas, et lahingumoona ilmnemine ehitustöödel tuli ebameeldiva üllatusena.

Teeolud on lumesaju tõttu raskendatud
Maanteeinfokeskuse teatel on liiklus Eesti maanteedel halva nähtavuse ja lumesaju tõttu raskendatud.
Pärastlõunal olid Lääne, Harju, kohati Pärnu ja Rapla maakondade põhimaanteed muutunud lumiseks ja libedaks. Häiritud oli nähtavus, seda nii saju kui eessõitvate autorataste alt ülespaiskuva lumetolmu tõttu. Teedel võib esineda tuisuvaale.
Lõuna -, Kesk -, Kirde -ja Kagu-Eesti põhimaanteed olid enne kella nelja peamiselt soolaniisked või kuivad. Vähest libedust ja kinnisõidetud lund täheldati siiski sõidujälgede ja radade vahel. Oli ka pinnatuisku. Sadu on aga lähenemas ning teekatted muutumas.
Teepinna temperatuure mõõdeti -2-st kraadist Lääne-Eesti saartel kuni -8 kraadini Kagu-Eestis.
Äärmiselt tähelepanelik tuleks muutuvate tee -ja ilmaolude tõttu olla nii ristmikel, raudteeülesõidukohtadel, sildadel ja viaduktidel, samas valides mõistlik sõidukiirus ning arvestada talvistest tingimustest tulenevate ohtudega.

Molodaja Gvardija peab pronkssõduriseaduse edasilükkamist oma saavutuseks
Molodaja Gvardija peab pronkssõduri seaduse vastuvõtmise edasilükkamist enda saavutuseks ja aktivistid asuvad lõplikku võitu jahtides tähtajatult Moskva Eesti saatkonna ees piketti pidama.
Molodaja Gvardija aktivistid alustasid täna tähtajatut piketti ja protestivad Eesti võimude katsete vastu teisaldada pronkssõdurit, vahendab Itar-Tass.
Molodaja Gvardija Moskva peakorteri juht Aleksei Šapošnikov teatas: "Me jõudsime kaks kuud kestnud protestiaktsioonidega juba vahetulemuseni: Eesti parlament lükkas keelatud ehitiste teisaldamise eelnõu teise lugemise edasi, aga nende peaminsiter Andrus Ansip teatas, et pronkssõduri demonteerimise otsust Tallinnas veel ei vastu võetud ei ole".
Šapošnikov kinnitas, et "etapivõiduga" Molodaja Gvardija ei piirdu ja et nad jätkavad pronkssõduri säilimise nõudmist.
Uuel, tähtajatul piketil hakkavad Molodaja Gvardija noored 10- 15 inimeselistes gruppides Eesti diplomaatilise esinduse ees valvama. Piketti peetakse iga päev kell 10-18 ja iga kolme tunni tagant "vahtkond" vahetub. Aktivistid hakkavad käes hoidma lippe ja juba tuntud plakateid, mis teadustavad: "Käed eemale Vene sõdurist", "Hitler on Eesti kangelane" ja "Kaitseme sõdurite-vabajastate mälestusi",

Eestisse tulevad Aadria- ja Balti Harta riikide välis- ja kaitseministrid
5.-6. veebruarini toimub Tallinnas Aadria- ja Balti Harta riikide välis- ja kaitseministrite kohtumine.
Kohtumise eesmärgiks on tihendada sidemeid Lääne-Balkani riikide, Eesti, Läti ja Leedu ning USA vahel, et tõhustada koostööd Lääne-Balkani riikide toetamisel nende euroatlantilistes püüdlustes.
Kohtumisele on kutsutud osalema välis- ja kaitseministrid Albaaniast, Bosnia- ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Leedust, Lätist, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja USA-st.

Ida-Virumaal tabati autorüüstaja
Neljapäeva õhtul tabas Falcki turvatöötaja Narva kaubanduskeskuse parklas autorüüstaja.
25. jaanuari õhtul teatas üks kauplusekülastaja turvatöötajale, et parkla territooriumil toimetavad autode juures tavatul moel kaks isikut. Vihje peale tabasid Falcki turvatöötajad kaks meest autosse sissemurdmise katsel.
Üks vahelejäänutest sai põgenema, kuid teine peeti kinni ja anti politseile üle.

Halb ilm segab laevaliiklust
Halva ilma tõttu katkes täna Nordic Jeti kiirlaevade liikumine Soome lahel, ühendus Lääne-Eesti saartega hetkel häiritud ei ole.
Nordic Jeti teatel jäävad ära ära kell 12.55 ja 17.25 Tallinnast väljuma pidanud reisid ning samuti ei toimu kell 15 ja 19.30 Helsingist väljuma pidanud reis.
Saaremaa laevakompanii teatel on laevaliiklus kõikidel liinidel graafikujärgne.

EMHI hoiatab tuisu eest
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel levib lumesadu ning tuisk õhtuks üle Eestimaa.
Täna päeval puhub lõuna- ja edelatuul 8-15, puhanguti 18-24 m/s. Hommikupoolikul alates Loode-Eestist hakkas sadama lund ja tuiskama, lumesadu levib üle maa ja õhtuks jõuab Kagu-Eestini.
Soome lahel puhub edelatuul 15-18, puhanguti 25 m/s. Laine kõrgus 2-4 m. Laevad jäätuvad väga kiiresti.
Sama hoiatus on antud ka Väinamerele, kus puhub edelatuul 15-18, puhanguti 25 m/s. Laine kõrgus 2-5 m. Laevad jäätuvad kiiresti.

Ida-Virumaal käivitub põgenike ja immigrantide alane projekt
Ida-Virumaa Integratsioonikeskus käivitab põgenike ja immigrantide alase projekti, mille ametlikuks nimeks on "Teadlikkuse suurendamine Ida-Virumaa elanikkonna hulgas varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate kohta"
Projekt kestab kaks aastat ja selle eelarve on 1,5 miljonit krooni, millest 80% kaetakse Euroopa Pagulasfondi poolt.
"Konkursi kuulutas välja siseministeerium ja me esitasimegi konkreetseid tegevusi sisaldava projekti. Projekti eesmärkide saavutamiseks teeme koostööd tugevate partneritega, kelleks on eraülikool Audentes, Eesti Inimõiguste Instituut ja Illuka vallavalitsus, kus asub Eesti ainuke pagulaste vastuvõtu keskus," ütles MTÜ Ida-Virumaa integratsioonikeskuse juhataja Aleksander Dusman.
Alanud projekt sisaldab konkreetseid tegevusi: esiteks teostatakse uuring erinevate maakonna elanike gruppide seas, et selgitada välja nende suhtumine potentsiaalsete põgenike (pagulaste) suhtes ning nende valmisoleku kohta suhelda inimestega, kes on teistsuguse kultuuri ja religiooni taustaga.

Meditsiinitöötajate palgatõusu kinnitamiseks kutsub sotsiaalminister kokku haigekassa nõukogu
Ajendatuna eilsest kokkuleppest tervishoiutöötajate palkade osas kutsub sotsiaalminister Jaak Aab kokku haigekassa nõukogu erakorralise koosoleku, et kinnitada palgakomponendi tõus haigekassa hinnakirjas 25% võrra alates selle aasta 1. jaanuarist.
Muudatus tähendab lisaraha haigekassa eelarvest sel aastal 172 miljoni krooni ulatuses.
Haigekassa nõukogu saab kokku järgmisel reedel kell 8.00, kuna erakorralisest nõukogu koosolekust tuleb teatada nädal ette.

Vapper kodanik pidas kinni autovarga
25. jaanuari öösel tabas tubli linnakodanik Pronksi tänaval otse teolt varga, kes oli sisse murdnud kaubikusse. Täna võttis kohus kahtlustatava vahi alla.
25. jaanuaril kella 3 ajal öösel teatati politseile, et Pronksi tänaval hoiab meesterahvas kinni autovarast. Paari minutiga kohale saabunud patrull leidis sündmuskohalt 30-aastase Madise, kes oli kinni pidanud tema enda kaubikusse Volkswagen sisse murdnud 18-aastase Aleksei.
Politsei viis kinnipeetud 18-aastane nooruki kõigepealt politseiosakonna arestikambrisse. Täna võeti 18-aastane Aleksei kohtus seoses varguskatsega ka vahi alla.
Politsei tänab vaprat inimest, kes varast takistas ja teda politsei saabumiseni kinni hoidis. Kesklinna politseiosakonna vanemkomissar Andres Trussi sõnul on tegemist hea näitega tulemuslikust kodanikujulgusest. "Oma vara kaitsnud meesterahvas tegutses vapralt ja õiguspäraselt," sõnas vanemkomissar. "Taoliste õigusrikkumiste avastamisel ja nende takistamistel tuleb inimestel alati silmas pidada ka enda ohutust."

Eestisse tuleb ametlikule visiidile Makedoonia peaminister Nikola Gruevski
Teisipäeval, 30. jaanuaril on Eestis ametlikul visiidil Makedoonia peaminister Nikola Gruevski.
Kavas on kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi, välisminister Urmas Paeti ja Riigikogu aseesimees Maret Maripuuga.
Makedoonia peaminister Nikola Gruevski esineb Eesti Välispoliitika Instituudis ettekandega. Samuti kohtub Makedoonia peaminister Tallinna linnapea Jüri Ratase ning e-Riigi Akadeemia programmi direktori Hannes Astokiga.
Eesti peaminister Andrus Ansip ja Makedoonia peaminister Nikola Gruevski annavad ühise pressikonverentsi Stenbocki majas.
Kolmapäeval, 31. jaanuaril on Makedoonia peaminister Nikola Gruevskil kavas kohtumine Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse juhatuse esimehe Viljar Jaamu ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Mait Heidelbergiga.

Seoses Luige lähedaste majade süütamisega vahistati üks kahtlusalune
Harju maakohtus võeti täna Hans H. Luige lähedaste majade süütamises kahtlustatuna vahi alla Marek Võrk, ülejäänud viis väidetavat allilmategelast said vabaks.
Keskkriminaalpolitsei pidas kolmapäeval välkoperatsiooni käigus 48 tunniks kinni ka Rünno Kristjuhani, Jaak Tuuksami, Imre Araka, Rünno Lingi ja Assar Pauluse, kuid nende vahistamist prokurör ei taotlenud ning nemad vabastati täna kella 14 ajal.
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Steven-Hristo Evestus ütles Päevalehe, et vahistatu seostati kuriteo sündmuskohtadega, mistõttu taotleti vaid Võrgu vahistamist. Ülejäänud viis on endiselt kahtlustatavad ning neile seati tõkend elukohast lahkuda.
Kahtlustatavaid peetakse Eesti kuritegeliku maailma väidetavateks tipptegelasteks.
Marek Võrk (endine Tuvike) mõisteti 2003. aasta alguses kuueks ja pooleks aastaks vangi, kuid vabanes kohtuotsuse väljakuulutamise päeval, sest karistusest arvati maha eeluurimise ajal kinniistutud periood. Võrk oli 1999. aastal seotud autovaraste jõugu juhi maja süütamise tellimisega ning hiljem ühe kodutu tapmisega.

Rakvere politsei pidas kinni altkäemaksu pakkunud mehe
Rakvere konstaablid peatasid Rakveres joobes juhi, kes lubas politseinikele 1000 krooni altkäemaksu.
Neljapäeva õhtul pidasid politseinikud Rakveres, Moonakülas kinni sõiduauto Opel, mille katusel olid ebaseaduslikult paigaldatud sinised ja punased vilkurid, teatas Ida Politseiprefektuuri pressiesindaja.
Politseinikud tegid autojuhile märkuse tulede eemaldamiseks. Kuna juht tundus joobes olevat, otsustasid politseinikud autot edasi jälgida. Auto peatati uuesti kinni ning 1962 aastal sündinud Juri püüdis politseinikele karistuse vormistamata jätmiseks 1000 krooni altkäemaksu pakkuda, mida nad aga vastu ei võtnud.
Politseiprefektuuri direktor Raivo Palu tunnustas politseiametnike õiguspärast käitumist ning ütles, et selline käitumine näitab ametnike kõrget politseieetikat ning organisatsiooni põhiväärtustele orienteeritud käitumist.

Taani piiril peeti kinni Eesti piirivalveohvitser
Neljapäeval hommikul pidasid Taani piirivalvurid Rönne lennujaamas kinni Eesti piirivalvelaeva komandöri, kuna tema pagasist leiti isiklik registreeritud tulirelv, mida ohvitser polnud välisriiki reisides registreerinud.
Eesti piirivalve ohvitser peeti kinni Rönne lennujaamas, kui ta oli tagasi pöördumas kodumaale. Piirivalvelaeva komandöri esmase selgituse kohaseselt jäi relv tõenäoliselt ta pagasisse inimliku tähelepanematuse tõttu. Tegemist ei olnud teenistusrelvaga, teatas piirivalve pressiesindaja.
Piirivalve peadirektor kolonel Roland Peets sõnas, et tegemist on kahetsusväärse juhtumiga ning Eesti piirivalve toetab Taani kolleege igakülgselt juhtumi uurimisel. Lisaks on ka Eesti piirivalve alustanud teenistusealast juurdlust, mille käigus selgitatakse välja õnnetu juhtumi tinginud põhjused. Juhtumi asjaolude selginemisel teavitab piirivalveamet koheselt ka avalikkust.

Esmaspäeva ööseks on oodata 32 kraadi külma
Ilm muutub veelgi külmemaks, tõotades nädala lõpus öösiti ligi 30 külmakraadi
Täna ja homme jäävad öised külmakraadid veel miinus kümne piiresse, kuid Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on nädala lõpus öösiti oodata isegi üle 30 külmakraadi.
Pühapäeva ööseks lubab tulla kuni miinus 27 kraadi ja ööl vastu esmaspäeva miinus 32 kraadi.
Homme puhub ka suhteliselt tugev tuul, ulatudes saartel ja rannikul homme 12-17 meetrini sekundis, puhanguti 20 meetrini sekundis. Õhtul peaks tuul veidi nõrgenema.
Uue nädala alguses peaks ilm siiski natuke soojenema ja öised külmakraadid jääma 20 kanti.

Kaks Eesti tolliametnikku pälvisid rahvusvahelist tunnustust
Maailma Tolliorganisatsioon tunnustab aukirjaga Maksu- ja Tolliameti töötajaid Ivar Kasemad ja Ingrid Tedremaad, kes on saavutanud häid tulemusi intellektuaalse omandi kaitsel.
Ametnikud pälvisid tunnustust täna tähistatava rahvusvahelise tollipäeva raames, mille motoks on "Ei võltsimisele ja piraatlusele", teatas Maksu- ja Tolliamet.
Ivar Kasema on Maksu- ja Tolliameti tollikontrolliosakonna peaspetsialist.
Ingrid Tedremaa on Põhja Maksu- ja Tollikeskuse juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor.
2006. aastal avastasid ameti töötajad võltsitud kaupa 106 juhul, kokku ligi 97 700 ühikut, millest suure osa moodustasid võltsitud mobiiltelefonid ning rõivad.
Suuremad kogused intellektuaalse omandiõigustega vastuolus olevat kaupa avastati transiitveostest, mis näitab, et Eesti on ennekõike võltsingute transiitmaaks.

Tartus kerkivad raekoja platsile tuntud monumentide jääkoopiad
Sel nädalavahetusel valmivad Tartu Raekoja platsil jääkoopiad Eestimaa tuntuimatest monumentidest
tARTu kunstikuu raames toimuv võistlus avatakse täna, kell kaks päeval.
Jääkoopiate võistlusest võtab osa kuus meeskonda Tartu Kõrgemast kunstikoolist, Tartu ülikoolist ja Tartu lastekunstikoolist. Võistluse korraldaja, vabakutselise kunstniku Henry Timuski sõnul jääb kopeeritava monumendi valik iga võistkonna otsustada.
Monument on selline avaliku ruumi objekt, mis peaks keskmisele kodanikule kohe mingi kujutluspildi looma.
"Monumentidel on tavaliselt ka mingi lugu, mis on paljudele tuttav. Viidates monumendile, viitame üldtuntud taustsüsteemile, kus põimuvad ajalugu, kunst ja poliitika," ütles Timusk.

ARK-i uued eksamiautod ei ole eksami sooritamise protsenti muutnud
Tänase, 26. jaanuari seisuga ei ole uute sõidukite kasutuselevõtt eksami läbitavuse protsenti mõjutanud - sõidueksami sooritanuid on endiselt 60%
15. jaanuaril sooritati esimesed eksamid uute andmesalvestuse seadmetega varustatud eksamiautodega.
Eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur ei näe uutes sõidukites ohtu eksamitulemustele: "Enne uute eksamisõidukite kasutusele võtmist võis autokoolide ja õpilaste seas täheldada mõningast hirmu uue sõiduki ees. Kardeti, et kohanemine uue sõidukiga võib osutuda probleemiks ning eksamitulemus seetõttu tulla negatiivne. Esimesed kogemused näitavad aga seda, et kes sõita oskab, see eksamil hätta ei jää."
19-aastane Helve Tallinnast ei vajanud uue sõidukiga kohanemiseks minutitki. Uue eksamiauto sõiduomadused olid tema sõnul väga head.
"Siduriga harjumine ei olnud minu jaoks probleem," ütles äsja eksamit sooritanud Helve ning lisas, et uue eksamisõidukiga oli sõit kergemgi, kui tuttavaks saanud õppesõidukiga.

Kopteriõnnetuses hukkunud pilootide omaksed nõuavad hiigelhüvitist
2005. aasta augustis Tallinna lahel toimunud kopteriõnnetuses hukkunud pilootide omaksed nõuavad helikopteri valmistajalt ning Copetrline'lt hiigelhüvitist.
Hukkunud pilootide omaksed on jätnud New Yorgi kohtusse hagi, milles milles nõutakse vähemalt 60 miljoni dollari ehk ligikaudu 724 miljoni kroonist hüvitist, kirjutas Helsingin Sanomat.
Samadele asjaoludele põhineva hagi on New Yorgi kohtule esitanud ka Copterline. Mõlema hagi kohaselt on tootjafirma Sikorsky, selle tütarfirma Helicopter Support (HS) ja allhankefirma Textron süüdi jõhkras hoolimatuses.
Hagi esitasid kapteni ja teise piloodi lesed Ulla Frederiksson ja Marjatta Peurala ning nende lapsed. Frederikssonist jäi maha kolm alaealist last ning Peuralal oli üks täisealine laps.
Omaste väitel langeb põhivastutus kolmele Ameerika firmale, kuna seaduse järgi vastutavad nemad oma toodangu eest. Hagi põhjal langeb osa õnnetuse vastutusest ka Copterline'ile.

Piirivalve keelab Narva jõe ja veehoidla jääle minna
Kirde piirivalvepiirkonna ülem, kolonel Aimar Köss keelas alates 25. jaanuarist halbade jääolude tõttu Narva jõe ja Narva veehoidla jääle mineku.
Keelu rakendumine on inimeste enda ohutuse huvides, teatas piirivalve.
Nädala keskel uurisid piirivalvurid jää paksust ning selgus, et peaaegu igal pool kalda ääres on see vaid viis sentimeetrit, jõe keskel aga koguni poole õhem. Narva veehoidlal on jää mõnes kohas kümne sentimeetri paksune, kuid isegi sel juhul on jää ebakindel, sest elektrijaamade soe vesi muudab selle hapraks.
Keeld kestab püsiva jää tekkimiseni ning piirivalve annab teada kui jääle minna võib. Piiriveekogude jääd jälgitakse regulaarselt ning loodetavasti, sellistes ilmastikutingimuste kestmisel nagu praegu, ei tule talipüügihuvilistel kalastajatel kaua oodata.

Hansapank muretseb pensionäridele arvuteid
Hansapank muretseb eakatele avalikuks kasutamiseks üle Eesti 23 arvutikomplekti.
Arvutid paigaldatakse üle Eesti pensionäride kogunemiskohtadesse. Esimene komplekt jõuab täna Viljandi maakonna pensinäride ühenduse ruumidesse, vahendas Hansapank.
Eakate inimese arvutikasutamisvõimaluste parandamisega loodab Hansapank lisaks sotsiaalsele küljele internetipanga teenuse vanuritele lähemale tuua.
Arvutid on varustatud internetiühenduse ja printeriga.
Projekt töötati välja koos Eesti Pensionäride Ühenduse ja Eesti Pensionäride Liiduga.
Eestis elab ligi 290 000 üle 60-aastast inimest.
Arvutid paigaldatakse järgmistesse kohtadesse:
- Viljandi, Eha 4, Viljandi Maakonna Pensionäride Ühendus

Kalle Laanet: andmekaitse üks olulisemaid alustalasid on vastutus
Täna, 26. jaanuaril, Rahvusvahelist Andmekaitse päeva tähistava konverentsi "Isikuandmete kaitse ja E-Riik" avakõnes juhtis siseminister Kalle Laanet tähelepanu infoajastuga kaasnevatele ohtudele ning rõhutas vastutuse ja suhtumise tähtsust isikuandmete kaitses
Siseminister Kalle Laanet märkis, et kuigi Eesti võib end infoühiskonna arendamisel pidada eeskujuks kogu maailmale, ei saa mööda vaadata ka infoajastuga kaasnevatest ohtudest.
"Internet on endaga kaasa toonud uue kuriteoliigi - häkkerluse. Samuti näib üheks saatuslikumaks ohuks kujunevat terrorismi "kolimine" internetti," rääkis Laanet.
Siseminister rõhutas, et tegelemine andmekaitsega on vastava ala asjatundjatele suur väljakutse, kuna on väga raske prognoosida riskide arengut ja määra, mida tohutult kiiresti arenev elektrooniline andmevahetus, kogu maailma võrgustumine endaga toob.
Lähiaastate tähtsamaks tegevuseks andmekaitse valdkonnas nimetas siseminister ühinemist Schengeniga.

Pärnu politsei tabas 102 alaealist suitsetajat
Pärnu politsei viis läbi mitmepäevase reidi alaealiste suitsetajate tabamiseks.
Reidi käigus selgitati välja 144 tubakaseaduse rikkujat, kellest 102 olid alaealised ning suitsetasid või omasid tubakatooteid, teatas Pärnu politseiprefektuur. Tabati ka 12 täisealist, kes suitsetasid kooli territooriumil või andsid alaealistele suitsu.
Reid viidi läbi kõikide Pärnu linna üldharidus- ja kutsekoolide ümbruses.
Juhtivkonstaabel Kätlin Alvela tõdes, et suitsetamine on noorte seas endiselt populaarne. "Vaatamata külmaks läinud ilmadele jooksevad ca -10 kraadise külmaga lapsed vahetundide ajal välja suitsetama," ütles Avela.
Konstaabli sõnul süvendavad probleemi täisealised, kes suitsetavad otse kooli trepi ees. "Ühelt poolt rikutakse järjepidevalt seadust, teisalt aga antakse halba eeskuju kooli noorematele õpilastele", sõnas Alvela.

Tartu Ülikooli rektori kohusetäitjaks sai Tõnu Lehtsaar
Tartu Ülikooli nõukogu valis täna ülikool rektor kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare.
Tõnu Lehtsaar täidab rektori ülesandeid käesoleva aasta 5. veebruarist 30. juunini, teatas Tartu Ülikool.
Tõnu Lehtsaar on praktilise usuteaduse professor ja endine õppeprorektor ning Tartu Ülikoolis töötanud 1983. aastast saadik.
Ülikooli nõukogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku vabastada alates 5. veebruarist 2007. aastal omal soovil rektori ametist professor Jaak Aaviksoo.

Põhja politseiprefektuur palub abi
Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakond ootab informatsiooni inimestelt, kellel on pretensioone aknafirma OÜ Startprojekt suhtes.
Põhja prefektuuri on pöördunud kannatanu, kes tellis möödunud suvel OÜ Startprojektist aknad ning paigalduse ja tasus kohale tulnud meesterahvale 2 000 krooni ettemaksuks.
Hilisemalt kannatanu firmaga enam kontakti ei saanud, samuti mitte aknaid ega tagasi ettemaksu.
Palume kõigil, kellel on OÜ Startprojekt suhtes sarnaseid pretensioone, helistada Põhja prefektuuri telefonil 612 54 98.

Kalevipoja monumentaalskulptuuri konkursi võitis oodatult Tauno Kangro
Täna kuulutas komisjon välja Kalevipoja monumentaalskulptuuri ideekonkursi parim töö ja selleks osutus oodatult Tauno Kangro projekt "Kalevipoeg jõuab koju"
Konkursile laekus kolm ideeprojekti: "Kalevipoeg jõuab koju", "Üks, kaks, kolm, neli, viis" ning "Marta".
Tallinna linnapea Jüri Ratase sõnul osutus laekunud töödest vaid üks nõuetele vastavaks ja selleks oli Tauno Kangro projekt "Kalevipoeg jõuab koju".
Komisjon otsustas esimest autasu hinnaga 100 000 krooni mitte välja anda ning hinnata töö "Kalevipoeg jõuab koju" teise autasu vääriliseks hinnaga 70 000 krooni. Nii kuju projekteerija kui ka ehitaja leidmiseks korraldatakse avalik riigihange.
Teiste kahe töö autoreid ei avalikustatud ja Ratas ütles, et need pannakse kinniste ümbrikutena arhiivi.

Eesti asub rajama saatkonnahoonet Pekingisse
Täna kirjutasid Hiinas ametlikku visiiti lõpetav Eesti välisminister Urmas Paet ja Hiina asevälisminister Li Jinzhang alla valitsustevahelisele hoonestusõiguse lepingule Eesti saatkonnahoone rajamiseks.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on väga rõõmustav, et leping on alla kirjutatud. "Nüüd saame alustada saatkonnahoone rajamisega ning selle valmimisel peaks Eesti olema Hiinas veelgi nähtavam," ütles Paet.
Lepingu alusel omandab Eesti 70 aastase hoonestusõiguse ligi 3000 m2 suurusele krundile Pekingi saatkondade rajoonis. Krundile ehitatakse saatkonnahoone ja vajalikud lisarajatised. Saatkonnahoone kavandi jaoks on plaanis koostöös arhitektide liiduga välja kuulutada arhitektuurikonkurss.

Nädalavahetusel muutub Otepää liikluskorraldus
Seoses 27.-28. jaanuaril Otepääl toimuva suusatamise maailmakarika etapiga on muudetud Otepää liikluskorraldust.
Politsei palub liiklejatel jälgida ajutisi liiklusmärke ning täita politseiametnike korraldusi.
27. ja 28. jaanuaril on Otepääl võistluste toimumise ajal kuni kella 14.00 tavaliiklejatele suletud Valga maantee valgusfooriga ristimikust kuni Nüpli teeristini.
Otepää linnas asuvatesse parklatesse pääseb 27.- 28. jaanuaril ainult autolubadega: pealtvaatajate parklatesse pääseb nii 27. kui 28. jaanuaril ajavahemikul kella 7-14 ainult eelmüügist ostetud ja auto esiklaasile paigutatud oranžide autoparkimislubadega. Võistluste parklatesse Tehvandi teel ja Otepää gümnaasiumi staadionil pääseb 25. jaanuaril kella 8.00 kuni 28. jaanuaril kella 15.00 ainult korraldajatelt saadud ja auto esiklaasile paigutatud punaste, siniste ja roheliste autolubadega ning korraldaja aknakleebisega. Reedel, 26. jaanuaril võib parkida Otepää linna parklates vastavalt liiklusskeemile ja politsei korraldustele.

Haapsallu kerkib kaubanduskeskus
Kui kõik sujub, särab järgmisel kevadel Haapsalus Jaama ristmikul nn suure augu kohal kolme korrusega kaubamaja, mis on pinnalt kaks korda suurem kui Uuemõisa kerkiv kaubanduskeskus.
"Äriplaani järgi peaks hoone kevadel 2008 tööle hakkama," ütles krundi omanik Riho Niils teisipäeval detailplaneeringu eskiisi tutvustamisele kogunenud linlastele, kirjutab Lääne Elu.
Ristmiku lähedale jäävate elumajade elanikud kartsid, et uus kaubakeskus halvendab nende igapäevaelu ja vähendab kinnisvara väärtust.
Kaubamaja alla on kavandatud 50 ja maa peale 25 kohaga parkla.
Koos uue kaubanduskeskusega muutub mõnevõrra Jaama ristmiku liiklus.

Vargad sõitsid Rakveres autoga kullapoodi
Ööl vastu neljapäeva sõitsid seni tabamata kurjategijad sõiduautoga sisse Rakveres Kroonikeskuses asuvasse Goldmani juveeliärisse ning varastasid sealt ehteid.
Kaupluse juhataja Cloe Lihtsa ütles, et kahjusumma on praegu veel selgitamisel ega soovinud selles suuruse üle spekuleerida, kirjutab Virumaa Teataja.
Politsei andmetel leidis juhtum aset neljapäeva varahommikul kell 5.30.
Cloe Lihtsa sõnul on Goldmani Rakvere kauplusesse varem sisse murtud kolmel korral. Goldmani kullapood kuulub turvafirma Securitas kaitse alla.

Talunik leidis kraavist kviitungiga prügimäe
Viiratsi vallas olmeprügi metsa alla sokutanud inimesed jätsid muu hulgas maha kviitungi ja muid pabereid, mis aitavad süüdlasi kergesti kindlaks teha.
Kissa-Märdi talu rendimaadele kõrvalise metsatee kraavi veetud prügihunniku avastas sinna võsa lõikama minnes Mardo Tiidemann, kirjutab Sakala.
Kissa-Märdi peremehe Väino Viidebaumi sõnul on see juba teine kord, kui samasse paika jäätmeid tuuakse.
Lisaks kartulikoortele, pakenditele, tualetipotile ja kõikvõimalikule muule prahile vedelesid sündmuskohal autokooli kviitung ja postimüügi kataloogi tellimisleht, millel oli kahe naise nimi.
Viidebaumi teada elab üks naistest Viljandis koos mehega, kelle venna ja vanemate kodu on prügihunniku naabruses.

Pärnu ümbersõidu ehitus algab 2009. aastal
Via Baltica Pärnu ümbersõidu ehitus algab 2009. aastal Ehitajate tee läbimurdega Lihula maanteele ja Ehitajate tee rekonstrueerimisega, ütles Pärnut külastanud maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus.
Nende teelõikude tehnilised projektid valmivad tänavu teisel poolaastal. Pärast seda küsitakse Euroopa Liidust (EL) raha ja 2009. aastal saab alustada ehitusega, kirjutab Pärnu Postimees.
Ümbersõit algab veidi enne linnapiiri ja ristub endise piimakombinaadi tagant minnes Ehitajate teega. Ehitajate tee ja Tallinna maantee ristmikult saab alguse läbimurre Lihula maanteele, üle Sauga jõe ehitatakse uus sild.

Tartu hoiab parkimise päevapiletit saladuses
Tartus on tasulistel parkimisaladel aastaid kehtinud tunnipiletist soodsam päevapilet, mille kohta infot tuleb aga ise otsida - parkimiskorraldajate arvates ei ole autode parkimine tasulisele alale eesmärk omaette.
Kui siseneda tasulisse parkimisalasse, annavad liiklusmärgid sõidukijuhtidele teada parkimise tunnitasust ja lubatud tasuta parkimise ajast, kirjutab Tartu Postimees.
Teavet juba aastaid kasutusel olnud parkimise päevapileti kohta ei leia aga liiklusmärkidelt ega parkimisautomaatidelt.
Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistuse spetsialist Martin Nellis lausub, et tasulisse parkimisalasse sisenemisel on juhil lisaks parkimistasust tingitud nõuetele ka teisi piiranguid, millega tuleb arvestada.
"Kogu informatsiooni maht ei võimalda seda liiklusmärkidel kajastada," sõnas ta ja nentis, et seetõttu tuleb end eelnevalt vajaliku parkimisteabega kurssi viia.

Pensioniea nihkumine ei leia toetust
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial tõrjus tööandjate keskliidu ettepaneku viia üldine vanaduspensioniiga järk-järgult 67. eluaastani ning suurendada tööjõust väljumise keskmist vanust 2010. aastaks 65. aastani.
Treiali sõnul ei tohi keskmist pensioniiga tõsta nii kõrgele, sest suur osa mehi ei jõuagi selleni, kirjutab SL Õhtuleht. Tööandjate keskliidu manifestis 2007.-2011. aastani sisalduva soovituse on hukka mõistnud ka paljud teised poliitikud.

Murru vangidel oma ajaleht
Murru vangid annavad välja ajalehte, milles leiavad kajastamist nii vanglas toimuv kui ka anonüümkirjad.
Justiitsministeeriumi rahastatav vangide ajaleht ilmub kord kvartalis ja selle trükiarv on 100, kirjutab SL Õhtuleht. Lehest saab lugeda töö- ja elukoha leidmise võimalustest, teateid kriminaalhooldusest, teadus- ja spordiuudiseid.
On anonüümkirjade ja omaloomingu nurk, juhtkonna teated, vabanenu veerg ning lood kinnipeetavalt kinnipeetavale.
Et kinnipeetavad võiksid lehe kaudu hakata vahetama kodeeritud sõnumeid, pole justiitsministeeriumi kinnitusel tõenäoline. Ministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et lehte hakati välja andma eelmisel aastal.

Eestis talvitub rekordiliselt palju veelinde
Talvise loenduse ajal kohtasid ornitoloogid ka kevadisi laulurästaid ja kuldnokki.
Pärnumaa linnuvaatlejad loendasid kesktalvise veelindude loenduse käigus siia jäänud sulelisi rohkem kui kunagi varem.
"Kui varasematel aastatel pole me siin kandis kunagi üle viie tuhande linnu kokku lugenud, siis tänavu sai neid kokku enam kui kümme tuhat," tähendas looduskaitsekeskuse ornitoloog Indrek Tammekänd, kelle sõnul on talvitujate hüppeline kasv tingitud erakordselt soojast talvest, mis pole linde lõunasse kannustanud. "Kui tavaliselt on eelnevatel aastatel Pärnumaal olnud ranniku ääres vaid paar vaba veega vaatluskohta, kuhu linnud kogunesid, siis tänavu olid veekogud kõikjal jäävabad."
Liikidest, keda muidu kohtab Pärnumaal jaanuaris harva, jäi linnuvaatlejatele kõige arvukamalt silma kalakajakaid (peaaegu 1500) ja laululuiki (üle 230). Viimati nimetatud peaksid tegelikult juba ammu end Taani või Hollandi suurtel rohumaadel nuumama. "Varasematel soojadel talvedel oleme nendest kohanud vaid üksikuid isendeid," märkis Tammekänd. Ornitoloogi sõnul näitab see, et meie tänavused jaanuarikuised olud vastasid nende liikide Kesk-Euroopas asuvate talvituskohtade tingimustele.

Põllule rajatud küla ähvardab liigvees laguneda
Ülenurme vald unustas nõuda kinnisvaraarendajalt kuivendus-süsteemi rajamist.
Tartu lähedale Ülenurme lennuvälja kõrval asuvasse Aasa elurajooni ehitatud kümned uuselamud võivad liigvee tõttu juba lähiaastatel laguneda, sest vald unustas maakuivendus-süsteemid.
Kinnisvarakuulutusi sirvides on näha, et viimaste kuude jooksul on müügis olnud üle kümne kas juba valminud või valmimisjärgus maja. Mitmed majamüüjad tunnistasid, et müü-vad maja kõlbmatute elutingimuste tõttu. Laias laastus on majamüüjate mured sarnased: kas puuduvad korralikud ligipääsuteed või on maja suure osa ajast vees.
Üks esimestest Aasa elurajooni krundi ostjatest Toomas Renno rääkis, et tema sai krunti valida ja otsustas teadlikult kõrgemas kohas asuva krundi kasuks. Paar kuud tagasi oli ka Rennol aias niivõrd vesine, et ilma kummikuteta polnud sinna võimalik minna. "Ütleme ausalt, et vaade aknast välja oli nagu vaade merele."

Pommimees ehitas oma lõkspomme tapmiseks
Neljapäeval tõestasid eksperdid Märt Ringmaa üle peetaval kohtuistungil pommiplahvatuste korraldaja käekirja ainulaadsust.
Lõhkeseadeldiste eksperdi Heiti Priimetsa ning demineerimiskeskuse trassoloogiaekspertide Margo Ritari ja Arno Pukoneni järeldused plahvatuskohtadelt leitud pommijäänuste ja ka lõhkemata jäänud pommide ana-lüüsimisest ei jätnud kahtlust - tegemist oli lõkspommidega, mille käivitas selle leidnud inimene. Lõkspommi plahvatus lõpeb alati inimohvriga. Ekspert Priimetsa sõnul oleks 19. novembril 2003 Pae tänav 23 majast avastatud lõhkeseadeldis plahvatades põh-justanud paljude inimeste surma.
Märt Ringmaa elukohast leitud esemete võrdlemisel sündmuskohtadelt leitud esemete jäänustega leidsid eksperdid mitu kokkulangevust. Rõhutati ka pommide valmistamisel kasutatud esemete Nõukogude-aegset päritolu, sama võis öelda Ringmaa elukohast leitud esemete kohta.

Tallinnas kukkus kraana pikali
Neljapäeva pärast-lõunal kukkus Kadriorus asuval ehitusobjektil ümber kraana ja seetõttu suleti ajutiselt Kollane ning Tobiase tänav. Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles, et kraana kukkus Tobiase ning Kollase tänava ristmikule paralleelselt tänavaga.
Kella 17 ajal vinnati kraanat päästjate juuresolekul uuesti püsti. Puusepa kinnitusel keegi õnnetuses viga ei saanud.

Sambaeelnõu lubab Peeter I monumenti
Järjekordne tuline parlamendidebatt ausammaste saatuse üle näitas, et keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse eelnõu ei anna riigile alust keelata Peeter I monumendi rajamist Narva.
Just vastupidist on vähemalt neljal valitsuse pressikonverentsil väitnud peaminister Andrus Ansip. "Seadus peaks ära hoidma Peeter I monumentide püstitamise. Ta oleks võinud ära hoida kas või konflikti Lihulas," kaitses Ansip sügisel Reformierakonna algatusel sündinud eelnõu. Kolmapäeval oli Reformierakond sunnitud riigikogus sisuliselt käed püsti ajama. Põhjuseks on eelnõu avalause, mis räägib Eesti Vabariiki okupeerinud riike ja nende relvajõudusid ülistavate mälestusmärkide keelamisest. Rahvaliidu, Keskerakonna ja Isamaaliidu poliitikud osutasid, et eelnõu käsitleb vaid perioodi, mis algas aastaga 1918 ega puuduta Peeter Suurt ega Ivan Julma. "Ükski kohus ei kuuluta Tsaari-Venemaad Eesti Vabariiki okupeerinud riigiks, see on ajalooline mõttetus. Seaduse tekst keelab ära kirjanik August Jakobsoni mälestusmärgi Pärnu linnas ning ilmselt ka Sinimägede ja Tehumardi monumendid," märkis keskfraktsiooni esimees Ain Seppik. Reformierakondlasest õiguskomisjoni esimees Väino Linde jäi ebalevaks. "Ma isiklikult ei välistaks ühte ega teist olukorda," sõnas ta. "Küsimus peaks jääma ajaloo tõlgendajate pärusmaaks." Eelnõu arutelu katkestati.

Heategevuskeskus loob abivajajate andmebaasi
Lastega tegelev heategevusfond Dharma asutas heategevuskeskuse, mis aitab abistajatel abisaajateni jõuda.
Keskuse loomiseks annetas ärimees Urmas Sõõrumaa, kes on ühtlasi ka Dharma fondi asutaja, miljon krooni. Dharma tegevjuhi Malle Eenmaa sõnul on keskuse esmane eesmärk luua abi vajavatest lastest andmebaas, selle loomiseks ongi vaja heategevusorganisatsioonide ja ka sotsiaaltöötajate koostööd. "Aitame väiksematel organisatsioonidel projekte kirjutada ja ühiselt taotlusi esitada," tõi Eenmaa näiteks.
"Üha rohkem firmasid ja ärimehi soovib heategevuses kaasa lüüa, aga abivajajate leidmine ei ole sugugi nii kerge," põhjendas UNICEF-i esindaja Toomas Palu.

Sundüürnike korterid läksid silmapilk müügiks
Kõik mullu veebruaris sundüürnikele müüdud vanalinnakorterid on leidnud uue omaniku.
Telesaade "Pealtnägija" kirjeldas kolmapäeval, kuidas Mustamäe linnaosa asevanem Indrek Ahlberg sai sundüürnikust tuttava abiga imeodavalt osta hinnalise korteri vanalinnas, samasuguseid tehinguid tehti veel kuue korteriga.
Mullu 23. veebruaril otsustas Tallinna volikogu müüa 75,4 -ruutmeetrise Pikk 41-9 korteri 21 480 krooni eest sundüürnik Ivo Jaamale. Paar päeva hiljem ostis Jaama korteri linnalt välja ja müüs selle kohe oma klassivennale Indrek Ahlbergile.
Kõik see toimus mullu enne 1. märtsi - vahetult enne seda, kui keelustati tehingud vallasvaraga. Telesaatest selgus, et tegelikult on Ahlberg elanud korteris juba aastaid.
Kinnistusregistri andmetest selgub, et täpselt samasuguse skeemi järgi läksid imekiiresti kaubaks veel kuus korterit, mis kõik olid sama, 23. veebruaril tehtud otsuse alusel sundüürnikele erastatud. Otsuse eelnõu koostas linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Elmar Sepp.

Politsei kahtlustab kuut väidetavat allilmategelast rasketes kuritöödes
Politsei kahtlustab kinnipeetavaid Hans H. Luige lähedaste
Keskkriminaalpolitsei, kes uurib ärimees Hans H. Luige lähedaste majade süütamist, pidas üleeile välkoperatsiooni käigus kinni kuus meest, keda peetakse Eesti kuritegeliku maailma väidetavateks tipptegelasteks.
Keskkriminaalpolitsei pidas 48 tunniks kinni Rünno Kristjuhani, Jaak Tuuksami, Marek Võrgu (endine Tuvike), Imre Araka, Rünno Lingi ja Assar Pauluse. Mehi kahtlustatakse möödunud aasta 27. novembri öösel Tallinnas ja Murastes asuvate eluruumide akendesse süütepudelite viskamises.
Keskkriminaalpolitsei komissari Ivo Kolgi sõnul pole eeluurimise huvides võimalik rääkida kuriteo võimalikest motiividest ega ka sellest, kuidas täpselt on kinnipeetud isikud antud kuriteoga seotud.

Lukašenko ähvardas maksustada Vene naftatransiidi
Valgevene president Aleksandr Lukašenko ähvardas taaskehtestada Vene naftale transiidimaksu, kui Venemaa ei hakka müüma naftat madalama hinnaga.
Vene ettevõtted tarnivad naftat Valgevene rafineerimisvabrikutesse kõrgemate hindadega kui teistele turgudele, vahendas ETV24 Lukašenko sõnu.
"See on vastuvõetamatu," ütles Lukašenko. "Ma olen andnud otsesed juhised läbirääkimiste delegatsioonile, et ettevõtted, mis pakuvad selliseid hindu, peavad maksma lisatollimakse, kui tarnivad naftat Euroopasse."
Lukašenko sõnul ei ole Venemaaga veebruarikuiste naftatarnete lepingut veel sõlmitud.
Lisaks seadis Lukašenko kahtluse alla 1997. aastal Venemaa ja Valgevene poolt avalikustatud kava moodustada liitriik. "Meid ei annekteerita kunagi teise riigi koosseisu," ütles ta.

Venemaa ja EL on Kosovo osas eri arvamustel
Venemaa ei poolda ÜRO erisaadiku Martti Ahtisaari poolt Kosovo iseseisvumiseks väljakäidud plaani.
Anonüümseks jääda soovinud diplomaadi sõnul soovis Venemaa Viinis toimunud kuuepoolsel kohtumisel ÜRO otsust Kosovo iseseisvumise osas Serbia ebaselgete valimistulemuste tõttu edasi lükata, teatas Reuters.
"See oli väga pingeline kohtumine. Venelased on plaani suhtes väga skeptilised," ütles diplomaat. "Ma ei ole varem viisikut (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia) nii ühendatuna näinud."
Ahtisaari plaan valmis enam kui aasta kestnud Albaania-Serbia pingeliste läbirääkimiste tulemusena. Viini miiting pidi olema viimane etapp enne plaani heakskiitmist ÜROs. Nüüd peab ta albaanlaste ja serblastega uusi läbirääkimisi alustama, mistõttu võib plaan ebaõnnestuda.

Külaelanikud tapsid nõiajahi käigus neli naist
Paapua Uus-Guinea politsei alustas juurdlust nelja naise tapmise kohta.
Esialgse versiooni kohaselt süüdistasid külaelanikud naisi nõidumises, mille tulemusena leidis aset traagiline liiklusõnnetus, teatas BBC. Intsident leidis aset pealinnast Port Moresby'st 400 kilomeetri kaugusele jäävas külas.
Nõiduses kahtlustatavaid naisi piinati kuumutatud varrastega, millega nad ka lõpus tapeti. Politsei sai juhtunust teada ühelt hõimuvanemalt. Liiklusõnnetuses hukkus kolm vangivalvurit.
Kuigi Paapua Uus-Guinea elanikult on valdavalt kristlased, on vanaaegsed traditsioonid ühiskonnas kinnistunud.

Itaalia valitsus otsustas Afganistani missiooni jätkata
Romano Prodi juhitav paremtsentristlik valitsus otsustas jätkata Afganistani missiooni rahastamist järgmisel kuuel kuul.
Hääletust ignoreeris kolm vasakpoolset ministrit, vahendas Reuters. Valitsuse otsuse peab veel heaks kiitma Itaalia parlament, kus Afganistani missiooni toetavatel koalitsiooniparteidel on napp enamus.
Prodi soovib Afganistanis oleva 1900 Itaalia sõduri missiooni jätkamist, kuna peab seda rahumissiooniks.
Itaalia eelmine peaminister Silvio Berlusconi otsustas mullu Itaalia väed Iraagist välja tuua. Prodi kiirendas seda veelgi.

Indoneesias võisid elada "kääbikud" 
Arheoloogid leidsid Indoneesiast ühe meetri pikkuse ürginimese säilmed, edasistel kaevamistel selgub, kas 18 000 aastat tagasi võisid saarestikus elada kääbikutaolised hominiidid.
Ameerika-Indoneesia teadlaste grupp leidis Florese saarel džunglis asuvast lubjakivikoopast skeleti, mis näis olevat kuulunud nn kääbikule, vahendab BBC. Teadlased leidsid ühe peaaegu tervikliku luukere ja veel vähemalt kaheksa inimese luid.
Esialgsed leiud tehti 2003. aastal, hiljem läks Indoneesia teadlase arusaam Ameerika teadlaste omast lahku ja lahendusena keelasid Indoneesia võimud 2005. aastal ligipääsu koopasse.
Nüüd teatas Ameerika-Indoneesia teadlasterühma juhtiv professor Richard Roberts rõõmuga, et poliitilised takistused on lõpuks kõrvaldatud ja kaevamised võivad jätkuda.

Tapeti Afganistani parlamendisaadik
Tundmatu mees tappis täna Afgaani parlamendiliikme Mohammad Islam Mohammadi.
Mohammad Islam Mohammadi, kes oli Talibani võimu ajal Bamiyani provintsi kuberner, tulistati pealinnas Kabulis teel mošeesse, vahendas Reuters Afganistani siseministeeriumit.
Rünnakus sai vigastada ka tema turvamees.

Der Tagesspiegel: Minsk peab kõigepealt poliitvangid vabastama
Saksa poliitikute reageering Valgevene president Lukašenko sõnumile, et riik läheneb ELile, oli skeptiline.
Saksa kristlikdemokraatide peasekretär Ronald Pofalla ütles, et Valgevene valitsusel ei tasu oodata võimalust Läänega suhelda, ise samal ajal aktiivselt opositsiooni allasurudes, kirjutas Saksa ajaleht Der Tagesspiegel.
Valgevene valitsus peab esialgu miinimumnõuded täitma, vastasel juhul ei ole kõnelusteks põhjust. "Parteid vajavad ligipääsu sõltumatule meediale ning poliitilised vangid tuleb vabastada," ütles kristlikdemokraadist Pofalla.
"EL võib teha ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks, aga vaid kindlatel tingimustel" sõnas roheliste parteid esindav parlamendisaadik Marieluise Beck. Nendeks tingimusteks on endise presidendikandidaadi Aleksandr Kozulini vabastamine, sõnavabaduse tagamine ning valitsusväliste organisatsioonide tegevuse lubamine.

Pakistanis toimus terroriakt
Terroriakt, mis toimus Islamabadi hotelli Mariott juures võttis kolme inimese elu ja vigastas kuut inimest.
Pakistani õiguskaitseorganite andmetel pole teada, kes ja milliste eesmärkidega plahvatuse korraldas, kuid näevad seost šiiitliku leinapüha Ašura tulemisega, teatas RIA Novosti.
Plahvatus toimus suitsiidirünnaku tõttu ja kolme tapetu hulgas on terroriakti toime pannud enesetapja, hotelli valvur ja juhuslik mööduja.

Uue EL eesistuja reegel: magage, aga ärge norsake
Ühe Euroopa liidu komitee istungitel on nüüd ametlikult lubatud magada, kuid norsata ei tohi ja magava saadiku asetäitja peab ärkvel olema.
Selle aasta alguses levitati Coreper'is (alaliste esindajate komitee EL juures) Saksa suursaadiku Wilhelm Schonfelderi sisereglemendi reeglid, kus 10. punktina oli kehtestatud luba magada koosolekutel, kuid ilma norskamiseta, vahendas inopressa.ru Itaalia väljaannet Corriere Della Sera't.
Itaalia leht kirjutab nn Schonfelderi käskudest, millega reguleeriti Corperi sisereegleid. Väljaanne viitab sellele, et Schonfelderile meeldib vist vastata üldlevinud kujutlusele sakslasest: täpne, tõhus ja väsimatu korraldaja.
Esimese punktina on reglemendis sätestatud, et päevakorda ei tohi panna informatiivse iseloomuga küsimust: las sellega tegelevad asetäitjad. Teise punktina kirjutatakse ette, et tuleb vältida juba käsitletud küsimuste kordamist istungitel ja nii edasi, terve märkuste ja käskude nimekiri.

Briti siseministrit süüdistatakse vangide karistamata jätmises
Briti siseminister John Reid sattus kriitika alla pärast seda, kui säästis lastepornot allalaadinud mehe karistuse kandmisest vanglate ülekoormuse tõttu.
Protsessis osalenud kohtuniku John Rogersi sõnul määras Reid talle ülesandeks vanglasse saata ainult kõige tõsisemad seaduserikkujad, vahendas BBC. Valitsuse sõnul jälgis kohtunik etteantud juhiseid. Vandenõust pääsenud kohtunik leidis, et juhtunus ei tohiks süüdistada oma tööd teinud kohtunikke.
"Nüüd oleme olukorras, kus karistuse määramise määrab vanglate vastuvõtuvõime mitte kuriteo tõsidus," ütles Tooride parteisse kuuluv Briti vari-siseminister David Davis ning süüdistas vanglate ülekoormuse tekkimises süüdi valitsust ennast, keda nüüd "omad vitsad peksavad".
"Tegemist on vältimatu doomino-efektiga, mida põhjustab valitsuse kursimuutus pimedas paanikas vanglate ülerahvastatuse vastu omal viisil võidelda," ütles liberaaldemokraatide esindaja Nick Clegg. "Justiitssüsteemi diskreetsusesse sekkudes õõnestab John Reid avalikkuse usaldust kriminaalõiguse süsteemi suhtes, mis on totaalselt allakäinud."

Dagens Nyheter: räägi rootsi keelt või ole vait
Dagens Nyheter arutleb selle üle, kas on õige lubada koolis immigrantidest õpilastel üksnes rootsi keeles rääkida ja kas see ikka parandab nende rootsi keele oskust.
Rootsi päevalehe Dagens Nyheteri tänane juhtkiri muretseb rootsi keele, õpilaste ja kooli pärast. Rootsis on nii palju immigrante, et riik kaalub, kas mitte keelata koolis kõigi muude keelte rääkimine peale rootsi keele.
Ajaleht seevastu leiab, et käsk üksnes rootsi keeles rääkida ei õpeta kellelegi keelt paremini selgeks. Suud jäävad lihtsalt lukku.
Samas jääb probleem alles: kui õpilane teiste räägitavast aru ei saa, muutub ta vihaseks ja/või kartlikuks. Ja see on halb. Teisalt: kui üksnes rootsi keelt räägitakse, siis jätab see mulje, et rootsikeelsus on ainus tee olla täisväärtuslik rootslane - võrdsuse küsimus ühesõnaga.

USA valimisvõitlus kaevas välja kristliku senaatori moslemimineviku
USA presidendi- kandidaat Barack Obama sattus meediarünnakute objektiks, kuna tal on väidetavalt islamistlik haridus.
USA konservatiivne ajakiri Insight avaldas artikli, milles väidab, et senaator Obama on muslim, keda isa õpetas neli aastat vahhabismi toetavas radikaalses islami religioosses koolis Indoneesias, kirjutas telegraph.co.uk. (vahhabism on islamiliikumine, mis taotleb tagasipöördumist puhtalt Koraani ja Sunna järgimise juurde - toimetaja märkus).
Pärast seda väideti peaaegu igas USA presidendivalimistega seotud telesaates, et Obamat õpetati medreses kui moslemit. Väidetavalt on nende süüdistuste taga senaator Hillary Clinton, kes eitab oma seost selle väite lekitamisega.
Barack Obama esindajad selgitasid, et senaator ei olnud kunagi muslim ning ei õppinud medreses ja et ta on kristlane, kes on Chicagos Kristuse ühendatud kiriku liige.

Valgevene vajab Lääne investoreid
Valgevene president Aleksander Lukašenko teatas eile, et energiakriis näitas, kui väga riik vajab investoreid Euroopast ja USA-st.
"Kui Lääne energiakontsernidel oleks osa Valgevene energiatranspordi süsteemides, siis ei saaks Venemaa olla meie suhtes nii jõhker", vahendas RIA Novosti Lukašenko intervjuut saksa ajalehele Die Welt.
Lukašenko lisas, et Venemaa muutus upsakaks, aga kui hinnad langevad, siis peab Venemaa oma suhtumist ümber hindama.
Samas kutsus ta üles mitte demoniseerima Vene presidenti, kuna kahe riigi juhtide vahel ei ole isiklikku vaenu. Lukašenko märkis, et kui Putin tahab jälle slaavi maailma ühendada, siis ta peab seda tegema teistmoodi.

Soomes puhkes vaimuhaiglas tulekahju
Soomes Nokias puhkes vaimuhaiglas raskete haigete osakonnas tulekahju, kõik kaheksateist patsienti päästeti.
Kahjutuli süttis öösel Pitkäniemi vaimuhaigla raskelt haigete osakonnas, kirjutab Yle Internytt. Kõik osakonna kaheksateist patsienti suudeti päästa. Kuus patsienti tuli päästa nii tihedast suitsust, et selle tarvis oli vaja suitsukiivritega tuletõrjujaid.
Tulekahju tõttu sai viga 15 patsienti ja 3 hooldajat. Ühe patsiendi seisund on tõsine.
Kahjutuli kustutati südaööks, tulekahju põhjus on selgitamisel.

Moskva ülikooli ühiselamus toimus plahvatus
Moskva riikliku ülikooli (MGU) ühiselamu trepikojas toimus öösel plahvatus, mille tõttu evakueeriti ligi 1200 inimest.
Plahvatuse lööklaine kahjustas hoone siseseina kolme ruutmeetri ulatuses ning aknaklaasid purunesid 10. -14. korruseni, teatas RIA Novosti viitega eriolukordade ministeeriumi esindajale.
Sündmuskohal töötavad praegu spetsialistid, kes selgitavad välja lõhkekeha tüübi ja muud asjaolud.

2008 - Nõukogude Liidu arvatava taassünni aasta? 
Putini lemmiklehena tuntud Komsomolskaja Pravda kirjutas NSV Liidu tagasitulekust.
Seda võimalust käsitleti küll üsna skeptilise hoiakuga.Venemaa suurim päevaleht Komsomolskaja Pravda viitas Davosi majandusfoorumi ekspertide mustale stsenaariumile, et 2008. aasta võib tuua nafta hinna kolmekordistumise - 150 dollarini barrelilt. Siit tulenes järeldus, et järgmisel aastal sünnib Venemaa ümber uus NSV Liit.
Esimeste liitujatena pakuti välja Armeeniat, Usbekistani, Kõrgõzstani ja pisut absurdse valikuna ka Gruusiat, kes olevat energiaallikate osas Venemaa sõltlased. Ajaleht mainis kolme võimalust sellise liidu sünniks.
Esiteks revolutsioon - Venemaa keeraku vaid naftakraan kinni ja oodaku, kuni naaberriigi senine riigipea revolutsiooniga kukutatakse ning tema asemel saab ametisse Vene-meelne president. "Eurasianismi" ideoloog Aleksandr Dugin toob eeskujuks USA käitumist režiimivahetustel.

Rikkad ja võimsad maadlevad Davosis üleilmastumisega
Šveitsi suusakuurordist on saanud suur mõtlev pea, mis ragistab globaalprobleeme.
24 riigipead, enam kui 800 maailma suurkorporatsioonide juhti, sekka ajakirjanikke, teadlasi ning kuulsusi. Šveitsi mäestikuõhu käes peaks sellisest võimsast kontsentratsioonist võrsuma midagi suurt - midagi, mis pööraks kogu maakera.
Tegelikult leiavad Davosi majandusfoorumeid aastaid jälginud vaatlejad, et iga-aastased rikaste ja võimsate kokkusaamised pole midagi muud kui üks hiiglaslik jututuba.
Uued maailma jõukeskused
Tänavune teema "Muutuv võimuvalem" lubab 2400 osavõtjal kaasa rääkida enam kui kahesajal arutelul, millest joonistuvad välja kolm peateemat: ummikussejooksnud maailma kaubanduskõneluste päästmine, uued üleilmastumise jõukeskused ning kliima soojenemine. Oodatavate tulemuste koha pealt on korraldajad asetanud aga lati nii madalale kui võimalik.

Koorusid viis Komodo varaani
Põhja-Inglismaal Chesteri loomaaias ilmale tulnud hiidsisaliku poegade puhul on eripärane see, et emasisalik Flora jäi tiineks isasloomaga kokku puutumata.
Teadlased avastasid alles mullu, et ohustatud loomade hulka kuuluvad Komodo varaanid saavad järglasi ka nn neitsissigimise abil, nüüd loodetakse, et selle teadmise kaudu on võimalik tagada liigi säilimine.

Hea Liikleja õnneloosi võitja sai tasuta parkimiskaardi
Täna andis abilinnapea Jaanus Mutli üle Hea Liikleja õnneloosi võitjale Kristel- Monika Arule üle aastase tasuta parkimisloa Tallinna kesklinnas
Õnneloosi võitja, Mustamäe elanik Kristel - Monika Aru kasutab igapäevaselt ühistransporti ja isiklikku autot ei oma.
Tasuta parkimisloale lasi ta märkida oma sõbranna auto numbri, kelle sõidukit nad ühisteks sõitudeks kasutavad ja kes on samuti liitunud Hea Liikleja algatusega.
Loosimine, kus osalesid kõik Hea Liikleja algatusega liitunud kodanikud, toimus 10. jaanuaril Tallinna linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul soovis Tallinn meeles pidada neid, kes avalikult kinnitasid oma tahet olla hea liikleja.
"Sel aastal jätkame algatuse Hea Liikleja propageerimist ja ootame uusi liitujaid üle kogu Eesti," ütles Mutli.

Algab Loopealse elamurajooni ehitus
Esmaspäeval, 29. jaanuaril kell 12.00 tähistatakse Lasnamäele Loopealse asumisse rajatava elamurajooni ehitustööde algust.
Pidulikul sündmusel osalevad munitsipaalelamuehitusprojekti käivitanud endine linnapea, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, linnapea Jüri Ratas ja abilinnapea Taavi Aas.
Tallinna linnaga sõlmitud lepingu raames rajab Skanska EMV AS linna maale kaheksa viiekordset ja kaks kaheksakordset korterelamut ning annab need seejärel sundüürnike ja teiste munitsipaalelamispinna vajajate majutamiseks linnale rendile.
Hoonetesse on kavandatud ehituse esimese etapi raames 680 korterit.
Viimane elamu peab kasutusvalmis olema 2008. aasta teiseks poolaastaks. Hooned projekteerisid arhitektid Tormi Sooväli ja Toivo Tammik.
Rajatavate korterelamute vahele jäävad sisehoovid haljastatakse ning varustatakse mänguväljakute, pargipinkide ja valgustitega, projekti käigus valmib ka hoonete teenindamiseks vajalik infrastruktuur - tänavad, kõnniteed, tänavavalgustus ja haljastus.

Kadriorus avatakse stiilne kohvik
Pühapäeval, 28. jaanuaril kell 13 avatakse Kadrioru pargis, Luigetiigi ääres viini kohvikutraditsioonidele vastav Park Café
Lossikompleksi kuuluvasse vanasse vahimajja A. Weizenbergi tn 22 rajatud kohvikus on 40 istekohta, suvel lisanduval väliterrassil on võimalik lõõgastuda veel 60 pargikülastajal.
Kohviku siseinterjööri kuuluvad vanad gravüürid omaaegsete pargivaadetega ning ettekandjate riietus vastab pargi ajaloolisele miljööle. Suvel on plaanis hakata kohvikust pargikülastajatele piknikukorve kaasa müüma. Ka saab sealt osta Kadrioru parki tutvustavaid brošüüre, postkaarte jms.
Edaspidi on kavas hakata korraldama kohvikukontserte, Luigetiigi äärset jõuluturgu ja teisi üritusi kogu perele.
Hoone sisetööd, mis läksid maksma kaks miljonit krooni, tegi Kentel Ehitus AS, sisekujunduses oli abiks sisearhitekt Andželika Tetsmann.

Nädalavahetusel remonditakse Pärnu mnt viadukti
Tallinna kommunaalamet teatab, et ajavahemikul 26. jaanuari kella 21-st kuni 28. jaanuari kella 14-ni teevad Tallinna teede aktsiaseltsi töömehed Pärnu maantee viaduktil kesklinna suunalistel sõiduradadel kammvuugi parandustöid
Kammvuugi parandustööde ajaks liiklust ei suleta. Töid tehakse korraga ühel sõidusuunal sõiduradade kaupa.
Tööde ajal on Pärnu maantee viaduktil kiiruse piirang 30 km/h.
"Sildade ja viaduktide metallist kammvuukide remonttöid tehakse alati võimalikult külma ilmaga. Elementaarne füüsika - metall tõmbub kokku ja see teeb kammvuugi parandamise lihtsamaks," selgitas Tallinna teede AS teehoiu direktor Sergei Kulakov.

Iga viies pealinlane külastab raamatukogu
Sel aastal tähistab Tallinna keskraamatukogu 100-aastase lugemistraditsiooni väljakujunemist.
Tallinna linnapea Jüri Ratas kavatseb Tallinna Keskraamatukogu 100. aastapäeva puhul külastada kõiki keskraamatukogu harukontoreid, teatas Tallinna pressiteenistus.
Linnapea sõnul on Tallinn on väga raamatusõbralik linn ning pea igal viiendal tallinlasel on raamatukogu kaart taskus. "Heameel on tõdeda, et arvutiajastu pole suutnud vähendada inimeste huvi raamatute ja lugemise vastu," märkis Ratas.
2006. aasta seisuga oli Tallinna Keskraamatukogu lugejapilet 82 003 inimesel ehk igal viiendal tallinlasel. Eelmisel aastal külastati keskraamatukogu ja tema haruraamatukogusid kokku 842 512 korda ja laenutati 1,4 miljonit teavikut.

Tallinn toetab mittetulunudustegevusi 13,3 miljoni krooniga
Sel aastal on Tallinna kultuuriväärtuste ameti eelarves mittetulundustegevuse toetuseks planeeritud 13,3 miljonit krooni
Ühtlasi käivitab linn UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks toetusprogrammi täiskasvanud kooridele, rahvatantsurühmadele ja orkestritele.
Eelnimetatud programmi toetuseks on linnaeelarves ette nähtud kolm miljonit krooni. Tallinna õpilaste ja noorte kollektiivid said laulu- ja tantsupeol osalemise ettevalmistakseks riiklikku tegevustoetust 1,1 miljoni krooni ulatuses juba eelmisel aastal, sel aastal makstakse toetust teistkordselt.
Möödunud aastal jagas linn mittetulundustegevuse toetuseks 11,9 miljonit krooni. Näiteks toetati muusikaprojekte, teatriprojekte, kunstiprojekte, filmikunstiga seotud projekte, tantsuprojekte ja kirjandusprojekte. Rahvakultuuri toetuseks anti 1,2 miljonit krooni.

Keskerakond ei soovi kontrolli rahaliste vahendite üle Lauluväljaku sihtasutuses
Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni ettepanek anda volikogule eelarveliste vahendite kasutamise kontrolli õigus linna sihtasutustes, hääletati Keskerakonna poolt maha
Revisjonikomisjon soovis, et linnavalitsus esitaks volikogule eelnõu, mis võimaldaks volikogul kontrollida eelarveliste vahendite kasutamist linna sihtasutustes.
Revisjonikomisjoni liikme Hanno Pevkuri sõnul kehtib täna olukord, kus revisjonikomisjonil puudub võimalus kontrollida eelarveliste vahendite kasutamist sihtasutuses. Kuna sihtasutuste rahad tulevad osaliselt linnaeelarvest ja täna soovitakse luua olukord, mille kohaselt peavad sihtasutused andma aru "vaid" linna poolt eraldatud vahendite kasutamise kohta ning "vaid" sihtasutuse lepingupartnerile, siis ongi võimalik, et linnavolikogu on läbi eelarve küll eraldanud sihtasutusele raha, aga kontrolli selle üle teostada reaalselt ei saa.

Ehmatav luksus: lasteaeda pandi põrandaküte, kooli moodsad plastaknad
1990-ndate lõpus jõudis uus aeg lasteni: aastakümneid räämas seisnud maju hakati lõpuks korda tegema.
Pirita-Kose lasteaia avaral õuel männimetsas hullavad mudilased. Aasta teist talvist päeva nautides kihutavad äsja toas laua taga lilli joonistanud põnnid kelkudega mininõlvadest, mätsivad palle ja kukutavad end lumme.
Vanemate rühmade lapsed on plastiliinist voolinud mituküm-mend valget lumeleopardi, mis lasteaia peamajja sisenejat tervitavad: Mairiini irbisele poeb külje alla häbelik poeg, Kristjani loom on veel üsna tilluke, Gregori oma seevastu pirakas ja aukartust äratavalt jõulise moega.
Enam kui poole sajandi pikkuse ajalooga Pirita-Kose lasteaed on oma kodu otsinguil kolinud rohkem kui korra. Kui 1996. aastal selgus, et omanikule tagastatud Varsaallika tänava majast tuleb välja minna, oli sõelal mitu võimalikku kohta. "Käisime isegi Scheeli mõisa vaatamas, aga lõ-puks anti meile maja Kose teel," ütleb ligi 20 aastat lasteaeda juhatanud Selje Kuusk.

Kas imeline mateeria lahendab energiakriisi? 
Ühe teooria kohaselt on igal osakesel peegelteisik. Näiteks elektronil peegelelektron. Kui nii, siis see peegelmateeria tavamateeriaga ei suhtle. See võib olla ka osa tumedast ainest. Kuid seda saab siiski kinni püüda. Novosibirski riikliku ülikooli teadlane Zurab Silgadze arvab, et siis saab peaaegu lõputu energiaallika. Kui peegelmateeria panna tavamateeriaga täidetud anumasse, neelab see nõrgalt ümbrusest soojust, mis kiirgub peegelfootonitena välja. See jahutab anumat ja kui selle kõrval on teine sama algtemperatuuriga anum, voolab soojus ühest anumast teise. Protsess toimub peaaegu lõputult.
Allikas: New Scientist

Geenid nihutavad inimvõimete piire
Kui lähema kümne aasta jooksul saab kättesaadavaks geeniteraapia, on seda raske, kui mitte võimatu hoida spordist lahus. Vaidlused teemal, kas geeniteraapia on sportlase jaoks ravi või doping, seisavad ilmselt alles ees.
Kui ronitakse suusahüppetorni, siis hea tulemuse saamiseks ei piisa heast varustusest ja treenitusest. On vaja ka teadust. "Suusahüpetes pole mingeid piire, torni võib alati kõrgemaks ehitada," ütleb Jyväskylä ülikooli professor Paavo Komi. Kuid näiteks 100 meetri jooksu puhul on piirideks pakutud meestele 9,21 ja naistele 10,11 sekundit. Maratonijooksus on aga kümmekonna aasta pakutud inimvõimete piir ületatud. Kui Veikko Hakulinen tuli 1952. aastal 50 kilomeetri suusatamises maailmameistriks, läbis ta selle maa kolme tunni ja 33 minutiga. Nüüd sõidetakse kaks korda kiiremini. Oma osa annab varustuse areng, teise aga treeningumetoodika täiustumine.
Viimastel aastatel on areng siiski aeglustunud. Paavo Komi sõnul on seda pidurdanud tõhusam dopingukontroll.

Märjamaa vallavanema palk tõusis 30 000 kroonile kuus
Märjamaa volikogu tõstis vallavanema palka senise 20 000 asemel 30 000 kroonile kuus.
Volikogu esimehe tasu korrigeeriti vastavaks praeguse keskmise palgaga ning tõsteti ka valla allasutuste töötajate palku, kirjutas Nädaline.
Vallavanema töötasu tõstmise toetuseks ütles koalitsiooni kuuluv majandus- ja eelarvekomisjoni esimees Argo Reinboom, et tegemist on Eesti suurima vallaga ning alates valdade ühinemisest aastal 2002 pole vallavanema töötasu tõstetud.
Opositsiooni liige Agu Raadik arvas seepeale, et kuni Märjamaa on see vald maakonnas, kust lahkub aastas kõige rohkem inimesi, ei tohiks töötasu tõstmisest juttugi olla.

Otepääle lisandub Bernhardi spaa
Eelmise aasta kevadest on Otepää aedlinnas Pühajärve lähedal asuva Bernhardi hotelli juures käinud spaa ehitus.
"Oleme jõudnud töödega niikaugele, et paari nädala pärast võime kuulutada spaa avatuks," rääkis Bernhardi juht Madis Mutso. Ehitus läheb maksma ligi kaksteist miljonit krooni. Töid teeb Mato OÜ, kirjutas Valgamaalane.
Hotelli müügijuhi Reet Kalamehe sõnul on edaspidistes plaanides sisustada hotelli- ja spaakülastajate aega ka hotelli ümbruses. Üles pannakse püstkojad, kus oleks hea koolitusi korraldada. Samuti liiguvad mõtted laudtee, kiige, savisauna ja õue ööbimiskohtade ehitamise ümber.

Vattenfall andis oma Eesti üksuse Fortumile lõplikult üle
Tänasest omandas Fortum vastavalt 2006 a. detsembris Vattenfalliga allkirjastatud lepingule Vattenfall Eesti äritegevuse Eestis.
Omandatud ettevõte müüb soojusenergiat ja gaasi Pärnu linnas. Pärnu soojusvõrk on oma suuruselt neljandal kohal Eestis. Ettevõtte müüb aastas soojusenergiat 190 GWh ja müügikäive ulatub 85 miljoni eesti kroonini. Firmas töötab 58 inimest. Pärnu ettevõte ühendatakse Fortum Termesti AS-ga.
Firma uueks nimeks saab Fortum Pärnu OÜ. Vattenfall Eesti senised tütarfirmad AS Pärnu Soojus ja OÜ Ülejõe Soojusvõrk tegutsevad mõnda aega veel oma endiste nimede all.
"Fortum jätkab ka edaspidi Pärnu soojusvõrkude uuendamist, mis peab tagama kvaliteetse soojusenergia tarnimise klintidele ning hindade stabiilsuse," ütles Fortumi Balti regiooni äritegevuse juht Jaakko Vähä-Piikkiö.

AS Saarte Liinid investeerib 35 miljonit krooni
AS Saarte Liinid investeerib sel aastal 35 miljonit krooni.
AS Saarte Liinid nõukogu koosolekul mullust ja tänavust eelarvet veel ei kinnitatud, kuid jõuti üksmeelele 2007. a investeeringute ja soetuste kava osas.
2006. a eelarve täitmist ja 2007. a eelarvet lõplikult ei kinnitatud, kuna täiendavat konsulteerimist audiitoritega vajab ujuvsüvendajasse tehtud kulutuste õige kajastamine raamatupidamisarvestuses, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
AS Saarte Liinid põhitegevus on sadamate haldamine ning nende kaudu reisijate- ja kaubaveo tagamine. Hallatavaid parvlaevasadamaid on kümme: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid ja Abruka. Ettevõtte aktsiad kuuluvad kõik Eesti riigile.

Lepik kaotas suvalise kihlveoga 100 000 krooni
Et Olympic Casino aktsia sulgumishind ületas maagilise 10 euro piiri, tuleb tarkinvestor.ee asutajal ning investeerimisgurul Kristjan Lepikul välja käia 100 000 krooni.
Nimelt ennustas Lepik oma portaalis novembris, et Olympicu aktsia vähemalt enne 10. maid 10 eurot ei ületa. Ta oli nõus selle nimel kihla vedama ning portaali kasutaja nimega Luule Žavoronok saab seetõttu nüüd 100 000 krooni võrra rikkamaks. Võidu korral oleks Lepik ise tasku pannud 20 000 krooni.
Lepik mäletab kihlvedu ning maksmisest kõrvale ei hoia. "Eks need, kes minuga asju ajavad, teavad, et lepinguid pole alati vaja, sõna maksab. Nii et muidugi maksan," ütles Lepik Eesti Päevaleht Online'ile.
"Aga selle tehingu puhul olid mul riskid maandatud, seega kokkuvõttes kahjum kordades väiksem, eks turgudel on ikka võite ja kaotusi. Peaasi, et võite kokkuvõttes rohkem on."

Nädalavahetusel toimub suuremahuline katkestus maksuhalduri infosüsteemide töös
Maksu- ja tolliamet palub tähele panna, et sel nädalavahetusel, laupäeval, 27. jaanuaril kella 18 kuni pühapäeval, 28. jaanuaril, kella kaheni öösel toimub pikajaline katkestus e -maksuameti teenuste kasutamisel
Katkestus toimub seoses suuremahuliste planeeritud hooldustöödega serveriruumides.
Sellel ajal ei tööta ka e-transiit, volitatud kaubasaatjatel ja -saajatel palume kasutada asendustoiminguid (vormistamist paberil).
Sisemaa tolliasutustes ekspordi-impordi tollivormistust katkestuse ajal ei toimu. Transiidi tollivormistusel kasutatakse asendustoiminguid.
Maksu- ja tolliamet soovitab klientidel, kes soovivad nädalavahetusel kaupu eksportida, esitada tollideklaratsioonid enne nädalavahetust. Standardse transiidi protseduuri korraldajad esitavad deklaratsioonid lähtetolliasutusele vormil SAD.
Maksu- ja tolliamet vabandab klientide ees võimalike ebamugavuste pärast.

Kalev tegi muudatusi Inreko Pressi nõukogus
AS Kalev nimetas täna tütarettevõtte AS-i Inreko Press uuteks nõukogu liikmeteks Tarmo Maasikamäe, Andres Rannamäe ja Allan Viirma.
Lisaks otsustas AS Kalev kutsuda tütarettevõtja AS Kalev Paide Tootmine nõukogu liikme kohalt tagasi Heino Priimägi ning nimetas uueks nõukogu liikmeks Andres Rannamäe, teatas ettevõte börsile.
Novembris omandas Kalev kõik kirjastuse Inreko Press aktsiad. Kirjastus annab välja ajakirju ja raamatuid, väljaannetest tuntumad on ajakirjad Sporditäht ja Ärielu.

Viisnurga eelmise aasta käive oli 227,4 miljonit krooni
Mööbli- ja ehitusmaterjalide tootja Viisnurga kogukäive oli esialgsetel andmetel 227,4 miljonit krooni.
Aastaga kasvas käive neli protsenti.
Eelmisel aastal oli ettevõtte mööblidivisjoni käive 132,8 miljonit krooni ja ehitusmaterjalide divisjoni käive 94,6 miljonit krooni. 2005. aastal olid käibed vastavalt 122,1 ja 96,4 miljoni krooni.
Ettevõte kasum jääb vahemikku 12-14 miljonit krooni. Täpne tulemus selgub ettevõtte teatel veebruaris. 2005. aastal oli Viisnurga puhaskasum 9,8 miljonit krooni.

Ostubuum kergitas suuremate kaubakeskuste käibeid veerandi võrra
Eelmisel aastal kasvasid Tallinna Viru keskuse ja Kristiine keskuse käibed veerandi võrra.
Viru keskuse käive kasvas 24%, jõudes 1,81 miljardi kroonini. Keskust külastas üle 12 miljoni inimese, kes sooritasid kokku ligi 10 miljonit ostu. Keskmine ostusumma kasvas aastaga 12,4%.
15,5% keskuse külastajatest olid turistid. Kui 2005. aastal külastas keskust üle 30 000 inimese päevas, siis eelmisel aastal juba üle 33 000 inimese.
2006. aasta rekordpäevaks külastajate rohkuselt oli 5. mai, kui keskuses käis ligi 52 000 inimest. Päevane käiberekord sündis 22.detsembril, mil käive oli 10,8 miljonit krooni.
Kristiine keskuse käive kasvas eelmisel aastal 25,4% ning ulatus 1,43 miljardi kroonini. Keskust külastas kokku 7,77 miljonit inimest, mis oli 7,9 protsenti enam kui aasta varem. Keskmiseks külastatavuseks kujunes enam kui 21 000 inimest päevas.

Tööõnnetustesse suri 29 inimest
Tööinspektsioon registreeris eelmisel aastal 3594 tööõnnetust, õnnetuste tõttu suri 29 inimest.
Raskeid tööõnnetusi oli 1053 ja kergemaid 2512.
Tööl juhtunud õnnetuste arv on tööinspektsiooni andmetel kasvanud viimased viis aastat.

Rahandusministeerium korraldab tasuta riigihangete koolitused
Rahandusministeerium korraldab Eesti erinevates piirkondades tasuta kahepäevased riigihangete teemalised koolitused, et viia inimesed kurssi uue riigihangete seadusega.
Koolitused on tasuta, lektoritena astuvad üles riigihangete seaduse teksti koostajad.
Koolitused toimuvad 19.-20. märtsil Tartus, 21.-22. märtsil Pärnus, 2.-3. aprillil Rakveres ja 9.-10. aprillil Tallinnas.
Riigikogu kiitis riigihangete seaduse heaks 24. jaanuaril ning see jõustub 1. mail. Täpsem info rahandusministeeriumi kodulehel.

Kreml kägistaks naftatransiidi kinni keeramisega iseennast
Kütuseportaalide Argus ja Platts analüütikute arvamusel kontrollib Vene naftatööstusi nagu Surgutneftegaz ja Rosneft suuremal või vähemal määral Šveitsis asuv vahendusettevõte Gunvor.
Viimast omakorda aga juhib Vene presidendi Vladimir Putini kaasteenija välisluure päevilt Gennadi Timtšenko, mis annab aluse väiteks, et Eesti naftatransiit on Kremli jaoks "kindlates kätes", kirjutab nädalaleht Den za Dnjom.
Russkij Newsweeki ja teiste väljaannete arvates kontrollib Šveitsis asuv Gunvor 70% Eestit läbivast naftatoodetest ja 90% raudtee kaudu veetavast naftatransiidist. 55 miljonist tonnist, mida Gunvor aastas vahendab, moodustab Eesti osa umbes 20 miljonit tonni.
Analüütikute arvates ekspordib Gunvor koos tütarettevõtetega oma 25 miljardi USA dollari suuruse ametliku aastakäibe juures kokku tervelt neljandiku Vene naftast. Seejuures kuuluvad seda vedavad ettevõtted Putini nn ihuoligarhi Aleksei Mordašovi kontserni Severstal gruppi.

EasyJet lasi piletite hinna kolmandiku võrra alla
Odavlennufirma easyJet alustas täna oma pühadejärgset sooduskampaaniat ning alandas lennupiletite hindu veel 30 protsendi võrra.
Broneeringuid saab teha enne 30. jaanuari keskööd. Sooduspakkumine kehtib lendudele ajavahemikus 1. veebruar kuni 31. mai.
Lennupiletite broneeringut kinnitava tunnuskoodi abil saab allahindlust ka hotellides, teatas EasyJet.

Hanschmidt tõmbas oma Ühispanga kolleegidelegi mütsi pähe
Ühispanga endine juht Ain Hanschmidt tegi aktsiaoptsioonidega külma riigile ja enda juhitud pangale. See ei ole uudis. Kuid ta suutis teha tünga ka oma kolleegidest alluvatele, jagades neile aktsiaoptsioone oluliselt kallimalt kui endale ja oma truule abilisele, Lembit Kitterile.
Augustis 1999 ning jaanuaris ja aprillis 2000 sõlmitud optsioonilepingud näitavad üheselt, et isegi pangasiseste hüvede jagamisel eelistas Ühispanga president Ain Hanschmidt ennast ning oma lähemat võitluskaaslast Lembit Kitterit teistele panga juhtkonda kuulunud asepresidentidele ja divisjonijuhtidele, kirjutab Äripäev.
Hanschmidt ja Kitter olid oma panust panga arengusse juba varemalt hinnanud teistega võrreldes kordades väärtuslikumaks. Täpsemalt, neli korda väärtuslikumaks, sest nii palju oli kahel mehel rohkem optsiooniaktsiaid enne kõnealust 2000. aastat. Siis aga süvendati seda vahet veelgi.
Enamik Ühispanga juhtkonna liikmetest sai ümmarguse arvu aktsiate omanikuks - olenevalt ametikohast 30 000, 40 000, 60 000 või 100 000 aktsiat -, Hanschmidti ja Kitteri nime taga seisab aga vastavalt 606 061 ja 439 099 aktsiat.

Maksumaksjad otsivad sõpra ja vaenlast
Eesti maksumaksjate liit (EML) kuulutab välja konkursi 2006. aasta maksumaksja sõbra ja vaenlase valimiseks.
Kandidaate võivad esitada kõik soovijad. Võib välja pakkuda ka täiendavaid tiitleid, samuti teha ettepanekuid mõne erilise sündmuse või teo äramärkimiseks. Konkurss on traditsiooniline ning toimub juba kaheksandat aastat.
Maksumaksja sõbra tiitlile kandideerivad isikud või institutsioonid, kes on aasta jooksul avaldanud kõige positiivsemat mõju maksumaksja õigustele, teadlikkusele ja rahakotile.
Maksumaksja vaenlase tiitlile kandideerivad isikud või institutsioonid, kelle sõna ja tegu või tegevusetus on aasta jooksul kõige enam muserdanud maksumaksjat ja laastanud tema rahakotti.
Kandidaate saab esitada 9. veebruarini EML-i kodulehe või e-posti aadressi info@maksumaksjad.ee kaudu, lisada tuleb ka lühike põhjendus. Valiku teeb liidu juhatus.

Swedbank laiendab oma tegevust Venemaal jaepanganduse turule
Swedbank Gruppi kuuluv OAO Hansabank laiendab oma tegevust Venemaal ning alustab sel aastal peale senise äripanganduse ja liisingu teenuste pakkumise ka jaepangandusega.
Hansapanga teatel laiendab OAO Hansabank selle aasta jooksul oma olemasolevat kontoritevõrku Moskvas, Sankt Peterburis ning Kaliningradis, pakkudes teenuseid ka eraisikutele ning väikeettevõtetele.
"Tegime otsuse hakata tegelema jaepangandusega, võttes arvesse Venemaa turu kasvupotentsiaali, soodsat majanduskeskkonda ning Swedbanki pikaajalist kogemust edukate universaalpankade juhtimisel ja arendamisel Rootsis ning Baltikumis," ütles Swedbanki juhatuse esimees Jan Lidén.
OAO Hansabank on pank siiani keskendunud keskmise suurusega Vene ettevõtete ning oma Vene turul tegutsevate Skandinaavia ja Balti klientide teenidamisele.
Selle aasta jooksul nimetatakse OAO Hansabank Venemaal ümber OAO Swedbankiks.

Teraviljasaak vähenes viiendiku võrra
Esialgsetel andmetel oli eelmise aasta teraviljasaak 20% väiksem kui aasta varem.
Statistikaameti teatel oli eelmise aasta teraviljasaak 605 500 tonni, mis on 154 600 tonni vähem kui aasta varem. Teraviljasaagist 17 900 tonni oli rukist, 214 400 tonni nisu ja 295 900 tonni otra.
2005. aastaga võrreldes vähenes rukkisaak 12%, nisusaak 19% ja odrasaak 19%.
Mullu kasvatati teravilja 273 900 hektaril, hektarilt saadi keskmiselt 2211 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2454 kilogrammi, nisu 2397 kilogrammi ja otra 2143 kilogrammi.
Kartulisaak oli mullu 148 400 tonni, mis on varasema aastaga võrreldes 29% vähem. Kartulit kasvatati 2006. aastal 11 500 hektaril, hektarilt saadi keskmiselt 12 945 kilogrammi kartuleid.

Piimatoodang suurenes, muna- ja lihatoodang vähenes
Esialgsetel andmetel suurenes eelmise aastaga piimatoodang kolm protsenti, munatoodang vähenes 14 protsenti ja lihatoodang kaks protsenti.
Eesti põllumajandustootjad tootsid 2006. aastal 690 300 tonni piima ja 179,2 miljonit muna. Majapidamistes tapeti või müüdi lihatöötlemisettevõtetele tapaks 99 900 tonni eluskaalus loomi, teatas statistikaamet.
Keskmine piimatoodang oli 2006. aastal 6225 kilogrammi lehma kohta, mis teeb 339 kilogrammi rohkem kui eelmisel aastal.
Esialgsete arvestuste järgi oli 31. detsembril Eestis 245 000 veist (sealhulgas 108 900 piimalehma), 341 200 siga, 61 500 lammast ja kitse. 2005. aasta 31. detsembril oli veiseid 249 500, neist 112 800 piimalehma. Sigu oli 346 500 ning lambaid ja kitsi 52 400.
Lihatöötlemisettevõtted said kokkuostetud loomadest 9800 tonni veiseliha (2005. aastal 9300 tonni) ja 26 700 tonni sealiha (2005. aastal 26 900 tonni.

Euroopa valmistub palgalahinguiks
Mitmelt poolt Euroopast kostab hääli, et töötajate selle aasta palganõudmised tulevad suuremad kui varasematel aastatel.
Tarmukust annab Euroopa jõudne majanduskasv ning firmade kopsakad kasumid, samuti tööpuuduse alanemine eurotsoonis seni mõõdetuist madalaimale tasemele, kirjutab Äripäev.
Nii plaanib Saksamaa suurim ametiühing IG Metall, mis koondab üle 3,4 miljoni elektroonika-, metalli- ja autoala töölise, välja tulla nõudmistega, mis ületavad mitmekordselt selle aasta inflatsioonitempo.
Prantsusmaal, kus palgakasv on olnud parem kui Saksamaal, on viis suuremat ametiühingut andnud veebruari alguseks streigihoiatuse. Nõutakse ostujõu tagamist vähemalt 2006. a tasemel pluss 6% lisa 2000. aastast talutud palgalanguse korvamiseks.
Suurbritannias nõuavad ametiühingud palgatõusu, mis kindlasti korvaks ja ületaks mullu detsembris 15 aasta järsima hüppe teinud inflatsiooni.

Helenius: ettevõtted kolivad Soomest Eestisse
Lähitulevikus hakkab üha enam Soome ettevõtteid kulude kokkuhoidmiseks koos töötajatega Eestisse kolima ning ka esmatarbekaupade tootjad peavad sellele mõtlema, ennustas ärimees Joakim Helenius.
Helenius selgitas, et kui inimesele maksta sama brutopalka mis Soomes, võib Eestis töötades netopalgas võita isegi kaks korda ning see motiveeriks soomlasi üle lahe kolima, kirjutab Äripäev.
Soome elektroonikatootja Incap on juba EASi välisesindaja Valdar Liive andmetel aeg-ajalt Soomest inimesi ajutiselt Saaremaale oma tehasesse tööle viinud ning seda Kuressaares oleva spetsiaalse tehnoloogia tõttu.
Liive uskus samuti, et tööjõu liikumine Eesti ja Soome vahel on muutumas mõlemasuunaliseks. "Siiski ma ei usu, et soomlased hakkavad tervete peredega Eestisse kolima," sõnas Liive.

Mööblifirma pettis kümneid tuhandeid kroone välja
Osaühing A7 on pankrotti minemas ja varast ei jätku klientide nõuete rahuldamiseks.
Mööbliga kaupleva osaühingu A7 kodulehekülg ei viita millegagi sellele, et tegelikult käib firma pankrotimenetlus ja veebruari algul kuulutab Tallinna linnakohus pankroti välja.
A7 tegutsemiskäekiri sarnaneb paljuski hiljuti Eesti Päevalehes kajastatud aknafirma Estmark Grupp looga. Võeti vastu tellimusi, kasseeriti ettemaksu, aga kui hakkas saabuma tarnetähtaeg, oli firma oma Peterburi tee Maksimarketist ja Mustamäe Key kaubamajast üüritud ruumidest välja kolinud ning ka ettevõtte juht Heiki Haaboja ignoreeris oma helisevat mobiiltelefoni. Nüüd on telefon juba väljagi lülitatud.
"Tellisin septembris kapi," kirjeldab Uuno, kuidas asjad A7-s käisid. "Tarneaeg oli kaks kuud ja läksin otsima Maksimarketisse, kuid siis polnud seal enam kedagi, ruumides oli juba uus firmagi sees." Temasuguseid otsijaid oli infolaua töötaja sõnul novembris-detsembris õige rohkesti.

Uus netilehekülg aitab leida parima hinnaga transpordivahendi
Vedu24.ee saadab otsija hinnapäringu korraga umbes 300 transpordifirmale.
Jaanuaris tööd alustanud portaal hõlbustab tublisti nende vaeva, kellel on tarvis leida mingi asja punktist A punkti B vedamiseks transpordivahend ja saada ühtlasi teada, kui palju see maksma võib minna.
Teenuse idee autor ja looja Marc Vokk rääkis, et asi sündis suuresti tänu tuttavate ja ka tema isiklikele kogemustele tuginedes. "Töötasin ise transpordiettevõttes ja nägin, kuidas tuli koostada kümneid meile, et saada hinnapakkumist," sõnas Vokk. "Mõtlesin, et selle asemel võiks parem olla koht, kuhu sisestad oma tingimused ja saad siis vastuse. Sellist asja turul polnud ka."
Aadressil www.vedu24.ee avaneb kohe ankeet, mille väljad tuleb täita, valides kõigepealt transpordiliigi: kas rahvusvaheline, riigisisene või erivedu. "Sageli ei oska inimesed vajalikke andmeid öelda," ütles Vokk. Täita tuleb kindlasti kõik väljad, ka lahter, kus küsitakse postiindeksit. "Transpordifirmale ei piisa sellest, kui öelda, et asi tuleb viia Rakverest Tallinna."

 "La traviata" jõuab Estonias sajanda etenduseni
Rahvusooper Estonia praeguse mängukava üks menukamaid lavastusi, Giuseppe Verdi ooper "La traviata", jõuab pühapäeval 100. etenduseni.
Juubelietendusel laulavad kaks suurepärast külalissolisti - peaosades on Virginia Wagner Argentiinast, Dmitri Popov Ukrainast ning Rahvusooperi solist Rauno Elp.
Rahvusooper Estonia praeguse mängukava üks menukamaid lavastusi, G. Verdi ooper "La traviata", jõuab pühapäeval 100. etenduseni.
"La traviata" on üks armastatumaid oopereid kõikjal maailmas. Estonia teatris on praegune, Neeme Kuninga lavastus juba kaheksas ja püsinud üheksa aastat publikulemmikute seas. Pärast paariaastast pausi on lavastus taas Estonia mängukavas möödunud aasta oktoobrist alates.
"La traviata" viimase lavaversiooni 100. etendus toimub pühapäeval, 28. jaanuaril kell 12. Aegade jooksul on erinevates lavastustes Violettana publiku ette astunud Dagmar Parmas, Helmi Einer, Magda Jakobson, Ida Aav-Loo-Talvari, Tooni Kroon, Elsa Maasik, Veera Nelus, Anu Kaal, Margarita Voites, Eve Randkivi, Nadia Kurem, Pille Lill ja Tatjana Romanova.

Näitus Tartus tutvustab baltisakslaste nägemust eesti maarahvast
Eesti Rahva Muuseumis avatava näituse "Maarahvas baltisaksa kunstis" raames saab näha valikut 19. sajandist pärinevatest muuseumi kunstikogusse kuuluvatest baltisaksa kunstnike töödest.
Näitus annab aimu, millisena nägid baltisakslased eesti maarahvast 19. sajandil. Tolleaegse baltisaksa graafika õitseng on seotud Tartuga, kus G. Fr.Schlater 1832. aastal rajas esimese litograafia trükikoja.
Näha saab valikut Eesti Rahva Muuseumi graafikakogu kultuurilooliselt hinnatavamast osast, muuhulgas A. von Uexkülli akvarelle Läänemaa ja E.H.Schlichtingi akvarelle Hiiumaa ja Vihterpalu rahva elust, samuti R. von zur Mühleni pliiatsijoonistustel tõetruult kujutatud Tartu vaateid ja inimesi.
Avamist ilmestavad Liina Lukase lühiloeng "Maarahvas baltisaksa kirjanduses" ja ajastukohane elav muusika Kristjan Tamme ja Peep Petersoni esituses.

Pärnu kontserdimaja orel sai lõplikult valmis
Pärnu kontserdimaja orel on lõplikult valmis ehitatud ja pillide kuningat saab nüüdsest kuulda-näha oma täies hiilguses.
Tegemist on ka ainulaadse oreliga kogu maailmas. Pilli ehitas saksa oreliehitaja Martin ter Haseborg ja oreli dispositsiooni koostas organist professor Andres Uibo.
Pärnu kontserdiamajs asuv orel on maailmas, mille prospektis on torukellad ehk klahvi vajutusel lööb haamrike toru pihta ja tekib kella heli.
"Orelile lisandusid täiendavalt 5 uut registrit ühtekokku ligi 300 erineva suuruse ja pikkuse vilega. Nüüd kõlab orel veelgi võimsamalt ja helid täidavad kogu saali suurepäraselt," sõnas Eesti kontserdi turundusjuht Vello Rand.
Lõplikult valmis ehitatud orelil on MIDI-süsteemi, mis võimaldab organistil oma mängu salvestamist näiteks DVD-le ning sama teose korduvat taasesitamist saab orelil kuulata juba ilma organistita. Ka võimaldab MIDI- süsteem suurepärase võimaluse kasutada oreliõpilastel kontrollida oma esitust ja saab õpitud analüüsida.

Täna avatakse disainiaastale pühendatud köitekunstinäitus
Eesti Rahvusraamatukogus avatav disainiaastale pühendatud köitekunstinäitus "Draamat" uurib disaini ja köitekunsti seoseid.
Näitusel esinevad 17 köitekunstnikku - 8 Eesti Kunstiakadeemia ja 9 Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengit, kes püüavad selgitada, milline näeb välja disainraamat või disainitud raamat.
Näitusel eksponeeritud tööd on kõik valgete, värviliste või isevalmistatud paberist lehtedega raamatud, mitte trükitud tekstidega teosed. Kasutatud materjalide valik on lai, hõlmates paberit ja pappi, nahka, puitu, kilet, kangast ning metalli.
Köitekunstnike sõnul peab disainraamat mõjuma värskelt ja esteetiliselt, tekitades huvi ja sümpaatiat raamatu kui inimese parima sõbra vastu, olles midagi hästi käepärast, aga köite- ja nahakunstile omaselt töömahukat.

Maalikunstnik Tammetalu võitleb raamatukunsti eest
Tiina Tammetalu on aastaid tegutsenud raamatukujundajana ja võitnud tunnustust.
Staažikas fotograaf ja kujundaja Jaan Klõšeiko on väitnud, et maailma raamatukujundus hakkab juba peaaegu saavutama 20. sajandi alguse taset, kuid on veel kaugel 15.-16. sajandi tasemest, sest tihtipeale ei saada aru raamatukujunduse põhi- ja alustaladest.
Tammetalu võtab oma kujunduste aluseks maali, millel on kindel struktuur, ülesehitus, kompositsioon ja strateegia - ta on maalijana tõeline monumentalist ja traditsiooniline miniatuurne raamatuformaat on hakanud teda häirima.
Oma suureformaadiliste maalidega jääb Tammetalu heas mõttes dekoreerijaks-illustreerijaks.
Tammetalu maalid põhinevad rahvarõivaste triipudel ja nende korrastatusel, kokkuvõttes vaatab aga publikule vastu opkunstilaadne psühhedeelia, kus silme ees virvendavad kirevad jooned. Ühe konkreetse kujunduse teemat on terves galeriiruumis eksponeeritud omavahel konkureerivate kavandite kaudu.

Kuulsal Berliini filmifestivalil kõlab Edith Piafi laul
Peagi algava Berliini filmifestivali juhatab sisse uus Prantsuse eluloofilm "La Môme".
Film portreteerib kuulsat lauljat Edith Piafi. "La Môme'i" maailma esilinastus avab Berlinale ja film kandideerib Kuldkaru auhinnale.
"La Môme'i" stsenaarium ja lavastus on Olivier Dahanilt, lauljannast peategelast kehastab Marion Cotillard, kelle filmitöö on ulatanud otsaga Hollywoodi. Viimati sai teda kinolinal näha romantilises komöödias "Hea aasta". Veel mängivad prantsuse staarid Gérard Depardieu, Sylvie Testud, Pascal Greggory, Jean-Paul Rouve ja Emmanuelle Seigner.
Prantsusmaal jõuab rohke muusikaga film kinodesse alates 14. veebruarist.
Huvitava filmi leidis festival oma kavva kodumaalt. Koostöös austerlastega valminud ajalooline lugu "Võltsija" ("Der Fälscher") viib vaatajad tagasi Teise maailmasõja aega, kus Sachsenhauseni koonduslaagris toodeti massiliselt võltsdollareid ja -naelu, üritades nii halvata vaenlase majandust. Tegemist on looga, millel tõepõhi all. Peategelaseks on mängur ja meistervõltsija Salomon Sorowitsch (kehastab Karl Markovics). Käsikiri ja lavastus on austerlaselt Stefan Ruzowitzkylt.

Detektiiv Vares uues kriminaalfilmis kui soomluse verstapost
Reijo Mäki kriminaalromaani järgi loodud "Vares" on põnev ja
Ent selle fenomen peitub peategelases. Eradetektiiv Jussi Vares on läbi ja lõhki soome mees ja see mõjub - koos kõige hea ja halvaga, mis temas peitub.
Film räägib kriminaalse loo vanglast põgenevast pätist Antero Kraftist (Jorma Tommila), kes on pihta pannud kolm miljonit eurot maffia raha. Antero põgeneb vangist kena naise Eeva (Laura Malmivaara) abiga ja see seobki selle loo Jussi Varesega (Juha Veijonen), kes tormab hättasattunud Eevale appi.
Tapmisest ja tagaajamisest rohkem lähevad ses filmis hinge hoopis stseenid baarist, kus Jussi ja kirjanik Luusalmi ("Mehest ilma minevikuta" tuttav Markku Peltola) kallavad endale sisse viina ja õlut ning räägivad elust - nii et elu ise sõnadest vastu kajab.

Hispaanias võivad rõivastele kehtima hakata kohustuslikud suurused
Vähendamaks naiste stressi oma kehakaalu pärast kavatseb Hispaania valitsus põhjalikult vaadata üle toodetavatele rõivastele kehtivad suurused.
Hispaania valitsus näeb tõsist toitumishäirete ohtu naiste pingutustes viia oma kehakaal vastavusse modellidele mõeldud riiete kandmiseks, teatab BBC.
Valitsuse kava on jätkuks septembris toimunud Madridi moenädalale, kus keelati alakaalulistel modellidel lavale tulla.
Inimkeha kujutamiseks sobivate rõivamõõtude vahemiku määramine on osa Hispaania valitusese kavast, mis näeb ette poodide vaateakendel olevate mannekeenide mõõtude suurendamist, et viimased näeksid realistlikumad välja.
Realistlikumad ja rohkem inimesete tegelikku suurust arvestavad mõõtmed võivad hakata kaupluste vaateakendel olevatele mannekeenidele ja ka rõivatootjatele kehtima 2008. aastast. Nimelt on Hispaania suuremad rõivatoodete levitajad alistunud valitsuse survele standardiseerida toodetavate rõivaste mõõdud selliselt, et need peegeldaksid hispaanlaste tegelikku suurust ja kehakaalu.

Kolumbia narkokoer Agata sai tapmisähvarduse
Koera elu on Kolumbia võimudele armas ja nüüd ümbritseb looma ööpäevaringne valve.
Viieaastane kuldne retriiver on tõenäoliselt maailma esimene koer, keda on tappa ähvardatud, kirjutab Politiken.
Ähvarduse põhjus peitub koera ametis - Agata on nimelt narkokoer, kes nuusib päevas läbi viis lendu Leticia linna lennujaamas Kolumbias.
Agata pole ähvarduse tõttu tööd katkestanud ja nurjab endiselt iga päev narkosmugeldajate kasumilootused.
Politsei sai kinnivõetud narkokaupmeestelt teada, et Agata toitu kavatsetakse mürgitada. Nimelt oli kurikaeltel kõrini sellest, et peni iga kord nende laadungi avastas. Pätid otsustasid, et ainus pääs on loom teise ilma saata. Ise nad käsi määrima ei hakanud ja andsid teada, et maksavad Agata tapjale 10 000 dollarit.

Rahvusvahelisel SurfPort auhinnagalal võitis Eesti kaks auhinda
Muusikaportaal U-POP võitis rahvusvahelisel auhinnagalal SurfPort Skandinaavia ja Baltimaade konkurentsis auhinna kategoorias "Muusika mobiilis" ning valiti ka Eesti parimaks sisupakkujaks
25. jaanuaril Stockholmis toimunud SurfPort auhinnagalale kogunesid Balti- ja Põhjamaade edukaimad mobiilinterneti sisuteenuste pakkujad ja mobiilioperaatorid, kokku oli esindatud üle 120 ettevõtte.
EMT SurfPort keskkonnas oleva U-POP'i eelisena toodi välja seda, et ta pakub inimestele kõike muusikaga seonduvat ühest mobiilsest keskkonnast ning on seega parim näide, kuidas muusikat saab pakkuda ka mobiilides.
TeliaSonera, Sony Ericssoni ja Ericssoni poolt korraldatud SurfPort auhinnagalal pärjatakse silmapaistvamaid mobiilse sisu projekte ning nende tegijaid. Auhindu jagati kuues kategoorias. EMT ja mobiilsete sisuteenuste partnerid Tilde OÜ (TV.ee), Trio AS (U-Pop) pääsesid finaali kolmes kategoorias.

Ozzy Osbourne esineb 4. juunil Tallinnas
Juba mõnda aega muusikaringkondades liikunud ärevad sosinad, et elav rokiilegend Ozzy Osbourne astub tänavu ka Tallinnast läbi, leidsid kinnitust.
Eile ilmusid internetileheküljele blabbermouth.net Ozzy Euroopa tuuri kuupäevad mais ja juunis ning kui neid uskuda, esineb Pimeduse Printsiks tituleeritud skandaalne muusik Saku Suurhallis 4. juunil, kirjutab SL Õhtuleht.
Kaks päeva varem on kontsert Leedus, 31. mail Lätis, 29. Peterburis ja 27. Moskvas, Eestist läheb Ozzy edasi Helsingisse, esinedes 6. juunil Hartwall Arenal. Tuuril on Ozzylt oodata kindlasti palju uut materjali, sest peagi peaks välja tulema tema uus sooloalbum, mille ta on lubanud teha märksa toorema ja raskema kui eelmise, 2001. aastal ilmunud "Down To Earth".

Sõnavara
Minigarh - Venemaal kasutatav väljend ärimeeste kohta, kelle aastasissetulek jääb alla 50 miljoni
dollari ehk 600 miljoni krooni (allikas: Eesti Ekspress). Eesti äriringkonnad koosnevadki vaid minigarhidest.
Miks mitte laiendada - light-oligarh, 3,5 -protsendine oligarh...

Popmuusika kolib mobiiltelefonidesse
Muusika ei kõla enam ainult plaadimängijas ja iPodis, vaid ka mobiiltelefonis.
Mullusel MTV videomuusika auhindade jagamisel anti esmakordselt välja mobiilihelina preemia. Selle võitis USA grupp Fort Minor.
Mobiilihelinateks muudetud muusikapalu tellitakse telefonidesse miljoneid, äri õitseb ja paljud lood saavad tänu telefonidele tunduvalt rohkem eetriaega, kui tegelik statistika jõuab üles tähendada.
Martti Nõu töötas kolm aastat mobiilihelinatega tegelevas firmas Yoyota. Mees ei oska öelda, kui palju ta täpselt selle aja jooksul helinaid valmistas, kuid arvab, et nende hulk võis jääda 3000-4000 vahele.
"Mobiilihelinate valmistamine nõuab muusikalisi baasteadmisi," ütleb Martti, kuid lisab, et vastava tehnika olemasolul saab helinaid valmistada ka kodustes tingimustes.

Tolmoff jõudis veerandfinaali
SULGPALL:
Eelmisel nädalal võistkondliku EM-i valikturniiril Islandil oli Tolmoffil kulunud Magee alistamiseks kolm geimi. Veerandfinaalid peetakse homme, vahendab Sportnet.

Jelena Glebova alustas EM-võistlusi hästi
ILUUISUTAMINE:
Kokku osales naiste üksiksõidus 38 sportlast, kellest vabakava saavad esitada 24 paremat, kirjutab Sportnet.
Glebova alustas Vanessa Mae muusika saatel oma kava väga kõrges tempos, oli hüpetel kindel. Vaid kava tehnilisemas lõpuosas kaotas ta selg ees uisutamisel kaks korda hetkeks tasakaalu. Mullusel EM-il Lyonis sai Glebova 15. koha, debüüt olümpiajääl aga ebaõnnestus (28. koht). Enne Varssavisse sõitu ennustas neiu treener Anna Levandi, et seekord on eesmärk võidelda koha pärast esikümnes. Lühikava näitas, et treeneril oli õigus.
Lühikava järel asus võistlust juhtima Torinos Euroopa uisutajatest tänaseks loobunud Irina Slutskaja paremuselt teiseks osutunud ja kaheksanda koha teeninud šveitslanna Sarah Meier 60,49 punktiga. Vaid 0,03 punktiga jäi temast maha Carolina Kostner (Itaalia), kolmas on Gruusia iluuisutaja Elene Gedevanišvili 54,62 punktiga. Glebovat edestasid reedel veel Julia Sebestyen (Ungari), Kiira Korpi (Soome), Aleksandra Ievleva (Venemaa), Susanna Pöykiö (Soome), Jelena Sokolova (Venemaa) ja Alisa Drei (Soome).

Laupäeval stardib Otepääl 19 eestlast
MURDMAASUUSATAMINE:
Naiste hulgas läheb viimasena rajale MK-sarja üldliider Virpi Kuitunen. Kristina Šmiguni stardib soomlannast poole minuti võrra varem, numbrit 49 kandva kahekordse olümpiavõitja stardiaeg on 10.54, 30. Lisaks Šmigunile on stardis veel seitse eestlannat. Neist viis - Kaija Udras, Jaanika Kalev, Kaili Sirge, Silja Suija - moodustavad esimesena rajale mineva rahvusliku grupi. Piret Pormeister läheb rajale numbriga 11 ja Tatjana Mannima numbriga 13.
Meestest on viimase startija õiguse sarja liidrisärgis sõitval Tobias Angereril. Eestlaste ainus esindaja kuumas grupis on 44ndana startiv Jaak Mae. Peeter Kümmeli numbriks on 10., Algo Kärbil 11., Kaspar Kokal 24. ja Aivar Rehemaal 25. Ülejäänud kuus stardis olevat eestlast moodustavad rahvusliku grupi.

BC Kalev/Cramo ja TÜ/Rocki mängu saab jälgida interneti vahendusel
KORVPALL:
Ülekande toovad huvilisteni Eesti Korvpalliliit koostöös www.kullaauk.ee ja Alarmteciga, teatas basket.ee.
Mäng Saku Suurhallis ja ka ülekanne interneti vahendusel algab kell 17.

Mika Häkkinen jätkab DTM-sarjas ka 2007. aastal
VORMEL-1
1998. ja 99. aasta vormel-1 maailmameister Häkkinen võistleb DTM-is 2005. aastast. Siiski on soomlane kereauto roolis teeninud vaid ühe etapivõidu ning kolm poodiumikohta, kirjutab ETV Sport.

Massa purustas uue Ferrari
Felipe Massa kaotas Vallelunga rajal peetavas testisõidus kontrolli vormeli üle ja rammis suurel kiirusel seina.
Brasiillane ise õnnetuses viga ei saanud, kuid uue F2007 vormeli jaoks on testid lõppenud, kirjutab Sportnet.
Kimi Räikkönen jätkas täna adapteerumisprotsessi eelmise aasta mudeli 248 F1-ga.

Tolmoff alustas võidukalt, Must esmakordselt esisajas
SULGPALL:
Teises ringis kohtub ta veel täna õhtul iirlanna Chloe Mageega, keda ta nädala eest Islandil võitis, kirjutab Sportnet.
Maailma edetabelis tõusis Tolmoff möödunud nädalaga võrreldes kolme pügala võrra, 56. kohale. Meie meeste esireket Raul Must jõudis aga esmakordselt maailma saja parema sekka, asudes 98. kohal.

Jelle Goes teatas koondise koosseisud
JALGPALL:
Kohtumine Poolaga toimub 3. veebruaril Hispaanias Jerez de la Fronteras ning algab kohaliku aja järgi kell 20: 30 (Eesti aja järgi kell 21: 30). Kuna 3. veebruar ei ole FIFA ametlik rahvusvaheliste mängude päev, siis ei ole välisklubidel kohustust oma pallureid koondise juurde lasta, mistõttu ei tee kindlasti kaasa Ragnar Klavan, Andres Oper, Andrei Stepanov ja Enar Jääger, küsimärgi all on Dmitri Kruglovi ja Taavi Rähni osalemine.
FIFA ametlikul rahvusvaheliste mängude päeval, 7. veebruaril mängib Eesti võõrsil Sloveeniaga. Kohtumine algab kohaliku aja järgi kell 18: 15 (Eesti aja järgi kell 19: 15), ilmastikuolude tõttu on mängupaik veel lahtine.

UEFA presidendiks valiti prantslane Michel Platini
Täna valiti Düsseldorfis Euroopa Jalgpalliliidu uueks presidendiks prantsuse jalgpallur Michel Platini.
51-aastane Platini sai 27 häält ning seljatas peamise rootslasest rivaali 77-aastase Lennart Johanssoni, kelle poolt hääletas 23 jalgpalliliidu esindajat.
Platini poolt hääletas ka Eesti Jalgpalliliidu asepresident Aivar Pohlak, edastas Eesti Jalgpalli Liidu pressiteenistus.
Johansson oli UEFA liider 1990. aastast saadik.
Platini, kes on kolme korral valitud Euroopa aasta jalgpalluriks, on esimene tippmängijatest, kes saab administratiivsele juhtpositsioonile.

Fernando Gonzalez pääses finaali
TENNIS:
Gonzalez alistas poolfinaalkohtumises sakslase Tommy Haasi kergelt 6: 1, 6: 3, 6: 1 ning pääses finaali, kus teda ootab ees maailma esireket šveitslane Roger Federer, vahendab Sportnet. 
Melbourne'is kümnenda asetusega mängiva Gonzaleze jaoks on tegemist esimese grand slam turniiri finaaliga.

Taliuniversiaadil Torinos hakkavad eestlaste etteasted lõppema
Universiaadi lõpetamine toimub laupäeval, 27. jaanuaril, täna sõidetakse veel meeste 30 ja naiste 15 km.
Parima tulemuse läbi aegade saavutas Kaili Sirge Tartu Ülikoolist võites murdmaa sprindivõistlusel pronksi. Teised tulemused on jäänud lõpupoole kahvatumaks.
Lõppenud on short tracki võistlus, kus ainukese eestlasena osalenud Danila Ruusu läbis 500 m ajaga 52,701. 1000 m distantsil sai Ruusu ajaks 1.45, 681. Kuigi mõlemas sõidus sai Ruusu osaleda vaid kvalifikatsioonis, oli see hea võimalus rahvusvahelises konkurentsis võistelda.
Lumelaudurite laeks jäi seekord kvalifikatsioon. Peeter Kull jäi lumelauakrossis napilt 32 seast välja, lõpetades 37. ajaga 45,50. Ivar Kruusenbergi tabas mõlemal korral ebaõnn kukkumise näol ja tema kohaks jäi 48 (46,74). Kulla võitis prantslane Leo Trespeuch.

Otepääl avatakse maailmakarika etapi raames suusanäitus
Otepääl avatakse algaval nädalavahetusel Karupesa hotelli seminariruumis Eesti turismi infopunkt ja Eesti spordimuuseumi erinäitus, võistluste territooriumile paigaldatakse Eesti suusaliidu eritelk
"Eesmärgiks on võistlustest osavõtjatele ning publikule mitmekülgset infot pakkuda ja nii rahvusvahelisele suurvõistlusele atraktiivsust lisada," sõnas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
FIS-i murdmaasuusatamise MK-etapi pealtvaatajail on võimalus 26.-28. jaanuarini Tehvandi vahetus läheduses vaadata suusanäitust ning saada samas turismiinfot Otepää ja Eesti huviväärsuste kohta. Saadaval on erinevad turismitrükised ning Otepää ja suusavõistluse suveniirid, samuti MK-võistluse brošüürid. Magnetiks peaks kujunema Suusaliidu 85. juubeliks välja antud trükis "Suusatamine - Eesti rahvussport".
Turismiinfopunkt võistluspaiga vahetus läheduses avatakse Otepääl juba 5. korda. Teavet jagavad EASi turismiarenduskeskuse infokonsultandid, kes on Otepääle saabunud teistest Eesti turismiinfokeskustest. Esimest korda võistlusele püstitatud Suusaliidu välitelgis müüakse liidu juubelisümboolikat ning eritrükiseid, samuti on telgis turismiinfo väljapanek.

Elva valis aasta parimad sportlased
Täna õhtul kuulutab Elva linnavolikogu välja 2006. aasta parimad sportlased
Täna, 26. jaanuari õhtul, annavad volikogu esimees Leelo Suidt ja linnapea Urmas Kruuse Elva lasteaia "Õnneseen" uues saalis üle tänukirjad, kingid ja õnnitlused Elva 2006. aasta parimatele sportlastele ja treeneritele.
Parimatest parimad valiti välja spordiklubide esindajate poolt ja ajalehes "Elva Postipoiss" avaldatud hääletussedeli abil 19 kandidaadi hulgast.
Elva parim naissportlane 2006 on tennisist Tuule Tani, kolmekordne Eesti juunioride meister, ühel korral võitnud hõbemedali. Tani on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel võitnud kaks hõbedat ja kaks pronksmedalit, Eesti GP kolmekordne võitja. Eelmisel aastal võitis ta Rootsis rahvusvahelise tenniseliidu (ITF) noorteturniiril kuldmedali paarismängus.

Koomast äratatud Mazoch ikka raskes seisus
Ränga kukkumise tagajärjel 20. jaanuaril MK-sarja Zakopane-etapil teadvuse kaotanud Tšehhi suusahüppaja Jan Mazoch oli koomas viis päeva. Eile ennelõunal toodi ta sellest olekust välja, lõpetades koomas hoidvate ravimite andmise, ent haige seisund on endiselt raske.
Ühes Krakovi haiglas hoitav Mazoch on haigla pressiesindaja, Anna Niedžwiedzká teatel kontaktivõimeline. Samas keeldus Niedžwiedzká täpsustamast, kas noormees suudab vestelda ja jäsemeid liigutada või mitte.
"Patsient on aparaatidest lahti ühendatud ja hingab ise, kuigi maski kasutades," lisas Niedžwiedzká.
Mazochi seisund on teatud paranemisele vaatamata endiselt selline, et ei lase teda Krakovist kodumaale transportida.

Naiste võitja: Maria Šarapova või Serena Williams? 
Andy Roddick tunnistab: "Ma ei näe kedagi, kes võiks Roger Federeri võita!"
Serena Williams ületas Australian Openi poolfinaalis eile kahes setis tšehhitari Nicole Vaidišova ning temast sai läbi aegade üheksas pallur, kes on naiste hulgas asetamata mängijana finaali jõudnud.
Seitse suure slämmi turniiri võitnud eksesireketi edu pole muidugi ootamatu: ta on lihtsalt tipus tagasi. Võidu Melbourne'is otsustab homme Williamsi ja Venemaa iluduse, praeguse esireketi Maria Šarapova vastasseis.
"Serena on minust füüsiliselt tugevam, kuid selle matši tulemuse määrab vaimne kindlus," usub Šarapova. "Minul pole midagi kaotada, temal on!" osutab Williams. Nad on seni omavahel kohtunud neljal korral, seis on 2: 2.
Meeste finaal mängitakse Melbourne'is pühapäeval. Üks finalist on teada. Maailma esireket Roger Federer ei kulutanud pooltteist tundigi, et võita ameeriklast Andy Roddickit, kes sai kolme seti peale vaid kuus geimi.

Bjørgen: olen hooaja parimas vormis
Eile pärastlõunal Oslost lennuga Tallinna saabunud Marit Bjørgen tuli Eestisse võidumõtetega. "Üks võit on mul juba Otepäält kirjas, miks mitte ka teine võtta?" arutles kaks talve tagasi Nuustakul 10 km klassikasõidus triumfeerinud 26-aastane Norra suusakangelanna.
"Usun, et tuleb äge võitlus. Olen praegu oma selle hooaja parimas vormis ja kui ma ei peaks võitma, siis loodan ikka vähemalt esimese viie hulka tulla," lisas ta.
Homse 10 km sõidu suurfavoriidiks peab Bjørgen soomlanna Virpi Kuituneni. "See on Virpi distants ja kindlasti paneb ta endast kõik välja. Ka Kristina Šmigunil on lootusi. Kuigi tal ei ole sel hooajal veel eriti hästi läinud, toetavad teda koduseinad."

Jaak Maele teeb selg stardi eel haiget
Jaak Mae tegi esmaspäevasel treeningul Davosis seljale valu ja ta otsustab pärast tänast soojendussõitu, kas saab homme Otepää MK-etapil startida.
Eile klassikatehnikas kerge sõidu teinud Mae ütles, et täisjõuga veel selg pingutada ei lubanud. "Teen reedel tavapärase soojenduse ja saan füsioterapeut Lauri Rannamalt abi, eks siis näe, mis saab," ütles ta.
Mae arvas siiski, et tuleb 15 km klassikadistantsil rajale. "Eks ikka tahan minna üritama, nii hull mu seis pole," ütles ta.
Teisipäevasest kontrolltreeningust pidi Mae loobuma.

Vaimne treener aitab Angereril endaga toime tulla
Suusamaailma valitsev Tour de Ski võitja Tobias Angerer hindab kõrgelt vaimset nõuandjat, kes sisendab talle eneseusku ja süstib positiivset energiat.
Tour de Skist on möödas kolm nädalat: kuidas olete rängast pingutusest kosunud?
Kolmel päeval ainult sõin ja magasin. Kaotasin kaalust kaks kilo. Suusatuur kujunes stressirikkaks - juba enne võistlust tundsin survet, sest mind pinnisid pidevalt tele-, raadio- ja lehemehed. Soosiku roll polnud kerge.
Aga võistlusnädal oli täiuslik - mulle tehti head suusad, olin nii kehaliselt kui ka vaimselt heas vormis. Õigustas ka valitud taktika.
Kas Tour de Skid võib tulevikus võrrelda olümpia või MM-i tähtsusega?
Pean juba praegu olümpia- ja MM-i medaleid tuuri üldvõiduga sama tähtsaks. Mul on raskem võita tuuri kui olümpiamedalit, sest tippvormis tuleb olla üle nädala. Lisaks otsustab tuuril taktikaline vaist ning keskendumine õigetele asjadele.

 "Ees-ti, Ees-ti!" kaigub Otepääl nagu "Es-til, Es-til!" 
Eesti klassikaässade suured rivaalid Norrast tulid Otepääle suurte plaanidega.
Frode Estil (34) ja Odd-Bjørn Hjelmeset (35) on Eesti spordipublikule sagedastest heitlustest Andrus Veerpalu ning Jaak Maega juba vanad tuttavad, kogenud norralaste noor koondisekaaslane, tänavuse hooaja komeet Eldar Rønning (24) ihkab kuulsad veteranid troonilt tõugata.
"Liigun tõusuteel, tunnen end iga võistlusega paremini," kostis Estil oma viimase aja sportliku vormi kohta. "Tour de Ski sujus hästi, edukalt esinesin ka läinud nädalavahetusel oma kodukohas Meråkeris toimunud Norra meistrivõistlustel, kus sain kulla (topeltjälitussõidus) ja pronksi (15 km vabatehnikasõidus)."
Otepääl esikolmikukohta püüdev Estil möönis, et kuigi Veerpalu kodusel MK-etapil ei osale, ei saa eestlastest mööda vaadata.

Tallink ei osale Gotlandi laevaliikluse riigihankel
AS Tallink Grupp ei osale Gotlandi saare ja Rootsi mandri vahelise laevaliikluse korraldamiseks väljakuulutatud riigihankel.
Tallinki teatel ei vastanud hanke tingimused ettevõtte ootustele olles liiga kitsapiirilised ning nõudes seejuures liialt suuri lisaresursse põhitegevuse kõrvalt.
Tallink keskendub tänavu eelkõige uute investeeringute edasarendamisele, märksõnadeks aastal 2007 on Silja jätkuv integreerimine, uus teenus Tallink Shuttle ja uus laev Star Tallinn-Helsingi liinil ning Tallink Spa & Conference Hoteli avamine. Samuti jätkab Tallink käesoleval aastal uute Riia-Stockholm ja Rostock-Helsingi-Tallinn liinide arendamist.

Üks F-Secure viirusetõrjelitsents kaitseb kuni kolme arvutit
F-Secure kodukasutajate arvutitele mõeldud uue viirusetõrje puhul saab arvutikasutaja ühe litsentsiga kaitsta korraga kuni kolme arvutit.
F-Secure viirusetõrje sisaldab tooteid F-Secure Anti-Virus 2007 ja Internet Security 2007. Tarkvaras sisalduvad kõik tänapäeval vajalikud kaitseelemendid - arvutite viirusekaitse, rämpsposti, nuhk-ja reklaamvara tõrje. Uudne on DeepGuard-tehnoloogia, mis võimaldab avastada ründed juba eos. Lisaks on tootes Internet Security 2007 tulemüür ja rakenduste haldus.
F-Secure Corporationi eesmärk on ettevõtte teatel pakkuda tooteid, mis kaitsevad tarbijaid ja ettevõtteid interneti ning mobiilivõrgustiku kaudu levivate ohtude eest. F-Secure on Eestis turuliider nii äri- kui riigisektoris.
BCS Infra AS on F-Secure toodete ametlik maaletooja, tehniline tugikeskus ja kuldpartner aastast 1994.

East Capital toob turule kaks uut fondi
Alates 31. jaanuarist pakub East Capital kahte uut Luksemburgis registreeritud SICAV investeerimisfondi: East Capital Venemaa (Lux) fondi ja East Capital Ida-Euroopa Konvergents (Lux) fondi.
East Capitali eesmärk on pakkuda investeerimistooteid, mis sobiksid ettevõtte kasvavale rahvusvahelisele kliendibaasile. Uued fondid on noteeritud eurodes ja USA dollarites ning lihtsustavad seeläbi oluliselt investeerimist Ida-Euroopasse nii era- ja institutsionaalsete investorite kui väljaspool Skandinaaviat asuvate edasimüüjate jaoks.
Uute fondide depoopank on East Capitali teatel Euroopa üks juhtivaid finantsteenuseid pakkuv ettevõte Caceis.
East Capital (Lux) Venemaa fond on oma portfelli poolest sarnane Rootsis registreeritud East Capitali Venemaa fondile. East Capital (Lux) Ida-Euroopa Konvergents fond on sarnane East Capitali Ida-Euroopa fondile, kuid uue fondi portfellist on välja jäetud Venemaa.

SAS teeb mäesuusatamise MM -ile reisijatele sõidu mugavamaks
Alates 15. jaanuarist võivad kõik SAS-i ja Star Alliance'i kliendid, kes Arlanda lennujaama kaudu Åresse reisivad, lasta oma pagasi otse lõppsihtpunkti transportida.
Seetõttu ei pea reisijad SAS-i teatel Arlanda lennujaamas enam teistkordselt tolli läbima ega pagasit uuesti registreerima.
"Oleme rahul, et nüüd, mil mäesuusatamise maailmameistrivõistlusteni Åres on jäänud vaid kaks nädalat, saavutasime kokkuleppe Rootsi piirivalve ja Stockholmi Arlanda lennujaamaga ", ütles Scandinavian Airlines Sverige riigisiseste lendude juht Peter Nilsson. Tänu sellele saame me pakkuda lihtsamat ja mugavamat reisivõimalust Åre MM-ile kõigile rahvusvahelistele külalistele - nii võistlejatele kui ka suusahuvilistest toetajatele."
Rootsi turismisektoril on pikaaegne palve, et reisijad saaksid oma pagasi vastu võtta lõppsihtpunktis - selline võimalus on levinud paljudes teistes Euroopa riikides.

Ilmus esimene mahukam eestikeelne teatriajaloo ülevaade
Eile esitleti Eesti teatriliidus teost "Oxfordi illustreeritud teatriajalugu", mis on esimene mahukam maailmateatri käsitlus, mis eesti keeles ilmunud. Tõlkeraamatu aluseks on 1995. aastal kirjastuses Oxford University Press ilmunud samanimeline raamat, mille toimetajaks on John Russell Brown. Brown on teatrikirjanduses tuntud peamiselt Shakespeare'i dramaturgia ja teatri käsitluste poolest.
Eesti keeles ilmunud teos kajastab 628 leheküljel ülevaatlikult kogu maailma teatrit antiigist tänapäevani, mis mahub ära 13 peatükki. Iga peatüki on kirjutanud eri autor, kes on valinud ka erineva käsitluslaadi, mis vastab tema poolt esitatavale ainesele. Näiteks 20. sajandi modernismist on kirjutanud peatüki kuulus inglise teatriloolane Martin Esslin.

SIGNE KALBERG: Noor naisterahvas langeb päästmatult kirjatähe lummusse
Kuulsa norra kirjaniku romaan räägib kirjatähtede maagilisest mõjust noorele naisele.
Pärast kirjakujundaja Cecilia pihtimuse lugemist saab mõistetavaks, miks norra kirjaniku Jan Kjærstadi loomingut on hinnatud Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnaga. Jõudes viimase leheküljeni, peaks võtma aega ja raamatu lugemist uuesti alustama. See pole raisatud aeg, sest nii on kergem mõista, millisest armastusest on jutt, ja panna raamatus ajaliselt segipaisatud sündmused kronoloogilisse järjekorda.
Vajadus sündmused ka ajaliselt järjestada sõltub mõistagi lugeja soovist ega ole tingimata vajalik. Kuna loo jutustaja on juba täiskasvanud naine, siis tema meenutused, tagasihüpped lapsepõlve esialgu segavad aru saamast, millest on jutt. On küll mõistetav, et juba väikese tirtsuna tekkis Cecilial oma vanaisa, hauakivide valmistaja Elias Jenseni töökojas huvi kirjamärgi vastu.

KIVISILDNIK: Romaan Ameerika Häälest kui tagakiusatu lugu
Aronovich kirjutab hilispagulasest, kes pärast olümpiaregatti Ameerika Häälde tööle läheb.
Väliseesti kirjandus pole kaua aega kogenud sellist ebaõnnestumist nagu Aronovichi Ameerika Hääle teemaline romaan. Viissada lehekülge kõige halvemat eesti proosat, millest soovitan võimalikult kaugele hoida. Paljutõotav materjal on ära solgitud, pole see ei ilukirjandus ega memuaarid, veel vähem dokumentalistika.
Autori pahatahtlikkus ja erapoolikus on ilmne. Kui ta poleks äratuntavatele tegelastele varjunimesid pannud, istuks ta ilmselt laimamise ja rahvastevahelise vaenu õhutamise pärast kohtupingis. Tugevad tunded annavad vahel võimsa kunstilise tulemuse, antud juhul on tulemuseks ainult kaootiline ja kibestunud tekstimass.
Lugu räägib hilispagulasest, kes olümpiaregati järel Ühendriikidesse putkab, Ameerika Hääles tööotsa leiab ja seal seni tagakiusamise all kannatab, kuni vaimne tervis üles ütleb. Kogu see udune romaan on pärast kaklust rusikatega vehkimine. Objektiivne on ainult kontorimööbli kirjeldus. Ajalugu, Ameerika ja inimesed on kujutatud kas halvasti või halvustavalt.

Klassikaraadios alagab Philip Glassile pühendatud nädal
Klassikaraadios algab 29. jaanuaril "Glassika nädal", mis on pühendatud XX sajandi ühe tuntuma helilooja Philip Glassi 70. sünnipäevale. Philip Glassi muusikal on Klassikaraadio kuulajate hulgas palju austajaid.
Philip Glass on Leedu juutide emigrantide perest pärit ameerika helilooja, kes oma loomingus sünteesib edukalt klassikalist, pop- ja maailmamuusikat. Tegemist on ühe enimesitatud ja edukaima praegu elava heliloojaga maailmas.
Glassi lähimate sõprade ja tihti ka koostööpartnerite ringi on kuulunud Chuck Close, Doris Lessing, Allen Ginsberg, Robert Wilson, Ravi Shankar, Dennis Russell Davies ja isegi ansambel Aphex Twin on teinud temaga koostööd.
Glass on üks Tiibeti maja loojatest 1987. aastal, koos Columbia ülikooli ja professor Robert Thurmani ning näitleja Richard Gere'iga.
Philip Glassi mahukast loomingust tuleb Klassikaraadios ettekandele mitmekesine valik helilooja teoseid, muuhulgas tervikuna Glassi kuulsaim ooper "Einstein on the Beach" 29. jaanuaril kell 19.

Kirjastajad loovad kaks uut naisteajakirja
Mullu kevadel turule tulnud Naistelehe edu innustas kirjastajaid lähiajal välja tulema kahe uue naistele mõeldud nädalakirjaga.
Naistelehe väljaandja Presshouse toob ülejärgmisel nädalal turule venekeelse naisteajakirja Bravo, mis hakkab ilmuma esmaspäeviti, kirjutab Postimees.
Ajakirjade Kirjastusel on plaanis märtsis üllitada naistele mõeldud nädalakiri.
Uued ajakirjad toovad lähiajal turule ka Forma Media ja Ühinenud Ajakirjad. Esimeselt jõuab poeriiulitele ajakiri Meie Pere, teiselt Toit & Tervis.

Baskini anekdoodid
"Miks sa tahad, et ma suudlemise ajal hoiaks sul kõrvadest kinni?"
"Sest ükskord kadus mul sellises olukorras rahakott!"
Kaks naabrit saavad kokku:
"Soovin õnne, sõber! Te ikka leppisite naisega ära! Nägin teid eile hoovis puid saagimas."
"Mitte puid, vaid mööblit!"
"Kas soovite seeni?"
"Ei, suur tänu pakkumast. Ma armastan ainult korjata!"
"Nagu soovite, ma võin kõik seened põrandale visata!"
Blondiinil sündisid kaksikud. Ta istub haiglas ja nutab. Palatisse tuleb arst:

JÄRJEJUTT (58): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Mišat polnud juba kolmandat ööd järjest kodus. Leena ei oodanudki teda eriti - oli tema joomahoogude ja hulkumisega harjunud ning juba magama heitnud, sest pidi hommikul instituuti minema. Kuid peagi pärast keskööd Miša ilmus - see oli ootamatu, sest kui ta kord juba jooma hakkas, siis naasis alati hommikul.
Sedapuhku sammus ta otse lävelt, nagu oli - mantlis ja räpastes saabastes, üleni haisev ja kasimata - magamistuppa ja kummardus vaikides Leena kohale, vaadates teda hämaruses tuld põlema panemata. Miša tundus olevat täiesti purjus ja arutu. Tema mustad silmad kiirgasid ebaloomulikult nagu väävliga tehtavas tsirkusetrikis ja heitsid põskedele hõbedast kuma. Veel üsna hiljuti kaunist nägu moonutas kramp, mis ei lasknud lihastel lõtvuda. Leena puges sügavamale teki alla ja vaikis, sest oli alkohoolikuga elamise kibedast kogemusest õppinud: kas sa räägid midagi või üldse mitte, kõrvade omanik ei kuule nagunii midagi. Tuleb ära kannatada, kuni ta magama jääb - ongi kogu retsept.

Ma ei lähe valima
Riigikogusse pürgijad annavad ahvatlevaid lubadusi. Mina neid ei usu ja valima ei lähe. Mul on ükskõik, kes riigikogusse saab, on seal siis sportlane, kirjanik või näitleja. Minu, pensionäri elu ei lähe paremuse poole.
Mina praeguse Eesti eluga rahul ei ole. Eesti NSV ajal sain 120 rubla kuus pensioni, selle rahaga sai lahedalt ära elada. Nüüd aga tuleb rahakoti põhja kraapida, puudust ja viletsust tunda.
Aleksander Kõrgesaar, Jõgevamaa, Vaiatu küla

Sanktsioonid toovad häda
Väga lühinägelik on Tõnismäe pronkssõdurit pidada vaid venestamise sümboliks. See pronkssõdur on ka nende eesti meeste mälestuseks, kes langesid punaarmee ridades.
Ei saa nõustuda ka Kaarel Tarandi seisukohaga (EPL 23.01), et Venemaa majandussanktsioonid tuleksid Eestile vaid kasuks. Muidugi on hea, kui rongide voorid ei tee kära. Aga ma ei taha näha kedagi sattumas nende hulka, kes kaotavad töö. Meie töötu abirahast ei ela ära ju ka parima tahtmise juures.
Erika Vain, Tallinn

Venemaa vanad kombed
Kurjuseriigile N Liidule omane käitumine lööb välja tänapäeva Venemaa igas sammus ja teos. Kes julgeb tema sees tõsisemalt sõna poetada, see arreteeritakse või tapetakse - ärimehed, pankurid, ajakirjanikud. Ajaloofakte moonutatakse ning eitatakse, toimub tohutu manipuleerimine - näiteks Tõnismäe pronkssõduriga. Kõik teised on halvad, Venemaa meelest nagu milleski süüdi, aga Venemaa ise mitte.
Heino Lillepuu, Pärnu

Braavo, Raivo! 
Midagi nii arukat, kui Raivo Järvi arvamused Pervõi Baltiiski Kanali telesillas Moskvaga, pole üle pika aja ühegi poliitiku suust kuulda õnnestunud.
Ta oli jäetud Tallinna stuudiosse praktiliselt üksi, vastamisi Vene arvamusliidrite raskekahurväega Moskvas. Härrade Tulviste ja Lotmani loobumise järel võis veenduda, et ka üksi võib ja saab olla sõdur lahinguväljal.
Elav näide sellest, mida saab ja suudab hea ja õige sõna, püüdmata kedagi solvata või alavääristada, vastupidiselt ambitsioonikatele poliitikutele, kes püüavad igast vastasseisust oma mina upitamiseks kasu lõigata.
Väino Ubina, Tallinn

Veiderdamine linnaehituses
Kui me laseme linna planeerima-projekteerima suvalise arhitektidiplomi omaniku, siis võime tagajärgi näha aastate või aastakümnete möödudes, avastades, et inimesed ei söanda välismaalt külalisi kutsuda, soovivad kodukandist ära kolida ning välismaale tööle siirdujad ei kipu koju tagasi tulema.
Juba Nõukogude ajal meeldis võimuritele peaarhitekti kohal näha ebaprofessionaali-käsutäitjat. Linnade kujundamisel tõrjutakse ka praegu spetsialiste või sunnitakse neid võimurite ees vastuvaidlematuteks käsutäitjateks. Ka arhitektidel-planeerijatel on lapsed toita ja laenud maksta. Oma teadmiste demonstreerimine võib ju töökoha kaotusega lõppeda.
Erakondade rahastajad soovivad parteidelt vastuteenetena ihaldusväärseid krunte (soovitavalt näiteks kesklinnas, mere ääres, keskväljakul, teatrile ettenähtud krundil) ja takistusteta ehitusloani jõudmist. Kui võimuparteide toetus seljataga, siis pole vaja ka arhitektuuri peale raha raisata. Projekteerijaks sobib ka kogemusteta arhitekt, kes ei oska ega julge projekti eest palju raha küsida ning allub vastuvaidlemata tellija nõudmistele.

Teistsugustele pasunasse
Valimiseelsel ajal muutub elu Eesti meedias taas kord pisut tüütuks, lahmivaks ning ärapanevaks. Vägagi põhjendatud arvajate kõrval võtavad sõna ka mõned nii-öelda äärmuslased, kes tahaksid kõrvaldada kõik teisitimõtlejad. Aeg-ajalt tõuseb minu suhteliselt tagasihoidlik isik mõne arvaja huviorbiiti, luues nõnda huvitava paradoksi, et homoteema olevat küll tähtsusetu, aga me ikkagi tõstatame selle teema ja sarjame ühte parteid, mille esindajate hulgas on homo. Viimati võttis sedasi arvata Eero Laidre ("Sotside kohatu agarus", EPL 20.01 - toim), hoiatades, et kui asjalood nii jätkuvad, siis varsti on riigikogus ka pitsikudujad.
Kummaline, millise loogikaga leitakse homodest rääkides seoseid. Loobitakse tüüplausungeid, et homod ei saa lapsi, homodel on üleilmne vandenõu ja võimuhaaramise soov ning muud säärast. Äärmuslikumad soovitavad minusugustele hullumaja või tuleriita. Laidre astus sammu edasi, väites, et õigustega koos olgu ka kohustused, ning tõi selleks lapsesaamise.

Supisöömise pilt ja hilisem näitus
2002. aastal sain vanalinnapäevadeks loa korraldada 91. isikunäitus Õpetajate Majas. Fotosid mahtus sinna 45-aastasest ajavahemikust ainult 109. Valikul oli rõhk momentide tabamisel ja huumoril. Portreid oli kolm: Heino Lipp, Erika Salumäe ja Erki Nool. Muidugi näitasin ka võtteid laulvast revolutsioonist, osa pilte olid uued, mida varem polnud näitusel eksponeeritud.
Uute hulgas oli ka veidi lõbus foto "Kes sööb selle supi?". Selle tegin ma 1987. aastal loodusesõprade seltsi juhatuse väljasõiduistungi ajal 9. Mai kolhoosis. Kahekordne sotsialistliku töö kangelane tegi lõunavaheajal spordiplatsil suppi välja. Hea oli! Tegin seal mitmeid fototabamusi, kuid mainitu oli parim.

Liigikaitse puudulikkus Eestis
Liigikaitse puudulikkuse ja ekslikkuse alus Eestis on ebakompetentsus ja sellega mitut pidi seotud ametnike-otsustajate soovimatus anda ühiskonnale ja looduskaitsele vajalikke tulemusi. Ebakompetentsus on põhjustanud palju asju, sealhulgas ekslikke liiginimekirju ja liikide ebakompetentset paigutamist kaitsekategooriatesse.
2004. aaasta määruses on kolmandas kaitsekategoorias Eestis tavaliste kahepaikseliikide (tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rohukonn) kõrvale "ära eksinud" üks üliharuldane liik, kellel on teada vaid üks leiukoht Eestis (järvekonn, Tartu linnas); järvekonnast tavalisem liik mudakonn on aga asetatud rangemasse, teise kaitsekategooriasse.

Mis sai allveelaevahävitajast? 
Siberis asumisel olles nägin ma Novosjolovo alevis perekond Libliku juures sõjaeelses ajakirjas fotot allveelaevahävitajast, mida rahva annetuste eest pidi Prantsusmaal Eesti Vabariigi jaoks ehitatama. Huvitav oleks teada, mis tollest hävitajast sai. Kas ta ehitati valmis, jäi pooleli või napsas keegi laevukese endale?
Tiit Birkan, Keila
Vastus:
Toe Nõmm, ajaloolane
1930. aastatel pakkus Prantsusmaa Eestile vanu sõjalaevu, mis tonnaažilt ja varustuse poolest oleksid ehk allveelaevahävitajateks sobinudki. Eesti ütles neist ära. Võib-olla avaldati ajakirjas foto, millel oli mõni pakutav laev. Eesti ise allveelaevahävitajat Prantsusmaalt ei tellinud.

TÕNU ÕNNEPALU: Nukunäod ja mänguraha
Sa ütlesid, et vaevalt küll, et sa valima lähed. Et pole nagu vahet. Ma ei tea, kuidas see üldse jutuks tuli. Sest üldiselt pole ju valimised eriti populaarne teema.
Aga me seisime autoga parajasti Vabaduse väljakul valgusfoori taga ja väljast talvepimedusest vaatas sisse üks suur särav nukunägu. Sa ütlesid veel, et huvitav, kuidas nad oskavad inimesed nii ühesuguseks teha. Tõesti, huvitav. Aga nüüd on need õnne, raha ja rikkust lubavad näodki ära koristatud, nii et mis veel üldse peaks valimisi meelde tuletama?
Aga su muuseas pillatud avaldus pani mind mõtlema. Tegelikult ma olin mõelnud umbes sama, et pole nagu vahet. Aga sinu noorusliku protesti vastu tekkis minus omakorda vanainimeselik protest. Kuidas siis nii saab! Valimised on ikkagi tähtsad. Või kuidas?
Aga miks nad siis tunduvad nii ebatõsised? Nukunäod ja mänguraha. Sest mängurahana see tundub, mida nad kõik pakuvad. See pole ju ometi tõsine. Keegi ei paku sulle niisama raha. See on nagu siis, kui lapsed poodi mängivad. Raha maksab mängu lõpuni. Päris poest päris kommi saab ikka päris raha eest. Võib kergesti jääda mulje, et valimised ja valitsemine nagu ei puudutakski päris elu. Või isegi, et parem hoia eemale, kui ei taha petta saada.

ANDRUS KIVIRÄHK: Vurled, matsid ja sambaerakud
Öeldakse, et kui kassid on kodunt ära, siis on hiirtel pidu. Ja samuti on teada, et kui kirikud öösel tühjaks jäävad, siis peavad kuradid seal oma musti missasid.
Nii pole mitte midagi imelikku ka selles, et kui Toomas Hendrik Ilves oma vastuvõtu Tallinnast Tartusse kolis, ei jäänud Estonia teatrimaja sugugi kasutult laokile. Vastupidi! Ühe iseseisvuspäevapeo asemel toimub neid seal sedapuhku koguni kaks! Esmalt võõrustab oma sõpru ja seltsimehi põllumajandusministeerium, seejärel korraldab vastuvõtu Tallinna linnavalitsus.
Kahtlemata jäänuks need piduõhtud olemata, kui möödunud sügisel oleks presidendiks valitud Arnold Rüütel. Aga nüüd on mõne inimese solvumine ja trots nii suur, et otse loomulikult tekkis nende peas kaval mõte - mis kurat me sinna Ilvese vastuvõtule ronime? Teeme ise, ja teeme uhkema! Näe, va loll jättis Estonia vabatahtlikult tühjaks ning kobis kuhugi ääremaale - päris paras, istugu peale oma tuulises telgis ja mälugu nätsu. Meie läheme igatahes Estoniasse, ajame jalad harki ja surume hoopis Rüütli kätt nagu mehed muiste.

REPLIIK: Lumemöldrite vahva töö
Otepääl valitses eile kena talveilm ja maailmakarikasarja etapiks imekiiresti valmistatud suusarajad kiirgasid päikesepaistes. Kuigi ilmataat õnnistas tehislumetootjaid vajalike külmakraadidega alles öösel vastu pühapäeva, jõudsid lumemöldrid ehk neliteist lumekahurit anda kavandatust rohkemgi toodangut.
MK-etapi korraldajad eesotsas ohvitserliku olekuga Alar Arukuusega käisid rahulikult ringi - nad andsid tippsuusatajatele väga heas korras rajad, tõsi, seekord ilma koduse suusapeo firmamärgi, Tehvandi tõusuta.
Ka rahvusvahelise suusaliidu murdmaajuhi Jürg Capoli nägu oli naerul - eestlaste risk õigustas end ja nende usalduskrediit kasvas.

JUHTKIRI: Palagan riigikogus
Küllap võib nii mõnelgi, kes on tutvunud lõppeva nädala riigikogu stenogrammiga, jääda mulje, et parlamendis tehakse rohkem teatrit kui sisulist tööd. Mõned näited riigikogus poetatud repliikidest: "Ma ei ole võimeline Juhan Partsi karjete vahel küsima!" (reformierakondlane Meelis Atonen), "Mis õigusega te väljendate minu mõtteid? Teie peas ei ole minu mõtteid!" (fraktsioonitu Liina Tõnisson majandusminister Edgar Savisaarele), "Ei tea, kas selline mõttekas mees nagu Mart Laar ka riigikogu töös osaleb või on praegu mingile tööpostile saadetud?" (Atonen), "Teie kui astrofüüsik oskate öelda, kas praegu on mingi täiskuuaeg?" (ühendparteilase Sven Sesteri küsimus riigikogu aseesimehele Ene Ergmale).

Võrumaal kadus jõe ääres viieaastane laps
Täna kella kahe paiku päeval teatati Lõuna-Eesti häirekeskusele, et Võrumaal Sõmerpalu vallas Kärgula külas Pühajõe ääres on kaduma läinud viieaastane laps.
Lõuna-Eesti päästekeskuse tuukrigrupp otsis kaduma läinud last jõest, teatas Lõuna-Eesti päästekeskus. Saabunud pimeduse tõttu lõpetasid tuukrid kella poole kuue ajal otsingutööd. Last täna leida ei õnnestunud, otsimist jätkatakse homme.
Külmemate ilmade saabudes tekib veekogudele õhuke jääkiht, mis raskuse all kergesti murdub. Päästekeskus palub inimesi hoiduda jääle minekust seni, kuni jää on turvalise paksusega ning lapsevanematel mitte jätta lapsi veekogude läheduses järelevalveta ja selgitada neile jääle mineku ohtusid.

Tuul segab liiklust nii maal kui merel
Tuisanud lume tõttu on sõitmine kohalikel teedel raskendatud ning tuul häirib ka laevaliiklust.
Pärastlõunal enne kella nelja oli suurem lumesadu vaibunud ning asendunud pinnatuisuga, teatas Maanteeinfokeskus. Põhiteede sõidujäljed olid soolaniisked ning lumevabad, kuid sõidujälgede vahel, ristmikel, kiirendus- ja aeglustusradadel esines soolalumesegu, teatas maanteeinfokeskus.
Ida- ja Lääne-Virumaal ning Jõgeva maakonnas olid tuisukohad lumised ning kohati ka väga libedad.
Nii õhu- kui ka teepinna temperatuuri mõõdeti -3 kuni -6 kraadini, tuisus oli nähtavus piiratud ja autojuhtidel palutakse arvestada talviste teeoludega ning valida vastav liikumiskiirus.
Nordic Jet on kõik oma laupäevased reisid anulleerinud, teatas Tallinna sadam.

Haapsalu sai uue linnapea
Eile sai Haapsalu linnapeaks Ingrid Danilov, eelmine meer Teet Kallasvee lahkus omal soovil ja sai minnes kaasa 4 kuupalga suuruse preemia.
Lahkuva linnapea Teet Kallasvee osas tõusis küsimus, kas talle maksta hüvitist või mitte, kirjutab Lääne Elu.
Volikogu esimees Arder Väli selgitas, et seadus võimaldab 3-8 aasta staažiga töötajat lahkumisel premeerida kuni nelja ametipalga suuruse hüvitissummaga, kuid volikogu liige Lauri Luik kinnitas, et Haapsalu linna põhimääruses pole omal soovil töölt lahkunud linnapeale hüvitist ette nähtud ja seega ei saa sellist ettepanekut volikogus arutelul olla.
Viieminutilisel vaheajal leiti eelnõusse kõiki fraktsioone rahuldav sõnastus - linnapeale ei maksta hüvitist, teda premeeritakse.
Ingrid Danilov oli ainus linnapeakandidaat, kes volikogule kinnitamiseks esitati: 15 kohapeal olnud saadikust hääletas Ingrid Danilovi poolt 12 ja kolm valimissedelit tunnistati kehtetuks.

Meedia on kõige sõbralikum roheliste erakonna vastu
Rohelisel Erakonnal oli detsembris ja jaanuaris kõige suurem positiivse meediakajastuse osakaal.
Detsembris olid 11% Rohelise Erakonna trüki, tele-, raadio- ja veebimeedia kajastustest positiised, jaanuaris langes see näitaja seitsmele protsendile, kuid erakonnal oli siiski mõlemal kuul suurim positiivse meediakajastuse osakaal, selgus monitooringufirma Observer ETV tellimusel valminud uuringust., kirjutab ETV24.
Rohelise Erakonna negatiivse tooniga meediakajastuse osakaal oli detsembris ja jaanuaris kokku kõige madalam, detsembris oli 6% erakonna kajastusest negatiivse tooniga ning jaanuaris vaid 5%.
Kõige enam negatiivseid meediakajastusi oli nii mullu detsembris kui tänavu jaanuaris Keskerakonnal. Detsembris olid 21,5% Keskerakonna kajastusest negatiivse tooniga ning jaanuaris 21,2%.

Põltsamaa saab gaasikütte
Projekti kogumaksumuseks on 44 miljonit krooni ning selle rahastamisel osalevad riik ja firmad Fortum Termest ja Eesti Gaas, Põltsamaa linnavalitsus ja Põltsamaa vallavalitsus.
Jõgeva ja Põltsamaa vahelise gaasitrassi ehitamise idee algataja maavanem Aivar Kokk selgitas, et Põltsamaa linna suuremad firmad Põltsamaa Felix ja E-Piim peavad gaasikütte toomist Põltsamaale oma eksisteerimiseks hädavajalikuks: "On igati mõistetav, et tänased ettevõtted soovivad tootmistegevust arendada seal, kus selleks on loodud kõige paremad infrastruktuurid. Arvestused näitavad, et vaatamata üldisele elukalliduse tõusule, on gaasiga kütmine praegu siiski kõige ökonoomsem. Näiteks maksab õliküte märksa rohkem.", kirjutab Vooremaa.
Aivar Kokk meenutas, et aastail, mil ta Jõgeva vallavolikogu esimees oli, toodi gaasiküte nelja külasse, mille elanikud oma kütmistingimustega tänaseni rahul on.

Valga linnasekretär lahkub töölt
Valga linnasekretär Janar Kuus lahkub ametist omal soovil ja lahkumishüvitist ei saa.
Valga linnapea Margus Lepik tegi linnasekretär Janar Kuusile ettepaneku anda omal soovil lahkumisavalduse ja Kuus tegi, nagu soovitud, kirjutab Valgamaalane.
1. veebruarist lahkuvale Kuusile lahkumishüvitist ei maksta.

Justyna Kowalczyk võitis Otepää MK-etapi
Justyna Kowalczyk võitis Otepää maailmakarikaetapi naiste 10 km klassikatehnikasõidu, edestades MK-sarja üldliidrit, soomlannat Virpi Kuituneni 7,8 sekundiga.
Esimesest vaheajavõtu punktist 0,9 km peal liidriohjad haaranud poolatar ei andnud kohta kordagi käest ning kasvatas vahet lähima jälitaja Kuituneniga võistluse edenedes tublisti, ent viimase 2,5 kilomeetriga väsis ja andis soomlannale võimaluse, mida ta ära kasutada ei suutnud, kirjutab ETV Sport. 
Kolmanda koha Otepääl sai 14,5 sekundit kaotanud ukrainlanna Valentina Ševtšenko, kes duellis norralanna Marit Björgeniga jäi lõpuks peale 5,4 sekundiga. Neljanda koha võttis itaallanna Marianna Longa (+ 32,3), viienda Vibeke Skofterud (+ 54,6) ja kuuenda Therese Johaug (+ 56,5).
Kristina Šmigun ebaõnnestus kodupubliku ees ning sai kaotusega 1.40, 7 Kowalczykile kokkuvõttes 21. koha.

Narvas hukkus tulekahjus inimene
Täna öösel süttis tulekahju Narvas linnas, põlesid elamu ja kuur ja kahjutules hukkus üks inimene.
Täna kella ühe paiku öösel sai häirekeskus teate tulekahjust Narva linnas Jõe tänaval, teatas Ida-Eesti päästekesksu. Suure leegiga põlesid palkelamu (mõõtmetega 9 x 12 m) ja kuur. Suur oht oli kõrvalasuvatele hoonetele.
Tuld kustutasid seitse päästeautot Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe komandodest ning kohale sõitsid ka kiirabi ja operatiivkorrapidaja.
Tulekahju lokaliseeriti poole kolmeks öösel ja kustutati lõplikult kella üheksaks hommikul.
Hommikul kell üheksa leidsid päästjad tules hukkunud mehe surnukeha.
Tulekahjus hävisid elamu katus, lagi ja sisustus. Päästjad hoidsid ära tule leviku nelja ja kümne meetri kaugusel olevatele elamutele.

Sillamäe sadama ehitustöid segavad sõjaaegsed mürsud
Sillamäe sadama ehitustööd on viimastel kuudel nähtavale toonud kümnete kaupa II Maailmasõjaaegset sõjamoona: viimase kolme kuuga on demineerimiskeskus sealt leidnud 69 lõhkekeha.
Sinimägede lahinguid uurinud ajaloolane Ivika Maidre ütles, et Sinimäe lahingute ajal asus Sillamäel Saksa vägede üks staapidest ning võimalik, et seal olid ka moonalaod, kust sõjakraami rindele toimetati: "Lõhkekehad, mis Sillamäe sadama ehituse käigus leitud, on peamiselt Saksa suurtükimürsud, mis demineerijate keeli öeldes on" torust läbi käimata ", kirjutab Põhjarannik.
Sillamäe sadama piirkonda haldava ASi Silport Kinnisvara juhatuse liige Tõnis Seesmaa tunnistas, et lahingumoona ilmnemine ehitustöödel tuli ebameeldiva üllatusena ja sõjamoona tõttu tuleb ettevaatlikult tegutseda, kuid õnneks on tegemist väljalaskmata mürskudega, mis ei ole nii ohtlikud. "Demineerijad võtavad need siin sülle ja tõstavad auto peale."

Võru linnas on vesi kõrgematel korrustel kallim
Õiguskantsler Allar Jõks tuvastas Võru veeklientide ebavõrdse kohtlemise: hinnapakett on kogu maja eraklientidel ühesugune, aga kõrgematel korrustel on veesurve nõrk.
Ühtne abonenttasu tundus Kreutzwaldi tn 22 9-kordse maja korteriühistule sellises olukorras diskrimineeriv ning nad pöördusid järelevalve taotlemise avaldusega õiguskantsleri poole, kirjutab Lõuna Leht.
22. detsembril saatis õiguskantsleri büroo soovitused probleemi lahendamiseks Võru linnavolikogule: õiguskantsleri asetäitja Aare Reenumäe allkirjaga kirjas seisab, et omavalitsustel on õigus veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinda (sh abonenttasu määra) diferentseerida, aga seejuures tuleb vältida ebavõrdset kohtlemist ja Reenumägi lubas järelmenetluse korras jälgida, et Kreutzwaldi 22 ühistu ebavõrdse kohtlemise juhtum saaks lahendatud.

Täiskuunädal riigikogus - vennaarm on lõppenud
Lähenevate valimiste karm hingus muudab parlamendi üha ägedamaks ja lärmakamaks.
Poliitikud pidasid sel nädalal riigikogus maha mitu tulist sõnasõda, kus emotsioonid kippusid üle ääre ajama. Korduvalt sumisesid saadikud saalis nii valjusti, et arutelusse tekkisid pausid. Tundub, et must kass on jooksnud läbi just Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu vahelt. Temperamentses õhustikus polnud riigikogu esimehel Toomas Varekil ja ase-esimeestel Maret Maripuul ning Ene Ergmal lihtne istungeid ohjata. Eesti Päevaleht avaldab kärbetega väljavõtteid kolme päeva stenogrammidest.
Teisipäev,
debatt Sakala keskuse üle
Meelis Atonen: Arvasin, et Isamaaliit on erakond, kes alati kaitseb omanikke, sest era- omand on püha ja puutumatu… Ja nüüd, ärge palun segage, kui ma räägin, ja nüüd järsku... Ma ei tea, kas saalis peab mingi elementaarne kord olema või on nii, et karjutakse julmalt vahele, et ma ei saakski rääkida? Kas ma saan rääkida või ei saa?

Inimese hooleta jätnud kiirabivelsker mõisteti süüdi
Kiirabi saatis tänavalt leitud teadvuseta
Harju maakohus mõistis eile endise kiirabibrigaadi juhi Georg Moosese süüdi ettevaatamatuse tõttu surma põhjustamises.
Kohtunik Katrin Puhkason ütles kohtuotsust ette lugedes, et Mooses ei tegutsenud velskrina ja kiirabibrigaadi juhina vastavalt oma ametijuhendis kirja pandud kohustustele ning selle tagajärjeks oli inimese surm.
Mooses toimetas 2004. aasta suvel kiirabibrigaadi juhina töötades tänavalt lamamast leitud 27-aastase noormehe politsei arestikambrisse, kus ta paari tunni pärast suri. Karistuseks mõisteti Moosesele viis kuud vangistust, tingimisi kolmeaastase katseajaga. Lisaks tuleb tal tasuda kannatanu isale 13 000 krooni matusekulude ning ligi 12 000 krooni kohtukulude katteks.

Kaheksa väikest õpilast kolmes Inglismaa koolis
Kui me ühel jaanuariõhtul Hulli väga inglasliku tillukese hotelli külalistoas Anne-Ly ja Aivo Suitsu ning nende kahe lapse, Ivo (17) ja Signega (14) kohtume, on nad kodust kaasa haaranud hunniku koolist antud kiituskirju.
Silme eest võtab kirjuks, kui palju Inglise koolis lapsi kiidetakse! Ja kui oluline on see nendele ja vanematele.
Ema ei jõua ühtlasi ära kiita, et väikesed inglise lapsed ja ka Suitsude pisimad ei pea tassima tinaraskeid koolikotte nagu varem Kasari koolis. Nagu sageli Eestist mujale kooli läinud, tunnistavad ka Suitsude suuremad lapsed, et neil ei ole sugugi raske koolis teistega sammu pidada.
Pisikesed - sweets, nagu neid algkoolis inglise keeles hellitavalt kutsutakse - ei saa eales üksi, ilma vanema õe või vennata (ema-isa on ju tööl) kooli minna ega sealt tulla.
Kahe aastaga keel selge
Kolm pisemat Suitsude pere last, Moonika, Maarja ja Heino, käivad Hulli Stepney primary's ehk algkoolis, mis on nende jaoks üldse elu esimene kool. Ema ütleb, et inglise keeles kirjutamine tuleb lastel isegi paremini välja kui eesti keeles.

Pereema tunneb tööst uhkust
Anne-Ly Suits loeb lastega kodus oldud aastaid kokku ja neid saab tublisti üle kümne. Pole imestada, et ta nüüd kodust väljas tööl käimisest suurt rõõmu tunneb.
"Mulle meeldib mu töö!" kordab ta ikka ja jälle ning näitab Eestist tulnule uhkusega, kuidas paneb paarikümne sekundiga kokku uhke lillekimbu, mis poes maksab 15 naela.
Lillevabrik, kus Suitsud töötavad, asub Hulli äärelinnas suures angaarilaadses hoones. Jahedates, et mitte öelda külmades ruumides seab paarsada võõr-töölist Inglismaa lillepoodide jaoks kimpudesse lilli, mis jõuavad siia mujalt maailmast.
Anne-Ly silmad säravad lakkamatult, kui ta jutustab oma edust tööl: kõige lihtsamast lillesättimisest kõige kallimate kimpude laua eestööliseni. Lihula lillepoes sätiks ta nüüd kõik kimbud ümber. Üks kauge unistus on oma lillepood, mis võib-olla teostub kunagi ikkagi Eestis.

Kaheksa väikest, kaks suurt ja täiesti uus elu Inglismaal
"Ei, ma ei taha Eestisse tagasi tulla!" raputab Eesti tuntuima suurpere ema Anne-Ly Suits veendunult oma lühikeseks pöetud pead oma uues kodulinnas Inglismaal.
Anne-Ly näol on muljet avaldav meik ning ta kurdab, et on Inglismaal elades hakanud paksuks minema. Et kipub öösel igasuguseid kaalule halvasti mõjuvaid näkse sööma - kui isu tuleb, ja pärast rasket tööpäeva lillevabrikus ning õhtust kaheksa koolis käiva lapse kantseldamist tuleb ju isu peale. Eks ta selle jutuga ütle eelkõige seda, et Suitsude peres on lõpuks saabunud päevad, mil toidu pealt enam kokku hoidma ei pea ning iga senti ei loeta. Anne-Ly näitab käega neid toidukorvimägesid, mida saab suurele perele nüüd kas või iga päev osta.
Pere 14 lapsest vanuselt teine tütar Kristel, kes elab, töötab ja õpib Eestis, täpsustab, et eks toitu ostab ema Inglismaalgi odavamatest poodidest. Ja neis on hinnad samad mis Eestis või isegi odavamad. Lihtsalt valik on suurem. Igas mõttes.

Koit Pikaro: allilm võitis prokuratuuri
Marek Võrk jääb ainsana vahi alla, kuna teda saab kuritegudega
Kohus jättis eile prokuröri taotlusel kuueks kuuks vahi alla vaid ühe kuuest kaks päeva tagasi politseioperatsiooniga vahistatud ja Hans H. Luige lähedaste elukohtade süütamises kahtlustatust.
"Kuni kuueks kuuks on vahistatud Marek (Marek Võrk - toim), keda saab otseselt seostada sündmuskohtadel toime pandud kuritegudega," ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestus. "Tema roll on kuriteo toimepanemisel otsustava tähendusega," lisas ta.
Jäävad kahtlusalusteks
Evestuse sõnul tuvastas uurimine, et ülejäänud viie kinnipeetu roll on kuriteos teisejärguline. "Aga nad on jätkuvalt kahtlusalused ja neile on kohtu otsusega kohaldatud tõkend elukohast lahkumise kohta," lisas prokurör.

Kägu teenis suvila müügist hiigeltulu
Kägu ostetud suvilat kasutasid varem välisministrid, sealhulgas tema elukaaslane Ojuland.
Oliver Kruuda käest kõigest poole miljoni krooni eest Keila-Joa puhkekompleksis suvila ostnud ärimees Raimo Kägu müüs selle napilt aasta hiljem kuuekordse hinnaga maha.
Ülemöödunud aastal lahvatas skandaal, kui ilmnes, et Keila-Joal endiste riigitegelaste meelispaigana tuntud suvilakompleksi erastanud Kalev REC müüs kõigest poole miljoni krooni eest suvila Edgar Savisaare ettevõttele OÜ Fixor Holding ning endise välisministri Kristiina Ojulandi elukaaslase Raimo Kägu firmale OÜ Marriot. Toona hinnati, et suvilate tegelik väärtus oli mitu korda suurem.
OÜ Marriot 2005. aasta majandusaruandest selgub, et ettevõte on põhivara müügist teeninud tollel aastal üle 4,6 miljoni krooni. Küsimusele, kas ta on Keila-Joa suvila juba maha müünud, vastas Kägu: "Ma ei kommenteeri. Mul ei ole seda kohustust." Ka Kristiina Ojuland ei nõustunud Keila-Joa suvila müügist rääkima, öeldes, et selle kohta tema käest pärimine näitab ajakirjaniku ebakompetentsust.

Venemaa asepeaminister: tasuta gaasi enam ei saa
Venemaa esimene asepeaminister Dmitri Medvedjev teatas täna Davosi majandusfoorumil, et Venemaa ei anna enam kellelegi tasuta maagaasi.
Medvedjev selgitas Davosi majandusfoorumil Šveitsis, et Venemaa peab arvestama reegleid, mis on Euroopa majanduses välja kujunenud: "Olles üks osa Euroopa majandusest ja seega ka maailmamajandusest, peame me aktsepteerima reegleid, mis on Euroopas ja maailmas välja kujunenud. See tähendab, et keegi ei saa enam tasuta gaasi.", vahendab Ria Novosti.
Asepeaminister Medvedjev teatas täna ka seda, et kõige lähemas tulevikus võib Venemaast saada maailma suurim naftatootja. Medvedjev lisas, et juba praegu on Venemaa maailma suurim maagaasi tootja ja elektrienrgia tootmises hoitakse neljandat kohta ning asepeaminister kinnitas, et Venemaa jätkab energiasektorisse investeerimist.

Briti politsei kiivrita rattavargaid ei jälita
Briti politsei loobus jälitamast teolt tabatud mootorratta- vargaid, kuna pättidel polnud kiivreid peas ja kukkumise korral saanuks kurikaelad politsei kohtusse kaevata.
Suurbritannias Greater Manchesteris elav Pauline Nolan märkas paar nädalat tagasi koju sõites, et kaks teismelist poissi on varastanud tema poegade mootorrattad ja sõidavad nüüd nendel proua Nolanist mööda, vahendab BBC.
Proua Nolan helistas politseisse, kust talle öeldi, et seadusekaitsjad olid juba pätte märganud. Paraku öeldi politseist ka, et seadusekaitsjad ei saa rattavargaid jälitama hakata, kuna pätipoisid ei kanna kiivreid, nii et kui tagaajamise käigus peaks juhtuma õnnetus ja rattavargad viga saaks, siis saaks pätid politsei kohtusse kaevata. Sel põhjusel ei saanud politsei rattavargaid jälitada. Proua Nolan rääkis BBC-le, et ta oli sellest vastusest tummaks löödud ja ka talle selle põhjenduse öelnud politseinikul endal paistis piinlik olevat.

Jaapanit tabas linnugripipuhang
Edela-Jaapanis tabas ühte linnufarmi linnugripipuhang, viirus oli H5N1 tüvega ja see on käesoleval kuul juba teine linnugripijuhus Jaapanis.
3200 lindu suri viirusesse ja ülejäänud 50 000 farmi lindu hukati, vahendab Reuters. Ennetava meetmena hukatakse ka naabruses asuvas farmis peetavad 50 000 lindu.
Kardetud H5N1 tüvi on 2003. aastast saati tapnud maailmas 164 inimest, neist enamuse Aasias. Linde on sel ajal haigusse surnud või haigusehirmus hukatud 200 miljonit. Jaapanis seni inimesi linnugrippi nakatunud ei ole.
Eksperdid kardavad, et linngugripp võib kergesti muunduda vormi, mis nakkub inimeselt-inimesele. Sellisel juhul võib puhkeda pandeemia, milles hukkuks miljoneid inimesi.

USA jätab Põhja-Korea konjakist ja iPodidest ilma
USA kehtestas Põhja-Korea tuumakatse eest riigile luksuskaupade ekspordi keelu: Pyongyang jääb nüüdsest ilma kallitest napsidest, iPodidest ja kiiretest autodest.
USA keelas Põhja-Koreasse iPodide, heade veinide, kiirete autode ja teiste luksuskaupade ekspordi, vahendab BBC. Keeld on osa karistusest, mis sai Pyongyangile osaks eelmise aasta tuumakatsete eest. USA sanktsioonid on suunatud Põhja-Korea eliidi vastu, kuhu kuulujad pidavat riigi äärmisest vaesusest hoolimata nautima suuri luksusi.
USA uus piirang tuleb samal ajal, kui järjest enam pingutatakse selle nimel, et Põhja-Koreaga mitmepoolseid kõnelusi taasalustada. USA saadiku hinnangul võiks kuuepoolsed kõelused jätkuda veebruari keskel.
USA kaubandusministeeriumi kinnitusel oli luksuskaupade keeld hoolikalt läbi mõeldud, et need puudutaks üksnes riigi eliiti ja seega ei puudutda piirangud toidu ja meditsiinikaupade eksporti.

Kanadas sündinud värvilised tunnevad end tööturul tõrjutuna
Kanada poliitikauuringute instituudi raportis tõdetakse, et immigrandid sulanduvad kõige paremini ühiskonda siis, kui nad saavad erialast tööd.
Veel enne seda, kui ajalehes The Globe and Mail avaldati Montreali instituudi raport värviliste elanike sulandumisest Kanada ühiskonda, võrdlesime Venezuelast emigreerunud ajakirjaniku ja ajaloolase Christina Pulidoga oma immigrandistaatust ja töö-otsinguid.
Olime ühel meelel, et humanitaaril on teises riigis kaunis keeruline tööd leida. Christina elab Ottawas juba mitmendat aastat ning on töötanud siin-seal hispaania keele õpetajana ja suhtekorraldajana, kuid praeguseks loobunud erialast tööd otsimast. Ta on otsustanud eriala vahetada ja asub kevadel turismindust õppima.
"Sul peaks vist olema kergem tööd leida," ütleb ta siis. "Sa oled ju valge!" Olen üllatunud, et paari tooni võrra heledam nahk annab mulle tema meelest Ottawa tööturul eelise.

Lukašenko pakub läänele leppimist ja kahekõnet
Justkui räsituna hiljutisest energiatülist Venemaaga kuulutas Valgevene president Aleksandr Lukašenko, et parajasti on käes soodne hetk lääneriikidega suhete parandamiseks.
Läänes Euroopa viimaseks diktaatoriks nimetatud Lukašenko kutsus üles "avatud ja ausale dialoogile" ning ütles ka, kumb pool peaks astuma esimese sammu - Euroopa Liit, kaotades viisakeelu. Poliitiliste vastaste ja sõltumatu meedia mahasurumise eest on EL keeldunud andmast sissesõiduviisat nii Lukašenkole kui ka teistele Valgevene kõrgematele ametnikele.
Aasta algul hakkas Venemaa võtma Valgevenesse saadetava gaasi eest topelthinda ja Valgevene kaotas võimaluse eksportida kõrge hinnaga naftat, mis oli Venemaalt saadud odavalt. Nüüd vihjas Lukašenko, et lääne investorid võiksid aidata vähendada Venemaa mõjuvõimu. "Kui lääne firmadel oleks osalus Valgevene transiidisüsteemis, ei oleks Venemaa meiega nii julm," ütles ta.

Soomes ilmus esimene SMS-romaan
Soomlased olevat ühed innukamad SMS-ide saatjad. Justkui järgmisele tasemele tõustes on neil nüüd ka ilmselt maailma esimene SMS-romaan - täielikult mobiiltelefoni tekstisõnumitest koosnev jutustus.
Romaan nimega "Viimased sõnumid" räägib väljamõeldud infotehnoloogiafirma töötajast, kes otsustab end töölt vabaks võtta ja reisima minna. Läbi Euroopa ja India rännates annab peategelane sõpradele ja sugulastele tekstisõnumitega teada, et on elus ja terve ning reisib siin ja seal. Tema SMS-id ja vastu-võetud sõnumid, mida on tuhatkond, on kronoloogilises järjestuses, neis on hulgaliselt grammatikavigu ja lühendeid, mis SMS-ides sageli esinevad.
Raamatuks trükituna 332 lehekülge katva uutmoodi romaani autor on Hannu Luntiala, kellele kuulub üks IT-firma. "Usun, et lõppude lõpuks võivad tekstisõnumid pajatada inimesest palju rohkem, kui algul arvata võiks," ütles ta uudisteagentuurile AP.

Kuumust kiirgav uus relv peletab võimalikke vastaseid kõrvetusega
Relva kiirgusvoo ette jäädes tekib tunne, nagu oleksid riided
USA kaitseministeerium tutvustas kuumust kiirgavat uut relva, millega saab tõrjuda nii mässulisi meeleavaldusi kui ka vaenlase sõdureid lahinguväljal, ilma et see tingimata inimohvreid kaasa tooks.
Relvasüsteem peaks kasutamis- ja tootmisküpseks saama küll alles 2010. aastaks, kuid selle algvarianti esitleti Moody lennuväebaasis Georgia osariigis. Militaarametnike sõnul on tegemist tehnikaimega, mis kuluks kohe praegugi ära vaenulike rahvahulkade laialiajamiseks.
Kuumust kiirgav relv on paigutatud autole ja suudab kuni 500 meetri kauguselt tekitada inimesel põletustunde. Kiired tungivad riietest läbi ja soojendavad kehapinna hetkega ligikaudu 50 kraadini. Kiirgus ei tekita põletushaavu, sest tungib vaid vähem kui poole millimeetri sügavusele nahka, erinevalt kodusest mikrolaineahjust, milles kiirgus kuumutab läbi mitme sentimeetri paksuse lihatüki.

Tabatud uraanikaubitseja vihjas suurtele varudele
Gruusias paljastatud katse relvakõlblikku uraani smugeldada viitas suuremale turule.
Mullu jaanuaris kohtus mustavuntsiline viiekümnendates aastates vene mees ühe Tbilisi äärelinna maja kaheksanda korruse korteris ostjaga, kes oli nõus maksma tema kahe väikese kilekotikese sisu eest miljon dollarit. Kotikesed sisaldasid üht maailma ohtlikumat metalli - sada grammi kõrgelt rikastatud isotoopi uraan-235, millest saaks suurema koguse korral valmistada hõlpsalt tuumapommi.
Mehe väitel oligi tegemist vaid näidisega märksa suuremast, kahe- kuni kolmekilosest partiist, mis teda Vladikavkazis ootab. Väidetav ostja pidi viima näidise edasi tutvumiseks ühele "tõsisest organisatsioonist" pärit muslimile.
Oodatud miljoni dollari asemel klõpsasid Oleg Hintsagovi randmete ümber kinni käerauad. Nii lõppes Gruusia ning USA föderaalse juurdlusbüroo ühisoperatsioon. Hintsagov mõisteti salajasel kohtuprotsessil kaheksaks ja pooleks aastaks vangi.

Botaanikaaias suur käbinäitus
Nädalavahetusel on Tallinna botaanikaaia palmimajas avatud näitus "Talvised taimerõõmud", kus on väljas rikkalik eksootiliste ja kodumaiste puude puidu- ja käbikollektsioon.
Kollektsiooni täiendavad firma Väärispuu ja Spoon väärispuidunäidised ning firma Brenstol mitmesugust eksootilist puitu imiteeriv "tulipuit", mida saadakse kodumaisest puidust termotöötluse teel. Käbide väljapaneku juurest saab lisainfot ka Eestis ja mujal maailmas kasvavate okaspuude kohta. Näituse külalistele korraldatakse laupäeval ja pühapäeval tasuta ekskursioone, mida teiste botaanikaaia töötajate seas teeb ka giid Urmas Laansoo (pildil).

Algab Loopealse elamurajooni ehitus
Esmaspäeval tähistatakse Lasnamäele Loopealse asumisse rajatava elamurajooni ehitustööde algust.
380 korterit sundüürnikele
Tallinna linnaga sõlmitud lepingu raames rajab Skanska EMV AS linna maale kaheksa viiekorruselist ja kaks kaheksakorruselist korterelamut ning annab need seejärel sundüürnike ja teiste munitsipaalelamispinna vajajate majutamiseks linnale rendile. Hoonetesse on kavandatud ehituse esimese etapi raames 680 korterit.
Tuleval aastal valmis
Viimane elamu peab olema kasutusvalmis 2008. aasta teiseks poolaastaks. Hooned projekteerisid arhitektid Tormi Sooväli ja Toivo Tammik.

Vapper kodanik pidas kinni autovarga
Reede öösel tabas tubli linnakodanik Pronksi tänaval otse teolt varga, kes oli murdnud sisse kaubikusse.
25. jaanuaril kella kolme ajal öösel teatati politseile, et Pronksi tänaval hoiab meesterahvas kinni autovarast. Paari minutiga kohale saabunud patrull leidis sündmuskohalt 30-aastase Madise, kes oli kinni pidanud tema enda kaubikusse Volkswagen sisse murdnud 18-aastase Aleksei.
Politsei viis kinnipeetud nooruki kõigepealt politseiosakonna arestikambrisse. Reedel võeti mees varguskatse pärast ka vahi alla.

Kalevipoja pronkskuju ideevõistluse võitis oodatult Tauno Kangro
Kolmest võistlusele esitatud tööst tunnistati tingimustele vastavaks ainult Kangro oma.
Reedel kuulutas komisjon välja Kalevipoja monumentaalskulptuuri ideevõistluse parima töö ja selleks osutus oodatult Tauno Kangro "Kalevipoeg jõuab koju".
Võistlusele laekus kolm ideekavandit. Nõuetele vastavaks osutus vaid Tauno Kangro töö.
Komisjon otsustas esimest, 100 000-kroonist auhinda mitte välja anda ning hinnata töö "Kalevipoeg jõuab koju" teise autasu vääriliseks hinnaga 70 000 krooni. Nii kuju projekteerija kui ka ehitaja leidmiseks korraldatakse avalik riigihange.
Töö autori sõnul on vaid pool skulptuurist kuju ise, teise poole moodustab valgustus. "Monumentaalskulptuur peaks valgustama ära nii Russalka kui ka kõik Tallinna kirikud," ütles Kangro.

Pankrotistunud Hiiu Kalatööstuse varad ootavad ostjat
Kuigi Hiiu Kalatööstuse pankrotipessa kuuluva Kõrgessaare alevis asuva tootmishoone ja selle aluse kinnistu hind langes mullu novembris 10 miljonilt 8,5 miljonile kroonile, ei ole müüki seni toimunud.
Hiiu Kalatööstuse pankrotihaldur Andres Alaveri ütles Hiiu Lehele, et praegu käivad otseläbirääkimised huvilisega, kelle nime pankrotihaldur avalikustada veel ei taha.
Alaver vihjas, et hoone ostja sooviks Kõrgessaare alevikus asuvas umbes 7000 ruutmeetri suuruses hoonetekompleksis arendada toiduainetetööstust, võib olla isegi kalatöötlemist. Kas läbirääkimised lõpevad ka ostuga, peaks selguma veebruari keskpaigaks.
Pankrotivarast on seni õnnestunud müüa kiirkülmuti 2,5 miljoni krooniga ühele Gaana firmale ja mõned tööpingid.
Tehas peatas töö eelmise aasta märtsis ning ameti kaotas sada inimest.

Hardo Pajula: Udune kiirtee
"Majandus-seadused kehtivad samasuguse paratamatusega nagu loodusseadusedki." Sellesse tavaliselt iseteadliku naeratuse saatel korratavasse väitesse tuleks nagu teistessegi ühelauselistesse käibetõdedesse suhtuda suure skepsisega.
Majandusteadus s.o majandusseadusi "avastav" ja formuleeriv teadusharu tungis teiste teaduste nooblisse perre pärast Teist maailmasõda. Tõsi küll, loodusteadlased vaatavad uustulnukat siiani võõristavalt, ent majandusteadlased piidlevad omakorda teisi ühiskonnateadlasi sama kõõrdis pilguga.
Esimesed katsed majandusteadusest täppisteadust arendada tehti juba 1870-ndatel aastatel toimunud marginalistliku revolutsiooni käigus. Et marginalistlik (ehk piiripealne) lähenemine uurib sisuliselt ühe muutuja väikese muutuse mõju teisele muutujale, siis sai selle peamiseks loomulikuks töövahendiks diferentsiaalarvutus ning seni pigem romaane meenutanud majandusteaduslikud teosed muutusid aegamööda üha enam matemaatikaõpikute sarnaseks.

Juudi kooli õpilased meenutasid holokausti
Tallinna Juudi kooli õpilased tutvustasid eile eakaaslastele Pärnu-Jaagupi gümnaasiumis oma rahva kultuuri ja ajalugu, mille tumedamat poolt tähistab tänane holokausti ohvrite mälestuspäev.
27. jaanuar on mälestuspäevaks valitud Auschwitzi surmalaagri vabastamise päeva järgi - peetakse meeles Teise maailmasõja ajal tapetud 6 miljonit juuti, kellest 1000 olid Eestist ja 150 Pärnust, kirjutab Pärnu Postimees.
Juudi kooli õpilased esitasid folkloori sugemetega tantse ja heebrea- ja jidišikeelseid laule. Sõjaaegset getoelu kirjeldava lühifilmi juurde rääkis juudikooli huvijuht Lev Kempa, miks elavad juudid üle ilma laiali, milline näeb välja juudi pühakiri ja miks mõni juut kannab rõivaste peal sadu sõlmi täis paelakesi.
Euroopa noortemeister males Ilja ning tema koolivend Konstantin Juudi koolist pidasid endast vanemate Pärnu-Jaagupi noormeestega maha malematši, kus võõrustajad pidid alla vanduma - Juudi koolis on lastel tavaks vahetundide ajal malet mängida.

Joobnu ronis koerakuuti magama ja vajas väljapääsemiseks politsei abi
Esmaspäeval kutsusid ühe Põlva valla talumajapidamise elanikud politseid appi: mees ronis juba hommikul purjuspäi koerakuuti, välja ei tule ja meie teda sealt kätte ei saa.
Suurel ja korralikul kuudil oli nii-öelda esik ja tagaruum, mees oli roninud tagatuppa ning oli tõepoolest sellises asendis kägaras, et väga raske oli teda välja saada, kirjutab Lõuna Leht.
Sündmuspaigale saadetud patrulliks oli aga noor tütarlaps, kel ei jäänud muud üle, kui ronida ise kuudi esikusse mehele järele ning kuidagi õnnestus tal raskes joobes ja kangeks jäänud kehaga mees välja saada.
Kuudi õige elanik on suur hundikoer, kes oma eluaset sissetungijaga jagama ei hakanud ja jalutas ümber kuudi, kuni võõras minema viidi.
Äraviimisel ei tahtnud joobnu sugugi politseiauto kongi ronida ja kommenteeris: "Nii purjus ma nüüd ka ei ole, et koerakuuti läheks!".

Homme võistleb Tehvandil 117 sprinterit
Murdmaasuusatamise Otepää MK-etapi pühapäevastele klassikatehnikas sprindivõistlustele stardib 54 naist ja 63 meest, Eesti suusatajaid on nendest 19.
Sprindivõistluse kvalifikatsiooni avab kell 9.45 mullune võitja Lina Andersson Rootsist, teatas Otepää MK pressiteenistus. Sprindi MK-sarja esikümnest ei tulnud Otepääle vaid Arianna Follis. Kokku on kohal 19 kuuma grupi naissprinterit. Senise talve edukaima naissuusataja Virpi Kuituneni stardinumber on 10. Eesti värvides läheb 1,0 km pikkusele ja kaks korda suusastaadionilt läbivale ringile seitse naist. Kristina Šmigun ei osale.
Meeste võistluses jätab eelmise aasta parim Björn Lind Otepää võistluse vahele. Stardis on 21 kuuma grupi sprinterit eesotsas sprindi MK-sarja senise nelja paremaga. Meeste kvalifikatsiooni esimene startija on kell 10.10 venelane Vassili Rotšev, kuumas grupis lähevad rajale ka Anti Saarepuu ja Peeter Kümmel. Kokku üritab 1,2 km pikkusel ringil sõidetavas võistluses 30 parema hulka punktikohale jõuda tosin eestlast.

Eesti meistrivõistlustel olid võidukad HK Stars ja Välk 494
jäähoki
HC Eagles - Välk 494 3: 7 (2: 1, 0: 4, 1: 2). Veiko Süvaoja, Pelle Sildre, Dmitri Kisselevitš - Maksim Semjonov 4, Oleg Trubatšov, Ivan Loginov, Vassili Titarenko, teatas Eesti jäähoki pressiteenistus.
Viru Sputnik - HK Stars 2: 7 (0: 2, 1: 4, 1: 1). Vadim Bazura, German Kovaljov - Aleksander Kuznetsov 3, Ilja Tšegotov, Roman Razumovski, Edgar Baranin, Mihhail Kozlov.
Pühapäeval, 28. jaanuaril kell 16.00 kohtuvad Linnahalli jäähallis HK Stars ja Narva Paemurru SK.

Mae: kahju, et Tehvandi tõusu polnud
Täna MK etapil viienda koha saanud Jaak Mae leiab, et suusad olid hea, ilm sobis, kuid kahju on sellest, et Tehvandi tõusu ei olnud.
Eesti suusatamist laupäeval väärikalt esindanud Jaak Mae tõdes, et teist korda sel hooajal esikviisikus lõpetada oli meeldiv, kirjutab Sportnet. "Ka novembris Kuusamos oli mulle sobiv rajareljeef, hea suusk ja ilm. Täna oli Otepääl õnneks sama ja see mulle sobis. Suusk oli hea, kahju vaid, et viimane ettevalmistus seljahäda tõttu poolikuks jäi," arvas Mae ja kahetses ka seda, et Tehvandi tõus võtmata jäi. "Muidugi oleks tahtnud, et Tehvandi oleks sees olnud, aga mis teha. Kümme päeva tagasi polnud ju lund üldse ja ega selle hooaja varasematelgi etappidel ole eriti pikki ringe olnud. Rada oli täna kergem, aga ilm õnneks minu oma," ütles Mae.

Teichmann: olen vähe suusatanud
Sakslane Axel Teichmann tunnistas pressikonverentsil, et tal polnud enne Otepääle tulekut oma vormist mingit ülevaadet, kuna lumepuuduse tõttu on ta vähe suusatada saanud.
Alex Teichmann, kelle kaks viimast suusahooaega on läinud üle kivide ja kändude, ütles pressikonveretsil: "Suusatada olen viimasel ajal saanud väga vähe, sest Euroopas lihtsalt lund polnud. Aga sellegipoolest oln kõvasti töötanud, sõitnud rullidel, jalgrattaga ja jooksnud.", kirjutab Sportnet, 
Suvel vasakut jalga vigastanud ja kallist trenniajast 6-8 nädalat ohverdama pidanud Teichmanni sõnul sai ta 12 km kohal aru, et on võimeline sekkuma võitlusse koha pärast poodiumil. Millistel distantsidel stardib sakslane MM-il Sapporos, ta praegu veel öelda ei osanud. "Selge on vaid see, et teatesõidus tahab Saksamaa kõrget kohta."

Meestest võitis Otepää MK etapi Axel Teichmann
Meeste 15 km klassikadistantsi kiireim oli sakslane Axel Teichmann, kes sai hooaja kuuenda etapivõidu, Jaak Mae tuli viiendaks.
Otepää MK-etapi meeste võistluse, 15 km klassikat võitis selle distantsi eksmaailmameister sakslane Axel Teichmann ajaga 41.07, 0, teatas Otepää MK etapi pressiteenistus. Norra kuulsust Frode Estilit jäi teisest esikohast Otepää radadel lahutama 6,4 sekundit.
Kolmandana poodiumile pääsenud norralane Odd-Bjørn Hjelmeset kaotas juba 28,7 sekundiga. Eesti publiku rõõmuks sai sakslase Franz Göringi järel viienda koha rahulikult alustanud, kuid lõpus marulist tempot arendanud Jaak Mae (+39,4). Esikuuiku lõpetas MK-sarja üldliider sakslane Tobias Angerer (+41,3), kes veel mõned kilomeetrid enne lõppu pretendeeris kohale esikolmikus.
Algkiirenduse, esimesed 900 meetrit võitsid rootslased. Juhtima asus Emil Jönsson, Mathias Fredriksson kaotas talle 1,7 ja itaallane Fulvio Scola 2,1 sekundiga. Eesti publiku lootus Jaak Mae kaotas Jönssonile 11,8 sekundiga ja oli 38.

Maret Ani pääses Itaalias poolfinaali
Maret Ani alistas Itaalias toimuva Capriolo ITF turniiri veerandfinaalis Tatiana Maleki ja pääses edasi poolfinaali.
Viienda asetusega eestlanna ületas esimese asetusega Maleki 6: 1, 6: 3, kirjutab Sportnet.  Poolfinaalis kohtub Ani Giulia Gabbaga, kes pidi poolfinaali jõudmiseks alistama Margalita Tšakhnašvili.

Täna osaleb Soomes noorte MM-il Ladina-Ameerika tantsudes kaks Eesti tantsupaari
Täna Soomes Tamperes toimuvatel noorte MM-il osaleb kaks Eesti tantsupaari: äsja Ladina-Ameerika tantsudes Eesti meistriteks saanud Vladislav Inostrantsev (16) ja Marina Nikolajeva (16) ning teise koha saanud Konstantin Gorodilov (15) ja Emma-Leena Koger (13).
"Oleme palju treeninud ja tahame võimalikult hästi tantsida. Kuigi saime mullusel MM-il poodiumikoha, peame tänavu arvestama, et seoses võistlusklassi vahetamisega tuleb meil alles kogemusi omandada, et ennast ka noorte klassis maailmatasemel tõestada," ütles Emma-Leena Koger, teatas Eesti tantsuspordi liit.
Konstantin Gorodilov ja Emma-Leena Koger võistlevad esimest aastat noorte klassis. Eesti tantsuspordi liit valis paari 2006. aasta parimaks tantsupaariks mulluste saavutuste järgi, mille hulka kuulub ka juunior II klassis saavutatud Ladina-Ameerika tantsude MM-i kolmas koht.
Tänavusel noorte MM-il Ladina-Ameerika tantsudes võistleb 66 tantsupaari 37 riigist. Igal riigil on võimalik välja panna kaks tantsupaari. Eesti tantsuspordi liit toetab Eesti tantsusportlaste võistlemist tiitlivõistlustel

Stardib 50 naist ja 59 meest
Täna läheb Otepää MK-etapil naiste 10 km klassikadistantsile täpselt poolsada võistlejat. Meeste 15 km klassikat sõidab 59 suusatajat. Kuuma gruppi kuuluvatest tippudest on Otepääl kohal 34 sportlast.
Naistest lähtub viimasena MK-sarja liider soomlanna Virpi Kuitunen, nr 49 all startiv Kristina Šmigun saab stardiloa pool minutit varem. Stardis on veel seitse eestlannat. Rahvuslikus grupis sõidavad Kaija Udras, Jaanika Kalev, Kaili Sirge ja Silja Suija. Piret Pormeistri stardinumber on 11 ja Tatjana Mannimal 13.
Meestest stardib viimasena sarja liider sakslane Tobias Angerer. Ainsa eestlasena kuulub kuuma gruppi Jaak Mae (nr 44). Peeter Kümmeli rinnanumber on 10, Ago Kärbil 11, Kaspar Kokal 24 ja Aivar Rehemaal 25. Eestlasi on rajal ka rahvuslikus grupis.

Alar Arukuusk: kaks tundi enne avamist on kõik OK
Otepää MK-etapi korraldamist kaua vedanud Alar Arukuusk kinnitas eile õhtul kaks tundi enne võistluste avamist Otepääl, et kõik on korras.
Kui korras?
Kõik, mis 800 inimest, nende seas neli-viissada vabatahtlikku abimeest, võisid teha, on tehtud. Toodetud on umbes 6000 kuupmeetrit lund, see radadele veetud, kinni sõidetud ja suusajäljed sisse lastud. Meid on aidanud kogemused, aga ka ilmataadi heasoovlikkus sel nädalal. Külmalaine päästis, veel eelmisel nädalal oli asi hull.
Ilmataat pole pea kunagi MK-etappi üllatamata jätnud. Kuidas on nüüd?
Ööseks lubati sadu. Kaks rajatraktorit koos juhtidega on öö läbi valvel, et minna uuesti radu tegema. Kui võistluste direktor Tiit Pekk ja rahvusvaheline žürii selleks käsu annavad. Ega nemadki korralikku ööund näe. Ööl vastu pühapäeva lubab ilmaprognoos kuni 25 kraadi külma, mis hommikuseks

Kristina Šmigun stardib kodurajal ettevaatlikult
Kristina Šmiguni sportlik sooritusvõime paraneb pärast haigust.
Möödunud nädalavahetusel Rõbinski MK-etapil 15 km ühisstardiga vabatehnikasõidus seitsmenda koha saanud Šmigun tegi enne tänast Otepää võistlust Ramsaus mõne kerge suusasõidu.
Šmiguni kihlatu ja mänedžeri Kristjan-Thor Vähi sõnul sujusid kahekordse olümpiavõitja treeningud vahelduva eduga. "Seljahäda tegi ettevaatlikuks," täpsustas Vähi.
Šmigun sai 2. jaanuaril Oberstdorfis Tour de Ski etapil kukkudes tugeva hoobi ja Vähi sõnul andis selg jälle tunda. "Vabatehnikasõidule see ei mõjunud, aga me ei tea, kuidas ta saab klassikadistantsil pingutada," lausus Vähi.

Isabel ja Lauren Mae elavad täna ema seltsis issile häälekalt kaasa
Jaak Mae valmistub koduseks suurvõistluseks eriti endassetõmbunult ja keskendunult.
Täna Otepää MK-etapil 15 km klassikasõidus kange selja kiuste kõrget kohta püüdval Mael pole tähtsa stardi eel jututuju. Eile õhtul metspõrsaribid külakostiks toonud Mart Mae pidi nagu eelmistel aastatelgi naljaga pooleks küsima, kas poeg on jälle keele alla neelanud.
"Kuid Jaak ei lase end sellest häirida, ja ega papa hakka ka rohkem peale käima," seletab suusataja abikaasa Jana Mae. "Arvestame, et Jaak siblib ringi omas rütmis. Ta on stardi eel alati vaikne ja endassetõmbunud - mõned mu sugulased mõtlesid meie tutvuse alguses, et mis sellel mehel küll viga on..."
Jana Mae on leppinud, et sellel nädalavahetusel jääb kodune elu vaid tema ohjata. "Olmeprobleemidega, nagu poeskäimise jutud, ei maksa nüüd meest segada," selgitab 1996. aasta mais Jaak Maega tutvunud naine. "Ta on nii-iiiiii kohusetundlik - loomulik, et tema tööasjad on kõige tähtsamad."

Treener Alaver: Mae läheb kodus võitu püüdma
Eesti suusakoondise peatreeneri Mati Alaveri meelest on tema nooremate hoolealuste tänavused saavutused jäänud teenimatult varju.
Kaks aastat tagasi, kui Eesti jäi Oberstdorfi MM-il medalita, ütlesid, et meie meeste puhul maksis kätte liigne innustumine kuu aega varem toimunud Otepää MK-etapiks valmistumisel. Kuidas on innuga sel aastal?
Mis puutub paari aasta tagusesse indu, siis möödunule tagasi vaadates olen teist meelt, kui toona. Tegelikult oli ju väga ilus, et kodus nii hästi läks (Andrus Veerpalu võitis, Jaak Mae oli kolmas - V.V.) ja tunnen koduvõidu üle suurt uhkust!
Veerpalu neljanda koha järel Oberstdorfi MM-il sai asju üledramatiseeritud - tuleb tunnistada, et ka MM-i neljas koht on väga prestiižne saavutus.
Tänavugi kannustab kõiki meie nooremaid mehi - Antit (Saarepuu), Peetrit (Kümmel) ja Timot (Simonlatser) sprindis ning Kasparit (Kokk) ja Aivarit (Rehemaa) distantsisõitjaist - tahe endast kodus 101 protsenti anda.

Gonzalez lausa põrmustas Tommy Haasi
26-aastane tšiillane Fernando Gonzalez lausa purustas Australian Openi poolfinaalis Tommy Haasi, loovutades sakslasele vaid viis geimi - 6: 1, 6: 3, 6: 1.
Homses finaalis kohtub Gonzalez maailma esireketi šveitslase Roger Federeriga, kellega on omavahelistes kohtumistes 0: 9 taga. "Roger on veel kaua esireket, kuid teen, mis vähegi võimalik," lubas Gonzalez.
Tänases naiste finaalis mängivad venelanna Maria Šarapova ja Serena Williams (USA). Turniiri esimesteks võitjateks krooniti naispaarismängus Zimbabwe/ LAV-i duett Cara Black/Liezel Huber, kes võitsid finaalis Taiwani esindajaid Yung-Jan Chani ja Chia-Jung Chuani 6: 4, 6: 7, 6: 1.

Pahapill lõpetas edu toonud koostöö Andrei Nazaroviga
Kümnevõistleja Mikk Pahapilli uus nõustaja on Erki Noole tippu viinud Rein Sokk.
Mikk Pahapill asus Andrei Nazarovi käe all harjutama 2003. aasta alguses ja kui samal sügisel oli ta punktisumma kõigest 6773, siis kaks aastat hiljem vaimustas ta spordisõpru Bydgoszczis kogutud 8149 silmaga. Ehkki üksikaladel säras 23-aastane atleet mullugi, jäid punktisummad rekordist märksa kahvatumaks ning tänavu jaanuaris otsustati koostöö lõpetada.
"Läksime lahku sõpradena, Andrei soovis mulle edu ja mina talle," jutustas 23-aastane Pahapill. "Meie sportlikud visioonid on natuke erinevad: minu soov on minna alati süvitsi, laskuda tehnilistesse nüanssidesse."
Sokk võrdleb Šebrlega
Pahapill lükkas ümber ka arvamuse, et treeneriga koostöö katkemise tingis tema mitmevõistlejast sõbratar Kaie Kand, kes juba sügisest saadik harjutab Andrei Nazarovi grupist eraldi Remigija Nazaroviene juhendamisel.

Michel Platini saab uueks UEFA presidendiks
Michel Platini, kes eilsel kongressil Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) presidendiks valiti, lõpetab Lennart Johanssoni 17 aastat kestnud valitsemisaja.
Platini võit oli napp - ta korjas 27 poolthäält Johanssoni 23 vastu. 51-aastase prantslase poolt hääletas ka Eesti.
Eesti Jalgpalli Liidu asepresident Aivar Pohlak avaldas lootust, et Platini jalgpalliarmastus ja mõistus aitavad säilitada UEFA positiivsed väärtusi. "Lennart Johanssoni miinuseks oli kõrge vanus ja asjaolu, et tema inimlikkuse varjus oli protsesse ilma vastutuseta suunavate n-ö hallide kardinalide mõju UEFA sees hakanud muutma organisatsiooni käitumist halvas suunas," ütles Pohlak.
Platini andis valimisjärgses kõnes teada, et kavatseb oma kampaania aluseks võetud Meistrite liiga uuenduse 2009. aastal teoks teha ja vähendada selles populaarses karikasarjas osalevate klubide arvu maksimaalselt kolmele ühe riigi kohta.

Mr Nice'i naljad
Pärast järjekordset ülipikka ja konstruktiivset kohtumist lepitusprotsessis Toompead esindava sotsiaalminister Jaak Aabiga joovad asjatult aega kulutanud arstide delegatsiooni liikmed baaris kohvi ja puhkavad närve. Ühte lauda kogunenud kirurgid lähevad tööst rääkides tuliselt vaidlema, millist patsienti on kõige lihtsam opereerida.
Esimene sõnab: "Minule meeldivad enim raamatupidajad ja audiitorid - kui nad lahti lõigata, siis sisemuses on kõik alati korralikult omal kohal ja nummerdatud."
Teine püüab üle trumbata: "Aga oled sa kunagi üldse juhtunud mõnda elektrikut opereerima? Nende siseorganid on kaetud igaüks eri värvi isolatsiooniga."

Bangkok ja Pattaya - mõneti ehmatav, üksiti mõnus
Andres Keil alustas aastat kümmepäevakuga Tais. Bangkok ja Pattaya on paigad, mis jäävad meist umbes veerand palli kaugusele itta. Suurlinn ja kuurort teineteisest kahe ja poole tunnise autosõidu kaugusel. Seoses majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga on seal eestlaste taliturismi uus suund. Vaatame neid siis lähemalt - liiatigi kui eelkõige Pattaya ees käib pika sammuga kuuldus, et seal olevat hedonistide paradiis. Kas on? Lugege edasi ja otsustage ise.
Kõigepealt mõni sõna Bangkokist. Jah, iga sooja maa reisiloo algusotsa kuulub kohustuslik lause: lennujaamas rabas palavus nagu sepavasaraga. Mis parata - nii see on. Selle aasta jaanuari alguses, tõsi, ei olnud temperatuurikontrast suurem kui maksimaalselt 30 kraadi, aga võinuks ju olla ka 50, isegi 60… Lennujaam, üks maailma uuemaid ja suuremaid, on puhas ja korras - nii lennujaama sees kui ka ees näeb pidevalt inimesi põrandaharjadega. Kui poleks temperatuurivahet, poleks erilist vahet, kas oled Frankfurdis või Bangkokis. Ajavahe see-eest on: Eestist sinna minnes kaotad viis tundi. Kui lennukis ei õnnestunud magada, siis on lugu hull, aga kui õhtuni vastu pidada, saab rütmi ühe päevaga normi.

Eksklusiivne pastapliiatsitest lamp
Madridis tegutsev disainitrio En Pieza (David Tamame, Lucas Muños ja Larry) lõi kasutatud pastakate kestadest laelühtri, mis kannab nime Volivik Lamp. See on käsitsi valmistatud ning seda on saadaval nii läbipaistva kui ka oranžina. Kuna lampe on valmistatud vaid 30, on nende hind tuhat dollarit ehk umbes 12 000 krooni. Kõrge hind tekitas kohe alguses huviliste seas nurinat, nii et ilmselt ei tasu karta, et lambid paari päevaga läbi müüdaks.

USA esitles inimesi kõrvetavat relva
USA sõjavägi näitas avalikkusele esimest korda Vaikseks Valvuriks nimetatavat relva, mis kasutab inimeste vastu äkilist põletustunnet tekitavaid kiiri.
USA armee loodab seadme kasutusele võtta 2010. aastal. Seda saab tarvitada näiteks vaenlaste tõrjumiseks, rahvahulga laialiajamiseks või nähtamatu aiana.
Relva prototüüp näeb välja nagu autokatusele kinnitatud kandiline satelliiditaldrik. See saadab välja kuni poole kilomeetri kaugusel mõjuva kiirguse, mis tungib läbi riiete umbes poole millimeetri sügavusele nahasse ja tõstab naha temperatuuri kuni 54 kraadini. End katsejäneseks pakkunud Reutersi ajakirjanik kirjeldas, et tunne oli umbes samasugune kui tulikuumast ahjust pahvakut näkku saades - liiga valus, et seda välja kannatada.

Nädala arv 973
973 inimesel maailmas on majandusajakirja Forbes andmetel vähemalt miljard dollarit (ehk ligi 12,1 miljardit krooni).
Dollarimiljardäride vara koguväärtus on 2,6 triljonit dollarit. Maailma rikkaim inimene on endiselt Microsofti omanik Bill Gates 50 miljardi dollariga. Teine on USA investor Warren Buffett 42 miljardi dollariga ja kolmas Mehhiko kommunikatsioonivaldkonna ärimees Carlos Slim Helu 30 miljardi dollariga.
Rikkaim eurooplane (tabeli neljandal kohal) on rootslane, IKEA asutaja Ingvar Kamprad 28 miljardi dollariga ja rikkaim naine (tabelis 15. kohal) L'Oreali kosmeetikatööstuse pärija Liliane Bettencourt.
Maailmas elab praegu üle 6,5 miljardi inimese. Koos elanikkonna kasvuga on suurenenud ka miljardäride arv ja rikkus - veel 20 aasta eest oli Forbesi andmetel maailmas kõigest 140 dollarimiljardäri ja kolme aasta eest 476.

Rendi endale protestimiiting
Üle kolmesaja inimese pakub end internetis kuulutuste leheküljel Erento.com ükskõik mille poolt või vastu protestijaks (välja arvatud neonatside ettevõtmiste toetuseks).
Protestijad leiab leheküljelt muu kauba, näiteks autode, DVD-de, majade, mööbli kõrvalt. Ühe protestija taks on umbes 150 eurot (2350 krooni) ja veebikülje esindaja sõnul on teenuse järele nõudlust küll, ehkki enamik huvilisi ei taha oma isikut avaldada. Aga kohaliku meedia teatel kasutasid hiljuti näiteks ühe Münichi protestimiitingu korraldajad renditööjõudu, sest nad ise olid liialt vanad, et tundide kaupa seista ja loosungitega lehvitada.

Austraaliat on tabanud maonuhtlus
Austraalia viimaste kümnendite suurim põud on kaasa toonud ka maohammustuste arvu suurenemise, sest roomajad põgenevad linnadesse juua otsima.
Austraalia roomajate pargi tegevjuht Mary Rayner seletas, et ka maod peavad jooma ja maapinna kuivades satuvad nad vett otsides oma algsetest elupaikadest järjest kaugemale. Eriti palju on linnades nähtud maailma kõige mürgisemate madude hulka kuuluvaid pruunmadusid (Pseudonaja textilis) ja mitu inimest on nende hammustuse tagajärjel surnud. Rayneri sõnul on see tingitud sellest, et pruunmadudele meeldib lage maa ning erinevalt teistest madudest kaitsevad nad oma territooriumi valvsamalt ja pigem hammustavad kui lipsavad inimeste eest peitu. Rayner rõhutas, et kuum ilm kiirendab ka madude ainevahetust ja teeb nad nii kiiremaks kui ka näljasemaks.

Amsterdami püstitatakse ausammas prostituutidele
Amsterdami punaste laternate piirkond saab märtsi lõpus uue vaatamisväärsuse - monumendi, millega avaldatakse austust kõigile maailma litsidele.
Enesekindlalt maailma vaatava pronksist naisekuju tellis kunstnik Els Rijerselt endine prostituut Mariska Majoor. Tema sõnul näevad prostituudid paljudes riikides vaeva, ilma et inimestel oleks nende vastu austust ning ausammas on mõeldud selleks, et neile naistele ja meestele jõudu anda.

India tsunamiohvrid müüvad oma neere
The Guardian kirjutas, et Lõuna-India politsei uurib teateid selle kohta, et tsunamis ellu jäänud vaesed pered müüvad neere, sest riiklik rehabilitatsiooniprogramm on liialt aeglane.
Väidetavalt on Tamil Nadu piirkonnas müünud viimaste kuude jooksul ligikaudu 150 inimest ühe oma neeru umbes 50 000 ruupia (13 600 krooni) eest. Põhiliselt müüvad äärmisest vaesusest väljarabelemiseks oma neere naised. Paljud on hakanud raha teenimiseks ka prostituudiks. Teema võtsid üles ÜRO inimõiguste nõukogu liikmed, kes lugusid Tamil Nadus kuulsid. Indias on elundite müümine keelatud, lubatud on vaid elundi sugulasele annetamine.
Tsunami, mis võttis kümnetelt tuhandetelt inimestelt elu ja kodu, tabas India ookeani rannikut 2004. aasta lõpus.

Hispaania gripi saladus hakkas hargnema
Ameerika teadlased tegid katseid 1918-1919 ligi 50 miljonit inimest hauda viinud üliohtliku Hispaania gripi viirusega ning teatasid, et on lahendanud müsteeriumi, miks see tappis nii kiirelt nii palju täies elujõus inimesi. Pildil ravitakse gripihaiget 1918. aastal New Orleansis.
Seni on Hispaania gripp olnud teadlastele mõistatuseks. Tavaliselt ründab gripiviirus kõige ägedamalt vanureid ja lapsi, kelle immuunsüsteem on nõrgem. Ajakirjas Nature kirjeldab rahvusvaheline uurimisrühm, kuidas nad kogusid Alaska jääs säilinud Hispaania gripi ohvrilt geneetilist materjali ja nakatasid H1N1 viirusega makaake.
Hirmuäratava kiirusega ilmnesid ahvidel haiguse esimesed sümptomid ja algas kopsukudede hävimine, mille tagajärjel upub haige omaenda verre. Hispaania gripi pandeemia põhjuseks leidis uurimisrühm olevat olnud ohvrite immuunsüsteemi kontrollimatu reaktsiooni organismi tunginud viirusele: kopsukahjustust ei tekitanud mitte gripp, vaid organismi vastulöök sellele. Jäljed viisid RIG-1 nime kandva geenini, mille viirus suutis välja lülitada ja põhjustada selle kaudu immuunsüsteemi hullumise. Seega grippi nakatunute kaitsmise asemel immuunsüsteemi reaktsioon hoopis suurendas viiruse surmavust.

Piitspeenikesed modellid lähevad moest
Veteranist moelooja Valentino läheb kaasa viimase moega, nõudes täidlasemaid modelle ja lõppu luukerede paraadile moelavadel, kirjutab Kaivo Kopli.
Algul keelati Hispaania peamisel moeüritusel hirmkõhnade modellide kasutamine, nüüd aga on seal lausa valitsuse tasemel sõlmitud peamiste moeloojatega kokkulepe "standardiseerida naisterõivaste suurus". See on jätkuks tapvalt saledate modellide vastasele kampaaniale, mis on haaranud moemaailma Euroopast Ameerikani.
Alguse ei saanud asi siiski Hispaaniast, vaid kahe modelli üsna järjestikusest surmast Ladina-Ameerikas. Augustis jõudis 22-aastane Luisel Ramos Montevideos astuda laval paar sammu, kui kukkus kokku ja ta süda jäi seisma. Põhjuseks enda näljutamine, anoreksia ja neist tingitud muud vaevused. Novembris aga heitis Brasiilias sarnastel asjaoludel hinge nooruke modell Ana Carolina Reston.

Provintsilinna südames pesitseb pealinlik sohvabaar
Rakvere sohvabaar Turuplatz on nagu maale kolinud pealinna preili - väljanägemine on tal viisakas, kombed head ja veimevakk täis peeneid asju, aga iseasi, kas kohalikud ta omaks võtavad. Köögi Komando võttis.
Asukoht endise Turu platsi ehk praeguse moodsa keskväljaku ääres sobib sohvabaarile nagu rusikas silmaauku: vaade läbi klaasseinal keerduva lillemustri on kena ning soojema aja saabudes saab otse ukse taga avada ka suvekohviku, mida Rakvere südalinnas pole olnud juba aastaid.
Ehkki omanik on võõramaise "lounge'i" asemel võtnud kasutusele omakeelse nimetuse "sohvabaar", viitab koha peenemale natuurile nimi Turuplatz. Välimuselt jätab Turuplatz küllaltki tagasihoidliku (ehkki samas elegantse) mulje, kuid tegelikult on see Rakvere kõige restoranim söögikoht.
Petlik välimus saab selgeks muljetavaldavat pikka menüüd lehitsedes - näiteks tomatisupp Parma singi, Parmesani ja krutoonidega ning kreemjas suitsulõhe tagliatelle nero'ga pole sellised road, mida suvalise õlleka menüüst leiaks.

Uus köögis
Maitsestatud rapsiõlid
Olivia-nimelised maitsestatud Eesti rapsiõlid on müügil nii 250 kui ka 500 ml pudelites. Valida on kolme maitse vahel: basiilik, küüslauk ja või. Lihtne võimalus anda toidule erilist maitsenüanssi. Maitseõlid sobivad praadimiseks, küpsetamiseks, õlis keetmiseks, salatitesse ning marinaadidesse.
Väike pudel maksab 11.50.
Õhuline leib
Itaallaste lemmikleib ciabatta tähendab tõlkes tuhvlit, mis ilmselt tuleneb kujust. Igatahes teeb Hagar ka Eestis seda õhulist leiba, mida sobib murda supi kõrvale ja millest saab teha häid võileibu. Või süüa n-ö itaalia talupoja moodi - kergelt röstida, piserdada oliiviõliga ja hõõruda üle küüslauguga. Kaks leivakest pakis ehk 240 grammi maksab 9.90.

Pane kõrva taha - Nädala plaat
The Good, the Bad
& the Queen
"The Good, the Bad
& the Queen"
"The Good, the Bad & the Queen" on Bluri esihääle ja multifilmibändi Gorillaz looja Damon Albarni uusim muusikaprojekt. Kollektiivi, mis plaadi salvestamiseks kokku pandi, nimetatakse tavaliselt albumi nimega, kuid tegelikult jääbki see Albarni väitel nimetuks.
Ilma nimeta grupp koosneb aga nimekatest muusikutest, kes on britpopparist renessansimehega varemgi koostööd teinud: Albarni kõrval astuvad lavale The Clashi endine bassimees Paul Simonon, Simon Tong, kelle kitarri on kuuldud nii The Verve'is, Bluris kui ka Gorillazes, ning Fela Kuti bändis trummeldanud afrobiidi pioneer Tony Allen. Super-grupi produtsent on pool Gnarls Barkley't - Danger Mouse.

Aivar Joonas ja Villu Kangur kirjutasid soomlastele viikingimuusikali
Veebruaris esietendub Soomes Turu Linnateatris Aivar Joonase ja Villu Kanguri viikingimuusikal "Thori vasar". Muusikalist innustunud turulased kuulutasid selle aasta viikingiaastaks. Tutvustab Tiiu Laks.
1998. aastal tuli Eesti Eurovisiooni eelvoorus kolmandale kohale Aivar Joonase ja Villu Kanguri lugu "Tulepuuhuulte luule". 1999. aastal sai Joonase ja Kanguri lugu "Vee ja soola saaga" teise koha. 2000. aastal jõudis kuuendale kohale sama tiimi "Verevend". Tollal viskas Aivar Joonas veel nalja, et kui nii edasi läheb, siis on varsti muusikal valmis. Naljast aga sai tõsine idee. Uuriti Läänemere viikingite elu ja ammutati inspiratsiooni.
Mõni aasta hiljem sõitsid Turu Linnateatri direktor ja lavastaja parasjagu autos, kui kuulsid raadiost "Vee ja soola saagat" ning Eesti korrespondendi intervjuud Aivar Joonasega, kes rääkis muusikalihuvist. "Kuna oli suvi ja ilmselt hapukurgihooaeg, lasti seda intervjuud raadios vist neli-viis korda," meenutab Villu Kangur. Tuli välja, et lavastaja Katariina Lahti oli juba aastaid otsinud Põhjamaade-teemalist tükki. "See on nagu Tuhkatriinu lugu," võrdleb Joonas. "Kuidas kaks ühes suunas mõtlevat inimest juhuslikult kohtuvad."

Meeste varjatud vaevad Viru keskuse varjupaigas
Viru keskuse neljandal korrusel 6. veebruarini etenduv VAT-teatri "Meeste varjupaik" on tükk, mis paneb südamest naerma, kuid ka tõsiselt mõtisklema.
Sa kohtad teda laupäeval Viru keskuses saatmas varjuna oma keskealist naist, kes pole aru saanud, et ta ei näe välja oma teismelise tütre moodi, ja kahmab kauplusest kokku sädelevaid toppe ja roosasid aksessuaare. Oh hoidku, kui mees julgeks iitsatada, et õlgu paljaks jättev pluus ei ole naise seljas just kõige kaunim, pigem kohutav. Kodurahu huvides ta noogutab ja tirib rahakoti välja, et üks järjekordne maitsetus saaks ostetud.
Aga ta võib vabalt olla ka noor äsjaabiellunud mees, kes sammub käsikäes oma naisega Vero Modasse, Ilumaailma, kingapoodi, kus blondeeritud meesmüüja suudab kaela määrida vähemalt kaks paari kingi. Ta vihkab mööda poode lonkimist kohutavalt, ent pääsu pole, vastasel juhul on tüli kerge tulema.

Must lill heidab suure varju
Brian De Palma film "Must daalia" pole oluline üksnes selle poolest, et selle operaator Vilmos Zsigmond on tugev pretendent varsti välja antavale Oscari-auhinnale. Filmi teema ja laad pakuvad täna-
"Must daalia" viib vaataja neljakümnendatesse aastatesse, mil filmimaailmas säras film noir. Süžeekäik klapib igati tolle laadiga. Peategelane on noor tore poksija Bucky Bleichert (Josh Hartnett), kes kaht kuritegu uurides avastab, et miski on mäda Taani riigis. Noore julge mehena loob ta armusuhted "musta" ja "valge" kaunitariga, kuigi mõlemast on oodata pahandust ja ohtu.
Lavastaja kasutab julgelt film noir'i klišeesid, kuid sugugi mitte õõnsalt, sest Hilary Swank ja Scarlett Johansson toovad enda mängitud tegelaskujudesse salapära ja kunstitõde.
Film noir tuleb tagasi
Filmil on üldse hea näitlejakoosseis. Josh Hartnett on veenvalt noor ja roheline mees, kes avastab maailma tegelikkuse, mis osutub räpasemaks, kui ta arvata oskas. Tema paarimees poksiringist ja politseist Lee Blanchard (Aaron Eckhart) mängib just seda tarmukust ja sümpaatset asjalikkust, mille kohta sobib vanasõna "vaga vesi - sügav põhi".

Rakvere muuseum näitab noorelt surnud andeka kunstniku töid
18. jaanuaril möödus sada aastat päevast, mil Rakvere voorimehe perre sündis poiss, kellest sai üks sõjaeelse vabariigi aegseid andekamaid graafikuid. Rakvere linnakodaniku majamuuseumis tähistatakse Hando Mugasto ilmaletulekut tema loomingu näitusega.
Juba kooliajal müüs toona Heino Mundströmi nime kandnud poiss teistelegi pilte ja teenis sellega endale taskuraha, on meenutanud kirjanik Riho Lahi. 1924 kolis 17-aastane Heino elama Tartusse vanema õe Helene juurde (kelle abikaasa oli kunstnik Andrus Johani) ja asus õppima Tartu kõrgemas kunstikoolis Pallas. Just 1924-1925 õpetas seal graafikat Eduard Viiralt (kes 1925. aastal vahetas Eesti Pariisi vastu ja rohkem õppejõuna ei töötanudki). Viiralt ja tema tööd avaldasid noormehele muljet ning ta ise hakkas samuti tõsiselt graafikaga tegelema.

Londoni muuseum esitleb Salvador Dali tehtud multifilmi
Londoni muuseum Tate Modern tutvustab sel suvel sürrealistlikku maalikunstnikku Salvador Dalid kui filmitegijat ja näitab muu hulgas tema pooleli jäänud lühianimatsiooni "Destino", mille Dali lootis teha koos Walt Disneyga.
Dali töötas filmi kallal aastatel 1945-1946 üheksa kuud, enne kui see rahapuudusel seisma jäi. Kuueminutilise filmi lõpetas 2003. aastal Disney vennapoeg Roy ning see esitati ka USA filmiakadeemia auhinna Oscari nominendiks. Enne Suurbritannia linastust on "Destinot" näidatud USA-s, Prantsusmaal ja Austraalias.
Unenäoliste maastike meistri Salvador Dali tuntuimad filmid on tehtud 1920. aastate lõpus koos kaasmaalase Luis Buñueliga, kuid ta on kaastööd teinud ka Alfred Hitchcockile 1945. aasta põnevikus "Spellbound". Väljapanek "Dali & film" on Tate Moderni galeriis 1. juunist 9. septembrini.

KEELEMÕTE: Sõnad, millega kaasneb sõltuvus
Igal keelel on oma peened mustrid, mille järgi sõnastatakse mõte ja milles pisimalgi pisiasjal võib olla oluline tähendus. Kasutades võõrast keelt, vaevame pead, mis kääne või abisõna kuhugi sobib. Oma emakeeles rääkimine-kirjutamine läheks justkui automaatselt. Lähebki - nii automaatselt, et vahel ei märka, kui võõras muster on emakeelde kopeeritud. Tulemus on tihti kummaline või naljakas.
Angela Merkel pidas kõne
Paljud tegusõnad nõuavad kindlat käänet. Sellist nähtust nimetatakse rektsiooniks ehk sõltumiseks. Näiteks alustama juurde kuulub eesti keeles osastav: "Sõjakoledustest räsitud mees loodab alustada rahulikku elu (mitte "rahuliku eluga") ja "Norra saatkond alustab Griegi aasta üritusi" (mitte "Griegi aasta üritustega"). Kaasaütlev tuleb mängu alles mingi lisatäpsustusega: "Mees alustab rahulikku elu maale kolimisega" või Griegi aasta üritusi alustati avakontserdiga."

Kas ilmutus seinal? 
Tajupsühholoogias kirjeldatakse taju järelefekte, s.t taju kestmist ka pärast tajumist. Kõik me oleme kogenud seda, kuidas pärast ereda päikese vaatamist on tulekera veel tükk aega silme ees. Kuid järeltaju toimib ka ilma nii tugeva ärritajata. Talis Bachmann ja Jaan Huik on oma raamatus "Imetabane taju" kirjeldanud seda teaduslikus keeles: "Tajumise eest vastutavad alasüsteemid püüaksid Fausti kombel tajupilti (ilusat hetke) säilitada (sundida viibima) ka pärast seda, kui taju esile kutsunud mõjur on kadunud ("Oh, kaunis hetk, sa viibi veel!"). Selline järeltaju ehk lühiajaline mälu on otstarbekas. Kui stiimul on olnud liiga lühiajaline ja mikrogenees ei jõudnud lõpuni (tajujal ei olnud võimalik tajutavat lahti mõtestada), siis on otstarbekas, kui informatsioon kas või subjektiivsel kujul objektiivsest kestusest kauem säiliks. See loob eeldused mikrogeneesi jätkumiseks. On olemas ka nähtusi, mille tajumused integreeruvad järgneva hetke tajumusega. See on aga võimalik üksnes eelnenud hetke tajumuste säilides, teiste sõnadega sensoorse mälu korral."

Natside poolt tagakiusatud heliloojate kontsert
Laupäeval toimub rahvusraamatukogus Euroopa holokausti mälestuspäeva kontsert "Anne Franki aegne muusika". Natside poolt tagakiusatud Hollandi heliloojate loomingut esitavad Hollandi flötist Eleonore Pameijer ja pianist Marcel Worms.
Enne Teist maailmasõda elas Amsterdam vilgast kultuurielu, milles osales aktiivselt ka juudi kogukond. Sel kontserdil avanebki rikkalik pilt Hollandi juutide ajaloost. Kõlavad Dick Kattenburgi, Rosy Wertheimi, Leo Smiti, Bob Hanfi ja nüüdishelilooja Jeff Hamburgi teosed.
Kontserdi korraldavad Eesti juudi kogukond ning Jeruusalemma rahvusvahelise kristliku suursaatkonna Eesti osakond.

Triinu Pungits pistab tippmoe topiste vahele
Täna õhtul saab Tartu kunstikuu raames ülikooli zooloogiamuuseumis näha moelooja Triinu Pungitsa kollektsiooni esmaesitlust Eestis. Mullu Moskvas toimunud rahvusvahelise noorte moedisainerite võistluse Russki Siluet ja Russian Fashion Week tarvis loodud kollektsioonid tuuakse seekord moe-performance'ina zooloogiamuuseumi topiste vahele.
27-aastane Pungits on muuseumis koos mõttekaaslastest meeskonnaga ühendanud püsiekspositsiooni loomad ning esmapilgul võõrkehana mõjuvad modellid.
"Venemaa on suursugune ja äärmuslik, sellest ei pea eraldi rääkima," sõnab Pungits. "Meie maa on ja jääb väikseks, ning nii peakski asjasse suhtuma. Eestis toimivad väikesemahulised ja omapärasemas keskkonnas etendused paremini."

Inglise kolledži spordihoone trügib kanajalgel tänavale
Ajakirja Ruum toimetaja Aale Kask kiidab peagi avatava inglise kolledži spordihoone materjale ja mustreid, julgust ja loomingulisust.
On see muinasjutt, sürrealistlik uni või midagi muud, mis vaatab meile vastu Vabaduse väljaku külje all? Baba-Jagaa kanajalgadel majast on asi küll kaugel. Tehispuud, mis asendavad mahavõetud pärispuid - nii on inglise kolledži projektijuht Madis Kareda ajaleheveergudel selgitanud tänavale ulatuvat konsooli toetavaid veidraid poste. Bussipeatuses seisva konservatiivi õudusunenägu.
Arhitektid Kaur Stöör ja Margus Maiste (KOKO Arhitektid) räägivad, et lihtsaid poste ei tahetud teha ja orgaanilisemaks lähenemiseks saadi inspiratsiooni arhitektuuritriennaali ajal Eestit külastanud saksa arhitektilt Otto Freilt. Puutüved, mille võra hargneb vastavalt vajadusele maja kanda, on keeruliste matemaatiliste võrrandite tulem. Insener Toomas Tammerik oli nõus ebatraditsioonilise lahendusega kaasa minema.

Kiikuv varjualune EKA galeriis
29. jaanuaril kell 17 avatakse kunstiakadeemia galeriis arhitektuuri osakonna tudengite näitus "Giik ehk kiikuv maja". Tegemist on visuaalse ülevaatega mullu suvel toimunud esimese kursuse arhitektuuritudengite ehituspraktikast, mille jooksul projekteeriti ja ehitati kiikuv varjualune.
Näitusel saab ülevaate Pedaspeal toimunud ehitusest. Praktikajuhendajad andsid üliõpilastele ehitusplatsi (võsa) ning materjali. Tudengitel tuli leida toimivad lahendused varjualuse ehitamiseks. Paralleelselt ehitusplatsi ettevalmistamisega toimus projekteerimine. Tudengid said proovida eri rolle ehitajast arhitektini ja seeläbi õpiti tundma ka ametitevahelisi vastuolusid. Üliõpilased otsustasid teadlikult rolle vahetada ja läbi proovida, et mõista oma tulevikku.

Eesti tippteadlaste panus maailma: päästvad bakterid ja täiustatud elektroonika
Tartu ülikooli professor Jüri Allik lappas Eesti Päevalehe palvel maailma suurimat teaduskirjanduse andmebaasi ISI Web of Science. Selgus, et viimase viie aasta jooksul on 8800 teadusajakirja jälgiva 38 miljoni kirje sekka tekkinud 3537 artiklit, mille autorite töökohaks on märgitud Eesti. Riho Laurisaar pani andmebaasis enimviidatud Eesti teadlased tähestiku järjekorras ritta.
Jaan Aarik,
Tartu ülikooli füüsika instituudi teadur
Peamine uurimisvaldkond on materjalitehnoloogia, täpsemalt tahkisekilede ehk väga õhukeste materjalikihtide tehnoloogia, millest on viimastel aastatel eriti huvitunud elektroonikatööstus.
Veel mõni aasta tagasi peeti teadusmaailmaski unikaalseks tehnoloogiaid, mis tegelesid objektidega, mille mõõtmed jäid nanomeetri piiresse. Praegu on sihikul selliste võimalustega tehnoloogiate juurutamine elektroonikatööstuse masstootmisse.
"Meie saadud teadmised võiksid aidata kaasa senisest parema arvutimälu ja protsessorite väljatöötamisele," ütleb Aarik. "Naiivne oleks aga tahta, et sellised seadised võiks algusest lõpuni mõnes ülikooli laboris valmis teha. Ka kõige rikkamad ülikoolid ei saa lubada endale aparatuuri, mis võimaldaks sooritada kõiki tänapäeva mikro- ja nanoelektroonika seadmete valmistamiseks vajalikke operatsioone. Kokku saavad üksikud tehnoloogilised etapid alles suurte elektroonikatootjate uurimislaborites, mille eelarve on tavaliselt võrreldav kogu Eesti teaduse eelarvega. Seepärast oleme meie püüdnud selles rakenduslikus valdkonnas leida eelkõige probleeme, mille kallale suurfirmade laborid ega suured ülikoolid veel asunud ei ole."

Helen Mirren - seksikuningannast Briti kuningannani
Eesti kinodesse jõudvas filmis "Kuninganna" Suurbritannia kuningannat kehastav Helen Mirren on oma rollitõlgendustega olnud üks seksrevolutsiooni olulisemaid naiskujusid. Äsja kaks Kuldgloobust võitnud näitleja elu vaatleb Tiiu Laks.
eatris alustanud, kuid filmirollidega ülemaailmset kuulsust kogunud Helen Mirren (61) on hiljuti hulgaliselt kiidusõnu ja auhindu teeninud kahe Briti kuninganna, Elizabeth I ja II kehastamisega.
On ehk mõnevõrra paradoksaalne, et naine, kellel pole terve tema karjääri jooksul olnud probleemi enda ekraanil või laval alasti võtmisega, mängib konservatiivset ja väärikat Suurbritannia kuningannat. Veel neli aastat tagasi täitis siis 58-aastane Mirren peaosa filmis nimega "Kalendritüdrukud" ("Calendar Girls"), kus grupp vanemaid daame andis kohalikule haiglale raha kogumiseks välja kalendri, mille piltidel olid nad ise tegemas oma igapäevaseid toimetusi - ihu-

Piirivalve hoiatab ohtlike jääolude eest Peipsi järvel
Vaatamata piirivalve hoiatustele oli laupäeval Peipsi järvel kümneid kalamehi ja piirivalve pidi 20 mehe kaldale toomiseks operatsiooni korraldama.
Kirde piirivalvepiirkond pidi eile õhtupoolikul ja ööl vastu pühapäeva läbi viima päästeoperatsiooni Kolkja, Omedu ja Lohusuu traaversil, et tuua maale 20 kalameest, vahendab ETV 24 Aktuaalset kaamerat. Pühapäeval olid Peipsil vaid üksikud kalurid.

Türisalu pangalt alla sõitnud autos hukkus noormees
Türisalu pangalt kihutas täna alla sõiduauto, milles istunud juht hukkus.
Õnnetus toimus keset päeva ja hea nähtavusega, teatasid TV3 "Seitsmesed Uudised". Päästeoperatsiooni raskendas asjaolu, et auto kukkus sügavale vette, kus lained olid kõrged ning kivid jäised.
Auto oli paiskunud tavatult kaugele ning ka veetase kalda all oli päris kõrge. Nii pidid päästjad autoni jõudmiseks lausa puusadeni vees sumpama. Kell 14.45 avastati autost hukkunu ja trosse ümber pannes püüti vrakki tõstuki abil välja tõmmata, kuid pikka aega see ei õnnestunud. Lõpuks saati autovrakk kuivemale ja panga alla lasti raam hukkunu transportimiseks.
Õnnetuse pealtnägijad ütlesid, et auto oli sõiduteelt järsult panga poole pööranud, hoogu võtnud ja alla kihutanud. "Seitsmeste uudiste" andmetel oli hukkunu nooremapoolne, 30. eluaastates mees.

Võrumaal kadunud last jõest ei leitud
Eile kaduma läinud viieaastase poisi otsingud jätkusid täna, kuid last ei leitud.
Eile kella kahe paiku teatati Lõuna-Eesti häirekeskusele, et Võrumaal Sõmerpalu vallas Kärgula külas on Pühajõe ääres kaduma läinud 5 aastane poiss, teatas Lõuna-Eesti päästekeskus.
Lõuna-Eesti päästekeskuse tuukrigrupp otsis kaduma läinud last jõest, kuid saabunud pimeduse tõttu lõpetasid tuukrid otsingu eile kella poole kuue ajal.
Kadunud poisi otsingud jätkusid pühapäeva hommikul. Tööde käigus lõhuti jõel jääd mitmesaja meetri ulatuses, kuid last leida ei õnnestunud. Tuukrite tööd raskendas jõe suhteliselt kiire vool ning jäätumine.
Edasi tegeleb lapse otsimisega politsei.
Külmemate ilmade saabudes tekib veekogudele õhuke jääkiht, mis raskuse all kergesti murdub. Palume inimesi hoiduda jääle minekust seni, kuni jää on turvalise paksusega ning lapsevanematel mitte jätta lapsi veekogude

Pool miljonit jääb elektrist puudu
Albu vallas Mägede külas Punamäel elav kolme lapsega pere kodus elektrit ei ole, sest majja viiv vana liin on hävinud ja uue liitumise eest küsib Eesti Energia 520 000 krooni.
Jaanus Tamme (40) ja Tiina Piirmets (30) ostsid Punamäe endise metsakordoni hoone 1999. aastal riigivaraoksjonilt ja ainuke murekoht on asjaolu, et seitse Punamäel oldud aastat pole majapidamises olnud püsielektrit: kui koha ostmisel rippusid elektripostide otsas veel traadid, siis pärast oksjonit rüüstas keegi maja seest ja varastas ka traadid ära, kirjutab Järva Teataja.
Praegu elatakse kuidagimoodi ära kolme autoakuga ja pere taotleb visalt elektri saamist. 2000. aasta jaanuaris saatis Eesti Energia nende pöördumisele vastuse, et Punamäe kordonit pole aastaid kasutatud, see neile mittekuuluv liin on praktiliselt kadunud ja kuna objekt on olemasolevast alajaamast kaugemal kui 800 meetrit, tuleb elektrivõrguga liitujal tasuda ehituse kogumaksumus, mis on ligi 520 000 krooni.

Rikas Mäetaguse vald rajab supelmaja
Põlevkivi kaevandamisest laekuva ressursitasu arvelt Eesti kõige jõukamaks omavalitsuseks peetav Mäetaguse vald kavatseb ehitada talveaiaga supelmaja, mis võib esialgsel hinnangul maksma minna 30 miljonit krooni.
Supelmaja hakkab paiknema mõisa endises talveaia hoones, ehituse üldpind on 747 ruutmeetrit, sinna on kavas rajada kahe rajaga ujumisbassein, massaaži- ja mullivann, aurusaun ja kaks leilisauna ning väike talveaed, kirjutab Põhjarannik.
Kui valdav enamik Eesti omavalitsusi murrab pead selle üle, kuidas saada kokku raha koolimajade või kultuuriasutuste kõige hädapärasemaks remondiks, siis Mäetaguse vallal pole supelmaja ehituseks vajadust isegi laenu võtta, sest 1700 elanikuga valla eelarve ulatub 90 miljoni krooni kanti, mis teeb ühe elaniku kohta ligemale 53 000 krooni - näitaja, mille lähedalegi ei küüni ükski linn ega vald Eestis.
Et suur osa Eesti Põlevkivi praegu kaevandatavast maavarast pärineb Mäetaguse valla aladelt, siis laekub lõviosa valla eelarvest tuludest põlevkivi kaevandamisõiguse ja vee erikasutuse tasust.

Võru linn ihkab oma tükki Lõuna-Eesti turismipirukast
Võru linnavalitsus tõi sel nädalal volikokku Võru linna lähema kümne aasta turismi arengukava, hiljem -2025. aastaks - tahetakse tõusta turistide ihaldusväärseimaks sihtkohaks Lõuna-Eestis.
Arengukava esimesel lugemisel rõhutas Võru linnavalitsuse arenguosakonna juhataja Aivar Nigol, et linna paremaks tutvustamiseks on otstarbekas luua Võru, Haanja ja Rõuge vallaga ühine turundusstrateegia ja tegevuskava, kuna praegu turistid Võrus ei peatu, vaid sõidavad läbi ja lähevad mujale maakonda, kirjutab Võrumaa Teataja.
Endale tähelepanu tõmbamisel ei tohiks Võru linn unustada ka Sõmerpalu valda, kust on sirgunud kogu Eestile kuulsust toonud Leokite motodünastia: "Tundub, et oleme seda vähe ära kasutanud. Kui meil on olemas sellised inimesed nagu Leokid - motosport on väga populaarne tehnikasport -, siis seda tuleb ära kasutada," nõustus Nigol.

Narva ainsa eestikeelse ajalehe ilmumine võib lõppeda
Narva ainsa eestikeelse ajalehe "Narva Postiljon" personal töötab juba teist aastat tasuta.
Sellele vaatamata on ajalehe ilmumine ohus, kuna ühel hetkel võib omanik väljaandmiskulude kinnimaksmise lõpetada, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.

Kultuurkapital jagas eile aastapreemiaid
Kultuurkapital andis Eesti Draamateatris üle 2006. aasta aastapreemiad arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, helikunsti, kirjanduse, kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, näitekunsti ja rahvakultuuri vallas.
Alates 1996. aastast välja antavad Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad jagunevad kultuurkapitali aastapreemiateks ja sihtkapitalide aastapreemiateks, vahendab ETV24 Aktuaalset Kaamerat.
Kokku antakse välja kaheksa Kultuurkapitali aastapreemiat. Helikunsti valdkonnas sai kultuurkapitali aastapreemia ERSO kandva kandva rolli eest Eesti muusikaelus.
Rahvakultuuri valdkonnas Anu Raud, Heimtali koduloomuuseumi perenaine, rahvakunsti väärtustamise ja edasikandmise eest. Arhitektuuri valdkonnas Raine Karp, vaidlusi tekitanud Sakala keskuse autor, monumentaalse, isepäise ja inspireeriva loomingu eest.

Hiina tunnistas oma jõuetust keskkonnakaitses
Keskkonnauuring paigutab Hiina maailma viletsaima keskkonna - kaitsega riikide hulka, teadlased reastasid kokku 118 riiki ja Hiina on 100. kohal.
USA järel on Hiina number kaks kasvuhoonegaaside õhkupaiskaja maailmas, vahendab BBC.
Hiina valitsuse tellitud uuringus kasutasid teadlased "ökoloogilise modernismi" taseme mõõtmiseks ligi kolmekümmet eri indikaatorit: muuhulgas võeti arvesse süsinikdioksiidi eraldumist ja joogivee tervislikkust.
Võrreldes Hiina majandusliku ja sotsiaalse moderniseerrumisega on riigi ökoloogiline modernisatsioon kõvasti mahajäänum.
Hiina rahvas moodustab maailma rahvaarvust viiendiku, kuid riik tarbib ometi ainult 4% maailma päevasest naftatoodangust. Vaibumatu majanduskasv tingib aga kasvava vajaduse energia järele. Praeguse plaanide kohaselt avatakse igal nädalal üks uus elektrijaam. Enamus uutest jaamadest tarbivad energiatootmiseks sütt.

Blair näeb lootust kliimakokkuleppele
Suurbritannia peaminister teatas Davosi majandusfoorumil kõneledes, et kliimaküsimuse kokkulepetes võib peagi saabuda läbimurre, kuna USA on muutmas oma suhtumist kasvuhoonegaaside emissiooni.
Blair selgitas, et muutus on võimalik, kuna USA suhtumises on toimunud "kvandinihe", vahendab BBC. Peaminister leidis ka, et Saksamaa eesistumine G8-s pakub võimalust uueks rahvusvaheliseks kokkuleppeks siis, kui Kyoto protokoll 2012. aastal aegub.
Peaminister Blair kinnitas siiski, et mistahes uus kokkulepe ei saa teoks ilma, et USA, Hiina ja India end sellega seoks. Blair selgitas kuulajaskonnale: "Kui Suurbritannia lõpetaks täielikult kasvuhoonegaaside väljastamise - see tähendab, terve riik lakkaks töötamast, siis Hiina kasvuhoonegaaside väljalase muudaks selle panuse kahe aasta jooksul olematuks."
Blair rõhutas, et ilma suurimate majandusriikideta ei ole muutused võimalikud, kuid rõõmustas, et USA presidendi hiljutine kõne oli positiivne pööre. President George Bush teatas oma viimases pöördumises, et sõltuvust bensiinist tuleb vähendada.

Mustanahalisi jalgpallureid kritiseerinud Prantsuse poliitik visati parteist välja
Prantsuse sotsialistlik partei heitis enda hulgast välja sinna kaua kuulunud poliitiku, kes hiljuti teatas, et Prantsuse rahvuslikus jalgpallikoondises on liiga palju mustanahalisi mängijaid.
Partei otsustas, et Georges Freche'i märkus ei sobi sotsialistliku partei väärtushinnangutega, vahendab BBC.
Georges Freche (68) tegi parteist lahkumise ettepaneku ise pärast seda, kui avalik pahameel tema väljaütlemise pärast suureks paisus.
Sotsialistide presidendikandidaat Segolene Royal teatas ametlikult, et Freche'i sõnavõtt oli vale ja soovis Freche'i parteist eemaldamist.
George Freche on andnud mõista, et parteist väljaviskamine ei mõjuta teda loobuma oma ametist Languedoc-Roussilloni regionaalse valitsuse juhina.
Pahandus mustanahaliste jalgpalluritega pole Freche'ile sugugi esimene konflikt. Alles selle nädala neljapäeval määras kohus talle 15 000 eurot (umbes 240 000 krooni) trahvi selle eest, et poliitik solvas alžeerlasi.

Sagadi võtab vastu poole rohkem öömajalisi
Põhjaliku ümberehituse läbi teinud RMK Sagadi metsakeskuse majutuskompleksis kasvas ööbimiskohtade arv, samuti uuendati restorani kööki.
"Metsakeskuse põhiülesanne on keskkonnateadlikkuse edendamine, seda ka koolituste, seminaride ja muude ürituste abiga," ütles RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus Virumaa Teatajale. "Sellest ka vajadus nüüdisaegsete konverentsi- ja majutusruumide järele. Loomulikult majutame võimaluse korral ka teisi, kellel Lahemaa looduse ja ajaloo vastu huvi."
Kunagise Sagadi mõisakompleksi ringtallide hoones avati 1996. aastal metsamuuseum ja kaks aastat hiljem hotell ja restoran.

Häädemeeste vallal on rahaasjad sassis
Pärnumaal Häädemeeste vallas raha ja vara kasutamises ning majandustehingutes möödalaskmisi avastanud riigikontroll leiab, et volikogu pole vallavalitsuse tegemistel silma peal hoidnud.
Riigikontroll tuvastas, et Häädemeeste vallas on nõrk eelarvedistsipliin, mis võimaldab raha ühelt realt teisele kantida. Kui 2004. aastal oli ümbertõstmisi 24 keskmises summas 60 000 krooni, siis järgmisel aastal juba 28 ja keskeltläbi 440 000 krooni korra kohta, kirjutas Pärnu Postimees.
Kuigi valla- ja linnaeelarve seadus kohustab vallavalitsust volikogu menetlusse antud eelarve eelnõule lisama seletuskirja eelmise, jooksva ja eelseisva eelarveaasta võrreldavate andmetega, et volikogu liikmetele avada kavandatud tulude ja kulude sisu, pole Häädemeestel seda tehtud.
Finantsarvestuses näiteks ei kajastu mitu vallale kuuluvat ja valla kasutatavat varaobjekti: 94,5 kilomeetrit teid, 6 kinnistut, 23 ehitist ja 34 rajatist. Et pole teid, ei leia valla kulukirjadest teeremonti, ehkki seda on tehtud, tormijärgsel ajal veel eriti tormiliselt.

Y galerii ootab "keeniuste" töid
Tartu
"Neljandale "keeniuste" näitusele on traditsiooniliselt oodatud kõik, kes kõrget kunsti teha armastavad," kutsub galerist Margus Kiis kunstimeistreid oma töid näitama.
Teostele on mõned ettekirjutused: nad peavad mahtuma Y galerii uksest sisse; ei tohi ohustada kellegi elu ega julgeolekut; ei tohi plahvatada; ei tohi Y galerii ruume rikkuda; ei tohi õhutada vägivalda, vaenu jms. Muus osas on "keeniustel" täielik vabadus.
Teoseid oodatakse teisipäeval, 30. jaanuaril alates kella 11. Kell 18 avatakse näitus. Üles pannakse ka hiljem, kuni 11. veebruarini toodud teosed.

Ungari instituudis näeb Eesti kunstnike maale
Tuleval kolmapäeval avatakse Tallinnas Ungari instituudis Eesti kunstnike näitus, näha saab Jüri Arraku ja paljude teiste töid.
Kolmapäeval, 31. jaanuaril kell 12 avatakse Ungari Instituudi galeriis Piiskopi 2 Eesti maalikunstnike näitus "Teekond tarkuse allikale", millel osalevad oma maalidega Jüri Arrak, Jaan Elken, Eva Jänes, Kristiina Kaasik, Nikolai Kormašov, Lola Liivat, Olav Maran, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Tiiu Pallo-Vaik jt.
Motost "Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee..." (JR.6.16) lähtuvalt on näituse koostanud Eva Jänes. Näituse avamisel kõneleb dr.emer. Toomas Paul.
"Teekond tarkuse allikale" on valik 2006. a detsembris Espoos toimunud kultuurifoorumi "Pyhän silmässä" - Usundid ja kultuurid vastastikku ja dialoogis - programmis Tapiola kirikus eksponeeritud samanimelisest näitusest. Näituste teostumisele Soomes on kaasa aidanud Eesti ja Soome Instituut ning Eesti Kirikute Nõukogu. Tallinna näitust toetab Ungari Instituut.

Näitus arhitekt Louis I. Kahnist jõuab Tallinna
Tallinn
Eestist pärit maailma tipparhitekti loomingu on näituseks kujundanud Peeter Laurits.
Näituse materjalid pärinevad Pennsylvania ülikooli arhitektuuriarhiivist ja Läti Riiklikust Ajalooarhiivist; Dhaka fotode autor on USA tippfotograaf Raymond Meier.
Väljapanek jõudis esmakordselt huviliste ette mullu 6. oktoobril Kuressaare lossis Louis Kahni Päevade raames. Näituse valmimine ja eksponeerimine on teoks saanud tänu kultuurkapitalile ja kultuuriministeeriumile.
"Louis Kahn 105" jääb avatuks veebruari keskpaigani.

Vaala kunstipreemia saab Tanja Muravskaja
Tallinn
Muravskaja on noor kunstnik, kes tegutseb ka moefoto valdkonnas ning mängib oma töödes moefoto koodide ja ootustega. Muravskaja käsitleb oma loomingus nüansipeenelt identiteeti ja naise kuvandit kaasaegses ühiskonnas.
Mullu osales Muravskaja Vaal galeriis kahel grupinäitusel: noorte kunstnike näitusel "SEX" ja fotokunstnike näitusel "Kohatud", teatas Vaala esindaja.
Traditsiooniliselt lähetatakse Vaala preemia laureaat rahvusvahelisele kunstisündmusele, seekordseks reisiks on Kasseli Documenta, mis toimub suvel Saksamaal.
Vaal galerii annab kunstipreemiat välja alates 1991. aastast. Eelmine laureaat oli Maarit Murka, kes lähetati Berliini biennaalile, 2004. aasta preemiasaajad olid Tõnis Saadoja ja Alice Kask, kes käisid ARCO kunstimessil Madridis.

Parim restoran on Tallinnas, parim kohvik Tartus
Reedel jagati välja Hõbelusikas 2006 gastronoomiakonkursi auhinnad: parimaks restoraniks krooniti Tallinna Gloria ja parima kohviku tiitli sai Tartu Truffe.
Eesti toidukohtade tunnustamiseks loodud gastronoomiakonkursi hõbelusikad on jagatud. Reedel toimunud auhinnagalal selgusid võitjad 10-s kategoorias.
Parima koka tiitli võitis vanameister Dimitri Demjanov. Nominendid olid veel Tõnis Siigur restoranist Stenhus ja Toomas Lember restoranist House.
Parimaks gurmeerestoraniks valiti kolmandat aastat järjest restoran Stenhus. Nominendid olid veel restoran Egoist ja Pädaste Seahouse restoran (Muhu saar).
Parimaks restoraniks kuulutati restoran Gloria. Nominendid olid veel restoranid Bocca ja House.
Pere ja lapsesõbralikem restoran on restoran Lucca (Tabasalus). Nominendidid olid veel Restoran Paat (Viimsis) ja Baby Back Ribs & BBQ (Tabasalus).

Liidermeeskond Selver võttis järjekordse võidu
Schenkeri Liiga liidripositsioonil olev Selveri Tallinna meeskond pole põhiturniiri teises voorus kaotanud ühtegi kohtumist, täna alistati 3: 1 SK Riga.
Päeva tasavägiseimas heitluses jäi Tallinna Kalevi meeskond võõrsil 2: 3 (otsustav geim 13: 15) alla Cesu Alusele, sama tulemusega lõppes meeskondade omavaheline kohtumine ka avaringis, teatas Eesti Võrkpalli Liit.
Tartu Pere Leib võttis kodusaalis ülekaaluka 3: 0 võidu Falck Pärnu vastu, revanšeerides seega avaringi 2: 3 allajäämise. Kahe Läti meeskonna mõõduvõtt lõppes Poliurs/Biolarsi võiduga, kui tulemusega 3: 1 alistati Ezerzeme/DU. Avaringis ilusat mängu esitanud Ezerzeme pallurid pole teises ringis võitnud veel ühtegi kohtumist ning on langenud liigatabelis eelviimaseks.
Schenkeri Liiga 28. jaanuari kohtumised:
Tartu Pere Leib - Falck Pärnu 3: 0 (19, 16, 15)

Kolm Eesti vehklejat pääses Prahas 64 parema hulka
vehklemine
Eile peeti Prahas järjekordse MK-etapi kvalifikatsiooniturniir, kust võttis osa ka viis Eesti neiut, kirjutab Sportnet.  Tänasele põhivõistlusele pääsest neist kolm: Anna Kohv, Kristiina Kuusk ja Julia Zuikova. Kohv sai alagrupiturniiril kõik võidud ja pääses otse 64 parema hulka, täna läheb ta rajale 20. asetatud võistlejana.
Kuusk pidi tunnitama eelringis vaid ühe konkurendi paremust ja see omakorda tähendas, et 64 hulka pääsemiseks tuli alistada slovakitar Lovisekova, sellega sai Kristiina hakkama punktidega 15: 13.
Zuikova kogus alagrupis neli võitu ja kaks kaotust ning võitis järgnevas kohtumises hea tasemega Soome esinumbrit Borbala Fabiani 15: 12.

Andrus Veerpalu sai Itaalias kaheksanda koha
Andrus Veerpalu sai oma hooaja avastardil Marcialonga maratonil kaheksanda ja Raul Olle üheksanda koha.
34. Marcialonga 57 km klassikatehnikas suusamaraton Itaalias lõppes pühapäeval Jerry Ahrlini võiduga, kirjutab Sportnet.  1978. aastal sündinud rootslane kulutas raja läbimiseks aega 2: 07.17, 6 ning edestas teisena lõpetanud norralast Jørgen Auklandi 5,9 sekundiga. Kolmandana tõusis poodiumile parim itaallane Marco Cattaneo, kelle aeg oli 2: 07.24, 9.
Järgnesid tšehh Stanislav Rezac (2: 07.51, 2), rootslased Oscar Svärd (2: 07.55, 4) ja Daniel Tynell (2: 07.55, 6) ning norralane Anders Hallingstad (2: 07.58, 0).
Veerpalu järel sai üheksanda koha Raul Olle, kes kaotas kaasmaalasele 2,8 sekundiga. Teistest esisaja hulka jõudnud eestlastest sai Meelis Aasmäe 27. ja Priit Kajari 65. koha.

Roger Federer krooniti Australian Openi võitjaks
Maailma jooksva edetabeli tipus trooniv Roger Federer (pildil) alistas Australian Openi finaalis Tšiili tennisisti Fernando Gonzalese 7: 6 (7: 2), 6: 4, 6: 4.
Šveitslane on võitnud nüüd juba kolm Australian Openi meistritiitlit ning üldse kokku 10 grand slam turniirivõitu, kirjutab Sportnet.  Viimases 36 matšis vaid võite tunnistanud Federer tõusis kõigi aegade grand slam turniiride edetabelis viiendale kohale, mida ta jagab Bill Tildeniga. Ühtlasi võitis Federer tiitli ilma, et oleks ühtegi setti kaotanud, viimati sai samaga hakkama Björn Borg 27 aastat tagasi.
Närvilisevõitu esimeses setis ei meenutanud mängijad neid mehi, kes nii veenvalt poolfinaalides esinesid. Seti lõpus mängutempo siiski kiirenes ning suurenes ka vigade arv, Gonzalesel oli võimalus võtte esimese seti võit, kuid seisul 5: 4 ei suutnud ta kasutada ära kahte settpalli, Federer murdis Gonzalese servi, kuid raiskas kohe ka punktid, sest tšiillane suutis viigistada. Kiires lõppmängus võttis Federer end kokku ning võitis järjest viis punkti ning lõpuks ka kogu seti. Teises ja kolmandas setis andis Gonzales endast küll parima, kuid Federeri vastu sellest ei piisanud.

Otepää sprindid võitsid Kuitunen ja Svartedal
Murdmaasuusatamise MK-etapil Otepääl võitis naiste klassikasprindi soomlanna Virpi Kuitunen ja meeste sprindis oli võidukas norralane Jens Arne Svartedal
Kahe norralase ja kahe ameeriklase ning ühe venelase ja rootslase osalusel peetud A-finaal jäi juba stardijärgses kurvis vaid nelja mehe heitluseks, sest Emil Jönsson ja Simen Østensen kukkusid ning püstijäänud pääsesid eest, teatas Otepää MK etapi pressiteenistus.
Viimasena valiksõidust edasi pääsenud Svartedal haaras liidriohjad, ameeriklane Torin Koos jõudis küll korraks talle rinnale, kuid norralase tempot ei pidanud. Svartedal oli kindel võitja, teiseks kiirendas end lõpusirgega Vassili Rotšev ja kolmandana pääses poodiumile Koos. Ameeriklaste edu kindlustas neljanda kohaga Newell. Finaali kaks viimast olid Østensen ja Jönsson.

Ani jõudis Capriolos finaali
Maret Ani alistas Capriolo turniiri poolfinaalis Giulia Gabba 7: 6, 5: 7, 6: 4 ning pääses 25 000 USD suuruse auhinnafondiga ITF-turniiri finaali.
Võistlusel viienda asetusega mängiva eestlanna finaalivastaseks on Carmen Klaschka, kes võitis enda poolfinaalis Mathilde Johanssoni 0: 6, 6: 3, 7: 5, kirjutab Sportnet. Klaschka on käimasoleval turniiril asetamata mängija, WTA tabelis on sakslanna 357. kohal, Ani on 149.

Sprindikvalifikatsioonist said edasi viis eestlast
Naistest läheb veerandfinaali Piret Pormeister ja meestest Priit Narusk, Peeter Kümmel, Timo Simonlatser ja Anti Saarepuu.
Murdmaasuusatamise MK-etapil Otepääl sai naiste klassikasprindi kvalifikatsioonis 30. koha eestlanna Piret Pormeister ajaga (2.59, 62), kirjutab ETV Sport.  Teistest eestlannadest sai Kaili Sirge 38., Silja Suija 48., Tatjana Mannima 49., Marit Rjabov 51. ja Kertu Saarepuu 53. koha.
Murdmaasuusatamise MK-etapil Otepääl sai meeste klassikasprindi kvalifikatsioonist edasi neli eestlast. Eestlastest parim oli Priit Narusk, kes sai 13. koha. Peeter Kümmel oli 15., Timo Simonlatser 19. ja Anti Saarepuu 23.
Kiireimat aega näitas kvalifikatsioonis ilma suusamäärdeta sõitev rootslane Petter Myhlback, kes läbis distantsi ajaga 2.56, 89. Viimasena sai edasi klassikasprintides üheksa MK-etappi võitnud norralane Jens Arne Svartedal.

Zahhovaiko alustab jalgpalliaastat Kuveidis
Kuveidi klubi Al-Kuwait sai viieks kuuks endale FC Flora jalgpalluri Vjatšeslav Zahhovaiko mängijaõigused.
FC Flora ja Kuveidi meistrivõistluste liiderklubi Al-Kuwait sõlmisid laupäeval, 27. jaanuaril lepingu, mille kohaselt võttis Kuveidi klubi viieks kuuks (kuni 30. juunini 2007) endale laenulepingu alusel FC Flora jalgpalluri Vjatšeslav Zahhovaiko mängijaõigused, tasudes FC Florale laenusummana 300 000 USA dollari, kirjutab Sportnet. 
Zahhovaiko, kes juba reedel lendas Kuveiti, sõlmis täna kohaliku klubiga samuti viie kuu pikkuse lepingu, kusjuures kõik lepingud hakkavad kehtima peale seda, kui mängija läbib homme meditsiinilise läbivaatuse. Ühtlasi sai Kuveidi klubi õiguse hiljemalt 30. juunini 2007 omandada Eesti koondislase mängijaõigustest 90 protsenti, tasudes FC Florale täiendavalt 1 miljon dollarit.

Tantsupaar Gorodilov ja Koger saavutasid MM-il noorteklassis 9.-10. koha
Eile Soomes Tamperes toimunud noorte MM-il Ladina-Ameerika tantsudes jõudis Eesti tantsupaar Konstantin Gorodilov ja Emma-Leena Koger poolfinaali, kus jagasid Läti tantsupaariga Vladimirs Kurcevskis ja Jekaterina Selitskaja 9.-10. kohta.
Teine Eesti tantsupaar Vladislav Inostrantsev ja Marina Nikolajeva said 28 koha, teatas Eesti tantsuspordi liit.
Tantsupaar Konstantin Gorodilov (15) ja Emma-Leena Koger (13) jäid oma esinemisega MM-il väga rahule. "Oleme oma esinemise ja tulemuse üle väga rõõmsad," ütles Emma-Leena Koger. "Tantsutehniliselt õnnestusid kõik kavad väga hästi. On väga julgustav, et suutsime end MM-il märgatavaks tantsida ka noorte klassis," lisas Emma-Leena Koger.
Konstantin Gorodilov ja Emma-Leena Koger võistlesid esimest aastat noorte klassis, mis on vanusegrupile 16-18 eluaastat. Paar valiti Eesti Tantsuspordi Liidu poolt 2006. aasta parimaks tantsupaariks oma mulluste saavutuste järgi, mille hulka kuulub ka juunior II klassis saavutatud Ladina-Ameerika tantsude MM-i kolmas koht.

Truu teadusele ja lähedusele
Sünnipäev Ilse Lehiste 85
Kauaaegne Ohio ülikooli õppejõud professor Ilse Lehiste oleks ehk hetkeks segaduses, kui keegi ütleks tema kuuldes, et Ilse Lehiste on (eesti) foneetika grand old lady. Esiteks võiks ta seda olla mitmes teiseski vallas, nimelt ka värsiõpetuses ja üldises keeleteaduses. Teiseks ei ole grand old lady kellegi eesti keel ja meil enestel puudub üldse oma sõna auväärses eas teeneka daami kohta. Eestlane kasutab sel puhul sõnu, mis on kõike muud kui imetlevad ja tunnustavad.
Daamid on sagedasti romantilised. Sellised võivad olla teadlasedki, kuid nemad peavad olema ennekõike täpsed. Oma katselis-foneetilistes uurimustes ja teoreetilistes käsitlustes on Ilse Lehiste seda taotlenud ning saavutanudki. Nende tööde kaudu ühendab ta, ise algselt Tartu ülikooli kasvandik, nelja, koguni viit ajajärku. Esimest esindas Balkani slaavi keelte foneetika uurija prof G. L. Masing (1845-1936), seni viimast muusika-psühholoogia professor Jaan Ross (1957). Ilse Lehiste on väga pikk sild.

Suursaadiku hiilgav ja aus karjäär
Sünnipäev Mart Poom saab 3. veebruaril 35-aastaseks
21. jaanuaril kohtus Londoni Arsenal oma uhkel Emirates Stadiumil Inglise meistrisarja liidri Manchester Unitediga. Mart Poom, keda ManU tahtis mõni aasta tagasi mitmel korral osta, ei mahtunud seekordki Arsenali 16 väljavalitud palluri sekka. Vaatasime mängu kõrvuti kõrgelt tribüünilt.
Kui Thierry Henry üleaja kolmandal minutil "võidukolli" peaga ManU võrku põrutas, kargas Poom koos terve tribüünireaga kõrgele õhku ja hõiskas täiest kõrist. Nagu poisike. Täpselt samasuguseid rõõmuröögatusi kuulsid meie televaatajad, kes nägid 2001. aastal Lilleküla staadioni avamängus kaht väravat, mis Eesti lõi Hollandile. Ka siis polnud Poom platsil, aga suutis siiralt kaasa elada kaaslastele, kel oli sel päeval tema omast õnnelikum saatus - nad olid väljakul.

ANARI LILLEOJA: Vihmauss on putukas? 
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on töötanud välja õppekava, mille järgi lapsed enam ei õpigi oma esimestel kooliaastatel loodusõpetust eraldi ainena.
Selle asemel pakub HTM välja uue aine "inimene ja keskkond", mille kaudu looduse õpetamine on aga väga küsitava kvaliteediga. Näiteks kuuluvad selle ainekava kohaselt putukate hulka ka vihmaussid!
On igati positiivne, et HTM soovib õppekavasid tänapäevastada, kuid keskkonnaministeerium ei saa kuidagi nõustuda kavatsusega asendada loodusõpetus esimese kooliastme õppekavas uue ainega. Laste algteadmisi ja oskusi vanemates klassides õpetatavate loodusteaduslike ainete - bioloogia, füüsika, geograafia, keemia - paremaks omandamiseks kujundatakse just esimese kooliastme loodusõpetuse kaudu. Seega tähendaks uue õppekava kinnitamine, et mõne aasta pärast jõuavad põhikooli õpilased, kelle algteadmised nimetatud ainetes on väärad või puuduvad sootuks.

AIRI-ALINA ALLASTE: Legaalne lõbu - 14-aastane Sekskiisu
Eestis saab täiskasvanu olla karistamatult seksuaalses vahekorras verinoore poisi või tütarlapsega - seadusega lubatud vanuse alampiir on 14 aastat.
Täiskasvanut, kes seadust rikub, võib karistada kuni kolmeaastase vabadusekaotusega. Kui jälgida teisi Euroopa riike, on suurel osal maadest vastav vanusepiir pisut kõrgemal (15 või 16) ning sageli on ka karistused väärteo eest karmimad. Eestis on viimastel aastatel teema üle diskuteeritud, aga siiani ei ole seadusemuudatusi ellu viidud.
Mille alusel peaks otsustama, millal on noor inimene piisavalt küps elama täiskasvanu elu? Ühiskonda reguleerivad seadused võiksid haakuda igapäeva-elus kehtivate kultuuriliste normidega, vähemalt niikaua, kui ei ole tegemist humaansusest lähtuvate moraalinormide rikkumisega. On ilmselge, et teismeliste elu, tegevus ja harjumused on eelmiste põlvkondadega võrreldes praegu palju täiskasvanulikumad. Seda väga mitmes tähenduses: tavalisemaks muutub lapseeas raha teenimine, varajane konkurents oma tulevase karjääri nimel, aga ka elukogemuste otsimine seltskondlikelt üritustelt koos mõnuainetega ning lähedastest suhetest koos kõigi intiimsustega.

MIHKEL RAUD: Heade uudiste ajakirjandus
Ajakirjanikud elavad praegu põnevat aega. Eelmisel nädalal võtsid hoogu jutud Oliver Kruuda peatselt ilmuma hakkavast ajalehest, kuhu ärimees kavatsevat värvata siinseid helgemaid kirjatsurasid.
Nii arutletaksegi vahel tõsisemas, vahel iroonilisemas võtmes: kes, millal ja mis kohale kohalikku meediamaastikku peagi täistuledega pimestava väljaande toimetusse palutakse?
Kusagil Põrguväljal olla skandalistist kommi-, piima- ja kohukeseonu Eesti kõvemate ajakirjanike pildid juba rittagi sättinud. "No on inimesi, kes on väsinud praegustest ajakirjanduse suundadest, kes ei taha enam ainult negatiivsetest asjadest kirjutada," tunneb värskelt meediaärisse sukeldunud tippjuht hästi oma potentsiaalsete alluvate mõttemaailma. Niisiis on oodata heade uudiste ajakirjandust, mille tarvilikkusest kõik armastavad jaurata, ent mille tegelikku sisu keegi ei suuda sõnastada.

Helsingin Sanomat: Elektrit alati ei jätku
Elektrienergia on tõusnud ootamatult Soome valimiskampaania oluliseks teemaks. Möödunud teisipäeval tarbisid soomlased kokku 14 000 megavatti elektrit, kuigi riik ise suutis toota vaid 11 600 megavatti. Ülejäänu tuli mujalt sisse osta, kirjutas Helsingin Sanomat.
Olukord pole erandlik, kui naabritega võrrelda. Soome kuulub riikide hulka, kes suudavad tarbimise tipphetkel hädavaevu katta koduse turu elektrinõudlust, kuid näiteks Suur-britannia ja Balti riigid seda ei suudagi. Teisalt suudavad näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa toota elektrit kaugelt üle maksimaalse nõudmise ega kavatse monopoolsest rollist taganeda.
EL aga põrkab nende tõrksusele, kui soovib energiaturgu liberaliseerida - Saksamaa ja Prantsusmaa ei taha sattuda läinud teisipäeva Soome olukorda.

Izvestija: Arnold Meri: mind hirmutatakse
Vene ajaleht tegi intervjuu eestlasest N Liidu kangelase Arnold Meriga, lähtudes riigikogus vastu võetud sõjahaudade kaitse seadusest ja arutatavast keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõust.
"Teine maailmasõda oli Eesti jaoks samaaegselt ka kodusõda. Eesti rahvas jagunes ning need, kellele sotsialismi loosungid olid vastuvõetamatud, läksid sakslaste leeri," ütles Meri.
Vastates Izvestija küsimusele, millises seisus on tema vastu algatatud kriminaalasi seoses "Eesti kodanike deporteerimisega aastatel 1945-49", nentis Meri, et seda pole senini ametlikult lõpetatud.
"See on puhtalt poliitiline asi, selle ajaga absoluutselt mitte seotud. Aga seotud on see minu tänapäevase poliitilise aktiivsusega. Mind üritati hirmutada ja katsuti suu kinni panna."

Eurasia Daily Monitor: Analüütik taunib pronksmeest
USA Jamestown Foundationi vanemanalüütiku Vladimir Socori arvates ei saa võtta tõsiselt Venemaa ähvardust kehtestada Eestile majandussanktsioonid.
Vene president Putin ütles hiljuti, et Eesti "üritab end positsioneerida rinderiigiks ja teenida selle eest majanduslikku ning poliitilist soosingut". Putin tõi positiivseks näiteks Saksamaa, sest Berliinis on säilitatud Nõukogude sõduri monument. Kuid see analoogia on Socori hinnangul vähemalt kahel põhjusel kohatu.
Erinevalt Saksamaast ei osalenud Eesti sõjas, vaid ta okupeerisid teineteise järel kaks riiki. Teiseks on Saksa ühiskond võtnud sisimas omaks arusaama, et Saksamaa lüüasaamine vabastas riigi totalitarismist, samas kui Nõu-kogude okupatsioon - mille silmatorkav sümbol on pronksmees - tsementeeris totalitaarset võimu Eesti ja tema Balti naabrite üle, kirjutas Socor.

REPLIIK: Suusa-MM Otepääle! 
Nädalavahetusel Otepääl peetud suusatamise MK-etapp pälvis taas kord kiidusõnu. Oleme nüüd seitse korda MK-etappi korraldanud. Kuidas edasi? 2004. aastal ütles Alar Arukuusk, et 10-12 aasta pärast võiks Eesti korraldada põhja suusaalade (murdmaa, kahevõistlus, suusahüpped) maailmameistrivõistlused. See eeldaks, et lisaks praegu ehitatavale K90 mäele rajataks ka K120 mägi. Mõistagi on see suur ja hull eesmärk, aga kunagi arvati sama ka Otepääl MK-etapi korraldamise kohta. Pärast Eesti liitumist EL-i ja NATO-ga on poliitikud otsinud Eestile järgmist suurt eesmärki. Tulutult. Kas ei võiks Eesti uueks sihiks saada just maailmameistrivõistlused Otepääl?!

JUHTKIRI: Soovimatud lapsed
Tänasest Eesti Päevalehest võib lugeda, et osa suvelaagrite korraldajaid keeldub lastekodulapsi vastu võtmast. Kes toob põhjuseks varasematel aastatel ühe-kahe lastekodulapsega juhtunud sekeldused, kes kurdab vastava väljaõppe saanud pedagoogide puudust. Tegelikult on need põhjendused suuresti otsitud ja eitavate vastuste taga peitub soovimatus lastekodulastega tegelda ning hirm, et äkki väheneb tavaperede vanemate huvi oma lapsi laagrisse saata.
Esiteks ei saa üheselt öelda, et kõik lastekodulapsed käituksid halvasti - samamoodi leidub teiste kiusajaid ja laagrikorra rikkujaid ka tavaperedest pärit laste seas. Aga kui pahandusega saab hakkama lastekodulaps, siis torkab see kohe kõigile silma, tema päritolu hakatakse rõhutama ja tema käitumist kõigile lastekodulastele omistama.

Kopli lahes sõitis tanker madalikule
Täna õhtul sõitis Tallinna lahes Kopli neeme juures karile tanker Weserstern.
Tanker vedas diislikütust ning sõitis Balti laevaremonditehasest väljudes madalikule, teatas Aktuaalne kaamera.
Tankeri juurde suundusid Vene-Balti sadama puksiir Vene ning piirivalvelaev PVL-107, olles valmis vajadusel karilt pukseerimiseks abi osutama.
Reostusohtu hetkel veel pole.

Laanet: olen Langi väidete vastu
Siseminister Kalle Laanet lükkas täna Aktuaalsele kaamerale antud intervjuus ümber justiitsminister Rein Langi väite nagu teeks politsei koostööd allilmaga.
"Ma olen sellele väitele täielikult vastu," kinnitas Laanet.
Siseministri sõnul leppis ta juba Langiga kokku, et istuvad selle nädala jooksul maha ja arutavad läbi, miks sellised avaldused aset leidsid, mis nende ajendiks oli ja kuidas edasi minna.
Laanet rääkis, et ei ole varem kuulnud väiteid nagu võiks informatsioon politseis lekkida.
Lang kirjutas Postimehes avaldatud arvamusloos, et organiseeritud kuritegevusega võitlemise eelduseks on mitme inimese ametist lahkumine, kuid keeldus nimesid täpsustamast. Laaneti sõnul ei ta ka tema, keda justiitsminister silmas võiks pidada.
"Jään vastuse võlgu, seda peaks härra Langilt küsima," vastas Laanet js avaldas kahtlust, et selliseid inimesi riigiorganitest töötaks, kes on allmaailmale mingeid lubadusi jaganud.

Hiiumaal said viimased kodud elektri tagasi
Täna veidi enne kella kaheksat said viimased Hiiumaa kodud Männamaa piirkonnas elektri tagasi.
26. jaanuari õhtul Hiiumaal sadama hakanud raske ja märg lumi tekitas ohtlikku jäidet ning kukutas kümnete kilomeetrite ulatuses elektriliinidele puid ning oksi. Samuti on raske lumekoorma all palju puid liinidele kooldunud ning tekitanud lühiseid.
Elektrita jäi üle 2000 majapidamise. Põhilisteks elektrikatkestuste piirkondadeks olid Kõpu, Emmaste ning Käina. Laupäeval suudeti ligi tuhandel majapidamisel elektrivarustuse taastada.
Täna jätkasid kõik rikkebrigaadid tööd ning kell 11 oli Hiiumaal elektrita veel 401 majapidamist ja õhtul kella nelja paiku veidi üle 200 kodu.
Lepingujärgselt maksab Eesti Energia trahvi klientidele, kelle elektrikatkestus ületab talvel 24 tundi.

Türisalu pangalt alla sõitnud mees võis olla joobes
Esialgsete uurimistulemuste põhjal võis eile Türisalu pangalt autoga
Hukkunud 21-aastane Mait oli päev varem politseile autorooli purjuspeaga sõitmisega vahele jäänud, teatavad TV3 Seitsmesed Uudised
Türisalu pangalt kihutas eile alla sõiduauto, milles istunud juht hukkus. Auto oli paiskunud tavatult kaugele ning ka veetase kalda all oli päris kõrge, mis raskendas päästjate tööd.

Eestlannast saab EL-i inimõiguste esindaja
EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kõrgeim esindaja Javier Solana on otsustanud nimetada eestlanna Riina Kionka inimõiguste esindajaks Euroopa Liidus.
Riina Kionka töötas varem inimõiguste direktoraadis. Enne nõukogu peasekretariaadiga liitumist töötas Kionka Eesti välisministeeriumi Euroopa Liidu osakonnas.

ELF otsib kandidaate noore looduskaitsja auhinnale
Noore looduskaitsja auhinna lõid 2005. aastal Kaja ja Alex Lotman ja Eestimaa looduse fond.
Auhinda koos rahalise stipendiumiga antakse välja üks kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Noore looduskaitsja auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.
Esimese auhinna pälvis 2005. aastal Asko Lõhmus (30 a), kes on tegelenud looduskaitse-temaatikaga alates 1990. aastate algusest. Asko Lõhmus on kaitsnud doktorikraadi loomaökoloogias ning tal on suured teened liikide ja koosluste kaitse edendamisel, looduskaitsepoliitika kujundamisel, Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamisel ja ühiskondlikus looduskaitselises tegevuses. Auhinnafondi toetas Estonian Nature Tours.

Tallinnas läks kaduma kaks tüdrukut
Põhja politseiprefektuur palub abi 9-aastase Galina Fjodorova ja 8-aastase Tamara Fjodorova leidmisel
Tüdrukud lahkusid 28. jaanuaril 2007 kella 15.30 ajal oma kodust Tallinnas Kärberi tänaval ja pole seni tagasi ei tulnud.
Galina Fjodorova on umbes 132 cm pikk, kõhna kehaehitusega, õlgadeni tumepruunide juuste, heleroheliste silmade ja ümara näoga. Kodust lahkudes oli tal seljas punased kombinesooni püksid, pruun jope, peas hall müts ning jalas bordoo-punased saapad
Tamara Fjodorova on umbes 131 cm pikkune, keskmise kehaehitusega, sinakas-hallide silmadega ja õlgadeni tumepruunide juustega. Kodust lahkudes oli tal seljas hallid kombinesooni püksid, sireli värvi kapuutsiga jope, jalas pruunid saapad ja peas bordoo-punane müts.

Tartus valmib lastekaitsepäevaks Tähtvere laste- ja noortepark
Selle aasta 1. juuniks valmiv laste- ja noortepark on esimene etapp Tähtvere puhkepargi ehituses
Tartu linnavalitsuse poolt määratus projekteerimistingimuste kohaselt tuleb lastele puhkeparki 12 erinevat mängutsooni ja atraktsiooni.
Abilinnapea Jüri Sasi sõnul jätkub 1. juuniks valmivas laste- ja noortepargis tegemist kõigile kolme- kuni neljateistaastastele.
"Kõige efektsem atraktsioon on ilmselt üheksa meetri kõrgune ja 21 meetrise sirutuslaiusega turnimisvõrk. Maailmas on selle ohutus läbi katsetatud, et isegi kui lapsel peaksid käed lahti minema, peab iga järgmine võrguaste teda kinni," kirjeldas Sasi.
Atraktsioonid laste- ja noorteparki tuuakse kohale Taanist.
Lastepargi maksumuseks on arvestatud üle nelja miljoni krooni.

Jõks: lastekodulapsele laagrikoha keelamine on selge diskrimineerimine
Õiguskantsler Allar Jõks algatas menetluse täna Eesti Päevalehes ilmunud artikli alusel, milles kajastati laste võimalikku ebavõrdset kohtlemist kahe suvelaagri korraldaja poolt.
Tänases Päevalehes ilmunud artikkel "Laagrid suhtuvad lastekodulastesse eelarvamusega", rääkis sellest, et mõned suvelaagrite korraldajad keelduvad lastekodulapsi vastu võtmast, öeldes, et tegu on käitumisprobleemidega lastega, kes ei sobi n-ö tavalastega koos suve veetma ja kellega peavad tegelema eripedagoogid.
Õiguskantsler saatis selgituste saamiseks teabe nõudmised haridus- ja teadusminister Mailis Repsile ning Kuti Muti ja Taevaskoja lastelaagritele. Allar Jõks peab lubamatuks, kui lapsi koheldakse laagrisse saamisel põhjendamatult ebavõrdselt, rikkudes laste põhiseaduslikke õigusi.
"Pean viimasel ajal teatavaks saanud juhtumeid, kus mitu laagrit on keeldunud võtmast suvelaagrisse lastekodulapsi, äärmiselt taunitavaks ", ütles Allar Jõks. Kui ebavõrdseks kohtlemiseks ei ole mingit mõistlikku põhjust, siis on tegemist meelevaldse ebavõrdse kohtlemisega, mis on põhiseadusega vastuolus."

Virtuaalne klubi Agoraa soovib ravida Eesti "vigast" demokraatiat
Sündis virtuaalne klubi Agoraa, mille eesmärgiks on riigi ja ühiskonna toimimist rahvale arusaadavamaks teha.
Klubi eesmärgiks on võidelda Eesti parema ja tugevama kodanikuühiskonna eest ning sellega saab liituda aadressil www.eestifoorum.ee/est/agoraa, vahendab portaali projektijuht Peedu Ojamaa.
Virtuaalne klubi rõhutab oma portaalilehekülgedel ühiskonna seda osa, mis ei kuulu avaliku võimu ega ka kasumit taotleva ärisektori alla. Selleks on on kolmas sektor alias erakonnavaba kodanikuühiskond - riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, kus üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi.

Lastefond toetab lastekodulastest üliõpilasi
Õppestipendiumi saab 15 noort, kokku 67 500 krooni ulatuses, lisaks kingitakse igale stipendiaadile Apollo Raamatupoe kinkekaart väärtusega 500 krooni.
Õppestipendiume on Eesti Lastefond maksnud1989. aastast, alguses toetati ka kesk- ja kutsekoolis õppivaid lastekodulapsi ja orbe ent rahanappuse tõttu on nüüd võimalik toetada vaid kõrgkoolis õppijaid.
Lastekodudes on Eestis umbkaudu 1800 last, kõrgkooli jõuavad neist vähesed.
Noored õpivad Tartu ülikoolis, Tallinna tehnikaülikoolis, Tartu kutsehariduskeskuses, Tallinna tervishoiu kõrgkoolis, Tallinna pedagoogilises seminaris, Tallinna ülikoolis ning ABO akademis Soomes.
Stipendiumite üleandmine toimub 2. veebruaril 2007.

Sakala keskus piiratakse aiaga
Alates veebruari keskpaigast piiratakse Sakala keskus piirdeaiaga, ühtlasi lõppeb parkimisteenuse osutamine Sakala parklas.
Sakala parkla esindaja Igor Mozessov teatas möödunud nädalavahetusel, et alates 1. veebruarist ei ole võimalik osta kuukaarte Sakala parklas parkimiseks, kuna orienteeruvalt paari nädala pärast algavad Sakala keskuse lammutustööd.
Mozessov ütles Päevaleht Online'le, et parkla piiratakse veebruari keskpaigast alates piirdeaiaga, millal reaalselt lammutamisega alustatakse ta öelda ei osanud.
AS Uus Sakala juhatuse esimees Ilmar Kompus ütles Päevaleht Online'le, et tegemist ei ole lammutustööde algusega vaid plaanipärase ja juba aasta lõpus välja öeldud kavaga piirata territoorium aiaga, mille tulemusel piiratakse aiaga ka praeguse parkla ala, millest omakorda tuleneb asjaolu, et parkla ei saa enam oma senist tegevust jätkata.

Evelin Ilves nimetatakse SOS lasteküla patrooniks
Proua Evelin Ilves andis nõusoleku asuda Keila SOS lasteküla patrooniks, ametlik nimetamine toimub 8. märtsil
Aegade jooksul on välja kujunenud traditsioon, et ametis oleva presidendi abikaasa on SOS Lasteküla patroon. Selle tava aitas luua proua Helle Meri, keda seob SOS Lastekülaga tänaseni pikaajaline sõprus.
Patrooni peamiseks rolliks on selliste ettevõtmiste algatamine ja toetamine, mille eesmärgiks on laste sotsiaalne abistamine, vanemliku hoolitsuseta lastele suunatud heategevus, samuti peremudeli juurutamine Eesti laste hoolekandes.
Evelin Ilves külastas Keila SOS lasteküla esimest korda 12. detsembril 2006.aastal koos Ukraina Vabariigi presidendi abikaasa Kateryna Juštšenkoga. Külaskäik leidis aset Ukraina president Viktor Juštšenko ja tema abikaasa Eesti riigivisiidi ajal.

Sel aastal saavad Tartu spordiklubid ja -koolid linnalt toetust üle 12,2 miljoni krooni
Tartu linnavalitsus kinnitas eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele Tartu linna 2007. aasta eelarvest antavate rahaliste toetuste summad, kokku jagatakse spordiasutuste vahel ära veidi üle 12,2 miljoni krooni
Tõuseb ka maksimaalne toetus ühe lapse kohta, mis on endise 3000 krooni asemel 3300 krooni.
Tartu linna 2007. a eelarves on noortespordi tegevuseks eraldatud summa 12 897 600 krooni, millest veidi üle 12,2 miljoni jagatakse ära 29 erineva spordialaga tegeleva 55 spordiklubi ja spordikooli vahel, kusjuures toetust saavate noorsportlaste arv on 4500.
Toetust ei saa alates sellest aastast need klubid, kelle treeneriteks on treeneri kutsekvalifikatsiooni mitte omavad isikud, selliseid klubisid oli linnas kokku viis.
Ülejäänud noortespordile eraldatavast rahasummast läheb 500 000 krooni andekate noorsportlaste lisatoetuseks ja 135 000 krooni koolispordi edendamiseks.

Esmaspäeva hommikul sündis Kuusikul tänavune külmarekord
Ettearvatult sündis esmaspäeva hommikul tänavuse talve uus külmarekord, kui Raplamaal Kuusikul asuv ilmavaatlusjaam registreeris õhutemperatuuri miinus 26,1 kraadi.
Kell 10.15 oli maakonnalehe Nädaline võrguväljaandes Kuusiku rekordkülm fikseeritud, vahendab ETV24.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ütles, et Kuusiku hommikune näit on tõepoolest käesoleva talve uus rekord.
Merilaini kinnitusel oli täna öösel Ida-Eestis pilves ja seetõttu pisut soojem. Täna päeval on pilves ilm ja õhutemperatuur jääb miinus 5 kuni miinus 12 kraadi kanti. Kohati võib sadada veidi lund.
Järgnevate päevade jooksul jäävad õhutemperatuurid Eesti eri paigus erinema, mõõdukas külm püsib, samuti ka võrdlemisi tugev tuul saartel ja rannikul.

Tartu linn toetab noortelaagrite korraldamist rohkem kui miljoni krooniga
Tartu linnavalitsus kinnitas 2007. aastal toetatavate noortelaagrite nimekirja, mille raames antakse toetust 1 138 500 krooni ulatuses
Erinevaid toetuse saajaid on 34 ja nende poolt korraldatavates laagrivahetustes osaleb üle 3000 noore tartlase.
Noortelaagrite toetamisel on suurenenud toetus vaba aja laagritest osavõtjate ning vähekindlustatud peredest pärit osavõtjate kohta.
Töökasvatuslike laagrite kaudu saab käesoleval aastal tööd 860 noort, mis on 70 võrra enam kui eelmisel aastal.
Peamiselt toimuvad laagrid suvel, kuid neid jagub ka teisteks koolivaheaegadeks. Lille maja poolt korraldatavad töökasvatuslikud laagrid toimuvad läbi aasta. Samuti korraldab MTÜ Hälly töömaleva vahetusi lisaks suvele ka sügisesel koolivaheajal.
Töömaleva rühmadesse algab registreerimine kevadisel koolivaheajal.

Tuukrid jätkavad 5-aastase poisi otsinguid
Laupäeval Pühajõe ääres kadunuks jäänud 5-aastase poisi otsingud jätkuvad täna uuest kohast.
Võru politseijaoskonna pressiesindaja Ave Lillemäe ütles Päevaleht Online'le, et täna hommikul käisid poisi sugulased politseijaoskonnas ning ütlesid, et arvatav koht, kust poiss jõkke kukkus, võib asuda 20 meetrit ülesvoolu kohast, kust tuukrid seni otsinud on.
Lillemäe sõnul alustavad tuukrid täna uuesti kadunud poisi otsimist.
Laupäeval, 27. jaanuaril kella kahe paiku teatati Lõuna-Eesti häirekeskusele, et Võrumaal Sõmerpalu vallas Kärgula külas on Pühajõe ääres kaduma läinud 5 aastane poiss,
Kadunud poisi otsingud jätkusid pühapäeva hommikul. Tööde käigus lõhuti jõel jääd mitmesaja meetri ulatuses, kuid last leida ei õnnestunud. Tuukrite tööd raskendas jõe suhteliselt kiire vool ning jäätumine.

Noored sõitsid ärandatud autoga maja seina maha
Laupäeva varahommikul sõitis Antsla vallas teelt välja vastu maja seina ärandatud sõiduauto, milles oli 10 alaealist noort.
Autot juhtisid 17-aastane noormees ja tema süles istunud samaealine neiu. Sama tüdruk oli auto eelnevalt Antsla vallas Lusti külast ärandanud, vahendas Lõuna politseiprefektuur.
Õnnetus toimus varahommikul kella viie paiku Kobela alevikus Laatre-Antsla maantee 15.kilomeetril. Hoone oli varem olnud Marati laohoone.
Pärast õnnetust noored põgenesid.
Vigastada saanud tagaistmel istunud 14-aastane tüdruk pöördus ise kiirabisse, kust ta pärast esmaabi andmist kodusele ravile lubati. Esialgu ütles tüdruk, et oli kukkunud, kuid hiljem tunnistas, et sai vigastada toimunud autoavariis. Seejärel teavitas kiirabi juhtunust politseid, kes jõudis sündmuskohale alles 7.25.

Reisirong põrkas kokku sõiduautoga
Täna hommikul põrkas Tallinna-Tartu reisirong kokku sõiduautoga, inimesed esialgsetel andmetel kannatada ei saanud.
Õnnetus juhtus kella 10 ajal Tartu linna piiril Tartu-Tiksoja tee 1. km Tiksoja raudteeülesõidukohal. Tallinna poolt tulnud Audi 80 sõitis külje pealt sisse reisirongile ja paiskus saadud löögist kraavi.
Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik ütles Päevaleht Online'ile, et päästeametnikud kõrvaldasid avariilise auto süttimisohu.
Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Kadri Palta sõnul inimesed õnnetuses viga ei saanud.
Audit juhtinud 1986. aastal sündinud noormehe sõnul ei näinud ta rongi päikese tõttu, teatas Tartu politseiosakonna pressiesindaja Liina Pissarev.
Rongis viibinud reisija sõnul viibis sõit õnnetuse tõttu umbes 40 minutit. "Olin esimeses vagunis ja auto sõitis kuskilt keskelt sisse." Erilist paanikat tema sõnul rongis ei puhkenud, küll aga olid inimesed närvilised ajakulu tõttu.

Lang: ma ei ole vihjanud, et politsei teeb koostööd allmaailmaga
Justiitsminister Rein Lang teatas, et ta ei ole mingil moel väitnud ega ka vihjanud, nagu oleks tänane keskkriminaalpolitsei ja eelkõige tema noor ja võimekas juht koostöös allmaailmaga.
Lang teatas pressiesindaja vahendusel, et tema toimetamise käigus lõigati välja mitmed olulised laused, mille tulemusena omandas kogu kirjutis teise värvingu.

Rahvuskala tiitlile kandideerib viis kala
Eesti rahvuskala kandidaatideks on kilu, räim, ahven, haug ja lest.
Alates tänasest kuni 11. veebruarini saab internetilehel www.kalateebhead.ee hääletada viie rahvuskala konkursi finalisti vahel, teatas Eesti Kalaliit. Pärast interneti hääletuse lõppu kohtub ekspertžürii, kes valib välja Eestile sobiva rahvuskala. Rahvuskala kuulutatakse välja enne vabariigi aastapäeva.
Augustis välja kuulutatud rahvuskala konkursi finalistide selgitamisel arvestati nii kampaania kodulehel kui ka vabaõhuüritustel kogutud poolthääli ning suurimate uudisteportaalide kommentaare rahvuskala valimise teemal.
Rahvuskala konkurss on osa Eesti Kalaliidu kommunikatsioonikampaaniast "Kala teeb head!", mille eesmärgiks on tõsta eestlaste teadlikkust kala söömise kasulikkusest ning ärgitada eestlasi kalatooteid rohkem tarbima.

Üksik-vahipataljoni juhib tänasest kapten Rasmus Lippur
Alates esmaspäevast juhib jalaväe väljaõppekeskust Üksik-vahipataljon kapten Rasmus Lippur (33).
"Kavatsen jätkata eelmise pataljoniülema major Rene Brusi tehtud head tööd," ütles kapten Rasmus Lippur. "Ühe ülesandena näen linnavõitluse ja sõjaväepolitsei väljaõppealaste teadmiste koondamist Üksik-vahipataljoni."
Kapten Lippur on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia kaitseväe õppesuunal ning läbinud vanemstaabiohvitseri kursuse Balti Kaitsekolledžis.
Kapten Lippur on teeninud Tagalapataljonis kompaniiülema abina ja kompaniiülemana, aastatel 1998 - 2001 personaliohvitserina Kaitsejõudude Peastaabis. 2001 - 2004 teenis ta NATO ja rahvusvaheliste organisatsioonide osakonnajuhataja asetäitja-kaitsepoliitika nõuniku abina Eesti alalises esinduses NATO juures. Samuti on Rasmus Lippur teeninud Kaitseministeeriumis NATO büroo juhatajana. Enne käesolevat määramist teenis kapten Lippur Üksik-vahipataljoni staabiülema ametikohal.

Kolme päevaga tabati 68 joobes juhti
26.-29. jaanuari jooksul tabati 68 joobes ning 2 narkojoobes sõidukijuhti.
Registreeriti inimvigastustega 12 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 23 inimest, teatas politseiamet. Inimvigastatutega liiklusõnnetusi purjus juhtide süül toimus 1.
Möödunud kolme ööpäeva jooksul laekus vabariigi politseiprefektuuridele kokku 218 avaldust ja teadet süütegudest ja juhtumitest.

Püssi kaebas endise linnapea kohtusse
Püssi volikogu kaebas endise linnapea kohtusse, leides, et eksmeer on linnale kahju tekitanud ning nõuab selle hüvitamist.
20. veebruaril peaks Tartu halduskohus hakkama arutama Püssi linna kaebust endise linnapea Enn Siska vastu, kes volikogu arvates tekitas oma tegevusega linnale kahju, kirjutab Põhjarannik.
Volikogu esimees Teet Kuusmik ei soovinud nimetada kahjunõude suurust, viidates sellele, et kohtuprotsessi käigus võib see muutuda. Kohtuasi Siska vastu käivitati pärast seda, kui linna 2005. ja 2006. aasta rahaasju olid kontrollinud nii volikogu revisjonikomisjon, audiitor kui rahandusministeerium ning kõik kolm leidsid neis puudujääke. "Üritasime siis leida Siskaga koos lahendust, ent kokkuleppele ei jõudnud ning volikogu otsustas seejärel halduskohtusse pöörduda," ütles Kuusmik.

Vitsur: pronkssõduri juhtum võib kahjustada tulevikuprojekte
Majandusministri nõunik Heido Vitsur ei pea nn pronkssõdur juhtumi tõttu Venemaa majandussanktsioone Eestile reaalseteks, kuid see võib kahjustada tulevikuprojekte eelkõige Aasia riikidega.
"Majandussanktsioonide oht ei olnud reaalne, aga arusaamatustel on reaalsed tagajärjed," märkis Vitsur ETV hommikusaates Terevisioon.
Majandusnõunik selgitas, et Eesti-Vene on suhted halvenenud, mida jälgivad teraselt näiteks Hiina või Kasahstan, kes võivad seetõttu oma Lääne-suunalise transiidi Eestist mööda suunata, vahendab ETV24.
See-eest majandus- ja transiidiküsimuste ekspert akadeemik Mihhail Bronštein väitis Terevisioonis, et majandussanktsioonid ja mitme miljardi kroonine kahju Vene transiidi katkestamise kujul oli täiesti reaalne, mille peamine põhjus kava eemaldada pronkssõdur.

Viisitamm väldib kriitikat turvameeste abil
Pärnumaa valdadega tutvust teinud Pärnu linnapea Mart Viisitamm ärritus, kui sotsiaaldemokraadist saadikukandidaat Kaja Must teda provotseeris.
Pärnumaalaste postkastidesse jõudnud ajaleht Pärnu Sõnumid kutsus inimesi kohtuma Pärnu linnapea Mart Viisitammega, kui too tutvub Pärnumaa valdade eluoluga, kirjutab SL Õhtuleht.
Kohtumisi otsustas külastada ka sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideeriv Kaja Must, aga teda viimasele kohtumisele Kilingi-Nõmmel lasta ei tahetud.
"22. jaanuaril Saardes tulid turvamehed ukse peal vastu ja ütlesid, et me ei ole siia soovitud," räägib koos erakonnakaaslasega avalikust üritusest osa võtma läinud Kaja Must ja on üllatunud, et teda linnapeaga kohtuma ei lubata.
"Meile vastati, et oleme eelnevalt palju pahandust teinud," kordab saadikukandidaat turvamehe juttu, kes oli oma ülemuselt käsu saanud.

Parteid matavad telesse kümneid miljoneid
Valimiste käigus kuldavad erakonnad üle Eesti ja Vene telekanalid, kelle kassasse laekub tänavu esimestel kuudel 25-30 miljonit krooni lisaraha.
Sellise summa saab, kui arvestada, et Keskerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit kulutavad meediale vähemalt sama palju kui Reformierakond, Rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid. Viimaste kulud telereklaamile kokku on 13 miljonit krooni, kirjutab Äripäev.
Keskerakonna kampaania ametlik maksumus on 20,5 miljonit krooni, konkurentide hinnangul pürib summa vähemalt 30 miljonini. Sel juhul kulutavad erakonnad tänavu valimistele eriti priiskavalt, üle saja miljoni krooni.
Laias laastus kolmandik suurerakondade eelarvest läheb telereklaamile.
Suurema koore 25-30 miljonilt kroonilt võtavad Kanal 2 ja TV3, kuid reklaam jookseb näiteks ka venekeelses Pervõi Baltiski Kanalis ja TV3+-is.

Belgia saatkonnalt varastati lipp
Belgia saatkond pöördus lippude varguse tõttu Eesti välisministeeriumi poole noodiga, kirjutab SL Õhtuleht.
Peale Belgia kuningriigi lipu langes varga saagiks novembris Euroopa Liidu lipp koos vardaga. Kahjusumma on 1728 krooni. "Põhja politseiprefektuur alustas kriminaalmenetluse vargust käsitlevas paragrahvis," ütles prefektuuri pressiesindaja Julia Garanža SL Õhtulehele. Välisministeeriumi pressisekretäri Mariann Sudakovi sõnul esitas Belgia saatkond välisministeeriumile juhtunus noodi.
See on juba teine kord, kui saatkonna hoonelt Tallinnas Rataskaevu tänavas lipp varastati - nii läks ka möödunud aasta 29. augustil.

Rein Lang viitab politsei seotusele allilmaga
Nii politseis kui poliitikas on isikuid, kes on andnud allilmategelastele lubadusi mitte segada nende ebaseaduslikke ärisid, teatab justiitsminister Rein Lang.
Rein Lang ütles, et need ajakirjanduses Linnuvabriku grupeeringu liikmeteks tituleeritud mehed on mitmele ärimehele vihjanud, et nood võivad oma murega küll politsei poole pöörduda, kuid seal olevat neil kõrgetel kohtadel istuvad sõbrad ja midagi nagunii ei juhtu, kirjutab Postimees.
"Mul on kahtlused; kui tõendeid oleks, oleksin ammu asjale ametliku käigu andnud," vastas Lang küsimusele, kas tal on andmeid politseiametnike ja poliitikute seotusest allilmategelastega.
Politsei peadirektor Raivo Aeg ei osanud eile Rein Langi arvamust kuuldes suurt midagi kommenteerida.
"Kui Langil on infot kellegi seotusest organiseeritud kuritegevusega, siis peaks ta sellest teatama kas politsei sisekontrollile või kaitsepolitseile. Meil sellist infot pole," sõnas Aeg. "Kummaline, et selliseid kahtlusi jagatakse ajakirjanduse vahendusel."

Maanteedel esineb kinnisõidetud lund
Varahommikul enne kella kuut olid põhi- ja suuremad tugiteed valdavalt kuivad või soolaniisked, kuid sõidujälgede vahel, ristmikel, kiirendus- ja aeglustusradadel oli kohati soolalumesegu ja kinnisõidetud lund.
Ida- ja Lääne Viru maakonnas olid teedel kinnisõidetud lund ning ka libedust, Põlva ja Võru maakonna teedel oli kerget lendlevat lund. Valga maakonnas sadas ning tuisukohtades oli teekate lumine, teatas maanteeinfokeskus.
Nähtavus oli valdavalt hea, Lõuna-Eestis lumesajus piiratud. Teepinna temperatuur oli -8 kuni -16 kraadi.
Lume tõttu on raskendatud liiklemine kohalikel teedel, esineb tuisuvaalusid.

Kuldaväärt keevitaja töö meenutab kunstiteost
Sarja kolmandas loos valmistab pereisa Aleksandr Filippov oma töökohas keerulisi ja hinnatud metalltooteid.
"Mulle meeldib teha mitte millestki midagi olulist," ütleb keevitaja Aleksandr Filippov tsehhi täitvate sädemevihkude taustal. "Tuuakse vajalik kogus metalli ja joonis, läheb paar päeva, ongi valmis," selgitab ta. Valminud toode võib tähendada aga mitutkümmet tonni ning kümmet või enamat meetrit metalli, mis keevitustega kokku liidetud. Tehasest õhkub seletamatut rasketööstuse jõudu, segatuna keevitusaparaatide vuhina ja valgussähvatustega.
Tiigi tänaval asuvas Energo-remondi tehases on 11 000 ruutmeetrit pinda, enam kui mõnes supermarketis. Tänavale nime andnud tiik on suviti nii narvalaste päevitamiskoht kui ka lehmade ja kitsede karjatamise paik. Läbisegi toimetataksegi.

Eurole ülemineku ümardamisreeglid soosivad tavainimest
Maksud ja lõivud ümardatakse eurole üleminekul allapoole, trahvid ülespoole.
Rahandusministeeriumis valminud mastaapne "eurokava" üritab olla inimesekeskne, et leevendada eurole üleminekul paratamatut hinnatõusu.
Kuigi eurole ülemineku päev on hetkel nihkunud kättesaamatusse kaugusse, tuleb kevadel koguneval riigikogu uuel koosseisul ühe esimese asjana seadustada Euroopa Liidu ühisrahale ülemineku kord koos vastavate ümardamisreeglitega.
Euro kasutuselevõtmise seaduse eelnõu ümardab maksud, lõivud ja riiklikud toetused allapoole ehk maksumaksjale soodsamas suunas. "Riik annab seeläbi eeskuju erasektorile, keda kutsutakse samuti hindu mitte tõstma," seisab eelnõu seletuskirjas.
Näiteks on kavas ümardada alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiiside määrad valdavalt kümne sendi täpsusega allapoole.

Aasta katastroofist: 100 miljonit reostustõrjele, miljard veel puudu
Eesti ei saaks ulatuslike merereostuste likvideerimisega senini hakkama.
28. jaanuaril möödub aasta Nõva õlireostusest, mis tõi ilmekalt välja riigi suutmatuse merereostusega võidelda. Aastaga on ametkonnad saanud õlitõrjeks soetada vaid kõige hädavajalikumat varustust ja tehnikat, millest mullu teravalt puudust tunti.
"Kui enne Nõval juhtunut käis õlireostuse avastamine lennukilt inimsilma ja binokli abil, siis juba tänavu novembris saab lennuk 70 miljonit krooni maksva radarsüsteemi SLAR, millega on võimalik reostust ja selle ulatust avastada nii halva nähtavuse korral kui ka öösel," tõi piirivalveameti reostustõrje jaoskonna ülem Silver Vahtra esile olulisima sammu, mis reostustega võitlemise vallas peagi astutakse. "Praegu on meie vaatlusriba umbes 20 kilomeetri laiune, radaril küünib see 60 kilomeetrini."

Türisalu pangalt alla sõitnud autos hukkus noormees
Türisalu pangalt kihutas eile alla sõiduauto, milles istunud juht hukkus. Õnnetus toimus keset päeva ja hea nähtavusega, teatasid TV3 "Seitsmesed uudised". Päästeoperatsiooni raskendas asjaolu, et auto kukkus sügavale vette, kus lained olid kõrged ning kivid jäised.
Auto oli paiskunud tavatult kaugele ning ka veetase kalda all oli päris kõrge. Nii pidid päästjad autoni jõudmiseks lausa puusadeni vees sumpama. Kell 14.45 avastati autost hukkunu ja trosse ümber pannes püüti vrakki tõstuki abil välja tõmmata, kuid pikka aega see ei õnnestunud. Lõpuks saadi autovrakk kuivemale ja panga alla lasti raam hukkunu transportimiseks.
Õnnetuse pealtnägijad ütlesid, et auto oli sõiduteelt järsult panga poole pööranud, hoogu võtnud ja alla kihutanud. "Seitsmeste uudiste" andmetel oli hukkunu nooremapoolne, 30. eluaastates mees.

Tuiksoo reklaamib heldelt Eesti toitu
Lisaks miljoniraamatuks ristitud "Eesti toidu kokaraamatule" valmis ka "Koka-aabits".
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo paistab viimasel ajal silma heldekäelise rahajagamisega, kinkides poliitikutele jopesid ja propageerides Eesti toitu arvutimängu abil.
Kuidas Tuiksoo siis kodumaist toitu reklaamib? Lisaks ajakirjanduses miljoni-kokaraamatuks ristitud "Eesti toidu kokaraamatule" valmis näiteks ka "Koka-aabits". "Kokaraamatu juurde kuulub ka DVD, kus kokaraamatus sisalduvate retseptide järgi valmistavad süüa noorte seas populaarsed inimesed," selgitas ministeeriumi pressiesindaja Karina Loi. 4000 raamatut saadeti koolidesse ja raamatukogudesse ning see läks maksma kokku veidi üle 300 000 krooni.
Pool tundi lambalihast

Laagrid suhtuvad lastekodulastesse eelarvamusega
Eraldi lastekodulaste suvelaagrid oleks võimalikest kõige halvem mõeldav lahendus.
Mõned suvelaagrite korraldajad keelduvad lastekodulapsi vastu võtmast, öeldes, et tegu on käitumisprobleemidega lastega, kes ei sobi n-ö tavalastega koos suve veetma ja kellega peavad tegelema eripedagoogid.
Tallinna lastekodu juhataja Leena Masing ei saa sellise hinnanguga kuidagi nõustuda: "Käitumisprobleeme on kõigil lastel, see protsent on sama nii lastekodu- kui ka tavakodude laste seas."
Masingu sõnul ei tahagi sellise suhtumise tõttu paljud lapsed enam laagrisse minna. "Nad tunnetavad, et neile pannakse silt külge. Nad saavad sellest aru juba töötajate käitumise järgi," ütleb Masing, selgitades, et nii võivadki teismelised agresiivseks muutuda.

President Ilves väärtustab kutsega julgust, tublidust ja kodanikutunnet
Presidendi vastuvõtu teleülekandes ei näidata tänavu tervet kätlemistseremooniat.
Vabariigi aastapäeval telerist presidendi vastuvõttu vaatama harjunud inimesed võivad lisaks uuele peopaigale Tartus oodata teisigi üllatusi: näiteks ei kanta televisioonis üle tervet kätlemistseremooniat.
Kätlemisrivi avavad sel aastal lihtsad inimesed, mitte diplomaatiline korpus. Kõik esimesed kätlejad peaksid ka telepilti pääsema, kuid esmakordselt katkestavad selle tseremoonia telepildis intervjuud.
Presidendi pressinõuniku Toomas Sildami sõnul on ülekande tegijatega arutatud võimalust, et uudiste- ja poliitikasaadetest juba niigi hästi tuntud parlamendiliikmete ning teiste tipp-poliitikute ja -ametnike kätlemise ajal näidatakse lühiintervjuusid külalistega, kes on seni teenimatult varju jäänud. Kuid plaanid võivad veel muutuda.

The Times: noored moslemid tahavad Briti õiguse asendamist šariaadiga
Suurbritannia moslemite seas läbi viidud küsitlus näitas, et noored moslemid on ekstreemsemalt meelestatud kui vanad inimesed ning eksperdid süüdistavad selles Briti multikulturalismi poliitikat.
Umbes tuhandet Briti moslemit hõlmanud küsitlus näitas, et üks kolmandik vastajatest vanuses 16.- 24. aastani tahavad elada islami õiguse järgi, kuid üle 55- aastastest pooldas seda 17%, kirjutas The Times.
Küsitluse kohaselt on religioon kõige tähtsam asi 86% vastajate eludes. Hoolimata sellest, et mure islamofoobia leviku pärast on väga levinud, leiab 84% vastanud moslemitest, et Briti ühiskond suhtub neisse õiglaselt.
Eksperdid aga arvamusel, et noorte moslemite väga tugeva islamiidentiteedi moodustamine on Briti multikulturalismi poliitika läbiviimise tulemus. Samas nendib ekspert Munira Mirza, et islamikogukonda ei tohi käsitleda monoliitsena, kuna selle sees on suur mitmekesisus.

Aafrika ühendust juhib Ghana
Aafrkika ühendus leppis kokku, et sel aastal juhib organisatsiooni Ghana, sest tegelikult ühenduse etteotsa saama pidanud Sudaani vastu olid Darfuri kriisi tõttu paljud ühenduse liikmed.
Aafrika ühenduse komisjoni juhi Alpha Oumar Konare teatas, et ühendust hakkab juhtima Ghana president John Kufuor, vahendab Reuters. Konare kinnitas, et seda otsust toetas ka Sudaan.
Sudaani eesistujaks saamisele olid vastu lisaks paljudele Aafrika ühenduse liikmesriikidele ka inimõigustega tegelevad organisatsioonid ja Lääne valitsused.
Sudaan soovis juba möödunud aastal liidu etteotsa saada, kuid Darfuri kriisi tõttu riik liidu eesistuja positsiooni ei saanud.

FOTOD: Torm lükkas Hispaanias laeva kaldasse
Eile lükkas torm Hispaania rannikule kinni laeva nimega Sierra Nava, aluselt lekib merre kütust ja kaldaäärsetel rahvuspargi aladel on reostusoht.
Sierra Nava on Algeciras'e lahe rannikus kinni ja laevast lekib merre kütust, vahendab Reuters.
100 meetri pikkuse aluse Sierra Neva pardal on 350 tonni kütust ja Greenpeace' hinnangul on laevast lekkinud reostuselaik juba kilomeetrise ulatusega.
Ajalehe El Pais andmetel on reostust kaldale uhtunud juba nelja kilomeetri pikkusel rannikuribal. Sealsed alad on Estrecho rahvuspargi koosseisus ja kaitse all.
Päästehelikopter tõi pühapäeval laevalt ära kõik 14 meeskonnaliiget.

Vene ohvitser mängis maha kaks miljonit rubla riigi raha
Kurski kohus määras kahe aasta pikkuse vangistuse vene kaptenile ja lennubaasi põlev-määrdematerjalide lao juhile Sergei Kisseljovile, kes mängis maha suure summa riigi raha.
Kohtu pressiesindaja märkis, et kapten Kisseljov mängis kasiinos pidevalt, teatas RIA Novosti.
Kapten müüs ühe aasta vältel maha umbes 260 tonni põlev-määrdematerjale kogusummas kaks miljonit rubla (üks miljon krooni). Riigivara raiskamisest saadi teada pärast seda, kui Kisseljov teisele töökohale määrati.
Peale karistuse kandmist peab Kisseljov hüvitama ka riigile tekitatud kahju.

Venemaal lähevad kohtu alla lapsi julmalt kohelnud haiglatöötajad
Venemaa linnas Jekaterinburgis algatati kriminaalmenetlus haiglatöötajate vastu, kes kleepisid sülelaste suud kinni, et nad ei karjuks.
Prokuratuuri andmetel on tuvastatud, et haigla nakkusosakonna töötajad vältimaks sülelaste karjumist kleepisid süstemaatiliselt nende suud kinni, teatas RIA Novosti.

USA-s toimus massimeeleavaldus Iraagi sõja vastu
USA-s Washingtonis protesteerisid üleile kümned tuhanded inimesed Iraagi sõja vastu ja nõudsid sealt vägede tagasitoomist.
Kümned tuhanded meeleavaldajad skandeerisid loosungit: "Tooge väed koju!", sõjavastaste esirinnas seisis omal ajal ka Vietnami sõja vastu protestinud näitleja Jane Fonda, vahendab BBC.
Eilne protestiaktsioonvaid toimus vaid mõned päevad enne seda, kui kongress hakkab arutama president George Bushi uut Iraagi-strateegiat, mis tähendab 21 500 uue sõduri Iraaki saatmist.
Iraagi sõja vastu BBC korrespondendi hinnangul on sõjavastaste eesmärkides on toimunud muutus, kuna protesti Kapitooliumi juures pidamine näitab, et tähelepanu on presidendilt kongressile kandunud.

Lužkov: geiparaad on satanistlik aktsioon
Moskva linnapea Jüri Lužkov teatas, et ei luba Venemaa pealinnas geiparaadi korraldada.
Lužkov kinnitas Kremli palees esinedes, et ta ei lasknud möödunud aastal geiparaadil toimuda ega luba seda ka tulevikus vaatamata sellele, et Lääs avaldas möödunud paraadi korraldmise lubamiseks survet, teatas RIA Novosti.
Lužkov lisas, et millekski muuks kui satanistlikuks aktsiooniks ei saa geiparaadi kuidagi nimetada.
"Maailma religioosne mõte nendib Läänes usu kriisi. Mõningates Euroopa riikides toetatakse ühesooliste abielusid, esimesest klassist peale juurdutakse seksuaalset laadi õppevahendeid. See mõjutab puhast lapsemõistust kui surmav moraalne mürk" sõnas Moskva linnapea.
Ta kinnitas, et ühesoolise armastuse propaganda on vastuvõetamatu.

Taani ajaleht: USA-s tuleb pikk võidujooks
Taani leht Politiken kirjutab, et USA presidendi- valimiste kampaania tuleb pikk ja sponsorite kallutatud, kuid ajaleht leiab siiski, et väärt kandidaadid teevad kvaliteetse kampaania.
Tänane Taani päevaleht Politiken arutleb juhtkirjas Ameerika presidendivalimiste üle. Taani leht märgib ära, et USA presidendiks saab edulootusega kandideerida ainult see, kes suudab hankida 3-4 miljardit Taani krooni kampaaniaraha. (6 - 8 miljardit Eesti krooni - toim.) Ja kõik see raha tuleb kokku saada eraisikutelt, ettevõtetelt ja huvigruppidelt - kes siis oma lahkuse eest hiljem ka midagi vastutasuks tahavad.
Ometi leiab Politiken, et raha korrumpeeriv mõju ei muuda Ameerika demokraatiat mõttetuks. Leht arvab, et sellised kandidaadid nagu Clinton, Obama, McCain ja Giuliani ei saa oma püüdluses endale lubada midagi halvemat kui kvaliteetset kampaaniat.

Rongi katusel sõitnud pakistanlased takerdusid kõrgepingeliinidesse
Sündmus toimus pühapäeval provintsis Sind Sukkuri linna äärel, teatas RIA Novosti viitega AP-le. Õnnetusse sattunud inimsed sõitsid rongi katusel, sest see on Lõuna-Aasias kombeks ja teel olid nad Rohri linna, et osaleda šiiitide Ašura leinatseremoonial.
Esialgsetel andmetel toimus tragöödia kultusatribuutide ja lippude liinidesse takerdumise tõttu.

Iisraelis sai enesetapurünnakus kolm inimest surma
Vähemalt kolm inimest sai surma Lõuna-Iisraelis Eilati linnas toimunud plahvatuses.
Tegemist oli terroristiga, kes lasi ennast õhku Punase mere kuurortlinnas Eilatis asuva pagariäri läheduses, vahendas BBC.
Punase mere ääres asuv turistide seas populaarne kuurortlinn Eilat on seni püüdnud hoiduda Palestiina võitlejate rünnakutest.
"Me eeldame, et tegemist ei ole ühe pommipanijaga ning et neid võib linnas veelgi ringi liikuda," ütles Eilati politseiülem Bruno Stein.
Enesetapurünnaku eest võtsid vastutuse kolm Palestiina militaarrühmitust, vahendas Reuters.
Viimati toimus Palestiinlaste rünnak Iisraelis 2006. aasta aprillis.

Frenkel süüdistab Vene keskpanka korruptsioonis
Venemaa keskpanga aseesimehe Andrei Kozlovi mõrvamises kahtlustatav pankur Aleksei Frenkel väidab, et keskpank sai pankadelt tegevuslubade väljastamise eest 250 miljonit dollarit altkäemaksu.
Aleksei Frenkel edastas Vene meediale oma artikli, kus täpsustab oma korruptsioonisüüdistusi keskpanga ametnike seas. Frenkel kirjeldab oma artiklis altkäemaksude võtmise süsteemi keskpanga pankade järelevalves ja hoiuste kindlustamise süsteemis, teatas Kommersant.
Peale selle nimetab Kozlov kolme kahtlustatavat keskpanga ametnikku: Andrei Kozlov, Viktor Melnikov ja Mihhail Suhhov.
Frenkeli väitel mängis pangajärelevalve arengus negatiivset rolli USA mittetulundusühing "Finantsiliste teenuste osutamise vabatahtlik korpus", mille juhiks 2001.-2002. aastal oli Andrei Kozlov.
Frenkeli andmetel maksid pangad hoiuste kindlustamise litsentsi eest keskpangale altkäemakse kogusummas 250 miljonit dollarit. Altkäemaksu vastu võtnud ametnike tulud ulatusid 120 miljoni dollarini kuus.

Iraagis sai surma 300 mässulist
USA ja Iraagi väed tapsid Iraagis, Najafi linna lähistel 300 mässulist.
Terve päeva kestnud lahingus tapsid USA ja Iraagi väed vähemalt 300 islamiäärmuslast, teatas Reuters. USA teatel kestab operatsioon, millesse kaasati ka tankid ja õhuvägi, veel edasi.
Lahingus said surma kaks USA sõdurit, kelle helikopter tulistati arvatavasti alla.
Lisaks hukkusid kolm Iraagi sõdurit ning viis politseinikku. Kuus sõdurit läks kaduma ning 40 sai haavata.
Kokku osales lahingus ligi 1000 mässulist, kellest osad kandsid peapaelu, millele oli kirjutatud "taeva sõdalane".
USA väed andisid Najafi provintsi Iraagi armeele üle eelmisel kuul ning lubasid turvalisuse tagamisse sekkuda vaid hädaolukorras.

Peterburi keelas liberaalidel kohalikel valimistel osalemise
Peterburi valimiskomisjon keelas liberaalide parteil Jablokol kohalikel valimistel osalemise, kuna osa toetajate allkirjadest on kehtetud - Jabloko leiab, et otsus tehti selleks, et opositsiooni häält summutada.
Peterburi linna valmiskomisjon teatas, et liiga paljud liberaalide partei kandidaate toetavad allkirjad olid kehtetud, vahendab BBC.
Komisjon kinnitas, et 12% Jabloko toetajate allkirjadest olid kõlbmatud, aga valimisseadus lubab selleks protsendiks ainult 10. Niisiis kõrvaldas komisjon Jabloko Peterburi omavalitsuse valmistelt.
Jabloko seevastu väidab, et komisjon kõrvaldas liberaalid valimistelt selleks, et Kremlivastase opositsiooni häält summutada.
Jabloko lubas valimiskomisjoni otsuse edasi kaevata.
Kohalikud valimised toimuvad Venemaal märtsis ja neid peetakse detsembrikuiste parlamendivalimiste peaprooviks.

Venemaa ja Iraan võivad luua oma OPEC-i
Iraani juht ja vaimulik liider ajatolla Ali Khamenei teatas kohtumisel Venemaa julgeolekunõukogu sekretäri Igor Ivanoviga, et Iraan võib koos Venemaaga luua gaasiorganisatsiooni.
"Meie riigid võivad luua OPECi-sarnase organisatsiooni, mis on seotud koostööga gaasi valdkonnas" vahendab RIA Novosti Khamenei sõnu.
Ajatolla selgitas, et pool maailma gaasitagavarast asub Venemaal ja Iraanis.
Iraani liider väljendas lootust edaspidiseks kahepoolseks koostööks Venemaaga paljudes majanduse ja poliitika sfäärides.

Hiina tunnistas avalikult oma suutmatust keskkonda kaitsta
Suuruselt teine kasvuhoonegaaside tootja maailmas ei tule toime keskkonnakaitsega.
Hiina teadlased ja valitsusametnikud võrdlesid 118 riiki keskkonnahoiu osas ja paigutasid oma riigi alles sajandale kohale. Muuhulgas kõrvutati uuringus süsihappegaasi õhkupaiskamist, jäätmekäitlust ja joogivee kvaliteeti, vahendas BBC.
Kiire majanduskasv Hiina moodi tähendab hoolimatust järgmiste põlvkondade suhtes. Mullu asus maailma kümnest enim saastatud linnast viis Hiinas. Suurlinnu läbivate jõgede vesi on kohati kõlbmatu igasuguseks elutegevuseks, jõgedest kaovad unikaalsed loomaliigid, kuid ka sealset kraanivett joovatele inimestele on raske ennustada pikka iga. Üha enam nõuab kiirelt arenevas miljardiriigis maad kõrbestumine.
Küll on Hiina võimud hakanud lõpuks tunnistama oma saamatust. Näiteks öeldi hiljuti, et iga päev joob Hiinas kõlbmatut vett 300 miljonit inimest.

PÄEVALEHT AFGANISTANIS: Kabulis kõrvuti kaks tegelikkust
Afganistani pealinnas elavad külg külje kõrval kaks erinevat maailma: välismaalased ja kohalikud, kes asuksid just nagu paralleelsetes universumites.
Nende kahe ruumi vahelised üleminekud on järsud ja vahepealseid toone kohtab väga vähe. Välismaalased, eelkõige rahvusvahelised rahujõud, elavad sõjaväebaasides - "lääne oaasides", milles on poed, kohvikud, baarid, restoranid, sularahaautomaadid jms.
Afganistani tegelikkus lõikub selle kookoniga vaid osaliselt, kohalike seast värvatud teenindava personali ja kliima vahendusel.
On ka ajakirjanike, rahvusvaheliste organisatsioonide ja saatkondade maailm, mis jääb sõjaväeosadest väljapoole ning mida seetõttu võiks nimetada marginaalsemaks.
Mulje kõrvalisusest kaob silmapilk, kui võrrelda seda lääne elu rakukest kohalike elanike elamistingimustega.

Kosovot lahutab iseseisvusest vaid Ahtisaari samm
Kosovo staatuse üle kõnelusi pidanud Ahtisaari soovitab ilmselt iseseisva riigi sündi.
ÜRO eriesindajana tegutsev Soome ekspresident Martti Ahtisaari on oma enam kui aasta kestnud kõneluste tulemused vormistanud raportisse, mis pole veel avalik, kuigi ta tutvustas seda reedel ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile. Belgradis ja Prištinas kavatseb Ahtisaari oma plaani tutvustada 2. veebruaril, ÜRO ette jõuab kava märtsis.
Kuuest suurriigist koosnev Balkani kontaktgrupp, mis 2005. aastal otsustas toetada Ahtisaari peetavaid kõnelusi, on praegu olukorras, kus viis liiget (USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) on üksmeelselt Ahtisaari algatuse taga, kuuendat ehk Venemaad tuleb veel veenda.
Moskva ei ole oma vastuseisu veel otsesõnu kuulutanud, mistõttu Belgradis ollakse Venemaa hoiaku pärast üha enam närvis. ÜRO julgeolekunõukogu vetoõigusega liikmetest ei kuulu kontaktgruppi küll Hiina, kuid esialgu on ka sealt näha pigem äraootavat suhtumist.

Tijuana politseinikud saavad pärast pikka protestimist relvad tagasi
Ulatusliku korruptsioonijuurdluse ajaks relvadest ilma jäetud USA-Mehhiko piirilinna Tijuana politseinikud võivad uuesti relvi kanda.
Mullu ametisse astunud Mehhiko president Felipe Calderon saatis linna 3000 föderaalvägede sõdurit, et võidelda narkokartellide ja kuritegevusega. Kahtlus, et kohalik politsei teeb jõukudega koostööd, viis kolm kuud tagasi ka sensatsioonilise sammuni politseilt kõik tulirelvad ära korjata.
Presidendi otsus ajas vihale nii linna võimud kui ka paljud elanikud. Jaanuaris vahistati Tijuanas poole võrra vähem kahtlusaluseid kui aasta varem. Osa politseinikest keeldus üldse relvadeta patrullimast, osa aga varustas end käepäraste vahenditega - mõned lausa kiviaja stiilis lingudega.

Jalgpalliklubi Levadia rajab Piritale treeningukeskuse ja korrastab parkmetsa
Tallinna FC Levadia, kes kujundab Maarjamäe staadionist kaasaegse jalgpalli treeningukompleksi, istutab staadioni ehitusele ette jäävate puude kompenseerimiseks Lillepi parki poole miljoni eest uusi puid
Pealinna Maarjamäe staadioni rendikonkursi võitnud Tallinna FC Levadia renoveerib staadioni ja kujundab sellest klubi keskuse, mille moodustavad täismõõtmetega soojendusega muruväljak, kunstmuruväljak sügisesteks või varakevadisteks treeninguteks ning kolm-neli harjutusväljakut lastele ja noortele.
Riigi kinnisvara aktsiaselts rentis Tallinnas Kose teel asuv 32 284-ruutmeetrise Maarjamäe staadioni kinnistu Levadiale 36 aastaks. Staadioni hoonestusõiguse omamise eest tasub klubi 600 000 krooni aastas. Lisaks kohustus Levadia eraldama pool miljonit krooni staadioni ehitusele ettejäävate puude kompenseerimiseks, mille eest istutatakse puid Lillepi parki ja miljon krooni staadioni ümbruse kõrghaljastuse rajamiseks.

Skoone bastioni kohale tuleb atraktiivne pargi- ja puhkeala
Tallinna linnavalitsus koos oma ala spetsialistidega tõdesid tänasel väljasõidul Skoone bastionile, et südalinnas asuv ala tuleb kõigile huvilistele muuta avatuks ja atraktiivseks pargi- ja puhkealaks
Linnapea Jüri Ratas tõdes, et selle piirkonna näol on tegemist väga huvitava paigaga südalinnas, mis on linlastele ja linnakülalistele suletud olnud.
"Näen seda ala tulevikus rohealana ehk siis pargi- ja puhkealana, kuid mitte elamupiirkonnana," nentis Ratas. "Suvel kasutusel olevat jalgpalliväljakut võib talvel kasutada uisuväljakuna ja rajada sinna ka kiiruisurada. Samuti on siin suurepärane võimalus suveteatri etendusi korraldada."
Linnapea sõnul koguneb töögrupp edasiste plaanide tegemiseks taas veebruari teisel poolel.
Tänasel väljasõidul osalesid Tallinna kultuuriväärtuste ameti, kommunaal- ja transpordiameti, Tallinna linnavolikogu, kesklinna valitsuse ja linnavalitsuse esindajad. Kohal oli ka Harju tänava uisuväljaku operaatorfirma HK Halli esindaja.

Punaste laternate tänav
Nädalavahetusel värvusid Pikka tänavat valgustavad laternad salapäraselt punaseks. Tegu ei olnud siiski Tallinna esimese ametliku punaste laternate tänava avamisega, vaid valgusfestivali raames toimunud ettevõtmisega. Punaste laternate mõte oli festivali korraldajate sõnul märgistada tee Tallinna südamest linnahalli kõrval asuva Kultuurikatlani, et juhtida tähelepanu ala linnaehituslikule potentsiaalile ja argipoeesiale.

Kadrioru elanikud avavad Luigetiigi ääres stiilipuhta kohviku
Kadriorus avatud kohvik pakub stiilset interjööri ja klassikalist kohvikukultuuri.
Pühapäeval avas OÜ Chocoholic Kadrioru pargis, Luigetiigi-äärses vanas vahimajas Viini kohvikutraditsioonidele vastava Park Café.
OÜ Chocoholicu näol on tegemist perefirmaga, mille asutasid Kadriorus elavad inimesed. Sealsel elanikul Ingrit Talgrel ja tema Saksamaalt pärit mehel tuli kohviku asutamise idee pargis jalutades. "Minu mehel on toiduvalmistamise alal 25 aastat kogemusi ja nii me otsisime kohta oma kohviku rajamiseks. Kaks või kolm aastat tagasi jäi meile Kadrioru pargis jalutades silma vana vahimaja, mis tundus igati sobivat," rääkis Talgre.
Kohviku rajamiseks avanes võimalus, kui vahimajas asunud Eesti kunstimuuseumi ehitamise sihtasutus hoonest välja kolis ja linn otsis hoonele uut rakendust.

Viru hotell tõrgub vana sildi vastu
Kuigi Tallinna linn on juba aastaid nõudnud Viru hotellilt eestikeelse originaalsildi tagasipanekut, tõrgub hotell seda tegemast.
Praeguse sildiga rahul
Mullu sügisel lubas hotelli direktor Kari Hiltunen, et silt asendatakse originaaliga juba samal aastal, ent seda ei tehtud. Nüüd teatas hotelli omanik ja endine tegevjuht Yrjö Vanhanen Kanal 2 uudistesaatele "Reporter", et hotell ei ole muinsuskaitse all ja hoonele paigaldatud silt sobib suurepäraselt hoone arhitektuurilise ja funktsionaalse lahendusega.
Linn ähvardab trahviga
Tallinna linnaplaneerimise amet on nõudnud vana nimesildi taastamist alates hotelli fassaadi renoveerimisest. Kuna linna ettekirjutusi pole täidetud, arutab linnaplaneerimise amet küsimust esmapäeval taas ning otsustab, kas rakendada väärteomenetlust, mis võib kaasa tuua kuni 18 000-kroonise trahvi.

Hääletuskabiinide hind üle 400 000
Tallinna hääletuskabiinide üür ja paigaldus läheb linnale maksma üle 400 000 krooni.
Riigikogu valimisteks paigutatakse Tallinna 133 valimisjaoskonda 417 hääletuskabiini. Kabiinid üürib linn riigihanke võitnud osaühingult Rinaldo Interior, kes peab need ka paigaldama ja teisaldama.
Linn maksab kabiinide üürimise eest 213 000 ning paigalduse eest 210 000 krooni.
Haabersti linnaosas on valimiste ajal 14, Kesklinnas 17, Kristiines kümme, Lasnamäel 35, Mustamäel 24, Nõmmel 13, Pirital viis ja Põhja-Tallinnas 15 valimisjaoskonda.
Riigikogu valimised toimuvad 4. märtsil.

Linn jäi nädalavahetusel lumekoristamisega hätta
Nädalavahetuse hakul pealinnas maha sadanud üle kümnesentimeetrine lumekiht on tänaseni väiksematelt tänavatelt koristamata.
"See on paratamatu, et väiksematele kõrvaltänavatele ei jõuta enne, kui suuremad ja olulisemad teed on lumest vabad," selgitas Tallinna abilinnapea Olga Sõtnik.
Abilinnapea ütles, et nädalavahetusel sõitis ta ise ja palus ka kommunaalameti inspektoritel läbi sõita suurema osa linnast. "Laupäeva hommikul oli ka suurematel ristmikel lumega probleeme. Näiteks Gonsiori tänava algus ja Suur-Ameerika tänava ümbrus olid murettekitavas olukorras," lisas Sõtnik.
Eile pärastlõunal olid näiteks Kadrioru tänavad kümnesentimeetrise lume all. Kõnniteede olukord oli märgatavamalt parem.

Eelmise nädala populaarseim poliitik on Toivo Jürgenson
Läinud nädalal hindasid Päevaleht Online'i lugejad rubriigis "Poliitkute reit" kõige populaarsemaks Toivo Jürgensoni ning kõige ebapopulaarsemaks Janno Reiljani.
Kokku hinnati Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvat Jürgensoni 16 122 korda, neist 10771 olid poolthääled.
Rahvaliitlasest Janno Reiljani hinnati 11 213 korda, neist 7482 olid vastuhääled.
Eelmisel nädalal sai Päevaleht Online'i riigikogu valimiste erilehel hääletada oma lemmikute poolt, kes asuvad üleriigilises tabelis 11-12 kohal. Edetabelit saab vaadata siin!
Sel nädalal on kõigil võimalus valida populaarseim poliitik üleriigises tabelis 9-10 kohal kandideerijate seast. Seda saab teha siin!

E-valijakaardi tellimiseks on aega veel kolm päeva
Elektroonilist valijakaarti Riigikogu valimisteks saab tellida veel kolm päeva, kuni 31. jaanuari õhtuni. Üle tuleks kontrollida ka rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed.
"Valijale määratakse valimisjaoskond nende aadressiandmete alusel, mis on rahvastikuregistris 30. päeval enne valimisi," selgitab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. "Sel aastal on selleks kuupäevaks 2. veebruar 2007. Seetõttu on alanud nädala esimeste päevade jooksul viimane aeg kontrollida, et rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed vastaksid tegelikkusele."
Rahvastikuregistri andmeid saab kontrollida kodanikuportaalis. Juhul kui elukohaandmed ei vasta tegelikule elukohale, tuleb andmete muutmiseks esitada kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele kirjalik elukohateade.
Siseministeerium koostöös Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega võttis elektroonilise valijakaardi kasutusele alates käesoleva aasta 8. jaanuarist. Tänaseks on e-valijakaardi kasuks otsustanud üle 6100 kodaniku.

Otepää: suusakuulsused talletasid ennast tsementi
Reedel Otepää MK karikaetapi avamisel jätsid Eesti suusakuulsused endast igavese jälje Kunda tsemendimuuseumi kogusse.
Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Mati Alaver, Kristina Šmigun ja Anatoli Šmigun andsid enda käejäljed Kunda tsemendimuuseumi käejälgede kogusse, kus tänaseks juba üle 25 eksemplari.
Käejälgede kogumist alustati 2006. aasta aprillis, kogusse kuulub lisaks ka Kaie Kõrbi jalajälg.

Eestimaa: vallad annavad teenetemärke
Kambja valla teenetemärgi pälvis Vaiki Agarmaa, Märjamaa valla Maarjaristi II klassi hõberisti Ly-Virve Tammel ja Robert Kasemägi.
Vaiki Agarmaa on olnud erksa raamatukoguhoidjana pikka aega Kambja kultuurielu kohaliku vaimuelu edendaja.
Märjamaalanna Ly-Virve Tammel on kohaliku kultuurieluga seotud juba rohkem kui pool sajandit, tema juhtimisel on aastakümneid tegutsenud rahvatantsurühmad Hopsani, Laaberjalg, Lilli Lillekesed ja Ülejala Sussisahistajad.
Muusikapedagoog Robert Kasemägi töötab Märjamaa muusikakoolis alates selle asutamisest 1988. aastal, ta on ka kõrges eas olnud hindamatuks õpetajaks paljudele Märjamaa valla puhkpillimuusikat õppinud ja õppivatele noortele.

Russalu: teateid toob Ruupor
Märjamaa valla Russalu küla eestvedajad said innustust lähikonnas asuvalt Põlli külalt, kus pööripäeviti ilmub Põlli Küla Teataja.
Esimene Russalu Ruupor andis ülevaate 2006. aasta arvukatest tegevustest ja meeleolukast külapeost. Ruupori maht on üks kahelt poolt täidetud A4 lehekülg. Avanumber ilmus värvilisena, trükiarv 30 eksemplari.
"Järgmisse numbrisse üritame saada ka mõne huvitava loo külas juhtunust," ütles Russalu külavanem Ethel Eharand, kes on üks lehe tegijaist. Lugejad võtsid külalehe tänuga vastu.

Tapa: otsitakse ideed keelepäeva tähistamiseks
Tapa vallavalitsus otsib ideid, kuidas tähistada saja aasta möödumist Tapa keelepäevast. 1908. aasta 30. mail peeti Tapal esimest kirjakeele konverentsi, kus Tartu ja Tallinna keelemehed ületasid omavahelised erimeelsused ja vastuolud ning sõlmisid kokkulepped eesti kirjakeele ühtlustamiseks. Tapa valiti toona konverentsipaigaks, kuna Tallinna ja Tartu keelemehed ei olnud nõus teineteisele külla sõitma.
Kuno Rooba

Rannu: koolilapsed tegid õpperaja ja plaanivad ökomaja
Rannu koolis on põnevad keskkonnakaitse tunnid, milles õpitu võib ka reaalselt teoks saada. Eelmisel aastal kogusid Rannu keskkooli kümnenda klassi õpilased keskkonnakaitse tundides materjali ja rajasid kooli parki õpperaja. Selgitavate siltidega on tähistatud ligi 50 puud ja põõsast. Samuti osalevad Rannu "kümnendikud" Tartu keskkonnahariduse keskuse konkursil "Meie oma ökomaja", millega on liitunud 39 võistkonda üle Eesti.
Sirje Veldi

Paju: jooks lahingu mälestuseks
Kolmapäeval joostakse Paju lahingupaigast Valga linna, et meenutada 88 aasta eest toimunud Vabadussõja pöördelisi sündmusi. 14. korda toimuv jooks algab langenute austamisega lahingu mälestusmärgi juures. Kokku 8,2 kilomeetri pikkuse jooksu start antakse keskpäeval.
Monika Otrokova

Kadrina: saunas tuleb poliithariduskuu
Riigikogu valimiste eel kuulutas Kadrina saunaklubi välja poliithariduskuu, mille käigus tulevad küla pühapäevastel saunapäevadel saunalistega kohtuma mitmed poliitikud ja poliitikasse pürgijad. Esmalt oodatakse külla Keskerakonna esindust eesotsas riigikogu esimehe Toomas Varekiga ning seejärel Isamaa ja Res Publica Liidu esindust eesotsas riigikogu liikme Marko Pomerantsiga.
Rein Sikk

Elva: põnevaid kingitusi 18. sajandist
Elvas asuvas Tartumaa muuseumis avati neljapäeval kingitustenäitus, mille vanimad eksponaadid pärinevad 18. sajandist. Näituse kuraatori Anneli Aani sõnul on näha nii isiklikeks kui ka riiklikeks tähtpäevadeks kingitud esemeid.
Pilku püüavad pisikesed kootud sokid, mis on sõtta läinud noormeestele talismanina kaasa antud. Näha saab ka admiral Makarovile kuulunud jalutuskeppi, mis on olnud toeks nii Miina Härma, Aleksander Lätte, Juhan Simmi kui ka Hans ja Karoline Kingu jalutuskäikudel. Samuti saab näha näiteks hõbetaldrikut, mille Narva politsei- amet kinkis 1930-ndate algul politseiprefekt Leonid Kanele.
Virve Tomson

Päevaleht valis parimad

Itaalia külla keskkooli läinud tüdruk igatseb taga Eesti leiba
Kooli naasnud Marii võttis kodumaalt kaasa musta leiba ja kama-šokolaadi.
Uue-Antsla tüdruk Marii Männiste sattus pärast Kuldre põhikooli lõpetamist ja üht aastat Antsla gümnaasiumis õppima hoopiski Duino rahvusvahelisse kolledžisse, mis asub Põhja-Itaalias Trieste ja Veneetsia ning Sloveenia piiri lähedal.
Duino on Itaalia mõistes küla 2000 elanikuga. Koolis käib kokku umbes 170 õpilast 77 riigist, sh 20 Itaaliast.
Leib Eestist kaasa
Marii õpib seal kaks aastat ja omandab rahvusvahelise keskhariduse. Selle abil oleks hea ka välismaa kõrgkooli pürgida, aga Marii loodab siiski pigem Eestisse tagasi tulla.
Sellise kolledži põhiidee on kohalikke inimesi aidata. Õpilased pakuvad vähemalt kaks tundi nädalas sotsiaalabi umbes 30 km raadiuses Duinost. Külastatakse vanadekodu, aidatakse puuetega inimesi, käiakse kiirabi aitamas, tehakse teatrit. Kooli bänd käib esinemas inimestele, kel puudub meelelahutus.

Reformierakond taunib dividendide tõlgendamist töötasuna
Maksu- ja tolliameti sõnul on tegemist töötasu maksude kontrolliga.
Reformierakond teatas täna, et ei näe võimalust tõlgendada äriühingute omanikele ja töötajatele makstavaid dividende sotsiaalmaksuga maksustatava töötasuna.
Maksu- ja tolliamet juhib Reformierakonna tähelepanu sellele, et amet ei tegele dividendidele sotsiaalmaksu juurdemääramisega, vaid töötasu maksude kontrolliga.
Kuigi maksuhalduril on vastavalt maksukorralduse seaduse paragrahvile 84 õigus tehingu maksustamisel mitte lähtuda selle vormist, vaid maksustada tehing vastavalt selle tegelikule sisule, ei saa Reformierakonna hinnangul seda tõlgendada kui õigust teha ettevõtetele ettekirjutusi oma töötajate palga suuruse osas.
"Oludes, kus nii väga pingutame tulumaksusüsteemi pärast, ei tohiks me teise käega sotsiaalmaksu juurde panna. Miks peaks kapital seda ootama jääma?" märkis Reformierakonna juhatuse liige, kaitseminister Jürgen Ligi oma blogis. "Ootustele see ei vasta ja Eesti konkurentsivõimele on selline ähvarduski halb."

Pärnu kohvikud ei pea enam suveterasside eest linnale maksma
Pärnu linnavalitsus saatis volikogule Pärnu linnavara valitsemise korra muutmise eelnõu, mille jõustumisel ei pea kesklinna toitlustusettevõtted enam suviste terasside eest linnale maksma.
Kui seni tuli suveterasside rajamiseks sõlmida linnavalitsusega leping igaks aastaks eraldi, siis parandatud linnavara valitsemise korra järgi võimaldatakse sõlmida leping kuni kolmeks aastaks.
Kõik rajatavad terassid tuleb linnavalitsuses eelnevalt kooskõlastada.

AmCredit avab Ida-Virumaal kaks kontorit
AmCredit Eesti AS avab selle aasta esimesel poolaastal uued kontorid Sillamäel ja Jõhvis.
AmCrediti Narva klienditeenindusbüroo juhataja Jelena Ramenskaja ütles, et laienemiseks andis julgust positiivne kogemus Narva büroo käivitamisega 2006. aasta mai lõpus. "Eelmise aasta teisel poolaastal väljastasime Narva büroos sada eluasemelaenu," lisas Ramenskaja.
AmCrediti kaubamärki kandev AmCredit Eesti AS on Balti-Ameerika ettevõtlusfondi tütarettevõte. Tegemist on ainsa finantsasutusega Eestis, mis on spetsialiseerunud vaid kodulaenude andmisele. Kümneaastase tegutsemisaja jooksul Balti riikides on asutus väljastatud üle 16 000 kodulaenu.

Viking Motors avab Hummeri esindused Tallinnas ja Riias
Viking Motors AS avab lähiajal Tallinnas ja Riias esimese ametliku Hummeri esinduse, kus hakatakse müüma Hummer Europei poolt tarnitud ja Euroopa tingimustele vastavaid automudeleid.
Esimesed autod saabuvad ettevõtte teatel veebruari komandal nädalal.
Kõik esinduses müüdavad Hummeri mudelid omavad nelja-aastast tehase garantiid ja autodele kehtib 24-tunnine maanteeabi nii Eestis kui kogu Euroopas kõigi nelja aasta vältel.
Viking Motors AS tegutseb Eestis alates 1993. aastast, esindades kõiki General Motorsi poolt ametlikult Euroopas müüdavaid marke, milleks on Saab, Opel, Cadillac, Chevrolet, Corvette ja Hummer.

Briti jalgpallitähed ostsid Reinsalu arendatavas Maroko kuurordis kinnisvara
Eesti ettevõtja Margus Reinsalu osalusel Marokosse rajatavasse kuurortlinnakusse ostsid kinnisvara Inglismaa jalgpallikoondise ja Londoni Chelsea kapten John Terry, samuti Gary Neville ja Rio Ferdinand, kelle koduklubi on Manchester United.
Marokosse rajatava kuurordi näol on tegemist ulatusliku uusarendusega, mis kujutab endast 7 000 000 ruutmeetri suurust kinnisvaraprojekti, mille juurde kuulub kuus kilomeetrit katkematut liivaranda. Kokku ehitatakse 3500 ühikut kortereid, ridamaju ja villasid. Samuti 11 hotelli, kolm täismõõdus golfiväljakut, suur sadam 850 randumiskohaga, kaubanduskeskused, spordikompleks koos harjutusväljakutega ja palju muud.
Le Jardin de Fleur Beach & Golf Resort nimelisest suurkuurordist poole ehk 1700 elukohta arendab firma Property Logic, mille omanik on Margus Reinsalu koos inglise ja hollandi partneriga. Firma arendatavate projektide müügihind on umbes 500 miljonit eurot ehk 7,8 miljardit krooni.

Restaureerimistööde kompensatsiooni said 93 taotlejat
Tartu linnavalitsus otsustas restaureerimistööde kompensatsiooni anda 93 taotlejale.
106 esitatud taotlusest kuus loobus ning seitsme taotleja poolt teostatud tööd ei vastanud restaureerimisnõuetele.
Restaureerimistööde kogumaksumusest kompenseeritakse olenevalt ehitise arhitektuuriväärtusest ja tööde raskusastmest akende ja uste puhul 15-25% ning fassaadi- ja katusetööde puhul 7-15%.
Linnavalitsus jagab selle aasta linnaeelarvest restaureerimistoetusi kokku 1,3 miljoni krooni ulatuses., teatas Tartu linnavalitsuse pressiteenistus.

Tulekul konverents Tuulelohe lend 2007
Reedel toimub Kumus tööandjate keskliidu juubelikonverents Tuulelohe lend 2007.
Konverentsiga tähistab tööandjate keskliit 90. aasta möödumist Eesti esimese ettevõtlusorganisatsiooni Eesti vabrikantide ühisuse asutamisest.
Konverentsil tuleb juttu riigi rollist majanduses ning ettevõtjate ja riigi suhtest, eurorahade jagamisest ja nende mõjust Eesti majandusele ning poliitilisele kultuurile. Samuti tööturul toimuvast: tööjõupuudusest, välistööjõu kaasamisest, haridusest, palkadest. Eesti majanduse tulevikust ja paljust muust.

Sõerd osaleb homme Euroopa Liidu rahandusministrite nõupidamisel
Rahandusminister Aivar Sõerd sõidab täna Brüsselisse Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrite nõupidamisele Ecofin.
Kohtumisel tutvustab Euroopa Liidu uus eesistujariik Saksamaa oma eesistumisperioodi tööprogrammi.
"Saksamaa prioriteetide hulka kuuluvad mitmed maksuküsimused nagu maksupettuste tõkestamine, piiriüleselt tegutsevate ettevõtete käibemaksukohustuste täitmise lihtsustamine, aktsiiside lihtsustamine ning ühtse konsolideeritud maksubaasi väljatöötamine," ütles Sõerd Saksamaa eesistumisperioodi kommenteerides. "Maksutõketeta siseturu loomine on ka Eesti valitsuse üks prioriteete Saksamaa eesistumise ajal," lisas Sõerd.
Rahandusministeeriumi teatel on kohtumise üks mahukamatest päevakorrapunktidest põhiküsimuste läbiarutamine märtsi alguses toimuvaks Euroopa Ülemkoguks. Saksamaa on siin toonud võtmevaldkondadena välja eelarvelise konsolideerimise, Euroopa majandus- ja rahaliidu pikaajalise edu tagamise ja riigirahanduse jätkusuutlikkuse.

Piimatootjad taotlesid 280 000 tonni lisakvooti
Alates 10. kuni 19. jaanuarini said piimatootjad põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) esitada taotlusi neile määratud piima tarnekvoodi suurendamiseks.
Suurendamiseks oli kvooti ette nähtud ligi 22 000 tonni. PRIA-sse laekus kokku 497 taotlust 280 tuhandele tonnile.
PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõivu sõnul taotles suur osa piimatootjaid rohkem lisakvooti, kui neil ettenähtud tingimustega tegelikult õigus oli. "Kui kokku taotleti 280 000 tonni, siis tingimustele vastavaid ehk õigustatud taotlusi oli kokku 56 000 tonnile," selgitas ta.
Eestile oli restruktureerimisreservist lisasuurendamiseks ette nähtud 21 885 tonni tarnekvooti. See kogus määrati kindlaks Eesti liitumisläbirääkimistel EL-iga. Kuna taotlusi esitati suuremale kogusele, läheb kõikidele taotlejatele eraldatav lisakvoot võrdelises osas vähendamisele. Seega saavad taotlejad maksimaalselt juurde 40% sellest kvoodi kogusest, mis neil oleks olnud õigus saada.

Liviko: eestlane ei ole rohkem jooma hakanud
Kuigi Eesti juhtiva alkoholitootja ja -importija Liviko müük kasvas liitrites arvestatuna aastaga viis protsenti, on Liviko müügidirektori Ragnar Kitse hinnangul ekslik väita, nagu oleks eestlased rohkem jooma hakanud.
"Peame silmas pidama, et välismaalased viivad Eestist välja ligi neljandiku kogu toodetavast kangest alkoholist, samuti tarbivad turistid alkoholi hoogsalt meie restoranides ja ööklubides. Lisaks on paljud inimesed maksumärkide sunnil hakanud ostma legaalset kaupa, mis koheselt kajastub ka ametlikus statistikas ja maksulaekumistes," rääkis Kits.
Liviko teatel müüs ettevõte eelmisel aastal viina 8,29 miljonit ja muid kanged alkohoolseid jooke 2,69 miljoint liitrit. Eesti turule müüs Liviko mullu üle 8 miljoni ja eksportis 2,95 miljonit liitrit. Riik teenis alkoholiaktsiisi näol 496 miljonit krooni.

Korteri üleandmise aeg pikeneb
Pärast korteri müümist jääb võtmete üleandmine pahatihti venima, kuna endine omanik venitab pinna vabastamisega. Sageli pole tegemist pahatahtlikkusega, vaid endisel omanikul pole lihtsalt kuhugi minna.
Üleandmistähtaegade venimise peamine põhjus on ehitustähtajad, kirjutab Äripäev.
Paljud korteriomanikud ehitavad maja ning korteri müügist saadud rahaga finantseeritakse ehitust.
Ent kuna maja ehitamine võtab viimasel ajal vähemalt kaks korda rohkem aega, kui esmalt plaanitud, tekib surnud seis: vana kodu on müüdud ning uut ka veel pole.
ERI Elamispindade Kinnisvara tegevjuht Mart Saa möönab, et vana omanik juriidiliselt muud teha ei saagi, kui viivist nõuda.

MaksuMaksja: Seltsingu saab asutada kiiresti ja odavalt
Üha enam kasutatakse ühistegevuses seltsingut, mida saab asutada kiiresti ja odavalt.
Seltsigu asutamisel puuduvad isgasugused formaalsused ja seda ei tule isegi kuhugi registrisse kanda.
Seltsingu mõiste on uus ja harjumatu, varem räägiti selle asemel ühise tegutsemise lepingust, tihti ka koostöölepingust. Seltsingu kui mitteformaalse ühenduse kasutusala võib olla väga lai, alustades kolleegile sünnipäevakingituse ostmiseks tehtud "rublasest ringist" ja lõpetades mitme suure ehitusfirma ühise riigihankepakkumisega. Kuna tegemist ei ole aga juriidilise isikuga, siis ei saa seltsing enda nimel teha tehinguid ega täita maksukohustusi, vaid seda peavad tegema seltsinglased ühiselt, kirjutab ajakiri MaksuMaksja.
Erinevalt seltsingust ei toimu fondi puhul mingit "ühistegevust", vaid investorid annavad oma raha fondivalitseja valdusse, kes püüab seda maksimaalselt kasvatada ja jaotab saadud tulu investorite vahel. Sellisel varakogumil ei ole juriidilise isiku staatust ja ise see tulumaksu ei maksa. Kahjuks on tulumaksuseaduse sätted selles osas, kuidas ja millal maksavad tulumaksu fondi osakuomanikud, üsna segased ning vajavad põhjalikku ülevaatamist ja korrigeerimist.

Maksuhaldur soovib andmeid eeltäidetud tuludeklaratsioonile
Maksu- ja tolliamet palub kiiresti esitada detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) neil 4000 kliendil, kes seda veel teinud ei ole.
TSD-vormi esitamise tähtaeg oli 10. jaanuaril.
Vormi esitamine on oluline, kuna andmed inimeste töötasu kohta kantakse eeltäidetud tuludeklaratsioonile. Juhul, kui TSD on esitamata, siis on info eeltäidetud tuludeklaratsioonil vigane ning sellisel juhul ei ole võimalik enammakstud tulumaksu kiiresti tagasi saada, teatas maksu- ja tolliamet.
Kohustus esitada TSD-vorm on kõigil isikutel, kes tegid üksikisikutele maksustatavaid väljamakseid. Samuti nendel, kes küll väljamakseid ei teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslastena.

Haigekassa maksis aastas täiendavat ravimihüvitist enam kui 4 miljonit krooni
2006. aastal maksis haigekassa inimestele täiendavat ravimihüvitist üle 4 miljoni krooni. See on üle 47 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.
Haigekassa kandis jaanuari lõpus 983 inimese pangakontole täiendavat ravimihüvitist kogusummas 1,7 miljonit krooni, teatas haigekassa. 2006. aastal tervikuna tasus haigekassa täiendavat ravimihüvitist kokku 1252 inimesele enam kui 4 miljoni krooni ulatuses ja esmakordselt ületas väljamakstud summa 4 miljoni piiri.
2006. aastal kasvas hüvitist saanud inimeste arv 14%, keskmine väljamakstud hüvitis aga koguni 29% võrra. 2005. aastal oli ühele isikule väljamakstud summa keskmiselt 2489 krooni, 2006. aastal küündis see 3213 kroonini.
Seetõttu kasvas oluliselt ka väljamakstud hüvitise kogusumma. Kui 2005. aastal kandis haigekassa inimeste pangaarvetele täiendavat ravimihüvitist 2,74 miljonit krooni, siis 2006. aastal 1,28 miljoni krooni võrra enam. Inimeste teadlikkus oma õigustest ja täiendava hüvitise olemasolust on seega märkimisväärselt tõusnud.

Raul Maripuu ostis Libliku sead
Raul Maripuule kuuluv AS Valjala Söödatehas omandas reedel Prits Libliku osaluse Valjala Söödatehase grupi ettevõtetes.
Valjala Söödatehas ostis Prits Libliku firmalt Nouse Invest OÜ kõigi söödatehase gruppi kuuluva nelja seakasvatusfirma osaluse, kirjutab Oma Saar.
Samuti on Maripuu omandanud Nouse Investilt Valjala söödatehase ja Jööri biojäätmete käitlemise tehast haldava OÜ Saare Economics osaluse. "Pakkumine tuli Liblikult, mina neid ise küsima ei läinud," kinnitas Maripuu. Tehingu hinna kohta ütles Maripuu, et see oli müüjale odav ja ostjale kallis.
Raul Maripuu sõnul on reedel allkirjastatud leping tema ja Prits Libliku vahel kaheksa kuud kestnud väikese kodusõja lõpplahendus. Selle nn kodusõja sisse mahub muuhulgas Maripuu vallandamine söödatehase juhi kohalt ja tema tagasiennistamine tööle.

Ohtlik pilvisus Eesti eduka majanduse kohal
Eesti majanduse kohale kerkivaile mustadele pilvedele juhtis neil päevil tähelepanu tööandjate keskliit ja juhib ka nädala pärast avaldatav Hansapanga majandusprognoos, kirjutab Äripäev.
Hansapanga ennustuse kohaselt on kahe aasta pärast tööturg sisuliselt tühi või vähemalt tunduvalt pingelisemas seisus kui praegu. Arvestades valitsuse tahtmatust välistööjõudu sisse lubada ja avaliku sektori survet palku tõsta, saab selgeks, et ettevõtete seni kahekohaliste käibe ja kasumi kasvunumbrite kadumise oht on reaalne.
Palgad kasvavad liiga kiirelt, tööjõud saab otsa, ekspordi kasv väheneb, peamiselt kinnisvarsse suunduv laenukoormus kasvab üle pea ning mis saab Eesti tulumaksusüsteemist paari aasta pärast, ei tea täpselt veel keegi.
Nendele võib lisada veel võimalikud Venemaa majandussanktsioonid ja euroga liitumise ebamäärasuse, mis samuti oma mõju avaldavad.

PRIA juhi valimine kütab Rahvaliidus kirgi
Aastas miljardeid jagava Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juhi valimine on põllumajandusminister Ester Tuiksoole tekitanud koduerakonnas vastaseid, kes pole rahul ministri soosiku Jaan Kallasega.
"PRIA töötas senise juhtkonnaga väga hästi ja tegelikult ei oleks seal pidanud inimesi üldse vahetama," tõdes üks kodurahu huvides anonüümsust palunud rahvaliitlane, kirjutab Postimees.
Nii tema kui mitme teise poliitiku sõnul vajab PRIA juhti, kes tunneks hästi nii ametkonda kui põllumajandust, sest peadirektori roll ei piirdu vaid administreerimisega.
Kuigi rahvaliitlased ise seda tunnistada ei taha, võib nende vastuseisu taga olla ka põhjus, et Kallas ei ole otseselt seotud Rahvaliiduga.
PRIA on erakonna valijatele aga äärmiselt oluline ametkond, mistõttu soovitakse selle eesotsas näha mõnd nende jaoks positiivset inimest.

László Kovács: Eesti on eeskujuks
Euroopa Liit võiks ettevõtete maksustamisel lähtuda Eesti lihtsast ja väheste eranditega maksumudelist, leiab maksu- ja tollivolinik László Kovács.
Eesti maksusüsteemi kiindunud 67-aastane Euroopa Komisjoni volinik Kovács ütleb, et 2009. aastast võiks Eesti ettevõtete tulumaksu üldse kaotada, kui tal on selleks soovi ja kui Eesti eelarve sellele vastu peab. Praegu laekub Eestis ettevõtete tulumaksust 5,8 protsenti maksutulusid ehk aastas ligi neli miljardit krooni.
Pragmaatik Kovács, kelle Brüsseli kontori töölaud on paberitest lookas, peab EL-i ühtse ettevõtete tulumaksubaasi rakendamist üheks võtmeküsimuseks, mis aitaks EL-il püsida konkurentsis USA, Hiina, India, Venemaa ja teiste majanduspiirkondadega.
Kui pikk maa on maksubaasi ühtlustamisest maksumäärade ühtlustamiseni?
Rõhutan, maksumäärad jäävad liikmesriikide pädevusse. Ühtlustada tuleb ainult baas, millelt makse kalkuleeritakse. Nii vähenevad ettevõtjate kulutused ning teistes liikmesriikides äri tegemise bürokraatlikud barjäärid. Tekib läbipaistvus ja võimalus võrrelda eri riikide maksutingimusi. Praegu näiteks ei ole mõtet võrrelda omavahel Iirimaa 12,5 -protsendist, Saksamaa 29-protsendist ning Prantsusmaa 33-protsendist ettevõtete tulumaksumäära.

Jaan Poska surimask jõudis Tartusse
Tartu
Tartu rahu teemalise ettekande esitab politoloog Karmo Tüür.
Ettekandele järgneb Tartu rahulepingu peamise autori Jaan Poska surimaski, Eesti ajaloo olulise sümboli esitlemine, teatas Tartu linnamuuseumi esindaja Liina Ristoja.
Siiani säilitas surimaski Rootsis Uppsalas Ilona Laaman, nüüd aga on see väliseesti kirjanike Helga ja Enn Nõu kaasabil toimetatud Tartu linnamuuseumisse.
Üritus algab kell 14.

 "Väike Miss Päikesepaiste" sai filminäitlejate gildilt preemia
Los Angeles
Madala eelarvega tehtud "Väikesel Miss Päikesepaistel" on viimasel ajal väga hästi läinud:
lisaks näitlejate gildi auhinnale premeeris filmi hiljuti üllatuslikult ka produtsentide gild. Need kaks auhinda loovad filmile väga head eeldused Oscarite jagamisel, kus "Väike Miss Päikesepaiste" konkureerib filmide "Paabel", "Kuninganna", "Kahe tule vahel" ja "Kirjad Iwo Jimalt" kõrval parima linateose tiitlile, kirjutab välispress.
Režissööriduo Jonathan Daytoni ja Valerie Farise täispikk mängufilmidebüüt "Väike Miss Päikesepaiste" jookseb praegu ka Eesti kinodes. Kokku on filmil neli Oscari nominatsiooni.

Klaasipäev Ajaloomuuseumis tutvustab Johannes Lorupi loomingut
Homme algab Maarjamäe lossi kinosaalis Johannes Lorupi klaasinäitusega seotud Klaasipäev, kus Eesti tuntud klaasiuurijad ja -kollektsionäärid kõnelevad Eesti klaasitööstuse ning -kunsti ajaloost.
Klaasi on Eestis valmistatud alates 1628. aastast, mil alustas tegevust Hüti klaasikoda Hiiumaal. Läbi aegade on Eestis tegutsenud vähemalt 54 suuremat või väiksemat klaasitööstust, mis erinevatel perioodidel on tootnud nii lihtsaid rohekast - nn võsaklaasist - pudeleid kui lihvitud peegleid ja peeneid kristallesemeid.
Eesti rahvusliku klaasitööstuse sünniks võib pidada Eesti iseseisvumisele järgnenud aega. Olulisim roll Eesti klaasitootmise ajaloos oli Johannes Lorupil (1901-1943) ja tema loodud klaasivabrikul. See oli esimene moodne klaasi tootmise ettevõte Eestis, kus tegeldi tootmise moderniseerimise ja toodangu sihipärase arendamisega.

Urmas Ott kandideerib riigi kultuuripreemiale
Kultuuripreemiate komisjon kinnitas riigi kultuuripreemiate kandidaatide nimekirja.
Komisjonile laekusid ettepanekud 33 loomeisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja 28 loomeisiku või loomingulise kollektiivi pärjamiseks 2006. aastal avalikkuseni jõudnud silmapaistva loomingu eest.
Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest antakse välja kolm 600 000 krooni suurust preemiat. Viis 150 000 krooni suurust preemiat antakse 2006. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
Kandidaadid riigi kultuuripreemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:
Aarne Üksküla - esitanud MTÜ Ühendus R.A.A.A.M., Eesti Teatriliit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Etendusasutuste Liit

Jazzkaar alustab kevadhooaega kontserdiga Kunstihoones
Jazzkaare muusikafestivalile eelnev kevadhooaeg toob publikuni kümme erinevat kontserti.
Kevadhooaeg alustab 8. veebruaril Kunstihoones, kus norra lauljatar ja hea improviseerija Gine Gaustad Anderssen musitseerib koos saksa saksofonisti Daniel Erdmanni ja eesti kitarristi Jaak Sooäärega. Jazzimagustoidu duo Dessert Time tegutseb 1999. aastast. 2001. aastal võideti Pärnus "Lühima öö" improvisatsioonikonkursil peapreemia. Tänaseks on koos antud hulk kontserte mitmel pool Euroopas ja salvestatud heliplaat Peer Gynt and Other Stories (AVA Muusika 2004). Koos Ginega esitatakse Eesti kontsertidel hulk uusi põnevaid lugusid.
Saksofonist ja helilooja Maria Faust on Taanis parimatest noortest pillimeestest kokku pannud särtsaka fusion-ansambli, kus tooni annavad jazz ja rock. Muusika on oma ja ehtne, puhkpilligrupp võimaldab huvitavat bigbändilikkugi muusikat esitada. 13.-15. veeburarini esinetakse Tallinnas, Viljandis ja helilooja kodulinnas Kuressaares.

Kumu auditooriumis näeb filmi "Koyaanisqatsi" 
Tallinn
Filmi juhatab sisse "Koyaanisqatsist" bakalaureusetöö kaitsnud Verner Keel. Glassi loomingut tutvustab helilooja Timo Steiner. Seanss algab kell 18.
"Koyaanisqatsi" (hopi indiaanlaste keeles "tasakaaluta elu") on sõnadeta dokumentaalfilm planeedist Maa, kus tasakaal looduse ja tehnoloogia vahel on kontrolli alt väljunud.
"Koyaanisqatsi" on Godfrey Reggio režissööridebüüt ja esimene film Qatsi triloogiast, kuhu kuuluvad veel "Powaqqatsi" ja "Naqoyqatsi".
Kõiki kolme filmi oli võimalik näha ka 2002. aasta Pimedate Ööde Filmifestivali programmis. "Koyaaniqatsi" esitlusel Linnahallis oli kohal ka Glass ise ja esitas muusikat koos oma orkestriga.

Kultuurkapital saatis laupäeval teele preemialaeva
Kultuurkapital jagas tunnustust ka lavatagustele jõududele, kelleta kunst ei sünniks.
Laupäeva õhtul jätkas Eesti kultuurkapital 1996. aastast pärit traditsiooni ja pärgas möödunud aastal silma paistnud kultuuritegijaid.
Nagu eelnevatelgi kordadel, sattus värskemate saavutajate kõrvale näpuotsaga elutööpreemiate laureaate ning selgemaid piirjooni on võtnud poliitika, mis kultuuri esirindel rühkijate kõrval tõstab esile ka lavataguseid abijõude - valgustajaid, riputajaid ja teisi taustategelasi, kelleta kultuuristaarid särada ei saaks.
Suurimate preemiate jagamine üksikisikute asemel institutsioonidele (ERSO, Von Krahl, NO99) jätab õhku rippuma küsimuse, keda ja mille eest siis ikkagi täpsemalt tänatakse. Priit Valkna konservatiivsevõitu mereteemaline rahvusromantiline lavastus, mis Eesti Draamateatris möödunud õhtut ilmestas, pani imestama, miks kipub sellistel üritustel nende kultuuride vahel, mille eest preemiaid jagatakse ja mille saatel seda tehakse, olema ületamatu veelahe. Kas tõesti seetõttu, et Eesti parimad loomeisikud on saalis kutsutud külaliste rollis?

Unistusega mehe lugu püüab kinolinal pilku
Tõsielufilm "Vastutuulesaal" on Tõnu Kaljuste unistuse ja selle elluviimise lugu.
Vastvalminud "Vastutuulesaal" on suursündmus. Suursündmus on seegi, millest film jutustab - Nargen Opera saali sünd.
Tõnu Kaljuste omandab selles filmis esimest korda Eesti laiema avalikkuse jaoks inimliku mõõtme ning sellega kaasas käiva värvikuse. Film portreteerib Kaljustet dramaatika ja huumoriga.
"Vastutuulesaali" mahub ka väiksemaid lugusid. Näiteks lugu Eesti võimudest, kes Nargen Opera sündi kannustavad või pidurdavad. See on pilt Eesti ühiskonnast koos Viimsi vallavalitsuse kinnisvarageeniustega, kes mängivad neile antud osa õõvastava siirusega, rääkimata muudest tähtsamatest ja tähtsusetumatest asjapulkadest.
Kahjuks jäi lünklikuks pildiline alalugu Eesti ärieliidist, kes otsustaval hetkel Nargen Opera tagant ära hüppas. Oleks võinud olla kas või stseenike sellest, kuidas Toomas Sildmäe turvamehed filmigruppi minema talutavad. See on tähtis alateema, mis haakub pealoo draamaga, kus on vaekausil Naissaare ooperimaja loomise õnnestumine või ebaõnnestumine.

David Beckham kehastus animafilmist Uinuv kaunitar tuttavaks printsiks
Laulja Beyonce, näitleja Scarlett Johansson, jalgpallur David Beckham ja mitmed teised staarid astuvad erinevate multifilmitegelastena üles Disney uues reklaamikampaanias.
Tunnustatud fotograaf Annie Leibovitz pildistas erinevatest Disney joonisfilmidest tuttvateks tegelasteks maskeeritud kuulsusi Walt Disney lõbustuspargi uue reklaamikampaania tarvis, teatas BBC.
Lauljatar Beyonce Knowles on fotodel maskeeritud Alice'iks muinasjutust Alice imedemaal. Näitlejatar Scarlett Johansson kehastus reklaaamfotodel Tuhkatriinuks ja jalgpallistaar David Beckham esineb fotodel printsina muinasloost Uinuv kaunitar.
31. aastane vutistaar Beckham osales reklaampiltide fotosessioonil vahetult enne uudise teatamist, et ta siirudub Ammerika jalgpalliklubi Los Angeles Galaxy meeskonda.
"Ma usun, et talle meeldib näidelda. Ta oli suurepärane näitleja ja mulle meeldis, et ta võttis oma rolli väga tõsiselt", vahendas BBC fotograaf Annie Leibowitzi arvamust David Beckhamist.

Pääsküla noortekeskuses toimub rulavõistlus
Veebruaris leiab Pääsküla noortekeskuses aset aasta esimene rulavõistlus.
Pääsküla noortekeskuse eestvedamisel toimub 10. veebruaril noortekeskuse ekstreemhallis aadressil Rännaku pst. 1 käesoleva aasta esimese rulavõistluse "Pässa skate jam".
Soojendussõidud algavad kell 13.00 ning võistluse algab kell 14.00. Parimatele rualatajatele on välja pandud auhinnad kaubamärk "Converse" poolt.
Rulavõistlusel toimub ilma kvalifikatsioonivoorudeta ja osalemine on tasuta. Korraldajad ootavad võistlema nii suuri kui väikseseid rulafänne.

Internet: kas seal unistuste abikaasa...? 
www.simplymarry.com - kui Eestis teevad ilma Rate.ee ja Minugalerii.ee, siis India suhtlusportaal SimplyMarry on palju tõsisema eesmärgiga kui pildihindamine ja pealiskaudne flirt. Leia oma unistuste abikaasa internetist - väga konkreetne!

Ivar Must: eurolugudel pole taset
Eesti edukaim Eurovisiooni-helilooja Ivar Must on tänavuste eurolugude vastu karm.
Ta lisab, et tahaks küll öelda väga tüüpiliselt, et lugude tase oli väga kõrge, aga tegelikult arvab ta, et lugudel ei olegi tänavu mingisugust taset ning puudub ka ambitsioon.
"Ma proovisin laule mitte väga palju analüüsida ja kujutleda end lihtsalt Eurovisiooni saali. Eurolugu on ikkagi kolm minutit pikk ja rahvusvahelisel Eurovisioonil ei analüüsi laule mitte keegi. Kui meeldib, siis meeldib, kui ei meeldi, siis ei meeldi," arvab Must.
Kristjan Kasearu ja Paradise Crew loo "So Much to Say" (muusika Madis Muul, sõnad Kristjan Kasearu) kohta ütleb Must, et tema esimene reaktsioon oli - issand jumal! "Pärast ma mõtlesin, et noored peavad ju ka kusagilt alustama ja midagi tegema. Iseasi, kas selline proovivärk just Eurovisioonile sobib," lisab ta.

Ozzy Osbourne tuleb Tallinna? 
Ozzy Osbourne annab 4. juunil Tallinnas Saku suurhallis kontserdi, kirjutas SL Õhtuleht, tuginedes veebilehele Blabbermouth.net, mis omakorda hankis andmed portaalist Nme. com. Seal ripuvad üleval hevimetallikuulsuse Ozzy Osbourne'i suvise Euroopa turnee kuupäevad, mille kohaselt ta annab 31. mail kontserdi Lätis, 2. juunil Leedus ja 4. juunil Tallinnas Saku suurhallis. Osaliselt kinnitab tuuri kuupäevade õigsust piletimüügiportaal Worldticketshop.com, kust saab osta pileteid Londoni ja Müncheni kontsertidele. Kontserdi tõenäolisim korraldaja Peeter Rebane BDG-st ütles reedel, et ei saa paraku kommenteerida ei kontserdi toimumist ega seda, kas BDG on korraldaja.

Briti-Eesti kaubanduskoda tähistas Robert Burnsi õhtut
Heategevus Reedel kogunes Mustpeade majja enam kui 130 Inglise ja Eesti ärimeest, tähistamaks pidulik-lõbusa õhtusöögiga üle maailma peetavat Burns Supperit (poeet Robert Burnsi auks peetavat õhtut). šotimaalt oli kohale lennutatud rahvustoit haggis - lambarupskitega täidetud lambamagu, meenutab maitselt pisut verivorsti -, mis torupillimuusika ja traditsiooniliste tervitussõnade saatel lauda kanti. Näha sai kiltides mehi ja kuulda šotikeelseid kõnesid. Heategevusloterii ja oksjoniga, kus pakkumisel olid ka eesti kunstnike tööd, koguti Päästearmee kodutute tööle tagasi aitamise programmi tarbeks 82 050 krooni.

Balti liiga Tähtede mängule pääses vaid kaks eestlast
3. veebruaril toimuval Balti Liiga Tähtede mängule pääsesid eestlastest Tartu Rocki pallurid Martin Müürsepp ja Gert Kullamäe, samas kui Kalevis mängivatel eestlastel mängule asja pole.
Baltlaste meeskonnale vastu astuva välismängijate meeskonda suutis Eesti meeskondades leiba teenivatest välismängijatest murda vaid Kalev/Cramo keskmängija Travis Reed.
Baltlaste algviisikusse kuuluvad: Martin Müürsepp (Rock), Raitis Grafs ja Sandis Valters (mõlemad Riia ASK), Jonas Maciulis ja Mantas Kalnietis (mõlemad Zhalgiris).
Varumeeste pingilt alustavad mängu: Gert Kullamäe (Rock), Michailas Anisimovas (Neptunas), Eurelijus Zukauskas ja Arturas Jomantas (mõlemad Lietuvos Rytas), Tadas Klimavicius (Siauliai), Darius Lukminas (Atletas), Tomas Gaidamavicius (Panevezys).
Baltlaste meeskonda juhendavad Rimantas Grigas (Zhalgiris) ja Ramunas Butautas (Riia ASK).

MK-etapile elas Tehvandil kaasa 18 000 inimest
Murdmaasuusatamise Otepää MK-etappi oli kahe päeva jooksul jälgimas kokku 18 000 inimest.
Laupäevaste eraldistardist klassikasõitude ajal oli Tehvandi suusastaadionil ja selle ümbruses 11 500 inimest, sealhulgas 10 000 pealtvaatajat. Pühapäevasele sprindivõistlusele elas kaasa 6 500 inimest.
Hoolimata sellest, et võistluse toimumine sai kinnituse alles nädal enne võistlusi, kogunes laupäeval Tehvandile rohkem inimesi kui ühelgi Tour de Ski etapil.
Seitse korda Otepääl toimunud murdmaasuusatamise MK-etapi publikurekordiks on 2006. aasta, mil kahe päeva jooksul oli võistlusi jälgimas kokku 22 000 inimest.

Eesti uisutaja hakkab esindama Läti vabariiki
Uisutaja Eerik Idarand ja treenerist isa Tiit Idarand on tegid 2006. aasta oktoobris avalduse Läti Uisuliidule sooviga edaspidi võistelda Läti Vabariigi eest.
Vastavalt Rahvusvahelise uisuliidu (ISU) põhikirjale esitas Läti uisuliidu president hr. Roberts Krutkramelis (10.01.2007) taotluse Eesti uisuliidule ja palus Idarannale ametlikku luba.
Eesti uisuliidu juhatus arutas oma koosolekul 17.01.07 Läti Uisuliidu taotlust ja otsustas lubada uisutaja Eerik Idarand võistlema Läti Vabariigi eest.

Rene Mandri alustas Katari velotuuri meeskondliku kuuenda kohaga
JALGRATTASPORT:
Mandri sõidab sel aastal Ag2r Prevoyance ning Pütsep Bouygues Telecom'i meeskonnas, vahendab Sportnet.
Katari velotuuri esimese etapina peeti 6 km pikkune meeskonnavõistlus, mille võitis Quick-Stepi meeskond ajaga 6.33. Ag2r kaotas võitjatele 11 sekundit ning saavutas kuuenda koha. Sama ajaga lõpetas ka T-Mobile meeskond. Pütsepa koduklubi kaotas võitjatele 16 sekundit ning meeskondlikult saavutati kümnes koht.
Kokkuvõttes läheb teisele etapile liidrina hollandlane Quick-Stepi sõitja Steven De Jongh. Rene Mandri on 35. ja Erki Pütsep 68.
Kataris sõidetakse kokku kuus etappi, velotuur lõppeb reedel.

Eesti on jääpalli MM-i alustanud kahe kaotusega
Jääpalli meeste maailmameistrivõistlused toimuvad tänavu 28. jaanuarist 4. veebruarini Venemaal Kemerovos.
Osaleb 12 koondist, kes on jaotatud kahte divisjoni. A-divisjoni kuuluvad tiitlikaitsja Venemaa, Rootsi, Soome, Kasahstan, Norra ja Valgevene.
B-divisjoni moodustavad USA, Holland, Ungari, Mongoolia, Eesti ja Läti. Eestlased jäid pühapäeval esimeses kohtumises 2: 4 alla Ungarile ja täna tuli tunnistada 1: 5 Hollandi paremust. Teisipäeval uisutatakse jääle Mongoolia vastu. B-divisjonis on alustanud võimsalt USA ja Läti. Ameeriklaste võidud Hollandi ja Mongoolia üle on tulnud vastavalt skooridega 11: 0, ja 8: 0. Ka lätlased on seni oma seljataguse puhtana hoidnud - mongolid alistati 5: 0 ja ungarlased 7: 0.
Võrreldes eelmise MM-iga on osalejate seas üks muutus - puudub Kanada, keda asendab debütant Läti. 2006. aasta MM-il kaotas Eesti kõik kohtumised ja jäi viimaseks, kirjutab sportnet.ee.

Roddick ja Gonzales murdsid esiviisikusse
TENNIS:
Esireketiks on endiselt šveitslane Roger Federer, kel pea kaks korda rohkem punkte kui Rafael Nadalil. Ka hispaanlase teine koht on kindel ning venelane Nikolai Davõdenko peab pigem selja tagant tulijaid silmas pidama, vahendab Sportnet.
Austraalia lahtised kergitasid kolme astme võrra Andy Roodicki ja nelja koha võrra Fernando Gonzalese rankingut ning nüüd aseub ameeriklane neljandal ja Tšiili tennisist viiendal kohal. Melbourne'is finali jõudnud Gonzalese jaoks on see esmakordselt edetabelis viie hulka kuuluda.

Tartu linn jagab olümpialootustele pool miljonit
Komisjon määras kindlaks need viisteist Tartu sportlast, kelle vahel jagatakse ära selle aasta linna eelarvest ette nähtud 500 000 krooni
Toetus on mõeldud neile tartlastest tippsportlastele, kes on juba täitnud või kel on lootust täita olümpiamängudele saamise normatiiv ja kes on kantud Eesti olümpiakomitee olümpiakandidaatide nimekirja.
"Seitsmeliikmeline ekspertidest koosnev komisjon määras toetuse jaotamise põhimõttel, et need sportlased, kel on tänase seisuga täidetud olümpianorm ja kes võiks astuda olümpiatulle kas või homme, saavad toetust 40 000 krooni. Neile sportlastele, kes on kantud olümpiakandidaatide nimekirja, kuid pole veel normi täitnud või kes osalevad alles 2010. aasta talimängudel, määrati toetuse suuruseks 22 000 krooni," selgitas linnavalitsuse sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp.

Kaia Kanepi tõusis WTA edetabelis 14 kohta
TENNIS:
Australia Openi järgses pingereas on Melbourne'is teises ringis välja langenud 21-aastane eestlanna tõusnud 63. kohale. Mullu juunis on Haapsalu neiu 62. kohal, vahendab Sportnet.
Eile õhtul Capriolo 25 000 USD suuruse auhinnafondiga ITF-turniiri finaalis kolmes setis Carmen Klaschka alistanud Maret Ani vahetas senise 149. koha 154. positsiooni vastu. Margit Rüütel on endiselt 216. kohal. Edetabeli teise tuhandesse kuuluvad Julia Matojan (1104.), Barbara Kvelstein (1312.) ja Liina Suurvarik (1449.).
Senine esireket Justine Henin-Hardenne Austraaliasse ei sõitnud ja pidi tabeli tipu loovutama Maria Šarapovale. Kolmas on endiselt Amelie Mauresmo. Esmakordselt murdis end esikümnesse serblanna Jelena Jankovic.

YIT Ehitus rajab Pärnusse Papiniidu tänavale 3-korruselise äri- ja eluhoone
AS YIT Ehitus ehitab Pärnusse aadressile Papiniidu 64 hoone, milles on 20 korterit ning 10 äripinda.
"Papiniidu tänav on tänu heale infrastruktuurile ning Pärnu rannajoone lähedusele väga atraktiivne ja hinnatud elu- ja ärikeskkond," sõnas AS-i YIT Ehitus juhatuse esimees Priit Sauk. "Papiniidu 64 hoone asub merest vaid 600 meetri kaugusel. Hoone läheduses on lasteaed, kool, ujula, kino ja kaubanduskeskus ning lisaks on piirkonnas hea bussiühendus Pärnu kesklinnaga."
"Hoone projekti autor on arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal," ütles AS-i YIT Ehitus Lääne-Eesti piirkonna kinnisvarajuht Andres Tõnismäe. "Hoone esimesel korrusel asuvad 36,6 -74,4 ruutmeetri suurused äripinnad, mille ruutmeetri müügihinnad jäävad vahemikku 30 500-35 000 krooni. Äripindu Papiniidu tänaval napib ning seetõttu on uus hoone kindlasti atraktiivne ka ettevõtetele."

Intel kavandab protsessoritootmises 40 aasta olulisimat muudatust
Intel võtab protsessoritootmisel lisaks 40 aastat tarvitusel olnud ränidioksiidile kasutusele uued materjalid, mistõttu on võimalik jätkuvalt vähendada protsessorite suurust ja voolutarbimist.
Ettevõtte teatel tulevad materjalid esimesena kasutusele protsessoritootmise uusima, 45 nm tehnoloogiaga valminud Core 2 Duo, Core 2 Quad ja Xeon protsessorites. Praeguseks on tootmisvalmis juba viis 45 nm tehnoloogia protsessorimudelit.
"Uudse metallikombinatsiooni kasutuselevõtt tähendab suurimat muutust transistoride tootmise tehnoloogias pärast 1960ndaid aastaid," ütles Inteli kaasasutaja Gordon Moore.
Transistorid on väikesed lülitid, mis töötlevad digitaalmaailma nulle ja ühtesid. Pais lülitab transistorid sisse ja välja ning paisu dielektrik on selle all olev isolaator. Metallpaisude ja uute omadustega dielektriku kombinatsioon võimaldab toota transistoriteid, mis on voolusäästlikud ja väga kiired.

Merkol valmis Viru-Nigula tuulepargi alajaam
Merko Ehitus sai valmis Viru-Nigula tuulepargi 110 kV alajaama ehituse, mis hõlmas projekteerimis-, ehitus-, paigaldus- ja seadistustöid ning juhtimishoone rajamist.
Tegemist on Merko Ehituse kui peatöövõtja jaoks esimese kõrgepinge alajaama valmimisega, teatas ettevõte.
Alajaama ehituse käigus rajati 3,1 kilomeetrit 110 kV õhuliini, ehitati juhtimishoone koos juhtimisseadmetega ning 110 kV jaotla. Esmakordselt Eestis kasutati 110 kV alajaama ehituse juures Austria firma Sprecher releekaitse- ja automaatikaseadmeid.
Merko Ehituse elektritööde osakonna juhataja Boris Tehnikovi sõnul muutis ehituse keerukaks asjaolu, et alajaam peab hakkama koos töötama teise samal ajal rajatud tuulepargi alajaamaga ning seoses sellega tuli pidevalt kooskõlastada kahe alajaama tööjärku.
Alajaama projekteerimisega alustati 2005. aasta sügisel, 2006. aasta mais algasid ehitustööd ning alajaam sai pingestatud 2006. aasta detsembris. Viru-Nigula tuulepargi 110 kV alajaama rajamise maksumus oli 18,7 miljonit krooni. Alajaam ehitati tuulepargi kaheksa 3 MW tuulegeneraatori tarbeks.

Tallinna Kaubamaja väljastas kolme kuuga üle 5000 Partner Krediitkaardi
Tallinna Kaubamaja kontserni poolt mullu novembri alguses turule toodud Partner Krediitkaarte on praeguseks välja antud rohkem kui 5000 kliendile.
"Tulemused on rõõmustavad - Partner Krediitkaarte on praeguseks väljastatud üle 5000. See on üle 1000 kaardi enam kui lootsime, arvestades, et hetkel saab neid vormistada vaid Tallinna ning Tartu Kaubamajades," ütles Tallinna Kaubamaja ASi müügi- ja turundusdirektor Enn Parel.
Tallinna Kaubamaja turundusosakonna juhataja Anne-Liis Ostovi hinnangul on Partner Krediitkaardi senise edu võtmeks kiirus ja mugavus. "Baaslimiidi 5000 krooni saab vastne kaardiomanik klienditeenindusest kätte loetud minutitega ja lisadokumente ei nõuta. See on ka kõige populaarsem krediidisumma, mida kaardile määratakse."
Ostovi sõnul on kliendi jaoks määravaks ka asjaolu, et võrreldes kiirlaenudega on krediitkaardi intress soodne - 16% aastas ehk 1,3% kuus. "Kiirlaenudel on see lausa 1% päevas või rohkem. Partner Krediitkaardi puhul valib klient tagasimaksmiseks ühe kindla summa, mis tähendab, et tema isiklikku eelarvesse ei teki ka suure ostu puhul auku." Lisaks on ettevõtte senise kogemuse põhjal kaarditaotlejale tähtis see, et ta saab kaardi väljastamise päeval Kaubamajas kõik kaubad 10% soodsamalt.

Electroluxi uus ratastega käsitolmuimeja säästab pindu
Electrolux tõi turule uue disainiga käsitolmuimejat Rapido, mille rattad hõlbustavad tunduvalt tolmuimeja kasutamist ja säästavad puhastatavaid pindu kriimustustest.
Erinevalt teistest käsitolmuimejatest liugleb uus esiratastega varustatud futuristliku disainiga Rapido üle ükskõik millise pinna, säästes seda kriimustustest. Samuti ei lase Rapido uue disainiga otsik tolmuimejal sisse imeda puhastatavaid riideesemeid, nagu näiteks laudlina, tutvustab Electrolux uut seadeldist.
Lisaks tõstavad rattad Rapido üldist kasutusmugavust ja liikuvust, mis vähendab tolmuimeja kasutamisel tekkivat pinget randmele. Ergonoomikat silmas pidades on disainitud ka seadme voolujooneline käepide ja mugavad nupud.
Rapidot on lihtne puhastada - seadme tolmuanum avaneb nupuvajutusega ning seda saab puhastada puhtaks pühkides ja loputades. Seadme sisemuses asuvat tolmufiltrit aitab puhastada eriline funktsioon, mis raputab filtrisse kogunenud mustuse tolmuanumasse.

Homsest hakkab ilmuma roheliste ajaleht Grüüne
Homme jõuab lugejateni Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) ajaleht Grüüne, mille suunitluseks on tasakaalukal ning sõbralikul moel tutvustada rohelist maailmavaadet.
Roheliste eestkõneleja Peeter Jalaka sõnul on Grüüne eeskätt rohelist elulaadi, mitte poliitilisi seisukohti tutvustav ajakirjanduslik väljaanne. "Meie eesmärgiks on teha roheliste erakonna häälekandjat, mida heameelega loeksid ka kõikide teiste erakondade liikmed ning toetajad," ütles Jalakas.
Grüüne avanumbris räägib Mart Jüssi Läänemeres elavatele hüljestele inimeste poolt tehtud ülekohtust.
Arvamusküljel avaldab Tanel Tammet mõtteid hariduselu paremast korraldamisest ning Aleksei Lotman jagab lugejatega oma vaateid rohelisest põllumajandusest ning toidujulgeolekust.
Tagaküljelt võib muuhulgas leida ka Villu Tamme ristsõnad ning juhtkirja juurest Marek Strandbergi karikatuuri.

Üheksa ajalehte sai kujunduskonkursil auhindu
Eesti Ajalehtede Liidu egiidi all toimuval kujunduskonkursil osales 18 väljaannet, millest üheksale jagas žürii auhindu.
Kujundusauhindade nominendid on Tartu Postimees, Eesti Ekspress, Sakala, Lääne Elu, Virumaa Teataja, Maaleht, Postimees, Eesti Päevaleht ja Äripäev.
Võitjad kategooriate kaupa avalikustatakse 2. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pressipeol.
Žürii andis välja kaks peapreemiat kogu kujunduse kategoorias, vastavalt ajalehed levikuga üle 20 000 ja alla 20 000. Kahe peapreemiaga käib kaasas rahaline preemia, mille fond on 30 000 krooni. Žürii andis välja kaks "Ohoo!" eriauhinda, mille fond on 5000 krooni, eriti headele detailidele, ideedele ja nippidele ajalehekujunduses.
Võistluskategooriad oli tänavu neli: kogu kujundus, esileheküljed, uudisteküljed ja olemuslugude küljed. Žürii hinnangul oli tänavu häid ja tublisid tegijaid üksjagu, aga üllatusi vähe.

Tsitaat Otepää MK etapilt
Lembitu Kuuse
ETV kommentaator
Tahtis minna sinilindu püüdma.
Suusatamise Otepää MK-etapi naiste sprindifinaali teleülekandes rootslanna Lina Anderssoni kohta, kes tegi võidu nimel riskantse liigutuse ja kukkus.

1 küsimus Kiur Aarmale
Kas kavatsete Hannes Võrnoga täiendada blogi hannesjakiur.blogspot.com, mille majandusminister Edgar Savisaar neljapäevaõhtuse "Kahvli" otse-eetris tegi?
Vastab
Kiur Aarma
"Kahvli" saatejuht
Ei tea, on veel otsustamata. Täna (reedel - toim) pole olnud aega sellele mõelda ega blogis täiendusi teha. Eks see sõltub inimese suurusest, kas temas on nii palju, et see ajab üle ääre kirjandusse ja blogisse või mitte.

Peeter Võsa kaob ekraanilt koos "Võsareporteriga" 
Valimiste eel katkevad mõned saated mitte ainult ETV, vaid ka erakanalite programmis.
Telekanalite programmidesse toovad muutusi 4. märtsil toimuvad riigikogu valimised.
Kanal 2 programmijuht Olle Mirme ütles, et valimistel kandideerivate saatejuhtide eetripausi ei määra ükski juriidiline akt, kuid meedia eneseregulatsiooni kohaselt lähevad need saatejuhid kuu aega enne valimisi eetripuhkusele. Nii on Kanal 2 ja "Võsareporteri" tegijate ühine otsus, et Peeter Võsa juhitav saade on täna enne valimisi viimast korda eetris. Saate naasmise kohta on vara midagi rääkida.
Valimistel kandideeriva Raivo Järvi juhitav pühapäevahommikune lastesaade "Onu Raivo jutupliiats" jääb küll Kanal 2 ekraanile, kuid ei ole kavas valimispäeval. "Jumala abiga meil rahvaesindajaks soovijaid rohkem ei ole," lisas Mirme.

Lemmiksarjast "Wremja" saab "Sipelga 14" 
Kanal 2 omasaade "Esikaanel" jätkab uute osadega alates 1. veebruarist. Värskes saate-tsüklis on kaanenägudeks Urmas Sõõrumaa, Kristina *migun, Kristiina Bellanova ja Carmen Kass.
Alates 10. veebruarist saab laupäevaõhtuid veeta rahva lemmikute Jaan Zorro, Uuno Nisu, rullnokkade Aiku ja Petsi jpt seltsis. "Sipelga 14" nime kandev sketšisari on kokku pandud "Wremja" parematest paladest ja põhirollides on Jan Uuspõld ja Dan Põdroos.
"Wremja" stsenaariumi kirjutasid toona Andrus Kivirähk ja Mart Juur. Mitu hooaega vaatajate poolt vaimustusega vastu võetud "Wremjast" on produtsent Ivar Vigla eestvedamisel nüüd tehtud kümmekond värskendatud osa - vana materjal on värske pilguga üle käidud, seda on tihendatud ja parajaks lõigatud.

JÄRJEJUTT: Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Ta rääkis kogu aja munklusest ja õige kloostri valiku tähtsusest. Ma jälgisin, kes siis minu ees on. Endisest Mišast polnud enam midagi järel. Ta nägi välja hall, vana ja pundunud. Ei mingit annet, erilist andekust, mida temast kunagi kumas. Ainult saatuses pettumine. Ja veel korrutas Miša mingit banaalset jama - elu mõttest, nagu sellest kirjutatakse primitiivsetes raamatutes inimestele, kes pole haridust samahästi kui saanudki. Ma mõistsin, milline raamatukogu Mordva laagris oli.
"Oled sa endale tööd leidnud?"
"Kus? Kõikjal makstakse vähe ja nõutakse palju."
"Kõik me elame praegu nii. Tuleb osata kannatada..." alustasin mina, kuid Miša katkestas: "Aga mina ei taha olla nagu kõik."

Baskini anekdoodid
Kirikuõpetaja sõitis jalgrattaga punase tule alt läbi.
Liikluspolitsei peatab ta: "Kahjuks, püha isa, pean teid trahvima."
"Minuga on jumal, tema juhtis mu jalgratast!"
"Sel juhul pean kahekordistama trahvi, kuna on keelatud sõita jalgrattal kahekesi!"
Noormees tutvub blondiiniga:
"Ma olen elektrik. Töötan pinge all - kümme tuhat volti! Hiljuti sain kuuenda järgu."
"Kuues järk! Hulluks võib minna!" imestab blondiin. "Ja iga järk annab teile kümme tuhat?"
Naine istub hambaarsti tooli ja jääb uurima doktori nägu.

Lapsi tuleks innustada pingutama
Elu kipub tõestama, et inimene mugandub süsteemi järgi. Ta püüab tegutseda nii, nagu talle on soodsam ja hõlpsam. Nii on juhtunud ka omavalitsuselt noorteklubidele jagatava pearaha süsteemi rakendamisel.
Ühtpidi on kinnitust leidnud pearaha jagamise süsteemi pluss - palju lapsi on tänavalt ära toodud. Arvan, et huvialaringides lööb kaasa enam-vähem maksimaalne hulk lapsi. Kes tahab, leiab kindlasti võimaluse sportida.
Kuid suur osa pearahast läheb treeneritele, kelle eesmärk pole laste sportlik arendamine ja võistlusteks ettevalmistamine. Nad saavad suhteliselt mugavalt ja piiratud tegevusega suhteliselt korraliku sissetuleku.
Näiteks moodustavad kehalise kasvatuse õpetajad treeningurühmi. Nende tegevuse eesmärk pole viia lapsi võistlustele - kas siis koolisisestele või linnavõistlustele. Ma polegi seda meelt, et igast palsest peaks kujunema tippsportlane. Samas väidan, et võistlemine distsiplineerib ja õpetab igas vanuses last keskenduma. Laps püüab teatud ajaks õppida midagi selgeks ja võistlustel antakse nii tema püüdlikkusele kui ka treeneri tööle hinnang - mõõdetakse lapse jooksuaega, hinnatakse võimlemisoskust või pallimängutehnikat.

Eesti jäähoki on teelahkmel
Vastus EPL-i Spordilehes 15. jaanuaril ilmunud Indrek Petersoo artiklile "Eesti jäähoki sipleb ummikus".
Eesti jäähokiliidul (EJHL) on pikaajaline tegevusplaan, mille üks eelistusi on aidata moodustada professionaalset meeskonda, kes hakkab mängima kas Soome meistrivõistlustel või Balti liigas.
Kavas on rajada uusi liuvälju, et tuua rohkem noori inimesi esialgu uisutama ning seejärel ka jäähokitreeningule.
Hiljuti avati uus katusega jääväljak Viljandis, lähiaastatel ehitatakse EJHL-i algatusel liuväljad Valka, Rakverre ja Tartusse.
Kas Eesti jäähoki sipleb seepärast ummikus, et hokiklubi HC Panter lakkas tegutsemast?
Jäähokiliidu juhid ei pidanud hooaja 2005/2006 eel põhjendamatuks parimate hokimängijate liitumist HC Panteriga, et osaleda Soome meistrivõistlustel. Vastupidi, enne hooaja algust sõlmiti isegi põhjalik eelleping, millel on EJHL-i presidendi Priit Vilba ja MTÜ HC Panteri juhatuse liikme Rein Mölderi allkirjad.

Ilus tav kutsub suusatama
Lund ootasid pikisilmi nii harrastus- kui ka pühapäevasuusatajad. Kindlasti tahavad kodus harjutada Eesti koondislased.
Lausa kellassepa täpsusega kasutasid nad lume tootmisel ja raja tegemisel külmakraade ja võistlus läks korda. Nii et soovitus kõigile suusavõistluse korraldajatele: kui tahate teada, millal on parim aeg suusavõistlusi läbi viia, küsige Arukuuselt nõu! Tema juhitud tiim on ilmataadi vingerpussidee vaatamata MK-etapid teoks teinud.
Hüva idee oli pakkuda avapäeva lõpul harrastussuusatajatele võimaluse Tartu maratoni rajal ühiselt treenida. Nii said tippudele kaasa elama tulnud suusasõbrad veidigi oma treenitust parandada. Tartu maraton püsib kindlalt rahvaspordiürituste lipulaevana ja loodame, et 18. veebruaril, kui mõni tuhat inimest stardib 60 km sõidule, katab rada paks lumevaip.

Eesti oma tippujujad
Paraolümpiakomitee valis parimateks sportlasteks tiitlivõistlustelt medaleid ja kõrgeid kohti noppinud Martin Kuusk ja Kardo Ploomipuu.
Eestis on häid noori sportlasi küllaga, kuid selliseid tulemusi, nagu 24-aastasel Martin Kuusel ja 18-aastasel Kardo Ploomipuul, annab tikutulega otsida. Eelmisel suvel võitis Martin Euroopa meistrivõistlustelt neli medalit. Kardo naasis MM-ilt neljanda kohaga.
Martin kuulub Eesti kurtide spordiliitu. Eesti meistrivõistlustel on ta ka kuuljatega võistelnud - stardimärguannet ta küll ei kuule, ning peab seetõttu jälgima kõrvalrajal startijat - ja päris kenasti konkurentsis püsinud. "Pole vahet, kas oled kurt või kuulja, ujumine on ju ikka sama," arvab Martin, kes ise tahaks ka suurvõistlustel kuuljatega võidu ujuda.
Praegu 24-aastane Martin hakkas ujumisega tõsiselt tegelema ujuja jaoks juba suhteliselt kõrges vanuses, 14-aastaselt. Alguses niisama basseinis harjutanud Martini meelitas trenni klassivend. Vaevalt tõsisema trennitegemisega algust teinud, hakkasid ka auhinnad kohe pudenema. "Esimesed kaks pronksmedalit tulid umbes viis kuud pärast treeningute alustamist rahvusvahelistel võistlustel Leedus," meenutab Martin.

Treener Õnne Pollisinski kolm suurt õnnehetke
Lisaks Martinile, Kardole ja veel paarile-kolmele tippujujale on Õnne Pollisinski juhendada nii õpiraskuste, liikumis- ja nägemispuudega kui ka kurdid lapsed ja noored, kokku umbes 50 jagu.
On seda palju või vähe? "Parasjagu," arvab treener. "Näiteks liikumispuudega lapsi on raske saada kodunt välja - neid peab ju ikka keegi tooma ja viima."
17 aasta taguse ajaga, kui Õnne Pollisinski esmakordselt puudega lapsi treenima asus, ei anna praegust olukorda võrreldagi. Kesklinna lastepolikliiniku pisikeses basseinis käidi koos kord nädalas. Kui sealsed olud kitsaks jäid, õnnestus Kalevi ujumiskoolis allveesporditreenerina töötaval Pollisinskil ka puudega noortele Kalevis treeninguajad leida. Esimesest satsist, kes temaga polikliinikus alustasid, on kuus ujujat siiani tema käe all treenima jäänud.

Suusarajad ootavad lisalund
Möödunud nädalal avasid kõik suusakeskused murdmaarajad. Lumepaksus jääb siiski veel napiks, et korralikku klassikarada valmistada. Soovitav oleks kasutada vanemaid suuski.
"Suusad ei pea enam seina äärde jääma," hindas Haanja suusakeskuse eestvedaja Urmas Veeroja Võrumaa lumeolusid. "Kohati saab päris normaalselt sõita, kuid lund on siiski veel vähevõitu ja õigem oleks panna alla kulunud suusad."
Haanjas küünib lumepaksus 12 sentimeetrini, mida hea klassikajälje sisse tõmbamiseks ei piisa. Paljud suusahuvilised on kannatamatult rajale pääsemist oodanud ja radadele langeb päris suur koormus.
Ka Järvamaal Valgehobusemäel on olukord sama - umbes 10 sentimeetrit lund. Suusakeskust kureeriv vallavanem Kalju Kertsmik ütles, et rajapõhjad on tehtud ja vanemate suuskadega saab edukalt sõita.
Ida-Virumaal Sinimägede suusakeskuses küündis lumepaksus möödunud neljapäeval samuti 10 sentimeetrini. "Treeninguks on tingimused olemas, valgustatud rada on avatud, kuid pikemaid suusaringe pole saanud siiski veel kasutusele võtta," ütles suusakeskuse eestvedaja Aleksandr Goronitšev.

REPLIIK: Mille eest maksate, Hansapank ja Merko? 
Eestis on saanud lund teha juba peaaegu nädala. Seetõttu oli suusasõpradel, mitte ainult tippsuusatajatel, õigustatud ootus, et nädalavahetusel saab suusad alla panna. Kes aga alt vedasid, olid Pirita rajameistrid, kes vaba pühapäeva võtsid.
Kaks aastat tagasi kuulutasid Pirita parkmetsas kolm suurfirmat - Hansapank, Merko ja Eesti Energia -, et on kulutanud radadele rohkem kui kuus miljonit krooni. Hästi sõita sai seal ainult esimesel, 2005. aastal. Osa kulutustest sai Eesti Energia tagasi sellest, et terve ööpäev põlesid suusaraja ääres elektripirnid. Juba eelmisel aastal tundus, et ega Pirita spordikeskus suusaraja hooldamisest hooli.
Loodeti, et ehk on tänavu teisiti. Aga võta näpust. Pirita jõe ääres undab tuul ja on väiksemagi lume sealt ära puhunud. Raja ääred on väga pehmed ja kaheldav, kas rajatraktor seal nädalavahetusel üldseüle ongi sõitnud. Spordikeskuse töötaja väide, et seni on veel vähe looduslikku lund, ei pea paika. Vastaskaldal on rajad palju paremad ja sinna väidetavalt Pirita rajatraktor ei mahu.

AjaPeegel: Pealinlased hõiskasid tippudele
1970. aastatel läks Põhjamaades moodi pidada
suusavõistlusi linnaparkides. Tallinnas toimus Spordilehe eestvedamisel esimene pargivõistlus 17. veebruaril 1970. aastal.
1550 meetri pikkune rada tiirutas Snelli tiigi ümbruses ja Toompea nõlvadel. Üle 5000 pealtvaataja nägi tasuta tippsuusatajate sõitu. Võitsid Ann Karu ja Valeri Zelentsov. Järgmisel viiel aastal polnud suusatalve, teine pargivõistlus toimus 1976. aastal.
Tol korral oli naiste kolme ringi sõidus parim Rutt *migun-Rehemaa, poole pikemal distantsil Uno Leist (pildil). Seoses soojade talvedega katkes ürituse traditsioon. Lääne-Euroopas muutus sõna ski ehk suusatamine anekdoodiks. Armeenia raadio esitas küsimuse: mille poolest erinevad kergejõustiku- ja suusastaadioni rajad? Vastus: ühed sulavad. Suusatajatele tulid appi insenerid-teadlased, kes valmistasid masina (snowgun), mis toodab tehislund. Meie nimetame seda masinat hirmuäratavalt lumekahuriks. On vaja vett, elektrit, raha ja palju pealehakkamist.

Võhmatreening annab elule särtsu
1996. aastast alates kõikidel Estoloppeti maratonidel osalenud Arvo Raja võttis lume tulekul teenitud puhkepäeva ja sõitis Virumaale Mõedakule tänavustele esimestele lumetreeningutele.
Raja hoidis enne lume tulekut head kehalist seisundit kolme treeninguga nädalas. Ühel korral sörkis hommikul 5,5 km tööle ja õhtul sama palju koju Leppneemele tagasi.
Teisel korral harjutas 45-aastane mees Viimsi spaa jõusaalis: tund
aega kogus sõudeergomeetril võhma, seejärel tugevdas jõumasinal õlavöö-, käte-, jala- ja seljalihaseid ning ujus lõdvestuseks. Nädalalõpul jooksis poolteist kuni kaks tundi. Suviti osaleb ta korrapäraselt orienteerumisneljapäevakutel ja multispordivõistluse X-dream etappidel.

Taas lumel: suusatamisoskused
Tänavune talv on suusatamisvõimalusi kärpinud.
Lumi sadas pehmele maale ja rajameistrid teevad kõik, et lumi külma ilmaga rajapõhjaks kinni tallata.
Mitmelt poolt tuleb sõnumeid, et rajad on rahvast triiki täis ja õiget suusasõitu ei saa seal teha. Aga siiski, ehk leiab iga soovija oma suusasõidu võimaluse.
Esmalt peaks hoiduma üle pingutamast ja püüdma järk-järgult oma suusasõitu leida. Eriti tuleks seda arvestada tempot tõstes ja raskemaid rajalõike võttes. Pole ju tähtis, kes kellest mööda kihutas ning mitu kilomeetrit konkurent rohkem sõidab. Paljud inimesed kasutavad
harrastussporti tööpinge maandamiseks. Neile tahaks vaid öelda, et tööpinge ja närvilisus ei tohiks rajale kanduda, liikuda tuleks oskuste ja tunde järgi.

Martin Müürsepp: jooksime Kullamäega Kalevi noored üle
Koduväljakul 74: 85 Tartu Rockile kaotanud Tallinna Kalev/Cramole sai saatuslikuks neljanda veerandaja punktipõud.
Kui esimesel poolajal viskasid võõrustajad vastaste korvi järjest 17 vastuseta punkti, siis paarkümmend minutit hiljem mõõtis Rock varuga tagasi - 28: 3 spurt oli löök, millest Kalev/Cramo ei taastunud.
"Üks imelik mäng," tõdes Martin Müürsepp. "Alati võib olla rahul mingi perioodiga, aga niimoodi üks hea meeskond üles-alla kõikuda ei tohiks." Samas viskas Müürsepp mõnuga kivi ka Kalevi kapsaaeda: "Tundus, et Gert Kullamäe jooksis Kalevi noored üle. Mina ka."
Kolmandat korda Kalevist parem olnud Rocki mäng oli kaks ja pool veerandaega kõike muud kui võitjale kohane. Poolaja kaotasid tartlased 40: 52. "Viskame liiga palju kaugelt peale, vaja oleks tasakaalustatud mängu," leidis Müürsepp.

Künter Rothbergi aasta algas hõbedaselt
Tbilisis toimunud judo MK-etapil teise koha võitnud Künter Rothberg kaotas ainult kohtunikele. Kuni 66-kiloste meeste seas maadelnud eestlane alustas teisest ringist, kus kohtus ukrainlase Andrei Tjupiniga. Kolmeminutine matš lõppes Rothbergi puhta võiduga.
"Kuivõrd eelnevalt sai viis kilo kaalu võetud, oli end kohe raske käima saada," ütles Rothberg, kes alistas järgmised vastased, grusiinid Sandro Lakobašvili ning Sergo Tsikhelašvili samuti ipponiga.
Finaalis läks eestlane vastamisi grusiinist Euroopa meistri Zaza Kedelašviliga. Pool minutit enne lõppu oli mõlemal mehel kirjas yuko. Rothberg ei tahtnud midagi juhuse hooleks jätta ning sooritas kataguruma-heite. Kohtunikke jättis see aga külmaks. Viimaks otsustas eestlane oma leivanumbri kasuks ning läks üle rinna heitma. Paraku ei suutnud ta haaret hoida ja kukkus pooleldi selili. Vastasele anti ippon ja kuldmedal.

Jelena Glebova lõpetas EM-il esitosinas
Varssavis lõppenud iluuisutamise EM-il võitlesid noored Eesti esindajad välja igati tublid kohad. Naiste üksiksõidus oli Jelena Glebova 12., jäätantsus tõusid Grethe Grünberg ja Kristjan Rand iga tantsuga ning lõpetasid debüütvõistluse täiskasvanute seas 15. kohaga.
"Kohaga ma rahul ei ole, küll aga sellega, kuidas Jelena võistles ja võitles," sõnas treener Anna Levandi. "Paljud läksid hüppama kolmekordset hüpet, kuid välja tuli kahekordne. Leena tegi oma hüpped ära, kuigi kõik ei tulnud puhtalt välja," rääkis Levandi. Küll aga sai Glebova kiita Eurospordi kommentaatorilt, kes nimetas neiut kõva iseloomuga võitlejaks.
Glebova tulemus paranes mullusega võrreldes kolm kohta, hinnatavamaks teeb aga tänavuse saavutuse tõsiasi, et jahti EM-i tiitlile alustas koguni 38 naist. Kahe nädala pärast selgitatakse Eesti juunioride meistrivõistlusel neiu, kes esindab Eestit juunioride MM-il. "Kui Leena MM-ile pääseb, on tal suur võimalus kõrgele kohale jõuda - kava on raske," hindas Levandi.

Piret Pormeister lõi lahti esinduskoondise ukse
Järelkasvuvõistkonda kuuluva sprindipiiga Piret Pormeistri 20. koht avas tee A-koondisse, Eesti meessprinterite kõrge koha lootused purunesid.
Karjääri parima etteaste teinud Pormeister rõõmustas hea seisundi üle. Ta valmistus hoolsalt noorsoo MM-iks ning kui teisipäeval tuli teade Itaalias Tarvisios peetava jõuproovi lumepuuduse tõttu märtsikuusse edasilükkamisest, võttis sihikule võimete avamise kodus.
"Piret täitis A-koondisse pääsemise nõude - kriteeriumiks on 20 parema hulka jõudmine MK-etapil," kinnitas Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver. "Teen kevadel ettepaneku arvata ta uuest hooajast esindusvõistkonda."
Vaatamata eneseületamisele nägi Kalmer Trammi hoolealune etteastes palju parandamisvaru. "Tippvormi loodan jõuda Sapporo MM-iks," selgitas ta.
Viimase, 30-ndana eelsõidust edasi pääsenud Pormeister võitles veerandfinaalis tuntud rivaalidega sitkelt ning suutis kuue naise vahelises heitluses edestada soomlanna Kati Venäläinenit ja itaallanna Karin Moroderi.

Kowalczyk sepistas tõelise Poola ime
Kui uskuda Otepääl elu esimese MK-etapi võitnud Justyna Kowalczykit, võib pidada tema saavutust hämmastavaks.
"Poola meistrivõistlustel ei osale tavaliselt üle viie naissuusataja ja kogu riigis on vaid 20 kilomeetrit suusaradu, mis sobiks harjutamiseks tipptasemel sportlasele," kinnitas 24-aastane Kowalczyk. "Aga need rajad jäävad mu kodukohast koguni 500 kilomeetri kaugusele."
Krakowi lähistel elav piiga väitis, et pole aastaid Poolas talviti harjutanud. "Käin pigem Austrias või Valgevenes Raubitšis," selgitas ta. "Suvel meeldib mulle Otepää, kus on hea rullsuusarada."
Kehakultuuritudengina lõi Kowalczyk kaasa hiljutisel universiaadil Torino olümpiaradadel Pragelatos, kus tegi peaaegu puhta töö - kolm individuaalkulda ja teatepronks. "Treener kinnitab, et vorm läheb veel paremaks," tõdes poolatar.

Soome naised on endiselt hoos
Suusahooaja valitsejanna Virpi Kuitunen ei näinud poolatarile Justyna Kowalczykile allajäämises traagikat, kuuendaks tulnud Aino-Kaisa Saarinen kinnitas samuti, et püsib endiselt heas vormis.
"Lumesadu ei lubanud mul nii lõdvestunult sõita, nagu tahtnuks," märkis Kuitunen, keda kõik rivaalid peavad MM-i suurfavoriidiks. "Kuna tundsin end rajal väga raskelt, jään teise kohaga rahule."
Kuitunen ja Saarinen plaanivad MM-il kaasa teha kõigil kuuel alal, kuid ei soostunud siiski võimalikku medalisaaki enne tähtsaid starte kokku lugema. "Usun, et suudame tippvormi hoida," ütles Saarinen.
Nädal varem Venemaal Rõbinski MK-etapil esmakordselt vabastiilisõidus pjedestaalile tõusnud Saarinen kuulutas rivaalide eeskujul, et kes tahab Sapporos võita, peab alistama Kuituneni.
"Oleme tänavu kogu naiskonnaga hästi esinenud (Rõbinskis võitis MK-etapi Riitta-Liisa Roponen - toim) ja sellega kaasneb loomulikult pingekoorem," arutles Saarinen. "Ei tea, kuidas Virpile, aga mulle see meeldib! Natukene pinget tuleb kasuks, kui soovid võistlusrajal endast kõik anda."

Kristina *migun: usun, et MM-il suudan jälle
Kristina Smiguni etteaste Otepää MK-etapil tegi publiku nõutuks ja pisut kurvaks. Kuigi kahekordne olümpiavõitja väitis, et on heas tujus, võis tema silmis märgata
kurbuse varju.
Eeloleva MM-i peamised medalitaotlejad edestasid sind rohkem kui pooleteise minutiga.
Mis mõtteid nii suur kaotus tekitab?
Ma tahan koju j] udes selle unustada. Saan ju aru, et täna oli väga s… päev. Ärge te kohe nii kirjutage!
Muidugi tahan alati olla eesotsas, aga ma pole robot ega saa looduse vastu. Pärast haigestumist jaanuari alguses pidin võtma antibiootikume. Tõusis kõrge palavik, ma ei jaksanud isegi trepist üles minna. Nüüd on kõik jälle korras, aga ma ei ole saanud treenida nagu tipptegija. Aega on olnud veel liiga vähe, et heaks saada.

Kas Jaak Mae päästab MM-il Eesti meessuusatajate au? 
Vähemalt nii kaua, kuni Andrus Veerpalu osalemine Sapporo MM-il pole kindel, tuleb Eesti meessuusatajatest suurimaks medalitaotlejaks pidada kodusel MK-etapil Otepääl viienda kohaga enesekindlust kogunud Jaak Maed.
Hooaja esimese poole etteastetel rohkem pettumustunnet kui rõõmuhetki kogenud 34-aastane Mae on jõudnud treener Mati Alaveri arvates heasse vormi, mis lubab tervena püsimise korral pürgida ka maailmameistrivõistluste pjedestaalile. Seda hoolimata tõsiasjast, et tänavuse MM-i kava Maed ei soosi - Jaapanis pole eraldistardist klassikasõitu.
"Kindlasti ei mata ma medalilootusi maha," tõdes viimastel kilomeetritel tavapäraselt võimsa hooga liikunud ja Otepää publikut tasavägise võistluse lõpuni ärevil hoidnud Mae. "Midagi müstilist ei tule MM-iks valmistumisel teha - nägin, et esimesed vennad pole enam kuigi kaugel."
Võitles rivaalidega võrdselt

Tennisekeisri troon ei löönud kõikuma
Üllatus jäi tulemata - varasemas üheksas omavahelises kohtumises peale jäänud Federer võitis Gonzalezt Austraalia Openi finaalis kuivalt 3: 0.
"Kõik me mäletame, mis eelmisel aastal juhtus. Seekord ma hoian ennast vaos," lubas Roger Federer muigega, surudes suurt läikivat karikat rinna vastu. Rahvas möirgas naerda.
Mullu puhkes Austraalia lahtistel meistrivõistlustel turniirivõidu võtnud šveitslane autasustamistseremoonial lahinal nutma. Sel aastal polnud finaalis tšiillase Fernando Gonzaleze 7-6, 6-4, 6-4 alistanud Federeril küll millegi üle pisaraid valada. Küllap oli see võit talle
endalegi ootuspärane, kuigi selle tunnistamiseks on üheteistkümnest suurturniiri finaalist vaid ühe - eelmise suve French Openi - võidu ära andnud 25-aastane šveitslane muidugi liiga tagasihoidlik.

INDRA FELDMAN: Tüdrukud asendusteenistusse
Eesti elanikest 54% on naised. Ma ei tea, kui paljud neist on ajateenistuse eas, aga arvata võib, et hea hulk. Samast päevast, mil astusime Euroopa Liitu (1. mai 2004) jõustus meil ka soolise võrdõiguslikkuse seadus.
Nüüd on meil vastav volinik ja puha. See seadus ütleb, et sooliseks diskrimineerimiseks ei peeta ainult meestele kehtestatud kohustuslikku ajateenistust kaitseväes. Loogiliselt võttes ta seda siiski on.
Ajateenistus vältab Eestis alla aasta. Kuid poistel, kes on põdura tervisega või kes põlgavad surmarelvi kõlbelistel või usulistel põhjustel, on asendusteenistuse kohustus. Viimane tähendab teenimist kas sise- või sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluvas struktuuriüksuses, mis tegeleb pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitöödega. Ikka veel ei pea me seda vahetegemiseks.
Mida ütleb seadus
Ühes nõukogudeaegses Pikris oli naljalugu mehe ja naise rollist ühiskonnas. Naiselikkus, saati siis daamilikkus, polnud tollasele naisele kõige soovitatavamad omadused. Nii jõuti tõdemuseni, et nõukogude naine ongi nõukogude mees. Küsitav on siiski, kas ka asendusteenistus muudaks eesti naise otsekohe eesti meheks. Samas aga defineerib seadus soolist võrdõiguslikkust kui naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust. Palgavõrdlused näitavad mitmel elualal suuri vahesid naiste kahjuks. Kahtlemata on siin tegu inimeste soo alusel nende väärtuslikumaks/väärtusetumaks pidamisega.

PEEP SÜRJE, HEIKI LEMBA: Kõrgharidus olgu kõigile kättesaadav
Jälgides olukorda Eestis, jääb mulje, et oma valdkonna probleeme on võimalik lahendada vaid jõumeetoditega ähvardades ning suure töö viljana loodud riiklikud strateegiad ja arengukavad lihtsalt ei kuulu täitmisele.
Teadmistepõhise ühiskonnaga ei ole siin küll midagi pistmist, pigem võib sellest aegamööda välja kujuneda omamoodi väljapressimisühiskond.
Probleemid ülikoolide ja üliõpilaste jaoks peituvad olukorras, kus Eesti kõrghariduse rahastamine on jõudnud sügavasse kriisi, kuid vastavad riiklikud arengukavad jäävad lauasahtlitesse tolmu koguma. Olukorra kirjeldamiseks pole vaja enam tuua võrdlusi teiste riikidega ning võib ära unustada Euroopa Komisjoni seatud eesmärgi jõuda hariduse rahastamises kahe protsendi tasemele sisemajanduse kogutoodangust, kuna Eestis on vastav näitaja langenud 0,8 protsendini SKT-st.
Kvaliteetse kõrghariduse võimaldamine on riigi üks olulisemaid ülesandeid, kuna see on üks ühiskonna arengu alustest, mis tagab tööhõive, võrdsuse ja indiviidi arengu. Majanduse areng sõltub suuresti haritud töötajatest ja tehnoloogilisest innovatsioonist, mida kannab laiapõhjaline teadustegevus. Viimase eelduseks on nii tasemel haritlaskond, noorte (sh tudengite) huvi teadustegevuse vastu kui ka seda toetav nüüdisaegne õpikeskkond. Väheharitud oskustööjõud, sellest tingitud kvalifitseeritud tööjõu puudus ja majanduse madal tootlikkuse tase põhjustavad aga sotsiaalmajanduslikke probleeme, ebaühtlast regionaalset arengut ja õõnestavad ühiskonda laiemalt.

JAANUS PIIRSALU: Kas sa oled fašismi poolt? 
See peab küll geenius olema, kes oskaks anda nõu, kuidas lähemas tulevikus murda Venemaal müüdid Eesti kohta. Mõned noorte seas levinud müüdid on minu arust päris koledad ja absurdsed.
See oleks suur asi, kui saaks needki kaotada.
Juba kolmandat nädalat piketivad Moskvas Eesti saatkonna ees vene noored nn pronkssõduri seaduse vastu. Osalejate arv kõigub mõnest inimesest kuni sadadeni. Põhiliselt organiseerib pikette Noore Kaardiväe nimeline organisatsioon, aga seal on osalenud ka kõige tuntuma Kremli-meelse noorteorganisatsiooni Naši liikmed. Korraldajad on lubanud seista seal kuni "võiduka lõpuni". Mis oleks "võidukas lõpp" ja kui kaua selle saabumist tuleb oodata, ei tea ilmselt keegi. Aga mitte sellest ei taha ma kirjutada. Reede pärastlõunal käisin noori protestijaid vaatamas. Neid oli seal täpselt kuus noormeest. Miša, Aleksei ja teised samasuguste lihtsate vene nimedega poisid. Ütlesid, et nemad on Noorest Kaardiväest. Et päeval seisab neid seal rohkem, aga pärastlõunaks jääb saatkonna ette ainult n-ö vahtkond.

Financial Times: Ida-Euroopa minevikupatud
Krakowi preester Tadeusz Isakowicz-Zaleski avaldab 28.veebruaril raamatu, mis heidab valgust Krakowi usutegelaste sidemetele riigi salateenistusega kommunistide võimuajal. Isakowicz-Zaleski kirjutab selles umbes 30 vaimulikust, kes toona koostööd tegid. Nende seast mitmed on jõudnud nüüd kirikuhierarhias juhtivatele kohtadele, teatas Briti ärileht.
Kirikule toob see raamat taas häbi ja piinlikkust. Varssavi peapiiskop Stanislaw Wielgus loobus sel kuul ametist, kuna tuli avalikuks, et ta oli kommunistide salateenistuse informaator.
Poola eripära
Poola jaoks märgib raamat samas uut sammu minevikuga leppimise vaevalises protsessis. Mujal Kesk-Euroopas, Baltikumis ja Balkanil seistakse silmitsi samasuguste raskustega. Poola juhtum on aga eriti piinarikas, sest vastuseis kommunismile oli seal erakordselt tugev. Katoliku kirik säilitas oma institutsionaalse ning moraalse sõltumatuse suuremal määral kui kirikud mujal Ida-Euroopas. Selle preestrid olid oluliseks jõuks liikumises Solidaarsus, mis kukutas kommunismi. Paljude poolakate jaoks on kiriku paljastamise nägemine sama, kui tunnistada rahvusliku ideaali purunemist. Teiste, sealhulgas preester Isakowicz-Zaleski jaoks tähendab see siiski kaua edasilükkunud moraalse puhastumise algust. "Oli suur viga mitte avada arhiive esimese demokraatliku valitsuse ajal. Nad oleksid pidanud kõik avalikustama," arvas raamatu koostaja.

REPLIIK: Diskrimineerimise vastu
Eilses Eesti Päevalehe juhtkirjas taunisime neid lastelaagrite korraldajaid, kes keelduvad lastekodulapsi vastu võtmast. Hea meel on tõdeda, et Päevaleht pole sellise nõmeda suhtumise vastu võitlemisel üksi - meie juhtkirja hoiakuga ühines eile ka õiguskantsler Allar Jõks, kes nimetas lastekodulaste laagrisse mittevõtmist diskrimineerimiseks.
Mõtlemapanev on ka õiguskantsleri üldisem tähelepanek, et kui tegu on lastega, peab valitsev mentaliteet diskrimineerivat kohtlemist iseenesestmõistetavaks ja põhjendatuks. Aga kui näiteks mõni hotell keelduks vastu võtmast pensionäre, punkarisoenguga noormehi või naiskliente vanuses 41-48, mõistaksid kõik kohe diskrimineerimise olemust ja tõstaks lärmi.

JUHTKIRI: Ehitatud selleks, et lammutada
Mida arvata linnavalitsusest, kes kõigepealt ehitab kalli raha eest munitsipaalmajja invakorteri, seejärel aga lõhub abivahendid välja ja annab korteri hoopis täiesti tervele inimesele? Just nii toimis Tallinn, kuigi invakorteri järjekorras on 11 liikumispuudega inimest.
Nagu viimasel ajal kombeks, oli see otsus juriidiliselt korrektne. Linn põhjendab seda Tallinna halduskohtu otsusega, mis kohustas Põhja-Tallinna linnaosa kiiremas korras leidma vaba korteri ühele represseeritule.
Tõsi, seda inimest, kellele korter anti, ei saa milleski süüdistada. Pole tema viga, et linn ei osanud leida kohtuotsuse täitmiseks muud vahendit kui invakorteri ümberehitamine. Pigem viitab juhtunu tõsiasjale, et avalik võim ei tule lihtsalt toime oma kõige elementaarsemate ülesannetega. Ehkki Eestis puudub konsensus munitsipaalehituse vajalikkuse osas, vaidleb vaevalt keegi vastu sellele, et vähemalt raske puudega inimestelt oleks ülekohtune nõuda, et nad võtaksid korteriostuks pangalaenu. Seega peab neid eluaseme leidmisel aitama linn.

Mitmed kirikud võivad remondirahast ilma jääda
Pühakodade programmile kultuuriministeeriumist ettenähtud investeeringuraha ümberpaigutamise tõttu võib mitmeid kirikuid oodata remondirahast ilmajäämine.
Eesti suurima, Järva Peetri kiriku kaks aastat väldanud ja 1,5 miljonit nõudnud remont võib raha puudusel pooleli jääda, teatas Aktuaalne kaamera.
Käru kirikul on tänu annetajatele olemas 125 000 krooni, kuid sama palju oodatakse lisa ka riigilt.
Pühakodade programmi juhtnõukogu tänavust eelarvet kinnitada ei suutnud, sest kultuuriminister Raivo Palmaru oli ette kirjutanud, millistele objektidele jagada kolmandik ettenähtud summast.
Palmaru ise Aktuaalsele kaamerale teemat kommenteerida ei soovinud.

Kapo ei alusta Burkhardti pistiseväidete uurimist
Kaitsepolitsei, kes analüüsis peaminister Andrus Ansipi palvel BRS-i endise omaniku Edward Burkhardti pistiseväiteid, ei näe alust kriminaalmenetluse alustamiseks.
"Kaitsepolitsei hinnangul saaks Edward Burkharti väited olla kriminaalmenetluse alustamise aluseks vaid juhul, kui neid ütlusi kinnitaks algallikad," teatas kaitsepolitseiameti komissar Henno Kuurmann ETV24-le. "Eesti Raudtee endised juhid on aga avalikult ümber lükanud väited nagu oleks neilt raha küsitud."
Eesti Raudtee endine suuromanik Edward Burkhardt väitis 17. jaanuaril saates Pealtnägija, et Reformierakond küsis raudtee omanikelt miljon eurot vastutasuks, pakkudes toetust raudtee riigistamisele.
Reformierakonna poliitikud lükkasid kindlalt tagasi kõik Burkhardti väited, samas ei kaalu partei ka mehe kohtusse kaebamist.

Kalameeste helikopteriga päästmiseks kulutati ligi 30 000
Laupäeval vastu pühapüeva sattus Peipsi järve nõrgal jääl ohtu rohkem kui 20 kalameest, neist viie viimase päästmiseks kulutas piirivalve ligi 30 000 krooni eest kopteriaega.
Kokku osales piirivalve mitme erineva grupi kalameeste päästmisel Peipsi järve jäält. Enamus neist toodi üle tekkinud laia ja ligi 60 kilomeetrit pika lõhe ära paatidega. Viimased viis aga asusid jääl kohas, kus jääsupp ei võimaldanud mehi paati võtta. Tavaolukorras oleks sellisel juhul kasutatud hõljukit, kuid see oli remondis.
Piirivalve kirde piirkond võttis vastu otsuse saata meestele järele helikopter. Kuna selleks ajaks oli ilm juba pimenenud, siis pidid mehed enda nähtavaks tegemiseks süütama jääl oma telgid ja muud asjad. Kell kaks öösel õnnestus mehed päästa ja maale toimetada. Keegi päästetutest arstiabi ei vajanud.

Liikluspolitsei avastas mullu rohkem suurte piirkiiruste ületajaid
Piirkiirust rohkem kui 40 kilomeetriga tunnis ületanud juhte avastati sellel aastal 2825
2006. aastal tegutses liikluspolitsei väikseima ressursiga, mis kunagi on olnud.
Hukkunute arvu kasv liikluses eelmisel ei olnud politsei peadirektori Raivo Aegi sõnul ainult Eesti probleem. Sarnane trend oli ka naaberriikides Soomes ja Rootsis.
Põhiliselt suurenes liikluses hukkunute arv kas ühe autoga juhtunud õnnetuste või jalakäijate, jalgratturite kokkupõrkel autoga.
Rohkem avastati sellel aastal teist korda joobes sõidukit juhtinud inimesi. Samuti tõusis piirkiirust üle 40 kilomeetri tunnis ületanud juhtide tabamise arv. Kui 2005. aastal oli see 1908, siis eelmisel aastal oli see arv 2825.
Aegi sõnul võib kiiruse ületamist 40 kilomeetriga tunnis ja rohkem pidada juba tapmiskatsega võrdseks.

Politsei avastas eelmisel aastal üle poolte kuritegudest
Kuritegevus on politsei peadirektori Raivo Aegi sõnul langustendentsi näidanud juba kolm viimast aastat ning kahel neist on lahendatud üle poole kuritegudest
Kõige levinumaks kuritegude liigiks jääb ikkagi varavastased rikkumised, mis moodustavad kogu kuritegevusest 65%. Omakorda moodustab varavastastest kuritegudest suurima osa vargused sõidukitest (15%), kuid ka siin toimus 2006. aastal võrreldes eelnevaga langus.
Tõusvat tendentsi on näidanud joobes auto juhtimine, õiguse mõistmise vastased kuritööd ja füüsiline väärkohtlemine ehk peksmine. Viimane on olnud üks suurima kasvuga valdkondi, kus episoodide arv on tõusnud üheksa protsenti.
Samas langes 2006. aastal võrreldes eelmisega tapmiste ja mõrvade arv. Kui 2005. aastal registreeriti 113 tapmist, siis 2006. aastal oli see arv 91. Eelmisel aastal lahendati ka suurem osa mõrvadest, täpsemalt 84%.

Eestis tarbib alkoholi neli täiskasvanut viiest
Liigne alkoholi tarbimine suurendab elanike poolehoidu öise alkoholimüügi keelustamisele üle Eesti
Täna avaldatud alkoholiteemalisest uuringust selgus, et Eestis tarbib alkoholi ligikaudu neli täiskasvanut viiest ning kõige sagedamini tarbitavateks jookideks on vein ning õlu.
Eesti elanikud hindasid enda alkoholitarbimist. Vaid kaks protsenti vastajatest tunnistas, et joovad palju ning veerand mõõdukalt. 55 % vastanutest kinnitas, et tarbivad vähe alkoholi.
Kõige enam nägid vastanud alkoholis ohtu purjus peaga auto juhtimisel. Palju muret valmistasid ka noorte alkoholism, isikuvastased kuriteod, kodune vägivald ja terviseprobleemid.
Selgus ka, et 58 % elanikkonnast pooldab üle-eestilise öise alkoholimüügi keelustamist. Ligi kaks kolmandikku vastajatest pidas valitsuse ja riigikogu poolt alkoholi tarbimise vähendamiseks ettevõetud samme ebapiisavateks.
Välismaised konkurendid alkoholiturul

ÜRO saadab Mart Nuti Darfuri erimissioonile
ÜRO Inimõiguste Nõukogu valis 26. jaanuaril riigikogu liikme Mart Nuti ÜRO Darfuri erimissiooni koosseisu.
Mart Nuti kandidatuuri esitasid ühisel heakskiidul kakskümmend kaks Ida-Euroopa riiki, vahendas Eesti Välisministeeriumi pressitalitus.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on see Eesti jaoks suur tunnustus ning ühtlasi ka kohustus. "Inimõiguste rikkumiste olukord Darfuris on tõsine ning vajab kohest tähelepanu," ütles Paet ja lisas "Eesti osalus kõrgetasemelises missioonis on võimalus reaalselt kaasa aidata inimõiguste tagamisele sealses piirkonnas."
ÜRO otsustas kõrgetasemelise missiooni saatmise Darfuri inimõiguste olukorra hindamiseks mullu detsembris vastuvõetud resolutsiooniga. Missiooni, kuhu kuulub viis liiget ning üks eriraportöör, juhib 1997. aastal Nobeli rahupreemia võitnud ameeriklanna Jody Williams.

Raivo Aeg: jutt 1990. aastate stiilis arveteklaarimisest kuritegevuses on üle paisutatud
Politsei peadirektor Raivo Aegi hinnangul ei anna mõned faktijuhtumid veel alust arvata, et 1990. aastate keskpaiga stiilis vägivald on Eesti allilmas uuesti esile kerkinud
Organiseeritud kuritegevuse vallas viis eelmisel aastal keskkriminaalpolitsei lõpule 48 kriminaalasja kohtueelse uurimise, mille tulemusel astus või on astumas kohtu ette 110 raskes majandus-, narko- ja organiseeritud kuritegevuses kahtlustatavat ja süüdistatavat.
Raivo Aegi sõnul saadab politsei tööd selles vallas edu, kui toimub tihe erinevate organisatsioonide vaheline koostöö. Samuti peaks see toimuma pigem ennetustöö vormis ehk keskenduma kuritegude avastamisele enne nende toimumist.
Juttu 1990. aastate keskpaigas toimunud vägivallalaine kordumisest Eesti organiseeritud kuritegevuses peab Aeg üle paisutatuks, kuna tegemist on siiski mõnede üksikute juhtumitega. Eelmise kümnendi keskel toimusid aga arveteklaarimised bensiinijaamades ja muudes avalikes kohtades.

Rootsi vähemusrahvused valivad Eestis kultuurinõukogu
Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimised on välja kuulutatud ja need korraldatakse 2-4 veebruaril.
Hääletada saab nii Tallinnas, Haapsalus kui ka Stockholmis.
Registreerunud kandidaate on 23.

Rünnaku ohvriks langenud Keila volikogu juht naaseb tööle
Kurjategijate rünnaku ohvriks langenud Keila linnavolikogu esimees Andrus Loog juhib alates tänasest taas volikogu istungit.
"Tahan asuda oma ühiskondlikke kohustusi Keila linnavolikogu esimehena taas täiel määral kandma, sest olen minu suhtes toime pandud rünnakust nii vaimselt kui füüsiliselt üle saamas," ütles Andrus Loog.
"Tänan südamest kõiki, kes minu paranemisele kaasa aitasid, kirju, kaarte ja lilli saatsid või muidu hea sõnaga toetasid," täiendas Loog.
Keila linnavolikogu esimees Andrus Loog langes mullu 7. detsembril Tallinnas kallaletungi ohvriks, kui väljus õhtul pärast tööd Magdaleena Haiglakompleksis asuvast Taastava Kirurgia kliinikust, kus ta veresoonte kirurgina töötab.
Kallaletungija tekitas Andrus Loogile raske trauma. Loog suutis vigastatuna oma kliinikusse tagasi pöörduda, kus talle osutasid abi tema kolleegid.

Kohus karistas Elviira tapjat 7-aastase vangistusega
Harju Maakohus mõistis 17-aastase Mihkli süüdi sama vana tütarlapse tapmises eelmise aasta veebruaris Arukülas ning karistas teda 7-aastase vangistusega.
Põhja ringkonnaprokurör Natalja Vester taotles Mihkli karistamist 8-aastase vangistusega. Kuna Mihkel on alaealine, oleks maksimumkaristus sellise kuriteo toimepanemise eest 10 aastat vangistust.
Kohus mõistis süüdimõistetult kannatanu kasuks välja ka tsiviilhagi summas 23 967 krooni. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul.
Kohus võttis karistuse määramisel arvesse Mihkli vanust, samuti seda, et Mihkel on varem karistamata ja kahetses tehtut. Kohus arvestas ka kohtupsühhiaatrilises aktis toodud järeldustega.
Mihkel tunnistas end kohtus süüdi, kuid keeldus ütluste andmisest. Mihkli kaitsja Raul Otsa taotlusel ja prokuröri toetusel arutas kohus süüasja alaealise kaitseks kinnisel istungil.

Linn kavatseb Lasnamäe põhikooli ja Tallinna 63. põhikooli ühendada
Tallinna linnavalitsus plaanib homsel istungil esitada linnavolikogule otsuse eelnõu Lasnamäe põhikooli ja Tallinna 63. põhikooli ümberkorraldamiseks Lasnamäe põhikooliks alates 1. septembrist 2007.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul korraldatase kahe kooli tegevus ümber, kuna Tallinnas puudub vajadus kahe vene õppekeelega tasandusklassidega kooli järele.
"Viimastel aastatel on paljudes üldhariduskoolides loodud mitmeid tugisüsteeme, näiteks kõneravi, parandusõpe, pikapäevarühmad jms, mis võimaldavad õpiraskustega lastel edukalt õppida koos eakaaslastega," märkis Jäppinen. "Sellest tulenevalt on tasandusklassi vajavate õpilaste arv vähenenud ning vajadus kahe vene õppekeelega tasandusklassidega kooli järele kadunud."
Lasnamäe põhikool ja Tallinna 63. põhikool on vene õppekeelega tasandusklassidega koolid, kus õpivad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel õpiraskustega normintellektiga õpilased. Tasandusklassi võetakse õpilased nõustamiskomisjoni otsuse alusel.

Reformierakond eemaldas välireklaami lubatust nädal aega hiljem
Reformierakondlase Kalle Pallingu valimisreklaam oli veel eile Märjamaal reklaampostil alles, kuigi välireklaam keelustati juba nädal aega tagasi.
Harju-ja Raplamaal Reformierakonna nimekirjas riigikogusse kandideeriva Kalle Pallingu valmisreklaam oli veel eile Märjamaal reklaamiposti peal alles. Välireklaam on keelustatud juba 23. jaanuarist.
Kalle Pallingu sõnul oli ta oma koostööpartnereid teavitanud, et nad valimisreklaami õigeaegselt eemaldaksid. Paraku möödus terve nädal, enne kui abilised viimased välisreklaamid ära koristatud said.
Palling kinnitas, et Märjamaal olnud plakatid võeti eile õhtul ära, pärast seda, kui politsei talle hoiatuse tegi. Kuna tegemist oli Pallingu esimese rikkumisega, ei pidanud ta ebaseadusliku valimisreklaami pärast trahvi maksma.

Eesti toetab Makedoonia EL ja NATO suunalisi püüdlusi
Tänasel kohtumisel Makedoonia peaministri Nikola Gruevskiga kinnitas peaminister Ansip Eesti jätkuvat toetust Makedoonia püüdlustele liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga.
Peaminister Ansipi sõnul on Makedoonia kiirelt arenev demokraatlik riik ning Eesti toetab igati Makedoonia püüdlusi. Eesti on Euroopa Liidu edasise laienemise toetaja ning Lääne-Balkan on väga oluline osa sellest protsessist, teatas valitsuse kommunikatsioonubüroo.
Samas rõhutas Ansip, et oluline uute võimalike kandidaatriikide puhul on kodutöö ning reformide järjepidev elluviimine. Eesti on valmis edasi andma nii oma kogemusi kui pakkuma poliitilist toetust. Tänaseks on Eesti koolitanud näiteks Makedoonia kaitseväelasi, politseinikke ja piirivalvureid.
Makedoonia peaministri sõnul on Eesti ja Makedoonia vahel palju sarnasusi. Makedooniale pakub huvi meie kogemus riigi arendamisel ning rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumisel. Makedoonia on seadnud endale kindlaks sihiks liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samas rõhutas Grusevski, et piirkonna stabiilse osas on oluline kogu Lääne-Balkani regiooni üldine olukord ning Kosovo staatusega seonduv.

Kõik Kallaste linnavolinikud liitusid Keskerakonnaga
Keskerakonna juhatus võttis eile erakonda vastu Kallaste linnavolikogu esimehe Jaak Üpruse, volikogu aseesimehe Igor Tselištševi ja veel kaheksa linnavolikogu liiget.
Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees Marika Tuus ütles, et pärast kümne Kallaste linnavolikogu liikme liitumist erakonnaga kuuluvad kõik üksteist Kallaste linnavolinikku Keskerakonda.
Keskerakonda astusid Kallaste linnavolikogu liikmed Jelena Lavrova, Veera Suits, Igor Parfenjuk, Vladimir Kromonov, Malle Hilpus, Andres Hansman, Pjotr Tjurikov ja Nikolai Ljapistov.
Kallaste 11-liikmelises linnavolikogus kuulus enne linnavolinike liitumist Keskerakonnaga kuus kohta erakonnale Res Publica.

Tallinnas kadunuks jäänud tüdrukud on leitud
Pühapäeval Tallinnas kaduma läinud 8- ja 9-aastased õed leiti täna üles.
Põhja politseiprefektuur palus eile, 29. jaanuaril abi 9-aastase Galina Fjodorova ja 8-aastase Tamara Fjodorova leidmisel, kes lahkusid 28. jaanuaril kella 15.30 ajal oma kodust Tallinnas Kärberi tänaval.
Täna kella 11.40 ajal märkas kadunud õdesid Pae tänava kaupluse turvatöötaja.
Galina ja Tamara tervislik seisund on hea. Tüdrukud asuvad hetkel Ida politseiosakonnas ja nendega vestlevad noorsoopolitseinikud.

Eesti toetab Sierra Leone erikohut enam kui 120 000 krooniga
Välisministeerium eraldas Sierra Leone erikohtu tegevuse toetuseks kokku 121 127 krooni.
Kõnealune summa eraldati välisministeeriumi eelarvest rahvusvaheliste organisatsioonide toetuseks ettenähtud vahenditest, teatas välisministeerium.
Sierra Leone erikohtu tegevus on täielikult sõltuv vabatahtlikest toetustest. Hinnanguliselt vajab erikohus 2007. aastal toimimiseks eelarvelisi vahendeid üle 420 miljoni krooni. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Sierra Leone erikohtu tegevus väga oluline. "Sierra Leone erikohtu töö on regiooni rahu ja julgeoleku seisukohast otsustava tähtsusega ning seetõttu peab ka Eesti oluliseks panustada erikohtu tegevuse jätkamisse," ütles Paet.
Sierra Leone erikohus loodi koostöös Sierra Leone valitsuse ning Ühendatud Rahvaste Organisatsiooniga 2002. aastal. Erikohtu pädevuses on kohtumõistmine isikute üle, kes kannavad suurimat vastustust Sierra Leone territooriumil alates 30. novembrist 1996 toime pandud sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude eest ja muude rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise eest. Hetkel on süüdistus esitatud 11 isikule.

Laaneots: mulle on sõnad suhu pandud
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots teatas, et täna Päevalehes ilmunud artiklis on talle võõrad sõnad suhu pandud.
Ajaleht on pannud kaitseväe korralduse seaduse eelnõust kindralmajor Laaneotsa suhu sõnad, mida kindral ei ole öelnud, teatas kaitsejõudude peastaap.
"Kindralmajor Laaneots ei ole kunagi vastustanud kaitseministri järelvalve pädevust. Kehtiva rahuaja riigikaitse seaduse kohaselt teostab kaitseminister teenistuslikku järelevalvet kaitseväe tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle," seisab pressiteates.
Tsitaatidel ja seisukohtadel, mida ajaleht kindralmajor Ants Laaneotsaga üritab siduda, ei ole temaga tegelikku seost. Eesti Päevaleht ei ole kindralmajor Laaneotsa intervjueerinud, vaid artikli allikana nimetatud tabel on koostatud enne kindralmajor Laaneotsa nimetamist kaitseväe juhatajaks. Mõned seisukohad on pärit isegi aastast 2005.

Doonorid loovutasid 25 000 liitrit verd
Eelmisel aastal külastas Eesti verekeskuseid üle 32 000 doonori, kes loovutasid ligi 25 000 liitrit verd.
14 000 liitrit doonorverest koguti Tallinnas asuvas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuses, mis on Eesti suurim, teatas Põhja-Eesti Regionaalhaigla.
Mullu koguti pisut rohkem verd kui 2005. aastal.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul haiglate nõudlus vere järele tõuseb.
Doonorite arv moodustab Eesti elanikkonnast 2 %, mis on kaks korda vähem kui stabiilsete verevarude tagamiseks vaja oleks. Verekriiside tekkimisel sõltub Eesti peamiselt väheste püsidoonorite heast tahtest.
"Verd loovutades on võimalik aidata raskes seisundis patsiente, kes võivad olla ka ükskõik kelle meist sõbrad, lähedased, tuttavad või ootamatu saatusekäänaku tõttu meie ise. Kahjuks on Eestis veel laialt levinud mõte, et verepuudus ei ole minu mure", selgitab Riin Kullaste.

Rootsi teadlased: Estoniasse tulvas 1200 tonni vett minutis
Göteborgi Chalmersi ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et uppuvasse Estoniasse tuli vett sisse kaks korda rohkem ja kiiremini kui laevanduskomisjoni ametlik raport väidab.
Valitsuse tellitud uurimist juhtiva Claes Källströmi sõnul tuli Estonia autodekile vett sisse 1200 tonni minutis, teatab Severiges Radio. See järeldus on vastuolus laevanduskomisjoni raportiga, mille kohaselt tuli ärarebitud visiiriga laeva minutis sisse 300 - 600 tonni vett.
Claes Källström selgitas: Me oleme kindlad, et laeva tuli sisse palju, palju rohkem vett, kui laevanduskomisjoni raportis kirjas on. Täpset vee hulka on oluline teada seepärast, et kui vesi voolas autodekile, aga sealt välja enam mitte, siis oli kogu uppumisprotsess kiirem kui seni arvatud.
Varem on Chalmersi uurijad leidnud, et ka Estonia küljelivajumine toimus kiiremini ja umbes 10 minutit varem, kui rahvusvaheline laevahukukomisjon JAIC oma lõppraportis väidab.

Tankerit madalikult täna pukseerima ei hakata
Esmaspäeva õhtul Kopli poolsaare lähedal madalikule sõitnud Suurbritannia tankerit otsustati mitte pukseerima hakata enne, kui leitakse võimalus 3000 tonni kütuse ümber pumpamiseks.
Tankeri kindlustusfirma Lars Krogius Baltic esindaja ja sõltumatu spetsialist hindasid olukorda ja otsustasid mitte hakata tankerit madalikult pukseerima. Omanik otsib praegu võimalusi sobiva tankeri leidmiseks, mis suudaks karil olevalt tankerilt ära pumbata 3000 tonni kütust.
Piirivalve pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et tanker püüdis öösel ka oma jõududega madalikult lahti pääseda. Laeva kapteni sõnul on avastatud vasaku poordi esimeses ballasttankis auk, õlileket ja reostusohtu ei ole. Piirivalve helikopteri meeskond kinnitas reostuse puudumist. Tankeri kindlustusfirma Lars Grogens esindaja Kaupo Tüvi sõnul on alus jätkuvalt merekõlblik.

ELF kutsub metsaomanikke loobuma vääriselupaikade raiest
Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub metsaettevõtteid liituma vääriselupaikade raie moratooriumiga, et aidata kaasa Eesti metsade mitmekesisuse säilimisele.
"Vääriselupaik on koht, kus tõenäosus haruldaste ja ohustatud liikide esinemiseks on suurem kui ümbritsevas majandatavas metsas," ütles ELF-i metsaspetsialist Kaupo Kohv.
Vääriselupaikade üle-eestiline inventuur viidi läbi aastatel 1999 - 2002. Selle käigus leiti, et vaid 1% Eesti tulundusmetsadest vastab vääriselupaiga kriteeriumitele. Erametsades toimub vääriselupaikade säilitamine riigi ja omaniku vahel sõlmitavate vabatahtlike lepingute alusel.
"2007. aasta algus on teada üle 2000 vääriselupaiga, kuid sõlmitud on vaid 162 lepingut. Seega on erametsade vääriselupaigad sisuliselt kaitseta," selgitas Kohv.
ELFi 2006. aastal toimunud inventuur näitas, et aastatel 2002-2005 hävis raiete käigus kokku 6% vääriselupaikadest ja eksperdid hindavad, et alates 1999. aastast kuni 2006. aastani on hävinud ligikaudu 15% vääriselupaikadest.

SOS lasteküla Eesti ühing asub aitama Ida-Virumaa riskilapsi
SOS lasteküla hakkab ellu viima projekti "Aita nõrgemat", mille raames toetatakse 300 last ja nende vanemaid
31. jaanuaril kell 11.00 kirjutatakse alla mitmepoolne koostööleping eesmärgiga toetada 2007 aasta jooksul Ida-Virumaa riskilapsi.
SOS lasteküla Eesti ühingu tegevdirektor Margus Oro allkirjastab koos Ida-Virumaa erinevate omavalitsuste esindajatega (Jõhvi, Iisaku, Illuka, Toila, Mäetaguse, Avinurme omavalitsused) ning MTÜ Noorteabikeskus esindajaga koostöölepingu, mille eesmärgiks on 2007. aastal ellu viia projekt "Aita Nõrgemat".
Projekti eesmärgiks on jõustada probleemseid lastega peresid, et nad suudaks ise kasvatada ja hooldada oma lapsi, vältides sellega laste sattumist tänavale ja sealt lastekodusse. Projektiga toetatakse 300 last ja nende vanemaid.

Endine KGB autojuht jäi kohtus Kapole alla
Endine Eesti NSV riikliku julgeoleku komitee autojuht süüdistas kaitsepolitseid valede andmete avaldamised ning teda ekslikult okupandiks nimetamises.
2004. aasta Riigi Teatajas avaldas kaitsepolitsei teadaande Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganiteteenistuses olnud või nende koostööd teinud isikute kohta. Teate järgi oli kaitsepolitseiamet arvele võtnud ka isiku, kes oli Eesti NSV riikliku julgeoleku komitee Tartu ja Põlva osakonna autojuht aastatel 1980-1991.
2006. aasta juunis esitas endine KGB autojuht Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses tema põhiõiguste rikkumisega ning sellest tulenevalt taotluse esitamiseks riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve teostamiseks ning palus lõpetada Internetis Riigi Teatajas kaebaja aadressil moonutatud ja ebaõigete andmete avaldamine.

Saaremaal luuakse uut looduskaitseala
Pihtla vallas on loomisel Pühametsa looduskaitseala, mille eesmärgiks on kõrge loodusväärtusega metsa ja pool-looduslike koosluste kaitse ja säilitamine.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktor Tõnu Talvi ütles, et alal asuvad vanad loodusmetsad, liigirikkad niidud, loopealsed, vanad laialehised metsad, puiskarjamaad ning liigirikkad madalsood, kirjutab Oma Saar.
See mets on Talvi sõnul ühks viimaseid säilinud kilde kunagisest suurt osa Kesk-Saaremaast katnud iidsest nn. Masa metsast.
Kaitseala Kõljala pool küljes asuvad väga hästi hooldatud puisniidud ja puiskarjamaad, mis vajavad traditsioonilisel viisil hooldamist ning mille hooldamise eest makstakse toetust. Puiskarjamaadel kasvab väga vanasid esinduslikke tammesid.

Veoauto küljest pääses sõidu ajal lahti haagis
Eile lõuna paiku pääses Kuressaares Tallinna tänaval Mõnusa Villemi pubi vastas veoauto Volvo sadula küljest lahti õlletehase A. Le Coq värvides OÜ Saare Kaubaveod haagis ja jäi pidama sõiduteeäärsel lumevallil.
Pealtnägijate sõnul pääses haagis lahti pärast seda, kui veok hoonete vahelt Tallinna tänavale pööras, kirjutab Meie Maa.
OÜ Saare Kaubaveod juht Einar Lepik ütles, et tegemist oli ilmselt autojuhi hooletusega, mille tulemusena jäi jäätükk auto sadulaseadme vahele ja haagis ei kinnitunud korralikult. Lepik nimetas juhtunut õnnelikuks õnnetuseks.
Ükski inimene ega teine sõiduk viga ei saanud. Haagise lahtipääsemise tulemusena sai kannatada veoauto kabiini suunatuli ja plastmassist porikaitse.

Kuressaarlasi kimbutavad libedad teed
Viimasel nädalal on Kuressaare linnas taas kord ootamatult saabunud lume ja libeduse tõttu kukkunud ja viga saanud 23 inimest, kes on vajanud arstiabi.
AS-i Kuressaare Haigla juhatuse esimehe Viktor Sarapuu sõnul on haiglasse abi saamiseks pöördunud 11 meest ja 12 naist, kirjutab Oma Saar.
Seda, kui palju väiksemaid mükse, mis koduse raviga parandatavad, saadud on, ei tea ilmselt keegi. Linnakodanike nurin libedate kõnniteede pärast on aga ilmselgelt õigustatud.
Linnavalitsuse heakorra järelevalve spetsialisti Lembit Rätsepa sõnul on eraomanikke võimalik trahvida kuni 6000 krooniga, kui nad oma maja juures olevat kõnniteed korras ei hoia.

Võru ja Los Angelese hingekarjane vahetavad kohad
Võru Katariina kogudust teenib samal ajal Los Angelese eesti koguduse õpetaja Jüri Pallo, kirjutab Võrumaa Teataja.
"Nii nimetatud kui ka samas osariigis asuva Baltimore'i koguduse külastamise eesmärgiks on kogudustevaheliste sidemete tugevdamine ja suhetesse vahelduse toomine," ütles Mäevere.
Jüri Pallo oli enne Ameerikasse siirdumist Kanepi koguduse õpetaja. Võrus peab ta esimese teenistuse 4. veebruaril.

Presidendi vastuvõtugala ülekannet ootavad muutused
Iga-aastane telemagnet, ülekanne presidendi vastuvõtust, teeb tänavu läbi mitu uuendust. Üks muudatus võib tähendada, et televaataja ei näe presidendiga kätlemas kõiki külalisi.
"ETV on valmis," kinnitab presidendi vastuvõtu teleülekande projektijuht Tarmo Krimm, kes lõpetas alles nädalavahetusel töö Otepää MK-etapiga - ta oli suusapeo teleülekande pearežissöör viiendat korda, kirjutab SL Õhtuleht.
Kuna külaliste seltskonnas on palju huvitavaid inimesi, siis nendega tehakse ka juttu. "Intervjuusid tuleb päris palju," lubab projektijuht.
Krimm märgib, et intervjueeritavad peavad laiemale vaatajaskonnale huvi pakkuma: "Vaevalt me nii teeme, et hakkame lehe kaudu ütlema, kellelt intervjuud võetakse - võib-olla mõni hakkab veel kartma ja ei tulegi siis kohale."
Presidendi kantselei on televisiooniga mitu korda nõu pidanud.

Prokuratuur ja politsei otsivad mõrvaandmete lekitajat
Politsei pressiesindaja Tuuli Härson kinnitas, et Ülviste taotlusel on algatatud distsiplinaarjuurdlus, et selgitada, kas ametnikud on seoses Vilde tee kolmikmõrvaga avaldanud meediale kohtueelse menetluse raames kogutud olulisi eeluurimisandmeid, kirjutab Postimees.
"Kõnealuses artiklis on kirjeldatud võimalikku kuriteo toimepanemise aega, sündmuskoha olustikku, surnukehade asendit ning nende riietust," selgitas Ülviste.
Ülviste sõnul võib kõnealuste andmete avaldamine kohtueelse menetluse ajal seada kahtluse alla kohtus esitatavate tõendite usaldusvääruse, sest isikute ütlused kohtus võivad olla mõjutatud ajakirjanduses avaldatust.

Hommikul algas karile sõitnud tankeri pukseerimine
Piirivalve mereseirekeskuse sõnul on olukord karilesõitnud tankeri Wesersterniga Kopli lahel kontrolli all.
Hommikuks oli tankeri kapten Muuga sadamast tellinud puksiiri, millega püütakse alus karilt lahti saada, teatas piirivalve.
Puksiir pöördus Kopli poolsaare lähedal ringi ja suundus hetkeks tagasi Muugale.
Piirivalveameti reostustõrje grupi vanemohvitseri Silver Vahtra sõnul ei ole lekke tekkimine tõenäoline, kuna tegemist on kahepõhjalise tankeriga. Samuti on piirkonnas hetkel merepõhi pehme ega ohusta tankerit.
Eile õhtul kell 18.06 sai piirivalve mereseirekeskus teate, et Vene-Balti sadamast lootsiga väljunud Inglise tanker Weserstern sõitis Balti Laevaremonditehase põhjatipust 500 meetrit läänepool karile. Tankeri pardal on 10000 tonni diiselkütust.

Maanteed on kohati jäised ja libedad
Varahommikul enne kella kuut olid suurematel riigimaanteedel sõidujäljed, piirkonniti rajad hooldetöödest peamiselt lumevabad, kuid kohati jäised ja libedad.
Kinnisõidetud lund ja libedust täheldati Ida -ja Lääne-Viru maakonna põhimaanteedel, samuti üksikute lõikudena Lääne, Viljandi, Valga, Jõgeva ja Tartu maakonna põhimaanteedel. Õrnalt lumine oli hommikutundidel ka Pärnu-Rakvere, Kärdla-Heltermaa ja piirkonniti Kuivastu-Kuressaare maantee. Häiritud on liiklemine lumiste ja libedate teeolude tõttu kõrvalmaanteedel, teatas maanteeinfokeskus.
Ilm oli muutliku pilvisusega ja mitmel pool sajune. Esines pinnatuisku. Teepinna temperatuurid olid vahemikus -5-st kuni -12 kraadini.
Teeäärsete raietööde tõttu on tänasest reedeni iga päev orienteeruvalt kella 9-st kuni 17-ni tööde tsoonis piiratud kiirust kuni 30 km/h Viljandi maakonnas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteel Talli-Päri (km 77,5 -79,6) vahelisel maanteelõigul. Võimalikud on ka lühiajalised liiklusseisakud.

Jaanuari neljas nädal: Paukuvad puud
"Puud pauguvad!" tuli neljapäeva öösel teade Pärnust. 23 külmapügalat tekitasid osaliselt läbikülmunud puudes nii kõvad pinged, et raksuga rebenesid neisse külmalõhed.
Mikk Sarv tuletab meelde, et ees on küünlapäevanädal - reedel, 2. veebruaril on küünlapäev. Sellest päevast algasid läbirääkimised suviste teenistus- ja rendilepingute sõlmimiseks. Lõuna- ja Lääne-Eestis kutsuti seda mokalaadaks, mida tavaliselt kõrtsis peeti. Kange külmaga toas istudes on tänapäevalgi paras aeg suveplaanid valmis mõelda - külm küünlakuu pidi sooja suve tooma!
Linnud
Linnuhuviliste seas kaks nädalat tagasi puhkenud sõnasõda, kas veelinde tohib talvel toita, on nüüd vaibunud. Kui enne tundus saiatüki loovutamine "loodusliku iseregulatsiooni mõjutamisena", siis nüüd pole kahtlust - külmetav ja nälgiv suline sõber vajab abi. Aga Rapla maakonnas Kohtru küla põllul nägi Andrus Jair 14 mängivat tedrekukke: "Ja üks kana näis seda "meeste" mõõduvõttu täiel rinnal nautivat." Linnuvaatleja ütles, et kuni möödunud aastani ei teadnud ta, et tedred ja metsised ei mängi ainult kevaditi, vaid talv läbi. Kevadeilmingutest veel niipalju, et Arne Ader kuulis 19. jaanuaril Otepääl ära ka esimese rasvatihase sitsikleiditamise.

Maja seina sõitnud autos istus kümme alaealist
Ärandatud autos istus õnnetuse hetkel kümme alaealist noort, eile varastasid nad uue auto.
Autot juhtisid 17-aastane noormees ja tema süles istunud samaealine neiu. Sama tüdruk oli auto varem Antsla vallast Lusti külast ärandanud. Õnnetus toimus laupäeva varahommikul kella viie paiku Kobela alevikus Laatre-Antsla maantee 15. kilomeetril. Pärast õnnetust noored põgenesid.
Tagaistmel istunud ja vigastada saanud 14-aastane tüdruk pöördus ise kiirabisse, kust ta pärast esmaabi andmist kodusele ravile lubati. Esialgu ütles tüdruk, et oli kukkunud, kuid hiljem tunnistas, et sai vigastada autoavariis.
Uurimisel selgus, et nad olid pisut alkoholi tarbinud, kuid politsei noortel alkoholijoovet ei mõõtnud, sest õnnetusest oli möödunud enam kui kaks ja pool tundi. Auto varastanud 17-aastane tüdruk viibis eelnevalt Mazda 6 omaniku juures peol, omanik ise sai auto saatusest teada alles hommikul.

Haleda jutuga naine pettis välja kümneid tuhandeid
Kohus mõistis end kelmuses süüdi tunnistanud Katrin Paidre aastaks tingimisi vangi.
Eelmisel nädalal mõistis kohus 27-aastase Katrin Paidre süüdi kümnetelt inimestelt raha välja petmises ning määras talle aasta tingimisi vangistust.
Paidre kasutas kahte skeemi. Esimeses neist pajatas Paidre ühele ohvrile Merlele loo eelseisvast rinnaoperatsioonist, milleks tal aga raha ei jagu. Ainuke lahendus oleks võtta BIG-ist laenu, kuid pole käendajat. Haledast jutust pehmeks räägitud naine oli mõistagi nõus aitama.
Südantlõhestav jutt
Kolm kuud hiljem astus Katrin Paidre taas BIG-i Tartu maantee büroo uksest sisse, seekord kaasas Maarja, kellele ta varem oli pajatanud südantlõhestava loo oma pojale tehtavast operatsioonist. Ohvrid kirjutasid alla vastavalt 10 000- ja 20 000-kroonisele käenduslepingule, uskudes siiralt, et laenaja hakkab ise igakuiseid osamakseid maksma.

Muinsuskaitseametnik: minister ei arvesta asjatundjate arvamusega
Ülo Puustak leiab, et kirikute päästmise programm on ummikus ja mõtte kaotanud.
Muinsuskaitseameti osakonnajuhataja Ülo Puustak teatas eile minister Raivo Palmarule, et taandab end pühakodade säilitamise ja arengu juhtnõukogust, kuna selle tegevus on muutunud mõttetuks ja on avalikult poliitilise korruptsiooni maiguga.
Läinud neljapäeval lahkus pikaajalise kogemusega muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja Ülo Puustak neli aastat tagasi loodud pühakodade säilitamise ja arengu riikliku programmi juhtnõukogu koosolekult. Ta tegi seda, sest viimaseks tilgaks karikasse oli ekspertidest koosnevale nõukogule ministri käskkirjaga ette kirjutatud kolmandiku selleks aastaks kirikute päästmiseks ettenähtud eelarveraha täpne kulutamine.

14 aastat oodatud seadus allutab kaitseväe juhi kaitseministrile
Laaneots tegi Ligi pakutud kaitseväekorralduse reeglid punktide kaupa maatasa.
Kaitseministeeriumi nõuniku Kaido Kama vedamisel on lõpuks valminud kaitseväekorralduse seaduse eelnõu, mis sätestab ühes oma tundlikumas punktis, et kaitseväe juhataja allub vahetult kaitseministrile.
Kui kanda kümmekond aastat eri töörühmades küpsenud eelnõu üle tänasesse päeva, siis peaks olema nii, et kaitseväge juhib kindralmajor Ants Laaneots, kes allub minister Jürgen Ligile. "Kuna kaitsevägi asub kaitseministeeriumi valitsemisalas, siis ei saa kaitseväe juhataja alluda kellelegi teisele peale kaitseministri," viitavad eelnõu autorid nii Eesti riigiõiguslikule süsteemile kui ka Läti, Leedu ja Hollandi sarnasele korrale.
"Alluvuse küsimus on läbi aegade olnud suurema vaidluse objektiks, mis on olnud peapõhjuseks olukorrale, kus kaitsevägi on õiguslikult väga nõrgalt reguleeritud," tunnistavad nad. Ühtlasi peavad eelnõu koostajad ülimalt kurioosseks, et kaitseväe juhtimine ja ülesehitus on siiani seaduse tasemel reguleerimata.

Jõks pärib aru lastekodulaste ebavõrdsuse üle
Õiguskantsler Allar Jõks algatas menetluse esmaspäeval Eesti Päevalehes ilmunud artikli alusel, milles kajastati laste võimalikku ebavõrdset kohtlemist kahe suvelaagri korraldaja poolt.
Artikkel "Laagrid suhtuvad lastekodulastesse eelarvamusega" rääkis sellest, et mõned suvelaagrite korraldajad keelduvad lastekodulapsi vastu võtmast, öeldes, et tegu on käitumisprobleemidega lastega, kes ei sobi
n-ö tavalastega koos suve veetma ja kellega peavad tegelema eripedagoogid.
Õiguskantsler saatis selgituste saamiseks teabenõude haridus- ja teadusminister Mailis Repsile ning KutiMuti ja Taevaskoja lastelaagritele. Jõks peab lubamatuks, et lapsi koheldakse laagrisse saamisel põhjendamatult ebavõrdselt, rikkudes laste põhiseaduslikke õigusi. Õiguskantsler soovib asjaosalistelt selget vastust, mis põhjustel on keeldutud lastekodulapsi laagritesse võtmast ja kas keeldumised on tõesti aset leidnud.

Linn andis puudega inimesele kohandatud korteri tervele
Korteri kohandamine puudega inimesele maksab keskmiselt
Vaatamata liikumispuudega inimesele kohandatud korterite suurele puudusele andis Tallinna linn ühe sellise tervele inimesele ja võttis sealt välja kõik sisse seatud abivahendid.
Noor pereisa Lennart Holts on puudega inimesele kohandatud korteri järjekorras olnud ligi viis aastat. Kuigi lausa ratastooli abil ta ei liigu, kasutab ta liikumiseks küünarkarku. Praegu elab Holts oma elukaaslase ja üheksa-aastase tütrega 26-ruutmeetrises temale kohandatud munitsipaalkorteris Hooldekodu teel, mis jääb perele selgelt liiga kitsaks. Uue, suurema korteri leidmine ei ole aga kerge ülesanne, hetkel on Tallinnas järjekorras 11 raske liikumispuudega inimest.
Mullu suvel vabanes Ankru tänaval asuvas munitsipaalmajas invakorter, kuna eelmine omanik suri. Kuna lahkunu oli Lasnamäe elanik, siis kehtiva korra järgi pidi see minema teisele Lasnamäelt pärit järjekorras olijale.

Riina Kionka sai Solanalt Euroopa Liidus mõjuka ameti
Euroopa Liidu ühise välispoliitika juht Javier Solana nimetas eile oma isiklikuks esindajaks inimõiguste küsimustes eestlase Riina Kionka.
Kionka ütles Eesti Päevalehele, et tema valimine on hea märk ennekõike neile kümnele riigile, kes ühinesid Euroopa Liiduga 2004. aastal, kuid kelle hulgast polnud siiani Solana meeskonnas ühtegi inimest.
Kionka ei uskunud, et tema valimine võiks mõjuda Venemaale punase rätikuna, kuna Venemaa on Eestit aastaid süüdistanud siinse vene vähemuse õiguste rikkumises.
"Venelastel võiks olla hoopis hea meel - mul on ju sel teemal isegi doktoritöö kaitstud," märkis Kionka. Tema doktoritöö käsitles rahvusvaheliste organisatsioonide mõju sisepoliitikale, eriti kodakondsuse ja julgeoleku suhetele Eestis. Lähitulevikus on Kionka sõnul kõige pakilisem töö oma meeskonna kokkupanek.

Regnum: Eesti suursaadik moonutab ajaloolisi fakte
Vene portaal Regnum viitab sellele, et Eesti suursaadik Venemaal Marina Kaljurand annab Vene meediale valeandmeid okupatsiooni ajal hukkunute arvust.
Regnum kirjutab, et Kaljurand tõi väljaandele Ekspert Online järgmised andmed: "Nõukogude Liidu okupatsiooni käigus 1940-1941 hukkus Eestis 60 tuhat inimest, aga alates 1944.a ligi 100 tuhat".
Samas viitab portaal Eesti presidendi Lennart Meri algatusel loodud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni andmetele, mille kohaselt vahistati 1940-1941. aastal 8000 ja hukati neist 1 959 inimest.
Väljaanne juhib tähelepanu ka ametlikule teosele Valge raamat Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991. Regnum väidab, et vastavalt Valgele raamatule moodustasid Eesti rahva kaotused perioodil 1944 - 1989 16 tuhat inimest, aga mitte 100 tuhat, nagu väitis Eesti suursaadik.

Prantsusmaa: Vägede suurendamine ei paranda Iraagi olukorda
Prantsuse välisministri Philippe Douste-Blazy sõnul vajab Iraak vägede suurendamise asemel poliitilist lahendust.
"Probleem ei seisne niivõrd vägede kaasamises territooriumi kaitseks, millele toetub ka viimane plaan, vaid veendumuses, et Iraagi konflikti võib lahendada ainult militaarsel teel," vahendas Reuters Prantsuse ajalehes Le Monde arvamust avaldanud Douste-Blazy'd.
"Lahendus võib olla vaid poliitiline. Sõjaliste operatsioonide läbiviimine innustab mässajaid veelgi intensiivsemalt vastu võitlema ning nad ei taandu enne, kui on fikseeritud kindel tähtaeg välisvägede lahkumiseks," kirjutas välisminister.
Tema sõnul lõppeks vägivald vaid siis, kui osapoolte vahel alustatakse dialoogi ning erinevatele kogukondadele antakse võrdsed võimalused võimuinstitutsioonidesse pääseda ning ressursse kasutada.

Jastržembski: Eesti ja Läti probleemid on seotud nende kompleksidega
Venemaa presidendi abi Sergei Jastržembski nentis, et Venemaal on peamised probleemid Eestiga ja Lätiga seoses piirilepingutega.
"On olemas riigid, mis projitseerivad oma ajaloolised kompleksid ja hirmu kaasaegsetele suhetele Venemaaga ja me ei ole sellega rahul", vahendas Jastržembski sõnu Ria Novosti.
Jastržembski lisas, et probleemseks punktiks riikidevaheliste suhetes on 60 aasta tagused sündmused. Samas tuleb Venemaa presidendi abi hinnangul edasi minna, aga mitte vaadata tahavaate peeglisse.

Marimaal rünnati rahvusliidri abikaasat
Möödunud nädalal rünnati Marimaa pealinnas Joškar Olas Mari nõukogu esimehe Vladimir Kozlovi abikaasat.
Galina Kozlova on Mari rahvusliku organisatsiooni Mari Ušemi (Mari liit) juhatuse liige ja kirjandusajakirja Ontšõko (Edasi) toimetaja.
25. jaanuari õhtul tungis Kozlovale kallale tundmatu umbes 25-aastane mees, kes laskis talle mitu korda näkku närvigaasi. Seejärel hakkas ta ära rebima kotti, millest aga kannatanu lahti ei lasknud. Kotis olid ühe mari kirjaniku käsikiri ja Mari Ušemi koosolekute protokollid.
Ründaja lohistas ohvrit mööda asfalti, pekstes teda vastu pead ja lastes närvigaasi. Raha Kozloval kaasas polnud, samuti polnud tal silmatorkavaid ehteid ega ka väärtuslikke rõivaid. Sellepärast oletab Mari liidu juhatus, et rünnak ei olnud "tavapärane" tänavakuritegu.

Novõe Izvestija: veerand venelastest vajab psühhiaatri abi
Maailma tervishoiu- organisatsiooni andmetel võivad psüühikahäired olla peagi töövõimetust põhjustavate haiguste esiviisikus.
Venemaal vajab umbes 20-25% elanikkonnast psühhiaatrite abi, kirjutas Vene ajaleht Novõe Izvestija.
Esiteks mõjutavad Vene inimeste vaimset tervist riigi siseolud: postkommunistlikule traumale lisandub alkoholism, tööpuudus ja massiline vaesus.
Teiseks loob ühiskonnas pingelise olukorra pidevalt kultiveeritav vaenlase kuju. Arst Aleksandr Polejevi sõnul hakkavad Vene kodanikud nägema vaenlast igal pool: Kaukaasiast, Aasiast või teistest regioonidest tulijate seas. Paljud vaimselt haiged lähevad poliitikasse või saavad ekstremistlike liikumiste liidriteks ja nendega ühinevad terved inimesed, kes lihtsalt nakatuvad selliste ideedega. Samas suurendavad probleemi ka terroriaktid ja katastroofid.

IHT: Rohkem lapsi - järjekordne Prantsuse eripära? 
William Pfaff kirjutab tänases International Herald Tribunes prantslaste paljunemisbuumist.
2006. aastal oli Prantsuse sündimus Euroopa kõige kõrgem ning iga sünnitusealise naise kohta tuli üle kahe lapse. 30 aastat tagasi otsustas tolleaegne valitsus Valéry Giscard d'Estaing'i juhtimisel sündimuse tõstmiseks alustada kampaaniat "Kolmas laps Prantsusmaale!" Paistab, et prantslased on seda alles nüüd kuulda võtnud.
Lisaks Prantsusmaale on positiivne iive ka Iirimaal. Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja ELi uusliikmete sündimus jääb alla 1,3 -1,4 lapse ema kohta. Prantslaste oodatav eluiga on ka kõrgem kui mujal Euroopas, kuid see peegeldub eelkõige suuremates sotsiaalkuludes.
Rahvastiku vähenemine Euroopas on jäänud immigratsioonidebati varju. Immigratsiooni vastu olevad demagoogid väidavad tihti, et immigrante meelitavad Lääne-Euroopasse kopsakad sotsiaaltoetused. Tegelikkuses on neid aga vaja töökäteks, kes jõuaksid heaolusüsteemi finantseerida.

London Times: mäng gaasikraaniga ei tasu ära
London Times leiab, et Venemaa mänge gaasikraani kallal ei tasu karta, sest kui Venemaa gaasiga ähvardab, siis investeerib Euroopa alternatiivenergiasse - aga Venemaa ei saa loobuda Euroopa rahast.
Tänase London Timesi juhtkiri arutleb Lääne ja Venemaa suhete üle: Lääs muretseb järjest enam Venemaa üha enam autoritaarse valitsuse pärast. Suur on mure seepärast, et Euroopa on praegu nii sõltuv oma tujukast energiapartnerist.
Ajaleht leiab siiski, et Lääs ei peaks Venemaa uut strateegilist relva nii väga kartma - Venemaa vajab siiski Lääne raha ja teadmisi, et oma tohutuid varusid arendada. Ja iga korraga, kui Venemaa gaasikraaniga mängib, muutuvad energiaostjad järjest ettevaatlikumaks - ja hajutavad oma gaasihanke mitme allika vahel.
Ja mida kõrgemaks Venemaa gaasi hinna tõstab, seda ahvatlevamaks muutuvad alternatiivenergia võimalused ja seda enam investeeritakse sellealasesse teadustöösse raha. Venemaa agressiivne enesekindlus on reaktsioon impeeriumi kaotusele ja sellele järgnenud alandusele.

Jaapani minister: naised on "sünnitavad masinad" 
Jaapani tervishoiuminister Hakuo Yanagisawa nimetas naisi sünnitavateks masinateks, kes ei tööta piisavalt hästi, et peatada riigi elanikkonna kahanemist.
Liberaalse-demokraatliku partei assambleel esinedes selgitas Jaapani tervishoiuminister Hakuo Yanagisawa (71) oma arusaama demograafilisest olukorrast riigis, teatas RBK viitega AP-le.
"Me teame, kui palju on meil naisi vanuses 15-50 eluaaastat. Kuna sünnitavate masinate arv on fikseeritud, siis kõik, mis me saame neilt paluda, on töötada nii hästi kui võimalik, kuid vist pole korrektne nimetada neid masinateks", sõnas minister.
Jaapani peaminister Shinzo Abe hoiatas ametlikult oma ministreid, et nad jälgiksid oma keelekasutust. See puudutas ka kaitseminister Fumio Kyumot, kes enne kritiseeris oma liitlase USA välispoliitikat Iraagis.

Vene portaal: Molodaja Gvardija edastab allkirjad Keskerakonna kaudu
Peterburi Eesti konsulaat ei edastanud Molodaja Gvardija korjatud allkirju pronkssõduri päästmiseks ning nüüd toovad pöördumise ja allkirjad Eestisse Keskerakonna esindajad.
Molodaja Gvardija plaanib pöördumise üle anda 23.veebruaril Narvas, teatas portaal Regnum. Selleks ajaks kavatsevad aktsiooni korraldajad korjata umbes 50 000 allkirja (praeguseks hetkeks on juba 15 tuhat).
Liikumise aktivistid proovisid pöördumist edastada Peterburi Eesti konsulaadi kaudu, kuid tulemusteta. Eesti välisministeeriumist öeldi Eesti Päevaleht Online'ile, et Molodaja Gvardija aktivistid pöördusid oma palvega peakonsulaati laupäeval, 27. jaanuaril, kuid puhkepäeval polnud seal kedagi tööl.
Sellepärast teatasid Molodaja Gvardija aktivistid, et annavad pöördumise ja 50 tuhat allkirja selle all Eesti ühiskonnale üle Keskerakonna esindajate kaudu.

Maailma 10 kõige saastatumat kohta
Meie planeedi kõige saastatumatest kohtadest on Eestile kõige lähemal Tšernobõl.
New Yorgis asuv Blacksmithi instituut järjestas maailma 10 kõige saastatumat piirkonda. Suurem osa nendest asuvad Euraasias, tervelt kolm Venemaal.
Top-kümnesse kuuluvad:
Tšernobõl - Ukraina - 1986. aastal toimunud tuumaõnnetus Tšernobõli tuumaelektrijaamas, mis oli 100 korda radioaktiivsem, kui Jaapanile heidetud tuumapommid, ning mis mõjus kahjustavalt 5,5 miljoni inimese tervisele. Õnnetuspaik on praegu ümbritsetud 30-kilomeetrise keelutsooniga.
Dzeržinsk - Lõuna-Venemaa - Külma sõja ajal Nõukogude Liidu peamine keemiarelvatehas. Relvade tootmisest tekkinud kemikaalide ja toksiliste kõrvalproduktide ladustamine on lähikonna elanike keskmist eluaega tunduvalt lühendanud - meeste keskmine eluiga on 42 aastat ja naistel 47 aastat.

Euroopa mustlased süüdistavad EL võimusid diskrimineerimises
Euroopa mustlaste esindajad pöördusid ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni poole kutsega pöörata tähelepanu nende ulatuslikule diskrimineerimisele ja nimetada ÜRO eriesindaja selle probleemi lahendamiseks.
Euroopa mustlaste esindajad teatasid ÜRO peakorteris, et nad põrkuvad siiamaani kokku diskrimineerimisega paljudes ühiskonnaelu valdkondades, teatas RIA Novosti.
Mustlased väidavad, et nad elavad praeguses Euroopas isoleerituna kui getos ja neil pole teiste rahvustega võrdset õigust haridusele ja tööle ega juurdepääsu tervishoiuteenustele.
ÜRO peakorteris New Yorgis avatakse esimene näitus teemal holokaust mustlaste suhtes ja kaasaegne rassism Euroopas. Mustlaste foorum on holokausti ohvritele pühendatud leinaürituste koostisosa, kuna iga neljas hukkus natside rassiliste puhastuste käigus teise maailmasõja vältel.

Hubble'i kosmoseteleskoobi peakaamera läks katki
Peakaamera läks katki elektririkke tõttu ja NASA teadlaste hinnagul saab taastada tõenäoliselt ainult kolmandiku kaamera senisest võimsusest.
Teadlaste jaoks on peakaamera rike suur kaotus, kuna just see kaamera tegi universumist kõige selgemaid pilte, vahendab BBC. Uus kaamera paigutatakse Hubble'i teleskoobi külge alles järgmisel aastal, sest selleks aastaks Hubble'i juurde süstiku saatmist plaanitud pole.
Hubble'i peakaamera paigaldati teleskoobi külge 2002. aastal ja sellest ajast saati on see olnud teleskoobi kõige nõutavam instrument.
Kaamera, mille nimi on The Advanced Camera for Surveys, koosneb tegelikult kolmest kaamerast, mis püüavad ja filtreerivad valgust ultravioletsest kuni infrapunaseni.
Hubble'i kosmoseteleskoop tiirleb Maa ümber 1990. aastast saati. Selle abil saavad astronoomid maailmaruumi jälgida ilma, et Maa atmosfäär vaadet segaks.

Krasnodari krais leiti linnugrippi
Krasnodari krai kolmes asustatud punktis fikseeriti kodulindude surm ja laboratoorsete analüüside tulemusena avastati linnugripi viirus H5N1.
Venemaa põllumajandusjärelevalvest kinnitati, et nakatatud üksustes viiakse läbi vastavad toimingud, et lokaliseerida infektsiooni, teatas RIA Novosti.
Venemaal registreeriti linnugrippi eelmisel aastal Lõuna ja Siberi föderaalsete ringkondade 93-s asustatud punktis.

Kolmas Maailm alustab kosmosevõidujooksu
Hiina satelliidi edukas hävitamine ajendas Indiat looma sõjalist kosmoseprogrammi.
Kui Hiina saatis jaanuari algul orbiidile tapjaraketi, mis tabas suure kiirusega ühte Pekingi enda vana ilmastikusatelliiti, tekitas see üle maailma külma-judinaid. Hiina tõestas üheainsa katsetusega, et on saavutanud kolmanda riigina maailmas tehnoloogia, mida siiani valdasid vaid USA ja Venemaa. Viimased loobusid aga kosmoses relvadega mängimisest juba enam kui 20 aastat tagasi.
Mitmed kommentaatorid viitasid pärast katsetust, et halvimal juhul vallandab Pekingi provotseeriv katsetus kosmoses võidurelvastumise. Esimesed märgid näitavadki, et just see võib olla sündimas.
Eelmisel nädalal teatas India, et loob sõjalise agentuuri, mille ülesandeks peaks olema kosmosest tulevate rünnakute tõrjumine. Sõjandusanalüütikute hinnangul hakkab India programm sarnanema USA ja Kanada agentuuri NORAD omaga, mis jälgib maakera ümber tiirlevaid tehiskaaslasi.

Liberaalide partei Jabloko jäeti kõrvale Peterburi valimistelt
Liberaalide meelest annab Kreml Jablokole märku hoida eemale ka parlamendivalimistest.
Venemaa juhtivaks liberaalseks parteiks nimetatud Jabloko hinnangul näitab nende nimekirja kinnitamata jätmine seda, et võimud püüavad välistada opositsiooni pääsu Kremli-meelsesse linnanõukogusse.
Ametlikuks valimistest eemalejätmise põhjuseks on lubatust ehk kümnest protsendist suurem kehtetute toetusallkirjade hulk, mis oli valimiskomisjoni väitel 12 protsenti.
Mõne vaatleja meelest annab aga Kreml Jablokot tõrjudes märku, et liberaalid võiksid detsembrikuistest riigiduuma valimistest eemale hoida. See on signaal ka sponsoritele: ärge rahastage Jablokot, ütles Reutersile poliittehnoloogiate keskuse analüütik Aleksei Makarkin.
Kreml väldib üllatusi

Tallinna linnapea Jüri Ratas peatas puude raiumise Maarjamäel
Linnapea Jüri Ratas, kes käis Maarjamäe staadioni ehitusplatsil, peatas puude mahavõtmise ja ütles, et peab vajalikuks olemasolevad puud säilitada
Linnapea Ratas tegi Tallinna keskkonnaametile kohustuseks üle vaadata raielubade väljastamise kord, eriti selles osas, mis puudutab avalikkuse teavitamist.
Tallinna keskkonnaameti spetsialistide arvates on enamik väärtuslikest puudest veel alles.

Õismäe polikliinikule kavandatakse juurdeehitust
Tallinna linnavalitsus kehtestab detailplaneeringu Õismäe polikliinikule juurdeehituse rajamiseks
Abilinnapea Kalev Kallo sõnul lahendab juurdeehitus paljud Õismäe polikliiniku ruumikitsikusest tekkinud probleemid, võimaldades viia meditsiiniteenuste osutamise uuele tasemele.
Detailplaneeringuga hõlmatud 3,9 ha suurune ala asub Ehitajate tee ja Õismäe tee vahel. Peale polikliiniku asuvad seal kolm korterelamut, alajaam ning kaks maa-alust garaaži.
Hoonestusest vabale maale rajatakse haljastus ning laste mänguväljak

Koolibuss alustab esmaspäeval
Alates esmaspäevast, 5. veebruarist käivitab Tallinn pilootprojektina koolibussi, mis on käigus tööpäevadel ja sõidab marsruudil Ravi tee, Randvere tee, Aiandi tee, Nelgi tee, Merivälja tee, Pirita tee, Narva mnt, Pronksi tn, Raua tn, Gonsiori tn, Estonia pst, Kaarli pst ning Toompuiestee
Linnapea Jüri Ratase sõnul muudab koolibuss koolijõudmise mugavamaks ning vähendab hommikuse tipptunni liikluskoormust.
"Koolibuss on mõeldud Tallinna kesklinna alg-, põhikooli ning gümnaasiumi õpilastele, kelle koolitee saab alguse Viimsi, Merivälja ning Pirita piirkonnast," ütles linnapea.
Tallinna Transpordiamet tellis 2006. aasta oktoobris Tartu ülikoolilt uurimistöö "Tallinna kesklinna koolide õpilaste liikumiste uuring ja suhtumine koolibussi käivitamisesse". Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul selgitati uurimistöö käigus välja kesklinna koolide õpilaste elukohtade jaotumine linnaositi, liikumisviisi valikud ja põhjused ning valmisolek muuta liikumisharjumusi koolibussi rakendamisel.

Tallinn kinnitab lapsehoiu toetuse suuruse
Lapsehoiu toetuse määraks on 2007. aastal kuni 1852 krooni ühes kuus ühe lapse kohta
Vanemahüvitise maksmise lõpetamisest kuni lapse viieaastaseks saamiseni hüvitatakse lapsehoiu teenuse eest tehtud kulutused ühes kuus kuni 100% lapsehoiu toetuse määrast, s.o 1852 krooni ulatuses; vanuserühmas viis kuni seitse aastat või kuni lapse kooliminekuni hüvitatakse ühes kuus lapsehoiu teenuse eest tehtud kulutused lapsehoiu toetuse määrast kuni 80%, s.o 1482 krooni ulatuses ja kooliks ettevalmistamise teenuse eest tehtud kulutused hüvitatakse ühes kuus lapsehoiu toetuse määrast kuni 20%, s.o 370 krooni ulatuses.
Lapsehoiu teenuse eest tehtud kulutused ühes kuus hüvitatakse lapsehoiu toetuse määrast kuni 100% tingimusel, et sama perioodi eest ei taotleta kooliks ettevalmistamise teenuse eest tehtud kulutuste hüvitamist.

Politsei loovutab peremeheta leiud
Linnavalitsuse korralduse kohaselt annab Põhja politseiprefektuuri kesklinna politseiosakond leidudena üle 34 jalgratast ja 11 mobiiltelefoni ning omandatava linnavara valitsejaks määratakse Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet
Tegemist on leitud esemetega, mille kaotaja või omanik ei ole teada ja mille väärtus ületab sada krooni ning mis seetõttu on üle antud politseile, kellel oli kohustus nende asjade leidmisest avalikult teatada.
Kesklinna politseiosakonna valduses on leidudena 34 jalgratast ja 11 mobiiltelefoni. Nimetatud leiud on olnud politseis hoiul üle aasta ja kuuluvad üleandmisele leiukohajärgsele omavalitsusele, s.o Tallinna linnale.
Esemed antakse üle Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametile, kelle pädevusse jääb vara edasine kasutus hoolekande valdkonna osas.

Tallinn saab sotsiaalteenuste standardid
Nõuded kehtivad nii linna asutustele kui ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes osutavad sotsiaalteenuseid lepingulistes suhetes linna asutustega
Tallinna linnavalitusus kavatseb oma homsel istungil kinnitada nõuded sotsiaalteenustele, mille osutamist korraldavad linnaosade valitsused.
Sotsiaalteenuste standardid koostati 2005. aasta lõpus, mullu juhindusid sotsiaalteenuste osutajad standarditest kui soovituslikest nõuetest.
Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006-2010 ja tegevuskava 2006-2008 näevad ette Tallinna sotsiaalteenuste standardite kehtestamise ja rakendamise 2007. aastaks.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on Tallinn sotsiaalhoolekande alal Eestis esirinnas.
"Ministeerium võtab nüüd meie standardid selleks aluseks, mille põhjal töötab välja riiklikud nõuded," ütles Martinson. "Vajadus ühtsete nõuete kehtestamiseks on suur, sest näiteks linnaositi on sotsiaalteenuste kvaliteet erinev, samuti on suured vahed nii teenuste kättesaadavuse kui personaliga kindlustatuse osas," lisas abilinnapea.

Tallinn kaotas tammeallee
Eelmisel neljapäeval raiuti Tallinnas Maarjamäel maha tammeallee, et Eesti ühe rikkama mehe, Viktor Levada jalgpalliklubi FC Levadia saaks rajada spordikompleksi.
Kümmekond tamme olid paarisaja-aastased, ütleb anonüümsust palunud keskkonnaspetsialist, et need olid istutatud umbes ajal, kui ehitati Orlovi loss. Kokku on maha saetud 165 puud, millest Maarjamäele rajatava staadioni ehitusele jäi otseselt ette 63 väärispuud, kirjutab SL Õhtuleht.
Staadioni naabruses elavad inimesed on rabatud. Tulevasest jalgpallikompleksist 100 meetri kaugusel Saare teel elav Mati Lepik ei taha uskuda, et linn on lubanud maha võtta vanad, kuid terved põlispuud. "Võimatu," on tema kiire vastus, sest alles möödunud nädala algul olid puud püsti.
Et Lepik pole pärast möödunud neljapäeva jalga ehitustandri ligi saanud, läks ta eile puid üle vaatama, fotoaparaat kaasas.

Holokausti koledused rahvusraamatukogus
Kollektsiooni kõige hinnalisemad esemed on koonduslaagritest saadetud kirjad.
Eile avati rahvusraamatukogus näitus suurimast erakogust, mis käsitleb juutide saatust ja massimõrvu Teise maailmasõja ajal.
Soome kollektsionäärile Jorma Ahonenile kuuluv kogu on näitusel laupäeval peetud rahvusvahelise holokausti mälestuspäeva raames ja sisaldab näiteks topse mürgiga, millest tehtud gaasiga tapeti koonduslaagrites juute, juutide juustest parukaid ja koonduslaagrites viibinute kirjavahetust.
Uusi esemeid oma kogu jaoks hangib Ahonen Iisraelis ja Saksamaal toimuvatelt oksjonitelt ning kõige hinnalisemateks peab ta kirju. "Palju on noorema põlvkonna juute, kellel on raha vaja ning kelle jaoks vanavanemate mälestusesemetel enam kunagist väärtust ei ole. Kõige hinnalisemad on kirjad, sest neid ei ole eriti säilinud. Ühe kirja maksumus võib olla 400-700 eurot," rääkis ta.

Paarsada kodutut ootab püsivama eluaseme järjekorras
Kodutute varjupaikades peab elamise eest küll maksma, kuid järjekorrad on pikad.
Kuigi külmade ilmadega on kodutute tasuta öömajades kõik kohad täidetud, eelistaks sealsed öömajalised stabiilsemat eluaset varjupaikades või sotsiaalmajutusüksustes ja on selle eest meelsasti nõus maksma.
Öömajad on tavapäraselt avatud õhtul üheksast hommikul üheksani, varjupaikades saab inimene viibida ka päeval. Öömajad on küll tasuta, aga 150-300-kroonist kuutasu varjupaigakoha eest ei pea kodutud sotsiaaltöö keskuse sotsiaalteenuste osakonna juhataja Eve Võrgu sõnul sugugi kalliks. Tema sõnul ootab kohta varjupaigas üle 200 kodutu.
"Alati, kui ma Akadeemia 48 öömajas nägu näitan, muudkui küsitakse, millal see ometi tasuliseks varjupaigaks muutub," seletas Võrk. Paljud sealsetest asukatest tunnevad vajadust kindluse järele.

Jalgpalliklubi Levadia istutab puid
Tallinna FC Levadia, kes kujundab Maarjamäe staadionist tänapäevase treeningukompleksi, istutab staadioni ehitusele ette jäävate puude kompenseerimiseks Lillepi parki poole miljoni krooni eest uusi puid.
Pealinna Maarjamäe staadioni rendikonkursi võitnud Tallinna FC Levadia renoveerib staadioni ja kujundab sellest klubi keskuse, mille moodustavad täismõõtmetega soojendusega muruväljak, tehismuruväljak sügisesteks või varakevadisteks treeninguteks ning kolm-neli harjutusväljakut lastele ja noortele.

Skoone bastioni kohale tuleb park
Tallinna linnavalitsus tõdes koos oma ala spetsialistidega tänasel väljasõidul Skoone bastioni juurde, et südalinnas asuv ala tuleb muuta kõigile huvilistele avatuks ning atraktiivseks pargi- ja puhkealaks.
"Näen seda ala tulevikus rohealana ehk pargi- ja puhkealana, kuid mitte elamupiirkonnana," nentis linnapea Jüri Ratas. "Suvel kasutusel olevat jalgpalliväljakut võib talvel kasutada uisuväljakuna ja rajada sinna ka kiiruisuraja. Samuti on siin suurepärane võimalus suveteatrite etendusi korraldada."

Kaitseliit avab admiral Pitka monumendi
Kaitseliit taasavab 19. veebruaril Tallinnas Hirvepargi servas admiral Johan Pitka monumendi. Kaitseliidu pressiesindaja leitnant Tanel Rütman ütles, et monument on kavas taasavada 19. veebruaril ehk päeval, mil admiral Pitka sünnist möödub 135 aastat. Monument püstitakse Hirvepargi serva Toompea ja Wismari tänava nurgale.
Monument avati 2002. aasta 19. veebruaril Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgal. Kolm kuud hiljem viidi betoonsambal olnud Pitka pronkspea kaitseliidu lattu, sest ristmiku ääres algas okupatsioonide muuseumi ehitus ning mälestusmärk jäi sellele ette.

Sakala keskuse parkla piiratakse veebruaris aiaga
AS-i Uus Sakala juhi sõnul pole piirdeaed hoone lammutamise alustamisega seotud.
Alates veebruari keskpaigast piiratakse Sakala keskus aiaga, ühtlasi lõpeb parkimisteenuse osutamine Sakala parklas.
Sakala parkla esindaja Igor Mozessov teatas möödunud nädalavahetusel, et alates 1. veebruarist ei ole võimalik osta kuukaarte Sakala parklas parkimiseks, kuna orienteeruvalt mõne nädala pärast algavad Sakala keskuse lammutustööd. Mozessov ütles, et parkla piiratakse aiaga veebruari keskpaigast, millal aga reaalselt lammutamist alustatakse, ei osanud ta öelda.
AS-i Uus Sakala juhatuse esimees Ilmar Kompus ütles, et tegemist ei ole lammutustööde algusega, vaid plaanipärase ja juba aasta lõpus avalikustatud kavaga piirata territoorium aiaga. Aiaga piiratakse ka praegune parkla, millest omakorda tuleneb asjaolu, et parkla ei saa enam oma senist tegevust jätkata.

Narva linnavolikogu kinnitas valimisjaoskondade koosseisud
Narva linnavolikogu kinnitas eelmise nädala lõpus ära Riigikogu valimiste jaoskonnakomisjonide koosseisud. Komisjonides on inimesi kuuest erakonnast.
"Tuletan meelde, et valimiskomisjoni liikmed ei tohi poliitikaga tegeleda. Nad ei tohi teha propagandat töö ajal ega ka vabal ajal. Nad peavad jääma neutraalseteks ega tohi teha kihutustööd oma partei poolt ega teiste parteide vastu," ütles Narva linnasekretär Ants Liimets ja lisas, et valimiskomisjoni liikmete ainukeseks ülesandeks on hääletuse läbiviimine.
Komisjoni liige peab õigel ajal kohal olema, õiged bülletäänid inimestele kätte andma ja kindlustama valimiskasti olemasolu, kuhu valijad saaksid oma bülletäänid lasta. "Valimiskomisjoni liikme ülesandeks on kindlustada hääletamise läbiviimine," lisas Liimets.

Arengufondi nõukogu esimeheks sai Indrek Neivelt
Täna esimest korda kogunenud Eesti Arengufondi nõukogu valis oma esimeheks staažika pankuri Indrek Neivelti (39). Aseesimeheks sai Eesti tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk (54).
"Indrek Neivelt on kahtlemata üks Eesti silmapaistvamaid finantsiste läbi aastakümne," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister, arengufondi nõukogu liige Edgar Savisaar. "Tal on piisav rahvusvaheline töökogemus ning informeeritus maailmamajanduse funktsioneerimisest ja arengusuundadest. Mul on tõesti suur heameel, et selline inimene on nõus leidma aega ning korraldama oma töid ja tegemisi, andmaks panuse Eestimaa heaks."
Pikaaegne Hansapanga juht Neivelt töötab praegu Bank Saint Petersburgi nõukogu esimehena.
Neivelt rõhutas, et arengufond seisab piltlikult öeldes kahel jalal. "Üks, millest on väga palju räägitud, on investeerimise "jalg"," märkis ta. "Teine, mis ei ole sugugi vähemtähtis, on aga arenguseire ehk teaduse, tehnoloogia, ühiskonna jm arengute süstemaatiline hindamine, selle tulemustest teavitamine ja nende põhjal otsuste langetamine, kuidas tegutseda. Need kaks jalga peavad arengufondil olema tasakaalus, et fond püsti püsiks."

EL-i rahandusministrid andsid oma heakskiidu Saksamaa eesistumise programmile
Brüsselis toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel tutvustati Saksamaa eesistumise programmi ning alustati ettevalmistusi kevadiseks ülemkoguks.
Eesti toetas koos teiste riikidega eesistuja plaane, mille hulgast pakuvad meile enam huvi maksuteemad nagu eeltöö harmoneeritud maksbaasi osas ja käibemaksupaketi vastuvõtmine.
Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul loodab Eesti edasiminekut ühtse maksubaasi tehniliste lahenduste osas ning soovib saavutada käibemaksupaketi vastuvõtmise. "Mõlemad algatused lihtsustaksid rakendumisel piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate elu Euroopa Liidus. Maksumäärad jääksid muidugi iga riigi enda otsustada," lausus Sõerd oma sõnavõtus. Eesti avaldas oma toetust ka makseteenuste ning ühinemiste- ja ülevõtmiste direktiivi vastuvõtmiseks.
Veel arutati põhiküsimusi märtsi alguses toimuvaks Euroopa Ülemkoguks. Siin toodi võtmevaldkondadena välja eelarveline konsolideerimine, Euroopa majandus- ja rahaliidu pikaajalise edu tagamine, riigirahanduse jätkusuutlikkus ja halduskoormuse vähendamine. Ministrid jätkavad tööd dokumendi kallal järgmisel istungil veebruaris.

Rotermanni kvartalis valmis esimene uus hoone
Tallinna südalinnas asuvas Rotermanni ajaloolises tööstuskvartalis valmis esimene uusehitis.
Sel aastal ehitab ja renoveerib arendaja Rotermann Eesti Rotermanni kvartalis kokku kaheksa hoonet. Kogu kvartali väljaehitamiseks kulub üle miljardi krooni.
Rotermann Eesti tegevjuhi Heiki Kivimaa sõnul on senised kvartali väljaehitus- ja arendustööd läinud plaanipäraselt ning huvi uute pindade vastu on olnud väga suur. "Esimeses etapis valmivad 148 korterit on juba ammu omaniku leidnud ning samuti on kõikide kaubanduspindade osas tänaseks rendilepingud sõlmitud. Hetkel tegeleme renoveeritavate hoonete büroopindadele potentsiaalsete rentnike otsimisega," rääkis Kivimaa.
Kivimaa sõnul valmib kvartalis sel aastal kokku kaheksa maja. Arhitektuuribüroo Kosmos eskiislahenduse järgi ehitatakse neljast eri värvi majast koosnev uus hoonestik, mille 1. ja 2. korrusel paikneb 5000m2 kaubanduspindu ning alates 3. korrusest korterid.

Rongireisijate arv kasvas teiste EL-i riikidega võrreldes enim Eestis
Eurostati hiljuti avaldatud raportite andmeil kasvas reisivedude kogumaht Euroopa Liidu (EL) raudteedel 2005. aastal 2,2% võrra, 350 reisiveokilomeetrilt 357 reisiveokilomeetrini, samas kui kaubavedude maht raudteel jäi eelnenud aastaga samale tasemele.
EL-i 25 liikmesriigi seas kasvas rongireisijate arv enim Eestis, kus reisijate arv kasvas 2005. aastal 2004. aastaga võrreldes 28%. Eestile järgnesid Iirimaa (+13%), Kreeka ning Läti (mõlemas +10%). Suurim langus reisijate arvus leidis aga aset Leedus ja Ungaris (mõlemas -10%).
Raudtee kaudu veetavad kaubaveod kasvasid enim Leedus (+7%), Lätis ja Portugalis (mõlemas +6%).
2004. aastal moodustasid reisirongid 80% kõigist EL-i raudteedel liikuvatest rongidest. Reisirongide osakaal oli suurem kõigis liikmesriikides, välja arvatud Eestis, Lätis ja Leedus. Eestis oli kaubarongide osakaal raudteeliikluses 65%, Lätis ja Leedus vastavalt 60% ja 50%.

Eesti võimsaim betoonitehas sai täna nurgakivi
Täna pandi Harjumaal Rae vallas, Lagedil nurgakivi Eesti juhtiva betoonitootja AS Rudus Eesti uuele betoonitehasele, mis on suurim Eestis.
Tehase tootlikkus on kuni 100 m3 kaubabetooni tunnis, planeeritud aastatoodang on umbes 100 000 m3.
"Uuest tehasest saab kõige suurem kaubabetooni tootja Eestis," ütles AS Rudus Eesti juhatuse esimees Toomas Vainola. "Tehase tootlikkus on kolm korda suurem kui meie vanal Lagedi tehasel."
Toomas Vainola sõnul on betooni nõudlus Eestis niipalju kasvanud, et ettevõttel nappis tootmisvõimsusest.
Betoonitehase tehnoloogilised seadmed koos paigaldusega tarnib Soome firma Steel-Kamet OY, üldehitustööd - betoonitehase vundamendid ja kommunikatsioonid ning lao-olmehoone ehituse - teostab OÜ Mapri Projekt. Uue betoonitehase rajamine läheb maksma 40 miljonit krooni. Ehitus valmib mais.

PRIA määras põllumeestele 444 miljonit krooni maaelu arengukava toetusi
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) määras põllumeestele 15441 taotluse alusel 444,2 miljonit krooni põllumajanduslikku keskkonnatoetust ja ebasoodsamate alade toetust.
Ebasoodsamate alade toetust määrati 8707 taotlejale 112,8 miljonit krooni. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames määrati keskkonnasõbraliku tootmise toetust 4928 taotlejale 237 miljonit krooni, mahepõllumajandusliku tootmise toetust 927 taotlejale kokku 69,6 miljonit. Ohustatud tõugu loomade kasvatamise eest said toetust 597 taotlejat 5,6 miljonit krooni ning kiviaedade rajamise, hooldamise ja taastamise eest 282 taotlejat 19,2 miljonit krooni toetust, teatas PRIA.
PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõivu sõnul plaanib PRIA toetussummade väljamaksmisega alustada 12. veebruaril. "Praeguseks ei ole veel avanenud riigieelarve eelmisest aastast ülekantavad summad," täpsustas ta ning lisas, et nende avanemine on prognoositud 12. veebruariks.

Elva linna eelarve on sel aastal 106 miljonit krooni
Elva linnavolikogu kinnitas oma eilsel istungil linna 2007. aasta eelarve kogumahus 106,28 miljonit krooni.
Eelarve tähtsamaid märksõnu on kaks: lasteaiaõpetajate palgavahendite 35 protsendiline tõus ja investeeringute osakaalu kasv 24 protsendilt eelmisel aastal selle aasta 31 protsendile, teatas linn.
Lasteaiaõpetajate märkimisväärne palgavahendite suurendamine tõstis lasteaia nooremõpetaja palga alammäära 6000 kroonini.
Investeeringutele on eelarves planeeritud 33 miljonit krooni, neist mahukamad on Elva vaksalihoone restaureerimise projekt 9,6 miljoniga ja Elva linna katlamaja rekonstrueerimine 6, 4miljoniga. Tänavate remondiks kulub 1, 6 miljonit krooni, Peedut ja Elvat ühendava jalgtee ehitus läheb maksma 2,5 miljonit krooni.

Tänasest on Sampol uus kodulehekülg
Alates tänasest on avatud Sampo Panga uus kodulehekülg, teatas pank.
"Eelneval testimisel on meie klientide poolt kõige sagedamini kasutatud uue kodulehekülje iseloomustamiseks sõnu lihtne, loogiline, atraktiivne ja rõõmsameelne," ütles Sampo Panga elektroonilise panganduse osakonna juhataja Lauri Ilison.
Möödunud aasta augustis uuenes täielikult ka Sampo internetipank pakkudes kasutajatele uusi teenuseid.

Pärnus läks käima ulatuslik veemajandusprojekt
Merko Ehituse töömehed alustasid täna vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamist Raekülas.
Tegu on Euroopa Liidu abil rahastatava veemajandusprojektiga, mis hõlmab veevärgi rajamist lisaks Raekülale ja Vana-Pärnule veel Paikuse ja Audru vallas ning Sindis, kirjutab parnupostimees.ee.

Hiiumadala lähistele tuleb mitu tuuleparki
OÜ Nelja Energia soovib Hiiumaale Hiiumadala looderanniku lähistele avameres asuvatele Apollo, Vinkovi, Neupokojevi pankadele ja nende lähistele rajada viis tuuleparki elektrienergia tootmiseks.
200 tuuliku ühikvõimsus on 3-6 MW, masti kõrgus ja tiiviku läbimõõt umbes 125 m, kirjutab Hiiu Leht.
Elekter, mida tuulikute abiga tootma hakatakse, läheb Hiiumaast mööda ASi Eesti Energia Põhivõrk Harku alajaama ja Rootsi suundadel.
Kuni 23. veebruarini saavad elanikud kirjalikult või e-posti teel esitada keskkonnaministeeriumile ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi tuuleparkide keskkonnamõjude hindamise kohta.

Lihula raamatukogu avas KuMas taas uksed
Täna hommikul avas Lihula raamatukogu kolm korda suuremana oma uksed uutes ruumides Lihula Kunstide Majas (KuMas).
Detsembris kolimist alustanud umbes 600 lugejaga raamatukogu asub nüüd KuMa esimese korruse ruumides, kus on tema käsutuses 370 ruutmeetrit pinda. Vanas kohas Lihula lasteaia hoones oli pinda 132 ruutmeetrit.
Ruumi oli nii vähe, et osa 27 000 raamatust paiknes tualetis ja suuremat kasvu inimene ei mahtunud riiulite vahel ringi pöörama, kirjutas Lääne Elu.

Hansapank pani Haapsalus asuva esindushoone enampakkumisele
ansapanga Haapsalu kontori maja on eilsest müügis, sest pank kavatseb kolida kitsaks jäänud majast mõne meetri kaugusel kerkivasse Haapsalu tarbijate ühistu hoonesse.
Majamüügi teade oli jõudnud eile tund aega internetis kinnisvaraleheküljel rippuda, kui esimesed huvilised juba helistasid, ütles majamüügiga tegeleva MVK Kinnisvara juhatuse liige Toomas Mendelson Lääne Elule.
Ta täpsustas, et tegemist pole mitte müügi, vaid kirjaliku enampakkumisega. Alghinda müüja ei määra, sest see võib mõjutada pakkumusi.
Maja uus omanik võib selguda märtsi teisel poolel, ütles Mendelson. Ta lisas, et kui keegi ei paku sobivat hinda, võib maja ka müümata jääda.

Soone talu lehmad said esimesena Eestis soojustatud lauda
Kuigi viimastel aastatel kerkivad moodsad külmfarmid, ehitas Vihula valla Soone talu perenaine Sirje Kornel esimesena Eestis oma karjale soojustatud lauda.
"Seintesse on pandud sandwitch-paneelid, eterniitlagi on soojustatud kahekordse villa ja vettpidava vineeriga," tutvustas Kornel ehitist lähemalt.
Laudal on mitu eripära. Näiteks ei toetu hoone tavapäraselt postidele, mistõttu avaneb hea ülevaade üle kogu ruumi. Loomad on vabapidamisel, lüpsil käivad platsil. Kahes reas kokku kaksteist lehma mahutav soojustatud lüpsiplats on arvutiga ühendatud.
Võimalikult palju pinda on kaetud paksude kummimattidega, et loomad märjal põrandal ei libiseks. Lauda tehnoloogia on kohandatud tahkemale sõnnikule, mille veab ära kett-transportöör. Lehmade külje alla lubab perenaine veel saepuru ja põhku panna.

MKM: Detsembris jätkus jaekaubanduses müügi kiire kasv
Jaekaubanduse arengus ei toonud detsember kaasa olulisi muutusi, kiire nõudluse kasv jätkus.
Statistikaameti andmetel suurenes detsembris jaekaubandusettevõtetes müük võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 18%. Võrreldes novembriga oli detsembrikuu käibemaht 24% võrra kõrgem, mis on detsembrikuule iseloomulik, sest detsembrikuu käivet mõjutavad jõuluperioodi suurenenud müügid ning detsember on seetõttu suurima müügiga kuu aastas.
Jätkuvalt soodne oli aastalõpp kodutehnika ja audio-videokaupu müüvatele kauplustele. Müüki aitas tõsta elektriliste kodumasinate, raadio- ja televisioonikaupade kingitusteks ostmine, hästi läksid LCD-telerid, MP3-mängijad, digikaamerad ja igasugused arvutite lisaseadmed. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste müük kasvas detsembris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 54%, võrreldes novembriga oli detsembrikuu käibemaht 25% võrra kõrgem.

BIG emiteeris võlakirju
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (BIG) emiteeris 27,55 miljoni väärtuses kommertspabereid ning 67,9 miljoni krooni väärtuses allutatud võlakirju.
BIG emiteeris 2 755 kommertspaberit nominaalväärtusega 10 000 krooni, tootlusega 5,57% lunastamistähtajaga 30.01.2008. a, teatas ettevõte börsile.
Lisaks emiteeris BIG 6 790 allutatud võlakirja nominaalväärtusega 10 000 krooni. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 30.01.2014. a. Võlakirjade tootlus on 3 kuu Euribor + 3%, mis suureneb kolme kuu Euribori +7%ni 2009. aastal.
Emissioonidest laekuvaid vahendeid kasutab BIG olemasolevate kohustuste eest maksmiseks ning uute tegevuste rahastamiseks.

E.O.S sai Eesti suurimaks transiiditerminaliks
Endaga transiiditerminalid Termoil ja Trendgate ühendanud AS E.O.S jätkab tegevust Eesti suurima kütusetransiidiettevõttena.
2006. aasta augustis AS-i E.O.S, tema tütarfirma AS-i Termoil ning AS-i Trendgate vahel alla kirjutatud ühinemislepingu kohaselt jätkab ühendava äriühinguna tegevust AS E.O.S.
E.O.S võttis õigusjärgluse korras üle ka kõik AS-ide Termoil ja Trendgate õigused ja kohustused ning vara.
E.O.S. kuulub Vene ettevõttele Severstaltrans. Detsembris lükkas Pakterminali nõukogu tagasi Severstaltransi suulise pakkumise ühendada E.O.S ja Pakterminal.

Tulumaksusoodustusega ühingutel nimekirja kandmiseks paar päeva aega
Maksu- ja tolliamet võtab mittetulundusühingute ja sihtasutuste taotlusi tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kandmiseks vastu kuni 1. veebruarini.
Maksu- ja tolliamet teatab, et uuest aastast muutusid nõuded mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes soovivad taotleda enda kandmist tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Olulisemaks muudatuseks on see, et nimekirja kantakse ainult ühingud, kes tegutsevad avalikes huvides, ehk mitte kitsa ringi isikute, vaid kogu ühiskonna huvides ning kelle tegevus on heategevuslik. Üldjuhul seisneb see ise mittetoimetulevate sihtrühmade toetamises, pakkudes näiteks kaupu ning teenuseid peamiselt tasuta või toetades neid isikuid muul viisil.
Samuti muutusid nõuded vara jagamisele ühingu lõpetamisel. Nimekirja saamise tingimuseks on vara üleandmine teisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile ja kohalikule omavalitsusüksusele. Ühing ei või tegeleda asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimisega ja ei või olla kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või poliitiline ühendus.

Jaemüük suurenes aastaga 18%
Jaekaubandus-ettevõtted müüsid eelmise aasta detsembris 4,8 miljardi krooni eest jaekaupu, mis on püsivhindades eelmise aasta detsembriga võrreldes 18% rohkem.
Kaupade jaemüügi kasvutempo oli 2006. aasta detsembris kiirem kui aasta tagasi samal ajal, mil jaemüük kasvas vastavalt 15%. Kaupade jaemüük suurenes 2005. aasta detsembriga võrreldes kõikidel tegevusaladel, teatas statistikaamet.
Käibe kasv oli suurim majatarvete ja garderoobikaupade kauplustel - eelmise aasta detsembriga võrreldes vastavalt 54% ja 35%. Võrreldes 2006. aasta novembriga suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades ligi neljandiku.
Esialgsetel andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2006. aastal 2005. aastaga võrreldes püsivhindades 19%.
Jaekaupade müük suurenes esialgsetel andmetel 2006. aastal 2005. aastaga võrreldes 19%.
Sõidukikaubandusettevõtete netokäive oli detsembris 3,4 miljardit krooni. 2005. aasta detsembriga võrreldes suurenes netokäive jooksevhindades 23%. Võrreldes 2006. aasta novembriga vähenes sõidukikaubandusettevõtete netokäive 15%.

If Eesti Kindlustus avab Räpinas teenindusbüroo
If Eesti Kindlustus avab neljapäeval, 1. veebruaril Põlvamaal Räpinas, Võõpsu maanteel uue teenindusbüroo.
"Uues teenindusbüroos saab sõlmida nii kohustusliku liikluskindlustuse kui ka kõikide vabatahtliku varakindlustuse liikide lepinguid," ütles If Eesti Kindlustuse idaregiooni juht Peeter Kase.
Kindlustusseltsil asub Põlvamaal veel üks büroo - Põlvas.
2006. aasta detsembris hüvitas If Eesti Kindlustus Põlvas ja Räpinas kuus kahjujuhtumit ligi 95 000 krooni ulatuses. Kogu eelmise aasta vältel hüvitas If Põlvas ja Räpinas 41 kahjujuhtumit 686 000 krooni ulatuses. Kokku üle riigi maksis If Eesti Kindlustus eelmisel aastal hüvitisi 568 miljoni krooni eest, hüvitades 28 028 kahjujuhtumit.
If Eesti Kindlustuse turuosa on finantsinspektsiooni andmetel 37 protsenti, teatas ettevõte.

Külmakraadid kimbutavad liinibusse
Nädalapäevad kestnud külmad on rivist välja löönud liinibusse, on juhtunud sedagi, et katki läinud bussi asendama tulnud buss jäi samuti seisma ja kohale tuli tuua kolmas sõiduk.
Järvamaa ühistranspordi keskuse tegevdirektor Harri Lepamets ütles, et enim on viimasel nädalavahetusel probleeme olnud Paide - Türi liinil, mustim päev oli eelmine teisipäev, kirjutab Järva Teataja.
Kui üks Atko Grupi buss läks rikki, saatis ettevõte kiiresti asemele uue, kuid sellegi jõud rauges samas, mistõttu tuli välja kutsuda järgmine asendusbuss.
Lepamets selgitas, et esimeste külmadega on inimesed pidanud busse kaua ootama, kuid õnneks on asendusbussid kohale jõudnud küllalt kiiresti.
Lepamets tunnistas, et reisijad on viimasel ajal kaevanud ka selle üle, et bussid on jahedad. "Kurdetakse, et just vanemad bussid on külmemad," lisas ta.

Laenuraha liigub Tallinnast välja
Laenurallit nautivate eestlaste võlad kasvasid aastaga üle 52 miljardi krooni, üha enam raha liigub Tallinnast välja.
Kui eelmise aasta alguses oli eestlaste laenujääk ligi 125 miljardit krooni, siis sel aastal on see 42 protsendi võrra suurem ehk juba üle 177 miljardi krooni. Samal ajal kasvas keskmine laenusumma 182 000 kroonilt 197 000 kroonile, kirjutab Äripäev.
Kuigi endiselt tuleb enamik rahast Tallinna, laenatakse üha enam pealinnast väljaspool. Nii laenasid 2005. aasta alguses tallinlased 81,2 protsenti kogujäägist, selle aasta alguseks langes nende osalus 74,6 protsendile. Samal ajal Tartu laenude jääk peaaegu kolmekordistus 5,4 miljardilt kroonilt 13,8 miljardile.
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori Riho Undi sõnul kasvab eraisikute laenamises laenuvõtjate osakaal just väljaspool Harjumaad. Kui tänases eraisikute laenuportfellis on Harjumaa osakaal 74 protsenti, siis uutest eluasemelaenudest on Harjumaa osakaal vaid 45% lepingute ja 57% mahu arvestuses.

Purjus juhid piiril pinnuks silmis
Veokijuhid eiravad sageli töö- ja puhkeajaseadust ning sõidavad üleväsinuna, ka on suurimateks probleemideks sõidukite halb tehniline seisukord ja juhtide liialdamine alkoholiga.
Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse vanemkomissari Tõnis Sulu hinnangul on veokite kontrollimisel silma hakanud sõidukite halb tehniline seisukord ning töö- ja puhkeaja seaduse eiramine, kirjutab Äripäev.
Julgestuspolitsei koostöös teiste ametkondadega on Eesti piiril sõidukeid ka tagasi suunanud, kuna nende tehniline seisund ei luba Eestis liigelda. "Veokijuhtidel lasub suurema ohu allikana liikluses ka kõrgendatud vastutus," lisas vanemkomissar.
Autopark ASi tegevdirektor Tambet Rukki ütleb, et on kaubaveojuhtidega töötanud juba 12 aastat ja näinud selle aja jooksul vägagi palju rikkumisi. "Juhtidel tuleb seal sageli kaua oodata, neil hakkab igav. Nii minnaksegi mõne sõbraga napsu võtma ja ei osata sellele siis enam piiri panna."

Hiidlased süüdistavad rikkes Eesti Energiat
Kolmeks ööpäevaks suure osa saarest elektrita jätnud õnnetuse põhjustas energiafirma ahne kokkuhoiupoliitika, leiavad päevi pimedas kodus küünlavalgel istunud hiidlased.
Kokku jäi reede õhtul saarel elektrita umbes 2000 majapidamist, pühapäeval tõi energiafirma saarele mandrilt töömehed, nende ponnistuste tulemusel kahanes pimedate majapidamiste hulk esmaspäeva hommikuks 500ni, kirjutab Postimees.
Enno Vallikivi märkis, et üks põhjus, miks elektrikatkestus mitmepäevaseks venis, on Eesti Energia kokkuhoiupoliitika. Taluniku sõnul on hooldemehed saarelt enamasti koondatud.
"Kolm meest on Eesti Energial jäänud siia, töölisi nad siia ei võta, sest need tahavad ju palka saada," ütles Enno Vallikivi. "Eesti Energia teenib suurt kasumit, mis võetakse kliendi taskust."
Eile pakkusid Hiiumaa omavalitsusjuhid energiafirmale abi, et kui firma ise oma liinikoridore puhtana hoida ei jaksa, siis võiksid seda teha kohalikud.

Magnetkaardiga makstes jääb tihti jänni
Kaardimakse tõrgub, kui magnetkaart on vigane või kasutatav terminal hooldamata.
"Maksa kaardiga!" meelitab kaardikeskuse siiliga reklaam kauplustes pangakaarte käiku laskma. Kahjuks ei pruugi see sageli õnnestuda.
"Mul oli varem vaid magnetkaart ja kogu aeg oli probleeme," märgib tallinlanna Maarja Seedre. "Mõnedes kohtades ei läinudki läbi ja olen pidanud minema sularaha tooma." Seedre sõnul kasutasid müüjad sageli ka teada-tuntud kilekotinõksu ehk siis meetodit, mil kaart pistetakse õhukesse, läbipaistvasse kilekotti ja tõmmatakse nii läbi makseterminali.
"Lõpuks läksin kaardiga panka ja seal vaadati, et magnetriba on enne kaardi kehtivustähtaega läbi kulunud ja kaart vahetati uue vastu välja. Uuel on kiip ja enam pole sellega häda olnud," täheldab Maarja.

Euroopa Komisjon katsetab Eesti e-valitsuse lahendust
Esimeses etapis läksid proovisüsteemile üle komisjoni volinike kabinetiülemad.
Eesti eurovoliniku Siim Kallase eestvedamisel jõudis e-valitsuse sarnase lahenduse prooviversioon eelmise aasta lõpus Euroopa Komisjoni.
Esimese sammuna läks elektroonilisele paberivaba nõupidamise proovisüsteemile üle enamik volinike kabinetiülemaid, teiste hulgas Henrik Hololei. Järgmisest aastast peaks ka komisjoni volinike koosolekud elektroonilised olema. Mõlemad, nii kabinetiülemad kui ka volinikud, istuvad koos korra nädalas.
"Ajaline kokkuhoid on tuntav," ütles Hololei. "Lisaks sellele ei pea kilode kaupa materjale koju või välisreisile kaasa tassima." Süsteem, mille loomisel võeti eeskuju nii Eesti kui ka Iirimaa e-valitsusest, järjest täieneb.

Briti jalgpallitähed ostsid Reinsalu arendatavas kuurordis kinnisvara
Eesti ettevõtja Margus Reinsalu osalusel Marokosse rajatavasse mastaapsesse kuurortlinnakusse ostsid kinnisvara Inglismaa jalgpallikoondise ja Londoni Chelsea kapten John Terry, samuti Gary Neville ja Rio Ferdinand, kelle koduklubi on Manchester United.
Marokosse rajatava kuurordi näol on tegemist mastaapse uusarendusega, mis kujutab endast 7 000 000 ruutmeetri suurust kinnisvaraprojekti, mille juurde kuulub kuus kilomeetrit katkematut liivaranda.
Kokku ehitatakse 3500 korterit, ridamaja ja villat, samuti 11 hotelli, kolm täismõõdus golfiväljakut, suur sadam 850 randumiskohaga, kaubanduskeskused, spordikompleks koos harjutusväljakutega ja palju muud.
Le Jardin de Fleur Beach & Golf Resorti nimelisest kohast poole ehk 1700 elukohta arendab välja firma Property Logic, mille omanik on Margus Reinsalu koos Inglise ja Hollandi partneriga. Firma arendatavate projektide müügihind on umbes 500 miljonit eurot (7,8 miljardit krooni).

Eesti saatkonnas Berliinis avatakse Meiu Mündi näitus
Saksamaa
Näituse, mis on kaheksas sarjas "11x11" avab suursaadik Clyde Kull, kohal viibib ka kunsnik ise, teatas Berliini saatkonna esindaja.
Väljapaneku pealkirjas on suures osas ära öeldud see, millistest tunnetest ja mõtetest maalid kantud on. Maalidel kujutatud lapsed on varjukujud minevikust ega ole otseselt seostatavad ühegi konkreetse isikuga. Pigem on nad meeldetuletus sellest, et inimesed kannavad terve elu enesega kaasas oma lapsepõlve. Riidepuul rippuvate rõivaste-märkide sisse maalitud kehalisus on ajatu ja anonüümne. Vaoshoitud koloriit avab ja edastab meeleolusid ja seisundeid, mis on vastuolulised ja painavad - neisse maalidesse on peidetud nii mäng kui äng.

Tiina Abel räägib Kumus Félicien Ropsist ja Pariisist
Tallinn
Kumu pärastlõuna sarja kohtumisel keskendutakse Pariisile kui Félicien Ropsi elus ja loomingus olulisele kohale. Loengul tuleb juttu sellest, millistel asjaoludel sattus kunstnik linna lummusse, kuidas kunstimetropol kujundas Ropsi isiklikku elu ja loomingut.
Ropsi kui elulaadi peegeldavat realisti huvitasid Pariisi erinevad palgejooned. Loengul kõneldakse kunstnikust kui tähelepanelikust vaatlejast, keda uudishimu viis nii salongi, tänavale, kohvikusse kui ka bordelli. Pariisis kohtas ta inimesi, kes teda inspireerisid, jagasid tema vabameelsust ja kunstivaateid. Et Ropsi teostes on päevakajalistele sündmustele ja argielule osutavaid vihjeid, kõneldakse põgusalt ka Pariisi eluolust ja -keskkonnast.

Pärnus leiab aset rahvusvaheline lastekirjanduse ajurünnak
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis toimuv ajurünnak üritab leida vastust küsimusele, kuidas saada lapsed taas raamatuid lugema.
Uue Kunsti Muuseum kutsub lastekirjanduse loojaid, sõpru ja toetajaid ning kõiki kirjandushuvilisi 1. ja 2. veebruaril mõttetalgutele, mille eesmärgiks on lahata laste aasta-aastalt vähenva lugemishuvi probleemi.
Lugemist asendavad erinevad audiovisuaalsed ja elektroonilised meelelahutused. Samas pole saladuseks, et suur osa maailmakultuurist ja ka lastele suunatud pärandist eksisteerib just raamatuna. Kuidas aga meelitada lapsi tagasi kirjanduse juurde? Just see on peamine küsimus, millele kahepäevane ajurünnak proovib vastust leida.
Lisaks eesti kirjanikele, illustraatoritele, toimetajatele ja kirjastajatele murravad päid ka tuntud lasteraamatute autorid naabermaadest. Ettekandega "Sõnamaailmast pildimaailma" esineb Ilon Wikland Rootsist. Leena Laulajainen ja Jukka Lemmetty Soomest räägivad sõna maagiast ning Anna Žigure Lätist keskendub lapse raskele teele, mis toob ta tagasi raamatu juurde. Eesti kirjanikest kavatsevad esineda Contra (Lats om imenine), Tiia Toomet (Lugemisrõõm), Leelo Tungal (Lapse loovus).

Kumu uue kontsertidesarja avab Riho Sibul
Tallinn
Kell 19 algaval kontserdil teevad kaasa muusikud Robert Jürjendal, Raul Vaigla, Ain Agan, Toomas Rull ja Sven Grünberg. Jääst lavakujunduse autor on Tiiu Kirsipuu, valgustuskunstnik on Airi Eras.
Ettekandele tulevad lood Sibula albumitelt "Jahe sinine", "Must" ja "Poeet külmetab klaasmäel".
Pilet 200 krooni.

James Bondi hiline Hiinasse jõudmine
"Casino Royale" on esimene James Bondi film, mille näitamise kiitis heaks Hiina valitsuse ametlik tsensor.
Peale eitava vastuse andmist kahekümnele eelnevale James Bondi linaloole, otsustas Hiina valitsuse tsensor esimest korda lubada Hiina kinolevisse Martin Campelli poolt lavastatud viimase Bondi-filmi "Casino Royale", teatab BBC.
Hiina valitsus usub, et "Casino Royale" ei avalda kohalikule kinopublikule kahjulikku mõju. Sellist suhtumist võib soosida tõdemus, et viimases agendipõnevikus ei ole asiaatidest või hiinlastest kurikaelu ega negatiivseid peategelasi.
Siiski on tsensorite tegevus Hiinas hiljaks jäänud, sest paljudel hiinlastel on läbi piraatkanalite olnud juba võimalik viimast Bondi-filmi näha. Pekingis on mitmeid piraatplaatide ja DVD-dega äritsevaid kauplusi, kus on üsna avalikult müügil ka "Casino Royale" piraatkoopiad.

Barokkmuusika festival toimub sel aastal juba 18. korda
Tänavusel muusikafestivalil tuleb ettekandele Bachi, Chapentieri ja Händeli looming.
1.-11. veebruar 2007 toimub Eestis järjekordne barokkmuusika festival, mis pakub tänaseks juba 18. korda veebruari alguses kuulajale arvukalt suurepäraseid muusikaelamusi.
Sel aastal toimub 11 päeva jooksul 19 kontserti Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Viljandis. Festivali kunstiline juht on läbi aastate olnud Andres Mustonen.
Väga laias laastus saab korraldajate arvates tänavuse festivali kontserdid grupeerida kolmeks - elitaarsed ja intiimsed proloogid Bachi sooloteostega ning epiloog ansamblilt Clarico, festivali küllusliku põhiosa moodustavad suurejoonelised ava- ja lõppkontserdid suurvormide ettekannetega Eesti parimate muusikute koostöös ning kolmandaks põnevad muusikalised värvilaigud maailmast.

Mall Nukke presonaalnäitus tutvustab uue aja ikoone
Eesti Draamateatri jalutusgaleriis avatakse sel kolmapäeval Mall Nukke personaalnäituse "Moodsad ikoonid".
"Ikoonilaadseid õli- ja akrüülmaale hakkasin tegema 2000. aastast. Oma maalidel kasutan traditsioonilise ikoonimaali kompositsiooni ja kujundivõtteid, nii et esmapilgul näivad nood nagu ehtsad," iseloomustab Mall Nukke oma näitust.
"Mind võlub ikoonikunstis lihtne ja otsitud vorm, tema lugu jutustav laad. Mõnedes töödes võib aga siiski ka ära tunda detaile kuulsatelt renessansimaalidelt. Oma töödes jutustan ma lugusid Eestist, Euroopast, Eurost ja tema tulemisest või mittetulemisest, Tema Pühadusest Arvutist ja Elektrist. Maalin raha-asjade-inimeste vahelist melu," lisab Nukke.
Oma tööde tegemiseks on kunstnik saanud inspiratsiooni just ühiskondlikust ja poliitilisest elust, mis nii siin kui ka mujal Euroopas valitseb. Autor ise peab enda pilte tegelikult kaasaega peegeldavateks koomiksiteks, leides, et vaataja ei tohiks lasta ennast petta pühapildi vormist.

Kui Hollywood võitleb Ameerika võimudega
Sõpruses 2. veebruaril algava Ameerika Ühendriikide kultusfilmide festivali programmis on teetähised, mis on oma kaasajal raputanud USA kultuuriruumi.
Tänapäeval ei pruugi sellest alati arugi saada, et suudlus Alfred Hitchcocki filmis "Notorious" oli oma aja pikim ja ilmne provokatsioon, kuna kehtivate normide järgi ei võinud suudlused kesta kauem kui kolm sekundit. Nüüd aga pakkus Hitchcock 180-sekundilise suudluse, mis tähendas omal viisil samuti võitlust sõnavabaduse eest. Kui seda näidet tuleks vaadata läbi huumoriprisma, siis Stanley Kubricku "Doctor Strangelove" oli oma satiirist hoolimata juba väga tõsiselt Pentagoni naeruvääristav film Vietnami sõja eelõhtul.
Üks huvitavamaid vastuolusid Ameerika avalikus ruumis on konflikt idealistliku konstitutsiooni esimese paranduse, mis muuhulgas garanteerib sõnavabaduse, ja reaalse informatsiooni kontrollimise soovi vahel. Kino on üks neist institutsioonidest, mis on jäänud selle konflikti hammasrataste vahele. Hoolimata esimeste kinoettevõtjate väitest, et nemad tegelevad ainult meelelahutusega, sai õige varakult selgeks, et riigis on piisavalt huvigruppe, kellel oli kinomeediumi jaoks ka oma poliitiline programm. David W. Griffithi "Rahvuse sünd" (1915) oli ju puhtalt poliitiline film, milles 50 aastat pärast kodusõja kaotamist ülistati Ku Klux Klani. Ometi ei hävitanud "Rahvuse sünd" USA riigikorda, mis aga ei tähendanud, et riigis ei oleks räägitud tsensuuri vajadusest. Tõsi, sarnased avaldused olid seotud rohkem filmide väidetava kombelõtvuse kui poliitilise propagandaga. Igal juhul jõuti "Rahvuse sünni" ilmumise aastal USA ülemkohtu otsuseni, et filmidele ei laiene konstitutsiooni esimese parandusega sätestatud sõnavabadus, kuna "filmid on võimelised kurjuseks, mida suurendab nende esitamise atraktiivsus ja viis".

Ulmeline "Allikas" ühtaegu toidab ja jätab kuivale
Kobarkinos jooksev ulmefilm "Allikas" on eelkõige oluline teetähis filmi lavastajale.
Režissöör Darren Aronofsky ("Reekviem unistusele") trügib oma uusima filmiga "Allikas" territooriumile, kus on varem ekselnud näiteks Stanley Kubricku "2001: kosmoseodüsseia".
"Allikas" üritab küll haarata sama mastaapi, kuid grandioossest kosmoseloost jääb asi kaugele. Lugu, mis eksleb läbi tuhande aasta, alustades 16. sajandi inkvisitsiooniaegsest Hispaaniast ja lõpetades kosmoses, ei leia piisavat vormilist isikupära ja jõudu (kuigi mõned visuaalselt üllatavad hetked filmis on), et vaatajas vajalikku ääretuse illusiooni tekitada. Filosoofilised-religioossed motiivid, mida filmis on rohkelt, kipuvad taanduma pseudomõtiskluste tasandile.

Andrei Nekrassov: elame endiselt läbi Nõukogude Liidu järelmõjusid
Eelmisel nädalal esitles režissöör Andrei Nekrassov Helsingis oma veel mitte päris valmis dokfilmi "Minu sõber Saša", mis kõneleb spioon Aleksandr Litvinenkost.
Vene lavastaja Andrei Nekrassov on oma karjääri jooksul töötanud koos Andrei Tarkovskiga ("Ohverdus", 1986) ja teinud ka ise väga edukaid mängu- ja dokumentaalfilme. Viimasel ajal on ta tähelepanu äratanud just dokfilmidega, mille teemadeks on olnud Venemaa jaoks väga valulised küsimused. "Tšetšeenia laste lugu" portreteeris võika sõja jalgu jäänud lapsi ning tema film "Usaldamatus", mida on näidatud ka Eesti Televisioonis, räägib 1999. aasta 9. septembril toimunud kortermajade õhkulaskmisest Moskvas, mille riigivõimud kiirelt tšetšeeni terroristide arvele kirjutasid. Tema film tegeleb aga võimalusega, et pommitamiste taga võis olla hoopiski Vene eriteenistus.

The Police kavatseb järgmisel kuul kontserdi anda
Kunagine menuansambel plaanib peale enam kui 20. aastast pausi taas kokku tulla ja anda kontserdi veebruaris Grammy'de jagamise auhinnagaalal.
Sting, Stewart Copeland ja Andy Summers avavad 49-nda Grammy Auhindade jagamise tseremoonia Los Angeleses, teatab BBC.
The Police esines viimati avalikkuse ees aastal 1986.
Ametlikult mitte kunagi laiali läinud ansambli taasühinemisest ja sooloprojektidega hõivatud liikmete ühisest comeback'ist on medias vihjatud juba pikemat aega.

Uuenenud noortekeskus avab Lasnamäel uksed
Lasnamäe noortekeskus avab pärast remonti taas külastajatele uksed ning alustab uute ja huvitavate tegevustega.
Noortekeskus on saanud uued värvilised vikerkaarevärvilised seinad, muutunud on natuke ruumide paigutus. Uuendatud on bändiruum ning koridorid. Samuti on vahetatud aknad.
Lasnamäe noortekeskus alustab uut aastat ka tegevuste osas. 9. veebruaril toimub venekeelne noorte kultuuriprojekt ArtKitchen. 12.-17. veebruar leiab aset noortenädal, mille teemaks on sõprus, noorte omavahelised suhted ja perekond.
16. veebruar toimub järjekordne noorte seas väga populaarne kultuuriprojekt RockCoffik. Sedakorda külastab seda üritust ka jazzbänd Austriast.
Veebruari lõpupoole on plaanis koos noortega tähistada vastla- ja vabariigi aastapäeva.

Traagiliselt hukkunud Steve Irwini viimast filmi näitab Austraalia telekanal
Dokumenataalfilmile on jäädvustatud Steve "Krokodillikütt" Irwini viimased elupäevad, mis lõppesid astelrai rünnaku tagajärjel.
Pealkirja "Oceans Deadliest" (Ookeani surmavaim) kandva filmi juhatab sisse Steve Irwini lesk Terri ja seda hakatakse levitama Austraalia telekanali Channel 9 televõrgus, teatab BBC.
Dokumentaalfilm näitab Irwinit omas elemendis ehk silmitisi suurte valgehaidega, mürgiste kaladega ja krokodillidega.
Filmi on teinud kuulsa okeonograafi Jacques Cousteau lapselaps ja maadeuurija Philippe Cousteau, kes saatis ka Steve "Krokodillikütt" Irwinit ka tema viimasel veealusel retkel.

Bensiinivarga tagaajamine Tartus toimus nagu märulifilmis
Falck pidas filmiliku tagaajamise tulemusena kinni tanklast kanistriga bensiini varastanud mehe.
Eile kell 14.48 tankis tõmmut verd meesterahvas Lõunakeskuse taga olevas bensiinijaamas kanistrisse kütust ning lahkus selle eest tasumata.
Tankla juhataja, kes tänu viimasel ajal sagenenud vargustele, oli kanistriga meest kõrgendatud tähelepanuga jälginud, vajutas paanikanuppu ning jooksis vargale järele.
Juhuslikult viibis tankla territooriumil ka vabal päeval sigarette ostnud Falck Lõuna-Eesti patrullteenistuse töötaja, kes märkas lärmi ja saginat ning jooksis juhatajale appi.
Algas tagaajamine läbi Lõunakeskse parklate ja teaduspargi hoovi, mille käigus varas vabanes ka koormaks olnud kütusekanistrist. Falcki töötaja võttis jooksu pealt ühendust ka juhtimiskeskusega ning juhendas teel olevat patrullautot põgenikule vastu sõitma.

Tudengid esitlevad Narvas oma näitusesarja
Sel neljapäeval avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis fotonäitus "Output-input".
Tartu Kõrgema Kunstikooli 3. kursuse fototudengid esitlevad oma näitusesarja "Output-input".
Tegemist on 15 tudengi ühisnäitusega, kus on vaatamiseks ülesse pandud üliõpilaste koolitööd, mida juhendas õppejõud Peeter Kolk.
"Tööde teemaks on protsessid, elud, lahti harutamine ja rubiku-kuubikuna uuesti kokku monteerimine, visualiseerimine ja jäädvustamine," tutvustab tudengite tööde tausta Narva Muuseumi näituste kuraator Kalev Saar.
Oma loomingut eksponeerivad Tartu Kõrgema Kunstikooli fototudengid: Henry Griin, Katrin Sarapuu, Lea Tui, Liisalotte Elme, Liis Suuk, Marja-Liisa Plats, Merilyn Püss, Nele Tammeaid, Olivia Tubli, Paavo Kuldkepp, Piret Säde, Polina Lapõseva, Sigrid Soomer, Tanel Karja ja Tiit Joala.

Windows Vista jõudis kohale
Täna paiskab Microsoft turule uue laiatarbe operatsioonisüsteemi Windows Vista.
Microsoft ise peab seda oma viimase kümne aasta suurimaks saavutuseks. Juba eelmisel kevadel ilmuma pidanud Vista tegemiseks kulus üle viie aasta, mis teeb sellest kõige pikemaajalise Windowsi projekti.
7,5 miljardit dollarit maksma läinud operatsioonisüsteemis on suurt tähelepanu pööratud süsteemi väljanägemisele, kasutajasõbralikuks muutmisele ja arvukatele uuendustele, mis peaksid muutma operatsioonisüsteemi turvalisemaks ja suurendama jõudlust.
Esimese asjana peaks Vista kasutajale silma torkama uudne kujundus. Graafiline kasutajaliides Windows Aero, mida on süüdistatud ka konkureeriva operatsioonisüsteemi Mac OS X-i kopeerimises, peaks muutma operatsioonisüsteemi visuaalselt puhtamaks ja esteetiliselt nauditavamaks, toetades näiteks ka kolmemõõtmelisi aknaid.

Austraalia esikitarrist esineb Eestis
17. mail peaks Tallinnas Kumus esinema Austraaliast pärit Tommy Emmanuel, kes alustas viieaastaselt perekonnabändis kitarri mängides. Pidevalt kontsertreisidel mööda maailma rändav kitarrist on saanud hulgaliselt muusikaauhindu ning kandideerinud paaril korral ka Grammyle. Ta on mänginud koos paljude kuulsate muusikutega ning tema plaadid on müünud hästi.

Naapurivisa 2007 Rock Cafés
23. veebruaril toimub Rock Cafés rokifestival Naapurivisa 2007. Festivalil astuvad üles soomlaste Kotiteollisuus ja Viikate ning eestlaste J.M.K.E.
Kotiteollisuus sai alguse 1999. aastal kolme Põhja-Karjala mehe vajadusest teha omanäolist muusikat. Mehed said kiiresti aru, et olematu pillimänguoskuse peab asendama korraliku hoiaku ja aususega verbaalsel tasandil. 2004. aastal noppis bänd plaadiga "Helvetistä itään" Soome muusikaauhindade Emmade jagamisel parima metalli- ja rokkartisti tiitli.
Viikate andis siinsele rokirahvale elamuse kaks aastat tagasi ja sai publikult eriti sooja vastuvõtu. Neil sai selle aasta alguses valmis uus plaat.
Naapurivisa pileteid saab osta Piletilevi müügikohtadest ja Statoili teenindusjaamadest.

Narva PSK ja Tartu Välk 494 ärajäänud mäng jääbki ära
Eesti jäähoki liit (EJHL) ei pidanud põhjendatuks määrata Narva PSK-ile tehnilist kaotust, kuna tänavu 20. jaanuaril Narvas ärajäänud kohtumise Tartu Välk 494 vastu tingis jäävalmistamise masina purunemine.
EJHL-i hinnangul oli tegemist vääramatu jõu ehk force majeure'iga.
Kuna EJHL-i pakutud mitmete alternatiividega kordusmängu pidamisega mõlemad meeskonnad ei nõustunud, otsustati, et kordusmängu sisuliselt ei toimu, kuid eeloleval pühapäeval, 4. veebruaril kell 16.00 Tartu Lõunakeskuses algavas kohtumises Välk 494 - Narva PSK arvestatakse võitjale topeltpunktid, s.o. võitja saab 6 punkti juurde.
Juhul kui Välk 494 alistab pühapäeval Narva PSK ja suudab ka päev varem võita tiitlikaitsja ning kauaaegse liidri HK Starsi, on mõlemal meeskonnal võrdselt punkte. Starsil jääb siis meistrivõistluste lõpuni mängida neli ja Tartu klubil kolm kohtumist.

Davids taasühines Ajaxiga
JALGPALL:
Endine Hollandi koondislane sõlmis Ajaxiga 18-kuulise lepingu. 33-aastane Surinami päritolu hollandlane on pika karjääri jooksul mänginud ka AC Milanis, Milano Internazionales, Torino Juventuses ja Barcelonas.
Eelmisel hooajal Tottenhami põhikoosseisu kuulunud poolkaitsja jäi tänavu mitmete nooremate kolleegide varju.

Ajaleht: Inglise jalgpallikoondis broneeris terve Radissoni
JALGPALL:
Usaldusväärseile allikaile tuginevail andmeil on Inglismaa jalgpallikoondis, kuhu kuuluvad sellised staarid nagu Frank Lampard, John Terry ja Wayne Rooney, 6. juunil Tallinnas toimuva Eesti-Inglismaa Euroopameistrivõistluste valikmängu eel broneerinud terve Radissoni hotelli.
Hotelli broneeringusüsteem kinnitab, et mängule eelnevaks ööks vabu tube pole. Varem on Radissoni hotellis peatunud näiteks Hollandi ja Šotimaa koondised, samuti Inglismaa Jalgpalliliidu juhatuse esimees Geoffrey Thompson, kellele hotell jättis väga hea mulje. Ükski visiidiga seotud osapool infot ümber ei lükka.
Eesti Jalgpalliliidu pressiesindaja Mihkel Uibolehe sõnul jõuab info külalismeeskonna valitudööbimiskohast nendeni alles mõni nädal enne mängu, seega ta praegu nende ööbimiskohta ei tea. "Maailma tippmeeskonnad ei jäta midagi saatuse hooleks," lisab ta.

Eesti lõi Mongoolia vastu viis väravat
JÄÄPALL:
Peatreener Timo Aaltoneni sõnul oli tulemus tingitud intensiivsest treeningust ning heast meeskonnatööst. Esimene võit tähendab ka seda, et on ületatud eelmise MM-i "saavutus", tol korral kaotati kõik kohtumised ja jäädi turniiril viimaseks, vahendab Sportnet.
Täna kohtusid ka Eesti alagrupikaaslased USA ja Läti, kes mõlemad olid siiani kõik oma kohtmised võitnud. Lätist ameeriklastele vastast paraku polnud ning vastu võeti 1: 6 kaotus. Eesti järgmine kohtumine on just lõunanaabritega ning see mäng peetakse juba täna õhtul.

Martin Rauam võistleb PWRC-sarjas
AUTOSPORT:
Rallipaar võitis mullu ka Eesti meistritiitli, vahendab Sportnet.
Otsus liikuda edasi MM-sarja sündis pärast põhjalikku kaalumist. Kuigi PWRC sarja kuue etapi kogumaksumus on kokkuvõttes mõnevõrra suurem senisest plaanitud eelarvest, langes valik ikkagi maailmameistrivõistluste etappidele.
"Sellel hooajal seadsime peaeesmärgiks kiiruse kasvatamise ning pikkadel MM-rallidel kogemuste omandamise. Saime Top Runilt väga hea pakkumise ning FIA-lt loa viimasel hetkel sarjaga liituda," rääkis Rauam.
Otsustasime selle variandi kasuks, et saada kogemus, kuidas WRC-maailmas asjad käivad. Kunagi peab sellega algust tegema ning oma kooliraha ära maksma, selgitas Rauam.

Talispordialad said ministeeriumilt üle 6 miljoni krooni
Talispordialade liidud said kultuuriministeeriumi 2007. aasta eelarvest kokku 6,4 miljonit krooni, millest alaliitude spordiprogrammide läbiviimiseks on ette nähtud 2,8 ja noortespordi toetuseks 3,6 miljonit.
Eesti Suusaliit saab 2007. aastal kultuuriministeeriumilt 1,75 miljonit krooni murdmaasuusatamise, suusahüpete, kahevõistluse ja lumelauasõidu arengukavades ette nähtud tegevusteks, lisaks kuulub siia alla toetus Otepää maailmakarikaetapi korraldamiseks ja teiste projektide tarvis.
Noortespordi edendamiseks saab Eesti Suusaliit 1,9 miljonit, sh 223 300 krooni 29 kõrgema kutseastmega noortetreeneri toetuseks. "Taoline toetus on Eesti spordis esmakordne, sellega riik tunnustab treenerit ja tema panust noorte sportlastega töötades," ütles spordiosakonna juhataja Tõnu Seil ja lisas, et toetus on mõeldud nendele noortetreeneritele, kes on omandanud 3.-5. astme treeneri kutse ja tegelevad aktiivselt noortegruppide juhendamisega.

Sumohiid Baruto tuli koju puhkama
SUMO:
Koos Jaapanis külas olnud ema Tiina ja õe Pillega nädal tagasi Jaapanist koju Rohu külla vaikselt ja meediakärata puhkama tulnud sumomaadluse proff Kaido Höövelson, võistlejanimega Baruto, sai nädalakese kodurahus puhata, kirjutab Virumaa Teataja.
"Põlv paraneb, sain kohe pärast õnnetut kukkumist Jaapani arstidelt tõhusat abi, tehti nõelravi," rahustas Kaido neid, kes murelikult pärisid teda aasta esimese sumo suurturniiri algul tabanud ebaõnne kohta.
"Vigastus oli õppetunniks, näitas kätte nõrga koha. Kui tagasi lähen, hakkan muu treeningu kõrval spetsiaalsete harjutustega oma põlve tugevdama."
Vinnis olles püüdis sedapuhku üllatavalt pikaks ajaks - ligi kaheks nädalaks - koju käima lubatud Kaido Höövelson pisut trenni teha, kuid sealse jõusaali masinad ei pidanud turske mehe ponnistustele vastu.

Kalevlased pääsesid kerge vigastusega
Tallinna Kalev/Cramo meeskonna kolm mängijat said pühapäevases mängus BC Kalev/Raplaga vigastada, kuid vaid Kendrick Johnsoni osalemine homses eurosarja kohtumises on lahtine.
Valmo Kriisa ütles, et tema veritseva haava saanud käsi lubab täna kindlasti treenida ja homme FIBA EuroCupil Girona vastu platsile tulla. Ka hüppeliigest venitanud Kristjan Kangur saab täisjõuga pingutada.
USA pallur Johnson venitas põlvesidemeid. Kalev/Cramo füsioterapeudi Priit Lehismetsa sõnul selgub tänaste treeningute järel, kas tema jalg kannatab juba ka võistluspinget. "Ravime Johnsoni jalga ultraheli ja jääga," ütles Lehismets.

Kiiruisutaja Eerik Idarand esindab edaspidi Lätit
Uisuliidu ja noorte sportlaste erinevad arusaamad ala rahastamisest viisid tupikusse. Eerik Idarand ja tema treenerist isa Tiit Idarand tegid oktoobris Läti uisuliidule avalduse võistelda edaspidi lõunanaabrite eest. Läti uisuliidu president esitas taotluse Eesti uisuliidule (EUL), kus see rahuldati.
"Eerik ei taha Lätit esindada, ta on selleks sunnitud, kui tahab sportlasena edasi areneda," lausus Tiit Idarand.
Tiit Idaranna väitel lubas Eesti uisuliit kaks hooaega tagasi, et paremad noored saavad võistelda Euroopa juunioride karikaetappidel, kuid raha jätkus vaid kaheks võistluseks.
"Kolmel viimasel etapil käisime Soome klubi rahade eest," kinnitas Idarand. "Lisaks ei maksta meile isegi saapapaelu kinni, mis laagris kuluvad."

Veerpalu ei sõida Sapporo MM-ile
Mati Alaveri sõnul tuleb otsustada, kas Veerpalu pühendub põlveravile või sõidab maratone.
Treener Alaveri sõnul andis pühapäevase Marcialonga maratoni läbimine nii Veerpalule kui ka talle selguse - niisuguse jalaga ei saa kahekordne olümpiavõitja 22. veebruaril algaval MM-il vahelduvtõukelise sammuga suusatada ja 4. märtsil 50 km ühisstardiga klassikastiilimaratonis medali pärast heidelda.
"Ravimine on läinud nii kaua, aga vahelduvtõukelist tööd ei lubanud põlv ikka teha," lausus Marcialongal kaheksanda koha saanud Veerpalu. "MM-ini jäänud lühikese ajaga ei saa suurt muudatust paranemises tulla. Kindlasti tahaks veel kuulda arsti ja treeneri arvamust, aga praegu tundub nii, et MM-ile ei saa minna."
Imet ei sündinud

Otepää suusakeskus vajab 50-miljonilist rahasüsti
Alar Arukuusk: põhja suusaalade MM-i korraldamine Otepääl on esialgu ulmeline soov.
Seitsmendat korda murdmaasuusatamise maailmakarikasarja etappi võõrustanud Otepää laeks võiks tulevikus jääda põhja suusaalade juunioride MM-i korraldamine.
"Täiskasvanute MM kuulub unistuste maailma ja sellele me ei mõtle," tõdes sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus juhataja ja MK-etapi korraldusjuht Alar Arukuusk. "Tegeleme reaalsete asjadega: ehitame K-90 hüppemäge ning kui see valmis saab, plaanime ette võtta suusastaadioni hoonestamise."
Piinlikult kaua veninud hüppemäe ehitust nurjasid vahepeal poliitilised liivakastimängud, mis sundis Otepääd loobuma 2005. aasta põhja suusaalade juunioride MM-ist, kuid praegu on olukord rõõmsam. Mäe ehitamiseks vajalikud ligi 60 miljonit krooni õnnestus siiski leida.

Kas Erki Nool peab ise naelikud jalga tõmbama? 
Reval Hotels Cupil stardib Eesti tippmitmevõistlejatest
Kolm Eesti sportlast loobus etteastest: Kristjan Rahnu keskendub sise-EM-ile, Mikk Pahapill ei stardi hüppeliigese häda tõttu ja Indrek Turi ettevalmistumist on seganud kannapõrutus. Teada oli, et sügisel jalaoperatsioonil käinud Andres Raja ei võistlegi sisehoojal.
"Vaatame nende meestega veel, näeb, kes võistleb ja kes mitte," vastas olümpiavõitja Erki Nool küsimusele, kas vanameistril tuleb võistluse päästmiseks ise startida.
"Loodan, et vähemalt mõni mees ikka kaasa teeb," lisas ta kibestunult, kuuldes, et ka Turi loobus. "Turi, kes on viimased paar hooaega vahele jätnud, peaks kindlasti kasutama võistlusvõimalust," ei uskunud olümpiavõitja, et Turi vigastus on väga tõsine.

Marco Materazzit tabas jälle vastase peahoop
Itaallane Marco Materazzi, keda Zinedine Zidane mullu suvel jalgpalli MM-i finaalis peaga lõi, sai nädalavahetusel järjekordse peahoobi. Seekord juhtus see Itaalia liigamängus, kui Materazzi koduklubi Milano Inter kohtus võõral väljakul Sampdoriaga.
Sampdoria ründaja Gennaro Del Vecchio põrkas 7. mänguminutil kokku Milano klubi väravavahi Julio Cesariga. Olukorda sekkus ka Materazzi, kes sai püsti tõusvalt Del Vecchiolt peaga hoobi lõua pihta.
Platsilt eemaldatud Del Vecchio vabandas hiljem kõigi itaallaste ees, aga väitis, et teda provotseeriti. "Materazzi süüdistas mind selles, et ma tahtsin vigastada Adrianot ja Julio Cesari (Interi mängijad - toim), aga see pole tõsi. Kui ta oleks minuga teisiti rääkinud, poleks ma niimoodi reageerinud. Minu käitumine oli väär, aga te peaksite Materazzi huultelt lugema, mis ta ütles."

Autori AS-ist saab City Motors AS
Sel aastal viiendat sünnipäeva tähistav, seni Autori AS nime ja City Renault kaubamärki kasutanud autode müügi- ja teenindusettevõte otsustas jätkata tegevust uue nime all - City Motors AS.
2002. aastast Renault' kaubamärki esindav ettevõte laiendas hiljuti oma tegevust Dacia esindusõiguste lisandumisega. "Esindatavate kaubamärkide lisandumine ongi peamine põhjus, miks otsustasime vahetada firma nime," ütles City Motors AS juhatuse liige Vello Tamm.
Kuna ettevõtte Tallinnas asuv esindus on kesklinna, n-ö Tallinn City ainus autosalong, peeti oluliseks sõna "city" säilitamist ettevõtte uues nimes. Nime teine pool, "motors", on aga laialt levinud nii Renault' müügivõrgus kui autoäris üldiselt.
City Motors AS on Renault ja Dacia ametlik esindaja Eestis, mille müügi- ja teeninduskeskused asuvad Tallinnas ja Tartus.

Esva uus toode - räimefilee taignas
AS Paljassaare Kalatööstus on hakanud valmistama uut toodet - räimefileed taignas, mis on valmistatud kodustest Läänemere räimedest.
Räimeliha sisaldab 15% valku ja 4-9% rasva, on hele ja õrn ning valmib kiiresti. Räimefilee taignas on kaetud krõbeda taignaga, toode on eelküpsetatud ja seejärel külmutatud, teatas ettevõte.
"Räimefilee taignas on valmistatud kõigile teada-tuntud Läänemere räimedest. Toote valmistamisel on kalalt eemaldatud pea, sisikond ning ka selgroog, et toode oleks suupärane nii lastele kui ka neile täiskasvanuile, kes kalaluusid pelgavad," sõnas Paljassaare Kalatööstuse peatehnoloog Tiiu Sõudme. "Räimefilee taignas on sobilik nii põhitoiduna, vahepalana kui ka kerge ootena. Sobivad ideaalselt ka marineerimiseks, kus maitsev lõpptulemus on saavutatav ilma tüütu räimerookimiseta."

E-Autoline kasvatas käivet 27 protsenti
Autoostja hindab üha rohkem lisavarustust
Kasutatud ja uute autode müügiga tegeleva ettevõtte E-Autoline'i 2006. aasta käive oli 95,5 miljonit krooni ning käive kasvas aasta varasemaga võrreldes 27 protsenti.
Ettevõte müüs ja vahendas 2006. aasta jooksul kokku 786 autot kogusummas üle 120 miljoni krooni. Müüdud autode arvu kasv võrreldes 2005. aastaga oli 16 protsenti.
Enimmüüdud automark oli BMW (müüdi 91 autot), talle järgnesid Audi (88), Volkswagen (69), Mercedes-Benz (56) ja Peugeot (55).
Kalleim müüdud auto oli 2006. aasta Audi Q7, odavaim 1983. aasta BMW 732. Kõige erilisem kaubaks läinud auto oli aga 1960. aastal valmistatud Volga GAZ 21.
Ostja on lisaks välisele ilule hakanud üha rohkem hindama sõiduki mugavust.
Ettevõtte juhi Peeter Toomsoo sõnul on ostja hakanud lisaks välisele ilule üha rohkem hindama sõiduki mugavust. "Järjest rohkem lähevad kaubaks rikkalikuma lisavarustusega sõidukid," märgib 12 aastat kasutatud autodega tegelenud Toomsoo.

Tea müüb lasteraamatuid nagu ajakirju
Tea Kirjastuselt saab sel aastal osta Eesti lasteraamatuid kolmes suuremas sarjas, mis hakkavad koju käima nagu ajakirjad.
Kokku ilmub aasta jooksul igas sarjas 12 jutu- ja luulevalimikku, mille seast leiavad lugemist eri vanuses lapsed. Vastavalt sarjale tuleb postkasti iga kuu uus luule- või juturaamat.
2007. aastal on TEA Kirjastusel ilmumas palju lasteraamatuid järgmistelt tuntud Eesti autoritelt: Ellen Niit, Heljo Mänd, Jaan Kaplinski, Leelo Tungal, Helvi Jürisson, Jaan Rannap, Ira Lember, Olivia Saar, Oskar Luts, Kalju Kangur, Erika Esop, Uno Leies jpt.

Tallinna Kaubamaja käivitab kampaania "Sõbrakuul aitame sõpru" 
Tallinna Kaubamaja korraldab Tallinna Loomade Hoiupaika toetava kampaania "Sõbrakuul aitame sõpru".
Kampaania kestab terve veebruarikuu ja juhib tähelepanu inimese neljajalgsete sõprade rõõmudele ja muredele.
"Sõbrakuul tasub meeles pidada kõiki oma sõpru - ka loomi," sõnas Tallinna Kaubamaja AS turundusosakonna juhataja Anne-Liis Ostov.
"Kahjuks on mõned koduloomad peremehest ilma jäänud ja nemad vajavad meie toetust veelgi enam. Sellepärast otsustasime juba teist aastat järjest Kaubamaja sõbrakuu heategevusega siduda ja Loomade Hoiupaiga asukaid toetada."
Sõbrakuul on Kaubamajas müügil koerapildiga kruusid, mille müügist saadav tulu läheb kodutute loomade toetamiseks. Tass on varustatud sildiga "Sõpra tunnen hädas".

Balbiino käive kasvas 335 miljoni kroonini
Jäätisetootja Balbiino möödunud aasta käive oli 335 miljonit krooni ning kasum esialgsetel andmetel 9,8 miljonit krooni.
2006. aastal eksportis Balbiino jäätist 40 miljoni krooni eest Lätti, Leetu, Soome ja Saksamaale. Balbiino eksport kasvas aastaga ligi kolmandiku võrra, teatas ettevõte.
"Balbiino jaoks oli möödunud aasta oluline kasumlikkuse suurenemisel, kasum kasvas üle kahe korra miljonilt ligi 10 miljoni kroonini," ütles AS Balbiino juhataja Riho Niils. "Eelmisel aastal alustasime senise külmhoone laiendust: 28 miljoni krooni suuruse investeeringu tulemusel saab Balbiino Baltimaade suurima külmlogistikakeskuse."
"Ekspordis pean kõige olulisemaks tugevat sisenemist Soome turule, kus aastane kasv oli 60%," ütles Balbiino turundusjuht Teet Anier. "Edukas oli müük ka Lätis, mis on Balbiino peamine eksportturg, kus ettevõttel on ca 10%-line turuosa. Eestis on Balbiino turuosa 40% ning kasvuks on vaja leida uusi turge. Kõige kõrgema potentsiaaliga on just lähinaabrid."

Gutta mahlamüük tegi rekordeid
Gutta Eesti 2006. aasta neljanda kvartali müügimahud tõusid võrreldes 2005. aasta sama perioodiga 89%.
Enim müüdi tähtsamaid tootegruppe: Gutta 1-liitriste toodete kasv oli 73% ja Gutta Max 2-liitriste kasv 124%, teatas ettevõte.
Detsember oli Guttal Eestis läbi aegade rekordiline müügikuu. Kokku müüdi Gutta tooteid enam kui seitsme miljoni krooni eest.
Neljandas kvartalis käivitus tootmises uus PET-liin, millel toodetakse uue väljanägemisega Everesti pudelivett, Lotte limonaade ja kalja. Samuti uuendati Gutta MAX-toodete formaati, mille tulemusel on kaheliitrised mahlad tänaseks turul ainulaadse keeratava korgiga pakendis.
Gutta tooteportfelli kuuluvad tuntumad brändid on Gutta, Gutta MAX, Samba, Everest ja Lotte.

Ilusad teenivad rohkem kui "keskmise" väljanägemisega
Ebavõrdsus: ilusad teenivad rohkem ja pikkadel on suurem
Ilusad ja füüsiliselt vormis olevad töötajad saavad viis protsenti kõrgemat tunnitasu kui "keskmise" väljanägemisega mehed-naised. "Keskmised" teenivad aga koguni üheksa protsenti rohkem kui n-ö näotud kolleegid, selgus Ameerika Ühendriikide mainekate ülikoolide University of Texas ja Michigan State University teadurite uuringust. Aastapalgas tekitab selline vahetegemine juba suurema erinevuse - kui nägusate aastasissetulek on 42 000, siis keskmistel 40 000 ja näotutel vaid 36 400 dollarit.
Uurijad läksid veelgi üksikasjalikumaks, selgitades välimuse mõju juristide sissetulekule. Selleks paluti neutraalsetel hindajatel panna fotode alusel välimuse järgi aastatel 1971-1978 juurateaduskonna lõpetanud inimestele viiepallisüsteemis hinded.

Võim ja volitused ärimaailmas
Äris esineb kaht liiki võimu. Esimene liik on võim panna asjad jooksma, käivitada uusi ettevõtmisi ja sellest rõõmu tunda. Igas ettevõttes on umbes ühel inimesel selline võim ja nende koht on päris tipus, neil on kopsakas palgakokkulepe ja lai naeratus.
Teist liiki võim tähendab inimestele "ei" ütlemist ja nende elu keeruliseks tegemist. Selline võim on väga laialt levinud. Iga keskastme juhi eesmärk on koguda rohkem inimesi, kellele öelda "ei", kui neid, kes võivad talle "ei" öelda.
Kui koosolekul juhtub imelikke asju, millel pole mingit pistmist töös oleva projektiga, tähendab see, et aset leiavad võimumängud. Meestele ei meeldi miski rohkem kui nende kõnepruugis "titaanide kokkupõrge juhatuse koosolekul". Naistel on sellise käitumise kohta täpsem sõnastus: "nokudega vehkimine".
Võim ei võrdu palga suurusega
Äris mõõdetakse võimu ajaga, mis inimesel tahtmise korral firma pankrotti ajamiseks kulub. Personaliosakonnad ainult sellele pühendunud ongi, samas ei hooli suurem osa ettevõtteid nende pingutustest ning jätkab sellest hoolimata üsna õnnelikult. Sellest võib järeldada, et personaliosakondadel pole mitte mingit võimu.

Personalijuhile: Hea tööandja tootemark sõltub töötajate arvamusest ettevõtte kohta
Suurepärased tootemargid ehk brändid võidavad iga päev meie tähelepanu, tekitavad emotsioone ja on sügavalt meie teadvusse kinnistunud. Bränd pole seotud toote ega teenusega, vaid eelkõige meie mõtetes seostuva mainega.
Kuidas kujundada oma organisatsioonist selline tööandja tootemark, mis võidab potentsiaalsete töötajate tähelepanu? Tihedas konkurentsis tööjõu nimel on tööandjal vaja edu saavutamiseks eristuda. Tööandja tootemargile keskendudes selgitame välja, mida mõtlevad inimesed meie organisatsioonist kui tööandjast. Samuti eristub selle kaudu organisatsioon teistest tööandjatest, seda nii oma praeguste kui ka tulevaste töötajate silmis.

Kuidas... tulla toime tööalaste pingete ja konfliktidega
Ka parimas töökollektiivis võib ette tulla konflikte. Kõiki konflikte ei ole võimalik ennetada, küll aga saab õppida konflikte konstruktiivselt lahendama.
Esimese asjana tasub uurida, kellest on konflikt tingitud, ning mõelda, kas on pädevust ja jõudu konflikti lahendada.
Tuntud ütlemise kohaselt ei ole olemas lahendamatuid olukordi, kuid on paremaid ja halvemaid lahendusi. Kui konfliktset olukorda pikalt eitada või varjata, siis vaimne pinge töökeskkonnas ainult kasvab ning kõik osalised on häiritud.
Konflikt hakkab lahenema siis, kui see suudetakse sõnastada, sest sõnastamine määratleb probleemi. Seejärel saab selgust, kas tegu on kehva töökorraldusega, inimestevaheliste sassiläinud suhetega või millegi muuga.

Endised töötud aitavad pikalt tööelust eemal olnuid tagasi
Kõige õigem inimene töötuid tööle tagasi aitama on endine töötu.
Töötutega tegelenud mittetulundusühingu Partnerlus projektijuhi Astrid Orgi sõnul leidub igas maakonnas inimesi, kellel oli püsiv töösuhe kümme või enamgi aastat tagasi. Tasapisi oma elatustaseme latti allapoole lastes saadi ka ilma püsitööta kuidagi hakkama. Vald maksab toimetulekutoetust ning suvel-sügisel on marjad metsas. Paljud pikaajalised töötud on nüüdseks juba harjunud just niimoodi elama ega soovigi enam tööle minna, paljud tahaksid, kuid ei suuda, sest viinaisu saab tahtest võitu. "Millisele firmale sellist töötajat soovitada? On neidki, kellel jääb lihtsalt puudu julgusest ning eneseusust," rääkis Org.
Mittetulundusühing Partnerlus pakkus Kagu-Eestis paljudele sobivatele kandidaatidele tugiisikuks saamise võimalust. Väljavalitutele anti koolitusega vajalik ettevalmistus, et nad saaksid oma valdades tööle hakata. Projekt sai ettevõtmisteks toetust Euroopa Sotsiaalfondist.

JURIST SELGITAB: Tähtajalise töölepinguga inimese võib tööandja koondada
Kas tähtajalise töölepinguga töötavat inimest ei ole tööandjal võimalik koondada?
On ikka võimalik, kui koondamise vajadus tekib enne töölepingu lõpetamise tähtaega. Koondamise olukord tekib töö lõppemise, töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise jms tõttu.
Kui töölepingu tähtaeg saabub enne töö lõppemist, lõpetatakse leping tähtaja saabumise tõttu.
Ajutisel töötajal tasuks kontrollida, kas tema töölepingu sõlmimine tähtajalisena on olnud seaduslik. Üldjuhul tuleb tööleping sõlmida määramata ajaks. Ainult töölepingu seaduses näidatud juhtudel võib määrata töölepingu tähtaja.

Täna on eelviimane päev puhkuste graafiku kinnitamiseks! 
Tööandja peab koostama puhkuste ajakava selle aasta kohta ja selle töötajale teatavaks tegema jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette.

Tööandjad saadaksid töötajad pensionile 67-aastaselt
Eesti tööandjate keskliit on teinud ettepaneku tõsta üldine vanaduspensioniiga järk-järgult 67. eluaastani ning suurendada tööjõust väljumise keskmist vanust 2010. aastaks 65. eluaastani, teatas Äripäev.
"Keskmist pensioniiga ei tohi tõsta nii kõrgele, et suur osa meestest selleni kunagi ei jõua," leidis riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial. "Kui vaadata terviseuuringute tulemusi, siis need on murettekitavad - meie rahva tervis on kehv. Möödunud aastal koostatud rahvastiku tervisepoliitika dokument seab eesmärgiks luua võimalused ja tingimused, et saavutada tervena elatud eluea pikenemine ja keskmise eluea tõus - Eesti meestel keskmiselt 60-lt 73. ja naistel 70-lt 80. eluaastani aastaks 2015," rääkis Treial.

Tööandjad: tulumaks tuleks alandada 14 protsendile
Eesti tööandjate keskliidu hinnangul on Eesti kaotamas konkurentsieeliseid madalate maksude osas ning tulumaksumäär tuleks langetada 14 protsendile 2011. aastaks, vahendas tööandjate keskliidu infoportaal. Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on Eestis tööjõumaksu kulud liiga kõrged.
Kriisi sõnul võiks Eesti järgneva nelja aasta jooksul langetada igal aastal tulumaksu määra kahe protsendipunkti võrra, mis tagaks Eestile konkurentsivõimelise positsiooni Balti riikides ka edaspidi ning jätkuda saaks välisinvesteeringute voog.
Lisaks teeb liit ettepaneku, et tööandja investeeringuid töötaja täiskasvanute koolitusse või tervisesporti ei tohiks käsitleda erisoodustusena.

Kevadest hakkab ilmuma uus sisustusajakiri Deko
AS Ühinenud Ajakirjad lõpetab koduajakirja Kodukolle väljaandmise ja toob selle asemel turule uue sisustusajakirja Deko.
"Ühinenud Ajakirjade eesmärk on kõigi ajakirjadega olla oma sihtgrupis liidripositsioonil," põhjendab ÜA tegevjuht Marko Tamme Kodukolde sulgemist. Kodukolle, mis hakkas ilmuma 2000. aasta kevadest, on koduajakirjade turul hetkel lugejaarvult kolmas. "Eestis puudub täna heatasemeline ja laiale lugejaskonnale mõeldud sisustusajakiri," lisab Tamme.
Uue ajakirja toimetus moodustub seni ilmunud ajakirja Kodukolle toimetuse liikmetest. Ajakirja Kodukolle viimane number ilmub märtsis. Ühinenud Ajakirjad tänab senist Kodukolde peatoimetajat Svea Talvingut tehtud töö eest.
Sisustusajakri Deko hakkab ilmuma 12 korda aastas.

Seisame e-valimiskampaania sünni juures
Reklaamitööstus reageerib meediatarbimise muutustele nii põnevate reklaamide loomisega internetis, et neid vaadatakse vabatahtlikult ja levitatakse e-posti teel.
Reklaamitööstus on keset suuri muutusi, mille on kaasa toonud tehnika arengust tingitud meediatarbimise muutused. Siiamaani oli reklaami vaatamine sunniviisiline: selleks et televiisorist filmi nautida, tuli ära kannatada pesupulbri intelligentsete osakeste rünnak; raadio lemmikjaama kuulates sai teada, millistes kauplustes on allahindlus; ajalehtede arvamuskülgede loomulikuks osaks oli ka teave sellest, kui kiiresti mõni sõiduvahend sajakilomeetrise tunnikiiruse saavutab. Digitelevisiooni areng toob kaasa võimalused reklaamipauside vältimiseks, pealegi on enamik filme internetiavarustes olemas enne, kui need kinolevisse jõuavad. Raadiot asendavad üha enam iPodis või mobiiltelefonis asuvad muusikafailid, mida saab hõlpsalt endaga kaasas tassida. Osa ajalehtede lugejaskonnast kolib info saamiseks internetti, kus teabe saab kätte reaalajas ning ei pea hommikul värske trükivärvi järele lõhnavaid eilseid uudiseid lugema.

Ajakirjanduspreemiate žüriid alustasid tööd
Eesti ajalehtede liidu (EALL) 2006. aasta ajakirjanduspreemiate konkursile laekus tänavu 448 võistlustööd, neist pressifoto konkursile 106, pressipreemia konkursile 218 (artiklid või artikliseeriad) ning kujunduskonkursile 124.
Reedel hindas kujunduskonkursi žürii 18 väljaande esitatud 124 tööd, millest üheksa tunnistati auhinna vääriliseks. Võistluskategooriaid oli tänavu neli: kogu kujundus, esileheküljed, uudisteküljed ja olemuslugude küljed. Kujundusauhindade nominendid on Tartu Postimees, Eesti Ekspress, Sakala, Lääne Elu, Virumaa Teataja, Maaleht, Postimees, Eesti Päevaleht ja Äripäev. Välja anti kaks peaauhinda kogu kujunduse kategoorias: ajalehtedele tiraažiga üle 20 000 ja alla 20 000. Peaauhinnaga kaasneb rahaline auhind 30 000 krooni. Žürii andis välja kaks eriauhinda "Ohoo!" eriti headele kujundusdetailidele, ideedele ja nippidele. Žüriid juhtis Eesti Päevalehe peakunstnik Merike Pinn. Žürii hinnangul oli tänavu häid ja tublisid tegijaid üksjagu, aga üllatusi vähe.

ETV annab lastele lisasaate
Vastu tulles televaatajate soovile, on alates 5. veebruarist ETV "Lasteekraani" saade "Saame kokku Tomi juures" eetris kahel korral päevas: kell 17.05 ja 19.05.
"Tegemist ei ole kordussaatega," ütles ETV turunduse projektijuht Eve-Ly Saluraid. "See on vastutulek vaatajate soovidele, kes nurisesid, et lastesaate algusaeg on liiga varane," ütles ta.
Kella viiene saade kestab tund aega ja koosneb multifilmidest ning saatest "Tomi juures pööningul", kell 19.05 algav "Lasteekraan" on pooletunnine ning sisaldab samuti multifilme ja Tomi pööningulugusid.
Lastele mängivad Karol Kuntsel, Maria Soomets ja Margus Tabor. Uut rolli, vanaema Ellenit kehastab Maarika Vaarik. Käsikirja kirjutavad Jaanus Vaiksoo ja Wimberg.

BBC asub otsima "tõelist" Harry Potterit
Avalik-õiguslik meediakanal BBC alustab tõsielusarja, kus jälgitakse internaatkoolis maagiat õppivaid Harry Potteri tüüpi lapsi. Sarjas "The Sorcerer's Apprentice" ("Võluri õpipoiss") näidatakse, kuidas lapsed kaarditrikke, ladinakeelseid loitse ja illusioonikunsti õpivad. Igal nädalal esinevad nad oma "maagiamentoritele", kes annavad etteastele hinnangu ning otsustavad, kes lastest peab sarjast lahkuma.
Õpetuseta ei jää ka teleri ees olevad lapsed, sest tõsielusarjale tehakse lisaks veel üks sari, kus maagiaõpetajad oma saladusi jagavad ja trikke sammhaaval lahti seletavad. "Võluri õpipoiss" jõuab eetrisse veel sel aastal.
BBC põhjal Mari Rebane

Baskini anekdoodid
Pensionär tuleb polikliinikusse:
"Kus asub kõrva- ja silmaarst?"
"Sellist arsti pole. On kõrva-kurgu- ja ninaarst ning eraldi silmaarst. Kumma juurde te soovite?"
"Mul on vaja silma- ja kõrvaarsti."
"Mis haigus teil on?"
"Ma pidevalt kuulen üht, aga näen hoopis teist!"
Turist näeb Aafrikas suurt trummi taguvat pärismaalast.
"Mida te teete?"
"Meil pole kaks nädalat vett!"
"Kas te palute taevast, et see annaks teile vee?"
"Jama! Ma kutsun teisest külast torulukkseppa!"
"Isa, miks kukk kireb?"

JÄRJEJUTT (60): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
RINAT
Võib minna otse, võib minna ringi. Venemaa kaitseministeeriumi spetsiaalse luurepolgu - selle kõige elitaarsema allüksuse - asupaik pole kindlasti mitte minutaoliste tsiviilisikute jalutuskoht. Aga mõnikord on seda väga vaja. Mind tõi siia Rinat, kes on üks selle polgu ohvitsere, auastmelt major. Rinati päritolu pole teada, ta on orb, kes kasvas juba esimestest elukuudest lastekodus. Tal on idamaine pilusilmadega nägu ja ta räägib mitut haruldast Kesk-Aasia rahvaste keelt. Tema sõjaväeline eriala ohvitserina on luure, selle teenistuse eest on ta saanud palju ordeneid ja medaleid. Rinat käis Afganistani sõjas, istus seejärel aastaid illegaalina Afganistani-Tadžikistani piiril tadžiki jõukudes ja võttis koos süütõenditega kinni bandiite-uimastikaupmehi. Veel on ta, samuti illegaalina, aidanud Venemaa valitsuse nimel võimule mõned praegused endiste N Liidu vabariikide presidendid. Loomulikult on ta viibinud palju Tšetšeenias, esimeses ja teises Tšetšeenia sõjas. Kogu Rinati rind on ordeneid täis.

Kuum salsa jääl võtab võhmale
Eesti Päevaleht käis proovimas, kuidas õnnestub omavahel ühendada jäätantsu ja lõunamaist salsat ehk kuidas jääsalsat tantsitakse.
Eks ole me kõik telerist vaadanud nii iluuisutamist kui ka temperamentseid lõunamaa mehi-naisi salsat vihtumas. Pealtnäha täiesti erinevad alad, ent Tallinna salsa-klubi Casa de Baile treener Pirje Laagus otsustas need omavahel ühendada ning välja tuli jääsalsa. Lähen proovima, kuidas sellist tantsu ka tantsida saab.
Jäähalli jõudes laenutan esmalt uisud. Lapsepõlve lumivalget uisupaari need küll ei meenuta, kuid ühekordseks kasutamiseks sobivad küll. Uisud jalas, astun jääle. Kohe saab selgeks, et enesekindlus, millega trenni tulin, põhineb lapsepõlvemälestustel. Juba põrandal tekib tasakaalu hoidmisega raskusi. Jääl saavad kahtlused kinnitust. Uisutamis-oskusest ei ole enam palju järel.

Kõhulihaseid treenides varu aega ja kannatust
Trennis tuleb jälgida, et ühele lihasgrupile tehtaks mitmesuguseid
Kui jõusaali minna ei ole aega või tahtmist, siis võib ka koduse tree-ninguga oma õllekõhust või liigsest kaalust vabaneda.
Fitness.ee peatreener Ott Kiivikas soovitab hea tulemuse saamiseks peale kõhulihaseharjutuste tegemise anda koormust ka südamele: käia jooksmas või kõndida, et kuluks rohkem energiat, kui päeva jooksul toidust saame. Piki- ja põikilihaseid treenitakse eri harjutustega. "Keretõs-ted treenivad kõhu ülaosa ja jalatõsted alaosa," õpetab treener.
Spordiklubi Planet Sport pea-treeneri Gea Simsoni sõnul tuleb treenida ka vastupidavust. Simson soovitab olla kannatlik. "Kes end treenima hakkavad, peaks teadma, et tavaliselt väheneb rasvkude kõhu piirkonnast kõige viimasena," räägib treener. Simsoni sõnul tasub treenides veel tähele panna, et ühele lihasgrupile tehtaks eri harjutusi. "Kui igal treeningul ainult ühtesid ja samu harjutusi sooritada, harjub lihas mingi aja pärast ära ja areng jääb seisma," selgitab ta.

Alakaalu ravib musklitreening
Kõhnuse vastu aitab nii jõusaalitreening kui ka mitmekülgne kaloririkas toit.
"Trenni tuleb teha, pelgalt kaloririkka kondenspiima söömisest on vähe kasu," soovitab Merelahe perearstikeskuse perearst Riin Lanno alakaalulistele inimestele, kes tahavad heasse vormi saada.
Söögikoguste suurendamine kasvatab vaid rasva kõhul ning puusade ümber. Sedasi kaalus juurde ei võta, kuid keha läheb inetult proportsioonist välja.
Lisakilosid annab lihasmassi suurendamine ning seda saavutatakse raske füüsilise treeninguga.
Kaalujälgijate juhendaja Kaja Torm tõdeb, et kõhnadel inimestel on kaalus juurde võtta märksa raskem kui tüsedatel liigsetest kilodest vabaneda.
Perearsti sõnul tuleb esmalt selgeks teha, mis on kõhnuse põhjus. Üle keskea inimestel võib kõhnust põhjustada mõni tõsine haigus. Kuid ka noortel tasub esmalt arsti juures enda tervist kontrollida.

Batuudil hüppad end kiiresti ja lustiga vormi
Treeningsaalide avastamata aare batuut mahub kodus kas või voodi alla.
Treener Kristi Roosimägi avastas batuudi enda jaoks Saksamaal, kus seda kasutatakse individuaal- ja rühmatreeningutes ning taastusravis. Piiranguid ei ole - sellega võivad tegeleda kõik, kaheaastastest kuni eakateni välja.
Eesti treeningsaalidesse ei ole veel lõbusad hüplevad treeningud jõudnud, ent Roosimägi peab plaani võtta batuudiharjutused treeningukavva teiste
aeroobikastiilide kõrvale.
Koduseks trenniks on batuut aga suurepärane, sest tunni ajaga kulutatakse suisa 750 kalorit ehk pisut rohkem kui jooksu-
trennis. Hüpeldes ununeb soov kilodest vabaneda ja alles jääb hüppamislust.
Trenn batuudil on tõhus, sest kõik lihased on töös, nii treenid ka vastupidavust ja jõudu.

Vähk ei takistanud lapse sündi
Emakakaelavähist paranenud noore naise sõnul saab kurja haigust ennetada.
"Mu teine poeg sündis kaks aastat tagasi," teatab Evelin Arendi (38) rõõmsalt. 1997. aastal emakakaelavähi diagnoosist šoki saanud naine on nüüdseks arstide poolt terveks tunnistatud ja tema elu läheb tuhinal edasi. "Laske end naistearstil kaks korda aastas kontrollida ja nõudke PAP-testi. Tütarde emad, laske oma lapsed selle haiguse vastu vaktsineerida, nüüd on selleks ju ometi võimalus," on aga Evelini sõnum suguõdedele.
Eveliniga juhtunu ei ole erand. Igal aastal diagnoositakse Euroopas emakakaelavähk umbes 33 500 naisel. 15 000 korral lõpeb see surmaga (40 naist päevas, 2 naist tunnis). 100 000 naistel diagnoositakse emakakaela-, häbeme- ja tupevähi vähieelseid seisundeid. Emakakaelavähk on noorte (15-44-aastaste) naiste seas surma põhjustavate pahaloomuliste kasvajate hulgas Eestis ja maailmas teisel kohal. Kuigi statistika on jube, ei pruugi see alati nii kurvalt lõppeda. Ja ei lõpegi. Evelin on nüüd, 12 aastat pärast vähi avastamist, täiesti terveks tunnistatud.

Alkohooliku tütar: "Minu jaoks oli kergendus see, kui sain aru, et ma ei saa oma ema heaks mitte midagi teha." 
Al-Anoni rühmas ei käi alko-hoolikud. Siin vabanevad oma muredest ja painajatest joodi-kute abikaasad, pruudid, lapsed ja isegi lapselapsed.
Anonüümsete alkohoolikute ja nende lähedaste kogunemiskoha ukse leidmine on paras katsumus. Jõudnud õigetesse ruumidesse, on aga kohe selge, et see ongi see. "Tere, ma olen Anna-Liisa. Ma olen alkohoolik," kõmiseb peas, kui kõnnin läbi hämara soklikorruse toa.
Silma hakkavad kohvimasin ja hoolikalt ritta seatud kohvitassid. Tühjaks raputatud tuhatoos. Istumislohud diivanil. Aga naisi selles toas ei ole. Nemad ajavad omi asju tagatoas. "Meid on narritud padjaklubiks," muigab üks kahest laua ääres istuvast naisest. Need naised ei ole alkohoolikud - nad on nende lähedased. Abikaasad, pruudid, lapsed.
Eelmisel nädalal võeti koos ette suurem meisterdamine - soomekeelsed loosungid pandi eesti keelde. Joonistuste ja kaunistustega. See on koht, kust leiab mõistmist ja kus saavad räägitud tõsised jutud. Vajadusel kas või iga päev. "Meil on kõigil suisa oma võtmed," selgitab Mai (nimi muudetud), sest Al-Anoni rühmas jäävad kõik anonüüm-seks. See on üks tingimus tänu millele rühm üldse toimib. Samad mängureeglid kehtivad ka ajakirjanikule.

Minu päev lõpeb alati pudeli veiniga
Haritud naiste hulgas leviv klubikultuur õhutab järjest enam alkoholi tarbimist.
Maarja (24) on pealtnäha rõõmsameelne noor naine. Tal on hea töökoht ja üle keskmise sissetulek. Maarjal on kaks head sõbrannat, kellega nädalavahetustel ööklubis tantsimas käib. Siiski tunnistab noor naine, et pingelised ja pikad tööpäevad lõpevad juba pool aastat pudeli veiniga.
"Ei möödu ühtegi päeva, mil ma pärast kontorist lahkumist poest läbi ei käiks. See on juba nagu harjumuseks saanud," tõdeb Maarja. Üksinda hakkas noor naine kodus purjutama siis, kui oma poiss- sõbrast lõplikult lahku läks. "Mul ei olnud tuju õhtuti kodust välja minna ja siis ostsingi pudeli punast või valget veini ning vaatasin telekast kurbi filme," tunnistab ta. Nüüd aitab naise sõnul vein tal õhtuti magama jääda. Ettekäändeks toob ta stressirohke elu.

Joome partneri "ilusaks" 
Alkoholijoobes kipuvad inimesed partnerit seksuaalselt atraktiivsemaks hindama.
On üldteada tõde, et alkoholi tarbiva inimese silmis muutuvad "koledad" inimesed ime läbi kaunitarideks - seda muidugi järgmise hommikuni. Nüüd usuvad teadlased, et on leidnud valemi, kuidas arvutada "ilusamaks joomise" tõenäosuse suurust, kirjutab BBC News.
Manchesteri Ülikoolis jõuti tulemusele, et "ilusamaks joomine" ei sõltu ainult joobe astmest. Teguriteks on klubi või pubi valgustatus, jooja enda silma-nägemine ja see kui suitsune ruum on. Mõjuvaks asjaoluks on ka kahe inimese vaheline kaugus. Need tegurid kokku muudavadki teadlaste sõnul n-ö ilupuudega partneri kenamaks.

Kus algab liigjoomine? 
Mõõdukus: Kust jookseb piir alkoholitarvitamise vahel? Tekkivate tervise- ja jooberiskide põhjal on tervele nn keskmisele inimesele välja töötatud soovituslikud piirid.
Mõõduka alkoholikasutamise piir on:
MEESTEL
24 annust nädalas (keskmiselt 3 annust päevas) või 7 annust korraga.
NAISTEL
16 annust nädalas (keskmiselt 2 annust päevas) või 5 annust korraga.
Normi ületamine on käsitletav liigjoomisena. Liigtarvitamisega on tegemist ka siis, kui ühe joomakorra ajal joob mees 7 või enam ning naine 5 või enam standardannust.
Lahjad veinid on punane, valge ja roosa vein, šampanja.
Kanged veinid on šerri, portveinid, vermutid.

Alkoholisõltuvus on isikuti erinev
sõltuvuse vormid
Alkoholisõltuvus kujuneb erinevatel inimestel välja erineva kiirusega. Ka tarbitavad alkoholikogused võivad olla väga erinevad. On inimesi, kellel kujuneb sõltuvusseisund kiiresti (vähem kui aastaga) ning mõnikord suhteliselt väikeste alkoholikoguste tarvitamisel. Samas on joojaid, keda pole ka aastaid kestnud suhteliselt suurte alkoholikoguste tarvitamine viinud sõltuvuse väljakujunemiseni.
Sõltuvuse vorm võib olla isikuti väga erinev. Üks inimene võib juua nii, et võtab iga päev natuke. Teine joob mitmepäevaste või koguni nädalaste tsük-litena, mille vahele võib mõnikord jääda mitu kainet kuud. Sõltuvuse arenedes tsüklid pikenevad ja nendevahelised perioodid lühenevad.

Mis on Sinclairi meetod? 
alkoholist priiks
Tõhus ja turvaline Sinclairi meetod annab alkoholisõltlastele võimaluse kontrollitult juua.
Alkoholismi käivitava ahela saab katkestada ja joomist võib ümber õppida Sinclairi meetodi abil. Ravi tulemusel alkoholi joomine väheneb, sest joomist soodustav endorfiini mehhanism on pidurdatud. Ravijuhistes nõustatakse ravimite õiget kasutamist, otsitakse alternatiivi joomisele ja arutatakse uue elustiili võimaluse üle.
Sinclairi meetodi baasravi on planeeritud vähemalt 3 kuuks, tegelikkuses kujuneb ravi 4-5 kuu pikkuseks.
Esmalt kaardistatakse kliendi füüsiline ja psüühiline seisund, samuti alkoholi kasutamise harjumused ja hulk. Ravi sisaldab ka laboratoorseid uuringuid ja raviprotseduuri määramist, samuti järgnevad kohtumised arsti ja psühhoterapeudiga.

Soome noored emad joovad järjest rohkem alkoholi
Alkoholi tarvitavaid rasedaid on meie põhjanaabrite seas murettekitavalt palju.
Alla 25-aastased noored suitsetavad ja kasutavad joovastavaid aineid järjest sagedamini, selgus Lõuna-Soome lääni poolt korraldatud uuringus.
Raseduse ajal suitsetas iga päev 20% alla 25-aastastest ja 14% üle 25-aastastest. Suitsetajate arv on nooremas grupis viimase aasta jooksul kasvanud. 73% tervishoiutöötajatest vastas, et suitsetamine on noorte lapseootel emade puhul suur probleem. Veel tõsisem teema on seotud sellega, et rasedad tarvitavad alkoholi ja narkootilisi aineid.
1-2% kõigist lapseootel emadest tarvitab alkoholi pidevalt. Aeg-ajalt joob alkohoolseid jooke 15% alla 25-aastastest ja 12% üle 25-aastastest rasedatest.
Ligi neljandik uuringu käigus küsimustele vastanud meditsiinitöötajatest teatas, et silmnähtavalt on kasvanud nende rasedate arv, kes tarvitavad narkootikume. Suurim mure on selles, et narkoemad pole kontaktis ka arstidega ega saa vajaminevat meditsiinilist toetust.

Kuri viirus haarab enda küüsi enamiku naistest
Emakakaelavähki tekitav papil-loomiviirus ei põhjusta sageli mingeid haigustunnuseid, ütleb TÜ Naistekliiniku arst-õppejõud dr Aire Sekavin.
Milline viirus on HPV ehk papilloomiviirus?
HPV (human papilloma virus) ehk papilloomiviirus on viirus, mis võib muuta normaalse raku kasvajarakuks.
Papilloomiviirusi on üle 100 tüübi, osad tekitavad nahal ja limaskestadel healoomulisi muutusi - soolatüükaid ja kondüloome ehk näsasid, osad aga vähieelseid muutusi suguelunditel ja emakakaelal, mis võivad areneda vähiks.
Emakakaelavähi kõige olulisem riskifaktor on inimese nakatumine papilloomiviirusega.
Kui levinud on HPV?
Uuringute põhjal saab väita, et enamik suguelu elavaid naisi on nakatunud või olnud nakatunud selle viirusega. Täpse kaardistamise muudab raskeks võimalus, et tavaliselt hävitab organismi immuunsüsteem viiruse. Vaid väikesel osal naistest võib viirus püsima jääda ja need naised ongi vähist ohustatud. Mehed on viiruse edasikandjad ja põevad ise harva.

Glaukoomi arengut saab õige raviga pidurdada
Glaukoomist terveks ravida ei saa, kuid õige ravi korral saab nägemise säilitada, ütleb AS ITKH Silmakliiniku Silmapolikliiniku juhataja Tiia Jugaste
Mis on glaukoom ja kust on haigus endale nime saanud?
Glaukoom on silmahaigus, mille puhul kõrgenenud silmasisene rõhk kahjustab nägemisnärvi ja tekitab defekte ehk pimedaid alasid vaateväljas.
Termin glaukoom pärineb kreekakeelsest sõnast glaukos ehk rohekas. Ägeda glaukoomihoo korral, kui silmarõhk on väga kõrge, võib silmaava näida rohekana. Siit ka glaukoomi rahvapärane nimetus - roheline kae, kuigi kaega ei ole siin mingit seost.
Mis põhjustab glaukoomi teket?
Glaukoom on ealiste ja haiguslike muutuste tagajärg. Silmasisese vedeliku äravooluteed hakkavad teatud eas ahenema ja umbuma. Miks - seda täpselt veel ei teata. Kui vedeliku äravool on takistatud, tõuseb silmasisene rõhk ja kahjustub nägemisnärvi kiudude elutegevus, mis viib nende hukkumisele. Kärbunud närvirakud ei kanna edasi nägemisimpulssi ja selles kohas tekib vaatevälja defekt.

Gripihooaeg on alanud
Sel aastal on juba kinnitust leidnud esimesed laboratoorselt tõestatud gripijuhud.
Sageli peetakse või nimetatakse gripiks kõiki nohu, köha, palaviku ja kurguvaluga kulgevaid ülemiste hingamisteede viirusnakkusi. Enamjaol juhtudest on tegu siiski gripiviiruse "väiksemate õdede-vendade" - adenoviiruse, paragripiviiruse, RS-viiruse või rinoviiruse poolt põhjustatud infektsiooniga. Millega täpselt tegu, saab öelda vaid viroloogilise analüüsi alusel.
Hingamisteede viirushaigusi põetakse meie kliimavööndis suisa aastaringselt, selge haigestumise tõus tekib sügise saabudes. Hingamisteede viirusinfektsioonid on piisknakkused, mis kanduvad edasi aevastamisel ja köhimisel. Nakatunu on nakkus-ohtlik juba päev enne haigus-nähtuste ilmnemist ning 5-10 päeva pärast vaevuste teket.

Külmetust ja grippi saab ennetada! 
Eestisse jõudis looduslik toode külmetuse ja gripi ennetamiseks - Nasaleze Cold.
Taimsest tselluloosipulbrist ja karulaugust (Allium ursinum) valmistatud Nasaleze Cold moodustab sisse hingates nina limaskestal värvitu limataolise geeli, mis vooderdab nina seestpoolt ja toimib filtrina haigustekitajatele. Pulbristatud karulauguekstrakt vähendab veelgi nakatumise võimalusi ja lühendab külmetushaiguste kestvust. Toodet tuleks kasutada viiruserün-nakute ennetamiseks nakkus-ohtlikul ajal või kui on olnud kokkupuude haigustekitajaga.
Looduslik Nasaleze Cold on käsimüügiravim ja maksab apteekides orienteeruvalt 170 krooni.

USA tubakatööstused suurendavad klientide teadmata tasahilju nikotiinikoguseid
Harvardi ülikooli tervishoiuteadlased leidsid, et viimase kaheksa aasta jooksul on tööstused suurendanud nii nikotiinisisaldust kui ka muutnud sigarettide kuju, et suitsetaja saaks tõmmata enam mahve, vahendab Herald Tribune. Tagajärjeks on kiirem ja tugevam sõltuvus.
Ainuüksi Ameerika Ühendriikides sureb aastas 438 000 inimest suitsetamisest põhjustatud haigustesse. Neist 38 000 on passiivsed suitsetajad, vahendab Spiegel Online. Uuringu läbiviija Gregory Connolly sõnul tuleb põhjuseid otsida tubakatööstuste trikkidest, sest alates 1997.-2005. aastani on suitsude nikotiinisisaldust suurendatud keskmiselt 11% ehk 0,019 mg ühe suitsu kohta aastas. Teadlased avastasid, et seda olid teinud kõik neli suuremat sigaretitootjat, kusjuures kasv oli täheldatav kõikides sigaretiliikides.

AAVO KOKK: Ülemused, alamused ja terroristid
"Selles organisatsioonis on nii palju terroriste, kes tahavad mind pantvangi võtta." Niisugune tsitaat on artiklis "Kui oled saanud ülemuseks" ("Becoming the Boss"), mis ilmus Harvard Business Review jaanuarinumbris.
Terve ajakiri on seekord pühendatud ühele teemale - kuidas juht ennast kehtestab ja eksimustest üle saab. Terroristide tsitaadi ütleb tegelane, kelle nimi on Sally McDonald. Ta töötab ühes keemiaettevõttes ja on just saanud ülemuseks. Esimest korda elus. Ta asub uude ametisse, uskudes, et juhtidel on piiramatud võimalused öelda, kuidas asjad peaksid olema. Tegelikkuses avastab Sally, et juhi positsioon pole andnud talle mitte mingit lisavõimu. Pigem isegi vastupidi - mida iseseisvamate ja andekamate alluvatega on tegemist, seda suurem on vastuseis ülemuse ideedele.
Minu kolmapäevased autoritekstid ilmuvad ainult Päevalehe paberversioonis.

REIN TAAGEPERA: Valimissüsteemi tuleks muuta
Jaak Aaviksoo tegi 23. jaanuaril oma internetipäevikusse () sissekande "Valimisseadusest", kus küsis minu arvamust näiliselt kahe lihtsa valimissüsteemi kohta: esiteks, Eesti on jagatud 101 ringkonnaks, kus enim hääli saanud kandidaat võidab; teiseks, Eesti on üksainus valimispiirkond, kus 101 enim hääli saanud kandidaati võidavad.
Jaak Aaviksoo lisab: "Mina ei ole veendunud, et oleme leidnud parima valimissüsteemi." Mina sõnastaks selle veelgi kindlamalt: olen veendunud, et praegune süsteem pole parim. Praegune riigikogu valimissüsteem on liiga keeruline. Selle tootis poliitiline kauplemine Toompeal, kust valimissüsteemide asjatundjad eemale jäeti. Praegust valimissüsteemi on võimalik lihtsustada. Kas aga eelmainitud kahe süsteemi tulemused meeldivad, see jäägu iga lugeja enda otsustada. Nende toime oleks aga järgmine.
Esimene võimalus
Lihtenamus ühekohalistes ringkondades on levinud Briti taustaga maades. Mida väiksem on parlament, seda suurem on sellises süsteemis suurima erakonna ülekaal. Praktika kinnitab loogilist teooriat, et suurima partei kohtade arv on läbilõikes kohtade koguarv astmes 7/8. See tähendab, et suurimal erakonnal on Grenada saarel umbes kümme kohta 15-st (tervelt 69%!) ja Briti parlamendis ootaks umbes 289 kohta 650-st (45%), kuigi tegelikult on olnud natuke rohkem: 53%.

LAURI TANKLER: Ajateenistus üheksast viieni
Paar nädalat tagasi avalikuks tulnud videoklipid ajateenijate lollustest olid mulle üllatuseks. Ma ei eeldanud, et probleemid distsipliiniga kaitseväes tulevad välja just videomaterjali kaudu.
Kõige loogilisem oleks olnud mõni anonüümne kaitseväeteenistuse lõpetanu, kes "Pealtnägijas" varjatud näoga räägib, kuidas pataljonis alkoholi tarbiti ja käidi aeg-ajalt "hüppes naisi sebimas".
Need teemad oleks pidanud juba ammu välja tulema. Kõik noored inimesed tunnevad kedagi, kes tunneb kedagi, kes on selliseid lollusi teinud. Noored mehed räägivad uhkusega, kuidas hakati ajateenistuses "süsteemile" vastu, kuidas nad suutsid ära petta karmi korra, kuidas tehti asju, mida poleks tohtinud. Ma olen kuulnud väga palju lugusid sellest, kuidas ja mida on ajateenistuses tehtud. Peale selle teenisin ma ise Eestis, mistõttu olen olnud ka tunnistajaks alkoholi, narkootikumide ja relvadega seotud lollustele. Oli ainult aja küsimus, millal tuleb füüsilist tõendusmaterjali selle kohta, et lollusi tehakse.

Eesti - rikas riik? 
Praegu naudime eelmise kümnendi otsuste majandusvilju. Õigete otsuste tegemisel ei ole võimatu teostada Reformi-
erakonna plaani viia Eesti 15 aastaga Euroopa viie jõukaima riigi hulka.
Kuid Eesti ei saa vaimselt rikkaks. Eestlased on uhked, ise-
päised, konkureerivad ja kadedad. Eestlased ei näe teisi eestlasi enda ümber, ehk vaid teise eestlase autot või maja. Kustuma hakkab eestlaste ühtsustunne. On säilinud patriotism, mis õhutab enda kui eestlase eest seismist, mitte eesti rahvuse eest seismist.
Eesti demokraatia on veel noor ja ebaküps. Kas kõik see, mis toimub Toompeal, on noore demokraatia juures normaalne?
Koalitsioonipartnerid halvustavad üksteist, süüdistavad üksteist Eesti põhjalaskmise katses. Seda teeb ka suureks poliitikuks kutsutav Edgar Savisaar. Tuletagem meelde, et tema oli see, kes nõudis astmelist tulumaksu, mis oleks toonud kaasa välisinvesteeringute vähenemise ja kaotanuks praeguse maksusüsteemi, mis on nii erakordne, et isegi USA president George W. Bush toonitas selle funktsionaalsust. Nüüd ehib Keskerakond end võõraste sulgedega, kinnitades, et just nemad tagasid majanduskasvu, kuigi kõik teavad, et see tagati juba läinud kümnendil.

REPLIIK: 18 minutit katastroofist
Mullu 25. juulil jäi Rootsi Forsmarki tuumajaamas vaid 18 minutit puudu tõsisest katastroofist, väidavad eksperdid. Tuumajaamas toimus lühis, mille tulemusel jaam ei saanud enam voolu ja välja lülitusid ka kaks nn asendusgeneraatorit.
See peaks manitsema ettevaatlikkusele kõiki, kes unistavad tuumaenergia renessansist Euroopas. Täielikult ohutut tuumatehnikat pole, seda enam, et eksimine on inimlik. Ning isegi kui risk on nullilähedane, on see ikka ülisuur, sest nagu teame, on tuumaõnnetuse tagajärjed fataalsed. Kui Euroopa pöördub tagasi tuumaenergia poole, väheneb ilmselgelt motivatsioon arendada taastuvenergiat. Tõsi, tuumaenergia võib tunduda näiliselt odavam, kuid seda siiski vaid siis, kui selle hinna sisse ei arvestata kõiki kaudseid kulusid.

JUHTKIRI: Vanalinna tegelikud valitsejad
Esimesest korteriskandaalist sai legendiks Tiit Vähi lause: "Ma ei rikkunud ühtegi seadust, järelikult käitusin ma eetiliselt." Samas oli Vähi üks väheseid, kes reaalselt vastutama pidi - ta jäi korteriskandaali tõttu ilma peaministri kohast. Teise korteri-
skandaali kangelane Elmar Sepp väljus kohtust võitjana ja tegutseb pealinna poliitikas kui õige mees edasi. Jüri Oti puhul rauges asi aga süüdistuse aegumise tõttu.
ETV "Pealtnägija" paljastas, et korteritehingud pole jäänud eelmisse kümnendisse, neid tehakse samamoodi edasi. Skeem on lihtne: leidub üks "juhuslik" sundüürnik, kes saab "juhuslikult" linnalt just vanalinnas asuva korteri, mille ta saab erastada ja seejärel müüb sama "juhuslikult" mõnele sellesama linnavõimuga seotud tegelasele võileivahinna eest edasi.

Kütuse pumpamine Wesersternilt on alanud
Kell 20.00 alustati Wesersternilt kütuse ümberpumpamist tankerile Nimbus.
Operatsiooni juhib operatiivinfo- ja mereseirekeskuse ülem major Aleksandr Mamajev.
Rootsist appi kutsutud Nimbus lükati puksiir Protectori abiga Wesersterni kõrvale poordi ning ühendati edukalt voolik, mille kaudu pumbatakse karil olevast tankerist ümber 3000 tonni kütust. Mamajevi arvates võib olla piisav ka tankeri kergendamine väiksema koguse võrra, kuna veetase on antud hetkel lahes tõusnud ning tuul on vaikne
Ilmselt siiski ainuüksi tankeri kergendamisest ei piisa, et laev madalikult liikuma hakkaks. Otsused pukseerimise kohta langetatakse peale edukat pumpamist.
Wesersterni pardal viibiva piirivalve esindaja jälgib olukorda ja jagab operatiivset informatsiooni PVL-109 komandörile, kes on sündmuskoha juht. Aleksandr Mamajevi sõnul on olukord kontrolli all, reostust ei ole.

Michal: kaitseväeteenistus on kaotatud osa elust
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal põhjendas kutselise kaitseväe moodustamise vajadust sellega, et põhiseadusest tulenev kohustuslik kaitseväeteenistus on kaotatud osa elust.
"Mul on väga hea meel, et kaitseminister Jürgen Ligi tegi lõpuks teoks kaitseväelastele makstava toetuse tõusu, kuna kaitseväeteenistuse puhul on tegemist "vabatahtlikult" kaotatud 11-12 kuuga elust," ütles Michal ETV saates Foorum.
Michali sõnul on Eesti ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis nõuavad kutselise osa olemasolu kaitseväes.
"Ühiskonnal on kindlasti kallim see süsteem, mis annab halvema tulemuse ja ajateenistus vaieldamatult annab kehvema kvaliteediga tulemuse. Kutseline kaitsevägi põhimõtteliselt on ühiskonnale odavam kui ajateenistus," on öelnud Michali erakonnakaaslasest kaitseminister Jürgen Ligi.

Pealtnägija: linnalt on välja petetud 76 korterit
"Pealtnägija" tõi täna päevavalgele taas ühe räpase korteritehingu, milles ülikallite vanalinna korterite erastamiseks kasutati sundüürnikena esinevaid tankiste.
1993. aastal sai Maie Teedla Kadriorus Weizenbergi ja Köleri tänaval kolme tagastatud maja omanikuks ning sõlmis 1998. aastal tehingu Rene Reilega, kes lubas korterite eest ise hoolt kanda. St muretseda üüriraha, hooldus- ja kommunaalkulude eest ning 2001. aastani kõik ka toimis.
Kolme aasta möödudes hakkasid laekumised Teedla pangaarvele muutuma aga suhteliselt kaootiliseks. Lõpuks oli Reile võlg kasvanud juba 75 000 kroonini. Lisaks veel veearved, mille Teedla oli sunnitud ise ära maskma, kuna vastasel juhul oleks 26 korterit jäänud veeta.
Ootamatult teatas aga Rene Reile 2002. aasta saates A4, et ta on sundüürnik, kellel linn ei lase oma Toompeal asuvat korterit erastada, hoolimata sinna investeeritud 600 000 kroonist. Teedla andmetel oli Reilel tegelikult aga olemas isiklik korter Hagudi tänaval ning naist vihastas eriti asjaolu, nn musta auku loobitud raha nagu Reile seda ise nimetas, oli tegelikult tema saamata jäänud üüriraha.

Reporteri maaelulõikude eest maksab põllumajandusministeerium
Kanal 2 uudistesaates kajastatud maaelulõigud valmivad Rahvaliidu
Ringhäälinguseaduse järgi on igasugune sponsorlus uudistesaadetes aga keelatud, millest järeldub, et Kanal 2 võib olla rikkunud vastavaid seadusesätteid, teatasid Seitsmesed Uudised.
Kanal 2euudisteprogramm Reporter asus üle Eesti otsepildis lõike tegema läinud nädalast. Lõigu tootjaks on produktsioonifirma Filmimees. Täna saatis ministeerium laiali pressiteate, milles kinnitas, et ministeerium on asunud ühes telesaate ja Filmimehega maaelu kajastama. Rahast ministeerium teates juttu ei tee. Ministeerium soostus Seitsmeste Uudiste küsimustele, kas koostöö on rahaline, vastama vaid kirjalikult. Pressiesindaja Karina Loi vastusest selgub, et ministeerium toetab klippide valmistamist.

Omandireformi seadus tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks
Riigikohus rahuldas vabariigi presidendi taotluse ja tunnistas
Omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 lõike 3 kohaselt tuli Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eestis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendada riikidevahelise kokkuleppega. Riigikohus tunnistas selle sätte 12. aprillil 2006. aastal põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
Vabariigi president jättis riigikogus möödunud aasta septembris vastu võetud ORAS-e § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse, mis lõi kehtetuks tunnistatud sätte asemele uue regulatsiooni, välja kuulutamata
ja esitas riigikohtule taotluse tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

Ungari saatkond andis lendlehti levitanud eestlasele postuumselt medali
Ungari saatkond andis eile mälestusmedali eestlase Mart Haljaki perele, Haljak jagas 1956.aastal Ungari revolutsioonist ärgitatuna lendlehti nõukogude okupatsiooni vastu.
Eelmise aasta lõpul andis saatkond sama teo eest medalid juba kolmele eestlasele: Arne Leetile, Rein Viidasele ja Jaan Isotammele. Saatkond luges meeste tegude kohta Eesti Päevalehe artiklist "Ungari ülestõus pani Eesti noored lendlehti levitama" (28.10.2006). Medal määrati ka Mart Haljakile, kuid ei suutnud teda leida, kuna mees suri 1999. aastal. Ka sellest teatest luges Haljaki poeg Anti Haljak Eesti Päevalehest ning võttis seepeale saatkonnaga ühendust.
"Avaldame tunnustust härra Mart Haljakile selle eest, mida ta tegi 1956. aastal noore poisina," ütles vabaduse mälestusmedalit üle andes Ungari suursaadik Eestis T.E. Hr Istvan Mohacsi. "Ta ütles selgelt välja, et ka Eestis peaksid inimesed astuma välja oma õiguste eest."

Narva jõel tekitas jää kuhjumine üleujutuse
Narva jõgi kerkis täna umbes kahe meetri võrra üle tavapärase veetaseme.
Üle kallaste tõusnud vesi ujutas üle juurdepääsutee Illuka vallas asuvasse Kuningakülla ning ohustas madalamas kohas asuva kahe majapidamise keldreid.
Täna lõuna paiku teatati häirekeskusele Punamäe piirivalve kordonist, et Narva jõgi on Illuka vallas Kuningaküla juures üle kallaste tõusnud ning hakkab üle ujutama majade keldreid.
Sündmuskohale sõitnud päästekeskuse korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja teatel on Kuningakülla suunduv tee umbes 400 meetri ulatuses kaetud 30 cm kõrguse veekihiga ning mööda seda teed pole praegu võimalik jalgsi või väikese sõiduautoga külale ligi pääseda. Majade keldritesse pole vesi pääsenud.

Homsest muutuvad dokumendifoto nõuded
1. veebruarist hakkavad kõikide Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) poolt väljastatavate dokumentide fotodele kehtima uued nõuded.
Foto ei tohi olla tehtud varem kui kuus kuud enne KMA-le esitamist ning selle alusel peab olema võimalik isikut üheselt tuvastada.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse fotonõudeid kehtestavast määrusest peab isiku nägu olema fotol kujutatud selge detailsusega, samuti peab näokujutise suurus vastama kindlatele mõõtudele. Nõuded on kehtestatud eelkõige fotode kvaliteedi tõstmiseks ja ühese isikutuvastuse tagamiseks.
"Uuenenud kvaliteedinõudeid on vajalik teada vältimaks olukorda, kus esitatud foto ei sobi dokumendi trükkimiseks. Uuenenud nõuded on suuremas osas tehnilist laadi ja oluline on fotograafide teadlikkus, samas peavad ka inimesed ise veenduma, et saavad fotograafilt nõuetekohase foto," ütles KMA Põhja regionaalosakonna juhataja Ulvi Sööl.

Rootsi tanker Nimbus saabus Kopli lahele
Kopli lahele on saabunud Rootsi tankeri Nimbus, et saaksid alata ettevalmistused kütuse ümber pumpamiseks Wesersternilt.
Tanker Wesersternon endiselt kergelt kreenis, kuid mingit ohtu see kapteni sõnul ei tekita.
Kütuse ümber pumpamine algab hinnaguliselt kahe kuni kolme tunni pärast. See on Põhja piirivalvepiirkonna ülema Tõnu Hundi sõnul tavapärane protseduur.
Pumpamiseks kuluvat aega on aga raske hinnata, kuna kõige suuremat rolli mängivad seejuures ilmastikuolud. Tuule tugevusest sõltub pumpamiseks valitava trossi jämedus, jäikus ja arv ning neid otsuseid langetavad jooksvalt protseduuri teostajad.
Sündmuskoha juht on piirivalvelaeva 109 komandör. Pumpamise ajal on Wesersterni pardal piirivalve esindaja.
Piirivalve roll antud juhtumi juures on reostusohu jälgimine ja valmisolek võimaliku reostuse kõrvaldamiseks. Reostusohu puhuks on reageerimisvalmis ka reostustõrjelaev Balti Laevaremonditehase sadamas.

Väinameres peatatakse ajutiselt laevaliiklus
Alates reedest 9. veebruarist on Väinamerel seoses jääteede rajamisega laevaliiklus ajutiselt peatatud.
Seoses kavandatavate riiklike jääteede rajamisega mandri ja saarte vahele peatab Veeteede amet Maanteeameti taotluse alusel ajutiselt alates 9. veebruarist 2007 kella 00-st Väinameres laevaliikluse Virtsu - Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla - Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru - Triigi laevateest ida poole jääval merealal.

Põllumajandusministeerium tellib 150 hõbedast teenetemärki
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo laseb 134 000 krooni eest valmistada 150 hõbedast teenetemärki.
Kolme erinevat tüüpi teenetemärgid on hõbedast ning kahekihilised, millest esimene kiht on kuumemail rukkilille kujutis ja teine kiht on ümmargune detail kullatud logoga.
Märgid on sinised (50 tk), hõbedased (50 tk) ja kuldsed (50 tk). Teenetemärgi juurde kuulub ka sametsisuga nahkkarp, mille peal on vastavalt märgi tüübile kas kuldne, hõbedane või sissepressitud põllumajandusministeeriumi logo.
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karino Loi sõnul antakse sinine teenetemärk ministeeriumi või tema valitsemisala riigiasutuse teenistujale silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest, hõbedane teenetemärk antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas ning kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel.

Riigikogulased jagasid oma soovide järgi 202 miljonit krooni
Keskerakondlase Heimar Lenk'i rahatšeki kinkimise taga on riigikogu parteide vaheline kokkulepe jagada avalikkuse ees varjatult üle 200 miljoni krooni ning teha seda oma soovide kohaselt.
2007. aasta riigieelarve arutelul võeti algselt pensionireservile mõeldud summast 202 miljonit krooni ning jagati 5 partei - seega nii koalitsiooni- kui opositsiooniparteide vahel. Iga partei sai talle antud summa oma soovide kohaselt, teatasid TV3 "Seitsmesed Uudised".
Rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Meelis Atonen tunnistas TV3 Uudistele rahajagamist ja eelnevat kokkulepet igale parteile eraldatud summa osas. "Selge on see, et kui poliitilise kokkuleppe järgi on jaotatav summa 200 miljonit ja erakondi, kes jagavad, on suurusjärk viis, siis mingid kokkulepped on olemas."
Atoneni sõnul lepiti kokku, et raha antakse investeeringuteks, mitte tegevuskuludeks. Muus osas olid riigikogu saadikud oma soovide esitamisel vabad.

Kalamehed: Balti elektrijaama lähedal on reostus
Balti elektrijaama soojast väljavoolukanalist on viimastel päevadel leitud hulganisti surnud kalu, samas on kanalis nähtav mingi sinine aine, mis on tõenäoliselt kalade hukkumise põhjuseks.
Tõkkepuuga eraldatud kanali juurde Balti Elektrijaama turvatöötajad ajakirjanikku minna ei lubanud. Igapäevaselt mööda oma radu teisel pool tõkkeid kanali ääres kalastamas käivad mehed on viimastel päevadel korduvalt leidnud suuremal hulgal surnud kalu. Samuti märgati mingit sinist ollust, nii vees kui ka kanali kallastel, mis kalameeste arvates ongi kalade surma põhjustanud.
Samas lähedal teise kanali kaldal suvilat omav Anatoli, kes ise elektrijaamades töötab, sõnas, et see on omainimestele ammu teada, et sealtkaudu satuvad loodusesse elektrijaama katelde puhastamiseks kasutatavad jäägid. "See sinine keemia on tõenäoliselt katlapesujääk, seal on sees fenoolid ja kes teab mis kõik veel," ütles Anatoli.

Uus kord muudab vara varjamise kurjategijatele raskemaks
Esimesest veebruarist jõustuv seadus kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimise korra kohta lihtsustab tunduvalt ebaseaduslikult saadud tulu äravõtmist.
Uue seaduse järgi kuulub konfiskeerimisele kogu kuriteo või väärteoga saadud vara, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask.
Seni oli võimalik konfiskeerida vaid vara, mis on otseselt saadud konkreetse kuriteo toimepanemisest. Justiitsminister Rein Langi sõnul sellisest käsitlusest üksi ei piisanud. "Vara kirjutamine sugulaste ja tuttavate nimele ei tohi välistada kuritegeliku tulu äravõtmist kurjategija kontrolli alt. Uue seadusega muudetakse ka vara konfiskeerimise aluseid ehk siis kuriteo või väärteoga saadud vara kuulub reeglina alati konfiskeerimisele. See edastab väga selgelt sõnumit, et süütegude toimepanek ei ole tasuv tegevus," ütles Lang.

Smuuli tee viadukti remont ei mõjuta elektrirongiliiklust
Seoses muudatusega ehitustööde tehnoloogias ei mõjuta Smuuli tee viadukti ehitamine üle raudtee 3. ja 4. veebruaril elektrirongide liiklust.
Seetõttu jääb ära varem planeeritud ning välja kuulutatud elektrirongide asendamine bussidega Aegviidu suunal, teatas Elektriraudtee.
3. ja 4. veebruaril sõidavad kõik elektrirongid tavapärase sõiduplaani alusel.

Peipsi järve jääle minek on 3. veebruarist keelatud
Kirde piirivalvepiirkonna ülem, kolonel Aimar Köss keelas 3.-11. veebruarini Peipsi järve jääle mineku halbade jääolude tõttu ja eesmärgiga tagada inimeste turvalisus.
Eelmise nädala lõpus tekkinud umbes 60 kilomeetri pikkune ja kuni kuue kilomeetri laiune pragu on kaetud õhukese, kuni viie sentimeetri paksuse jääga. Oodatav sula, tuule tugevnemine ja suuna muutus ning viimastel päevadel sadanud paks lumekiht takistavad kindla jää kiiret moodustumist, teatas Kirde piirivalvepiirkonna pressiesindaja.
Järvel on jää, kuid see pole kindel, seda kinnitab ka läinud nädalavahetusel toimunud päästeoperatsioon.
"Kahjuks pole talvise kalapüügi huvilised võtnud kuulda meie soovitust järvele mitte minna, seepärast otsustasime äärmusliku abinõu tarvitusele võtta - keelasime igal pool jäälemineku 3.-11. veebruarini. Otsus võeti vastu vastavalt lähipäevade ilmaennustusele ja sellele, et nädala algul muutus olukord järvel halvemaks: liiga õhukese jääga kohti katab paks kohev lumi ning ohtlikud kohad pole näha," lisas pressiesindaja.

Rahvuskala konkursi liider on räim
Esmaspäeval alanud rahvuskala konkursi lõppvoorus on tänase hommiku seisuga rohkem kui 20 000 inimest hääletanud, konkursi liidriks on hetkel räim, kes on pälvinud üle 30% vastajate soosingu.
Rahvuskala kandidaatideks on kilu, räim, ahven, haug ja lest ning oma lemmiku saab valida lehel www.kalateebhead.ee kuni 11. veebruarini.
Konkursi võidukala selgub arvestades nii hääletuse tulemusi kui ka ekspertžürii arvamust ning võitja kuulutatakse välja enne vabariigi aastapäeva.
Rahvuskala konkurss on osa Eesti Kalaliidu kommunikatsioonikampaaniast "Kala teeb head!", mille eesmärgiks on tõsta eestlaste teadlikkust kala söömise kasulikkusest ning ärgitada eestlasi kalatooteid rohkem tarbima.

Noored varastasid kasutatud riiete kauplusest kasiinoraha
Kaks noormeest varastas Tartus ühe päeva jooksul kaks korda kasutatud riiete kauplusest kasiinoraha.
Teisipäeval kella 16.30 paiku varastasid kaks noorukit Aleksandri tänava kasutatud riiete kauplusest leti tagant kassaraha umbes 400 krooni ja müüja mobiiltelefoni Nokia, teatas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja.
Müüja jooksis poistele järele ja leidis näppajad üles lähedalasuvast kasiinost. Turvamehed pidasid poisid kinni ja andsid politseile üle.
Politsei kuulas Andrese (s 1983) ja Sveni (s 1983) kahtlustatavana üle ning uurimise käigus selgus, et mõni tund varem varastasid poisid Jalaka tänava kasutatud riiete poest samuti kassaraha 400 krooni.

Harjumaal avastati suures koguses salasigarette
17. ja 18. jaanuaril avastati peeti Harjumaal kinni kaks autot, milles avastati kokku 272 800 Vene päritolu salasigaretti.
18. jaanuaril kontrolliti Harjumaal Tartu maantee ääres asuvas tanklas seisnud kaubikut, mille kaubaruumis avastati kokku 199 800 Vene maksumärkidega sigaretti. Arreteeriti kolm isikut, kellest ühe kodu läbiotsimisel Järvamaal leiti veel 115 plokki sigarette ning lisaks ca 95 liitrit siniste korkidega plastikpudelitesse villitud salaviina.
Eelmisel päeval peeti Harjumaal kinni sõiduauto Ford Mondeo, mille pagasiruumist ja salongist leiti 73 000 Vene maksumärkidega sigaretti LM ja Arktika.
Ajavahemikul 13. - 23. jaanuar avastati Eestis kokku 330 860 salasigaretti.
Mitmel korral olid sigaretid peidetud Venemaalt Eestisse saabunud autode keredetalide sisse ning kütusepaakidesse. Ühel korral avastasid tollitöötajad kodaniku keha ümber spetsiaalselt õmmeldud koti 2800 sigaretiga.

Läänemaal murti maha lambakari
Noarootsi vallas murdis ööl vastu teisipäeva tundmatu loom maha lambakarja.
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja teatel on Hosby külas talu karjamaal maha murtud kümme lammast ja kaheksa talle. Politseile avalduse teinud isiku hinnangul on kahju 18 000.- krooni.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks väärteomenetlust.

Karile sõitnud tanker on vajunud kreeni
Esmaspäeva õhtul Kopli poolsaarel karile sõitnud Suurbritannia tanker Weserstern on vajunud kreeni.
Tankeri kapten on Rootsist tellinud tankeri Nimbus, mis pumpab osa kütust Wesersternilt ümber. Nimbus peaks sündmuskohale saabuma täna pärastlõunal kell 15-16 paiku, vahendas piirivalve operatiivinfo- ja mereseirekeskuse ülem Aleksandr Mamajev. Helsingist tellitud puksiir Protector jõudis kohale eile õhtul.
Tankeri vasakus küljes on tuvastatud kaks auku diameetriga 40 sentimeetrit. Piirivalve pressiesindaja teatel võisid augud tekkida merepõhjas kivi pihta sõitmisel.
Piirivalve kinnitusel reostusohtu siiski jätkuvalt ei ole. Sündmuskohal on pidevalt absorbentpoomiga varustatud piirivalvelaev PVL-107, pärastlõunal jätkab samas ülesandes PVL-109. Piirivalve helikopter on hetkel sündmuskohal samuti olukorda kontrollimas. Seirelennult saabunud piirivalve helikopteri info kohaselt reostust ei tuvastatud, kuid tanker on väikeses kreenis.

Eesti Pank laseb täna käiku uued 10-kroonised rahatähed
Keskpank laseb kolmapäeval, 31. jaanuaril käiku uue seeria muutunud turvaelementidega 10-kroonised rahatähed, uus seeria 2-krooniseid rahatähti on juba käigus.
Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve ütles ETV saatele Terevisioon antud intervjuus, et uutel rahatähtedel asetseb seerianumber nüüd raha tagaküljel ja esiküljel on paremal alanurgas kombitav turvamärk vaegnägijatele, vahendab ETV24.
Muutunud on ka uue 10-kroonise vesimärk. Kui varasematel seeriatel oli kolme lõviga vesimärk, siis 2006. aasta seerial on Jakob Hurda portree kujutisega vesimärk. Kokku on 2006. aasta 10-kroonistel 14 turvamärki.
Uue seeria 10-kroonised rahatähed trükkis 2006. aastal Thomas De La Rue (Suurbritannia) oma trükikojas Maltal. Uutel 10-kroonistel on aastaarv 2006.

Tundmatu üritas keset päeva kesklinnas väikelast röövida
Üheksa-aastane poiss pidi reede keskpäeval Viljandis appi kutsuma möödakäijaid, et takistada võõrast naist, kes üritas poe ukse tagant ära viia tema poolteiseaastast venda.
Gitta Nazarova läks reedel kella 11 paiku Savi tänaval Viljandi hambakliiniku all asuvasse kulinaariapoodi, kirjutab Sakala.
Veidi pärast seda, kui poe uks oli ema selja taga sulgunud, astus vankri juurde keegi tundmatu naine ja tahtis hakata sellega ära minema, kui üheksa-aastane poiss püüdis teda takistada, hakkas tundmatu väitma, et vanker ja laps kuuluvadki talle.
Vastuvaidlemise peale pakkus naine poisile sadat krooni, et too vaikiks. Kui tundmatu asutas ikkagi vankriga lahkuma, palus poiss abi kahelt vanemalt naiselt, kes parajasti mööda kõndima juhtusid ning suuremast tähelepanust ehmunud tundmatu otsustas põgeneda
Reede pärastlõunal teatas Gitta Nazarova juhtunust politseile, kes alustas vahejuhtumi info kogumist. Seni pole teada, kes võis olla tundmatu naine, kes üritas vankrit ära viia.

Pärnu keskfraktsioon soosib ülejooksmist
Pärnu linnavalitsus saatis volikogusse linna põhimääruse muutmise ettepanekud, ühe ettepaneku kohaselt oleks fraktsioonist lahkujatel lubatud astuda teise fraktsiooni.
Seni lubab linna põhimäärus fraktsiooni kuuluda vaid nendel volikogu liikmetel, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirjas, kirjutab Pärnu Postimees.
Volikogu liige võib oma volituste kehtimise ajal kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

Oru põhikooli õpilased külmetavad klassides
Oru põhikooli pedagoogid on pidanud kolm nädalat tunde lühendama - klassides on vähem kui 15 kraadi sooja, kirjutab Põhjarannik.
"Meie maja on vana, kuid eelmisel kahel aastal pole sellega probleeme olnud," ütles kooli direktor Jevgeni Kuznetsov. "Spetsialistid püüavad põhjust leida, kuid kuna selleks tuleb küttesüsteem välja lülitada, siis teeme seda nädalavahetusel või õhtuti ning seetõttu kulgeb protsess aeglaselt."
Tunnid on lühendatud 35 minutile ja selle üle on hea meel ilmselt vaid nendel õpilastel, kes ei saa veel aru, et õppekava tuleb omandada täies ulatuses. Õpetajad istuvad ruumides mantlites, õpilased on nagu kubujussid. Nad ütlevad, et koolis on kogu aeg jahedavõitu olnud ja nad on sellega juba harjunud. "Kuid nii külm nagu praegu pole veel kunagi olnud."

Saatkonnas maganud mees sai trahvi
Põhja politseiprefektuur määras trahvi mehele, kes narkouimas magas Tallinnas Soome saatkonnas.
27aastane Soome kodanik Kenias magas saatkonnas mullu oktoobris, kirjutab SL Õhtuleht.
Politsei toimetas mehe politseiosakonda, kus talle vormistati väärteoprotokoll narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Põhja prefektuuri pressiesindaja Julia Garanža sõnul määrati Keniasele trahv, mille suurust ei avalikustata.

Uuring: Moskvaga peaks järeleandlikum olema
Rahvaküsitluse kohaselt peaks Eesti olema poliitilises suhtluses Venemaaga järeleandlik ning esikohale tuleks seada majandushuvid.
Vastusevariandiga "Eesti peaks poliitilistes suhetes Venemaaga tegema enam järeleandmisi, seades esikohale majanduslikud huvid" nõustus 47 protsenti 500 küsitletust, eestlastest arvas nii 34, muude rahvuste esindajatest aga 73 protsenti, kirjutab Postimees.
40 protsenti küsitletust leidis, et Eesti peaks olema suhtluses Venemaaga jäigem, isegi kui see kahjustaks Eesti majandushuve, eestlaste hulgas oli nii arvajaid 55, teiste rahvuste esindajate hulgas 10 protsenti.
Küsimusele, kas Eesti peaks pronkssõduri küsimuses arvesse võtma ka Venemaa reageeringut, vastas jaatavalt 50 protsenti küsitletutest. 43 protsenti leidis, et Eesti ei peaks selles küsimuses Venemaad kuulda võtma.

Viru-Nigula tuuleelekter tuleb vabariigi aastapäevaks
Tüükri külas asuv tuulepark hakkab katma kuni sajandikku Eesti energiavajadusest.
Täna võivad Narva poole sõitjad Viru-Nigula kandis näha erilist vaatepilti: Eesti suurimas tuulepargis tõuseb torni otsa ligi sajameetrise läbimõõduga tiivik.
"Annaks taevas, et tuult poleks enam kui kümme meetrit sekundis, sest muidu jääb töö seisma," selgitasid ehitajad eile ehitusplatsil taevasse tõstmist ootava tiiviku juures. Sprindidistantsi pikkused labad ootasid maa peal. Kraana vedas 15 meetri kõrguse betoonaluse tippu metallist tuulikukarkassi. Hiiglasuure autokoormana ootas sama teed generaator.
Tüükri küla platool tihti puhuvad tuuled annavad tunnistust õigest paigavalikust. Paraku on ka töid takistanud tuulel oma osa selles, et esimeste lootuste kohaselt mullu oktoobriks valmima pidanud tuulepark veel energiat ei anna.

Rootsi teadlased: Estoniasse tulvas minutis 1200 tonni vett
Teadlaste hinnangul pidi laeva pääsema vett lisaks vöörivisiirile ka mujalt.
Göteborgi Chalmersi ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et uppuvasse Estoniasse tuli vett sisse kaks korda rohkem ja kiiremini kui laevanduskomisjoni ametlik raport väidab.
Valitsuse tellitud uurimist juhtiva Claes Källströmi sõnul tuli Estonia autotekile vett sisse 1200 tonni minutis, teatas Sveriges Radio. See järeldus on vastuolus laevanduskomisjoni raportiga, mille kohaselt voolas ärarebitud visiiriga laeva minutis sisse 300-600 tonni vett.
"Me oleme kindlad, et laeva tuli sisse palju rohkem vett, kui laevanduskomisjoni raportis kirjas on," ütles Claes Källström.
Varem on Chalmersi uurijad leidnud, et ka Estonia küljelivajumine toimus kiiremini ja umbes kümme minutit varem, kui rahvusvaheline laevahukukomisjon JAIC oma lõppraportis väidab.

Minister surub vana tuttavat muinsuskaitseameti juhiks
Kalev Uustalu sobivust ametisse arutab täna riigikantselei juures
Kultuuriminister Raivo Palmaru tegi ettepaneku edutada muinsuskaitseameti peadirektoriks oma endise ülikoolikaaslase Kalev Uustalu, kes praegu on peadirektori kohusetäitja.
"Ta oli pooleks aastaks kinnitatud kohusetäitjaks ja oli vaja teha otsus, mis on ka tehtud," ütles minister Palmaru, kes saatis vastava sisuga taotluse kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonile. "Kalev Uustalu on väga hästi toime tulnud ja tal on õnnestunud likvideerida uskumatu segadus, mis pärast Agne Trummali (2005. aasta hilissügisel hukkunud muinsuskaitseameti peadirektor - toim) surma on ametis olnud," ütles Palmaru.
Ministri sõnul toetavad seda kava ka muinsuskaitsega seotud inimesed. "Igal juhul need, kellega ma olen rääkinud," ütles Palmaru.

Karile sõitnud tankeri kütus pumbatakse ümber
Esmaspäeva õhtul Kopli poolsaarel karile sõitnud Suurbritannia tankerit otsustati mitte pukseerima hakata ning omanik otsib praegu võimalusi laevalt 3000 tonni kütuse ümberpumpamiseks.
Tankeri kindlustusfirma esindaja ja sõltumatu spetsialist hindasid olukorda ja otsustasid mitte hakata tankerit madalikult pukseerima, kuna alus on jätkuvalt merekõlblik.
Suurbritannia lipu all sõitev tanker Weserstern sõitis Kopli poolsaare tipust 600 meetri kaugusel karile esmaspäeva õhtul kell 18.06. Vene-Balti sadamast lootsiga väljunud Wesersterni pardal on kokku 10 000 tonni diisli kütust. Karile sõitnud tanker on kahepõhjaline ja seega kapteni hinnangul reostusohtu ei ole. Piirivalve helikopterimeeskond kinnitas reostuse puudumise (parandusena lisatud sõna "puudumise").

Marimaal rünnati rahvusliidri abikaasat
Möödunud nädalal rünnati Marimaa pealinnas Joškar-Olas Mari nõukogu esimehe Vladimir Kozlovi abikaasat. Galina Kozlova on Mari rahvusliku organisatsiooni Mari Ušemi (Mari liidu) juhatuse liige ja kirjandusajakirja Ontšõko (Edasi) toimetaja.
25. jaanuari õhtul tungis Kozlovale kallale tundmatu, umbes 25-aastane mees, kes laskis talle mitu korda näkku närvigaasi. Seejärel hakkas ta ära rebima kotti, millest kannatanu aga lahti ei lasknud. Kotis olid Mari Ušemi koosolekute protokollid ja ühe mari kirjaniku käsikiri.
Ründaja lohistas ohvrit mööda asfalti, pekstes teda vastu pead ja lastes talle näkku närvigaasi. Raha Kozloval kaasas polnud, samuti polnud tal silmatorkavaid ehteid ega väärtuslikke rõivaid. Sellepärast oletab Mari Ušemi juhatus, et rünnak ei olnud tavapärane tänavakuritegu.

Tankla lükkas lume pimedate teele
Tallinnas aadressil Tondi 8a asuvad Põhja-Eesti pimedate ühing ja Eesti pimedate raamatukogu, mille kõrval paikneb Favora tankla.
Esmaspäeva hommikul tabas majja tulijaid ootamatus - tankla territooriumi puhastajad olid kõnniteele, mida mööda liiguvad pimedad inimesed, kuhjanud enam kui meetrikõrguse ja mitme meetri pikkuse lumevalli. Nägemispuudega inimestel oli tublisti tegemist, et hoone juurde jõuda.
Pimedate ühingu tegevjuht Priit Kasepalu helistas esmaspäeval tankla ülemale, kes lubas asja samal päeval korda ajada. Eile oli pilt aga endine - Kasepalul tuli leida tee üle lume.

Kõlvatust rahajagamisest sai valimiskampaania osa
Koalitsioonikaaslased mõistavad hukka Heimar Lengi autud valimistrikid.
Isegi karastunud poliitikuid suutis jahmatada keskerakondlane Heimar Lenk, kes jagas hiljutisel valimiskampaania üritusel suure-jooneliselt maksumaksja raha kui enda oma.
Lenk andis Postimehe andmetel Lõuna-Eesti valijate püüdmiseks korraldatud peoõhtul üle 100 000-kroonise sümboolse tšeki Räpina pensionäride seltsile ja teise, 50 000-kroonise tšeki Räpina laste tantsukooli harjutustoa tarbeks. Summad ise tulevad riigieelarvest, täpsemalt sotsiaalministeeriumile ja haridusministeeriumile eraldatud vahenditest.
Sõerd: jabur käitumine
"Selline tegevus mitte ainult ei ületa hea tava piire, vaid on lihtsalt jabur," ütles Brüsselis viibiv rahandusminister Aivar Sõerd. SDE aseesimehe Eiki Nestori sõnul näitas Lenk vaid lugupidamatust valijate vastu. "Poliitik võiks olla oma valijatest paremal arvamusel," märkis rahanduskomisjoni kuuluv Nestor. Komisjoni esimees Meelis Atonen hindas Lengi teguviisi ülimalt sündsusetuks. "See on väga skandaalne ja inetu. Tegu on kõigi maksumaksjate rahaga," märkis Atonen. Reformierakonna aseesimehe väitel ei anna poliitikule enda nimel tšekkide jagamise õigust see, et ta on riigikogus aidanud kaasa mõne ettepaneku läbiminekule.

 "Pealtnägijat" aidanud mehele pandi uksematile ähvarduskiri
Ähvarduse saanud mees pöördus politseisse, et selguks kirja saatja ja tema kavatsused.
Jaanuari alguses telesaate "Pealtnägija" võttemeeskonda ja ajakirjanik Mihkel Kärmast munitsipaalametniku Indrek Ahlbergi korteriskandaali uurimises aidanud meesterahvale saadeti ähvarduskiri.
Kärmase ja Ahlbergi majanaabri kohtumisest jäädvustatud fotost oli tavalisele A4-formaadis kirjapaberile tehtud suur väljatrükk ning sellele oli viltpliiatsiga kirjutatud mitmeti mõistetav sõnum: "Kitse koht on metsas." ("Kits" tähendab vanglažargoonis pealekaebajat - toim.). Lisaks oli noolega viidatud majaelanikule. Kiri oli möödunud pühapäeva hommikul jäetud Ahlbergi naabri uksematile, kust selle avastas peretütar.
Telesaate "Pealtnägija" toimetaja Rasmus Kagge ütles, et ähvarduskirja saanud mees aitas Kärmasel ja võttemeeskonnal siseneda Pikk 41 hoovi, et filmida mõned katteplaanid. Pikk 41 majas elab Mustamäe linnaosa vanema asetäitja Indrek Ahlberg. Just sellest, kuidas pikaaegne munitsipaalametnik endale aasta eest üliodavalt korteri ostis, "Pealtnägija" möödunud nädalal rääkiski.

Astok unistab Vanemuise kujust Emajões
Tartu linnavolikogu aseesimees Hannes Astok tegi oma ajaveebis ettepaneku paigaldada Ema-jõkke Mati Karmini tehtav Vanemuise skulptuur.
"Oleks ju igavesti lahe. Ja üldse mitte hullem kui Tauno Kalevipoja-paroodia, millega Tallinna lahte täita tahetakse," kirjutas Astok. Päevalehele ütles Astok eile, et tegemist on irooniaga. "Samas on praegu hullumeelsete ideede teostumise aeg, ja mine tea, äkki see kuju Emajõkke lõpuks paigutataksegi," lisas Astok.
Karmini skulptuuri eskiisi kirjeldas Astok järgmiselt: "Vanemuine surfaks siis keset jõge, vahtu tuleks kandle alt nagu turboga, kinni hoiaks ta kandlekeeltest. Skulptuur sümboliseeriks keha ja kultuuri ühtsust ning asjade muutumist ajas."

Madagaskaril tapeti Bin Ladeni sugulane
Tundmatud mehed tapsid täna hommikul Madagaskaril Osama bin Ladeni õemehe Mohammed Jamal Khalifa.
Tapetu venna, Malek Khalifa sõnul oli tapja eesmärgiks röövida tema venda, kes tegeles Madagaskaril vääriskivide kaevandamise ja müümisega, vahendas Reuters.
Maleki sõnul tungisid 20-30 relvastatud meest tema venna koju ning lasid ta "külmavereliselt" maha ning võtsid kaasa tema vara.
"Me ei oma siiani sündmusest täielikku ettekujutust," ütles Malek Dubai Al Arabiya televisioonile. "Ma ei arva, et see oli poliitilistel põhjustel," lisas ta.
Politsei sõnul leidis mõrv aset Tuleari linnas, 650 km kaugusel Madagaskari pealinnast Antananarivost. Ründajaid oli 10
Kuulduste kohaselt võis Jamal rahastada Afganistani mässajate rühmitust Abu Sayyafi, mida Jamal aga emailis eitas.

Veronica Berlusconi nõuab mehelt avalikku vabandamist
Itaalia ekspeaministri Silvio Berlusconi naine Veronica saatis ajalehe La Repubblica peatoimetajale avaliku kirja ja nõudis oma mehelt vabandamist.
Veronica Berlusconi sõnul tema mees viibides pidulikul õhtusöögil flirtis noore staari Mara Carfagna'ga, vahendas RIA Novosti ajalehte La Repubblica.
Tema väitel ütles Silvio Marale avalikult: "Kui ma ei oleks abielus, siis võtaksin sind kohe naiseks!"
Veronica ei rahuldu isikliku vabandamisega, kuna käsitleb seda tema väärikuse solvamisena ja nõuab avalikku vabandamist.

Briti politsei paljastas terrorivandenõu
Suurbritannias arreteeriti terroristlikus vandenõus süüdistatuna kaheksa inimest: väidetavalt tahtsid vandenõulased ära röövida ühe moslemist sõjaväelase, teda siis piinata ja lõpuks tappa.
Politsei arreteeris Birminghamis kaheksa inimest, kes väidetavalt korraldasid vandenõu ühe Briti relvajõududes teeniva inimese röövimiseks, vahendab Reuters.
Reuters lisab veel, et meedia andmetel olevat vandenõu eesmärgiks olnud sõjaväelase röövimine, piinamine ja lõpuks tema "Iraagi stiilis" hukkamine, mis tähendab - sõjaväelasel oleks pea maha võetud. Kõike seda oleks vandenõulased filminud ja siis video netti riputanud, väidab Briti telekanal SkyNews.
SkyNews'i andmetel oli vandenõu objektiks noor, kahekümnendates eluaastates moslemist sõdur, kes muuhulgas on ka Afganistanis teeninud. Terroristliku vandenõu korraldajad on telekanali andmetel pärit Pakistanist.

Euroopa Liit seadis eesmärgiks kliimamuutuste pidurdamise
Euroopa Komisjon avalikustas plaani, mis kohustaks energiafirmasid rohelist energiat tootma ning vähendaks kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 10 % võrra.
Komisjon lubas teha ettepanekuid kütuse kvaliteeti reguleeriva direktiivi muutmiseks, mis kohustaks ettevõtteid enam rohelist energiat tootma ja kasutama, et vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 10 % võrra 2020. aastaks, teatas BBC.
Plaani õnnestumise korral satuks igal aastal atmosfääri 100 miljonit tonni vähem CO2.
"See on üks olulisematest sammudest saavutamaks eesmärki, mille komisjon on endale initsiatiiviks võtnud, et võidelda globaalse kliimamuutuse vastu," ütles keskkonnavolinik Stavros Dimas ja lisas, et see paneb proovile Euroopa liidrite suutlikkuse poliitilisi prioriteete konkreetseteks väljunditeks muuta.

The Wall Street Journal: edusammud Bagdadis
Tänase USA ajalehe The Wall Street Journali juhtkiri kajastab Iraagi valitsuse tehtud edusamme Badgadis.
Kapitooliumi asunikud on ilmselt väga hõivatud uue Iraagi-poliitikale õigustamisega, et ei ole märganud viimase aja edusamme Iraagis.
Nouri al-Maliki juhitav Iraagi valitsus on olulise sammu võrra edasi liikunud ning saanud parlamendilt toetuse Bagdadi julgeolekuplaanile. See tähendab, et šiiidi, sunni ja kurdi kogukonnad on saavutanud kompromissi uue strateegia rakendamiseks.
Bagdadi julgeolekuplaan on juba õnnestumas, sest paljud sunni sõdalased on pealinnast mahasurumise hirmus põgenenud.
Nädalavahetusel asetleidnud lahingus saavutasid Iraagi ja USA väed mässuliste üle suure võidu. Kuigi paljud vaatlejad pidasid lahingut Iraagi väeüksuste põrumiseks, sest nad ei saanud ilma ameeriklasteta hakkama, suutis Iraagi armee operatsiooni koordineerida ning vaenlast võita.

The Independent: süüdi tuleb mõista rohkem kui 6% vägistajaid
The Independent kirjutab, et süüdi mõistetakse vaid 6% vägistamis- süüdistusega kohtu alla antud meestest ja ajaleht arvab, et ülejäänud 94% pole mitte süütud, vaid asi on lihtsalt halvas politseitöös.
Tänase Suurbritannia päevalehe The Independenti juhtkiri arutleb naiste, vägistamise ja selles kuriteos süüdi mõistmise üle. Ajaleht nendib, et praegu on vägistamistest politseisse teatavate naiste arv suurem kui kunagi varem. Samas mõistetakse süüdi ainult 6% vägistamissüüdistustega kohtu alla antutest. Kas siis ülejäänud 94% on valesüüdistused, küsib The Independent. Ajaleht vastab ise: ei, ei ole.
Probleem on hoopis selles, et politseitöö pole kuigi tõhus. Loomulikult on raske vägustamist tõestada ja seega on raske kedagi selles ka süüdi mõista, kuid ikkagi peaks kohtud ja politsei paremaid tulemusi saavutama.
Lisaks sellele, et politseil pole vägistamiskuritegudega toimetulemiseks vastavat väljaõpet, on probleemid ka ühiskonnas laiemalt. Uurimused näitavad, et väga paljud vägistamisohvrid ei pöördu kunagi politseisse. Vägistamist ümbritsevad ikka veel eelarvamused ja müüdid. Liiga paljudele inimestele näib, et naine on vägistamises mingil kombel ise süüdi: mis sa siis jõid nii palju ja jäid nii purju, et lasid end ära vägistada.

Saksamaa tahab vahi alla võtta 13 USA agenti
Saksamaa tahab arreteerida 13 CIA agenti, kes eksikombel röövisid ja viisid vangi Saksa kodaniku.
Müncheni kohus väljastas orderid 13 inimeste vahistamiseks, kes CIA operatsiooni raames röövisid ära Liibanoni päritolu Saksa kodaniku Khaled al-Masri, teatas BBC.
Paraku Saksamaa orderid USA-s ei kehti ja Saksa võimud peavad lootma, et agendid arreteerimiseks Euroopa liitu tulevad.
Khaled al-Masri rööviti ära Makedoonias 2003. aastal ja saadeti välja Afganistani salavanglasse, kus peetakse kinni terrorismis kahtlustatavaid. Al-Masri vabastati viie kuu pärast, kui selgus, et tema kinnipidamine oli viga.

The Guardian: Eurooplased kardavad Iraani ründamist
Euroopa poliitikud kardavad, et USA administratsioon otsustab rünnata Iraani tema tuumaprogrammiga seotud objektide hävitamiseks
Erimeelsused Atlandi ookeani mõlemal poolel asuvate poliitikute vahel Iraani tuumakriisi lahendamise küsimuses aina süvenevad, kirjutas The Guardian.
USA ja Lääne-Euroopa vahel esineb lahkarvamusi kolmes võtmeküsimuses: sõjalise jõu kasutamise ulatuslikkuses, kuidas ja kui kauaks kehtestada ÜRO Julgeolekunõukogu poolt vastuvõetud majanduslikke sanktsioone ning kuidas tulla toime Venemaaga, kes ei poolda iraanivastast tegevust.
"Kuhu iganes vaatad, näed ohtu. Eurooplased kardavad, et praht võib tuulde lennata ", märkis üks diplomaat. Teise ametniku sõnul kell tiksub ja sõjaline sekkumine on reaalsem kui kunagi varem. USA on oma tooni muutnud."

Arheoloogid leidsid Inglismaalt Stonehenge'i ehitajate küla
Stonehenge'i lähedalt leiti iidne asula, mille elanikud võisid olla Stonehenge'i ehitajad.
Stonehenge'i naabruses Durrington Walls'is tehtud väljakaevamistel avastasid arheoloogid muistete elamute jäänused, vahendab BBC.
Arheoloogid kaevasid Durringtonist välja kaheksa puust maja jäänused, kuid geofüüsikalise uurimisseadme abil on nad tuvastanud, et maa all on veel paljude hoonte jäänused. Teadlased usuvad, et kokku on Stonehenge'i ehitajate külas vähemasti sada maja.
Asulasse mahtus elama mitusada inimest ja seega on see suurim neoliitikumi aegne asula Suurbritannias. (neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.-2. aastatuhat eKr - toim)
Arheoloogid dateerisid Durringtoni elamud aega 2600 - 2500 eKr ja ka Stonehenge arvatakse olevat sel ajal valminud. Niiöelda "Stonehenge'i ehitajate küla" leidnud arheoloog Mike Parson Pearson ja tema kolleegid on kindlad, et äsjaleitud küla ja Stonehenge'i vahel on side.

Kuuba TV: Fidel Castro paraneb
Kuuba televisioon näitas üle kolme kuu esimest korda Fidel Castrot ja riigijuht näib olevat paranemas.
Väidetavalt selle nädala esmaspäeval üles võetud klipp näitas 80-aastast riigijuhti koos Venezuela presidendi Hugo Chaveziga, vahendab BBC. Kuuba televisiooni kaadrid näitavad Castrot apelsinimahla joomas ja Chaveziga naljatamas.
BBC korrespondendi hinnangul näib operatsioonist taastuv Castro nõrk, kuid siiski tugevam kui kolm kuud tagasi.
Fidel Castot ei ole avalikkuse ees nähtud juulikuust saati. Siis tehti talle esimene soolestikuoperatsioon, mis tekitas maailmas kuulujutte, et riigijuhil on vähk või siis on ta lihtsalt surmavalt haige. Viimane teleklipp temast lasti eetrisse oktoobris.
Kuuba on Fidel Castro tervise riigisaladuseks kuulutanud ja maailm on viimasel ajal saanud Kuuba liidri tervise kohta regulaarseid andmeid just Hugo Chavezi vahendusel. Möödunud nädalal näitas Castro sõber Chavez avalikkusele Castrolt saadud kirja, mis pidi tema sõnul tõendama, et Kuuba juht on paranemas.

Venemaal hukkus ehitusplatsi suurpõlengus kuus inimest
Moskva-lähedase asula ehitusplatsi põlengus hukkus kuus ja sai haavata kolm inimest.
Põleng toimus ehitatava spordikompleksi teisel korrusel 20x30 meetri suuruses ruumis, teatas RIA Novosti viitega eriolukordade ministeeriumi esindajale.
Üks kolmest inimesest viidi haiglasse, aga teistele osutati arstiabi kohapeal. Praegu alustati juurdlust põlengu põhjuste ja asjaolude selgitamiseks.

Maailma ootab ees sadu aastaid vältav soojenemine
Värske raport kinnitab seni kõige jõulisemalt inimese rolli laastavates kliimamuutustes.
Sel kuul üle Euroopa kümneid inimesi tapnud torm andis suhu maitse meid ees ootavatest aegadest. Ka prestiižse valitsustevahelise kliimamuutuste komisjoni (IPCC) neljas raport maalib Maa tulevikust süngema pildi kui ükski varasem.
Ehkki uuring tuleb välja alles reedel ja mitme punkti üle käivad suletud uste taga veel tõsised vaidlused, panevad teadlased praegused kiired muutused ilmselt 90-protsendise tõenäosusega inimeste süüks.
International Herald Tribune vestles mitme anonüümsust palunud raporti autoriga, kes kirjeldasid meie tulevast maailma. Veel selle sajandi jooksul ähvardab suviti kadu Põhja-Jäämere jääkatet, Vahemere rannikud muutuvad suvepalavusega vaevalt elamiskõlblikuks, suusapuhkused Alpidel võib unustada ning Aafrika ja Aasia kuivad piirkonnad langevad veelgi rängemate põudade haardesse.

Rootsi ohutud tuumajaamad on vaid uinutav müüt
Rootsi Forsmarki tuumajaamas mullu suvel toimunud vahejuhtumi uurimisel avanes õõvastav pilt töötajate lohakusest ja puudulikest ohutusmeetmetest.
Forsmark on üks neljast Rootsi tuumaelektrijaamast. Mullu 25. juulil toimus seal ühes kolmest reaktorist elektririke. Riiklik tuumaenergiainspektsioon (SKI) pidas vahejuhtumit rahvusvahelise tuumaavariide skaala järgi teise tõsidusastme vääriliseks. Selle mõõdustiku kohaselt tähendab teine aste vahejuhtumit, seitsmes aga suurimat võimalikku katastroofi, nagu juhtus Tšernobõlis 1986. aastal.
Energiakontserni Vattenfall endise spetsialisti Lars-Olov Höglundi arvates oli aga tegu kõige ohtlikuma tuumajaamas aset leidnud intsidendiga kogu maailmas pärast Tšernobõli ning oli lihtsalt õnn, et reaktor kokku ei sulanud. Ei SKI ega ka Forsmarki juhtkond pole Höglundi hinnanguga nõus, leides, et intsident oli küll tõsine, ent sulamisohtu siiski ei tekkinud.

Holokausti eitamine ja haakrist ei muutu veel kõikjal keelatuks
Saksamaa keelu- ja kriminaliseerimiskava poleks leidnud kõigi
EL-i eesistuja Saksamaa teeb kannapööret kavas kriminaliseerida natsisümbolid - eelkõige haakrist - kogu Euroopa Liidus ning ilmselt jääb ka edaspidi liikmesriikide endi otsustada, kas ja kuidas karistada inimesi, kes eitavad holokausti toimumist.
Eesistumist alustades kuulutas Saksamaa justiitsminister Brigitte Zypriesi suu läbi, et soovib kogu liidus "harmoniseerida" seadused, mis puudutavad natsisümbolite kasutamist ja holokausti eitamist.
Hindudele jääb nende svastika
Viimane on keelatud Saksamaal ja veel kaheksas liikmesriigis ning mõnes riigis on ka kriminaalkorras karistatav. Prantsusmaal mõisteti tingimisi kolmekuuline vanglakaristus ja 5000-eurone trahv paremäärmusliku Rahvusrinde ühele liidrile Bruno Gollnischile, kes holokausti toimumist küsitavaks pidas.

Homme toimub Kristiine talvetrall
Homme, 1. veebruaril algusega kell 10 toimub Audentese spordihallis traditsiooniline Kristiine koolieelsete laste talvetrall.
Noored sportlased mängivad bowling'ut, hüppavad kaugust, viskavad oda, võistlevad jooksus.
Üks päevajuhte ja pöidlahoidjaid on laste suur sõber Kriss-Sass-Saa, kes viib läbi ka ennevõistluse eelsoojenduse.
Üritus toimub Audentese spordihallis aadressil Tondi 84.

Viktor Levada: Maarjamäe staadion muutus valimiste-eelse poliitilise võitluse vahendiks
FC Levadia president Viktor Levada ütleb oma avalikus kirjas Tallinna linnavalitsusele, et Maarjamäe staadionil puude raiumise ümber toimuv on muutunud valimiste-eelseks poliitilise võitluse vahendiks.
"Klubi käis Maarjamäele rajatava treeningbaasi ehitamiseks loa saamiseks läbi pika kadalipu ning järgis väga täpselt kõiki seadusi ning ettekirjutusi. Tutvustasime ehitusprojekti kõikidele ettenähtud instantsidele, kaasaarvatud Pirita linnaosa valitsusele. Pärast vajaliku 38 kooskõlastuse saamist väljastas Tallinna linn eelmise aasta lõpus FC Levadiale vajaliku ehitusloa ning tänavu 26. jaanuaril raieload puude langetamiseks," ütleb Levada oma pöördumises.
Levadia president lisab, et mõistab inimlikult Pirita elanikke, kelle jaoks puude langetamine Maarjamäel on emotsionaalselt ehmatav, kuid lisab, et tegelik olukord on meedias kajastatust erinev.

Tallinnas valmib uus kainestusmaja
Uues kainestusmajas on linnavalitsus ette näinud 60 kohta
Täna toimus siseminister Kalle Laaneti juures kohtumine, kus lepiti kokku kohustuste jaotamises kainestusmaja toimimise juures.
Kohtumisel osalesid politsei peadirektor, Põhja-Eesti prefektuuri prefekt ning kohustuste üle võtmiseks tehti ettepanek sõlmida kolmepoolne leping Lääne-Tallinna keskhaigla, siseministeeriumi ja Tallinna linna vahel, kus on määratud kõikide poolte täpsed kohustused.
Linnavalitsus loodab lepingu sõlmitud saada veebruari lõpus, märtsi alguses sellel aastal.
Ratas rõhutas kainestusmaja vajalikkust nii politseile kui Tallinna linnale ja avaldas lootust, et uus 60-kohaline kainestusmaja varsti valmiks.

Jüriöö park avatakse reedel
Tallinnas avatakse reedel 2. veebruaril Tartu rahu aastapäeva Jüriöö pargi memoriaal
Pargis paikneb 30 meetrine tuletorn. Linnapea Jüri Ratase sõnul peaks tuletorn hakkama koos tööle Pika Hermanni torniga.
"Kui Pika Hermanni tornis riigilipp tõuseb, siis Jüriöö pargi tuletornis tuli süttib ja kui õhtul lipp langeb, siis Jüriöö pargis tuli kustub," märkis Ratas.
Tuletorni ümber on planeeritud ka 15-st sambast koosnev maakondi sümboliseeriv kaaristu. Seega peaks park omama linnapea sõnul laiemat tähendust kui ainult Tallinna park.
Pargi ametlik avamine toimub reedel, 2. veebruaril kell 16: 30 Peterburi tee ääres asuval Sõjamäel.
Avamistseremoonial esinevad sõnavõttudega Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, Tallinna linnapea Jüri Ratas, majandus-ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, riigikogu aseesimees Maret Maripuu, Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ja Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin.

Tallinn tõstab uute töökohtade loomise toetust
Uute töökohtade loomise toetus tõuseb töötlevatel ettevõtetel seniselt 100 000 kroonilt 200 000 kroonile
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on töötlevate tööstusettevõtete puhul uute töökohtade loomise toetuse tõusu taga soov ettevõtjad aktiviseerida toetusi küsima.
"Senine praktika uute töökohtade loomise toetuse osas näitab töötleva tööstuse ettevõtete vähest huvi," ütles Mutli. "Antud meetme eesmärk on aga eelkõige toetada rikkuse loomise seisukohast määravama tähtsusega tööstussektori tootmisettevõtteid".
Uue korra järgi peab ka taotleja põhikohaga töötajate arv olema vähemalt kolm (senise seitsme asemel) ja mitte ületama 30 töötajat. Töötleva tööstuse ettevõtetele jääb kehtima nõue toetust saades juurde luua vähemalt viis uut töökohta. Kõigil teistel taotlejatel alaneb nõutud loodavate töökohtade arv viielt kolmele.

Tallinnas hakkas sõitma narkomaanide nõustamise infobuss
Mobiilne nõustamise ja süstlavahetuse buss, mis valmis tänu Tallinna kiirabile, sõidab nendes linnaosades, kus liigub rohkem narkomaane ning veel puuduvad süstlavahetuspunktid - Lasnamäel, kesklinnas ja Männikul
Bussis töötavad viis nõustajat said põhjaliku 40-tunnise ettevalmistuse ja on võimelised andma narkomaanidele asjatundliku nõu HIV ja B ja C hepatiitide nakkusohust, üledooside vältimisest ning motiveerivad narkootikumidest loobuma.
Bussis saab süstlavahetaja täieliku info kohtadest, kus Tallinnas saab nõustamist, sh psühholoogilist abi narkootikumidest loobumiseks. Kuna bussi kliendid täidavad anonüümse ankeedi ning külastused registreeritakse, võimaldab see pidada vajalikku statistikat.
Tallinna abilinnapea Merike Martinson tegi kaasa kahe nädala eest linnas sõitma hakanud nõustamis- ja süstlavahetuse bussi ringsõidu, tutvumaks narkomaanidele pakutava nõustamistööga.

Tallinn saab 28 uut trollibussi
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS kavatseb soetada 28 uut trollibussi ning finantseerida nende soetamist võlakirjaemissiooni teel saadavate võõrvahendite arvelt
Samuti soovib Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS võlakirjaemissioonist saadavate vahendite arvelt refinantseerida senised kohustused (trammide ja trollibusside liisinglepingud), hoides kokku kulusid madalamalt intressimarginaalilt. Võlakirjaemissiooni korraldajaks on Põhjamaade Investeerimispank.
Linnavalitsuse korraldusega anti abilinnapea Jaanus Mutlile volitus allkirjastada Tallinna linna poolt Põhjamaade Investeerimispangale (NIB) Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaseltsi kasuks antav toetuskiri, mis võimaldab soetada 28 uut trollibussi ja refinantseerida senised liisingulepingud.
"Põhjamaade Investeerimispangale antava toetuskirjaga kinnitab linnavalitsus tahet ühistransporti arendada. Samuti kinnitab linn pangale, et ei kavatse müüa ega võõranda osalust Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises ja selle äritegevuses," ütles abilinnapea Jaanus Mutli.

Tallinna suurte ristmike väljaehitamiseks kulub umbes 3,2 miljardit krooni
Ülemiste, Haabersti ja Russalka ristmiku välja ehitamiseks on iga ristmiku kohta arvestatud umbes miljardi krooniga
Tallinna linnapea Jüri Ratase sõnul linna enda eelarvelistest vahenditest ristmike välja ehitamiseks ei piisa. Seetõttu loodetakse ristmike küsimuses abi riigilt, eelkõige peab linnapea silmas Euroopa Liidu finantseerimisperioodi aastatel 2007-2013.
Ülemiste ja Russalka liiklussõlmede ehitamiseks taotletakse raha Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Haabersti ristmiku ehitamiseks välisabi saamise võimalusi ei ole.
Linnapea pidas ristmike küsimuse lahendamiseks vajalikuks kokku kutsuda laiapõhjalise koosoleku.
"Leidsime, et kindlasti on vaja kiirendada maade omandamist ja tegemist on riiklikult tähtsate liiklussõlmedega, mis omavad suurt tähtsust kogu vabariigi liikluse korraldamisel," ütles Ratas. "Seega on riigieelarve osavõtt nende rahastamisel väga vajalik."

Tallinn hüvitab vähekindlustatud peredele veehinna tõusu
Vastavalt Tallinna linnavalitsuse määruse eelnõule muudetakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnatõusu kompenseerimist seoses kuupalga alammäära muutmisega
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on linnal kindel plaan vähekindlustatud peredele vee hinnatõusu kompenseerimist jätkata ka tulevikus.
"Pidev alampalga tõus ei tähenda tingimata seda, et vähekindlustatud peredele ka tegelikult raha rohkem kätte jääb ja nad enam toetust ei vaja," märkis Mutli. "Seetõttu plaanime kindlasti abivajajate toetamist ka tulevikus jätkata."
Linnavalitsuses muudetakse vähekindlustatud leibkondade määratlust. Eelnõu kohaselt vähekindlustatud leibkond tähendab ühises eluruumis (korteris) elavaid ja ühisel veetarbimise arvestamisel olevaid Tallinna rahvastikuregistrisse kantud isikuid, kus leibkonna liikme keskmine kuue kuu netosissetulek kuus on alla 3600 krooni.

Juunis toimub Tallinnas Võrumaa päev
Esmaspäeval, 29. jaanuaril toimunud kohtumise järel leppisid Võru maavalitsuse ja Tallinna linnavalitsuse esindajad kokku, et käesoleva aasta juunikuus toimub Võrumaa päev raekoja platsil
"Tegemist on kümme aastat tagasi korraldatud ettevõtmise taasalgatamisega, mil võrukesed esmakordselt tutvustasid oma elu-olu raekoja platsil. Hea meel, et sel aastal toimub taas Võrumaa päev Tallinnas, mil tutvustamegi pealinlastele ning turistidele, mida on Võrumaal külalistele pakkuda aastal 2007," sõnas kohtumise järel Võru maavanem Ülo Tulik.
Toimuval Võrumaa päeval, laupäeval, 9. juunil on kavas ennekõike esinemised, mis pööravad tähelepanu keelele, kultuurile, käsitööle ning toidule ja joogile.
Samuti on oodatud e-posti aadressile peeter@mv.werro.ee kõikide huviliste ettepanekud, mida peaksid võrukesed sel päeval raekoja platsil tegema ja näitama.

Tallinn on üks maailma seitsmest arukamast kogukonnast
Tallinn on valitud üheks maailma seitsmest arukamast kogukonnast, võitja kuulutatakse välja tänavu mais New Yorgis
Ülemaailmne mõtlejate foorum, kes koondub Intelligent Community Forumi nime alla, on välja kuulutanud 2007. aasta seitse finalisti "Most Intelligent Community of The Year" tiitlile. Kandidaate hinnatakse lairibaühenduste arvu, era- ja avaliku sektori digitaliseerituse, teadmistepõhise tööjõu arendamise, innovatsiooni turgutamise ja majandusarengu edendamise põhjal.
Tallinna linnakantselei teatel on Tallinn valitud üheks seitsmest kandidaadist, saamaks selle aasta maailma intelligentseimaks kogukonnaks.
E- riigi akadeemia sihtasutuse direktori Ivar Tallo sõnul valiti Tallinn kandidaatide hulka kui e-Eesti pealinn.
"Tegelikult kuulub antud tunnustus kogu riigile, ent ka omavalitsusena on Tallinn praeguseks päris palju ära teinud," märkis Tallo.

Tallinna noortespordi toetus tõusis 4400 kroonini
Tallinna spordi- ja noorsooamet otsustas selle aasta eelarves sporditegevuse toetuseks ettenähtud vahenditest toetada 217 spordiklubis sportiva 19 018 lapse, noore ja invasportlase sportimist
Möödunud aasta septembris linnavolikogus heakskiidu saanud sporditegevuse toetuse kord rakendus lõpuks täielikult, kuivõrd jõustus spordiseadusest tulenev treeneri kutsetunnistuse omamise nõue.
Käesolevast aastast toetab linn neid spordiklubisid, kus harrastajate treeningrühmadega tegelevad vähemalt kutsetunnistuse teist taset omavad treenerid. Selliseid treenereid on pealinnas 776, kelle käe all linna toel spordib sel aastal 2030 nelja kuni kuue aastast mudilast ning 16 988 7-19 aastast last ja noort ning puudega inimest.
Samuti tõstab linn noortespordi pearaha 4400 kroonini ehk varasemaga võrreldes 10%, mis loodetavasti aitab kaasa spordiklubide ning nende treenerite arengule.

Puuetega inimesed: linnavalitsus lõi ohtliku pretsedendi
Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit taunivad linnavalitsuse käitumist seoses Ankru tänava 1-32 invakorteri eraldamisega mittepuudega inimesele.
Tallinnas on vähe spetsiaalselt liikumispuudega inimestele kohandatud kortereid, hetkel on järjekorras 11 inimest, teatas Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Tauno Asuja.
"Me ei räägi siinkohal nendest tagasihoidlikest või lootuse kaotanud liikumisraskustega inimestest, kes ei ole kuskil järjekorras, vaid elavad korrusmajades. Nende arvu me ei tea," lisas Asuja.
"Põhja-Tallinna linnaosavanem Vilja Savisaar tunnistas, et korteri saanud inimesele on pakutud ka teisi kortereid, kuid ta pole neid vastu võtnud. Tahaks küsida, millised on ratastoolikasutaja võimalused valida ja "teisi pakutud kortereid mitte vastu võtta"?" arutles Asuja.

Sakala keskust tassitakse tühjaks
Eile viis lammutusfirma Lustrum Sakala keskusest suure prügikonteineritäie metallijäätmeid vanametalli kokkuostu, ka eelnevatel päevadel on hoonest pidevalt konteineritega kraami välja viidud.
Eile kell kolmveerand üksteist tegi lammutus- ja koristustöödega tegeleva OÜ Lustrumi töödejuhataja Margus Salla paariks minutiks lahti Sakala keskuse kaitseministeeriumi-poolsed suured rauduksed, et veoauto saaks suure prügikonteineri sisse lükata, kirjutab Postimees.
Niipea kui prügikonteiner ulu alla oli saanud, pani Salla ustele taas ette tabaluku, mis rippus seal kella poole neljani, mil auto täis konteinerile järele tuli.
Salla seletas, et lammutustöödega Lustrum praegu ei tegele, maja puhastatakse hoopis olmeprügist.
Eelnevatel päevadel on paljud Sakala keskusest möödujad näinud sealt väljaviidavaid prügikonteinereid ja kuulnud hoonest hääli, mida võisid nende arvates tekitada majas tehtavad lammutustööd.

Rotermanni kvartali õhulised hooned avardavad linnaruumi
Tallinna südalinnas asuvas endises Rotermanni tööstuskvartalis valmis esimene hoone.
Rotermanni 5/Roseni 10 valminud oranži hoone projekteeris arhitektuuribüroo Kosmos, kes võitis ideekonkursi, kuna paigutas ühele krundile ühtse hoone asemel neli erineva värvi ja viimistlusega sõsarhoonet. Uues majas asub 34 korterit suurusega 30-240 ruutmeetrit.
"Rotermanni kvartali puhul on tegu uue linnakeskusega, mis kavandati avatud linnaruumiks," ütles OÜ Kosmose arhitekt Villem Tomiste. "Ühe massiivse hoone asemel nelja õhulise ja eriilmelise ehitamine lisab linnaruumi avarust, vaheldust, tahtmist hoonetes elada või kvartalit külastada."
Peagi lisanduvad samale krundile eri suurusega must, valge ja pruun elamu. Kõiki neid hooneid katab eritellimusel valmistatud Eesti tellistest vooder.

Koolibuss alustab esmaspäeval
Alates esmaspäevast, 5. veebruarist käivitab Tallinn katseprojektina koolibussi, mis on käigus tööpäevadel ja sõidab marsruudil Ravi tee, Randvere tee, Aiandi tee, Nelgi tee, Merivälja tee, Pirita tee, Narva mnt, Pronksi tn, Raua tn, Gonsiori tn, Estonia pst, Kaarli pst ning Toompuiestee.
Bussipiletiks õpilaspilet
Koolibussi pilootprojekti marsruudil sõidavad kaks bussi väljumisaegadega k 6.58 ja 7.05 Viimsi haigla peatusest. Koolibussi sisenemisel peab esitama õpilaspileti.
Buss peatub järgmistes peatustes: Viimsi vallamaja, Merivälja, Tuule tee, Aiatee, Mähe tee, Randvere tee, Supluse puiestee, Pirita, Rummu, Kreutzwaldi, Pronksi, Vabaduse väljak (koos bussiliini 11 peatusega), Vabaduse väljak (koos bussiliini 40 peatusega), Tõnismägi, hotell Tallinn, Balti jaam.

Õismäe polikliinik laieneb tänu juurdeehitusele
Tallinna linnavalitsus kehtestab detailplaneeringu Õismäe polikliinikule juurdeehituse rajamiseks. Abilinnapea Kalev Kallo sõnul lahendab juurdeehitus paljud Õismäe polikliiniku ruumikitsikusest tekkinud probleemid, võimaldades viia meditsiiniteenuste osutamise uuele tasemele. Detailplaneeringuga hõlmatud ala asub Ehitajate tee ja Õismäe tee vahel.

Linn ühendab kaks venekeelset põhikooli
Tallinna linnavalitsus plaanib tänasel istungil esitada linnavolikogule otsuse eelnõu Lasnamäe põhikooli ja Tallinna 63. põhikooli ümberkorraldamiseks Lasnamäe põhikooliks alates
1. septembrist 2007.
Lasnamäe põhikool ja Tallinna 63. põhikool on vene õppekeelega tasandusklassidega koolid, kus õpivad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel õpiraskustega normintellektiga õpilased.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul korraldatakse kahe kooli tegevus ümber, kuna Tallinnas puudub vajadus kahe vene õppekeelega tasandusklassidega kooli järele.
Viimastel aastatel on paljudes üldhariduskoolides loodud mitmeid tugisüsteeme, näiteks kõneravi, parandusõpe ja pika-

Kohus määras Aruküla neiu tapjale karistuseks seitse aastat trellide taga
Teisipäeval tegi Harju maakohus teatavaks otsuse, millega mõistis 17-aastase Mihkli süüdi sama vana tütarlapse tapmises, vastuseta jäi küsimus mõrva ajendist.
Mihkel tunnistas end kohtus tapmises süüdi, kuid keeldus ütluste andmisest. Süüdistuse kohaselt ründas Mihkel eelmise aasta 26. veebruaril kella 20 paiku Raasiku vallas Arukülas Järsi tee 1 juures Elviirat ja lõi talle viis korda noaga selga. Elviira suri saadud vigastustesse kohapeal. Neiu oli pühapäeva hommikul sõitnud rongiga linna sisseoste tegema ja pidi sealt tagasi tulema sama päeva õhtul. Kui ta polnud koju jõudnud, algasid otsingud. Elviira surnukeha leidis tema isa esmaspäeval kodu lähedalt metsatukast.

Maarjamäe lageraie tuli Pirita elanikele halva üllatusena
Levadia spordiklubi raiub Maarjamäel staadioni ehitamiseks maha 165 puud.
Maarjamäe staadioni ümbruses 165 puu mahavõtmine mõjus ümbruskonna elanikele külma dušina, sest enne saagide käivitamist unustati neid sellest teavitada.
"See, mis toimub, on lihtsalt kole. Sae undamist on pidevalt kuulda," pahandas kohalik elanik Aivar Lepik. Tema hinnangul on puud ajaloolisest aspektist hindamatud ning kohalike elanike jaoks mõõdetamatu väärtusega. "Just pikemat aega siin elanud hindavad vanu puid. Selliseid uusasukaid, kes siia kolides oma aiast kõik puud maha võtavad, on piisavalt nähtud," arvas Lepik.
"Aga kes siin ikka midagi inimeste käest küsib," nentis Lepik, kelle arvates peaks informatsioon sellise ebameeldiva üllatuse vältimiseks olema kohalikele elanikele kergesti kättesaadav ja avalik. Lepiku hinnangul oleks kõige parem, kui vastav teadaanne ilmuks linnaosa ajalehes.

Lenk: ilma Keskerakonnata pole ka riiki
Keskerakondlasest riigikogu liikme Heimar Lengi hinnangul on Keskerakonna populaarsus võtnud sellised mõõtmed, et ilma selle erakonnata ei saaks rääkida enam ka Eesti riigist.
"Ilma Keskerakonnata pole ka riiki. Koalitsioonis on küll kolm erakonda, ent Keskerakond on neist võimsaim," ütles Lenk ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Lenk välistas võimaluse, et Keskerakond taas võimule ei pääse. "Seda ei saa juhtuda, Keskerakond on juba 10 aastat nii populaarne," sõnas sel nädalal Räpina valimisüritusel riigi raha enda nimel jagamisega koalitsioonipartnerite kriitika alla sattunud Lenk.
Keskerakonna edu fenomeni selgitas Lenk asjaoluga, et neil on nii karismaatiline liider, kes kogub vaimistel reeglina üle 15 000 hääle. "Keskmine keskerakondlane tahab hästi elada, samas tahab ta, et ka teistel läheb hästi," tõi Lenk välja teise partei edu põhjuse.

Valgamaa bussiliine teenindavad uued bussid
Valga maakonna bussiliine on kuu aja vältel teenindanud täiesti uued bussid.
Aktsiaseltsi GoBus juhid prognoosivad uuemate busside kasutuselevõttu teisteski maakondades, sest konkurents veoõiguse saamiseks on tihenenud, kirjutab ETV24.
Valga maavalitsuse hinnangul ei pea uute busside pärast piletihinda tõstma.

Harjumaal alustas tööd elektroonikajäätmete käitlustehas
AS-i WeeRec elektri- ja elektroonikajäätmete käitlustehase esimeses etapis, mis läks maksma 25 miljonit krooni, töötab lasertehnoloogial põhinev kuvarseadmete lammutus- ja käitlusliin.
Tehase ehitamist kaasfinantseeriti 5 miljoni krooni ulatuses Euroopa Liidu ERDF fondi rahaga, mis tuli SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.
ASi WeeRec juhatuse liikme Urmas Maiveli sõnul on käitlustehases kasutusel parim võimalik tehnika. Soome firma Master Automation Group OY tarnitud ja paigaldatud kuvarseadmete lõikepink ja käitlusliin, mis suudavad tunnis 80 kuvarit käidelda, on Euroopas uusim. Lisaks Eesti tehasele on analoogsed veel Soomes, Saksas, Iirimaal ja Inglismaal.
Käitlustehases eraldatakse kineskoobid arvutikuvaritelt ja televiisoritelt, samuti korpused, trafod, trükiplaadid jm koostisosad. Käitlustehase lõpptoodang - raud ja teised metallid, erinevat tüüpi klaas, plastikud ja trükkplaadid - saadetakse Euroopasse ja Hiina.

Soomlaste arvates võiks õdede kuupalk olla 35 000 krooni
Soomlaste seas läbi viidud küsitlusest ilmnes, et soome meditsiinõdede põhipalk võiks olla 2232 eurot ehk ligi 35 000 krooni kuus.
Küsitletuilt uuriti ka, kui suure nad arvavad olevat algaja meditsiiniõe palga. Keskmiselt pakuti selleks ümberarvutatult 27 475 krooni, mis on üsna lähedane töö- ja ametilepingujärgsele põhipalgale 27 295 krooni, vahendas ETV24 ajalehte Helsingin Sanomat.
Põhipalk ei sisalda ületunnitöö eest makstavat tasu ega muid lisatasusid, millega koos on soome õdede keskmine kuuteenistus 36 347 krooni kuus. Lisatasu saavad vahetustega töötavad õed, kuid ainult päeval töötavad õed saavad üksnes põhipalka.
79% küsitletutest arvas, et õed on hetkel alamakstud.
Ametiühingu Tehy tellimusel TNS Gallupi korraldatud telefoniküsitlusele vastas novembris 1000 soomlast.

Narva linn võttis vastu selle aasta eelarve
Narva linn võttis vastu 714 miljoni krooni suuruse eelarve.
"Eelarvet vastu võttes märkasime huvitavat seaduspärasust. Kui 2003.aasta eelarve algas numbriga kolm, ehk kogusummas natuke üle 300 miljoni krooni, siis 2004.aastal algas see numbriga neli, 2005.aastal viiega ja 2006.aastal oli algne eelarve 602 miljonit krooni. Käesoleva aasta eelarve algas numbriga seitse - 714 miljonit krooni," rääkis Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin.
Volikogu teatel kirjutati vastu võetud eelarvesse sisse linna haridustöötajate palgatõus. Aasta võrra (68. eluaastale) langes vanus, millest alates saavad pensionärid ühistranspordiga tasuta sõita. Tasuta saavad ühistransporti kasutada edaspidi ka need, kes on oma töövõimest kaotanud rohkem kui 80 protsenti.

Harjumaal valmib Euroopa moodsaim elektroonikajäätmete käitlustehas
AS-i WeeRec elektri- ja elektroonikajäätmete käitlustehasel sai valmis 25 miljonit krooni maksma läinud esimene etapp, mille tulemusena läks käiku lasertehnoloogial põhinev kuvarseadmete lammutus- ja käitlusliin.
WeeReci juhatuse liikme Urmas Maiveli sõnul on käitlustehases kasutusel parim võimalik tehnika. Soome firma Master Automation Group OY tarnitud ja paigaldatud kuvarseadmete lõikepink ja käitlusliin on uusimad Euroopas. Lisaks Eesti tehasele on analoogseid seadmeid veel Soomes, Saksas, Iirimaal ja Inglismaal.
Käitlustehases eraldatakse kineskoobid arvutikuvaritelt ja televiisoritelt, samuti korpused, trafod, trükiplaadid jm koostisosad. Käitlustehase
lõpptoodang - raud ja teised metallid, erinevat tüüpi klaas, plastikud ja trükkplaadid - saadetakse Euroopasse ja Hiina.
Maiveli sõnul on tootmine praktiliselt jäätmevaba ja taaskasutusse suunatakse umbes 98% ettevõttesse toodud jäätmete massist.

Töötukassa juhatuse esimeheks valiti taas Meelis Paavel
Eesti töötukassa nõukogu nimetas täna töötukassa juhatuse esimeheks Meelis Paaveli.
Töötukassat alates selle loomisest juhtinud Paaveli ametileping oleks lõppenud aprillis. Nõukogu üksmeelse otsuse kohaselt pikendati seda 2012. aastani.
Töötukassa nõukogu, kuhu kuuluvad tööandjate, töövõtjate ja valitsuse esindajad, nimetab töötukassa juhatuse esimehe ametisse kuni viieks aastaks.

Võrumaale tuleb peagi tehnoloogiainkubaator
Loodav Võrumaa tehnoloogiainkubaator hakkab toetama nii alustavaid kui ka juba tegutsevaid tootmise ja tehnoloogia valdkonna ettevõtteid.
Võrumaa arenguagentuuri teatel pakub tehnoloogiainkubaator lisaks muude äriarendusteenuste kõrval tehnoloogia-alast nõustamist, kutsehariduskeskuse laborite kasutamise võimalust toodete testimiseks koos juhendamisega ning nõuannet toodete-teenuste turustamiseks välisturgudel. Alustavad ettevõtjad saavad soodustingimustel tehnoloogiainkubaatorilt rentida kontori- ning pikemas perspektiivis ka tootmispindu.
Võrumaa tehnoloogiainkubaator hakkab paiknema Võrumaa kutsehariduskeskuse juures. Tehnoloogiainkubaatori loomist rahastavad ettevõtluse arendamise sihtasutus 500 000 krooniga ning Võru maavalitsus, Võrumaa arenguagentuur, Võrumaa kutsehariduskeskus ja Võrumaa omavalitsuste liit kokku 275 000 krooniga.

A.  Le Coq alustas energiajookide tootmist
Lisaks senisele ulatuslikule joogivalikule toodab A. Le Coq nüüdsest energiajooke, millega soovib juba suveks saavutada energiajookide turul liidripositsiooni.
Esimese turule tuleva energiajoogi Dynami: t sihtrühmaks on ettevõtte teatel eeskätt pingelise töö tegijad, autojuhid ja nooremad trenditeadlikud inimesed.
A. Le Coq'i juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul on energiajookide turg Eestis pidevalt ning jõudsalt kasvav ning ettevõtte plaanid on segmendis ambitsioonikad. "On selge, et suurima joogitootjana tahame turu kasvust osa saada ning suveks plaanime saavutada turuliidri positsiooni," ütles Noop. Tema hinnangul on siinsel turul puudu tugev kohalik toode.
Ettevõtte soovib 2007. aastal saavutada energiajookide müügimahuks miljon liitrit.

Toomsoo: Autoostja on lisaks välisele ilule hakanud üha rohkem hindama sõiduki mugavust
Uute ja kasutatud autode müügiga tegeleva E-Autoline'i juhi Peeter Toomsoo sõnul on ostja hakanud lisaks välisele ilule üha rohkem hindama sõiduki mugavust, mille annab rikkalikum lisavarustus.
Millised on uued trendid kasutatud autode müügis? Millist autot inimesed otsivad?
Erinevatel ostjatel on erinevad ootused auto suhtes: ühed peavad oluliseks auto lisavarustust ja hinnal on väiksem roll nende otsustes. Teine, suurem rühm otsib liikumisvahendit, mille valikul on peamiseks kriteeriumiks on kuumakse suurus. Kolmanda rühmana eristuvad ostjad, kes ei ole rahul oma senise automargi ja selle teenindustasemega ning otsivad suuremat sõidumugavust ja/või paremat autohoolduse hinna-kvaliteedi suhet automargi esinduses.
Viimase aja kohta võib öelda, et võrreldes senisega müüme järjest enam rikkalikuma lisavarustusega sõidukeid.

Eesti Pank avaldab tänasest finantskontode statistikat
Eesti Pank hakkab alates 2007. aasta jaanuarist avaldama neli korda aastas rahvamajanduse finantskontode statistikat.
Viimastel aastatel on finantskontod muutunud mitmetes riikides majanduspoliitiliste analüüside koostamisel üha olulisemaks andmeallikaks. Võimaldades detailselt analüüsida erinevate majandussektorite finantsseisu, on finantskontod heaks abivahendiks majandusarengute prognoosimisel. Samuti saab finantskontode analüüsi abil hinnata, kui haavatavad on majandusüksused intressi või sissetulekute muutuse suhtes ning kuidas muutub nende finantskäitumine ühe või teise majanduspoliitilise otsuse tagajärjel, teatas Eesti Pank.
Sageli on finantskontode statistika kasutajateks välisinvestorid, kes saavad finantskontode andmete põhjal esmase ülevaate riigi erinevate majandussektorite arengust ning käekäigust (näiteks ettevõtete kapitaliseeritus, ettevõtete võlakoormus jne). Selliste välisinvestorite otsuseid mõjutavate andmete seas on finantskontod avalikkusele kättesaadavatest andmeallikatest keskpanga hinnangul kõige usaldusväärsemad, sest need on koostatud rahvusvahelise metoodika kohaselt ja on seega võrreldavad teiste riikide vastavate andmetega.

MKM: Ettevõtete hinnangul on olukord tööstussektoris hea
Statistikaameti andmetel kasvas töötleva tööstuse toodang 2006. aasta detsembris aastataguse ajaga võrreldes 2,2%, tööpäevade erinevust arvestades 7,3%.
Ligikaudu samas tempos kasvas tööstustoodang kogu aasta jooksul, esialgsetel andmetel ulatus 2006. aastal toodangu kasv töötlevas tööstuses 8%ni. Vaid mõningates EL-i liikmesriikides kasvas tööstustoodang eelmisel aastal veelgi kiiremini.
Suure osas tootmismahu kasvust andis toiduainetööstus, kus tootmismaht kasvas korrigeerimata andmetel 1,8%, tööpäevade arvuga korrigeeritult 6,3%. Võrreldes eelmise aasta detsembrikuuga kasvas tootmismaht toiduainetööstuse allharudest kõige enam jookide tootmises (korrigeerimata andmetel 15%), kus kiireim kasv oli eelkõige lahjade alkohoolsete jookide kaubagrupis. Tootmismaht piimatööstuses suurenes aastatagusega võrreldes 9,5 ja kalatööstuse mahud vähenesid 26%.

MicroLinki endine juht ostis osaluse tarkvarafirmas Gate Communications
MicroLinki endise tippjuhi Peter Priisalmi investeerimisfirma OÜ Princo ja investeerimisfirma OÜ Kentarius omandasid inkubatsiooniettevõttelt OÜ Artec Group 51%-lise osaluse Baltikumis internetipõhist majandustarkvara pakkuvas ettevõttes OÜ Gate Communications.
Tehingu hinda osapooled ei avalikusta.
Artec Groupi juhatuse esimees Gustav Poola ütles, et viis aastat tagasi Gate Communicationsisse tehtud investeering oli Artecile väga edukas. "Tänaseks oleme oma rolli Gate Communicationsi inkubeerijana täitnud ning otsustasime müüa osaluse investoritele, kes suudavad edaspidi anda Gate Communicationsi arengusse kaaluka rahvusvahelise mõõtme. Artec Group jätkab keskendumist elektroonikatööstuse erinevatele valdkondadele," rääkis Poola.
Princo juhatuse liikme Peter Priisalmi sõnul soovivad uued investorid aidata kaasa Gate Communicationsi kasvu kiirendamisele nii Eestis kui välisturgudel.

Tarbijakaitseamet trahvis ettevõtjaid ligi poole miljoni krooni eest
Tarbijakaitseamet koostas möödunud aastal teenindus- ja kaubandusettevõtetele kokku 3740 akti ning 144 ettekirjutust. Kontrollimise põhjal avastati väärtegusid 969, millest trahviotsuseid tehti 698, summas 499 320 krooni.
Ülejäänud 271 moodustasid suulised hoiatused, teatas tarbijakaitseamet.
Tarbijad esitasid kokku 1904 avaldust. Kaubanduse kohta 953 ja teeninduse kohta 816. Kõige enam avaldusi (889) oli seotud tööstuskaupadega. Teenustest oli esikohal ehitusteenus 141 avaldusega.
Reklaami kohta laekus kokku 27 avaldust ja müügiedenduse kohta 11 avaldust. Kõige rohkem menetleti tarbijakaitseametis eksitava reklaami juhtumeid. Näiteks leidis suurt kõlapinda Coca-Cola Company Soundwave korgikampaania. Kampaania reeglid olid sihtrühmale liialt keerukalt esitletud ja valmistasid vääriti arusaamiste tõttu osalejatele palju pettumust. Eelkõige pettusid kampaanias lapsed. Eelnimetatud kampaania raames leidsid tarbijakaitseametile avalduse esitanud tarbijate pered ning AS Coca Cola HBC Eesti kompromissi lastele saadetud meenete näol.

ProGroup Holding sai kolmanda 3G-mobiiltelefonivõrgu sagedusloa
Sideamet väljastas kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu neljanda sagedusloa ProGroup Holding OÜ-le.
Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusluba annab õiguse raadiosageduste kasutamiseks UMTS-i (Universal Mobile Telecommunication System - UMTS) võrgu väljaehitamiseks ja arendamiseks.
Konkursi tingimuste hindamise kriteeriumiks oli hind ning ProGroup Holding OÜ tegi pakkumise summas 71 000 100 krooni. Pakkumise alghind oli 70 miljonit krooni. Tehinguga kaasnes riigilõiv, mille suurus oli 696 600 krooni. Praeguseks on ettevõte need summad tasunud.
Sideamet kuulutas välja avaliku konkursi seni väljastamata neljandale üleriigilisele kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloale välja eelmise aasta 15. septembril. Konkursile laekus neli pakkumist.

Tehnikaülikool tegi koostööks ettevõtjatega veebilehe
Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tehnoloogia - ja innovatsioonikeskus lõi spetsiaalselt ettevõtjatele mõeldud veebilehe.
Asjahuvilistel on nüüdsest võimalik tutvuda ettevõtluse ja ülikooli koostöövõimalustega TTÜ tehnoloogia - ja innovatsioonikeskuse uuel veebilehel www.tehnoloogia.ttu.ee, kus on kajastatud kogu oluline informatsioon ülikooli teadlaste ja ettevõtjate koostööks, teadmiste vahetamiseks ja tehnoloogiasiirdeks.
TTÜ tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse juhataja Indrek Jakobsoni sõnul aitab uus veeb ettevõtjatel paremini suhelda teadlaste ja potentsiaalsete rahastajatega ning on igati abiks erinevate koostööprojektide läbiviimisel.
"Meie uus kodulehekülg lihtsustab oluliselt ettevõtjal talle vajalike kontaktide leidmist ülikoolist ning annab samas ülevaate tehnikaülikooli poolt pakutavatest teadmusteenustest. Boonusena on uuest veebist võimalik lugeda erinevaid edulugusid, teaduse ja ärimaailma koostööst ning muudest TTÜ tegemistest", ütles Jakobson.

Pooltel koolitusasutustel ja ametiühingutel maksuhaldurile andmed esitamata
Maksu- ja tolliamet ootab 1. veebruariks maksusoodustustega seonduvat informatsiooni, täna hommikuse seisuga on info edastamata ligi pooltel koolitusasutustel ja ametiühingutel.
Selleks, et tulude deklareerimine kulgeks kõigile kiiresti ja mugavalt, palub amet info esimesel võimalusel edastada.
Kõik asutused, kellele tehtud kulutusi võib maksumaksja oma tuludest maha arvata - koolitajad, pangad, kindlustusseltsid, ametiühingud jne peavad 1. veebruariks maksu- ja tolliametile esitama info maksumaksjate poolt tehtud kulutuste kohta. Amet kannab need andmed maksumaksjate eeltäidetud tuludeklaratsioonidele.
Andmete edastamine maksuhaldurile on oluline, kuna ainult siis, kui eeltäidetud deklaratsioonil on olemas kõik andmed inimese tulude ja kulude kohta, on võimalik tulumaks klientidele kiirelt tagastada. Näiteks, kui koolitusfirma jätab oma klientide andmed maksuhaldurile esitamata või neis esinevad vead, siis on andmed vigased ka füüsilise isiku eeltäidetud deklaratsioonil. Sellisel juhul palub amet kulu tegemist tõendavate dokumentide esitamist paberil ning enammakstud tulumaksu ei saa tagasi viie tööpäeva jooksul.

Tööstustoodang kasvas eelmisel aastal seitse protsenti
Esialgsetel andmetel suurenes tööstustoodang 2006. aastal 2005. aastaga võrreldes 7%, sealhulgas töötlevas tööstuses 8%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted detsembris 2% rohkem toodangut kui novembris. 2005. aasta detsembriga võrreldes suurenes toodang tööstuses kokku 6%, töötlevas tööstuses 7%. Kõige rohkem mõjutas töötleva tööstuse toodangu kasvu toiduainetööstuse toodangu 6%-line kasv. Seda eelkõige jookide tootmise ja piimatoodete toodangu suurenemise tõttu. Suurenes toiduainetööstuse toodangu müük nii kodumaisele turule kui ka ekspordiks, teatas statistikaamet.
Oluliselt mõjutasid töötleva tööstuse toodangu kasvu metalltoodete, ehitusmaterjali ning elektrimasinate tootmine. Metalltoodete ja elektrimasinate tootmises toimus kasv eelkõige eksporttoodangu kasvu tõttu. Ehitusmaterjali toodang suurenes oluliselt nii kodumaisele kui ka eksportturule, kiirema kasvutrendiga kodumaise turu osas.

Hansapank paneb oma Haapsalu maja enampakkumisele
Hansapanga Haapsalu kontori maja on müügis, sest pank kavatseb kolida kitsaks jäänud majast mõne meetri kaugusel kerkivasse Haapsalu tarbijate ühistu hoonesse.
Majamüügi teade oli jõudnud eile tund aega internetis kinnisvaraleheküljel rippuda, kui esimesed huvilised juba helistasid, ütles majamüügiga tegeleva MVK Kinnisvara juhatuse liige Toomas Mendelson, kirjutab Lääne Elu.
Ta täpsustas, et tegemist pole mitte müügi, vaid kirjaliku enampakkumisega. Alghinda müüja ei määra, sest see võib mõjutada pakkumusi.
Maja uus omanik võib selguda märtsi teisel poolel, ütles Mendelson. Ta lisas, et kui keegi ei paku sobivat hinda, võib maja ka müümata jääda.

Ärimehed huvituvad Kuressaare maa-alusest parklast
Kuressaare keskväljaku maa-aluse parkla rajamisest on lisaks Saaremaa Laevakompanii omanikule Vjatšeslav Leedole huvitatud ka tuntud ärimehed Tullio Liblik, Andres Tiik ja kinnitamata andmeil ka Märt Vooglaid.
"Idee on iseenesest kiiduväärt ja olen valmis seda igati toetama," lausus OÜ Saarte Investeeringud juht Tullio Liblik, kelle firma rajatud Ajamaja parkimisprobleemid tõstatusid teravalt möödunud aasta alguses, kirjutab Meie Maa.
Toona kurtsid Ajamaja ümbruses asuvate asutuste ja elumajade töötajad ning elanikud, et Ajamaja personalile ja külalistele meeldib parkida hoone ümbrusesse, mitte selleks ette nähtud parklasse Ajamaja all. Tullio Libliku kinnitusel on ta Vjatšeslav Leedoga kesklinna maa-aluse parkla rajamise teemal rääkinud, kuid mingit konkreetset koostöölepet pole. Ärimees on vajadusel projekti valmis toetama ka materiaalselt. "Kõik sõltub asjaoludest," lisas ta. Tullio Libliku sõnul tuleks parklaprojekt kindlasti ära teha, sest kesklinnas valitsev parkimiskohtade põud, eriti suvel, sunnib autoomanikke oma masinat parkima juba üsna kaugele kesklinnast.

Silberauto Kuressaare esindus tegutseb ebaseaduslikult
Detsembri keskpaigas Kuressaares uksed avanud Silberauto keskus on juba poolteist kuud tegutsenud ebaseaduslikult, sest pole teinud registreeringut majandustegevuse registrisse.
Automarke Mercedes-Benz, Chrysler, Jeep, Dodge ja Mitsubishi müüv Silberauto Kuressaare keskus ei tohiks tegelikult autosid müüa ega mingeid muid teenuseid osutada, kuna nad ei oma riigi silmis õigust tegutseda, kirjutab Meie Maa.
"Tegu on väga suure patuga ja täielikult ebaseadusliku tegevusega," lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna kaubandus- talituse juhataja Anne Laar. Tema sõnul ei tohiks Silberauto Kuressaare esindus registreeringu puudumisel arendada Kuressaares mingit majandustegevust. "Registreering pole moeasi, vaid ikkagi tõsine seaduse pandud kohustus oma tegevuse seadustamiseks," sõnas Anne Laar. Karistused ettevõtte majandustegevuse registrisse mittekandmisel on karmid.

Leedu poeketi käive kahekordistus
Kuigi alles kolm aastat tagasi Eesti turule trüginud Leedu poekett Maxima saavutas mullu pea kahe miljardi kroonise käibe, mis võrreldes 2005. aastaga kahekordistus, pole ettevõte erilist kasumit teeninud.
Maxima Eesti, varem VP Marketi nime kandnud kaubandusketti on edu käibe osas saatnud tema tegevuse algusest saati. Firmajuhid ja kindlasti ka omanikud võisid eelmise aasta alguses tunda suurt heameelt, kui 2005. aasta käive 2004. aastaga võrreldes kasvas pea viis korda, kirjutab Äripäev.
Pettuma ei pidanud leedukad ka eelmisel aasta. Kui käive kasvab 1,04 miljardilt kroonilt 1,91 miljardile, on põhjus šampanja lahti korkida. "Oleme tänu soodsatele hindadele võitnud juurde uusi kliente ning samuti kasvab ostude keskmine summa," ütles tulemuste kohta firma pressiesindaja Erkki Erilaid, kes kandis head käibenumbrid ka pidevalt avatavate uute poodide arvele. "Avasime mullu kuus poodi," täpsustas Erilaid ning lisas, et konkurendilt Säästumarketilt pole uute poodide avamist kuulda olnud.

Kaks Eesti töötajat võrdub ühe soomlasega
Euroopa Liidu viie jõukama riigi sekka ihkava Eesti majandus on praegu arengutasemel, kus tänane viienda koha riik Soome oli aastal 1978.
Sellise paralleeli võib tuua prominentse ülemaailmse majandusuuringute organisatsiooni Conference Board värskest ülevaatest töö tootlikkuse trendidest maailmas 2006. aastal, kirjutab Äripäev.
Uuringu järgi oli tootlikkuse kasv Eestis esialgseil andmeil mullu Läti järel Euroopa Liidu kiireim - 7,4%. Kui aga vaadata, kui palju Eesti tööline ühe tunniga riigi SKPsse lisandväärtust andis, siis see on meil rohkem kui poole võrra väiksem kui täna ELi jõukaimate seas viiendat positsiooni hoidval Soomel.
"Ma arvan, et neid andmeid võib niimoodi võrrelda küll," kommenteeris Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum. "Kuid see ei tähenda, et eestlane töötaks soomlasest kaks korda aeglasemalt. Siin peegelduvad eelkõige erinevused tootmise struktuuris. Kas teed killustikku või teed klavereid, siin on suur vahe," ütles Kuum.

Margus Reinsalu ehitab Brasiiliasse luksuskuurordi
Troopilisele saarele kerkivasse kuurorti investeeritakse umbes miljard dollarit.
Kinnisvara- ja kasiinoärimehena tuntud Margus Reinsalu osalusega firma Property Logic ostis hiljaaegu saare Brasiilia idarannikul.
Suuruselt Ruhnu saarega võrreldaval troopilisel Ilha de Cajaibal viiakse ellu kinnisvaraprojekt, mille maksumuseks peab Reinsalu ise miljardit USA dollarit (üle 12 miljardi krooni). Tegemist on Property Logicu teise hiigelprojektiga, sest firma osalusel kerkib ka Vahemere ranniku äärde Marokosse luksuslik kuurort, kuhu investeeritakse umbes pool miljardit eurot (kaheksa miljardit krooni).
"Brasiilia sobis meile hästi. Arenev turg, tugev nõudlus puhkekinnisvara järele," märkis Reinsalu. 11-ruutkilomeetrise saare, kus paikneb 1712. aastast pärinev samanimeline mõisakompleks, ostis Reinsalu firma tervenisti eraomanike käest. Ostuni jõuti varasemate kontaktide ja sõprade kaudu.

Kuus kulub alkoholile keskmiselt 340 krooni
Eesti alkoholimüük läheb jõudsalt ülesmäge ning eile avaldatud üheksa kuu müügitulemuste põhjal võib öelda, et igal täisealisel Eesti kodanikul on kulunud mullu üheksa kuuga alkoholile umbes 3000 krooni.
Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel on möödunud aasta üheksa kuuga siseturul müüdud 143 miljonit liitrit alkoholi - nii viina, õlut kui ka lahjasid napse -, kõike seda kokku arvestuslikult 4,4 miljardi krooni eest. Võttes sealt maha 1,1 miljardit ehk selle osa, mis rändab piiri taha, ning jagades 3,3 miljardit Eestimaa täisealiste arvuga
(1 078 752), tuleb vastuseks 3059 krooni inimese kohta. Kuus kulus seega 340 krooni ehk näiteks pudel õlut päevas.

Kunstihoones tuleb näitus keha müümisest
Reedel, 2. veebruaril avatakse Tallinna Kunstihoones näitus "Kehaturg", mis käsitleb prostitutsiooni mitmeid tahke.
Näituse avamisel teevad Sandra Jõgeva ja teised tüdrukud teemakohase performance'i.
"Kehaturg/Sex Market" on suure uurimusprojekti lisa, mis nii dokumentaalsete projektide kui ka metafoorsete kujundite kaudu käsitleb prostitutsiooni kui äärmiselt keerulist nähtust, mille likvideerimiseks pole ühest võimalust.
Näitusel on väljas tööd, mis kiretult analüüsivad prostitutsiooni kui ilmingut; edastavad kunstniku isiklikke kogemusi või lavastavad kas reaalselt aset leidnud või potentsiaalselt aset leidvaid situatsioone.
Näitusel püütakse kaardistada nii prostituuti, tema klienti kui ka ühiskonna suhtumist keha müümisesse. Kunstnike endi hoiakud prostitutsiooni suhtes jagunevad liberaalseteks ja eitavateks.

Areeni preemiad said Vaiko Eplik ja Vaino Vahing
Tallinn
Jaanuarikuus toimunud lugejahääletusel tuli võitjaks popmuusik Vaiko Eplik, albumi "1" ja Eliidi kontserttegevuse eest, mis külvasid kohalikku popmuusikasse värsket õhku ja lennukust, teatas Areeni juhataja Siim Nestor.
24. jaanuaril toimunud žüriiistungil valiti teiseks preemiasaajaks Vaino Vahing, teose "Päevaraamat I" eest, mis oma avameelsusega uuendab eesti kultuurikäsitlust.
Žürii tegutses koosseisus Eesti Ekspressi vastutav väljaandja Hans H. Luik, peatoimetaja Priit Hõbemägi, Areeni toimetajad Kalev Kesküla, Harry Liivrand, Veiko Märka, Siim Nestor, Karin Paulus, Margit Tõnson ning Ekspressi toimetuse liikmed Pekka Erelt, Tõnu Kaalep ja Barbi Pilvre.

Riina Sildos osaleb Berliini rahvusvahelise filmifestivali žüriis
Riina Sildos osaleb esimese eestlasena A-klassi filmifestivali zhüriis. Varem ei ole ükski eesti filmitegija osalenud Berliini ega Cannes'i festivalide võistlusprogrammi žüriis.
8.veebruaril algava Berliini filmifestivali lühifilmide žürii töös osaleb sel aastal Eesti filmiprodutsent Riina Sildos.
57. Berliini rahvusvahelise filmifestivali lühifilmide võistlusprogrammi zhüriis osalevad lisaks Riina Sildosele veel Hiina rezhissöör Ning Ying ja Nigeeria produtsent Peace Anyiam-Fiberesima.
Lühifilmide võistlusprogramm on Berliini filmifestivalil eraldi programmina kavas esmakordselt.
Festivali korraldajad otsustasid luua täispikkade filmide võistlusprogrammi ja Panorama programmi kõrvale eraldi ka lühifilmide võistlusprogrammi, et juhtida rohkem tähelepanu lühifilmidele ja rõhutada selle filmiliigi olulisust.

Suri maailmas enim tõlgitud kirjanik
Oscari laureaat ja Guinnessi rekordite raamatu andmeil enim tõlgitud autor Sidney Sheldon suri 89 aastasena.
Ägedast kopsupõletikust tingitud tüsistuste tõttu suri Californias kirjanik Sindey Sheldon, kes jõudis oma elu jooksul avaldada 18 romaani, mida on tänaseks müüdud enam kui 300 miljonit eksemplari, teatas BBC.
Chicagos sündinud kirjanik müüs oma esimese luuletuse maha 10. aastaselt ja 17. aastaselt müüs Hollywoodi filmitööstusele maha oma esimese käsikirja. Sheldon võitis 1974. aastal Oscari filmile "The Bachelor and the Bobby-Soxer" kirjutatud stsenaariumi eest.
Sidney Sheldoni teoseid on tõlgitud 71 keelde ja avaldatud 180 riigis, millega kirjanik asub Guinnessi rekordite raamatus kui maailmas enim tõlgitud autor, teatab Reuters.

Hop galeriis avatakse näitus mittekudumitest
Tallinn
Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja Aet Ollisaar on viimastel aastatel üha enam süvenenud kudumistehnika äärmuslikku alasse. Nii on tehnikaks saanud kudumise asemel peaaegu et mittekudumine. See võimaldab luua poolläbipaistvaid struktuure, mis langevad lõimeniitidena ja mida seovad üksikud läbikootud kujundite pinnad.
Kudumine ja mittekudumine koos annavad võimaluse katsetada kui väheseks on võimalik kootud kujundeid minimaliseerida, et kudum püsiks koos. Samas on see mäng kujundi kui sümboliga - kui vähesest piisab, et sõnum jõuaks vaatajani, mis hetkest alates hakkavad tööde tagamaad olema arusaadavad ainult tegijale endale.

Disainiaasta tuleb Tartusse Kunstikuul külla
Ligi 50. sündmust hõlmaval tARTu Kunstikuul tutvustab üritustesari Disainiaasta Tartus Eesti disaini, korraldab praktilise disainialase töötoa ja ettevõtetele mõeldud seminari.
Esmaspäeval jõuab disain külla Tartusse - Lõunakeskuses avatakse Eesti disaini ülevaatenäitus, mis jääb avatuks 19. veebruarini.
17. veebruaril algusega kell 11 toimub Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas laste õpituba ja esmaspäeval, 19. veebruaril algusega kell 15.00 saavad ettevõtjad osaleda seminaril "ABCDisain" Atlantise konverentsikeskuses.
Rändnäitus "Disain tuleb külla" tutvustab Eesti disaini ajalugu ning tänapäeva. Esitatakse näiteid toimivast koostööst tootja ja disaineri vahel, aga ka ideedest, mis alles ootavad teostumist. Stendidelt saab teavet nii disaini kui ka disaineri kohta.
Praktilises ja lõbusas disainialases töötoas "Noorte õu" saavad noored mõelda ja disainida linna, millises nemad tahaksid elada. Ideede teostusena valmivad noorte endi vajadustest lähtuvad, ideaalseid linnakeskkondi kajastavad maketid. Samalaadsed töötoad viidi läbi ka eelmise aasta novembris Tallinna noortekeskustes ning uue aasta algul Haapsalus.

Homme avalikustatakse Eesti kauneimad raamatud
Neljapäeval kell 15 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis 2006. aasta 25 kauneima Eesti raamatu ja 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursi võidutööde näitus ning antakse kätte diplomid.
Kauneimate raamatute konkursiga väärtustatakse raamatuid kui vaimse kultuuri nähtust, pööratakse tähelepanu nende välisele ilmele ning tunnustatakse Eesti raamatumeistrite professionaalset tööd. Samaaegselt 25 kauneima raamatuga valiti 5 kauneimat lasteraamatut, tunnustamaks Eesti illustraatorite tööd.
Konkursi korraldasid Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Vabagraafikute Ühendus. Žürii tööd juhtis Tiina Tammetalu (Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kunstnike Liit), lasteraamatute konkursi žüriid Viive Noor (Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kunstnike Liit).
Konkureerisid 68 kirjastuse 143 teost ning 34 lasteraamatut 17 kirjastuselt, mis välja antud aastal 2006 ning mille kujundanud ja illustreerinud eesti kunstnikud. Raamatute hindamisel arvestati sisu sobivust kujundusega, kujunduse ja illustratsiooni taset, materjale ja trükitehnilist teostust. Valitud raamatuid pingeritta ei seatud, need on ühtviisi kaunid.

Kodulinna Majas räägitakse täna Jaan Poskast
Kodulinna Majas kõneldakse täna kell 17.00 eelmise sajandi alguse silmapaistvast ühiskonnategelasest Jaan Poskast.
Eesti Vabariigi sünnile kaasa aidanud kuulsa riigimehest, Tallinna volikogu esimesest eestlasest esimehest ja teisest eestlasest Tallinna linnapeast, Eesti Vabariigi välisministrist ja Tartu rahu läbirääkimisdelegatsiooni juhist räägib ajaloolane ja poliitik Küllo Arjakas.
Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866 ja suri 7. märtsil 1920. Aastatel 1913-1917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Ta paistis sellel ametikohal silma uuendusmeelsusega ning täitis edukalt oma ülesandeid ka rasketes sõjaoludes.

Laupäeval näeb Kinomajas ooperifilmi "Mozart Türgis" 
Filmi aluseks on Mozarti ooper "Röövimine Serailist" filmituna selle õiges tegevuspaigas - Türgi palees.
Briti ooperi- ja filmirežissöör Elijah Moshinsky saabus Istanbuli Topkapi paleesse grupi eredate lauljate ja näitlejatega, et filmida suurejooneline versioon Mozarti ooperist "Röövimine Serailist". See dokumentaalfilm näitab nii kulissidetaguseid pingutusi kui ka meeldejäävamaid katkendeid ooperist endast. Lisaks kaunid vaated loodusest ja paleedest.
"Mozart Türgis" käsitleb ka ooperi esitamise ajalugu ja Mozarti elu selle kirjutamise ajal, seega on filmis esindatud Mozarti autobiograafiline armastusliin. Lisaks seisneb filmi kordumatus veel karismaatilise lavastaja kommentaarides. Filmi ajal on võimalus osa saada sellest, kuidas lavastatakse ooperit, kuidas valmib film, ja kuidas see kokkuvõttes välja tuleb.

Vanemuine tahab saada rahvusteatriks
Mullu 100. sünnipäeva tähistanud teater Vanemuine tahab võtta uueks nimeks Eesti Rahvusteater Vanemuine. Sama aunimetust on aastaid taotlenud ka Draamateater, kuid siiani tulutult.
Nimemuutuse taotluse saatsid 8. jaanuaril kultuuriministeeriumi Vanemuise Seltsi poolt Illar Uuk ja Valter Haamer. Taotlusele on teatri nimel alla kirjutanud ka asutuse juht Paavo Nõgene. Minister Raivo Palmarul (Keskerakond) on otsuse langetamiseks aega 8. veebruarini, kirjutab SL Õhtuleht.
"Neil on taotluse juures korralik põhjendus," ütleb ministeeriumi teatrinõunik Tõnu Lensment. Põhiargument on see, et 13. augustil 1906 loodi Vanemuises lavastusega "Tuulte pöörises" riigi esimene kutseline teater. "Loomulikult ka aasta 1870, kui Tartus mängiti Koidula "Saaremaa onupoega". Nii et kaalukaid argumente jagub."
Nõunik ei taha ennustada, kas teatri nimi tõepoolest varsti muutub.

Kursusetäis kunstnikke nelikümmend aastat hiljem
1966/67. aastal ERKI lõpetanud kunstnikud avasid okupatsioonide muuseumis näituse.
Näituse või õigemini näitustesarja seitsmes näitus "Eraldi ja koos" õigustab oma pealkirja. Eraldi juba seepärast, et tegemist on eri kunstiliikides töötavate kunstnikega, kes ei esinda mingit voolu: kõigil on n-ö isikupärane loominguline käekiri. Koos aga seepärast, et 1966/67. aastal lõpetanud hoiavad kokku. Esimene ühisnäitus oli 1979. aastal Glehni lossis.
Näitusest endast pole suurt midagi rääkida - kõik töötavad omas tuntud laadis. Enamik kunstnikke eksponeerib oma uuemat loomingut, kuigi avamisel ütles Tõnu Lauk vaimukalt, et seda näitust on tehtud 40 aastat. Ometigi oleks olnud tore uuema produktsiooni kõrval näha ka 40 aasta taguseid töid. Huvitav oli näha narvalase Aleksander Igonini töid, mida naljalt Tallinnas ei näe. See lend lõpetas murrangulistel aastatel, mil selgus, kas avangardne, tookord abstraktne kunst, jääb põranda peale või põranda alla.

Ratatat New Yorgist alistas publiku esimeste taktidega
Kunstiakadeemias sai esmaspäeval avalöögi uus kontserdisari "SineDesign".
Kontserdisarja "SineDesign" avaürituse peaesinejaks oli New Yorgi tõusev rokkelektroonika täht Ratatat, kes on muuhulgas esinenud ka koos Franz Ferdinandi, Mogwai ja paljude teiste tuntud tegijatega. Külalisesinejat toetasid Tallinna bändid Luarvik Luarvik ja Galaktlan Grupp.
Emaspäeva õhtule kohaselt alustas Galaktlan Grupp varakult ja vaikselt. Tervet õhtut iseloomustanud meeldivalt muretule ja samas rafineeritult stiilsele õhkkonnale aitas Galaktlan Grupi atmosfääriline spacerock hea krundi luua.
Kitarrist lasi põlvili
Teatepulga üle võtnud Luarvik Luarvik on jätnud seljataha vabaimprovisatsioonilise vaheetapi ja liigub juba mõnda aega kindlalt struktureeritud eepilistel progemaastikel. Instrumentaalsest setist eristus vokaaliga lugu, milles keegi ülikonnas härrasmees sugestiivselt ja ühtaegu jõuliselt ingliskeelset teksti deklameeris. Nagu hiljem selgus, oli tegu 19. sajandist pärit tundmatu autori Nietzschest mõjutatud kirjatükiga. Luarvik Luarviku endassevaatav, kuid samas parajalt rokkiv esinemine oli igal juhul muljetavaldav.

Võimsalt komponeeritud "Koyaanisqatsi" linastub täna Kumu auditooriumis
Godfrey Reggio filmi "Koyaanisqatsi", kus üheks peaosaliseks on Philip Glassi muusika, võib nimetada kõhklusteta monumentaalseks. Täna Glassi 70 aasta juubeli auks Kumus linastuvale filmile lisab võimsust tõsiasi, et seda tehti kuus aastat.
Põhjalikkus ongi üks "Koyaanisqatsi" eesmärkidest. Reggio ja operaator Ron Fricke viivad vaataja meditatiivsele teekonnale läbi pildi ja heli, mõtisklema loodusliku ja tehiskeskkonna valupunktide üle.
Glassi muusika taustal, ilma igasuguse verbaalse jutustuse või dialoogita, libisevad vaataja silme eest läbi suurepäraselt komponeeritud kaadrid looduse varjutanud linnadest, millele annavad kõla killukesed loomulikust keskkonnast. Filmi hopikeelne pealkiri annab mõista, mis aktsenti filmitegijad ise oma teosele on tahtnud anda, nimelt tähendab see tõlkes "tasakaalust väljas olev elu".

Avariis hukkunud ohvri perekond nõuab Brandy'lt 50 miljonit dollarit
R'n'b lauljatar Brandy kaevati Los Angeleses kohtusse süüdistatuna inimese surmaga lõppenud autoõnnetuse põhjustamises.
Õnnetuses hukkunud 38 aastase Awatef Aboudihaj'i vanemad pöördusid Los Angelese kohtu poole sooviga esitada rythme and blues'i ja souli lauljatar Brandy'le süüdistus ettekavatsemata mõrva põhjustamise ning nõuavad kahjutasuna 50 miljonit dollarit, teatas BBC.
Samuti soovitas California Kiirtee Patrull ohvri perekonnal esitada Brandy'le süüdistus ohtliku ja surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamises.
Detsembris sõitis lauljatari auto Californias kiirteel otsa Aboudihaj'i autole, mille tulemusena lendas viimase auto keset kiirteed ja põrkas kokku vastutulnud autoga. Arstid ei suutnud ettekandajana töötanud Aboudihaj'i elu päästa. Brandy pressiesindaja nimetas õnnetust tragöödiaks, aga keeldus võimalikku kohtujuhtumit kommenteerimast.

Suri Soome artist Kirka Babitzin
Üks Soome enimmüünud artiste Kirill "Kirka" Babitzin suri täna oma kodus öösel haigushoo tagajärjel.
Kirka sündis 22. septembril 1950. aastal, kirjutab Helsingin Sanomat.
Lapsest saadik esinenud artist oli 1960. aastael solist järgmistes bändides: Creatures, Mosaic, Islanders ja Tasavallan Presidentti.
Kirka läbimurre toimus 1967. aastal kui tuli välja lugu "Hetki lyö". 1984. aastal esindas ta Soomet Eurovisiooni lauluvõitlusel looga "Hengaillaan".
Kogu karjääri jooksul jõudis ta välja anda 27 albumit.
Käesoleval aastal pidi ta osalema võistlejana Soome "Tantsud Tähtedega" saates.

Rabarock avalikustas esimesed esinejad
Juunis toimuval rockfestivalil astuvad kindlasti publiku ette bändid Rootsist, Soomest ja Norrast.
Rabarocki korraldusmeeskond teatas, et tänavuse festivali esimesed kindlad välismaised artistid on Rootsi metali lipulaev Pain, Soome hard rocki legend Peer Günt, raadioedetabelite vallutaja Apoptygma Berzerk Norrast ja Soome MTV aasta artisti tiitli pälvinud Poets of the Fall.
Kodumaistest artistidest esineb festivalil kindlasti publikurekordite purustaja Dagö ja eesti metali ajaloo kõige edukam bänd Metsatöll.
Rabarocki üks peakorraldaja Kristo Rajasaare kinnitas, et praegusele artistide nimekirjale tuleb peagi lisa.
Baltimaade suurim rockfestival Rabarock toimub sel aastal kolmandat korda. Traditsiooniliselt kestab festival kaks päeva, sel aastal 15.-16. juunini. Rabarock peetakse Järvakandi staadionil ning ka tänavu astuvad artistid üles kahel laval, festivalil on oma ööklubi ja telkaager. Mullu külastas festivali 8000 inimest.

Mees varastas kaheksa paari naiste saapaid
Falcki turvatöötajad pidasid ühes Tallinna kaubanduskeskuses eelmisel nädalal kinni mehe, kes varastas kaheksa paari naiste saapaid.
Kaubanduskeskuses 25. jaanuari õhtul videovalve monitore jälginud turvatöötaja märkas, kuidas ühe kingapoe laoruumist väljus mees, suur komps käes, ja jooksis väljapääsu poole.
Falcki turvatöötajatel õnnestus kahtlaselt käituv mees õues kinni pidada ja turvakontrolli toimetada. Selgus, et 26aastane Jevgeni oli poe laoruumist kaasa haaranud kaheksa paari õrnemale sugupoolele valmistatud jalavarje koguväärtusega 8189 krooni ja 80 senti.
Turvatöötajad andsid vargusel vahelejäänu üle politseile.

Julgestuspolitsei korraldab noortele koomiksivõistluse
Julgestuspolitsei eesmärgiks on ärgitada noori loominguliselt mõtlema ohtude vältimisest.
Alates homsest saavad lapsed ja noored esitada enda tehtud koomikseid joonistusvõistlusele "Lõvi Leo annab nõu".
Võistlusele saab kolmest kuni kuuest pildist koosnevaid käsitsi joonistatud koomikseid esitada 1.veebruarist kuni 30. aprillini.
Konkursilt on kolm vanusegruppi: kuni neljanda klassi õpilased, 5. -9. klassi ja 10.-12. klassi õpilased.
Isetehtud koomiksil on soovitav kujutada Lõvi Leod andmas nõu, kuidas liikluses, kooliteel, kodus või vaba aega veetes märgata, ära tunda ja ennetada kõikvõimalikke ohte.
Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna süüteoennetuse talituse juhtivkonstaabel Märt Kõrgmaa sõnul hinnatakse koomiksikonkursil eeskätt loovat ideed. "Võistluse eesmärgiks on ärgitada lapsi ja noori mõtlema ohtude ennetamisele," sõnas juhtivkonstaabel Kõrgemaa

Missy Elliott annab Tallinnas kontserdi
8. juulil annab Lilleküla staadionil kontserdi hiphopistaar Missy Elliott, kes lisaks lavaesinemistele on tuntud kui laulukirjutaja ning produtsent.
Missy Elliott alustas menuka karjääriga muusikailmas 1990-ndatel. Ta on töötanud koos selliste staaridega nagu Nelly Furtado, P Diddy, Aaliyah, Destiny's Child, Christina Aguilera - nimekiri on pikk ja muljet avaldav. Oma 24 miljoni müüdud plaadiga on Missy Elliott kõikide aegade enim müünud naisräppar.
Missy Elliott on tuntud oma väga efektsete videote poolest, sestap võib arvata, et ka lavasõu tuleb meeldejääv. Missy Elliott esineb 8. juulil A. Le Coq Arenal, piletid hinnaga 495-595 krooni tulevad müüki 14. veebruaril.

Tallinna kesklinnas on uus sohvabaar
Südalinna büroopiirkonna töötajatel on põhjust rõõmustada. Ahtri tänava Admirali majas avatakse täna ametlikult uus lounge Fresh!, kus lubatakse pakkuda tervislikke toite ning kokteile.
Fresh! on täiesti suitsuvaba, kui välja arvata vesipiip, mida kohapeal õhtuti tarvitada pakutakse. Uus sohvabaar pakub hommikusööke (pudrud, omletid, võileivad) ja lõunasööke (salatid, pastad, vokiroad, supid). Hinnatase jääb hommikusöökidel 20-55 krooni, lõunasöökidel 20-90 krooni vahele.
Fresh! on Admirali majas avatud esmaspäevast laupäevani, tööpäeva hommikuti alates kella 9, laupäeval kella 12 kuni hiliste õhtutundideni.

Ujumishuvilise teejuht pealinna veekeskuste suures galaktikas
Ujulaid ja veekeskusi kerkib Eestis nagu seeni pärast vihma. Eriti Tallinna ümbruses.
Ühes on vahvad liumäed, teises uhked lastebasseinid, kolmas hiilgab mullivannidega. Mõnes on saunad ühiskasutuses, mõnes meestele-naistele eraldi. Aga kui tahta vesiaeroobikat? Või hoopis solaariumi? Siin on hulk soovitusi ja näpunäiteid neile, kes plaanivad pimedat külma talveaega sisustada pealinnakandi veekeskustes.
Kalevi SPA veekeskus

Ärajäänud Narva PSK ja Välk 494 kohtumine siiski toimub
Vastupidiselt Eesti jäähoki liidu teisipäevasele teatele, et jäämasina purunemise tõttu 20. jaanuaril Narvas ära jäänud Eesti meistrivõistluste kohtumist Paemurru SK ja Tartu Välk 494 uuesti ei peeta, mäng siiski toimub.
EJHL-i välja pakutud variant, mille kohaselt oleks 4. veeebruaril Tartus samade meeskondade vahel peetavas mängus antud topeltpunktid, kokkuvõttes mõlemaid pooli siiski ei rahuldanud.
Seega võttis EJHL-i distsiplinaarkomisjon täna vastu otsuse, et ärajäänud mäng toimub 10. veebruaril Tartu Lõunakeskuse jääväljakul algusega kell 16.00.

Eesti sai ameeriklastelt hävitava kaotuse
JÄÄPALL:
B-alagrupi kohtumises läksid ameeriklased juhtima, kuid Andrei Griškun suutis seisu viigistada, sellega eestlaste õnnestumine ka piirdus, oma teise värava lõi Griškun siis kui USA juhtis juba 12: 1 ning mängu see mõistagi palju ei muutnud, kirjutab Sportnet.
Eesti jätkab ühe võiduga B-alagrupi eelviimasel, viiendal kohal, viimasel kohal on Mongoolia, kes pole võitnud ühtegi kohtumist.

Eesti edukaimad Pere Leib ja Selver on vastamisi Tartus
VÕRKPALL:
Pere Leib ja Selver on tänavu vastamisi olnud kahel korral - Schenkeri Liiga avaringis oli 3: 2 (võideti 0: 2 kaotusseisust) parem Pere Leiva meeskond, Selver võttis sama tulemusega revanši karikafinaalis.
Selveri peatreeneri Avo Keele hinnangul on homne kohtumine ülioluline. "Mõlemal on hädasti võitu vaja, sest tulemus võib otsustada põhiturniiri järjestuse". Ka Tartu Pere Leiva peatreeneri Urmas Tali sõnul on tegemist põhiturniiri murdepunktiga. "Selveri vorm on hea, nad on jaanuaris pidanud palju tugevaid mänge, kuid meie eelis peaks seisnema tugevamas hingestatuses", rääkis Tali.
Selveri meeskond juhib põhiturniiri 43 punktiga 16 mängust, nelja punktiga jääb maha Lase-R. Pere Leib, kes on pidanud liidritest ühe kohtumise enam, jääb Lase meeskonnast maha vaid ühe punktiga. 2. veebruaril peetakse Schenkeri Liigas üks kohtumine ka Lätis, kui kell 18 võõrustab Lase-R meeskond Cesu Alust.

Martin Reim lahkub koondisest
JALGPALL:
"Mu loobumine oli juba eelmise aasta lõpus väga lähedal, ja on tegelikult ka praegu. Need kaks on mu viimased koondisemängud," teatas legendaarne jalgpallur eilsel pressikonverentsil, kirjutab SL Õhtuleht.
Ajakirjanikud kribisid 35aastase mehe laused paberile, kuid küllap mõjus Reimi nii rahulikul toonil öeldu paraja üllatusena. Alles hiljem jõudis kohale: Reimi koondisetee algas 15 aastat tagasi mänguga Sloveenia ja võib lõppeda 150 mängu hiljem tollesama Sloveenia vastu. Seda juhul, kui ta nii sel laupäeval kohtumises Poola kui ka tuleval kolmapäeval Sloveeniaga väljakule usaldatakse.
"Ma ei saa öelda, et see number mulle päris ükskõik oleks. Kui selline võimalus peaks tekkima, on mul kindlasti väga hea meel. Saaks mingi märgi maha," rääkis Reim.

Angela Veerpalu: Andruse visadus väärib medalit! 
Angela Veerpalu on suusakuulsusest abikaasale öelnud mitu korda, et heitku MM-ile mineku mõte peast minema ja pühendugu ravile. Kasu pole sellest olnud.
Kui raske südamega sündis Andruse otsus loobuda Sapporo MM-ist?
Ta pole veel sajaprotsendiliselt otsustanud - mingi väikene võimalus kindlasti veel ju on, et MM-il õnnestub siiski startida.
Tegelikult tuli mulle suure üllatusena, kui vaatasin täna (eile - V.V.) hommikutelevisiooni ja ajalehetutvustuses räägiti Päevalehe loost, et Andrus ei sõida Sapporosse. Ta polnud mulle otse välja öelnud... Loomulikult küsisin kohe: "Kas oled siis nüüd lõplikult otsustanud?"
Andrus vastas, et tundub jah sedamoodi, aga loodab veel natukene ikka - nii oli ta ka kogu aeg varem öelnud. Ja siis ta rääkis jälle, et MM-ile minekuks oleks tarvis imet ning vist ikka tuleb loobuda. Mõistan teda - praeguses seisus pole Andrusel mõtet MM-ile sõita.

Tartu Rock kindlustas võiduga liidrikohta
Kuigi Martin Müürsepp langes juba viimase veerandi hakul viie isikliku veaga pingile ja nelja tartlast kollitas neli viga, suutsid Rocki pallurid võita võõrsil Panevežyse 81: 74.
Kuues järjestikune võit suurendas Rocki edu Balti liiga teises divisjonis.
Rocki konarlik mäng
25 punktiga viskekontserdi andnud Gert Kullamäe sõnul polnud nende etteaste kiita. "Erilist võidutunnet polegi, sest me ei mänginud hästi," ütles ta. "Aga hea, et punkti kätte saime."
Rocki peatreener Algirdas Brazys tunnistas, et teine Leedus saadud võit tõi kergenduse. "Nägin, kuidas laupäevane võit Kalevi üle suurendas hoolealuste enesekindlust," ütles Brazys. "Panevežys asub Leedu liigas kolmandal kohal, see pole nõrk meeskond. Aga meie mehed uskusid oma võimetesse lõpuni."

Sünnipäevalaps Maret Ani rühib edetabelis Kaia Kanepile järele
Itaalias Capriolo tenniseturniiri võitnud Ani vajab tippvormi taastamiseks võistlusi.
Täna 25-aastaseks saav Ani ütles, et loodab kõigest väest suveks naasta maailma edetabelis oma endisele positsioonile, 63. kohale, ja sealt edasigi minna. Esialgu osaleb ta väiksematel turniiridel.
"Hulle aegu on igal mängijal," ütles WTA pingereas 154. kohale langenud Ani. "Esikoht Capriolos andis eneseusaldust, kuigi väiksemate turniiride võitmine pole omaette eesmärk. Pean mängu samm-sammult parandama. Kui olen oma endisel kohal, jõuab ka tugevamaid turniire mängida."
Mängustiili muudatused
Capriolos alistas Ani poolfinaalis Giulia Gabba ja finaalis Carmen Klaschka, kes paraku pole maailmanimed.
"Tõsi," möönis tennisepiiga. "Aga olen ka ise edetabeli teise saja keskel. Et oma koht taastada, vajan võimalikult palju mänge." Esmajoones kavatseb Ani osaleda nõrgematel, rahvusvahelise tenniseliidu (ITF) turniiridel. Eile jõudis ta Inglismaale, kus osaleb kahel 25 000 dollarilise auhinnafondiga turniiril.

Kaia Kanepi murrab maailma 50 parema hulka
Kümmekond päeva kodus viibinud Kanepi alustab esmaspäeval 600 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga kõrgetasemelist WTA turniiri Pariisis, nädal hiljem osaleb ta samaväärsel jõuproovil Belgias Antverpenis.
"Hallis kõval kunstkattel mängimine istub mulle päris hästi - tahan teenida väärtuslikke edetabelipunkte," ütles Kanepi, kes üllatas aasta lõpus finaalikoha ning väärilise vastupanuga Kim Clijstersile Hasselti turniiril Belgias.
"Loodan lähema paari kuuga tõusta edetabelis 50 parema hulka, mis ei tohiks rivaalide punktisummasid vaadates olla üle jõu käiv eesmärk. Aasta lõpuks ihkan murda 30 sekka ning ületada ka senise suurima saavutuse turniiridel - praegune lagi, Hasselti finaalikoht tuleks vahetada mõne WTA jõuproovi võidu vastu," lisas praegu maailma edetabelis 63. positsiooni hoidev piiga.

Endine MSN Messenger nüüd eesti keeles
Microsoft tõi täna turule eestikeelse verisooni populaarsest suhtlustarkvarast Windows Live Messenger, varasema nimetusega MSN Messenger.
"Meie jaoks on oluline, et arvutikasutajad saaksid Microsofti tarkvara kasutada kohalikes keeltes. Jätkame oma populaarsemate toodete lokaliseerimist, näiteks toome veel sel aastal turule eestikeelsed Windows Vista ja Microsoft Office 2007," ütles Microsoft Eesti esinduse juht Rain Laane. "Eestikeelne arvutitarkvara on eriti oluline algaja arvutikasutaja jaoks. Kui soovime, et vastavalt Eesti infoühiskonna arengukavale kasutaks tänase 58% asemel Eesti elanikkonnast internetti 82%, peame pakkuma inimestele võimalust suhelda arvutiga emakeeles."
MSN-i kasutab ühes kuus enam kui 465 miljonit kasutajat üle maailma ning seda on tõlgitud pea 30 keelde. Uue põlvkonna suhtlustarkvara Windows Live Messenger tõi Microsoft turule eelmise aasta kevadel. Muuhulgas võimaldab see näiteks sõprade või töökaaslastega jagada pilte, muusikat ja dokumente sisaldavaid kaustasid.

A.  Le Coq'i kogumüük kasvas aastaga enam kui kümnendiku võrra
Eesti suurima joogitootja kogumüük tõusis 2006. aastal kokku 128 miljoni liitrini, kasvades 2005. aastaga võrreldes 13%.
Sellest 109 miljonit liitrit joogitooteid müüdi Eestis ning 19 miljonit liitrit eksporditi Lätti, Leetu, Saksamaale ja Taani. Eksport kasvas 2006. aastal 16,5% ning müük sisemaal 12%, teatas ettevõte.
A. Le Coq'i juht Tarmo Noop ütles tulemusi kommenteerides, et joogituru areng liigub koos tarbija eelistustega tervislike ja lisaväärtustega toodete eelistamise suunas. Ettevõtte juht märkis positiivsena ka joogitootjate koostööd turu harimisel ning tõi näitena Eesti mahlatootjate ühise teavituskampaania tervislike kvaliteetmahlade tarbimise suurendamiseks. "Plaan on taoliste initsiatiividega jätkata, sest konkurents tugevneb iga aastaga mitte ainult joogi-, vaid kogu toiduainetööstuse sektoris."

Baltikumi suurima e-äri MarkIT aastakäive oli 280 miljonit krooni
IT-toodete hankekeskkonna MarkIT eelmise aasta auditeerimata konsolideeritud käive oli 280 miljonit krooni.
Võrreldes eelmise aastaga on käive kasvanud rohkem kui kolm korda. Ettevõtte teatel oli auditeerimata kasum 5,2 miljonit krooni.
MarkITi käive Eestis oli 143 miljonit krooni, Baltikumis kokku 169 miljonit krooni ja Soomes 111 miljonit krooni. MarkITi vahendusel sooritati 2006. aastal kokku pea 25 000 tellimust.
"MarkITi käibe hüppeline kasv tuleneb ühelt poolt aasta alguses omandatud ettevõtete ühendamisest ja teiselt poolt tugevast orgaaniliselt kasvust," lausus MarkIT müügijuht Lauri Haav. "IT toodete hankimine on osa ühe organisatsiooni igapäevasest tegevusest ja ostuprotsessis aitab internet aega ja raha kokku hoida. Eestis oleme täna kindlalt suurim IT-toodete pakkuja äriklientidele."

HP toob turule Windows Vistaga arvutid
Kõik HP uued laua- ja sülearvutid ühilduvad eile turule paisatud uue operatsioonisüsteemiga Windows Vista.
Lisaks HP arvutitele on Vista tugi ka kõigil 450 müügiloleval ja samuti tulevikus turule toodaval pildinduse ja printimise toodetel. Vista on varustatud 280 HP toote draiveriga, samuti saab erinevatele seadmetele Vista draivereid alla laadida HP koduleheküljelt.
HP tehnoloogiaarenduse juhi Shane Robisoni sõnul on HP ja Microsoft uue operatsioonisüsteemi kallal koos töötanud viis aastat ning arvutite ja tarkvara testimisele on kokku kulunud üle 150 000 töötunni. "Keskendusime peamiselt sellele, et HP tooted oleksid võimalikult hõlpsasti kasutatavad, turvalised ja vastaksid klientide ootustele."
Tootearenduses on suurt rõhku pandud Windows Vista ja uue kontoritarkvarapaketi Micorsoft Office 2007 ühildumisele ärikliendi praeguste süsteemidega. HP Compaq äriklassi süle- ja lauaarvutitel ning tööjaamadel on Windows Vista Premium tugi, teatas HP.

A2 Autowelt müüs eelmisel aastal 655 autot
Oma esimesel täis kalendriaastal müüs A2 Autowelt 655 autot müügikäibega 166 miljonit krooni.
Alates avamisest 2005 aasta augustist on A2 Autowelti salongist kätte antud 909 autot 232 miljoni krooni väärtuses, teatas ettevõte.
Müüginumbrid näitavad, et ostjad on muutunud teadlikumaks ning eelistavad kindla ajalooga autosid. A2 Autoweldi kõik autod on õigete läbisõitudega, kõik autod hooldatud ning müüdavad autod kuuluvad A2 Autoweldile. Pidevalt on kohapeal pakkumises 120 autot.
A2 Autowelt OÜ on Saksa firmale kuuluv ettevõte, mis müüb vähekasutatud hooldusajalooga Saksa autosid. Firmas töötab 11 inimest ning müüdavateks põhimarkideks on peamiselt MB, Audi, BMW, Ford ja Opel.

Epicor toob turule iScala 2.3
Ajakirja Fortune poolt saja kiiremini kasvava ettevõtte hulka valitud Epicor Software Corporation teatas eile, et nüüdsest on saadaval majandustarkvara Epicor iScala uusim versioon Epicor iScala 2.3.
Ettevõtte teatel võimaldab uus iScala 2.3. ettevõtetel senisest oluliselt tõhusamalt korraldada oma müügi-, turustus-, ostu-, planeerimis- ja tootmistegevust.
Epicor iScala kasutajad on ülemaailmsed korporatsioonid ja suured regionaalsed kontserniettevõtted üle maailma, hotellinduses, hulgikaubanduses, masinatööstuses, farmaatsiatööstus toetades Eestis rohkem kui 100 suurettevõtte äriprotsesse.
Epicor Software Estonia piirkonnajuhi Monika Lanemani sõnul on äritarkvara- uues versioonis märkimisväärselt täiendatud hooldusjuhtimise, tootmise, logistika ja ärianalüüsi funktsionaalsust.

Partnerkaardiga saab osta Kia 5% odavamalt
KIA Ülemiste Autokeskus Tallinnas liitub Partnerkaardi programmiga, tänu sellele on Ülemiste ja Kadaka salongides kõik uued KIA sõidukid, lisavarustus, varuosad, hooldus- ja remonditööd kaardi omanikele nüüdsest 5% odavamad.
"Ülemiste Autokeskus on esimene automüüja Eestis, kes liitub nii suure klientide arvuga lojaalsusprogrammiga," ütles Ülemiste Autokeskuse juhataja Erkki Kruusimägi. "Partnerkaart annab meie klientidele selge eelise. Lisaks auto hinnale on kliendil võimalus säästa 5% ka lisavarustuselt, samuti remonditöödelt ja varuosadelt."
Sooduspakkumiste puhul Partnerkaardiga lisaallahindlust ei saa.

Jüri Käo: valimisloosungid on täielikult vastutustundetud
Tööandjate keskliit üllitas eelmisel nädalal manifesti ettepanekutega aastateks 2007-2011. Suurettevõtja ja keskliidu juhatuse aseesimees Jüri Käo selgitab.
Loen praegu teie värsket manifesti ja mida ma näen. Palk kasvab liiga kiiresti, pensionile peab minema hiljem, sotsiaalmaksu peab poole ulatuses maksma töötaja, streikida ei tohi… Näeb välja, nagu üks paras orjapidamine.
Jüri Käo: Väga mõistlikud põhimõtted ju. Pensioniea tõstmisest me ei pääse. Meil lõpevad muidu inimesed otsa.
Ei, eraldi võttes ongi kõik või vähemalt enamik neist põhimõtetest õiged, aga kui see kompott niimoodi tervikuna kokku panna…
Jüri Käo: Jah, need ettepanekud on tõepoolest rihitud valitsuse suunas, kuid kogu maailmas on tööandjate keskliidud väga kriitilised valitsuste suhtes. See on meie n-ö sünnipärane positsioon. Esindame ettevõtjate huve ja need huvid ei ole alati valitsusega ühesugused.

Eesti väikelaenu pakkuja läks Londoni börsile
Mobile Credit Balticu omanikeringi kuuluvad Burger Kingi eksjuht ja Sveitsi tipp-pankur.
Credit24 kaubamärgi all kiireid väikelaene pakkuv Mobile Credit Baltic (MCB), peakontoriga Tallinnas, noteeriti jaanuari keskel Londoni börsi lisanimekirjas. Eelmise aasta augustis Eestis ja oktoobris Soomes tegutsema hakanud firma börsiväärtus küünib poole miljardi kroonini. Pole paha firma kohta, mis on tegutsenud ainult mõni kuu ning mida juhitakse Tallinna kesklinna paarikümne ruutmeetri suurusest kontorist. Balti operatsioonide eest vastutav Rain Sepp kommenteerib: "Suure äri tegemiseks ei ole vaja suurt maja ehitada."
Omanikud üle maailma
Firma omanike hulgast leiab mõjukad rahvusvahelised ettevõtjad - 21 riigis tegutseva Metro ajalehekontserni nõukogu esimees Dennis Malamatinas, Singapuri investeerimispankur Richard Parkinson, Austria päritolu USA riskikapitalist Anton W. Mayr. MCB nõukogu esimeheks on aga suurpanga Credit Suisse tippjuht Bertil Rydevik ja tegevjuhiks Rami Ryhänen, kel endal seljataga põnev karjäär Eestiski tuntud Soome taustaga mobiilse meelelahutuse pakkuja Jippii juhina.

ÄRIIDEE: Kingakarp, mis mahutab lõputult kingi
Välismaised internetipoed kubisevad esmapilgul täiesti tavalistest vidinatest. Teistkordsel vaatamisel panevad aga just needsamad tooted oma nutikusega potentsiaalse kliendi juba muigama.
Tänane "Äriidee" rubriik toob lugejani kolm esimese hooga täiesti tavalisena näivat toodet, mis ühel või teisel viisil kasutaja ellu siiski väikese lisaväärtuse loovad: kindad, kingakarbi ning reisikoti. Igaühel neist on küljes väike vigur, lisaväärtus, mis teatud olukordades hädavajalikuks osutub.
Kindad
Firma nimega Montreal on enda nimele patenteerinud toote iTWYF (I touch with your fingers - puudutan sinu sõrmega - toim), kus on enimkasutatud sõrmede puutekohtadele täpsemaks sihtimiseks spetsiaalsed toed paigaldatud. Toote patenteerinud firma ei salga, et sihtgrupiks on kõik elektroonikahuvilised, kes külma käes mobiili või mp3-mängijaga opereerides külmast puretud käsi ei soovi ravida. Omapäraseid kindaid on saada kõigis värvitoonides ning suurustes ning hinnaks on umbes 465 krooni nagu korralikul paaril nahkkinnastelgi.

Kasiinode äri tuleb piirata
Eesti inimesed kannavad aasta jooksul kasiinodesse 1,6 miljardit krooni. Sularaha. Näiteks Rein Kilk väidab, et Eesti jaeturul tarbitakse narkootikume aastas kahe miljardi krooni eest. Meie alkoholi sisetarbimine on aastas üle viie miljardit krooni.
Alkoholism on riiklikult lubatud haigus, nagu ka hasartmängusõltuvus. Narkootikumide müük on rangelt keelatud, kuid tegelikult on neid võimalik osta igalt poolt. Alkoholimüüki püüab riik reguleerida ajalimiitide kehtestamisega. Hasartmängu mängijatele pole piiranguid, on vaid säravad tähed ja kutsungid - 24 tundi ööpäevas.
On aeg hakata kasiinoäri piirama. Nagu alkoholi müüki ja narkootikumide levikut. Ühel või teisel moel. Kõige lihtsam oleks kasiinodele kehtestada lahtiolekuajad - näiteks kell 10.00- 22.00. Või koondada kasiinod teatud piirkondadesse. See tundub ahistamisena, kuid kelle? Mängusõltlaste? Mul pole neist sellest aspektist kahju. Äri? Jah, seda küll, kuid see on tulevikuriskide maandamine kõikide inimeste seisukohast vaadates. Me keegi ei taha, et meie lapsed muutuksid kasiinode jalamattideks. Investorite? On inimesi, kes ei osta põhimõtteliselt selle äriga seotud firmade aktsiaid. Kultuuritegelaste, sportlaste, kirjanike, sest nemad saavad kasiinondusest aastas üle 300 miljoni krooni? Hea oleks, kui mõni neist arvamusliidritest sellest rahast keelduks - see oleks eeskujulik samm.

Nädala tegu: Maailmapank: Balti riikide majandus kuumeneb üle
Nädala tegu tuleb makromajanduse poole pealt. Balti riikide majandus on maailmapanga mõjukal hinnangul üle kuumenemas. Maailmapank näeb oma raportis ülekuumenemise märke just kasvavas inflatsioonis ja väliskaubanduse puudujäägis. Järsult kasvanud sisetarbimine on suurendanud importi.
Suuresti toidab majanduskasvu ka pankade kaudu Balti riikidesse voolav väliskapital. "Tööturul põhjustab palkade tõusu surve konkurentsivõime vähenemist, kui palgakulu kasvab kiiremini kui tootlikkus," märgib raport. Enim on maailmapank mures väliskaubanduse puudujäägi pärast. Mullu oli see Eestis 11 protsenti rahvuslikust kogutoodangust.

Nädala tegija: Võileiva asemel vanalinna korter
On ilmnenud, et aastatel 1998-2000 töötas Tallinna Kesklinna asevanemana väga andekas mees - Indrek Ahlberg. Väidetavalt sahkerdas linnaametnik, praegune Mustamäe linnaosa asevanem, vanalinnas asuva korteri oma sundüürnikust klassivenna abi kasutades iseendale. Sõna otseses mõttes võileivahinna eest.

Mobiilside hinnad hakkavad tõusma
Mobiilsideoperaatorid on loobunud omavahelisest kurnavast hinnasõjast.
Samal ajal, kui Soomes juba tõstetakse kõne hindu, mõtlevad Eesti operaatorfirmad välja uusi ja senisest kallimaid pakette. Varsti kuulutatakse mõttetuks luuseriks igaüks, kes kasutab mobiiltelefoni vaid odava hinnaga rääkimiseks, mitte aga näiteks internetis surfamiseks ja kulukateks televisiooniseanssideks.
Esimese märgi, et numbriliikumisega kaasnenud odavate mobiilkõnede ajajärk lõppeb, andsid soomlased. Põhjanaabrite mobiilsidefirmad on asunud hoogsalt hindu tõstma, et kosutada turuvõitluses kõhnunud eelarveid.
Näiteks kahekordistas Sonera kõnealustustasu, samuti võtavad Soome mobiilsidefirmad kõneaega arvestades aluseks minuti, mitte sekundi.

Ida-eurooplased Suurbritannias: kõrgelt hinnatud, aga madalalt tasustatud tööjõud
Ida-eurooplased hoiavad korras brittide veevärki ja madalal nende laenuintresse.
Saates osa oma palgast kodumaale, suurendavad EL-i uusliikmetest tulnud immigrandid, suuremalt jaolt poolakad, Briti majanduses pakkumist rohkem kui nõudlust, arutlevad Royal Bank of Scotlandi analüütikud äsja avaldatud raportis. Seetõttu on Inglise Pangal inflatsiooniga tavalisest vähem muret olnud ning ta on saanud hoida intressimäärad madalamal, kui need olnuks Poola torujüride ja teiste töömeesteta.
"Oxford Economicsi hinnangul oleksid Briti intressimäärad ilma immigrantide tööpanuseta umbes pool protsenti kõrgemal ehk 5,5 protsenti 5,0 protsendi asemel tänavuse aasta alguses. 2006. aastal olid keskmise kodulaenu maksed tänu sellele 500 naela võrra väiksemad," arvutavad pangaanalüütikud. Briti SKP-le lisavad madalamad intressimäärad aastas ligikaudu kolm miljardit naela ehk summa, mille eest saaks korraldada 2012. aasta Londoni olümpiamängud.

Tulnud selleks, et jääda? 
Suurbritanniasse saabudes ütleb 45 protsenti Ida-Euroopa immigrantidest töötajaid, et nad kavatsevad jääda sinna vähem kui kolmeks kuuks. Pooled pärast 2004. aasta maid saabunud ligi poolest miljonist Ida-Euroopa immigrandist ongi kodumaale tagasi pöördunud. Poola kiirenev majanduskasv annab alust ennustuseks, et tagasipöördujate arv suureneb, sest kodus muutuvad töö saamise võimalused paremaks. Samas annavad mitmel pool avatavad Poola söögikohad ja poekesed, Poola preestrite kutsumine Šoti mägismaadele ning poolakeelsed lisad Briti ajalehtede vahel märku, et päris paljud sisserändajad kavatavad Suurbritanniasse juuri.

Venemaale parema elu järele
"Euroopa Liidu uusliikmetel ja jõukamatel SRÜ riikidel võib õnnestuda leida tööjõudu lähimaadest, kuid regioon tervikuna ei pääse mujalt, tõenäoliselt Aafrikast ja Aasiast, tulevatest immigrantidest," ennustab maailmapanga värske migratsiooniraporti üks koostajatest Bryce Quilin. "Kas need immigrandid tulevad legaalselt või illegaalselt, sõltub sellest, millised immigratsiooniseadused Ida-Euroopas kehtestatakse. Tööealise rahvastiku vähenemine tekitab nõudluse, mida saab katta üksnes välismaa abiga."
Kuigi enamiku immigrantide unistuseks on rikkad Lääne-Euroopa riigid ja USA, ei põlga miljonid SRÜ riikide ja Hiina elanikud ära ka geograafiliselt või kultuuriliselt lähemat Venemaad. Maailmapanga hinnangul on Venemaa immigrantide arvult teine riik maailmas USA järel. Illegaalseid immigrante on Venemaal hinnanguliselt 3-3,5 miljonit, kuid "keegi ei oska öelda, kui palju rahvast voolab Venemaale Hiinast, sest peaaegu kõik nad tulevad illegaalselt".

Lumekahur leiutati kogemata reaktiivmootorit uurides
Alpides toob tehislumi umbes 40 protsenti suusaradade käibest, ühe Lõuna-Tirooli suusaseltsi radadest katab see koguni 80 protsenti.
Aegade jooksu on teatrilavadel või filmides vaatajatele lume silme ette manamiseks igasuguseid nippe kasutatud. Näiteks paberitükke. Omal ajal Tallinna vanalinnas vändatud linateose "Küünlad pimeduses" võtetele eksinud teavad, et tollal kasutati Vanaturu kaelas lume imiteerimiseks tuletõrjeautode kustutusvahtu. Suusatada sellel loomulikult ei saa.
Teadaolevalt kasutas suusatamisel esimesena tehislund Connecticuti osariigis paikneva Mohawk Mountaini omanik Walter R. Schoenknecht, kes laskis 1949.-1950. aasta lumevaesel talvel vedada kohale 500 tonni jääd, selle pisikesteks tükkideks lõhkuda ja ühele laskumisrajale laiali puistata. Suusatajad olid rahul. Mida aga Schoenknecht ega ka keegi teine ei teadnud, oli see, et tolleks ajaks oli lumekahur juba leiutatud.

Eesti ettevõtted tajuvad ohtusid, kuid ei hooli veel neist
Eesti ja Sloveenia ettevõtjad on väikseima riskiteadlikkusega Kesk- ja Ida-Euroopas.
"Näeme iga kuu, kuidas uued konkurendid me turuosa vähemaks söövad," kurdab üks Kesk- ja Ida-Euroopa riskiuuringus osalenud Poola ettevõtja. "Järgmisel aastal (2007. aastal - toim) ühineb Euroopa Liiduga veel kaks riiki ja ma olen kindel, et neis riikides asuvad firmad püüavad Lääne-Euroopa turule väga agressiivselt siseneda," räägib oma hirmudest Tšehhi ettevõtja.
Kasvanud konkurentsi peavadki KIE ettevõtted kõige märkimisväärsemaks neid ähvardavaks ohuks. 83 protsenti vastanutest KIE keskmisena ning 85 protsenti Eestis leidis, et see ohustab neid. Samas ütles vaid 37 protsenti vastanutest (Eestis 32 protsenti), et nad tegutsevad konkurentsiriski maandamise nimel.

BÜROKRAATIA: Ettevaatust!  Minister! 

JURISTI ABI: Usaldusisiku vajalikkus
Kas igas ettevõttes peab olema töötajate usaldusisik?
Usaldusisiku olemasolu on puhtalt vabatahtlik ning sõltub otseselt töötajate soovist. Kui töötajad soovivad, siis võivad nad endi hulgast valida usaldusisiku enda esindamiseks suhtlemisel tööandjaga. Kindlasti ei ole aga kellelgi sellist kohustust. Vastav põhimõte on aluseks ka selle aasta veebruarist jõustuvale uuele töötajate usaldusisiku seadusele.
Kui töötajad soovivad usaldusisikut valida, tuleb neil vastavalt uuele seadusele kutsuda kokku töötajate üldkoosolek, otsustada usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning kord, seada üles kandidaadid ning korraldada salajane hääletus. Üldkoosoleku korraldamisest tuleb muidugi eelnevalt teavitada ka tööandjat. Seda tuleks teha vähemalt kaks nädalat ette. Tööandjaga tuleb kokku leppida seegi, kui soovitakse valida rohkem kui üks usaldusisik.

Hästi läheb kõigil, mitte ainult Eestil
Välismaalt Eesti meediat jälgides torkab silma, et siinsest majanduskasvust kiputakse rääkima väga Eesti-keskselt, välisteguritele suurt tähelepanu pööramata. Ent väliste tegurite tähtsust ei tohiks alahinnata.
Eesti majandus pole maailmas ainus, millel viimastel aastatel hästi on läinud. Maailmamajandus tervikuna pole pärast Teist maailmasõda kunagi kasvanud kiiremini kui viimasel viiel aastal. 2006. aastal hakkas elavnema ka euroala ja Jaapani majandus. Finantsvarade hinnad on kõrged, riskipreemiad ja pankrotistumiste tase rekordiliselt madal, finantsasutused on likviidsed ning probleemsete laenude osatähtsus on langenud kogu maailmas.
Harukordse majanduskasvu taga on mitmed tegurid, näiteks suure hulga töötajate (eriti Aasias) lülitumine maailmamajandusse, tehnoloogilised uuendused ning globaalse kaupade, teenuste ja kapitali turu laienemine. Nii nagu Eestiski toimub, on kiire majanduskasv jätnud alles väga vähe vabu tootmisvõimsusi suures osas maailmast. See omakorda on suurendanud inflatsioonilist survet, pannes keskpangad tõstma intressimäärasid.

Sandor Liive: Poola vabastab meid Venemaast
Poola energeetikaettevõtte PCE kaasamine Ignalina tuumajaama ehitamisse vabastab Balti riigid Vene-sõltuvusest, kinnitab Eesti Energia juht Sandor Liive.
Mida Eesti võidab, kui Balti riikide kõrval kaasatakse Ignalina tuumaelektrijaama ehitamisesse poolakad?
Leedu poliitikud avaldavad Poola kaasamiseks väga ühemõttelist survet. Poolakate kaasamisel on väga mitmeid eeliseid, sest Leedu ja Poola vahelise elektriühenduse ehitamine sõltub otseselt Poolast. Leedulased on ühendusliinide rajamist üritanud juba üle kümne aasta, kuid alles nüüd on Poola valmis võtma kohustuse, et aastaks 2012 saab see ühendus valmis.
Kuidas mõjutab Leedu-Poola elektriühendus Eestit?
Veel poolteist aastat tagasi vaatlesime Eesti Energia võimaliku turuna Balti riike. Nüüd oleme defineerinud, et meie turupiirkond on Balti mere piirkond.

Müügile rõhumine rikub CD-de heli kvaliteeti
Audiofiilid väidavad, et uuemate CD-de helikvaliteet jääb
Värskemad plaadid on nimelt ühtlaselt liiga valju helitasemega.
"Torkab kõrva küll, eriti kui klappidega kuulata," ütleb muusik ja luuletaja Andres Aule. Samas nendib ta, et ruumis või kehvema varustusega kuulates võib petlikult tunduda, et efekt on pigem soodus: valjem muusika kostab paremini - selgemalt, säravamalt - kui teised. Mis aga rohkem kära teeb, seda pannakse enam tähele. Nagu ütleb Eesti raskeroki kollektiivi Taak laulja Mart Kalvet: "Küsimus on müübivuses."
Seepärast püütakse albumid teha võimalikult valjud. Hõlbus on see siis, kui salvestise kõige valjemad kohad kestavad vaid ülilühikest aega. Siis saab masterdamisel helitugevuse kõvemaks keerata. Kuna CD, nagu teisedki formaadid, meenutab omamoodi Prokrustese sängi, lõigatakse selle dünaamilisest ulatusest väljapoole jäävad helitipud lihtsalt ära. Kui need on piisavalt lühikesed, ei pruugi inimkõrv seda märgata.

Pärnu Konverentsid hakkab oma saaliga mööda Eestit veerema
Pärnu Konverentsid alustab hooaega koos EAS-iga, korraldades uudse koolitusformaadina maakondlikke juhtimiskonverentse.
Konverentsi sisuks on kümne aasta jooksul Pärnu juhtimiskonverentsidel üles astunud esinejate paremik, mis tuuakse osalejateni videoekraani vahendusel. "Lisaks on meil kaasas oma ruum, mis loob omamoodi atmosfääri," ütles Pärnu Konverentside projektijuht Ott Sarapuu.
Konverentsiajalugu viiakse 15 maakonnakeskusesse. Osalema oodatakse kokku 1500 inimest.

Tullio Liblik võib Leedoga kampa lüüa
Vjatšeslav Leedo plaan Kuressaare kesklinna liiklus maa alla viia ja sinna parkla rajada ahvatleb ka teisi Kuressaare kinnisvaraärimehi. "Idee on suurepärane. Olen Leedoga sel teemal rääkinud, kuid mingit konkreetset koostöölepet veel pole," ütleb sealsamas kesklinna kandis kinnisvara omav Tullio Liblik.
Leedo plaani kiidab ka Kuressaare Grand Rose Spa omanik Andres Tiik: "Juba talvel, suvest rääkimata, on liiklus võimatu." Kas ja kuidas võiks ta Leedo kavades kaasa lüüa, ei oska aga ka Tiik veel öelda.

Elcoteq keskendub Eestis keerukamate toodete valmistamisele
Elcoteq plaanib keskenduda keerukamatele töödele, et palgasurvele vastu panna.
"Nagu ka varem mitmel korral oleme kinnitanud, ei ole Elcoteqil plaani viia tootmist Eestist ära," ütles Elcoteq Tallinna kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts, viidates ettevõttes toimuvale ümberstruktureerimisele, mille käigus minnakse lihtsamatelt toodetelt üle keerukamate tootmisele.
Eestisse koondatakse suuremat lisandväärtust omavate ja suuremat insenertehnilist kompetentsi nõudvate toodete valmistamine. Lihtsamate toodete tegemine usaldatakse korporatsiooni teistele ettevõtetele.
Eesti palgataseme kriitilise piiri üle Elcoteqis ei spekuleerita. Pigem mõeldakse tootlikkuse kasvatamisele ning kulude vähendamisele. Vastavalt kollektiivlepingule tõstetakse tööliste baastunnitasu nüüd lisaks kümme protsenti. Elcoteq Tallinna personalijuhi Agnes Hanseni sõnul fikseeriti ka tööstaaži eest makstav lisatasu ning lepiti kokku täiendav, tööstaažist sõltuv lisapuhkus.

Ärilehe ajakirjanikud käisid Oleg Grossi impeeriumiga tutvumas
Külaskäik Ärileht ja Eesti Päevalehe majandustoimetus käisid läinud reedel külas Lääne-Virumaa tuntuimal ärimehel, suurtöösturil ja kaupmehel Oleg Grossil, väisates muuhulgas Grossi tootmiskompleksi ning seafarmi. Ärileht istus ärimehega ka n-ö majanduspoliitilisse vestlusringi, muuhulgas pidas Gross valeks erakondade kavatsust kunstlikult palgaturgu mõjutada. Samal teemal saate lugeda tänasest lehest intervjuud ka suurettevõtja Jüri Käoga.
Oleg Gross annab tööd umbes 1200 inimesele. Ärileht külastab regulaarselt ettevõtteid üle Eesti.

Oma Saar sai EALL-i liikmeks
Eesti ajalehtede liit võttis eelmisel nädalal liikmeks maakondliku päevalehe Oma Saar.
Oma Saar ilmub iseseisva päevalehena 8. detsembrist 2006. Ajaleht oli EALL-i liige alates liidu asutamisest kuni 1998. aasta septembrini, mil ajalehe ilmumine katkes.
Oma Saar ilmub viis korda nädalas esmaspäevast reedeni. Lehe tiraaž on 3500.
Lehte annab välja TÜ Oma Saar, vastutav väljaandja on Kaie Rõõm-Laanet ja peatoimetaja Tiina Luks.

Huvi eurolaulu ja suusatamise vastu väheneb
Eurolaulu saatel ja Otepää MK-etapi võistlusel oli jälgijaid vähem kui varasematel aastatel.
Nädala televaatamise tippsündmused olid "Võsareporteri" ja "Pealtnägija" järel tänavusi eurolaule tutvustav saade, mille 243 000 vaatajat on 18 000 võrra väiksem kui 2005. aastal.
Ka Otepää MK-etapi võistluse jälgijaid oli vähem kui varasematel aastatel. Ehk seepärast, et meie võistlejad polnud tänavu tippvormis. Enim jälgiti naiste 10 km ja meeste 15 km sõite. Võrdluseks võib tuua 2005. aasta Otepää ülekanded, mil oli suur huvi meeste 15 km (242 000, vahe 12 000) ja naiste 10 km vastu (193 000, vahe 8000).
Sirvides Emori televaadatavuse arhiiviandmeid, selgub, et 2005. ja 2004. aasta jaanuari samal nädalal vaadati telerit enam kui praegu - vähemalt esikümne saadetel oli vaatajaid rohkem. Nii on "Pealtnägija" kahe aastaga kaotanud 82 000, "Õnne 13" 67 000 vaatajat.

Baskini anekdoodid
"Kuidas teie pere elab?"
"Meie perekonna jõukus on kahekordistunud. Enne me panime kahte tassi ühe pakikese teed, aga nüüd on igaühel võimalik panna oma tassi üks pakike!"
"Mis õigusega te jalutate koera ilma suukorvita?"
"Kahju on loomast. Ta on haige ja vana, sureb varsti ära. Las tunneb veel veidike elust rõõmu."
"Mis haigus tal on?"
"Marutaud."
Naine ja mees väljuvad kinost.
"Ma ei tea, mida mehed leiavad selles Nicole Kidmanis! Kui tal poleks soengut, meiki ja figuuri, siis mis oleks?"

JÄRJEJUTT (61): Anna Politkovskaja: Putini Venemaa
Rinatil on poeg Edik. Rinat on üksikisa, lapse ema hukkus mõni aasta tagasi ja Edik elas pikka aega ohvitseride kasarmus täiesti üksi, oodates sellessamas nurgas, millest neid praegu välja aetakse, millal isa jõuab tagasi oma rohketest sõdadest ja vastutusrikastelt lahinguülesannetelt.
"Ma tean, kuidas vaenlane tuleb tappa, nii et ta ei teeks piuksugi," seletab Rinat, "ma oskan müratult ja kiiresti ronida mäe otsa ja teha kahjutuks need, kes selle mäe otsas istuvad. Ma olen suurepärane kaljuronija ja alpinist. Ma oskan okste ja põõsaste järgi mägesid "lugeda" - kes seal on ja kus ta end varjab... Ma tunnetan mägesid - räägitakse, et see on looduse and. Kuid ma ei oska välja nõuda korterit. Ma ei oska tsiviilelus üldse midagi saavutada."

JUKU-KALLE RAID: Lengi papp ja rahva kannatus
Heimar Lengi ja hulga keskerakondlike poliitikute hinge (neid on ka muudes parteides, ent räägin reeglist) lõhestavad nõukogulikud vastuolud.
Lenk andis maal kassatšekiga vehkides teada, et tema aju elab ikka veel ajas, mil ta töötas Kesktelevisiooni korrespondendina. Miks ma seda väidan? Nõukogude ajast rääkides meenuvad enam-vähem kõigile samad märksõnad: onupojapoliitika, kohutav ringkäendus ja altkäemaks. Kõik otsapidi sealt ajast tulnud mäletavad lauale pistetud kommikarpe, kõrtsi uksel "viiekaga" vehkimist, "vanakesepudeli" surumist vennasvabariigi juhtiva töötaja pihku ning igasugust muud permanentset meelehead torumeestele, taksojuhtidele, lasteaiajuhatajale ning ABC-tüüpi kaupluse laohoidjale.
Nagu kunagi Moskva restorani ukse taga, seisab Lenk nüüd altkäemaksuga oma valijate ees, sest talle arusaamatul kombel on rollid vahetunud: kui tahad riigikogus mõttetult edasi tiksuda, pead pööblile plekkima. Inimesi, kes selles süsteemis elada ei oska või ei taha, peab ta ammu opakateks (sh neid valijaid, kes altkäemaksu õnge lähevad). Lengi jaoks on see kari lolle, kes pole ära õppinud, mida tähendab sotsiaalne sanitaarmiinimum. Kuuldes sõna "eetika", mõtleb Lenk juriidilisele korrektsusele või roomab riiulini, kus seisab tolmune õigekeelsussõnaraamat.

ERIK ARU: Poliitikute kahed jõulud
Sellel, kes loeb valimiste eel erakondade majandusvisioone, võib hõlpsalt jääda mulje, et ta on sattunud võlumaale, kus võiks ringi keksida roosad jänkud.
Poliitikutel saabuvad jõulud tänavu ju kaks korda, lisaks detsembrile ka märtsikuus, mil ilusama salmi ettekandja loodab rahvalt kingituseks matsakamat häältesaaki. Kui palju nendel salmikestel tõsisemat majandus-
analüüsi taga on? Vist mitte eriti. Kui vaadata, mis on meie erakondadel öelda reaalselt Eesti majanduse ees seisvate probleemide kohta - tööjõuturul toimuv ja euroga liitumine -, muutub maailm hallimaks.
Tööjõudu meil teatavasti napib. See sunnib tööandjat palka tõstma, et töötajat enda juurde meelitada ja seal ka paigal hoida. Palkade suurenedes paisuvad ettevõtte kulud, mis paneb kukalt kratsides mõtisklema selle üle, kuidas tulusid kasvatada - rohkem ja kallimalt müüa. Või muid kulusid kärpida, näiteks vähendada "lolli" ja mittetootliku askeldamise osakaalu, mis on Eesti ettevõtetes üpris suur.

HANNO TOMBERG, SVEN SOIVER: Riigikogu müüb katuserahaga oma usaldust
Riigikogus on juba hulk aastaid valitsenud kirjutamata seadus, mille kohaselt jagavad parlamendiliikmed igal aastal osa riigipirukast omavahel ära.
See summa on küllalt suur ja küündis eelmisel aastal koos lisaeelarvest saadud rahaga 400 miljoni kroonini. Loomulikult ei pista riigikogu liige seda oma taskusse, vaid jagab "poliitilise otsuse raha" sildi all abivajajatele. Kes vajab abi, seda otsustab riigikogu liige ise.
Tegemist on omamoodi kaasavaraga, mis läheb eriti hinda, kui lähenevad valimised. Siis saab sellele rahale taha panna konkreetse parlamendiliikme nime. Ikka selleks, et saada seadusandlikku kogusse tagasi valitud.
Igale erakonnale jagub kogu potist 30-40 miljonit krooni, valitsuserakondadele rohkemgi. Sellepärast vaikivadki riigikogu liikmed, kui neid selle süsteemi toimimise kohta küsitleda.

The Economist: Schwarzenegger ja Laar Milton Friedmanist
Maailma mainekaim majandusajakiri The Economist korraldas 29. jaanuaril oma ajaveebis mõttevahetuse Milton Friedmani pärandist ja mõjust tänapäeva maailmale. Teiste seas kirjutasid enda ja Friedmani suhetest California kuberner Arnold Schwarzenegger ja Eesti ekspeaminister Mart Laar, kelle sissekanded siinkohal lühendatult avaldame.
Arnold Schwarzenegger: Milton Friedmani lahkumisega kaotasime me suure väitleja, suure mõtleja ja suure ameeriklase. Ja mina kaotasin suurepärase sõbra.
Friedman uskus, et vaba turg on olemuslik vabadele inimestele. Ta pidas oluliseks isikuvabadust ja isiklikku vastutust. Aga teda tõstis tõeliselt esile töö, mida ta tegi, et taastada meie usku üksikisiku vabadusse valida.

REPLIIK: Meelevaldne tõlgendus
Eilne Postimees kirjutas oma esiküljel suurelt: "Rahvas annaks Moskvale transiidiraha nimel järele." Avakülje kokkuvõtte juures on viide leheküljele 6, kus lugu peaks justkui jätkuma, aga sel lehel on hoopis reklaam. Aga see polegi oluline, sest tegu on ilmselt töökorraldusliku apsakaga, mida ikka ette tuleb.
Kummastav on hoopis Postimehe tõlgendus uuringust. Kui 47% Eesti elanikest (34% eestlastest) nõustuks Venemaale transiidiraha nimel järeleandmisi tegema, kuid 40% (55% eestlastest) leiab, et Eesti peaks Moskvaga ajama hoopis senisest jäigemat poliitikat, on äärmiselt meelevaldne teha sellest järeldust, et "rahvas annaks Moskvale järele". Seda enam, et reaalses elus ei teki olukorda, kus Eesti peaks Moskvale transiidiraha nimel järeleandmisi tegema. Küsitluse valim oli samuti mitte-

JUHTKIRI: Tänada tuleb maksumaksjat
Tänasest Eesti Päevalehest saab lugeda, et haridus- ja teadusministeerium surub riigieelarvest lasteaedade ja koolide ehitamiseks või remondiks toetusraha saavatele omavalitsustele peale ministeeriumi reklaamimise kohustust. Kui omavalitsusjuht tahab, et tema kool korda tehtaks, peab ta võtma lepingulise kohustuse kummardada haridusministeeriumi ees ette ja taha. Kui ei kummarda, siis ähvardab viieprotsendine leppetrahv, mis mitmemiljoniliste investeeringute puhul tähendab sadu tuhandeid kroone.
Väidetavalt olevat selle korra väljatöötamise taga haridusminister Mailis Reps isiklikult. Ühelt poolt võib haridusministri soove mõista - milline poliitik ei tahaks, et kui jutuks tulevad tema ametiajal korda tehtud koolid või lasteaiad, siis kirjutatakse need just tema töösaavutuste arvele. Ja kui minister võitlebki teatud objektide kordategemiseks või rajamiseks riigieelarvest raha välja, siis eks tal ole ka pisut õigust enda saba upitada.

ELF sõlmis Stora Ensoga vääriselupaikade kaitseks lepingu
Eestimaa looduse fond sõlmis esimese lepingu, milles metsatööstusettevõtted lubavad mitte varuda puitu vääriselupaigaks tunnistatud kohtadest.
Esimesena lepingule alla kirjutanud Stora Enso kinnitas, et metsa vääriselupaigas raiumata jätmine ei löö suurt auku firma rahakotti. ELF on mures vääriselupaikade säilimise pärast, sest riik on nende kaitsmiseks valinud vabatatlike lepingute sõlmimise tee, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Lepingu järgi kohustub Stora Enso teadma firmale tarnitava puidu päritolu, samuti ei osta kokku
vääriselupaigast raiutud puitu ja üleüldse juhindub oma tegevuses säästva metsamajandamise ideest.
"Meil tulusid selle tõttu saamata ei jää, sest siiski see vääriselupaikade osakaal Eesti metsades on küllaltki väike ja metsas on nii majanduslikku kui sotsiaalset väärtust," kinnitas Hiiepuu. "Selline sotsiaalse vastutuse moment on palju suurem kui saamata jäänud tulu."

Weserstern lahkus Kopli lahest
Koplis lahes madalikule sõitnud tanker Wesersten hiivas ankru täna õhtul kell 21.10 ja suundus oma algsesse sihtpunkti Karlshamni.
Täna kell 15.50 langetati otsus anda Wesersternile luba ühekordseks ülesõiduks Karlshamni, kus tanker suundub remonti.
Kell üks lahkus tanker Nimbus Wesersterni poordist, poolteist tundi hiljem asus tanker teele 4564 meetertonni ümber pumbatud kütusega. Wesersterni pardale jäid tuukrid, klassifikatsiooni ühing ning veeteede ameti esindajad.
15.50 teatas veeteede ameti esindaja Marek Rauk, et pumpamine ja tuukrite töö on lõpetatud ning on langetatud otsus anda Wesersternile luba ühekordseks ülesõiduks Karslhamni, kus peale lossimist suundub tanker remonti.
16.20 luba ka väljastati ning Weserstern lahkus lahelt lootsiga täna õhtul.

Eesti suursaadik Rootsis andis üle volikirja
Eesti suursaadik Rootsi Kuningriigis Alar Streimann andis täna Rootsi kuningas Carl XVI Gustafile üle oma volikirja.
Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses tõdesid Eesti suursaadik Alar Streimann ja Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf, et riikide vahelised suhted on väga head. Eesti suursaadik andis ülevaate Eestis toimunud viimase aja poliitilistest sündmustest ja majandusarengutest ning eelseisvatest parlamendivalimistest. Veel kõneldi keskkonnapoliitikast ning samuti meenutas Rootsi kuningas oma viimast visiiti Eestisse.
Alar Streimann sündis 26. veebruaril 1964. aastal. 1989. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli keeleteaduskonna. Diplomaatilisel tööl on suursaadik alates 1991. aastast, mil ta asus tööle välisministeeriumisse kaubandussuhete osakonda nõunikuna. Aastatel 1993-1996 töötas Alar Streimann nõunikuna Eesti saatkonnas Rootsis ning 1996-1997 välismajanduspoliitika osakonna peadirektorina. Aastatel 1997-2003 oli Alar Streimann Euroopa integratsiooni küsimuste asekantsler, ning 1998-2003 Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste delegatsiooni juht. 2003-2006 oli Streimann Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures.

Kaitsja taotles Ringmaa protsessis kohtuniku taandamist
Märt Ringmaa (68) kaitsja Raul Otsa esitas tänasel istungil kohtuniku taandamise taotluse, kuna tal on tekkinud kahtlus kohtuniku erapooletuses.
Riigiprokurör Margus Kurm kaitsja taotlust ei toetanud.
Kohus jättis kaitsja taotluse taandamise kohta rahuldamata, leides, et kaitsja kahtlused erapoolikuses on alusetud.
Otsa esitas taandamistaotluse peale seda, kui kohus lükkas tagasi Ringmaa taotluse uurimiseksperimendi tegemiseks.
Ringmaa taotles täna Pae 23 ja Punane 15 sündmuskohalt (nendel sündmuskohtadel lõhkeseadeldised ei plahvatanud) leitud ainega uurimiseksperimendi läbiviimist. Eksperimendi eesmärk oleks teha kindlaks, kas sellises koostises lõhkeainet saab üldse plahvatama panna.
Riigiprokurör Kurm ei toetanud taotlust, öeldes, et nimetatud küsimus on ekspertiisidega piisavalt tõendatud. Kohus lükkas Ringmaa taotluse tagasi, kuna see oleks tulnud esitada varem, samuti leidis kohus, et uurimiseksperimendiga ei tohi ohustada menetlusosalisi ja teisi inimesi.

Kohus mõistis eksadvokaadi reaalselt vangi
Tallinna ringkonnakohus mõistis täna endise advokaadi Ilmo Maaroosi reaalselt neljaks kuuks vangi, lisaks 1,8 aastat tingimisi vangistust koos kaheaastase katseajaga.
Selle otsusega tühistas ringkonnakohus varasema Harju maakohtu otsuse, mille järgi karistati 39-aastast Maaroosi vaid tingimisi vangistusega.
Lisaks võeti eksadvokaadilt kaheks aastaks õigus töötada avalik-õiguslikes ja era-õiguslikes ettevõtetes ametiiisikuna.
Harju maakohtu otsusega tuleb Maaroosil hüvitada ka kuriteoga tekitatud kahju summas 10 miljonit 828 498 krooni. Tsiviilhagi katteks konfiskeeritakse Maaroosi kinnisasi Pärnus ja vallasasi Pärnu maakonnas Tammiste külas.
Süüdistuse kohaselt sõlmis Maaroos HETA Pärnu Advokaadibüroo juhatuse liikmena aastatel 2002-2003 lepingud inimestega, kes usaldasid investeerimiseks oma raha, uskudes, et see läheb advokaadibüroo leitud projektidesse. Tegelikult Maaroos omastas raha ega investeerinud seda edasi, saades varalist kasu üle 10 miljoni krooni.

Paet: Venemaa soovib oma sisemuredelt tähelepanu eemale juhtida
Eesti välisminister Urmas Paet ütles tänasel valitsuse istungil, et Eestil ei ole vaja Venemaa suhtes järeleandmisi teha.
Kommenteerides Venemaa viimase aja süüdistusi pronkssõduri osas, ütles Paet, et ebaadekvaatsetele etteheidetele ei ole põhjust reageerida.
"Kindlasti oleme me alati valmis arutama adekvaatseid muresid. Paraku need viimaste nädalate etteheited sellest, kuidas Eestis tahetakse ümber vaadata Teise maailmasõja tulemusi ja siin tohutult toetatakse fašismi ja SS-lasi, on niivõrd ebaadekvaatsed, et siin ei ole üldse pinda mingiks aruteluks," ütles Paet.
Välisminister peab Venemaa etteheidete põhjuseks soovi siseriiklikelt probleemidelt tähelepanu eemale juhtida. "Suure tõenäosusega on need suunatud ennekõike siseauditooriumile, selleks et siis oma maa muredelt tähelepanu kõrvale juhtida ja osutada kellelegi teisele," ütles Paet.

Valga politsei avastas taas salasigarette
Täna avastas Valga politsei läbiotsimise käigus ühe eramu garaažist 100 000 salasigaretti.
Politsei viis laekunud vihje põhjal Valgas Võru tänaval ühe mehe (s 1952) garaažis läbi läbiotsimise, mille käigus leiti kokku 5000 pakki EV maksumärkideta sigaretti Prima Nevo ja More Lights. Salasigaretid olid kastides ja peidetud garaažis kanalisse, kumbagi sorti salasigarette leidsid politseinikud 2500 pakki.
"Politsei viib pidevalt läbi politseioperatsioone, mille eesmärgiks on EV maksumärgita sigarettide väljaselgitamine ja konfiskeerimine. Sageli on nende leidmisel abiks kodanikelt ja koostööpartneritelt laekunud vihjed," ütles Valga politseijaoskonna patrullitalituse komissari kohusetäitja Robert Kõvask. "Selle aasta jaanuaris avastas politsei vihje põhjal Valgas Puiestee tänaval ühest garaažist veidi üle 69 000 salasigareti."

Leia oma kodukandi "katuseraha" siit! 
Päevaleht avaldab 31. jaanuari valitsuse korralduse valitsusasutustele ja nende hallatavatele riigiasutustele 2007. aastaks põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbelistest eraldistest.
Rahasumma seas on ka 202 miljonit krooni, mida riigikogus esindatud erakonnad saavad omatahtsi jaotada. See summa plaaniti algselt suunata pensionireservi.
Avaldame ainult nimekirja selle osa, mis hõlmab mainitud 202 miljonit krooni.
Ülevaate eraldistest leiate siit.  Kui leiad, et sinu kodukandis võinuks raha pigem kusagile mujale paigutada või kui näed, et suure toetuse on saanud mõni objekt, mis seda sugugi ei vaja, siis kirjuta meile sellest kommentaaridesse!

Eesti pooldab Euroopa Liidu ühist energiapoliitikat
Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad Euroopa energiapoliitika kohta.
"Meie jaoks on ülimalt oluline, et Euroopa Liit räägiks energiatarnijatega väljaspool ELi ühel häälel," ütles Ansip ja lisas, et kõik ELi liikmesriigid peaksid läbirääkimistel kolmandate riikidega energiahartas ja transiidiprotokollis sisalduvatest põhimõtetest kinni pidama.
Eesti jaoks on oluline ka ühendusvõrkude välja ehitamine Balti regioonist Põhjala ja Poola suunas.
Taastuvate energiaallikate kasutamise osas ei poolda Eesti kohustuslikke eesmärke, sest siinkohal on paljudel riikidel erinevad võimalused. Peaminister toob näiteks väikese Malta, kus ei ole võimalik energiavõsa kasvatada, mistõttu oleks 20 protsendilise taastuvenergia osakaalu saavutamine võimatu.

Meikar: sotsid varjavad salajasi rahastajaid
Reformierakondlane Silver Meikar süüdistab oma blogis sotsiaaldemokraate, kes Meikari hinnangul varjavad oma tõelisi rahastajaid.
Meikar kirjutab, et 8. jaanuaril ilmus BNS-is teade, et Jörgen Siil toetas erakonda 25 000 ja Paavo Palk 20 000 krooniga.
"Sõber Jörgen on tore poiss ja Paavo väga hea Euroopa Liidu ekspert, aga tean, et Brüsselis hoiavad nad kokku iga senti ning ei ole kindlasti erakonnale enda raha andnud. Jörgen on kõigile ka tuntud kui väga kokkuhoidlik (kui mitte öelda kitsi) noormees. Nende abil varjatakse salajasi toetajaid, mis niikaua, kuni Jörgen pettust üles ei tunnista, on JOKK."
Meikar tsiteerib ka Siili ja Palgi anonüümset kolleegi, kes olla talle kirjutanud järgmist: "Jee right. Ei Paavo Palk ega Jörgen Siil omast rahast küll sentigi ei anneta. Ma olen vahest isegi nende vaeste meeste taksoarveid maksnud. Ahhaaaa ". Hiljem kustutas mees antud kommentaari oma blogist, kuna ütles, et see heidab liigset varju Jörgenile ja Paavole. Anonüümne arvamus on võrdne laimuga ja oma vanu sõpru ei taha ma kahtluse alla seada," kirjutas Meikar.

Järelevalve vabanevate kinnipeetavate üle muutub tõhusamaks
Sellest aastast jõustusid Vangistusseaduse muudatused, mille tulemusena on muutunud vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamine.
Vana korra kohaselt pidi kinnipeetav ise selle kohta avalduse kirjutama, et ta soovib enne tähtaega vanglast vabaneda ning esimese otsuse selle kohta tegi vangla direktor. Kui vangla direktori otsus oli positiivne, saadeti kinnipeetava dokumendid kohtusse, kes tegi lõpliku otsuse. Esines juhtumeid, kus kinnipeetav ei soovinud enese kriminaalhooldusele allutamist ja avaldust ei esitanud. See omakorda tähendas, et vabanemisejärgselt ei olnud võimalik tema üle kriminaalhoolduse järelevalvet rakendada.
Uue korra kohaselt saadetakse tähtaja saabumisel kinnipeetava dokumendid automaatselt kohtusse, kes otsustab, kas ja millal on kinnipeetavat turvaline vabadusse lasta. Kui kohus otsustab inimese vabastada, on ta minimaalselt üks aasta või siis selle aja, mis tal karistust kandmata on jäänud, kriminaalhooldusel.

Ansip: Eesti ei ole tsaaririik
Tänasel valitsuse istungil kritiseeris peaminister Andrus Ansip riigikogu liikmete omavolilist rahajagamist.
Peaminister Ansip on seisukohal, et kui riigikogu liikmed tahavad rahvale raha jagada, tehku seda oma arvelt.
"On hoopis ise teema, kui mõni poliitik läheb ja hakkab maksumaksja raha eest välja kirjutama tšekke. Ta tahab kellelegi tšekke ulatada, siis võtku oma isiklikult arvelt see raha," ütles Ansip.
"Meil ei ole tsaaririik, kus hea tsaar teeb kingitusi rahvale. Kõik see mis kuskil Eestis ehitatakse, mida head tehakse, tehakse maksumaksja raha arvelt. Kellelgi ei ole mingit õigust hakata seda maksumaksja raha pidama enda rahaks, enda teeneks", toonitas peaminister.
"Teine asi on siis mängida mingisugust heategijat, head tsaari, armulikku rahva esindajat. Kes tuleb rahvale huvidele vastu ja ulatab tšeki. Kui ta aus inimene on, siis kirjutagu see tšekk oma arvelt ja andku rahvale", ütles Ansip.

President võttis vastu Pakistani suursaadiku volikirja
President Toomas Hendrik Ilves võttis täna Kadriorus vastu Pakistani suursaadiku Shaheen A. Gilani, kes esitas oma volikirja.
Vabariigi Presidendi sõnul on Eesti ja Pakistani suhted kujunemisjärgus ning alustatud on konsultatsioone välisministeeriumite kõrgemate ametnike tasandil. See on hea algus kahepoolsete kontaktide süvendamiseks, ütles president Ilves.
"Regionaalne stabiilsus ja võitlus terrorismiga mõjutab ka meid kõiki," sõnas riigipea, meenutades, et Pakistani naaberriigi Afganistani lõunaosas teenib NATO juhitud jõududes üle 100 Eesti kaitseväelase, samuti on Eesti saatnud sinna oma diplomaadi.
President Ilves tundis Pakistani suursaadikuga vesteldes huvi piirkonna üldise stabiliseerimise võimalustest, Afganistani-Pakistani piirialade probleemidest, põgenikelaagritest, äärmusliikumise Taleban võitlejate väidetavast piiriülesest liikumisest.

Valgamaal kütiti ebaseaduslikult ilves
Möödunud nädalavahetusel küttisid jahimehed Valgamaal lubatud ühe ilvese asemel kaks ilvest. Keskkonnainspektsioon alustas juhtumiga seoses väärteomenetluse.
Laupäeval, 27. jaanuaril peeti Valgamaal Põdrala vallas Põdrala jahiseltsi maadel metssea- ja ilvesejahti. Jahipäeva alguses oli avatud üks jahiluba ilvese ja teine metssea küttimiseks, teatas keskkonnainspektsioon.
Tegelikult langes jahimeeste saagiks aga kaks ilvest - emailves ja temaga kaasas olnud ilvesekutsikas.
Jahiselts teatas juhtunust ise Keskkonnainspektsioonile ning inspektorid alustasid jahiseaduse rikkumisega seoses väärteomenetluse.
Jahiseaduse alusel välja antud jahieeskirja järgi on kutsikatega emailvesele jahipidamine keelatud, samuti on keelatud jahiloaga
lubatust rohkema arvu ulukite hukkamine.

Hanza.neti töö taastus
Täna kella 12.45 ajal õnnestus hanza.neti töö taastada, kuid lühiajalisi häireid võib veel ette tulla. Ettevõtete interneti-pank Telehansa.net sai töökorda juba kell 12.
Häired interneti-pankades tekkisid täna kella 10 ajal. Tegemist oli tehnilise veaga, mille täpsed tekkepõhjused on praegu veel IT-spetsialistide poolt väljaselgitamisel, teatas pank.
Hansapank palub klientide käest vabandust põhjustatud ebamugavuste pärast.

Politsei palub abi mobiilivarga võimalike ohvrite leidmisel
Põhja prefektuuri Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse töötajad paluvad abi kinni peetud mobiilivarga võimalike ohvrite leidmisel.
Pildil olevat noormeest kahtlustatakse alaealistelt mobiiltelefonide röövimises ja varastamises.
Politseil on alust arvata, et noormees võib olla toime pannud veel sarnaseid kuritegusid, seetõttu palutakse kõigil, kellel on fotol kujutatud isiku suhtes pretensioone, helistada telefonidel 612 5766, 522 5006 või politsei üldnumbril 110.

Eesti ja Rootsi sõlmivad merepääste koostöölepingu
Valitsus kiitis täna heaks Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöö kokkuleppe ning andis siseministrile volituse koostööleppe allkirjastamiseks.
Siseminister Kalle Laanet ja Rootsi kommunikatsiooni- ja infrastruktuuriminister Åsa Torstensson kirjutavad koostööleppele alla esmaspäeval, 5. veebruaril.
Siseminister Kalle Laaneti sõnul on selliste kokkulepete sõlmimine hädavajalik, et tagada Läänemerel tasemel mere- ja lennupääste. "Koostöölepe Rootsiga kehtestab kahe riigi vahel tõhusa töökorralduse, mis on vajalik merehätta sattunud inimeste kiireks leidmiseks ja abistamiseks," ütles Kalle Laanet.
Lepinguga määratakse kindlaks kummagi riigi mereotsingu- ja päästepiirkonna piirid ja lepingu täitmise eest vastutavad ametid, kelleks Eestis on Piirivalveamet ja Rootsis Mereadministratsioon ning Tsiviillennunduse Amet. Lepingu osapooltel on kohustus vahetada viivitamatult teavet merehätta sattunud kodanikest ning taotleda teineteiselt merepäästealast abi.

Tartu esitab aukodanike kandidaatideks Atko-Meeme Viru ja Erich Kõlari
Tartu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku nimetada linna aukodanikeks emeriitprofessor ja sporditeadlane Atko-Meeme Viru ning dirigent Erich Kõlar.
Tartu Tähe kavaleriks esitab linnavalitsus kindralmajor Ants Laaneotsa, Eesti teaduse toetaja Nils Otto Taube ning Tartu ja Tampere sõprussuhete arendaja Pertti Paltila.
Atko-Meeme Viru on rahvusvahelisel tasandil kõige tuntum ja tunnustatum Eesti sporditeadlane, kel on väljapaistvaid teeneid kehalise kasvatuse, spordialase kõrghariduse ja olümpialiikumise edendamisel Eestis.
Erich Kõlar on dirigent ja muusikaõpetaja, kes taastas 1950. aastate lõpus Vanemuise sümfooniaorkestri ning on Vanemuise teatris juhatanud üle 70 lavastuse.
Kindralmajor Ants Laaneots on kaitseväe juhataja, kel on hindamatud teened Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu Tartu maleva taastamisel.

Politseinikud tabasid kaks autovarast otse teolt
Teisipäeva, 30 jaanuari öösel tabasid Põhja prefektuuri politseinikud otse teolt kaks varguses kahtlustatavat noormeest, ühe Tallinna kesklinnas ja teise Lasnamäel.
30. jaanuaril kella 2 ajal märkas Põhja prefektuuri politseinik tööst vabal ajal Vikerlase tänaval kahtlast isikut. Noormees toimetas maja ees seisnud autode kallal ning käivitunud oli ühe sõiduki signalisatsioon.
Korrakaitsja võttis ühendust samas majas elava paarimehega ning teatas nähtust Põhja prefektuuri juhtimiskeskusele. Koos paarimehega asuti noormeest taga ajama ning üsna pea tabati ta samal tänaval koos varastatud CD-mängijaga. Hiljem selgus, et kinnipeetu, 23-aastane Aleksei oli sisse murdnud veel kahte sõidukisse. Alkoholijoobes noormees viidi politseiosakonda kainenema.
Põhja prefekt Raivo Küüdi sõnul on üks hea politseiniku tunnuseid tema suhtumine valitud elukutsesse töövälisel ajal. "Tahe inimesi aidata ning oskus märgata seadusrikkumist ka siis, kui mundrit parasjagu seljas pole, ongi tõelise professionaali tunnusteks," ütles prefekt Küüt.

Hanza.neti töö on häiritud
Hansapanga internetipanga töö on täna hommikul juba üle kahe tunni häiritud olnud.
Panga teatel on tegemist tehniliste probleemidega ning panga IT-spetsialistid püüavad portaali taas töökorda seada.
Häireid Hanza.neti töös esines juba poole kümnest hommikul.
Hansapanga pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et inimestel, kellel jääb Hanzaneti rikke tõttu näiteks börsil mõni toiming tegemata, on võimalus panga poole pöörduda ning õigustatud nõude puhul on pank valmis võimaliku kahju hüvitama.

Weserstern võib veel täna Kopli lahelt lahkuda
Kui Veeteede amet kinnitab tankeri merekõlblikuks, võib esmaspäeval karile sõitnud tanker Weserstern Kopli lahelt lahkuda veel täna.
Wesrsterni omanikud otsustasid Nimbusele ümber pumbata 6000 tonni kütust, et see võimalikult kiiresti Karlshamni toimetada. Tankeri madalikult lahti saamiseks planeeriti algselt ümber pumbata 3000 tonni kütust, teatas piirivalve.
Pumpamine lõppes hommikul kolmveerand 11. Nimbus lahkub, kohe peale vajalikke ettevalmistusi. Hommikuse piirivalve lennusalga helikopteri patrull-lennu järel kinnitas operatiivinfo- ja mereseirekeskuse ülem Aleksandr Mamajev, et lahel reostus puudub ning ohtu selleks ka pole.
Kell 12 sukelduvad tuukrid Wesersterni vaatlema.
Jätkuvalt patrullib sündmuskohal piirivalvelaev 109, Soomest saabunud puksiir Protector on oma ülesanded täitnud ning sündmuskohalt lahkunud.

Puudega lapse vanemad saavad taotleda tasuta lapsehoiuteenust
Tänasest on sügava ja raske puudega laste vanematel võimalus taotleda riigi rahastatavat lapsehoiuteenust.
Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul tegi sotsiaalministeerium teenuse väljatöötamisel koostööd puuetega laste vanemate organisatsioonide esindajatega.
"Läbirääkimiste käigus selgus, et nad pole huvitatud oma raske või sügava puudega lapse paigutamisest ajutiselt lastekodusse, vaid peavad olulisemaks võimalust, et laps jääb oma kodusesse tuttavasse keskkonda ja hooldamise teenust osutatakse lapse omas kodus," ütles minister.
Teenus pakub laste vanematele hooldamise ja järelevalve võimaluse viie päeva jooksul aastas. Töötav vanem saab paremini korraldada lapsehoidu ajal, mil lasteaiad ja koolid on suletud. Lastevanemad, kes puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia ei saa, võivad lubada endale puhkust. Tulevikus tahab sotsiaalministeerium pikendada teenust vähemalt kahe nädalani aastas.

Tartus algab rahvusvaheline noortekooride festival
Täna kell seitse avatakse Tartus neli päeva kestev rahvusvaheline noortekooride festival, kuhu oodatakse üle kolmesaja osaleja Eestist, Ungarist, Lätist ja Leedust.
1. - 4. veebruarini peetav koorifestival on järjekorras teine omalaadne, eelmine samasugune toimus Tartus kaks aastat tagasi.
Seekordsel festivalil osaleb kolm välismaa ja neli Eesti koori, tuntuim külaline on ilmselt Riia noortekoor Kamer, mis on võitnud arvukalt konkursse ja on maailmas hinnatud oma kõrge taseme pärast. Eestist võtavad festivalist osa Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor, Rapla segakoor Mitte-Riinimanda, Miina Härma gümnaasiumi segakoor ja Tartu Noortekoor.
Täna kell seitse Tartu Ülikooli aulas algaval festivali avakontserdil esinevad lisaks mitmed Tartu noortekoorid ja neidudekoor Kurekell.
Nelja päeva jooksul annavad koorid Tartu erinevates kontserdipaikades koos kontserte ning pühapäeval kell 12 algaval lõppkontserdil esitatakse puhkpilliorkester Tartu saatel kaks laulu ka ühiselt.

Valitsus kinnitas pedagoogide palga uued alammäärad
Täna kinnitas valitsus pedagoogide palga uued alammäärad, mis ulatuvad 7800 kroonist noorempedagoogil kuni 11400 kroonini pedagoog-metoodikul.
Alates 1. jaanuarist on noorempedagoogil alampalgamäär 7800 krooni (enne 6600 krooni), pedagoogil 8260 krooni (enne 7000 krooni), vanempedagoogil 9440 krooni (enne 8000 krooni) ning pedagoog-metoodikul 11400 krooni (enne 9700 krooni).
Minister Mailis Repsi sõnul tagab palkade alammäärade tõstmine turvatunde ja kindla sissetuleku kõikidele õpetajatele, sest palgad tõstetakse vähemalt sellele tasemele kõikides omavalitsustes.
2007. aasta pedagoogide palgatingimuste ja palga alamäärade kokkuleppe allkirjastasid valitsus ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon mullu 22. detsembril.
Munitsipaalkoolide õpetajate palga alammäärasid tõsteti ka aasta tagasi, enne seda püsisid need kaks aastat muutumatuna.

Muutus piiripunktis erandkorras viisa taotlemise kord
Alates 1. veebruarist jõustus välismaalaste seaduse muudatus, mille kohaselt läheb piiripunktis erandkorras viisa andmise või andmisest keeldumise otsustusõigus siseministeeriumilt üle piirivalveametile.
Seaduse muudatus on kooskõlas Schengeni õigustikuga, mille kohaselt võib piirikontrolli eest vastutav asutus otsustada piiril erandkorras viisa andmist või viisa andmisest keeldumist.
"Piiripunktis erandkorras viisa andmisel peab aluseks olema kiireloomuline asjaolu, mis ei võimalda isikul pöörduda viisa taotlemiseks Eesti välisesindusse," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsioonipoliitika osakonnajuhataja Kert Valdaru. "Kiireloomulise asjaolu all peetakse silmas eelkõige lähisugulase ootamatut ja rasket haigust või surma," lisas Kert Valdaru.
Välismaalaste seaduse muudatusega soovitakse piiripunktis erandkorras viisa taotlemist lihtsustada ja muuta see vähem bürokraatlikuks. "Kui eelnevalt pidi välismaalane taotlema piiripunktis erandkorras viisa väljastamist inimlikel kaalutlustel siseministeeriumist, siis nüüdsest peab selle jaoks pöörduma piirivalveametisse või kohalikku piirivalvepiirkonda," ütles Kert Valdaru.

Valitsus vabastas Jaak Aaviksoo TÜ rektori kohalt
Vabariigi valitsus otsustas täna vabastastada Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ametist käesoleva aasta 5. veebruarist.
Jaak Aaviksoo ametist vabastamine toimus tema omal soovil. Aaviksoo otsustas 2006. aasta lõpus poliitikasse suunduda ning ta on 2007. aasta riigikogu valimistel Isamaa ja Res Publica liidu teine number.
Tartu ülikooli nõukogu otsustas määrata rektori kohusetäitjaks ajavahemikuks 5. veebruarist 2007. a kuni 30. juunini 2007. a professor Tõnu Lehtsaare.

Tollikontroll hoidis möödunud aastal ära üle 52 miljoni kroonise kahju
Maksu- ja tolliamet hoidis 2006. aasta jooksul tollikontrolli tegevusega ära üle 52 miljoni krooni suuruse kahju tekkimise riigile, kokku avastati tollikontrolli tulemusel ligi 5,6 miljonit salasigaretti ja 6752 liitrit absoluutalkoholi.
Sigarettide ja alkoholi salakaubaveo trendiks 2006. aastal oli salakauba peitmine sõidukite konstruktsioonidesse. Maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järg ütles, et tavalisemad olid topeltpõhjade, -seinte ja -lagede ning -kütusepaakide ehitamine. "Samas näitasid salakaubavedajad üles ka ebatavalisemat leidlikkust - näiteks peitis üks naisterahvas salasigaretid oma üleriiete voodrivahele ning leiva sisse," lisas Järg.
Leidlikud salakaubavedajad
Suuremad juhtumid olid septembris Valga raudteejaamas tsisternvagunist avastatud 670 000 salasigaretti ja Iklas veoautost, mis saatedokumentide järgi vedas pabertooteid, avastatud 525 000 salasigaretti.

Joobes mees heitis võõrasse korterisse magama
Kolmapäeval pidid Viljandi politseinikud toimetama kainenema mehe, kes heitis võõrasse korterisse magama.
Lõuna politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna pressiesindaja sõnul toimetas politseipatrull kainenemisele alkoholijoobes mehe, kes lihtsalt astus Viljandi linnas sisse ühte korterisse ja heitis voodisse puhkama.
Korteri, kuhu mees puhkama otsustas minna, uks oli lukustamata.
Kodus olnud pererahvas kutsus pärast joobes mehe ootamatut saabumist kohale politseipatrulli.

Politsei takistas sünnitusele sõitu
Sünnitajat haiglasse sõidutanud mees sai kiiruseületamise eest krõbeda trahvi.
Väitele, et toimetatakse haiglasse sünnitajat, kärkis politseikonstaabel vastu ja võttis juhi dokumendid patrullautosse kaasa. Sünnitaja ning juht jäid autosse ootama, kirjutab Eesti Ekspress.
Paistis, et politseinikud ei kiirustanud ja autojuht helistas päästeametisse. Ta kirjeldas olukorda ja palus, et kiirabi sünnitajale maanteele järele tuleks.
Nüüd andsid politseinikud juhile autotuledega märku, et ta patrullautosse tuleks. Mees läks ja palus, et ehk oleksid politseiametnikud nõus ise sünnitaja haiglasse viima või vähemalt teda eskortima, sest naise olukord oli raskenenud. Politseinikud vastasid Raivole mõnitavalt, et teevad hoopis tema jalameheks.

Ajaleht: sotsid postitasid reklaami võõra raha eest
Sotsiaaldemokraadid tegid valimisreklaami võõrast eelarvest, andes ümbrikud erakonda tutvustavate materjalidega postitamiseks riigikogu kantseleile, kirjutab Eesti Ekspress.
Erakonna pressiesindaja Piret Pert tunnistas, et saatis mitmeid ümbrikke riigikogu kulul. "Jaa, ma saatsin teistele ka neid materjale riigikogust, sest ma töötan seal."
Pert ütles, et ta ei mõelnud postitamise ajal, et teeb seda riigi kulul. "Tõesti oleks kena olnud saata need kirjad läbi teise kontori."
Postitatud reklaampaketis olid sotsiaaldemokraatide ajaleht, reklaamvihik, laserplaat valimisprogrammiga ja peotäis lahtisi lehti valimishüüatustega.
Poolteist nädalat enne 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimisi saatis keskerakondlane ja Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut Tallinna volikogu kantselei kulul valimisreklaame oma erakonnakaaslastele. Vitsut lasi kirjade saatmiseks kulunud summa 1676 krooni ja 40 senti tagantjärele palgast kinni pidada.

Rüütel pole parteilist kuuluvust taastanud
2001. aastal presidendiks valitud rahvaliitlane Arnold Rüütel peatas Kadriorgu kolides parteilise kuuluvuse ja pole seda tänaseni taastanud.
Ligi neli kuud pärast presidendiametist lahkumist ütleb Rahvaliidu pressiesindaja Agu Uudelepp SL Õhtulehele: "Arnold Rüütel kaalub liikmelisuse taastamist."
Endise presidendi abikaasa, proua Ingrid Rüütel on jätkuvalt Rahvaliidu liige.

Järvere pargis raiuti lubatust rohkem puid
Kaitsealuses Järvere mõisapargis on uuendustööde käigus maha raiutud rohkem puid, kui pargi uuendamise projektis on lubatud.
Keskkonnainspektsioon tegeleb pargile tekitatud kahju väljaselgitamisega, kirjutab Võrumaa Teataja.
Läinud sügisel Sõmerpalu vallas asuva Järvere mõisa ostnud ärimees Olar Järvloo alustas pargis raietöid, ootamata Võrumaa keskkonnateenistuselt ära pargi rekonstrueerimise kava kasutusluba. Nüüdseks on komisjon, kuhu kuulusid ka pargis dendroloogilise uuringu teinud Andres Vaasa ja pargi uuendamise projekti autor Reti Randoja-Muts, välja selgitanud, et pargis on puid lõigatud märksa rohkem, kui uuenduskava lubab.

Hulkuma läinud koerad kukkusid kanaliauku
Möödunud laupäeval päästsid Ida-Eesti päästekeskuse töötajad Vinni vallas Piira külas autogaraaži kanalisse kukkunud kaks koera, kes toimetati Rakvere koerte varjupaika.
Rakvere koerte varjupaiga perenaise Elfriede Sillapere sõnul olid koerad arvatavasti mitu päeva sihitult ja peremeheta ringi hulkunud ning hulkumise käigus lõpuks Piiral garaaži sattunud ja kanalisse kukkunud, kust neil omal jõul välja pääseda ei õnnestunud, kirjutab SL Õhtuleht.
"Kui neile järele läksime, leidsime nad sealt külmunute ja väga näljastena, kuid vigastada polnud nad õnneks saanud," rääkis Sillapere.
Tegemist on kahe Eesti hagijaga, kes on Sillapere ütluse kohaselt varemgi hulkumise tõttu varjupaika sattunud. Viimati olid nad seal läinud aasta sügisel.

Kotka pesa leidnud naine sattus kohtusaagasse
Oma kinnistult I kategooria kaitsealuse liigi, väike-konnakotka pesa avastanud Vinni valla elanik sattus kohtusse ning oleks napilt maast ilma jäänud.
2002. aastal sai Urve Roht vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa erastamisega seoses õiguse erastada ligikaudu kaheksa hektari suurune maaüksus Vinni vallas, kuid avastas hiljem, et seal asub I kategooria kaitsealuse liigi, väike-konnakotka pesa, mis seab kinnistu omanikule kaitsekohustuse, kirjutab Virumaa Teataja.
Kaks aastat hiljem aga esitas naine keskkonnaministeeriumile avalduse selle kinnistu vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasja vastu, kuid peagi hakkas olukorda uurima maa-amet ning selgus, et Urve Rohule oli erastatud erastamisele mitte kuuluvat maad.
Maa-amet asus seisukohale, et nii Vinni vallavalitsus, volikogu kui ka erastamist korraldanud maavanem olid erastamise eeltoimingute käigus jätnud täitmata neile pandud kohustused kontrollida vajalikke dokumente ning andmete õigsust.

Riigipea avab eksparteikaaslase kampaaniamaigulise seminari
President Toomas Hendrik Ilves avab laupäeval Viljandis oma endise erakonnakaaslase, sotsiaaldemokraat Sven Mikseri välispoliitilise seminari, mida oponendid peavad osaks valimiskampaaniast.
Sotsiaaldemokraatide esinumbrina Viljandi- ja Järvamaal riigikokku kandideeriva Sven Mikseri eestvõttel leiab laupäeval kultuuriakadeemias aset seminar "Iseseisvuse tagatised XXI sajandil", millel käsitletakse Eestit ümbritsevates riikides toimuvaid protsesse, aga ka näiteks Hiina küsimust. Kava järgi esineb ürituse algul tervitusega president Toomas Hendrik Ilves, kirjutab Sakala.
Kuigi korraldajate kinnitust mööda ei tule üritusel juttu Eesti sisepoliitikast ja seal ei reklaamita sotsiaaldemokraate, on mitu konkureerivat poliitikut veendunud, et Mikseri kandidatuurile tahetakse sel moel tähelepanu tõmmata. Seepärast peavad nad presidendi asjasse segamist eriti kahetsusväärseks.

Ida-Viru päästjate probleemid on kehv keeleoskus ja vana tehnika
Ida-Eesti päästekeskuse põhiprobleemid Ida-Virumaal on töötajate kasin riigikeeleoskus ning vananenud päästetehnika, ütles siinsete päästjatega kohtunud päästeameti peadirektor Kalev Timberg.
"Personaliküsimus on üks Ida päästekeskuse probleemidest," lausus Timberg, rääkides täitmata ametikohtadest. Tema sõnul on Ida-Virumaal ka väga palju päästetöötajaid, kes räägivad ainult vene keelt, kirjutab Põhjarannik.
Päästeameti peadirektor tunnistas, et Ida-Virumaa on seni olnud vaeslapse osas ka uue tehnika soetamisel. "Ida-Virumaa on viimastel aastatel saanud väga vähe või pole peaaegu üldse uusi masinaid saanud ning see asi tuleb ära parandada," lausus Timberg, lisades, et lähema kahe aasta jooksul saab Ida-Eesti päästekeskus endale umbes kümme uut päästeautot.
Päästeameti juht ütles, et arutas alluvatega ka palgaküsimust. "Need poliitikud, kes tahavad poliitikas olla ja sinna jääda, on lubanud, et päästjate palgatõus peaks igal aastal olema 10-20 protsenti. Selle poliitikute lubaduse ütlesin meestele ka edasi," sõnas ta, lisades, et viimase arvamusküsitluse järgi on päästeteenistus kõige usaldusväärsem riigiasutus.

Ametnikul lasub vargusekahtlus
Tallinna pensioniameti Paide osakonnas töötanud ametnikul lasub kahtlus kümnete tuhandete kroonide riisumises, mis õnnestus kõrvaldada lähedaste inimeste kontosid nende teadmata ära kasutades.
Kuu keskel astub kohtu ette rahavõtmises süüdistatav Tallinna pensioniameti Paide osakonnas töötanud Anu, kelle haldusalast läks poolteise aasta jooksul kaduma üle 66 000 krooni, kirjutab Järva Teataja.
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juhi Elve Tontsi ütlust mööda avastas rahakadumise Anu puhkuse ajal asendanud kolleeg, kel tekkisid klientidega suheldes kahtlused tehtud toimingute õigsuses.
Anult pole sotsiaalkindlustusametil õnnestunud siiani mingit selgitust saada, sest pärast puhkust jäi ta kohe haiguslehele, mida pikendas novembrini kordagi töökohale ilmumata.
Tallinna pensioniameti Paide osakonna juhataja Jaan Anspal selgitas, et Anu töötas küll Paide osakonnas, kuid allus otse Tallinna pensioniametile.

Seadus lubas lootsil enne õnnetust tankerilt lahkuda
Eile selgunud asjaolu, et loots lahkus madalikule sõitnud tankerilt halva ilma tõttu enne kohustuslikust lootsimisalast väljumist, ei tähenda, et loots või kapten oleks sellega seadust rikkunud.
Vaatamata piirivalve ja veeteede ameti varasematele kinnitustele, et Kopli lahes madalikule sõitnud tankeri pardal oli avarii ajal kaptenit nõustanud loots, selgus, et tol päeval Koplis valves olnud ASi Eesti Loots (EL) vanemmereloots Raivo Laasmäe (67) oli õnnetuse ajal juba aluselt lahkunud, kirjutab Postimees.
Kohustuslik lootsimisala ulatub Kopli lahest läänekaarde suundudes Kakumäe poolsaare otsani. Loots lahkus aluselt aga peaaegu kohe pärast seda, kui Weserstern oli Vene-Balti sadamast väljunud.
ELi juhatuse liige Aivo Pitk ütles, et esmaspäeva õhtul polnud lootsil ja tankeri kaptenil tormise ilma tõttu muud valikut kui lasta lootsil enne Kopli neeme tagant väljajõudmist laevalt turvaliselt lahkuda.

Weserstern pukseeritakse edasiseks pumpamiseks Delta ankrurajooni
Kütuse pumpamine Wesersternilt peatati täna varahommikul kell 3.07. Tänu tõusnud vee tasemele ja lasti kergenemisele hakkas tanker kerkima ning Protector pukseerib ta edasiseks pumpamiseks Kopli lahe Delta ankrurajooni.
Piirivalve kinnitusel on tehniliselt kõik kontrolli all ning reostus puudub.
Ankrurajoonis viiakse lõpule planeeritud 3000 tonni kütuse ümber pumpamine ning hommikul asuvad Veeteede ameti eksperdid koostöös tuukritega hindama Wesersterni tehnilist olukorda ja merekõlblikkust.
Kui tanker tunnistatakse merekõlblikuks, väljastatakse talle vastav luba ning ta suundub oma esilgsesse sihtpunkti - Karlshamni. Vastasel korral pumbatakse tanker täiesti tühjaks ning sõidab remonttöödeks Balti Laevaremonditehasesse dokki.

Alumiiniumitolm on levinud Paldiski linna
Alumiiniumoksiidilastiga laev võib saada ühekordse loa, ent Paldiski linn seisab selle vastu.
Purulastiga laev Endeavor jõudis sadamasse juba eelmisel nädalal, ent laeva vastu võtnud OÜ-l Palsteve pole luba alumiiniumoksiidi käitlemiseks. Omavoliliselt tolmavat ainet lossima hakanud ettevõtte vastu on keskkonnainspektsioon algatanud juba kolm väärteomenetlust, mis võivad ettevõttele igaüks tuua kuni 30 000-kroonise trahvi.
"Me oleme neid mitu korda järjest peatanud, kuigi nad ise väidavad, et katsetavad ainult tehnikat," ütles keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna juhataja Tiia Kaar.
Paldiski Sadamate AS-i juhatuse esimees Robert Antropov ütles, et ootab ühekordse õhusaasteloa kättesaamist, mis võimaldaks laeva seekord lossida. Eesti Päevalehe andmetel võib lossimine alata juba täna hommikul.

Tuiksoo toetab Kanal 2 maaelu uudistelõike
Kanal 2 uudistesaate maaelu-lõigud valmivad Rahvaliidu juhitava põllumajandusministeeriumi rahaga.
Ringhäälinguseadus keelab aga igasuguse sponsorluse uudistesaadetes, järelikult võib Kanal 2 olla rikkunud vastavaid seadusesätteid, teatasid TV3 "Seitsmesed uudised".
Kanal 2 uudisteprogramm "Reporter" hakkas läinud nädalast näitama üle Eesti tehtud otsepildis lõike, mida toodab produktsioonifirma Filmimees. Täna saatis põllumajandusministeerium laiali pressiteate, milles kinnitas, et ministeerium on asunud ühes telesaate ja Filmimehega maaelu kajastama. Klipi maksumuseks hindab ministeerium ligikaudu 30 000 krooni, kuid "Seitsmeste uudiste" andmeil on summa tegelikult suurem.

Riigikohtu otsus ümberasunute vara kohta tekitas elevust
Keskerakondlased tervitavad otsust tühistada ümberasunute vara
Riigikohus otsustas rahuldada eelmise riigipea Arnold Rüütli taotluse ja tunnistas parlamendis kaks korda vastu võetud hilisümberasunuid puudutava seaduse põhiseadusega vastu- olus olevaks.
Riigikohtu otsust tervitas kolmapäeval põhiseaduskomisjoni aseesimees, Keskerakonda kuuluv Evelyn Sepp. "Sisuliselt on paremjõud raisanud parlamendi aega ja maksumaksja raha ning rikkunud tuhandete inimeste närve ja elusid," lausus ta. Sepp märkis, et riigikohtu argumentatsioon kattus täielikult kriitikaga, mida esitas Keskerakond riigikogus.
Otsust tunnustas ka üürnike liidu keskerakondlasest esimees Helle Kalda, kelle sõnul tõestas riigikohus järjekordselt, et on õiguslik, mitte poliitiline organ.

Narvas Balti elektrijaama läheduses leiti surnud kalu
Iga päev mööda oma radu teisel pool tõkkeid kanali ääres kalastamas käivad mehed on viimastel päevadel korduvalt leidnud suuremal hulgal surnud kalu. Samuti märgati nii vees kui ka kanali kallastel mingit sinist ollust, mis kalameeste arvates ongi kalade surma põhjustanud.
AS-i Narva Elektrijaamad pressiesindaja Karina Miksjuk välistas sellise võimaluse täielikult. "Vestlesin just meie keskkonnajuhiga ja ta on veendunud, et sellist leket ei ole. Samuti ei ole jaamadest teadaolevalt väljunud ka muud keskkonnaohtlikku vedelikku," sõnas ta.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ei osanud eile keskpäeval reostuse kohta midagi öelda. Reostuskohta ei suutnud ka nemad leida.

Eesti Päevalehe valimisdebatt: perekond on jälle moes
Parteid jagavad valimiste eel lastele ja peredele miljardite eest lubadusi.
Ehkki peaaegu kõik erakonnad ja poliitikud ütlevad, et sündimuse tõstmine on üks olulisemaid Eesti ees seisvaid ülesandeid, räägib statistika kurba keelt. Peaaegu iga neljas Eesti laps elab allpool vaesuspiiri, lasteaiajärekorrad on ülipikad ning ühe viimase uuringu järgi kuuluvad Eesti lapsed Euroopa õnnetuimate sekka.
Kas avalik võim on seni piisavalt teinud, et praegused ja tulevased emad-isad tunneksid, et lapsed on siia ühiskonda oodatud?
Marko Pomerants (IRL): Arvan, et ei ole. Muidu ei oleks ju lapsed õnnetud. Aga üheski riigis ei jõua kunagi kätte hetk, mil on olemas üks ja ainuke prioriteet ning muude asjadega ei tegeleta. Kuid laste olukorra parandamiseks on lahendusi - lühikesi ja pikaajalisi. Lastega perede vaesuse vastu aitab see, kui inimesed on võimetekohaselt haritud ning saavad oma töö eest piisavalt palka küsida. Lisaks sündimuse tõstmisele on tähtis tegeleda ka varajase suremuse vähendamisega.

Poliitikud teevad pensionäride arvelt valijatele meelehead
Iga erakond sai oma äranägemise järgi
Riigikogulased jagasid oma soovi järgi 202 miljonit krooni kingiraha, mis võeti pensionifondile kavandatud summade arvelt.
Novembri lõpus sõlmisid Reformierakonna, Rahvaliidu ja Keskerakonna esindajad koalitsiooninõukogus kokkuleppe, et enne valimisi võiksid kõik parlamendierakonnad jääda oma valijatele silma suurejooneliste kingitustega.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni (Reformierakond) sõnul oli tema erakond algselt "poliitiliste katuste" riigieelarvesse lisamise vastu, sest mitukümmend miljonit krooni "poliitiliste katuste" raha jagati vaid mõni kuu varem 2006. aasta lisaeelarve kaudu.
"Kuna riigieelarve tulusid polnud enam võimalik maksutulude arvel suurendada, lootsin, et sel korral jääb "katusteraha" jagamata, kuid siis tuldi koalitsiooni nõukojas välja ettepanekuga, et raha võiks leida pensionireservi suunatavatest vahenditest," selgitas Atonen.

Reisifirmad kardavad laste kultuurireisidest ilma jääda
Turismiettevõtete liit soovitab riigil loobuda kultuurireiside omal käel korraldamisest.
Haridus- ja teadusministeeriumi plaan käivitada iga-aastane ligikaudu 100 miljonit krooni maksev õpilaste kultuurireiside projekt tekitab turismifirmades ärevust, sest seni pole selgelt öeldud, kes hakkab reise korraldama.
Projektiga "Iga laps Kumusse, Ermitaaži, Louvre'i!" on haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Priit Simsoni sõnul jõutud päris konkreetsete tegudeni. "Tegeleme praegu õpetajate koolitamise ja ettevalmistamisega," lausus Simson.
Juba veebruari lõpus lendavad esimesed 30-40 kunsti- ja ajalooõpetajat Pariisi, et saada aimu, mis neid ja nende kolleege juba tulevast aastast ees ootab.
Tuleb riigihange

Reps nõuab trahviga ähvardades haridusministeeriumi ülistamist
Ministeerium kleebib maksumaksja rahale oma logo, minister
Haridusminister Mailis Reps surub riigieelarvest lasteaedade ja koolide ehitamiseks või remondiks toetusraha saavatele omavalitsustele trahviga ähvardades peale ministeeriumi mõõdutundetu reklaamimise kohustust.
Eesti Päevalehe käsutuses on tüüpleping, mille peavad ministeeriumiga sõlmima omavalitsused, kes tahavad, et rahakraanid varem kokku lepitud haridusobjektide tarbeks lahti läheksid. See kohustab "nimetama ministeeriumi lepingu eesmärgis kirjeldatud tegevuse toetajana kõigis vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel".
Lepingu mittetäitjat tabab kuni viieprotsendine leppetrahv "ministeeriumi poolt ülekantud toetuselt". Näiteks tuleks Misso vallal maksta Misso koolile mõeldud kahe miljoni krooniselt investeeringult ministeeriumile tagasi kuni 100 000 krooni, kui vallajuhid peaksid propagandatööst mööda hiilima.

Uurimus: hiidlinnud võisid mandrilt mandrile ujuda
USA teadlased avastasid, et suur lennuvõimetu lihasööja lind Titanis Wallari liikus ühelt Ameerika mandrilt teisele enne, kui mandreid maasild ühendama hakkas, nüüd tahavad uurijad teada, kas lind ületas vahemaa tõesti ujudes.
Lennuvõimetu lind Titanis Wallari elas miljoneid aastaid tagasi Lõuna-ja Põhja-Ameerikas, kirjutab BBC. Titanis Wallari oli umbes kaks meetrit pikk ja kaalus ligi 150 kilo, lisaks oli lihasööjal kiskjalinnul tohutult suur nokk.
Teadlased kutsuvad Titanist terrorlinnuks ja ta teenis oma nime välja sellega, et oli oma aja parim kiskja.
Terrorilinnu fossiile on leitud Floridast ja Texase osariikidest.
Üllatav leid tuli välja Texasest leitud Titanise fossiili uurides. See osutus Põhja-Ameerika vanimaks terrorilinnuks, kes elas umbes viis miljonit aastat tagasi. Teadlaste hinnangul on terrorilinnud pärit Lõuna-Ameerikast ja tulid sealt jala Põhja-Ameerikasse. Aga kuna Põhja-Ameerikast leitud terrorilind on viis miljonit aastat vana, siis see nii olle ei saa, sest Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ühendav maasild moodustus alles 3, 5 miljonit aastat tagasi.

14-aastane neiu tellis oma vanemate mõrva
Venemaal Barnaul linnas õigeusu koolis üheksandas klassis õppiv Daša Petrova tellis oma ema ja võõrasisa tapmise 15 tuhande rubla (7,5 tuhat krooni) eest.
Kaks neiu alaealist meessoost sõpra olid nõus tema vanemad tapma, teatas Komsomolskaja Pravda. Mõrva tellimise põhjuseks oli see asjaolu, et vanemad ei lubanud tal ööni väljas jalutada ja poistega sõbrustada.
Mõrvajad ootasid vanemaid nende korteris ja tapsid Daša ema kohe pärast seda, kui ta korterisse sisenes. Naine tapeti noalöökidega ja tema kõri lõigati läbi. Võõrisa jäi ellu, kuna ta jäi kauemaks tööle.
Miilitsa kutsus koju tulnud võõrasisa, kellele Daša jutustas toimunust. Praegu ootavad mõrva tellija ja alaealised mõrvarid eeluurimisvanglas süüdistuse esitamist.

EL-i saadikud nõuavad surmanuhtluse suhtes moratooriumi kehtestamist
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles nõutakse surmanuhtluse ülemaailmse moratooriumi kohest ja tingimusteta kehtestamist ÜRO Peaassamblee asjakohase resolutsiooniga.
Saadikud toetavad sellega Itaalia parlamendi saadikutekoja ja valitsuse algatust, millel on ka Euroopa Liidu nõukogu, komisjoni ja Euroopa Nõukogu toetus. Surmanuhtlus on keelustatud kõigis ELi riikides, ent kasutusel kümnetes riikides üle terve maailma, sealhulgas USAs ning Hiinas.
Resolutsiooni poolt hääletas 591, vastu 45 ja erapooletuks jäi 31 saadikut. Resolutsioonis kordavad parlamendiliikmed oma pikaajalist seisukohta surmanuhtluse vastu kõigil juhtudel ja kõigil asjaoludel ning väljendavad veendumust, et surmanuhtluse kaotamine aitab tõsta inimväärikust ja edendada inimõigusi.
Saadikud nõuavad seetõttu ülemaailmse moratooriumi kohest ja tingimusteta kehtestamist praeguse ÜRO Peaassamblee asjakohase resolutsiooniga, mille tegelikku rakendamist suudaks ÜRO peasekretär jälgida.

Putin on nõus sõdurite säilmete ümbermatmisega Venemaale
Täna ajakirjanike küsimustele vastanud Venemaa president Vladimir Putin teatas, et pooldab Nõukogude Liidu sõdurite säilmete ümbermatmist Venemaa territooriumile.
Seejuures nentis Putin, et Balti riikides elab väga palju Teise maailmasõja veterane, kelle arvamust säilmete äraviimise kohta on ka vaja küsida, vahendas lenta.ru.
Putin märkis, et Eesti võimude pronkssõduri teisaldamise otsustus on tingitud "ultranatsionalistlikest meeleoludest" riigis.
"Nõukogude Liidu sõduritele pühendatud memoriaalid seisavad paljudes Euroopa riikides, mis nende eest ka hoolitsevad, mul on häbi sellest rääkida, nende eest hoolitsetakse isegi paremini kui meil Venemaal", lisas Putin.

Uuring: alla poole maailma inimestest on vabad
Sõltumatu organisatsiooni Freedom House uuring näitas, et 2006. aastal elas täiesti vabades riikides 47% maailma rahvastikust.
Freedom House on valitsustest sõltumatu organisatsioon, mis teeb igal aastal maailma vabaduse ulatuse kohta uuringu. Möödunud, 2006. aastat käsitlev uuring näitab, et vabaduse arengus on kätte jõudnud seisak. Uuringus vaadeldi inimeste poliitilisi ja kodanikuõigusi ning jõuti järeldusele, et viimase kümne aasta jooksul ei ole vabu riike juurde tulnud ning seega on välja arenemas niiöelda vabaduse stagnatsioon.
Freedom House annab riigile hinnangu kolmeastmelisel skaalal: vaba, osaliselt vaba või mitte vaba.
Globaalselt on möödunud aastaga võrreldes toimunud vabaduses väike tagasilangus - negatiivsed muutused toimusid eelmisel aastal 33-s riigis ja positiivsed ainult 18-s.

Silvio Berlusconi vabandas avalikult oma naise ees
Itaalia ekspeaminister Silvio Berlusconi saatis meediale kirja koos vabandustega.
Oma kirjas tunnistab Silvio, et tegi pidulikul õhtul edutult nalja, teatas RIA Novosti.
Berlusconi meenutas, et nad elasid abikaasaga koos terve elu ja kasvatasid üles kolm last. Ekspeaminister kinnitas, et tema abikaasa on suurepärane naine.
"Sinu väärikus on kõige suur väärtus minu elus", märkis Silvio oma kirjas. Oma sõnu Mara Carfagnale selgitas ta pingeseisundiga, milles ta pidevalt elab.
Eile saatis tema naine Victoria kirja ajaleht La Repubblicale, kus nõudis mehelt avalikku vabandust tema väärikuse solvamise eest.

Pakistanis peksti armunud paar kividega surnuks
Pakistanis peksti sugulaste poolt surnuks naine ja mees, kes olid olnud abielueelses suguühtes.
Pakistani külas Donga Bonga tapsid kaks venda oma õe ja tema armukese, teatas RIA Novosti viitega Pakistani meediale.
Naise sugulased leidsid õe armukesega, tõmbasid nad tänavale ning püüdsid armunuid esmalt puua, kuid hiljem peksid nad kividega surnuks.
"Me tabasime nad voodis lamamas ja ei saanud kannatada taolist häbi", ütlesid vennad politseile.
See kuritegu kuulub karo-kari ehk "au mõrva" süütegude hulka. Pakistanis on tava järgi perekonnaliikmetel õigus tappa naisi, kes on häbistanud perekonda. Perekonda häbistavaks teoks peetakse ka abielueelset suhet mehega.
Pakistani võimud püüavad hetkel selliste tavade vastu võidelda, sest seaduste järgi on karo-kari tõsine kuritegu.

Rootsi ajaleht: Venemaa kaupleb Kosovo iseseisvusega
Rootsi ajaleht Expressen kirjutab, et Kosovo iseseisvuse küsimuse lahenduse ees seisab Venemaa, kes loodab Kosovo vabaks laskmise eest endale kaubelda vabad käed oma konfliktipiirkondades.
Rootsi päevaleht Expressen kirjutab tänases juhtkirjas Kosovo saatusest. Homme esitleb ÜRO saadik Martti Ahtisaari oma Kosovo-plaani. Selleks, et plaan ÜRO julgeolekunõukokku kinni ei jääks, kasutas Ahtisaari geniaalset nüket: ta ei kasuta Kosovo kohta terminit "iseseisev".
Paraku on mure, kas Venemaa laseb end nii odavalt osta. Kosovo küsimus on Venemaa jaoks kenaks väikeseks kalliskiviks. Kui Venemaa asub julgeolekunõukogus Serbia seisukohta kaitsma (Kosovo jäägu Serbia koosseisu!) siis on tal oodata tasu nii Serbialt kui Läänemaailmalt. Esimene on tänuvõlglane ja teine tahab, et Venemaa paadis vagusi istuks.
Ja kui Kosovo saab tõesti iseseisvaks, siis on Venemaal hea lahti lüüa külmunud konfliktid ja küsida: kui Kosovo sai, siis miks mitte ka Osseetia, Abhaasia ja Transnistria? Ühesõnaga tahab Venemaa seda, et Lääs maksaks Kosovo iseseisvuse eest sellega, et annaks Venemaale nende konfliktide lahendamiseks vabad käed. Ja jõudu Venemaal on - ta võib märtsis julgeolekunõukogus hääletusele tuleva resolutsiooni põrmu paisata.

Vene miilitsa juhtkond eelistab luksusautosid
Venemaal on tekkimas imelik olukord, kus föderaalsete ja regionaalsete õiguskaitseorganite juhid ostavad endale ametiautosid maksumusega 70-100 tuhat eurot.
Seejuures tavalistele miilitsatöötajatele ka kõige odavamate autode ostmiseks raha ei leita, teatas Novõe Izvestija.
Pagunites ametnikud kasutavad ära olukorda, kus eelarvesse kirjutatakse vaid üldsumma autotranspordi soetamiseks. Seega ostetakse kümne tavalise miilitsaauto asemel üks kõrgele ametnikule mõeldud luksusauto.
Naeruväärne olukord on tekkinud Venemaa presidendi ohutut liiklemist tagavate miilitsaautodega. Presidendi korteeži saatvad autod on vanad ja roostetanud ning nende läbisõit ulatub 300-400 tuhande kilomeetrini.
Miilitsa juhtkond eelistab kas maastur BMWX5 või luksustautot Audi A8, mille maksumus on 60 kuni 120 tuhat eurot. Pimorje kraisi geografilist eripära arvestades ostavad kohalike jõuorganite esiandajad endale Toyota Land Cruiser maastureid.

Eurooplased ei ole euroga rahul
Enamus eurotsooni suurte liikmesriikide kodanikest on arvamusel, et euro on kahjustanud nende rahvuslikku majandust.
Üle kahe kolmandiku prantslastest, itaallastest ja hispaanlastest ning üle poole sakslastest usub, et euro on nende majandust negatiivselt mõjutanud ning igatseb oma endist rahvuslikku raha tagasi, selgub Financial Times-Harrisi uuringust.
Tulemused härivad Euroopa Keskpanka, mida kõige euroskeptilisema riigi - Prantsusmaa presidendikandidaadid Ségolène Royali ja Nicolas Sarcozy on süüdistanud majanduskasvu pidurdamises, kirjutab Financial Times.
Usaldusväärsuse kaotamine ei ole Euroopa Keskpanga huvides, sest see seab kahtluse alla ka euro. Euro usaldusväärsuse tagamiseks peab keskpank elutähtsaks inflatsiooni vastu võitlemist, mis on majanduskasvu eelduseks.

Bostonis külvasid paanikat pommideks peetud reklaamid
USA-s Bostonis külvasid paanikat üleöö linna tekkinud plinkivate tuledega plastikust seadmed, mida peeti pommideks, kuid hiljem selgus, et tegu oli ühe telekompanii reklaamikampaaniaga.
Kõigepealt märgati veidrat seadet hommikusel tipptunnil ühe silla juures. Kohale tuli politsei, sild suleti ja pommimeeskond lasi veidra paki õhku. Veidi aja pärast tuli samalaadsete esemete leidmisest teateid kogu Bostonist, teatas Reuters.
Kohalikud võimud mobiliseerid erimeeskonnad, föderaalagendid, sada politseinikku. Suleti maanteed, rongiliin, sillad ja osa jõekaldast.
Telekompanii Turner Broadcasting teatas, et kahtlastlusäratavate pakendite viskamine mõningatesse linna punktidesse oli uue saate reklaamiürituse osaks ja ei kujutanud endast mingit ohtu. Kompanii paigutas reklaampakendid sildade alla ja teede lähedusse ja Bostoni politsei hinnangul põhjustaski pakendite niiöelda "tundlikesse kohtadesse" asetamine paanika. Reklaam kujutab endast tumedast plastikust tablood, millel on plinkivatest tuledest naerunägu.

Putin vastas täna 1132 ajakirjaniku küsimustele
Venemaa president Vladimir Putin pidas täna Kremlis oma igaaastase pressikonverentsi: tänavu kohtus Putinga rekordiline arv ajakirjanikke - 1132, neist paarsada tuli välisriikidest.
Lisaks rekordarvule ajakirjanikele püstitati pressikpnverentsiga täna veel teinegi rekord: konverents oli rekordiliselt pikk. Putin ületas eelmise aasta rekordit kuue minutiga: mullu vastas ta küsimustele 3 tundi ja 26 minutit, tänavu aga koguni 3 tundi ja 32 minutit, vahendab RIA Novosti.
Kokku vastas Vene riigipea täna 66 küsimusele, muuhulgas ka ühele pronkssõduri-teemalisele.
Kaks Vene telekanalit tegid sündmusest otseülekande. Pressikonverentsil tegid tõlgid räägitavast sünkroontõlke nelja keelde: inglise, prantsuse, saksa ja jaapani keelde. Välisriikidest saabus pressikonverentsile 262 ajakirjanikku.

Euroopa viinasõdurid lähedal rahulepingule
Euroopa Parlament jõudis arusaamisele, milliseid jooke tohib
Viinakummutamine ei valmistanud EL-is kellelegi probleemi, kuni ühinesid algul Põhjamaad ning siis ka Balti riigid ja Poola. Järsku selgus, et see, mida lõu-napoolsed eurooplased on siiani viinaks pidanud, pole pikemate traditsioonidega põhjamaalaste jaoks vodka moodigi.
Ninakrimpsutamine muutus avalikuks sõjaks 2005. aasta detsembris, kui Euroopa Komisjon tuli välja plaaniga piiritusjookide definitsioonid üle vaadata. Praegused määratlused kehtestati aastal 1989, enne n-ö vodkapuristide liitumist.
Poola ja Põhjamaad tahavad, et viina nime all lubataks müüa üksnes jooki, mis on valmistatud kartulist või teraviljast aetud piirituse baasil. Ent piiritust saab ka näiteks suhkrupeedist või viinamarjadest. Kui nendest viina valmistamine ära keelata, kaoks mõnede arvutuste järgi Euroopa poelettidelt kaks kolmandikku viinamarkidest, mõnes riigis, näiteks Tšehhimaal, aga koguni 90%.

PÄEVALEHT AFGANISTANIS: Kahur palatis ehk kuidas Eesti püüab abi osutada
Afganistani Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah's toimub ajalooline sündmus: esmakordselt astub Eesti arenguabi andvate riikide ridadesse.
Raha on arengufondidesse annetatud varemgi, kuid asjur Toomas Kahuri, ainsa Afganistanis resideeriva Eesti diplomaadi vahendusel teeb Eesti esimest korda ise läbi kogu protseduuri A-st O-ni. Riigieelarvest on eraldatud 1,1 miljonit krooni, mille eest tahetakse osta hapnikugeneraatoreid ja vajalikku lisavarustust provintsi peahaiglale.
Abiandmise peen mehaanika ise on kõike muud kui sirgjooneline - nagu kogu elu Afganistanis. Toimunud on neli kohtumisvooru, millest viimase juures õnnestus teisipäeval viibida ka Eesti Päevalehe ajakirjanikul.
Nagu Afganistani turul
Kõik algab ja lõpeb turvaküsimustega, ning nagu kord varemgi, paneb ka sel päeval haiglavisiidile punkti kaitsemeeskonna liikme hoiatus: "Kaks minutit ja lahkume." Kui kaitsjate ohuhinnang teeb pöörde halvemuse poole, pole diplomaadil midagi parata, ükskõik kui tundlikus faasis kõnelused ka poleks.

Euroopa teeb suitsetajate elu kibedamaks
Prantsusmaal hakkab suitsetamiskeeldu tänasest kontrollima
Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Markos Kyprianou, kes kunagi tõmbas ise 60 sigaretti päevas, käis välja kavatsuse piirata avalikes kohtades suitsetamist kogu liidus ja seda juba kahe aasta pärast.
Kyprianou sõnul on töö-, söögi- ja lõbustuskohtades suitsetamise keelamise poolt koguni 80 protsenti rahvast. Sellised piirangud kehtivad praegu Iirimaal, Itaalias, Maltal ja Rootsis. Sel aastal laienevad suitsetamiskeelualad Eestis, Soomes, Leedus, Suurbritannias ja parajasti ka Prantsusmaal.
Voliniku väitel on suitsetamine vähenenud kõikjal, kus keeld on kehtestatud. Kuid kriitikud tõid kohe näiteks Itaalia, kus eelmisel aastal tubakatoodete müük hoopis kasvas, küll kõigest protsendi võrra.

Tallinn sõlmib koostööleppe Eesti Raudteega
Tallinna linn soovib juba lähiajal sõlmida koostööleppe AS Eesti Raudtee ja Põhja-Eesti päästekeskusega, mille sisuks on ohtlike kaupade raudteeveo riskide hindamine, õnnetuste ennetamine ja nendeks valmistumine.
Tallinna linnapea Jüri Ratas kohtus AS Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni ja Põhja-Eesti päästekeskuse direktori Raik Saartiga, arutamaks kavandatavat koostöölepingut.
Lepingu osapooled teevad ka koostööd Tallinna linna riskianalüüsi jaa kriisireguleerimisplaani täiendamisel.
"Selline kolmepoolne leping on linlase turvalisuse seisukohast väga vajalik," ütles Ratas.
Ratase sõnul luuakse lepinguga kolmepoolne infovahetuse kord, sh info koordineerimiseks õnnetuste või hädaolukordade puhul ning nähakse ette regulaarsed kriisireguleerimisalased õppused ja koostöökoolitused.
Koostöö hõlmab ka raudteeliiklusest lähtuva müra ja vibratsiooni kaardistamist linna läbival raudteel ning Kopli ja Ülemiste kaubajaamades mürakaardi väljatöötamist.

Tallinna lauluväljak avab homme talvekeskuse
Tallinna Lauluväljaku nõlval avatakse reedel, 2. veebruaril Tallinna
Olemas on kelgunõlv ja see on kõigile tasuta, soe telk, kus end soojendada kuuma joogi ja söögiga.
ATV rajad loodetakse avada veebruarikuu jooksul.
Lumelaudurite on avatud üks paremini varustatud lumelauastreet Eestis. Tegutseb lumelaua rent, hooldus ja toimuvad lumelaua algõppekoolitused.
Talvekeskuse avapäeval avatakse väravad juba kella 12st. Väiksemaid külalisi oodatakse kella kolmest, suuremaid kella viiest õhtul.
Avapeol saab näha Snow Dirty Jumping trikirattureid versus lumelauashow, laval tantsushow'd, muusikat mängib DJ Erki Ohmann ja esineb ansambel The Mind.
Ametliku avamise osa algus kell on 18.

Nõmme ja Pääsküla raudteeristmikud tuleb rekonstrueerida
Tallinn osaleb Ühtekuuluvusfondi projektis, mille eesmärgiks on kahetasandiliste raudteeülesõitude projekteerimine Nõmmele ja Pääskülla.
Raudteeinspektsioon kuulutas 08.jaanuaril 2007 välja riigihanke, mille eesmärgiks on koostada Pääsküla ja Nõmme raudteeülesõidu rekonstrueerimiseks eelprojektid, detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikud dokumendid ning tehnilised projektid rekonstrueerimistööde teostamiseks. Pakkumiste esitamise tähtpäev on 1.aprill 2007.
Linnapea Jüri Ratase sõnul on lähiaastate suund just teede mitmetasandilisteks muutmine.
"See on ainuvõimalik lahendus liiklusohutuse parandamiseks ja teede läbilaskevõime suurendamiseks," lisas Ratas.
Tallinna linn kinnitas juba 2004. aasta oktoobris oma valmisolekut osaleda Raudteeinspektsiooni Ühtekuuluvusfondi projektis "Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel" ühe toetuse saajana. Projekti elluviimiseks sõlmiti eelmise aasta augustis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, raudteeinspektsiooni ja Tallinna linna ning teiste toetuse saajate vahel Ühtekuuluvusfondi projekti elluviimise leping.

Öösel remonditakse Pärnu maantee viadukti
Ajavahemikul 1. veebruari kella 22-st kuni 2. veebruari kella kuueni hommikul teevad Tallinna Teede Aktsiaseltsi töömehed Pärnu maantee viaduktil kesklinnast väljuvatel sõiduradadel kammvuugi parandustöid.
Kommunaalameti teatel kammvuugi parandustööde ajaks liiklust ei suleta.
Töid tehakse korraga ühel sõidusuunal sõiduradade kaupa. Tööde ajal on Pärnu maantee viaduktil kiiruse piirang 30 km/h.

Harju tänava liuväli häirib naabrit
Detsembris Tallinna südames avatud liuväli on muutnud kahe meetri kaugusel elava Tiina Võsu elu põrguks, kirjutab Eesti Ekspress.
"Kui päevast päeva on sajad uisutajad praktiliselt sinu kodus käratsemas, põmm ja põmm vastu rinnatist sõitmas, pluss muusika, pluss jäälihvimise traktor iga kahe tunni tagant - see ei ole enam kodu moodi," kirjeldab Tiina Võsu oma elutingimusi, mis on jõuludest saati täielikult muutunud.
Kui naine ostis neli aastat tagasi korteri Rüütli tänaval, kehtis veel Harju tänavale koostatud Irina Raua planeering, mis nägi ette Harju tänava frondi täis ehitamist. Võsu koduaknad oleksid sel juhul avanenud avarasse siseõue ning täitunud oleks tema unistus elada vaikses kesklinnas.
Möödunud suvel, kui algas palavikuline Harju tänava varemete haljasalastamine, koputasid Tiina uksele kõrged külalised: linnaarhitekt Ülle Grishakov ja abilinnapea Olga Sõtnik. Tutvustati haljastuse plaani, näidati näpuga, et kohviku terrass on uisuala. Ja kõik see jutt tundus igati tore. Tiina aimas ohtu just sellesama muusika ja kohviku poolt, aga talle öeldi, et tema ja linlaste puhketsooni vahele tulevad puud-põõsad, tuleb kaitsev müür jne. "Vaatame, mis teha annab," öeldi talle. Tiinal oli süda rahul ja ta andis planeeringule allkirja.

Linnas elab peale oravate ka metskitsi
Tallinnas elutsevate loomade kohta tehtud uuring näitas, et linna fauna on mitmekesine.
Vaatluse all olid suuremad rohelised piirkonnad, kus andmete kogumiseks küsitleti kohalikke elanikke ja kalmistute töötajaid. Lisaks tehti kohapeal kaks kuud vaatlusuuringuid ning püüti pisiimetajaid lõksudesse.
Tallinna maastikuarhitekti Tiina Tallinna sõnul teeb meie kodulinna fauna võrreldes ülejäänud suuremate Euroopa linnadega eriliseks just see, et siin elab arvukalt suuremaid imetajaid, nagu rebased ja metskitsed. "Õnneks on Tallinnas säilinud veel piisavalt kohti, kus nad saavad pesitseda ja endale toitu hankida," lausus ta.
Lisaks rebasele märkis Tallinn levinumate loomadena oravat, siili, mutti, eri hiire- ja rotiliike. Nii elab näiteks Tiskre ja Harku piirkonnas tervelt viit liiki hiiri, samuti on seal nimetatud veega seotud loomi, nagu saarmas ja mügri, kes elavad järve kallastel ja Tiskre oja ümbruses.

Piletikontrolörid said uued kuued
Falckile kuuluv AS Ühisteenused näitas eile moeetendusel, millised hakkavad välja nägema parkimiskontrolöride ja ühissõidukite piletikontrolöride uued vormirõivad. Uute riietega kontrolöre näeb tänavatel juba tänasest.

Levada: staadioni kasutatakse poliitilise võitluse vahendina
FC Levadia president Viktor Levada ütles oma avalikus kirjas Tallinna linnavalitsusele, et Maarjamäe staadionil puude raiumise ümber toimuv on muutunud valimiseelse poliitilise võitluse vahendiks.
"Klubi käis Maarjamäele rajatava treeningbaasi ehitamiseks loa saamiseks läbi pika kadalipu ning järgis väga täpselt kõiki seadusi ja ettekirjutusi. Tutvustasime ehitusprojekti kõikidele ettenähtud instantsidele, kaasa arvatud Pirita linnaosa valitsusele. Pärast vajaliku 38 kooskõlastuse saamist väljastas Tallinna linn eelmise aasta lõpus FC Levadiale vajaliku ehitusloa ning tänavu 26. jaanuaril raieload puude langetamiseks," ütles Levada oma pöördumises.

Rootsi tanker Nimbus saabus Wesersternilt kütust pumpama
Kopli lahele saabus eile Rootsi tanker Nimbus, et alustada ettevalmistusi Wesersternilt kütuse ümberpumpamiseks. Tanker Weserstern on endiselt kergelt kreenis, kuid mingit ohtu see kapteni sõnul ei tekita.
Kütuse ümberpumpamist alustati eile õhtul mõni tund pärast tankeri saabumist. See on Põhja piirivalvepiirkonna ülema Tõnu Hundi sõnul tavapärane protseduur. Pumpamiseks kuluvat aega on aga raske hinnata, kuna kõige suuremat rolli mängivad seejuures ilmaolud. Tuule tugevusest sõltub pumpamiseks valitava trossi jämedus ja jäikus, vastavaid valikuid teevad protseduuri teostajad töö käigus.
Tööde juht on piirivalvelaeva 109 komandör. Pumpamise ajal on Wesersterni pardal piirivalve esindaja.

ICF peab Tallinna arukaks linnaks
Tallinn on valitud üheks maailma seitsmest arukamast kogukonnast, võitja kuulutatakse välja tänavu mais New Yorgis. Tiitlit annab välja ülemaailmne mõtlejate foorum, kes koondub Intelligent Community Forumi nime alla. Kandidaate hinnatakse lairibaühenduste arvu, era- ja avaliku sektori digitaliseerituse, teadmistepõhise tööjõu arendamise, innovatsiooni turgutamise ja majandusarengu edendamise põhjal.

Linna tuleb uus kainestusmaja
Eile toimus siseminister Kalle Laaneti juures kohtumine, kus lepiti kokku uue kainestusmajaga seotud kohustuste jaotamises. Linnavalitsus loodab vastava lepingu sõlmida tänavu veebruari lõpus või märtsi alguses. Uues kainestusmajas on linnavalitsuse plaanide kohaselt 60 kohta.

Jüriöö park avatakse reedel
Tallinnas avatakse reedel, 2. veebruaril kell 16.30 Tartu rahu aastapäeva Jüriöö pargi memoriaal. Pargis paikneb 30-meetrine tuletorn, mis peaks linnapea Jüri Ratase sõnul tööle hakkama siis, kui Pika Hermanni tornis riigilipp langeb. Tuletorni ümber on planeeritud ka 15 sambast koosnev maakondi sümboliseeriv kaaristu. Seega peaks pargil olema linnapea Ratase sõnul laiem, mitte ainult Tallinnaga seotud tähendus.

Linn saab 28 uut trollibussi
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS kavatseb soetada 28 uut trollibussi ning finantseerida neid võlakirjaemissiooni teel saadavate võõrvahendite arvelt. Linn volitas abilinnapea Jaanus Mutli allkirjastama Tallinna linna poolt Põhjamaade Investeerimispangale Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-i kasuks antavat toetuskirja, mis võimaldab trollid soetada.

Sotsid: Ratast ootab ees umbusaldushääletus
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on leidnud tänaseks tõestamist vähemalt üks fakt, kus Keskerakond seadis sundüürnikule linnakorteri saamise eeltingimuseks võimuparteisse astumise.
"Arvata on, et eelmisel kevadel Põhja-Tallinna valitsuselt Keskerakonnaga liitumise eest vähem kui 2000 krooniga korteri saanud Maie Sepa lugu ei ole üksikjuhtum. On ju Jüri Ratase juhitav linnavalitsus saatnud viimase aasta jooksul volikokku kinnitamiseks koguni 60 otsutsuskorras müügi otsust, ühes otsuses üldjuhul korraga enam kui üks korter," märkis Juske.
Ka on selgunud, et mitu eelmisel aastal sundüürnikele üliodavalt müüdud munitsipaalkorterit vahetasid juba mõned nädalad hiljem peremeest. "Nende tehingute tagant paistavad alati välja tänase volikogu Keskfraktsiooni esimehe Elmar Sepa räpased sarved," lisas Juske.
Juske sõnul on enam kui selge, et linnakorteritega sahkerdamine on jätkunud uuel moel ka tänase linnapea valitsemise ajal. "Jüri Ratasel pole vastutust enam kellegi teise kaela lükata. Ja opositsioon poleks opositsioon, kui ta ilmselget linna varaga susserdamist tuimalt pealt vaataks. Linnapea Ratast ootab lähinädalail ees umbusaldushääletus;" ütles Jaak Juske.

Ajaleht: Keskerakond laseb Tallinna vee hinnal kontrollimatult kasvada
Värskelt avaldatud Tallinna Vee eelmise aasta majandustulemused näitavad ligi 600 miljoni kroonist kasumit, mis saavutati linnaelanike veearveid suurendades.
Keskerakonna varasem valimislubadus hoida vee hind kontrolli all oli vaid hooplemine, kirjutab SL Õhtuleht.
Sel ajal on monopoolne Tallinna Vesi kahe aastaga tõstnud hindu viiendiku võrra ja oodatust vähem tegelenud investeeringutega, mis peaksid parendama joogivee headust.
"Miks ma ei mäleta seda lubadust, et hinnatõusu ei tule," meenutab Tallinnas Mustamäel elav pensionär Tanja Keskerakonna valimislubadust ja nendib, et just seepärast andis ta hääle just sellele parteile.
"Ma ei tea nüüd arvatagi, mida nad pidasid silmas selle kontrolli all hoidmisega, aga praegu ei ole olnud muud kui üks hinnatõus," pahandab vanaproua. Eriti pahane on ta seetõttu, et veefirma sel aastal taas oma kasumit kasvatas. "Oleks siis, et vesi paremaks ka läheks või midagi, aga lihtsalt maksa juurde," on Tanja löödud.

Puidutöötlusfirmadel napib toorainet
Kui üldiselt läheb Eesti majandusel praegu hästi, siis saetööstustel on tõsiseid raskusi tooraine hankimisega.
Vajangul asuva ASi Kasepuu saeveski omanik Marmelt Riibe nii raskeid aegu, kui on praegu puidutööstuses, ei mäleta.
Ligi kaks aastakümmet on Eesti metsades aina raiutud. Üheksakümnendate aastate suures metsaraiumise tuhinas ei pööratud aga tähelepanu uute metsade istutamisele. Ja seegi, mis istutati, on sageli hooldamata, kirjutab Virumaa Teataja.
"Põhilised liigid, mis nendel raiesmikel nüüd kasvavad, on vaarikas, pihlakas, toomingas. Aga kas see on siis tulevikumets meie metsatööstuse jaoks," on Riibe murelik.
Puidutööstuses on tekkinud toorme hankimisega tõsiseid probleeme ja hüppeliselt on kasvanud hinnad. Nii on läinud tamme- ja männispoon ühte hinnaklassi.

EAKL nõuab riigiteenistujate streigikeelu tühistamist
Eesti ametiühingute keskliit esitas rahvusvahelisele tööorganisatsioonile kaebuse Eesti Vabariigi vastu, kuna Eestis kehtiv riigiteenistujate totaalne streigikeeld rikub töötajate õigusi ja riik pole aastate jooksul keeldu tühistanud.
"Ametiühingute keskliit on probleemi tõstatanud ja ettepanekuid teinud vähemalt 1999. aastast alates, valmistasime ette ka streigikeelu tühistamiseks vajaliku seadu-se-muudatuse, kuid kõik see on olnud nagu hane selga vesi," ütles EAKL-i esimees Harri Taliga. "Kuna Eesti Vabariik ei näe probleemi riigiteenistujate õiguste rikkumises, ei jäänudki ametiühinguil muud üle kui pöörduda kaebusega ILO ühinemisvabaduse komiteesse."
Riigiteenistujate täielik streigikeeld on EAKL-i andmetel vastuolus nii Eesti Vabariigi põhiseadusega kui rahvusvaheliste õigusnormidega. Seda rõhutas eelmisel aastal ka õiguskantsler Allar Jõks, kes tegi riigikogule ettepaneku seadust muuta ja teha lõpp töötajate õiguste rikkumisele.

Arco Vara müüb Haapsalu kortereid internetioksjonil
Suure nõudluse tõttu korraldab Arco Vara seitsmele atraktiivsemale korterile Haapsalu kesklinna kerkivas uues kõrghoones internetioksjoni.
Posti tänavale rajatava äri- ja kortermaja kahele esimesele korrusele on planeeritud äripinnad, alates kolmandast korrusest aga ühe- kuni kolmetoalised korterid, kokku 30 korterit.
"Haapsalu mõistes on tegemist väga eksklusiivse hoonega, teist sarnast kõrghoonet pole kunagi Haapsalus olnud ega saa ka lähitulevikus olema," ütles Arco Vara Kinnisvarabüroo AS-i Haapsalu esinduse maakler Enn Heinorg.
Heinorg kirjeldas kortereid kui luksuslikke, erineva suuruse ja isemoodi lahendustega kortereid, mille akendest avaneb suurepärane vaade linna panoraamile ning merele.
Interneti teel toimuv oksjon algab 19. veebruaril ja kestab nädal aega.

Sõerd andis ülevaate välisvahendite kasutamisest
Riigieelarve täitmine välisvahendite osas ulatub 4,5 miljardi kroonini ehk 77 protsendini algselt kavandatud kuludest.
Rahandusminister Aivar Sõerd andis täna valitsusele ülevaate välisvahendite kasutamisest 2006. aastal.
Sõerdi sõnul kulgeb struktuurivahendite rakendamine edukalt, 2006. aasta lõpu seisuga on välja makstud 45,7 protsenti struktuurifondidest eraldatud vahenditest ning projektidega on kaetud 89 protsenti kogu programmi mahust. Väljamakseid saab teha veel 2008. aasta lõpuni.
"Eesti on seatud eesmärgid täitnud, võrdluses teiste uute EL-i liikmesriikidega oleme ühed edukamad," märkis Sõerd.
2006. aasta riigieelarves oli välisvahendeid kokku kavandatud 8,8 protsenti riigieelarve kogumahust.
Aasta lõpu seisuga on ühtekuuluvusfondi vahendeid kogu Euroopa Komisjoni poolt eraldatud summast välja makstud 38,2 protsenti, väljamakseid aastate 2004-2006 vahenditest tehakse kuni 2010. aasta lõpuni. Kokku eraldas Euroopa Komisjon ühtekuuluvusfondi kaudu Eestile 4,8 miljardit krooni.

Võrumaa bussijuhid nõuavad palgatõusu
AS-i Sebe Võru osakonna bussijuhid ja remondimehed nõuavad palgatõusu, muidu ähvardatakse 1. aprillist streikima hakata.
Möödunud aastal tõsteti bussipiletite hindu põhjendusega, et bussijuhtidele on vaja rohkem palka maksta. Palgad aga pole tõusnud.
Ametiühingu survel tõsteti vaid mõ-neks kuuks põhitunnitasule liidetava lisatasu tariifi 16 kroonilt 26 kroonile, kuid see lepe kehtib vaid 31.märtsini. Edaspidi on bussijuhtide tunnitasu endistviisi 30 krooni, pluss lisatasu 16 krooni sõidus oldud tundide eest. Bussijuhid soovivad 50-kroonist tunnitasu pluss 16 krooni lisatasu. Brutopalk peaks nende sõnul olema vähemalt 10 000 krooni, kirjutab Võrumaa Teataja.
"Vähemalt 10 000 krooni brutopalka oleks bussijuhile esialgu piisav. Kui me seda läbi suruda ei suuda, siis tuleb alates aprillist surveavaldusi alustada. Meie toetasime streikivaid arste ja õdesid, küllap nad toetavad ka meid," ütles Aare Kübarsepp, kes on 24 aastat bussijuhina töötanud.

Siva Invest saab lepingu lõpetamise eest veerand miljonit krooni
OÜ Siva Invest saab Kuressaare jahisadama operaatorlepingu ennetähtaegse lõpetamise eest järgmisel kahel aastal kokku 259 560 krooni.
AS Kuressaare Jahisadam juhatuse liige Karli Valt ja OÜ Siva Invest juhatuse esimees Aarne Mustis kirjutasid eile alla Kuressaare sadama tervikvarade allrendilepingu ennetähtaegse lõpetamise kokkuleppele, mille kohaselt lõpetatakse allrendileping tänasest, kirjutab Meie Maa.
Täna antakse üle ka kõik Siva Investi käsutuses olnud varad. OÜ Siva Investile maksab hüvitise välja täielikult Kuressaare linnavalitsusele kuuluv AS Kuressaare Jahisadam.

Valmis Karujärve tervisespordikeskus
Saaremaal avab 21. veebruaril uksed uus Karujärve tervisespordikeskus.
1,8 miljonit krooni maksma läinud kompleks sisaldab suusa- ja matkaradu ja muud sportimisharrastuseks vajalikku. Raha keskuse ehitamiseks tuli kultuuriministeeriumilt, maakonna valdadelt ja Kuressaare linnalt, kirjutab Oma Saar.
Kompleksi ehitas Saare EPT.

Alexela: Võidame tänu kiirsööjatele turgu
Kütuste jaemüügiettevõte Alexela Oili teatel on ettevõte peale Uno X tanklaketi operatsioonide omandamist võitnud mitmeid suurkliente seetõttu, et autojuhid ei soovi seista pikkades hamburgeri-järjekordades.
Alexela Oili tegevjuhi Ain Kuusiku sõnul ei häbene nemad öelda, et Alexela on kütuse jaemüügiettevõte, mille eesmärk on müüa klientidele bensiini, mitte hamburgerit.
"Oleme 2006. aasta jooksul võitnud turgu paljuski just sellega, et autojuhid ei taha seista pikkades hamburgeri järjekordades. Tankimine ei ole meelelahutus, kuigi kindlasti on ka teisi arvamusi," ütles Kuusik.
Kuusiku sõnul on Alexelal ajalooliselt mitmeid teenindusjaamu eeskätt väljaspool Tallinnat, kus on ka võimalik keha kinnitada, kuid see on pigem eilne päev.
Täna kirjutas Eesti Päevaleht, et viimasel ajal on üha rohkem inimesi hakanud bensiinijaamast kehakinnitust otsima. Statoili müüjate sõnul helistatakse ja tellitakse mõnikord tosin hot dogi ning käiakse neil siis autoga järel. Teinekord aga tullakse ja küsitakse 20 saia ja 20 vorsti, et saaks kodus ise neist hot doge valmistada.

Estonian Airi detsembris viga saanud lennuk lendab taas
Möödunud aasta 1. detsembril tõsiselt viga saanud Estonian Airi lennuk Boeing 737-500 ES-ABD on taas töökorras ning sooritab alates 1. veebruarist plaanijärgseid lende.
Kõrvuti Estonian Airi lepingulise lennukite tehnilise hooldamise organisatsiooni Air Maintenance Estonia töötajatega aitas lennukit töökorda seada Seattle'ist (USA) kohale lennanud Boeingu tehase meeskond, teatas Estonian Air.
"Kuigi üks lennuk oli pikka aega plaanivälises remondis, suutsime oma lennud teostada suuremate muudatusteta lennuplaanis", ütleb Estonian Airi käitusala asepresident Rait Kalda.
Seega töötab Estonian Air taas täisvõimsusel ja vastavalt normaalsele lennuplaanile. Firma lennukipargis on kolm Boeing 737-500 ja kaks Boeing 737-300 tüüpi lennukit.
Detsembris sõitis lennuk otsa puksiirile, mille tõttu purunes lennuki nina alumine osa kuni esimese hermeetilise vaheseinani, lisaks said viga lennuki mootorigondlid. Ühe asjatundja kirjelduse järgi nägi lennuk kokkupõrke tagajärjel välja nagu lõhkiste lõugadega haikala.

Tallinna lennujaam võttis 500 miljonit krooni laenu
Tallinna lennujaam võttis lennujaama laiendamiseks ja kaasajastamiseks 500 miljonit krooni laenu.
Eile sõlmisid AS Tallinna Lennujaam, Põhjamaade investeerimispank ning SEB Eesti Ühispank agendina laenulepingu, mille alusel AS Tallinna Lennujaam saab kahe aasta jooksul laenata kuni 32 miljonit eurot ehk 500,69 miljonit Eesti krooni. Projekte kaasfinantseerib Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond.
Lennujaam kasutab laenu reisiterminali laienduse ja lennuliiklusala rekonstrueerimise finantseerimiseks.
Oktoobris andis Tallinna linnavalitsus 17,5 ha suurusele alale tehtud detaiplaneeringu kinnitamise näol Tallinna lennujaamale loa reisiterminalile juurdeehituseks ning olemasoleva parkla asemele parkimishoone ehitamiseks.
"Tallinna lennujaama reisiterminali kaasajastamine pole üksnes pealinna ega Eesti riigi küsimus, vaid tegemist on üleeuroopaliselt olulises liiklusarteris soodsamate tingimuste loomisega," ütles abilinnapea Kalev Kallo toona.

Kalkuniliha müük kasvas kaks korda
Ainsana Eestis kalkuniliha müüv AS Maag Grupp kasvatas aastaga müüki kahekordselt, müües läinud aastal 380 tonni Rannamõisa kaubamärki kandvat kalkuniliha ja -tooteid.
"Sellise võrratu tulemuse saavutasime tänu tarbijate suurenenud huvile tervisliku ja kiiresti valmistatava toidu suhtes. Oma osa oli ka läbimõeldud kalkuniliha tutvustus- ja turunduskampaaniatel," rõõmustas Maag Grupi Rannamõisa kaubamärgi tootejuht David Pärnamets.
2006. aasta oktoobris värskendas Maag Grupp Rannamõisa tootesarja pakendite väljanägemist. "Tõime pakendikujundustesse lisaks kollasele ja punasele sisse ka rohelise värvitooni," ütles Maag Grupi turundusjuht Lauri Laidre. "Propageerimaks tervislikke eluviise ja suunamaks tarbijaid analüüsima, mida nad söövad, kaasasime Rannamõisa turundustegevustesse oma ala tippteigijaid, näiteks tunnustatud kokaraamatute autor Angelika Kangi ja tipptreener Riina Suhotskaja, kes on ka ise suured linnuliha tarbijad."

Ühispangas saab kodulaenu fikseerida 500 krooni eest
SEB Eesti Ühispank pakub klientidele eluasemelaenu fikseerimisvõimalust olenemata laenujäägist 500 krooniga.
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt soovitab laenuintressi fikseerimise võimalust kaaluda kõigil klientidel, kes on võtnud pikaajalised laenud muutuva intressimääraga, mis on seotud 6 kuu EURIBOR-i või panga baasintressiga.
"Soovime pakkuda oma laenuklientidele suuremat kindlust ja turvalisust olukorras, kus prognoositav majandusolukorra paranemine Euroopas toob kaasa intresside jätkuva tõusu ning seeläbi ka laenumaksete suurenemise. Võrdluseks eelmise aastaga on 6-kuu EURIBOR ühe aastaga tõusnud 1,25%," ütles Unt.
Laenu intressi firkseerimine pikemaks perioodiks tagab muutumatu intressimäära kogu valitud perioodi jooksul. 1. veebruaril on 1 000 000 kroonine 6 kuu EURIBOR-iga seotud Kodulaenu intressimääraga 4,62 % (6 kuu EURIBOR + 0,7) võimalik fikseerida viieks aastaks intressimääraga 4.93 %.

Alates tänasest on Danske Bank Sampo Bank'i ainuomanik
Sampo Bank'i ost Danske Bank Group'i poolt viidi täna lõpule, teatas Sampo Pank.
Sampo Bank'i uus juhtimisstruktuur on kinnitatud. Nüüdsest on viidud lahku Soome ja Balti riikide pangandustegevused ning nende juhid hakkavad kuuluma Danske Bank Group'i tegevjuhtkonda.

Senisest teravamat telepilti pakkuv HDTV jõuab Eestisse
Elion hakkab esimesena Eestis pakkuma kõrgresolutsiooniga televisiooni (inglise k lühendina HDTV), mis on tavapärasest standardresolutsiooniga telepildist viis korda teravama pildikvaliteediga.
Kui tavalise standardse edastatava pildi resolutsiooniks on 720 x 576 pikselit, siis HDTV puhul on see 1920 x 1080 pikselit. Suurem resolutsiooniga telepilt koosneb suuremast hulgast tihedalt üksteise kõrval olevatest valguspunktidest, mis kokkuvõttes tekitavad ekraanile kordi teravama kujutise. Vaataja jaoks on selle tulemusena telepilt praegusest oluliselt selgem ning silmale tunduvalt mugavam jälgida.
"Kui USA-s ja Jaapanis on HDTV edastamine juba levinud ning kanaleid küllaltki palju, siis Euroopas on see valdkond alles hakanud arenema ja meie soovime olla selle eesotsas," ütles Elioni erakliendi toodete teenistuse juhataja Ingvar Kupinski.

Majandusülevaade: Eelmine aasta oli Balti riikidele väga edukas
Kuigi 2006. aasta tulemused pole veel lõplikult selgunud, võib väita, et möödunud aasta oli kolme Balti riigi jaoks väga edukas, võtab eelmise aasta kokku Hansabank Marketsi Baltikumi majandusülevaade.
Eestis ja Lätis saavutati viimaste aastate kõrgeim majanduskasv - ootused vastavalt 11,2% ja 11,5% - ning ka Leedu majandus kasvas jõudsalt - esialgsetel andmetel 7,4%.
Majanduskasv põhines eelkõige sisenõudlusel: jõudsalt kasvasid nii eratarbimine kui ka investeeringud. Kuigi ekspordis esines aasta teises pooles probleeme, mis võivad jätkuda ka sel aastal, võib ka ekspordi dünaamikat pidada heaks. Oluline nihe on toimunud tööturul ja tarbimises. Tööhõive kiire kasv, millega kaasnes süvenev tööjõu nappus, tõi kaasa palkade ülikiire kasvu. Kasvanud tulud ning võimalus soodsalt laenu võtta suurendasid perede kulutusi märkimisväärselt, millest võitis nii kodumaine tootmine kui ka importöörid. Ettevõtete finantsseisud on oluliselt tugevnenud, võimaldades ette võtta laienemist ning suurendada veelgi tootmist, samas suurendab kasvav tööjõu nappus ja kallinemine vajadust investeerida tootmise moderniseerimisse.

Saaremaa Laevakompanii tellib Norra firmalt uue reisiparvlaeva
Saaremaa Laevakompanii tellib Norra laevaehitusfirmalt Fiskerstrand Verft uue reisilaeva ehituse.
Pooled sõlmivad vastava eelkokkuleppe homme. Saaremaa Laevakompanii teatel on tegemist kavatsuste protokolliga, eesmärk on uus laev liinile tuua 2009. aasta jooksul. Uus laev mahutab 150 sõiduautot ja ligi 600 reisijat. Uute laevade tellimine tõstab Lääne-Eesti saarte ja mandri vahelise laevaliikluse kvaliteeti.
Kokkuleppe järgi on Saaremaa Laevakompaniil õigus lähiajal tellida samadel tingimustel veel üks reisiparvlaev.

Stabiliseerimisreservi varad moodustavad ligi kuus miljardit krooni
Detsembri lõpu seisuga oli Eesti stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 5,92 miljardit ja turuväärtuses 5,96 miljardit krooni.
Rahandusministeeriumi teatel oli reservi turuväärtus 2006. aasta lõpuks võrreldes kolmanda kvartaliga kasvanud 70,4 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 1,2 protsenti. 2006. aasta algusega võrreldes on reservi turuväärtus kasvanud 430,6 miljonit krooni ehk 7,8 protsenti.
Eelmise aasta neljandas kvartalis oli reservi tulusus 1,08 protsenti. Reservi realiseeritud kasum moodustab 2006. aasta detsembri lõpu seisuga 114,5 miljonit krooni; realiseerimata kasum aga 45,9 miljonit krooni.
Riigieelarvest laekus 2006. aasta neljandas kvartalis reservi 51,5 miljonit krooni.
2006. aasta viimases kvartali jooksul mõjutasid rahvusvahelisi raha ja kapitaliturge enim Euroopa keskpanga poolne jätkuv baasintressimäära tõstmine 3,5 protsendi tasemele, toornafta hinna alanemine ja dollari nõrgenemine.

Valitsus kulutas suhkrutrahvi õigusabile ligi pool miljonit krooni
Valitsus eraldas tänasel istungil reservfondist välisministeeriumile suhkrutrahvi õigusabi kulude katteks 460 394 krooni.
Raha läheb advokaadibüroole Freshfields Bruckhaus Deringer, kes nõustas riiki Euroopa Komisjoniga peetavas üleliigset laovaru puudutava kohtuasja kirjalikus menetluses, teatas valitsuse pressiteenistus.

Sampo ja Nordea laiendavad ühist sularahaautomaatide võrku
Täna alustas Tallinnas Magistrali keskuses tööd Sampo Panga ja Nordea Panga 40. ühine sularahaautomaat Eestis, aasta lõpuks koosneb võrgustik juba 75 automaadist.
"Sampo kiire kasv ja klientide arvu märkimisväärne tõus on kinnitanud ühise sularahaautomaatide võrgu olulisust. Meie eesmärgiks on pakkuda klientidele kvaliteetset ja kättesaadavat teenust ning antud projekt on hea näide konkurentidevahelise koostöö võimalikkusest kliendi kasu silmas pidades," märkis Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe.
Pankade teatel oli kogu Baltikumi hõlmavas ühiste sularahaautomaatide võrgus 2006. aasta lõpus 71 sularahaautomaati ning selle aasta lõpuks planeeritakse paigaldada kokku 185 ühist sularahaautomaati. Lähiaastatel paigaldavad Sampo ja Nordea Baltikumis 400 sularahaautomaati - 100 Eestis, 100 Lätis ja 200 Leedus.

Reval Hotels toob turule soodsa hinnaklassi hotelliketi
Baltikumi suurim hotellikett Reval Hotels toob turule soodsamasse hinnaklassi kuuluva hotelliketi Reval Inn.
Ettevõtte teatel alustavad uue kaubamärgi all esimestena alates tänasest tööd Reval ExpressHotel Tallinnas, Baltpark Vilniuses ning Klaipedas.
Reval Inn hotellid hakkavad asuma linna keskustes, peateede ääres ning hotellikohtade valikul peetakse silmas heade parkimisvõimaluste olemasolu. Uus kett saab olema alternatiiviks autoga reisijale täisteenust pakkuva kõrgeima klassi Reval Hotels'i kõrval.
"Me oleme juba mõnda aega kaalunud laienemist economy segmenti ning Baltikumile lisaks vaatame selles osas kindlasti ka laiemalt Ida-Euroopas ringi. Usume kindlalt, et meie külalised peaksid omama erinevaid alternatiive majutuskoha valikul ja seepärast on meil eriti hea meel laiendada pakkumist ka madalamasse hinnaklassi," ütles Karl Otto Skogland, Reval Hotels'i tegevjuht.

Porsche juht: See on rünnak BMW, Mercedese, Audi ja meie pihta... 
Euroopa autotööstus teeb ägedat lobitööd Euroopa Komisjoni plaani vastu kehtestada automootoritele karmimad CO2 heitgaasinõuded, mis pitsitaks eriti valusalt Saksamaa autotootjaid.
Komisjoni plaan oli kehtestada normiks, et aastaks 2012 ei tohi autod välja lasta rohkem CO2 kui 120 g kilomeetri kohta, mis eeldaks vähem saastavaid mootoreid. Saksa autode puhul oli mullu keskmine CO2 heitmete hulk 170 g/km, Porsche puhul isegi 305 grammi.
"See on rünnak BMW, Mercedese, Audi ja meie pihta… See on sõda Euroopas. Ja me kavatseme võidelda," vahendas Äripäev Porsche juhti Wendelin Wiedekingi sõnu Financial Timesile.
Euroopa Komisjonile läinud nädalal läkitatud kirjas nimetavad Volkswagen, Daimler-Chrysler ja BMW Euroopa Komisjoni plaane "ebareaalseteks" ja "tehniliselt teostatamatuteks," need võivad viia nii autotööstuses kui ka allhankijate seas tuhandete töökohtade kadumisele.

Terje Aru värvivabrik pankrotis
Möödunud kolmapäeval tuvastas Tallinna ringkonnakohus, et aktsiaselts Ispel on tõepoolest pankrotti läinud.
Rohkem kui kolme kuu eest, 16. oktoobril 2006, oli Ispeli pankrotis olevaks kuulutanud ka Harju Maakohus, kuid mõned firma omanikest polnud taolise nägemusega nõus ja pöördusid kõrgema kohtu poole, kirjutab Eesti Ekspress.
AS Ispel jõudis oma lühikese, ent kireva elu jooksul olla tegev värvi- ja lakitootmises, kuid mingi suur ja oluline ettevõte see tosinale inimesele tööd andnud aktsiaselts ei olnud. Põnevaks muudavad varalahkunud aktsiaseltsi isikud, kes kuulusid selle juhatusse - ühelt poolt tuntud Ida-Virumaa kriminaali Vassili Sataukiga seotud Sergei Žigadlo, teisalt aga Terje Aru, kes ettevõtet läbi oma tütrele kuuluva osaühingu Colour Group ka osaliselt omas.

Ametiühingute juht: võõrtööjõu sissetoomine pole lahendus
Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga kritiseeris olukorda, kus töövõtjad lahkuvad Eestist madala palga tõttu, mida töövõtjad soovivad välismaise tööjõuga kompenseerida.
"Kui meil on täna häda selles, et tööjõudu napib, siis miks maksavad Eesti tööandjad sissetoodud poolakatele kaks-kolm korda rohkem palka kui Eesti inimestele," tõi Taliga näite ühest Viljandimaa puidutööstusest ETV hommikusaate Terevisioon intervjuus, mida vahendas ETV24.
Taliga väitel ei taha näiteks Vene, Ukraina või Valgevene keevitajad enam Eestisse tulla, sest kogu maailm on nende jaoks lahti.
Ametiühingute juht arvustas eelmisel nädalal avalikustatud tööandjate keskliidu manifesti, mis ei lahenda tema sõnul ühiskonna ees seisvaid probleeme.
"Mind teeb väga kurvaks see, et selles manifestis pole sõnagi väärikast tööst ega inimväärsest palgast," märkis Taliga.

Hiinlased vallutavad Aafrikat, peagi on sihikul ka Eesti
Hiina on asunud üha jõulisemalt vallutama loodusvararikast Aafrikat, mis ei meeldi läänele, eelkõige USA-le. Samuti sõlmis Hiina memorandumi Tallinna Sadama ja maailmas neljanda Ningbo sadamaga.
Mustast mandrist on saamas üha suurem toorainebaas kasvavale Hiina majandusele. Peking pakub Aafrika riikidele soodsaid laene ja poliitilist toetust ning saab vastu osalused energiaprojektides ja maardlates, kirjutab Äripäev.
Hiinlased tulevad ka Eestisse. Jaanuaris sõlmis Tallinna Sadam memorandumi Hiina suuruselt teise ja maailmas neljanda Ningbo sadamaga ning plaanib avada konteinerveod kahe sadama vahel. Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand ütles toona Äripäevale, et hiinlased soovivad luua Läänemere piirkonda jaotuskeskuse, kust kaubad liiguksid edasi Euroopasse.

Uus õllemark äratas väiketootja ellu
Pärnu õlletehase omanik Carl-Erik Sundblad on ideid tulvil energiline visionäär, kes juba kümmekond aastat tagasi unistas oma õlletootmisest. Viimase aasta jooksul on ta suutnud elu sisse ajada pikalt virelenud Pärnu õlletehasele.
"Õlletehas oli tal kinnisidee," räägib Tullio Liblik, kes enne Öseli rajamist ajas soomerootslase Sundbladiga marjaäri. Libliku ning teistegi Sundbladi partnerite sõnul üritas mees õlletehast rajada juba 1990ndatel, kirjutab Äripäev.
Just Sundblad oli see, kes hakkas Eestis tegema Mehukattile analoogseid mahlakontsentraate ja ketšupit, rajas Eestisse šampinjonikasvatust ja aitas alustada maasikakasvandust Lõuna-Eestis. Täna arendab ta Tallinnas kuuekordset elumaja, kuhu tuleb 56 korterit, ja Võsul plaanib ta teha korda endise Merehotelli.
Mullu uue kaubamärgiga Puls turule tulnud ja müügimahtu kuuekordistanud õlletootja Puls Brewery (endine Pärnu Õlu) hingab konkurentidele kuklasse, laienemisplaanidest räägivad soetatud kinnistud.

Harku uuselanik: arendaja lahkelt lubatud tee on kui kuumaastik
Pangapealse elurajooni elanik nõuab tuntud arendaja lubatud teed kohtu kaudu.
Endise tippmaakleri Siim Mesilaga seotud arendusfirma Helmako lubas Pangapealse elurajooni uusasukatele juba 2004. aastaks korraliku kattega teed, mida väidetavalt pole seniajani tehtud. Lisaks sellele on elurajooni Hindreku tänava elanikud juba alates 2003. aastast huvitava probleemi ees: kraanist tuleb vett ja reovesi läheb kanalisatsioonitorusse, aga keegi selle eest kommunaalarveid ei esita.
Hindreku tänava elanikud Meelis Hiiob ja Aivo Vellamäe väidavad, et kinnistute ostu-müügilepingus oli kirjas, et hinna sees on krundi piirini ulatuv killustikukattega tee, mille arendaja ehitab valmis hiljemalt 2004. aasta augustiks.
Ajutine lahendus

Soomlased viivad lisaks õllele koju ka autosid
Suurim huvi on põhjanaabritel omamaistest odavamate 1990-ndate autode vastu.
Kasutatud autode müüjad väidavad, et järjest suureneb välismaalaste huvi Eestis müüdavate kasutatud autode vastu.
"Soomlaste huvi kasvab, neile meeldib Eestis käies paar autot "mukana" võtta," ütles Carmani juhatuse liige Marko Eberlein. Kuu jooksul Carmanis müüdavast 70-80 autost leiavad keskmiselt viis kuni kümme omaniku Soomest või Venemaalt. Eberleini sõnul tarvitseb soomlastel vaid auto välja vaadata, kõik registritoimingud teeb automüüja nende eest ära.
Tänu Soome automaksupoliitikale huvituvad soomlased Eberleini sõnul enim 1990-ndate autodest, mille hinnaklass on kuni 7000 eurot (110 000 krooni) - selliseid autosid saavad nad Eestist mitu korda odavamalt kui kodumaalt. Eelistatud on Saksa automargid, "jaapanlasi" soomlased ei armasta.

Põlva maakond soovib saada energeetilist sõltumatust
Tallinna tehnikaülikoolis on valmimas uurimus Põlvamaa taastuvenergia ressurssidest, mis on üks osa maavalitsuse algatatud projektist "Energeetiliselt autonoomne maakond".
TTÜ soojustehnikainstituudi teaduri Ülo Kase sõnul tuleks üleminek taastuvenergiale teoreetiliselt küll kõne alla, ent kohe tekib küsimus, kui otstarbekas oleks see majanduslikult.
"Ega gaasi kasutav Põlva linn või Põlva Piim hakka siis biomassi kühveldama," märkis ka maavalitsuse majandusnõunik Mikk Mehilane. "Mõistet "energeetiliselt sõltumatu piirkond" ei saa võtta väga sõna-sõnalt, me ei plaani muuta Põlvamaad suletud tsooniks."
TTÜ koostatud biomassiressursside (puit, põhk) ja tarbitud kütuse (v.a mootorikütus) koondtabeli järgi võiks praegu end ise ära majandada vaid Orava vald.

Viimane "Harry Potter" ilmub 21. juulil
London
Autor JK Rowling avaldas seitsmenda raamatu ilmumise kuupäeva täna oma koduleheküljel.
Rowlingu sõnul surevad viimases raamatus kaks tegelast, kuid seda, kas üks neist on võlurpoiss Harry, ta ei kinnitanud, kirjutab BBC.
Harry Potteri lugusid on maailmas müüdud kokku 325 miljonit koopiat, neid on tõlgitud 64 keelde. Harry Potter on peakangelaseks ka viies filmis, millest viimane "Fööniksi ordu" peaks kinodesse jõudma sel suvel. Eestiski on Potteri-raamatud pärast ilmumist pikalt menuki staatust nautinud.
Potteri-sarja müügiõigus toob briti kirjastusele Bloomsbury olulise osa kasumist, seega teatas kirjastus raamatu ilmumise kuupäeva ka Londoni börsile. Pärast teadaannet tõusis kirjastuse aktsia väärtus 2,2 protsenti.

E-Kunstisalongis avati juubelinäitus
Tänasest saab E-Kunstisalongi Tartu galeriis näha näitust, millega tähistatakse galerii kümnendat aastapäeva.
Näitusel esitletakse kunstisalongiga edukat koostööd teinud Eesti kunstnikke läbi aegade, näha saab Enn Põldroosi, Malle Leisi, Imat Suumanni, Rita Raave, Jaan Punga, Rudolf Sepa, Navitrolla, Valeri Vinogradovi, Anne Parmasto, Epp-Maria Kokamägi, Ilmar Kruusamäe jpt töid.
Näitusel on esitletud nii erakogudest pärit kui spetsiaalselt juubelinäituseks valminud taieseid. Näitus jääb E-Kunstisalongi Tartu galeriis avatuks kaheks nädalaks.

Kauneimad Eesti raamatud pandi näitusele
Tallinn
Täna avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis eelmise aasta 25 kauneima Eesti raamatu ja viie kauneima Eesti lasteraamatu konkursi võidutööde näitus ning anti kätte diplomid.
Konkureerisid 143 teost 68 kirjastuselt ning 34 lasteraamatut 17 kirjastuselt, mis välja antud aastal 2006 ning mille kujundanud ja illustreerinud eesti kunstnikud. Valitud raamatuid pingeritta ei seatud, need on ühtviisi kaunid, teatas Urve Pals rahvusraamatukogust.
Neljandat aastat andis Rahvusraamatukogu välja eripreemia Kuldraamat, mille tänavu pälvisid Tiit Jürna Mai Levini raamatu "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud" kujundamise ning Juss Piho lasteraamatu "Suurtelt väikestele" illustreerimise eest.

Draamateater kutsub arutlema "Kiirgava linna" üle
Tallinn
Taago Tubina lavastatud näidend on hetkel Draamateatri mängukavas.
Kell 20.45 algavat vestlust juhivad ja lavastust tõlgendavad oma vaatepunktist ajakirjanik ja psühhoterapeut Tiina Jõgeda ning kultuurikriitik Valle-Sten Maiste. Publik on väga oodatud kaasa rääkima, küsimusi esitama.
Arutelu algab 15 minutit pärast etendust Maalisaalis, arutelule pääseb "Kiirgava linna" piletiga. Teretulnud on nii need, kes vaatasid lavastust samal päeval, need, kes vaatasid mõnd varasemat etendust, aga ka need, kel lavastuse vaatamine alles plaanis ja pilet muretsetud mõnele järgnevale etendusele ja on soov sissejuhatuseks ekspertide ja teiste vaatajate arvamusi kuulata.

Rahvusraamatukogu tutvustab Valgevene tänapäevast kirjandust
Homme avatakse Eesti Rahvusraamatukogu teatmesaalis Valgevene raamatute näitus.
Näituse eesmärk on tutvustada Eesti üldsusele kahel viimasel aastal Valgevenes ilmunud kirjandust. Enam kui 150 riiklike ja erakirjastuste raamatust koosnev väljapanek on jaotatud erinevate teemade kaupa.
Näitusel on esindatud Valgevene tänapäeva ja tuleviku arengusuundi tutvustav ühiskondlik-poliitiline ning ajalooline kirjandus.
Ühisnimetaja "Kodumaa kaunimad paigad" koondab Valgevene loodust, maavarasid ja keskkonnakaitset tutvustavad raamatud
Valgevene kaasaegset kultuuri ja kunsti esindavad kunstialbumid, tuntud kirjanike teosed ja raamatud sportlaste saavutustest.
Teema "Õpi tundma Valgevenet" annab ülevaate vaatamisväärsustest ja tutvustab Valgevene suur- ja väikelinnasid.

Tartu rahule pühendatud kontsert tuleb Estonia kontsertsaalis
Homme korraldavad kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts rahvusooperi Estonia kontserdisaalis Tartu rahulepingu sõlmimise 87. aastapäevale pühendatud kontserdi.
Kontserdist võtavad osa Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.
Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisele on kutsutud kõrged riigitegelased, Kaitseliidu vanematekogu liikmed ning kaitseväe ja Eesti Meestelaulu Seltsi juhtkond, samuti erusõjaväelasi, kultuuritegelasi ja ärimehi.
Kontserdil peab sõnavõtu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, sellel esinevad Eesti Kaitseväe Orkester, Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor, Inseneride Meeskoor ja Tallinna Ülikooli meeskoor. Kontserti juhib Rein Oja.
Eesti Televisioon teeb kell 19 algavast tunnipikkusest kontserdist otseülekande.

Mart Sander peab loengu kunstivõltsingutest
Festivali tARTu kunstikuu raames peab Mart Sander Tartu Kunstimuuseumis loengu teemal "Võltsing ja koopia".
"Tegemist on seekord esinejaga, kes siiski eelkõige teist muusat teenides on julgelt kõnelenud oma koopiate maalimise harrastusest ja neid ka eksponeerinud. Kuidas on lood koopiate ja võltsingutega muusikas, kuuleme vast sellestki," ütles ürituse korraldaja, Tartu Kunstimuusemi näitusemaja juhataja Reet Pulk-Piatkowska.
"Minu jaoks on muusika ja maalid, ja üldse kõik, mis mulle meeldib, teatud tervik või siis nagu juba Wagner on öelnud - "Kõik on Gesamtkunst!"", iseloomustab Mart Sander oma suhtumist kaunitesse kunstidesse.
Harrastuskunstnikuna tegeleb Sander ka ise kuulsate Lääne-Euroopa kunstnike kopeerimisega. Sanderi sõnul on vanade meistrite tööde kopeerimine nauditav, põnev ning üks võimalus oma ja omanäolise maailmapildi loomiseks.

Arhitektuurimuuseum alustab uudisnäituste sarjaga
Alates tänasest saab Rotermanni soolalao I korrusel näha Tartu Pauluse kiriku taastamise võistlustöid.
Möödunud aasta detsembris lõppenud Tartu Pauluse kiriku taastamise sisekujunduse- ja arhitektuurikonkursi võitsid Soome arhitektid Kari Järvinen ja Merja Nieminen, kelle töö märgusõna "ELI EL" viitab kiriku projekteerinud kuulsa arhitekti Eliel Saarineni nimele.
I maailmasõja hakul valminud juugendstiilne Pauluse kirik alustas uut elu 1999. aasta septembris, kui taastati tema sihvakas tornikiiver. Nüüd on plaanis renoveerida kiriku siseruum ning lisada stilistiliselt sobiv uus mööbel. Kirik kavatsetakse uuendatuna taas avada 2010. aastal.
Pauluse kiriku konkursitööd on sisuliseks täienduseks soolalao suures saalis eksponeeritud näitusele "Sajanditagune Tartu", mille kuraator on Mart Siilivask ja mis esitleb Tartu tähtsamate historitsistlike ja juugendehitiste projekte, ajaloolisi ja tänaseid fotosid.

Vene suveräänne mõte muudab nüüd filmikunsti
Kobarkinos linastuv vene film "Kuumalaine" on hea näide venelaste peas toimuvast. Isegi alandamisse suhtutakse leplikult, kui alandajaks on oma miilits.
Süžee poolest on tegu tavalise noortefilmiga, kus on nalja ja armastust, kuid ometi võib seda teost pidada uue kunstivoolu teerajajaks. Musta mere laevastiku teenistusest vabaks saanud Aleksei (Aleksei Tšadov) kohtub kohvikus oma koolivendadega: uusvenelasest Kostja (Konstantin Krjukov), näitlejaambitsioonidega Arturi (Artur Smoljaninov) ja räppar Timatiga.
Moskva jõe kaldal asuvas vabaõhukohvikus ei juhtu midagi olulist, kuni arve maksmisel selgub, et dollareid ei võeta vastu ja rublasid kellelgi pole. Selline komöödiale omane konflikt, mis areneb samamoodi komöödia radu pidi, ilma et eriti palju nalja saaks. Timati, Artur ja Aleksei lähevad sajadollarilisega rahavahetuspunkti ja kaovad. Igaühel juhtub teel midagi. Kohvikusse jäänud Kostja aga satub miilitsakongi kui kahtlane element. Seal kohtub ta varemgi filmi süžees ette tulnud välismaalasega, kes on samamoodi, asja ees, teist taga, kongi pistetud.

 "Sada rahvast samas tares" ehk Tallinn kultuuripealinnaks
Tallinna kui kultuuripealinna tutvustav raamat juhatab euroametniku imemaailma.
Veneaegses anekdoodis küsib lasteaiakasvataja laste käest: "Kus on kõige maitsvamad toidud?" Lapsed vastavad kooris: "Nõukogude Liidus!" Kasvataja küsib: "Kus on kõige paremad emad?" Lapsed vastu: "Nõukogude Liidus!" "Kus on kõige ilusamad mänguasjad?" Lapsed kooris: "Nõukogude Liidus!" Järsku hakkab väike Vassili nutma. "Mis lahti, Vassili?" ehmatab kasvataja. "Tahan Nõukogude Liitu!" nuuksub see vastu. Umbes samasuguseid tundeid tekitab esimesel sirvimisel projekti "Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks 2011" esindusalbum "Linn, mis ei saa kunagi valmis", inglise keeles "Everlasting Fairytale".
Tummakstegevalt varjunditerohkete klantsfotodega palistatud kladet lehitsedes avastab lugeja end tõelisest imemaailmast, kus hubastes kohvikutes maitsva ürditee kõrvale väärtkirjandust neelavad linlased sõna "kultuur" kuuldes spontaanselt tänavatele kogunevad ja ühislauluks või keskaegseid traditsioone väärtustavaks puntratantsuks käed ühendavad. Ei ainsatki getot, asotsiaali või lõhkise teksatagumikuga räpast punkarit. Tahan ka Tallinna? No ma ei tea…

Giselle tantsib Vanemuises
Tšehhi lavastaja Stanislav Feĉo toob homme Vanemuise suurel laval välja Adolphe Adami "Giselle'i". Kauni talutüdruku Giselle'i osa tantsib Hayley Blackburn, krahv Albertit kehastab Vladimirs Latišonoks. Kunstnik on Charles Cusick-Smith Šotimaalt.

Pangagalerii muutus peregaleriiks
Eesti Pangal hakkab kujunema oma kunstigalerii strateegia, mis annab panga mainele ainult juurde. Eesti on väike ja väike on ka kunstnikering, mis avaldub selleski, et lapsed käivad oma vanemate radu. Meil on palju näiteid lausa läbi mitme põlvkonna ulatuvatest kunstnikedünastiatest, kellest kuulsaim on kindlasti Evald Okase oma.
Alati ei pruugi järeltulijad teha samasugust kunsti nagu isa-ema, kuid pühendumus on sama. Nii ka perekond Ulase puhul. Eile Eesti Panga kuppelgaleriis avatud näitusel näeb nii Ulaste varasemat kui ka uuema aja loomingut. Väljas on ka lahkunud Concordia Klari viimased, äärmiselt tundlikud, lausa jaapanlikud joonistused. Graafikaasjatundjatele pakuvad kindlasti huvi pehmelakijoonistused, mis on otse plaadi peale pandud paberile tehtud originaalid.

Algav festival heidab barokile avatud pilgu
Täna algavalt barokkmuusikafestivalilt ei puudu ka muslimi- ja sufimuusika.
Barokkmuusikafestivali avalöök antakse täna Tartus Vanemuise kontserdimajas, kus Händeli, Bachi ja Charpentieri loomingut esitavad ERSO, Eesti filharmoonia kammerkoor ning solistid Kädy Plaas, Helen Lokuta, Mati Turi ja Priit Volmer. Neid juhatab Andres Mustonen, kes on ühtlasi festivali kunstiline juht. "Maailm loodi seitsme päevaga. Ning seitsmes päev oli hingeülendav, see oli juubeldamiseks," kommenteeris Mustonen avakontserti.
Seega püüab Mustonen seista muusikas tavalisuse ja pragmaatilisuse vastu ning pakkuda inimestele sisemist rõõmu, emotsionaalsust ja väärikust. Ta täiendab: "Barokkmuusika laseb inimestel tunda end selle kultuuri osana."
Festivali läbib mitu ideed, millest kõige üldisemalt võib välja tuua avatud pilgu. Mustonen selgitab: "Vanemat kultuuri ei saa lahendada ainult ühes võtmes. Sellele repertuaarile saab läheneda väga individuaalselt. Barokkmuusika geniaalsus lubab siseneda mitmest uksest. See on keskpärasus, mis laseb ainult ühest uksest sisse minna."

Purga, Rannap ja Raud otsivad superstaari
TV3 uues teleshows "Eesti otsib superstaari" asuvad staariks pürgijaid hindama raadiodirektor Heidy Purga, muusik ning helilooja Rein Rannap ning mitmekülgne Eesti muusikamaailma asjatundja ja kriitik Mihkel Raud.
Täna avalikustati TV3 uue teleshow "Eesti otsib superstaari" žürii koosseis. "Olen žürii koosseisuga väga rahul, sest see on eriilmeline ning samas tasakaalustatud nii isikuomadustelt kui ka muusikalise ja muusikaäri alase kogemuse poolest," ütles saate produtsent Kaupo Karelson.
Heidy Purga on Eesti Raadio saatejuht ja Raadio 2 direktor ning Eesti Päevalehe plaadiarvustaja. Lisaks juhib ta muusikatemaatilist autorisaadet "MustMesi" ning veab saadet "Pleier". Purgal on märkimisväärne kogemus ka televisiooni alal. Ta on olnud mitmete noortesaadetes, nagu 4FM, Filter, ZTV, Mill, Hype, Club TV, nii toimetaja kui ka saatejuht.
Rein Rannap on nii Eestis kui ka mujal maailmas laialdaselt tunnustatud pianist ja helilooja. Rannap on tuntud väga mitmes žanris improviseerijana. Ta on juhtinud ka legendaarset rokkansamblit Ruja. Helilooja sulest on ilmunud mitmeid populaarseid levilaule ning hulgaliselt klaveri- ja orkestriteoseid.

Festival HUH alustab homme uue hooajaga
Homme toimub Von Krahli teatri baaris festivali HEAUUSHELI klubiõhtu "1ÖÖ%"
Peaesinejaks on viimasel ajal palju kõneainet tekitanud Fonal Recordsi artist RISTO Soomest. Plaadimuusikat valivad Ana M (Leedu, One Ear Stereo), Alari Orav, Galaktian ja Aivar Tõnso.
Kollektiivi RISTO kuuluvad soomlased Tuomas Eriksson, Risto Ylihärsilä, Minna Kortepuro, Ville Leinonen ja nende eelmise aasta albumi "Aurinko aurinko plaa plaa plaa" valis Soome muusikaajakiri Rumba aasta plaadiks.
"Ja kui arvestada, et laiv on neil veel parem kui plaat, siis võib väita, et tegemist on hetkel ühe Soome oluliseima artistiga," leidis ürituse korraldaja Aivar Tõnso.
"Risto muusikas ei ole midagi ennekuulmatut, pigem on seda lihtsalt esitatud nii ehedalt ja stiilselt, et külmaks jäämine ei ole võimalik. Bändi muusikas võib leida vihjeid rockenrollile, biitmuusikale ja kõigele muule, mis seostub nostalgiaga rajust möllumuusikast kuni tundeliste ballaadideni, mis aga ajatult esitatuna mõjuvad värskelt ja elusalt ka 21.sajandi klubiõhtul," lisas Tõnso.

Bob Marley pojad plaanivad isa auks esimest ühiskontserti
Reggaeklassiku sünnikohas Nine Miles St. Ann'is astuvad ühiselt lavale Stephen, Ky-Mani, Julian ja Damian Marley, kuid vanim perepoeg Ziggy kontserdil kaasa ei tee.
Neli Bob Marley poega annavad Jamaical ühise kontserdi tähistamaks oma reggaelegendist isa 62. sünniaastapäeva, teatas BBC.
Kontsert on osa Bob Marley'le pühendadatud nädalast, millega Jamaical meenutatakse 6. veebruaril 1945 sündinud rastafarit ja reggeamuusikut.
Eelkõige hittidega No Woman, No Cry ja I Shot the Sheriff ülemaailma tuntud Marley suri 1981 aastal vähki, olles kõigest 36 aastane.
Mälestusüritusest on lubanud võtta osa ka Bob Marley lesk Rita, kellega muusikul on kolm ühist last.
Stephen, Ky-Mani, Julian ja Damian Marley ei ole kunagi varem üheskoos laval esinenud. Esimesel ühiskontserdil on igal perepojal plaanis esitada oma soolokava.

Eesti modell osaleb maailma suurima modellikonkurssi finaalis
Elite Model Look Eesti võitja Kristel Reiss sõidab täna osalema maailma suurima modellikonkurssi Elite Model Look finaalile.
Tänavune Elite Model Looki finaal toimub Marrakechis Marokos 10. veebruaril ning sellel osaleb üle 60 modelli 50 riigist.
Paula Modelliagentuuri tegevjuhi Tõnu Veileri sõnul on Elite Model Looki konkurss noortele modellidele heaks võimaluseks oma karjääri ehitamiseks.
"Elite Model Look on modellinduses töötavate inimeste jaoks aasta tähtsündmus. Kristelile on võistlusel osalemine hindamatu kogemus, mille tähtsust on raske alahinnata," märkis ta.
16. aastane Kristel Reiss õpib hetkel Viljandi Maagümnaasiumi 10ndas klassis ning töötab modellina Paula Modelliagentuuris.
Elite Model Looki korraldab maailma suurim modelliagentuuride kett Elite Model Management. Konkursi rahvuslikes eelvoorudes osaleb igal aastal üle 350 000 neiu.

Statoili "kuum koer" Eesti rahvusroaks? 
Viimasel ajal on üha rohkem inimesi hakanud bensiinijaamast
Statoili müüjad räägivad, et mõnikord helistatakse ja tellitakse ette tosin hot dog'i ning käiakse neil siis autoga järel. Teinekord aga tullakse ja küsitakse 20 saia ja 20 vorsti, et saaks kodus ise neist hot dog'e valmistada. Mõni eriti usin klient aga tuleb ja küsib püüdlikult: "Palun mulle üks hot dog ja üks Kabanoss…"
Tallinlane Helmer Valkenklau pajatab, et on Statoilis kohanud nii dressides noorhärrasid hamburgereid ostmas kui ka naaritsakasukas näitsikud croissant'e ja kohvi võtmas. Enda kohta ütleb ta, et eriti tihti enam bensiinijaama sööma ei sattuvat. "Varem käisin seetõttu, et töökoha lähedal ei olnud lihtsalt muud talutavat söögikohta," annab Helmer aimu, et varem käis ta seal toitumas iga päev. Nüüd jääb tema teele aeg-ajalt linnahalli Statoil. "Ilmselt hüppaks ka tihedamini läbi, aga südalinnas neid ei ole," kurdab Helmer. "Statoili burgerid näitavad koha kätte igale McDonald'si omale."

Rokifestivalide esimesed esinejad teada
Rabarock avalikustas eile esimesed esinejad. Välismaistest artistidest jõuavad Eestisse Norra bänd Apoptygma Berzerk, Rootsist ansambel Pain ning Soomest raskeroki legend Peer Günt ja Poets of the Fall, kes pälvis Soome MTV aasta artisti preemia. Kodumaistest artistidest rõõmustavad festivalipublikut Dagö ja Metsatöll.
Oma esimesed artistid tegi teatavaks ka rahvusvaheline Roskilde rokifestival. Sinna tasub sel suvel kindlasti sammud seada neil, kes fännavad Björki või Red Hot Chili Peppersit.
Baltimaade suurim rokifestival Rabarock toimub Järvakandi staadionil 15.-16. juunini. Festivalil on oma ööklubi ja telklaager. Artistid astuvad üles kahel laval. Rabarocki kahe päeva pilet maksab veebruaris Piletilevis ja Piletimaailmas 450-495 krooni.

Lülitage kõik välja! 
Keskkonna kaitsmisega seotud organisatsioonid paluvad kõigil täna kella 19.55-20.00 kõik elektriseadmed välja lülitada. Aktsiooni eesmärgiks on pöörata meedia ja poliitikute tähelepanu probleemidele, mida tekitab liigne energia raiskamine. Tänane kuupäev valiti ürituse läbiviimiseks seetõttu, et just täna avalikustavad Ameerika Ühendriigid uusimad kliimamuutustega seotud uuringute tulemused.

Nädalavahetusel toimuvad Eesti meistrivõistlused sulgpallis
3-4 veebruaril toimuvad Tartu spordihallis Eesti meistrivõistlused sulgpallis.
Kohal on Eesti paremik, sealhulgas Helvetia Cupil Eestile pronksi toonud mängijad.
Eelringid algavad laupäeval kell 11.00, poolfinaalid ning finaalid pühapäeval kell 10.00. Pühapäeval orienteeruvalt kell 11.30 avaldatakse austust äsja 80-aastaseks saanud Eesti kõige eakamale sulgapallitreenerile Helmut Valgmaale ning õnnitletakse Helvetia Cupil osalenud mängijaid, treenereid ning nende koduklubisid.
Üritus on pealtvaatajatele tasuta.

Matic: kogemusi ei saa osta! 
Kalev/Cramo korvpallurid võitlesid eurosarjas Hispaania tipuga nagu võrdne võrdsega.
Kuigi kalevlased alistusid Hispaania paremikku kuuluvale Girona Akasvayule FIBA EuroCupi alagrupimängus 75: 83, said päevi näinud Kalevi spordihalli kogunenud paar tuhat pealtvaatajat elamuse kogu piletiraha eest.
Alagruppi täiseduga juhtivalt Gironalt võõrsil 25 punktiga lüüa saanud Eesti meisterklubi oli justkui ümber sündinud, tegutsedes harvanähtava sitkusega kaitses ja külma peaga rünnakutel.
"Selle mängu võitja otsustasid vaid kogemused - kümne miljoni dollari suuruse eelarvega vastasmeeskonnal on neid rohkem," tõdes Kalev/Cramo peatreener Veselin Matic. "Kogemusi ei saa osta, nende hankimiseks läheb vaja aega."
Koguni 35 minutit mänguohje valdavalt enda käes hoidnud võõrustajad olid veel neli minutit enne lõpp taga vaid kahe punktiga (69: 71), kuid järgenud valesöödud ja möödaviskad kustutasid sensatsioonivõimaluse. Kalevlaste söödud ei leidnud enam meeskonna heaks tõhusaima panuse andnud rumeenlast Catalin Burlacut (21 punkti) ja ameeriklast Travis Reedi (19).

Baruto: võtan vastaseid kui rivaale, mitte kui vaenlasi
Meie mees Jaapanis Kaido Höövelson kehastub kergelt Barutoks ja vastupidi. Paruka abil.
Laekvere valla kuulsaim mees Kaido Höövelson tunneb end nurgataguses Rohu külas mõnusalt. Uue elumaja ees annab sumomeistri kohalolekust märku ainult Barto numbrimärki kandev maastur.
Ja kaheaastane Roi, kes pärast hoiatavaid haugatusi nuusutab Eesti Päevalehest tulijad üksipulki läbi. "Naudin täiel rinnal lebotamist," tunnistab Baruto. Nagu sedagi, et võtab iga kümne minuti järel mõne suutäie, sest 174-kilone keha nõuab oma.
Treening- ja võistlusperioodil söövad elukutselised sumomehed ainult kaks korda päevas. Hommikul linnupetet ei võeta, kell 12 on lõuna ja kuue paiku õhtusöök. "Sellega harjub ära. Nagu kõige muugagi, mida olen võõras kultuurikeskkonnas ligi kolme aasta jooksul kohanud. Ma ei saa seda muuta, järelikult tuleb ennast koolutada," pistab Baruto, kes ainsana oma klubi (Onoe Beya) kaheksast maadlejast kuulub kõrgeimasse Makuuchi liigasse.

Stora Enso Mets liitus esimesena vääriselupaikade raie moratooriumiga
Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuulutas täna, 1. veebruaril välja vääriselupaikade raie moratooriumi, et koostöös Eesti metsaettevõtetega kaitsta looduskaitseliselt väga väärtuslikku osa Eesti metsadest. Esimese ettevõttena liitus nimekirjaga AS Stora Enso Mets.
ELF kutsub ka teisi metsaettevõtteid järgima seda eeskuju, et aidata kaasa Eesti metsade mitmekesisuse säilimisele.
Erametsades toimub vääriselupaikade säilitamine riigi ja omaniku vahel sõlmitavate vabatahtlike lepingute alusel. Hetkel on teada üle 2000 vääriselupaiga, kuid sõlmitud on vaid 162 lepingut.
Seega on erametsade vääriselupaigad sisuliselt kaitseta. ELF-i põhjalikud välitööd 2006. aastal näitasid, et aastatel 2002-2005 hävis raiete käigus kokku 6% vääriselupaikadest ja eksperdid hindavad, et alates 1999. aastast kuni 2006. aastani on hävinud ligikaudu 15% vääriselupaikadest.
"Vääriselupaik on koht, kus tõenäosus haruldaste ja ohustatud liikide esinemiseks on suurem, kui ümbritsevas majandatavas metsas. Tegemist on looduskaitseliselt ülioluliste aladega, mille majanduslik tähtsus samas pole kuigi suur," ütles ELF-i metsaspetsialist Kaupo Kohv.

GNT Eesti hakkab Aceri sülearvuteid müüma
Süle- ja lauaarvutite, LCD monitoride ja telerite, serverite ja mäluseadmete ning e-äri lahenduste pakkuja Acer valis oma toodete edasimüüjaks arvutikaupade hulgimüüja GNT Grupi.
GNT Eesti alustab Aceri sülearvutite ja monitoride müügiga 1. veebruarist, teatas ettevõte.
GNT Eesti juhi Anti Kuiva sõnul on maailma suuruselt neljanda sülearvutivalmistaja lisandumine ettevõtte kasvavasse tooteportfelli strateegilise arengu järjekordne samm.
"Acer on oma hinnalt väga sobiv sülearvuti just kodukasutajale. See on kliendigrupp, mis kasvab jätkuvalt. Pingutame ja anname endast parima, et Aceri toodete kättesaadavus Eesti turul nüüdsest paraneks. Meie kohalik ladu suudab seda kindlasti tagada ja kliendid võidavad," ütles Kuiv.
Acer on olnud tehniliselt väga innovatiivne sülearvutivalmistaja, nii näiteks tuldi esimesena välja 17-tollise ja 20-tollise monitoriga sülearvutiga.

ERI Kinnisvara avas esinduse Narvas
ERI Kinnisvara avas täna oma esinduse Narvas, Puškini tänaval.
ERI Kinnisvara Ida-Virumaa esindus pakub kinnisvara-alast teenindust nii elu-, kui ärikinnisvara lõikes hõlmates ostu, müüki, renti, vahendust, eelhindamist ja arendust. Samasid teenuseid pakutakse ka maade osas, teatas ettevõte.

Renault ja Nissan müüsid eelmisel aastal koos ligi 6 miljonit sõidukit
Renault Nissan allianss säilitas 2006. aastal müüdud sõidukite arvult neljanda autotootja positsiooni maailmas.
Kokku müüdi liidu teatel 2006. aastal 5 911 171 sõidukit ning saavutati ülemaailmselt 9-protsendiline turuosa.
Renault ja Nissan müüsid vastavalt 2 433 372 ja 3 477 799 sõidukit. Allianssi peamised kasvupiirkonnad olid Venemaa (+96,9%), Colombia (3,6%), Hiina (22,5%) ning Lähis-Ida ja Aafrika (+15,2%). Renault müügitulemused kasvasid väljaspool Euroopat.
Renault müüs 2 115 176 sõidukit Renault kaubamärgi all, 121 855 sõidukit Samsung kaubamärgi all (kasv 2%) ja 196 341 Dacia kaubamärki kandvat sõidukit (kasv 19,5%). Kokku müüdi 2006. aastal 247 000 Logani mudelit nii Dacia kui Renault kaubamärgi all.
Renault' müük kasvas väljaspool Euroopat, kus müügitulemused paranesid 8,7% võrra tänu Logani järjest paremale kättesaadavusele, Samsungi tulemustele ning Renault kaubamärgi toodete müügikasvule rahvusvahelistel turgudel. 2006. aasta lõpuks moodustas müük väljaspool Euroopat üle 30% Renault ülemaailmsest kogumüügist.

Tallinna Vesi: Väljaanne ajas kasumi ja käibe sassi
Täna ilmunud SL Õhtulehe artikkel "Keskerakond laseb Tallinna vee hinnal kontrollimatult kasvada" sisaldab eksitavaid fakte, teatas Tallinna Vesi.
AS Tallinna Vesi 2006. aasta esialgsete majandustulemuste põhjal ei ole ettevõtte kasum 600 miljonit eesti krooni, vaid 248 miljonit krooni.
Samas investeeris AS Tallinna Vesi 2006. aasta jooksul 246,5 miljonit krooni, mis on samas suurusjärgus ettevõtte kasumiga.
Tegemist oli suurima investeeringute programmiga ettevõtte ajaloos, mis oli 10% suurem kui 2005. aastal. Tallinna vee kvaliteedinäitajad on kõigi aegade parimal tasemel, reovee puhastamine vastab lisaks Eesti seadustele ka esmakordselt täielikult kõigile Euroopa Liidu regulatsioonidele.
Artiklis välja toodud 589,2 miljonit krooni näol on tegemist ettevõtte põhitegevusest tuleneva müügituluga, mitte kasumiga.

Epicori käive kasvas üle maailma rekordiliselt kolmandiku võrra
Epicor Software Corporationi käive tegi 2006. aastal kõikide aegade suurima tõusu, ulatudes 32,7 protsendini.
Nii saavutas Epicor 2006. aastal 384,1 miljoni dollarilise käibe, mis on ligi 100 miljonit dollarit enam kui 2005. aastal, teatas ettevõtte Eesti esindus.
Epicori käive kasvas märkimisväärselt neljandas kvartalis, kui ettevõtte kvartalikäive ületas esmakordselt 100 miljoni dollari piiri.
Epicor Software Estonia piirkonnajuhi Monika Lanemani sõnul seisneb Epicori edu võti ennekõike võimes leida uusi tugevaid partnereid - aastaga lisandus Epicor Software Corporationi 20 000 liikmelisse kliendibaasi üle 750 uue ettevõtte.
2006. aastal ajakirja Fortune'i poolt saja kiiremini kasvava ettevõtte hulka valitud Epicor Software Corporation tegeleb integreeritud majandustarkvara, kliendisuhete juhtimise ja varustusahela planeerimise tarkvaralahenduste tarnimisega üle maailma.

Kia cee'd jõuab täna müügile
Tänasest Eestis müügile jõudnud uus Kia cee'd on esimene Slovakkia Zilina tehases toodetud Kia mudel.
Tootja annab Kia cee'dile kokku 7-aastase garantii, mida ükski tootja Euroopas müüdavatele autodele seni pole pakkunud, teatas KIA Eesti esindus.
"Uus pereauto on väga hea varustuse ja kõrge turvatasemega," ütles Kia Auto Balti regiooni turundusjuht Kristel Kõrgmaa. "Kia cee'dile annab tehas kokku 7aastase või kuni 150 000 km läbisõidu garantii, mis koosneb viieaastasest auto täisgarantiist ja lisaks veel kaheaastasest jõuülekandesüsteemi garantiist. Garantii on tasuta ja ülekantav ka sõiduki järgnevale omanikule kui sõidukit on hooldatud regulaarselt, vastavalt kehtivale hooldusgraafikule."
"Hinnaklassi silmas pidades on cee'di varustus mitmekesine," lisas Kristel Kõrgmaa. "Näiteks võib juba kõige madalamas - 1,4 LX standardvarustuses - leida 6 turvapatja, nelja kõlari ja roolil paiknevate juhtlülititega helisüsteemi ning integreeritud infoekraani koos teekonna kompuutriga, konditsioneeri ja istmesoojendused. Muusikahuviliste autojuhtide jaoks on EX standardvarustuses võimalus ühendada audiosüsteemi oma iPod, USB- ja AUX-ühilduvusega."

ETV-s näeb nüüd Lasteekraani kaks korda päevas
Seoses muutustega telekavas saab Venemaa kostüümidraama "Armastuse adjutandid" endale uue eetriaja.
Vaatajate soovile vastu tulles näitab ETV alates esmaspäevast Lasteekraani nii kella viie ajal õhtul kui ka pool tundi peale seitset.
Alates 14. veebruarist kordab ETV juba eetris olnud Lasteekraani osasid, seda neli korda nädalas ja kaks osa päevas, teisipäevast reedeni vahemikus 15.00 - 16.00 ning seda kuni maikuu keskpaigani. Armastuse adjutantidele järgneb tund kodumaise sarja "Õnne 13" seltsis. Sama päeva hilisööl on päeval eetris olnud Vene sarja korduseid võimalik vaadata ka unetul televaatajal. Kõik, kelle jaoks sari "Armastuse adjutandid" pooleli jäi, saavad võimaluse seda näha edasi maikuu keskpaigast. Eetris on need siis nii päeval kell 15.00-16.00 kui ka sama päeva hilisõhtul.

Olemuslugu "Keelatud tunded" Eesti Raadios käsitleb kiriku suhtumist geidesse
Saates jutustab kristlikust perekonnast pärit homoseksuaalne noormees, kuidas seksuaalne sättumus sai usuteaduse õpingute ajal takistuseks nii edasisel kogudusse kuulumisel kui ka pastoriks saamisel.
Dokumentaalsaade kirjeldab peategelase Taave valikut olukorras, kus tõekspidamised ja usk lähevad vastuollu tunnetega. Lisaks pihtimusele on saates arutelu kiriku suhtumise üle homoseksuaalsusesse, samuti tuleb juttu perekonna reaktsioonist Taave ülestunnistusele.
Kuigi olemuslugu "Keelatud tunded" räägib suhtumisest geidesse kiriku kontekstis, võib selle näitel tõmmata paralleele ka laiemalt ühiskonna hoiakuga seksuaalvähemustesse. Saate peategelase Taave sõnul on vahe vaid selles, et üldsus tajub kuidagi ebamääraselt, et "see ei ole normaalne", kristlased ütlevad aga piiblile tuginedes, et "see on vale" ja kuna homoseksuaalsusest lahti saamise valemit ei ole keegi suutnud välja mõelda, siis ongi esimene reaktsioon "see" endast eemale tõugata.

Pronkssõdurit kontrollib mitu korda tunnis eriauto
Andrei Zarenkov edastas raadiojaamas Majak infot pronkssõduri valvamise kohta.
Nädalaleht Den za Dnjom osutas palju tähelepanu PBK läbikukkunud telesillale Eesti ja Venemaa vahel. Eredaim ülevaade oli Boriss Tuchilt, kelle hinnangud ja tähelepanekud olid tavakohaselt tabavad. Autor ei pidanud taktikaliselt õigeks Peeter Tulviste ja Mihhail Lotmani lahkumist stuudiost, kuid sai neist aru. "Vähemalt kaks kolmandikku vastutusest parlamendiliikmete põgenemise eest langeb PBK-le, kuna telekanal kasutas otsest valet, kutsudes stuudiosse Dmitri Klenski ja veel paar-kolm linnatola Notšnoi Dozori liikmete saatel," kirjutas Tuch, rõhutades, et andekatest inimestest praktiliselt priid Pervõi Kanali kontrollib Kreml veel rohkem kui RTR-i.
"Pervõi Kanal on oma sotsiaalse tellimuse täitnud ja kihutanud auditooriumi üles oma peremeestele vajalikus suunas. Läbi kukkus selle filiaal - PBK," arvas Boriss Tuch, võrreldes Moskva-stuudiosse ilmunud mitte just eriti tarka Dmitri Linterit punapõskse komsomolijuhiga ühest Jevgeni Jevtušenko luuletusest.

Pettunud tarbija lootuskiireks on kotionu või kaamera
Pealiskaudsus, paratamatused ja kaamera mõjuvõim - selliste märksõnadega võib kokku võtta TV 3 tarbijasaate "Kaua võib!" debüüdi.
Pooletunnisesse saatesse oli mahutatud mitu eripalgelist lugu: rahulolematus Egiptuse viietärnihotelliga, Kristiine elanike mure pealetungivate kortermajade pärast, liiklus Järvevana teel, pagasikompensatsiooni venimine. Saatejuht Aivar Riisalu tuiskas ühe osapoole juurest teise juurde, nii et sõna said küll kõik, kuigi mitte eriti pikalt. Ja tõsi, nalja Riisalu ei visanud. Iseasi, kui tõsiselt suudab vaataja laia jutuga Riisalu võtta. Riisalu telesutsakas jäi praegu muidugi üürikeseks, mikrofonist teatepulga sai juba esimese saate lõpuks Madis Milling.
Saate sihiks on tegijad seadnud julgustada vaatajaid-tarbijaid oma õiguste eest seisma. Kas seda eesmärki toetavad reisifirma jurist, kes veab kollase markeriga joone lausele, et tärnistandardid on riigiti erinevad, ja linnaosavanem, kes nendib, et ehitustegevus on paratamatu? Kahtlen väga.

Irwini viimane film jõuab televisiooni
Krokodillikütt Steve Irwini viimane dokumentaalfilm jõuab tema kodumaal Austraalias teleekraanidele. Filmimaterjal koosneb Irwini elamustest vahetult enne tema surma eelmise aasta septembris, mil astelrai ta tappis. Filmi nimeks on "Ocean's Deadliest" (ookeani surmavaim) ja selle juhatab sisse Steve'i lesk Terri, kes ütles, et filmi vaatamine oli tema jaoks piinarikas kogemus. 90-minutine "Ocean's Deadliest" kujutab loodusemeest omas elemendis, silmitsi valgehaide, mürgiste kalade ja krokodillidega. Jutustaja rollis on maadeavastaja Philippe Cousteau.
BBC põhjal Maili Kangur

YouTube'i kasutajatele osa reklaamitulust
Videojagamisprogrammi YouTube videoid üles pannud kasutajad hakkavad tulevikus omandama osa reklaamist saadavast sissetulekust, teatab BBC võrguväljaanne. YouTube'i asutaja Chad Hurley kinnitas BBC-le, et firma meeskond töötab vastava mehhanismi arendamise kallal. Analoogset süsteemi on varem juurutanud ka teised sarnased videolevitamislehed, näiteks Revver, kuid ainult YouTube on suutnud ligi meelitada kümneid miljoneid kasutajaid.
Tulust hakkavad osa saama vaid need inimesed, kellele kuulub üleslaetava video autoriõigus. YouTube, kes on saanud palju kaebusi nii filmi- kui ka muusikatootjatelt, on lubanud lehel loata avaldatud ja autoriõigusega kaitstud materjali avastamisel kiiresti kustutada. Uue süsteemi miinuseks on see, et tõenäoliselt peavad YouTube'i kasutajad tulevikus video alguses ära vaatama ka mõne lühema reklaami.

Eurolaul kui turundusprojekt
Psühholoog Avo-Rein Tereping küsib: Mis oleks, kui kutsuks eurolaulu valikul žüriisse ekspertideks reklaamispetsialistid ja suhtukski Eurolaulu kui reklaamiprojekti?
Eurolauludele on avapauk antud. Eks me kõik soovime 2001. aasta kordumist. Või vähemalt pääsemist finaali.
Eesti tee Eurovisioonil meenutab siinusvõnkumist. Esimesed aastad 1993 - 1995 läksid aia taha, küllap oli see õppimise aeg. Seejärel - 1996. aasta läbimurre - viies koht, siis pisike langus - otsekui hoovõtt 2001. aasta võidulauluks. Ja selle järel kiire vajumine kuristiku. Aeg oleks minna uuele tõusule.
Tundub, et viimased aastate languse taga on kontseptuaalne möödapanek. Esimene prohmakas oli 2003. aastal, kui erinevalt telefonihääletuse eelistustest valis kõrgetasemelistest ekspertidest koosnev rahvusvaheline žürii Eesti esindama Vaiko Epliku laulu "Eighties coming back". Siis ennustati sellele hiilgavat tulevikku. Ometi läks nagu läks! Publikueelistust arvestades ("Kung Fu Club") olnuks tulemus parem, sest kujutagem ette teleri ees istuvat keskmist telefonihääletajat.

Baskini anekdoodid
Miljonäri sugulane läheb Ameerika saatkonda ja palub viisat sõiduks USA-sse onu juurde, kes jäi pimedaks ja vajab hooldamist.
"Aga teie onu võiks oma miljonitega sõita teie juurde. Teil oleks hõlpsam teda hooldada oma kodus!"
"Te saite minust valesti aru. Minu onu jäi pimedaks, mitte ei läinud hulluks!"
Suurele perekonna vastuvõtule kutsutud külaline pöördub kõrvalistuva tuttava poole:
"Omavahel öeldes on see puljong liiga läbipaistev ja täiesti rasvata!"
"Muidu poleks me näinud supitaldriku mustrit. Perenaine ostis spetsiaalselt tänase päeva puhul uue serviisi!"

JÄRJEJUTT (1): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane Leegion
Romaani tegevus algab 476. aastal, Rooma keisririigi lõpupäevil. Viimane keiser on moodustanud endale ustavatest meestest vanade traditsioonide kohaselt leegioni, kuid ka sellel ei õnnestu teda barbarite reetliku rünnaku eest kaitsta. Peagi on keisri perekonnast elus üksnes keisri poeg, noor keiser Romulus Augustus, kuid temagi on vangistatud ja ta elu on ohus.
Kuid mitte kõik leegionärid pole surnud - käputäis ellujäänuid otsustab viia ellu võimatuna näiva plaani päästa noor keiser ja toimetada ta ohutusse paika.
Sissejuhatus
Need on minu, Myrdin Emreisi, Gleviumi püha metsa druiidi, keda roomlased kutsusid Meridius Ambrosinuseks, mälestused, mis ma panin kirja tulevaste põlvede jaoks, et nad ei unustaks sündmusi, mille otseseks tunnistajaks ma olen olnud.

BMW austajate suurim unistus
Eestlaste üks ihaldatuim maastur BMW X5 tehti veelgi suuremaks ja sportlikumaks.
BMW fännid on olnud pikka aega elevil. Tänavu märtsis Eestis müügile jõudva BMW esimese uue põlvkonna sportmaasturi X5 tellisid kliendid ära juba aasta tagasi, enne kui tehas avaldas auto kohta esimesed pildid ja tehnilise info. Auto ostmiseks on tehtud kümneid sooviavaldusi. Tõenäoliselt kujuneb ka selle sõiduki ootejärjekord poole aasta pikkuseks, nii nagu oli turule tuleku esimestel müügikuudel konkurentidel, Mercedes-Benzi uuel M-klassil ja Audi Q7-l.
Seitse aastat tagasi ilmavalgust näinud BMW X5 vallandas luksusmaasturite võidukäigu. USA autoostjate maitse järgi ehitatud sõiduk osutus Eestis väga edukaks. X5 on siinmail üks staatuse sümbolitest. Nii paljud tuntud äriinimesed kui ka lihtsalt "kõvad" mehed on eelnevatel aastatel BMW maasturit omanud või sõidavad sellega siiani. Seega, uusversioonilt oodatakse Eestis palju.

Mida tuleb külmaga autol kontrollida? 
Aku

Mazda tunkedes töömees suudab teistest rohkem vedada ja kanda
Mazda uus pikap ja selle Fordi sõsarmudel on konkurentidest
On kolme sorti kastiga maastureid ehk pikapid - tunkedes töötegijad, nõrgukesed eputrillad ja lipsuga töömehed. Farmeriautode sünnimaalt Ameerikast tulevad enamasti eputrillad - suured, musklis ja kroomitud, kuid nõrga kande- ja veovõimega. Jaapani suurtootjad panevad rohkem rõhku auto töövõimele, kuid viimastel aastatel on oluliseks pidanud ka välimust ning salongi mugavust. Sellised lipsuga töömehed on mullu uuenenud Nissan Navara, Mitsubishi L200 ja Toyota Hilux. Neid kolme efektselt disainitud töösõidukit kutsutakse nüüd ka elustiiliautodeks, mille ostjateks on näiteks surfi ja motokrossi harrastajad.
Fordiga sõsarmudel
Pikapite hulgas viimasena uuenenud ning jaanuaris Eestis müügile jõudnud Mazda uus kastiauto BT-50 ja selle kloon Ford Ranger on traditsioonilised töömehed - tunkedes ja heade jalanõudega. Ei midagi ilutsevat, kuid triigitud ja viigitud ning töötamiseks hästi varustatud.

Saanisõit eeldab maaomaniku nõusolekut
Mootorsaan on algajale ohtlik surmarelv, kui reegleid enne selgeks ei tee.
Esmapilk mootorkelgu siledale, "tsiviliseeritud" välimusele on petlik - tegemist on ühe kõige paremini kiirust võtva sõidukiga, mille kiirusomadused on võrreldavad vaid võimsate mootorrataste omadega. Kui "neli sekundit sajani" tähendab automaailmas elitaarsust ja miljonilist investeeringut, siis saanide puhul on tegemist Harju keskmisega. Enamiku saanide mootori võimsus küünib üle saja hobujõu, kuid sõiduvahendid ise kaaluvad vaid kolmandiku auto massist. Juhukasutajale on selline riistapuu ohtlik ja ettearvamatu käitumisega. Lisaks varitsevad sõitjaid lumekatte all peituvad ohud - kivid, kännud jms.
Ettevaatlikkus ja respekt on universaalsed abimehed, mis aitavad talvisest kelgusõidust saada unustamatuid elamusi ja ekstreemset naudingut, mitte püsivaid tervisekahjustusi. Ohutuks liiklemiseks tuleb järgida liiklusseadusega sätestatud eeskirju, kuid ennekõike peab sõitja ise enda ja teiste liiklejate tervise ja elu eest hoolitsema. Kõige olulisem reegel: pane pähe kaitsekiiver. Ehkki kiivrit peab juht kandma juhul, kui seda sõiduki valmistaja ette näeb, on heade kiirusomadustega sõiduriista nagu mootorkelgu puhul korralik kiiver alati mõistlik valik. Lumi-on-pehme-mõtlemisega siin kaugele ei jõua, sest õnnetusi kipuvad põhjustama ikka puud, kivid ja kännud.

Mercedes avalikustas uue C-klassi sedaani
Mercedes-Benz tõmbas katte uuelt C-klassi sedaanilt, mis jõuab Eestis müügile 31. märtsil.
Uue väliskuju ning interjööriga keskklassi sedaan on nii pikkuse, laiuse kui ka telgede vahe poolest märgatavalt kasvanud. Tänu sellele on salong ruumikam ning pagasiruum 20 liitrit mahukam. Esimest korda tuleb C-klass turule esiosa kahesuguse kujundusega - sportlikumal ning kallimal versioonil asetseb iluvõre keskel suur MB logo.
C-klassi mootorid on samuti läbi teinud suured muudatused, mis kajastuvad 13% võimsamates hobujõududes (136-272 hj) ning 18% suuremas pöördemomendis. Erilist tähelepanu pöörati just neljasilindriliste mootorite arendusele. Samas kütusekulu vähenes osal versioonidel kuni pool liitrit saja kilomeetri kohta. Kuuesilindrilistele jõuallikatele pakutakse uudisena seitsmekäigulist automaatkäigukasti.

Notari juurde saab tehingut vormistama paari nädalaga
Pealinna notarite järjekorrad on mulluselt mitmelt kuult lühene-nud paari nädalani.
Novembris tööd alustanud Tallinna notari Priidu Pärna sõnul on aasta alguse kohta koormus paras. Praegu on Pärna büroos võimalik tehingu aega panna kirja järgmiseks nädalaks. "Seda eeldusel, et dokumendid on korras," täpsustab ta. Samas tõdeb ta, et jaanuar ongi rahulikum, töömaht kasvab kindlasti kevadel.
Majanduskasv on ergutanud kinnisvara ostu-müüki ja laenudega seotud tehinguid ka teistes linnades. Erinevalt Tallinnast, kus tegutseb 16 bürood, töötab Tartus kaheksa ning mujal Eesti linnades kuni kolm notaribürood.
14-aastase staažiga notar Albina Birjukova tõdeb, et Narva büroodes on järjekorrad pikad ja tööd palju. "Vahetatakse panka, võetakse lisalaenu, lõpetatakse leping ja siis alustatakse jälle uut," loetleb Birjukova. Piirilinna kolm notarit tegelevad kogu Ida-Virumaa klientidega. Birjukova on veendunud, et Ida-Virumaal peab inimene mõne aja pärast tehingute sooritamisel juba rohkem kui kahe nädalaga arvestama.

Hamburgist saab esimene detailne 3D-linn
Lähiajal saab interaktiivne digi-gloobus Google Earth detailitäpse ülevaate Elbe-äärsest sadamalinnast Hamburgist, kirjutab Spiegel Online.
Google'i esindaja Stefan Keucheli sõnul on Hamburg esimene nii detailselt nähtav linn nende 3D-programmis, mis lubab heita virtuaalselt linnulennult pilgu meie planeedile.
Sadade Hamburgi kesklinna hoonete mudelitel on näha ka majade fassaadid. Justkui helikopteril istudes saab teha tiiru Hamburgi raekojahoone ümber, maanduda turuplatsil ja hõljuda sadama ümbruses.
Praegu on Google Earthis ka mõne USA linna 3D-mudelid, kus maju tähistavad valged plokid. Kolmas dimensioon on hetkel Google Earthi süstemaatiline edasiarendus. Eesmärgiks on luua virtuaalne gloobus, et inimesed saaksid kodus arvuti taga istudes reisida maailma eri paikadesse. Siinkohal on teretulnud kohalike algatus materjali kogumisel ja töötlemisel. Ka Hamburgi kolmedimensioonilise idee teostuse taga on eraettevõtjad, kes ka kõik kulud katavad.

Maaklerilepingust taganemiseks on vaja mõjuvat põhjust
Mis on maaklerileping ja kuidas sellest soovi korral taganeda? Vastab AS-i Arco Vara maakler Kaie-Liina Blande.
Mida kujutab endast maaklerileping?
Maaklerileping reguleerib maakleri ja kliendi vahelisi suhteid. Kokku lepitakse tingimused, mis välistavad tulevikus tekkida võivaid probleeme. Sisuliselt on kaht tüüpi maaklerilepinguid - ainuesindusleping ja esindusleping. Esimese puhul antakse õigused ühele valitud maaklerile. Teise variandi puhul võib klient end siduda mitme maakleriga.
Ainuesinduslepingu sõlmimise korral tasub objekti müügi perioodil kõik müügiks vajalikud reklaami-, tööaja- ja töövahendite kulud kinnisvarabüroo. Kliendile on tasuta objekti müügiga seotud kinnisvaraalased konsultatsioonid.
Miks ja millal leping tuleks sõlmida?

Kätte on jõudnud aeg turul tingima hakata
Kortereid pakutakse praegu turul arvukalt, müügiajad on veninud mitmekuuliseks - kõik eeldused tingimiseks on olemas.
Sisenen imepisikesse kesklinna vahetus läheduses asuvasse miljonikroonisesse korterisse. Arvestades suure maantee lähedust ning ruutmeetrite vähesust, on minu meelest õiglane hinda pisut alla küsida. "No minu tasust võib natuke vähemaks ju võtta," pakub maakler.
Korteriomanikud on aga oma kodu äsja müüki pannud ning arvavad, et kaubelda siiski ei saa.
Mustamäe kahetoalise siseviimistluseta viimase korruse korteri esikus vaatame müüjaga tõtt kohe mitukümmend sekundit. Korter tundub ilmselgelt ülehinnatud, veidi üle miljoni krooni. Esmapilgul jääb silma, et kindlasti tuleks teha tõhus remont, sanitaarruumid vajavad korrastamist, aknad vahetamist.

Iga samm merele lähemale maksab 100 000 krooni
Kahest kõrvuti asetsevast identsest korterist on merepoolne tunduvalt kallim.
"Iga meeter mere poole maksab umbes 100 000 krooni," ütleb Simus Kinnisvara maakler Raivo Talfeldt, tuginedes Tallinnas mere ääres asuva Merirahu elurajooni korrusmajade (Merirahu Residences) korterite hinna-võrdlusele.
Kuigi sinna rajatavate majade iga korteri akendest näeb vähemalt natukenegi merd, maksab iga meeter, mis on merele lähemal. "Kui võtame kaks identset korterit, mis asuvad kõrvuti, siis merepoolne on tunduvalt kallim," kinnitab Talfeldt, kelle meelest maksab inimeste emotsioon.
Kuigi igasugune ilus vaade on hinnas, on näiteks mere- ja metsavaatega kinnisvara hind täiesti erinev. "Kui võtta täpselt ühesugused elamised, millest üks on Tõrvas metsavaatega ja teine siinsamas Tallinnas Merirahus merevaatega, võib hinnavahe olla mitu miljonit," toob ta näite. Kakumäel on merevaatega elamine miljoni jagu kallim kui samasugune kusagil Maardu lähistel põllu peal.

Suvepealinn teeb ruumi kuuele tuhandele uuele elanikule
Suvepealinnas käib vilgas arendustegevus, uute korterite vastu tunnevad huvi kohalikud ja viimasel ajal ka vene ärimehed.
Pärnus jätkub aktiivne kortermajade ehitus, sest huvi uute pindade vastu on endiselt suur nii välismaalaste kui ka kohalike hulgas. Suuremad arendusalad on Elamumessi ala Papiniidu silla juures, Loode-Pärnu (lennujaama kant) ja endine Maseko territoorium jõe ääres. Kokku võib see lähiaastail anda uue elupinna ligi 6000 inimesele.
Ostjaskonna moodustavad nii kohalikud kui ka teistest linnadest (eelkõige Tallinnast) pärit inimesed, kes ostavad korteri kas väljaüürimiseks või endale. Vene ärimehed otsivad aktiivselt investeerimisobjekte. Silma paistmast hoidudes soetavad nad eriti kesklinna ja rannarajooni eksklusiivseid pindu ning krunte.
Suvitajaid on veel üsna vähe, lähiaastail võib oodata nende kasvu. Soomlaste huvi kinnisvara ostmise vastu on vähenenud ja hakkab asenduma müügisooviga. Paljud soomlased võtavad välja kiirest hinnatõusust saadud kasumi ja ostavad suvituskorteri Vahemere äärde.

Pärnumaale tuleb neljale hektarile vabaõhuveepark
Tuleva aasta suvel avatakse Pärnus Sauga vallas vabas õhus asuv veepark, kus külma talvega saab uisutada ja lumelauaga sõita.
Veepargi arendaja OÜ Restvik ainuomaniku Ilmar Laane sõnul saab pargi töövalmis 50 miljoni krooniga. Kõikide plaanide teostamiseks kulub aga 200 miljonit krooni. Veepark tuleb arenevasse elamupiirkonda Eametsa külla ja ehitust alustatakse tänavu kevadel - aprillis või mais. Praegu on ehitusega seoses veel lahtisi otsi, sest otsitakse põhjamaisele kliimale sobivaid ehitusmaterjale.
Esimest korda saab ujumist proovida juba sügisel. Selleks ajaks plaanitakse valmis saada kolmandik basseinidest. Veepark hõlmab nelja hektarit, millest 8000 m2 läheb välibasseinide alla. 3000-4000 m2 suurusele pinnale rajatakse 1,4 -1,7 m sügavune bassein, tulevad 2000 m2 lastebassein, 3,5 meetri sügavune bassein, kuhu saab tornist vettehüppeid teha, ning bassein, mis on mõeldud surfamiseks. "Niisugune park nagu igal pool Euroopa soojades maades," võtab Laan asja ühe lausega kokku. Väliujula keskele tuleb ehtsate palmidega saareke.

Veetornid ootavad ideedega kosilasi
Ajalooline Bekkeri veetorn võidakse kohandada eluhooneks, Pärnu ligi seitse miljonit maksvat veetorni ootab ilmselt lammutamine.
Kui esmapilgul näib, et 42-meetrise ja 4,85 miljonit krooni maksva Bekkeri veetorniga polegi suurt midagi peale hakata, sest muinsuskaitse seda lammutada ei luba, on ostuhuvi üles näidanud mitmed investorid väljastpoolt Eestit. "Meil on siin olnud ühed inglased, taanlased ja iirlased, kes on investeerimise ees-märgil seda vaatamas käinud," loetleb veetorni müügiga tegeleva ERI Kinnisvara äripindade maakler Tiina-Piret Peegel. Hetkel on ilmunud kaks huvilist ka Eestist, kel paistab olevat ostuga tõsi taga.
Mida aga pea sajandivanuse torniga peale hakata? Peegel leiab, et korterid sobiksid sinna isegi rohkem kui mõni büroo. Samas laidab ta korterelamu mõtte maha. "Vaade, mis veetorni aknast avaneb, on sedavõrd suursugune, et väikeste uberike ehitamine sinna ei oleks minu meelest mõistlik." Kasulikku pinda on veetornis umbes 400 ruutmeetrit.

Keskmist palka teenival vallalisel on uue korteri soetamine võimatu
Keskmist palka teeniv noor saaks eluasemelaenuga osta 600 000-kroonise korteri.
Kuidas tundub perspektiiv võtta kolmekümneks või enamaks aastaks õlgadele eluasemelaen, mille eest saab osta keskmise elutoa mõõtu ühetoalise korteri? Kapitaalremont on kindlalt soolas, aga sa oled veel õnnega koos, et ei pea WC-d ja vannituba naabritega jagama. Lisaks pead arvestama seda, et pimeda saabudes ei maksa igaks juhuks nina tänavale pista. Nii näeb praegu välja Eesti keskmist palka teeniva vallalise eluasemelaenuga kinnisvara soetamise võimalus Tallinnas.
Hiljaks jäime
Kümne aasta eest kolis Kaidi Kangur pealinna ja üürniku staatuses on ta siiani. Mõne kuu eest tekkis tal mõte oma kodu soetada, aga hammas ei hakka Tallinna hindadele peale. "Neti-kalkulaatorist kaugemale ei saanud. Kui korter maksab 900 000 ja laenu saad 500 000, siis pole pangas midagi teha," tõdeb ta.

BERK VAHER: Eesti eurolaulud 2007: soft rock hujjabella
Pole põrmugi originaalne imestada, kui mõistusvastast tähelepanu osutab Eesti meedia Eurovisioonile.
Postimehe "noortelehekülg" puistas mullu Eurovisioonist raugematult triviaalseid nupukesi tubli pool aastat - "vahelduseks" muusikalidele ja klubi Angel sünnipäevapidudele, mida tundub toimuvat iga nädal.
Neil, kellele Eurovisiooniga seotud melu tundub tarbetu ja teenimatu, tuleb kevade lähenedes võtta mitte meediavabu päevi, vaid terveid kuid. On mõistagi ka teine võimalus - suhtuda "lauluvõistlusse" kui suurejoonelisse absurdihuumori vaatemängu ning elada kaasa artistidele, kes mõtlevad samuti (Lordi!). Kolmas ja ennasthävitavam võimalus on kuulata võistluslaule tõesti kui laule.
Eurovisiooni reeglid on kitšireeglid, millest on ju ennegi juttu olnud. Seda pentsikum, et Eesti "euroididele" jõuab sellest nii vähe kohale. Tahtmine võita on suur - veel suurem on aga täiesti tarbetu hirm osutuda naeruväärseks. Tagajärjeks on usin keskpärasus, mis oma ainsal meelespüsimise minutil mõjub naeruväärsena.

EVI ARUJÄRV: Miki Hiir, pronksmees ja kannatus
Eesti taasiseseisvumist ilmselt ei oleks toimunud, kui me ei oleks ennast murdehetkel enam-vähem üksmeelselt rahvusena identifitseerinud.
Üsna ruttu jäi see identiteet asjade arengule jalgu. 1990-ndatest meenub seik, kuidas noor literaat (nime ei mäleta) hõiskas ühe päevalehe kultuurikülgedel seoses rahvusidentiteeti puudutava teemaga: kui tahan, identifitseerin end kas või Miki Hiirega. Selles kõlas siiras, noorusele omane mässumeel ja rõõm vabaduse üle. Puberteetlikku mässu ja eufooriat oli 1990-ndate retoorikas üldse palju.
Ma ei tea, kas selleaegne noor literaat on põhimõttele kindlaks jäänud ja mille või kellega ta end praegu identifitseerib. Aga mikihiirestumine - ärilik tarbijaidentiteet on (eriti noorte hulgas) sedavõrd levinud, et seda ei pane enam tähelegi. Noored räägivad ingliskeelses slängis asjadest, millest nende vanemad eriti aru ei saa. 2000. aasta Emori uuringu kohaselt soovis ligi viiendik teismelisi sarnaneda mõne välismaa meediastaariga ja üle poole neist pidas selliseid isikuid eeskuju väärilisteks. Laste omavaheliste hierarhiate ja väärtushinnangute aluseks olid kuulsad kaubamärgid.

ANDRES LAASIK: Kuidas kiusata autojuhte
Tänava servas seisvas autos pole iseenesest ei midagi head ega ka midagi loomuvastast. Kuskil ta ju peab ometi seisma. Ja kui tänavaservas on ruumi, pole ju midagi katki.
Osa autosid pargitakse teeserva, teised sõidavad neist mööda ja jalakäijad käivad omakorda kõnniteel. See ongi linn.
Nüüd on olemasolevas korralduses oodata suuri muutusi. Tallinna tasuline parkimisala laieneb oluliselt, sealhulgas ka Kadriorgu. Kardiorgu parkimine on seega tehtud kulukaks, millest võime lugeda välja, et linnavõim peab seda ebasoovitavaks.
Kui sõita autoga mis tahes ajal läbi Kadrioru, võib sealt alati leida koha, kuhu auto jätta. Isegi kibedal tööajal, sest sel ajal pole tänavate servas Kadrioru elanike autosid.
Vaatame asja teisest küljest. Kuhu peaks jätma auto inimene, kes tuleb Viimsi või siis Vana-Narva maantee suunalt linna? Kus on esimene koht, kust pääseb mugavale elektriga käitatavale ühissõidukile?

E24.se: Põhjala pangad laienevad
"Nordea võib olla Põhjamaade suurim pank, aga Poolas on ta kõigest 18. kohal. Oma 49 kontoriga ollakse seal siiski muudest Põhjamaade pankadest eespool. Nüüd kavatsetakse Poolas kolme aasta jooksul avada 150 uut kontorit," kirjutas Rootsi majandusuudiste portaal.
"Paralleelselt jätkab Nordea laienemist Baltikumis. Swedbank ning SEB saavutasid seal ostude abil 1990-ndate lõpus domineeriva positsiooni. See oli aeg, mil liitumiste ja põhjala pankade ostmise kaudu hakkas kujunema praegune Nordea.
Nordea peab end Baltikumis number kolmeks, aga oma Rootsi konkurentide turupositsioonist lahutab teda tubli tükk maad. Sampo panga ostmise kaudu tuleb aga eelkõige Eestisse põhjala suuruselt järgmine, Danske Bank."

DPA: Balti riikide rannik ohus
Balti riikide rannikut ähvardab üha suurem keskkonnakatastroofide oht, mis tuleneb laevaliikluse suurenemisest, kirjutas Saksa uudisteagentuur.
Esmaspäeva õhtul sõitis Eesti suurimast sadamast Tallinnast lahkudes madalikule Mani saare lippu kandev tanker, mille lastiks oli 10 000 tonni diislikütust.
Õnnetus juhtus nädal pärast seda, kui purjus kipper oli ajanud Läti ranniku lähedal madalikule Maltal registreeritud kaubalaeva, ja kaks nädalat pärast seda, kui 25 000 tonni väetist vedanud, Küprosel registreeritud laev sõitis tormiga peaaegu samas kohas madalikule.
Need juhtumid näitavad, mida toob tulevik. "Läänemerel on üha enam laevaliiklust ning on oodata järjest rohkem õnnetusi," ütles Eesti keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov.

REPLIIK: Kitsikuses dopingupolitsei
Iseenesest ei ole selles midagi halba, et Eesti antidopingukeskuse tegevust pole märgata. Keskus võtab aastas ligi 150 proovi. Kui need on negatiivsed, polegi põhjust käratseda.
Ent antidopingukeskus on olnud juba üle poole aasta tegevjuhita ja proovide arv püsib pikemat aega sama. Ühe proovi uurimine maksab 3000 krooni. Proovide uurimisele kulub enamik antidopingukeskuse poole miljoni kroonisest eelarvest, mis tuleb riigilt.
Ühenduse tänapäevasele tasemele tõstmiseks oleks vaja viis-kuus korda suuremat summat. Soome antidopinguühenduse (ADT) eelarve küünib 21 miljoni kroonini, rahastaja on haridusministeerium.
On arusaamatu, miks olümpiakomitee ja riiki selles küsimuses esindav kultuuriministeerium tammuvad antidopingukeskuse arendamisel paigal.

JUHTKIRI: Külili Lasnamäe
Viimase 15 aastaga on Tallinna-lähedastesse uusasumitesse kolinud ligi 17 000 inimest, kes otsisid rahulikumat ja soodsama hinnaga elukohta. Sama suundumust võib märgata ka Tartu ümbruses. Paraku kaasneb protsessiga, mida eksperdid nimetavad valglinnastumiseks, ka hulgaliselt probleeme - ja seda nii inimeste endi, kohaliku võimu kui ka keskkonna vaatevinklist. Uusasumid on kui külili kukkunud Lasnamäe, ütleb tänases Päevalehes selle kohta üks ekspert.
Uusasumitesse kolinud inimestele teevad muret puudulikult ehitatud teed ja tänavad, kohati ka tänavavalgustuse puudumine. Meedias on juttu sellestki, kuidas päästeteenistus, politsei ja kiirabi ei jõua uusasumitesse õigeaegselt kohale, sest pole tänavasilte.

ÜRO eksperdid: Maa kliima soojenemise on põhjustanud inimene
Üleilmne kliima soojenemine on väga tõenäoliselt inimtegevuse tagajärg, väidab ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuse ekspertkogu oma raportis.
Raport on 130 riigi 2500 teadlase kuue aasta töö esimene tulemus. Selle aasta sees esitatakse veel kolm täpsustavat raportit maakera ähvardavatest ohtudest ja võimalikest lahendusteedest, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"Kui jälgime gaaside dramaatilist kasvu, mis niivõrd erineb tuhandete aastate omast, siis pole küsimust, et kasvuhoonegaaside tõusu põhjuste seas domineerib inimtegevus," kinnitas valitsustevahelise kliimamuutuse ekspertkogu aseesimees Susan Solomon.
Möödunud sajandil kerkisid temperatuurid kokku 0,7 kraadi võrra. Soojenemine kergitab ka merepinda 18-59 sentimeetri võrra ja enamgi, kui liustikud laialt sulama hakkavad.

Itaaliast on saamas kokaiiniriik
Itaalia siseminister Giuliano Amato sõnul on kokaiin itaallaste seas ohtlikult populaarseks saanud.
Amato kinnitusel tarbivad itaallased aina suuremates kogustes kokaiini, vahendas Reuters. Kokaiini tarbijate kasv on kõige rohkem tõusnud sinikraede seas, kes soovivad valget pulbrit tarbides rikastega sammu pidada.
Amato sõnul on nõudlus narkootikumide suhtes hirmuäratavalt suurenenud. Ta kinnitas, et narkootikumide vastu võitlemine ei ole üksnes võimude ülesanne vaid kõigi ühiskonnakihtide kohustus.
Amato pöördumise kajastamine Itaalia meedias põhjustas üleriigilise häire. Meedia sõnul on kokaiinist saanud massitoode.
Viimase viie aasta jooksul on kokaiini tarvitamine Itaalias kahekordistunud ning seda tarvitab ligi 7 % itaallastest.

Austraalias kritiseeritakse loosungit "Jeesus armastab Osamat" 
Austraalia peaminister John Howard kritiseeris Sydney baptistliku kiriku poolt välja pandud plakatit, millele oli kirjutatud "Jeesus armastab Osamat".
Loosung, milles mainitakse al-Qaida liidrit Osama bin Ladenit, tekitas Austraalias palju vaidlusi, vaatamata selle eesmärgile edastada vabandamise-ideed, kirjutas The Daily Telegraph.
Plakatile on kirjutatud sõnad piiblist, et armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes kiusavad teid taga. Peaminister John Howardi hinnangul saaks kirik selle läkituse edastamiseks kasutada vähemsolvavat sõnastust.
Sydney anglikaani kiriku peapiiskop Peter Jensen märkis, et selle plakati tähendus pole selge. Ta lisas, et mõtte asemel "Jeesus ei kiida Osamat heaks", on sõnumist võimalik välja lugeda just vastupidist, et "Osama käitub õigesti".

ÜRO erisaadik avalikustas Kosovo rahuplaani
ÜRO erisaadik Kosovos, Martti Ahtisaari esitles täna Serbia valitsusele Kosovo rahuplaani, mis peaks teed sillutama Kosovo iseseisvusele.
Kohtumisel Serbia presidendi Boris Tadicikiga, ei lausunud Ahtisaari kordagi sõna "iseseisvus", kuid tutvustas plaani, mis sillutab Kosovole tee iseseisvuse saavutamiseks, teatas Reuters. Serbia peaminister Vojislav Kostunica ei nõustunud Ahtisaariga kohtuma, süüdistades teda Serbia-vastasuses ning tema eelmise plaani tagasilükkamises.
Tadici sõnul andis ta Ahtisaarile mõista, et Serbia ei aktsepteeri kunagi Kosovo iseseisvust, mis pealesurutuna kujutaks endast poliitiliselt ning legaalselt ohtlikku pretsedenti.
Kosovo liidrid on aga teisel arvamusel. "Kosovo saab suveräänseks nagu kõik teised riigid," ütles president Fatmir Sejdiu pärast Ahtisaariga kohtumist. Endisest rahvuslasest peaminister Agim Ceku sõnul sätestab dokument selgelt Kosovo iseseisvumise.

Terroristid mõisteti eluks ajaks vangi
Moskva linnakohus karistas 2004. aastal Moskva metroos terroriakti korraldanud kolme meest eluaegse vanglakaristusega.
Süüdimõistetutelt nõuti lisaks moraalse hüvitusena välja ligi kuus miljonit rublat (kolm miljonit krooni), teatas RIA Novosti.
Kolmest kohtualusest tunnistas oma süüd ja kahetses tehtut vaid Tambi Hubiev. Maksim Panarin tunnistas end osaliselt süüdi ning Murad Šavaev eitas oma osalust.
Uurimise järgus tehti kindlaks, et süüdimõistetud valmistasid ette ja panid toime 6. veebruaril ning 21. augustil 2004. aastal Moskva metroojaamades toimunud terroriaktid, milles hukkus 49 ja sai haavata 300 inimest.

Veebilehed mõistavad hukka sõjaväelastest Briti moslemid
Seoses Suurbritannias toimunud kaheksa terrorismis süüdistatud inimese vahistamisega teravnes Internetis vaidlus selle üle, kas moslemid üldse tohiksid teenida Briti armees.
Vaidlused puhkesid esmalt pärast Briti moslemi Jabron Hashmi hukkumist Afganistanis eelmise aasta juulis, kirjutas telegraph.co.uk.
Internetis ilmusid Hashmi reeturiks ja terroristiks nimetavad kommentaarid. "Kuigi sündides moslemina kasvas temast Islami reetur ja professionaalne terrorist, kes erinevalt al-Qaida liikmetest võttis selle eest tasu," teatatakse ühes veebileheküljes.
Islami veebilehel on väljendatud arvamust, et teenimine Briti armees ja politseis on suur patt. Vaimulik, kes nimetab ennast Afdal al-Jihad, riputas üles religioosse dekreedi pealkirjaga "Moslemid, kes teenivad kuffarite (uskumatute - toim) armees".
Selles räägitakse, et "moslemid ei pea võitlema kuffarite lippude all või nendega koos; moslemid peavad vältima kokkupuutumist rahvusriikidega; moslemid peavad vältima kahju tekitamist ja võitlemist teiste moslemitega".

Bush norib Iraaniga tüli
Tänane International Herald Tribune kirjutab, et president Bushi ettevaatamatus võib USA Iraaniga sõtta kiskuda.
Arvestades Iraagist saadud kibedaid kogemusi, oleks mõeldav, et USA president Bush mõistaks lõpuks, et tema ähvardused ja jõupoliitika ei kujuta endast mõistlikku strateegiat. Kuid Bush on taas sama reha otsa astumas, püüdes seekord Iraanis korrale kutsuda, et too Iraagis urgitsemise lõpetaks.
Ei ole põhjust kahelda nii Iraani halbades kavatsustes kui ka Bushi tehtud vigades, mis on Iraanile kaose tekitamise Iraagis tunduvalt lihtsamaks teinud. Kuid ähvardava hoiaku võtmine vaevalt Iraani alla surub. Ettevaatamatuse tõttu võib Bushi end peagi uues sõjas leida ning sellesse kiskuda ja kogu riigi.
Viimases kõnes lubas Bush "üles otsida ja hävitada" Iraani ja Süüria rühmitused, kes treenivad sõdalasi ameeriklaste vastu võitlema. Tõenäoliselt käskis Bush seetõttu korraldada reidi Iraani konsulaati Iraagis ja tappa või vangistada kõik Iraani ametnikud. Bush peab Iraagi peaministrilt Nuri al-Malikilt nõudma suhete katkestamist šiiidi militaargruppidega ning selgitama välja Maliki senise keeldumise tagamaad.

International Herald Tribune: Vale lahendus
Tänane International Herald Tribune kirjutab, et Kosovo rahuplaan püüab võimu kahe üksteist mitte-usaldava rahva vahel jagada, kuid ei võimalda Kosovo iseseisvumist.
Professor Timothy William Waters kritiseerib oma artiklis Kosovo rahuplaani, mida ÜRO erisaadik Martti Ahtisaari täna Kosovo ja Serbia osapooltele esitleb.
Lõpuks on rahvusvaheline kogukond jõudnud nii kaugele, et on suutnud kokku leppida Kosovo edasise staatuse osas. Paraku on see lahendus vale ning annab albaanlastele liiga vähe ning võtab serblastelt liiga palju. See annaks Kosovole suveräänse riigi staatuse, kuid mitte täielikku iseseisvust ja õigust oma piire määratleda. Sellise lahenduse tulemus oleks etteennustatav: ebastabiilne investeerimiskeskkond, ootuste puudumine, habras stabiilsus, mis ei too regiooni kauaoodatud rahu. Serblased põhjustasid albaanlastele õudsaid kannatusi ning seetõttu on albaanlased iseseisvuse ära teeninud.

Läti parlament kiitis heaks piirilepingu sõlmimise Venemaaga
Läti seimi liikmed võtsid esimesel lugemisel vastu seaduse, mis volitab valitsust Venemaaga piirilepingut sõlmima ilma selgitava deklaratsiooni lisamiseta.
Seaduseelnõu poolt hääletas 68 saadikut ning vastu hääletas 26 saadikut, teatas lenta.ru viitega Interfaxile. Eelnõu läheb lõpphääletusele 8. veebruaril.
Läti siseministeeriumi juht Ivar Godmanis palus saadikutel piirlepingut okupatsiooniga mitte siduda.
Välisminister Artis Pabriks rõhutas, et piirleping sisaldab ajaloolise järjepidevuse põhimõtet ning andis mõista, et seimi liikmed ei peaks üritama "ajaloolist haava piirilepingu-plaastriga katta".
Venemaa riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees Konstantin Kossatšov tervitas Läti seimi otsust ning märkis, et see kujutab endast lõppu kahe riigi vahelistele territoriaalsetele vaidlustele ja teeb võimalikuks piirilepingu allakirjutamise lähimal ajal.

ÜRO liikmed ei tasu liikmemaksu tähtaegselt
ÜRO liikmed ei kiirusta täitma maailmaorganisatsiooni eelarvet, kõigest 31 riik 192-st tasus liikmemaksu 1. veebruariks kehtestatud tähtajaks.
Kokkuvõttes on praeguseks ÜRO eelarve puudujääk umbes 5,8 miljardit dollarit, millest 3,3 miljardit dollarit on ettenähtud rahutegevuse toetamiseks, teatas RIA Novosti.
ÜRO regulaarne eelarve täituvus ei küündinud 2,1 miljardi dollarini, rahvusvahelised tribunalid ei saanud 330 miljonit dollarit ning organisatsiooni hoonete remontimiseks ei laekunud 68 miljonit dollarit.
Sissemakse skaala kehtestab iga kolm aasta tagant ÜRO Peaassamblee, võttes arvesse riigi majanduse arengutaset ja riigi elanikkonna arvu.
ÜRO Peaassamblee määras 2006. aasta detsembris kindlaks uue liikmete sissemaksete skaala organisatsiooni eelarvesse aastatel 2007 kuni 2009. Seega tasub kõige suurem ÜRO sponsor 22% organisatsiooni kuludest, kuid näiteks Venemaa hüvitab vaid 1,2% kuludest.

Tohutu lihasööjalind kadus siiski ammu enne inimese tulekut
Kahe meetri kõrgune lennuvõimetu Titanis ei elanud viimase jääajani, nagu varem arvati.
Teadlased on jõudnud järeldusele, et vastupidiselt varem arvatule elas hiiglaslik lihasööjalind Titanis walleri Ameerikas ikka tunduvalt varem, kui sinna jõudis inimene. Kui seni oletati, et Titanis võis lõplikult välja surra kõigest 10 000 aasta eest, siis nüüd ajakirjas Geology ilmunud uurimus väidab, et usutavasti kadusid peletised maamunalt paar miljonit aastat varem.
Titanist peetakse nn terrorlindude perekonna suurimaks liigiks. Eluka kõrgus oli umbes kaks meetrit ja kaal küündis
150 kiloni. Lennuvõimetul linnul, kes elas nii Lõuna- kui ka Põhja-Ameerikas, oli tohutu nokk ja teda on peetud tolle aja peamiseks kiskjaks ehk lihasööjaks, teatas BBC.

Maailmapankuri augulised sokid
Maailmapanga president Paul Wolfowitz sattus Türgis Edirnes piinlikku olukorda, kui pidi mošeesse sisenedes võtma kingad jalast. Need olid üsna väsinud välimusega, kuid hullem alles ilmnes: üle 390 000-dollarise aastapalgaga (4,7 miljonit krooni) pankurihärra mõlemas hallis sokis oli kenake auk.

Venemaa presidendi pidurdamatu soolokontsert 1100 ajakirjanikule
Kremli väitel eile ajaloo suurima pressikonverentsi andnud Vene president Vladimir Putin ei öelnud olulisi asju, vaid andis sõna otseses mõttes etenduse.
Tšinovnikutele tüüpilist valge-sinisetriibulist lipsu ja sinist ülikonda kandev Putin saabub 1132-pealise kodu- ja välismaiste ajakirjanike armee ette kui apelsin kellavärgist - täpselt kell 12. Kogu järgneva kolme tunni ja 33 minuti vältel ei satu selle inimmasina kellavärki ühtegi, isegi väiksematki liivatera. Ei ühtegi keelevääratust ega ühtegi kobavat sõna.
Ta viskab nalja, tõsineb kohe, puistab fakte - kusjuures peast - ning argumente ja võtab seejärel kategoorilises toonis kokku vastuse mis tahes küsimusele. Ise valib, kas vastab küsimusele sisuliselt või just nii, nagu on talle mugav. Aeg-ajalt ajakirjanike armee plaksutab - põhiliselt küll Venemaa enda ajakirjanikud. Sõu on täiuslik nagu omal ajal Michael Jacksoni kontserdid.

Ilves: Eesti on võitjate poolel
Eesti võib olla 20. sajandi üle uhke, sest ta on kaks korda võitnud - lisaks vabadussõjale ka Külmas sõjas, ütles tänasel Tartu rahu aastapäeval Estonia kontserdisaalis kõnelenud president Toomas Hendrik Ilves.
"Eesti on jäänudki võitjate poolele. See peaks meil lubama suhtuda 20. sajandisse võitjate suuremeelsusega ja kindlustundega ning olla üle kaotaja alandavast hirmust," kõneles riigipea.
"Aga kuidas suhtuda teiste rahvaste võitudesse?" küsis president Ilves. "Eriti juhul, kui see rahvas elab siinsamas Eestis koos meiega ja olukorras, kus nende võit ei ole üheselt meie oma?"
Riigipea sõnul väärib tähistamist natsismi purustamine kui kogu Euroopa võit. Kuid siis painutati pool Euroopat aastakümneteks võõra võimu alla.
Ilves ütles, et kui Venemaale ja ka paljudele Eesti venekeelsetele inimestele tähendab Teine maailmasõda aastaid 1941-1945, mil natsid Nõukogude Liitu ründasid ja lüüa said, siis Eestile nagu Lätile, Leedule ja Poolale algas Teine maailmasõda kaks aastat varem, juba 1939. aasta 23. augustil, kui Stalin ja Hitler liitlastena jagasid Euroopa oma mõjualadeks.

Kuidas ja mida sügisel koolides õpetama hakatakse? 
Siiani pole veel lõplikult kindel, kas 1. septembril kehtestub uus, aastaid ette valmistatud õppekava või mitte, kirjutab reporter Kadri Ibrus homses Eesti Päevalehes.
Praeguse plaani järgi peab uue, riikliku eksami- ja kvalifiaktsioonikeskuse (REKK) juhtimisel välja töötatud õppekava juba tulevast sügisest tarvitusele võtma.
Seega tuleks 1. septembriks koostada uued ainekavad, trükkida neile vastavad uued õpikud ja koolitada õpetajad - seda ei ole aga mitme asjaosalise pedagoogi sõnul võimalik teha nii, et kvaliteet kiirustamise tõttu ei kannataks.
Nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolide esindajate hinnangul oleks targem praegune õppekavade tööversioon rakendamata jätta, samas kui REKK-i nägemuse järgi on kõik korras - mingit kiirustamist ei ole ning kõik sujub plaanipäraselt.

Kohtla-Järvel saadi kätte suur kogus lõhkeainet
Kaitsepolitsei Virumaa osakond koostöös Ida politseiprefektuuriga pidasid Kohtla-Järvel kinni mehe, kellelt võeti ära ligikaudu 20 kilogrammi lõhkeainet ammoniit.
Kaitsepolitsei alustas kriminaalmenetluse ning kahtlustatavana lõhkematerjali ebaseaduslikus käitlemises on vahistatud 38-aastane Kohtla-Järve elanik.
Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen taotles varem korduvalt kriminaalkorras karistatud mehe vahi alla võtmist, mille Viru maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja täna ka rahuldas.
Karistusseadustik näeb suures koguses lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise eest karistusena ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse.

EAL: Aabi palgaprognoosid on liiga optimistlikud
Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel saavutatud kokkuleppe kohaselt tõusevad miinimumtunnitasud sel aastal alates 1. aprillist keskmiselt 33,3%.
Arstide tunnipalga alammäär on 99, õdedel 52.50 ja hooldustöötajatel 29 krooni.
Sotsiaalminister Jaak Aabi prognoosid keskmise palga kohta on Eesti arstide liidu arvates aga liiga optimistlikud. Teenuste hinnas sisalduv palgakomponent ei tähenda mitte keskmist palka, vaid sisaldab ka vajalikku ressurssi ületunnitöö- ja puhkusetasudeks, teatas EAL.
Haigekassa nõukogu kinnitas täna uue tervishoiuteenuste loetelu, mis annab haiglatele 2007. aasta palgatõusuks vajaliku rahalise katte. Meditsiinitöötajate töötasu suurust ei määra haigekassa, vaid palgalepe.
Palgalepe pole veel allakirjutamiseks valmis, sest kokku leppimata on tunnipalga alammäärad 2008. aastaks. Osapooled kohtuvad 12. veebruaril.

Austria politsei tabas kaks Eesti juveelivarast
Kolmapäeval röövisid kaks relvastatud Eesti päritolu noormeest Salzburgis asuvast juveeliärist poole miljoni euro väärtuses luksuskellasid.
Noormehed röövisid 31. jaanuari keskpäeva paiku Austrias, Salzburgis asuvat Koppenwallneri juveeliäri. Müüjat relvaga ähvardades, varastasid nad kokku 17 luksuskella kaubamärkidega Patek-Philippe ning Girard-Perregaux ning kuus mansetinööpi, kokku üle poole miljoni euro väärtuses, kirjutas Salzburger Nachrichten.
Noormehed, kellest üks oli 20 ja teine 21-aastane, peeti kinni Saksamaal Pidingu linna lähistel kiirtee ääres asuvas puhkekohas. Röövimisel kasutatud relva ning varastatud luksuskellasid kinnipeetute juurest ega ka arreteerimispaigast ei leidnud.
Võimud otsisid kadunud kellasid ka Salzburgist Pidingusse siirduvate teede äärest, kuid seni ei ole nende tegevus vilja kandnud - 17 varastatud kellast ei ole jälgegi.

Nädalavahetusel alustab tööd Valga ja Valka politsei ühispatrull
Alates 3. veebruarist alustab Valgas ja Valkas tööd Eesti ja Läti politsei ühispatrull.
"Ühispatrulli näol on tegemist lisapatrulliga, kes on tööl lisaks tavapatrullidele," rääkis Valga politseijaoskonna patrullitalituse komissari kohusetäitja Robert Kõvask. "Ühispatrull töötab Lätis Eesti politsei autoga ja Eesti poolel Läti autoga, et kodanikud harjuksid teise riigi politseiametnike kohalolekuga."
Patrull töötab veebruaris laupäeviti, töökorralduslikult on patrull pool vahetust Valgas ja pool vahetust Valkas.
Sujuvalt on käivitunud ka välijuhtide omavaheline suhtlemine - infot vahetatakse hommikuti ning operatiivselt päeva jooksul. Lähiajal on plaanis läbi viia kõikide Valga ja Valka välijuhtide kohtumine Valgas. Veebruari on samuti kavandatud piiriäärsete piirkonnakonstaablite kokkusaamine.

Eestirootslased taastavad kultuurilise omavalitsuse
2.-4. veebruaril valivad eestirootslased oma kultuurinõukogu ja taastavad rootsi vähemuse kultuurilise omavalitsuse.
2006. aasta juulis langetas Eesti valitsus eestirootslastega seoses põhimõttelise ja konstruktiivse otsuse, andes õiguse ja võimaluse osaleda kultuurinõukogu valimistel ka neil Eesti kodanikest eestirootslastel, kes elavad väljapool Eestit. Selle otsusega võimaldatakse eestirootslaste tuleviku toetamises ja arengus osaleda kõigil eestirootslastel.
Valimised viiakse läbi kolmes kohas - Tallinnas, Haapsalus ja Stockholmis. Valimisteks on registreerunud 23 kandidaati.
Hääletada saab järgnevates valimisjaoskondades: Tallinnas, Rüütli 9 (Tallinna Rootsi-Mihkli kirik), Haapsalus Sadama 31/32 (Rannarootsi muuseum) ja Stockholmis, Roslagsgatan 57 (Eestirootslaste ühingu SOV kantselei). Valimisjaoskonnad on avatud 2., 3. ja 4. veebruaril kl. 9.00 - 18.00.

Politseinikud leidsid kadunuks jäänud viieaastase poisi surnukeha
Politseinikud leidsid täna eelmise nädala laupäeval Pühajõe ääres kadunuks jäänud viieaastase lapse surnukeha.
Politseinikud koos laibakoeraga leidsid lapse umbes 250 meetri kauguselt kodust jõejääst nähtavalt kohalt, ütles Võru politseijaoskonna pressiesindaja.
Laupäeval, 27. jaanuaril kella kahe paiku teatati Lõuna-Eesti häirekeskusele, et Võrumaal Sõmerpalu vallas Kärgula külas on Pühajõe ääres kaduma läinud viieaastane poiss.
Last otsisid kuni esmapäeva õhtuni tuukrid.
Jaani isa, literaat Jan Rahman ütles ajalehele Võrumaa Teataja, et poeg mängis päeval koos vanema õega väljas. Üksi oli ta jäänud vaid viivuks.

Politsei palub inimeste abi naise leidmisel
Põhja prefektuuri Ida-Harju politseiosakond otsib raske isikuvastase kuriteo menetluse raames 27-aastast Jelena Petšenkovat.
Seetõttu palutakse kõigil, kellel on pildil kujutatud naisterahva kohta informatsiooni, helistada Ida-Harju politseiosakonna telefonidel 612 4611, 5190 8077 või politsei üldnumbril 110.

Ilmajaam: Veebruar tuleb lumine
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kuuprognoosi järgi on veebruaris oodata sagedast lumesadu ja tuisku.
Tänavu on seoses aktiivse tsüklonaalse tegevusega Skandinaavia ja Läänemere piirkonnas veebruaris oodata sageli lumesadusid ja tuisku ning lumikatte paksus võib pärast sadusid olla aeg-ajalt 40-50 cm lähedal.
Valdavalt on ülekaalus talvised ilmad ning õhutemperatuur jääb kokkuvõttes normilähedaseks. Kuid kuu alguses (3.-4.02.) on sula ning üksikuid sulapäevi võib sattuda ka kuu teise poolde.
Märkimisväärne külmalaine on tulekul 5. veebruarist ning see võib kesta kuu keskpaigani.
Veebruar on paljuaastaste keskmiste näitude järgi aasta külmim kuu. Kuu keskmine õhutemperatuur on mandril -6,0 …-7, 5°C, läänerannikul -5,0 …-5, 5°C, saartel kraadi või paari võrra veelgi soojem.

Tartumaal hukkus liiklusõnnetuses noormees
Täna varahommikul juhtus Tartumaal raske liiklusõnnetus, milles hukkus autost välja paiskunud kaassõitja.
Täna kella 1.15 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 190. kilomeetril Tõrvandi ristis, kus sõiduauto BMW 325, mida juhtis Taavi (s 1988), kaotas juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu posti.
Autost välja paiskunud kaassõitja Andres (s 1985) toimetati vigastustega Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus ta hiljem suri.

IRL uurib õnne
Isamaa ja Res Publica liidu poliitik Ott Lumi uurib täna Rotterdami ülikoolikoolis õnne.
Lumi ütles Päevaleht Online'le, et tal on täna kavas kohtumine Rotterdami ülikooli professor Ruut Veenhoveniga, kes on Lumi sõnul kogu maailmas õnne paradigma eestkõneleja.
Lumi sõnul hindab ta õnne teemat oluliseks ning soovib professorilt teada saada muuhulgas seda, kuidas tõsta eestlaste õnnetunnet.
Samuti huvitab teda see, miks poliitiline debatt liigub üha enam õnne teema suunas. "Ühelt poolt soovin saada praktilisi nõuandeid, kuid teiselt poolt kuulata ka tema põhjendust sellele, et miks õnne teema poliitikasse liigub," ütles Lumi.
Veel paari kuu eest reklaamis Isamaa- ja Res Publica liit end valijatele lööklausega "õnn ei ole rahas", jättes seejuures täpsustamata, milles õnn siis peitub. Kuid just Lumi oli üks nendest kandidaatidest, kes püüdis oma välireklaamidega defineerida seda, milles õnn võib olla. Plakatitel teatas Lumi, et "õnn see, kui hommikul tahad tööle minna ja õhtul koju minna".

Haigekassa kinnitas meedikute palgaläbirääkimiste kokkuleppe
Tänasel koosolekul kinnitas haigekassa nõukogu tervishoiuteenuste osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika muutmise ja muudetud tervishoiuteenuste loetelu.
"Sellega jõustasime tegelikult 2 nädalat tagasi tehtud nõukogu otsuste realiseerimise. 19. jaanuaril kinnitasime haigekassa selle aasta eelarve ja nõukogu liikmed kujundasid seisukoha tervishoiutöötajate alampalga mõju kohta ravikindlustuse eelarvele", sõnas nõukogu esimees sotsiaalminister Jaak Aab.
"Haigekassa nõukogu eraldas lisaraha, mis võimaldab täita palgaläbirääkimistel saavutatud kokkulepet. Tänavune palgatõus on meditsiinitöötajatel keskmiselt 25% aastas võrreldes 2006. aastaga ja seda tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist", lisas Aab.
Heaks kiidetud tervishoiuteenuste loetelu muutmise määruse esitab sotsiaalminister lähiajal vabariigi valitsusele kinnitamiseks.

Tallinnas rippus öösel Reformierakonna sümboolikaga plakat
Tundmatud noored paigaldasid täna öösel Endla raudteeviadukti külge Reformierakonna logoga välireklaami.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Tuuli Härson ütles Päevaleht Online'le, et öösel kella 2.03 ajal sai politsei teate Endla tänavalt, kus raudteeviadukti käsipuu külge oli riputatud Reformierakonna sümboolikaga plakat kirjaga "Tropid eest! Tallinn kiiremini ummikuvabaks".
Politsei võttis plakati maha. Juhtunu asjaolud on selgitamisel ning plakati ülespanija pole teada.
Toimumispaigalt juhuslikult möödunud krimi.ee reporterid nägid sündmuskohalt lahkumas kuute noort, kellest kaks seisid eelnevalt sillaesisel platsil ning filmisid oma kaaslaste tegutsemist.
Krimi.ee andmetel pärineb plakat 2005. aasta kohalikelt valimistelt ning varastati tollal päise päeva ajal täpselt samast kohast.

President loobub Mikseri seminari avamast
Presidendi kantselei teatel loobub riigipea osalemast laupäeval Viljandi kultuuriakadeemias aset leidval julgeolekuseminaril, sest eilne "Sakala" seostas seda sotsiaaldemokraatide valimiskampaaniaga.
Nagu teatas presidendi kantselei, ei astu Toomas Hendrik Ilves oma endise parteikaaslase Sven Mikseri korraldataval seminaril tervitusega üles sellepärast, et ei taha muutuda valimiskampaania võimalikuks osaliseks ning koos sellega varjutada ürituse sisulisi eesmärke, kirjutab Sakala.
"President soovib seminari korraldajatele edu, tänab kutse eest ja loodab seminari ettekannetega tutvuda esimesel võimalusel," seisis eilses avalduses.

Piirileppe vastased korraldavad meeleavalduse
Seto Kongressi vanematekogu ja Eesti terviklikkuse kaitse initsiatiivgrupp nõuavad Tartus meeleavaldusel piirilepingu sõlmimist Venemaaga Tartu rahu järgsetes piirides.
Piirileppe vastased kutsuvad ka tänavu inimesi Tartusse Vanemuise 35 ette meelt avaldama, vahendas ETV24 Terevisiooni uudiseid.
Initsiatiivgrupi liikme Ilmar Vananurme sõnul elab Petserimaal ehk praeguses Petseri rajoonis üle 6000 Eesti kodanikku, kellele ei ole tagatud samu õigusi siinpool praegust piiri elavate Eesti kodanikega. Ta lisas, et Eesti vabariik on nad kõik ära unustanud.

Raivo Vetik: parteid muutuvad üha paremateks turustajateks
Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi direktor Raivo Vetik ütles, et erakonnad muutuvad üha professionaalsemateks turustajateks.
"Kui vaadata Eesti parteisid, siis nende tegevus muutub üha professionaalsemaks, aga see muutub professionaalsemaks mitte nö poliitika või riigimehelikkuse mõttes, vaid muutub professionaalsemaks oma turuosa suurendamise mõttes," seletas Vetik ETV saates Terevisioon.
Tema sõnul on erakonnad väga hästi omandanud müügireeglid, vahendab ETV24.
"Väga selgelt on tundma õpitud oma auditooriumi, teatakse nende eelistusi, regulaarselt antakse signaale oma valijagruppidele, aga samas väga paljudele teistele see ei pruugi meeldida. Nii et selles mõttes tegutsetakse nagu turukäitujana, selle asemel, et tegutseda ühiskonda kui tervikut silmas pidavana."

Eestis tähistatakse Tartu rahu aastapäeva
Eestis tähistatakse Tartu rahu 87. aastapäeva, mille puhul peetakse Tartus ja Tallinnas mitmeid üritusi.
Tartus Raadil asetatakse Julius Kuperjanovi hauale pärgasid, Vanemuise tänav 35, kus ajalooline leping omal ajal sõlmiti, toimub maja ees kõnekoosolek ning toimub ka teisi üritusi, vahendasid ETV24 Tereivisiooni uudiseid.
Tallinnas avatakse lisaks muudele üritustele pärastlõunal Sõjamäel Jüriöö pargi memoriaal, mis koosneb 30 meetri kõrgusest tuletornist ja 15 sambalisest maakondi sümboliseerivast kaaristust. Tartu rahu tähistatakse ka kontserdiga Estonia kontserdisaalis.
Eesti ja Venemaa sõlmisid 2. veebruaril 1920 Tartus rahulepingu, mis lõpetas Vabadussõja ning millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Tartu rahulepingu originaali ning koopiat piirikaardist saab aga näha täna välisministeeriumis avataval näitusel.

Karvased mootorid veavad suusatajat läbi lumise talve auto kiirusega
Vabadel hetkedel paneb Viljandi linnavalitsuses ametis olev Anu Kivi suusad alla, aga edasiliikumiseks ei kasuta ta mitte tavapäraseid meetodeid, vaid laseb end vedada koertel.
Kanadas, Ühendriikides ja Skandinaavia maades on rakendisporti ehk siis koertega suusatamist ja kelgusõitu võistlusspordina harrastatud juba ammustest aegadest. Viljandimaal huvilisi eriti palju ei leidu, kuigi see ala muutub kogu maailmas tasapisi aina populaarsemaks, kirjutab Sakala.
Koos neljajalgsete sõpradega kohale kihutanud ja lume tuisates efektse poolkaarega pidurdanud Anu Kivi peab seda ala pigem meelelahutuseks kui spordiks.
"Selline sõitmine on tõeliselt mõnus adrenaliinipump," jutustab ta. "Eriti see esimene kilomeeter: koerad kihutavad, nii et tuul viliseb kõrvus, silmad hakkavad vett jooksma ja südame alt käib jõnks läbi!"

Lumesahk blokeeris kaheks päevaks elaniku koduõue
Kuivastu elanik Kalju Kepp ei saanud enda sõnul möödunud nädalal kaks päeva oma koduõuest autoga poodi söögikraami järele sõita, sest Kuivastu maanteed lumest puhastanud masin lükkas värava ette lumevalli.
"Kui mul olid jalas poolde põlve ulatuvad säärikud, tuli lumi üle sääriku. Autod sõidavad suure kiirusega mööda ja liigutavad lumevalli mulle õue," kurtis Kuivastu kõrtsi vastas elav Kepp, kirjutab Meie Maa.
Ta käis aastaid kestnud probleemi kurtmas ka Orissaare teedemeestele. "Lõpuks viskab see jama üle. Mulle öeldi, et sellist seadust pole, et nad peaksid minu koduvärava esise puhtana hoidma," lausus Kepp. Enda sõnul sai ta koduväravast autoga välja alles pühapäeval, pärast seda, kui sai kaubale Kuivastu sadama traktoristiga, kes masinaga lumevalli eest ära lükkas. "Traktorist kirus küll, et peab teiste tööd tegema," rääkis Muhu vallavolinik Kepp.

Burkhardt: kapo pole minuga rääkinud
Eesti Raudtee erastamise järel oma äritegevusega Poola kolinud Edward Burkhardt kinnitas eile uuesti, et Reformierakond küsis raudtee endistelt omanikelt pistist, samas pole kapo temaga sel teemal kontakteerunud.
Burkhardti sõnul ei ole kaitsepolitsei temaga seoses Reformierakonna pistiseskandaali uurimisega kontakteerinud. "Ei kapo ega keegi muu ei ole minuga pärast "Pealtnägija" intervjuud ühendust võtnud," ütles ta ajalehele Äripäev.
Samuti ei ole kontakteerunud temaga ükski erakond. "Ma usun, et nad ei soovi minuga eriti vestelda. Pigem tegelevad teema ekspluateerimise ja mahavaigistamisega," lisas ta.
Burkhardt ei ole endisel nõus ütlema, kes oli raha küsija ja kellelt küsiti. "Kahjuks jään ma oma varasema jutu juurde ning nimesid ei avalda, sest nemad peavad Eestis edasi elama ning nad on sattunud niikuinii suhteliselt halba situatsiooni."

Niitväljale kerkib Eesti kõige uhkem ja kallim eakate kodu Villa Benita
Aasta lõpuks valmib Keila lähedal Niitväljal eakate kodu Villa Benita, mis hakkab vanuritele pakkuma seni parimat võimalust veeta eluõhtu muretult ja turvaliselt. Vaatamata kõrgele hinnale soovijaid jätkub.
"Niitvälja eakate kodu rajamisega tahame luua Eestis uue ja oodatud taseme vanurite hoolekandes, lähtudes iga inimese isiksusest, tema vajadustest ja soovidest," selgitab Villa Benita perenaine Terje Kross ajalehele Postimees.
Tema sõnul on huvi uuelaadse vanurikodu vastu üllatavalt suur, sest praegu ületab vajadus niisuguse teenuse järele tunduvalt pakkumise, viies mõtte veel ühe moodsa eakate kodu rajamisele.
Paika, kus praegu ehitusplatsi ette valmistades müttavad metsamasinad, peaks suve jooksul kerkima kahekorruseline ristikujuliselt nelja ilmakaarde küündiv hoone, mille esimesel korrusel asuvad ühe- ja kahetoalised korterid ning teisel hooldushaigla.

Põllumajandusministeerium kulutab otsereportaažidele ligi 2 miljonit krooni
Põllumajandus- ministeerium, kes eesotsas minister Ester Tuiksooga on varemgi silma torganud küsitava raha-kulutamisega, tellib nüüd 1 740 500 krooni eest maaelureportaaže.
Juba nädalapäevad on vaatajad näinud "Reporterist" otselõike küll porgandimoosi valmistamisest Hiiumaal või Piusa savikojast. Aga klippide vaatajail pole aimugi, et lood makstakse kinni riigikaukast. Kokku läheb Kanal 2 uudistemagasinis tööpäeviti eetrisse 50 kinnimakstud saatelõiku, kirjutab SL Õhtuleht.
Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asendaja Mai Vöörmann põhjendab kanalivalikut "Reporteri" suure vaadatavusega. "Ei ole põllumajandusministeeriumi süü, et rahvas vaatab Kanal 2 uudistemagasini, mitte TV3 uudiseid. Põllumajandusministeeriumi uuring näitas, et maateemad jõuavad kõige paremini avalikkuseni uudistesaadete, eelkõige "Reporteri" kaudu. Saadet rahastatakse ministeeriumi teavituskavast ehk siis sihtotstarbelisest allikast," ütleb Vöörmann.

Ekspertiis tuvastas tehasepõlengus hukkunud naise
Ekspertiis tuvastas Tallinnas Tarmeli madratsitehase põlengus hukkunud naise isiku, teise tulekahjus kadunuks jäänud naise otsingud lõpetatakse, sest ekspertide hinnangul pole põlengukuumuse tõttu temast midagi säilinud.
Tarmeli madratsi- ja poroloonitehases Pärnu maanteel puhkes tulekahju 20. detsembri õhtul. Põlengus jäid kadunuks kaks töötajat: Marina (22) ja Mai (60), kirjutab SL Õhtuleht.
3. jaanuaril leidis politsei laibakoer ühe naise säilmed. Tänaseks on tänu DNA ekspertiisile tuvastatud, et leitu on Marina.
Põhja ringkonnaprokuratuuri teatel on lammutustöid teinud Aspen Grupp OÜ objekti juhi Hannes Saagi ja tema tööliste abiga veel kord otsitud ruumis, kus eeldatavasti hukkunu võis asuda. "Ruum on täielikult läbi otsitud, kasutatud mitu korda politseikoera, põrandat rehitsetud, tõstetud eemale torusid jm sissekukkunud objekte, kuid hukkunu säilmeid leitud ei ole," ütles prokuröri abi Kristina Väliste SL Õhtulehe. "Mingit põhjendatud lootust Mai säilmeid hoonest leida enam ei ole, seetõttu ei tee politsei edasiste lammutustööde jaoks takistusi ja otsingud lõpetatakse."

Maanteedel esineb libedust
Maanteeinfokeskuse teatel on prognoositavate sademete ja õhutemperatuuride tõusust ning teepinna miinuskraadidest tulenevalt teedel suur libeduse oht.
Varahommikul enne kella kuut sadas Lõuna-Eestis paiguti kerget lund. Mujal oli ilm oluliste sademeteta.
Teekatted põhi- ja suurematel tugimaanteedel olid valdavalt soolaniisked või libedusetõrjest soolamärjad. Öösel sadanud lumest oli Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis paiguti katetel sõidujälgede vahel vähest soolalumesegu. Soolalund oli ka Harju maakonnas eraldusribaga maanteede teistel sõiduradadel. Rapla maakonnas Tallinn-Rapla-Türi maanteel esines lõiguti libedust.
Lõuna-Eestis saju piirkondades oli katetel lenduvat lund või soolalumesegu.
Teepinna temperatuure mõõdeti -2 kraadi Edela-Eestis kuni -6 kraadi Kirde-Eestis.

Viibeldud uudistesaade jätab vaegkuuljad teabeta
Kui uudiste diktor räägiks poole aeglasemalt, oleks ka arusaadavus palju parem.
Viipekeelne "Aktuaalse kaamera" õhtune uudistesaade on eesti keele instituudi direktori Urmas Sutropi kinnitusel kesise kasuteguriga, kuna kurdid ja vaegkuuljad ei saa tõlkijast aru.
"Olen tõesti istunud koos kurtide peredega, kes ütlevad, et nad ei saa sellest viipekeelest osaliselt aru," ütles Eesti vaegkuuljate liidu juhatuse liige Uno Taimla. "Kui nad saaksid teksti lugeda, oleks hoopis teine asi."
Vaegkuuljad ja kurdid nõustuvad aastate eest viipekeele seadustamise komisjoni kuulunud Sutropi hinnanguga, et arusaamatusi põhjustab liialt kiire tõlge. "Kuna eesti keelt ei ole võimalik nii kiiresti eesti viipekeelde tõlkida, siis tõlgid kasutavad viibeldud eesti keelt sõrmendamisega - sõrmedega antakse informatsiooni häälikuliselt juurde," selgitas Sutrop. See teeb tõlke raskesti jälgitavaks.

Politseiniku ropult sõimamine läks naisele maksma üle 12 000 krooni
Tartu ringkonnakohus otsustas 22. jaanuaril jätta jõusse maakohtu varasema otsuse, mis mõistis ropu suuga naisele politseinike solvamise eest kopsaka trahvi.
Veidi üle nelja aasta tagasi astus Tartu politseiprefektuuri uksest sisse toona 44-aastane Maria Kivi. Naisest levis tugevat alkoholilehka ja ta nõudis politseinikult lärmakalt, et see aitaks tal ajutisse kinnipidamisruumi paigutatud mehelt kätte saada autovõtmed. Kui politseinik selgitas, et seadus seda ei luba, siis naine ägestus ja hakkas temaga suhelnud politseinikku sõimama.
Hoolimata politseiniku hoiatusest, et naine solvab ametikohuste täitmisel olevat isikut ja selle eest võidakse teda karistada, sõim jätkus. Selle peale paigutati Kivi kinnipidamisruumi, kus ta hakkas politseinikku jälle solvama ja ähvardama sõnadega "värdjad", "nolk", "tõprad", "panen teid kõiki kinni".

Kuni 50-eurone asi saab leidja omaks
Kui kehtiv asjaõigusseadus ütleb, et kaotatud asja leidja peab oma leiust politseile teatama, kui asja väärtus on üle 100 krooni, siis peatselt kerkib latt 50 euro ehk 780 kroonini.
Summa tõstmise tingis asja-olu, et hinnad on tublisti tõusnud alates 1993. aastast, mil vastav kord paika pandi. Ei ole otstarbekas kohustada politsei poole pöörduma, kui asja väärtus ületab 100 krooni, leiavad rahandusministeeriumis valminud eelnõu autorid.
Kui leiu väärtus ei ületa 50 eurot ja tema omanik või kaotaja on teadmata, siis saab leidja asja omanikuks, kui leiupäevast on möödunud üks aasta, sätestab eelnõu. Muudatus puudutab ka asjade pantimist - käsipandi kirjalik leping tuleb nüüd sõlmida juhul, kui panditud asi on kallim kui 50 eurot.

President Ilves sõidab Jõgevale ja Tartumaale külla rongiga
Oma ametiaja teisele maakonnavisiidile Jõgeva- ja Tartumaale sõidab president Toomas Hendrik Ilves Tallinnast reisirongiga.
Presidendi rongisõiduga algav visiit toimub 15. ja 16. veebruaril. Varem on maakonnavisiidil rongiga rännanud ka president Lennart Meri, kes sõitis Lääne-Virumaal Tapalt diiselrongiga Kadrinasse ning tekitas teistes reisijates parasjagu elevust.
Lisaks Tartu ja Jõgevamaa kohalike võimudega kohtumistele käib president loenguid pidamas Luua metsakoolis ning Nõo reaalgümnaasiumis. Luua metsakooli viimasele kursusele toimub loeng ühiskonnaõpetuse tunni raames. Eesti ühe tuntuma reaalainete kooli Nõo reaalgümnaasiumi külastamisega rõhutab president aga reaal- ainete õppimise ja õpetamise tähtsust.

Alumiiniumipuru lossimine paiskas Paldiski kohale taas tolmupilvi
Levivat tolmu mõõdab kuni töö lõppemiseni keskkonnauuringute keskuse eribuss.
Eile õhtul alustas OÜ Palsteve Paldiski põhjasadamas seisvalt kaubalaevalt Endeavor alumiiniumoksiidi lossimist kaubavagunitesse, mis tõi taas kaasa linna poole levivad tolmupilved.
Seekord töötab ettevõte siiski seaduslikult, kuna sai vahetult enne töö alustamist Harjumaa keskkonnateenistuselt ja Paldiski linnavalitsuselt ühekordse loa aine käitlemiseks. Kai ääres seisva laeva ümber askeldasid töölised juba hommikust saati, kuid kuna loa kättesaamine venis, ei saanud nad tööga alustada.
Lossimisest levivat tolmu mõõdab kuni töö lõppemiseni keskkonnauuringute keskuse eribuss, mis edastab andmed internetti ja keskkonnainspektsiooni. Seade mõõdab õhus leviva tolmu hulka, selle koostist ning tuule suunda ja tugevust. "Kui ilmneb, et õhus on tolmu tõepoolest liiga palju, siis analüüsime, kui palju selles alumiiniumit on," ütles keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.

Margi Ein peab raha andmist enda teeneks
Eina väitel on tänu temale tulnud Põltsamaale nelja aasta jooksul 18 miljonit krooni.
Lisaks Heimar Lengile reklaamib ka riigikogu liige Margi Ein Põltsamaal valimisüritustel esinedes riigieelarvest eraldatud investeeringuid oma isikliku teenena.
Ein on viimastel nädalatel rääkinud eri valimisüritustel, et tänu temale ja Rahvaliidule on viimase nelja aasta jooksul piirkonda suudetud tuua 18,5 miljonit krooni.
Ein nimetab kaheleheküljelises loetelus oma isiklikuks teeneks suuremat osa riigieelarvest Põltsamaale ja selle lähiümbrusse alates 2003. aastast tehtud eraldisi. Näiteks väidab Ein, et tema töö tulemusel on 2003. aasta riigieelarvest saanud raha Põltsamaa Niguliste kogudus. Tänavused Eina "töövõidud" on aga näiteks Põltsamaa ühisgümnaasiumi garderoobide remondiks eraldatav raha ja Põltsamaa muusikakooli elektrisüsteemide vahetus. Ühtekokku on Eina loetelus 37 objekti. "See on minu aruanne valijatele ja ma ei näe selles loetelus mitte midagi halba," selgitas Ein eile. Kolmel korral Põltsamaa linnapeaks valitud Eina hinnangul poleks ilma tema ja Rahvaliiduta Põltsamaa kirjas loetletud raha saanud. "Ma ei loetle oma teenetena neid objekte, mille on eelarvesse lisanud teised erakonnad. Kuid ma julgen väita, et ilma minuta poleks suur osa Põltsamaale antud rahast riigieelarvesse jõudnud," lisas Ein.

Tallinn kinnitas teede kapitaal- ja taastusremondi kava
Tallinna tänavate rekonstrueerimiseks on käesoleva aasta eelarves 491,8 miljonit.
20 miljonit on eraldatud jalgratta- ja kergliiklusteedele, 70,2 miljonit jooksvaks remondiks ja 96 miljonit on eraldatud maa-ametile tee-ehituseks vajalike maade ostmiseks.
Abilinnapea Olga Sõtniku sõnul lõpetatakse eelkõige mullu pooleli jäänud tööd. Jätkub Smuuli tee pikenduse (Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tn) ehitus. Smuuli tee viadukt avatakse liikluseks 15. mail ja objekt peab lõplikult valmima mai lõpuks. Jätkub ka Merivälja tee rekonstrueerimine, lõpptähtajaga 30. august. Tööde tegelik lõpetamine sõltub Merivälja tee 71 kinnistu võõrandamisprotsessist.
Peatöövõtja on AS ASPI ja tööde kogumaksumus 82,1 miljonit krooni. Tööde mahus ehitatakse sõidutee ümber kahe pluss kahe rajaliseks, millele lisanduvad eraldi pöörderajad. Parempoolsesse teeserva rajatakse kergliiklustee.

Tallinn arendab suhteid Firenzega
Tallinna külastab 1.- 4. veebruarini Firenze linna viieliikmeline delegatsioon, eesotsas abilinnapea Eugenio Gianiga, et tutvuda pealinna vaatamisväärsuste ja kultuuriga ning kavandada koostööleppe sõlmimist.
Kontaktide aluseks oli 2004. aastal Tallinna linnale omistatud XXII Firenze kultuuripreemia, mille üleandmisel Firenze esindajad väljendasid huvi kultuurisidemete arendamise vastu. Mullu olid Tallinn ja Firenze koostööpartnerid EL poolt finantseeritavates ühisprojektides "RiverLinks" ja "Grand Travaux".
Alanud visiidi käigus lepitakse kokku koostöövaldkonnad ja -teemad Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna kontekstis. Mitmed institutsioonid on juba huvi sidemete arendamiseks avaldanud.
"Tallinnal Euroopa tulevase kultuuripealinnana on iidselt kultuurilinnalt palju õppida, samas tunneb Firenze huvi innovatiivse Tallinna e-valitsemise ja teenuste arendamise vastu," ütles abilinnapea Kaia Jäppinen.

Täna algasid Vabaduse väljaku proovikaevamised
Vabaduse väljaku proovikaevamisteks on peaaegu kõik valmis.
Proovikaevamisi alustati Kaarli puiestee sõidusuundade vaheliselt kolmnurgalt Vabaduse kella eest.
Teised kaks proovikaevandiks valitud paika asuvad väljaku parklaalal, seal alustatakse kaevetöid pärast vabariigi aastapäeva.
Kogu parkimisala proovikaevamiste ajaks kinni ei panda, kümmekonna ruutmeetri suurune kaevand võtab enda alla vaid umbes neli parkimiskohta.
"Proovikaevamisi on vaja võimalikult täpsete projekteerimistingimuste koostamiseks," ütles linnapea Jüri Ratas.
Proovikaevandite asukohad valis välja Vabaduse väljaku ümberkujundamist ette valmistav komisjon.
Sõltuvalt kaevandi asukohast tuleb ala 2-10 meetri sügavuselt läbi kaevata. Vabaduse kella ees on kultuurkihi arvatav paksus 2-3 meetrit.

Kodutute öömajades kohti jagub
Tänavune soe talv on olnud kodututele soodne, ka hiljutised külmad pole öömajades ülerahvastatust tekitanud ning keegi pole jäänud peavarjuta.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet ning abilinnapea Merike Martinson saavad igal hommikul andmed Tallinna kodutute kolme öömaja vastsest täituvusest.
Öömajad asuvad Männikul Kauge 4, Koplis Alasi 8 ja Mustamäel Akadeemia tee 48, kus on kokku 140 kohta.
Tänavuse sooja talvega on öösiti vabaks jäänud paarkümmend kohta, viimasel nädalal on tung öömajadesse, eriti Mustamäel, suurenenud, kuid kohapuudust seni pole.
"Kindla elamiskohata inimesed eelistavad kohti, kus nad võivad end vabalt tunda ning reziimivabalt käituda, kuid pakase saabudes ollakse sunnitud siiski öömajadesse pöörduma," ütles abilinnapea Merike Martinson, kes on öömajasid korduvalt külastanud. "Suurte külmade saabudes korraldatakse öömajades lisakohti ning ukse taha tulijad kindlasti ei jää."

Jaanuaris sündis Tallinnas 467 last
Tallinna Perekonnaseisuamet registreeris jaanuaris 467 sündi, mis on 31 sündi rohkem kui eelmise aasta jaanuaris.
Detsembriga võrreldes registreeriti jaanuaris 86 sündi rohkem, teatas linna pressiteenistus.
Eelmise aasta jooksul registreeris Tallinna Perekonnaseisuamet 5557 sündi, 2005. aastaga võrreldes 10,4% rohkem. 2005. aastal registreeriti 5031 sündi, seega 526 sündi vähem kui mullu.
Võrreldes 2002. aastaga on sündimus kasvanud koguni 42,3% võrra. 2002. aastal registreeris Tallinna Perekonnaseisuamet 3905 sündi ehk 1652 sündi vähem kui 2006. aastal.
Jaanuaris tuli välja kirjutada 480 surmatunnistust, detsembriga võrreldes 102 surmatunnistust rohkem. Sõlmiti 111 ja lahutati 119 abielu. Detsembriga võrreldes oli abiellujaid jaanuaris üle kahe korra vähem - detsembris, mis on üks eelsitatumaid abiellumiskuid, sõlmiti 237 abielu.

Siff jäi kohtus linnale alla
Tallinna Halduskohus jättis Lasnamäe paekarjääri hoonestusõiguse konkursi asjus esitatud ärimees Endel Siffile kuuluva OÜ Primos kaebuse rahuldamata.
Halduskohus otsustas OÜ Primos kaebuse täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda jätta. Ühtlasi mõistis kohus OÜ-lt Primos linnavalitsuse õigusabikulude katteks välja 79 886 krooni, teatas linna pressiteenistus.
"See kohtuotsus näitab, et konkursitingimuste vaidlustamine oli täiesti põhjendamatu," ütles abilinnapea Taavi Aas. "Ühtlasi tähendab see seda, et linn saab alale hoonestusõiguse seadmise protsessi jätkata. Linnavalitsus otsustab edasise tegevuse järgmisel nädalal."
Eelmise aasta augustis keelas halduskohus OÜ Primos kaebusele tuginedes linnavalitsusel Lasnamäe paekarjääri väljaarendamiseks korraldatud konkursi lõplike pakkumiste avamise ja lepingute sõlmimise.

Tallinnas Liivalaia tänaval on liiklus häiritud
Alates kella kaheksast hommikul on Tallinnas Liivalaia tänaval liiklus kolme autoga toimunud liiklusõnnetuse tõttu häiritud.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'le, et politseile teatati õnnetusest kella 8.02 ajal.
Liivalaia 2 maja juures põrkasid kokku veok Volvo ning sõiduauto Peugeot, millele sõitis hiljem otsa veel üks sõiduauto, mis sündmuskohalt lahkus. Keegi õnnetuses viga ei saanud.
Puusepa sõnul ei jõutud õnnetuse süüdlase osas kokkuleppele ning liikluspatrull vormistab kohapeal liiklusõnnetust.
Kella 9.50 seisuga on liiklus sündmuskohal häiritud veel vähemalt pool tundi.

Tallinn kujundab eelarvestrateegiat neljaks lähiaastaks
Tallinna linnapea Jüri Ratase korraldusel valmistavad linna ametiasutused ette vajalikke andmeid eelarvestrateegia koostamiseks aastateks 2008-2011.
Linnaosade valitsustel tuleb esitada prognoos investeeringute vajadustest ning andmed kavandatavate investeeringutega seotud välisprojektide kohta vastava valdkonna ametile 13. veebruariks, ametid peavad kooskõlastama esitatavad andmed ameti haldusala tulude ja kulude ning vastava valdkonna investeeringute kohta ametit kureeriva abilinnapeaga.
Tallinna linnapea Jüri Ratas ütles, eelarvestrateegiat pole ühelgi aastal nii vara alustatud.
"Meie soov on, et linnavalitsus teeks seda põhjalikumalt kui enne, et need andmed oleksid eelarvete tegemisel võimalikult täpsed," lisas Ratas.

Harjumaa areng kipub väljuma omavalitsuste kontrolli alt
Valglinnastumise juured viivad 10 aasta taguste lühinägelike
Kuigi maakonna arengu suunamiseks on koostatud kümneid dokumente ja uuringuid, vallad on pidanud rinda pistma neile uudsete probleemidega ning aeg-ajalt rehale astunud, pole seni jõutud ladusa piirkondliku koostööni, selgus Eesti Päevalehe ja Briti Nõukogu korraldatud valglinnastumise vestlusringis.
Tallinna planeerijate rehkenduse järgi on 15 aastaga uusasumitesse lahkunud 17 000 inimest. Millised valglinnastumise probleemid on kõige põletavamad?
Tiina Nigul (Tallinna linna-planeerimisameti koordinaator): Tallinna mõjutab see kõige materialistlikumast kohast, sest maksubaas väheneb. Lahkujad on laenuvõimelised, enamasti kaks inimest perekonnas ja kõrgema haridusega. Me ei taha, et Tallinn jääb pensionäride linnaks. Gümnaasiumiteenust oleme valmis müüma välja, lasteaedadega on hetkeline defitsiit.

Sirgjoont ei tohi ülehinnata
Kaheksa aasta eest loodi Eestis teadlaste ühendus,
Te lähete poodi, et osta endale üks müts. Poes aga näete silti: ostad kaks, saad kolm. Ja marsitegi koju kolme mütsiga, ehkki peegel näitab, et kolme pead teile tekkinud pole. See on tüüpiline näide meie maailmast, kus üks pluss üks ei pruugi alati olla kaks. Kindel see, et kaks korda kaugemale sõites ei vaja teie auto täpselt kaks korda enam bensiini. Kui palju täpselt vajab, sõltub teeoludest, sõidumaneerist ning veel tuhandest ja ühest asjast, mis võivad olla tühised igapäevaelus, kuid millest teinekord sõltub tulemus enam, kui arvata oskame.
Keeruka maailma lihtsus
Teadlased nimetavad selliseid nähtusi mittelineaarseteks. "Vahel me ütleme, et maailm on kole keerukas, vahel aga, et maailm on lihtne," sõnastab asja olemuse akadeemik Jüri Engelbrecht. Ja lisab, et kui asjade sisusse tungida, saab füüsikaseaduste ja matemaatika abiga seletada paljutki, mis esialgu keerukana paistab. Nagu näiteks seda, kuidas lained Tallinna lahel tekivad ja levivad, kuidas õli merepinnal jaotub, kuidas nutikad materjalid oma ümbrusega kohanevad ja kuidas lööb süda, aga ka seda, kuidas kõlab klaver.

Suured kiskjad näevad rohkem vaeva
Ilvesest suuremad kiskjad saavad küll püütud loomast palju energiat, kuid saagi jahtimine võtab neilt kaks korda enam energiat kui väikeste saakloomade jahtijatel. Londoni zooloogiainstituudi teadlane Chris Carbone ja tema kolleegid uurisid, kuidas see erinevus võis viia suurte kiskjate väljasuremiseni. Nad jõudsid järeldusele, et üle tonnise massiga kiskjaline hakkama ei saa. Sellepärast on enamik kiskjaid väikesed, võrreldes väljasurnud hiigelrohusööjatega, nagu 15 tonni kaalunud indrikoteerium. Suurim praegu elutsev kiskja on jääkaru, kes kaalub umbes pool tonni, suurim teadaolev väljasurnud imetajast kiskja - lühinäoline karu - kaalus umbes tonni. Suurimad teadaolevalt elanud kiskjad nagu gigantosaurus ja tyrannosaurus saavutasid oma kogukuse, kuna neil oli arvatavasti aeglane ainevahetus. Sellepärast ongi suuremad kiskjad enam ohus kui pisemad. Väikesed keskkonnamuudatused, mistõttu saakloomade arvukus väheneb, mõjutavad nende elu tugevasti, kuna nad tegutsevad niigi energiatasakaalu piiril.

Mõelge enne ja pärast ütlemist
Aasta esimene Horisont laseb oma 40 aasta juubelil hea maitsta kunagise markantse peatoimetaja Feodor Feodorovi silme läbi ja teeb asjakohase intervjuu Endel Lippmaaga. "Mõelge, kui öeldakse ei, veel rohkem aga siis, kui öeldakse jah," ütleb Lippmaa meile. Huvitavad on ka Ken Kallingu lugu gripipuhangutest ja Erik Tago lugu gammakiirgusest.

Tööandjate peamised mured on tööjõunappus ja haridus
Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi sõnul olid liidu juubelikonverentsil peamised arutatavad probleemid tööjõupuudus ja haridus.
Haridusega seotud probleem seisneb selles, et kõrgharidust omandatakse pehmetel aladel nagu haldus- ja ärijuhtimine rohkem, kui tööturg seda nõuab, vahendas ETV24 Veskimäe Aktuaalsele Kaamerale öeldut.
Tööjõunappuse probleemi saab Veskimägi hinnangul lahendada vaid võõrtööjõu kaasamisel.
Ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul jääb suur osa võõrtöötajaid riiki, isegi siis, kui algul lubavad tulla ajutiselt, ja siis jäävad nendega kaasnevad sotsiaalsed kulutused ühiskonna kanda.
Veskimägi sõnul on kõik aga seadustega reguleeritav. "Teised riigid saavad sellega hakkama," ütles ta.

Priske: Saaremaa silda lähema kümne aasta jooksul ei tule
Majandusministeeriumi kantsleri Marika Priske sõnul Saaremaa ja mandri vahelist silda tõenäoliselt lähema kümne aasta jooksul ei tule.
"Silla rajamine võtab rohkem aega kui praegu ette kujutame, see võib tulla ka alles kahekümne-kaheküme viie aasta pärast," ütles Priske ETV24-le.
"Valikud on rasked eelkõige keskkonnakaitselisest aspektist," ütles Priske. Samas usub kantsler, et sild Saaremaa ja mandri vahele tuleb kindlasti.
Tema hinnangul ei lõpeta sild parvlaevaliiklust mandri ja Muhumaa vahel. "Taani ja Rootsi kogemus näitab aga, et lisaks sillale jääb tööd ka parvlaevadele, sest laevaliiklus kahe riigi vahel pole pärast Öresundi silla valmimist lõppenud," tõi Priske näite.

Ansip: Rohkem liberaalsust! 
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel tööandjate keskliidu juubelikonverentsil "Tuulelohe lend", et soovib Eestile järgmiseks 15 aastaks rohkem liberaalsust.
"Mina pole nõus sellega, et kui majandus kasvab aastas 11%, siis võime langeda perifeeriasse. Euroopa keskus liigub just siia Läänemere maade poole," kommenteeris Ansip konverentsi viimases osas püstitatud küsimust, kas Eestit võib ees oodata perifeerumine, arvestades teiste Ida-Euroopa riikide kiiret majandusarengut ning lõimumist Euroopa tuumikuga.
Selleks, et jõuda viie edukama riigi hulka, peaks Eesti peaminister Ansipi sõnul jätkama liberaalse majandusmudeliga, vahendas aripaev.ee.
Samal konverentsil esinenud Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke ütles, et kui oleksime euroga juba liitunud, siis oleks kinnisvaramull olnud veel suurem.

SLK sõlmis eelkokkuleppe uute reisiparvlaevade ehitamiseks
Saaremaa Laevakompanii (SLK) tellib Norra laevaehitusfirma Fiskerstrand Verft käest uue reisilaeva disaini ja ehituse, pooled sõlmisid täna vastava eelkokkuleppe.
Kokkuleppe kohaselt on Saaremaa Laevakompaniil õigus lähiajal tellida samadel tingimustel veel üks või kaks reisiparvlaeva.
Saaremaa Laevakompanii teatel on tegemist memorandumiga, mis sisaldab eelkokkulepet laevade ehitamiseks. Memorandumile järgnevad mitmepoolsed ehitus-ja finantseerimislepingud, mida pooled loodavad sõlmida lähikuudel. Eesmärgiks on tuua esimene uus laev liinile 2009. aasta jooksul. Uus laev mahutab 160 sõiduautot ja 400 kuni 600 reisijat.
"Uute laevade ehitus on möödapääsmatu, sest reisijate arv kasvab saarte ja mandri vahel väga hoogsalt. Pikaajaline leping annab meile, ehitajale ja finantseerijatele täiendava kindluse senisest julgemalt investeerida," sõnas SLK nõukogu esimees Vjatšeslav Leedo.

Töötajad kannatavad ülekoormuse all
Kõige enam kutsehaigusi põhjustab töötajate füüsiline ülekoormus.
Tööinspektsiooni andmetel järgnevad ülekoormusele raskest füüsilisest tööst ja sundasenditest põhjustatud haigestumised.
Eelmisel aastal registreeriti esmaselt diagnoositud kutsehaigusjuhtumeid 117, mis on 20 võrra rohkem kui aasta varem. Kliiniliste diagnooside järgi diagnoositi kutsehaigetel 261 haigust.
Kutsealati diagnoositi enim esmast kutsehaigust põllumajandustöötajatel, eelkõige otseselt loomadega tegelevatel töötajatel, nagu lüpsjad ja loomatalitajad.
Rohkem kui pooled haigestunutest olid naised. Kõige enam kutsehaigeid oli vanuses 45-54 aastat ja 55-64 aastat.

Enim tööõnnetusi juhtub kaubanduses
Enam kui kümnendik tööinspektsioonis registreeritud eelmise aasta 3594 tööõnnetusest juhtus hulgi- ja jaekaubanduses, nendest veerandi puhul oli tegemist tõsisema juhtumiga.
Tööõnnetuste arv kaubanduses on tööinspektsiooni andmetel suurenenud viimased kolm aastat.
Eelmisel aastal juhtus palju tööõnnetusi ka ehituses, kus neid on viimase kolme aastaga lisandunud igal aastal viiendiku jagu. Kaks viiendikku ehitusõnnetustest olid raskete tagajärgedega.
Tööõnnetuste arvu poolest oli kolmandal kohal puidutöötlemine, millele järgnes kohe metallitööstus.

Homme katkeb tööde tõttu Estlinki ühendus
Homme katkeb parandustööde tõttu Estlinki merekaabli elektriühendus.
Jaanuari alguses oli Soomes, Espoo alajaamas toimunud avarii tõttu ajutiselt häiritud Estlinki merekaabli töö. Tugeva tuule tõttu lülitus Espoo piirkonnas välja keskpinge elektriliin, mis tagab Estlinki konverteralajaama omatarbe elektrivarustuse.
Et sarnaseid tõrkeid tulevikus vältida, parandatakse laupäeval Harkus ja Espoos Estlinki ühendust, mis tagab dubleeriva omatarbe elektriühenduste kasutamise võimaluse, teatas Eesti Energia.
"Estlink on praeguseks kuu aega toiminud Põhjamaade ja Baltimaade vahelise energiakaubanduse kanalina," rääkis Nordic Energy Linki juht Indrek Aarna. "Selle kuu jooksul on kaabel töötanud praktiliselt tõrgeteta, olnud vaid üks õnnetu juhus omatarbe katkemisega, mis põhjustas häiringu ka kaabli töös."

Arengufond otsib tegevjuhti
Eesti arengufondi nõukogu kuulutas välja avaliku konkursi fondi juhatuse esimehe kohale.
Juhatuse esimees vastutab arengufondi tegevuse eduka käivitamise, selle strateegilise juhtimise ja meeskonna moodustamise eest. Juhatuse esimees esindab arengufondi nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
Kandideerimisavaldusi saab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse esitada 26. veebruarini.
Arengufondi eesmärk on algatada ja toetada muutusi, mis aitavad Eesti majandust ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti luua. Selleks hakkab fond aitama alustamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukaid Eesti ettevõtteid, investeerides nende põhikapitali.

Hiiepuu: Osa puidutööstureid lahkub lähiajal turult
Soe talv, erametsadest saadava toormaterjali vähenemine ning Vene tollitariifide mitmekordistumine on Stora Enso Metsa nõukogu esimehe Rait Hiiepuu sõnul viinud Eesti puidutööstuse seisu, kus osad tegijad lahkuvad turult.
"Puiduvarumisega on Eestis hetkel probleeme põhiliselt kahel põhjusel, esimene neist on viimase perioodi ilmastik. Käesoleval raieperioodil on see jätnud puidutööstuse toormebilanssi korvamatu jälje. Tagantjärele seda auku ei täida juba metsatöö masinaressursi piiratuse tõttu," ütles Hiiepuu Eesti Päevaleht Online'ile. "Oluliselt suurema mõjuga on aga siiski raiemahtude langus viimastel aastatel. Nüüd oleme jõudnud Eesti erametsade majandusmahtude osas seisu, mis on sellest mahust sõltuvale puidutööstusele selgelt saatuslik."
Siiani on riski maandanud Venemaalt sissetoodav n-ö importpuit. Sel aastal aga tõusevad Vene tollitariifid ümarpuule rohkem kui kaks korda. Järgmisel aastal ootab Hiiepuu sõnul ees veelgi suurem tõus. Seega sulgub Vene impordikanal riskimaandajana Eesti puidutööstuse jaoks hiljemalt kahe järgmise aasta jooksul.

Standard & Poor's andis Eestile A
Reitinguagentuur Standard & Poor'si eile avaldatud raporti kohaselt säilib Eesti riigireiting tasemel A ja reitingu väljavaade on stabiilne.
Eesti kõrget riigireitingut toetab raporti kohaselt järjepidev majanduspoliitika, konkurentsivõimeline majandus ning väljavaade võtta Eestis lähiaastatel kasutusele Euroopa ühisraha euro.
Standard & Poor's märgib oma ülevaates, et hoolimata sagedastele valitsusvahetustele on kõik valitsused alates taasiseseisvumisest viljelenud
vastutustundlikku ja läbipaistvat eelarvepoliitikat, mis on kasvatanud usaldust Eesti majanduse vastu. Raporti kohaselt püsib Eesti majanduskasv lähiaastail üle seitsme protsendi.
Eesti majanduse kitsaskohtadena tuuakse raportis välja suur jooksevkonto puudujääk ja välisvõla kiire kasv. Reitinguagentuur leiab oma raportis, et

Börsiindeks laksas aasta esimese kuuga ligi viiendiku võrra üles
Alates selle aasta algusest on Tallinna Börsil noteeritud ettevõtete turukapitalisatsioon kasvanud 18% võrra 5,3 miljardi euro ehk 83 miljardi krooni tasemele.
Eile ületas Tallinna Börsi indeks OMXT 1000 punkti taseme. OMX Tallinn on üldindeks, milles on esindatud enamus Tallinna Börsi põhi- ja I-nimekirja ettevõtteid ja mis kajastab Eesti väärtpaberituru hetkeolukorda ning muutusi.
Indeksi OMX Tallinn suurim päevane tõus oli 28. augustil 2000. aastal, kui indeks tõusis 7,1%. Alates OMXT arvutamise algusest 3.juunist 1996. a on indeks tõusnud 910.76% võrra.
OMX Tallinn on üldindeks, milles on esindatud kõik Tallinna Börsi põhi- ja I-nimekirja ettevõtted, v.a. nende ettevõtete aktsiad, kus üks aktsionär kontrollib vähemalt 90% aktsiatest. Indeks kajastab Eesti väärtpaberituru hetkeolukorda ja muutusi. OMX Tallinn indeksi alguskuupäevaks on 03.06.1996. a ning algväärtuseks 100. Indeksit arvutatakse tulususindeksina eurodes ning reaalajas, teatas Tallinna Börs.

SEB Eesti Ühispank välja antav ISIC-kaart täiustub
Pank ning tudengite ja õpilas katusorganisatsioonid töötavad üheskoos välja uued lahendused rahvusvaheliste üliõpilas- ja õpilaspiletite kasutamiseks ja soodustuste võrgu laiendamiseks.
SEB Eesti Ühispank sõlmib Eesti Õpilasesinduste Liidu ja ISIC kaubamärgi ametliku esindaja Eesti Üliõpilaskondade Liiduga kolmeks aastaks koostöölepingu, millega Ühispank soovib olla kõige õpilas- ja üliõpilassõbralikum pank Eestis. Pank ning tudengite ja õpilas katusorganisatsioonid töötavad üheskoos välja uued lahendused rahvusvaheliste üliõpilas- ja õpilaspiletite kasutamiseks ja soodustuste võrgu laiendamiseks.
"ISIC kaardi näol on tegemist maailma populaarseima noortekaardiga, mida väljastatakse kokku 118 riigis. Näeme, et ISIC kaart on paari aasta pärast taskus igal õpilasel, üliõpilasel ja õppejõul," ütles EÜLi juhatuse esimees Heiki Lemba.

Vargused moodustavad Balti riikides ühe suurima osa kaubanduskaost
Balti riikides on 33,4% kaubanduskadudest põhjustatud töötajate vargustest, kuumim kaup varaste jaoks on naisteriided ja parfüümid.
Möödunud aastal 24-s Euroopa riigis toimunud uuringu kohaselt sai varaste osaks 1,24% jaekaubanduse käibest ehk kokku 29 miljardit eurot.
Balti riikides oli 44,8% kaubanduskadudest põhjustatud klientide, 33,4% oma töötajate ja 6,8% varustajate vargustest ning 15% tingitud sisevigadest.
Kõige enam varastatud tooted olid naisterõivad, parfüümid, firmariided ja -kingad, žiletid, kosmeetika ja nahahooldustooted, alkohol, DVD-d, meesterõivad, videomängud ning elektroonika.
Kaubanduskadude suurimaks põhjustajaks on endiselt klientide poolt sooritatud vargused 14 miljardi euroga. Samas on suurenenud ka sisevarguste poolt tekitatud kahju ebaausate töötajate tõttu, moodustades tänaseks 30% kaubanduskadudest. Kõrgeimad puudujäägid käibes olid Tšehhis (1,42%), Slovakkias (1,40%) ja Ungaris (1,38%).

Saksa-Balti kaubanduskojal uus president Eestis
Saksa-Balti kaubanduskoja Eesti liikmed valisid koja uueks presidendiks kahe viietärnihotelli Kolm Õde ja Telegraaf peadirektori Michael J. J. Stenneri.
Michael Stenner asub praeguse presidendi Frank Marcuse asemel ametisse kolmeks aastaks ja asepresidendina toetab teda Siemensi Eesti esinduse tegevjuht Avo Tihamäe.
Saksa-Balti Kaubanduskoda kuulub ülemaailmsesse Saksa kaubanduskodade võrku ning on oma 360 liikmega siinses regioonis ainus kaubanduskoda, mis omab liikmeid kõigis kolmes Balti riigis.

EVP-sid taotleti jaanuaris tagasi 21,7 miljoni krooni eest
Jaanuarikuus esitati kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite (EVP) hüvitamiseks 3736 avaldust, kogusummas on hüvitist taotletud 21,72 miljoni krooni ulatuses.
Rahandusministeeriumi teatel on avalduste esitamise tempo järk-järgult aeglustunud: esimesel nädalal esitati 1641, teisel 1342 ja kolmandal ainult 753 avaldust.
EVP-de kasutusaeg lõppes eelmise aasta 31. detsembril ning enam neid erastamisel kasutada ega nendega muid tehinguid teha ei saa. Erastamisväärtpaberite keskregistri andmetel jäi eelmise aasta lõpuks kasutamata 398 miljoni krooni väärtuses EVP-sid. Kuni selle aasta 2. juulini saab esitada avaldust kasutamata jäänud EVP-de hüvitamiseks.

Saare maakonna prügila rajamiseks loodi uus äriühing
Kuressaare linn koos Kaarma ja Pihtla vallaga asutavad maakonnaprügila rajamiseks uue äriühingu, kuna Maasi Jäätmehoolduse OÜ laienemine kõiki valdu liitvaks ettevõtteks ebaõnnestus.
Esialgu kolme omavalitsust ühendav firma hakkab tegelema maakonnaprügila planeeringute, projekteerimise ja ehitamisega. "Paberid tuleb kiiresti korda ajada, sest aasta 2009 on väga ligidal," nentis Saaremaa Omavalitsuste Liidu juhataja Raimu Aardam vajadust uue prügila asja kiirendada, kirjutab Meie Maa.
Tema sõnul ei tähenda see, et senine ajaajamine oleks olnud küündimatu. "Ei saa öelda, et Maasi Jäätmehooldus oleks midagi soperdanud, kaugeltki mitte," sõnas Aardam. Ta selgitas, et prügila planeeringute ja asukohavaliku venimine ei ole olnud tingitud ettevõtte saamatusest, vaid sellest, et esimene planeerimisega tegelnud firma jooksis karile, mistõttu kaotati pool aastat.

Avalikule peenramaale keset Viljandit kerkivad paari aasta jooksul majad
Viljandis Paalalinnas aastakümneid põllulapina kasutatud Näituse väljak muutub tundmatuseni, sest riik ja linn kavatsevad sinna ehitada majad.
11 231 ruutmeetri suurune maatükk kuulub riigile ning eelmise aasta lõpul teatas sotsiaalministeerium plaanist rajada sinna neli peremaja, kaks neist lastekodu ülesandes ja kaks erihooldust vajavatele inimestele, kirjutab Sakala.
Linnavalitsuse arhitektuuri- ja planeerimisameti maakorraldusteenistuse juhataja Andres Makku ütles, et vabaks jäävat maad pakub linn inimestele peremajade ehitamiseks.
"Ministeeriumi plaani järgi läheb riigi käsutusse umbes 5000 ruutmeetrit, ülejäänu on kavas linnale küsida," lausus ta. "Linn oli varem tervet maa-ala endale taotlenud, kuid tollega polnud riik päri."
Maakorraldusteenistuse juhataja nentis, et maa linnale loovutamisest on riigiga juttu olnud ning ilmselt selleks takistusi ei tule.

Ajaleht: Uued majad kerkivad Marbella meeste osalusel
Viimase kahe aasta jooksul on hiigelkasumeid tõotavasse kinnisvaraärisse kõvasti panustanud mehed, kelle nimesid seni on kohatud peaasjalikult kuritegeliku maailma toimetamisi kajastavates krimiuudistes.
Sama tihedalt kui varem kriminaalkroonikas figureerivad nende tegelaste nimed nüüd Eesti kinnisvaraäris. Uute tulijate käest kinnisvaraturul võib osta endale koduks kas kena korteri, paarismaja või uhke eramu, kirjutab Äripäev.
Arendamisel on lausa suured elamurajoonid ning kriminaalse kuvandiga meeste äripartneriteks seni laitmatu renomeega ärimehed. Enamik krimiuudistest tuttavate meestega seotud kinnisvarafirmasid on loodud aasta või paar tagasi.
Seejuures on tähelepanuväärne detailike, kui kiiresti käib nende kinnisvaraobjektidega seonduv asjaajamine ja detailplaneeringute tegemine kohalikes omavalitsustes.

ZUUM-TV jättis suured lubadused täitmata
Mullu võimsa reklaamikampaaniaga areenile tulnud digitelevisiooni pakkuja ZUUM-TV on paljudele kundedele tõsist meelehärmi põhjustanud - firma pole täitnud mitut toona jagatud lubadust.
Nimelt lubati ZUUM-TV levialaks esialgu 50 km Tallinna teletorni ja Põlvamaal Valgjärve masti ümbruses, jaanuaris 2007 pidi aga leviala seal laienema juba 80 kilomeetrini, tegelikult on levi nimetatud piirkondades siiani ligi 50 km, kirjutab Postimees.
Väljakuulutatud 21 kanalist näitab ennast nelja miljoni krooni eest reklaaminud ZUUM-TV praegu vaid 18 kanalit, esindamata on kõik kolm kohalikku telekanalit: ETV, Kanal 2 ja TV 3.
Sideameti raadiosageduste korraldamise osakonna juhataja Alo Einla sõnul takistab ZUUM-TV levimist piiriäärsetel aladel ülevalpool Peipsi järve kokkuleppe puudumine Venemaaga.
Paljud rahulolematud kliendid on abi saamiseks pöördunud tarbijakaitseametisse.

Prügi äravedu kallineb Tallinna mõnes piirkonnas üle 60 protsendi
Kui hind on konkursiga paika pandud, siis võib vedu kallineda
Kohtades, kus konkursiga pole prügiveo hind määratud, ootavad Tallinna korteriühistute esimehed hingevärinal selle kuu prügiarvet, mis tõotab vähemalt 60-protsendist hinnatõusu.
Sõpruse puiestee 188 korteriühistu Linnuse esimehel Viljari Käharil on võrdlemiseks kaks Ragn-Sellsi hinnakirja: senise järgi on 800-liitrise konteineri tühjendamise tasu 79,4 krooni, uus aga näeb ette, et maksta tuleb 135,7 krooni.
Enam-vähem sama suurusjärguga hinnatõus ootab ka Lasnamäe Koorti 8 majaelanikke. Seal tõuseb konteineri tühjendushind 89 kroonilt 135-le.
Hinnatõus tuleb üldine
Prügiveo hinda tõstis Ragn-Sells keskmiselt 15% ja Cleanaway keskmiselt 8% kõigis piirkondades, kus jäätmevedu on seni konkursside kaudu korraldamata.

Majanduskasv jätkub vaid reservide toel ning inertsist
Kui möödunud aasta oli Eesti majanduse jaoks väga edukas, siis selle aasta teisest poolest kasv pidurdub.
Hansabank Marketsi baasprognoosi kohaselt peaks ka selle aasta esimesel poolel jätkuma üsna hea majanduskasv, kuid see toimub suuresti varasemate reservide toel ning inertsist. "Aasta teises pooles hakkavad tõsisemalt märku andma majanduskasvu piiravad tegurid ning olenevalt nende tugevusest ja neile reageerimisest pidurdub majanduskasv kas mõõdukal või olulisel määral," on kirjas majandusülevaates. Majanduskasvu aeglustumine jätkub ka 2008. aastal.
Tööturu seis muutub Eestis prognoosi kohaselt järjest pingelisemaks. Tööjõudu napib ning seetõttu püsib palgatõus kiirena. Tööhõive kasv pidurdub eelmise aasta 6,6 protsendilt kolmele-neljale protsendile, töötuse tase aga kukub 5,6 protsendilt neljale.

Riiklike teenetemärkidega saab tutvuda Rahvusraamatukogus
Täna avati Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Eesti Rahvusraamatukogu ja Riigikantselei traditsiooniline koostöönäitus "Eesti riiklikud teenetemärgid".
5. detsembril 1996 kirjutasid riigisekretär Uno Veering ja Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Ivi Eenmaa alla riiklike teenetemärkide hoiulepingule, millega sätestati märkide näidiseksemplaride hoiustamine Eesti Rahvusraamatukogus.
"Nimetatud lepinguga pandi alus ka regulaarsele näitustesarjale "Eesti riiklikud teenetemärgid", mida koostöös Riigikantseleiga eksponeeritakse Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis traditsiooniliselt iga aasta veebruaris, mil Eesti Vabariik tähistab oma sünnipäeva," sõnas Martha-Beryl Grauberg Rahvusraamatukogust.
Näitusel on kõik Eesti Vabariigis taastatud ja antavad teenetemärgid: Riigivapi, Valgetähe, Kotkaristi, Punase Risti ja Maarjamaa Risti teenetemärgid, kuid ka Vabadusrist, mille andmine lõpetati 1925. aastal.

Meeme Saareväli tähistab oma juubelit kontserdiga ja esitleb sooloplaati
Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri kauaaegne kontrabassimängija Meeme Saareväli tähistab pühapäeval kontserdiga Estonia Talveaias oma 40. tööaastat Estonia teatri orkestris ning esitleb sooloplaati.
Meeme Saarevälja juubelikontserdil kõlavad kontrabassil mängituna kaunid romantilised meloodiad Valgre, Gershwini, Bottesini ja teiste heliloojate loomingust, samuti näited maailmakuulsa dirigendi, helilooja ja kontrabassivirtuoosi Sergei Koussevitzky ulatuslikumatest soolopaladest, mis kuuluvad kontrabassimuusika kullafondi.
Lisaks Meeme Saareväljale esinevad pianist Tiiu Maasing, kontrabassimängijad Kersti Tuulik ja Toivo Unt ning kitarrist Madis Arvisto ja viiuldaja Henno Soode. Kontserti juhib Vello Mikk.
Värskel Eesti Raadios salvestatud CD-plaadil, mida kontserdil esitletakse, esitab Meeme Saareväli pianist Tiiu Maasingu saatel Koussevitzky kontrabassikontserdi fis-moll, samuti palasid Gershwinilt, Montilt jt heliloojatelt.

Kirjanikud kirjutasid Eesti lastevanematele ja õpetajatele ühiskirja
Täna Pärnu Uue Kunsti Muuseumis lõppenud rahvusvahelisel lastekirjanike ajurünnakul allkirjastati kiri kõigile Eesti lastevanematele ja õpetajatele.
"Kirjas seisab suur mure laste lugemisoskuse vähenemise pärast. Pöördumises on palve emadele-isadele ning õpetajatele, et nad loeksid lastele ette häid raamatuid ja annaksid lastele kätte rohkem väärtkirjandust," ütles ajurünnaku üks intsiaatoreid Mark Soosaar
"On ju lugemisoskus oluline oskus, millest omakorda sõltub oskus end loogiliselt ja kujundlikult väljendada. Süstemaatiline ilukirjanduse lugemine arendab fantaasiat ja loovat mõtlemist," lisas
Soomest, Rootsist, Lätist ja Eestist ajurünnakul osalenud kirjanikud ning kunstnikud otsustasid taas Pärnus kokku tulla aprillikuus.
Kevadisel kokkutulekul on juba kavas mõttetalgutele kutsuda ka omavalitsusjuhte ning Haridusministeeriumi vastutavaid ametnikke.

Eke Ülevain toob lavale uue soololavastuse
Kolmapäeval esietendub Kanuti Gildi SAALis koreograaf Eike Ülevainu uus soololavastus "Välurebane".
"Ülevainu uus lavastus mõtiskleb üksiolemisest ja sõprusest. Visuaalselt kaasatõmbav "Välurebane" julgustab unistama ja mitte keelama enesele häid asju, isegi kui need esmapilgul kättesaamatuna tunduvad," leidis Priit Raud Kanuti Gildi SAAList
"Välurebane ehk ladina keeles Vulpes bucephalus on üpris vähelevinud loom. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Välurebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Teda ei saa puuris pidada, ent on hõlpsasti kodustatav. Jättes talle teatud vabaduse, võib loom heatahtliku vigurvändana osutuda truuks kaaslaseks," lisas Priit Raud.
Eike Ülevain on lõpetanud TLÜ koreograafia eriala ning töötanud aastaid Nukuteatri Noortestuudios. 2004. aastal Robert Annusega loodud tantsulavastus "Jätku tuleb veel kõvasti, et lage pole ees" osutus nende esmaseks edukaks koostööks.

Vanemuise teater jagas Kaarel Saha nimelisi halduspreemiaid
Vanemuise teatri haldusjuhi Kaarel Saha preemia tänavused laureaadid on Vanemuise teatri pealavameister Rait Randoja ja Ugala teatri peakunstnik Jaak Vaus.
Preemiad antakse üle täna õhtul "Giselle'i" esietenduse eel Vanemuise suures majas ning need annavad üle Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene.
Saha-nimelist preemiat antakse välja teatri etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale
Traditsiooniliselt antakse igal aastal välja kaks preemiat: üks on Vanemuise teenekale töötajale, teine läheb väljapoole Vanemuist.
Aastatel 1996-1999 olid selle preemia väljaandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise Selts, praegu on Kaarel Sahk juuniori partneriks Vanemuise teater. Kaarel Saha preemiat antakse tänavu välja 12. korda.

Francis Goya annab Eestis kolm kontserti
Üle pika aja on Eesti kontserdipublikul võimalus taas kohtuda Belgia kitarristi Francis Goya'ga.
Kuulus kitarrimuusik annab oma Balti miniturnee raames märtsi alguses naistepäeva kontserdid Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Lisaks oodatud Raimond Valgre teostele on Francis Goya'l varuks ka mõned üllatused.
Francis Goya on parajasti stuudios töötamas oma sügisel ilmuva albumiga ning sellele on ta valinud ka paar siitkandi helilooja teost. Mõnda neist paladest kavatseb ta esmakordselt ette kanda just märtsis toimuvatel naistepäeva kontsertidel.
Francis Goya Baltimaade turnee viib ta lisaks Pärnule, Tallinnale ja Tartule veel Riiga, Vilniusesse ja Valmierasse.
Francis Goya alias Francis Meyer sündis 1946 aastal Belgias Liege linnas muusikute perekonnas. Esimese kitarri sai ta 13 aastaselt. 1960'ndatel aastatel tegutses Francis Goya professionaalse stuudiomuusikuna tehes koostööd selliste tundud staaridega nagu Demis Roussos ja Barry White. Kiire murrang tema karjääris toimus 1970'ndate keskel sooloartistina alustades.

Kinomajas linastub film Balti riikide presidentide saatustest
7. veebruaril korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts tasuta filmiõhtu Tallinna Kinomajas, et tähistada 20 aasta möödumist organiseeritud klubilise muinsuskaitseliikumise algusest.
7. veebruaril korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts tasuta filmiõhtu Tallinna Kinomajas, et tähistada 20 aasta möödumist organiseeritud klubilise muinsuskaitseliikumise algusest.
Muinsuskaitseklubide teisest kokkutulekust Kinomajs möödub 7. veebruaril 20 aastat, sellest sai alguse vabatahtlik organiseeritud muinsuskaitseliikumine Eestis.
Mälestusõhtu juhatab lühikese sõnavõtuga sisse Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste. Seejärel linastuvad Andres Söödi väärtfilm "Exegi monumentum" (1987) ning äsjavalminud Leedu film "Presidentide saatused" kolme Balti riigi presidendist Nõukogude okupatsiooni tingimustes. Filmiõhtu lõpus toimub vestlusring mõlema filmi autoriga.

Täna näeb Sõpruses Hitchcocki kultusfilmi "Notorious" 
USA kultusfilme tutvustaval Manifesti filmifestivalil linastub täna Alfred Hitchcocki üheks parimaks filmiks peetav spionaaži-melodraama "Notorious", mille juhatab sisse Rein Pakk.
"Alfred Hitchcock sai filmi" Notorious "valmis 1946. aastal ehk ajal, mil Teine maailmasõda oli lõppenud ja kuid Külm sõda just algamas. Mõni kuu hiljem oleks lääne avalikkuse silmis juba vaenlase võrdkujuks olnud kommunistid, aga sel ajal, kui Hitchcock koos Ben Hecht'iga stsenaariumi kallal töötas, olid meeste meeltes esmajoones natsid", tutvustab täna linastuvat filmi Manifesti filmifestivali koduks olev kino Sõprus.
"Notorious" koos "Casablancaga" on kinoajaloo suurfilmid, mis tegid kuulsaks 1940-ndate aastate kõige populaarsema näitlejanna Ingrid Bergmani. Bergman kehastab kurikuulsat naist Aliciat, kes on muuhulgas tuntud osava flirtija, pidutseja ja alkoholilembese naisena.

Alates pühapäevast on võimalik näha Tammsaare teemalisi koomikseid
Sel pühapäeval avatakse A.H.Tammsaare Muuseumis näitus koomiksitest, mis osalesid möödunud "Tõe ja õiguse" aasta puhul toimunud võistlusel "Teistmoodi Tammsaare".
Iga näitusel eksponeeritud koomiksi juures on väike kommentaar töö eripära kohta, samuti on töid suurendatud, et neid parem lugeda ja vaadata oleks.
Näituse avamisega tähistatakse ühtlasi ka 30.jaanuaril olnud Tammsaare 129.sünnipäeva.
Koomiksivõistlus Tammsaare teemal kuulutati välja aasta tagasi eesmärgiga panna inimesed Tammsaare teksti lugema vahetult ning sellega looma oma suhet.
"Eesmärgiks oli ka juhtida tähelepanu koomiksile kui omanäolisele ja intelligentsele kunstivormile, mis pakub kirjandusliku tekstiga mängimiseks tohutult võimalusi," sõnas Maarja Vaino A.H Tammsaare Muuseumist.

Sigadusi teinud poliitikud saadetakse virtuaalvanglasse
Anonüümsete autorite loodud võrgulehel avaldatakse poliitikute poolt korda saadetud sigadusi ja koostatakse nende rikkumistest pingeridu.
Virtuaalvanglasse heidetakse virtuaalsesse vangistusse need poliitilised isikud, kes on oma tegevusega riivanud rahva õiglustunnet ja ühel või teisel moel suutnud vastutusest kõrvale hiilida, teatab võrguvangla oma leheküljel.
Kuigi riigi käed on tihti vastutusele võtmiseks liiglühikesed, ei tähenda see ometi, et seda ei peaks üldse tegema, leiab virutaalne vangimaja. Seetõttu otsustasid tundmatud veebivangla loojad ise sellised isikud vastutusele Virtuaalvanglas.
Kuna Virtuaalvangla ei ole kaugeltki veel täiuslik, kutsub vangla toimkond ühtlasi inimesi võtma ühendust Virtuaalvanglaga veebiaadressil, kuhu oodatakse uusi lugusid eksimuste kohta, mida ei ole Virtuaalvangla registris veel ära toodud.

Russel Crowe'st saab hea Nottinghami Sheriff
Hollywoodi allikate andmeil mängib uues Robin Hoodi linaloos Russel Crowe Nottinghami Sheriffi, keda kujutatakse filmis positiivse kangelasena.
Näitleja kehastatav sheriff asub filmis uurima mitmeid Nottinghamis toime pandud mõrvasid, mille sooritamises kahtlustatakse Robin Hoodi, teatab BBC.
"Filmi Robin Hood käsikirja tugevuseks on lihtne idee kujutada Crowe kehastatavat Nottinghami Sheriffi positiivse kangelasena," ütles stsenarist Ethan Reiff ajalehele Hollywood Reporter.
Uue Robin Hoodi filmiprojekti teostamise nimel tegid konkureerivaid pakkumisi mitmed Hollywoodi stuudiod. Lõpuks omandas tootmisõiguse filmistuudio Universal Pictures, mis plaanib filmivõtetega alustada selle aasta lõpus.
Russel Crowe mängis viimati romantilises komöödiafilmis "A Good Year" ("Hea aasta"), mille tegevus leidis aset Provance'is Prantsusmaal. Filmi lavastas Ridley Scott ning seda peeti Ameerika kinodes läbikukkunuks. Samuti pälvis film tervat kriitikat peale linastumist Prantsusmaal eelmine kuu.

Sõnavara - Kobarkäimla. 
Kobarkäimla - hoone, kus on mitusada tualettruumi, aga ei ühtegi elu- ega abiruumi. Näiteks kerkib Pärnusse üks selline - ilmselt maailmas ainulaadne - apartementhotell, kus on 194 tualettruumi, viis lifti ja köök. Vähemalt ametlikult. Väga kihvt! Kinnisvaraarendajate leidlikkus on mõõtmatu…

Kas valida karusnahk või sünteetika? 
Kumb materjal on keskkonnale tegelikult kahjulikum, kas sünteetika või karusnahk?
Viimasel ajal on karusnahavastase tegevuse tõttu teravalt päevakorda tõusnud eri materjalidest riiete kandmine. Kui kahjulikud on tegelikult sünteetikast riided loodusele ja kas karusnahale ning sünteetikale on ka alternatiive?
Teadlased leiutasid sünteetilised materjalid, näiteks nailoni ja polüetüleeni (mida praegu toodetakse üle 60 miljoni tonni aastas), eelmise sajandi alguses, laiemalt tulid need kasutusele sajandi keskpaiku.
Karusnahavastaste oponentide väitel on sünteetilistest materjalidest tooted valmistatud naftast ja seega keskkonna säästmise aspektist kahjulikud.
"Peaaegu kõik, mis meid ümbritseb, on naftakeemia," ütleb Tallinna tehnikaülikooli polümeermaterjalide instituudi direktor ja tekstiilitehnoloogia õppetooli juhataja professor Anti Viikna. Kogu naftakasutusest kulub rõivatootmiseks siiski väga väike osa ning olulisemad negatiivsed mõjud loodusele tulenevad naftaprodukte kasutavatest sõidukitest ja energeetikast. Eestis polümeeritööstust, mis rõivatööstusele materjale valmistaks, Viikna sõnul ei ole, kuid tööstuslik kunstkarusnahk imiteerib loomset väga heal tasemel ja keemiatööstus on selles vallas väga kaugele arenenud.

Potteri-sarja viimane raamat tuleb juulis
Ülimenuka Harry Potteri tegelaskuju autor J. K. Rowling teatas oma kodulehel, et sarja viimane ehk seitsmes raamat jõuab müügilettidele 21. juulil, vahendab BBC.
Seitsmendas raamatus "Harry Potter and the Deathly Hallows" selgub võlurpoisi ja tema sõprade saatus võitluses õela lord Voldemortiga. Autor on kruvinud fännide huvi üles teatega, et kaks raamatu tegelast saavad surma.
Kirjastus Bloomsbury kavatseb raamatu anda välja üheaegselt neljal kujul - kõvakaanelisena eraldi lastele ja täiskasvanutele, erilise kinkeraamatu ning audioraamatuna.
Eestikeelsena saab raamatut lugeda kindlasti enne aasta lõppu, näiteks novembris, arvas tõlkija Krista Kaer.

Uus snowtubing'u ja lumelaua park
Tallinna lauluväljaku nõlval avatakse täna talvekeskus, kus saab kelgutada, proovida lumerõnga- ja lumelauasõitu. Talvekeskuse üks eestvedaja Heiko Liiv ütles, et talvekeskuse park on üks suurimaid Eestis ja kiireimal rajal on võimalik alla tuisata kiirusega kuni 70 km/h. Lumelaudurite tarbeks on talvekeskuses spetsiaalne rada, lauarent ja
-hooldus. Toimuvad ka lumelauasõidu algõppekoolitused.
Kelgunõlv on tasuta, lumerõngasõidu pilet maksab 50 krooni ja tõstukipilet sama palju. Talvekeskus on avatud esmaspäevast reedeni kella 12-21 ning nädalavahetusel kella 10-21. Avapidustused algavad täna kell 15,
näha saab trikirattureid, lumelauasõud ja tantsu.

Capoeira võitluskunsti õpikojad Tallinnas
Homme alates kella 16.30 ja ülehomme alates kella 10 toimuvad Tallinna 21. koolis Brasiilia võitluskunsti capoeira õpikojad. Üritusele saabuvad vastava ala spetsialistid üle kogu maailma. Capoeira's on ühendatud nii tants, võitlus kui ka mäng. Seal kasutatakse korraga tantsulist liikumist, enesekaitset, akrobaatikat, muusikat, rütmi ja laulmist. Töötuppa on oodatud kõik huvilised. Selga tuleks panna kerge ja mugav riietus ning kaasa võtta vahetusjalatsid. Õpikotta pääseb 100 krooni eest, kahepäevapilet maksab 180 krooni.
Vaata ka:
www.gingabrasil.ee

HUH alustab hooaega Ristoga
Täna õhtul on Von Krahli teatri baaris Hea Uus Heli klubiõhtu "1ÖÖ%". Peaesineja on Fonal Recordsi Soome ansambel Risto koosseisus Tuomas Eriksson, Risto Ylihärsilä, Minna Kortepuro ja Ville Leinonen. Aivar Tõnso sõnul on bändi muusikas vihjeid rokile, biitmuusikale ja muule, mis seostub nostalgiaga rajust möllumuusikast kuni tundeliste ballaadideni. Plaadimuusikat valivad Ana M (Leedu), Alari Orav, Galaktlan ja Aivar Tõnso. Klubiõhtu algab kell 22. Pilet flaieriga 75, ilma 100 krooni.
Vaata ka: www.huh.ee

Grete Püvi võitis ratsutamise regionaalse alagrupi
Eesti koolisõitja Grete Püvi oli rahvusvahelise ratsaspordiföderatsiooni läbi viidavas Challenge'i võistlussarjas möödunud aastal meie regiooni parim.
Challenge-sari on mõeldud koolisõitjatele, kes veel rahvusvahelistel suurvõistlustel ei osale ja selle eesmärk on võimekamaid tippkonkurentsiks ette valmistada. Parimatele viiakse võistluste järgselt läbi FEI kohtunike treeningud.
Grete Püvi ja mitme teise Eesti koolisõitja jaoks, kes võistlevad Prix St. Georges'i tasemel oli see viimane kord Challenge'il kaasa teha. Käesoleval aastal plaanivad mitmed sportlased juba rahvusvahelistel jõuproovidel osaleda.
FEI on jaganud maailma kümnesse regionaalsesse alagruppi. Eesti kuulub ühte koos Tšehhimaa, Slovakkia, Läti ja Leeduga. Challenge'i võistluste läbiviimine ja Saksamaa ning Inglismaa kohtunike osalemine annab tunnistust sellest, et koolisõit Eestis on arenenud rahvusvaheliselt arvestatavale tasemele.

Homme toimuvad Eesti meistrivõistlused standardtantsudes
Eesti meistrivõistlused standardtantsudes toimuvad 3. veebruaril Tartus A Le Coq spordimajas.
Võistluste algus on kell 10.00, finaalide algus kell 19.00.
Võistlused toimuvad kuues vanuseklassis: lapsed, juunior I, juunior II, noored, täiskasvanud ja seeniorid.
Eesti meistrivõistlusi standardtantsudes hindab kaheksaliikmeline rahvusvaheline kohtunike kogu, mida juhib peakohtunik Peep Vardja. Medalikohtale jõudmine annab tantsupaarile võimaluse esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.
Eesti meistrivõistlustele standartantsudes on registreerunud 177 tantsupaari.
Mullune esikolmik täiskasvanute klassis Veiko Ratas ja Helena Liiv (klubist Tango), Aleksandr Makarov ja Katrin End (klubist Leevi) ning Marko Mehine ja Maria Fessai (klubist Stiil) on ka tänavu tiitlikoha pärast võistlemas.

Owen: võimalik, et ma ei mängi tänavu
JALGPALL:
27-aastane ründaja, kes vigastas suvisel MM-il raskelt põlve, peaks kõikvõimalikke meditsiinilisi tähtaegu silmas pidades aprillis taas mängima hakkama, kuid Owen ise ei kinnita seda, vahendab Sportnet.
"Alustan mängimisega siis, kui tunnen, et põlv on selleks valmis. Tunnen end suurepäraselt, mingeid tagasilööke pole olnud. Loodetavasti naasen sel hooajal, kuid võib-olla alles järgmisel," lausus Owen. "Proovin alustada jooksmisega järgmisel nädalal. Ilmselt oleksin võinud juba kahe-kolme nädala eest sörkida, kuid ma ei tahtnud liialt kiirustada," jätkas ründaja.
Owen tänas ka oma klubi Newcastle Unitedit: "Newcastle'i toetus on lihtsalt fantastiline. Nad olid valmis maksma kõige parema ravi eest ning saatsid mu Coloradosse, kus mulle tehti kaks põlveoperatsiooni. Klubi on aidanud mul välja tulla mu senise karjääri kõige madalamast punktist."

Eesti suusatajad osalevad nädalavahetusel maailma karikasarja etappidel
Eeloleval nädalavahetusel, 3.-4. veebruaril Pragelatos toimuval Kontinentaal Karikasarja etapil osaleb kolm Eesti suusahüppajat. Eesmärgiks on seatud 30 parema hulka jõudmine.
Eestit esindavad Itaalias suusahüppajad Kristjan Eljand, Illimar Pärn ja Mats Piho.
Illimar Pärnale on see ühtlasi Sapporo Maailma Meistrivõistluste katsevõistluseks. "Illimari põhieesmärgiks sel hooajal on juunioride MM, kuid kui ta näitab nädalavahetusel head hüppevormi ja tuleb 30 parema hulka, siis arvatakse Illimar Sapporosse sõitva koondise nimekirja," kirjeldas suusahüppajate eesmärke suusahüppekoondise peatreener Hillar Hein.
Kahevõistluse Maailma Karika A-grupi võistlus peetakse 3.-4. veebruaris Zakopanes, Poolas. Ainsana eestlastest osaleb sellel etapil Tambet Pikkor.

Riks - meie päris oma tõmmu sprindilootus
Eesti ja Barbadose verd 15-aastane Richard Pulst jälitab hagijana esisprintereid.
Kui Richard Pulst ehk Riks läbis Lasnamäe spordihallis Eesti noortemeistrivõistlustel 60 m 6,91 sekundiga ning edestas järgmist tervelt 32 sajandikuga, astus treener Valter Espe ligi ning ütles:, et see oli juba natukene liiga hea!
Tõsi, tulemus jääb sajandiku võrra alla Garol Pärnale kuuluvast Eesti alla 18-aastaste rekordist, kuid seda on hiljuti 15-aastaseks saanud kiirjooksjal aega ligi kaks aastat püüda. Sise-EM-i normist jäi nooruk 16 sajandiku kaugusele, nädalavanune isiklik tippmark paranes aga 12 ja eelmise aasta tulemus 32 sajandiku võrra.
Kui areng mühinal jätkub, peavad Eesti tipud eesotsas mullu juunioride 200 m maailmameistriks tulnud Marek Niidu ja 100 m rekordiomaniku Argo Golbergiga värisema selle tavalise eestlasest tõmmuma nahavärviga 190-sentimeetrise välejala ees.

Rängalt kukkunud Mazoch terveneb jõudsalt
Võistlusel kukkudes üliraskeid vigastusi saanud Tšehhimaa suusahüppaja Jan Mazoch paraneb oodatust kiiremini.
20. jaanuaril Zakopane MK-etapil peaga vastu maandumisnõlva lennanud ja hiljem mitu päeva koomas viibinud 21-aastase tšehhi seisund on praeguseks nii hea, et mitte miski ei meenuta tema surmasuus viibimist.
"Mazochil pole luumurde, ta ajutursest on jäänud Poola arstide hinnangul vaid väikesed märgid," teatas Tšehhi uudisteagentuur CTK.
Kolmapäeval sõidutati Mazoch Krakovist Praha sõjaväe keskhaiglasse.
"Ta sai väga ulatusliku ja raske ajukahjustuse ja tema elu sattus kindlasti ohtu," ütles sõjaväe keskhaigla neuroloogiaosakonna juhataja Jaroslav Elis.

Poliitik Leemets ründab korvpallur Metstakki
Riigikokku pürgiv Margus Metstak ütles, et vaevalt ta korvpalli kevadest kauem mängib.
Lääne-Virumaal riigikokku kandideeriv Ants Leemets võttis oma veebipäevikus terava seisukoha TTP Pirita palluri Metstaki mängustiili kohta. Reformierakondlane leidis, et Metstak on igati korralik inimene, kuid mänguväljakul hakkab üha enam meenutama paipoisinäoga pätipoissi.
"Nügimist, alatut käitumist on Metstak alati harrastanud, kuid nüüd, kus ei ole enam esimene noorus, on jäänud ainult trikid. Mõned kutsuvad seda kogemuseks, kuid selle taga ei ole muud kui nõrkus ja kartus alla jääda," kirjutas Rakvere Tarvase 26. jaanuari võidumängu Pirita üle näinud Leemets, kelle arvamus rippus mitu päeva Reformierakonna kodulehel.
Eesti Päevalehe palvel rahvaesindaja kohale konkureeriva poliitiku kirjatükiga tutvunud Metstak ütles, et ei oska enda mängustiili arvustamist kommenteerida.

Eesti klubides oodatakse ripakil vutimehi avasüli
Mis saab koondislastest Neemelost, Lindperest, Rähnist ja Kruglovist, on ikka ebaselge.
Rootsi kõrgliigaklubi Helsingborgs IF hingekirja kuuluv ründaja Tarmo Neemelo, Eesti meistriliiga 2005. aasta väravakuningas, on helistanud viimastel päevadel tööandjale pidevalt ja tahtnud tuleviku kohta selgust saada, ent tema kõnedele pole vastatud.
"Ei tea ikka, kus mängima hakkan," ütles Neemelo eile Hispaaniast, kus Eesti koondis valmistub homseks maavõistluseks Poolaga. "Loodetavasti võetakse nädala jooksul minuga Rootsist ühendust ja öeldakse midagi..."
Mullu FC TVMK-st Helsingborgs IF-i siirdunud Neemelo ei suutnud end Rootsis vajaliku pallurina tõestada ning naasis hooaja teisel poolel laenulepinguga "vineeritootjate" ridadesse.

Selveri liigne enesekindlus viis napi kaotuseni
Tartu Pere Leib alistas Schenkeri liigas peamise koduse rivaali Tallinna Selveri 3: 2.
1: 2 kaotusseisust võiduni jõudnud Tartu peatreeneri Urmas Tali sõnul polnud võit tabeliseisu koha pealt niivõrd tähtis.
"Tegu oli küll Tartu ja Tallinna vastasseisuga, kuid ega see mäng eriti suure tähtsusega polnud. Oli viimane aeg eri asju proovida," lausus Tali.
Avageimi 26: 24 võitmise järel langes Pere Leib mõõna. Tartlased ei saanud kätte tallinlaste pallinguid ja Selver võitis 25: 13. Kaotuse ajas Tali koosseisu katsetamise süüks
Ka kolmas geim ei tõotanud tartlastele head. Nad ei suutnud blokeerida ebastandartselt löönud Andris Õunpuud. Kaotusseisus 14: 21 tõi lätlase Eriks Baiksi asendamine Priit Luigega Pere Leivale uue hingamise. Luik pallis tugevalt, vahetusest sekkus edukalt 17-aastane Oliver Venno, kelle servidest tuli 23: 23. Rohkemaks tartlastel jaksu polnud - Selver võitis 25: 23.

Soome dopingukütil on Eesti ametivennast hulga rohkem raha
Üle poole aasta tegevjuhita olnud antidopingukeskus vajab arenguks riigi suuremat tuge.
Mullu juulis Eesti antidopingukeskuse juhi ametist lahkunud Moonika Viigimäe asemele pole uut valemängurite peakütti palgatud, juhi kohusetäitjana tegutseb Gea Muru.
"Juhi küsimus on üks valusamaid, kuna meil pole võimalik maksta eriti palju palka," ütles Eesti olümpiakomitee saavutusspordi divisjoni juht Martti Raju. "Kandidaatidele pole veel mõelnudki. Kindlasti ei kuuluta me välja konkurssi. Ilmselt tehakse kellelegi otsepakkumine."
Antidopingukeskus saab aastas riigilt pool miljonit krooni. Raju sõnul lisandub sellele summale igakuiselt 10 000 krooni hasartmängumaksuraha ja lisaks saab taotleda kultuurkapitalilt projektitoetust.
Ohjad EOK käes

Pajusalu ja Roeselare kohtuvad Belgorodiga
Roeselare Knack Randstad kohtub Meistrite liiga play-off'is sarja mitmekordse võitja Belgorodi Lokomotiviga. Raimo Pajusalu sõnul ei läinud koduklubil Roeselare Knackil loosimisel kõige paremini, aga oleks võinud minna ka hullemini.
"Oma grupi lõpetas Belgorod küll kolmandana, kuid kaks kaotust said nad kirja seetõttu, et ühel mängijal olid passiprobleemid. Samas ei ole nad nii tugevad, nagu paar aastat tagasi Meistrite liigat võites. Kui peaksime neid võitma, kohtume veel suuremate favoriitidega," rääkis Pajusalu.
Võit viiks Roeselare järgmises ringis kokku itaallaste Macerata või Ateena Panathinaikosega. Viimases põhiturniiri kohtumises alistas C-grupi võitnud Roeselare Knack itaallaste Macerata 3: 0 (25: 18, 25: 17, 33: 31). Eestlasest temporündaja tegi taas väga hea partii: kuus punkti blokist, kuus rünnakul ja üks servist. "See mäng ei otsustanud enam midagi, vastased mängisid teise koosseisuga," sõnas Pajusalu.

AmCredit avab Sillamäel klienditeenindusbüroo
AmCrediti kaubamärki kandev AmCredit Eesti AS avab homme Sillamäel klienditeenindusbüroo.
Sillamäe kaubanduskeskuses asuvast klienditeenindusbüroost saavad eraisikud kinnisvara tagatisel laenu eluaseme ostmiseks, remondiks, ehitustööde teostamiseks või oma muude plaanide elluviimiseks, teatas AmCredit Eesti.
AmCrediti Narva klienditeenindusbüroo juhataja Jelena Ramenskaja ütles, et laienemiseks Sillamäele andis julgust positiivne kogemus Narva kontori käivitamisega 2006. aasta mai lõpus.
AmCredit on ainus finantsasutus Eestis, kes on spetsialiseerunud vaid kodulaenude andmisele.
AmCrediti kaubamärki kandev AmCredit Eesti AS (endine Balti-Ameerika Kodufinantseeringud AS) on Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi tütarettevõte, mis

Wris toob turule personaalse teenuse iseseisvale reisijale
Reisibüroo Wris avas Tallinnas Tornimäe kaksikmajas personaalse lähenemise kontseptsioonil põhineva Wris Puhkusereiside kontori, mis tähistab seni äri- ja korporatiivklientide teenindajana tuntud ettevõtte suunavõttu puhkusereisijate turule.
Wris Puhkusereiside kontori juhataja Triin Sallo sõnul on Wrisi uus puhkusereiside suund mõeldud iseseisvale reisijale, kes on sõltumatu ja iseteadev, eelistab reisides kvaliteeti ning on tüdinud klassikalistest pakettreisidest. "Wrisi uues kontoris saab reisija ise valida aja, koha ja reisimisviisi, mille põhjal koostab reisikonsultant nn rätsepatööna reisi. Professionaalselt valmistatud reis võimaldab parima reisielamuse ning ühtlasi säästa reisija aega, mis muidu oleks kulunud info otsimisele ja reisi kokkupanekule," lisas Sallo.
Puhkusereiside kontori avamise puhul kehtivad ka kampaaniahinnad paljudesse sihtkohtadesse, näiteks edasi-tagasi lennupiletid (koos lennujaamamaksude ja teenustasuga) New Yorki hinnaga 5440 krooni, Tokyosse 8200 krooni, Delhisse 5200 krooni ja palju muud.

Ifi e-büroost saab kindlustuse 15 protsenti soodsamalt
If Eesti Kindlustuse e-büroost saab vabatahtliku kindlustuse liike osta 15 protsenti soodsamalt kui teenindusbüroost.
Soodustused kehtivad eluasemekindlustusele, reisikindlustusele ja kaskokindlustusele.
If Eesti Kindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu ütles, et internetti kasutab üha enam inimesi ja seepärast pakub If mugava võimaluse inimestele sõlmida vabatahtliku kindlustuse liike internetis soodsamalt.
"Internetis Ifi e-büroos reisi-, eluaseme- või kaskokindlustuse sõlmimine on lihtne ja mugav - ilma arvuti tagant tõusmata saab vajaliku kindlustuse sõlmitud ja seeläbi võimalikud riskid maandatud," lisas ta.
Koduarvuti on internetiga ühendanud 243 000 Eesti perel ning nende hulk kasvab pidevalt. If Eesti Kindlustuse e-büroosse saab siseneda Ifi kodulehelt, samuti SEB, Sampo ja Hansapanga internetipankade kaudu, teatas kindlustusselts.

Novatours täiendab Sharm el Sheikhi lennugraafikut lisalendudega
Reisikorraldaja Novatours täiendab alates 18. veebruarist lennugraafikut Sharm el Sheikhi lisalendudega.
Reisid toimuvad pühapäeviti alates 18. veebruarist kuni 22. aprillini.
Et alates 18. veebruarist väljub pühapäeviti kaks Novatoursi lendu, tuleks hoolikalt jälgida lennu numbreid ja väljumise aegasid.
Reisikorraldusfirma Novatours OÜ alustas tegevust 2004 a. alguses. Hetkel hoiab Novatours tšarterreiside turust enam kui 30-protsendilist turuosa.

TOOMAS JÜRIADO: Uus reisijuht sisaldab ohtralt vigu
Reisijuhisarja "Siin- ja sealpool maanteed" uus väljaanne pole
Kunagise populaarse reisijuhisarja "Siin- ja sealpool maanteed" taaselustamiskatse oleks jäänud minust tabamata, kui "uues vormis ja uue sisuga" trükisele poleks tehtud nii võimsat reklaami. Nagu reklaamis, nii ka raamatu sissejuhatuses ei jäta autor sarjamata eelkäijaid: igaühe enda hinnata jääb, kuivõrd väärivad aastakümnete vanused tekstinäited südamest naermist, kuivõrd sügavat ohet. Nähtavasti selle väite tõestuseks on raamatukesse lükitud kursiivis tsitaate neistsamadest kolme aastakümne vanustest raamatutest "Siin- ja sealpool maanteed".
Tuleb aga tõdeda, et uut kvaliteeti Kalduri loome ei too, pigem on see järjekordne näide meie reisiraamatutes vohavast pealiskaudsusest ja asjatundmatusest. Raamatu suurim pluss aastatagustega võrreldes on mõistagi hea Regio kaart - 1970-ndail meil ju kaarte lihtsalt polnudki, paremal juhul mingid skeemialged. Regio juba 2001. aastal ilmunud eraldi Piibe maantee kaardist on see küll paremini käsitsetav, aga samas detailivaesem. Ja Kaldur pole vaevunud lisama vähimaidki õpetussõnu, kuidas jõuda mõne objekti juurde, mida teeviitade toel üles ei leia. Selle asemel kirjutab ta Põhja-Kõrvemaa "lagunenud tankisildadest" ja soovitab samas julgelt ronida Venemäe torni, mis eelmisel suvel lagunemisohu tõttu lausa suleti.

Sada lavastust sai kaante vahele
Teater Reet Neimar, kes on raamatu "Sajandi sada sõnalavastust" koostaja, näitab oma tööd näitleja Tõnu Tepandile, kes tuli eile Draamateatris toimunud uue teose esitlusele. "Pooled nendest lavastustest on lemmiklavastused, mis mulle südamelähedased, teise poole moodustavad need, mis on teatriteaduse vaatenurgast olulised," kommenteeris Reet Neimar raamatu jaoks tehtud valikut.

ANDRA TEEDE: Kui suurte kõrvadega hiir armub inimprintsessi
Põnev "Lugu hiirekesest nimega Despereaux" unejutu-raamatuks ei kõlba.
Kate DiCamillo Newbery medaliga - see on maailma vanim ja prestiižikamaid lastekirjandusauhindu, mis anti DiCamillole 2004. aastal - pärjatud imearmas (laste) raamat räägib sellest, mis saab siis, kui kõik ei peagi olema normaalsed. Või tegelikult just peavad, aga ikkagi ei ole. Näiteks hiireke, ebanormaalselt väike, ebanormaalselt suurte kõrvade ja veel suurema hingega Despereaux, kes on täielik pettumus nii oma emale kui ka kogu kuningalossi hiirepopulatsioonile. Ta ei taha koos õega muinasjuturaamatult magusat liimi näksida ja krõbedaid leheääri peale närida. Tema tahab hoopis lehtede peale joonistatud kritseldusi uurida. Kritseldustest tekivad aga tähed ja sõnad, ja sõnadest fraas "elas kord". Ja sealt algavad probleemid.

JAAK URMET: Tarmo Teder: "Onaniste" võib pidada tragikomöödiaks
Eelmisel aastal avaldas Tarmo Teder romaani "Onanistid", mis räägib filmiajakirjanik Rudolf Teenuse eredatest juhtumustest kümne aasta eest saja tunni jooksul.
Mis tõukas sind "Onaniste" kirjutama? Kas isiklikult läbielatu tundus nii kirgas ja värvikas, et nõudis paberile pääsemist? Või on see hoopis väike nööge Eesti kultuuriajakirjanduse ja -ringkondade eluviiside ja väärtushinnangute pihta?
Innukast ja ergust elust jääb ikka sisse midagi, mis otsib pärast mingil kujul - rääkimine, kirjutamine - väljapääsu. Mu kümne aasta tagune elu oli pigem "kreisi" ja dünaamiline kui kirgas või värvikas, mida ju ka oli. Nalja ja naeru peab ikka saama ja kui sa autorina seda ise ei tee, kes seda su eest siis tegema peaks? Aga see ei tähenda, et asi peaks ainult pullitegemise najal püsti seisma. "Onanistide" pealispindse lameduse all hõõgub tegelikult sügavam isikutraagika. Võtkem seda siis kas või targikomöödia või farsina. Tögada ja nöökida ma ei tahtnud.

Baskini anekdoodid
"Kas sul on olnud enne mind teisi naisi?"
"Pole olnud!"
"Ja ei saagi olema!"
Kaks tursket meest sisenevad supermarketis naistepesu osakonda.
"Neiuke, müüge meile kaks paari musti sukkpükse!"
"Mis suurust te soovite?"
"Täiesti ükskõik, me peame ainult korraks pangast läbi käima!"
Loomaaias otsustati läbi viia koondamine. Mõeldi, milline formuleering sobiks ja otsustati:
Kaelkirjak vabastati selle eest, et ta vaatab kõigile ülalt alla, eesel - rumaluse eest, kukk - liiderlikkuse eest.

JÄRJEJUTT (2): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
ESIMENE OSA
Idertona, Nova Invicta leegioni laager, Anno Domini 476, ab urbe condita 12 291Samal hetkel, mil esimesed päevavalguskiired tungisid orgu läbi tiheda pilvemüüri, võis ühtäkki künkaharjadel eristada küpresside siredaid siluette - jäi mulje, just nagu seisaksid seal eemal sõdurid oma vahipostidel. Ühe põõsaviiru tagant tüükas põllu serval paistis hetkeks küürus vari, mis kadus siis sama ootamatult nagu ilmuski, otsekui viirastus. Eemalt talust kostis kuke kiremist, mis kuulutas järjekordse sombuse ja halli päeva saabumist; heli aga katkes lõigatult, otsekui oleks udu selle ootamatult endasse neelanud. Läbi tinaraske uduvine võis kuulda vaid meeste jutukõminat.

Juhan Paadam: hitt pääseb löögile
Neljapäeval vastas EPL Online'i lugejate küsimustele ETV juhatuse liige, Eurovisiooni lauluvõistluse peaprodutsent Juhan Paadam. Avaldame valiku intervjuust.
Mida tuleks ette võtta, et Eestil ikkagi õnnestuks lähiaastatel finaali pääseda ja kõrgeid kohti saavutada? Kas viga on meie heliloojates-artistides, kel pole motivatsiooni Eurovisioonil osaleda, või ei osata enam eurolaule kirjutada?
Kui geopoliitilised aspektid kõrvale jätta, mis tegelikult määravad mängureeglid, siis hitt pääseb alati löögile.
Miks te teete avaldusi, et Eestil ei ole niikuinii võimalust Eurovisiooni finaali pääseda ja veel vähem võita, kui vaadata Euroopa praegust geopoliitilist situatsiooni? Kui lugu on piisavalt hea, siis pole rahvustel vahet (kas või Soome näide 2006. aastast).
Nagu ma ütlesin, hitt eristub alati, samas ei maksa emotsioonide kõrval unustada fakte ja tõele peab rahulikult silma vaatama. Olen öelnud, et probleem pole edasipääsemises, vaid poolfinaalist väljapääsemises. Meie autorite loomingu pärast vabandada ei ole mul põhjust. See on osa meie kultuurist ning mõõta loomingut punktide, meetrite või sekunditega on ju pisut naljakas. Ärgem unustagem, et me osaleme meelelahutussaates, millele formaadi osana on huvitavuse ja pinge tõstmiseks lisatud võistlusmoment. Euroopa kaardi muutumisega dramatiseeritakse hääletuse ja tulemuse faktorit selgelt üle. Veel kord: see on meelelahutus.

Mõni poliitik klounistub
Võim, rahaahnus ja kuulsusejanu muudavad mõne võimuri naeruväärseks klouniks. Need paistavad pimestavat nii, et väärikus ja inimlikkus kaob.
Erakondadest torkab kõige rohkem silma Keskerakond oma skandaalide ja "andekate artistidega".
Tuleb ka välja, et põllumajandus õitseb ja on üks rikkamaid majandusharusid, sest ministeeriumil nagu pole rahaga midagi peale hakata - rahvaliitlasest minister Ester Tuiksoo jagab jopesid ja nänni, korraldab suurejoonelise vastuvõtu.
Eva Rõuk

Pronkssõdur jäägu paigale
Minu isa oli Saksa sõjaväes ning Nõukogude võim mõistis ta viieteistkümneks aastaks sunni-tööle. Kasuisa oli Eesti korpuses ning sai kümme aastat. Nii paljukest oli neil Nõukogude võimu silmis vahet. Nüüd on mõlemad surnud, üks Komimaa, teine kodumaa mullas.
Mind häirib see tants Tõnis-mäe pronkssõduri, Eesti korpuslase monumendi ümber. Kuju teisaldamine annaks suurepärase võimaluse provokatsioonideks, mida piiri tagant nii kangesti ässitatakse. Lasku valitsus ometi püstitada müüri teisele küljele Saksa sõduri vormis kuju. Kes tahab, pangu lilli korpuslasele, kes tahab, leegionärile.
Tiit Birkan, represseeritu

Majandusmured ja lubadused
Erik Aru analüüs parteide valimiseelsetest majanduslubadustest ("Poliitikute kahed jõulud", EPL 01.02) lähtub tõdemusest, nagu seisaks Eesti ees reaalselt eeskätt kaks majandusprobleemi: "tööturul toimuv ja euroga liitumine". Kuigi nende tõesti reaalsete probleemidega on tihedalt seotud arvukaid olulisi probleeme (palgad, inflatsioon), on selline lähenemine püstituselt siiski mitteasjakohaselt kitsas ning mõistmiselt pealiskaudne.
Majandusmudeli ümbersihistamise suund ning instrumendid peaks olema praeguste platvormide reaalne põhiküsimus: kas tegelikult ida või lääne suunas, kas lõputult rikaste tulumaksu alandades või edaspidi ka sootsiumi teadmustaset tõstes?

Eurolaul kui reklaamiprojekt
Eurolauludele on avapauk antud. Eks me kõik soovi 2001. aasta kordumist. Või vähemalt pääsemist finaali.
Eesti tee Eurovisioonil meenutab siinusvõnkumist. Esimesed aastad, 1993-1995, läksid aia taha, küllap oli see õppimise aeg. Seejärel tuli 1996. aasta läbimurre - viies koht, siis pisike langus - otsekui hoovõtt 2001. aasta või-dulauluks. Ja selle järel kiire vajumine kuristikku. Aeg oleks minna uuele tõusule.
Kujutagem ette teleri ees istuvat keskmist telefonihääletajat. Ta ees rullub lahti kakskümmend viis umbes kolmeminutilist vähetuntud ja sageli omavahel äravahetamiseni sarnast lugu. Jättes kõrvale ilmsed rahvuslikud eelistused (Balkani blokk, Skandinaavia blokk), kehtivad häälte andmisel reklaamipsühholoogiast üldtuntud printsiibid.

Uus parkimiskord Tallinnas
Andres Laasiku parkimisjutu ("Kuidas kiusata autojuhte", EPL 02.02) peale tekkis kujutlus, mismoodi hakkavad Tallinnas uue parkimiskorra kehtestamisel välja nägema minu päevad.
Meie kodust käib kaks last koolis ja kaks lasteaias. Teinekord tuleb neid vedada ka eelkooli, judotrenni, Sally stuudiosse ja mujale. (Enamasti teeb seda laste ema.) Tööl käin ma uues kesklinna parkimistsoonis ja iga päev parkimispiletit osta pole võimalik. Vehkides lasteaia, kodu, töökoha ja muude paikade vahet, hakkan ma iga kord tööle tagasi tulles jätma autot parkimistsooni taha ja sõitma trammiga tööle. See on ju väga kena, saab ennast rohkem liigutada ja näeb armsat kodulinna. Trammisõit on meeldiv paus päevas ja meditatiivne ajaviide.

Vaatamata vastutuulele
Tõsielufilmi "Vastutuulesaal" esilinastust Vene Teatris vaatas täismaja. Oli kohe täie mürtsuga väga dünaamiline pilt, ja ütleks nüüd tõesti - sound! Mahlakas kogu filmi jooksul. Tõnu Kaljuste oma Nargen Opera saali loova kunstniku ja visionäärina suhtlemas ärimeeste, ametnike, töömeeste, lauljate, orkestrantide ja kirjanikuga. Rohkem kui viis aastat ehitustöö kavandamist ja loomingut, oma veendumuse järjest kindlamat selginemist - mõjub! Filmi need kaadrid, kus olid kätega vehkiv peategelane, orkestrit juhatav dirigent ja onu Bernhardi vastutuulelaeva propeller tagantvalguses ja suitsus, mõjusid kui täielik müsteerium. Filmile aplodeeriti püsti seistes.

Hasartmängude korraldajate liidu mainekujundus
Eesti hasartmängude korraldajate liidu (EHKL) PR-mänedžer Ivika Aman on artiklis "Miks on kasiinodel Eestis kehv maine?" (EPL-i Ärileht, 31.01) mures kasiinode maine pärast. Tundub, et avaldus on jäänud osa liidu liikmetega kooskõlastamata, sest näiteks Kristiine kasiino teavitab oma koduleheküljel: "Ettevõttena iseloomustab meid laitmatu maine." Olympic Casino võitis aga hiljuti eeskujulikult juhitud organisatsiooni tiitli, rääkimata ettevõtte aktsiahinnast, mis peegeldab selgelt head mainet.
Artiklis on mindud äraproovitud, aga mitte eriti toimivale teele, proovides esindatavate ettevõtete mainet tõsta loteriidele näpuga näidates. Meedias ilmunud materjalide põhjal võib välja joonistada läbi aastate korduva mudeli: kellegagi juhtub midagi halba ning see seostatakse hasartmängusõltuvusega; ilmub hulk kriitilisi artikleid sõltuvuse ja kasiinode teemal; EHKL-i või ühe kasiinofirma juht proovivad lugejate tähelepanu suunata "pühale lehmale" ja "vähkkasvajale" loteriile ning "enamiku hasartmängusõltlastest moodustavatele lotosõltlastele".

Lisaraha tervishoidu
Meedikute palgamure on tervishoiu haigestumise oluline sümptom, kuid see ei ole haigus. Tervishoiutöötajad teavad hästi, et sümptomite ravi ei pruugi olla asjakohane haiguse enda ravis.
Kui võrdleme enda oma teiste riikide tervishoiusüsteemidega, siis meil ongi raha suhteliselt vähem, kui seda võiks olla.
Näib, et põhiküsimus kõlab nii: kust saada täiendavat ressurssi ja kuidas seda hallata, et see peegelduks arstiabi paremas kättesaadavuses ja kogu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikus arengus? Kindlasti on mitmeid võimalusi, kuid meenutaksin mõne aasta tagust ettepanekut tervishoiufoorumilt.
Tervishoiu rahastamises mängib põhirolli sotsiaalmaksust kogutav ressurss. Haigekassa tasub sellega raviteenuste eest, kusjuures hinna sees on ka see osa, mis peaks tagama teenust osutava raviasutuse jätkusuutliku arengu, samuti maksab haigushüvitisi ja kompenseerib retseptiravimeid. Kuna on selge, et olemasoleva ressursiga on raske kõiki ülesandeid täita, tuleks neid kohustusi jagada.

TOOMAS HENDRIK ILVES: Eesti ei kirjuta oma ajalugu ümber
Tundub olevat ilmvõimatu võtta kahte lausesse kokku Vabadussõda, mis lõppes Tartu rahulepinguga ja Eesti Vabariigi maailmakaardile astumisega.
Siiski leiame tabava lühikirjelduse sõjavägede ülemjuhataja päevakäsust number 1308, mille kindralleitnant Johan Laidoner andis välja 28. märtsil 1920, kui ta ameti maha pani.
"Kolmteistkümmend kuud võitles Eesti rahvavägi kõige raskemates tingimustes määratu suure ja tugeva vaenlase vastu, tõrjus tagasi kõik tema pealetungimised ja vabastas Eesti maa ja rahva. Vaenlane oli sunnitud meid iseseisva riigina tunnustama ja meiega rahu tegema."
Lisaks koolipoiste, vabatahtlike, veel hiljuti Vene armees võidelnud Eesti ohvitseride ja sõdurite vaprusele aitas meid toonaste poliitikute oskus ja julgus teha õigel ajal õigeid otsuseid.

ANDRUS KIVIRÄHK: Korteriprobleem ja ulguv vanaeit
Ikka veel tõuseb aeg-ajalt teravaks jututeemaks korteritega sahkerdamine. Jah, muidugi, juba Bulgakov ohkas omal ajal, et korteriprobleem on inimesed ära rikkunud, kuid see tõdemus sündis ühiskorterite kõrgajal, mil ühte kööki ja vannituba pidid jagama viis või kuus perekonda ning iga kapi taga magas kellegi vanaema.
Selline olukord ajab tõesti meeleheitele ning lausa sunnib inimest kelmiks hakkama. Aga tänapäeval pole ju meie elu nii hull. Keegi ei ela ühes toas võõra perekonnaga, ainsaks eraldavaks barjääriks sitsist kardin. Ja ikkagi pole mõni inimene maha rahunenud, vaid muudkui kombineerib ja sahkerdab, nii et nägu pingutusest punane ja laup higist märg.
Ennekõike ajavad inimesi hulluks muidugi Tallinna vanalinna korterid. Kui vaesed baltisaksa aadlikud teaksid, mis kunagi neile kuulunud Toompea kivimajades praegu sünnib, laseksid nad endale häbi pärast kuuli pähe. Matside järeltulijad kooserdavad kalosse jalast võtmata uhketes elutubades, petavad ja võltsivad nagu segased ning sokutavad põlistesse aadlipaleedesse oma lellepoegi. Eks muidugi, paruni sängis pikutamine on talupojale magus. Selle nimel on ta kõigeks valmis.

REPLIIK: Palju õnne, Slavik! 
Paar päeva tagasi lipsas ajakirjandusest läbi teade, et SLK nõukogu esimees Vjatšeslav Leedo lubab vahetada välja saarte ja mandri vahet sõitvad parvlaevad. Tänasest Eesti Päevalehest võib lugeda, et Leedo ostab Norrast kolm uut parvlaeva, mille koguhind küünib miljardi kroonini.
SLK-d doteeriva majandusministeeriumi kantsler Marika Priske tegi aga eile ETV24-s avalduse, et Saaremaa ja mandri vahele lähema kümne aasta jooksul silda ei tule. "See tuleb võib-olla alles 20-25 aasta pärast."
Palju õnne, Slavik, järgmiseks 20 aastaks on riigi dotatsioon garanteeritud!

JUHTKIRI: Läti samm surub Eestit
Tartu rahu 87. aastapäeva eelõhtul kiitis Läti seim esimesel lugemisel heaks seaduse, mis volitab valitsust sõlmima Venemaaga piirilepingu, ilma et sellele lisataks deklaratsiooni viitega 1920. aasta rahulepingule. Tõsi, see ei tähenda, et deklaratsioonist loobumine oleks juba sada protsenti kindel, sest lõpphääletus on seimis 8. veebruaril ning Läti konstitutsioonikohtust on juba tulnud signaale, et sellist muudatust läbi ei lasta.
Venemaa juhtivad poliitikud on aga seimi otsusele juba oma heakskiitu avaldanud ning andnud päris üheselt mõista, et deklaratsioonist loobumine on võti Läti-Vene piirilepingu kiireks allkirjastamiseks. Arvatavasti võibki Venemaa seda teha. Kui Lätiga on piirileping sõlmitud, kasvab kohe ka surve Eestile, et meie oma piirilepingule lisatud preambulist loobuksime.

Bagdadi pommiplahvatuses hukkus 102 inimest
Vähemalt 102 inimest on surma saanud ning 215 vigastatud Bagdadi turuplatsil toimunud plahvatuses.
Tegu on suurima rünnakuga peale möödunud aasta novembrit, mil pommiplahvatuses hukkus üle 200 inimese, kirjutab BBC.
Veidi varem plahvatasid mitmed autopommid Kirkuki linna põhjaosas, tappes viis ning vigastades 40 inimest.
Turuplatsid on suure vigastatute arvu tõttu saanud regulaarseteks pommitajate sihtmärkideks viimaste kuude jooksul.

Moskvas põles kinomaja "Slava" 
Tuletõrjujad likvideerisid täna põlengu Moskva kinohoones "Slava", mis hävis täielikult.
Kustutustööde käigus sai haavata kaks tuletõrjujat, teatas RIA Novosti. Mõlemad said viga kõrgelt kukkudes, üks viidi haiglasse, teisele osutasid arstid abi sündmuskohal.
Kohalike võimude otsusel suleti kino "Slava" eelmisel aastal.
Teade kino põlengust jõudis päästekeskusesse kella 12 ajal, tulekahju sai alguse hoone teisel korrusel asuvast bowlingusaalist.
Põlengu põhjused on väljaselgitamisel.

Valgevenelasi pole põhjust peljata
Tänapäeval satub Eesti inimene väga harva Valgevenesse. Pigem on paljud käinud Egiptuses kui meile kolm korda lähemal asuvas negatiivse mainega Valgevenes.
Peamiselt hoiavad meid tagasi ebademokraatlik riigikord ja sellega seotud hirmud. Kuuldes minu ja kaaslaste kavatsusest Valgevenesse sõita, arvas nii mõnigi tuttav, et kindlasti võe-takse meid kinni ja pannakse üles tunnistama asju, mida me teinud pole, ning me ei jõua kunagi Eestisse tagasi.
Hoolimata sellistest hirmujuttudest, on valgevenelased samasugused inimesed nagu meie. Nad on külalislahked, armastavad nalja visata, viina juua ja kaubanduskeskustes sisseoste teha. Kuid erinevalt meist ei saa nad kõigest rääkida.
Sõnavabaduse puudumine muudab valgevenelased võõraste vastu umbusklikuks, kui teemaks tuleb poliitika. Mõnes mõttes ei tea nad, millest ilma jäävad. Sünnist saadik on nad sellises ühiskonnas elanud ning puudustega harjunud. Meie venelannast giid ütles väljakul, kus opositsioon presidendivalimiste ajal suure meeleavalduse korraldas, et ei mõista, miks opositsioon niivõrd nõrk on.

Majandus on kinnine, sõltub Venemaast
Valgevene majandus sõltub Venemaast, riigi elatustase on aga ÜRO andmetel kõrgem kui Venemaal. Nõukogude ajast saadik on Valgevene olnud tähtis Vene nafta töötlemise keskus ning transiidimaa. Transiiditasust saab Venemaa 70 protsenti ja Valgevene 30 protsenti.
Hiljuti pingestas kahe riigi suhteid naftatüli, mille tagajärjel peab Valgevene Venemaale energia eest mitu miljardit dollarit lisaks maksma. Valgevene riikliku tehnikaülikooli majandusteadlase sõnul soovib Valgevene pärast naftatüli vähendada sõltuvust Vene energiast ning näeb alternatiivi Musta mere regiooni naftavarudes ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtus. Paraku tõdeb ta, et Valgevene jõed on hüdroelektrijaamade ehitamiseks liiga väikesed.

Seim lubab valitsusel sõlmida Moskvaga uue piirilepingu
Lepingust jäetakse välja deklaratsioon, mis Venemaa meelest lubanuks maid nõuda.
Pärast tunde kestnud vaidlusi kiitis Läti parlament põhimõtteliselt heaks seaduseelnõu, mis annab valitsusele volitused sõlmida Venemaaga piirileping.
Uues variandis pole piirilepingule lisatud Läti-poolset deklaratsiooni, mille tõttu Venemaa on seni keeldunud lepingut sõlmimast. Deklaratsioonita lepingu poolt hääletas 68 saadikut, vastu oli 26. Lõpphääletus toimub 8. veebruaril, teatas LETA.
Kümnetunnise debati ajal - mis oli seimi ajaloos rekordili-
ne - keelitasid saadikuid poolt hääletama nii president, valitsusjuht kui ka välisminister.
Abrene jääb Venemaale
Peaminister Aigars Kalvitis palus anda valitsusele volitused lepingu sõlmimiseks deklaratsioonita, milles oli viidatud 1920. aasta Läti-Vene rahulepingule. Selle kohaselt on Läti osaks Abrene (Põtalovo) piirkond, mis praegu on Venemaa koosseisus. Moskva väitel andnuks deklaratsiooniga piirileping Lätile võimaluse nõuda neid alasid tagasi. Seetõt-tu keeldus Venemaa 2005. aasta kevadel lepingu sõlmimisest.

ÜRO erisaadik esitas Kosovo rahuplaani
Kosovo staatusega tegelev ÜRO erisaadik Martti Ahtisaari esitas eile Serbia valitsusele Kosovo rahuplaani, mis peaks sillutama teed selle Serbia koosseisu kuuluva ÜRO protektoraadi iseseisvumisele.
Kohtudes Serbia presidendi Boris Tadiciga, ei lausunud Ahtisaari siiski kordagi sõna "iseseisvus", teatas Reuters. Plaani kohaselt saab aga Kosovo iseseisvale riigile omase õiguse astuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kasutada rahvuslikku lippu ja hümni.
Serbia peaminister Vojislav Kostunica ei nõustunud Ahtisaariga kohtuma, süüdistades teda Serbia-vastasuses. Serbia võimud on olnud kindlalt vastu Kosovo eraldumisele, sama meelt on muidugi ka rahvas.

Soome hoidub NATO-st kui Siberi katkust
Neljapäevasel pressikonverentsil Soomet NATO-sse mitte astuma manitsenud Venemaa president Vladimir Putin võis olla kindel, et lööb jalaga lahtise ukse pihta.
"NATO ei ole teema, millega valimisi võita. Küll on NATO-st rääkimine aga kindel viis nende kaotamiseks," lausub üks Soome ajakirjanik, kes on jälginud debatti võimaliku alliansiga ühinemise üle viimase 15 aasta jooksul. Just praegu on Soomes lähenemas valimised, mille kampaania kinnitab üheselt, et lähiaastatel ei vaata Helsingi NATO poolegi.
Mõni kuu tagasi esitas Soome kaitseminister Seppo Kää-riäinen ultimaatumi: armee kas saab juurde 200 miljonit eurot aastas või tuleb kaitsevõime säilitamiseks ühineda NATO-ga. Suurematel parteidel nõudis otsusele jõudmine kõigest kolmveerand tundi lühisõnumite vahetamist. Ehkki see summa pole ametlikult veel kuskil kirjas, võib armee juba kopsakama eelarvega arvestada.

Homme selgub olümpiavõitjate raja valmimisaeg
Homme kogunevad Harku metsa terviseraja alguses Eesti olümpiakomitee, Tallinna linnavalitsuse, Harku vallavalitsuse, RMK ja SA Eesti Terviserajad esindajad, et tutvuda olümpiavõitjate raja projektiga ning paika panna raja lõplik valmimise aeg.
Lähiajal hakatakse tegelema raja parendustöödega, raja aluse tugevdamisega, samuti olümpiavõitjaid jäädvustavate stendide paigaldamise ja jõulinnakute ehitustöödega. Olümpiavõitjate raja kogupikkus on 15 kilomeetrit, mida saavad spordisõbrad kasutada aastaringselt.
Vabas õhus toimuvast töökoosolekust on lubanud osa võtta linnapea Jüri Ratas, Eesti Olümpiakomitee president Mart Siiman, Harku valla ja RMK esindajad, Tallinna linnavalitsuse erinevate ametite spetsialistid ja SA Eesti Terviserajad eestvedajad.
Eesti olümpiakomitee, Tallinna linnavalitsus ja Harku vallavalitsus soovivad koostöös rajada olümpiavõitjate raja, mis sümboliseeriks meie olümpiavõitjate tegemisi ja saavutusi.

Poiss püüdis ühest poest kaks korda alkoholi varastada
Falcki patrullekipaaž pidas Tallinnas kinni alaealise noormehe, kes ühe tankla poest varastatud alkoholiga põgenema pääses ja vaid paar tundi hiljem samasse kohta uuele varguskatsele saabus.
1. veebruaril kell viis õhtul sisenesid ühte Lasnamäe bensiinijaama kaks noormeest, haarasid letilt neli liitrist viinapudelit ja kaheliitrise õlle ning põgenesid kauba eest maksmata. Ehkki tankla müüja vajutas appikutseks paanikanuppu, ei õnnestunud sündmuskohale saabunud Falcki patrullil noormehi ümbruskonnast leida.
Vaid kaks tundi hiljem saabus samast tanklast juhtimiskeskusse uus häiresignaal. Selgus, et varem varguse toime pannud noormees tuli taas tanklasse, haaras letilt kaks õlut ning küsis seejärel müüjatelt, kas viin on juba otsas.
Tankla teenindajad jõudsid seekord jultunud varga põgenemise takistamiseks väljapääsud lukustada. Turvatöötajad pidasid sündmuskohal kinni 16-aastase Kristjani ja andsid üle politseile.

Tallinnas korraldatakse suvel Võrumaa päev
Tänavu 9. juunil toimub Tallinnas Raekoja platsil Võrumaa päev.
Vastava kokkuleppe sõlmisid selle nädala esmaspäeval Võru maavalitsuse ja Tallinna linnavalitsuse esindajad, tegu on kümme aastat tagasi toimunud ettevõtmise taaselustamisega, kirjutab Võrumaa Teataja.
Päeva peakorraldaja Peeter Laursoni sõnul on põhirõhk maakonna omapära ning traditsioonilise elukorralduse tutvustamisel.

Vabaduse platsi kaevamised võivad pakkuda leide
Tallinnas Vabaduse väljakul alanud proovikaevamistel loodavad arheoloogid selgitada, milliseid leide võib esindusväljak enda all peita.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul peaks vabaduskella juurde kaevatav auk andma selgust Püha Barbara kalmistu piiride osas, kirjutab Postimees.
Püha Barbara kalmistu säilmed tulid päevavalgele ajal, kui Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänava nurgale hakati ehitama uut pangahoonet. Toona tegid arheoloogid kindlaks, et paika kasutati surnute matmiseks juba keskajal.
Duboviku sõnul pole teiste proovikaevamisteks valitud paikade puhul teada, mis maa alt välja võib tulla - praeguse esindusväljaku asemel laius kunagi Harju tänava bastioni vallikraav.

Teletorni keskkonnaohtlik tuletõrjesüsteem asendatakse
Uus süsteem eemaldab põlemiseks vajaliku hapniku kaablišahtidest ja ruumidest.
Tallinna teletorni tuleb uus tulekustutussüsteem, mis asendab rajatise ehitusajast pärineva keskkonnaohtliku gaasi.
1977. aastast teletornis kasutatav kustutusgaas haloon on küll väga efektiivne, kuid mahutitest välja paiskudes ka üks osoonikihile ohtlikeumaid aineid. Teletorni haldava AS Levira haldusjuhi Urmas Ojamaa sõnul peab 29. jaanuaril alanud riigihange leidma ettevõtte, mis vana tuletõrjesüsteemi välja vahetab. "Vastavalt riigi ettekirjutusele peame leidma ettevõtte, kes paigaldaks teletorni tõhusa, kuid tunduvalt ohutuma kustutusgaasi Novec," rääkis Ojamaa. "Koos uue gaasiga peavad tulema ka uued seadmed."
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul on halooni asendamine tingitud Euroopa Liidu nõuetest. "Pärast Eesti astumist Euroopa Liitu jõustus kohe nõue, mille järgi peab asendama keskkonnaohtliku halooni, mida seni kasutati suuremates ettevõtetes ning parvlaevadel ja rongides. Ühtset tähtaega, millal gaaskustutuse süsteemid peaksid kasutama teist gaasi, pole paika pandud, teletorn lubas seadmed välja vahetada käesolevaks aastaks," ütles Tuul.

Vabaduse väljakul algas proovikaevamine
Proovikaevamist alustati Kaarli puiestee sõidusuundade vaheliselt kolmnurgalt Vabaduse kella eest. Ülejäänud kaks proovikaevandiks valitud paika asuvad väljaku parklaalal, seal alustatakse kaevetöid pärast vabariigi aastapäeva. Kogu parkimisala proovikaevamise ajaks kinni ei panda, kaevand võtab enda alla vaid umbes neli parkimiskohta.

Levadia peatas staadioni ehitamise
35 tammepuust raiutakse maha 18, neist pooled on haiged ja halvas seisundis.
Kuna ehituse jätkamiseks on vaja vabaneda staadioni alal kasvavatest puudest, on linn palunud avalikkuse pahameele tõttu tööd ajutiselt peatada.
Eile ehitusplatsil viibinud jalgpalliklubi FC Levadia presidendi Viktor Levada sõnul on formaalselt kõik dokumendid korras ja tööd võiks iga hetk jätkata, aga solidaarsusest linnaga ollakse valmis maha istuma, et puude küsimus läbi arutada.
"Krundi transiiditrassi paiknemise tõttu ei ole väljaku optimaalseks kasutamiseks võimalik puid alles jätta," selgitas Levada raie vajalikkust, üritades ühtlasi kummutada jutte põlispuude ulatuslikust mahavõtmisest. Krundil kasvavast 35 tammest raiutakse maha üksnes 18, millest pooled on haiged ja halvas seisundis.

Linn kinnitas teede remondikava
Tallinna tänavate rekonstrueerimiseks on käesoleva aasta eelarves 491,8 miljonit krooni. 20 miljonit on eraldatud jalgratta- ja kergliiklusteedele, 70,2 miljonit jooksvaks remondiks ja 96 miljonit maa-ametile tee-ehituseks vajalike maade ostmiseks.
Jätkub Smuuli tee pikenduse ehitus. Smuuli tee viadukt avatakse liikluseks 15. mail ja objekt peab lõplikult valmima mai lõpuks. Merivälja tee remondi lõpptähtaeg on 30. august.
Uued objektid
Uutest objektidest võtab Tallinna linn käsile Männiku tee ja Nõmme tee. Ehitustööd kestavad maikuust augustini. Olulisemad remondiobjektid on ka Pae tänav (Peterburi tee ja Punase tänava vahel), Mustamäe tee (Tammsaare tee ja Keskuse tänava vahel), Sõpruse pst (Vilde tee ja Keskuse tänava vahel) ning Faehlmanni tänav. EL-i tõukefondide kaasfinantseerimisel hakatakse ehitama Filtri tee ja Tehnika tänava ühendusteed, mille esimese etapina ehitatakse tänavu valmis teelõik Tehnika tänavast Veerenni tänavani.

Siff jäi kohtus linnale alla
Tallinna halduskohus jättis ärimees Endel Siffile kuuluva OÜ Primos Lasnamäe paekarjääri hoonestusõiguse konkursi asjus esitatud kaebuse rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda. Ühtlasi mõistis kohus OÜ-lt Primos linnavalitsuse õigusabikulude katteks välja 79 886 krooni. Mullu augustis keelas halduskohus Primose kaebusele tuginedes linnavalitsusel Lasnamäe paekarjääri väljaarendamiseks korraldatud konkursi lõplike pakkumiste avamise ja lepingute sõlmimise. Primos kaebas, et konkursi tingimused ei vastanud ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttele.

Stroomi pargis vedeles korjus
Päevaleht Online'i lugeja "markokaldur" teatas esmaspäeval, et leidis Stroomi rannapargist koerte mängimisplatsilt surnud koera pea. "Millal ometi lõpetavad vastutustundetud loomaomanikud oma lemmikute korjuste matmise/ladestamise suvalistesse kohtadesse looduses?" küsis kirjutaja. "Kes on kohustatud korjuseid linnaparkidest koristama? Miks seda ei tehta?"
Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse pressiesindaja
Maarja Maiste vastus:
"Kahjuks ei saa kuidagi rõhuda loomapidajate südametunnistusele oma lemmikutele sobivama matmispaiga leidmiseks ja tihtipeale on leitud korjused maetud juba ammu enne mingi kindla platsi või pargi rajamist. Sellegipoolest tegeleb kogu Tallinna linnas igal pool korjuste äraveoga AS Teho, tel 635 2407."

Hiiumaa võtab kasutusele "eurumündi" 
Hiiumaa võtab esmaspäevast kasutusele kunstnik Reedik Piibe kujundatud suveniirmündi "Hiiu euru".
"Hiiu euru" valmistamise mõte tuli Viimsis elavale Piibele pärast osalemist päris Eesti euromündi kujunduskonkursil, kirjutab Hiiu Leht.
Tema konkursitööd pääsesid 30 parema hulka, kuid võidutööks valiti Eesti kaardi kujutisega mündikavand. Nüüd tellis Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand Reedik Piibelt päris oma "Hiiu euru".
Üheeurused mündid on valmistatud melhiorist ja vasesulamist ning neil on kujutatud Hiiumaad ja Kõpu tuletorni.

Põlengust päästeti ligi sada looma
Lääne-Virumaal Tapa vallas põles täna öösel laudaga ühe katuse all olev heinahoidla.
Laudas olnud ligi sada looma ja üle poole heinast päästeti.
Sündmuskohale sõitis kaheksa päästeautot (neist kolm paakautot) Tapalt, Rakverest, Väike-Maarjast, Tamsalust ja Aravetelt ning Ida-Eesti päästekeskuse korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja.
Põles laudahoonega (100x30 m) ühe katuse all olev ja sellest neljandiku hõlmav heinahoidla. Suits kandus edasi lauda poolele, kus oli 98 looma, neist rohkem kui kolmandik mullikad ja vasikad. Seetõttu tuli päästjatel lisaks
kustutustööde teostamisele tegeleda kohe ka loomade päästmisega.
Kella kuueks olid päästjad enamiku loomadest laudast välja toonud. Hiljem toodi välja ka ainsana lauta jäänud loom, kes elustati.

Paide ööklubi uksed jäävad kinni
Kuigi Paide ööklubi Ekvaator omanik Annikky Sal-al-Saller lootis veel paar päeva tagasi, et möödunud nädalal alkoholimüügiloa peatamise tõttu uksed sulgenud klubi võib sel nädalavahetusel jälle oodata külastajaid, tunnistas ta eile pärastlõunal, et ka sel nädalavahetusel on Ekvaator suletud.
"Teen kõik endast oleneva, et järgmisel nädalavahetusel oleksime avatud," ütles ta Järva Teatajale.
Sal-al-Saller selgitas, et pani möödunud nädalavahetusel klubi kinni, sest ilma alkoholimüügita pole äril mõtet.
Möödunud nädala teisipäeva nõupidamisel otsustas Paide linnavalitsus peatada alkoholimüügiloa ööklubis Ekvaator, kus esineb sageli turvaprobleeme.

Vallad aitavad erateede omanikel lund koristada
Kuigi omavalitsused peavad hoolitsema eelkõige vallateede sõidetavuse eest, aitavad paljud vallad lumest puhastada ka majade juurde viivaid teid.
Omavalitsuste volikogud on koostanud nimekirja teedest, mille lumetõrje peab korraldama vald, kirjutab Virumaa Teataja.
Taluõue viivatelt erateedelt (sissesõiduteedel) lume koristamine on eelkõige kinnistuomaniku asi, kuid vallati on teede lahtilükkamine korraldatud erinevalt.
Paljud vallad võimaldavad ka eraomanike sissesõiduteede puhastamise, kuid näiteks Rakvere vallas tuleb soovitud lume koristamise eest maksta.

Politsei leidis esimesed lapseröövi tunnistajad
Politseiga on ühendust võtnud kaks vanemat naist, kes aitasid nädal tagasi Viljandi kesklinnas takistada võimalikku lapseröövi.
Politsei teatel pole naistelt saadud info aidanud kahtlusalust kinni pidada ning juhtunu kohta info kogumine jätkub, kirjutab Sakala.
Eelmise nädala reedel läks kahe poja ema Savi tänava kulinaariakauplusesse ning jättis üheksa-aastase poja valvama oma poolteiseaastast venda.
Samal ajal kui ema oli poes, tuli lapsevankri juurde tundmatu naine ning üritas koos sellega lahkuda. Üheksa-aastase poisi vastupanukatseid oli naine väidetavalt üritanud summutada sajakroonise pakkumisega.

Liiklusõnnetuses hukkus noormees
Eile varahommikul toimus ränk liiklusõnnetus Tartumaal Ülenurme vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 190. kilomeetril
1988. aastal sündinud Taavi juhitud BMW 325 kaotas maanteel juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu posti.
Autos olnud 1985. aastal sündinud Andres toimetati peale õnnetust Tartu ülikooli kliinikumi, kus ta saadud vigastustesse suri.

Järvamaal sõitis kraavi lapsi vedanud buss
Täna kella 8.45 ajal juhutus liiklusõnnetus Järva maakonnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 74. kilomeetril, kus sõitis kraavi lapsi vedanud buss.
Suunaga Pärnust Särevere poole liikunud buss libises kurvis teelt välja. Teelt väljasõidu täpne põhjus teadmata. Tee liiklusõnnetuse paigas on libe.
Bussis oli 35 reisijat, neist 25 last. Vigastada said viis last ja kolm täiskasvanut, kes toimetati Järvamaa haiglasse uuringutele.
Lapsed, kes õnnetuses viga ei saanud, on õnnetuskohalt ära viidud kas koju või suusavõistlustele Albusse, kuhu Pärnumaa kooliõpilased algselt teel olid.
Tegemist oli Pärnumaa bussifirma bussiga, juht oli kaine.
Südmuskohal liiklus takistatud ei ole.

Eesti säästis viie minutiga Viljandi linna jao elektrit
Ülemaailmset energiasäästlikkuse üleskutset järginud eestlased lülitasid viieks minutiks välja tarbetult elektrit kulutanud lambid ja kodumasinad. Elektrivõrgust kadus justkui terve Viljandi linn.
Elektriseadmete väljalülitamisele kutsus üles rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon L'Alliance pour la Plante. Neljapäeva õhtul kella 20.55-21.00 väldanud ettevõtmisega juhiti tähelepanu suurriikide järjekindlale soovimatusele pidurdada üha kasvavat energiavajadust, kirjutab SL Õhtuleht.
Üleskutsega lülitada välja tarbetult töötavad elektriseadmed ühines ETV saade "Paar". Vestlussaate lõpus oli otseühendus Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskusega, mille valvedispetšeri Tiit Õimu sõnul vähenes tarbimine järsult.
"Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse vahetusülem nägi juhtimisekraani numbritabloolt tarbimise vähenemist 20 megavati võrra," seletab juhtimiskeskuse ekspert Roomet Hausmann päev hiljem. "Neljapäeval kell 20.55 oli see näitaja 1295 megavatti ja langes mõnekümne sekundiga 1275 megavati peale."

Politsei sekkub õpetajate ja õpilaste üha ägenevasse sõtta
Pedagoogilistest mõjutusvahenditest ilma jäänud õpetajad pöörduvad üha sagedamini politsei poole, et kutsuda korrale tundide ajal laamendavaid õpilasi.
Isegi nii väikeses kohas nagu Põlva on viimase kahe kuu jooksul politseisse jõudnud kuus juhtumit, kus meeleheitel õpetajad on tunnis ropendavate ja õpetajat või noorsootöötajat sõimavate laste asjus pöördunud korravalvurite poole, kirjutab Postimees.
Möödunud kevadel andis Jüri gümnaasiumi kunstiõpetaja teda roppude sõnadega kostitanud poisile kõrvakiilu ning selle eest määras politsei naisele 30 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.
Endise kooliõpetajana on Põlva vanemkonstaabel, noorsooküsimustega tegelev Pilvi Liivamägi palju mõelnud, miks on koolides kord mõne viimase aasta jooksul nii käest läinud, et küsimusi, mida varem klaariti õpetajate toas ja kohtumistel lapsevanematega, arutatakse nüüd politseis, prokuratuuris ja alaealiste asjade komisjonides.

Leedo vahetab viie aastaga välja kõik vanad parvlaevad
Esimene uus laev tuleb 2009. aastal ja kiirendab Hiiumaale sõitu pool tundi.
Suurärimees Vjatšeslav Leedo kavatseb 2012. aastaks välja vahetada kõik saarte ja mandri vahet sõitvad vanad parvlaevad ning soetada nende asemele Norrast kuni miljardi krooni eest kolm uut laeva.
Eile sõlmis Saaremaa Laevakompanii (SLK) nõukogu esimees Leedo Norra laevaehitajaga Fiskerstrand Verft eelkokkuleppe, et disainitaks ja ehitataks esimene uus laev, mis peaks tulema Rohuküla-Heltermaa liinile 2009. aastal. Kokkuleppe järgi võib SLK samadel tingimustel soetada veel kaks laeva.
Praegu teenindab SLK tütarfirma Väinamere Liinid liine laevadega, millest vanim pärineb 1960. aastatest. Mandrilt Hiiumaale sõitmiseks kulub tund ja 40 minutit, Saaremaale sõitmiseks umbes pool tundi. Uued kiiremad ja mugavamad laevad võimaldavad kulutada Hiiumaa-otsale veidi üle tunni ning Saaremaa-otsale 20 minutit, mis võimaldab ka sõidugraafikut tihendada. Esimene tellitav laev mahutab 400-600 reisijat ja 160 sõiduautot.

Kobarkäimla ehitus Soomes läbi ei läheks
Ehitusfirma YIT Ehitus kasutab Eestis nippe, mida kontserni kodumaal Soomes ei tehta.
Kui ülemöödunud aastal selgus, et YIT ehitas pansionaadi sildi all Tallinna Sanatooriumi parki tegelikult korterelamut, siis nüüd asus ettevõte Pärnusse ranna- promenaadi kõrvale rajama nn apartementhotelli, kus ehitusloa järgi on 184 käimlat, viis lifti ja üks köök, ent mitte ühtki elu- ega abiruumi.
Lisaks ehitab YIT krundile spordihoone, mis on sinna ette nähtud detailplaneeringuga. Küll aga ei ole detailplaneeringus ette nähtud hotelli ega korterelamut. Viiekorruselisse apartementhotelli September plaanib YIT rajada aga 145 külaliskorterit.
Ostja tehku, mis tahab
"Meie esitasime projekti kui terviku ja saime selle ehitamiseks loa. Kuidas keegi ehitusloa lahtreid täidab, pole minu vastutusvaldkond," ütles YIT Ehituse juhatuse esimees Priit Sauk. Kuigi ehitusluba näeb ette "muu lühiajalise majutuse hoone" rajamist, on võimalik, et korteri ostja elab seal püsivalt. "Kes tahab, elab aasta ringi, kes tahab, rendib välja," lausus Sauk.

Peipsi kalurid jäid nädalaks tööta
Piirivalve kehtestatud jäälemineku keeld
Ligi viissada Peipsil (kus on praegu jää paksus kuni 20 sentimeetrit) püüdvat kutselist kalurit on pahased piirivalve peale, kes keelas tänasest kuni 11. veebruarini järvele mineku, sest piirang jätab nad nädalaks töö ja leivata.
Kirde piirivalvepiirkonna ülem Aimar Köss keelas Peipsi järve jääle mineku halbade jää- olude tõttu ja eesmärgiga tagada inimeste turvalisus. Põhjuseks on toodud eelmise nädala lõpus tekkinud 60-kilomeetrine ja kuni kuue kilomeetri laiune jääpragu. Keelust üleastujaid ootab kuni 12 000-kroonine trahv.
"Kui piirivalvet huvitaks tõesti inimeste elude kaitsmine, tulnuks jäälemineku keeld kehtestada siis, kui pragu tekkis, seega nädal tagasi," ütles kalastusfirma Peipsi Grupp kalatööstuse meister Tõnis Saariste. "Kellegagi nõu pole peetud, pole selgitatud, mis kriteeriumide alusel keeld kehtestatakse." Tema sõnul teab piirivalve küll, et probleeme tekib harrastajatega, mitte aga kutseliste kaluritega. "Vahet tuleks teha - proff tunneb järve ja kliimat, ta pole kamikaze," arvas Saariste.

Narva-Jõesuu linnavõim vallandas abilinnapead
Narva-Jõesuu linnavolikogu vabastas häälteenamusega linnapea Andres Noormägi ettepanekul kaks abilinnapead. Erru saadetud abilinnapead Tatjana Pagajeva ja Kalle Merilai kavatsevad oma vabastamise kohtus vaidlustada.
Linnapea poolt volikogule saadetud ettepanekus abilinnapead vabastada toob ta põhjusena nende soovi "mitte tööd teha". "Olen veendunud, et sellises koosseisus on linnavalitsust võimatu juhtida, ma ei suuda sundida linnavalitsuse liikmeid oma tööd tegema," kirjutas Noormägi oma avalduses. Linnapea arvates pidurdavad aselinnapead linna arengut, ei täida oma tööülesandeid ja annavad alust korruptsioonikahtlusteks. Linnapea avaldus oli esitatud ultimaatumina - kui volikogu ei vabasta aselinnapäid, oleks Noormägi esitanud tagasiastumispalve.

Muinsuskaitsenõukogu: Sakala keskus tuleks võtta ajutise kaitse alla
Nõukogu kritiseeris kultuuriminister Raivo Palmaru tegevust muinsuskaitse küsimustes.
Eile õhtul kogunenud muinsuskaitsenõukogu soovitas Sakala keskuse ajutise kaitse alla võtta. Sügisest muinsuskaitsenõukogu juhtiv Mart Kalm ütles, et nõukogu nimetas minister Raivo Palmaru ja muinsuskaitse- ameti tegevust ebarahuldavaks. "Käsitlesime ka arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu esimehe Krista Kodrese protesti selle kohta, et muinsuskaitseameti peadirektor on vääriti tõlgendanud otsust, milles soovitati Sakala keskus ajutise kaitse alla võtta," ütles Kalm.
Muinsuskaitsenõukogu kohtus eile ka muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja Kalev Uustaluga, keda minister Palmaru on soovinud pärast pooleaastast katseaega peadirektoriks kinnitada.

Teine maastur läinud, kaks alles
Eesti Päevalehe tellija, riigiametnikuna töötav Anneli Mõtus sai eile kätte Nissani maasturi, mille ta võitis ajalehe korraldatud loosimisel. Mõtus on seega teine Nissani võitnud lehetellija, kuid ärge muretsege, me loosime neid veel kaks tükki. Kui tellite vähemalt kuueks kuuks Eesti Päevalehe, osalete juba järgmises loosimises, mis toimub 21. veebruaril.

Segadus: millise kava järgi koolilapsi sügisel õpetada? 
Praeguseks pole veel lõplikult selge, kas uus õppekava kehtestatakse juba 1. septembrist.
Kui haridusministeerium (HTM) hakkab uue õppekava ettevalmistamisel otsi kokku tõmbama, siis ülikoolide esindajate hinnangul ei ole õppekava veel kaugeltki heakskiitmiseks valmis.
Üleeile oli viimane päev uue õppekava kohta oma ettepanekuid saata, nüüd on HTM-il aega neid analüüsida vähem kui nädal: juba 7. veebruaril soovib minister Mailis Reps uut õppekava valitsuskabinetis tutvustada.
Praeguse plaani järgi peab uued, riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) juhtimisel välja töötatud õppekavad juba sügisest tarvitusele võtma. Seega tuleks 1. septembriks vastu võtta uued ainekavad, trükkida neile vastavad uued õpikud ja koolitada õpetajad - seda ei ole aga mitme asjaosalisest pedagoogi sõnul võimalik teha, ilma et kvaliteet kiirustamise tõttu ei kannataks.

Ajaleht: Taebla soojatootja rikub seadust
Taebla Kodu rikub seadust, sest pole muretsenud Taebla kõigisse kortermajadesse soojamõõtjaid, ja elanikud ei maksa mitte tegeliku, vaid teoreetiliselt saadud sooja eest.
"Tegemist on kaugkütteseaduse ränga rikkumisega," ütles Energiaturu inspektsiooni peadirektor Märt Ots Lääne Elule ja lubas algatada järelevalvemenetluse.
Märt Ots tunnistas, et Taebla Kodu on võib-olla viimane soojaettevõte Eestis, kes pole igale tarbijale soojamõõtjat muretsenud.
"Toodetud soojusenergiast lahutatakse mõõdetud asutused ja trassi kadu ning ülejäänud jagatakse küttes olevate elamute köetava pinna ruutmeetrite summaga," selgitas Taebla Kodu juhataja Taivo Kaus, kuidas mõõdetakse soojatarbimist mõõtjata majades.
Kaus selgitas, et soojusmõõtjatele kuluva 285 000 krooni peaks võtma tarbijate taskust, mis aga teeb soojahinna veel kallimaks, kui ta juba on.

Rakvere saab juurde sotsiaalkortereid
Rakvere linn soovib ehitada Nortsu 4 asuvasse majja sotsiaalkorterid, mille tarvis pool rahast saadi Kredexist.
Kokku läheb sotsiaalkorterite valmisehitamine maksma 8,5 miljonit krooni, kirjutab Virumaa Teataja.
Ehituse algus on veninud, sest kogu kinnisasja kordategemiseks 8,5 miljonist ei piisa ja seetõttu otsiti kaasarendajat, kes oleks nõus valmis ehitama kaks kolmandikku Nortsu tn 4 majast.

Ärimehele pakuti temalt varastatud asju müügiks
Neljapäeval pakuti Rakveres kunsti ja antiigiga tegelevale ärimees Raivole müügiks vanaaegseid kohviveskeid, mis jaanuaris olid Raivo elumajast varastatud.
Neljapäeva ennelõunal tuli antiigiärisse alkoholijoobes vanem mees ja pakkus kohviveskeid. Äriomanik tundis aga esemed kohe ära, sest oli neid ise hoole ja armastusega restaureerinud, kirjutab Virumaa Teataja.
Raivo teatas kahtlasest kaubapakkujast politseile, sulges poeukse ja hoidis meest patrulli saabumiseni kinni.
Raivo nimetas juhtumit küll koomiliseks, kuid ei soovinud sellest lähemalt rääkida.
Antiigiärimees tegi neljapäeval politseile avalduse, et jaanuaris oli tema majja akna kaudu sisse murtud ja varastatud viis vanaaegset kohviveskit väärtusega 3000 krooni, varguse käigus oli lõhutud 3000 krooni maksev kristallist laelühter.

Õmblus: Eesti Vabariik lõpetab peagi pankrotiga
Ühe võimaliku stsenaariumi järgi jääb oodatava majanduslanguse tulemusena riigieelarvesse sel aastal laekumata üle 15 miljardi krooni.
Üle kolmveerandi Eestis tegutsevatest ettevõtetest kuulub nende hulka, kelle käive võib 2007. aastal langeda 20-30%. Sellise olukorra tekkides muutub probleemseks ka kodumajapidamiste maksevõime. Juba järgmise aasta alguseks võime jõuda olukorrani, kus maksejõuetus riigis tegutseb pankroti piiril vaakuv ärisektor ning elavad oma laenudega täielikult kinni jooksnud üksikisikud.
Viimase kolme kuu indeksite rekordpäevade ja kauplemispäevade suhte põhjal võiks kohaliku majanduse indikaatoriks loetava Tallinna börsi kanda Guinessi rekordite raamatusse. Viimastel aastatel on erinevate ettevõtete käibed kasvanud kümnete protsentide võrra aastas. Hiljuti teatas statistikaamet, et eelmise aasta detsembriga võrreldes suurenes kaupade jaemüük püsivhindades 18%. Kui aga turult üksiknäiteid uurida, siis mõne ettevõte käive on 2006. aastal lausa mitmekordistunud.

Näituse "Koer" esemed kutsuvad end katsuma
Viljandi linnagaleriis on kolmandat päeva väljas ekstra selle saali tarvis noorte tekstiilidisainerite koostatud näitus "Koer", mille juhtlause on "Me tõstame saba!".
Näituse keskmes on sügiseseks disainiööks valminud "Koertekari" - järide seeria, milles on kokku saanud eri kunstnike käekirjad, kirjutab Sakala.
Kunstnikud ei väsi meelde tuletamast, et kõik asjad on näitusel päris.
Kõik need esemed, mis praegu Viljandi linnagaleriis väljas on, kutsuvad end vaatama ja katsuma 27. veebruarini, mõne asja saab ehk kaasagi osta.
Näitusel eksponeerivad oma töid Keret Altpere, Monika Järg, Annike Laigo, Eelike Virve, Kärt Ojavee, Aadam Kaarma, Ville Jehe, Liisa Kallam, Liisa Tomasberg, Tarmo Mäesalu, Mari Haaval, Evaliisa Kriis, Pille Jüriso ja Virge Loo.

Munamäe veerele kerkis lumelinn
Eile pärastlõunal hakkas sadakond mudilast Pärnus Munamäe veerele lumelinna ehitama, kiirematel ei kulunud oma taiese valmis saamiseks tundigi.
Päästeteenistuse auto hoolitses selle eest, et valminud skulptuurid veega üle kastetud saaksid, kirjutab Pärnu Postimees.
Kuigi nädalavahetuseks lubab sula, loodavad ürituse korraldajad, et plusskraadides ilm taieseid ei murra.

Vanilla Ninja võib nimest ilma jääda
Tüdrukutebänd Vanilla Ninja võib oma nimest ilma jääda, sest nende endine produtsent David Brandes võitis Saksa kohtus EMI plaadifirmalt kõik õigused bändi üle.
"Kahju, et nii läks, see on ju meie bänd," kurvastab Vanilla Ninja laulja Lenna Kuurma, justkui oleks bänd oma nimest juba lõplikult ilma jäänud. Ehkki Saksamaa kohus tõesti nii otsustas, lükkab tüdrukuid Baltikumis ja Soomes esindav TopTeni tegevjuht Toomas Viilo lauljatari mure ümber, kirjutab SL Õhtuleht.
"Ma mõistan tüdrukute hirmu, kuid nii see siiski ei lähe. Vanilla Ninja kaubamärk on registreeritud TopTeni nimele, seda nime ei võta neilt keegi," väidab Viilo.
Kaks nädalat tagasi vaidlesid Saksamaa kohtus Vanilla Ninja endine skandaalne produtsent David Brandes ja EMI plaadifirma. Tüliõunaks küsimus, kellele kuulub õigus Vanilla Ninja üle. Vaidluste tulemusel seljatas Brandes kohtus EMI ja sai ühes sellega õiguse ka Vanilla Ninja nimele. See teadmine ongi ninja-tüdrukud rahutuks teinud. Kui nad näiteks peaksid täna õhtul võitma pääsu Eurovisioni lauluvõistlusele, seab see nende kohale küsimärgi - võivad nad üldse oma nime all Brandeselt luba küsimata laulda.

Sulgpalli EM-il selgusid poolfinalistid
Tartus ülikooli spordihoones toimuvatel Eesti meistrivõistlustel on
Meesüksikmängus jõudis poolfinaali Raul Must, kelle vastaseks on homme Tauno Tooming. Teises poolfinaalis kohtuvad Rainer Kaljumäe ning Ingmar Seidelberg.
Naisüksikmängus kohtuvad poolfinaalis Kati Tolmoff - Laura Vana ning Helen Reino - Kai-Riin Saluste.
Segapaarismängus on homme vastakuti Ants Mängel-Karoliine Hõim, Meelis Maiste-Kati Kilk ning Tauno Tooming-Kai-Riin Saluste, Karl Kivinurm-Eve Jugandi.
Meespaarismängus selgitati täna juba finaalipääsejad, kelleks on Meelis Maitse-Indrek Küüts ning Ants Mängel-Raul Must. Naispaarismängus kohtuvad homses finaalis Laura Vana-Karoliine Hõim paariga Helen Reino-Kai-Riin Saluste.

7, 5 km sprindi võitis Magdalena Neuner, Eveli Saue 15. 
Laskesuusatamine
Detsembris end naisbiatlonistide eliiti kergitanud Eveli Saue suutis taset hoida ka Anterselva MM-võistluste avapäeval. Tänavu kuuel korral MK-etappidel 30 parema hulka sõitnud 22-aastane hiidlanna pidi 7,5 km sprindivõistluses läbima ühe trahviringi ja oli vaheaegades pidevalt esikümnes.
Viimastel kilomeetritel sõidukiirus küll langes, kuid 15. kohta kõrgkonkurentsis pole põhjust häbeneda. Saue stardib pühapäevasele jälitussõidule 1.10, 4 pärast liidrit. Sarnaselt Eveliga sõitis oma täiskasvanute tiitlivõistluse parima koha välja ka Tagne Tähe, kes kahe eksimusega sai 52. koha.
Lamadestiiru läbis puhtalt üle 30 naise ja juhtkoha võttis sisse hilsem pronksiomanik Natalja Guseva Venemaalt. Kiiresti ja täpselt lasknud Saue oli kaheksas, vahe liidriga 19,9 sekundit. Päeva kiireimat sõiduaega näidanud Olofsson oli vaatamata ühele trahviringile eestlannast kahe sekundi võrra eespool. Tähe oli samuti esimeses tiirus täpne ja võttis kolmandiku võistlusmaa järel sisse 36. positsiooni.

Riik suunab noortele kergejõustiklastele neli miljonit krooni
Eesti kergejõustikuliit (EKJL) saab riigieelarvest ligi 6 miljonit krooni, millest suurem osa, 4,04 miljonit, on ette nähtud noortespordi ja esmakordselt sealhulgas ka treenerite toetuseks.
Esmakordselt eelarvesse sisse kirjutatud noortetreenerite toetus on mõeldud nendele treeneritele, kes on omandanud 3.-5. astme treeneri kutse ja tegelevad aktiivselt noortegruppide juhendamisega. "See on esimene konkreetne samm, millega riik tunnustab treenerit ja tema panust noorte sportlastega töötades," ütles Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Tõnu Seil.
Kergejõustikus on noortetreenereid teistest spordialadest enam, 130 kõrgema kutseastmega kergejõustikutreenerit moodustavad ligi 16% kõigist sama kutseastmega noortetreenereist. Noorte kergejõustiklaste treeneritele on 2007. aasta eelarves ette nähtud miljon krooni.
Teise osa kergejõustiku toetusest moodustavad spordiprogrammide ja -võistluste läbiviimiseks vajalikud vahendid, neid on kokku 1,8 miljonit.

Šarapova jättis turniiri pooleli
Naiste maailma esireket jättis Tokyo WTA turniiri poolfinaali Ana Ivanoviĉi vastu põlvekõõlusevigastuse tõttu pooleli.
Šarapova kaotas esimese seti 1: 6, kuid juhtis teist setti 1: 0, kui terav valu põlves sundis venelannat loobuma. Šarapova sõnul oli tal põlvega probleeme juba Australian Openil.
"Kahju on loobuda, lootsin, et valu annab järele, kuid tippmängijate vastu mängimine nõuab palju liikumist ning liikumata on raske servida või serve vastu võtta," rääkis venelanna.
Ivanoviĉ kohtub finaalis Martina Hingisega, šveitslanna alistas enda poolfinaalis Jelena Dementjeva 6: 4, 6: 3, kirjutab sportnet.ee.

BC Tarvas pidi tunnistama TÜ/Rocki paremust
Korvpall
Rakere spordihalli kogunes reedeõhtust korvpallilahingut vaatama selle hooaja rekordpublik - tribüünidele oli ennast istuma sättinud 1250 inimest. Kohtumise algus kulges mõlemal võistkonnal närviliselt - eksite lihtsate visetega ning skoor avati alles pärast mängu teisel minutil mängu. Seejärel said mõlemad meeskonnad jooksma ja mängu käima. Vaheldumisi vahetati korve: Rockil tulid need enamasti kaks-pluss-üks olukordadest ja Tarvasel kandis alguses punktide eest hoolt James Allen. Rocki eest debüüdi teinud tagamängija David Bailey harutas Tarvase kaitse heade söötudega lahti ja punkte tuli nii korvi alt kui kaugelt. Tarvas püsis siiski mängus ning veerandaeg lõppes Rocki juhtimisel 21: 20.

Reval Cupi must hobune on põrkemasin Andrei Krautšanka
Noole kihlveopakkumine: Tallinnas võistlev Aleksei Drozdov tuleb Euroopa meistriks.
Hoolimata kümnevõistluse maailmarekordimehe Roman *ebrle ja mitme Eesti parema mitmevõistleja eemalejäämisest ei karda kümnendat korda Reval Hotels Cupi korraldav olümpiavõitja Erki Nool, et võistluse tase jääb nõrgaks.
"Kolm-neli meest peaksid koguma üle 6000 punkti," ütles Nool. "Kui läheks panuste tegemiseks, peaksin Drozdovi kindlaks soosikuks nii Reval Cupil kui ka EM-il Birminghamis. Usun, et siinsest esikolmikust kaks peaksid ka EM-il poodiumile jõudma."
Nool pidas 6000 punkti võimalikeks alistajateks veel sakslast Stefan Drewsi (rekord 6029), jänkit Ryan Harlanit (6102) ja 21-aastast juunioride kümnevõistluse maailmameistrit valgevenelast Andrei Krautšankat (5929).

Haigused alistanud Egle Uljas avas hooaja Eesti rekordiga
Egle Uljas läbis Tallinnas 1000 m ajaga 2.44, 51 ja pürgib
Mullu haigustega võidelnud Uljas andis juba sisehooaja esimesel etteastel Tallinnas Audentese hallis hästi sujunud treeningutest märku. Ta läbis harva kavas oleva 1000 m distantsi Eesti kõigi aegade parima tulemusega.
Tema aeg 2.44, 51 ületab nii Maile Mangussonile kuulunud sisetippmargi 2.47, 48 kui ka Sirje Eichelmanni püstitatud absoluutse tippaja 2.45, 3.
"Jäin jooksuga väga rahule," ütles 22-aastane Uljas. "Sügisest saadik olen korralikult harjutanud. Tahaksin sisehooajal hästi joosta, et saada palju häid emotsioone."
Kuigi endise Läti 800 m tippmehe Viktors Lacise juhendamisel harjutav Uljas ei tee sisevõistlusteks eriettevalmistust, võtab ta 800 m jooksus sihikule sise-EM-i normi 2.04, 0.

Kati Tolmoff: kõik on õnnemäng
Pekingisse pääsemiseks tuleb neiul järgmise pooleteise aasta jooksul puhkuseta võistelda.
Täna algavatel Eesti meistrivõistlustel teeb ilmselt puhta töö blond neiu, kes on valitsenud Eestimaa sulgpalli viimased seitse aastat. 23-aastane Kati Tolmoff küll ise oma ülemvõimuga uhkustama ei kipu, öeldes tagasihoidlikult, et ei kavatse mingil juhul mänge Eestis lõdvalt võtta. Samas ei saa salata, et piiga ise ei mäletagi, kui mitu meistritiitlit ta on võitnud.
Kati isa, Mati Tolmoff seevastu teab täpselt - tema tütar on Eesti sulgpallimeistriks kroonitud üheksal korral.
"Isa on mu suurim fänn," ütleb Kati naeratusega, millest paistab palju soojust. "Ta märgib kõik võidud üles, teab täpselt, kuidas ma kellegagi kuskil olen mänginud."

Kalev ihkab turvalisema ringraja ehitada Tabasallu
Uue ringraja ehitamine Tabasallu näib toetuvat realistlikumale alusele. Lootus jääb.
Esmalt tuleb teade Kalevi suursõidu ärajäämisest, seejärel tõstatub küsimus uue motoringraja vajadusest. Missugune PR-firma on asjad osavalt enne valimisi liikvele lükanud?
"Vormel-1 MM-etapi korraldamisest Tallinnas me seekord ei räägi," võttis Kalevi moto- ja turismiklubi direktor Toomas Ristlaan hoogu maha. "Meil on vaga soov etapi viisi välja ehitada Tabasalu vana kardiraja baasil noorte vajadusi rahuldav õppe- ja koolituskeskus. 2008. aasta Kalevi suursõit võiks toimuda Tabasalus."
Eesti nimekamaid ringrajasõitjaid Hanno Velt on Tabasalus olukorda vaatamas käinud ja uue ringraja skeeme näinud. "1,8 -kilomeetrisel rajal ei saa superbike'id viienda ja kuuenda käiguga sõita. Ent seda pole vajagi. Vaja on koolitusrada noortele, et ringrajasõit madalseisust välja tõsta," rõhutas Velt.

Kalev/Cramo must päev: jälle kaotus Leedus, Burlacu lõi vastast
Kalev/Cramo alistus Balti liiga teises
Kalevi allajäämist võimendab põhiviisiklase Catalin Burlacu eemaldamine väljakult juba kuuendal mänguminutil vastase löömise tõttu.
Kedainiais kohtumist näinud korvpalliliidu esindaja Gerd Kiili sõnul virutas Burlacu kaitsesse joostes leedulasele keset platsi küünarnukiga näkku.
"Üks kohtunik vilistas Catalinile kohe sihiliku vea," lausus Kiili. "Teine kohtunik aga nägi olukorda ilmselt veel täpsemalt ja ta otsustas pärast komissariga nõu pidamist eemaldada kalevlase mängu lõpuni."
Kalev/Cramo peatreeneri Veselin Matici sõnul tegi 210 cm pikkuse rumeenlase eemaldamine meeskonna olukorra raskeks. "Väga paha lugu," lausus serblasest juhendaja. "Meil seisab juba teisipäeval kodus ees kaalukas mäng Panevežysega. Tõenäoliselt karistatakse Catalini mängukeeluga."

Eestit esindab Helsingis Gerli Padar (Täiendatud kl 01.05) 
Viimases voorus oli 118 945 hääletajat
Eurovisiooni poolfinaali Helsingisse sõidab Eestit sel aastal esindama Gerli Padar looga "Partners in crime".
Teisele kohale platseerusid televaatajate häälte põhjal Kristjan Kasearu ja Hele Kõre looga "Romeo ja Julia".
Kõigepealt valiti välja kolm lugu, mis pääsesid finaali. 55 324 hääletajat valisid esikolmikusse Laura "Sunflowersi", Kristjan Kasearu ja Hele Kõre "Romeo ja Julia" ning Gerli Padari loo "Partners in crime".
Kolme hulgast parimaks valis 118 945 hääletajat siiski Gerli Padari.
Žürii valis hinnanh ühtis seekord televaatajatega ning esikoha vääriliseks peeti samuti Gerli Padarit, teiseks valiti Vanilla Ninja ning kolmandaks Laura.
Televaatajate hääled jagunesid alljärgnevalt:

Päevaleht Online'i lugejad ennustavad võitu Gerli Padarile
Lugejaküsitlusest selgub, et kõige enam ennustatakse tänase Eurovisiooni eelvooru võitu Gerli Padarile lauluga "Partners in crime".
Järgmisele kohale asetasid Päevaleht Online'i lugejad Vanilla Ninja loo "Birds of Peace". Kolmandaks hääletati Laura ja lugu "Sunflowers".
Suure vahega järgnesid esikolmikule ülejäänud laulud. Kui näiteks Padari kasuks andis hääle 28%, siis neljanda koha pälvinud Kristjan Kasearu & Paradise Crew "So much to say" sai 9% häältest.
Järgnesid Hele Kõre ja Kristjan Kasearu "Romeo ja Julia" 7%, Ines "I don't mind" 6%, Soul Militia 5%, Deva Deva Dance "Supreme Nature", Linda "1 Year from Now" ning Koit Toome "Veidi veel" - kõigil 4% häältest.
Eestit sel aastal Helsingis Eurovisioonil esindav laul selgub täna hilisõhtul.

Kreeka nunnakloostrisse.  Ei, mitte nunnaks
Age Ploom on elanud kahe viimase aasta peale kokku kolm kuud Kreekas Agios Georgiose nunnakloostris. Tal ei ole plaaniski nunnaks hakata, ometi tõmbab miski teda sinna ikka ja jälle tagasi.
Kõik algas kaks aastat tagasi, kui ma suvel Kreekas tööl olles otsustasin, et sooritan seal metodisti seminari kogudusepraktika. Tollal veel ristimata, ei olnud mul ka oma kodukogudust, seega oli viimane aeg see leida. Olin parajasti Ateenas ning seadsingi sammud peakirikusse preestrit jahtima. Teadsin, et pean valima võimalikult lühikese habemega mustakuuekandja, sest siis on lootust, et ta oskab inglise keelt ja on võib-olla nõus mind aitama.
Kohale jõudes asusingi positsioonile ning peagi saabusid kirikusse mungad. Senini imestan, mille järgi ma isa Jervasiose välja valisin, aga minu õnneks oskas ta inglise keelt ning teatas, et tema kodukloostri lähistel asub nunnaklooster, mille õed on pärit 15 riigist ning räägivad nii kreeka, inglise kui ka vene keelt. Me vahetasime telefoninumbreid ja ma lubasin pakkumise üle järele mõelda.

Aardman ja DreamWorks lõpetasid koostöö
Wallace'i ja Gromiti nukufilmide autor Aardman Animations Ltd ja Hollywoodi mega-
stuudio DreamWorks Animation SKG lõpetasid ennetähtaegselt lepingu, sest kaks viimast filmi jäid kahjumisse.
Brittide ja ameeriklaste 1999. aastal viie filmi peale sõlmitud lepinguga valmisid "Kanade mäss", "Wallace & Gromit: libaküüliku needus" ja viimasena "Vesi peale". Neljas, töös olev animatsioon "Crood Awakening" jääb DreamWorksile, aga firma teatas, et kavatseb edaspidi keskenduda arvutianimatsioonile.
Aardmani esindaja Arthur Sheriff kinnitas siiski, et Wallace'i ja Gromiti seiklused ei ole lõppenud - kolm Oscarit võitnud plastiliinist nukkude looja Nick Parki laual on pooleli uus stsenaarium.

Venemaal esimene odavlennufirma
Esmaspäeval tegi esimese lennu Moskvast Sotšisse Sky Express, mis pakub pileteid mitu korda odavamalt kui teised lennufirmad.
Sky Expressi piletihinnad algavad 500 rublast (225 krooni), samas kui Aeroflot küsib madalhooajal Moskva-Sotši edasi-tagasipileti eest umbes 6000 rubla (2700 krooni).
Odavlennufirma asutas Venemaa suuruselt kolmanda lennufirma KrasAir juht Boriss Abramovitš, kes tahab võita turgu rongiliikluselt. Praegu kasutab Sky Expressi andmeil siselende vaid viis protsenti venelasi, sest nad peavad lendamist liiga kalliks.
Esimese nädalaga müüs Sky Express ligi 3000 piletit, esimese poolaastaga kavatsetakse vedada 600 000 ja järgmisel aastal juba 3,5 miljonit reisijat. Veebruaris hakkab Sky Express lendama ka Murmanskisse ja Doni-äärsesse Rostovisse, aprilliks peaks lisanduma ka Samara, Kaliningradi ja Tjumeni liin.

Iisraeli spaa pakub maomassaaži
300 seekli (umbes 850 krooni) eest saavad Põhja-Iisraelis asuva Ada Baraki tervise- ja ilukeskuse kliendid ronida vanni koos madudega.
Kuus mürgita, ent elava loomuga madu libisevad üle kliendi valutavate lihaste ja kangete liigeste, neid nõnda masseerides. Kliendid on kiitnud, et kuigi maod tunduvad esialgu hirmsad, on füüsiline kontakt rahustav ja madude raviomadused head.

Uus köögis
Kloostriõlu Saku Abbey
Saku Abbey toob tänapäeva õllenautijani iidsed abbey-tüüpi õlle traditsioonid keskaegsest Belgiast, trapistide ordu pruulikodadest, lubab Saku õlletehas.
Abbey-tüüpi õlut pruulitakse trapistide mungakloostrite juures tegutsenud pruulikodade pinnakäärituse meetodil. Et tagada õlle ehtsus ning munkade otsene osalus pruulimisprotsessis, on trappist-õlle nimetuse kasutamise õigused antud ainult seitsmele kloostrile Belgias ja Hollandis.
Saku uudse premium-õlle alkoholisisaldus on 5,3 mahuprotsenti, soovitav serveerimistemperatuur on 10-12 kraadi. Saku Abbey on müügil pooleliitrises pudelis. Õlu maksab kümme krooni + pant.

Beer Colors Place - pealinna hõng vaimulinnas
Ikka ju juhtub, et kohti reanimeeritakse: füüsiline paik jääb, aga sisu saab uus - nii kvali- kui ka kvantitatiivselt. Tartus oli aastaid Zum-Zum, aga enam ei ole. Nüüd on sealsamas õllesohvabaar Beer Colors Place. Köögi Komando astus läbi.
Nagu nimi sõnab: see on paik, kus on põhirõhk õllel. Žanrimääratlus täpsustab: mitte "õllekas", vaid koht, kus pakutakse ohtrasti õllekokteile.
BCP on vaieldamatult sisekujunduselt Tartu kuumim paik. Kui aastaid tagasi avati Wilde, siis oli see koht, kus väiksesse puust linna sattunud padupealinlased tundsid end koduselt ning võtsid ette õlleklaasi ja Cottage Pie.
Nii on ka BCP-ga, kuhu võib julgesti astuda otse Stereost. Tagaseinas virvendavad värvilised elektroonilised viburid, toonid on pastelsed, valgus ja värvid hajutatud, seintel hiilgavad plafoonid "Place". Sulnilt linlik, ent mitte steriilne. Tuleb tunnistada, et see ei ole tulemus, mida oleks kerge saavutada.

Pane kõrva taha - Nädala plaat
Klaxons
"Myths of the Near Future"
Suurbritannias bändimees olla on osalt väga raske saatus. Nende saarte muusikale on pandud siiani väga suured ootused, eelkõige kui millelegi uuele ja huvitavale, kvaliteedist rääkimata. Need, kes suudavad mingi uuenduse läbi viia, löövad ka ise läbi. See ei tähenda tingimata vastuvoolu ujumist, kuigi õigete võtetega on ka see suure hiti valemiks, vaid pigem julgust asju suuremate sammudega edasi viia. Nagu Klaxons. Nende debüüt on vabalt üks selle aasta oodatumaid (kui tihti seda fraasi kahjuks kasutatakse), sest kõik, mis siiani on Briti muusikalaval tasapisi mulisema hakanud, pani keema Klaxons.

Džässikevad algab juba järgmisel neljapäeval
Juba järgmisel nädalal algab järjekordne Jazzkaare üritus, seekord kümnest seinast seina varieeruvast kontserdist koosnev ja maini kestev Kevadjazz 2007. Kava tutvustab Tiiu Laks.
Džässikevad saabub varem, kui kalender näitab. Juba neljapäeval toimub esimene Kevadjazzi kontsert, mille annab tunnustatud norra improlaulja Gine Gaustad Anderssen koos saksa saksofonisti Daniel Erdmanni ja eesti kitarristi Jaak Sooäärega. Gine on muu hulgas laulnud ka rokkbändis Clockwork ja kuulub siiamaani mitmete gruppide (nt Silent Sound ja Blue Art) koosseisu. Eesti kontserdil on Gine ja eespool nimetatud meestest koosnev Dessert Time lubanud esitada uusi põnevaid lugusid.
Džässi teine pale
Eelkõige keskendutakse programmis kevadiselt värskendavatele mõjutustele. Näiteks on Eesti ühe tegusaima džässmuusiku, trummar Tanel Rubeni bänd Willane Bluus kutsunud esilauljaks bluusilembese rokimehe Tanel Padari ning koos töödeldakse tuntumad džässi- ja bossanoovalood rokkmuusika põhimõtete järgi ümber.

Hollywoodi tähed lammutavad Inglise teatrit
Tuntud inglise näitekirjanik Alan Ayckbourn süüdistas ajalehe Times vahendusel Hollywoodi tähti Inglise teatritraditsiooni lammutamises.
Ayckbourn, kelle vaimukaid näitemänge on ka Eesti teatrites korduvalt lavastatud, väitis, et Hollywoodi tähed, kes peavad prestiižseks esineda Londoni lavalaudadel, on teatris küündimatud. "Mõned neist ei ole kuuldavad kaugemal kui kolmas rida," oli söör Alan kriitiline.
Suurim kahju, mis Londoni West Endile Hollywoodi kuulsustest sünnib, on aga traditsioonide katkemine. Hollywoodi staarid toovad teatrisaali oma fänniklubi ja seetõttu jäävad uste taha inimesed, kel on tõsine teatrihuvi. Samuti takistavad Hollywoodi tähed noorte ja andekate inglise näitlejate arengut, saades endale peaosi.

Bondi-tüdruk Eva Green ei võtnud end paljaks
Sel nädalal ajalehes Guardian avaldatud intervjuus tunnistas viimases James Bondi filmis mänginud Eva Green, et filmitegijad nõudsid temalt kaamera ees lahtiriietumist, millest tema keeldus.
Filmi oli mõeldud dušistseen, kus Eva Greeni mängitud Vesper Lynd oleks vastavalt olukorrale piibli-Eeva ülikonnas. Näitlejanna vastuseisu tõttu jäi see stseen sel viisil filmimata. "Meil oli kõva võitlus selle pärast. Tavaliselt läksin ma Danieli (Bondi osa-
täitja Daniel Craig) juurde ja palusin, et ta mind toetaks," ütles näitlejanna.
Asja teeb põnevaks see, et Eva Greeni läbimurderoll suurde filmi oli töö Bernardo Bertolucci "Unistajates", kus Greenil tuli ilmuda kaadrisse paljana ja kus olid ka avameelsed seksistseenid. Aastal 2003 vändatud ajastufilmis "Unistajad" mängis Green noort neiut Isabelle'i, kes teeb aastal 1968 toimunud noorterahutuste ajal koos venna ja ühe ameerika üliõpilasega läbi pisikese seksrevolutsiooni.

Kas Marsil on elu?  Jah, seal elame meie
Väljapanekuga "Kas Marsil on elu?" Vaal-galeriis tõendab Valeri Vinogradov, et Marsil on samasugune elu nagu planeedil Maa, järeldab Riin Kübarsepp.
Vinogradov lõpetas 1986. aastal ERKI maalieriala ja oli üks neist, kes esines 1987. aasta skandaalsel noortenäitusel, mis tõi kaasa uusekspressionismi laine Eesti kunstis. Vinogradov on jäänud ekspressionistiks tänaseni, kuid teises kontekstis - omamoodi lingvistiliseks ekspressionistiks kontseptuaalsel tasandil. Mitte-eestlasena on ta Eestimaal elades jäänud ka paljude kunsti-
kriitikute silmis omadele võõraks ja võõrastele omaks. Keelekontekstile vaatamata kasutab ta maalide ning kollaažide tsitaatides väga tervameelseid väljendeid, mida isegi "tõelised" eesti kunstnikud ei suuda välja kanda. Räägitakse, et kunstis pole olemas keelt, ja see on tõsi. Vinogradov viib Eesti kunstis läbi varjatud integratsioonipoliitikat oma (kunsti) keeles, mis on väga teravmeelne.

Üks võimalus 164 miljonist
Kui trükkida Google'isse rahvusvaheline armastuse tähistus "love", saame otsingule 972 miljonit vastet. Armastuse väljendus "love songi" näol saab 164 miljonit vastet. Wikipedia ütleb: "Armastuslaulud on laulud armastusest, alaliik laule, mis kõnelevad lähedusest."
Londonis New Ambassadors Theatre'is mängitakse veebruari keskpaigani Ameerika näitekirjaniku John Kolvenbachi tuliuut (maailma esietendus mullu kevadel Chicagos) John Crowley lavastatud näitemängu "Armastuslaul", mida magusakõlalisest pealkirjast hoolimata soovitaks vaadata kõigil, kes enne 17. veebruari endise impeeriumi pealinna satuvad. Piletid matineele maksavad kõigest 10-15 naela ja teater ise on Leicester Square'ilt väikese kiviga visata. Ja ei ole midagi paremat, kui kell kolm päeval kõndimisest väsinud jalgadele kultuursel moel puhkust pakkuda. Uus jõupuhang on garaneeritud.
Kõigepealt tuleb rääkida näitlejatest, keda on ainult neli. Need on Neve Campbell, Kristen Johnston, Michael McKean ja Cillian Murphy. Koosseis on muljetavaldav, samas tekitab aga kergeid kõhklusi asjaolu, et laval on neli peaasjalikult filmidest tuttavat näitlejat. Kuidas nad küll pisikese lavaga hakkama saavad? Kahtlused kaovad aga niipea, kui teleseriaalist "Kolmas kivi päikesest" tuttav Kristen Johnston Joani ja "Smallville'is" mänginud Michael McKean Harry rollis "jupide" elutoas energilist sõnavahetust pidama hakkavad. Joan on enam-vähem põhjuseta lahti lasknud praktikandi ja kui vestlus jõuab sinnani, et juhul kui tegemist oli kodutu, alatoidetud ja raseda neiuga, on Joan võib-olla korda saatnud mõrva, on vaatajatele täiesti selge, et tegemist on komöödiaga.

Naisteõhtu Vanemuises
"Beautiful Bodies" on omal moel väga stiilipuhas lavastus, kiidab Liina Valdre. Vanemuise uuslavastust peaks vaatama minema samas tujus, milles naised haaravad poeriiulilt viimase Cosmopolitani numbri või istuvad teleri ette "Seksi ja linna" vaatama, sest just selles võtmes on Jüri Lumiste selle lavastanud.
Suhteliselt lihtsalt tekivad paralleelid Lumiste eelmise lavastusega "Sekstett à la carte", mis liikus kriitikute arvamusel pigem köögifilosoofia populistlikul kui eksistentsiaalsel tasandil. Sedapuhku filosofeeriti vaid kodusemas ja boheemlikumas õhkkonnas.
Lavakujundus on soe, hubane ning värviküllane. Lavale on suudetud luua keskkond (kunstnik Kristiina Münd), mis mõjub kutsuvalt: täis patju, millest tahaks pesa luua ja siis sinna kerra tõmmata. Üldise lavapildiga haakuvad ka tegelaste kostüümid, milles on julgust ning mängulisust ja mis sobivad orgaaniliselt kokku tegelaste iseloomuga, aidates seda veelgi selgemalt välja tuua.
Viimasel ajal tehtud rollidega võrreldes oli kõige huvitavam vaadata just Piret Simsoni osatäitmist. Vastandina tema viimatistele tugevatele ja bravuurikatele lavanaistele on sedapuhku tegemist tegelaskujuga, kelle põhiolemuseks soe sõbralikkus ja armas abitus.

JUSKE PILDIVEERG: Maal, mis muutis kunstiajalugu
On kunstivoole, mis tekivad samaaegselt nagu iseenesest eri maades, kuid on neid, mille puhul võime rääkida voolu avastajast. Üks selline kunstivool on kubism, mis võlgneb oma sünni Pablo Picasso geeniusele. Teetähiseks on siin tema 1907. aastal maalitud "Avignoni neiud", mis on üks tähtsamaid moodsa kunsti ikoone. Muidugi on sellel plahvatuslikult mõjunud maalil oma eellugu. Kubism lähtus paljuski Cézanne'ist, kes arvas, et loodusvorme saab taandada lihtsatele geomeetrilistele kujunditele. Oma elu lõpul jõudis ta abstraktsionismi piirile.
Alternatiive akadeemilisele realismile hakati otsima arhailistest kunstivormidest. Väidetavalt oli see Matisse, kes näitas Picassole Aafrika neegriskulptuure. Juba 1906. aastal, nn roosa perioodi kulminatsioonil rääkis Picasso kavatsusest maalida haaremit. Seda kinnitavad ka esimesed kavandid, kus on näha igavlevaid odaliske koos paksu eunuhhiga. Seejärel idee muutus - haaremist sai bordell. Picasso olevat naljatades rääkinud, et maalib avalikku maja Avignoni tänaval Barcelonas. Siit ka maali pealkiri, mille pani André Salmon, sest Picasso tavaliselt maale ei pealkirjastanud. Nüüd näeme eskiisil seitset figuuri - viit alasti naist ja kahte meest (madrust lilledega ja koljut hoidvat üliõpilast). Esiplaanil on laud, millel on natüürmort arbuusilõikudega. Lõplik variant on aga figuuride deformatsioonilt täiesti radikaalne. Kunstnik on jätnud ainult kaks profiilset ja kolm vaataja poole pööratud aktifiguuri, mis on tasapinnalised ja sulavad fooniga kokku. Loobutud on valguse-varjuga modelleerimisest, valdavad on lokaalvärvid, kus võib näha jäänuseid roosast perioodist. Tõenäoliselt huvitus Picasso just eskiiside ja lõppvariandi vahepeal tõsiselt arhailisest kunstist. Vasakpoolne profiilne figuur meenutab Egiptuse ja Assüüria reljeefe, keskmised romaani freskosid Kataloonia kirikutes ja vanu Ibeeria skulptuure. Parempoolsed figuurid on aga ilmselt inspireeritud neegriskulptuuridest. On veel üks nende figuuride deformatsiooni allikas: nimelt käis Picasso tihti botaanikaaias palme joonistamas ning palmilehtede motiivid on figuuride käsitluses ka tuntavad.

Jan Uuspõld hakkab Tartusse jõudma
Jan Uuspõld hakkas Tartusse minema pärast üht varakevadist jalutuskäiku Tallinna vanalinnas koos Rain Tolgiga. Lühifilmist aasta oodatuimaks teekonnalooks kasvanud linateosest rääkis tegijate Rain Tolgi, Andres Maimiku ja Jan Uuspõlluga Tiiu Laks.
Eelmisel kevadel tuli Janil ja Rainil juhuslikult jutuks Tartu ning Jan käis esialgu nalja pärast välja idee teha teekonnafilm, kuidas üks inimene läheb Tallinnast Tartu. "Ja just parasjagu oli lugu varnast võtta, sest mind oli teatrist välja visatud," selgitab Uuspõld. "Meie asendasime teatri linnaga - inimene vallandati Tallinna linnast ning sellest sai film põhjenduse, miks tegelane läheb maanteele hääletama."
Järgmisel päeval oli Eesti filmi sihtasutuse lühifilmi projektikonkursi tähtaeg ning tulevase suurfilmi esialgne sünopsis kirjutati kokku ühe ööga. "Siis me mõtlesime: mis me sellest lühifilmist ikka teeme, teeme ikka sellise filmi, mida inimesed ka kinno vaatama tulevad," meenutab Maimik, kuidas film aina kasvas ja tegijate pähe tuli igasuguseid mõtteid, millest oli kahju loobuda.

Rõõmus ümmargune koolimaja Rakveres
Rakvere eragümnaasiumi kollane algklassidemaja on lahe, sest see on rõõmus ja ümmargune. Pealegi peaaegu öko. Selles majas ei tunne keegi end nurka surutuna. Koolimajas käis ringiratast Eda Post.
Tööstuse tänaval Rakvere eragümnaasiumi ees seistes jääb pisem algklasside maja vanemate klassidemaja varju. Et uuele majale pilku heita, peab sellele lähenema ristuva Roosi tänava poolt.
Põhiplaanilt meenutab algklassidemaja lapse joonistatud lille: üks suurem sõõr (siseõu) õiepõhjaks ja selle ümber viis sõõri (klassiruumid) kroonlehtedeks. 1930. aastal vana koolimaja taha istutatud saarvaher on nüüd uue koolimaja siseõues mõtteliseks tugisambaks. Puu ümber ehitatud majas jätkub puidu ja maapinna kooskõla. Maja kannavad puitpostid ja liimpuittalad, selle välisvooder on laudadest ning siseviimistluses on kasutatud vineeri. Koolimaja seinad on aga tehtud savist ning katus kaetud mullaga, kuhu istutati kukeharjad (erinevalt murust ei pea kukeharju pügama).

E-Kunstisalong tähistab juubelit
Tartu kaubamajas avati näitus, tähistamaks E-Kunstisalongi kümne aasta täitumist.
E-Kunstisalong alustas tegevust 1997. aasta jaanuaris Tartus, palmiaiaga E-Kaubamajas, ja on kümne aasta jooksul jäänud ainsaks Eesti galeriiks, mis tegutseb just kaubanduskeskuses. Nüüd on E-Kunstisalong kolinud rahvale veelgi lähemale - üle aasta on Tartu galerii avatud Tartu kesklinna uues kaubamajas ning alates 2004. aastast tegutseb galerii Tallinna filiaal edukalt ka Rocca al Mare kaubanduskeskuse teisel korrusel.
E-Kunstisalong on aastate jooksul olnud ainus väljaspool pealinna tegutsev galerii, mis on korrapäraselt korraldanud kunstioksjoneid (sh heategevusoksjoneid), ja lisaks Tallinnale ka Tartus ja Pärnus.

Kanadalane jäädvustas ilmekaid bussipeatusi
Praegu Kasahstanis elav Kanada fotograaf Christopher Herwig alustas 2002. aastal rattaretke läbi Balti riikide Peterburi, millele järgnes pikem reisimine Kesk-Aasias. Nelja aasta vältel tegi ta endistes Nõukogude Liidu riikides hulgaliselt pilte, sealhulgas tekkis terve kollektsioon erakordsetest bussipeatustest.
Fotograafi hämmastas, et paneelmajade poolest tuntud Venemaa arhitektuur suutis masstoodangust tulevate universaalsete bussipeatuste asemel pakkuda omapära, ilu ja tõsist kunstilist pühendumust.
Bussipeatused peegeldavad tavaliselt piirkonna eripära ja väärtusi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on need n-ö tarbekunstiteosed hakanud kaotama hiilgust, kuigi kohtab ka külasid, kus bussipeatusi korrapäraselt üle värvitakse.

Uganda kõrrerooste ohustab Aasia nisu
Ajakiri Nature kirjutas, et kõrrerooste (Puccinia graminis) tüvi, mis suudab hävitada suure osa maailma leivaviljast, on levinud üle Punase mere Jeemenisse ja võib lähiaastatel jõuda tuulega Lõuna- ja Kesk-Aasiasse.
Avastamise koha ja aja järgi nime saanud seenhaiguse Ug99 (Uganda 1999) teeb eriti ohtlikuks see, et enamikul nisusortidel pole tema vastu resistentsust ja saamata jääb vähemalt 40% saagist.
Valdavad tuuled kannavad seeneeoseid edasi itta, kus haiguse teele jäävad miljonite elanikega Pakistan ja India. Rahvusvahelise maisi ja nisu parandamise keskuse koordinaator Rick Ward kommenteeris, et kõrrerooste oleks justkui jõudnud kiirteele, Lõuna-Aasia on ohus juba hiljemalt nelja aasta pärast.

Kas keegi teab, kui vana on "Tuljak"? 
Eesti rahvatantsu suurkuju Anna Raudkatsi sünnist Tartumaal möödub 23. veebruaril 121 aastat ja täna lõpeb Raudkatsi-aasta. Uskumatu küll, kuid keegi ei oska öelda, kui vana on Raudkatsi looming - eesti rahvatantsu tantsude tants "Tuljak". Kirjutab Anneli Ammas.
"Tuljak" võib olla 90-aastane, aga võib olla ka viis kuni kümme aastat noorem. Imelikul kombel pole Raudkats oma paljudes eesti rahvatantsude ja laulumängude raamatutes kunagi kirjutanud, millal ta "Tuljaku" soveldas - selle sõnaga nimetas ta ise folkloorsetest tantsudest arendatud tantsude loomist. Vähe sellest: Raudkats elas pika elu, lahkudes 79-aastaselt, ja mitte keegi ei küsinud, mis aastal ta "Tuljaku" lõi.
"Tuljakut" on tantsitud kõigil tantsupidudel alates esimestest Eesti mängudest 1934. aastal, mil tants läks kordamisele. Raudkatsi "Tuljakut" võrreldakse koorimuusikas Gustav Ernesaksa lauluga "Mu isamaa on minu arm".
"Tuljaku" võlu saladus

Eduard Wiiralt - loomasõber, maadleja, arvepidaja, unenägija
Kui me kunstist ka muud ei tea, siis Wiiralti "Põrgu" peaks ikka silme ette tulema. 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus sündinud ja 8. jaanuaril 1954 Pariisis surnud eesti kunstnik number üks oli aga ka veel palju muud. Kirjutab Eda Post.
eisipäeva õhtul pidas Tallinna galerii Haus esmakordselt Eestis ainult ühele kunstnikule pühendatud oksjoni "Eduard Wiiralti fenomen". Kahest tosinast tööst jäi müümata vaid kaks ja kuigi hinnarekordid jäid seekord puutumata, on paljude teoste alg- ja lõpphinna vahe siiski muljet-
avaldav. Näiteks graafilise lehe "Tiiger kassiga" hind tõusis 85 000 kroonilt 112 000 kroonini, "Virve" 53 000-lt 90 000-ni, "Lamav akt kanepiriidel" 29 000-lt 73 000-ni, "Madonna" 43 000 kroonilt 71 000-ni. (Rekordeid hoiab "Põrgu" - müüdud 232 000, 210 000 ja 205 000 krooni eest.)
"Wiiralt vääribki seda, et ta teoste hinnad on kõrged," kommenteerib kunstimuuseumi peaspetsialist Mai Levin, kes on parimaid Wiiralti tundjaid maailmas ja muuhulgas ka 1998. a ilmunud monograafia autor. "Näiteks "Põrgu" on väga eriline teos ja mitte ainult Wiiralti loomingus, vaid üldse Eesti kunstis, kus sürrealismi mõju on olnud üsna pealispindne. Selle kõrvale võib paigutada ka "Kabaree" ja "Jutlustaja"."

Tina Pehme: igapäevane filmimaailm on glamuurist kaugel
Eile Kanadas ja Ühendriikides esilinastunud armastusdraama "Partition" ("Eraldatus"), mille on tootnud eesti päritolu filmiprodutsent Tina Pehme, toob vaatajate ette eri maailmadest pärit armastajate loo. Produtsendi maailma järele päris Riho Laurisaar.
Kanadas eesti-norra segaperekonnas sündinud Pehme usub, et tuleviku filmikunstis jääb endist viisi valitsema angloameerika maailm, kuid sinna kõrvale tekib üha rohkem inimesi, kes huvituvad väljaspool Hollywoodi tehtud filmidest.

Kerti Alevi maalid valmivad arvutis
Tallinna Aatriumi galeriis on 13. veebruarini avatud 25-aastase Kerti Alevi näitus "Digi-värk". Arvutis maalimine on sama töömahukas kui pintsliga maalimine, kinnitab Alev. Näitusel käis ja kunstnikku pinnis Kaarel Kressa.
Alev ütleb, et esimest näitust ajendas teda kokku panema soov üks eluetapp kokku võtta. Galeriis eksponeeritud 11 tööd on valminud viimase nelja aasta jooksul. Teist samapalju jäi kunstniku sahtlipõhja, õigemini kõvakettale, sest Alevi maalid on valminud üksnes arvuti abil. "Tavalisel inimesel on sellise kunsti suhtes eelarvamus, mõeldakse, et mis see ära ei ole, vajutad nuppu ja programm teeb pildi valmis."
Nii need asjad siiski ei käi. Alevi hinnangul on digimaalide tegemine sama töömahukas kui traditsiooniliste piltide maalimine. Vahe on aga selles, et pintsel ja lõuend on digitaalsed ning ebaõnnestumised on võimalik jälgi jätmata kustutada. Põhiliseks töövahendiks on fototöötlejatele tuttav programm Photoshop. Viimasel ajal on kunstnik taieste loomisel loobunud kohmakavõitu hiirest ning kasutab selleks arvutiga ühendatud digitaalset lauda ja pliiatsit.

Oleks!  Sõna, mis kustutab mänguri peas kõik muu
Kasiinod. Vilkuvad tuled ja suured lubadused. Õnnelike nägudega võitjad reklaamprospektidel. Purustatud inimsaatused. Kaotatud elud. Olematusse kaasa võetud perekonnad. Mõista? Hukka mõista? Mida teha? Miks laekub hasartmängumaksust igal aastal järjest suurem summa? Miks on Eestis mitusada inimest, kes on ennast ise mängukeelu alla pannud? Ja nii edasi. Kümneid küsimusi. Ebalevad või puuduvad, kindlasti vaid oletatavad vastused. Andres Keil võttis 2000 krooni ja läks vastuseid otsima.
Mis neetud asi see on, mis mänguautomaadi taga inimesega juhtub? Kuidas see mehhanism toimib? Mida kiire raha, hõlptulu lubamine - sest mu lihtsa maapoisiloogika järgi veab just nimelt see inimese mängusaali - psüühikaga teeb? Kuidas saab minna nii, nagu kirjutas mulle selle loo ettevalmistamise ajal ühe mänguri kaasa: "Väljapääsu ma ei näe ega usu, et miski muu kui surm selle kire temas kustutab.
Mängusõltuvus on väga hästi varjatav haigus. Kui mees on alkohoolik, siis seda on iga ilmaga näha. Ja kui ta juba pikemat aega iga päev vindisena koju tuleb või seltskonnas lakkamatult kätt pitsi järele sirutab, siis jõuab arusaamine pahest üsna kiiresti kohale."

Eestimaa: algab loodusfotode konkurss
Looduse Omnibuss ja Nordea Pank korraldavad ka sellel aastal võistluse Looduse Aasta Foto 2007.
Konkursile on osalema oodatud täiskasvanud, noored ja lapsed loodusfotodega, millel on jäädvustatud Eestimaa looduse mitmekesisust ja põhjamaist ilu. Iga osaleja võib võistlusele esitada kuni 12 fotot.
Võistlustööde esitamise tähtaeg on 19. märts 2007. Võitjad selgitab välja tunnustatud fotograafidest, kunstnikest ja loodusetundjatest koosnev rahvusvaheline žürii eesotsas Rein Maraniga.
Fotovõistluse võitjad kuulutatakse välja 15. aprillil.

EELK: kirik valis esmakordselt aasta vaimulikke
EELK vaimulike konverents valis 23. jaanuaril kaks aasta vaimulikku - Kullamaa koguduse õpetaja Ants Leedjärve ja Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haameri.
EELK toetusfondi juhi Jaan Tammsalu sõnul oli kandidaate aasta vaimuliku tiitlile viis. EELK toetusfond pakub aasta vaimulikele võimaluse külastada mõnd kaugemat pühapaika või minna näiteks palverännakule Jeruusalemma.
Umbes kuu aja jooksul valib EELK toetusfond esitatute hulgast ka aasta koguduse juhatuse esimehe.
"Mõte valida aasta vaimulikud sündis EELK toetusfondi nõukogus umbes pool aastat tagasi," ütles EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. "Toetusfond alustas tegevust 2004.aastal. Fondi rahastajaks on üks Viljandi ettevõtja, kes annetas kirikule 3kolm miljonit krooni. Oleme senini püüdnud fondist aidata väikesi maakogudusi, et neil tekiks vajalik majanduslik baas. Sellest aastast kingib toetusfond igale meie kirikus laulatatud abielupaarile perekonnapiibli," selgitas Tammsalu.

Taebla: vald kutsub noori haritlasi tagasi
Taebla vald otsustas noorte tagasimeelitamiseks koduvalda luua stipendiumi, mida saavad taotleda vallast pärit üliõpilased, kui nende bakalaureuse-, magistri- või doktoritöö käsitleb kohaliku arenguga seotud küsimusi.
Stipendiumi eesmärgiks on tuua valda tagasi tulevased pärijad, kellele kinnisvaraomanikud oma söötis valdused kasutada usaldaksid.
Taebla vald eraldab stipendiumifondi vähemalt 10 000 krooni aastas. Annetusi võivad teha ka eraisikud ja ettevõtted. Kui fondimaht on piisavalt suur, võidakse aastas määrata ka mitu stipendiumi.

Siimusti: lastekodus avatakse uus peremaja
Teisipäeval avatakse Jõgevamaal Siimustis Metsatarekese lastekodu esimene peremaja.
Kahekordses 400-ruutmeetrise pinnaga palkmajas hakkab elama kaheksa last, lisaks paiknevad majas ühisürituste ruumid. Hoones saavad elada ka puuetega lapsed.
Peremaja sai nurgakivi mullu 17. veebruaril. Samal päeval Torinos olümpiakulla võitnud Andrus Veerpalu auks pandi majale nimeks Andrus. Veerpalu osales hoone sarikapeol 13. juunil, temast sai peremaja patroon.
Lisaks riigi ja omavalitsuse investeeringutele on maja ehitamiseks annetustena kogutud 317 987 krooni, samuti saadi annetustena uue maja tarbeks inventari.
21 riiklikult finantseeritava kohaga lastekodu pole seni suutnud maakonna vajadusi katta: teistes Eesti lastekodudes viibib 55 Jõgevamaalt pärit last. Nüüd on lastekodus 26 kohta - uus peremaja vähendab ka ruumikitsikust peahoones.

Vana-Vigala: lätlased hindavad Eesti magustoite
Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool korraldab Leonardo da Vinci programmi õpirändeprojekti raames esmakordselt välispraktikat Läti noortele.
Eestisse saabunud 12 noorest kümme praktiseerivad Pärnu toitlustusettevõtetes, kaks Vana-Vigala ametikooli sööklas. Vana-Vigalas viibinud Inga Rutka ja Sintija Kokare olid Eestis üldse esimest korda ja jäid siin nähtuga väga rahule. Nad nägid neljanda kursuse kokaeksamit ja said osaleda degusteerimisel, mida nende koolis ei toimu. Eriti huvitavaks pidasid nad siinseid magustoite.

Peterburi: Jaani kogudus sai uue nõukogu
EELK Peterburi Jaani koguduse täiskogu koosolek toimus 13. jaanuaril 2007.
Koosolekul anti ülevaade 2006. aasta tegemistest ja valiti koguduse nõukogu, esimees ja revisjonikomisjon. Koguduse nõukogu esimeheks valiti Külli Sulg. Nõukogu volitas teda kõigis juriidilistes toimingutes kogudust esindama.
Peterburi Eesti-kogudust teenib praegu õpetaja Argo Olesk. Koguduse jumalateenistused toimuvad kuni Jaani kiriku valmimiseni 2008. aastal üks kord kuus Ingeri Maria koguduse ruumides Maria kiriku kõrval. Viimane jumalateenistus toimus Kristuse kirgastamispühal, 28. jaanuaril. Jumalateenistusest võttis osa 27 inimest.

Aegviidu: valmistutakse presidendi suusamatkaks
Ametist lahkunud president Arnold Rüütli algatatud suusamatk toimub märtsikuu kolmandal päeval, seekord juba neljandat korda.
Aegviidust saadetakse tuhanded suusatajad 11 kilomeetri pikkusele rajale, mis viib Nelijärve kaudu Jänedale. Aasta-aastalt aina rohkem populaarsust võitvale suusamatkale on tänavu põhjust tulla ka neil, kes ei julge teekonda suuskadel läbida. Selleaastasel matkal on uuendusena kavas ka kepikõnd ja jalgsimatk koos president Arnold Rüütliga. Jalgsimatka pikkuseks on viis kilomeetrit.

Katuselt langenud jää viis naise haiglasse
Täna pärastlõunal tabas Tallinna vanalinnas Kalevi kommipoe, endise Maiasmoka kohviku juures jalutanud perekonda katuselt langenud jääpurikas.
Kõige rohkem sai kannatada pereema, kelle kiirabi haiglasse viis, teatasid Seitsmesed uudised. Kiirabiarsti sõnul on pereemal raske peahaav ja peapõrutus.
Pereisa Viktor Frodenberg ütles, et lapse jõudsid nad viimasel hetkel eemale tõugata. Mehe hinnangul võis tegu olla 50-kilose jäälahmakaga.

Homme alustab sõitu koolibuss
Esmaspäeval alustab Viimsi valla ja Tallinna kesklinna vahel sõitmist koolibuss, mille eesmärk on muuta koolijõudmine lastele mugavamaks ja vähendada tipptunni liikluskoormust.
Koolibuss on mõeldud Tallinna kesklinna koolide õppuritele, kelle koolitee saab alguse Viimsi, Merivälja ning Pirita piirkonnast.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on pilootprojekti eesmärk katsetada ka WiFi ühenduse rakendamist ühistranspordis. "Üks koolibuss on varustatud WiFi ühendusega ja õpilastel on võimalus kasutada soovi korral sülearvutit," tõdes Mutli.
Koolibussi katseprojekti marsruudil sõidab kaks bussi väljumisega Viimsi haigla peatusest kell 6.58 ja 7.05. Koolibuss sõidab marsruudil Ravi tee-Randvere tee-Aiandi tee-Nelgi tee-Merivälja tee-Pirita tee-Narva maantee-Pronksi tänav-Raua tänav-Gonsiori tänav-Estonia puiestee-Kaarli puiestee-Toompuiestee vaid tööpäevadel.

Kergeusklikkus maksis eakale naisele kätte
Krimmi ajaleht Krõmskaja Pravda teatas, et Simferoopolis langes kergeusklikkuse ohvriks elatanud naine, kes lasi päise päeva ajal oma korterisse meditsiiniteenust pakkuva valges kitlis naise.
Vanaproua lubas abipakkujal vererõhku mõõta. Mõõtmistulemuse põhjal väitis meditsiiniõde, et perenaine vajab kohe rohtu.
Rohkem korteri perenaine ei mäletanud. Ta ärkas tugeva peavaluga, tuba oli segi paisatud ning raha ära voetud.

Moskva pommiplahvatuste korraldajad mõisteti vangi
Moskva kohus mõistis kolmele mehele eluaegse vanglakaristuse 2004. aasta veebruaris ja märtsis toimunud pommirünnakute eest linna metroos.
Rünnakutes hukkus 50 ja viga sai enam kui 300 inimest, kirjutab BBC.
Maksim Panaryin, Tambiy Khubiyev ja Murat Shavayev mõisteti süüdi terrorismiaktis. Shavayev töötas varem Venemaa justiitsministeeriumis.
President Vladimir Putin süüdistas varem metroorünnakutes Tšetšeeni separatiste. Tšetšeeni mässajate juht eitas igasugust seotust plahvatustega.

Maanteeamet kajastab Tallinna-Tartu maantee ehitust uues lehes
Maanteeamet on Tallinna-Tartu maanteega seonduvate ehitustööde ja plaanide kajastamiseks alustanud neli korda aastas ilmuva ajalehe väljaandmist.
Neli korda aastas ilmuv "Tallinn-Tartu Teeleht" kajastab maanteeameti peadirektori abi Tiina Reismanni sõnul kajastab maanteega seotud projekte ning on mõeldud eelkõige tee kasutajale, teeäärsetele elanikele ja ettevõtetele ning huvilistele.
"Infoleht annab ülevaate tegevustest, millega seda tähtsat ühendusteed arendatakse täna ja lähitulevikus," lisas Reismann. Esimene "Tallinn-Tartu Teeleht" on tänaseks juba valmis ning selle teemadeks on maantee praegune seisukord, Puurmani liiklussõlme ehitus, Tartu ümbersõidutee uuendamine ja Tartu maantee arendamise kava.
Infolehte jagatakse tasuta Tallinna-Tartu maantee äärde jäävates bensiinijaamades ja toitlustusasutustes. Lehte saab ka autoregistrikeskuse Tallinna, Tartu ja Võru büroodest ning trassi piirkonda jäävatest tehnoülevaatuse punktidest. Infolehe saavad ka Põltsamaa ajalehe "Vali Uudised" tellijad.

Saaremaal hukkus jalgrattur
Eile õhtul toimus raske liiklusõnnetus Saaremaal Kaarma vallas Kuressaare ringtee 9,2 kilomeetril.
Sõiduauto Ford Escort, mida juhtis 1934. aasatl sündinud Mihhail, sõitis tagant otsa jalgrattale.
Jalgrattaga sõitnud 1936. aastal sündinud Peeter hukkus sündmuskohal.
Õnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Võrumaal hukkus tulekahjus mees
Täna varahommikul teatati Lõuna-Eesti häirekeskusele, et Võrumaal Mõniste vallas Saru külas põleb elumaja.
Sündmuskohale sõitis välja kolm päästeautot Mõnistest ja Tsoorust ning operatiivkorrapidaja.
Päästetöötajate saabudes põles ühekorruselise palkmaja (mõõtmetega 6 x 12 m) katus lausleegiga. Sündmuskohal selgus, et põlevas majas oli kaks inimest. Üks majas olnud meestest pääses ise välja ja läks abi otsima, teise mehe surnukeha leidsid päästetöötajad kustutustööde käigus elamu köögist.
Tulekahju likvideeriti lõplikult kell 08.05. Põlengus hävis täielikult maja katus, elamu kolm tuba ja köök said suuri kuuma- ning veekahjustusi.
Tulekahju tekkepõhjus on kindlakstegemisel.

Kohtla-Järve korterite pärast käis kõva kauplemine
Kohtla-Järvel toimunud korterioksjon näitas, et kui üürnikel poleks olnud eelisostuõigust, poleks nad suutnud enampakkumisel konkureerida kinnisvarafirmade ja linnas kinnisvara kokku ostvate eraisikutega.
Oksjonile pandi üle 50 korteri Järve linnaosas. Enamik neist müüdi ilma enampakkumiseta alghinnaga, keskmiselt 400 krooni ruutmeeter, praegustele üürnikele, kirjutas Põhjarannik.
Kõigile kaheksale enampakkumisele pandud korterile oli viis kuni seitse tahtjat. Ainult kaks korterit müüdi peaaegu alghinnaga, ülejäänute pärast käis kõva kauplemine ja lõpuks müüdi korterid alghinnast märksa kallimalt.
Kaks Uuel tänaval asuvat korterit, mis pandi müüki umbes 30 000 kooni eest, osteti lõpuks 73 000 krooniga. Kolmanda samal tänaval asuva korteri alghind oli veidi üle 30 000 krooni, müüdi aga 67 000 krooni eest. Olevi tänav 16a asuv ja algselt 25 500 krooni maksnud korter leidis omaniku 58 000 krooni eest. Visa võitlus käis Sakala tänav 1-7 asuva korteri pärast, mille eest võitjal tuleb välja käia 87 000 krooni, alghind oli aga 30 500 krooni.

Polanski teeb "Pompeist" filmi
Roman Polanski alustab sel suvel Robert Harrise romaanil "Pompei" põhineva filmi võtetega.
Kolme aasta eest eesti keeleski ilmunud "Pompei" on rahvusvaheline menuraamat, mis jutustab noorest insenerist Marcus Attilus Primusest, kes satub Napoli lahe äärde Pompeisse aastal 79, kui Vesuuvi vulkaaniplahvatus linna hävitab.
130 miljoni dollarise eelarvega varustatud legendaarne lavastaja alustab võtetega Itaalias juba sel suvel, kirjutab BBC. Polanski sõnul hakkavad on filmis olulisel kohal visuaalsed efektid.
Stsenaariumi kirjutab raamatu autor ise. Harris tunnistas, et sai "Pompeid" kirjutades mõjutusi Polanski filmist "Hiinalinn" (1974) ja on väga rõõmus algava koostöö üle.
"Polanski on tõenäoliselt parim mees minu raamatut ellu tooma, nii visuaalses kui ka sisulises mõttes," ütles Harris.

Tartlased on parimad "Tuljaku" tantsijad
"Tuljaku" võistutantsimise üldvõidu sai Tartu tantsuansambel Tarbatu, mida juhib Jaanus Randma.
Laupäeval tantsis neliteist tantsurühma "Tuljaku" looja Anna Raudkatsi 120. sünniaasta puhul korraldatud Raudkatsi aasta lõpetuseks võidu "Tuljakut".
"Tarbatu "Tuljak" järgis traditsioone, oli energiline ja kavastuslikult uudne," iseloomustas žürii esimees Igor Tõnurist võitjat. Erandlikult oodati sel korral lisaks puhtale ja kaunile "Tuljaku" esitusele ka tantsu lavastamist. Harjumuslikult tantsitakse "Tuljakut" vaid ringis.
Eriti A-rühmad ehk varasema nimega ansamblid olid leidnud huvitavaid joonistes liikumisi ning lavastanud lausa pulmapeo. Tõnuristi sõnul jälgis žürii tantsu tõlgendust ja seda, et säiliks Raudkatsi "Tuljak".

Kinoliidu juht suurendaks filmikunsti osa üldhariduses
Kinoliidu juhi ja Kinobussi eesvedaja Mikk Ranna sõnul on filmikunsti olulisuse suurendamine üldhariduses peamine, mida riik peaks kinokunsti vallas tegema.
Eraldi (valik) ainena võiks kinokunst esineda keskkoolis, varem oleks filmiõpetus mõistlik integreerida teistesse ainetesse, ütles Rand ETV24-le.
Kinobuss on Ranna sõnul kaasatud üleeuroopalisse töögruppi, mis peaks aasta lõpuks tulema välja metoodikaga, mille abil õpetajad saavad omaalgatuslikult filmi õppetöös kasutada - õpetada oma aineid, kasutades töövahendina filmi.
Ranna lisas, et kinokunsti õppekavadesse toomisel võiks eeskujuks võtta Skandinaavia riigid ja Iirimaa, sest initsiatiiv igasugustes filmiõppe metoodikate arendamistes on nende riikide tegijate käes.

Estonia ja Vanemuine tähistavad ühiselt ooperi 400. sünnipäeva
Euroopa ooperipäevadega 16.-18. veebruaril tähistavad ooperižanri 400. sünnipäeva 23 Euroopa riigi ooperimajad, kokku ligi 100 teatrit Moskvast Reykjavikini ning Tallinnast-Tartust Lissabonini.
Sel moel kutsutakse kõiki inimesi ooperikunstist osa saama ning tõdema, et ooper on end pidevalt uuendav, elav ja tõeliselt euroopalik kunstivorm.
Rahvusooper Estonia peadirektor, Euroopa ooperimaju ja -festivale ühendava organisatsiooni Opera Europa juhatuse liige Paul Himma ütleb, et ooperižanri sünnipäev ühendab veebruari keskel väga märgatavalt kogu Euroopa kultuurielu. "Euroopa kultuurikeskustes pühendutakse praegu tõesti aktiivselt nii sõnas ja pildis kui muusikas ooperikunstile kui Euroopa kultuuripärandi kroonijuveelile ja euroopaliku identiteedi ühele tugisambale. Näiteks Pariisis toimub paljude põnevate etenduste kõrval esinduslik kolmepäevane konverents, millel käsitletakse ooperikunsti väärtusi, mitmekesisust ja tulevikku. Eesti on selle rikkaliku kultuuripildi lahutamatu osa, meie panust nii värskete ideede genereerimisel kui traditsioonide säilitamisel osatakse hinnata," sõnas Paul Himma.

Viljandis peetakse talvetantsupidu
Viljandis peetakse üheksandat üleriigilist talvetantsupidu, mis on korraldajate hinnangul maailmas ainulaadse traditsiooniga, mida soovitakse järgida edaspidigi.
Seekordse tantsupeo üldteema on laulumängud, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Üheksa aastaga on talvine tantsimine järjest populaarsemaks muutunud, huvi kasvab nii rahvamuusika- kui ka tantsude vastu.
Erinevalt suvisest peost ei säti talvetantsupeol keegi sammupealt paika tantsujooniseid.Tänavu on osalejaid ligi 400, külalisteks on värskelt Euroopa Liiduga ühinenud bulgaarlased.

Lõppesid "Georgi" välivõtted
Lõppesid Eesti-Soome-Vene ühisfilmi "Georg" välivõtted, linateos peaks vaatajate ette jõudma septembris.
Mati Põldre ja Aleksandr Borodjanski stsenaariumi põhjal valmiva Georg Otsa eluloofilmi peaosas on Marko Matvere, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"Georgi" eelarve on üle 32 miljoni krooni.
Otsa eluloofilm võeti üles mitmes riigis. Filmi võtted saavad pühapäeval läbi ja ehkki "Georgi" esialgne montaaž on tehtud, seisab filmitegijatel ees keeruline helindamise periood.

Eesti messikorraldajad on avastanud Narva
Nädalavahetusel peetakse Narvas sisustusmessi "Oma kodu", taolisi suuri messe pole piirilinnas varem korraldatud.
Kuu aja pärast korraldatakse aga kutselistele ehitajatele suunatud ehitusmessi. Messikorraldajate huvi Virumaa vastu on üks näide rahva ostujõu ja tarbimishuvi tõusust, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"Oma Kodu" nimelist messi peetakse Eestis teist korda. Esimene oli paar kuud tagasi Rakveres ning messi külastas kuus tuhat inimest.

Täna toimub jääshow "Bugs Bunny on Ice" lisaetendus
Seoses publikumenu ja -huviga toimub täna Saku Suurhallis rahvusvahelise kogupere jääshow "Bugs Bunny on Ice: 80 minutiga ümber maailma" eestikeelne lisaetendus.
"Avaetenduse päevaks otsa lõppenud piletid kolmele müügis olnud eestikeelsele etendusele näitasid korraldajatele selgelt suurt publikuhuvi," kommenteeris lisaetenduse toimumist show üks korraldajatest, Lauri Laubre. "Pühapäeva päevane lisaetendus annab võimaluse paljudele Tallinnast kaugemal elavatele peredele, kes seni piletiostust hilise kellaaja tõttu loobusid, tulla kogu perega jääshowd vaatama."
Uue generatsiooni jääshowde looja ja jää-etenduste turuliidri Holiday on Ice jääshowsid on maailmas näinud üle 300 miljoni pealtvaataja, millega on püstitatud kaks Guinnessi maailmarekordit.

Raul Must ja Kati Tolmoff Eesti on meistrid sulgpallis
Tartus selgusid 2007. aasta Eesti meistrid sulgpallis.
Meesüksikmängus võitis kuldmedali hetkel maailma edetabelis 92. kohta hoidev Raul Must. Must võitis finaalis Rainer Kaljumäe 2: 0 (21: 15, 21: 5). Kolmanda koha kohtumises alistas Tauno Tooming Ingmar Seidelbergi 2: 1 (18: 21, 21: 11, 21: 13).
Naisüksikmängus võitis 7. meistritiitli Kati Tolmoff, alistades finaalis Helen Reino 2: 0 (21: 10, 21: 10). Pronksmedali kohtumises alistas Kai-Riin Saluste alles 16-aastase Laura Vana 2: 0 (21: 11, 21: 11).
Meespaarismängus tulid Eesti meistriteks Ants Mängel/Raul Must, alistades põnevas finaalis Meelis Maiste/Indrek Küütsi 2: 1 (21; 12, 12: 21, 21: 11). Kolmanda koha kohtumises alistasid Einar Veede/Vahur Lukin Heiki Sorge/Sven Kavaldi 2: 1 (21: 15, 21: 23, 21: 19).

HK Stars on teist aastat Eesti jäähokimeister
HK Stars kindlustas neli vooru enne meistrivõistluste lõppu endale teist aastat järjest Eesti jäähoki meistritiitli, kuna täna kaotas Tartu Välk 494 kodujääl Narva Paemurru SK-le 5: 6.
HK Starsil on 52 ja Välk 494-l 40 punkti, teoreetiliselt võib Tartu klubi koguda Starsiga võrdselt punkte, kuid omavaheliste mängude paremus annaks esikoha ikkagi Tallinna klubile.
Teises pühapäevases mängus oli HC Eagles Premia jäähallis 10: 0 parem Kohtla-Järve Viru Sputnikust.
Meistrivõistluste järgmises mängus kohtuvad laupäeval, 10. veebruaril Tartu Lõunakeskuse jääväljakul Välk 494 ja Narva PSK.

Kanepi on Pariisi põhitabelist ühe võidu kaugusel
Pariisis jätkuva WTA Tour'i 600 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri Open Gaz de France valikvõistluste teises ringis alistas Kaia Kanepi (WTA 63) pühapäeval 60 minutiga grusiinlanna Margalita Tšahnašvili (WTA 146) 6: 3, 6: 3.
Homses põhiturniirile pääsu otsustavas kohtumises on eestlanna vastaseks 18-aastane ungarlanna Agnes Szavay (WTA 179), kes võitis täna ligi kaks tundi kestnud mängus 6: 4, 7: 6 (7: 4) prantslanna Mathilde Johanssoni (WTA 151), vahendab sportnet.ee Kaia Kanepi kodulehekülge.

Bjørndalen sai teise võidu
Ole Einar Bjørndaleni show Antholz-Anterselva MM-võistlustel sai jätku 12,5 km jälitussõidus.
Esimesena rajale läinud 33-aastane norralane lubas pärast esimest tiiru küll ette Michal Slesingri, kuid kiire sõit ja täpne laskmine - kokku kaks trahviringi - tagas favoriidile kuldmedali enam kui minutilise eduga. Neli möödalasku teinud Roland Lessing tõusis 42. kohalt 37. positsioonile, sprindis 20. koha saanud Indrek Tobreluts katkestas.
Kaasakiskuv oli aga heitlus hõbeda pärast, kus teise kümne keskelt startinud Maksim Tšudovi ja Vincent Defrasne'i finišisirutuses oli parem venelane. 13. stardinumbriga venelane jõudis tiitlivõistlustel esimest korda medalile, kaotades oma kaheksanda MM-kulla saanud võitjale 1.09, 8. Ühe kümnendikuga kaotas sama distsipliini olümpiavõitja Defrasne', kes eile oli olnud 16. Hõbedaomanik tegi kolm ja pronksimees ühe möödalasu. Pikka aega tesit kohta hoidnud Slesingr taandus lõpuks neljandaks.

Suns sai nädala jooksul teise kaotuse
Korvpall
Laupäeval jäädi kodus 105: 108 alla Utah Jazzile, kusjuures sel hooajal nüüd 10 kaotust omav Phoenix on Jazzile kaotanud kõik kolm selle talve omavahelist kohtumist, kirjutab sportnet.ee.
Suns oli kolmanda veerandi keskel taga 15 silmaga, aga viimast mänguminutit alustati võõrustajate 104: 103 eduseisus. Võidu napsas Phoenixilt Mehmet Okur - türklane viskas otsustava 48 sekundi jooksul viis punkti. Suns leiab kaotuse süüdlasi kergesti ka omast leerist - Boris Diaw'l oli viimasel minutil kasutada neli vabaviset, kuid korvirõnga läbis neist vaid üks.
Okur tõusiski kohtumise parimaks 29 silma ja 12 lauapalliga. Deron Williams toetas võitjaid 28 punkti ja 10 sööduga. Kaotajate resultatiivseim oli Amare Stoudemire samuti 28 silmaga, lisaks sai ta kätte ka 10 lauda. Steve Nash lõpetas 22 punkti ja 10 sööduga.

Loskutov jooksis Jaapanis alla 2: 15
Pavel Loskutov lõpetas Beppu-Oita Mainichi maratoni ajaga 2: 14.49, mis andis kaheksanda koha.
Kodurajal lippas kõige kiiremini jaapanlane Atsushi Fujita, kes finišeeris 2: 10.23-ga. Viis aastat tagasi Eesti rekordi alla 2: 09 viinud 37-aastane valgalane jäi juba 5. km kohal liidergrupist maha paarikümne sekundiga ja jätkas oma tempoga.
Viimati detsembri alguses Singapuris maratoni jooksunud 2002. aasta EM-i hõbedamees sai kaaslaseks austraallase Brett Cartwrighti ja 10. km märki jõuti juhtgrupist 40 sekundit hiljem ajaga 30.55. Poolel maal oli vahe kaheksa eesolijaga paisunud enam kui minutile, Loskutovil vaheaeg 21,1 km kohal oli 1: 05.12.
30 km järel oli Loskutov (1: 33: 34) liidritest maas 1.50 ja pärast seda pudenes esimene seltskond ka laiali. Fujita, kelle isiklik tippmark on nii kõrge kui 2: 06.51, tegi otsustava spurdi viimasel kahel kilomeetril ja edestas lõpuks kaasmaalast Atsushi Satot (isiklik 2: 08.36) 53 sekundiga.

Poolakad lõid Eestile mõlemal poolajal kaks väravat
Jalgpall
FIFA edetabelis 25. kohal asuvad poolakad lõid endast 81 rida tagapool olevatele eestlastele mõlemal poolajal kaks väravat ja alistasid viimased minutid vähemuses mänginud Eesti 4: 0, kirjutab sportnet.ee.
Kuraditosina soojakraadiga toimunud kohtumises pidas Eesti vastu 25 minutit, siis viis Krakovi Wisla mängumees Dariusz Dudka vastased juhtima. Möödus seitse minutit ja 20-aastane Dudka klubikaaslane Adam Kokoszka tegi 2: 0.
Taas jäi Eesti hätta teise poolaja keskel. Vahetusest mängu lülitunud Maciej Iwanski suurendas skoori 70. minutil ja kuus minutit hiljem tõi Pawel Golanski tabloole juba 4: 0. Viimasel pooltunnil teenis kaks kollast kaarti Teet Allas ning alates 86. minutist jäid eestlased väljakule kümnekesi.

Selgusid Eesti meistrid standardtantsudes
Eesti meistritiitli omanikuks standardtantsudes täiskasvanute klassis sai võistluspaar Aleksandr Makarov ja Katrin End (klubist Leevi), teise koha pälvis paar Veiko Ratas ja Helena Liiv (klubist Tango) ja kolmandale kohale jõudis paar Marko Mehine ja Maria Fessai (klubist Stiil).
Täiskasvanute võistlusklassis osales kokku 22 paari. Täiskasvanute klassis võistlevad paarid vanuses 19 -33 eluaastat.
Eesti meistriks noorte võistlusklassis (vanuseklass 16-18) tuli esikohale võistluspaar Andres End ja Liis End (klubist Leevi), teise koha pälvis tantsupaar Konstantin Gorodilov ja Emma-Leena Koger (klubist Kreedo Dance) ning kolmanda koha sai tantsupaar Juri Shtubov ja Diana Korotina (klubist Kreedo Dance). Noorteklassi võitjapaar Andres End ja Liis End tantsisid end ka täiskasvanute konkurentsis finaali, pälvides 6. koha. Noorte võistlusklassis osales kokku 37 paari.
Juunior II klassis (vanus 14-15) tuli Eesti meistriks tantsupaar Dmitri Kolobov ja Kristin Vaha (Peep ja Ave Vardja tantsukoolist), teise koha sai paar Andreas Roosson ja Helina Õun (Revalia tantsukoolist) ning kolmandale kohale tuli tantsupaar Vjatšeslav Mõlkin ja Kristina Prants (Revalia tantsukoolist). Juunior II klassis võistles kokku 41 tantsupaari.

Mees, kelle loengud olid kui püha teenistus
SÜNNIPÄEV Raimund Hagelberg saab 7. veebruaril 80-aastaseks
Raimund Hagelberg on tähelepanuväärne majandusteadlane, akadeemik, Eesti Panga nõunik (üle 15 aasta juba!), lisaks on ta olnud silmapaistvalt tegev Eesti teaduste akadeemias ning vabariigi presidentide hinnatud nõuandja.
Minul on meie koostööst Eesti Pangas rahareformi kavandamisel ja elluviimisel ning Eesti Panga ülesehitamisel meenutada vaid palju head. Raimund Hagelberg sobis suurepäraselt meeskonda, kus inimesed olid väga noored, mitmed olulised tegijad vaevalt üle 20. Tuleb arvestada, et ei Raimund Hagelbergile ega ka teistele Nõukogude ajal koolitatud ökonomistidele ei õpetatud selliseid asju, mida oli vaja nüüdisaegse rahasüsteemi ülesehitamiseks. 20-aastastele tegijatele ei olnud veel jõutud midagi uut õpetada. Nii et peaaegu kõik õppisid ahnelt ja kiirelt ise.

43 aastat tagasi tõi Antson Eestile esimese talialade OM-kuldmedali
Pärast II maailmasõda Tallinnas Koplis kasvanud poistele said sportlikud mängud kiiresti kehaliseks vajaduseks. Koos vanemate kaaslastega püstitas oma esimesed rekordid ka Ants Antson, kes 1964. aasta 6. veebruaril tõusis Innsbruckis 1500 meetri kiiruisutamises Eesti esimeseks taliolümpiavõitjaks.
Antsoni lapsepõlve mängumaad olid tenniseväljakul, jooksurajal, jalgpallistaadionil, jäähokiplatsil ja Mustamäe suusaradadel. Ta meenutas, et lõi kõikidel aladel innukalt kaasa. "Vahel koolilastega kohtudes palun neil arvata, mis alaga ma pole tegelenud. Muidugi pole ma hüpanud langevarjuga, aga paljusid olümpiaalasid olen ikka proovinud."
Kui ta 17-aastasena hakkas sihipäraselt treenima, tõusis ta tänu mitmekülgse sportimisega saavutatud tugevale kehalisele vundamendile kiiresti kiiruisutajate paremikku. Suviti harrastas ta aktiivselt ka kergejõustikku ja teenis 3000 meetri takistusjooksus Eesti meistrivõistluste medaleid. Treener Olaf Olmanniga koostööd tehes jäi võitjaks taliala.

Teejuht viskimaailma
Bioloog Toomas Tiivel tegi teadustööd ja juhtis teaduste akadeemia kirjastustegevust, kuni taastataval Eesti Vabariigil läks teda välisteenistuses vaja. Temast sai meie esimesi diplomaate: kõigepealt Läti, siis Rootsi suursaadik. Akadeemilise inglise klubi sünnipärase liikmena oli Tiiveli harjumuspäraseks keskkonnaks ainulaadne oaas, kus hoiti Nõukogude aja halluse foonil aus inglise keelt, kultuuri ja traditsioone. Ise asutas ta esimese Eesti viskiklubi, millest avalikkusse kumab elitaarsuse, härrasmehelikkuse ja traditsioonilisuse hõngu.
Diplomaadiametisse sobisid need kogemused koos hea hariduse, ladusa suhtlemisoskuse ja laialdase suhetevõrguga hästi. Seltskondlik tegevus on Tiiveli elu enesestmõistetav osa, nagu ka enesearendamine ning laiad kultuurihuvid. Rootsis mäletatakse tänulikult seda, et Tiiveli saadikutöö missiooniks oli Eesti kultuuri- ja vaimuelu tutvustamine, mis muidu kippus jääma laevaturismi ja ärisuhete varju. Tiiveli hilisemast ajast välisministeeriumi protokollišefina meenutatakse, kuidas ta olevat kuulutanud protokollikohaseks "kõik selle, mis tundub kohtuvatele osapooltele loomulik ja kohane". Jah, see, kes on harjunud kodus käituma kui kuningakojas, tunneb end kuningakojaski kohaselt ja koduselt.

Eesti feminismi esiema
Lilli Suburgi (1. august 1841 - 8. veebruar 1923) mitmekülgne tegevus feministi, kirjaniku, ajakirjaniku ja pedagoogina oli omas ajas aukartust äratav ettevõtmine, eriti arvestades naiste ühiskondlikku positsiooni ja võimalusi eneseteostuseks 19. sajandi teisel poolel. Suburg lõi omas ajas eesrindliku, uudsete õpetamismeetoditega tütarlastekooli ning tõi 19. sajandi teise poole Eesti ühiskondlikku teadvusse naisemantsipatsiooni idee, laiemalt üldse rõhutute, nõrgemate eest seismise vajaduse. Suburgis võib näha Eesti esimest naisfilosoofi, kes käsitles oma kirjutistes naiste õiguste kõrval ka muid ajastu valupunkte, nagu alkoholismi levik või usuküsimused.

HANNES RUMM: Ettepanek: "Ehitas Eesti Vabariik" 
Siim Kallasel nupp ei noki. Muidu sõidaks Euroopa Komisjoni volinik mööda Eestit ringi ja jagaks telekaamerate ees naeratades tšekke. 100 miljonit krooni Tartu Veevärgile.
Kümneid ühe-kahe miljoni krooni suuruseid tšekke uue traktori ostnud põllumeestele.
Tõsinedes võib vaid rõõmu tunda, et see nii ei ole. Õnneks kehtestas Euroopa Komisjon väga range korra selle kohta, kuidas tuleb tähistada EL-i raha eest tehtud investeeringuid:
EL-i logode ja teksti "Euroopa Liidu kaasrahastatav projekt" eksponeerimist nõutakse kõigilt toetuse saajatelt. Kohati on reeglid EL-i investeeringute tähistamiseks tobeduseni karmid, näiteks nõutakse logode paigaldamist isegi ostetud kontoritehnikale või turundusnännile. EL käitub nii selleks, et näidata oma kohalolekut liikmesriikides ning tõestada EL-i kodanikele oma vajalikkust ja vähendada nende võõrandumist sellest.

ROB ATKINSON: Kui linn valgub maale
Üha enam inimesi kolib linna lähedale maale, otsides maaidülli - rohelist utoopiat. Kuid maale kolimine kui selline hävitab paraku just seda, mida inimesed maal elamisest ootavad.
Valglinnastumine toimub ka Eestis, seda mitte üksnes Tallinna ümbruses. Seejuures näib see protsess Eestis aset leidvat peamiselt arendajate suunamisel. Ka Suurbritannias usuti 1980-ndatel - Thatcheri perioodil -, et maa- ja kinnisvaraarenduse protsesse peaks juhtima vaba turg, sest arvati, et riik on liiga bürokraatlik ja ebaefektiivne ning segab individuaalseid valikuid. Kuid 1980-ndate lõpul hakkasid inimesed küsima, kas turg ikka rahuldab ühiskondlikke vajadusi. Leiti, et valglinnastumise osas tuleb teha kollektiivseid ühiskondlikke otsuseid.
Kui lasta turul lihtsalt omasoodu areneda, siis ehitatakse nii palju maju, kui inimesed tahavad, aga ei panda paika sotsiaalset ja füüsilist infrastruktuuri, mis vastaks uusasumi vajadustele.

MIHKEL RAUD: Ohutud märklauad ja pühad lehmad
John Lennonil olnud kombeks tänavail jalutades - nii vähe või palju, kui ta neil patseerima juhtus - lombakatele järele hüüda: küll mõned on valmis endaga mida iganes tegema, et sõjaväest pääseda!
Lennon oli kahtlemata lahe mees ja lõbusas seltskonnas õllekruusi taga popiajaloo vingemaid tsitaate meelde tuletades kõlavad tema invanaljad kindlasti lõbusalt. Umbes sama naljakalt, nagu hiljutises "Borati" filmis taluvuse piirini piinlikuks monteeritud stseenid, kus pahaaimamatu Kesk-Lääne ameeriklane ei vä-sinud end lolliks tegemast. Ent eriti just "Boratiga" seoses räägitakse järjest enam n-ö ohututest märklaudadest, mille sihtimine ja tabamine ei nõua ei erilist julgust ega ka osavust. Briti filmi-kriitik Mark Kermode küsis pärast seda, kui oli kinos Kasahstani televisiooni reporteri askeldusi vaadanud: kas "Borat" ütles mulle midagi uut keskmise ameeriklase kohta? Ei! Kas ta tegi aeg-ajalt liiga inimestele, kes polnud seda ilmselgelt ära teeninud? Jah! Kas kogu see värk oli hetkegi naljakas? Ei!

Le Figaro: Lääne pangad Ida-Euroopas
Lääne-Euroopa pankade rünnak itta on osutunud väga tulusaks, kirjutab Prantsuse ajaleht. Maailmapanga äsjase uuringu järgi saavutas suurte lääne pangagruppide poolt ostetud Ida-Euroopa pankade omakapitali rentaablus 2005. aastal tipptaseme. Kõige enam võitsid Leedu pangad, järgnesid Tšehhi, Ungari, Eesti ja Poola omad. Oma taseme poolest asetuvad need pangad Le Figaro hinnangul parimate Euroopa pankade, näiteks BNP Paribas' ja Société Générale'i kõrvale.
Selliste tulemusteni jõuti tänu erasektori plahvatuslikule krediidinõudlusele eeskätt elu-asemelaenudele näol ning just kõige vaesemad riigid on olnud kõige ahnemad.
Kasvu käivitusmootoriks on just välispangad. Nende turu-osa ligineb Eestis, Slovakkias ja Tšehhimaal 100, Ungaris 80 ja Poolas 70 protsendile.

World Nuclear News: Poola liitub tuuma-jaamaprojektiga
Poola liitub peatselt Eesti, Läti ja Leeduga, et ehitada Leetu uus tuumajaam, kirjutab tuumaenergeetikaga seotud uudiseid vahendav Briti võrguväljaanne. "Poola loodab, et koostöös Leedu valitsusega sõlmitakse see leping niipea kui võimalik. Me oleme sellest projektist väga huvitatud," ütleb Poola välisminister Anna Fotyga.
Leedu on regionaalsete energiaprojektide keskmes. 1974. aastal otsustasid Nõukogude Liidu planeerijad ehitada Ignalinasse kahe RBMK-1500 tüüpi reaktoriga tuumaelektrijaama. Nõukogude võimu kadudes sai Leedust võimas piirkondlik energiaeksportija just tänu Ignalina jaamale, mis kattis 80 protsenti riigi elektrivajadusest. Euroopa Liiduga liitumisel sõlmiti kokkulepped EL-i ohutusstandarditele mittevastavate Ignalina reaktoriplokkide sulgemiseks. Leedu ühines EL-iga 1. mail 2004 ning seiskas esimese ploki 2004. aasta lõpus. Teine plokk peaks suletama 2009. aastal.

REPLIIK: Mitte ainult silmad
Tiigrihüppel ja kogu maa arvutistamisel on ka omad negatiivsed järelmõjud: silmaarstide statistika järgi on laste silmanägemine järsult halvenenud. Kui 1990-ndate lõpus oli kehv silmanägemine 15-20 protsendil Tallinna kooliõpilastest, siis nüüd juba ligi 40 protsendil.
Tõsi, koos silmanägemise halvenemisega on viimastel aastatel ja aastakümnetel teinud tubli hüppe ka meditsiin. Arenenud on laserkirurgia ja kontaktläätsed, nii et tänavapildis ei pruugi see, et 40 protsendil on nägemis-probleemid, silma paista.
Vanematel ja lastel tasub siiski meeles pidada, et ülemäärane arvuti taga istumine ei tekita probleeme üksnes silmadele, vaid ka rühihäireid ja teisi tervisehädasid.

JUHTKIRI: Idanaabri lemmikvaenlane
Veel 2005. aasta kevadel olid Eesti ja Läti Venemaaga piirilepingu küsimuses enam-vähem samas seisus, nüüdseks on aga Läti astunud suure sammu edasi. Läti seim otsustas alustada läbirääkimisi ilma selgitava deklaratsioonita ning sellele järgnes välkkiirelt Venemaa heakskiit.
Nüüd teevad nii mõnedki Eesti poliitikud üleskutseid järgida Läti eeskuju, loobudes piirilepingus selgitavast preambulist. Tõsi, piirilepingu vajalikkuses ei saa keegi kahelda. Kuid teisalt tasub küsida, kas selle nimel on otstarbekas loobuda viitest Tartu rahule. Olgugi et välisministeeriumi paari aasta tagune ekspertiis tuli järeldusele, et Tartu rahulepingu mainimata jätmine uues piirilepingus ei kahjusta selle jätkuvat kehtivust, leidub ka neid, kes väidavad vastupidist. Nii on rahvusvahelise õiguse asjatundja Lauri Mälksoo Päevalehes kirjutanud, et "kui Eesti jätab Venemaaga uue piirilepingu sõlmimisel tegemata ühepoolse deklaratsiooni Tartu rahulepingu edasikehtivuse kohta, on see oma kehtivuse minetanud". Ning kahtlusest piisab, et õõnestada dokumendi legitiimsust nii Eestis kui ka väljaspool.

Viljandis varastati kindral Laidoneri monumendilt mõõk
Viljandis lõhuti juba mitmendat korda kindral Johan Laidoneri ratsamonumenti ja varastati sellelt mõõk.
Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lalli sõnul oli üks inimene politseile rääkinud, et mõõk võis olla kaduma läinud juba arvatavasti enne 22. jaanuari, sest sel päeval monumenti pildistati ning siis mõõka enam ei olnud, vahendas ETV24 Eesti Raadiot.
Linnavalitsuse linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri sõnul tahab linnavalitsus monumendi hiljemalt vabariigi aastapäevaks taastada ja pöördus selleks kuju autori, skulptor Terje Ojaveri poole.
Kaks aastat tagasi räägiti sellest, et Viljandi linn peaks paigaldama monumendi juurde videovalve.

Üliõpilased näevad suurima murena liiga väikest õppetoetust
Üliõpilased korraldasid seminari tudengite sotsiaalsete garantiide teemal, leides, et Eestis on probleem number üks liiga väikesed õppetoetused liiga vähestele üliõpilastele.
Eesti üliõpilased nurisevad 800kroonise õppetoetuse üle ja sedagi saab vaid 15% tudengeist, vahendas ETV24 Aktuaalne kaamerat.
"Õppetoetus peab olema selline, et kui sa teed selle valiku, siis saad pühenduda õpingutele," rääkis üliõpilaskondade liidu juhatuse aseesimees Marja-Liisa Alop. "See ei peaks olema luksuslik elu, kus sa pead ülal autot ja korterit. Küll aga peaks see katma ühikaüüri ja põhikulud toidule ja õppekirjandusele."
Seminaril osalenud Euroopa Ülikoolide assotsiatsiooni programmi direktori David Crosieri sõnul peab olema tagatud, et ühegi inimese õpingud ei jääks rahapuuduse taha.

Mihkelson: Ansip on välispoliitiliselt vastutustundetu
Riigikogu liige Marko Mihkelson kritiseerib Ansipi suhtumist Keskerakonna koostöösse Vene erakondadega.
Opositsiooni kuuluv Mihkelson leiab, et peaminister Andrus Ansipi reageeringu puudumine Keskerakonna koostööle Vene erakonna Ühtse Venemaaga seab löögi alla Eesti välis- ja julgeolekupoliitika tõsiseltvõetavuse, teatas IRL pressiesindaja.
"Ansipi vastustest võib aru saada, et ta ei tunnista tõsiseid probleeme, mis valitsevad Venemaa hoiakutes Eesti suhtes ning kiidab varajamatult heaks koalitsioonipartneri koostööleppe Ühtse Venemaaga," ütles Mihkelson.
"Tänaseks on juba kahetsusväärselt palju märke sellest, et Ansipi poliitiline kanapimedus kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet," lisas ta.
Mihkelsoni sõnul ei saagi Eesti välispoliitika olla tõsiseltvõetav, sest praegune valitsus on vürstiriikide kogum, kus käib pidev maadejagamine nii otseses kui kaudses tähenduses.

Ministeerium: me ei pidurda püsiühenduse loomist Saaremaaga
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske sõnul on viivitused Muhumaa ja mandri vahelise püsiühenduse rajamisel tingitud bürokraatlikest toimingutest.
Priske sõnul on meedia ja poliitikute süüdistused, et ta meelega pidurdab Saaremaa püsiühenduse loomist, vastutustundetud, vahendas ministeeriumi pressitalitus.
Kantsler toonitas vajalikkust täita valitsuse korraldusest tulenevaid toiminguid arvestades muuhulgas keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.
"Kahjuks võtavad väga erinevaid osapooli kaasavad protsessid aega ja mitmemiljardiste investeeringute tegemisel on parem ikka üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata," ütles Priske.
Priske eitas ka praamiühenduse soosimist. "Ka seni, kuni püsiühendust ei ole, peab olema garanteeritud kiire ja mugav teenus. Me ei saa rääkida ainult heast ühendusest tulevikus. Ka täna vajame kindlust ja kvaliteeti," ütles Priske.

Eesti mereakadeemia rektoriks saab Jüri Kann
Täna valiti Mereakadeemia uueks rektoriks professor Jüri Kann, kes sai valimiskogu 30 häälest 16.
Teise kandidaadina rektorivalimistel osalenud Peeter Järvelaid sai 14 valimiskogu liikme poolthääle.
Valimissedeleid jagati välja 30, millest 17 nõukogu liikmetele ning 13 nõunike kogu liikmetele. Hääletus oli salajane.
Kann ei kuulu ühtegi erakonda.
Jüri Kannu eluloost:
Haridustee:
1961 - Tallinna Polütehniline Instituut (TPI, nüüd TTÜ) (kiitusega).
1963/64 õppeaastal 10kuuline stažeerimine tolleaegses Saksa Demokraatlikus Vabariigis Leuna-Merseburgi Kõrgemas Keemia Koolis. Seal lõpetatud eksternina ka Berliini Humboldti Ülikooli saksa keele täiendõpe ja omistatud vastav diplom (kiitusega).

VTA kaalub kodulindude väljaspidamise keelu kehtestamist
Veterinaar- ja toiduamet on asunud üle vaatama lindude gripi ennetusmeetmeid eesmärgiga suurendada valmisolekut võimalikuks lindude gripi puhanguks.
Amet kehtestab tõenäoliselt ka sellel kevadel kodulindude väljaspidamise keelu, mis vähendaks haiguse leviku riski metslindudelt kodulindudele.
"Planeerime selle keelu rakendamist vastavalt hetkeolukorrale Euroopas ja lindude rände algusele", ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Kaitseväe juhataja kutsus oma nõunikuks Andres Anvelti
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa nõunikuna asus alates tänasest ametisse endine politseijuht Andres Anvelt.
Anvelt hakkab kaitseväe juhatajat nõustama kaitseväe sisemise julgeoleku küsimustes.
Endise politseijuhi sõnul oli kutse asuda tööle kaitseväe juhataja nõunikuna tõsine väljakutse, läbi mille saab ta kasutada oma oskusi nii kaitseväe kui kogu Eesti sisemise julgeoleku edendamisel.
"Kaitseväe sisemine julgeolek on lahutamatu osa riigi sisemise julgeoleku tagamisest, uues ametis on minu teadmistest ja kogemustest kasu kogu Eesti riigile," ütles Anvelt.
Andres Anvelt töötas eelnevalt politseis ligi 19 aastat, sealhulgas keskkriminaalpolitsei direktori ja Politseikolledži direktori ametikohtadel. 2005. aastal koolitas Anvelt Jordaanias Iraagi politseinikke.

Doonoreid oodatakse Eesti draamateatris
Eesti draamateatri doonoripäevad on hea võimalus loovutada verd kesklinnas, mugavas ja meeldivas keskkonnas.
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ning Eesti draamateater korraldavad doonoripäevi eesmärgiga anda tallinlastele võimalus loovutada verd töö- või kodukoha läheduses. See on hea võimalus heateo tegemiseks ka kiire elutempoga inimestele, kes verekeskusse tulla ei jõua.
Verekeskus ootab vereloovutajaid Eesti draamateatri maalisaalis 6.-8. veebruarini kell 11.00-17.00. Lisaks vereloovutusele saavad doonorid vaadata Hendrik Toompere lavastuse "Sortsid" proovi.
Doonoripäevadele oodatakse kõiki terveid ning abivalmis inimesi vanuses 18-60 eluaastat. Kaasa tuleks kindlasti võtta isikuttõendav dokument ning enne vereloovutust peab doonor olema puhanud ning söönud. Kõiki doonoreid ootavad peale vereloovutust väike kehakinnitus ja meened verekeskuse poolt.

Valmisid eesti keele õppe materjalid lasteaialastele
Mitte-eestlaste Integratsiooni sihtasutus tänab 6.veebruaril Vene draamateatris kell 15.00 toimuval üritusel autoreid, kes on loonud materjale koolieelses vanuses lastele eesti keele kui teise keele õpetamiseks.
Kahe aasta jooksul toimus TÜ Narva Kolledžis koolitus, mille käigus 18 inimest, sh lasteaiaõpetajaid koolitavate asutuste õppejõud ja lasteaedade õpetajad, koos materjale lõid.
Koostatud materjalidest osad on trükitud kujul ning need jagatakse tasuta kõikidele lasteaedadele, lasteaedade õpetajate koolitamisega tegelevatele õppeasutustele, Eesti keele kui teise keele õpetajate liidu keskustele, lasteaedades eesti keele kui teise keele õpetamise metoodikakeskusele, kohalikele omavalitsustele, raamatukogudele.
Kõik materjalid on kättesaadavad elektrooniliselt Mitte-eestlaste Integratsiooni sihtasutuse kodulehel www.meis.ee/est/haridus/alusharidus, kust neid on lihtne alla laadida.

Raudtee remonttöödest tulenevad muudatused elektrirongide sõiduplaanis jätkuvad
Seoses infrastruktuuri remonttöödega Ülemiste-Raasiku raudteelõigul jätkuvad veebruaris ning märtsis juba varem kehtinud muudatused Aegviidu suuna elektrirongide sõiduplaanis.
Muudatused on sõiduplaanis kuni 14. märtsini (välja arvatud 7. märtsil) igal esmaspäeval, kolmapäeval ning reedel.
Suurim muudatus puudutab Tallinn-Aegviidu elektrirongi 404, mis väljub tavapärasest 40 minutit hiljem, ehk kell 10: 50. Aegviidu-Tallinn elektrirong 411 väljub Aegviidust 3 minutit varem, ehk kell 13: 25. Nendel kuupäevadel peatuvad Tallinnasse suunduvad elektrirongid Kulli peatuses perrooni ääres, kus tavapäraselt peatuvad vaid Tallinnast väljuvad rongid.
Väiksemaid hilinemisi esineb ka teiste Aegviidu suuna elektrirongide sõiduplaanides.
Täpsem info elektrirongide sõiduplaani kohta remonttööde ajal on üleval perroonidel ning rongis. Samuti saab infot Elektriraudtee kodulehelt www.elektriraudtee.ee ning rongiinfo telefonilt 1447. Infot muudatuste kohta elektrirongide sõiduplaanis annavad ka raadiojaamad Uuno, Kuku ning Elmar.

Tartus varastati 117 000 krooni eest fototehnikat ja väärisesemeid
Reedel, 2. veebruaril tungiti Tartus Eha tänaval korterisse ning varastati sealt 117 000 krooni väärtuses asju.
Lõuna politseiprefektuuri Tartu osakonna pressiesindaja Liina Pissarevi sõnul toimus vargus päevasel ajal, kui inimesed tööl viibisid.
Korteriomanikud teatasid sissemurdmisest kella kaheksa ajal õhtul.
Korterist oli varastatud ehteid, fototehnikat ja sülearvuti. Kannatanud hindavad kahju 117 000 kroonile.

Jüri Ratas palub Indrek Ahlbergi korteritehingut uurida politseil
Tallinna linnapea Jüri Ratas pöördus täna, peale sisekontrolli aktiga tutvumist kirjaga politsei poole, kus palus seoses Indrek Ahlbergi korteritehinguga alustada menetlust ning kaaluda selleks ajaks Indrek Ahlbergi ametist kõrvaldamist.
Tallinna linnapea Jüri Ratas ütles, et peab õigeks pöörduda politsei poole, sest linna sisekontrollil pole võimalik ega voli kontrollida teatud asjaolusid.
"Kuivõrd avalikkuses on tõstatatud küsimus võimaliku süüteo toimepanemisest kõrge linnaametniku poolt ning menetluse käigus kogutud tõendid ei võimalda seda ümber lükata, esitan antud asja materjalid kiiremas korras keskkriminaalpolitseile menetluse alustamise otsustamiseks ja sellise kirja olen ma ka allkirjastanud," lisas Ratas.
Ratas tõi saadetud kirjast politseile välja veel asjaolu, et kui nad alustavad menetlust, siis tuleks kaaluda Indrek Ahlbergi ametist kõrvaldamist.

Kohus vabastas endise narkopolitseiniku Jääratsi vahi alt
Harju maakohus vabastas täna otse kohtusaalis vahi alt ametiseisundi kuritarvitamises süüdistatud endise narkopolitseiniku Vallo Jääratsi.
Täna toimus Harju maakohtus korraldav istung, kus arutati narkopolitseinik Vallo Jääratsi suhtes kohaldatud tõkendi muutmist.
Vastava taotluse esitas kohtule Jääratsi kaitsja Rein Laid, kes põhjendas, et tema kaitsealusel Jääratsil ei ole enam võimalik kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või mõjutada olulisi tunnistajaid, kuna kriminaalasjas on eeluurimine lõppenud ja kriminaalasi on olnud pikka aega kohtumenetluses.
Kuigi Jääratsil pole olnud suhtlemiskeeldu, ei ole ta mingil moel püüdnud mõjutada olulisi tunnistajaid. Samuti puudub tal võimalus muuta või rikkuda antud kriminaalasjas juba kogutud tõendeid. Ühe tõkendi muutmise põhjendustena tõi Laid välja ka Riigikohtu juhise muuta tõkendit.

The Daily Telegraph: Eesti on lõhestunud riik
Üks Briti suuremaid ajalehti, The Daily Telegraph kirjutab Vene vähemuse nigelast olukorrast Eestis.
Pärast Nõukogude liidu lagunemist jättis Eesti valitsus venelased, kes moodustasid elanikkonnast kolmandiku, ilma õigusest automaatselt kodakondsust saada, juhul kui nad ei suutnud tõestada, et valdavad 3000 eestikeelset sõna.
130 000 venelast on nüüdseks saanud Eesti kodakondsuse. Sama palju on veel kodakondsuseta - ajutiste passidega. Seetõttu saavad nad hääletada vaid kohaliku omavalitsuse valimistel, kuid mitte parlamendi valimistel.
"Eesti seaduste järgi pean ma siiani tõestama oma lojaalsust Eestile," ütles Öise Vahtkonna liige Igor Grabovski. "Ma ei tee seda põhimõtte pärast!"
Eesti on süüdistanud vene keelt rääkivat osa rahvastikus soovimatuses integreeruda. Vene kogukond tunneb end aga kõrvalejäetuna ning nende sissetulek moodustab vaid kaks kolmandikku eestlaste sissetulekust. Paljud neist tunnistavad, et neil ei ole eestlastest tuttavaid, sest nad on kultuuriliselt alamast klassist.

Maksuameti koduleht on jälle töökorras
Maksuameti kodulehel tänu suurele külastatavusele esinenud tõrked on lahendatud.
Täna avaldas maksu- ja tolliamet teate, et et tänasest on e-maksuametis võimalik kontrollida eeltäidetud tuludeklaratsiooni andmeid oma kulude ja tulude kohta, mis tekitas veebilehel ummistuse.
Maksuamet palus tänases teates eeltäidetud deklaratsioonis esitatud andmeid kontrollida, et lihtsustada tulude deklareerimist ning muuta see kiiremaks.
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plakk ütles Eesti Päevaleht Online'le, et tegemist oli ajutise probleemiga ja nüüdseks on tõrge kõrvaldatud. Läbi internetipanga oli ligipääs e-maksuametile olemas, probleemid esinesid maksuameti enda kodulehega.
E-maksuametis saab tuludeklaratsiooni esitada alates 15. veebruarist. Seoses eeldatava väga suure deklareerijate hulgaga esimestel päevadel, võib e-maksuamet olla ülekoormatud. Amet palub klientidelt mõistvat suhtumist ning võimalusel soovitame esitada deklaratsioon veidi hiljem.

Soome politsei hirm vangide vabastamise korra muutumisel on asjatu
Soome politsei hirmudel seoses muutustega ennetähtaegse vabastamise korras ei ole justiitsministeeriumi arvates mingit alust.
Eile avaldas Soome politsei riigitelevisoonis Yle TV muret selle üle, et Eestis muutub vangide vabastamise kord. Justiitsministeeriumi arvates ei ole Soomel põhjust varasemast enam kartust tunda.
Ennetähtaegne vabastamine toimub ka peale seadusemuudatuste jõustumist samamoodi kui varem, lihtsalt otsuse ennetähtaegse vabastamise kohta teeb vangla direktori asemel kohus.
Justiitsministeeriumi kohtute asekantsleri Margus Sarapuu sõnul saadetakse sel aastal tõepoolest hinnanguliselt 1000 kinnipeetava dokumendid kohtusse, ent pole põhjust arvata, et oluliselt rohkem kurjategijaid ennetähtaegselt vabastatakse.
"See on tõesti kummaline, kuidas kuulujutud vanglaväravate avamisest nii järjekindlalt levivad," imestas Sarapuu.

Politsei lõpetas Võrus teismeliste joomapeo
Eelmise nädala reedel Võrus pidutsenud ning alkoholi tarvitanud noored põgenesid politsei eest kortermaja akna kaudu.
Võru politseijaoskonna pressiesindaja Ave Lillemäe sõnul teatati 2.veebruaril kella 23.20 ajal, et Võru linnas Uus tänaval asuva maja esimese korruse korterist kostub liiga vali muusika.
Politseipatrulli saabudes hüppasid korteri aknast välja 17-aastane neiu ja sama vana noormees. Politsei pidas põgenenud noored kinni ning neil tuvastati alkoholijoove. Samuti korteris viibinud 12-aastasel ja 15-aastasel tüdrukul tuvastati alkoholitarvitamise jääknähud, 16- ja 17-aastasel poisil tuvastati joove ning üks 16-aastane noormees toimetati narkoekspertiisi.

Eesti ja Rootsi vahel sõlmitakse merepääste koostööleping
Täna allkirjastatakse siseministeeriumis Eesti ja Rootsi vaheline mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöölepe.
Koostööleppele kirjutavad alla siseminister Kalle Laanet ja Rootsi kommunikatsiooni- ja infrastruktuuriminister Åsa Torstensson.
Leping kehtestab tõhusa töökorralduse merehädas olevate inimeste kiireks leidmiseks ja abistamiseks. Sarnaste kokkulepete sõlmimine vajalik, et tagada Eesti poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmine ja tasemel mere- ja lennupääste Läänemerel.
Koostöölepinguga määratakse kindlaks kummagi riigi mereotsingu- ja päästepiirkonna piirid ja lepingu täitmise eest vastutavad ametid, kelleks Eestis on piirivalveamet ja Rootsis mereadministratsioon ning tsiviillennunduse amet. Lepingu osapooltel on kohustus vahetada viivitamatult teavet merehätta sattunud kodanikest ning taotleda teineteiselt merepäästealast abi.

Eesti Arhitektide liit taunib professionaalide väljatõrjumist otsustusprotsessidest
EAL arvates on viimasel ajal on sagenenud kõrgetasemelised isikuvastased ründed erialaspetsialistide vastu avalikkuses väljaöeldud seisukohtade pärast ning professionaalid tõrjutakse otsute tegemise juurest välja.
"Tõsised probleemid suunatakse üksikisikute tasandile, luuakse 'vaenlase' kujud, kellega siis edukalt võideldakse, probleeme sisuliselt arutamata," ütleb EAL esimees Ülar Mark.
"Kõnealuse protsessi ilmekamateks näideteks on Muinsuskaitse nõukogu ettepaneku ignoreerimine "Turisti poe" kaitse alla võtmiseks, soov allutada muinsuskaitse ameti juhtimine poliitilistele käsuliinidele," Kalevipoja "konkursi korraldamine jäigalt vastandudes loomeliitude seisukohtadele ja Tallinna linnavalitsuse uue hoone asukoha valik, eirates kõiki arhitektide liidu soovitusi," ütleb Mark.
Ülar Marki sõnul on nii teda ennast kui ka EAL-i aseesimeest Margit Mutsot poliitikute poolt avalikkuses alavääristatud nende seisukohtade välja ütlemise pärast uue linnavalitsuse hoone konkursi korraldamisel ning Sakala keskuse ehitusloa vaidlustamisel.

Tartu bussipaviljonid ohustavad reisijaid
Ohtlikuks võivad osutuda bussiootepaviljonide puudulikud elektrisüsteemid.
Kolm kuud tagasi sai Vana-Ihaste elanik Annika Marmor elektrilöögi kodulähedasest bussipaviljonist, millesse siseneva valgustuskaabli lõhkusid ilmselt vandaalid, kirjutab SL Õhtuleht.
Tehnilise järelevalve inspektsiooni nõudel vaatab Tartu linnavalitsus kevadel üle kõik 200 linnas asuvat bussiootepaviljoni, sest paljude paviljonide puudulik elektrisüsteem võib inimesi ohustada.

Hanza.neti tõrked ei lasknud neljapäeval investoreid börsile
Neljapäeval ei saanud investorid Hansapanga internetikeskkonna tõrgete tõttu sooritada börsil soovitud ajal tehinguid, mistõttu võisid kanda kahju.
Probleem võis olla tingitud sellest, et Hansa.net valmistub kohe algavaks tuludeklaratsioonide täitmiseks, kuid võis olla panga pressiesindaja sõnul tingitud ka internetiühendusest, mis ei ole pangast sõltuv, kirjutab Äripäev.
Viljandis elava väikeaktsionäri Silver Lepiku sõnul esineb hanza.neti töös tõrkeid just hommikuti, mistõttu on aeg-ajalt jäänud väärtpaberite müümine ja ostmine tegemata või lükkunud edasi, mis on tähendanud investorile saamata jäänud tulu.
Tallinna börs soovitab selliste juhtumite puhul pöörduda finantsinspektsiooni või panga poole kirjutab Äripäev.

Oliver Kruuda kinkis preemiaks luksusauto
Kuigi Kalevi aktsiad ei ole börsil väga kõrged, ei hoia kommivabriku omanik Oliver Kruuda oma töötajate motiveerimisel raha kokku.
Mõni aeg tagasi ostis Kalevi omanik Oliver Kruuda oma turundusjuhile Alar Pingile uhiuue musta värvi Porsche Coupe 911 Carrera S, mille hind algab 1,4 miljonist kroonist, kirjutab Äripäev.
Kruuda sõnul on Pink Eesti turundusguru ning ametiauto on osa ettevõtte tunnustusest inimesele, kelle ajus liiguvad ideed, mis toovad ettevõtte aktsionäridele sisse kümneid miljoneid kroone.
Kalevi viimase aasta majanduskasu oli 1,2 miljonit krooni.

Teatri NO99 näitlejad käisid riigi raha eest Indias
Uue etenduse jaoks inspiratsiooni kogumiseks küsis teater NO99 kultuurkapitalilt 150 000 krooni ja käis selle eest Indias.
Reis võeti NO99 tegevjuhi Indrek Saare sõnul ette, et saada inspiratsiooni Shakespeare'i etenduse "Perikles" mängimiseks, kuna selle tegevus toimub samuti Indias, kirjutab Postimees.
Mingit eetilist vastuolu Saar reisis ei näinud, pidades seda tavaliseks tööreisiks. Ka teiste teatriinimeste nagu näiteks Vanemuise draamajuhi kohusetäitja Sven Karja sõnul on selline tavapärasest keskkonnast eemale sõitmine näitlejate töös vajalik.
Reisil käisid kõik NO99 näitlejad ja muud etendust ette valmistavad inimesed, nagu kunstnik Ene-Liis Semper, direktor Tiit Ojasoo. Igaüks maksis reisi eest ise 4000 krooni, ka oma toidu eest tasus iga reisiline ise.

Sisekaitseakadeemia võib kolida Murastesse
Siseministeerium plaanib Pirital asuva sisekaitseakadeemia hoone müümist ja uue kompleksi ehitamist Murastesse Harku vallas.
Võimalik on ka see, et arendatakse edasi praegust, Pirital Kase tänaval asuvat kompleksi, kuid see läheks sama kalliks maksma, kui täiesti uue hoone ehitamine Murastesse, kirjutab Postimees.
Uue kompleksi suurus oleks 25 000 ruutmeetrit ja 679 miljonit krooni.

Valimiskomisjon laseb e-hääletuse peaproovis valida metsale kuninga
Valimiskomisjoni koduleheküljel saab valida sõraliste, kiskjaliste ja näriliste parteide vahel.
Kuigi päris riigikogu valimisteni on aega veel peaaegu terve kuu, saab juba praegu vabariigi valimiskomisjoni netilehel hääletada selle poolt, kes on metsakuningas. Valimistest võtab osa kolm parteid: sõralised, kiskjalised ja närilised. Esimeste nimekirjas kandideerivad metssiga, põder ja hirv. Teiste hulgas hunt, ilves, karu ja rebane ning närilised on esitanud oma kandidaatideks roti, hiire ja orava.
Metsakuninga valimiste võitjat komisjon ametisse ei kinnita, oma soosiku poolt hääle andmine annab soovijatele lihtsalt võimaluse proovida, kuidas e-hääletada riigikogu valimistel veebruari lõpus. Seni on proovihääletusel osalenud tuhatkond inimest ning oma soosiku poolt saab hääle anda kuni 19. veebruarini. Valimiskomisjoni sekretariaadi asejuhataja Epp Maaten lubas kaaluda, kas seejärel valimistulemused ka avalikustatakse.

Kihnu lennukit asendas kopter
Pehme lennuväli ja sombused ilmad sunnivad lennuki asemel kopterit kasutama.
Laupäeval ja pühapäeval sõitis Kihnu ja Pärnu vahet piirivalve lennusalga kopter, sest uus Kihnu lennuk on selle talve ilmaga osutunud väga ebakindlaks sõiduvahendiks.
Erakordselt soe ja märg ilm on muutnud Kihnu lennuvälja nii pehmeks, et suurema osa ajast lennuk sinna ei pääse. Nii ongi Kihnu uue lennuki esimesed töönädalad läinud üle kivide ja kändude. Jaanuarikuus sai lennuk sõita vaid umbes nädala, ülejäänud aja oli lennuväli maandumiseks ja õhkutõusmiseks liiga märg ja pehme. Ilma külmenedes lennuväli küll tahenes, kuid siis takistasid lendamist uued hädad - küll olid pilved madalal või ei läinud lennumasin lihtsalt käima.

Laiuhein ootab suviseid talgulisi kuhjasid põletama
Jää on juba paks ja kannab esimeste laidudeni. Lähematel päevadel peaks selguma, kui kaugele merele saab minna. Jää paksus on neli tolli ja lund on teist samapalju. Aga ega jääd enne juurde ei tule, kui lumi pealt veidi sulab. Ja siis öösel külmetab.
Seega on aeg nii kaugel, et heinapõletajatel tuleb hakata valmis vaatama sobivat mundrit ja tekitama kalendrisse auke, mida siis heinapõletamisega täita saaks.
Laiu peal heina põletamine on hädatöö, mitte tolguste amet. Laiuheinaga on nii, et see tuleb ära teha, muidu kasvab kõik umbe, kuid heina ära tuua pole võimalik, sest jää suurt autot ei kanna.
Tavaliselt minnakse laiule reede pärastlõunal või laupäeval ja tullakse tagasi järgmisel päeval.

Arvutid rikuvad järjest rohkem laste nägemist
Liigne arvutilembus on viinud laste nägemise hüppelise halvenemiseni.
Silmaarstide sõnul on laste nägemine viimaste aastatega märkimisväärselt halvenenud. Arstid soovitavad lastel vähem arvutite taga olla ja rohkem õues sporti teha.
Kui 1990-ndate lõpus oli nägemine halvenenud 15-20 protsendil Tallinna kooliõpilastest, siis nüüd juba ligi 40 protsendil, tõi lastehaigla lastepolikliiniku silmaarst Ljudmilla Kuznetsova välja murettekitava statistika.
Nägemisprobleemid tekivad üha noorematel lastel. "Meile tulevad väikesed lapsed, ka lausa kolmeaastased, ja kurdavad, et kael on kange ja pea valutab," ütles Kuznetsova. "Lapsed istuvad liiga noorelt arvuti taha."
Arsti sõnul võiksid alla viieaastased lapsed veeta arvuti taga maksimaalselt veerand tundi, viieaastased pool tundi päevas ning kindlasti peaks kõik lapsed rohkem sporti tegema.

Tartu ülikool asub vajuvat peahoonet vaiadega toestama
Kümne aasta tagune vundamendi toestamine ei ole peahoone
Tartu ülikool kavatseb teha sügisel toimuvateks juubeliüritusteks korda ülikooli peahoone fassaadi, enne välisilme täna-päevastamist tuleb peatada hoone vajumine.
Ülikooli planeerimistalituse juhataja Heiki Pagel ütles, et igal kevadel tuleb ülikoolil kulutada raha väiksemate ja suuremate seina tekkinud mõrade peitmiseks. Mõrad tekivad Pageli sõnul aga seepärast, et soisele pinnasele ehitatud peahoone vajub. "Plaanime nüüd lõpule viia peahoone vundamendi toestamise, mis peaks vajumise peatama," lisas Pagel.
Suuri kaevetöid vundamendi toestamiseks ette võtta ei tule. Tänapäevane vaivundamendi rajamine käib Pageli selgitusel suhteliselt märkamatult. "Lihtsustatult öeldes puuritakse maasse väikesed augud, mille kaudu asutakse vundamenti toestama," selgitas Pagel.

Kihnu iive üle mitmete aastate taas positiivne
Kihnus oli mullu üle mitmete aastate iive taas positiivne - sündis kuus last ja suri neli inimest. Kuigi arvud on väikesed, sündis Kihnus eelmisel aastal koguni poole rohkem lapsi kui 2005. aastal.
Neli mullu sündinud väikest kihnlast on tüdrukud ja kaks poisid. Surmasid oli ülemöödunud aastaga võrreldes kolme võrra vähem, siis suri seitse inimest.
Vallasekretäri Heldy Odint-šenko hinnangul on põhjust rõõmustada, sest positiivset iivet pole Kihnus olnud vähemalt viimasel neljal aastal. Positiivset tendentsi näitab ka sisse- ja väljaregistreeritute arv. Eelmisel aastal registreeris end Kihnu elanikuks 19 inimest ja lahkus üheksa. "Nii- ja naapidi oleme plussis," lausus vallasekretär. 2006. aasta lõpus elas Kihnus 635 inimest.

Läti seimi otsus tõstis Venemaa piirileppe teema Eesti jaoks üles
Lätlaste loobumine piirilepingu preambulist tõstatab teema uuesti ka Eesti jaoks.
Läti seimi otsus loobuda piirilepingus Venemaaga selgitavast deklaratsioonist heidab mõttelise kinda ka Eestile küsimaks, mida riiulile jäänud piirilepingutega ette võtta.
Rahvaliidu juhatuse liikme Jaak Alliku sõnul tuleks Eestil Läti presidendi algatusest eeskuju võtta, tuletades meelde, kui arukaks ja Baltimaadele kasu toovaks peeti Vaira Vike-Freiberga kahe aasta tagust otsust sõita Moskvasse 9. mai tähistamisele. "Usun, et me võiksime temast selles asjas eeskuju võtta," ütles Allik.
Allik meenutas, et ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves on avalikult öelnud, et preambuli juurdekirjutamine oli poliitiline viga.
Eesti ebamugavas olukorras

Saksa kohus keelas politseil arvutite jälgimise
Saksa kohus võttis esmaspäeval vastu otsuse, millega keelatakse jälgimistarkvara paigaldamine arvutitesse.
Jälgimisseadmete arvutitesse paigaldamine oli üks meetmetest, mida Saksa valitsus plaanis terrorismi vastu võitlemiseks kasutusele võtta.
Saksa kõrgema kohtu - Föderaalkohtu otsuse kohaselt on arvutite salajane jälgimine ebaseaduslik ning ei vasta Saksa seadustele liiniluure osas. Samas ei välistanud kohus valitsuse eesmärge täitumist tulevikus.
Edaspidi on kahtlusalustel pärast nende kodukoha läbiotsimist õigus nõuda kaitsja kohalviibimist arvutiandmete läbiotsimisel.
Kohtuotsuses kirjeldati, kuidas politseinikud terrorismis kahtlustatavate eraisikute arvutitesse salaja installitud seadmetega andmeid kopeerivad ning uurimiseks ja analüüsiks kasutavad.

The Sunday Times: al-Qaida käskis oma rakukestel taktikat muuta
Al-Qaida Briti rakukesed said käsu pöörata rohkem tähelepanu inimeste röövimisele ja nende peade maharaiumisele.
Seetõttu viibivad Briti politsei ja eriteenistused kõrgendatud valmisolekus, et koheselt reageerida võimalike pantvangi võtmistele, kirjutas ajaleht The Sunday Times.
Al-Qaida taktika muutmine oli eeldatavalt tingitud terroristide nurjunud katsest toimetada eelmise aasta augustis lennukisse plahvatusainet. Mittetehnoloogiliste tapmisvahendite eelistamiseni viis al-Qaida juhtide analüüs. Uute juhendite järgi soovitatakse järgijatel võtta kasutusele endise al-Qaida liidri Iraagis Abu Musab al-Zarqawi meetmed, kes oli Briti insener Ken Bigley röövimise, piinamise ja tapmise taga 2004. aastal.
Samas ei välista see terroristide traditsiooniliste taktikate kasutamist, nagu lõhkeainetega autode õhkamine. Briti politsei ja eriteenistused luuravad hetkel oletatavate al-Qaida liikmete järgi.

Poola kaitseminister astus tagasi
Radoslaw Sikorski tagasiastumise põhjuseks võisid olla valitsuse luhtunud lootused läbirääkimistel USAga raketitõrjebaasi ehitamise üle.
Kaitseminister Radoslaw Sikorski astus ametist tagasi täna hommikul, vahendas Reuters Poola pressiagentuuri.
Poola meedia sõnul võis Sikorski tagasiastumise põhjustada lähiajal tekkinud konflikt peaminister Jaroslaw Kaczynskiga.
Kuuldavasti ei meeldinud peaministrile ja tema kaksikvennast presidendile Lech Kaczynskile Sikorski käitumine läbirääkimistel USAga, kus arutati raketitõrjebaasi rajamist Poola pinnale.
Poola meedia näeb Sikorski positsiooni nõrgestamise taga Poola kaitsejõudude juhatajat, kellega kaitseminister samuti läbi ei saanud.

Londoni ärihoones plahvatas kirjapomm
Ühes Londoni kesklinnas asuvas kontoris toimus plahvatus, mille tagajärjel üks töötaja ka vigastada sai.
Capita-nimelisele firmale saabunud postipakk plahvatas, kui töötaja seda avada püüdis. Naine toimetati haiglasse, teatas RIA Novosti viitega telekanalile Sky News.
Capita osutab finants-, informatiivseid-, haldus- ja muid teenuseid, seahulgas aitab kohalikel võimudel korjata Londoni kesklinna sissesõidumaksu.
Hetkel on liiklus tänaval suletud, sündmuskohal viibivad politsei ja kiirabi.

Hodorkovskile ja Lebedevile esitati uus süüdistus
Venemaa peaprokuratuur esitas täna Jukose eksjuht Mihhail Hodorkovskile ja Menatep juht Platon Lebedevile süüdistuse rahapesus ning riisumises.
Süüdistatavate advokaadid teatasid, et kaitsealused lükkavad kõik süüdistused tagasi, vahendas RIA Novosti.
Hodorkovski ja Lebedev, kes mõlemad mõisteti kelmuse ja maksude maksmisest kõrvale hoidmise eest kaheksaks aastaks vangi, viidi 2006. aasta detsembris prokuratuuri nõudmisel Tšita eeluurimisvanglasse uue süüasja uurimistoimingute teostamiseks.

Saksamaal leiti Hiina restoranis kuus surnukeha
Saksa politsei leidis Põhja-Saksamaal Sittenseni linnas olevast Hiina restoranist Lin Yue kolme mehe ja kolme naise laibad.
Juhtumist teatas politseile ühe tapetu abikaasa, kes oli restorani oma naisele järele läinud, vahendas BBC. Ohvrid olid tapetud tulirelvaga ning mõned neist olid kinni seotud.
Üks restorani töötaja on raskete vigastustega haiglas. Tema ellujäämist peetakse vähe tõenäoliseks. Hiljem leiti samast majast ka väike laps, kes ei olnud kannatada saanud. Ta ei olnud võimeline politseile tunnistust andma.
Politsei ei ole veel tapetuid identifisteerinud, kuid usub, et tegemist on Aasia päritolu inimestega. Tapmismotiiv ei ole selgunud.

Terroristid püüdsid õhkida Dagestani siseministri autot
Laupäeva õhtul plaanisid Dagestani kohalikud radikaalid atendaati siseminister Adilgerei Magomedtagirovi vastu.
Siseministri tapmiseks kasutasid võitlejad klassikalist skeemi, kirjutab Kommersant.
Magomedtagirovi lõksu meelitamiseks tulistasid terroristid tema kindralist sõbra poega, kes töötas uurijana. Sündmuskohale sõitnud ministri maastur lasti õhku.
Ründajad olid kindlad, et siseminister, kes sõidab isiklikult kohale vaid suurte kuritegude puhul, tuleb ka sõbra poja tapmispaika. Magomedtagirov sõitiski tõesti sündmuskohale, kuid ei oodanud ära oma broneeritud soomusmaasturit Toyota Land Cruiser, vaid sõitis kohale oma venna autoga. Ministri taga sõitnud ametiauto all plahvatas aga kaks pommi, mille tagajärjel hukkus kolm miilitsat.
Magomedtagirov ei välistanud, et mõrva taga võis olla ka poliitiline tellimus, kuna Dagestani uus president Muhu Aliev hakkas vahetama inimesi võtmeametikohtadel. Samas nimetasid kohalikud radikaalid organisatsioonist Šariaat siseministrit vaenlaseks number üks ja lubasid selja taga tehtud surmaotsuse ka täide viia.

Eelmisel nädalal hukkus Iraagis ligi tuhat inimest
Iraagi peaminister Nuri al-Maliki administratsiooni anonüümse allika andmetel hukkus Iraagis vägivalla tõttu eelmisel nädalal ligi tuhat inimest.
Iraagi politsei andmetel hukkus Bagdadis vaid nädalavahetusel mõnisada inimest, teatas Reuters.
Iraagi võimud süüdistavad riigis valitsevas vägivallas Süüriat, mis teostab ebapiisavat piirikontrolli, mistõttu sunniitide võitlejad pääsevad Iraaki. Iraagi valitsuse esindaja Ali al-Dabbagh sõnul on olemas tõendid, et 50% vägivallatsejatest tulevad Süüria piiri kaudu.
Samas kalduvad ameeriklased rohkem süüdistama Iraani, mis väidetavalt sponsoreerib terrorismi Iraagis. Washington kutsub oma partnereid üles kannatlikkusele ja arvab, et stabiliseerimine riigis tuleb lähimal ajal. "On vaja mõista, et pole võimalik ühe öö vältel muuta Bagdadis kardinaalselt julgeoleku olukorda," märkis kindral William Caldwell.

Soome ajaleht: Venemaa toob Läänemerele uued allveelaevad
Soome kaitseministeeriumi teatel toob Venemaa relvastusprogrammide raames lähiaastail Läänemerele uued allveelaevad ning muud relvastust.
Soome kaitseministeeriumi Venemaa-ekspert Janne Helin ütles, et Läänemere sõjaline tähtsus kasvab lähiaastail, kuna see on üks Venemaa tähtsatest eksporditeedest, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helini andmeil kasvab Venemaa allveelaevade arv Läänemeres lähiaastail nelja- kuni viiekordseks. Läänemerele tuuakse vähemalt kümme uut allveelaeva.
Ekspertide sõnul arendatakse ka teisi relvastusprogramme, kuid relvatootmise käivitamise kohta veel andmed puuduvad.

Euroopa inimõiguste kohus arutab vene pensionäri kaebust
Euroopa inimõiguste kohus hakkab käsitlema Vladivostoki pensionär Albina Fefelova kaebust seoses pensionäri võlgnevusega Venemaa pensionifondile summas 200 tuhat rubla ehk 100 tuhat krooni.
Taoline võlgnevus tekkis 69-aastasel pensionäril pensionifondi töötajate süü tõttu, kes ei suutnud õigeaegselt reageerida seadusandluse muudatusele ja ümber arvutada tema pensioni, vahendas RIA Novosti advokaadi sõnu.
Albina Fefelova sai nii vanadus- kui toitjakaotuspensioni, kuid hiljem selgus, et tal on õigus vaid ühele pensionile.
Varasema kohtuotsusega mõisteti pensionärilt pensionifondi kasuks välja 200 tuhat rubla. Advokaat märkis, et nad paluvad EIK-st rahvusvaheliste aktidega tagatud kaitset, milles on sätestatud, et kõigil on õigus väärikale vanadusele.

USA vahetab lennutaktikat Iraagis
Ühendriikide sõjaväejuhatus käskis muuta lendude operatsioonitaktikat pärast nelja helikopteri hävimist viimase kahe nädala jooksul.
Helikopterite allakukkumises on süüdi Iraagi võitlejad, kes on omandanud uued õhutõrjesüsteemid, teatas CNN.
"Meie helikoptereid püütakse pidevalt hävitada. Kogemustele tuginedes muudame helikopterite lahingutegevuse taktikat ja tehnikat," ütles sõjaväejuhtimise esindaja Iraagis, kindral William Caldwell.
USA ametnikud süüdistavad Iraani radikaalsetele šiiitidele kaasaegsete relvade tarnimises.
Samas teatasid möödunud aasta detsembris sunniitide mässajad, et omandasid vene päritolu õlalttulistatavad raketid Sa-7 Strela ja valmistavad ameeriklastele üllatust.

Vein - kas tavaline alkohoolne jook või igapäevane toit
Hispaanias arutlusel olev karm alkoholivastane seaduseelnõu tekitab sama palju kirglikke vaidlusi nagu aasta tagasi kehtima hakanud tubakavastane seadus.
Viimaste küsitluste kohaselt teevad noored hispaanlased alkoholiga tutvust keskmiselt 13,7 aasta vanuselt. See on üks madalamaid vanuseid terves Euroopa Liidus. Üle Euroopa on tuntud ka noorte hispaanlaste meelistegevus nädalavahetustel: tänavail kambakesti joomine ehk botellón.
See loob kehva mainet, ent mure tulevaste põlvede pärast on veelgi suurem. Tervishoiuministeeriumis ettevalmistatava seaduse eesmärk on üllas: vähendada ja ennetada alkoholi tarbimist alaealiste hulgas.
Poleemikat tekitanud eelnõu ärritab aga paljusid majandusharusid, mille kasumitiibu ka-vandatavad muudatused tublisti kärbiks. Meedia, reklaamifirmad, restoraniomanikud ja põllumehed, alkoholifirmadest rääkimata, on vastaval teemal sõna võtnud ning seaduseel-nõule liigset karmust ette heitnud. Plaani vastased leiavad, et keelduderohke eelnõu on suunatud alaealistele, ent puudutab ja mõjutab eelkõige just täiskasvanud inimesi ning nende kaudu muidugi ka alkoholi-äriga seotud firmade kasumeid.

Heaoluküsimus tõmbab naisi Soome poliitikasse
Märtsikuistel Soome parlamendi-valimistel on jälle keskne teema heaoluühiskonna toimimine, mis on naistele südamelähedane ja ergutab neid poliitikas osalema.
Mitmed Soome parteid alustasid laupäeval oma kampaaniat, valmistudes märtsikuisteks valimisteks. Üheks olulisemaks teemaks arvatakse taas kord tõusvat heaoluühiskonda ja selle jätkusuutlikkust.
Helsingin Sanomate uuring näitas, et sarnaselt eelnevate valimistega on rahvale enim huvi pakkuvateks küsimusteks tervishoid ja eakate hoolekanne. Inimeste heaolule on aidanud tähelepanu juhtida naiste huvi poliitilise tegevuse vastu, mis on toonud Soome poliitikasse rohkesti õrnema soo esindajaid.
Soome parlamendiliikmetest ongi 38 protsenti naissoost ja
18 valitsusliikmest kaheksa on samuti naised. Euroopa Liidu maade hulgas kuulub Soome tipp-poliitikas osalevate naiste osakaalu poolest esikolmikusse.

Taliban ähvardab kevade lähenedes veriste rünnakutega
Briti kindrali sõnul pole Taliban edu saatnud, hoopis NATO läheb kevadel rünnakule.
Ajal, mil Taliban valmistub tu-handete suitsiiditerroristidega rünnakuteks ning on haaranud võimu ühes olulises linnakeses, võttis USA Afganistanis üle NATO vägede juhtimise.
Intervjuus Reutersile ütles üks islamiliikumise liidreid, et 2007. aasta kujuneb "välisvägedele veriseimaks", nende vastu on valmis astuma 2000 Talibani võitlejat, kelle eesmärk on end vaenlasi hävitades õhku lasta.
"Me oleme teinud 80 protsenti ettevalmistustest, võitlemaks ameeriklaste ja (teiste - toim) välisvägedega, oleme alustamas sõda," ütles mulla Hayatullah Khan. Need paar tuhat meest on tema sõnul 40 protsenti võitlejaist, keda valmistatakse ette suitsiidirünnakuteks.

Tallinna linnavalitsus: kõnniteed on jalakäijatele ohtlikud
Tallinna abilinnapea Olga Sõtnik käis ise tänavate ja kõnniteede olukorraga tutvumas ja tunnistas, et Tallinna kõnniteede olukord on halb.
Tallinna abilinnapea Olga Sõtnik ja kommunaalameti hooldusosakonna juhataja Tarmo Sulg kogesid kesklinna ja Lasnamäe tänavate ja kõnniteede olukorda kontrollides, et libedusetõrje kõnniteedel ja bussipeatustes jätab kohati soovida, vahendas Tallinna pressiteenistus.
Tallinna kesklinnas oli libeduse tõrje valdavalt tehtud ja tänavad olid sõidetavad. Sõtniku sõnul esines libedust mitmel pool Lasnamäel, eriti bussipeatustes.
Sõtnik kinnitas, kõnniteede olukord sõltub peamiselt majavaldajate kohusetundest. "Kohati on kõnniteed väga hoolsalt koristatud ja ka libeduse tõrje tehtud, mõne maja ees on aga väga libe," ütles Sõtnik.

Piletita reisija ründas kontrolöre
Karistusest pääsemiseks põgeneda püüdnud piletita reisija ründas esmaspäeval linnatranspordi teenindajaid.
Kella 10 paiku kontrollisid AS-i Ühisteenused linnatranspordi teenindajad Tööstuse tänaval sõitvas bussis nr 3 pileteid. Keskealisel mehel, kellel piletit polnud, palusid kontrolörid bussist järgmises peatuses väljuda. Seepeale kontrollitav ägestus ja tõukas bussi esiukse juures seisnud naiskontrolöri, kes paiskus löögist vastu bussi külge.
Samuti ründas põgeneda üritanud piletita reisija teda kinni pidanud meeskontrolöri. Traumapunktis tuvastati ühel linnatranspordi teenindajatest õlavarre nihestus ja teisel selja ülaosa põrutus. Agressiivse bussijänese ohvriks langenud kontrolörid kirjutasid politseile rünnaku kohta avalduse.
Lisaks piletita sõidu eest ootab meest nüüd teinegi väärteomenetlus kontrolöride töö takistamise eest. Trahv võib ulatuda 3000 kroonini.

Tallinna ülikoolis avatakse täna lastetuba
Täna 5. veebruaril kell 10: 30 avatakse lastetuba Tallinna ülikooli keeltemaja üliõpilastiivas Narva mnt 29.
Lastetoa projekti eesmärgiks on toetada väikelastega tudengite pere- ja koolielu ühildamist pakkudes neile paindlikku, soodsat ning lapsesõbralikku lastehoiu teenust ülikooli ruumides.
"Lastetuba ülikoolis teeb elu palju lihtsamaks," arvas 2,5 aastase poja ema Tallinna ülikooli alushariduse pedagoogika päevaõppe üliõpilane Heili Veetamm.
"Tänu lastehoiu teenusele saan läbi palju vähema planeerimisega. Enne pidin leidma hoidja ka selleks, et korra raamatukogus käia," lisas Veetamm.
Lastetuba on tasuta. Lisaks kahele palgalisele lasteaiaõpetajale hakkavad lastetoas tööle ka vabatahtlikena tudengid.
"Oleme esitanud linnale projekti, et lastetoa õpetajate töötasud makstaks linnaeelarvest kinni. Vastasel juhul peame lootma lapsevanemate ja ülikoolipere annetustele," teatas Tallinna ülikooli üliõpilaskonna juhatuse aseesimees Joonas Pärenson.

Linn keelab edaspidi kõrgepingeliinide ehituse
Kõrgepingeliinide püstitamiseks on sarnaselt tavaliste ehitistega tarvis ehitusluba, kuid tulevikus ei kavatse linn selliseid lubasid enam väljastada. Edaspidi on plaanis ka juba olemasolevad õhuliinid järk-järgult asendada maakaablitega.
Vastavasisulise eelnõu algatanud Taavi Rõivase sõnul sai idee alguse Veskimetsast, kust taheti uute kõrgepingeliinide paigaldamiseks maha võtta 400 puud. Sealsete elanike kaebuse peale leiti koostöös Eesti Energiaga optimaalsem lahendus ja eelistati maakaablit. Kuna õhuliinimastide kaitseala on 25 meetrit kummalgi pool posti, ei tohi selles alas puid kasvada. Maakaabli kaitseala on aga kõi-gest 1 + 1 meetrit, mis annab Rõivase sõnul hoopis rohkem mänguruumi. Rõivas tõi näiteks teised Euroopa suurlinnad, kus naljalt suuri kõrgepingeliinide maste silma ei torka, sest liinid on viidud maa alla.

Tallinna ülikool vajab hädasti pinda juurde
Ülikool kavandab hoonetekompleksi, et koon-dada oma hooneid ja saada pinda juurde.
Tallinna ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Tiit Villigu sõnul algas ülikoolil uus viie- kuni kuueaastane arenguperiood, mille käigus kavandatakse uusi ehitisi. "Praegu on Tallinna linnas ülikooli käsutada 50 000 ruutmeetrit pinda, vaja oleks veel 5000 õpperuumideks ja 500 ühiselamukohta. Uut asupaika ootavad näiteks ülikooli peamaja hoovis asuvad amortiseerunud võimlad ja kunstiosakond ning seni Pärnu maantee 59 asunud üliõpilaskodu. Samas on mõttekas koondada praegu Tallinna linna peal laiali paiknevad õppehooned kokku ühele krundile," ütles ta.
Kuna linn vajas muusikakeskkooli laiendamise jaoks Pärnu maantee 59 asuva ülikooli ühiselamu alust maad, eraldati ülikoolile vastutasuks maatükk aadressil Kotka 12/Spordi 11, kus ülikool saaks laiendada juba olemasolevaid hooneid. Alale on koostatud juba detailplaneering kolme viiekorruselise õppe- ja administratiivhoone ning spordikompleksi rajamiseks.

Täna alustab sõitu koolibuss
Esmaspäevast hakkab Viimsi valla ja Tallinna kesklinna vahet sõitma koolibuss, mille eesmärk on muuta koolijõudmine lastele mugavamaks ja vähendada tipptunni liikluskoormust. Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on katseprojekti eesmärk proovida ka WiFi-ühenduse rakendamist ühissõidukites. "Üks koolibuss on varustatud WiFi-ga ja õpilastel on võimalus kasutada soovi korral sülearvutit," ütles Mutli.
Katseprojekti marsruudil sõidab kaks bussi, üks väljub Viimsi haigla peatusest kell 6.58 ja teine 7.05. Koolibussi marsruudile jäävad Ravi tee, Randvere tee, Aiandi tee, Nelgi tee, Merivälja tee, Pirita tee, Narva maantee, Pronksi tänav, Raua tänav, Gonsiori tänav, Estonia puiestee, Kaarli puiestee ja Toompuiestee. Buss sõidab vaid tööpäevadel.

Südalinnas tapnud meest ootab kohus
Põhja ringkonnaprokurör Ave Eisel saatis kohtu ette noormehe, kes mullu suvel pussitas Tallinna kesklinnas kaubamaja vahetus läheduses kaht noorukit, tappes neist ühe. 21-aastane Aleksei sai süüdistuse kehalises väärkohtlemises ja tapmises, mille eest võib kohus ta süüdimõistmisel kuni 15 aastaks vangi saata.

Opositsioon soovib vaktsiini hüvitamist
Opositsiooni kuuluv Isamaa ja Res Publica Liit taotleb gripivastase vaktsineerimise kulude hüvitamist Tallinna elanikele, vastav eelnõu tuleb arutlusele järgmisel nädalal. Tervisekaitseinspektsiooni teatel on viimastel kuudel haigestunud grippi 47 tallinlast.

Krimm: kergeusklikkus maksis eakale naisele kätte
Krimmi ajaleht Krõmskaja Pravda teatas, et Simferopolis langes oma kergeusklikkuse ohvriks elatanud naine, kes lasi päise päeva ajal oma korterisse meditsiiniteenust pakkuva valges kitlis meditsiiniõe. Vanaproua lubas abipakkujal vererõhku mõõta. Mõõtmistulemuse põhjal väitis õde, et perenaine vajab kohe rohtu.
Rohkem korteri perenaine ei mäleta. Ta ärkas tugeva peavaluga, tuba oli segi paisatud ning raha ära võetud.
Enda Trubok,
Aleksandrovka keskkooli eesti keele õpetaja, EPL-i esindaja Krimmis

Helme: tähistati Aleksander Jaaksoni sünniaastapäeva
Möödunud esmaspäeval tähistasid Helme sanatoorse internaatkooli õpilased ja õpetajad kindralmajori ja hilisema Eesti Vabariigi haridusministri Aleksander Jaaksoni 115. sünniaastapäeva. Kooli aulas seisid auvalves kaitseliitlased ja kogu kohtumise peakorraldajaks oligi Valgamaa kaitseliit. Kindralmajor Aleksander Jaaksoni eluloost tegi kokkuvõtte vanemveebel Vello Jaska, välja oli pandud ka Jaaksoni tegevust tutvustav näitus.
Mall Lepik

Elva: aukodanikuks valiti väliseestlane
Elva otsustas tänavu anda aukodaniku nimetuse Ameerikas Lakewoodis elavale väliseesti vanahärrale Juhan Simonsonile, keda tuntakse kui eestluse edasikandjat Ameerikas ja kogu maailmas. Simonson peab Elvat siiani Eesti kuulsaimaks suvituslinnaks ja on avaldanud veendumust, et kui elvalased kuskil maailmas kohtuvad, siis saavad nad sõpradeks ja hoiavad kokku.
Sirje Veldi

Hiiumaa: kasutusele võetakse oma euru
Tänasest võetakse Hiiumaal kasutusele kunstnik Reedik Piibe kujundatud suveniirmünt - Hiiu euru. Nn üheeurused mündid on valmistatud melhiorist ning neil on kujutatud Hiiumaad ja Kõpu tuletorni. Muuseumi direktor Urmas Selirand lisas, et Hiiu euru esialgne vahetuskurss on üks tobias ehk 50 Eesti krooni. Milliseks euru täpne müügihind kujuneb, seda Hiiumaa muuseumist veel öelda ei osatud.
Kadri Pulk

Ansip: Eesti liitub euroalaga esimesel võimalusel
Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogus, et Eesti liitub euroalaga esimesel võimalusel.
Vastates riigikogu liikme Taavi Veskimägi arupärimisele euroga liitumise kohta selgitas peaminister, et valitsusel on olnud alati eesmärgiks võtta Euroopa Liidu ühisraha euro kasutusele niipea kui võimalik, muutunud on vaid hinnangud, millal täpselt Eesti on võimeline täitma kõik vajalikud Maastrichti kriteeriumid, vahendas riigikogu pressitalitus.
Ansipi sõnul on inflatsiooni rohkem kui paar aastat ette keeruline usaldusväärselt prognoosida, seetõttu pole praegusel ajal võimalik ka täpselt hinnata, millal võiks Eesti hinnastabiilsuse kriteeriumi täita.
Valitsus otsustas oma 30. novembri 2006. aasta nõupidamisel jätta euro kasutuselevõtu eesmärk ajaliselt määratlemata. Teiste Maastrichti kriteeriumide täitmisega Eestil probleeme ei ole.

Oma Maitset annab edaspidi välja Ajakirjade Kirjastus
AS Ajakirjade Kirjastus ostis osaühingult Foodmarketing toiduajakirja Oma Maitse.
Ajakiri Oma Maitse jätkub ilmumist oma tavapärase graafiku järgi ning esimene number Ajakirjade Kirjastuse all ilmub juba märtsikuus. Samuti jääb ajakirja peatoimetajaks endiselt Tiina Kruus. Kõik tellimused jäävad kehtima ka peale kõnealust tehingut ning vormistatakse automaatselt ümber Ajakirjade Kirjastust teenindava Expressposti alla.
Ajakirja Oma Maitse idee looja ja asutaja Hanne Paljaku sõnul sai ta kvaliteetse toiduajakirja käivitamise näol teostada ühe kauaaegse unistuse ning tal on hea meel, et ajakiri on pälvinud tuhandete lugejate poolehoiu. "Olen tugev uute projektide algataja, kuid stabiilsusperioodil hakkan taas uusi väljakutseid otsima", sõnas Paljak. Paljak lisas, et Foodmarketing hakkab lähitulevikus tegelema uue toiduteemaga seotud projektiga.

Veebruar on rahvusvaheline internetipettuste vastu võitlemise kuu
Veebruaris viiakse läbi ühekuuline ülemaailmne kampaania, mis keskendub internetis levivate petuskeemide tutvustamisele ja õhutab tarbijaid internetti turvaliselt kasutama.
Kampaania eesmärgiks on internetipettuste vähendamine tarbijate teadlikkuse tõstmise kaudu.
Pettuste ennetamise kampaania viiakse läbi kolmandat aastat ning kampaania eestvedajaks on rahvusvaheline organisatsioon ICPEN (International Consumer Protection and Enforcement Network), mis tegeleb ebaausate kaubandustavade vastu võitlemisega ning kaitseb tarbijate õigusi. Sel aastal on pettuste vastu võitlemise kuuks nii veebruar kui märts, olenevalt kampaanias osalevatest riikidest, keda on kokku üle kolmekümne. Tarbijakaitseameti teatel toimub Eestis kampaania sarnaselt eelmiste aastatega veebruaris.
Amet hoiatab, et kuna üha enam kauplusi ja teenusepakkujaid on muutumas internetipõhisteks, kolib internetti ka järjest rohkem pettureid, kes mõtlevad välja üha uusi ja raskemini tuvastatavaid petuskeeme. Seega on teadmised interneti turvaliseks kasutamiseks ja internetis varitsevatest ohtudest äärmiselt tähtsad komponendid meie igapäevaelus.

Eestlased eelistavad "jaapanlasi" 
Jaanuaris müüsid Eesti autoesindused kokku 2618 uut sõiduautot, enimmüüdud automark oli Toyota, mida osteti kokku 372 autot.
Toyotale järgnesid Honda 277 ning Vokswagen 246 autoga.
Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu andmetel järgnesid Mazda 196, Citroen 150, Ford 146, Peugeot 123, Opel 102, Renault 97, Hyundai 90, Nissan 84, Merzedes-Bens 74, Škoda 74, Lexus 56, BMW 50 ja Audi 47 autoga. Teisi marke müüdi vähem.
Muuhulgas müüdi 12 Cadillaci, üks Lada ja üks Alfa Romeo.

Maksumaksjad: tuludeklaratsioon meenutab arusaamatut "maksuviktoriini" 
Eesti Maksumaksjate liidu (EML) arvates on mitmed tuludeklaratsioonis esitatud küsimused, mille eesmärk ja sisu on täitjatele ebapiisavalt lahti seletatud.
Peatselt läheneb juriidilisest isikutest maksumaksjatele uue aasta esimese igakuise tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni TSD esitamise tähtaeg.
Paljud maksumaksjad on üllatusega leidnud deklaratsioonil kolmest küsimusest koosneva küsimustiku, millele vastamata jättes ei ole võimalik elektrooniliselt deklaratsiooni esitada. Küsimused, millele tuleb "jah" või "ei" vastata, on järgmised:
a. Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega?
b. Kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laienevad kohustuslikud kulude jaotuse kokkulepete dokumenteerimise nõuded?

Tuludeklaratsiooni täitmine muutub lihtsamaks
Selleks, et aidata kliente tulude deklareerimisel, on alates sellest aastast eeltäidetud tuludeklaratsioonile kantud info väärtpaberitehingute kohta.
Seoses Tulumaksuseaduse muudatusega muutub 2007. aastast tuludeklaratsiooni esitamine kliendile veelgi lihtsamaks, kuna eeltäidetud deklaratsioonile on kantud andmed Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja poolt registreeritud väärtpaberitehingute andmed.
Tehinguid ei eeltäideta, kui raha ei ole liikunud EVK vahendusel (nn makseta tehingud). Kui tegemist on väärtpaberite vahetamise tehinguga, ei ole eeltäidetud andmetes näidatud turuhinda. Sellisel juhul lasub kliendil kohustus andmed ise täita, st lisada vahetuse teel vastu saadud väärtpaberite turuhind.
Samuti tuleb deklareerida börsivälised tehingud - ka sel juhul, kui andmed ei kajastu eeltäidetud tuludeklaratsioonil. Kui müügihind on eeltäidetud, siis soetamismaksumuse ja müügikulude olemasolul peab isik need ise näitama.

Pandi ja Hanschmidti spaa sai EAS-ilt 10 miljonit krooni
Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) finantseeris eelmisel aastal kõige suurejoonelisemalt Tallinki meeste sanatooriumi arendust Haapsalus.
Kümme miljonit krooni EAS-i raha leidis mullu märtsis oma tee Tallinki juhtfiguuride Ain Hanschmidti, Enn Pandi ja Toomas Vilosiuse osalusega AS-i Heal, et rajada Haapsallu 2000-ruutmeetrine sanatoorium.
"Heal avas EAS-ilt saadud rahaga uue spaa ning pani ise 55 miljonit juurde. Tegime seda, mis projektis oli ette nähtud," kommenteeris Heali osanik ja Tallinki Soome-Rootsi liini juht Toomas Vilosius Äripäevale.
Ligi 10-miljonilise EAS-i toetuse pälvis eelmisel aastal üksnes neli ettevõtet. Käputäis toetusi jäi alla viie miljoni krooni. Umbes tuhat ettevõtet pidi leppima paarikümne tuhande kroonise nõustamis- või koolitustoetusega.

Hanza.net oli taas rivist väljas
Hansapanga internetipank Hanza.net ei olnud klientidele esmaspäeval kella 11 ajal taas kättesaadav.
Pärast pikka ootamist teatab panga internetikeskkond kliendile, et tegemist on tehnilise veaga.
Hansapanga pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et Hanza.neti töö oli häiritud kella 11 ajal ning nüüd peaks kõik taas korras olema.
Ettevõtete internetipank Telehansa.net teatab, et teenus on ajutiselt suletud, kuna toimub süsteemide uuendamine.
Eelmise nädala neljapäeval oli hanza.net maas ligi kolm tundi. Tegemist oli tarkvarast tuleneva probleemiga.

Eesti elektrisüsteemi toimimist saab nüüd jälgida reaalajas
Eelmisel nädalal käivitas OÜ Põhivõrk oma kodulehel uue rakenduse, mis võimaldab reaalajas tutvuda andmetega Eesti elektrisüsteemi toimimise kohta.
Veebilehe vahendusel saab eesti ja inglise keeles infot selle kohta, kui suur on tootmine ja tarbimine Eestis ning milline on energiavahetus naabersüsteemidega. Samas on andmed ka süsteemidevahelise vahetusvõimsuse ning maksimaalse ülekandevõimsuse kohta.
Andmeid uuendatakse iga viie minuti tagant, teatas OÜ Põhivõrk.

Kaubanduskoda tutvustab Eesti ettevõtjaile Venemaa ärikeskkonda
Homme kl 10 toimub Eesti kaubandus-tööstuskojas seminar "Sihtturg - Venemaa".
Kaubandus-tööstuskoja teatel on seminari eesmärgiks tutvustada Eesti ettevõtjatele Venemaa majanduse hetkeseisu ning tulevikuperspektiive. Eesti ettevõtjate suurt huvi Venemaa ärikeskkonna ja Eesti-Venemaa majandussuhete vastu on suur - homsel üritusel osaleb üle 40 ettevõtja.
Seminari avab tervitussõnadega Eesti suursaadik Vene föderatsioonis Marina Kaljurand. EV Saatkonna majandusnõunik Moskvas Ivo Parmas annab ülevaate Eesti-Vene majandussuhetest. Loode-Venemaa arenguid tutvustab EV peakonsul St. Peterburgis Lauri Bambus ning EAS-i esindaja St. Peterburgis Toomas Kästik räägib seminaril osalejatele ettevõtluskeskkonna trendidest Leningradi ja Novgorodi oblasti näitel.

Eesti otsib esindajaid infoühiskonnateemalisele konkursile
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Eesti kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskus kutsuvad Eesti ettevõtteid ja organisatsioone osalema rahvusvahelise infoühiskonnateemalise konkursi World Summit Award (WSA) Eesti eelvoorus.
Parimaid sisuteenuseid kirjeldavaid projekte oodatakse 1. aprillini kaheksas konkursikategoorias: eÕpe, eKultuur, eTeadus, eValitsus, eTervis, eÄri, eMeelelahutus ja eKaasatus. Igast kategooriast saadab Eesti esindama ühe projekti.
"Täna on interneti kasutamise juures võtmeteguriks huvitava ja kasuliku digitaalse sisu olemasolu," ütles MKM-i riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa. "Inimeste valmisolek internetiühenduse koju hankimiseks sõltub paljuski sellest, kas see, mida nad internetis teha saavad ja võivad, annab nende elule mingi uue dimensiooni või lisandväärtuse."
"WSA konkurss paneb Eesti nutikad lahendused rahvusvahelisse perspektiivi," rääkis WSA Eesti esindaja Katri Ristal. "Võidavad need, kelle pakutud tehnoloogiline lahendus on inimesele tõeliselt kasulik ja mugav."

SAS tihendab lennuliiklust Hiinasse
Scandinavian Airlines Systemsi (SAS) uue Hiina-strateegia kohaselt saab Pekingist SAS-i tähtsaim ühenduspunkt Skandinaavia ja Hiina vahel.
Alates 27. märtsist pakub SAS võimalust reisida Hiinasse otselendudega Stockholm-Peking liinil. Alustatakse 10 lennuga nädalas. Septembrist tiheneb lennuühendus Pekingiga lisaväljumistega nii Stockholmist kui Kopenhaagenist, teatas ettevõte.
Tänu SAS-i ja Air China tihedale koostööle ning Pekingi geograafiliselt soodsale asukohale, on antud lennujaam sobiv vahemaandumisteks lendudel sihtpunktidesse üle kogu Hiina.
"Peking on suures osas Hiina majanduslikku ja tööstuslikku arengut juhtivaks keskuseks. Näeme, et suur hulk meie reisijatest eelistavad sihtpunktina Hiinas just Pekingit. Seetõttu on meie eesmärgiks tuua Hiina Skandinaaviale lähemale, muutes Pekingi väravaks Hiinasse nii reisijatele Stockholmist, Oslost kui Kopenhaagenist," ütles Scandinavian Airlines International tegevjuht Lars Lindgren.

Tänasest saab e-maksuametis tuludeklaratsiooni andmeid vaadata
Alates tänasest, 5. veebruarist, saavad kliendid e-maksuametis vaadata maksu- ja tolliametile teadaolevaid andmeid oma kulude ja tulude kohta, mis kantakse eeltäidetud tuludeklaratsioonile.
Andmetega saab tutvuda e-maksuametis rubriigis 2006. aasta tuludeklaratsiooni MTA andmed. Tulude deklareerimist puudutavat täpsemat infot leiab ameti veebilehelt www.emta.ee.
Selleks, et tulude deklareerimine kulgeks lihtsalt ja kiirelt, palub maksu- ja tolliamet esitatud andmeid kontrollida. Juhul, kui e-maksuameti infolehel andmed puuduvad või erinevad kliendile teadaolevatest, palutakse pöörduda väljamakse tegija või kulu saaja poole palvega puudu olevad andmed maksuhaldurile elektrooniliselt esitada või esitatud andmed parandada.
Tööandjate, koolitusasutuste jt asutuste poolt maksuhaldurile antavate andmete elektrooniline esitamine või parandamine on kliendile lihtsam, kiirem ja mugavam kui paberil dokumentide toomine.

Ministeerium pidurdab sillaehitust
Saarlastest riigikogu liikmete hinnangul pidurdab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Muhumaa ja mandri sillaehitust, mille tõestus on ministeeriumi kantsleri Marika Priske avaldus, et silda ei tule tõenäoliselt kümne aasta jooksul.
"Selline avaldus on saarlastele näkku sülitamine," lausus riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi SL Õhtulehele. "Sild võiks juba ammugi valmis olla. Aga kui asjaga ei taheta tegelda, võib Muhu ja mandri vaheline sillaehitus aega võtta ka 100 aastat."
Tamkivi ei näe ühtegi põhjust, miks peaks sillaehitus nii kaua aega võtma. "Kõik vajalikud eeltööd ja uuringud on tehtud ning tegelikult oleks insenerid sillaehituseks valmis olnud juba sada aastat tagasi," sõnas ta. "Mida siin veel 25 aastat peaks uurida olema?"
Tamkivi väitel on kõige ohtlikum sillaehituse viibimisel: kui praegu on Euroopa Liidust sillaehituseks võimalik saada rahalist toetust, siis iga aastaga see võimalus väheneb ning lõpuks peab Eesti riik ehituse ise kinni maksma.

Riigifirmade juhtide tasud erinevad mitu korda
Riigifirmadest heldeimalt tasustab oma juhte Eesti Raudtee, makstes juhatuse esimehele 160 000 krooni kuus.
Reisijateveoga tegeleva Elektriraudtee juhtide panust hindab riik seevastu neli korda väiksemaks. Ettevõtte esindaja Kuldar Väärsi sõnul teenib juhatuse esimees Margus Mals 40 000 ja juhatuse liige Kaida Kauler 36 000 krooni suurust kuupalka, kirjutab Postimees.
Enne Eesti Raudtee taasriigistamist hoidis enimtasustatud riigifirma juhi kohta Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, kelle palgaks mullu novembris kinnitati 140 000 krooni.
Saja tuhande kroonist kuupalka saab ka Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand, ülejäänud riigifirmade tüüri juures seisjad peavad leppima viiekohaliste summaga.

Reitinguagentuur Moody's tõstis Sampo Panga reitinguid
Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's tõstis Sampo Panga pikaajalise välisvaluuta deposiidireitingu A2-lt A1-le ja muutis väljavaate stabiilselt positiivseks.
Samuti tõstis Moody's pikaajalise kohaliku valuuta deposiidireitingu A2-lt Aa3-le, säilitades stabiilse väljavaate, teatas Sampo pank.
Moody'se teatel on reitingute muutmine tingitud Sampo Panga omaniku Sampo Bank plc pikaajalise välisvaluuta deposiidireitingu tõstmisest A1-lt Aa2-le.
Sampo Panga lühiajaline deposiidireiting kinnitati samale tasemele P-1 stabiilse väljavaatega ja finantstugevuse reiting tasemele D+ positiivse väljavaatega.
Viimati võttis reitinguagentuur Moody's novembris 2006 Sampo Panga pikaajalise kohaliku ja välisvaluuta deposiidireitingu A2 vaatluse alla võimaliku ülespoole tõstmise osas ja kinnitas lühiajalise välis-valuuta deposiidireitingu tasemele P-1 ja andis finantstugevuse reitingule D+ positiivse väljavaate.

Riigiametnike tehtud erakõned maksab kinni riik
Rahandusminister Aivar Sõerdi hinnangul ei tohi riik kinni maksta ametnike erakõnesid.
Aastas kulub miljoneid kroone maksumaksja raha riigiametnike erakõnede eest tasumiseks, sest enamik ministeeriume ei ole suvatsenud neid töökõnedest eristada ja ametnike palgast kinni pidada.
Markantseim näide on majandusminister Edgar Savisaar, kes räägib mobiiliga maksumaksja raha eest iga kuu keskmiselt 7150 krooni eest. Minister võib piiramatult telefonitsi töö-, era- või parteiasju ajada, muretsemata, kes selle eest maksab. "Kas Päevaleht eristab kõnesid? Postimees ja Õhtuleht igatahes mitte," pahvatas ministeeriumi avalike suhete juht Anu Hallik küsimuse peale, miks minister saab riigi rahakotil piiramatult lobiseda. "Erafirmadel peaks olema tunduvalt suurem motivatsioon kulusid kokku hoida kui riigisektoril," lisas Hallik.

Weroli eksjuhte süüdistatakse omavolis
Lõuna ringkonnaprokuröri Marge Püssi andmetel on peaaegu "kaante vahel" ja jõuab lähiajal kohtusse kolmele Weroli eksjuhile - Henn Ruubelile, Helmo Hainsoole ja Robert Närskale - esitatud süüdistus ettevõtte arestitud vara omavolilises kasutamises.
Süüdistuse kohaselt kasutasid kõik kolm mullu kohtutäituri poolt Rein Kilgi firma Pere Leib Tootmine võlanõuete katteks arestitud Weroli vara, täpsemalt kümne miljoni krooni eest firma toodangut ja viit miljonit krooni firma arvelt. Ruubelit süüdistatakse ka pankrotihaldurile Weroli vara ja rahalise seisu kohta valeandmete esitamises.
Närska, kes lahkus Weroli juhi kohalt mullu novembris, andis mõista, et vara kasutati tehase tööshoidmise ja pankroti vältimise eesmärgil. Werol oli mullu kevadel väga raskes seisus, nappis käibevahendeid ning oli pankrotistumisoht. "Kui oleks niisama istunud ja lasknud tehasel pankrotti minna, oleks formaaljuriidiliselt kõik õige olnud. Meie hoidsime ettevõtet töös, aga ega heategu ei jää muidugi karistamata," ütles Närska.

Bussijuhtide palga suurendamiseks tõstsid firmad piletihindu
Tallinna-Rapla liinil tõusis pileti hind näiteks tervelt 37,5 protsenti.
Kaugbussiliine haldavad firmad tõstsid jaanuaris osal oma kommertsliinidest piletihindu, olenevalt liinist lisandus hinnale 5-15 krooni.
Näiteks Sebe bussidega sõitjail tuleb senisest kallim pilet osta Tallinna-Järvakandi, Tallinna-Värska ja Valga-Viljandi liinil. Liinidirektori Väino Moori sõnul tõusid hinnad liinidel, kus ka konkurent hinda tõstis või mis on ajale jalgu jäänud.
"Tallinna-Järvakandi liinil oli viimane hinnatõus 2004. aastal," märkis Moor. Sellel liinil oligi hinnatõus kõige suurem - kui varem maksis bussipilet Raplasse 40 krooni, siis nüüd 55. Hinnatõus on koguni 37-protsendine.
"Eks see raha läheb ikka töömeestele ja bussijuhtidele," sõnas Moor.

Graafik Kelli Valk avab Draakoni galeriis näituse
Tallinn
Isikunäitus "Vaim ja vägi" ammutab inspiratsiooni nii inimestevahelistest suhetest ja suhete võimalikust vägivaldsusest kui ka pärimustest ja indiaani müütidest ning uskumusest, teatas näituse kuraator Elin Kard.
Kelli Valk (sündinud 1952) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala ja on Eesti Vabagraafikute Ühenduse ning Eesti Kunstnike Liidu liige. Osaleb näitustel nii Eestis kui ka välismaal alates 1978. aastast.
Näitus jääb avatuks 17. veebruarini.

Hansapanga kunstipreemia sai Leedu kunstnik Valdas Ozarinskas
Tallinn
Valdas Ozarinskas liigub kunsti, disaini ja arhitektuuri vahel, nihutades videodes juba tavapäraseks saanud dokumentalistika ja fiktsiooni segamise reaalsesse ruumi.
Preemiale kandideerisid ka Läti noor videokunstnik Katrina Neiburga ning Liina Siib 2006. aastal valminud fotode ja videotega, teatas Hansapanga esindaja.
Žürii esimehe Sirje Helme sõnul sündis otsus anda preemia Ozarinskasele üsna üksmeelselt. "Kõik kandideerinud kunstnikud käsitlevad oma loomingus ju sarnaseid teemasid, mängides elu, dokumentaalsuse, reaalsuse ja fiktsiooni piiridega, kuid määratlevad oma rolli selles protsessis erinevalt."
Kunstipreemiaga kaasneb autasu 5000 eurot ning ühe isikunäituse korraldamine igas Balti riigis 2007. aasta jooksul.

Riik toetab noortekollektiive 18 miljoni krooniga
5. veebruaril käivitub Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kooride, orkestrite, rahvatantsurühmade ja rahvamuusikaansamblite tegevustoetuse programmi uus taotlusvoor.
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse poolt kordineeritava programmi eesmärgiks on toetada laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevust ja sisemist aktiivsust, pakkudes baastoetust nende pideva tegevuse - õppimise ja harjutamise - tegevuskindluse ja kvaliteedi suurendamiseks.
Riiklik toetus on programmi esimestel aastatel mõeldud kollektiivi juhendaja(-te) töötasu tõstmiseks.
Programm käivitati 2006. aastal noortekollektiividele ja alates 2008. aastast hakkavad toetust saama ka täiskasvanute kollektiivid.
Programmi raames toetati 2006. aastal 1052 noortekollektiivi, neist koore 664, rahvatantsurühmi 320, orkestreid 49, rahvamuusikaansambleid 19. Iga kollektiivi juhile määrati tegevustoetuseks 7200 krooni.

Film Briti popkunsti pioneerist Kumus
Kumu auditooriumis linastub kolmapäeval, 7. veebruaril dokumentaalfilm Briti popkunsti isast Richard Hamiltonist.
Jörg ja Ralf Raimo Jungi dokfilm kannab nime "Richard Hamilton - Slip It To Me" (Saksamaa 2003, 43'). Filmis räägib kunstnik oma loomingust, avades mitmete kuulsate teoste peaaegu sama legendaarseid taustu.
Kunstiajaloolist perspektiivi Hamiltoni loole pakub filmis oma kommentaaridega kunstikriitik ja kuraator Marco Livingstone. Kõne all on popkunsti sünd ja selle erinevused Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias, Hamiltoni kunstnikupositsioon ning meetod, tema suhted erinevate kuulsate ja vähem kuulsate kaasaegsetega.
Loomulikult peatub film põhjalikult kunstniku ja kogu popkunsti brändiks jäänud teosel "Just What is it that Makes Today's Homes so Different, so Appealing" ("Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks", kollaaž, 1956), ja näitusel "This is Tomorrow", mille jaoks teos valmis.

Soome aasta parim film on "Äärelinna tuled" 
Helsingis jagati Jussi nimelisi filmiauhindu 2006. aasta parimatele Soome filmidele.
Aki Kaurismäki film "Äärelinna tuled" pälvis Soome 2006. aasta parima filmi auhinna Jussi, teatab Helsingin Sanomat oma võrgulehel.
Parima filmi auhinna andis kätte prantslasest režissöör Luc Besson, kes kinnitas, et on suur euroopa filmikunsti austaja.
Viis Jussi filmiauhinda kogus linateos "Valge linn", mille mille režissöör Aku Louhimies tunnistati parimaks režissööriks ja Paavo Westerberg ning Mikko Kouki pälvisid auhinna parima stsenaariumi eest. Lisaks sai auhinna Samu Heikkilä parima montaazi eest. Parimaks meespeaosatäitjaks valiti Janne Virtanen ja parimaks naispeaosatäitjaks Susanna Anteroinen.
Publiku hääletuse võitis režissöör Jarno Laasala film "The Dudesons", mis sai 47% häältest.

Löökpilliansambel Paukenfest andis lahedalt ebaakadeemilise kontserdi
Löökpillikvartett Paukenfest esitas nii klassikalisi teoseid kui ka lõbusaid palu.
Laupäeva õhtupoolikul andis Tallinna raekojas kontserdi löökpillikvartett Paukenfest. Ansambli tuumiku moodustavad Vambola Krigul ja Anto Õnnis ning asutamiskohaks peetakse 2000. aasta festivali "Pauken". Kontserdil liitusid eelmainitutega Lehari Kaustel ja Madis Metsamart.
Kuigi suure osa ansambli repertuaarist moodustab eesti muusika, kõlasid sel kontserdil enamasti maailma löökpillimuusika klassikasse kuuluvad teosed sooloesitusest kvartetini. Avaloona esitasid Krigul ja Õnnis Steve Reichi "Nagoya Marimbas" kahele marimbafonile. Tundub, et teosest on saanud duo leivanumber, mida esitatakse teada-tuntud headuses. Õhtu esimese soololoona mängis Õnnis marimbal Ameerika helilooja ja löökpillimängija Gordon Stouti "Mehhiko tantsu nr 2". Pealkirja järgi otsustades oleks oodanud virtuoosselt sädelevat tulevärki, mida aga ei tulnud. Esitus oli vaoshoitud, samas väga suure sisemise energiaga.

Tauno Kangro võidetud kaotus
Tallinna linnavalitsuse konkursil iseendaga võistelnud Tauno Kangro Kalevipoja kuju ei jõua kunagi koju õnne tooma, sest on merepõhja kinni betoneeritud.
Tallinna linnavalitsuses toimus Kalevipoja kuju võistluse ainetel tõeline farss. Usun, et meedia kaudu on seda mõnevõrra ka lugejaile teadvustatud, ent kuna tegemist oli tõesti erakordse ja mõjuva etendusega, siis otsustasin seda mõju ja mõnu huvides veidi ka omalt poolt lahata ja täiendada.
Lühidalt taustast. Tegemist oli kunstiringkondades ääretult ebapopulaarse Kalevipoja monumendiga Tallinna lahte.
Skulptor Tauno Kangro on sellega erilise eduta jännanud aastaid ja nüüd on Keskerakond otsustanud selle teoks teha. Kunstnike protesti arvestades tuli linnavalitsusel korraldada konkurss. Ent väljakuulutatud anonüümse võistluse tingimused ei võimaldanud tagada objektiivsust teatud autori määratlemisel, asukoht oli absurdne ja žürii koosseis absoluutselt ebakompetentne - ei ühtegi eriala-inimest. Anonüümne või kinnine oleks selline konkurss olnud vaid kinniseotud silmadega žürii puhul, niisiis tegi Eesti kujurite ühendus ainuõige järelduse: mitte lolli mängida, vaid konkurssi boikoteerida.

Jazzkaare festivalile eelneb palju värvikaid kontserdielamusi
Jazzkaare kevadhoo-ajal esitavad duona džässi ja poppi Tanel Ruben ja Tanel Padar.
Jazzkaare kevadhooaja avalöök on juba sel neljapäeval Kunstihoones. Üles astub Norra lauljatar Gine Gaustad Anderssen, keda iseloomustab kõige paremini muljetavaldav improviseerimis-oskus. Anderssen musitseerib duoga Dessert Time, kuhu kuuluvad saksa saksofonist Daniel Erdmann ja eesti kitarrist Jaak Sooäär.
13.-15. veebruarini esineb Eesti linnades saksofonist Maria Faust, kes on taani noortest pillimeestest pannud kokku meeleoluka fusion-ansambli. Enamiku lugude autoriks on ta ise. Faust õpib praegu Taanis Vestjyski rütmimuusikakonservatooriumis. 19. veebruaril tuleb aga külla saksa kvartett Quadro Nuevo. Üle kümne aasta tegutsenud ansambli repertuaari kuuluvad nostalgilised tangod, valsid, prantsuse meloodiad jpm.

Mis on kunsti otstarve?  Lahutada meelt või muuta maailma? 
Kunsti praktiline funktsioon on otsida lahendusi lääne ühiskonna hädadele, kus loodusvarasid ammendav tarbimine muutub järjest ohtlikumaks inimeksistentsile.
Matemaatik ja filosoof Pythagoras olevat öelnud, et "numbrid on kauneimad asjad maailmas", sest need on absoluutselt täpsed ega jäta ruumi tõlgendamisele. Tema, nagu näiteks Platongi, ei pidanud kunsti oluliseks. Ta arvas, et utoopiaühiskonnas poleks kunsti - seal pole vajadust "mõttetu tunnete virgutamise" järele, valitseks puhas intellekt. Tema arvates olid poeesia ja teater selle vastandid.
Mida Lenin ka väitnud poleks, tegelikult ta Marxi mõtteid ja arutluskäike ei järginud. Ühine (ja mitte ainult teineteisega, vaid ka kristliku kiriku traditsiooniga) oli neil aga veendumus, et kunst kõlbab vaid propagandavahendiks, millega õpetada inimestele revolutsiooni käsusõnu, õpetada neile, mida mõelda, mitte kuidas mõelda.

YouTube peab eemaldama 100 000 videoklippi
Telekanalite MTV ja Nickelodeon emafirma Viacom nõuab populaarselt videovahetuskeskkonnalt YouTube 100 000 "omavoliliselt" ülesse laetud videoklipi eemaldamist.
Viacom andis teada, et YouTube'il ja viimase omanikfirmal Google ebaõnnestus katse installeerida vastavaid programme, mis eemaldaks videovahetuskeskkonnast sinna "omavoliliselt" ülesse laetud videoklipid, teatab BBC.
MTV emafirma Viacom leiab, et mitu kuud kestnud kõnelused ei ole andnud soovitud tulemusi ja YouTube ei soovi sõlmida ausat turu kokkulepet oma kasutajate ligipääsuks Viacomile kuuluvatele videoklippidele.
YouYube omakorda teatas, et on nõus Viacomile vastu tulema ja nende nõudmised täitma. Firma andis mõista, et tehakse tööd kõigi autoriõguste omanike identifitseerimiseks ja autoriõgisute rikkumisi sisaldavad videoklipid eemaldatakse kohe, kui neist on amtelikult teada antud.

Kruuda meelitab ajakirjanikke 30 000kroonise kuupalgaga
Pärnu Postimehe ajakirjanik sai pakkumise tulla Oliver Kruuda päevalehte tööle 30 000 krooni eest.
Pärnu Postimehe peatoimetaja Hannes Kuusma ütles, et ajakirjanik siiski keeldus pakkumisest. Kuusma sõnul pöörduti otse ajakirjaniku poole pakkumisega ja tegu oli silmast-silma kohtumisega, teatab aripaev.ee.
"Kruuda tegevus on Tallinna sipelgapesana kihama ajanud. Paljud ajakirjanikud ütlevad, et neid ajaks iiveldama selline pakkumine. Küsimus on selles, kui suur peab olema see summa, et iiveldus üle läheks," märkis Kuusma, viidates sellele, et ajakirjanike värbamise puhul on põhirõhk pandud suurele palganumbrile.

Sinimägedesse tuli kokku rekordarv loodussõpru
Looduse Omnibuss korraldas sel pühapäeval väljasõidu Sinimägedesse, kus sealse looduse ja ajalooga tutvus rekordarv loodusesõpru.
"Rahva tõid kohale kaks suurt bussi - ühes olid Tallinna ja teises Tartu inimesed. Mõeldud oli ka Pärnu peale - sealsed loodusehuvilised jõudsid Sinimägedesse väikebussiga," rääkis korduvalt Looduse Omnibussi rahvale giidiks olnud Ivika Maidre.
"Sinimägedega tutvuda soovijaid oli seekord 140 inimese ringis - see on väga suur hulk, eriti, kui arvestada praegust aastaaega," selgitas Looduse Omnibussi eestvedaja, Looduskiri OÜ juhataja Jaan Riis.
"Iseäranis suurt heameelt teeb see, et meie omnibussi oli seekord tulnud ka palju noori inimesi koos lastega," rõõmustas Riis, kelle sõnul on Sinimägedesse plaanis tagasi tulla juba kevadel - sinilillede õitsemise aegu.

Selgusid tänavused Kuldnõela nominendid
Aasta parima moekunstniku tiitli võitja selgub 9. märtsi õhtul Viru Keskuses moeürituse FIBIT raames toimuval Kuldnõela galal.
2006. aasta parima moekunstniku auhinna nominentideks on Katrin Kuldma
kollektsiooniga Chocolate, mida disainer esitles raamatus "Stiilist", Reet Aus kaubamärgiga Re Used, Tiiu Roosma pesukollektsioonidega BonBon Lingerie ja Marika Siska kaubamärgiga Sangar.
Kuldnõela žürii esimehe Edward Köstri sõnul lähtuti nominentide valikul nende 2006. aastal valminud kollektsioonidest. "Kuldnõela žüriisse kuuluvate moeekspertide hinnangul mõjutas just nende nelja moekunstniku looming eelmisel aastal kõige enam Eesti moemaastikku," tutvustas Köster žürii otsuse tagamaid.
Kui varasematel aastatel on Kuldnõel olnud eeskätt rõivatööstuses tegutsevate kunstnike auhind, siis sel aastal laiendas žürii valikukriteeriume.

Algab koolinoortele mõeldud staarijäljendamisfestival
Üle-eestiline koolinoorte staarijäljendamisfestival PlayBack FEST alustab neljandat hooaega ja korraldajad ootavad osalema ligi 6000 koolinoort.
PlayBack FEST on koolinoortele suunatud staarijäljendamisfestival, mis toimub tänavu kümnes eri maakonnas.
"Festivali populaarsust näitab aasta-aastalt kasvav osalejate arv:
2004. aastal, mil festival oli suunatud Tartu koolinoortele oli osalejate arv 420. 2005. aastal toimus festival Lõuna-Eesti koolinoortele ning osalejate arv kahekordistus ning laval oli juba 860 osalejat. Eelmisel aastal oli festival esmakordselt üle-eestiline, toimus kokku 11 maakonnas ning pakkus osalemislusti kokku juba 3572 koolinoorele," sõnas festivali eestvedaja Jaan Naaber MTÜ-st Meelelahutusklubi.
Festivali osalejate ülesandeks on jäljendada muusikaartiste, matkides muusikavideosi või LIVE-esinemisi, eesmärgiga tuua publikuni võimalikult täpne koopia originaalesitusest.

Eesti euroloo finaal peeti lumesõjas
Enne aasta oodatuimat laulu-võistlust valitseb telemajas ärev õhkkond. Lava taga maas lebavaid pehmeid valgeid vatist lumepalle keegi veel loopida ei julge.
Viis minutit "Eesti Eurolaul 2007" finaali alguseni: green room'is suurel ekraanil vilksatab Maarja nägu, kes harjutab veel viimaseid kordi sõnu, mis õige pea jõuavad otse-eetris tuhandete televaatajate kõrvu.
Üks minut finaalini: Anu Välba paneb finalistidele südamele, et nad ei vastaks küsimustele vaid "jah" või "ei". "Ma saan aru, et te olete pärast esinemist väsinud, aga püüdke ikka midagi rääkida. Rääkige südamest!"
Veel paar meeldetuletust fotograafidele: välguga pildistada ei tohi ja sõu algab! Pärast esimest lugu (Kristjan Kasearu ja Paradise Crew "So Much to Say") teatab varužürii esimees Olav Osolin valemi, milline üks eurolugu peab olema. Eurolugu olevat nagu reklaamklipp - kui mõjub ja jääb meelde, siis on hea reklaam, kui ei, siis halb, selgitab esimees.

Francis Goya annab Eestis kolm kontserti
Märtsis annab Eestis kolm kontserti kuulus Belgia kitarrist Francis Goya, kes tuleb siiamaile oma Balti miniturnee tõttu. Oma kontserdil kannab Goya ette Raimond Valgre loomingut, samuti mõned palad oma sügisel ilmuvalt albumilt.
Francis Goya naistepäevakontserdid toimuvad 6. märtsil Pärnu kontserdimajas, 8. märtsil Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 12. märtsil Tartus Vanemuise kontserdimajas. Kontserdid algavad kõikjal kell 19. Piletid hinnaga 450-495 krooni on saadaval kõikides Piletilevi müügipunktides ning kontserdipaikade kassades.
Baltimaade turnee viib Francis Goya lisaks Pärnule, Tallinnale ja Tartule veel Riiga, Vilniusse ja Valmierasse.

Eesti taaskasutusmood jõudis Soome
Eelmisel nädalal näitas moedisainer Reet Aus Helsingis oma kollektsiooni "Re Use". 100% taaskasutatud materjalist loodud moekollektsioon on killuke projektist "Uus elu - Uusi elämä", mida viivad Soomes läbi Pääkaupunkiseudun Kierrätyskeskus Oy ja Marttaliitto ning Eestis MTÜ Taaskasutus. Tänu koostöösidemetele jõudiski moekontsert "Re Use" Helsingisse Gloria Kulttuuriarenasse.
Ausi sõnul läks etendus igati korda ja tagasiside oli ülimalt positiivne. "Olen ikka teinud asju teistmoodi," sõnas Aus ja arvas, et ka soomlastele oli tema moe ja kontserdi ühitamine ootamatu. "Mitmed, kes ootasid traditsioonilist moesõud pika catwalk'i ja piitspeenikeste modellidega, said hoopis tugeva kontserdielamuse," vahendas Aus muljeid. Laval näidatud rõivad jäid Helsingi taaskasutuskeskusse ostjaid ootama.

Loodusfotovõistlus ootab osalejaid
Looduse Omnibuss ja Nordea Pank kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi lapsi, noori ja täiskasvanuid osalema võistlusel "Looduse aasta foto 2007". Konkursile oodatakse fotosid, millel on jäädvustatud Eestimaa looduse mitmekesisust ja põhjamaist ilu. Iga osaleja võib võistlusele esitada kuni 12 fotot.
Looduse Omnibussi eestvedaja Jaan Riis tõdes, et järjekorras juba seitsmes fotovõistlus on aasta-aastalt muutunud üha populaarsemaks. "Eelmisel aastal osales meie võistlusel 649 loodusfotograafi rohkem kui 4000 tööga," märkis Riis.
Võistlustööde esitamise täht-aeg on 19. märts 2007. Võitjad selgitab välja rahvusvaheline žürii eesotsas Rein Maraniga. Fotovõistluse võitjad kuulutatakse välja 15. aprillil Tallinna linnahallis. Võistluse auhinnafond on kokku 175 000 krooni.

Wayne Rooney hääletati kõige koledamaks jalgpalluriks
Uuringufirma One Poll korraldatud küsitluses valisid inglannad kõige koledamaks jalgpalluriks Wayne Rooney ja kõige nägusamaks David Beckhami.
Rooney kogus tervelt 34% häältest ja ka järgnevad olid vutimehed. Rooney edestas selgelt kunagist Inglismaa koondislast Peter Beardsleyd (12%), kolmandaks jäi brasiillane Ronaldinho ja neljandaks ründaja Peter Crouch, vahendas sportnet.ee Briti ajalehte The Sun.
Ilusamate järjestamisel jagunesid hääled võrdsemalt, kuid Beckham oli siiski parem kui tema kollegid Prantsusmaalt Thierry Henry ning David Ginola.

Gert Künkale Rootsi meistrivõistlustelt sulgpallis pronksmedal
SULGPALL:
Gert Künka tegi lisaks üksikmängule kaasa ka meespaarismängus koos klubikaaslase Joakim Felleniusega.
Meespaarismängus saavutasid Künka/Fellenius 5.-8. koha. Meesüksikmängus saavutas Gert tubli pronksmedali. Tänaõhtuses finaalkohtumises on vastakuti Imam Sodikin/Imanuel Hirschfeld Zhnag Yi/Joakim Andresson.
"Olen võistlusega rahul ning nautisin mängimist väga," kommenteeris Gert.

Kanepi Pariisis põhiturniirile ei pääsenud
TENNIS:
Mäng kestis tunni ja 36 minutit, kirjutab www.kaiakanepi.com.
Järgmise etteaste teeb Kanepi juba selle nädala laupäeval, kui Belgias Antwerpenis algab samuti 600 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri kvalifikatsioon.

FIS Marathon Cupi paremad ja Veerpalu osalevad Tartu Maratonil
MURDMAASUUSATAMINE:
Tänaseks on oma osavõtust teada andnud FIS Marathon Cupi üldliider rootslane Jerry Ahrlin ja teist kohta hoidev norrakas Jørgen Aukland ning eelmine aasta Tartu Maratonilt esikoha noppinud ja üldarvestuses kolmas olev Stanislav Rezac Tšehhist. Eestlastest on starti asumas Andrus Veerpalu ning eelmisel aastal neljandana lõpetanud Raul Olle, vahendab Sportnet.
Naiste arvestuses on võistlustulle astumas olümpiavõitja Gabriella Paruzzi Itaaliast, FIS Marathon Cupi teist kohta hoidev rootslanna Jenny Hansson, kes saavutas ka eilsel König Ludwig Laufi maratonil Saksamaal teise koha, ning üldarvestuses kolmas Lara Peyrot samuti Itaaliast.

Homme toimub BIG Kuldliiga talvehooaja teine etapp
KERGEJÕUSTIK:
Võistlustulle asub suur osa Eesti paremikust ja hulgaliselt tasemel sportlasi naaberriikidest. Võistlusõhtu põnevamateks aladeks kujunevad eeldatavalt meeste kuulitõuge ja naiste kaugushüpe, vahendab Sportnet.
Kuulitõukes teevad hooaja avastardi Birminghami EM-le pürgivad Taavi Peetre ja äsja Lõuna-Aafrikast treeninglaagrist naasnud Raigo Toompuu. Neile pakuvad tugevat konkurentsi lätlane Maris Urtans (isiklik rekord 19.46) ja Taani 19-meetri mees Kim Christensen. Naiste kaugushüppes saame näha äsja Venemaalt treeningutelt naasnud Veera Baranova ja äsja 6.19 hüpanud Sirka-Liisa Kivise duelli. Suurfavoriidiks on aga meie lõunanaabrite iludus Ineta Radevica.

Machado on jaanuari parim, Kullamäe teine
KORVPALL:
Teise koha sai TÜ/Rocki tagamängija Gert Kullamäe, kes kogus 27 punkti, sama punktisaagiga sai kolmanda koha Lietuvos Rytase Andrius Slezas. Kullamäe tõusis pingereas kõrgemale, sest teda pakkus parimaks neli Balti spordiajakirjanikku, kuid Slezast ainult üks, vahendab Sportnet.
Machado viskas jaanuaris Balti liiga kohtumistes keskmiselt 21,5 punkti. Hooaja algul vigastustega võidelnud brasiillane on viimases viiest kohtumisest kolmes visanud 20 või enam silma, kaugviskeid on Machado tabanud 54-protsendilise tabavusega.
TÜ/Rock on võitnud Balti liiga teises divisjonis kõik kuus kohtumist ning kapten Kullamäe viskas neis kohtumistes keskmiselt 15 punkti. Võidumängus Panevežyse vastu tõi Kullamäe Rockile 25 punkti ning tabas 11 kolmepunktiviskest seitse.

Kanepi tõusis WTA tabelis koha võrra
TENNIS:
63. kohalt tõusis koha võrra kõrgemale Kaia Kanepi, samale kohale jõudis ta ka möödunud aasta juunis, vahendab Sportnet.  Täna mängib Kanepi Pariisi WTA turniiril ungarlanna Agnes Szavay (WTA 179) vastu kvalifikatsioonimängu, mille võit aitaks eestlanna turniiri põhitabelisse.
Varem 154. kohal olnud Maret Ani kerkis tänu Capriolo turniirivõidule ning Suttoni turniiril saadud teisele kohale jooksvas edetabelis 141. kohale. Ainus langeja oli eestlannadest Margit Rüütel, kes vahetas 216. koha 217. koha vastu. 1099. kohal on Julia Matojan, 1308 kohal Barbara Kvelstein ning 1447 real kahe koha võrra tõusnud Liina Suurvarik.

Jaanuari parimad võrkpallurid olid Meresaar ja Vilmanis
VÕRKPALL:
Tartu Pere Leiva kapten Meresaar oli kogu liiga efektiivseim mängija +36 punktiga. Jaanuaris peetud neljas kohtumises tõi Meresaar tartlaste meeskonna kasuks kokku 63 punkti. Pere Leib jätkab Schenkeri Liigas kindlalt kolmandal kohal, jaanuaris peetud neljast kohtumisest suudeti võita kõik.
Läti klubides mängivatest võrkpalluritest osutus parimaks Poliurs/Biolarsi temporündaja Raimonds Vilmanis. Efektiivsuse edetabelis hõivas Vilmanis +31 punktiga Meresaare järel teise koha, blokeerijate edetabelis oli 13 punkti paremuselt kolmas tulemus. Vilmanis on heas hoos olnud kogu selle hooaja - ta on Poliurs/Biolarsi meeskonnale toonud 232 punkti ning efektiivsuse edetabelis püsib +179 punktiga teisel kohal. Vilmanis on ka kogu liiga parim blokeerija 68 blokipunktiga.

Cisco tõi turule traadita süsteemi töövahendite asukoha jälgimiseks
Cisco tõi turule uudse traadita lahenduse Wi-Fi Asset Tracking, mis võimaldab ettevõtetel jälgida reaalajas oma töövahendite asukohta.
Innovaatiline Cisco Wi-Fi asukoha jälgimise tehnoloogial põhinev süsteem on välja töötatud spetsi-aalselt tootmisega tege-leva-tele ette-võtetele. Uus lahendus võimaldab ettevõtetel tõhustada varade ekspluatatsiooni, vähen-dada kulutusi ja suurendada tootmise efektiivsust.
Cisco Eesti juhi Endo Viirese sõnul aitab uus lahendus oluliselt tõsta tootmise efektiivsust. "Cisco süsteem võimaldab jälgida hinnalisi töövahendeid reaalajas ning enam ei ole vaja kulutada väärtuslikku aega masinate või seadmete otsimiseks, mis ei asu neile ettenähtud kohas," kommenteeris Viires uue lahenduse eeliseid.
Cisco traadita sidet toetav keskkond annab tootja käsutusse üliturvalise, töökindla ja laiendatava internetipõhise platvormi, millega saab kasutada järgmise põlvkonna mobiil-side-teenuseid nagu traadita side häällahendusi. Cisco Unified Wireless Network võimaldab Cisco traadita varade jälgimise rakendusel hallata ja juhtida olulisi tootmisvarasid läbi kogu tootmisprotsessi.

Arco Vara Kinnisvarabüroo pakub koos Hansapangaga täisteenust
Arco Vara Kinnisvarabüroo sõlmis Hansapangaga koostöökokkuleppe, millega pakutakse veebruaris klientidele kinnisvara- ning finantseerimisalast täisteenust, et uue kodu ostmisega seotud asjaajamised kulutaks vähem aega ja närve.
Hansapanga finantsnõustajate ning Arco Vara hindajate ja maaklerite koostöö muudab eksperthinnangu tellimise ning kinnisvara ostu- müügi protsessi kliendile kiiremaks ja soodsamaks. Hansapanga finantsnõustaja annab Arco Vara kinnisvarahindajale ja maaklerile kliendi soovist teada ning hindaja või maakler võtab kliendiga ise ühendust, et leppida kokku hinnatava vara või ostetava või müüdava objekti ülevaatamise aeg. Klient ei pea eksperthinnangule järgi minema, vaid büroo saadab hinnangu ise kliendi eest elektroonilisel teel panka.
Elektroonilise eksperthinnangu saab tellida ka otse kinnisvarabüroost, koostööleppe raames teenindavad Arco Vara Kinnisvarabüroo hindajad Hansapanga kliente eelisjärjekorras. Elektroonilise eksperthinnangu korral saavad kliendid 10% hinnasoodustust. Parima teeninduse pakkumiseks on Arco Vara klientidele Hansapangas oma personaalne konsultant, teatas Arco Vara.

Goodyear Dunlopi tootevalik laiem kui kunagi varem
Goodyear Dunlop'il on tänavusel talvel Põhjamaade talverehvide turule rohkem uudiseid kui kunagi varem, teatas ettevõte.
Viimase kuue aasta jooksul rekordilise läbimüügi saavutanud Goodyear UltraGrip 500 asemel on toodud turule uus karmidesse talvistesse oludesse mõeldud naastrehv Goodyear UltraGrip Extreme.
Uus luksus- ja sportautodele mõeldud talvine lamellrehv Goodyear UltraGrip Performance on nüüdsest Põhjamaade turul saadaval senisest laiemas mõõduvalikus.
Norras ja Balti riikides väga edukaks osutunud lamellrehv Dunlop Graspic DS-2 tuuakse turule kõigis Põhjamaades.
Goodyear UltraGrip Extreme - parandatud pidurdamisomaduste ja suurenud kontrolli tagav naastrehv.
Goodyear UltraGrip Extreme'il on uus V-kujuline suundmuster ja kärjekujuline kolmemõõtmeline struktuur ning talverehvi valmistamisel on kasutatud kahte erinevat rehvisegu. Tänu nendele uuendustele haardub UltraGrip Extreme väga hästi ka kõige karmimates talvistes tingimustes. Goodyeari müügihiti UltraGrip 500 järeltulija paistab silma heade pidurdusomaduste ja stabiilsuse poolest. Tänu ebakorrapäraselt paigutatud mustriplokkidele ja mürasagedusi summutavale naastude asetusele on sõit sujuv ja mugav, uus rehv vähendab mürataset nii sõitjateruumis kui ka väljas.

Järve keskuses avati veealuse maailma teemakasiino
Ööl vastu laupäeva, 3. veebruaril avas Olympic Casino Tallinnas Järve kaubanduskeskuses veealuse maailma teemakasiino, tegemist on suurima mänguautomaadikasiinoga Eestis.
Olympic Casino Eesti tegevdirektori Tarmo Kase sõnul asub kasiino Järve kaubanduskeskuse nullkorrusel ning selle pindala on 386 ruutmeetrit.
Kasiino sisekujunduse autoriks on arhitekt Meelis Press, mängukoha loomisse investeeriti Olympic Casino teatel 25 miljonit krooni.
Eesti suurimas mänguautomaadikasiinos saab õnne proovida 67 mänguautomaadi taga, esindatud on uusimad automaadid sellistelt maailma tipptootjatelt nagu Atronic, IGT ja teised.
Kasiinos saab tööd 14 inimest.

Fazer Eesti uus jahuladu alustas täisvõimsusel tööd
Eelmise aasta lõpus valminud Fazer Eesti uues jahulaos sai läbi testperiood ning ladu alustab töö täiel võimsusel.
Investeering uusima tehnikaga varustatud jahulao rajamiseks ulatus 11,5 miljoni kroonini. Tänu uuele jahulaole kasvas jahusilode mahutavus Fazer Eestis kahekordseks, teatas ettevõte.
Fazer Eesti AS tootmisdirektori Priit Põderi sõnul on Fazeri jahuladu üks esimesi Eestis, kus kasutatakse leibade ja saiade valmistamisel kuiv-abitoorainete automaatset doseerimissüsteemi. "Uus hoone ja tehnika on Fazeri leibade ja saiade tootmist tublisti tõhusamaks ja efektiivsemaks muutnud. Jahuladu võimaldab meil mahutada varasemast 60 tonni rohkem toorainet," ütles ta.
Fazer Eesti uus jahuladu mahutab neli suurt 40-tonnise mahutavusega ja neli väikest 9-tonnise mahutavusega jahusilo. Jahulaos on kõik toimingud automatiseeritud - leibade-saiade retseptid on sisestatud arvutisse ning toorainete doseerimine toimub samuti arvuti abiga.

YIT Ehitus alustas Tallinna Noole tänava elamu korterite müüki
AS-i YIT Ehitus poolt rekonstrueeritavas Noole tänav 8 äri-ja elumajas on 11 büroopinda ja 42 korterit.
"Kalamaja piirkond on miljööväärtuslik ning väga kiirelt arenev," lausus AS-i YIT Ehitus juhatuse esimees Priit Sauk. "Kalamaja on väga kodune ja rahulik elurajoon: väikesed majad ning roheline ümbrus. Samas on kesklinn vaid mõne minuti kaugusel. Lähedal asuvad Kungla park, kaugel ei ole ka lasteaed ja kool. YIT Ehitusel on plaanis tulevikus rajada samasse piirkonda veel paarsada korterit."
"Noole tänava hoone on väga omapärase arhitektuurse lahendusega," ütles AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark. "Arhitektuuribüroo Eek & Mutso poolt projekteeritud hoone on 3-4 korruseline ning see on rajatud muinsuskaitse all olevatele paekivimüüridele. Ehitise esimesele korrusele on planeeritud 11 büroopinda ja 6 korterit, 2.-4. korrusele rajatakse vaid korterid. Elanike autodele on planeeritud 63 parkimiskohta - 46 kohta garaažis ja 17 väliparklas."

Rein Otsasoni fond kuulutab välja konkursi
Eelmisel aastal loodud sihtasutus Rein Otsasoni Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi toetamaks noori majandusteadlasi.
Sel aastal antakse välja kuni kolm stipendiumi ja nende suuruseks on 30 000 krooni. Stipendium on ette nähtud Eestis või välismaal tegutsevates kõrg- ja ülikoolides magistri- või doktoriõppes rahanduse või majanduse erialal õppivate kuni 35-aastaste Eesti kodanike õpingute ja teaduslike uuringute toetamiseks.
Rein Otsasoni Fond on 2006. aasta mais Krediidipanga poolt asutatud sihtasutus, mille eesmärk on heategevus ja noorte õpingute ning teaduslike uuringute toetamine. Sihtasutus toetab ettevõtmisi, millest kasvab üldisem kasu Eesti ühiskonnale ja majanduse arengule.Rein Otsason oli üks taasisesesvumisaja väljapaistvamaid majandusteadlasi, Eesti panga esimene sõjajärgne president ja Krediidipanga omanik.

Kuusakoski müüb interneti kaudu peenemat vanavara
Selle asemel, et kõik vanametallist esemed sulatusahju visata, müüb AS Kuusakoski omapärasemad neist vanavarast huvitatule interneti kaudu maha.
Eesti suurima vanametallikäitleja Kuusakoski osakondadesse satub vahel päris põnevat vanametalli, mis algupärase funktsiooni on kaotanud, kuid tänu oma eripärale pakub palju silmailu.
"Kuusakoski tegevuse eesmärgiks on anda vanametallile uus elu ja peamiselt teeme seda suunates vanametalli sulatustehastesse üle maailma, et sellest miljonid ja miljonid uued esemed valmiksid," ütles Kuusakoski klienditeenindusjuht Kaido Aettik.
Vanametallile saab uue elu anda ka teisiti - näiteks sobib vana pada suvelilledele potiks ja vana looreha maamaja juures lisab sellele möödunud aegade hingust. Võimalusi on palju. Aettik ütleb, et kuna uue ja moodsa elu kõrval on üha enam hakatud väärtustama vana ja väärikat, siis on ka Kuusakoskil kahju kõiki vanametallist esemeid metalliveskis purustada.

Aasta 2006. parimad pressifotod selguvad homme
Homme koguneb Tallinnas Eesti Ajalehtede Liidus žürii, et valida 2006. aasta parimad ajalehefotod nii uudis- kui ka olemusfoto kategoorias.
Uudisfoto kategoorias kandideerib kokku 54 fotot, neist maakonnalehe kategoorias eraldi 18 fotot.
Olemusfoto kategoorias võistleb 52 fotot või fotoseeriat, maakonnalehe olemusfoto kategoorias kandideerib auhinnale eraldi 15 võistlustööd. Olemusfoto võistlustööd koosnevad kuni kolmest fotost.
Üleriikliku uudisfoto ja olemusfoto preemia on 10 000 krooni ja maakonnalehe preemiad 5 000 krooni.
Fotožüriid juhib SL Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg. Žürii liikmed on Äripäeva kujundusosakonna juht Margit Toovere, fotograaf ja filmirežissöör Arvo Iho ning tegevfotograafid Tiit Veermäe, Jarek Jõepera ja Toomas Volmer.

ETV ei avalikusta Eurovisioon lauluvõistlusel telefonihääletusega teenitud tulu
Sel laupäeval toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse rahvusliku eelvooru võitnud laul "Partners in Crime" kogus teises hääletusvoorus 55 416 häält, kuid millise sideoperaatori võrgust võidulaulu poolt enim telefonikõnesid tehti ETV hetkel ei avalikusta.
Tänavuse Eurovisiooni lauluvõistluse rahvusliku eelvooru võitja valis rahvas telefonihääletuse teel, mis seekord toimus kahes voorus, mille jooksul tehti kokku 173 529 telefonikõnet. "Kõnede arv erinevate operaatorite lõikes ja hääletamisega teenitud tulu ei kuulu avalikustamisele, sest see informatsioon on konfidentsiaalne," ütles ETV pressiesindaja Toomas Luhtas EPL Online'ile.
Ka erinevad sideoperaatorid ei avalikust konkreetseid andmeid, kui palju kõnesid eurolauludele häälte andmiseks tehti nende võrgust. "Helistamiste koondstatistikat edastab ainult ETV, eraldi operaatorite lõikes me kõnede arvu välja ei too," ütles EMT avalike suhete juht Kaja Pino EPL Online'ile. Seda sama kinnitati EPL Online'ile ka sideoperaatorfirmadest Elisa, Elion ja Tele2.

Eesti suurimal toiduajakirjal Oma Maitse on uus omanik
AS Ajakirjade Kirjastus ostis ajakirja Oma Maitse, mille ilmumine jätkub ka edaspidi oma tavapärase graafiku järgi ning esimene number Ajakirjade Kirjastuse all ilmub juba märtsikuus.
5. veebruaril allkirjastasid AS Ajakirjade Kirjastuse tegevjuht Ain Lausmaa ja Foodmarketing OÜ juhataja Hanne Paljak lepingu, mille kohaselt omandas Ajakirjade Kirjastus Eesti suurima toiduajakirja Oma Maitse.
Ajakirja peatoimetajaks jääb endiselt Tiina Kruus. Kõik tellimused jäävad kehtima ka peale kõnealust tehingut ning vormistatakse automaatselt ümber Ajakirjade Kirjastust teenindava Expressposti alla.
Ajakirjade Kirjastuse tegevjuhi Ain Lausmaa sõnul oli Oma Maitse ostu ajendiks soov siseneda toiduajakirjade sektorisse, mis on üheks Ajakirjade Kirjastuse strateegiliseks valdkonnaks. Seni on Ajakirjade Kirjastus väga edukalt kirjastanud Eesti edukaimat kokaraamatute sarja 100 Rooga. "Hindan ajakirja positsiooni turul väga heaks, kuna tal on kindel nišš ning suur lugejaskond", ütles Lausmaa. Lausmaa hinnangul on Oma Maitse näol tegemist huvitava ja mitmekülgse ajakirjaga, mis pakub lugemist ja ideid nii vähe- kui paljunõudlikele toiduvalmistajatele.

Erakanalite konkurents sunnib ETV-d tegema kavas muudatusi
Vaatajakaotuse hirm sunnib Eesti Televisiooni sageli teleprogrammi
Telereiting mõjutab kõigi telekanalite programmiotsuseid, olgu siis tegemist kasumit teeniva erakanaliga või riigilt raha saava avalik-õigusliku televisiooniga, kelle eesmärk ei tohiks olla eelkõige vaadatavuse protsentide tagaajamine. Mõned ETV programmilised otsused on ilmekas näide turuolukorrast tingitud ebakindlatest sammudest ja rabedatest reageeringutest.
Näiteks lastesaatele sügisel kella viiese eetriaja andmine ning sellest nädalast taas kella seitsmese pooltunni lisamine, novembris katsetatud noortekuu, mis lõppes detsembriga ja sinna jäigi. Mis sunnib ETV-d seda tegema ja milline on üldse rahvustelevisiooni programmipoliitika?
ETV juhatuse esimehe Ainar Ruussaare sõnul püsib ETV programm oma missiooni juures teenida kogu rahvast ja viimase kahe-kolme aasta jooksul pole eetrist kadunud peaaegu ükski seda missiooni täitev saade. "Küll on ETV teinud muudatusi parimal vaadatavusajal, eelkõige seepärast, et võistleme vaataja pärast teiste telekanalitega. 2006. aastal suutis ETV peatada turuosa languse, meie järgmine ülesanne on seda tasapisi tõstma hakata," tõdes Ruussaar.

Televisioon: ETV kuulutab välja kolm ideekonkurssi
Eesti Televisioon kuulutab välja ideekonkursi 70-osalise lastelavastuse, 70-osalise noorte draamasarja ja 35-osalise religioonisarja tootmiseks. Lavastuskonkursside tähtaeg on 1. mai 2007, usuteemalise sarja tähtaeg 15. märts. Osaleda võivad Eesti sõltumatud filmi- ja videotootmisettevõtted ning eraisikud. Ideekonkursile oodatakse kavandatava sarja vabas vormis esildisi. Ideed saata meiliaadressile kaidi.
krimm@etv.ee (tel 628 4450), tuua ETV valvelauda (Faehlmanni 12) või saata postiga. Vaata täpsemalt: www.etv.ee/ideekonkursid.
Konkursi tulemustest antakse teada ETV koduleheküljel vastavalt 1. juuniks ja 1. aprilliks.

Ajalehed kolivad lähitulevikus e-paberile
Ajalehtede tulevikust kõneldes on palju räägitud e-paberist ehk pisikest kuvarit meenutavast vigurist, kust saab lugeda nii sinna laetud raamatuid kui ka ajalehti. Siiani pole e-paberi katsetused osutunud nii tulemuslikeks, et seda massitarbimisse paisata ning ajalehed on uusi väljundeid otsides panustanud internetile. Nüüd võib see muutuda.
E-paberi tootmisele spetsialiseerunud Suurbritannia firma Plastic Logic teatas, et nende uus tehas Saksamaal, mis on ühtlasi esimene massiliselt e-paberit tootev tehas, on võimeline valmistama miljon lehte e-paberit. See võib tähendada, et juba 2008. aastal on võimalik oma lugemismaterjal ühte väiksesse kaasaskantavasse elektroonikavidinasse mahutada ning e-paberajalehtede laialdane levik võib alata. Plastic Logicu e-paber lubab lugeda ilma laadimata kuni 1000 lehekülge. Siiski ei oota kõik lehed Briti firma toodet ära. Prantsuse majandusväljaanne Les Echos teatas, et lehe e-paberversioon ühes lugejaga peaks olema saadaval juba aprillis.

Eesti alustas superstaari otsinguid
Laupäeva hommikul Tallinna Viru keskuses Nõukogude-aegset vorstisaba meenutanud pikk järjekord viis TV3 uue tõsielusarja "Eesti otsib superstaari" eelvooru. Žürii ette pääsemist ootasid sajad noored. Enamiku moodustasid tüdrukud, mitmel sõbrad toeks; alaealistel oli kaasas ema, kel kohustus lapse osalemislepingule alla kirjutada. Lähinädalatel toimuvad Pärnu, Jõhvi ja Tartu eelvoor. Eelvoorude põhjal valitakse saatesse 80-100 noort. "Eesti otsib superstaari" algab märtsis.

Kuidas potid ja pannid Eurovisiooni köögis kolisesid
Laupäeva õhtul toimunud Eesti eurolaulu finaal, kus muusikud, pealtvaatajad ja ETV meeskond andsid endast parima lauluvõistluse õnnestumiseks, kujunes kaugelt glamuursemaks kui karaokevõistlus.
Esmakordselt elus avanes minul, tagasihoidlikul lihtinimesel võimalus Eesti eurolaulu valimist oma silmaga jälgida.
Kuuldavasti oli pileti üritusele lunastanud vaid neli inimest. ETV majja sisenedes, pidin endale tunnistama, et ei olnud oodanud sellist ülesmukitud rahvahulka. Minule ja mu kaaslasele vastutulnud Jaak Tammearu võttis meid vastu nagu erikülalisi ning näitas seejärel ruume, mis olid võistluse peaareeniks.
Kodukootud stuudiokujundus
Koridorid, grimmituba, suitsutuba ja veel sada teist tuba oli kõik sagivaid inimesi täis. Kes lihvis oma viimast koreograafiat, viksis kingi, kohendas meiki või püüdis suitsuga ärevust eemale peletada.

Baskini anekdoodid
Maanteel jääb seisma Mercedes. Tagant sõitvad autod annavad signaali. Mersust väljub blondiin, astub lähima signaliseeriva auto juurde ja ütleb:
"Noormees, palun vaadake, mis mu mersul viga on. Ma istun seniks teie autos ja annan signaali!"
Arsti vastuvõtule tuleb naine, kelle väikelaps kogu aeg nutab ja karjub.
"Doktor! Kas selle vastu on mingit rohtu?"
"Mille vastu?"
"Et laps röögib hommikust õhtuni! Kas selle vastu on rohtu?"
"On. Rasestumisvastased tabletid!"
Kaks sõpra saavad kokku:
"Sind pole ammu näha olnud. Kuhu sa kadusid?"

JÄRJEJUTT (3): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
Aurelius sööstis trepist alla ning suundus kiirustades üle laagriplatsi pretooriumi suunas. Garnisoniülem, Manilius Claudianus, umbes kuuekümneaastane sõjaveteran, kes oli noorena koos Aetiusega Attila vastu võidelnud, oli juba jalul, ning kui Aurelius telki sisenes, sättis ta parasjagu mõõgatuppe vööle.
"Kindral, laagrile läheneb herulite ja skiiride salk. Meile ei ole nende tulekust teatatud ning see ei meeldi mulle."
"Mulle samuti mitte," vastas ohvitser. "Lase valvesalk üles rivistada ning värav lahti teha. Vaatame, mida nad tahavad."
Aurelius jooksis tara juurde ning andis Vatrenusele korralduse vibumehed kohtadele paigutada, seejärel kiirustas ta uuesti valvepostile, rivistas kohalolevad mehed üles, käskis pretooriumi värava lahti teha ning väljus koos komandöriga. Samal ajal lasi Vatrenus kogu sõjaväe häiresignaali andmata üles ajada - äratus antigi täielikus haudvaikuses suusõnaliselt mehelt mehele edasi. Komandör väljus laagrist täisrelvastuses, kandes peas kiivrit, mis oli märguandeks, et ta tunnistab end sõjaolukorras viibivat. Mõlemal küljel saatsid teda ihukaitsjad, kelle seas kõrgus teistest pea jagu üle Cornelius Batiatus, must nagu süsi, etiooplane, kes temast kunagi sammukestki maha ei jäänud. Ta kandis ovaalse kujuga kilpi, mille relvameister oli eraldi tellimise peale valmistanud, et tema hiiglaslikku keret kaitsta. Hiiglase vasakul puusal rippus Rooma mõõk ning paremal kaheteraline barbari kirves.

Publik tahab toetada oma tähte
Ilmselt peaks Erki Nool nuputama triki, et meie paremad mitmevõistlejad starti saada.
1 Mitmevõistluse Reval Hotels Cupi võidukarikas ulatati ühendriiklasele Ryan Harlanile väikesearvulise pealtvaatajaskonna ees. Mõni aasta tagasi koduse kergejõustikutalve tippsündmusena hiilanud võistlus kannatas valusalt viiekordse võitja, olümpiavõitja ja maailmarekordimehe Roman *ebrle eemalejäämise tõttu. Tagatipuks ei saanud või ei tahtnud startida ka Eesti paremik.
2 Fännidest, keda ligi kümme aastat koondas ja innustas olümpiavõitja Erki Nool, on järele jäänud üksikud truud mitmevõistluse huvilised. Nemad oskavad ka kaasmaalase mõne- kümnepunktilisest arengust põlema minna. Ent dramaatilist vaatemängu ja suuri eneseületusi hindavad vaatajad jäid

Pearaha maksmine pole võluvits
Nii Erki Nool eelmises Spordilehes kui ka Erika Salumäe väärtustavad oma seisukohavõtus pearaha vajalikkust laste liikumisharrastuse arendamisel.
Nool osutas täpselt, et ühiskond vajab terveid ja aktiivseid inimesi. Ainult laste saali toomisest ei piisa. Neid tuleb õpetada ka pingutama ja keskenduma maksimaalsele sooritusele.
Samuti nõustun Salumäe väitega, et laste vaba aja sisustamine spordisaalides aitab ennetada sotsiaalseid probleeme, mille tagajärgede kõrvaldamine toob kaasa meeletuid kulutusi.
Esimene samm, mis aitas teha suure muudatuse pearaha efektiivsemaks jagamiseks, oli treenerite ja juhendajate ridade korrastamine kutsekoolituse ja tasemeeksamitega. Nii sõeluti välja need treenerid, kes ei suutnud või ei pidanud tähtsaks natuke vaeva näha, et koolitus läbida.
Tasemekoolitus iseenesest ei too veel laste juhendamisel kvalitatiivset hüpet. Sisemine kutsumus ja fanatismisäde, millest Nool kirjutas, annab ainult eelduse treeneriametisse sobimiseks.

Kui kauaks jääb lastesport sõltuma vanemate rahakoti
Vt samal teemal EPL-i Spordileht (29. jaanuar): Erki Nool "Lapsi tuleks innustada pingutama".
1 Lugesin Erki Noole artiklit laste sportimisvõimaluste parandamisest ja tundsin siirast heameelt, et kolleeg selle teema üles võttis. Olen Tallinna linnavolikogus lastespordi eest võidelnud kaheksa aastat, iga mõttekaaslase lisandumine annab palju tuge.
Paljud mõtted, mida Erki artiklis pakub, on juba teostatud, paljud läbi vaieldud ja ootavad elluviimist. Kõige olulisemaks pean laste pearahasüsteemi muutmist 2006. aasta alguses, kui pearaha hakati maksma neljandast eluaastast. Varem oli vanuse alampiir seitse. See otsus tõi Tallinna arvukalt spordiringe, poiste seas osutus popimaks judo ja tüdrukute seas võimlemine. Samuti lisandus palju uusi treenereid.
Asjata ei saa äratada aga treenerites lootust, et pearaha tõuseb üle 2006. aastal eraldatud 82 miljoni krooni. See summa on praegu lagi, mille suurendamise vajadust ei näe ka treenerid ise.

Kas õpilased jooksevad õhinaga sporditundi? 
Kehalise kasvatuse tund peaks pakkuma õpilastele võimalust liikuda ja vaimsest pingest lõõgastuda, ometi viilib osa noori tunnist kõrvale.
Kuna teistes koolitundides tuleb laua taga istuda ja kontrolltööd tekitavad stressi, tahab õpilane kehalise tegevuse ja sportimisega pingeid maandada. Kui vanemate rahakott ei võimalda lapsel spordiringis osaleda, avaneb tal kindel võimalus end liigutada kahes kehalise kasvatuse tunnis nädalas.
"Kahest 45-minutisest tunnist nädalas jääb väheseks, et noortele vajalikku kehalist koormust pakkuda," ütles Lasnamäe üldgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Risto Jamnes. "Samas ei saa ka öelda, et kehalise kasvatuse tunde peaks olema rohkem, sest koolipäev on niigi tunde täis."
Sama meelt olid ka õpilased. Nad tahavad küll rohkem liikuda ja sportida, kuid ei soovi argipäeviti kaheksa tundi koolis viibida ega vaimustu kolmandast kehalise kasvatuse tunnist. "Päevad on liiga pikad ilma lisatunnitagi," ütles Laura Lindvest (16) Lasnamäe üldgümnaasiumist.

5.-7. klassi koolipoiste korvpallisari Nike Cup
A-GRUPP
1. Suure-Jaani gümnaasium (Raigo Kodres, Ott Toomsalu, Janno Rannala, Mihkel Notta, Lennart Kütt, Karl-Jürgen Kivi, Riho Domerg, Hell Kais, treener Erla Soots), 2. Viljandi Valuoja põhikool (treener Toomas Jüris), 3. Viljandi Paalalinna gümnaasium (treener Ain Jürisson), 4. C.R. Jakobsoni gümnaasium, 5. Viljandi maagümnaasium.
B-GRUPP
Maapõhikoolid
1. Kolga-Jaani (Tauri Palla, Sten Paabu, Jaanus Unt, Mihkel Antonov, Tauben Metsalu, Kevin Tamberg, Mart Paal, Risto Pigul, Janar Kiis, treener Rivo Aren), 2. Kärstna (treener Märt Tomp), 3. Sürgavere (treener Aires Põder), 4. Leie, 5. Kalmetu.
OSAVAIM KORVPALLUR
Viskevõistlus: 1. Siim Varblane (Sürgavere) 6, 2. Rait Kõrgmaa (C.R. Jakobsoni gümnaasium) 4, 3. Kermo Müür (Kärstna) 2, 4. Rait Pärna (Valuoja) 2, 5. Arko Akenpärg (Sürgavere) 1.

AjaPeegel: Tohutu hunnik ühe mehe kulda
Ühel 1962. aasta hallil jõulukuu tööpäeval peeti Kalevi spordihallis N Liidu karikavõistlused tõstmises. Kuuendat aastat töötasin miilitsa valve all, vabandust, mitte kinnipeetavana vangilaagris, vaid Tallinna juveelivabrikus. Kümblesin hõbedas ja kullas, töötasu oli hea.
Seintel rippus loosung: "Kes tööd ei tee, see ei söö!" Saatuslik neile, kes liiga vara või hilja asendasid sõna töö sõnaga äri. Küsisin meistrilt loa arsti juurde minekuks ja sammusin esmakordselt Jaan Taltsi pildistama. Olin kuulsate fotograafide Gunnar Vaidla ja Isi Trapido kõrval kui valge vares. Tõstepõrandal kolistas kangiga tulevane olümpiavõitja.
44 aastat hiljem Tartus spordimuuseumi külastades kohkun. Tohutu hunnik kulda (medaleid) lebas ühes vitriinis koos kahe hõbedase Tööpunalipu ordeniga. See kõik kuulub töökale Jaanile.

Hollandlased tulevad Peipsi uisumaratonile
3. märtsil Peipsi järvel sõidetava II Kalevipoja uisumaratoni kavva võeti hollandlaste soovil 200 km distants, mis vastab rahvusvaheliste uisumaratonide nõuetele.
Lisaks ülipikamaadistantsile on kavas ka 100, 25 ja 7 km, kuhu oodatakse kõiki harrastussportlasi.
Teade mullu tuleristsed saanud uisumaratonist levis kiiresti Euroopasse. Rikkalike kiiruisutamistraditsioonidega hollandlased eesotsas harrastusuisutaja ja treeneri Henk Willmeseniga käisid juba Peipsi ääres võistluspaigaga tutvumas. Uisumaratoni arendamises lööb kaasa ka Eesti Hollandi suursaadik Ita Kalmet.
"Valmistame kolme-aastast koostööprojekti Hollandi maratoniklubi ja Jõgeva maavalitsuse vahel," ütles Jõgeva maavalitsuse projektijuht Tiina Loorand.

Mees nagu orkester
Karate maailmameistri Marko Luhamaa kõrval valiti kaitseväe mulluseks aktiivseimaks sportlaseks üksik-vahipataljoni seersant Timo Tõnisma, kes sooritas kehaliste võimete katsed maksimumpunktidele.
Ennekuulmatu lugu, seersant Tõnisma! Saada kehaliste võimete ehk NATO testis maksimumpunktid - see on muljetavaldav tulemus.
Mis seal nüüd ikka nii erilist on.
Kümmekond aastat tagasi enne esimesi reservohvitseride kursusi valmistusin ise selleks testiks mitu kuud ning sain 250 punkti ehk hinde hea. Aga teie maksimumpunktid tulid nagu möödaminnes. Palun kirjeldage neid katseid ka lugejatele!
Algatuseks tuli kahe minuti jooksul teha 82 kätekõverdust, et saada maksimumpunktid. Tegingi 82 korda, sest rohkem polnud vaja (muheleb). Selili lamangust istesse tõusu piisanuks teha 92 korda, aga ma tegin 100 - ilus ümmargune arv. Ja siis oli mul vaja kaks miili joosta 11. 54-ga, mina jooksin 11.10-ga.

Kuidas parandada klassikalist suusasammu? 
Spordilehe eelmistes nõuannetes käsitlesin suusatamise tehnikaelemente, laskumist ja kurvitehnikat, teises osas kirjeldan klassikalise suusatehnika nüansse ja sõidutunnetuse parandamist.
Esmalt võtan vaatluse alla paaristõukelise sammuta suusatamisviisi, mida kasutatakse ka uisutehnikas. Paaristõukelisel sammuta suusatamisviisil puudub teatavasti suusatõuge ja liigutakse vaid paariskepitõugetega.
Rohkesti ülakeha ja käte jõudu ning vajalikku kepitõuke rütmi nõudev suusatamisviis leiab üha rohkem kasutamist ka harrastussuusatamises. Laugemal maastikul kulgevatel radadel saab paaristõukeid kasutades läbida isegi maratonidistantse. Muidugi mitte Tartu maratoni, mille rajareljeef nõuab ka muu suusatehnika kasutamist.
Paaristõuke põhitõed
Et libisevate suuskade edasitõukamine paaristõukel sõltub ülakeha ja käte rammust, tuleks iga tõuget hästi sooritada. Käte hooliigutus ette tekitab libisemiseks hea inertsi ja annab samas kätele võimaluse lõdvestuda, et järgmiseks tõukeks valmis olla. Ette liikunud käed ei peaks õlavööst kõrgemale tõusma ja sagedamate tõugete puhul ei liigugi nad nii kõrgele.

Suusabuss tuleb kooli
2008. aasta jaanuarist hakkab Eesti koolides ringi liikuma suusabuss. Suusaliidu murdmaajuhi Paavo Naela sõnul lükkus projekti käivitamine edasi, mis tuleb ettevalmistusele kasuks.
"Meie põhieesmärk on suusabussi abil taastada õpilaste suusahuvi," lausus Nael. "Suusabuss toob kooli varustuse ja instruktor-õpetaja, kes sisustab koolis ühe suusapäeva. Lastele õpetatakse õiget sõidutehnikat ja suuskade määrimist, viiakse läbi suusamänge."
Suusabussi idee pärineb soomerootslastelt, kes on seda juba kuus aastat edukalt arendanud ja süstisid idee ka eestlastesse.
Naela sõnul on instruktorite üks ülesanne näidata nii õpilastele kui ka õpetajatele, et suusatamine pole ränk töö ja kannatamine, vaid meeldiv ja lõbus ajaviide. Instruktorid on Jaanus Aus ja Marek Sander firmast A2K Sport, kes annab ka varustuse.

Mis imenipiga leiab sportlane sponsori? 
Paljude sportlaste pjedestaalile tõusmise taga on aastaid
Mõni aasta tagasi oli Kanepi sponsor üks Ösel-Foods oma kaubamärgiga Aura. Varsti pärast sponsoriks saamist helistas äärmiselt nõudlik naishääl Foodsist ja kurjustas, kuidas Eesti Päevaleht julges avaldada pildi Kanepist, kelle riietusel puudus (=polnud näha) firma logo.
Väidet, et huvi pakub Kanepi kui perspektiivikas tennisist, mitte kui liikuv reklaamtulp, ei võetud kuulda. Alarmeerisime Jaak Kanepit, kes oskas firma esindaja maha rahustada ja korraldas kohe kiire pildistamise, nii et saime Kanepist õiges riietuses fotod. Jaak Kanepi oli pisut leilis, kuid mõistis, et toimetused ei pea pidama arvet sportlaste toetajate üle ega ajama särkidel näpuga järge.

Mehed, vaat nii tuleb treenida! 
"Siin on nagu puhkus," ütles Avo Leok Moskva haiglas, kus teda külastasin. Puhkuseks peab ta seda kodus Võrumaal treenimisega võrreldes.
Muidu harjutab ratastooli aheldatud Leok, kes kaks aastat tagasi motokrossisõidul kukkudes selgroo murdis, päevas ligi seitse tundi. Tippsportlasena - Leok võitis esimese eestlasena motokrossi maailmameistrivõistluste etapi - treenis ta kolm kuni neli tundi päevas.
"Tervel inimesel pole vaja nii palju trenni teha kui mul," ütleb Avo. "Vaata, terve inimesena ei pea sa ju näiteks tegema rütmiharjutusi."
Raske igapäevane töö
Leok käib iga kolme kuu tagant Moskva kliinikus Neuro Vita, kus talle süstitakse kahe nädala jooksul selgroogu kaks korda tema enda verest võetud tüvirakke. ("Oi, see süst on valus!") Süstide vahepeal üritab ta haiglas treenida nii palju kui võimalik.

Eesti jalgpallurite nõrk kaitse viis hävitava kaotuseni Poolale
Väravatesadu, ränk vigastus ja punane kaart: sünnipäevalaps Mart Poomi sõnul läks kõik viltu. Laupäeva hilisõhtul põrmustas Poola vihmases Hispaanias aasta avamängu pidanud Eesti jalgpallikoondise 4: 0.
Koondise peatreener Jelle Goes tunnistas pettumust: "Eriti selle üle, et kõik väravad sündisid standardolukordadest, mida olime enne mängu spetsiaalselt harjutanud."
Juba mängu algus külvas eestlaste ridadesse musta masendust. Kõigepealt sai 24. minutil vigastada keskkaitsja Enar Jääger, keda tuli asendama debütant Siim Roops. Vaid minut pärast seda sunnitud vahetust läks Poola meeskond juhtima, ning peagi sündis ka teine värav - mõlemad nurgalöögijärgsetest olukordadest.
Teise poolaja alguses suutis Eesti koondise noor kaitsja Alo Bärengrub vastase värava alla välja murda ning sealt palli võrku saata, paraku nägi mängu hispaanlasest väljakukohtunik olukorras suluseisu ja jättis värava lugemata. Poolaja keskel lõid poolakad kaks palli Mart Poomi selja taha, jättes eestlased masendavasse kaotusseisu. Kõige krooniks teenis koondise paremkaitsja Teet Allas mängu lõpus teise kollase kaardi ning pidi platsilt lahkuma.

KERGEJÕUSTIK: Niit ja Balta tegid Stuttgardis hea etteaste
Kergejõustik
Stuttgart.
Maailma hooaja tipptulemused.
Naised. 60 m LaVerne Jones, Neitsisaared 7,16, 400 m LaVerne Jones 51,60, 60 m tj Susanna Kallur, Rootsi 7,85 (finaal 7,88), 800 m Tatjana Petljuk, Ukraina 1.58, 67.
Mehed. 60 m Olusoji Fasuba, Nigeeria 6,49, 800 m Wilfred Bungei, Kenya 1.45, 72, 3000 m Shadrack Korir, Kenya 7,37, 35, 60 m tj 1. Dayron Robles, Kuuba 7,38, 2. Xiang Liu, Hiina 7,45, teivas Björn Otto, Saksamaa 5.88.
New York.
Naised. Teivas Jelena Issinbajeva 4.63.
Mehed. Kuul: 1. Christian Cantwell 21.88, 2. Reese Hoffa, mõl USA 21.75.
Marek Niit sai kergejõustikuvõistlustel Stuttgardis 200 m jooksus ajaga 21,23 kolmanda ja Ksenija Balta kaugushüppes 6.45-ga neljanda koha.

KÄSIPALL
Juba möödunud aasta aprillis olid Bremeni tänavad täis plakateid, mis kutsusid 2007. aasta käsipalli MM-ile. Sakslastel tasus sündmust oodata, sest pärast 29-aastast vaheaega krooniti nende meeskond maailmameistriks.
Finaalis alistas peoperemees Kölni hallis kaikunud 19 000 pealtvaataja rõõmulaulu saatel Poola 29: 24.
Väravavaht Henning Fritzi hiilgavad tõrjed viisid väljakuperemehed kolme-nelja väravaga juhtima. Teisel poolajal juhtis Saksamaa seitsme väravaga. Ent 34. minutil sai Fritz vigastada ning veerand tundi enne mängu lõppu vähenes vahe ühele väravale, 22: 21.
"Kolm nädalat tagasi arvasin, et tiitlivõit on võimatu. Aga seekord oli õnn meie poolel," ütles sakslaste peatreener Heiner Brand.

SUUSATAMINE: Mae õpib MM-medali toonud treeningutest
Murdmaasuusatamise MK-etapil Davosis 15 km vabatehnikasõidus 36. koha saanud Jaak Mae ütles, et medali võitmiseks Sapporo MM-il peab ta veel kõvasti higi valama.
Mae kaotas esikohta jaganud üllatusmehele šveitslasele Toni Liversile ja prantslasele Vincent Vittozile ajaga 1.51.
"Soovisin kaotada võitjale umbes pooleteise minutiga, aga jäin kahele kõvemale liiga palju alla," ütles Mae. "Vittoz ja sakslased eesotsas Tobias Angereriga, kes Davosis ei startinud, on MM-il suusavahetusega sõidus peafavoriidid."
Treener Mati Alaver jäi rahule, et Mae suutis kergetel, ladusat uisutehnikat nõudvatel rajalõikudel konkurentidega sammu pidada. "Jaagule on valmistanud probleeme uisutehnikasõit lausikul ja väikestel tõusudel," lausus juhendaja.

TENNIS: Eestlannad mängisid edukalt
Kaia Kanepi vajab WTA Antverpeni turniiril põhivõistlusele pääsemiseks üht võitu.
Valikturniiri teises ringis ületas ta Margalita Tšahnašvili Gruusiast 6: 3, 6: 3 ning mängib täna ungarlanna Agnes Szavayga.
Margit Rüütel ja Maret Ani mängisid hästi 25 000-dollarilise auhinnafondiga ITF-i turniiril Inglismaal Suttonis. Mõlema komistuskiviks sai hollandlanna Elise Tamaela, kes poolfinaalis alistas Rüütli 5: 7, 7: 6, 6: 2 ja finaalis Ani 6: 2, 6: 7, 7: 6. Rüütel sai poolfinaali ka paarismängus.
"Minul jäi teises ja Maretil otsustavas setis ainult paar punkti võidust puudu. Aga mängisime mõlemad Suttoni turniiril korralikku tennist," pakkus Rüütel. "Lähen nüüd otse Tiptoni turniirile, Maret tuleb samuti sinna, kuid sõitis paariks päevaks koju Itaaliasse. Lennusõit tuleb odavam kui siinsed hirmkallid hotellid," lisas Rüütel.

Reval Cup 2007: kolm kollast särki, üks pasun ja hale teivashüpe
Ryan Harlani kogutud 5969 punkti on Reval Hotels Cupi kümneaastase ajaloo viletsaim võidutulemus.
Tänavuse seitsmevõistluse suurim erinevus võrreldes varasemate mõõduvõtmistega oli see, et muidu tooni andnud ja nii võistlejaid kui ka pealtvaatajaid käima lükanud kollastes Erki Noole fännklubi särkides tulihingelisi kaasaelajaid oli kohal vaid kolm.
"Eks me viimased mohikaanlased ole," tunnistas seitsmendat korda Tallinna spordihallis võistlust jälginud Toomas Halliste, kes särgi ajas selga üksnes olümpiavõitja auks.
Kahjuks Nool ei startinud. Nagu ka mitte Roman Šebrle, Kristjan Rahnu ja teised Eesti paremad, kes pidanuks võistlema. Ilmselt seetõttu oli ka pealtvaatajaid tribüünidel märksa vähem näha ja veel vähem kuulda.
60 m jooksus keegi seitsme sekundi piiri alistada ei suutnud, juhtkoha haaras 25-aastane ameeriklane Harlan isikliku rekordiga 7,06. Pagasi kaotamise tõttu Erki Noole võistlusdressis ja teivastega võistelnud jänki noppis alavõidud veel kuulitõukes (16.51), tõkkesprindis (7,95) ja teivashüppes (4.75) ning tal oli enne 1000 m jooksu piisav, 14 sekundiline edumaa valgevenelase Andrei Krautšanka ees.

Neuner ja Bjørndalen võtavad tiitleid hulgi
Itaalia Tiroolides alanud laskesuusatamise MM-võistlustel on sakslannal Magdalena Neuneril ja norralasel Ole Einar Bjørndalenil täistabamused. Nad on võitnud mõlemad seni kavas olnud distantsid, sprindi ja jälitussõidu.
Võitjaid ei anna siiski omavahel võrrelda. Kui Bjørndalenile oli eilne esikoht MM-radadelt karjääri jooksul juba üheksas, siis 19-aastane Neuner on tiitlivõistluste debütant.
Noorukesel sakslannal on küll tallel viis kulda juunioride MM-võistlustelt, kuid täiskasvanute seas maksavad need vähe.
"Ärge võrrelge meid kahte!" palub Neuner lennuka võtteviisiga ajakirjanikke. "Disle on ainult üks. Nagu ka Neunereid."
Neuneri sisukus on imetlusväärne. Anterselvas tõrjus ta mõlemal distantsil kiire rootslanna Anna Carin Olofssoni rünnakuid. Sprindis jäi Neuner peale 2,3, eile 7,6 sekundiga. Eile laskis löödud Olofsson end lõpusirgel üllatada ka norralannal Linda Grubenil, kelle leib ongi jälitussõit. Ta tõusis 18. kohalt teiseks.

RAUL-ALLAN KIIVET: Euroopa meister tervise rikkumises
Möödunud aasta tõi meile spordis enneolematu arvu tšempione ja maailmameistreid, kuid ühe meistritiitli võiks siinkohal veel lisada. Eesti rahvas on juba mitmeid aastaid kõigutamatu Euroopa meister tervise laristamises ja mõnes aspektis isegi selle ala maailmameister.
Et meil on koos Lätiga Euroopa lühim eluiga, kõige kiiremini leviv HIV-epideemia ja kõige riskeerivam liikluskäitumine, on teada-tuntud näited edetabelite esikohtadest. Need saavutused pole tulnud iseenesest, vaid on aastakümneid kestnud visa töö tulemus. Arvutused on tehtud ja tulemused näitavad, et Eesti elanike lühem eluiga ning halvem tervis pole meile antud ei jumalast ega geenidest, vaid on põhjustatud meie endi sihikindlast laastavast riskikäitumisest.
Poleks meil joomine ja suitsetamine sedavõrd levinud, elaks eestlane sama kaua ja tervena kui teiste Põhjamaade inimesed. Arvutades kokku Eesti rahvastiku tervisekaotuse, selgub, et joomine ja suitsetamine on peamised enneaegse surma põhjustajad Eestis - nende kanda on kaks kolmandikku meeste ja naiste eluea erinevusest, milles Eesti on samuti Euroopa meister: keskmine eesti naine elab peaaegu 11-12 aastat kauem kui mees.

MAARJA SOO: Riigikogu silgupütt
Traditsioonilises kõnes olukorrast riigis seadis George W. Bush Ameerika Ühendriikidele ambitsioonikad eesmärgid: Lähis-Ida stabiilsus, tervishoiuteenuste kättesaadavus ja bensiinitarbimise piiramine.
Võrdväärsena mahtus sellesse nimekirja ka ettepanek kärpida poole võrra sihtotstarbelisi rahaeraldisi riigieelarvest. Rahvasaadikud võtsid sellise ulja plaani aplodeerides vastu.
Nädal hiljem sai Eesti rahvas teada, et rahaeraldised on saanud osaks ka meie demokraatiast. Reaktsioon eelarveridadele poliitikute näo andmisele tundub mõneti ebalev. Ühed justkui lootsid suuremahulist korruptsiooniskandaali. Poliitikud on nördinud, et nende head tahet ei usaldata. Midagi oleks justkui valesti, aga nagu ei oleks ka.
Rahaeraldised, mille vastu Ameerika president on vihast võitlust alustanud, on nii sisult kui ka protseduurilt sarnased meie õnnetu 202 miljoni krooniga. Need summad lükkavad eelarvesse rahvasaadikud isiklikult, on enamasti seotud saadiku valimisringkonnaga ning suurem osa läheb infrastruktuuri, hariduse ja kultuuriobjektide toetuseks. Üksikobjektidele määratakse toetused ilma asjakohase ministeeriumi, osariigi või vastava programmi eksperthinnanguta. Ettepaneku koostaja pole hiljem enam tuvastatav ja ettepanekud võetakse vastu ühtse komplektina.

LIISA PAST: Riku kas või valimissedel
Ideaalses demokraatias on kõik kodanikud riigi asjadest huvitatud, arutlevad iga uue algatuse üle ning teavad, kuidas oma hääl ja eelistused poliitikutele teatavaks teha.
Nad suhtlevad pidevalt oma valitud esindajatega ning panustavad aktiivselt üldisesse heaolusse.
Eestis näeme, et kodanikke, kellele oma riik ja selle valitsemine korda lähevad, on väga vähe. Veelgi enam - paljud on oma riigist võõrdunud. Aastatagune uuring näitas, et peaaegu pooled kooliõpilased eelistaksid elada kuskil mujal.
Isegi kui igapäevane riigimehelikkus käib üle jõu, on kodaniku kohus ja privileeg valima minna. See on üks ja kindel viis anda valitsejatele märku oma arvamustest ja eelistustest. Just valimistel tuletatakse riigikogulastele meelde, et poliitiku töö ja palk sõltub ennekõike valijatest, et kodanik on valitseja tööandja.

Vägivalla propaganda
Kanal 2 näitas 23. jaanuaril "Reporteri" saates niinimetatud puurikakluse võistlust. See oli tõeline vägivald, pidev valuvõtete kasutamine.
Selline võistlus annab noorukitele hoogu omavahel kaklemiseks ja vägivallatsemiseks.
Priit Mihkelson ja Marko Luhamaa peaksid hoopis propageerima meie noorsoole tõeliselt sportlikku, tervislikku tegevust. Vägivalda ja ülekohut on meie riigis niigi palju.
A. Kuusk, Rapla vald, Alu

Kas tõesti uus ilmatark? 
Kui kokku panna kaks 25. jaanuaril avaldatud uudist, saaks teada peamise - selle, et põllumajandusminister Ester Tuiksoo on meie parim meteoroloog!
EPL kirjutas siis, et Euroopa Liidu rahaga osteti meie "vaestele" põllutöölistele soojad ja kallid joped. Eesti maaelu arenguks. Samal päeval lubas ilmajaam pakast, kuni 27 külmakraadi.
Kui nüüd eelolevaks suveks kingitakse meie puudust kannatavatele päevavarjud, tuleb suur kuivus, pikk põud. Kui aga vihmasirmid või -keebid, on oodata suuremat sorti uputust.
Ehk on ilmateenistus pakkunud juba Tuiksoole tööd, sest kes neid valimisi teab?
Eerik Lepist, Tartu

Teleformaat poliitikasse
Vaatasin äsjast Eurovisiooni Eesti-vooru. Selle formaat meenutas mulle saadet "Tantsud tähtedega", kus ka küsiti esinejailt kohe pärast nende etteastet, kuidas neil oma meelest läks. Erinevus kahe saate vahel oligi vahest selles, et ühes tantsiti ja teises lauldi ning saate "Tantsud tähtedega" saatejuhid ei vajanud paberile kirjutatud teksti.
Imestan seepärast, et kui Eestis on selline formaat juba edukalt kasutusel ja seda praktiseerivad mitmed saatejuhid, siis miks ei laiene see poliitikamaailmale, kus valitseb hoopis teine, märksa aupaklikum lähenemine.
Millega seda seletada? Miks ei sobiks ka näiteks peaministrilt küsida, kas ta on rahul oma esinemisega - alustuseks kas või sellega, kuidas ta valimisplakatitel iseendale mõjub? Tal on ju hoopis laiem ampluaa kui laul ja tants, seega saaks samalaadseid küsimusi esitada paljude valdkondade kohta.

REPLIIK: Otsevalimised unustatud? 
Presidendivalimiste selles faasis, kus Arnold Rüütli võit näis kindel, kuid avaliku arvamuse küsitlustes jäi ta selgelt alla Toomas Hendrik Ilvesele, kutsusid paljud poliitikud, ajakirjanikud ja muidu vaatlejad presidendivalimiste süsteemi muutma, andes presidendi valimise õiguse rahva kätte.
Nüüd, kus see kirutud süsteem tõi paljudele üllatusena võimule siiski Ilvese, on valimissüsteemi kriitikud vait. Tõsi, Ilvese võit oli möödunud poliitika-aasta üks positiivsemaid sündmusi, aga presidendivalimiste süsteemi kritiseerijad oleks silmakirjalikud, kui nad nüüd loobuks nõudmast, et otsuse tegemise õigus tuleb anda rahva kätte.

JUHTKIRI: Trellide tagant välja
Kunagi varem ei ole olnud oodata nii suure hulga kinnipeetavate ennetähtaegset vabanemist kui tänavu. Mullu vabanes ennetähtaegselt 581 kinnipeetavat, tänavu otsustab aga kohus umbes 1500-2000 vangi vabastamise üle. Nagu näitavad varasemad kogemused, on tavaliselt rahuldatud avaldustest pool kuni kaks kolmandikku.
Kahtlemata tekitab säärane samm paljudes muret: ehk kasvab kuritegevus taas? Võib tunduda üllatav, kuid justiitsametnikud usuvad pigem vastupidist. Ja nimelt: kõik ennetähtaegselt vabanenud vangid jäävad vähemalt aastaks kriminaalhooldajate pilgu alla, kes aitavad neil eluga vabaduses kohaneda, pakkudes psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist ning abi tööotsinguil. Viimane ei pruugigi olla nii raske, sest Eestis valitseb ehitusbuum ning paljud eksvangid leiavad töö just ehituses. Jah, jutt rehabilitatsioonist võib tunduda tühja sõnakõlksuna, kuid on ometi ääretult oluline. Nendele, kes vabanevad pärast karistusaja lõppu, kriminaalhooldajat määrata ei saa. Ja kui pole kohustust käia pidevalt kriminaalhooldaja juures aru andmas ja tööd otsida, satuvad paljud karistusaja täielikult ära kandnud tagasi kuritegelikule teele.

Paet: Eesti ei peaks Lätilt eeskuju võtma
Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul ei peaks Eesti Lätilt Venemaaga piirilepingute sõlmimise suhtes eeskuju võtma, sest Läti olukord on teistsugune.
"Meie astusime suure sammu edasi," ütles Paet intervjuus Interfaxile. Tema sõnul jõudis Eesti piirilepingute osas kaugemale kui Läti.
"Eesti mitte ainult ei sõlminud piirilepingud, vaid ka ratifitseeris need," ütles Paet ja lisas, et riigikogu on otsustanud, et allakirjutatud lepingud peavad säilitama oma sisu ja sellisel kujul ka jõustuma.
Paeti sõnul ei pea Eesti lepingute osas midagi ette uut ette võtma. "Me juba ülesime, et see leping sobib meile", kinnitas Paet.

Ansip: Eesti toetab NATO laienemist
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel kohtumisel Aadria ja Balti harta riikide välis- ja kaitseministritega, et et Eesti seisab tugeva NATO eest ning toetab alliansi edasist laienemist.
Samas rõhutas Ansip, et kutse NATOsse ei ole automaatselt tagatud ning riigid peavad selle saamiseks vaeva nägema.
Peaministri sõnul oli NATOga liitumine üks Eesti peamiseid eesmärke, mille saavutamine ei olnud aga lihtne. See nõudis paljude reformide läbiviimist ning tõsist kodust ettevalmistust.
"Ühtlasi nõudis see tihedat koostöö meie Balti naabritega. See eeldas paljude sõprade ja toetajate olemasolu," sõnas Ansip ning lubas, et Eesti püüab oma liitumise ja reformikogemusi nii nende riikide poliitikutele kui ametnikele edasi anda.
Ansipi sõnul annab NATO liikmelisus Aadria mere riikidele võimaluse Lääne-Balkani konflikte lahendada ning vaadata tulevikku optimismiga. Väljavaated liikmelisusele on tugevaks ajendiks muutuste elluviimisel.

Riigikogu soovib eesti keelele ja kultuurile põhiseaduslikku kaitset
Põhiseaduskomisjon otsustas täna põhiseaduse preambulat täiendava seaduseelnõu riigikokku kolmandale lugemisele saata.
Põhiseaduse muutmise eelnõu eesmärk on muuta põhiseaduse preambulat, et esile tõsta ja tähtsustada eesti keele tähendust eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana, teatas riigikogu pressitalitus.
Komisjon kaalus ka eelnõu kiireloomulist vastuvõtmist praeguse koosseisu ajal, mis eeldaks nelja viiendiku riigikogulaste nõusolekut, kuid paraku ei läinud see läbi.
Eelnõu on riigikogus kolmandal lugemisel 20. veebruaril. Seaduse jõustumiseks peab eelnõu saama praeguse riigikogu koosseisu häälteenamuse ning tulevase riigikogu kolme viiendiku liikmete heakskiidu.
Kuna seni on põhiseadust muudetud kahel korral: 2003. aasta veebruaris Riigikogu poolt kiireloomulisena ja 2003. aasta septembris rahvahääletusel, loob põhiseaduse muudatuse seadustamine kahe järjestikuse koosseisu ajal uue pretsedendi.

Keskerakond jagab Savisaarega kaardipakki
Tallinnas Narva maanteel jagasid täna kaks noormeest möödujatele kaardipakke, mille peal Edgar Savisaare pilt ja juures kiri "Kaardimäng JOKK".
Kaardipaki sees on üks kaart nimega "Edgar" ja kaheksa nelja-kaardilist komplekti, mil peal Vilja Savisaare, Jüri Ratase, Liis Tappo, Ain Seppiku, Mailis Repsi, Andres Operi ja Kadri Musta ja Siiri Oviiri pildid.
Mängu mõte on koguda neli ühesugust kaarti, kusjuures "Edgar" võib asendada ükskõik, millist kaarti. "Mängitakse niikaua, kuni soovi on. Lõpparvestuses kaotanuga on JOKK," seisab kaardimängu õpetuses.
Keskerakonna pressiesindaja Toomas Raag tunnistas Eesti Päevalehele, et tegu on Keskerakonna poolt trükkida lastud kaardimänguga. "See on meie tehtud huumor jah," tunnistas Raag kaardimängu omaks.
Kaardimängu propagandistlik mõte on ilmselt naeruvääristada Keskerakonna-kriitiliseks muutunud sõna JOKK tähendust. "JOKK jätta!" on ka sotside valimisloosung.

Koalitsioon ei pea erakondade rahastamise kontrollimist vajalikuks
Erakonnaseaduse muutmise eelnõu ei läinud täna riigikogu põhiseaduskomisjonis läbi, seda peamiselt koalitsiooni esindajate vastuseisu tõttu.
Põhiseaduskomisjon otsustas täna, et erakonnaseaduse muutmist erakondade rahastamise kontrolli tugevdamiseks riigikokku arutlemiseks ei saadeta.
Isamaa ja Res publica liitu kuuluv põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu sõnul on tegemist "koalitsiooni karuteenega meie riigi ees". Reinsalu arvates oli kahetsusväärne see, et seaduseenõu algatus tulenes valitsusest, kes erakondade rahastamise uurimiseks õigusekspertiisi tellinud oli.
Eelnõu riigikokku lugemise saatmist pooldas kolm ja vastu oli neli komisjoni liiget. Riigikogu praegune koosseis eelnõu enam ei menetle.
Arutelu erakondade rahastamise kontrolli tugevdamise üle on kestnud üle aasta. Ettepaneku erakondade rahastamise järelvalve tugevdamiseks tegi õiguskantsler Allar Jõks, kelle sõnul ei ole senine erakondade rahastamine põhiseadusega kooskõlas.

Politsei ja maanteeamet hoiatavad libeduse eest
Hommikul alanud lumesadu on muutnud teeolud ohtlikuks, Tallinnas on registreeritud juba 53 liiklusõnnetust.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'le, et kella 17 ajal oli Tallinnas registreeritud 53 liiklusõnnetust, mida on tavapärasest rohkem.
Puusepa sõnul oli enamasti tegemist plekimõlkimistega, kuid hommikul toimunud õnnetuses sai viga kaks inimest.
Politsei palub liiklemisel olla ettevatlik ning valida tee- ja ilmastikuoludele vastavad sõiduvõtted ning kiiruse.
Maanteeinfokeskus palub liiklejatel muutlikes tee -ja ilmaoludes olla tavapärasest ettevaatlikum ning arvestada talvistest tingimustest tulenevate ohtudega.
Keskpäeval Lääne, Harju, piirkonniti Rapla, Järva ja Lääne-Viru maakonnas mahasadanud lumi on muutnud teekatted kohati lumiseks ja libedaks. Häiritud oli sajupiirkondades liiklemine eessõitvate autorataste alt lenduva lumetolmu ja teedel esineva pinnatuisu tõttu. Ettevaatlik tuleks jätkuvalt olla ristmikel ja raudteeülesõidukohtadel.

Ansip: Eesti ei vaja piirilepingut Venemaaga
Peaminister Andrus Ansip on seisukohal, et Eesti saab hakkama ilma piirlepingute sõlmimiseta Venemaaga.
Oma intervjuus Raadio 4 otseeetris rõhutas Ansip piirilepingute tähtsust ning lisas, et piirileping vajab ratifitseerimist kõigepealt Venemaa poolt, vahendas RIA Novosti.
Samas märkis Ansip: "EL-i, NATO ja Schengeni jaoks ei ole piirilepingute puudumine mingi probleem". Peaministri hinnangul areneb Eesti tormiliselt ka ilma piirilepinguteta ja kahe riigi piirivalveametnikud teevad head koostööd ilma selleta. Ansip lisas, et paljudel riikidel pole omavahelist piirilepingut, aga vaatamata sellele elavad nad rahus.
Meenutagem, et 6. septembril 2005 teatas Venemaa välisministeerium Eestile, et Venemaa võttis tagasi oma allkirja 18. mail 2005 sõlmitud piirlepingult.

Politsei otsib kadunud meest
Põhja politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talitus otsib teadmata kadunud 44-aastast Mait Talmarit, keda nähti viimati 15.11.2006 Tallinnas Balti Jaama juures.
Mait on 175-180 cm pikk, kõhna kehaehitusega, tumedate lokkis juuste, laiade kulmude ja pruunide silmadega. Mehel puudub kindel elukoht.
Politsei palub kõigil, kellel informatsiooni mehe asukoha kohta, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4365, 55 24 915 või politsei üldnumbril 110
Vajadusel garanteeritakse helistaja anonüümsus.

Ministeerium: ELi uuring Eesti kuritegevuse olukorra kohta ei pea paika
Justiitsministeerium lükkab ümber Euroopa Liidu uuringu tulemused, mille kohaselt on kuritegevus Eestis üks hullemaid.
Ministeeriumi peamiseks argumendiks on fakt, et ELi uuringus kasutatud andmed pärinevad 2003. aastast ning sel ajal oli kuritegevuse tase Eestis 10 % kõrgem kui praegu, vahendas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Liivi sõnul on võrreldes 2003. aastaga registreeritud kuritegevuse tase tänaseks Eestis langenud 10% võrra - 57 417 kuriteolt 51 834 kuriteole.
Kuna antud juhul oli tegemist ohvriuuringuga, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant, kajastab see kolme aasta tagust seisu, mil kuritegevus Eestis oli kõrgem.
"Alles 2008. aastal saame saame öelda, kuidas Eesti inimesed täna kuritegevust tunnetavad," ütles Liiv.

Kliimasoojenemine on märgatav tormituulte sagenemises
Ülemaailmne kliimamuutuste raport kinnitab, et muutused atmosfääris, ookeanides ja liustikes on tingitud kliima soojenemisest.
"Rahvusvahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) teostatud kliima modelleerimine, andmete kogumine ja analüüsimine andis kindla teadmise selle kohta, et inimtegevus põhjustab kliimasoojenemist," ütles EMHI peadirektor Jaan Saar.
IPCC selle aasta esimene aruanne kinnitab, et alates 1750. aastatest on süsihappegaasi, metaani ja lämmastikoksiidi taseme tõus atmosfääris tingitud inimtegevusest, eeskätt fossiilsete kütuste põletamisest ja põllumajandusest. "Olulisteks kasvuhoonegaasidega saastajateks on suured riigid, nagu näiteks USA ja Venemaa," selgitas Saar. "Eestis annab kliimasoojenemine tunda tormituulte sagenemises ja varem saabuvas kevades."

Keila SOS lastekülas ja Viljandimaal Holstre-Pollis avatakse uued terviserajad
Sellel nädalal avatakse
Kolmapäeval 7. veebruaril kell 16.00 avavad SA Eesti Terviserajad, Keila linn ja SOS Lasteküla Eesti Ühing 1,4 km pikkuse uue terviseraja asukoha, mis hakkab ühendama Keila SOS lasteküla ja Keila valgustatud terviserada.
SOS lasteküla Eesti ühingu tegevdirektoril Margus Orol oli heameel tõdeda, et rajatud lasteküla spordiväljak saab kogu Keila terviseradade kompleksi aktiivseks koostisosaks ja planeeritav terviseraja lõik annab uued võimalused spordist innustunud laste eneseteostusteks.
Keila SOS lasteküla terviseraja avamisüritus kulmineerub ühise suusamatakaga, millest võtavad osa lasteküla lapsed, lasteküla sõprade klubi ning raja valmimist toetanud üksikisikud ja organisatsioonid.

Paralepa võib lähiaastail saada valgustatud terviseraja
Haapsalu linnavalitsus valmistab Paralepas ette valgustatud terviserada, millele mahuksid nii tervisesportlased kui ka lihtsalt jalutajad. Koerte jalutamiseks on kavandatud omaette ala.
Tulevane terviserada haakub praeguste radadega, aga tuleb laiem, et kõik sinna tegutsema mahuksid, selgitas linnakeskkonna osakonna juhataja Krista Vilta Lääne Elule. Rada on mõeldud suusatajaile, jooksjaile, kepikõndijaile ja jalutajaile.
Vilta sõnul jääb ala koertega jalutamiseks linnapoolsesse otsa, pühapäevasportlased aga tahapoole.
Läinud aasta lõpus laiendas Haapsalu linnavalitsus praegust suusarada 61 000 krooni eest.

Haapsalu taotleb UNICEFi "Laste- ja noortesõbraliku linna" tiitlit
Veebruari alguses esitas Haapsalu linnavalitsus UNICEFi Eesti esindajale taotluse ühineda UNICEFi liikumisega "Laste- ja noortesõbralik linn".
Laste- ja noortesõbraliku linna tiitlile kandideerimiseks esitas linnavalitsus lisaks taotlusele Haapsalu linna tegevusplaani aastateks 2007-2009 ning selle tegevuskava koostamist ja täitmist jälgiva töögrupi nimekirja.
"Haapsalu ei pea kohe kõiki tingimusi, mis UNICEFi liikumises osalemiseks vaja läheb, korraga täitma, vaid olema valmis näitama üles oma suhtumist lastesse ja peredesse," ütles haridustöö spetsialist Piret Luik.
Haapsalu linn on ühinenud Arno Tali Sihtkapitali ja Hansapanga konkursiga "Terve ja tugev perekond."
"Oma igapäevatöös arvestame pidevalt laste, noorte ning lastega perede soovide ning vajadustega. Tähtsal kohal on meie tegemistes laste tervis," lisab Haapsalu linnapea Ingrid Danilov. "Tegutseme ühiselt selle nimel, et Haapsalu vääriks laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit ning arvame, et suudame seda väärikalt ka kanda."

Tartu raekoja platsi tulevad uus raamatukauplus ja jalatsipood
Tartu linnavalitsus kinnitas Raekoja plats 11 äriruumide üürile andmiseks korraldatud suulise enampakkumise tulemused, võitjateks osutusid OÜ Valerino ja OÜ raamatukauplus Krisostomus.
Raekoja plats 11 ruumid üldpindalaga 71,8 ruutmeetrit antakse üürile viieks aastaks hinnaga 155 kr/m² kuus OÜ-le Valerino, kes soovib poodi kasutada jalatsikauplusena.
Suurema pindalaga (150,3 m²) äriruumid antakse üürile OÜ-le Raamatukauplus Krisostomus viieks aastaks hinnaga 90 kr/m² kuus.

Saarlased kutsuvad Jaapani keisriperet külla
Saare maavalitsus saatis jaanuari alguses vabariigi presidendi kantseleile kirja, milles tegi ettepaneku arvata Jaapani keisripere Eesti-visiidi kavasse Saare maakonna külastus.
Jaanuaris presidendi kantseleile saadetud kirjas märkis Saare maavanem Toomas Kasemaa, et palub lisada Saaremaa külastus Jaapani keisri visiidi kavasse, et "tutvustada Jaapani keisrile rikka kultuuri- ja looduspärandiga Eesti suurimat saart ning anda keiser Akihitole ja vabariigi presidendile võimalus istutada oma tammepuud Kuressaare lossipargis asuvasse riigipeade hiide," kirjutab Meie Maa.
Kuressaare linna kodukaunistamise komitee initsiatiivil rajatud riigipeade hiide on tamme istutanud Arnold Rüütel, Läti president Vaira Vike Freiberga, Poola president Aleksander Kwasniewski ja Leedu president Valdas Adamkus. Maavanema nõunik Anu Vares ütles, et seni ei ole maavalitsus kirjale vastust saanud. "Minu teada on presidendi kantselei edastanud maavalitsuse kirja välisministeeriumile, kes tegeleb riigivisiitide ettevalmistamisega," osutas Vares.

Noored Kooli programm toob koolidesse noori õpetajaid
Täna saab Hansapanga ja Heateo sihtasutuse eestvedamisel alguse Noored Kooli programm, mille eesmärgiks on tuua Eesti koolidesse eelolevatel aastatel rohkem teotahtelisi ja võimekaid noori õpetajaid.
Noored Kooli programmi raames on plaanis tuua sel aastal 10-15 ja eelolevatel aastatel veelgi rohkem andekaid ülikoolilõpetajaid koolidesse õpetajaks. Programmis osalejatele pakutakse uuenduslikku õpetajakoolitust, liidrikoolitusprogrammi ja mentorlust ning toetusvõrgustikku kahe aasta vältel. Lõpptulemusena ei koolitata välja mitte lihtsalt erialaõpetajat, vaid vastutusvõimelist noort, kes on tulevikus võimeline edukalt juhtima ükskõik millist projekti või ettevõtmist.
Algatuse idee pärineb Inglismaalt, kus sarnase ülesehitusega peamiselt erasektori poolt rahastatav programm TeachFirst on viie tegutsemisaastaga kujunenud väga edukaks.
"Õpetajaamet pakub palju võimalusi, vabadust ja eneseteostust. Meie eeltöö Noored Kooli programmiga on näidanud, et neid noori, kes seda tajuvad ja kel on soov täita õpetamismissiooni, on üllatavalt palju," sõnas sihtasutuse Noored Kooli tegevjuht David Rebane. "Meie ülesanne on need inimesed nüüd üles leida ja kavandatu teoks teha. Usun, et suudame Eesti haridusmaastikule tuua positiivse muudatuse," lisas ta.

Tööandjad toetavad roheliste tulumaksukava
Roheliste erakonna tulumaksukavaga suurendataks maksubaasi sotsiaalmaksumäära 33% võrra ning sellest lähtuvalt kehtestatakse uued, senisest madalamad maksumäärad.
"Roheliste ettepaneku näol on sisuliselt tegemist tööandjate manifestis väljakäidud ideega muuta sotsiaalmaks töövõtja maksuks ilma, et sellega kaasneks reaalpalga vähenemine," sõnas Eesti Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
Tööandjate hinnangul pole tegemist pelgalt kosmeetilise reformiga, vaid kindlalt ühe olulisima sotsiaalvaldkonna rahastamise muudatusettepanekuga, mis ei anna küll kohest efekti, kuid mis loob aluse sisukamaks dialoogiks sotsiaalkindlustuse teenuste ja hinna kujundamisel.
Sotsiaalmaksu ja tulumaksu ühildamine ning selle käsitlemine töövõtja brutopalga osana on Euroopas mitmel pool levinud praktika.

Politsei avastas Sadamateatris noorte narkopeo
Politseinikud tabasid nädalavahetusel operatsiooni käigus Tartus noortepeolt 30 joobes alaealist ja viis narkojoobe kahtlusega noort.
Ööl vastu 4. veebruari viisid Tartu politseinikud Sadamateatris toimunud noorte tantsuüritusel läbi politseioperatsiooni kontrollimaks seadustest kinnipidamist alaealiste poolt. Operatsiooni tulemusena tabati 30 joobes alaealist, kellele tehti joobe tuvastamise määrus ning lapsed anti üle vanematele. Viis noorukit toimetati narkoekspertiisi ja ühelt noorukilt leiti exctasy tablette.
Peole pääses kuulutuse järgi alates 16. eluaastast, kuid tabatud 30-st 10 olid nooremad kui 16, kõige nooremad kontrollitud peokülastajad olid 13-aastased. Ühele 17-aastasele tuli alkoholi ületarbimise tõttu kiirabi kutsuda.
Päevaleht Online'i andmetel oli tegemist "Massive Attack" nime kandva üritusega, mida korraldab Adis Käpa.

Pärnu asub võitlusse ATV-de vastu
Pärnu linnapea Mart Viisitamm pöördus keskkonnainspektsiooni poole selgitamaks võimalusi linnalähistes Uulu metsades ATV-de ja krossirataste sõidu keelamiseks või vähendamiseks seaduse- või eeskirjadega.
Pärnu linnavalitsusse on pöördunud mitmed linnaelanikud, kes kurdavad ATV-de ja krossirataste omanike hoolimatu käitumise üle Pärnu terviseradadel ja Pärnu lähistel metsades.

Tartu eraldas rahvariiete soetamiseks 300 000 krooni
Tänasel istungil eraldas Tartu linnavalitsus kultuuriühingutele esinemis- ja rahvariiete toetuseks 300 000 krooni.
Seekord otsustati toetada 2007. aasta noorte laulu- ja tantsupeol ning folkloorifestivalil "Baltica" osalevaid kultuuriühinguid.
"Kultuuriosakond tegi linnavalitsusele ettepaneku eelistada koolinoortega tegelevaid ühinguid, kuna nemad on noorte laulu- ja tantsupeo peamine sihtgrupp," selgitas kultuuriosakonna juhataja Katriin Fisch-Uibopuu.
Toetuse saajate hulgas on 16 üldhariduskooli ja mittetulundusühingut, mille juures tegutseb üle 30 erineva kollektiivi.
Esinemis- ja rahvariiete soetamist toetati ka 2006. aastal, siis said toetust 2006. aastaks Tartu linna esinduskollektiivideks valitud Tartu poistekoor, neidudekoor "Kurekell", Tartu noortekoor, Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor, puhkpilliorkester "Tartu" ja rahvatantsuansambel "Tarbatu".

Tartu linn toetab sellel aastal kultuuriühinguid rohkem kui miljoni krooniga
Kokku toetatakse 2007. aastal 36 rahvakultuurivaldkonnas tegutsevat ühingut, mille tegevuses osaleb 558 tartlast.
Eelmiste aastatega võrreldes on olulisemaks muudatuseks see, et ühingud saavad lisaks pearahale ka saavutustoetust. Seetõttu on suurenenud ka kultuuriühingutele jagatava toetuse eelarve, mis on 2006. aastaga võrreldes ligikaudu poolteist korda suurem. Toetussummaks on 2007. aastal 1 063 300 krooni.
"Kultuurivaldkonnas on lisaks hõivatusele väga olulised ka saavutused. Meie sooviks on innustada kultuuriühinguid tegema seda rasket tööd, mille tulemuseks on meisterlik esitus," selgitas kultuuriosakonna juhataja Katriin Fisch-Uibopuu.

Noor naine kihutas talvistes oludes autoga 185 km/h
Esmaspäeval tabas liikluspatrull Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 167. kilomeetril autoga 185 km/h kihutanud noore naise.
Kella 10.25 ajal märkas liiklusjärelevalvet teinud liikluspatrull Tallinna poolt tulevat sõiduautot BMW, mille kiiruseks mõõdeti 185 km/h, teatas Tartu politseiosakonna pressiesindaja.
Kiirustajale anti peatumismärguanne ja sõiduk peatus. BMW roolis oli Liisa (s 1986), kes selgituseks ütles, et ta tahtis uut autot proovida. Sõidukis olid veel peale juhi neli inimest.
Pressiesindaja sõnul olid teeolud talvised ning juht pani kihutamisega ennast ja teisi ohtu. Politsei tuletab meelde, et talviste ilmadega tuleb olla eriti ettevaatlik ning kohandada kiirus vastavalt teeoludele, et mitte kaotada kontrolli auto üle.
Kiirustajale koostati protokoll.

Video: Erik Terki sõnul ei peaks transiit piirduma ainult Venemaaga
Eesti tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk rääkis Eesti Televisiooni hommikuprogrammis Terevisioon, et transiit on Eestis üle mütologiseeritud.
Tergi sõnul näitab uuring, et tulevikutermin võiks olla hoopis rahvusvaheline transpordi- ja logistikabisness, millest transiit on ainult üks osa, ja see ei piirdu ainult Venemaaga.

Naisele otsa sõitnud autojuht põgenes
Esmaspäeval juhtus Jõgevamaal raske liiklusõnnetus, milles sai viga vanem naine.
Kell 20.45 juhtus liiklusõnnetus Tabiveres Puurmani Visusti Tabivere ristmikul, kus Tabivere poolt tulnud seni teadmata sõiduauto sõitis otsa naisele (s. 1944) ja liikus peatumata edasi Puurmani suunas, teatas Jõgeva politseijaoskonna pressiesindaja.
Kannatanu toimetati vigastustega TÜ Kliinikumi traumapunkti ja jäeti sinna ravile.
Politsei palub inimestel, kes õnnetust pealt nägid, teatada sellest telefonil 776 8431 või 110.

Ants Laaneots külastab Iraaki
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots alustas täna tutvumisvisiiti Eesti üksuse operatsioonialale Iraagis.
Kaitseväe juhataja kohtub Iraagi koalitsiooni juhi kindral George Casey'ga ning diviisi, brigaadi ja pataljoni ülematega, mille koosseisus Eesti jalaväerühm ESTPLA-14 Bagdadis teenib.
"Pean äärmiselt oluliseks isiklikult tutvuda kõigi raskete välisoperatsioonide aladega," ütles kindralmajor Laaneots.
Praegu teenib Iraagis koalitsiooni (Multinational Force-Iraq, MNF-I) koosseisus 34-meheline jalaväerühm ESTPLA-14 ning kolm staabiohvitseri. Lisaks teenivad kaks staabiohvitseri NATO treeningmissiooni (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I) peakorteris.
Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aastast.

Pärnu maksab korterelamute hoovide korrastamiseks 3 miljonit krooni
Toetust saavad Pärnu linnalt taotelda korteriühistud, elamuühistud või hooneühistud, kes on registreeritud mittetulundusühistute registris ja kes on tegutsenud vähemalt kuus kuud.
Toetuse eesmärgiks on korterelamute haljasalade, mänguväljakute, hoovide ja teede korrastamine või rajamine ning parkimisprobleemide lahendamine.
"Kohaliku omavalitsuse roll on soodustada linnapildi üldist ühtlast arengut, mitte pelgalt linna maa korrastamist," sõnas Pärnu abilinnapea Raul Sarandi.
"Võime jätkata samas tempos, avades kaks promenaadi aastas ning korrastades järjest enam teid ja parke, kuid Pärnut ei tee ilusaks elamiskeskkonnaks mitte ainult pargid ja rand, vaid ka siinsed majad ja hoovid," lisas Sarandi.
Toetust makstakse 50 % kavandatud tegevustest sh ettevalmistava töö maksumusest, kuid mitte rohkem kui 150 000 krooni ühe taotleja kohta; ettevalmistava töö osa ei või olla üle 12% kogu töö maksumusest ja seda võivad taotleda ühistud koos, kui nende hoovid on üksteisega külgnevad.

Selgusid Pärnumaa kõrgeima autasu kavalerid
Kolmeteistkümne väärika kandidaadi hulgast valis Pärnumaa vapimärgi nõukogu eile need neli, kelle kohta jõudis ettepanek otsuse tegemiseks maavanemani.
Tunnustatute hulgas on Vändrast Margit Kalmus, kes kasvatab viit last, kirjutab Pärnu Postimees.
Veel kandideerivad Pärnumaa vapimärgile Halinga vallavanem Ülle Vapper, kes juhib Eestis esimesena ühinenud valda, ehitusettevõtte AS Eston Ehituse juhataja Ivo Aulik ja Norra Buskerudi ja Pärnu maakonna vahelise koostöö algataja Hans Erik Riwen.
1993. aastast on Pärnumaa vapimärgiga tunnustatuid 60. Autasud annab maavanem Toomas Kivimägi üle 23. veebruaril Pärnu kontserdimajas.

Urmas Paeti hinnagul tuleks Eesti energiavarustust mitmekesistada
Välisminister Urmas Paeti eilsel kohtumisel Leedu kolleegi Petras Vaitiekžnasega arutati energiavarustuse mitmekesistamist ja tuumajaama rajamist Leetu.
Urmas Paeti sõnul on Eesti väga huvitatud regiooni energiavarustuse mitmekesistamisest.
"Mida enam on meie piirkonnal uusi elektri- ja gaasiühendusi erinevate riikidega, seda enam on kindlustatud meie julgeolek," rõhutas ta.
Välisminister lisas, et Eesti ja Soome vaheline elektriühendus on loodud ja lisaväärtust annaks Leedu ja Poola vahelise elektrisilla väljaehitamine.
Leetu kavandatava tuumajaama puhul märkis välisminister Urmas Paet, et tasuvusuuringud tuleb lõpetada ja ette valmistada seadused, nii oleks võimalik selle projektiga edasi minna.Paeti sõnul ootab Eesti uue tuumajaama ehitamise seaduse eelnõud, mille Leedu valitsus esitab Seimile.

Harjumaa iive oli jaanuaris positiivne
Jaanuaris registreeriti Harju maavalitsuse perekonnaseisuosakonna andmetel 129 lapse sünd, surmaakte koostati kokku 111.
Poisse sündis 66 ja tütarlapsi 63. Esmasündinuid oli 62, teisi lapsi 42, kolmandaid 21, neljandaid kaks ja viiendaid kaks. Sündis paar kaksikõdesid pere teise ja kolmanda lapsena.
Surmaakte koostati kokku 111, kusjuures suri 55 meest ja 56 naist. Õnnetusjuhtumi läbi suri kaks inimest ja tapmisi oli üks.
Lahkunute keskmine vanus oli 73 eluaastat. Mehed elasid keskmiselt 68 - ja naised 78 - aastaseks.
Registreeriti kolm ja lahutati seitse abielu. Nime muutmiseks esitas avalduse viis inimest.

Juunis tulev tubakaseadus kaotab ilmselt enamustes pubides suitsetamise
Uus tubakaseadus nõuab ettevõtjatelt lisainvesteeringuid suitsuruumi loomiseks, seega on suurel osal lõbustusasutustest lihtsam suitsetamisest loobuda.
Suitsetajatele ehitatakse eraldi ruumid näiteks Tallinna pubis Hell hunt, Lounge kaheksasse ja klubisse Hollywood, kirjutab Äripäev.
Enamus pubisid ja ööklubisid aga suitsuruume ei ehita, kuna see nõuab suhteliselt suurt lisainvesteeringut.
Ettevõtja Rein Kilgi sõnul on tegemist täiendava probleemiga ning ettevõtjad peavad seaduse nõudmistega kohanema. Suitsetamiskohad tulevad ka tema kõrtsidesse, Pärnu Ammende Villast kaob aga sigarituba.

Roheliste erakonna toetus kasvas jaanuaris veelgi
Jaanuarikuuga on roheliste partei suutnud oma toetust kahekordistada.
Värske Emori uuringu kohaselt annaks 11 protsenti valijatest oma hääle rohelistele, kirjutab Postimees.
Erakonna juht Marek Strandberg ei karda siiski Res publica saatust, kuna usub, et rohelised rõhuvad maailmas järjest olulisemaks muutuvatele teemadele ning nende vaated ei ole muutunud juba kümne aasta jooksul.

Urmas Paet: viisarežiimi Makedooniaga tuleks lihtsustada
Urmas Paeti eilse kohtumise järel Makedoonia välisminisri Antonio Miložoskiga leidsid kolleegid, et viisarežiimi lihtsustamine aitaks kaasa Makedoonia püüdlustele Euroopa Liitu.
Kohtumisel olid kõne all kahepoolsed suhted ning Makedoonia Euroopa Liidu ja NATO suunalised püüdlused.
Eesti välisminister avaldas heameelt, et Makedoonia avas jaanuaris oma diplomaatilise esinduse Tallinnas.
"Olen kindel, et see samm soodustab oluliselt meie igapäevast omavahelist suhtlemist ning kontaktide tihenemist," ütles Paet.
Pooled tõdesid, et Eesti ja Makedoonia vaheline lepinguline baas vajab täiendamist ning leppisid kokku topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimises veel käesoleval aastal.
Makedoonia välisminister märkis, et tunneb tõsist huvi Eesti kogemuse suhtes infotehnoloogia vallas. Välisminister Paeti sõnul on Eesti valmis juba selle aasta esimesel poolel korraldama koolitusi.

Jaanuari neljas nädal: Lõoke ja päikesesammas
Tänavuse talve etendusi - torm, talvine äike, üleujutused, õitsvad lilled ja lõoke keset jaanuarikuud - osanuks vanarahvas vaid ühtmoodi tõlgendada...
Aga teate, küllap on loodusel õigus raevukas olla, ega me pole ta vastu ju nii head olnud. Ja kõige imelikum ongi see, et just ilm, mitte seadused, sundisid sel aastal näiteks puiduvarujaid järgima aastatuhandete vanuseid tavasid. Õige puulõikuse aeg algab järgmisel nädalal! Mikk Sarv ütleb, et vanarahvas pidas lehtpuude langetamisel parimaks veebruaripäevi, mil vana kuu sirbina paistab, ning okaspuude langetamiseks noore kuu sirbina paistmise aega. Lisaks oli vaja põhja- või kirdetuult, mille suunas puud tuli langetada.
Linnud
Keskpäeval aknast välja vaadates tundub, et nüüd on saabunud tõeline vaikne linnutalv. Kuid hommikuhämaruses ja õhtu hakul käib toidumaja juures tõeline sihvkatrall - nüüd on lisaks 13 rasvaantsule lisandunud ka põhjatihaste kolmik ja puukoristaja, sinitihaseid tuli ka käputäis. Lisaks sinitihaserohkusele on nüüd kuuseladvad täis ka konksnokalisi kuuse-käbilinde, annab Enn Vilbaste Pärnumaalt teada. Aga Tõrvas nägi Olev Merivee hoopis üht valget sorti rohevinti: "Lindudele pandud sihvkade juurde tuli teiste seas täna taas (käis ka eelmisel talvel mõned korrad) albinismi tunnustega rohevint!" Ah jaa, Kabli rannas oli hiljuti veel päris suvi - nädal tagasi kuulis Aivo Klein seal põldlõokest laulmas.

Tõrva linnuvaatleja püüdis pildile blondi rohevindi
Asjatundja sõnul kohtab tavatult heleda sulestikuga rohevinte looduses väga harva.
Tõrvas elav ning juba aastakümneid aktiivselt linnuvaatlusega tegelev Olev Merivee märkas oma koduaias lindude talvises söötmiskohas askeldamas tavapärasest tunduvalt heledama kuuega rohevinti.
"Jaanuarikuu viimasel päeval, kui ilmad olid krõbekülmaks läinud, lendas ta ligemale 30 tavalise rohevindiga ühes parves mahapuistatud sihvkade peale kohale," pajatas Merivee harukordsest vaatepildist, mis tal õnnestus varjendis passides ka pildile jäädvustada. "Pärast seda pole ta enam näole andnud. Ka eile käis aias sadakond rohevinti, aga ühtki heledamat nende hulgas silma ei torganud."
Merivee nägi tavatu sulekuuega vinti oma koduaias korra ka mullu umbes samal ajal ning tema arvates oli seekord tegu sama linnuga. "Teistsugusele välimusele vaatamata teised teda ei tõrjunud ja liiga ei teinud," tähendas ta.

Lume tulekuga sai metsades hoo sisse talvine hundijaht
Paari viimase nädalaga on kütid üle Eesti tabanud juba 27 võsavillemit.
Kui veel jaanuari keskel polnud jahimeestel õnnestunud ühtki hunti lasta, siis tänu külmale ja jälgi reetva lume tulekule on kütid juba enam kui pooled kriimsilmade laskmislubadest ära kasutanud.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhi Peep Männili sõnul on jahimehed viimastel nädalatel viiekümnest lasta lubatud hundist maha lasknud juba kakskümmend seitse looma. "Kõige rohkem on hunte kütitud Pärnu, Tartu- ja Jõgevamaal," tõi Männil välja, märkides samas, et Virumaal pole veel ükski susi püssiraudade ette jäänud. "Kui jahihooaja alguses oli arvestuste kohaselt üle Eesti ligikaudu sada viiskümmend hallivatimeest, siis plaani kohaselt peaks neist hooaja lõppedes meie metsadesse umbes sadakond järele jääma," rääkis Männil.

Itaalia ekspert: paistab, et suitsukeeld aitab
Eesti kõrtsides keelatakse suitsemine alates 5. juunist. Itaalias kehtib sama seadus juba kaks aastat, kohalik ekspert usub, et mõju peaks juba tunda olema.
Kuu alguses Eestis loengu pidanud Itaalia epidemioloogiauuringute juht ja rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri teaduskonsultant Rodolfo Saracci soovitab panna Eestis rohkem rõhku esmatasandi arstiabile.
Kas Itaalia suitsetamiskeelu tulemused on juba näha?
Vähi puhul muidugi mitte, see ei käi nii kiiresti. Südamehaiguste, näiteks müokardiinfarkti tõttu haiglasse sattumine ühes uuritud Itaalia paigas vähenes seaduse jõustumisele järgnenud kuue kuu jooksul enam kui kümme protsenti, kirjutas Itaalia meediaväljaanne. Kuna mina pole uuringu tulemusi ise näinud, siis olen hindamisel ettevaatlik, aga usun, et mõju on olemas.
Kui palju riik üldse inimeste tervise huvides isikuvabadusi piirama peaks?

Narkokomissar Jäärats astus kohtust välja vaba mehena
Endine narkopolitseinik Vallo Jäärats viibis vahi all ligi kaks aastat ning astus eile kohtusaali uksest välja vaba mehena - et astuda vastu uutele kohtuistungitele.
Esmaspäeval kell 12.35, hetkel, mil kohtunik Leili Raedla loeb ette määruse tõkendi muutmiseks, mis lubab politseiniku järelevalve all kohtusse saabunud mehel saalist vabana lahkuda, kaotab Vallo Jäärats üheks momendiks oma näolt treenitud ükskõikse ilme ning tema nägu valgustab naeratus.
Seda naeratust ei suuda Jäärats enam endas hoida ja et emotsioon ei paistaks võidurõõmuna, saab naeratusest kiiresti grimass, kuid see on ka kõik, millega narkopolitseinik oma emotsioone reedab. Seda hetke on ta oodanud aasta, kaheksa kuud ja 25 päeva.
Jääratsi kaitsja, Narva endine prefekt Rein Laid laseb aga rahulolul oma näol särada, sest tema esinemis- ja veenmisoskusele on lisandunud üks raskekaaluline plusspunkt. Ja esineda advokaat Laid oskab. Kasutades oma häält ja kehakeelt, esitab Laid põhjendusi, miks kohtunik Leili Raedla peaks andma välja loodetud määruse. Ta viitab põhiseaduse paragrahvile 20, mis ütleb, millistel juhtudel tohib inimeselt vabaduse võtta. Üheks põhjuseks on kuriteo ärahoidmine.

Päevaleht toob poliitikud külla külla maainimestega kohtuma ja rääkima
Eesti Päevaleht käivitas oma esindajate abiga valimisprojekti "Poliitik külas külas", mille käigus jõuavad erakondade tipptegijad maale, küladesse, kus neid varem nähtud pole.
Aina enam internetti koliva valimiskampaania taustal tahame tuua elus poliitikud väikestesse maakohtadesse, maainimestele ligemale. Elavama diskussiooni tekitamiseks esinevad poliitikud piirkondades, kus nende erakond pole eriti populaarne.
Homme, 7. veebruaril kell 15 kohtub Isamaa ja Res Publica Liitu esindav Toivo Jürgenson Ida-Virumaal Vasknarva rahvaga. Kokkusaamise teeb pikantseks see, et Vasknarva külas puudub avalike kokkusaamiste jaoks sobiv ruum, seetõttu kohtutakse piirivalvekordoni juures õues ning otsustatakse, kas minna sooja poe fuajeesse või rääkida tähtsad jutud ära lageda taeva all.

Uus tipplabor Tartus avardab ravivõimalusi
Tipptehnoloogia ja -teadlastega loodab ülikool tuua teadus-tegevust Eestisse.
Täna avab Tartu ülikooli tehnoloogiainstituut uue molekulaarse biotehnoloogia labori, mida hakkab juhtima üks maailma tippteadlasi, eestlane Ülo Langel.
Stockholmi ülikooli professor Langeli töö uurimissuunaks on uute ülekandesüsteemide loomine. "On terve rida teatud bioloogilisi või keemilisi ühendeid, mis võiksid olla suurepärased ravimid, ainult et nad ei jõua rakkudesse sisse ja ei saa seal toimida. Langeli töö ülesanne on toimetada need ravimid märklaud-kudedesse ja rakkudesse," selgitas tehnoloogiainstituudi direktor Mart Ustav oma kolleegi tööd.
Meelitab teadlasi ligi
"Selliste uute ravimeetodite rakendamine on oluline näiteks vähkkasvajate vastaste ravimite puhul. Seega laiendab Langeli labori töö oluliselt võimalusi, kuidas vähirakkude kasvu peatada, seda väga tõsist haigust ravida," ütles ta. "Langel on saavutanud suurepäraseid tulemusi sellel alal ja töö laiendamine Eestisse lisab ainult hoogu juurde."

Kohus otsustab tänavu 2000 vangi ennetähtaegse vabastamise üle
Katseajaga vabastamine annab kriminaalhooldajatele võimaluse vangil silma peal hoida.
Kui eelmisel aastal vabanes ennetähtaegselt vanglast 581 kinnipeetavat, siis sellel aastal peab kohus otsustama umbes 2000 kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üle, mis võib vabanejate arvu märgatavalt tõsta.
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõuniku Rait Kuuse sõnul ei tähenda see aga, et kõik 2000 ka varem vabadusse pääsevad. "Iga vangi kohta peab langetama otsuse kohus," ütles Kuuse. Harju maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kase sõnul kiidab kohus tavaliselt heaks pooled kuni kaks kolmandikku ennetähtaegse vabastamise taotlustest.
Varem vanglast vabanejate arv võib kasvada, kuna selle aasta algusest hakkas kehtima muudetud vangistusseadus. Selle järgi ei otsusta ennetähtaegse vabastamise üle enam vangladirektor ning selleks pole vaja vangi avaldust, vaid vastavad dokumendid saadetakse automaatselt kohtusse. Kuuse sõnul saadetakse esimese poolaasta jooksul kohtusse umbes tuhande vangi dokumendid, kes on praeguseks piisavalt kaua vanglas istunud, et nüüd varem vabaneda. Sellele lisanduvad aasta jooksul veel umbes tuhande vangi dokumendid, kelle aeg nii kaugele jõuab.

The Guardian: jututoas sõlmitud vägistamisplaan viis kolm pedofiili vangi
Suurbritannias mõisteti kolm meest vangi, kuna nad kavandasid Interneti jututoas kahe alaelise õe vägistamist.
Suurbritannias erinevates linnades elavad ja mitte kunagi isiklikult kohtunud 42 a David Beavan, 41 a. Alan Hedgcock ja 42.a Robert Mayers lobisesid omavahel kahe kuu jooksul interneti pornolehel, kirjutas The Guardian. Mehed kavandasid 13- ja 14-aastased tütarlapsed ära röövida ja neid metsas vägistada.
Politsei tabas neid tänu Beavenile, kes tuli ise prefektuuri ja näitas CD-d alaealiste piltidega, väites, et ta korjab pedofiile paljastavaid materjale. Beavini maja otsiti läbi ja ta vahistati siivutute piltide hoidmise eest.
Dorseti politseinikud ei usaldanud Beavanit ja võtsid ühendust Londoni vastava osakonnaga, kes lõplikult paljastas kolme isiku salajase kokkuleppe. Detektiiv Nick Duffieldi sõnul ületas kolme vandenõulase jututoakõnede sisu kõiki fantaasia piire. Ta lisas, et pedofiilid olid kaks tüdrukut välja valinud, nad teadsid täpselt asukohta, kus nad kavatsesid neid ära röövida ning plaanide teostamine oli ühe sammu kaugusel.

Suurbritannias plahvatas jälle kirjapomm
Suurbritannias Berkshires plahvatas täna hommikul ühes firmas kirjapomm ja kaks inimest said kergemaid vigastusi, politsei ei taha veel sündmust eilse kirjapommiplahvatusega seostada.
Kaks meest said kergeid vigastusi kui ühes Berkshire raamatupidamisfirmas plahvatas täna hommikul kirjapomm, vahendab BBC.
Plahvatus toimus kohaliku aja järgi kell üheksa hommikul ja kaks postisaadetise avamise juures olnud meest said kergeid haavu kätele ja ülakehale. Haiglaravi mehed ei vajanud.
Firma töötajad evakueeriti terveks päevaks hoonest ja politsei peab majal silma peal.
Politsei kinnitab, et veel on liiga vara oletada, kas tänane kirjapomm on seotud eile Londonis toimunud kirjapommiplahvatusega.
BBC andmetel uurib politsei siiski veel kolme kahtlase pakendi postitamise juhtumit. Kõik kolm on saadetud viimasetel nädalatel ja adressaadiks on olnud firmad.

Litvinenko sõber rääkis suu puhtaks
Tapetud Vene eksagent Litvinenko sõber Boris Berezovski sõnul oli Litvinenko talle öelnud, et tema mürgitamise eest vastutab endine KGB agent Andrei Lugovoi.
Berezovski sõnul ütles novembris polooniumimürgituse tõttu surnud Litvinenko talle surivoodil: "Ma arvan, et Lugovoi on minu mürgitamisega seotud."
Suurbritannia politsei sõnul on peamiseks süüdlaseks Litvinenkoga enne mürgitamist kohtunud Lugovoi, kuid kes on oma osalust eitanud.
Pühapäeval küsisid Vene uurijad Briti siseministeeriumi nõusolekut Suurbritannias eksiilis asuvaid venelasi küsitleda.
Berezovski, kes sarnaselt Litvinenkoga on Vene presidendi Putini kritiseerija ning Venemaalt põgenenud, oli oma sõbra mõrva uurimisele kaasaaitamiseks nõus ka Vene võimudega rääkima. Tema sõnul pöördus ta ise Briti politseinike poole sooviga Vene uurijatega kohtuda.

FOTOD: Indoneesias uputab
Indoneesia pealinna Jakartat tabas üleujutus ja kodudest on pidanud vee ees pagema 340 000 inimest.
Täna hakkasid üleujutus juba mõnelt poolt linnast taanduma, kuid vett on ikka veel palju, vahendab Reuters.
Üle 50 000 Jakarta elaniku on üleujutuse pärast arstiabi otsinud - päevi kestnud uputuse tagajärjel kaebavad inimesed laia valiku haiguste üle: köhast kõhulahtisuseni.
Indoneesia võimud on valvel ja jälgivad olukorda juhuks, kui valla peaks pääsema tõsisemad haigused.

Venemaa internetioksjonil müüakse pühi säilmeid
Ühel Vene internetilehel pandi müügile õigeusu pühaku säilmed, mis sattusid eraomandisse Kazani katedraalist Peterburis.
Pühaku koljus on revolutsioonieelne märge, kuhu on kirjutatud pühaku nimi, katedraali hoidlasse saabumise aeg (1899) ja inventarinumber, räägitakse kuulutuses, vahendab RIA Novosti. Müüja jättis internetis oma e-meili aadressi ja kontakttelefoni, aga ajakirjanikud ei saanud temaga ühendust.
Õigeusukirik nimetas säilmete müüki panemist amoraalseks ja pühadustteotavaks teoks, kui ka tegelikult pandi oksjonile püha reliikvia. Moskva patriarhaadi esindaja märkis, et isegi kui on tegemist tavalise inimese säilmetega, siis ka see on surnukeha teotamine.
Esindaja lisas, et Venemaal on pühade säilmete müükipanek esmakordne juhtum, kuna õigeusu kiriku praktikas ei müüdud pühi säilmeid kunagi, vaid anti üle.

Norra ajaleht: tööandjad tahavad töötajate erakirju lugeda
Norra päevaleht Bergens Tidende leiab, et Norra plaan anda tööandjatele luba oma alluvate e-kirju lugeda on küll headest kavatsustest ajendatud, aga sellegipoolest niimoodi teha ei tohi.
Norra päevalehe Bergens Tidende tänane juhtkiri arutleb isikukaitse ja tööhuvide vastuolu üle. Nimelt tahavad Norra tööandjad ja politsei, et vastu võetaks seadus, mis lubaks tööandjal töötaja meile vaadata. Põhjus on tööandjate poolt selles, et kui töötaja on näiteks haige ja ise e-kirju ei loe, siis võib firmal praegu mõni oluline pakkumine saamata jääda ja sellega seoses kaotab tööandja raha.
Töötajad ja mõned organisatsioonid on aga vastu, sest sarnaselt töötelefonile kasutab enamus töötajaid ka töö meilboksi erakirjade saatmise ja saamise jaoks. Ja kui siis tööandja töötaja kirju vaadata tahab (mis sest, et tööasjade ajamiseks), siis on tegu isikukaitse rikkumisega.

Restoranitragöödia sai seitsmenda ohvri
Täna suri kuulihaavadesse seitsmes inimene, keda tulistati Saksamaa põhjaosas asuvas Hiina restoranis.
Lin Yue restoranist leitud kolme naise ja kolme mehe surnukehade lahkamine viiakse läbi täna pärastlõunal, kirjutab The Irish Times.
Seni ei ole avaldatud ohvrite isikuid. Politsei sõnul leidis laibad ühe restoranitöötaja abikaasa, kes oma naisele vastu läks. Naine oli samuti üks ohvritest.
Mõrva motiiv ei ole siiani teada. Politsei usub, et roim võib olla seotud kurikuulsa Hiina Triaadi rühmituse võimuvõitlusega.
Restorani omanud abielupaar oli tapetute hulgas, nende kaheaastane tütar viibis samuti hoones, kuid jäi terveks.

Vene konstitutsiooniline kohus kolib Moskvast Peterburi
Venemaa president Vladimir Putin kirjutas alla seadusele, mille kohaselt saab vene konstitutsioonilise kohtu alaliseks asukohaks Peterburg.
Vastavalt seadusele kehtestab kohtu õigusemõistmise alustamise tähtaja Peterburis president kooskõlas konstitutsioonilise kohtuga, teatas RIA Novosti. Seadus sätestab ka kohtunikele ja nende perekonnaliikmetele eluruumide andmise korra ja tingimused.
Moskvas luuakse konstitutsioonilise kohtu esindus, et tagada kodanikele juurdepääs kõrgema kohtu õigusemõistmisele ja kohtu tegevusele kaasaaitamine ning pidev side teiste vene riigivõimu organitega.

EL uuring: Eesti kuritegevus on üks Euroopa hullemaid
Euroopa Liidu uuringust selgus, et Eesti on kuritegude arvult Euroopas kolmandal kohal, tarbijapettuste osas oleme koguni esimesed ja kuriteoohvriks langenuna usaldab politseid vaid 15% eestlasi.
Eile selgus Euroopa Liidu uuringust, et Eestis on kuritegude arv inimese kohta EL-s kolmandal kohal. Peale selle usaldatakse meil kõigist EL-riikidest kõige vähem politseid.
Kõige kuritegelikum riik Euroopa Liidus on Iirimaa, teisel kohal on Suurbritannia ja kolmandal kohal on Eesti. Sellise järelduseni jõudis The European Crime and Safety Survey, mis kasutas 2004. aasta andmeid.
Kõige enam kannatasid Eesti vastajad tarbija petmiste käes - 25,7% vastajatest olid petta saanud. See ligi 26% on terve EL kõige suurem tarbijapettuste arv. Muudest kuritegudest - 6% vastanutest olid autovaraste ohvriteks langenud, 5,6% vastanute taskusse olid oma käed ajanud taskuvargad ja 3,6% -lt oli varastatud jalgratas. 3,1% vastanutest olid kannatanud korruptsiooni käes ja 2,5% vastajate elukohta oli sisse murtud.

NASA naisastronaut tungis ohvitserile kallale
USA politsei vahistas Floridas Orlando linnas 43-aastase kosmonaudi Lisa Marie Nowaki, kes eelmisel aastal kuulus kosmosesüstik Discovery missiooni koosseisu.
Nowak vahistati lennujaama parklas pärast seda, kui ta oli läinud USA õhuväe kapten Colleen Shipmani auto juurde ning naisele pisargaasi lasknud, teatas väljaanne Orlando Sentinel. Astronaut kandis pikka mantlit, parukat ning tal oli kaasa nuga, pneumopüstol, kummivoolik ja plastikkotid.
Politsei andmetel tekkis tüli kahe naise vahel NASA astronaut Bill Oefeleini tõttu. Saades teada mehe ja Shipmani suhetest, soovis Nowak oma rivaaliga kohtuda, et seda arutada.
Pärast vahistamist esitati Nowakile ametlik süüdistus inimröövis, kehavigastuste tekitamises, autosse murdmises ja tõendite hävitamise katses. Politsei otsustas Nowaki vahistada õiguseta kautsjoni vastu vabaneda, kuna naine oli kuritegu detailselt planeerinud ning omas relvi ja maskeeringut. See andis aluse kahelda ohvri edasises ohutuses.

New Yorgi ekslinnapea kandideerib USA presidendiks
Endine New Yorgi linnapea Rudolph Giuliani teatas ametlikult, et hakkab USA presidendiks kandideerima, rahva seas populaarsele mehele võivad presidendivõitluses kahjuks tulla tema mõõdukad vaated, mis parteikaaslasi ei veena.
Rudolph Giuliani on rahva seas populaarne - teda on palju kiidetud selle eest, kuidas ta reageeris 11. septembri rünnakutele New Yorgis, vahendab BBC, Peale 11. septembrit on Giuliani pidevalt avalikkuse tähelepanu alla viibinud ja teda tuntakse kui mõõdukat vabariiklast.
BBC korrespondentide hinnangul ei peeta linnapeaks olemist - isegi nii suures linnas kui New York - tavapäraseks ettevalmistavaks staadiumiks presidendiametisse kandideerimiseks.
Kuid 11. septembri rünnakute järel näitas Giuliani end nii kindla ja ühendava juhina, et saavutas austava, kuigi mitteametliku tiitli "Ameerika linnapea".
Sellest saati on Giuliani ameerikaste hulgas väga populaarne - eriti muidugi vabariikalste seas.

Venemaa keelab Briti linnuliha impordi
Venemaa teatas, et keelab teisipäevast Briti linnuliha impordi, et takistada linnugripi levikut.
Impordikeeld puudutab eluslinde, mune ja linnuliha ning kõiki linnukasvatusega seotud kuumutamata tooteid, samuti linnusööta ning linnufarmide ja tapamajade sisseseadet, kirjutab Äripäev.
Suurbritannias on tapetud juba tuhandeid kalkuneid, et saada Euroopa seni suurim linnugripipuhang kontrolli alla, tegemist on inimeselegi ohtliku viirustüvega H5N1.
Suffolkis asuva farmi ümber, kust haiguspuhang avastati, on loodud sanitaartsoon.

Iraagi sõda paisutab Rootsi suunduvat põgenikelaviini
Rootsilt varjupaiga taotlejate arv kasvab kiirelt, viimastel kuudel on laekunud lausa üle 3000 avalduse kuus - suur osa nende esitajatest on pärit Iraagist.
Mullu palus asüüli 24 300 inimest, neist 9000 Iraagi kodanikku, aasta varem oli taotluste koguarv vaid 17 500. Kõige rohkem küsiti Rootsilt varjupaika 1992. aastal - siis esitas avalduse 84 000 inimest, kellest enamik saabus endisest Jugoslaaviast.
Jätkuva vägivalla tõttu lahkuvad Iraagist sajad tuhanded inimesed. Enim põgenikke jõuab Iraagi naaberriikidesse: üle
700 000 pagenu asub Jordaanias, vähemalt 600 000 Süürias ning 100 000 Egiptuses.
Euroopast varjupaika otsivad iraaklased eelistavad aga nimelt Rootsit. Seda kahel põhjusel: Rootsis kehtivad põgenikke soosivad seadused ning pealegi on paljudel siin sugulasi-sõpru, kes immigreerusid juba 1990-ndatel. Praegu elab riigis umbes 80 000 iraaklast - tegemist on suuruselt teise sisserändajate rühmaga soomlaste järel.

Eurovolinik soovib endale ketserlikult Jaapani autot
Varem pahandas Stavros Dimas autotootjaid "liiga karmide" heitgaasinormide nõudega.
Kuuldavasti tahab Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas peaaegu ennekuulmatut - nimelt Jaapani autot Euroopa päritolu sõiduki asemel. BBC andmeil on Dimase sooviks oma eelkäijalt päranduseks saadud suhteliselt vana kütust neelav Mercedes keskkonnasõbraliku Toyota Priuse vastu vahetada.
Ametnike sõnul pole olemas reegleid, mille kohaselt peaksid Euroopa Komisjoni autod olema kohalike autotootjate omad. Samas kohtab välismaiseid sõidukeid euroametnike autopargis väga harva.
Pressiesindaja tunnistas, et Dimas on tõesti uurinud, kas ta saaks n-ö kõige rohelisema olemasoleva auto, milleks tõenäoliselt ongi sisepõlemis- ja elektrimootoriga hübriidauto Prius.

Ühendriigid valmistavad ette uut sõjatandrit Iraanis
USA sõnavõtud Iraani kohta on järsult teravnenud ja Pärsia lahele saadetakse lisavägesid.
Ameerika Ühendriikide süüdistused Iraani vastu muutuvad päev-päevalt üha konkreetsemaks. Lisaks väidetele, nagu tahaks Teheran omandada tuumarelva, paneb USA Iraanile süüks ka Ameerika sõdureid tapva kodusõja õhutamist Iraagis.
Etteheited Iraani aadressil läbisid president George Bushi jaanuarikuist kõnet olukorrast riigis, kus ta süüdistas Teherani "Hizbollah'-suguste terroristide" ning "šiiidi ekstremistide" toetamises. Bush kinnitas, et ei luba Iraanil omandada tuumarelva.
Ajalehes Guardian sõna võtnud Euroopa diplomaadid muretsevad, et Washingtoni frustratsioon Iraani isepäisuse pärast võib viia järjekordse sõjani. "Kell tiksub," kirjeldas üks diplomaat olukorda. "Sõjaline rünnak on taas päevakorras, tõsisemalt kui kunagi varem. USA keelekasutus on muutunud."

Kohus: interneti teel nuhkimine on Saksamaal keelatud
Kohus leidis, et ka politseil pole õigust salaja arvutisse häkkida ja internetiliiklust jälgida.
Nii nagu tavalised inimesed, kasutavad ka kurjategijad üha sagedamini arvuteid ja internetti. Sealset infovahetust jälgides oleks ka võimudel mõnevõrra kergem kuritegusid avastada ja ennetada. Samal ajal aga puudutab jälitustegevus internetis ka otseselt igaühe privaatsust.
Saksamaa kõrgeim tsiviilkohus langetas eile otsuse, et sealsed seadused ei luba salajast jälitustegevust internetis. Õiguskaitseorganid ei või seega paigutada kellegi arvutisse nuhkvara ega muud tarkvara ilma omaniku nõusolekuta. Läbiotsimine internetis võrdsustati aga läbiotsimisega korteris, mis tähendab, et uuritav isik peab saama võimaluse ka sõltumatuid tunnistajaid määrata.
Kohtuotsus kinnitas, et seniste seaduste järgi ei ole internetis nuhkimine lubatud. Kohtul on lõplik sõna tsiviilasjades, kuid samas ei ole tema kaaluda seaduste vastavus põhiseadusele.

Endisest veetornist saab 7-korruseline elamu
Tallinna linnavalitsus tahab kehtestada Erika tn 4 detailplaneeringu Kopli tänava ja mere vahel asuvate endiste lao- ja tehasehoonete rekonstrueerimiseks äri- ja eluhooneteks ning nelja uue korterelamu rajamiseks.
Abilinnapea Kalev Kallo sõnul nõuti planeerijalt pieteeditunnet säilitamaks Vabadussõja järgsel ajal Eesti sõjaväge teenindanud töökodade koondamisel tekkinud ajaloolise Karjamaa asumi arhitektuursed mahud.
Detailplaneering näeb ette aadressil Erika tn 4 tegutseva metallitööstuse säilitamise ja laiendamise võimaldades tarbetute tootmishoonete äri- ja eluhooneteks renoveerimist, endise veetorni kuni 7-korruseliseks korterelamuks ümber ehitamist ja nelja korterelamu rajamist.
7,5 hektari suurusele alale koostas planeeringu projektibüroo Talone OÜ.

Tallinn taotleb riigilt maad staadioni rajamiseks
Tallinna linnavalitsus tahab taotleda staadioni rajamiseks riigilt tasuta linna omandisse Kristiine linnaosas asuv maaüksus.
Staadioni rajamiseks linnale taotletava Lõokese tn 3a elamumaa sihtotstarbega maaüksuse pindala on 2686 ruutmeetrit. Riigi omandisse jäetud Lõokese tn 3a maaüksuse linna omandisse taotlemise algatas Kristiine linnaosa valitsus Tallinna I Internaatkooli pöördumise alusel.
Linna omandusse taotletav maaüksus piirneb kooli kinnistuga (Tondi tn 40). Tallinna I Internaatkool soovib rajada erivajadustega laste sportimisvõimaluste laiendamiseks kaasaegse staadioni, mis on kavandatud linna omandis olevale Tondi tn 40 kinnistule ja osaliselt ka riigi omandis olevale Lõokese tn 3a maaüksusele.
Staadion kujuneks kooli spordibaasiks, staadionit saavad hakata kasutama ka kõrvalasuva Tallinna Haraka lasteaia lapsed ning teised linnaosa lapsed. Kava kohaselt peaks staadion valmima 2009. aastal.

Tallinn: loomeliidud loobusid Kalevipoja asjus kaasa rääkimast
Tallinna Linnavalitsus vastab Eesti Kujurite Ühenduse pöördumisele seoses Kalevipoja monumentaalskulpruuri konkursiga, et loomeliidud loobusid ise küsimuses kaasa rääkimast.
Tallinn leiab, et loomeliidud loobusid ise ideekonkursi protsessis osalemisest ning ei esitanud konkursi läbiviimiseks omapoolseid ettepanekuid.
Alusetu on süüdistada linnavalitsust loomeliitude eiramises. Linnas arvestatakse avalikku ruumi kunsti planeerimisel kunstnikkonna ja arhitektide seisukohtadega, öeldakse linavalitsuse vastuses.
Vastuses meenutab linnavalitsus, et esmalt Terje Ojaveri, Aili Vahtrapuu ja välisliikme Pekka Jylhä konkursi žüriisse pakkunud Eesti kujurite ühendus soovitas neil hiljem loobuda.

Tallinnas on toimunud kümneid liiklusõnnetusi
Hommikul alanud tihe lumesadu on toonud Tallinnas kaasa kümneid liiklusõnnetusi.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul on liikluspatrullid kella 12 seisuga registreerinud 28 liiklusõnnetust.
Puusepa sõnul on enamjaolt tegemist plekimõlkimistega, kuid ühes õnnetuses sai ka inimene vigastada.
Politsei palub kõigil raskendatud teeoludes liigeldes ettevaatlik ning tähelepanelik olla.

Tallinnas jätkab tegevust laste abi- ja infotelefon
Tallinna linnavalitsus kavatseb sotsiaalministeeriumiga sõlmida sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingu projekti, mis võimaldab jätkata laste abi- ja infotelefoni tegevust.
Lepinguga antakse Tallinna linnale 545 150 krooni laste abi- ja infotelefoni tänavuseks tööshoidmiseks ja arendamiseks.
Teenus käivitati sotsiaalministeeriumi, Tallinna linna ja päästeameti ühisprojektina 2005. aastal.
Laste abi- ja infotelefon töötab Tallinna abikeskuse telefoninumbri 1345 baasil. Päästeameti dispetšerid võtavad vastu telefonikõnesid ööpäevaringselt, helistamine maksab kohaliku kõne hinna. Telefoni teel vastu võetud teated analüüsitakse ja edastatakse vastavale asutusele lahendamiseks, võimalusel ühendatakse helistaja abiandva asutusega.
Küsimustele, mis puudutavad sotsiaalteenuseid ja toetusi, haridust ning vaba aega, on dispetšerid suutelised vastama asjakohast asutust kaasamata.

Vabaduse väljaku proovikaevamiste käigus kardetud inimluid ei leitud
Vabaduse väljaku esimese etapi proovikaevamiste käigus selgus, et Barbara kalmistu Vabaduse väljaku alani ei ulatunud.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ütles Eesti Päevaleht Online'le, et inimluid ei ole Vabaduse väljaku proovikaevamiste käigus leitud, seega Barbara kalmistu sinnani ei ulatunud.
Proovikaevamiste käigus leiti aga 50 cm paksune huumusekiht, mis Duboviku sõnul viitab sellele, et tegemist võis olla põllumaaga. Samuti on leitud kaevamiste käigus loomakonte.

Tallinn saab uue mobiilse hädaabisüsteemi
Uus 100-kohaline valvesüsteem on kasutatav üksi elavate ja operatiivset sotsiaalhoolekandelist või sagedast meditsiinist abi vajavate isikute turvalisuse täiendavaks tagamiseks.
Sihtasutus Johanniitide abi Eestis annab linna kasutusse tasuta 100-kohalise valvesüsteemi, mis koosneb mobiilsetest häirenuppudest, lokaalsest valvepultidest ning tsentraalsest kõnede vastuvõtu ja töötlemise riist- ja tarkvarast.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on Sihtasutuse Johanniitide Abi Eestis eesmärgiks haigete ja abivajajate toetamine ja abistamine kristlikest põhimõtetest lähtudes.
"Sihtasutuse poolt on valvesüsteemi vajalikud osised ja süsteemi kasutamiseks vajalik väljaõpe, Tallinna linn võtab süsteemi kasutusse, leiab kliendid, kelle kasutatavasse eluruumi valvesüsteem paigaldatakse, koostöös teiste asutuste ja organisatsioonidega korraldab süsteemi haldamise ja reaalse abi jõudmise abivajajateni," tutvustas Martinson.

Külastajad on Manifesti filme nõus vaatama isegi püstijalu
USA kultusfilmide festival tekitas pühapäeval Sõpruse kino ukse taha pika järjekorra.
Manifesti ühe korraldaja Mihkel Randrüüdi hinnangul võis järjekorras olla umbes 50 inimest. Kui paljud nendest piletist ilma jäid, ei osanud ta öelda.
"Siiamaani on kõik Manifestil linastunud filmid täielikult välja müüdud," ütles Raudrüüt. "Nii palju kui võimalik, oleme üritanud inimestele vastu tulla ja neile lisakohti muretseda." Püsti ei pea huvilised kinosaalis tema sõnul siiski seisma, kino on neile kas baaripukid või midagi muud istumise alla organiseerinud.
Sõpruses on 281 istekohta. "Maksimaalselt saame juurde panna 15-20 kohta," kommenteeriti kino kassast.

Ratas palub politseil Ahlbergi äri uurida
Tallinna linnapea Jüri Ratas saatis esmaspäeval pärast sisekontrolli aktiga tutvumist politseile kirja, milles palus seoses Indrek Ahlbergi korteritehinguga alustada menetlust. Samuti küsis Ratas politsei hinnangut, kas Ahlberg tuleks uurimise ajaks Mustamäe linnaosa abivanema kohalt ametist vabastada.
Sisekontrollil vähe voli
Linnapea ütles, et peab õigeks pöörduda politsei poole, sest linna sisekontrollil pole võimalust ega voli teatud asjaolusid kontrollida.
"Kuivõrd avalikkuses on tõstatatud küsimus võimaliku süüteo toimepanemisest kõrge linnaametniku poolt ning menetluse käigus kogutud tõendid ei võimalda seda ümber lükata, esitan antud asja materjalid kiiremas korras keskkriminaalpolitseile menetluse alustamise otsustamiseks. Olen sellise otsuse ka allkirjastanud," lisas Ratas.

Koolibuss jõuab Viimist Balti jaama täpselt 40 minutiga
Kontrolöri ülesanne on tagada bussis kord, sest piletit koolibussis ostma ei pea.
Esmaspäeva varahommikul alustas oma tööd esimene Tallinna koolibuss. Kuigi välimuselt on tegu tavalise rohelise lõõtsbussiga, annavad külgedel olevad suured säravad kirjad "ABC koolibuss" teada, et tegu on ainult lastele mõeldud sõidukiga.
Kui bussijuht Ülo kümme minutit enne seitset Viimsi haigla juurde esimesse peatusesse saabus, ei hakanud seal esmapilgul silma ühtegi last. Esimesena võttis juhi selja taga koha sisse hoopis AS-i Ühisteenused kontrolör, kelle ülesanne on tagada bussis kord ja taltsutada üleannetuid marakratte, sest piletit selles bussis ostma ei pea ja seda kontrolör ei küsi. "Kuigi õpilaspiletit tahan ma küll näha," naeris Ülo.

Linnajuhid kaaluvad võimalust heita lumi linnahalli juures merre
Muutlik ilm on toonud tänavatele jalakäijatele ohtlikud lumevallid, jääpurikad ja libeduse.
Eile võis Tallinnas ringi sõites märgata, et teed on küll puhtad ja jalakäijate ülekäikude juurest on lumevallid ära veetud, kuid samas oli kogu lumi kuhjatud suurtesse hunnikutesse, mis tänavanurkadel sulamist ootasid.
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul ei erine 2007. aasta lumeveo korralduse poolest eelnenud aastatest, kuid samas jääb aina vähemaks paiku, kuhu lund vedada. "Põhiliselt veame lund ära kesklinnast ja suurematelt tänavatelt tühjadele platsidele. Läheneva vabariigi aastapäeva puhul hoiame eriliselt silma peal Vabaduse platsil. Eelmine kord aga oli Siselinna kalmistu lähedal asuv plats, kuhu me lund veame, täis. Peame ootama seal lume sulamist," rääkis Valdmann.

Imre Sooäär tahab muuta teed tolmuvabaks
Riigikogu liige Imre Sooäär alustas allkirjade kogumist Eesti teede tolmuvabaks muutmise toetuseks.
Eestis on täna üle 7000 kilomeetri kruusa- ja pinnaseteid, mis kõik suvel tolmavad. Uuringud on näidanud, et maanteetolm on kahjulikum, kui varem arvati. Peenikesed tolmuosakesed põhjustavad ülemiste hingamisteede haigusi, südame- veresoonkonna haigusi, krooniliste haiguste süvenemist ja kopsuvähki.
"Teede tolmuvabaks muutmine vajab igal aastal mõnikümmend miljonit krooni. See oleks igati mõistlik investeering, mis maapiirkondade elukvaliteedi parandamiseks ja inimeste tervise hoidmiseks teha tuleb," on Imre Sooäär veendunud.
Toetust saab avaldada siin.

Jaanus Tamkivi võitleb Saaremaa silla eest
Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi on nördinud majandusministeeriumi eelmisel nädalal välja öeldud seisukohast, et Saaremaa püsiühenduse rajamine võib venida 25 aasta taha.
"Olen täiesti veendunud, et seitsme aastaga on püsiühendus Muhumaa ja mandri vahel võimalik valmis ehitada. Kui selleks ainult tahtmist on. Hiljemalt aastal 2015 ei oleks sellisel juhul Saaremaalt mandrile sõiduks enam praami vaja kasutada," ütles Tamkivi.
"Muidugi, kui jätkatakse sama tempo ja suhtumisega kui praegu, ei saa püsiühendus valmis ka aastaks 2050," heidab Tamkivi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ette tegematajätmisi.
Aastaks 2007 pidi valmima juba selge püsiühenduse rajamise kava. Selle kohta on olemas ka valitsuse korraldus. Eelmise aasta lõpus koos olnud asjatundjate komisjon, kuhu ka Tamkivi kuulub, oli sunnitud jällegi tähtaega pikendama kuni 2008. aastani. "Edgar Savisaare ministriksoleku ajal oli see esimene kord, kui see komisjon kokku tuli. Tundub, et vahepeal sisuliselt poolteist aastat ei ole teemaga tegeletud."

Suursaadik: Venemaa sanktsioonide oht läks mööda
Tallinna kesklinnas asuva pronksist kuju kaitseks vallandunud majandussanktsioonide ähvardustega raevuhoog läks Venemaal üle, kinnitab Eesti suursaadik Moskvas Marina Kaljurand.
Alles mõni aeg tagasi lendasid Kaljuranna kabineti akende suunas värvipudelid ning president Ilvest koeraks sõimavad hüüdlaused. Juba eile selgitas suursaadik kaubandus-tööstuskotta kogunenud ärimeestele Venemaa ettevõtluskeskkonda sulandumise võtteid. Ettevõtjate jaoks kujutas Venemaa sanktsiooniähvardus riskiturule iseloomulikku väljakutset, mis otsustati kas kavaluse või sitkusega üle elada.
Pikemalt homme Ärilehes.

Analüüs: Naftaajastust konteinerajastusse
Eesti tuleviku-uuringute instituudi analüüsi järgi tuleks Eestil liikuda naftaajastust konteinerajastusse.
Tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk tutvustas täna analüüsi Eesti transiidi väljavaadete kohta, millest selgub, et Eestil seisab ees liikumine naftaajastust konteinerajastusse. Seetõttu tuleks Eesti transiidiga seotud ettevõtetel laiendada ja mitmekesistada oluliselt kontaktide geograafiat ning tegutseda kui üksmeelne port community. 
Transiidi "ebalojaalsuse" vastu tuleks n-ö võidelda logistika-tööstuspargi loomise ja muude lisandväärtuse tõstmise meetmetega. Vene ekspordi kõrval tuleks enam tähelepanu pöörata ka Vene impordi teenindamisele.
Üks antud valdkonna olulisi küsimusi on ka see, kuidas riik saaks paremini korraldada oma seoseid nii sektoris tegutsevate riigiettevõtetega kui transpordi- ja logistikaettevõtetega. Ettevõtetele annaks kindlust seegi, kui riik toetuks konkreetsemale dividendipoliitikale, millega juhtkond saaks investeerimisotsuseid tehes arvestada.

Ministeerium: Saare- ja Hiiumaa praamipiletite hinnad ei tõuse
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas, et tänavu ei ole plaanis Hiiumaa ega Saaremaa parvlaevaliinil piletihindu tõsta.
Eesti Päevaleht kirjutas täna, et Saare- ja Hiiumaa praamipiletid võivad veel sel aastal kallineda.

Täna algas jäämurdetööde hooaeg Pärnu lahel
Veeteede ameti peadirektor määras jäämurdetööde alguseks Pärnu lahel 6. veebruari.
12. veebruarist peab kõigil Pärnu sadamasse sisenevatel ja sealt väljuvatel jäämurdja teenindatavatel laevadel olema jääklass 1C Lloyd's Registri järgi või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass ning peamasina võimsus mitte vähem kui 1600 kW. Puksiir-pargas koosseise jäämurdja ei teeninda.
2007. aasta talveks on Pärnu piirkonda planeeritud jäämurdetöid tegema veeteede ameti mitmeotstarbeline laev EVA-316, mis jõuab tööpiirkonda 8. veebruariks. Vastavalt kokkuleppele assisteerib seni Pärnu sadamasse sisenevaid ja väljuvaid laevu OÜ Alfons Hakans alus Protector.

Uuring: Autostumisest on asi kaugel
Ehkki eestlased peavad end autostunud rahvaks, näitab Euroopa Komisjoni tellitud uuring, et juhilubade omanikke on Eesti kodanike seas sarnaselt enamiku teiste EL-i uusliikmetega Euroopa keskmisest oluliselt vähem.
Juhiluba on keskmiselt 71% eurooplastest, Eestis on juhiluba 54% kodanikest. Neid, kellel on luba, aga kes autoga ei sõida, on Eestis 12%. Eestiga võrreldes on veel tagasihoidlikum juhiloaga kodanike osakaal vaid Poolas (49%), Leedus (48%), Ungaris (48%) ja Lätis (41%).
Edetabelite lõpuosast leiab Eesti paraku ka autopargi kirjelduses. Euroopas on keskmiselt 46% küsitletutest ostnud oma peamiselt kasutatava auto uuena. Selles osas on riikide lõikes suuri erinevusi tipus on Hispaania, Kreeka ja Luksemburg, kus uuena on auto ostnud vastavalt 77%, 75% ja 74% elanikest, tabeli lõpetavad aga kolm Balti riiki. Eestis on auto uuena ostnud 18%, Lätis 11% ning Leedus vaid neli protsenti küsitletutest. EL-i uusliikmete vastav keskmine näitaja on 31%.

Naiste soov osaleda ettevõtluses on pärsitud
Täna toimunud ümarlaual teemal "Naised ettevõtluses, kas väärivad eraldi tähelepanu" tõdeti, et naiste kaasamine ja soov osaleda aktiivsemalt ettevõtluses on täna alla surutud.
Ümarlaual tõdeti, et ühiskond on naistele ja meestele peale surunud väga selged rollid ja nende muutmine on pikk ja keeruline protsess, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Kujunenud soorollid on põhjustanud olukorra, kus naiste kaasamine ja soov osaleda aktiivsemalt ettevõtluses on täna alla surutud. Vastavalt 2004. aasta eestlaste seas läbi viidud uuringule on ettevõtluse või ettevõtte juhtidest vaid ligikaudu 30% naised.
Ümarlaua korraldamise eesmärk oli erinevate osapooltega arutleda naiste olukorda ettevõtjana, ning küsimuste üle, millised on teiste riikide kogemused ja arusaam naisettevõtlusest Euroopa Liidus, milliseid toetusmeetmeid on naistele siiani Eestis pakutud ja millises suunas võiks toetusmeetmete pakkumisel liikuda.

Vahetusid Eesti Telekomi nõukogu liikmed
Eesti Telekomi erakorraline üldkoosolek valis täna uuteks nõukogu liikmeteks Terje Christofferseni, Jörgen Latte ja Anders Gylderi.
Ettevõtte teatel kutsuti tagasi senised nõukogu liikmed Erik Hallberg, Bengt Andersson ja Hans Tuvehjelm, kelle volitused lõppesid alates otsuse tegemisega.

Suurimad maksupettused on fiktiivsed arved ja ümbrikupalgad
Maksu- ja tolliameti 2006. aasta kokkuvõttest selgub, et suuremad rikkumised on käibemaksupettused fiktiivsete arvete esitamise näol ning pettused sotsiaal-ja tulumaksuga, seda eelkõige ümbrikupalkade maksmise näol.
MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et ameti kontrollitegevuses on kõige olulisemal kohal rikkumiste ennetamine või nende avastamine võimalikult varases staadiumis. "Et hoida ära maksupettusi, on oluline järelevalve tuua tänasesse päeva, näiteks oleme rakendanud uue meetmena kontrolli reaalajas. Esmatähtis ei ole mitte maksumääramiste suur summa, vaid see, et ettevõtja tasub maksukontrolli tulemusena makse korrektselt," ütles Veermäe.
Eelmisel aastal pani amet olulist rõhku riskianalüüsi täiustamisele. Kontrollitegevuse tulemusel lõppes 79 protsenti menetlustest maksuseaduste rikkumise tuvastamisega.
Valdav osa rikkumistest 2006. aastal tuvastati käibemaksu kontrollimisel, kus kontrollitavad isikud kasutasid fiktiivseid arveid, et alusetult käibemaksu tagasi arvestada. Äriühingud deklareerivad maksuhaldurile andmeid, kus näidatakse kauba või teenuse ostmist, kuid tegelikkuses ei ole nad seda teinud või ei ole kaupu või teenuseid ostetud arvel näidatud isikult.

Järjest rohkem inimesi saab kõrget palka
Maksu- ja tolliameti analüüs muutuste kohta palgagruppides näitab, et kõige suuremad muutused võrreldes eelmise aastaga on toimunud palgagruppides 12 000-20 000 krooni ja üle 20 000 krooni, kus mõlemas töötajate arv suurenes üle 50 protsendi.
Kõige rohkem vähenes töötajaid palgagrupis 1000-3000, kus on võrreldes möödunud aastaga üle 32 000 töötaja vähem. Arvuliselt lisandus kõige enam töötajaid gruppidesse 8000-12 000, üle 31 000 töötaja ning gruppi 12 000-20 000, üle 32 000 töötaja.
Tööturule on sisenenud üle 40 000 uue töötaja, kes on peamised noored.
Maksuameti hinnangul näitavad need muutused lisaks majanduskasvust tulenevale palkade suurenemisele ka seda, et sarnaselt 2005. aastaga on 2006. aasta jooksul suurenenud legaalse palga osakaal inimeste sissetulekutes. Sellele viitab eelkõige inimeste järkjärguline liikumine madalamatest palgagruppidest kõrgematesse.

Tartu linna represseeritud pääsevad maamaksust
Tartu linnavalitsus kinnitas täna maamaksust vabastatute nimekirja, selle järgi on maamaksust kuni 400 krooni ulatuses vabastatud pensioni saajad ning represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikud.
Linnavalitsuse teatel lülitatakse automaatselt nimekirja 1994. aastast kuni siiani maksuvabastust saanud isikud, täiendavalt esitas maksuvabastuse kohta avalduse 229 pensioni saajat ja represseeritut.
Kokku on 2007. aastal maamaksu vabastust või soodustust saavate isikute nimekirjas 8321 pensioni saajat või represseeritut. Maksuvabastusele on õigus ainult neil, kelle elukohaks on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linn.

Eesti Posti kullerile saab maksta kaardiga
Alates veebruarist saavad kliendid kõikjal Eestis maksta Eesti Posti kullerile ka kaardiga.
Pangakaarti kasutava kliendi jaoks on tegemist tavalise kaardimaksega, teatas Eesti Post.
"Kullerteenuseid kasutavate klientide vajadusi paremini arvestavaks teenindamiseks on Eesti Post loonud kiire ja turvalise makseviisi sõltumata kliendi ja teenindaja kohtumise asukohast ja sularaha olemasolust," ütles Eesti Posti juhatuse liiga Aavo Kärmas.
Eesti Posti loodud lahendus võimaldab kulleril kaardimakset vastu võtta tavalise mobiilitelefoni kaudu, milles on erimenüüga EMT SIM-kaart. Eesti Posti kullerid on läbinud vastava koolituse ning on varustatud mobiiltelefonide ja eriseadistusega SIM-kaartidega, millega saab kaardimakseid vastu võtta.

Hansapank pakub taastuvenergia sektori aktsiatega seotud investeerimishoiust
Tänasest kuni 25.veebruarini pakub Hansapank võimalust sõlmida investeerimishoiust, mille intress on seotud maailma juhtivate taastuvenergia sektori ettevõtete aktsiatega.
Investeerimishoius võimaldab alternatiivenergia ettevõtetesse investeerida riskivabalt, sest hoiuse põhisumma on 100% garanteeritud ning sellele lisandub kasum valitud perioodi tootlusest. Panga teatel sõlmitakse taastuvenergiasektori investeerimishoius kaheks aastaks.
Hansapank Marketsi tuletisinstrumentide spetsialisti Simmo Sommeri sõnul on investeerimishoius sobilik alternatiiv pikaajalisele tähtajalisele hoiusele. Sommeri sõnul on see kindlaim viis oma raha säilitada ning osa saada ka turgude kasvust. "Investeerimishoius sobib ka investorile, kel puudub investeerimiskogemus või kes soovib saada osa aktsiaturgude kasvust, kuid ei soovi võtta turu languse riski," ütles ta.

Piimatootjad püsivad graafikus
Üheksa kuuga täitsid piimatootjad 71% Eestile määratud piimakvoodist ehk tarnisid piimatööstustele ja turustasid otse lõpptarbijatele 458,6 tuhat tonni piima.
Võrreldes eelmise kvoodiaasta üheksa esimese kuuga on seda 24 000 tonni rohkem, teatas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA).
Kvoodiaasta algas aprillis ning 2006. aasta lõpuks tarnisid piimatootjad tööstustele 453 202 tonni piima, mis on 72,36% aastasest tarnekvoodist ja turustasid otse lõpptarbijatele 5 362 tonni piima, mis on 26,73% aastasest otseturustuskvoodist.
PRIA hinnangul piimatootjad sel aastal Eestile määratud piimakvooti ei ületa. Kvoodiaasta lõppeb 31. märtsil ning kui selleks ajaks Eestile määratud piimakvooti ei ületata, siis neile tootjatele, kes on ületanud neile määratud individuaalse kvoodi, sanktsioone ei järgne.

Nordea internetipanga ülekannete päevalimiidid jäävad samaks
Nordea Pangas on korduvkasutusega paroolikaartide asemel kasutusel ühekordsed koodikaardid, mistõttu pank ei kehtesta alates 2. maist Eesti Pangaliidu poolt seatud 10 000-kroonist päevalimiiti internetipangas tehtavatele ülekannetele.
Nordea Panga klientide kasutuses olevate ühekordsete paroolikaartide puhul sisestatakse erinevalt korduvkasutatavatest paroolikaartidest iga koodi ainult ühe korra, teatas pank.
Nordea internetipanga arendusjuhi Martin Margi sõnul on ühekordsed koodikaardid turvalisemad, kuna nende puhul on minimeeritud võimalus pahavara abil kliendi kasutajatunnuse ning koodide teadasaamiseks. "Samuti nõuab ühekordne koodikaart juhuslikkuse alusel küsitavat kinnituskoodi maksete teostamisel, mis omakorda tõstab turvalisust. Kuid kindlasti tuleb kaart hoida kasutajatunnusest lahus ning hoolimata sellest, kas kasutajatel on ID-kaardi lugeja või koodikaart, soovitame turvalisuse tagamiseks tihedalt uuendada viirusetõrjeprogramme ning varustada arvuti tulemüüriga," lisas Mark.

Tallink ostis iluteenuseid pakkuva ettevõtte
AS-i Tallink Grupp tütarettevõte OÜ TLG Hotell omandas OÜ Hera Salongid, mis hakkab osutama iluteenuseid Tallinki hotellides.
Ettevõtte teatel omandati Hera Salongid, et aidata kaasa märtsis avatava Tallink Spa & Conference Hoteli efektiivsele käivitamisele ning pakutava teenustepaleti laiendamisele. Samuti hakkab salong vastavalt vajadusele osutama kosmeetiku-, juuksuri- ja massaažiteenuseid ka mõningatel ettevõtte laevadel.
Tallink Hotels hotelliketi hotelle opereeriv AS-i Tallink Grupp tütarettevõte OÜ TLG Hotell omandas OÜ Hera Salongid 960 000 krooniga.
OÜ Hera Salongid on asutatud 2006. aastal AS Infortari poolt.

Üle 10 000-krooniseid ülekandeid saab peagi teha vaid ID-kaardiga
Alates 2. maist tuleb internetipangas üle 10 000 krooni suurust ülekannet tehes või sama suurt päevalimiiti ületades kinnitada tehing ID-kaardiga.
Internetikasutuse turvalisuse tõstmiseks otsustas Eesti pangaliidu juhatus kehtestada korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavatele ülekannetele internetipangas alates 2. maist päevalimiidi 10 000 krooni.
Suuremat tehingute limiiti vajavad kliendid saavad valida internetipanka sisenemiseks mõne muu identifitseerimisvahendi, näiteks ID-kaardi.
Muudatus puudutab Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. PIN-kalkulaatori ja ühekordsete paroolikaartide omanikud saavad jätkata internetipangas oma senise limiidi kasutamist olemasoleva identifitseerimisvahendiga.
Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärma sõnul on tegemist turvalisema tuleviku nimel tehtud otsusega.

Eesti ettevõtja hoolib vähe äririskidest
Marshi poolt läbi viidud rahvusvaheline riskiuuring näitab, et Eesti ettevõtted on teadlikud nende tegevust ohustavatest riskidest, kuid pööravad vähe tähelepanu riskide maandamisele.
1200 Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõttes läbi viidud küsitluse tulemused näitavad, et selles regioonis tegeletakse vähe riskide haldamisega. Näiteks peab vaid kolmandik ettevõtetest riskiregistrit, kus on kaardistatud ja hinnatud riskid nagu kasvanud konkurents, klientide maksevõlgnevused või vähenenud tootlikkus.
Eesti ja Sloveenia ettevõtted paistavad silma selle poolest, et neis riikides peab riskiregistrit kõigest 14 protsenti ettevõtetest, mis on kogu regiooni madalaim näitaja.
Marshi juhatuse esimehe Mart Mere sõnul viitavad uuringu tulemused sellele, et majanduskasvu taustal on ettevõtjaid vallanud petlik turvatunne.
"Võimas majanduskasv viimase kümne aasta jooksul on teinud Eesti juhid vähem kaalutlevateks ning kiires kasvus ununevad ka võimalikud halvad stsenaariumid. Vaatamata headele majandusnäitajatele peaksid ettevõtjad mõtlema, millised on ühe või teise tegevusega kaasnevad ohud ja kuidas end nende vastu kindlustada. Selleks tuleb oma riske kaardistada ehk pidada riskiregistrit," ütles Mere.

Online-reisibüroo bookinghouse.net muutus mitmekeelseks
Eesti esimene online-reisibüroo bookinghouse.net, kus saab valida tuhande lennufirma ja 30 tuhande hotelli vahel, on nüüdsest lisaks eesti keelele kasutatav ka vene ja inglise keeles.
"Bookinghouse.net-i ambitsioon on olla Balti riikide tugevaim online-reisibüroo," sõnas Bookinghouse'i looja ja üks omanikke Andres Liinat. "Üheksakuulise tegevuse järel omame märkimisväärset osa Eesti online lennukipiletite müügiturust."
Lehekülje venekeelseks muutmisega püüab reisibüroo saada osa ka Eesti venekeelsest turust.
"Sageli unustatakse, et märkimisväärse osa meie 1,4 miljonilisest turust moodustavad vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed, kes samuti ootavad teenusapakkujatelt kiireid ja mugavaid lahendusi," leiab Liinat.
Inglise keelse keskkonnaga püütakse sihtida reisibüroode turgu väljapool Eestit. Bookinghouse.net väljastab lennukipiletied ka e-piletina, mis võimaldab kliendil sooritada oste ka kauge vahemaa tagant. Hetkel väljastatakse bookinghouse.net-ist ostetud lennukipiletitest e-piletitena umbes pooled, peamise osa bookinghouse.net klientidest moodustavad eestlased.

Saare- ja Hiiumaa praamipiletid võivad veel sel aastal kallineda
Saaremaa Laevakompanii liinidel on piletihind püsinud 2000. aastast muutumatuna.
Majandusministeeriumis küpseb plaan põhjalikult üle vaadata Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise laevaliikluse piletihinnad, hinnatõus pole välistatud veel sel aastal.
Kui viimase kuue aasta inflatsioon on kokku umbes 30 protsenti, siis Väinamere Liinide, varem Saaremaa Laevakompanii (SLK) teenindatavatel Rohuküla-Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu laevaliinidel püsivad piletihinnad muutumatuna alates 2000. aastast. Sõit üle väina maksab mõnikümmend krooni, õpilastele näiteks 10-12 krooni. Riik on viimastel aastatel maksnud Väinamere laevaliiklusele peale ligi 100 miljonit krooni.
Majandusministeeriumi kantsler Marika Priske on aga seisukohal, et tulevikus peaks osa kuludest kompenseerima reisijad piletitulu kaudu. Enne valimisi seda teemat siiski konkreetsemalt ette ei võeta.

Tuludeklaratsioonis ka väärtpaberid
Sellest aastast on eeltäidetud deklaratsioonis info väärtpaberi-
Seoses tulumaksuseaduse muudatusega läheb tuludeklaratsiooni esitamine kliendile 2007. aastast veelgi lihtsamaks, kuna eeltäidetud deklaratsiooni on kantud Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja poolt registreeritud väärtpaberitehingute andmed.
Tehinguid ei eeltäideta, kui raha ei ole liikunud EVK vahendusel (nn makseta tehingud). Kui tegemist on väärtpaberite vahetamise tehinguga, ei ole eeltäidetud andmetes näidatud turuhinda. Sellisel juhul lasub kliendil kohustus andmed ise täita, s.t lisada vahetuse teel vastu saadud väärtpaberite turuhind.
Samuti tuleb deklareerida börsivälised tehingud, seda ka juhul, kui andmed ei kajastu eeltäidetud tuludeklaratsioonis. Kui müügihind on eeltäidetud, siis peab isik need soetamismaksumuse ja müügikulude olemasolul ise näitama.

Eesti Raudtee panustab Hiina kaubale
Hiljaaegu 160 000-kroonise kuupalgaga ametisse nimetatud Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann on üheks oma prioriteediks seadnud konteinervedude suurendamise Eesti kaudu.
Seni on Eesti Raudteed pidi kuus umbes 1000 konteinerit veerenud Moskva ja Kasahstani suunas.
Simmermann ütles, et nüüd on eesmärgiks hakata tooma Hiina kaupa konteineritega läbi Eesti sadamate.
Eesmärkide saavutamiseks peetakse tema sõnul läbirääkimisi kaubaomanike ja -saajatega. Lisaks analüüsitakse konteinerplatvormide ostu või renti. Eesti Raudtee soetab sel aastal 150 miljoni krooni eest ligi 300 konteinerplatvormi.
Meritsi jõuab Simmermanni sõnul praegu Euroopasse kümnete miljonite konteinerite viisi Hiina kaupa. Üheks pudelikaelaks Eesti kaudu konteinervedude arendamisel on sadamate läbilaskevõime. Tallinna Sadama kaubaterminalid lasevad Simmermanni sõnul läbi 50 000 tonni.

Eesti tõusis teise liigasse
Värskes CIA ennustuses möödus Eesti 2006. aastal sisemajanduse koguproduktilt (SKP) ühe inimese kohta Portugalist, vastavad näitajad on 19 600 ja 19 100 USA dollarit aastas.
Maailma edetabelis on Eesti 57. kohal. Euroopa keskmine oli CIA hinnangul 29 300, Lätil 15 400 ja ja Leedul 15 100 dollarit.
Tööandjate keskliidu konverentsil "Tuulelohe lend 2007" iseloomustas tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk Eesti möödumist Portugalist kui Eesti tõusmist kolmandast liigast teise.
Tergi sõnum oli selge: "Selleks et teises liigas läbi lüüa, ei piisa ainult heast majanduskasvust, vaja on terasemalt silmitseda ka näiteks haridusküsimusi, sest Eestis on väga vähe insenere ja tehnilise haridusega inimesi ning sellele ei pöörata tähelepanu. Tootmisklastrite moodustamine on samuti üks teist liigat iseloomustav näitaja. Rääkimata soovist tõusta esiliigasse, kus näiteks patentide lisandumine võib saada meile suureks komistuskiviks."

Kihutajaid püüab salakaamera
Aastaks 2009 on plaanis valvata vähemalt kümmet Eesti teelõiku kaameraga.
Kui autojuht näeb tee äärde paigutatud suurt silti kirjaga "Automaatkontroll," siis peab ta arvestama võimalusega, et kuskil läheduses võib seista eravärvides politseiauto, millele paigutatud digitaalne radarkaamera fikseerib, kui auto sõidab lubatust kiiremini.
Praegu on kaamera valmistajariigis Hollandis peenhäälestamisel, et fotod tuleks võimalikult kvaliteetsed. Reaalne kontroll algab niipea, kui kaamera tagasi saabub.
Kaamera seadistatakse vastavalt selles teelõigus lubatud kiirusele, pannakse paika lubatud eksimine (nt kümme km/h) ja kui juht kiirust ületab, teeb kaamera seadust rikkunud sõidukist foto, millelt on näha nii sõiduki registreerimisnumber kui ka roolis istunud isik, samuti kuupäev, kellaaeg ja asukoha koordinaadid.

Balti filmikooli hakkavad arendama ministeeriumid
Tallinn
Raamleppe allkirjastamisel Tallinna Ülikooli uues peahoones on kohal kultuuriminister Raivo Palmaru, teadus- ja haridusminister Mailis Reps, kultuurkapitali tegevjuht Raul Altmäe ja Eesti Filmi Sihtasutuse tegevjuht Marge Liiske. Tallinna Ülikooli poolt kirjutab lepingule alla õppeprorektor Heli Mattisen.
Enne allkirjastamist räägitakse kooli senisest tegevusest ja arengukavadest, teatas kooli arendusjuht Martin Aadamsoo.
Balti filmi-ja meediakool alustas õppetööga eelmise aasta septembris. Õppetöö toimub Sütiste tee koolihoones, osa õpperuume asub Narva maanteel. Kooli õppejõudude hulgas on staažikad eesti filmilavastajad Arvo Iho, Jüri Sillart ja Rein Maran.

Krull ja Kivirähk kandideerivad kahele kirjanduse aastapreemiale
Tallinn
Proosa kategooria nominendid on Tiit Aleksejevi "Valge kuningriik", Nikolai Baturini "Sõnajalg kivis", Jan Kausi "Tema", Peeter Sauteri "Vere jooks" ning Mats Traadi "Naised ja pojad".
Luulepreemiale kandideerivad Vahur Afanasjevi "Katedraal Emajões", Hasso Krulli "Talv", Sven Kivisildniku "Vägistatud jäämägi", Mathura "Kohalolu", Triin Soometsa "Väljas" ning Indrek Ryytle "Inglid rokijaamas".
Draamapreemiale on kolm kandidaati: Jim Ashilevi "Nagu poisid vihma käes", Andrei Hvostovi "Henrik" ja Andrus Kivirähki "Sürrealistid".
Lastekirjanduses pistavad rinda Kristiina Kassi "Samueli võlupadi" ja "Käru-Kaarel",

Skandaali pole - skandaal! 
Disainer Mats Õun külastas nädalavahetusel Valev Seina näitust "Male ja Female" ning leidis, et tegu tagasihoidliku, kuid tipptasemel maalinäitusega.
Skandaalse tähelepanu nimel kangutavate tühikunstiprojektide ja egotripperite ponnistuste taustal on suisa hämmastav Tammsaare majamuuseumis asuvas Deco galeriis avatud tagasihoidlik, kuid tipptasemel maalinäitus.
Valev Seina näituse "Male ja Female" pealkiri on paras pilapuänt. Mingeid intrigeerivaid aktipilte seal näha ei saa. Sisseastujat võtab esimesena vastu hoopis kuldraamitud malelaud. Ülejäänu on mõnusalt muheleva Valev Seina enda sõnul aga "puhas female". Mingis mõttes tõesti - mahedad värvid, kodused- ja loodusmotiivid. Naiselikust sentimendist on tööd aga täiesti vabad. Selge ja puhas maaliline kvaliteet, kindlakäeliselt paika pandud kompositsioonid. Koloriit ja värvikooskõlad helisevad puhtalt kui täiuslikult häälestatud pillil mängitud akordid. Selliseid pilte ei saa tegema õppida. Et niimoodi Nii maalida, selleks peab kunstnik ise "valmis saama". Valev Sein ise arvab, et tema pildid on rojalistlikud ja ta püüab nad maalida nii pidulikuks ja ilusaks kui vähegi oskab. Ehk on just banaalse sotsiaalsuse vältimine aidanud tal keskenduda kunstis peamisele - harmooniale ja ilule.

Rael Arteli galeriis avatakse näitus "Tekstist Masinani" 
Tartu
Näituse kuraator on kunstnik, muusik ja tekstide autor Ki wa.
"Lähema vaatluse alla tulevad näitusel intertekstuaalsed tõlked, metaverbaalsus, teksti materiaalne deterritorialiseerimine, koodide sünkroniseerimine, autori muundumine anagrammimasinas, kirjutusmasina pea ja arnold schwarzeneggeri kehaga masin-hübriid tekstilabürindis, broken-word etc", seisab näituse pressiteates.
"Tekstist Masinani" koosneb kahekümne ühe autori teostest. Osalevad eesti kunstnikud 14NÜ, Jüri Ojaver, Tanja Muravskaja, Sandra Jõgeva, Erkki Luuk, Kivisildnik, Mihkel Kleis, Toomas Thetloff, Andres Lõo, Barthol Lo Mejor, Hanno Soans, Fabrique & She_Is_System64 ning Katrin Parbus ja Kaur Garšnek. Samuti rahvusvaheliselt tuntud kunstnikud nagu Vadim Fishkin (esindas Sloveeniat eelmisel Veneetsia Biennaalil), Hans Hemmert (esindas Saksamaad Shiftscale'il), Karina Siegmund Berliinist, Nikolay Baitov ja Sveta Litvak Moskvast.

Linnateatris esietendub ühe kuu jooksul kaks uuslavastust
Märtsis etenduvad Teatrikuu raames Tallinna Linnateatris Jaanus Rohumaa "Kivid sinu taskutes" ning külalislavastaja Ain Prosa "Kuidas ma autoga sõitma õppisin".
Jaanus Rohumaa lavastatud loo autoriks on Marie Jones ja see on inspireeritud filmikunstist ja Hollywoodi unelmast. Kõiki rolle mängivad kaks näitlejat, mis annab osatäitjatele ohtralt võimalusi improvisatsiooniks ja kiireteks ümberkehastumisteks.
"Kivid sinu taskutes" sündmustik leiab aset väikeses Iiri külas, mis on valitud mastaapse ajaloolise mängufilmi võtteplatsiks. Massivõtetele on kutsutud ka hulk külaelanikke. Näitemängu peategelasteks on kaks kohalikku noormeest, kellest üks unistab saada stsenaristiks ja teine näitlejaks. Nüüd, kus kodukülla saabus Hollywoodi võttegrupp, on kätte jõudnud ka nende suur šanss oma unistuste realiseerimiseks.

Külma kõhuga eradetektiiv Jussi Vares uurib omapoiste vandenõud
Soome film "Vares 2" pakub võimalust vaadata, mida head on naabritel pakkuda.
Eesti kinodesse jõudnud kriminaalfilm "Vares 2: Külmunud ingel" on põhjanaabritelt tugev saavutus: siin on põnevust ja mõõdukat ühiskonnakriitikat.
Reijo Mäki krimiromaanide legendaarne eradetektiiv Jussi Vares (Juha Veijonen) sõidab oma koolivenna juurde Porisse, et lahendada noore naise mõrva juhtum. Tapmises kahtlustatakse äpardunud autoärimeest Jarkko Tienvieri (Hannu-Pekka Björkman), nii et mees ei saa pangast laenugi võtta. Võõras linnas toimetav eradetektiiv leiab, et asjad pole sugugi nõnda, nagu nad paistavad. Pikkamööda tuleb välja, et asi pole vaid noore naise tapmises, vaid muudeski kuritegudes ja siia on segatud Pori linna parimad pojad eesotsas politseiülemaga.

Hansapanga kunstipreemia läks Valdas Ozarinskasele
Eile valis rahvusvaheline žürii Hansapanga kunstipreemia laureaadiks leedulase Valdas Ozarinskase.
1961. aastal sündinud ja Vilniuse kunstiinstituudis arhitektuuri õppinud Ozarinskas on silma paistnud oma projektide ja ruumiinstallatsioonidega, samuti on ta tegev arhitektina. Ta on ka Leedu interdistsiplinaarsete kunstnike assotsiatsiooni liige. Mullu oli Vilniuse kunstikeskuses tema isikunäitus "Lobby".
Hansapanga preemiale pretendeerisid tänavu ka videokunstnik Katrina Neiburga Lätist ja Liina Siib Eestist.
Žüriisse kuulusid Kumu direktor Sirje Helme, Solvita Krese (Läti kaasaegse kunsti keskuse direktor), Kestutis Kuizinas (Leedu kaasaegse kunsti keskuse direktor), Iris Müller-Westermann (Stockholmi Moderna Museeti väliskunsti kuraator) ja Maarja Võrk Hansapangast.

Vene uus õudusfilm "Surnud tütred" on halb, kuid mitte õudne
Mida teeksite, kui ühel sombusel päeval kargaks teie autosse ilmselgete ärevusilmingutega mees, kes ärritunud, ent vabandava tooniga nõuaks, et te ta hetkegi kaotamata lähimasse akvaariumidega (!) täidetud restorani viiksite? Kas tormaksite autost kus seda ja teist ning hüüaksite endale kedagi appi? Või käivitaksite pisut hämmeldunult automootori ning alustaksite nõutud sihtkoha suunas teed? Vene õudusfilmi "Surnud tütred" tegelane Vera otsustab teise variandi kasuks ja olgu ta neetud, sest vastasel juhul jäänuks kinoajaloo pretsedenditult halvim õudusfilm sündimata.
Mees jutustab Verale kõige uskumatuma loo hullunud emast, kes kunagi uputas oma kolm tütart, kes nüüd tontidena mööda nimetut (ja vasakpoolse liiklusega!) Vene linna käivad ja valimatult inimesi tapavad. Mida teeb Vera? Helistab välja psühhobrigaadi? Ei. Ta jääb uskuma. Ja õige ka, sest juba järgmisel hommikul loobivad armutud tüdruk-vaimud imekauni Verakese kööginugadega surnuks. Kuid õnnetu saatusega tüdruk on vahepeal jõudnud linnalegendi sõpradele edasi jutustada ning hävitav needus hakkab jälitama Vera toimekaid kamraade.

Klaasikunstinäitus kui karge sulajärgne hommik
Eesti professionaalne klaasikunst peab disainimuuseumis oma 70. sünnipäeva.
Nime "Eesti klaasikunst 70: kümne aasta paremik (1996-2006)" järgi võiks seda näitust pidada rutiinseks akadeemiliseks sündmuseks. Aga pigem avaneb siin uks tulevikku. Kriisid on möödas, ellujäämisvõitlus võidetud. Nagu ka pressitekstis entusiastlikult teatatakse: "Möödunud kümne aasta jooksul on klaasikunstis palju toimunud - peale on kasvanud uus klaasikunstnike põlvkond, piirid on lahti, suundumused on muutunud, võimalused mõõtmatult mitmekesistunud. Meie ühine lemmikmaterjal - klaas - oma hullutavas väljendusvõimaluste rikkuses on eksponeeritud võrratult erinevalt. Värv, sära, monumentaalsus, läbipaistvus, haprus, teravus, ohtlikkus - kõik on olemas."

Nõukogude lastejutu Totu käib mööda kontoreid
Eile esietendus Tallinnas Gild Bankersi kontoris NO99 uus lavastus "Totu kuul", mis jääbki külalisetendustega mööda bürooruume käima.
"See on lavastuse kontseptuaalne osa: kuna lavastus kõneleb kapitalismist, siis mängitakse seda kapitalismile iseloomulikus keskkonnas," selgitas teatri tegevjuht Indrek Saar. "Ka prooviperiood möödus kabinetis, mitte proovisaalis."
"Totu Kuuli "etendusi ei müüda, vaid mängitakse kontorites, kus töötajad on selleks soovi avaldanud. Saare sõnul on asutuste huvi suur. Märtsikuu etendused on juba enne esietendust broneeritud." Tund ja veerand kestva etenduse tarvis vajavad esitajad vähemalt 50-ruutmeetrist hea ventilatsiooniga ruumi. Vaatajaid on etendusele lubatud kuni 30.

Eurolaulu vaatas kokku üle kolmesaja tuhande inimese
Laupäeval Eesti Televisiooni stuudiotes toimunud Eurovisiooni rahvuslikku lauluvõistlust jälgis telerist ja internetist kokku üle kolmesaja tuhande inimese.
Lauluvõistlust jälgis Eesti Televisioonist ning ETV koduleheküljel keskmiselt 302 000 vaatajat iga saateminuti kohta (neist 18 000 inimest interneti vahendusel). Saate kordust 5. veebruaril vaatas veel 128 000 inimest.
Otsesaate ajal telekanaleid jälginud kõigist vaatajatest vaatas Eurolaulu 52%, ehk enam kui pool kõigist sellel hetkel reaalselt telerite ees olnud televaatajatest, eestlaste sihtrühmast 71,8%.
Eurovisiooni rahvusliku eelvooru Eurolaul 2007 laupäeval toimunud finaali võitis 55 416 häälega võistluslaul nr. 5 "Partners in Crime", mille autoriteks on Hendrik Sal-Saller, Berit Veiber ning esitajaks Gerli Padar.

Soomes valiti Eurovisiooni õhtujuhid
Soomes valiti maikuise Eurovisiooni lauluvõistluse õhtujuhid, kelleks said saatejuht Jaana Pelkonen ja näitleja ning laulja Mikko Leppilampi.
30aastane Pelkonen on juhtinud arvukalt telesaateid ja üritusi, teiste seas viimased kolm aastat eurolaulu Soome eelvooru, vahendab ETV24.
Teatrikoolitusega 28aastane Leppilampi sattus rambivalgusesse nelja aasta eest, kui võitis Soome filmiauhinna Jussi parima meesosa eest. Näitleja alustas mullu oma lauljakarjääri.

Haapsalu tahab saada noortesõbralikuks linnaks
Veebruari alguses esitas Haapsalu linnavalitsus UNICEFi Eesti esindajale taotluse ühineda UNICEFi liikumisega "Laste- ja noortesõbralik linn".
Laste- ja noortesõbraliku linna tiitlile kandideerimiseks esitas linnavalitsus lisaks taotlusele Haapsalu linna tegevusplaani aastateks 2007-2009 ning selle tegevuskava koostamist ja täitmist jälgiva töögrupi nimekirja.
"Haapsalu ei pea kohe kõiki tingimusi, mis UNICEFi liikumises osalemiseks vaja läheb, korraga täitma, vaid olema valmis näitama üles oma suhtumist lastesse ja peredesse," ütles haridustöö spetsialist Piret Luik.
Haapsalu linn on ühinenud Arno Tali Sihtkapitali ja Hansapanga konkursiga "Terve ja tugev perekond."
"Oma igapäevatöös arvestame pidevalt laste, noorte ning lastega perede soovide ning vajadustega. Tähtsal kohal on meie tegemistes laste tervis," lisas Haapsalu linnapea Ingrid Danilov.

Beatles ja Apple saavutasid nimevaidluses kokkuleppe
Tehnoloogia gigant Apple ja ansamblit The Beatles esindav plaadifirma jõudsid kokkuleppele tüliküsimuses, kellele kuulub õigus kasutada kaubamärki Apple.
Arvuteid ja muud tehnikat tootev firma Apple omandas täieliku kontrolli Apple nimelise brändi üle ja litsentseeris jätkuvaks kasutamiseks teatud Beatles'i plaadifirma Apple Corps kaubamärgid, teatas BBC.
Sellega lõppeb juba enam kui 25 aastat kestnud kahe firma vaheline vaidlus küsimuses, kellele kuulub õigus kasutada Apple'i nime ja logo.
Firma Apple Inc. juhi Steve Jobsi arvates on pikk kohtusaaga olnud piinarikas.
Ansambli The Beatles lood ei ole endiselt vabalt allalaetavad kõigist legaalsetest muusikapoodidest internetis, kuid saavutatud kokkulepe võib sillutada teed nende lugude ilmumiseks Apple'i omanduses olevasse virutaalsesse muusikapoodi iTunes.

Eurolaulu nominent Laura esineb heategevuskontserdil
Laura ja ansambel Cramp toetavat heategevuskampaaniat "Aidakem Andrest", mille algatas eelmise aasta lõpus naisühendus Epp, eesmärgiga aidata rängas bussiõnnetuses viga saanud andekat noorsportlast Andrest.
2005. aasta 5. detsembril toimus bussiõnnetus, milles said viga võrkpallivõistlustele sõitnud lapsed. Neist üks, Andres, jäi ratastooli. "Me peame hoolima kõigist ja aitama kõiki, kes seda vajavad," rõhutas Epu esinaine Ülle Juht.
"Eestlastel on viimastel aastatel hakanud minema üha paremini. Koos sellega on kasvanud ka valmisolek midagi teiste heaks teha. Kampaania "Aidakem Andrest" eesmärk on koguda raha, et aidata Andresel muretseda hädavajalik oma igapäeva toimetuste tegemisteks-invatõstuk, reguleeritav voodi, trenažöör ja hantlid," sõnas Juht.
Kevadel Tsirguliina gümnaasiumi lõpetav Andres tahab minna Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. "Andres on tubli ja arukas poiss ning loodame, et kogutud rahast jätkub ka tema koolituskuludeks," ütles Juht.

Ozzy Osbourne tuleb Eestisse
Esmaspäeval, 4. juunil esineb Tallinnas Saku Suurhallis üks rockmuusika alustalasid - Ozzy Osbourne.
1969. aastal Black Sabbathis üliedukat karjääri alustanud Ozzy saabub Eestisse oma Euroopa tuuri raames. Piletid pannakse müüki esmaspäeval, 12. veebruaril kell 10.00 Piletilevi müügikohtades ning Statoili teenindusjaamades.
58-aastane Ozzy, sünnijärgselt John Michael Osbourne, kes alustas karjääri ansambli Black Sabbath solistina ning jätkas aastal 1979 sooloartistina, on nooremale põlvkonnale tuntud eelkõige tõsieluseriaalist "The Osbournes", mis pärjati 2002. aastal teleauhinna Emmyga.
Ozzy Osbourne, kes sündis Inglismaal 1948. aastal ning kasvas üles Birminghamis, lahkus Black Sabbathist 1979. aastal ning taasühines bändiga 18 aastat hiljem. Ka praegu esineb Ozzy muuhulgas lugudega Black Sabbathi repertuaarist. Bänd on 38 aasta jooksul müünud üle 70 miljoni albumi, Ozzy sooloartistina ligi 28 miljonit albumit. Ka käesoleva aasta mais ilmub Ozzyl uus plaat.

Internet: www.swb.ee
Internet: www.swb.ee - Eesti lume- ja veelauaklubi SWB kodulehekülg. Lustilaudurite veebikodu avati küll juba 1999. aastal, aga uue ja värske ilme sai see alles hiljuti. Lehekülg vahendab lauauudiseid ja lauafotosid. Kodulehe kasutajad korraldavad üheskoos ka külastusreise lähinõlvadele.

Biooniline silm aitas pimedal naisel nägijaks saada
Tehissilm ja ajju siirdatud elektroodid andsid pimedale ameeriklannale nägemise tagasi.
"Ma kutsun ennast robochick'iks," ütleb Missouri osariigis elav 34-aastane Cheri Robertson.
19-aastaselt autoavariis silmad kaotanud Cheri ajju siirdati hiljuti Portugalis spetsiaalsed elektroodid, mis taastasid naise nägemise.
Bioonilist nägemist toetavad kaamera ja vööl kantav arvuti, mis kaaluvad koos juhtmetega kokku umbes viis kilo.
Mõõtmetelt 15 aasta tagust kantavat telefoni meenutav seade loodetakse tulevikus mahutada tänapäeva mobiiltelefoni suurusesse karpi. Biooniline silm tähendab kogu komplekti - nii kaamerat, ühendust ajuga kui ka sellega seotud vööl kantavat arvutit.
Cheri Robertson oli 16. inimene maailmas, kelle peal selline nägemise taastamise operatsioon läbi viidi. Operatsiooniga saab aidata neid, kes on kunagi varem nägijad olnud. Cheri biooniline silm läks maksma 120 000 USA dollarit ehk umbes 1,5 miljonit Eesti krooni. Operatsiooni toetas St. Louisi Lion's Club.

Kuldma, Aus, Roosma ja Siska
2006. aasta parima moekunstniku auhinna Kuldnõel kandidaadid on Katrin Kuldma kollektsiooniga Chocolate, Reet Aus kaubamärgiga Re Used, Tiiu Roosma pesukollektsiooniga BonBon Lingerie ja Marika Siska kaubamärgiga Sangar.
"Kuldnõela žüriisse kuuluvate moeekspertide hinnangul mõjutas just nende nelja moekunstniku looming eelmisel aastal kõige enam Eesti moemaastikku," tutvustas žürii esimees Edward Köster valiku tagamaid.
Kui varasematel aastatel on Kuldnõel olnud eeskätt rõivatööstuses tegutsevate kunstnike auhind, siis sel aastal arvestati ka muud. Neid disainereid, kes ei tegele tööstusliku tootmisega, kuid on žürii arvates küpsed seda tegema.

Filmikostüümid oksjonil
Londonis lähevad oksjonile mitmed filmides kasutatud rõivad James Bondi ülikondadest kuni Star Warsi tegelase Obi-Wan Kenobi mantlini.
2000. aastal surnud näitleja Alec Guinnessi poolt kehastatud Obi-Wan Kenobi keebi (pildil) alghinnaks on 50 000 naela (ligi 1,2 miljonit krooni). Nüüdseks hinnalist rõivatükki kasutati pärast filmi valmimist mitme aasta jooksul ühe mungakostüümi osana, mida oli võimalik rentida igal lihtinimesel.
Esindusliku kollektsiooni teisteks pärliteks on Madonna kantud kleidid filmist "Evita" ning rõivad "Indiana Jonesist" ja "Titanicust". Bonhamsi oksjonimaja muutub garderoobiks, kus klientidel on võimalik riideid ka selga proovida.

Sõbrapäev pole enam kaugel
Poodides on juba kuhjade kaupa punaseid südameid. Aga sõbrale võib hoolimisest teada anda ka elava taimega. Potis, millele saab kirjutada täpselt seda, mida vaja. Olgu siis "I love you" või "Osta piima!". Ja edaspidi iga päev midagi uut. Näiteks et "Läksin lõunale" või "Tule mulle naiseks!". Ja siis kirjutate sinna juba koos uusi supiretsepte või ilusaid poisslapsenimesid... Nii potte, lilli kui ka kriite saab osta Hortese aianduskeskusest.

Ukraina jalgpalliliigas tarbitakse massiliselt dopingut
JALGPALL:
Kedagi ei kavatseta aga karistada, kuna proovid võeti anonüümselt ja analüüsiti vaid A-proove, vahendab ETV Sport.
"Kontrolli eesmärgiks oli info kogumine," lausus Ukraina jalgpalliliidu asepresident Oleksandr Bandurko. "Siiski oleme klubidele märku andnud, et dopingukontrolli tuleb tõhustada."

Barutol on kindel plaan osaleda märtsis toimuval Haru-bashol
SUMO:
Jaanuaris Tokyos peetud Hatsu-basho pidi Baruto kolme päeva järel pooleli jätma, sest tegi Kotoshogikule kaotades viga oma põlvele. Sarnane vigastus sundis Barutot katkestama ka mullu septembris toimunud Aki-basho, vahendab ETV Sport.
Esmaspäeval treeningutega alustanud Baruto soovib Osaka turniiri eel panna pearõhku põlve tugevdamisele, vältimaks tulevikus sarnaseid vigastusi. Selleks on appi võetud jaapanlasest treener Kevin Yamasaki, kes on varem aidanud sealseid profipesapallureid.

Uus ralliaasta algab Jaan Mölderile testiga Rootsis
AUTOSPORT:
Nädal varem, kui toimub Rootsi MM-ralli, osaleb eestlane treeningsõidul, kirjutab www.rally.ee.
Kuigi Rootsi MM-rallil on Jaan Mölder kahel varasemal aastal võistelnud, tänavu see etapp tema võistluskalendrisse ei kuulu. "Rootsis me ei sõida. Ükski eestlane ei sõida," märgib Mölder. "Meile on Rootsis vaid test ja Norra ralli on avavõistlus."
Teist aastat juunioride sarjas täishooaega kaasa tegev eestlane saab sel hooajal enda kasutuses olevat ralliautot esmakordselt proovida pühapäeval. "Siis üritame sõita nii palju, kui saame, sest talvel peame leppima ainult testiga enne rallit. Samuti tuleb seal autole leida õige seadistus. Keeruline saab olema, aga andes parima, küll hakkama saame," lausub Mölder. Ta lisab, et täna on veel selgusetu, kas sel hooajal sõidetakse sama Suzuki Swiftiga, millega 2006. aastal: "Ilmselt on sama auto. Täitsa kindlalt ei saa öelda."

Silja Suija ei lähe Sapporo MM-ile
MURDMAASUUSATAMINE:
32-aastase võrulanna eemalejäämisel stardivad Eesti koondise esinumbri Kristina Šmiguni kõrval Kaili Sirge, Piret Pormeister ja Tatjana Mannima. "Pidasin õigemaks loobuda, kuna reis Jaapanisse pole just odav ega lihtne. Pigem jäägu raha, mis minu peale pannakse, neile, kes elavad ainult spordile," põhjendas pere ja äri kõrvalt harjutav kolme lapse ema.
Järelejäänud hooaja jooksul on Suijal kavas osaleda mitmel maratonil, ent ka MK-sarja klassikadistantsidel. Esimest korda Estoloppeti kavva kuulunud Tamsalu-Neeruti suusamaratonil võistles ta eesmärgiga Tartu maratoniks kilomeetreid koguda.

Itaalias mängitakse lähiajal tühjadele tribüünidele
Itaalia siseministri sõnul mängitakse kohaliku jalgpalli meistrisarja Serie A enamik lähituleviku kohtumisi tühjadele tribüünidele ning tulevikus lubatakse publik ainult rangeima astme turvakontrolli läbinud staadionitele.
"Pealtvaatajaid lubatakse vaid neile areenidele, mis täidavad kõik turvanõuded," sõnas siseminister Giuliano Amato. "See otsus ei kuulu tingimisele, staadionitele nagu Catania oma, ei lubata enam mitte kedagi."
Praeguse seisuga on veel ebaselge, kas meistriliiga hooaeg jätkub juba sel nädalavahetusel, ent kindlasti mängitakse neist enamik tühjadele tribüünidele, vahendab ETV Sport.
Itaalia valitsus kavatseb huligaanide tasalülitamiseks kasutusele võtta teisigi karme meetmeid. Amato teatas, et külalismeeskonna toetajatele mõeldud sektorisse ei müüda enam üldse pileteid ja politsei võib jalgpallivägivallas kahtlustatu 48 tunni jooksul pärast juhtunut spetsiaalse orderita vahistada.

USA spordiaastat kroonib Super Bowl
Ameerika jalgpalli pühapäevaõhtune finaal kogus üle maailma 140 miljonit vaatajat.
Esmaspäeva öösel aset leidnud USA spordiaasta tähtsündmusena miljoneid ameeriklasi teleriekraanide ette naelutav Super Bowl ei ole mitte üksnes ameerika jalgpalli tipphetk, vaid ka sealse kultuuriruumi lahutamatu osa.
Veebruarikuu esimene pühapäev, mil see ameerika jalgpalli profiliiga NFL-i finaalmäng aset leiab, on USA-s vaat et rahvusliku püha staatuses - nii suurt tähtsust omistatakse võistlusele, mis tänavu jõudis rahva ette 41. korda.
Pühapäevases finaalis läksid omavahel vastamisi Indianapolise Colts ja Chicago Bears. Kuigi Bears alustas mängu võidukalt, suutsid "karud" domineerida vaid esimese veerandaja, ja kaotasid kokkuvõttes Coltsile 17: 29.

Võrkpalliliit lähedal Koltšini palkamisele
Moskvast naasnud võrkpalliliidu peasekretär Henn Vallimäe ja koondise treener Avo Keel said Novõi Urengoi Fakeli klubi juhtkonnalt nõusoleku, et nende peatreener Boriss Koltšin võib nõustada Eesti koondist. Kui klubi luba käes, tõi see kaasa ka Koltšini enda nõusoleku.
"Veebruari keskel teeme Koltšinile konkreetse rahalise pakkumise. Eeldatavalt palkame ta kaheks kahekuuliseks perioodiks kahe aasta jooksul," selgitas Vallimäe. "Koltšinil on Fakeliga kehtiv leping, seal teenib ta aastas ligi kolm miljonit krooni. Meie saaksime talle maksta kokku nelja kuu eest ehk poole miljoni ringis."
49-aastane Koltšin on treeninud Itaalia klubimeeskondi, olnud Poola ja Venemaa koondise juhendaja ning teinud Belgorodi Lokomotivist kahel korral Euroopa Meistrite liiga võitja.

Kaia Kanepi ei pääsenud Pariisis põhiturniirile
Kaia Kanepil ei õnnestunud pääseda 600 000-dollarilise auhinnafondiga Gaz de France'i WTA turniiri põhitabelisse. Valikturniiri kolmandas ringis kaotas Kanepi eile ungarlannale Agnes Szavayle 4: 6, 5: 7.
Kanepi teenis turniiril 10 edetabelipunkti ja 2065 dollarit
auhinnaraha, millest läheb 15 protsenti maksudeks. Pariisi turniiril osaleb viis mängijat edetabeli esikümnest, esimene paigutus on edetabeli teisel Justine Heninil, kes mängib oma esimest turniiri pärast abielulahutust.
Laupäeval alustab Kanepi sama kategooria Antverpeni valikturniiri mänge Belgias. Maret Ani ja Margit Rüütel osalevad homme algaval ITF-i Tiptoni turniiril Wolverhamptonis Inglismaal.

Aleksander Tammert: Alekna on mu sõber, Kanter konkurent
Margus Hundi oma tiiva alla võtnud Aleksander Tammert leiab, et Eesti kettaheite paremiku jagunemine kahe kantsi vahel toob ainult tulu.
Mis järeldused sa eelmisest hooajast tegid?
Suurt analüüsi polnud endal vaja teha, mind analüüsisid doktorid. Praegu annavad parem kand ja vasak õlg tunda. Tänavune eesmärk ongi kõik haiged kohad terveks ravida, et sügisel saaks täiesti tervena alustada valmistumist olümpiaks.
Nii et plaanid mõnes mõttes vahehooaega?
Päris vahehooaega ei tee. Treenin nii palju, kui saan. Mõnda harjutust, mis kuskilt häda teeb, täisjõuga sooritada ei saa.
Medal Osaka MM-il pole seega kõige tähtsam?
Oleks loogiline, kui ma medalit ei saaks, kuna maailmas on palju noori ja vihaseid mehi, kes saavad täismahus harjutada. Samas annaks palju indu juurde, kui suudaksin medali ikkagi välja võidelda.

Eesti suusatipud kontrollivad MM-i eel vormi Pärnumaal
Jõulumäe tervisekeskus võõrustab nädalavahetusel Skandinaavia karikasarja etappi.
Eesti suusatajatest kontrollivad kodusel jõuproovil Sapporo MM-i eelset vormi kõik Jaapanisse sõitjad peale Kristina *miguni ja Anti Saarepuu. Lisaks lähiriikide sportlastega konkureerimisele on Jõulumäel startimine neile suisa auasi, sest Skandinaavia karikasarja etapi raames jagatakse välja ka selle hooaja esimesed Eesti meistrivõistluste medalikomplektid. "Järelikult ei saa Erki Noolelgi enam etteheiteid olla, et me ei suuda meistrivõistlusi korraldada," ütles Eesti suusaliidu murdmaajuht Paavo Nael, vihjates Noole kriitikale suusaliidu aadressil.
Praegu on kindel viie riigi - Eesti kõrval Norra, Rootsi, Soome ja Läti - kaasalöömine, samuti startimisest huvitunud leedulased pole veel otsust kinnitanud.

Schiedel Moodulkorstnad vahendab korstnasüsteeme
Jaanuari lõpus alustas tegevust Schiedel Moodulkorstnad OÜ, kes toob maale Euroopa juhtiva korstnasüsteemide tootja Schiedeli tooteid.
"Meil on heameel pakkuda Eesti klientidele turvalisi, keskkonnasõbralikke ja tulekindlaid valmiskorstnaid," märkis Schiedel Moodulkorstnad OÜ tegevjuht Jana Raudvere ettevõtte teates. "Alustasime oma tegevust juba 2006. a suvel Lafarge Roofing OÜ all ning nüüdsest, omades juba väikest kogemuste pagasit, jätkame iseseisva ettevõttena."
Shiedel Moodulkorstnad OÜ ainuosanikuks on Saksamaal asuv Schiedel AG, kes on korstnasüsteeme valmistanud juba üle 60 aasta. Ettevõtte tootevalikus on keraamilised moodulkorstnad, metallkorstnad, ventilatsioonisüsteemid ja kaminad. Schiedel oli esimene korstnasüsteemide tootja Euroopas, kellele anti ISO 9001 kvaliteedisertfikaat.

Sertifitseerimiskeskus uunedas ID-kaardi paigaldustarkvara
Arvutikaitse 2009 algatuse raames on ID-kaardi paigaldustarkvara saanud uue välimuse ning on vabalt kättesaadav eesti, vene ja inglise keeles aadressil.
Lisaks kasutajaliidesele täiustus tarkvara turvalisus ja töökindlus, suurenes toetatavate kaardilugejate nimekiri ning kogu paigaldusprotsess muutus lihtsamaks.
"Vaata Maailma SA ja sertifitseerimiskeskus korraldasid sügisel tavakasutajatega teste, et selgitada ID-kaardi paigaldustarkvara ehk ID-installeri puudujäägid. Selle tulemusel on inimesele kuvatavad juhised muutunud kergesti arusaadavaks ning kogu paigaldusprotsessi saadavad õpetlikud animatsioonid," selgitas VaataMaailma projektijuht Mart Parve. "Lisaks testisime uut installeri versiooni mitmekümne asjatundja abiga, nii et tarkvara paigaldamine peaks sujuma."
"Veebruaris peaks olema hea aeg endale ID-kaardi elektrooniline kasutamine selgeks teha. ID-kaardiga saab eelseisvatel Riigikogu valimistel 26.-28. veebruarini e-hääletada. Kuni 19. veebruarini saavad kodanikud proovihääletada veebis aadressil www.valimised.ee," lisas Parve. "Nagu näitas 2004. aasta kogemus, on e-hääletus oluline motivaator ID-kaardi digitaalsete funktsioonide kasutuselevõtuks."

Ceres korraldab sõbrapäeva nädala
12.-18. veebruarini toimub Tallinna külje all Harku järve kõrval asuvas Cerese aianduskeskuses suur sõbrapäeva nädal, mille raames tuleb müüki varakevadine valik toalilli veerandi võrra tavahinnast soodsamalt.
Lisaks on saadaval värske valik eestimaiseid kõrgekvaliteedilisi tulbiõisi ja nartsisse otse kõrvalt aiandist, värvirohke priimulasortiment.
Aianduskeskus on keskuse teatel avatud ka 24. veebruaril kl 9-17, mil on võimalik tutvuda lähemalt selle aasta tulbisortimendiga ja loomulikult meelepäraseid õisi endale kaasa osta.

Saku tõi SIN kaubamärgi all turule joogimaailma klassikud
Saku Õlletehas tõi enda premium-kategooria alkoholikokteilide kaubamärgi SIN all turule uued klassikalised kokteilid SIN Mojito ja SIN Cosmopolitan.
SIN Classic Cocktail sarja kuuluvad piparmündi- ja laimimaitseline kokteil SIN Mojito ning kogu maailmas tuntud ning hinnatud suurlinlik jõhvika- ja vodkakokteili-maitseline SIN Cosmopolitan.
"Ambitsioonika joogikollektsiooni loomise eesmärk oli pakkuda tarbijatele valmissegatud kokteile, mis maitseksid just samamoodi kui ööklubis kokkusegatud klassikalised segujoogid," ütles Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp.
Kergelt gaseeritud ja värskendavad SIN klassikalised kokteilid on Saku Õlletease hinnangul suunatud 20-ndates ja 30-ndates aktiivsetele noortele, kes hindavad glamuuri ning armastavad samas mugavust ja elu nautida.

Ühendus Humana Estonia toetas AIDS-i ennetuskeskust
Eelmisel aastal Ühendus Humana Estonia poolt mittetulundusühingutele ja sihtasutustele antud võimaluse raames taodelda toetust haridus- ja tervishoiuprojektide rahastamiseks sai toetuse MTÜ AIDS-i Ennetuskeskuse projekt "HIV+ laps lasteaias".
Tegemist on teise rahaliselt toetatud projektiga Eestis. Esimesena leidis toetust SA Dharma koolitusprojekt "Lastekodulapse tugiisik". Mõlema projekti toetussumma on 5000 eurot ehk 78 233 eesti krooni.
MTÜ AIDS-i Ennetuskeskuse projekti üheks eesmärgiks on toetada anonüümset HIV-ennetusalast nõustamist lasteaedades ning see viiakse ellu 2007. aasta jooksul. Kokku viiakse läbi 15 arutelu lasteaia õpetajatele ja lapsevanematele ning käsitletakse järgmisi teemasid: HIV-i nakatumise võimalused, HIV+ täiskasvanu ja/või laps, HIV+ naine ning HIV+ laps lasteaias. Projekti kaudseks eesmärgiks on ennetada õpetajate ja lastevanemate hirmu HIV-positiivsete inimeste ja laste suhtes.

Soosepa elurajooni korterid leidsid omaniku
Q Vara lõpetas Soosepa elurajooni arendusprojekti Viimsis.
2004. aasta suvel alustatud projekti raames valmis 22 kortermaja kogupinnaga üle 8000 m2, mille kõik 118 korterit on tänaseks klientidele üle antud.
Koos eelnevalt müüdud Soosepa paarismajadega ulatub arendusprojekti rahaline maht üle 150 miljoni krooni, teatas Q Vara.
"Soosepa galeriikorterite arendus on Q Vara esimene suuremahuline kinnisvaraprojekt, mille õnnestumine innustas kogu gruppi edasi arendama ning on tänaseks viinud meid nii Tallinna ümbrusse kui Eestist välja," ütles Meelis Šokman.
"Soosepa projekt kogus laiemat tuntust TV3 telesaate "Naabrist parem" käigus ja on tervikliku elukeskkonna arendusena pälvinud arhitektide tunnustuse," ütles Šokman.

Rautakesko käive oli 1,16 miljardit krooni
Juhtiv ehitusmaterjalide, sisustus- ja aiakaupade müüja Rautakesko AS suurendas 2006. aastal käivet 23,5% ehk 1,16 miljardi kroonini.
Puhaskasum oli ettevõtte teatel 54,5 miljonit krooni.
K-rautakesko opereerib kahe K-rautakesko kauplusega Tallinnas ning ühe kauplusega Tartus ja Pärnus, lisaks tegutseb logistikakeskusena varasem Tähetorni pood. Selle aasta mahukaim plaan on uue ja ühtlasi Eesti suurima omataolise kaupluse avamine Tallinnas Tondil.
"Laienemisplaanid ei piirdu aga sellel aastal vaid Tondi kauplusega ning kui kõik läheb hästi, oleme aasta lõpuks veel paari kaupluse võrra rikkamad," ütles regioonidirektor Raul Kadaru.
K-rautakesko kaubamärgi all tegutsev Rautakesko AS on Soome kaubandus- ja logistikakontserni Kesko ehitusmaterjalide müügiga tegeleva haru Rautakesko Oy tütarfirma. Ettevõtte annab Eestis tööd rohkem kui 400 inimesele.

Sony Ericsson toob turule neli uut telefoni
Sony Ericsson teatas täna, et toob lähiajal turule neli uut pulgakommi kujuga telefoni.
Neist neljast on K200 ja K220 varustatud kaameraga, K220 ja J120 aga võimaldavad tänu sisseehitatud FM raadiole peakomplekti abil muusikat kuulata.
Telefonid jõuavad valitud turgudel müügile selle aasta teises kvartalis.

Ärinõustamisfirma KPMG sai 15-aastaseks
Täna täitub Eesti esimesel rahvusvahelisel audiitor- ja ärinõustamisfirmal KPMG 15 tegevusaastat.
1992. aastal asutatud Soome KPMG tütarettevõttest on 15 aasta jooksul saanud kolmes Balti riigis ühtse struktuuriüksusena tegutsev ärinõustamisfirma KPMG Baltics, mis annab Eestis tööd enam kui 100 inimesele. Ettevõtte teenuseportfelli kuuluvad audiitorteenused, maksu- ja õigusnõustamine ning finants- ja ärinõustamisteenused. Viimaste hulka kuuluvad esmajoones nõustamine strateegia, siseauditi ja inforiskide vallas.
"Oleme kasvanud ja arenenud koos klientidega, paljude tänaste Eesti mainekate suurettevõtetega, kes astusid oma esimesi samme 90-ndate alguses. Mitmed neist on tänaseni meie pikaajalised kliendid," ütles Eesti KPMG tegevjuht Andris Jegers.

AS-i Pärnu Betoonimeistrid käive kolmekordistus
Raudbetoonelementidel põhinevate ehituslahenduste pakkuja AS-i Pärnu Betoonimeistrid eelmise aasta käive oli 35 miljonit krooni, kasvades aastaga kolmekordselt.
Ettevõtte eksport kasvas 2005. aastaga võrreldes kaks korda.
"Meie ekspordi kasv pärineb Lätist, kus me oleme tarninud seinaelemente nii NCC kui YIT elamuarendustele, Eestis oli suuremateks tellijateks AS E-Betoonelement ja AS Tartu Maja Betoontooted," ütles Pärnu Betoonimeistrite nöukogu esimees Jaan Valbet. "Selleks, et tellijatele pakkuda kogu raudbetooni komplekti ühest kohast, oleme loonud partnerlussuhted oma Läti kolleegidega, kelle õõnespaneele me vahendame."
Pärnu Betoonimeistrid on Eestis suuruselt kuues raudbetoonelementidel põhinevate ehituslahenduste pakkuja. Ettevõttel on tootmisüksus Pärnus. Ettevõte annab tööd 60 inimesele.

Välismaal teenitud tulu kuulub Eestis maksustamisele
Kui töötaja elukoht Eestis säilib, peab tulud deklareerima ka siis, kui välismaal viibiti üle 183 päeva.
Eesti elanikud peavad Eestis deklareerima nii Eestis kui ka välismaal saadud tulud. Et eri riikides teenitud tulusid ei maksustataks topelt, lähtutakse maksustamisel riigisisestest topeltmaksustamise vältimise sätetest ning riikidevahelistest topeltmaksustamise vältimise lepingutest. Välisriigi tulud deklareeritakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni lisalehel "Välismaalt saadud tulu".
Eesti elanikud (residendid) peavad deklareerima välisriigis saadud tulu, nt palgatulu, rendi- või üüritulu, litsentsitasu, kasu vara võõrandamisest jm, tabelis 8.1.
Vajalik tõendamine
Välisriigis juba tasutud tulumaks võetakse Eestis tulumaksu tasumisel arvesse osas, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksust, tuleb Eestis välisriigi tulult juurde maksta vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem. Välisriigis tasutud tulumaksu saab arvesse võtta vaid tulumaksu tasumist tõendava dokumendi alusel.

Töökuulutuste petlikud lubadused
Üks põhjustest, miks nii palju inimesi kontorites töötab, on see, et nad kandideerivad kohtadele, kus lubatakse "perspektiivikaid väljakutseid", samas pakutakse tegelikult "ridamisi ärritavalt tüütuid kohustusi". Töökuulutuste sirvimine siis, kui sul on juba töökoht, on nagu tutvumiskuulutuste lehitsemine siis, kui oled juba abielus. Sellest harjumusest loobumiseks tasub meeles pidada, et iga töökoht kuulutustes on oma eelmise täitja viinud kas lahkumisavalduse või enesetapuni.
Mõned inimesed ei kandideeri kunagi töökuulutustes reklaamitud kohale, kuna nad arvavad, et lisaks neile kandideerib veel umbes 50 täiusliku kvalifikatsiooni ja rabavalt hea väljanägemisega inimest. Enese rahustamiseks heida pilk oma praeguses kontoris käratsevale saamatute kellavahtijate kambale ning meenuta, et intervjueerimisfaasis oli igaüks neist oma tööks parim kandidaat. Täpselt nii kehv see konkurents ongi.

PERSONALIJUHILE: Arendamine hoiab talentidest võtmetöötajaid lahkumast
Talendijuhtimisest on viimastel aastatel palju räägitud, kuid selle rakendamiseni on jõudnud vähesed Eesti organisatsioonid.
Jaanuari lõpus tutvustasid teisel rahvusvahelisel personalijuhtimise tippkohtumisel Stockholmis suured ja tuntud organisatsioonid Euroopast ja Põhjamaadest oma kogemusi talendijuhtimise süsteemide arendamisel.
Ettekannetega esinesid McDonaldsi, If Kindlustuse, Stora Enso, Nordea, Swedpanki, Oracle'i ja teiste meilegi tuntud ettevõtete esindajad. Suurte korporatsioonide töötajate arvu ja geograafilist ulatust on võimatu Eesti ettevõtetega võrrelda, kuid nende tähelepanekuid ja juba tehtud vigu tasub siiski analüüsida kõigil, kes plaanivad talendijuhtimisega oma organisatsioonis tegelema hakata.

Prantslased kaaluvad tööl lõunauinakute lubamist
Kuigi prantslased naudivad juba 35-tunnist töönädalat, tahab tervishoiuminister välja selgitada, kas töötajad võiksid teha ka lõunauinakut. Prantsusmaa kavatseb 108 miljonit Eesti krooni maksma mineva programmiga tõsta teadlikkust unehäiretest, vahendas CNN. Tervishoiuministri Xavier Bertrandi sõnul kannatab unehäirete all iga kolmas prantslane. 56% prantslastest väidab, et kehv ööuni mõjutab nende töövõimekust. "Miks mitte teha tööl lõunauinakut, see ei saa olla tabuteema," ütles tervishoiuminister. Tema sõnul vajab teema uurimist ja kui tööuinakud osutuvad kasulikuks, kavatseb ta neid toetada.

Päästearmee koolitab aastaga kodututest töötegijad
Päästearmee kavatseb võtta viis kodutut aastasele hooldusele, et aidata nad taas tööinimesteks.
"Meil pole vaja töötegijaid juurde tuua, nad on siin Eestis olemas," ütleb Päästarmee Eesti piirkonna komandör major Derek Tyrell. "Neid on vaja vaid aidata. Praegu anname neile küll lõunasöögi ja pesemisvõimaluse, aga sellest on vähe."
Päästearmee Paljassaare poolsaarel asuva Lootusemaja nime kandva hoone ühes tiivas ootavad toad ümberehitamist. Sinna tuleb viis tillukest korterit töölkäijatele ja juhendajale. Esimesed elanikud loodab Päästearmee enda katuse alla võtta poole aasta pärast. "Päevakeskusena ei saa me neid mehi rehabiliteerida," ütleb Päästearmee Lootusemaja juhataja Inge Ojala. Napib raha ja vaid päevasel ajal meestel silma peal hoidmisest jääb väheks. Ka kodutute varjupaigad ei saa Inge Ojala sõnul aidata, sest seal on mitu meest ruumis - kes süstib, kes joob, kes tahab muusikat kuulata - ja hommikul ei ole inimene tihti võimeline magamata öö tõttu või napsisena tööle minema. "Nii ei jõua inimene end vee peal hoida, siin majas oleks ta kogu aeg silma all," lausub Ojala.

JURIST SELGITAB: Seadusest halvemad töölepingutingimused on kehtetud
Kas tööandja võib töölepingusse kirjutada netopalga? Meie firmas toimitakse nii, nüüd aga alanes tulumaks, mistõttu peaks tööandja netopalka tõstma. Seda aga tehtud ei ole. Kas selline käitumine on seaduslik? Tööandja lepingut muutma ei soostu, seda põhjendusega, et kõik lepingud on nii vormistatud ja ka allkirjastatud. Mida ette võtta? Kui tõstetakse maksuvaba miinimumi või alandatakse tulumaksu, kaotavad ju töötajad.
Töölepingus peab palga näitama brutopalgana, see tähendab summana, millest maksud on maha arvamata. Seda nõuab palgaseadus juba alates 2005. aasta juunist.
Töölepingu seaduse kohaselt on töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks seaduses ette nähtust halvemad, kehtetud. Kui pooled ei lepi uutes tingimustes kokku, kohaldatakse kehtetute tingimuste asemel seadust. Seega võib küsija nõuda aasta algusest alates üheprotsendist palgatõusu, kuna just selle võrra vähenes tulumaksu määr.

Kuidas... arenguvestlusest kasu saada? 
Kahtlemata on iga vestlus kasulik, mis rahuldab kõiki osapooli ning annab häid tulemusi. Siiski juhtub kiires töötempos tihti, et töökaaslastega vesteldakse ainult hetkeprobleemidest ning paljud olulised mõtted jäävad väljendamata.
Arenguvestluse jooksul saab aja tunniks või kaheks maha võtta ning keskenduda konstruktiivsele vestlusele. Töötaja saab rääkida sellest, kuidas ta näeb oma arengut ning panust töökollektiivi. Juht saab omalt poolt anda töötajale tagasisidet, kuidas töötaja panust hinnatakse, ning motiveerida töötajat. Peale tööteemade saab vestelda ka inimestevahelistest suhetest töökollektiivis. Sageli on suhete pinnalt tekkinud konflikte, mis vajavad lahti rääkimist.

Võsareporter kogus rohkem vaatajaid kui Eurolaul 2007
Eelmine nädal kogus enim vaatajaid Peeter Võsa juhitav telesaade Võsareporter.
TNS Emori Teleauditooriumi uuringu järgi oli telesaatel Võsareporter eelmine nädal rohkem vaatajaid kui ETV otsesaatel Eurolaul 2007.
Eelmisel nädalal vaatas Võsareporterit 302 000 inimest. Eurolaul 2007 kogus 284 000 televaatajat. 258 000 vaatajaga jõudis eelmine nädal kolmandale kohale Kanal2-e dokumentaalfilm Bermuuda kolmnurga saladus.
Eelmise nädala enim vaadatud telesaadete TOPP 10:
1. VÕSAREPORTER (Kanal2) 302 000 televaatajat
2. EUROLAUL 2007 (ETV) 284 000 televaatajat
3. Dokumentaalfilm BERMUDA KOLMNURGA SALADUS (Kanal2) 258 000 televaatajat
4. PEALTNÄGIJA (ETV) 255 000 televaatajat

Klassikaraadios algab uue muusika sari
Klassikaraadios algab sel kolmapäeval uue muusika sari "Rostrum 2006", kus kõlavad parimad teosed Rahvusvaheliselt Heliloojate Rostrumilt koos saatekülaliste kommentaaridega.
Otsesaates analüüsivad teoseid muusikaajakirjanik Ia Remmel, heliloojad Helena Tulve ja Märt-Matis Lill ning sarja toimetaja Tiia Teder.
Kuueosalise sarja avasaates kõlavad mullused võiduteosed, saksa autori Arnulf Herrmanni "Terzenseele" ning noore läti helilooja Eriks Ešenvaldsi "Legende de la femme emmuree". Saated on eetris kolmapäeviti kell 19.05 ning järelkuulatavad Klassikaraadio internetileheküljel.
Rahvusvaheline Heliloojate Rostrum on mainekas loomingukonkurss, mis toimus mullu juba 53. korda. Konkursi eesmärk on nüüdismuusika levitamine ja tutvustamine raadioeetris.
Eesti heliloojad on rostrumil tihti silma paistnud. 2004. aastal võitis konkursi Helena Tulve teos "Sula" ning 2006.aastal tulid kümne parima hulka Toivo Tulevi ja Jüri Reinvere teosed.

ETV esimene valimisdebatt toimub homme
Homse valimisdebati keskmes on julgeolek ja välispoliitika.
Vastavalt Ringhäälingunõukogu poolt kehtestatud korrale, toimub Eesti Televisioonis kokku kuus debatti ning teemade järjestuse selgitas loos.
Esimese valimisstuudio teemaks on välispoliitika ja julgeolek. Saates väitlevad: Urmas Paet (Reformierakond), Enn Eesmaa (Keskerakond), Toomas Alatalu (Rahvaliit), Marko Mihkelson (Isamaa ja Res Publica Liit), Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Aleksei Lotman (Eestimaa Rohelised) ja Aleksander Einseln (Eesti Kristlikud Demokraadid). Saatejuhid on Aarne Rannamäe ja Peeter Kaldre.
Vastavalt jaanuaris toimunud loosile on saadete järjekord järgmine:
7.02 Välispoliitika (märksõnad: välispoliitika, globaalne julgeolek, palgaarmee)

Eesti Päevalehe keskmine tiraaž oli jaanuaris 37 000
Eesti Ajalehtede Liit avaldas oma liikmeslehtede jaanuarikuu keskmised ühekordsed tiraažid.
Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede 2007. aasta jaanuarikuu keskmised ühekordsed tiraažid (tuhandetes) on esitatud trükikodade andmetel.
Esitatud tähestikulises järjekorras gruppide kaupa
Üleriiklikud päevalehed
Eesti Päevaleht 37,0
Molodjož Estonii 6,8
Postimees 67,1
Postimees (venekeelne) 16,4
SL Õhtuleht 64,2
Vesti Dnja 12,0
Äripäev 22,5
Maakonnalehed
Elva Postipoiss 1,8
Harju Ekspress 6,5
Hiiu Leht 2,7
Järva Teataja 5,9
Koit 3,4
Lääne Elu 4,5
Narva 12,9

Eesti marjad ja puuviljad said kaante vahele
Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse teadlased üllitasid kataloogi "Eesti puuvilja- ja marjasordid".
Ilmunud kataloog tutvustab soovitussortimendis olevaid uusi, aga ka vanemaid kodumaiseid õuna-, pirni-, ploomi-, kirsi-, sõstra-, maasika-, vaarika-, karusmarja- ning jõhvikasorte.
Kataloog "Eesti puuvilja- ja marjasordid" on illustreeritud pildimaterjaliga ja kirjeldatud sortide kohta on raamatus ka värvipilte.
Kataloogi koostasid Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse teadlased Heljo Jänes, Kalju Kask, Asta-Virve Libek, Krista Tiirmaa, Toivo Univer põllumajandusministeeriumi tellimusel. Eelmine Eestis aretatud sorte tutvustanud teos ilmus veerand sajandit tagasi.
"Kataloogis olevaid sorte säilitatakse Polli aedades asuva Eesti taimede geenivaramu ühe osana," rääkis Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikas.

Maavanem Urmas Klaas: Eesti Raadio venekeelne programm olgu kuulatav ka Pihkvas
Põlva maavanem Urmas Klaas saatis kultuuriminister Raivo Palmarule kirja, milles peab vajalikuks Eesti Raadio venekeelse programmi Raadio 4 saadete edastamist Vene Föderatsiooni Pihkva oblastisse.
"Võimaldamaks Eesti-Vene kontrolljoone lähedal Vene Föderatsioonis elavatele inimestele objektiivset informatsiooni Eestis toimuvast ning loomaks paremaid aluseid piiriüleseks koostööks, teen ettepaneku Eesti Raadio venekeelse programmi Raadio 4 transleerimiseks Pihkva oblastisse," kirjutas maavanem Urmas Klaas.
Klaasi sõnul oleks siin abi ilmselt kontrolljoone lähedale rajatavast uuest saatjast. Põlva Maavalitsusel ja Põlva maakonna mitmel omavalitsusel on koostöösidemed Vene Föderatsiooni Pihkva oblasti rajoonide ning Pihkva linnaga. Viimasel ajal on suhted oluliselt tihenenud.
"Olles vaid Vene massimeedia subjektiivses infoväljas, on raskendatud ka tulemuslik piiriülene koostöö, mis oleks kasulik mõlemale poolele," põhjendas Klaas.

Toiduajakiri Oma Maitse muutis omanikku
Ajakirja Oma Maitse omanikuvahetus ei too lugejate jaoks muudatust.
Kahest Eestis ilmuvast toiduajakirjast üks vahetas omanikku. AS Ajakirjade Kirjastus ostis ajakirja Oma Maitse, mille ilmumine jätkub tavapärase graafiku järgi ning esimene number uuelt kirjastuselt jõuab lugejaini märtsikuus.
OÜ Foodmarketing juhataja Hanne Paljaku sõnul jääb ajakirja Oma Maitse peatoimetajaks Tiina Kruus, säilib ka toimetuse koosseis. Kõik tellimused jäävad kehtima ning vormistatakse automaatselt ümber Expressposti alla. Paljaku sõnul säilib ajakirja välisilmegi samasugusena, kuna seda jääb kujundama Paljaku firma AD Industry. Ajakirja tiraaž on 15 000 ja püsinud sellises suurusjärgus Oma Maitse asutamisest peale.
Eestis ilmub kaks kohalikku toiduajakirja. Lisaks Oma Maitsele on kirjastus Elustiil OÜ kolm aastat välja andnud ajakirja Köök, mida peatoimetab sellest aastast Ene Kaasik. Lisaks kümme korda aastas ilmuvale Köögile annab Elustiil välja ka viis korda aastas ilmuvat Profikööki.

Ometi üks südamega tehtud noortesaade
Võõrapärasest nimest hoolimata on Kanal 2 noortesaade "Ride" kodune nagu lambavillane kampsun ja tõestab, et ka lihtsate vahenditega saab saate, mida ei ole piinlik vaadata.
Jaanuari alguses alustanud saates tehakse juttu peamiselt ekstreemspordist, varustusest, harrastajatest, sekka muusikateemasid rokist house'ini. Rääkijaiks on inimesed meie kõrvalt. Videoklipid ei ole küll midagi uut siin päikese all, aga see-eest kodumaise päritoluga. Vaatajadki võivad saatesse oma katsetusi läkitada.
Saadet veab kõvasti r-i põristav Juss Apivala ja hoogsa saate vahetekstide naishääl on südantlõhestav nagu Sven Maibaumil Raadio 2 "Sinu saates". Kõik see annab ettevõtmisele hinge.
Eks ekstreemsporditegijad tunnevad ala ja üksteist läbi ja lõhki. Seepärast rõõmustab, et saadet on huvitav jälgida ka neil, kel pole veel õnnestunud lumelauale või rulaparki saada.

Baskini anekdoodid
Avangardistlik kunstnik maalis naise portree.
"Kujuta ette," kurdab ta oma kolleegile. "Daam, kelle portree ma maalisin, soovib, et ma muudaksin ta silmade värvi!"
"Kas see on siis nii keeruline?"
"Ei ole, aga ma ei mäleta, millise koha peale ma need maalisin!"
Vene uusrikas sõidab oma Porschega Itaaliasse. Autokumm lõhkeb. Mees peatab auto ja avab ukse. Sel hetkel rebib möödasõitev veoauto ta autoukse eest. Uusrikas kutsub politsei.
"Te, venelased, olete ikka imelikud vennikesed, muretsete ainult oma vara pärast. Aga et teie käsi on otsast rebitud, see teid nagu ei huvitagi?!"

JÄRJEJUTT (4): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
Samal hetkel oli uuesti kuulda häiresignaali ning meeste hüüdeid. Aurelius läks välja ning jooksis treppidest üles, kus Vatrenus liikumatult silmapiiri jälgis. Kõik nende vastas olevad künkaservad mustendasid sõduritest.
"Suured jumalad," pomises Aurelius. "Neid on tuhandeid ja tuhandeid."
"Kanna komandörile sellest ette. Ega siin suurt valida ei ole, kuid ütle talle siiski, et me ootame korraldusi."
Aurelius jõudis haigetuppa tagasi hetkel, mil arst kiskus parasjagu haavatud pealiku õlast piiki välja, ning nägi, kuidas ülla patriitsi nägu valust kokku kiskus. Ta läks lähemale. "Kindral, barbarid ründavad uuesti, neid on tuhandete kaupa ning nad võivad meie laagri täielikult ümber piirata. Millised on korraldused?"

Eesti lastefilmi aeg on jälle käes
Vanemad võivad oma lapsed rahumeeli "Lotte", "Kevade" ja "Ruudi" hoolde jätta.
Mullune levistatistika näitab taas kord must valgel, et eestlane vaatab omamaist filmi hea meelega. Seekordsed lemmikud on lastefilmid - levitabelis hõivab 5. koha "Leiutajateküla Lotte" ja 9. koha "Ruudi". Kui kinolevi on läbitud, rändab film DVD-le - laste ja vanemate rõõmuks, sest nii saab kodus head filmi vaadata alati, kui tuju tuleb, ja filmid ei unune.
"Lotte" DVD särtsrõõmus kaas pälvib tähelepanu ja lustakas lugu teeb sellest pere lemmiku - filmi vaadates lagistavad naerda lapsed ja muhelevad emad-isad. Ka sümpaatne "Ruudi" suudab haarata kogu pere ning põnevust jagub - hakkaja peategelane satub isaotsinguil lausa ohtlikesse seiklustesse.

Hea kingitus avardab silmaringi ja näitab vanema hoolivust
Vanem peaks lapse ostusoovidega arvestama, kuid võiks vastu mõne kodutöö anda.
15-aastane Sander sai viimaseks sünnipäevaks vanematelt nädalapikkuse reisi Türki. Sanderi arvates oli see üks toredamaid kingitusi, mis talle on tehtud. "Türgi on väga huvitav koht, hoopis teistsugune kui meil siin," kirjeldab ta oma reisikogemust.
IX klassis õppiva Sanderi sõnul on tal olemas kõik, mis ta vajab. Suve lõpus ostsid vanemad talle ka uue rolleri, sest vana oli juba lagunenud. Samas tõdeb noormees, et ega alati kõike ka ei saa.
"Tahtsime kinkida pojale midagi enamat kui lihtsalt mänguasja. Et kingi tegemine ei piirduks vaid mingi leluga, vaid avardaks silmaringi," põhjendab Sanderi ema Tiia (37), miks nad pojale reisi kinkisid. "Pealegi läks Sander reisile koos isaga. Oleme abikaasaga seisukohal, et näitame oma lastele muu hulgas, kuidas mujal elu käib."

Mart ja Mari korraldavad meeleolukaid hakkimistalguid
Mind väga tihti köögis askeldamast ei leia, aga mulle meeldib väga hakkida. Kui emal on vaja salati sisse tomateid lõigata, siis olen mina alati abimeheks. Terav nuga on ohtlik tööriist ja see-tõttu ei saa köögivilju uisapäisa lõikuda. Keskenduma peab.
Väike õde Mari aitab hea meelega. Tema ülesanne on köögivilju ulatada. Koos läheb meil tavaliselt peoks - õele meeldib kaalikatega täpsust visata. Emale muidugi sellised mängud ei meeldi.
Kuna ma olen palju harjutanud, siis võin päris kiiresti hakkida. Ma ei ole veel kunagi sõr-me lõiganud. Köögiviljad on tervisele kasulikud ja lapsed võiksid iga päev vähemalt paar kaalikat või porgandit süüa. Meie tavaliselt hakime terve portsu maitsvaid köögivilju ning ema valmistab kastme, mille sisse on neid enne söömist hea pista.

Ratsuritäht - talvine lummav õitseja
Uhkete kellukatega ratsuritähe nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast hippeus, mis tähendab tõlkes ratsanikku. Niisuguse naljaka nime annavad lillele hobuse kõrvu meenutavad püstised kandelehed, mis enne õitsemist tema õisikut ümbritsevad.
Kõige toredam on ratsuritähega tutvust teha talvel. Kui toome koju puhkava ilma lehtedeta sibula, saame jälgida taime elu-käiku esimestest lehtedest kuni õitsemise lõpuni välja.
Kuigi ratsuritähte on üsna lihtne kasvatada, peab mõnda erinõuet silmas pidama. Kõige olulisem on valida taime jaoks sobiva suurusega pott. See peab olema nii suur, et pöial mahuks sibula ja potiseina vahele. Liiga suures potis ei õitse taim nii rikkalikult. Teise tähtsa asjana tuleb meeles pidada, et sibulat ei tohi üleni mulla sisse istutada, vaid peaks jätma vähemalt veerandi ulatuses mullast välja. Nii toimides pole vaja karta, et kastmisel hakkab sibul mädanema. Samal põhjusel tuleb kastmisel potist väljavalgunud vesi alustaldrikult ära kallata. Hea oleks meeles pidada, et ratsuritäht on oma kodumaal troopilises Ameerikas kuivade päikesekül-laste mäe-nõlvade ja põõsastike taim. Ratsuritähele meeldib soe ruum. Kõige jahedam, millega ta veel lepib, on 13-16 °C.

Gekod elavnevad öösiti
Väike geko jahib krokodilli kombel saaki ja on sisalikest sõbralikem.
Väljend "ta on nii rumal, et ta kahe kõrva vahel haigutab tühjus" ei ole gekode jaoks sugugi naljakas. Sest nende kahe kõrvakese vahel laiutabki uhke tühjus. Kes ei usu, võib pisikese sisalikuga vastu valgust tõtt tunnistada ning ise näha, et silmadest vaatab tõepoolest vastu tühjus.
Eelmise aasta sügisel pandi gekode perenaine Helen kiire valiku ette. Hommikul helistas tuttav ja pakkus kaht gekot. Järelemõtlemisaega oli ei rohkem ega vähem kui üks päev. Töökaaslased julgustasid Helenit gekodele kodu andma. Uued koduloomad said nimeks Maren ja Dee - kõige agaramalt ideed toetanud kolleegide auks.
Gekoplikade toidulaud koosneb putukatest. Kui paljud geko-omanikud kasvatavad kodustes tingimustes putukaid, siis Helen sellist luksust oma lemmikutele võimaldada ei taha: "Ma ei taha, et mu toanurgas piniseksid putukad." Nii teeb Helen sisseoste loomapoes. Putukaid saab osta nii elusalt kui ka konservina. Dee ja Maren söövad vaid siis, kui viibutada toitu nende silma all. Siis algab jaht. Sisse võetakse jahimehe poos: jälgitakse, varitsetakse ja alles seejärel viskutakse saaki püüdma. "Nagu pisikesed krokodillid jahivad," naerab Helen. Seepärast ei ole soovitatav kohe pärast toitmist sõrmega geko nina all vehkida.

Valentinipäevaeelne eksperiment: kas flirtimiskunst on õpitav? 
Eesti Päevaleht katsetas nädala jooksul, kuidas meestele mõjuvad naisteajakirjades jagatavad flirtimisnipid. Uskumatult paljud mehed läksid õnge.
Puhvetijärjekorras seistes silman enda kõrval suurt ja mehelikku kena meesterahvast. Flirtimisnõuannete järgimisel on kõige raskem igasse olukorda just selle õige nipi leidmine. Kuna eksperimendi jaoks ette nähtud aeg on piiratud, siis tuleb igasse katsesse kaasata mitu nõuannet. Otsustan seekord rakendada naeratust ja ausust. Vaatan tema poole ning manan näole sõbraliku naeratuse. Õnneks on müüja aeglane, jõuame piisavalt kaua tõtt vaadata.
Midagi pole öelda - naeratus mõjub tõepoolest. Makstes teeb mees otsustava liigutuse, küsib müüjalt pastaka ning palub mul tšekile kirjutada nimi ja number. Meenub aususele manitsev reegel ja ma olen sunnitud andma õige numbri. Kõik on justkui ilusas filmis. Kuni näen endast mööda tuhisemas vihast blondiini, minu esimene vallutatu talle kiirel sammul järgnemas: "Kallis, see oli kõigest tööjutt!" Huvitav, kuidas ta küll teadis, et ma temaga tööasjus flirtisin?

Kaardikomplekt tutvustab eesti lastekirjandust
Lastekirjanduse keskus andis välja tänapäevaste eesti lasteraamatuillustraatorite töödest kokku pandud 12 postkaardiga komplekti.
"Valik sai tehtud meie nimekate illustraatorite hulgast ja püüdsime arvestada ka sellega, et kaarte oleks võimalik hiljem kasutada (jõuludeks jne)," selgitas komplekti idee autor raamatukunstnik Viive Noor. "Kuna tegemist on raamatuillustratsioonidega, siis piiras meie valikuvõimalusi ka piltide formaat. Ainult väikest osa illustratsioonidest on võimalik tavaformaadis kaardiks teha." Kokku trükiti 800 komplekti. Kaarte saab osta ka üksikult.

Isapuhkus annab väärt kogemuse
Kõige raskem on naiselt raha küsida, tunnistab kolm aastat kodus lapsi hoidnud isa.
Margus Sardisel (38) on 4-aastane poeg ja 2,5 -aastane tütar. Juristiametit pidav mees kasutas võimalust ja võttis lapsehoolduspuhkuse kolmeks aastaks. "Otsus ei tulnud mingist ideoloogilisest lähtekohast, et isa peaks rohkem last kasvatama. Paratamatult peab majanduslikke faktoreid arvestama. Kuna naine oli äsja uude töökohta läinud, siis kujuneski nii, et mina jäin koju," põhjendab Margus kojujäämise otsust.
Rutiinne aeg
Hommikud algasid pudruvalmistamisega. Sellele järgnesid söömine ja toiduga mäkerdamine. Siis pesemine ja mähkmete vahetamine. Mees tunnistab, et see oli tagasi vaadates päris rutiinne aeg.
Marguse hinnangul pole asi ainult palgas. "Mees võiks huvi pärastki mõne aja lapsega kodus olla. Kas või kolm kuudki mässata. Seda juhtub ju vaid kord või paar elus. Kuidagi loomuvastane oli aga naise käest raha vastu võtta, küsimisest ei kõnelegi. Meeste geenides on vist mingi tõrge ülalpeetava staatuse vastu." Ta lisab, et õnneks oli piisavalt sääste tallel, et sai pangalaenumaksed ise tehtud ja mõni sent jäi ka isiklikuks otstarbeks.

AAVO KOKK: Lendab kohale, s...b kõik täis ja lendab minema
Majori nime ma enam ei mäleta. Oli selline keskmist kasvu jässakas mees, kes kõndides kohutaval kombel kätega vehkis. Ta määrati ühe Kaliningradi oblastis Nemunase kõrgel kaldal pesitseva õhutõrjerakettide polgu esimese patarei komandöriks.
Major oli enne olnud mingis samasuguses väeosas kusagil Mongoolia steppides ning kõigest oli näha, et Euroopasse pääsemine meeldis talle väga.
Oli üks otsustav ja toimekas mees. Ükskord käsutati kogu polk rongile ja veeti Kasahstani kõnnumaale õppelaskmistele. Majorist sai seal Baikonuri väljadel tõeline staar - tema patarei oli ainus, kes suutis raketiga umbes kilomeetri kõrgusel lendavat märki tabada. Mees tagas polgule hea hinde ja endale lobedamad karjääriväljavaated.
Kõik olid õnnelikud, kuigi major oli selle õnneliku laskmise käigus hävitanud oma patarei elektroonikat täis tuubitud juhtradari. Märgid oli juba õhus, kui mingil olulisel aparaadil kärssasid kaitsmed läbi ning ekraanidelt kadus pilt. Major rabanud selle peale kruvikeeraja ja pistnud sinna, kuhu muidu käib kaitse. Aparaadid võtsid uuesti elu sisse, raketiseadmed said signaali ja tõid märgi alla. Siis aga põlesid aparaadid läbi.

JEVGENIA GARANŽA: Keda peavad toetama niinimetatud vene poliitikud? 
Isamaa ja Res Publica Liidu liige Vladislav Ponjatovski kutsus Narva lehe kaudu kaitsma pronkssõdurit, mille eemaldamist tema erakond aga toetab.
See juhtum rõhutab veel kord küsimust, mis muutus eriti teravaks nüüdse valimiskampaania ajal: kelle seisukohta peab kõigepealt kaitsma nn vene poliitik - oma erakonna või oma venekeelse valija oma?
Võib olla kindel, et lähitulevikus on Eesti poliitikas võimatu alati vältida olukorda, kus poliitiku rahvuslikud huvid ei ole kooskõlas tema erakonna seisukohaga. Mida ausal poliitikul selles olukorras teha tuleb - kas olla oma erakonna usin sõdur või käituda vastavalt oma südametunnistusele? Ja kuidas peab erakond reageerima olukorrale, kus tema liige avaldab oma eriarvamust mitte ainult kuluaarides?
Hea vastus on võimalik leida Euroopa Parlamendist. Nagu teada, hääletavad eurosaadikud tavaliselt nii, nagu dikteerib nende erakondlik kuuluvus. Rahvus ei mängi siin mingit rolli. Kuid vahel tekivad olukorrad, kus mängus on selgelt mõne riigi huvid, ja siis võivad selle riigi esindajad hääletada nii, nagu peavad hääletama oma riigi usinad kodanikud. Ja nad võivad olla kindlad, et nende erakond saab sellest aru.

TIIT KÄNDLER: Robotitest saagu Eesti võõrtöölised
Milano vaikses äärelinnas asub San Raffaelo haigla, mis on sama rikas nagu Milano ise. Haigeid ei ravi mitte ainult arstid, vaid ka loomad. Nimelt pidi haigla õuel asuv loomaaed hoolealustele väga hästi mõjuma.
Teise äärmusena tutvustatakse uhkusega haigete põetamise ja jälgimise süsteemi, seadmeid, mille abil haigete analüüsid võetakse ja süstematiseeritakse ning nende seisundit jälgitakse. Süsteem hakkab hoidma kokku kallist tööjõudu, olles ka täpsem kui kallis tööjõud. Kui vaja, pole mingit raskust ratastele asetatud mõõtmisseadmestikku lükkava õe asemele panna kõndima robot.
Pole kahtlust, et varem või hiljem seda ka tehakse. Ja pigem varem kui hiljem.
Inimene pelgab, robot toimetab
Kui teil on õnne külastada Volkswageni autotehast Wolfsburgis, siis pistetakse teid kindlasti ekskursioonirongi, mille pisikesed disneylandilikud vagunid vuravad mööda kilomeetripikkuseid liine. Neil liinidel pannakse kokku autosid.

Radio Free Europe: Laar: unustage Vene turg
Gruusia valitsus loodab korrata Eesti edu, iseäranis majandusvallas. Üheksa kuud Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili majandusnõunikuks olnud Eesti endine peaminister Mart Laar andis RFE Gruusia toimetusele Tbilisis intervjuu, milles märkis, et on öelnud paljudele Gruusia ärimeestele majandusblokaadi harrastava Venemaa kohta - unustage see turg.
"Te võite olla päris õnnelikud, et seda turgu ei eksisteeri, sest teie eksport sinna on madala kvaliteediga," ütles Laar. Kui te tahate tõepoolest normaalset majandust, peate liikuma maailmaturu suunas. Praegu see toimubki. See on ainuke tee. Paljudes valdkondades saavutatakse ettevõttes põhimõtteline muutus vaid paratamatuse tõttu. Täpselt samamoodi oli see Eestis ja see töötas väga hästi. Vaadates Gruusia praegust majandusarengut ja olukorda, pole juhtunud seda, mida paljud inimesed arvasid: et Gruusia on talveks põlvili surutud, tekivad tohutud probleemid ja eelarvetulud vähenevad. Te teete re-

Helsingin Sanomat: Eestil üleliigne tööjõud otsas
Soome ei karda enam Eesti nn musta tööjõudu, kirjutas Helsingin Sanomat. Kuna Eestit vaevab juba tööjõupuudus, hakkab Soome tulema illegaalset tööjõudu järjest enam lõuna poolt, hindas keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude ekspert Markku Ranta-aho. "Eestist ei saa just enam rahvast tulla, kuid sealtkaudu on tulnud üsnagi palju näiteks poolakaid, samuti lätlasi, leedulasi, ukrainlasi ja mõnel määral valgevenelasi. Võib oletada, et ka uutest EL-i liikmesriikidest Rumeeniast ja Bulgaariast hakkab tulema musta tööjõudu."
Eesti on selgelt muutunud illegaalse tööjõu transiitmaaks Soome, samal ajal ei oska Soomes keegi ka hinnata, kui palju tegelikult musta tööjõudu on. Näiteks ehituses räägitakse ligi 20 000 inimesest.

REPLIIK: Kuritegevuse esitrio
Eestit, Suurbritanniat ja Iirimaad ei seo üksnes armastus ühesuguse neoliberaalse majandusmudeli vastu, vaid ka kõrge kuritegevuse tase, nagu selgub värskest Euroopa Liidu uuringust. Iirimaale kuulub EL-is kuritegevuse poolest esimene, Ühendkuningriigile teine ning Eestile kolmas koht.
Tõsi, Eesti justiitsministeerium on üritanud uuringut juba ümber lükata, viidates ametlikule kuriteostatistikale. Kuid kõnealune uuring oli ohvriuuring, mis kajastab ka neid kuritegusid, millest politseid ei teavitatud. Ühe asja võiksid aga Eesti poliitikud meelde jätta - paljukiidetud "õhuke riik" tähendab ka suuremaid sotsiaal- ja haridusprobleeme, mis on kuritegevust toitvaks pinnaseks.

JUHTKIRI: Segadus hariduses
Tänane Päevaleht kirjeldab eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse plaani lisada keskkooli lõpukirjandi teemadele lühem või pikem juhend.
Praegu on veel ebaselge, mis on selle tagajärjed. Võib spekuleerida, et riigieksami kirjatükiga teema raamidesse mahtumine ning ka hindamine muutuvad selgemaks. Samas jätavad kaalumisel olevad variandid ehk õpilastele vähem vabadust, standardiseerivad mõttemaailma ega julgusta isikupärast või ebatavalist lähenemist.
Peaaegu igal aastal arutletakse selle üle, mis on lõpukirjandi eesmärk ja mida sellega hinnatakse. Kaalumisel on olnud nii vabas vormis essee kui ka grammatikaeksam. Selge on, et nii palju lahkarvamusi tekitav eksamivorm ei ole kõige sobivam. Ehk tulekski kirjand küpsuseksamina üle vaadata ja leida sobivam formaat. Selles protsessis peab sõnaõigus olema võimalikult paljudel õpetajatel, pedagoogikaspetsialistidel ning ka noortel endil.

Ühispanga tellerid mõnitasid räigelt kliente
SEB Ühispank laskis lahti Tartus Eedeni kaubanduskeskuses asuva harukontori teenindajad, kes avaldasid klientide kohta eriti labaseid arvamusi.
Klienditeenindajad kirjutasid üksteisele, mida nad arvavad klientide kohta, kes istusid parajasti nende vastas teisel pool lauda, kirjutas Eesti Ekspress.
Tellerid ei arvestanud, et nende ilkumist näevad kõik suhtluskeskkonna Orkut kasutajad.

Briti ärimees: Tarmo Urb pakkus mulle radioaktiivset ainet
Briti ärimees Christopher Benbow mõisteti Floridas eluks ajaks vangi, pärast seda kui ta pakkus USA valitsusagendile radioaktiivset ainet.
Tallinnas suurejoonelise elustiiliga silma paistnud Benbow mõisteti Floridas eluks ajaks vangi, kirjutab Eesti Ekspress.
Benbow jäi vahele siis, kui pakkus USA valitsusagendile üheksa miljardi krooni eest pommi valmistamise eest radioaktiivset ainet strontsium-90.
Kohtus väitis ärimees, et radioaktiivset ainet oli talle pakkunud laulja Tarmo Urb.

Ansip kõrges inflatsioonis ohtu ei näe
Peaminister Andrus Ansip ütles täna, et ei näe viieprotsendilises inflatsioonis ohtu.
Ansipi sõnul ei saa Eesti riik inflatsiooni vähendamiseks midagi ette võtta. "Riigil pole võimalik inflatsiooni vähendada ilma majandusedu ohtu seadmata," ütles peaminister TV3le.
Ansip märkis, et ka 2006. aasta detsembris oli inflatsioon viis protsenti. Samuti ei usu peaminister Eesti majanduse inflatsioonikeerisesse sattumist.
Samas hoiatas Eesti konjunktuuriinstituut juba aasta algul, et Eesti majandus võib inflatsioonikeerisesse sattuda.
Statistikaamet teatas täna tarbijahindade 5,1 protsendilisest tõusust jaanuaris.
Konjuktuuriinstituudi juhataja Marje Josingu sõnul puudutab hinnatõus eelkõige madalama sissetulekuga inimeste olukorda.

Eestirootslased taastasid kultuurilise omavalitsuse
Eesti Rootsi kogukonna liikmed valisid endale 21-liikmelise kultuurinõukogu.
2.-4. veebruarini kestnud valimistel oli ülesseatud 23 kandidaati, kellest 21 osutusid valituks. Hääletamas käis üle 400 inimese ning valmisaktiivsus oli ligi 80 %. Eestirootslased said oma hääli anda Tallinnas, Haapsalus ja Stockholmis.
Kultuurinõukokku valitud Rootsi Hariduse Seltsi esimehe Uile Kärk-Remesi sõnul on olukord eestirootslaste jaoks, võrreldes sõjaeelse ajaga, muutunud. Kui enne sõda olid rootsieestlased üksteisega paremini ühenduses ning kodudes räägiti rootsi keelt, siis nüüd on kogukonna enesetaju vähenenud. Enne sõda enamus rootslastest põgenes.
Taas tegutsema hakanud kultuurilise omavalitsuse eesmärgiks peab Kärk-Remes rootsi keele õpetuse ning kultuuri puudutavate küsimustega tegelemist ning eestirootslaste esindamist Eestis.

Väino Linde jättis seaduseelnõu lugemata
Õiguskomisjoni esimees Väino Linde ei ilmunud täna Riigikogu istungile, pälvides oma käitumisega Keskerakonna pahameele.
Reformierakondlane pidi Väino Linde täna Riigikogus ette lugema valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduseelnõu, teatas Keskerakonna pressiesindaja.
"Reformierakonna saadik Linde lahkus viis minutit varem Riigikogu saalist ega ilmunud päästeteenistuse seaduse eelnõu teisele lugemisele," ütles keskfraktsiooni esimees Ain Seppik, kelle sõnul oli tegemist kogu parlamenti häbistava tahtliku ebaseadusliku käitumisega.
Seppiku sõnul seab õiguskomisjoni esimehe Linde kahtluse alla päästeteenistuse seaduse vastuvõtmise, millega muuhulgas taheti määrata päästetöötajatele eripensionid. Samuti arvab ta, et Reformierakond on võtnud suuna sisejulgeoleku lammutamisele

Narva piiripunkt on taas umbes
Narva piiripunktil seisab 225 Eestist Venemaale minevat veokit.
Eesti Maksu- ja tolliameti andmetel ootab Narva piiripunktis piiriületust Venemaale225 veokit.
Autojuhid peavad ootama keskmiselt 39 tundi, et piirilt üle saada. Veel eile oli järjekorras 110 veoautot.
Võrreldes eilsega, on järjekorrad kahekordistunud ka Luhamaa ja Koidula piiripunktides, kus on ootejärjekorras vastavalt 54 ja 26 autot.

Riigikogu kiitis heaks innovatsioonistrateegia
Riigikogu kiitis täna heaks "Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia" Teadmistepõhine Eesti 2007 - 2013 ".
Dokument määratleb lähiaastateks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni põhimõtted, eesmärgid ja tegevused jätkuna varasemale strateegiale, teatas riigikogu pressitalitus.
Strateegia vastuvõtmise poolt hääletas 54 saadikut.
Strateegia eesmärkideks on muuta Eesti teadus- ja arendustegevust mahukamaks ja konkurentsivõimelisemaks, arendada uuendusmeelset ettevõtlust uute väärtuste loomiseks globaalses majanduses ning kindlustada Eesti ühiskonna pikaajaline ja innovatsioonisõbralik areng.

Ajaleht: valimiskampaania rahastamiseks korraldati fiktiivne töö
Viru kaevanduse endine juht Jüri Reiska kinnitab, et pidi neli aastat tagasi korraldama kaevanduse nimel fiktiivse töö, et saada raha Eesti Põlevkivi tolleaegse juhi Mati Jostovi riigikogu valimiskampaania kulude katmiseks.
Reiska sõnul sai ta selleks korralduse praeguselt Eesti Põlevkivi juhilt Lembit Kaljuveelt, kes töötas tollal Eesti Põlevkivi administratsioonidirektorina ja oli Jostovi valimiskampaania juhiks, kirjutab Põhjarannik.
Ühel koosolekul, mis toimus varsti pärast valimisi, palus Kaljuvee mul enda juurde jääda. Ta ütles, et valimised läksid hästi [Jostov kogus Keskerakonna nimekirjas 2627 häält ja osutus valituks], aga kampaaniaga olid seotud suured kulutused ning neid on vaja nüüd tasuma asuda ja selleks on mul vaja leida oma ettevõttest rahalisi vahendeid nii 100 000 krooni ringis, rääkis Reiska ning lisas, et sellist pöördumist ei saanud ta kuidagi tõlgendada vaid palvena.

Maanteeinfokeskus: ristmikel esineb libedust
Maanteeinfokeskuse teatel võib ristmikel esineda libedust, mistõttu tuleks liigeldes ettevaatlik olla.
Pärastlõunal enne kella nelja oli hea nähtavusega ja oluliste sademeteta ilm. Vaid Kirde- ja Põhja-Eestis sadas mõnel pool vähest kerget lund.
Teekatted põhi- ja suurematel tugimaanteedel olid valdavalt kuivad. Lääne-Viru maakonnas oli katetel kohati lenduvat lund, Lääne maakonnas Risti-Virtsu maanteel Lihula ja Hanila vahel sõidujälgede vahel paiguti kinnisõidetud lund.
Teepinna temperatuure mõõdeti -5 kraadi Edela-Eestis kuni -10 kraadi Kesk-Eestis.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul oli kella 16 ajal Tallinnas registreeritud 29 liiklusõnnetust, mis on võrdlemisi tavapärane arv.

ELS: külmal ajal tuleb hoolitseda ka lemmiklooma eest
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub inimesi üles hoolivusele loomade suhtes praegusel külmal ajal.
Õues peetavate lemmikloomade osas tuleb väga hoolsalt kontrollida, et loomal on soojustatud ja tuulekindel kuut või varjualune. Kui seda veel tehtud ei ole, tuleks kuudi sissepääsuava katta riidega, samuti panna kuudi põhja lisasoojustuseks õlgi.
Kuna joogivesi jäätub minutitega, siis tuleb lahtise joogivee olemasolu pidevalt kontrollida. Toidust tuleks eelistada kuivtoitu, sest konservid ja kodutoit jäätuvad.
Loomakaitsjate teatel on oluline, et õues peetavad loomad saaksid liikuda, sest ka liikumine aitab külma vastu. Kui koera on seni peetud ketis, siis tuleks kriitilise pilguga üle vaadata keti pikkus ja seda vajadusel pikendada. Lühikarvalistele koertele on ohtlik külm juba alates miinus 15 kraadist.

Hukkus rongile ette sõitnud veoauto juht
Täna hommikul sõitis Püssi linnas veoauto ette kaubarongile, mille tagajärjel autojuht sündmuskohal hukkus.
Ida-Eesti päästekeskuse Kiviõli tugikomando päästemeeskonna teatel hukkus liiklusõnnetuses rongile ette sõitnud veoauto GAZ-53 juht, 67-aastane Allan, kes paiskus saadud löögi tagajärjel autost välja ning jäi lebama ligi 300 meetri kaugusele kohast, kus rong seisma jäi.
Kaubarongi juht Gennadi (sündinud 1958) liiklusõnnetuses kannatada ei saanud. Sündmuskohal töötavate politseiametnike kinnitusel oli rongijuht kaine.
Politseiametnike sõnul on tõkkepuuta raudteeülesõidul tuli sireeniga.
Liiklusõnnetuses osalenud kaubarongi tsisternides on masuut, tsisternid seisid peale õnnetuse toimumist kõik ratastel ning kahjustada ei saanud. Kuni peatumiseni lükkas rong talle ette sõitnud veoautot ligi pool kilomeetrit enda ees. Veoautol koormat peal ei olnud.

Reps: uus õppekava 1. septembril käiku ei lähe
Haridusminister Mailis Reps ütles täna riigikogu infotunnis, et uus õppekava ei ole veel päris kindlasti valmis rakendamiseks juba selle aasta 1. septembrist.
Minister ütles, et õppekava uuendamine võtab tunduvalt rohkem aega kui korrastamine, mistõttu on hetkel vaja teha tõsist tööd. "Oleme jõudnud vaheetapini, kindlasti mitte lõpuni," rääkis Reps.
Uue õppekava vahematerjale on saadetud igasse kooli, omavalitsusse ja lasteaeda, et saada tagasisidet. Repsi sõnul on arvukalt laekunud retsensioone nii akadeemikutelt kui ka naaberriikide spetsialistidelt ning ettepanekutest on selge, et valitsus ei ole valmis seda otsust veel tegema. Õppekava vajab lisamaterjale õpetajatele, töövihikute ja õpikute võimalikku uunedamist jne. Minister kinnitas, et 2007. aasta 1. septembril uut kava kindlasti ei rakendata, kuid töö käib igapäevaselt edasi.

Tarbijakaitseamet avastas kauplustest ohtlikke väikelaste mänguasju
Tarbijakaitseamet testis 2006. aasta lõpus järelevalve korras ftalaatide sisaldust väikelaste mänguasjades ning avastas kaks nõuetele mittevastavat toodet.
Ftalaate kasutatakse peamiselt plastikust toodete elastsuse ja plastilisuse tagamiseks. Oma olemuselt on ftalaadid inimorganismile pikaajalise mürgise toimega, põhjustades näiteks sigivushäireid.
Tarbijakaitseamet teostas kontrolle alates oktoobrist erinevates kauplustes, võttes testimiseks viis erinevat nimetust alla 3-aastastele lastele mõeldud mänguasjadest.
Kontrolli käigus avastati Prisma Peremarketist ja Erateks Trading kauplustest kaks nõuetele mittevastavat toodet, mis sisaldasid liigselt ftalaate. Testimistulemuste kohaselt osutusid ohtlikeks kummist part "Honey Baby" (maaletooja Silasko OÜ), milles diisononüülftalaadi (DINP) sisaldus ületas lubatud piirväärtuse 400 korda ning komplekt "Funny Baby" (edasimüüja Erateks Trading OÜ), milles bensüülbutüülftalaadi (BBP) sisaldus ületas lubatud piirväärtuse 1,8 korda.

Päästjatele tehti kuritahtlik valehäire
Teisipäeva õhtul tehti Põhja-Eesti päästekeskusele valehäire, milles teatati, et põlevasse tuppa on jäänud ema kahe lapsega.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja sõnul helistati neile teisipäeval kell 22.57 helistati ning teatati, et Paldiskis Rae tänava viiekorruselise elumaja ühes korteris põleb köök ja ema kahe lapsega on sisse jäänud.
Kümme minutit hiljem selgus, et tegemist oli kuritahtliku häirega, majas ei põlenud midagi.
Pressiesindaja sõnul kutsuti seejärel välja kiirabi, et üle vaadata abi kutsunud naisterahvas ning kontrollida ega pole tegemist vaimselt haige või joobes inimesega.
Meedikud vaatasid naise üle ja andsid ta politsei hoole alla.

Koolides ja ettevõtetes saab kodakondsuseksamiks tasuta ettevalmistuda
Integratsiooni Sihtasutuse andmetel on koolides ja ettevõtetes võimalik tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksami ettevalmistuskursuseid korraldada.
Õppegrupi kokkupanekuks ja koolituse korraldamiseks saavad organisatsioonidel koolituse läbiviija Kesk-Eesti Arenduskeskusega ühendust võtta tasuta infonumbril 8009999, teatas Integratsiooni Sihtasutus.
Kursuse eesmärgiks on kasvatades mittekodanike teadlikkust Eesti kodakondsuse saamise tingimustest ja pakkuda praktilist abi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks valmistumisel. Kursuste läbiviijad on läbinud selleks spetsiaalse koolituse.
Kursuse läbinutele viib Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus samades ruumides läbi vastava eksami.
Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamine on Eesti kodakondsuse taotlemisel üheks eeltingimuseks. Lisaks peab taotleja sooritama eesti keele eksami vähemalt algtasemele.

Kaluritel on lootust enne pühapäeva Peipsile pääseda
Piirivalve korraldab täna pärastlõunal kontrollreidi Peipsile, et teha kindlaks, kas on võimalik lubada kutselisi kalureid jääle enne 11. veebruari.
Kirde piirivalvepiirkonna Peipsijääle mineku keeld kehtib 11. veebruarini, teatas siseministeerium.
Regionaalminister Jaan Õunapuu avaldas muret, et kaluritel on võrgud jää all ning võrkudesse kinnijäänud kaladel ei saa lasta hävida.
Regionaalminister informeeris kalurite probleemist siseminister Kalle Laanetit, kes ütles, et piirivalvurid on professionaalid, kes igapäevaselt hindavad jää olukorda ning seisavad hea selle eest, et kalurid saaksid oma elusid ohtu seadmata esimesel võimalusel jää alla jäänud püügivahendid ära tuua.

Tallinn tegi miniuuringu põhjal suuri järeldusi
Tallinna abilinnapea Taavi Aas väitis 3,4 protsendi linna noortöötaja seas läbiviidud küsitluse tulemusel, et 90% neist vajab munitsipaalkorterit.
Linnale olulisi noori töötajaid on 5459 ning see hõlmab kultuuri- ja sotsiaaltöötajaid, pedagooge, arste, õdesid, päästetöötajaid ja politseiametnikke, trammi- ning trollijuhte.
Reaalselt küsitleti aga ainult 186 inimest, mis teeb 3,4% kõigist töötajatest.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul mõistab linna munitsipaalkorterite järgi vajadust 90% linnale olulistest noortest töötajatest.
Samuti väitis Aas, et 1000-1200 inimest oleks valmis koheselt neisse korteritesse elama asuma.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul soovisid korterit eelkõige noored töötajad, kes olid just tööle asunud ja kelle võimalused oma napimad. Linna toe vajadust tunnetatakse esimestel töö-aastatel. Hiljem soovivad noored ikkagi oma kodu osta.

Kohus mõistis alaealised süütamise ning tapmise eest aastateks vangi
Tartu maakohus karistas nelja noormeest Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppehoone süütamise eest, mille tulemusena hukkusid hoones viibinud kaks meest.
Tartu maakohus tunnistas Reinu (16) ja Nilsi (16) süüdi 2005. aasta oktoobris Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppehoone süütamises ja sellega seal viibinud kahe mehe tapmises. Juri (17) ja Janeki (18) tunnistas kohus süüdi samale süütamisele ja tapmisele kaasaaitamises, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
Rein tunnistati lisaks süüdi kelmuses ja vargustes, Nils ja Juri vargustes ning praeguseks täisealiseks saanud Janek röövimises.
Kohus mõistis vangistuste pikkusteks Reinule 6 aastat ja 2 kuud, Nilsile 6 aastat ja 2 kuud, Jurile 4 aastat ning Janekile 3 aastat ja 8 kuud.
Samuti mõistis kohus noorukitelt osaliselt solidaarselt, osaliselt personaalselt välja vargustega tekitatud kahjude katteks kokku üle 150 000 krooni ning lisaks 88 993 krooni kutsehariduskeskusele tekitatud varalise kahju katteks.

Süüdistused Murru valvurite osas ei leidnud kinnitust
Vangid süüdistasid kaht vangla valvurit enda ähvardamises ja purjusolekus, kuid Murru vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetlustoimingud näitasid kahe kinnipeetava süüdistuste alusetust.
Murru Vangla on koostöös justiitsministeeriumiga tänaseks läbi viinud põhilised toimingud distsiplinaarasjas, mis käsitleb kahe kinnipeetava süüdistusi. Süüdistuste kohaselt olevat kaks vangla töötajat nad pärast 20. jaanuari südaööd ilma mingi põhjuseta üles ajanud, ähvardanud neid peksta ning loopinud kambrist välja nende asju. Vangid väitsid ka, et valvurid olid seejuures purjus.
Uurimise andmetel sai konflikt alguse 19. jaanuaril kell 15.40, kui valvurid avastasid, et vangid Vassiljev ja Tõštšuk on kambriukse vaateava riidega kinni katnud. Ukseava sulgemine ei ole lubatud, kuna nii ei ole võimalik kontrollida kambris toimuvat ja seetõttu võtsid valvurid riidetüki ära.

Sisekontroll: Tallinn jagab kortereid abivajadust selgitamata
Tallinna menetlusosakond tuvastas Kesklinna vanema endise asetäitja Indrek Ahlbergi ümber puhkenud korteriskandaali asjaolusid uurides, et linnavõimud ei kontrolli sundüürnikele odavalt kortereid jagades üürnike tegelikku abivajadust.
"Ahlbergi tegevuse kvalifitseerimist raskendab märgatavalt asjaolu, et linna korrad ei näe ette kohustust munitsipaaleluruumide eraldamisel sundüürnikele arvestada nende majanduslikku seisundit ega tegelikku abivajadust," seisab menetlusosakonna juhataja Vivian Mihkelsoni allkirjaga kinnitatud aktis.
"Sellega halvendab linn ebamõistlikult oma võimet tagada elamispind neile, kes seda tõepoolest vajavad," märgib sisekontroll.
Tallinna linnavolikogu otsustas mullu 23. veebruaril müüa Pikk 41-9 asuv korter Indrek Ahlbergi klassivennale Ivo Jaamale 21 480 krooni eest. Mõned päevad hiljem, 27. veebruaril kinnitati müügileping Tallinna notari Gunnar Savisaare juures. Samal päeval võõrandas Ivo Jaama korteri linnaosavanema asetätijale Indrek Ahlbergile.

Jõgeval sündis öösel uus selle talve külmarekord - 26,7 
Kolmapäeva öösel sündis Jõgeval tänavuse talve külmarekord, kui ilmavaatlusjaam registreeris õhutemperatuuri miinus 26,7 kraadi.
Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain kinnitas rekordit, kuid ütles, et eeloleval ööl tuleb Jõgeva või Kuusiku kandis juba ilmselt uus rekord, kirjutab ETV24. 
"Õhutemperatuur langeb kohati kuni miinus 32 kraadini ja külm jääb püsima kuni nädala lõpuni," tõdes Merilain. Pisut soojemaks läheb uue nädala algul.
Eelmine tänavuse talve külmarekord pärines 29. jaanuari hommikust, kui Raplamaal Kuusikul asuv jaam fikseeris miinus 26,1 kraadi.

President annetab 342 inimesele teenetemärgi
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele 342 Eesti ja välisriigi kodaniku austamise kohta Eesti Vabariigi teenetemärkidega tunnustuseks Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete eest.
Eesti vabariik tänab inimesi, kes on pühendunud oma kutsetööle, teadlasi ja arste, õpetajaid ja vabatahtlikke abistajaid, politsei- ja päästeametnikke, diplomaate ja välismissioonidel osalenud kaitseväelasi, Eesti sõpru ja toetajaid välisriikides, vabadusvõitlejaid ja ajaloo talletajaid, kultuuri hoidjaid ja kohaliku elu edendajaid ning veel paljudele eluvaldkondade esindjaid.
Eesti Vabariigi 89. aastapäeva eel annetatud teenetemärgid väärtustavad kohusetunnet, vaprust, pühendumist ja väärikust Eesti elu kujundamisel.
Riigipea otsus teenetemärkide annetamise kohta asub Vabariigi Presidendi kantselei koduleheküljel.

Tuli nõudis täna öösel veel ühe inimelu
Eile õhtul Raplamaal Märjamaa vallas Maidla külas puhkenud eluhoone tulekahjus hukkus inimene.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 22: 28. Päästjate kohale jõudes põles ühekordne palkmaja lausleekides.
Tulekahjus hävis hoone katus, osaliselt jäid püsti maja seinad.
Esmasel ülevaatusel hoonest hukkunut ei leitud.
Täna hommikul kell 8: 40 teatati häirekeskusele, et hoone on taas süttinud. Kohale sõitnud Märjamaa tugikomando päästjad kustutasid põlengu.
Majast leiti tööde käigus hukkunu.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Kindral Casey andis kindralmajor Laaneotsale ülevaate Iraagis toimuvast
Koalitsioonivägede juhataja USA kindral George Casey andis Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsale teisipäevasel kohtumisel ülevaate liitlaste tegevuskavast Iraagis.
Kindralmajor Laaneotsa sõnul teeb liitlastele kõige suuremat peavalu sunniitide ja šiitide vahel süvenev vägivald. Kindral Casey sõnul leiab 75 protsenti rünnakutest aset 50 kilomeetri raadiuses Bagdadi kesklinnast.
President George W. Bushi uus strateegia näeb ette USA vägede kohaloleku suurendamist Bagdadi piirkonnas eesmärgiga suruda maha erinevate usurühmituste ja klannide vaheline vägivald. Kindral Casey oli uue strateegiaga seotud plaanide edukuse suhtes optimistlik.
Liitlased kavatsevad pöörata senisest suuremat tähelepanu iraaklaste elujärje, sealhulgas tööhõive parandamisele ning sotsiaaltagatiste loomisele.
Kindral Casey annab sel nädalal liitlasvägede juhtimise Iraagis üle kindral David Petraeusele. Kindral Petraeus on olnud 1. soomusdiviisi ülem, mille koosseisus alustas teenistust 2003. aastal Eesti esimene kergejalaväerühm Iraagis Estpla-7 ning hiljem NATO treeningmissiooni ülem.

Viljandis langes heausklik mees pettuse ohvriks
Vaatamata politsei korduvatele hoiatustele oma panga- ja isikuandmete avaldamise kohta võõrastele isikutele, langes järjekordne inimene pettuse ohvriks.
Eile, 6. veebruaril registreeriti Viljandi politseis ühe mehe avaldus selle kohta, et ta tutvus interneti teel naisega, kellele andis kõik oma Hanzaneti paroolid.
Mõni aeg hiljem avastas mees, et ta ei pääse enam oma paroolidega Hanzanetti sisse ning pangas asja uurides selgus, et tema pangakonto on päris tühi ning lisaks on tema nimele võetud 3 000 krooni SMS laenu.
Politsei on korduvalt hoiatanud inimesi SMS laenupettuste ja kahtlaste interneti-tutvuste eest. Päris paljud on andnud teistele inimestele oma pangaarvete kohta käivaid paroole, kontonumbreid ja kasutamiseks pangakaarte ning imestavad hiljem tühjaks tehtud pangaarvete üle.

Veel üht väikest maakooli ootab sulgemine
Kahes külas töötava Meremäe-Obinitsa põhikooli õpilastel tuleb tänavu sügisel hakata koolis käima ühes majas, sest õppurite vähesuse tõttu on vallavõim otsustanud ühe hoone sulgeda.
Vallavanem Peeter Sibula sõnul inimesed vallavolikogule reede õhtul selget suunist ei andnud, kummas majas kool jätkuda võiks, kirjutab Võrumaa teataja.
Sellel õppeaastal astus põhikooli esimesse klassi vaid viis last, kõik Meremäelt.
Samuti oleks majanduslikult kasulikum jätta alles Meremäe kool, mille püsikulud on väiksemad ning kuhu kogu kooli üleviimine maksaks 75 000 krooni vähem kui Obinitsa kooli säilitamine.

Pärnumaa jahimehed taotlevad veel kolme hundi laskmisluba
Kui jahimehed üle Eesti on lasknud viiekümnest lubatud hundist maha 27 looma, tabasid Pärnumaa jahimehed kümmet hunti ja taotlevad veel kolme hundi laskmisluba.
"Pärnumaal on hundi arvukus väga kõrge, seepärast taotlemegi kolme lisaluba," märkis Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Jaan Liivson Pärnu Postimehele.
Kõige rohkem ongi selle lume tulekuga kütitud hunte Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaal.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili info kohaselt on Eestis arvestuste järgi ligemale 150 võsavillemit, plaani kohaselt peaks hooaja lõpuks neid järele jääma sadakond.

Viljandis jättis majaomanik hambaarsti tööruumid vee ja elektrita
Majaomanikuga tülli läinud Viljandi hambaarstil on tulnud kabinetis kuu aega läbi ajada veeta ning nädal elektrita.
Enne jõule maja ostnud Kalli Riener ütles, et tahab kogu hoonet oma valdusesse, et alustada oma kodu ehitamist, kirjutab Sakala.
Hambaarsti Eevi Aramaa sõnul on omanik püüdnud temast lahti saada, keerates jaanuari algul kinni tema kasutuses olevasse majaossa tuleva veetoru ning ühendades ta 1. veebruaril lahti vooluvõrgust.
Aramaa sõnul on tal aga kehtiv rendileping, mis lõppeb alles 2009. aastal.
Mõlemad pooled on juristide abiga mõistnud, et olukorra lahendamine on vaid kohtu võimuses

Käre pakane ähvardab tulekahjudelainega
Homme-ülehomme paugub õues krõbe pakane, mistõttu päästeamet soovitab hiljemalt nüüd lasta korstnapühkijal ahjud-korstnad üle vaadata, et kõva kütmine ei tooks kaasa tulekahjudelainet.
Eile valitses Koola poolsaarel ja Valge mere ääres 35-40kraadine pakane, mis hiljemalt täna õhtuks siia jõuab, kirjutab SL Õhtuleht. "Täna on Ida-Eestis päeval 13-20 külmakraadi, kuid ööl vastu neljapäeva juba 29-30," ennustab ilmajaama sünoptik Taimi Paljak.
Laupäeval-pühapäeval arktiline külm pisut taandub, kuid külmakraade tuleb ka siis kuni 23.
Paljak lisab, et järgmisel nädalal on ilm pisut mahedam, kuid külmalaine võib kesta nädala lõpuni välja.
Teistsugune nägemus on aga SL Õhtulehe ilmavaatlejal Ants Põldojal: "Karmim külm saab selle nädalaga läbi."
Tema sõnul võib veebruari teises pooles oodata kuni 10-kraadist külma ning vahepeal võib tulla ka mõni sulailm.

Alaealistega maganud ärimees pandi neljaks kuuks vangi
Alaealiste tüdrukutega sugulises vahekorras olnud Rakvere ärimees peab kohtuotsusega neli kuud reaalselt vanglas olema.
Mullu novembris pidas politsei kinni Rakveres elava 38-aastase ärimehe, keda kahtlustati kahe alla 14-aastase tüdrukuga sugulises vahekorras olemises ja neile alkoholi pakkumises, kirjutab SL Õhtuleht.
Läinud nädalal Viru maakohtu Rakvere kohtumajas peetud kohtuistungil mõisteti mees kokkuleppemenetluses alaealistega sugulises vahekorras olemise eest süüdi ja karistati aasta ja kuuekuulise vangistusega. "Sellest kuulub kohe ärakandmisele neli kuud vangistust, ülejäänud on tingimisi katseajaga kolm aastat," ütles Viru maakohtu pressiesindaja Kristel Aademets.
Alaealisele alkoholi pakkumise eest määras kohus rahalise karistuse - 15 000 krooni riigituludesse.

Politseinike arvu vähenemine Saaremaal ei ole töötulemusi mõjutanud
Kuigi politseinike arv Saare maakonnas väheneb, suudab kohalik politsei politseijuhtide hinnangul pakkuda elanikele järjest paremat teenust.
Praegu töötab Kuressaare politseijaoskonnas 40 politseinikku, 2004. aastal oli neid üheksa võrra rohkem, kirjutab Meie Maa.
Jaoskonna komissar Aare Allik ütles eile eelmise aasta töötulemusi tutvustades, et kuigi politseinike arv aasta-aastalt väheneb, suudab politsei elanikele pakkuda järjest paremat teenust. Seda öeldes tugines ta kuritegude avastamise arvu kasvule.
Kui 2005. aastal avastas politsei 425-st registreeritud kuriteost 253, siis mullu suutis politsei 466-st registreeritud kuriteost avastada 276. Seega avastatakse maakonnas iga teine kuritegu.

Politsei otsib Järvamaal kaduma läinud naist
Ööl vastu pühapäeva lahkus oma elukohast Paides Sõpruse tänavas Ülla Mäsak ja tema asukoht on käesoleva ajani teadmata.
Ülla Masaku vanus on välimuse järgi 55-aastane, pikkusega umbes 162 sentimeetrit ja keskmise kehaehitusega.
Seljas on naisel lillakas pullover, hallikas kapuutsiga mantel, tumesinised teksad ja mustad pööratud nahast pikemad saapad.
Politsei palub kõigil, kel on Ülla Mäsaku kohta teavet, helistada telefonil 384 9910 või 110.

Tallinki juhtfiguur on võla pärast kohtus
Reklaamifirma DDB Worldwide harukontor Helsingis nõuab varem firma esindust Eestis juhtinud ja praegu Tallinki investorsuhete juhina töötavalt Peter Rooselt üle poole miljoni kroonist võlga.
Tallinki investorsuhete juhi Peter Roose võlgnevus ulatub 700 000 kroonini ja pärineb 2003. aastast, kirjutab Äripäev.
Sel ajal Tartus asuva menuka Hiina restorani Tsink Plekk Pang omanik ning praegu muu hulgas laevafirma suhtekorralduse eest vastutav Roose tegi DDB Worldwide'iga aktsiavahetuse, milles aktsiate tasaarveldamise käigus tekkis võlgnevus.
Kuna Roose pole võlga siiani tasunud, andis DDB Soome esindus asja Harju maakohtusse.

Moskva kasutab Eesti poliitika mõjutamiseks raha
Poliitikute hinnangul kasutab Venemaa Eesti poliitika mõjutamiseks aktiivselt nii "kaasmaalaste poliitika" kaudu käivat rahastamist kui ka Vene suurettevõtjate vahendeid.
Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko MIhkelsoni arvates on ebaselge, miks mitmete erakondade juhtfiguurid sageli Moskvat külastavad: "Kuna nendest kohtumistest keegi midagi ei tea, siis võib vaid oletada, kas üks või teine erakond oma poliitika elluviimiseks sealt ka materiaalset tuge saab. Aga see tundub üsna tõenäoline."
Kaitsepolitsei mulluse aastaraamatu andmetel kasutab Moskva Eesti survestamiseks järjest enam kaasmaalaste poliitikat, kirjutab Postimees.
Olulisemad kaasmaalastega seotud organisatsioonid nagu Venemaa Kaasmaalaste Ühingute Liit on aga kapo andmetel sõltuvuses Venemaa rahastamisest.
Sellised jooned ilmnevad ka pronkssõduri teema ja sellega seotud Konstitutsioonipartei ning selle juhi Andrei Zarenkovi suhtes.

Kärevere jaamahoone põlengus hukkus inimene
Täna öösel puhkes Järvamaal tulekahju, kus hukkus vanem meesterahvas.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 3: 02. Päästjate tulekahjukohale jõudes käisid leegid kahekorruselise hoone katusest välja.
Kustutustööde käigus leiti hoonest hukkunud vanemapoolne meesterahvas. Kohalike elanike sõnul oli mees vaimselt ebastabiilne. Tema olukorrast oli teadlik ka Türi vallavalitsus, vahendas Aktuaalne kaamera.
Tulekahjus hävis hoone palkidest teine korrus. Esimene korrus sai veekahjustusi. Põlenud hoonest 10 meetri kaugusel on raudtee, rongiliiklust tulekahju ei ohustanud.
Tulekahju lokaliseeriti kell 7: 04. Sündmuskohal töötas seiste päästeautot. Kustutustöid raskendas 20-kraadine pakane.

Paet loodab peatsele viisavabadusele Albaaniaga
Välisminister Urmas Paet loodab, et varsti kehtestatakse viisavabadus ka Albaaniaga.
Eile kohtus välisminister Urmas Paet Albaania kolleegi Besnik Mustafajga.
Välisministrid leidsid, et tugevadada tuleks kahe riigi vahelisi majandussuhteid. Samuti pidas Paet oluliseks viisavabaduse kehtestamist Albaaniaga.
"Loodame, et Albaania peatselt selle otsuse teeb," ütles Paet.
Viisanõudest vabastamisel oleks Eesti kodanikel võimalik Albaanias viibida kuni 90 päeva kuue kuu jooksul.
Veel leiti, et Eesti ja Albaania vaheline lepinguline baas vajab täiendamist ning leppisid kokku maanteetranspordilepingu sõlmimises veel käesoleval aastal.
Albaania välisminister Besnik Mustafaj viibis Tallinnas seoses Aadria-USA ja Balti-USA harta riikide ning hiljuti NATO Partnerlus rahu nimel programmiga liitunud Lääne-Balkani riikide välis- ning kaitseministrite kohtumisega.

Linnaplaneerimisjuht: ma pole siiani näinud uue Sakala keskuse projekti
Sel nädalal lahkumisvalduse esitanud Tallinna linnaplaneerimisameti juhi Ike Volkovi sõnul pole ta siiani näinud uue Sakala keskuse projekti ja ta ei saa olla seetõttu kindel, et vana keskuse asemele rajatakse midagi paremat.
"Ma ei ole siiamaani näinud lõplikku projekti, ma olen näinud eskiislahendust, mille ümber oleme kaks ja pool aastat vaielnud. Minu põhimõte on endiselt see, et ma ei ole nõus minema teatrisse läbi naistepesu osakonna," ütles Ike Volkov Postimehele.
Volkovi hinnangul võib Sakala keskuse ümber ehitada ja võib lõpuks ka lammutada, aga seda tingimusel, kui asemele tekib midagi paremat.
"Nõustuksin lammutamisega, kui see maja tuleks ilusam kui praegune ja mulle põhjendataks, miks on vaja just 1850 istekohaga saali, mitte aga 1200-kohalist, mis praegusesse hoonesse mahuks," märkis Volkov.
"Praegune maja on tugev ja ma pakkusin juba ammu, et seal võiks linnavalitsuse hoone olla, aga seda ei arvestatud. Üheks takistuseks on hoone eraomandus," lisas Volkov.

Heateo Sihtasutus kutsub ülikoolilõpetajaid õpetajaks
Programmi "Noored kooli" eesmärk on parandada suhtumist õpetajaametisse.
Heateo Sihtasutus ootab noori edukaid ülikoolilõpetajaid koolidesse õpetajana kätt proovima, et oma elu hindamatu juhtimiskogemusega rikastada.
"Tudengid tahavad järjest enam teha sellist tööd, mis ühiskonda mõjutab," ütles sihtasutuse juhataja Artur Taevere. "Aga vähesed võimekad noored kaaluvad praegu kooli õpetajaks minekut, tahetakse ennast arendada. Meie pakume neile selleks uue võimaluse."
Nii annabki programm "Noored kooli" võimaluse edukatel ülikoolilõpetajatel kaks aastat õpetajana kätt proovida ning samas läbida unikaalse täienduskoolituse.
Taevere sõnul on programmi eesmärk parandada suhtumist õpetajaametisse ning panna noori tunnetama, et nad saavad midagi olulist teha.

Uuring: Eesti kuulub kuritegevuse poolest Euroopa Liidu esikolmikusse
Euroopa Liidu uuringust selgus, et Eesti on kuritegude arvult EL-is kolmandal kohal, tarbijapettuste osas oleme koguni esimesed. Kuriteo ohvriks langenuna usaldab Eestis küsitletutest politseid vaid 15 protsenti, mis on 18 uuringus osalenud maa seas EL-i halvim näitaja.
Kõige kuritegelikum riik Euroopa Liidus on Iirimaa, teisel kohal on Suurbritannia ja kolmandal Eesti. Sellisele järeldusele jõudis The European Crime and Safety Survey.
Justiitsministeerium aga lükkas uuringu tulemused ümber, väites, et kasutatud andmed pärinevad 2003. aastast ning sel ajal oli kuritegevuse tase Eestis kümme protsenti kõrgem kui praegu. Ministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Liivi sõnul on võrreldes 2003. aastaga registreeritud kuritegevuse tase Eestis langenud 57 417 kuriteolt 51 834-le.

Riigikogu soovib eesti keelele põhiseaduslikku kaitset
Põhiseaduskomisjon otsustas eile põhiseaduse preambulit täiendava seaduseelnõu riigikokku kolmandale lugemisele saata. Põhiseaduse muutmise eelnõu eesmärk on muuta põhiseaduse preambulit, et esile tõsta ja tähtsustada eesti keele tähendust eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana.
Komisjon kaalus ka eelnõu kiireloomulist vastuvõtmist praeguse koosseisu ajal, mis eeldaks nelja viiendiku riigikogulaste nõusolekut, kuid paraku ei läinud see läbi. Eelnõu on riigikogus kolmandal lugemisel 20. veebruaril. Seaduse jõustumiseks peab eelnõu saama praeguse riigikogu koosseisu häälteenamuse ning tulevase riigikogu kolme viiendiku liikmete heakskiidu.
Seni on põhiseadust muudetud 2003. aasta veebruaris riigikogus kiireloomulisena ja 2003. aasta septembris rahvahääletusel. Seega loob põhiseaduse muudatuse seadustamine kahe järjestikuse koosseisu ajal uue pretsedendi.

Väärtuskonverentsil vaieldi koolist pronksmeheni
Mati Heidmets tutvustas eile Estonia talveaias toimunud väärtuskonverentsil Ronald Ingleharti maailma väärtuskaarti, mille järgi liigub Eesti pigem muutuste- ja naudingutekeskse ühiskonna poole, ehkki viimastel aastatel on inimesed hakanud muutuste asemel rohkem stabiilsust hindama.
Heidmets oli eile üks TÜ eetikakeskuse korraldatud konverentsi "Mõtestatud Eesti: väärtused ja valikud" esinejatest. Tallinnas peetavatele konverentsidele mitteomaselt olid lisaks ettekannetele põnevad ka neile järgnenud diskussioonid. Kõige elavama arutelu tekitas Merle Karusoo ettekanne "Lilled pronksist sõdurile".
Kõik väärtuskonverentsil peetud ettekanded ilmuvad 27. veebruaril Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitilises lisas Möte.

Loodus kannatas mullu 25 miljoni krooni eest kahju
Kõige rohkem ehk enam kui pooled keskkonnarikkumistest
Kuigi keskkonnainspektsioon registreeris möödunud tööaastal varasemast peaaegu 800 rikkumist vähem, kasvas loodusele tekitatud kahju hüppeliselt enam kui 25 miljoni kroonini.
Inspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul tuli keskkonnainspektoritel mullu tegeleda ühtekokku 4342 keskkonnaalase õigusrikkumisega. "Rikkumiste eest trahviti 2400 isikut kokku 4,41 miljoni krooniga," ütles Tuul. "Ehkki rikkumisi oli 2005. aastaga võrreldes peaaegu viiendiku võrra vähem, suurenes keskkonnakahju kogusumma samal ajal 18,3 miljonilt 25,2 miljoni kroonini." Suurema osa kahjust sünnitasid ulatuslikud suvised metsapõlengud.
Hukkus üle 3500 linnu

Üle 10 000-krooniste maksete puhul paroolikaardist edaspidi ei piisa
Internetipangad nõuavad maikuust suurte maksete kinnitamiseks näiteks ID-kaarti.
Alates maikuust ei saa enamikus Eesti internetipankadest kinnitada päevas rohkem kui 10 000 krooni eest makseid inimestele harjumuspärase koodikaardiga, pangaliit soovitab kasutada ID-kaarti. Samuti on suuremate maksete kinnitamiseks edaspidi võimalik kasutada PIN-kalkulaatorit ning ühekordseid paroolikaarte.
"Internetis levivate petukatsete trendid näitavad, et petturitele on üks peamisi ahvatlusi korduvalt kasutatavate koodikaartide kopeerimine. Seetõttu on pankade hinnangul oluline tõsta kliendi kaitstust ning juhtida klientide tähelepanu turvalisele internetikasutusele," ütles pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ja lisas, et ID-kaardiga netipanka sisenemine on erakliendi jaoks praeguste variantide seast kõige turvalisem ja mugavam.

Ministeeriumi reklaamimise nõue pärineb aastatetagusest ajast
Haridus- ja teadusministeerium on lepingutes nõudnud mainimist juba 2004. aastast.
Haridus- ja teadusministeerium on kohalikelt omavalitsustelt ministeeriumi reklaamimist nõudnud juba 2004. aastast ehk Res Publica ministrist Toivo Maimetsast alates.
Toonane kantsler Jaan Kallas, kes ministeeriumi poolt lepingutele alla kirjutas, niisugust punkti lepingus ei mäleta. Praeguse ministri Mailis Repsi kätt reklaamikohustuse lisamisel ei pea ekskantsler Kallas siiski tõenäoliseks, sest see pole Repsi stiil.
Endine haridusminister Toivo Maimets ei teadnud oma sõnul niisuguse lepingupunkti olemasolust. Eesti Päevaleht on nüüdseks näinud mitut Repsi valitsusajast varasemat lepingut pärast eelmisel neljapäeval ilmunud lugu haridus- ja teadusministeeriumi sõlmitavatest tüüplepingutest kohalike omavalitsustega, kus nõutakse ministeeriumi rolli rõhutamist riigiraha andmisel valdadele-linnadele. Mitme omavalitsusjuhi sõnul hakati selliseid kahepoolseid lepinguid investeeringute puhul sõlmima alles aasta-paar enne 2004. aastat, mil finantseerimisskeem muutus.

Eksamineerijad tahavad õpilastele kirjandi teemad lahti seletada
Kirjandi teemasid võib hakata saatma selgitus, et õpilased teemast
Sellest aastast võivad abituriendid kirjandi riigieksamit sooritades lisaks kümnele teemale kaasa saada ka lühikese seletuse, millest täpselt iga teema puhul kirjutada tuleb.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste sõnul aitab konkreetse eksamiülesande etteandmine vältida olukordi, kus kujundlikud kirjandipealkirjad viivad õpilase eksiteele ja kirjatükk hinnatakse teemast möödakirjutatuks. Hennoste sõnul kirjutab teemast mööda keskmiselt 15-20 protsenti õpilastest.
Valel teemal kirjutamine röövib aga suurema osa punktidest: kui õpilane just õigekirja eest piisavalt suurt hulka punkte kokku ei kogu, võib ta eksamil läbi kukkuda. Kui õpilase teemakäsitlus aga piiri peal kõigub, saab ta selle eest kõigest 40-50 punkti, sest kirjandi hindamisel moodustab hindest 45 protsenti sisu, 35 protsenti õigekiri, 15 protsenti stiil ja viis protsenti vorm. Läbi saamiseks peab õpilane koguma vähemalt 20 punkti sajast.

Poola valitsuskriis süveneb
Täna astus ametist tagasi Poola siseminister Ludwik Dorn.
Dorn astus tagasi erimeelsuste tõttu konservatiivse peaministri Jaroslaw Kaczynskiga ning on juba teine minister, kes sel nädalal ametist lahkunud on, vahendas Reuters. Esmaspäeval teatas oma lahkumisest ka kaitseminister Radoslaw Sikorski.
Kahe ministri lahkumine on Poolas tekitanud kuulujutte, nagu plaaniks kolmest erakonnast koosnev koalitsioon ebameeldivad poliitikud enda seast välja heita ning valitsusse uue partei kutsuda.
Peaminister Kaczynski sõnul ei too kahe ministri lahkumine valitsusse suuri muutuseid. "Üks muutus valitsuses ei kujuta endast midagi suurt. Kaheksa ministri lahkumine oleks suur asi, kuid edasised muutused ei ole välistatud," ütles peaminister.

FOTOD: taganev uputus jätab Indoneesias maha meeletu koguse rämpsu
Indoneesia pealinnas Jakartas valitsenud uputus taganeb ja täna hakkasid tuhanded elanikud oma kodudesse naasma, kuid seal ootab neid haisev rämps ja muda.
Jakarta elanikke ootab nüüd ees tohutu ülesanne puhastada oma kodud ja ka tänavad veest maha jäänud haisvast rämpsust ja mudast, vahendab Reuters. Üleujutuses hukkus 54 inimest.
Indoneesia tervishoiuministeeriumi ametniku sõnul piserdatakse linna vee alt vabanenud alasid desinfitseerivate vahendisega, sest seisvate üleujutusvetega kaasnes moskiitode plahavatuslik levik ja need putukad omakorda kannavad endaga kaasas malaariat.
Veest vabanevatesse piirkondadesse on tervishoiministeerium saatnud juba veepaagid, mis suudavad tunnis laiali jagada 15 000 liitrit vett. Lisaks sellele on neisse piirkondadesse saadetud 32 tonni ravimeid, 32 tonni küpsiseid ja 3000 inimest meditsiinipersonali. Jakartas elab kokku 14 miljonit inimest.

Itaalia hakkab USA sõduri üle tagaselja kohut mõistma
Itaalia nõuab kohtu ette USA sõdurit, kes väidetavalt tappis Bagdadis ühe Itaalia agendi, USA aga on mehe süüst vabastanud ja nii hakkab Itaalia tema üle kohut mõistma tagaselja.
Itaalia teatas, et väljastas kohtuorderi, mis nõuab et kohtu ette ilmuks USA merejalaväelane, keda süüdistatakse Bagdadis hukkunud Itaalia luureagendi surmas, vahendab BBC.
Itaalia agent Nicola Calipari lasti maha 2005. aastal, kui ta eskortis lennujaama üht röövijate käest vabastatud pantvangi. Itaalia süüdistab USA kodanikku Mario Lozanot agendi mõrvas ja see on USA-Itaalia suhetesse tõsiseid pingeid tekitanud.
Lennujaama suundunud autot tulistati ja peale õnnetuses hukkunud Itaalia agendi Calipari said viga veel autos viibinud eskorditav ajakirjanik ning veel üks Itaalia agent.
USA ja Itaalia uurisid 2005. aastal juhtunut eraldi ja tulid väga erinevatele järeldustele, seda eriti auto liikumiskiiruse osas.

Indoneesia püüab linnugripist kasu saada
Kogu maailmast saadetakse WHO-le tasuta gripiviiruse näidiseid, et nende põhjal saaks vaktsiini luua, kuid Indoneesia otsustas, et hakkab oma näidiseid müüma ja lõpetas WHO varustamise.
Indoneesias on olnud seni maailmas kõige enam linnugrippi haigestunud inimesi, kuid Indoneesia lõpetas Maailma terviseorganisatsioonile (WHO) viirusenäidiste tasuta saatmise, kirjutab The Guardian. Saatmise lõpetamise põhjus on, et Indoneesia alustas läbirääkimisi ühe Ameerika vaktsiinifirmaga, mis on nõus Indoneesia näidiste eest tasu maksma.
Indoneesias leviva H5N1 viiruse liike peetakse gripivaktsiini loomise ja viiruse muteerumise jälgimise juures võtmetähtsusega elementideks.
Indoneesia teatas eile, et kirjutab täna alla lepingule Ameerika firmaga Baxter. Baxter kinnitab, et ei ole nõudnud, et Indoneesia lõpetaks koostöö Maailma tervishoiuorganisatsiooniga. Samuti selgitas firma esindaja, et praegu ettevalmistusel olevas lepingus ei ole kirjas, et Indoneesia peaks oma viirusenäidiseid üksnes Baxterile andma.

Elevandiluurannikul lasti maha prantsuse diplomaat
Euroopa Liidu missioonis osalenud Prantsuse diplomaat leiti oma kodust tapetuna.
53-aastane prantslane Michel Niaucel leiti oma kodust tapetuna Kodusõjast laastatud Elevandiluuranniku pealinnas Abidjanis, teatas BBC.
Diplomaat vastutas Euroopa Liidu Lääne-Aafrika missioonide turvalisuse eest.
Tapmise põhjused on ebaselged.
Elevandiluurannikul on pärast kodusõja puhkemist 2002. aastal välismaalaste suhtes ennegi rünnakuid toimunud.
2004. aastal leidsid Prantsuse ja Elevandiluuranniku õhuvägede vahel aset kokkupõrked, mis olid tingitud prantsusevastasuse suurenemisest ühiskonnas. Sama aasta novembris evakueeriti riigist 8000 lääneriikide kodanikku, kellest enamus olid prantslased.

Suurbritannias plahvatas kolmas kirjapomm
Täna hommikul plahvatas Suurbritannias Swanseas ühes autofirmas kirjapomm, ka eile ja üleile toimusid Suurbritannia eri paigus kaks kirjapommiplahvatust.
Täna hommikul kella poole kümne aegu plahvatanud lõhkeseade on juba kolmas sel nädalal ühel või teisel moel autode ja mootoritega tegelevatele firmadele saadetud kirjapomm, vahendab BBC.
Täna saadeti kirjapomm Swansea kohalikku autoregistrikeskusesse, kus plahvatuses sai kergeid vigastusi üks keskuse naistöötaja.
Esmaspäeval plahvatas kirjapomm Londonis ummikumaksudega tegelevas firmas ja teisipäeval lõhkes sarnane kirjapomm Berkshire'i raamatupidamisfirmas.
Politsei uurib veel ühte kirjapommi juhtumit: möödunud laupäeval saadeti Kenti ühele 53-aastasele mehele kirjapomm koju. Kirja saaja sai kergelt vigastada.
Kohalikku ekstremismi uuriv üksus proovib välja selgitada, kas kolme rünnaku vahel on mingi seos.

Austria politsei paljastas lastepornovõrgustiku
Austrias paljastati rahvusvaheline lasteporno- võrgustik, millega oli seotud üle kahe tuhande kahtlusaluse ligi kaheksakümnest riigist.
Kahtlusalused maksid selle eest, et näha pilte laste seksuaalsest ärakasutamisest, vahendab BBC.
Siiani pole kedagi veel arreteeritud, kuid kohtuorderid väljastatakse peagi. Noorim seni küsitletud isik on 17-aastane ja vanim 69.
Austria politsei eksperdi Harald Gremeli hinnangul on videod tehtud Ida-Euroopas ja neil näeb kuni neljateistaastaseid lapsi. Gremel selgitas, et videotel näeb, kuidas tüdrukuid vägistatatkse ja kuulda on ka karjeid. Videote vaatamise eest maksid kliendid 68 eurot ehk umbes 1090 Eesti krooni.
Videod ja pildid lastest paigutati veebisaidile, mida juhtis üks Austria firma.

Taani moslemikarikatuurid jõudsid Prantsuse kohtusse
Kaks Prantsuse moslemirühmitust kaebasid Pariisis kohtusse ajakirja Charlie Hebdo, mis avaldas nüüd kurikuulsad Taani karikatuurid prohvet Muhamedist, mis aasta tagasi kogu maailmas moslemite viha pälvisid.
Prantsuse moslemirühmitused põhjendavad kohtuasja alustamist sellega, et karikatuuride avaldamine solvas moslemite religiooni, vahendab BBC. Peagi algavat protsessi nähakse Prantsusmaal kui sõnavabaduse proovikivi.
Ajakirjaga Charlie Hebdo ühines solidaarsusest veel üks Prantsuse ajakiri, mis avaldas karikatuurid tänases numbris.
Prantsuse islamiorganisatsioon ja Pariisi Suur mošee teatasid, et Charlie Hebdo otsus karikatuurid avaldada oli osa läbimõeldud provotseerimisplaanist, mis oli suunatud islamikogukonna kõige isiklikumate usuveendumuste vastu. Islamiorganisatsioon kinnitas ka, et näeb provotseerimisplaani taga ärihuvisid.

The Times: omade tule all hukkunud sõduri pere väärib tõde
The Times kirjutab, et Iraagis omade tule all hukkunud Briti sõduri pere peab ameeriklastelt teada saama, miks ja kuidas nende poeg hukkus.
Suurbritannia päevalehe The Times'i juhtkiri kannab täna pealkirja "Sõjatõed". Juhtkiri ise räägib 2003. aasta kevadel omade tule all hukkunud USA merejalaväe vanemmadrusest Hullist. Hulli tankil olid Suurbritannia eraldusmärgid ja lipp, kuid Ameerika lennuki piloodid pidasid tankikonvoid ikkagi vaenlase omaks ja tulistasid.
Suurbritannia ajaleht The Sun kaevas välja tulistanud lennuki kokpitikõneluste salvestused ja nüüd teavad britid, et pärast omade ründamisest teada saamist ütles üks piloot hirmunult: "Kutt, me lähme vangi!". Britid teavad seda lauset ja muudki nüüd tänu The Sunile ja hoolimata sellest, et USA keeldus salvestisi kohtus avalikult kasutamast.

Mihhail Hodorkovski: ma ei karda uut kohtuotsust
Eeluurimisvanglas uute süüdistuste arutamist ootav Jukose eksjuht Mihhail Hodorkovski teatas, et kuigi ta väga tõenäoliselt uuesti süüdi mõistetakse, ei karda ta seda otsust ja usub siiski, et õiglus pääseb kord võidule.
Täna saatis Tšiita eeluurimisvanglas istuv Mihhail Hodorkovski välja pressiteate, milles kommenteerib tema vastu esitatud uusi süüdistusi.
Hodorkovski rõhutab, et tema vastu esitatud süüdistused on põhjendamatud ja absurdsed.
Mihhail Hodorkovski selgitab: "See, mis meiega nüüd juhtuma hakkab, on meile täiesti selge: võltsitud asitõendid, hirmutatud või eksitatud inimeste pseudotunnistused ja ülimalt tõenäoliselt süüdimõistev otsus. See on häbistav farss, millel pole mingit pistmist seadusega."
Eksmagnaat kinnitab, et teab, miks kõike seda tehakse. Hodorkovski usub, et inimesed, kes leiutasid "Hodorkovski juhtumi" selleks, et Venemaa kõige edukam firma Jukos ära varastada, on nüüd väga hirmul ja kardavad Jukose eksjuhti jälle vabaduses näha ning tahavad end nüüd kindlustada Hodorkovski tingimisi vabastamise vastu.

Bagdadis jätkub kohus Saddami kaaslaste üle
Iraagis jätkub kohtuprotsess Saddan Husseini režiimi ajal toimunud al-Anfali kurdi elanikkonna genotsiidi asjus.
Kohtupingis on kuus inimest, kellest peamine süüdistatav on eksdiktaatori sugulane Ali Hassan al-Majeed, kes sai kurdi mässajate vastu massihävitusrelva kasutamise eest endale hüüdnimeks "keemiline Ali", vahendab Ria Novosti.
28. jaanuaril toimunud kohtuistungil esitas prokurör tõendeid al-Majeedi osalusest rünnakutes ja tervete kurdide külade hävitamises.
Kohtuprotsessi Anfal alustati 2006. aasta augustis ning see käsitleb Iraagi põhjaosa piirkonnas al-Anfalis 1988. aastal toimunud kurdi elanikkonna genotsiidi.

Autotööstus peab autodest eralduvat CO2 18% võrra kärpima
Euroopa komisjon tahab sundida autotootjaid 2012. aastaks kärpima uutest autodest eralduva süsihappegaasi määra 18% võrra, autotööstus on vastu ja kinnitab, et kaotada tuleks ummikud ja muuta juhtide sõidustiili.
Euroopa komisjon teeb täna ettepaneku sundida autotootjaid vähendama uuest autodest eralduva süsihappegaasi määra 18% võrra, vahendab BBC. Komisjoni esindaja kinnitusel on lõppsihiks 25% süsihappegaaside eraldumise kärbe ja suur osa sellest soovitakse saavutada parema mootoritehnoloogiaga. Ülejäänud kärpe teeks teoks biokütuste laialdasem kasutuselevõtt ja paremad rehvid.
Euroopa komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas tahtis kohustada autotootjaid 25% kärbet üksi saavutama, kuid Saksa autotööstus ja tööstusvolinik Gunther Verheugen olid väga vastu.
Tööstuse hinnangul oleks Dimase ettepaneku läbiminekul uue auto tootmine läinud 2500 eruro võrra kallimaks, kuid teised allikad väidavad, et tootmine kallinenuks vaid 600 euro võrra.

Vaatamata rahuplaanile hõõgub Kosovos vaenutuli
Tallinnas kohtunud Balkani ministrid polnud üksteisele sammugi lähemale astunud.
"Mis iganes tulemusega Kosovo lõpliku staatuse otsustamine lõpeb, NATO arvestab kasvanud vägivallapotentsiaali," hoiatas hiljuti Brüsselis üks alliansi tippametnikke. Ta kinnitas siiski, et rahuvalvajate kontingenti juhtivat NATO-t pole võimalik enam sel viisil üllatada, nagu juhtus 2004. aastal, mil albaanlaste pogrommides hukkus 19 serblast.
"Kõige rohkem teeb meile muret Kosovo de facto jagatus," hindas julgeolekuriske Tallinnas Balti-Aadria-Atlandi harta kohtumisel osalenud Albaania kaitseminister Fatmir Mediu. Ehkki provintsi elanikkond koosneb 90 protsendi ulatuses albaanlastest, elavad Kosovo põhjaosas üksnes serblased.
Samas on mõlemaid pooli rahuldav lahendus pärast reedet, mil ÜRO eriesindaja Martti Ahtisaari tuli välja rahukavaga, sama kaugel kui ükskõik millisel hetkel pärast Kosovost Jugoslaavia väed välja ajanud NATO pommirünnakuid 1999. aastal.

Gambia president ravib väidetavalt aidsi ja seda kõigest kolme päevaga
Taimi kasutav Yahya Jammeh suudab enda sõnul kiirelt tervendada ka astmahaigeid.
Lääne-Aafrika väikeriigi Gambia riigipea Yahya Jammeh, kel pole mingit meditsiinilist haridust, kuid enda väitel "ulatuslikud teadmised traditsioonilisest taimeteraapiast", on valmis isiklikult kas või kõik aidsihaiged gambialased terveks ravima.
"Ma pole mingi nõidarst," tsiteeriti valitsuse teadaandes presidenti.
Teates kiidetakse tema ravimisoskusi ja tõdetakse: "Ajal, mil maailma teadlased ja arstid otsivad aidsiravimit, mida pole leitud 20 aastat, saab Gambia president hakkama nii aidsi kui ka astma ravimisega." Pärast ravi saamist olevat HIV-positiivne juba kolme päeva pärast terve.
Teadlased on skeptilised
Hädalised pääsevad tema juurde üsna lihtsalt - vaja on arsti saatekirja ja viitsimist seista järjekorras riigipea maja juures pealinnas Banjulis. Saba võib küll tohutuks kasvada, sest igal esmaspäeval ja neljapäeval on presidendil lubatud vastu võtta vaid kümme aidsipatsienti.

Rudolph Giuliani asus pürgima USA presidenditoolile
New Yorgi meerina kuulsaks saanud mees loodab tõusta vabariiklaste esinumbriks.
Alustuseks peab ta aga jagu saama parteikaaslasest John McCainist, kelle väljavaated on 2008. aasta valimiste eel samuti head. Ekslinnapea alustas kauaoodatud teekonda presidendiameti poole üleeile, esitades valimiskomisjonile dokumendid.
Vabariiklaste presidendikandidaadi koht on 2008. aastal vaba, sest George Bush ei saa enam kandideerida ja asepresident Richard Cheney on keeldunud riigipeaks pürgimast.
Endise esileedi Hillary Clintoni esiletõus on aga jõuvahekorrad pea peale keeranud. Newsweeki küsitluse järgi kaotaksid nii Giuliani kui ka tema rivaal John McCain valimistel ühtmoodi, kuigi napilt, nii Hillary Clintonile, John Edwardsile kui ka Barack Obamale, kes peavad omavahelises heitluses selgitama demokraatide soosiku.

Suurbritannia saatis lapsed Iraaki sõtta
Briti kaitseminister Adam Ingram tunnistas avalikult, et Iraagis on ÜRO laste õiguste konventsiooni eirates teeninud ka alaealised sõdurid.
Minister selgitas liberaaldemokraadist parlamendiliikme Sarah Teatheri küsimusele saadetud kirjalikus vastuses, et 2003. aasta juunist 2005. aasta juulini viibisid Iraagis Briti vägede koosseisus 15 alla 18-aastast sõdurit. Neli neist olid tüdrukud.
Ministri kinnitusel saadeti lapsed Iraaki kogemata ning enamik naasis kodumaale vähem kui nädala pärast, neli jäid sõjapiirkonda siiski kauemaks kui kolmeks nädalaks.
Teather sõnas seepeale kolleegidele, et minister on näidanud üles "šokeerivat ebakompetentsust".

Tallinna linnakassasse laekus jaanuaris 463 miljonit krooni
änavu jaanuaris laekus Tallinna linnakassasse 463 miljonit krooni ehk 7,1% kavandatud rahavoost.
Maksutulusid laekus jaanuaris 317 miljonit krooni, s.h tulumaksu 303 miljonit krooni, maamaksu kaks miljonit krooni ja kohalikke makse 12 miljonit krooni.
Tegevustulu laekus jaanuaris 57 miljonit krooni, tulu vara müügist kaks miljonit krooni, tulu aktsiakapitali vähendamisest 11 miljonit krooni. Riigieelarvest laekus linna eelarvesse 69 miljonit krooni.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olid käesoleva aasta jaanuari laekumised 67 miljonit krooni suuremad. Põhilise osa juurdekasvust andis tulumaksu laekumine. Jaanuaris laekus tulumaksu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 66 miljonit krooni ehk 27,9% enam. Jaanuari tulumaks laekus eelmise aasta detsembris deklareeritud tulult.

Tallinn teeb raudteele pakkumise osta Skoone bastion linna omandusse
Linnavalitsuse poolt on Skoone bastioni Eesti Raudteelt välja ostmiseks esialgu arvestatud 25 miljoni krooniga.
Tegemist on poole väiksema summaga, kui Eesti Raudtee esialgu enampakkumisele välja pani.
Linnapea Jüri Ratas ütles siiski, et tegemist on summaga, millega alustatakse läbirääkimisi.
"Kuhu me välja jõuame, on väga raske öelda," lisas Ratas.
"Meie soov on selles, et Skoone bastion ei muutuks kohaks, kus nagu Vabaduse väljakul kümme aastat vaieldakse omandiküsimuste üle," märkis Ratas.
Skoone bastioni juurde soovitakse rajada roheala, jalgpallistaadion ja võimaldada teatritel seal suveetendusi korraldada.

Tallinn toetab noori tippsportlasi poole miljoni krooniga
Tallinna linnavalitsus toetab sel aastal ühtekokku 500 000 krooniga kergejõustiklasi Ksenija Baltat, Gerd Kanterit, Risto Mätast ja Kristo Galetat.
Toetus on ette nähtud sportlaste ettevalmistamiskulude katteks. Spordiselts Kalevi avalduses Tallinna linnale on märgitud ka summad, mis kuluvad sportlaste 2007. aasta treeningtegevuseks, võistluskuludeks ja stipendiumideks. Vastavalt sellele toetatakse Ksenija Baltat ja Gerd Kanterit 150 000 krooniga ning Risto Mätast ja Kristo Galetat 100 000 krooniga.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul soovivad sõlmitava kokkuleppega mõlemad osapooled kaasa aidata tippsportlaste edukale valmistumisele eelseisvateks tippvõistlusteks, Tallinna linna tuntusele läbi tippsportlaste esinemise eelseisvatel tiitlivõistlustel ja ka 2008. aasta olümpiamängudel.
"Ühtlasi soovime läbi Eesti tipptasemel esindatuse rahvusvahelisel tasandil ja läbi saavutusspordi propageerida sportlikku eneseteostust ja eluviisi," märkis Jäppinen.

Kehv palk sunnib noortetöötajaid lahkuma
Noorsootöötajate selgelt määratlemata ametiseisund jätab noored unarusse.
Möödunud aasta esimesel märtsil kehtima hakanud noorsootöötaja kutsestandard jätab määratlemata noorsootöötaja staatuse ühiskonnas, mille tõttu ei saa määrata noorsootöötajatele ka ühtset ja väärilist palka.
Haabersti vaba aja keskuse juhataja Kaidi Liive sõnul on noorsootöötajatel mure oma ameti segase identiteedi pärast. "Noorsootöötaja ei ole praegu pedagoog, kultuuritöötaja ega linnaametnik. Kes ta siis on?" küsis Liive.
Lahendust näeb ta noorsootöötajatele pedagoogi staatuse andmises. "Noorsootöötaja on siiski pedagoog, sest kasvatamine ja õpetamine käivad tema töö juurde täpselt samamoodi kui koolis õpetaja töö juurde," arvas Liive.

Järve Neste tankla asemele tuleb 14-korruseline büroohoone
Neste otsustas Järvele poega kompleksi asemel tegutsema jätta vaid automaattankla.
Järvel Tammsaare tee, Järvevana tee ja Pärnu maantee ristmikul asunud Neste tankla oli omal ajal üks esimestest moodsatest tanklatest Tallinnas, nüüd plaanitakse selle asemele rajada büroohoone.
Järve Neste tankla oli üks vähestest tanklatest, kus 1990-ndate alguses sai nautida moodsat kujundust ja läänelikku ööpäevast teenindust. Alates jaanuari lõpust laiutab sellel kohal tühi plats, kuhu E.L.L. Kinnisvara AS-i tütarfirma tellib peagi büroohoone ehituse.
Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju ütles, et tegelikult jäi tankla peaaegu samasse kohta alles. "Tegelikult me ju tanklat ära ei kaotanud, vaid lihtsalt nihutasime selle krundi tänavapoolsesse nurka. Kliendid ei pidanud päevagi kütuseta olema, sest novembri lõpus valmis samas kohas juba uus automaattankla."

Mustamäe ohtlik ristmik saab foorid
Ilmade paranedes algavad Sõpruse-Vilde-Sütiste ristmikul suured ümberehitustööd.
Lähema poole aasta jooksul muutub üks Mustamäe suurimaid ristmikke senisest turvalisemaks, ilmade paranedes ehitatakse see laiemaks ning varustatakse fooridega.
Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul on tööd ristmikuga olulised just seetõttu, et tegu on väga ohtliku liiklussõlmega, kus on juhtunud hulk õnnetusi. "Minu mäletamist mööda on seal isegi buss mitu korda teelt välja sõitnud," lisas Koppel.
Ehituse projektijuhi Margus Kuusmani sõnul on põhieesmärgiks ristmiku rekonstrueerimine foorjuhtimisega ristmikuks. "Sellega seoses ehitatakse teed laiemaks, Sõpruse puiesteele tuleb 3 + 3 sõidurada, lisaks tehakse kõikidele suundadele pöörderajad," selgitas Kuusman. Samuti parandatakse ala tänavalgustust, tõstetakse ümber trollide kontaktliini mastid ja paigaldatakse jalakäijatele ohutussaared.

Vabaduse väljaku alt inimluid ei leitud
Vabaduse väljaku esimese etapi proovikaevamiste käigus selgus, et Barbara kalmistu Vabaduse väljaku alani ei ulatunud.
Kalmistu jäi kaugemale
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ütles, et inimluid ei ole Vabaduse väljaku proovikaevamiste käigus leitud, seega Barbara kalmistu sinnani ei ulatunud.
Vanasti põllumaa
Proovikaevamistel leiti aga 50 cm paksune huumusekiht, mis Duboviku sõnul viitab sellele, et tegemist võis olla põllumaaga. Samuti on leitud kaevamiste käigus loomakonte.

Lumesadu tõi palju plekimõlkimisi
Teisipäeva hommikul alanud lumesadu muutis teeolud ohtlikuks ning tõi Tallinnas ja Harjumaal kaasa tavapärasest rohkem liiklusõnnetusi.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles, et õhtuseks tipptunniks oli Tallinnas registreeritud juba 53 liiklusõnnetust, mida on tavapärasest rohkem. Puusepa sõnul oli enamasti tegemist plekimõlkimistega, kuid teisipäeva hommikul toimunud õnnetuses sai viga ka kaks inimest.

Padar: Valitsus võib jätta põllumehed toetusrahata
Eelmisel nädalal koalitsiooninõukogus lahvatanud tüli on viinud selleni, et senini pole heakskiitu saanud maaelu arengukava aastateks 2007-2013, mistõttu võib juhtuda, et põllumeestel jääb saamata selle dokumendi alusel makstav iga-aastane toetussumma ligilähedaselt kaks miljardit krooni.
Maaelu arengukava, mis pidi olema vastu võetud hiljemalt eelmise aasta detsembriks on jätkuvalt valitsuskoalitsiooni poliitikute omavahelise tülitsemise objektiks.
"Selle jätkumisel see valitsuskoalitsioon seda tähtsat dokumenti heaks ei kiida," kritiseeris sotsiaaldemokraatide esimees Ivari Padar.
Antud dokument on oluline alusdokument Eestis makstavatele põllumajandustoetustele. Tema vastuvõtmata jätmine seab ohtu kõikide toetuste maksmise 2007. aastal.
"Valitsuskoalitsiooni tühikraaklejad peavad endale aru andma, et vaatamata sellele, et valimised toimuvad 4. märtsil, on loodusel oma ringkäik ja kevadel tuleb põllule minna. Eriti kummastab, et selle tähtsa dokumendi vastuvõtmisel ei ole suutnud piisavalt koostööd teha ka valitsusliidu ühe osapoole - Rahvaliidu - ministeeriumid. Nii seisis antud dokument pikalt rahandusministeeriumi kooskõlastamise taga. Ometi on nii Tuiksoo kui Sõerd ühe erakonna ministrid," kommenteeris Padar.

Isamaa ja Res Publica Liit algatab Elmar Sepa umbusaldamise
IRL-i Tallinna piirkonnaorganisatsiooni juhatus tegi eileõhtusel koosolekul oma fraktsioonile linnavolikogus ülesandeks alustada konsultatsioone sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna saadikutega volikogus, et anda ühiselt volikogu menetlusse umbusaldusavaldus linnavolikogu aseesimehele Elmar Sepale.
Eelmise aasta 23. veebruaril on linnavolikogu keskfraktsiooni häältega võetud vastu otsus, millega müüdi väidetavatele sundüürnikele Munga 8/Müürivahe 39 asuvast kolmest korterist kokkuehitatud 82-ruutmeetrine eluruum koguhinnaga 23 040 krooni, kolm korterit aadressil Viru 17/Müürivahe 40 suurusega 60 - 80m2 hinnavahemikus 22 680-30 120 krooni ja korter aadressil Pikk 41 suurusega 75m2 hinnaga 21 480 krooni.
Praeguseks on selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, et sundüürnikena esitatud isikud olid lihtsalt variisikud. Näiteks ühe Viru tänava korteri puhul on tehingusse kaasatud isik tunnistanud, et sai oma nime kasutada lubamise eest 80 000 krooni ega ole eales jalga sinna korterisse tõstnud.

Saar: suuremad võitjad on Reformierakond ja Keskerakond
Sotsioloogi ja turu-uuringu firma Saar Poll juhataja Andrus Saare hinnangul saavad tänavu märtsis toimuvatel riigikogu valimistel enim hääli Reformierakond ja Keskerakond.
"Kumb saab pisut rohkem hääli, seda on väga raske öelda, sest viimased nädalad võivad väga palju otsustada just nende valijate suhtes, kes veel ei ole otsustanud ja kõhklevad," märkis Andrus Saar Terevisioonile, kirjutab ETV24.
Rahvaliidu, Sotsiaaldemokraatide ja Roheliste kohta ei osanud Saar prognoosida, kui palju nad hääli saavad.
"Häältelugemis- ja arvestamissüsteem on selline, et öeldakse küll, et viis protsenti peab häältest saama (valimiskünnise ületamiseks), aga reaalsuses peab koguma umbes seitsmeprotsendilise toetuse. Suuremad saavad rohkem," ütles Saar.

Rumeenia ja Bulgaaria püsivad kiire majanduskasvu lainel
Euroopa Liidu kaks uut liiget, Rumeenia ja Bulgaaria, on Euroopa uute riikide seas kaks kiireima kasvuga riiki.
Trigon Capitali andmetel oodatakse Rumeenias 2006. aasta majanduskasvuks 8% ja Bulgaarias 6%. Kasvu toetavad põhiliselt kohalik tarbimine ning investeeringud, kuna intressimäärad on tugevalt kukkunud viimaste aastatega. Tugev sisemaine nõudlus on kaasa toonud kõrge inflatsiooni ning suure välisbilansi defitsiidi. Tasakaalustamaks välisbilansi puudujääke järgib valitsus ranget fiskaalpoliitikat ning mõlemad keskpangad üritavad piirata üleliigset likviidsust.
Mõlemalt riigilt oodatakse 6-7% majanduskasvu ka tulevikus edasiste intressimäärade ühtlustumise toetusel. Liigse buumi riski vähendab Bulgaaria ja Rumeenia ambitsioonikad plaanid euro juba vastavalt 2010. ja 2014. aastal kasutusele võtta. See peaks tagama range fiskaal- ja monetaarpoliitika jätkumise ning inflatsioonisurve ja intressimäärade edasise alanemise.

Kinnisvararalli jätkub
Maa-ameti eelmise aasta neljanda kvartali kohta kogutud statistika näitab, et kinnisvaratehingute arv kasvas kolmanda kvartaliga võrreldes ligi 10 protsenti. Tehingute koguväärtus kasvas 26%.
Kinnisvaratehingute arv oli neljandas kvartalis 19 266, võrrelduna kolmanda kvartaliga, kui tehinguid tehti 17 645 korral.
Kinnisvaratehingute koguväärtus kasvas kolmanda kvartali 17,51 miljardilt kroonilt neljanda kvartali 22,14 miljardile kroonile. Tegemist on suurima koguväärtusega, mis ühe kvartali jooksul kinnisvara eest on siiani makstud. Võrreldnuna näiteks 2004. a esimese kvartaliga, mil kogusumma ligi kuus miljardit krooni.
Võrreldes kolmanda kvartaliga kasvas juriidiliste isikute sõlmitud kinnisvara ostutehingute arv - vastavalt 3547 ja 4021. Protsentuaalselt kogutehingute arvust tähendab see samas vaid kolmeprotsendilist tõusu.
Kinnisvaratehingute koguväärtusest moodustasid Harjumaa kinnisvaraga tehtud tehingud 70,5 protsenti, samas kui kolmandas kvartalis oli vastav näitaja 66,8 protsenti.

Kaasomandi soetanud saavad oma osa intressid tulust maha arvata
Kaasomandis eluaseme soetamiseks ühiselt laenu võtnud abielus mitteolevad elukaaslased saavad tulust maha arvata oma omandiosale vastava intressi osa.
Maksu- ja tolliameti teatel saadab laenu andnud pank maksu- ja tolliametile andmed vastavalt sellele, kuidas laenuleping on sõlmitud. See tähendab, et kui on kaks kaaslaenajat, siis jagatakse makstud intressisumma üldjuhul pooleks ning see kandub mõlema kaaslaenaja eeltäidetud deklaratsioonile.
Juhul, kui eluaseme omandisuhe on teistsugune, tuleb laenusaajatel endil tuludeklaratsioonil vastav muudatus teha ja deklareerida intressid vastavalt omandiosa proportsioonile. Samuti tuleb deklaratsioonil näidata laenu sihtotstarbelise kasutamise protsent, sest neid andmeid deklaratsioonile eelnevalt ei kanta.
Järgnevalt maksu- ja tolliameti näiteid võimalikest lahendustest kaaslaenajate deklaratsioonide esitamisel. Elukaaslased, kes omavahel abielus ei ole, on soetanud kaaslaenuga eluaseme - üks isik on laenuvõtja, teine kaaslaenaja, mõlemad on 50% eluaseme omanikud. Intressi ja laenu tagasimaksmine toimub ühe isiku pangakontolt. Intresside deklareerimise ja mahaarvamise õigus on mõlemal isikul 50% ulatuses. Üks isik ei saa täies ulatuses tasutud intresse deklareerida, kuna ta ei ole 100% eluaseme omanik. (Kui laenu võtnud isikud on abikaasad ja tegemist on ühisvaraga, võib tasutud intressi deklareerida ka üks abikaasa.)

Banaanivabariik Saksamaa? 
The Wall Street Journali sõnul käib äriasjade ajamine korrumpeerunud Saksamaal nagu banaanivabariigis.
Lähiaja skandaalsema korruptsioonijuhtumi keskmesse sattus Volkswageni personalijuht Peter Hartz, kes pakkus oma töötajatele altkäemaksuna sularaha, tegi välja luksusreise ja ning külaskäike lõbumajadesse, kirjutab The Wall Street Journal. Hartzi eesmärgiks olevat olnud pugeda firma juhtkonnas olevatele tööliste esindajatele, kellel on Saksa seaduste järgi õigus kuuluda ettevõtete juhatusse ning kaasa rääkida olulisemates firmat puudutavates küsimustes. Kohus mõistis ta kaheks aastaks vangi ning määrast talle lisaks 576 000 euro suuruse trahvi.
Teises juhtumis võtsid nii Volkswageni, Audi, BMW ja Seati ostujuhid prantsuse autoosade varustajalt Faurecialt altkäemaksu, mille vastutasuks sai varustaja nende firmadega hankelepingud.

Investorite raha voolab Poola, Eesti ja Bulgaaria kinnisvarasse
Eelmisel aastal kerkisid kinnisvarahinnad hüppeliselt mitmes Euroopa riigis, teiste seas Bulgaarias, Poolas, Eestis ja Taanis, kirjutas The Guardian.
The Royal Institution of Chartered Surveyors analüüsis 26 Euroopa riigi kinnisvarahindu, millest selgus, et Poola kinnisvarahinnad tõusid eelmisel aastal kolmandiku võrra. Kõige suurema hinnatõusu tegi läbi Poola "iidne pealinn" Krakow, kus hinnad kerkisid 58%.
The Guardiani hinnangul on Lääne-Euroopa investorid huvitatud üha enam Ida-Euroopa kinnisvarasse investeerimisest.
Uuringu järgi tegid hüppe üles ka Skandinaavia regiooni kinnisvarahinnad. Taanis kallines kinnisvara keskmiselt 22%.
Poola maaklerite sõnul pole kauplemise aktiivsust Poola kinnisvaraturul järgnevatel aastatel ette näha, vahendas sofiaecho.com.

RM: Inflatsioon püsis ka jaanuaris kõrgemal kui viis protsenti
Statistikaameti andmetel ulatus tarbijahindade kasv jaanuaris 5,1 protsendini, jäädes detsembriga samale tasemele. Eurotsooni inflatsiooni ületas see 3,2 protsendipunkti võrra.
Kõrge inflatsiooni taga on ühelt poolt üsna levinud erinevate hinnatõusude ajastamine aasta algusesse ning teiselt poolt jõulisest majanduskasvust ning tööpuuduse märgatavast vähenemisest tingitud palgakasvu kiirenemine. Palkade tõusuga kaasneb ettevõtete kulusurvete suurenemine, mis väljendub kokkuvõttes kaupade ja teenuste hindades. Tugev sissetulekute kasv on koos laenamisaktiivsuse tõusuga tekitanud tarbimisbuumi ning hinnatõusudele ei pöörata selles kontekstis enam nii suurt tähelepanu kui varasematel aastatel.
Jaanuarikuu hinnaarenguid mõjutasid kõige enam toidu, eluaseme, vaba aja teenuste ja tervishoiu kallinemine. Tõusid mitmete toiduainete hinnad, peegeldades hinnatõusu ajastamist aasta algusesse. Korrigeeriti ka riiklikult muudetavaid eluasemeteenuste hindu, näiteks kerkisid vee ja kanalisatsiooniteenustega seotud hinnad. Tervishoiu hinnatõusude taga oli mitmete ravimite ja meditsiiniseadmete käibemaksu tõstmine 18 protsendi peale. Toornafta soodsate maailmaturuhindade tõttu olid mootorikütuste hinnad 5 protsendi võrra odavamad kui aasta tagasi. Kui möödunud aasta teisel poolel võimaldas mootorikütuste odavnemine nõudluspoolsetest teguritest tingitud tarbijahindade tõusu tasakaalustada, siis viimased arengud näitavad, et nõudluspoolsed hinnasurved jäävad domineerima.

Elcoteqi koondamislaine läheb Eestist mööda
Rahvusvaheline sidetehnoloogia elektroonikatoodete valmistaja Elcoteq koondab Soome 700 töötajast 500, Eesti tehaste töötajaid koondamine ei puuduta.
Soome ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas täna, et Elcoteq kaalub lõpetada pea igasuguse tegevuse Soomes. Ajalehe teatel puudutab koondamine kõigi valdkonna töötajaid.
Elcoteq Tallinna kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et koondamised Elcoteqi Eestis asuva kahe tehase 3200 töötajat ei puuduta. "See teade puudutab eelkõige Soomet ning Tallinna tehastest ei ole seni juttu olnud," ütles Pauts.
Pautsi selgitusel alustati Soomes 500 töötajaga eelläbirääkimisi, mille käigus arutatakse muuhulgas ka osalise tööaja ning ajutise puhkuse võimalusi. Seetõttu ei pruugi koondatute arv päris 500-ni tõusta. Läbirääkimised puudutavad Lohja tehase ning Elcoteq peakontori töötajaid.

Vald nõuab siseministeeriumilt mereäärset ala
Häädemeeste vald peatas kohtu kaudu siseministeeriumi korraldatud avaliku enampakkumise Häädemeeste vallas Jaagupi külas asuvale Jaagupi kordoni kinnistule.
Häädemeeste vald on mitmel korral siseministeeriumilt endist nõuka-aegset puhkekompleksiala, kuhu kordon peale suure liidu lagunemist endale koha leidis, endale küsinud. Aastate möödudes tühjaks jäänud kordoni otsustas siseministeerium nüüd, aasta alguses hoopis müüki panna. Seejärel tegi vald veel viimase katse 8,56 hektari suurust mereäärse maatükki enda valdusesse saada, kuid ministeerium vastas eitavalt.
1. veebruaril esitas vald Tallinna halduskohtule kaebuse siseministri 18.12. 2006. a käskkirja nr 570 "Riigivara võõrandamine avalikul enampakkumisel ja komisjoni moodustamine" tühistamiseks ja siseministeeriumi halduse asekantsleri toimingu õigusvastasuse kindlaks tegemiseks ning siseministeeriumi kohustamiseks algatama Jaagupi kordoni kinnistu munitsipaalomandisse võõrandamine koos taotlusega esialgse õiguskaitse määramiseks.

Tarbijahinnaindeks jätkas tõusutrendi
Tarbijahinnaindeksi muutus oli jaanuaris võrreldes detsembriga 0,9%, teatas statistikaamet.
Sealhulgas muutusid hinnad kaubagrupiti: kaubad 0,6%, toidukaubad 1,9% tööstuskaubad -0,5%, teenused 1,4%.
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2007. aasta jaanuaris võrreldes 2006. aasta detsembriga enim toidu hinnatõus, eluasemekulutuste suurenemine ja teenuste kallinemine.
2007. aasta jaanuaris võrreldes 2006. aasta jaanuariga olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 5,1% kallimad. Sealhulgas muutusid kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad 2,3% ja mittereguleeritavad hinnad 6,0%.
Statistikaamet ajakohastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ning arvutuste aluseks olevaid baashindu igal aastal.
2007. aastal on tarbijahinnaindeksi arvutuste aluseks olevateks baashindadeks 2006. aasta detsembri hinnad. Arvutused tehakse baasil "Detsember 2006 = 100".

Streigiotsus tehakse Kreenholmis järgmisel nädalal
Tekstiilimanufaktuuri töötajate palgatõusu eest võitlev Kreenholmi ametiühing võttis nädalaks aja maha, enne kui otsustavad streigi võimaliku toimumise.
Ametiühingujuht Julia Dmitrijeva sõnul peaks Kreenholmi Valduse AS-i administratsioon nende päevade jooksul tegema kavandatava palgatõusu arvestuse, kirjutab Põhjarannik.
Kreenholmi juhtkond nõustus varem palka tõstma sellise skeemi järgi: jaanuarist kümme ja juulist viis protsenti. Ametiühingu survel tehti lisaettepanek: kui ettevõte teenib teisel poolaastal 11 miljonit puhaskasumit, tõuseb palk veel viis protsenti. Kuid ametiühing arvab, et lubatud kümneprotsendiline palgatõus on vaid palga korrigeerimine seoses miinimumpalga tõusuga.
Detsembris esitas ametiühing uut kollektiivlepingut ette valmistades pretsedenditu palgatõusunõude: 20 protsenti jaanuarist ja veel 20 protsenti juulist, pärast selle nõudmise tagasilükkamist loodi jaanuaris streigikomitee, kuhu kuulub manufaktuuri viie vabriku kollektiivist kaks esindajat.

Vaivara valda kerkib lähiaastatel mitusada uuseramut
Vaivara vallas on viimase aastaga algatatud mitu detailplaneeringut, mille tulemusena peaks lähiaastatel kerkima mitusada eramut.
Eramuehitamise buum detailplaneeringute näol oleks suuremgi, kui vallavõimud seda kunstlikult ei pidurdaks, kirjutab Põhjarannik.
"Paljusid planeeringuid me lihtsalt ei algata," ütles Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, "need, mida algatame, on loogilised - oma asukoha poolest loogilised."
Asukoha poolest loogilisi võimalusi detailplaneeringute algatamiseks Vaivara vallas ikka veel on. Et aga algatatud on uus üldplaneering, soovitavad vallajuhid detailplaneeringutega oodata.
Kui üldplaneering vastu võetakse, on ilmselt oodata uut detailplaneeringute algatamise lainet.

Maksuamet: töötaja oskab palka küsida ning palk muudkui kasvab
Tööandja kardab töölistest ilma jääda ja töötajad kasutavad seda enda huvides ära.
Maksu- ja tolliameti andmetel liikus eelmisel aastal tunamullusega võrreldes madalamast palgagrupist kõrgemasse ligi 75 000 inimest.
Palgatõusu põhjuseks nimetas maksuamet eelkõige tööjõu survet tööandjale. "Inimesed julgevad küsida korralikku palka," väitis maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. Samuti ei lepi töötaja enam ümbrikupalgaga.
Töötajal on võimalus julgelt palgalisa küsida, sest kadunud on hirm töötuks jäämise ees. Vastupidi - praegu kardab tööandja töölisest ilma jääda ja olukord on pöördunud selgelt töötaja kasuks.
"Surve on suur," tõdes turbatootmise ja metallitööga tegeleva AS-i Elva E.P.T juhatuse esimees Aadu Püvi. Palka on tõstetud ettevõttes kord aastas. "Sellist asja pole küll paika pandud, et tõstame palka 1. juunist ja siis jälle 1. septembrist," ütles Püvi. "Kuulame, kuidas teistes firmades asi on, ja püüame neist sammu võrra ees püsida." Tõstetud on nii rabas töötavate meeste tükitöö hinda kui ka palka seal, kus mehed saavad kuutasu. Lisahüvedena nimetab Püvi odavat lõunasööki rabatööde hooajal ning tasuta transporti ja tööriideid.

Leedo võib riigilt saada 23 miljoni krooni võrra rohkem dotatsiooni
Ärimees Vjatšeslav Leedo kontrolli all olev Väinamere Liinid võib tänavu saarte liinide opereerimise eest riigilt saada 134 miljonit krooni, mullu saadi 111 miljonit.
Tavapäraselt on Saaremaa laevakompanii, nüüd selle tütarfirma Väinamere Liinide jaoks olnud suurimad mured kütusehindade ja palgakulude tõus. Olulist kütusehinna survet aga majandusministeerium firma liinide operaatori kulubaasile praegu ei näe.
Majandusministeeriumi pressiesindaja Anu Mõistlik tõi välja dotatsioonisumma hüppelise tõusu kaks põhjust. Esiteks riigi tellitud reiside arvu suurenemine Hiiumaa ja Muhumaa liinidel umbes kümne protsendi võrra. Ja teiseks kolmanda, Sõru-Triigi liini juurdetulek. Kui mullu sõitsid Väinamere Liinide parvlaevad Saaremaa ja Hiiumaa vahet kolm kuud, siis tänavu terve aasta.

Wiedemanni auhinnale kandideerib viis keeleinimest
Haridus- ja teadusministeeriumi 150 000 kroonisele Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnale kandideerib viis inimest, kellel on teeneid eesti keele hoidmisel.
Tänavused kandidaadid on Mati Erelt (esitajad Emakeele selts, Taru ülikool); Henn Käämbre (esitaja haridus- ja teadusministeerium); Helmi Neetar (esitaja Tallinn ülikool); Kristiina Ross (esitaja Eesti keele instituut) ning Toom Õunapuu (esitaja Tartu teoloogi akadeemia).
1989. aastal asutatud keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel või kasutamisel.
Auhind antakse laureaadile 24. veebruaril riigi teadus- ja kultuuripreemiate kätteandmise tseremoonial.

Maailmakuulus tšellist Mstislav Rostropovitš sattus haiglasse
79-aastane tšellist ja dirigent Mstislav Rostropovitš viidi esmaspäeval haiguse tõttu Moskva haiglasse.
Rostropovitši sekretär ei täpsustanud, milles mehe terviserike seisneb, kuid teatas, et ta seisund on parenemas ja tegmist ei ole millegi eluohtlikuga, kirjutas Yahoo.com kolmapäeval.
Maailmakuulus muusik Rostropovitš, kes on kogunud tuntust inimõiguste eest võideldes, tähistab märtsi lõpus oma 80. sünnipäeva. Suured ettevalmistused on juba töös. Teadaolevalt külastas Rostropovitšit haiglas president Vladimir Putin, et kõnelda juubeli ettevalmistustest.
Rostropovitš oli tervisega kimpus juba sügisel ning talle tehti operatsioon. Paar nädalat peale haiglasviibimist juhatas ta aga juba Jaapanis kahte kontserti, rääkis mänedžer Ronald Wilford uudisteagentuurile.

Neljapäeval algab Jazzkaare kevadhooaeg
Tallinn
Sooääre ja Erdmanni duo Dessert Time tegutseb 1999. aastast. 2001. aastal võideti Pärnus "Lühima öö" improvisatsioonikonkursil peapreemia. Tänaseks on koos antud hulk kontserte mitmel pool Euroopas ja salvestatud heliplaat Peer Gynt and Other Stories (AVA Muusika 2004). Koos Ginega esitatakse Eesti kontserdil hulk uusi põnevaid lugusid, kinnitab Jazzkaare kodulegekülg.
Eestis esineb Gine Anderssen teistkordselt - mullu võis teda kuulata Tudengijazzil.
Gine Gaustad Anderssen (sündinud 1980) on õppinud Trondheimis ja Göteborgis laulu ja komponeerimist Anders Jormini ja Peter Buhrmani juures.
Esimene ansambel, millega Anderssen tuntuks sai oli Trondheimi rockbänd Clockwork, mis tegutses aastail 2002-2003 ja andis välja ka CD-plaadi. Uusi kogemusi andis Anderssenile kvartett Speak Low, kus lauljatariga koos musitseerisid Ove A. Billington klaveril, Andreas Amundsen bassil ja Hermund Nygård trummidel.

Rahvusteatri nimetuse omistamist hakkab kaaluma ekspertkomisjon
Kultuuriministeerium kutsub lähikuudel kokku ekspertgrupi, kes peab otsustama, millisele Eesti teatrile omistada rahvusteatri nimetus. Lisaks Vanemuisele on rahvusteatri nimetust endale soovinud ka Eesti Draamateater.
Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul on ministeerium rahvusteatri nimetuse omistamise asjaolusid põhjalikult kaalunud. "Rahvusteatri nimetus ei saa olla pelgalt aunimetus märkimisväärsete saavutuste eest, vaid tähendaks nii teatrikülastaja kui riigi poolt eritasemelisi ootusi ja hoiakuid antud asutuse suhtes," ütles minister Palmaru.
Sestap on parim lahendus kutsuda kokku ekspertkomisjon, kelle ülesandeks oleks välja töötada rahvusteatri täpne statuut ja seejärel kaaluda, millisele Eesti teatrile see nimetus anda. Eesti Teatriliidu, Eesti Etendusasutuste Liidu ja Riigikogu kultuurikomisjoni esindajatest koosnev ekspertkomisjon on kavas kutsuda kokku lähikuudel.

Vanemuise orkester esitleb noorte interpreetide konkursi võitjat ning esitleb uusi pille
Vanemuise teatri sümfooniaorkester annab pühapäeval, 11. veebruaril Tartu Ülikooli aulas kontserdi, kus soleerib Eesti noorte interpreetide konkursi "Con Brio'06" võitja Riivo Kallasmaa.
Riivo Kallasmaa lõpetas aastal 2004 Eesti Muusikaakadeemia oboe erialal ning suvest 2005 kuulub ta Vanemuise sümfooniaorkestrisse. Lisaks "Con Brio'06" peaauhinnale võitis ta Eesti noorte interpreetide konkursil ka Vanemuise sümfooniaorkestri, Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio auhinna.
Lisaks Vanemuise sümfooniaorkestri premeeritud oboemängijale Riivo Kallasmaale soleerivad kontserdil vanemuislased Kai Visnapuu harfil ja Lande Kits flöödil, kes mõlemad esitlevad oma äsja soetatud uusi hinnalisi muusikainstrumente.
Kontserti dirigeerib Vanemuise teatri muusikajuht ning peadirigent Toomas Vavilov. Kavas on Mozarti Kontsert flöödile ja harfile C-duur, Tüüri "Insula deserta" ning Mozarti Kontsert oboele ja orkestrile C-duur.

Peale pikka ootamist jõudis Eestisse lauljatar Munodžat Jultševa
Homme esineb Estonia kontserdisaalis usbeki lauljatar Munodžat Jultševa, kes esitab nii nais- kui meeshäälele kirjutatud repertuaari.
Eesti Kontsert on proovinud kuulsat usbeki lauljatari Munodžat Jultševat Eestisse kutsuda juba mitu aastat ja eile hilisõhtul jõudis ansambel lõpuks Tallinnasse.
"Tuleb tunnistada, et praegusel ajal on sellest regioonist inimeste Eestisse toomine sageli sama keeruline kui 15-20 aastat tagasi Eestist Lääne-Euroopasse sõitmine - sobivate lendude ja dokumentide vormistamise ühildamine on kui keerulise puzzle kokkupanek. Täname väga Eesti Peakonsulaati Peterburis, kellega meil oli väga meeldiv koostöö," sõnas Vello Rand Eesti Kontserdist.
"Lähipäevadel Eestis esineva lauljatari kontsertidele joostakse tormi nii Pariisis, Tokyos kui ka Fez'is, teda kutsuvad võidu kõik olulisemad maailma muusikafestivalid," lisas Rand.

Täna esilinastub Sõpruses "Kuninganna" 
Intelligentse huumoriga vürtsitatud portreefilm kujutab Suurbritannia kuninglikku perekonda kriisis, mis järgnes vahetult printsess Diana surmale.
Täna esilinastub kinos "Sõprus" kuuele Oscarile kandideeriv linateos "Kuninganna".
"Kuninganna" keskendub printsess Diana surma järgsetele sündmustele, kui avalikkust jahmatas Elizabeth II jahe reaktsioon. Olukorda püüab siluda peaminister Tony Blair, keda kehastab Michael Sheen.
Stephen Fearsi lavastatud "Kuninganna" nimiosas on Kuldgloobuste jagamisel selle rolli eest parima naisnäitleja auhinna pälvinud Helen Mirren. Kuldgloobus anti samuti filmi stsenaristile Peter Morganile.

Vanemuise teatrit tahetakse nimetada rahvusteatriks
Tartu linn, kõrgkoolid ja kultuuriasutused saatsid kultuuriministeeriumile kirja Vanemuise teatrile rahvusteatri nimetuse andmise toetuseks.
Toetuskirjaga ühinesid rahvusooperi Estonia nõukogu esimees Eri Klas, ajakiri Akadeemia, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Tartu Kunstnike liit, Eesti kirjandusmuuseum, Tartu kunstimuuseum, Eesti Rahva muuseum, Eesti maaülikool, Tartu ülikool ja Tartu linn.
Tartu linnapea Laine Jänese sõnul on Vanemuise teatril erakordselt suur tähendus nii Tartu kui ka kogu Eesti kultuuripildis.
"Vanemuisele rahvusteatri nimetuse andmine kinnitaks vaid seda sisu, mis teatril on tegelikult juba alates 1870. aastast," märkis Jänes.
Vanemuise teatri kui ka kogu eesti teatri alguspäevaks peetakse 24. juunit 1870, mil kanti ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg".

Virumaal valmistutakse kätte jagama kirjandusauhindu
Mõni päev enne vabariigi aastapäeva tehakse teatavaks Virumaa kirjandusauhinna tänavune laureaat, märtsi algul selgub, kes pärjatakse Eduard Vilde auhinnaga.
Tänavu kandideerib ühtedele Eesti mainekamatele kirjandusauhindadele Virumaa auhinnale 15 ja Eduard Vilde auhinnale üheksa raamatut. Virumaa auhinna žürii peab enne lõplikku koosistumist nominentide hulka tõenäoliselt vähendama, vahendab ETV24 Terevisiooni uudiseid.
Kirjandusauhindadele kandideerivaid raamatuid on raamatukogudest raske kätte saada nii enne kui ka pärast laureaadi selgumist, kuna lugejate huvi nende vastu on suur.

 "Marie Antoinette": režissöör Sofia Coppola isekas "baroque'n'roll" 
Coppola lahkab kuninganna Marie Antoinette'i näitel taas noore naise üksildust.
Sofia Coppola on Prantsuse kuningannast Marie Antoinette'ist teinud lõpuni iseka filmi, mis mullusel esilinastusel Cannes'is pani prantslased filmi välja vilistama ning tõsised ajaloofilmihuvilised juukseid kitkuma.
Kui oodata filmilt n-ö tõetruud ajalookäsitlust, mis haaraks Suure Prantsuse revolutsiooni eelmängu poliitilisi tagamaid, siis seda siit ei leia, kuigi kaamera eest jookseb läbi terve Antoinette'i Prantsuse õukonnas veedetud aeg. Coppola filmi taustaks kõlab hoopis nüüdisaegne indie-rokk ning režissöör jätkab juba filmist "Tõlkes kaduma läinud" tuttavat noore naise üksinduse teemat. Seekord siis Marie Antoinette'i (Kirsten Dunst) kaudu, kes saabub 14-aastasena Prantsuse õukonda.

Olari Eltsist saab Šoti orkestri külalisdirigent
Olari Elts on sel hooajal Šoti kammerorkestri külalisdirigent, vahendab orkestri ametlik kodulehekülg.
Esialgu plaanitakse koostööd Eltsiga kolmeks aastaks. Hooaja esimesed ühised kontserdid leiavad aset tänasest reedeni. Elts, Šoti kammerorkester ja pianist Artur Pizarro esitavad Schuberti, Schumanni ja Brahmsi loomingut. Kontserdid leiavad aset St Andrew'sis, Edinburghis ja Glasgow's.
Mais juhatab Elts orkestri hooaja lõpukontserti, kus kõlab Beethoveni muusika. Kontserdid leiavad aset Edinburghis, Glasgow's ja Aberdeenis. Kaugemas tulevikus on plaanis veel etteasted novembris ja aasta pärast märtsis.
Tegelikult seob Eltsi ja orkestrit pikem koostöö, mis algas juba 2004. aastal. Tookord esitati Baltimaade heliloojate, sealhulgas Pärdi loomingut. Sealt alates on Elts juhatanud orkestri ees Haydni, Tšaikovski ja Straussi helitöid, samuti Mozarti juubeliprogrammi.

Mängufilmi "Kevade" DVD kannab klassikat digiajastu vääriliselt
Uue tehnika võimalused aitavad taasavastada Arvo Kruusemendi kultusfilmi "Kevade".
Nagu teada, sai Arvo Kruusemendi film mullu taastatud nii pildis kui ka helis. Nüüd siis on Tallinnfilm tulnud välja plaadiversiooniga, kus on lisaks filmile endale palju väärt materjali.
Uus ja huvitav on "Kevade" plaadil ligi tunniajane dokumentaalfilm "Kuidas tuli" Kevade ". Ja kuigi seda teost võib pidada žurnalismi raamidesse jäänuks, on tegu huvitava ja põhjaliku tööga, kus žanri tagasihoidlikkus on korvatud käsitluse ammendavusega.
Dokumentaalfilmis on filmi tekkimise ja vastuvõtu lugu kahte moodi, asi tuleb kohale rohkete intervjuude ja faktide kaudu, mis on ajaloost välja kraabitud. Nii faktide kui ka intervjuudega on tehtud mehetööd - filmi valmimise lugu on huvitav ja elav. Kerkivad üles nii toonased olud kui ka inimesed, kes ausalt ja püüdlikult Lutsu romaani tselluloidribale ringi panid.

Uuring: vähene magamine põhjustab laste ülekaalulisust
USA Illinoisi osariigi Northwesterni ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuringu kohaselt aitab tund aega pikem uni vähendada 3- kuni 8-aastaste laste ülekaalulisuse tõenäosust 6 protsenti ning 8- kuni 13-aastaste seas 4 protsenti.
Uuring viidi läbi 2200 noore ameeriklase seas ning see vältas kokku 10 aastat. Viie aastase perioodi jooksul jälgiti seda, kui kui kaua laps magas ning seda infot võrreldi nende kehamassiindeksiga, vahendab Reuters.
Teadlased ei uurinud otseselt seda, miks vähem magamine soodustab ülekaalulisuse teket, kuid pakkusid välja mõned omapoolsed variandid. Näiteks võib vähene magamine mõjutada söögiisu tekitavate hormoonide arengut ning õhtul kaua üleval olemine annab võimaluse kasvõi teleka ees rohkem süüa. Lisaks muudab magamatus lapsed loiumaks ning vähendab ka tahet sportida.

Vargad viisid messile suunduva moekollektsiooni
Pika tänava HULA poes toimus teisipäeva hommikul EKA moetudengite disainitud uue kollektsiooni mudelite vargus.
Rõivakollektsioon "Leiutajahärra H. Ula" oli suundumas homme Kopenhaagenis algavale moemessile.
"Õnneks on meil siiski mõned mudelid sellest kollektsioonist alles, päris hätta me messil ei jää," sõnas Hula projektijuht Catlin Kaljuste.
Eesti Kunstiakadeemia moetudengite loodud HULA kaubamärgi esindussalongist, Pikk 41, omistas teadmata isik kuus uue kollektsiooni mudelit, mille tunneb ära laboranti kujutava originaaltrüki järgi. Müügisaalist varastati ka kümmekond eset eelmistest kollektsioonidest.
Teavet toime pandud varguse kohta palutakse edastada Eesti Kunstiakadeemia avalike suhete juhile Solveig Jahnkele, tel. 6 267 111. Leidjale on lubatud vaevatasu.

Ozzy Osbourne ei kavatse oma esinemiste eest piletiraha küsida
Ozzy Osbourne teatas, et ei kavatse oma Ameerika kontserttuuri Ozzfest piletite eest raha küsida.
"Tasuta piletid on äri nagu iga teine, ainult see on tasuta äri. Me tahame julgustada uusi talente ja uut muusikat," ütles Osbourne'i mänedžer ja abikaasa Sharon Osbourne BBC-le.
The Black Sabbathi laulja tuur Ameerikas algab 7. juulil Los Angeleses. Varem on fännid pidanud pileti eest Ozzfestil käima välja kuni 150 dollarit. Viimased 11 aastat on USA-s tuuritavate rockfestivalide piletihinnad järjest kasvanud.
Muusikute, kontsertite ja piletite kohta infot jagava väljaande Pollstar toimetaja Gary Bongiovanni leidis, et tegemist on esimese kontsertturneega USA-s, kus festivalile sissepääs on tasuta.

Noortepidu toob lavale Lenna Kuurma ja Lauri Pihlapi
Pühapäeval toimub ööklubis Prive Tallinna Noorteaasta 2007 raames vanusepiiranguta alkoholi- ja tubakavaba noortepidu NOApidu.
Peo panevad käima Vanilla Ninja solist Lenna Kuurma ja Lauri Pihlap. Plaadikotist valib muusikat dj Quest ning õhtu peaesineja on Soul Militia.
Peol astuvad ülesse professionaalsete DJ-de kõrval ka kaks noort plaadikeerutajat, kelle hulgast valitakse välja publiku lemmik. Aasta lõpus kingitakse aasta parimale plaadikeerutajale "noore DJ stardipakett", mis sisaldab kahte vinüülmängijat ja pulti. Noori DJ-sid toetab Lasering ning lisaks pidulistele üllatused NOA 2007 sponsoritelt.
Üritus on pühendatud sõbrapäevale ning peol valitakse õhtu säravaim paar, kes pääseb 14. veebruaril tasuta Rebecca kontserdile Cafe Basso'sse.

Homme toimub Tallinnas Noortebänd 2007 esimene eelvoor
Homme saab avalöögi Von krahli teatris Vabariigi suurim noortebändide konkurs, kus astub võistlustulle kuus värske kõlaga muusikalist kollektiivi.
Finaali pääsemise nimel võtavad üksteiselt mõõtu sellised tõusvad tähed nagu R-Corp, Breedle, Pimpfish, Somnus, Krõpsuga Ketsid ning Remember Me Not. Noortebänd 2007 esinduslik žürii koosneb arvukatest muusikamaailmas end sisseseadnutest inimestest nagu näiteks Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga, laulja Blacky ning plaadifirma Umblu boss Raul Saaremets.
Võitlus tõotab tulla karm, kuna konkursi peaauhind on võimalus teha professionaalne muusikavideo, mida hakatakse näitama muusikakanalil MTV Eesti. Lisaks sellele saavad edukaimad endale pillipoe kinkekaardi.
Järgmine eelvoor toimub 16. veebruaril kell 19.00 Tartus Sõbramajas ning seejärel 23. veebruaril kell 19 Viljandi kultuurimajas. Viimane eelvoor toimub Tallinnas 1. märtsil kell 18.00 klubis Privé ning finaalkontsert samuti pealinnas 16. märtsil kell 17 Tallinnas klubis Hollywood.

Tartus tunnustatakse Konrad Mäe kopeerijaid
Täna autasustatakse Tartu Kaubamajas tARTu kunstikuu koopia maalimise võistluse parimaid.
24. jaanuaril alanud võistluse käigus valmis kaheksa koopiat Konrad Mäe maastikumaalist.
Võistluse korraldaja, Tartu Kunstimuuseumi direktori Reet Margi sõnul võib ürituse lugeda igati kordaläinuks. "Noored maalisid nädal aega täie lusti ja hooga. Vaatajaid, uudistajaid oli palju - tartlaste huvi maalimise vastu on suur," ütles Mark.
Parima koopia valib õppejõududest ja kunstiajaloolastest koosnev žürii. Võistluse peaauhinnaks on tšekk väärtusega 1000.-. Eriauhinna, 500.- väärtuses kunstitarbeid, on välja pannud E-Kunstisalong.
Koopiaid said hinnata ka Tartu Kaubamaja külastajad. 30. jaanuaril avatud näitusel hääletas oma lemmiku poolt üle saja inimese. Publikupreemiaks on Aleksander Vardi maalide postkaardikomplekt

Internet: www.angryalien.com
Internet: www.angryalien.com - siit leiate lõbusaid animeeritud klippe, mis parodeerivad tuntud filme. Näiteks
30-sekundilised ülevaated filmidest "Pulp Fiction", "The Ring" ja "The Shining". Kõikides osades animeeritud...
jänesed! P.S. Kui parodeeritavat filmi näinud pole, ei pruugi huumor kohale jõuda.

 "Tulnukas" - Eesti uus kultusfilm? 
Skandaalne "Tulnukas" kogub internetis vaatajaid ning on muutumas kultusfilmiks.
"Marie Under n…s oblikate vahel, ja-ja-ja-jaa," ümiseb trammis pealtnäha kahekümnene tumedas mantlis prillidega noormees, tema kaks sõpra muigavad tähendusrikkalt. Järgneb elav vestlus filmist "Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas", mida kõik neist on korduvalt näinud.
Taolisi vestlusi võib tänavail, koolides ja kohvikutes kuulda üha tihemini. Filmi peategelast Valdist, kes saab karvaste käest labidaga pähe ja keerab jõmlusele selja, kehastanud Endla teatri näitleja Märt Avandi on ka ise juhuslikult pealt kuulnud filmist tuttavat oblikalaulu ja krõbedate väljendite kasutamist.
Kes veel ei tea, siis "Tulnukas" on Rasmus Merivoo (23) eelmisel kevadel valminud 22-minutine lühifilm, mis portreteerib Eestis laialt levinud subkultuuri - jõmlust ehk rullnoklust. Avandi ise meenutab, et rullnokaks kehastumine oli lõbus ja lihtne. "Igapäevaelus on seda meie ümber nii palju," põhjendab ta.

Noortebänd 2007 saab hoo sisse
Homme saavad Tallinnas alguse konkursi Noortebänd 2007 piirkondlikud eelvoorud. Esimene neljast eelvoorust leiab aset Von Krahlis. Esinevad bändid R-Corp, Breedle, Pimpfish, The Cord, Krõpsuga Ketsid ja Remember Me Not. Peaesineja on ansambel Ketaspidur. Finaal toimub 15. märtsil kell 19 Tallinnas klubis Hollywood.
Vaata ka: www.noorteband.ee

Pühajärve kalapidu jääb ära
Pühajärve iga-aastane kalapidu "Kuldkala" jääb tänavu jääpuuduse tõttu ära. "Pole tõenäoline nii paksu ja tugeva jääkaane tekkimine Pühajärvele, et oleks tagatud 5000-6000 inimese ohutu jääl viibimine," seisab peo kodulehel. Pidu pidi toimuma 10. veebruaril. "Kuldkala" -nimeline püügivõistlus on Pühajärvel peetud alates 1998. aastast. Järgmine "Kuldkala" toimub Pühajärvel 9. veebruaril 2008.

Ozzy Osbourne tuleb Eestisse
4. juunil esineb oma Euroopa-tuuri raames Tallinnas Rocca al Mare suurhallis maailmakuulus rokkmuusik Ozzy Osbourne (58). Inglismaal sündinud Ozzy alustas muusikukarjääri 1969. aastal ansambli Black Sabbath solistina. Maikuuks lubab Ozzy uut plaati. Kontserdile müüakse 8000 piletit, mille hind algab 495 kroonist. Pääsmed tulevad vabamüüki esmaspäeval kell 10 Piletilevis ja Statoilis.

Jalgpall: Eesti sai Sloveenialt 1: 0 lüüa
Eesti jalgpallikoondis kohtus täna Domžales ametlikus maavõistlusmängus Sloveenia koondisega.
Eesti jalgpallikoondisel tuli kaotusega leppida ka uue aasta teises maavõistlusmängus, vahendab sportnet.ee.. Kui läinud laupäeval jäädi Hispaanias Jerezis alla Poolale 0: 4, siis kolmapäeval tuli Sloveenias Domžale spordipargi staadionil tunnistada sloveenide 1: 0 paremust. Mängu ainus värav sündis esimesel poolajal, kui 34. minutil määras prantslasest väljakukohtunik Damien Ledentu võõrustajate kasuks penalti. Otsus oli õigustatud, sest Tihhon Šišov hoidis karistusalas vastaste ründajat selja tagant kahe käega kinni. Lõi Klemen Lavrić ning Mart Poom külalisi kaotusseisu jäämisest päästa ei suutnud.

Linda Grubben võitis tavavõistluse, Eveli Saue 28. 
Norralanna Linda Grubben võitis laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Anterselvas 15 km tavadistantsi ajaga 46.24, 3, läbides kõik neli tiiru puhaste paberitega.
Hõbemedali sai kaela prantslanna Florence Baverel-Robert, kes suutis samuti kõik 20 märki tabada ning kaotas finišis norralannale 1.06, 5, vahendab ETV Sport.
Lõpuheitluses kolmandale kohale jäi peale Martina Glagow (1+0+0+0), kes edestas Tora Bergerit (0+0+1+0) 9,3 sekundiga. Võitjale jäädi alla vastavalt 1.35, 5 ja 1.44, 9. Anna Carin Olofsson (0+2+0+2) oli kaotusega 1.59, 4 viies ning Andrea Henkel (1+1+0+1) kuues.
Anterselvast seni 15. ja 23. teeninud Eveli Saue alustas võistlust kahe eksimusega, ent liikus seejärel tõusvas tempos, eksides teises tiirus ühe ning kahes viimases kordagi. Lõpuks kaotas eestlanna 4.34, 8 ja sai lõpp-protokollis 28. koha.

Nädalavahetusel toimub Jõulumäel Skandinaavia karikasarja etapp
MURDMAASUUSATAMINE:
Jõulumäe Tervisekeskuse juhataja Enn Tasalaineni sõnul on karikasarja etapi ettevalmistamine sujunud hästi. "Kunstlumega on kaetud 2,5 km, 3,33 km ja 3,75 km rajad, oleme ettevalmistustega graafikus," sõnas Tasalainen. "Jõulumäe radadel A tõusu ei ole, küll saavad suusatajad võtta B ja C tõuse. Raja suurim tõus on 16m."
Skandinaavia karikasarja etapi raames jagatakse välja selle hooaja esimesed Eesti meistrivõistluste medalikomplektid.
"Laupäeval jagame täiskasvanute ja juunioride klasska - ja pühapäeval vabatehnika sõidu medaleid," lausus Eesti Suusaliidu murdmaasuusatamise juhataja Paavo Nael. "Kuigi Eesti MV toimuvad plaanitust erineval ajal ja muudetud programmiga, on meil heameel, et saame võistlused ära pidada."

Riiklikele spordipreemiatele on 44 kandidaati
Neljapäeval, 8. veebruaril koguneb Kultuuriministeeriumis Eesti Spordi Nõukogu, et valida 44 kandidaadi seast riiklike spordipreemiate laureaadid.
Riik annab välja kaks 600 000 krooni suurust elutööpreemiat, viis 150 000 krooni suurust aastapreemiat ja ühe 50 000 krooni suuruse aastapreemia noorele sportlasele.
Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Preemiale kandideerivad Rein Ahun, Enno Karrisoo, Jaan Kirsipuu, Toomas Kivilo, Martin Kutman, Jaak Lipso, Uno Loop, Laur Lukin, Toomas Mets, Valdek Murd, Rein Ottoson, Johannes Peets, Rein Pajur, Erika Salumäe, Heino Sisask, Ants Saar, Jüri Tarmak ja Rein Valdru.
Aastapreemia määramisel arvestatakse sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel, panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse, mis on saavutatud või avalikustatud eelmise kalendriaasta jooksul.

Sõudemaailmas lahvatas dopinguskandaal
SÕUDMINE:
Samulenkova verest leiti eksogeense metaboolse testosterooni jälgi ning nüüd ootab teda kahe aasta pikkune võistluskeeld, teatas Eesti Sõudeliit.
Positiivne dopinguproov võeti sportlaselt 23. juulil 2006 ja kuna seda kinnitas ka B-proov, annuleeritakse tagantjärele kõik pärast seda kuupäeva venelannade neljapaadi poolt väljasõidetud tulemused. Seetõttu maksavad lisaks dopingupatusele kallist hinda ka tema võistkonnakaaslased Oksana Dorodovna, Larissa Merk ning Irina Fedotova.
Maailmameistritiitel loovutatakse Inglismaale. Senine kolmas, Austraalia, saab hõbeda ning pronksmedal läheb sakslannade kvartetile. Rahvusvaheline Sõudeliit FISA ratifitseeris Rahvusvahelise Antidopingukoodeksi 2003. aastal ning peab ülioluliseks võitlust keelatud ainete kasutajatega.

Ani ja Rüütel jätkavad Inglismaal
TENNIS:
Rüütel osaleb nii üksik- kui ka paarismängus, viimases on tema partneriks WTA edetabelis 178. kohal olev inglanna Katie O'Brien, vahendab Sportnet.
Rüütli vastaseks avaringis on kogenud briti naistennisist Amanda Keen, WTA tabelis kohal 229 oleval 29-aastasel mängijal on ette näidata neli ITF turniirivõitu üksikmängus ning üks paarismängus, eestlannaga pole Keen varem kohtunud. Paarismängus alustab neljandand asetatud Rüütel-O'Brien tandem Julia Goergese ja Anastassia Poltoratskaja vastu.
Neljanda asetusega Ani kohtub esimeses ringis sakslanna Andrea Petkoviciga, kelle kohaks WTA tabelis on 223. Septembris 20-aastaseks saava Petkoviciga pole Ani varem vastamisi läinud. Tiptoni ITF turniiri võitja selgub 11. veebruariks.

Venemaa ootab põnevusega võrkpalliliiga uut peatreenerit
Uus Venemaa võrkpalli rahvusmeeskonna peatreener valitakse 15.veebruaril.
Kuni 8. veebruarini omab lepingut serblane Zoran Gajic, kelle 7.koht 2006 Jaapani MM-il tunnistati läbikukkumiseks, vahendas Eesti Võrkpalli Liit.
Seda vaatamata viiekuulisele, spetsialiseeritud ettevalmistusele, mille tarbeks muudeti harvanähtavalt isegi Venemaa 2006/07 meistrivõistluste kalendrit, mis algasid alles 23.detsembril. Nii mängitaksegi maailma ühe juhtivama võrkpalliliiga meistrivõistlustel vaid üks ring põhiturniiril ja seejärel algavad juba kohamängud.
Põhiliseks Gajici oponendiks on Belgorodi Lokomotivi vanemtreener Gennadi Šipullin, kes pole kitsi leidmaks värve Venemaa meeste võrkpalli kuristikku kukutamisest serblase poolt. Tema põhiliseks etteheiteks on koondise vale komplekteerimine ja koondislaste ülekoormamine treeningutel kuni vigastuste ja mänguvõimetuseni.

Tartu maratoni Avatud raja sõidud toimuvad
Eile õhtul otsustas Tartu maratoni korralduskomitee, et Avatud raja üritused toimuvad plaanipäraselt.
Hetkel on maratoniraja seisukord rahuldav ja kohati ulatub pressitud lume kiht 10 sentimeetrini. Otepäält Paluni on raja kvaliteet kõige parem, Palust Elvani mõnevõrratagasihoidlikum.Korralduskomitee arvates on võimalik kogu distantsi ulatuses suusatada nii vabastiilis kui ka klassikajäljes.
Lähiaja ilmateade lubab rohkelt külma, kuid paraku mitte lund, mis muudaks raja paksemaks ja klassikajälje kvaliteetsemaks. Samas ei saa see korraldajate sõnul takistuseks nädalavahetusele planeeritud sõitude läbi viimisel.
Avatud raja kolme distantsi puhul ei ole tegemist võistlustega. Tulemused avaldatakse lõpuprotokollis tähestikulises järjekorras. Eelkõige on nende sõitude eesmärgiks pakkuda inimestele võimalust kontrollida oma valmisolekut maratoniks, tutvuda rajaga ning veeta tervislik päev suusarajal.

Kalevlased pidid omavahel kurja häält tegema
Kalev/Cramo alistas Balti liiga teises divisjonis kodus Panevežyse meeskonna 100: 84.
"Sada! Sada!" hüüdsid Kalev/Cramo kõige ustavamad fännid ja nad said mängu lõpus, mida tahtsid. Travis Reed upitas Valmo Kriisa söödust palli korvi ja Rocca al Mare suurhalli tablool säras kolmekohaline arv.
Ent oodatud juubeldust kindel võit kalevlaste leeris ei vallandanud. Kui kapten Kriisa kohtumise lõpul väljaku keskel käte kokku panemiseks kaaslasi ootas, reetis tema ilme rahulolematust.
"Mul on praegu negatiivsed tunded, sest ma vaatan tulevikku," ütles Kriisa. "Niisuguse mänguga ei jõua me isegi Eesti liiga playoff-turniiril kaugele, Balti liiga playoffist rääkimata."
Kriisa sõnul pidid korvpallurid vaheajal tegema omavahel kurja häält. "Pärast esimest poolaega olid emotsioonid väga negatiivsed," ütles Kalevi kapten. "Lasime vastastel hankida kaheksa ründelauapalli! Võtsime ennast lõpuks kokku ja otsustasime, et mäng tuleb igal juhul võita."

Jalgpall Itaalias tühjadel staadionidel? 
Jalgpallihuligaanide vägivald Itaalias tipnes kuue päeva jooksul kahe surmajuhtumiga, mistõttu täna otsustatakse, kas enamik mänge peetakse edaspidi tühjade tribüünide ees.
Vägivallalained Itaalia staadionidel on põhjustanud viimasel ajal juba kaks surmajuhtumit. Neist viimane leidis aset reedel, kui Sitsiilia derby's kohtusid Catania ja Palermo (1: 2 - toim). Huligaani visatud rakett tabas Catania staadioni lähistel korda pidanud politseinikku Filippo Racitit näkku ning kahe lapse isa hukkus silmapilkselt.
Politseiniku surmaga lõppenud fännide rahutuste järel ei saanud Itaalia jalgpalliliiga juhtkond ja riigi tipp-poliitikud enam käed rüpes istuma jääda. Esmalt tühistati kõik läinud nädalavahetuseks kavandatud kõrg- ja esiliiga kohtumised, samuti homseks planeeritud Itaalia-Rumeenia sõpruskohtumine.
Eile taas koos istunud Itaalia jalgpalliliidu juhid tahavad eeloleval nädalavahetusel siiski mänge jätkata, kuid ootavad esmalt ära täna erakorralisele nõupidamisele kogunevate valitsuse ministrite otsuse. Ühe mänguvooru ärajäämine tähendab hinnanguliselt kuni 15 miljoni euro ehk 230 miljoni krooni suurust kahjumit.

Avavõistlusel vaid 12.99 hüpanud Kaire Leibak: "Masendav!" 
Kaire Leibak ja Taavi Peetre tegid hooaja avavõistluse, ent normidest jäi puudu.
Mullu suvel kolmikhüppes hiilgava Eesti rekordi 14.43-ga juunioride maailmameistriks tulnud Kaire Leibak tunnistas, et eilne BIG Kuldliiga võistluse võidutulemus 12.99 teeb talle häbi.
"Eks see veidi masendav on, käin siin pea norus ringi. Kiirus ja kehalised võimed on head, aga rütmivead on sees," tõdes 18-aastane Leibak. "Tuli esimene tagasilöök, aga pole hullu, järgmisel korral läheb paremini."
Järgmine kord on juba sel nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel, kus Leibak loodab võistlemas näha kodust konkurenti Veera Baranovat. "Praegu ei tekkinud üldse võistlustunnet, aga 13 ja pool oleks pidanud ka sedasi hüppama," lisas piiga.
Viimasel hetkel Leibaku palvel võistluskavva võetud kolmikhüppes tegi eile kaasa veel vaid kaks võistlejat.

Sloveenia peatreener saab tuleristsed
Eesti jalgpallikoondise tänase vastase Sloveenia peatreenerina saab tuleristsed alates jaanuarikuust ametis olnud Matjaž Kek.
Endine Sloveenia koondise kaitsja Kek juhendas varem riigi noortekoondisi, kuid tõusis pärast Branko Oblaki ametist vabastamist A-koondise etteotsa.
Mõneti üllatuslikult otsustas Kek mänguks Eestiga koondisse tagasi kutsuda 32-aastase veteranründaja Sebastjan Cimirotici, kes on koos kaitsja Fabijan Cipotiga sloveenide ainsad 30-ndates eluaastates mängumehed.
Ljubljana lähistel Domžales toimuv Sloveenia-Eesti sõpruskohtumine algab kell 21.15.

Anja Pärson tõi Rootsile oodatud kulla
Mäesuusatamise MM-võistlused Rootsis Åres võisid eile pärast kolmepäevast ootamist lõpuks alata. Korraldajad said oma tasu kätte kohe avapäeval: naiste ülisuurslaalomis osutus kiireimaks 26-aastane Anja Pärson.
Meeste samal alal tuli üllatusvõitja. Itaallase Patrick Staudacheri senine suurim saavutus oli Salt Lake City talimängude seitsmes koht alpi kahevõistluses, nüüd lisandus MM-kuld.
Pärsonile oli eilne võit tiitlivõistluste kuues. Tal on tallel Torino olümpiavõit slaalomis ning neli MM-tiitlit aastaist 2001-2005 slaalomis, suurslaalomis ja super-G-s.
"Võit oli ootamatu. Juba sellepärast, et tänavune hooaeg on kulgenud raskelt," tunnistas Pärson. "Tänusõnad kuuluvad isale, kes soovitas viimase MM-eelse MK-etapi vahele jätta ja treeninguile keskenduda."

Vanameister Poiree üllatas MM-tiitliga
Roland Lessing mahutas end täpse laskmisega MK-sarja punkti-
MM-võistlustel Anterselvas võidutses Prantsuse veteran Raphael Poiree, kes ei eksinud 20 km distantsi neljas lasketiirus kordagi.
Ehkki sõidutempos jäi prantslane kiirematele alla, korvas lasketäpsus kõik. Poiree on nüüd koos teatesõitudega võitnud kaheksa MM-tiitlit. Pisut rohkem, kui tema mitte vähem teenekas abikaasa Liv Grete, kes on sõiduradadelt juba taandunud.
Senine hooaeg on vanameistrile olnud keeruline. Ta on MK-sarjas küll ühe sprindivõistluse võitnud, kuid leppinud üldiselt tagasihoidlikumate kohtadega. "Tiitlivõistluste pikkadel distantsidel maksavad kogemused. Poiree oli kindlasti võitu väärt," hindas eestlastest eile parima koha saanud Roland Lessing. "Suutsin lasketiirudes keskenduda ja sain väärika tasu," kuulutas Poiree ise.

Mirjam Liimask: ma ei suutnud taluda, kuidas perekond Viru mu elu kontrollis
Tõkkesprinter Mirjam Liimask räägib, miks ta lõpetas aasta tagasi treenimise pikaaegsete juhendajate Kersti ja Mehis Viru juures ning missuguste muredega on ta viimasel hooajal võidelnud.
Mirjam, umbes aasta tagasi otsustasid sa Mehis ja Kersti Viru tiimist lahkuda. Oled vahel mõelnud, kas see oli täiesti õige otsus?
Olen palju kordi mõelnud. Ma ei kujuta ette, et peaksin veel selles trennis käima. Viimane aasta nende juures oli mulle vaimselt väga raske. Seega ei ole ka midagi kahetseda.
Palun seleta lahti, mis on sinu praeguste treenerite Ljudmila ja Aleksandr Olijarsi ning Virude põhierinevus?
Varem oli mul kogu aeg tunne, et olen millegagi kammitsetud. Ma ei saanud vabalt olla. Sõbrannadega välja minna ei tohtinud, siis tekkis juba probleem. Mina ei suutnud taluda, et nad tahtsid elada minu elu ja pidevalt kontrollida. Oleks ma nende juurde edasi jäänud, oleksin ilmselt vaheaasta võtnud. Juhe oli täitsa koos.

Master MAXI päris Masteri head omadused
Selle aasta keskel müügile tuleval uuel Master MAXI-l on kõik 2006. aasta sügisel turuletulnud esirattaveolise Masteri omadused ja eelised: lai versioonide valik - 3,5 tonnist kuni 6,5 tonnini -, topeltrattad ja tugevdatud šassii.
Sõiduk tuuakse turule samal ajal kui Prantsusmaa idaosas asuv Master ja Master MAXI mudeleid tootev Batilly tehas tähistab uut tootmisrekordit, suurendades väljalaset 117 000 sõidukilt 2005. aastal 120 000 sõidukini 2006. aastal.
Uuel Master MAXI-l on tootja teatel kõik uue Masteri tugevad küljed. Tal on moodne ja mugav kabiin, mida iseloomustab ergonoomiline disain ning mis on varustatud seadmetega, mis muudavad sõiduki kasutamise lihtsamaks, näiteks nagu vihmasensoriga automaatsed kojamehed, automaatsed päevatuled, uste valikuline avamine kolmeklahvilise võtmega ning 'saada mind koju' esitulede funktsioon (pärast süüte väljalülitamist ja autost lahkumist jäävad esituled mõneks sekundiks kuni mõneks minutiks põlema, selleks et hõlbustada näiteks garaažiuste avamist).

Henkel pälvis vastutusrikka sotsiaalse käitumise eest kõrge koha
Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse pingereas saavutas Henkel 120 suurima ettevõtte hulgas teise koha ning taaskord esineb Henkel ka Kanada finantsnõustamisfirma Innovest Strategic Value Advisors poolt koostatavas maailma jätkusuutlikemate ettevõtete esisajas, teatas ettevõte.
Henkel saavutas 2007. aasta heade ettevõtete edetabelis ("Good Company Ranking 2007") teise koha. Žürii tunnustas Henkelit tema "eduka personalipoliitika ning tulevikku suunatud ökoloogilise ja sotsiaalse tegevuse eest, mis kajastub positiivselt ettevõtte juhtimises ja kasumlikkuses". Edetabeli moodustamiseks hinnati ligi 120 Euroopa suurimat ettevõtet järgmistes kategooriates: personalijuhtimine, keskkonnaalane juhtimine, vastutustundlikkus ja finantsnäitajad. Henkel sai 66,7 punkti 80 võimalikust. Heade ettevõtete edetabeli koostasid Saksamaa juhtimisajakiri Manager Magazin, raamatupidamisfirma Deloitte & Touche'i Saksamaa esindus ning konsultatsiooni- ja disainibüroo Kirchhoff Consult. Žürii liikmete hulka kuulusid ÜRO keskkonnaprogrammi endine direktor Klaus Töpfer ning Nestlé aupresident Helmut Maucher.

Soome kogemus kohviku- ja restoranipidajatele
Soome kogemuste põhjal nelja aastaga välja töötatud õhupuhastussüsteemilahendus nimega AirCare Smoking concept sobib Eesti kohviku- ja restoranipidajatele, keda puudutab suvel kehtima hakkav tubakaseaduse muudatus.
Tänavu 5. juunist kehtima hakkav uus muudetud tubakaseadus toob pubidesse ja restoranidesse küll suitsuvaba õhu, kuid tekitab samas lisainvesteeringute vajaduse paljudele toitlustus- ja meelelahutuskohtade omanikele, kes ka suitsetamisharjumusega kliendi heaolu tähtsaks peavad.
Seadus kohustab omanikku suunama suitsetajaid siseruumidest välja või ehitama nende tarbeks spetsiaalseid alarõhuga ruume, kuhu ei või viia toidu- ja jooginõusid ning kus mõistagi puudub teenindus. Loomulikult tundub viimane variant kulukas ja eks pubis ole iga ruutmeeter arvel - esialgsete küsitluste tulemused ongi näidanud, et üsna paljud toitlustusettevõtted hindavad ümberehitamise kulusid liialt suureks ja ei kavatse suitsetajaile eraldi ruume välja ehitada. Kuid ei saa ju ka mööda vaadata faktist, et suur osa regulaarsetest pubikülastajatest on suitsetajad ning nende silmis on väljaehitatud suitsetamisruum väga tugev müügiargument.

Tulekul TD Baltic Forum
7.-9. veebruarini toimub kõigis Balti pealinnades IT-alane foorum TD Baltic Forum.
Foorumi käigus annavad tootjad ülevaate aasta jooksul toimunud tooteuuendustest ja tutvustavad tulevikutrende. Selleks, et Forum liiga teoreetiliseks ei jääks, kannab hoolt seminaridele järgnev EXPO, kus enamik toodetest, millest seminaridel juttu, ka vaatamiseks ja katsumiseks välja pandud.
Tootjatest on Forumil esindatud: Acer, Apacer, AMD, Buffalo, Cisco, Dicota, Fujitsu-Siemens Computers, HP, IBM, Lenovo, Logitech, Microsoft, Philips, Targus, ViewSonic ja Xerox.
Foorumid toimuvad: 7. veebruaril kl 9.30-18 Vilniuses Le Meridien Villonis, 8. veebruaril kl 9.30-18 Riias Reval Hotell Latvijas, 9. veebruaril kl 9.30-18 Tallinnas Reval Hotell Olümpias.

Suursaadik: Venemaa sanktsioonide oht läks mööda
Majandussanktsioonide ohust toibunud ettevõtjad sihivad taas Venemaa turgu.
Tallinna kesklinnas asuva pronksist kuju kaitseks vallandunud majandussanktsioonide ähvardustega raevuhoog läks Venemaal üle, kinnitab Eesti suursaadik Moskvas Marina Kaljurand.
Alles mõni aeg tagasi lendasid Kaljuranna kabineti akende suunas värvipudelid ning president Ilvest koeraks sõimavad hüüdlaused. Juba eile selgitas suursaadik kaubandus-tööstuskotta kogunenud ärimeestele Venemaa ettevõtluskeskkonda sulandumise võtteid. Ettevõtjate jaoks kujutas Venemaa sanktsiooniähvardus riskiturule iseloomulikku väljakutset, mis otsustati kas kavaluse või sitkusega üle elada.
"Gruusia vastu puhkenud kriis näitas, et asjad võivad väga kiiresti minna väga halvaks," ütleb Hansapanga Grupi juhatuse esimees Erkki Raasuke. "Hansapangal ei olnud oma tegevuse päästmiseks Eesti-vastaste majandussanktsioonide korral valmistatud mingisugust nn B-plaani, sest tegutseme Venemaal keskkonnas, mis võib pakkuda kiireid muutusi."

Rootsi Riigipank: pidage baltlastele laenu andmisega piiri! 
Raha võib Rootsi pankades julgelt hoida, aga neist laenu saamine läheb raskemaks.
"Kardan, et mu järeltulija Anneli Tuomineni ametiaeg ei saa olema nii rahulik kui minul," ütles Soome finantsinspektsiooni juht Kaarlo Jännäri, kes sel nädalal erru läheb, Eesti finantsinspektsiooni 5. aastapäeva konverentsil mõne nädala eest.
Intrigeeriv kartus, arvestades seda, et Eesti põhiliste pankade kuulumist Rootsi ja Soome pankadele on olnud tavaks nimetada siinse pangasüsteemi stabiilsuse üheks peamiseks tagatiseks.
Jännärile ja teistele pangajärelevalvajatele teeb muret, et pankade tegevus on muutunud väga rahvusvaheliseks, samas kui finantsinspektsioonid on jäänud suuresti ühe riigi piires tegutsevateks asutusteks. Teisiti öeldes on ühe riigi järelevalvel raske saavutada täit arusaamist hulgas erinevates riikides osakondi ja tütarettevõtteid omava pangagrupi riskidest. Rääkimata kooskõlastatud ja kiirest tegutsemisest kriisiolukorras - praegu piirdub ju finantsjärelevalvete koostöö põhiliselt kirjade ja info vahetamisega, üheskoos tulekahju kustutamise kogemust ei ole.

Magistritöö seadis saja miljoni programmi kahtluse alla
Mullune magistritöö nägi puudusi ettevõtlustoetuste programmi Spinno aruandluses.
Marius Kuningase magistritöö loetles üles vajakajäämisi üle saja miljoni krooni küündiva eelarvega EAS-i programmi teostamisel: "Seadusandluse puudulikkus, menetlus- ja tööprotsessi puudulikkus, personali ebapädevus ja vähesus, ebapiisav koostöö organisatsiooni sees ning ebapiisav järelevalve."
Magistritöö avastas ebakõlasid kõrgkoolide uurimistöö tulemuste turule viimiseks loodud n-ö spin-off ettevõtete statistikas. Näiteks loetleti programmi tulemuste seas ettevõtteid, mis asutati enne programmi käivitumist. Juba äriregistris registreeritud firmasid ei tohiks aga Spinno programmi raames rahastada. Samuti kulus osal toetatud ettevõtetest kaua aega oma tegevuse alustamiseks. Spinno vahenditest finantseeritud eeltöö peaks aga olema sedavõrd põhjalik, et tagaks firma kiire käivitumise ja nobeda käibe kasvu.

Läti kindlustusfirma Baltikums laieneb Eestisse
Läti kindlustusfirma Baltikums suurendas aktsiakapitali rohkem kui kolme miljoni lati võrra 5,655 miljoni latini, et laiendada tegevus nii Eesti kui ka Leedu turgudele.
Ettevõtte õigusosakonna juht Ervins Visockis selgitas, et aktsiakapitali suurendati tegevuse laiendamiseks. Aktsiakapitali suurendas ettevõtte ainuomanik Baltikums Apdrosinasanas Grupa.
Praegu tegutseb kindlustusfirma Baltikums Daudimas Lätis ning mullu mais avas ettevõte esinduse Leedus. Ettevõtte veebileheküljel avaldatud info kohaselt plaanib Baltikums esinduse avada ka Eestis.
Möödunud aastal oli Baltikums Läti 12 kindlustusfirma seas kuuendal kohal.

Firma tahaks Läänemerre rajada 200 tuulikut
OÜ Nelja Energia on esitanud vee erikasutusloa taotluse, et rajada Hiiumaa looderanniku lähistele viis tuuleparki kokku umbes 200 tuulikuga.
Nelja Energia nägemuses tuleksid tuulepargid Hiiumaa looderanniku lähedale avamerre Apollo, Vinkovi ja Neupokojevi pankadele ja nende lähistele.
Tuulikute ühikvõimsuseks on kavandatud 3-6 megavatti ja masti kõrguseks ning tiivikute läbimõõduks umbes 125 meetrit. Tuulikud on kavas ehitada mere põhja rajatavatele vundamentidele. Tuulepark on kavas ühendada Eesti ja Rootsi elektrisüsteemidega.
OÜ Nelja Energia omanikud on Eesti osaühingud Solarcom ja United Partners ning Norra Vardar Eurus. Viimane on Pakri poolsaarel 2005. aastal käivitunud kaheksa tuulikuga tuulepargi omanik.

Fortum tahab Venemaal laieneda
Soome energiakontsern Fortum otsib võimalusi tegevuse laiendamiseks Venemaal.
Firma tegevjuhi Mikael Liliuse sõnul plaanib Fortum koostöös Vene firmaga TGC-1, mille osanikuks Soome energiakontsern mullu sai, investeerida Vene elektrijaamadesse ja vahendada võimalusel Vene energiafirmadele uut tehnoloogiat.

Leedu Achemos Grupe müüs ära oma kasiinoäri
Leedu suuremaid kontserne Achemos Grupe müüs üle kahe aasta kestnud läbirääkimiste tulemusena ära oma kahest kasiinost koosneva hasartmänguäri Casino Planet.
Achemos grupi president Bronislovas Lubys ei nõustunud täpsustama tehingu hinda ega ostja nime.
Lubyst peetakse üheks Leedu rikkamaks inimeseks, tema osalus Achemos grupis on 51 protsenti.

Sony Ericsson viis tootmise Indiasse
Maailma suuruselt neljas mobiilitootja Sony Ericsson teatas, et alustab mobiiltelefonide tootmist Chennai linnas Indias.
Ettevõtte juhi Miles Flinti teatel avab firma peagi mobiiltelefonide tehase Indias, kus tootmiskulud on väiksemad.
Indias hakkab firma valmistama värvilisi mobiiltelefonide põhimudeleid ja keskmises hinnaklassis muusikatelefone.

Pooled Tartumaal ehitatud paatidest sõidavad Norras
Lähtes ja Männikul tegutsev Arthuri Paat plaanib tänavu toota 190 paati.
Sea Star on küll Eestis tehtud paat, ent eestlastel neid palju pole, sest suurema osa toodangust müüb Tartumaal ja Tallinnas tegutsev Arthuri Paat hoopis Norrasse, Rootsi ja Soome.
Tartumaal Lähte alevikus ning Tallinnas toodetakse nelja erinevat väikelaeva mudelit. Paaditoorikud teeb Lähte tehas. Seejärel saadetakse poolik paat Tallinnasse, kus paadile peenemad osad külge pannakse.
Lisaks põhitootele Sea Star valmistatakse Arthuri Paadis ka kalastuspaate Simppu.
"Käesoleval aastal läheb pool toodangust Norrasse, ülejäänud maht jaguneb Rootsi ja Soome vahel," räägib 33 töötajaga Arthuri Paadi juhataja Jukka Ikuli.
Eestlaste paadinõudlust piiravad lisaks soetuskuludele ka hooldus- ja dokkimisvõimalused. Eriti viimasega on Eestis seis kehvapoolne.

Dividendid ja sotsiaalmaks - kes keda? 
Dividendide arvelt tasu saamise skeemi kasutavad ühemeheosaühingud, kus omanik teeb ära töö ja leiab, et sotsiaalmaksu tasumine kahjustaks konkurentsivõimet.
Maksu- ja tolliamet teatas mõnevõrra üllatuslikult, et teatud tingimustel võidakse asuda dividende maksustama nagu töötasu.
Maksuamet viitab oma seisukoha põhjendamisel maksukorralduse seaduse paragrahvile 84, mis annab maksuhaldurile õiguse maksustamiseks tehingu tegeliku majandusliku sisu järgi. Maksuamet kavatseb dividende palgana maksustada eelkõige juhul, kui ettevõtte omanikud töötavad ettevõttes, kuid töö eest neile palka ei maksta või ei maksta piisavalt. Samas aga võtavad omanikud ettevõttest dividende välja.
Muidugi on selge, et selle skeemi kasutamine maksude optimeerimiseks on levinud. See tuleneb Eesti maksusüsteemist, mis lihtsalt on omanikutulu ehk kapitalitulu maksustamisel soodsam. Nimelt ei tule erinevalt töö või teenuse osutamisest (nn aktiivne tulu) omanikutulu (nn passiivne tulu) puhul maksta sotsiaalmaksu.

Äriidee: Hirmkallis kangas.  Varustatud patareiga
Lumigram on fiiberoptiline kangas, mis paneb elektrilaengu abil kanga kiirgama.
"Lased ühest otsast elektri sisse, teisest otsast tuleb valgus välja," iseloomustab kangarevolutsiooni üks loetavamaid internetipäevikuid materialist.ee. Tõsi, väga lihtsustatult väljendudes hakkavadki uudsest kangast - lumigramist - valmistatud tooted valgust kiirgama. Kogu kaadervärgi juures on üks mitte vähe tähtis nüanss: kuidas vool kangasse peaks jõudma? Siit õigupoolest tõeline turundus algabki.
Kuna funktsiooni täitmiseks ehk helkimiseks vajab kangast valmistatud toode energiasüsti ja lumigrami erinevalt tavapärastest kangastest ruutmeetri alusel osta ei saa, siis pakutakse toote koduleheküljel lumigram.com juba tillukese patarei või mõne muu energiaallikaga varustatud lõpptooteid. Tootekataloogis figureerivad kõikvõimalikud aksessuaarid alates helendavast laudlinast, selja- ja käekottidest ning patjadest, lõpetades kõige iseenesestmõistetavamate kaupadega nagu riideesemed. Olgugi et praegu vaatavad internetis avaldatud kataloogist vastu eelkõige glamuursetele klubihuntidele mõeldud topid, jagub leiutajatel siiski enamat.

Ise me seda kütsime
Minu jaoks oli viimase nädala kõige olulisem uudis see, et California võib esimese osariigina keelustada hõõglambipirnide kasutamise. Tundub võib-olla naljakas, aga nii see tõesti on.
Taust on lihtne. Hõõglambipirnid arendati välja umbes 125 aastat tagasi ja neid ei ole oluliselt muudetud. Nad on ebaefektiivsed. California parlament pakub asemele luminofoorlampi, mis kasutab neli korda vähem energiat. Kuigi ka need lambid on välja arendatud ligi 30 aastat tagasi, säästame siiski energiat ja paiskame õhku vähem kasvuhoonegaasi. Lihtne asi, aga samas selge märk, et inimestele hakkab mõistus pähe tulema. See ei ole enam pelgalt entusiasm, vaid konkreetne tegu.
Meie senine käitumine meenutab Prantsuse kuningas Louis XV tegevust ja tema lähikondlastelt varastatud lauset, et pärast meid tulgu või veeuputus. Mõned aastad tagasi sattusin lugema üht uuringut, mis viitas sellele, et kui praeguse tempoga edasi kuumutame, siis on Eesti 50 aasta pärast täiesti tavaline kuurortriik. Tore. Aga millise hinnaga.

Nädala tegu: Bussijänese viis miljonit krooni
Aasta lõpus laekus Põhja politseiprefektuuri Vadim Russetski kuriteokaebus, milles 30-aastane kodakondsuseta mees väidab, et kaotas passi ja internetipanga koodid, kirjutas Eesti Ekspress.
Seda kuritarvitades olevat tundmatud kurjategijad viinud tema firma kontolt minema ligi viis miljonit krooni. Kelmus õnnestus kannatanu sõnul hoolimata sellest, et ta passi ja koodide kadumisest kohe Hansapanka teavitas ning arve blokeeris.
Loo teeb tavatuks see, et kaheksaklassilise haridusega Russetski pole tuntud ärimees, kellel võiks pangas miljonite kaupa vaba raha vedelda, vaid korduvalt vangis istunud varas, röövel ja narkomaan. Viimase aasta jooksul tabas Falck Eesti Russetski kolm korda piletita ühistranspordist, viimati tänavu 24. jaanuaril.

Nädala tegija: Vanahärra teine tulemine
Carl-Erik Sundblad suutis aasta jooksul elu sisse ajada pikalt virelenud Pärnu õlletehasele, kirjutas Äripäev.
Pisut enne Öseli müüki oma erruminekust teatanud Sundblad tuli ärisse tagasi just Pärnu õlletehase ostuga. "Mul oli lihtsalt Öseli müügist raha investeerimiseks ja õlletehas oli müügis. Pärnu tehas on väga mõnusas kohas ja meil on kena bränd," räägib Sundblad.
Mullu uue kaubamärgiga Puls turule tulnud ja müügimahtu kuuekordistanud õlletootja Puls Brewery (endine Pärnu Õlu) hingab konkurentidele kuklasse, laienemisplaanidest räägivad soetatud kinnistud. Puls Brewery kasvatas möödunud aastal õllemüügi mahtu ligi 609 protsenti ehk 0,8 miljonilt liitrilt 4,7 miljonile liitrile. Õlleturu kasv tervikuna kahanes 14 protsendilt 3 protsendile.

Teemandiäri tänapäev - vähem verd kui 1990. aastatel
Teemanditöösturid väidavad, et vaid alla ühe protsendi teemante on pärit sõjatsoonidest.
Äsja Eestiski kinosse jõudnud film "Vereteemant", mis pajatab teemandiraha toel peetud Sierra Leone kodusõjast, maalib teemandiärist verise pildi. Teemanditöösturid on vastukaaluks alustanud meediakampaaniat, mis kuulutab, et konfliktitsoonidest pärit teemantidega kauplemisele on juba mõne aasta eest piir pandud.
Kui 2000. aastal oli umbes neli protsenti rahvusvahelisele turule jõudvatest teemantidest pärit konfliktitsoonidest, siis nüüd vähem kui üks protsent, kinnitab teemanditootjate ühendus. Põhjuseks 2003. aastal ÜRO eestvõttel rakendatud Kimberely sertifitseerimissüsteem, millega ühinemata ei tohi ükski riik enam toorteemante eksportida ega importida. De Beers kinnitab, et lõpetas toorteemantide ostmise väljastpoolt ettevõtet juba 1999. aastal, et välistada "vereteemantide" sattumist tema toodangu hulka.

Ajalehtede tiraaž kukub Lääne-Euroopas ja Ameerikas, kerkib aga Hiinas ja Indias
World Association of Newspapers (maailma ajalehtede assotsiatsioon) peab esimeseks trükitud ajaleheks iganädalast pamfletti "Relation aller Fürnemmen und gedenckwürdigen Historien" (kõigi silmapaistvate ja mäletamisväärsete lugude kogu), mida Johann Carolus hakkas keiserlikus vabalinnas Strassburgis (Strasbourgis) välja andma 1605. aasta suvel - varem oli ta seda käsitsi ümber kirjutanud. Sama aasta oktoobris esitas Carolus taotluse Strassburgi linnavalitsusele, milles palus kaitset teiste trükkalite eest, kes tema lugusid loata kopeerisid. Neli aastat hiljem hakkas Augsburgis ilmuma Avisa Relation oder Zeitung.
Mõni trükiajaloolane, näiteks inglane Stanley Morison, ei pea aga kumbagi neist ajalehtedeks, vaid uudisteraamatuks või uudistepamfletiks. Nimelt sarnanesid nood nende meelst liigselt raamatule - mõlemal oli eraldi tiitelleht, tekst trükitud ühes veerus ja mõlemad olid raamatu (quarto) mõõtmetega. Selle definitsiooni järgi oleks esimene ajaleht hoopis 1618. aastal Amsterdamis ilmumist alustanud fooliomõõdus nädalaleht Courante uyt Italien, Duytslandt, &c. Esialgu koosnes see ühest poognast, mille ühel küljel oli kahes veerus tekst. Järgmisel aastal ilmusid lehele ka kirjastaja andmed, veel aasta hiljem aga ka kuupäev ja järjekorranumber. Samal aastal muutus leht ka kahepoolseks. Algas trükiajakirjanduse võidukäik, mis tipnes möödunud sajandil.

Rootsi riik muudab majandusmudelit ja läheb ettevõtlusest välja
Riigi osalus 55 ettevõttes on seni olnud Rootsi majandusmudeli alus.
Rootsis peavalu saades ostad tablette riigi omandis apteegist. Aktsiaid soetades ostad need osaliselt riigile kuuluvalt börsilt. Postitad kirju, helistad telefoniga, panustad kasiinos, ostad veinipudeli või veedad õhtu ooperis - igal juhul on riik ettevõtte oluline aktsionär või suisa omanik.
Osalused 55 umbes 190 000 töötajaga ettevõttes moodustavad osa kuulsast Rootsi majandusmudelist, mis seob suure riigisektori ja kõrged maksud liberaalse majanduspoliitikaga, et tagada kodanikele kõrge elustandard.
Paljude kadeduseks töötab see hästi. Majandus kasvas 2006. aasta kolmandas kvartalis tubli 4,4%, inflatsioon on madal, palgad tõusevad ja tarbimine kasvab.

Balkanimaad on seal, kus Eesti viis aastat tagasi
Euroopa majandusruumi viimase aasta üheks mõjukaimaks muutuseks võib pidada just Bulgaaria ja Rumeenia liitumist Euroopa Liiduga.
Kuues suurem liitumislaine, mis tõi Euroopa Liitu lisaks 30 miljonile uuele kodanikule ka majanduslikult vähearenenud riigid, on ilmselt Euroopa Liidu edasise laienemise mõneks ajaks pidurdanud.
Kuigi paljudele välisinvestoritele ja majandusanalüütikutele on Balkanimaad olnud atraktiivne investeerimiskeskkond juba alates 2005. aastast, kaasnevad nende kahe riigi astumisega Euroopa Liitu majanduslikud muutused regioonis tervikuna. Eesti ja teiste samal ajal liitunud riikide kogemuse põhjal on mitmed Bulgaaria ja Rumeenia järgnevate aastate arenguprotsessid ette aimatavad, kuid teisalt võib nende puhul välja tuua ka mõned olulised erinevused.
Kõige vaesemad

JURISTI ABI: Numbrimärgi kasutamine
Kes võib kasutada "PROOV" numbrimärki?
"PROOV" registreerimismärk ehk õige nimega teisaldatav registreerimismärk on mõeldud ainult Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud registrisse kandmata sõiduki piiratud kasutamise võimaldamiseks. Kui tavaline registreerimismärk on seotud konkreetse sõidukiga, siis "PROOV" märk on seotud kindla ettevõtjaga, kes võib seda kasutada mitmel enda sõidukil järjest. "PROOV" tähekombinatsiooni sisaldavat registreerimismärki väljastab Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK) sõidukite müügiõigust omava ettevõtja taotlusel.
Alates 21. jaanuarist jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskiri" muudatuste kohaselt väljastab ARK teisaldatava registreerimismärgi ja selle kasutamise päeviku sõidukite hulgi- ja jaemüügi õigusega ettevõtjale, sõiduki valmistajale või tema poolt tunnustatud edasimüüjale ja ARK-i poolt tunnustatud sõiduki teise astme valmistajale.

BÜROKRAATIA: Kes teeb, sellelt võetakse

Estonian Match toodab tikke nii Indias kui ka Eestis
Indias valmistab Estonian Matchile tikke 5000, Viljandis 15-20 inimest.
Suurem osa tikuvabriku tootmisest koliti Indiasse, pikkade kamina- ja küünlatikkude liin jäi siiski Viljandisse. Pikkade ja kallimate tikkude valmistamisega tegeleb Viljandis iga päev 15-20 inimest.
"Parim ja mõttekaim pole iga kord seal, kus tootmine on odavam," viitas Estonian Matchi üks omanikke Harri Aaltonen Eesti asukohaga kaasnevale logistilisele eelisele.
Tikutehase India partner Standard Match valmistab Estonian Matchi kaubamärgiga tikke Eestist saadetava tellimuse alusel. India tehases teeb tikke 5000 inimest. Võrdluseks: tikutootmise hiilgeajal tegeles Eestis tikkude valmistamisega 150 inimest. Inimesed, keda tikutootmises enam ei vajatud, leidsid uue ameti küünlaid tootvas ettevõttes Hansa Candle.

Marina Kaljurand: sanktsioonide jutt on saanud positiivse pöörde
Eesti suursaadik Moskvas Marina Kaljurand ütleb, et Venemaa peab arvestama, et Eesti näol pole tegemist kolmanda riigiga, vaid see on osa Euroopa Liidust.
Kas Venemaa võib Eesti vastu kehtestada majandussanktsioone?
Jälgime rahuloluga, et mõned Vene kõrged ametnikud on võtnud sõna selles osas, et mitte rakendada sanktsioone Eesti suhtes. Pean eelkõige silmas majandusministrit German Grefi ja välisministrit Sergei Lavrovi. Loodame väga, et neid sanktsioone Eesti suhtes ei kehtestata.
Kas teil on teavet, et Venemaa on teinud mingisuguseid konkreetseid ettevalmistusi ükskõik milliste sanktsioonide kehtestamiseks? Kas sanktsioonidega võidakse tulla välja hiljem mõne muu ettekäände varjus?
Minul ei ole mingisugust informatsiooni sellistest ettevalmistustest. See oleks küsimus pigem Vene poolele.

Bravocom heiskab masti Hiina lipu
Hiina juhtiv tehnoloogiafirma võib saada ainsa eestimaise mobiilsidefirma omanikuks.
Bravocomi omanikud peavad läbirääkimisi Hiina suurima 3G-tehnoloogia tootjaga ZTE Corporation, kinnitas Bravocomi nõukogu liige Jaak Lippmaa.
Bravocom kavatseb tänavu investeerida pool miljardit krooni oma 3G võrgu välja ehitamiseks Eestis, et hiljem laieneda Lätisse ja Leedusse. Praegu käivad läbirääkimised seadmete tarnimiseks ZTE Corporationilt, kuid see ettevõte võib saada Bravocomi aktsionäriks. "ZTE Corporationi puhul pole osalus välistatud," ütles Lippmaa. "Kuid omanikeringi laiendamisel võime pigem rääkida telekommunikatsioonist huvitatud isikute ringist."
Läbirääkimised tehnoloogia hankimise ja omanikeringi muutmise üle võivad jõuda tulemuseni veebruari lõpuks.

Uuring: Euroopa panganduses on konkurentsiprobleemid
Euroopa Komisjon avaldas jaepanganduse sektori konkurentsiuuringu lõpparuande, mis tõi välja mitmeid konkurentsiprobleeme maksekaartide, maksesüsteemide ja jaepangandustoodete turul.
Euroopa Komisjoni teatel viitavad probleemidele eelkõige maksekaartide kaupmehe- ja vahendustasude suur erinevus, maksesüsteemide ja krediidiregistrite turulepääsu tõkked, klientide liikuvuse piirangud ning toodete seosmüük.
Uuringu tulemus peaks ühtse euromakseala (Single Euro Payment Area - SEPA) loomise eel suurendama jaepangandussektori konkurentsi.
Euroopa maksekaardisektor võimaldab teha tarbijatel aastas makseid 1350 miljardi euro ulatuses. Seega saavad pangad Euroopa Liidu ettevõtjatelt aastas mitmesuguste tasudena 25 miljardit eurot.

Maailma vanim ajaleht kolis lõplikult internetti
Ajalehe Post-och Inrikes Tidningar asutas Rootsi kuninganna Kristina 1645. aastal.
Maailma vanim siiani ilmuv ajaleht Post-och Inrikes Tidningar lõpetas ilmumise paberkandjal ja on edaspidi lugejatele kättesaadav ainult internetis, teatas Associated Press.
"Me leiame, et tegemist on kultuurilise katastroofiga," ütles Hans Holm, kes on olnud ligi 20 aastat ajalehe Post-och Inrikes Tidningar peatoimetaja.
"Kuninganna Kristina asutas aastal 1645 ajalehe eesmärgiga informeerida oma alamaid riigi asjadest ning enamjaolt pamflettidest koosnenud esimese lehenumbri kandsid kullerid laiali kõikjale üle kuningriigi," lisas Hans Holmes.
Ajaleht Post-och Inrikes Tidningar, mille nimi viitab postile ja kodustele sõnumitele, tegeleb tänasel päeval peamiselt kohtute, mõningate riigiametite ja firmade ametlike teadaannete edastamisega.

Paulo Coelho uusi kolumneid on võimalik lugeda eesti keeles
Sel nädalal alustas internetiajakiri Femme koostöös kirjastusega Pilgrim kirjanik Paulo Coelho äsjailmunud uute kolumnite sarja avaldamist.
Rio de Janeros 1947. aastal sündinud Paulo Coelho't peetakse hetkel maailma üheks enimloetumaks autoriks; tema teoseid müüakse 150 riigis üle maailma ning on tõlgitud 63 keelde, müüdud teoste koguarvu hinnatakse 75 miljonile koopiale.
Varem ajakirjanikuna töötanud Coelho otsustas oma elu kirjutamisele pühendada alates 34. eluaastast. 1986. aastal tegi katoliiklane Coelho läbi 55 päeva kestnud 700 km pikkuse palverännaku Santiagosse, millest inspireerituna kirjutas oma esimese teose "Palverännak" (1987).
Ülemaailmse tuntuse tõi Paulo Coelho'le sümbolistlik romaan "Alkeemik" (2001). Eesti keeles on autorilt ilmunud juba 7 raamatut ja veebruari lõpus on tulekul taas uus teos "Kurat ja preili Primm".

Aasta pressifoto tegijad on teada
Eesti Ajalehtede Liidu pressipreemia fotožürii valis eile õhtul välja 2006. aasta parimad uudis- ja olemusfotod.
Žürii hääletas parima uudisfoto nominentide hulka Toomas Huigi 31 märtsi Postimehes ilmunud foto õlikatkus vaevlevate luikede päästmisest, Joosep Martinsoni 24. aprillil Eesti Päevalehes ilmunud foto Eesti hokiväravast mängust Poola vastu ning Liis Treimanni 13. novembri Postimehes ilmunud foto meeleavaldajat löönud abipolitseinikust.
Maakonnalehes ilmunud parima uudisfoto tiitlile pretendeerivad Peeter Kümmeli 14. juunil Sakalas ilmunud foto majapõlengus evakueeritud vanamemmest, Ants Liiguse 7. märtsi Pärnu Postimehes ilmunud foto relvastuvast Pärnu linnavalitsusest ning Tairo Lutteri 18. mai Virumaa Teatajas ilmunud värvikas foto tulekahjust, mis hävitas kahe inimese kodu ja autotöökoja.

Eurolaulu finaali vaatas internetist 18 000 inimest
Veebruari 5. nädala tipptegijaiks olid "Võsareporter" ja "Eurolaul 2007" otseülekanne.
"Võsareporteri" lahkumissaade saavutas vaadatavuse lae (302 000), edastades vaadeldud nädalal peaaegu 50 000-ga oma peakonkurenti "Pealtnägijat", kes maandus neljandale kohale, olles sunnitud järjekorras vahele laskma eurolaulu finaali ja dokumentaalfilmi "Bermuda kolmnurga saladus".
Eurolaulu finaal püsib alati vaadatavuse esirinnas, tänavu jälgis seda 52% vaatajaist. Otseülekande televaatajate arv (284 000) oli suurem kui eelmisel aastal (268 000), kuid väiksem kui üleeelmisel aastal (316 000). Need Emori esikümne mõõdikuuringu andmed kajastavad vaid põhisaate ajal televiisori ees viibinute arvu ega ei sisalda kordusesitust ja interneti-
vaatajaid.

Baskini anekdoodid
Naine läks riidu oma mehega ja tahtis vihahoos puruks lüüa akvaariumi. Äkki hakkas kuldkalake rääkima:
"Ära loo akvaariumi katki! Ma täidan kolm sinu soovi!"
"Hea küll! Tahan, et mees armastaks mind kõige rohkem maailmas. Et ta tahaks alati olla minuga koos. Et ta ei tüdineks minust kunagi!"
Käis sähvatus ja naine karjatas:
"Oo, jessas! Mis minuga juhtus? Ma olen nüüd pooleliitrine viinapudel!"
"Kuidas teha vahet rikka ja vaese naise vahel?"
"Rikas naine võib endale lubada teksapükste alla panna uued sukkpüksid!"
"Ema, ma pakkusin täna bussis ühele tädile istet, aga tema keeldus."

JÄRJEJUTT (5): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
Selge pilt! hüüdis Quadratus vastu ning tõstis käe märgiks, et Aureliusele tee vabaks tehtaks. Ratsanik möödus kaaslastest nagu nool ning sild värises pöörase hooga edasitormava täku raskete kabjalöökide all. Niipea, kui ta oli möödunud, sulges väeosa tee tema selja taga - kilp kõlises metalselt kilbi vastu, moodustades ühtse läbipääsmatu kaitsemüüri. Esimese rea sõdurid laskusid põlvili, teine rida seisis püsti ning kilpide vahelt torgati välja piigid, mille vars toetus maapinnale ning teravikud osutasid taeva suunas. Suur hulk barbari hobuseid tormas piikide otsa, teised tõusid hullunult tagajalgadele, visates ratsanikud kõrge kaarega seljast, ning nemadki maandusid piigiotstele. Lahing jätkus raevuka käsivõitlusena, mees mehe, mõõk mõõga vastu. Roomlased teadsid, et iga sekund, mis nad suudavad oma põgenevale kaaslasele välja võidelda, võib tähendada kogu väeosa pääsemist, ning nad teadsid, milline julm piinamine neid ees ootab, kui nad peaksid elusalt vangi langema. Seetõttu võitlesid nad raevukalt kogu jõust, kannustades üksteist hõigetega.

MATTI KLAAR: Eesti on meie endi teha
Kas me sellist Eestit tahtsime? Aga loomulikult - saime täpselt, mida tahtsime. Võib-olla natukene enamgi. Sest kes selle Eesti tegi? Ise tegime.
Minu imestuseks igatsevad mõned siiralt taga Nõukogude aega - et oli kord, kõigil oli töökoht, kui olid kuulekas ja tubli, said kuhugi tuusiku või oh õnne, õiguse osta kümne aasta pärast auto... Hinnad olid stabiilsed, kõigil oli katus pea kohal ja leib laual. Oli küll. Aga üldjuhul tuli katust jagada ei tea mitme teisega ja kui tahtsid leiva peale midagi paremat, pidid kõvasti kombineerima.
Ja vaadakem neid stabiilseid hindu. Igaühel oli töö, aga paljudel mitu. Peale selle veel järjekordades seismine - äkki saab midagi, ükskõik mida. Alati polnud selge, miks sabas seisti, aga kindluse mõttes tuli seista.
Toimus pidev tootmine, töökuse ja andumusega ületati viisaastakuplaani, isegi mitmekordselt. Aga midagi osta polnud ikkagi. Suuremate asjade saamiseks pidi aastaid ootama, kuni järjekord sinuni jõudis.

PRIIT PÕHJALA: Keele- ja ärihuvide konfliktist
Olen tänulik Leo Kaagjärvele, kes juhtis oma põhjaliku artikliga "Kui kauaks veel eesti keelt?" (Postimehe AK, 27.1.2007) tähelepanu olulisele keeleprobleemile - ärinimede massilisele väärkeelsusele, mis ei jäta mõjutamata keelekasutust laiemalt.
Kaagjärv nimetas selle nähtuse tähtsamad põhjused: rahvusvahelised majandushuvid, harimatus ja halva eeskuju nakkavus. Näiteid pole raske leida, löö ainult mõni ärikataloog lahti: Pop Lahendused OÜ (ehk oleks õige OÜ Popid Lahendused või Poppide Lahenduste OÜ), Mänguexpert (õige oleks Mänguekspert), SPA Hotell Rüütli (äärmisel juhul ehk Rüütli Spaahotell), Syrus Rally Klubi (Syruse Ralliklubi). Tundub, et nende inglise-eesti hübriidnimede puhul, mis pole õiged kummagi seisukohast, on tegemist pigem halva moe järgimisega, mitte rahvusvaheliste majandushuvidega.
Samas küsis Kaagjärv: kui paljud on seda probleemi endale teadvustanud? Ilmselt mitte piisavalt paljud. Mulle tundub, et selle taga on tõik, et tegemist on nimedega, aga nimed on ikka olnud midagi nii autoriteetset ja püsivat, et neid ei kiputa eriti vaidlustama. Isegi muidu hea keelevaistuga skeptilised inimesed pole sageli kuigi altid nimesid kriitiliselt hindama. Muid keelendeid on palju hõlpsam muuta-parandada kui nimesid. Nimi on nagu aamen kirikus. Ja ega nimi nimekandjat riku, öeldakse. Hea küll, nimekandjat ehk mitte, aga nimepanijat, täpsemalt tema mainet, mis ärialal ometi nii tähtis peaks olema, ja keelt ennast küll. Just seetõttu tasuks ka nimede osas kahtlevam-küsivam olla.

RAVIL KHAIR AL-DIN: Venemaa võitleb enda varjuga
Kirjutasin tänasesse Eesti Päevalehte loo, kuidas Venemaal Stavropolis hävitati mullu septembris Teise maailmasõja kangelastele (dovatorlastele) pühendatud monument.
Ehkki võimud tõid lammutamise ettekäändeks monumendi varisemisohtlikkuse, reageeris Venemaa sõjaveteranide komitee esimees Nikolai Pljaskin toimunule sõnadega: "Tuleb välja, et me oleme ise hullemad kui fašistid Eestis."
Kas Eestis on fašiste? Kahtlen. Kas venelased on hullemad? Ka ei tea, aga silmakirjalikumad kindlasti, sest seoses sõjahaudade kaitse seaduse väljakuulutamisega, mis võimaldab teisaldada pronksmehe, hakkas taas Venemaalt Eesti suunas süüdistusi sadama, seda kuni majandussanktsioonidega ähvardamiseni välja. Noorteühenduse Naši liider Vassili Jakumenko teatas 24. jaanuaril korraldatud miitingul, et pronkssõduri hävitamisel hakkavad tema organisatsiooni aktivistid käima Eestis ja siin üksteist välja vahetades ööpäev läbi N Liidu sõjaväevormis pronksmeest valvama.

Seda nulli ei reklaamita
Praegu on aeg, mil tuleb pidevalt häid uudiseid. On tore, et enne kavandatud arstide streiki jõuti kokkuleppele, et vähem kui 99-kroonise tunnipalga eest ei ole vaja arstil töötada. Veel suur hulk muid uudiseid on praegu lubaduse näol välja käidud. Koolilastele harivaid reise, sülearvuteid ja ringiraha, rikkalt riigilt häid palku, tõusvaid pensione, muud head ja paremat. Ühel õhtul tulistas üks erakond televisioonis niisuguse laengu häid uudiseid, et silme ette jäid ainult arvud 25 000 ja 10 000.
Kui kõik oleks nii vahva, siis oleks ju lihtne valida - ikka need, kes on meie eest seni hoolitsenud ja kes teavad, kuidas õnn õuele tuleb.
Aga meil on jäänud veel mõned inimesed, kes tahaks ka natuke rohkem hoolimist ja toetust kui seni. Aastaid on püsinud muutumatult puuetega inimeste toetused. Ja aasta lõpul tuletasidki need inimesed end Toompea-rahvale piketiga meelde.

REPLIIK: Üheksa korda mõõda…
Haridusminister Mailis Reps tuli eile välja mõistliku sõnumiga, teatades, et haridusministeerium on loobunud plaanist kehtestada juba tänavu 1. septembrist Eesti koolides uus õppekava. On ilmselge, et selleks ei olda praegu veel valmis - on ju uue õppekava koostamine paljud haridusasjatundjad omavahel tülli ajanud. Vähe on asju, mille mõju ühiskonnale oleks nii pikaajaline ja ulatuslik kui haridusel. Õppekava ei tohi muuta uisapäisa, eelistades algselt seatud tähtaegadest kinnipidamist mõistlike kompromisside leidmisele. Ning kui uus õppekava ka valmis saab, on tarvis veel aega selleks, et koolitada õpetajaid, trükkida uusi töövihikuid ja õpikuid. Kõige selle tänavu 1. septembriks valmis saamine olnuks lihtsalt ebareaalne.

JUHTKIRI: Tublide Eesti inimeste nimekiri
Kui Toomas Hendrik Ilves alles presidendiametisse kandideeris, lubas ta Eesti Päevalehele (10.5.2006) antud usutluses muuta presidendiks saades riiklike aumärkide jagamise rõhuasetusi. "Ma ei upitaks parteigenossesid. (…) Eelistaksin inimesi, kes pole väga tuntud, kuid kes on oma tööga midagi saavutanud," ütles ta. Paar kuud pärast presidendiks valimist Päevalehele (23.12.2006) aastalõpuintervjuud andes lisas Ilves: "Ebaproportsionaalselt palju teenetemärke jagatakse meil mingist ametlikust staatusest või positsioonist tulenevalt. Ehk me ei tähtsusta mitte niivõrd inimese tegemisi möödunud aastal või eelnevate aastate jooksul, vaid mingit tema formaalset positsiooni."

Schröder otsib Euroopa toetust Vene-Saksa gaasijuhtmele
Saksa ekskantsler ja praegune Nord Streami nõukogu esimees Gerhard Schröder käis koos teiste juhtkonna liikmetega Brüsselis Euroopa Liidu institutsioonidelt oma äriprojektile toetust otsimas.
Schröderi hinnangul oleks gaasijuhe osa Euroopa energiavõrkudest ning hakkaks tulevikus rahuldama kogu Euroopa ühishuve, vahendas Aktuaalne kaamera.
Schröderi arvates on Venemaa hiljutised varustusprobleemid tingitud hinnavaidlustest mitte poliitikast.
Ekskantsleri sõnul oli Venemaa Külma sõja ajal usaldusväärseks partneriks. Odavam gaasihind osadele riikidele oli kui kingitus, millest on tingitud ka praegused segadused - ei ole mõtet peale maksta.
Schröder kinnitas ka, et kui Lääne-Euroopa ja teised riigid maksavad gaasi eest turuhinda, siis neil varustatusega probleeme ei tule.

Lätlased protestisid piirilepingute sõlmimise vastu
Protestidest hoolimata kiitis Läti seim piirilepinute sõlmimise Venemaaga heaks ning andis volitused valitsusele edasi.
Läti seim otsustas täna lõplikult anda valitsusele volitused piirilepingute sõlmimiseks Venemaaga, vahendas TV3. Parlament loobus lepingule lisatud tülitekitavast preambulast, mis viitas 1920. aastal Venemaaga sõlmitud rahulepingule ja oleks Lätile jätnud võimaluse endisi alasid tagasi nõuda.
Samal ajal toimus seimi ees meelerahutus, kus osad protestijad, kes hoolimata 18-kraadisest külmast oma paljale ülakehale Läti maakondade nimed kirjutanud olid, tuletasid võimudele peagi ametlikult Venemaa koosseisu minevate alade osas meelde, et kõik Läti maakonnad on ühtviisi tähtsad. Kurvad protestijad laulsid ka rahvuslikke laule.
Läti peaminister Aigars Kalvitis prognoosis, et piirilepingule Venemaaga kirjutatakse alla märtsis.

La Stampa: Uurali piraat heitis Bill Gates'ile väljakutse
Itaalia ajaleht La Stampa kirjeldab irooniliselt olukorda, kus vaese Uurali küla koolidirektorist sai kurjategija seoses arvutites Windows'i piraatversiooni kasutamisega.
Venemaa küla Sepõtši kooli direktorit Aleksandr Ponosovit süüdistatakse selles, et ta varastas maailma kõige rikkamalt inimesel Bill Gates'ilt, vahendas La Stampa't inopressa.ru.
Tundmatu koolidirektor muutus hetkeks nii tähtsaks venemaa kodanikuks, kelle poolt seisid isegi president Vladimir Putin ja endise Nõukogude Liidu eksjuht Mihhail Gorbatšov.
Ponosov leidis tänu oma algatusvõimele sponsoreid ja viis lõpule 30 aastat kestnud kooli ehitamise. Samas sisustas ta provintsikooli arvutitega, mida kooli õpilased olid seni näinud vaid televiisorist.
Ühel päeval konfiskeeris miilits aga Ponosovi koolist 12 arvutit süüdistades teda piraattarkvara installeerimises, mille eest on ette nähtud kuni viis aasta vangistust.

Leedu õpik: üksikud naised on nullid
Leedus leiab võrdsete õiguste amet, et koolidest peaks ära korjatama õpik, milles lastele arvutamist õpetavas tekstis on muuhulgas kirjas, et üksik naine on null.
Leedu võrdsete õiguste amet püüab haridusministeeriumi veenda, et Leedu koolidest korjataks ära õpik, mis diskrimineerib üksikuid naisi, kirjutab The Baltic Times.
Eelmisest aastast saati kasutusel olevas leedu keele õpikus on lõik ühe Serbia satiiriku-kirjaniku jutust, mis on mõeldud lastele numbrite õpetamiseks.
Tekstis on kirjas: "Niisiis, lapsed, null ei tähenda midagi, aga kui me paneme selle ette ühe, siis me saame kümne, ja kui me lisame hoopis kahe, siis saame kakskümmend. Seda ei ole lihtne selgitada. Aga võtame näiteks minu naise. Enne kui ta minuga abiellus, oli ta mitte midagi - null. Kui ta minuga abiellus, sai temast proua, õpetaja ja abikaasa."

Schröder: gaasijuhtme ehitust ei takista miski
Saksa ekskantsler Gerhard Schröderi sõnul ei lükku Saksa-Vene gaasijuhtme ehitus keskkondlikel ja poliitilistel põhjustel edasi.
"Me plaanime gaasijuhtme ehitamisega tähtaegselt valmis jõuda ning ei usu, et see võimatu oleks," ütles Schröder, kes kuulub gaasijuhet haldava grupi - Nord Streami juhtkonda, vahendab International Herald Tribune Associated Pressi.
Samuti toonitas Schröder, et gaasijuhe tagab Euroopa energeetilise julgeoleku. "Ma arvan, et see projekt on eluliselt vajalik mitte ainult Saksamaale vaid Euroopale," ütles ekskantsler ja väitis, et olukorras, kus Norra gaasivarud hakkavad ammenduma ja Iraan mängib endiselt poliitilist paariat, ei ole Euroopal teist võimalust.
Tunnistades teiste alternatiivide olemasolu, pidas Schröder Venemaad poliitiliselt paremaks partneriks. "Kuigi teatud regioonides leidub veel alternatiive tekib küsimus, kas see on poliitiliselt parem kui Venemaa?"

Hamas ja Fatah leppisid kokku ministrikohtades
Palestiina rivaalitsevad liikumised leppisid täna kokku seni ühtsusvalitsuse moodustamist takistanud küsimuses: kes saab endale tähtsamad ministrikohad.
Rivaalitsevad Palestiina liikumised leppisid täna kokku, et kõige tähtsamateks ministriteks saavad Saudi-Araabia kriisikõnelustes erapooletud inimesed, vahendab BBC. Siiani oli just ministrikohtade jaotamine peamine komistuskivi ühtsusvalitsuse moodustamise teel.
Fatah ja Hamas leppisid täna kokku rahandusminsitriks ja välisministriks saavate parteidest sõltumatute isikute nimedes. Ka siseministriks saab keegi sõltumatu, kuid tema konkreetse isiku suhtes pole pooled veel üksmeelele jõudnud.
Kõik ministrid valitsuses ei tule uued, mõned eelmises valitsuses olnud ministrid jäävad ka oma kohtadele.
Ühtsusvalitsuse moodustamine võib lõpetada pidevad kokkupõrked, mis on üksnes möödunud kahe kuu jooksul tapnud 90 palestiinlast.

Jalgpallimöllus tapetud Itaalia politseiniku võis mõrvata nooruk
Itaalia politsei küsitleb möödunud nädalal jalgpallimöllus tapetud politseiniku mõrvaga seoses 17-aastast noorukit.
Möödunud nädalal sai Sitsiilias jalgpallistaadioni juures toimunud märulis surma politseinik Filippo Raciti, vahendab BBC. Algul arvati, et Raciti hukkus siis, kui tema autosse lendas isevalmistatud pomm, kuid lahkamine näitas, et politsenik suri hoopis sellest, et talle löödi nüri esemega pähe.
17-aastane nooruk ja veel kolm samuti alla 18-aastast võeti kinni teisipäeval.
Itaalia meedia andmetel saadi noorukid kätte mässu ajal filmitud kaabeltelevisooni videoklipi abil, millel neid näha oli.
Filippo Raciti surm kutsus esike Itaalia poliitikute üksmeelse viha ja nad peatasid kogu maa staadionidel kõigi amatöör- ja profimängude korraldamise. Poliitikute nõudel hakati üle vaatama staadionite turvanõudeid.

Uuring: 2050. aastaks on maal 9 miljardit inimest
ÜRO uurimuse hinnangul kasvab maailma elanikkond 2050. aastaks üheksa miljardi inimeseni.
Venemaa oma panust maailma elanikkonna juurdekasvule ei anna, kirjutas Kommersant. Vastavalt teadlaste prognoosile väheneb Venemaa elanikkond järgmise 43 aasta vältel 20% võrra.
Vene spetsialisti Olga Antonova sõnul eeldab lääne peremudel seda, et ema ja isa teevad karjääri ning muretsevad esimese lapse alles 30-aastasena, kuid teise lapse jaoks ei jää aega. Samuti mõjutab Venemaa demograafilist olukorda tervishoiusüsteemi madal tase.
Planeedi elanikkonna üldine juurdekasvutempo väheneb kahekordselt, kuid igal aastal sünnib siiski 30 miljonit inimest enam kui sureb. Enim tagavad elanikkonna juurdekasvu arengumaade elanikud.

Austria kuurort tõrjub Vene rikkaid
Üks Austria suusakuurort otsustas, et lubab vaid 10% oma hotellikohtadest venelaste käsutusse, kuna muidu kasumittoovad ja kulutamisaltid venelased pidutsevad liiga palju ning hirmutavad teisi kliente.
Austria luksusliku Tirooli Kitzbüheli suusakuurorti hotelliomanikud leppisid kokku, et nad hakkavad oma hotellidesse lubama vaid 10% venelasi, kirjutab The Guardian.
Vene turiste peetakse muidu kuldseteks külalisteks, sest nad kulutavad meeleldi palju raha ja viivad kuuroridid kasumisse, kirjutab The Guardian. Paraku aga kipuvad nad ka sageli purjus olema ja skandaalselt käituma ning see hirmutab ja peletab teisi turiste.
Hotelliomanikud ise kinnitavad, et venelased on alati Kitzbühelis teretulnud, kuid asi olevat selles, et hotelliomanikud tahtvat säilitada rahvusvahelist mitmekesisust. Paregu aga kipub nii olema, et pooled hotelli külastajatest on venelased.

Arheoloogid leidsid 6000 aastat kallistanud paari
Itaalia arheoloogid avastasid kiviajal surnud mehe ja naise skeletid, kes lebavad hauas üksteist kallistades.
Põhja-Itaalia linna Mantova lähedal toimuvatel väljakaevamistel leiti 6. veebruaril kaks skeletti, mis üksteist kallistavad, vahendab Reuters. Paar elas tõenäoliselt 5000 - 6000 aastat tagasi.
Kaevamisi juhtinud arheoloog Elena Menotti selgitas: "See on erakordne juhtum, sest nooremast kiviajast ei ole leitud ühtki paarismatust, ja veel vähem kallistavat paarismatust."
Nüüd püütakse laboris kindlaks teha, kui vanad need kiviaja inimesed surres olid ja kui kaua nad täpselt maapõues lebanud on.

Euroopa hakkab Aafrikast tööjõudu tooma
Euroopa Liit asub Aafrikasse looma töökeskusi, mis viiks Aafrikast põgeneda tahtvad vaesed aafriklased kokku Euroopa põllumajandus- ja ehitussektori tööandjatega.
Praegu viibib EL arenguvolinik Louis Michel Aafrika Lääne-Aafrika riigis Malis, kus toimuvad kõnelused sinna esimese töökeskuse loomiseks, vahendab BBC.
Töökeskuse mõte on viia potentsiaalsed migrandid kokku Euroopa tööpakkujatega näiteks ehitus-, põllumajandus- või koristustööde valdkonnas.
Prantsusmaa ja Hispaania on juba teatanud, et neil oleks hooajatöödele abi vaja küll.
Töökeskuse loomine on osa EL plaanist, mis püüab toime tulla Aafrikast Euroopasse voolavate immigrantide massiga. Teised keskused on plaanitud Senegali ja Mauritaaniasse.
Möödunud aastal sooritas 31 000 aafrikast ohtliku mereretke, et jõuda EL territooriumile Kanaari saartele. 6 000-l aafriklased mereületus ei õnnestunud ja nad hukkusid.

Berliner Zeitung: Moskva kaupleb salaja Kosovo arvelt
Kui Serbia ei soovi kuulda Kosovo iseseisvusest, siis Venemaa vihjab kaudselt Kosovo staatusega tegeleva ÜRO erisaadiku Martti Ahtisaari plaani sarnasusele teiste lahendamata probleemidega nagu Lõuna Osseetia ja Abhaasia iseseisvus.
Moskva peab sel teemal kulissidetaguseid kauplemisi, vahendas Berliner Zeitung'i inopressa.ru. Venemaa on seisukohal, et kui Kosovo albaanlased saavad iseseisvuse, siis ei tohi seda keelata ka teistele.
Väljaanne kirjutab veel, et Gruusia liitumine NATO-ga ei anna Läänele paremaid võimalusi lahkarvamuste reguleerimiseks Venemaaga.
Samas kui USA ja Euroopa lepivad Lõuna Osseetia ja Abhaasia järkjärgulise annekteerimisega Venemaa poolt, siis loob see ohtliku pretsedendi, mida kasutavad mitte ainult osseedid ja abhaasid, vaid ka tšetšeenia separatistid.

Saksamaa tühistas sajad venelastele antud viisad
Saksamaa annulleeris mõnisada Venemaal asuva Saksa saatkonna väljastatud viisat ja piiril kinni peetud venelastele ei andnud Saksa piirivalvurid mingit selgitust.
Paljud kehtivate Saksa viisadega Vene kodanikud peeti kinni kas Saksamaale sisenedes või ka sealt väljudes, kinnitati Vene välisministeeriumist, kirjutab Kommersant. Venelastele öeldi piiril lihtsalt, et nende viisad on annulleeritud.
Saksa saatkonna sõnul oli viisade tühistamise põhjuseks soov luua korda Saksamaa viisade andmise protseduurides. Nimelt annavad vastutustundetud Vene turismifirmad Saksamaa saatkonda valeinfot, kui nad esitavad dokumente Saksa viisade saamiseks.
Saksa saatkonna diplomaat kinnitas, et Saksamaa soov ebaõiglastest turismifirmadest jagu saada on loomulik, kuid samas möönas ta, et võib-olla pidanuks teistsuguseid meetodeid kasutama. Diplomaat ennustas, et viisade tühistamise vahejuhtum võib tõusta poliitilisele tasandile Venemaa ja Saksamaa kahepoolsete lepingute arutamisel.

Venemaa viskas välja Norra kaitsenõuniku
Eile saabus Venemaale Norra kaitsenõunik Ingjerd Kroken, kes pidi kontrollima Norra rahastatava vanade aatomiallveelaevade hävitamise projekti kulgu, kuid Venemaa saatis nõuniku otseteed riigist välja.
Norra kaitseministeeriumi Ingjerd Kroken pidi Venemaale vanade aatomiallveelaevade hävitamises nõu andma, kirjutab Norra riigitelevisiooni veebisait. Paraku otsustas Venemaa ta kohe jälle riigist välja saata ja Kroken lahkus Venemaalt juba saabumispäeva õhtul.
Norra kaitseministeerium kinnitas, et nii tõesti juhtus, kuid ei ole veel toimunut kommenteerinud.
Nõuniku riigist välja saatmise põhjused ei ole veel teada.
Norra saadik Kroken pidi Venemaal hindama Norra finantseeritavat projekti, mis tegeleb vananenud aatomiallveelaevade kahjutustamisega Koola poolsaarel.
Norra on Venemaa aatomiallveelaevade lammutamise projekti investeerinud 1,3 miljardit Norra krooni.

Lumetorm põhjustas Suurbritannias liikluskaose
Suurbritannias tuli eile öösel maha kuni 10 cm paks lumekiht, mille tõttu on paljud lennujaamad on suletud, rongid ei käi, koolid on kinni ja Suurbritannia majandust ootab 400 miljoni naelane kahju.
Suurbritannias on suletud neli lennujaama ja ka rongiliiklus on kohati katkenud, vahendab BBC.
Inglismaal ja Lõuna-Walesis on suletud mitusada kooli.
Autojuhte palutakse sõitma minna ainult äärmise vajaduse korral.
Inglismaal on maha sadanud juba 10 sentimeetrit lund ja seda on veelgi juurde oodata. Kõige sügavam lumi tuli maha Worcesteris, kuhu sadaski kümnesentimeetrine lumekiht ja lisaks sellele langes temperatuur üleöö miinus nelja kraadini.
Suurbritannia tööstusjuhid hoiatavad, et lume tõttu tekkinud transpordiraskused võivad riigi majandusele maksma minna kuni 400 miljonit naela.

Taani ajaleht: õigekirjavead viivad üksteisemõistmise kadumiseni
Taani leht Politiken kirjutab, et SMS-ide kirjutamisest rikutud keelega noored ei saa mitte üksnes halbu hindeid vaid õigekirjaoskuse minetamine võib viia ka üksteisemõistmiseoskuse kadumiseni.
Taani päevalehe Politikeni juhtkiri arutleb selle üle, et Taani kooliõpilaste õigekirjahinded on viimase viie aasta jooksul aina kehvemaks läinud.
Allakäigus ei saa süüdistada õpilaste vähest keeletundlikkust, vaid pigem seda, et nende põhiline suhtlusvorm on SMS, mis muudab kirjaliku keelekasutuse järjest leidlikumaks ja suulisele kõnele sarnasemaks. Kuid kas tänapäeval, mil õpilasele on abiks õigekirjakontroll arvutis, sõnaraamatud ja otsingumootorid, on üldse vaja osata ise õigesti kirjutada? Ajaleht vastab oma küsimusele ise: loomulikult on vaja ise osata.
Oskus end kirjalikult väljendada kuulub üldise eneseväljendusoskuse alla. Taani õigekirja ei kuulutata ju sellepärast õigustühiseks, et mõned nooremad põlvkonnad ei suuda õigesti kirjutada. Neid õigekirjaoskamatuid ootavad ühiskonnas tõenäolislet mitmed ebameeldivad kogemused.

The Times: FSB agent pakkus end Litvinenkot tapma
Aleksandr Litvinenko endine FSB-ülemus teatas The Times'ile, et üks vihane FSB agent pakkus end Litvinenkot tapma.
Aleksandr Litvinenko endine ülemus Vene salateenistusest kinnitas The Times'ile, et Litvinenko oli reetur, kes Nõukogude ajal oleks hukatud. Aleksandr Gusak süüdistas Litvinenkot Briti salateenistuse aitamises pärast seda, kui ta Moskvast Londonisse pages. Gusak väitis, et vihased Vene agendid pidasid plaani Litvinenko selle reetmise pärast mõrvata.
Aleksandr Gusak: "Ma pean teda reeturiks, sest ta reetis selle, mis on iga operatiivtöötaja jaoks kõige püham - tema allikad. Litvinenko allikad tulid minu juurde ja kurtsid, et Briti salateenistus on nad üles leidnud ning küsisid, mida edasi teha." Gusak tunnistas, et pärast seda, kui Litvinenko oma reetmise toime oli pannud, pakkus üks FSB agent Gusakile: "Ta on teinud nii palju valesti - kas ma toon teile ta pea?"

USA väed vahistasid Iraagi ase-tervishoiuministri
USA ja Iraagi väed korraldasid täna haarangu Iraagi tervishoiuministeeriumis, haarangu käigus vahistati ase-tervishoiuminister Hakim Zamili, kes kuulub Ameerika-vastasesse rühmitusse.
Hakim Zamil kuulub Ameerika-vastase šiiidi usumehe Moqtada al-Sadri poliitilisse gruppi, vahendas Reuters.
Täna korraldatud haarang tuli päev pärast seda, kui USA armee teatas, et USA-Iraagi turvaplaan Bagdadi stbiliseerimiseks on kohe-kohe saabumas.
USA armee veel ase-tervishoiuministri arreteerimist kommenteerinud ei ole.
Viimastel nädalatel on USA armee korraldatud al-Sadri toetajate vastu mitmeid operatsioone.

Moskvas mõrvati allilma autoriteet
Täna öösel umbes kella ühe paiku avati Moskva kesklinnas tuli ühe sealse organiseeritud kuritegevuse liidri Beslan Džonua pihta.
Mees keda teati hüüdnime Besik järgi tapeti seni tuvastamata isikute poolt, kes sündmuskohalt põgenesid, vahendasid Interfax ja RIA Novosti.
Mõrvarelvaks kasutati Kalašnikovi automaati, muud asjaolud on veel selgitamisel.

Iisraeli ja Liibanoni vahel puhkes tulevahetus
Liibanoni ja Iisraeli piiril puhkes kolmapäeva õhtul kahe riigi sõdurite vahel tulevahetus, tegu on esimese riikidevahelise kokkupõrkega peale sõja lõppu mullu suvel.
Iisraeli ametnike väitel avasid Liibanoni sõjaväelased tule Iisraeli sõdurite pihta, kes avastasid esmaspäeval piiri lähedalt pomme, vahendas ETV24 BBC-d.
Iisraeli väitel olid pommid paigaldatud värskelt äärmusrühmituse Hezbollah võitlejate poolt. Rühmitus aga väidab, et pommid olid paigaldatud juba enne suvist sõda.
Esialgu ohvritest teateid pole.

ÜRO kliimaraport põhjustas Soomes elavat vastukaja
Raport, milles teadlased kinnitavad, et kliimamuutusi põhjustab suure tõenäosusega inimtegevus, on saanud Soomes suure tähelepanu osaliseks.
Veebruari alguses avaldatud aruandest räägivad nii poliitikud, suurärimehed kui ka tavakodanikud. ÜRO ekspertide hinnangul muutub Soome ilmastik järgneva saja aasta jooksul 1,5 -9 kraadi soojemaks ja paduvihmad sagenevad. Ennustatakse, et maailma keskmine temperatuur tõuseb 1,1 -6,4 kraadi.
Soome erakondade juhid nimetasid kliimaekspertide aruannet üksmeelselt tõsiseks ohusignaaliks, millele tuleb reageerida kohe. Esimese märgina tegevusest saabuski sotsiaaldemokraatide juht Eero Heinäluoma partei valimiskampaaniat avama Toyota hübriidautos.
Suuremate poliitiliste jõudude vahel valitseb konsensus, mille järgi kliimamuutustega võitlemisel peetakse kasulikuks tuumaenergia kasutamist, sest erinevalt fossiilkütustest ei tekita see kliimasoojenemist põhjustavaid kasvuhoonegaase. Üksnes rohelised ei pea tuumaenergiat sobivaks lahenduseks. Soomes töötab neli tuumajaama ja valmimas on viies. Üha tähtsamaks muutuv taastuvenergia moodustab praegu energiatootmisest juba neljandiku.

Kurikuulus Unabomber on endale ka Suurbritannias jäljendajaid leidnud
Inglismaal ja Walesis viie päeva jooksul plahvatanud neli kirjapommi külvasid segadust.
Eile plahvatas kolme päeva jooksul juba kolmas kirjapomm Suurbritannias liiklusohutusega seotud firma kontoris. Kuigi kahjud on olnud väikesed, alustas politsei ulatuslikku terroristide otsingut.
Esmaspäeval plahvatas kirjapomm Londonis Victoria tänaval, linnas ummikumaksu laekumist kontrolliva firma Capita Group peakorteris. Üks naistöötaja sai kergeid vigastusi. Päev hiljem lõhkes pomm Berkshire'is Workinghamis. Sedapuhku said kaks inimest kergelt viga raamatupidamisfirmas, millel on kontaktid liikluskiiruse mõõtmise kaamerate tootjaga Speed Check Services. Eile plahvatas aga kirja teel saabunud lõhkeseade Walesis Swanseas asuvas autoregistrikeskuse DVLA kontoris, kannatada sai üks naine.

Brüssel ähvardab reostajaid kongiga
Euroopa Komisjon teeb täna ettepaneku saata looduse saastajad pikaks ajaks vangi.
See on juba teine kord, mil komisjon kasutab hiljuti võidetud õigust sekkuda riikide kriminaalõigusse.
Mitmes väljaandes eile avaldatud ettepaneku järgi tuleks hakata kõige rängemate keskkonnakuritegude eest karistama viie- kuni kümneaastase vangistusega. Nii pikalt tuleks vabadusega hüvasti jätta neil, kelle looduse saastamise tagajärjel on saanud inimesed surma või vigastada. Väiksemate pahategude eest peaks minema trellide taha üheks kuni kolmeks aastaks. Ühtekokku näeb projekt ette karistusi üheksa valdkonna kuritegude eest.
Selleks et Brüsseli initsiatiiv saaks seaduse jõu, peavad selle heaks kiitma nii Euroopa Parlament kui ka enamik liikmesriike.

Põhja-Korea vanglast põgenes 120 poliitvangi
Lõuna-Korea ajakirjanduse teatel põgenes mitu kuud tagasi Põhja-Korea vangilaagrist kokku 120 poliitvangi, mis on teadaolevalt sealses ajaloos enneolematu.
Neil õnnestus pageda riigi loodeosas Hwasongis asuvast Kochang-li vangilaagrist. Põhja-Korea võimud on tugevdanud kontrolli riigis ja 21 põgenikku on ka tabatud, enamik neist küll juba teisel pool Hiina piiri, vahendas CNN. Ka vähemalt 20 piirivalvurit põgenesid Hiinasse, kuna kartsid, et neid süüdistatakse vangide üle piiri pääsemises. Oletatakse, et osa neist tõepoolest aitas põgenejaid.
USA võimude andmeil on praegu Gulagi meenutavatesse vangilaagritesse suletud ligi 200 000 poliitvangi, neist 10 000 just Hwasongi. Paljud üritavad riigist põgeneda Hiinasse, kuid nad saadetakse sealt tagasi. Aastakümnete jooksul on Lõuna-Koreasse pääsenud vaid pisut enam kui 10 000 põgenikku.

Eesti Energia: inimesed külma ei jää
Eesti Energia kinnitas täna, et hoolimata külmast ilmast, Eesti elektrita ei jää.
Viimase aja külm ilm on tinginud elektri tarbimise tõusu, vahendab Aktuaalne kaamera. Sellel nädalal on tarbimine 75 megavati võrra tõusnud, kuid eelmise aasta tarbimise tipust on 20 megavatti puudu.
AS Põhivõrk juhatuse esimees Lembit Vali usub, et energia tarbimise suurenemist võib oodata täna öösel, kui lubatakse kuni 28-kraadist pakast. Vali kinnitas, et inimesed külma ei jää, sest tootmises on reserve ning mainis, et häda korral tagaks Eestile energiavarustuse ühendus naaberriikidega.
Eesti Energia finantsdirektor Igor Kond kinnitab, et firma suudab Eesti energianõudluse rahuldada, ehkki töö käib pingelises režiimis. Samuti tuletab Kond meelde, et Eesti energeetikud on karastust saanud ka eelnevatel talvedel.

Video: paljudel Järvamaa koolilastel oli külmapüha
Pakaseline ilm tähendas koolilastele mitmel pool Eestis külmapüha. Järvamaal puudus koolist umbes neljandik algklasside ja põhikoolide õpilastest.
1.- 6. klass võib koju jääda -20 kraadiga, 7.-9. klass -25 kraadiga, kui sõit kooli pole korraldatud.

Kuusteist linlast sai teenetemärgi
Tallinna volikogu otsustas täna kuueteistkümnele linnakodanikule teenetemärgi anda.
Eriliste teenete eest pälvisid autasu Tallinna vanalinna kultuuriväärtuste kaitsja Boris Dubovik, rahvusvähemuste kultuuritegevuse pikaajaline korraldaja Liidia Kõlvart, Tallinna linnapea aastatel 1984-1990 Harri Lumi, kauaaegse bussijuhina linnakodanikke eeskujulikult teenindanud Robert Marlen, lavastaja ja kultuurielu edendaja Arne Mikk, Tallinna linnatranspordi arendaja Mart Moosus, kohaliku omavalitsuse asjatundja ja nõustaja Sulev Mäeltsemees, sotsiaaltöö ja integratsiooni edendaja Lagle Parek, sünnitusabi edendaja arst Maike Parve, Tallinna praost, kristlike ja üldinimlike väärtuse hoidja Gustav Peeter Piir, keeleteadlasest kohanimede uurija Peeter Päll, laste turvakodu looja ja arendaja Tiiu Peterson, looduskeskkonna uurija ja kaitsja Anto Raukas, kauaaegne linna finantsjuht Heino Tonsiver, arst ja kirurgiateenistuse edendaja Rando Truve ning lastele ja puuetega inimestele suunatud sporditegevuse korraldaja Garik Iknojan.

Politsei tegi Võsale välireklaami eest protokolli
Jõgevamaal nähti täna pealelõunal sõitmas ringi mikrobussi, mille küljele kantud neoonvärvides välireklaam kutsus üles hääletama riigikogu valimistel keskerakondlase Peeter Võsa poolt.
Eesti Päevaleht Online'ile pildi edastanud anonüümseks jääda soovinud jõgevalane teavitas valimisseaduse rikkumisest ka kohalikku politseid, kes asus juhtumit uurima.
Peeter Võsa kandidaadinumber valimistel on 295, mis oli samuti autoreklaamile kantud.
Lõuna politseiprefektuuri andmetel oli Peeter Võsa ise sündmuskohal ning ettevõtmisest teadlik. Politsei koostas Võsale väärteoprotokolli, mida võib vaidlustada 15 päeva jooksul.
Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul on valimisseaduse välisreklaami keelustav säte hägune ning teema käsitlemine piiripealne. Sibul ütles Päevaleht Online'le, et kui reklaamil on selgelt kirjas kandidaadi number ja nimi, siis võib seda käsitleda välireklaamina, kuid ühest vastust ta anda ei söandanud. Sibula sõnul peab juhtumile andma hinnangu politsei.

Savisaar saab Tallinna vapimärgi
Tallinna volikogu otsustas täna anda keskerakondlasest ekslinnapeale Edgar Savisaarele linna kõrgeima autasu - vapimärgi, hoolimata opositsiooni vastuseisust.
Lisaks Edgar Savisaarele saavad vapimärgi veel näitleja Ita Ever ja kultuuriajaloolane Jüri Kuuskemaa.
Opositsiooni kuuluvad Reformierakond, Isamaaliit ja Sotsiaaldemokraadid esitasid vapimärgi andmiseelnõule muudatusettepaneku, mis oleks vapimärgi saajate nimekirjast Edgar Savisaare välja arvanud, kuid see ei läinud läbi. Muudatuse poolt hääletas vaid 17 inimest.
Muudatusettepaneku esitas isamaaliitlane Matti Tarum, kes ütles oma sõnavõtus, et ei pea eetiliseks linna kõrgema autasu andmist linnas ainuvõimul oleva erakonna esimehele valimiste eel ning hoiatas isikukultuse tekkimise eest.
Edgar Savisaare autasustamist põhjendas linnapea Jüri Ratas poliitiku ja ühiskonnategelase panusega Eesti iseseisvuse taastamisse ja kindlustamisse Rahvarinde tunnustatud liidri ning Eesti Vabariigi peaministrina, hiljem ka ministri ja Tallinna linnajuhina.

Lausing: raudtee taasriigistamise päev peab saama riiklikuks pühaks
Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest liige Tarmo Lausing andis tänasel istungil menetlusse eelnõu tegemaks valitsusele ettepaneku muuta Eesti Raudtee enamusaktsiate tagasiostmise päev riiklikuks pühaks.
Lausingu sõnul võiks uus riiklik tähtpäev, 9. jaanuar kanda nime Eesti majanduse taassünnipäev ja sel päeval tuleks heisata ka riiklikud lipud.
"9. jaanuaril tehti ajalugu - Eesti Raudtee sai taas riigi omaks. Raudtee taasriigistamine kujutab endast olululist pöördepunkti Eesti arengus," ütles Lausing.
"Päevi, mil tehakse ajalugu, tuleb vääriliselt meeles pidada. 9. jaanuar 2007 märgib otsustavat pöördepunkti, kus Vabariigi Valitsus ja Riigikogu langetasid valiku tugeva ja rikka riigi kasuks ning loobusid Eesti riigi jätkuvast nõrgestamisest," lisas Lausing.
Lausingu ettepanek kutsus volikogus esile naerupahvaku.

Tallinna opositsioon algatas Elmar Sepa umbusaldamise
Tallinna linnavolikogu opositsioon algatas tänasel istungil volikogu aseesimehe Elmar Sepa umbusaldamise.
Umbusaldusavalduse kirjutasid alla linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liitu, Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda ning Reformierakonda kuuluvad linnavolinikud.
Umbusaldusavalduse tingis eelmise aasta 23. veebruaril linnavolikogu keskfraktsiooni häältega vastu võetud vastu otsus, millega müüdi väidetavatele sundüürnikele Munga 8/Müürivahe 39 asuvast kolmest korterist kokkuehitatud 82-ruutmeetrine eluruum koguhinnaga 23 040 krooni, kolm korterit aadressil Viru 17/Müürivahe 40 suurusega 60 - 80m2 hinnavahemikus 22 680 - 30 120 krooni ja korter aadressil Pikk 41 suurusega 75m2 hinnaga 21 480 krooni.
Kõik need korterid vahetasid peatselt omanikku. Ajakirjanduse andmetel on uued omanikud seotud linnavolikogu aseesimehe Elmar Sepaga.

Palmaru nimetas Oliver Kruuda kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukokku
Kultuuriminister ja kultuurkapitali nõukogu esimees Raivo Palmaru kinnitas täna uue kehakultuuri ja spordi sihtkapitali 7-liikmelise nõukogu, kuhu kuulub ka ärimees Oliver Kruuda.
Nõukogu koosseisu kuuluvad Madis Lepajõe, Kaia Jäppinen, Jaak Salumets, Tõnu Seil, Oliver Kruuda, Tiia Teppan ja Jaak Vettik.
Kokku esitasid spordialaliidud ja -ühendused ministrile valiku tegemiseks 28 kandidaati.
Ministri kinnitatud kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu volitused kestavad 2009. aastani.
Palmaru nimetas uue koosseisu seoses Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu volituste tähtaja lõppemisega.

Riigikontroll: Keskkonnaministeerium sõlmis riigile ebasoodsa lepingu
Riigikontroll leidis auditi käigus, et 23,2 miljonit krooni maksnud Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskust ei rajatud riigile parimal võimalikul viisil ja tingimustel.
Kogumiskeskus ehitati Lõuna-Eesti suurima ohtlike jäätmete käitleja ASi Epler & Lorenz kinnistule. Keskkonnaminister ei nõustunud ühegi Riigikontrolli hinnanguga ning leiab, et Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskuse rajamine on igakülgselt kaalutletud otsus, mis viidi ellu parimal võimalikul viisil ning riigile soodsatel tingimustel, teatas riifikontroll.
Keskkonnaministeeriumi sõnul hakkab kogumiskeskust konkursi tulemusena sõlmitava üürilepingu alusel kasutama AS Epler&Lorenz. Lisaks maksab riik järgmise kümne aasta jooksul aktsiaseltsile hoonestusõigustasuna üle kahe miljoni krooni.
Riigikontrolli analüüs näitab, et kuigi ministeerium korraldas keskuse operaatori leidmiseks konkursi, olid selle kriteeriumid sellised, et renditingimustele vastas reaalselt vaid üks kandidaat - AS Epler&Lorenz. See ettevõte osutus ka ainsaks pakkumise tegijaks, kuigi konkursi dokumentide väljavõtjaid oli rohkem.

Traktori ja sõiduki kokkupõrkes said mõlemad juhid viga
Täna hommikul Harjumaa juhtunud traktori ja sõiduauto kokkupõrkes said mõlema sõiduki juhid viga.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'le, et täna kell 9.31 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Kose vallas, kus mööda Karla teed suunaga Tartu maantee poole liikunud sõiduauto Ford Focus kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku otse vastu liikunud traktoriga, mida juhtis 34-aastane Gert.
Kiirabi viis Mustamäe haiglasse õnnetuses viga saanud traktorijuhi. Sõiduauto juht 35-aastane Tauno pöördus ise traumapunkti.
Politsei tuletab liiklejatele meelde, et talvistes oludes on erinevad teed erinevates tingimustes. Eriti tähelepanelik libeduse suhtes tuleb olla just kõrvalmaanteedel ja ristmikel.

Eestlased näevad NATOs julgeolekugarantiid
Turu-uuringute AS poolt detsembris läbi viidud uuringu kohaselt kindlustab NATO-sse kuulumine Eesti elanikkonna julgeoleku.
NATO-sse kuulumist pooldab kokku 75% Eesti elanikkonnast vanuses 15-74, vahendas kaitseministeeriumi pressitalitus.
Viimastel aastatel on toetus NATO-le püsinud stabiilne. Enam väärtustama on hakatud ka Balti riikide kaitsekoostööd.
Vastajate arvates on NATO-liikmelisus positiivselt mõjutanud ka Eesti majanduse arengut ning inimõiguste järgimist.
Samas toetas Eesti sõdurite kriisipiirkondadesse välismissioonidele saatmist 50 % elanikest. Ligi kolmandik sõjateenistuse läbinutest oleks ise nõus rahvusvahelisel missioonil osalema.
Julgeoleku tagamise seisukohast peetakse Eestile olulisemateks liitlasriikideks Soomet, Rootsit, Saksamaad ning USA-d. Vaenulike riikidena nähakse enim Venemaad, Iraani ja Põhja-Koread.

Kogudus hakkab omal käel kirikut remontima
Riiklikust toetusest ilmajäänuna kavatseb Saaremaal, Pihtla vallas asuva Püha kiriku kogudus keskaegse kiriku remondi omal käel ette võtta.
Riik ei ole seni kiriku renoveerimise osas rahalist abi lubanud, kirjutab Meie Maa.
Koguduse nõukogu teeb kiriku remondi alustamise ja renoveerimise osas lõpliku otsuse 18. veebruaril.
"Kui kogudus peaks otsustama hakata ise renoveerima, oleks see ennekuulmatu lugu, sest tavapäraselt käivad sellised asjad riigi ja kohaliku omavalitsuse toel," ütles Püha kiriku õpetaja Anti Toplaan.
"Me peamegi otsustama, kas hakata ise kirikut tasapisi remontima või jääme ootama riigi toetust," lisas Toplaan.
Toplaani sõnul on taolised kirikute remonditööd reeglina tehtud riigi muinsuskaitseameti kaudu ja toel. sedasi remonditi ka kiriku katus.

Suri presidendi ametiraha autor Paul Luhtein
Täna varahommikul suri 97-aastasena tuntud kirjakunstnik, graafik, raamatukujundaja ja kunstipedagoog Paul Luhtein.
Paul Luhtein oli Vabariigi Presidendi ametiraha, samuti mitmete teenetemärkide kavandite, näiteks Valgetähe ja Riigivapi teenetemärgi, autor. Paul Luhtein on kujundanud veel näiteks ENSV lipu ja suure hulga erinevaid tarbeesemeid.
Ta oli ka Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja Eesti Kunstnike Liidu auliige.
Paul Luhtein sündis 1909. aasta 22. märtsil Tallinnas.
1930. aastal Riigi Kunsttööstuskooli Günther Reindorfi õpilasena lõpetades kujunes Paul Luhteinist nn Reindorfi koolkonna kõige silmapaistvam ja mitmekülgsem edasiarendaja, kelle looming mõjutas tuntavalt eesti ajakirjandus-ja raamatukujundust 1930ndatest kuni 1970ndate aastateni.

Maailma suurim internetimeedia pood eestlasi ei tunnista
Apple korporatsioonile kuuluv iTunesi internetipood ei aktsepteeri Eestis väljastatud krediitkaarte ning seega ei ole eestlastel ametlikult võimalik sealt muusikat või filme osta.
Firma esindaja Eestis Sander Paas ütles, et lähiajal ei ole plaanis iTunesil Eestisse, ega ka mujale Ida-Euroopasse laieneda, kuid ta arvab, et tõenäoliselt võetakse sellekohane otsus vastu peale nende riikide liitumist Eurotsooniga.
Siiski ei maksaks asjast huvitatutel pead norgu lasta, sest internetis liigub juba mõni skeem, millega saab iTunesi kasutada ka Maarjamaal. Väidetavalt on tegemist legaalse, kuid siiski mitteametliku võttega, mille kohaselt tuleb näiteks pangaülekandega saata raha mõnele Lääne-Euroopas või USAs elavale sõbrale, kes ostab iTunesi kinkekaardi ning edastab selle andmed Eestisse. Kinkekaardil on kood, mille sisestades tekib kasutajal internetipoes vastava summa ulatuses krediiti. Sellisel juhul ei ole mingit vahet, kus riigis tehing toime pannakse.

Austria president tuleb aprillis Eestisse
President Toomas Hendrik Ilves võttis täna Kadriorus vastu Austria suursaadiku dr. Angelika Saupe-Berchthold'i ning teatas, et aprillis külastab Eestit Austria president.
Vabariigi Presidendi sõnul on Eesti ja Austria suhted väga head, seda nii poliitilise, majandusliku kui ka kultuurialase dialoogi vallas. "Mul on hea meel võõrustada kahe kuu pärast, 12. aprillil, Tallinnas oma Austria kolleegi dr. Heinz Fischerit," ütles president Ilves.
Eesti riigipea kinnitas, et hindab kõrgelt Austria saatkonna poolt Tallinnas korraldatavaid Austria kultuuri tutvustavaid üritusi. "Tulevikku vaadates näeme aga kultuuri- ja haridussidemete ning ka majanduskontaktide arendamisel mõlemapoolselt veelgi "vaba vett" ehk ametlikult öeldes - arenguruumi," sõnas president Ilves.
Austria suursaadiku sõnul peab ta enda eesseisva töö peamiseks eesmärgiks Eesti ja Austria vaheliste heade suhete hoidmist ja edasist tugevdamist. Ühtlasi edastas suursaadik president Ilvesele Austria Liidupresident Heinz Fischeri tänu kutse eest külastada Eestit käesoleva aasta aprillis.

Tulekahjuhäire toonud suits osutus auruks
Tule kustutamise kõrval tuleb päästjail mõnikord hoopis veeuputusega võidelda.
Kolmapäeval kell 12.19 helistas inimene päästekeskusele, et Lembitu tn 6 neljanda korruse aknast tuleb suitsu, teatas Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.
Kohale sõitnud tuletõrjujad tegid kindlaks, et korteris ei põle midagi, küll aga on plastikust keskküttetoru üles sulanud ning see, mida peeti suitsuks, oli hoopiski aur. Päästjad keerasid majas vee kinni.
Päästjate hinnangul sai vähemalt kolm korterit veekahjustusi.

Eesti võeti WorldSkillsi liikmeks
Sihtasutus Innove võeti rahvusvahelise noorte kutsemeistrivõistlusi korraldava organisatsiooni WorldSkills liikmeks.
Eesti võeti organisatsiooni 47. liikmeks ühel ajal Indiaga.
Eesti võtab osa selle aasta novembris Jaapanis Shizuokas toimuvatelt ülemaailmsetelt noorte kutsemeistrivõistlustelt, kus kokku saab mõõtu võtta 40 ametlikul alal. Eesti võistlejad on esindatud kolmel alal: kokandus, mööblitisleri eriala ja mehhatroonika.
Kõrgetasemelisel võistlusel osalemise üks eesmärkidest on pakkuda innustust kutseõppuritele, kellel avaneb läbi võistluse võimalus võtta osa eri ametialade mõõduvõtmistest üle maailma. Samuti saavad noored ning õpetajad võrrelda Eesti kutseõppe taset teiste maadega.
Tänaseks on WorldSkills kutsemeistrite maailmameistrivõistlusi peetud juba 38 korral ning traditsiooniliselt toimub võistlus üle ühe aasta. Üle-eelmisel aastal Helsingis toimunud võistlustelt võttis Eesti osa mitteametlikus arvestuses, kus esinesid meie noored mehhatroonikud ja harvesterijuhid.

Uuring: Eesti elanikud ei leia, et homoseksuaale eriti ahistatakse
Euroopa komisjoni poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuringust diskrimineerimise olukorra kohta selgus, et Eestis on kogu Euroopa väikseim hulk inimesi, kes arvavad, et riigis esineb homoseksuaalsete inimeste diskrimineerimist.
Keskmiselt arvasid Euroopa Liidu kodanikud, et seksuaalse orientatsiooni pärast esineb diskrimineerimist 50 protsendil juhtudest, Eestis on see protsent aga kõigest 26.
Uuringust selgus ka, et eestlaste arvates on etniline diskrimineerimine madal (37%), samas kui Euroopa keskmine selles küsimuses oli 64%. Kõige vähem inimesi Leedus arvas, et riigis esineb etnilist diskrimineerimist (23%).
Suurem diskrimineerimine oli eestlaste arvates vaimse või füüsilise puude pärast (49%) ning vanuse põhjal (49%). Viimases küsimuses ületas eestlaste arvamus isegi EL keskmist, mis oli 46 protsenti.
Kõige vähem arvati eestlaste hulgas, et diskrimineerimine toimub religiooni või uskumuste põhjal (14%). Euroopa keskmine oli selles küsimuses 44%.

Andres Herkeli hinnangul tuleb analüüsida uut olukorda Valgevenes
Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee poliitikakomitee Valgevene allkomitee esimees Andres Herkel annab täna Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni poolt korraldatud avalikul kuulamisel ülevaate olukorrast Valgevenes.
Herkel keskendub oma ettekandes Valgevene ja Euroopa Nõukogu suhetele. Valgevene pole kunagi täitnud Euroopa Nõukogu liikmelisuse tingimusi. Samas tuleb hoolikalt analüüsida uut olukorda, kus Venemaalt imporditava gaasi ja nafta hinnatõus mõjutab üha enam Valgevene sisepoliitikat.
"Mis puudutab Venemaaga liitriigi moodustamist, siis ma ei välista, et siin võivad tekkida üsna ootamatud arengud," sõnas Herkel.
Ta peab ERP-ED rühma poolt kõrge tähelepanu osutamist õigeaegseks, kuna Venemaa-poolne nafta ja gaasi kasutamine survevahendina hakkab Valgevene majandust mõjutama ning see võib tuua endaga kaasa muutused sealse sisepoliitika aktiivsuses.

Riigikogu õiguskomisjon toetas pronkssõduri kiiret teisaldamist
Õiguskomisjon toetas keelatud rajatiste seaduseelnõu muudatusettepanekut, mis kohustab pronkssõduri teisaldamise 30 päeva jooksul peale seaduse jõustumist.
Õiguskomisjon toetas Reformierakonna liikme Ülle Rajasalu muudatusettepanekut, millega keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõu tekst omandas täielikult uue sõnastuse.
Õiguskomisjon toetas ka Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni muudatusettepanekut, millega lisatud rakendussäte kohustab valitsust teisaldama Tõnismäe pronkssõduri 30 päeva jooksul peale seaduse jõustumist. Seadus jõustub eelnõu kohaselt Riigi teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Õiguskomisjon soovib viia eelnõu teisele lugemisele teisipäeval 13. veebruaril ja kolmandale lugemisele neljapäeval 15. veebruaril.
Uue muudetud eelnõu kohaselt on keelatud rajatiseks selline rajatis, mis ülistab Eesti vabariigi okupeerimist, massirepressioonide läbiviimist Eestis; mis võib ohustada isikute elu, tervist või vara, on vaenu õhutav või võib põhjustada avaliku korra rikkumisi. Sellise rajatise püstitamine avalikku kohta on eelnõu kohaselt keelatud.

Lääne-Virumaa kriisikomisjon kutsub olema tähelepanelikud ja abivalmis
Seoses külmade ilmastikuolude jätkumisega kutsub Lääne-Virumaa kriisikomisjon üles kõiki Lääne-Virumaa omavalitsusi olema valmis reageerima nende haldusalas olevate elanike erakorraliste probleemide lahendamiseks.
Vallavanematel ja linnapeadel palume eriti hoolikalt suhtuda üksikutesse ja vanematesse ning abi vajavatesse ääremaadel elavatesse inimestesse.
Ka pöördub kriisikomisjon Lääne-Virumaa elanike poole palvega teha ettevalmistusi ja olla valmis jätkuvalt rasketeks ilmastikuoludeks. Ühtegi abipalvet ei tohiks jätta vajaliku tähelepanuta.
Ühtlasi palub kriisikomisjon elanikel koheselt informeerida aset leidvatest ilmastikuga seotud erakorralistest sündmustest või nende reaalsest toimumisohust maavanemat Urmas Tamme telefonil 51 64890 ja Ida-Eesti päästekeskuse direktorit Ailar Holzmanni telefonil 50 27 956.
Infotelefonid, ka omavalitsuste kontaktandmed, kuhu abi saamiseks pöörduda, on avaldatud ka 2007.a maakonna hädaabi infoteatmikus.

90-aastane naine ei tahtnud poes kauba eest maksta
Eile tabati Tartus 1917. aastal sündinud naine, kes ei maksnud kauba eest.
Kella 14 paiku tabati Anne Selveris 90-aastane naine, kes ei maksnud pärmi, soolaforelli ja Nivea kreemi eest.
Naisele vormistati hoiatus.

Valitsus seadis maa erastamiseks lõpptähtaja
Valitsus kiitis heaks maareformiga seonduvate määruste muudatused, mille eesmärk on sätestada erinevate toimingute läbiviimiseks tähtajad ning tähtaegadest mittekinnipidamise õiguslikud tagajärjed.
Määrusest tulenevad muudatused täpsustavad maa erastamisõigust omavate isikute toiminguid.
"Kui erastamise õigust omav isik ei tee tähtaegselt maa erastamiseks vajalikke toiminguid, kaotab ta maa erastamise õiguse ja maa erastamise menetlus lõpetatakse," ütles Maa-ameti juriidilise osakonna juhataja Triinu Linnus.
Täpsustub kaasomandis oleva maa erastamine. "Kui varem ei olnud maa erastamise lõpuleviimine võimalik teise kaasomaniku tegevusetuse tõttu, siis nüüd antakse kogu ehitise aluse maa erastamise võimalus sellele kaasomanikule, kes soovib maad erastada ning kõigi kaasomanike kasuks seatakse hoonestusõigus," selgitas Linnus.

Kaitseväe juhataja jäi Estpla tegevusega rahule
Kolmapäeval Iraagis Taji sõjaväebaasis Eesti jalaväerühma Estpla-14 teenistuse üle vaadanud kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots jäi sõdurite moraali ja teenistusega rahule.
"Sõdurite moraal on kõrge, see on kõige tähtsam," ütles kindralmajor Laaneots.
"Varustus ja väljaõpe on parimad, mis Eestil tänase seisuga anda on, ameeriklastel on kergejalaväge hädasti vaja ja nad toetavad meie üksust igati, ka relvastuse ja varustusega," lisas kaisteväe juhataja.
Laaneotsa sõnul tuleb Eestis analüüsida, kas on tarvis Eesti missiooniüksuste varustust täiendada erinevate vaatlusseadmete, kergekuulipildujate ja suurekaliibriliste täpsuspüssidega.
Kindralmajor Laaneots andis sõduritele ülevaate palgareformist, Balti riikide kavatsetavast ühispataljonist Baltbat-2 ja teistest Eesti kaitseväe ning Eesti uudistest.

Selle talve uus külmarekord on miinus 29,1 kraadi
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut registreeris Jõgeval ööl vastu neljapäeva selle talve uueks külmarekordiks miinus 29,1 kraadi.
Eelmine selle talve külmarekord registeeriti samuti Jõgeval ning selleks oli miinus 26,7 kraadi.
EMHI ilmaprognooside osakonnast öeldi Päevaleht Online'le, et kuni nädala lõpuni on oodata külmade ilmade jätkumist ning tõenäosus, et sisemaal langeb temperatuur alla miinus 20 kraadi on suur.
Alates järgmisest nädalast muutuvad ilmad märksa soojemaks ning oodata on plusskraade.

Valitsus toetab Jannseni mälestusmärgi püstitamist 306 tuhande krooniga
Valitsus eraldas reservist kultuuriministeeriumile 308 600 krooni Pärnu linna J. W. Jannseni mälestusmärgi püstitamiseks.
Käesoleva aasta 5. juunil tähistatakse Eestis järjepideva eesti ajakirjanduse 150. aastapäeva, sel päeval hakkas Pärnus ilmuma Johann Woldemar Jannseni toimetatud Perno Postimees.
Ajaleht Pärnu Postimees otsustas selle sündmuse tähistamiseks ning J. W. Jannseni panuse märkimiseks Eesti kultuuriloos avada 1. juunil 2007 Pärnus Jannsenile pühendatud mälestusmärk.
Selleks on Pärnu linnavalitsusega kooskõlastatud koht kesklinnas Rüütli tänaval. Korraldatud on ka ideekonkurss, mille võitis skulptor Mati Karmin.
Jannseni pronksskulptuuri avamine Pärnus kujuneks järjepideva eesti ajakirjanduse 150. aastapäeva üheks peaürituseks. Kuju avamiseks on oma nõusoleku andnud Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Kaitseministeerium sai oma valdusse kinnistu Maidla vallas
Valitsuse korraldusega annab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kaitseministeeriumile tasuta üle Ida-Viru maakonnas Maidla vallas Aidu-Liiva külas asuva kinnistu.
Kuna kinnistul asub lõhkeainete ladu, on see vajalik kaitseministeeriumile, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kinnistule on seatud hoonestusõigus Eesti Vabariigi kasuks, mida kaitseministeerium kasutab igapäevaste ülesannete täitmiseks.

Narvat väisanud lätlane lavastas röövimise
Läti kodanik jäi Narva hotellile võlgu 8000 krooni ning selleks, et rahatust kuidagi õigustada, teatas tänaval toime pandud röövimisest, luiskas politseile neljast kurjategijast ja gaasipüstolist.
Nüüd on ta ise uurimise all ning hotelli varjupaiga vastu vahetanud, kirjutab ajaleht Põhjarannik.
"Ta ei suutnud maksta hotelli eest, kus ta peatunud oli ning et raskest olukorrast kuidagi välja tulla, teatas röövimisest. Ilmselt lootis ta, et saab maksmata lahkuda," ütles Viru ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna vanemprokurör Mihhail Hütt.
Prokuröri sõnul tunnistas Sergeis pettuse üles, sest ta paljastati. Röövkallaletungi menetlemine lõpetati.
Eile algatati kriminaalmenetlus Sergeisi enda suhtes, põhjuseks valetunnistuste andmine kohtueelse uurimise käigus. Selle kuriteo eest on karistuseks ette nähtud kuni kolm aastat vangistust või rahatrahv.

Riigikogu muutis keeleseadust
Täna võttis riigikogu vastu keeleseaduse muutmise, millega sätestatakse keeleinspektsiooni pädevus ning täpsustatakse eesti keele oskuse hindamist.
Keeleseaduse parandus muudab keeleoskusnõuete kehtestamise korda, täpsustab eesti keele oskuse hindamise korda, näeb ette tasemeeksameid korraldava asutuse õigused tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistuse või eesti keele oskuse tunnistuse kehtetuks tunnistamisel ja menetlemisel ja täpsustab vähemusrahvuste keele kasutamist omavalitsusüksustes.
Lisaks täieneb keeleseadus selles osas, mille kohaselt riik soodustab lisaks eesti keelele ka viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ja arengut.
Keeleseadus sätestab keeleinspektsiooni pädevuse.
Muuhulgas lubab eelnõu avaliku teabe - siltide, viitade, kuulutuste, teadaannete, reklaami jms - eestikeelse teksti kõrvale lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde tingimusel, et eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav.

Lennuraja vastased loobusid võitlusest
Teisipäeval toimunud Kuressaare linnavalitsuse istungil otsustati nõustuda Kuressaare lennujaama detailplaneeringu projektiga ning suunata Kuressaare lennujaama lennuraja pikendamise detailplaneering kehtestamise otsustamiseks linnavolikogule.
Enne detailplaneeringu elluviimist koostab sõltumatu keskkonnaekspert pikaajalise seirekava, selgitamaks välja detailplaneeringu ala ja selle lähiümbruse praegust keskkonnaseisundit ja planeeringu elluviimisega kaasnevaid muudatusi keskkonnas, kirjutab Oma Saar.
Lennuraja läheduses elavate majaomanike esindaja Ants Kuningas ütles eile, et nemad põhimõtteliselt lennuraja pikendamise vastu ei ole, eriti veel olukorras, kus linnavalitsus on tellinud põhjaliku seirekava koostamise.
"Planeeringu järgi võib lennuraja ehitada pikemaks kuni 2000 meetrini ja laiendada 45 meetrini," lausus Kuressaare linnapea Urve Tiidus ajalehele Meie Maa. "Pikem lennurada võimaldab suunata rohkem maandumisi üle Roomassaare sadama, kuna siis saab lennuk maanduda ka kerge taganttuulega. See peaks lennuraja vastu protestinud inimestele küll meelepärane olema," lisas Tiidus.

Saarlased otsivad Rootsi luurelennuki meeskonda
Saare maavalitsus saatis eile Rootsi suursaatkonna palvel neljale vallavalitsusele palve otsida jälgi 1952. aastal Läänemere kohal alla tulistatud Rootsi luurelennuki meeskonna kohta.
Rootslased leidsid 2003. aastal Gotska saare lähedalt lennuki vraki ning tõstsid selle järgmisel suvel pinnale, kuid vrakist leiti vaid neli surnukeha. Ülejäänud nelja mehe saatus on teadmata, kirjutab Meie Maa.
Rootsi spetsialistid on välja arvutanud, et juhul, kui keegi allakukkunud lennuki kerest kas elusalt või surnult pääses, võis ta tollaste tuulte ja merehoovuste suunda arvestades triivida Hiiumaa lääne- või Saaremaa põhjarannikule.
Seetõttu palus Rootsi suursaatkond Saare ja Hiiu maavalitsusel uurida selle piirkonna omavalitsustest lennuki meeskonna kohta. Saaremaal said palve Leisi, Lümanda, Mustjala ja Kihelkonna vallavalitsus, kellelt oodatakse vastust 1. märtsiks.

Ekskohtuniku protsess jätkus maffiafilmi vaimus
Eile kuulati Viru ringkonnakohtu Rakvere kohtumajas ekskohtunik Ardi Šuvalovi protsessis pealinna ärimehe Andres Davõdovi ütlusi, kes oli väidetavalt kohtunikule vahendaja kaudu altkäemaksu andnud.
Harju maakohtu endist kohtunikku Ardi Šuvalovit süüdistatakse suures ulatuses altkäemaksu nõudmises ja võtmises, mida vahendas pealinna ärimees Martin Napa ja andis tema nn Kakumäe Võrkude süüasjas kohtu all olnud äripartner Andres Davõdov, kirjutab Virumaa Teataja.
Eile taotles tunnistajana kohtusse kutsutud Andres Davõdov enda tunnistamist kannatanuks, sest on saanud altkäemaksuskandaaliga seonduva tõttu majanduslikku, moraalset ja psüühilist kahju. Davõdovi sõnul on ta kaotanud 80 protsenti töövõimest. Hiljem tunnistas mees, et töötab, võttes vajadusel osa ettevõtte juhtkonna koosolekutest või nõustades alluvaid.

Lääne-Virumaa vapimärgi kavalerid on selgunud
Vapimärgi kavalerideks valis mitmete elualade esindajatest kuuluv komisjon neli silmapaistvat inimest.
Lääne-Virumaa vapimärk omistatakse OÜ Palmse mehhaanikakoja juhile Anti Puusepale, Roela mahemesiniku ja külaelu edendaja Aili Taalile, aktiivsele keskkonnakaitsjale Taimi Parvele ning etnograafile ja viru säru kunstilisele juhile Igor Tõnuristile.
Vapimärk omistatakse inimestele, kes silmapaistva töö ja tegevusega kultuuri, spordi, hariduse, sotsiaal- ja tervishoiu, majanduse, maaelu arendamise valdkonnas on oluliselt kaasa aidanud Lääne-Virumaa arengule.
Kandidaat ei pidanud olema maakonna elanik. Kandidaate võisid esitada füüsilised ja juriidilised isikud. Reglemendi järgi antakse välja neli vapimärki - kaks majandusvaldkonnas, mille alla kuulub ka maaelu valdkonna tiitel, ja kaks sotsiaalvaldkonnas.

Kaitseväe juhataja külastas Iraagis teenivaid Eesti sõdureid
Eile keskpäeval kohtus kindralmajor Ants Laaneots Estpla-14 sõduritega ning tutvus nende elu- ja teenistustingimustega.
Kindralmajor Laaneots vestles sõduritega teenistuse ja kaitseväe arengu teemadel ning tutvus Eesti rühma liikmete igapäeva tegevusega. Kohtumise lõpus tehti ühispilt ning Estpla sõdurid said kaitseväe juhatajalt graveeritud kingi, taskulambi.
Leitnant Ranno Raudsik, Estpla rühmaülem andis kaitseväe juhatajale üle rühma pildi ning T-särgi Estpla-14 sümboolikaga. Ühispildi tegemisega lõppenud külaskäigu lõpus soovis kindral Laaneots sõduritele jõudu teenistuseks, sõduriõnne ja tänas senise hea teenistuse eest.
Lisaks kohtumisele Eesti sõduritega autasustas kaitseväe juhataja 1. jalaväebrigaadi staabis ohvitsere, kelle alluvuses Eesti rühm tegutseb. Kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest said brigaadiülem kolonel Paul E. Funk, pataljoniülem Kevin C. McWatters ja B-kompanii ülem Timothy Dugan.

Laulu- ja tantsupeoliste tegevustoetuseks lisandus kümme miljonit krooni
Sel nädalal käivitus laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kooride, orkestrite, rahvatantsurühmade ja rahvamuusikaansamblite tegevustoetuse programmi uus taotlusvoor.
Programmi eesmärgiks on toetada laulu- ja tantsupeoks valmistuvate kollektiivide tegevust, pakkudes baastoetust nende tegevusele.
"See, mida kümned tuhanded pealtvaatajad laulu- ja tantsupidudel näevad, ei tule üleöö, vaid on pideva õppimise ja harjutamise tulemus," ütles kultuuriminister Raivo Palmaru.
"Eesti rahvakultuuri elushoidmise eest hoolitsevad eeskätt kollektiivide juhendajad, kelle töötasu tõstmiseks ja sedakaudu kollektiivide tegevusele suurema kindluse andmiseks riiklik toetus esimestel aastatel mõeldud ongi," lisas minister Palmaru.
Eelmisel aastal käivitunud programm oli mõeldud eelkõige noortekollektiividele, nii ka käesoleval aastal.

Viljandi lumepark avas lõpuks hooaja
Viljandis Huntaugu nõlval alustas üleeile õhtupoolikul ametlikult tööd lumepark, mis järgmistel talvedel peaks veel arenema.
Asja eestvedaja, Otepää ettevõtja Mart Kaas nentis, et pikka aega kestnud soe ilm ei andnud võimalust lumerõõme varem pakkuda, kuid nüüd on vajalik hulk lund olemas ja seda tehakse juurdegi, kirjutab Sakala.
Ta rääkis, et oli lumerõnga sõiduks vajaliku nõlva seadmisel tuginenud Otepää samasuguse pargi rajaja Aare Tamme pikaajalistele kogemustele.
Lumepark on avatud teatud kellaaegadel ja siis tuleb selle kasutamise eest ka maksta.
Ettevõtja nentis, et lumeparki saab iga soovija tasuta kasutada väljaspool selle tööaega, kuid juba omal riisikol, ning siis ei sõida ka tõstuk.

Peipsi jää on kaluritele taas avatud
Kirde piirivalvepiirkonna ülem kolonel Aimar Köss tühistas Peipsi järve ja Narva veehoidla jääle minemise keelu ning 8. veebruarist võib nendel veekogudel taas kalastada.
Iga päev piiriveekogudel tehtav jääluure on näidanud, et viimaste päevade pakane on oma töö teinud: jää on märgatavalt paksemaks muutunud ja endise Mustveest Rannapungerjani ulatunud pikilõhe kohal on see nüüd 13-20 sentimeetri paksune.
Vaatamata sellele, et nii paksu jääd peetakse liikumiseks üsna kindlaks, rõhutavad piirivalvurid, et nad jälgivad ligi tuhande ruutmeetri suurust ala ja neil on füüsiliselt võimatu iga meetrit läbi uurida. Seepärast paluvad nad talvise kalapüügi huvilistel tähelepanelikud ja ettevaatlikud olla - järvel võib ootamatuid olukordi tekkida.
Viimastel kontrollimistel on selgunud, et järve lõunaosas on jää tugevam kui põhjaosas.

Riigikohus tegi Loksa võimutülis otsuse
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve komisjon tegi otsuse, kuue Loksa linnavoliniku volituste tühistamine on kehtetu.
Põhiseaduslikkuse järelevalve komisjon otsustas eile õhtul, et Loksa linnavolikogu liikmete Oleg Gogini, Igor Ignahhini, Sander Piibemanni, Valentina Verbova, Margus Kröönströmi ja Tatjana Mištšenko volituste tühistamine 10. jaanuaril Loksa valimiskomisjoni poolt on kehtetu, sest valimiskomisjoni koosolekut juhatas isik, kellel ei olnud õigust kuuluda selle koosseisu, kirjutab Postimees.
Loksa linnas oli alates mullu septembrist olukord, kus korraga peab end kohaliku võimu kandjaks kaks volikogu esimeest, sotsiaaldemokraat Oleg Gogin ja keskerakondlane Rein Heina, mille tulemusena on linna kontod pangas blokeeritud ja töötajad palgata.
Regionaalminister Jaan Õunapuu ütles, et ootab Loksa linna poliitikutelt nii palju riigimehelikkust, et nad ei jätaks töötajaid väljateenitud palgata ja riigikogu valimised saaksid korrektselt läbi viidud.

Noor ema küsis sünnitoetuseks 3,3 miljonit krooni
Läinud aastal taotles noor ema Heli Pukk Eesti haigekassa Harju osakonna andmetel sünnitushüvitiseks 3 292 875 krooni, kuid jäi sellest siiski ilma.
Esmapilgul paistis Heli Puki nõudmistega olevat kõik korras, kirjutab Eesti Ekspress.
Naine oli olnud lepingulisel tööl neljas firmas, mida ühendas imelise kasumi teeninud Skype'i-mees Toivo Annus. Pukk tegi neis firmades tööd lepingute põhjal nii juristina, raamatupidajana kui ka nõunikuna. Arvestus näitas, et naise päevapalgaks tuli 23 000 krooni ja kuupalk ulatus üle poole miljoni krooni.
Lähemal uurimisel selgus, et see nõudmine on siiski põhjendamatu, kuna naine töötas vaatlusalusel 2005. aastal ainult 14 päeva, kuid sõlmis näiteks ühe päeva jooksul kolm töövõtulepingut. Samuti viibis naine lepingute sõlmimise ajal oma elukaaslasega reisil.

Nõudlus üürikorterite järele on jälle suurenenud
Eestis ületab nõudlus üürikorterite järele pakkumist, mille peamiseks põhjuseks on korterite müügihindade tõus ja pankade laenutingimuste karmistumine.
Korterid, mida siiani välja üüriti, on korterite hindade tõustes pandud müüki ning neis elavad üürnikud on sunnitud endale uue eluaseme otsima, kirjutab Äripäev.
Praegust situatsiooni võib võrrelda seitse-kaheksa aastat tagasi valitsenud kinnisvaraturu olukorraga, kus laenu oli pangast raske saada ning odavam või lihtsam oli üürida korter.
Enim nõutud on aga heas seisukorras kaasaegsed 2-toalised korterid koos parkimiskohaga ja seda olenemata piirkonnast.
Tulenevalt nõudluse kasvust on märgata ka uute üürilepingute sõlmimist kõrgemate hindadega.

Kihnlased tahavad taaselustada põlist hülgejahi traditsiooni
Kihnlased paluvad iidsete kommete säilitamiseks
Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas põhjendas kohalikele kaluritele hüljeste küttimise seadustamist vajadusega säilitada igipõlist traditsiooni. "Kihnu kultuur kuulub UNESCO kaitsealuste pärimuskultuuride hulka ning kui tahame säilitada omanäolisust nii Eesti kui ka maailma mõistes, on vaja hülgepüük kihnlaste vanima elatusalana taas ellu äratada," rääkis Mätas lähemalt. "Kihnlased on põlvest põlve harjunud sööma hülgeliha ning kasutama hülgerasva, kuid viimaste aastakümnete püügikeelu tõttu on selle traditsiooniga seotud kombestikku vähemaks jäänud."
Mätas tõi esile, et nii Kihnus kui ka Manilaiul on hülgepüügist huvitatud umbes 60 kalurit. "Me ei taha hakata hülgeid küttima ärilistel eesmärkidel või siis seepärast, et nad kalu söövad - huvitatud ollakse ikka vaid lihast oma perede tarbeks," ütles Mätas.

President Ilves tunnustas teenetemärgiga 342 inimest
Vabariigi president annab tänavu tavapärasest vähem teenetemärke.
Maarjamaa Risti II klass
Elmar Brok - Eesti Euroopa Liiduga liitumisele kaasaaitaja, Euroopa Parlamendi liige, Saksamaa
Maarjamaa Risti III klass
Denis Badré - Eesti ja Prantsusmaa suhete edendaja, senaator
Gela Bežuašvili - Eesti-Gruusia koostöö edendaja, välisminister
John Bourn - Eesti-Suurbritannia suhete edendaja, riigikontrolör
Robert E. Hunter - Eesti NATO-ga liitumisele kaasaaitaja, Ameerika Ühendriigid
Shafik Farhan Jumean - Eesti-Jordaania suhete korraldaja, Eesti aukonsul Ammanis
Malik Ghulam Arbi Khar - Eesti-Pakistani suhete korraldaja, Eesti aukonsul Islamabadis
Andrius Kubilius - Balti riikide koostöö edendaja, Leedu parlamendi liige

Sõjaväeõe tütred ei taha missioonist enam kuuldagi
Riikliku teenetemärgi saanud eestlased aitasid Afganistanis 29 haavatud võitlejat.
Sõjaväearst Anatoli Semjonov ei saa pärast presidendilt ordeni saamist enam oma vana isa eest varjata, et ta käis tegelikult Afganistanis ja pidi abi andma ka lahingu ajal kuulirahe all. Arsti isa teab, et poeg oli pool aastat Londonis ning käis vaid paar nädalat Afganistanis jalutamas.
Sõjaväeõe Ülle Järviku tütred ei taha enam kuuldagi, et nende ema missioonile tagasi läheks: nad tahavad talle lapselapsi sünnitada ning soovivad, et lastel oleks vanaema päriselt olemas, mitte ainult pildil. Järvik ise ütleb, et missioonile võiks veel minna, aga mitte enam lahingusse.
Jutustab kapten Anatoli Semjonov, Afganistanis lahingute ajal 21 võitlejale abi andnud mees: "Tuli teade, et eespool on kannatanu, ja sõitsime teda otsima. Ümberringi käis lahing. Korraga vaatame, et paistavad Talibani võitlejate moodi mehed - olime vaenlase poolele jõudnud. Pöörasime kiiresti tagasi ja lõpuks leidsime ka kannatanu."

Õnnitleme ordeni saanud Eesti Päevalehe esindajaid! 
Valgetähe V klassi ordeni saamisest kuulis MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Hõimukeskuse juhataja Jaak Prozes eile õhtul oma isalt. Tunnustus tähendab Prozese meelest seda, et 20 aasta jooksul tehtud töö vähemusrahvuste õiguste kaitsmisel on olnud õige ja seda tuleb jätkata. "See on minu esimene riiklik autasu," tunnistas ta. Prozese meelest pole orden tunnustuseks mitte ainult talle, vaid ka Eesti vähemusrahvustele ja soome-ugri rahvustele Venemaal.
Valgetähe V klassi ordeni pälvis ka Imbi Paju - ajakirjanik, filmilooja ja Jõgevamaa elu edendaja, kes puhus elu sisse ka Võtikvere külaseltsile. Tema ema Aino Paju tunnistas, et mõistagi on tal hea meel, kui tütart töö ja tegemiste pärast tunnustatakse. Siiski oleks ema tahtnud, et tütrest oleks saanud lasteaiakasvataja või hoopis muusik. Imbi Paju viibib praegu USA-s.

President Ilves tunnustas tegusaid inimesi
Kui varasematel aastatel andsid nii Lennart Meri kui ka Arnold Rüütel ohtralt teenetemärke riigiteenistujatele, siis tänavu on president Toomas Hendrik Ilves teinud kannapöörde ja annab üle poole autasudest "lihtsatele inimestele".
Ilves rääkis juba eelmise aasta lõpus antud intervjuus, et ebaproportsionaalselt palju teenetemärke jagatakse Eestis ametlikust staatusest või positsioonist tulenevalt. "Ehk me ei tähtsusta mitte niivõrd inimese tegemisi möödunud aastal või eelnevate aastate jooksul, vaid mingit tema formaalset positsiooni. Minu meelest on teenetemärkide andmine olnud siiani liiga kaldu institutsionaalsuse suunas," selgitas Ilves.
342 tänavusest teenetemärkide saajast on valdav osa seotud õpetamise, kultuurielu edendamise, inimeste päästmise või kohaliku elu arendamisega. Kuigi ordenisaajate seas on ka kohtunikke, prokuröre, ministeeriumitöötajaid ja diplomaate, on eelmise kahe-kolme aastaga võrreldes siiski märgatavalt vähem neid, kes saavad teenetemärgi ametikoha tõttu.

Valimisdebatt: miks rahamäed ei paranda Eesti rahva tervist? 
Päevalehe järjekordses vestlusringis arutati, kuidas päästa
Peeter Mardna (Rahvaliit): Maailma terviseorganisatsiooni eelmise aasta raportit vaadates selgub, et põhiline probleem ei ole arstiabi kättesaadavus, vaid eluviisist tingitud haigestumiste sagenemine arenenud maades. Järeldus WHO raportis on järgmine: kui siin lähema 20 aasta jooksul lahendust ei leita, siis polegi enam mõtet lahendust otsida, need arenenud maad lähevad lihtsalt põhja.
Põhiprobleemiks on see, et meie inimestel on kõik õigused arstiabi saada, aga meil ei ole sätestatud ega teadvustatud, et igal inimesel on ka kohustus oma tervise eest seista. Ega haiglatele tippvarustuse ostmisega midagi rahva tervise jaoks teha ei saa. Tähtis on suhtumine oma isiklikku tervisesse. Põhimõtteliselt peaks riik looma tingimused ja inimene kasutama neid tingimusi teadlikult.

Toompea kodust välja aetud perekond võitis riigikohtus
Praegu asuvad kodu kaotanud Andrejevite pere vanas elupaigas riigikogu tööruumid.
Riigikohus otsustas, et kolm aastat tagasi hinnalisest Toompea korterist välja aetud perekonnale tehti ülekohut.
Perekond Andrejevi probleemid algasid 1994. aastal, kui nad soovisid oma elamispinda erastada. Toona vastati neile, et seda korterit nad erastada ei saa, sest maja kuulub riigile.
Järgnes Andrejevite ja riigiametnike vägikaikavedu, mis 2000. aastal jõudis lõpuks kohtusse. Vahepealsesse aega mahtus riigikantselei kommunaalterror, kui Andrejevite korteris keerati kinni nii vee- kui ka kanalisatsioonitorud.
Valentina Andrejeva meenutas, kuidas kantselei pigistas neil hinge kinni ka üüriga. Kui teised majaelanikud pidi ruutmeetri eest maksma viis krooni, siis neile väänati ruutmeetri hinnaks 18 krooni.

Alaealised Võru poisid pandi varguste ja mõrva eest aastateks vangi
Kohus mõistis Võru linna inimesi hirmu all hoidnud noorukid vanglatoidule.
Eile hommikul kuulasid Tartu maakohtu Võru kohtumajas süüaluste pingil kohtu otsust 16-aastased Rein ja Nils, 17-aastane Juri ning 18-aastane Janek.
2005. aastal ei saanud Võru linna elanikud, poed, söögi- joogikohad ega isegi koolid olla kindlad, et just nemad ei lange järgmisena vargapoiste rünnaku objektiks. Jultunud varaste tekitatud kahjusummaks hindasid kannatanud kokku 284 794 krooni.
Jurit ja Janekit süüdistati lisaks vargustele ka ühiselt toime pandud röövimises. Noorukid lõid 84-aastast Lindat kuklasse ja kui ta põlvele kukkus, võtsid ära kandekoti koos selles olnud toiduainete ja rahakotiga, milles oli 160 krooni.
Vargapoiss Rein sai süüks ka kelmuse. Just tema avaldas interneti vahendusel arvutikomplekti müügikuulutuse ja kuigi heausksed ostjad kandsid ostusumma pangakontole, jäid nad kaubast ilma. 7. oktoobril 2005 süütasid noorukid Võrumaa kutsehariduskeskuse õppehoone, teades, et seal viibivad kolm alkoholijoobes meest.

Sisekontroll: Tallinn jagab kortereid abivajadust selgitamata
Linnaametnik Indrek Ahlbergi ümber puhkenud korteriskandaali asjaolusid uurides selgitas Tallinna sisekontroll välja, et linnavõim ei kontrolli sundüürnikele odavalt kortereid jagades üürnike tegelikku abivajadust.
"Ahlbergi tegevuse kvalifitseerimist raskendab märgatavalt asjaolu, et kord ei näe ette kohustust munitsipaaleluruumide eraldamisel sundüürnikele arvestada nende majanduslikku seisundit ja tegelikku abivajadust," seisab menetlusosakonna juhataja Vivian Mihkelsoni allkirjaga kinnitatud aktis.
Tallinna linnavolikogu otsustas mullu 23. veebruaril müüa Pikk 41-9 asuv korter 21 480 krooni eest Indrek Ahlbergi klassivennale Ivo Jaamale. Mõned päevad hiljem, 27. veebruaril kinnitati müügileping Tallinna notari Gunnar Savisaare juures. Samal päeval võõrandas Ivo Jaama korteri linnaosavanema asetäitjale Indrek Ahlbergile.

Stavropol lasi eemaldada sõjakangelaste ausamba
Eestit kritiseeriva Venemaa lõunaosas hävitati sügisel 30 meetri kõrgune hiigelmonument.
Samal ajal kui Venemaal peetakse propagandasõda Eesti kava vastu teisaldada pronkssõduri monument, hävitasid kohalikud võimud eelmise aasta septembris kahe päevaga Stavropolis Teise maailmasõja kangelastele pühendatud hiigelausamba, kuulamata avalikkuse ja sõjaveteranide arvamust selle kohta.
30-meetrise ja kindral Dovatori järgi nimetatud Teise maailmasõja kangelastele pühendatud monumendi lammutamisest kirjutas möödunud nädalal idanaabri ajaleht Trud, kes jõudis juhtumile jälile tänu riigiduuma saadiku Pavel Voronini arupärimisele parlamendis.
Ametnikud: sammas roostetas
"Objektil töötasid monteerijad, kraanajuhid, rajoonidevahelise maa-ameti töötajad, kolm miilitsapatrulli, trolliliini teenindusbrigaad, autokraanad, ekskavaatorid, buldooserid ja Kamazid," kirjeldas Stavropoli meedia teisaldamisoperatsiooni.

Tallinna õpetajate palk tõuseb kaheksateist protsenti
Linnavolikogu kinnitas täna munitsipaalkoolide õpetajate palga alammäära tõusu 18 protsendi võrra tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2007.
Uutele määradele vastavalt on noorempedagoogi palga alammäär nüüd 7800 krooni, pedagoogil 8260, vanempedagoogil 9440 ja pedagoog-metoodikul 11 400 krooni, teatas Tallinna linnavalitsus. Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstava tasu alammääraks on 1200 krooni.
Palgatõus puudutab neid pedagooge, kes töötavad Tallinna koolieelsetes lasteasutustes, huvialakoolides ja munitsipaalkutsekoolides.
Põhikoolides ja gümnaasiumides töötavate õpetajate palk tuleb riigieelarvest ning ei tõuse. Linnavalitsus katab eeskätt nende pedagoogide palga, kes ei ole antud asutustes klassiõpetajad, aineõpetajad ega parandusõppe õpetajad.
Palgatõusu võimaldas volikogu määrus 14. detsembrist 2006, millega tänavuseks kinnitatud linnaeelarve eraldas kõrgharidusega pedagoogilise personali palgatõusu katteks 68 miljonit krooni.

Elmar Sepp: Savisaar oleks pidanud vapimärgi saama juba ammu
Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest aseesimehe Elmar Sepa hinnangul oleks Tallinna vapimärk tulnud Edgar Savisaarele anda juba ammu.
"Edgar Savisaar on pärast Eesti iseseisvumist Tallinna jaoks rohkem kui kõik teised kokku," sõnas Sepp tänasel linnavolikogu istungil.
Korteriskandaali tõttu täna opositsioonilt umbusaldusavalduse saanud Sepp tõi Savisaare heategudena välja projekti 5000 eluaset tallinlastele, ettevõtlusikubaatori loomise ja Laagna tee läbimurde väljaehitamise.
"Ta on olnud linnapea, oleks siiani, kui ta poleks reeturlikult nuga selga saanud. Ta on olnud Tallinna linnavolikogu esimees," lisas Sepp.

Pealinna kodututel pole vaja külma karta
Kuna ilmad on läinud väga külmaks on pealinna kodutute varjupaigad avatud ööpäev läbi.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul paigutatakse vajadusel kõikidesse majutuskohtadesse ka maksimaalselt lisamadratseid.
Praegu on ööpäevaringselt avatud varjupaik Männikul Kauge 4 ning alates homsest ka Koplis Alasi 8. Mustamäe Akadeemia tee öömaja on ööpäevaringselt avatud nädalavahetustel ning avatakse ka õhtuti varem, kuna enamik selle asukatest käivad tööl, vahendab Tallinna pressiteenistus.
Kokku on varjupaikades 140 voodikohta, kuid vajadusel majutatakse ka inimesi lisamadratsitele. Päevasel ajal on avatud ka Suur-Sõjamäe kodutute rehabilitatsioonikeskus ja Päästearmee Lootuse Maja päevakeskus.

Selgitatakse parim integratsioonialase tegevusega haridusasutus
Tallinna haridusamet kuulutas välja konkursid selle aasta parima integratsioonialase tegevusega pealinna õppeasutuse, parima eesti keele õpetaja vene õppekeelega haridusasutuses ja innovaatilise teo välja selgitamiseks.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on Tallinn multikultuurne linn ja seepärast peab linn oluliseks ka sotsiaalse sidususe tugevdamist ühiskonnas.
"Sellele aitab kaasa nende inimeste tunnustamine, kes igapäevatöös tegelevad integratsiooniga, et luua ühisosa multikultuurses ühiskonnas nagu eestikeelne keskkond ja ühised väärtused, mis põhinevad Eesti ajaloo tundmisel ja Eesti vabariigi kodanikuks olemisel," nentis Jäppinen.
Konkursile oodatakse osalema pealinna munitsipaalkoole ja koolieelseid lasteasutusi. Kandideerimiseks tuleb koolil haridusametile esitada 9. aprilliks kirjalik eneseanalüüs. Konkursil hinnatakse tegevuste asjakohasust ja süsteemsust, õpilaste ja õpetajate ning lastevanemate kaasatust ja kuni kolme viimase aasta tulemusi.

Laulu- ja tantsupeorühmad saavad taotleda linnalt toetust
Tallinna linn käivitas esmakordselt toetussüsteemi laulu- ja tantsupeol osalevatele kooridele, orkestritele ja rahvatantsurühmadele, milleks on käesoleva aasta linnaeelarves eraldatud kolm miljonit krooni.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on toetuse eesmärgiks luua eeldused meie laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmiseks ning tagada jätkusuutlik toetussüsteem laulu- ja tantsupeol osalevatele kooridele, orkestritele ja rahvatantsurühmadele.
Toetust antakse alaliselt tegutsevatele kollektiividele õppimise ja harjutamiseprotsessi korraldamiseks ja kvalifitseeritud juhendaja palkamiseks. Toetuse saajate sihtgrupiks on laulu- ja tantsupeol osalevad koolivälise tegevusega kollektiivid, kes valmistuvad osalema üleriigilisel laulu- ja tantsupeol ning tegutsevad selle ettevalmistamise kava kohaselt.
Kooris peab olema vähemalt 16 lauljat, orkestris 12 pillimängijat ja rahvatantsurühmas 12 tantsijat ning täiskasvanute rahvapilliansamblis vähemalt kaheksa mängijat.

Sotsid liitusid Sepa umbusaldamise plaaniga
Tallinna volikogu sotsiaaldemokraadid ühinesid eile hilisõhtul Isamaa ja Res Publica Liitu plaaniga umbusaldada volikogu aseesimeest Elmar Seppa, kes on meedia andmetel segatud taaspuhkenud vanalinna korteriskandaali.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on kogunenud korterisaagas tänaseks tõesti kõige tõsisemad süüdistused keskerakondlasest volikogu aseesimehe Elmar Sepa tegevuse kohta. Isegi linna sisekontroll tuvastas Sepa olulise rolli kahtlaste korteritehingute autorina, teatasid sotsiaaldemokraadid.
"Sotsiaaldemokraatide hinnangul tegi linnapea Jüri Ratas õige käigu, kui andis politseile uurida oma erakonnakaaslase ja Elmar Sepa ammuse sõbra Indrek Ahlbergi kurikuulsa korteritehingu. Samas pole ka linnapea ise korteriskandaalis päris puhas poiss, sest tema valitsemisajal on müüdud kesklinnas otsustuskorras kokku 60 korterit, millest kahtlaselt kiirelt leidsid uue omaniku enam kui kolmandik. Seejuures on uute omanike seas ka Elmar Sepa ja Keskerakonnaga seotud inimesi ning firmasid," märkis Juske.

Ike Volkov: mind on häirinud hoopis skulptorite ja arhitektide suhtumine
Tallinna peaarhitekti kohalt lahkuma ajendasid hilisõhtusse venivad tööpäevad.
Üle viie aasta Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja ja peaarhitektina töötanud Ike Volkovi sõnul kujunes tema lahkumisotsus aja jooksul tööde kuhjumisest ning mingeid poliitilisi motiive ei maksa tema äraminekust otsida.
"Tahan enda ja oma töö vastu ausaks jääda ning ühel hetkel tuli lihtsalt valida, sest korraga ei jaksa mitut vankrit vedada. Aega napib ja isiklik elu kannatab," ütles märtsis ametist lahkuv Volkov.
Samas lükkas Volkov ümber kuulujutu, nagu oleks Kalevipoja kuju võistlusest saanud viimane piisk karikas, sest spetsiaalset ajastust lahkumisavalduse kirjutamisel polnud. "Alati võib öelda, et see juuksekarv murdis kaameli selgroo, kuid pigem on mind häirinud hoopis skulptorite ja arhitektide liidu mittekonstruktiivne suhtumine," ütles Volkov.

Linn pakub Skoone eest 25 miljonit
Linnavalitsus arvestab Skoone bastioni Eesti Raudteelt väljaostmise puhul 25 miljoni krooniga. Tegemist on poole väiksema summaga, kui Eesti Raudtee esialgu enampakkumisele pani.
Linnapea Jüri Ratas ütles siiski, et tegemist on summaga, millega alustatakse läbirääkimisi. "Kuhu me välja jõuame, on väga raske öelda," lisas Ratas.
Vältida omandivaidlusi
"Meie soov on, et Skoone bastion ei muutuks kohaks, kus nagu Vabaduse väljakul vaieldakse kümme aastat omandiküsimuste üle," märkis Ratas.
Roheala ja staadion
Skoone bastioni juurde soovitakse rajada roheala, jalgpallistaadion ja võimaldada teatritel seal suveetendusi korraldada.

Juhan Parts vähendaks riigikogu ja valitsuse liikmete arvu
Ekspeaminister Juhan Partsi hinnangul piisaks Eestile 61- kuni 71-liikmelisest riigikogust ning 7-8- liikmelisest valitsusest.
"Tean, et Rein Taageperal on valem, mille järgi on 101 liikmeline riigikogu justkui optimaalne, kuid usun, et praktikas saaks tööga hästi 61- kuni 71-liikmeline riigikogu," kirjutas Parts oma ajaveebis.
Samuti vähendaks Parts valitsuse liikmete arvu. "Eesti saaks hakkama valitsusega, kus on 7-8 ministrit, kes juhivad ministeeriumeid, kus tänaseks täiesti pildilt kadunud kantsleritel on samuti reaalne vastutus ministeeriumi töö korraldamise eest."
Armu ei annaks Parts ka ametnikele. "Praktiliselt kõigi põhiseaduslike institutsioonide, ministeeriumide, ametite teenistujate arv on järjepidevalt kasvanud. Kui president Lennart Meri kantseleis töötas algul paarkümmend inimest, siis täna on neid kolm korda rohkem."

Aab ja Lang on alkoholireklaami osas eriarvamustel
Justiitsminister Rein Lang väitis täna valitsuse pressikonverentsil, et reklaami vähendamine ei tee lõppu alkoholismile, sotsiaalminister Jaak Aab saatis paar tundi hiljem välja pressiteate, milles väitis vastupidist.
Reformierakonda kuuluv Lang ütles tänasel valitsuse pressikoverentsil, et ei ole võimalik öelda, et konkreetse alkohoolse toote reklaam põhjustab joomist. Langi sõnul oleks tegemist äärmiselt lihtsustatud lähenemisega.
Ühtlasi avaldas ta arvamust, et tema väidetava alkoholipoliitika vastu suunatud Keskerakonna noorte poolt korraldadud piketid on põhjendamatud, sest justiitsministeerium ei kujunda alkoholipoliitikat.
Langi sõnul tegelevad sellega ennekõike põllumajandusministeerium, mis hoiab alkohoolsete jookide registrit, kaubanduse seisukohast majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning ka sotsiaalministeerium.
Keskerakonda kuuluv sotsiaalminister Jaak Aab saatis hiljem teate, et reklaami keelustamine vähendab alkoholi tarbimist.

Savisaar: keeruline on olla suur väikeses riigis
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar leiab end pop-ansambliga Vanilla Ninja võrreldes, et Eestis pole sugugi kerge olla suur ja silmapaistev.
"Ma tean ja tunnen vahel oma nahal kui keeruline on olla suur väikeses riigis. Olgu, kui mitte suur, siis vähemalt silmapaistev," kirjutab Savisaar oma blogis. "Ikka on neid, kes põhimõtteliselt ja kadedusest püüavad kaikaid kodaratesse loopida."
"Mulle tundub, et Vanilla Ninjaga on vahel just nii juhtunud. Samavõrra kui nende toetajad on elanud kaasa igale nende õnnestumisele on paljud hinge kinni hoides oodanud halbu uudiseid," märkis Savisaar.
Savisaar ei teinud saladust, et hoidis Eurulaulu võistluse ajal "vanadele tuttavatele pöialt" ning ärgitas ka mõningaid oma sõpru sama tegema.
"Võitu me koju ei toonud, aga korraliku tulemuse saavutasime ikkagi, tõsi ma ei loe seda kaugeltki ainult enda teeneks. Oli ju ka Olav Osolini juhitud žürii minuga peaaegu samal arvamusel," lisas Keskerakonna liider.

Eesti Põlevkivi väidetavaid fiktiivseid töid hakkab uurima politsei
Eesti Põlevkivi pöördus eile väidetavate fiktiivsete töödega seotud
Lisaks kavatseb Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Lembit Kaljuvee esitada laimamise eest kohtule tsiviilhagi Viru kaevanduse endise direktori Jüri Reiska vastu ning nõuda 97 000 krooni ehk sama summat, mida Reiska on nimetanud fiktiivsete tööde maksumusena, teatas ettevõte.
Võidu korral kavatseb Kaljuvee annetada selle raha heategevuseks.
Viru kaevanduse endine juht Jüri Reiska kinnitas ajalehele Põhjarannik, et pidi neli aastat tagasi korraldama kaevanduse nimel fiktiivse töö, et saada raha Eesti Põlevkivi tolleaegse juhi Mati Jostovi riigikogu valimiskampaania kulude katmiseks.
Reiska sõnul sai ta selleks korralduse praeguselt Eesti Põlevkivi juhilt Lembit Kaljuveelt, kes töötas tollal Eesti Põlevkivi administratsioonidirektorina ja oli Jostovi valimiskampaania juhiks.

ETKL: Me ei toeta Maaelu Arengukava
Täna valitsuse heakskiidu saanud aastiad 2007-2013 puudutav Maaelu Arengukaval puudub Eesti talupidajate keskliidu (ETKL) toetus.
Valitsusele esitatud kava pole sotsiaalpartneritega läbi arutatud. Selleks ettenähtud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu pole kokku kutsutud alates möödunud aasta novembrist ja talle pole kava valitsusele esitatavat varianti esitletud, seisab ETKL teates.
Taluliit on ka varasemal ajal kritiseerinud põllumajandusministri tegevust, kuna arengukava ei ole vastavuses maaelu arengu strateegiaga, mis peab olema aluseks arengukava koostamisele. Strateegias püstitakse küll ootuspärane eesmärk, et valdav osa põllumajandustootjaid oleks aastal 2013 konkurentsivõimeline, kuid arengukavas kirjeldatud meetmed ei kindlusta eesmärgi saavutamist.
Meetmed on koostatud selliselt, et reaalselt puudub võimalus arengutoetusi saada umbes 4000 talupidajal, kusjuures arengutoetuste sihtrühma suurus on 7000 talu ja ettevõtet, kellele põllumajandus on põhisissetulek. Taluliit ei kujuta ette sotsiaalmajanduslikult tasakaalustatud maaelu ilma taludeta. Talud on multifunktsionaalse põllumajanduse esindajad, nad on nii toidu tootjad kui ka maakultuuri järjepidevuse kandjad.

Setomaa ettevõtjad ei jaga põllumajandusministri optimismi
Setomaa ettevõtjad ei saanud põllumajandusministrilt vastust, kuidas Maaelu Arengukava raames jagatav toetus jõuaks seda vajavate ettevõtjateni äärealal, teatas Setomaa valdade liit.
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo külastas Setomaa valdade liidu kutsel teisipäeval Setomaal mitut ettevõtet.
Kõigil kohtumistel tõdeti, et praegused toetusmeetmed ei arvesta piisavalt nende maapiirkondadega, mis pole konkurentsivõimelised põllumajanduspiirkonnad. Esile toodi vajadus aktiivse nõustamise järele maaettevõtluse mitmekesistamise valdkonnas. Mitte ükski külastatud ettevõtjatest polnud taotlenud investeeringutoetusi, kuna seatud tingimused n-ö lähtuvad keskmisest.
"Maamajanduse mitmekesistamise meetme avanemist oodati maal pikisilmi, kuid tingimused ei võimaldanud taotlusi esitada ja samas jäi sellest rahast 20 miljonit krooni kasutamata," ütles Värska vallavanem Raul Kudre.

Õpilasfirmad kogunevad laadale
Sel laupäeval tutvustavad 61 õpilasfirmat Tallinnas Kristiine kaubanduskeskuses laadal oma tooteid ja teenuseid.
Junior Achievementi arengufondi korraldatud laadal selguvad õpilasfirmade parim äriidee, logo ja reklaam, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Noorte ettevõtlusharidust toetava sihtasutuse Junior Achievementi arengufondi (JAAF) korraldatav Eesti Õpilasfirmade Laat 2007 saab alguse juba sel reedel, kui koostöös Estonian Business Schooliga toimub koolituspäev õpilastele ja nende juhendajatele. Koolis eraldi valikainena ettevõtluse põhitõdesid omandavatele õpilastele jagavad teadmisi kõrgkooli õppejõud, Eesti noorte kommertskoja (JCI) ning YBT (õpilasfirmade programmi vilistlased) liikmed.
Lisaks müügitegevusele tutvustavad õpilased päeva jooksul oma toodet või teenust. Õpilaste tegevusele annavad hinnangu ettevõtjad. Võisteldakse müügitehnikas, toote ja teenuse kvaliteedis ning idee originaalsuses, müügikoha kujunduses. Selguvad ka parim logo ja reklaam, antakse välja sotsiaalse ettevõtte auhind.

Rocca al Mare ostukeskus laieneb
Soome firma Citycon laiendab endale kuuluvat Rocca al Mare kaubakeskust.
Lisaks laiendusele plaanib ettevõte olemasolevat keskust värskendada, kirjutab Kauppalehti Online.
Mitmes etapis toimuv projekt läheb ettevõttele maksma 68 miljonit eurot ehk 1,07 miljardit krooni.
Esimene etapp, mis toob juurde 16 000 ruutmeetrit uut müügipinda ning hõlmab olemasoleva keskuse renoveerimist, läheb maksma 25 miljonit eurot ehk 392 miljonit krooni. Esimene etapp valmib järgmise aasta kevadel. Juurdeehituse valmides vahetab asukohta ka keskuse ankurrentnik Prisma, kes saab avarama müügisaali.
Laienemise teine ja kolmas etapp on alles planeerimisjärgus. Täiesti uuenenud Rocca al Mare ostukeskus peaks valmima 2010. aasta kevadel.

Intressimäärad jäid samale tasemele
Euroopa keskpank (EKP) otsustas intressimäärad jätta samale tasemele.
Eesti Panga teatel otsustas EKP nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäärana 3,5%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,5% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,5%.

Trigon Capital: Aktsiatel on ruumi veel kukkuda
Trigon Capitali fondijuht Mehis Raud ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et kuigi aktsiatel on mõningast ruumi kukkuda, ei maksa täna börsi tabanud languse tõttu paanikasse sattuda.
"Viimase kuu jooksul on olnud aimatav, et millalgi tagasipööre tuleb," ütles Raud. "Millal pööre tuleb, on üldjuhul väga raske ette aimata."
Raua sõnul ei olnud eile erilisi märke, et just täna võiks langus aset leida. "Sellist trigger'it ehk päästikut ei olnud, mis sündmused vallandanuks. Norma tuli eile heade neljanda kvartali tulemustega välja. Olympicu aktsia 4,5% kukkumine oleks võinud ettevaatlikuks teha. Täna levis aga müügipaanika ühest aktsiast kogu turule."
Tänast päeva iseloomustas Raua sõnul väikeinvestorite suur osakaal.
"Väikeinvestorid on kerged minema paanikasse," selgitas Raud.

Tallinna börsi tabas viimaste aastate suurim hinnalangus
Tallinna börsi indeks OMXT langes täna kauplemispäeva lõpuks 5,7 protsenti - 983,51 punktile.
Kõige enam langes päeva lõpuks Saku Õlletehas (-9,37), sellele järgnesid Viisnurga (-8,73%), Talinna Kaubamaja aktsia hind (-8,51%) ja PTA aktsia (8,37%). Kõigi aktsiate hinnad langesid.
Täna päeval fikseeriti languseks ka 6,4 protsenti. Viimati kukkus aripaev.ee andmetel indeks üle viie protsendi 2000. aastal.
"Sellises languses pole midagi väga imelikku, seda just põhjusel, et eelnev tõus on olnud ka väga tugev," kommenteeris börsi ootamatult tabanud langust Eesti Päevaleht Online'ile tarkinvestor.ee asutaja ja investeerimisspetsialist Kristjan Lepik.
"Need kellel positsioonid olemas, soovitaksin ma osaliselt müüa ja kasumit võtta, sest suure tõenäosusega olete plussis. Kuid väga paljudel on ka soov kohe ostma tõtata. Ma selle ostmisega ei kiirustaks, aktsiatel on ruumi allapoole tulla veel kõvasti," soovitas Lepik.

Lepik: Tallinna Börs -6,05% 
Öeldakse, et pill tuleb pika ilu peale ning börsidel peab see vägagi paika.
Pööre langusele toimub reeglina just siis, kui kõik paistab väga roosiline ning uudised ilusad. Börsid on ettepoole vaatavad ning halbade uudiste ajaks on reeglina juba tublisti langust selja taga.
Täna on siis tumedad toonid Tallinna Börsil, praktiliselt kõik aktsiad on keskpäevaks miinuses ning miinused on korralikud - Olympic (OEG1T) -7,57%, Tallink (TAL1T) -9,64%, Merko (MKO1T) -9,45%, Baltika (BLT1T) -8,76%.
Sellises languses pole midagi väga imelikku, seda just põhjusel, et eelnev tõus on olnud ka väga tugev. Isegi pärast tänast langust on Tallinna Börsi liikumist kajastav OMXT börsiindeks aasta algusest 13% kõrgemal! Vaadake hinnatasemeid 5 kuud tagasi ning paljud aktsiad on pea kaks korda kõrgemal.

Lennureisijaid teenindab peagi bussivärav
Tallina Lennujaam plaanib suurejoonelisi ehitustöid, mille ajal teenindab reisijaid järgneva pooleteise aasta jooksul ajutine bussivärav.
Lennujaama ümberehitustööd lähevad maksma 1,25 miljardit krooni. Praeguseks on valmis ettevalmistustööd lennuliiklusala rekonstrueerimise ja reisiterminali juurdeehituse alustamiseks.
Homme paneb ettevõte veel nurgakivid kahele uuele ehitusprojektile.

Veerenni tänavale tuleb 6-korruseline äri- ja eluhoone
AS YIT Ehitus sõlmis OÜ-ga Artig KV lepingu Tallinnasse Veerenni tänavale äri- ja eluhoone ehitamiseks. Tööde maksumus on ligi 100 miljonit krooni.
"Veerenni tänava ümbrus on arenev ja piisava kõrghaljastusega piirkond Tallinna kesklinnas, nii et igati sobilik taolisele modernsele hoonele," sõnas AS-i YIT Ehitus turundusjuht Marko Uueda. "6600-ruutmeetrise netopinnaga Veerenni 15 äri- ja kortermaja ehitustöödega oleme lubanud valmis saada 2008. aasta kevadel."
Veerenni tn 15 hoone esimesel korrusel saavad olema äripinnad ning maja ülejäänud viiel korrusel 54 1-4 toalist korterit, millest väikseim on 45m² ja suurim 143,8 m². Enamikul kortereist on rõdu või terrass ning osadesse korteritesse on planeeritud saun. Haljastuses säilitatakse olemasolev tänavaäärne pärnaallee ning hoone siseõue rajatakse laste mänguväljak.

Novatoursi Baltikumi käive oli miljard krooni
Baltimaade suurima reisikorraldaja Novatoursi grupi käive oli eelmisel aastal ligi miljard krooni, millest üle 200 miljoni krooni moodustas Novatours Eesti käive.
2006. aastal teenindas Novatours Eestis, Lätis ja Novaturas Leedus kokku üle 100 000 reisija, sellest ligi 25 000 klienti Eestis.
"Eelmine aasta oli kogu Novatours grupile kui ka Eesti tütarettevõttele edukas," ütles Novatours OÜ tegevdirektor Raimondas Ušeckas. "Aastaga kasvas Novatoursi käive Eestis ligi 30 protsenti ja reisijate hulk ligi 25 protsenti."
"2007. aastal loodame uute sihtkohtade lisandumisega klientide arvu kasvatada ligi 35 000 reisijani. Aasta jooksul peaks toimuma Eestist meie reisidega kokku ligi 380 väljalendu," nentis Ušeckas.
"Sel nädalal avas Novatours suvehooaja reiside müügi. Uuel hooajal tutvustame kolme uut sihtkohta - Päikesejumal Heliose saart Rhodost, Hispaania Päikeserannikut Costa del Soli ning kuldsete liivadega Bulgaaria rannikuala," nentis Ušeckas.

If Eesti Kindlustus avab Antslas teenindusbüroo
If Eesti Kindlustus avab esmaspäeval, 12. veebruaril Võrumaal Antslas uue teenindusbüroo, teatas selts.
"Uues teenindusbüroos saab sõlmida nii kohustusliku liikluskindlustuse kui ka kõikide vabatahtliku varakindlustuse liikide lepinguid," ütles If Eesti Kindlustuse idaregiooni juht Peeter Kase. "Uus teenindusbüroo on avatud esmaspäevast laupäevani."
Võrumaal on If Eesti Kindlustusel veel üks büroo - Võrus.
If Eesti Kindlustuse turuosa on finantsinspektsiooni andmetel 36 protsenti, seltsil on üle 200 000 kliendi.

Elisa kasum kasvas eelmisel aastal 26%
Mobiilside operaator Elisa käive ületas 2006. aastal 1,6 miljardi krooni piiri, kasvades aastaga 17 protsenti, Elisa kasum kasvas 26 protsenti ehk 376 miljoni kroonini.
Elisa investeeris aastaga 200 miljonit krooni.
"Elisa on olnud mitu aastat järjest turu kõige kiiremini kasvav operaator ning seejuures tegutsenud hea kasumlikkusega," ütles Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen.
"Investeerisime mullu levi parendamisse Eesti erinevates piirkondades 200 miljonit krooni. Palju uusi kliente liitus Elisaga nii Tallinnas kui ka Türil ja Värskas - regionaalne areng on meile esmatähtis ka sel aastal, et klient saaks rääkida ja suhelda kõigiga, kõikjal ja igal ajal," lisas Seppänen.
Sami Seppäneni sõnul jätkab Elisa tänavu uute tugijaamade püstitamist üle Eesti.
"Tänapäeva ühiskonnas ei oma büroolaua asukoht enam nii suurt tähtsust, sest tänu kommunikatsioonivahenditele saab tööd teha pea kõikjal," märkis Seppänen.

Eesti ekspordivedur jätkab mõõnast hoolimata
Eile Helsingis kehvasid majandustulemusi ja firma saneerimiskava kommenteerinud Elcoteqi president Jouni Hartikainen kinnitas, et Eestis tahetakse hoolimata vastupidistest kuuldustest tootmist jätkata.
Eestisse võib üle kolida ka osa 500 töökohast, mis Elcoteq kavatseb Soomes koondada, kirjutab Äripäev.
Tulevik sõltub sellest, kuivõrd õnnestub Elcoteqil leida uusi kliente mitme senise asemele, kelle logistikas Eesti juba põhirajalt kõrvale jääb.
Elcoteq on juba aastaid Eesti suurim eksportöör.

Põlvamaa ettevõtluse auhinna Mastimänd võitja on Värska Vesi
Eile Mooste mõisas teist korda Põlvamaa ettevõtjate auks korraldatud pidulikul õhtusöögil kuulutati välja Põlvamaa ettevõtluse auhind 2006 parimad.
Maavanem Urmas Klaasi juhitud žürii valis esitatud kandidaatide hulgast kokku üheksa eri kategoorias auhinna saajat.
Ettevõtluse Mastimänd 2006 Põlvamaal on AS Värska Vesi.
Värska Vesi on olnud pikemat aega maakonnale tuntust toonud ja stabiilselt arenev ettevõte, mis tegeleb mineraalvee toodete villimise ning turustamisega. Tuntumateks kaubamärkideks on Värska Originaal, Setu Kali, Värska Joogivesi ja erimaitselised mineraalveed, mille osas on ettevõttel lähiajal plaanis ka mitmeid uusi tooteid.
Värskas on looduslikku mineraalvett villitud juba alates 1973. aastast. AS Värska Vesi on ka laialdaselt toetanud mitmeid spordiklubisid ja kultuuriüritusi. Ettevõte tegi eelmisel aastal tugeva arengu edasi kaubamärgi ja tootevaliku uuendamisel ning välisturgudele, eelkõige Lätisse ja Soome laienemisel.

Eesti bussijuhid trügivad kümnete kaupa Soome tööle
Eile kella viiest EBS-i neljanda korruse saalis Tampere bussifirma värbamispäeva vestlusvooru oodanud mehed olid Eesti tööolude suhtes ülimalt skeptilised.
Niikaua kuni sillad on põletamata, ei ole tööotsijad nõus oma nime ega nägu lehes näitama. Anonüümselt kõnelema aga küll. "Raha ei maksta ju siin," ütleb pikk keskealine mees mornilt põhjuse, mis ajab ta Soome tööle. "Raha pole ainus," toetavad teised. "Suhtumine! Seal oled ikka valge inimene, siin nagu neeger."
Oma praegusest palgast rääkides jäävad mehed kidakeeleks, kuid ütlevad, et ega nad palju üle 5000 krooni kätte ei saa. On oodanud küllalt, nüüd tuleb Soome tööle minna.
Kella seitsmesele voorule registreerunud Gert (nimi muudetud - sest mehe sõnul "kõik ju teavad juhuvedude juhte") ei teeni praegu sugugi halvasti, ainult et palk koosneb lõviosas komandeeringu päevarahadest, mis on maksuvabad. Nii ei saa õieti haigushüvitist ega puhkuseraha ning pangakontole tiksub vaid miinimumpalga suurune summa. "Kui olen olnud kuu sõidus, saan 20 000 kätte." Kuna kodust tuleb niikuinii eemal olla, proovib mees nüüd Soome tööle saada. "Keel on suus," kinnitab ta - see ongi üks tööandja Tampereen Kaupungin Liikennelaitos OY tingimusi.

Maa-ameti eksjuht Kangur on teeninud üle 60 000 krooni
23. jaanuaril tähtajatult ametist kõrvaldatud maa-ameti eksjuhi Kalev Kanguri pangaarvele on pärast tema vahistamist mullu oktoobris tiksunud vähemalt 60 000 krooni.
Sealhulgas on Kangur saanud ühe kuupalga ehk 33 000 krooni eest hüvitist teenistussuhte peatumise eest vahi all viibitud aja jooksul oktoobrist jõulupühadeni. Seejärel siirdus Kangur kuuks ajaks haiguslehele ning peaks selle eest haigekassalt saama ligi 26 000 krooni.
Kui Kanguri teenistussuhe maa-ametis peaks lõplikult peatatama, seda näiteks kohtus süüdimõistmise korral, on tal õigus hüvitisele kasutamata puhkusepäevade eest.
Alates 23. jaanuarist on mees prokuratuuri taotlusel ja kohtu määruse alusel maa-ameti peadirektori kohalt kõrvaldatud, aga mitte ametist vabastatud.

Tudengid mängivad Teatrilaboris Shakespeare'i
Tallinn
"Lugu räägib naisest, kes võitleb oma armastuse nimel, võttes lootusetus olukorras appi fantaasia ja eneseusalduse. Areneb peadpööritav sündmuste jada, kus ei lööda risti ette millegi ees. Võitlus isikliku õnne eest võib olla seotud ka teiste inimeste õnnelikuks tegemisega," kirjeldab etenduse pressiteade tudengiteatri tõlgendust teatriklassikast.
Lavastaja on VAT Teatri näitleja Margo Teder, kellele see on tehnikaülikooli tudengiteatriga debüüt. Osades on T-Teatri näitlejad Piret Eesmaa, Tõnu Einasto, Kärt Kase, Katre Kaseleht, Marko Kiisa, Artur Leemet, Margus Ots, Riina Ries, Anti Roots ja Lauri Vasko.
"Lõpp hea, kõik hea" on laval kuuel õhtul: 12., 14., 21., 22. ja 26. veebruaril ning 1. märtsil algusega kell 19 Teatrilaboris (Kaarli pst 9).

Soome nüüdistants järgmisel nädalal Kumus
Tallinn
Etendused toimuvad reedel, 16. ja laupäeval 17. veebruaril. Mõlemal päeval antakse kaks etendust. Etendused toob Eestisse Sõltumatu Tantsu Ühendus.
Tantsukompanii Tommi Kitti & Co, mis asub oma loominguga kindlalt eesiplaanil nii Soomes kui maailma tuntumatees tantsuringkondades on Eestis esinemas esmakordselt, teatas Sõltumatu Tantsu Ühenduse produtsent Anu Tähemaa.
Lihtsale lavakujundusele ja valgusele vaatamata köidavad nad vaataja tähelepanu stiili ja elegantsiga, suurepärase ansamblitunnetuse ja erilise liikumiskvaliteediga.
Etendus "Vaikelu neljale tantsijale" pärjati nüüdisaegse koreograafia konkursil Rencontres Choréographique International de Seine-Saint-Denis žürii eripreemiaga aastal 2000.

Balti filmikool tahab saada Läänemerepiirkonna mõjukaimaks
Balti Filmi- ja Meediakool sõlmis tulevikku suunatud raamleppe, millega filmi- ja meediavaldkonna peamised rahastajad kinnitasid oma toetust audiovisuaalhariduse arendamiseks Eestis.
Täna sõlmiti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali, Eesti Filmi Sihtasutuse ja Tallinna Ülikooli vahel kolmeaastane raamlepe, et ühiselt toetada TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli kujunemist Eesti, Baltimaade ja Läänemerepiirkonna mõjukaks audiovisuaalhariduse keskuseks, mis pakub filmi- ja meediaalast kõrgharidust ning järjest enam ka tööturu vajadustele vastavat täienduskoolitust. Tegemist on esimese leppega, kus filmi- ja meediamaastiku peamised rahastajad ja korraldajad kinnitavad oma toetust filmi- ja meediahariduse arendamisele Eestis.
Tegemist on esimese leppega, kus filmi- ja meediamaastiku peamised rahastajad ja korraldajad kinnitavad oma toetust filmi- ja meediahariduse arendamisele Eestis.

Tartu aukodanikeks said dirigent ja sporditeadlane
Tartu volikogu nimetas täna Tartu linna aukodanikeks emeriitprofessori ja sporditeadlase Atko-Meeme Viru ning dirigendi Erich Kõlari.
Lisaks aukodanikele saavad teenetemärgi Tartu Täht kindralmajor Ants Laaneots, Eesti teaduse toetaja Nils Otto Taube ning Tartu ja Tampere sõprussuhete arendaja Pertti Paltila.
Atko-Meeme Viru on rahvusvahelisel tasandil kõige tuntum ja tunnustatum Eesti sporditeadlane, kel on väljapaistvaid teeneid kehalise kasvatuse, spordialase kõrghariduse ja olümpialiikumise edendamisel Eestis.
Dirigent ja muusikaõpetaja Erich Kõlar taastas 1950. aastate lõpus Vanemuise sümfooniaorkestri ning on Vanemuise teatris juhatanud üle 70 lavastuse. Aastatel 1958-1980 ja 1981-1984 oli Erich Kõlar Vanemuise peadirigent.
Kaitseväe juhatajal kindralmajor Ants Laaneotsal on suured teened Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu Tartu Maleva taastamisel. Nils Otto Taube on oluliselt toetanud Eesti teaduse, eriti biomeditsiini arendamist. Tampere linna kauaaegne rahvusvaheliste suhete juht Pertti Paltila on olnud Tampere ja Tartu sõprussuhete algatamise ning Tartusse Tampere Maja rajamise initsiaatoriks.

Pärnus toimub kontsert suurperede toetuseks
Suurperede toetuseks esinevad poplauljad sümfooniaorkestri saatel.
Suurperedele esinevad Henrik Sal-Saller, Nele-Liis Vaiskoo ja Liisi Koiskon, kes esitavad oma tuntumaid laule sümfooniaorkestri saatel. Lisaks esitab orkester tuntumaid lugusid muusikalidest. Kontserdi dirigent on Erki Pehk.
Kõik konterti tulud lähevad suurperede toetamiseks. "Ma tahaksin tunnustada suurperesid nii linnas kui maal," ütles ürituse algataja ja eestvedaja Cardo Remmel.
Kontserdile on aukülalistena kutsutud Pärnumaa valdade, alevite ja linnade suurpered.

Tartus selgusid kultuuri aasta aunimetuste nominendid
Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond avalikustas täna Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste nominendid, kes valiti välja 2006. aastal silmapaistvaid tulemusi saavutanud kultuuritegijate hulgast.
Tartu linna kultuuri aasta aunimetusi valitakse kaheksas kategoorias.
Vastavalt tartlaste tehtud ettepanekutele valis Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste komisjon välja iga kategooria kolm nominenti:
Aasta kultuurisündmus: filmifestival tARTuFF, Tartu Kunstikuu 2006 ja XV üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus.
Kutselise kooslus: SA Eesti Teatri Festival, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Vanemuise sümfooniaorkester.
Harrastuslik kooslus: Genialistide klubi, puhkpilliorkester Tartu ja Tartu üliõpilasteater.
Looja või esitaja: Mart Kivastik, Mart Siilivask ja Rutt Hinrikus.

Marko Martin esineb klaveril Kadrioru lossis
Sel laupäeval korraldab Eesti Interpreetide Liit järjekordse kontserdi sarjast "Akadeemiline kammermuusika".
Laupäeval esineb Eesti Interpreetide Liidu korraldatava konserdisarja "Akadeemiline Kammermuusika" järjekordsel kontserdil Kadrioru lossis Eesti üks väljapaistvamaid noorema põlvkonna pianiste Marko Martin.
Juba kooliajal pälvis Marko Martin noore pianistina mitmeid preemiaid rahvusvahelistelt pianistide konkurssidelt Tšehhoslovakkiast, Ukrainast, Lätist ja Poolast.
Marko Martin õppis aastail 1996 - 2000 Guildhall School of Music and Drama's Londonis Joan Havill'i klaveriklassis ning 2000/2001 tegutses samas assistendina.
1998. aastal võitis Martin IV preemia Gina Bachaueri nimelisel konkursil Salt Lake City's Ameerikas ning 2000. aastal tuli laureaadiks kaalukal Esther Honensi nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Calgary's Kanadas, võites ka eripreemiad kammermuusika ja kohustusliku pala esitamise eest.

Noored koreograafid alustavad panga toel uut aastat
Laupäeval toimub Kanuti Gildi SAALis selle aasta esimene noorte koreograafide tantsuõhtu sarjast Hypekas.
Etenduste sari Hypekas on eksisteerinud Kanuti Gildi SAALi loomisest alates. Kanuti Gildi SAAL aga saab 21.veebruaril viie aastaseks.
"Hypekas pakub noortele koreograafidele võimaluse katsetada oma ideid ning publikule ainulaadse võimaluse tutvuda Eesti tantsukunsti tulevaste tegijatega. Just see on ka põhjuseks, miks seda sarja publik armastab," ütles Priit Raud Kanuti Gildi SAAList.
Uuel aastal on sarjale Hypekas lisandunud ka uus toetaja, kelleks 2007.aastal on Hansapanga "Tähed särama!" projekt. Juba aastaid toetab Eesti tantsukunsti tuleviku tegijaid ka rahvusvaheline tantsuportaal criticaldance.com.
Eeloleval laupäeval saab näha nelja lühitööd. Mari-Liis Pruul sai hiljuti pärjatud Tartu I.D.A. tantsufestivalil. Riina Soasepp ja Gert Preegel on noored, kuid andekad tegijad. Madli Teller ja Ruben Roos on juba diplomeeritud koreograafid, kes nüüd on lavastanud Tartust pärit H-stuudiole. Kristjan Rohioja ja Simo Kruusement on aga hakkama saanud tantsufilmiga.

Parimate arvutijoonistajate töid näeb Sadamateatris
Tartu Sadamateatris avatakse homme näitus EENeti 2006. aasta arvutijoonistuste võistluse "Teater, muusika ja kino" valitud töödest.
Sügistalvel 2006 korraldas Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) viiendat korda üle-eestilise arvutijoonistuste võistluse, mille valdkonnaks oli seekord "Teater, muusika ja kino".
EENeti koostööpartneriteks olid Vanemuise teater, Rahvusooper Estonia, SA Kultuurileht, kultuuriministeerium ning haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakond.
Esimene arvutijoonistuste võistlus toimus 2002. aastal ning sellega tähistati Interneti kümnendat aastapäeva Eestis.
Praegu võtab EENeti arvutijoonistuste võistlusest igal aastal osa tuhandeid noori kõikjalt üle Eesti. Viiendale võistlusele laekus pilte rekordiliselt palju - 5009 joonistust 184-st erinevast koolist.

Gidon Kremeri juubel kajastub Klaaspärlimängul
Gidon Kremer ja Kremerata Baltica annavad Klaaspärlimängu festivalil kontserdi.
27. veebruaril tähistab oma 60 aasta juubelit maailmakuulus viiuldaja ja dirigent Gidon Kremer. Temaga ühel ajal peab kümnendat sünnipäeva Kremeri asutatud kammerorkester Kremerata Baltica. Pole sugugi juhus, et juubelid on täpselt ühel ajal. Nimelt asutas Kremer kammerorkestri 1996. aastal oma 50 aasta juubeli auks, valides sinna Baltimaade parimad noored muusikud. Nüüdseks on Kremerata Baltica oodatud külaline eri maailmajagude mainekatel festivalidel.
Maailmakuulus viiuldaja ja dirigent sündis 1947. aastal Riias. Ta õppis Moskva konservatooriumis David Oistrahhi käe all ning hoolimata suurest edust Nõukogude Liidus pääses piiri taha esinema alles 1975. aastal. Muide, Kremeri Londoni-debüüdi ajal viibis publiku hulgas Herbert von Karajan, kes kutsus teda salvestama Brahmsi "Viiulikontserti" ja esinema Salzburgi festivali avakontserdil. Kremerile on pühendanud helitöid akadeemilise muusika staarid Sofia Gubaidulina ja Luigi Nono. Ta mängib Guarneri del Gesù viiulil, mis pärineb aastast 1730.

Al Gore jutlustab ebamugavat tõde
Dokfilmi Oscarile kandideeriv ning Ameerikas üliedukaks osutunud "Ebamugav tõde", mis jõuab homme Manifesti filminädala raames Sõpruse kino ekraanile, räägib kunagise presidendikandidaadi Al Gore'i võitlusest keskkonnasäästlikkuse rindel.
Film vaatleb, nagu peategelane ise ennast nimetab, kunagise järgmise Ameerika presidendi Al Gore'i roadshow'd. Lõviosa filmist moodustavadki loengumaterjalid ehk salvestised toimunud üritustest, millest Gore on osa võtnud. Filmil ongi rohkem õppematerjali kui eraldiseisva dokumentaalfilmi kvaliteeti.
Pilt, mille Gore planeedi hetkeseisust maalib, on üpris trööstitu - faktimaterjal ning graafikud veenavad vaatajat, et midagi on inimeste elukorralduses tõesti kapitaalselt valesti.

Laieneval Nargeni festivalil lavastub tänavu ooper "Fidelio" 
Juulis algab kolm kuud kestev Nargen-festival, mis jõuab mitmesse Eesti paika.
Möödunud aastal alanud Nargeni festival pakub tänavu suvel üle 60 kultuuriürituse. Festivali eestvedaja Tõnu Kaljuste sõnul liigub festival oma sündmustega läänest itta.
Alustatakse Haapsalus 1.-3. juuni kestvate Cyrillus Kreegi päevadega. Pärast Laulasmaal, Naissaarel ja Tallinnas toimunud üritusi jõuab festival Hara lahele endisesse allveelaevade sadamasse ja lõpeb augustis Viinistus, kus valmib Beethoveni ooperi "Fidelio" lavastus. Kaasa teevad Nargeni projektides varemgi osalenud solistid, Tallinna kammerorkester ja RAM, lavastajaks Liis Kolle.
Torm ja tung
Juunis etendatakse möödunud aastal valminud teoseid - "Eesti naiste laule", mille piletid lähevad müüki homme, ning "Vastutuulelaeva".

Homme algaval Berlinalel näidatakse "Lotte" multifilmi
Täna Edith Piafi eluloofilmiga "La Môme" avatav Berliini filmifestival võõrustab paljusid filmistaare, kelle hulgas on Judi Dench, Cate Blanchett, Clint Eastwood, Robert De Niro ja Matt Damon. Nemad on seotud festivali peakavas linastuvate teostega.
22 filmist koosnevast võistluskavast valib rahvusvaheline žürii Kuldkaru pälviva võidufilmi. See selgub 57. korda toimuval suurürituse lõpupäeval 18. veebruaril.
Berlinale programmis "Generation Kplus" näidatakse kokku kolmel seansil Heiki Ernitsa ja Janno Põldma animafilmi "Leiutajateküla Lotte". Eesti filmikunst on nii valmis teoste kui ka töös olevate projektidega esindatud festivali filmiturul.

Bowers-Broadbent esineb kirikuis
Eesti filharmoonia kammerkoor annab koos kuulsa briti organisti ja helilooja Christopher Bowers-Broadbenti (pildil) ning tenor Tiit Kogermaniga tänasest laupäevani kontserte. Esitatakse Cyrillus Kreegi "Reekviemi c-moll" ja Bowers-Broadbenti uudisteost "7Words". Kontserdid leiavad aset Tartu Jaani kirikus, Haapsalu Toomkirikus ja Niguliste kirikus.

Laupäeval peab laata üle 60 õpilasfirma
Eeloleval laupäeval tutvustavad 61 õpilasfirmat Tallinnas Kristiine kaubanduskeskuses laadal oma tooteid ja teenuseid ning selgitatakse välja õpilasfirmade parim äriidee, logo ja reklaam.
Eeloleval laupäeval tutvustavad 61 õpilasfirmat Tallinnas Kristiine kaubanduskeskuses laadal oma tooteid ja teenuseid ning selgitatakse välja õpilasfirmade parim äriidee, logo ja reklaam.
Õpilasfirmade laat on Eesti ettevõtlushariduse üks tähtsamaid väljundeid, kus õpilased saavad panna proovile teadmised ja oskused, konkureerides omavahel reaalses ärikeskkonnas ja pakkudes konkurentsi ka kaubanduskeskuses tegutsevatele poodidele.
Noorte ettevõtlusharidust toetava sihtasutuse Junior Achievementi Arengufond (JAAF) korraldatav Eesti Õpilasfirmade Laat 2007 saab alguse juba reedel, 9. veebruaril, kui koostöös Estonian Business Schooliga toimub koolituspäev õpilastele ja nende juhendajatele. Koolis eraldi valikainena ettevõtluse põhitõdesid omandavatele õpilastele jagavad teadmisi kõrgkooli õppejõud, Eesti Noorte Kommertskoja (JCI) ning YBT (õpilasfirmade programmi vilistlased) liikmed.

Indias leiti hiiglaslik dinosauruste pesitsuspaik
Riigi keskosas asetsevast saurusepesast on leitud juba üle 100 muna, mis teeb selle suurimaks omataoliseks leiuks terves Indias, kirjutab Reuters.
Teadlaste sõnul pärineb leid kriidiajastust 144 kuni 65 miljonit aastat tagasi. Munade läbimõõt on 16 sentimeetrit ning need munenud sauruste kasv võis ulatuda kuni 30 meetrini.
Suurejooneline leid on hakanud muidu võrdlemisi mahajäetud maanurka meelitama arvukalt turiste, kes soovivad saada rohkem teada selle kohta, millist rolli mängisid dinosaurused selle piirkonna ajaloos. Päris paljud inimesed on aga tulnud uudistama saurusemune kui asju, mida harjutud enne vaid koomiksites või ulmefilmides nägema.

Tartu noortekeskus ootab noori elu eest mängima
Tartu noortekeskus nimega Koht esitleb homme vastvalminud aidsi ja narkootikumide teemalisi lauamänge.
Lauamängud on töötatud välja noorte endi poolt projektis "Mäng elu eest". Projekti juhtinud TÜ sotsioloogia magistrandi ja noortekeskuse Koht vabatahtliku Mai Beilmanni sõnul avardavad lauamängud mängijate silmaringi narkootikumide kuritarvitamise ja HIV ning aidsi teemadel.
"Lauamängud on valmistatud seepärast, et HIV, aids ja narkootikumide kuritarvitamine on teemad, millest pidevalt räägitakse, aga vähe teatakse. Antud juhul võib teadmatus saada saatuslikuks," ütles Beilmann.
Idee lauamängude loomiseks sai Beilmann Inglismaal rahvusvahelisel koolitusel, kus ta tutvus ühe sarnase lauamängu autoriga.
Homme Tiigi Seltsimaja saalis toimuval mängude esitlusel, tutvustatakse ja mängitakse uusi lauamänge, jagatakse auhindu ning pakutakse suupisteid. Eriti oodatud on Tartu noortekeskuste, üldhariduskoolide ja turvakodude esindajad, kellele korraldajad soovivad esitluselt anda kaasa uute harivate lauamängude komplekti.

Paide politseiring kasvatab noorte huvi politseitöö vastu
Paide politseijaoskonnas alustab 15.veebruaril juba kuuendat korda tegevust noortel mõeldud politseiring.
"Noortele politseihuvilistele suunatud huviringist on politsei oma ridadesse igal aastal saanud vähemalt ühe politseiametniku," ütles Paide politseijaoskonna infojuht Kaire Kozlova.
Kõnealuse huviringi tegemistest võtavad osa noored, kel vanust vähemalt 16 eluaastat. Pärast 15.veebruarile planeeritud avaüritust saavad noored politseihuvilised kokku vähemalt korra nädalas. Igale kohtumise tuleb erinev politseiametnik oma tööst rääkima. Noortele tutvustatakse politsei struktuuri ning erinevaid teenistusi.
Ringi tegevus ei piirdu siiski ainult loengutega. Muuhulgas on kavas maastikumängud, politseikooli külastamine, tutvumine politsei relvastuse ning erivahenditega.

Ajus oleva kanepi sarnase aine koguse suurendamine võib aidata ravida Parkinsoni tõbe
Parkinsoni tõve korral on raskendatud inimese liikumine ning haiguse arengu lõpufaas võib olla keha täielik halvatus. USA Startfordi ülikooli teadlaste poolt avastatud ravim võib aga osutuda oluliseks relvaks võitluses selle haigusega.
Teadlaste väitel sõltub närvirakkude aktiivsus aju selles osas, kus toimub Parkinsoni tõve areng keha enda poolt sünteesitava dopamiini kogusest. Kui selle kogus on suurem ning närvirakud aktiivsemad, siis areneb haigus aeglasemalt. Sarnases olukorras hiirte puhul suudeti nad muuta uuesti normaalselt liikuvaks juba 15 minutiga, vahendab BBC.
Paraku on ravimi väljatöötamine veel varajases algusjärgus ning esimeste inimkatsetusteni läheb veel aega. Teadlased panevad inimestele südamele, et nad ei hakkaks ravi lootuses kanepit suitsetama, kuna see ei anna mitte mingil juhul soovitud mõju.

Tüdrukute kaitsmine lõppes poisikesele rusikalöögiga näkku
Poissi löödi, kuna ta üritas teist korrale kutsuda tüdrukute kiusamise eest.
1. veebruaril lõi 11-aastane poiss Lähtel asuva kooli territooriumil rusikaga näkku sama vanale poisile, kes üritas lööjat korrale kutsuda, et ta ei kiusaks tüdrukuid.
Politsei saatis juhtumi materjalid alaealiste komisjonile mõjutusvahendi kohaldamiseks.

Lasnamäele tuleb häält tegema Puma Leon
Järgmisel reedel toimub Lasnamäel Lindakivi kultuurikeskuse kohvikus juba kaheksas noorte kultuuriprojekt Rock Coffik.
Seekordse Rock Coffiku peaesinejaks on Austriast pärit eksperimentaalne jazzbänd Puma Leon.
Rock Coffikul esietendub ka Lasnamäe noortekeskuse teatristuudio IMPRO etendus "Face Off", mis põhineb Jaan Tätte näidendi "Sild" tekstidel.
Lisaks on kõigil huvilistel võimalik kuulata luulet Hermogenarius Pragmaticuselt. Punk-rokk muusika toovad kuulajateni Stupid Luck Pärnust ning a capella laulu esitavad The Babés Tallinnast.
Lisaks on võimalik vaadata Eesti Kunstiakadeemiast Kadri Toome graafikaseeria "Seda suppi ma ei söö", mis on inspireeritud hullusest igapäevaelus, millega kokku puutudes tekib halva maitse tunne suus. Töödel näeb situatsioone, kus söömine muutub võimatuks nõude iseäralikkuse tõttu. Kasutatud on kujundeid köögist, mis on muutnud oma funktsiooni.

Noortel on täna võimalus kohtuda Heiti Kenderiga
Täna külastab Kristiine noortekeskust kirjanik ja Raadio Uuno saatejuht Heiti Kender.
Kristiine noortekeskuses täna toimuval loomepäeval räägib Heiti Kender oma tegemistest, kirjanikuelust ning oma loomingust.
Noortel on võimalik küsida kirjanikult küsimusi nii elu kui ka tema erinevate huvitavate hobide kohta.
Kohtumine kirjanikuga algab kell 16.30 Kristiine noortekeskuses aadressil Sõpruse pst 4.

Päikeselembus võib ükskord välja jõuda tanoreksiani
Üle kolme korra kuus solaariumis käimine võib olla tanoreksia ehk päevitamissõltuvus.
"Normaalne on käia solaariumis kord nädala või poolteise jooksul," ütleb Leen Saarniit, Tallinna solaariumikeskuse Päike administraator.
"Viis korda kuus on palju, kolm korda kuus on okei. Üle selle võib juba pidada sõltuvuseks," lisab Tartu Päikese administraator Kerstin Raav.
Ta ütleb, et 50 seanssi aastas on normaalne päevitusnorm ning kuna 30 korda tuleb täis juba suvise päevitamisega, tuleb solaariumis käimisega piiri pidada.
Käiakse mitu korda nädalas
Neiud räägivad, et paraku näevad nad salongides tihti inimesi, kes pingutavad päevitamisega üle. "Kui ma seitsmest päevast nädalas käin kolm-neli päeva tööl ning iga päev on ühed ja samad inimesed, siis..." ütleb Leen.

Internet: www.catchannel.com
Internet: www.catchannel.com - midagi kassisõprade hingele. Siit leiate nii pilte ja videoid kui ka nõuandeid. Siin korraldatakse virtuaalseid kassinäitusi, saab küsida nõu loomaarstilt ning foorumis sõna sekka öelda. Saata võib ka kiisudega e-kaarte ning laadida alla kassihäälne telefonihelin. Ah jaa, ärge unustage kassihoroskoopi…

Tambet Pikkor lõpetab täna oma karjääri
Eesti hetke parim kahevõistleja, Tambet Pikkor, lõpetab seljavigastuse tõttu oma tippsportlase karjääri.
"Kahevõistlus on olnud minu elu. Vaadates oma viimase kolme aasta tulemusi võin öelda, et olen oma karjääri tõusul ning loobumine tippspordist on raske valik," lausus Tambet Pikkor. "Arstide diagnoosi kohaselt on sporti jätkates liiga suur risk jääda ratastooli ja see sunnib mind tegema valiku."
Tambet Pikkor jätkab kahevõistluse alal tööd treeneri ja konsultandina ning pühendub õpingute jätkamisele Tartu Ülikoolis kehakultuuri erialal. Tambet tänab oma treenereid, sponsoreid ja fänne, kes on aidanud tal saada Eesti tippkahevõistlejaks.
Tambet Pikkori treeneri Toomas Nurmsalu sõnul on Tambet teinud väga hea karjääri ja saanud Eesti parimaks kahevõistlejaks. "Tambet on hoo sisse saanud ja näidanud tõusva trendiga saavutusi viimased kolm aastat, mida näitas ka tema hea esinemine viimasel olümpial. Karjäär on andnud Tambetile palju vastu, ta on saanud korraliku olümpia, mitmed maailmameistrivõistlused, Lahti karikavõistlused ning olnud seitsmekordne Eesti Meister."

Floyd Landis jääb Prantsusmaa velotuurist kõrvale
JALGRATTASPORT:
Ameeriklase suhtes, kes ise eitab dopingu pruukimist, pole võimaliku võistluskeelu osas veel meetmeid rakendatud, vahendab ETV Sport.
Algselt pidi Prantsuse antidopingu organisatsioon otsuse tegema täna, kuid pärast Landise loobumist suurtuurist otsustati oodata USA analoogse organisatsiooni seisukohta.

Mõlemad eestlannad pääsesid teise ringi
TENNIS:
Turniiril kolmanda asetusega mängiv Maret Ani alistas esimese ringi kohtumises WTA tabelis 223. kohal oleva sakslanna Andrea Petkovici 6: 1, 6: 3. Järgmisena peab Ani võtma mõõtu Julia Goergesega. Läbi kvalifikatsioonivooru turniirile pääsenud sakslanna kohaks WTA tabelis on 444, vahendab Sportnet.
Margit Rüütel pidi eile pidama koguni kaks matši. Üksikmängus mängis 23-aastane Rüütel 6: 3, 6: 3 üle inglanna Amanda Keeni. Teise ringi vastaseks sattus Rüütlile aga turniiril esimese asetusega mängiv Elise Tamaela, hollandlanna asub maailma jooksvas edetabelis 146. kohal. Rüütel ja Tamaela kohtusid möödunud aastal kahel korral ning mõlemal korral oli parem hollandlanna.

Algas SEB Korvpalli Meistriliiga tähtede mängu avaviisikute hääletus
KORVPALL:
Üritus toimub 3.märtsil algusega kell 18 Põhja-Eesti korvpallihuvilistele pakutakse kohalesõitu ja tagasijõudmist erirongiga, mis väljub mängupäeval Tallinnast ning pärast tähtede mängu toob õhtul fännid Tartust-Tallinnasse tagasi, vahendab Sportnet. 

Pere Leib alistas kindlalt 3: 0 Võru VK
Schenkeri Liiga 7. veebruari ainsas kohtumises alistas liiga kolmas meeskond Tartu Pere Leib kuivalt 3: 0 tabeli viimase Võru VK.
Põlvas, Mesikäpa spordihoones peetud kohtumises saavutas Võru meeskond geimides vaid 16, 19 ja 17 punkti.
Schenkeri Liiga liidripositsioonil jätkab 19 mängu pidanud Lase-R 48 punktiga, ühe mängu vähem pidanud Selver jääb maha kahe punktiga. Tartu Pere Leib on 20 peetud kohtumisega kogunud samuti 46 punkti, millega hoitakse kolmandat kohta.
Schenkeri Liiga jätkub mängudega 10.-11. veebruaril, kui on vastamisi järgmised paarid:
10.02: Tallinna Kalev - Poliurs/Biolars (15.00 Kalevi SH)
10.02: Selver - ELVI/Kuldiga (17.00 Kuressaare SH)
10.02: Aeroc Rakvere - Falck Pärnu (17.00 Rakvere SH)

Janar Talts aitas Kölnil alistada liidri Berliini Alba
KORVPALL:
Köln kindlustas edu juba esimesel veerandajal, mis võideti kümne punktiga 24: 14, ülejäänud kolmest neljandikust ei võidetud ühtegi, vahendab ETV Sport.
Eesti koondise ääremängija panus jäi 27 minuti jooksul taas tagasihoidlikuks, Talts viskas kolm punkti, tabades ühe viiest kolmepunkti üritusest. Hankis kaks lauapalli, andis ühe korvisöödu ja blokeeris kaks vastaste viset. Miinuspoolele jäi kaks isiklikku viga.
Liigatabelis on parandas Köln seisu, ent jätkab siiski kolmandal kohal.

Värnik: suvel tuleb kõva andmine
Maailmameister Andrus Värnik on otsustanud sel hooajal vähem rääkida
Odaviskaja Värnik hoiab hooaja eel madalat profiili. Tõdeb tagasihoidlikult, et harjutab korralikult, kuid praegu pole raha, et treeninglaagrisse sõita.
"Tervis on korras ja see on ainukene rõõm, mille nimel tasub elada," rääkis Värnik, kes treenib kodus kaks korda päevas. "See tunne, kui keha laseb pingutada, on super," lisas Eesti rekordiomanik, kes on viimastel aastatel võidelnud mitmete vigastustega. Ometi, tõdeb Värnik, rauast ta ei ole ja seetõttu peab end hoidma. "On kahju, et soojale maale ei saa, Tero Pitkämäki ja Andreas Thorkildsen on praegugi LAV-s treenimas," sõnas Värnik, kes tahab suvel taas heas hoos olla. "Aga mina teen kodus tööd ja suvel tuleb kindlasti kõva andmine."

Itaalia skandaalist kannatavad ka teised riigid
Itaalia klubide vastased Meistrite liigas ei saa oma fänne võõrsile kaasa võtta.
Eile õhtul jalgpalli tuleviku üle aru pidanud Itaalia valitsus teeb täna teatavaks lõpliku otsuse, mis armastatud spordiala ees ootab. Suure tõenäosusega keelatakse pealtvaatajate lubamine staadionitele, mis ei vasta viimastele turvanõuetele.
Praegu on Itaalia ametivõimude arvates Serie A klubide mängupaikadest korrektseid vaid viis - Rooma Stadio Olimpico (AS Roma ja Lazio), Torino Stadio Olimpico (Juventus ja Torino), Palermo Renzo Barbera, Genua Luigi Ferrarise (Sampdoria) ja Messina San Filippo.
Otsus ei mõju ränga hoobina aga mitte ainult Itaalia jalgpallifännidele. Ka Meistrite liigas ning UEFA Cupis pallivate Itaalia klubide vastased peavad oma poolehoidjate toetusest võõrsil loobuma. Esimesena mõjutab see Hispaania klubi Valencia, kes kohtub UEFA Meistrite liiga mängus 21. veebruaril San Sirol Milano Interiga. Ka Šotimaa klubi Glasgow Celtic ei tohi oma fänne San Sirole viia - nende mäng Interi pearivaali AC Milaniga toimub Milanos 7. märtsil. AC Milani asepresident Adriano Galliani on öelnud, et enne oktoobrikuud San Siro uuendustöödega valmis ei saada.

Ferrari võttis uue vormeliga teadliku riski
Briti ajaleht Times puhub elu sisse kuulujutule, et Ferrari meeskond on oma uue mudeli F2007 konstrueerimisel läinud teadlikule riskile. Times kuulutab, et tehnilise direktori Ross Brawni lahkumise järel on jäme ots läinud Nigel Stepney kätte.
Nimelt Stepney pealekäimisel on Ferrari insenerid pikendanud uue vormeliversiooni teljevahet. Ülejäänud kümme MM-sarjas osalevat vormelimeeskonda toimivad risti vastupidi.
Probleem on Bridgestone'i uut tüüpi rehvides, mida kardetakse just tagateljel kiiresti kuluvat. Red Bulli tehnikajuht ja nimekas konstruktor Adrian Newey ei pea Ferrari otsinguid revolutsioonilisteks. "Ferrari viib oma autode lühikese teljevahe suuremaks. Neil on veelgi arenguvaru, enne kui reeglites kehtestatud piir ette tuleb," kinnitab Newey. Pea kõik vormelimeeskonnad on oma mudelitel püüdnud kergendada tagaosa, et vältida rehvide liiga kiiret kulumist.

Biedrins on NBA-s visetega tippu tõusnud
20-aastane lätlane Andris Biedrins on tabavusprotsendi poolest tõusnud NBA tippu: Golden State Warriorsi keskmängija on 355 viskest tabanud 219 (61,69%). Keskmise resultatiivsuse poolest on 211 cm pikkune lätlane ka oma meeskonnas alles kümnes, olles teinud 10,2 silma mängu kohta. NBA resultatiivseim on Carmelo Anthony Denveri meeskonnast 31 punktiga mängu kohta.
Valdis Valtersi korvpallikooli kasvandik Biedrins mängis enne ookeani taha siirdumist kaks hooaega Riia Skontos. NBA debüütmängus novembris 2004 oli 18-aastane Biedrins aegade noorim pallur, kes Warriorsis mänginud. Oma esimesel hooajal tegi Biedrins NBA-s kaasa 30 mängus, visates kesmiselt 3,6 punkti ning hankides 3,9 lauapalli. Tänaseks on lätlane tõusnud Warriorsis juba tegijate hulka.

Riik jagab kaks miljonit spordipreemiateks
Täna kogunev Eesti spordi nõukogu valib riiklike spordipreemiate laureaadid.
Riik annab välja kaks 600 000 krooni suurust elutööpreemiat, viis 150 000-kroonist aastapreemiat ja ühe 50 000-kroonise preemia noorele sportlasele.
Elutööpreemia määratakse isikule, kelle panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Preemiale kandideerivad Rein Ahun, Enno Karrisoo, Jaan Kirsipuu, Toomas Kivilo, Martin Kutman, Jaak Lipso, Uno Loop, Laur Lukin, Toomas Mets, Valdek Murd, Rein Ottoson, Johannes Peets, Rein Pajur, Erika Salumäe, Heino Sisask, Ants Saar, Jüri Tarmak ja Rein Valdru.
Nominendid
Aastapreemia määramisel arvestatakse tulemusi eelmise kalendriaasta jooksul.

Brasiilia alistus Londonis Portugalile
Viiekordne maailmameister Brasiilia alistus Londonis peetud maavõistlusmängus Portugali vutikoondisele 0: 2.
Oodatud vastasseisul kahe poliitiliselt nii lähedase riigi meeskonna vahel oli suurem kaal, kui tavalises sõprusmängus.
Portugal rühkis Londoni Arsenali koduareenil Emirates Stadiumil ligi 60 000 pealtvaataja kaasaelamisel võidule tänu kahele hilisele väravale: 82. minutil avas Simao skoori, üleajal lisas Ricardo Carvalho teise tabamuse.
Mullu juulis Brasiilia koondise juhendajaks saanud Dunga pidi uues ametis vastu võtma oma esimese kaotuse, brasiillane Luiz Felipe Scolari suutis aga Portugali juhendajana teistkordselt Brasiilia üle mängida.

Norra võttis MM-ilt kolmanda kulla
28. koha saanud Eveli Saue jätkab stabiilsete esituste rida. Eile nurjas võistluse avatiir.
Pärast Ole Einar Bjørndaleni kahte kuldmedalit laskesuusatamise MM-võistlustelt Anterselvas võttis Norra eile kulla ka naiste konkurentsis. 15 km distantsil oli võidukas Linda Grubben.
13. stardinumbri all startinud Grubben tabas lasketiirudes kõik 20 lasku ning oli ka suusarajal piisavalt kiire. Prantslannat Florence Bavarel-Robert'i edestas Grubben enam kui minutiga.
Grubben oli Anterselvas hõbedal naiste jälitussõidus ning sai kahe aasta tagusel MM-il Tjørholmi nime kandes 15 kilomeetris pronksmedali.
"Närveerisin lasketiirudes küll, kuid õnneks suutsin olla täpne," tunnistas Grubben, kelle ohtlikem konkurent oli rootslanna Anna Carin Olofsson. Paraku vedas laskmine Olofssoni alt, ta teenis neli trahviminutit. Viienda koha saanud Olofsson kaotas võitjale ligi kaks minutit, kahe möödalasu korral olnuks rootslannal reaalne võimalus võita.

easyJet avas majandusaasta I kvartalis viis uut liini
easyJeti avas majandusaasta I kvartalis viis uut liini, sealhulgas kolm korda päevas toimuva ühenduse Glasgow ja Londoni Gatwicki lennujaama vahel.
easyJeti müügitulu kasvas varasema majandusaasta I kvartali lõpu seisuga võrreldes 15% 366 miljoni naelani. Reisijate arv kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 10%, seda peamiselt tänu mahtude suurenemisele Itaalias ja Šveitsis. Lennukite täitumus jäi suures plaanis varasemale tasemele.
Keskmine müügitulu ühe reisija kohta kasvas 4%, sellest piletite müügitulu 2,3%. Märkimisväärse 22% tõusu tegi lisateenuste müügitulu, näiteks autorent. Edukaks osutus ka "Kiirelt pardale" lisateenus, mis annab teenuse ostnud reisijatele võimaluse siseneda lennukisse esimesena ja valida meelepärased istekohad.
Eelmise aasta detsembris teatas Suurbritannia riigikassa, et tõstab alates 1. veebruarist Suurbritannias lennureisijate maksu (APD) kahekordseks. Muudatus toob riigile aastas üle 1 miljardi naela lisatulu, kuid pole keskkonnamaksuna tõhus. Nimelt ei kata APD kaubavedusid ega võta arvesse lennufirmade erinevusi keskkonnasõbralikkuse osas.

Cisco teise kvartali käive ulatus 8,4 miljardi dollarini
Maailma juhtiva võrguseadmete tootja Cisco teise kvartali realiseerimise netokäive ulatus 8,4 miljardi USA dollarini.
Ettevõte sai teisel kvartalil puhastulu 1,92 miljardit dollarit.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on Cisco käesoleva majandusaasta teise kvartali realiseerimise netokäive kasvanud 27,3%. Puhastulu on võrreldes 2006. aasta teise kvartaliga kasvanud 39,7%.
Cisco jooksva majandusaasta teine kvartal lõppes 27. jaanuaril.
Majandusaasta teises kvartalis sõlmis Cisco ühinemislepingu juhtiva spämmimise ja nuhktarkvara vastaste turvalahenduste firmaga IronPort Systems Inc Samuti viis Cisco sel perioodil lõpule ühinemised ettevõtetega Tivella, Orative Corporation ja Greenfield Networks Inc, teatas ettevõte.

Skype'i kaudu saab Symanteci tooteid soodsamalt
Skype hakkab pakkuma allahindlust neile ärikasutajatele, kes ostavad Symanteci Nortoni tooteid läbi Skype'i veebilehe.
Symanteci värskeim interneti turvalisuse raport (Internet Security Threat Report), mis tugineb enam kui 120 miljoni IT-süsteemi andmetele üle maailma, näitab langust viiruste levikul, kuid hüppelist tõusu finantskasu eesmärgil sooritatud andmevarguse osas. Turvariskid on eriti suured väikeettevõtetes või kodukontorites, kus äriandmeid vahetatakse läbi mitmete erinevate arvutivõrkude. Sellised kaistmata arvutivõrgud on avatud ohtlikele viirustele ja rünnakutele, mis koguvad konfidentsiaalseid andmeid, põhjustavad arvutisüsteemi kokkukukkumist ning halvendavad video- ja internetikõnede kvaliteeti.
Symanteci turvatarkvara pakub kasutajatele täiendavat kaitset konfidentsiaalse info turvamiseks. Norton Internet Security 2007 sisaldab Norton AntiVirus programmi viiruse- ja nuhkvaratõrjet, mis pakub täiustatud kaitset andmevarguse vastu, täiustatud tulemüüri ning kaitset tarkvara kahjustumise vastu.

Bookinghouse suurendas omakapitali 5,5 miljoni krooni võrra
Esmaspäeval lõppenud suunatud aktsiaemissiooni tulemusel suurendas Eesti juhtiv online-reisibüroo AS Bookinghouse 5,5 miljoni krooni võrra omakapitali, et finantseerida ettevõtte jooksvat majandustegevust ning geograafilist laienemist.
Ettevõtte teatel märkisid emissiooni käigus aktsiaid kolm Eesti investeerimisfirmat, kes kolme peale kokku said Bookinghouse'is vähemusosaluse. Suunatud aktsiaemissiooni korraldamist nõustas investeerimisfirma Princo, kes osales ka ise aktsiate märkimises. Tehingu täpsed tingimused on konfidentsiaalsed.
Bookinghouse'i asutaja ja nõukogu esimees Andres Liinat ütles, et emissiooni teel kaasatud vahendid on piisavad, et finantseerida bookinghouse.net keskkonna jätkuvat arendamist ning töötada välja plaan äritegevuse laiendamiseks esimesele välisturule. "Sõltuvalt laienemise ulatusest on võimalik lisakapitali kaasamine ka tulevikus," lisas Liinat.

Homme näeb ilmavalgust uus välispoliitika ajakiri "Maailma Vaade" 
Euroopa Liidu maja saalis esitleb homme Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam uut välispoliitilist ajakirja "Maailma Vaade".
Kord kvartalis ilmuv "Maailma Vaade" avaldab materjale rahvusvahelise elu sündmustest. Eesti taolisele väikeriigile on ülimalt vajalik, et rahvusvahelises elus sündiv oleks igale huvilisele võimalikult kergelt ja lahtiseletatult kättesaadav.
"Eesti välispoliitika tulevik oleneb suuresti sellest, milline visioon on enesele loodud ning kuidas seda visiooni tegevuskavana arendatakse. Tugeva riigi tunnus on kindlate seisukohtade ja tegevuskava olemasolu. Suurte ja vanemate kiiluvees kulgemine on lihtsam, kuid ei loo respekti selle riigi seisukohtade ega vajaduste vastu," sõnas Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam.
"Olles saavutanud aastaks 2004 oma rahvusliku põhieesmärgi - liikmeseisuse Euroopa Liidus ja NATOs -, ei seisa Eesti ees mitte mõnus puhkepaus, vaid saavutatu energiline ja mõtestatud ärakasutamine. Seetõttu on ülim vajadus uue rahvusliku kokkuleppe kaudu selgelt defineerida, millised on meie riigi välispoliitilised prioriteedid," lisas Kelam. Võimalikke visioone esitab ka ilmuma hakkav ajakiri "Maailma Vaade".

Eesti meesõpetajaid ei tohi sõjaväkke kutsuda
Pronkssõdur on venekeelsete lehtede põhiteema ja seisukohad on päevast päeva täpselt samad, nagu Kremli telekanalitel.
Arvamuste paljusust ei lubata ja nendel inimestel, kes ei kasuta teisi infoallikaid, ei olegi adekvaatset arusaama sellest, kus nad viibivad, mis tegelikult toimub ja et Eestis elab ka eestlasi.
Teisipäevase Vesti Dnja veergudel nimetab peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgin Andrus Ansipit taas "meie riigi peahauakaevajaks ja kohakaasluse alusel ka peaministriks". See on tase, mille juures igasugune diskussioon on mõttetu, kuid sinna, kus on ammu lõppenud igasugune ajakirjandus, ei tahakski langeda. Kuid tähelepanuväärsem on ehk see, et leht sarjab järjekindlalt Keskerakonna rivaale võitluses vene häälte eest. Vesti Dnja kirjutas omanikuvahetuse järel korduvalt Notšnoi Dozori lõhenemisest ja sisetülidest, nüüd võeti kolmapäeval ette Dimitri Klenski. Esikaanel oli üksainus pealkiri: "Klenskiga sarnane mees sõbrustab kapo ohvitserile sarnaneva mehega". Vaevalt et Klenskiga sarnaneva inimese kontakt FSB-lasega selle lehe tegijaid nõnda erutaks. Jutt selles suures artiklis käib internetis levivast Klenskit "kompromiteerivast" videolõigust. Väidetakse, et nii Notšnoi Dozor kui ka Klenski on monopoliseerinud õiguse rääkida kogu venekeelse elanikkonna nimel. Märgitakse, et kui videolõik on tõeline ja lindil ongi Klenski, siis "radikaalne võitlus Eesti vene elanikkonna õiguste eest ja mõningate Klenskile lähedaste Notšnoi Dozori aktivistide osalemine poliitikas omandavad hoopis teise tähenduse". Nii et kaks kärbest ühe hoobiga - orbudeks jäänud vene valijate hääled lähevad toimetuse omanikele!

Tallinna ja Jõhvi logo
Jõhvi kodulehel võib näha Tallinnaga sarnanevat kilukarbisiluetti. Kui Tallinna logo "Kõlab hästi" kujutab Tallinna vanalinna siluetti helilainena ning viitab eestlaste lauluarmastusele, siis Jõhvi lehel olev animeeritud kujunduselement moodustub kardiogrammi meenutavatest südamelöökidest.
Tallinna linnadisainerina töötav Eva Tuuling kahe kujundi võrdlemisel kopeerimist ei näe. Jõhvi vallakunstnikult ei õnnestunud selgitusi saada.

Paulo Coelho kolumnid eestikeelses netiajakirjas
Sel nädalal alustas internetiajakiri Femme.ee koos kirjastusega Pilgrim maailmakuulsa portugali kirjaniku Paulo Coelho läinud aasta lõpus kirjutatud kolumnisarja avaldamist.
Ajakirja Femme.ee toimetaja Silvi Grigorjeva sõnul avaldatakse kokku 14 päevateemalist lugu, igal nädalal üks, mis pannakse üles esmaspäeviti. Sel nädalal on väljas artikkel "Uhkus". Kõik artiklid on eesti keelde tõlkinud Tiina Ristimets. Nende avaldamise õigus kuulub kirjastusele Pilgrim.
Ristimetsa sõnul võtab Coelho sõna veel sellistel teemadel nagu laiskus, viha, kadedus, ahnus, himurus, liigsöömine. Teist aastat tegutsev Femme.ee on internetiajakiri aktiivsele naisele. "See on ajakiri naistele, mida on huvitav lugeda ka meestel," iseloomustas väljaannet toimetaja Grigorjeva. Ajakirjas on päevakohaste artiklite ja teemade kõrval moe-, ilu- ja muud rubriigid.

Baskini anekdoodid
Firma boss võtab vastu Hiina ärimeeste neljaliikmelist delegatsiooni.
"Istuge, palun! Olga, too pilusilmadele neli teed ja mulle kohvi!"
"Kolm teed! Mulle palun ka kohvi, ma olen tõlk!" ütleb üks delegatsiooni liikmeist.
"Kus asub Siber?"
"Aasias."
"Kuidas sinna kõige lühemat teed pidi jõuda?"
"Kõige lihtsam on kohtuotsusega! Kui jäid vahele Venemaal!"
Haiglasse tuleb neiu külastama oma noormeest. Palati ukse taga istub valges kitlis naine.
"Kas ma võin haiget näha?" küsib neiu.

JÄRJEJUTT (6): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
Flavia Serena vaatas meest, nagu oleks too midagi täiesti mõttetut öelnud, ning vastas: "Sa teostasid oma isiklikke ambitsioone, pannes süütu lapse surmaohtu."
"Ta ei ole enam laps, vaid nooruk, ning teda on kasvatatud parimal võimalikul moel selleks, et temast saaks suur valitseja. Me oleme seda korduvalt arutanud ning ma lootsin, et vähemalt täna säästad sa mind oma tujutsemisest. Vaata - meie poeg on õnnelik ja ka tema õpetaja Ambrosinus on rahul; ma arvasin, et ka sina hindad ja usaldad selle targa mehe arvamust."
"Orestes, sa ei anna endale aru, mis sa räägid! Kaardimaja, mille sa ehitasid, on juba kokku kukkumas - Odoakeri barbarite sõjavägi, mis oleks pidanud sinu võimu kindlustama, mässab ning külvab kõikjal surma ja hävingut."

Eritellimusel disainradiaator vannitoas maksab 130 000 krooni
Hirmkalli disainra-diaatori soovija peab arvestama mitme-kuulise ooteajaga.
Maja ehitades on asju, millele mõelda, miljoneid - nii kipuvad radiaatorid viimase hetke murelasteks jääma. Kui olete otsustanud tavapäraste tüüpradiaatorite kasuks, siis ilmselt nende hankimisega probleeme ei teki. Tüüpradiaatorid on laos olemas, nende kättesaamiseks ei lähe kauem kui paar päeva.
Radiaatorikeskuse tegevjuht Frank Õim nendib, et disainradiaatorite puhul peab arvestama mitmekuulise tarneajaga, sest neid valmistatakse eritellimusel. Valikuvõimalusi on sadu: erinev pinnatöötlus, värviline puit, metalli varjundid, pronks, marmor - klient vaid öelgu ja radiaatorimeistrid treivad valmis.
Loomulikult tuleb arvestada ka krõbeda hinnaga. Näiteks võib vannituppa tellida uhke kõrgläikega radiaatorseina, mis maksab 130 000 krooni. Radiaatorsein pole oma väljakutsuva disaini pärast põhjamaa inimeste seas kuigi levinud. "Selliseid armastavad tavaliselt vene kliendid," möönab müügikonsultant Katrin Dormidontov.

Maja nõuab talvel villavammust
Talv on hea aeg maja soojustamiseks: siis on kohe tunda, kas villakihist ka kasu on.
Villane kampsun kurguni kinni ja lambanahast sussid kui jalga keebitud - pole just parim viis talve üleelamiseks. Kütad ja kütad, soe pole, aga rahakoti peale hakkab! Eesti soojustuskeskuse konsultandi Peep Pihelo sõnul kaob pea kolmandik kogu hoone soojast läbi välisseinte. Sellepärast on tähtis tagada seinte, akende-uste ümbruse ja hoone nurkade maksimaalne soojapidavus.
Maja soojustamist alusta siis, kui hoone on katuse all, sest meie kliimas vales järjekorras tehtud töö võib ennast kurjasti kätte maksta. Sademevee eest kaitsmata tarindite soojustamisel satub hoonesse hulgaliselt niiskust, mille eemaldamine on tülikas ja kallis.
Pihelo meelest sobib talv maja soojustamiseks hästi: "Kokkuhoiuefekt on paremini tuntav - pärast soojustust on hästi tuntav ruumide temperatuuri tõus ja küttekulude vähenemine." Kogu Euroopas on soojustusmaterjalide tarbimine oluliselt kasvanud, mistõttu tuleb suurema villakoguse soovijal arvestada kolme- kuni viienädalase ooteajaga.

Originaalse eramaja ümberehituseks on vaja arhitekti luba
Kuigi majaprojektid maksavad soolast hinda, pole selle tellijal muid õigusi, kui maja selle järgi püsti panna. Originaalprojekti muutmine nõuab arhitekti luba.
Tellisite oma ilusa ja originaalse maja ehituseks tuntud arhitek-tilt projekti. Oli küll hirmkallis teine, aga kraapisite veeringud kokku ja maksite sendi pealt kinni.
Tuli aga ühel päeval mõte, et teeks õige üht-teist ringi: ruumi vähevõitu ja rõdu võiks ju ka olla. Aga ei tee te midagi! Seaduse kohaselt peaksite ümberehituseks arhitektilt luba küsima, ütleb Toomas Seppel kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakonnast.
Kas majaprojekt on autoriõigusega kaitstav?
Jah, kui on tegu originaalse arhitektuuriloominguga. Vahet pole, kas see on arhitekti või mõne teise eriala inimese loodud. Oluline on originaalsus, teisisõnu: loodud on midagi ainuomast. Arhitektide autoriõigused on sarnased kirjandus- ja muusikateoste autorite õigustega.

OKEI - Oma Karjäär, Ettevõtlikkus ja Innovatsioon
13.veebruaril toimub Tartus Sadamateatris keskkooliõpilastele suunatud ettevõtlikkuse ja innovatsiooni minikonverents "OKEI - Oma Karjäär, Ettevõtlikkus ja Innovatsioon". Tegemist on juba teise noortele suunatud ettevõtluskonverentsiga.
Konverentsi eesmärk on julgustada keskkooliõpilasi oma tulevikku loovamalt kujundama. Korraldajad usuvad noorte eneseteostusvajadusse ja noorte ettevõtjate edulugudega loodavad nad õpilasi suunata ja julgustada oma ideid realiseerima. Õpilastele tutvustatakse, millist kasu on võimalik saada innovatsioonist, ettevõtlikkusest ja disainist igapäevases elus, samuti seda, kuidas nende abil oma karjääri kujundada.
Rein Pakk räägib restoran-klubi Maailm loomise näitel, miks on ettevõtjal vaja disaini. Konverentsil osalejad saavad ka ise oma loovuse proovile panna disaini töötoas, mida aitab läbi viia Kunstiakadeemia ja Disainiaasta projektimeeskond.

Meistrid teevad puukoi eest töö ära
Ärivaistuga mööblitegijad teevad klientidele uut mööblit, mis näeb välja nagu vana.
Vana kola kodusisustuses on ilmselgelt in ning mõni elamine lausa nõuab seda.
Kiire ülevaade vana mööblit pakkuvatele netisaitidele ja ring-käik antiigipoodides võtab nii mõnelgi kodusisustajal hoo maha - hinnad on laes mis laes. Kui juba kipaka ja korda tegemata vana tooli eest 2500 krooni küsitakse... Ja sellel pole põhjagi!
Ärivaistuga mööblitegijad on olukorrast tõelist inspiratsiooni saanud ja pakuvad võimalust osta/tellida mööblit, mis näeb välja nagu vana. Valmimisaasta on aga 2007.
Koide kasvandust firmal ei ole
"Kas teil on puukoide kasvandus või?" on esimene küsimus, mis juhmil mööbliotsijal puutööfirma ER Frees OÜ Tallinna müügi-esinduses pähe tuleb. No et esinduse nimi ju Puukoi ja osa salongis väljapandud mööblist kah koidest puretud ja üraskite jooksukraave täis. "Pole meil mingit kasvandust. Meie oma meistrimehed nokitsevad käsitsi kõik augud ja vaod ning tulemus on ülimalt tõetruu," naerab firma disainer Tiia Meier.

Disaineri töö "Pink Passion" sündis ümmargusest o-st
Alesja Kovalenko (24) teadis enda sõnul juba päris noorelt, et tahab disaineriks hakata. Lapsena lappas ta kenade läikivate lehtedega sisekujundusajakirju. Söakas naisterahvas lõpetaski 2005. aastal Tartu kõrgema kunstikooli mööblidisaini eri-
ala. Kursusetööna valmistas Alesja "Pink Passioni" (tõlkes roosa kirg), millest on nüüdseks saanud tema firmamärk.
Seda omanäolist mööblieset on esitlenud nii Eesti disaini aastaraamat, ajakiri Eramu ja Kodu kui ka Saksa disainiajakiri Roger. "Tegelikult olen ma nüüdseks teinud väga palju erinevaid asju, aga põhiliselt teatakse mind ikka selle roosa kire järgi," on Alesja veidi nördinud.
""Pink Passionit" on raske liigitada. See võib olla nii tool, laud kui ka riiul. Praeguseks on kasutusotstarve küll selgunud. Ostsin endale hiljuti korteri ja otsustasin selle magamistoa riiuliks jätta," kirjeldab autor naerdes oma teose saatust.

Skandinaavia stiil tõrjub nipsasjakesed kodust eemale
Sisekujundaja Mari Kogeri sõnul sobib skandinaavia stiil lihtsust armastavale kiire elutempoga inimesele, sest vabastab kodu kõigest üleliigsest.
Mis iseloomustab skandinaavia stiili?
Mulle seostub skandinaavia stiil eelkõige Alvar Aaltoga. Karge ja kerge ning looduslik. Hele puit. Looduskivid. Kõik tumedad puiduliigid on troopilise päritoluga. Kui loobuda stiilipuhtusest ning vahetada hele puit tumeda vastu, mõjub ruum soojemana.
Kas eestlastele meeldib skandinaava stiil?
Kuigi praegune üldine suund läheb skandinaavia stiilist pisut mööda, võib öelda, et eestlastele sobib see küll. Kliendid ei ole tulnud minu juurde konkreetse sooviga saada skandinaavia stiilis kodu, ent on kirjeldanud, millist nad soovivad. Nende kirjeldus on vastanud sellele stiilile. Ehk nad ei oska sellele lihtsalt nimetust anda?

KOERA disain
Noored tekstiilidisainerid kergitasid oma saba ning avasid näituse "KOER".
Toimuva disainiaasta raames ning põhjusel, et viimaste aastate jooksul on tekkinud väga palju uusi, innovaatilisi, tekstiilikunsti ja -disaini piirimail kõndivaid teoseid, on kokku pandud Eesti uut tekstiilidisaini tutvustav näitus "KOER", mida saab vaadata Viljandi linna-galeriis. Seega otsustasid noored tekstiilidisainerid ise oma saba tõsta.
Näituse keskmes on sügiseseks Disainiööks valminud "Koertekari" - järide seeria, milles saavad kokku eri disainerite käekirjad. Järi autor on Tarmo Luisk, kangaste autorid tekstiilidisainerid. Koertega asuvad dialoogi pidama Kivid, Krussid, Kuubid, Kellad, Ventilaatorid, Poksikotid ja Pallid.

Araabiasse kavandatakse suurimat kunstikeskust
Aastaks 2018 peab Pariis ilmselt kunstipealinna tiitli üle andma Abu Dhabile.
Selleks ajaks peaksid valmima viis suurejoonelise arhitektuu-riga kunstimuuseumi Pärsia lahe kaldal Abu Dhabis.
Turismiarendusfirma TDIC lubab, et Araabia Ühendemiraatidesse kerkib nii atraktiivne reisisihtkoht, et iga kunstist huvituv inimene hakkab seda vähemalt kord aastas külastama.
Muuseume rajavad maailma kuulsaimad arhitektid. 27-ruutkilomeetrisele Saadiyati saarele (tõlkes õndsuse saar) rajab Frank O. Gehry järgmise Guggenheimi muuseumi filiaali, mis peaks oma ligi 30 000-ruutmeetrise pinnaga New Yorgis asuva peamuuseumi varju jätma. Gehry rõõmustab üliväga, sest usub, et sarnast hoonet, mis kujutab endast üksteise sisse pressitud tahkude, prismade ja silindrite kogumit, poleks Euroopas ega USA-s kunagi püstitada saanud.

Kolmas sektor tõstab pead
Seoses loomakaitsjate ja Sakala keskuse lammutamise vastaste protestiga ning vabaühenduste manifestiga valitavale riigikogule on kodanikuühiskonna areng Eestis taas aktuaalseks muutunud.
Kodanikuühiskonna hõredus ning haprus lahutab Eestit enamikust Euroopa riikidest. Kodanikuühiskonna kui sotsiaalse solidaarsuse tugipunktiks on paljuski vasakpoolne ideoloogia. Sotsiaaldemokraatlikul, rohelisel ja feministlikul mõtteviisil, millel Eestis puudub ulatuslikum traditsioon, on antikommunismi ning individuaalset edu rõhutavate tunnete taustal raske esile tõusta.
Õiguskantsler Allar Jõks on maininud, et riigivõimu esindajad ei ole Eesti seaduste järgi üldjuhul kohustatud kuulama kolmanda sektori arvamust, mistõttu on riigi ja kolmanda sektori vaheline koostöö tihtipeale formaalne. Just kodanikualgatuste reaalsete ja seaduslike mõjukanalite puudumine on põhjustanud siiani nende passiivsuse Eestis.

Valimiste varjus teemad
Valimised lähenevad. Järjekordselt lubavad erakonnad palju asju korda saata. Lubatakse teed korda teha, pensione tõsta ja hakata inimestele senisest mitu korda suuremat palka maksma.
Kuid on teemasid, mida pole üldse toodud valimispropaganda märksõnade hulka. Globaalne soojenemine, keskkonnareostus, Läänemeri. Aastatagune naftareostus Läänemerel on hoopis ununenud. Mõistagi, sellel teemal on targem mitte sõna võtta, viimati hakatakse veel milleski süüdistama, mõtleb ilmselt poliitik, kes lubab koolimaju ja teid korda teha.
Ent vastutus eeldab sõnavõttu ka ebapopulaarsetel teemadel. Teisalt tekib küsimus, millega poliitikud üldse on volitatud tegelema. Või ei kuulugi keskkonnakaitse teemade arutamine poliitikute tegevusalasse - nemad tegelevad peamiselt raha lubamisega teede asfalteerimiseks ning koolimajade katuste parandamiseks. Sedagi on vaja, ent ei maksa unustada, et Eesti on ka mereriik ja siin on veel palju muidki probleeme.

EVELYN SEPP: Kuidas muuta maailma? 
Kui Eestis hakkab valimiskampaania jõudma lõpusirgele, siis maailma mõjukaima ametikoha täitmiseks on kandidaatide esitamine alles alanud.
Pean silmas järgmisi Ameerika Ühendriikide presidendi valimisi, mis toimuvad 2008. aastal.
Kui möödunud aastal pani maailma mõjukaima daami tiitlivõistlused kinni Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja tänavu pälvib selle tiitli ilmselt USA välisminister Condoleezza Rice, siis järgmisest aastast võib maailma tähtsaima daami troonil pikemaks ajaks koha sisse võtta hoopis Hillary Clinton, Ameerika esimene naispresident.
Mõte Hillaryst kui demokraadist Ühendriikide presidendist minule igatahes meeldib. Toetan teda nii sellepärast, et ta on demokraat, kui ka sel põhjusel, et ta on proua Clinton - Ameerika vahest ühe skandaalsema presidendi kaasa, vapper esimene leedi ja ülikogenud poliitik. Eks paras annus poliitilist ja inimlikku intriigi seisne selleski, kui proua presidendi abikaasa peaks naasma Valgesse Majja ja võtma seal sisse sedapuhku uue "perenaise" rolli.

ILMAR RAAG: Tahan valijakaitseseadust
Hiljuti George Sorose raamatut "Ekslikkuse ajastu" sirvides tabasin end juurdlemast: mis on peamine, milles ma praegu eksin? Näiteks ei usu ma suuremate erakondade arvulisi lubadusi.
Aga täiesti võimalik, et ma eksin, sest poliitikuid iseloomustab kummaline skisofreenia: valimistevälisel ajal on nad suutelised analüüsima riigi olukorda ühtemoodi ja vägagi kainelt. Rock'n'roll algab sealt, kus nad koostavad oma tegevuskava.
Kogu maailmas räägitakse populismi esiletõusust. Olgu selle esindajateks siis vasakpoolne Hugo Chavez Venezuelas või parempoolsed vennad Kaczynskid Poolas. Meile sarnasemas Kesk-Euroopas seostab Bulgaaria politoloog Ivan Krastev populismi masside mässuga pärast eliidi-demokraatia "Euroopa Liidu projekti". Nüüd, kui kogu Kesk-Euroopa on Euroopa Liiduga ühinenud, soovivad massid kiiresti kätte saada kõike seda, mida nad on üle 15 aasta oodanud. Populistlik poliitika tõlgendab seda eelkõige kui ebanormaalsuse piiril olevat survet sotsiaalsfäärile.

KRISTER PARIS: Miks Castrole külla minna
Viimasel ajal näib Eestit olevat tabanud Kuuba-buum. Kõik kiirustavad Havannasse, et näha üht viimast sotsialistlikku riiki veel enne, kui sealne režiim variseb.
Praegu Kuubasse oma kroone viies aitame aga paratamatult kaasa sealsete inimeste kannatuste pikenemisele. See on riik, kus igasugust teisitimõtlemist alla suruvad võimud hoiavad vangis üle 70 teisitimõtleja. Tundub lihtsalt kohatu selliseid võime toetada.
Ja ometi. Olles Fideli sotsialistlikus kuningriigis ära käinud, tunnen, et olen teinud habemike revolutsionääride kukutamiseks rohkem kui boikoteerijad.
Kas mäletate 1980-ndate lõpus Eestit uudistanud välismaalastest turiste? Seda põnevust, kui sai rääkida teistsugusest, vabast maailmast tulnud inimestega? Umbes samasugune tunne tekib paratamatult Kuubas, kuid nüüd juba teisel pool ekraani seistes. Ei maksa imestada, kui su juurde tulevad kohalikud, kes on liigse suupruukimise pärast aastaid vangis istunud. Sa oled nende ainuke lootus, kellele kurta.

Helsingin Sanomat: Vabadus tähtis, solidaarsus tagaplaanil
Vabadus võideldi kätte, kuid mitte vastutus. Raha on, kuid solidaarsust mitte. Nii iseloomustas Soome ajaleht Eesti ühiskonda Tallinnas Estonia talveaias toimunud väärtuskonverentsil räägitu põhjal.
"Eestlased on saavutanud vabaduse, kuid ei tea endiselt, mida sellega peale hakata," lausus konverentsil osalenud Tallinna ülikooli professor Mati Heidmets.
Euroopa Liidu uuringu järgi on Eesti muutunud aastail 1998-2006 suurte muutuste ühiskonnast stabiilsust hindavaks ühiskonnaks. Sama uuringu kohaselt on eestlased muutunud üha naudingukesksemaks ning eemaldunud vastutusest.
Märksõnad euroliidu kohta
Eestlastele seostub Euroopa Liit ennekõike puhkuse, turismi, töö, õpingute, matkamise ning liikumisvabadusega. Erinevalt keskmisest eurooplasest ei seostu Euroopa Liit eestlastele märksõnadega: ühistöö, võrdsus, ühine otsustamine ja seadusandlus.

REPLIIK: Levitin valimisreklaamis
Keskerakonna venekeelses valimisreklaamis võib näha Venemaa transpordiministrit Igor Levitinit. Iseenesest pole uudis, et poliitilises kampaanias kasutatakse eri sihtrühmade meelitamiseks kõige erinevamaid sõnumeid ja kõneisikuid. Ka eelmiste riigikogu valimiste eel tehti eesti ja vene keeles väga erinevat kampaaniat. Euroreferendumil aga jäeti osa materjali lihtsalt vene keelde tõlkimata.
Palju huvitavam on reklaamitegijate arusaam sellest, keda venekeelseid meediakanaleid jälgiv Eesti kodanik usub ja usaldab. Putini mõttekaaslase kasutamine näitab, et üks Eesti erakond peab idanaabri poliitikuid ka meie valimistel oluliseks. Sellega antaks justkui mõista, et Savisaar on parim alternatiiv neile, kes Eesti kodanikena Venemaa valimistel osaleda ei saa.

JUHTKIRI: Kas kinnitada rihmad? 
Arvestades, et enne eilset oli Tallinna börsi indeks mitu nädalat järgemööda tõusnud, ei oleks justkui põhjust eilsesse langusse eriti traagiliselt suhtuda. Loomulik, et iga päev ei saa aktsiahinnad tõusta. Kes ei ole aktsiaid väga hiljuti ostnud, on ka pärast eilset kenasti plussis. Keda börs puudutab vaid pensionifondide kaudu, ei saanud ka eriti kannatada, sest eilne pisikrahh oli kohalik, mitte ülemaailmne nagu mullu kevadel.
Ent keegi ei tea kindla peale, mis saab edasi. Kas suhteliselt suur langus toob platsi hulganisti ehmunud müüjaid või tulevad hoopis optimistid kasutama varasemast odavamat ostuvõimalust?
Kuigi see mõjutab suhteliselt väikest ettevõtete ja inimeste gruppi, on eilne börsilangus oluline selles mõttes, et see sattus ettevaatlikumaks muutuvate meeleolude aega ja võib neid süvendada. Ka praegu tehakse Eestis suuri plaane, ent säärast paduoptimismi nagu aasta tagasi enam ei ole. Kõige teravamalt on vist muutuvaid olusid tajunud magalalinnaosade kinnisvaramiljonärid, kelle vara likviidsus ei ole enam kiita. Ettevõtjad maadlevad tööjõupuuduse ja kiiresti kasvavate palgakuludega. Peaaegu iga organisatsioon, mis teeb makromajanduslikke ennustusi, hoiatab Eestit majanduse ülekuumenemise ja konkurentsivõime kadumise eest. Nagu sellest vähe oleks, on poliitikud käinud välja valimislubadusi, mille täitmine hakkaks ohustama Eesti majanduslikku stabiilsust.

Eesti sõdureid Afganistanis kimbutavad rutiin ja ilmastikuolud
Eesti Estcoy-3 üksusesse kuuluvate sõdurite arvates on elu Afganistanis enamat kui lihtne lahinguõppus, kuigi viimased kuud on rahulikud olnud.
Afganistanis, Helmandi provintsis teenib NATO egiidi all 130 Eesti sõdurit, kelle peamisteks ülesanneteks on patrullimine, vaatluspostide seadmine ning vastaste liikumisvabaduse äravõtmine, vahendab Aktuaalne kaamera.
Major Leo Käige sõnul on Talebani võitlejad hästi ettevalmistunud, oskavad ära kasutada maastikku ja koguda infot NATO sõdurite liikumise kohta. Samuti kasutab rühmitus ründaja-põgeneja taktikat, et NATO vägedega otsesesse sõjategevusse mitte sattuda.
Eesti osaleb Afganistani missioonis alates 2003. aastast saadik. Lisaks eestlastele teenib Afganistanis 42 000 ISAF ja USA sõdurit.

Loksa õpetajad on palgata
Loksa linnavalitsuses tekkinud tüli tõttu ei ole Loksa õpetajad ja lasteajakasvatajad jaanuarikuu eest palka saanud.
Loksa linna pangaarved on taas suletud ning seetõttu ei saa linna koolide ja lasteaedade õpetajad palku kätte, vahendas TV3.
Samuti ei saa koolid ja lasteaiad maksta laste toidu eest ning võtavad toiduainete ostmiseks poest laenu.
Õpetajad andsid Loksa linnavalitsusele teada, et kavatsevad streikima hakata.

Halli passi omanikud saavad Euroopa Liidus viisavabalt reisida
Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele saavad Eestis elavad kodakondsuseta isikud viisavabalt Euroopa Liidus reisida.
Reisimiseks peab halli passi omanikul olema Eestis alaline elamisluba, vahendas Aktuaalne kaamera. Paraku ei anna määrus halli passi omanikele õigust riigis töötada ja õppida ning ilma elamisloata üle 90 päeva riigis viibida.
Viisavabadus kehtib kõikides Schengeni tsooni kuuluvates riikides ja uutes liikmesriikides, välja arvatud Suurbritannias ja Iirimaal.
Määrus kehtib alates 19. jaanuarist. ja see puudutab pagulasi ja kodakondsuseta isikud, kellel on reisidokument või alaline elamisluba. Eestis elab ligi 125 000 kodakondsuseta isikut.
Eestis elavatele Vene kodanikele antud määrus ei laiene. Vene passi omanikud saavad Euroopa Liidus viisavabalt reisima hakata alles siis, kui Eesti liitub Schengeni tsooniga. Brüssel hakkab järgmisel nädalal arutama lihtsustatud viisarežiimi sisseseadmist Venemaaga.

Kõrvalmaanteed ja ristmikud on libedad
Pärastlõunal olid suuremate riigimaanteede katted kuivad. Jätkuvalt on libedad aga kõrvalmaanteed, samuti ristmikud ning raudteeülesõidukohad.
Teepinna temperatuure mõõdeti enne kella nelja -8-st kraadist Lääene- kuni -14 kraadini Põhja-Eestis.

Eks-vangide elektrooniline valve saab sõltuma EMT kvaliteedist
Elektroonilise valve all olevate endiste vangide mobiilside kaudu jälgimise eest hakkab vastutama EMT, mille süsteemi võimalikud rikked jätavad kriminaalhooldaja side katkedes infota.
Justiitsministeeriumis välja töötatud elektrooniline valve on süüdimõistetule kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdimõistetu keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks määrata süüdimõistetu asukoht.
Riigikogus vastu võetud elektroonilise valve eelnõu järgi kannab valvealune ümber käe või jala saatjavõru, mis saadab teatud ajavahemike järel välja kodeeritud signaali.
Igale valvealusele kehtestatakse kindlad ajavahemikud, millal ta võib käia näiteks tööl või õppeasutuses. Ülejäänud aja peab ta olema kodus ehk kontrollploki vastuvõturaadiuses. Kui mõni valvealustest lahkub kodust keelatud ajal, saadab valvekeskuse arvuti valveametnikule sellesisulise teate.

Valgamaa vapimärgi ja teenetemärgi saajad on selgunud
Valgamaa vapimärgi omanikeks saavad kauaaegne koguduse õpetaja Peep Audova ja endine metsamajanduse ja looduskaitseminister Heino Teder.
Valgamaa Vapi- ja teenetemärgi nõukogule laekusid taotlused 21 kandidaadi kohta. Kandidaate esitasid omavalitsused, kodanikeühendused, ettevõtted, põhikool ja riigiasutus.
Statuudi järgi antakse vapimärki üldjuhul välja üks märk korraga. Vapi- ja teenetemärkide nõukogu otsustas erandkorras sellel aastal välja anda kaks vapimärki. Teenetemärgi pälvis neli kandidaati. Nõukogu kinnitas ka teenetemärkidega kaasneva preemiaraha suuruse - vapimärk 10 000 krooni, teenetemärk 5 000 krooni.
Valgamaa vapimärk antakse Peep Audovale - EELK Valga Peetri-Luke koguduse kauaaegsele õpetajale, Eesti taasiseseisvumisele kaasaaitajale ja Heino Tederile - endisele metsamajanduse ja looduskaitseministerile, teenekale metsamehele.

Naši palub pronkssõdurile endise NL riikide toetust
Vene noorteühendus Naši esitab täna Moskvas üheteistkümnele endise NL riigi saatkonnale avalduse palvega, et kunagised liiduvabariigid pronkssõduri teisaldamisele vastu astuks.
Balti riikide saatkondadesse Naši aktivistid oma palvega siiski ei lähe.
Naši veebileheküljel on üleval palve tekst:
Natsismi populariseerimine ja taastamine endises Nõukogude liidu vabariigis Eestis on juba riikliku poliitika joon ja Eesti võimud peavad aru saama, et nad saavad mistahes otsuseid vastu võtta vaid seetõttu, et Nõukogude liidu sõdurid maksid selle eest oma eludega.
Oma suureks kahetsuseks näeme me, et selle pärast muretseb suures osas vaid Venemaa, aga sinna (Tõnismäele - toim) on maetud ju grusiinid, valgevenelased, usbekid ja eestlased, see tähendab - kõik need Nõukogude liidu sõjaväelased, kes võitlesid Eesti vabastamise eest. Kui monument demonteeritakse ja hauad rüüstatakse, siis sellega teotatakse kõigi kangelaste mälestust, kes andsid oma elud vabaduse eest ja fašismiga võitlemise vastu.

Atonen: Keskerakonna plaan näib olevat muuta kogu valimiseelne debatt ajuvabaks
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe ja Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni sõnul sisaldab telereklaami sõnum Keskerakonna soovi tõsta tööinimeste maksukoormist, lisaks peab keskpartei valijat rumalaks.
"Iga lapski teab, et mida kõrgemad on maksud, seda vähem tööga teenitud raha jääb iga inimese taskusse ning seda vähem laekub lõpuks raha ka riigikassase - sest kõrged maksud tunduvad inimestele ebaõiglastena ja nende puhul kasvab soov maksude maksmisest kõrvale hiilida. Nagu on viimased aastad tõestanud nii Iirimaal kui Eestis, toovad madalamad maksud jõukuse nii kodanike taskusse kui riigikassase," lausus Atonen.
Reformierakond on vähendanud tulumaksu 26 protsendilt 22 protsendini.
"Õpetajate palgad on tõusnud ainuüksi viimase aasta jooksul 18 protsendi, arstide palgad tõusevad tänavu 25 protsendi ning politseinike ja päästetöötajate palgad on tõusnud aastaga 30 protsendi võrra. Need on suured numbrid," lausus Atonen.

Haigekassa süüdistab perearstikeskuseid patsientide pügamises
Eesti haigekassa on kohtusse kaevanud mitmed perearstikeskused, kes on patsientidelt ebaseaduslikult raha kasseerinud.
"Perearstid võivad patsientidelt raha nõuda vaid tervisetõendi väljastamiseks, mida on vaja autojuhilubade taotlemiseks või töökohal ettenäitamiseks, või koduvisiidi eest. Muudel juhtudel perearst inimestelt raha võtta ei tohi," ütles haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet.
Osveti sõnul kannab perearstikeskuste kulud, kaasaarvatud halduskulud, Eesti haigekassa. Seetõttu ei ole perearstide külastajatel mingit kohustust visiidi, haiglasusside ja muude asjade eest maksta.
Haigekassa on seetõttu algatanud kohtuasja OÜ Linnamõisa perearstikeskuse, OÜ Telliskivi Perearstide ja OÜ Merelahe Perearstikeskuse vastu halduslepingu rikkumise lõpetamiseks ja leppetrahvi tasumiseks. Istung toimub Tallinna halduskohtus 12. veebruaril.

Politsei palub abi kadunud naise asukoha tuvastamisel
Lääne politseiprefektuuri Paide politseijaoskond palub abi Ülla Mäsaku asukoha kindlaks tegemisel.
1948. aastal sündinud Ülla Mäsak lahkus oma elukohast Paide linnas Sõpruse tänavalt ööl vastu 4. veebruari ning naisterahva asukoht on käesoleva ajani teadmata.
Naine on umbes 162 cm pikk ja keskmise kehaehitusega.
Seljas oli lillakas pullover, hallikas kapuutsiga mantel, tumesinised teksad ja mustad pööratud nahast pikemad saapad.
Kõigil, kellel on informatsiooni, palutakse teatada telefonidel 384 9910 võ 110.

Ministeerium: seadusemuudatus lihtsustab ajakirjanike tööd
Justiitsministeeriumi sõnul muudab Isikuandmete kaitse seaduse muudatus praegu kehtiva korra ajakirjanike jaoks liberaalsemaks.
Meedias suurt kära tekitanud uue Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu meediat puudutav säte muudab vastupidiselt Ajalehtede Liidu hirmule praegu kehtiva korra ajakirjanike jaoks hoopis senisest liberaalsemaks, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Praegu kehtiva Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei või isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta töödelda, kui seadus selgesõnalist erandit ei tee. Uus seadus aga teeb ajakirjanikele erandi.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Urmas Volensi sõnul raskendab just praegu kehtiv Isikuandmete kaitse seadus ajakirjanike tööd. "Uue seaduse jõustumisel saavutaksid ajakirjanikud senisest hoopis liberaalsemad töötingimused," ütles Volens.

Tallinnas lõhuti ühes linnajaos 40 sõiduki klaasid
Tänase öö jooksul lõhuti Wismari tänava piirkonnas ligi 40 sõiduki klaasid.
Esmane teade juhtunust laekus politseile kella 2 ajal Villardi tänavalt. Käesolevaks hetkeks on politseisse pöördunud kuus inimest, kelle autoklaasid on lõhutud, kuid autodest midagi varastatud ei ole.
Juhtunu uurimiseks alustati väärtemenetlused karistusseadustiku paragrahvi 218 järgi, mis käsitleb varavastast süütegu vähevärtusliku asja ja varalise õiguse vastu.
Politsei palub kõigil, kellel on juhtunu kohta informatsiooni või kes märkasid midagi kahtlast täna öösel kella 2 ajal Wismari, Adamsoni, Villardi, Luha ja Kristiina tänavate piirkonnas, helistada Kesklinna politseiosakonna telefonil 612 4210 või politsei üldnumbril 110.

President Ilves on Eesti kohtunikkonna professionaalsuses veendunud
Täna Pärnus kogunenud kohtunike üldkogul kõnelenud president Toomas Hendrik Ilves kinnitas, et kohtunike sõltumatust, erapooletust ning professionaalsust avalikkuses silmis üldiselt enam kahtluse alla ei seata.
President kiitis ka Riigikogu selle eest, et nad eelmise aasta lõpus tühistasid veel jõustumata seaduse, millega oleks kohtunikel võimaldatud kuuluda erakondadesse, sest erakonda kuuluval kohtunikul on raske jätta muljet erapooletust õigusemõistmisest, seda isegi olukorras, kui tema erakondlik kuuluvus kohtunikutegevust praktikas tegelikult mingilgi määral ei mõjuta.
Riigipea avaldas arvamust, et kohtunikutöö juurde peaks kuuluma ka avatus - valmisolek õigusemõistmisega seotud asju inimestele selgitada. "See ei tähenda, et kohtunik peaks pärast oma otsust seda avalikkusele pikalt põhjendama. Kõige olulisem on, et kohtulahendid oleks nii asjaosalistele kui laiemale avalikkusele mõistetavad," ütles president Ilves.

Tuletõrjujad panid oma hoone põlema
Vaatamata sellele, et päästeteenistus on inimesi korduvalt hoiatanud, kuidas küttekehadega külmadel päevadel ümber käia, panid Jõhvi tuletõrjujad veetorude sulatamise käigus oma tööhoone põlema.
Täna hommikul kell 9.30 toimus põleng Ida-Eesti päästekeskuse Jõhvi keskkomando hoones Jaama 12.
Külmunud veetorude sulatamisel läks suitsema maja välisviimistluse alune soojustusmaterjal, mille kustutasid Jõhvi keskkomando päästjad oma jõududega.
Põlengu tekkimise täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Narva piiriületusjärjekorras süttis treiler
Ilmselt tänu krõbedale külmale süttis täna päeval Narva sissesõidul piiriületusjärjekorras seisev treiler. Täpse tulekahju tekkepõhjuse peab andma päästeameti uurimine.
Täna veidi enne keskpäeva sai häirekeskus väljakutse Narva sissesõidule, kus oli süttinud veoauto. Põles kabiin ja osa laadungist. Veoki laadungiks olid küll mittepõlevad tualetipotid, kuid nende puidust, papist ja plastikust pakend võttis tuld ning hävis ka pool koormakattest.
Põlengu kustutamisele suundus kaks komandot Narvast ja tuli saadi suhteliselt ruttu kontrolli alla. Samas tekkis linna sissesõidul ummik, politsei saatis kohale liikluskorraldajad. Poole tunniga oli tuli summutatud ja politsei asus liiklussegadust lahendama, mida jätkus veel umbes sama pikaks ajaks.
Sündmuskohale saabusid ka Ida-Eesti Päästeteenistuse Menetlusbüroo eksperdid, et teha täpselt kindlaks tulekahju põhjus.

Prantsusmaal alustab tööd uus Eesti aukonsul
Täna avavad välisministeeriumi konsulaarosakonna õigusbüroo direktor Leemet Paulson ja Eesti suursaadik Prantsusmaal Margus Rava Eesti Vabariigi aukonsulaadi Lille'is.
Eesti uus aukonsul Lille'is on Nathalie Vidal, kelle konsulaarpiirkonnaks on Nord-pas-de-Calais.
Aukonsulaat asub aadressil 1 Place Georges Lyon, 59000 Lille ning aukonsulaadiga saab ühendust
telefonil +33 3 20 52 02 36, faksil +33 3 20 32 01 99 ja e-mail: nathalievidal@tiscalli.fr
Vidal on 40-aastane optik ning omab kahte optikaäri Lille'is ja Calais'is. Ka tema isa on aukonsuli ametis olnud juba mitmeid aastaid. Vidal valdab peale prantsuse keele ka inglise keelt.
Eestil on Prantsusmaal aukonsulid veel Lyon'is, Nancy's ja Toulouse'.

Tuli nõudis Raplamaal inimohvri
Täna hommikul sai Raplamaa päästeosakond politseilt teate, et Kehtna vallas Paluküla külas on tulekahjus hävinud talumaja.
Rapla päästjad sõitsid sündmuskohale täna hommikul kell 10: 36, kuid kohalejõudes selgus, et kustutada enam midagi ei ole. Põlenud oli palkmaja, millest tuletõrjujate saabudes olid püsti jäänud vaid seinad. Põlengus hukkus vanem meesterahvas.
Vaatamata sellele, et põlenud maja läheduses asub ka teisi eluhooneid, ei avastatud tulekahju enne kui täna hommikul. Mis tulekahju põhjustas ei ole veel teada.

Päästjad: vanad elektrivõrgud ei pea suurele koormusele vastu
Päästjatel hoiatavad külmade ilmadega seotud ülekütmisest tingitud tulekahjude eest.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja sõnul helistati neljapäeval kell 19.37 helistati, et Koplis 1.liini majas nr 1 läks ülekoormusest elektrikilp põlema. Päästjad kustutasid Kilbi, kuid kogu maja jäi elektrita. Juhtunust anti teada elektriavariile.
Neljapäeval kell 22.31 helistati, et Põhja-Tallinnas kolmekorruselises puumajas Mulla tn 6 on koridor suitsu täis. Tuletõrjujate arvates oli viga keldris köetava ahju torudes.
Vanemates külmades puumajades pannakse pakase tulles kõikvõimalikud elektriahjud, radiaatorid, puhurid ja muud soojusallikad tööle.
Päästjate sõnul ei pea vanad elektrivõrgud taolisele koormusele vastu. Tavaliselt läheb suitsema elektrikilp, hullemal juhul süütavad ülekuumenenud elektrijuhtmed saepuru seina sees.

Ministeerium soovitab külmaga hoiduda alkoholi tarbimisest
Sotsiaalministeerium soovitab inimestel külma ilmaga oma tervisele rohkem rõhku panna, väljas pikalt mitte viibida ja alkoholi tarvitamisel ettevaatlik olla.
Külma ilma korral on oluline välisõhus aktiivselt liikuda ja mitte välja puhkama jääda. 30 kraadise pakasega on maksimaalne õues olemise aeg pool tundi. Peale seda peaks ennast soojendama toas, autos või tuulevaikses kohas.
Mida tugevam on tuul, seda kiiremini on nahal oht külmuda. Kuna külmunud kehaosad muutuvad tundetuks, peaks külma käes liikudes paluma kaaslastel kontrollida nägu ja kõrvasid. Valgeks muutunud nahk annab märku külmumisest.
Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlase sõnul tuleks külmakahjustuste vältimiseks juua sooja jooki ning hoiduda alkoholiga liialdamisest. Tugevate miinuskraadide juures käitub organism tavapärasest erinevalt, doose tuleks vähendada ja kindlasti mitte suurendada.

Keskkonnaminister laseb uurida ohtlike jäätmete keskuse rajamist
Täna algatas keskkonnaminister Rein Randver teenistusliku järelevalve, mis uurib kas Info- ja Tehnokeskuse tegevus Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskuse rajamisel oli seaduslik ja otstarbekas.
Keskkonnaminister tugines eile avaldatud Riigikontrolli auditile, mille väitel ei rajatud kogumiskeskust riigile parimal võimalikul viisil ja tingimustel, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Manuela Pihlap.
2002. aasta neljandal detsembril kiitis riigikogu heaks "Üleriigilise jäätmekava", mis nägi ette ohtlike jäätmete kogumiskeskuste rajamise Tallinnasse, Pärnusse, Ida-Virumaale ja Tartusse.

Vaindloo lähistel triivib vigastatud kerega täislastis tanker
Täna hommikul teatati Tallinna operatiivinfo- ja mereseirekeskusele, et Vaindloo piirkonnas on triivimas Kreeka lipu all sõitev tanker Propontis.
Tankeri pardal on Primorski sadama andmetel 100100 tonni toornaftat. Sündmuskohal hetkel reostust ei ole märgatud.
Propontisel oli kell 01.45 põhjapuude Vene vetes Rodsheri saarest põhjapool. Vee sügavus on seal 14 meetrit, tankeri süvis aga 15 meetrit.
Kokkupõrge tekitas laeva põhjale kaks auku, mistõttu on laevafirma esindaja sõnul ballastitankidesse voolanud vesi. Kaubatankid on vigastamata.
Tankeri kapteni sõnul leket tekkinud ei ole, reostuse puudumist kinnitasid ka Eesti piirivalve lennusalk ning Soome MRSC helikopter pärast sündmuskohal tehtud seirelende. Sündmuskohal viibivad ka Soome piirivalve alus Merikarhu.

Justiitsminister Rein Lang lubas reforme
Täna Pärnus Eesti kohtunike täiskogul peetud kõnes toonitas minister Lang, et õigusemõistmise kvaliteedi küsimustega tuleks tegeleda laiemalt.
Lang märkis, et arendada on vaja just uusi elektroonilisi teenuseid ning rõhku tuleks panna rohkem sellele, kuidas inimesi kohelda väärikamalt ja erapooletumalt nii kantseleis kui ka istungil.
Minister nentis, et üha suurenevate koormustega hakkama saamiseks peab kogu kohtusüsteem süsteem efektiivsemalt tööle hakkama. Lang meenutas, et möödunud aastal viidi ellu juba mitmeid menetlusõiguslikke muudatusi, mis mahuvad ühisnimetaja "efektiivsus" alla.
Lisaks kritiseeris minister oma kõnes üldmenetluste venimist kriminaalmenetluses ning lubas seda reformida.

Tartus pussitas noor naine vanemat
Eile õhtul pussitas Tartus 29-aastane naine 60-aastast sookaaslast.
Eile kella 21: 40 paiku toimetati Tartus traumapunkti noahaavadega naine (s 1947), kellele anti esmaabi.
Uurijale väitis kannatanu, et teda lõi noor naine (s 1978), kelle politsei pidas kinni Kalda tee tänava majas. Tabatu oli joobes ning toimetati kainenema.
Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Ilves sõidab täna töövisiidile Saksamaale
President Toomas Hendrik Ilves sõidab täna töövisiidile Saksamaa Liitvabariiki, et osaleda Münchenis toimuval esinduslikul julgeolekukonverentsil Wehrkunde.
Eesti riigipea esineb konverentsil kõnega "50 aastat Euroopa Liitu - regionaalne mudel rahu, julgeoleku ja heaolu tagamiseks?"
Konverentsi raames on president Ilvesel kavas 10. veebruaril kohtuda Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga.
12. veebruaril kohtub Eesti riigipea Berliinis Saksamaa presidendi Horst Köhleriga ning osaleb Deutsche Welle korraldatud Euroopa poliitikat arutaval ümarlaual.
President jõuab Eestisse tagasi 12. veebruari hilisõhtul.

Joobes mees haaras tulirelva
Purjus 56-aastane mees haaras relva järele ja ähvardas sellega politseinikke, kuna keeldus korterist lahkumast.
Põhja politseiprefektuuri andmetel keeldus eile õhtul kella 21.30 paiku joobes 56-aastane Vladimir lahkumast Tallinnas Valge tänava korterist ja võttis välja relva.
Politsei pidas mehe kinni ja viis nii korrarikkuja kui relva politseiosakonda.
Juhtunu kohta alustati kriminaalmenetlus, mis käsitleb tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikku käitlemist.

Eesti Päästemeeskonna liige sõidab missioonile Laosesse
Täna sõidab Eesti Päästemeeskonna liige Argo Parts ÜRO kutsel kaheks nädalaks Laose Demokraatlikku Rahvavabariiki, kus osaleb ÜRO kriiside ja katastroofide koordineerimis- ja hindamismeeskonna (UNDAC) hindamismissioonil.
Hindamis- ja nõustamismissioonid on UNDAC'i kontseptsiooni üks uuemaid arenguid - vastuseks valitsuste vastavatele pöördumistele on ÜRO saatnud mõnedesse riikidesse ekspertide gruppe, kelle ülesandeks on hinnata nende riikide valmisolekut suurõnnetusteks ja nende tagajärgede likvideerimiseks, samas olla ka nendes küsimustes nõustajaks.
Siiani on ÜRO missioonide peaeesmärgiks olnud olukorra hindamine ja abi koordineerimine suurõnnetuste esimestel päevadel.
Laos paikneb geograafiliselt suure ohupotentsiaaliga piirkonnas. Suured üleujutused toimuvad riigis praktiliselt igal aastal, tuues kaasa olulisi kahjustusi peamiselt põllumajandusest elatuvale riigile. Sageli esinevateks looduskatastroofideks on ka põud, maalihked ja metsatulekahjud.

Tubakavaba Eesti aitab riigikokku suitsu ja viina vastu võitlevaid poliitikuid
Internetikommuuni Tubakavaba Eesti liikmed alustasid kolme nädala pikkust kampaaniat, mille eesmärgiks on propageerida riigikogu valimistel kandidaate, kes toetavad senise tubaka- ja alkoholipoliitika karmistamist.
Kuni 15. veebruarini on kõikidel Riigikogu valimistel osalevatel kandidaatidel võimalus ennast registreerida Tubakavaba Eesti toetajaliikmena.
Seejärel avaldatakse liikumise koduleheküljel nimekiri nendest riigikokku kandideerivatest poliitikutest, kelle poolt soovitatakse valijatel hääletada. Samuti korraldab Tubakavaba Eesti nende isikute heaks kampaania, seda sõltumata kandidaatide erakondlikust kuuluvusest.
"Tegemist on apoliitilise algatusega, mille ainsaks eesmärgiks on valida riigikogu, kes hoolib Eesti rahva tervise eest ja karmistab senist aastatepikkust üliliberaalset alkoholi- ja tubakapoliitikat. Senine kurss viib paratamatult eesti rahva hääbumiseni, 15 aasta pärast ei kuulu me mitte rikaste vaid maailma kõige haigemate ja väljasurevate rahvaste klubisse," sedastas Tubakavaba Eesti algatusgrupi esimees, ettevõtja Meelis Niinepuu.

Uus meediaseadus langes Ajalehtede liidu kriitika alla
Ajalehtede liit peab ohtlikuks justiitsametnike uut seaduseelnõu, mille kohaselt ei tohiks enam avalikustada inimeste poliitilisi vaateid või avalikes kohtades luba küsimata pildistada, kuna seab ohtu sõnavabaduse.
Tegemist on justiitsministeeriumis valminud isikuandmete kaitse seaduse eelnõuga, mis ajalehtede liitu jahmatas, kirjutab Postimees.
Ajalehtede liidu eilne pöördumine riigikogu poole, millele on alla kirjutanud liidu tegevjuht Toomas Leito, talitseb saadikuid: "Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Nende ülesannete täitmiseks tegeleb ajakirjandus iga päev isikute poliitiliste ja maailmavaateliste veendumuste kogumise ja levitamisega."
Seaduse väljatöötamise töörühmas osalenud ja 2000. aastal kõige pressisõbralikumaks inimeseks valitud Ivar Tallo leiab, et uus seadus ei keera meediakraane kinni ja võtab eeskuju Euroopa Nõukogu nimekirjast, mida ei kasuta mitte ainult Euroopa, vaid pool maailma.

Kaitseväe juhtimine võib edaspidi hakata alluma ministrile
Uue kaitseväe korralduse seadusega allutatakse kaitseväe juhataja vahetult kaitseministrile, samuti saab minister suurema sõnaõiguse kõrgemate ohvitseride ja väeosade ülemate ametisse määramisel.
Seadus on langenud endise kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi tugeva kriitika alla, kes pelgab, et uue seaduse vastuvõtmisel võib kaitsevägi sattuda poliitiliste tõmbetuulte kätte, kirjutab Postimees.
Praegune kaitseminister Jürgen Ligi sõnul on kaitsevägi sarnaselt kaitseväe korralduse seaduse eelnõuga kaitseministrile allutatud enamikus NATO riikides. Ligi arvates puudub alus hirmudel, nagu satuks kaitsevägi ettevalmistatava seadusega poliitiliste tõmbetuulte kätte, ning subjektiivsete otsuste oht väheneb.
Ligi kinnitusel hakkab kaitseminister ka tulevikus kõrgemaid ohvitsere ametisse määrama kaitseväe juhataja ettepanekul.

Tallinki juhid teenivad kasumit puukfirmade abil
Kuigi börsireglemendi hea tava järgi ei tohi börsiettevõtte juhtide huvide konflikt olla olulise ega kestva iseloomuga, on Tallink Grupile ümber tekkinud uusigi grupi omanike nn puukfirmasid, mitte pole nende arv aastaga vähenenud.
Näiteks asutati mullu Tallinki laevadel iluteenuseid pakkuv Hera Salongid OÜ, mis kuulus Infortarile, selle asemel et olla Tallink Grupi tütarfirma, kirjutab Äripäev. Teatavasti osteti see aga nädala alguses Infotarilt ära.
Kuu aja pärast avab Infortari tütarfirma OÜ Sunbeam Tallinna sadama lähedal spaahotelli, mida sarnaselt Tallink hotelli rentimise skeemiga hakkab samuti rentima TLG Hotell.
Sellise skeemi kasutamine toob Tallinki suuromanike Enn Pandi, Kalev Järvelille ja Ain Hanschmidti firmale Infortar 10 aastaga rendimaksetena tagasi hotelli ehituseks kulunud 450 miljonit krooni ning kui spaahotell peaks tooma kasumit, siis sellestki kulub rendile veerand.

Eesti eraldab Lõuna-Sudaani pagulaste abistamiseks pool miljonit krooni
Välisministeerium eraldab arengu- ja humanitaarabi eelarvest 500 000 krooni Lõuna-Sudaani pagulaste ja sisepõgenike abistamiseks.
21 aastat kestnud kodusõja tagajärjel on Sudaanis kaotanud elu ligi kaks miljonit inimest ning 4,5 miljonit sudaanlast on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma. ÜRO on Sudaanis toimuva klassifitseerinud maailma üheks suuremaks humanitaarkatastroofiks.
Välisminister Urmas Paeti sõnul annavad viimase paari aasta poliitilised sündmused Lõuna-Sudaanis lootust piirkonna sotsiaal-majanduslikule taastumisele ja julgeolekuolukorra paranemisele.
"Eesti toetus Maailma toiduprogrammi tegevusele Lõuna-Sudaanis aitab kaasa tagasipöördujate olukorra leevendamisele," ütles Paet.
ÜRO Maailma toiduprogramm on Sudaanis alustanud uut mahukat abioperatsiooni, mille eesmärk on kindlustada toiduga 5,5 miljonit inimest. Selleks on vaja üle 682 tuhande tonni toiduaineid. Operatsiooni kogumaksumus on 8,2 miljardit krooni ning see kestab terve käesoleva aasta.

Vasknarva kalavenelastele ilmutas end külatänaval külmetav poliitik
Päevalehe kutsel saabus Vasknarva kalameeste ette Isamaa ja Res Publica Liitu esindav Toivo Jürgenson.
Miinuskraade on kahekümne ligi. Pastakas lõpetab kirjutamise. Memmed taovad käsi vastu külgi, murejutt ei vaibu. Toimumas on tragikoomiline poliitkohtumine, sest Vasknarvas pole ruumi, kuhu kokku tulla. Nii seisabki külmetav seltskond kesk külatänavat.
"Kultuurimaja oli, nüüd on piirivalvekordon," ütlevad memmed. "Ka pensioni jagatakse külatänaval, sest ruume pole," ütleb teine. Kuldhambad välguvad loojuva päikese säras. Teine pastakas hangub. Kõik üksteist tulijat, Vasknarva kohta ülisuur arv - neljandik talvisest elanikehulgast -, leiavad: tore, et keegi Tallinnast võtab vaevaks inimestega rääkida. Keegi ei kiru. Paljud tulnuist on kolm-nelisada aastat Narva jõe ja Peipsi ääres elanud väärikate vene sugukondade esindajad, Eesti kodanikud, kes mures oma riigi - Eesti Vabariigi - pärast. Kas aga riik 637-aastase küla elanike pärast muretseb?

Ratastoolis noormehe toetuseks kontsert
Kontserdiga kogutakse raha hädavajalike
Sel pühapäeval toimub Valga kultuuri- ja huvialakeskuses heategevuskontsert kohaliku abituriendi Andres Illaku abistamiseks.
Andres jäi ratastooli eelmise aasta talvel, kui tema võrkpallivõistlustele sõitnud meeskond bussiõnnetusse sattus.
Pühapäeval kontserdiga päädiva kampaania "Aidakem Andrest" algataja oli MTÜ Epp. "See õnnetus Valgamaal raputas meid kõiki," selgitas ettevõtmise eestvedaja Ülle Juht, kuidas tekkis mõte Andrest toetada.
"Talle oleks vaja invatõstukit, reguleeritavat voodit, eri trenažööre," loetles Juht vaid mõnda konkreetset eset.
Kell 12 avab Valga kultuuri- ja huvialakeskuses päeva käsitöö-esemete oksjon, kus enampakkumisele läheb kohalike inimeste looming. Sellele järgneb kontsert, kus astuvad üles hiljuti Eurovisooni lauluvõistlusel osalenud Laura ning noorte rokkansambel CRAMP.

Ilves kutsus vastuvõtule vaid kuus maavanemat
President saatis kutse üksnes Tartumaaga piirnevate maakondade maavanematele.
President Toomas Hendrik Ilves ei soovi tänavu vabariigi aastapäeval Vanemuise kontserdisaalis näha enamikku maavanemaid.
Kui varasematel aastatel on nii president Lennart Meri kui ka Arnold Rüütel vabariigi aastapäeva puhul korraldatud vastuvõttudele kutsunud ka kõik maavanemad, siis nüüd muudab president Ilves traditsiooni.
Presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam selgitas, et vastuvõtukutse saadeti üksnes nendele maavanematele, kes on ametis Tartumaaga piirnevais maakondades. Seega pääsevad sel aastal vastuvõtule kuus maavanemat viieteist-kümnest. Kutsutud on Esta Tamm (Tartumaa), Urmas Klaas (Põlvamaa), Ülo Tulik (Võrumaa), Georg Tražanov (Valgamaa), Kalle Küttis (Viljandimaa), Aivar Kokk (Jõgevamaa).

Oliver Kruuda hakkab kultuurkapitalis spordiraha jagama
Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas ärimees Oliver Kruuda Kultuurkapitali spordiga tegeleva nõukogu liikmeks.
"Mul on ühele lihtsam põhjendada, miks Kruuda liikmeks sai, kui seitsmele alaliidule seda, miks teda mitte kinnitada," ütles Palmaru.
Kruuda esitasid nõukokku seitse spordialaliitu - käsipalliliit, vehklemisliit, ratsaspordi liit, ujumisliit, maadlusliit, võrkpalliliit ja võimlemisliit. Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu sai uued liikmed seoses senise nõukogu volituste lõppemisega.
Kokku esitasid spordialaliidud ja -ühendused ministrile valiku tegemiseks 28 kandidaati.
Nõukogu uude koosseisu kuuluvad jalgratturite liidu presidendi kohusetäitja Madis Lepajõe, võistlustantsu liidu president Kaia Jäppinen, Eesti korvpalli suurkuju Jaak Salumets, kultuuriministeeriumi spordi- osakonna juhataja Tõnu Seil, käsipalliliidu president Kruuda, Aura veekeskuse juhataja ja Tartu suusaklubi juhatuse esimees Tiia Teppan ning Rakvere spordikooli direktor, kergejõustiku-treener Jaak Vettik.

Õiguskomisjon toetas pronkssõduri teisaldamist
Riigikogu õiguskomisjon toetas Reformierakonna liikme Ülle Rajasalu ettepanekut, millega muudeti keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõu sõnastust.
Komisjon toetas ka Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanekut, millega lisatud rakendussäte kohustab valitsust teisaldama Tõnismäe pronkssõduri 30 päeva jooksul pärast seaduse jõustumist. Uue sõnastuse kohaselt on keelatud rajatiseks selline rajatis, mis ülistab Eesti okupeerimist ja massirepressioone, võib ohustada isikute elu, tervist või vara, õhutab vaenu või võib põhjustada korrarikkumisi.
Keelatud on avalikus kohas püstida või eksponeerida mälestusmärke, monumentaalkunstiteoseid või muid rajatisi, mis ülistavad ajaloolisi isikuid, kes on Eesti rahvast massiliselt hävitanud või Eesti ajaloolist asuala ulatuslikult rüüstanud.

Edgar Savisaar kasutab oma valimisreklaamis Vene transpordiministrit
Keskerakond näitab ka edaspidi Savisaare kohtumisi välisriikide poliitikutega.
Keskerakond kasutab Eestis elavate vene keelt kõnelevate valijate häälte püüdmiseks Venemaa transpordiministrit Igor Levitinit, keda võib näha koos Edgar Savisaarega Pervõi Baltiiski Kanalis näidatavas reklaamis.
"Ise pole seda reklaami näinud, aga tõepoolest on rida lugupeetud inimesi Keskerakonna esimehe kohta oma arvamuse öelnud," kommenteeris venekeelses telekanalis näidatavat valimisreklaami Keskerakonna infojuht Toomas Raag.
Pärast mõnetunnist arupidamist saatis Raag erakonna ametliku vastuse, milles teatas, et reklaamklipis kasutatakse väljavõt-teid ühest dokumentaalfilmist.
Keskerakonna sõsarparteiga Ühtne Venemaa tihedalt seotud minister Igor Levitin külastas Eestit mullu juulis ning kohtus ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarega, allkirjastades eellepingu riikidevahelise raudteelepingu sõlmimiseks. Levitin on raudteefirma Severstaltransi endine peadirektori asetäitja.

Nädalavahetus toob ilmajaama ennustusel kaasa paukuva pakasega ööd
Päästeamet soovitab põlengute vältimiseks hoiduda ahjude ülekütmisest.
Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptiku Taimi Paljaku sõnul tulevad ööd vastu homset ja pühapäeva väga külmad.
"Pole välistatud, et selle talve 29,1 -kraadine külmarekord, mis mõõdeti neljapäeva varahommikul Jõgeval, võib nii laupäeva kui ka pühapäeva öösel korduda," ütles Paljak. "Võimalik, et õhutemperatuur langeb siis isegi kolmekümnest miinuskraadist allapoole."
Paljudel korstnad tahmased
Seevastu juba järgmise nädala alguses on ilmajaama andmetel oodata ilma päev-päevalt pehmenemist. "Nädala teises pooles võib isegi veidi sulale minna," tähendas Paljak, kelle sõnul jaanuari keskpaigani püsinud erakordselt sooja ilma pole siiski enam ette näha. Toona siiakanti Atlandilt sooja õhku toonud õhuvoolud on praeguseks katkenud.

Asjatundjad rahustavad: börs lasi vaid aktsiatest õhu välja
Rahandustegelased soovitavad nõrganärvilistel kogunenud kasumi välja võtta.
Tallinna börsi indeks OMXT langes eile viimaste aastate rekordilised 5,7 protsenti, kuid spetsialistid nimetavad langust pigem korrektsiooniks kui krahhiks ega näe paanitsemiseks põhjust.
"Investoritele soovitan: olge targad!" vastas Tallinna börsi kommunikatsioonijuht Tex Vertmann küsimusele, mis saab edasi. "Mõelge oma investeerimis- eesmärgile ja kui see on tänaseks täitunud, siis võite kasumi välja võtta. Kui eesmärk on panna raha tulevikuks kõrvale, ei ole vaja tänasele hinnakorrektuurile reageerida."
"Neil, kellel on positsioonid olemas, soovitaksin ma osaliselt müüa ja kasumit võtta, sest suure tõenäosusega olete plussis. Aktsiatel on veel kõvasti ruumi allapoole tulla," ütles Eesti Päevaleht Online'ile Tarkinvestor.ee asutaja ja investeerimisspetsialist Kristjan Lepik. Tema sõnul pole languses midagi eriti imelikku, sest ka eelnev tõus on olnud väga tugev.

Parlament jättis tähtsa arutelu uuele koosseisule
Kuigi riigikogu on endale võtnud kohustuse kord kahe aasta tagant arutada riiklikult tähtsa küsimusena kodanikuühiskonna arengut Eestis, väldivad koalitsioonierakonnad valimiste eel arutelu ja hääletasid teema selle koosseisu päevakorrast välja.
Esmaspäeval muutis põhiseaduskomisjon oma varasemat otsust, mille kohaselt oleks parlamendi täiskogu käsitlenud teemat kaks päeva enne oma töö lõppu, 20. veebruaril. Sellele eelnenuks riigikogu komisjonide avalik ühisistung koos kodanikuühendustega.
Esmaspäeval korraldati aga Evelyn Sepa ettepanekul komisjonis uus hääletus ning varasem otsus tühistati kolme koalitsioonierakonna esindajate toel.
Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu (EMSL) juhataja Urmo Kübara väitel väldivad koalitsiooniparteid diskussiooni teadlikult, et enne valimisi ei peaks vastama ebameeldivatele küsimustele.

Briti politsei vahistas kirjapommi saatja
Briti politsei sõnul vahistasid nad neljapäeval isiku, kes enda sõnul saatis ühe mitmest kirjapommist, mis Suurbritannias viimastel nädalatel on plahvatanud.
Vahistatud 48aastane mees helistas raadiojaama, et võtta vastutus eelmisel nädalal Lõuna-Inglismaal Wokinghamis plahvatanud kirjapommi eest, vahendas Reuters Briti politseikoordinaatori siseriikliku äärmusluse alal, Anton Setchelli sõnu, teatab ETV24.
Suurbritannias plahvatas sel nädalal kolm kirjapommi. Briti politsei sõnul on nad viimase kolme nädala jooksul teada saanud seitsmest kirjapommist, mis on vigastanud kuut inimest.

Riigiduuma tahab Eestiga sõjahaudade staatuse lepingut
Vene riigiduuma palus peaminister Mihhail Fradkovi, et ta peaks Eestiga tihedamaid läbirääkimisi ja teeks Eesti valitsusele ettepaneku hoiduda ühepoolsest tegevusest sõjahaudade suhtes kuni rahvusvahelise leppe sõlmimiseni.
Pöördumises nenditakse, et sõjahaudade staatuse reguleerimatus Venemaa ja Eesti vahel ei lase teha vajalikke töid mälestusmärkide säilitamiseks ja uuendamiseks Eesti territooriumil, vahendab Interfax.
Dokumendis on öeldud, et Venemaa sõlmis vastavad lepingud kümne riigiga. Samas märgitakse, et Eesti ja Venemaa vahel peetakse läbirääkimisi kahepoolse lepingu sõlmimiseks juba 1990. aastatest.
"Riigiduuma teeb ettepaneku, et Venemaa valitsus käsitleks täiendavate meetmete viivitamatu kasutuselevõtmise küsimust, et see leping kiiremini sõlmitaks", räägitakse pöördumises.
Dokument meenutab ka majanduslike sanktsioonide rakendamise võimalust juhul, kui Eesti omapäi haudade suhtes midagi ette võtab.

New York plaanib keelata liikluses telefoniga rääkimise
Peagi võib New Yorgis ristmike ületusel telefoniga rääkimise või iPodi kuulamise eest sajadollarilise trahvi saada.
Idee autoriks on New Yorgi osariigi senaator Carl Kruger, kelle sõnul on lähiajal kolm jalakäijat Brooklyni linnaosas surma saanud, sest ei pööranud elektroonilisi seadmeid kasutades liiklusele piisavalt tähelepanu, vahendas Reuters.
Krugeri sõnul olid pealtnägijad kannatanut eelnevalt hoiatada püüdnud, kuid too ei pannud seda tähele.
"Valitsus peab oma kodanikke kaitsma," ütles Kruger. Tema sõnul kujutavad mobiilseid vidinaid liikluses kasutavad inimesed endast ohtu ühiskonnale, sest oma vidinate lummuses ei pööra nad bussi peale joostes või autot juhtides liiklusele üldse tähelepanu.
Kruger algatas tänavaületusel elektrooniliste seadmete - mobiiltelefonide ja

Jeruusalemmas Al-Aqsa mošees võitlesid politseinikud ja moslemid
Al-Aqsa mošee juures toimuvate renoveerimistööde vastu protestivad moslemid ja politsei põrkasid täna mošee juures kokku: moslemid pildusid kive, politsei vastas pisargaasi ja kummikuulidega.
Iisraeli politsei püüdis kummikuulide ja pisargaasi abil laiali ajada tuhandeid mošee ümber kogunenud Palestiina protestijaid, vahendab BBC. Protestijad omakorda viskasid politseinikke kividega.
Väidetavalt on mitmed protesteerijad end mošeesse kindlustanud ja ei tule enam välja.
Araabia riikide protesti põhjustasid Templimäel alanud renoveerimistööd, sest nende arvates võivad tööd hoonekompleksi kahjustada. Al Aqsa mošee on moslemitele maailma tähtsusest kolmas pühapaik.
Iisrael kinnitab, et teisipäeval alanud tööd pühapaika ei kahjusta. Kaevetööd toimuvad mošeest 60 meetri kaugusel ja eesmärgiks on välja vahetada üks sajanditevanune kandedetail, mis ähvardab muidu kokku kukkuda.

Möödunud aastal pandi Venemaal toime 4 miljonit kuritegu
Venemaa siseminister tegi kokkuvõtte möödunud aasta kuritegevusest ja teatas, et riigis pandi möödunud aastal toime ligi neli miljonit kuritegu.
Vene siseminister Rašid Nurgalijev teatas, et Venemaal pandi möödunud aastal toime ligi neli miljonit kuritegu, kuid raskete kuritegude arv väheneb, kirjutas Itar-Tass.
Siseministri andmetel on kurjategijad muutunud agressiivsemaks, osavamaks ja tehniliselt paremini varustatuks. Niiöelda valgekraede kuriteod sagenevad: erinevad finantsskeemid ja arvuti abil tehtavad pettused levivad aina enam.
Nurgalijev selgitas, et keskmise kurjategija olemus pole viimase kümne aastaga muutunud: umbes 60% kriminaalidest on töötud ja iga kolmanda kuriteo paneb toime inimene, kes on varem kuriteoga vahele jäänud.
Iga kuuenda kuriteo paneb toime purjus inimene ja iga kaheteistkümnenda - teismeline.

Jaapan hakkab kasutama satelliitidel põhinevat hoiatussüsteemi
Seismiliselt aktiivne Jaapan alustas täna looduskatastroofide eest hoiatamiseks satelliitidel põhineva süsteemi kasutamist.
Jaapanis toimub maavärinaid pea iga viie minuti tagant. Kõige enam ohustavad elanikke vulkaanipursked ning maavärinatest põhjustatud hiidlained, teatas Reuters.
Uus süsteem nimega "J-alert" hakkab elanikke õnnetuste eest hoiatama, edastades satelliidi teel linnadesse meteoroloogiajaamade hoiatusi ning aktiveerides päästmisjuhiste edastamise valjuhääldite abil.
Seni oli katastroofide ennetamise süsteemide käivitamine linnaametnike ülesanne.
"Info kiirem edastamine võimaldab meil võimalikult kiiresti evakueerumist alustada ning elusid päästa," ütles tuletõrjeametnik. Tema sõnul on aga kõige olulisem see, et inimesed hoiatustele reageeriksid, sest muidu on ka kõige täiuslikumad süsteemid kasutud.

Iisrael ja USA Palestiina kokkuleppe üle veel ei hõiska
Iisrael ja USA suhtuvad Palestiina ühtsusvalitsuse kokkuleppesse ettevaatlikult, kuna leppes ei öelda selgesõnaliselt välja, kas Iisraeli tunnustatakse või mitte.
Iisrael teatas, et Palestiina uus valitsus peab terroritegevuse hülgama ja Iisraeli tunnustama, kuid samas ei öelnud Iisrael ikkagi selgelt välja, kas on palestiinlaste kokkuleppega rahul või mitte, vahendab BBC.
USA teatas, et enne leppe lõppdokumendi valmimist USA oma hinnangut ei anna.
Maailm loodab, et Mekas sõlmitud ühtsusvalitsuse moodustamise lepe lõpetab lõpuks ometi nädalaid kestnud rahutused Läänekaldal ja Gaza sektoris.

Venemaa insener mõisteti basseinikatuse varingu tõttu vangi
Permi krais asuvas Tšusovo linnas mõisteti neljaks aastaks vangi UralPromEksperti peainsener Aleksei Švetsov, kelle süül hukkus basseinikatuse varingus mitu inimest.
Bassein Delfini katus varises kokku 2005. aasta detsembris. Varingu tõttu hukkus 14 inimest ja haavata sai 11 inimest, teatas raadiojaam Eho Moskvõ.
Uurimine tuvastas, et UralPromEksperti spetsialistid esitasid ebaõigeid andmeid basseini kandekonstruktsioonide töökindluse kohta. Seetõttu ei teinud basseini omanik õigel ajal remonti, mis oleks katuse varisemise ära hoidnud.
Süüdistused esitati kolme spetsialistile, neist ühe puhul kohtuasi peatati. Üks spetsialstidest hoiab kohtust kõrvale ning ta on miilitsa poolt tagaotsitav.

Norra rajab viimsepäevavarjendi
Norra rajab põhjapooluse lähedal asuvale saarele mäe sisse varjendi, kuhu viiakse seemneid kogu maailmast, et võimalik tuumasõda või asteroiditabamus maad täiesti viljatuks ei saaks muuta.
Norra ehitab Põhjapooluse lähedal asuvale saarele mäe sisse varjendi, mis hakkab kaitsma kõigi teadaolevate toiduks kõlbavat saaki andvate taimede seemneid, vahendab BBC. Kokku mahub varjendisse kolm miljonit seemnenäidist.
Rahvusvahelisse kasutusse mineva varjendi eesmärk on kaitsta maailma põllumajandust tuleviku katastroofide - näiteks tuumasõja, asteroiditabamuse ja kliimamuutuse eest.
Varjendi ehitus algab selle aasta märtsis ja seemnepank plaanitakse avada järgmisel aastal.
Seemnekollektsiooni kogumise ja säilitamise eest vastutab rahvusvaheline taimse mitemekesisuse trust.
Seemnevarjend ehitatakse 120 meetri sügavusele mäe sisse Spitsbergeni saarel, mis on üks neljast saarest, mis moodustavad Svalbardi ehk Teravmägede saarestiku.

The Independent: Iraagi sunniitide mässajad pakuvad rahu
Üks peamisi Iraagi mässajate rühmitusi esitas omapoolsed rahu sõlmimise tingimused, mille kohaselt okupatsiooniväed peaksid väljuma Iraagist.
Ligi 3000 liitlasvägede sõduri tapmise eest vastutav Abu Salih Al-Jeelani rühmitus arutab tõsiselt läbirääkimiste alustamist okupatsiooniarmeega, kirjutab The Independent. Samas märgib ajaleht, et nende poolt pakutud tingimused on vastuvõtmatud USA administratsiooni jaoks.
Al-Jeelani rühmituse tingimusteks on näiteks senise valitsuse laialisaatmine, väidetavalt ebaseaduslike valimistulemuste ning põhiseaduse tühistamine. Põhiseaduse tühistamise nõue on tingitud sellest, et see annab Iraagi naftaalad kurdidele ja šiiitidele, jättes sunniidid olulisest ressursist sisuliselt ilma.
Läbirääkimiste kohalt peetakse oluliseks ka seda, et iraaklaste vastupanuliikumised tunnistataks legitiimseks ning nähtaks nendes Iraagi rahva tõelist tahet.

International Herald Tribune: Venemaa peab hakkama ausat mängu mängima
IHT kirjutab, et Venemaa gaasikartelli loomise plaan küll hirmutab Euroopat, kuid tegelikult peab Venemaa lõpuks hakkama ausat energiamängu mängima, sest ta ei saa ise oma energiavarude arendamisega hakkama.
International Herald Tribune manitseb oma tänases juhtkirjas Venemaad. Nimelt teatas Vene energeetikaminister sel nädalal vagalt, et Venemaa kohtub teiste maagaasi tootjatega vaid selleks, et energiaturvalisust arendada. Minister kinnitas, et jutud võimaliku kartelli loomisest on vaid haiglaste kujutlusvõimete viljad, kuid see väide on kummaline, kuna ministri boss, Venemaa president Putin on öelnud, et idee OPEC-i moodi gaasikoostööst on hea. Kreml on täis häirivaid ja vastukäivaid ideesid, kuidas oma energiaressursse võimu tööriistana kasutada ja kui luukakse Putini huvisid teeniv gaasikartell, siis peab maailm sel pingsalt silma peal hoidma.
Venemaa kartellijutt hirmutab Euroopat, kuna Putin on püüdnud kogu Venemaa energiatoodangut kontrolli alla saada. Nii president ise kui Gazprom püüavad jätta muljet, et nad on usaldusväärsed tarnijad, kuid tegelikult nad seda ju ei ole. Venemaa hävitas vastu hakanud naftakompanii Jukose, püüdis sundida Ukrainat ja Valgevenet oma naftatorustikke Venemaa kontrolli alla andma ja lõpuks puges Shelli külje alla, et Sahhalini gaasiprojekti üle kontrolli saavutada.

Al-Qaida valmistab ette terroriakte Saudi Araabias
Al-Qaida terrori- võrgustikuga seotud modžaheedide ehk pühade võitlejate rühmitus teatas, et plaanib suuri rünnakuid Saudi Araabia territooriumil.
Internetis avaldatud läkituses ütleb rühmituse Saudi al-Qaida liider Mohammed Abdallah al-Nasser, et määratud aja jooksul valmistatakse ette konkreetsed operatsioonid, mis raputavad ristisõdijate sambaid Araabia poolsaarel, vahendab RIA Novosti telekanalit ABC.
Modžaheedid pöörduvad Osama bin Ladeni poole, et tema sõdurid valmistavad piirkonnas ette seda, mis rõõmustab bin Ladenit ning kõiki usklikke inimesi.
Saudi Araabia saatkond Washingtonis kinnitas, et peale selliste avalduste tegemise ei lasta eelmainitud rühmitusel midagi muud riigis ette võtta.

Põhja-Korea lubas tuumakatsed peatada
Põhja-Korea lubas oma tuumauuringud kahe kuu jooksul peatada, kui saab vastutasuks energiaalast abi.
Kokkuleppeni jõuti Pekingis peetavate kuuepoolsete läbirääkimiste teisel päeval. Teate edastas täna Jaapani uudisteagentuur Kyodo, mis oma allikaid ei täpsustanud, vahendas Reuters.
Kohtumise pealäbirääkija rõhutas siiski, et enne kõneluste lõplike tulemuste selgumist hõisata ei ole mõtet
Kuuepoolsetel kõnelustel osalevad mõlema Koread, USA, Hiina, Venemaa ja Jaapan..

Eurot näha me ei taha - teeme endale ise oma raha! 
Euroala suurimas riigis Saksamaal tekib vihmajärgsete seentena kohalikku valuutat.
Nõukogude Liidu lagunemise ajal oli puudus kõigest ja mingil hetkel lõppes otsa ka raha. Lihtsalt neidsamu, kiiresti väärtust kaotavaid rublasid polnud enam saada ning siis võttiski Tartu linn kasutusele oma, Tartu raha.
Ajal, mil Eestigi igatseb liituda Euroopa Liidu ühisrahaga, EL sularahapuuduses ei siple. Ometi kannab üha enam sakslasi euro kõrval rahakotis märksa omapärasemaid rahatähti. Nii mitmedki poed, juuksurid ja kinod võtavad lisaks eurole sõltuvalt piirkonnast rõõmuga vastu chiemgauer'eid, urstromtaler'eid, landmark'e või kirschblüte'sid.
Saksa alternatiivvaluuta assotsiatsioon Regiogeld väitis International Herald Tribune'ile, et Saksamaal, Austrias ja *veitsis on välja antud juba 21 tüüpi rahatähti. Peagi võib neid olla üle kolmekümne rohkem. Samasuguseid eksperimente korraldatakse ka näiteks Taanis, Itaalias, *otimaal ja Hispaanias.

Kaksikute juhitava Poola valitsuses vahetatakse üksteise järel ministreid
Riigi valitsuse nägu muutus sel nädalal järsult, kui segastel põhjustel "lendas" ametist kaks ministrit. Kahepäevase vahega panid ameti maha kaitseminister Radoslaw Sikorski ning siseminister Ludwik Dorn, kes jätkab küll asepeaministrina.
Kummagi lahkumise põhjustest avalikkusele lähemalt teada ei antud, kuid vaatlejate kinnitusel annab see järjekordselt kinnitust Jaroslaw Kaczynski juhitud valitsuse ebaefektiivsusest. Pärast Tõe ja Õiguse Partei juhitud koalitsiooni ametisse astumist 2005. aasta oktoobris on Poolal olnud juba kaks pea-, viis rahandus-, kaks riigivara- ning kaks välisministrit.
Kommentaatorid märgivad, et just Sikorski oli üks väheseid Poola ministreid, keda peeti ka rahvusvahelisel areenil võimekaks riigitegelaseks. Viimastel päevadel pidas ta läbirääkimisi USA-ga, kes tahab paigutada Poola püüdurrakettide baasi.

Venemaa kõige kangemad emad - sõduriemad
Meie deviis on: "Aidata ei saa ainult surnut! Muidu leiab alati lahenduse," ütleb tosin aastat Venemaa sõduriemade komitees töötanud Marina Fedulova.
Marina Fedulova liitus organisatsiooniga 1995. aastal, kui oli ise üles otsinud ja tagasi toonud oma esimeses Tšetšeenia sõjas vangi langenud poja.
"Poiste hukkumine on hirmus, väga hirmus. Kõik muu me elame üle. Ainult nende naeratuste pärast elame ja töötame - et kui tulevad meeleheitel emad, siis saame neid aidata," jätkab Marina, kelle ainukeseks sissetulekuks on 3000-kroonine pension. Komitees töötab ta iga päev tasuta, nagu ka ülejäänud 20 naist.
"Teil peavad vist olema kõvad närvid, arvestades, millistest tragöödiatest te siin iga päev kuulete?"
"Ah, mis!" lööb Marina käega. "Me ei saa ju midagi välja näidata. Ainult omavahel, pärast..." Ta jätab lause lõpetamata. Kuidagi nad ilmselt ennast välja elavad, võib-olla nutuga. "Oleme siin ise kõik psühholoogide poole pöördunud."

Õppus vanemaile: kuidas päästa oma poeg sõjaväest
Märtsis algab ajateenistusse kutsumine, seetõttu on küsimus väga aktuaalne.
Teisipäeval kogunes Moskvas sõduriemade komitee koosolekule sadakond murelikku - peamiselt emad, mõned üksikud isad ja veidi rohkem noorukeid.
Komitee ideeline ja täievoliline juht Valentina Melnikova jääb koosolekule veidi hiljaks ja teatab kõva häälega (mikrofoni see daam ei vaja): "Ma vean igaühega teist ühe pudeli Gruusia veini peale kihla, et me leiame igale teie noormehele põhjuse, miks teda ei saa tervise pärast ajateenistusse võtta!"
Saalis tekib sumin, aga mitte selle tõttu, nagu keegi ei usuks, vaid kostab küsimusi: "Miks just Gruusia veini peale?"
Hakatuseks räägib 25-aastane tudeng Artjom oma eelmise aasta seiklustest sõjaväekomissariaadis ehk vojenkomat'is.

Levadia võib puid ohustanud staadioni ehitusega jätkata
Tallinna linn ja FC Levadia saavutasid kokkuleppe, mille kohaselt väärtuslikke puid ohustanud staadioni ehitus jätkub.
Tallinna linnapea Jüri Ratas ja Keskkonnaameti esindaja kohtusid Maarjamäe staadionil FC Levadia jalgpalliklubi presidendi Viktor Levadaga, et leppida kokku rajatava treeningkompleksi territooriumil paiknevate väärtuslike puude säilitamise osas ja ehitustegevuse jätkamises.
Linnapea Jüri Ratase sõnul lepiti kokku kolme teise väärtusklassi kuuluva puu- seedermänd, tamm ja lehis - säilitamises. "Järgmisel nädalal pärast geodeetilise uuringu valmimist selgub, kas säilitada saab lisaks ka muid haruldasi puid, näiteks musta leppa ja tamme," ütles Ratas. "Et taoline kahetsusväärne olukord ei korduks, tuleb lähiajal kindlasti sisse viia muudatus raielubade väljastamise korda, mis puudutab avalikkuse teavitamist," kinnitas linnapea.

Tallinna ajalooliste ürikute kokkuvõtted antakse välja
Saksa välisministeeriumi arhiivi juhataja doktor Ludwig Biewer külastas Linnaarhiivi, kus lepiti kokku ajalooliste ürikute regestide väljaandmine.
Saksa välisministeeriumi arhiivi juhataja dr. Ludwig Biewer, kes saabus Eesti, Läti, Leedu ja Saksamaa diplomaatiliste suhete taastamise 15. aastapäevale pühendatud näituse "Piiririikidest partneriteks Euroopas" avamiseks, koostas Preisi riigiarhiivis töötades Tallinna ajalooliste ürikute registid (sisukokkuvõtted).
Tallinna ürikute kogu kuulus nende Tallinna arhiivivarade hulka, mis aastatel 1944-1990 asusid Lääne-Saksamaal.
Biewer oli hiljem ka Saksamaa Liitvabariigi delegatsiooni liige Saksa-Nõukogude läbirääkimistel, mille tulemusena võõrsile viidud arhivaalid tagastati 1990. aastal nende omanikele.
Tallinna Linnaarhiivis lepiti kokku registide väljaandmine ajaloolise raearhiivi kataloogi uusväljaande ühe osana.

Koolibussi esimene nädal osutus menukaks
Esmaspäeval Viimsi valla ja Tallinna kesklinna vahel sõitmist alustanud koolibuss tõi esimesel nädalal kooli ligikaudu 300 last.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul näitab esimese nädala kogemus, et koolibuss on õpilaste poolt hästi vastu võetud ja tegemist on vajaliku projektiga.
"Pilootprojekti ajal viiakse läbi sõitjate loendused ja vaatlused, et anda hinnang koolibussi edasise rakendamise vajalikkuse kohta," ütles Mutli. "Juba praegu on tulnud signaale, et õpilased ja lapsevanemad soovivad koolibussi, mis sõidaks marsruudil Tabasalu- kesklinn."
Koolibuss on eelkõige mõeldud Tallinna kesklinna koolide õppuritele, kelle koolitee saab alguse Viimsi, Merivälja ning Pirita piirkonnast.
Koolibussi pilootprojekti käigus katsetatakse samaaegselt ka WiFi ühenduse rakendamist ühistranspordis.

Mustamäel avatakse järjest rohkem kasiinosid
Sõpruse puiestee ja Vilde tee ristmiku ümber kujuneb Mustamäe Monte Carlo, sest sinna kolivad järjest uued kasiinod.
Sõpruse puiestee Vambola bussipeatuse ligidal asuva endise alkoholi- ja toidukaupade poe asemele on loodud Olympic Casino ja kohe on sinna kõrvale kolimas City Casino, kirjutab SL Õhtuleht.
Umbes sada meetrit üle tee asub Play in Casino, seal ligidal endise Kännu Kuke kompleksi asemele on rajatud Videomati mänguautomaatide saal. Ligiduses on aga mitu pandimaja Lombard.

Tallinn võttis sihiks rohelise ja keskkonnasäästliku arengumudeli
Kümne aasta eest hakkasid puhuma rohelised tuuled: käivitati papliraie ning avati
Radikaalne uuendustöö läks esmalt lahti südalinnas, kus praeguseks harjumuspärase haljastuse istutamiseks raiuti Patkuli trepi ümbruses ja Harju mäel maha kümneid saari ja vahtraid. "Toompeal olid puud ajanud juured paepragudesse, lammutasid paekallast ja varjasid hoonestust," ütleb toona Kesklinna haljastajaid juhtinud Kersti Lootus.
Kuigi haljastusprojektil oli Lootuse sõnul pooldajate kõrval ka tuliseid vastaseid, võeti ühe hooga ette Harjuvärava mägi, Jaan Koorti kitseskulptuuriga haljasala Nunne tänava ääres ja viimaks Patkuli trepi ümbrus. "Igaühel on ju oma seisukohad. Küsimus on prioriteetides. Linnas peaks olema prioriteet linnalik keskkond, metsas mets," leiab ta.

Villu Reiljani arvates ei ole Tuiksoo vastuvõtt alternatiiv presidendi vastuvõtule
Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani arvates tahab Ester Tuiksoo oma 20. veebruari vastuvõtuga Eesti rahvale pai teha, aga mitte pakkuda alternatiivi Ilvese 24. veebruari vastuvõtule.
Reiljan ütles tänases Kuku raadio "Valimisstuudios", et põllumajandusminister ei soovi oma 20. veebruari üritusega konkureerida Ilvese vabariigi aastapäeva vastuvõtuga, kuna Tuiksoo ei kätle külalistega ega tee muid asju, mis on presidendi vastuvõtule omased.
See, et vastuvõtt toimub vahetult enne vabariigi aastapäeva, on Reiljani väitel juhus.
Rahvaliidu esimehe sõnul on Tuiksoo olnud alati eesti toidu propageerija ning soovib vastuvõtul pakkuda samuti rahvustoite ja seeläbi Eesti rahvale pai teha.
"Mina ütleks, et küll see Ester on ikka tubli eestlane," lisas Reiljan.

Reiljan: sotsidel ei ole struktuuri ega erakonda
Villu Reiljani sõnul olid tema ütlused loomeinimeste ja Hans H. Luige kohta meediaintriig, mille algatasid sotsiaaldemokraadid.
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan vastas valijate küsimusele, et kas ta pole kaalunud erakonna liidri kohalt tagasi astumist, seoses tema väljaütlemistega loomeinimeste ja Hans H. Luige ründamise kohta, et tegemist oli tavalise meediaintriigiga, kus tema sõnad kontekstist välja võeti.
Reiljan ütles, et on Luigega sellel teemal rääkinud ja neil omavahel probleeme ei ole. Rahvaliidu esimehe sõnul saadi tema jutust valesti aru.
Niinimetatud meediaintriigi taga on Reiljani sõnul sotsiaaldemokraadid, kellel ei ole ei erakonda ega struktuuri.
See, kas ta peaks Rahvaliidu esimehe kohalt tagasi astuma, olevat erakonna otsus.

Uus veebileht tutvustab ülikooli ettevõtjale
Tallinna tehnikaülikool on avanud veebilehe, kus saab tutvuda ettevõtjate ja ülikooli koostöövõimalustega. Www. tehnoloogia.ttu.ee avaldab infot ülikooli teadlaste ja ettevõtjate koostöö, teadmiste vahetamise ja tehnoloogiasiirde kohta.
Väljanägemisel pole väga vigagi, ratsionaalne. Võimalusi lubatakse ka palju. Jääb loota, et nende täitmiseks ka jaksu leidub.

Merelõhn tuleb bakterilt
Inglismaa East Anglia ülikooli teadlased avastasid, mis paneb mereranna nii iseloomulikult lõhnama. Saladus lahenes tänu ühe senitundmatu bakteri leidmisele Põhja-Norfolki rannikult. Mikroob eraldati ja tehti kindlaks geen, mis vastutab tugevalõhnalise dimetüülsulfiidi DMS eraldumise eest.
Nii et kui teile öeldakse mererannal, et hingake sügavalt hapnikurikast õhku, siis teadke, et tegelikult annab sellele õhule lõhna üsna mürgine gaas. DMS eraldub adrus, planktonis ja meretaimedes elavast bakterist üle maailma kümnete miljonite tonnide kaupa.
Huvitav on see, et DMS aitab merelinde. Nimelt suudavad tormilinnud ja teised tunda selle gaasi väga väikest kogust. See ütleb neile, kust leiab üles planktoni.

Brasiilias loodi keravälk laboris
Elekter ei ole mitte ainult lambi süütamiseks. Võib
Kui Hollandis Leideni linnas avastati moodus, kuidas ühte metallvardaga purki koguda midagi, millele isegi nime ei osatud anda, muutus see seade peaaegu üleöö ülipopulaarseks mänguriistaks. Elektrilaeng, mille olemasolu tunti ka Vana-Kreekas, muutus millekski selliseks nagu 1970. aastatel laserikiir või 20. sajandi lõpul internet. Meelelahutustööstuse osaks.
Louis XV pani ritta 700 munka, käest kinni, ja ühendas need siis suure laenguga rikastatud Leideni purgiga üheks vooluringiks. Lõbu missugune! Nii et esimene vooluring oli tegelikult mungaring.
1752. aastal demonstreeriti Louis XV õukonnas kellegi ameerika vabadusvõitleja Benjamin Franklini katset, misläbi ka Euroopa veendus lõplikult, et pikne on sama nähtus nagu Leideni purki kogutud elekter.

Aasta 2030: kütusevaba Soome
Soome "rohelised" näevad Soomet aastal 2030 täiesti kütusevabana.
Soomlaste opositsioonis olev Roheline Liit avaldas täna 12-punktilise kava, mille järgi vähendab Soome järk-järgult sõltuvust vedelkütuse järele, kuni aastal 2030 kaob vajadus vedelkütuse järele täielikult, kirjutas agentuur STT.
Partei paneb järgmisele valitsusele südamele, et see võtaks kasutusele meetmed, mis vähendaks vedelkütuse kasutamist juba järgmise nelja aasta jooskul.

Sillamäe sadama omanikud kaaluvad erasilla rajamist Narva jõele
Kui valitsus ei suuda lähiajal saavutada Venemaaga kokkulepet uue piirisilla ehitamiseks üle Narva jõe, võib Sillamäe sadam koos Venemaa partneritega asuda rajama tasulist erasilda.
Eile Narvas alanud Ida-Virumaa arengukonverentsil kinnitasid Sillamäe sadama omanikud Tiit Vähi ja Andrei Katkov, et kaaluvad erasilla ehitamist. "Sobiv silla asukoht on välja valitud, projekt on olemas ja küllap saame Vene partneritega kokkuleppele ka silla värvi osas. Kui jääb vaba aega ja võimalusi, teeme erasilla ära," kinnitas Vähi ajalehele Põhjarannik.
Andrei Katkovi sõnul kasvavad Sillamäe sadama kaudu kulgeva kauba mahud pidevalt ning kavandamisel on ka konteinerterminali rajamine, mis kasvatab uue silla vajadust veelgi.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar tõdes, et Narva piirisilla rajamine ei edene praegu pronkssõduri pärast eskaleerunud pingete tõttu Eesti ja Venemaa vahel.

Hansapank liitus Varssavi börsi IPO-koostööprogrammiga
Hansapank liitus Varssavi börsi IPO-koostööprogrammiga, mis võimaldab pangal pakkuda Varssavi börsil noteerimist neile ettevõtetele, kes on juba noteeritud Balti börsidel.
"Saame nüüd pakkuda Baltikumi börsidel noteeritud ettevõtetele lisaväärtust nende noteerimisega Varssavi börsil. Oluline väärtus ettevõtete jaoks on see, et Poola börsil kaubeldakse sageli keskmiselt kõrgema hinnatasemega, kui siinsetel börsidel," ütles Hansapanga aktsiakauplemise juht Lauri Lind Eesti Päevaleht Online'ile.

Ettevõtjate kindlustunne on soodne Euroopa tööturgudele
Euroopa ettevõtjate kindlustunne enda tegutsemiskeskkonna suhtes on väga kõrgel tasemel ning siseriikliku nõudluse eeldatav hoogustumine on EL-i tööturgude jaoks väga hea uudis, seisab Euroopa struktuurimuutuste monitooringu ERM-i 2006. a viimase kvartali raportis.
Tagasihoidliku inflatsiooni ja väheneva töötuse näitajad pea et kõigis EL-27 liikmesriigis peegeldavad positiivset väljavaadet ka lähitulevikuks.
ERM-i raporti andmetel loodi eelmise aasta viimases kvartalis EL-is 141 069 uut töökohta. Enamik (95%) uutest töökohtadest on äritegevuse laienemise tulemus kogu Euroopas, kus suur osa on Prantsuse haiglasüsteemi laienemisel (hinnanguliselt 30 000 uut töökohta). Üle Euroopa loodigi enamik uusi töökohti just avalikus sektoris.
Sama perioodi jooksul kaotati Euroopas 95 661 töökohta. Kõige rohkem töökohti kaotati Poolas ja Ungaris. Enamik kaotatud töökohtadest paiknesid samuti avalikus sektoris, eriti Ungaris.

Jaak Vende lahkus Manutendi juhatusest
Manutent OÜ rahuldas ettevõtte juhatuse liikme Jaak Vende lahkumisavalduse omal soovil seoses Vende sooviga keskenduda isiklike investeeringute juhtimisele.
Töökohustused jaotati ära juhatuse liikmete Märt Vooglaiu ja Reimo Raid vahel. Muudatusi ettevõtte igapäevatöös juhatuse koosseisu muutus endaga kaasa ei too, teatas ettevõte.
Manutent OÜ on valdusfirma, mis koordineerib ja hoiab sihtturgudel tegutsevaid regionaalseid tütarettevõtteid Manutent Eesti OÜ, Manutent Latvia SIA ning Manutent Hotellid OÜ kui Venemaa investeeringuid haldav tütarettevõte. 2001. aastal asutatud Manutent OÜ on Eesti turul üks juhtivaid kinnisvaraarendajaid, kes tegeleb Tallinna linna ja lähiümbruse atraktiivseimate piirkondade arendamisega.
Manutent oli 2005. aasta Äripäeva TOP 100 ettevõte nr 1.

Kõik maksed Ühispanga kontorites täna tasuta! 
Kuna SEB Eesti Ühispanga internetipanga U-Net toimimine on täna olnud häiritud, teatas pank, et makseid saab kuni tööpäeva lõpuni panga kontorites teha tasuta.
"Mõningaid tõrkeid on esinenud ka teiste elektrooniliste pangakanalite töös. U-Neti toimimine läbi otseaadressi  praegu töötab. Teiste süsteemide töö taastub järkjärgult," kinnitas pank.
"Pangakontorid töötavad tavareziimil, kõik Eesti- ja pangasisesed maksed Eesti kroonides on täna kuni tööpäeva lõpuni SEB Eesti Ühispanga kontorites tasuta."

Mõisaproua Saagim hädas muinsuskaitsega
Skandaalne seltskonnadaam Anu Nataly Saagim-Ratia palus muinsuskaitselt ajapikendust, et asuda täitma muinsuskaitseameti poolt tehtud ettekirjutust hakata korrastama talle kuuluvat Saare mõisa Laimjala vallas.
Kunagise Saareküla lastekodu asupaigana tuntud Saare mõisa ostis Anu Saagim 2000. aasta kevadel, kirjutab Meie Maa.
Juba siis olid mõisahooned aastaid tühjana seisnud, kuni Laimjala vallavalitsusel õnnestus kompleks 450 000 krooni eest Saagimi ja tema abikaasa Ristomatti Ratiaga seotud firmale müüa. Sestsaadik on mõis seisnud tühjana ja remondimehe kätt nägemata aina lagunenud.
"Majad on kasutuseta ja halvasti hooldatud, osa avariiolukorras," osutas muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Lilian Hansar, kes tegi detsembris Anu Saagim-Ratiale ettekirjutuse hoonete edasise lagunemise vältimiseks.
Hansari sõnul palus ta omanikul sulgeda ajutiste vahenditega akende ja katuste läbijooksud, katta avariiolukorras müürid jms. Hansari sõnul palus omanik pikendada osa ettekirjutuste täitmise tähtaega 1. aprillini, osa puhul 1. maini.

Väike-Maarja valda tuleb kolm seafarmi
Väike-Maarja valda soovitakse lähiaastail rajada kolme suurt seafarmi. Nitraaditundlikul alal asuvate lautade saatus selgub pärast keskkonnamõjude strateegilist hindamist.
Väike-Maarja valda Ebavere külla kavatsevad suurfarmi rajada nii OÜ Voore Farm kui ka AS SF Pandivere. Mõlemad firmad ehitavad oma sigalad pankrotistunud ASi Aico Agro hoonekompleksidesse. Neist paar kilomeetrit edasi asuva Liivaküla sigala on ära ostnud OÜ Põlva Peekon, kes samuti plaanib selle rekonstrueerida, kirjutab Virumaa Teataja.

Estonian Cellis oli tulekahju
Eile kell 17.11 teatati tulekahjust Lääne-Virumaal Kundas Jaama 21 asuva puidutööstuse AS Estonian Cell territooriumil.
Põles kaks puitmassi kuivatitorni. Kustutamisel kasutati firma statsionaarset veevõrku ja voolikuid. Tulekahju tekke põhjus selgitamisel, kirjutab Virumaa Teataja.

Kehtna rahvas ei pea enam allikal käima
Kehtnas sai valmis täisautomaatne veetöötlusjaam, mille maksumus koos uute trassidega on täpselt 1 916 000 eurot ehk kolmekümne miljoni krooni ringis.
Jaam suudab töödelda ööpäevas keskmiselt 374 ja maksimaalselt 436 kuupmeetrit vett. Tegemist on ühe töölõiguga Kehtna-Rapla ühisprojektist, kirjutas Nädaline.
Mitukümmend aastat kurtis Kehtna rahvas vee halva kvaliteedi üle: väävelvesinik tekitas halva lõhna ning ülemäärane raud tegi selle kollakaks. Kui vesi pikemalt nõusse seisma jäi, olid oranžid viirud selgelt näha. Inimesed tõid joogivee allikast või ostsid poest.
Esimesed head märgid on pärast veetöötlusjaama valmimist juba näha.

Tallinna börs lõpetas täna plussis
Tallinna börs lõpetas täna ühe protsendi suuruse tõusuga, börsiindeks jäi pidama 993,36 punktil.
Raskustes oli Riia börs, mille tegevusi kajastav indeks langes 1,43 protsenti.

Eesti saab kaasaegse lennujaama
Pooleteise aasta pärast saab Eesti ühe tänapäevasema lennujaama Euroopas, nentis majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar tänasel nurgakivi asetamisel Tallinna Lennujaama reisiterminali ja lennuliiklusala uuendustele.
"Tavareisija jaoks on nähtavaim ning kõige suuremat mõju avaldav kindlasti reisiterminali arendamine," märkis Savisaar. "14 000 ruutmeetrit uut pinda ning kiirem teenindus muudab reisimise veelgi mugavamaks."
Savisaare sõnul on samuti ülitähtis, et ehitustööde käigus paranevad veelgi lennuohutus ja lennundusjulgestus. Sellele aitavad kaasa ruleerimistee pikendamine 1180 meetri võrra, laiemad perroonid ning eraldi pääste- ja tuletõrjeõppuste ala.
"Uus lennujaam tuleb üks moodsaimaid Euroopas, kus kasutatakse rohkem infotehnoloogilisi lahendusi. Näiteks tuleb automaatne check in," kinnitas AS Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik. "Kui me 1999. aastal lennujaama laiendasime, ei näinud me ette, et reisijate arv nii kiiresti kasvab. Kindlasti ei jää praegused tööd viimaseks ja viie aasta pärast peame jälle lennujaama laiendama. Lennujaamad ongi pidevad ehitusplatsid."

MTA saavutus: Enamik tollideklaratsioone laekub elektrooniliselt
Maksu- ja tolliameti (MTA) eelmise aasta teenindusalaste saavutuste hulka kuuluvad elektroonilise deklareerimise populaarsuse kasv, klientide rahulolu paberivaba tollimise lihtsusega ning maksutulu laekumise tõus.
TNS Emori poolt läbiviidud Eesti teeninduse indeksi järgi püsis maksu- ja tolliamet avaliku sektori teenindajate seas esikolmikus. Ka detsembris lõppenud kliendirahulolu küsitlus andis ametile kõrgeid hindeid, üheksast teeninduse kvaliteedile antud hinnangust jäi kaheksa viiepalliskaalal vahemikku 4,31 (antavate vastuste arusaadavus, selgus) kuni 4,65 (teenindava ametniku viisakus), teatas maksu- ja tolliamet.
Ainus kriteerium, mille hinnang oli 3,33, oli rahulolu ennetava informeerimisega õigusaktide muudatustest. Seetõttu planeerib maksu- ja tolliamet regulaarse elektroonilise infolehe väljaandmist juba sel aastal.
Elektrooniline deklareerimine on jätkuvalt populaarne. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide e-protsent oli aasta arvestuses ligi 80. Tööandja deklaratsiooni TSD e-osakaaluks jäi aasta arvestuses 83%. Käibedeklaratsiooni e-osakaal on tavapärastest maksudeklaratsioonidest suurim ja moodustas nii neljandas kvartalis kui ka aasta arvestuses ligi 87%.

Börsihuvilised ummistasid U-Neti
Suure koormuse tõttu ei tööta SEB Ühispanga U-Net.
"Tegemist on suure koormusega, mis langes üheaegsele U-Netti sisenemisele. Võib väita küll, et tegu on uudishimulike börsihuvilistega," ütles SEB Eesti Ühsipanga esindaja Eesti Päevaleht Online'ile.

Aktsiate hinnalangus võib peagi tõusuks pöörduda
Kella 11.28 seisuga, oli aktisate langus Tallinna börsil kahanenud 0,93 protsendile.
Suurim miinuses olija oli Viisnurga aktsia: -5,8 protsenti. PTA aktsia oli langenud tänase kauplemise aja jooksul 6,09 protsenti.
Kl 11.59 seisuga oli indeks plussis 0,7 protsendiga.

Starman hakkab pakkuma interneti- ja tavatelefoniteenust Kuressaares
Starman alustab selle aasta kolmandas kvartalis Kuressaares kaabellevivõrgu rekonstrueerimist, mille tulemusena on kohalikel võimalik kasutada interneti- ning tavatelefoniteenuseid.
Lisaks suureneb nähtavate kaabel-tv kanalite arv 60-ni, teatas ettevõte.
Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul võimaldab kaablivõrgu renoveerimine pakkuda Kuressaare elanikele interneti-, telefoni- ja kaabeltelevisiooniteenuseid teistest teenusepakkujatest tunduvalt soodsama kuutasuga ning tähtajalise lepingu sõlmimise vajaduseta.
Renoveerimistöödega alustatakse 2007. aasta kolmandas kvartalis ja tööd lõppevad sügise jooksul.
Nendel Saaremaa inimestel, kes ei ela Starmani võrgupiirkonnas või kes kaabeltelevisiooni vaadata ei soovi, on võimalik peagi liituda Starmani uue maapealse leviga digi-TV teenusega, mis muutub kavade kohaselt Saaremaal kättesaadavaks selle aasta septembrist.

Aktsiate hinnad langevad täna taas
Tallinna börsil kaubaldevate aktsiate hinnalangus jätkub täna taas, indeks oli kl 10.30 seisuga langenud 4,06 protsenti.
Kohati esineb börsi kodulehe avamisel tõrkeid. Tallinna börsi kommunikatsioonijuhi Tex Vertmanni sõnul ei tohiks börsi poolel tema teada probleeme olla. Nädala algul anti tema sõnul IT-meeskonnale korraldus portaali tugevdada. Seda seetõttu, et kauplemise aktiivsus hakkas tõusma.
Kl 10.48 oli langus kahanenud 3,16 protsendile.

SEB Eesti Ühispanga grupi kasum tegi aastaga hüppe
SEB Eesti Ühispanga grupi puhaskasum oli eelmise aasta lõpus 1,4 miljardit krooni ning kasvas üle-eelmise aasta lõpuga võrreldes 49%.
Panga värsketest tulemustest selgub, et grupi tegevustulud kasvasid 30%, tegevuskulud seevastu 7%.
Grupi laenu- ja liisingportfell kasvas aastaga 43,6%, moodustades 60,2 miljardit krooni.
Varahalduse puhaskasum oli 101 miljonit krooni (2005. aastal 69 miljonit krooni), Elukindlustuse puhaskasum 56 miljonit krooni (55) ja Ühisliisingu puhaskasum 239 miljonit krooni (229).
SEB Eesti Ühispanga laenu ja liisingu turuosa oli eelmise aasta lõpus 29,7% (31,1% 2005. a). Liisingu turuosa suurenes 32,4% (30,5%).
Deposiitide turuosa oli 27,3% (28,8%) ja eraklientide deposiitide turuosa 24,9% (23,3%).
II samba pensionifondide turuosa oli 26,7% (26,3%). Elukindlustuse kogutud preemiate turuosa oli 26,3% (26,3%).

Narva Elektrijaamad sondeerib uue tehase jaoks pinda
Eile otsustas Vaivara vallavolikogu algatada AS Narva Elektrijaamade taotlusel energiakompleksi laiendamise detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise.
Narva Elektrijaamade teatel tahab ettevõte saada ülevaadet, millised võimalikud keskkonnamõjud võivad kaasneda uute energiaplokkide ja põlevkivist toodetavate vedelkütuse tehase rajamisega Ida-Virumaale.
"Käsikäes riiklikul tasandil toimuva põlevkivi arengukava koostamisega uurime ka meie põlevkivienergeetikasse tehtavate võimalike uute investeeringute mõju keskkonnale. Põlevkivienergeetikas on Eesti kogemus maailmas unikaalne, see on olnud meie energiasüsteemi sõltumatuse aluseks ning oleks rumal sellist eelist mitte edasi arendada ja kõigi Eesti Energia klientide hüvanguks ära kasutada," rääkis Narva Elektrijaamade juhataja Ilmar Petersen.

Pärnu piirile tuleb Vana-Pärnu kaubanduskeskus
Audru vallavolikogu kinnitas Papsaare ja Pärnu piirile kerkiva kaubanduskeskuse detailplaneeringu ning arendaja plaanib ehitustöödega algust teha juba eeloleval kevadel.
OÜ AB Büroos valminud detailplaneeringus on kirjas, et 2,5 -hektarisele maa-alale püstitatakse üks kahekorruseline üheksa meetri kõrgune hoone. Keskuse ümber on parklakohti kuni 350 autole ning sissepääsud kaubanduskeskuse juurde rajatakse Lihula maanteelt ja Saugasse viiva Nurme tee poolt, kirjutab Pärnu Postimees.

Tallinki juhtfiguur müüs enne krahhi 24 miljoni eest aktsiaid
Tallinki juhatuse liige Keijo Mehtonen müüs 1. veebruaril miljon Tallinki aktsiat.
Ühe aktsia eest sai ta 24,25 krooni, vahendab aripaev.ee finantsinspektsiooni andmeid.
Jaanuari lõpus on 8500 Tallinki aktsiat juurde ostnud Tallinki investorsuhete juht Peter Roose. Aktsia hinnaks oli 24,88 krooni.

Jõelähtme golfiväljakule kerkib Eesti kalleim eramurajoon
Golfiväljakule kerkib Eesti kalleim ja eksklusiivseim eramurajoon, kus maja maksab kaheksa kuni üheksa miljonit krooni, kokku plaanitakse sinna nelja külana 120 villat.
Aastas plaanitakse ehitada 10-15 maja, kuid selle aasta lõpuks peaks valmima juba kolmkümmend maja, kirjutab Äripäev.
Ostjatena näeb golfiklubi Estonian Golf & Country Club üks omanikke Egon Matsi Mats golfihuvilisi, nii eestlasi kui ka välismaalasi.
Uutesse majadesse Jõelähtmel kolivad ka mitmed nende ehituse ja müügiga seotud golfiklubi liikmed ise, seal hulgas Mats ise ning Eesti Ehituse nõukogu liige Mait Schmidt, OÜ Torm Projekt omanikud Andres Samarüütel ja Meelis Rae.

Euroopa Liit rullis Eesti kalafirmast üle
Püügifirma Lootus Teine üritas luua pretsedenti ja seljatada kohtus EL-i nõukogu.
Euroopa Kohus otsustas mitte võtta menetlusse Eesti vapra kalapüügifirma Lootus Teise kaebust, millega vaidlustati EL-i kõrgeima võimuorgani otsus.
Hispaania kapitalil põhinev, aga Eestis registreeritud Lootus Teine, kelle omanikeringi kuulus veel 2003. aastal Vene tippjalgpallur Valeri Karpin, on aastaid püüdnud Kirde-Atlandil süvamerekalu. Enne 2004. aastat, mil Eesti astus Euroopa Liitu, püüti umbes 800 tonni kalu aastas, muu hulgas raid, süvalesta, paltust jm. Tegemist on ainsa Eesti firmaga, kes püüab piirkonnas nimetatud liiki kalu.
Ettevõte polnud rahul sellega, et EL-i liikmesriigid võtsid 2004. aasta novembris Euroopa Liidu nõukogus vastu määruse, mis vähendas 2004. aastast Eestile ja seega ka Lootus Teisele antavat kalakvooti varasemaga võrreldes ligi kümme korda. "Meie arvates oli ja on nimetatud kalandusmäärus vastuolus Euroopa Liidu liitumislepinguga, milles lubati suhtelise stabiilsuse põhimõttel Eesti püügiõigusi mitte kärpida," ütles Lootus Teise juhataja, Lextali büroo advokaat Tarmo Sild.

Endise Veerenni sauna asemele kerkib elumaja
Kuuekorruselise moodsa maja ehitamine läheb maksma
Möödunud kevadel Tallinna kesklinnas Veerenni tänav 15 asuvalt krundilt lammutatud vana saunahoone asemele ehitatakse kuuekorruseline äri- ja eluhoone, mis peaks valmima aasta pärast.
"Ettevalmistustööd ja vaiade panek on kestnud juba ligi kuu aega, ehituslepingud on sõlmitud ning maja tahaksime valmis saada järgmise aasta kevadeks," rääkis projekti arendamisega tegeleva OÜ Artig KV juhatuse liige Marek Antoniak.
Hoone esimesele korrusele tulevad suurte vitriinakendega äripinnad ning ülejäänud viiele korrusele 54 korterit, millest enamikul on omaette rõdu või terrass.
"Korterid on üsna luksuslikud, väikese uuendusena asub neis kõigis eraldi abiruum, kuhu saab paigutada näiteks pesumasina," ütles Antoniak. Ühe- kuni neljatoaliste korterite suurus jääb vahemikku 45-143 ruutmeetrit, neist osasse on plaanitud ka saun. Lisaks sellele on katusealustel läbi kahe korruse planeeritud korteritel omaette terrassid, millest suurimal on pinda 94 ruutmeetrit.

Lennufirma Estonian Air kukkus möödunud raskel aastal kahjumisse
"Möödunud aasta oli ettevõttele raske - me jäime 2006. aastal kahjumisse, mille konkreetsete põhjustena saab välja tuua oodatust oluliselt väiksema turu kasvu, tehniliste probleemide rohkuse ja sellega seotud erakorralised kulud," ütles Estonian Airi nõukogu esimees Olev Schults. Täpsed majandustulemused avaldatakse aprillis, kui nõukogu on majandusaruande kinnitanud. Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et kahjum võib jääda suurusjärku 50 miljonit krooni.
"Ebarahuldavale tulemusele vaatamata jätkab ettevõte kasvu ning kavas on teha investeeringuid lennukipargi ja tegevuse laiendamisse," lisas ta.
Eelmisel aastal tegi Estonian Air liinilende 17 sihtpunkti. Lisaks liinilendudele toimusid tellimuslennud enam kui 50 sihtpunkti.

Politsei hakkab uurima Eesti Põlevkivi kahtlaseid töid
Eesti Põlevkivi pöördus väidetavate fiktiivsete töödega seotud asjaolude selgitamiseks politsei poole, samuti uurib toimunut ettevõtte sisekontroll.
Lisaks kavatseb Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Lembit Kaljuvee esitada laimamise eest kohtule tsiviilhagi Viru Kaevanduse endise direktori Jüri Reiska vastu ning nõuda 97 000 krooni.
Võidu korral kavatseb Kaljuvee annetada selle raha heategevuseks.
Viru Kaevanduse endine juht Jüri Reiska kinnitas ajalehele Põhjarannik, et pidi neli aastat tagasi korraldama kaevanduse nimel fiktiivse töö, et saada raha Eesti Põlevkivi tolleaegse juhi Mati Jostovi riigikogu valimiskampaania kulude katmiseks.
Reiska sõnul sai ta selleks korralduse praeguselt Eesti Põlevkivi juhilt Lembit Kaljuveelt.

Hollandi riigiarhitekt tuleb Eestisse
Järgmise nädala alguses viibib kultuuriministri ja ministeeriumi juures tegutseva arhitektuurikomisjoni kutsel Tallinnas Hollandi riigiarhitekt Mels Crouwel.
Esmaspäeval kohtub Mels Crouwel Kultuuriministeeriumi, arhitektuurikomisjoni ja Eesti Arhitektide Liidu esindajatega, et tutvustada Hollandi arhitektuuripoliitika kogemusi ja arutada Eesti arhitektuuripoliitika perspektiive.
"Ehitatud keskkond on meile oluline, seda näitavad kõikvõimalikud arutelud ja omal moel ka arusaamatused, mis selle ümber on," ütles kultuuriminister Raivo Palmaru. Ministri sõnul on selles olukorras ainus lahendus koordineeritud arhitektuuripoliitika väljatöötamine, mis arvestab erinevaid huve ja võimaldab leida kõigile osapooltele sobivad lahendused.
Hollandi riigiarhitekti visiit on tähendusrikas samm sellise visiooni kujundamisel, mis näeb ette üldise valdkondi siduva ehitatava keskkonna seaduse ja selle seadusega koordineeritult tegeleva riigiasutuse loomise tulevikus.

EKA galerii annab ülevaate eesti kaasaegsest plakatikunstist
Eesti Kunstiakadeemia galeriis avatakse näitus "Tänapäeva Eesti plakat", mis annab ülevaate viimase viieteistkümne aasta jooksul plakatikunstis toimunust.
Näituse kuraatoriks on Marko Kekišev, kes korraldas aasta alguses Pärnus IN graafika festivali, mille peateemaks oli plakat.
Näitusel "Tänapäeva Eesti plakat" saab näha festivalil osalenud 37 autori teoseid.
"Käesoleval näitusel eksponeeritakse peamiselt viimaste aastate kultuurivalla plakatiloomingut. Esindatud on praktiliselt kõik tänapäeva plakatis tooni andvad suundumused ja otsingud" selgitas näituse kuraator Marko Kekišev.
"Eesti plakat, mille kohta öeldi, et see on surnud, ilmselgelt siiski surnud ei ole. Seda tõestabki näitus" Tänapäeva Eesti plakat ", mis on üle viieteistkümne aasta üks esimesi suuremaid ülevaate näituseid eesti plakati kohta ", kommenteeris näituse olulisust Prof. Ivar Sakk, Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnajuhataja.

Klassikaraadio tutvustab Bukaresti kui muusikalinna
Klassikaraadio pühendab terve järgmise nädala Bukarestiga seotud muusikale.
Bukaresti nädala näol on tegemist Euroraadio kontserdisarjaga "Cities of Music", mis tutvustab muusikaelu Euroopas ja keskendub seekord Rumeenia pealinnale.
Klassikaraadio vahendab nädala jooksul seitse eriilmelist kontserti, lisaks Giuseppe Verdi ooperi "Stiffelio" kontsertettekande rumeenia ooperiartistidelt.
Bukaresti nädalal esinevad rumeenia tuntumad solistid ja muusikakollektiivid: Rumeenia Raadio koor, kammerorkester, sümfooniaorkester ja big band, Profil Ensemble ja Nightloosers Band.
Kavas on nii klassikat kui rumeenia heliloojate George Enescu, Mihail Jora, Ion Scarlatescu, Paul Constantinescu, Stefan Niculescu ja Liviu Danceanu loomingut.

Vanemuises saab lavaküpseks uus näidend
Vanemuise teatri suures majas esietendub reedel, 16. veebruaril inglise näitekirjanduse elava klassiku Tom Stoppardi draama "Hüppajad", lavastajaks Mart Koldits Tallinna Linnateatrist.
Tegemist on Tom Stoppardi esimesse loominguperioodi kuuluv ning esmakordselt eesti vaatajani jõudev "Hüppajad" on selle mõistatusliku autori üks mõistatuslikumaid näidendeid, mida on nimetatud filosoofiliseks mõrvamüsteeriumiks a la Umberto Eco.
Tom Stoppardi ("Rosencrantz ja Guildenstern on surnud", "Arkaadia" jpt) nimi on saanud kindlaks kvaliteedimärgiks ka eesti teatris. Tema näidenditega seostub täiesti originaalne, äraspidiselt inglaslik elukäsitlus - siin on oma koht intellektuaalsetel mõistatusmängudel, mustal huumoril, metafüüsikal, lõpmatutel vihjetel ja tsitaatidel.
Lavatüki tõlkis eesti keelde Anu Lamp, uuslavastuse kunstnik on Ene-Liis Semper teatrist NO99, videokujunduse autorid Peeter Talvistu ja Andreas W, liikumisjuht Janek Savolainen, muusikaline juht Toomas Lunge, muusikalised kujundajad Andreas W, Mario Pulver ja Mart Koldits, valguskujundaja Tõnu Eimra.

Vanemuises astuvad lavale 170 lasteaialast
Pühapäeval lavastub Vanemuise teatris muusikal, milles teevad kaasa 170 lasteaialast.
Sel pühapäeval peetakse Vanemuise Kontserdimajas juba kolmandat korda Tartumaa lasteaedade muusikapäeva "Potike keeda...", millest saavad sel aastal osa 170 last kõikidest Tartu linna ja maakonna lasteaedadest.
Seekordne muusikapäev on välja mängitud muusikalivormis, milles on esindatud kõik tuntuimad muinasjututegelased ja tähtis osa on kostüümidel.
Muusikapäeval osalevad lapsed kõikidest Tartu linna ja maakonna lasteaedadest, nende vanemad ja muusikaõpetajad.
Huvi pühapäeval kell 16.00 algava etenduse vastu on olnud suur ja praeguseks on kõik piletid juba välja müüdud. "Igast lasteaiast teeb etenduses kaasa kaks või kolm last, aga paljud lasteaiad tulevad täies koosseisus kontserti vaatama," selgitas ürituse projektijuht Kersti Leis, kes lubas, et piisava huviliste arvu korral on siiski märtsis plaanis muusikali kordusetendus. Tartusse tulevad üritusele kogemust saama ka Jõgevamaa ja Pärnumaa lasteaedade muusikaõpetajad.

Noortebänd2007 eelvoorust said esimesena edasi Pimpfish ja R-Corp
Eile toimunud esimesel Noortebänd2007 esimeses eelvoorus demonstreerisid oma oskusi kuus bändi.
Seitsmendat aastat korraldatava noorte bändide konkursi esimene eelvoor toimus eile Tallinnas Von Krahli teatris.
Esimeses voorus pakkusid kahele võitjale konkurentsi muusikalised kollektiivid Breedle, The Cord, Krõpsuga Ketsid ja Remember Me Not.
Järgmine eelvoor toimub16. veebruaril Tartus Sõbra majas ja võistlustulle astuvad TB Remains, Deliirium, In Chain, Another Six Hours, Fond ja Playout.
Kolmandas voorus, mis toimub 23. veebruaril Viljandi kultuurimajas, võtavad mõõtu So What?, The Microphones, Nikns Suns, Bedwetters, Koosh ProYo ja Scratch.
Neljanda eelvooruga jõuab üritus tagasi Tallinnasse ja klubis Prives võtavad mõõtu ansamblid Burn Still, Speed King, Gangbang Familya, Reloaded, Pure Mind ja Somnus.

Alates homsest saab Rahvusraamatukogus imetleda laste joonistusvõistluse "Maa Värvid" pilte
Laupäeval, 10. veebruaril kell 13.30 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis rahvusvahelise laste joonistusvõistluse võidutööde näitus "Maa Värvid". Pärast avamist autasustatakse võistluse laureaate.
Tegemist on rahvusvahelise võistlusega kuhu on laekunud töid ka väljaspoolt Eesti ka Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest ning Ameerika Ühendriikidest.
Võistlus toetab laste ja noorte loomingulist tegevust ning kunsti- ja suhtlusharjumuste arendamist, samuti otsib noori talente. Ajavahemikul 1999-2005 on iga-aastastel võistlustel osalenud 9585 last, üle 150 kooli ja stuudio Eestist ning peaaegu 2000 last teistest riikidest (Venemaa, Jaapan, Hiina, Saksamaa, Iirimaa, Soome, Bulgaaria, Valgevene, Ukraina, USA jt.).
Näitus jääb avatuks 23. veebruarini.

USA räpidiiva Missy Elliot esineb suvel Eestis
Maailma tuntuim naissoost räppmuusik annab kontserdi 8. juulil Tallinnas Lilleküla staadionil.
1.juulil 1971. aastal sündinud Melissa Arnette Elliott on läbi aegade enimmüüdud R&B ja hip-hop naisartist. Ta on ainus nais-räppar kogu maailmas, kelle kõik albumid on müünud plaatina staatusesse ehk üle miljoni eksemplari.
Missy Elliot on Eesti klubiseltskonnale ning raadiokuulajatele tuntud selliste superhittide nagu "Get Ur Freak On", "Work It" ja "We Run This" kaudu.
Korraldajate sõnutsi saab show olema nagu "üks suur modernne urbanistlik tantsupidu", sest artistil on kaasas lisaks pillimeestele ka ligi 20 tantsijat.
Ürituse piletid tulevad müüki 14. veebruari hommikul kell 10: 00. Hinnad algavad alates 495 kroonist.

Poom ja Pool võidutsesid mainekal väitlusturniiril
Saksamaal toimunud rahvusvahelisel tudengite väitlusturniiril University Bremen Open jõudsid Tallinna Ülikooli väitlustudengid Uve Poom ja Allan Hermann Pool finaali, kus kaotati napilt ühe kohtunikuhäälega Suurbritannia meeskonnale.
Kontinentaal-Euroopa suurimal turniiril osales tänavu 52 meeskonda enam kui 10 erinevast riigist ja 30 ülikoolist. Turniiri peakohtuniku, valitseva Euroopa meistri Isabelle Loewe'i sõnul oli sel aastal tegemist kõige kõrgematasemelise turniiriga, mis Saksamaa pinnal kunagi toimunud on.
Kokku väideldi erinevatel teemadel viies eelvoorus, millele järgnesid poolfinaalid ja finaalväitlus. Väitlusteemad katsid mitmesuguseid aktuaalseid probleeme haridussüsteemist rahvusvaheliste suheteni. Finaalväitlus peeti teemal, kas pikaajaliste töötute lapsed tuleb adopteerida.
Valitseva Eesti meistri ja rahvusvahelise turniiri võiduka meeskonna liikme Uve Poomi sõnul annab iga välisturniir rohkelt uusi ja arendavaid kogemusi, mistõttu on võistkonnakaaslase Allan Hermann Pooliga võetud sihiks osaleda võimalikult paljudel rahvusvahelistel turniiridel.

Tudengite talvepäevadel saab saunast otse hange hüpata
Täna kell 17.00 avatakse TÜ Pärnu Kolledžis juba üheksandat korda toimuvad traditsioonilised tudengite talvepäevad
"Tudengite talvepäevad on läbi aastate kujunenud talve üheks meeliköitvamaks ettevõtmiseks Pärnus," kommenteeris üritust peakorraldaja Tarmo Meresmaa. "Tegemist ei ole kindlasti pelgalt üliõpilastele mõeldud ettevõtmisega, vaid kõik, kes end hingelt noorena tunnevad, on väga oodatud osalema," lisas Meresmaa.
Talvepäevadel toimuvad juba traditsiooniks kujunenud tudengikabaree, mis algab reedel kell 19.00 Tervises. Tudengipäevade avapauk toimub klubis Bravo algusega kell 22.00. Samuti jätkatakse talvepäevadel ka pubibussi üritusega, mis toimub laupäeval algusega kell 17.50 ja stardipauk antakse TÜ Pärnu Kolledži juurest.

Tehnikatudengid üle kogu Euroopa tulevad Eestisse kokku
Täna saabub Tallinnasse 22 tudengit, kes osalevad Tehnikaülikooli talveülikoolis, kus lisaks õppetegevusele võisteldakse ka mini õhulaevade ehitamises.
Seekordse talveülikooli teemaks on heelium ning selle abil õhus seisvad dirižaablid. Lisaks loengutele toimub ka väitlusturniir, mille teemadeks on erinevad rahvusvahelised küsimused.
Kõige põnevamaks ettevõtmiseks võib aga pidada õhulaevade ehitamise võistlust, kus tudengitel on nädal aega, et ehitada puldiga juhitav dirižaabel.
Tsepeliinide ehitamise mõõduvõtu finaal toimub 16. veebruaril Ülemiste keskuses, kuhu pealtvaatajateks on oodatud kõik, kes heast vaatemängust lugu peavad.

Haapsalu salli meister Aime Edasi sai elutööauhinna
Eesti Rahvakunsti ja käsitöö liidu Pärandihoidja auhinna sai Haapsalu käsitöömeister Aime Edasi, kes on haapsalu salli meister ja sallitraditsiooni hoidja.
Pärandihoidja auhinda annab liit välja esemelise rahvakunsti alalhoiu eest, kirjutab Lääne Elu.
"Kui auhinnast teada sain, siis mõtlesin, et see pole võimalik. See pole mina," ütles Edasi, kes hakkas Haapsalu salle kuduma kümmekond aastat tagasi. Elu jooksul on Edasi kudunud 40-50 haapsalu salli.
Edasi on Haapsalu käsitöö seltsi esinaine ning kuulub Läänemaa käsitööliste ühendusse.

Türis tehti katlamajast rulapark
Türi vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Triin Pärna teatas, et täna õhtul kell kuus teeb uksed lahti Türi kesklinna katlamajja ehitatud rulapark.
Pärna selgitas, et rulapark on juba enne ametlikku avamist kuulsust kogunud, seal on lisaks Türi ja Paide noortele sõitnud ka Tallinna, Tartu ja Viljandi rulatajad, kirjutab Järva Teataja.
"Tänasel avamisel näitavad Türi suuremad trikitajad, mida on võimalik rulapargi atraktsioonidel teha," sõnas ta.
Pärna lisas, et avamisele järgneb Türi kultuurimajas noortepidu, mille tuluga täiendab rulapark varustust.
Rulapark on esialgu avatud esmaspäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja reedel kella 15-20 ning kahel pühapäeval kuus.

Suri maailmakuulus modell Anna Nicole Smith
Endine maailmakuulus modell ja näitleja Anna Nicole Smith suri 39-aastaselt Miami lähistel hotellis.
Smith leiti hotellitoas teadvusetuna ning arstid ei suutnud teda elustada. USA meedia teatel tehakse lahang reedel, teatas BBC
Playboy modellina kuulsust kogunud Smith abiellus 1994. aastal Texase 89-aastase miljardäri J Howard Marshall II-ga, olles ise 26-aastane. Mees suri aasta hiljem.
Smithi poeg Daniel suri 20-aastaselt mullu septembris, paar päeva peale seda, kui Smithil oli sündinud tütar.
Smith on mänginud ka mitmetes filmides, näiteks "Palja relvaga". Tal oli ka aastatel 2002-2004 omanimeline reality show.

Sõnavara: Dyracell-Accudrel
Sõnavara: Dyracell-Accudrell - Eestis levinud võõrapäraste ja sageli tobedate ees- ja firmanimede buumi ning üleüldise x/y/z-istamise vastu protestiv näitlik sõnapaar EPL Online'i kommentaariumist. Ausõna, palun ärge seda oma lapsele nimeks pange!

Eesti moeloojate toodangut on vähe saada, aga keeruline müüa
Poode, kust leiab kohalike moedisainerite loomingut, leidub Eestis vaid käputäis.
Vahel ilmub mõni uustulnuk ja kaob jälle, sest väiksel Eesti turul odavmoekettidega kõrvu toimetulek on paras kunsttükk. 2002. aastast alates on vastu pidanud Hoochi Mama ja Nu Nordik, aasta jagu on tegutsenud Namarie ja Pits.
Kahe aasta eest Tallinna vanalinnast kaubamaja noorteosakonda kolinud Hoochi Mama juhataja Reeli Kaigase sõnul on Eestis vähe disainereid, kes on võimelised looma terviklikku kollektsiooni. Tema arvates peaksid noored disainerid mõtlema rohkem sellele, et nende looming oleks praktiline ja toodetav. "See on rohkem hobi tasemel - teha üks kollektsioon, kõndida sellega mööda lava ja sinna ta jääbki. Väga palju on selliseid, kes teevad oma kolm asja valmis ja siis me neid enam ei näe," ütleb Kaigas.

Jalgpall: Lindpere sõlmis lepingu Norra kõrgliiga klubiga
FC Flora ründaja Joel Lindpere hakkab mängima Norra kõrgliiga klubis
FC Flora ja Tromsø IL sõlmisid lepingu kolmeaastase lepingu, mille kohaselt Norra kõrgliiga klubi omandas ründaja Joel Lindpere (sünd. 05.10.1981) mängijaõigused, vahendas sportnet.ee.

Tennis: Rüütel Inglismaal finaali ei jõudnud
Margit Rüütel ja inglanna Katie O'Brien ei suutnud end ITF-i turniiril Inglismaal Tiptonis naispaarismängus finaali mängida.
Kuigi Rüütel ja O'Brien võitsid esimese seti Kim Kilsdonki ja Elise Tamaela vastu tulemusega 6: 1, ei pääsenud nad naispaarimängus finaali, vahendas sportnet.ee.
Teises oli Hollandi parem 6: 4 ja otsustavas kolmandas 6: 3. Tabeli ülemiselt poolelt jõudsid esikohamängu Ksenia Lõkina (Venemaa) ja Urszula Radwanska (Poola). Üksikmängu turniiril kaotasid nii Rüütel kui O'Brien just Tamaelale.

Ani mängis end Inglismaal poolfinaali
TENNIS:
Turniiril kolmandana tabelisse asetatud eestlanna järgmine vastane on tabeli teine, inglanna Anne Keothavong, kes oli parem Belgia mängijast Caroline Maesist 6: 0, 6: 4, vahendab Sportnet.
Tabeli ülemises pooles selgitavad teise finalisti esimese asetusega Elise Tamaela (Holland), kes teises ringis alistas Margit Rüütli, ning kaheksanda asetusega Pauline Parmentier (Prantsusmaa).
Rüütel on veel täna õhtul platsil koos inglanna Katie O'Brieniga, et naispaarismängu poolfinaalis mängida Tamaela ja Kim Kilsdonkiga (mõlemad Holland). O'Brien kaotas Tamaelale üksikmängu veerandfinaalis.

Eesti jääpurjetajad on medalikonkurentsis
Leedus Rekyva järvel toimuvatel jääpurjetamise MM-võistlustel juunioridele peeti esimesel päeval vaikses ja muutlikus tuules kolm sõitu.
Kuni 21-aastaste arvestuses on DN-klassis esikohal Patryk Piasecki Poolast, teisel kohal Jaan Akermann Pärnu jahtklubist ja kolmandal Matiss Alvikis Lätist, vahendab Sportnet.
Kuni 16-aastaste arvestuses juhib Ice-Optimistil Antonina Marciniak Poolast, teine on Pärnu tüdruk Karen Lepik ja kolmas Ben Gratton Inglismaalt. Kokku on võistluste kavas seitse sõitu.
Juunioride tiitlivõistlusel osaleb DN-klassis 49 ja klassis Ice-Optimistidel 45 võistlejat üheksast riigist.

Ani edenes veerandfinaali, Rüütel jätkab paarismängus
TENNIS:
Veerandfinaalis võtab Ani mõõtu Barbora Zahlavova Strycovaga. 20-aastane tšehhitar on WTA edetabelis 162. kohal. Ani on Zahlavova Strycovaga kohtunud varem ühe korra, 2005. aastal võttis eestlanna Ortisei turniiri kvalifikatsiooniringis vastu 2: 6, 4: 6 kaotuse, vahendab Sportnet.
Margit Rüütel pudenes üksikmängu konkurentsist pärast kaotust turniiril esimese asetusega mängivale Elise Tamaelale. Hollandlanna alistas Rüütel kindlalt 6: 2, 6: 3.
Siiski jätkab Rüütel koos paarilise Katie O'Brieniga paarismängus, eilses veerandfinaalkohtumises alistati inglannad Karen Paterson ja Melanie South 4: 6, 6: 4, 6: 0. Poolfinaalis on Rüütli ja O'Brieni vastasteks Kim Kilsdonk ning vana tuttav Elise Tamaela Hollandist.

Pühapäeval saab Tartu maratoni rada proovida
Pühapäeval, täpselt nädal enne 37. Tartu Maratoni, on kõigil soovijatel võimalik proovida oma vormi avatud raja sõidul, mis kulgeb täpselt sama trassi mööda kui Eesti tähtsaim suusavõistlus.
Neile, kes ei soovi tervet 63 kilomeetrit läbida, on avatud ka lühemad distantsid - 31 kilomeetrit ja 16 kilomeetrit.
Ilmateade ennustab 11. veebruariks head suusailma, külma lubatakse -10 kraadi ümber ning rajal olijaid peaks saatma Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel valdavalt päikesepaiste.
Avatud raja sõidust osavõtjaid on kosutamas kuus teeninduspunkti, kus pakutakse sooja sööki ja jooki. Starti toovad inimesi bussid nii Elvast kui Tartust ning viivad finišist ka tagasi.
Avatud raja sõite on korraldatud juba 11 aastat ning eelmine talv lõpetas selle ligi 400 inimest. Lisaks eestlastele on maratoniraja proovimine äratanud huvi ka piiri taga, eelmine aasta võtsid sellest osa näiteks suusahuvilised Austraaliast, sellel korral on ennast juba registreerinud esimesed külalised USA-st, Prantsusmaalt ja Iisraelist ning veel viiest riigist.

Birminghami EM-ile sõitjate nimekiri muutub iga päevaga
Birminghami sise-EM-ile pääsemise kord paneb sprinteri võistlema kõrgushüppajaga.
Kergejõustikuliit on otsustanud saata Birminghami sise-EM-ile vähemalt kümme sportlast. Koondisedressi saavad selga kõik normitäitjad ja kui neid jääb alla kümne, siis täidetakse ülejäänud kohad pingerea põhjal. Selle koostamisel võetakse appi IAAF-i punktitabel ja vaadatakse, kui palju jääb sportlastel normist puudu.
Enne nädalavahetuse Eesti meistrivõistlusi võib vaid kolm atleeti reisikohvri pakkimisega tegeleda: kaugushüppe normi 6.45 ületanud Ksenija Balta ja kutsetega Kristjan Rahnu ning väikse küsimärgiga ka Madis Kallas.
Aleksejev ründab ikkagi normi
"Ühest küljest oleme tõesti omavahel konkureerima pandud, kuid teiste võistlemist vaatan ikka positiivselt," arvas Marko Aleksejev, kes 2.21-ga hoiab hetkel EM-piletist kindlalt kinni.

Tambet Pikkor: nüüd tuleb hakata elama! 
Seljavigastus sundis Eesti koondise liidri Pikkori sportlasekarjääri lõpetama.
Eelmisel reedel jõudis Tambet Pikkor Poolas Zakopane suusarajal teha kuus-seitse kiiret paaristõuget, kui äge seljavalu kiskus ta põlvedest nõrgaks ja surus kägarasse. "Isegi nii valus oli, et karjuda ei suutnud," ütles 26-aastane kahevõistleja, kes otsustas arstide soovitusel tippspordist loobuda.
"Kahevõistlus on olnud kogu minu elu, paraku tuli teha raske valik," ütles Pikkor. "Ma ei taha lõpetada sportlaskarjääri ratastoolis, aga ka nii võib edasi sportides minna."
"Abielu" kahevõistlusega
Töökoha otsimisele Pikkor veel ei mõtle, kõigepealt tahab ta selja terveks ravida. Tema järgmine suur siht on Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetamine. "Küll hakkama saame!" lausus Pikkor, kes läks kaheksa-aastase Saue poisina Tallinna Nõmmele hüppetreeningule ja sidus end järgmised 19 aastat spordiga ehk "abiellus" kahevõistlusega.

Peatreener Jelle Goes: penalti oli teenimatu ja ebaõiglane
Jalgpalliaasta on koondisele alanud nigelalt - kuiv kaotus saadi ka Sloveenialt.
Üleeile hilisõhtul Sloveenias Domžales peetud mänguga Eesti jalgpalli 15. aastapäeva tähistanud vutikoondis saabus sõprusmängude-turneelt tagasi kahe kaotusega. Väravaarve jäi nii Poola kui ka Sloveenia vastu avamata, vastased kostitasid meie puuri aga koguni nelja tabamusega.
Erinevalt Poola mängu järgsest pettumusest oli peatreener Jelle Goes eile aga optimistlikult häälestatud. "Esimesel poolajal me küll ei suutnud mängu valitseda, kuid teisel olime tegelikult Sloveeniast paremad - ründasime ja suutsime teravusi luua."
Goesi sõnul oleks viigiline mängutulemus jõudude vahekorda täpsemalt iseloomustanud. "Kahju, et Ragnar Klavani löök sisse ei läinud," hindas treener esimesel poolajal avanenud võimalust, kui Eesti koondise noor poolkaitsja väravavahiga silmitsi pääses. "Ka penalti, mis meie kahjuks määrati, oli arusaamatu. Kahju on kaotada kohtuniku väära otsuse pärast."

Superkahevõistleja
Rootsis Åres mäesuusatamise MM-il võitis meeste superkahevõistluse 23-aastane šveitslane Daniel Albrecht. Kiirlaskumises kaheksandaks jäänud Albrecht näitas slaalomis suurepärast esitust ja edestas kokkuvõttes tiitlikaitsjat Benjamin Raichi kaheksa sajandiksekundiga.

Segateatesõidus püsis Eesti konkurentsis
Esmakordselt MM-il kavas olnud segateatevõistluse Anterselvas võitis Rootsi, Eesti sai 12. koha.
Helena Jonsson andis 6 km läbimise järel avavahetuse Anna Carin Olofssonile kolmandana, viimane viis Rootsi liidrikohale, mida Björn Ferry ja Carl Johan Bergman hoidsid.
Eesti alustaja Tagne Tähe suutis 21 konkurendi seas lõpetada 18. kohal, ta kaotas liidrile Norrale ajaga 2.35, 9. Paraku pidi ta teises tiirus tehtud möödalaskude tõttu läbima ühe trahviringi.
Eveli Saue tõstis kiire sõidu ja täpse laskmisega esimeses tiirus Eesti kaks kohta kõrgemale, teises tiirus kasutas ta viimase märgi tabamiseks kahte varupadrunit.
Rajale minekul Rootsile ajaga 3.29, 5 kaotanud Indrek Tobreluts suutis vahet liidriga 13 sekundi võrra kahandada ja andis teatevahetuse Roland Lessingule 14-ndana. Lessing tõstis võistkonna veel kaks kohta kõrgemale.

U.S.  Invest emiteeris kommertspabereid
U.S. Invest AS emiteeris täna SEB Eesti Ühispanga vahendusel kinnise emissiooni raames ühe aastaseid kommertspabereid lunastustähtpäevaga 8. veebruar 2008. a mahus 135 miljonit krooni.
U.S. Invest AS on investeerimisfirma, kelle ettevõtted tegutsevad Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal. Grupi ettevõtete peamised tegevusalad on kinnisvara arendamine, turvateenused ja kinnisvara haldamine. Ettevõtte osalusega suurimad ettevõtted on Falck Baltics, ISS Haldus ja Rotermann Grupp. Emissioonist laekuvaid vahendeid kasutab U.S. Invest uute projektide käivitamiseks.
"Kuigi emissiooni esialgseks mahuks oli kavandatud 100 miljonit krooni, tõstsime selle emitendi nõusolekul 135 miljoni kroonini, et rahuldada investorite poolset tugevat nõudlust," ütles SEB Eesti Ühispanga võlakirjaturgude osakonna juhataja Ülar Kiisla.

Net Group omandas kolmandiku tarkvaraarendusfirmast VITA Group
Eesti infotehnoloogiafirma Net Group OÜ omandas veebruari alguses osakapitali laiendamise teel 34% tarkvaraarendusfirmast VITA Group.
VITA Group OÜ kui ka Net Group OÜ teostavad tarkvaralahendusi Eesti suurettevõtetele ja asutustele. Käesoleva tehingu tulemusena integreeritakse kahe ettevõtte tarkvaralahenduste pakkumine ja elluviimine, teatasid ettevõtted.
Osaühingud VITA Group ja Net Group on mõlemad täielikult Eesti kapitalile kuuluvad IT-ettevõtted. VITA Group 2006. aasta käive oli 6,5 miljonit krooni ja Net Groupi eelmise aasta käive oli 50,5 miljonit krooni. Mõlemad ettevõtted on püsinud stabiilselt kasumis.

BRITA MELTS: Kass, koer ja hobune teevad häält kirjanduses
Kõigis kolmes loomajuturaamatus leidub omajagu mõnusaid pärleid, leiab kriitik.
Kirjastuses Fantaasia on raamatukaante vahele jõudnud mõningad ajaviitelised tõlkelood tüüpilisematest inimesega pidevalt kokku puutuvatest loomadest. Täpsemalt on kõne all kasside, koerte ning hobuste olemuslik mitmekesisus ja seikluslik loomus.
"Parimad hobuselood" ei ole sugugi nii loomakeskne raamat, kui võiks eeldada - teemakontsentrid paiknevad enamjaolt hoopis mujal. Nõnda võib siit leida hasartse kirjelduse traagilisest rebasejahist, mille käigus kuidagi juhuslikult toimub mähkumine võidusõidu ülevusse. Ja kui jutustatakse rodeost, siis on põhitähelepanu all hoopis inimeluga manipuleerimine, kihlvedudega seotud intriigid, võimalike pettuste sepitsemine ja nende tühistamine. Esile on toodud ka vastuolud nii looduslikes kui ka sotsiaalsetes olustikes. Üsna detailselt ja usutavalt kirjeldatakse ka hobustes peituvat graatsiat, puhtakujulist ilu ning siirast loomust. Raamatu pikim lugu, mille puhul võib mittepolüglotist lugeja jaoks häirivaks osutuda võõrkeelsete fraaside tõlke puudus, pakub ka aimatavat maastikupanoraami, samuti pühendatakse lugeja aegumatutesse treeningusaladustesse, legendaarse treeneri kaudu heietatakse paatosega läinud aegadest.

TOOMAS VERREV: Taaskohtumine Nõukogude Eesti lastelugudega
"Õnnelik lapsepõlv" koondab Nõukogude Eesti lastekirjandust 1940.-1960. aastateni.
Ei ole just palju raamatuid, mida lehitsedes valdavad sind vaid positiivsed tunded ja mille pea igal leheküljel tunned äratundmisrõõmu. Üks selliseid haruldusi on kirjastuse Tänapäev poolt välja antud teos "Õnnelik lapsepõlv".
Selle raamatu kõvade kaante vahele on mahutatud ohtrate illustratsioonidega varustatud õpetlikke lastele mõeldud lugusid ja luuletusi, mis nägid esmakordselt trükimusta ajavahemikus neljakümnendate lõpust kuni kuuekümnendate alguseni. Ehk siis praegu kõige hõbedasemasse ikka jõudnud inimeste lapsepõlvelood. Seda ajavahemikku ei peeta just kõige rõõmsamaks. Ei olnud ju ei demokraatiat ega võimalust Disneylandi minna. Kuid tundub, et möödugu lapsepõlv millisel ajal tahes, ikka paistab see tagasi vaadates tohutult ilusa ajana.

ALEKS LANGE: Eesti tolkiniaana nimepaabel sai taas täiendust
"Lõpetamata lood" leevendab fanaatikute janu Keskmaaga
J. R. R. Tolkieni kaubamärki kandev "Lõpetamata lood" on nagu mõne ammuse albumi de luxe uusversiooni lisaplaat. Kahtlemata hädavajalik, kuid kaugeltki mitte kõigile.
Üritada selles raamatus ära toodud vanema Tolkieni sulest pärit eri pikkuse ja lõpetatuse astmega loojuppe ja märkmekatkeid kuidagi hinnata on lootusetu ettevõtmine, sest selleks polnud need mõeldud. Need on üksikud pintslitorked hiiglasuureks kavandatud lõpetamata lõuendil. Ehk siis lõpetama lugu täiendavad lõpetamata lood.
Soovitada andunud austajatel "Lõpetamata lugusid" lugeda on hingeõhu ja leheruumi ilmne raiskamine. See raamatutäis infot on neil ammuilma steriliseerimata süstlaga otse veeni kallatud. Inimene, kes suhtub Tolkieni maailma mõõdetud-mõistliku poolehoiuga, leiab aga endale märksa köitvamat tegevust kui "Lõpetamata lugudes" ilmunud lugude eri versioonide ja nende kommentaaride tudeerimine. "Lõpetamata lood" on väljaanne, mis on mõeldud leevendama krooniliste fanaatikute kustutamatut janu Keskmaaga seotud faktipuru järele.

ANDRES LAASIK: Papa Freud posis teaduslikult
Patsientide unenägusid analüüsides leiab Sigmund Freud väga palju abi kirjandusest.
Raamatu esimene ots on ütlemata tõsine, Freud annab saksaliku põhjalikkusega ülevaate enne teda unenägudest ilmunud teadustöödest. Isegi veidi tüütult. See moodustab kontrasti raamatu muu osaga, kus läheb lahti unenägude tõlgendamine.
Unenägude tõlgendamise meetodi avab Freud ühe enda unenäo seletamisega. Freud jutustab unenäo, milles ilmub tema noor patsient Irma (lk 110). Muide, on väga huvitav, kuidas ta seda teeb. Tegemist on kui lõiguga ilukirjanduslikust proosateosest, kus on minategelane koos emotsioonide ja mõtetega. Ehkki loogiliselt võttes sobiks unenäo kirjeldamiseks kõige paremini filmistsenaariumi vorm - on ju unenägusid sagedasti võrreldud teadvuses magamise ajal jooksva filmiga. Et Freudi ajal filmikunsti veel laialdaselt ei tuntud, sobinuks ka näitemäng dialoogide ja põhjalike remarkidega.

Uuriva ajakirjanduse auhinnale kandideerib neli võistlustööd
Eesti Ajalehtede Liidu žürii valis eile õhtul välja 2006. aasta uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia nominendid. preemia saaja avalikustatakse 2. märtsil pressipeol.
Bonnieri preemiale pretendeerivad Kadi Heinsalu 8. novembril 2006 Äripäevas ilmunud artikkel "Arco Vara küsib korteriostjatelt kolmandiku raha juurde", mis paljastas Eesti suurima kinnisvarafirma Arco Vara kavatuse taganeda korteriostjatega sõlmitud lepingu tingimustest ning nõuda korteribroneerijatelt kolmandiku võrra lisaraha ning mille avaldamine sundis kinnisvarafirma oma hinnapoliitikat muutma ja lepingutest kinni pidama.
Teine Bonnieri preemia nominent on Argo Ideoni ja Tarmo Vahteri Eesti Ekspressis 17. augustil ilmunud artikkel "Toomas Annuse meistriklass", mis näitas umbes 15 aastatkestnud tehinguterea varal, kuidas Eesti üks rikkaim inimene Toomas Annus oskab teenida raha, kui samal ajal avalik sektor peab oma huvide kaitsmisel järeleandmisi tegema.

Kanal 2 on olnud aasta aega vaadatuim kanal
Emori värskete teleauditooriumi mõõtmistulemuste põhjal vaatasid Eesti elanikud tänavu jaanuaris televiisorit päevas keskmiselt neli tundi ja 29 minutit, mida on neli minutit rohkem kui detsembris, kuid 15 minutit vähem kui 2006. aasta jaanuaris.
Eestlased veetsid eelmisel kuul telerite ees päevas neli tundi ja 11 minutit ning mitte-eestlased neli tundi ja 58 minutit. Eestlaste telerivaatamiseks kulunud aeg jagunes esmajoones Kanal 2 (34,4%), TV3 (28,0%) ja ETV (26,1%) vahel ning mitte-eestlastel PBK (27,3%), RTR Planeta (11,7%) ja 3+ (8,4%) vahel.
Jaanuarikuu 20 vaadatavamast saatest kuulub Kanal 2-le 11 nimetust, ETV saateid on selles nimekirjas kaheksa, TV3 on esindatud ühe saatega ("Kes tahab saada miljonäriks?").

Ilmus uus infoväljaanne Maailma Vaade
Täna esitleb Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam uut välispoliitika ajakirja Maailma Vaade. Kord kvartalis ilmuv infoväljaanne vahendab rahvusvahelise elu silmapaistvate kujundajate arvamusi, analüüse ja hinnanguid. Esiknumbri teemad on keskendunud eelkõige parem-konservatiivsele maailmavaatele, euroliidule, NATO-le ja Venemaale. Väljaandele on andnud intervjuu europarlamendi uus president Hans-Gerd Pöttering, kaastööd on teinud Mart Helme, Mart Laar, Marko Mihkelson, Mari-Ann Kelam, europarlamendi väliskomisjoni esimees Elmar Brok.
Tasuta väljaanne saadetakse kõikidele koolidele, omavalitsustele, kodanikuühendustele ja raamatukogudele. Seda on võimalik saada Tunne Kelami büroost Kivisilla 4-9, või lugeda internetist: www.kelam.ee. Ajakirja väljaandmist toetas europarlamendi Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide saadikurühm. Esimese numbri maht on 20 lehekülge, trükiarv 10 000. Järgmine Maailma Vaade ilmub mais.

Peidetud reklaami leiab kõikjalt meie ümber
Eesti kõige populaarsem reklaami peitmise koht on kodumaine teleseriaal.
Poliitilised välireklaamid kadusid jaanuaris tänavailt. Praegu võib poliitpropagandat leida aga vähem või rohkem varjatud kujul igalt poolt mujalt: ajalehtedest, pastapliiatsitelt, kaardipakkidelt, samuti televisioonist, näiteks kampaania "Saadet toetab IRL". Reklaamispetsialisti sõnul ongi telesaated kõige populaarsemad reklaami peitmise kohad. "Eestis kasutatakse hästi palju varjatud reklaami telesaadetes," ütles Eesti reklaamiagentuuride liidu juhatuse liige Heily Aavik. Ta tõi näitena eelmisel aastal TV3-s jooksnud sarja "Kodu keset linna". "Meie oma klient (reklaamiagentuuri Ecwador klient - toim) Isku pani sinna kogu mööbli, ainult köögimööbel oli Arensist. Pärast sarja osa lõppu näidati Isku logo ja firma täheldas, et sellest tuli neile suur müügikasv," ütles Aavik.

Baskini anekdoodid
Ajakirjanik teeb intervjuud õpetajaga.
"Te õpetate algklassides. Kas õpilased esitavad teile sageli seksiteemalisi küsimusi?"
"Jah. Võrdlemisi sageli. Põhiliselt paneb neid naerma minu täielik võhiklikkus neis küsimustes!"
Ämm kaebab tütrele:
"Su mees on väga kahtlane tüüp. Istub üksinda terve õhtu väikeses toas, elekter on välja lülitatud!"
"Ema, ta on fotograaf ja ilmutab seal pimikus fotosid."
"Ma kujutan ette, mis fotod need on - pimedas!"
Mees istub kunstimuuseumi saali tugitooli puhkama.

Kes on Eesti kõige rikkam inimene
Oli kunagi ammu selline pealkiri ühel SL Õhtulehe artiklil. Juba ainuüksi pealkiri tekitas vastumeelsust. Aga jah, eks ole neid, kes tahavad sellest kirjutada (saavad ju nina rikkuse ukse vahelt sisse pista), ja eks ole ka neid uudishimulikke, kellele teiste rikkustest lugeda meeldib.
Aga minul tekkis seda pealkirja nähes hoopis teine mõte. Kui kirjutatakse Eesti rikkaimatest, siis miks ei võiks kirjutada, kes on Eesti kõige vaesem inimene? Tõsi, vaesusest ja kodutusest kirjutatakse, kuid kõik on umbisikuline. Tehakse üldistusi.
Mida on kirjutada vaesest või veel enam - mida on vaese inimese elust lugeda? Ei teeni nad päevas 500 000 krooni, ei sõida uhke Hummeriga, ei käi Ameerikas närve kosutamas. Paljudel neist puudub kodu ja nad on sunnitud kuuris magama.

Ikka Steri asjus
Postimehes oli 31. jaanuaril lugeda, et AS Steri alustab kohtulahingut keskkonnaministeeriumiga.
Ärimees Jaanus Pikani (Saue valda meditsiinitarvete steriliseerimistehase rajanud AS-i Steri juhataja - toim) ja tema sõbrad ei kahtle oma õiguses: seadus ja teadus on nende poolel. Ei ole eesmärk hakata siinkohal jälle arutama juriidiliste konstruktsioonide ja mõõdetava füüsika teemal. Rääkida tahaks ühest ootuspäraselt varju jäänud tahust kogu selle saaga juures.
Nimelt emotsioonid ja õiglus, mis põrkavad kokku ratsionaalse maailmaga. Viimast esindab antud juhul võim. Nii rahaline kui ka poliitiline, kes lähtub ainiti sellest, mis talle on kasulik. Kõik muu tuleb peale selle. Rahavõimu potentsiaalne kasu on Steri juhtumi puhul ilmselge, kohaliku poliitilise võimu kasu on avalikkusele teadmata. Igal juhul näib, et võimust ilmajäämine neid ei ähvarda ja see on ka ilmne kasu. Parteipoliitilisel võimul riigi tasandil on jälle valimiste eel kasulik viivitada. Mis siis, et kohtulugu on õhus, küll järgmine võim klatib.

Mina lähen küll valima
Vaiatu külamehel (Aleksander Kõrgesaar "Ma ei lähe valima", EPL 27.01) on õigus vaid ühes. Jah, 120-rublase pensioniga võis Nõukogude ajal tõepoolest toime tulla. Kuid kui palju oli neid, kes seda "eliitelatist" peo peale said?
Kui üldse täna kellelgi on nukrusenoodid huulil, siis vaid väikese sissetulekuga nooremal rahval. Erinevad ju nende vajadused vanema seltskonna omadest kardinaalselt. Oma kodu loomine ja sisustamine, garderoobi uuendamine, meelelahutus ja nii edasi.
Aga valima minema peab. Sest muidu otsustab taas alla 50 protsendi jääv kodanikkond (loe: suurparteide lojaalsed jüngrid) ja värskustuuli pole loota.
Rein Grenberg,

Holokausti eitamisest
Natsiideoloogia etnilise puhastuse aktivistid kavatsesid Euroopas, Saksa mõjusfääris olevatel aladel "juudiküsimuse lõpliku lahendamise" käigus hukata ligi üksteist miljonit juudi rahvusest inimest. Ametlikult tunnustatud ja kokku lepitud andmed räägivad kuuest miljonist surmatud juudist. Need, keda süüdistatakse antisemitismis ja holokausti eitamises, üritavad tõestada ja väita, et arv ei olnud nii suur.
Saksamaa nõuab nüüd holokausti eitamise keelustamist kogu Euroopa Liidus. Tegemist on "hapu taina silumisega", kuna kogu probleemi ei avata lõpuni.
Oluline on analüüsida algpõhjusi. Kustkohast pärineb idee, et teatud rahvas on teistest parem ja võib endale võtta otsustusõiguse, kes on vääriline elama ja kes mitte? "Puhta aaria rassi" ideoloogid ei olnud selles küsimuses esimesed ega ka viimased.

Monumendi kui sümboli jõud
Ükski kultuurrahvas, kes peab endast lugu ja on tolerantne, ei hävita mälestusmärke omaenese kaasmaalastele, olgu need siis olnud omas või vastasleeris või kas või mõlemas korraga. Need mälestusmärgid on üks aja sümbol meie ajas ja nad peavad jääma.
Sümboli jõud võib kasvada selle sümboli enese kahanedes. Võtke Tõnismäe pronksmees maha ja te näete, kui tähtsaks ta saab.
Kui sümbol on avalikkusele vastuvõetamatu, siis tuleb sellele lisada uusi märke. Vastuvõetamatu sümboli jõud raugeb ning muudab selle märgi arusaadavuse avalikkusele vastuvõetavaks.
Tuleks kuulutada välja võistlus Tõnismäe memoriaali selliseks ümberkujundamiseks, mis oleks vastuvõetav kõigile eesti soost sõduritele, olenemata nende vormil olnud embleemidest.

Hinnang mittevalijaile oli ülekohtune
Lugesin Liisa Pasti arvamusartiklit ("Riku kas või valimissedel", EPL 06.02), kus öeldakse, et need, kes valimas ei käi, on laisad ja lohakad. See ütlus käis täpselt minu kohta. Ja ei olnud päris viisakas niimoodi väljenduda.
Valimaskäimine on osalemine poliitikas. Me elame demokraatlikus ehk rahva valitsetavas riigis. Otsused tehakse selle järgi, kuidas enamus arvab. See aga ei tähenda, et selliselt saavutatud otsus on alati õige. Otsus võib olla õige juriidilises mõttes (lähtudes demokraatia ideest), kuid mitte praktilises mõttes (tulemused ei tarvitse alati olla parimad).
Kuigi meie riigikord on demokraatlik, ei tähenda see veel, et see on ainuõige ja ainuvõimalik valitsemisviis ja et tulevikus ei tule selle asemele muid. Igas riigis on inimesi, kes pooldavad mingeid muid valitsemismeetodeid. Järelikult ei osale nad demokraatlikes protsessides - seega ka valimistes. Süüdistada neid nende põhimõtete pärast laiskuses ja lohakuses on kitsarinnaline.

Meie aja hirmud
Elame ajal, mil elu muutub aina kiiremaks ja paindlikumaks. Isikutunnistus on taskus ID-kaardina, makse saab maksta internetis ja kirjavahetus toimub e-posti teel. Elu on muutunud lihtsamaks, sest ka arsti vastuvõtule saame registreeruda internetis.
Tihti kuuleme meedias, et meie elanikkond vananeb ja rahva tervis on halb, kuid arstid lahkuvad välismaale ja järjekorrad pikenevad. Inimesi muudavad pahuraks pikad eriarsti- ja hambaravijärjekorrad ning seetõttu otsustavad paljud kasutada tasulist vastuvõttu, kui rahakott võimaldab ja tervisehädad kannatamist ei oota. Väljapääs oleks digilugudes, mille kaudu oleksid arstidele kättesaadavad patsientide elulised näitajad (veregrupp, ravimite kasutamine, kroonilised haigused, allergiad) ning nad saaksid avariide korral kiiresti teada patsientide andmed või konsulteerida omavahel keerukamate haigusnähtude asjus.

Ilusate hoonete ihalemine
Postimees vahendas ametist lahkuva Tallinna linnaplaneerimisjuhi Igor Volkovi arvamust Sakala keskuse lammutamise kohta. Volkov ütles, et tal poleks midagi lammutamise vastu, kui oleks teada, et uus hoone tuleks ilusam kui praegune. Samas tõdes Volkov, et on näinud ainult eskiislahendust.
Niisugune maksimalism, et hooned olgu üha ilusamad, on ju majanduslik raiskamine. Ei saa ju iga hoonet ainult sellepärast maha lammutada, et ilusamat asemele ehitada.
Esiteks on ilu subjektiivne mõiste, aga Volkov ei selgitanud, kuidas ta ilu tõlgendab või mida esmatähtsaks peab. Teiseks on ilu mõiste ajas muutuv, aga arhitektuur on ju ometi niisugune ala, mis jätab endast kauaks märke maha. Linnu tuleb nii targalt planeerida, et omaaegsed tipptasemel ehitised võiksid kaua linnapilti sobituda. Igast ajastust peaksid parimad, ning asjatundjate arvates Sakala keskus ju on seda, võimalikult kauaks alles jääma.

TOOMAS PAUL: Seened ja Wertheri efekt
Jäljendamise jõud
Eesti rahvalikus eeposes "Kevade" on Kiire pere hädas, kuidas leida poisslapsele ilus nimi. See on mure, mis ei kao kuhugi. Tahaks midagi hästi kaunist ja erilist - on ju meie laps täiesti eriline! Mäletan oma suurt pettumust, kui selgus, et me esimesele tütrele pandud nimi oli tolle aasta TOP-is number üks ning kui ta kooli läks, oli tal klassis kolm nimekaimu…
Paraku, täpselt nii see käib. Tahad olla kõigest väest originaalne, ent siis selgub, et oled seda oma ajastu poolt ette antud kujul.
Ega need, kes panevad lapsele moenime, ei tee seda teadlikult trendi jälgides. Me lihtsalt oleme inimestena - näivalt sõltumatute indiviididena - ometi seened, täpsemini: seenekübarad, keda seob üksteisega nähtamatu seeneniidistik.

JUMAL: Jumal jagab ordeneid
Tervitus, surelikud! Kõigepealt üks hoiatus - mul pudenes taevast suurem hulk lund alla maa peale. See oli õnnetus. Mul polnud mingit kavatsust teile sel aastal lund saata.
Seega on see minu lumi, mitte teie oma ja ma tahan selle viimse helbeni tagasi saada. Varsti tuleb üks ingel maa peale, suur kott käes, ning korjab kõik jälle kokku.
Nii et pidage meeles, varga-
näod: kes senikaua minu lund kisub ja näpib, sellele ma saadan karistuseks hirmsa kõhuvalu! Eriti käib see sinu kohta, Otepää masuurikas Alar Arukuusk! Ja-jaa, ära pöörita midagi süütult silmi! Kõik sinu ilmkuulmatud lurjusetembud on mul teada. Ka see, kuidas sa oma lumekahuritest ise lund tootsid, ehkki lume valmistamise monopol kuulub ainult minule! See valelumi kuulub loomulikult konfiskeerimisele.
Ja veel kuulutan ma oma taevaselt troonilt: nüüd ja edaspidi jäägu nii, et kui keegi iganes minu valget lund varastab ja endale tuppa tassib, siis õnne ja rikkust ei saa see talle mitte tooma! Alates tänasest teen mina nii, et tuppa toodud lumi sulab otsekohe veeks! Õues mäena, toas veena! Nii olgu igavesest ajast igavesti! Jumala tahtmine sündigu. Aamen.

REPLIIK: Sunniviisiliselt vabatahtlik
Ehkki seaduse järgi on Eestis esmatasandi ehk perearstiabi tasuta, küsivad paljud perearstid patsientidelt visiiditasu. Kui haigekassa andis kolm perearstikeskust kohtusse, teatasid arstid, et visiiditasu olevat vabatahtlik. Kui aga perearstikeskuses ripub silt visiiditasu summaga - mille juures pole märget, et see on vabatahtlik -, on seda juttu raske nimetada millekski muuks kui demagoogiaks.
Patsientide omaosalus Eesti tervishoiu rahastamises on niigi 25 protsenti, mida Euroopa kontekstis on palju. Tõsi, suurem osa sellest ei tule mitte perearsti visiiditasust, vaid ravimite ja hambaravi arvelt, mida paljudes Euroopa riikides hüvitatakse patsiendile suuremal määral kui Eestis.

JUHTKIRI: Ülerahvastatud lennujaam
Tallinna lennujaamas on alanud suurejoonelised ümberehitustööd. 2008. aasta suveks laiendatakse 1,2 miljardi krooni eest reisiterminali ja rekonstrueeritakse radasid.
Ehitustöid on vaja teha Schengeni viisaruumi turvanõuete täitmiseks ning lennujaama läbivate reisijate heaks. Aastal 2006 käis neid Tallinna lennujaamas 1 541 832, kõigest kaheksa aastat tagasi aga pea kolm korda vähem. Maagiline aastas miljoni reisija teenindamise piir ületati 2005. aastal. Veel 1990-ndate teisel poolel, erkoranži plastlennujaama ajal, oli lennutihedus palju väiksem. Näiteks Inglismaale pääses otselennuga mõni kord nädalas. Nüüd on isegi lennuvälja tasulises parklas raske autole kohta leida ning Londonisse väljub sel nädalal 15 otselendu.

Tsahkna: orav on paanikas
Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna sõnul meenutab Reformierakonna peasekretäri paaniline avaldus Savisaare ja Laari telesaate kohta klassikalist valmi, milles rebane, kes püüdis tagajärjetult puu otsast viinamarju kätte saada, jõuab viimaks lohutava järelduseni, et need on niikuinii hapud.
"Reformierakonna peasekretäri mure telesaate pärast on põhjendatud, sest see meenutab Eesti inimestele, kes on pannud aluse riigi tänasele edule, mida praegune peaminister suure suuga laiali jagab. Viimasest kahest aastast ei mäleta ühtegi riigile olulist otsust, mida Ansip lubanud on - isegi pronksmees seisab paigal," ütles Tsahkna.
Tsahkna meenutab, et Reformierakonda ei olnud veel olemas, kui Mart Laar peaministrina langetas otsuseid, mille positiivseid tulemusi tänane Eesti naudib.
"Tänase peaministri jaoks on ränk probleem ükskõik mille tegemine, või mis veel hullem - otsustamine. Igale oravalegi peaks selge olema, et Ansip on täna üks lihtne minister Savisaare juhitavas valitsuses," märkis IRL peasekretär.

Reformierakonna arvates on "Gigantide heitlus" näide suurushullustusest
Reformierakonna peasekretär Kristen Michali sõnul on IRLi ja Keskerakonna osalemine makstud teledebatis täiesti mõistetav, kuid peab seda näiliseks võitluseks pronksi ja hõbeda peale.
"Keskerakond otsib endale nõrgemat vastast ja on selle leidnud, pealegi paistaks Ansipi vastu selgelt välja ka Savisaare alavorm. Oodatust oluliselt madalama toetusega valimistele vastu minev Isamaa ja Respublica ühenderakond on valmis tegema mida ja kellega iganes, et pildile pääseda," lausus Kristen Michal.
Ta lisas: Selge on see, et Mart Laarist sel korral peaministrit ei saa. Peaminister tuleb erakonnast, kes võidab valimised - kas Keskerakonnast või Reformierakonnast. See debatt on näiline võistlus pronksi ning hõbeda peale, sest ka siis tundub võitja ette selge olevat. Tegelik valik jääb endiselt samaks.
"Isiklikult pean sisulisi debatte vajalikuks, kuid naeruväärseks muudab neid isetekitud saateid pidev iseenda suureks nimetamine. Antud juhul pole tegemist mitte" Gigantide heitlusega "vaid" Gigantomaaniaga "ehk maakeeli suurusehullustusega", lausus Michal.

Laar ja Savisaar peavad kolmeosalise teledebati
Peaministrikandidaadid Edgar Savisaar ja Mart Laar avavad järgmise nädala neljapäeval kell 19.30 TV3 otse-eetris kolmeosalise debatisarja "Gigantide heitlus".
Eksklusiivne Eesti poliitika suurkujude debatt leiab aset KUMUs ja seda juhib Hannes Võrno.
Esmakordselt Eesti valimiskampaaniate ajaloos avatakse televisiooni otse-eetris Ameerika Ühendiriikide presidendidebattide formaadis sisuline arutelu Eesti tuleviku üle.
Alates Eesti taasiseseisvumisest on vaieldud kahe nägemuse üle, milliseks peaks Eesti ühiskond ja riik kujunema, ning millised peavad olema need otsused, mis meid edasi viivad. Neid otsuseid on ellu viinud Mart Laar ja Edgar Savisaar, kes on kujundanud Eesti poliitikat ja juhtinud valitsusi viimase 16 aasta jooksul.
"Otsustasime tavalisele kampaaniale lisaks pakkuda sisulist, võitluslikku ja vaatajale huvitavat teledebatti kahe Eesti suurima otsustaja - Laari ja Savisaare vahel," ütles IRLi peasekretär Margus Tsahkna.

Isamaa ja Res publica Liit nõuab maksupetturist linnaametniku vallandamist
Isamaa ja Res Publica Liit peab täiesti lubamatuks, et poolteist aastat tagasi ulatusliku maksupettuse eest tingimisi vangi mõistetud Mart Külvi töötab jätkuvalt Pirita linnaosa haldussekretärina, ehkki avaliku teenistuse seaduse järgi ta seda teha ei tohiks.
Seaduse järgi tuleb mis tahes tahtlikult toime pandud kuriteo eest karistada saanud ametnik ametist vabastada - Külvi aga töötab 22 100-kroonise kuupalgaga linnaosavalitsuses edasi.
IRL hinnangul võib Märt Külvi ametis püsimine olla põhjendatav sellega, et Külvi maksukuriteoga on seotud linnaosavanema Enno Tamme abi Elge Lind. Kohtuotsuse kohaselt laskis Külvi allkirjastada varifirmade nimel koostatud fiktiivseid arveid ja fiktiivseid ehitustegevuse lepinguid Elge Lindil.
"Kuna ühe konkreetse maksukuriteoga on seotud mitte ainult linnaosa haldussekretär, vaid ka linnaosavanema abi, loob see kahetsusväärse mulje Pirita linnaosavalitsusest kui kuritegeliku grupi pesapaigast," lausus Stelmach.

Erakondade esindajad väitlevad hariduspoliitika üle
Rektorite nõukogu ja Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) korraldavad esmaspäeval, 12. veebruaril kell 16 Tartu ülikooli aulas kõrghariduspoliitika avaliku debati pealkirjaga Hakkame tegutsema
"Üliõpilased ja akadeemiline pere moodustavad märgatava osa valijaskonnast ning meid huvitab kuidas kavatsevad erakonnad lahendada kõrghariduspoliitikas valitsevaid probleeme. Ootame uuelt valitsuselt kõrgharidusstrateegia senisest jõulisemat rakendamist," märkis EÜLi juhatuse aseesimees Marja-Liisa Alop.
Debatil osalevad Tõnis Lukas Isamaa ja Res Publica Liidust, Marek Strandberg Rohelisest Erakonnast, Aadu Must Keskerakonnast, Mart Meri Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Hannes Astok Reformierakonnast ning Karel Rüütli Rahvaliidust.
Debatti modereerib Tartu Ülikooli professor Volli Kalm.
Debatil tutvustatakse erakondade valimisprogrammide seisukohti ja vastuseid EÜLi valimisplatvormile ning toimub diskussioon publiku osavõtul.

Ilves: Kas NATO-sse pääsemine võiks olla Euroopa Liidu asemel eesmärk? 
Täna Saksamaal Münchenis julgeolekukonverentsil Wehrkunde kõnelenud Eesti president Toomas Hendrik Ilves meenutas, et võimalus pääseda Euroopa Liitu sundis nn suure laienemise osalejariike ennast väga palju muutma, kuigi see oli totalitarismi alt vabanenud maadele keerukas ning sageli valuline.
"Aga meie edukus on üks suurimaid revolutsioone tänapäeva Euroopas," ütles Eesti riigipea, kes rääkis Euroopa Liidust kui regionaalsest mudelist rahu, julgeoleku ja heaolu tagamiseks.
"Euroopa Liit ütles, et kui me tahame olla koos nendega, siis me peame saama nende sarnasteks. Ida-eurooplased tulid sellega toime," märkis Ilves.
"Kuid nüüd ei ole selline stsenaarium avatud," sõnas president Ilves, kelle sõnul ei pääse Euroopa Liidust keskmisest madalama SKT-ga riigid ühendusse, mille mitmed liikmesmaad pole selliseks laienemiseks enam valmis.
"Kulub palju aega, kuni saame rääkida uuest laienemisest," ennustas Eesti riigipea.

Saaremaal asuv Oti mõisakompleks pandi jälle müüki
Kinnisvarabüroo Uus Maa pani eile müüki Pöide vallas asuva Oti mõisa kompleksi, mille eest küsitakse 67 miljonit Eesti krooni.
Sellise hinnaga, kalleima müügis oleva Saaremaa kinnisvaraobjekti tiitliga mõis oli korra müügis ka möödunud aasta suvel, siis veelgi kõrgema hinna - 87 miljoni krooniga.
Müüki pani mõisa omanik Henno Parks kompleksi seepärast, et oli tüdinenud pidevast vägikaikavedamisest muinsuskaitsega, kes ei olnud rahul mõisa renoveerimisel tehtud möödalaskmistega.
Oti mõis saab 2009. aastal 700 aasta vanuseks ja koosneb kolmest hoonest: kahekorruselisest dolomiitplokkidest ehitatud härrastemajast (991,9 m2), kolmekordsest täiskeldriga kivihoonest ning 1980. aastail taastatud telliskivihoonest (673 m2).

Viljandis ootab ühte kooli gümnaasiumi osa sulgemine
Õpilaste arvu vähenemise tõttu jääb Viljandisse vaid kaks gümnaasiumiklassidega kooli ning suurimat muret tunneb oma tuleviku pärast maagümnaasium.
Viljandi abilinnapea Helle Aunap tõdes, et muudatused koolisüsteemis on möödapääsmatud, kirjutab Sakala.
"Meie põhiline probleem on laste arvu vähenemine - üks koolimaja jääb meil varsti lihtsalt üle," lausus Aunap.
Viljandisse mahub abilinnapea sõnul kaks gümnaasiumi, millest üks võib olla Jakobsoni gümnaasium.
Kõige ebakindlam on maagümnaasiumi seis, sest see vajaks maja kordategemiseks suuri lisainvesteeringuid ning see võib osutuda õpilaste arvu vähenemisel tarbetuks.

Teabepäev haris puudega inimesi
Pärnumaa Are valla ajaloos esimest korda said puudega inimesed ja nende hooldajad kutse tulla Pärivere klubisse, et kaetud laua taga kuulda saada, mis muutusi tulevik toob.
Are valla sotsiaaltöötaja Merike Kaldeni sõnutsi ei oma puudega inimene ja tema hooldaja terviklikku ülevaadet pakutavatest teenustest ja nende kättesaadavusest. Kaugeltki kõike ei tea sotsiaaltöötajadki, sest nii olukorrad kui seadused muutuvad, kirjutab Pärnu Postimees.
Seetõttu said valla sotsiaaltöötajailt esinemiskutse Are valla Pärivere klubisse puudega inimeste päevale Pärnu maavalitsuse sotsiaalosakonna juhata Epp Klooster ja puuetega inimeste spetsialist Helga Matvere, Pärnu pensioniameti direktor Tiina Männik ja riigikogu liige Jaanus Männik.
Are valla sotsiaaltöötajate abi ja tuge vajavad 52 sügava ja raske puudega ning 34 keskmise puudega inimest.

Lumerajal tunnevad kõik end ralliässana
Igavust ei pea Aniste karjääris rallitajad tundma, sest lumeraja maastik pakub peale tehniliselt keerukate kurvide raskeid tõuse ja hoogsaid laskumisi.
Aravete ja Albu vahele jäävas Anistes kiiremaid ringe tegemas käinud ajalehe küljendaja Kisto Kivisoo ütles, et valmis lükatud lumerajal saab tunda ehtsaid talverõõme, kirjutab Järva Teataja.
Kuna autosid saab laenutada kohapealt, siis jääb ära mure selle pärast, et lõhud näiteks stange ära, kuna selliste asjadega on ettevõtja juba arvestanud.
Kivisoo meelest on raja omanikud ettenägelikud, sest kohapeal on traktor, mis sõiduveaga rajalt välja sattunud masinad kohe teele tõmbab, et sõit võiks jätkuda.
Üks lumeraja idee autoreid Raul Meos ütles, et nad on püüdnud raja kõrvale luua ka muid ajaveetmise võimalusi, et rajale saaks tulla kogu perega.

Ilves ja Merkel rääkisid energeetikaküsimustest
Täna hommikusel kohtumisel Münchenis Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Saksa liidukantsleri Angela Merkeli vahel arutati energeetikaküsimusi, Euroopa põhiseaduse teemat ja muuhulgas ka suhteid Venemaaga.
Ilves ja Merkel arutasid Euroopa Liidu tulevikuga seonduvaid küsimusi, muuhulgas põhiseadusleppe ning ühtse energeetikapoliitikaga seonduvat.
"Nii Euroopa heaolule kui turvalisusele on ülimalt oluline ühtse energiaturu väljakujundamine", ütles president Ilves.
President Ilves ütles: "Kui liitumisreferendumite ajal oli toetus Euroopa Liidule uutest liikmesriikidest Eestis üks väiksemaid, siis tänaseks on olukord muutunud ja rahva toetus on suurim kõigist 2004.aastal liitunud riikidest".
Liidukantsler Merkel märkis, et Eestil ei ole Euroopa Liidus probleemseid küsimusi ja palus Eesti toetust Euroopa Liidu põhiseadusleppega edasiliikumiseks Saksamaa eesistumise ajal.

Sillamäe sadama omanikud kaaluvad erasilla rajamist Narva jõele
Kui valitsus ei suuda lähiajal saavutada Venemaaga kokkulepet uue piirisilla ehitamiseks üle Narva jõe, võib Sillamäe sadam koos Venemaa partneritega asuda rajama tasulist erasilda.
Eile Narvas alanud Ida-Virumaa arengukonverentsil kinnitasid Sillamäe sadama omanikud Tiit Vähi ja Andrei Katkov, et kaaluvad erasilla ehitamist, kirjutab Põhjarannik.
Andrei Katkovi sõnul kasvavad Sillamäe sadama kaudu kulgeva kauba mahud pidevalt ning kavandamisel on ka konteinerterminali rajamine, mis kasvatab uue silla vajadust veelgi.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ütles, et Narva piirisilla rajamine ei edene praegu pronkssõduri pärast eskaleerunud pingete tõttu Eesti ja Venemaa vahel.

Kliima soojenemine ei pruugi Eestile tähendada soojemat ilma
Ülemaailmne kliimasoojenemine ei pruugi Eestit ilmtingimata õnnistada soodsa lõunamaise kliima ja palmidega, vaid võib endaga kaasa tuua hoopis äärmiselt ebameeldiva jaheda ja niiske kliima.
Selle aasta soe talv, kus jaanuaris oli sarnane ilm oktoobriga, jääb siiski ilmselt erandiks, kirjutab Postimees.
Samas peaks Tartu Ülikooli loodusgeograafia dotsenti Jaak Jaaguse sõnul sellised talved, nagu oli Eestis tänavu jaanuari keskpaigani, tulevikus sagenema.
Samuti näitavad viimase poole sajandi analüüsid, et Atlandi ookeanilt tuleb rohkem sooja õhku ja talv jääb Eestis lühemaks, kuna lõpeb kevadel varem ära. Märtsist on saanud aprill.
Eestit ei pruugi maailmamere tõus üldse rängalt tabada. Pärast jääaega on eriti Loode-Eestis maa kerkinud, see kompenseerib merevee tõusu.
Igatahes koolilaste külmapühad võivad alles olla ka poole sajandi pärast. Klimatoloogid ei usu ka, et meie laiuskraadidel võiks tekkida lähistroopika, sest päike ei anna siia nii palju soojust.

Paides hukkus korteripõlengus kaks inimest
Paides eile hilisõhtul puhkenud korteripõlengus hukkus kaks inimest.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Mündi tänaval kell 22.33. Päästjate kohale jõudes põles kahekorruselise kortermaja teise korruse korteris magamistuba, teatas Lääne-Eesti päästekeskus.
Suits oli levinud ka korterist välja koridori.
Päästjad sisenesid suitsu täis korterisse ja leidsid esimese kannatanu põrandalt. Kiirabitöötajad püüdsid meest elustada, kuid päästa teda ei õnnestunud. Teine hukkunu leiti voodist.
Magamistoas hävis osaliselt sisustus, tuba sai kuuma- ja veekahjustusi. Teised ruumid said suitsukahjustusi. Päästjad kustutasid tulekahju ja ventileerisid ruumid.
Tulekahju täpsed tekkepõhjused on selgitamisel. Sündmuskohal töötanud päästjate esialgsel hinnangul võis tulekahju alguse saada hooletusest suitsetamisel.

Kitsaks jäänud lennujaama asuti laiendama
Ehitustööde tulemusena muutub Tallinna lennujaam Euroopa üheks moodsamaks.
Tallinna lennujaamas laiendatakse reisiterminali ja rekonstrueeritakse lennuliiklusala, et tulla toime järjest suureneva reisijatehulgaga ning suurendada lennuohutust.
AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimehe Rein Loigu sõnul on üks lennujaama laiendamise põhjuseid ennustatust suurem reisijate hulk. "Kui me 1999. aastal avasime 1,4 miljonile reisijale mõeldud uuendatud reisiterminali, ei arvanud me, et selline reisijate arv saab täis enne 2010. aastat, kuid nüüd on see hulk juba ületatud," ütles Loik.
1999. aastal läbis Tallinna lennujaama 550 747, eelmisel aastal aga juba 1 541 832 reisijat. Loigu hinnangul kasvab aga reisijate arv veelgi. "Kindlasti ei jää praegused tööd viimaseks ja viie aasta pärast peame jälle lennujaama laiendama. Lennujaamad ongi pidevad ehitusplatsid," lausus Loik.

Narva piiriületusjärjekorras süttis tualetipotte vedanud treiler
Reedel süttis Narva piiriületusjärjekorras seisnud haagisauto, tuletõrjujate hinnangul võis tuli alguse saada täisvõimsusel töötanud küttesüsteemist.
Reedel kell pool üksteist sai häirekeskus väljakutse Narva sissesõidule, kus oli süttinud treiler. Põles veoauto kabiin ja osa haagisest. Veoki laadungiks olid küll mittepõlevad tualetipotid, kuid nende puidust, papist ja plastist pakend võttis tuld ning hävis ka pool koormakattest.
Põlengut kustutama suundus Narvast kaks komandot ja tuli saadi kontrolli alla. Päästeüksused lahkusid sündmuskohalt kell 11.45. Tulekahju kustutamise ajal tekkis linna sissesõidul suur ummik, politsei saatis kohale oma liikluskorraldajad.

Lõpukirjandi kirjutamise kord jääb muutmata
Selle aasta lõpukirjandi teemasid esitletakse endiselt lihtsalt pealkirjana, teema selgituse lisamisest loobuti.
Haridus- ja teadusministri nõunik Priit Simson kinnitas, et sel aastal ei rakendata riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) välja käidud ideed anda kirjandi riigieksami sooritamisel abiturientidele lisaks kirjandi pealkirjale ette ka lühike teema selgitus. "Tänavu seda lisajuhendit ei tule," kinnitas Simson.
REKK eesti keele spetsialist Märt Hennoste ütles nädala alguses Eesti Päevalehes, et selgitust on vaja, kuna 15-20 protsenti kirjandi kirjutajatest kirjutab teemast mööda ning tema sõnul pidi vastav otsus tulema lähiajal.

Valgetähe teenetemärgi laureaat maadleb koolis pronkssõduriga
Christi Sepp võtab tunnustust sümboolsena kõigile vene koolide
Valgetähe V klassi teenetemärgi ära teeninud 25-aastase õpetajakogemusega Sepp on üks pedagoogidest, kes ühiskonnas aeg-ajalt lahvatavate rahvustevaheliste pahameelelainetega klassis tegelema peab.
"Eesti keel on olnud väga politiseeritud ja see on kurb," ütles Sepp. "Ilmselt me ise tekitame seda - kui poliitikud targemini töötaksid, siis poleks võib-olla nii palju lõhesid."
Pronkssõduri teema on jõudnud ka tema klassi. Kui veel kahe aasta eest käisid ausamba juures päris pisikesed vanaema-vana-isa käekõrval, kuid mitte gümnasistid, siis nüüd on olukord muutunud. Ka Sepa tundi jäi osa gümnasiste hiljaks seepärast, et käis pronkssõduri juures. Kui nad küsisid, kas ei või siis mälestada oma vanaemasid ja vanaisasid, vastas õpetaja, et võib muidugi, aga mitte tundide ajal.

Tasuta telefonikõned tõid presidendilt ordeni
Skype-telefoni arendajad saavad rinda Valgetähe teenetemärgi.
Kui Jaan, Ahti ja Priit programmeerisid 1989. aastal oma aja kohta täiesti "tegija" arvutimängu "Kosmonaut", ei olnud neil tõenäoliselt õrna aimugi, et just programmeerimise eest kinnitab Eesti president neile 18 aastat hiljem rinda Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Nüüdseks on Jaan Tallinnast, Ahti Heinlast ja Priit Kasesalust saanud Eesti tuntuimad programmeerijad. Suuresti nende valmistatud internetitelefoni Skype peetakse aga Eesti e-edu musternäidiseks. Kui Skype poolteist aastat tagasi hiiglasuure summa ehk 33 miljardi krooni eest maha müüdi, teenisid kübekese sellest ka nemad. Kübeke on väärt hinnanguliselt 500 miljonit krooni igaühele.
Kolmiku e-posti aadresse ega telefoninumbreid internetist naljalt ei leia. Liigset tähelepanu pole nad tegelikult kunagi otsinud. Õnneks nõustub grupi juht Jaan siiski põgusalt skaipima (see telefoni nimest tuletatud sõna tähendab Skype'i tarkvara kasutamist ehk siis tasuta interneti kaudu helistamist). "Ordeni saamist ei ole ma veel tähistada jõudnud ja ega ausalt ei ole plaanis ka, niikuinii on sünnipäev kohe tulemas," ütleb Jaan ja tunnistab, et tegelikult kuulis ta juba tükk aega tagasi, et sellel aastal annab president talle auraha.

Pirita linnaosavanem hoiab siiani ametis maksupetturist ametnikku
Seaduse järgi peaks tingimisi vangi
Poolteist aastat tagasi ulatusliku maksupettuse eest tingimisi vangi mõistetud Mart Külvi töötab senini edasi Pirita linnaosa valitsuse haldussekretärina, ehkki avaliku teenistuse seaduse järgi ta seda teha ei tohiks.
2005. aasta novembris otsustas Tallinna linnakohus karistada Külvit ühe aasta ja kümne kuu pikkuse tingimisi vangistusega nelja aastase katseajaga. Toona leidis kohus, et Külvi esitas mitmele ettevõttele olematuid arveid, aidates neil seeviisi maksude tasumise arvelt kokku hoida. "Mart Külvi koostas ajavahemikus jaanuarist 2001 kuni maini 2004 müügiarveid, deklaratsioone ning lepinguid varifirmade staatust omavate äriühingute nimelt, kuigi tegelikkuses varifirmades mingit majandustegevust ei toimunud, s.t arvetel kajastatud kaupu ega teenuseid reaalselt ei eksisteerinud," kõlas osa Külvile esitatud süüdistusest, mille järgi jäi riigil seetõttu saamata rohkem kui kaheksa miljoni krooni eest makse. Külvi nõustus karistusega kokkuleppemenetluse korras.

Perearstikeskused võtsid ebaseaduslikku visiiditasu
Haigekassa kaebas kolm patsientidelt visiiditasu küsivat perearstikeskust kohtusse.
Seaduse järgi on esmatasandi arstiabi Eestis tasuta ning patsient peaks perearstile maksma vaid koduvisiidi eest. Sellegipoolest küsib osa perearste raha susside eest ja visiiditasu, nimetades selle maksmist ka vabatahtlikuks. Haigekassa võttis sihikule Tallinnas tegutsevad Linnamõisa perearstikeskuse, OÜ Telliskivi ja Merelahe perearstikeskuse, kaevates nad raha kü-simise pärast kohtusse.
"Perearstid võivad patsientidelt raha nõuda vaid tervisetõendi väljastamiseks, mida on vaja autojuhilubade taotlemiseks või töökohal ettenäitamiseks, ning tasu koduvisiidi eest," ütles haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet.
Kohtus sõlmitud kokkuleppes kinnitasid perearstikeskused lepingurikkumist ning lubasid omaosalustasu võtmise lõpetada. Trahviks maksis iga keskus 500 krooni.

Sõõrumaa suunab 135 miljonit krooni kinnisvaraturule
Urmas Sõõrumaa firma investeerib oma miljonid eelkõige Tallinna ja Riia kesklinna.
"Eks need miljonid põhiliselt kinnisvarasse lähe," ütles Urmas Sõõrumaa. "Peamiselt Baltikum: Tallinn ja Riia. Hoonestame selliseid Rotermanni kvartali suguseid tükke." Sõõrumaale kuuluv investeerimisfirma AS U.S. Invest emiteeris eile SEB Eesti Ühispanga vahendusel kinnise emissiooni raames 135 miljoni krooni eest üheaastaseid kommertspabereid, mille lunastustähtaeg on 8. veebruar 2008.
"Kuigi emissiooni esialgseks mahuks oli kavandatud 100 miljonit krooni, tõstsime selle emitendi nõusolekul 135 miljoni kroonini, et rahuldada investoritepoolset tugevat nõudlust," ütles SEB Eesti Ühispanga võlakirjaturgude osakonna juhataja Ülar Kiisla.

Putin kritiseeris teravalt USA välispoliitikat
Venemaa president Vladimir Putin ründas oma kõnes julgeolekukohtumisel Ameerika Ühendriike, väites, et praegune maailm näeb "peaaegu piiramatut" jõu kasutamist USA poolt.
Korrespondentide sõnul võib see kõne anda märku pöördepunktist rahvusvahelistes suhetes ning Venemaa agressiivsemaks muutumisest, vahendab BBC.
Putin rääkis kõrgetele julgeolekuametnikele üle maailma, et maailma rahvused on praegu tunnistajaks peaaegu piiramatule jõu kasutamisele rahvusvahelistes suhetes.
"Üks riik, USA, on igasugustest rahvuslikest piiridest üle astunud," ütles Putin.
"See on väga ohtlik. Mitte keegi ei saa ennast enam turvaliselt tunda, kuna ei saa kaitsta ennast rahvusvahelise õigusega," märkis Putin.
Venemaa presidendi hinnagul viib see olukorrani, kus tekib järjest uusi riike, kes soovivad omada tuumarelva, kommenteerides USA soovi sekkuda Iraani tuumarelvastumise küsimuses.

Lõuna-Koreas on uus linnugripipuhang
Selle nädala alguses tekkis Lõuna-Korea pealinnast Soulist 80 kilomeetri kaugusel asuva Ansungi linna lähistel farmis uus linnugripipuhang, tervishoiutöötajad on juba tapnud tuhandeid kanu.
Seekordne puhang on Lõuna-Koreale kuues alates sellest, kui kolm kuud tagasi linnugripp seal peale kolme aastast pausi uuesti levima hakkas, vahendab BBC.
Eksperdid ei ole veel kindlaks teinud, kas tegemist on inimesele kahjuliku H5N1 tüvega.
Farmis, kus linnugripp puhkes on 130 000 kana. Ametnikud on andnud korralduse kõik kanad koheselt tappa. Samuti anti korraldus tappa veel 107 000 kana läheduses olevates 28 farmis.
Lõuna-Koreas on peale linnugripi taasilmumist eelmise aasta novembris tapetud juba üle kahe miljoni kodulinnu.

USA uus väejuht Iraagis püüab vägivalda vähendada
Täna antakse vägede juhtimine Iraagis üle kindral-leitnant David Petrausele, kes peaks alustama vägivallalaine summutamisega eelkõige pealinnas Bagdadis ja vägede juhtimise Iraagile üleandmise ettevalmistamisega.
Petraus vastutab Iraagi uue strateegia eest, millega George W. Bush saatis sinna lisajõududena 21 500 meest. Petraeus asendab kindral George Casey't, kes ülendati maavägede staabiülemaks, vahendab BBC.
Petraeus on nimetanud eesmärki raskeks, kui mitte võimatuks. Sellel aastal on Iraagis pommirünnakutes hukkunud juba sajad iraaklased.
Iraagi valitsus ei usu kiiretesse muudatustesse, kuid nii iraaklased kui ühendriiklased vajavad käegakatsutavaid tulemusi. Mõlema õhendväed on viimastel nädalatel pidanud šiia mässulistega ägenenud võitlust, mida nähakse suuroperatsiooni eelkuulutajaks.
Uus kaitseplaan hõlmab USA ja Iraagi vägesid, kellest juba tuhanded tegelevad kohapeal mässuliste ja ebaseaduslike relvade kõrvaldamisega.

Euroliit värbab võõrtöölisi Aafrikast
EL tõrjub illegaalseid
Arenguvolinik Louis Michel käis sel nädalal Malis, sihiks rajada sinna esimene tööhõivekeskus neile, kes otsivad paremat teenistust Euroopast. Brüssel loodab tabada kaks kärbest ühe hoobiga: suunata seni kontrollimatu immigratsiooni just sinna, kus Euroopa riigid seda kõige rohkem vajavad, ja tõsta kaudselt ka arengumaade elatustaset.
Värbamiskeskused hakkavad potentsiaalseid immigrante kokku viima riikide ja ettevõtetega, kes vaevlevad töökäte puuduses. Prantsusmaa ning Hispaania on juba teatanud, et otsivad inimesi hooajalistele põllumajandus- ning ehitustöödele. Samuti igatsevad lisajõudu turismifirmad.
"Sellest saab midagi paindlikku, mis koordineerib tööpakkumisi ning tööotsijaid Mali ning Euroopa Liidu vahel," iseloomustas keskust europarlamendile immigratsioonivolinik Franco Frattini.

PÄEVALEHT AFGANISTANIS: Välismaalane naljalt Kandahari elu ei näe
Maailmas ei ole just palju poolemiljonilisi linnu, mille müüride vahel ei näe õhtumaalt saabunud külastaja peaaegu kindlasti ühtegi omakandiinimest.
Afganistani lõunapealinnas Kandaharis on pulbitsevat elu mõõtühiku kohta rohkem kui enamikus maailma paikades, ometi on siin kõik isetehtud. Lääs on saabumata, üleilmastumine käib kuulu järgi.
Tänapäeva õhtumaalase jaoks algab siit Talibani territoorium - midagi, mida keskaegsetel kaartidel tavatseti tähistada märkega "Siin elab draakoneid". See on liialdus ega ole ka.
Kandahari lääne tsivilisatsioonist isoleeritus on tegelikult absurdimaiguline. Vaevalt 20 kilomeetri kaugusel Kandahari lennuväljal (KAF) asub NATO baas enam kui 10 000 sõjaväelasega. Aga sõjaväelane saab linnas liikuda ainult soomustatud konvois ja näeb kohalikku elu üksnes läbi laskeriista sihiku.

Anna Nicole Smith on surnud.  Aga kes ta üldse õieti oli? 
39-aastane endine Playboy-piiga ja miljardäri lesk leiti Floridas surnuna.
Vähesed popkultuuri tegelased on pälvinud sedavõrd tähelepanu kui too lopsakas blond texaslane, keda meedia kujutas nii naiivitarina kui ka küünilisest kullakaevajast liitmismasinana, tõdes Reutersi korrespondent Anna Nicole Smithi ootamatust surmast teada andes.
Tõepoolest, väga paljud inimesed teadsid teda ja sugugi mitte ainult Ameerikas. Aga kes ta üldse oli? Näitleja? Modell? Tõsielusarja-staar? Rikas lesk? "Ma ei teagi täpselt, mida ta õieti tegi," tunnistas AP korrespondendile tuntud ABC telekanali jutusaadete juht Joy Behar.
Tormiline elu
Texases Vicki Lynn Hogani nime all sündinud ja isata kasvanud tütarlaps jättis kooli pooleli, töötas kiirtoidukohas, abiellus 17-aastaselt kellegi Smithiga, sai temaga lapse, lahutas kaks aastat hiljem, töötas topless-baaris, jäi 26-aastase striptiisitarina silma ja abiellus 89-aastase miljardäri J. Howard Marshalliga, lesestus 14 kuud hiljem, võitles aastaid päranduse eest, olles juba veidi varem saanud kuulsaks Playboy-modellina ning sooritanud kinodebüüdi filmis "Naked Gun: The Final Insult".

Täna õhtul kohtuvad Harju mäel tuli ja jää
Valgusfestivali raames saab täna kell 17 Harju mäel hoo sisse suur tule- ja jääsõu.
Täna õhtul saab Harju mäel näha juba teist aastat tulevärgi ja
-trikkide ning elava trummimuusika saatel peetavat tule ja jää pidu. Vastukaaluks nelja Eesti kunstniku suurtele jääskulptuuridele etendub seal ka leedulaste võimas tuleinstallatsioon.
Ürituse korraldaja Indrek Lehe sõnul ei tehtagi mujal maailmas analoogset üritust, kus üheks orgaaniliseks tervikuks oleks ühendatud niivõrd vastandlikud jõud. "Külmade ilmadega on jääskulptuurid väga sobiv vorm linnaruumis kunsti tegemiseks," selgitas Leht, "lihtsate ja odavate vahenditega saab kiiresti luua kauneid teoseid."
Kui eelnevatel aastatel on Eestis esinenud Rootsi ja Soome tulekunstnikud, siis tänavu kutsuti lisaks eestlasest kunstnikule Anne Kokkovile esinema leedulased. "Leedus on tugevad tulekunstitraditsioonid ja seal toimub igal aastal suur tuleskulptuuride festival," ütles Leht.

Kassisabas lõhuti öösel 40 auto klaasid
Ööl vastu reedet lõhuti Wismari tänava piirkonnas ligi 40 sõiduki klaasid.
Esmane teade juhtunust laekus politseile kella kahe ajal Villardi tänavalt. Juhtunu uurimiseks alustati väärteomenetlused karistusseadustiku paragrahvi 218 järgi, mis käsitleb varavastast süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu.
Politsei palub kõigil, kellel on juhtunu kohta informatsiooni või kes märkasid midagi kahtlast, helistada telefonil 612 4210 või politsei üldnumbril 110.

Reovee põllule laotamine tõi Moe piiritustehasele kriminaalasja
Tootmisjääkide põllule laotamine tõi AS-ile Rakvere Piiritustehas kriminaalasja.
"Rakvere Piiritustehas on korduvalt laotanud ümbruskaudsetele põldudele piirituse destilleerimisjääke, rikkudes sellega jäätmeseaduse nõudeid," seisis keskkonnainspektsiooni pressiteates. Seaduse rikkumise tõttu alustas prokuratuur möödunud nädalal ettevõtte suhtes kriminaalmenetlust.
Piiritustehase juhataja Arno Kanguri ütles Virumaa Teatajale, et ettevõttel puudub praegu võimalus seadusele vastavalt tegutseda.
Möödunud kevadel osteti Moe asulas tegutseva piiritustehase edasise tegevuse nimel kallis dekanterpress, mille lõppsaadusteks on kuiv loomasööt ja reovesi. "See, et Tapa veepuhastusjaam ei saa reovett vastu võtta, oli minu jaoks täielik šokk," ütles Kangur ja lisas, et praegu otsib ettevõte võimalusi dekanterist tulev vesi Rakvere veepuhastusjaama suunata.

Kuressaare linn otsib jahisadamale uut operaatorit
Kuressaare linn tahab korraldada avaliku pakkumise Kuressaare jahisadamale operaatori leidmiseks.
Linn otsib Kuressaare Sadama tervikvarale konkursi korras kasutajat tingimustel, mis tagaks sadama plaanipärase väljaarendamise ja -ehituse, nõuetekohase navigatsiooni ja ohutu meresõidu sadama ja Kuressaare lahe akvatooriumil, kirjutas Oma Saar.
Samuti peab uus operaator kindlustama sadama kohvikus kõrgetasemelise toitlustus- ja meelelahutusteenuse osutamise nii sadama külalistele kui ka kõigile linnakodanikele.
Linn soovib, et läbi operaatortegevuse tõuseks sadama maine ja külastatavus ning sadam oleks üheks oluliseks lüliks teisi Saaremaa ja Väinamere väikesadamaid haaravas ketis. Sadam peab olema aktiivse puhkekohana avatud kõigile linnakodanikele.

Haapsalu kuursaali majandab kutsehariduskeskus
Haapsalu linnavalitsus otsustas kuursaali üürilepingu sõlmida viieks aastaks Haapsalu kutsehariduskeskusega, kes plaanib kuursaalis avada linna esindusrestorani.
Kutsehariduskeskuse direktor Triin Laasi on ammu mõlgutanud õpperestorani mõtteid, kuid aasta ringi avatud toitlustuskoha loomine tundus riskantne, kirjutas Lääne Elu.
"Kui kuulsime, et kuursaali rendileping hakkab lõppema, nägime selles endale head võimalust," kommenteeris Laasi. Tema sõnul on kavas kujundada kvaliteetrestoran à la carte, mille hinnaklass oleks vastuvõetav ka kohalikule linnakodanikule. "Meie soov on, et kuursaalist saaks linna esindusrestoran."
Kutsehariduskeskus kavatseb restoranis kasutada praktikutena nii oma õppejõude kui ka kokki ja teenindusõpilasi. Ka on ta mõelnud teha koostööd gurmeekokkadega.

Hardo Pajula: Vaistlik pole alati mõistlik
Kuigi USA valitsus on populaarsusest kaugel ja George Bushi sõimamine tundub automaatselt tagavat sügava mõtleja ja intellektuaali staatuse, tasub mõleda, milliseid hüvesid me tänu sellele riigile naudime, kirjutab Hardo Pajula seekord.
Esimese maailmasõja eelõhtut kujutavas Thomas Manni romaanis "Võlumägi" vastab keskaegset elutunnet esindav jesuiit Leo Naphta itaalia ratsionalisti Lodovico Settembrini ettekuulutustele üldisest õnnelikust maailmavabariigist: "Mis teie kapitalistlikku maailmavabariiki puutub, armas doktor, siis on üpris imelik kuulda, kuidas te selles seoses vaistust räägite. Vaistlik kuulub täiesti kokku rahvuslikuga, ning Jumal ise on inimestele sisendanud loomuliku vaistu, mis rahvaid on sundinud mitmesuguseis riikides üksteisest eralduma. Sõda …"
John Hopkinsi ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Michael Mandelbaumi väidab oma 2005. aastal ilmunud raamatus "Koljati kaitseks", et Settembrini ihaldatud kapitalistlik maailmavabariik on juba ammu teoks saanud. Vastuseks USA-d impeeriumiks pidavatele Ameerika kadestajatele, kirjutab Mandelbaum: "Ameerika Ühendriigid ei kontrolli otseselt ega kaudselt teiste ühiskondade poliitilist ega majanduslikku elu". Selle asemel väidab ta, "käitub USA maailma valitsusena".

Võrkpall: Viimsi VK Milstrand/EBS võitis kodusaalis TLÜ/Cartinit
Tänavu vaid võite tunnistav Viimsi VK Milstrand/EBS, ei lasknud ka täna mulluse meisternaiskonna poolt ennastüllatada ning võitis mängu 3: 0.
NIVEA Naiste meistriliigas jätkus täna põhiturniiri kolmas ring. Kolmanda vooru keskseimas kohtumises olid vastamisi mullused finalistid Viimsi VK Milstrand/EBS ja TLÜ/Cartini.
Tänavu vaid võite tunnistav Viimsi VK Milstrand/EBS, ei lasknud ka täna mulluse meisternaiskonna poolt ennast
üllatada ning võitis mängu 3: 0.
Kuigi avageimis juhtis TLÜ/Cartini 20: 15, suutsid viimsilannad vahe tagasi mängida ning geim võideti 26: 24. Teise ja kolmanda geimi võitis Viimsi VK Milstrand/EBS juba kergemalt 25: 12 ning 25: 21.
"Mitmed mängijad olid meil hiljuti kimpus haigusega ja mänguvorm sellevõrra ka kehvem," põhjendas rasket avageimi võitu Viimsi VK Milstrand/EBS'i treener Keete Puri.

Sakslannad said Anterselva MM-võistlustel kolmikvõidu
Anterselva MM-võistlustel täitsid naiste viimase individuaaldistantsil poodiumi Saksamaa naislaskesuusatajad.
12,5 km ühisstardiga sõidus sai karjääri teise MM-tiiltli Andrea Henkel, 10 sekundi sees järgnesid Martina Glagow ja Kati Wilhelm, kirjutab Sportnet.
Peale teist laskmist suurepärasel viiendal kohal olnud Eveli Saue jättis püstitiirudes üles kuus märki ja lõpetas 22. kohaga, võitjast kolm ja pool minutit hiljem.
Henkel sõitis trahviringi peale esimest ja kolmandat lasketiiru läbimist, aga sisenes otsustavasse püstilaskmisse liidrikohal. Täpne sooritus võimaldas esimesena ka viimasele 2,5 km suusaringile minna, kuid neli lähimat jälitajat mahtusid vähem kui 15 sekundi sisse.
Vaid avalaskmisel korra vääratanud Glagow püüdis kaks aastat tagasi 15 km distantsil MM-kulla saanud Henkeli küll kinni, kuid lõpp kuulus ikkagi 29-aastasele sõjaväe palgal olevale Henkelile.

Maret Ani on kolmandat nädalat järjest finaalis
Tennisist Maret Ani mängib kolmandat nädalavahetust järjest turniirivõidule.
Kaks nädalat tagasi Capriolos tuli esikoht, nädal tagasi Suttonis oli eestlannast parem aga Elise Tamaela, kirjutab sportnet.ee.
Sellesama hollandlannaga läheb Ani kokku ka Tiptoni 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-turniiril.
Poolfinaalis oli WTA edetabelis 141. kohal asuv ja Tiptonis kolmandat paigustust omav Ani parem Anne Keothavongist (WTA 150) 6: 3, 3: 0, siis teise asetusega britt loobus.
Esimese asetusega Tamaela (WTA 146) sai aga jagu prantslannast Pauline Parmentierist 6: 1, 6: 2.
Tamaela on kahe viimase nädala jooksul eestlannade vastu võitnud kolm matši. Suttoni poolfinaalis seljatas ta Margit Rüütli ja finaalis Ani.

Jaak Mae jäi Skandinaavia Karikavõistlustel kolmandaks
Skandinaavia Karikavõistluste esimesel võistluspäeval läksid esikohad Norrasse ja Rootsi, meie parimana oli Jaak Mae kolmas.
Sama võistluse raames peeti ka Eesti meistrivõistlused.
Eesti meistriks krooniti naistest Piret Pormeister, talle järgnesid Kaili Sirge (15: 47,9) ja Tatjana Mannima (16: 06,2).
Meeste 10 km klassikat võitis Daniel Rickardsson Rootsist ajaga 25: 00,2, teine oli Krister Trondsen (25: 01,0) Norrast ja kolmas Jaak Mae (25: 04,2).
Eesti meistrivõistluste arvestuses meestele oli esimene Jaak Mae, talle järgnesid Peeter Kümmel (25: 08,6) ja Priit Narusk (25: 33,9).
Homme on Skandinaavia Karikavõistlustel kavas naiste 10 km ja meeste 15 km vabastiilis.

Rootsi rallit juhib Marcus Grönholm
Rootsi ralli kümne katse järel juhtis Marcus Grönholm (Ford) Sebastien Loebi (Citroën) ees 10,5 sekundiga.
Ralli teist poolt alustas Grönholm võimsalt ja kahe järgneva katsega kaotas prantslane juurde 17,1 sekundit, kirjutab sportnet.ee.
Kolmanda koha konkurentsis tõusis poodiumikohale Mikko Hirvonen (Ford), kes kaasmaalasele kaotab 2,4 sekundit üle minuti. Rootsis viiendat esikohta püüdlev Grönholm on võitnud laupäeval kolm ja kokku kuus katset.
Kui reedel oli Loeb Torntorpi 19,2 km kihutamisel Grönholmist 1,2 sekundi võrra nobedam olnud, siis laupäeval sai ta sama katse teistkordsel läbimisel soomlaselt lüüa 9,6 sekundiga. Eesotsas olid kolm soomlast - üldliidri järel edestasid MM-võistlustel juhtkohta hoidvat Loebi ka Toni Gardemeister (Mitsubishi) ja Hirvonen.

Kohtla-Nõmmel tulevad taliolümpiamänge matkivad võistlused
Tuleval reedel Kohtla-Nõmme talvekeskuses toimuvatel nn taliolümpiamängudel võtavad Ida-Virumaa koolid üksteiselt mõõtu mitmevõistluses, laskesuusatamises, kombineeritud teatevõistluses ja olümpiateemalises viktoriinis.
Tuleval reedel kell 11 algavatel nn olümpiamängudel esindab iga osalev kool üht riiki, mille lipu peab kool ise valmistama, kirjutab Põhjarannik.
Kohta põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Piret Niglase sõnul pannakse vähemalt kaks ala korraga käima, et võimalikult paljudel ühtaegu tegevust oleks.
Külma vastu saab abi kuumast teest ja supist.
Mängud lõpetatakse Kohtla-Nõmme rahvamajas olümpiateemalise viktoriini ja võitjate autasustamisega. Tänukirja osalemise eest saavad kõik võistlejad, võitjaid tunnustatakse diplomi ja olümpiamängude maskotiga.

1 küsimus Janika Möldrile
Kuidas on läinud täna- homme Tartus toimuva rahvusvahelise võimlemisürituse Miss Valentine korraldamine?
Vastab
Janika Mölder
Korraldaja
Korraldamine on läinud edukalt, tänavu tuleb kohale ligi 500 võistlejat 16 riigist.
Võrreldes möödunud aastatega on oluliselt paremad võistlustingimused. Uues A. Le Coq'i spordihallis on kõrged laed, palju valgust ja avarust. Kohalejõudnud esindused on saali väga kiitnud.
Programm on ka laiem, sest osa võtab rohkem vanuseklasse. Tuntumatest nimedest on kohal rootslanna Therese Larsson ja Aserbaidžaani esindaja Dinara Gimatova. Aga kindlasti tasub vaadata ka Eesti tippe Irina Kikkast, Jana Lukjanovat ja teisi. Kuna tipptasemel võistlus on koju kätte toodud, loodan ise, et publikut koguneb täismaja.

Natalie Gulbis - kas uus Anna Kurnikova? 
Ilus ja sportlik naine peab otsustama - kas särada spordiväljakul või ajakirja esikaanel.
Naiste golfi tõusev täht Natalie Gulbis, kelle esivanemad on lätlased, sarnaneb järjest enam Anna Kurnikovaga. Tähtis pole mitte mäng, vaid kõik see, mis on mängu ümber. "Aga see on ju meelitav, kui mind võrreldakse naisega, kellel on elule oma vaatenurk," sõnas Gulbis The Timesile.
Ometi levib arvamus, et 24-aastane ameeriklanna on enam huvitatud moelavadest ja televisioonitööst kui harjutusväljakutest.
Kui Kurnikova 1994. aastal 14-aastasena maailmale huvi pakkuma hakkas, oodati temast suurt tennisisti. Tegelikkuses ei võitnud venelanna oma karjääri jooksul ühtegi individuaalset suure slämmi turniiri. Tenniseasjatundjatel oli kahju - tüdruk oli täiesti võimeline mängima kõrgel tasemel, ent trenniks ei jäänud aega. Kõik muu oli liiga ahvatlev. Ja kui Kurnikova 22-aastaselt tipptennisega hüvasti jättis, jäi üle vaid tõdeda - teab mis suuri saavutusi tal ette näidata ei olnudki.

Joel Lindpere pikk ooteaeg sai läbi
Mitu kuud teadmatuses vaevelnud Joel Lindpere saab lõpuks kergendatult hingata - ripakil-olemise periood on läbi. Eile sõlmis endine FC Flora poolkaitsja kolmeaastase lepingu Norra kõrgliigaklubiga Tromsø.
Lisaks kindlale teenistusele annab leping 45 korral Eestit esindanud 25-aastasele Lindperele ka lootust taas koondisesse murda. "Kindlasti loodan, et juba kevadistes valikmängudes saan kutse," ütles Lindpere.
Põhja-Norra klubi Tromsøga ühineb Lindpere tuleva nädala keskel. Veebruari lõpus sõidab meeskond Hispaaniasse mitmenädalasse treeninglaagrisse.
Hooaja avalöögi teeb Tromsø 7. aprillil eestlastele juba tuttava klubi Vålerenga vastu. Lindpere loodab esiliigas pallivate eestlastega kohtuda aga juba hooajaeelsetes sõprusmängudes. "Pühapäeval mängib Tromsø Fredrikstadiga, kuid ma ise ei ole siis veel seal, et Piirojale tere öelda."

Pärnumaal kauaoodatud kondiproov suusakantsina
Jaak Mae ei mäleta, millal ta viimati Skandinaavia karikasarja etapil võistles.
Jõulumäe tervisekeskus astub täna-homme hiidude Otepää ja Haanja kõrvale kui kolmas Skandinaavia karikavõistluste etappi võõrustanud Eesti suusakants. Lisaks kuue riigi sportlaste kemplemisele karikasarja punktide ja auhinnaraha pärast jagatakse Pärnumaal välja hooaja esimesed Eesti meistrivõistluste medalid.
"Ei mäletagi, millal viimati Skandinaavia karikal kaasa tegin," soris kahekordne tiitlivõistluste medaliomanik Jaak Mae mälusoppides. "Pakun, et kümmekond aastat tagasi kusagil Soomes. Aga selge see, et kerget jalutuskäiku ei tule - ka Norra teise ešeloni vennad on valusad vastased."
Ennekõige noorematele sportlastele hüppelauaks maailmakarikavõistlustele ellu kutsutud kontinentaalsed jõuproovid - lisaks Skandinaaviale on sarnane võistlussari Balkanimaade, Kaug-Ida, Põhja-Ameerika ja teiste maade sportlastele - pakuvad Mae-sugustele ässadele võimalust kontrollida enne tähtsamaid starte sportlikku suutlikkust.

Bjørndalen ihkab üheksat olümpiakulda
Norra suusahiid ei taha oma kuulsast kaasmaalasest Bjørn Dæhliest kuidagi maha jääda.
Viiekordne olümpiavõitja ja üheksakordne maailmameister laskesuusatamises Ole Einar Bjørndalen on kuradi küüsis. Talle ei anna rahu kuulsa kaasmaalase Bjørn Dæhlie kaheksa olümpiakulda murdmaasuusatamises, ent ta tahaks ka esimese sportlasena ajaloos võita ühel aastal medali nii laskesuusatamise kui ka murdmaa MM-ilt.
Käimasoleval laskesuusatamise MM-il Anterselvas on Bjørndalenil kaks kulda käes, tal on ka välja võideldud koht Norra murdmaakoondises Sapporo MM-il.
"Mind ei huvita laskesuusatamise MK-sarja üldvõit. Soovin Sapporost medalit ja tean, et hea vormi korral on see võimalik.
Kõnelemata šanssidest teatesõidus," selgitas Bjørndalen Norra TV-le.

Kahtlased trahviminutid varjutavad hokimängu
3. veebruaril peetud meistrivõistluste kohtumine Tallinnas kohaliku HK Starsi ja Tartu Välk 494 vahel lõppes 7: 5 kodumeeskonna kasuks, kes kuulutati saavutatud punktivahe tulemusena meistritiitli omanikuks. Tartu meeskonnas tekitab aga hämmingut mängu suur trahviminutite suhe - 66: 8.
Tartu peatreener Jorma Räisänen hoidub siiski suurte sõnade lendulaskmisest väljakukohtunik Indrek Linde aadressil.
"Meile vilistati ära väiksemadki olukorrad. Indrek (kohtunik - toim) tegi vigu, kuid pean jääma diplomaatiliseks, sest kokkumängust ei ole mingeid tõendeid. Protesti me siiski sisse andma ei hakka, peame valmistuma järgmisteks kohtumisteks ja karikamängudeks ning lootma, et seal läheb kõik hästi," sõnas ta.

Mr Nice'i naljad
Hawaii Expressi lumeinfo: Harjumäe nõlvadel on lumekihi paksus 30 cm, Vabaduse väljakul üks meeter, Pärnu maanteel ja Roosikrantsi tänaval poolteist meetrit. Sõita saab nii uisusammu kui ka klassikalist stiili, slaalomsuuskade ja lumelauaga, samuti kelgu ja saaniga. Jala ja autoga ei ole lubatud! Lumesadu jätkub.
Linnavalitsuse lumeinfo. Jüri Ratas: "Lubasime linnatänavad lumest puhastada. Tehtud!"
Eesti rahvuskala valimisel käib tihe rebimine. Lõppvoorus võistlevad lest, haug ja vist veel keegi. Igal juhul mitte keegi sobivatest.
Eesti rahvuskala võiks hoopis olla vähk või konn. Konn on kahepaikne. Talveks poeb ta mutta, naftahinnad teda ei koti. Vähk elab kivi all ja tema regress on progress, s.t ta kõnnib tagurpidi.

Kuuba - Fideli sotsialismi viimased päevad
Suvel Kuuba juhti Fidel Castrot tabanud salapärane haigus vallandas tõelise tormijooksu, et näha üht maailma viimast sotsialismimuuseumit, enne kui põlvkonnavahetus saareriigi omapära igaveseks minevikku saadab. Krister Paris tunnetas saarel sügavat lapsepõlvenostalgiat.
Mustanahaline kaunitar Mariella räägib oma suhetest ükskõikse naeratusega. "Praegu ma reisin Beniga," viitab ta Mochito-nimelist rummikokteili rüüpavale, endast paar korda vanemale inglasele. "Aga ma olen abielus. Mu mees elab Kanadas."
Järgmisel päeval läheb ka Ben ära. Mariella silmist helgib vastu varjamatu kutse.
Ben on tüdrukuga rahule jäänud. Tema jaoks tähendas üheksa päeva neiu seltskonnas tasuta giidi seksteenustega, vahelduseks kohalikku eksootikat. "Eks see reisimine läheb niimoodi kalliks küll - minu kanda jäävad ju ka tema joogid ning kõik muu," kurdab ta nädalapikkuse tuuritamise järel siiski tüdinult.
Mariella pole mingi prostituut. Raha ta Beni käest ei küsi, kui väike lahkumiskingitus ehk välja arvata. Pole ju suurt vahet nendega, kes käivad lihtsalt baarides turistide käest jooke nuiamas.

Reklaamtahvlid kõnetavad Mini autode omanikke
Mini kaubamärk on loonud Motorby reklaamtahvlid, mis suhtlevad autojuhiga isiklikult. RFID-tehnoloogia loeb Mini omanikule antud kiipi juba eemalt ning mõne aja pärast tekib reklaamtahvlile lõbus isiklik tervitus. Alates 29. jaanuarist asuvad taolised Mini-reklaamtahvlid esialgu Chicagos, San Franciscos, Miamis ja New Yorgis ning teateid saadetakse ainult neile Mini omanikele, kes sellega nõustunud on. Neil palutakse täita Mini kodulehel asuv ankeet ja vastata küsimustele, nagu näiteks mis on nende auto hüüdnimi ja milline omadussõna iseloomustab nende autot kõige paremini. Sellest tulenevalt luuakse ka juhti tervitavad sõnumid, näiteks juristi võib tee peal tervitada lause: "Liikudes õigluse jõul!" või pisikesele Minile sobiv "Suurus pole oluline". See on esimene juhus, kus RFID-tehnoloogiat ehk raadiosagedusel identifitseerimist kasutatakse inimestega suhtlemisel. Tavapäraselt kasutatakse seda näiteks kiipkaartide lugemisel, lemmikloomade kiipide lugemiseks või pagasikontrollis.

Kaliningrad läbib iluoperatsiooni
Aasta aega Kaliningradi linnaarhitektina töötanud Aleksandr Bašin kavatseb tõsta hüljatud Venemaa oblasti tagasi oma vanasse hiilgusse. Sealne majanduskasv ja regiooni suurenev populaarsus vene aristokraatide seas, kes sinna villasid ehitavad ja raha investeerivad, on juba lubanud taastada sõjas kahjustatud katedraali ning Pregeli jõe kallastel asuva Kaluriküla-nimelise linnaosa, mis koosneb vanadest puithoonetest ja 18. sajandi stiilis tornidega laohoonetest.
Bašini kõige ambitsioonikam projekt on taastada 1969. aastal Brežnevi käsul õhku lastud, tollal juba varemetes Königsbergi kindlus. 105-meetrise läbimõõduga lossihooviga ja enam kui 80 meetri kõrguse torniga kindlus ehitati 1255. aastal vallutatud Balti Tvanksta linnuse varemetele. Ehituse esimene faas algab juba märtsis ja projekt läheb maksma 1,2 miljardit krooni.

Maailma kõrgeima hoone ehitus jäi pooleli
Maailma kõrgeimaks hooneks planeeritud 160-korruseline pilvelõhkuja Burj Dubai seisab praegu 110-korruselise betoonkarkassina. Põhjuseks on ehituse peamise alltöövõtja
Schmidlin Ltd. Façade Technology pankrotistumine. Taoline hoone "paljaks" jätmine on üsna tavapäratu, kuivõrd tavaliselt töötavad fassaadi katjad ja viimistlejad vaid ühe sammu kaugusel betoonstruktuuri valmistajatest. Katjad oleks pidanud alustama üheksa kuni kümme kuud tagasi. Hoone arendajad on aga optimistlikud ja usuvad esialgse valmimistähtaja püsimajäämisse, sest uus ehitaja Far East Aluminium Group on leidnud viisi graafikule järele jõudmiseks. Tööga alustatakse märtsis ning seni maailma kõrgeimast hoonest, 509-meetrisest Taipei 101-st jõutakse ette mai keskel. Burj Dubai lõppkõrgus on 701 meetrit, hind miljard dollarit (umbes 12 miljardit krooni) ja valmimistähtaeg 2008. aasta lõpp või 2009. aasta algus.

Kunstinuuskur usub, et on leidnud Leonardo da Vinci kadunud meistriteose
32 aastat Leonardo da Vinci fresko "Anghiari lahing" jälgi ajanud Maurizio Seracini arvab, et on lõpuks ometi avastanud kadunud šedöövri asukoha.
"Anghiari lahing" läks kaduma peaaegu viiesaja aasta eest ja seda tuntakse koopiate kaudu. Seracini usub, et fresko on sealsamas, kuhu ta maaliti ja kust ta ka kaduma läks - Firenze renessansiaegse raekoja Palazzo Vecchio seinal.
Hiljuti andis Itaalia valitsus Seracinile loa raekoda lähemalt uurida. Kui ta fresko üles leiab, on selle tähtsust raske ülehinnata: kaasaegsed pidasid tööd, mis kujutab Firenze vabariigi võitu Milano üle 1440. aastal Anghiari väljadel, Leonardo da Vinci parimaks tööks. See peaks olema kolm korda suurem kui teine tema maalitud kuulus fresko "Püha õhtusöömaaeg". Leonardo töötas "Anghiari lahingu" kallal terve aasta, kuid jättis siis millegipärast fresko pooleli ja lahkus Milanosse. Originaal "läks kaduma", kui kunstnik ja arhitekt Giorgio Vasari 16. sajandil Palazzo Vecchio renoveeris.

Algab hundijaht
Kolmes USA osariigis kustutatakse hallhundid ohustatud liikide nimekirjast ja looduskaitseamet kavatseb sama teha veel kolmes osariigis.
USA-s on hundijaht olnud keelatud 1974. aastast. Küttimise pärast jõudis huntide asurkond 20. sajandi alguseks väljasuremise äärele. 1970. aastatel algas huntide päästmise programm: elukohtade säilitamine ja taastamine, farmeritele murtud loomade eest valuraha maksmine, et nad hunte rohkem ei tapaks, ning huntide taasasustamine piirkondadesse, kust nad olid kadunud.
Peagi võib hakata huntidele taas jahti pidama Michiganis, Minnesotas ja Wisconsinis. Aasta jooksul võivad lisanduda veel Idaho, Montana ja Wyoming.
Samal ajal kavatsetakse Šotimaale, kus viimast hunti nähti 1769. aastal, neid uuesti sisse tuua, et ohjeldada tohutuid punahirvede karju. Mägismaal elab 250 000-400 000 punahirve, keda peetakse seal kahjuriteks, sest nad hävitavad taimi ja puid ning seeläbi on vähenenud muu hulgas ka lindude mitmekesisus. Hirvede ja huntide tasakaal peaks kätte jõudma 50 aasta pärast.

Google hellitab töötajaid tasuta toiduga
USA infotehnoloogiafirma Google töötajad ei jõua ära kiita restoranile paslikku toitu, mida kompanii oma California peakorteris kõigile kolm korda päevas tasuta pakub.
Iga päev saavad töötajad enne lõunat e-kirja peakorteri üheteistkümne temaatilise söökla menüüga. Üks pakub iga päev värsket sushit, teine toorest kraami taimetoitlastele, kolmas eri maade ning neljas USA piirkondade roogi jne. Juurde ehitatakse veel viit sööklat.
Google'i menüüst leiab näiteks munarullid hanemaksapasteediga, austrid, krabid ja muud hõrgutised. Eraldi rõhutatakse, et kõik on võimalikult orgaaniline, kohalik ja keskkonnasäästlik - liha on nitraadivaba, munad pärit vabapidamisel kanadelt, praadimisõli töödeldakse biokütuseks jne.

Päikeselaev seilas üle Atlandi
Läinud aastal Šveitsis ehitatud katamaraan on esimese päikese jõul liikuva alusena ületanud Atlandi ookeani.
Kaheksa meeskonnaliikmega Sun21 järgis suuresti Christoph Kolumbuse esimese Ameerika-avastamise reisi marsruuti 1492. aastal. Sõit algas 3. detsembril Hispaaniast Cadizi lähedalt ning lõppes 63 päeva hiljem Kariibi meres Martinique'i saarel. Teel tehti peatus Kanaari saartel.
14 meetri pikkuse Sun21 mootorit toidab 60 ruutmeetrit päikesepaneele, mille jõul läbiti kuni 198 km päevas.
Edasi sõidab Sun21 New Yorki. Kuna kavas on peatused Kariibi mere saartel ja Miamis, peaks katamaraan kohale jõudma mais. Reisi saab jälgida ettevõtmise koduleheküljel www.transatlantic21.org.

Nädala arv 45 000
4500-voldise elektrilöögi võivad saada Kuule siirduvad astronaudid. Rühm USA teadlasi avastas, et Kuu pind võib laaduda staatilise elektriga, mille pinge ulatub mitme tuhande voldini. Kuu ekspeditsioonidele ja võimalikele kolonistidele on see halb uudis, sest elektriväli rikub tehnika ja võib tekitada suuri tolmupilvi.
Elektrivälja tekitavad päikesetuulega Kuu pinnale jõudvad laetud osakesed. California Berkeley ülikooli teadlased uurisid 1998-1999 Kuu kohta kogutud andmeid ja tõdesid, et pinge võib kasvada 4500 voldini. Rühma juht Jasper Halekas lisas aga, et nad uurisid vaid suuri piirkondi ja kui laeng on jagunenud väga laiale alale, ei pruugi see probleeme tekitadagi.

Kes võidavad pühapäeval Grammy? 
Eesti aja järgi 12. veebruari varahommikul kuulutatakse Los Angeleses välja Grammy auhindade võitjad.
Parima laulu favoriidiks võib pidada Gnarls Barkley lugu "Crazy" või Mary J. Blige'i laulu "Be Without You", kuigi nendega võistleb ka James Blunti läbimurdeliseks osutunud "You're Beautiful".
Parima plaadi auhinnale kandideerivad kõvad nimed, nagu juba mainitud Gnarls Barkley "St. Elsewhere", aga ka Red Hot Chilli Peppersi (RHCP) duubelplaat "Stadium Arcadium", Justin Timberlake'i "FutureSex/LoveSounds" ja Ameerikas populaarse Dixie Chicksi "Taking the Long Way".
Parima poploo auhinna pärast võistlevad muuseas nn urban-muusika poole kalduvad Pussycat Dolls ("Stickwitu") ja Black Eyed Peas ("My Humps"), kuid arvatavasti on suurem võiduvõimalus siiski Keane'il looga "Is It Any Wonder?". Parima popalbumi favoriidiks on Justin Timberlake'i viimane üllitis.

 "Välurebane" kompab tantsu piire
7. veebruaril Kanuti Gildi saalis esietendunud Eike Ülevainu sooloetendus "Välurebane" mõtiskleb üksiolemise ja sõpruse teemadel. Etenduse sünniloo ja tõlgenduste järele päris autorilt Anu Aun.
Eike Ülevainu sõnul on välurebane loom, kes sümboliseerib ideaalset sõpra. "Muidugi pole kumbagi neist tegelikult olemas, mis aga ei takista neist mõtlemast või unistamast," selgitab Eike. "Lausa vastupidi - see etendus julgustab unistama ja mitte keelama enesele häid asju, isegi kui need tunduvad esmapilgul kättesaamatud."
Autori sõnul sai "Välurebase" etendus alguse väikesest samanimelisest soolonumbrist, mis valmis Eikel möödunud kevade tantsumaratoniks "Made in Estonia". "Seda võiks ehk väikeseks katsetuseks nimetada," on koreograaf tagasihoidlik. "Pärast festivali tundus loomuliku jätkuna teha "Välurebasest" etendus. Lähtepunkt on põhimõtteliselt sama, mõtet on lihtsalt edasi arendatud. Mind huvitas, kui palju või vähe on vaja millegi edasiandmiseks; mis on liikumise juures "vähe" ja "palju" ning milliseid dialooge saab tekitada eri meediumidega."

 "Tulnukas" teeb jõmmist kunstiteose
Rasmus Merivoo lühifilm "Tulnukas ehk Valdise päästmine 11 osas" levib internetis nagu kulutuli. Kahjustused on siiski väiksemad. Vist, pakub semiootikatudeng Keiu Virro.
Film on tekitanud üksjagu vaidlusi selle (oletatava) väärtuse ja tähtsuse üle. Esmapilgul on raske otsustada, kas tegu on noorte filmitegijate katsetustega (soovitakse lihtsalt pulli teha) või käsitööoskuse ühe esimese prooviga (mis on tahtlikult või kogemata läinud sisulise tähenduse poolest palju kaugemale).
Film keskendub kolkamentaliteedi halvimatele külgedele - jõmlusele. "Tulnukas" on koolitöö, seega tehtud õppejõudude juhendamisel. Niisiis peaks vaatajad ekraanil nägema justkui arvestatava kvaliteediga kunsti. Seda enam, et ka näitlejad on tuntud (Merle Jääger, Märt Avandi, Ott Sepp jt).
Filmi tegelased mõjuvad labastena ja obstsöönsuse arvelt käsikirjas koonerdatud pole. Haritud inimene üldjuhul ei kipu rullnokkade elutegevust kultuuriks pidama, pigem mingiks kõrvalekaldeks, anomaaliaks. Ometi võib jõmlust käsitleda suisa omaette subkultuurina.

JUSKE PILDIVEERG: Leniniana Salvador Dali loomingus
Nõukogude ajal anti igal aastal välja mõni album teemal "Lenin kunstis". Paraku ei leidnud me sealt Salvador Dali teoseid. Ometi on ta minu teada vähemalt kolm korda Leninit maalinud: "Wilhelm Telli mõistatus", "Lenini kuus ilmumist klaveril" ja juuresolev maal "Gala ja Millet' Angelus". Sellel maalil on neli olulist komponenti: Millet' "Õhtupalvuse" repro seinal, Dali jumaldatud naine Gala, keda vahib käega lauale toetuv Lenin, ja ukse vahelt piiluv Maksim Gorki!
Prantsuse realisti Millet' "Õhtupalvus" oli Dalid lummanud juba kooliajast, mil selle reproduktsioon rippus klassi seinal. Saanud sürrealistiks ja uurinud Freudi, taipas ta maali lummuse saladust. Palvusest on asi kaugel: tegelikult teatab naine kahetsedes mehele, et ta on jäänud rasedaks, mille peale mees katab häbelikult mütsiga oma suguorganid. Maasse löödud hark on suguühte sümbol.

KEELEMÕTE: Soomeugrilased - sugulased või mitte? 
Paari aasta eest levis uudis, et soome teadlane Kalevi Wiik on kummutanud senise arusaama soome-ugri rahvaste pärit-
olust. Seni oli kujutatud soomeugrilaste suhteid keelepuuna, milles algkeeltest on oksaharudena hargnenud hilisemad keeled. Sinna juurde käis lugu, kuidas meie esivanemad rändasid tuhandeid aastaid tagasi Uuralite kandist läände. Või miks muidu räägitakse suurt osa meie sugulaskeeli kaugel ida pool?
Jääaegade mõju
Kalevi Wiik ja teisedki uurijad kinnitavad nüüd: seda ammust idast läände rändamist pole olnud. Sealt siiapoole on hiljem, suure rahvaste rändamise ajal tõesti liikunud ungarlased, kes jõudsid praeguse Ungari alale 896. aastal m.a.j - aga mitte tuhandeid aastaid e.m.a.

Totu rändab Maalt Kuule ja kontorist kontorisse
NO99 ja "Totu Kuul". Nossov kirjutas, Tiit Ojasoo ja Kaspar Jancis lavastasid. Mängib pea kogu NO99 trupp, mängitakse firmade kontorites. Sotsiaalsus ja sotsialism, kes neid suudaks lahuta, eks ole, kui nüüd muigega suunurgas alustada.
Ja Wikipedia ütleb: Kapitalism on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel.
Kapitalism sai valitsevaks majandussüsteemiks 19. ja 20. sajandil tööstusrevolutsiooni tulemusel. Kapitalismis on rikkuste loomisel ja majanduse arengus olulisim osa vabal turumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud. Täiesti puhast kapitalismi praegusel ajal maailmas ei eksisteeri, tavaliselt on tegemist segasüsteemidega, kus ka riigil on osa majandusest ja varadest.

 "MIRR" - halastamatu pilk teismeliste hingeellu
5. veebruaril VAT-teatris esietendunud noortelugu "MIRR" esitab endistele ja praegustele teismelistele tuttava küsimuse: kes ma olen? Arvustab Tallinna ülikooli magistrant Kristi Helme.
"MIRR" on viimaste kuude jooksul juba teine noorte muredest ja eneseotsingutest kõnelev algupärane Eesti näidend kodumaistel lavalaudadel. Kui Rakvere teatris mullu oktoobris esi-
etendunud "Kuidas elad? … Ann?!" kaasas publiku loosse saalile esitatud küsimuste ja vastuste kaudu, siis Eva Koffi kirjutatud ja Katrin Nielseni lavastatud "MIRR" on rohkem tavalise teatri moodi: näitlejad on laval ja publik saalis.
Alates 12-aastastele noortele suunatud tüki peategelase esitatud küsimused on valusad ning arvatavasti tuttavad paljudele praegustele ja endistele teismelistele: miks ma olen? kellele mind vaja on? miks ma olen just selline? Lõpuks jõuab Mirjam alias Mirr (Kadi Jaanisoo) ka küsimuseni: kas ma ikka olen olemas?

Sven Zacek vahetas jahipidamise pildistamise vastu
Viie aasta eest hakkas majandustudeng Sven Zacek koos äiaga Tartu lähedal jahiretkedel kaasas käima. Zacekis tekitasid loomad nii suurt huvi, et viimase kolme aasta jooksul on ta küttimise asemel hoopis metsas pilte teinud. Jaanuaris ilmus Zaceki eestvedamisel ka esimene loodusfotode ajakiri LoFo.
"Jahil käies hakkasid loomade liikumine ja nende jäljed mulle järjest suuremat huvi pakkuma," meenutab Zacek. "Mõtlesin, et päris põnev oleks seda jäädvustada. Sest koju tulles räägid küll, kuidas nägid seda või teist looma, aga sõnadest jääb tunnete kirjeldamisel väheks. Nii tuli hakata pilte tegema."
26-aastane Zacek õpib küll veel Tartu ülikoolis majandusteadust, peenema nimega ökonomeetrilist modelleerimist, kuid kirjutuslaua asemel eelistab mees hoopis metsas müttamist.

Grand Rose spaahotell: roosipelglikele ei soovita
Ajakirja Ruum toimetaja Aale Kask seisis Kuressaare Grand Rose spaahotellis silmitsi tõsimeelse kitšiga. Väljast pigem tagasihoidliku maja sees on kõike kaugelt liiga palju. Eriti roose.
Grand Rose spaahotelli sünnilugu meenutab nööbi külge mantli õmblemist, sest hoone on ehitatud Tallinna tänava ääres asuva ajaloolise maja hoovile juurdeehitusena. Linnulennult seirates jääb aga uusehitis Kuressaare vanalinnale iseloomulike punaste katuste keskel märkamatuks. Keskkonnatundlikult on maja võtnud kaitsevärvi. Punane katusekivi, mis keerdub katuselt seinale, maskeerib hoone osavalt miljöösse.
Välisarhitektuuriga on lood enam kui head. Peeti arhitektuurivõistlus, mille võitis arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal. Nende lähenemine on üdini tänapäevane. Kui lähteülesanne andis ette kaks maapealset korrust ja viilkatuse, siis nemad pakkusid traditsioonilise katuse asemele Hollandi-mõjulise räästata katuse. Paugupealt sai maja moodsaks! Räästata katusega maju, kus katusematerjal jätkub ka seina pinnal, on Kuressaares teisigi. Näiteks Alver & Trummali Ferrumi kaubamaja või Ülo Peili büroohoone, mis mõlemad asuvad samal tänaval. Kui aga Ferrumi kaubamaja puhul on kasutatud vee ärajuhtimiseks topeltkatust ja materjalina roosteplekki, siis Grand Rose spaa katusekivid juhivad ise vee katuselt maapinnale. Veerennid on üksnes akende kohal.

Nimesid ei unustata ka Venemaal
Kuigi Moskva protesteerib järjekindlalt endiste küüditajate Baltimaades kohtu alla andmise vastu, tuvastatakse stalinismiohvreid vähemalt sama innukalt ka Venemaal, kus represseeriti tõenäoliselt ligi 25 miljonit inimest. Kirjutab Heiki Suurkask.
Eesti raamatulugejad on juba mitu aastat võinud tutvuda mustakaaneliste koguteostega, milles on üles loetud 1941., 1949. ja 1951. aastal siit küüditatud ja ka vahepealsetel aastatel eri ettekäänetel Siberisse saadetud inimesed. Kuid meie ajaloolaste huvi pole mingil juhul erandlik.
Ka rahvusraamatukogu riiulitel leidub viis köidet Leningradi martüroloogiat nimekirjadega 1937. ja 1938. aastal hukatud isikutest. Põhjalikumalt oma suguvõsa tundvad inimesed leiavad neist peaaegu kindlasti ka mõne sugulase. Pihkvas on välja antud 15 köidet 45 000 nimega. Karjala mälestusnimekirjas on 13 000 inimest. Novgorodis on sealsetest represseeritutest välja antud üheksa köidet. Arhangelskis kolm, kusjuures esimene köide algab nimega Aas ja lõppeb nimega Kütter.

Igor Volkovist sai uuesti Ike Volkov
Tallinna peaarhitekt Igor Volkov on sõprade jaoks ikka olnud Ike. Teisipäeval ameti maha pannud Volkov oleks seda pidanud tegema võib-olla juba varem, sest vaatamata uhkele ametinimetusele polnud tal tegelikku võimu linna planeerida. Nüüd on ta taas Ike. Kirjutab Ants Juske.
is peaarhitekt sa oled, kui käed-jalad seotud? Kopp tuli ette, kui dilemmad kuhjusid: uue raekoja asukoht, Sakala keskuse lammutamine ja lõpuks Tauno Kangro oma Kalevipojaga. Neis kõigis oli linna ametlik seisukoht vastuolus kunstirahva arvamusega. Ole siis omadele võõras ja võõrastele oma!
Ike ise ütleb: "Tunne on nagu vangikongis." Eesti Ekspressile on ta veel öelnud, et "üks põhjus, miks ma ei saa siin linnas töötada, on, et meie uus korpus tehti vangilaagriks. Mina ei mahu oma püknilise kehaehitusega sellest turvaväravast läbi ja see kõrge tara, mis meie ümber ehitati, et terroristide jõugud ei saaks majja tungida, tekitab minus vangimaja tunde".

Natalia Popenko jõudis suurrollini
Sügisel Vene Teatris tööd alustanud noor näitleja Natalia Popenko, kes on seni torganud silma väiksemates rollides, jõuab peagi nimirollini komöödias "Trahter Mirandolina". Viljandi tüdruku teekonnast Moskvasse ja Tallinna kirjutab Andres Laasik.
Carlo Goldoni näitemäng, mida tuntakse eesti keeles enamasti pealkirjaga "Võõrastemaja perenaine", jõuab esietenduseni
15. märtsil. Natalia Popenkole on sealne peaosa tõeline väljakutse, sest selles rollis on säranud paljud teatriloo kuulsused.
Loo lavastab Eduard Toman, kes viis aastat tagasi märkas Viljandi tüdrukut Nataliat ja soovitas tal minna Moskva Kunstiteatri kooli näitlejaks õppima. "Ma olin üles kasvanud Viljandis ega teadnud Vene Draamateatrist suurt midagi," ütleb noor näitlejanna.
Natalia pole siiamaani saanud esineda koduses Viljandis, Vene Teatri ringreisid pole sinna seni ulatunud. "Ma väga ootan seda. Tean ka, et mind oodatakse. Mult on Viljandis küsitud: "Millal teie teater siia tuleb?" Arvatakse, et Viljandis on vähe venelasi, aga tegelikult on neid küllalt ja nad tuleksid teatrisse."

Kalevi suursõit 1959-2006: motomeelsete laulupidu
Aastakümnete eest oli Kalevi suursõit suve tippsündmus, kuhu kogunes peadpööritavat kihutamist vaatama üle saja tuhande inimese, kioskites müüdi suitsuvorsti ja võitjatest said motokuulsused. Mullu viimast korda Pirital peetud sõidud võtab kokku Eda Post.
Spordiselts Kalev korraldas meistersportlase ja treeneri Richard Lauri eestvedamisel esimese suursõidu 20. septembril 1959 Tallinnas Iru-Lükati-Kloostrimetsa ringil. Laur tahtis selle nimetada Eesti autoklubi mootorrattasektsiooni 1933. aastal algatatud ringrajavõistluste järgi Eesti suursõiduks, kuid see ei läinud läbi. Nii saigi võistlusest Kalevi suursõit, mis esimesel korral oli tollase tava kohaselt pühendatud Tallinna vabastamise 15. aastapäevale.
Eestlaste teine laulupidu
Samal, 1959. aastal vändati mootorrataste ringrajavõistlustel ka mängufilm "Vallatud kurvid", mis tõstis motospordi populaarsust veelgi. Spordikommentaatori rollis oli seal Gunnar Hololei, kelle valjuhäälditest kaikuv hääl kuulub kümnete tuhandete eestimaalaste mälestustes lahutamatult Kalevi suursõidu juurde. Hololei sai filmis spordikommentaatorina esineda teinegi kord - ka 1972 valminud "Noor pensionär" viis Muhu rahvariides "neiu" Ervin Abeli ja vaatajad otse laulupeolt Pirita-Kose- Kloostrimetsa ringrajale.

Suitsuvaba sohvabaar Fresh pakub kokteile ja ninaesist
Tallinnas Admirali maja esimesel korrusel on alates eelmise nädala kolmapäevast avatud uus sohvabaar elik lounge Fresh. Köögi Komando käis tuttuue söögiasutuse sohvat soojendamas.
Freshi söögisaal on kitsas, ent hubane, ühte ruumi otsa paigutatud peeglid lasevad ruumil avaramana paista. Veidi häiris tumma Soome pilti näitav teler - vilkuval ekraanil on halb omadus ruumis viibijate pilk endale tõmmata, sõltumata sellest, mida ta näitab. Kena oli see, et kui baari õhtu hakul rahvast juurde kogunes, asetati letile põlev küünal - väike, aga meeleolu loov nüanss. Peavoolu popmuusika (Dido ja Michael Jacksoni plaadid) ei kriibi kõrva.
Jättis veidra mulje, et vajalikud söögiriistad peavad külastajad ise leti äärest võtma, kassast tellitud toidud tuuakse siiski lauda. Alustavale söögikohale iseloomulikult ei peegelda menüü täiel määral reaalset olukorda. See on küll andestatav, aga eksituse tõttu tekkinud hinnavahe võiks kliendile ju ikkagi tagastada - korralik soomeugrilane ju ise küsima ei hakka. Ruumi kujundust ja söögikoha hinnaklassi arvestades võiks eeldada ka lauast teenindamist. Positiivse noodina tasub esile tõsta traadita ja koodita internetilevi.

USA süüdistab Iraani Iraagi sõjatehnikaga varustamises
USA sõjavägi süüdistab Iraani kõrgeid valitsusametnikke Iraagi mässuliste järjest suurenevas varustamises intelligentsete maanteepommidega.
Pommid, mida nimetatakse "plahvatuslikeks viskemiinideks" on võimelised hävitama tanki ja on alates 2004. aastast tapnud 170 ameerika sõjaväelast, vahendab BBC.
Ameerika luureametnikud usuvad, et pommid on valmistatud Iraanis ja saadetud salaja Iraaki. Käsu selleks on andnud aga Teherani kõrged ametnikud.
Samas ei saa USA väiteid, nagu oleksid pommid smuugeldatud Iraanist, erapooletult tõestada.
Ameeriklased on varemgi avaldanud kahtlust, et Iraani relvi kasutatakse Iraagis, kuid pole kunagi ennem süüdistanud otseselt Iraani valitsusametnikke sellega seotuses.

Tuumaläbirääkimised Põhja-Koreaga venivad
Põhja-Korea tuumaprogrammi läbirääkimised venivad riigi liigsete energeetika- alaste nõudmiste tõttu.
Kuue riigi osavõtul Hiina pealinnas Pekingis toimuvad tuumaläbirääkimised alustavad juba oma neljandat päeva, vahendab BBC.
Läbirääkimiste eesmärgiks on saavutada kokkulepe, millega Põhja-Korea loobub vastutasuks abi eest oma tuumaambitsioonidest.
USA poolne läbirääkija Cristopher Hill on tulemuse suhtes lootusrikas, kuid Lõuna-Korea ja Jaapani poolel on kahtlusi.
"Kuristik Põhja-Korea ja meie vahel on suur ja kas me suudame selle tühimiku täita, sõltub Põhja-Koreast üksi," ütles Jaapani delegaat Kenchiro Sasae.
Ühe-leheküljeline plaan sisaldab üleskutset sulgeda plutooniumit tootev reaktor Yongbyonis kahe kuu jooksul. Vastutasuks saab Põhja-Korea sama aja raames USA-lt ja Lõuna-Korealt naftat ja muud abi.

Liikluses hukkus päevaga viis inimest
Eesti teedel juhtus eile kolm ülirasket liiklusõnnetust, milles hukkus kokku viis inimest.
Rängim õnnetus juhtus kella 17.56 paiku Rapla maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 75. kilomeetril, kus nelja auto kokkupõrke tagajärjel hukkus kolm ja sai vigastada samuti kolm inimest.
Õnnetuse põhjustas sõiduauto Läti registreerimismärgiga Audi 100, millega juht Viktor kaotas möödasõidul juhitavuse ja põrkas kokku sõiduautodega Toyota Avensis, mida juhtis Pelle (s 1966) ja Honda Prelude, mida juhtis Liina (s 1985), ning madelautoga Renault Trafic, mida juhtis Guido (s 1974), teatas keskkriminaalpolitsei korrapidaja.
Audi juht ja kaassõitjad Viktor ning Sergejs hukkusid kohapeal. Audi kaassõitja Slovita ja Toyota juht ning kaassõitja Evelin (s 1969) toimetati Pärnu Haiglasse.

Nädala alguses hakkab lund sadama
Ööl vastu esmaspäeva lubab tulla 24 kraadi külma, kuid uue nädala alguses ei peaks öised külmakraadid enam miinus 16 piire ületama ning oodata on lumesadu.
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel peaks järgmise nädala esimesel poolel olema oodata madalrõhkkonda, mis toob endaga kaasa lumesaju.
Lund sajab EMHI prognoosi kohaselt kogu uue nädala alguse. Kohati võib ka tuisata.
Maanteeamet hoiatab, et libeduseoht teedel püsib.

Eesti Iseseisvuspartei taunib Valgetähe andmist Jüri Paabile
President Toomas Hendrik Ilves valmistas eestimeelsetele inimestele ebameeldiva üllatuse, kavatsedes autasustada Eesti vabadusvõitluse lähiajaloos kurikuulsa maine omandanud kohtunikku nimega Jüri Paap.
Jüri Paap omandas kurikuulsuse juba nõukogude okupatsiooni ajal, kui oli kohtunikuks protsessidel, kus mõisteti süüdi nimekad vabadusvõitlejad ja teisitimõtlejad Mart Niklus ja Tiit Madisson.
Eesti Iseseisvuspartei on veendunud, et sellise "teeneterea" eest ei tohiks J. Paap pälvida isegi praeguses Eesti Vabariigis ei Valgetähe IV klassi ordenit ega üldse mingit aumärki.
Iseseisvuslased leiavad, et viga saab parandada sellega, et Jüri Paabi nimi ordeni saajate hulgast kustutada ning edaspidi riiklike autasude saajate nimekirju põhjalikumalt üle vaadata.
Presidendikantselei põhjendas aga ordeni andmist Jüri Paabile sellega, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees Jüri Paap sai teenetemärgi kui kohtunik, kes on olnud Tallinna Ringkonnakohtu loomise juures ja andnud panuse kaasaegse kohtusüsteemi arengusse.

Jõgevamaal päästeti tulest kaheksa põrsast
Täna öösel toimunud laudapõlengust päästeti põrsaid ja lambaid.
Täna öösel kell 00.20 teatati tulekahjust Jõgevamaal Pala vallas Lümati külas.
Põles laut. Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja sõnul päästeti tulest palju loomi.
Laudast evakueeriti kaheksa põrsast, sead ja lambad. Lauta jäid siiski kukk ja kanad.
Praeguseks on tulekahju kustutatud. Põlengus hävis lauda katus.

Pärnus toimus ahelkokkupõrge
Reede õhtul toimus Pärnus Port Arturi kaubamaja juures ahelkokkupõrge.
Keskkriminaalpolitsei andmetel toimus 9. veebruaril 23.14 ajal liiklusõnnetus Pärnu linnas Ringi tänaval, Port-Arturi kaubanduskeskuse juures, kus peateele sõitnud sõiduauto Audi 200, mida juhtis Ellar (s 1984), põrkas kokku seal liikunud sõiduautoga Ford Scorpio, mida juhtis Meelis (s 1985).
Samal ajal pidurdas kõrvalteel sõiduauto Audi 80, mida juhtis Raigo (s 1985), ning sellele sõitis tagant otsa sõiduauto Škoda Fabia, mida juhtis Rait (s 1986).
Fordi juht Meelis toimetati põrutustega Pärnu haiglasse ja peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.
Ühe asjaosalise sõnul ei olid õnnetuse asjaolud teised. Škoda ja selle ees olev Audi80 olid seisnud paigal, kui õnnetuse põhjustanud Audi100 ja Fordi kokkupõrkest põrkas Audi100 tagasi ja otsa Audi80-le, mis omakorda lükkas hooga sisse enda taga seisnud Škodale.

Madalikku riivanud tanker viiakse Porvoo rannikule
Soome lahel madalikku riivanud tanker Propontis pukseeritakse pühapäeval Lõuna-Soomes asuva Porvoo sadama lähedale Kallbadagrundi ankrupaigale ning jäetakse seal ankrusse.
Siiani oli Propontis ankrus Soome lahes Loviisast ligi 50 kilomeetri kaugusel lõunas, vahendab ETV24.
Kreeka lipu all sõitev Propontis riivas madalikku Vene vetes Suursaarest põhjapool reede varahommikul. 100 000 tonni toornaftat vedava kahepõhjalise tankeri ballastitankidesse tekitas see küll kaks auku, kuid õlireostust piirivalve ei täheldanud. Ka tuukrid, kes reedel kontrollisid Propontist, naftaleket ei avastanud.
15-meetrise süvisega laev puudutas merepõhja kohas, kus vee sügavus on vaid 14 meetrit.

Valgamaal hukkus tules kaks meest
Eile õhtul hukkus Valgamaal Sangaste külas toimunud korteripõlengus kaks meesterahvast.
Kell 17.41 teatati häirekeskusele, et Valgamaal Sangaste alevikus põleb eluhoone. Sündmuskohale sõitsid kaks päästemeeskonda Otepää, kaks Puka, kaks Valga päästekomandost ning Valga operatiivkorrapidaja.
Päästjate sündmuskohale saabudes oli eluhoone üks korter paksu suitsu täis ning ühest aknast paistsid leegid.
Sündmuskohal selgus, et korteris võib olla kaks inimest ning koheselt alustati nende otsinguid. Päästjad tõid korterist välja kaks hukkunud meesterahvast.
Tulekahju likvideeriti lõplikult kella 20.22-ks. Põlengus hävisid korteri üks tuba ja köök, teised ruumid oluliselt kahjustada ei saanud.

Arte gümnaasium tahab omale koolivormi
Ühena vähestest Tallinna koolidest plaanib Arte gümnaasium sügisest põhikooli osas kasutusele võtta oma koolivormi.
Kooli direktor Elle-Mari Linsmanni sõnul andsid tõuke päris oma vormi hankimiseks just lapsevanemad, kes tahavad, et nende lapsed välimuselt teistest erineks.
"Koolivorm on oluline visuaalse identiteedi loomise ja oma kooli tunde tekitamise vahend," rõhutas direktor.
Vähem tähtis aspekt ei tema arvates ka perede erinevad materiaalsed võimalused, mille puhul üks või teine õpilane tunneb ennast tõrjutuna, kuna tema vanemad ei suuda hankida hetkel moesolevaid rõivaid.
Kuna konkurss vormikavandite saamiseks alles kestab, ei ole veel selgunud, kas lapsed saavad omale terve rõivakomplekti.
"Võimalik, et me võtame kasutusele ainult mõne detaili nagu näiteks pluus või kampsun," selgitas Linsmann, välistades üksnes koolimütsi, kuna mütsikandmise aeg on Eesti kliimas lühike ja vanemate sõnul ei armasta lapsed tänapäeval ka eriti mütsi kanda ning see jääks lihtsalt kappi vedelema.

Tallinn sõlmib raudteeriskide vähendamise koostööprojekti
Aktsiaselts Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, Põhja-Eesti päästekeskuse direktor Raik Saart ja Tallinna linnapea Jüri Ratas allkirjastavad homme kell 13.00 Tallinna raekojas koostööprojekti, mille eesmärk on raudteel toimuvate võimalike ohtlike vedude riskide vähendamine.
Linnapea Jüri Ratase sõnul eeldab raudtee ohtlike vedude riskide vähendamine kõikide osapoolte koostööd ja head tahet.
"Kolmepoolses koostöös on kavandatud ühistegevused nagu infovahetus, spetsialistide väljaõpe, ühised kriisireguleerimisalased õppused ning müra- ja veevarustuse probleemide lahendamine," märkis Ratas.
"Oluline on ka see, et AS Eesti Raudtee käsutuses olevat päästetehnikat ja päästevarusid on Põhja-Eesti päästekeskusel võimalik kokkuleppel kasutada ka raudteed mittepuudutavate õnnetuste likvideerimisel," lisas linnapea.
Ühtlasi teeb AS Eesti Raudtee koostööd Tallinna linnavalitsusega linna piires asuvate raudtee ülesõitude ja jalakäijate ülekäigukohtade ohutuse parandamiseks ning raudteeliiklusest lähtuva müra ja vibratsiooni vähendamiseks.

Pettur kutsub Keit Pentuse nimel tasuta lõunasöögile
Viimastel päevadel on tundmatud kratid hakanud tegema libatelefonikõnesid, kus helistaja väidab end olevat Keit Pentus ja kutsub tasuta õhtusöögile mõnda Tallinna kesklinna restorani.
"Tänan neid, kes on sellistest libakõnedest teada andnud. Kutsun üles kõiki olema taoliste kõnede puhul tähelepanelik ja telefoninumbrit, millelt helistatakse, kirja panema. Kui kõne tuleb salastatud või numbrinäiduta telefonilt, võite olla kindel, et tegu on libakõnega," ütles Keit Pentus.
"Tasuta õhtusööki kõigile oma valijatele ma küll lubada ei riski, aga olen kinnitanud, et nende jaoks, kes 4. märtsil minu poolt hääletavad, saab minust nende personaalne riigikoguliige. Nemad saavad minu mobiiltelefoninumbri ja eksklusiivõiguse igal ajal oma küsimuste, murede ja ettepanekutega helistada," lisas Pentus.
Libakõnedest võib teada anda Reformierakonna kontori telefonile 680 8080.

Karl Lagerfeld esitles Berlinalel dokfilmi iseendast
Berliin
Panaorama programmis linastunud film keskendub Lagerfeldi elu olulisematele sündmustele, kirjutab Yahoo.com.
Film valmis kahe aasta jooksul koostöös noore Prantsuse filmilavastaja Rodolphe Marconiga ("Le Dernier Jour", 2004).
Selle aja jooksul kogunes 300 tundi materjali, mille lavastaja lõpuks 88-minutiliseks filmiks vormistas. Lagerfeldi sõnul ei osalenud ta filmi toimetamisel.
Lagerfeldi sõnul pole tal probleeme oma kunstilise mineviku lahkamisega. "Sellel justkui poleks praeguse minuga enam midagi pistmist," sõnas 68-aastane moelooja ajakirjanikele.
"Keegi ei õpi midagi õnnestumistest, õpitakse ainult oma vigadest", lisas Lagerfeld.

Keraamikatudengid müüvad sõbrapäeval omavalmistatud tasse
Tallinn
"Sõbrapäeva tassimüügi tore traditsioon sai alguse juba 2001. aasta sõbrapäeval, kui keraamikatudengid korraldasid akadeemia fuajees näitusmüügi "Anti Tass"," teatas Annika Vilippus EKA keraamikaosakonnast.
"Ka sel aastal pakuvad üliõpilased savist südamlikke tassivariatsioone igale maitsele - oodatud on kõik, kes soovivad alternatiivi kaubanduskeskustes pakutavale roosapunasele sõbrakingivalikule," lisas ta.
Sõbrapäeva tassimüük kestab kella 10-18.

Eesti gospelmuusika auhinnad on jagatud
Eile õhtul toimus Salme kultuurikeskuses suurejooneline galaõhtu,
Kontsrdil astusid üles Annika Mai Purje, Trepikojabänd, Roliti, Septem, Robirohi, Sela, Andres Jäätma, Dream Room, Con Forte ja ansambel Sõnajalg.
Tunnustamist leidsid järgnevad tublid tegijad:
Aasta Plaat: kogumik "Jõgi, mis voolab" koostajad Piret ja Tõnu Laikre
Aasta lugu: "Everything Under The Sun" Crux ja Reverend B, autor Reverend B
Aasta Tegu: Noorte gospelmuusikute bändilaager Lääne-Nigulas korraldaja
Daniel Reinaru
Aasta Uus Tulija: Septem
Panus Eesti Gospelmuusikasse: Ansambel Sõnajalg

Eestlased noppisid lindy hopis esikohti
Möödunud laupäeval Leedus Visaginases toimunud Baltikumi traditsioonilised lindy hopi karikavõistlused Lindy Hop is the Style of my Life olid eesti tantsijatele võituderohked.
Osalesid kolm swingtantsuklubi Eestist: MODUS Tallinnast, SwingirinG Tartust ja PÄRLIINE Antslast.
Neljas võistlusklassis toodi koju esikoht. Tiimide jõukatsumisel tunnistati parimaks Swinners Tallinna tantsutrupist MODUS.
Täiskasvanute seas haarasid liidripositsiooni nii aeglases kui kiires tantsus juba mitmekordsed Baltikumi lindy hopi meistrid Kristjan ja Sirli Kriis MODUSest.
Juunioride võitjapaariks osutus teist aastat järjest Mirko Ottis ja Eliise Kuhi MODUSest.
Esimest korda Baltimaades võistelnud seenioridest saavutasid esikoha Einar Hillep ja Maire Kaer MODUSest.
Vaid viie- kuni seitsme aastaste laste ja 8-12-aastaste laste klassis ei olnud võitjateks Eesti paarid.

Võrkpall: Selver jätkab Schenkeri Liiga liidrina
Selveri meeskond alistas täna, 11. veebruaril Schenkeri Liiga kohtumises kindlalt 3: 0 Poliurs/Biolarsi ning jätkab liiga liidrina.
Võidukas oli ka Selveri pearivaal põhiturniiri võiduks - Lase-R, kes samuti 3: 0 mängis üle SK Riga.
Liiga viimaste hulka kuuluvate Aeroc Rakvere ja Võru VK vahelisest mängust väljus kindla võiduga Rakvere, kes säilitas võimaluse püüda 8. kohta ning pääsu veerandfinaali.
Tänases neljandas mängus alistus Tallinna Kalev 1: 3 ELVI/Kuldiga meeskonnnale.
Schenkeri Liiga põhiturniir lõppeb järgmisel nädalavahetusel, kui peetakse koguni 12 mängu.

Naiste võrkpall: TLÜ/Cartini on kodus võidukas
Nivea Naiste Meistriliigas jätkus täna põhiturniiri kolmas ring, mille võitis jällegi TLÜ/Cartini.
TLÜ/Cartini võõrustas Viljandi Metall/Näituste naiskonda. Avageimis jäi võõrustaja viljandlannadele 22: 25 alla, kuid suutis ennast koguda ning võita ülejäänud geimid numbritega 25: 17, 25: 14 ning 25: 13.
"Selgelt alahindasime vastast," põhjendas avageimi kaotust TLÜ/Cartini peatreener Riina Ernits. "Tegime aga
sellest kiired järeldused ja tüdrukud pingutasid järgnevates geimides enam," lisas ta.
Võitjate resultatiivseimad olid Katrin Kõverjalg ja Evelin Lepa 14 punktiga, naiskonna parimaks tunnistati Kristiina Raap. Kaotajate edukaim punktitooja oli Karen Kotlov 13 punktiga ja NIVEA auhinna pälvis Margit Keerutaja.
Liiga liider Viimsi VK Milstrand/EBS võõrustas TÜ/Eedenit ja sai kerge 3: 0 võidu. Geimid 25: 14,25: 15 ja 25: 11. Parimateks mängijateks tunnistati Keiu Põlluveer Viimsi VK Milstrand/EBS-ist ja Kristi Vink TÜ/Eedenist.

Korvpall: BC Tarvas oli parem TTÜ KKst ja tõusis tabelis viiendaks
Pühapäeval, 11. veebruaril mängis BC Rakvere Tarvas oma kolmanda mängu viie päeva jooksul. SEB KML kohtumises võideti TTÜ KK nende kodusaalis tulemusega 67: 79.
Tallinnas TTÜ spordihoones 150 pealtvaataja silme all alustas mängu paremini kodumeeskond. TTÜ tegi 6: 0 spurdi ning Tarvas avas oma skoori alles Maksim Darski vabavisetest mängu neljandal minutil.
Seejärel vähendati aga vahet jõudsalt ning Kristo Saage selle mängu esimene kolmene kaks ja pool minutit enne veerandaja lõppu tegi seisuks 12: 12. TTÜ viskas seejärel küll neli punkti järjest, aga kolmene James Allenilt ning Kristo Saagelt viisid tarvase veerandaja lõpuks 18: 16 juhtima.
Teist veerandaega alustas TTÜ Anton Batanov väga hästi visates kiiresti kuus punkti. Tarvase poolelt hoidsid mängu üleval peamiselt tagamängijad Darski ja Saage. Saage käest lendu läinud pallid lõpetasid enamasti kõik korvis.

Meeste sõudeergomeetri võistluse võitis Tõnu Endrekson
Sõudeergomeetri võistlustel meeste absoluutkaalus, 2000 meetril, saavutas Tõnu Endrekson esimese koha, järgnesid Jüri Jaanson ja Allar Raja.
Kuna elektroonika vedas korraldajaid alt, siis finaale eraldi ei peetud - paremuse selgitati ühe sõidu järgselt aegade põhjal.
Võistluse võitsid meeste absoluutkaalus Tõnu Endrekson (5.50, 5), järgnesid Jüri Jaanson (5.55, 6) ja Allar Raja (5.55, 7).

Seiklusspordi võistluse ACG Winter Xdreami võitis Sportland Outdoor Team
Käesoleva talve seiklusspordi tipphetk saabus sel nädalavahetusel Haanjas, kus täna toimus kolmandat korda talvine seiklusspordi võistlus ACG Winter Xdream.
Kui eelmisel aastal vallutati Otepää kõrgeimad tipud, siis seekordne ligi 35 km pikkune rada võimaldas nautida Eesti kõrgeimal asuvaid järvi.
Võistlusdistantsi asus läbima 468 võistlejat meeste-, sega- ja naistearvestuses. Rada läbiti nii jalgrattal, joostes kui ka suuskadel.
Parima tulemuse lumerohketel Haanja järvedel saavutasid võistkonnad, kes otsustasid jooksmise või rattasõidu kasuks.
Lisaks kaardile märgitud punktidele tuli võistlejatel läbida ka looduslik takistusrada, mis osutus paljudele just julguse proovilepanekuks.
Lõpliku paremusjärjestuse osas sai siiski otsustavaks võistkondade poolt tehtud rajavalik, mis võimaldas individuaalselt otsustada raja läbimise strateegia.

Ani kolmas finaal tõi teise võidu
Capriolo võidule ja Suttoni lüüasaamisele lisas 25-aastane Maret Ani esikoha Tiptonis.
Maret Ani mängis kolmandat pühapäeva jutti ITF-turniiri finaalis, kirjutab sportnet.ee.
Ühtlasi alistas ta Elise Tamaela, kes viimase kahe nädala jooksul oli võitnud kahel korral Margit Rüütlit ja Suttoni finaalis ka Ani ennast.
Ani sai endast edetabelis tagapool asuvast, aga esimest asetust omanud hollandlannast jagu 5: 7, 7: 6 (7: 3), 7: 5.
WTA edetabelis teise saja keskel asuv Ani kaotas Tiptoni turniiri viie matši jooksul kokku kaks setti.
Lisaks finaalivastasele mängis ta ka sakslanna Julia Georgesiga veerandfinaalis.
Kolme nädala jooksul pidas Ani kokku 15 mängu ja ainsaks kaotuseks jäi eelmisel pühapäeval 2: 6, 7: 6 (7: 4), 6: 7 (3: 7) allajäämine Tamaelale.

Mae võitis Skandinaavia Karikavõistlustel 15 km vabatehnika sõidu
Skandinaavia Karikavõistluste teisel võistluspäeval kavas olnud meeste 15 km vabatehnikas võitis Jaak Mae ajaga 33: 29,3.
Teine oli Morten Eilifsen Rootsist ajaga 33: 32,0 ja kolmas Martti Jylhä Soomest (33: 35,2).
Eesti meistrivõistluste arvestuses pälvis kuldmedali Jaak Mae, talle järgnesid Kaspar Kokk ja Algo Kärp.
Naiste 10 km vabatehnikas läks kolmikvõit Norrasse. Parim oli Astrid Jacobsen ajaga 26: 00,7, talle järgnesid Marte Elden (26: 24,6) ja Marte Monrad - Hansen (26: 29,6).
Parima eestlasena oli üheteistkümnes Kaili Sirge kaotades võitjale 1: 14,3.
Eesti meistrivõistluste arvetuses olid parimad Kaili Sirge, Tatjana Mannima ja Laura Rohtla.

Kiiruisutamises võitsid 1500 meetri uisutamise Kert Keskpaik ja Sandra Alusalu
Eile peeti Adavere 250 meetrisel kiiruisurajal Ants Antsoni olumpiavõidule pühendatud Kuldse 1500 meetri kiiruisuvõistlus.
Kohaliku kiiruisuaktivisti Väino Treimani algatusel ellukutsutud võistlus on muutunud juba traditsiooniliseks ja kogub iga aastaga aina rohkem osavõtjaid. Sellel aastal osalesid kõik Eesti paremad kiiruisutajad ja ilmaolud soosisid kiireid aegu.
Meestest võttis 1500 m distantsil võidu esimest aastat kiiruisutamisega tõsiselt tegelev Kert Keskpaik, kes edestas napilt seni Eestis kiiruisutamist valitsenud Danila Ruusut. Kerdi võiduaeg 2: 19,81 on mitteametlikult kiireim Eestis sõidetud 1500m. Kolmas koht jäi Adaveresse ja selle võitis Mart Markus.
Naiste võistlust valitsesid Adavere tüdrukud ning oodatult osutus kiireimaks Sandra Alusalu ajaga 2: 46,03

ANTS PARKTAL: Ainult sõltlane ise saab ennast aidata
Viimasel ajal on meedias suunatud ohtralt kriitikanooli kasiinodele kui mängupõrgutele, kus tublidelt inimestelt röövitakse nende viimane ja tõugatakse nad seejärel hädaorgu.
Kui aga vaadata toimuvat psühhoana-lüütilises plaanis, siis tekib küsimus: kas seda põrgut tuleb otsida väljastpoolt inimest või tema enda seest?
Mõnigi kord tõstavad inimesed enda jaoks talumatud või vastuvõetamatud tunded, fantaasiad ja soovid oma sisimast psüühilisest maailmast välja ning seovad need välise maailma konkreetsusega, sest nii on kergem vaevavate tunnetega toime tulla. Midagi sellist toimub ka praegu Eesti meedias, kus arusaamatutele psüühilistele nähtustele püütakse leida välisest maailmast võimalikke lahendusi. Aastate jooksul hasartmängusõltuvusega kokku puutunud psühhoterapeudina võin kinnitada, et säärane mõttekäik ei ole üksnes eksitav, vaid võib teha tänasele või homsele sõltlasele ka tõelise karuteene.

ÜLAR MAAPALU: Miks ajakirjandus lärmi lööb? 
Justiitsministeeriumis koostatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu on kütnud suuri kirgi. Eelnõu kordab küll paljuski juba kehtivat seadust, kuid teeb ka mõned asjad lihtsamaks ning lisab mõned sätted meedia kohta.
Eelnõu koostajad on veendunud, et toimetused, kes avaldavad või koguvad andmeid mõne isiku poliitiliste vaadete või maailmavaateliste veendumuste kohta, peaksid olema end registreerinud andmekaitse inspektsioonis ning järgima samasuguseid reegleid, mida arstid isikute haiguslugude haldamisel. Samasugune nõue kehtib ka siis, kui soovitakse koguda või avaldada infot mõne isiku kohta seoses kuriteoga, enne kui on alanud kohtuistung.
On vaieldamatu, et isikutel on õigus privaatsusele, kuid seejuures ei tohiks unustada ühiskondliku suhtlemise aluseks olevat informatsioonivabadust ning isikute õigust olla informeeritud.
Eelnõu kohaselt on ajakirjandusel õigus ilma isiku nõusolekuta avaldada isikuandmeid (s.t ükspuha mida, mis käib konkreetse isiku kohta) ainult kolme nõude üheaegsel täitmisel: 1) on olemas ülekaalukas avalik huvi, 2) avaldatu on kooskõlas heade kommete ning 3) ajakirjandus-eetika põhimõtetega.

MIHKEL RAUD: Palun Kadri Musta ja Kojamehe teleheitlust! 
On "vanade peerude" naasmise aasta. Ansambel The Police on teatanud kontsertide andmisest ning seitsme-, kaheksa- ja üheksa-kümnendail popmuusikat ümber defineerinud Genesis on lubanud samuti maailma võtmelinnades hordidena kogunevatelt rahvahulkadelt veel kord raha kokku korjata.
Need on head uudised. Nii Sting kui ka Phil Collins, kelle viimaste aastate kontserdikalendrisse on omamoodi sümptomaatiliselt mahtunud ka sellised globaalses mõttes marginaalsed linnad nagu Tallinn, tekitavad sooloesinejatena viimasel ajal paremal juhul vaid õlakehitust. Meeste kunagised "põhibändid" The Police ja Genesis on seevastu aga teisest puust laevad.
Isegi küünilised popikriitikud on uudise "vanade peerude" uue tulemise kohta taeva suunas pööratud pöialdega vastu võtnud. The Police ja Genesis on cool'id. Seda rohkem, mida kauem on megabändid vahepeal eemal olnud. Selleks et noori ja vanu piletiostjaid kilomeetritepikkusteks järjekordadeks punuda, tuleb vahepeal vait olla. Lihtne ja arusaadav tõde, mille loogika peaks ja võiks olla lihtsasti tõlgitav ka eesti keelde.

Sobimatu tants ja kostüümid
Mul on kaks last, kaheksa-aastane poiss ja kolmeaastane tüdruk. Tütreke armastab üliväga tantsida ning kuna Tallinnas on minu andmetel siiani vaid üks koht, kus lastediskosid korraldatakse (Reval Hotell Olüm-pia), siis sinna me ühel kenal pühapäeva pärastlõunal suundusimegi.
Kõik oli tore. Tantsimisest andis puhkust üks tantsutrupp. Põhjus, mis mind kirjutama pani, oli selle tantsutrupi eeskava ja kostüümid. Truppi kuulusid tütarlapsed, silma järgi hinnates vanuses 10-15. Kummaline oli näha teismelisi tüdrukuid päise päeva ajal lastediskol puusi hööritamas ning seda väga nappides ja seksikates kostüümides. Loomulikult oli see nn seksikus koomiline. Kuid liigutustest võis aru saada, et juhendaja soov oli luua erutav tants. Muusikavalik mängis siin oma osa.

Ikka see pronkssõdur! 
Meie poliitikute esinemine ETV "Valimisstuudios" (7.2) oli mõnes mõttes hämmastav - ikka see pronkssõdur! Asi on poliitikute endi poolt vastutustundetult keeruliseks ja laiaulatuslikuks aetud, kuna puudub üksmeel meie ajaloo tundmises või tunda tahtmises ning seetõttu ei kasutata ka õigeid argumente ja antakse segadust tekitavaid signaale.
Nõukogude võitlejate memoriaal on Tallinnas Maarjamäel täiesti olemas. Selle, suurt maa-ala haarava rajatisega saaks ka pronkssõduri sobivalt siduda, nii et see ei haavaks kellegi tundeid. Võimu- ja maa-ahnete hirmuvalitsejate vallapäästetud sõjas langenuid tuleb kindlasti mälestada. Miks ei räägita Maarjamäe memoriaalist? Paistab, et kõik meie oma poliitikud polegi teadlikud sellest mälestusansamblist.

REPLIIK: Allaneelatavad alandused
See, et Mart Laar ja Edgar Savisaar plaanivad osta TV3-s eetriaega ja pidada maha ameerikaliku televäitluse, ajas Reformierakonnal ettearvatult harja punaseks. Muidugi tahtnuks oravapartei, et Savisaare vastu astuks Ansip. Miks? Varasemad valimised on ju näidanud, et valimisskaala paremtiival osutub kõige edukamaks erakond, kes suudab end esitleda kõige reaalsema alternatiivina Keskerakonnale. Võttes vastu Isamaaliidu ettepaneku korraldada Laari-Savisaare teledebatt, andis Keskerakond valusa ninanipsu just koalitsioonipartnerist Reformierakonnale. Ehkki alandus on valus, elavad Ansip ja teised oravad selle üle, samamoodi nagu nad elasid üle Ansipit fašistina kujutanud Keskerakonna venekeelse propagandalehe alanduse.

JUHTKIRI: Maailm uue külma sõja lävel? 
25. jaanuaril avaldas Eesti Päevaleht koos paljude teiste maailma lehtedega Mihhail Gorbatšovi arvamusartikli "Kas puhkeb uus külm sõda?", kus N Liidu viimane liider süüdistas USA-d unipolaarse maailma loomises ning hoiatas uue külma sõja puhkemise eest. Võimalik, et see oli pelk juhus, et kaks nädalat hiljem Münchenis toimunud esinduslikul julgeolekukonverentsil kordas Venemaa praegune riigipea Vladimir Putin samu sõnu. Tõsi, erinevalt Gorbatšovist ei öelnud Putin otse, et maailm seisab uue külma sõja lävel. Kuid just Putini enda radikaalne USA-kriitika näitab seda võimalust otse välja ütlematagi.
Mida siis Putin ütles? Ütles, et USA on ületanud piirid kõikides sfäärides: nii sõjaliselt kui ka majanduslikult ja isegi kultuuriliselt. Kui Ühendriigid on õigustanud piiride ületamist sellega, et nad tahavad maailmale head, siis tegelikkuses on see Putini hinnangul kaasa toonud ainult halba. See jutt ei üllata ilmselt kedagi. Samasugust kriitikat on USA pälvinud ka paljudelt Euroopa riikidelt ja maailma vasakintelligentsilt. Oluline on aga Putini avalduse puhul küsida, miks ta alles nüüd sellega välja tuli ja miks seesama Putin rääkis 2001. aasta septembris risti vastupidist juttu.

Prantsusmaal algas suurprotsess reostajate üle
Prantsusmaal hakati täna kohut mõistma 1999. aasta hiigelreostuses süüdlaste üle - toona valgus merre 20 000 tonni naftat, mis reostas 400 km rannajoont ja tappis paarsada tuhat lindu.
Naftareostus tekkis 1999. aastal nii, et vana ja roostes tanker Erika murdus tormi ajal Prantsusmaa läänerannikul Biskaia lahes lihtsalt pooleks ja uppus, vahendab Euronews. Laeva tekitatud reostuse kahju on umbes 1 miljard eurot.
Nüüd püütakse kohtus sellest vähemalt osa süüdlastelt välja nõuda - süüpingis on 15 isikut ja organisatsiooni, nende seas ka Prantsuse naftagigant Total.
Total väidab, et firma lastis tankeri toona sellepärast, et uskus seda, mis laeva dokumentides kirjas oli. Dokumentides aga oli kirjas, et laev on veel 25 aastat merekõlbulik.
Kohtuprotsessil on palju hagejaid - 74. Nende seas on peale kohalike omavalitsuste ja keskkonnaorganisatsioonide ka valitsus ja uus presidendikandidaat Segolene Royal.

Vene sõjaväes sunnitakse mehi prostitutsiooniga tegelema
Ühes Peterburi kesklinnas asuvas sõjaväeosas sunnivad vanemad sõjaväelased noorsõdureid teenima raha oma keha müümisega.
Sõjaväelased jagavad raha ka ohvitseridega, kes tehingutest teadlikud on, teatas raadiojaam Eho Moskvõ. Peterburi sõjaväeosas nr 3727 õitsevad määrustikuvälised suhted, kus noorsõdureid vägistatakse ja sunnitakse tegelema prostitutsiooniga.
Juhtumiga tegeleva õiguskaitsja Ruslan Linkovi sõnul teati staabi juhtkonnas ja sõjaprokuratuuris toimuvatest õigusrikkumistest, kuid ette ei võetud midagi. "Kolm või neli aastat tagasi edastasime materjalid sõjaväeprokuratuuri, kus sõjaväeosast põgenenud noormehed kaebasid, et neid sunniti tegelema prostitutsiooniga ja loovutama raha vanematele sõduritele, millest osa läks ka ohvitseritele," lisas Linkov.

Kohus mõistis surma Saddam Husseini asepresidendi
Iraagi tribunal mõistis surma Saddam Husseini asepresidendi Taha Yassin Ramadani, mees end ise süüdi ei tunnista.
Ramadani üle mõisteti kohut algul koos Saddamiga, neid mõlemaid süüdistati 148 šiiidi tapmises Dujaili külas 1980. aastatel, vahendab BBC.
Esmalt hindas kohus Taha Yassin Ramadani rolli Dujaili küla tapatalgul eluaegse vangistuse vääriliseks, kuid apellatsioonikohus soovis talle surmanuhtlust.
Ramadani surmanuhtluse vastu protestis nüüd ka ÜRO inimõiguste volinik Louise Arbor, kuid teda ei võetud kuulda ja Ramadani ootab ees hukkamine.
Taha Yassin Ramadan end süüdi tunnistanud pole ja väidab kindlalt, et ta on täiesti süütu.
Taha Yassin Ramadani poomise kuupäev pole veel teada.

Putin kasutab USA nõrkust ära
Putini Münchenis peetud kõne Külma sõja retoorikas kutsus Atlandi ookeani erinevatel kallastel esile vastandlikke reageeringuid.
Paljude ameeriklaste arvatest peegeldas Putini kõne enesekindlust ja ülbust Külma sõja retoorikas. Lääne-Euroopas aga jõuti arvamusele, et Venemaa on end välja võidelnud 1990ndate madalseisust ning ei vaevle enam maani võlgades, kirjutas The International Herald Tribune.
Putin avalikustas oma vaate maailma julgeolekupoliitikast, kritiseerides USAd Iraaki sissetungimises, terrorismi õhutamises ja unilateraalse poliitika ajamises. Samas, kui Putini käest küsiti inimõiguste mahasurumise, valitsusväliste organisatsioonide ja ajakirjanike mõrvamise kohta Venemaal, ütles president, et tegemist on sovjeti vastureaktsiooniga välismaailma mõjule.

Austrias hoidis ema lapsi 7 aastat luku taga
Austrias puhkes sel nädalavahetusel skandaal, kuna meediasse lekkis seni salajas hoitud info, et üks ema hoidis oma kolme tütart seitse aastat pimedas toas luku taga.
Linzi linnaosa Pöstlingbergi võimud võtsid lapsed ema juurest ära juba 2005. aastal, kuid meediasse lekkis juhtunu alles möödunud nädalavahetusel, vahendab BBC.
Ema pani lapsed pimedasse ruumi luku taha pärast seda, kui oli nende isast lahku läinud. Lapsed elasid pimeduses ja räpa sees seitse aastat.
Kahe Linzi tüdruku advokaat Margaret Tews teatas Austria ajalehele, et enne, kui lapsed emalt lõpuks ära võeti, oli lastekaitseorganisatsioon ja kasuperedega tegelevad võimud olukorda juba ammu teadnud, kuid mitte midagi teinud.
Tüdrukute isa laste saatusest ei teadnud, sest ta küll soovis saada laste külastusõigust, kuid ema keeldus lapsi talle näitamast

Saksamaal vabanes vangist kunagine esiterrorist
Saksamaal vabastas kohus vangist eluaegset vanglakaristust kandva Brigitte Mohnhaupti, kes juhtis kapitalismivastast rühmitust, mis mõrvas 1970. aastatel üle 30 inimese.
Brigitte Mohnhaupt (57), kes juhtis Lääne-Saksa vasakäärmuslikku liikumist Punaarmee Fraktsiooni (RAF-i), on trellide taga olnud juba 1982. aastast saati ja nüüd vabastati tingimisi, vahendab BBC. Naine on korduvalt esitanud avaldusi vabadusse pääsemiseks, kuid seni on kohus need tagasi lükanud, kuna Mohnhupti kuritegusid peeti vabastamiseks liiga raskeks.
Mohnhauptile määrati 1985. aastal eluaegne vanglakaristus, kuna ta mõisteti süüdi üheksas mõrvas. Brigitte Mohnhaupt tappis 1970. aastatel teiste seas ka näiteks riigi peaprokuröri ja tööandjate liidu juhi.
RAF arenes välja 1960. aastate lõpul tekkinud tudengite protestiliikumisest, mis võitles Vietnami sõja vastu Algul oli liikumine rahulik, aga hiljem muutus vägivaldseks, kui rühmitus hakkas võitlema selle vastu, mida pidas Saksamaal kapitalistlikuks ja imperialistlikuks rõhumiseks. RAF lõpetas tegevuse 1998. aastal.

Bagdadis hukkus pommiplahvatuses üle 50 inimese
Täna lõhkes Iraagi pealinna Bagdadi turupiirkonnas järjest kolm pommi, mis tapsid vähemalt 55 inimest.
Esmalt plahvatas ühel turul väiksem pomm, mis surmas kümmekond inimest, vahendab BBC. Pool tundi hiljem lõhkesid korraga ühel teisel turul kaks pommi, mis tapsid enam kui 30 inimest.
Plahvatused ajastati nii, et need toimuksid vahetult enne ja pärast keskpäeval peetud 15-minutist leinapausi, mida Bagdadis peeti aasta tagasi toimunud pommirünnaku mälestamiseks.
Kaks järjest plahvatanud pommi kujutasid endast lõhkeainet täis topitud autosid, mis plahvatades süütasid ümberkaudsed poed, kokku varises ka üks maja.
Kolmes plahvatuses kokku sai vigastada üle 150 inimese.

Skandaal tõi Harvardile esmakordselt naispresidendi
Drew Gilpin Faust sai maailma tuntuima ülikooli esimeseks naispresidendiks alates selle loomisest 1636. aastal.
Traditsioonide vastu on ka asjaolu, et 59-aastane Faust ei ole ise Harvardis õppinud, kirjutab Reuters.
Uus president on spetsialist USA kodusõja alal ja viie raamatu autor.
Endine president Lawrence Summers oli sunnitud lahkuma seoses skandaali ja teaduskonna umbusaldusega. Märgitakse, et Summers kahtles naiste intellektuaalses võimekuses ning väitis, et naised ei jõua tihti kõrgemale teadustasemele geneetilistel põhjustel.

Teadlased toovad Marsi kuult Maale kivi
2016. aastal läheb Maalt teele kosmoselaev, mis püüab Marsi kuult Phoboselt Maale tuua pinnaseproovi.
Marsi kuu Phobos võib saada tehnoloogia proovikiviks, kuidas saada kosmosest kiviminäiteid ja need siis maale tuua, vahendab BBC.
Suurbritannia teadlasterühm arendab projekti, millega saadetakse Marsi kartulikujulisele kuule Phobosele kosmosesõiduk, mis haarab kuu pinnalt kaasa pinnaseproovi. Pinnaseproov toimetatakse maale spetsiaalses kapslis.
Projekt jõuab töösse 2016. aastal, mil Maa ja Mars asuvad üksteisele nii lähedal, et kogu missiooni kestaks vaid kolm aastat.
Projekti juhtiv teadlane dr Andrew Ball selgitas, et Phoboselt kivitüki kättesaamine on peaprooviks ettevõtmisele, millega püütakse pinnast maale tuua juba Marsilt endalt.

Hiinlased mõõdavad Hiina müüri täpselt ära
Selle aasta kevadel korraldavad Hiina teadlased esimese detailselt täpse mõõtmise, millega Hiina müüri pikkus tahetakse sentimeetripealt ära mõõta.
Uuringuga alustatakse maikuus ja lisaks müüri mõõtmete täpsele kirjasaamisele on teadlaste eesmärgiks ka müüri loogete ja sirgete täpne kaardistamine, vahendab BBC.
Hiina müür on maailma suurim inimkätega loodud ehitis ja siiani on teada vaid, et see on umbes 5000 kilomeetrit pikk.
Hiina müüri hakati ehitama 5. sajandil enne Kristust, kuid siis koosnes see tegelikult eri müürijuppidest, mis alles 3. sajandil meie aja järgi üheks suureks müüriks ühendati.

Tuumaläbirääkimiste tulemus sõltub Põhja-Korea otsusest
USA pealäbirääkija Christopher Hill kinnitas, et teised läbirääkijad on oma kaardid lauale pannud ja nüüd sõltub kõik Põhja-Koreast - kas see riik võtab pakkumise vastu.
Washington püüdis täna Põhja-Koread veenda, et see tingimise lõpetaks ja kirjutaks alla leppele, millega nõustub oma tuumaambitsioonidest loobuma, vahendab Reuters.
Pyongyang nõuab praegu tuumakatsete lõpetamise eest miljonite dollarite väärtuses energiaabi ja soovib ka seda, et see abi viidaks riiki kohale juba enne, kui Põhja-Korea tuumakatsete lõpetamise kohta midagi kindlat ütleb.

Türkmenistani opositsioon kritiseerib presidendivalimisi
Pagenduses elavad Türkmenistani opositsiooni liidrid väidavad, et kohalikud võimud võltsisid valijate protsendi andmeid.
Opositsiooni liikumise liider Hudaiberdõ Orazovi sõnul on tal tõendeid, et valijate aktiivsus oli oluliselt väiksem võrreldes keskvalimiskomisjoni andmetega, vahendas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Orozovi hinnangul tuli valimisjaoskonda mitte rohkem kui 25% valijatest. "Nijazovi süsteem töötab ka ilma temata," väitis Orazov.
Vastavalt keskvalimiskomisjoni andmetele hääletas sel pühapäeval toimunud presidendivalimistel umbes 99% riigi kodanikest. Presidendiks kandideeris kuus inimest, valimistulemusi veel teada ei ole.

Portugal seadustab abordi
Portugali peaminister Jose Socrates teatas, et Portugal seadustab abordi sellest hoolimata, et referendumi osalusprotsent oli liiga väike, et rahvaküsitlus seaduslikult siduv oleks.
Abordireferendumil osales umbes 40% Portugali hääleõiguslikest elanikest, kuid selleks, et hääletus seaduslikult siduv oleks, pidanuks osa võtma vähemalt 50% portugallastest, vahendab BBC.
Referendumil käinutest toetas abordi lubamist siiski selge enamus - 59,3%. Rahvahääletuse küsimuses taheti teada rahva arvamust selle kohta, kas lubada naistele soovi korral abordi tegemist kuni 10 rasedusnädalani.
Praegu tohib Portugalis aborti teha ainult juhul, kui naine rasestus vägistamisest, kui lootel on tõsine väärareng või kui lapse sünnitamine ohustab ema elu.
Peaminister Socrates kinnitas, et abordiseadust muudetakse, sest riigi huvides on võidelda ebaseaduslike abortide vastu.

Jeruusalemma linnavalitsus peatas ehitustööd Templimäel
Jeruusalemma linnapea Uri Lupolianski teatas pühapäeva õhtul, et võttis vastu otsuse peatada Al-Aqsa mošee juures toimuvad renoveerimistööd.
Linnapea sõnul on see otsus tingitud soovist demonstreerida linnavõimude kavade täielikku transparentsust, kirjutab ajaleht Ha'aretz.
Ta lisas, et kaasab renoveerimistööde plaanide arutamisse kõik ühiskonnakihid. Seoses sellega jätkatakse ehitustöid mitte varem kui paari kuu pärast.
Seejuures on suur tõenäosus, et rekonstrueerimise kavandit muudetakse tõsiselt.

Türkmenistani valimiste võitja juba ette teada
Eile valisid türkmeenid uut presidenti, kes asub detsembris surnud Saparmurat Nijazovi, ka Türkmenbaši nime all tuntud isevalitseja kohale.
Valimistel osales küll kuus kandidaati, kuid kõik nad esindasid riigis ainsana lubatud valitsevat Demokraatlikku Parteid.
Koguni riigi valimiskomisjoni juht lubas avalikult teha kõik endise tervishoiuministri Gurbangulõ Berdõmuhhamedovi võidu tagamiseks, kes on seni olnud riigipea kohusetäitja. Tema esiletõusule on aidanud väidetavalt kaasa ka mõjukate relvajõudude ja sisejulgeoleku struktuuride juhtide toetus. Kõrvale jäetud opositsioon nimetas valimisi ebaseaduslikeks, kuna kandidaate ei seadnud üles mitte rahvas, vaid seadusandlik kogu halk maslahatõ.

Putin ründas USA imperialismi
Venemaa president on mures, et ühe võimukeskmega maailmas on julgeolek ohus.
Läänes tekitas tohutut furoori Venemaa presidendi Vladimir Putini laupäevane kõne Müncheni julgeolekukonverentsil, kus ta ründas Ühendriikide püüet maailma valitseda.
"Inimkonna ajaloos on kindlasti olnud unipolaarseid perioode ja maailma ülemvalitsuse taotlusi," nentis Venemaa riigipea. Unipolaarses maailmas on vaid üks peremees, üks suverään ja sellel pole enam midagi pistmist demokraatiaga. "Sest nagu te teate, on demokraatia enamuse võim, mis arvestab vähemuse huvisid ja arvamusi," märkis Putin.
"Mind kui endist külma sõja sõdalast täitis eilne kõne peaaegu nostalgiaga vähem keeruliste aegade järele," naljatas USA kaitseminister Robert Gates pühapäeval. Washingtoni tabas Putini kriitika nähtavasti valusal hetkel. Oletused võimalikust sõjategevusest Iraani vastu on saanud üha enam tuge ameeriklaste levitatavatest väidetest, nagu Teheran korraldaks terrorirünnakuid Iraagis. Putin tuli aga Münchenisse pakkuma rahumeelset lahendust Iraani kriisile, kuid uraanirikastamise keskuste rajamine rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri kontrolli all ei olnud enam uus ettepanek. Islamivabariik on selle juba sisuliselt tagasi lükanud.

PÄEVALEHT AFGANISTANIS: Eesti sõdurite rindejoon peitub Afganistani kõrbeliiva rüppe
Kuigi NATO ametimehed Kabuli ja Kandahari staapides ütlevad, et Talibanil olevat võhm väljas, on Eesti sõduri tegelikkus Afganistani tulipunktis hoopis teine.
"Tegutseme konventsionaalse sõja piirkonnas," võtab olukorra kokku nooremleitnant Tõnis Kurm, Eesti jalaväekompanii meditsiinilise evakuatsioonigrupi ülem. Kokku 80-mehelisel Eesti võitlusüksusel on rahutus Helmandi provintsis seni läinud suhteliselt hästi. Hoolimata sellest, et Camp Bastioni baasist eemal, külades ja maastikul patrullides satutakse vastase tule alla enam-vähem iga päev, on seni saanud vaid üks mees haavata.
Keset Helmandi kõrbe püsti pandud Camp Bastion on ehe sõjaväebaas. Midagi liigset siin pole, ainult kõik vajalik paarile tuhandele mehele, kelle ülesandeks on sõdida Talibaniga. Baas on kohalikust elust isoleeritud, siia ei kosta ei muessinide palvekutsed ega ulatu mobiililevi.

Justiitsministeeriumi plaan paneb siseministri hämmelduma
Riigiprokuratuur loob selle aasta jooksul kaks uut prokuröri abi ametikohta teiste uurimisorganite tegevuse uurimiseks, kuid plaan tekitab siseminister Kalle Laanetis hämmeldust.
Prokuröri abi ülesandeks on uurida süüasju, mida teised uurimisorganid objektiivsuse huvides menetleda ei saa - esialgsete plaanide järgi kõrgete politseiametnike kuritegusid kohtueelses menetluses või korrakaitseliste ülesannete täitmisel, vahendas ETV24 Aktuaalset Kaamerat.
Siseminister Laanet (Keskerakond) rääkis aga, et 2004. aastast saadik on prokuröril õigus olnud läbi viia menetlustoiminguid, kuid miks seda pole tehtud, ta ei osanud öelda.
Justiitsminister Rein Lang (Reformierakond) avaldas lootust, et ametikohad luuakse teisest poolaastast, sest otsus on tehtud, seadusi pole vaja muuta ja ressursid on olemas. Otsuse kohtueelse uurimise läbiviimiseks prokuratuuris teeb plaani järgi riigi peaprokurör.

President Ilves kohtus Saksamaa ametivennaga
President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Berliinis Saksamaa liidupresidendi Horst Köhleriga, vestlusel keskenduti peamiselt Euroopa tulevikule.
President Ilves avaldas poolehoidu Saksamaa kui Euroopa Liidu eesistuja püüdlustele põhiseaduse edasisel menetlemisel lisades, et põhiseaduseleppe jõustumine on nii Eesti kui ka Saksamaa prioriteet, vahendab presidendi kantselei avalike suhete osakond.
Saksamaa liidupresidendi sõnul seisneb üks Euroopa Liidu tugevusi selles, et igal liikmesriigil on üks hääl ning nii on Eestil võimalus Euroopa asju mõjutada. Ta toonitas, et ka Eesti sõna maksab.
Räägiti ka Euroopa Liidu laienemisest, ühenduse naabruspoliitikast ja Venemaast. Ilves avaldas muret, et Venemaa tõlgendab demokraatiat enda piiride lähedal kui turvalisuse riski ja autokraatiat kui stabiilsuse allikat.

Rocca al Mare suurhall võib saada hiiglasliku naabri
Homme arutab Haabersti linnaosa halduskogu detailplaneeringut, mis näeb ette 32-kordse ärihoone rajamise Haabersti ringi ja Rocca al Mare Suurhalli vahelisele alale.
Haabersti linnaosa halduskogu esimehe Taavi Rõivase sõnul hakkaks torn meenutab hakkaks nii kujult kui kõrguselt meenutama südalinna kerkinud kakskiktorni ning lisab, et vastavalt planeeringu eskiisile on hoone kõrgus maapinnast kuni 120 meetrit, millisel juhul positsioneerub hoone kõrguselt Tallinna teletorni järel teisele kohale.
Rõivas ütles, pressiteenistuse vahendusel, et tegu on huvitava projektiga, mis jääb kavandatavast Õismäe miljööväärtuslikust alast välja ning tema sõnul ei tuleks selline hoone Õismäel kõne allagi, kuid Suurhalli naabruses hoone elanikke ei häiri.

Kelam soovib Euroopa Parlamendi juurde Venemaa poliitkuritegusid uurima ajutist komisjoni
Täna Strasbourgis toimunud täiskogu istungil kõnelenud europarlamendi saadik Tunne Kelam tegi ettepaneku asutada Euroopa Parlamendi juures ajutise komisjoni uurimaks Venemaal toimuvaid poliitilisi kohtuprotsesse ja mõrvasid.
Kelam tuletas oma büroo sõnul parlamendile meelde, et nädal tagasi esitati Vene võimude poolt uued süüdistused Jukose firma endiste juhtidele Mihhail Hodorkovskile ja Platon Lebedevile. "On tähelepanuväärne, et president Putini valitsus, kes on koondanud enda kätte pretsedenditu võimu, tunneb end jätkuvalt nii ebakindlana, et on otsustanud likvideerida kõik sõltumatud poliitilist või majanduslikku alternatiivi pakkuvad isikud," sõnas Kelam.

Külastajad on muuseumidega väga rahul
Möödunud suvel läbiviidud muuseumikülastajate uuring näitas, et külastajad on üldiselt pakutavaga rahul, kuid kurdavad taustainfo vähesuse üle.
Uurimuses osales 35 muuseumi. Küsitleti kokku 2260 külastajat, kellest 41% moodustasid välisturistid.
Vastajate rahulolu muuseumides pakutavaga oli üldiselt kõrge. Ligi pooled vastanutest leidsid, et muuseumis nähtu oli huvitavam, kui nad eeldasid. Hoolimata sellest, kas nähtut hinnati ootuspäraseks või oodatust huvitavamaks, leidis 97% vastanutest, et külastuseks kulunud aeg oli hästi veedetud. Peamiste probleemidena toodi välja võõrkeelse info vähesus muuseumides, aga ka laiema taustainfo vähesus konkreetset teemat vähe tundva külastaja jaoks.
Uuriti ka muuseumitöötajate arvamust ning selgus, et nende meelest tuleks tihendada igakülgset muuseumide vahelist koostööd.

Sihtasutus meelitab tudengeid stipendiumiga Rakvere ja Virumaa ajalooga tegelema
Sihtasutus Virumaa Muuseumid paneb ajaloo eriala üliõpilastele välja stipendiumi, mille väljakuulutamine leiab aset muuseumi 80. aastapäevale pühendatud teaduskonverentsi raames.
Stipendiumi suurus on 10 000 krooni ning selle eesmärgiks on ergutada üliõpilasi süvendatult tegelema Rakvere ja Virumaa ajalooga. Stipendiumi täitmine seisneb teadusliku uurimistöö läbiviimises, mis vormistatakse kas üksiku uurimisprojekti, bakalaureuse või magistritöö raames. Uurimistöö temaatika sõnastab ja pakub Virumaa Muuseumitele välja üliõpilane ise.

Riigiprokuratuur hakkab iseseisvalt teatud kuritegusid uurima
Uurimisfunktsiooni loomise eesmärk on uurida prokuratuuri poolt iseseisvalt kuritegusid, mida uurimisasutused parimal võimalikul viisil ise teha ei saa.
Riigiprokuratuuris on plaanis luua kaks ametikohta uurija ülesandeid täitvatele prokuröri abidele.
Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul ei kavatseta üheltki uurimisasutustelt uurimisfunktsiooni üle võtta, vaid eesmärk on tagada võimalikult erapooletu uurimine erandjuhtudeks, kus uurimisasutustes võib tekkida reaalne või ka üksnes näilik huvide konflikt.
Eelkõige on see mõeldud juhtumiteks, kui tekivad kahtlused uurimisasutuste endi poolt toimepandud seaduserikkumistest, näiteks ebaseaduslikust jälitustegevusest, tõendi kõrvaldamisest või selle kunstlik loomisest, kohtueelse menetluse andmete lekitamisest jms. Sellises olukorras ei ole õige tõstatatud kahtluste uurimist üle anda ka teisele, konkureerivale uurimisasutusele.

Poevaras lootis turvasüsteemi metallkastiga petta
Falcki turvatöötajad pidasid ühes Tallinna kaubanduskeskuses kinni noormehe, kes lootis turvasüsteemi petta, peites varastatud kaupa metallist kasti.
Eelmise neljapäeva pärastlõunal äratas turvatöötajate tähelepanu müügisaalis tavapäratult käituv noormees.
18-aastane Konstantin peitis kaasas olnud metallkarpi kaks meeste mütsi ja paari Hugo Bossi teksapükse ning üritas kauba eest maksmata poest lahkuda.
Vargal ei õnnestunud siiski turvasüsteemi petta. Turvaväravate häire rakendumisel tegi nooruk ebaõnnestunud katse põgeneda.
Falcki turvatöötajad pidasid kokku 6197 krooni väärtuses kaupa varastanud nooruki kinni ja andsid üle politseile.

Uus Sakala esitab keskuse uue ehitusprojekti
AS Uus Sakala loodab sel nädalal muinsuskaitseametile esitada kavandatava kultuurikeskuse uue ehitusprojekti, milles on ettevõtte kinnitusel arvesse võetud kõik ekspertide poolsed soovitused.
Jaanuari lõpus sõlmisid muinsuskaitseamet, Tallinna kultuuriväärtuste amet ja AS Uus Sakala kokkuleppe, milles fikseeriti kirjalikult fuajee ja vestibüüli kompleksi interjööride säilitamise ja/või taastamise vajadus.
"Viimaste kuude emotsioonide, solvangute ja poliitkampaania virrvarri taustal on muinsuskaitse soove fikseeriv kirjalik leping meile ja arhitektidele väga selge orientiir," kommenteeris AS Uus Sakala juhataja Ilmar Kompus ning avaldas lootust, et uue kultuurikeskuse rajamisel võidakse lähiajal patiseisust välja tulla.
Detsembris kultuuriminister Raivo Palmaru eestvõttel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidid Uus Sakala arhitektid uue lahenduse välja töötama hiljemalt 15. aprilliks.

Alaealised sooritasid möödunud aastal üle 300 kuriteo rohkem kui tunamullu
Täna Tallinnas justiitsministeeriumis avaldatud eelmise aasta kuritegevuse statistika kokkuvõttest selgus, et möödunud aastal enamustes kuriteoliikides registreeritud juhtumite arv vähenes.
Siiski leidus ka neid valdkondi, kus olukord pöördus vastupidises suunas. Näiteks kasvas mootorsõidukit ebakaines olekus juhtinud inimeste arv 2005. aasta 3541 juhtumilt 4150 juhtumini eelmisel aastal. Samuti registreeriti 2006. aastal 2056 alaealiste poolt toime pandud kuritegu, mida oli üle kolmesaja juhtumi rohkem kui ülemöödunud aastal.
Justiitsminister Rein Lang avaldas head meelt selle üle, et röövimiste ning tapmiste arv on tublisti vähenenud. Röövimisi registreeriti möödunud aastal 1005 korral, mida on üle kolmesaja korra vähem, kui 2005. aastal. Tapmiste arv on samuti tublisti vähenenud. Möödunud aastal oli nende kuritööde arv 107, seda on 30 võrra vähem kui tunamullu.

Komisjon muutis isikuandmete kaitse seaduseelnõu
Põhiseadus- komisjon otsustas tänasel istungil isikuandmete kaitse seaduse eelnõusse sisse viia muudatused, mis selgitavad isikuandmete käsitlemist ajakirjanduses.
Eelnõu muudatuse kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta avalikustada vaid ajakirjanduslikul eesmärgil, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja andmete avalikustamine ei kahjustada ülemääraselt andmesubjekti õigusi, teatas riigikogu pressitalitus.
Selline sätestus võimaldab ajakirjandusel koguda ja avalikustada isikuandmetega seotud materjale ilma end isikuandmete töötlejaks registreerimata, mis ajakirjanduse esindajate hinnangul piiraks ajakirjandusvabadust.
Komisjon täpsustas ka sätet, mis kohustab ajakirjandusväljaandeid teatud juhul oma arhiivis olevaid materjale avalikust veebist kõrvaldama, kui need kahjustavad ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Ka siinseks kriteeriumiks on see, kas tegemist on ajakirjanduslikul eesmärgil loodud materjaliga ja kas sellel avalikustamise taga on ülekaalus avalik huvi.

Ministeerium esitas meditsiinitöötajate palgapakkumise
Täna esitas sotsiaalministeerium tööandjate esindajana ettepanekud 2008. aasta võimalike tunnipalkade alammäärade kohta.
Uued palgamäärad oleksid alates 1. jaanuarist 2008. aastal arstidele 112 krooni tunnis, õendustöötajatele 60 krooni tunnis ja hooldajatele 33 krooni tunnis.
Töötajate organisatsioonid ei vaidlustanud esitatud tunnipalkade alammäärasid, kuid jäid eriarvamusele tähtaja osas.
Meditsiinitöötajate esindajad tulid välja seisukohaga, et ka 2008. aasta alampalga määrasid võiks rakendada 1. aprillist 2008.
Tööandjad ja riiklik lepitaja on seisukohal, et 25. jaanuari läbirääkimistel jõuti konsensuseni järgmise aasta alampalga määrade leppe käivitumises 1. jaanuarist 2008.
Riiklik lepitaja Henn Pärn märkis, et kui töötajate organisatsioonid on nõus järgmise aasta alampalga määrade kehtestamisega 1. jaanuarist 2008, jätkatakse palgaleppe teksti vormistamist. Juhul kui töötajate organisatsioonid soovivad leppe käivitamist 1. aprillist 2008, on võimalik palgaläbirääkimiste uuesti alustamine.

Viisitamm tahab ametist vabastada Pärnu abilinnapea Alliku
Pärnu linnapea Mart Viisitamm teeb 15. veebruari linnavolikogu istungil ettepaneku vabastada ametist linnaplaneerimise valdkonda juhtiv abilinnapea Mart Alliku.
Mart Viisitamme sõnul on tal abilinnapeale etteheited seoses planeeringute lühinägeliku ettevalmistusega ning ühepäevamentaliteediga. Samuti jätavad soovida Alliku käitumismaneerid.
"Abilinnapea poolt ignoreeritakse volikogu istungil planeerimisalaste eelnõude arutelusid, ei osaleta linnavalitsuse istungijärgsetel pressikonverentsidel, kus selgitatakse linnaplaneerimist puudutavad eelnõusid," selgitas Viisitamm.
Samuti on probleemiks üleolev suhtumine linnavolinike küsimustesse.
"Abilinnapea poolt püüe suruda eelnõusid läbi ähvarduste toel, on taunitav," lisas Viisitamm.

Lang: Tapmiste ja röövimiste arvu vähenemine iseloomustab kuritegevuse langust
Justiitsministeeriumis koostatud 2006. aasta kuritegevuse statistika kokkuvõtte kohaselt on Eesti kuritegevus jõudnud tagasi 1999. aasta kuritegevuse tõusu eelsele tasemele.
2006. aastal registreeriti Eestis 51 843 kuritegu, mis on 7% ehk 3752 kuriteo võrra vähem kui eelmisel aastal. Esimese astme kuriteod moodustasid sellest 5% (2688 kuritegu), mis on 10% vähem kui 2005. aastal.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Martin Hirvoja sõnul moodustasid suurima osa kuritegudest varavastased kuriteod, mida oli 63%.
"Rõõm on samas tõdeda, et märgatavalt on vähenenud röövimiste arv," ütles Hirvoja. "Samas on loomulikult murettekitav raske tervisekahjustuse tekitamise, omastamise ja keskkonnavastaste kuritegude kasv," nentis ta.
Justiitsminister Rein Lang rõhutas, et kuritegevuse langustendents on märgatav just nende kuriteoliikide puhul, mille järgi kuritegevuse taset tavaliselt hinnatakse - tapmised ja röövimised.

Ökomaja arhitektuurivõistlusel esimesi kohti välja ei antud
Pärnu linnavalitsus kinnitas tänasel istungil Edela-Eesti loodus- ja keskkonnahariduskeskuse ehk ökomaja arhitektuurivõistluse tulemused, esimest ja teist kohta välja ei antud.
Kolmanda koha preemia 30 000 krooni pälvis Urmas Luure ja Terje Kallaste töö märgusõnaga "Pool", ergutuspreemia 20 000 krooni läks osaühingu Avab tööle märgusõnaga "Ööbik", kirjutab Pärnu Postimees.
Ökomaja ehk maksimaalselt keskkonnasõbralik ja energiasäästlik hoone on kavas püstitada Tammsaare puiestee 57 kinnistule, rajatises peaks kodu leidma Pärnu noorte loodusmajagi.

Leedu peaminister Gediminas Kirkilas tuleb Eestisse visiidile
14. veebruaril saabub Eestisse kahepäevasele ametlikule visiidile Leedu peaminister Gediminas Kirkilas.
Visiidi kavas on kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare ja Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liivega.
Samuti kohtub Leedu peaminister riigikogu saadikutega. Peaminister Andrus Ansip ja Leedu peaminister Gediminas Kirkilas annavad ühise pressikonverentsi.
Neljapäeval sõidab Leedu peaminister Tartusse, kus ta kohtub Tartu linnavolikogu esimehe Aadu Mustaga. Samuti kohtub Gediminas Kirkilas Tartu ülikooli rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaare ning ülikooli prorektori ja Leedu aukonsuli professor Birute Klaasiga.
Leedu peaminister esineb Tartu ülikoolis ettekandega "Our Europe: Achievements and Prospects". Lisaks külastab Gediminas Kirkilas Balti kaitsekolledžit ja kohtub kolledži asekomandandi brigaadikindral Algis Vaicelinasega. Gediminas Kirkilas esineb Balti kaitsekolledžis ettekandega "Regional Security and Beyond".

Loksal hukkus tulekahjus laps
Täna hommikul teatati tulekahjust Loksa linnas asuvas kortermajas, päästetööde käigus leiti korterist 9-aastase tüdruku surnukeha.
Neli inimest, neist kaks last, õnnestus päästa, teatas Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Simulman.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 9.10. Tulekahju oli puhkenud Posti tänaval asuvas kahekorruselise kortermaja esimese korruse korteris. Sündmuskohale sõitis kaks päästeautot, kaks paakautot, päästekeskuse operatiivkorrapidaja ning kiirabibrigaad.
Päästjate sündmuskohale jõudes olid leegid esimese korruse aknast väljas. Tulekahju puhkemise ajal olid korteris kolm last. Kahel lapsel õnnestus pääseda ülemisel korrusel asuvasse korterisse, kust nad koos korteris elanud mehe ja naisterahvaga päästeti. Kolmas laps jäi põlevasse korterisse ja hukkus.

Tartus lõppes noorte konflikt tulistamisega
Tartus rünnati eilse konflikti käigus 16-aastast poissi ja tulistati tema suunas relvaga.
Lõuna politseiprefektuuri Tartu politseiosakond teatas, et õhtul kella 23 paiku tuli väljakutse Tähe-Õnne ristmikule, kus seltskond oli väidetavalt tunginud kallale ühele noormehele (s 1989) ning tema suunas relvast tulistanud. Keegi kuulidega pihta ei saanud.
Tartu ringkonnaprokuröri Silva Peebo ütles Eesti Päevaleht Online'le, et intsidendi käigus kasutati tulirelva.
Koheselt suundusid sündmuskohale kõik politseipatrullid ning Karlova kant ja selle lähiümbrus piirati ümber.
Üks patrull uuris pealtnägijatelt auto andmed ning edastas info ka teistele, kümne minuti pärast märkas teine patrull nimetatud BMW-d Riia tänaval.

Piirivalvurid päästsid jäält külmumisohtu sattunud magava mehe
Pärnus lähedal Liu majaka ligiduses oli laupäeval merejääle jäänud magama Eestis elav Läti kodanik, kelle piirivalvetöötajad päästsid.
Lääne Piirivalvepiirkonna Kuressaare Merevalvekeskuse korrapidaja sai laupäeval, 10. veebruaril kell 13: 34 teate Lääne-Eesti häirekeskuselt, kuhu oli teatatud jääl magavast isikust.
Häirekeskuse korrapidaja andmetel magas meeskodanik Pärnu maakonnas asuvast Liu majakast umbes poole kilomeetri kaugusel merejääl.
Koheselt peale teate saamist väljus Pärnu piirivalvekordoni toimkond koos kiirabimeeskonnaga Liu randa meeskodanikku otsima. Otsinguoperatsiooni tulemusena leiti magav mees kiiresti.
Isikuks osutus Eestis elav Läti kodanik, 1954. aastal sündinud Agris, kellel tuvastati tugev alkoholijoove, külmumist ja muid tervisehäireid ei esinenud.

Rootsi otsib kadunud luurajate jälgi Saaremaalt
Rootsi suursaatkond loodab leida kadunud rootslaste jälgi, kelle lennuki NSV Liidu hävitajad 1952. aastal Läänemere neutraalvete kohal alla tulistasid.
Ametlikult olid lennukis olnud kaheksa rootslast õppelennul, kuid tegelikult luuras lennuk Baltikumis Nõukogude baaside ja radarijaamade järele ning kuulas pealt ja tõlkis venelaste raadiosidet, kirjutab SL Õhtuleht.
Rootslased leidsid allatulistatud lennuki oma vetest Gotska Sandöni saare lähedalt 2003. aastal. Pinnale tõstetud lennukivrakist leiti vaid neli surnukeha. Ülejäänud nelja mehe saatus on tänini teadmata.
Rootsi spetsialistid on välja arvutanud, et juhul kui keegi allakukkunud lennukist kas elusalt või surnult pääses, võis ta tollaste tuulte ja merehoovuste suunda arvestades triivida Hiiumaa lääne- või Saaremaa põhjarannikule.

Sõiduauto sõitis rongile ette
Kloogaranna raudteeülesõidul sai kella 10 elektrirongilt löögi Volkswagen Passat, mille juht viidi haiglasse.
Sõiduauto roolis oli 1969. aastal sündinud Sergei.
Õnnetuspaigal oli liiklus mitu tundi häiritud mõlemal suunal, sest Kloogaranna raudteeülesõit oli suletud. Nüüdseks on ülesõit taas avatud.
Seoses avariiga jäi täna käigust ära ka elektrirong lõigul Kloogarand-Pääsküla, väljumisega 10: 24.

Elektrirongide sõiduplaanis toimus muudatus
Seoses avariiga jääb täna käigust ära elektrirong lõigul Kloogarand-Pääsküla, väljumisega 10: 24.
Avarii toimus Kloogaranna ülesõidul, kus Tallinn-Kloogarand elektrirongile sõitis ette sõiduauto. Rongireisijad õnnetuses kannatada ei saanud.
Kõik teised elektrirongid sõidavad vastavalt kehtivale sõiduplaanile.

Laanet: ärge ülehinnake oma võimeid talvises liikluses
Siseminister Kalle Laanet avaldas kaastunnet eile liikluses hukkunute peredele ja kustus üles oma võimeid talvises liikluses mitte üle hindama.
Pühapäeval toimus mitu rasket liiklusõnnetust, milles osales enam kui kaks sõidukit. See annab tunnistust ka inimlikust hooletusest.
"Soovin, et kõigil liiklejatel jaguks oskust oma võimeid ja teeolusid õigesti hinnata ning arvestada sellega, et talv toob kaasa libeda tee. Ilmastiku- ja teeoludele vastavalt valitud sõidukiirus ning pikivahe hoidmine aitavad vältida nii mõndagi õnnetust ning säästa meid traagiliste tagajärgedega sündmustest," ütles Laanet.
Siseminister avaldab kaastunnet kõigile, kes eile kaotasid liikluses lähedase inimese.
"Sõidukijuhid, ärge ülehinnake oma võimeid talvises liikluses ja seadke ohtu enda ning kaasliiklejate elusid," manitses Laanet.

Aas: mullu vähenesid enim röövimised ja tapmised
Riigi peaprokuröri Norman Aasa kinnitusel vähenesid mullu enim röövimised - 2005. aastaga võrreldes kolmandiku võrra, tapmisi oli möödunud aastal veerandi võrra vähem.
Aas ütles ETV hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus, et esimese astme kuriteod vähenesid mullu 2005. aastaga võrreldes üle 10%.
Tema kinnitusel on kuritegevus hakanud vähenema majandusliku heaolu kasvades.
"Teiseks 2004. aastal jõustunud uus kriminaalmenetluse seadustik, mis on kaasa toonud selle, et meil on rohkem võimalusi kurjategijad kohtu alla saata või neid muul viisil mõjutada," tõdes Aas.
Vataamata sellele, et politsei on riigi peaprokuröri hinnangul paaril viimasel aastal olnud alarahastatud, ei ole see õnneks väga palju mõjutanud riigi suutlikkust kuritegevuse vastases võitluses.

Perearstid taunivad haigekassa avaldust
Eesti Perearstide Selts on üllatunud Eesti Haigekassa avaldusest, mille kohaselt võtsid kolm Tallinna perearstikeskust ebaseaduslikult patsientidelt raha.
Eesti Perearstide Seltsi ettepanekul tõstis haigekassa detsembris baasraha, millega langes ära vajadus patsientidelt haldustasude võtmiseks, teatas Eesti Perearstide Seltsi esimees Madis Tiik.
Tiigi sõnul andis perearstikeskuste otsustav käitumine põhjuse kiireks lahenduse otsimiseks ning sõlmitud kokkuleppega tunnistas Haigekassa ebaõiglast olukorda.
"Perearstid selgitasid, et 74 krooni m2 eest ei kata Tallinnas perearstide rendikulusid. Seetõttu küsisime patsientidelt 10 krooni haldustasu ja saime oma tööd edasi teha", selgitas olukorda Eret Jaanson Linnamõisa Perearstikeskusest.

Mikser ei ole rahul pronkssõduri valimisvõitlusesse kaasamisega
SDE fraktsioon liikme Sven Mikseri sõnul on erakonnad keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse vastutustundetult valimiskampaaniasse kiskunud ning ta soovib, et Riigikogu õiguskomisjon võtaks eelnõu päevakorrast välja ning loobuks Pronkssõduri kõrvaldamise tähtajast.
Sven Mikser märkis, et juhul, kui eelnõusse jääb säte, mis nõuab Tõnismäe Pronkssõduri kõrvaldamist kolmekümne päeva jooksul, ei saa sotsiaaldemokraadid toetada selle vastuvõtmist, teatas Sotsiaaldemokraatliku erakonna pressiesindaja Piret Pert.
"Täna oleme olukorras, kus suuremad erakonnad on seadnud parteilised huvid kõrgemale Eesti rahvuslikest huvidest," ütles Mikser.
"Kutsume üles Reformierakonda, Isamaa ja Res Publica liitu ning Keskerakonda võistluses valijate häälte pärast mõtlema Eesti tulevikule. Õiguskomisjonis eelnõule antud kuju vastab mitte Eesti riigi, vaid meie vastaste huvidele," rõhutas Mikser, lisades, et eelnõu muudetud tekst ei pruugi olla vastavuses ka põhiseadusega.

Tammerk: Uus seadus ei ole ajakirjanduse-vastane
Meediaekspert Tammu Tammerk ei usu, et Riigikogus arutlusel olev isikuandmete kaitse seadus piirab ajakirjanike vabadust.
Tammerk leiab, et Eesti Ajalehtede Liidu kartused on asjatud ning tema sõnul võib endiselt peaministri avaldusi ajakirjanduses avaldada ja pildi vales kohas teed ületavast inimesest võib ka lehte panna, kirjutab Postimees.
Viimasel ajal ajakirjanikes elevust tekitanud Riigikogus menetletav isikuandmete kaitse seadus on muretsema pannud Eesti Ajalehtede Liidu, kes kardab, et uus seadus ei võimalda ajakirjanikel avalikus kohas ilma inimestelt luba küsimata pilti teha ning samuti, et inimeste poliitilisi ja usulisi eelistusi ei tohiks ilma luba küsimata avaldada.
Tammerk viitab seaduse paragrahvi 11 lõikele 2, mis ütleb, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas heade kommete ja ajakirjanduseetika põhimõtetega.

Vormsi: saarelapsed said oma aabitsa
Vormsi lasteaia juhataja Jana Kokk koostas saare lastele 52-leheküljelise kodukoha aabitsa. Aabitsa illustratsioonid on joonistanud Vormsi lapsed Raimond Sarapuu, Kaisa Valmi ja Sander Kisleri ning selles tutvustatakse Vormsi kohti ja saarega seotud inimesi. Raamatu kujundamist ja trükkimist rahastasid kohaliku omaalgatuse programm, Eesti kultuurkapital ja MTÜ Läänerannik.

Johan Laidoneri sünniaastapäev Moskvas
Eesti saatkond Moskvas tähistas laupäeval Vladimiris kindral Johan Laidoneri 123. sünniaastapäeva. Kindral Laidoner, Eesti riigi üks loojaid ning Eesti sõjaväe ülemjuhataja 1940. aastal, mil Venemaa annekteeris Eesti, hukkus 1953. aasta 13. märtsil Moskva lähedal Vladimiri vanglas. Tema maised jäänused puhkavad tundmatus hauas Vladimiri surnuaial, kuhu talle ja samal kuupäeval hukkunud Poola riigitegelasele Jan Jankowskile ning hukatud Jaapani sõduritele on püstitatud ühine mälestuskivi.
Fotol kõneleb mälestuskivi juures Marina Kaljurand, Eesti suursaadik Moskvas.
Jaanus Piirsalu, Moskva

Riigikohus: "mustalt" töötav inimene peab palka saama
Veoautojuht jättis kirjaliku töölepingu sõlmimata, et mitte jääda
Kolm aastat tagasi läks Hans Ujuk tööle veokijuhiks aktsiaseltsi Inter-Veod, aga kirjalikku töölepingut ta ei sõlminud, sest oli töö-hõiveametis töötuna arvel ja sai kuus 400 krooni töötu abiraha.
Poola politsei tegi talle sama aasta aprillis 7210 krooni trahvi, misjärel firma otsustas Ujuki teenetest loobuda.
Ujuk soovis aga saada mitme kuu eest kätte 9920 krooni palka, lisaks palga maksmisega viivitamise eest 2814 krooni. Ka Poolas tasutud trahvisummat nõudis mees tagasi. Inter-Veod Ujuki nõudeid ei tunnistanud, vaid väitis, et neil ei olnud töösuhet ja endine töötaja on kõik oma tasud kätte saanud.
Tartu maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistas poolte 9. veebruaril 2004 sõlmitud lepingu töölepinguks ning mõistis Ujuki kasuks välja 12 400 krooni saamata jäänud palka ja viivist. Hagi trahvina makstud 7210 krooni hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata.

Seadus pitsitab raamatuvõlglasi
Rahvaraamatukogu seadus lubab võlgnikke senisest karmimalt trahvida.
Pärast 1. maid tohivad kohtutäiturid nõuda kahjutasu sisse neilt inimestelt, kes on kaotanud või rikkunud raamatukogudest laenutatud raamatud, kuid pole vabatahtlikult valmis nende eest hüvitist maksma. Kohtutäiturid tulevad raamatukogudele appi ja hakkavad kaotsi läinud raamatu kümnekordset hinda küsima siis, kui hooletu lugeja pole määratud summat tähtajaks ära maksnud.
Lisaks lubavad läinud nädalal riigikogu kinnituse saanud muudatused trahvida võlgnikke hoopis karmimalt. Kui kehtiv kord lubab võtta raamatud enda kätte unustanud lugejalt kuni kroon viivist iga tagastamisega hilinetud päeva kohta, siis peatselt seotakse see summa raamatute arvuga. Kuus raamatut 20 üleliigseks päevaks enda kätte jätnud inimest tabab 20-kroonise maksimumtrahvi asemel 120-kroonine karistus.

Rate.ee omanik EMT ühines internetiturvalisuse leppega
Üle-euroopalise kampaaniaga ühinenud mobiilioperaator Rate.ee-s ohtu ei näe.
Euroopa Komisjoni initsiatiivil sõlmisid suuremad mobiilside-operaatorid 6. veebruaril Brüs-selis koostöölepingu, nõustudes kaitsma mobiiltelefone kasutavaid alaealisi. Lepinguga ühines ka TeliaSonera, EMT on selle tütarettevõte. Tegemist on Euroopa Komisjoni üleskutsega, mille eesmärk on kaitsta lapsi võrgus levivate ohtude eest.
Euroopa Komisjoni hinnangul varitsevad mobiiltelefonidega lapsi konkreetsed ohud, näiteks kiusamine, seksuaalne lähenemine kuritarvitamise eesmärgil ning juurdepääs ebaseaduslikule ja kahjulikule pornograafilise ja vägivaldse sisuga infole. Lisanduvad eraelu puutumatusega seotud ohud. Põhjus on selles, et mobiiltelefonide kaudu pääsevad lapsed ka internetti.

Vaivara valla rekordiline eelarve ulatub üle 58 miljoni krooni
Eesti kolme rikkama valla hulka kuuluv Vaivara võttis möödunud nädalal vastu rohkem kui 58 miljoni kroonise eelarve. See on valla ajaloos rekordiline, ületades eelmise aasta oma ligi 20 miljoni krooniga.
Üheks eelarve paisutajaks sai volikogu esimehe Heiki Lutsu sõnul vajadus lõpetada mitmete tähtsate objektide ehitus. "Ehitushinnaindeks jätkab jõudsat tõusu, seepärast otsustasime võtta 12,7 miljonit krooni laenu," selgitas Luts.
Kolm peamist asja, mille tarvis raha kulub, on Vaivara lasteaiahoone renoveerimistööd, valla asutuste, postkontori ja perearstipunkti ruumide renoveerimine ning vanasse pumbamajja infopunkti sisseseadmine, kust saab tulevikus ülevaate kõigist valla sõja-, kultuuri- ja loodusloo vaatamisväärsustest. Hoones hakatakse eksponeerima ka ajutisi näitusi. 1836 elanikuga Vaivara vald platseerub eel-arvekroonide osas ühe elaniku kohta kogu Eestis teisele kohale. Iga inimese kohta tuleb Vaivaras üle 31 000 krooni valla raha.

Ohtlikud taimede ja kalade võõrliigid lähevad keelu alla
Võõrliike võib hakata kasvatama vaid ministri eriloaga teaduslikel eesmärkidel.
Keskkonnaministeeriumis ilmavalgust näinud määruse kohaselt täieneb meie loodusele tõsist ohtu kujutavate taime- ja loomaliikide nimekiri veel 22 võõrliigiga, kelle kasvatamine ning üle piiri toomine keelatakse.
Enamiku nendest moodustavad taimed, millest on kõige probleemsemaks muutunud tuulekaer. "Tuulekaer on umbrohuna muutunud nuhtluseks kõikide maakondade viljapõldudel, kuna taim on väga hea paljunemisvõimega, andes korraga kuni 1000 seemet. Levides võib ta muuta looduslike liikide tasakaalu," ütles Liina Eek keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnast. Tuulekaera kõrval lähevad keelunimekirja näiteks Põhja-Ameerikast pärit Kanada kuldvits ja Himaalaja tulnuk verev lemmalts, mis pole meie looduses veel korralikult kanda kinnitanud.

Inimesi ei huvita ministeeriumi raha eest ilmuvad lehed
1000 küsitletust olid põllumajandusministeeriumi lehti lugenud vaid mõned.
Põllumajandusministeeriumile ligi 200 000 krooni maksma läinud sotsioloogiline uuring näitas, et inimesed pole lugenud, ei usalda ega pea huvitavaks ministeeriumi rahalisel toel ilmuvaid väljaandeid.
Turu-uuringute AS-i eelmise aasta sügisel teostatud uuringust selgus, et huvi põllumajandusteemade vastu on üldiselt leigevõitu, seda isegi maainimeste seas. Ministeerium palus uurida avalikkuse huvi ja usaldust kõikide suuremate Eestis ilmuvate ajalehtede ja raadiote-telekanalite vastu. Samuti soovis ministeerium teada saada, milline on inimeste huvi ja usaldus nende endi rahastamisel ilmuvate väljaannete vastu.
Selgus, et eelmisel aastal oli selliseid väljaandeid nagu Kalurileht, Euronõu, Eesti Põllumees, Maamajandus ja Maaelu Heaks juhtunud lugema vaid marginaalne osa (üks kuni kolm protsenti) tuhandest küsitletust.

Internetiküsitluses oli populaarseim kala räim
Eile vahetult enne küsitluse lõppu juhtis rahvuskala võistlust veenva edumaaga räim, kokku oli küsitlusel oma hääle andnud üle 46 000 inimese.
Kuni eilseni sai internetilehel www.kalateebhead.ee valida Eesti rahvuskala, lõppvooru jõudnud kandidaatideks olid kilu, räim, ahven, haug ja lest. Vahetult enne hääletuse sulgemist oli räim kogunud üle 37% häältest ning juhtis teisel kohal olnud haugi ees ligi 2000 häälega. Kõige ebapopulaarsemaks kalaks osutus finaalis ahven, kes kogus alla tuhande hääle.
Võistluse võidukala selgub nii hääletustulemuste kui ka eksperdižürii arvamuse põhjal ning kuulutatakse välja enne vabariigi aastapäeva.
Rahvuskalavõistlus on osa Eesti kalaliidu kommunikatsioonikampaaniast "Kala teeb head!", mille eesmärk on tõsta rahva teadlikkust kala söömise kasulikkusest.

Kas tulekul on uus ja suur kolmikliit? 
Küsimus, mis meeldib mõnele väga: kas Keskerakonnal ja Reformierakonnal õnnestub pärast valimisi moodustada kahe peale enamusvalitsus?
Kuigi kampaaniates näitavad kaks võimuparteid teineteisele avalikult ja ka selja tagant hambaid, oleks selline valimistulemus mõlema jaoks peaaegu unistuste tipp. Selleks on mõlemal vaja saada riigikogus ligi 30 kohta.
Eesti reaalpoliitikat arvestades sisaldaks iga teine kombinatsioon karisid, millest võimulolijad meelsasti mööda looviksid, et täie auruga jagada ning valitseda.
Konkurendid ütlevad kõrvalt: need kaks ongi ju üks ja sama erakond - vaadake nende kampaaniat, mis kulgeb valimiste poole kui paarisrakend. Teemad on samad, seisukohad erinevad vastavalt valijate profiilile. Umbes nii, et Keskerakond püüab pronkssõduriga oma tõsiusksetele valijatele lisaks venemeelseid valijaid ning Reformierakond üritab samas küsimuses lüüa üle rahvusliku meelsusega valijaid Isamaalt ja Res Publicalt ning Rahvaliidult.

Tallinn kavandab Nõmmele uut perearstikeskust
Abilinnapea Merike Martinsoni korraldusel toimus Nõmme perearstikeskuses nõupidamine, kus arutati uue kaasaegsetele nõuetele vastava arstikeskuse rajamist Nõmmele.
"Praegune Jaama tänaval asuv Nõmme perearstikeskus ei suuda täita kõiki vajadusi ning piirkond vajab kindlasti uut kaasaegset keskust," ütles Martinson.
Nõupidamisel, kus osalesid Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra, Eesti Perearstide seltsi esimees Eero Merilind, Nõmme perearstikeskuse esindaja Maia Dorož ja Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Boris Kirt, otsustati et kahe nädala jooksul esitavad Nõmme perearstid oma nägemuse piirkonna vajadustest ja Lääne-Tallinna keskhaigla eriarstiabi vajaduse ning Nõmme hooldushaigla arenguvisiooni, mille põhjal oleks linnal võimalik fikseerida lähteülesanne.
Esialgsete plaanide kohaselt tuleb keskus aadressil Lõuna 50, kui linn saab riigilt võimaluse maa seal munitsipaliseerida.

Seoses vabariigi aastapäevaga on Tallinnas mitmed liikluspiirangud
Seoses Kaitsejõudude paraadi ettevalmistamise ja läbiviimisega piiratakse 20. kuni 24. veebruarini sõidukite liiklust ja parkimist Vabaduse väljakul ja selle ümbruses.
Liikluse sulgemine
23. veebruaril kella 21.30-st kuni peaproovi lõpuni suletakse liikluseks Vabaduse väljak, Kaarli puiestee Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahelisel lõigul, Harju tänav Vabaduse väljaku ja Müürivahe tänava vahelisel lõigul ning Roosikrantsi tänav.
24. veebruaril kella 9.00-st kuni paraadi lõpuni.suletakse liikluseks Vabaduse väljak, Kaarli puiestee Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahelisel lõigul, Roosikrantsi tänav ning Komandandi tee.
Vabaduse väljaku ja Kaarli puiestee ning Endla tänava kesklinna suunaline liiklus suunatakse liikluse sulgemise ajal ümbersõidule mööda Suur-Ameerika tänavat ja Pärnu maanteed. Estonia puiesteelt suunatakse Mustamäe ja Õismäe suunaline liiklus ümbersõidule mööda Pärnu maanteed ning Suur-Ameerika tänavat.

Pirita elanikud võitlevad uute kortermajade vastu
Pirita jõe parempoolne kallas on üldplaneeringus ette nähtud büroodele ja korteritele.
Pirita elanikud pole rahul novembris Tallinna linnavolikogus vastu võetud linnaosa üldplaneeringuga, kuna see toob piirkonnas kaasa ulatusliku ehitustegevuse, mille eesmärk on peatada inimeste äravool Viimsi valda.
"Kortermajade loomist Piritale õigustab linn sooviga tuua maksumaksjad Tallinna ja olla alternatiiv Viimsi vallale," ütles möödunud kolmapäeval Pirita üldplaneeringu avalikul arutelul osalenud MTÜ Pirita Selts juhatuse liige Lea Nilson. Kohal oli üle 70 inimese ning toimus küllaltki terav arutelu teemal, kas Pirita on roheline aedlinn või pigem sobiv koht intensiivseks korteriehituseks.
Koosolekul esitatud küsimuse peale, kes on Tallinna olümpiaspordikeskusest (TOP) linna poole jäävate korterelamute ehitamise poolt, tõusis kolm kätt. "Pirita on mõeldud siiski linlaste puhkealana, kuid rannahoone juba muutus korterelamuks ja kaotas oma randa teenindava funktsiooni," ütles Nilson. Samuti on surve Ranna tee lõpus asuv männitukk sotsiaalmaast elamumaaks muuta ning parkimisalale maja ehitada. Ka Pirita jõe parempoolne kallas on üldplaneeringus ette nähtud büroodele ja korteritele.

Linn vähendab ohtlike vedude riske
AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, Põhja-Eesti päästekeskuse direktor Raik Saart ja Tallinna linnapea Jüri Ratas allkirjastavad täna koostööprojekti, mille eesmärk on vähendada raudteel toimuvate ohtlike vedude riske.
Kolmepoolne koostöö
Linnapea sõnul eeldab raudtee ohtlike vedude riskide vähendamine kõikide osaliste koostööd ja head tahet. "Kolmepoolne koostöö keskendub ühistegevustele, näiteks infovahetus, spetsialistide väljaõpe, ühised kriisireguleerimisõppused ning veevarustuse ja müraprobleemide lahendamine," selgitas Ratas.
"Oluline on ka see, et AS Eesti Raudtee käsutuses olevat päästetehnikat ja päästevarusid on Põhja-Eesti päästekeskusel võimalik kokkuleppel kasutada ka raudteed mittepuudutavate õnnetuste likvideerimisel," lisas linnapea.

Autode kallal vandaalitsejad on tabamata
Ööl vastu reedet lõid vandaalid Tallinnas Kassisaba piirkonnas sisse ligi 40 sõiduauto klaasid ning politsei kinnitusel ei ole oletatavaid huligaane veel tabatud.
"Momendil kedagi kinni peetud ei ole ja uurimine kestab," lausus Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Tuuli Härson. Tema sõnul jäävad segaseks ka teo motiivid, sest sisselöödud klaasidega sõidukitest ei ole midagi varastatud.
Esimese väljakutse Kassisabasse sai politsei kell 2.10, kui valvas möödasõitja teatas Villardi tänaval kolme-nelja sõiduki lõhutud klaasidest.
Veidi hiljem teatas teine möödasõitja, et ka Adamsoni tänaval on sõidukite klaase lõhutud.
Järgnesid teated Veerenni linnajaost Kauna tänavalt ning kell 2.30 leidis patrull sündmuskoha ümbrust kontrollides lõhutud klaasidega sõidukeid veel Ravi tänavalt, Uue Maailma linnajaost, Luha ja Kristiina tänava ristmiku lähedalt.

Arte gümnaasium tahab omale koolivormi
Küsitluse kohaselt on esimene kooliosa ja gümnaasium kooli- vormiga väga rahul.
Ühena vähestest Tallinna koolidest plaanib Arte gümnaasium sügisest kasutusele võtta põhikooli vormi.
Kooli direktori Elle-Mari Linsmanni sõnul andsid tõuke päris oma vormi hankimiseks just lapsevanemad, kes tahavad, et nende lapsed välimuselt teistest erineks.
"Koolivorm on oluline visuaalse identiteedi loomise ja oma kooli tunde tekitamise vahend," rõhutas direktor. Tähtsusetud ei ole tema arvates ka perede erinevad materiaalsed võimalused, mille tõttu üks või teine õpilane tunneb ennast tõrjutuna, kuna tema vanemad ei suuda hankida hetkel moes olevaid rõivaid.
Kuna vormikavandite konkurss alles kestab, ei ole veel selgunud, kas lapsed saavad omale terve rõivakomplekti.

Üdruma: valmib uus seltsimaja
Läänemaal Kullamaa vallas Üdruma külas avatakse 25. veebruaril seltsimaja. Üdruma külaseltsi eestvedamisel on vanast ja lagunenud vallamajast saanud ilus maja, mille kõige tähtsam paik on suur saal peopidamiseks, lisaks internetipunkt ja köök, tulevikus ka jõusaal.
Avamiseks köetakse esimest korda ka uut puuküttega sauna. Teisele korrusele on tulevikus kavas teha majutustoad, esimesele ka väike jõusaal. Kogu ehitus on tänaseni läinud maksma 2,3 miljonit krooni, millest 1,8 miljonit rahastas PRIA külaelu arenguks ettenähtud eurorahadest ja 0,5 miljoniga toetas kohalik omavalitsus.
Vaike Nõu

Uuemõisa: Tartu rahu aastapäev koos meeskooriga
Ridala vallas tähistas Haapsalu meeskoor juba kuuendat aastat järjest kontserdiga Tartu rahu aastapäeva. Seekordne kontsert-aktus toimus Uuemõisa mõisahoone kaunis saalis. Saalitäiele rahvale esinesid lisaks meeskoorile Haapsalu ja Ridala taidlejad, Uuemõisa algkooli ja Haapsalu muusikakooli lapsed.
Toivo Tomingas

Urvaste: spordipäeval plaanis nooleviskesuusatamine
Urvaste kiriku juures toimub tuleval laupäeval viiendat korda Urvaste valla ja koguduse ühine talispordipäev. Uuendusena on pereteatevõistluses tavaline suusatamine asendatud nooleviskesuusatamisega, kus tuleb siis laskesuusatamise eeskujul möödaviske korral trahviringe teha. Esmakordselt toimub ka fotovõistlus, teemaks sellesama talispordipäeva hetked. Endiselt on kavas pika liu kelgutamine, jäähoki, slaalom ja kiirlaskumine.
Margus Konnula

Tuhamäed: 750 tantsijat pidas pidu
Sajad inimesed nautisid laupäeval Kohtla kaevandusmuuseumis rahvatantsijate esinemist järjekorras kolmandal tuhamägede tantsupeol. Peo alguses marssisid tantsijad kivihiide, kus süüdati peotuli. Paaritunnise peo ajal tantsiti nii vanu rahvatantse kui ka eelseisva koolinoorte tantsupeo omi. Tuhamägede tantsupeoga propageeritakse nii Ida-Virumaad kui ka rahvatantsu. Pidu lõppes õle-tulevärgi ja suure simmaniga.
Martin Ahven

Muhu: moejoonised ja pits-kaunistused väljanäitusel
Neljapäevast on Muhu muuseumis vaatamiseks kaks uut näitust. Esimene neist on pühendatud moekunstnik Luule Heaposti 75. sünniaastapäevale, kes ise oli pärit Muhumaalt Rootsivere külast. Eksponeeritud on tema moejooniste originaalid, pildimaterjali ajakirjadest ja ka autori enese valmistatud esemeid. Teine näitus tutvustab pitskaunistusi Muhu etnograafilistel tekstiilidel ning annab ülevaate pitsi ajaloost laiemalt.
Kadri Tüür

Võsu: mets on metsavennale vend
Järgmisel esmaspäeval esitletakse Võsu rannaklubi saalis raamatut metsavendade tegevusest Palmse vallas ja ümbruses. Raamatu "Mets on vend" on koostanud kaks kohaliku valla meest, Villu Jahilo Palmsest ja Jaan Kruusvall Eru külast. Neist esimene on tuntud kohalik kodu-uurija, kes on metsavendade tegevuse kohta materjali kogunud juba 1980-ndate lõpust. Villu Jahilol on kirjanik Jaan Kruusvalliga ühine esiisa - neli põlve tagasi elanud Aabram Jägermann Ilumäelt.
Avo Seidelberg

Otepää: Keskerakond reklaamib end maksavorstiga
Lapsed poodi vorsti ostma saatnud pereema ehmatas tõsiselt, kui talle koju toodud maksavorsti pakendilt vaatas vastu nägus naisterahvas. Selgus, et Valga linna Siili keskuse Konsumi toidupoes on müügil K-maksavorstid, mis reklaamivad Keskerakonna Valgamaa-saadikukandidaati, Otepää lihatööstuse juhti Maie Niitu. Otepää lihatööstus asub Vana-Otepääl ja kannab nime Edgar OÜ. Lääne-Virumaal levitab Keskerakonna kandidaat Einar Vallbaum aga oma näopildiga meekarpe.
Rein Sikk

Hiiumaa: päästekomandod ootavad külalisi
Lääne-Eesti päästekeskuse Hiiumaa päästeosakond korraldab 12.-16. veebruarini kõigis maakonna päästekomandodes - Kärdlas, Käinas, Pühalepas, Emmastes ja Kõrgessaares - lahtiste uste nädala. Komandodesse on külla oodatud nii koolilapsed kui ka lasteaedade mudilased. Nädala peaeesmärk ongi kõneleda lastega tuleohutuse teemadel ja anda ideid äsja alanud üleriigiliseks laste päästeala loominguvõistluseks.
Kadri Pulk

Reisilaev Fantaasia jätkab Vahemerel kuni oktoobrini
AS Tallink Grupp sõlmis lepingu reisilaeva Fantaasia prahtimiseks Algerie Ferries kaubamärgi all opereerivale Alžeeria ettevõttele E.N.T.M.V. (Entreprise Nationale de Transport Maritime de Voyageurs).
Laev hakkab sõitma Vahemerel ajavahemikus mai kuni oktoober. Prahtijal on õigus lepingut täiendavalt pikendada.
Hetkel on Fantaasia prahitud Maroko ettevõttele Compagnie Marocaine de Navigation kuni selle aasta aprillini.
Tallinkile kuuluv reisilaev Fantaasia on ehitatud 1979. aastal ning renoveeritud 2004. aastal. Alus on 136,1 meetrit pikk ja 24,2 meetrit lai. Fantaasia võtab korraga peale kuni 1550 reisijat ja 1440 liinimeetrit sõidukeid, teatas Tallink.

Tallink teenindas jaanuaris ligi 400 000 reisijat
AS Tallink Grupp vedas jaanuaris 383 116 reisijat, mida on 122,9 protsenti enam kui aasta varem samas ajavahemikus.
Veetud kaubaveo ühikute arv tõusis möödunud kuul 172,9 protsenti ning veetud sõiduautode arv 84,1 protsenti, teatas ettevõte.
Jaanuaris teenindas AS Tallink Grupp Tallinn-Helsingi liinil 127 927 reisijat, 12 297 sõidukit ning 8234 kaubaveoühikut.
Tallinn-Stockholm liinil veeti Tallinki laevadega möödunud kuul kokku 41 406 reisijat, 3839 sõidukit ning 3793 kaubaveoühikut.
Riia-Stockholm liinil oli jaanuaris reisijate arvuks 10 561, sõidukite arvuks 2513 ning kaubaveoühikute arvuks 656.
Rostock-Helsingi liinil teenindas Tallink eelmisel kuul kokku 5765 reisijat, 1829 sõidukit ning 5455 kaubaveoühikut.

Uuring: Keskkonnatasud mõjutavad energeetikasektorit aktsiisist enam
Täna avalikustatud energiatoodete uuringu kohaselt omavad keskkonnatasud võrreldes aktsiisimaksuga märkimisväärselt suuremat mõju nii keskkonnaeesmärkide saavutamisele kui ka elektrienergia hinnale.
Rahandusministeerium tellis Tallinna tehnikaülikooli teadalastelt uuringu, mis on osaliselt aluseks ökoloogiliste maksureformi kavandamisel.
"Tegemist on väga põhjaliku ülevaatega erinevatest võimalustest energeetika maksustamisel. Uuring hõlmab energiatoodete maksustamise mõjusid tarbimisele, tehnoloogiale, keskkonnale, ettevõtlusele ja inimestele," ütles rahandusminister Aivar Sõerd. "Et peame Euroopa Liidu direktiividest lähtuvalt alates 2010. aastast elektrienergia tarbimist maksustama hakkama, oli oluline teada saada, milline mõju oleks erinevatel aktsiisimääradel Eesti energeetikaturule ja tarbijale. Ilma uuringuteta ei ole selliste otsuste langetamine võimalik."

Jaanuaris sõitis Edelaraudtee rongidega rekordarv inimesi
Riigisisest reisirongiliiklust korraldav Edelaraudtee teenindas jaanuaris 148 516 reisijat, rongifirma teatel oli tegemist rekordilise jaanuarikuuga, viimati sõitis Edelaraudtee rongidega niipalju inimesi 2001. aastal.
Suurima kasvu tegi jaanuris läbi Tallinna-Tartu kiirrongi reisijate arv, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 29 protsenti.
Jaanuaris reisis Edelaraudtee rongidega kokku üle 148 000 inimese, mida on 12 protsenti enam kui aasta tagasi jaanuaris. Edelaraudtee populaarseim suund oli Tallinn-Türi-Viljandi liin, mida kasutas jaanuaris ligi 56 000 reisijat.
Edelaraudtee juhatuse liikme Kalvi Pukka sõnul oli jaanuari reisijate arve rongifirma jaoks rekordiline.
"Viimati sõitis Edelarudtee rongide jaanuaris niipalju inimesi 2001. aastal," ütles Pukka.
Tema hinnangul on reisimine rongidega üha enam populaarsust võitmas ning sõitjate arvu kiiret kasvu prognoositakse ka lähiaastateks.

Heimar Lenk võib saada maksumaksja sõbra tiitli
Eesti maksumaksjate liit (EML) kuulutab järjekordselt välja maksumaksja sõbra ning vaenlase tiitli saajad, maksumaksja sõbra tiitlile kandideerib teiste seas ka riigikogu liige Heimar Lenk.
2006. aasta maksumaksja sõbra tiitlile kandideerivad:
riigikohus - kohtuotsuse eest suhkrutrahvi asjas;
Narva linnavalitsus - maksumaksjate teavitamise ja maksundust tutvustavate ürituste korraldamise eest;
rahandusminister Aivar Sõerd - riigilõivude alandamise, maksumaksjatele soodsate seaduseelnõude ettevalmistamise ja mitmeid maksuprobleeme lahendanud selgituste andmise eest;
riigikogu liige Heimar Lenk - riigikogulaste rahajagamise salaplaani avalikustamise eest;
justiitsministeerium - äriseadustiku muudatuste eest, millega vähendati bürokraatiat registriasjades ning registriandmetega tasuta tutvumise võimaluste eest.

Töö: Lapsehooldusepuhkusel töötajat taksitab konkurendi juures töötamast vaid täpselt sõnastatud tööleping
Lapsehoolduspuhkusel olles võib töötaja sõlmida töölepingu teise firmaga, kui aga juhtumisi on tegu konkurendiga, siis seaduste alusel on töötaja karistamine väga keeruline.
Lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat vallandada ei tohi ja kui tegu on alla 3-aastast last kasvatava vanemaga, kes on lõpetanud lapsehoodluspuhkuse, tohib teda vallandada vaid tööinspektori nõusolekul.
Ametühingute jurist Helve Toomla tõi näiteks ühe firmajuhi, kes oli hädas sellega, et ärisaladusi teadev töötaja töötas konkurendi juures ja tekitas sellega ka firmale kahju. Kahju hüvitamist on aga raske tõendada, sest karistustähtaeg võib mööduda, samuti pole seaduse järgi lapsehoodluspuhkusel olevat töötajat võimalik vallanda.
Pikemalt homme rubriigis Töö.

Börs täna langustrendis
Tallinna börs alustas uut nädalat langusega.
Kella 13.40 seisuga oli börsiindeks langenud 3,33 protsenti, 960,32 punktile. Kõige enam oli miinuses Baltika aktsia - 6,93 protsendiga, talle järgnes Tallinki aktsia (TAL4T) 5,96 protsendiga.

Kalevi eesmärk on teha paremat kanalit kui Pimp-TV
Kalevi eesmärk on teha paremat kanalit kui Pimp-TV või Eeter, ütles Kalevi õigusteeninduse juht Allan Viirma Eesti Päevaleht Online'ile.
"Tegemist oli investeeringuga meediaärisse, mis oli kirjas ka meie börsiteates," ütles Viirma.
Viirma sõnul osteti Eeter eelkõige seetõttu, et Eetri omanikud, eelkõige aktsiaseltsi Santenori taga seisev enamusomanik, investeerimispank Lõhmus, Haavel & Viisemann, olid nõus seda müüma. Viirma sõnul polnud selles valdkonnas ka eriti kellegi teisega läbi rääkida.
"Täna ei ole meil veel tulevikuplaane, mida täpsemalt kommenteerida," ütles Viirma.

Ida-Virumaa parimaks kaubamärgiks valiti Sillamäe sadam
Ida-Virumaa arengukonverentsil Narvas kuulutati Ida-Virumaa 2006. aasta parimaks kaubamärgiks Sillamäe sadam.
Sillamäe sadama nõukogu esimees Tiit Vähi lubas auhinda vastu võttes, et kui aasta pärast toimub järgmine maakonna arengukonverents, on Sillamäe sadam kasvanud praegusest poole suuremaks, kirjutas Põhjarannik.
Teise koha pälvis Viru Kalatööstuse kaubamärk Viru Rand ja kolmanda Toila sanatooriumi Toila Termid.

Eelarvetulud ületasid tehtud kulusid 1,4 miljardi krooni võrra
Jaanuaris laekus riigieelarvesse 6,1 miljardit krooni ehk kaheksa protsenti kõigist planeeritud tuludest.
Võrreldes eelmise aasta jaanuariga suurenes tulude laekumine 18,6 protsenti. Kulusid tehti esimesel kuul 4,6 miljardi krooni ulatuses. Jaanuari lõpu seisuga ületasid 2007. aasta riigieelarve tulud tehtud kulusid 1,4 miljardi krooni võrra, teatas rahandusministeerium.
Maksutulusid laekus jaanuaris 5,3 miljardit krooni ehk 8,9 protsenti eelarvest. 2006. aasta jaanuariga võrreldes suurenes maksulaekumine ühe miljardi krooni ehk 23,3 protsendi võrra.
Sotsiaalmaksu laekumine kasvas jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga enam kui veerandi võrra. Eelkõige tulenes see detsembris välja makstud suurematest töötasudest ning preemiatest, mida deklareeriti 23,3 protsendi (ligikaudu 1,2 miljardi krooni) võrra rohkem võrreldes eelneva aasta detsembriga. Tegevusalade lõikes võib välja tuua ehituse, kus laekumine kasvas jaanuaris võrreldes aastataguse ajaga 41 protsenti ning hulgi- ja vahenduskaubanduse, kus kasv oli 33,5 protsenti.

Kruuda ostis endise Pimp-TV
Ärimees Oliver Kruuda enamusosalusega AS Kalev ostis endise Pimp-TV, hilisema nimega Eeter.
Aktsiaselts Kalev sõlmis 9. veebruaril aktsiate müügilepingu, millega omandab aktsiaseltsi Santenor 100% osaluse, teatas ettevõte börsile. Aktsiate omandiõigus läheb AS-ile Kalev üle pärast müügihinna tasumist.
"Käesoleva võimaliku investeeringuga jätkab AS Kalev viimasel ajal meediaturule tehtud investeeringuid, mille eesmärk on mitmekesistada emitendi investeerimisportfelli," seisis Kalevi börsiteates.
Eeter on kaabeltelekanali Pimp-TV järglane, mis alustas meelelahutus- ja muusikakanalina tegevust eelmise aasta novembris. Nii Eetrit kui Pimp-TV-d andis eetrisse AS Santenor. Santenori enamusomanik on investeerimispank Lõhmus, Haavel & Viisemann.

Täna avab uksed Ülemiste ettevõtlusinkubaator
Alates tänasest saavad alustavad ettevõtjad abi Ülemiste ettevõtlusinkubaatorist, mis avab uksed Ülemiste City'is Mainori Kõrgkooli uue peahoone soklikorrusel.
Ülemiste ettevõtlusinkubaator on loodud koostöös Tallinna linna, Ülemiste City innovatsioonipargi ja Mainori kõrgkooliga.
Uue inkubaatori arendusteenuseid ja ruume saab kasutada üle 20 alustava ettevõtte rohkem kui 700 ruutmeetri suurusel pinnal. Inkubaatorisse on võimalik saada läbi konkursi, mille kevad-talvine taotlusvoor lõpeb 9. märtsil kell 14, teatas Tallinna pressiteenistus.

Remmel: Ma ei ole Kilgi juures varem töötanud
Sel nädalal AS-i Pere juhatuse liikmeks saav Cardo Remmel ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et ta ei ole Rein Kilgiga varem koos töötanud.
"Tunneme teineteist pikka aega," tunnistas Remmel. "Eelkõige Saku ajast, kui ta oli meie üks kliente."
AS-ile Pere kuuluvad osalused pagaritööstustes, AS-is Lihameister, toitlustusettevõtetes Püssirohukelder, Pärnu Kuursaal, kohvikus Zum Zum ning ka skandaalses Weroli rapsitehases.
"Juhatus on juhatus. Perele kuulub tööstusettevõtted ja mõned restoranid," selgitas Remmel oma tulevast tegevust mitmel alal tegutseva ettevõtte aktsiaseltsis. "Prioriteedid on vaja alles paika panna."
Novembris lahkus Remmel Pärnu abilinnapea kohalt.

Cardo Remmel asub Kilgi juures tööle
Cardo Remmel asub sel nädalal tööle ärimees Rein Kilgile kuuluva AS-i Pere juhatuse liikmena.
Remmeli eesmägiks on tootmise käivitamine aktsiaseltsi erinevates tehastes. AS-i Pere juhatusse kuulub lisaks Remmelile veel Eero Mikenberg, teatas ettevõte.
"Olen sündinud pärnakana ja alati pidanud oluliseks Eesti ettevõtluskeskkonna arendamist laiemalt kui Tallinna-keskselt ja selles osas kattuvad meie mõtted Rein Kilgiga täiesti," kommenteeris oma otsust Cardo Remmel "Teiseks põhjuseks on aga isiklik ambitsioon rakendada igapäevaselt neid oskusi, mis said omandatud Saku Õlletehasest aktisaturgudel hinnatud kaasaegset ettevõtet ehitades."
Cardo Remmel oli Saku Õlletehase juhataja aastatel 1987-2005 ning on tänini õlletehase nõukogu liige.

Tallinnas kogub hoogu ka majade üürimine
Korterite müügihindade tõusu ja laenutingimuste karmistumise tõttu hakkab nõudlus üüriturul ületama pakkumist, hoogu kogub ka majade üürimine.
Tekkinud olukord meenutab seitsme-kaheksa aasta tagust kinnisvaraturgu. Tulemusena on ostmisest odavam korter üürida. Teisalt on seni välja üüritud korterid pandud müüki ja üürnikud peavad endale uue eluaseme otsimam, kirjutab Äripäev.
Paralleelselt pikenevad üüriperioodid ning kortereid üüritakse vähemalt kaheteistkümneks kuuks.
Aktiivne on ka majade üüriturg. Majade üürijateks on eelkõige töölähetusse tulnud lähiriikide kodanikud - Läti, Leedu, Rootsi. Eelistatud on rohelised ja vaiksed piikonnad koos kaupluste, lasteaedade, transpordipeatuste, koolimajadega.

Venemaa tõstab järsult puidu väljaveotariife
Venemaa otsus tõsta järsult töötlemata ümarpalgi väljaveotolle sunnib importpalgist sõltuvat Eesti saetööstust paari aasta jooksul vähendama tootmismahte ja otsima lisavõimalusi saetoodangu vääristamiseks.
Venemaa valitsuse eelmise nädala esmaspäevase otsuse kohaselt tõusevad männi-, kuuse- ja kasepalgi tihumeetri väljaveotariifid 1. juulil 10 euroni ehk 157 kroonini, kirjutab Äripäev.
Praegu küsib Venemaa saepalgi tihumeetri eest 4 eurot ehk 62 krooni. Järgmise kahe aasta jooksul tõusevad tollid veelgi - 50 euro ehk 782 kroonini. See on umbes 100 krooni vähem, kui praegu maksab saepalk riigimetsa majandamise keskuse vahelaos.

Alanud börsinädal peaks näitama trendi suunda
Alanud nädal võib saada lähikuude suunanäitajaks, võtmetegijateks börsil on Skandinaavia fondid, kirjutab Äripäev.
Neljapäeval tabas Tallinna börsil olevate ettevõtete aktsiatesse investeerinut nädalaid, et mitte öelda aastaid kestnud päikesepaiste järel justkui ämbritäis külma vett krae vahele. Ka reedese börsipäeva algus oli kole, kuid aktsiad said päeva peale jalad alla.
Kui suur kõikumine (eriti allapoole) jätkub ka sel nädalal, võib juhtuda, et paljud Skandinaavia väikeinvestorid, kes on Balti börsiettevõtete omanikud näiteks East Capitali Balti fondi või Danske Capital Finlandi Balti fondi kaudu, võivad soovida raha fondidest välja tõmmata. Eelmisel nädalal polnud kuuldavasti Skandinaavia investorid siin kuigi suured tegijad.

Eesti ehitustel teevad tööd soomlased
Eesti ehitaja küsib rohkem palka kui töömees Soomest, aga tööd teeb temast kehvemini.
Samal ajal kui sajad Eesti ehitusmehed on siirdunud tööle Soome ja mujale, toob üks firma hoopis Soome ehitajaid tööle Eestisse. Soome tööjõud on odavam, ütleb firmajuht.
Eesti-Soome Ehitus OÜ palgal, Tornimäe kaksiktornide ehitusel tegutseb neli soomlast. Mehed valavad valmiva hotelli vannitubade põrandaid ning teevad plaatimistöid. Firma juhi Asko Poimio sõnul on Eesti ehitusturul kujunenud olukord, kus Eesti ehitajad, kellel on kesised oskused, küsivad ligi kaks korda rohkem palka kui soomlastest professionaalid. "Üks eestlane tahtis ühe ruutmeetri plaatimise eest saada 400 krooni. Soomlasele maksame 120 krooni," ütles Poimio. Nii ongi Soomest ehitajate toomine ja neile kuus ligi 30 000-kroonise brutopalga maksmine firma jaoks odavam ja kindlam.

Klassikaraadios kõlab eksperimentaalne raadiokunst
Teisipäeval, 13. veebruaril kõlab Klaasikaraadio sarjas "Nyyd-muusika" Saksa helikunstniku Antje Vowinckeli akustiline teos "Call me yesterday".
Autori sõnul on tegemist teksti ja heli kompositsiooniga koos rahvusvaheliste keelekursustega. Teost tutvustab Andres Noormets, kes kuulis seda kuuldemängude festivalil Prix Europa.
Berliinis tegutsev dramaturg ja helikunstnik Antje Vowinckel (sündinud 1964) on väljapaistvamaid eksperimentaalse raadiokunsti autoreid Saksamaal. Ta õppis kirjandust ja muusikat, on mänginud orkestrites ja džässansamblites ning uurinud kaasaegset raadiodraamat. Lisaks on ta loonud kuuldemänge, heliinstallatsioone ja perfomance-lavastusi erinevatele festivalidele ja raadiojaamadele.
Oma kompositsioonides kasutab Vowinckel mitmesuguseid loomulikke, elektroonilisi ja töödeldud helisid, ehitades üles mõjusaid inspireerivaid heliskulptuure.

Tänane Grammy võitja esines alles üleeile Tallinnas
Laupäeval jazziklubis "Wool Moon" esinenud Randy Breckrer võitis täna kaks Grammyt.
Täna varahommikul omistati Los Angeleses Grammyde jagamise tseremoonial kaks auhinda üleeile õhtul Tallinna külje all Harku betoonitehases 1000 kuulajale hiilgava kontserdi andnud trompetist Randy Breckerile.
Grammy vääriliseks hinnati parima instrumentaal-soolo kategoorias Randy Breckeri pala "Some Skunk Funk", mis kõlas ka Tallinna kontserdil lõpuloona. Loo on teinud Randy Brecker koos oma venna Michael Breckeriga, kes lahkus kahjuks meie hulgast 3 nädalat tagasi. Lisaks võitis loo nime kandev album "Some Skunk Funk" Grammy ka parima suure jazzkoosseisu albumi eest.
Sel laupäeval esitles kord aastas E-Betoonelemendi Harku tehases oma uksed avav jazzklubi "Wool Moon" maailma tippu kuuluvat jazzansamblit - The Soulbop Band. Kontserdi lõpuloona esitasid staarid muusikapala "Some Skunk Funk", mille sissejuhatusena ütlesid nad, et tegemist on maailma kiireima instrumentaallooga.

Vaalas avatakse näitus sümboolsest hukkamisest
Tallinn
Näitus kannab pealkirja "Execution" ("Hukkamine"). Rebase ja Nageli sõnul viitab pealkiri eksistentsiaalselt lõplikule. "Inimene võib teatavasti elus surra mitmeid kordi ja omab seejuures vaba valikut oma timukale. Näitus portreteerib mässavat inimest seoses tema väljumisega kollektiivsest kultuurist, vaatleb situatsiooni peale sümboolset surma, millele ei järgne reeglina mitte haudvaikus, vaid vastuseis ja sõda," kirjutavad kunstnikud pressiteates.
Näituse kuraatori Ellu Maari sõnul on Rebane ja Nagel on tuntud kunstnikena, kes teevad maali vahenditega mõttekunsti. Ekspressiivses laadis käsitlevad nad nii elulisi kui ühiskonda puutuvaid teemasid ning on sageli teravad ja opositsioonilised, kuid alati sügavad ja komplekssed. Näitus "Execution" ei ole ühese ja kitsalt mõistetava ideoloogilise sõnumiga.

Johan Skytte mälestusmärgi võidutöö autorid selguvad homme
Teisipäeval kell 11 avalikustatakse Tartu ülikooli ajaloo muuseumi Morgensterni saalis Johan Skytte mälestusmärgi ideekonkursi võidutöö märgusõnaga "Pitsat" autorid.
Teise preemia pälvis töö märgusõnaga "Skytte plats". Kolmas preemia jäi välja andmata ning kahe ostupreemia asemel anti välja kolm ostupreemiat töödele "Puu", "Ikoon" ja "Sammas".
Komisjoni esimehe, Tartu Ülikooli haldusdirektori Riho Illaku sõnul sobib võidutöö idee Toomemäele ülikooli ajaloo muuseumi ja Riigikohtu vahelisse parki hästi.
"Eesmärk on püstitada väärikas monument Johan Skyttele, kelle tegevuses olid ühendatud nii hariduselu kui kohtute arendamise organiseerimine. Skytte eestvedamisel asutati Tartu Ülikool ning riiklike kohtuasutustena maakohtud ja Tartu õuekohus, mille tähtsaid dokumente on pika ajaloo vältel pitsatiga kinnitatud," sõnas Riho Illak.

Poliitiliselt aktiivsed kultuuritegelased diskuteerivad konverentsil
16. veebruaril toimub Rahvusooper Estonia Kammersaalis kultuurikonverents, kus käsitletakse nii traditsiooni kui avangardi rolli kultuuris ja ühiskonnas, suundumusi kaasaegses ooperimaailmas, kultuuri marginaliseerumise teemat ja kultuuri asendit ühiskonnas.
Kultuurikonveretsil on kavas ka poliitiliselt aktiivsete kultuuritegelaste diskussioon praegustest kultuuri probleemidest ja pseudoprobleemidest Eestis ning erakondade koostöövõimalustest.
Konverentsil esinevad EHI filosoofiaprofessor Tõnu Viik, Kunstiakadeemia professor Katrin Kivimaa, Tallinna linnapea Jüri Ratas, filmirezhissöör Ilmar Raag, Eesti Tuleviku Uuringute Instituudi direktor Erik Terk ja Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma ning pealavastaja Neeme Kuningas. Konverentsi modereerib Eero Raun.
Kell 14.30-16.00 toimub poliitiliselt aktiivsete kultuuritegelaste diskussioon praegustest kultuuri probleemidest ja pseudoprobleemidest Eestis ning erakondade koostöövõimalustest seejuures.

Britid tunnistasid parimaks filmiks "Kuninganna" 
London
Oodatult pälvis parima naisnäitlejanna tiitli Helen Mirren Elizabeth II rolli eest.
Kõige rohkem Baftasid sai Kevin MacDonaldi film "Šotimaa viimane kuningas": film nimetati parimaks Briti filmiks ning selles peaosa teinud Forest Whitaker sai parima meesnäitleja tiitli. Samuti pälvis film parima kohandatud stsenaariumi auhinna.
Forest Whitaker pärjati Uganda diktaatori Idi Amini rolli eest ka Kuldgloobuste ja filminäitlejate gildi auhindade jagamistel.
"Šotimaa viimane kuningas" esilinastub Tallinnas kobarkinos reedel, 16. veebruaril.
Viimane Bondi-film "Casino Royale", mis kandideeris kokku kaheksas kategoorias, sai auhinna ainult parima heli eest. Seevastu sai filmis James Bondi kallimat Vesper Lyndi mänginud Prantsuse näitlejatar Eva Green mobiilisidefirma Orange poolt välja pandud tõusva tähe auhinna.

Narva galeriis näeb laste pilte saabastega kassi muinasjutust
Narva muuseumi kunstigalerii tähistab kuulsa muinasjutu "Saabastega kass" kolmesaja kümnendat sünnipäeva laste piltide näitusega.
Tallinna, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva ja Jaanilinna lapsed tegid kassidest pilte ja skulptuure ning kõik tööd on väljas äsjaavatud näitusel, vahendas ETV24 Terevisiooni uudiseid.
Muuseumi pedagoog-giid Jelena Sohrannova sõnul on poiste kassid aktiivsed, sportlikud, agressiivsed ja elus läbi löövad loomad. "Tüdrukute kassid on armsad, koketsed ja salapärased," ütles ta.
Charles Perrault kirjutas loo saabastega kassist 1697. aastal. Tollal võis lugu olla mõeldud ka poliitilise satiirina, sajandeid hiljem on tegemist väga põneva muinasjutuga.

Tudengiteater mängib täna Shakespeare'i
Täna esietendub Teatrilaboris William Shakespeare'i komöödia "Lõpp hea, kõik hea", mida mängitakse kokku kuuel korral.
"Lõpp hea, kõik hea" on komöödia, kus romantiline tava on pea peale pööratud: mitte mees ei armasta naist, vaid naine meest, kes teda põlgab.
"See on lugu naisest, kes võitleb oma armastuse nimel, võttes lootusetus olukorras appi loovalt intuitiivse fantaasia ja eneseusalduse. Areneb peadpööritav sündmuste jada, kus ei lööda risti ette millegi ees, kuid võitlus isikliku õnne eest võib olla seotud ka teiste inimeste õnnelikuks tegemisega," sõnas T-Teatri eestvedaja Marko Kiisa
William Shakespeare loodud näidendi lavastaja on VAT-Teatri näitleja Margo Teder, kellele see on esimene TTÜ tudengiteatris. Osades on T-Teatri harrastusnäitlejad Piret Eesmaa, Tõnu Einasto, Kärt Kase, Katre Kaseleht, Marko Kiisa, Artur Leemet, Margus Ots, Riina Ries, Anti Roots ja Lauri Vasko.

Arvo Pärdi "Da Pacem" ettekanne võitis Grammy
49. rahvusvahelise plaadiauhinna Grammy jagamisel pälvis Eesti filharmoonia kammerkoori heliplaat "Arvo Pärt: Da pacem" auhinna parima koorisalvestuse kategoorias
Salvestuse on Eesti filharmoonia kammerkooriga teinud koori kunstiline dirigent Paul Hillier, plaadil kõlavad Arvo Pärdi kooriteosed ning kolmes loos teeb kaasa ka inglise organist Christopher Bowers-Broadbent.
Auhindade jagamisel oli kõige edukam kantrimuusikatrio The Dixie Chicks, mis pälvis viis Grammyt, sealhulgas aasta laulu ja salvestuse ning albumi eest. The Dixie Chicks'i viimane album kannab nime "Taking the Long Way".
"Da Pacem" on Eesti Filharmoonia Kammerkoori kaheksas plaat, mis on kandideerinud Grammy'le. Heliplaat on salvestatud Tallinnas Niguliste kirikus 2005.aasta septembris.
Arvo Pärdi 2006. aasta septembris ilmunud plaadil on salvestatud nii helilooja uuemad kui varem valminud vaimulikud kooriteosed ja koori juhatab Paul Hillier

Usbeki diiva Munodžat Jultševa teenis eesti publikult ovatsioonid
Usbeki muusikud pakkusid kuulajale hingestatud muusikat virtuoosses esituses.
Möödunud neljapäeval esines Estonia kontserdisaalis kuulsamaid usbeki lauljatare Munodžat Jultševa. Temaga olid kaasas tantsijanna Rano Djurabojeva ning ansambel, kuhu kuuluvad Šavkat Mirzajev (rubab), Maruf Halilov (gidžak), Hadžimurod Safarov (doira) ja Umarali Bulturov (ud). Kõlasid nii kunstilise juhi Mirzajevi teosed kui ka rahvalaulud ja klassikalised helitööd. Enamik tekste pärines usbeki poeetidelt.
Enamasti toovad eksootilised esinejad, nagu buda mungad ja türgi sufid, saali paksult rahvast täis. Sedakorda polnud see sugugi inimesi tulvil, olgugi et midagi nii head satub siia harva. Milles on asi? Kas Usbekistan seostub ikka veel rahvaste sõpruse loosungitega? Teisisõnu, kas kunagine vennasvabariik Usbekistan näib olevat liiga lähedal ja pole piisavalt eksootiline?

Briti muuseum avab näituse terrakotasõduritest
Septembris avatakse Briti muuseumis näitus 1974. aastal Hiina imperaatori hauakambrist leitud elusuuruses terrakotasõduritest ning nende kaaskondlastest.
Näitusele jõuab tosin 8000-mehelise saviarmee esindajat koos teiste, veel vähetuntud skulptuuridega - muusikute, akrobaatide, kirjutajate ja paljude teiste ametimeeste kujutised -, mis kaevati hauakambrist välja alles mõne aasta eest, kirjutab ajaleht The Guardian.
Muuseumi direktor Neil MacGregor loodab, et valitseja Qin Shi Huangi 2000 aastat vanade hauapanuste ekspositsioonist kujuneb suursündmus, mis meelitab ligi miljoneid külastajaid. Senise publikurekordi püstitas vaarao Tutanhamoni näitus 1972. aastal, mida külastas üle pooleteise miljoni inimese. Muuseum kaalub isegi 24-tunniseid lahtiolekuaegu ning kavatseb kujude tarbeks ehitada nüüdisaegse lisaruumi.

 "Kuninganna" kui pilk trooni ja tiitlite taha
Sõpruses linastuv "Kuninganna" suhtub oma tegelastesse heatahtlikult ja laseb neil pärast printsess Diana surma tekkinud keerulist olukorda võitjaiks jääda.
Sarnanedes filmi "Kuninganna" keskmes oleva kuninganna Elizabeth II-ga, on ka printsess Diana surma ümber tekkinud poleemikast kõnelev film ise lõpuni väljapeetud, rääkides Suurbritannia vallutanud Diana-hullusest kuningakoja allasurutud pingete ning konservatiivsuse kaudu.
Stephen Frearsi filmi keskmes on Elizabeth II (Helen Mirren) kuju kõrval teisigi peategelasi - Walesi printsess Diana, kes küll otseselt kaadrisse ei satu, äsja peaministriks saanud leiborist Tony Blair ning kurikuulus Briti kollane ajakirjandus. Loetletuist viimane ongi kõige konfliktsem. Autoavarii, milles Diana surma sai, oli otsesemalt või kaudsemalt kõmupiltnike ja kõmulehtede lugejate sensatsioonijanu tulemus. Pärast "rahva printsessiks" ristitud noore naise surma sai aga kollasest ajakirjandusest ning selle lugejatest Diana suurim kummardaja ning tema müüdi vormija. Müüdiloome ning õhutatud massihüsteeria viisid lõpuks selleni, et Diana kuvand võttis tänu meediale hiiglaslikud mõõtmed. Müüdil polnud õige pea oma allikaga enam mingisugust sidet, nüüd on see pigem iseenda peegelduseks. Diana on paljuski celebrity-kultuuri ikoon ja tõestusena sellest, millistesse kõrgustesse see staatus lääne ühiskonnas on jõudnud, õnnestus tal teatud mõttes kuningakodagi seljatada. See on ühtaegu näide masside üpris arutust mässust ning meediamaailma jõudemonstratsioonist.

Kunstiajakirjas Flash Art kiideti Mark Raidperet
Istanbulis üleval olnud Mark Raidpere näitus tekitas positiivset vastukaja.
Juhtiva kunstiajakirja Flash Art selle aasta esimeses rahvusvahelises numbris kirjutab türgi kunstikriitik Ahu Antmen eelmise aasta lõpus Istanbuli nüüdiskunstikeskuses Platform Garanti toimunud Mark Raidpere näitusest.
Antmen nimetab viimasel Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindanud Raidperet üheks biennaali meeldejäävamaks kunstnikuks. "Näitus "Isolaator" õigustas oma pealkirja. Kaks sealset videot ja üks uus videotöö annavad Platform Garantis kokku küll üsna väikese näituse, kuid samas on taas tunda tugevat isolatsiooni, eriti varases töös "10 meest" (2003), mis kujutab kümne pika karistusajaga vangi sotsiaalset, psühholoogilist ja füüsilist isolatsiooni Tartu vanglas." Kriitiku sõnul purustatakse videos "kõik koodid, et paljastada midagi sisemist".

Ozzy Osbourne'i piletid müüdi läbi poole päevaga
Täna hommikul müüki paisatud 8000 Ozzy Osbourne'i kontserdi piletit leidsid endale ostja vähem kui poole päevaga.
"Täna müüki paisatud 8000-st piletist on hetkel järele jäänud vaid mõnisada," ütles Osbourne'i suvist kontserti korraldava Fbi pressiesindaja Indrek Ditmann EPL Online'ile mõni tund tagasi.
Dittmanni sõnul on enamus veel müügis olevtest piletitest 955 krooni maksvad esimese sektori piletid ja 2000 kroonised VIP-piletid. "Piletid lähevad kiiresti ja väga raske on ennustada, mis ajaks kõik piletid läbimüüdud on," sõnas Ditmann.
Hommikul alanud Ozzy Osbounre'i kontserdi piletite müük ummistas ajutiselt Piletilevi netilehe ja neti teel oli mõnda aega piletite ostmine häiritud, sest lehekülg oli maas.

Parima multika tiitel läks Autodele
Animafilm Autod võitis 34. korda multifilmidele välja antud Annie Awardsi kui parim animatsioon.
Disney ja Pixari filmikompanii poolt kahasse toodetud animafilm Autod, millele on andnud oma hääle näitlejad Owen Wilson ja Paul Newman, võitis parima animafilmi auhinna Annie Awards'i, teatas BBC.
Animafilmi Autod keskmes on ülbevõitu võidusõiduauto, mis hakkab õppima aeglaselt sõitmise tarkusi.
Veel pälvis animafilm Autod auhinna parima stsenaariumi, disaini, eriefektide ja näitlejatöö eest.

Future Fibitil astuvad ülesse noored moeloojad
Tallinna Noorteaasta 2007 raames välja kuulutatud noorte loodud moekollektsioonide konkursile laekus 38 kollektsiooni kavandit, millest žürii valis välja kaheksa parimat, kes pääsevad 11. märtsil Viru Keskusesse FIBITi showle Future Fibit.
FIBITi moeshow raames toimuval Future Fibitil valib publik välja parima noore moelooja ning lisaks valib Tallinna Kaubamaja välja oma lemmiku, kelle kollektsioon kaunistab Kaubamaja vaateaknaid aprillikuus.
Žürii koosseisus Tanel Veenre (kunstnik), Aldo Järvsoo (moekunstnik), Aet Alev (moekunstnik), Katrin Kuldma (moekunstnik), Anu Kikas (FIBITi produtsent) tõdesid, et konkurents oli väga tihe ning noorte tase üllatavalt kõrge.
Žürii valis välja järgmised tööd, mis pääsevd FIBITile noorte loodud moodi näitama: Triinu Jõhve (Viljandi Maagümnaasium), Aleksandra Vašeta (Tallinna Humanitaargümnaasium), Triin Loosaar'e kollektsioon Pierrot (Tallinna Kanutiaia Noortemaja), Johanna Eenmaa ja sõbrad (Jakob Westholmi Gümnaasium), Polina Kalentšits (Tallinna Humanitaargümnaasium), Maria Bubina (Tallinna Humanitaargümnaasium), Liina Kuuse kollektsioon Putukalugu (Paide Ühisgümnaasium) ja Krõõt Kukkur'i kõrvarõngaste kollektsioon Little People (Tallinna Prantsuse Lütseum).

Essence II ühendab tuntud ja tundmatu
Sel laupäeval toimub Von Krahlis esinemistesarja Essence teine osa.
Noortele rohkem või vähem tuntud artistidele esinemisvõimalust pakkuv pidudesari Essence korraldab oma teise ürituse, kus lavale astuvad ansamblid Ursula ja vähem tuntud muusikaline kollektiiv Lack of Eoins.
Essence'i peakorraldaja Mirko Miilits MTÜ-st Kulundpea ütles, et Ursula on nii populaarne bänd, et ei vajagi kirjeldust. "Kui seda aga siiski teha, siis võib mainida, et bändi läbimurdeks oli konkursi Noortebänd 2004 võit ning sellele järgnevalt lindistatud kuue looga demoplaat, millest tuntumad on lood" Heiki "ja" Neeger 2005. aasta kevadel sõlmis bänd Nonsense Recordsiga plaadilepingu debüütalbumi välja andmiseks.
Praeguseks on ansambel Ursula müünud üle 3500 plaadi ning 2006. aasta septembris avaldatud album "Armastan end aeglaselt" tõotab samuti edukas tulla, sõnas Miilits.

Brit Awards'ide jagamisest teeb Raadio 2 otseülekande
Kolmapäeval teeb Raadio 2 otseülekande Euroopa tähtsaimalt muusikaauhindade galakontserdilt Brit Awards.
Euroopa tähtsaima muusika-auhinna pärast heitlevad muusikamaailma tõelised tegijad, galashowl esinevad näiteks: Red Hot Chilli Peppers, Oasis,
Razorlight, Take That ja mitmed teised tippartistid.
Kell 22: 00 R2 sagedustel 101,6 -103,6 MHz algavat ülekannet Londonist vahendavad Kaarel Kose ja Raul Saaremets.
Londonis toimuva suurürituse puhul tähistab Raadio 2 ühtlasi Briti Muusika Päeva, mil eetris kõlavad läbi aegade briti muusika parimad palad.
Läbi päeva vältavas närvekõditavas maratonviktoriinis loosib Raadio 2 kuulajate vahel välja ohtralt CD- ja DVD-materjali Briti poppmuusikaajaloo pärlitega, kellede hulgas näiteks The Beatles, Smiths, David Bowie, Queen, Coldplay, Depeche Mode ja Muse.

Ozzy Osbourne ummistas Piletilevi netilehekülje
Täna kell 10.00 alanud Ozzy Osbourne'i kontserdi piletite müük ummistas ajutiselt Piletilevi neitilehe.
Ozzy Osbounre'i kontserdi piletite müük ummistas Piletilevi netilehe ja neti teel oli mõnda aega piletite ostmine häiritud, sest lehekülg oli maas.
"Piletilevi internetilehe töös esines 10. minutiliste intervallidega katkestusi, mis olid tingitud lehe suurest külastatavusest tekkinud ülekoormusest," ütles Piletilevi müügiassistent Lagne Sergejeva EPL Online'ile.
Nüüdseks on kodulehekülg taas töökorras ja pileteid on võimalik tõrgeteta osta. Kui kauaks veel pileteid Osbourne'i kontserdile jätkub ei osanud Lagne Sergejeva ennustada. "Siiani on piletite müük läinud väga hästi," sõnas Sergejeva.

Tüdrukuid näpistanud mees ründas turvatöötajat
Laupäeva õhtul pidasid Falcki turvatöötajad Tallinnas ühes baaris kinni tütarlapsi ahistanud mehe, kes teda korrale kutsunud turvatöötajat ründas.
Kohale kutsutud Falcki turvatöötajad leidsid baarist eest kolm alkoholijoobes meest, kes lärmasid ja solvasid teenindajaid ning tülitasid kliente, teatas Falcki pressiesindaja.
Töötajate sõnul näpistasid purjus ahistajad baaris viibinud tütarlapsi. Turvatöötajate korralduse peale kolmest korrarikkujast kaks lahkusid, kuid nende kaaslane läks turvatöötajale kallale. Traumapunktis fikseeriti turvatöötajal verevalum kubeme piirkonnas ja hammustusjälg labakäel.
Turvatöötajad andsid agressiivse tüdrukutenäpistaja politseile üle.

Staariks pürgivad noored: mis superstaar, tahan lihtsalt laulda! 
"Eesti otsib superstaari" Pärnu-eelvoorus osaleb umbes 150 võistlejat, osa pikalt plaaninud, osa äsja otsustanud, osa algul sõbranna kätt hoidma tulnud.
Kontserdimaja fuajee täitub mitme lauluga korraga, punapõskne poiss harjutab laulu lõppu mõeldud pööret ja näpuviibutust, teine noormees mängib kitarri, kolmas viiulit. Paljud neist oskavad laulda hästi, mõned ülihästi, mõned üldse mitte. Edasi saab umbes kolmandik.
Üksikud on väga pettunud, süüdistavad žüriid, iseennast või maailma. Vahepeal tuleb stuudiost välja žürii liige Mihkel Raud ja helistab just lahkunud lauljale, et vabandada. "Ma ei mõelnud, et sina oled igav, vaid su valitud laul," selgitab ta. "Ma usun, et sina oled tegelikult väga särav ja huvitav isiksus."
Otsivad tunnustust
Enamik aga võtab kaotust kergelt ning paljud ongi tulnud lihtsalt katsetama, end proovile panema. "Ma üritan oma hirmudest üle saada ja kogemusi koguda," ütleb 17-aastane Liis, kes on osalenud ka "Baskini anekdoodiakadeemias"

Zahhovaiko sunniti Kuveidist lahkuma
Endine FC Flora jalgpallur ja Eesti koondislane Vjatšeslav Zahovaiko saabus täna Kuveidist tagasi Tallinnasse.
Peale kahenädalast Kuveidis viibimist teatati mängijale möödunud reedel, et tema ja Kuveidi klubi Al-Kuwait SC vaheline leping on kehtetu, sest mängija ei olevat saanud läbi meditsiinilisest testist vahendab Sportnet.
Eile sunniti Zahhovaiko riigist lahkuma. Mängija käsutusse olid samas juba antud nii lepingujärgne auto kui ka korter. Meditsiinilisel ülevaatusel põrumise tõttu väideti olevat kehtetu ka klubidevaheline leping.
Meditsiinilised testid läbis Zahhovaiko Kuveidis 27. jaanuril ning mingeid probleeme ei tuvastatud, samal päeval saadeti Eestist Kuveiti ka mängija rahvusvaheline üleminekuluba. Vjatšelav Zahhovaiko ja FC Flora pöördusid probleemi lahendamiseks rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA poole.

Austrias toimunud lumelauakrossil saavutas Kadri Pihla kolmanda koha
Eesti lumelaudur, Kadri Pihla, saavutas sel nädalavahetusel Austrias St.Gallenkirchis toimunud lumelauakrossi FIS etapil kolmanda koha.
Kokku startis 39 naist.
Järgmine start on maailma rankingus 51. kohal asuval Pihlal 17. veebruaril Furanos, Jaapanis toimuval MK etapil.
St. Gallenkirchi meeste võistlusel saavutas 88. võistleja seas 36. koha Magnar Freimuth. Finaalist kuhu pääsevad mees-mehe vastu võistlema 32 parimat jäi puudu 1,4 sekundit.
Ivar Kruusenberg kukkus ja tulemust kirja ei saanud.

Jaan Akermann võitis jääpurjetamise juunioride MM-l pronksi
Leedus Šiauliais Rekyva järvel toimunud juunioride EM ja MM võistlustel jääpurjetamise DN ja Ice-Optimist klassides saavutas Eesti noorsportlane Jaan Akermann DN-klassis auhinnalise kolmanda koha.
Juunioride DN klassis tuli maailmameistriks Läti noormees Matiss Alvikis, teiseks jäi Poola esinumber Patryk Piasecki. Kolmanda koha võttis Jaan Akermann (Pärnu Jahtklubi).
Eestlastest mahtusid esikümnesse veel Pärnu jahtklubi sportlased Rando Randmaa 6. kohal ja Karl-Hannes Tagu 7. kohal. Karl-Robert Trink (Pärnu jahtklubi) tuli 16. kohale, Hardi Laurits (Pärnu jahtklubi) 18. kohale, Jürgen Kukk (JK Merikotkas) asetus 23. kohale ja Marek Lentsius (JK Merikotkas) 32.kohale.
Juunioride Ice-Optimist klassis tuli maailmameistriks Poola neiu Antonina Marciniak, teiseks Inglismaad esindanud Ben Gratton ja kolmandaks poolatar Sara Piasecka.
Terje Lepik (Pärnu jahtklubi) saavutas kokkuvõttes 4. koha ja neidude arvestuses auväärt 3. koha. Karen Lepik (Pärnu jahtklubi) pälvis terviseprobleemidele vaatamata hea sõiduga 6. koha.

Tartu maraton toimub
Tartu maratoni korralduskomitee otsustas täna, et 37. Tartu maraton toimub plaanipäraselt 18. veebruaril.
Maratoni raja olukord on korraldajate sõnul rahuldav ning käesoleval nädalal tegeletakse aktiivselt selle korrastamisega. Rajameistri Assar Küti sõnul on suusajälg hetkel jäik ja hea.
"Külmad ilmad on aidanud meisterdada mugava ja stabiilse suusajälje, milles on hea sõita. Kohati võiks lund küll rohkem olla, kuid seda viga püüame me oma jõududega veel parandada.
Kehvematele kohtadele kühveldatakse lund raja kõrvalt ning tuuakse veoautodega mujaltki," selgitas Kütt.
Ilmaennustus lubab kogu nädalaks mõõdukat külma ning miinus kümne kraadi ümber peaks olema ka maratonipäeval. Suuri sadusid lähiajaks ei ennustata. Lund võib küll lisanduda, kuid tagasihoidlikus koguses.

Siim Sinijärv oli Veskimetsa Talvekarika parim
Ratsasport
Samas võistlusklassis järgnesid talle Konstantin Prohhorov Opellal ja Hanno Ellermann Sylvanal.
Parkuuris kõrgusel 120 cm olid parimad Cätlin Vatsel Listral, Rein Pill Casanoval ning kolmandat kohta jagasid identse tulemusega Oliver Karma Pretyl ja Tiit Kivisild Ultimusel.
Laupäevasel viimasel alal, 105 cm, moodustasid esikolmiku Karin Karma Orendal, Anna Talvi Aramisel ja Helen Ramjalg Printsessal, kirjutab sportnet.ee.

Harjumaa talispordivõistlused võitis Kose vald
Harjumaa omavalitsuste XVII talispordipäeval tunnistati nelja ala kokkuvõttes parimaks Kose valla võistkond Keila ja Kernu valdade esinduste ees.
Laagri spordikeskuse staadionil toimunud teatevõistlustel saavutas esimese koha Keila valla võistkond, kellele järgnesid Aegviidu ja Kuusalu vald.
Saalis toimunud teatevõistlused võitis Kose vald, teise koha saavutas Kernu vald ning kolmandaks jäi Keila valla esindus.
Males tunnistati parimaks Harju maavalitsuse esindus, kellele järgnesid Kose ja Saue vallad. Viktoriinis võitis esikoha Saue vald Kiili ja Keila valdade ees.
Spordipäevade auhinnad panid välja Harjumaa spordiliit ja Harjumaa omavalitsuste liit. Üldvõitjat autasustati rändkarika ja järgmise talispordipäeva korraldusõigusega. "Progressi" karika pälvis Keila valla võistkond, kes võrreldes eelmise aastaga kõige paremini esines.

Sulgpall: Karoliine Hõim saavutas Spanish Junior Openil pronksmedali
Madriidis 9.-11. veebruarini toimunud noorteturniiril sulgpallis Spanish Junior Open 2007 saavutas Karoliine Hõim kõrge kolmanda koha.
Esimeses mängus alistas Hõim Sarah Sicard'i Prantsusmaalt 2: 1, teises mängus Aida Diaz'i Hispaaniast 2: 0, veerandfinaalis Türgi esindaja Özge Bayrak'i 2: 0.
Poolfinaalkohtumises tuli aga alla vanduda Hispaanlannale Sandra Chirlaque'le 1: 2.
Hõim osales võistlustel ka naispaarismängus ning segapaarismängus. Koos soomlanna Nanna Vainioga saavutati naispaarismängus 5.-8. koht ning koos Rainer Kaljumäega Eestist samuti 5.-8. koht.
Meesüksikmängus saavutas Rainer Kaljumäe 9.-16. koha, Raul Käsner kaotas avaringis tasavägise kohtumise Poola mängijale.
Meespaarismängus tuli Kaljumäel/Käsneril vastu võtta kaotus esimeses mängus, kus jäädi alla prantslastele 0: 2.

Rootsis asub eestlastest mäesuusatamise MM-l esimesena starti Deyvid Oprja
2. - 18. veeburarini Ares, Rootsis toimuvatel Mäesuusatamise Maailma Mesitrivõistlustel osalevad Eesti sportlastest Deyvid Oprja ja Tiiu Nurmberg, mõlemad sportlased teevad kaasa nii suurslaalomis kui ka slaalomis.
Christian Perner, Deyvidi ja Tiiu austerlasest treener sõnas "Oprja, kes paraneb seljaprobleemist, on sel hooajal treeninud lihtsama programmi järgi".
Perner loodab hooaja lõpus leida lahenduse Oprja seljaprobleemile ja sellest tulenevalt tehakse juba järgmise hooaja plaanid.
"Deyvidi suusatamise tehnika on nii heal tasemele, et ta võiks edukalt valmistuda maailma Euroopa - ja Maailma karikavõistluseks," lisas Perner.
"Tiiu Nurmberg on nii suurslaalomis kui ülisuurslaalomis teinud suure arengusammu. Suurslaalomis tahame 40 hulka jõuda, slaalomis ootan Tiiult head esinemist," kommenteeris Christian Perner MM - ks seatud eesmärke.

Kaasaelajate tundepuhangud
Televisioonis jookseb juba pikemat aega vaimukas reklaam, kus väikemees laseb potist mööda, aga isa lohutab: "Vannitoas juhtub ikka." Ma ei olegi täpselt aru saanud, millist kuivatuspaberit seal reklaamitakse, aga see ei olegi antud loo puhul tähtis.
See reklaam meenus mulle üle-eelmisel nädalavahetusel laskesuusatamise MM-i teleülekandeid vaadates. Marko Kaljuveeri abistas kunagine koondislane Margus Ader, tulihingeline ja hea sõnaseadmisega reporter, kes paraku esimestes kommentaarides potist korraliku kaarega mööda lasi.
Selge see, et Eveli Sauel, Indrek Tobrelutsul ja Roland Lessingul on täistabamuseks (loe: koht tiitlivõistluste esikümnes) vaja lisaks õnnele ka konkurentide ebaõnne. Aga agiteerida televaatajaid pöidlaid pihus hoidma üksnes seepärast, et konkurendid lasketiirus eksiksid, on liig mis liig.

1Partner Kinnisvara müüb Õismäel 50-miljonilist kinnistut
1Partner Kinnisvara pani Tallinnas Õismäel müüki kinnistu alghinnaga 50 miljonit krooni.
Ehitajate teel spordiklubi Arctic ja Tallinna Loomaaia vahel asuva 7250-ruutmeetrise kinnistu sihtotstarve on ärimaa ja sinna saab ehitada neljakorruselise hoone.
1Partner Kinnisvara turundusjuht Ragnar Everest ütles, et kinnistu asub suurepärases kohas, kus loomaaia piirkonna looduslik keskkond on ühendatud kõrgetasemelise, kuid mitte pealetükkiva infrastruktuuriga. "Tallinnas ei ole just palju samaväärseid müügis olevaid kinnistuid," leidis Everest.
Kinnistu muudab potentsiaalsete ostuhuvilistele kindlasti atraktiivseks hea asukoht ja esteetiline keskkond. "Kinnistu asub kesklinnast kümneminutilise autosõidu kaugusel suure tee vahetus läheduses, kuhu on tagatud probleemideta juurdepääs ka ühistranspordiga," märkis Everest.

Tallinna Kaubamaja: kevadmoes domineerib mini
Tallinna Kaubamaja tutvustas täna selle aasta kevadmoodi, mille üheks iseloomulikumaks elemendiks on mini.
Kevad toob moemaailma aktiivset ja energilist uut stiili. Moes on minipikkused, uljad värvid ja läikivad materjalid. Kevad soosib šikilt sportlikku, kuid elegantset riietust, teatas Tallinna Kaubamaja.
"Minipikkus teeb ilma nii kostüümide, kleitide, kui pükste disainis," selgitas Tallinna Kaubamaja loovjuht Kristina Herodes. "Mini tasub kanda šikilt sportlikus, rokihõngulises, hooletult asjalikus või poisilikus laadis. Võib öelda, et käes on meeste unistuste kevad. Naiste lemmikrõivasteks on miniseelik ja pilkupüüdev lühike jakk, meestel sale hele ülikond ja dressipluus."
"Kasutusel on puhas ja lihtne disain, mis on vastand pikalt valitsenud romantilisele ja ajaloohõngulisele stiilile," rääkis Kristiina Herodes. "Praktilises disainis on uut energiat ja veetlust. Samas käib lihtsus koos isikupäraste kapriisidega - ootamatud värvilaigud, pildiga T-särgid ülikonna varjus, kandid või elurõõmsad lisandid. Muidu lihtsa moemaastiku põnevaimad vormimängud toimuvad varrukatega, suurimaks moeviguriks on puhvvarrukad."

Kasumlik ja riskivaba ettevõtlus - on see reaalne? 
Ameerika kaubanduskoda koostöös mitme organisatsiooni ja ettevõttega korraldab 15. veebruaril ettevõtjatele suunatud seminari intellektuaalse omandi põhimõtetest ning nende seosest ettevõtlusega.
Seminaril tutvustavad mitmed oma ala eksperdid intellektuaalse omandi olemust ning selle kaitse vajalikkust. Näpunäiteid ja kogemusi teiste ettevõtjatega jagavad Teet Jagomägi Regiost ja Urmas Tamm Overall Eestist.
Intellektuaalomandi õiguskaitse on oluline eeskätt väikeettevõtjale - targa planeerimisega on võimalik maandada äririske ning kindlustada tulevikus eelis konkurentide ees.
Seminari moderaatori Yrjö Ojasaare sõnul on uuringud näidanud, et ettevõtte intellektuaalse omandi väärtus moodustab umbes 70% kogu ettevõtte väärtusest.
"Samas pole aga paljud ettevõtete omanikud sellest teadlikud. Nii töötavadki mitmed ettevõtted 20. sajandi reeglite järgi - investeerivad põhivarasse ega hinda, arenda või kaitse seda, mis tegelikkuses võiks ja peaks olema nende kõige olulisemaks väärtuse ja tulu allikaks. Iga ettevõtja peab looma endale intellektuaalse omandi kaitse ja välja töötama arengustrateegia. Seminariga proovime aidata ettevõtjatel leida võimalusi, kuidas paremini rakendada intellektuaalse omandi peidetud väärtust," rääkis Ojasaar.

F-Secure tõi täna turule Client Security 7
Baltic Computer Systemsi teatel tõi F-Secure tõi täna turule uue tarkvaraversiooni F-Secure Client Security 7.
F-Secure Client Security 7 leiab üles ka varjatud objektid ning pakub võimaluse juba pahavaraga nakatunud failidokumenti päästa, kaitstes arvuteid senisest märksa laialdasemalt uute, nn Zero-day ohtude vastu.
F-Secure Client Security 7 on mõeldud ettevõtete IT-tööjaamadele. Kaugelt hallatav F-Secure DeepGuard tehnoloogia hoiab ära eelnevalt tundmatute programmide ligipääsu või kahju tekitamise arvutisüsteemile. Jälgides arvuti protsesse hoiab turvasüsteem ära pahatahtliku koodi käivitamise.
F-Secure BlackLight on rootkit skanner, mis on võimeline uurima arvutisüsteemi nii sügaval tasandil, et leiab üles kasutaja ja turvatarkvara eest varjatud objektid. Tegu on tarkvaratehnoloogiaga, mis võrdleb kahte vaadet ja määratleb nende erinevuse cross-view-diff-põhimõttel.

WebGroup Invest avab pikslite müügikeskkonna
WebGroup Invest OÜ avab täna üleeuroopalise reklaamiandjatele suunatud internetireklaami keskkonna www.millioneurosweb.eu.
Ettevõtte teatel on tegemist pikslite müügikeskkonnaga, mille tuludest 25% suunatakse heategevusse. Müüki läheb miljon pikslit, mille tükihind on üks euro.
Loodud keskkonna klientidena nähakse eelkõige Baltimaade ja Euroopa ettevõtjaid, kelle ärihuvid on tihedalt seotud rahvusvahelise e-kaubandusega.
Koduleht www.millioneurosweb.eu on kutsutud ellu pakkumaks ettevõtjaile atraktiivset, püsivat ning odavat reklaamivõimalust. Arvestades internetireklaamituru prognoositavat kasvu järgnevatel aastatel saab otsustavaks uute ja atraktiivsete reklaamivõimaluste kasutamine vastukaaluks erinevatele reklaamiga üleküllastunud riigisisestele suhtlus- otsinguportaalidele. Tehtud taustauuringud näitavad, et seoses Euroopa Liidu laienemise, riigipiiride hägustumise ning ettevõtete kasvamisega rahvusvahelisteks ettevõteteks vajatakse juba täna mõõdetava kasuteguriga üleliidulisi reklaamivõimalusi.

SAS-i käive kasvas pea kümnendiku
Soodne majanduskliima, uued ärimudelid ja tootlikkuse efektiivsuse tõstmine suurdas Scandinavian Airlines Systemsi (SAS) käivet eelmisel aastal 9,5% võrra, kokku oli lennufirma käive 103,9 miljardit Eesti krooni.
Reisijate arv tõusis 2006. aastal 6,3 %, kokku lendas möödunud aastal ligi 38,6 miljonit reisijat, teatas ettevõte.
SAS-i aasta puhaskasum oli 8,148 miljardit Eesti krooni ning ettevõtte tulumaksueelne kasum erakordseid tulu-ja kuluartikleid arvestamata oli 2,199 miljardit Eesti krooni. Erakordseks tuluartikliks oli Rezidor Hotel Groupi börsile viimine, mis tõi SAS Groupile sisse 7,592 miljardit Eesti krooni.
SAS-i juhatuse nõukogu tegi üldisel aastasel aktsionäride koosolekul ettepaneku, et 2006. a. eelarveaasta dividende SAS AB aktsionäridele välja ei maksta. Otsus on tingitud SAS Groupi tagasihoidlikest finantsnäitajatest.

ML Arvutid ja MicroLink pakuvad Varukoopia paketti
Eesti suurim IT-teenuste pakkuja MicroLink Eesti ja arvutitootja ML Arvutid pakuvad koostöös ärikliendile mõeldud Arvuti Varukoopia tutvumispaketti.
Arvuti VaruKoopia lahendus aitab säilitada ja hallata kõige aktiivsemaid ja kõige haavatavamaid andmeid, ennetades andmekadusid viiruste, varguste, andmete riknemise või kasutaja poolt tehtud vigade puhul.
Arvuti VaruKoopia tutvumispakett läheb kaasa iga ärikliendile mõeldud ML arvutiga. Aasta jooksul plaanib ML Arvutid müüa üle 10 000 (sellelaadse) ärikliendile suunatud arvuti.
Tutvumispakett sisaldab kolmekuulist tasuta teenuse kasutamise perioodi uuele kasutajale ning hilisemat lepingu pikendamist soodustingimustel.
ML Arvutite turundusjuht Mart Sepp ütles, et nendepoolseks huviks on pakkuda oma klientidele igapäevasteks äritoiminguteks suurimat mugavust ning parimat turvalisust digitaalseteks toimetusteks.

Proeksperdi käive oli 46,9 miljonit krooni
Tarkvaralahendusi tootva AS Proeksperdi eelmise aasta käive oli 46,9 miljonit krooni, käive kasvas aastaga 26%.
Ettevõtte ärikasum oli 12 miljonit krooni.
Proeksperdi teenuste müük välisturgudele suurenes eelmise aastaga võrreldes 26%. Soome ning Taani müüdud teenuste hulk suurenes vastavalt 25% ning viie protsendi võrra. Uute sihtturgudena lisandusid Iirimaa ja Prantsusmaa. Ekspordi osakaal käibest oli möödunud aastal 60%.
"Eelmisel aastal süvendasime koostööd klientidega Põhjamaades ning Prantsusmaal. Kiire kasvu aluseks on olnud ettevõtte efektiivsus ning suutlikkus toota rohkem väärtust töötaja kohta. Kohalikul turul olime edukad ärianalüüsi lahenduste pakkujad," märkis AS Proeksperdi juhatuse esimees Ove Tüksammel.

Parim leviala Võru linnas on Elisal
Elisa teatel näitas sõltumatu mõõtmise tulemus, et erinevate teenusepakkujate võrdluses osutus Võru linnas parimaks mobiilioperaatori Elisa leviala.
"Tänavu 26. jaanuaril toimunud sõltumatu eksperdi leviala mõõtmise tulemuse kohaselt on Võru linnas Elisa leviala kõige suurema võrgutiheduse ning signaalitugevusega," ütles Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen. "Võru ja Võru maakond on järgmiseks näiteks Elisa mullu hoo sisse saanud Eesti erinevaid piirkondi hõlmavast investeeringulainest, mis tänavu keskendub enam Lõuna-Eesti leviala ja sidekvaliteedi parandamisele. Esimeseks verstapostiks ses osas sai hiljuti Tartu linna parim leviala."
Sami Seppäneni sõnul ulatuvad Elisa aastaalguse investeeringud Võru uutesse tugijaamadesse juba kolme miljoni kroonini, lisaks sellele paigaldab Elisa Võru maakonda levikvaliteedi parandamiseks tänavu viis uut tugijaama ehk siis koguinvesteering maakonda ulatub kaheksa miljoni kroonini. Eelmisel aastal kujunes Elisa üle Eesti paigutatud 130 tugijaama kogumaksumuseks rekordiline 200 miljonit krooni, teatas ettevõte.

A.  Le Coq toob turule uue Aura Fresh õuna-kirsijoogi
Eesti mahlaturu liider AS A. Le Coq toob veel selle kuu jooksul müügile uue õuna-kirsijoogi.
Uus Aura Fresh õuna-kirsijook on säilitusaineteta ning sisaldab vähemalt 50% ulatuses mahla, teatas ettevõte.
A. Le Coq'i juhi Tarmo Noobi sõnul sündis idee valmistada õuna-kirsijooki just seetõttu, et mõlemad maitsed on eestlaste seas väga populaarsed. "Uues joogis sisalduv kirsi ja õunamahl tugevdab organismi kaitsevõimet, annab energiat, parandab ainevahetust ning sisaldab rohkesti vitamiine," lisas Noop.
Lisaks õuna-kirsijoogile kuuluvad Aura Fresh tootesarja veel viis erinevat maitset - Aura Fresh viinamarjajook, multivitamiinijook, tomatijook, õunajook ning apelsininektar.

Liviko müük kasvas jaanuaris 14 protsenti
Eesti juhtiv alkoholitootja ja -importija Liviko müüs selle aasta jaanuaris ligi 740 000 liitrit kanget alkoholi, võrreldes 2006. aasta jaanuariga kasvas müük 14 protsenti.
Liviko jaanuarikuu müügist moodustas viin 518 042 ja muud kanged alkohoolsed joogid 220 450 liitrit. Eesti turule müüs Liviko 554 372 ja eksportis 184 120 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, teatas ettevõte.
Liviko müügidirektori Ragnar Kitse sõnul kasvasid jaanuaris lisakas kangele alkoholile ka lahja alkohoolse joogi Viru Valge Cooler ning energiajoogi Starter müügimahud. "Kui kange alkoholi müügikasvu suurenemise eest võlgneme tänu eeskätt maksumärkidele, siis lahja alkoholi müügikasvu veavad omas turusegemendis selgelt eristuvad ning tarbijate usalduse võitnud kvaliteettooted Viru Valge Cooler, Vana Tallinn Cooler ning energiajook Starter. Kõik tooted konkureerivad edukalt nii kohalike kui välismaiste jookidega," lisas Kits.

Täiesti ajuvaba telemäng proovib Eestis tiibu
Uus TV3 õnnemäng "Võta või jäta" on nii lihtne ega vaja mitte mingeid oskusi, et tekib küsimus: mis on mängu fenomen, et see on nii paljudesse maadesse ostetud?
Kuigi mängu on omandanud ligi 50 riigi telejaamad, kuulub see kindlasti mõttetute mängude nimekirja. Nimelt passiivsuse tõttu nii televaataja kui ka osaleja jaoks.
Mingite oskuste valdamist ega vaimupingutust saates osalemine ei nõua. Tegemist on puhta õnnemänguga, kus valid 26 rahakohvrist endale ühe, seejärel nimetad ülejäänud kohvrite numbrid ja saad teada, millist summat sinu kohver ei sisalda. Mängija valikut üritab vahepeal mõjutada saladuslik pankur, kes helistab saatejuhile ning teeb pakkumise osaleja valitud kohver mingi summa eest ära osta. Mängija peab otsustama, kas ta võtab pankuri ettepaneku vastu või mitte. Igal juhul lahkub ta mängust mingi summaga, ja alalhoidlikule mängijale peaks see tõesti sobima. Isegi kui saad vaid kümme senti, jäädes ilma ihaldusväärsest 250 000-st või paljudest kolme nulliga summadest.

Eestis hakkab taas ilmuma jalgpalliajakiri
Kuus korda aastas ilmuv uus ajakiri Jalka kajastab eelkõige kodumaist jalgpalli.
Selle nädala lõpus ilmub Eesti jalgpalli liidu ja AS-i Inreko Press koostöös jalgpalliajakirja Jalka esimene number. Praegu on see valdkond täielikult katmata ja Eestis ei ilmu ühtki perioodilist jalgpalliväljaannet. Ajakiri Eesti Jalgpall, mida toimetasid Igor Saveljev ja Indrek Petersoo, lõpetas ilmumise eelmisel aastal.
Uus, 64-leheküljeline Jalka jõuab lugejani kuus korda aastas: veebruaris, aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris.
Ajakirja peatoimetaja Indrek Schwede sõnul saab uue jalgpalliajakirja kaasa koos Sporditähega. "Ostad Sporditähe ja saad ka Jalka. Kahe ajakirja hind on 29 krooni. Märtsis ilmub aga Sporditäht ilma lisata," ütles Schwede. Kõigile Sporditähe tellijatele tuleb Jalka tasuta koju. Tasuta eksemplari saavad Eesti jalgpalli liidu liikmed ja jalgpallimeistrivõistlustel osalejad. Schwede sõnul saab edaspidi osta Jalkat ka eraldi, siis on üksiknumbri hind 29 krooni.

JÄRJEJUTT (8): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
Mees tõstis laterna, et hobustele valgust heita. "Võta see," ütles ta, osutades ühele tõmmule ja tugevale ratsule, kelle karv oli sile ja läikiv. "See on suurepärane hobune. Ta nimi on Juuba. Enne kuulus ta ühele kõrgele ohvitserile, kes ei ole siiamaani talle järele tulnud." Aurelius haukas kiirustades leivapätsist veel ühe suutäie, kulistas kurgust alla viimase lonksu veini, hüppas hobusele, kannustas tolle kaldteed pidi latrist välja ja karjus: "Nõõ, nõõ, Juuba!" Hobune sööstis suure hüppega tallist välja otsekui vaevatud hing, kes on põgenemisteel põrgust, ning asus meeletu galopiga teele. Nad ületasid peatee ning suundusid kõrvalisele rajale, mis helendas keset maastikku kahvatus kuuvalguses. Omanik tuli majast välja, käes paber ja pliiats, ning hoides laternat kõrgel, hüüdis: "Kviitung!" Kuid Aurelius oli juba kaugel ning Juuba galopeerimist võis kuulda aina eemaldudes kaugustesse kadumas.

Baskini anekdoodid
Ministrilt küsitakse:
"Räägitakse, et teil on Šveitsi pangas neli miljonit dollarit?"
"Hahaa, ärge tehke nalja. Otsige! Kui leiate, võtke endale!"
Kuu aja pärast:
"Tõsi mis tõsi, otsisime politsei ja panga juhtkonnaga ning ei leidnud midagi!"
"Kuidas ei leidnud?!"
"Kuidas tulla auga välja olukorrast, kus soovite neiuga intiimvahekorda?"
"See on väga lihtne. Tehke talle ettepanek koos hommikust süüa. Kui ta nõustub, siis küsige möödaminnes: "Kas helistan teile? Või äratan?""
Sõbrannad omavahel:

Sihik täpseks, Eveli! 
Eveli Sauele tuleks kindlustada Vancouveri olümpiaks valmistudes samasugune teenindus, nagu saab maailma paremik.
Mulluse medalirohke spordiaasta jätkuks rõõmustas meid laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel söakate etteastetega Eveli Saue, kes täiendab naistippsportlaste harvu ridu.
MM-i viimasel individuaalalal, 12,5 km ühisstardiga sõidus kippus 22-aastane Saue lõhkama üllatuspommi. Lamades laskmisel tulistas ta üksteise järel kõik märgid puruks ja liikus liidrite tuules kergel sammul. Kuid püstitiirus tegi kõrge koha ootuses teravaks kruvitud pinge piiga keskendumisele ilmselt liiga, ta pidi läbima kuus trahviringi ja seekord jäi talle jõukohane esikümnekoht veel kättesaamatuks. "Masendav," kirjutas Eveli pärast sõitu oma ajaveebis. "Kuidas on võimalik ilus sõit nii ära rikkuda? Homme lähen sõidan raja pooleks ja märgid ilmselt ka."

Ettepanek: sajale treenerile riiklik palk
Vt samal teemal EPL-i Spordileht: 29. jaanuar - Erki Nool "Lapsi tuleks innustada pingutama"; 5. veebruar - Jaak Salumets "Pearaha maksmine pole võluvits", Erika Salumäe "Kui kauaks jääb lastesport sõltuma vanemate rahakotist".
1 Treeneritelt nõuame kategooriaid, aga mida on spordijuhid korda saatnud kehalise kasvatuse õpetajana, treenerina, sportlasena? Sport on nii spetsiifiline valdkond, et ei saa teha ettekirjutisi neid ise omal nahal kogemata.
Kui nüüd lugeja arvab, et ülistan taevani vana munitsipaalspordikoolide süsteemi, siis ta eksib. Oluline pole vorm, vaid sisu. Kohalikul omavalitsusel peaks noortespordi toetamisel olema kolm peamist alajaotust ja tegevussuunda.
2 Treenerite tasustamine. Lõpetaks pimesikumängu stipendiumidega ja seadustaks treenerikutse. Treenerite atesteerimine pole veel treenerikutse väärtustamine (kui, siis sammuke selles suunas).
Sada edukamat noortetreenerit võiks saada palka riigilt. Ülejäänud kohalikust omavalitsusest. Treeneritöö eesmärk peab olema õpilaste tulemuste parandamine. Riigi palgale kandideeriksid treenerid, kes tööga on oma suutlikust tõestanud. Selliselt sõlmitud toetuslepinguid on ka lihtne kontrollida. Vaatad arvutist võistlustulemusi ja asi selge.

Mees, kes ei saanud Stalini keelu tõttu olümpiale
Murdmaasuusataja Karl Lont kuulus pärast Teist maailmasõda N Liidu koondisesse, kuid kahjuks ei saanud ta suurriigi poliitika tõttu startida ühelgi tiitlivõistlusel.
1947. aastal Sverdlovskis peetud N Liidu meistrivõistluste eelõhtul teatas riigi spordijuht Andrianov: "Käesolevatel esivõistlustel on erakordne tähtsus, sest need on viimased ulatuslikud võistlused enne olümpiamänge. Võistluste tulemuste põhjal koostatakse olümpiameeskond. Pidage meeles, et just sellepärast on kogu maailma spordihuviliste tähelepanu koondunud siia. Iga tulemus leiab vastukaja välismaa ajakirjanduses."
Lont tegi kiiret sõitu: ta sai 18 km distantsil kümnenda koha ja aitas Eesti teatenelikul lõpetada neljandana. Sügisel algas ettevalmistus Sankt Moritzi taliolümpiaks.
N Liidu paremikus
Kuigi N Liit polnud rahvusvahelise olümpiakomitee liige, said nad ROK-ilt suulise lubaduse, et paberlik asjaajamine tehakse enne olümpiat korda. Suusatajad saadeti Bakuriani treeningulaagrisse. Norrast osteti parimaid suuski ja sidemeid, mis pidid aitama olümpial edu saavutada.

AjaPeegel: Rahvapidu suuskadel
1980. aastate Eestimaal olid moes Tartu suusamaraton, must nahkpintsak, Estonia teatri muusikal "Savoy ball". Kahte viimast võimaldati vippidele.
Maratoniraja tegemisel polnud raskusi, sest maa kuulus riigile. Stardipaika Matu väljale saabuti bussidega ja autodega, liiklustihedus Tartust Otepääle meenutas tänapäeva linna tipptundi. Mina sõitsin maratonile öise Tallinna-Pihkva rongiga, mis saabus öösel poole kahe paiku Tartusse tsaariaegse vaksali ette, kus poolsoojas ootesaalis veetsin ülejäänud öö. Jaamahoone kuulus riigile, mitte ärimehele.
Hommikul marssisin Vanemuise juurde parkimisplatsile, sealt viisid bussid suusatajad starti. Stardikoridoris seisis üksteise järel ligi 6000-pealine suusatajate lohe. Lohepeas kihutas Eesti suusaparemik ja sabas liikusid pühapäevasõitjad. Sabassõitjad puhkasid lõkete ääres, määrisid suuski, mõni rüüpas külmarohtu.

Tartu maraton - mitte ainult suusahulludele! 
Kes kord tihkab Tartu maratoni 63 km distantsi lõpuni sõita, annab kuradile sõrme. Vaimustav õhkkond ja emotsioonid trumpavad lihasvalu ja väsimuse üle.
Alles jaanuari teisel poolel Eestimaad katnud lumevaip lasi enamikul 3003 maratonile minejal
teha tänavuse talve esimesed suusaringid. Kui treeningupagas on sada kuni paarsada kilomeetrit,
ei saa olla oma võimetes üleliia kindel.
Usin saab paremaks. Harrastussuusatajad ja tervisesportlased, kes tahavad maratonist mõnugi tunda, peaks jõudu jaotama säästlikult ja targalt, soovitab Tartu suusaklubi treener Kerstin Margus.
"Kes on jõudnud suusatada vaid sada kilomeetrit ja ülejäänud vaba aja veetnud diivanil, neil tekib pika distantsi läbimisega raskusi," hoiatas juhendaja. "Aga kes on oma keha sügisest saadik korrapäraselt liigutanud, peaks mõõdukas tempos suusatades maratoni kenasti lõpetama."

Vana suusahundi meenutus
Eestlasel on kombeks kaua mõelda ja kui siis midagi otsustatakse, tehakse see ära. Vähe sellest, et tehakse ära, see tehakse ära hästi!
1959. aastal lugesid kolm Eesti suusakuulsust Herbert Abel, Jüri-Hain Kaljusto ja Tõnu Luik lehest, et Rootsis peeti 700 osavõtjaga Vasa suusamaraton. Nad lõid käed - teeme Tartus ka sellise ürituse. Ja juba 1960. aasta 16. jaanuaril asus Tartust Käärikule teele üle 200 suusataja.
See oli suure, üle maailma kuulsust koguva Otepää-Elva suusamaratoni algus.
Minu "suuskamine" sai alguse 1944. aasta sügisel Järva maakonnas Kolu külas. Panin isetehtud meetripikkused 5 x 5 cm suurused puuprussikesed nahkrihma ribadega viltide alla ja Kolu jõe kuue-seitsme meetri kõrgused kaldad said lume sulamise ajaks kaksikvendadel Pekkidel risti ja põiki läbi sõidetud. "Suuskamise" pisik elab minus tänaseni. Meie pere järelkasvule Tiidule ja Tõnule on "suuskamine" üks lemmikspordialadest.

Eesti noored püüavad end Hispaanias ületada
Kuigi Kristina Smigunile pole veel mantlipärijat sirgunud, tasub Eesti suusatajatelt oodata Hispaanias Jacas peetaval
Euroopa noorte taliolümpiafestival häid etteasteid.
Üle aasta toimuv spordipidu on paljudele tulevastele tippatleetidele esimene suurepärane võimalus hankida väärt kogemusi ning tunda ehedat suurvõistluse meeleolu ja pinget. Rahvusvahelise olümpiakomitee presidendi doktor Jacques Rogge'i algatusel 1993. aastal käima pandud noorte taliolümpiafestivalil osaleb tänavu kuuel alal kokku ligi 1300 sportlast 44 Euroopa riigist.
Eesti 19-liikmeline võistkond stardib iluuisutamises, laskesuusatamises, mäesuusatamises ja murdmaasuusatamises. Festival algab 17. veebruaril.

Koolisport: 5.-7. klassi koolipoiste korvpallisari Nike Cup
LÄÄNE-VIRUMAA
1. Väike-Maarja gümnaasium (Sander Klaan, Mait Jalast, Olav Leisson, Taimo Tiimus, Tanel Laumets, Keijo Kaasik, Priit Pohlak, Jan Juhanson, Tarmo Kivipõld, treener Vaido Rego), 2. Kunda ühisgümnaasiumi I (treener Jaak Jalakas), 3. Haljala gümnaasiumi I (treener Villu Kask), 4. Rakvere gümnaasium, 5. Rakvere reaalgümnaasium.
OSAVAIM KORVPALUR
Viskevõistlus: 1. Sten Kendaru (Rakvere reaalgümnaasium) 6, 2. Taimo Tiimus (Väike-Maarja) 6, 3.-6. Rain Meltsas (Muuga), Aiko Hallimäe (Haljala), Taavi Siim (Simuna) ja Jarmo Sepp (Laekvere) 2.
Kolm tabamust: 1. Mait Jalast (Väike-Maarja) 8,99, 2. Raimond Tribuntsov (Rakvere reaalgümnaasium) 9,90, 3. Sten Kendaru 11,94, 4. Kevin Täpp (Kunda) 12,51.

Mis viiks Kalev/Cramo Euroopa tippu? 
Tallinna Kalev/Cramo korvpallimeeskond liigub üle kivide ja kändude. Klubi vedaja ja põhirahastaja Cramo tegevjuht Ivar Valdmaa ei lase end kiibitsejate kriitikanooltest häirida ja ehitab tippmeeskonda.
Ivar Valdmaa hakkab tasapisi leppima, et meeskonna A ja O Travis Reed lendab kevadel parematele jahimaadele. Omakasupüüdmatu USA korvpallur näitab nii FIBA eurosarjas kui ka Balti liigas kõrgklassi ja saab ilmselt tunduvalt kopsakama palga mõnest Vana Maailma tippliiga klubist, näiteks Itaaliast või Hispaaniast, kuhu ta ihkab minna.
"203 cm pole keskmängijale just ülearu palju, ta pole must ega valge," hindas Valdmaa ameeriklast naljaga pooleks. "Aga ta on kõva töömees ja sõbralik inimene, tõeline silmarõõm."
Valdmaa otsib juba võimalusi meeskonna viimiseks järgmisele astmele, lähim kõrgem siht on Euroopa tugevuselt teine karikasari ULEB Cup. Klubi 15 miljoni krooni suurune eelarve peaks kasvama 20-25 protsenti, mis lubaks palgata üle

Jaak Mae sitke uisusõit kruvis MM-i eel fännide lootusi
Eesti meessuusatajaist ainsana Sapporo MM-ile medalimõtetega sõitev Jaak Mae kihutas Skandinaavia karikasarja etapil Jõulumäel kiirel vabatehnikarajal nagu noor jumal.
Tavaliselt uisusõitudes kohmaka karuna ühelt jalalt teisele tatsuv Mae edestas 15 km distantsil kõiki Norra teise ešeloni liidreid eesotsas maailmakarikasarjas häid vabasõite teinud Tord Asle Gjerdaleniga.
Mae liikus endale ebasobival kerge reljeefiga rajal, kus oli palju pöördeid ja väikseid tõusunukke, justkui uuestisündinu. Sapporo MM-i suusavahetusega sõidus medali pärast võidelda lootev kogenud sportlane korjas hea etteastega enesekindlust.
"Kui kaks päeva järjest startides sõidad paremini kui esimesel võistlusel, siis peab vorm olema tõusuteel," arutles peagi 35-aastaseks saav Mae. "Ma polnud eelmisest päevast üldse väsinud! Muidugi, eks laupäevane kolmandaks jäämine klassikasõidus ajas ka tigedaks."

Mati Alaver: Mae vorm liigub ülesmäge
Tavaliselt tundeid vaka hall hoidev Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver liikus Jõulu-mäel ringi vägagi rahulolevana, milleks andsid põhjust Jaak Mae ja Peeter Kümmeli etteasted.
Mida Mae viimane MM-i eelne võimetekontroll näitas?
Jaak esines hästi mõlemal päeval - väga positiivne, et ta tegi vabatehnikas parema sõidu kui klassikas.
Uisus avanes võrdlusvõimalus norralase Tord Asle Gjerdaleniga, kes sai nädal tagasi Davosi MK-etapil 15 km vabatehnikas 21. koha, kaotades võitjaile (esikohta jagasid Vincent Vittoz ja Toni Livers - V.V.) 1.23, 3. Jaak oli Davosis 36., jäädes võitjaile alla 1.51, 4. Seega on ta nädalaga ligi pooleminutilise kaotuse Gjerdalenile kindlalt tagasi teinud, ja enamgi veel!

Eveli Saue: hea, et niigi läks! 
Eesti esinumber laskesuusatamises Eveli Saue hindab MM-võistlusi kordaläinuks. Enam pole ajad, kus tulemusi oodati ennekõike meestelt.
Kvalitatiivne hüpe on Saue viinud maailma eliidile üsna kannule.
Eveli, millega põhjendad selget arenguhüpet? Varasematel aastatel olid sageli neljandas-viiendas kümnes või tagapoolgi, nüüd stabiilselt punktikohal, 30 parema seas.
Arvan, et just nende varasemate aastate töö on hakanud vilja kandma. Laskesuusatamine pole ala, kus keegi ilmub põõsast ja üllatab. Edasimineku taga on ilmselt ka mõtestatum ja sihikindlam töö. Olen muutunud enesekindlamaks. Aga ma ei arva, et olen veel kuhugi kohale jõudnud. Tükk maad veel minna…
Olid sprindis 15., jälituses 23., 15 kilomeetris 28., ühisstardis 22. kohal ning sõitsid ilusad etapid segateates ja teatesõidus. Muljetavaldav stabiilsus?

AUTORALLI: Grönholm ületas lumel Loebi
Fordi esipiloot Marcus Grönholm näitas MM-sarja kuuluval Rootsi rallil, et talveteedel on tiitlikaitsjal Sebastien Loebil veel õppida. Pooled kiiruskatsed võitnud Grönholm edestas Citroenil kihutanud prantslast 53,8 sekundiga. Mikko Hirvonen Fordil kaotas võitjale juba 1.41-ga.
"Viies esikoht Rootsis tähendab pea täiuslikku nädalavahetust," ütles Grönholm. "Autoga polnud vähimaidki probleeme. Nautisin sõitu, sest lumistel teedel saan teeäärseid lumevalle kasutada kiiruse hoidmiseks."
Soomlane kaotab MM-sarja kokkuvõttes Loebile kahe punktiga.

Leibak taastas enesekindluse, Uudmäe täitis USA-s normi
Naiste kolmikhüppes sai Veera Baranova kolmandal katsel kirja oma parima 13.36, kuid juunioride maailmameister Kaire Leibak vastas kohe 13.59-ga. Kuna Baranova astus kolm finaalkatset napilt üle, läks Leibak viimasel katsel juba võitjana hüppele ning kandus 13.76 meetri kaugusele.
"Täna on põhjust juba naerda, sain enesekindluse tagasi. Pärast Kuldliiga võistlust tekkis väike kõhklus, mõtlesin, et mis jama see nüüd siis on," rääkis oma hooaja avavõistlusel vaid 12.99-ni küündinud Leibak, kes esimest korda sai vahetus võitluses neli aastat vanemast Baranovast jagu.
"Siingi sain alles kolmandal katsel õige tunde kätte. Mõtlesin, et ükskõik, mis juhtub, panen täiega," muljetas Leibak, kes Baranova pikki üleastutud katseid vaadates kartis meistritiitlist ilma jääda.

Eesti rekordi 1.91 hüpanud Viktoria Leks kerkis meistrivõistluste kangelannaks
Viktoria Leks hüppas Eesti meistrivõistlustel uue rahvusrekordi, Marek Niit täitis 60 m jooksus sise-EM-i normi.
Kui suvisel juunioride MM-il jäi kõrgushüppes seitsmenda koha saanud Leks kolme maailmameistri - Marek Niidu, Margus Hundi ja Kaire Leibaku - varju, siis oma sisehooaja avavõistlusel kerkis kleenuke neiu kohe tähelepanu keskpunkti.
Leks alustas Lasnamäe spordihallis hüppamist 1.76-st ja ületas tõrgeteta kõik kõrgused, ka uus Eesti absoluutne rekord 1.91 alistus esimesel katsel.
"See on minu jaoks üllatus. Mul olid vahepeal väikesed terviseprobleemid, võtsin aja maha ja katsusin Gran Canarias laagris olles mõtteid korrastada. Siin proovikatsetel ja algkõrgusel tundus, et ei tule midagi välja," tunnistas enda ja Kärt Siilatsi nimele kuulunud rekordit sentimeetri võrra kergitanud Leks.

KERGEJÕUSTIK: Eesti talvised meistrivõistlused
EESTI TALVISED MEISTRIVÕISTLUSED
MEHED
60 M: 1. Marek Niit (Saare) 6,73, 2. Maido Mesipuu (Tartu Kalev) 6,90, 3. Kristjan Reinaru (Altius) 6,93. 200 M: 1. Marek Niit 21,13, 2. Ahti Michelson (Nõmme KJK) 21,92, 3. Taavi Liiv 22,31. 400 M: 1. Henri Sool (Altius) 48,55, 2. Taavi Liiv (Lõunalõvi) 48,86, 3. Märt Kroodo (Tartu Kalev) 49,13. 800 M: 1. Sergo Treufeld (Kuusalu SK) 1.52, 62, 2. Karel Lilleoja (Tallinna Kalev) 1.53, 58, 3. Madis Vestel (Kose 2000) 1.54, 47. 1500 M: 1. Tiidrek Nurme (TÜASK) 3.57, 53, 2. Sergo Treufeld (Kuusalu SK) 4.00, 62, 3. Marcus Pruuli (TIPP) 4.02, 56. 3000 M: 1. Tiidrek Nurme (TÜASK) 8.37, 14, 2. Pavel Loskutov (TÜASK) 8.37, 54, 3. Aleksei Sa veljev (Stamine) 8.41, 89. 60 M TJ: 1. Rene Oruman (TÜASK) 7,86, 2. Riho Õll (Nõmme KJK) 8,21, 3. Rauno Kirschbaum (Altius) 8,25. 5000 M KÄIMINE: 1. Lauri Lelumees 21.20, 62, 2. Margus Luik 21.23, 51, 3. Risko Nogelainen 22.18, 16 (kõik Läänemaa KJK). KÕRGUS: 1. Marko Aleksejev (Audentes) 2.23, 2. Karl Lumi (Tallinna Kalev) 2.05, 3. Juhan Kilumets (Leksi 44), Rainer Piirimets (Audentes) ja Risto Ranniku (Maret-Sport) 2.00. TEIVAS: 1. Eigo Siimu (Sakala) 5.20, 2. Aigar Kukk (Tartu Kalev 4.90, 3. Päärn Brauer (Leksi 44) 4.80. KAUGUS: 1. Tõnis Sahk (Audentes) 7.58, 2. Gerri Pärson (Leksi 44) 7.30, 3. Igor Brjuhhov (SK Pirita) 7.19. KOLMIK: 1. Jaanus Suvi (Järvala) 15.75, 2. Lauri Leis (Lõunalõvi) 15.74, 3. Karl Lumi (Tallinna Kalev) 15.26. Kuul: 1. Taavi Peetre (TÜASK) 18.75, 2. Raigo Toompuu (Nõmme KJK) 18.30, 3. Andrus Niit (Emmaste SK) 17.32.

MÄESUUSATAMINE: Anja Pärson krooniti mägede valitsejannaks
Åres kiirlaskumise maailmameistriks tõusnud rootslannast Anja Pärsonist sai esimene mäesuusataja, kes on võitnud MM-kulla igal viiel üksikalal.
Pärson jätkas tormiliselt kaasa elanud kodupubliku ees hiilgavat seeriat, enne võitis ta tiitli supersuurslaalomis ja superkahevõistluses. Varasematel MM-idel sai ta kulla slaalomis ja suurslaalomis.
"Mul polnud mahti mõelda viienda kulla saamisele, tahtsin vaid täna väga võita," lausus Pärson, kes enne MM-I oli hädas keskpärase vormiga. "Uskumatu päev! Kuningas ja printsess jälgisid sündmusi. Meeletu elamus!"
Kuigi Pärson tegi rajal mitu viga, edestas ta hõbemedali saanud ühendriiklannat Lindsay Kildow'd 0,40 ja pronksinaist austerlannat Nicole Hospi 0,48 sekundiga.

TENNIS: Maret Ani võitis turniiri Inglismaal
Pärast treenerivahetust ja vigastuspausi edukalt mängiv Maret Ani jõudis tänavu juba kolmandasse finaalis.
Eile alistas Ani Tiptoni turniiri finaalis hollandlanna Elise Tamaela 5: 7, 7: 6, 7: 5. Just Tamaelale kaotas Ani nädal tagasi Suttoni turniiri lõppkohtumises. Ka Margit Rüütel jäi Hollandi tüdrukule alla nii Suttonis kui ka Tiptonis.
"Oligi tore, maksin kätte mõlema eest," leidis Ani. "Kavandasin neljalt turniirilt nelja nädalaga 12-15 mängu. Sain need kätte kolme võistlusega, seepärast Saksamaale ei sõida," lisas Ani, kes enne USA-sse sõitu harjutab kodus Itaalias.
"Kõige parem, et õlg pidas vastu, ei andnud üldse tunda. Nii hea on üle tüki aja täiesti tervena mängida," lausus karjääri kolmanda profiturniiri võitnud Ani. Tunamullu võitis ta 50 000-dollarilise auhinnafondiga turniiri Saint Raphaelis, tänavu oli parim 25-tuhandelisel Capriolo turniiril Itaalias.

Jääronijad kõõlusid köite otsas
Kirkad ihuti teravaks, köied kinnitati keha külge ja julgus võeti kokku. Nii alustasid mägimatkajad laupäeval Tallinnas Nõmme seikluspargis mööda jääseina ronimist ja selgitasid Eesti karikavõistluste võitjad.
Jääseinal ronimine on kasvanud mägedes käimisest. Spordiala on maailmas, eriti mägipiirkondades tuntud ja huvi selle vastu suureneb. Maailmakarikavõistluse etapid koguvad tuhandeid pealtvaatajaid, mis on nišispordi kohta päris tubli arv.
Ronimist, mida tehti Nõmme tehisjääl, tuleb mägedes siiski harva ette, vaid väga rasketel ja ohtlikel marsruutidel.
Jääronimine nõuab sportlaselt head tasakaalutunnet, kätejõudu, julgust ja täpset marsruudi mõtlemist. Neid omadusi tulid Nõmmel proovile panema 16 meest ja kolm naist. Enamik neist on kogenud jääronijad, kuid leidus ka neid, kes ronisid jääl esimest või teist korda.
Kohtunik värvis jääle alad, millest väljapoole ei tohtinud kirka ja kassidega (jääraudadega) toetuda. Nii liikusid ronijad mööda jääd üles ja alla, külgedele ja ümber nurga.

TAUNO KANGRO: Püstipäi laimu vastu! 
Kaagid on olemuselt arad inimesed. Päevavalges poevad nad peitu, tehes vaid harva mõne kotijooksu. Pimeduse saabudes kogutakse julgust.
Tõeliselt ohtlikuks muutuvad kaagid kampa kogunedes. Siis üritatakse vastane pikali rabada ning teda hulgakesi seni jalgadega tümitada, kuni hing väljas.
Kaakide rünnaku ohvriks sattumisel pole loogilist põhjust. Ei meeldi nägu, mõni juhuslikult kuuldud sõna, nahavärv või liiga pikad juuksed - küll juba põhjus leitakse, et tappa anda. Taoline kaagimentaliteet võib teatud oludes muutuda omaseks ka kultuursetele haritud inimestele, kellest seda ei ootagi. Karjavaim ja tapakihk tulevad peale ning panevad tegutsema. Ülekaalutundest joobnult tümitatakse kambakesi maaslamavat vaenlast, kuni see enam ei liiguta. Toimuv on otsekui keskaegsete nõiapõletamise lihakõrbehaisu levitavate lõkete peegeldus tänapäeva infoühiskonnas.

SULEV VALNER: Valimised kui meelelahutus? 
Kui lääne kolleegid räägivad, kuidas neil aastakümneid poliitika käsitlemist piiranud tabud ja liigne poliitiline korrektsus hakkavad lõpuks ometi tasapisi taanduma, siis meie olukord on ilmselt teine.
Meie meedias pole liigset kammitsetust enam ammu.
Pärast selliste eksperimentide tähelendu nagu "Esto TV", "Tegelikkuse keskus" või "Reporter" pole siin enam õieti mingeid piire, mida murda. Katse piire lõh-kuda mõjub rohkem lahtisest uksest sissemurdmisena.
Väidan, et meelelahutuslikkust on poliitika käsitlemisel Eestis viimasel ajal juba pigem liiga palju kui vastupidi. Kõik tahavad olla väga popid, noortepärased ja lõbusad, kõiki innustab SL Õhtulehe või "Reporteri" ja eriti veel "Võsareporteri" edu fenomen, mis näib põhinevat ainult meelelahutuslikkusel.
Kui tuua väike gurmaanlik paralleel, siis täiesti maitsestamata praad meile restoranis vist tõesti ei istuks. Siis me küsiks, et miks nii mage.

HEIKI SUURKASK: Kui parteiline raha tapab vaba sõna
Poliitilistele jõududele lähedalseisvate ärimeeste taotlus Eestis ajakirjandus-väljaandeid kokku osta toob silme ette olukorra meie idapiiri taga.
Näiteks Kremli juhitav kontsern Gazprom on hõivanud Venemaa meediat. Mullu läks kontserni kätte suurim üleriigiline päevaleht Komsomolskaja Pravda. 2005. aastal sai pakkumise Izvestija ja nüüd ei ole ka sealt enam võimalik võimukriitilisi artikleid lugeda. Kommersant on eelmisest aastast Gaz-promi lähikondlaste käes nagu ka raadio Ehho Moskvõ. Võimuparteisse kuuluvale Moskva linnapeale kuuletuvad pealinna suurlehed. Telekanal NTV võeti jõuga seniste omanike käest. Ka telekanal ORT langes Kremli kontrolli alla.
Venemaa eeskuju on Eestis selgelt nähtav, kuid me ei tea veel, millises järgus meie oleme. Kas selles, kus ajakirjanduse suukorvistamisega tegelevad isehakanud oligarhid või juba võimule pürgivad isikud? Ja kas nende eesmärgiks on naasmine nõukogudeaegsesse tsensuuri? Ehk Oliver Kruuda teab?

The Star: Võluv Tallinn
"Esmakordsele külastajale võib Tallinn mõjuda võluvalt. Jalutuskäik läbi Tallinna vanalinna on kui reis ajas mõne sajandi võrra tagasi," kirjutas Malaisia ingliskeelne päevaleht. "Pole ime, et vanalinn on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna ainulaadne võlu peitub keskaegse miljöö ja ehituskunsti hästi säilinud täielikkuses.
Eesti on suurepärane paik loodusearmastajatele. Lahemaa rahvuspark, mis asub Tallinnast umbes 80 kilomeetrit idas ning hõlmab soid ja väikesi järvi, on loodusesõpradele kohustuslik. Kahetunnise sõidu kaugusel Tallinnast asub väike ülikoolilinn Tartu. Ainulaadseks vaatamis-väärsuseks on siin Peipsi lodjad - puust veesõidukid, mida kunagi kasutati kaubaveoks. Maailmasõdade ajal enamik neist hävis. 2005. aastal hakkasid kohalikud ehitama lotjade koopiaid, millega nüüd sõidutatakse Ema-jõel turiste."

Kommersant: Eesti juhib edetabelit
Vene ajaleht kirjutas maineka investeerimisfirma Renaissance Capital läinud nädalal avaldatud uuringust Baltimaade ja SRÜ riikide arengu kohta viimase 15 aasta jooksul. Nimetatud uuring keskendus sellele, millises seoses on riigi poliitiline süsteem majanduspoliitikaga. "Järelduse, kas valitud poliitiline mudel on iga riigi jaoks optimaalne, tegid autorid selle põhjal, milliste tulemusteni see majanduses on viinud - täpsemalt, palju kasvas või kahanes elanikkonna hea-olu viimasel 15 aastal. Pole üllatav, et juhtkohal asuvad Balti riigid: neil on maksimaalsed hinded nii vabaduse skaalal kui ka heaolu kasvu arvestuses. Nii näiteks kasvas Eesti (pingereas esikohal - toim) SKT ühe elaniku kohta 1994. aasta 6000 dollarilt 2006. aastaks 18 000 dollarini. Üllatavalt järgnevad neile Ka-sahstan, Aserbaidžaan ja Valgevene. Venemaa paikneb seitsmendal kohal, SKT ühe elaniku kohta oli seal 2006. aastal 12 000 dollarit. Nimekirja lõpetavad Moldova (SKT elaniku kohta 2500 dollarit) ja Kõrgõzstan (2000 dollarit)."

REPLIIK: Hundist metsikumad
Maapiirkondades valmistavad muret poolmetsikud koerad, kes murravad kariloomi. Nad ei ole ohuks üksnes loomadele, vaid ka inimestele - ikka ja jälle tuleb teateid inimesi rünnanud koertest.
Kuid tegelikeks pahategijaiks ei ole siinkohal mitte koerad, vaid inimesed, kes on endale koera võtnud ja siis hüljanud või kes ei suuda suurt koera lihtsalt oma territooriumil pidada. Vabalt ringi jooksvad suured koerad on aga nii mõnigi kord ohtlikumad kui hundid, sest koer kardab inimest vähem kui hunt. Paraku on neid, kes on looma hüljanud või kelle koer vabalt ringi jookseb, raske vastutusele võtta, sest asja tõestada on raske. Siin on ilmselt enim abi naabrite valvsast pilgust.

JUHTKIRI: Piirivalve riskantne palgalangus
Selle aasta algusest on paljude piirivalvurite sissetulek oluliselt vähenenud, sest enam ei maksta toiduraha ja eluasemekompensatsiooni. Palgatõus ei ole aga piisav, et hüvitada nende sotsiaalsete garantiide kadumist.
Põhimõtteliselt ei ole eritasudest loobumises midagi taunimisväärset. Sirgjoonelised palgamaksmise põhimõtted toovad avalikku teenistusse juurde selgust ja läbipaistvust. Küll aga on riskantne piirivalvuri summaarse sissetuleku vähenemine.
Töötav ning pädev piirivalve on üks riigi julgeoleku tagatistest. Praegu on piirivalve 2917 ametikohast umbes kolmandik täitmata. Sissetulekute langemine töötajate puudust kindlasti ei vähenda.
On loomulik, et lähedastest eemal töötamist ning pikki ja väsitavaid tööpäevi tasustatakse ka vastavalt. Seda eriti olukorras, kus töökoht asub lähimast keskusest kaugel, mõnes külakeses Vene või Läti piiri ääres. Toiduraha ja eluasemekompensatsioon katsid just otsesed kodust eemal töötamisega seotud kulud. Iseküsimus on, kas see probleem peaks olema lahendatud eritasude või näiteks eri palgaskaalade abil.

Tsahkna: Ansip maksis koalitsiooni käsiraha
Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna hinnangul on võimuvahetus Pärnus Reformierakonna käsiraha KeRe koalitsiooni jätkamiseks pärast märtsikuiseid Riigikoguvalimisi.
"Keskerakonna ja Reformierakonna vahelised retoorilised erinevused ei varja tõsiasja, et nad sõlminud kokkuleppe KeRe - võimuliidu jätkamiseks pärast märtsivalimisi," ütles Tsahkna IRL pressiteenistuse vahendusel.
Peasekretäri sõnul on kahe võimumonopoli poole püüdleva erakonna tänane sõnum ühiskonnale, et põhimõttelage ja enesega rahulolev rahavõim valitseb riiki edasi.

Eestimaa Talupidajate Keskliit: erakonnad on hakanud mõistma Eesti talu erilist rolli ühiskonnas
Täna Sakus toimunud Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) kongressil leidis aset elav dialoog delegaatide ja erakondade esindajate vahel, kus ilmnes, et parteid on hakanud mõistma Eesti talu erilist rolli ühiskonnas.
Tänane kongress keskendus maaelu arengukavale aastateks 2007 - 2013. Asjakohase tulevikku vaatava ettekande tegi juhatuse esimees Arvo Veidenberg. Ta rõhutas, et Ühise põllumajanduspoliitika II samba, ehk maaelu arengu olulisus kasvab tulevikus veelgi ja on tähtis, et seda kohaldataks Eestis Euroopalikke tavasid järgides.
Kokkuvõtteid tehes tõdeti siiski, et kinnitatud maaelu arengukava pole koostatud selliselt, et see võtaks arvesse enamuse talupidajate vajadusi ning leidis, et peale Riigikogu valimisi tuleks asuda arengukava muutma.

Reformierakond alustab Pärnus koalitsioonikõnelusi Rahvaliidu ja Keskerakonnaga
Homme hommikul asub Pärnus koalitsiooniläbirääkimisite laua taha Reformierakond, Keskerakond ning Rahvaliit.
Pärnu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Vello Järvesalu ütles Päevaleht onlinele, et otsus alustada koalitsiooniläbirääkimis just nende partneritega tuleneb sellest, et Keskerakond ja Rahvaliit lihtsalt esitasid oma pakkumised esimesena.
Siiski lisab Järvesalu, et Keskerakonna ja Rahvaliiduga läbirääkimisi alustades on reformierakondlastel pisut suurem tõenäosus saada Pärnu linnas otsustajate hulka.
Samuti omapoolse pakkumise teinud IRL jäi seekord kõrvale, kuna väidetavalt jõudis nende pakkumine Reformierakonna fraktsioonini liiga hilja.

Vaher leiab, et Rein Lang rikastab Eesti demokraatiat ootamatute avaldustega
Riigikogu liige Ken-Marti Vaheri meelest ei ohusta Rein Lang Eesti demokraatiat, vaid rikastab seda ootamatute avaldustega.
Ken-Marti Vaher kutsub justiitsminister Rein Langi mitte tituleerima tema ideede kriitikuid demokraatia vaenlasteks. Viidates sellele, et Lang nimetas Ken-Marti Vaherit täna Riigikogu ees ohuks Eesti demokraatiale, kuna Vaher seadis kahtluse alla justiitsministeeriumi vangide vähendamise kava, vahendab IRL pressiteenistus.
Vaher viitab asjaolule, et vangide arvu vähendamise peamiseks eesmärgiks seadmine on ohtlik, sest pea pooled kinnipeetavatest on karistatud juba neli või enam korda ning nende kiiresse muutumisse uskuda on naiivne.
"Enne teisitimõtlejate tembeldamist demokraatia vaenlaseks soovitan Rein Langil vaadata tänase valitsuse koosseisu ning küsida endalt, kas on kindel, et need inimesed ei tunne NLKP ajalugu oluliselt põhjalikumalt kui demokraatia põhimõtteid," sõnas Vaher IRL pressiteenistuse vahendusel.

IRL tegi Reformierakonnale ettepaneku koalitsiooniläbirääkimisteks Pärnus
IRLi Pärnu juhatus otsustas täna esitada Reformierakonna Pärnu osakonnale kutse läbirääkimistele koalitsioonikoostöö kavandamiseks.
Pärnu IRL osakonna juhatuse tänases avalduses seisab, et ollakse valmis koostööks volikogus esindatud erakondadega, et kindlalt edasi minna ning kuna neil on sarnased majanduspoliitilised vaated, teevad nad Reformierakonna Pärnu osakonnale ettepaneku ühiste põhimõtete fikseerimiseks.
"IRLi esindajatel on Pärnu linnavalitsuses tulnud langetada ebapopulaarseid otsuseid. Sellele vaatamata peab erakond oluliseks linna arengu nimel tegutseda, mitte lahkujate kombel võimumänge mängida ja otsuseid edasi lükata. Leiame praegusel koalitsioonist lahkumisel palju üleriigilise kampaania märke, mis kokkuvõttes kahjustab Pärnu stabiilse arengu huve," vahendab IRL pressiteenistus juhatuse avaldust.

Riigikokku kandideerivat rahvaliitlast ootab uus süüdistus
Põhja ringkonnaprokurör Stella Veber esitab riigikokku pürgivale rahvaliitlasele Lauri Vitsutile lähinädalatel süüdistuse ametikuriteos.
Sisuliselt muutub süüdistuse kvalifikatsioon, ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Gerrit Mäesalu Päevaleht onlinele, selgitades, et praegu süüdistatakse Lauri Vitsutit suureulatuslikus riisumises, kuid hiljemalt märtsiks saab ta süüdistuse ametiseisundi kuritarvitamises.

Lang eitas kategooriliselt amnestia kasutamist vangide arvu vähendamiseks
Justiitsminister Rein Lang lükkas täna Riigikogus esinedes kategooriliselt ümber kõik ajakirjanduses levitatud teated, et justiitsministeerium kavatseb vange suures arvus vabastama hakata ning eitas kategooriliselt amnestia kasutamist vangide arvu vähendamiseks.
Minister Lang esines täna Riigikogus ettekandega kriminaalpoliitika arengusuundadest 2006. aastal ning tõdes, et kuritegevus näitab Eestis üldiselt langustendentsi, selgub Riigikogu pressiteatest.
Olulisemate märksõnadena ministeeriumi tööst nimetas minister korrakaitseseaduse koostamist, kiirmenetluse ja lepitusmenetluse võimaluse loomist ja kriminaaltulu konfiskeerimist. Olulisena märkis Lang ka kuriteoennetuse arengut.

Välisminister Paet loodab Eesti OECD liitumise kutset juba mais
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) asepeasekretär Kiyotaka Akasaka oli tänasel kohtumisel Urmas Paetiga veendunud, et Eesti on kindlasti üks neist riikidest, kelle kandidatuuri tõsiselt kaalutakse.
Kohtumisel Akasakaga kinnitas välisminister Urmas Paet Eesti jätkuvat valmisolekut ja soovi ühineda OECDga. "Me oleme võimelised panustama organisatsiooni eesmärkide täitmisesse" lausus Paet ning avaldas ühtlasi lootust, et liitumiskutse esitatakse Eestile juba mais.
Välisminister Paet kohtus Pariisis täna ka Prantsusmaa Euroopa asjade ministri Catherine Colonnaga, kellega arutati Euroopa Liidu tulevikku, Euroopa Põhiseaduse lepingut, energiapoliitika ning Euroopa Liidu suhted Venemaaga., vahendab välisministeeriumi pressitalitus.
Euroopa Põhiseaduse lepingu puhul rõhutasid pooled vajadust väljuda praegusest ummikseisust ja leida lahendus veel enne järgmiseid Euroopa Parlamendi valimisi. Paet ja Colonna tõdesid, et ülesanne lahendus leida lasub kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel. "Raskuskohad aga suudavad siin täpselt kaardistada need riigid, kellel on Euroopa Põhiseaduse leping veel ratifitseerimata," ütles Paet.

Elmar Sepp ei ilmunud korteritehinguid selgitama
Tallinna linnavolikogu aseesimees ja Kesklinna halduskogu liige Elmar Sepp ei ilmunud täna halduskogu istungile, kus tal paluti anda selgitusi vanalinna korteritehingute kohta.
Sotsiaaldemokraadist Kesklinna halduskogu esimees Maimu Berg esitas möödunud nädalal volikogu istungil keskerakondlasele Elmar Sepale avaliku kutse anda halduskogu ees selgitusi kesklinna kahtlaste korteritehingute kohta.
Maimu Bergi sõnul on ajakirjanduses ilmunud endise Kesklinna vanema, tänase linnavolikogu aseesimehe Elmar Sepa kohta väga tõsised süüdistused, mille kohaselt on kesklinnas asuvaid linnale kuulunud kalleid kortereid kanditud ülisoodsatel tingimustel Sepa ja Keskerakonnaga seotud inimestele ning firmadele.
"Halduskogu ei saa selles küsimuses pealtvaatajaks jääda. Seega palungi anda Sepal selgitusi nende linnale kahjulike korruptsioonimaiguliste tehingute kohta," märkis Berg.

Liiklusõnnetuses sai viga viis inimest
Täna keskpäeval toimus Paide vallas liiklusõnnetus, milles sai vigastada viis inimest.
Õnnetus toimus Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 83,6. kilomeetril Järva maakonnas Paide vallas.
Kokku põrkasid'Tartu suunas sõitnud Honda Accord, mida juhtis Mihhail (1982) ja Tallinna suunas sõitnud sõiduauto Opel Omega, mida juhtis Tatjana (1987). Sündmuskohalt toimetati haiglasse mõlema auto juhid ning Opelis viibinud Liile (1988), Veiko (1982) ja Kunnar (1982).
Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Kaugkütteühing soovib toota elektrit soodsamalt
Homme arutab Riigikogu täiskogu elektrituruseaduse muudatusi, mis soodustavad Eestis investeeringuid loodussäästlikumasse kodumaisesse elektritootmisesse, sellele avaldab tugevat toetust ka Kaugkütteühing.
"Eesti on tänasel päeval sisuliselt täielikus sõltuvuses põlevkivienergeetikast. Ilma vajalike seadusemuudatusteta ei saavutata eesmärgiks võetud 5,1% -list taastuvatest allikatest elektritootmise osakaalu elektribilansis," selgitas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) juhatuse esimees Tiit Rahkema pressiteates.
Rahkema rõhutas, et täna pole reaalselt ühegi taastuvkütuste baasil koostootmisjaama ehitusega alustatud. Menetletavate seadusemuudatused vastuvõtmine looks aga õigusliku aluse investeeringuteks koostootmisjaamadesse.
Seaduse muudatusettepanekutes on uuteks ostukohustuse määraks 115 senti/kWh kohta taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile. Koostootmises, kus energiat toodetakse turbast või jäätmeist, on elektri ostukohustuse hinnaks 81 senti/kWh kohta.

Paldiski linnapea astus Reformierakonnast Keskerakonda
Keskerakonna juhatus võttis eile erakonda vastu 62 uut liiget, sealhulgas Paldiski linnapea Kaupo Kallase.
Paldiski linnapea Kaupo Kallas oli aastatel 2001-2007 Reformierakonna liige.
Hiljuti on teiste hulgas Keskerakonnaga liitunud varema Reformierakonda kuulunud Liis Tappo-Treial ja Keila endine linnapea Ago Kokser, varem Res Publicasse kuulunud Margus Metstak ning varem Isamaaliitu kuulunud Peeter Võsa.

Pärnu võimuliit on lagunemas
Pärnu keskerakondlased otsustasid täna 2005. aasta sügisel moodustatud koalitsioonist välja astuda.
"Täna hommikul otsustasid Keskerakonna Pärnu linna piirkonna juhatus ja Pärnu linnavolikogu keskfraktsioon oma koosolekul, et astuvad välja võimukoalitsioonist ja ühtlasi alustavad kolmapäeval Reformierakonna ja Rahvaliiduga konsultatsioone Pärnu edasisest juhtimisest," ütles Pärnu linnapea Mart Viisitamm Eesti Päevaleht Online'ile.
Pärnu keskerakondlased on arvamusel, et praegune Pärnu linna juhtiv koalitsioon ei ole võimeline oma tööd jätkama, kuna erimeelsused koalitsioonipartner IRLga on muutunud edasise koostöö võimatuks, kirjutab Pärnu Postimees.
Valmisolekust läbirääkimistel osaleda on teatanud Rahvaliit. Reformierakond otsustab osalemise täna õhtusel koosolekul.

Uuring: Toetustest võidavad eelkõige paljulapselised pered
Laste vaesust on kõige enam vähendanud paljulapselistele peredele suunatud toetused.
Riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja täiendav maksuvaba tulu laste arvu järgi kokku vähendasid aastatel 2000-2007 suhtelisest vaesuspiirist allpool elavate laste osakaalu peaaegu kolmandiku võrra ligi 20 000 last ehk suurusjärgus 8-10 protsenti, selgus poliitikauuringute keskuse Praxis läbiviidud uuringust.
Toetused on enam vähendanud paljulapseliste perede vaesust, suhteliselt väiksem mõju on olnud üksikvanemaga peredele.
Kõige vähem said vaesed pered osa täiendavast maksuvabast tulust laste arvu järgi, eriti pärast selle rakendumist alates teisest lapsest. Kõige väiksema efektiivsusega on aga vanemahüvitis ja maksuvaba tulu teisest lapsest.

Paldiskis avastatas politsei 100 liitrit arvatavat salaalkoholi
Politsei avastas reedel Paldiskis läbi viidud operatsiooni käigus kohalikust kauplusest 100 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku.
Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna Paldiski vanemkonstaabel Madis Melzar ütles, et salaalkohol avastati varem kogutud info põhjal.
"Kahjuks leidub veel ettevõtteid ja ka eraisikuid, kes inimeste elu ja tervisega riskides loodavad salaalkoholi müügi pealt tulu teenida," sõnas vanemkonstaabel Melzar.
Kogu avastatud alkoholilõhnaline vedelik leiti ühest Paldiski kauplusest, mis tegeleb alkoholimüügiga. Vedelik oli peidetud erinevatesse anumatesse kaupluse tagaruumides.
Lisaks kauplustele kontrollis politsei ka ühte erakorterit, mille valdajal arvati olevat lubatust suurem kogus nõuetele mittevastavate maksumärkideta sigarette. Korteri kontrollimisel avastati enam kui 1800 sigaretti, mis olid peidetud ühte nõusse.

Keelatud rajatiste eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis täna keelatud rajatiste eelnõu teise lugemise ning seda hoolimata Keskerakonna fraktsiooni ettepanekust lugemine katkestada.
Eelnõu teine lugemine oli päevakorras juba eilsel riigikogu istungil, kuid jäeti pooleli täiendavate muudatusettepanekute ootuses. Õiguskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul sai õiguskomisjon hulgaliselt muudatusettepanekuid, millest arvesse võeti Isamaa ja Res Publica fraktsioonide ning Reformierakonna fraktsiooni liikme Ülle Rajasalu ettepanekud.
Ühe suurima muudatusena viidi sisse asendus, mis andis õiguse teha ettekirjutisi mitte enam siseministrile, vaid hoopis politsei prefektile, kes on Linde sõnul tunduvalt apoliitilisem.
Eelnõus on eraldi välja toodud ka Tõnismäel asuva pronkssõduri küsimus, mida käsitletakse samuti keelatud rajatisena. Kui eelnõu peaks läbima ka kolmanda lugemise, teisaldatakse pronkssõdur 30 päeva jooksul seaduse jõustumisest.

Kaitseminister moodustas sõjahaudade komisjoni
Kaitseminister Jürgen Ligi moodustas täna vastavalt Sõjahaudade kaitse seadusele komisjoni, mille ülesanne on kaitseministile ettepanekute tegemine sõjaohvrite matmispaikade kaitse ja säilmete ümbermatmise kohta.
Komisjoni esimeheks määras minister peaministri nõuniku Mati Raidma ja liikmeks S-Keskuse (Lähiajaloo uurimiskeskuse) juhatuse liikme Eerik Niiles Krossi.
Komisjoni kuuluvad veel siseministri poolt sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja Jako Vernik, välisministri poolt rahvusvahelise õiguse nõunik Kristi Land, justiitsministri nõunik Hanno Pevkur, Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak.
Seadus nõuab enda esindaja nimetamist ka kultuuriministrilt, kes ei ole seda seni teinud.
Seaduse järgi tuleb sõjahaudade komisjonil hiljemalt 22. veebruariks 2007 töötada välja ja esitada kaitseministrile kinnitamiseks komisjoni töökord.

Merelahe perearstikeskus rendib enda juhatuse liikmelt pinda
Patsientidelt rendikulude katmiseks ebaseaduslikult "omaosalustasu" nõudnud OÜ Merelahe perearstikeskuse juhatuse liige ja perearst Riin Lanno on üks Merimetsa tervisekeskust haldava sihtasutuse nõukogu liikmetest.
Eesti haigekassa kaebas detsembris kolm aadressil Paldiski maantee 68a tegutsevat perearstikeskust - Linnamõisa perearstikeskuse, Merelahe perearstikeskuse ja Telliskivi perearstid kohtusse selle eest, et nad võtsid patsientidelt ebaseaduslikku visiiditasu.
Riin Lanno põhjendas patsientidelt "omaosalustasu" võtmist vajadusega tasuda kõrgete rendikulude eest, sest haigekassa makstavast baasrahast ei piisanud rendi- ja kommunaalkulude tasumiseks. Haigekassa maksis 74-kroonist toetust ruutmeetri kohta, samal ajal kui Lanno sõnul olid tegelikud üüri- ja kommunaalkulud ligikaudu 200 krooni ruutmeetri kohta. Lanno kinnitas, et haigekassa poolt makstud toetusest ei piisanud meditsiiniteenuste osutamiseks sobivate ruumide rentimiseks.

Tallinna volikogu esimees ründas riigikogu
Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut tegi täna riigikogu ründava avalduse, kus süüdistas riigikogu anarhia seadustamises ja sekkumises kohaliku omavalitsuse ainupädevusse.
Tallinna linnavolikogu esimees ja pronkssõduri ümarlaua juht Toomas Vitsut taunib parlamendi sekkumist kohaliku omavalitsuse ainupädevusse.
Vitsut tegi täna Riigikogus teisele lugemisele tuleva keelatud rajatise kõrvaldamise seaduseelnõuga seoses avalduse, kus märgib: "Vastavalt kehtivale planeerimisseadusele on kõigi rajatiste kavandamine kohaliku omavalitsuse pädevuses ning toimub kindlaid protseduurireegleid järgides kolmes etapis. Seaduse kohaselt tuleb läbida kõik need etapid koos kohustusliku avalikustamise perioodiga, mil linnakodanikel on võimalus kaasa rääkida."
"Nüüd üritavad mõned poliitilised jõud Riigikogus seadustada anarhiat. Teisiti ei ole võimalik nimetada kavatsust hakata kõrvaldama rajatisi kehtivat õiguskorda eirates," lisas Vitsut.

Tartu toetab noorsootööühinguid üle ligi nelja miljoni krooniga
Tartu linn toetab 2007. aastal noorsootööühinguid ja avatud noortekeskuseid 3 814 800 krooniga.
Tänasel istungil kinnitas Tartu linnavalitsus toetust saavate noorsootööühingute ja avatud noortekeskuste nimekirja. Kokku toetatakse 2007. aastal 41 ühingut, mis pakuvad noortele regulaarset huvitegevust ning üheksat noortekeskust, mis tegutsevad avatud noorsootöö põhimõttel.
Noorsootööühingute toetuse arvestamisel on käesoleval aastal ühtlustatud pearaha arvestamise määra, mille tulemusena suureneb ühingutele eraldatud toetus, juhul kui ühingutes on noorte arv jäänud võrreldes eelmise aastaga samaks. Lisaks pearahale saavad noorsootööühingud esmakordselt saavutustoetust, et lisaks hõivatusele kindlustada ühingutes jätkusuutlik ja tulemuslik tegevus.

Ekspert: ajakirjandus võib Kruuda turule tulekust võita
Meediaekspert Tarmu Tammerk ütles, et kui meediaturule sisenev Oliver Kruuda ei hakka enda alluvate ajakirjanike töösse sekkuma, võib Eesti ajakirjandus tema tulekust ainult võita.
Tammerki sõnul peaks vaatama Kruuda tulekut meediaturule ettevaatlikult, et näha, kas AS Kalevi suuromanik hakkab tõepoolest ajakirjanike töösse sekkuma. "Kui ta sekkuma ei hakka, siis ma ütlen ainult "tere tulemast", sest muidu minu arvates on Eesti meedia tervikuna veidi stagnatsioonis praegu," vahendab ETV24 Tammerki sõnu Terevisioonile.
Tammerki hinnangul on Kruudal suured plaanid ja ta kavatseb ilmselt teha üleriikliku päevalehe. "See oleks tõeline kivi, mis Eesti ajakirjanduse konnatiiki sisse plärtsataks. /... / Praegu meil tegelikult on nagu vaikiv kartellikokkulepe kõige suuremate meediaväljaannete vahel, üksteist ei kritiseerita ja hindu tõstetakse."

Ilves külastab rongiga Jõgeva- ja Tartumaad
President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves sõidavad 15. veebruaril varahommikuse Tallinna-Tartu rongiga visiidile Jõgeva- ja Tartumaale.
Visiit algab kohtumisega Jõgeva maavalitsuses maakonna omavalitsusjuhtidega. Seejärel peab riigipea ühiskonnaõpetuse loengu Luua metsakooli õpilastele, külastab põllumajandustehnikat tootvat OÜ Same ning pärastlõunal kohtub Kolkjal vanausulistega ja osaleb peol Tormas.
Reedel, 16. veebruaril on Toomas Hendrik ja Evelin Ilves Tartumaal. Kell 11 annab riigipea Eesti krjandusmuuseumis üle Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemiad, külastab Nõo Lihatööstust ning kohtub õpilastega Nõo reaalgümnaasiumis.
Seejärel külastab Ilves lasteaeda Õnneseen Elvas, kohtub päästjate, vabatahtlike ja politseinikega ning lõpetab päeva Valguta seltsimajas, kus kohtub kodukandiliikujatega.

Politsei tabas last röövida püüdnud naise
Viljandi politsei tegi kindlaks 52-aastase naise isiku, kes püüdis Viljandis väikest last röövida.
26. jaanuaril püüdis naine Viljandi linnas Savi tänaval asuva kulinaariakaupluse eest üheksa-aastase poisi käest ära viia lapsevankrit koos tema poolteiseaastase vennaga.
Naise suhtes alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb võõra lapse hõivamist, teatas Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lall.
Menetluse lahend oleneb naise tervislikust seisundist.

Tuttava surnuks sõitnud ja kraavi visanud mees tahab õigeksmõistmist
Jalakäijale otsa sõitnud ning surnukeha hiljem kraavi prügi sisse visanud noormees seisis eile ringkonnakohtus ja taotles enda õigeksmõistmist.
Rainer Veri, kes kahe aasta eest Valgamaal purjuspäi autot juhtides teepervel kõndinud tuttavale noormehele otsa sõitis, seejärel auto esiklaasi paiskunud ja surma saanud ohvriga seitse kilomeetrit edasi sõitis ja siis laiba teekraavi viskas, mõisteti mullu Valga kohtumajas süüdi ning kolmeks aastaks vangi. Eile arutas Tartu ringkonnakohus asja uuesti, kirjutab SL Õhtuleht.
"Mina osalesin liiklusõnnetuses," oli Veri enda ainus kommentaar. Ta lisas, et ei olnud selle põhjustamises süüdi. Kaitsja rõhutas, et hukkunud Aimor rikkus ise liikluseeskirja kaht punkti: ei kandnud helkurit ja kõndis sõbraga kõrvuti, mitte hanereas.
Fakti, et Veri sõitis ohvriga kapotil, mitu kilomeetrit edasi ning siis surnukeha kraavi viskas, põhjendas kaitsja šokiseisundiga.

Tallinnas kukkus mees üheksandalt korruselt alla
Eile hilisõhtul kukkus Tallinnas Lasnamäe linnaosas üheksanda korruse aknast välja mees, kes kohapeal surma sai.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Tuuli Härson ütles Päevaleht Online'ile, et politsei sai juhtunust teate eile õhtul kell 22.48.
Kärberi tänaval asuva maja üheksandal korrusel asuvast aknast kukkus välja 1964. aastal sündinud Viktor.
Härsoni sõnul politsei juhtunuga seoses kriminaalmenetlust algatanud ei ole. "Seda, kas ta hüppas või kukkus alla, saab selgitada ka kriminaalmenetluse väliselt," selgitas Härson.
Kas Viktor oli joobes või mitte, selgitab lahkamine.

Saaremaal müüs baar Arubis maksumärkideta alkoholi
Politsei, maksu- ja tolliameti ning piirivale reedene ühisreid tuvastas, et Kuressaares Kauba tänava alguses tegutsev kohvik-baar Arubis müüb maksumärkideta alkoholi.
Politsei, maksu- ja tolliameti ning piirivalve reedese ühisreidi käigus kontrolliti kuut Kuressaare baari, kirjutab Meie Maa.
"Tegu ei olnud salaalkoholiga, küll aga enne alkoholi maksumärgistamist toodetud alkoholiga, millega kauplemine on käesolevast aastast keelatud," lausus Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik.
Lisaks kontrolliti 40 sõidukit ja peeti kinni üks alkoholijoobes juht. Samuti peeti kinni kolm purjus alaealist.

Kuressaares tabas politsei kooli territooriumilt alaealisi suitsetajaid
Kuressaare linna üldhariduskoolides ja ametikooli ümbruses kontrolliti alaealisi nii igapäevase politseitöö käigus kui ka
Politsei tuvastas 22.jaanuarist kuni 4.veebruarini igapäevatöö käigus linna üldhariduskoolide ja ametikooli ümbruses 16 alaealist tubakaseaduse rikkujat, kellele vormistati väärteomaterjalid.
Seaduse rikkumine seisnes tubakatoodete omamises ja tarbimises.
8. veebruaril viidi läbi politseioperatsioon sama piirkonna kontrollimiseks. Viie linnas asuva kooli ümbruse kontrollimisel tabati seitse õiguserikkujat. Neist seitse saavad karistuse suitsetamise eest alaealisena ning ühele alaealisele vormistati lisaks ka protokoll tubakatoodete omamise eest.
Õigusrikkujad saavad karistada vastavalt tubakaseadusele, mille karistusmääraks on kuni kümme trahviühikut ehk kuni 600 krooni.

Välispoliitika ekspert: Putini sõnad Münchenis tõid selgust
Välispoliitika instituudi teaduri Andres Kasekampi sõnul on Venemaa presidendi Vladimir Putini ootamatult teravad väljaütlemised Müncheni julgeolekukonverentsil positiivsed selguse toomise mõttes.
"See, mida Putin ütles, pole iseenesest üllatav, kuna oleme seda kuulnud teistest allikatest Venemaal, ent haruldane oli kuulda seda Venemaa presidendi enda suust," vahendab ETV24 Kasekampi sõnu Terevisioonile.
"Kui otsida siit midagi positiivset, siis ma ütleksin, et see tõi natuke selgust," märkis ta.
Kasekamp lisas, et võib-olla mõistetakse nüüd Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas paremini Eesti hirme Venemaa suhtes.
Eelmisel laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnes ütles Putin USA-le viidates, et unipolaarsel maailmal pole midagi pistmist demokraatiaga ning nimetas NATO laienemist itta vaenulikuks sammuks.

Politsei hoiatab SMS-laenude petturite eest
Aasta algusest saadik on Lõuna politseisse pöördunud 51 inimest, kellelt SMS-laenu skeemiga on raha välja petetud.
Lõuna politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse komissari Janek Maasiku sõnul pöörduvad petturid abipalvega tuttava - aga enamasti võhivõõra poole palvega kasutada tolle pangakontot raha ülekandmiseks ja välja võtmiseks, kirjutab Tartu Postimees.
Tavaliselt põhjendab pettur teise konto kasutamise vajadust sellega, et ta enda oma on blokeeritud või pangakaart kadunud. Maasiku sõnul lastakse laenusumma laekumise järel ohvril sularaha välja võtta või kannab pettur summa edasi näiteks oma isiklikule arvele. Tihti veenab pettur ohvrit internetipangaga lepingut sõlmima ning läheb temaga panka kaasa. Pettur lepib telleriga asjad ise kokku, ohvril jääb vaid dokumenti näidata ja allkirju anda. Pärast jätab kuriteo plaanitseja pangast saadud lepingud, paroolikaardid ning salasõnad enda kätte ning pöördub hiljem internetis SMS-laene pakkuvate firmade poole, kes ohvri krediiditingimustele, vastamisel kannavad SMS-laenu kiiresti üle.

Anne Veski sai Venemaalt ordeni
Veski pälvis Lomonossovi ordeni kultuuri edendamise eest.
Tähtis Venemaa orden anti Veskile kätte suursugusel austamisõhtul Moskva Estraaditeatris, kirjutab SL Õhtuleht.
"Väljapaistvate saavutuste eest kultuuri ja kunsti edendamisel," loeb Anne Veski (50) venekeelset teksti aukirjalt, mille ta nädal tagasi Moskvas austamiskontserdil koos Lomonossovi ordeniga sai. Seni oli neid ordeneid Venemaal oma ala väljapaistvatele inimestele antud 49.

Läti soetab soomukid
Läti plaanib lähiaastatel Balti riikide ühine pataljoni tarbeks soetada Austriast Pandur II tüüpi soomukeid.
2010. aastaks lahinguvalmiduse saavutav Balti riikide ühine jalaväepataljon hakkab kandma nimetust BALTBAT-2, kirjutab Postimees.
Kindralmajor Laaneotsa sõnul on Eestil ja Leedul on soomukid juba olemas: "Eestil Soomes ehitatud Pasid ja Leedul USA päritolu M-113-d".
BALTBAT-2 hakkab kuuluma NATO kiirreageerimisüksuse NRF-14 koosseisu, mis peab 2010. aasta esimesel poolaastal olema valmis liikuma viie päeva jooksul alates käsu saamisest kriisipiirkonda ning tegutsema seal iseseisvalt vähemalt 30 ööpäeva.

Reps: uue õppekava vastuvõtmine viibib erimeelsuste tõttu
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas taas, et uue riikliku õppekava vastuvõtmine lükkub edasi, sest arvukate parandusettepanekute sisseviimine, erimeelsuste selgeksrääkimine ja õppekava rakendamine nõuab lisaaega.
Haridus- ja teadusministeeriumi teatel lükkub uue õppekava vastuvõtmine 2008. aasta septembrisse.
Mailis Repsi hinnangul on ainekavade ettevalmistatus hetkel ebaühtlane. "Kui paljud ainekavad võib üsna küpseks lugeda, siis mõnedega läheb veel kindlasti aega. Selgeks rääkimist vajab ka veel tulevane riigieksamite roll ja korraldus, samuti aineraamatute koostamise ja õpetajate täiendkoolituse küsimused," ütles minister.
Viimane kahekuuline põhikoolide ja gümnaasiumide õppekava praeguse versiooni tutvustusring koolides tõi sada parandusettepanekut. Ministri hinnangul on suur osa neist sisulised ja näitavad pühendumusega tehtud tööd. Minister osutas veel, et mõned varasemad häälekad kriitikud ei ole esitanud mingeid parandusettepanekuid, kuid konkreetsete ettepanekuteta on raske nende soovidele vastu tulla.

Veebruari teine nädal: valged habemikud maja kõrval
Kask on härmas habemik… ütleb laulusõna. Tundub, et praegu on tõesti kogu õueniiskus end kaseokstele hiilgama riputanud. Kuid kuuldavasti on ilus härmailm õues siiski vaid merest kaugemates paikades.
Kui pakane õues paugub, siis suruvad sotsiaalsemad loomad end enam üksteise ligi - nii inimesed kui ka mesilased. Mesinik Aili Taal ütleb, et mesilassülem taru keskel tunneb praegu üheskoos rõõmu tööka suve järel väljateenitud puhkusest, sülemi keskel on 37 kraadi sooja, ääre peal olijad vahetavad keskel olijatega pidevalt kohti. Mikk Sarv kinnitab, et inimesel on neilt tarkadelt loomadelt palju õppida, kas või seda, kuidas vähima energiakuluga kõige paremini mõnusalt toime tulla. Mesilasi võib pidada ka parimateks asjatundjateks kallistamise alal. Seda viimast soovitab Mikk Sarv sõbrapäeval üksteisele punaste plastsüdamete asemel kinkida.
Linnud

Hollandi riigiarhitekt: rahva arvamust tuleb ikka kuulata
Arhitekt Mels Crouweli sõnul aitab vanade hoonete säilitamine linna arenduseks struktuuri luua ega tohi ehitada hooneid, mida saab kümne aasta sees asendada.
Käisite Tallinnas veidi ringi. Kas nägite midagi, mis Hollandis teistmoodi oleks?
Loomulikult. Minu jaoks on väga üllatav, et rannajoon on teil ikka veel nii tühi. Seal on palju ruumi arendamiseks ja olen kuulnud, et sinna plaanitakse ehitada. Kui mõelda selle peale, kuidas Hollandis on arendatud vanu sadamaid ja veepiiri, siis on see suurepärane võimalus teha midagi väga ilusat.
Muidugi nägin ka palju uut kaubandusarhitektuuri, mis pole sellise kvaliteediga kui vanemad ehitised. Peaks hoolega vaatama üldist kooslust, et säilitada kultuuripärandit. Ei tohiks planeerida nii kiiresti. Lennujaamast tulles oli suur ummik, sellega tuleks kindlasti midagi ette võtta. Nägin ka ühte ilusat asja - vanalinna ümbritsevat rohelist vööd. See on otsekui kena piir vanalinna kaitseks.

Noored kurjategijad panevad kõige enam toime vargusi
Kuritegevus on küll vähenenud, kuid alaealiste kuritegude arv on kasvanud 2,3 korda.
Eelmisel aastal registreeriti Eestis kokku 51 834 kuritegu, mis on seitse protsenti vähem kui üle-eelmisel ja kümme protsenti vähem kui 2003. aastal.
Need on rõõmustavad arvud justiitsministeeriumile, kes andis eile ülevaate kuritegevusest Eestis. Murelikuks teeb aga nii politseid kui ka prokuröre aasta-aastalt kasvanud alaealiste kuritegevus, mille kasvu võib märkida juba kordades. Mis on selle põhjuseks, peaks selguma justiitsministeeriumi ja õigusinstituudi ühisest uuringust, mille tulemused selguvad lähiajal.
Kui 2003. aastal sooritasid alaealised 895 kuritegu, siis eelmisel aastal tuli neid kirja panna juba 3313, mis moodustas kuus protsenti kogu kuritegevusest. 2006. aastal selgitati välja kuritegudes kahtlustatavad 2056 alaealist, neist 84 protsenti olid 16-17-aastased poisid. Enamik noortest õigusrikkujaist paneb toime ühe ja vaid vähesed mitu kuritegu.

Riigiprokuratuur hakkab tegelema uurimisega
Veel sel aastal kavatseb riigiprokuratuur luua kaks ametikohta uurija ülesandeid täitvatele prokuröri abidele. Nende tööks on uurida iseseisvalt kuritegusid, mida uurimisasutused parimal võimalikul viisil ise teha ei saa.
Riigi peaprokurör Norman Aas selgitas, et kuriteod, mida prokuratuur uurima peaks, oleks näiteks kõrgemate politseiametnike kuriteod kohtueelses menetluses või korrakaitseliste ülesannete täitmisel. Ka siis peaks asja uurima prokuratuur, kui on kahtlus uurimisasutuse erapooletuses või uurimisasutusele avaldatakse ebakohast survet.
Prokuröride abid hakkavad uurimisega tegelema ka siis, kui on olemas reaalne või ka üksnes näilik huvide konflikt uurimise läbiviimisel ning rahvusvahelise koostööga seotud organiseeritud kuritegevuse puhul.

Hulkuvad koerad teevad jahimeestele tuska
Nissi jahipiirkonnast on kaks hulkuvat murdjakoera metssead minema peletanud.
Tänavusel jahihooajal on sagenenud küttide teated metsades peremehetsevatest hulkuvatest koertest, kes loomi murravad ja neile asu ei anna.
Harjumaal tegutseva Nissi jahimeeste seltsi liige Indrek Paal kurtis, et umbes pooleteise kuu eest jahipiirkonda siginenud metsistunud koerte pärast ei tasu enam metssigade küttimisega vaeva näha, sest krantside tõttu sead enam ennast näole ei anna.
"Sel nädalavahetusel õnnestus umbes 300 meetri pealt näha, et tegemist on kahe koeraga, kes seal elavad ning inimest ega ka püssipauku ei karda," rääkis Paal. Tema sõnul tundus tegu olevat suure Kaukaasia lambakoera ja hundikoeraga. "Tänu nendele pole me sel aastal ühtegi siga kätte saanud ning seda, et nad ka loomi murravad, on näidanud leitud korjused," ütles Paal.

Lasnamäe veerde kerkib uus vangla
2010. aasta lõpuks valmiv Tallinna vangla uus hoone peaks mahutama 1000 inimest.
Justiitsministeerium kuulutas möödunud reedel välja riigihanke, millega otsitakse Tallinna külje alla planeeritavale 1000-kohalisele vanglale projekteerijat.
Justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama ütles, et uue vangla ehitamist nõuavad praegu Tallinna kesklinna ligiduses asuva vanglahoone kehvad tingimused. "Praegune vangla on arhitektuurilises mõttes vanamoodne ja paljuski ka amortiseerunud ehitis," sõnas Kama. Selle hooned rajati nimelt 1950-ndatel. "Vangla on piiratud elamumaaga ning me ei saaks sinna rajada olulisi juurdeehitusi," lisas ta.
Tallinna vangla uued hooned kerkivad tulevikus Lasnamäe ja Maardu vahelisele alale Vana-Narva maanteele. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivase sõnul valiti just Vana-Narva maantee 13 krunt, kuna see oli vabadest maadest logistiliselt sobivaim. "Oluline oli ka kohaliku omavalitsuse soodne suhtumine," ütles Siilivask.

Kolmes üliraskes liiklusõnnetuses hukkus nädalavahetusel viis inimest
Rängimas õnnetuses Tallinna-Pärnu
Kõige hullem õnnetus juhtus kella kuue paiku õhtul Märjamaalt kümme kilomeetrit Pärnu poole, kus nelja auto kokkupõr-ke tagajärjel hukkus kolm ja sai vigastada samuti kolm inimest. Õnnetuse põhjustas Lätis registreeritud Audi 100, mis kaotas möödasõidul juhitavuse ja põr-kas kokku sõiduautodega Toyota Avensis, Renault Trafic ja Honda Prelude.
Audi juht ning kaassõitjad Viktor ja Sergejs hukkusid kohapeal, Audi kaassõitja Slovita ning Toyota juht Pelle ja kaassõitja Evelin toimetati Pärnu haiglasse. Kõik hukkunud olid Läti kodanikud. Ühe avariis osalenud neiu sõnul olid Läti autol all suverehvid. Tallinna-Pärnu-Ikla maantee oli Konuveres õnnetuse tõttu mitmeks tunniks suletud.

Haigekassa ja perearstid kemplevad visiiditasuga
Seaduse järgi ei tohi perearstid visiiditasu võtta, kuid osa keskusi jätkab senist praktikat.
Eile jõustus haigekassa ning kolme Tallinna perearstikeskuse - Linnamõisa ja Merelahe ning OÜ Telliskivi - kohtuväline kompromiss, kus perearstikeskused tunnistasid, et neil pole õigust patsiendilt omaosalustasu võtta.
Eesti perearstide seltsi esimees Madis Tiik ütles, et pärast halduskulu tõstmist vastavalt seltsi ettepanekule 74 kroonilt 171 kroonile ruutmeetri kohta kadus perearstikeskustel vajadus patsientidelt haldustasu küsida.
Samas jätkab kümnekroonist haldus- ja tarvikutasu võtmist näiteks Pirita perearstikeskus. Keskuse perearsti Kaja Arbeiteri sõnul on Pirita erandlik juhtum, sest nad said linnalt maja suurte investeerimiskohustustega rendile ning korraga maja hallata ja tervishoiuteenust osutada üks firma ei saa. "Et mitte raisata haigekassalt saadud raviraha maja haldamisele, küsime büroo- ehk haldustasu katmiseks perearstikeskust külastavatelt patsientidelt kümme krooni," ütles Arbeiter. Ta lisas, et haigekassa on olnud päri, et nad perearstikeskuse külastajailt seda summat küsivad. Keskuse seinal on ka kirjas, et lisaraha küsitakse Harjumaa haigekassa nõusolekul.

Juristid hindavad sambaseaduse õiguslikult praagiks
Keelatud rajatiste kõrvaldamise seadus paneb tippjuristid
Pronkssõduri pärast barrikaadidele tõusnud Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit lähevad juristide hinnangul õigusliku nihilismi teed, kui nad ei loobu läbi surumast seadust, mis kohustab valitsust kiirkorras Eesti kuulsaimat monumenti Tõnismäelt ära koristama.
Eesti Päevaleht konsulteeris mitme tippjuristiga, kes pidasid eelnõu praegust versiooni õigusriiki sobimatuks. Otseselt läheb põhiseadusega vastuollu sinna värskelt lisatud rakendussäte, mis räägib Kaarli puiestee objektist kui keelatud rajatisest ja käsib valitsusel see 30 päeva jooksul eemaldada. Tartu ülikooli riigi- ja haldusõiguse professori Kalle Meruski väitel rikub see säte põhiseaduslikku võimude lahususe printsiipi. "Asi on pea peale pööratud. Riigikogu tahab võtta üle täidesaatva võimu funktsioone," arvustas Merusk.

Paremerakonnad võivad hääled kokku saada
Kuigi kahel paremerakonnal on piisavalt hääli, et pingeid kütva seaduseelnõu teine lugemine täna lõpetada ja see neljapäeval kinnitada, ei pruugi nii minna.
"Osa poliitikuid tõmbab ilmselt taas saba jalge vahele," meenutas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik eelmist arutelu, mil hääletamise ajaks kadus istungisaalist hulk riigikogu liikmeid. Eile arutas pronkssõduri asja taas koalitsiooninõukogu, kus sügavalt lahknesid Reformi-erakonna ja tema partnerite seisukohad. "Sündsusetu ja vastutustundetu on praegu taolise sõnastusega välja tulla. Teema ei vaja kirvemeetodit, vaid rahulikku lahendamist pärast valimisi," ütles Männik.
Eile teatasid ka sotsid, et ei toeta seaduse vastuvõtmist, kui sinna jäävad pronkssõduri kõrvaldamise tähtajad. "Suuremad erakonnad on seadnud parteilised huvid kõrgemale rahvuslikest huvidest," kutsus Sven Mikser SDE nimel erakondi võistluses valijate häälte pärast mõtlema Eesti tulevikule.

Väike palk ehmatas piirivalvureid
Piirivalvuritele laekus jaanuarikuu töötasu ilma hüvitiste ja
Uuest aastast ei maksta piirivalvuritele eraldi toiduraha ja elu-asemekompensatsiooni, nagu seda on aastaid tehtud sarnaselt kaitseväelastega. Mõningatel ametiastmetel moodustas kompensatsioon ligi poole saadud töötasust. Need hüvitised lisatakse edaspidi piirivalvurite põ-hipalga sisse, kuid hilinenud otsuste tõttu ei jõudnud jaanuarikuu palgatšekki ei hüvitised ega lubatud palgatõus.
Eesti Päevalehele rääkis üks piirivalves töötav inimene, et tema ametipalk pidanuks tõusma ligi tuhat krooni, kuid jaanuarikuus sai ta siiski vähem raha. Kui varem teenis piirivalveametnik enda sõnul 4000 krooni ametipalka ning sai 1500 krooni toiduraha ja korterikompensatsiooni, siis selle aasta esimese kuu eest sai ta vaid 5000 krooni.

Punased Brigaadid lubasid Itaalia võimudele kätte maksta
Itaalia terrorirühmituse Uued Punased Brigaadid esindaja teatas, et organisatsiooni pooldajad maksavad Itaalia võimudele kätte nende vastu korraldatud politseioperatsiooni eest.
Itaalia politsei korraldas eile koos eriteenistuste töötajatega laiaulatusliku operatsiooni Uute Punaste Brigaadide vastu, vahendas RIA Novosti ajalehe Corriere della Sera.
Operatsiooni tulemusena vahistasid Itaalia võimud terrorirühmituse võitlejad, kes kavatsesid mõrvata Silvio Berlusconi ja korraldada terroriakti temale kuuluvate ettevõtete vastu.
Praegu Indias visiidil viibiv Itaalia peaminister Romano Prodi teatas, et politsei andis ekstremistliku marksistlik-leninliku organisatsiooni vastu surmalöögi.
Rühmituse eesistujaks oli vana kaadriväe punane terrorist Alfredo Davanzo, kes tuli eelmisel aastal salaja Itaaliasse tagasi.

Moskvas kukkus lennuk alla
Moskva lennujaamas kukkus alla väike Challenger-tüüpi lennuk, pardal olid esialgsetel andmetel ainult meeskonnaliikmed.
Esialgsed andmed väitsid, et alla kukkus Airbus A310, kuid viimastel andmetel on tegu väikese Challenger 850-tüüpi äriklassi lennukiga, vahendab Reuters.
Lennuk kukkus õhkutõusmisel alla Vnukovo lennuväljale, vahendab RIA Novosti. Agentuuri andmetel lennuk üldse õhku ei jõudnudki tõusta, sest süttis põlema juba maandumisrajal ning kukkus siis küljeli ja purunes. Vene ametnike teatel toimus õnnetus lumetormi tõttu.
Venemaa transpordiministreeriumist kinnitati ka, et õhkutõusmisel nähti lennuki mootori piirkonnas leeke.
Lennuki piloodid said viga, kuid jäid ellu, teatab lenta.ru.

EL peab sanktsioone Iraani vastu mõttetuks
Euroopa Liidu sisedokumendi kohaselt on vaatamata kehtestatud sanktsioonidele võimatu takistada Iraanil tuumapommi valmis ehitada.
Dokument koostati 7. veebruaril välispoliitika juht Javier Solanale alluvate spetsialistide poolt, kirjutas The Financial Times.
EL ekspertide kokkuvõtte seisneb selles, et sisuliselt ei ole mõtet osutada Iraanile diplomaatilist survet, kuna tuumaprogrammi lõpuleviimine takerdub praegu ainult tehnilistest põhjuste taga.
EL on veendunud, et Iraanil on tuumapommi loomiseks vajalike kõrgrikastutud radioaktiivsete materjalide saamine vaid aja küsimus.

Tšetšeeni miilits tappis neli mässulist
Tšetšeenia Gudermesi rajoonis tapeti Išhoi-Jurti küla ümbruses neli end punkris varjanud vabadusvõitlejat.
Tulevahetuses hukkus kaks miilitsat ning kaks sai haavata, vahendas Interfax prokurör Valeri Kuznetsovi sõnu. Tšetšeenia siseministeeriumi pressiteenistus eeldab, et tapetute hulgas on Išhoi-Jurti emiir Aslanbek Vadalov.
Mässuliste võimalike kaasosaliste tabamiseks saadeti piirkonda rohkem miilitsaid.

Hispaania kohus vähendas karistust näljastreiki pidanud ETA võitlejale
Hispaania ülemkohus vähendas Baski separatistliku organisatsiooni ETA liikme vangistuse 12 aastalt kolmeni.
Kohus võttis arvesse ETA võitleja Inaki De Juana Chaos' i terviseseisundit, kes pidas näljastreiki 98 päeva protesteerides sedasi oma uue karistuse vastu, teatas BBC.
Chaos mõisteti süüdi kolme tuhandeks aastaks 1987. aastal terroriaktide korraldamise eest, milledes hukkus 25 inimest.
Seoses seadusandluse muutmisega ta vabastati 2004.a. Pärast vabanemist käsitleti tema ajakirjandusse jõudnud artikleid ohuna ühiskonnale ning seetõttu määrati talle uus karistus, mille kohaselt teda vangistati veel 12 aastaks ja seitsmeks kuuks. Chaos pidas seda ebaseaduslikuks ja pärast edasikaebamise lootuse kadumist alustas ta näljastreiki.
ETA võitleja juhtum tuli avalikuks vaid tänu sellele, et The Times avaldas tema intervjuu koos piltidega, kus Chaos näeb välja kui natsi surmalaagrite vang, teatas lenta.ru.

Kreeka sõjaveteranid asusid pronkssõduri kaitsele
Kreeka II maailmasõja vastupanu- liikumise veteranid teatasid, et mõistavad hukka Eestis korraldatava kommunismivastase kampaania ja pronkssõduri mahavõtmise kava.
Ülekreekalise vastupanuvõitlejate föderatsiooni esimees Georgios Moraitis teatas, et Kreeka veteranid mõistavad hukka Eesti võimude pronkssõduri teisaldamise plaani, vahendab ITAR-Tass.
Moraitis selgitas: "Meie seisukoht Eesti plaani suhtes on absoluutselt selge: me mõistame selle kavatsuse hukka. Me mõistame hukka ka kogu selle kommunismivastase ja nõukogudevastase kampaania, mida korraldavad Eesti, Läti ja mõned teised riigid."
Georgios Moraitis rõhutas oma föderatsiooni avalduses, et ajalooliste monumentide säilitamine ei ole mitte üksnes poliitiline vaid ka moraalne küsimus. Sõjaveteran selgitas, et näiteks Kreekas on alles monument, mis püstitati ühele kalmistule II Maailmasõjas võidelnud Saksa sõdurite auks ja keegi pole ilmutanud kavatsust seda lõhkuda. Moraitis teatas lõpetuseks: "See, mida plaanitakse Eestis on veel hullem kui see, mida Hitleri väed tegid."

Rootsi ministrid: kõik EL riigid peaks Iraagi põgenikke vastu võtma
Rootsi EL-suhete minister ja migratsiooni- minister leiavad, et igal EL riigil peaks olema kindlaks määratud minimaalne Iraagi põgenike määr, mis see riik vastu peab võtma.
Rootsi EL-suhete minister Cecilia Malmström ja migratsiooniminister Tobias Billström kirjutasid Svenska Dagbladet'ile arvamusartikli, milles kinnitasid, et teised EL riigid peaksid Rootsiga solidaarsed olema, sest Rootsi ei suuda üksi kõiki iraaklasi vastu võtta. Ministrite arvates peaks igal Euroopa riigil olema kindlaks määratud põgenikemäär, mis vastu võtta tuleb.
Praegu on Rootsi vastu võtnud rohkem kui pooled Euroopast varjupaika taotlenud iraaklastest ja nüüd tahab Rootsi, et teised riigid aitaks tal koormat kanda.
Möödunud aastal taotles Roostist varjupaika enam kui 9 000 iraaklast, 2005. aastal oli see arv neli korda väiksem ning käesoleval aastal eeldatakse jälle põgenikevoo suurenemist. Rootsi immigratsiooniameti hinnangul suureneb sel aastal Rootsi elama kippuvate iraaklaste arv kaks korda.

Šimpansitel oli oma kiviaeg
Aafrikas tehtud uuring näitab, et šimpansitel oli oma kiviaeg, kuna juba 4300 aastat tagasi kasutasid nad pähklite purustamiseks kivist tööriistu piirkonnas, kus inimesi ei elanud.
Calgary ülikooli arheoloog Julio Mercader selgitas: "Ei ole kindel, kas hominiidid leiutasid kivitehnoloogia ja suured ahvid võtsid selle üle või oli asi nii, et inimesed ja ahvid pärisid selle mõlema ühiselt eellaselt.", vahendab Reuters.
Rahvusvaheline teadlaste meeskond töötas Elevandiluurannikul, kus nad leidsid kive, mida ilmselgelt oli pähklite purustamiseks kasutatud. Kivide kasutusaeg dateeriti aega 4300 aastat tagasi.
Teadlased kinnitavad, et neid kive kasutasid just šimpansid ja mitte varajased inimesed, sest kivid on inimeste kasutatutest suuremad ja sama tüüpi, nagu ka praegused šimpansid pähklite purustamiseks kasutavad. Lisaks sellele on kividel ka pähklijäänuseid, mis on sama sorti pähklite omad nagu ka tänapäeva šimpansid söövad. Seevastu inimesed seda liiki pähkleid toiduks ei tarvita ja pealegi neid tollal selles piirkonnas ka ei elanud.

Nooruki süda hakkas pärast neljapäevast seisakut taas lööma
Enam kui neli päeva masinate abil elus püsinud teismelise poisi süda hakkas taas lööma.
17-aastase Daniel Walkeri süda ütles üles kehalise kasvatuse tunnis, teatas CNN.
Danielil oli harvaesinev kaasasündinud südamerike, mis hoidis tema südame pärgarterit kitsendatuna, nii et poisil oli normaalsest südamemahust vaid 10%. Arstid olid plaaninud eelnevalt masinate abil eluspüsinud poisile uue südame siirdamist, kuid suureks üllatuseks hakkas süda taas ise lööma.
Kaks päeva pärast südame tegevuse taastumist tegid arstid poisile pärgarteri laiendamise operatsiooni, mis suurendas nooruki südamemahtu 60 %-ni.
Hoolimata positiivsest üllatusest, ei ole kardioloogid kindlad poisi taastumisvõimes.

Venemaa ja Hiina on suurimad piraatluse levitajad
Rahvusvaheline intellektuaalse omandi liit (The International Intellectual Property Alliance - IIPA) avalikustas dokumendi, millest selgub, et Hiina ja Venemaa on endiselt liidrid intellektuaalse omandi piraatluses.
IIPA andmetel olid need kaks riiki autoriõiguste rikkumise alal esikohal ka eelmisel aastal. Kui Hiina vähendas õiguste rikkumise taset, siis olukord Venemaal läks veel hullemaks, vahendavad RIA Novosti ja lenta.ru.
Vastavalt WTO-ga liitumise läbirääkimiste raames Venemaa ja USA vahel sõlmitud lepingule, peab Moskva lahendama kõik probleemid autoriõiguste kaitse alal 1. juuniks 2007. IIPA rõhutab, et juhul, kui Venemaa ei näita selles küsimuses progressi, võib ta kaotada soodustused kaubanduses.
"Autoriõiguste piraatluse probleem Venemaal on tõsiseim maailmas ning tõi 2006. aastal kaasa üle kahe miljardi dollari suuruse kaotuse," seisab IIPA dokumendis.

Keskmise palgaga taanlane pealinnas elada ei saa
Taani uuring näitab, et keskmise sissetulekuga taanlaste pere peab endale taskukohase elupaiga ostmiseks kolima pealinnast viiekümne kilomeetri kaugusele.
Keskmise sissetulekuga pere saab endale jõukohase hinnaga elukoha osta vähemalt tunnise sõidu kaugusel Kopenhaageni kesklinnast, kirjutab Berlingske Tidende. Paraku taanlased pealinna ümber ringselt valglinnastuda ei saa, sest põhjast tuleb meri vastu, nii et sobiva hinnaga elukohta otsivad pealinlased liiguvad Kopenhaagenist lõunasse ja läände.
Uuring võttis aluseks keskmist palka teenivate inimeste paari sissetulekud kokku. Taanis teenivad keskmist palka näiteks gümnaasiumiõpetajad ja politseinikud ja nende aastasissetulek on umbes 600 000 Taani krooni (1,2 miljonit Eesti krooni). Sellise palga juures saab gümnaasiumiõpetaja-politseiniku abielupaar osta 2,1 miljonit Taani krooni (4,2 miljonit Eesti krooni) maksva korteri/maja.

Fatah'i võitlejad hukkasid Iisraeli agendi
Palestiina liikumise Fatah'i võitlejad teatasid oma organisatsiooni liikme hukkamisest, kes tunnistas Iisraeli eriteenistuse kasuks töötamist juba 2002. aastast.
Fatah väidab oma avalduses, et hukkunud isik oli koos Iisraeli jõududega vastutav kahe Hamasi liikme Shaman Subuh'i and Mustapha Qashi mõrvamise eest, kirjutas Jerusalem Post.
Ühtlasi kinnitatakse, et Iisraeli julgeolekuagentuur Shin Bet käskis agendil luua Jenini linnas Hamasi sõjalise tiiva Izzadin Kassami allüksuse, mille kõik liikmed juudiriigi sõjaväelased kas tapsid või vahistasid. Puutumatuks jäi vaid Iisraeli agent.
Fatah'i andmetel paljastasid nad agendi ning hukkasid pärast süü ülestunnistamist. Agendi nime ega hukkamisviisi ei avalikustatud.

Liibanonis hukkus plahvatuses vähemalt 9 inimest
Täna toimus Liibanoni pealinna Beiruti lähistel kristlikku külla Bikfayasse viival teel kaks järjestikust plahvatust, hukkus vähemalt üheksa inimest.
Plahvatused toimusid Liibanonis poliitiliselt pingelisel ajal - homme on endise peaministri Rafik Hariri mõrvamise teine aastapäev, vahendab BBC. Plahvatus tabas kahte bussi, millest ühest jäid järele vaid rusud. Bussireisijate esialgne hukkunute arv on üheksa, kuid hukkunuid võib juurde tulla.
Bikfaya on Liibanoni ühe kõige mõjukama kristliku perekonna - Gemayel'ite - kodukoht. Pierre Gemayel, kes oli Liibanoni Süüria-vastase koalitsiooni liige, mõrvati möödunud novembris.

Inglismaal eestlanna vägistanud venelane läheb vangi
Suurbritannias mõisteti eile 11 ja pooleks aastaks vangi venelane, kes vägistas korduvalt eestlannast lapsehoidjat.
Vene keelt kõneleva Juri Nekrassovi (39) ohver oli Norwichis lapsehoidjana töötav eestlanna, vahendab EDP24.co.uk. Kõigepealt jõid nad mehe korteris viina ja siis tegi mees ettepaneku seksida. Naine lükkas ettepaneku tagasi, kuid mees sellega ei leppinud. Ta peksis naise läbi ja siis vägistas teda viis korda.
Viis korda vägistas mees teda sellepärast, et naine oli korterist lahkumiseks liiga hirmunud ja jäi sinna terveks ööpäevaks. Kuigi ta korterist lahkuda ei söandanud, helistas naine siiski oma abikaasale Eestisse, kes siis helistas naise tööandjale, kes omakorda helistas Briti politseile. Politsei tõttas appi ja naine päästeti vägistaja küüsist.

Tuumaläbirääkimistel Põhja-Koreaga jõuti kokkuleppele
Eile õhtul sõlmiti kuuepoolsetel läbirääkimistel Pekingis kokku Põhja-Korea tuumaprogrammi lõpetamise osas.
USA, Lõuna-Korea, Venemaa, Hiina ja Jaapan saavutasid Põhja-Koreaga kokkuleppe teksti osas, mis näeb ette Põhja-Korea tuumarajatiste sulgemise ning välisabi andmise majandusliku ja riikliku julgeoleku tagamiseks, kirjutab Le Figaro.
Lõuna-Korea delegatsiooniliikme sõnul võib seekord õnnestuda läbirääkimiste nurjumist vältida, erinevalt 2003. aastast. Samas andis ta mõista, et kuigi osapoolte riigijuhid saavutasid omavahel põhipunktide osas kokkulepe, peavad selle heaks kiitma veel riikide valitsused.
Diplomaatiliste allikate andmeil nõudis Põhja-Korea Yongbyoni tuumareaktori sulgemise eest iga-aastase toetusena kaks miljonit tonni kütust (600 miljoni dollari väärtuses) ning kaks miljonit kilovatti elektrit.

USAs sai kaubanduskeskuses tulistamises kuus inimest surma
Relvastatud mees avas möödujate pihta tule Utah osariigis, Salt Lake City kaubanduskeskuses.
Mees jõudis pumppüssiga ostjate pihta tulistada vähemalt 20 lasku, millest viis olid surmavad, teatas BBC.
Politseil õnnestus kurjategija nurka suruda ning seejärel surnuks tulistada.
Uurija Robin Snyderi sõnul said mitmed vigastada, ka surmavalt, sealhulgas ka kahtlusalune ise. Kaks inimest viibivad haiglas kriitilises seisundis.

Abordivastaste üks viimaseid kantse langes
Karmide abordivastaste seadustega tuntud Portugal astub ühte jalga muu Euroopaga.
Pühapäevasel referendumil otsustas enam kui 59 protsenti osalejatest leevendada senist üliranget korda, mille alusel ainsana Euroopas jälitati aktiivselt nii aborte teinud naisi kui ka neid aidanud arste.
Rahvahääletusest osavõtt jäi küll alla õiguslikult siduva 50 protsendi, ent ise tugevalt naiste valikuvõimalust pooldav sotsialistist peaminister José Sócrates lubab nüüd võtta seaduse vastu parlamendis, kus tal on kindel enamus.
Sellega astub Portugal sammu, mille enamik Euroopa riike võttis ette juba 30-40 aastat tagasi. Eriti tervitasid referendumi tulemust suuremate linnade elanikud, samal ajal, kui maapiirkondades hääletasid inimesed katoliku kiriku õpetussõnu kuulates konservatiivsemalt.

Saksa eksterrorist pääseb vabadusse
24 aastat vangis olnud Punaarmee Fraktsiooni (RAF) liige vabastatakse ennetähtaegselt.
Lisaks kohtu otsusel vabanevale Brigitte Mohnhauptile (57) võib paari aasta pärast sama loota ka tema endine liitlane Christan Klar.
Mohnhaupt on üheksa inimese mõrvas osalemise eest istunud vanglas juba 1982. aasta novembrist alates. Praegu kannab ta vormiliselt eluaegset pluss 15-aastast vanglakaristust, kuid tal on juba õigus ennetähtaegsele vabanemisele. Klar peab seda õigust veel kaks aastat ootama, temale määras kohus 1985. aastal koguni viiekordse eluaegse vangistuse.
Vabastamine on pälvinud juba ka kõvasti kriitikat. "See pole armuandmine, vaid pigem otsus, mis lähtub legaalsetest kaalutlustest," selgitas Stuttgardi riigikohus. Mohnhaupt istus vanglas ka 1972-1977, kuid seejärel liitus kohe uuesti terroristidega ja oli osaline 1977. aasta sügisel aset leidnud terrorilaine korraldamises. Kuigi ta pole tänaseni ilmutanud avalikku kahetsust, ei peeta teda enam väga ohtlikuks.

Jevgeni tahab, et ilma Moskva loata ei pauguks ükski kahur
Kremli loodud noorteliikumine kasvatab uut põlvkonda, kes peab tegema Venemaast taas maailmariigi, sedapuhku "igakülgselt modernse".
Kui 27-aastane Jevgeni Ivanov kolis neli aastat tagasi pärast kõrgkooli lõpetamist Saratovist Moskvasse, siis istus tal kuskil kuklas teadmine, et Venemaa on ebaõiglaselt mahajäänud maa ning patrioodina tahaks ta midagi ette võtta. Just Jevgeni-suguste noorte jaoks lõid Kremli poliittehnoloogid kaks aastat tagasi liikumise Naši (Meie). Osa politoloogidest väidab, et see oli Kremli ideoloogi Vladislav Surkovi idee, teised arvavad, et tema tollase lähedase mõttekaaslase Gleb Pavlovski oma.
"Mul oli juba kooliajast hinges unistus tegeleda poliitikaga, sellise patriootlikuga," räägib Jevgeni. "Lõpuks leidsin midagi, mis on südamelähedane."
Nii südamelähedane, et praegu kulutab ärijuhi haridusega Jevgeni Naši heaks kogu oma vaba aja. Päeval töötab ühes firmas projektijuhina ning pärast tööd tuleb enamasti joonelt Naši väiksesse ja tähelepandamatusse peakontorisse, kus viibib enda väitel tihti kuni poole ööni.

Naši kavandab Moskvas Putini toetuseks suurt Anti-Maidani
Naši on eelkõige tuntud massimeeleavalduste poolest ning peagi plaanivad nad uut.
Ajakirjanike seas levib info, et märtsis kavatseb Naši Venemaa presidendi Vladimir Putini toetuseks Moskva kesklinna püsti panna suurejoonelise telklinnaku, omalaadse koopia mõne aasta tagusest ettevõtmisest Kiievis, mis oli küll suunatud hoopis võimu vastu ning viis hiljem nn oranži revolutsioonini Ukrainas.
Naši nimetab aktsiooni Anti-Maidaniks. Kiievi kuulus telklinnak asus nimelt linna peatänaval kohas, mida kutsutakse Maidaniks. See sai revolutsiooni tõttu üle maailma kuulsaks paigaks.
Kui Anti-Maidan märtsis toimub, siis juhtub see täpselt aasta enne presidendivalimisi, kus peaks selguma Putini järglane.
Naši ise hoidub järjekordse suurürituse teemal rääkimast. Nende pressiesindaja keeldub järsult, liikumise juht Vassili Jakimenko jätab samuti sellele küsimusele vastamata. Ainult ideoloogiakomissar Jevgeni Ivanov tunnistab: "Võimalik, et tuleb midagi."

Keskerakond: haiglate ja perearstide motiiviks on kasum
Sotsiaalminister Jaak Aabi arvates on tervishoiu üleminek eraõiguslikuks viga ja viinud selleni, et perearstide ja haiglate motiiviks on kasum.
"Ülddiagnoosi kohaselt on Eesti inimeste keskmine eluiga ca 72 aastat, mis on Euroopa Liidu üks madalamaid," ütles Aab.
"Tänaseks on tõestatud, et meie tervishoiu muutmine eraõiguslikuks oli patsientidele kahjulik - inimeste ravimise asemel on haiglate ja perearstide tegutsemismotiiviks saanud kasumi tootmine," lisas sotsiaalminister.
Aabi sõnul on Eesti praegu ainuke Euroopa riik, kus kogu tervishoiusüsteemi rahastamine ja 1,35 miljonile elanikule arstiabi tagamine on 600 000 palgasaaja kanda.
Aab ütles, et Keskerakonna tervisepoliitika põhineb järgmistel väärtustel: igaühe õigus tervisele, ühine vastutus tervise eest, võrdsed võimalused kõigile, sotsiaalne kaasatus.

Tallinn osaleb eakatele suunatud välisprojektis
Tallinn kavatseb osaleda välisrahastusega projektis "Eakate uuendatud hooldus ja ravi - eeskujuks teistele" ja mille hoidjaks määratakse Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet.
"Projekti eesmärgiks on Tallinna, Espoo ja Kotka linna/Kymenlaakso haigla koostöös reorganiseerida nende linnade eakatele orienteeritud tervishoiu- ja hoolekandestruktuurid ning see teostatakse koos Tallinna tehnikaülikooli ja Helsinki tehnikakõrgkooliga," ütles abilinnapea Merike Martinson.
Uue kontseptsiooni koostamiseks kogutakse andmeid nii eakatest kui hooldusravi personalist, hinnatakse elanikkonna ealise koosseisu muutustest tulenev personali lisavajadus ning koostöös töötatakse välja visioon eakate teenusstruktuurist ja selle kohaldumisaspektid kolmes linnas.
Projekt, mis algab aprillis 2007, vastab täies mahus Tallinna arengukavale 2006-2021.

Vanasadama piirkonnast kujuneb atraktiivne keskus
Tallinna linnavalitsus sõlmib aktsiaseltsiga Tallinna Sadam ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärgiks on eeleskiisi väljatöötamisega alanud koostöö jätkamine Vanasadama lõunapoolse ala planeerimisel ning arendamisel.
Abilinnapea Kalev Kallo sõnul kuulusid Vanasadama ala planeeringu eeleskiisi koostanud töögruppi Tallinna linnaplaneerimise ameti, AS Tallinna Sadam, AS Tallink ja OÜ Bestok Kinnisvara esindajad.
"Töögrupi loomise eesmärgiks oli kaasata planeerimisprotsessi juba algstaadiumis võimalikult paljud huvitatud osapooled," selgitas Kallo.
Sadama planeeringu koostamise aluseks on pikaajaline strateegia "Tallinn 2025", Tallinna üldplaneering ning Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering.
Sadama arenduse eesmärgiks on kujundada piirkonda terviklik, multifunktsionaalne asum.

Tallinn toetab ettevõtlusinkubaatoreid 4,5 miljoni krooniga
Linn kavatseb kinnitada Tallinna linna ja SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid vahel sõlmitava toetuslepingu projekti ja toetab ettevõtlusinkubaatoreid 4,5 miljoni krooniga.
Selle aasta linnaeelarves on Tallinna ettevõtlusametile eraldatud 4,5 miljonit krooni SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid toetuseks. Toetussummat kasutab sihtasutus Kopli ja Ülemiste ettevõtlusinkubaatorite majandamiseks 2007. aastal.
Sihtasutusel on kohustus esitada kvartaalseid vahearuandeid toetuse kasutamise kohta Tallinna ettevõtlusametile.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on pealinna ettevõtlusinkubaatorid väga edukalt käivitunud ja nende tegevus on tõestanud, et sellise tugistruktuuri järele on vajadus.
"Linn toetab jätkuvalt väikeettevõtjaid ja soovib neile luua soodsaid kasvu- ja arengutingimusi," märkis Mutli.
SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid asutati linnavolikogu otsusega eelmise aasta 18. mail. Sihtasutust on juhtinud alates asutamisest Anu Lõhmus ja sihtasutusel on 6-liikmeline nõukogu.

Linnavalitsuses valmis kõnniteede remondi kava aastani 2011
Tallinna linnavalitsuse homsel istungil on kavas kinnitada väljaehitamist ja kapitaalremonti vajavate kõnniteede objektiline kava aastateks 2007 - 2011.
Kõnniteede väljaehitamise ja kapitaalremondi kava elluviimine on abilinnapea Olga Sõtniku sõnul rajatud arvestusele, et järgnevate aastate vältel eraldatakse selleks vähemalt kümme miljonit krooni igal aastal.
"Iga-aastane objektiline kava võib täpsustuda sõltuvalt hangete maksumustest, olemasoleva olukorra muutumisest ning liikluse ümberkorraldustest," ütles Sõtnik.
"Samuti tuleb arvestada võimalusega, et kõnniteid ehitatakse ning remonditakse teede rekonstrueerimise või sisekvartaalsete teede kapitaalremondi ja kergliiklusteede rajamise käigus," lisas abilinnapea.
Kava koostamisel rakendati kõikide linna piirkondade suhtes võrdse kohtlemise printsiipi ja arvestati ka teede kapitaalremondi ning kergliiklusteede ehitusmahte igas konkreetses linnaosas.

Sõbrapäeval vilguvad Tallinnas südamekujulised foorid
Linnajuhid plaanivad sõbrapäeva puhul muuta kolme ristmiku foorituled südamekujulisteks, ent maanteeameti arvates pole erikujulisel punasel tulel enam keelavat mõju.
Kavakohaselt vilguvad homse päeva jooksul südamekujulised punased foorituled Vabaduse väljaku, Liivalaia ja Pärnu maantee ning Kaarli puiestee ja Toompea tänava ristmiku foorides, kirjutab Postimees.
Südamekujulise fooritule idee sai linnavalitsus Brüsselist, kus abilinnapea Jaanus Mutli nägi säärast punast tuld umbes aasta tagasi.
Mutli sõnul linn mingeid täiendavaid kulutusi südamekujuliste tulede paigaldamiseks ei tee, tööde maksumus mahub AS-ile Signaal makstava hoolduskulu sisse.
Riigi maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Paini hinnangul ei ole südamekujuline punane foorituli juriidilises mõttes enam liikumist keelav punane foorituli ning kui säärase foori juures peaks toimuma liiklusõnnetus, võib see kaasa tuua suure segaduse.

Linnavalitsus kujundab linnahalli ümber
Tallinna linnavalitsus paneb paika linnahalli ümberkujundamise reeglid.
Linnavalitsus kavatseb kinnitada Tallinna linnahalli konverentsikeskuseks rekonstrueerimise ruumiprogrammi, arhitektuursed nõuded ning üldised kasutustingimused.
Tallinna linnavolikogu otsustas mullu 21. detsembril Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele Mere pst 20, Mere pst 20C, Mere pst 20E, Mere pst 20d, Logi tn 7 ja Logi tn 9 hoonestusõiguse seada.
Vastavalt hoonestusõiguse seadmise tingimustele kohustub hoonestaja linnahalli ja sellega külgnevate kinnistute alale detailplaneeringu koostama ning uushoonestuse ideelahenduse saamiseks ja linnahalli rekonstrueerimiseks arhitektuurikonkursi korraldama.

Meriton Grand Hotel Tallinn saab uue hoone ja veepargi
Paldiski maantee äärde kerkib aastaga Grand Hotel Tallinna laiendus ja veepark.
Paldiski maantee ja Toompuiestee nurgal hotell Tallinna naabruses üle kümne aasta pilku püüdnud hiiglaslikus Sheratoni ehitusaugus algasid mõned kuud tagasi ehitustööd, detailplaneeringu kohaselt rajatakse sinna hotelli laiendus, veepark ja mitu uut kortermaja.
Möödunud aasta juunis linnavolikogu kehtestatud detailplaneeringu järgi on 3,7 hektari suurusele Sügise tänava, Toompuiestee ja Paldiski maanteega piiratud kvartaliosale kavandatud Grand Hotel Tallinna hoonetekompleksi laiendus ja veepark.
Lisaks sellele peaks Paldiski maantee äärde kerkima kaks kuni seitsmekorruselist korterelamut, kvartali sisse üks viie-, üks kuni kuue- ja üks neljakorruseline elamu.

Linn kavandab uut perearstikeskust
Abilinnapea Merike Martinsoni korraldusel toimus Nõmme perearstikeskuses nõupidamine, kus arutati uue, tänapäevastele nõuetele vastava arstikeskuse rajamist Nõmmele.
"Praegune Jaama tänaval asuv Nõmme perearstikeskus ei suuda täita kõiki vajadusi ning piirkond vajab kindlasti uut ja tänapäevast keskust," ütles Martinson. Nõupidamisel otsustati, et kahe nädala jooksul esitavad Nõmme perearstid oma nägemuse piirkonna vajadustest ning Lääne-Tallinna keskhaigla ja Nõmme hooldushaigla arenguvisiooni, mille põhjal oleks linnal võimalik fikseerida lähteülesanne.
Esialgsete plaanide kohaselt tuleb keskus aadressile Lõuna 50, kui linn saab riigilt sealse maa munitsipaliseerida.

Kas tegemist on koera piinamisega? 
Triinu Priks Eesti loomakaitse seltsi Viljandi osakonnast arvas pilti kommenteerides, et kõnealusel juhul ei pruukinud siiski looma väärkohtlemisega tegu olla. "Paljud koeratõud vajavadki päevas väga palju liikumist ning siis pole vahet, kas nad jooksevad mõistliku kiiruse juures auto või ratta kõrval," ütles Priks. "Jõhkra väärkohtlemisega oleks tegu siis, kui koer auto taga lohiseks."
Selle foto ja küsimuse saatis toimetusele Eesti Päevaleht Online'i lugeja.

Paraad toob liikluspiirangud
Kaitsejõudude paraadi ajal on liiklus Vabaduse väljakul ja selle ümbruses suletud.
Seoses kaitsejõudude paraadi ja selle ettevalmistamisega piiratakse 20.-24. veebruarini sõidukite liiklust ja parkimist Vabaduse väljakul ja selle ümbruses.
23. veebruaril kella 21.30-st kuni peaproovi lõpuni suletakse liikluseks Vabaduse väljak, Kaarli puiestee Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahelisel lõigul, Harju tänav Vabaduse väljaku ja Müürivahe tänava vahelisel lõigul ning Roosikrantsi tänav.
24. veebruaril kella 9-st kuni paraadi lõpuni suletakse liikluseks Vabaduse väljak, Kaarli puiestee Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahelisel lõigul, Roosikrantsi tänav ning Komandandi tee.
Paraadi ja selle peaproovi ajal kehtestatakse Kaarli puiesteel Toompuiestee ja Toompea tänava vahelisel alal liikumiskiiruseks 30 km/h.

Iseseisvuspäeva paraadil osaleb ligi 700 vormikandjat
Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval iseseisvuspäeva paraadil osaleb kokku 683 kaitseväelast ja kaitseliitlast.
24. veebruaril kell 10 algaval paraadil osalevad kompaniisuuruse üksusega üksik-vahipataljon, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon ning kaitseliidu Tallinna ja Harju malevad.
Rühmasuuruse üksusega osalevad paraadil kaitseväe ühendatud õppeasutused, merevägi ja piirivalve. Üksik-sidepataljon osaleb kahe rühmaga.
Sõjatehnikast on paraadil väljas scoutspataljoni kuus Pasi soomustransportööri. Kaitseliidu Tallinna maleval on väljas neli 90-millimeetrist tankitõrjekahurit ning suurtükiväegrupil neli 155-millimeetrist haubitsat.
Paraadi võtab vastu president Toomas Hendrik Ilves ja seda juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.

ERGE Kliima avab Jõhvis müügisalongi
Homme avab ERGE Kliima Jõhvi kesklinnas asuva kaubanduskeskuse Tsentraal maaaluses parklas kliimaseadmete müügisalongi.
Ligi 30 ruutmeetrise müügisaali avamiseks investeeriti umbes 100 000 krooni, teatas ettevõte.
"Meie eesmärgiks on pakkuda kliimaseadmeid ja soojuspumpasid Ida-Virumaa ettevõtetele ja eraisikutele. Pakume oma klientidele tooteid erinevas hinnaklassis ja vajadusel leiame ka parima lahenduse kliendi vajadustele," ütles ERGE Kliima Jõhvi salongi juhataja Gert Saatman.
Saatmani sõnul pakutakse salongis maailma juhtivate kliimaseadmete valmistajate toodangut: Fujitsu, Panasonic, Mitsubishi õhksoojuspumbad ning LG, Midea, Alpic Air konditsioneerid. Salongis pakutavad seadmed sobivad nii elu-, büroo- kui ka tootmisruumide kütmiseks ja jahutamiseks.

Office 5 Ärikeskusest saab Petrasol Baltic
Veebruari alguses ühinesid Office 5 Ärikeskus ja Petrasol Oy, kes on Soomes turuliider täisteenusega büroopindade pakkumise valdkonnas.
Tehinguga seoses muutub ka ettevõtte ärinimi osaühinguks Petrasol Baltic.
Tallinna ettevõtlusameti stardiabiga alustanud Office 5 jõudis pooleaastase tegutsemise tulemusena äratatada huvi ning usaldust Soome äripartneris, et ühiste jõududega laieneda Baltikumi turul. Esimese ühisprojektina avatakse selle aasta suvel uus soliidne ärikeskus Kaksiktornis.
Ka Eesti ettevõtjatele tekib mitu lisaväärtust. Üheks neist on videokonverentsi pidamise võimalus oma äripartneritega üle 30 ärikeskuses Soomes. Lisaks on ärikeskuse klientidel võimalik kasutada üks päev tasuta büroopinda üle 600 sarnases ärikeskuses 40 riigis üle maailma, teatas Office 5 Ärikeskus.

Eesti ehitusfirmad sõlmisid Wales'is kontakte
Eestis ehitusfirmade delegatsioon kohtus Wales'is sealsete juhtivate äriettevõtjatega, et tutvuda sealsete kaupade ja teenustega ning otsida koostööarendamise võimalusi.
Rahvusvahelise ärikohtumise korraldasid Eesti poolelt Jõgeva maavalitsus ning Wales'i poolelt Swansea Bay Partnership ja Wales'i assamblee väliskaubanduse ja investeeringute harukontor ning International Business Wales programmi "Objective 1 Programme Export Assist" kaudu.
2005. aastal oli hinnanguliselt 80% Eesti kaubanduskäibest seotud Euroopa Liidu liikmesriikidega. Suurbritannia oli suuruselt kaheksas koostööpartner. Samal aastal kasvas Eesti kaubavahetus 23,5%, ulatudes kogusummas 404 miljoni euroni, sellest 217,5 miljonit moodustas eksport ja 186,5 miljonit import.
Katrin Rajamäe Jõgeva maavalitsusest kinnitas, et kohtumine andis mitme riigi äriettevõtetele võimaluse tutvuda uute ja tulusate ekspordi-impordi lahendustega. "Seni puudusid otsekontaktid Wales'i äriringkondadega. Samas on just sealkandis hulgaliselt tooteid ja kaupu, mida Eesti turult veel ei leia. Nii ongi hea nüüd võimalus ja teadmine alustada nende importimist," lisas Rajamäe.

Vedu24.ee-d külastas üle 2000 kasutaja
Selle aasta alguses tegutsemist alustanud tasuta transpordi hinnapäringute keskkond www.vedu24.ee külastas esimesel tegutsemiskuul üle kahe tuhande kasutaja.
Alates esimesest veebruarist on registreerunud transpordiettevõtetel võimalus lisada veokite pilte, tõsta oma firma esilehele ning lisada pikemat selgitust oma ettevõtte kohta, teatas vedu24.ee haldaja.

Haljas teenis kuuga üle 14 miljoni krooni
AS Haljas hugimüügi Eesti sisene käive oli selle aasta jaanuaris veidi üle 14 miljonit krooni.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on käive suurenenud rohkem kui 40%, teatas ettevõte.
AS Haljas on asustatud 1989. aastal Tallinnas. Ettevõttes töötab üle 40 inimese. Peamine tegevusala on toiduainete hulgimüük ja eksport.
Eelmise aasta sügisest kuulub Haljase gruppi AS Võhu Veinid.
AS Haljas esindab Eestis ja Baltimaades üle 20 erineva kaubamärgi, nimekamad on nendest: Tate & Lyle, Senok, Dutch Lady, 4U, Sweet Angel, Natura, Anatols ja Hame.

BIG tõstis hoiuseintresse
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) tõstis alates tänasest 0,2 -0,25 protsendipunkti võrra oma tähtajaliste hoiuste intressimäärasid.
Üle 100 000 krooni suuruste üheaastase hoiuperioodiga tähtajaliste hoiuste puhul ulatub intress nüüd BIG-is 4,35 protsendini ja kolmeaastase perioodiga sarnaste hoiuste puhul viie protsendini, teatas BIG.
Kuni 100 000 krooni suuruste üheaastase tähtajaga hoiuste intress on BIG-is 4,3 protsenti ja kolmeaastase tähtajaga hoiuste intress 4,7 protsenti.
Viimati tõstis BIG hoiuseintresse eelmise aasta septembris.

Vene poliitnoored jõhkrutsesid firma kodulehe kallal
Hiiumaa plastifirma M ja P Nurst kodulehekülg sattus häkkerite rünnaku ohvriks.
Tavalise firmatutvustuse asemel laiutasid eelmisel nädalalavahetusel firma koduleheküljel vene poliitnoored, kirjutab Hiiu Leht.
"Rünnak oli suure ulatusega ning selle kõrvaldamisega tegelesid oma ala spetsialistid," ütles firma juht Agur Nurs.

Eesti Erametsaliit: Eesti metsa suurimaks vaenlaseks on maksusüsteem
Täna Tallinnas peetud metsateemalisel seminaril jäi kõlama mõte, et Eesti kehtiv maksusüsteem mõjutab erametsaomaniku käitumist ja kogu Eesti metsandussektorit negatiivselt.
Seminari "Eesti maksusüsteemi mõju Eesti metsandussektorile ja erametsaomaniku käitumisele" korraldasid Eesti Erametsaliit, Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Metsatööstuse Liit. Muidu sageli isegi vastandlikel seisukohtadel olevate organisatsioonide ühishuviks on mure Eesti metsa tuleviku pärast. Kolme organisatsiooni arvates oleks keskkonnale, majandusele ja kodanikuühiskonna arengule kõige parem mõjuga - metsamaterjalitehingutelt tulumaksu täielik kaotamine.
Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane ütles pressiteate kohaselt, et praegusel kujul avaldab maksusüsteem metsasektorile negatiivset mõju, ta lisas, et puidutööstusele avaldub mõju toorme puudusena ja ebaausa konkurentsi soodustamisena. Samuti märkis Varblane, et looduskeskkonnale avaldub maksusüsteemi mõju looduskeskkonna mittesäästliku ja jätkusuutmatu kasutamisena.

Pandimaja keeldus raha tagastamast
Pandimajast varastatud telefoni ostnud noormees jäi ilma nii telefonist kui ka rahast, sest pidi telefoni andma politseinikele, aga pandimaja keeldub raha tagastamast.
Saaremaal elav 19-aastane Märt Mets ostis möödunud aasta 18. detsembris Paides käies Tallinna tänava pandimajast mobiiltelefoni Samsung SGH-E310, makstes selle eest 700 krooni, kirjutas Järva Teataja.
Mõni päev hiljem teatas Viljandi politsei Metsale, et telefon on varastatud. Metsa tüdruksõber, kellega koos ta pandimajas ostu sooritas, tõi telefoni seejärel Paide politseijaoskonda.
Pandimaja juht Janek Kirjutaja soovitas kliendil otsida varas üles ning temalt raha tagasi küsida. Ajakirjanduse sekkumise järel oli ta nõus kahju hüvitama.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Kristina Vaksmaa sõnul on tarbijal antud juhul õigus pöörduda müüja poole ja nõuda kahju hüvitamist.

Homne Ärileht: Renault' koduleht levitab solvanguid Renault' enda kohta
2002. aastal Renault' müügiõiguse kaotanud Info-Autole kuuluvas portaalis www.renault.ee kritiseeritakse Renault' käitumist.
Renault' eestikeelsel kodulehel olev tekst "7 sammu, kuidas Renault võib teie äri hävitada" süüdistab autotootjat kokkulepete rikkumises, valetamises, organiseerimatuses ja müügiõiguste andmises kriminaalse taustaga isikutele.
Renault' koduleht kuulub Volvosid ja Forde müüvale Info-Autole, mille omanikuks on Viktor Siilats. Sama firma oli kaua aega ka Renault' esindaja Eestis, kuid kaotas müügiõiguse 2002. aastal. Just sealt sai alguse siiani kestev tüli.
Pikemalt homme Ärilehes.

Norra naftahiid Statoil teenis rekordkasumi
Statoil teatas, et möödunud aastal tõusis firma müügitulu 31% võrra ja jõudis rekordilise 40,6 miljardi Norra kroonini (78,3 miljardit Eesti krooni).
Norra riiklik naftagigant Statoil teatas, et möödunud aastal kasvasid tema tulud rekordiliselt. Samal ajal soovib ettevõte liituda oma Norra rivaaliga Norsk Hydro, vahendab BBC.
Statoil ja Norsk Hydro teatasid ühinemisest möödunud aastal. Ettevõtete liitumise tulemusel moodustub maailma suurim maksuvaba firma, mis suudab päevas toota 1,9 miljonit barrelit naftat.
Firmad loodavad liitudes kuludelt kokku hoida 650 miljonit USA dollarit aastas.
Kui Norsk Hydro ja Statoil liituvad, siis jääb uues firma aktsiatest Norra riigile 67%.
Norra on maailmas suuruselt kolmas toornafta eksportija. Esimesel ja teisel kohal on Saudi Araabia ja Venemaa.

Sampo grupi kasum kasvas ligi kaks korda
Sampo Panga täna avaldatud andmete kohaselt kasvas Sampo grupi puhaskasum Eestis aastaga 93 protsenti - aasta lõpus oli kasum 333 miljonit krooni.
Konsolideeritud tulemuste põhjal olid grupi tegevustulud 793 miljonit krooni, kasvades aastaga 44%. Kulud moodustasid 435 miljonit krooni, kasvades aastaga 16%.
Klientide hoiuste maht oli 12,6 miljardit krooni, suurenedes aastaga poole võrra. Laenuportfelli maht oli 18,8 miljardit krooni, kasvades aasta jooksul 67%. Klientide arv oli aasta lõpus 145 000, kasvades 11%.
Internetipanga klientide arv oli 131 000, kasv - 17%.
"2006. aasta oli Sampo Panga konsolideerimisgrupile väga edukas aasta, mida iseloomustas nii ärimahtude kui ka klientide arvu rekordiline kasv," kommenteeris tulemusi Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe. "Sampo täitis eesmärgi efektiivselt kasvada. Kindlustasime möödunud aastal enda kolmanda positsiooni Eesti pangandusturul."

Tallinn-Riia liinil alustab esimene äriklassi bussiliin
Märtsis alustab tööd Hansabussi liin Tallinn Riga Business Line, mis sõidutab reisijaid marsruudil Tallinn-Riia-Tallinn, kasutades eritellimusel valmistatud äriklassi bussi.
Uus liin on esimene sellelaadne Baltikumis, mis on keskendunud äriklientide mugavale teenindamisele, pakkudes võimalust reisides aega otstarbekalt kasutada.
"Tallinn Riga Business Line võimaldab reisijatel jõuda viie tunniga Riiga, mis on sama kiiresti kui lennukiga lennates, kuid kindlasti mugavam ja soodsam," ütles AS Hansabuss juhatuse liige Neeme Tammis. Erinevalt lennutranspordist jäävad Tammise sõnul ära pikad ooteajad lennujaamades, pagasiga seotud probleemid ja muu sellega seonduv. "Sõites ärikohtumisele kas Riiga või Tallinnasse on reisijatel võimalik lugeda värskeid ajalehti, kasutada arvutit ja internetti, printida materjale ja süüa. Lisaks on võimalik bussis rentida täiesti eraldi seminariruum 10-le inimesele," lisab ta.

Börs lõpetas languses
Tallinna börs lõpetas täna ühe protsendi suuruse langusega, 951,62 punktil.
Suurima languse tegi läbi Kalevi aktsia ehk -6,04 protsenti. Paremini läks Viisnurga aktsial, mille hind kerkis enim - 2,26 protsenti. Tõusjate seas oli ka Olympic Entertainment Groupi aktsia - 1,81 protsenti.
Börsi käive oli 7,85 miljonit eurot ehk 122 miljonit krooni. Enim tehinguid tehti Olympic Entertainment Groupi aktsiatega.

Internetis reklaamimine kasvas aastaga 66%
Eesti meediareklaamituru käive kasvas eelmisel astal ligi viiendiku võrra ning ulatus 1,355 miljardi kroonini, enim kasvas internetireklaamimaht - 66%.
TNS Emori andmetel said turu suurest kasvust osa kõik meediatüübid, seejuures erinevalt varasematest aastatest võib öelda, et meediatüübiti oli kasvuprotsent suhteliselt ühtlane, jäädes 16% ja 25% vahele, erandiks seejuures oligi internet.
Möödunud aasta suurim reklaamija oli Procter & Gamble, järgnesid EMT, Tele2 Eesti, Hansapank, Rimi Baltic, Coca-Cola, A-Selver, Elion Ettevõtted, L'Oreal, Reckitt-Benckiser ja Elisa Mobiilsideteenused.
Eesti meediareklaamiturg 2006. aastal
käive (mln kroonides), kasvuprotsent (võrreldes 2005. aastaga):
+ ajalehed 583, 16%;
+ ajakirjad 154, 16%;

Eesti Pank: Kuigi majanduskasv veidi aeglustus, on sisenõudlus endiselt tugev
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse kogutoodang 2006. aasta neljandas kvartalis esialgse hinnangu järgi 11,2%. Vastavalt sellele kujunes möödunud aasta keskmiseks majanduskasvuks 11,5%, mis on ajaloo kiireim kasv.
Kuus kvartalit järjest on sisemajanduse kogutoodang kasvanud aastaarvestuses 11% või rohkem. Samas juba möödunud aasta II pooles kasvutempo aeglustus.
Kasvutempo kiirhinnang ei sisalda andmeid majanduskasvu allikate kohta. Teadaandes viidatakse kiire kasvu jätkumisele töötlevas tööstuses, veonduses, sides, jaekaubanduses ja finantsvahenduses. Kui arvestada seni avaldatud infoga väliskaubanduse kohta, siis toetas kiire kasvu püsimist ilmselt kõige enam tugev sisenõudlus. Kuigi kinnisvara sektori kasvutempo haripunkt jäi tõenäoselt suve algusesse, on sisenõudluse kasv tänu eratarbimisele aasta teisel poolel eeldatavasti isegi kiirenenud.
Tehnilisema analüüsi poolel on selgelt näha kaubaekspordi kasvutempo aeglustumine, kuid seda ei tohi üle tähtsustada, sest esiteks mõjutavad kaubaekspordi näitajat heitlikud transiitkauba vood. Teiseks on kasvutempod muutunud kaubagruppide ja tegevusalade lõikes väga erinevateks. Kolmandaks on viimase kvartali puhul võrdlusbaasiks 2005. aasta lõpukuud, mil kõigi suuremate kaubagruppide väljavedu oli oma ajaloolises kõrgpunktis. Kokkuvõttes on viimase kahe kvartali põhjal hinnates majanduse kasvutempo aeglustumine küll alanud, kuid sama ei saa veel öelda sisenõudluse kohta.

Tallinna börs on tugevas languses
Täna lõunase seisuga on Tallinna börsi koondindeks langenud 2,29 protsenti. Suurem osa börsil noteeritud Balti põhinimekirja aktsiatest on languses.
Kõige rohkem on kukkunud Tallinna Kaubamaja 7,36% PTA grupp 7,24% ning Eesti Ehitus 6,99%. Põhinimekirja väärtpaberitest on ainsana tõusnud Olympic Casino 0,67%. Tänane börsikäive on praeguseks hetkeks juba ligi 4 miljonit eurot.

ID-piletitega kauplemist jätkab AS Sertifitseerimiskeskus
Tallinna transpordiamet viis läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke pakkumismenetluse "Eesti isikutunnistuse põhise elektroonilise tasukogumissüsteemi opereerimise teenuse tellimine Tallinna ühistranspordis", mille tulemusena jätkab ID-piletitega kauplemist AS Sertifitseerimiskeskus.
Tellitava teenuse eesmärk on elektroonilise tasukogumissüsteemi võimaldamine Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvatel ühistranspordiliinidel.
Elektrooniline tasukogumissüsteem koosneb ühistranspordi kasutaja poolt, kas sularahas, pangaülekandega või muul viisil ettemaksete tegemisest sõiduõiguse saamiseks, nende andmete fikseerimist infosüsteemis ja sõiduõiguse kontrollimise seadmetest. Isikustatud elektroonilise kaardi funktsioone täidab Eesti isikutunnistus (ID kaart).
Pakkumise esitas AS Sertifitseerimiskeskus kellega sõlmitakse hankeleping viieks aastaks.
AS Sertifitseerimiskeskus peab tagama e-sõidukaardi soetamiseks (sõiduõiguse aktiveerimiseks) jaotusvõrgu. Sularahas tasumise võimalus peab olema vähemalt 35 punktis Tallinna linna piires.

Töötajad nõuavad saamata palka ja hüvitisi
Töövaidluskomisjonidele esitati möödunud aastal 2671 avaldust, millest kolmandiku moodustasid tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise hüvitisega seotud nõuded.
Neile järgnesid töötamise ajal maksmata palga nõuded ning töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuded, teatas tööinspektsioon.
Rahalised nõuded moodustavad kõikidest nõuetest 96%.
Enim avaldusi, peaaegu pooled, esitati Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjonidesse, järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa töövaidluskomisjonid.
Väikseim koormus oli Valgamaa, Põlvamaa ning Lääne- ja Hiiumaa töövaidluskomisjonides.
Tööandjad esitasid vaid iga kahekümnenda kõigist avaldustest.
Võrreldes 2005. aastaga on töövaidluskomisjonidele esitatud avalduste arv vähenenud enam kui kümnendiku võrra.
Töövaidluskomisjonide esitatavate avalduste arvu vähenemise tingis selle aasta alguses jõustunud seadusemuudatus, mille kohaselt töövaidluskomisjonid ei lahenda avaldusi, mille nõude summa ületab 50 000 krooni.

Alates neljapäevast saab esitada tuludeklaratsiooni
Sellest neljapäevast, 15. veebruarist saab hakata e-maksuameti kaudu tuludeklaratsiooni esitama.
Seoses eeldatava väga suure deklareerijate hulgaga esimestel päevadel, võib e-maksuamet olla ülekoormatud. Amet palub klientidelt mõistvat suhtumist ning võimalusel soovitab esitada deklaratsioon veidi hiljem.
Samal ajal hakkavad teenindusbürood väljastama eeltäidetud andmetega tuludeklaratsioonide väljatrükke.
Uuendusena on sel aastal eeltäidetud deklaratsioonile kantud andmed ka Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberitehingute kohta.
Laenuintresside andmeid on alates 6. veebruarist elektrooniliselt võimalik oma eeltäidetud tuludeklaratsioonile edastada läbi Hansapanga, SEB Ühispanga, Sampo Panga, Nordea Panga ning Krediidipanga internetipankade.

Viimane Tänassilma tehnopargi kinnistu läks müüki
Kinnisvarafirma 1Partner Kinnisvara pani Tallinna külje all Tänassilma tehnopargis müüki kinnistu alghinnaga 100 miljonit krooni.
Saku vallas asuva 93 000-ruutmeetrise kinnistu ehitusalane pind on 41 400 ruutmeetrit ning sinna on võimalik ehitada kolm kuni kolmekorruselist hoonet. Lisaks on kinnistul detailplaneeringus ette nähtud 225 parkimiskohta, teatas 1Partner Kinnisvara.
1Partner Kinnisvara turundusjuht Ragnar Everest ütles, et tegemist on viimase müügis oleva kinnistuga tehnopargi maa-alal. "Suurepärane asukoht Tallinna läheduses Pärnu maantee ääres ning probleemitu ligipääs kinnistule teevad antud pakkumise potentsiaalsete ostjate jaoks kahtlemata vägagi ligitõmbavaks," leidis Everest.
Müügis olev kinnistu Tänassilma tehnopargis on logistiliselt sobiv laomajanduse ja ökoloogiliselt vähenõudliku tootmise arendamiseks. "Jälgides ümbruskonna ajalugu, võib eeldada, et üsna tõenäoliselt antakse ka luba kinnistu tükeldamiseks," prognoosis Everest.

Wikipedia seisab pankroti äärel
Online-entsüklopeedia Wikipedia võib internetiavarusest kaduda, kuna raha selle ettevõtmise elus hoidmiseks jätkub vaid neljaks kuuks.
Kuigi Wikipedia on annetajatelt saanud aastas keskmiselt miljon dollarit ehk 12 miljonit krooni ning sel aastal on kogutud summa juba 1,1 miljonit dollarit, siis tegevuse jätkamiseks oleks vaja koguda viis miljonit dollarit aastas, kirjutas The Inquirer.
Wikipedia esindaja väitis samas, et Wikimedia fondi juhi Florence Devouard' Lift07 konverentsil öeldut on lihtsalt valesti mõistetud. Esindaja sõnul viitas Devouard pigem pidevale rahastamisvajadusele, mis puudutab kõiki mittetulundusorganisatsioone.

Tallinn suurendab trammi- ja trollibussikoondise aktsiakapitali
Tallinna linnavalitsus kavatseb suurendada Tallinna trammi- ja trollibussikoondise ASi aktsiakapitali 27,9 miljoni krooni võrra.
Aktsiakapital suureneb 148,6 miljonilt kroonilt 176,5 miljoni kroonini.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul kavatseb Tallinna trammi- ja trollibussikoondise AS osta 28 uut trollibussi ning finantseerida nende soetamist võlakirjaemissiooni teel saadavate võõrvahendite arvelt.
"Võttes arvesse võõrvahendite olulises mahus kaasamist investeeringute finantseerimiseks otsustataksegi suurendada aktsiaseltsi aktsiakapitali 27,9 miljoni krooni võrra," märkis Mutli.
Ühtlasi soovib Trammi- ja trollibussikoondise AS võlakirjaemissioonist saadavate vahendite arvelt refinantseerida senised kohustused (trammide ja trollibusside liisinglepingud), hoides kokku kulusid madalamalt intressimarginaalilt. Võlakirjaemissiooni korraldajaks on Põhjamaade Investeerimispank.

Eurorahad mattuvad veemajandusse
Euroopa Liidu (EL) tõukefondidest aastatel 2007-2013 kavandatud 52 miljardist kroonist läheb seitse miljardit Eesti veemajanduse arendamisse.
Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna nõunik Andrus Pirso ütles Virmaa Teatajale, et EL-i tõukefondidest Eestile eraldatavate toetuste kasutamise esmatähtsaid suundi ja toetatavaid tegevusi kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava: elukeskkonna, inimressursi ja majanduskeskkonna arendamise rakenduskavad.
Neist mahukaim on keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava, mille toetusteks ette nähtud 24,7 miljardit krooni. Olulisim ja rahaliselt mahukaim valdkond elukeskkonna arenduskavas on Pirso sõnul veega seonduv.
"Eestil tuleb pingutada selle nimel, et joogivesi vastaks nõuetele ja oleks võimalikult paljudele kättesaadav, et reovesi saaks puhastatud ega pääseks keskkonda saastama. Selleks on vaja rekonstrueerida ja juurde ehitada vee- ning kanalisatsioonitorustikke, joogiveetöötlusjaamu, reoveepuhasteid," ütles Pirso "Veemajanduse arendamiseks on ette nähtud ligi seitse miljardit krooni. See võib tunduda aukartustäratava summana. Kui aga arvestada ees seisvate tööde keerukust, mahukust ning kiirust, ei kata see kaugeltki kõiki vajadusi."

Töötuid oli 2,2 protsenti
31. jaanuaril oli tööturuametis registreeritud 13 508 töötut, mis moodustab 2,2% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga.
Võrreldes 31. detsembriga 2006. a on registreeritud töötuid 1479 inimese võrra rohkem (+12,3%). Samas võrreldes 2006. aasta 31. jaanuariga vähenes töötute arv 37,6%, teatas tööturuamet.
Jaanuarikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 15 441 töötut. Jaanuaris rakendus 997 töötut, neist 72 olid puudega töötud. Uute töötutena registreeriti 3504 inimest.
"Uute töötute suurenenud arv tuleneb peamiselt seadusandluse muudatustest, mille järgi suurenes alates käesoleva aasta 1. jaanuarist töötutoetus tuhande kroonini ning laienes ravikindlustatute ning töötuskindlustushüvitist saavate isikute ring," ütles tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson.

ABB värbab 200 uut töötajat
Seoses tootmismahtude kasvu ja tootmise laiendamisega kavatseb energeetikakontsern ABB tänavu värvata Eestis 200 uut töötajat.
Eelkõige vajatakse uusi oskustöölisi Jüris asuvatesse tehastesse, ent töötajaid oodatakse ka Keila tootmisüksusesse, teatas ettevõte.
Tänavu on ABB-l plaanis oluliselt suurendada tuulegeneraatorite komponentide tootmismahte, protsessi lisandub ka generaatorite kokkupanek Jüri tehases.
"Kui seni tootsime Eestis vaid generaatorite komponente, siis nüüd hakkame andma valmistoodangut ning seoses sellega kasvab hüppeliselt vajadus ka uute oskustööliste järele," selgitas ABB Baltikumi juht Bo Henriksson.
Henriksson ütles, et palgatingimuste osas suudab ABB pakkuda kindlasti Eesti keskmisest kõrgemat palka. "Lisaks heale palgale on meil välja pakkuda kõigile arusaadav motivatsioonisüsteem. Head töötulemused ei jää ABB-s tähelepanuta," märkis Henriksson.

Intel valmistas küüne suuruse protsessori
Inteli teadurid töötasid välja umbes inimküüne suuruse 80-tuumalise protsessori, mis on tänapäevastest protsessoritest oluliselt kiirem.
Uus kiip on osa Inteli arendustegevusest, mille eesmärgiks on uurida teraflopise jõudluse (triljon ujukomatehet sekundis) võimalikkust tuleviku arvutite ja serverite tarbeks. Sel nädalal tutvustakse protsessori valmimiseni viinud teadustööd Integrated Solid State Circuits konverentsil San Fransiscos, teatas Intel.
Teraflopise jõudlust hakkavad tõenäoliselt kasutama tuleviku arvutid, mis on püsivalt internetis, pakuvad uudseid õppimise ja suhtlemise võimalusi ning loovad eeldused kõrgeraldusega video suuremale levikule. Nõnda võivad reaalsuseks saada varem ulmeliseks peetud tehisintellekt, videoülekanded, elutruud arvutimängud, multimeedia andmeotsing ja kõnetuvastus reaalajas.

Estlink töötas pea täisvõimsusel
Eesti Energia teatel oli Põhjamaade ja Baltimaade elektrisüsteeme ühendava Estlinki merekaabli võimsuse kasutamine jaanuaris maksimumi lähedal ehk keskmiselt 85 protsenti.
Sõltuvalt hindadest energiaturul prognoosivad projekti osanikud veebruaris esimese kuuga sarnast kaabli kasutatavust.
Esimesel töökuul transporditi läbi Estlinki Põhjamaade suunas kokku peaaegu 200 GWh elektrit, mis on võrreldav kolmandiku eelmise aasta detsembrikuu Eesti-sisese elektrimüügiga. Jaanuarikuu jooksul kasutati kaablit ka vastupidises suunas ehk Põhjamaadelt Baltimaade poole, selles suunas liikunud energia kogus oli ligi 50 korda väiksem. Kaabli kaudu transportisid energiat nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Soome energiafirmad.
Kõik merekaabli kaudu võimsuste ostu-müügi tehinguid teostati läbi spetsiaalselt arendatud IT-süsteemi, mis võimaldab korraldada võimsuste müümiseks oksjoneid. Kaabli võimsust müüakse megavattides, kasutades aasta, kuu, päeva ning vaba võimsuse oksjoneid.

Majandus kasvas IV kvartalis 11,2% 
Esialgsel hinnangul oli Eesti majanduskasv eelmise aasta IV kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11,2%.
Kõige enam mõjutasid majanduskasvu töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalade kasvud. Suurt mõju avaldasid ka veonduse, laonduse ja side ning finantsvahenduse tegevusalade kasvud, teatas statistikaamet.
Hinnang on antud majanduse kohta tervikuna. Arvutuste aluseks on administratiivsete andmebaaside ja kuuliste statistiliste vaatluste andmed. Kompleksse metoodika järgi arvutatud esialgse sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2006. aasta IV kvartali kohta avaldab statistikaamet 12. märtsil.

Pankrotimeister jätkab samal kursil
Mõni aasta tagasi Eesti Bussi pankrotiga seotud taanlane Flemming Markmann Andersen on taas võlgades ning tema vastu on esitatud miljonikroonine nõue.
Kui britt William Stewart müüs möödunud aasta augustis osaluse firmas NutriTech Baltics OÜ Andersenile ja tema esindatud firmale, ei osanud ta veel aimata, et raha saamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Spordijooke toota plaaninud kahjumis NutriTechi müügiks sõlmis Stewart kaks poole miljoni kroonist lepingut - ühe Anderseniga ja teise firmaga Eesti Taani Ehitus OÜ, millest enamik kuulub samuti Andersenile.
Stewarti ettevõttest väljaostuks pidi raha laekuma novembris, kuid seni ei ole Andersen tasunud sentigi. Seetõttu pöördus Stewart advokaadibüroo Sorainen Law Office abiga kohtusse, kus tema hagi on menetlusse võetud, kirjutab Äripäev.

Saaremaa praamiühendus võtab riigilt miljardeid
Märtsis algav mandri ja Saaremaa vahelise püsiühenduse rajamine niipea tulemuseni ei jõua ja riik maksab veel aastaid ärimees Vjatšeslav Leedo firmadele miljarditesse kroonidesse ulatuvaid toetusi.
"Teoreetiliselt võib see õnnestuda," vastab küsimusele, kas kümne aasta pärast saab Saaremaale sõita üle silla, majandusministeeriumi kantsler Marika Priske, "aga praktiliselt võib sellise mastaabiga projekti elluviimisel tulla ette kõikvõimalikke tõrkeid."
Maanteeametis 2005. aastal tehtud finants-majanduslikule analüüsile tuginedes võib spekuleerida, et aastatel 2010-2040 võib riik Muhu ja mandri vahel üleveo korraldajale maksta üle 5 miljardi krooni dotatsiooni, kirjutab Äripäev.
"Summa tundub tõesti suur, aga ka aeg on pikk - 30 aastat," kommenteerib maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap Äripäeva arvutatud viite miljardit krooni.

Keskkonnatasu järsk tõus suurendaks sõltuvust Venemaast
Põlevkivi osatähtsus energia tootmisel väheneb ja gaasi osakaal samal ajal suureneb.
Tallinna tehnikaülikooli poolt ökoloogilise maksureformi tarbeks tehtud energiatoodete maksustamise uuringust järeldub, et keskkonnatasude ja aktsiisimaksude suurendamine viiks põlevkivi osatähtsuse vähenemiseni, ent samas suureneks maagaasi osatähtsus energiaallikana, mis omakorda tähendaks kehvemat varustuskindlust ja suuremat energeetilist sõltuvust Venemaast.
Praegu on põlevkivi osakaal elektri- ja soojatootmises üle 60 protsendi. Maagaasi osaks on umbes 15 protsenti.
Minimaalne aktsiis
TTÜ dotsendi Juhan Valtini tutvustatud uuringust järeldub, et otstarbekam oleks kasutada minimaalseid võimalikke aktsiisimakse ja keskkonnatasusid. Minimaalseks saab siinkohal pidada EL-i direktiividest tulenevaid määrasid. Näiteks maksustatakse direktiivi kohaselt elektrienergia Eestis 2010. aastast minimaalselt 1,56 -sendise aktsiisiga.

Anu Saagimi kinnisvaraäri toob sisse miljoneid kroone
Saagimiga seotud OÜ Woodhill teenis 6,5 miljonit krooni, Fine Timber OÜ äri toppab.
Seltskonnadaam Anu Saagim pole silmapaistev mitte ainult kollase ajakirjanduse veergudel, vaid ka Harju- ja Saaremaa kinnisvaraäris, milles ta on aastaid kaasa löönud.
2005. aastal teenis üks Saagimiga seotud firma, OÜ Woodhill, kinnisvaramüügiga üle 6,5 miljoni krooni kasumit. Võrdsetes osades Saagimi firmale Ratia Stuudio ning Soome JSH Capital OY-le kuuluva Woodhilli kasum tuli põhivara müügist.
Firmale kuulub praegu neli kinnistut Harjumaal Jõelähtme, Anija ja Rae vallas. Woodhilli nõukogus on ka Saagimi abikaasa, kuulus disainer Ristomatti Ratia.
Saagim ise enda äritegevustest Eesti Päevalehele rääkida ei tahtnud. "Eks uurige ise välja, millega ma tegelen, mina oma firmade kohta teile mingeid kommentaare ei anna," ütles ta.

Linnateater kuulutab välja kolleegi- ja publikupreemiad
Täna, teatril 41. sünnipäeval jagatakse teatriperele aasta töö eest preemiaid.
Preemiad jagunesid järgnevalt:
PARIM LAVASTUS
"Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4."
PARIM KUJUNDUS
Vladimir Anšon
"Nii see on, (kui teile nii näib)"
PARIM MEESOSATÄITJA
Indrek Sammul
"Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4."
PARIM NAISOSATÄITJA
Hele Kõre
"Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4."
PARIM KÕRVALOSATÄITJA
Andres Raag
"Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4."
PARIM LAVASTUSALA TÖÖTAJA

Pekingi olümpiamängud avab Poola helilooja teos
Pekingi olümpiamängude avatseremoonia ajal kõlava muusika kirjutab nimekas Poola helilooja Krzysztof Penderecki, teatas Hiina uudisteagentuur Xinhua.
Penderecki olulisemate teoste hulka kuuluvad Hirošima ohvrite mälestuseks kirjutatud leinalaul (1960), oratoorium Auschwitzis hukkunute mälestuseks (1967) ning mitmed suurvormid religiossetel teemadel.
1970. aastatel sai alguse Penderecki karjäär dirigendina. Ta on pikka juhatanud Varssavi filharmoonikuid ning olnud Hiina filharmooniaorkestri külalisdirigent.
Krzysztof Penderecki on võitnud kaks Grammyt ning 2000. aastal sai ta Cannes'is parima kaasaegse helilooja tiitli.

Austria kunstniku näitust võib igaüks pliiatsiga täiendada
Austria Suursaatkond avab Tallinna Kunstihoone fuajees Vabaduse väljakul sel reedel austria kunstniku Karin Hannaku projekti "Euroopa maastikud" II.
Austria kunstnik Karin Hannak mõtles välja kaheosalise kunstiprojekti "Euroopa maastikud" I ja II.
I. osa kujutab valgel tahvlil mitmest rahvusest lapsi, kes vaatavad välja ühest aknast, mis ulatub läbi paljude riikide - nad vaatavad Euroopa tulevikku.
II. osa on valge tahvel, mille keskele on kirjutatud kõikides Euroopa keeltes õhkpeenelt "Euroopa maastikud" ja sellele palutakse kirjutada või joonistada vabas vormis enda mõtteid, soove ja unistusi seoses Euroopa tulevikuga.
Igasse Euroopa riiki saadeti üks valge tahvel palvega, et inimesed sellele kirjutaksid. Nii on projekt "Euroopa maastikud" II teostunud juba Austrias, Taanis, Saksamaal, Tsehhis, Kreekas, Hispaanias, Soomes, Itaalias, Luxemburgis, Hollandis, Poolas, Portugalis, Sloveenias, Rootsis ja Inglismaal.

Tiiu Kirsipuu on Skytte mälestusmärgi võidutöö autor
Täna avalikustati Johan Skytte mälestusmärgi ideekonkursi võidutöö autor ja jagati auhinnarahad.
Võidutöö autor saab preemiaks 70 000 krooni. Teise koha saavutasid Maarja Kask ja Anu Põder, kelle töö kandis märgusõna "Skytte plats", kes saavad auhinnaks 45 000 krooni.
Kolm 12 000-kroonist auhinda said Terje Ojaveer kavandi eest, mis kandis nime "Puu", Pärtel Lang töö eest "Ikoon" ja Jaak Soans, kelle töö kandis nime "Sammas".
Komisjoni esimees, Tartu Ülikooli haldusdirektori Riho Illak leidis, et võidutöö idee sobib Toomemäele ülikooli ajaloo muuseumi ja Riigikohtu vahelisse parki hästi.
"Eesmärk on püstitada väärikas monument Johan Skyttele, kelle tegevuses olid ühendatud nii hariduselu kui kohtute arendamise organiseerimine. Skytte eestvedamisel asutati Tartusseülikool ning riiklike kohtuasutustena maakohtud ja Tartu õuekohus, mille tähtsaid dokumente on pika ajaloo vältel pitsatiga kinnitatud," ütles Illak

Tiina Koha-Soo mustrid Galerii Aatriumis
Tallinn
"Kunstnik tunnetab maailma kui suurt ruumi, mille seinad on kaetud kõige põnevamate mustriliste tapeetidega. Kuid nagu mustritega tihtipeale juhtub, võivad need rütmilised jooned üsna ootamatuid kujundeid tekitada," tutvustas Marika Alver Galerii Aatriumist näituse ideed.
"Tiina Koha-Sood huvitavadki mustrid, mis esmapilgul tunduvad ühtlasena, kuid lähemal vaatlusel muunduvad lõpmatult. Nii võivad peened jooned tema, esmapilgul abstraktsena mõjuvatel "tapeedi" fragmentidel transformeeruda näiteks lindudeks. Et võimalikke kujundeid üles leida ja märgata märkamatut, kutsub kunstnik oma mustreid vaatama mitu korda," lisas Alver.
Käesolev näitus on tegelikult omaette variatsioon kunstniku eelmise aastal Haabersti sotsiaalmaja galeriis ja Järvakandi raamatupoes toimunud näitusest "Variatsioonid harmooniast".

Urmas Alenderi luulekogu "Truu nailonkuu" on homsest poelettidel
Luulekogu on saadaval kahes eri värvi köites ja luuletused sinna valis Karl-Martin Sinijärv.
Urmas Alenderi enam kui kahe aastakümne jooksul kirjutatud luuletustest valis koostaja Karl-Martin Sinijärv välja 70, lähtudes luuletuste valikul kriteeriumist, et tekste ei ole varem kasutatud laulutekstidena.
Raamatu järelsõna kirjutas Jürgen Rooste, atraktiivse kujunduse tegi Heino Prunsvelt. Raamat on saadaval kahes eri värvi köites - kuldse ja mustana. Kuldsetel vahelehtedel on kollaažid seni avaldamata fotodest.
"Truu nailonkuu" kirjastas Pegasus ja huvilistel seda on võimalik osta alates homsest.

Urmas E. Liivi uus dokfilm heidab pilgu Nõukogude Liidule
Tallinn
Film kõneleb nõukogudeaegsest mugandumisest, praegusest nostalgiast ja üleüldisest usust paremasse tulevikku.
Dokfilmis osalevad ka uues Eestis riigikukutamise eest vangi mõistetud Tiit Madisson, nüüdne europarlamendi saadik Tunne Kelam ning kloostritööle pühendanud Lagle Parek.
"Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest on möödas enam kui 15 aastat. Eesti on rikkam kui iial varem, rahvas ehitab, reisib ja tarbib. Ometi osutavad sotsioloogid ootamatule fenomenile: enam kui pooled nõukogude ajal elanud inimestest usuvad, et elu oli toona palju parem. Tööga ei pidanud end katkestama, eluks vajalik oli olemas ja naabrilgi ei läinud oluliselt paremini. Sääraseid nagu Tunne, Tiit ja Lagle vaadeldi pigem kui veidrikke," tutvustab filmi pressiteade.

Klassikaraadio avastas uue eesti helilooja
Klassikaraadio tutvustab homme õhtul kell 19 sarjas Rostrum 2006 Luke Jaaniste teost "Meditations of a Symphony".
Muusikasarjas Rostrum 2006 Austraaliat esindanud Luke Jaaniste muusikat pole Eestis siiani kuuldud. Noor helilooja on eesti sõjapõgenike järeltulija, kelle vanavanemad elasid Antslas ning Pärnus. 29-aastane Luke Jaaniste on lõpetanud Queenslandi konservatooriumi ja teeb doktoritööd Queenslandi Tehnoloogiaülikoolis.
Luke Jaaniste on tegutsenud multimeediarühmituses COMPOST. Rostrumil mängitud "Meditations of a Symphony" valmis ajal, mil helilooja resideerus Queenslandi sümfooniaorkestri juures.
Jaaniste veerandtunnine meditatiivne teos on väljendusvahenditelt napp. Lugu mahub ühele partituurilehele ja seisneb ühe akordi kordamises. Helimaterjali aluseks on Brahmsi III sümfoonia esimese osa tagurpidi lõpuakord, millele on sisse põimitud keelpillikäik ühest Nigel Butterfly loost. Kaks kadentsitakti, natuke rohkem vaikust ning mõned vaheldused instrumentaariumis moodustab kokku 15 minutit meditatiivset ämbientlikku muusikat.

Homme esitleb Kaie Konrad oma kogumikplaati
Kaheosalise CD-plaadi üllitanud sopran Kaie Konrad on tunnustust kogunud nii kammerlaulja kui suurvormide solistina.
Estonia Talveaias toimuvat plaadiesitlust juhib Tiiu Levald. Kogumikul kõlavad muuhulgas soololaulud Mart Saarelt, aariad Purcelli, Berliozi ja Artur Lemba ooperitest ning tervikuna Rossini "Stabat Mater". Jüri Kruusi koostatud plaadi üheks pärliks on kaks Kuldar Singi "Ave Mariat" balletist "Maarjamaa lunastus".
Eesti laulukultuuri parimaid asjatundjaid Tiiu Levald leiab, et Kaie Konradi panus paljude suurvormide ettekannete õnnestumisele on olnud muljetavaldav, kuid lauljanna olnuks kindlasti valmis ka kandvateks rollideks teatrilaval.
"Tema hääle võimalusi on võrreldud Marilyn Horni ja Jelena Obraztsova omadega ja samas selle unikaalsus on võrreldamatu - siin sisaldub sügavat dramatismi, rikast värvide lopsakust alumises registri ja lõputuina näivaid kõrgusi," ütles Tiiu Levald.

Vanemuine korraldab Tartus Euroopa ooperipäeva
Vanemuise teater korraldab sel laupäeval Tartus Euroopa ooperipäeva, et sel kombel tähistada koos teiste Euroopa muusikateatritega ooperižanri 400. sünnipäeva.
"Vanemuise teater on üks ligi sajast teatrist, mis kuulub Euroopa ooperimaju ja -festivale ühendavasse organisatsiooni Opera Europa," rääkis Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene. "Seepärast lähtusime Tartus Euroopa ooperipäeva korraldades eesmärkidest, mida Opera Europa on sellel korral enda ette seadnud - tuua noori ooperikunstile lähemale, teha neid ooperiga tuttavaks ja sõbraks," lisas Nõgene.
Euroopa ooperpäeva eriilmelisi ettevõtmisi jagub Vanemuise suurde ja väikesesse majja ning Tartu Raekoja platsile. Avalöögiks on kell 14 Vanemuise väikeses majas esietenduv ooperimäng "Hunt ja seitse kitsetalle", mis valmib algusest lõpuni noorte ooperihuviliste kätetööna.

Maria Faust Group alustab täna kontserditega Eestis
Saaremaalt pärit saksofonist ja helilooja Maria Faust esineb Eestis koos Taani muusikutega.
"Maria muusikaline keel on jõuline kuid samas romantiline sulam erinevatest stiilidest, kus tooni annavad jazz ja rock," ütles Jazzkaare peakorraldaja Anne Erm.
Maria Faust osales 17-aastasena ETV laulukonkursil 2 Takti ette. Saksofon ja helilooming hakkasid teda huvitama teismeliseeas. Villu Veski juhendamisel lõpetas Maria Faust Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli saksofoni erialal, proovis kätt ka dirigeerimise erialal Eesti Muusikaakadeemias, esines mitme bigbändi koosseisus ja salvestas neidude orkestriga Velvet Legion heliplaadi.
Momendil lihvib Maria Faust oma loomigulisi oskusi ja pillimängu Taanis Esbjergis, kus õpib Vestjyski rütmimuusikakonservatooriumi viimasel kursusel. Õpingukaaslaste seast on ta leidnud väga head pillimehed-mõttekaaslased, kellega koos teeb ta oma bändi.

Noorfiloloogid toovad Tallinnasse Aleksandr Kobrinski
Noorfiloloogide konverentsi peakülaline on Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli uusima vene kirjanduse kateedri professor Aleksandr Arkadievitš Kobrinski.
16.-18. veebruaril Tallinna Ülikoolis toimuval IX rahvusvahelisel noorfiloloogide konverentsil esinevad ettekannetega noored teadlased Sankt Peterburi, Moskva, Varssavi, Riia, Vladivostoki, Nižni, Novgorodi, Permi, Kaasani, Tartu ja Tallinna ülikoolidest.
Kobrisnki on kirjutanud vene kirjanduse teemadel umbes 100 teadusartiklit ja publikatsiooni ning avaldanud üle 10 raamatu vene kirjandusklassikutest. Kui Aleksandr Kobrinski 1999. aastal 32-aastasena oma doktoritöö kaitses, sai temast üks noorimaid teaduste doktoreid Vene Föderatsioonis.
Konverentsi algab 16. veebruaril kell 12.00 TLÜ Uus-Sadama 5 maja Tallinna saalis, kus avaettekandega esineb Aleksandr Kobrinski. Järgneva kolme päeva jooksul toimub töö paralleelselt kahes sektsioonis: kirjandusteaduse ja keeleteaduse sektsioonis.

Kris Taska kavandab suurfilmi Pjotr Tšaikovskist
Vene helilooja elu kolm viimast kümnendit võtab kokku Linnar Priimäe käsikiri.
Kris Taska filmisituudio plaanides on suurfilm heliloojast Pjotr Tšaikovskist, mis praeguste kavade kohaselt peaks sündima koostöös Venemaa ja Saksamaa kineastidega.
"Enne Berliini filmifestivali käisin Moskvas tutvustamas Tšaikovski-filmi ideed ja olid kohtumised võimalike kaastootjatega," ütles filmiprodutsent Kris Taska. Samuti pakkus ta filmi hiljuti Berliinis Saksa filmitööstuse esindajatele. Läbirääkimised on praegu hoos.
Tšaikovski-filmi käsikirja autoriks on kulturoloog Linnar Priimägi, kellel on valmis stsenaariumi kondikava. Vene kuulsaima helilooja eluloofilmi käsikirja autoriks sai Priimägi Taska ettepanekul. "Taska küsis minult, kas ma tahan kirjutada Tšaikovski-filmi käsikirja. Mina vastasin, et tahan," kirjeldas Priimägi loomeprotsessi algust.

Kunstnik Urmas Viik tegi märkmeid luhtunud tõsidusest
Kunstihoone galeriis heidab Urmas Viik veebruari lõpuni nalja rahvakultuuri üle.
Susan Sontag on camp'i defineerinud "luhtunud tõsidusena" - see on midagi muud kui kitš. Sageli on isegi raske vahet teha, kus lõpeb teadlikult, meelega loodud massikultuur ja kus algab camp. Urmas Viigi näitus, mis on inspireeritud menusaatest "Tantsud tähtedega", analüüsib neid piiri peal kõndivaid kultuurifenomene oma visuaalses ja verbaalses keeles.
Näituse pildiline osa põhineb 1953. aastal välja antud rahvatantsuõpikul, mille illustratsioonid on teinud Melanie Kaarma ja Silvia Vasmuth. Kuna olen Viigi põlvkonnakaaslane, siis meenuvad mullegi lapsepõlvest need Stalini ajal ilmunud ilusad ja hea trükikvaliteediga raamatud.
Stalini ajal olid tuntud loosungid "kunst kuulub rahvale" ja "sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik". Laulu- ja tantsupeod olid tollane massikultuur, mida tehti tõsiselt ja täieliku andumusega, kuigi juba 1960. aastatel kostis noorema intelligentsi suust hääli, et tegemist on ühe saksiku kombega ning rahvakultuuri ja regivärsiga pole siin midagi pistmist. Sama on ka rahvatantsuga. Kust need "Tuljakud" on tulnud? Neid hakati kirjeldama ja üles joonistama sajand tagasi, mil saksa mõjud olid valdavad.

Tuntud viiuldaja David Grimal annab Tallinnas ja Tartus kontserdi
Sel nädalal esinevad Tallinnas ja Tartus muusikamaailmas kõrgelt hinnatud prantsuse viiuldaja David Grimal ning pianist Peep Lassmann.
Kavas on Mozarti, Beethoveni, Debussy ja Šostakovitši looming. Grimal on oodatud külaline mainekates kontserdipaikades ja festivalidel. Ta on esinenud mitmete nimekate muusikutega - Laurence Foster, Juri Bašmet, James Judd, Michael Schonwandt, Hubert Soudant, Yan Pascal Tortelier, Heinrich Schiff jt.
David Grimal on plaadistanud kõik Bachi partiitad ja sonaadid sooloviiulile (Transant Live), Francki ja Poulenci sonaadid koos Georges Pludermacheriga (Harmonia Mundi) ning osalenud Poulenci tööde plaadistamisel.
Grimalil on valminud DVD, mis esitleb seitsme helilooja seitset sooloviiulipala, mis on talle kirjutatud. David Grimal mängib 1710. aasta stradivaariusel.

Laupäeval toimub Tallinnas jääkriketi MM
Sel laupäeval toimub Tallinnas Harku järvel selle aasta üks säravamaid jääkriketimänge, millest võtab osa kolm võistkonda Inglismaalt ja kaks Eestist.
Ühe Inglismaa võistkonna kapteniks on endine Inglismaa kriketikoondise mängija aastail 1992 - 2001, Ian Salisbury.
1993. aastal omandas Ian Salisbury aasta kriketimängija tiitli. Praegugi tegeleb ta professionaalse sportlaskarjääriga ja mängib kriketit Surrey kriketimeeskonnas.
Eestis on kriketit mängitud alates 1998. aastast, kui alustas tegutsemist Eesti Kriketi Assotsatsioon. Liikmeid on kriketiklubis umbes 40, millest vähemalt pooled on aktiivsed kriketimängijad.
Eesti kriketiklubi on korraldajate sõnul ka esimene teadaolev klubi, mis jääkriketit harrastab ja jääkriketi maailmameistrivõistlusi korraldab. Seekordne MM on juba kolmas.

Noortele mopeedihuvilistele valmis uus abivahend
Kuna meie teedel liigub järjest rohkem noori liiklejaid mopeedidel, avaldati lõpuks ka sellekohane õppevahend.
Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõu Gunnar Meinhardi koostatud õppematerjal "Õpi sõitma. Mopeed", tutvustab noortele liiklusreegleid, juhtimisvõtteid ning annab põgusa ülevaate tänavaliikluse praktikast. Õppematerjal on mõeldud nii autokoolidele kui ka lihtsalt mopeedi- või rollerisõidust huvitatutele omalkäel uurimiseks.

Hed Kandit esindab seekord Eestis dj John Jones
Ööklubis Privé toimub sel reedel ühe suurima tantsumuusikat väljastava plaadifirma ja üritustekorraldaja Hed Kandi glämmpidu pealkirjaga Nu Cool.
Seekordsele üritusele klubis Privé alapealkirjaga "Nu Cool" saadab Hed Kandi peakontor Londonist kohale dj John Jones'i, kes korraldajate sõnul toob peale hea muusika kaasa ka hulgaliselt plaadifirma dekoratsioone, kingitusi ning muud kulda ja karda.
Lisaks John Jones'ile valivad muusikat peo residendid Chris Mil ja JP, kelle muusikamaitsega on raadiokuulajatel olnud juba mitu kuud võimalik tutvuda Energy FM'i saate 100% Stereo vahendusel.
Peale südaööd jõuab klubis lavale maailmakuulsa rõivafirma "G-Sus" kaubamärgi geneetiline manipulatsioon "G-Sus In Wonderlab ehk Heavens Playground".
Iga "G-Sus" kaubamärgi kollektsioon on korraldajate sõnutsi ainulaadne ja algab üksikutest ideedest tühjal paberil.

Eksperdid jagavad kooliõpilastele toitumisalaseid soovitusi
Tervisliku toitumise ekspert Mai Maser annab 15 - 28. veebruarini Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva koolilastele soovitusi tervisliku toitumise kohta.
Projekti eesmärk on juhtida tähelepanu koolilaste ebatervislikele toitumisharjumustele ning anda lastele soovitusi õigeks toitumiseks, teatas projekti kaasosaline firma Unilever Eesti.
Lisaks loengute läbiviimisele koostatakse ka spetsiaalselt lapsevanematele mõeldud infomaterjal, mis sisaldab nõuandeid tasakaalustatud menüü koostamiseks ning võileibade kui tervislike vahepalade valmistamiseks.
Maseri sõnul ähvardab Euroopa noori ülekaalustumine. "Maiustused, limonaadid ja kartulikrõpsud on põhilised ülekaalu tekitajad. Köögivilju ja piimatooteid tarbitakse liiga vähe," rääkis Maser ning avaldas lootust, et noorte tervisliku toitumise osas omandatud teadmised kanduvad üle kogu pere toiduvalikusse.

Robbie Williams alustab oma sünnipäeval võõrutusraviga
Tegemist ei ole esimese korraga, mil Briti popstaar ja endine ansambli Take That liige pöördub raviasutusse sooviga vabaneda narkootikumide ja alkoholi sõltuvusest.
Poplaulja Robbie Williams pöördub oma 33-dal sünnipäeval võõrtusravi kliinikusse Ameerikas, et ravida oma sõltuvust retseptiravimitest ja narkootikumidest, teatas BBC.
Peale lahkumist popansamblist Take That aastal 1995 oli Robbie Williams enda sõnul nii halvas seisundis, et Elton John pidi ta "röövima" ja sundis lauljat ravi otsima.
Septembris katkestas Robbie Williams oma Aasia turnee, tuues põhjuseks stressi ja väsimuse.
2004. aastal antud teleintervjuus ütles Robbie Williams, et ta jättis alkoholi ja narkootikumid maha ainult sellepärast, et need tegid teda paksuks.

Mees lõhkus arestimajja pääsemiseks poe ukseklaasi
Tallinnas ühe kaupluse sissetungihäirele reageerinud Falcki patrullekipaaž leidis lõhutud poeukse kõrval seismas mehe, kes ootas kannatlikult politsei saabumist.
13.veebruari öösel kella kolme paiku sai Falcki juhtimiskeskus häiresignaali ühest Tallinna kaupluselt. Ekipaaž leidis sündmuskohal eest umbes 45aastase mehe, kes ootas katkise ukseklaasi kõrval kannatlikult politsei saabumist.
Poodi ei olnud mees sisenenud ja kauplusest midagi varastatud ei olnud. Kergete alkoholilõhnadega mees teatas, et oli metallist jalgrattahoidjaga lõhkunud ukseklaasi selleks, et politsei tuleks ja viiks ta külma käest arestimajja sooja. Falcki turvatöötajad andsid dokumentideta mehe politseile üle ja kliendi soovil võtsid objekti ajutise mehitatud valve alla.

Police ei kavatse piirduda ühe kontserdiga
Peale enam kui 20. aastast pausi Grammy auhinnagalal esinenud ansambel The Police plaanib mais alustada rahvusvahelist kontsertturneed.
Bändi kontserttuur saab alguse Ameerikast, suundudes edasi Euroopasse, Jaapanisse ja Uus-Meremaale, teatas BBC. Esimene kontsert toimub 28. mail Kanadas Vancouveris.
The Police'i laulja Sting ütles, et ta oli "silmnähtavalt hull", et bänd taaselustada ja kokku kutsuda.
The Police nautis rahvusvahelist tuntust 1980-datel, aga on peale oma viimase stuudioalbumi "Synchronicity" ilmumist 1983. aastal esinenud vaid käputäis kordi.

Elite Model Looki võitis Denisa Dvorakova
Võistlusel Eestit esindanud 16aastane Kristel Reiss esikümnesse ei pääsenud.
Laupäeva õhtul Marokos Marrakechis toimunud Elite Model Looki finaalis tunnistati parimaks 18aastane Denisa Dvorakova Tšehhist. Teise koha sai 17aastane Terese Pagh Teglgaard Taanist ning kolmanda koha 18aastane Malin Ljunsberg Rootsist.
Elite Model Look Eesti eelvõistluse peakorraldaja, Paula Modelliagentuuri tegevjuhi Tõnu Veileri sõnul oli võistluse tase väga kõrge. "Võitja eeliseks oli sarmikus ning pikaaegne varasem lavakogemus. Kristelile oli võistlusel osalemine hindamatu väärtusega ning see tuleb tema edasisele modellikarjäärile kindlasti kasuks," märkis ta.
Elite Model Looki korraldab maailma suurim modelliagentuuride kett Elite Model Management. Varem on Elite Model Looki abil teiste hulgas tuule tiibadesse saanud maailmakuulsad modellid Claudia Schiffer, Gisele Bundchen ja Cindy Crawford.

Internet: www.hel-looks.com
Internet: www.hel-looks.com - Hel Looks on pildikogu Helsingi tänavamoest ning pakub pilte inimestest Soome pealinna tänavail ja klubides alates 2005. aasta juulist. Projekti taga on Liisa Jokinen ja Sampo Karjalainen, kelle jaoks on Hel Looks austusavaldus tänavamoefoto pioneeridele - ajakirjadele Fruits ja Streets.

49.  Grammy gala tõi auhinna ka Eestisse
Ööl vastu esmaspäeva jagati mainekaid rahvusvahelisi muusikaauhindu - Grammysid.
Eesti võidutses Grammyde jagamisel koorimuusika kategoorias, kus prestiižika auhinna sai Eesti filharmoonia kammerkoori (EFK) heliplaat "Da Pacem", millele on salvestatud Arvo Pärdi vaimulikud kooriteosed. Koor salvestas plaadi dirigent Paul Hillieri juhatusel 2005. aasta septembris Tallinnas Niguliste kirikus ning andis selle plaadifirma Harmonia Mundi all välja aasta hiljem. Plaadil teeb kaasa Briti organist Christopher Bowers-Broadbent. EFK on Grammyle kandideerinud kaheksal korral.
Ka kolm aastat tagasi sai Eesti Grammy koorimuusika kategoorias. Siis tõi auhinna Eesti rahvusmeeskoori, tütarlastekoori Ellerhein ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri plaat "Kantaadid" Jean Sibeliuse muusikaga.

Reamonn esineb Tallinnas
7. aprillil esineb Tallinnas Rock Cafés saksa rokkbänd Reamonn, mis tutvustab Euroopa-turneel oma uut albumit "Wish".
1998. aastal lehekuulutuse alusel loodud bändi esimene singel "Supergirl" sai kohe hitiks. Nüüdseks on nad välja andnud viis albumit.
Reamonni solist on iirlasest laulja Raymond (Rea) Garvey, kelle järgi sai bänd ka nime, ning trummar Mike (Gomezz) Gommeringer, soolokitarrist Uwe (Uwe) Bossert, klahvpilli- ja saksofonimängija Sebastian (Sebi) Padotzke ja bassimees Philipp (Phil) Rauenbusch.
Piletid hinnaga 490-750 krooni on saadaval Piletilevi müügikohtades. Uksed avatakse kell 20, kontsert algab kell 22. Sissepääs alates 18. eluaastast.

Ozzy Osbourne'i kontserdi piletid said päevaga otsa
Eile hommikul kell 10 vabamüüki jõudnud Ozzy Osbourne'i 4. juunil Saku suurhallis toimuva kontserdi piletid müüdi välja vähem kui poole päevaga. Kontserdi pressiesindaja Indrek Ditmanni sõnul võis seda prognoosida, sest juba eelmüügist, kus pileteid said osta vaid vähesed väljavalitud, leidsid omaniku ligi pooled piletid. Väljamüüdud kontsert tähendab seda, et need, kes pääsmest ilma jäid, peavad lootma n-ö teise ringi piletitele. "Paraku pole Saku suurhall kummist, kõik kohad, rõdud kaasa arvatud, on välja müüdud," nentis Ditmann, et lisapileteid päris kindlasti ei tule. Kontserdi produtsent on BDG koostöös Welldone'iga.

Austerlanna Hosp krooniti mäesuusatamise maailmameistriks
Naiste suurslaalomi uus maailmameister on austerlanna Nicole Hosp, kelle kahe laskumise koguaeg Åres peetaval MM-il oli 2.31, 72. Teise koha sai Maria Pietilä-Holmner 2.32, 57 ja kolmanda Denise Karbon 2.32, 69-ga.
Esimese laskumise järel koos rootslanna Anna Ottossoniga neljandat-viiendat kohta jaganud Hosp edestas juba esimeses vaheajapunktis senist liidrit Pietilä-Holmnerit 0,57 sekundiga, austerlanna teine vaheeg oli juba 0,99 sekundit rootslanna omast parem, vahendab Sportnet. 
Lõpuga andis Åres kõik senised võistlused esikuuikus lõpetanud 23-aastane Hosp küll veidi edust ära, kuid tema koguaeg oli ikkagi 0,85 sekundi võrra parem kui senisel liidril. 
Võistluse esimese poole järel võrdse ajaga teist ja kolmandat kohta jaganud Genevieve Simard ja Šarka Zahrobska ei pidanud pingele vastu. Kanadalanna taandus lõputabelis kümnendaks, tšehhitar veel kaks kohta tahapoole. Jäi veel Torino olümpiavõitja Julia Mancuso. Ameeriklanna oli küll esimese laskumisega Hospi ees veerand minutit edu saanud, kuid ka temal ei pidanud närvid vastu. Esimeses vaheajapunktis tiksus kell talle juba 0,41 ja teises 1,19 sekundit kaotust. Mancuso osaks jäi 2.32, 96-ga viies koht.

Rock sai seitsmenda võidu järjest
SEB Balti liiga teises divisjonis võitis Tartu Ülikool/Rock seitsmenda võidu järjest, kui alistas kodusaalis Klaipeda Neptunase 100: 78.
Esimese veerandaja võitsid tartlased 29: 20, juhtisid poolajaks 61: 41 ja enne viimast veerandaega 82: 65, teatas sportnet.ee
Üleplatsimees oli alles esimese veerandaja lõpus väljakule pääsenud Martin Viiask 23 punkti (visked mängust 14-st 11) ja 9 lauapalliga. Viis kolmepunktiviset tabanud Gert Kullamäe viskas 18 ning Martin Müürsepp 15 punkti.
Tartlased spurtisid vaid kaheksa mehega Emajõelinna saabunud leedulaste vastu ette 9: 2, kuid seisul 17: 5 jooksis mängumasin korraks kinni. Gert Kullamäe saatis palli kolm korda järjest teele 7-8 meetrilt ning Neptunas karistas seda kolme kiirrünnakuga.

Koread lähevad olümpiale siiski eraldi
Lõuna- ning Põhja-Korea, kes soovisid 2008. aasta Pekingi suveolümpiale minna ühise nimekirjaga, ei jõudnud siiski kokkuleppele.
Koread alustasid läbirääkimisi vahetult pärast 2004. aasta Ateena olümpia lõppu, kirjutab sportnet.ee.
Riigid ei jõudnud kokkuleppele, milliste kriteeriumite alusel oleks sportlasi pidanud koonidsesse lisama - Lõuna-Korea soovis, et sportlased valitaks tulemuste põhjal, kuid Põhja-Korea leidis, et mõlemal riigil peaks olema olümpial võrdselt sportlasi.

Tartu jagas andekate noorsportlaste vahel pool miljonit krooni
Tartu linnavalitsus otsustas sellel aastal maksta lisatoetust 60 silmapaistvale noorsportlasele.
40 000-kroonise toetuse pälvis kergejõustiklane Kaire Leibak, kes on kahekordne omavanuste maailmameister, Eesti rekordiomanik kolmikhüppes ning täitnud olümpiamängude A-normi, teatas Tartu linnavalitsuse pressiesindaja.
25 000-kroonine toetus otsustati anda 8 noorsportlasele, kes on käinud möödunud aastal omavanuste maailma tiitlivõistlustel ja tulnud seal vähemalt esimese 12 hulka. Nendeks on orienteeruja Kenny Kivikas, judokas Julia Bezko, kergejõustiklased Maris Mägi ja Aigar Kukk, jalgrattur Silver Ao, vehkleja Marina Matasnjova, vee-motosportlane Sten Kaldre ning karateka Maksim Lebedev.
Lisaks määrati 51 noorsportlasele 4500-kroonine lisatoetus.

Eesti võib saada lisakoha UEFA karikasarja
Nagu varasematelgi aastatel pretendeerib Eesti lisakohale osalemaks UEFA Cupil.
Pretendendid on nende riikide klubid, kelle vastav Fair Play koefitsient on üle kaheksa. Hetkel asub Eesti reitingus 10. kohal 8,041 punktiga.
Meie koefitsient enam ei muutu, küll aga võib langeda nende riikide oma, kelle klubid veel osalevad. Hetkel juhib tabeli Rootsi, Norra ja Taani ees. Parima riigi parim klubi riigisisese Fair Play reitingu järgi pääseb koheselt UEFA Cupile, veel kaks lisakohta selgitab loos. Korra varem on tänu sellisele süsteemile Viljandi JK Tulevik pääsenud UEFA karikasarja, vahendab sportnet.ee.

Ida-Virumaa karikavõistluste sari sõiduautodele kogub hoogu
Saka karjääris peeti pühapäeval Ida-Virumaa karikavõistluste II etapp sõiduautodele, seekord võisteldi 1050 meetri pikkusel jäärajal.
Osalema oli tulnud 52 võistlejat. Esialgselt 18. veebruarile planeeritud võistluse aja pidid korraldajad muutma muudatuste tõttu vabariiklikus kalenderplaanis.
Sõideti kolm sõiduvooru, igas voorus kaks ringi ning parimad selgusid kolmest kahe parima vooruaja liitmisel.
Võisteldi kuues erinevas klassis. Noorte arvestuses muutus esikolmik peale igat sõiduvooru. Päeva parimaks kaheteistkümne võistleja hulgast ja karikaarvestuses liidriks tõusis Mario Kendra. Talle järgnes Robert Luts, kelle edu Martin Reilenti ees oli vaid 0,19 sekundit.
Naised, keda oli kokku üheksa, said kirja karikasarja esimesed punktid. Esimeseks tuli Erika Teffo Kadri Jaanipere ja Tiina Lutsu ees.

Uus Bente Skari on leitud - nooruke Astrid Jacobsen
Astrid Jacobsen pürib Bente Skari kunagise juhendaja toel suusakuningannaks.
Norra suusajuhid võivad rinna ette lüüa ja telereklaamis kõlaval häälel valimislubaduste täitmist kuulutanud Keskerakonna liidri Edgar Savisaare kombel uhkusega raporteerida: "Tehtud!"
Uue Bente Skari otsingud on kandnud viikingitemaal tõepoolest vilja - 20-aastane juunior Astrid Jacobsen näitab vaatamata noorele eale juba endast vanematelegi sageli koha kätte ning kõik märgid osutavad, et heledapäisest piigast võib mõne hooaja pärast sirguda võitmatu suusataja.
"Nooremana oli Bente mu iidol ja temaga võrdlemine paneb loomulikult kõrvad liikuma," nendib kahel eelmisel hooajal juunioride MM-ilt kolm kulda noppinud Jacobsen Pärnumaal Jõulumäel, kus võitis Skandinaavia karikasarja etapil nii 5 km klassika- kui ka 10 km vabatehnikasõidu.

2 küsimust Rein Kivile
Vastab
Rein Kivi,
Eesti saalihokimeeskonna liider
Kas maailma saalihoki edetabelis viiendal kohal asuva Läti alistamine näitab Eesti koondise uut taset?
Kindlasti oleme edasi läinud. Laupäeval saadud ajalooline 5: 2 võit lõunanaabrite üle oli üllatus. Eriti kui arvestada, et koondis pole peaaegu aasta aega kokku saanud.
Teisest mängust Lätiga (Eesti kaotas 3: 6 - toim) jäid meil mitmed kogenud mängijad, näiteks mu vend Raul Kivi ja Argo Kungla, avamängus saadud vigastuste tõttu eemale.
Nägime, et 2008. aastal peetaval MM-i A-divisjoni turniiril pole vaja kedagi karta ja võitleme vähemalt viienda koha eest - Rootsi, Soome, *veits ja Tšehhi on omaette klass.

Rocki võit aitab ka Kalevit
Treener Algirdas Brazys ütles, et Rock tahab Balti liiga teises divisjonis kõiki alistada.
Täna kodusaalis Klaipeda Neptunast võõrustavad Tartu Ülikool/ Rocki korvpallurid saavad kõiki vastaseid võites tõestada, et väärivad võrdlust liiga esimese divisjoni meeskondadega, kellega tartlased saavad uuesti kohtuda play-off-turniiril.
Play-off'i koha tagamiseks vajab teist divisjoni kuue võiduga juhtiv Rock veel kolme-nelja võitu. Ent peatreener Brazyse sõnul häälestuvad nad kõigi ülejäänud kaheksa kohtumise võitmisele.
"Me ei kavatse vastastele midagi kinkida," lausus Rocki juhendaja. "Kui tekib võimalus, aitame meelsasti ka Kalevit, kes konkureerib Leedu meeskondadega divisjoni teisele kohale. Kuigi olen leedulane, võite olla rahulik - püüan kindlasti kaasmaalastest jagu saada."

Zahovaiko: mul polnud mõtet automaadiga laamendama hakata
Kuveidi klubi kuulutas Vjatšeslav Zahovaiko lepingu terviseprobleemidele viidates kehtetuks.
"Olin väga üllatunud, kui klubi direktor reedel ütles, et sorry, aga leping on kehtetu, kuna meditsiiniline test polnud piisavalt hea," muljetas jaanuaris FC Florast viieks kuuks 3,63 miljoni krooni eest Kuveidi klubisse Al-Kuwait "laenule" antud Vjatšeslav Zahovaiko, kes üleeile koju naasis.
"Öeldi, et mu põlv on kehv. Kui testid tehti, oli kõik korras. Ise tunnen ka, et kõik on okei - mängisin ju peaaegu terve eelmise hooaja," lisas pallur.
Pohlak ootab raha
Sündmuste edasine käik oli väga kiire: pühapäeval teatas Al-Kuwaiti direktor ründajale, et tal oleks targem Kuveidist ära minna ning andis lennupiletid. "Pikalt vaidlema või ennast kuskile aheldama ma ei hakanud. Ei saa võtta automaati ja laamendama hakata, neid asju aetakse tsiviliseeritumalt," tõdes klubi käitumisest nördinud Zahovaiko.

Eveli Saue: kui suudaks sõita esikümnes, suudaks ka võita
Eveli Saue naasis laskesuusatamise MM-ilt heade tulemustega ning kavatseb nüüd mõneks päevaks peitu pugeda, et tänast sünnipäeva rahus ja vaikuses tähistada.
Päev pärast MM-i oma sõitudele tagasi vaadates - mis tunne on?
Võin öelda, et olen rahul. Enne MM-i ei osanud oodata, et läheb niigi hästi. Mõtlesin, et saaks kas või korra punktikohale 30 parema ja korra 20 parema hulka, siis oleks hea. Jõudsin kõikidel võistlustel punktikohale, ja pääsesin ka esikahekümnesse. Lõpp jäi natuke kripeldama.
Kas väsisid?
Kehaline väsimus ei kimbutanud, aga vaimne küll - olin teinud pika võistluse. Kogu aeg püüdsin endast maksimumi anda, erilist varu ei jätnud.
Kuidas sa võistluste vahel lõõgastud?
Tähtis on mitte midagi teha.
Aga kas niimoodi igav ei hakka?

Maret Ani kosutab vaimujõudu
Maret Ani valmistub Itaalias Las Vegase turniiriks, mullu näitas ta just Ameerika mandril oma parimat mängu.
Naistennisistide maailma edetabelis 141. kohalt 127. tõusnud Ani hääl kõlas jälle. Ta ütles, et enesekindlus suurenes pärast kolme edukat turniiri märgatavalt.
"Vaimujõu kosutamine on praegu peamine," lausus ta. "Sain pühapäeval raskes finaalmängus Tiptonis võidu, see mõjub hästi. Tunnen jälle mängust mõnu, kõige enam sellepärast, et ei pea mõtlema enam haigele õlale. Missugune õnn: kolme nädalaga 15 mängu ja õlg peab vastu!"
Ani mängib Las Vegases 75 000-dollarilise auhinnafondiga turniiril. Seejärel loodab ta pääseda väga tugeva Indian Wellsi turniiri kvalifikatsiooni. Mullu jõudis ta seal neljandasse ringi ja näitas oma parimat turniiritennist.

Palga salastatus sunnib tööle-tahtjat ettevõtete uksi kulutama
Palgainfo puudumine töökuulutuses näitab tööandja usaldamatust kandideerija suhtes.
Eesti tööturul on võrreldes Suurbritanniaga üks huvitav omadus - Eestis sisuliselt puudub avatud ja otsekohene palgakonkurents. Tööotsija on olukorras, kus tal ei ole võimalik valida parimate pakkumiste vahel teisiti, kui sõna otses mõttes kõikide tööandjate uksi kulutades ja küsides: "Kui palju te palka maksate?" Suurbritannias oleks see naeruväärne. Eestis on see tõsiasi.
Tohutud ajalised ja vaimsed ressursid lihtsalt kuhtuvad, kuna tööandjate tööpakkumistes puudub palgainfo. Tekib küsimus: kuidas on võimalik sellise terve mõistuse seisukohalt lihtsa kommunikatiivse põhimõtte eiramine?
Tööandja põhjendus võiks olla selline: palka makstakse vastavalt töötaja isiklikule või-mekusele, kvalifikatsioonile ja valmidusele pühenduda pikemas perspektiivis, seetõttu me ei saa pakkuda välja kindlat palgasummat.

Tüütud kolleegid sööda ette peakütile
Džunglis tegutsevad pea-kütid püüavad su kinni, kuivatavad su pea ära ja teevad sellest endale põneva kaelaehte. Täna-päevased peakütid püüavad su kinni, ajavad sul pea pulki täis ja teevad põneva tööpakkumise.
Peakütt on tõeliselt hea ametinimi ja kõlab päris karmilt. Pea-küttide töö aga meenutab pigem kullimängu. Samas võivad nad osutuda väga kasulikuks, kui soovid oma ettevõttes kellestki lahti saada. Järgmine kord, kui peakütt sulle helistab, anna talle lihtsalt nimekiri nendest, kellest tahaksid vabaneda, kaasa arvatud su ülemus, ja vaata, kui palju õnnestub sul nende "karjääri edendada".
Paljud inimesed töötavad silmatorkamatutel kohtadel IT- ja haldus- või personalijuhtimisvaldkonnas. Kui oled üks neist, siis pead ka sina õppima müügi- ja turundusoskusi, muidu juhtub nii, et mida edukam oled oma ettevõttes, seda märkamatuma ja madalama staatuse saavutad. Turundusinimesed vahetavad töökohti rohkem kui keegi teine just seetõttu, et iga päev pühendavad nad ennelõuna oma ettevõtte ja pärastlõuna iseenda turundamisele.

INNOMET-i infosüsteem
Piloodina Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuses rakendatud internetipõhine infosüsteem annab põhjaliku ülevaate ettevõtete tööjõuvajadustest ning võimaldab haridusasutustel välja arendada vastavad täiendõppesüsteemid.
Ettevõtted ja tehnoloogilised võimalused arenevad pidevalt, seetõttu peavad töötajad suutma istuda koolipinki. Arenenud riikide kogemused näitavad, et täiskasvanute täienduskoolituse maht suureneb pidevalt.
Nendest seisukohtadest lähtudes ongi loodud infosüsteem INNOMET, mille osapoolteks on ettevõtted, haridusasutused ja kutseõppeorganid.
INNOMET-i infosüsteemis on koostatud ametikohtade tüüpkompetentsikaardid, mida ettevõte saab oma töötajate kohta täita. Süsteem võimaldab ettevõttel teha oma töötajate kompetentsitaseme kohta päringuid, mis annavad vajakajäämistest kiire ja ülevaatliku pildi.
Kui konkreetseid töötajate andmeid näeb ainult ettevõte ise, siis umbisikuliselt võimaldab infosüsteem teha päringuid töötajate teadmiste taseme kohta nii riigi, piirkonna, sektori, ametikoha kui ka kompetentsi lõikes.

Kuidas vähema vaevaga rohkem ära teha
Asjade lubatud ajaks tegemata jätmine tekitab stressi. Produktiivsus ongi aga asjade lõpule viimine, selgitab töö efektiivsuse ekspert David Allen.
Miks on inimestel kiire ja nad kannatavad tihti stressi all?
Me koormame end mõtlemisega, mida peaksime tegema ja mida võiksime teha. Aga alati on teha rohkem, kui aega tegemiseks. Stress ei tule sellest, et on palju teha. Stress tuleb sellest, et me ei suuda pidada enesega tehtud kokkuleppeid. Kui sa tead, et pead midagi mingiks ajaks ära tegema, ja siis ei tee seda, on tulemuseks frustratsioon ja enesehinnangu langus. Produktiivsus on asjade lõpule viimine. GTD (getting things done ehk kuidas asjad ära teha) süsteem tugineb lõpule viimata asjade tuvastamisele ja lõpule viimisele.
See tundub väga lihtne: miks inimesed siis nii ei tee?
Sest nad mõtlevad liiga palju. Esita endale lihtne küsimus: kas olen täna hommikust praeguse hetkeni mõelnud millelegi, mida pean tegema, aga pole seni teinud? Kui jah, siis on tegemist suuremat sorti loovenergia raiskamisega. Sa pead selle asjaga ühele poole saama, aga see ei tähenda selle ärategemist. Sa pead lihtsalt täpsustama kokkulepet enesega. Paljude jaoks tähendab see nimekirja koostamist. Lisaks "Elus ärategemist vajavate asjade nimekirjale" soovitan teha veel muidki nimekirju. Mul on nimekiri "Projektid", kuhu ma kogun suured ettevõtmised. Seejärel on "Järgmised tegevused". Sinna panen ma projektidega seotud tegevused, mis on vaja teatud järjekorras ära teha.

Müüt eestlaste tohutust töökusest on pisut liialdatud
Eestlane teeb uuringu järgi vähem tööd nädalas kui lätlased ja leedukad.
Eestis on viimastel kuudel palju vaieldud meie töötajate tootlikkuse üle ja arutatud, kas eestimaalased töötavad vähe või palju, võrreldes teiste riikide esindajatega. Valimiste eel on debatid läinud eriti teravaks.
Eestis töötatakse oma põhi-töökohal nädalas tavaliselt 40 tundi - nagu näeb ette riiklik tööajanorm vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele, selgus Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi uuringust.
Kuigi see arv on suurem kui Euroopa Liidu "vana" riigi keskmine, on see ligi kolm tundi väiksem kui teiste 2004. aastal liiduga liitunud riikide keskmine tunnimäär (42,8). Teisiti öeldes: töötame märgatavalt vähem kui nii-öelda "saatusekaaslased".

Järjest rohkem inimesi saab kõrget palka
Kõige suuremad muutused võrreldes eelmise aastaga on toimunud 12 000-20 000-kroonise ja üle 20 000-kroonise palgaga töötajate grupis, kus mõlemas suurenes töötajate arv üle 50 protsendi, näitas maksu- ja tolliameti palgagruppide analüüs. Kõige rohkem vähenes 1000-3000-kroonist palka saavate töötajate arv - võrreldes möödunud aastaga on neid üle 32 000 vähem. Arvuliselt lisandus kõige enam neid töötajaid, kes saavad palka 8000-12 000 krooni - üle 31 000 ning 12 000-20 000 krooni - üle 32 000.
Need muutused ka seda, et 2006. aasta jooksul on suurenenud legaalse palga osakaal inimeste sissetulekutes.

Tööandjad peavad kaitsma töötajaid külma eest
Eestis pole pandud paika piirnäitusid, kui kõrges või madalas temperatuuris võivad inimesed töötada, kuid arvestada tuleb välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõju ning organismile tegelikult mõjuvat õhutemperatuuri.
Külmas töötamisel peab tööandja tagama iga kahe tunni tagant umbes kümneminutilise vaheaja, teatas tööinspektsioon. Puhkepausideks peab tööandja kindlustama töötajad soojakutega, kus töötajatel oleks võimalik saada kuuma jooki.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandja varustama töötajad isikukaitsevahendite ja soojade tööriietega, sobivate jalatsite, näo- ja silmakaitsmetega, kui töö laad seda nõuab.

Kuidas väikesed lapsed mõjutavad naise konkurentsivõimet tööturul? 
Naisel, kellel pole lapsi, on kergem pühenduda oma tööalasele karjäärile. Tal ei ole takistuseks õhtul pisut kauemaks tööle jääda või nädalavahetusel pühendada mõned tunnid ametialasele enesetäiendamisele. Ülemustele ei jää selline usinus märkamata ning see on vaid aja küsimus, kunas ta tunnustust leiab. Samuti tunnustatakse meedias naisi, kes on tööalaselt pädevad, jõuavad tegeleda nii pere kui ka hobiga.
Naisel, kellel on väikesed lapsed, tuleb ennast pidevalt jagada töö ja laste vahel. Suureks abiks on, kui mees või mõni lähedane inimene aitab lastekasvatamises. Mida rohkem tähelepanu naine pühendab oma perele, seda turvalisem on laste lapsepõlv. Ühel päeval on lapsed suuremad ja siis on rohkem aega pühendada töö-alasele karjäärile. Kui elulised väärtushinnangud on paigas, siis osatakse teha valikuid, millega jäädakse rahule.

Lapsehoolduspuhkuselt konkurendi juurde tööle? 
Lapsepuhkusel oleva töötaja konkurentsikeelu rikkumise eest karistamine on keeruline.
Lapsehoolduspuhkusel olles võib töötaja sõlmida teise töölepingu ja teha teises firmas tööd kas või kaheksa tundi päevas, s.t nädala normtundide ehk 40 tunni ulatuses.Sama kehtib palgata puhkuse korral. 600-kroonine lapsehooldustasu sel juhul säilib.
"Kui lapsehoolduspuhkus lõpeb, võib töötaja seal, kus ta lapsehoolduspuhkusele jäi, töölepingu omal soovil lõpetada ja jätkata tööd seal, kus ta vahepeal tööle asus," ütles ametiühingute jurist Helve Toomla.
"Ainuke, mis muudab sel viisil töötamise ohtlikuks, on konkurentsikeeld," ütles Toomla.
Helve Toomla tõi näiteks ühe firmajuhi, kes oli hädas sellega, et ärisaladusi teadev töötaja töötas konkurendi juures ja tekitas sellega ka firmale kahju. Kahju hüvitamiseks on aga raske midagi tõestada. Karistustähtaeg võib mööduda, samuti pole seaduse järgi võimalik lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat vallanda.

Iseseisvuspartei piketeerib ETV vastu
Eesti Iseseisvuspartei kutsub inimesi üles protesteerima ETV ebaeetilise tegevuse vastu seoses ETV eetris näidatavate valimisdebattidega.
Eesti Televisioon andis 11-st erakonnast kuuele suuremale võimaluse osaleda valimisdebattidel.
"Valimised toimuvad 4. märtsil ja tegelikult alles rahvas otsustab, millised erakonnad on suured ja millised on väikesed ning millised on kui suured ja kui väikesed. ETV käitumisest võib aga nii aru saada, et ETV on sellise otsuse rahva eest juba ära teinud. Tekib küsimus: milleks siis valimisi üldse korraldatakse?! Oleme nördinud ja protesteerime, et riiklik, maksumaksjate raha eest rahastatav ETV kitsendab ühtesid ja soosib teisi erakondi," seisab Eesti Iseseisvuspartei avalduses.
Protestimeeleavaldus leiab aset reedel kell 11 telemaja ees.

Pressinõukogu tegi Den za Dnjomi ühe artikli kohta kaks eri otsust
Pressinõukogu arutas Den za Dnjomis mullu detsembris ilmunud artiklit Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kirikus asetleidnud konfliktidest ning tegi artikli suhtes nii tauniva kui ka õigeksmõistva otsuse lähtuvalt kahest kaebajast.
Pressinõukogu tegi Jelena Linnu kaebuse peale tauniva otsuse. Jelena Lind leidis, et 15. detsembril ilmunud artikkel "Konflikt õigeusu kiri seinte vahel" tekitab temale ja ta perele põhjendamata kannatusi ning segab tema isiklikku elu.
Den za Dnjom selgitas, et artiklis on ära toodud erinevate poolte seisukohad ning kõik faktid või süüdistused on artiklis allikate poolt esitatud.
Pressinõukogu otsustas, et Den za Dnjom rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.9., mis näeb ette, et inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Pressinõukogu hinnangul ei ole isaduse küsimus artikli seisukohast oluline ning lapse toomine artiklisse rikub lapse eraelulist puutumatust.

Kopituselõhnalised pekisaagijad elavad veel
Ivar Vigla on monteerinud oma legendaarsest "Wremjast" telesarja "Sipelga 14", viies vana eetrimaterjali Õnne 13 naabertänavasse Sipelga tänavas.
Eelmise sajandi telemagnet on vaadatav sellegipoolest. Kohati mõjub isegi päevakohaselt. Esimeses osas asutavad naistejuuksur Mart, Nisu Unn ja Jaan Zorro end presidendi vastuvõtule.
Aga pööraselt naljakas nähtu enam ei ole, sest see põhiline, ohhoo-efekt, on juba kuhtunud. Ka päevakajalisuse koomika on kadunud. Kui paljud veel mäletavad näiteks doktor Liivi, ja miks ta üldse Sipelga tänaval askeldab? Aga see selleks, sest selline doktor võib vabalt eksisteerida ka omaette kangelasena.
Ilmselt on muutunud ka Eesti rullnokkade keelepruuk, sest
"Wremjast "laenatud väljendiga" Sae pekki!" oled sa täiesti eilne mees. Muidugi on fänne, kes naudivad Jaan Zorro, Uno Nisu, rullnokkade Petsi ja Aiku tegemiste igat hetke. Ega Kreisiraadio ja Monty Pythoni igihaljad naljad ole halvemaks muutunud, kuid kahtlemata on nad kaotanud esmaavastuse võlu ja muutunud äraleierdatud klassikaks.

Varuosad autole ja autojuhile
Autosid reklaamitakse poolpaljaste naistega minu arusaamist mööda selleks, et mehed neid autosid ostaksid. Olgu, nutikamad reklaamitegijad on sellest kontseptsioonist nüüdseks juba loobunud ja autoreklaamidest on saanud mõnikord täitsa huvitavad taiesed.
Küll aga tekib küsimus, miks on varuosade müügiks naist vaja. Varuosasid läheb vaja siis, kui sõidukil on midagi viga. See on piisavalt kaalukas argument, et treilerijuhti või firmaomanikku oma autoparki uuendama ajada, olgu reklaam naisega või naiseta.
Võib-olla olen plakatist hoopis valesti aru saanud ja naine ei reklaami mitte varuosasid, vaid on Peterburi maanteele paigaldatud mööda voorivate treilerijuhtide silmarõõmuks.

Tsitaat laskesuusatamise teleülekandest
Kunagi ütles Toomas Uba mingi teatesõidu lõpu eel: "Tõotab tulla põnev kolme mehe duell." Sel pühapäeval aga kuulsime meeste laskesuusatamise teleülekande alguses, et "tõotab tulla haarav kolmekümne mehe duell".
Otseülekannet kommenteerisid Margus Ader ja Marko Kaljuveer

Baskini anekdoodid
Alpinist ronib mööda mäeseina üles. Äkki näeb, et tipus ripub jooga, hoides ühe käega kaljunukist, teises käes aga avatud raamatut, mida loeb.
Alpinist on ehmatusest kaane, sosistades:
"Kas te, joogad, tõesti suudate kõike, nagu räägitakse?"
Jooga vabastab käe, millega kaljust kinni hoiab, pöörab raamatu lehekülge ja vastab: "Valetavad!"
Baaris saavad kokku fasšist, demokraat ja kommunist. Vaidlevad, kelle ideoloogia on parem. Otsustavad teha katse - kes sunnib kassi sinepit sööma.
Fasšist haarab kassi ja topib talle lusikaga sinepit suhu.
Teised on ehmunud: "See on ju vägivald!"

JÄRJEJUTT (9): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
Aurelius sulges Orestese silmad, võttis keebi ning väljus, jättes selja taha hääbuvas päikesevalguses kogu jubeduses paistvad koletud tapatalgud. Leegionär läks Juuba juurde, kes rahulikult rohtu näksis, sidus hobuse puu küljest lahti, hüppas sadulasse ning suundus vaenlase jälgedes põhjakaare poole.
III
Kolonn läbis Wulfila juhtimisel kolmepäevase vaevalise teekonna läbi lumega kaetud Apenniinide mäekurude ning üle uttu mattunud tasandiku. Vangid olid väsimusest ja magamatusest äärmiselt kurnatud, peaaegu otsa lõppemas. Mitte ükski neist ei olnud hetkegi puhata saanud - magamist asendas kõigest mõni tund enam tardumuse kui puhkusega sarnanevat poolund, mida katkestasid nägemused läbielatud õudustest. Flavia Serena üritas kõigele vaatamata vastu pidada, kuna teda oli kasvatatud mitte alla andma, lisaks sellele tahtis ta oma käitumisega ka pojale eeskuju anda. Aeg-ajalt asetas poiss pea ema põlvedele ja sulges silmad, kuid niipea, kui ta unne vajus, kerkisid tema vapustatud vaimusilma ette pildid kohutavatest tapatalgutest ning ema tundis, kuidas poja liikmeid läbistasid valusad võpatused - võis peaaegu näha, kuidas Romuluse laugude all vaheldusid õudsed stseenid. Siis ärkas poiss hirmukarjatusega üles, otsmikul pärlendamas hirmuhigi ning silmades õudusehelk.

Paranoia ravi on väga keeruline
Paranoia kui sümptom omab olulist tähendust selle käes kannatavale inimesele ja tema lähedastele, sest see mõjutab väga tugevalt inimese käitumist ning inimestevahelisi suhteid.
Oma vaenuliku ning süüdistava käitumisega põhjustavad paranoikud kannatusi ümbritsevatele, isoleerivad end teistest ning kutsuvad esile negatiivseid tundeid teistes inimestes ise seda tunnistamata. Seetõttu tekivad tihti inimese jaoks arusaamatused või konfliktid igapäevases elus ning üldine toimetulek halveneb. Paranoik saab justkui veelgi kinnitust, et teda kiusatakse ja halvustatakse, et tema teele veeretatakse takistusi. Sagedased on pahandused abielu- või peresuhetes, samuti tööelus, mis omakorda mõjutavad elukvaliteeti ja inimese elatustaset. Paranoia käes kannatav inimene projitseerib arusaamatuste põhjused endast väljapoole teistele inimestele, mõjub vaenuliku, süüdistava ja ebameeldivana ning isoleerib end ühiskonnast.

EPL Tervis toob lugejani kõige olulisema terviseinfo
Tänasest avaldab Eesti Päevalehe lisaleht Tervis esimesena Eestis artikleid kõige tunnustatumalt ja usaldusväärsemalt terviseinformatsiooni edastajalt maailmas - Harvard Medical Schoolilt.
Valitud teemade ring on lai ning Eesti lugejateni jõuab kaks korda kuus kõige asjakohasem, praktilisem ning olulisem tervisega seotud informatsioon. Iga loo juures on alati teemakohane kommentaar ka ühelt tunnustatud Eesti arstilt.
Harvard Medical Schooli artiklite tõlkijateks on kõrgema meditsiiniharidusega inimesed.
Koostöös Consumer Health Publishing Groupi ja The StayWell Companyga toodab Harvard Medical School viit uudiskirja: Tervis, Vaimne tervis, Südame tervis, Naiste tervis ja Meeste tervis.

Paranoikud on pidevalt valvel ning otsivad varjatud viiteid
Paranoia on omane paljudele psüühika-häiretele ning see häire on väga levinud.
"…patsient kujutleb, et tema ümber toimuval on mingisugune salapärane mõju tema isikule. Pilved taevas edastavad teatavate märkide vahendusel teda puudutavat erakordselt detailset infot. Pimedas kõikuvad puud arutavad omavahel märkide keeles tema kõige varjatumaid mõtteid. Kivikesed, plekid või ka päikesekiired moodustavad mustreid, mis edastavad mingisugusel kohutaval moel sõnumeid, mida tema peab tõlgendama. Kõik esemed on justkui salakirja võtmed ja temal on igal pool peaosa täita. Ta peab olema pidevalt valvel ning pühendama iga minuti oma elust kõikvõimalike sõnumite dešifreerimiseks."
See omapärane visioon Vladimir Nabokovi romaanist väljendab küll liialdatult ja poeedi sule abil paranoia olemust. Termin "paranoia" pärineb Vana-Kreekast ja selle tähendus võiks olla "mõistus iseenda kõrval". Vanad kreeklased kirjeldasid nii igasugust meeltesegasust, vaimset kõrvalekallet või pentsikut mõttelaadi. Sellest ajast alates on paranoiaga tähistatud erinevaid luuludega häireid. Täna-

Ehlers Danlosi sündroomi põdev neiu: "Mõnikord soovin, et mu haigus oleks otsaette kirjutatud." 
Haruldast haigust põdeva neiu jaoks on 200 mg morfiini iga-päevane kogus.
Hollandist Eestisse kolinud Deborah Wertwijn (24) teab, et kui pahurad vanurid teda bussis arusaamatus keeles hurjutama hakkavad, tuleb püsti tõusta ja istet anda. "Mõnikord soovin, et mu haigus oleks otsaette kirjutatud," ohkab rasket sidekoehaigust põdev neiu. Siis ehk mõistetaks, et naine ei istu bussis laiskusest, vaid piinavast valust.
Deborah ei taha aga vanuritega tüli norida ja loobub juba eos istumise tagamaade selgitamisest. Kuigi sellise haigusega võiks neiu kodus voodis teki all pikutada, tahab tema elada normaalse inimese kombel ja anda endast maksimumi.
Morfiin on igapäevane
Ehlers Danlosi sündroomi tõttu on tema liigeste sidekude ning nahk ülielastne. Seetõttu ei suuda kõõlused liigeseid toetada ning naine peab taluma tugevaid valusid. 200 milligrammi morfiini on Deborahi igapäevane ravimiannus. Kuni kahe-kümnendate eluaastateni ei olnud Deborahil ja tema vanematel aimugi, mis haigus teda vaevab. Et Ehlers Danlosi sündroom on harvaesinev haigus (selle all kannatab iga 5000 inimene), pole Deborahil õnnestunud senini ka sama haigust põdevate inimestega tutvuda.

Unenägudesse lambaid lugemata
Kui elad pideva ärevuse olukorras, on sul varsti kallal ka teised haigused.
Närvilisus. Rahutus. Stress - need on tänapäeva inimesele väga tuttavad tunded ja neid on tunda nii liikluses kui ka kaupluses, nii täiskasvanute kui ka laste omavahelistes suhetes.
Kui inimene elab pideva ärevuse ja stressi olukorras, on tal õige pea kallal ka teised haigused.
Magamatus ja muremõtted kurnavad ning ei lase päeval korralikult tööd teha. Vererõhu tõus, kohin kõrvus ja südame puperdamine on tihtipeale tõsise haiguse algus ning võivad olla põhjustatud organismi pidevast emotsionaalsest ülepingest.
Ka pidevalt herpesega võideldes võiks põhjust otsida organismi kurnatusest, sest herpes tekib kiirelt stress-situatsioonis, mil organismi vastupanuvõime on langenud.

Ükski tablett ei põleta üleliigset rasva
Dieettabletid ei pruugi ilma liikumise ja tervisliku toitumiseta soovitud tulemust anda.
Eri firmade ja koostisosadega dieettablettidel on organismile erinev mõju. Mõned tabletid kiirendavad ainevahetust, teised väljutavad jääkaineid, kolmandad takistavad toitainete imendumist. Osa preparaate tekitab täiskõhutunnet või kõhulahtisust. Siiski peavad nii mõnedki dieedifännid tõdema, et kalli raha eest ostetud tabletid ei anna enamikul juhtudel soovitud tulemust.
Perearst Anneli Kalle sõnul on siin probleem selles, et vaid mõnele inimesele sajast mõjub üksnes tabletikuur täielikult. "Inimesel on suur lootus ja ta kulutab hulga raha. Korduvate ebaõnnestumiste tagajärjel tekib depressioon ja kindlasti ei mõju see tervisele hästi," kirjeldab Kalle tabletidieedi tagasilööke.

Suusafännid saavad lõpuks terviserajad
Sihtasutus Eesti Terviserajad avas tervisesportlastele rajaaluse Keila SOS Lastekülas ning valgustatud terviseraja Viljandimaal Holstre-Pollis.
SOS Lasteküla Eesti ühingu tegevdirektori Margus Oro sõnul annab uus terviseraja lõik head võimalused spordist innustunud lastele, sest see ühendab olemasoleva lasteküla spordiväljaku kogu Keila terviseradade kompleksiga.
Kingituseks suusad
Ettevõtmise eestvedaja, Eesti Terviseradade juhataja Jaanus Pulles ütles, et Keila SOS Lasteküla suusaklubi liikmed saavad Eesti Terviseradadelt kingituseks 20 nimelist suusakomplekti.
Ka Mulgimaal avati valgustatud terviserada, samuti said mulgid endale tehislume tootmise süsteemi.

Kingi sõbrale tervist taastav spaahooldus
Kui nädalavahetuse suusaretkest on luud-kondid kanged ja lihased pingutusest valutavad, on õige aeg tegelda taastavate protseduuridega, soovitab rahvaspordi suurürituste korraldaja Mati Lilliallik.
"Kõige olulisem on sportliku nädalavahetuse või suisa maratonijärgse pingutuse järel teha mõõdukas ja aeglase tempoga sörkjooks või suusaring. Massaažid ja veeprotseduurid teevad alati head," on spordispetsialist veendunud. Eriti mõnus on aga lubada endale lõõgastav kehahoolitsus, et kohe pingetele leevendust saada.
Proovin Elemise elamust
Masseerija hoolitsevate käte abil vabanevad lihased pingest ja mõnusa enesetundega kaasneb sisemine rahulolu. Pealaest jalatallani hellitav spaarituaal Kolme Õe hotellis koosneb Elemise õlidega kehamassaažist ja luksuslike aktiivmaskidega näohooldusest. Tervikliku elamuse saamiseks on kaasatud kõik meeled: nägemine, haistmine, puudutamine, maitsmine ja kuulmine. Soojad ja pehmed materjalid, mahe muusika, puhtad aroomid, eksootiline tee - kõik see aitab vabastada meeli ja turgutada keha. Nii tunneme vähem vajadust selliste aseainete järele nagu maiustused, alkohol, tubakas või antidepressandid.

Imelik hobi?  Ei, see on šoti tants
Šoti seltskonnatants aitab vormis hoida nii keha kui ka vaimu. Pealegi võid sattuda seda tantsima Šotimaale, et viia elevust ka sealsetele tantsuõhtutele.
Ootame ühel jaanuariõhtul Riia lennuväljal hilist lennukit, mis meid *otimaale lennutaks. Eike (šoti tantsu Eestisse tooja Eike Albert-Unt) otsib välja imelike hieroglüüfidega pisikesed paberiribad ja loeb sealt välja järjekordse keerulise kohavahetusega šoti seltskonnatantsu kirjelduse. Sätime end rivvi ning hakkame ilma muusikata, ise mõttes takte lugedes harjutama. Ees ootab nädal šoti tantsu šotlaste keskel. Saame ju isegi aru, et vaid aasta harjutamist ei ole piisav, et tunda end kindlalt lapsest saadik neid matemaatilisi ja enamasti hoogsaid tantse tantsinute seas.
Edinburghis ei jõua me veel tormisesse igapäeva sissegi elada, kui juba tantsime ühes saalis, mis meenutab meie kulunud moega kultuurimajade saale.

Ajukahjustus võib üleöö tubakasõltuvusest vabastada
Otsaju viiendat sagarat, insulat, kahjustav insult vabastab üleöö sigaretisõltuvusest.
Avastus, et kindel ajupiirkond on seotud suitsunälja tekkimisega, võib avada tee uut tüüpi suitsetamisest loobuda aitavate ravimiteni. Praegune nikotiini asendusravi aitab küll võõrutussündroomide vastu, ent puuduvad vahendid suitsunälja leevendamiseks.
Lõuna-California Ülikooli teadlased eesotsas Antoine Becharaga uurisid 69 inimest, kes enne insuldiga kaasnevat ajukahjustust olid regulaarsed suitsetajad vähemalt kahe aasta jooksul. Inspiratsiooni uuringuteks said nad haigelt, kes loobus suitsetamisest päevapealt pärast insulat kahjustanud insulti. Enne insulti suitsetas patsient kuni 40 sigaretti päevas.
19 inimesel kaasnes insuldiga ka insula kahjustus, neist omakorda 12 inimest (70%) loobus suitsetamisest koheselt pärast insulti ning üks loobus hiljem. Kellelgi ei esinenud suitsetamise mahajätmisega sageli kaasnevaid toiduga liialdamisi. Ülejäänud 50-st suitsetajast, kellel insult kahjustas aju muid osasid, loobus suitsetamisest vaid 8%. Antoine Bechara usub, et insula on vastutav suitsunälga põhjustavate signaalide edas-tamise eest ajus. Tulevikus aitab nende avastus kindlasti välja töötada uusi ravimeid, mis hõlbustavad suitsetamise mahajätmist, blokeerides insulast pärinevaid signaale.

Parasiitussid ohjeldavad sclerosis multiplexi
Parasiitide nakkused võivad peatada immuunsüsteemi rünnakud iseenda vastu.
Argentina teadlased usuvad, et sclerosis multiplexi (SM) põdevad inimesed võivad saada leevendust nende immuun-süsteemi mõjutavatest parasiitidest. Nad uurisid 24 inimest, kel on olnud SM enam kui neli aastat ja kellest pärast haiguse diagnoosimist pooled nakatusid kindlate parasiitidega. Selgus, et nakatunute hulgas esines ainult kolmel hilisemaid haigushoogude kordusi. Samuti ilmnesid ainult pooltel nakatunutel SM-le iseloomulikud ajukahjustused, samas kui mittenakatunutel ilmnesid need kõigil haigetel.
Immuunsüsteemi kindlad rakud - t-rakud - toodavad aineid, mis vallandavad SM-le iseloomulikke närvisüsteemi rünnakuid. Teadlased tegid kindlaks, et teatavate parasiitidega nakatunute haigete t-rakud tootsid neid aineid vähem. Uuringutes osalenud Jorge Corraeale (Raul Carrera Instituudist Buenos Aireses) usub, et parasiidid suudavad peatada keemiliste signaalide edastamise t-rakkude poolt.

Juhtiv Islami arst dr Abdul Katme soovitab Briti moslemitel oma lapsi mitte vaktsineerida
Dr Abdul Majid Katme sõnul sisaldavad vaktsiinid moslemile ebaseaduslikke aineid.
Briti Islami Meditsiiniühenduse juhi ja Briti terviseliidu psüh-hiaatri dr Abdul Majid Katme sõnum lapsevanematele on lihtne - ärge kasutage vaktsiine leetrite, mumpsi ja punetiste vastu võitlemiseks. Põhjus on selles, et vaktsiinid sisaldavad aineid, mis muudavad need moslemitele ebaseaduslikuks.
Katme väitel sisaldavad pea-aegu kõik vaktsiinid n-ö mitteislamlikke "haram" elemente, mis on pärit inim- või loomakudede derivaatidest. Seega peaksid moslemitest vanemad laskma oma võsukeste immuunsüsteemil ise areneda.
Samuti soovitab dr Katme maimukesi kaks aastat rinnapiimaga toita ning süüa koraanikohast toitu, näiteks oliive. Veel peaksid emad end iga palve ajal veega pesema, sest see kindlustab tugeva immuunsüsteemi. Briti Haigekassa ja Briti Tervishoiuministeerium dr Katme esitatud juhtmõtetega ei nõustu ning ametkonnad ennustavad moslemikogukondades nakkushaiguste plahvatuslikku kasvu.

PEEP NEMVALTS: Tuututav debatt
Hiljuti saime taas lugeda-kuulda, kuidas põhiseaduse muutmine tähtsustavat eesti keelt. 86 riigikogulase algatus sõnastada eesti keele kaitse põhiseaduse pre-ambulis on iseenesest hea ja ilus.
Kuni aga suur osa riigikogu liikmeid, teisi poliitikuid, ametnikke ning ajakirjanikkegi ei suuda jälgida, kuidas nad päevast päeva avalikult eesti keelt üheülbastavad ja võõrmallide järgi väänutavad, jääb mis tahes seadusesäte vaid (ilusaks?) sõna-kõlksuks.
Koguni üldiselt väga ladusat eesti keelt kõnelevad, asjatundlikud saatejuhid lasevad võimust võtta keelendeil, mis ei kaunista emakeelt mitte kuidagi. 7. veebruaril näitas ETV esimest "Valimisstuudiot". Saatejuhid ei tüdinud kordamast: "kokku on valimisdebatte kuus ", "nendega siis debateerime", "ja nüüd läheb debatiks", "debatid jätkuvad"... Ühel hetkel püüti poliitikute vaidlusindu jahutada, lausudes: On kujunenud väga huvitav intellektuaalne vestlus, aga meil on ikkagi tegu valimisdebatiga." Raske rõhk lasus sõnal "-debatiga".

RONALD D. ASMUS: Lääs vajab uut idapoliitikat
See Venemaa, millega me praegu silmitsi seisame, erineb sellest Venemaast, mida me näha lootsime. Euroopa Liidu ja NATO poliitika laienenud Euroopa uue naabruse suhtes vajab ümbermõtestamist.
Samas vajavad Ameerika Ühendriigid ja Euroopa ühist tegutsemist energiapoliitikas. Kuna Pariisis, Londonis ja Washingtonis seisab ees liidrite vahetus, on aeg arutleda selle raamistiku üle.
Ajalooliselt pole olnud ühtegi teist valdkonda peale idapoliitika, kus USA ja Euroopa oleksid teinud nii tihedat koostööd ja saavutanud ajalooliselt enamat; seda nii külma sõja ajal kui ka 1990. aastatel. Ameeriklastel ja sakslastel on siiski tihti erinevad poliitilised tegutsemisajendid. Kui ameeriklased on traditsiooniliselt olnud rohkem pühendunud demokraatlikule transformatsioonile (osaliselt seetõttu, et me oleme võimsamad ja Venemaast kaugemal ning meil on teistsugune välispoliitiline eetos), siis Saksamaa (asub Venemaale lähemal ning on Venemaast energeetiliselt sõltuv ja ajaloost koormatud) pakub Vene-suhete stabiilsusega tihti üle.

AAVO KOKK: Esimesed tapetakse, tagumised tallatakse... 
Kunagi kinnitati ühes audiitorfirmas lifti uksele huvitav ede- ja tagatabel. Iga kuu oli seal kirjas kümme töötajat, kes olid kõige rohkem aega veetnud klientide juures.
Samamoodi olid seal ka need, kes klientide juures kõige vähem käinud.
Mida selle tabeli koostajad täpselt mõtlesid, ei ole kahjuks teada, aga võime oletada. Ilmselt soovisid nad töötajatele märku anda, et klientide juures käimine on ettevõttele kasulik - kliendid saavad ju teenust. Kes on tabeli ülemises otsas, see on tubli töötaja. Kes all, see ei ole.
Töötajad ei tahtnud mingil juhul jääda tagatabelisse. Sinna sattumine andis märku, et inimene võib olla laisk või ei meeldi ta klientidele. Sellistel inimestel aga palk ju ei tõuse. Asi läks nii kaugele, et mõned hakkasid isegi endale klienditunde juurde kirjutama. Ohtlik värk, arvestades seda, et just nende andmete põhjal esitati klientidele ka arveid ning mõnikord kliendid ka märkasid, et numbrid ei klapi.

Piirivalvurite palgast
Piirivalveamet teeb täpsustuse Eesti Päevalehes 13. veebruaril ilmunud artikli ja juhtkirja kohta, mis käsitles piirivalvurite palga teemat.
Piirivalveamet rõhutab, et piirivalvuri summaarne sissetulek 2007. aastal kindlasti ei vähene. Uue seaduse kohaselt koosneb kaadrikaitseväelase teenistustasu ametipalgast ja auastmetasust, kusjuures ametipalga hulka on arvestatud seni eraldi hüvitisena makstud korteri- ja toiduraha. Piirivalvuri palk ei tõuse siiski mitte eluasemekompensatsiooni ja toiduraha võrra, vaid toimub ka reaalne tõus teenistustasu kogusummas.
Piirivalveametile on 2007. aastal piirivalvurite palkade tõusuks ette nähtud 38 miljonit krooni, mis tõstab piirivalvuri teenistustasu keskmiselt 13,3 protsenti.

REPLIIK: Pärnu märk
On ilmselge, et Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Kesk-erakonna võimuliidu lagunemise põhjus Pärnus ei olnud ühe abilinnapea personaalküsimus. See oli otsitud põhjus, et Keskerakond saaks teha uue võimuliidu Reformierakonnaga. Huvitav on nüüd jälgida, kas kahe võimuerakonna peakorterites kokku pandud võimuvahetuse plaan piirdub Pärnuga või levib ahelreaktsioonina üle kogu Eesti? Näiteks Haapsalus on Keskerakond praegu võimul koos IRL-iga ja Reformierakond opositsioonis. Pärnus juhtunu on märk ka sellest, et kuigi Keskerakond ja Reformierakond võivad riigikogu valimiste kampaania ajal teineteist tõrvata, panevad nad pärast valimisi suure tõenäosusega ikkagi leivad ühte kappi.

JUHTKIRI: Eesti muusika kvaliteedimärk
Ehkki klassikaline muusika pole sport, kus auhinnad on tähtsad, on eestlastel põhjust uhkust tunda. Eesti filharmoonia kammerkoor (EFK) pälvis muusikamaailma tähtsaima plaadiauhinna Grammy heliplaadiga "Da Pacem", millele on salvestatud Arvo Pärdi vaimulikud kooriteosed. Tõsi, Eesti dirigendid on Grammy juba korra saanud - aastal 2004 võitsid ERSO, RAM ja Ellerheina tütarlastekoor Grammy Sibeliuse kantaatide plaadi eest. Kuid tänavu oli esimene kord, mil Grammy pälvis Eesti päritolu helilooja looming eestlaste esituses.
Suur panus on kahtlemata EFK peadirigendil ja kunstilisel juhil Paul Hillieril, kelle juhatusel on koor laulnud juba peaaegu kuus aastat. Auhind tuli sama hästi kui viimasel hetkel - tänavu kevadsuvel lõpeb Hillieriga sõlmitud kuueaastane leping. Loodetavasti saab koor temale väärilise järglase, leides ühtlasi võimaluse Hillieriga koostööd jätkata.

Video: Keskerakond jagab uudistetoimetustele K-kohukesi
Kuigi Keskerakond on viimastel aastatel pidevalt kinnitanud, et tal pole K-kohukestega mingisugust pistmist, jagasid erakonna noored täna uudistetoimetustes neid tasuta.
Kolm kesknoort püüdsid päeva jooksul läbi käia pealinnas asuvaid toimetusi ja jätta sinna võimalikult palju K-kohukesi, teatasid TV3-e Seitsmesed uudised.
Noored üritasid kohukesi jagada ka Eesti Päevalehe toimetuses, paraku nad liftiesisest kaugemale ei pääsenud.

Kelam: terrorismi oma huvides soosivad riigid tuleks isoleerida
Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami arvates peitub võti terrorismivastase võitluse edukuseks terrorismi oma huvides soosivate riikide isoleerimises.
Strasbourgis arutati täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil rahvusvahelise terrorismivastase võitluse teemat. Parlamendi raport rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse välismõõtme kohta pakub välja ülemaailmse, mitmepoolse ja ÜRO süsteemil põhineva strateegia.
Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni nimel esinenud julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige Tunne Kelam nimetas Euroopa Liidu suurimaks väljakutseks võitluses rahvusvahelise terrorismiga transatlantilise koostöö ja koordineerimise tõhustamisest. Kelami arvates tähendab see ka USA ja EL vastastikuse koostöö deklaratsioonide täieulatuslikku ellurakendamist.

Kesknoored viisid protestivraki vale ministeeriumi ette
Kesknoored tõid täna hommikul justiitsministeeriumi ette autovraki, millega soovisid tähelepanu juhtida korrakaitseseaduse eelnõu, mis väidetavalt lubab rooli kuni poolepromillise joobega juhid.
Justiitsministeeriumi väitel on see seadusemuudatus menetluses hoopis majandusministeeriumis ja auto peaks seisma majandusministeeriumi ees, teatasid TV3-e Seitsmesed uudised.

Pommipanija protsess jätkub homme
Tänavu 22. jaanuaril alanud protsess Pae tänava pommipanija süüasjas jätkub homme ühe tunnistaja ja süüdistatava, 68aastase Märt Ringmaa ülekuulamisega.
Viimane istung toimus 1. veebruaril, siis esitas Ringmaa kaitsja Raul Otsa taotluse kohtuniku taandamiseks, kuna tal tekkinud kahtlus kohtuniku Julia Vernikova erapooletuses. Riigiprokurör Margus Kurm ei toetanud kaitsja taotlust.
Ringmaa ei ole end tunnistanud süüdi plahvatuste tekitamises ja pommidega seitsme inimese mõrvamises ega ka kuue inimese tervise kahjustamises, võõra asja rikkumises ja hävitamises, lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslikus käitlemises ja ulatuslikus varguse katses.
Ringmaa tunnistas oma süüd vaid tööraamatu võltsimises. Selle alusel maksti Ringmaale 2001. aasta maist kuni 2005. aasta novembrini alusetult vanaduspensioni kokku 20 255 krooni.

Murru vanglas on elektrikatkestuse tõttu eriolukord
Eesti suurim Murru vangla jäi täna pärastlõunal elektrita, mistõttu tuli tööle rakendada varugeneraatorid ja tugevdada valvet.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et elekter kadus vanglast kell 16, kuid taastati kella 22 paiku
Poole tunni jooksul testiti, kas kõik töötab ja nii kaua kestis veel ka eriolukord ja tugevdatud kontroll..

Pärnu linnavolikogu esimehe koht läheb Reformierakonnale
Täna sõlmitud Pärnu koalitsioonileppe kohaselt saab Reformierakond endale kaks abilinnapea kohta, samuti tuleb nende ridadest ka uus linnavolikogu esimees.
Koalitsioonileping sõlmiti võrdlemisi kiiresti, ning nagu Reformierakonna Pärnu fraktsiooni esimees Vello Järvesalu Päevaleht Online'le ütles, siis partnerite vahel erimeelsusi ei olnud.
Ta kinnitas, et tehtud otsus on kindlasti kõige parem võimalus, kuidas valimislubadusi täita.
Üks abilinnapea koht jääb Rahvaliidule ning kaks Keskerakonnale, kuna üks endise linnavalitsuse liikme koht muudetakse abilinnapea ametikohaks.
Järvesalu avaldas kindlat veendumust, et loodud koalitsioon jääb püsima ning Keskerakond ei pöördu tagasi IRL-i poole.
Kuku raadiole antud intervjuus kinnitas Järvesalu, et Reformierakond ei olnud Pärnus varem konstruktiivses opositsioonis ning istus ammu varupingil. Tema sõnul ei ole Isamaa ja Res Publica Liit kindlasti praeguse olukorraga rahul, kuid rahulolematuid on kindlasti teisigi.

Liiv: meditsiinilises mõttes olen tõesti pedofiil
Süüdimõistetud pedofiil ning kunagine staarajakirjanik Toomas H. Liiv tunnistas Mihkel Kärmasele antud intervjuus, et peab ennast meditsiinilises mõttes pedofiiliks.
Liiv pole mitte ainult süüdimõistetud pedofiil, vaid läheb ajalukku esimese eestlasena, keda karistati seksuaalse sadismi eest, kirjutab ekspress.ee.
Lai avalikkus ei tea, et Liiv mitte ainult ei pannud poisikeste kallal toime sugukõlvatusi, vaid peksis üht oma ohvrit ja filmis seda, et sugukirge rahuldada. Videod on väidetavalt nii räiged, et kui neid kohtus kinniste uste taga vaadati, tuli väljast rahvas pärima, mis toimub.
Liiv erineb teistest pedofiilidest ka selle poolest, et on haritum ning lapsed, keda ta ahistas, olid pärit headest peredest. Liiv sõbrunes laste peredega ja viis neid erinevatel ettekäänetel eksootilistele reisidele.

Harju maakohus mõistis mõrva üritanud paari vangi
Harju maakohus karistas omakasu motiivil toimepandud tapmiskatses süüdistatavat Liia Vaabi ja tema elukaaslast Marko Bucki viie-aastase vangistusega.
Sundraha süüdimõistetutelt on 9000 krooni.
Süüdistuse kohaselt püüdsid 33-aastane Buck ja 29-aastane Vaab tappa Kaiet, kellele Vaab oli võlgu 200 000 krooni.
Omavahel tuttavad Kaie ja Vaab leppisid 2004. aasta lõpus kokku, et ostavad ühiseks kasutamiseks sõiduauto. Selleks võttis Kaie laenu ning kandis sellest summast 203 486 krooni oma sõbranna Vaabi arvele.
Peale seda hakkas Vaab end Kaie eest varjama ega ostnud ka lubatud autot. 2005. aasta aprillis võttis Vaab oma arvelt sularahas välja 155 000 krooni.
Samal kuul esitas Kaie Vaabi vastu Viljandi Maakohtusse hagiavalduse, nõudes tagasi 200 000 krooni.

Politsei tabas Harjumaal neli registreerimata mootorsaani juhti
Politsei tabas nädalavahetusel Harjumaal läbi viidud kontrolli käigus neli registreerimata mootorsaani juhti, kes sõitsid üldkasutatavatel teedel.
Põhja prefektuuri Ida-Harju osakonna politseinikud kontrollisid nädalavahetusel Aegviidu ja Kuusalu valdades maastikusõidu nõuete täitmist ATV- ja mootorsaani juhtide poolt.
Lisaks neljale registreerimata mootorsaani juhile tabati üks veoseveo nõuete rikkuja ning kolm kalapüügiseaduse rikkujat.
Ida-Harju politseiosakonna komissar Veiko Kaasiku sõnul oli operatsiooni eesmärk tuletada ATV- ja mootorsaanijuhtidele meelde neile kehtivaid liiklusnõudeid.
"Maastikusõitu nautivaid inimesi on üha rohkem, seega pöörab politsei neile ka rohkem tähelepanu," lisas ta.
"Oleme maastikusõiduga seonduvaid teemasid arutanud nii keskkonnainspektsiooni kui riigimetsa majandamise keskusega ning kavatseme ühiseid politseioperatsioone ka tulevikus jätkata," kinnitas komissar.

Ilves otsustas Jüri Paabile autasu mitte anda
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele, millega muutis oma otsust riiklike autasude andmisest, arvates Jüri Paabi välja Valgetähe IV klassi teenetemärgi saajate hulgast.
e
"Ma ei sea kahtluse alla kohtunik Jüri Paabi tunnustamist väärivaid teeneid Tallinna ringkonnakohtu ühe looja, kaasaegse kohtusüsteemi arendaja ja pädeva kohtunikuna. Just neil põhjustel esitas riigikohus Teenetemärkide komiteele taotluse talle teenetemärgi andmiseks," ütles president Ilves.
Viimase nädala jooksul on riigipeale aga teatavaks saanud kohtunik Jüri Paabi tehtud otsused aastatel 1979-1980, millega põhjustati inimestele kannatusi nende rahvusliku või dissidentliku tegevuse eest.
President peab kahetsusväärseks, et see kõik polnud talle teada enne 7. veebruari otsuse tegemist.
"Me peame leppima ja andestama. Ent oma otsuses lähtun ma tõekspidamisest, mille järgi Eesti vabariik ei saa oma teenetemärgiga tunnustada neid, kes osalesid okupatsiooniaastatel kaaskodanike poliitilises tagakiusamises," ütles Ilves.

Saksamaa keskkonnaminister saabub täna Eestisse
Täna külastab Eestit Saksamaa keskkonnaminister Sigmar Gabriel, et arutada Eesti ametivenna Rein Randveriga kliimagamuutustega seonduvat.
Kohtumisel tutvustavad nii Eesti kui ka Saksamaa keskkonnaministrid oma seisukohti kliimamuutuste küsimustes. Soov on leida ühised eesmärgid ja tegevused, et jõuda järgmisel nädalal toimuval keskkonnanõukogul võimalikult heade tulemusteni.
Võitlus kliimamuutustega on Saksamaa kui Euroopa Liidu eesistuja riigi üks prioriteete keskkonnaküsimustes. Ministrite kohtumisel tuleb arutatusele Brüsselis 20. veebruaril toimuv keskkonnanõukogu istung, kus Saksamaa soovib vastu võtta nõukogu seisukohad pärast 2012. aastat elluviidava rahvusvahelise kliimarežiimi kohta.

Narvas ootab piiriületust 250 veokit
Narvas ootas täna hommikul piiriületust 250 veokit, Koidulas 28 ja Luhamaal 55 veokit.
Narvas venib maksu- ja tolliameti andmetel piiriületuse järjekord üle kahe ööpäeva, täpsemalt 51 tundi. Viimase ööpäevaga on üle piiri Venemaale lubatud 104 sõidukit.
Luhamaal saab üle piiri umbes ühe ööpäevaga.
Koidula piiriületuspunktis on ootejärjekord lühike, seal saab üle piiri kuue tunniga.

Liive: Jutt Leedu 50-protsendilisest tuumajaama osaluse soovist pole tõsi
Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul lükkas Leedu peaminister Gediminas Kirkilas tänasel kohtumisel ümber väited, nagu sooviks Leedu loodavas tuumajaamas kuni 50-protsendilist osalust.
"Leedu poolt on tõesti tulnud väga palju erinevaid ideid osaluse kohta. Näiteks on välja käidud ka 34-protsendilise osaluse võimalus," vahendas Eesti Raadio Liive kommentaari.
Ta lisas, et jutud Leedu 50-protsendilist osalused on selgelt üle paisutatud. "Ka need kõik võttis Leedu peaminister tagasi. Tema hinnangul on ajakirjandus olukorda valesti tõlgendanud," ütles Liive pärast kohtumist Kiriklasega. Ta lisas, et Leedu osaluse puhul on iseasi see, kui suurt osa Leedu projekti arendusfaasis tahab.
Veel pidas Eesti Energia juhataja oluliseks seda, mil määral otsustavad Baltimaad Poolat tuumajaama projekti kaasata. Tema sõnul peavad kolm riiki nüüd otsustama, kui suure osaluse nad Poolale oma aktsiatest loovutavad. Praegune plaan näeb ette aktsiakapitali kolmeks jagamist.

Türisalu pangale ehitatakse teeäärne piire
Maanteeamet plaanib autode ligipääsu takistamiseks piirde ehitamist kogu panga ulatuses.
Takistamaks autode ligipääsu pangale, korraldab maanteeamet teeäärse piirde ehitamise kogu panga ulatuses maantee plaanitava rekonstrueerimise raames, teatas Harju maavalitsus.
Harju maavanema initsiatiivil kokku kutsutud kohtumisel jõuti ühisele seisukohale Türisalu panga turvalisuse probleemi võimalike lahenduste osas.
Kohtumisel lepiti kokku, et pangapealse maa omanikud esitavad pangal aastaringset tegevust tagava terviklahenduse projekti Harju Keskkonnateenistusele hiljemalt selle aasta aprilli lõpus.
"Turvalisuse probleemi lahendusena toetan igati kinnistu omanike soovi tuua Türisalu pangale aastaringne tegevus, näiteks rajada pangale kohvik. Samuti on mul hea meel selle üle, et maanteeamet peab vajalikuks täiendava teeäärse piirde ehitamist", vahendas Harju maavalitsus maavanema Värner Lootsmanni sõnu.

Riigikogu sai maksumaksja vaenlaseks, Sõerd sõbraks
Eesti Maksumaksjate Liit valis 2006. aasta maksumaksja sõbraks rahandusminister Aivar Sõerdi ning vaenlaseks tunnistas riigikogu.
Maksumaksja sõbraks tunnistatud Aivar Sõerd on olnud koostöövalmis ja arvestanud maksumaksjate ettepanekutega. Samuti kutsus minister EML esindaja osalema MTA peadirektori kandidaatide hindamise komisjoni, see on tähelepanu vääriv fakt Eesti osalusdemokraatia arengus. Tänu kogemustele MA peadirektorina ja trükikoja direktorina on ta ilmutanud maksuprobleemide vastu suurt huvi ja mitmel korral teinud julgeid ja iseseisvaid otsuseid, minnes mööda ametnike soovitustest.
Maksjumaksja vaenlaseks valitud Riigikogu liikmed teenisid selle tiitli 202 miljoni krooni jagamise eest isiklike eelistuste alusel. Nimetatud afäär riivas EML arvates kõigi ausate Eesti inimeste õiglustunnet. EML ei ole nõus sellega, et "poliitiline otsustamine" tähendab sellisel viisil raha jagamist. Riigieelarve menetlemiseks on olemas samamoodi kindlad põhimõtted, koostatakse arengukavasid, eelarvestrateegiaid, käivad pingsad läbirääkimised ministeeriumide vahel jne.

Ülikoolid nõuavad kõrghariduse rahastamise suurendamist
Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Rektorite nõukogu nõuavad riigikokku kandideerivatelt erakondadelt kõrghariduse rahastamise ning õppetoetuste suurendamist.
Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Rektorite nõukogu esitasid täna erakondadele avaliku pöördumise, milles nõuavad kõrghariduse rahastamise suurendamist aastaks 2010 1,5% SKP-st ning õppetoetuste süsteemi muutmist, teatas Eesti Üliõpilaskondade Liit juhatuse esimees Heiki Lemba.
"Rahastamise puudujääk seab ohtu ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide suutlikkuse pakkuda kvaliteetset kõrgharidust," ütles Rektorite nõukogu esimees Peep Sürje. "Praegune olukord ei võimalda meil täita ühiskondliku funktsiooni teadmiste edasiandja ja uute teadmiste loojana."
"Kõrghariduse sünonüüm on mõne aasta pärast tolmused koolipingid hämaras tühjas auditooriumis ja ülikooli kõrval paiknev kiosk" Diplomite lõpumüük ", lisas Lemba ning hoiatas ühiskonna vaimse ja majandusliku hääbumise eest.

Järvesalu: IRL põeb sisimas viiruslikku haigust
Pärnu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Vello Järvesalu leiab, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis on isikutevahelised konfliktid kui tuli tuha all hõõgunud juba alates kahe erakonna ühteheitmisest alates.
Viirusliku haiguse all peab Järvesalu silmas IRL erakonnasisest sügavat lõhestatust, mis sai ka peamiseks takistuseks IRLiiga võimalike koalitsiooniläbirääkimiste alustamise suhtes, vahendab Reformierakonna pressiteenistus.
Selle tõttu on Järvesalu arvates osad IRL-i liikmetest otsimas endale tugevat ja stabiilset erakonda ning lisas, et igasuguste läbirääkimiste puhul Isamaa ja Res Publica Liiduga saab neid käsitleda ainult kui kaht erinevat parteid.
Viidates eilsetele sündmustele Pärnu võimuliidus, nimetas Järvesalu IRLi väidet, kus seoti Pärnu koalitsiooni lagunemist märtsivalimistega, küüniliseks.

Ilves kohtus Leedu peaministriga
Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Leedu peaminister Gediminas Kirkilas keskendusid tänasel kohtumisel energiajulgeolekule, eurotsooniga ühinemise väljavaadetele ja arutlesid Euroopa tulevikuga seotud teemadel.
"Eesti toetab ühtset Euroopa energiapoliitikat, mille osaks on muuhulgas varustuskindlus ja sõltumatus ühest allikast," ütles Eesti riigipea, vahendas presidendi kantselei
Rääkides Ignalina tuumajaama projektist, kinnitas peaminister Kirkilas, et tegemist on väga olulise projektiga ning sellest huvitatud maade osalusega seotud lahtised küsimused lahendatatakse lähikuudel.
Leedu tahab endale Ignalina tuumajaamast 34% osalust, Eestile ja Lätile jääks kummalegi 22%. Leedu peab oluliseks ka Poola kaasamist, kuid lõplikku otsust pole selles küsimuses veel tehtud.

F-Secure hoiatab viirusega nakatunud sõbrapäevatervituste eest
Viirusetõrje ettevõte F-Secure hoiatab, et seoses tänase sõbrapäevaga on liikumas ringi võltsitud E-postkaardid.
Kasutajale saadetakse e-postile nn "õnnitluskaart" kus palutakse kaardi lähemalt vaatamiseks klikkida lingile. Seejärel palutakse kasutajal laadida Macromedia Flash Player.
Selle asemel laetakse kasutaja arvutisse hoopis troojalane, mis omakorda installeerib "tagaukse", mille kaudu kurjategijad pääsevad ligi arvutites paiknevale informatsioonile.
F-Secure soovitab tungivalt laadida alla kõik uued viirusetõrje definitsioonid ning paigata windowsi tarkvara. Kõik viirusetõrje tootjad on praeguseks uuendustega valmis saanud.

Ärimehed soovivad liikluse Kuressaares maa alla viia ning linna klaaskupliga katta
Tuntud ärimeeste sõnul võiks liiklusummikute ja parkimisprobleemide lahendamiseks viia liikluse Kuressaare kesklinnas maa alla ning elutähtsad kvartalid klaaskupliga katta.
"Üksnes maa-aluse parkla rajamine ei lahendaks olukorda mitte mingil juhul. Kui juba teha, siis tuleb asi suurelt ette võtta, mitte niisama nokkida", ütles Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimees Vjatšeslav Leedo intervjuus ajalehele Oma Saar.
Leedo sõnul tuli Märt Vooglaid välja ideega katta Kuressaare kesklinn kupliga.
"Mõned inimesed arvavad seda kuuldes, et ärimeestel pole enam muud teha kui ulmelisi ideid välja pakkuda. Mina vaidlen neile vastu. Kuressaare supertsooni rajamiseks tuleks liiklus maa alla viia ja elutähtsad kvartalid mõne hektari ulatuses klaaskupliga katta. Sel juhul võiksime kesklinnas kas või südatalvelgi särgi väel kõndida ja linnavalitsus ei pea enam lume koristamise pärast nii palju muret tundma," ütles Leedo.

Kuressaare kaotab kakskeelsed tänavasildid
Kuressaare linnavalitsus kavatseb märtsikuu alguseks vahetada välja kõik kakskeelsed tänavasildid.
Linnavalitsus lükkab oma kodulehel tagasi ajakirjanduses ilmunud väited selle kohta, et linnavalitsus ignoreerib keeleinspektsiooni ettekirjutisi ega soovi kakskeelseid tänavasilte välja vahetada, kirjutab Oma Saar.
Kuressaare linnavalitsus avaldab kodulehel, et linnas tegeldakse hoolikalt kakskeelsete tänavasiltide asendamisega, kuid protsess võtab aega.

Laaneots: töö kaitseväe korralduse seadusega lõpule jõudmas
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ütles, et töö kaitseväe korralduse seaduse projektiga on lõpule jõudmas.
Laaneots ütles ETV saates Terevisoon, et kaitseväe korralduse seadus on "finišisirge alguses", kirjutab ETV24. 
Kaitseväe juhataja hinnangul on kaitseväe korralduse seadus üle politiseeritud ning seda kasutatakse tihti poliitiliste jõudude omavaheliseks arveteõiendamiseks.
Laanotsa sõnul on seadusest jätkuvalt mõned asjad puudu. "Näiteks tsiviilkontrolli küsimus. /... / Elu näitab, et see küsimus peab olema väga hästi defineeritud, sest väga on ka tsiviilpoole pealt arusaam selline, et tsiviilkontroll tähendab seda, et tsiviilametnik kamandab sõjaväge, mis on põhimõtteliselt vale," seletas ta.

Taisto avab suvel Pärnu-Kuressaare bussiliini
Bussifirma Taisto Liinid soovib suvekuudeks avada Pärnu - Kuressaare kiirkaugbussiliini.
Seni Kuressaarel otseliin Pärnuga puudub, kirjutab Oma Saar.

Pedofiilide karistatus muutub avalikuks
Justiitsministeerium saadab täna kooskõlastusringile eelnõu, mis keelab pedofiilidel lastega töötamise ning annab ühtlasi lapsevanematele võimaluse saada õigustatud huvi korral teavet isiku karistatuse kohta.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Marju Agarmaa sõnul on eelnõu eesmärgiks tagada, et lastevastases seksuaalkuriteos, alaealise prostitutsiooniga või lapspornoga seotud kuriteos süüdi mõistetud isikud ei pääseks töötama ametites, kus nad lastega vahetult kokku puutuvad.
"Taolisteks ametikohtadeks on näiteks õpetaja, lasteaiakasvataja, lastelaagri kasvataja ja registreeritud lapsehoiuteenuse pakkuja," ütles Agarmaa.
Vastavatel tööandjatel tekib eelnõuga kohustus enne isiku töölevõtmist kontrollida karistusregistrist isiku karistusandmeid, mis puudutavad nimetatud kuritegusid. Muude kuritegude kohta tööandjad infot ei saa.

Kuusalu vallavanemaks sai Kalmer Märtson
Kuusalu Vallavolikogu valis tänasel istungil uueks vallavanemaks isamaaliitlase Kalmer Märtsoni, kelle poolt hääletas 11 volikogu liiget.
Samuti vallavanemaks kandideerinud Andres Heinver kogus 7 häält ning üks hääletussedel tunnistati kehtetuks, selgub edastatud pressiteatest.
Kalmer Märtson on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja töötanud OÜ Hinnu Seafarmi direktorina. Kuusalu Vallavolikogu töös on Märtson osalenud alates 1993. aastast, sealhulgas 9 aastat volikogu esimehena. Viimasel kahel aastal on Märtson olnud Kuusalu vallavalitususe liige. Kalmer Märtson on 42 aastane, abielus ja kasvatab kahte last.
Kuusalu eelmine vallavanem Herko Sunts lahkus ametist jaanuari keskel, siirdudes töökaitseinspektsiooni peadirektori asetäitja ametikohale.

Luurerühm ESTRIF-1 alustab teenistust Kosovos
Täna varahommikul lendas Kosovosse 26-meheline Eesti kaitseväe luurerühm ESTRIF-1, mis asub teenistusse Mitrovicas paikneva Taani pataljoni koosseisus.
Teelesaatmisrivistusel ütles maaväe staabi ülem kolonelleitnant Indrek Sirel, et kaitseväe jaoks ei ole olemas vähemtähtsaid missioone, kaitseväelased täidavad ühtemoodi kõik Eesti riigi ja rahva poolt püstitatud ülesanded. "Ka missioon Kosovos on vajalik ja ka Kosovos võib olla ohtlik," ütles kolonelleitnant Sirel.
Kaitseväelasi teele saatma tulnud Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ülem major Eero Rebo sõnul on tegemist esimese kuperjanovlaste välismissiooniga ning ta on uhke selle üle.
ESTRIF-1 on koostatud peamiselt Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni kaitseväelaste baasil, üksuse ülemaks on nooremleitnant Lauri Kriisa.

Valdeku põhikool ühineb 53. keskkooliga
Tallinna Linnavalitsus otsustas volikokku saata otsuse eelnõu, mis näeb ette Tallinna Valdeku põhikooli ja Tallinna 53. keskkooli ümberkorraldamist Tallinna 53. keskkooliks alates 1. septembrist sel aastal.
Tallinna näeb koolivõrgu korrastamise eesmärgil ette lõpetada õpilaste vähesuse all kannatavate koolide tegevus, mille töötamise käigus ei ole objektiivselt võimalik tagada õpilastele normaalset õpikeskkonda ja nõutavat hariduse kvaliteeti, teatas Tallinna pressitalitus.
Nõmmel asuvas Valdeku põhikoolis õpib tänavu 148 õpilast ning töötab 19 pedagoogi. Õpilastele tagatakse võimalus jätkata õpinguid teistes koolides ja õpetajatele tagatakse töökohad teistes õppeasutustes.

Politsei tabas Paides peolt neli narkojoobes inimest
Paide politsei kontrollis kultuurimajas toimunud ürituse käigus alaealiste korrarikkumisi ning avastas ka mitmeid narkojoobes inimesi.
Kontrolli käigus avastati neli alkoholiseaduse rikkujat. Viiele alla 16-aastasele alaealisele koostati väärteomaterjalid, kuna nad viibisid ilma täiskasvanud saatjata väljas peale kella 23: 00 ning ühel kontrollitul avastati ka narkootilist ainet.
Paide politseijaoskonda toimetati kokku kuus narkojoobe kahtlusega isikut, kellest neljal osutus joove positiivseks. Neljast narkootilist ainet tarvitanud inimesest oli üks alaealine.
Lääne politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna kriminaaltalituse politseiinspektor Kuldar Kaur selgitas, et tarvitatud oli kahel juhul kanepit ja kahel juhul ecstasy't. Ta lisas, et ühe noormehe taskust leiti kuus ecstasy tabletti ning tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlus.

Lapseröövija tabamine annab vanematele kindlustunnet
Hoolimata sellest, et Viljandi politsei tabas eile last röövida püüdnud naise, leiavad noored emad, et hirm laste turvalisuse pärast jääb veel mõneks ajaks püsima.
Viljandis tegutseva Päikesekillu perekeskuse juhataja Kristel Kadakas tunnistas, et noorte emade kogunemistel on lapseröövi katse olnud üks peamisi jututeemasid. "Paanikat just polnud, aga ärevust tunti küll," ütles Kadakas ajalehele Sakala.
Kadaka arvates mõjus kõnealune intsident hoiatusena.
"Kahju, et midagi sellist pidi juhtuma, aga nüüd vaadatakse palju hoolikamalt, kuhu ja kuidas laps vankriga jätta," ütles ta.
Võimaliku röövimiskatse ohvriks langenud Gitta Nazarova avaldas talle tundmatu naise tabamisest kuuldes rõõmu ja tunnistas, et tahaks teada saada, miks üritas naine last ära viia ja kuidas õnnestus politseinikel ta tabada.

Hulkuvad koerad ohustavad metsloomi
Viljandimaa jahimeeste arvates on metsloomad suures ohus, sest lumele tekkinud jääkooriku tõttu on neil raske liikuda ja nad on hea saak hulkuvatele koertele.
Viljandimaa jahimeeste liidu tegevjuht Ulvi Lombi sõnul teevad kõige enam tüli metsade lähedal asuvate külade ja suvilarajoonide koerad, keda omanikud ketis ei hoia, kirjutab Sakala.
"Metsloomadel on praegu raske aeg, sest lumel on koorik peal. Kiskjad ja koerad saavad neid kergesti kätte, sest metskitsed ja -sead vajuvad lumest läbi," rääkis Ant. Põgenedes vigastavad loomad jalgu ja on kerge saak.
Ühe Tarvastu valla elaniku sõnul hulgub mitu suurt koera Linsi kandis ja need võivad inimeselegi ohtlikud olla. Tema päästis koerte käest koju kõndiva koolilapse, keda penid olid juba riietest kiskunud.

Pärnul on lootus saada mereõppekeskus
Eile allkirjastasid haridusminister Mailis Reps ja Pärnu linnapea Mart Viisitamm ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt kerkib mõne aasta pärast Pärnusse merehariduskeskus.
Haridusminister avaldas tunnustust Pärnu merenduskeskuse juhatajale Arno Maidlale, kes on Pärnus merehariduse taastamiseks palju vaeva näinud, kirjutab Pärnu Postimees.
Maidla ütles eile samuti, et kui merehariduskeskust nüüd umbes kahe aasta jooksul ei teki, siis on rong lootusetult läinud ja asjal pole enam mõtet.
Repsi jutu järgi on üks tee uue keskuse ehitamiseks vajaliku raha saamiseks see, et kaks praegu merenduskeskusele kuuluvat kinnistut müüdaks. Täiendavalt peaksid keskusse investeerima nii riik kui linn.

Algasid läbirääkimised uue võimuliidu moodustamiseks Pärnus
Täna kell 10 algasid Pärnu Rannahotellis läbirääkimised uue võimuliidu moodustamiseks.
Keskerakonna Pärnu piirkonna juhatus ja Pärnu linnavolikogu keskfraktsioon kutsus koalitsioonikõnelustele Rahvaliidu ja Reformierakonna esindajad, kirjutab Pärnu Postimees.
Eile hommikul otsustasid Keskerakonna Pärnu piirkonna juhatus ja Pärnu linnavolikogu keskfraktsioon astuda välja 2005. aasta sügisel moodustatud koalitsioonist, kuhu kuulusid siiani Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Rahvaliit.
Reformierakond teatas eile, et ei kavatse alustada Pärnus Isamaa ja Res Publica Liiduga kõnelusi ühise koalitsiooni moodustamiseks ning kavatseb liikuda edasi võimuliidu suunas Keskerakonna ja Rahvaliiduga.
Pärnu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Vello Järvesalu ütles eile õhtul, et IRLi ettepanek tuli liiga hilja ja Reformierakond on juba otsustanud alustada koalitsioonikõnelusi Keskerakonna ja Rahvaliiduga.

Täna avati liiklejatele Haapsalu-Noarootsi jäätee
Jäätee kulgeb Haapsalust Holmi kalda tänavalt Noarootsi Österby sadamasse ning on avatud ainult päevavalges.
Maanteeinfokeskus paneb südamele, et jääteel liiklemisel kehtivad järgmised reeglid:
1. Jäätee on kasutatav ainult valgel ajal.
2. Soovitatav sõidukiirus on kuni 25 km/h või 40-70 km/h. (kiirus 25-40 km/h tekitab jääl resonantsi ja võib seda lõhkuda).
3. Jääteel liiklejate minimaalne vahe peab olema vähemalt 250 m.
4. Jääteel ei tohi autot seisma jätta, kihutada, sõita tuisuga, uduga ja pimedas.
5. Keelatud on möödasõit ja kahesuunaline liiklus samal sõiduteel.
6. Tähistatud jääteest kõrvale sõita ei tohi.
7. Jääteel sõites peavad turvavööd olema lahti ja sõiduki uksed kergesti avatavad.

Oodatud palgatõus tõi staažikatele politseinikele pettumuse
Esimese palgareformijärgse töötasu kättesaamisel avastasid paljud politseinikud, et nende palk ei olnud märkimisväärselt tõusnud, mõnel oli isegi veidi langenud.
Uus palgasüsteem tõstis küll politseinike põhipalka, kuid jättis nad ilma mitmetest lisatasudest, kirjutab Postimees. Seetõttu võrdsustus äsja politseikoolist tulnud noorte teenistuse samal ametikohal töötavate staažikate politseinike palgaga, võttes viimastelt motivatsiooni.
Uus palgasüsteem nullis täielikult kogu pika tööstaaži, sest tunduvalt vähem aega politseis töötanud kolleegide palk oli nende omaga võrdsustatud ning arvukad tööaastad politseis ei omanud palga arvutamisel enam tähtsust. Lisaks olid varem töötasule liidetud lisatasud olid asendunud uute lisatasudega, mistõttu ei olnud palk tõusnud.
Staažika politseiniku sõnul on vanadele töötajatele äärmiselt solvav see, et palgatõusu saavad nautida vaid uustulnukad.

Ümarlaud: Sakala keskus tuleb muinsuskaitse alla võtta
Sakala keskuse hoonestusõigusleping tuleb lõpetada ja hoone ise muinsuskaitse alla võtta, leidsid eile õhtul kogunenud ümarlaual Sakala keskuse kaitsjad.
Ümarlaual osalejad otsustasid nõuda lammutusloa ja hoonestusõiguse lepingu tühistamist, hoone tagastamist riigile ning uue hoonestusõiguse ning arhitektuurikonkursi korraldamist.
Samuti leiti, et kultuuriminister Raivo Palmaru ning linnapea Jüri Ratase käitumine Sakala küsimuse lahendamisel on olnud avalikkuse ja spetsialistide arvamusi eirav ning rahvavaenulik.
Ümarlaual osalesid Eesti paeliidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Nõmme Tee Seltsi, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna linnavolikogu ja MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esindajad.

Jõhvi muudab kesklinnas parkimise tasuliseks
Vallajuhtide arvates pole tasulisest parkimisest pääsu, sest südalinnas valitseb juba praegu liikluskaos.
Neljapäeval asub volikogu esimesel lugemisel arutama eelnõu, millega tahetakse kehtestada südalinnas parkimistasu, kirjutab Põhjarannik.
Kavakohaselt oleks esimene parkimistund Jõhvi südalinna parklates tasuta ning teisest tunnist muutuks see tasuliseks. Tasuliseks läheksid parklad kõigi kesklinna suuremate äride ja kaubanduskeskuste ees, väljaarvatud Säästumarketi-esisel platsil.
"Ainus eesmärk on liikluse korrastamine ning liikluskoormuse vähendamine südalinnas," sõnas vallavalitsuse korrakaitseametnik Hermo Piirsalu.
Tund aega parkimist hakkab eelnõu järgi maksma 8 krooni, päevase parkimise hind on 40 krooni ning kuu aega parkimist maksab 500 krooni.

Ülenurme eksvallavanem kuulutab uuselamuile hävingut
Seadusi eirates poldrialale planeeringuid koostanud Ülenurme vallavalitsus on seadnud ohtu hoonete püsimise ja ühes sellega valla rahakoti, kahtlustab endine vallavanem Anti Kalvet.
Kalvet kahtlustab, et Ülenurme valda liigniiskele alale ehitatud uuselamud püsima ei jää ja petta saanud inimesed hakkavad kahjunõuetega vallamajja marssima, kirjutab Tartu Postimees.
Eeldatava kahju suurus on Kalveti meelest suurusjärgus 100 miljonit krooni, mis on 2,5 korda enam valla tänavusest eelarvest.
Kalveti on veendunud, et tiheda kuivendusvõrguga niigi liigniiskel alal viiks ehitus paratamatult kuivendusvõrgu lõhkumisele.

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Dominica Ühendusega
13. veebruaril sõlmisid Eesti välisminister Urmas Paet ja Dominica Ühenduse UNESCO Alalise Esinduse asejuht Didier Vidal Pariisis Eesti Vabariigi ja Dominica Ühenduse vahelised diplomaatilised suhted.
Paet ja Vidal pidasid diplomaatiliste suhete sõlmimisel oluliseks väikeste riikide omavahelist suhtlemist ning avaldasid lootust, et Eesti ja Dominica vahelised majandussuhted ja kultuurialased sidemed saavad nüüdsest uue impulsi, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
"Dominica on ka paljudele Eesti turistidele huvipakkuvaks reisisihiks," ütles Paet. Samuti arutati ka võimalusi aukonsulite kandidaatide leidmiseks. Dominica Ühenduse esindaja tundis huvi Eesti infotehnoloogia alaste saavutuste vastu.
Dominica Ühendus on Kariibi mere saareriik, mille lähimad naabrid on Martinique'i departemang ja Guadeloupe'i ning sõltkondade departemang. Saare pindala on vaid 751 km2 ning rahvaarv on 68 910. Riigi pealinn on Roseau ja ametlikuks keeleks on inglise keel, kuid räägitakse ka prantsuse kreooli keelt.

Malaaria kimbutab Eesti rändureid
Selle aasta algusest on kolm puhkusereisijat malaariasse nakatunud.
Tänavu on juba kolm inimest malaaria kaasa toonud Kenyast ja Indiast. Sestap manitseb tervisekaitse inspektsioon ettevaatlikkusele nii Aasiasse kui ka Aafrikasse sõitjaid. Malaaria vastu ei saa end vaktsineerida, kuid tõve vastu aitab reisi eel ja ajal vastavate tablettide võtmine ning sääsehammustusest hoidumine, kirjutab SL Õhtuleht.
Malaariast annavad märku palavik, külmavärinad, väsimus, köha, lihas- ja kõhuvalu ning oksendamine. Kuigi haigus sarnaneb gripiga, ähvardab see sootuks rängemate tüsistustega -
hingamis- ja maksapuudulikkuse, krampide ning isegi surmaga. Eriti ohtlik on tõbi lapsele ja rasedale.

Eesti linnuriik täienes kahe liigiga
Eesti looduses kohatud linnuliikide ametlik
Eesti ornitoloogiaühingu juures tegutsev linnuharulduste komisjon lisas täieõiguslike lindude peresse hiljuti veel kaks uut liiki - ruugerüdi ja suuränni. Komisjoni esimehe Margus Otsa sõnul kasvas sellega kõikide Eestis kohatud linnuliikide ametlik arv 365-ni.
"Ruugerüdi elutseb muidu Põhja-Ameerikas, kuid sattus siia juhuslikult mullu augustis, mil linnuvõistluse Estonia Open käigus nägi teda 40 linnuvaatlejat," rääkis Ots. Tema sõnul on tegemist kauaoodatud liigiga, sest Soomeski on teda varem juba kümmekonnal korral nähtud. "Kuna tegemist on nii suure haruldusega, andis leidjameeskond pingelisele võistlusele vaatamata temast kohe ka teistele teada. Lindu tormasid vaatama kõik, kes vähegi said."

Grammy võit näitab koori taset
Peadirigent Hillier on saanud kammerkoori kõlama nii, nagu meeldib Grammy žüriile.
Eesti filharmoonia kammerkoori Grammy võidu puhul teeb kultuuriminister täna valitsusele ettepaneku tunnustada dirigent Paul Hillieri, kõiki koorilauljaid ning helilooja Arvo Pärti rahalise preemiaga.
Suurt tunnustust tähendava Grammy tõi koorile Arvo Pärdi kooriteoste CD "Da Pacem".
Eile võttis vastpärjatud kammerkoor oma kodumajas Toompea nõlva all Toompuiesteel tordi ja vahuveiniga vastu õnnitlusi ning mõtted läksid ka koori tulevikule. Nimelt lahkub võidu toonud dirigent Paul Hillier sügisest koori peadirigendi ja kunstilise juhi kohalt ning uut meest või naist ei ole veel asemele valitud.
"Pärast nii säravaid muusikuid nagu Tõnu Kaljuste ja Paul Hillier on väga raske leida uueks dirigendiks kedagi, kellega me hing rahul oleks," lausus Eesti filharmoonia kammerkoori (EFK) direktor Anneli Unt. "Meie antennid on püsti ja kombitsad väljas," lisas ta uue dirigendi otsingute kohta. "Tuleval hooajal saame peadirigendita hakkama, aga sellele järgnevaks hooajaks loodame kellegi leida."

Ohvri säästmiseks määratakse pedofiilile tihti kergem karistus
Lihtmenetluse kohaldamine vähendab küll süüdlase karistust, kuid säästab ohvrit.
Põhja politseiprefektuuri ringkonnaprokurör Saskia Kask kinnitas, et menetlusliigi valikul seab prokurör kõrgemale lapse huvid, sest lapse tervis on tähtsam, kui üks-kaks aastat pikem vangistus kurjategijale.
Üldmenetlus tähendab täispikka kohtuprotsessi, kus kõiki tõendeid uuritakse suuliselt ja vahetult. Lihtmenetlused on lühimenetlus, kokkuleppemenetlus ja käskmenetlus, mida seksuaalkuritegude puhul ei saa kasutada.
Lühimenetlus toimub toimiku materjalide põhjal, tunnistajaid välja kutsumata, ka kannatanu kohtusse ilmumine pole kohustuslik. Et see hoiab kokku riigi raha, võetakse vastutasuks karistusest maha kolmandik.
Kokkuleppemenetluses toimuvad kaitsja, prokuröri ja kahtlustatava vahel läbirääkimised, kus sõlmitakse kokkulepe süüdistuse ja karistuse osas ning kohus kokkuleppega nõustudes kinnitab selle.

Kohtuekspert Üllar Lanno: pervertidel on Eestis elu liiga lihtne
Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo direktori Üllar Lanno hinnangul tuleks Eestis lokkava pedofiilia ohjeldamiseks teha muutusi seadusandluses.
Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo direktori Üllar Lanno hinnangul pole riik valmis probleemsete alaealistega tegelema. Vaja oleks tõsta seksuaalelu lubamise aeg 16. eluaastani ja karmistada karistusi seksuaalse väärkohtlemise eest.
Millises vanuses lapsed langevad seksuaalse väärkohtlemise ohvriks?
Eesti on seksuaalse ärakasutamise ning väärkohtlemise mõistes Euroopa üks vastikumaid paiku. Kuigi meediasse on jõudnud harvad üksikjuhtumid, on tegelik olukord kordi hullem. Sellest lihtsalt ei räägita. Kuidas saab ärakasutatu rünnata kätt, mis toidab?
Meie ekspertidel on tulnud kokku puutuda imikuga. Kui väikesel tüdrukul on neitsinahk katki: siis miks ta on katki? Isa on end näpu abil imiku peal rahuldanud. Või kuidas on viieaastasel lapsel suguhaigus? Sellised juhtumid ei ole massilised, kuid nad on olemas. Kui vaadata 14-aastaseid ja nooremaid, siis selles vanuses lastest on seksuaalset väärkohtlemist kogenud seitse protsenti tüdrukutest ja neli protsenti poistest.

Pronksmehe "äravedajad" panevad Ilvese vastutama
Paremparteid valmistuvad Tõnismäe ausamba teisaldamise seadustamiseks.
Kui homsel keelatud rajatiste seaduse eelnõu lõpphääletusel jääb riigikogus poliitiliste jõudude vahekord samaks kui eile, langeb vastutus juriidiliselt ilmselgelt küündimatu seaduse eest president Toomas Hendrik Ilvese õlgadele.
Valimiskampaaniasse kistud teema saab Kadrioru mureks juhul, kui parlament kiidab nelja-päeval heaks seaduse, mis kohustab valitsust 30 päeva jooksul pronksmehe Tõnismäelt ära viima. Eile kogus sama ettepanek 44 poolt- ja 33 vastuhäält. Radikaalset muudatust toetanud Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed ei kaitsnud debati ajal monumendi kiirkorras teisaldamist sisuliselt ühegi sõnaga. Teise lugemise lõpetamise võtsid nad vastu hoopis mornide nägudega. Eelnevalt vallutasid parlamendi kõnetooli aga Keskerakonna ja SDE poliitikud. "See eelnõu on õiguslik rämps, mille kohta on selge hinnangu andnud juhtivad riigiõiguse spetsialistid," osutas keskerakondlane Evelyn Sepp vastuoludele põhiseadusega. "Kõik ju teavad, et see seadus ei jõustu sellisel kujul mitte kunagi."

Isamaa ja Res Publica Liit langes Pärnus võimuliidust välja
Isamaa ja Res Publica Liidu koha koalitsioonis võtab üle
Keskerakond otsustas eile astuda välja 2005. aasta sügisel moodustatud Keskerakonna, Rahvaliidu ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonist ja alustada kõnelusi uue võimuliidu moodustamiseks.
Keskerakonnal on Pärnu 33-liikmelises linnavolikogus 11, IRL-il kümme, Reformierakonnal seitse ja Rahvaliidul kaks kohta. Läbirääkimistel on kaalukeeleks osutunud Reformierakond, kellega soovib võimuliitu nii IRL kui ka Keskerakond.
Reformierakonna kosilased
Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu juhatus esitas eile õhtul Reformierakonna Pärnu osakonnale kutse asuda läbirääkimistele ühise koalitsiooni moodustamiseks.
"Leiame praegusel koalitsioonist lahkumisel palju üleriigilise kampaania märke, mis kokkuvõttes kahjustavad Pärnu stabiilse arengu huve," vahendas IRL-i pressiteenistus juhatuse avaldust. Samas otsustasid Reformierakonna Pärnu piirkonna juhatus ja volikogu fraktsioon eile õhtul veidi varem alustada läbirääkimisi Keskerakonna ja Rahvaliiduga.

Rebane lubab Sakala keskuse väärtuslikuma osa säilitada
Maja unikaalne ilme säilib ja planeeritav 1800-kohaline saal
AS-i Uus Sakala nõukogu esimees Peeter Rebane plaanib nädala lõpus avalikkusele esitleda kavandatava kultuurikeskuse uut ehitusprojekti, kus on tema sõnul arvestatud ekspertide soovitusi ning mille järgi säilib osa endisest hoonest.
"Avalikkuse soovile vastu tulles ei kavatse me kogu hoonet lammutada. Praeguse Sakala keskuse Rävala puiestee ja Islandi väljaku poolne fassaad ja torn jäävad senisel kujul alles," kinnitas Rebane. Lammutatavates majaosades võetakse praegused seinaplaadid lahti ning kasutatakse hiljem uue hoone siseviimistluses.
"Möödunud aastal maha võetud lühtrid ja uksed seisavad samuti hoolikalt sissepakituna soojustatud laos ning leiavad tulevases hoones taas asukoha," ütles Rebane. Tema sõnul oli vaja leida "kirik keset küla", et maja unikaalne ilme maksimaalselt säiliks, kuid planeeritav 1800-kohaline saal tuleks samal ajal maailmatasemel ja toimiv.

Sakala keskuse lammutamise saaga faktides

Kalmer: valid Ansipi, saad Savisaare
Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu piirkonna kaasesimehe Ago Kalmeri hinnangul on Pärnu võimukoalitsiooni lõhkumise taga Andrus Ansipi ja Edgar Savisaare kokkulepe.
"Koalitsiooni lõhkumise põhjuseid ei ole vaja otsida mujalt, kui Keskerakonna ja Reformierakonna kokkulepetest võimu jagamise kohta riigis," sõnas Kalmer.
"Reformierakondlased aktiviseerusid pärast Ansipi reedest käiku Pärnusse. Kohalikel jäi üle ainult anda demokraatia etendus, vormistades eileõhtusel koosolekul tagantjärgi seisukohad, mis olid juba esitatud päeval salvestatud intervjuus," ütles Kalmer.
Kalmer mõistab hukka KeRe liitlaste jutu riigi- ja omavalitsuspoliitika lahususest, sest tema sõnul sõitis Pärnus Ansip kohalikest liidritest lihtsalt üle.
"Kui täna räägib Viisitamm, silmad maas, vastuoludest IRLiga, siis pigem peaks ta loetlema takistusi, mis ületati ausat linnaametnikku linnaplaneerimisest eemale tõrjudes," lisas Kalmer.

Karilaid: seal, kus on oravad, on alati intriigid
Haapsalu Keskerakonna liider Jaanus Karilaid räägib täna ilmunud Kesknädalas, kuidas Pärnus on ilma Reformierakonnata parem valitseda.
"Haapsalu ja Pärnu on praegu elavalt tõestamas, et valijale on kasulikum kui Reformierakond poleks võimu juures. Elu ilma Reformita on rahulikum, töisem, sõbralikum. Seal, kus on võimu juures oravad, käib alati intriigitsemine, solvamine ja poliitilist heitumust tekitav sisutühi käramine," ütles Karilaid.
Karilaid nendib kahetsusega, et just Keskerakond on pidanud Reformierakonnaga kõige rohkem koostööd tegema, kuid peab seda Eesti poliitika süüks.
"Samas on Keskerakond ainukesena suutnud tasakaalustada reformikate äärmuslikku riigivaenulikkust. Reformierakond on paindunud Keskerakonna poliitika järgi: tasuta koolitoit, raudtee taasriigistamine, pensionitõus," lisas Karilaid.

Keskerakondlasest ettevõtja reklaamib end makaronipakil
Keskerakonna nimekirjas riigikokku kandideeriv Kunda ettevõtja Einar Vallbaum reklaamib end makaronipakil ja mujalgi.
Lisaks kõiksugustele heategevusüritustele, jagab Vallbaum koolides laiali makaronipakke ja meepotsikuid, millele ta on kinnitanud oma näopildi, kirjutab Virumaa Teataja.
"Mõni on öelnud, et kui muidu sust jagu ei saa, siis panen patta ja keedan ära," naeris Vallbaum.
"Tegelikult ei reklaami ma ainult ennast, vaid ka eesti tooteid ja põllumajandust. Ma ei raisanud raha postkastide ummistamisele," lisas kandidaat, kel on varuks veel tooteid, kuhu oma reklaam peale kanda.
Makaronid on toodetud firmas Viru Mölder ja mesi Karulas.

Riigikogu valimistel osaleb ligi 940 000 valijat
Rahvastikuregistri andmetel saab 4. märtsi riigikogu valimistel osaleda ligikaudu 940 000 hääleõiguslikku isikut.
Siseministeerium saatis Eestis elavatele hääleõiguslikele isikutele paberkandjal üle 875 000 valijakaardi. Alaliselt välismaal elavatele Eesti kodanikele saadeti möödunud aasta detsembris 18 599 valijakaarti, teatas siseministeerium.
Valijakaarti ei saadetud isikutele, kelle elukohaandmed rahvastikuregistris puuduvad või on kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.
Elektroonilise valijakaardi tellis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse andmetel 7022 inimest. Juhul kui e-valijakaardi tellimisel või saatmisel esines tõrkeid, saadetakse valijale elektroonilise valijakaardi asemel siiski paberkandjal kaart.

Jumala sõdurid võtsid vastutuse bussiplahvatuse eest Iraanis
Sunniitlik rühmitus Jundollah (Jumala sõdurid) võttis vastutuse Iraanis Zahedani linnas toimunud plahvatuse eest, milles hukkus 11 islamirevolutsiooni valvurite korpuse liiget.
Jundollah võitlejad lasksid lõhkeainet täis autot õhku sõjaväelaste bussi kõrval, teatas Reuters.
Kohalikud võimud väidavad, et Abdolmalek Rigiga juhitav rühmitus on seotud al-Qaidaga.
Samas ei tunnista Jumala sõdurid ennast terroristideks ja väidavad, et võitlevad, kuna šiiidid diskrimineerivad neid.

Rootsi gümnaasiumid meelitavad õpilasi tasuta arvutitega
Rootsi gümnaasiumid meelitavad endale õpilasi mitmekülgselt: metroos ripuvad reklaamid, kooli astujale antakse tasuta arvuti või lubatakse talle õpetada auto parandamist ja hiina keelt.
Homme on Rootsi põhikoolilõpetajatel viimane päev valida endale gümnaasium, kirjutab Svenska Dagbaldet. Rootsis oli 90-ndate alguses beebibuum, pluss veel sisserändajad ja nüüd on üksnes Stockholmis 30 000 viieteistaastast, kes peavad endale kooli valima.
Gümnaasimi saab Rootsis juba viis aastat valida internetis ja seda valdav enamus noortest ka teeb. Enamus tulevastest gümnasistidest jätab paraku valimise viimase hetke peale ja Rootsi gümnaasiumite ühenduse esindaja Roger Adolfssoni sõnul oodatakse koolivalijate võrgus kõige suuremat koormust homme õhtul kella kuuest kuni südaööni.
Õpilased teevad valiku viimasel hetkel, kuid koolid võitlevad gümnasistide saamise nimel ägedalt. Koolid pakuvad meelituseks erinevat kraami - tasuta sõidukaartidest arvutiteni. Koolide reklaame näeb mitmel pool, muuhulgas ka metroos.

Kaks Koread hakkavad omavahel rääkima
Lõuna-ja Põhja-Korea leppisid täna kokku, et jätkavad omavahelisi kõnelusi, kaks riiki ei ole omavahel suhelnud möödunud aasta juulist saati.
Eile sõlmis Põhja-Korea tuumaprogrammist loobumise lepingu, kuna saab selle eest energia-abi, vahendab BBC. Tuumakokkuleppe valguses soojenevad ka kahe riigi omavahelised suhted.
Kahe Korea ministeeriumid ei ole omavahel kõnelusi pidanud sellest saati, kui Põhja-Korea eelmisel aasta juulikuus raketilakmiskatse korraldas.
Lõuna-Korea ühendusministeerium teatas, et kahe Korea delegaadid kohtuvad neljapäeval, et arutada, millal kahe riigi ministeeriumid omavahel suhtlema hakkavad.

Vene välisministeerium: pronkssõduri teisaldamine toob pöördumatud tagajärjed
Venemaa välisministri asetäitja Vladimir Titovi sõnul toob Tõnismäel asuva monumendi demonteerimine kaasa Vene-Eesti suhetele pöördumatuid tagajärgi.
"Eesti juhtkond peab aru saama, milliseid pöördumatuid tagajärgi toob meie suhetele, riigi rahvusvahelisele postsioonile ja Eesti ühiskonnale kohalike natsionaal-radikaalide revanšistlikud plaanid," vahendas Interfax Titovi sõnu.
Kommenteerides keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse teise lugemise läbimist riigikogus, rõhutas Titov, et "rahvusvahelise nördimuse laine maailmas kasvab".

Europarlament mõistis CIA salalennud hukka
Euroopa parlament võttis vastu raporti, mis mõistab hukka salajased CIA lennud ja need EL riigid, mis nende lendude suhtes silma kinni pigistasid.
EL raporti andmetel tegi USA Euroopas 1200 lendu, millega viis kahtlusaluseid riikidesse, kus neid võidi piinata, vahendab BBC.
Kokku lubasid USA-l oma territooriumile tulla ja seal terrorismis kahtlustatavad arreteerida 14 Euroopa riiki, nende seas olid näiteks Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia.
Europarlament võttis hukkamõistva raporti vastu suure häälteenamusega: poolt hääletas 382 saadikut, vastu 256 ja 74 saadikut ei hääletanud.

Pardamehaanik kukkus lennukilt alla
Novosibirski lennujaamas lükati TU 134 lennuki reis edasi seetõttu, et lennukiluugist kukkus alla meeskonnaliige.
"Lennukiluugist kukkus pardamehaanik", vahendas RIA Novosti Uurali lennuliinide kompanii esindaja sõnu. Kahe meetri kõrguselt kukkumisel sai pardamehaanik viga ning ta viidi haiglasse.
Lennukompanii ei osanud öelda, mis tegelikult juhtus. "Pardamehaanik vist ei märganud, et lennukitrepp viidi ära", arvas esindaja.
Jekaterinburgi suundava lennuki reis lükati edasi kuni tagavarameeskonna saabumiseni.

Rootsi analüütik: Rootsi võib oma kaitsejõude Venemaa tõttu muuta
Rootsi kaitseväe analüütik kinnitas, et kuna Venemaa investeerib rohkem kaitsesse, siis peaks Rootsi kaaluma, kas jätta oma riiki rohkem sõjaväge.
Rootsi sõjavägi muudab oma vaateid Venemaa suhtes, kirjutab Svenska Dagbladet. Vaadete muutumine tähendab seda, et kaitsejõud võivad Rootsi riiki sisse jätta rohkem kaitseresursse kui seni. Siiani on Rootsi relvajõudude jaoks esmatähtsad olnud rahvusvahelised sõjalised missioonid.
Rootsi kaitsejõudude strateegliste anlüüside juht Stefan Gustaffson selgitas: "Strateegiline kaart on muutunud. Sellega kaasnevad tagajärjed, millega (Rootsi) kaitsejõud peavad end tasakaalu viima. Me peame nüüd analüüsima, millised ressursid me peame koju jätma, kui pinge Põhja-Euroopas kasvab. Venemaa arengud on muutunud. Venemaal on nüüd majanduslikud võimalused rohkem kaitsesse investeerida. See ei tähenda, et oht Venemaalt on kasvanud. Oht koosneb ju nii ressurssidest kui kavatsustest ja me ei näe praegu nähtavas tulevikus mingeid selliseid kavatsusi."

Lennukimeeskonna kaks pilooti on koomas
Eile Vnukovos avariisse sattunud äriklassi lennuki Challenger 850 kaks meeskonnaliiget on koomas.
Kõige raskemas olukorras viibib hindu rahvusest USA kodanik, vahendas RIA Novosti prokuröri kohusetäitja Aleksandr Badenkovi sõnu.
Berliini suunduva lennuki pardal oli kolm meeskonnaliiget. Kõik nad viidi haiglatesse erinevate raskustega traumadega.

Prantsusmaa arreteeris 11 terrorismis kahtlustatavat
Kinnipeetuid süüdistatakse Iraaki džihaadivõitlejate värbamise.
Üheksa kinnipeetut on al-Qaida liikmed, kes aitasid värvata liikmeid Iraagi ülestõusus osalemiseks, vahendab BBC. Prantsuse politsei oli kahtlustatavaid juba kuude viisi jälginud ja tõendeid kogunud.
Ülejäänud kaks meest al-Qaidasse teadaolevalt ei kuulu, kuid nemad olid ühe teise Iraaki džihaadivõitlejaid värvanud terrorivõrgustiku liikmed. Kaks meest arrteeriti Pariisis pärast seda, kui Süürias mehed Iraaki hiilimise plaanilt tabati ja Prantsusmaale tagasi saadeti.

Ajaloolane tahab kustutada Estonia küla Venemaa kaardilt
Venemaa ajaloolane Jevgeni Platunov tahab ümber nimetada Altai krais asuva Estonia-nimelise küla, et protestida pronkssõduri teisaldamise vastu.
Küla sai oma nime sinna deporteeritud eestlaste järgi. Praegu elab külas umbes sada elanikku, kirjutab Moskovski Komsomolets.
Ajaloolase ettepanek rajooni juhtkonna toetust siiski ei leidnud. "Ümbernimetamist ei kavandata. Vähemalt esialgu," ütles rajooni juht Valeri Kirilovski.

Pronkssõduri kaitsjatega liitusid Vene juudid
Juutide usuliste organisatsioonide Venemaa kongress teatas, et mõistab hukka Eesti võimude plaani muuta Tallinna fašismist vabastamise päev "vabadusvõitlejate" leinamise päevaks.
Interfaks vahendab juutide avaldust, mis teatab: "Kongress mõistab vihaselt hukka Eesti võimude otsuse muuta Fašismist Vabastamise Päev hoopis Leinapäevaks, samuti mõistame hukka otsuse keelata üritused, mis mälestavad Nõukogude sõdureid, kes vabastasid maailma fašistlikust saastast."
Pöördumise autorid teatasid ühes pikas lauses: "fašismi vastu võidelnute ja genotsiidi ohvriks langenute mälestuse ja haudade rüvetamine on muutunud Eestis neofašistlikuks rünnakuks meie kaasmaalaste - etniliste venelaste, juutide, eestlaste ja kõigi nende vastu, kes võitlesid ühiselt Nõukogude armees, kes peavad kalliks vabastamise mälestust, kes tegid läbi katsumused koonduslaagrites ja kes siiani mäletavad vabastajate tervitamise rõõmu".

Liibanonlased mälestavad kaks aastat tagasi mõrvatud peaministrit
Liibanonis kogunesid pealinn Beiruti kesklinna kümned tuhanded lippe lehvitavad Süüria-vastast valitsust toetavad inimesed, kes mälestavad kaks aastat tagasi tapetud endist peaministrit Rafik al-Haririt.
Mälestamisüritusi ei katkestatud hoolimata sellest, et eile toimus kristlikus piirkonnas kaks pommirünnakut bussidele, milles hukkus kolm inimest ja viga sai kakskümmend, vahendab Reuters. Liibanoni valitsus süüdistab plahvatuste korraldamises Süüriat.
Valitsusemeelsed liikumised süüdistavad Süüriat ka Rafik al-Hariri tapmise korraldamises 2005. aasta 14. veebruaril. Samuti usutakse, et ka hilisemad Süüria-vastaste poliitikute elude kallale kippumised on Süüriast juhitud olnud.

Süvamere kalmaarid kütivad ja kurameerivad tulevalgel
Jaapani teadlased avastasid, et hiigelsuured süvamere kalmaarid eritavad saaki rünnates pimestavaid valgussähvatusi, kuid kasutavad valgust ka kurameerides ja vahemaad mõõtes.
Teadlased said Taningia danae erakordsest valgusetendusest teada alles hiljuti, kui Vaikse ookeani põhjaosas Chichijima saare lähedal 240-940 meetri sügavusel vees kalmaari filmiti, vahendab BBC.
Jaapani teadlased usuvad, et kalmaarid kasutavad valgussähvatusi võimalike ohvrite segadusseajamiseks. Teadlased kinnitavad, et valgussähvatuste kasutamine näitab, et kalmaarid pole sugugi sellised uimased ja mitteaktiivsed elukad nagu varem arvati, vaid hoopis agressiivsed ja kiired kiskjad.
Kalmaar, mis võib kasvada üle kahe meetri pikkuseks, suudab nobedalt ujuda nii edas-kui tagurpidi. See peajalgne saab oma painduvat keha keerates-väänates oma liikumissuunda väga kiiresti muuta ja seega on ta vees efektiivne liikuja. Lisaks sellele on ta ka kiire ja suudab ujuda kuni 2,5 m/s. Sellist kiirust arendab loom siis, kui sööstab oma saaki haarama.

Lennuki hävingu võis põhjustada pilootide viga
Esialgsetel andmetel võis eile Venemaal Vnukovos avariisse sattunud äriklassi lennukile Challenger 850 saada saatuslikuks meeskonna juhtimisviga.
"Me kontrollime kõikvõimalikud versioone, millest üks on lennukimeeskonna viga piloteerimise tehnikas rasketes ilmastikutingimustes", vahendas RIA Novosti prokuröri kohusetäitja Aleksandr Badenkov sõnu.
Tema sõnul algatati kriminaalmenetlust sõiduki juhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise paragrahvi alusel.
Eile toimunud lennuõnnetuses sai haavata kolm meeskonnaliiget, kellest üks on Ameerika Ühendriikide kodanik ning kaks Venemaa kodanikud.
Kommersandi andmetel on lennuki valdaja kahju 1,2 miljonit dollarit, samas Gazeta väidab, et ühe seda tüüpi lennuki, mida toodab Kanada firma Bombardier Aerospace, maksumus on umbes 30 miljonit dollarit.

Unicefi uuring: Eesti lapsed puuvilju ei söö, sporti ei tee, aga paksuks ka ei lähe
Hiljutine Unicefi laste heaolu uuring hindas 35-s riigis laste olukorda. Eesti tulemuste poolest just esirinda ei küündinud, kuid väga halvasti meil ka lood ei ole.
Unicef on ÜRO lastega tegelev organisatsioon, mis hiljuti korraldas esimese laste heaolu välja selgitada püüdva uuringu rikastes tööstusmaades. Unicef vaatles 35-s riigis vaesuse, võrdsuse, peresuhete ja tervise indikaatoreid. Eesti on nende uuritavate riikide seas, kes OECD-sse ei kuulu ja nende hulgas peeti eraldi arvestust. (OECD on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon).
Peale Eesti kuulusid selles kategoorias uuritute hulka Iisrael, Sloveenia, Horvaatia, Malta, Läti, Leedu ja Venemaa.
Perekonna varandusliku seisu kohta leidis Eestis vastanud 11-13 aasta vanustest lastest 40%, et perel on raha liiga vähe. See andis OECD riikide hulgas paremuselt kolmanda tulemuse Iisraeli ja Sloveenia järel. Kõige kurvem on lugu Vene laste arvates - neist leidis 58%, et perel on liiga vähe raha. Rahalist seisu puudutavas küsimusteblokis uuriti kõigi osalenud 35 riigi laste käest järgmisi asju: kas su perel on auto? Kas sul on oma tuba? Mitu korda viimase aasta jooksul olete perega puhkusel käinud? Mitu arvutit sinu peres on?

Šiiitide liider põgenes Iraani
Ühe USA ametniku sõnul põgenes radikaalsete šiiitide liider Moqtada al-Sadr Iraagist Iraani.
Al-Sadr sõitis Bagdadist ära paar nädalat tagasi ja eeldatavasti viibib Iraani pealinnas, vahendas AP. Samas ei peeta radikaalide liidri kolimist lõplikuks.
Teated Iraagi Süüria ja Iraani piiride ajutisest sulgemisest ning al-Sadri kolimisest jõudsid avalikkuseni ühel ajal.
Al-Sadri loodud Mahdi armee on suunatud Iraagi ühendamisprotsessi vastu. Organisatsiooni liikmeid süüdistatakse tuhandete sunniitide röövimises ja mõrvamises.
Peale Iraagi peaminister Nouri al-Maliki teadet al-Sadri rühmituse toetamise lõpetamisest, tapeti mõned liikumise juhtfiguurid.

Türkmenistani presidendiks sai Berdõmuhammedov
Gurbangulõ Berdõmuhammedov astus ametlikult riigijuhi ametisse.
Riigi keskvalimiskomisjoni andmetel hääletas Berdõmuhammedovi poolt 89, 23 % kodanikest, vahendas RIA Novosti.
Tema lähim konkurent Ammanijaz Atadžikov sai kõigest 4% valijate häältest.
Valimistel osales ligi 2,6 miljonit türkmeenlast ehk 98, 65 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Berdõmuhammedovi kandidatuuri kinnitas ka Rahvanõukogu (Halk Maslahatõ) ning pärast ametivande andmist astus ta ametlikult riigijuhi ametisse järgmiseks viieks aastaks.
Pidulikul ametisse vannutamise tseremoonial kingiti uuele presidendile nooletupp, mis sümboliseerib rahva ühtsust. Veel kingiti talle leiba, mis tähendab küllust ja heaolu. Kinkide seas oli ka Koraan ning Ruhnama raamat, mis oli kirjutatud eelmisel aastal surnud Türkmenistani esimese president Saparmurat Nijazovi poolt.

Probo Koala omanik maksab üle kahe miljardi krooni hüvitist
Hollandi prahtijafirma Trafigura, mille laevalt Probo Koala maha pandud mürgised jäätmed põhjustasid Elevandiluurannikul kümne inimese surma, oli nõus maksma sellele Aafrika riigile 198 miljoni USA dollari ehk ligi 2,4 miljardi krooni suuruse hüvitise.
Raha kasutatakse mürgijäätmete likvideerimisel tehtud kulude hüvitamiseks ja mürgituse saanud inimeste ravimiseks, vahendas ETV24 Reutersit.
Mürgised jäätmed viis Probo Koala mullu augustis Elevandiluurannikule, kus need pealinna Abidjani lähedal prügimäele sattusid.
Mürgijäätmed põhjustasid Elevandiluurannikul kümne inimese surma, tuhanded haigestusid.
Trafigura on varem kõik süüdistused ümber lükanud, väites, et tema tegevus oli kooskõlas nii kohalike kui rahvusvaheliste seadustega ning ta enda analüüsid ei näidanud jäätmete mürgisust.

Ema pani tütred seitsmeks aastaks pimedasse elama
Asjatundjate meelest ei pruugi kolm tüdrukut kannatustest kunagi täielikult terveneda.
Pärast abielulahutust kolm tütart enda kasvatada saanud naine sulges lapsed tuppa, kus nad elasid seitse aastat peaaegu täielikus pimeduses, kordagi välja saamata ja suure tõenäosusega ka kellegagi kohtumata.
Linzi eeslinnakese Pöstlingbergi võimud said vangis hoitud tüdrukutele jälile 2005. aasta oktoobris, mil politsei nad ka vabastas. Austria ajalehe Der Kurier teatel oli tüdrukutel kujunenud välja oma keel, nad mängisid hiirtega ja elasid pidevalt kinni kaetud akendega toas, kus põles vaid hädine lamp. Kui nad leiti, ei suutnud nad taluda päevavalgustki ning olid alatoidetud ja äärmiselt valgenahalised. Majas polnud teab mis ajast koristatud, prahi ja väljaheidete kiht ulatus kohati meetrini, põrand oli hiireuriinist korrodeerunud.

Põgenikelaine Iraagist teeb Rootsi ärevaks
Rootsi ministrid paluvad ülejäänud euroliidult abi, et tulla toime Iraagi põgenikega.
Iraaklastest on ammu saanud Rootsi suuruselt kolmas rahvusrühm rootslaste ja soomlaste järel. Praegu maanduvad seal pooled Euroopasse jõudnud Iraagi põgenikest. Eelmisel aastal võttis Stockholm neid vastu 9000, mis on aasta varasemaga võrreldes tervelt neli korda rohkem. Sel aastal peaks iraaklaste arv veel kahekordistuma.
Põgenike jaoks on tegemist ahvatleva sihtkohaga, kuna erinevalt paljudest teistest riikidest pole Rootsi karmistanud immigratsioonipoliitikat: Stockholm rahuldab 80-90% asüülitaotlustest ning helde sotsiaalsüsteem tagab hea äraelamise. Ühtekokku elab Rootsis juba ligi 80 000 Iraagi põgenikku, kuid nüüd hakkab rootslaste kannatus katkema.

Põhja-Korealt võib oodata taas pettust
Põhja-Korea tuumaprogrammi lõpetamise kõnelustelt tuli eile rõõmusõnum, kuid minevik sunnib despootliku riigi lubaduste usaldusväärsuses kahtlema.
Pyongyangi nõustumine sellega, et seisatakse Yongbyoni tuumatöötlemiskeskus, kus ilmselt valmistatakse ka tuumapomme, on hea uudis, kuigi riik pole varem kokkuleppeid järginud.
Kuue riigi - Hiina, Venemaa, USA, Jaapani ning Põhja- ja Lõuna-Korea - kõnelustel saavutati kompromiss. Esialgu saab Põhja-Korea vastutasuks 50 000 tonni vedelkütust, aga kui ta ka sõna peab, lubatakse tarnida kokku miljon tonni kütust.
Ka 1994. aastal nõustus Põhja-Korea tuumaprogrammi seiskama, kui ameeriklased ehitavad neile uue tuumaelektrijaama, samas tegi riik ehitustöö ise võimatuks. Toiduabi võttis ta aga vastu, kuigi teadaolevalt jagas selle laiali armeele ning naasis siis ähvarduste juurde.

Pealinna kultuuritöötajad hakkavad teenima kuni 15 protsenti rohkem
Tallinna Linnavalitsus kinnitas täna kõrgharidusega pedagoogilise personali, haridusasutuste tehnilise personali ja kultuuritöötajate palgatõusu vahendite jaotuse asutuste lõikes, mille kohaselt tõusevad linna kultuuritöötajate palgad kuni 15%.
Tallinna linna poolt kultuuritöötajate palgatõusuks eraldatud 12,3 miljonit krooni võimaldab 2007. aastal tõsta ligi 750 töötaja palka, kes töötavad 16 erinevas linna hallatavas kultuuriasutuses. Vastavalt läbirääkimiste tulemusele Tallinna kultuuritöötajate ametiühingute esindajatega lepiti kokku, et kõrgharidust nõudval ametikohal töötava erialase kõrgharidusega kultuuritöötaja alampalgaks on 8000 krooni, vahendab Tallinna pressiteenistus.

Talinna munitsipaalpolitsei juhiks sai Kaimo Järvik
Valimiskomisjon pidas Tallinna munitsipaalpolitsei juhi ametikohale sobivaimaks Tallinna kesklinna valitsuses arendusnõunikuna töötavat Järvikut.
Komisjoni hinnangul eristas Järviku ülejäänud neljast kandidaadist selge visioon ja arusaam munitsipaalpolitsei ameti edasisest arengust, selgelt väljakujunenud liidriomadused ja valmisolek võtta vastutus juhina ning ta omab mitmekülgset töökogemust politseis, ettevõtluses, riigi-ja kohaliku omavalitsuse teenistuses, teatas Tallinna pressiteenistus.
Samuti kiitis Järviku kandidatuuri heaks temaga kohtunud linnapea Jüri Ratas.
38-aastane Järvik on lõpetanud Sotsiaalteaduste Erakõrgkoolis Veritas õigusteaduse eriala, Tallinna Politseikoolis politseitöö ja Kehtna Põllumajandustehnikumis põllumajanduse mehhaniseerimise eriala.

Sotsid: Keskerakond on korteritehingute küsimuses lõhestumas
Linnale kahjulike korteritehingute küsimuses lõhestunud Keskerakond venitab Elmar Sepa umbusaldushääletusega, leiavad pealinna sotsiaaldemokraadid.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul venitab volikogu esimees Toomas Vitsut Sepa umbusaldushääletuse väljakuulutamisega, teatas Sotsiaaldemokraatide pressiesindaja.
"Eelmise aasta märtsis kutsus Vitsut linnapea umbusaldushääletuseks kokku volikogu erakorralise istungi juba viis päeva pärast vastavat algatust opositsiooni poolt. Seekord Keskerakond aga ei kiirusta. See on selge märk, et volikogu 32-liikmeline Keskfraktsioon ei ole Sepa toetamise osas üksmeelne. Savisaar vajab aega, et murda südametunnistusega linnavolinikud ja hoida ära järjekordne erakonna lõhenemine," märkis Juske.

Haabersti tahab Saku suurhalli ette ehitada linna kõrgeima ärihoone
Kavandatav 32-korruseline kaksiktorn oleks Tallinnas teletorni järel kõrguselt teine rajatis.
Saku suurhalli ja Haabersti ringi vahelisele alale kerkib Tallinna kõrgeim ärihoone, mis on esimene piirkonda plaanitavas kõrghoonete rajoonis.
Vastava otsuse tegi eile Haabersti halduskogu, kes arutas hoone eskiisprojekti sobivust linnaossa ja selle vastavust Haabersti arenguplaanidele.
Eskiisprojekti koostanud arhitektuuribüroo Nordprojekt arhitekti Meeli Truu sõnul kerkib kõrghoone vastavalt Tallinna kõrghoonete paiknemise teemaplaneeringule, millega linnaplaneerimise amet valib välja kohad, kuhu võib ja on ette nähtud linnas ehitada kõrghooneid.
"Tegemist on ainsa kohaga linnas, kuhu on võimalik veel probleemidevabalt ehitada," ütles Truu. "Kõrghoonete paiknemise teemaplaneeringu järgi on Saku suurhalli piirkond üks kõige kõrgemate majade ehitamiseks mõeldud piirkondi üldse."

Linnavalitsus paneb lisaraha trollidesse
Tallinna linnavalitsus kavatseb suurendada Tallinna trammi- ja trollibussikoondise AS-i aktsiakapitali 148,6 miljonilt kroonilt 176,5 miljoni kroonini ehk 27,9 miljoni krooni võrra.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul kavatseb trammi- ja trollibussikoondis osta 28 uut trollibussi ning finantseerida nende soetamist võlakirjaemissiooni teel saadavate võõrvahendite arvelt.
Seitsmes suurendamine
Koondise aktsiakapital oli asutamise ajal ehk 1997. aasta juunis 35,6 miljonit krooni. Pärast asutamist on linn suurendanud aktsiaseltsi aktsiakapitali kokku seitsmel korral. Alates 30. jaanuarist 2007 on aktsiaseltsi äriregistris registreeritud aktsiakapital 148,6 miljonit krooni.

Volikogu kujundab linnahalli ümber
Linnavalitsus kavatseb kinnitada Tallinna linnahalli konverentsikeskuseks rekonstrueerimise ruumiprogrammi, arhitektuursed nõuded ning üldised kasutustingimused.
Linnavolikogu andis mullu hoonestusõiguse kinnistutele Mere pst 20, 20c, 20d ja 20e ning Logi 7 ja 9. Hoonestaja kohustub koostama linnahalli ja sellega külgnevate kinnistute alale detailplaneeringu ning korraldama uushoonestuse ideelahenduse saamiseks ja linnahalli rekonstrueerimiseks arhitektuurikonkursi.

E-maksuametis on tuludeklaratsiooni esitamine avatud
Tuludeklareerimine läbi e-maksuameti on juba avatud, kuigi ametlikult peaks saama tulusid deklareerida alles alates südaööst.
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plakk ütles Eesti Päevaleht Online'le, et tulude deklareerimise võimalus läbi e-maksuameti avatakse inimestele alati natuke varem, kui ametlikult välja kuulutatakse.
Sel aastal ootab maksu- ja tolliamet kokku ligi 550 tuhandet tuludeklaratsiooni ning eesmärgiks on tõsta läbi e-maksuameti esitatavate deklaratsioonide osakaal 85 protsendini.
Eeltäidetud deklaratsioonile on kantud andmed palga ja muude tulude kohta, nagu pensionid. Samuti on seal kirjas kohustusliku kogumispensioni maksed, kinnipeetud töötuskindlustusmaksed, tasutud koolituskulud, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksud, tehtud kingitused, annetused, õppelaenu intressid, pensionid, tasutud vabatahtliku kogumispensioni maksed.

Hansapank: laenuvõimet jätkub veel 12-14 kuuks
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhi Agnes Maki sõnul on eluasemelaenude kasvutempo aeglustunud ja 2006. aasta sissetulekute juures jätkub laenuvõimet 12-14 kuuks.
"Enam ei saa selline igaaastane 60% kasv jätkuda, see ei ole jätkusuutlik," ütles Makk Äripäeva ehituse ja kinnisvara arengukonverentsil.
Järjest rohkem inimesi võtab kinnisvara tagatisel laenu muuks otstarbeks kui kodu soetamiseks või renoveerimiseks, kirjutas aripaev.ee.
"Tervelt 39% laenajatest 2006. aastal oli see teine laen. Järjest rohkem kasvab koduvahetajate segment, inimesed ostavad uue maja või suurema korteri," ütles Makk. "Keskmine laenusummade kasv on jätkuvalt kiire, summad kasvavad enam väljaspool Tallinna, eriti Tartus."

Riigi Kinnisvara tulu kasvas veerandi võrra
Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) eelmise aasta müügitulu oli 187,8 miljonit krooni, mis oli 24% rohkem kui 2005. aastal.
Üüritulu kasvas aastaga 14,2 miljoni krooni võrra 143,1 miljoni kroonini. Osutatud teenuste maht kasvas ligi kaks korda 41,4 miljoni kroonini, teatas RKAS.
Riigile kuuluva ettevõtte ärikasum oli 38,1 miljonit krooni. Ettevõtte puhaskasum suurenes 0,74 miljonit krooni ja oli aruandeaastal 43 miljonit krooni.
Möödunud aastal käivitas ettevõte 50 erinevat arendusprojekti, mille käigus renoveeritakse ja ehitatakse lähiaastatel päästeameti, politsei-, vangla-, kohtu-, kooli-, büroo- ja teisi hooneid.
Koolideprogrammi raames anti möödunud aastal üle üheksa uut või rekonstrueeritud koolihoonet.
Ehitustööde, asjade ja teenuste ostmiseks korraldati 2006. aastal 131 riigihanget.

Rahaliit paneb Balti riike aktsiiside osas koostööd tegema
Peaminister Andrus Ansip ütles täna, et Euroopa rahaliidus saavad Balti riigid koostööd teha aktsiiside osas.
"Kui ühes riigis tõsta järsult aktsiise ning seda teistes riikides mitte teha, siis võib juhtuda nii, et näiteks tubakat selles riigis seaduslikult ostma ei hakatagi," ütles Ansip.

Leedu loodab rahaliiduga liituda 2010. aastal
Leedu peaminister Gediminas Kirkilas ütles, et Leedu loodab Euroopa rahaliiduga liituda aastal 2010.
Kõigil Balti riikidel on ühiseks mureks inflatsioon. "Vaadates majandussituatsioone, ja eelkõige kiire inflatsiooniküsimusi, on olukord kolmes riigis küllalti sarnane," tõdes Kirkilas täna Eesti peaministriga kohtudes.
Kirklase sõnul loodab Läti rahaliiduga liituda 2011. aastal.

Eesti soovib Ignalina tuumaelektrijaama osalused esialgu lahtiseks jätta
Et Ignalina tuumalektrijaama projektiga kiiremini edasi liikuda, tuleks peaminister Andrus Ansipi sõnul osaluste jaotus esialgu lahtiseks jätta.
"Eesti jaoks ei ole aktsiate jaotus sugugi mitte kõige olulisem," ütles Ansip tänasel kohtumisel Leedu peaministri Gediminas Kirkilasega. "Olulisem on see, et projektiga saaks võimalikult kiiresti edasi minna."
"Lähtekoht on Trakais kokku lepitud - kõik energiaettevõtted osalevad projektis võrdsetel alustel," ütles Ansip.
Osaluste jaotus pandaks paika hiljem ning partnerite ring võib selleks ajaks täieneda. Ansip tõi näiteks Soome, kus uue tuumajaama loomist alustati väikese arvu aktsionäridega, aga kus praeguseks on aktsionäre üle saja.
Ansipi sõnul jaotatakse sarnastes situatsioonides osalused tavaliselt selle järgi, kui palju osalised energiat tarbivad. Eesti hakkab tulevikus Ignalina tuumajaamast tarnima tõenäoliselt 25-30% kogu oma elektrienergiast, seda juhul, kui elektri hind jääb vastuvõetavale tasemele.

Eesti firma paigaldab Indiasse 100 000 terminaltöökohta
Kokkulepe kohaselt avatakse esindused 8 India linnas ning plaanitakse üles panna 100 000 terminaltöökohta koos kõige vajalikuga.
Koostöö leppe sõlmisid Revnetek, Eesti IT terminallahenduste väljatöötaja SmartLinki välisturgudel esindav ettevõte, ning India firma Paragon Infotech.
"Meie terminallahendusel põhinevate arvutitöökohtade unikaalsus seisneb kindla kuumaksuga täisteenuses. Sinna kuuluvad nii kogu riistvara (server, terminalid, monitorid), tarkvara (internetibrauser, e-post, kontorirakendused, viirusetõrje), kui ka näiteks teenused nagu andmete säilitamine ja süsteemihaldus. Meie nägemus on, et paljudes kohtades, kus täna lauaarvutit kasutatakse, see tulevikus enam nii ei ole. Arvutikasutajale on vaja vaid pilti silme ees ja hiirt-klaviatuuri, kõik muu toimub serveris," selgitab Revneteki partner ja juhatuse liige Henrik Põder ettevõtte ärimudelit.

Maksuhaldur peatas eeltäidetutud deklaratsioonide näitamise
Maksu- ja tolliameti teatel ei saa kliendid täna enam eeltäidetud tuludeklaratsioonidega tutvuda, kuna amet valmistub tulude deklareerimise perioodiks.
Muudatuse põhjuseks on süsteemide valmisoleku kontrollimine, teatas amet.
E-maksuametis saab tuludeklaratsiooni esitada alates homsest, 15. veebruarist.

Hortes avab Eesti suurima lemmikloomatarvete osakonna
Aianduskeskus Hortes avab tänasel sõbrapäeval Eesti suurima lemmikloomatarvete osakonna, mis pakub laias valikus kaupu nii koertele, kassidele, närilistele kui ka lindudele.
Samuti on saadaval akvaariumid, terraariumid ja ratsutamiskaubad, teatas ettevõte.
"Paljudes Euroopa aianduskeskustes on lemmikloomatarvete osakond, seega on igati loomulik, et ka Ida - Euroopa suurimas aianduskesksuses Hortes pakutakse kõige laiemat valikut lemmikloomakaupu Eestis," ütles Alo Ivask.
Avatav osakond võtab Ivaski sõnul enda alla ligi 700 m2 pinda, mis annab võimaluse pakkuda rikkalikku kaubavalikut nii kodu- kui välismaistelt tarnijatelt.

Rahva Raamat Viru keskuses laieneb neljandale korrusele
Viru keskus ja Rahva Raamat allkirjastasid lepingu, mille kohaselt laieneb raamatukauplus kogu Viru keskuse neljandale korrusele.
Juunikuus avatav 1600 ruutmeetri suuruse müügipinnaga Rahva Raamat on Baltimaade suurim raamatukauplus, mille mõlemal korrusel asuvad lisaks poele ka kohvikud, teatas ettevõte.
"Oluliselt suuremad ruumid võimaldavad laiendada raamatuvalikut ning luua rohkem võimalusi raamatutega tutvumiseks kohapeal," ütles AS Rahva Raamat juhatuse esimehe Gertti Kogermann. Ta lisas, et suuremal pinnal on võimalik korraldada rohkem üritusi.
Juunis avatavas kaupluses suureneb venekeelse kirjanduse osakaal ning kontoritarvete ja mängude valik. Uudisena hakatakse kaupluses müüma kunstitarbeid, raamatutega seonduvaid kingitusi, audioraamatuid ning CD- ja DVD-plaate.

RMK kinnitas uued juhatuse liikmed ja nõukogu esimehe
Neljapäeval asub ametisse riigimetsa majandamise keskuse (RMK) uus juhatus, kuhu kuuluvad Ülo Viilup, Raivo Võlli ja Olav Etverk. Uueks nõukogu esimeheks sai Urmas Tartes.
Seni RMK metsamajandusdirektori ametikohal töötanud Raivo Võlli pärusmaaks jääb juhatuse liikmena metsakasutuse valdkond. Lisaks metsade majandamisele jääb edaspidi tema vastutusalasse ka puhke- ja jahimajanduse korraldamine, teatas RMK.
Juhatuse liikmeks metsakasvatuse valdkonnas kinnitati RMK nõukogu senine esimees, keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse senine asekantsler Olav Etverk. Lisaks taimlamajandusele, metsauuendusele ja -korraldusele hakkab tema vastutusvaldkonda kuuluma ka maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmise korraldamine.
Etvek astus selle aasta algul tagasi RMK nõukogu esimehe kohalt, lisaks teatas ta ka lahkumisest keskkonnaministeeriumi asekantsleri ametikohalt.

Eestlased külastasid Eesti majutusasutusi enam kui soomlased
Esialgsetel andmetel peatus 2006. aastal majutusettevõtetes 2,3 miljonit turisti ning varasema aastaga võrreldes suurenes majutatute arv 9 protsenti, eestlasi oli majutatute seas rohkem kui soomlasi.
Majutusteenuseid kasutanud turistide arv on aasta-aastalt suurenenud. Kui 2005. aastal ületas majutusteenuseid kasutanud turistide arv esmakordselt kahe miljoni piiri, siis 2006. aastal jõudis turistide arv 2,3 miljonini, teatas statistikaamet.
Majutusettevõtetes peatus 2006. aastal 832 000 Eesti elanikku ehk kolmandiku võrra enam kui aasta varem.
Majutusettevõtetes peatus ligi 157 000 turisti, neist 53% olid väliskülastajad ja 47% Eesti elanikud.
2006. aastal vähenes eelmise aastaga võrreldes majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv 26 000 võrra ehk paar protsenti. Majutatud välisturistide koguarvu vähenemise peamine põhjus oli Eesti olulisema partnerriigi Soome turistide arvu vähenemine (kuue protsendi võrra). Eelmisel aastal peatus majutusettevõtetes esmakordselt viimase kümne aasta jooksul enam Eesti kui Soome turiste.

Maksuhaldur soovitab tulusid deklareerida öösiti
Maksu- ja tolliameti peadirektori Enriko Aava sõnul on maksuhaldur homme algavaks tulude deklareerimise perioodiks valmis, klientidel soovitas ta elektroonilisi tuludeklaratsioone esitada aegadel, mis serveri koormus on väiksem.
"Kutsun üles esitama e-deklaratsioone esialgu õhtusel ajal või öösiti. see on igati teretulnud, et hajutada pinget meie serveritele," ütles Enriko Aav ETV hommikuprogrammis.
Aava sõnul soovib enamus kliente kindlasti võimalikult vara tulusid deklareerida, et enammakstud tulumaks kiiresti tagasi saada. Selleks on maksuhaldur seadnud serveritele alatud teatud klientide arvust ligipääsupiirangud. Kui klientidel kohe maksuhalduri e-keskkonda ligi pääseda ei õnnestu, siis tuleks seda mõne aja pärast uuesti proovida.
"Ei soovita klientidel kohe esimestel tundidel deklareerima tormata, soovitan see rahulikult algavale nädalavahetusele või järgmisele nädalale jätta," ütles Aav.

Pärnu keskusesse kerkib kaasaegne ärikvartal
Seni parkimisplatsina kasutusel olnud tühermaale Pärnu kontserdimaja ja Port Arturi kaubamajade juures kerkib tänapäevane ärirajoon, kust ei puudu ka 17-korruseline kõrghoone.
Alale rajatakse uus kaubanduskeskus, elu- ja kontorimaju ning Pärnu esimene parkimismaja. Uue Hansapanga Pärnu peamaja Hansapordi ehitanud kahekümneaastase kogemusega kinnisvaraarendaja Hillar Soosalu ütles, et kahtlemata on see Pärnu uus äri- ja kaubanduskeskus ehk uus city,  kirjutab Äripäev.
Port Artur Grupi omanik Viljo Vetik ütles, et järgmiseks suveks loodetakse valmis saada ka ülejäänud kaks kolmandikku 2002. aastal ehitatud Port Artur 2-st. Lisaks on grupil plaan ehitada 17-korruseline meelelahutuskeskus otse üle Laia tänava, jõe äärde. Planeering koosneb avalikust väljakust ürituste korraldamiseks, kobarkinost, kunstigaleriist, spordikeskusest, hotellist, restoranidest ja kohvikutest vaatega jõele, parkimisplatsist ning korteritest kõrghoone viimastel korrustel.

Sampo Pank ihaldab Eestis taanlaste filiaali staatust
Mullu novembrist Danske Bank Groupile kuuluv Sampo Pank teatas eile, et näeb end tulevikus Eesti turul iseseisva panga asemel Taani omanikpanga filiaalina, pääsedes niimoodi Eesti Panga kehtestatud normidest.
"Suure tõenäosusega arenevad asjad nii, et muutume Taani omanikpanga filiaaliks. Meile tähendaks see eelkõige võimet sama kapitali juures teenindada oluliselt rohkem laene, kuna liigume Eesti Panga normatiivide alt välja," selgitas Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe. Sarnase põhimõtte järgi tegutseb Eestis praegu ka Nordea panga filiaal, mida on nimetatud ka Eesti eluasemelaenuturu mootoriks, kirjutab Äripäev.
"Lühidalt öeldes on Eestis eluasemelaenude väljastamise tingimused oluliselt karmimad kui naabermaades," ütles Sampo Panga finantsdirektor Ivar Pae.

Saksamaa poekett hakkab Eesti toitu müüma
Eesti toidukaupa hakkab alates tänasest müüma Saksa poekett Simmel.
Tänasest Saksamaal Aue linnas Simmeli poeketis müügis olevad Eesti toidukaubad peaksid näitama, kas siinsetel toidutöösturitel on Euroopa suurimas riigis lootust läbi lüüa ka oma kaubamärgi ja toodetega, kirjutab Postimees.
Eesti kaupade eksporti Saksamaale vedanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja turundusspetsialisti Piret Õunapuu sõnul saadeti esimese sammuna inimestele tutvumiseks partii erinevaid toiduaineid, mis Eesti ühisletil müüki pannakse.
"Kui inimestel nende vastu huvi on ning tööstused suudavad tarned tagada, on sakslased huvitatud ka suurematest partiidest," tutvustas ta sõlmitud sakslastega kokkulepet.

Kõrghooned varjutavad eramuid
Tallinna Lilleküla eramuid hakkaksid päikese eest varjama 3-6-korruselised majad.
Arendaja plaanib Lillekülla Välja tänava eramurajooni ehitada kaks äri- ja korterelamut, kohalikud elanikud pelgavad lumepallina veerema pääsevat ehituslaviini.
Arendaja, AS Carseci juhatuse liikme Kristjan Kanni visiooni kohaselt kerkiks kahe suhteliselt eaka eramu asemele nelja- kuni kuuekorruseline äri- ja kortermaja ning kolmekorruseline kortermaja, lisaks tuleks maa-alune parkla.
Sügisel algatas linnavalitsus ka aadressidel Välja 1a ja 3 asuvate kruntide detailplaneeringu, mis sisaldab ühtlasi linna üldplaneeringu muutmist, nii et väikeelamute alast saaks korruselamute ala.
Nimetatud ehitised oleks esimesed kortermajad Välja tänava eramute pikas reas, kui välja jätta Vene ajal ehitatud kõrged üheksakorruselised tornid, mis sisuliselt asuvad eramute taga.

Igor Volke juhatab Kinomajas sisse kultusfilmi "Star Wars" 
Tallinn
Kell 19 Kinomajas algav Universaalne mütoloogia toob vaatajateni 2002. aastal valminud mängufilmi "Star Wars II - Kloonide rünnak" ("Attack of the Clones"), mis on teine osa kuulsast Star Wars triloogiast. Kohapeal peab temaatilise ettekande ufoloog Igor Volke.
Filmi sisu on järgmine. Padmé Amidalast on saanud senaator, kes ei poolda suure armee loomist, nähes selles ohtu väiksemate päikesesüsteemide vabadusele. Peale kaht atendaadikatset senaatori elule määratakse tema ihukaitsjaks nooreks meheks sirgunud keevalise loomuga Anakin Skywalker, kelle õpetaja on kogenud Jedi-rüütel Obi-Wan Kenobi. Anakinis tekkivad tunded, mis ei jää sugugi vastukajata, hakkavad õige pea segama tema kohustuste täitmist. Krahv Dooku poolt juhitavad kurjad jõud aga ei puhka ning õige pea leiavad Obi-Wan, Padmé ja Anakin end keset hiiglaslikku lahingut, mis muudab kogu galaktika saatuse igaveseks.

Vabaõhumuuseumis toimub loeng propagandast
Eesti Vabaõhumuuseumi loengusarja "Avatud maastikud" raames räägitakse sel pühapäeval 1930-date aastate massikampaaniatest.
Sel pühapäeval kell 12.00 esineb Eesti Vabaõhumuuseumis Lektor Hanno Talving teemal "1930. aastate teise poole massikampaaniad - vähetuntud lehekülg Eesti ajaloos".
Korraldajad lubavad, et kuulajad saavad osa avatud aruteludest valitud teemadel, kus erinevad teemad vahelduvad kui üksteisest välja kasvavad maastikud..
Nõukogude ühiskonnas kasvanud põlvkondadel on kõigil olnud kokkupuuteid mitmesuguste võimude poolt algatatud kampaaniatega. Olgu selleks võitlus alkoholismiga, erinevad põllumajanduskampaaniad, VTK-normide täitmine või vanametalli kogumine. Eesmärgiks ikka õnnelikuma ühiskonna ehitamine ja täisväärtusliku nõukogude inimese kasvatamine.

Signe Kivi kangastest ja kleitidest tuleb kaks näitust
Tallinn
Kunstiakadeemia galeriis (Tartu mnt 1) avatav näitus kannab nime "24" ning seal eksponeerib Kivi näiteid oma 1983, 1987 ja 1999 aastate isikupärasematest kangadisainidest ja pildilist kokkuvõtet kunstnikutee algusest tänaseni.
"Pealkiri "24" on ajendatud tõigast, et tänavu möödub 24 aastat Kunstihoone tarbekunstinäitust, kus Kivilt oli väljas kangas "Kirg", mida ta peab oma eelnevatest katsetustest jõuliseimaks ja seega ka loometee alguseks," rääkis EKA galerist Reelika Magnus.
Pärnu maantee disaini- ja arhitektuurigaleriis toimuva näituse "24. veebruar" alapealkirjaks võiks olla ka "võimuvaibad ja vaimukleidid", sest esmakordselt on eksponeeritud Signe Kivi sünnipäevakleidid Eesti Vabariigi aastapäevaks ja osa punastest võimuvaipade sarjast. "Eelnevate aastate disaine koos eksponeerides joonistub ehk selgemini välja see sõnum, mida olen soovinud võimendada ja avaldada," kommenteeris Kivi näitust.

Teatrimuuseumis kõneldakse heliooja Marje Singist
Tallinn
Muuseumiõhtul tuleb esiettekandele klaverisonaadi esimene osa, "Eesti rapsoodia" ja teisi klaveripalu. Solist on Mihkel Poll. Soololaule esitavad Pille Lill ja Oliver Kuusik.
Ülevaate Singi elu- ja loometeest annab Anu Kõlar.
Heliloojat meenutavad poeg Tunne Kelam ning perekonnasõbrad Veronika Arder, Einike Ader, Olev ja Urve Pärnamets.
Helilooja ja pedagoog Marje Sink (1910 - 1979) lõpetas 1938. aastal Tallinna konservatooriumis Artur Kapi kompositsiooniklassi. Suurem osa tema loomingust kuulub kirikumuusika valdkonda. Sink on loonud oratooriumi "Pärast Kolgatat", klaveriteoseid ja ligi tuhat soolo-, ansambli- ja koorilaulu.

Palmaru tahab Grammy-võitjaid premeerida enam kui miljoni krooniga
Kultuuriminister Raivo Palmaru teeb valitsusele ettepaneku eraldada pühapäeval Los Angeleses Grammy muusikaauhinnaga pärjatud Eesti muusikutele kokku 1 202 000 krooni.
Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul tähendab klassikalise muusika kategooria Grammy võitmine suurt tunnustust võitja riigi muusikakultuurile. "See on maailma muusikaelu üks tähtsamaid auhindu, mille võitmine sai võimalikuks tänu Paul Hillieri, Arvo Pärdi ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori pikaajalisele kunstiliselt eesmärgistatud koostööle," lisas minister.
Minister Palmaru ettepaneku kohaselt pälviks 1 202 000 kroonisest preemiast nii dirigent Paul Hillier kui helilooja Arvo Pärt 200 000 krooni.
Dirigent Paul Hillier ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor võitsid 11. veebruaril Los Angeleses toimunud 49. Grammy muusikaauhindade jagamisel auhinna parima kooriettekande kategoorias Arvo Pärdi autoriplaadiga "Da Pacem". Plaat salvestati plaadifirma Harmonia Mundi poolt Talinnas Niguliste kirikus. Plaadil on kaastegev ka briti organist Christopher Bowers-Broadbent.

Tartu Linnaraamatukokku tuleb "Loomaaed" 
Homme avatakse Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonnas maalikunstnik Ove Büttneri, graafik Tiit Rammuli ning Tiina Vilbergi ühisnäitus "Loomaaed".
"Näitust "Loomaaed" on linnaraamatukogus raske mitte märgata, sest üheksast suureformaadilisest õlimaalist kolm-neli on eksponeeritud lausa fuajees ja vaadeldavad treppidelt, ülejäänud muusikaosakonnas," ütles Linda Jahilo Tartu Linnaraamatukogust.
Fuajees III korrusel on väljas ka valguskast Tiit Rammuli digitaalsete fotomontaažidega. Kõik tööd on valminud eelmise aasta lõpus või käesoleva aasta alguses. Enne Tartusse jõudmist oli näitus väljas Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus. Tartus saab näitust vaadata 17. märtsini.
Kunstnikke on inspireerinud külaskäik Tallinna loomaaeda - sellest kõnelevad pildiallkirjadki, näiteks "Ahvi aken", "Sardiiniparv", "Karu päike". Graafik Tiit Rammul on kasutanud modellina ka oma kodulooma, fotogeenilist kassi nimega Russ ja pilt on saanud allkirjaks "Kassierakond".

Homme jõuavad Eestisse karmid karjujad
Eestisse saabub homme põhjanaabrite "karmide" lauljate meeskoor Huutajat Oulust koos koori asutaja ja dirigendi Petri Sirviöga.
Koori repertuaar koosneb tervenisti Petri Sirviö originaalloomingust ja seadetest. Dirigent Petri Sirviö on astunud oma kooriga üles nii rokkmuusika klubides kui katedraalides, nii meediakunsti festivalidel kui ka tantsuetendustel ja kultuuriprogrammis "50 aastat Eurovisiooni lauluvõistlustest".
Huutajat on esinenud sellistes tähtsates kunstitemplites nagu Brooklyn Academy of Music, Museé d'Art Moderne de Ville de Paris, La Biennale di Venezia ja Royal Festival Hall of London.
Dokumentaalfilm "Screaming men" on võitnud hulgaliselt auhindu ning oli esimene soome film, mida näidati festivalil "Sundance".
"Petri Sirviö on tegutsenud ka ajakirjanduses ja raadios. Alates 2005. aasta septembrist on ta töötanud projektijuhina Oulu linnas, mis pürgib Euroopa kultuuripealinnaks. Kõige selle kõrval organiseerib Petri Sirviö Huutajatele sageli kontserditurneesid," tutvustab Vello Rand Eesti Kontserdist.

Kui lihtne on müüa oma keha? 
Reet Varblase rahvusvaheline kuraatorinäitus "Kehaturg/Sexmarket" Tallinna Kunstihoones annab ülevaate kunstnike vastuolulis-
Ei tea, kas meie ühiskond on prostitutsiooni-teemalises debatis osalemiseks lõpuks ometi küpseks saanud, kuid Tallinna Kunstihoones avatud näitus "Kehaturg" on üle tüki aja kunstiettevõtmine, mis ületab ühiskonna valupunkte puudutades kunsti siseringi piirid.
Kuraator Reet Varblane tegi õige otsuse rahvusvahelise väljapaneku kasuks, sest näituselgi tuleb ilmsiks, et pikema demokraatiakogemusega kultuurid on selles arutelus meist endiselt ees.
Legaliseerida või mitte?
Ilmselt on kohalikel kunstnikel raskem suhestuda olukorraga, kus globaalsel turul on Eesti (kui Ida-Euroopa) naised need, kes paigutatakse "ostetava kauba" kategooriasse. Eks ole meie endagi "Eesti nokia" otsingu püüded ja "eesti ilusate naiste" kaubamärgi promomine sellisele olukorrale kaasa aidanud. Reklaamikampaania õnnestumisest räägib nt see, et Tallinnas käivad pulmaeelset rituaali korraldamas just Briti poissmehed, aga mitte vallaliste naiste õhtut tähistavad Briti tüdrukud, kuigi sealses kultuuris on hen-night sama tähtis. Tõsi, naiste pulmaeelne rituaal ei ole niivõrd seotud striptiisi- ja seksiteenuste tarbimisega, kuid eks kohalik pakkumine toimub ka vaid ühes suunas, nagu Inessa Josingu "Welcome to Estonia" jõhkra lihtsusega selgeks teeb.

Draamateatri "Sortsid" torgivad tänapäeva
Täna esietendub Draamateatris Dostojevski "Sortsid", mille on teatri jaoks dramatiseerinud ja lavastanud Hendrik Toompere jun.
"Asi on naljast kaugel, kui räägitakse meie ühiskonnast ja sellest, mida selle ühiskonnaga peaks tegema," selgitas Toompere "Sortside" loo paralleele tänapäevaga. "Kokkupuuted toonase ja praeguse ilmaga on silmanähtavad. Kurjad vaimud sisenevad samamoodi inimestesse ja nad kukutavad end seakarjana üle kuristiku serva nagu siis. See lugu räägib sinust ja sinu sõpradest."
Dostojevskit oma lemmikkirjanikuks pidav Toompere nimetas kirjanikku "kollase ajakirjanduse peal elavaks vaglaks". "Sortside" Verhovenski tegelaskuju prototüübiks peetakse tuntud revolutsionääri Sergei Netšajevit, kes oma revolutsioonilise rakukese kaasliikme mõrvas, kahtlustades teda reeturluses. Sellest kirjutasid Vene lehed palju.

Marko Raadi "Nuga" linastub Toompeal
Režissöör Marko Raadi uus mängufilm "Nuga" linastub sellest reedest Toompeal Rüütelkonna hoones selleks kohandatud kinosaalis.
Mõte viia tänapäevaaineline mängufilm Rüütelkonna hoonesse pärineb lavastajalt endalt. "Olime enne seda vaaginud veel mitmeid alternatiivseid kohti, kuid ikka tuli ette eri takistusi. Endine kunstimuuseum tundus kohana huvitav ja meie mõttega ise kino ehitada sobiv," rääkis linastumiskoha leidmisest filmi produtsent Pille Rünk.
Filmi loonud stuudio Allfilm kujundas kinosaali, rentis tehnika ja kõik muu vajaliku. Kinosaalis on 70 kohta. Pärast reedest esilinastust on kaks seanssi päevas, algusega kell 18.30 ja 20. Raadi teost näidatakse 1. märtsini. Pileteid hinnaga 50 ja 75 krooni müüakse kohapeal.

Lauluväljaku talvekeskuses toimub suurim vastlatrall
Tallinna lauluväljaku talvekeskuses leiab 20. veebruaril aset pealinna suurim vastlatrall.
Lisaks tavapärastele talvekeskuses pakutavatele sportimise- ja vaba aja veetmise võimalustele (snowtubing, lumelauapark jne) on vastlapäeval avatud eraldi nõlvad suurematele ja väiksematele kelgutamiseks.
Jagatakse hernesuppi ja vastlakukleid, laval on Eesti artistide elav muusika ning diskor.
Aset leiab ka traditsiooniline pikema liu laskmise võistlus, mille võitjale on Tallinna lauluväljak välja pannud hinnalise (üllatus) auhinna!
Talvekeskus on vastlapäeval avatud kell 10-21.
Avatud on tasuline parkla Tiigi ja Mere väravate juures.

Kanuti Gildi saalis esietenduvad Taavet Janseni ja trupi algorütmid
Kanuti Gildi stuudios esietendub 20. veebruaril Taavet Janseni poolt veetava "interaktiivse üksuse" etendus "algorytm".
Interdistsiplinaarse lavastuse aluseks on Eesti triipseelikute mustrite algoritmid, mis on rakendatud helis, videos, koreograafias, tekstis ja dramaturgias.
Lisaks Taavet Jansenile kuuluvad meeskonda Maike Lond, Päär Pärenson, andreas w ja Kalle Tikas.
Lavastuse üheks eesmärgiks on leida õigustust ja põhjendust millegi meile omase toomisel kaasaega, et kasutada seda algmaterjalina uurimuspõhises teatris. Meeskond leiab, et eesti rahvuskultuur ei õigusta end ainult rahvamuuseumites ja folkloori ei pruugi elustada ainult selleks ettenähtud keskkonnas.
"Algorytmis" otsitakse alternatiivi pärimusliku materjali kaasaegsesse keskkonda toomiseks ja algupärandi kasutamiseks.

Lõvi Leo külastas politseinikega sõbrapäeval Lastehaiglat
Tänasel sõbrapäeval külastasid Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna politseinikud koos Lõvi Leoga SA Tallinna Lastehaiglat.
Sõbrapäeva haiglas veetma pidavatele lastele näitasid politseinikud ja Lõvi Leo õpetlikku multifilmi ja korraldati liiklusviktoriin.
Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Liina Soodla sõnul oli külaskäigu eesmärgiks lohutada sõbrapäeval haiglas olevaid lapsi õpetliku meelelahutuse abil.,, Lapsed olid viga saanud nii talverõõme nautides kui ka liiklusõnnetustes, "sõnas Soodla.,, Loodetavasti saime Lõvi Leo abil laste päeva tuua väikestki rõõmu."
Haiglas viibivatele lastele näitasid politseinikud multifilmi,, Ole nähtav ", mis räägib liikluskoer Värdi seiklustest. Samuti toimus liiklusviktoriin. Lastele räägiti ohtudest

Anna Nicole Smithi viimane film tuleb Ameerikas müügile
Madalaeelarveline film kannab nime "Illegal Aliens" ja selle toomist rahastas osaliselt endine Playboy modell Smith ise.
Endise modelli ja näitleja Anna Nicole Smithi viimane linateos paisatakse DVD-na Ameerikas müügile mais, teatas BBC.
Smith mängib filmis ühte kolmest tulnukast, kes saabub megabeibena planeedile maa, eesmärgiga kaitsta planeeti galaktiliste kurjusejõudude eest.
"Illegal Aliens" oli Smithi viimane filmiprojekt, mille võtted lõppesid 2005. aasta septembris. Anna Nicole Smith on eelnevalt mänginud filmides "The Hudsucker" ja "Naked Gun III".
Filmi "lllegal Aliens" levitava MTI Home Video pressiesindaja ütles, et filmi levitamise alustamisaeg ei ole kuidagi seotud Smithi surmaga.
Anna Nicole Smith suri eelmisel nädalal veel kindlaks tegemata põhjustel oma hotellitoas Floridas, olles 39-aastane.

Vanemuise ooperitähed ilmuvad kaupluste vaateakendele
Euroopa ooperipäeva eel avab Vanemuise teater homme Tartus Raekoja platsi poodide ja kohvikute akendel näituse oma ooperitähtedest läbi aegade.
Suurele kangale trükitud 20 fotost koosnev näitus annab ülevaate kuulsamatest ooperitähtedest Vanemuise kuulsusrikkas ajaloos - alustades Amalie Konsast aastal 1883 ja lõpetades Alla Popovaga aastal 2005.
Ooperitähtede näitus valmis koostöös Tartu Linnamuuseumiga ja jääb Raekoja platsil avatuks kuni 25. veebruarini.
Vanemuise teater korraldab sel laupäeval Tartus Euroopa ooperipäeva, et sel kombel tähistada koos teiste Euroopa muusikateatritega ooperižanri 400. sünnipäeva. Päeva keskne sündmus on Vanemuise suures majas toimuv ooperigala, kus lavale astuvad solistid Venemaalt, Lätist, Leedust ja Eestist.

Homme nimetatakse aasta pressipreemiate nominendid
Pressipreemiate žürii valib välja, 2006. aasta parima uudise, olemusloo, arvamusartikli ning aasta parima noore ajakirjaniku.
Žürii hinnata on seekord 87 olemuslugu, 51 uudist ja 41 arvamusartiklit. Iga pressipreemia auhinna võitja saab diplomi ja 10 000 Eesti krooni suuruse preemia fondist, mille on moodustanud ajalehetoimetused.
Noore ajakirjaniku preemia paneb välja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta lend, mille laureaat valitakse välja 25 laekunud töö seast. Preemia suurus on 1000 eurot.
Žürii liikmed on 2005. aasta Bonnieri preemia võitja, Äripäeva ajakirjanik Peeter Raidla, Eesti Raadio juhatuse liige Sulev Valner, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna ajakirjanduse assistent Mart Raudsaar, Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aastal lõpetanute lennu esindaja ja Pärnu Postimehe vastutav väljaandja Margus Mets, SL Õhtulehe peatoimetaja asetäitja Urmo Soonvald, Maalehe vanemtoimetaja Sulev Oll, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli ning Äripäeva peatoimetaja asetäitja Raimo Ülavere.

Parima jõuluvalgustusfoto tegi Lembit Michelson
Tallinn Kommunaalameti fotokonkursile linnaruumi ülesseatud jõulukaunistustest laekus linlastelt 18 tööd.
Konkurss parimale Tallinna jõuluvalgustusfotole toimus 28. detsembrist 2006 kuni 15. jaanuarini 2007
Fotosid said esitada kõik linlased ning need olid vaatamiseks ja hindamiseks üles seatud Tallinna kodulehele ja Tallinna Linnavalitsuse infosaali akendele 17. jaanuarist kuni 30. jaanuarini.
Linnakodanike hinnangute põhjal osutus parimaks Lembit Michelsoni foto "Kaarli puiestee". Autor saab kingituseks väljaande "Tallinn vanadel fotodel" ning võidufoto raamitud suurenduse.

Lauluväljaku Talvekeskus ootab ka lumelaudureid
Tallinna Lauluväljaku nõlval avatud Talvekeskuses on võimalik nautida talvemõnusid snowtubingu pargis, kelgunõlval ja lumelauarajal.
Lauluväljakul asub kelgunõlv, mis on kõigile kasutajatele tasuta. Raha eest on kelgutajatel võimalus sõita ka tõstukiga nõlvast üles. 1-tunnine tõstukipilet maksab 50 krooni, päevapilet 100 krooni ning lapsed vanuses kuni 7-eluaastat saavad tõstukit tasuta kasutada.
Lumelauduritele ja teistele trikitajatele on loodud lumelauastreet, kus saab hüppeid sooritada ja mööda metalltorusid libistada. Kohapeal on olemas lumelauarent ja hooldus. Soovijatel on võimalik õppida lumelauaga sõitma lumelauasõidu koolitustel.
Talvekeskuses on olemas soe telk, kus saab end soojendada ja turgutada kuuma joogi ja söögiga.
Lauluväljaku Talvekeskus on avatud esmaspäevast reedeni kella 12.00 - 21.00 ning nädalavahetusel kella 10-21.

Internet: www.meish.org/vd
Internet: www.meish.org/vd - siit leiavad sobiva sõbrapäevakaardi need, kelle arvates on valentinipäev üks satiinpunane ja imal kaubanduspüha, mis kujutab ette, et kõik inimesed on parajasti õnnelikus paarisuhtes, ning teenib magusa- ja kaarditöösturite huve.

Ülikooli lastetuba ootab lapsi ja linna tuge
Nädala eest Tallinna ülikoolis (TLÜ) avatud lastetuba lihtsustab lapsevanema päeva.
"Õppejõud on küll sellised, et igasse loengusse ei saa teda kaasa võtta," tõdeb geoökoloogia magistrant Iti-Kärt Sepp, kelle kuueaastane tütar Maiki parajasti uhiuues lastetoas voolimisega aega viidab.
Iti-Kärt räägib, kuidas ta on ühendanud keerulisse süsteemi õpingud, töö ning Maiki lasteaia ja muusikakooli. Et esmaspäeviti tütar üle tee muusikakooli viia, on ema sunnitud ta kooli kaasa võtma. "Kui pead lapse kuhugi viima, ei tule rahadega välja. Siis ongi nii, et kes kannab kaasas ja kes kasutab vanavanemate võimalusi," räägib ta.
Lastetuba kiidab ka ülikoolis töötav sotsioloogia doktorant Triin Roosalu: "Kuna doktorantide õppetöö ei ole regulaarne, on täiesti mõeldav kasutada seda hoiuvarianti." Tema nelja-aastane tütar Mia Riin on lastetoas esimest korda - alguses võõrastab, aga varsti vaatab raamatut. "Muidu on ta lasteaias, aga täna me käisime teatris," selgitab Triin. "Nüüd on korraks vaja tööle minna. Väga hea, et ei pea Miat kuhugi kaugele viima. Küll mina mõtlesin, et seda tuba oleks vaja, kui ta väike oli!"

Sõbrapäeval kontsert Bassos
Täna kell 19 tähistatakse Tallinnas Cafe Bassos sõbrapäeva.
Valentinipäeva kontserdil astuvad üles lauljatar Rebecca Kontus ja Paul Daniel.
Kontsert on pühendatud armsatele suhetele ja ilusatele hetkedele kallite inimestega.
Kontserdipaika sisse pääsemiseks tuleb maksta 50 ja 75 krooni.

Kalev kaotas ka eurosarja viimase kodumängu
BC Kalev/Cramo kaotas kodusaalis Bologna Virtusele kolme punktiga.
FIBA EuroCupi teise ringi eelviimases kohtumises võõrustas seni kõik mängud kaotanud BC Kalev/Cramo endale juba edasipääsu taganud Bologna Virtust ning pidi tunnistama vastase kolmepunktilist paremust, 85: 82, vahendab Sportnet. 
Kalev võitis läinud nädalavahetusel Itaalia karikafinaali jõudnud Virtuse vastu esimese veerandaja 26: 17 ja oli poolajaks ees kümne punktiga, 41: 31. Enne viimast veerandaega oli eduseis vähenenud kuuele punktile, 61: 55. Viimase kümne minutiga täpselt kolmeseid tabanud Virtus pääses esimese kolme minutiga ette 66: 65 ning enam eduseisu käest ei andnud.
Kalev jõudis küll lõpuks 18 punkti visanud Travis Reedi kahest korvist korraks veel viigini (69: 69), kuid eduseisu ei suudetud enam saavutada.

Lakers jäi kodus Knicksile alla
Los Angeles Lakers võttis vastu juba neljanda järjestikuse kaotuse, mis on paraku ka meeskonna käimasoleva hooaja rekord.
Möödunud ööl põhjustas kodus mänginud Lakersile meelehärmi New York Knicks, kes korjas napi 107: 106 võidu.
Lakersit ei aidanud ka 31 punkti visanud Kobe Bryanti panus. Lakersi staar tabas 29,9 sekundit enne kohtumise lõppu lähiviske, mis viis kodumeeskonna ette, kuid Eddy Curry surus palli 7,1 sekundit enne lõppu korvi ning vormistas külalismeeskonna võidu, mis on viimasest neljast mängust kolmas.
Lakersil oli veel viimastel sekunditel võimalus skoor enda kasuks pöörata, kuid Bryant ei saanud palli ning Lamar Odomi sööt vuhises korvirõngast hoopis mööda. Külalistele tõi Jamal Crawford 24 punkti, topeltduubli andnud 19 punkti ning 12 lauapalliga toetas Knicksi Quentin Richardson, sama arvu punkte sai kirja ka Curry.

Tartu Rock eksib kaitses, aga võidab ikka
Klaipeda Neptunase alistanud TÜ/Rock sai Balti liigas seitsmenda võidu järjest.
Poolajaks 20 punktiga juhtinud ja kohtumise 100: 78 võitnud Tartu Ülikool/Rocki juhtmängija Gert Kullamäe tõdes, et jõudude vahekord tehti selgeks juba alguses. "Oli aru saada, et selle kohtumise võtame ära. Mäng oli suhteliselt lahtine - saime väga lihtsalt korve," rääkis meeskonna kapten.
Vaid kaheksa mängijaga Tartusse saabunud nõrgestatud Neptunasega polnud võõrustajatel mingeid probleeme. Veidi pingelisemaks läks olukord siis, kui Rocki 30-punktilises eduseisus kolmanda veerandi lõpus hakkasid külalised ootamatult agressiivselt kaitses pressima.
Bailey annab lisakäigu
Põhiliselt Vitalijus Staneviciuse ja Ronald Dorsey korvidest tegid külalised paari minutiga spurdi 16: 2. Rocki mängu näis halvavat ka peatreener Algirdas Brazysi julge katsetus koosseisuga. Korraga olid platsil mõlemad mängujuhid - Georgi Tsintsadze ning uus mees David Bailey. Nende koostöö paraku ei laabunud.

Balti vutijuhid loovad oma meistrite liigat
Jalgpalli Balti liiga, mis alustab vähem kui kuu aja pärast kolme riigi nelja parema klubi osavõtul, peaks korraldajate sõnul pakkuma pinget ja konkurentsi nii mängijatele kui ka toetajatele.
Eile kohtusid Balti riikide vutiliitude juhid Tallinnas, et panna paika liigat puudutavad üksikasjad. Leedu jalgpalliliidu presidendi Liutaras Varanaviciuse sõnul kulges terve päev väldanud jutuajamine üksmeeles. "Meil on kõigil sama eesmärk - mitte majanduslik kasu, vaid jalgpalli edendamine. Tahame luua tõelise Baltimaade meistrite liiga."
Varanavicius lisas: "Koondiste tasemel on alati olnud konkurentsi. Praegu ei ole mul õrna aimugi, mis tasemel mängivad Eesti klubid, aga just see ongi põnev."

Arvude seostamine ennustab Eestile MM-ilt kaht medalit
Kristina Šmiguni ja Jaak Mae elu keerleb ühe eesmärgi nimel - võita Sapporost MM-medal. Suusatajate abivägi usub, et mõlemad saavutavad särtsakaima sõiduhoo.
Varasemate hooaegade käekäiku ja tänavusi MK-sarja etteasteid kõrvutades võiks Šmigunile ennustada kahte medalit ja Maele vähemalt medaliheitlusse sekkumist. Viimastest treeningutest, puhkusest, närvidest, ajavahega kohanemisest, suuskade määrimisest, rivaalide tugevusest ja veel mitmest asjaolust sõltub, kas nad suudavad panna poolehoidjad taas kord rõõmust huilgama.
Eesti-suguse väikeriigi eduvõimalus on rihtida üksikute ässade tippvorm tiitlivõistlusteks, sest *miguni, Mae ja Sapporos startimisest põlvevigastuse süül loobunud Andrus Veerpalu seljataha pole kerkinud teisi medalipretendente. Eesti koondise peatreener Mati Alaver peab parima sooritusvõime sättimist olümpiaks ja MM-iks lollikindlaks mudeliks.

Seesam hüvitas kahjusid 24,8 miljoni krooni väärtuses
Jaanuaris hüvitas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kahjusid kogusummas 24,8 miljonit krooni.
Enim hüvitas Seesam sõidukitega seotud kahjusid - kokku 22,4 miljoni krooni ulatuses, millest 65% maksti vabatahtliku sõidukikindlustuse ja 35% liikluskindlustuse hüvitisteks. Jaanuaris on kahjusid hüvitatud 29% rohkem kui eelmise aasta esimese kuuga. Kõige enam on hüvitised võrreldes eelmise aasta algusega kasvanud vastutuskindlustuses, reisikindlustuses ja liikluskindlustuses.
Kindlustusmakseid kogus Seesam jaanuaris 54,8 miljonit krooni, mis on 22% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. Kuu maksetest 38,9 miljonit laekus sõidukite kindlustamisest, millest vabatahtlikust sõidukikindlustusest 27,5 miljonit ja liikluskindlustusest 11,4 miljonit. Ettevõtte vara kindlustusmakseid koguti 6,5 miljonit ning koduvara makseid 3,7 miljonit krooni.

Endel Siff kingib Tartu Ülikooli Kliinikumile moodsa laserraviseadme
Ettevõtja Endel Siff kingib Tartu Ülikooli Kliinikumile Eesti teadlaste väljatöötatud uudse laserraviseadme Maria, mis aitab ravida senisest tõhusamalt mitmesuguseid nahahaigusi ja võimaldab vähendada nendega seotud vaevusi.
Laserraviseade Maria 308 on väljatöötatud Eesti firma AS-i Genestho finantseerimisel koostöös laseri leiutaja, Nobeli preemia laureaadi, akadeemik Aleksander Prohhoroviga Moskva Üldfüüsika Instituudist (IOFAN) ja Venemaa Teaduste Akadeemia asepresidendi, akadeemik Gennadi Ossipoviga.
Endel Siffi sõnul on ettevõtjate ülesanne otsida ja pakkuda teadlastele võimalusi uute arendusprojektide rahastamisel. "Kõik ideed ei pruugi realiseeruda, kuid paljud neist võivad muuta elukvaliteeti. Me ei peaks kartma investeeringuid kõrgtehnoloogiasse, kuigi kulutused on suured ja patentide kaitsmine aja- ning rahamahukas," ütles Siff. Tema sõnul on Tartu Ülikooli Kliinikumi ja AS Genestho algav koostöö oluline tähis, mis märgib partnerite vastastikust usaldust ja on suunatud uute meditsiiniliste lahenduste leidmisele.

RFID identifitseerib 10 meetri kauguselt
RFID-tehnoloogia rakendamise üheks peamiseks eesmärgiks on asendada ribakood täpsema, töökindlama ning distantsilt loetava kiibiga. Erinevalt ribakoodist on RFID-kiip määrdumiskindel, taaskasutatav ning kaup, ese või inimene on identifitseeritav kuni 10 meetri kauguselt.
Suureks eeliseks võrreldes ribakoodiga on võimalus lugeda kümneid RFID-kiipe korraga. Praktikas on see võimaldanud ettevõtetel vähendada kauba sisestamisele kuluvat aega isegi 80%.
Lähtudes tehnoloogia omadustest on maailmapraktikas RFID-i rakendamine olnud majanduslikult kõige kiiremini tasuv investeering kiiresti riknevate või suure väärtusega kaupade puhul, kõrge reguleeritusega valdkondades (nt meditsiin ja ravimid). Samuti ettevõtete puhul, kel on hädavajalik kaupade liikumise jälgimine reaalajas kogu tarneahelas või kelle jaoks kliendile pakutav personaliseeritud teenus annab konkurentsieelise.
2006. a tehtud uuringu järgi suutsid ettevõtted RFID-i tehnoloogia abil vähendada laovarusid (10-30%), andmete sisestamisele ning kontrollimisele kuluvat aega (64%), varade kadumist tarneahelas (47%), kaupade kadu riknemise tõttu (15%) ja käibekaotust lao puudujäägi tõttu (16%)

Beiersdorfi käive suurenes eelmisel aastal 13%
Rahvusvahelise suurkontserni Beiersdorf AG tütarfirma Eestis Beiersdorf OÜ saavutas 2006. aastal vaatamata konkurentsitihedale turule väga head majandustulemused, teatas ettevõte.
Auditeeritud andmetel oli ettevõtte käive üle 67 miljoni krooni ning kasum 5,1 miljonit krooni.
Beiersdorf OÜ tegevjuhi Heidy Särgava sõnul suurenes ettevõtte käive aastaga 13,2%, mis on järjest tiheneva konkurentsi tingimustes väga hea tulemus. "2006. aasta oli edukas nii NIVEA kosmeetika- ja nahahooldustooteid kui Eucerini ning Hansaplasti meditsiinitooteid turustavatele osakondadele," rääkis Särgava.
Beiersdorfi kõikide osakondade müügimahud suurenesid: kosmeetikas 10,6% ja meditsiinitoodete osas 37,7%. Kosmeetika- ja nahahooldustoodete müügikäive Eestis moodustas ettevõtte kogukäibest 2006. aastal 85% ning meditsiinitoodete käive 15%. Eucerini apteegikosmeetika toodete müügikäive 2006. aastal ületas eelneva aasta käivet 33% ning Hansaplasti meditsiinitoodete müügikäive oli varasema aastaga võrreldes 45% suurem.

Oskando tehnoloogia aitab arendada Euroopa metsatööstust
Oskando tehnoloogia aitab 29 partneril viiest Euroopa riigist - Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Norrast ja Rootsist - tõsta puidu väärtust ja metsatööstuse efektiivsust.
Ulatusliku, 12 miljoni euro suuruse ja kolm aastat (2006-2009) kestva programmi "Indisputable key" eesmärgiks on uute tehnoloogiate abil parandada puidu kasutust ning tõsta metsatööstuse efektiivust, vähendades seejuures keskkonnamõjusid.
Kõrgtasemelise infotehnoloogia kasutamine võimaldab saetööstuses ennetavalt otsustada, milleks konkreetne puu ja selle kvaliteet sobilik on. Tänu uudsele lahendusele saab tööstusettevõte teada konkreetse palgi parameetrid enne kui koorem ise kohale jõuab. Selline tsentraliseeritud süsteem võimaldab omada ülevaadet konkreetsete ladude kohta nii metsas kui ka saeveskis.
Kogu teekonna vältel metsast lõpptooteni kannab puu endas infokandjat andmetega. Seeläbi on võimalik oluliselt paremini planeerida tootmist ning vähendada seejuures väärtusliku puidu kadu. Sõidukitel ja masinates asuvad seadmed aitavad sihipäraselt suunata puidu teekonda, parandades nii logistikat kui ka kohaletoimetamise täpsust.

Jaanuaris oli Domina Inn City hotelli täitumus 43%
Domina hotelliketti kuuluva Domina Inn City hotelli täitumus oli jaanuaris 43 protsenti ja Domina Inn Ilmarise täitumus 30 protsenti.
Domina Inn Ilmarise hotelli operatiivjuhi Teele Rohtla sõnul on talvekuud hotellinduses traditsiooniliselt tagasihoidlik periood, mille valguses võib Domina Inn City 43 protsendilist täitumust lugeda positiivseks tulemuseks. "Lähikuude jooksul on kindlasti oodata täitumuse kasvu," lisas Rohtla.
Külastajate läbilõikes eelistasid oktoobris Domina Inn City hotelli enim Vene turistid, kes moodustasid klientuurist 20 protsenti. 19 protsenti Domina Inn City külastajatest olid pärit Soomest ning 11 protsenti Rootsist.
Domina Inn Ilmarise hotelli külastajatest 25 protsenti olid pärit Venemaalt, 18 protsenti Soomest ning 11% Eestist.

HP valmistas esimese äriklassi nutitelefoni
Barcelona 3GSM konverentsil tutvustas HP seni pihuarvutite tooteklassina tuntud seerias iPAQ ettevõtte esimest äriklassi nutitelefoni.
Väikeste mõõtudega HP iPAQ 514 Voice Manager toetab mitmeid traadita ühenduse võimalusi, häälkäsklusi ja reaalajas toimivat meilivahetust (inglise keeles "push e-mail"). Seadme kõneaeg on kuus tundi ning lisaks tavakõnedele saab teha ka internetikõnesid.
Nutitelefoni on võimalik juhtida enam kui 20 häälkäsklusega. Näiteks võib saabunud e-kirjale vastata "häälvastuse" funktsiooni abil, lindistades oma vastus ning edastades see meili teel saatjale. Samuti on võimalik kuulata e-kirja või SMSi teel edastatud teksti, häälkäskluste abil telefoni menüüs liikuda ja funktsioone aktiveerida.
HP iPAQ Voice Messenger nutitelefoni saab ühendada kontori telefonivõrku ning loobuda lauatelefonist. Seadmel on GSM/EDGE, Wifi- ja Bluetooth-ühenduse tugi.

If Eesti Kindlustus parandas kombineeritud suhet
If Eesti Kindlustuse kombineeritud suhe (C/R) paranes 2006. aastal märkimisväärselt 82,5 protsendini (87,1 protsenti 2005. aastal).
Eelmisel aastal teenis If Eesti Kindlustus kasumit 215 miljonit krooni (180 miljonit).
Eelmisel aastal maksis If Eesti Kindlustus hüvitisi 568 miljonit krooni (583 miljonit) 28 028 kahjujuhtumi eest. Enamik kahjuhüvitistest maksti mullu välja vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kaskokindlustuse juhtumite eest summas 234 miljonit krooni (230 miljonit krooni), kokku hüvitati 13 244 kaskokindlustuse juhtumit.
Kindlustusmaksed kasvasid 2006. aastal 6,8 protsenti 1,13 miljardi kroonini. Kasum 2006. aastal oli 215 miljonit krooni (180 miljonit), sellest kindlustustegevuse kasum oli 188,5 miljonit krooni (129,8 miljonit).
"If Eesti Kindlustuse müügi kasv on meie pikaajalise - 140aastase - kahjude käsitlemise kogemuse tulemus," lausus If Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Andres Sooniste. Kahjukäsitlus on loonud head eeldused müügitöö edukusele ja suurendanud meie klientide usaldust meie vastu. Usalduse kasv ühelt poolt ja sisemiste protsesside efektiivistamine teieselt poolt on loonudki sünergia, mis väljendub paremates majandustulemustes. Siinkohal suured tänud meie klientidele ja töötajatele tähelepanuväärse panuse eest 2006. aastal. 
GILD Bankers nõustas MG Balticut
GILD Bankers nõustas MG Baltic Investementi 47,89% AB Lévuo aktsiate müümisel.
Samaaegselt kasutati kahte erinevat müügimeetodit, nn dual track process'i. Üheaegselt valmistati ette nii aktsiate avalikku pakkumist (IPO) kui ka suunatud pakkumist, teatas GILD Bankers.
GILD Bankersi partneri Šarūnas Skyriuse sõnul osutus suunatud müük siiski optimaalsemaks võimaluseks. "Kahe müügimeetodi paralleelne kasutamine võimaldab kõrgemat hinda, kuna selline lähenemine tekitab positiivset konkurentsi turu ja suunatud pakkumisel osalevate investorite vahel," ütles Skyrius.
AB Lévuo on üks suuremaid rõivaste ja kodutarvete jaemüüjaid Leedus. Ettevõtte 2005. aasta auditeeritud käive ulatus 39,4 miljoni litini (178,4 miljonit krooni) ning puhaskasum 1,1 miljonit litini (4,98 miljonit krooni). Auditeerimata käive kasvas 2006. aastal 30% 51 miljoni litini (231 miljonit krooni). Eeloleval aastal peaks müük kasvama 25 %, kavas on avada ka mitmeid uusi poode.

Eesti ettevõtted ei pruugi järgmise aasta oludes enam kohaneda
Eesti ettevõtetel seisab ees kohanemine kõrgemate kuludega. Riik saab aidata. Aga kas ka erakonnad teavad valimiste eel, kuidas?
"Ettevõtjatel ei aita miski paremini kasvada kui stabiilsus," usub Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie. Selle koha pealt Hansapank Marketsi veebruaris avaldatud Eesti majanduse ülevaade tõsiseid probleeme ei näe: "Siiski ei arvesta ka meie negatiivne arengustsenaarium hetkel veel olulise majanduspoliitilise nihkega, kuna tulenevalt killustunud poliitilisest maastikust on olulised muutused majanduspoliitikas keerulised sündima." Raie peabki stabiilsuse tagamisel kõige olulisemaks küsimust, kuidas säilitada ettevõtete tulumaksusüsteem pärast aastat 2009.
Peavalu
Peavalu aga valmistab asjaolu, et Eesti ettevõtete tootlikkus - teisisõnu müüdavate toodete ja teenuste väärtus - moodustab 57% Euroopa keskmisest, nn vana Euroopa riikidest jääb aga kordades maha. Seni korvasid seda madalamad tootmiskulud - sisuliselt palgad. Enam aga mitte. Nii Hansapanga kui ka SEB Eesti majanduse ülevaated kinnitavad, et seni ei ole palgatõusust tingitud hinnasurve Eesti eksportijate konkurentsivõimet oluliselt nõrgendanud. Tulevikus aga ei saa selle peale lootma jääda. Hansapank: "Meie hinnangul võivad surved selgemalt ilmnema hakata 2007. aasta teises pooles ning negatiivsemate arengute puhul tuua 2008. aastal kaasa suuri kohandumisprobleeme." Avatud majanduses puudutab konkurentsivõime kadu aga ka siseturgu.

Renault' koduleht levitab solvanguid Renault' enda kohta
Renault' müügiõiguse kaotanud Info-Auto kritiseerib Renault' käitumist.
Renault' eestikeelsel kodulehel www.renault.ee olev tekst "7 sammu, kuidas Renault võib teie äri hävitada" süüdistab autotootjat kokkulepete rikkumises, valetamises, organiseerimatuses ja müügiõiguste andmises kriminaalse taustaga isikutele.
Renault' koduleht kuulub Volvosid ja Forde müüvale Info-Autole, mille omanik on Viktor Siilats. Sama firma oli kaua aega ka Renault' esindaja Eestis, kuid kaotas müügiõiguse 2002. aastal. Just sealt sai alguse siiani kestev tüli.
"Me tahame lihtsalt informeerida avalikkust Renault' käitumisest," ütleb Info-Auto turundusjuht Tiit Lillipuu. Ta lisab siiski, et vihje kriminaalse taustaga diilerite kohta ei käi praeguste Renault' müüjate pihta Eestis.

Saaremaa pillirookatuste valmistaja võistleb hiinlastega
Eesti vanimaid pillirookatuste firmasid Tansar sihib Soome turgu.
"Unguri järve ääres Lätis oleme teinud rookatused tervele hoonete kompleksile. Ja Soome on lähiajal väga tõenäoline ehituspiirkond," valgustab 1992. aastal asutatud firma tulevikuplaane juhataja Mart Tamm.
Tansari tegevusalade nimistu algab pilliroo varumisest ja ekspordist, ning lõpeb pillirookatuste ehitusega. Võrreldes ainult rookatuste ehitamisele spetsialiseerunud firmadega on Tansari eeliseks asjaolu, et tööks vajalik materjal varutakse ise. Niimoodi välditakse võimalikku kvaliteediprobleemi. Roogu lõigatakse Noarootsis ja mitmetest kohtadest Saaremaal. Roo varumist võib teiselt poolt pidada ka ettevõtte pudelikaelaks: palju sõltub ilmastikuoludest. Mõnel aastal võib roog osaliselt või täielikult ikalduda. Mõnel aastal ei saa seda erinevatel põhjustel aga lõigata. Roo varumise töö on väga hooajaline ja paraku on lühikeseks lõikusperioodiks tublisid töökäsi keeruline saada.

Riigifirma Eesti Proovikoda laiendab tegevushaaret
Väärismetallist tooteid märgistav Proovikoda hakkab ka vääriskive määrama.
Kohati meenutavad Tallinnas Mustamäel asuva Proovikoja labori ruumid väikest töökoda. Pilku püüab avatud uksega 800 kraadi juures lõõmav leivaahju meenutav kullasulatusahi. Ekspert lükkab paari osava liigutusega miniatuursed kondipurust valmistatud ja munahoidjat meenutavad anumad hõõgavasse tulekoldesse. Seintel asuva keemiliste elementide tabeli servast jälgib seitsme naislaborandi tegevust Mendelejevi mõtlik pilk.
Eesti Proovikoja ekspertide ja aparatuuri abiga on võimalik kindlaks teha kõiki metalle 22. elemendist, titaanist, alates. Tõsi, enamlevinud metallid on Proovikoja töötajaskonna jaoks siiski kuld, hõbe, plaatina.
Peaasjalikult osutatakse teenust juveeliäridele, maaletoojatele või eraklientidele, kes võimalike kahtluste hajutamiseks sõltumatu eksperdi abi kasutavad. Teisalt kuuluvad Proovikoja klientide hulka ka tööstusliku suunitlusega ettevõtted, kes tahavad oma tegevuses erinevate elementide koostisosi teada. Kui 2004. aastani läbisid Proovikoda kõik väärismetallehted, siis nüüd kehtib hea tava ning tootja vastutus, mida tarbija nendelt Eesti riiklikku registrisse ja tootele kantud valmistajalt ka nõuda võib. Maaletooja nimemärgisega kaasneb ka vastutus.

Kuidas levib traadita internet Eestis
Traadita internet katab tervet Eestit mõne aasta jooksul. Samas keskmise lauaarvuti ühenduskiiruseni ei jõuta veel kindlasti.
"Ma pakuks, et ehk aastaks 2012 on Eesti tõeliselt internetiga kaetud," ütleb Veljo Haamer mittetulundusühingust Wi-Fi.ee. Tõeliselt selles mõttes, et kui astud koos süle- või pihuarvutiga koduuksest, siis saad kogu aeg olla internetiühenduses. Olgu siis Tallinna pargipingil, Võrumaal Vastseliina linnuse varemete vahel piknikku pidades või bussiga Valgast Pärnusse puhkama sõites. Kui jätta kõrvale eelkõige mobiilimaailmast tuntud terminid GPRS ja 3G, siis traadita internetist saab Eestis praegu rääkida läbi kolme standardi: WiFi, WiMAX ja CDMA EV-DO. Just nende arengut Ärileht uuris.
WiFi, WiMAX ja CDMA EV-DO
Kõige tuntum neist on kahtlemata WiFi. Eestis on umbes tuhatkond avalikku ehk kõigile kasutajatele avatud WiFi leviala, neist pooled tasuta. Kuna WiFi signaal ei ulatu kaugele, siis on see mõeldud ikka väiksemasse ruumi. Kohvik, hotell, bensiinijaam. Eesti WiFi kogukond (vaata www.wifi.ee) on suur ja aktiivne ning info WiFi-punktide asukoha, ühenduskvaliteedi ja hinna kohta vabalt saadaval. WiFi-ühenduseks vajalik tehnika on juba keskmise sülearvuti standardvarustuses. Lülita WiFi-alas ainult arvuti sisse.

ÄRIIDEE: Kuidas rumalate arvelt rikastuda?  Lugemiseks. 
Nigeeria ülikooli veebileht jätab esimesel pilgul sümpaatse mulje. Korrektne vormistus, hea liigendus ja infotihe tekst.
Kõrgema õppeasutuse imagole rõhuval leheküljel näib juriidiliselt kõik korrektne. Silm haarab alajaotust õppekavast, vastuvõtu tingimustest, õppemaksust ning teistest ülikoolile omastest infotulpadest. Peamiselt e-õppele suunatud haridusasutuse tõsiseltvõetavuse osas tekivad kahtlused alles sisusse süvenemisel.
Ülikooli rahulolevate lõpetajate kiidukõned rõkkavad rõõmust, kirjeldades, kuidas ülikoolist saadud teadmiste abil 15 krooniga Hiinast tellitud "brändikaupu" rumalatele turistidele 5000 krooni eest maha parseldada. Täitunud finantsunistustest pajatavad ka teised identiteeditud kõrghariduse omandanud. Ühed tõmbavad rumalatele kotti pähe e-bay internetioksjonite keskkonnas, teised saadavad heausksetele laiali oskuslikult kokkukirjutatud rämpsposti, mis "sümboolse tasu" eest nende varalahkunud kauge sugulase Susanna hiigelpärandust vahendavad. Põhjalik ülevaade sellest, kes, kus ja kuidas seda kõike õpetab, on avalikult väljas ka õppekava kirjeldaval leheküljel. Pikk põhjalik ülevaade. Serveriruumi pole kokku hoitud ka õppejõude illustreeriva pildimaterjali arvelt. Kursustele registreerimiseks leiab huviline kodulehelt mõistagi ka vastava telefoninumbri.

Huvide konflikt
Palju on räägitud Tallinki juhtide ja suuromanike skeemist, kus enda firmade kaudu pumbatakse väikeaktsionäridelt raha välja.
Et näiteks Enn Pant on kahel risti vastupidise huviga positsioonil korraga - ühelt poolt Tallinki suuromanik ja teiselt poolt kinnisvaraomanik. Üks tahaks võimalikult vähe renti maksta, teine jälle võimalikult palju küsida.
Ent analoogseid olukordi, kus ärimehed või ametnikud töötavad vastandlike huvidega positsioonidel, on rohkemgi. Näiteks Tallinna Sadama nõukogus istub transpordiärimees ja erasadama arendaja Jüri Šehovtsov. Sama firma nõukogu liige on tubli ärimees Märt Vooglaid, kelle kinnisvarahuvi ristub sadama omaga. Lisaks on Tallinna Sadama nõukogus munitsipaalhuvi nii tugevasti esindatud, et riigil pole seal midagi teha.
Suurärimees Urmas Sõõrumaa juhib elektrifirma Eesti Energia nõukogu. Samal ajal seostub tema nimi elamuhaldusettevõttega Minu Vara. Samuti on Sõõrumaa nime seostatud kavandatava Väo elektri ja soojuse koostootmise jaamaga, millest kasvaks võistleja Iru elektrijaamale.

Nädala tegu: Must neljapäev
Bravuurikalt järjekordseks mustaks neljapäevaks kutsutud päeval lõppes viimaste kuude börsi hinnaralli ja närviliseks muutunud väikeinvestorite närv ütles korraks lihtsalt üles. Osa pessimiste võrdlesid olukorda aastatetaguse börsikrahhiga. Seekordses börsilanguses kadus 4,7 miljardit krooni investorite raha. Suurim tükk haarati Tallinki aktsionäridelt, õhku lendas kõvasti välja ka Eesti Telekomist ja Olympicu kasiinoketist.
Uudisteagentuuri Bloomberg andmeil on Tallinna börs oma 16 protsendi suuruse tõusuga endiselt selle aasta maailma paremuselt kümnes aktsiaturg. Ühtlasi kinnitavad eksperdid, et väärtpaberid on endiselt, ka pärast hiljutist langust, ülehinnatud.

Nädala tegija: Tiit Vähi nimeline sild
Narvas toimunud Ida-Virumaa arengukonverentsil kinnitas Sillamäe sadama omanik Tiit Vähi koos mõjuka partneri Andrei Katkoviga järjekordselt, et kaaluvad erasilla ehitamist üle Narva jõe.
Narva sild on olnud aastaid Eesti-Vene transiidi konnasilmaks, kuid seni on olukorra parendamise jutud liiva jooksnud. Nii konkreetselt pole ka erasilla idee veel susisenud ja jääb üle loota, et Vähi jõuab ka tegudeni.
"Sobiv silla asukoht on välja valitud, projekt on olemas ja küllap saame Vene partneritega kokkuleppele ka silla värvi osas. Kui jääb vaba aega ja võimalusi, teeme erasilla ära," kinnitas Vähi ajalehele Põhjarannik.

Peaaegu miljon krooni ruutmeetri eest
Londonis Chelsea linnaosas pandi piljardilaua suurune korter müüki 170 000 naela (neli miljonit krooni) eest.
Varem majahoidja panipaigana kasutust leidnud ruumi mõõdud on 3,3 korda 2,1 meetrit, teatas BBC. Selle elamiskõlblikuks tegemine läheks ostjale maksma veel 30 000 naela (700 000 krooni). Hoolimata sellest loodetakse ruumile leida ostja, sest see on lähedal Chelsea ja Kensingtoni trendikatele baaridele, kauplustele ja meelelahutusasutustele.
Normaalsete mõõtudega eluaseme eest selles Suurbritannia kõige kallimas piirkonnas küsitakse praegu keskmiselt 1,1 miljonit naela (27 miljonit krooni).

Kinnisvara hinnatõus oli kõige kiirem Poolas ja Taanis
Hoolimata eurointresside tõusust pole kinnisvara hinnatõus Euroopas peatunud.
Aastail 2005-2006 on Euroopa keskpank tõstnud intressimäära 1,5 protsendi võrra, kuid see ei ole suutnud peatada eluasemete hinnatõusu, rääkimata hüpoteeklaenude kasvust, märgitakse raportis, mille koostas rahvusvaheline maamõõtjate ühendus Royal Institution of Chartered Surveyors (RICS). "Tarbijad ja laenuandjad pole löönud kartma spekulatsioone ülehinnatuse ja hinnakorrektsioonide teemal."
Lääne- ja Põhja-Euroopas oli 2006. aasta elamukinnisvara hinnatõus kiireim Taanis (22%) ja Norras (17%). Ida-Euroopa täht oli Poola 30-protsendise hinnatõusuga. Eestis oli eluasemehindade inflatsioon RICS-i hinnangul pisut alla 20 protsendi.
"Kasvavad sissetulekud ja tööpuuduse vähenemine vähendasid intressimäärade tõusu mõju kinnisvarahindadele kogu Euroopas. Ka 2007. aasta väljavaated on head, sest paljud majandused alustasid aastat tugevalt," ennustab RICS-i peaanalüütik Milan Khatri.

Baltikumi kõige kallimad luksuskorterid on Riias
Euroopa kõige kallimad luksuskorterid leiab Monacost ja
Euroopa luksuskorterite hindu võrdleva Global Propery Guide (GPG) andmetel maksab kõrgest klassist umbes 120-ruutmeetrine korter Vilniuse kesklinnas keskmiselt 455 000 eurot (umbes 7 mln kr), Riia kesklinnas 362 400 eurot (5,6 mln kr) ja Tallinna kesklinnas 286 020 eurot (4,5 mln kr). Keskmine ruutmeetrihind on vastavalt 3792, 3020 ja 2383 eurot.
Arco Vara kinnisvaraülevaate andmetel on hinnad Riia kesklinnas kõrgemad kui väidab GPG - tavalised korterid maksavad 3600-3800 eurot/m2, eriti eksklusiivsed umbes 5000 eurot/m2. Vilniuse vanalinnas jääb rekonstrueeritud korterite ruutmeetri hind Arco Vara andmetel vahemikku 2200-4400 eurot, Vilniuse kesklinna uutes ja rekonstrueeritud korterites 2100 ja 4200 euro vahele.

Juust sündis enne kirjapandud ajalugu
"Juustuteemal on poeedid olnud mõistatuslikult vaiksed," leidis kirjanik G.K. Chesterton. Võimalik, et see peegeldab hea isuga Chestertoni armastust juustu vastu.
Olla ju näiteks tema kaasmaalasest kirjamees John Heywood aastal 1546 esimesena selle peale tulnud, et kuu võiks olla valmistatud värskest juustust. Bertold Brechti aga vaevas küsimus: "Mis saab august, kui juust on läinud?"
Juust leiutati juba enne kirjaliku ajaloo sündi, ajavahemikus 8000 aastat e.m.a (siis kodustati lambad) kuni 3000 aastat e.m.a Euroopas, Kesk-Aasias või Lähis-Idas - täpselt ei tea keegi. Rooma impeeriumi ajal oli igatahes juba tegu Euroopas arenenud tööstusharuga. Üks levinud jutt väidab, et araabia karjakasvataja olevat püüdnud loomapõiest valmistatud konteineris vedada piima läbi kõrbe, kuid avastanud millalgi, et põies olnud juustujuuretis oli piima lahutanud vadakuks ja juustumassiks.

Absurditeater
Jaanuari lõpul teatas üleilmne äriorganisatsioon Conference Board, et Euroopa tööjõu tootlikkuse kasv edestab USA oma. Asjaolu, et Euroopas oli 2006. aastal kasv 1,5% Atlandi teise kalda 1,4% vastu, oli Financial Timesi esiuudiseks.
Majandusteadlaste maine langedes on kasvama hakanud majandusstatistika naiivne heakskiit ja avalikkuses levitamine. Selliseid arve võetakse tõe pähe, nagu oleks tegu kindlate faktidega. Turud värisevad, kui tegelik näitaja erineb ootustest ka vaid ühe kümnendkoha võrra.
Kuid selliste andmete veavahemik on suurusjärgu võrra laiem kui need erinevused. Küsitluste tulemused ei peegelda täpselt kogu rahvastikku. On ka suurem ja vähemhoomatav probleem: avarate majanduslike mõistete nagu rahvatulu või tootlikkus tõlkimine millekski, mida saab mõõta.

JURISTI ABI: Tähpäeva saabumine
Millal saabub tähtpäev?
Tähtpäev saabub siis, kui lõpeb tähtaeg. Üldreeglid tähtaegade ning tähtpäevade arvutamiseks on toodud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Erireegleid, mis on seotud teatud kindlate toimingute tegemisega või dokumentide esitamisega, on aga ka mujal, näiteks maksukorraldus, haldusmenetlus, kohtumenetlused.
Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Näiteks võib tähtaeg olla ka vaid mõne tunni pikkune. Loomulikult ei saaks sellisel juhul enam rääkida, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval.

BÜROKRAATIA: Euroopa Liidu juhiload alates 2013. aastast

Sotsialismi võlu: saab läbi ka tööd tegemata
Kuuba on revolutsiooni ideaalid hüljanud, kuid välkkiiret pööret oodata ei ole.
"Seal elul on normitud viimne kui tukse: valgel on dollarid, mustal ei ole neid…" kirjutas kord Vladimir Majakovski. Ajal, mil Kuuba sotsialismikursile viinud Fidel Castro võitleb haiglas oma elu eest, kirjeldavad need eelmise sajandi algupoolel paberile pandud luuleread Kuuba elu lausa hämmastava täpsusega ka el commandante lahkumisõhtul.
Raha luud pühib viimaseidki jälgi võrdsusest, mida habetunud revolutsionäärid kunagi taotlesid. Sama vääramatult näib ootavat prügikast ka sotsialismi. Kuuba majandus töötab kui skisofreeniline kahekäiguline mootor. Saarel liiguvad ringi kahte klassi kuuluvad inimesed - ühed on "valged" ehk välismaalased, teised "mustad" - need, kel saareriigi kodakondsus. Valitsus liigitab inimesi eeskätt passi järgi. Inimesed ise aga hoopis selle järgi, millist sorti krabisev sõrmede vahelt pudeneb.

Hispaanias algab mobiilsidefirmade ja klientide sõda
Märtsist jõustuv seadus on pannud Hispaania mobiilsidefirmad hindu tõstma.
Uus seadus kohustab mobiilsidefirmasid mõõtma kõnehindu sekundites, mitte minutites, nagu nad seda siiani on teinud.
2005. aasta andmed näitavad, et hispaanlased räägivad mobiiltelefoniga umbes 54,9 miljardit minutit aastas, mis tõi kolmele suuremale mobiilsideoperaatorile sisse ligi 9,3 miljardit eurot. Nendest 54,9 miljardist minutist on 7,1 miljardit aga nn tühjad minutid ehk ümardatud kõneaeg. Kõneaja ümardamine on "pisikene arvestus", mis andis 2005. aastal Hispaania kolmele peamisele mobiilifirmale kokku 1,2 miljardit eurot lisaks. See on lisaraha sekundite eest, mille ajal inimene mobiiliga tegelikult ei rääkinud, mille eest aga sidefirmale siiski maksma pidi, sest tariifid käisid minutite ja mitte sekundite järgi.

Tehnikaülikool kruvib päikesepatareide hinda
Tallinna tehnikaülikooliga viis aastat päikesepatareide tehnoloogiat arendanud Hollandi klaasifirma Scheuten Glasgroep peab koostöö jätkamiseks panuseid mitmekordistama, ütles materjaliteaduse instituudi professor Enn Mellikov.
"Meie uuringud kulgevad edukalt ja ma ei näe mingisuguseid põhjuseid, et Eesti peaks oma oskusi teistest Euroopa riikidest viis korda odavamalt müüma," lausus Mellikov. "Just praegu kirjutan firmale kirja meie teadustöö uutest vajadustest. See võib meie suhted katkestada, kuid nüüdseks on tekkinud teisi pakkujaid."
Mellikov ei soovinud avaldada, millistest summadest käib jutt ja kes võiksid olla alternatiivsed partnerid.

Aare Kilp ja Priit Tamm ostsid mööblifirma
Detsembris Go Groupi juhataja kohalt lahkunud ning ettevõtete ostu-müügi nõustajaks hakata lubanud Aare Kilp ostis koos Standardi marketingi- ja müügidirektori Priit Tammega OÜ-lt Contal AK erimööblit tegeva firma, mis nüüd kannab nime OÜ Interior Lux.
"Endine omanik leidis, et on mööbliärist tüdinud ja tahab teha midagi muud. Meie leidsime, et suudame seda ettevõtet edasi arendada," selgitas Kilp, miks ta nõustamise asemel hoopis ise ettevõtte ostis.
Saku vallas tegutsev 15 töötajaga firma on valmistanud kaupluse- ja kontorisisustust, sisustuse paljudele Tallinna lasteaedadele, eriti Mustamäel ja Nõmmel, messibokse ja muud messimööblit. Sellised tööd annavad umbes poole Interior Luxi käibest, teise poole annab eramajade sisustamine.

Euroopa metsatööstused saavad Eesti sidesüsteemi
Oskando teenib kaks miljonit krooni seadme loomise eest, mis edastab puidutööstusele kõik andmed metsas autole tõstetava palgi kohta, selgitas ettevõtte arendusjuht Indrek Hirvlaan.
Uue tehnoloogiaga hakkab metsalangetuskombain märkima kas kiibi või erivärviga igat palki. Andmekandja sisaldab teavet palgi mõõtmete ja kvaliteedi kohta. Koorma tegemisel loeb eriline seade kogu palke puudutavat infot ning saadab selle Oskandos välja töötatava tehnoloogiaga edasi puidufirmasse.
Eesti, Soome, Prantsusmaa, Norra ja Rootsi koostasid EL-i toel ligi 187 miljoni krooni suuruse ja kolm aastat kestva programmi "Indisputable key", mis peab hoidma kokku vähemalt ühe protsendi metsades raiutavast väärispuidust. Tehnoloogia annab Euroopa Liidus kümneid miljardeid kroone kokkuhoidu.

Venemaa plaanib Kaliningradi uut tuumajaama
Venelased kaaluvad tuumaelektrijaama ehitamist Läänemere-äärsesse Kaliningradi oblastisse. Kaliningradi kuberner Georgi Boos algatas eelmisel nädalal arutelu oblastisse tuumajaama ehitamise kohta, et katta üha kasvavat energiatarbimist, teatas infoportaal Kaliningrad.ru. Boosi kinnitusel pole jaama ehitamist veel otsustatud, kuid Venemaa tuumaenergeetika agentuuri Rosatom kinnitusel taotleb oblasti juhtkond tuumajaama ehitamist.
Boosi kinnitusel ei ladustata tuumajaama rajamisel radioaktiivseid jäätmeid Vene enklaavi territooriumile, vaid veetakse sealt välja. Oblasti energiavajaduste rahuldamiseks kaalutakse ka täiendava energiabloki ehitamist Kaliningradi soojuselektrijaamale, kuid ka tuulegeneraatorite püstitamist.

Siffi firmas valmis meditsiinilaser
Tartu ülikooli kliinikumi paigaldatakse nahahaiguste raviks mõeldud laserseade.
Transiidiärimees Endel Siffile kuuluvas aktsiaseltsis Genestho valminud laserraviseade Maria 308 on mõeldud psoriaasi ja teiste nahahaiguste raviks. Firma loodi 2000. aastal just selliste meditsiiniliste laserite valmistamiseks. Ülikooli kliinikumi minev masin on esimene tavameditsiini tarbeks valminud eksemplar.
"Masina enda väljatöötamine, kliinilised katsetused, sertifikaadid ja patendid," räägib Genestho juhataja Aarne Leisalu pika töö kohta. Kokku on investeeritud üle kümne miljoni krooni ja üks seade hakkab maksma umbes 1,7 miljonit krooni. Laserikiire abil saab ravida mitmeid nahahaigusi. Käsnade, punaste laigukeste, punnide või mingil muul kujul ilmnevad nahakahjustused võivad põhjustada füüsilisi vaevusi sügelemise või veritsemise näol. Sama oluline on aga ka inimese enesetunde parandamine moonutatud väljanägemise korral. Laserikiirt saab reguleerida hävitama kudesid ja baktereid, aga ka vastupidi, stimuleerima vajalikke kudesid ning rakke.

Baskini anekdoodid
Boss koos kahe asetäitjaga lõunastab. Laual on vana vasklamp, mida neiu puudutab. Äkki ilmub nende ette džinn:
"Ma täidan tavaliselt kolm soovi, nii et soovige igaüks midagi!"
Neiu: "Tahaks olla Bahama saartel ja sõita skuutriga!"
Viuh! Ja naine on kadunud.
Teine asetäitja: "Tahaks Hawaiile, naised, külm kokakoola, bassein…" Viuh! Läinud!
Viimasena ütleb boss: "Ma tahan, et mu asetäitjad oleksid poole tunni pärast mu kabinetis nõupidamisel!"
Loo moraal: anna alati esimesena sõna ülemusele!
Noormees ja neiu seisavad maja ees ja suitsetavad. Noormehe suitsupakile on kirjutatud: "Suitsetamine teeb impotentseks." Neiu suitsupakil seisab: "Suitsetamine võib tekitada raseduse tüsistusi."

JÄRJEJUTT (10): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
Ma tean, et sa mind põlgad, ütles Odoaker. "Te kutsute meid barbariteks, nagu oleksite meist paremad, tegelikult aga on teist saanud rass, keda sajanditepikkune korruptsioon, pahed ja võimuiha on hävitanud. Ma lasin sinu mehe tappa, kuna ta oli seda väärt - ta murdis mulle antud sõna. Ma tegin temast elava näite, et kõik mõistaksid: Odoakerit ei saa karistamatult alt vedada, see pidigi olema nii jube, et kõik minu ees väriseksid. Sul ei tasu loota ka oma mehevenna Paolo peale - minu väed piirasid ta ümber ja pühkisid tema sõjaväe maamunalt. Kuid aitab nüüd veretöödest - ma ei ole tulnud seda maad laastama. Ma tahan, et Itaalia uuele elule ärkaks, et kunst õitseks ja käsitöö ning põllundus areneks. See maa väärib enamat kui Flavius Orestes ja tema lapseohtu keiser. Ta väärib tõelist valitsejat, kes teda juhiks ja kaitseks, nagu mees juhib ja kaitseb oma naist. Minust saab see valitseja ja ma tahan, et sina oleksid minu kuninganna."

Kodumaised krimisarjad naasevad uute osadega
"Kelgukoerte" uued osad jõuavad peagi eetrisse, "Ohtliku lennu" järge peab veel ootama.
Esmaspäeval filmiti "Kelgukoerte" stseeni, milles ärimees tapetakse oma koduukse ees.
"Kelgukoerte "produtsendi Toomas Kirsi sõnul on uusi osasid filmitud juba mitu päeva. Esmaspäeval salvestasime uue hooaja esimese osa esimest stseeni," ütles ta. Kui eelmisel hooajal jõudis eetrisse kümme osa "Kelgukoeri", siis nüüd ootab vaatajaid 12 osa. Teise hooaja osad filmitakse talvistes oludes, aga pisut suve mahub krimisarja ka seekord. Võttegrupp sõidab nimelt sel pühapäeval Egiptusesse.
Salapärane stsenarist
Toomas Kirss ütles, et uutel osadel on konkreetne ja kindel liin. "Juba paari esimest osa vaadates saab aimu, et igas osas on konkreetne lugu, mis saab lahenduse, aga samas arendatakse üht kindlat liini, mis viimase osaga paika läheb," selgitas produtsent. Endiselt jääb saladuseks, kes peidab end stsenaristinime Eleonora Berg taga, kuid Kirss kinnitas, et salapärane naisterahvas kirjutab ka uued osad. Praegu on kokkulepe, et "Kelgukoerte" järg algab Kanal 2-s 2. märtsil. "Aga kui nüüd midagi juhtub - meil on näiteks Kalju Komissaroviga mure, ta oli vahepeal haiglas -, siis on tagumine aeg 9. märts," sõnas Kirss. Kanal 2 "Kelgukoerte" eelmise hooaja osasid ei korda. Programmidirektori Olle Mirme sõnul kordused kunagi tulevad. "Me poleks vanu osasid jõudnudki näidata, sest juba märtsis alustame uutega," ütles Mirme.

 "Võsareporteri" kadumine lõi saadete esikümne segamini
"Võsareporteri" telekavast kadumisega näeb Emori kuuenda nädala saadete edetabel välja täiesti teistsugune. Üllatajaid on selles pingereas mitu. "Paar" on jõudnud 27. kohalt neljandale, edestades isegi "Õnne 13". Õnne tänava sari on aga nädala jooksul kaotanud 62 000 vaatajat.
"Kes tahab saada miljonäriks" on see-eest üle pika aja esimeste seas, vaatajaid saateminuti kohta üle 200 000. Veel nädal enne seda oli miljonimäng 16. kohal, muidu aga esikümne lõpuosas. Veebruari esimese nädala 19. kohalt on end esimeste sekka surunud "Aktuaalne kaamera" ja 14. kohalt "Aeg luubis".
Ainus, kes ei üllata, on pidev esikohapretendent "Pealtnägija", kes on nädalaga lisaks saanud

Internetireklaami maht kasvas aastaga 66%
Eesti meediareklaamituru käive kasvas eelmisel aastal ligi viiendiku võrra ning ulatus 1,355 miljardi kroonini, enim kasvas internetireklaami maht. TNS Emori andmeil said turu suurest kasvust osa kõik meediatüübid. Erinevalt varasematest aastatest oli kasvuprotsent suhteliselt ühtlane, jäädes 16 ja 25 protsendi vahele, erandiks oli internet, kus käive kasvas 66 protsenti. Ajalehtede ja ajakirjade reklaamikäive suurenes 16, televisiooni ja raadio oma 17, välireklaami käive 25 ja interneti oma 66 protsenti. Möödunud aasta suurim reklaamija oli Procter & Gamble, järgnesid EMT, Tele 2 Eesti, Hansapank, Rimi Baltic, Coca-Cola, A-Selver, Elion Ettevõtted, L'Oreal, Reckitt-Benckiser ja Elisa Mobiilsideteenused.

DENIS TRAPIDO: Mida tähendab pronkssõdur? 
Kaks Nõukogude reameest ja üks ohvitser heiskavad punalippu Pika Hermanni torni. Neil vedeleb jalus vormitu ese. See on sinimustvalge, mille asemel uus lipp nüüd vardasse tõuseb.
Seda sündmust kujutavat mälestusmärki pole maailmas olemas. Kui see oleks olemas, siis see ülistaks Nõukogude okupatsiooni Eestis. Aga mida ülistab Nõukogude mundris pronksmees, kes seisab, müts ühes ja kiiver teises käes, leinav pilk maas? Ta ei ülista kedagi ega midagi. Aga ta on sümbol. Sel sümbolil on mitu tähendust, mitte üksainus, nagu näib arvavat riigikogu enamus.
Pronkssõdur pakub minule kunstilist elamust. Ja ma tean, et kaugeltki mitte üksnes mulle. Seda iga liiduvabariigi pealinna jaoks kohustuslikku mälestusmärki oli tollastes tingimustes raske teha maitsekamaks ja rahvuspärasemaks. Ei mingit sovetlikku pateetikat. Ei mingit stalinlikku monumentaalsust. Ei mingeid väljasirutatud käsi ega püstoliga vehkimist. Lihtsalt seisab üks soome-ugri näojoontega mees sõdurihaual.

RAINER KATTEL: Idiootide vabariik
Vana-Kreeka kultuuris tähendas sõna idiotes inimest, keda huvitas ainult omaenda käekäik ning kes ei osanud ega tahtnud ühiskondlike probleemide lahendamisel kaasa rääkida.
Valimiseelsete väitluste sisutühjus näitab, et Eesti on muutunud idiootide vabariigiks. Poliitika ja reformid on hirmuäratavalt halva kvaliteediga ja mis veel hullem - sisuliselt ei pane seda enam mitte keegi tähele.
Päevapoliitikas puudub sisuliselt igasugune kompetents praeguste probleemide üle järele mõelda. Enamik Eesti poliitikuid ei oska põhjendatult seletada Eesti ees seisvaid väljakutseid. Euroopa Liidu järgneva seitsme aasta abi Eestile (ligi 50 miljardit krooni) jagamises ei ole parteidel ega parlamendil sisuliselt mingit sõna öelda, sest neil puudub selleks elementaarnegi kompetents.
Mõneti on see paratamatu, sest poliitika on ja jääb loosungite kunstiks. Lääne kultuuris on poliitika alati tähendanud peamiselt seda, et igaühel peab olema võimalus ühiselu arendamisel kaasa rääkida. Kui me kõik räägime, siis on loogiline, et see, kes on teistest üle ja räägib kõige kõvemini, on sageli ka poliitiliselt võitja. Tänapäeva riik (ja demokraatia) rajanevad eeldusel, et selline kakofoonia on igal juhul parem kui mis tahes autokraatia või oligarhia. Demokraatia eesmärk ei ole millegi uue loomine, vaid pigem ärahoidmine: demokraatia peab ära hoidma selle, et keegi ei kirjutaks mulle ette, kuidas ma pean oma elu elama.

RAIVO VETIK: Eesti edu jätkumiseks peab vähendama ebavõrdsust
Viimase kümne aasta jooksul on Eesti inimarengu indeks jõudsalt kasvanud ning on praeguseks kõrgem kui kunagi varem.
Eesti koht edetabelis on eelmise aastaga võrreldes küll paari pügala võrra langenud, kuid see ei muuda üldpilti.
Eesti inimarengu analüüsimisel on kasulik võrdlus eelkõige meie naaberriikidega, aga ka teiste endiste sotsialistlike riikidega. Eestiga sarnane arenguloogika iseloomustab näiteks meist inimarengu indeksi edetabelis paari koha võrra tagapool olevat Lätit ja Leedut. Soome ja Rootsi kuuluvad traditsiooniliselt edetabeli tippu, Venemaa aga keskmise inimarenguga riikide hulka.
Ida-Euroopa riikidest on meist edukamad Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Nendega võrreldes on Eesti koguindeksi nõrgim lüli eluiga, natuke nõrgemad on ka Eesti sisemajanduse kogutoodangu näitajad. Sama on näha ka Eesti ja kõrge inim-arenguga riikide rühma keskmiste näitajate võrdluses. Eesti inimeste keskmine oodatav elu-

Der Tagesspiegel: Naabrilt mitte midagi uut
Pärast Vene presidendi Vladimir Putini kõnet Müncheni julgeolekukonverentsil olid paljud üllatunud selle teravusest ja kompromissitust toonist, aga mitte Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kirjutas Saksa ajaleht. "See oli sama retoorika, millega uued Euroopa Liidu liikmed on juba kaua silmitsi seisnud," ütles Ilves esmaspäeval Berliinis. Venemaa oli senini Lääne-Euroopa riikidega rääkinud teistmoodi kui oma vahetute naabritega. Nüüd näib aga selline kaherajaline poliitika ilmselt lõppenud olevat.
Ilves ei arva siiski, et maailm asub uue külma sõja lävel. Ta tunneb muret eelkõige selle pärast, et "Venemaa peab demokraatiat oma piiridel ohuks". Euroopa Liit on Ilvese sõnul suutnud suhetes Venemaaga mängida vaid väikest rolli, samas kui Moskva on öelnud, et eelistab kahepoolseid suhteid. Ilves kutsus Euroopa riike Vene-poliitikat üheskoos ajama. "Mõned Euroopa juhtivad poliitikud võivad erimeelsusi USA ja Venemaa vahel ära kasutada," hoiatas ta samas.

REPLIIK: Ida-Euroopa allaheitlikkus
Europarlament noomib valitsusi, kes lubasid maanduda USA luure kesk-
agentuuri salalennukitel. Mainitakse nii Ida-Euroopa riike kui ka näiteks Saksamaad ja Suurbritanniat. Küll aga lähevad Ühendriikide muu tegevusega hõlpsamini kaasa just uued liikmesriigid.
Inimõiguslaste väitel asusid salavanglad, kus terrorismisüüdistustega kahtlusaluste ülekuulamisel kasutati Ameerikas keelatud uurimismeetodeid - ka piinamist -, Poolas ja Rumeenias. Euroopasse raketibaasi rajamiseks on USA pöördunud Poola valitsuse poole ning raketikilbi radarid pannakse Tšehhi. Eesti valitsus ei kõhelnud vägesid Iraaki ja Afganistani saates. Tundub, et nn uuel Euroopal on väikevenna kompleks, millest tuleb ka allaheitlik suhtumine USA-sse. Vana Euroopa arutleb, väitleb ja esitab küsimusi.

JUHTKIRI: Musklid ja ajud
Halb uudis läheb ikka paremini müügiks kui hea - teade 200 töötaja koondamisest leiab ikka rohkem kõlapinda kui 200 uue töökoha loomine. Sestap polegi ime, et Šveitsi päritolu energeetikahiiu ABB käivitatud värbamiskampaania 200 oskustöölise leidmiseks on paljudele jäänud samahästi kui märkamatuks. Ilmselt tuleneb avalikkuse ükskõiksus sellestki, et registreeritud töötus püsib Eestis rekordiliselt madalal, vaid kahe protsendi tasemel.
Kuid ometi on tegu positiivse uudisega. Seda esmalt põhjusel, et ABB näol on tegu eksportiva ettevõttega: 95% Eestis valmistatud toodetest on mõeldud välisturule. ABB Eesti tehastes valmistatakse peamiselt tuulegeneraatoreid, mis on maailmas üha nõutum kaup. Kõrge jooksevkonto defitsiidi all vaevlev Eesti majandus vajab eksportivat tööstust rohkem kui midagi muud. Tervitatav on seegi, et ABB värbamiskampaania sihtrühmaks on just vene keelt kõnelevad mehed, kes kuuluvad töötuse riskirühma. Erinevalt paljudest teistest tööandjatest ei oota ABB tööturult riigi kulul lõpuni väljaõppinud inimesi, vaid on valmis neid ise pikalt koolitama.

Kolm respublikaani astusid IRL-st välja
Res Publica nimekirjas Pärnu linnavolikogusse valitud volikogu esimees Ahti Kõo, planeeringukomisjoni esimees Peeter Saunpere ja volikogu liige Jüri Kukk teatasid täna õhtul, et nad astuvad Isamaa ja Res Publica liidust välja.
Kõo, Saunpere ja Kukk rääkisid, et peamiselt isikuomadustest tulenevaid umbusalduse asjaolusid tunnistamata ei ole olnud võimalik taastada koostööd ühendatud osakonnas ja linnavolikogu fraktsioonis, kirjutab Pärnu Postimees.
"Kahjutundega peame nentima, et Isamaaliidu ja Res Publica ühinemise järel pole Pärnus toimunud kahe endise erakonna liikmete lõimumist," kirjutavad väljaastujad ühisavalduses.
"Erakonna liikmeid hoitakse infosulus," lisasid nad.
Väljaastujad toovad näiteks, senine abilinnapea Mart Alliku väitis meedias, et ta teadis Keskerakonna poolt kavandatavast koalitsiooni muutmisest juba 2006. aastal, kuid ei informeerinud sellest ühenderakonna Pärnu juhatuse ja fraktsiooni juhte.

Velliste: uus tähtpäev tutvustagu inimestele eestlaste ajalugu
Täna riigikogus 63 poolthäälega vastu võetud seadusemuudatus tekitas kalendrisse uue riikliku tähtpäeva: 22. september - vastupanuvõitluse päev.
22. septembril 1944. aastal langes Tallinnas Pika Hermanni tornist pooleks sajandiks Eesti lipp ning algas varjatud vastupanuvõitluse ajastu, seetõttu platseerub värske tähtpäev kalendris just sellel mihklikuu päeval.
Vastupanuvõitluse päeva kõige suurem eestvõitleja on olnud Trivimi Velliste, kes ütles Päevaleht Online'ile, et ta on veendunud eestlaste vähestes teadmistes oma rahva ajaloo kohta.

Seitsmeste uudiste video: Klenski aktsioon riigikogus lõppes politseis
Tallinna linnavolikogu endine liige Dmitri Klenski ärritus peale keelatud rajatiste seaduse eelnõu väljakuulutamist sedavõrd, et hakkas riigikogu saali rõdult lendlehti alla loopima.
Klenski lahkus saalist täiesti rahumeelselt ning julgestuspolitsei andis ta üle Põhja politseiprefektuurile.

Eesti arvates tuleb gaasijuhtme rajamisel arvesse võtta Estlinki merekaablit
Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud märkused ja ettepanekud kavandatava gaasijuhtme Nord Stream rajamise KMH lähteülesande kohta peavad silmas Läänemere ökosüsteemi unikaalsust ning kerget haavatavust.
Keskkonnaministeeriumi ettepaneku kohaselt tuleb kavandatava gaasijuhtme rajamise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes käsitleda erinevaid juhtme asukohti ja tehnoloogiaid.
"Asukoha alternatiivide kaalumisel tuleb muuhulgas arvestada Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse koridoriga," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv.
Eesti ettepanekutes on märgitud, et KMH aruandes tuleb põhjalikult hinnata ehitusest tulenevaid mõjusid kaladele ning mereimetajatele. Käsitleda tuleb ka võimalikke riske ja ohtusid seoses sõjapäevist merepõhja jäänud miinide ning keemiarelvadega.
"Kuna Läänemeri on tunnistatud eriti tundlikuks merealaks, siis on selle arvestamine oluline ka KMH aruandes," lausus Liiv.

Valga haiglas kehtestati karantiin
Täna õhtul kehtestati Valga haiglas karantiin, kuna patsientide seas levib Norwalki- nimeline viirushaigus.
Välja kuulutatud karantiini jälgimine on oma loomult pigem rangelt soovituslik, ütles Valga haigla peaarst Merike Salumäe Päevaleht Online' ile. Siiski ei soovitaks ta kellegil praegu suure nakkusohu tõttu haigeid külastama minna.
Karantiin on kehtestatud esialgu määramata ajani, kuid Salumäe avaldab lootust, et ehk on see võimalik lõpetada umbes nädalaga.
Norwalki viirusele omased sümptomid on iiveldus, kõhulahtisus ning palavik. Haiguse puhul on tegemist kontaktviirusega, mis tähendab, et see levib inimeselt inimesele füüsilise kontakti või mõne kehavedeliku kaudu, selgitab Salumäe.
Haigla andmetel Valga linnas viiruse epideemiat ei ole täheldatud.

Eesti peab olema Schengeni infosüsteemi rakendamiseks valmis augusti lõpuks
Euroopa Liidu uued liikmesriigid, seal hulgas Eesti peavad hakkama Schengeni infosüsteemi (SIS) tarkvaralahendusi oma arvutivõrku installeerima käesoleva aasta aprillis, süsteemi rakendus peab olema hindamisteks valmis augusti lõpus.
Portugali siseminister Antonio Costa edastas täna Euroopa Liidu siseministritele kutse osaleda 27. märtsil Lissabonis toimuval kohtumisel, et anda üle SISOne4All infotehnoloogilised tarkvaralahendused. Tarkvaralahenduse puhul on tegemist Portugali poolt koostatud esimese põlvkonna Schengeni infosüsteemi SIS I uuendatud programmiga, mida Eesti peab olema valmis keskkriminaalpolitsei hallatavasse infosüsteemi sisse viima käesoleva aasta aprillis.
SISOne4All tarkavara peab töövalmis olema 2007. aasta augusti lõpuks. Euroopa Komisjoni ekspertgrupp tuleb SIS I rakendamist hindama käesoleva aasta septembris. Eestis juhib Schengeni infosüsteemi rakendamist keskkriminaalpolitsei.

Jõhvi politseinikud pidasid kinni altkäemaksu pakkunud mehe
Esmaspäeval, 12.veebruari õhtul kella 21.30 paiku pidas politsei Kohtla-Järvel Ravi tänav 2 maja juures kinni sõiduauto Moskvitš. Sõiduauto roolis olnud alkoholijoobes Kohtla-Järve elanik 1970. aastal sündinud Igor istus kinnipidamise hetkel kiiresti ümber kõrvalistmele.
Politseinikele väitis ta, et tema pole roolis olnud ning ei soovinud oma andmeid avaldada. E-politsei abil tuvastati siiski Igori isikuandmed. Seejärel hakkas Igor patrullpolitseinike käest uurima, kui palju nad raha sooviksid õigusrikkumise vormistamata jätmise eest. Seda ta tegi korduvalt, nii politseiautos kui ka Jõhvi politseiosakonnas.
"Igor hakkas politseiautos politseiametnikke ümber veenma ning pakkus korduvalt raha, et mitte vormistada õigusrikkumise materjale. Altkäemaksu pakkumine on aga kuritegu, millele järgneb kriminaalvastutus. Politseinikud käitusid korrektselt ning teavitasid sellest kohe välijuhti, misjärel peeti Igor altkäemaksu pakkumises kahtlustatavana kinni," ütles Ida politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna vanemkomissar Ain Kruuse.

Uus Sakala keskuse projekt on saanud ekspertide heakskiidu
AS Uus Sakala esitas Tallinna kultuuriväärtuste ametile ja muinsuskaitse-ametile Sakala kultuurikeskuse projekti edasiarenduse, mis võtab arvesse kõiki ekspertide poolseid soovitusi ja säilitab väärtusliku osa olemasolevast hoonest, sealhulgas praeguse maja torni ning Rävala puiestee poolse fassaadi.
AS Uus Sakala juhataja Ilmar Kompuse sõnul näeb Raivo Puusepa poolt viimastel kuudel väljatöötatud projekt ette praegusest hoonest oluliselt suurema osa säilitamist kui ekspertkomisjon viimati soovis. Uus Sakala, muinsuskaitseameti ja Tallinna kultuuriväärtuste ameti jaanuari alguses sõlmitud kirjaliku kokkuleppe kohaselt peab arendaja säilitama või taastama hoone fuajee- ja vestibüülikompleksi interjöörid, sealhulgas ka lühtrid, vitraažid ja saali uksed.
"Arhitekti edasiarendatud projekti kohaselt säilib rajatavas kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskuses lisaks väärtuslikele interjööridetailidele ka praeguse hoone torn ja Rävala puiestee poolne paekivifassaad," tutvustas Kompus olulisemaid uuendusi võrreldes eelmise projektiga.

Tartus suletakse Laia tänava sild jalakäijatele
Tartu Laia tänava jalakäijate sild on liiklejaile alates 16. veebruarist suletud, kuna algavad ettevalmistused silla demontaažiks.
Ehitustööde ajal soovitatakse Emajõe ületamiseks kasutada Kroonuaia või Kaarsilda.
Enne silla demonteerimist alustatakse sidekaabli ümberpaigutamiseks vajalike eeltöödega, mille käigus puuritakse kaabli teisaldamiseks Emajõe alt läbi kanal. Seejärel algab silla demonteerimine.
Demonteeritav sild ladustatakse Emajõe ja Oa tänava vahelisele alale Marja tänava piirkonda, kus see konserveeritakse.
Peale silla demontaaži algab samasse kohta Vabaduse autosilla ehitus, mille valmimistähtaeg on 2008. aasta detsember.
2007. aasta eelarves on silla ehituseks planeeritud 40 miljonit krooni. Kokku maksab Vabaduse autosilla ehitus 166 miljonit krooni.

Kodakondsus- ja migratsiooniamet avab kontaktkeskuse
Kontaktkeskus hakkab järgmisest nädalast vastama kõigile telefoni, e-posti ja faksi teel saabunud klientide infopäringutele.
"Keskuse eesmärgiks on koondada seni erinevate KMA üksuste infopäringutele vastamise ülesanded ning ühtlasi tõsta klientide informeerimise kvaliteeti, pakkudes võimalikult efektiivset ja ühetaolist infoteenust," ütles KMA peadirektor Mari Pedak.
Homme avatav kontaktkeskus hakkab klientide päringutele vastama alates 19. veebruarist tööpäeviti kell 8.00 -18.00. Päringuid saab esitada telefonil 666 2722, e-posti aadressil kma.info@mig.ee ning faksinumbril 666 2721.
Ühe tööpäeva jooksul esitavad kliendid KMA-le keskmiselt 400-600 telefonipäringut ning 10-20 kirjalikku päringut. Suurem osa küsimustest puudutab isikut tõendavate dokumentide taotlemist, samuti küsitakse põhjalikumat teavet muude taotlusprotseduuride kohta.

Elatisabi seaduse eelnõu annaks lapsele 4500 krooni
Eelnõu kohaselt makstakse elatisabi 90 päeva jooksul ühe kolmandiku lapsetoetuse suuruses päevamääras ehk praegusel hetkel kokku 4500 krooni.
Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis kolmandale lugemisele valitsuse algatatud elatisabi seaduse eelnõu, mis tagab elatisabi lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust.
Eelnõu seab elatisabi saamise tingimuseks kohtumenetluse algatamise lapse ülalpidamiseks kohustatud isiku vastu. Eelnõu eesmärk on tagada lapse ülalpidamine olukorras, kus üks vanem on küll pöördunud elatisnõudega kohtusse, kuid kohtu- ja täitemenetlus ei ole veel tulemusi andnud. 90 päevast peaks eelnõu autorite kinnitusel piisama selleks, et kohus jõuaks lahendada kas hagi tagamise taotluse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning vanem jõuaks algatada täitemenetluse.

VIDEO: kriminaalpolitsei konfiskeeris üle kahe kilogrammi amfetamiini
Päevaleht Online vahendab lugejateni keskkriminaalpolitsei videoülesvõtte politseioperatsioonist, mille käigus leiti Tallinnas ühe mehe autost üle kahe kilogrammi amfetamiini.
NB! Videol puudub heli.

Päevaleht Moskvas: peatoimetaja ei usu Kremli sanktsioonidesse
Rahvusvahelistele suhetele pühendunud Moskva ajakirja "Rossija v globalnoi politike" peatoimetaja Fjodor Lukjanov ei usu, et Kreml hakkab vastuseks pronkssõduri seaduse vastuvõtmisele kehtestama Eesti suhtes ametlikke sanktsioone.
Samas ei välista Moskva üheks parimaks nö sõltumatu välispoliitikatundjaks peetud Lukjanov võimalust, et sanktsioonid võivad tulla ka mitteametlikud.
Näiteks võib Venemaa veterinaarteenistus hakata ühtäkki avastama puudusi Eesti kaupadel, ütles Lukjanov intervjuus Eesti Päevalehe ajakirjanikule Jaanus Piirsalule Moskvas.
Lukjanov arvab ka, et üks võitjaid pronksmehe-seaduse ümber käivast Eesti ja Venemaa poliitilisest võitlusest on Läti.
Täisteksti saad lugeda siin.

Selgus Lõuna-Eesti ohtlikke jäätmete kogumise eest vastutav firma
Keskkonnaminister Rein Randver kiitis heaks riigihanke korraldanud komisjoni kandidaadi AS Epler & Lorenzi Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise operaatoriks.
Valitud firma kasuks rääkis ettevõttes töötavate spetsialistide kõrge tase ning ootustele vastav hind, teatas keskkonnaministeerium.
"AS Epler & Lorenz esitatud spetsialistide nimekiri ja nende CV-d näitavad, et pakkuja meeskond koosneb viiest kvalifitseeritud ning kogemustega spetsialistist, keda võib usaldada Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskust opereerima," ütles läbirääkimiste hanke komisjoni esimees Tiit Tamm.
Rendikonkursil ainsana osalenu AS-i Epler & Lorenz on Eestis ohtlike jäätmete käitlemisega tegelenud üle kümne aasta.
Euroopa Liidu ohtlike jäätmete direktiivi kohaselt on jäätmekäitlusvõrgu arendamine liikmesriikide kohustus. Riik peab tagama, et ohtlikud jäätmed ei satuks keskkonda ning hoidma käitlushinnad kontrolli all.

Kunstiakadeemias kujundatakse homme kõrghariduspoliitikat
Homme korraldavad Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Rektorite nõukogu Eesti Kunstiakadeemia aulas avaliku ümarlaua, kus osalevad erakondade juhid, üliõpilaste ning rektorite esindajad.
Ümarlaua eesmärk on joonistada välja erakondade vaheline ühisosa kõrghariduse ja teaduse rahastamise suurendamiseks ning vastavate punktide sisseviimiseks tulevasse koalitsioonileppesse.
Üritus on järg 12. veebruaril Tartus toimunud kõrgharidusteemalisele debatile "Hakkame tegutsema või ootame ülikoolide hääbumist?", kus erakondade esindajad ja kõrgharidusspetsialistid leidsid üksmeelselt, et olukord, kus kõrghariduse riiklik finantseerimine on vähenenud arenenud riigi jaoks tavatult madalale tasemele 0,8% -le SKP-st, vajab kiiresti muutmist.
Rektorite ja üliõpilastega istuvad ümarlauda Eesti suurimate erakondade esindajad: Andrus Ansip, (Reformierakond), Villu Reiljan (Eestimaa Rahvaliit), Mart Laar ja Jaak Aaviksoo (IRL), Marek Strandberg ja Katrin Idla (Eestimaa Rohelised), Peeter Kreitzberg (Sotsiaaldemokraadid), Mailis Reps (Keskerakond).

Ilves ei kuuluta keelatud rajatise seadust välja
Presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei ole täna riigikogus vastu võetud keelatud rajatise kõrvaldamise seadus kooskõlas põhiseadusega ja seetõttu jätab president seaduse välja kuulutamata.
Presidendi sõnul ei ole täna riigikogus vastu võetud keelatud rajatise kõrvaldamise seadus kooskõlas põhiseadusega. Seetõttu jätab president seaduse välja kuulutamata, kui riigikogu esimehe allkirjastatud seadus lähipäevil presidendi kantseleisse jõuab.
Täna Jõgevamaal Luua metsanduskooli lõpuklasside õpilastele antud ühiskonnaõpetuse tunni raames tegi president Ilves poliitilise avalduse. Selles väljendas ta muu hulgas muret põhiseaduses kehtestatud võimude lahususe põhimõtte teadliku eiramise pärast.
"Riigikogu saadikurühmadele oli keelatud rajatise kõrvaldamise seaduses sisalduvad vastuolud põhiseadusega teada ning seda teadmist ka ei varjatud. See leidis kinnituse riigikogu õiguskomisjoni esimehe sõnavõttudes, samuti on seaduse põhiseaduse vastasust mulle tunnistanud seadust toetanud erakondade juhtivad riigiõiguse asjatundjad," teatas riigipea. "Seaduse vastuvõtmise poolt hääletanud riigikogu liikmed tegutsesid seetõttu teadmises, et president ei saa oma ametivandest lähtuvalt seadust välja kuulutada. Järelikult ajendas osasid poliitikuid soov kasutada nn pronkssõduri teemat vaid enesele tähelepanu tõmbamiseks, mitte aga tegelda toimivate lahenduste leidmisega."

Ringmaa kriminaalasi määrati ümber teisele kohtunikule
Pae tänava pommiplahvatustes kahtlustatava Märt Ringmaa kriminaalasi määrati ümber kohtunik Katre Poljakovale.
Vastavalt seadusele alustatakse uue kohtukoosseisuga Ringmaa kriminaalasja kohtuliku uurimisega algusest peale, esimesed istungid toimuvad 17.-20.aprillil.
Seni Ringmaa protsessi eesistujaks olnud kohtunik Julia Vernikova esitas tänasel istungil sõltumatu ja õiglase kohtumenetluse tagamiseks taandumisavalduse.
Kohtunik põhjendas oma taandumist sellega, et vähimgi tõenäosus kohtuniku erapoolikuse kohta on ja ka peab olema kohtuniku taandumise aluseks (vastav viide seisab riigikohtu kohtulahendis 3-1-1-123-05).
Süüdistuse kohaselt korraldas Ringmaa aastatel 1994-2005 12 plahvatust, milles hukkus seitse ja sai vigastada kuus inimest, varalist kahju tekitati plahvatustega üle seitsme miljoni krooni. Kaks plahvatust jäid katse staadiumisse, kuna lõhkeseadeldis ei plahvatanud.

Valitsus kiitis heaks Koidula piirijaama ehitamise
Tänasel istungil andis valitsus nõusoleku Koidula raudteepiirijaama ehitamiseks, mis läheb riigile maksma ligi 950 miljonit krooni.
Valitsus otsustas rahastada Koidula piirijaama ehitust Riigi Kinnisvara AS, Eesti Raudtee ja riigieelarve vahendeid kasutades, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Ehitust rahastavad laenude abil Riigi Kinnisvara AS ja Eesti Raudtee selliselt, et laenukulud teenitakse tagasi raudtee infrastruktuuri kasutustasudest. Riigieelarve vahendeid kasutatakse piirivalve, tolli- ja veterinaarteenistuse hoonete ehitamiseks ning juurdepääsuteede rajamiseks.
Otsus võimaldab raudteepiirijaama ehitusega alustada juba tänavu ning lõpetada see 2010. aastal.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare sõnul võimaldab Koidula piirijaama ehitamine taaselustada raudteeühendused Läti ja Venemaaga.

Libatöökuulutusi levitanud mees pandi aastaks vangi
Harju Maakohus tunnistas inimesi petnud 42- aastase Henry Piibu süüdi kelmustes ja karistas teda pooleteise aasta pikkuse vangistusega tingimisi.
Kuna asja arutati lühimenetluses, siis vähendati Piibu karistust kolmandiku võrra, seega tuleb tal ära kanda üks aasta tingimisi vangistust 18-kuulise katseaja ja käitumiskontrolliga.
Piipu süüdistatakse selles, et ta 2005. aastal 21.-31. oktoobrini välismaale tööd vahendades sõlmis fiktiivsed töölepingud 36 inimesega, küsides neilt 2000-5000 krooni lennukipiletite ostmiseks. Kokku tekitati kannatanutele varalist kahju 137 000 krooni suuruses summas.
Kohtuotsuse kohaselt jääb Piibul veel hüvitada nelja kannatanu kahju summas 18 000 krooni, sest ülejäänud kannatanutele on Piip raha juba tagasi maksnud.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Vallo Karileri süüdistuse kohaselt avaldas Henry 2005. aasta oktoobrikuus ajalehes Kuldne Börs töökuulutuse, milles pakuti kipsplaadi- ja ripplagede paigaldajatele, maalritele ning plaatijatele tööd Norras.

Uued konteinerid lihtsustavad jäätmete sorteerimist
Eesti Taaskasutusorganisatsioon muretseb jäätmete sorteerimise lihtsustamiseks juurde ligi 500 pakendikonteinerit.
Eesti Taaskasutusorganisatsiooni juht Ahto Hundi sõnul on organisatsiooni olulisemaks sihiks taaskasutusse minevate väärtuslike materjalide koguste suurendamine, teatas Eesti Taaskasutusorganisatsioon kommunikatsioonijuht Ilona Eskelinen.
Uutesse konteineritesse hakatakse koguma metallist, klaasist, plastikust või kartongist segapakendeid ning paberpakendeid. Kollased konteinerid on segapakendite jaoks ning sinised paber- ja papp-pakendite kogumiseks.
Konteinerite maht on 2,500 m3 ning need on varustatud suurte informatiivsete sorteerimisjuhiste ja Rohelise Punkti märgiga.

Ansip: pronkssõdurit selle seaduse alusel ei teisaldata
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et riigikogus vastu võetud keelatud rajatiste eemaldamise seadust pronkssõduri teisaldamiseks vaja ei olnud.
Ansipi sõnul on meil juba olemas sõjahaudade kaitse seadus ning samuti lõi kaitseminister ka sõjahaudade komisjoni, mille pädevuses on anda hinnang, kas haudadesse suhtutakse austusega või mitte. Peaministri hinnangul ei saa praegu Tõnismäel toimuvat kuidagi austusega suhtumiseks pidada.
"Kui sinna on inimesed maetud, tuleb nad ümber matta ja loomulikult, kui maetuid enam ei ole, siis ei ole ka hauatähist mõtet seal hoida."
Ansipi arvates on keelatud rajatiste seadust aga kindlasti vaja selleks, et ära hoida näiteks Peeter I monumendi püstitamine.
Peaministri sõnul on Reformierakond veendunud, et keelatud rajatiste seadust on Eestile vaja, kuna Lihulas toimunu ei ole kohane ühelegi õigusriigile. Juba see üks juhtum peaks kõigi tähelepanu juhtima sellele, et monumentidega seonduv vajab õiguslikku regulatsiooni.

Allik: paremerakonnad valmistasid Eesti prestiižile pommi
Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni aseesimehe Jaak Alliku sõnul mõjub täna riigikogus vastu võetud keelatud rajatise kõrvaldamise eelnõu hävitavalt Eesti prestiižile ja stabiilsusele.
"Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond otsustasid valmistada pommi Eesti rahvusvahelise prestiiži ja siseriikliku stabiilsuse hävitamiseks ning selle oponentidele ulatada," sõnas Jaak Allik Rahvaliidu teatel.
"Rahvaliidul jääb üle ainult hämmastuda, kuidas suhtuvad president Ilvese soovitustesse ja tarkusse need erakonnad, kes ta ise presidendiks valisid," lisas Allik.
Veel ohtlikumaks peab Jaak Allik asjaolu, et esmakordselt Eesti Riigikogu ajaloos esitati teisele lugemisele algse eelnõu täielikult muudetud tekst.
"Selle konkreetse eelnõu põhjal parlamendisaalis juhuslikult kujunenud enamus ei nõustunud eelnõu lugemist katkestama, et Riigikogu teised fraktsioonid ja liikmed võiksid sellesse parandusi esitada. Eelnõu ei lubatud parandada isegi ühel selle esialgsel esitajal Sotsiaaldemokraatide fraktsioonil," lisas ta.

Ametiühingud on 42-tunnise töönädala kehtestamise vastu
Eesti Ametiühingute Keskliit ei poolda valitsuse kava kehtestada päästjatele 42-tunnine töönädal.
Seaduseelnõu, mis kehtestaks ööpäevastes vahetustes töötavatele päästjatele 42-tunnise töönädala, läheb järgmisel kolmapäeval riigikogus lõpphääletusele, vahendas Eesti Ametiühingute Keskliit.
"Ametiühingud ei saa nõustuda pretsedenditu sooviga kehtestada päästjatele 42-tunnine töönädal, mis on selge tõend jätkuvast hiilivast rünnakust Eesti töötajate õigustele," ütles EAKL esimees Harri Taliga.
Eelmisel aastal vastu võetud päästeseaduse, lõhkematerjaliseaduse ning töö- ja puhke-aja seaduse muutmise seaduses on kirjas, et tehes ööpäevaseid vahetusi, ei ületa pääs-te-teenistuja keskmine tööaeg 40 tundi nädalas kuuekuulise arvestusperioodi jooksul.

Uus seadus eraldab piirivalve kaitseväest
Riigikogu võttis eile vastu uue seaduse, mis seob piirivalveteenistuse lahti kaitseväeteenistusest ning säilitab piirivalvurite sotsiaalsed tagatised.
Uus piirivalveteenistuse seadus hakkab kehtima käesoleva aasta 1. juulist. Seaduse järgi on piirivalvur alates sellest ajast eriteenistuses olev riigiametnik, mitte enam kaadrikaitseväelane. Ühtlasi säilitab uus seadus piirivalvurite sotsiaalsed tagatised ning on aluseks piirivalve uuele läbipaistvamale palgakorraldusele.
Riigikogu 2004. aasta otsuse järgi pole piirivalvel enam riigi sõjalise kaitsmisega seonduvaid ülesandeid ning eile vastu võetud uus seadus annab aluse piirivalve teenistuse korraldamiseks sisejulgeoleku valdkonnas.

Kohus ei lubanud Kalev Kangurit tööle
Tallinna ringkonnakohus otsustas mitte rahuldada pistisevõtmises kahtlustatava maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri soovi tööle naasta.
Ringkonnakohus arutas eile Kanguri kaitsja Marti Hääle määruskaebust, milles paluti muuta Harju Maakohtu 23. jaanauaril väljaantud määrust Kanguri töösuhte peatamiseks. Täna keskpäeval teatas kohus oma määruses, et jätab Kanguri kaitsja esitatud määruskaebuse rahuldamata, otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
11. miljoni krooni suuruse pistise võtmises kahtlustatav Kangur põhjendas oma soovi tööle asuda kartusega kaotada rahapuudusel eluase, samuti ravikindlustus.
Riigiprokurör Laura Feldmani meelest polnud need põhjendused veenvad, sest eluasemelaenu puhul on võimalik taotleda pangalt maksepuhkust, ravikindlustuse katkemisest päästab aga uus töökoht.

Sepp: paremerakonnad irvitasid põhiseaduslikule korrale näkku
Riigikogu põhiseaduskomisjoni keskerakondlasest aseesimehe Evelyn Sepa sõnul hääletasid täna keelatud rajatise kõrvaldamise eelnõud toetanud paremerakonnad Eesti põhiseadusliku korra vastu.
"Sisuliselt hääletasid keelatud rajatiste seaduseelnõu toetajad täna Eesti põhiseadusliku korra vastu, Eesti kuulumise vastu euroopalikku kultuuriruumi ja õigusruumi, Eesti inimeste lugupidamise ja riigi stabiilsuse vastu," ütles Sepp Keskerakonna teatel
Sepa sõnul tähendab stabiilsus mitte ainult korda tänavatel, vaid ka seda, et inimesed saavad arvestada sellega, et nad elavad õigusriigis, kus määravaks on seadused ja nendest kinni pidamine.
"Tänane hääletus oli aga Eesti põhiseaduslikule korrale näkku irvitamine," sõnas Sepp.
Sepa sõnul jääb üle vaid korrata, et riigikogus vastu võetud seadus ei jõustu mitte kunagi, sest see on põhiseadusega vastuolus olev õigusakt ja poliitikute valimiseelne suva ei muuda selle olemust.

SDE esitas õiguskantslerile arupärimise K-Kohukese reklaami kohta
Sotsiaaldemokraadid esitasid täna õiguskantslerile arupärimise Keskerakonna valimiste eel masstiraažis postitatud kampaaniatrükise, mis eesti keeles kannab nime "Dirigent" ja vene keeles "Režissöör", tagaküljel oleva K-Kohukese reklaami suhtes.
SDE viitab arupärimises erakonnaseadusele, mis sätestab, et erakond ei tohi vastu võtta anonüümset annetust ega juriidilise isiku annetust.
SDE juhatuse liikme Sven Mikseri sõnul soovivad nad saada õiguskantslerilt vastust küsimustele, kas äriühingu toote reklaam erakonna trükisel on käsitletav juriidilise isiku annetusena erakonnale või kui see keeld ei laiene erakondade poolt väljaantavatele trükistele, kas siis on tegemist lüngaga erakonnaseaduses, vahendab SDE pressiteenistus.
Lisaks tahab SDE õiguskantslerilt teada saada, kas talle teadaolevalt on AS Kohuke tasunud selle reklaami avaldamise eest Keskerakonnale või tasunud kolmandatele isikutele Keskerakonna kampaaniaga seotud kulutuste eest. Juhul, kui reklaami avaldamise eest Keskerakonnale tasutud ei ole küsime, kas tegemist võib olla vastuteenega erakonna reklaamimise eest 2005. aasta kohalike valimiste eel, selgitas Mikser.

KMA alustab mais biomeetriliste andmetega passide väljastamist
Valitsus kiitis täna heaks siseministeeriumi eelnõu reisidokumentidesse biomeetriliste andmete kandmise kohta.
Kodakondsus- ja migratsiooniamet plaanib biomeetriliste andmetega passe välja andma hakata alates maikuust,  teatas siseministeerium.
Esialgu paigaldatakse dokumendi kaane sisse elektrooniline kiip, millele on salvestatud dokumendi omaniku näokujutis. 2009. aastast hakatakse dokumendi taotlejalt võtma elektrooniliselt, spetsiaalse tehnikaga, ka sõrmejälgi.

Seeder: pronkssõduri eemaldamine on mõistlik otsus
Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees Helir-Valdor Seeder ütles, et tänane pronkssõduri eemaldamise otsus oli etteaimatav ning igati mõistlik.
"Arvasin, et see läheb läbi. Seda näitas ka teisipäeval toimunud teise lugemise lõpetamine," rääkis Seeder Päevaleht Online'ile. Tema sõnul oli selge, et kui Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond teisipäeval otsust toetasid, siis neljapäevaks need seisukohad ju ei muutu.
"Arvan, et see parlamendi enamuse tahe, mis on realiseerunud, on mõistlik," kinnitas Seeder. Veel ei ole teada, mida otsustab president Toomas Hendrik Ilves ning kuidas reageerib valitsus. Seederi sõnul säilib patiseis juhul, kui president seadust välja ei kuuluta. "Pinged on üleval."
Seeder on arvamusel, et neil poliitikutel, kes soovitavad pronkssõduri rahulejätmist, ei ole kindlasti õigus. "9. maid ja 22. septembrid jätkuvad," kinnitas ta ning mainis, et inimesed tõstatavad ikka ja jälle selle teema ise üles.

Keskkriminaalpolitsei konfiskeeris üle kahe kilogrammi amfetamiini
Keskkriminaal- politsei pidas jaanuari lõpus ja veebruari alguses läbiviidud politseioperatsioonide käigus Tallinnas kinni kolm meest, leides ühe kahtlusaluse autost üle kahe kilogrammi amfetamiini.
"Tegemist on Eesti mõistes väga suure koguse amfetamiiniga. Tänavamüügis oleks antud koguse amfetamiini maksumus olnud ligikaudu 400 000 Eesti krooni," ütles Keskkriminaalpolitsei komissar Ivo Kolk.
21. jaanuaril pidasid Keskkriminaalpolitsei ametnikud Tallinnas Vana-Narva maanteel kinni Sergei (s 1964), keda kahtlustatakse suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises.
Pärast kinnipidamist teostati Sergei autos läbiotsimine, mille käigus leiti kilekott 2021 grammi narkootilise aine amfetamiiniga.
22. jaanuari hommikul pidasid Keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni Sergei tuttava Aleksandri (s 1963), keda kahtlustatakse koos Sergeiga 2021 grammi amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises.

Lasnamäel süttis põlema reisijaid vedanud buss
Täna hommikul süttis põlema kesklinnast Lasnamäele teel olnud buss.
Tulekahju puhkemise hetkel oli bussis peale juhi veel kolm inimest, kuid õnnetuses keegi vigastada ei saanud, teatas Põhja-Eesti päästekeskus. Buss hävis tules täielikult
Tulekahju sai alguse sõiduki rattast ning mõne hetkega oli leekides terve buss. Bussjuht üritas leeke summutada tulekustutiga, kuid tulekahju kontrolli alla saada ei õnnestunud.
Tulekahju tekkepõhjus on teadmata.

Puidutöökoda põles omaniku silme all maha
Saaremaal Mustjala vallas hävis esmaspäeva õhtul tõenäoliselt soojapuhurist lennanud hõõguvast puidutolmust alguse saanud tulekahjus omaniku silme all puidutöökoda koos seadmete ja valmistoodanguga.
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev Vello Paas rääkis, et viibis õhtul koos kohapeal väljaõppe saanud töölisega töökoja juures äsja valminud puhkeruumis, kus suitsetas ning pidi seejärel uuesti tööle naasma, kirjutab Meie Maa.
Vahetult Paasi ees puhkeruumist töökotta suundunud kaaslane jõudis suitsu nähes hüüda: "Kurat, põleb!" Mürgise suitsu tõttu olid mehed sunnitud käpuli laskuma.
Enne töökojast lahkumist jõudsid nad vaid elektri välja lülitada.
Puidutöökoja omanik kahtlustab, et tulekahju võis alguse saada põleti baasil ja saepuruküttel töötavast soojapuhurist, mis võttis ventilaatori abil töökojast jaheda õhu ja puhus selle soojana uuesti töökotta tagasi.

Valitsus toetab pensionide tulumaksuvaba osa suurendamist 48 000 kroonini aastas
Valitsus toetab koalitsioonierakondade fraktsioonide poolt algatatud tulumaksuseaduse muudatusi, mille kohaselt soovitakse pensionide täiendavat tulumaksuvaba osa suurendada 36000 kroonilt 48000 kroonini aastas.
Tegemist on summaga, mille pensionärid saavad igal aastal oma maksustatavast tulust maha arvata.
Seadusemuudatuse mõjul tõuseks pensionide maksuvaba osa praeguselt 5000 kroonilt kuus 6000 kroonini.
See puudutaks peamiselt töötavaid pensionäre ja eripensioni saajaid. Algatajad soovivad seaduse jõustumist alates 1. aprillist 2007. aastast.
Seadusemuudatus tooks endaga kaasa kulutused, millega ei ole käesoleva aasta riigieelarve koostamisel arvestatud.
Valitsus juhib Riigikogu tähelepanu asjaolule, et seaduse jõustumine kavandatud ajal nõuab riigieelarve muutmist. Alternatiivlahendusena võib seaduse jõustumiseks kavandada 1. jaanuari 2008.

Paide spordihall tõotab tulla ebapraktiline
Kuigi teenekas spordieestvedaja Ervin Runnel palub linnavalitsusel Paide spordihoone ehitusküsimusi pikemalt vaagida, kinnitavad linna juhid, et järgmise aasta 1. septembriks on hoone valmis.
Runneli meelest on plaanitaval spordihallil palju puudusi ning rõhku pannakse eelkõige välisele ilmele kui hoone praktilisusele, mistõttu on kõige otstarbekam uuesti alustada, kirjutab Järva teataja. Kuigi sel juhul valmiks hoone aasta hiljem, oleks ehituse maksumus väiksem ja hoone ise vastaks paremini sportlaste vajadustele.
Runnel usub, et spordihalli ehitus läheks maksma ligi 100 miljonit krooni, erinevalt linnavalitsuse prognoositud 30-40 miljonist kroonist.
"Kas tõesti on Paide linn nii rikkaks saanud, et ehitab saja miljoni kroonise spordihalli, kui normaalse projekti korral võiks maksumus poole väiksem olla?" küsis Runnel.

Politsei palub abi kadunud mehe leidmisel
Põhja politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talitus otsib teadmata kadunud Leonid Rosenbergi (s 1966), kes lahkus 05.11.2006 oma elukohast Kose vallas Kata külas ja pole tänaseni tagasi tulnud.
Leonid on 168 cm pikk, keskmise kehaehitusega, tumedate lühikeste juustega, pealaelt kiilanev ning võib kanda hallisegust habet.
Politsei palub kõigil, kellel informatsiooni mehe asukoha kohta või kes on teda näinud peale 05.11.2006, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4939, 53 333 300 või politsei üldnumbril 110
Vajadusel garanteeritakse helistaja anonüümsus.

Julgestuspolitsei viskas Klenski riigikogu saalist välja
Dmitri Klenski ärritus peale keelatud rajatiste seaduse eelnõu väljakuulutamist sedavõrd, et hakkas riigikogu saali rõdult lendlehti alla loopima.
Julgestuspolitsei toimetas Klenski saalist kiiresti välja ning riigikogu aseesimees Ene Ergma lubas peale istungit kindlasti välja uurida, kelle külalisena Klenski riigikogu saalis üldse viibis.
Julgestuspolitsei pressiesindaja Martin Luige ütles Päevaleht Online'ile, et Klenski tuli saalist välja toimetada, kuna ta rikkus riigikogu töökorraseadust. Klenski lahkus saalist täiesti rahumeelselt ning julgestuspolitsei andis ta üle Põhja politseiprefektuurile, kelle otsustada on, kas alustada väärteomenetlust või mitte.
Õhkkond saalis oli kohalolijate sõnul peale seaduse väljakuulutamist veel mõnda aega ärev.
Väljavõte riigikogu stenogrammist:

Ringmaa protsessi juhtinud kohtunik taandas ennast
Seitsme inimese surmaga lõppenud pommiplahvatuste korraldamises süüdistatava Märt Ringmaa protsessi juhtinud kohtunik Julia Vernikova taandas ennast, kuna juba varem seati kahtluse alla tema erapooletus.
Varem, 1. veebruaril toimunud istungil jättis kohus kaitsja Raul Otsa taotluse kohtuniku taandamise kohta rahuldamata, leides, et tema kahtlused erapoolikuses on alusetud.
"Kuna seati kahtluse alla minu erapooletus, siis otsustasin ennast ise taandada," lausus Vernikova tänasel kohtuistungil.
Kohtunik leidis, et kuigi ta on sisemiselt erapooletu, võivad kaitsjal tekkida teatud kahtlused seoses politseipoolse aktiivse tegevusega kohtumenetluse vältel ja seoses arutatava kohtuasja püsikindla valgustamisega ajakirjanduses.
"Nimetatud asjaolusid ei saa kohus objektiivsetel põhjustel ümber lükata, kuid kaitsjal võib see tekitada veendumuse, et kohtule on avaldatud survet," ütles kohtunik.

Riigikogu otsustas pronkssõduri eemaldada
Riigikogu võttis täna vastu keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse, mille kohaselt tuleb valitsusel 30 päeva jooksul peale seaduse jõustumist eemaldada ka Tõnismäel asuv pronkssõdur.
Eelnõu poolt hääletas 46 riigikogu Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica liikmest saadikut. Eelnõu vastu oli 44 riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud.
Seaduse peab veel välja kuulutama president ja seadus jõustub päev pärast Riigi Teatajas ilmumist.
Üleeile teisel lugemisel eelnõu vastu hääletanud fraktsioonid olid ka täna hommikul oma otsuses endiselt kindlad.
Riigikogu Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Ivari Padar ütles enne istungit Päevaleht Online'ile, et SDE on endiselt üksmeelselt seaduse vastu, kuna sõjamonumentide teisaldamise seaduse esialgsed eesmärgid on tunduvalt muutunud.

Politsei hoiatab posti teel leviva pettuse eest
Valga politseile teatati posti teel levivast kirjast, millele vastajad võivad langeda pettuse ohvriks.
Kiri teavitab adressaati ühe Hispaania loteriiprogrammi ligi 500 000 eurosest võidust.
Kirjas palutakse kindla aja jooksul täidetuna tagastada kirjaga kaasasolev väljamaksevorm, millele tuleb märkida isikuandmed, täpne aadress, pangarekvisiidid ning lisaks ka lähima sugulase isikuandmed.
Väljamaksevormile tuleb lisada isikutunnistuse koopia.
Lõuna Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse politseijuhtivinspektor Helle Raja sõnul levis sarnane pettus varem peamiselt e-kirjana.
"Sellises skeemis osalejad võtavad riski petta saada, suurim oht peitub just enda isikuandmete avaldamises," rääkis Raja. "Kelmi valdusse sattunud isikuandmetest ja pangarekvisiitidest võib nende omanikele palju kahju tõusta."

Kuremaal avatakse Jõgevamaa esimene valgustatud terviserada
Eesti Terviseradade projekti raames rajatud ja AS Elektriteenused poolt Kuremaale ehitatud 2,5 kilomeetri pikkune rajavalgustus on esimene omataoline Jõgevamaal.
Jõgevamaa elanikud on juba aastaid kasutanud sportimiseks Kuremaa naabruses asuva liigendatud maastikuga põlistammikut. Kohaliku spordielu hinge Andres Lippuri eestvedamisel on rahvasportlasele sobiva reljeefiga rajad olnud aastaringselt tähistatud ja leidnud aktiivse kasutuse.
Põhjalikult rekonstrueeriti kogu 5 km terviserada. Rajaäärsesse vanasse mõisaaegsesse kruusakarjääri rajati valgustatud kelgu- ja laskumisnõlvak.
Tulevikus on plaanis nõlvale paigaldada ka tõstuk ja rajada puhkekoht. Radade valmimisel soetas Jõgeva vald ka uhiuue suusaraja traktori suusaradade igapäevaseks korrashoiuks.
"Suurepärased looduslikud tingimused, kasutustraditsioonid ja eelkõige kohalikud aktiivsed eestvedajad olid need eeldused, miks just Kuremaal valmis maakonna esimene valgustatud looduslik terviserada", võttis tehtu kokku SA Eesti Terviserajad juhataja Jaanus Pulles.

Paide kingib punaväelase mälestusmärgi muuseumile
Lähipäeval võetakse maha Paides Lembitu pargis asuv punaarmeelasele Johannes Raudmetsale püstitatud mälestusmärk ning viiakse Tallinna ajaloomuuseumisse.
Paide abilinnapea Kaido Ivask rääkis, et mullu sügisel pöördus ajaloomuuseum omavalitsuste poole sooviga koondada nõukogudeaegseid mälestusmärke, kirjutab Järvamaa Teataja.
"Et meil on üks selline, pakkusime seda muuseumile, kes oli sellest ka huvitatud," selgitas ta.
Abilinnapea pidas õigeks, et 1975. aastal püstitatud punaväelase mälestuskivi hakkab asuma nõukogudeaegsete mälestusmärkide pargis. "Me ei lõhu mälestusmärki ära ega vii prügimäele, vaid sobilikku kohta," sõnas ta.
Ivaski sõnul mälestuskivi teisaldamisega probleeme ei ole, sest selle alla pole kedagi maetud. "Siin ei saa ka mingeid rahvustevahelisi pingeid tekkida, sest tegemist oli eestlasega," lisas ta.

Kohus karistas Vasara Autokooli juhatajat altkäemaksu võtmise eest
Tartu maakohus tunnistas eile OÜ Vasara Autokooli juhataja Leho Lukjanovi süüdi altkäemaksu võtmises ja karistas teda kolmeaastase tingimisi vangistusega.
Lisaks mõistis kohus Lukjanovi süüdi mootorsõidukijuhi koolitustunnistuste ja esmaabitunnistuste võltsimises ning määras talle selle eest 14 350-kroonise rahatrahvi, teatas Tartu kohtumaja.
Kohtu andmeil võltsis Lukjanov 2004.-2005. aastal mootorsõiduki koolituskursuse tunnistusi Romet Trommelile, Urmas Sugasepile ja veel ühele isikule, kes maksid talle 5000-krooni suurust altkäemaksu.
Altkäemaksu võtmises tunnistati juriidilise isikuna süüdi ka Vasara Autokool, millele mõisteti 80 000-kroonine rahaline karistus.
Kohus tunnistas altkäemaksude võtmisele kaasaaitamises süüdi veel autokooli endise sõiduõpetaja Enn Uibopuu, kellele määras karistuseks kolmeaastase tingimisi vangistuse.

Koer näris postiljoni ametiauto kummid lõhki
Eile kella poole kolme ajal päeval palus politseilt abi Võrumaal Urvaste kandis töökohustusi täitnud postiljon.
Urvaste vallas Lümatu külas töötavat postiljoni ründas ühe talu hoovis koer, kes lisaks sellele hammustas katki ka postiljoni ametiauto kummid. Olukorda suundus lahendama kohalik konstaabel, kes tulistas koera hirmutamiseks ühe hoiatuslasu õhku. Täpsemad asjaolud on veel selgitamisel.

Pärnus vajas haiglaravi purjus ja alajahtunud teismeline
Eile kell üks öösel kutsus politsei Pärnu linnas kiirabi 14-aastasele noorukile, kel avastati haiglas alajahtumine ja 2,4 -promilline joove.
Politsei leidis nooruki Rohu tänava ääres lumes lebamas, kirjutab Pärnu Postimees.
"Kannatanu kehatemperatuur oli 34,5 kraadi ja joove 2,4 promilli. Tegemist oli üleüldise alajahtumisega," kinnitas Pärnu Haigla erakorralise meditsiiniteenistuse juhataja Külvar Mand.
Mandi sõnul on kiirabil purjus ja alajahtunud teismelistega tihti tegemist.
"Nad on ju alles täitsa lapsed, valdavalt vanuses 13-14. Kui soojemal ajal prevaleeris alkoholimürgistus, siis külmade ilmadega kaasneb alajahtumine. Vahel satuvad nad haiglasse isegi paarikaupa," märkis Mand.

Pärnu sõbrapäeva võimuliit jätkab endisel kursil
Nii linnapea Märt Viisitamm kui ka Reformierakonna fraktsiooni esimees Vello Järvesalu kinnitasid pärast võimuleppe allkirjastamist, et ei jäta varasema koalitsiooni alustatust midagi pooleli, küll aga on lisanud uusi punkte.
Uude koalitsioonileppesse lisandus varasematele kavatsustele plaan kujundada Pärnu haiglast koostöös riigiga Lääne-Eesti eriarsti- ja õendusabi keskus, kirjutab Pärnu Postimees. Lisaks sisaldub leppes põhikooli ulatuses tasuta koolitoidu tagamine ning laste sünnitoetuste tõstmine 5000 kroonini.
Uus koalitsioonilepe tõi endaga kaasa ka uue abilinnapeakoha loomise. Uueks abilinnapeaks sai keskerakondlasest Simmo Saar, kellele allub Pärnu munitsipaalpolitsei.
Koalitsioonileppe lisa kohaselt kuulub volikogu esimehe ametikoht Reformierakonnale, linnapea ametikoht endiselt Keskerakonnale ning viiest abilinnapea kohast kaks kuulub Reformierakonnale, kaks Keskerakonnale ja üks Rahvaliidule.

Kuueaastastele lastele muutub koolieelne õpe kohustuslikuks
Riigi kava kohaselt muutub aastane eelõpe enne kooli vabast valikust kohustuseks alates 2008. aasta sügisest.
Eelnõu algatanud haridus- ja teadusministeeriumi põhjendusel sõltub lapse kohanemine ja edasine toimetulek palju koolieelses eas omandatust, kirjutab Postimees. 
 "Selle muudatusega tahame kindlustada, et koolieelne ettevalmistus oleks tagatud kõigile lastele, ilma et takistuseks saaks pere majanduslik või sotsiaalne taust," ütles Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse peaspetsialist Heda Kala. 
Tallinna Kaisukaru lasteaia juhataja Ave Laisaar toetab ideed ning selgitab, et lasteaiast saab laps lisaks eelteadmistele emakeeles ja matemaatikas kaasa sotsiaalsed oskused, õppides suhtlema ning teistega arvestama. 

Vene suursaadik Eestis kritiseerib pronkssõduri mahavõtmist
Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Nikolai Uspenski kritiseerib pronkssõduri mahavõtmist ning lubab Venemaa poolt karme sanktsioone.
Suursaadik peab pronkssõduri teisaldamist fašismi ohvrite mälestuse mõnitamiseks ning Teise maailmasõja tulemuste ülevaatamiseks, kirjutab Eesti Ekspress.
"Teise maailmasõja ajal Hitleri-vastase koalitsiooni poolel võidelnud sõduritele püstitatud monumentide mahavõtt on koletu, lubamatu nähtus, mille vastu peab välja astuma," ütles diplomaat.
Suursaadiku sõnul presidentide vastastikuseid visiite niipea ei tule.

Seadusemuudatus võtab poevarastelt vanglahirmu
Karistusseadustiku muudatuse kohaselt ei ähvarda poest kuni 1000 krooni eest kaupa varastanud inimest kriminaalasi ega vangla ka siis, kui ta korduvalt vargil käib.
Varaste vanglahirmu vähendab 15. märtsist kehtima hakkav karistusseadustiku muudatus, mille kohaselt lähevad alla tuhande krooni väärtuses tehtud korduvad vargused kirja väärtegudena, mille eest võib mõista rahatrahvi või aresti, kirjutab Postimees.
Muutuva seaduse tõttu on Põhja politseiprefektuur ja Põhja ringkonnaprokuratuur juba veebruari algusest loobunud korduvate alla 1000-krooniste varguste puhul kurjategijaid kohtusse saatmast.
Põhja prefektuuri kriminaalosakonna direktori Erik Heldna sõnul pole mõtet raisata väga kallist ja pikka kriminaalmenetlust sellele, et uurida kuritegusid, mis kuu aja pärast pole enam kuriteod.

Valimisdebatt: kas venekeelne vähemus Eestis getostub? 
Kas venelasi tuleks integreerida Eesti
Eesti iseseisvuse taastamisest on möödas 15 aastat. Kui Vene vägede väljaviimine kõrvale jätta, pole Eesti-Vene suhetes olnud selle aja jooksul ühtegi positiivset sündmust. Miks?

Raha pärast mõrva tellinuid ootab viis aastat vangistust
Oma raha tagasi nõudnud naise mõrvaja pidi tasuks saama 50 000 krooni.
Eile astusid Viljandimaa Paistu valla Metsaveere 29-aastane taluperenaine Liia Vaab ja tema elukaaslane, 33-aastane Marko Buck Harju maakohtu kohtusaali püstipäi ja enesekindlatena. Ilmetute nägudega kuulasid nad ka kohtuotsust, mille järgi ootab neid kumbagi kui mõrva tellijaid kohtuotsuse jõustumisel viis aastat vangistust. Nii Vaab kui ka Buck eitasid oma süüd.
Kui Liia Vaab ja tema tuttav Kaie leppisid 2004. aasta lõpus kokku ühiseks kasutamiseks mõeldud sõiduauto ostmises, ei osanud viimane aimatagi, et ta peab hakkama kartma oma elu pärast. Põhjus oli lihtne - kui Kaie oli Hansapangast laenuraha kätte saanud, kandis ta 203 486 krooni oma sõbranna arvelduskontole. Auto ostmise asemel võttis Liia Vaab 155 000 krooni välja ja vältis sõbrannaga suhtlemist. Kaiel ei jäänud muud üle, kui pöörduda Viljandi maakohtusse ja raha kohtu kaudu välja nõuda.

Kihnu vallavanema pistiseprotsessi kohtunik: politsei eiras kohtu määrust
Kihnu vallavanema
Eelmise aasta septembris Pärnu maakohtus alanud pistise võtmise ja andmise kohtuprotsess jätkus esmaspäeval. Süüdistavana oli kohtu all endine Kihnu vallavanem Johannes Leas, pistise andjatena süüdistatakse lisaks Globetrotten OÜ-le ka firma esindajat Taivo Luike ja endist juhatuse liiget Merle Oravat.
Kohtuasja arutamine lükati aga järjekordselt edasi, et Leasi kaitsjal Aadu Lubergil oleks vahepeal võimalik tutvuda jälitusmaterjalidega.
Kohtunik Teet Olvik selgitas, et kuigi kohus käskis oma määrusega politseil lubada Least koos kaitsjaga materjalide juurde, on politsei kohtumäärust eiranud, viidates jälitusseadusele. Prokurör Helga Aadamsoo lubas politsei vastava seaduse tühistada, sest see on takistuseks kohtumõistmisele.

Ilves võttis kohtunik Paabilt ordeni tagasi
Kohtunik Jüri Paap jäi ordenist ilma otsuste pärast, mis rahvuslasi represseerisid.
Praegu Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi juhtiv Jüri Paap jäi ordenist ilma aastatel 1979 ja 1980 langetatud otsuste eest, mis represseerisid õpetaja Helgi Rivist ja teisitimõtleja Mart Niklust.
1979. aastal nõustus Paap Rivise vallandamisega Tartu 2. keskkooli, nüüdse Miina Härma gümnaasiumi eesti keele õpetaja kohalt. Nimelt oli Rivis julgustanud õpilasi kirjutama vabadus- ja rahvusmeelset omaloomingut, millest pandi kokku kooli almanahh.
1980. aastal aga määras ta 13 päeva haldusaresti KGB ametnikele vastu hakanud dissident Mart Niklusele. "See on esimene tunnus, et Eestis püütakse siiski ehitada demokraatlikku õigusriiki, millest 15 aasta jooksul midagi välja ei ole tulnud," ütles Niklus. "Kohtunik Paap ei vääri Eesti riigi autasu."

Uuring: Eesti lapsed ei liiguta, aga paksuks ei lähe
Hiljutine Unicefi laste heaolu uuring hindas 35 riigi laste olukorda. Eesti tulemuste poolest just esirinda ei küündinud, kuid väga halvad meie lood ka ei ole.
Unicef on ÜRO lastega tegelev organisatsioon, mis hiljuti korraldas esimese rikaste tööstusmaade laste heaolu selgitada püüdva uuringu. Unicef vaatles 35 riigis vaesuse, võrdsuse, peresuhete ja tervise indikaatoreid. Eesti kuulub nende uuritavate riikide sekka, kes OECD-sse (majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon) ei kuulu ja kelle hulgas peeti eraldi arvestust. Peale Eesti uuriti selles kategoorias veel Iisraeli, Sloveeniat, Horvaatiat, Maltat, Lätit, Leedut ja Venemaad. Unicef uuris muude küsimuste seas ka, kui suur protsent 11-13-aastasi lapsi sööb iga päev puuvilju. Konkurentsitult suurim puuviljasööjate protsent oli Iisraelis, kus seda sõi veidi üle 50% lastest. Eesti jäi paraku viimasele kohale, sest meil sööb iga päev puuvilju vaid 20% lastest.

Talvine viirushaiguste laine viimastel nädalatel tõusuteel
Tänavutalvise viirushaigusega kaasneb
Aasta algusest kasvama hakanud ägedate hingamisteede ja gripilaadsete haiguste laine jätkab tõusuteed, seni on viirusnakkus registreeritud ligi 6000 inimesel.
Viljandis asuva OÜ Pille Sarapuu pereõe sõnul on patsientide hulk tohutult kasvanud ning haigestumise tavapärasemast suurem ulatus väljendub pal-jude töövõimetuslehtede väljakirjutamises.
"Kohutav seis, palju patsiente põeb, haigusega kaasneb väga kõrge palavik, üle 39 kraadi ka täiskasvanutel, äge peavalu, mõnel lihas- ja liigesevalud, mis on ka paragripi tunnusteks," ütles ta.
Tervisekaitseinspektsioon registreeris esimese tänavuse gripijuhu jaanuari esimesel nädalal. Inspektsiooni pressiesindaja Eli Lillese sõnul on grippi haigestumine sagenenud nii Euroopas kui ka Eestis. "Praegu haigestumus kasvab ning ei ole veel võimalik öelda, kas see on jõudnud haripunkti," märkis Lilles.

Maksumaksja sõber on Aivar Sõerd ning vaenlane riigikogu
Rahandusminister Aivar Sõerd pälvis tunnustuse oma koostöövalmiduse eest.
Eesti maksumaksjate liit valis 2006. aasta maksumaksja sõbraks rahandusminister Aivar Sõerdi ning tunnistas vaenlaseks riigikogu.
Maksumaksja sõbraks kuulutatud Aivar Sõerd on maksumaksjate liidu hinnangul olnud koostöövalmis ja arvestanud maksumaksjate ettepanekuid. "Tänu kogemustele maksuameti peadirektorina ja trükikoja direktorina on ta ilmutanud maksuprobleemide vastu suurt huvi ja mitmel korral teinud julgeid ja iseseisvaid otsuseid, minnes mööda ametnike soovitustest," selgitas liit oma pressiteates.
Kurikuulsad 202 miljonit
Maksumaksja vaenlaseks valitud riigikogu liikmed teenisid selle tiitli 202 miljoni krooni jagamise eest isiklike eelistuste alusel. Nimetatud afäär riivas maksumaksjate liidu hinnangul kõigi ausate Eesti inimeste õiglustunnet. Maksumaksjate liit ei ole nõus sellega, et "poliitiline otsustamine" tähendab sellisel viisil raha jagamist. Riigieelarve menetlemiseks on samuti olemas kindlad põhimõtted, koostatakse arengukavu ja eelarve-strateegiaid, käivad pingsad ministeeriumidevahelised läbirääkimised.

Peterburi Jaani kiriku taastamine on peatatud
Peterburi Jaani kiriku taastamine on järgmise aastani peatatud, sest poliitiline olukord Venemaal on asjaajamist takistanud.
Peterburi Jaani kiriku taastamise eestvedaja, Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe ütles, et pole mõtet tuuleveskitega võidelda, sest viimasel ajal ei liigu Eestiga seotud kiriku taastamise dokumendid Venemaal enam üldse. "Külmutame selle asja uue aastani, kuni ka Venemaal on valimised möödas ja olukord selginenud," ütles Mäe. Kultuuriministeeriumi eelarves on tänavu küll 4,5 miljonit krooni Peterburi Jaani kiriku taastamise ettevalmistustöödeks ja hoone konserveerimiseks.
"Ehitustööde rahastamine on algusest peale olnud seotud tingimusega, et riik panustab alles siis, kui on tagatud hoone kuulumine kogudusele ja Eesti Kontserdil omakorda sõlmitud kogudusega leping," ütles ministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto. "See raha ei kao kuhugi," lisas ta.

Uue seadusega tabab julmureid kodulooma pidamise keeld
Praegu kehtivad
Uued loomakaitsereeglid lubavad märksa rangemalt kohelda loomi piinanud või tapnud jõhkardit, kellelt kohus tohib alates 2008. aasta algusest lisakaristusena võtta kuni viieks aastaks ära igasuguse loomapidamise õiguse.
Ilmselt jääb selle riigikogu üheks viimaseks otsuseks seadus, mis lisab esmakordselt karistusseadustikku loomade heaolu parandamisele suunatud sätted. Järgmisel nädalal kinnitamisele tulev eelnõu võimaldab kuriteo korral jätta süüdlase kuni viieks aastaks ja väärteo korral kuni kolmeks aastaks loomadeta. Austrias ja Soomes saab kuriteo sooritajat karistada isegi eluaegse loomapidamiskeeluga.
Praegu karistuseks pisitrahv

Eesti soovitab jätta Ignalina aktsiate jagamise tulevikku
Leedu peaminister hindab osaluste
Et Ignalina tuumaelektrijaama projekt kiiremini edeneks, tuleks peaminister Andrus Ansipi sõnul osaluste jaotus esialgu lahtiseks jätta.
"Eesti jaoks ei ole aktsiate jaotus sugugi mitte kõige olulisem," ütles Ansip kolmapäevasel kohtumisel Leedu peaministri Gediminas Kirkilasega. "Olulisem on see, et projektiga saaks võimalikult kiiresti edasi minna."
"Lähtekoht on Trakais kokku lepitud - kõik energiaettevõtted osalevad projektis võrdsetel alustel," ütles Ansip.
Osaluste jaotus pandaks paika hiljem ning partnerite ring võib selleks ajaks täieneda. Ansip tõi näiteks Soome, kus uue tuumajaama loomist alustati väikese hulga aktsionäridega, aga praeguseks on aktsionäre üle saja.

Ajaloolane tahab Estonia küla kaardilt kustutada
Venemaa ajaloolane Jevgeni Platunov tahab Altai krais asuva Estonia-nimelise küla ümber nimetada, et protestida pronks-sõduri teisaldamise kava vastu ning kustutada Venemaa kaardilt igasugune Estonia.
Venemaa Estonia küla sai kunagi oma nime sinna deporteeritud eestlaste järgi. Praegu elab Estonia külas umbes sada elanikku, kirjutab Moskovski Komsomolets.
Ajaloolase ettepanek ei leidnud siiski rajooni juhtkonna toetust. "Mingit Estonia küla ümbernimetamist ei kavandata. Vähemalt esialgu," kinnitas rajooni juht Valeri Kirilovski Moskovski Komsomoletsi ajakirjanikule.

Oma kutsumuse ohver: Elmar Sepa elutöö on korteriskandaalid
1990-ndate lõpu korteriskandaali veteran
Tallinna volikogu aseesimehe Elmar Sepa jalgealune on tuline, kuna vanalinna korterite tuttavate ja sõprade kätte mängimises kahtlustamise tõttu ootab teda ees nii umbusaldamine volikogus kui ka võimalik politseiuurimine.
Otsuse Elmar Sepa ja tema endise alluva, praeguse Mustamäe linnaosa asevanema Indrek Ahlbergi suhtes uurimise alustamiseks peab keskkriminaalpolitsei langetama hiljemalt homseks. Umbusaldamine ootab teda ees hiljemalt järgmisel neljapäeval Tallinna volikogu istungil, kui volikogu esimees ning Sepa parteikaaslane Toomas Vitsut ei kutsu selleks varem kokku erakorralist istungit.
Praegu on aga Elmar Sepp otsustanud peitu pugeda ning endast võimalikult vähe märku anda.

Laar: miks tappa kana, kes kuldmune muneb
Mart Laar vastas täna saates "Gigantide heitlus" Edgar Savisaare üleskutsele ühineda astmelise tulumaksu ideega, et ühtne tulumaks on Eesti majandusele ainult kasu toonud.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles, et saab aru, miks Reformierakond ei ole astmelise tulumaksuga ühinenud, kuid ei mõista, miks seda pole teinud Isamaa ja Res publica liit.
"Reformierakonna jaoks ei ole rahvus ja solidaarsus kunagi midagi tähendanud," ütles Savisaar.
Keskerakonna peaministrikandidaat kutsus Mart Laari ühinema astmelise tulumaksu ideega, kuna just Isamaa liit oleks partei, kelle toetust oleks vaja, et astmeline tulumaks kehtestada.
"Sinu valijad oleksid ka tänulikud ja sa saaksid lõpuks öelda - tehtud," märkis Savisaar.
IRL peaministrikandidaat Mart Laar vastas Savisaare üleskutsele, et ei kavatse astmelise tulumaksu ideed toetada, kuna ühtse tulumaksu ja maksumäära alandamisega on Eesti riik jõukamaks muutunud.

Suur osa Tallinna tänavatest oli ligi kaks tundi valgustuseta
Tallinna valgustust haldava firma KH Energia Konsult hakkas koheselt probleemiga tegelema.
Firma dispetšer ütles Eesti Päevaleht Online'le, et praeguseks momendiks on põhjus, miks tänavavalgustid ei süttinud, leitud.
Tegemist oli sideveaga, mille põhjustas see, et mobiiltelefonid peaksid lülitama sisse arvutid, et need lülitaksid sisse tänavavalgustid. Kuskil tekkis aga ühenduse viga ja arvutid ei lülitanud tänavavalgusteid sisse.
Enamustel Tallinna tänavatel on valgustus taastatud, üle on jäänud dispetšeri sõnul vaadata vaid Merivälja tee ja väike osa Vabaduse puiesteest.

Tammsaare teel on liiklus kolme õnnetuse tõttu häiritud
Täna juhtus Tammsaare teel tunni aja jooksul kolm liiklusõnnetust, mis on põhjustanud ulatuslikke liiklusseisakuid.
Täna kella 15.41 ajal juhtus liiklusõnnetus Tammsaare tee ja Nõmme tee ristmikul, kus põrkasid kokku neli autot: Ford, Toyota, Volkswagen ja Suzuki.
Peale kella 16 ajal põrkasid Tammsaare tee 116 juures kokku Volkswagen ja Hyundai ning mõne minuti pärast sattusid liiklusõnnetuse sõiduautod Toyota ja Mercedes Benz.
Üheski õnnetuses inimesed viga ei saanud, küll aga on liiklusseisakuid. Politsei palub inimestel liiklemisel võimaluse korral vältida Tammsaare teed ning kasutada teisi marsruute.

22 bussijänest sai kontrolöride töö takistamise eest karistada
Tänavu jaanuaris karistati Tallinnas piletikontrolöride töö takistamise eest 22 inimest, kellele määrati kokku 40 260 krooni trahvi.
Tallinna ühissõidukites pileteid kontrollival ASi Ühisteenused linnatranspordi teenindajatel on õigus määrata trahve ka kontrolöride tööd takistava tegevuse eest.
Trahvi miinimumäär on 180 ja maksimummäär 3000 krooni. Kontrolöride töö takistamise eest vormistati jaanuaris 22 trahvi, keskmine trahvisumma oli 1830 krooni.
Maksimummäära rakendati jaanuaris kuuel korra. Tegemist oli juhtumitega, kus piletita sõitjad keeldusid igasugusest koostööst protokollide vormistamisel, isiku tuvastamisel ning avaldasid ebatsensuursete sõnadega arvamust linnatranspordi teenindajate töö kohta.
Reeglina on trahvi maksimummäära saajad juba staažikad sõidujänesed. Maksimummäära on rakendatud ka nende piletita sõitjate puhul, kes oma arvamust kontrolöridele vägivalla abil selgeks püüavad teha.

Tallinna jõuluturust kujuneb talvefestival
Tallinn kujundab seni Raekoja platsil toimunud jõuluturust talvefestivali, mis kestaks kuni märtsikuuni ning hõlmaks lisaks Raekoja platsile ka Vanaturu kaela, Tammsaare parki, Harju ja Viru tänavat.
Linn soovib Raekoja platsil toimunud jõuluturu muuta senisest mastaapsemaks, atraktiivsemaks ning üheks kesksemaks ürituseks talvises Tallinnas.
Ühe variandi kohaselt võiks jõulufestival laieneda ka Harju ja Viru tänavale, Vanaturu kaela ja Tammsaare parki. Festival algaks 1. advendil ja kestaks märtsikuuni.
Raekoja plats jääks jätkuvalt keskseks kohaks, kuhu püstitatakse jõulukuusk ning tegutseks käsitöökoda.
Vanaturu kaelal oleks keskaegne turg, mis toimuks koostöös Olde Hansaga.
Viru tänav kujuneks aga seal asuvate kaupluste ning toitlustusettevõtete kaunite ja kujundatud vaateakendega omalaadseks kunstinäituseks.

Majaomanik tegi ühepereelamust ehitusloata üheksa korteriga maja
Rekonstrueerimise nime all hoone korterelamuks ehitanud omanik jääb karistuseta.
Pirital Künnapu tänava maja number üheksa kõrvalkrundil elava Valdur Pihlaku sõnul on maja aastatega päris kõvasti suuremaks ehitatud, kuid esialgu ei saanud keegi aru, et midagi on valesti. "Tegin järelepärimise Pirita linnaosa valitsusse, kust öeldi, et kõik on korras ja omanikul on luba maja rekonstrueerimiseks," selgitas ta. "Alles siis, kui nägin suvel aias kolme grilli, mõtlesin, et midagi on lahti, sest milleks on ühele inimesele nii palju grille tarvis?"
Kinnistu omanikul Tiit Kivimäel oli küll kehtiv luba üksikelamu rekonstrueerimiseks, see aga ei andnud talle õigust hoonet kortermajaks muuta. Lepingu kohaselt ei olegi uued elanikud ostnud omale majja korterit, vaid mõttelise osa hoonest. Seetõttu ei näe Kivimägi endal ka mingit süüd, sest ametlikult ei ole ta kortermaja ehitanud.

Kontserdisaal säilib, jäähall lammutatakse
Kolmapäeval kinnitas linnavalitsus linnahalli rekonstrueerimise ruumiprogrammi ja arhitektuursed nõuded, mis näevad ette praeguse kontserdisaali säilimise, kuid jäähall on kavas lammutada.

Lumelinn Toompargis
Esmaspäevast alates on Toompargis Snelli tiigi ääres ehitatud lumelinna. Lumelinna püstitavad Tallinna koolide õpilased, kes on sellel aastal oma kavandid teinud Eesti Televisiooni lastesaadete tegelaste põhjal. Lumelinna ametlik avamine toimub laupäeval, 17. veebruaril kell 13.

Putin manööverdas ministrikohtadega
Venemaa president Vladimir Putin otsustas kaitseminister Sergei Ivanovi edutada esimeseks asepeaministriks ja teha Anatoli Serdjukovist uus kaiteminister.
Ivanovi ülesandeks on tuua Vene majandusse rohkem innovatiivsust, teatas Gazeta.ru.
Omal ajal KGB struktuurides koos Putiniga töötanud Ivanovi ametikoha vahetust peavad analüütikud oluliseks verstapostiks enne järgmise aasta presidendivalimisi. Sellega tõsteti ta tähtsamale kohale kui seni populaarseim presidendikandidaat Dmitri Medvedjev. Putin on varem lubanud vihjata keda ta soovib näha oma mantlipärijana presidendi kohal.
Anatoli Serdjukov on sündinud 1962. aastal, hariduselt ökonomist, ja on lõpetanud 1984. aastal Leningradi kaubandusinstituudi. Aastast 2000 on ta töötanud riiklikus maksuinspektsiooni Peterburi harus, 2004. aastal sai temast maksuasjade ministri abi, seejärel aga juba föderaalse maksuameti juht. 2001. aastal lõpetas ka Peterburi ülikooli juristina.

Illegaalset tarkvara kasutanud koolidirektor pääses karistusest
Täna lõpetas kohus Permi krais asuva Sepõtševo küla koolidirektor Aleksandr Ponosovi illegaalse Microsofti tarkvara kasutamise juhtumi.
Kohtunik Vera Barakina sõnul lõpetati kohtuasi selle ebaolulisuse tõttu, kirjutab RIA Novosti.
Ponosovit süüdistati Microsofti piraattarkvara kasutamises kooli arvutites.
14. veebruaril toimunud kohtuistungil lükkas Ponosov kõik süüdistused tagasi väitega, et ostis arvutid juba installeeritud tarkvaraga. Ta ei nõustunud ka kokkulepe sõlmimise ega oma süü tunnistamisega.

Madridis algas kohtuprotsess rongiplahvatuste korrlaldajate üle
Madridis algas kohtuprotsess 29 inimese üle, keda süüdistatake 2004. aasta märtsis Madridis 191 inimest tapnud pommiplahvatuste korraldamises.
Kokku seitset enamasti maroko rahvusest kahtlusalust süüdistatakse 191 mõrvas ja 1755 mõrvakatses ning terroristlikku rühmitusse kuulumises, vahendab BBC. Teiste süüdistused on kergemad.
Esimesena kohtus küsitletud Rabei Osman teatas kohtus, et ta ei võta süüdistusi omaks ja keeldus küsimustele vastamast.
2004. aasta Madridi rongiplahvatustes sai vigastada rohkem kui 1700 inimest.
Hispaania võimud on rünnakud seostanud kohalike islamiäärmuslastega, kes said oma tegudeks inspiratsiooni al-Qaidast.
Alanud protsess on Euroopa seni suurim kohtuasi islamivõitlejate üle. Kohus kestab arvatavasti mitu kuud, sest ära kuulatakse sajad tunnistajad ja politseieksperdid.

Lavrov: monumendiseaduse vastuvõtmine on suur viga
Venemaa välisministeeriumi juht Sergei Lavrov peab täna riigikogus vastu võetud keelatud rajatiste kõrvaldamise seadust teotavaks aktiks, mis on vastuolus ka NATO ja EL-i põhimõtetega.
Lavrovi sõnul on vastu võetud seadus suur viga, vahendas RIA Novosti.
Ta lisas, et keelatud rajatiste eemaldamise seadus on vastuvõetamatu, kuna see on vastuolus Euroopa Liidus ja NATOs kehtivate dokumentide ja väärtustega.

Venemaa haakis pronkssõduri saagasse 90-aastase luureveterani
Venemaa uudisteagentuur RIA Novosti kaasas Eesti vastasesse propagandasse 90-aastase legendaarse luureveterani Aleksei Botjani, kes pidas vajalikuks nimetada barbarluseks Eesti võimude otsust eemaldada pronkssõdur.
"Sündmusi, mis Eestis toimuvad, ei sas kuidagi teistmoodi nimetada", ütles 90-aastane Botjan RIA Novosti teatel.
Botjan lisas, et nad matsid omal ajal seltsmehi seal, kus nad hukkusid, ning ta ei ole selle pealegi isegi mõelnud, et "meie polgukaaslaste hauad tuleb ära viia".

Aseri snaiper tappis Armeenia ohvitseri
Armeenia sõjaväe 49-aastane major Ervand Pašikjan sattus aseri snaiperi ohvriks.
Armeenia kaitseministeeriumi esindaja kolonel Siran Šahsuvarjani sõnul toimus sündmus Noemberjanski sõjaväeosa territooriumil piiritsoonis, vahendas lenta.ru.
Šahsuvarjan selgitas, et majori mahalaskmine pole esimene juhtum selles piirkonnas. Eelmise aasta mais sai surmavalt haavata 21-aastane ajateenija, kes suri teel haiglasse.

Suurbritannias tegutseb Eesti juveeliröövlite jõuk
Suurbritannia politsei usub, et nii Inglismaal kui mujal Euroopas tegutsev juveeliröövlite jõuk on pärit Eestist ja Tallinnas plaanitakse kõiki nende röövretki.
Jõugu viimane rünnak toimus teispäeva ennelõunal Leedsis, kirjutab Yorkshire Evening Post. Neli maskides meest tormas poodi, kaks neist ähvardasid relvadega poe töötajaid. Kaks ülejäänud röövlit purustasid haamritega vitriinid, haarasid sealt kellad-ehted kaasa ning siis pagesid kõik neljakesi poest, igaüks eri suunda.
Jõuk sai seekord noosiks kalleid kellasid mitme miljoni Eesti krooni väärtuses.
Arvatavasti Eesti päritolu jõuk ründas Leedsis ka möödunud aastal, kui rünnati samamoodi kõrgema klassi juveeliäri, kust varastati Rolexi ja Cartier kellasid.
Möödunud aastal avastatigi, et Eesti päritolu vargajõuk tegutseb peale Suurbritannia ka Itaalias, Rootsis ja Soomes, kust nad on saanud saagiks kellasid ja ehteid rohkem kui 25 miljoni Eesti krooni väärtuses.

Venemaa inimõiguste volinik: pronkssõduri seadus on Eesti-vastane
Venemaa inimõiguste volinik Vladimir Lukin arvab, et vastuvõetud seadus mõjutab teravalt ja negatiivselt Eesti mainet maailmas.
Lukin selgitas intervjuus RIA Novostile: "Vastuvõetud seadus on kõigepealt Eesti-vastane seadus. See mõjub teravalt ja negatiivselt Eesti mainele maailmas ja Euroopas".
Voliniku hinnangul võttis parlament seaduse vastu sellepärast, et varsti on riigikogu valimised: "Näib, et igale parlamendisaadikule tema isiklik saatus tähtsam kui riigi maine. Aga see on muidugi nende endi asi."
Lukin arvab, et pärast valimisi olukord muutub ja Riigikogu liikmed muudavad oma seisukohti: "Veelgi enam, me teame, et Eesti president ütles piisavalt realistlikud fraasid, et seadus on põhiseadusega vastuolus. Ka teistes Balti riikides mõistetakse seadus hukka."

Al-Qaida kutsus üles USA naftavarustust ründama
Saudi Araabia al-Qaida osakond kutsus kõiki islamivõitlejaid üles ründama naftatööstusi kogu maailmas, et USA enam naftat ei saaks.
Veebilehel olevas avalduses räägitakse, et naftast ilmajäämine soodustaks Ühendriikide okupatsiooni lõppemist Iraagis ja Afganistanis, vahendas AP.
Al-Qaida võttis vastutuse eelmise aasta novembris Jeemeni naftatööstuse vastu toimepandud rünnakute eest.
Toona kinnitas al-Qaida: "need operatsioonid on teostatud vastavalt meie emiiri Osama bin Ladeni, Allah kaitsku teda, korraldusele, milles ta käskis moslemeid rünnata lääne majandust, et peatada moslemite rikkuse röövimine."

Antarktika lähedal süttis põlema Jaapani vaalapüügilaev
Vaalapüügilaeval süttis seni teadamata põhjustel tulekahju, üks meeskonnaliige hukkus ja põlenud laevast võib hakata lekkima kütust, mis ohustab tõsiselt Antarktika puhast loodust.
Nisshin Maru nimelise laeva meeskond evakueeriti teistele laevadele, kuid praegusese seisuga on kadunud veel üks meeskonnaliige, vahendab BBC.
Tulekahju põhjus on teadmata, kuid Uus-Meremaa võimude kinnitusel pole vaalapüügi vastased põlengu süttimisega seotud.
Vaalapüügivastased on Jaapani vaalapüügilaevastikku jälitanud ja protesteerinud nii selle vastu, et jaapanlased kavatsevad küttida 850 kääbusvaala ja 10 heeringvaala.
Viimastel päevadel on protestijad vaalapüüdjate laevu pildunud happe ja muu kraamiga, et takistda jahtimist.
Nisshin Maru pardal oli 120 meremeesrt, kes evakueeriti ülejäänud kolme vaalapüügilaevastiku aluse pardale. 40 meremeest jäi algul laevale, et seal masinaruumis süttinud tuld kustutada. Kustutustööde käigus jäi üks meremees kadunuks ja seni pole teada, kas ta hukkus leekides või kukkus üle parda Rossi mere jäistesse vetesse.

Serbia parlament pole ÜRO Kosovo-plaaniga nõus
Serbia parlament lükkas suure häälteenamusega tagasi ÜRO saadiku Martti Ahtisaari kava Kosovo tuleviku kohta, mis annaks Kosovole iseseisvuse.
Serbia parlamendiliikmed leiavad, et Ahtisaari/ÜRO ettepaneku vastuvõtmine laseb luua uue iseseisva riigi Serbia territooriumile, vahendab BBC.
Ka albaanlased pole rahuplaaniga nõus, sest see jätab Kosovo endiselt ÜRO järelvalve alla ning kohalikud serblased saavad ulatusliku autonoomia. 90% Kosovo elanikest on albaanlased ning ülejäänud 10% on serblased, keda on kokku umbes 100 000.
ÜRO erisaadik Martti Ahtisaari avalikustas hiljuti plaani, mis annaks ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiidu korral Kosovole võimaluse iseseisvuda.
Sel kuul toimub Kosovo tuleviku arutamise viimane voor, mis algab Viinis 21. veebruaril.

Pronkssõduri saagasse sekkus Belgia parlament
Belgia parlamendi välispoliitika komisjon hakkab arutama probleemi, et Eestis ülistatakse natsismi, lisaks sellele on Belgia veteranid saatnud Andrus Ansipile pronkssõduri mahavõtmise asjus avaliku nördinud kirja.
Eile seati Belgia parlamendis välispoliitika komisjonis arutamiseks üles küsimus Eestis esile kerkinud natsimi väärtustamise probleemist, kirjutab ITAR-TASS.
Belgia parlamendi esindaja rääkis Itar-Tassile, et komisjon uurib pöördumist, mille kohaliku reformistliku liikumise saadik Francois-Xavier de Donnea esitas Belgia välisministrile Karel de Guchtile. Pöördumises muretseb de Donnea selle üle, et Eestis ülistatakse SS-vägesid.
Itar-Tassi andmetel on Eesti Riigikogu otsus pronkssõdur maha võtta põhjustanud Belgias avalikkuse elava vastukaja.
Vastupanuliikumise liikmete rahvusvahelise ühenduse president Michel Vanderborgt saatis Euroopa veteranide nimel Eesti peaministrile Andrus Ansipile avaliku kirja, milles väljendab oma organisatsiooni nördimust Eesti plaani üle, mis rüvetavat paiku, mis hoiavad nende mälestust, kes riskisid oma eludega, et vabastada Euroopa natside käest.

Valgevene tõstab vene naftatransiidi maksukoormust
Minsk tõstab 15. veebruarist vene nafta transiidile kehtestatud hinda rohkem kui 30 protsenti.
Valgevene majanduseministeeriumis märgiti, et tariifid ei ole muutunud 1996 aastast, vahendas RIA Novosti.
Valgevene transiidikompanii Gomeltransneft-Družba direktori Aleksei Kostjutšenko sõnul, vahendab tema firma igal aasta umbes 80 miljonit tonni naftat, mis moodustab 30-33% Venemaa naftaekspordi üldmahust.
Samas avaldas Venemaa majandusearenguministeeriumi juht German Gref arvamust, et tariifi tõstmine saab toimuda vaid Moskva nõusolekul. "See on võimalik ainult kahepoolse kokkulepe alusel", ütles Gref. Tema sõnul arutab pakkumist ning teeb asjakohased kalkulatsioonid vene transiidifirma Transneft.

Võidurelvastumise tagasitulek: USA kiiluvees Venemaa ja Hiina
Kuigi Ameerika Ühendriigid põh-jendavad üha suuremaid raha-eraldisi oma sõjaväele terrorismivastase sõjaga, on see kutsunud esile uue võidurelvastumise.
Nimelt üritavad Hiina ja Venemaa USA-le oma mõõdu järgi vastata. President George W. Bush esitas kongressile 2008. aasta eelarvekava, kus jätkub kaitsekulutuste tõus, seda sotsiaaltagatiste ja maksude vähendamise arvel.
Samas on nüüd, erinevalt eelmistest eelarvetest, kus vabariiklaste kontrollitud kongress sõjalisi kulutusi omal algatusel isegi suurendas, oodata tõsist jõukatsumist presidendi ja demokraatide mõju alla läinud parlamendi vahel.
2008. aastal võiks kaitseministeerium ehk Pentagon saada oma käsutusse 481,4 miljardit dollarit, mis on 62 protsenti enam kui 2001. aastal. Kestvatele sõdadele Iraagis ja Afganistanis eraldatakse lisaks 141,7 miljardit, juhul muidugi, kui kongress selle heaks kiidab.

Europarlament ründas CIA-d abistanud riike
Raporti järgi tegid paljud Euroopa valitsused inimesi röövinud CIA-ga aktiivset koostööd.
Parlamendi kinnitatud uurimisaruande kohaselt lubasid valitsused ja aitasid ka varjata salalende, millega USA luure keskagentuur (CIA) liigutas terrorismis kahtlustatavaid mööda maailma. Ühtekokku algas Euroopa lennuväljadelt vähemalt 1245 sellist lendu.
Kuni 21 juhul esines ka kahtlusaluste nn erakorralist väljaandmist - inimesi toimetati riikidesse, mille seadused lubavad piinamist. Uurimistulemustest selgus, et enamikul juhtudest neid ülekuulamiste ajal tõepoolest ka piinati.
Euroopa Parlamendi liikmed kutsuvad valitsusi maksma ohvritele hüvitist. Nad nimetavad erakorralisi väljaandmisi "USA ebaseaduslikuks vahendiks terrorismivastases sõjas" ja mõistavad hukka "teatavate Euroopa valitsusasutuste ning eriteenistuste nõusoleku säärase tegevusega ning selle varjamise". Aruandes loetletakse 14 riiki, nende seas Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Hispaania ja Poola.

Homoküsimus ähvardab lõhestada anglikaani kiriku
Tansaanias alanud kirikukogu võib homopiiskopi pärast lõppeda lõhenemisega.
Maailma 38 iseseisvalt tegutseva anglikaani kiriku esindajad kogunesid eile anglikaani ühenduse kirikukogule Dar es Salaami Tansaanias. Kokku esindavad nad 77 miljonit usklikku.
Usuliikumist ähvardab aga kiriku ajaloo suurim skisma, põhjuseks avalikult homoseksuaalse piiskopi ametisse nimetamine. 2004. aastast pühitses USA episkopaalkirik New Hampshire'i piiskopiks homoseksuaalse preestri Gene Robinsoni. Seejärel lõid kaks suuremat kogudust Ühendriikide kirikust lahku ja otsisid tuge hoopis ühenduse Nigeeria-harult.
Aafriklased konservatiivsed
Mullu tegi Nigeeria kirik avalduse, milles mõistis täielikult hukka "kurja homoseksuaalsuse, mis on inimväärikuse väärastumine". Nigeeria peapiiskop Peter Akinola on Aafrika anglikaanide liidrina üha mõjukam, esindades 37 miljonit inimest. Nüüd on enamik konservatiivse leeri esindajaid kogunenud Tansaanias ühte hotelli, samal ajal kui liberaalse leeri poolehoidjad peatuvad teises.

Lehmad andsid keskmiselt 6862 kg piima
Jõudluskontrolli keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade eelmise aasta keskmine piimatoodang 6862 kg.
Võrreldes 2005. aastaga on piimatoodang suurenenud 353 kg, võrreldes 2003. aastaga tervelt 1169 kg.
Esimest korda ületas keskmine piimatoodang eesti holsteini tõugu lehmadel 7000 kg ja eesti punast tõugu lehmadel 6000 kg piiri. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7069 kg ja eesti punasel tõul 6338 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4394 kg.
Kui 2005. aastal ületas keskmine piimatoodang 7000 kg piiri vaid Põlvamaal, siis 2006. aastal oli tervelt viies maakonnas toodang üle 7000 kg.
Nii nagu 2005. aastal, on kaks kõrgeima toodanguga maakonda Põlvamaa (7715 kg) ja Tartumaa (7521 kg).
Kolmandale kohale on tõusnud Lääne-Virumaa (7256 kg), järgnevad Järvamaa (7210 kg) ja Jõgevamaa (7182 kg).

Tööandjate keskliit valis volikogu
Eesti tööandjate keskliidu üldkoosolek valis täna järgnevaks kolmeks aastaks volikogu uue koosseisu, kuhu kuulub 30 liiget, neist 20 haruliitude esindajat ning 10 ettevõtete esindajat.
Volikogu koosseis valib enda hulgast volikogu esimehe järgneva kahe nädala jooksul, teatas tööandjate keskliit.
Tööandjate keskliitu kuulub 23 haruliitu ja 65 ettevõtet. Kokku esindab keskliit 1500 tööandja huve, kes annavad tööd 150 000 töövõtjale.
Volikogu liikmete seas on Standardi juht Enn Veskimägi, hasartmängude korraldajate liidu poolt Armin Karu, rõiva- ja tekstiililiidu poolt Meelis Virkebau, toiduliidu esindaja Tarmo Noop jpt tuntud äritegelased.
Uute liikmete seas ei ole ärimees Oliver Kruudat, keda ajakirjandus on pakkunud uueks tööandjate volikogu esimeheks.

Euroopa energiahinnal kallinemise oht
Kui Euroopa tahab säästa oma majandust energiahinna tõusu negatiivsete tagajärgede eest, peab ta tegutsema kohe, leiab Euroopa parlament vastu võetud raportis.
Kui meetmeid kohe ei võeta, suureneb Euroopa sõltuvus energia impordist tänaselt 50 protsendilt 71 protsendile aastal 2030. Seetõttu vajavad energia infrastruktuur ja energiavarustus eelseisvatel aastatel ülisuuri investeeringuid, samuti tuleb suurendada energiatõhusust.
Manuel António dos Santose koostatud raportis märgitakse, et praegune naftahinna tõus on oma ulatuselt võrreldav tõusudega, mis toimusid 1970-ndate aastate keskpaigast 1980-ndate keskpaigani. Samas oli varasem hinnatõus põhjustatud pakkumisest ja oli seega ajutine, praeguse hinnatõusu puhul etendab aga olulist osa kiiresti kasvav nõudlus, ning sellest tulenevalt on hiljutine hinnatõus alalise iseloomuga.

Riik koondab raamatupidamist
Rahandusministeerium tutvustas valitsusele riigi raamatupidamise tsentraliseerimise kava, mille peamiseks eesmärgiks on aruandekohuslaste vähendamine avalikus sektoris.
"Pean õigeks ja vajalikuks raamatupidamise ja muude tugiteenuste koondamist ühe ministeeriumi valitsemisala siseselt, kuna see võimaldab nii kulude kokkuhoidu kui kvaliteedi tõstmist ja kvaliteedi ühtluse tagamist kogu valitsemisala ulatuses," selgitas rahandusminister Aivar Sõerd.
"Rahandusministeeriumis oleme juba asunud süsteemselt tegelema raamatupidamise tsentraliseerimisega. Oleme oma valitsemisalas koondanud ka IT ja siseauditi funktsioone," tõi minister näite.
Kui eelmise aasta lõpuks oli valitsussektoris 320 aruandekohustuslast, siis tänavuse aasta lõpuks planeerivad ministeeriumid vähendada aruandekohustuslaste arvu 61 võrra ning järgmise aasta lõpuks 72 võrra. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks 2008. aasta lõpuks optimaalne jõuda 116 aruandekohuslaseni.

Rootsi keskpank tõstis intressi
Rootsi keskpank tõstis täna intressimäärasid veerandi protsendipunkti võrra 3,25 protsendini.
Rootsi riigipank teatas ka, et lähema aja jooksul tuleb veel üks tõus, kirjutab Dagens Nyheter. Järgmise kuue kuu jooksul tõstetakse intressi veel 0,25 protsendipunkti võrra ja ka peale seda on tõenäoliselt oodata veel ühte tõusu, kuid selle täpset aega riigipank ei teatanud.
Dagens Nyheteri hinnangul arvestab keskpank intressi tõstes sellega, et uus majanduspoliitiline suund jääb püsima - see tähendaks suurt majanduskasvu ja madalat inflatsiooni.
SEB Merchant Bankingu analüütik Henrik Mitelman leiab, et keskpank tõstis intressi üllatavalt vähe. Mitelman kinnitas, et turg oli arvestanud suurema tõusuga.

Eesti tahab saada arenguassotsiatsiooni liikmeks
Valitsus volitas täna rahandusministrit alustama liitumisläbirääkimisi rahvusvahelise arenguassotsiatsiooniga (IDA).
Lisaks sellele kiideti heaks Eesti osalemine doonorriigina IDA 15. rahastamisvoorus.
Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul jätkub sellega protsess, mille käigus Eesti muutub maailmapangas doonorriigiks. Selle protsessi esimene samm astuti möödunud aasta septembris, kui Eesti loobus laenuvõtja staatusest maailmapangas.
"Liikmesaatus tähendab välispoliitiliselt Eesti positsioneerimist globaalsetest probleemidest hoolivate arenenud riikide hulka," rõhutas Aivar Sõerd, lisades, et Eesti osaleb rahastamisvoorus Balti riikidest esimesena.
Otseseid rahalisi kohustusi liitumiseks valmistumine Eestile veel kaasa ei too, kuna IDA põhikiri ja maksegraafik nõuavad eraldi heakskiitmist valitsuses ning muutuvad Eesti suhtes siduvaks pärast ratifitseerimist riigikogus.

Eesti Pank hädas "valerahatähtedega" 
Eesti Panga teatel on viimasel ajal on esinenud juhtumeid, kus õigeid rahatähti kasutavate inimeste suhtes on tekkinud valeraha kasutamise kahtlus.
Näiteks teatas politsei Eesti Pangale veebruari alguses kriminaalmenetlusest, mis algatati kaubanduses tekkinud valerahakahtluse alusel seaduslike, 1991. ja 1994. aasta väljalaske 500-krooniste rahatähtede kasutamisel. Menetluse käigus selgus, et tegemist oli ehtsate rahatähtedega ja ekslik menetlus lõpetati.
Eesti Pank rõhutab, et rahatähe ehtsuse kontrollimisel tuleb vaadata mitme turvaelemendi olemasolu ning mitte teha ennatlikke otsuseid, kui üks neist on rikutud või puudu. Piirduda ei saa vaid ühe või mõne, näiteks masinloetava, elemendi kontrollimisega. Rikutud raha avastamisel või selle ehtsuse suhtes tekkiva kahtluse korral on kõige kindlam pöörduda raha kontrollimiseks pangakontorisse. Turvaelemente ja sularaharinglust puudutav teave on üleval Eesti Panga veebilehel.

Fazer Eesti varustab vanglaid ja kaitseväge pagaritoodetega
Fazer Eesti võitis riigihankekonkursid, mille tulemusel varustab ettevõte sel aastal Eesti viite vanglat ning Eesti kaitseväge saia- ja leivatoodetega.
Ühes kuus tarnitakse vanglatele 52 tonni ning kaitseväele 15 tonni pagaritooteid. Vanglatega on hankeleping sõlmitud aastaks, kaitseväega kolmeks aastaks, teatas ettevõte.
Fazer varustab saia- ja leivatoodetega Ämari, Murru, Tartu, Tallinna ja Harku vanglat. Vanglate ühe kuu kogumaht on ligikaudu 20 tonni leiba ja 32 tonni saia ning sepikut. "Tegemist on spetsiaalselt vanglate jaoks küpsetatud vormileiva ja vormisaiaga," ütles Fazer Eesti AS turundus- ja müügidirektori Kristjan Kongo.
Leivale, saiale ja sepikule lisaks tarnib Fazer kaitseväele ka magusaid saiakesi ja kooke.

Narva Line'i tegevjuhiks sai Eero Väin
Saaremaa Laevakompanii tütarfirma ja Sillamäe-Kotka laevaliini opereeriva Narva Line OÜ tegevjuhiks sai pikaajalise laevanduskogemusega Eero Väin.
Väina sõnul on tema peamine eesmärk nüüdseks pea aasta tegutsenud Sillamäe-Kotka laevaliini edasine arendamine.
"Liini töös on väga olulisel kohal kaubaveod, samas on Ida-Virumaal ja Kotka piirkonnal ka suur turismipotentsiaal. Nõudlus on tõusuteel ning 2007. aastal on oodata läbimurret, eriti kaubavedude osas. Tegemist on täiesti uue sadama ja liiniga, mille turundamine võtab aega, aga töötame läbimurde saavutamise nimel," rääkis Väin.
Väin liitus ettevõttega 2006. aasta detsembris.

Investeerimispank SEB Enskilda tungib Balti turule
Investeerimispank SEB Enskilda teeb ettevalmistusi, et alustada tegevust kõigis kolmes Balti riigis, Leedus on vastav litsents juba olemas.
"SEB Enskilda on Põhjamaade investeerimispank number üks ja meie eesmärgiks on saavutada sama positsioon ka Balti riikides," sõnas AS SEB Enskilda juhatuse liige Henrik Igasta.
Ligi 500 töötajaga investeerimispank teatas oma kavandatavast sisenemisest Balti riikidesse möödunud aasta septembris ning tööd ettevõtte tegevuse käivitamisel algasid selle aasta alguses, teatas pank.
SEB Enskilda keskendub peamiselt ettevõtete rahandusele ja väärtpaberitele. Ettevõtete rahanduse üksuses, mis tegeleb finantseerimistehingute, ühinemiste ja liitmistega, on hetkel Balti riikide peale kokku 16 töötajat - Eestis viis, Lätis viis ja Leedus kuus spetsialisti.

Elcoteq Tallinna uus peadirektor on Heikki Mäki
Alates tänasest on Elcoteq Tallinna uus peadirektor senine finantsjuht ja juhatuse liige Heikki Mäki.
Uues ametis vastutab Mäki Tallinnas Peterburi teel asuvate kahe tehase ja insenerikeskuse igapäevase töö juhtimise eest, teatas ettevõte.
Elcoteqi Euroopa piirkonna tehaste juht ja Elcoteq Tallinna endine peadirektor Risto Gaggl ütles, et kaalumisel olid erinevad väga head kandidaadid nii Eestist kui ka välismaalt.
"Heikki kasuks räägib tema pikaaegne Elcoteqis töötamise kogemus ning ettevõtte globaalsete protsesside tundmine," ütles Gaggl.
Lähitulevikust rääkides on Mäki optimistlik: "Kui me võrdleme Elcoteq Tallinna kuluefektiivsust teiste Euroopa konkurentidega, siis me võime oma olukorraga rahul olla. Samas on meil väga head võimalused saada maailma üheks juhtivamaks EMS (electronics manufacturing service - elektroonika valmistamise teenus) ettevõtteks."

Tööandjad: asjatundmatud muudatused lähevad kalliks maksma
Tööandjate keskliit avaldas peaminister Andrus Ansipiga kohtudes toetust Reformierakonna poolt väljapakutud majandus- ja maksualastele ettepanekutele.
"Tutvustasime peaministrile tööandjate keskliidu manifesti ja leidsime arutelu käigus, et see kattub suurel määral Reformierakonna valimisplatvormiga," ütles tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
Tööandjad ja peaminister arutasid kohtumisel muuhulgas ka ettevõtte tulumaksusüsteemi teemal. "Investeeritud kasumi maksuvabastuse säilitamine on Eesti atraktiivse majanduskeskkonna püsimise jaoks väga oluline.
Reformierakonna selge lubadus, et nende juhitav valitsus säilitab ettevõtte tulumaksusüsteemi praegusel kujul, on oluline sõnum," ütles Veskimägi.
"Tööandjate keskliidu jaoks on oluline ka maksumäära vähendamine. Tulumaksu alandamine viiendiku võrra 18% on kindlasti selline plaan, mida tuleb toetada."

airBaltic avab Norrasse kolmanda lennuliini
Liin alustab Riia ja Lõuna-Norra linna Stavangeri vahel tööd selle aasta 26. aprillil.
Ühe suuna piletihinnad ilma lennujaama maksudeta algavad 125-kroonist, teatas air Baltic.
See on airBalticu kolmas otselennuliin Norrasse. Kolm aastat tagasi avas lennufirma esimese liini Riia ja Oslo vahel ning eelmisel aastal teise liini Riia ja Bergeni vahel.
Esialgu lendab airBaltic Stavangeri ja Riia vahel kaks korda nädalas esmaspäeviti ja neljapäeviti.
Stavanger on üks Norra fjordiderikka lääneranniku suurimatest linnadest. Linn on nimetatud 2008. aasta kultuuripealinnaks.

Kära K-kohukese ümber paisutas Kohukese kasumit
Glasuurkohukeste tootja Kohuke teenis eelmisel aastal 88 miljoni krooni suuruse käibe juures üle 15 miljoni krooni kasumit, kasum kasvas aastaga üle kolme korra.
AS-i Kohuke Eesti müügijuhi Jüri Kambura sõnul on ettevõte viimastel aastatel pööranud turundusele suuremat tähelepanu ja see on end õigustanud.
"Ohtralt elevust tekitanud K-kohukese müügikampaania saavutas üle ootuste suure tähelepanu ja tõi kohukese ostjate ridadesse palju uusi inimesi, kes varem meie toodetest midagi ei teadnud. Kiirele kasvule aitas kaasa ka eksport, mille osakaal on kasvanud juba 55 protsendini müügimahust," ütles Kambura ettevõtte teates.
AS Kohuke on Eesti juhtiv glasuurkohukeste tootja ning müüb oma tooteid märkide Black Mama, Kohuke ja K-kohuke all.

Kümnendik e-tuludeklaratsioonidest esitatud
Täna kella 12 seisuga on e-maksuameti kaudu esitatud kokku 58 033 tuludeklaratsiooni, mis on enam kui kümnendik oodatavatest deklaratsioonidest.
Maksu- ja tolliameti teatel esitatakse tunnis keskmiselt 5000-6000 deklaratsiooni.
Esitatud deklaratsioonide alusel kuulub täna kella 12 seisuga tagasimaksmisele ligi 197 miljonit ja juurdemaksmisele üle kolme miljoni krooni.
Eelmisel aastal esitati 15. veebruari õhtuks 37 000 tuludeklaratsiooni.

Leedu otsib tööjõu väljavoolule lahendust palkade tõstmises
Leedu on peaminister Gediminas Kirkilase sõnul tööjõu väljavoolu probleemi lahendamiseks alustanud avaliku sektori palkade tõstmist.
Leedust on välismaale tööle suundunud 400 000-500 000 tööjõulist inimest, tõdes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel Leedu peaminister täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarega kohtudes.
Leedu peaministri sõnul on massilise tööemigratsiooni põhjused majanduslikud ja neile tuleb leida ka majanduslik lahendus, makstes oma inimestele suuremat palka. Sel eesmärgil tõsteti Leedu avalikus sektoris hiljuti palku, mille tulemusena suurenes inimeste sissetulek 27% võrra.
Kirkilase kinnitusel kavatsetakse palkade radikaalset tõstmist, ja seda eriti õpetajate ja arstide puhul, kindlasti jätkata.

Hansa Varakindlustus sai loa uute kindlustusliikide pakkumiseks
Finantsinspektsioon andis täiendava tegevusloa AS-le Hansa Varakindlustus liikluskindlustuse, õnnetusjuhtumite kindlustuse, haiguskindlustuse ja finantskahjude kindlustuse pakkumiseks.
Kindlustustegevuse seaduse kohaselt võib kindlustusselts tegeleda üksnes nende kindlustusliikidega, mille kohta talle tegevusluba on väljastatud.
Seni oli Hansa Varakindlustusel olemas tegevusluba maismaasõidukite kindlustuse ehk kaskokindlustuse, tulekindlustuse ja loodusjõudude kindlustuse ning muu varakindlustusega tegelemiseks, teatas finantsinspektsioon.
Eestis tegutseb tegevusloa alusel kaheksa kindlustusseltsi ja registreeritud on viis välismaise kindlustusandja filiaali.
Kahjukindlustusseltside turuliider brutomaksete alusel välisfiliaalide osa arvestamata on If Eesti Kindlustus 36,1 % turuosaga, järgnevad ERGO Kindlustus (26,2 %), Seesam Rahvusvaheline Kindlustus (18,6 %) ja Salva Kindlustus (11,7 %). Hansa Varakindlustuse turuosa oli möödunud aastal 1,1 %.

Maaomanikud saavad erastada kinnisasjaga piirneva maariba
Valitsus võttis täna vastu määruse, millega saab erastada kinnisasja juurde kuuluva iseseisva kasutusvõimaluseta maariba.
"Tegemist on maaribadega, mis jäid erastamisel kinnisasjade vahele ning millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat maaüksust," selgitas maa-ameti juriidilise osakonna juhataja Triinu Linnus.
Määrus annab kohalikule omavalitsusele õiguse algatada kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa väljaselgitamist. "Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid määratakse otstarbekust, planeeringu ja maakorralduse nõudeid arvestades," ütles Linnus.
Maa erastamise korraldaja on maavanem ning erastamise eeltoimingud teeb kohalik omavalitsus. Erastatava maa müügihind on maa asukoha maksustamishind, teatas maa-amet.

Mobiilkäimlate pakkujad panid leivad ühte kappi
Veebruari algul ostis mobiilsete sanitaarsüsteemide pakkuja Kemmerling ära oma konkurendi Evergreeni.
Kemmerling võtab lähiajal üle kõik Evergreeni kliendid ja nendega seonduvad lepingud. Tehingu hinda osapooled ei avalikusta.
"Ostu tingis Kemmerlingi soov kiirelt areneda," ütles Kemmerlingi juhataja Külli Ilves Eesti Päevaleht Online'ile. "Ühinemise tulemusel saime vajaliku tehnilise baasi ning suurendasime oluliselt oma Lõuna-Eesti kliendibaasi."
Kemmerling tegutseb Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus. Ettevõte pakub mobiilseid tualette, kätepesusüsteeme, piirdeaedu, seda nii ehitusettevõtetele kui üritustekorraldajatele.
Suurematest üritustest, mida Kemmerling on teenindanud, nimetas Ilves Metallica kontserti, Rabarokki, Õllesummerit, Viljandi folki.

Euroopa rongiliinide pileteid saab osta Eestist
Nüüdsest on ka Eestis saadaval rongipiletid ning rongipassid Euroopas reisimiseks.
Teenuse tõi turule Itaalia suurim raudtee-ettevõtte Trenitalia Balti riikide esindaja firma Liturimex.
Hetkel on võimalik pileteid osta läbi Eesti reisikorraldajate Columbus, Karol, Tanamera, Travibest ning VIP reisid. Lähiajal on piletid saadaval ka teiste Eesti reisikorraldajate müügiesindustes, teatas Liturimex.
Eestis müügil olevate rongipiletite ning mitmete rongipasside hind on sama, mis kõikides Euroopa riikide rongijaamades. Infot piletite kasutamisvõimaluste kohta saab eesti keeles.
Liturimexi juhatuse esimees ning Trenitalia esindaja Balti riikides Rimvydas Aniulis ütles, et Trenitalia raudteevõrk katab mitte ainult tervet Itaaliat, vaid ühendab riiki ka teiste Lääne ning Kesk-Euroopa sihtpunktidega Hispaanias, Prantsusmaal, Šveitsis, Austrias, Saksamaal, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Sloveenias.

SAS avab uue lennuliini Bangkokki
Oktoobri lõpust alates pakub Scandinavian Airlines Systems (SAS) lennuühendust Stockholmi ja Bangkoki vahel.
Lennud Rootsist Bangkokki hakkavad väljuma kolm korda nädalas mõlemas suunas ning lisanduvad olemasolevale lennuühendusele Kopenhaageni ja Bangkoki vahel, teatas SAS.
Lennuliini hakkab teenindama Airbus 340.

SDE nõuab valitsuselt tuumajaama tasuvusuuringu avalikustamist
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padar leiab, et Ignalina tuumajaama tasuvusuuring tuleb avalikustada ning Eesti osalus tuumajaamas nõuab avalikku debatti.
"Eesti osalust tuumajaamas peab arutama avalikul debatil, mitte suletud uste taga. See küsimus tuleb tuua parlamendi ette, mitte ainult valitsuskabinetti, või veel hullem, ainult majandusminister Savisaare kabinetti," ütles Padar, kes kohtus eile ka sotsiaaldemokraadist Leedu peaminister Gediminas Kiriklasega. Padar lisas, et selle uuringuga peavad saama tutvuda veel selle koosseisu riigikogu liikmed.
SDE leiab, et tasuvusuuringu alusel saab otsustada, kas tuumajaam on Eestile parim valik või mitte. "Seda seisukohta rõhutasin ka eilsel kohtumisel Leedu peaministrile," lisas Padar. "Samas on selge, et kuna Leedu on valmis tuumajaama projektiga igal juhul edasi minema, ei ole Eestil mõistlik ennast sellest arutelust taandada. Me ei saa välistada võimalust, et tasuvusuuring on positiivne."

Vangis istuv ema tahab tagasi tapetud ärimehe poega
Itaalia ärimehe Salvatore Grasso mõrva tellimise eest vangis istuv naine tahab tagasi oma poega, ärimehe varanduse pärijat, kes tema eest Itaaliasse pakku viidi.
"Soovin otsida üles oma poja, võtta ta enda juurde elama ja pühenduda tema kasvatamisele," vastas Natalja Iljassova kaks nädalat tagasi kohtus küsimusele oma tulevikuplaanide kohta.
Samal päeval rahuldas kohus Grasso mõrva korraldamise eest kuuendat aastat vangis istuva Iljassova taotluse ennetähtaegseks vanglast vabastamiseks.
Paraku ei teadnud naine kohtuniku ees seistes, et tänase seisuga on lihane poeg tema jaoks kättesaamatus kauguses, kirjutab Eesti Ekspress.

Kalev Kangur kardab kaotada eluaset
11 miljoni kroonise pistise võtmises kahtlustatav maa-ameti peadirektor Kalev Kangur kardab kaotada rahapuuduse tõttu oma eluaset.
Kanguri mure tuli ilmsiks Tallinna ringkonnakohtu kolmapäevasel istungil, kus arutati tema soovi asuda jälle tööle maa-ameti juhina, kirjutab Eesti Ekspress.
Riigiprokurör Laura Feldmanis teatas kohtule, et "Kanguril on võimalik võtta maksepuhkust. Kinnisvarahindade tõusu arvestades on tal võimalik võtta ka täiendavat laenu".
Kuna Kangur ei pääse tagasi tööle, kardab mees ka ravikindlustusest ilmajäämise pärast. Seepeale soovitas prokurör Feldmanis tal endale uus töökoht otsida.
Prokuratuur nõuab Kanguri eemalhoidmist maa-ametist uurimise lõpuni. Feldmanise sõnul on uurijatel "kahtlus, et ta looks dokumente juurde, millega saaks põhjendada oma tehinguid".

Esimese ööga esitati üle 34 000 e-tuludeklaratsiooni
Tulude deklareerimise perioodi esimese ööga esitas e-maksuametis oma tuludeklaratsiooni 34 130 inimest.
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plakki sõnul oli eelmisel aastal sama ajaga esitatud umbes 20 000 deklaratsiooni.
Maksu- ja tolliamet on piiranud korraga tuludeklaratsioone esitada saavate kasutajate arvu, mis tähendab seda, et kui tuludeklaratsiooni kohe täitma ei pääse, siis saab seda teha mõne aja pärast.
Osalt selle ettevaatusabinõu tõttu ei ole ka mingisuguseid tõrkeid deklaratsioonide esitamisel seni olnud.
Maksu- ja tolliametisse peaks sel aastal laekuma umbkaudu 550 000 tuludeklaratsiooni, millest interneti kaudu loodab amet saada 85 protsenti.

Kivisaar: kinnisvarakriis on käes
Eastern Europe Real Estate Investment Trust (Eereit) tegevjuhi Ain Kivisaare sõnul kinnisvarakrahhi ei tule, sest kinnisvarakriis on juba käes.
"Kinnisvarakriis on käes, kuna uusi projekte ei alustata, samas turunõudlus kasvab jätkuvalt, inimesed vajavad uusi elupindu. Arendajad ei saa uusi projekte alustada, kuna pangad ei finantseeri neid ja planeeringud on toppama jäänud, ehitus on liiga kalliks läinud, ehitusvõimusest jääb puudu jne," ütles Kivisaar.
Kivisaare sõnul oleme täna jõudnud olukorda, kus vahe kinnisvarainvesteeringutelt ja laenuintressidel on kuskil ühe protsendi juures, mis on investorid eemale peletanud, kirjutas aripaev.ee.

Soome maksuhoop Eesti firmadele
Paljud Eestist pärit alltööfirmad ja tütarfirmad on sattunud Soomes ootamatu maksulöögi alla.
Jaanuarist peavad nad seisma sealses maksu kinnipidajate registris, vastasel korral läheb kõigilt arvetelt 13% Soome maksuametile, kirjutab Äripäev.
Registreerimisega on hilinenud vähemalt paarkümmend firmat, kuid nende täpset arvu ei tea keegi, isegi mitte Soome maksuamet ja Soome ehitustöötajate liit. Eesti ehitusettevõtjate liit oli vastamisel sama abitu.
Kuidas ja millal ettevõtted Soome riigile makstava 13% tagasi saavad, on segane. Teisipäeval andis Soome maksuamet kaks erinevat vastust. Helsingi piirkonna suhtekorraldaja teatas, et raha saab pärast registreerimist tagasi Soome maksuametist, kuid enne tuleb põhjalikult selgitada, millega firma Soomes tegeleb. Mõni tund hiljem öeldi ühele Soome raamatupidajale aga, et tagasi saab selle hoopis Eesti maksuametist.

Firmad otsivad üliaktiivselt töölisi
AS ABB kulutab 200 töötaja leidmiseks värbamiskampaaniale umbes miljon krooni.
Üha rohkem kasutavad firmad personali leidmiseks silma- ja kõrvatorkavaid värbamiskampaaniad ega piirdu enam tagasihoidlike sõnumitega firma koduleheküljel või ajalehes.
Sel nädalal alustas 200 uue oskustöölise otsingut tuulegeneraatoreid ja madalpingeseadmeid tootev AS ABB, kelle tootmisüksused asuvad nii Jüris kui ka Keilas. Vene- ja eestikeelsete kuulutustega loodetakse huvi äratada Tallinna ühissõidukites ja nende peatustes Lasna-, Musta- ja Õismäel. Tööpakkumised kõlavad ka venekeelsetes raadiokanalites.
Otsitakse venelasi
"Valdav osa meie töötajatest on vene keelt kõnelevad meesterahvad," põhjendab ABB turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Ditmann venekeelse sihtrühma valikut. Töölisi vajab ettevõte tootmismahtude kasvu ja laienemise tõttu. Uus tootmishoone Jüris valmib märtsi lõpuks ja teine sügisel.

Tänasest algab eelmise aasta tulude esitamine e-maksuameti kaudu
Kiiretel deklareerijatel on lootus enammakstud tulumaks tagasi saada nädalaga.
Alates tänasest saab esitada e-maksuametis tuludeklaratsiooni ning kiiremad võivad oma enammakstud tulumaksu tagasi saada juba nädala pärast.
Kuna maksu- ja tolliameti server on täna suure koormuse all, võivad esineda tõrked e-maksuametisse pääsemisel.
Varasemad aastad on näidanud, et esimesel päeval esitatakse kümnendik kõikidest deklaratsioonidest, mida tänavu on kokku ligi 550 000. Tänavu on eesmärgiks tõsta e-maksuameti kaudu esitatavate deklaratsioonide osakaal 85 protsendini.
Eeltäidetud deklaratsioonile, mis on e-maksuametis nähtav alates 6. veebruarist, on kantud andmed palga ja muude tulude kohta, näiteks pensionid, samuti kohustusliku kogumispensioni maksed, kinnipeetud töötuskindlustusmaksed, tasutud koolituskulud, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksud, tehtud kingitused, annetused, õppelaenu intressid, pensionid ja tasutud vabatahtliku kogumispensioni maksed.

Taavet Jansen laseb algoritmidel tantsida
Teisipäeval, 20. veebruaril, päev enne Kanuti Gildi saali viiendat sünnipäeva, esietendub Kanuti Gildi stuudios Taavet Janseni juhitud "interaktiivse üksuse" etendus "algorytm".
"Interdistsiplinaarse lavastuse aluseks on Eesti triipseelikute mustrite algoritmid, mis on rakendatud helis, videos, koreograafias, tekstis ja dramaturgias," sõnas Kanuti saali juht Priit Raud.
Lisaks Taavet Jansenile kuuluvad meeskonda Maike Lond, Päär Pärenson, andreas w ja Kalle Tikas.
Lavastuse üheks eesmärgiks on leida õigustust ja põhjendust millegi meile omase toomisel kaasaega, et kasutada seda algmaterjalina uurimuspõhises teatris. Meeskond leiab, et eesti rahvuskultuur ei õigusta end ainult rahvamuuseumites ja folkloori ei pruugi elustada ainult selleks ettenähtud keskkonnas. "algorytmis" otsitakse alternatiivi pärimusliku materjali kaasaegsesse keskkonda toomiseks ja algupärandi kasutamiseks.

 "Külmetava kunstniku portreed" mängitakse Austraalias
Reedel, 16. veebruaril alustab menukas suvelavastus "Külmetava kunstniku portree" teekonda Austraaliasse, kus antakse väliseestlastele kokku neli etendust.
"Etendused toimuvad Adelaide'i, Melbourni ja Sidney Eesti majades ning Thirlmere'i Eesti külas. Sidney antakse legendaarse suvelavastuse 60 ja ühtlasi viimane etendus", teatas MTÜ R.A.A.A.M tegevjuht Märt Meos.
Tagasi Eestisse jõuab trupp 12. märtsil. Eelmise aasta märtsis toimusid sama trupi edukad külalisetendused Ameerika Ühendriikide ja Kanada eestlastele. Kokku on näinud lavastust "Külmetava kunstniku portree" ligi 20 000 vaatajat.
Etenduse autor on Mart Kivastik, lavastaja Aleksander Eelmaa. Mängivad Hendrik Toompere jun., Aarne Üksküla, Raimo Pass jt.
Eestimaa publikul on võimalik MTÜ R.A.A.A.M-i etendusi näha märtsi teisel poolel Kumus. Jätkatakse lavastuse "Under" mängimist ja 30. märtsil esietendub Kumus Mart Kivastiku "Sõdur", mis räägib Johann Laidoneri viimastest aastatest. Lavastuses mängivad Ain Lutsepp ja Roman Baskin. Aprillis mängitakse sama lavastust veel Eesti Nukuteatris ja Tartu Athena Keskuses.

Rotermanni soolalaos avati Tšehhi kubistliku arhitektuuri näitus
Tänasest, 15. veebruarist on Rotermanni soolalao galeriis avatud näitus kubismist Tšehhi arhitektuuris.
Näituse eesmärk on laiemalt teadvustada kubistlikku arhitektuuri. Näituse korraldajate sõnul on kubism tänapäeval väga populaarne, üle maailma tullakse Tšehhi vaatama Euroopas erilist arhitektuuri.
Kubism on 20. sajandi kunstistiilidest üks huvitavamaid. Selle nö leiutamine Prantsusmaal oli Picasso teene, kuid see stiil levis kiiresti teistessegi riikidesse. Tšehhimaal võeti kubism omaks mitte ainult kujutavas kunstis, vaid ka arhitektuuris, seda tänu kunstnike ja arhitektide tihedale läbikäimisele. Arhitekt Pavel Janak formuleeris kubismi arhitektuurilised alused. Paljud arhitektid disainisid ka mööblit ja viljelesid tarbekunsti.
Tšehhi kubismi kõrgaeg oli 1911-1914, kuid omapärased arhitektuuriotsingud jätkusid ka 1920. aastatel.

Valitsus premeeris Grammy võitjaid
Tänasel istungil otsustas valitsus premeerida heliloojat Arvo Pärti, dirigenti Paul Hillieri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori Eestile Grammy toomise eest.
Valitsus eraldas preemia väljamaksmiseks kultuuriministeeriumile reservist 1,202 miljonit krooni, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Preemiasummast eraldatakse 500 375 krooni Eesti Filharmoonia Kammerkoori kollektiivile, 200 tuhat krooni dirigent Paul Hillierile ja 200 tuhat krooni helilooja Arvo Pärdile.
Dirigent Paul Hillier ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori võitsid 11. veebruaril Los Angeleses toimunud 49. Grammy muusikaauhindade jagamisel auhinna parima kooriettekande kategoorias Arvo Pärdi autoriplaadiga "Da Pacem".

Wiedemanni keeleauhinna saab Kristiina Ross
Tänavune riigi F.J. Wiedemanni keeleauhind määrati Kristiina Rossile austust vääriva töö eest eesti keele grammatika, kirjakeele arengu ja emakeelse piibli tõlkeloo uurimisel, keeleteadustöö asjaliku juhtimise ning maailma kirjavara meisterlike tõlgete eest.
Auhinna suurus on 150 000 krooni.
Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.
Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal. Alates 2004. aastast on auhind riiklik.
Wiedemanni keeleauhina on varem saanud: 1989 - Henn Saari, 1990 - Hella Keem, Erich Raiet, 1991 - Pent Nurmekund, 1992 - Rein Kull, Valev Uibopuu, 1993 - Rudolf Karelson, Uno Liivaku, 1994 - Nikolai Baturin, Paul Saagpakk, 1995 - Lennart Meri, 1996 - Juhan Peegel, 1997 - Eduard Leppik, 1998 - Mari Must, Huno Rätsep, 1999 - Tiiu Erelt, Uno Mereste, 2000 - Ellen Uuspõld, 2001 - Ülle Viks, Eduard Vääri, 2002 - Valdek Pall, 2003 - Mati Hint, Helju Vals, 2004 - Viivi Maanso, 2005 - Haldur Õim, 2006 - Heldur Niit.

Valitsus premeerib Everit, Tambergi ja Traati 600 000 krooniga
Valitsus otsustas anda vastavalt kultuuripreemiate komisjoni ettepanekule 600 000 krooni suurused riigi kultuuripreemiad pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Ita Everile, Eino Tambergile ja Mats Traadile.
150 000 krooni suurused riigi kultuuripreemiad 2006. aasta väljapaistvate tööde eest määrati järgnevalt:

Estonia orkester ja koor tähistavad 100. aastapäeva
Sel reedel tähistavad Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor oma 100. aastapäeva Estonia kontserdisaalis, kandes peadirigent Arvo Volmeri juhatusel ette Alfredo Catalani ooperi "La Wally" kontsertversiooni.
Estonia orkestri ja koori sajandaks aastapäevaks sai valmis ka CD-plaat, millel Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor ning tütarlastekoor "Ellerhein" esitavad Arvo Volmeri dirigeerimisel Cyrillus Kreegi vaimulikke laule ja "Reekviemi".
Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer ütleb, et Estonia orkester ja koor on praegu heas loomingulises vormis. Alates 1907. aastast, kui aasta varem kutseliseks muutunud Estonia teatri juures hakkasid järjepidevalt tööle orkester ja koor, on need kollektiivid olnud Eesti muusikaelu tugisammasteks.
"Selleks, et reljeefsemalt näidata igapäevases töös enamasti solistide taustale jäävate kolleegide tõelist muusikalist potentsiaali, püüame regulaarselt anda ka iseseisvaid kontserte. Juubeli puhul kanname esmakordselt Eestis ette Catalani "La Wally" - see on ooperiliteratuuris teenimatult veidi varju jäänud ooper. Näiteks maestro Arturo Toscanini vaimustus sellest kaunist muusikast sedavõrd, et pani isegi oma tütrele nimeks Wally," räägib Arvo Volmer.

Enno Lehise näitus tõestab, et akvarell ahvatleb maalima veel tänapäevalgi
Galerii-G kunstisaalis on avatud Enno
Miks on igivana akvarellmaal nii ahvatlev? Akvarelli saatust võib jälgida huviga läbi inimkultuuri pika arengu. Luuviljaliste vaigust ja peeneks hõõrutud värvipigmentidest loodud akvarelle võib kohata juba aastatuhandeid vanadel Egiptuse pärgamentidel.
12. veebruaril Galerii-G kunstisaalis akvarellinäituse avanud Enno Lehis on oma eaka meelistehnika kõrval alles varases noorukieas. 28. veebruaril saabuv 95. sünnipäev näibki tema puhul olevat vaid tagasihoidlik arv, millel juubilari tegusa loovusega suurt midagi tegemist ei ole. Ainuüksi Enno Lehise läheduses viibimine toob inimestele naeratuse näole.
Ta on võluv ja tähelepanelik vestleja, delikaatne ja musikaalne kõigis eluavaldustes. Tavaliselt meenutatakse Enno Lehise juubelitel ka tema muusikuteed, õpinguid konservatooriumis 1930. aastate esimesel poolel ja aastaid trompetistina Eesti Raadio estraadiorkestris. Musikaalselt värvirõõmsaid akorde on tunda vanameistri akvarellides nüüd juba läbi kuue aastakümne.

Vabadusvõitlejate silmade sära saadab tervitusi Nõukogude Eestist
Urmas E. Liivi uue dokumentaalfilmi aluseks ja ajendiks on Nõukogude Liidu nostalgia.
Dokfilm "Tervitusi Nõukogude Eestist!" räägib valusal kombel südametunnistusest Eesti
NSV-s ja praeguses Eesti riigis. Ilma südametunnistuse peateemata pole võimalik võtta kokku filmis näidatud lugusid. Siin on kaadrid dokumentaalfilmidest ja kinokroonikatest, kus kajastatakse Nõukogude Eesti ühiskonna võidukäiku.
Ilmselt peaks viimane sõna olema jutumärkides, sest Urmas Eero Liivi lavastatud teoses on olemas tollaste teisitimõtlejate kommentaarid, mis peamiselt 1970. aastate dokumentaalfilmi sõnumeid purustavad. Lisaks sellele on filmis lood nendest teisitimõtlejatest, nende elust tänases päevas.
Filmis on kolm tegelast: Tunne Kelam, Tiit Madisson ja Lagle Parek. Justkui püha kolmainsus. Tunne Kelam oleks sel juhul isa, Madisson poeg ja Lagle Parek püha vaim. Ja ilma naljata, neil tegelastel on erinevad iseloomud, sama teema kolm variatsiooni.

Chalice võtab Tõnis Mäelt kuningas Ubu rolli üle
Teater NO99 mullusuvine "Kuningas Ubu" on mängukavas ka sellel suvel ja uuendatud kujul.
"Nagu tavaks saanud, ei hellita NO99 ennast ega alahinda oma publikut - eelmise aasta lavastuse varemetele luuaks uus, mis tuleb oluliselt selgem, puhtam ja muusikarikkam," ütles NO99 juht Tiit Ojasoo. "Vana kuningas on surnud, elagu uus, kes meid seapeedib!" lisas Ojasoo, kes on "Kuningas Ubu" lavastaja.
Tähtis uudis on seegi, et türannist kuningat mängima on seekord palutud kodanik Jarek Kasar, kes on laiemale avalikkusele tuntud rohkem laulja Chalice'i nime all. Möödunud suvel mängis "Kuningas Ubu" nimirolli samuti laulja - Tõnis Mägi.
Etendused toimuvad 28. juunist 14. juulini.

Kumus avaneb reedel trepigalerii
Kumu avab reedel, 16. veebruaril kell 17.30 tänu- ja skulptuurigalerii ning tähistab Kumu esimest sünnipäeva jääskulptuuri "Kumu pliiatsid" avamisega.
Skulptuurigaleriis Kumu jalakäijate tunnelis eksponeeritakse valikut Eesti kunstimuuseumi kogudesse kuuluvatest skulptuuridest. Eksponeeritud on seitse 1970.-1980. aastate modernistlikku skulptuuri, mida eile veel üles sätiti. Trepigalerii kliima sarnaneb pigem välitingimustega ning see on osalt mõjutanud ka skulptuuride valikut.

Sirje Helme: agar näitusetegevus on Kumu alus
Laupäeval sünnipäeva tähistava Kumu esimene aasta on tõestanud, et muuseum on käivitunud täies mahus ning lepitanud rahvast ka moodsama kunstiga.
Kas tegelikkus on vastanud aastatagustele ootustele?
Ootused olid kahte liiki - seoses pikemaajalise strateegiaga ja konkreetse ülesandega Kumu avada. Kumu avamise edukusest sõltus omakorda strateegiate planeerimine. See, mida planeerisime läinud aastaks, on täide viidud ja vastab meie ootustele, mis tähendab, et oleme edasi minnes oluliselt kindlamad kui aasta tagasi. Enne Kumu avamist häiris meid vist kõige rohkem skeptiline hoiak uue muuseumi suhtes, kahtlus, kas Eestil on üldse kogusid, mis vääriksid näitamist. Loodetavasti on need kahtlused hajutatud. Järgmine samm on anda meie kogudele selline tähendus, et nad oleksid seostatavad kogu regiooni kultuuriajalooliste uuringutega. Meil on täielik potentsiaal olla nende uuringute osas üks liidreid. Huvi meie kogude vastu on juba tekkinud ning järgmiseks aastaks planeerime kui mitte kahte, siis vähemalt ühte Kumu kogude baasil koostatud välisnäitust.

Hortus Musicus esitab hispaania muusikat
Laupäeval, 17. veebruaril esitab eesti varajase muusika lipulaev Hortus Musicus kontserdil "Siglo d'Oro" Hispaania kuldajastu muusikat. Kontserdi nimi viitab ajajärgule, mil Argoonia kuninga Ferdinand II ja Kastiilia kuninganna Isabella abiellumisega ühendati Hispaania provintsid võimsaks riigiks, millega kaasnes majanduslik rikkus ja kunstielu õitseng. Esitatakse hispaania polüfooniat Ferdinandi ja Isabella õukonna autoritelt Pedro de Escobarilt ja Manuel de Cardosolt. Kõlavad ka Juan del Encina külalaulud villancico'd ja romanesca'd, Diego Ortizi recercada'd ja Antonio C'abezoni tiento'd. Kontsert Väravatornis algab kell 16.

Lenna Kuurmaa ja Mikk Saar esinevad laupäeval MTV peol
Tartus esinevad laupäeval klubis Illusioon MTV Live peol Lenna Kuurmaa ja Mikk Saar.
Äsja Kroonika poolt aasta seksikamateks valitud artistidele on see esimene kord koos duetti laulda.
Vägesid juhatab ning plaate mängib VJ Martin Veisman.
MTV hitte läbi aegade mängivad ka diskorid Möls (MTV r'n'b), Kert Klaus (MTV Club) ja Kermo Hert (MTV Club).
Pidu jäädvustab MTV kaamera.

Baden-Württembergi kõrgeima jazzi auhinna sai Kristjan Randalu
Eesti pianist Kristjan Randalu on nimetatud Baden Württembergi Liidumaa jazz-preemia 2007 laureaadiks.
Preemia kaaskõnes nimetab zürii esimees Prof. Bernd Konrad Karlsruhes elavat Kristjan Randalu Baden-Württembergi üheks tippmuusikuks.
"Tema esitus on ekstraklassist nii klassikalise kui jazzmuusika vallas," ütles Karlsruhers.
Jazzpreemia on BW liidumaa üks kõrgemalt hinnatud autasusid kultuurivallas, preemia suurus on 15 000 Eurot ning selle avalik üleandmine toimub veel enne suvevaheaega, kinnitab Baden-Württembergi teadus- ja kunstiministeeriumi pressiteade.

Noor modell näljutas end surnuks
Teisipäeval suri 18-aastane modell Eliana Ramos, kes väidetavalt võis end surnuks näljutada, möödunud aastal suri anoreksia tõttu tema samuti modellist õde.
Teisipäeval suri 18-aastane Uruguay modell Eliana Ramos, neiu surnukeha leiti tema vanavanemate korterist, kirjutas The Guardian.
Esialgu pole Eliana surma põhjus ametlikult kinnitatud, kuid ühe Uruguay kohtuniku andmetel suri ta südameataki tõttu. Kohtuniku hinnangul ei olnud Elianal midagi märkimisväärset viga, kuid lahangu ja uuringu tulemused selguvad alles kuu aja pärast.
Neiuga koos töötanud modellid väidavad seevastu kindlalt, et Eliana suri toitumishäire tõttu.
Eliana õde, samuti modell, Luisel Ramos suri möödunud aasta augustis. Luisel Ramos toitus kolm kuud enne surma ainult salatilehtedest ja diettkokakoolast. Surres kaalus 175 pikk neiu 44,5 kilo. Tema kehamassiindeks oli 14, 5 - normaalseks peetakse 18, 5- 25.

Arctic Monkeys võidutses Briti muusikaauhindade jagamisel
Indiebänd Arctic Monkys ja ansambel The Killers olid ainsad, kes Briti muusikaauhindade jagamisel olid võidukad enam kui ühes kategoorias.
Ansambel Arctic Monkys oli tänavusel Briti muusikaauhindade jagamisel põhitegija, pälvides nii parima Briti muusikakollektiivi kui parima albumi auhinna, teatas BBC.
Parimaks meesartistiks osutus laulja James Morrison ning parima naisartisti auhinna noppis endale souli lauljatar Amy Winehouse.
Ansambel The Killers võitis parima rahvusvahelise bändi auhinna. Samuti osutus parimaks rahvusvaheliseks albumiks The Killersi viimane heliplaat.
Las Vegasest pärit rockbänd The Killers edestas mõlemas võidetud kategoorias Gnarls Barkley'd ja ansamblit Scissor Sisters.
The Killers ja Arctic Monkys olid ainsad artistid, kes võitisid tänavusel Brit Awards'ide jagamisel rohkem kui ühe auhinna.

Internet: www.otseelust.com
Internet: www.otseelust.com - sina võid olla see otsetee, mille kaudu liiguvad suvalises kohas pealt kuuldud jutukatked internetti. "Lausekatke kontekstist väljarebimine on nii kohutavalt jabur," ütleb Otseelust.com enda kohta. Tõsi, see on jabur ja naljakas! Au ja kiitus, et "leht on tehtud vanapaberist".

Rate.ee-s on populaarne piltide töötlemine
Internetiportaalides on fotode töötleja sageli juba tähtsam kui pildid teinud esialgne autor.
"Kes sinu pilti töötles, palun ütle, et ta töötleks minu oma ka!" Selliseid palveid kohtab pildiportaalis Rate.ee tihti. Piltide töötlemist (ehk tuunimist, ümber tegemist) peetakse oluliseks ning töötleja nime märgitakse Rate'i piltide juurde tiheminigi kui foto autori oma.
Priit Jürimäe (19), kes on ümber teinud nii enda kui ka sõprade pilte, ütleb, et kui tavaliselt soovitakse muuta pildi tausta heledamaks või tumedamaks ja tuua ennast pildil rohkem esile, siis tüdrukutele on oluline ka see, et nad näeksid pildil võimalikult ilusad välja.
Võrdne meikimisega
"Eks nad kõik tahavad olla paremad, kui nad tegelikult on. Üritavad seal kuskil Rate'i topis kellegagi mingit liini saada ja siis teevad ennast [pildil] kõvasti ilusamaks," ütleb noormees. Ta võrdleb seda meikimisega.

Schenkeri Liigas on tulemas otsustav nädalavahetus
Schenkeri Liigas peetakse sellel nädalavahetusel koguni 12 võrkpallilahingut, ühtlasi lõppeb põhiturniir.
Enne põhiturniiri viimast nädalavahetust on lahtine põhiturniiri võitja saatus. Liider Selveri meeskond edestab Lase-R klubi vaid ühe punktiga ning meeskonnad on omavahel vastamisi põhiturniiri viimasel mängupäeval kell 14: 00 Audentese spordihoones.
Avavooru omavahelise mängu võitis tulemusega 3: 1 Selver. Enne otsustavat pühapäevast mängu võõrustab Selver laupäeval Ezerzeme/DU meeskonda, samas kui Lase mängib Tallinna Kaleviga.
Selveri peatreener Avo Keel: "Põhiturniiri võit on meie jaoks au küsimus. Arvestades intrigeerivat tabeliseisu, kus potentsiaalsed veerandfinaalivastased pole veel teada, ei oma lõppkoht nii väga tähtsust. Küll aga on meie jaoks põhiturniiri võit oluline võimaliku Final Four turniiri korraldusõiguse saamiseks."

Kümmel oli Changchuni klassikasprindi B-finaalis teine
Murdmaasuusatamine
Kokkuvõttes tähendas see kaheksandat kohta, ühe pügala võrra madalamat kui jaanuaris Rõbinskis. Esimeses poolfinaalis oli ta sama rootslast küll edestanud, kuid nelja norralase ühisrinde vastu veel ei saanud. Esimeses veerandfinaalis lõi Kümmel küll 0,1 sekundiga eksmaailmameistrit rootslast Thobias Fredrikssoni, kuid pidi tunnistama kahe norralase, valiksõidus parimat aega näidanud Simen Østenseni ja sprindiajaloo suurkuju Tor Arne Hetlandi paremust. Esimesele kaotas eestlane 1,1, teisele 0,4 sekundiga. Klassikasprintide suurspets, tänavu ka Otepääl võidutsenud norralane Jens Arne Svartedal oli selle veerandfinaali viies ja sakslane Jens Filbrich kuues.
Kas ajast 2.40, 5 poolfinaali pääsemiseks piisab, pidid näitama järgmised veerandfinaalid. Kui ka viies veerandfinaali sai peetud, selgus, et piisas! Kümmeli aeg jäigi kolmanda koha hõivanutest parimaks seega kindlustas Otepää MK-etapil 15. koha saanud eestlane endale pääsme poolfinaali ehk 12 parema sekka.

Valitsuse 600 000- kroonise spordipreemia saavad elutöö eest Lukin ja Lipso
Laur Lukinit premeeritakse silmapaistvate tulemuste eest treenerina ja Eesti suusatamise tänase koolkonna kujundamise eest ning Jaak Lipsot premeeritakse silmapaistvate saavutuste eest tippsportlasena korvpallis.
150 000-kroonised riiklikud spordipreemiad 2006. aasta tulemuste eest määratakse:
- Rein Ahunile - tulemusliku töö eest treenerina Margus Hundi ettevalmistamisel
juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlusteks 2006. aastal,

Tehtud: Taavi Peetre täitis lubaduse ja pääses Saaremaal sise-EM-ile
Kuulitõukaja Taavi Peetre sai Kuressaare õhtuvõistlusel Birminghami viiva tulemuse 19.34.
Hiidlane Peetre sai kolm nädalat tagasi Kuldliiga avaetapil kirja 18.88 ja jäi sise-EM-i normist 19.30 kaugele. Pärast võistlust lubas Peetre lehemeestele, et just Kuressaares tuleb kõva tulemus, ja täpselt nii ka läks: nädalavahetusel peetud Eesti meistrivõistlustel ta veel korralikku tõuget ei teinud, kuid Saaremaal tegi juba avakatsel hooaja tippmarki kordava 18.88.
Kolm järgmist Peetre katset mõõtmisele ei kuulunud, kuid neist viimasel üritusel maandus raudmuna juba vaksajagu üle 19 meetri. Rahva tormilisel kaasa-
elamisel ja oma lemmiklaulu AC/DC "Thunder" saatel eelviimasel katsel jõu kokku võtnud Peetre lennutas kuuli normi lähedale - 19.24.

Suusaliidu peasekretär Jüri Järv Sapporost: proovin ellu jääda
Eile MM-i linna jõudnud Eesti suusaliidu peasekretäril Jüri Järvel seisab ees tõsine kondiproov - vastuvõtmist ja paikapanemist ootab tonn võistlusvarustust.
Jüri Järv, millised on esmamuljed Sapporost?
Alustaks ilmast - kohale jõudes ehmatas suur torm. Vaheldumisi sadas nii lund kui ka lörtsi, puhus tugev tuul. Õhutemperatuur oli null kraadi ringis. Mind aitas õige riietus, kuid kohalikest hakkas kahju - nad suplesid sõna otseses mõttes veelompides. Lund on muidu väga palju.
Kuidas on võistluspaigad MM-iks valmis?
Pole veel sinna jõudnud, sest lennujaamast kesklinna hotelli sõiduks kulus koos liiklusummikutes seismisega koguni kaks tundi ning siis tuli pimedus peale. Homme (täna - toim) plaanin minna võistluspaikadega tutvuma.
Kas liiklusummikud võivad ka MM-i ajal kujuneda suureks probleemiks?

Vigadelaviin viis Kalev/ Cramo jälle kaotuseni
Kalev/Cramo alistus FIBA EuroCupil Itaalia tippklubile Bologna Virtus 82: 85.
Kuigi Itaalia liigas teisel kohal asuv Virtus jättis kolm põhiviisiku mängijat koju vigastust ravima ja peatreeneri Zare Markovski palavikuga võitlema, ei suutnud kalevlased soodsat võiduvõimalust kasutada.
Veel kolmanda veerandi lõpus tõdes Kalev/Cramo vahetusmeeste pingi taga kohtumist jälginud Rakvere Tarvase juhendaja Andres Sõber väljakuperemeeste eduseisul 61: 53, et nad võiksid mängu isegi võita. "Aga on näha, et vastased on kõvu heitlusi rohkem kogenud ja nende närvid on tugevamad," ütles ta.
Võitlus hääbus
Kalev/Cramo loidus kaitses ja lauapallide hankimisel ei tulnud aga kindlasti närvilisusest. Näiteks üks tüüpiline väärarvestus lõpuminuti duellist: seisul 80: 82 lasid kalevlased teise vabaviske mööda visanud ühendriiklasel Brett Blizzardil rõngalt küljejoone juurde lennanud palli haarata.

Aksel Lund Svindal võttis MM-il teise kulla
MM-võistlustel Åres sõitis 26-aastane norralane Aksel Lund Svindal end kullale ka suurslaalomis. Võimas esitus teisel laskumisel kergitas ta neljandalt kohalt esimeseks.
"Kui kuld kiirlaskumises oli üllatus, siis suurslaalomis võisin eduga arvestada. Ilus!" märkis Svindal, kes on varem MM-võistlustelt saanud hõbemedali alpi kahevõistluses Bormios 2005.
Naiste samal alal naeratas lõpuks õnn ka austerlastele. Kulla noppis Nicole Hosp. "Siin Åres liikus kuuldusi, et austerlased ei oskagi enam võita. Õnneks pole see nii," leidis Hosp. Suurslaalomis tegi kaasa ka eestlanna Tiiu Nurmberg, kes sai 64 lõpetaja hulgas 48. koha. Kaotust võitjale kogunes kahe laskumise peale ligi 16 sekundit.

Eesti maja ehitamiseks koos 2,3 miljonit krooni
Homme sõlmitakse Tartus hea tahte leping Maarja Küla, Tartu Toome Rotary Klubi, Lionsi Eesti piirkonna, Kristiine Kasiino ja Sotsiaalministeeriumi vahel, et rajada intellektipuudega inimestele mõeldud Maarja Külla uus elumaja, Eesti maja.
"Oleme juba kaua oodanud oma külla Eesti maja, mis saab tänu headele eesti inimestele lõpuks teoks," rõõmustas Ly Mikheim Maarja Küla juhataja kommenteerides Eesti maja idee sündi. "Meil on täna olemas Rootsi, Skandinaavia ja Saksa majad, eks see on olnud tubliks eeskujuks eestlastele, et Eesti maja ehitamine oma südameasjaks võtta."
Nii Eesti Rotary kui Lioni klubid panevad mõlemad omalt poolt välja 1 000 000 eesti krooni, millele Kristiine Kasiino lisab 300 000 krooni. Arvestuslikult katab toetus natuke üle poole maja ehituseks vajaminevast summast. Puuduolev raha loodetakse kokku saada eraisikute ja ettevõtjate annetustest, kes soovivad toetada Eesti maja ehitamist Maarja Külla.

Rakvere alajaama uuendab ABB
OÜ Põhivõrk ja ABB AS allkirjastasid täna lepingu Rakvere alajaama 110 kilovoldise jaotla renoveerimiseks.
Algavad uuendustööd on jätkuks 2005. aasta septembris lõpetatud Rakvere alajaama uue 330 kilovoldise jaotla ehitusele, teatas Põhivõrk.
"Projekti raames uuendatakse alajaama 110 kilovoldised vananenud seadmed ja olemasolevatele trafodele ehitatakse ümber müratõkkeseinad. Lisaks rajatakse uued 10 ja 35 kilovoldised jaotlad koos juhtimishoonega," selgitas tööde sisu OÜ Põhivõrk projektijuht Vladimir Antson. Uued paigaldatavad seadmed parandavad piirkonna elektrivarustuskindlust. Paranevad ka keskkonnatingimused, kuna trafode uutest vundamentidest juhitakse tulevikus sadeveed keskkonda läbi õlipüüduri.
Projekti esimese etapi käigus toimuvad sel aastal jaotusseadmete ehitused ning järgmisel aastal tarbijate ümberühendamised uutesse jaotusseadmetesse. Rakvere alajaama 110 kilovoldise jaotla lõplik valmimine on planeeritud 2009. aasta jaanuarisse.

BCS Itera äri kasvas üle 80%
Äritarkvaralahendusi Microsoft Navision juurutav BCS Itera eelmise aasta käive oli 21,4 miljonit krooni.
Ettevõtte teatel kasvas käive võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 81 protsenti.
BCS Itera tegevjuhi Erko Tamuri sõnul oli eelmise aasta tulemus pikaajalise ja järjekindla tegevuse tulemus.
"Oleme keskendunud ühele ja konkreetsele Microsofti äritarkvaralahenduse - Microsoft Dynamics NAV, tuntud kui Navision, juurutamistele keskmistele ja kesk-suurtele äriettevõttetele. Meie hinnangul on tegemist kõige optimaalsem ärirakendusega siinse regiooni ettevõtetele. Ja paistab, et see teadmine on saanud ka hea vastuvõtu kohalikul turul," ütles Tamuri.
Ettevõtte poolt müüdud äritarkvara käive kasvas võrreldes 2005. aastaga 104% ja teenuste käive 67%. Ettevõtte käibest 78% oli seotud Eestis tegutsevate ettevõtetega ja 22% välisettevõtete teenindamisega.

Coca-Cola Baltikumi käive kasvas viiendiku võrra
The Coca-Cola Company Baltikumi müügimaht kasvas 20%, kasv jaotus tasakaalukalt nii kõigi kolme riigi kui ka erinevate tootegruppide vahel.
"Selge fookus, innovatsioon ja järjepidevus viimasel paaril aastal on loonud tõeliselt positiivse keskkonna meie tegevusele - me oleme saavutanud turuosa kasvu mitmetes kategooriates, milles me konkureerime. Lisaks, tarbijakampaaniad nagu "Ela Coca-Cola lainel" on saanud väga sooja tarbijagrupi vastuvõtu. Vaadates tulevikku, me kindlasti ehitame aastat 2007 vundamendile, mis juba loodud," ütles The Coca-Cola Company Baltikumi avalike suhete juht Andrus Kuus.
The Coca-Cola Company globaalne müügimahu kasv 2006. aastal oli 4%, toetatud tugevate tulemustega Euroopas, mis ulatusid 5,7% -ni.
The Coca-Cola Company turustab tooteid erinevates mittealkohoolsete jookide kategooriates kõigis kolmes Balti riigis. Tooteportfell sisaldab järgmisi kaubamärke: Coca-Cola, Coca-Cola light, Fanta, Sprite, Bonaqua, Schweppes, Linnuse, limonaade Mulinaad, Burbulinade ja Burbulinadas ning spordijooki Powerade, energiajooki Burn, Nestea jääteed, Cappy mahlasarja ja Cappy Ice Fruit ning Frisco Frutti mahlajooke.

Renault suurendab Moskva tehase tootmismahtu
Renault kavatseb investeerida 150 miljonit USA dollarit oma Moskvas asuva Avtoframose tehase tootmismahu suurendamisse 80 000 sõidukilt 160 000 sõidukini aastas.
Lisaks Logan Sedan mudelile hakatakse tehases tootma ka uusi Logani programmi mudeleid.
Otsus tähistab uut etappi Renault' tegevuse arengus Venemaa suunal, mis on jätkuks tootmise ja müügiga tegeleva tütarfirma loomisele 1998. aastal, Logani tootmise alustamisele 2005. aasta aprillis ning mudeli müügi alustamisele 2005. aasta juulis, teatas ettevõte.

Adweek: TBWA on aasta parim ülemaailmne agentuuridekett
Rahvusvaheliselt tuntud reklaamitööstuse ajakiri Adweek tunnustas agentuuri TBWA-d hiljuti tiitliga Global Agency of the Year 2006 - Aasta Parim Ülemaailmne Agentuur.
"See on esimene kord, kui saime sellise au osaliseks ajakirja Adweeki poolt, kuid juba teine kord selle tiitliga pärjatud saada. 2004. aastal kuulutas meid parimaks ülemaailmseks agentuuriks ajakiri Advertising Age," ütles ülemaailmse TBWA agentuurideketi tegevjuht Jean-Marie Dru.
TBWA on ülemaailmne reklaamiagentuuride kett, mis on lisaks Eestile esindatud veel 291 riigis ja seda ligi 9700 töötajaga. Agentuurideketi peakontor asub New Yorgis. TBWA Estonia kohalikus kontoris töötab 18 inimest, teatas ettevõte.

airBaltic suurendas reisijate arvu 28 protsendi võrra
Läti lennufirmaga airBaltic lendas jaanuaris 112 866 reisijat, mis on 28 protsenti rohkem kui 2006. aasta jaanuaris, mil teenindati 88 473 inimest.
Reisijate arv Riiast väljuvatel lendudel tõusis 34 protsendi võrra, samas kui lennufirma turuosa Riia lennuväljal tõusis 41 protsendini, teatas ettevõte.
airBaltic sooritas jaanuaris 2421 lendu, mis on 2006. aasta jaanuariga võrreldes 30 protsenti rohkem, eelmisel aastal oli see arv 1865.
Kui 2006.a. jaanuaris oli airBalticu lendude täituvus 61 protsenti, siis 2007. aasta jaanuaris langes see seitsme protsendipunkti võrra ehk 54 protsendini. Nagu juba varem avaldatud, siis 2006. aastal lendas airBalticuga 1 424 276 inimest, mis oli 37% enam kui 2005. aastal, mil airBalticuga lendas 1 037 925 reisijat.

SEB heategevusfond kogus laste varjupaikade toetuseks ligi pool miljonit krooni
Detsembri ja jaanuari jooksul viis SEB Eesti Ühispanga heategevusfond koostöös Rimi Eesti Foodiga läbi kampaania, mille käigus koguti heategevuseks üle 453 000 krooni.
Detsembri ja jaanuari jooksul viis SEB Eesti Ühispanga Heategevusfond koostöös Rimi Eesti Foodiga läbi kampaania, mille käigus koguti heategevuseks üle 453 000 krooni.
SEB Eesti Ühispanga Heategevusfondi tegevjuhi Triin Lumi sõnul on tänu varasematele heasüdamlikele annetajatele tehtud Tallinna Lastekodu Laste Varjupaigas remonti ja ostetud mööblit. Varjupaiga lapsed on saanud käia mitmel ekskursioonil, kinos, loomaaias ja bowlingut mängimas. Lisaks käib probleemsemaid lapsi nõustamas psühholoog.
"Kampaania käigus kogutud raha eest plaanime aidata Pereabikeskust Pärnus, kes vajaksid tuge lastemänguväljaku ehitamiseks ning õppe- ja meisterdamisevahendite ostmiseks. Tänu headele inimestele saab see nüüd teoks," ütles Lumi.

Baskini anekdoodid
Poeg jookseb isa töötuppa:
"Issi, ma tulin ainult tere ütlema ja jooksen kohe kooli!"
"Sa jäid hiljaks. Ema juba käis ja teretas ning võttis viimasegi penni, mis mul oli!"
"Kas sa tead, ma petsin eile oma meest!" ütleb sõbranna teisele.
"Kas armastusest või kasu saamise pärast?"
"Muidugi armastusest. Kas 300 krooni on raha?!"
Ameerika miljonär, suur autode kollektsionäär käis Euroopas. Koju saabudes lausub naisele:
"Tead, kallis, mul vedas, ma ostsin Rubensi!"
"See on tore! Mitmehobujõuline mootor sel on?"

JÄÄRJEJUTT (11): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
Romulus avas silmad ega saanud esialgu aru, kus ta on; kuid niipea, kui ta pööras pilgu ja nägi vangla seinu, jõudis valus tõelisus kogu halastamatuses temani. Uks avanes kriuksudes ning mantlisse mässitud kogu, kelle nägu oli laia kapuutsiga kaetud, ilmus lävele. Ambrosinuse pilk langes kohe mõõgale, mida too käes hoidis, ning ta viskus instinktiivselt siseneja ja Romuluse vahele. Kuid võõras paljastas oma näo.
"Kähku," ütles ta. "Ma olen roomlane Nova Invicta leegionist ja tulin poissi päästma. Kähku-kähku, meil ei ole palju aega."
"Aga kuidas võin ma teada, et..." alustas Ambrosius.
"See ei ole oluline. Ma lubasin päästa poisi, mitte sinu."

Venekeelne Bravo! potsatas Naistelehe lähedusse
Sel nädalal ilmutas kirjastus Presshouse venekeelse nädalakirja Bravo!. Naislugejaile sobiva väljaande peatoimetaja on Viktoria Ladõnskaja.
Uue venekeese nädalakirja Bravo! kavandamisfaasis ütles Presshouse'i meediadirektor, et uuest väljaandest ei tule nende nädalakirja Naisteleht versioon, vaid seltskonnateemadele keskenduv ajakiri, kus on põhirõhk staariuudistel ja seltskonnakroonikal. Saigi Kroonikat ootama jäädud.
Tegelikult on äsjailmunud Bravo! suures osas siiski Naistelehe moodi, milles annab alati tooni vähemalt üks suur tõsisem kirjatükk. Ajakirjas Bravo! on neid lausa neli. Ilmselt on arvestatud ka vene inimese lugemiskultuuri, kus on harjutud pikkade artiklitega juba seetõttu, et lopsaka ja laiutavate võrdlustega vene keelega ei saagi väga lühikesi lugusid kirjutada.
Ajakirja esiosa sirvides silm ja hing lausa rõõmustasid - tõepoolest, pronkssõdurist ja keelepoliitikast üleküllastatud ajakirjandusteemade taustal oli suur kergendus nii lihtsat materjali vaadata. Ja huvitav ka minule, kes ma kohaliku vene seltskonna suur tundja ei ole. Ilus intervjuu Eesti iluuisutaja Jelena Glebovaga, reportaaž presidendi vastuvõtuks valmistumisest rõivalaenutuses ja juuksuritoolis, kümme küsimust Erika Salumäele, missikandidaatide tutvustus, Hollywoodi staarirõivad, pesumood ja nädala telekanalite programm. Muud nipet-näpet ka. Uus ajakiri kaob lehekioskitest kiiresti, ka tutvumishind 6.90 soodustab seda igati. 12.90 ootab alles järge.

Rikkuses suplevad Ida-Euroopa pruudid saavad telekanali
Ida-Euroopa kasvava keskklassi raharaiskamine on silma jäänud maailma esimesele pulmakanalile Wedding TV, mis kavatsetakse märtsi lõpus eetrisse anda ka Poolas, Rumeenias ja Venemaal.
Wedding TV ilmus Suurbritannias Sky kanalile detsembris ja paelub reklaamiandjaid, kelle tegevusalad on seotud näiteks lilleseadete, ilutoodete ja kinnisvaralaenudega.
Kuna Suurbritannia kogemus tõestas, et valdkond on igati tulus - selle aasta 335 000 pulma jaoks kavatsetakse kulutada 5,3 miljardit naela (123,5 miljardit Eesti krooni) -, otsustas kanal sihikule võtta uued riigid.
Kanali tegevjuht Marc Conneely ütles, et hiljutised Venemaa-reisid näitasid, et inimestele kättejääv summa on palju muutunud. "Nad on tohutult rikkad," ütles Conneely. "Ja pulmad on üks neid asju, mille nimel on inimesed valmis kulutama ja leidma lisaraha."

Valimiseelsed lehed muutuvad iga päevaga kirglikumaks
Uue venekeelse lehe ilmumine ei olnud algusest peale lootustandev, sest lehe nimi Komsomolskaja Pravda - Severnaja Jevropa eeldab ühesuunalist informatsioonijuhet.
Lehe pronkssõduriteemalised artiklid ei lisa ühtegi uut värvi sellele, mida on seni kirjutanud kõik teised venekeelsed lehed. Viimase lehenumbri üüratus artiklis väidab Galina Sapožnikova, et asi on eestlasi ärritavas ausammast ümbritsevas "vene hõngus". Ta märgib, et olukord on selline, et saada Tallinna kas või ÜRO rahusõdurid. Autor ütleb, et "hauakaevajate poolt esinenud Raivo Järvi" hooples sellega, et teda toetab kogu Venemaa intelligents, ja väitis, et Eestis polegi intelligentseid venelasi. Sapožnikova süüdistab selle alusel Järvit põlguses Sergei Dovlatovi, Mihhail Velleri, David Samoilovi ja Juri Lotmani suhtes, kuigi Veller ei elagi praegu Eestis ja teised ei ole enam üldse elavate kirjas. Tagatipuks pole nad ju kõik venelased.

Mootorrattale lubatakse talvel suverehve
Talvel lubatakse Eestis mootorrattaga sõita nii suverehvide kui ka piikidega.
Mõte paukuva talvekülmaga mootorrattasõidust tundub enamikule meist jabur. Auto pakub talvel mõnusamat ja turvalisemat küüti. Kuid sobiva ratta ja talvevarustusega saab mootorrattafänn ka talvel sõitmisest naudingu. Eesti seadused on talvise mootorrattasõidu suhtes väga leebed. Erinevalt autodest ei ole mootorratastel talverehvid kohustuslikud. Seaduse silmis võib kaherattalisega sõita aasta ringi suverehvidega. Iseasi, kas see on mõistlik ja turvaline.
Olukorra teeb halvemaks ka fakt, et spetsiaalseid mootorratta talverehve müüvad vaid üksikud motokauplused. Rollerite rehvivalik on parem, seda nii valmis naast- kui ka lamellrehvide osas.
Samas pole midagi ületamatut tsiklile talvesõiduks sobivate naastrehvide teha laskmises. Tavaliselt võetakse mõni jämedamustriline ja pehmemast segust (enduro) rehv, millele pannakse rehvitöökojas naastud. Parima tulemuse saab motospordimaailmas levinud liimitud naastudega. Et seadus tsiklirehvi naaste ei reglementeeri, võiks põhimõtteliselt kasutada ka pikki, ligi sentimeetri jagu rehvi pinnast väljaulatuvaid krossinaaste ehk piike.

Jaapani luksus Eesti rikastele
Lexus pakkis esindusmudelisse automaailma uuemad tehnoloogiasaavutused.
Kujutage endale ette privaatset ja vaikset eluruumi, mis on kallihinnaliselt sisustatud. See on varustatud täiuslikku helikvaliteeti pakkuva kodukino ning pehme ja automaatselt asendit muutva tuulutava-soojendava nahast sohvaga. Kõige selle eest hoolitseb aga piinliku täpsusega elektrooniline ülemteener. Lexuse uus lipulaev LS esindab just seda mugavat ja luksuslikku maailma. Pealekauba sõidutab see turvaliselt suvalisse sihtpunkti.
Kui mullu osteti Eestis vaid kaks Lexus LS-i (võrdluseks - Mercedese ja BMW tippmudeleid osteti kokku ligi sada autot), siis aasta alguses oli üle Baltikumi tellitud juba 70 Lexuse uut lipulaeva. Sakslased, hoidke alt!
Roolist pole vaja kinni hoida

Volvo paljastas uue universaali välimuse
Uudismudel: Volvo avalikustas esimesed fotod uuest universaalist V70, mis jõuab Eestis müügile sügisel. Suur universaal on jätkuks mullu müügile jõudnud Volvo lipulaevale S80. Auto on sama mugav ja sportliku disainiga nagu S80. Eriti silmapaistev on V70 armatuurlaud. See on samamoodi kujundatud nagu palju kiitust pälvinud lipulaeva oma. Eelkäijaga võrreldes on auto pakiruumi maht 55 liitri võrra kasvanud. Uus lahendus on näiteks pakiruumi põranda alune panipaik, mis tagaluugi sulgemisel lukustatakse. Autole saab tellida elek-triliselt avatava tagaluugi liug-põranda ja pagasi kinnitussüs-teemi koos relsside ning kinni-tusaasadega.

Autojuhid värvivad sõidu ajal küüsi ja ajavad habet
Ameeriklased viisid köögi, vannitoa ja kontori rutiinsed tegevused autosse.
Suur osa ameerika autojuhtidest tegeleb sõidu ajal kõikvõimalike tähelepanu kõrvale juhtivate tegevustega, selgub USAs tehtud uurimusest.
Autoraadiot krutib sõidu ajal kaheksa ameerika autojuhti kümnest, kirjutab Helsingin Sanomat. Raadiojaamade vahetamine on sõidukit juhtides tavaline ega kätke suurt ohtu. Küll aga telefoniga rääkimine, mida teeb 73% juhtidest, ning rooli taga einestamine (68%). Telefoniga lähetab tekstisõnumeid liikluskeerises 19% ameeriklastest ja 5% loeb sõidu ajal e-kirju.
Autojuhtimise ajal jõuavad paljud ka enda välimuse eest hoolitseda. Sõidu ajal kammib pead 19% liiklejatest, 12% meigib ennast ja 2% ajab habet. Mõni juht ütles, et on sõites kaasreisijaga kohti vahetanud, filmi vaadanud, küüsi värvinud, beebi eest hoolitsenud või prille prillitoosi asetanud.

Hübriidauto saastab maasturist rohkem
Ameerikas korraldatud uuringust selgub, et paljud maasturid saastavad keskkonda vähem kui hübriidmootoriga autod.
Kahe aasta jooksul autode keskkonnasäästlikkust analüüsinud CNW Marketing Research väidab, et hübriidautod ei olegi nii loodussõbralikud, kui siiani arvatud, kuna nende tootmine on väga energiamahukas. Autode keskkonnasäästlikkust hinnates võeti arvesse nii nende kütusekulu kui ka projekteerimisele ja valmistamisele kulunud energiat ja loodusvarade hulka. Arvestati koguni seda, palju energiat on autofirma töötajad hommikuti tööle ja õhtul koju sõites kulutanud. Määravaks said ka sõiduki eluiga ja vastupidavus.

EPL lugejad saavad taas valida kauneima Aasta Betoonehitise
Aasta Betoonehitis konkursi raames on kõigil võimalik hääletada ja võita auhind.
Tänavu 15. märtsil valitakse Eesti Betooniühingu eestvõtmisel 13 silmapaistva uue hoone hulgast Aasta Betoonehitis 2006. Ühtlasi on kõigil huvilistel alates sellest nädalast võimalik hääletada Eesti Päevalehe lugejate lemmik. Kuni 2. märtsini on EPL online'is üleval konkursi 13 nominendi pildid, mille hulgast saab igaüks valida oma eelistuse. Hääletuse reeglid on üleval EPL online'is. Hääletajate vahel loositakse välja Eesti Päevalehe aastatellimus.
Eesti Betooniühing valib Aasta Betoonehitist juba seitsmendat korda. Eelmise aasta võidutöö oli Meelis Pressi projekteeritud TTP kontorihoone Mähe teel, mille valisid suure häälteenamusega oma lemmikuks ka Eesti Päevalehe lugejad. Tellija sõnul on see insener-tehniliselt keerukas ehitis. Selle hoone projekteerimine ja ehitamine oli parajaks pähkliks kõikidele osapooltele - arhitektile, konstruktorile, ehitajale ja betoonitootjale. Sellel hoonel kasutati esmakordselt Eestis valget isetihenevat betooni. Varem on Aasta Betoonehitise tiitli võitnud veel Ülemiste Hotell Tallinnas, eramu Viimsis, Tartu vangla, kuivpuisteainete terminal Muugal ja Rocca al Mare koolimaja.

Arendaja ehitab lasteaia ja korraldab uusasula bussiliikluse
Ostjakeskne turusituatsioon on muutnud arendajad kliendi suhtes ülihoolivaks.
Aeg, mil majad kiiresti püsti löödi ja uued elanikud neile tormi jooksid, on möödas, nüüd tuleb rõhku panna kvaliteedile ja lähtuda ostjate vajadustest. Konkurentsis püsimiseks peavad arendajad detailselt läbi mõtlema, milline on nende potentsiaalne klient, ja panema ta tundma, et temast hoolitakse.
2003. aastast kinnisvaraarendusega tegelenud Q Vara juhatuse esimehe Meelis Šokmani sõnul on firma iga projekti puhul püüdnud arvestada konkreetsele klientuurile omaseid tunnuseid: elustiili, pereväärtusi, vaba aja veetmise harjumusi, et nendest elamispinna ehitusel lähtuda.
Mullu valmis Q Varal Viimsis Soosepa elamurajooni projekt. "Kuna Soosepast ei sõitnud läbi ühtegi ühissõidukit, pidime liini organiseerima," vahendab Šokman. Nõudlikumaks muutunud klient eelistab elupaika, kus tal on võimalik oma võsukesed lasteaeda panna. Seepärast plaanib Q Vara rajada järgmisel aastal Soosepa uuselamurajooni lasteaia. Q Vara pakub oma klientidele täispaketti - arendab-ehitab-müüb-haldab.

Eesti kalleim müügil olev eramu maksab ligi 30 miljonit krooni
Uhke maja soovijale, kel kümned miljonid taskus sügelevad, on Eestis palju pakkumisi.
Nõmme suursugust 1600-ruutmeetrist roosat elumaja müüb Kangro Kinnisvara OÜ. Firma juhi Juri Kangro hinnangul leiab 29,5 miljoni kroonine maja ostja umbes aastaga.
12-aastase maaklerikogemusega Kangro sõnul on palju tegureid, miks maja nii kallis on. "Krunt on linna lähedal, seal on 14-meetrine bassein ja 15 meetrit pikk rõdu. Kuna mees on hariduselt insener, siis konstrueeris ta maja ise," loetleb ta plusse. Maakleri sõnul on maja korralikult ehitatud, kommunaalkulud ulatuvad talvel vaid kolme tuhande kroonini.
"Eestlane seda maja tõenäoliselt ei osta. Eesti inimese maitse on teistsugune, selline minimalistlikum. Aga üldse on Eestis võib-olla 10-20 inimest, kes oleksid võimelised seda ostma," tõdeb kogemustega kinnisvaramüüja.

Materjali hinnatõus sunnib kiirustavaid ehitajaid seadusi rikkuma
Paljud majad kerkivad ehitusloata, sest trahvid on väikesed ja lammutama ei sunnita.
Majaehitajate käeulatusest aina kaugemale kihutavad kinnisvara, ehitusmaterjalide ning tööde hinnad panevad paljusid seadusepügalaid unustama ja alustama ehitust kooskõlastuste ning lubadeta. Et trahvid paberitöö tegemata jätmise eest on väikesed ja juba valminud elamut lammutama üldjuhul ei sunnita, tegutsevad "kauboiehitajad" samasuguse karistamatuse tundega nagu rullnokkadest autojuhid esimese kevadpäikese käes kuivanud teedel.
Ehitusvaldkonna järelevalvajaks on kohalik omavalitsus, kust maaomanik saab projekteerimistingimused, mille alusel koostatakse ehitusprojekt. Kui projekt on vastuvõetav, saab ta ehituseks loa. Igasuguste lubade taotlemine võtab aga aega.

Ehituse algusest peale liiguvad Fahle Maja korterid käest kätte
Fahle Maja korteri-omanike ring vahetub pidevalt ja ruutmeetri hind aina tõuseb.
Korterid uutes majades on defitsiitne kaup, mistõttu paremates paikades on need müüdud veel enne, kui maja valmis saab. "Pagana spekulandid," kirub nii mõnigi, avastades, et soovitud majas on korter mõne aja pärast taas müügil. Siis aga juba tublisti kopsakama hinnaga kui alguses.
Fahle Maja endises tselluloosikombinaadis sai valmis möödunud aasta lõpus. Arendaja Koger & Partnerid kodulehel oli veebruari alguses müügil veel vaid üks neljatoaline korter nelja miljoniga. Järelmüügis on aga juba kuus korterit, mille ruutmeetri hinnad jäävad 44 600-57 300 krooni vahemikku. Nii näiteks maksab kümnenda korruse kolmetoaline (62,8 m2) nüüd 3,6 miljonit.

Üürihinnad tõusevad tuhande krooni võrra
Alla 4000-kroonise kuutasuga üürikorterit enam naljalt ei leia ja hinnad tõusevad veel.
Üüriturul oleme jõudnud olukorda, kus nõudlus hakkab ületama pakkumist. See on seotud korterite müügihindade tõusu ja laenutingimuste karmistumisega. Juba möödunud aasta lõpus ei saanud paljud enam eluasemelaenu, sest pangatingimused olid karmistunud.
Korterid, mida siiani välja üüriti, on hindade tõustes müüki pandud. Sealsed üürnikud on sunnitud endale uut eluaset otsima ja see võimaldab üürile andjail hinda tõsta.
Uue üürilepingu sõlmimisel võib juba praegu küsida 500-1000 krooni rohkem. Kehtiva lepingu korral saab üürihinda tõsta pärast esimest üürilepinguaastat, ning sedagi juhul, kui turusituatsioon seda võimaldab ja lepingus on sellekohane punkt.

Kesklinna garaažide hinnad tõusevad aprillis
Aprilli algusest Tallinnas laienev tasulise parkimise ala upitab garaažide hinda.
Varem on tasulise parkimise ala laiendamine alati toonud kaasa piirkonda jäävate garaažide hinna tõusu. Ilmselt võib samasugust tendentsi märgata ka tänavu 1. aprillist jõustuva parkimisala laienduse tagajärjel. Praegu pole siiski veel lootusetult hilja garaaži soetada.
Garaažide keskmised hinnad on sarnaselt ülejäänud kinnisvara hindadega viimastel aastatel tõusnud, kuid mitte nii hüppeliselt kui korterite omad. Kui paar aastat tagasi võis äärelinnas garaaži saada keskmiselt 50 000 krooni eest, siis nüüd peab maksma juba umbes 80 000 krooni.
Eesti elu tormilisele arengule vaatamata pole vajadus garaažide järele kuhugi kadunud. Praeguse seisuga pakutakse kinnisvaraportaalis City24 Tallinnas ja Harjumaal veidi üle 60 garaažiboksi. Garaažide hinnad on kõikuvad ja sõltuvad eelkõige asukohast, hoone tüübist ja seisukorrast, nn kanali, tööstusvoolu ning keskkütte olemas-olust. Näiteks Tallinna kesklinnas Viiralti tänaval müüakse kahekohalist vast valminud korralikku garaaži miljoni krooni eest (ca 24 000 kr/m2). Pääskülas raudtee ääres olevat kehvas seisukorras garaažiboksi müüakse 28 000 krooniga (ca 1700 kr/m2).

ILMAR RAAG: Määrakem pronkssõdur unustusse
See kiri on kirjutatud lootuses, et seda loevad need ajalehtede, raadiote ja telekanalite juhid, kes on ka hingelt Eesti Vabariigi kodanikud.
Niisugune algus ei ole sugugi pidulik, sest mitmeid teie hulgast isiklikult tundes tean, et kodanikuks olemine kuulub juba teie ameti juurde.
Eesti ajakirjandus on sattunud vastuolulisse olukorda, kus ühelt poolt sunnib ametieetika kajastama ühiskonnas kõike ilma tabudeta ja teisalt kasutatakse ajakirjandust just tänu eelmisele punktile ära ühiskonnas konfliktide süvendamiseks. Te ju teate, et on tegusid, mida tehakse ainult ajalehe esiküljele sattumiseks. See tähendab, et ühiskonnas juhtub asju, mis on võimalikud ainult teie otsuse tõttu.
Rahvusringhäälingu eelmisel meediakonverentsil jutustas Isabelle Veyrat-Masson, kuidas Prantsuse meediajuhid said ühtäkki 2005. aasta novembris aru, et nende kajastused äärelinna noorterahutustest ise provotseerivad autode põletamist. Näinud ühel õhtul televiisorist teadet, kui palju autosid on põletatud, püüdsid noored järgmisel õhtul seda arvu ületada. Mingil hetkel muutus kahe noore poisi surma tõttu tekkinud protest üldise frustratsiooni demonstratsiooniks, mille ventiiliks oli uhkus näha iseennast uudistes. Kui väga poliitiliselt korrektsed prantslased ka ei püüdnud neid immigrantidest noori mõista ja muu hulgas panna vastutust kõiges ka siseminister Nicolas Sarkozyle, ometi sai selgeks ka meedia enese sotsiaalne vastutus konflikti süvenemise pärast. Kajastati ju ainult konflikti, kuna neil äärelinna noortel ei olnud positiivset programmi, mille pärast nad mässasid. Seepärast otsustasid eri väljaannete juhid ühiselt vähendada oluliselt rahutuste kajastamise mahtu ja mitte teatada enam põletatud autode arvu. Ajaliselt langes see otsus kokku rahutuste lõpuga…

EVI ARUJÄRV: Kostüümidraama ja olulised küsimused
Valimiskampaaniate välise vormi kirumine hakkab juba muutuma sama tüütuks nagu kampaaniad ise. Kui mõni aeg tagasi mõjusid poliitilised "kostüümidraamad" tõesti tobedalt ja ärritavalt, siis nüüdseks on teatav piir ületatud ja tulemuseks on harjumuspärasus.
Asja võib võtta ka huumoriga. On isegi pisut kahju riigikogulasest, kes tõmbab selga öökullikostüümi ja saab peksa, või tipp-poliitikust, kes poseerib "lihtsa maamehena". Sest ka väärikat rolli mängides tähendab iseenese poliit-tootena pakendamine ju enese ümberkirjeldamist ja mängu identiteediga. Nagu isegi Ameerika pragmaatilise filosoofia esindaja Richard Rorty on arvanud - ümberkirjeldamine on sageli alandav. Kuigi mine tea, ehk tunneb mõni ennast ka hästi? Leidub ju poliitikas rohkesti artistlikke persoone.
Et valimiskampaaniates tuleb üha enam ette "kostüümidraamasid" ja muidu palagani, ei ole mingi kohalik eripära. Selle vääramatu protsessi juured on väljaspool poliitikat. Massimeedias vahendatud "informatsioon õgib omaenda sisu. Selle asemel et midagi edasi anda, kulutab ta oma jõu edasiandmise lavastamisele", kirjutas juba aastaid tagasi simulatsiooniteooria autor Jean Baudrillard. Ei ole olemas poliitikat meediata ega meediat reklaamita. Nii tehaksegi lavastusi ühiste jõududega.

AHTO LOBJAKAS: Vene postimperialism sai valusa hoobi
Riigikogu otsus avada uks pronkssõduri Tõnismäelt kõrvaldamiseks on ainus mõistlik viis see vinduv saaga lahendada.
Pronkssõdur jääks pidevalt ettenägematute pingete provotseerijaks.
Riigikogu otsusel on pealegi tavatult akuutselt täkkesse läinud välispoliitiline dimensioon.
Ei ole mõtet pikemalt peatuda pronkssõduril kui keset Tallinna seisval sümbolil, mis justkui annaks Moskvale õiguse Eesti siseasjades vaba voliga sõna võtta. Sellise olukorra kestmist ei saa endale lubada ükski riik.
Märkimisväärsem on Venemaa juhtkonna reaktsioon, mis oli enesekontrollita, kui ussist nõelatud. See näitab, et riigikogu otsus tabas valusat kohta. Eesti õõnestab legitiimsust, mida Venemaa praegune juhtkond Nõukogude minevikust paaniliselt otsib.
Pronkssõduri kõrvaldamine oleks nüüd väike, kuid profülaktiline samm Moskva veenmiseks, et imperialistlikust minevikust ei ole leida muud kui purunenud, ajaloo poolt välja praagitud illusioone, millest ei tõuse kasu praeguste olude silumiseks.

Hufvudstadsbladet: Tallinki võim paneb koostööle
Soome meremeeste ametiühing loodab teha tihedamat koostööd Eesti ja Rootsi kolleegidega, kuna Tallink ostis mullu Silja Line'i, kirjutas Helsingi rootsikeelne päevaleht. "Meil on vaja teatud vormis organiseeritud koostööd Soome, Eesti ja Rootsi ametiühingute vahel," ütles Soome meremeeste ametiühingu juht Simo Zitting. Tema tüüritaval ühendusel on juba head suhted nii Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu kui ka Rootsi Sekoga.
Soome ametiühing võitis läinud aastal vaidluse Tallinkiga: Eesti laevandusfirma nõustus tõstma Eesti meeskonnaliikmete palgad kolmel Superfasti laeval tasemele, mis vastab soomlaste omale. Võit ei tulnud aga lihtsalt, Tallinki juhtkond asus tegutsema alles siis, kui Helsingi sadamas blokeeriti üht Tallinki laeva.

Vedomosti: Mälestusmärk võib jääda paigale
"Eesti parlamendi kavatsus teisaldada sõdur-vabastaja mälestusmärk ei pruugi teoks saada," kirjutas eilne Vene ärileht.
"Eesti parlamendiliikmete algatus kutsus esile Venemaa terava reaktsiooni. Vene välisministeerium hoiatas eile, et mälestusmärgi demonteerimine" viib kahepoolsetes suhetes pöördumatute tagajärgedeni ", aga euroliiduga suhete arendamisega tegelev eriesindaja Sergei Jastržembski ütles, et Eesti ei "küüni" EL-i standarditeni.
Seniajani on Eesti poliitikud väitnud, et ei tee Moskvale järeleandmisi. Ent Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles eile, et selles seaduseelnõus on "mõned nähtavad vastuolud põhiseadusega". Ta märkis, et ei saa parlamendile survet avaldada, kuid põhiseaduse kohaselt on presidendil õigus seadust mitte kinnitada ning saata see tagasi uuesti arutamiseks. Kui parlament vastu punnib, võib president teha riigikohtule ettepaneku tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

REPLIIK: Viinakurat minus eneses
Keskerakond korraldas teisipäeva õhtul Haapsalus Laine sanatooriumi restoranis suure peo, kus jagas 300 läänemaalasele tasuta alkoholi. Selle joomapeo taustal mõjub noorte keskerakondlaste alkoholivastane protestiaktsioon Tallinnas justiitsministeeriumi hoone ees eriti silmakirjalikult.

JUHTKIRI: Reformierakonna pomm Eestile
Kui võrrelda Eestit näiteks Balkani riikidega, siis on meil rahvussuhetes siiani läinud väga hästi. Eestlastel ja mitte-eestlastel pole olnud omavahelisi kokkupõrkeid, ehkki mitte-eestlased moodustavad Eesti rahvastikust koguni 32 protsenti. Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui nüüd, enam kui 15 aastat pärast meie iseseisvuse taastamist, juhtuks Eestis midagi sellist. Kuid eile riigikogus vastu võetud keelatud rajatiste kõrvaldamise seadus paraku istutab Eesti ühiskonda sellise pommi.
Eriti kahetsusväärne on seaduse heakskiitmine sellepärast, et selle taga pole mitte mingid põhimõtted, vaid Reformierakonna küüniline poliitiline arvestus. Tundes hirmu Isamaa ja Res Publica ühinemise ees, otsustas Reformierakond eelmisel aastal lüüa neilt üle rahvuslikke valijaid meelitava teema ja asus pronkssõduri teisaldamist läbi suruma. Jah, nüüd võib Ansip küll Savisaare kombel raporteerida "Tehtud!", kuid tegelikult pingestatakse Eesti rahvussuhted mitmekümneks aastaks.

Valimiskomisjoni esimees loodab vähemalt 4% e-hääletajaid
Vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul loodab, et seekord osaleb e-hääletusel poole rohkem inimesi, kui oli kohalikel valimistel - siis kahe protsendi asemel vähemalt nelja.
Kui kohalikel valimistel hääletas elektrooniliselt 2% inimestest, siis valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul loodab, et seekord on e-hääletajaid poole rohkem. Internetis hääletamiseks peab olema ID-kaart, pin-koodid, kiipkaardilugeja ja selle tarkvara, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Sibul kinnitas, et kaardilugejaid müüakse praegu sooduskampaaniatega enamuses arvutitarbeid pakkuvates poodides ning kindlasti on kaardilugejad olemas ka avatud internetipunktides ja töökohtades, koolides ja enamikes raamatukogudes.
Kuni esmaspäevani saab e-hääletamist internetis proovida. Selleks tuleb minna veebilehele valimised.ee. E-valimised ise toimuvad 26. kuni 28. veebruarini.

Seitsmeste uudiste video: Politsei algatas Klenski suhtes väärteomenetluse
Eilse Riigikogu rõdult lendlehtede loopimise pärast algatas politsei Dmitri Klenski suhtes väärteomenetluse avaliku korra rikkumise paragrahvi järgi.
Politsei tegi Toompeal pronkssõduri eelnõu menetlemise ajal kokku 21 väärteoprotokolli ja tabas ka ühe tagaotsitava kurjategija, teatasid Seitsmesed uudised.

Seitsmeste uudiste video: Maris Suisalu nõuab last kohtu kaudu tagasi
Vanemad nõuavad kohtus last tagasi, kuid ei ole sel aastal veel kordagi oma last lastekodus vaatamas käinud.
Tartu kohtumajas toimus täna istung noore ema Maris Suisalu asjus, kellelt võeti eelmise aasta sügisel laps ära. Imik paigutati Elva väikelastekodusse, kuna vanemad ei tundnud tema vastu piisavalt huvi, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.
Kohtu peamiseks küsimuseks oli, miks tunneb noor naine oma lapse vastu nii väikest huvi ja külastas teda viimati eelmise aasta novembris. Täna tutvus kohus pere elamistingimustega.
Kohus otsustas menetluse kolm kuud edasi lükata, et anda Maris Suisalule võimalus külastada võimalikult sageli Elva lastekodu.

Ekspertnõukogu ei ole uue Sakala keskuse lahendusega nõustunud
Ekspertnõukogu juht Krista Kodres ei ole Uus-Sakala viimase lahendusega nõus, kuna tema sõnul puudub sellel ekspertiis.
Muinsuskaitseameti juures tegutseva arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu juhtiv Eesti kunstiakadeemia professor Krista Kodrese ütles Eesti Päevaleht Online'le, et ekspertiisi läbi viimist soovitati muinsuskaitseametile eelmise aasta 27. novembril, kuid see on siiani tegemata.
"Meil ei ole midagi Uus-Sakalale uute osade lisamise vastu, küll oleme aastaid rääkinud, et siseinterjöör tuleks säilitada," ütles Kodres.
Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu näeb antud küsimuses aga ekspertnõukogu soovi vastutust endalt kõrvale juhtida, kuna nõukogu selleks moodustatigi, et nad sellistes küsimustes eksperthinnangu annaksid.

Pärnu abilinnapeadeks saavad Mets ja Saunpere
Järgmise nädala alguses kinnitatakse Pärnu abilinnapeadeks Jane Mets ning Peeter Saunpere.
Reformierakonna Pärnu fraktsiooni esimees Vello Järvesalu ütles Päevaleht Online'ile, et tõenäoliselt mingeid üllatusi ei tule ning Mets ja Saunpere kinnitatakse esmaspäevasel linnavolikogu istungil abilinnapeadeks.
Järvelille sõnul hakkab Mets abilinnapeana tegelema majandusvaldkonnaga, kuna tal on olemas pikk töökogemus Pärnu Vee finantsdirektorina. Mets on 90' aastate esimesel poolel korra juba Pärnu abilinnapea olnud, küll mitte Reformierakonna, vaid valimisliit Pärnakas ridades.
Teine abilinnapeakandidaat on Järvesalu sõnul Peeter Saunpere, kes tõmbas eile endale tähelepanu sellega, et läks IRList üle Reformierakonda. Saunpere jaoks ei ole veel täpselt selgunud, millises valdkonnas ta tegutsema hakkab.

Rakveres tuleb eakate huvimess
Esmakordselt Eestis toimub 8.märtsil Rakvere spordihallis eakate huvimess, mille korraldavad Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli III kursuse sotsiaaltöö eriala üliõpilased vabatahtlikult.
Messi korraldajad soovivad tutvustada eakatele erinevaid vaba aja veetmise võimalusi, anda neile ülevaade erinevatest teenustest ning neid osutavatest organisatsioonidest ja seltsidest, aga ka võimaldada eakatel luua uusi kontakte omavahel. Messil tutvustatakse ka eakate tööturu võimalusi. Samuti ei puudu messilt meelelahutuslik pool.
Messi eesmärk on leevendada eakate infopuudust neile pakutavatest võimalustest ja osutavatest teenustest. Mess on uudne infokanal, mis võimaldab viia kokku teenustepakkujad ja neid tarbivad eakad kliendid. nfovahetusprotsess toimub aktiivset osalust eeldavate tegevustega. Aktiivne suhtlus ja infovahetus suurendab eakate huvi ümbritseva vastu.

Padar ja Kiriklas nõuavad Kazulini vabastamist
SDE esimees Ivari Padar ja Leedu peaminister Gediminas Kiriklas nõuavad poliitiliste vangide, seal hulgas Lukašenko Kazulini vabastamist.
Sotsiaaldemokraadist Leedu peaminister Gediminas Kiriklas ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padar arutasid üleeilsel kohtumisel demokraatia olukorda Valgevenes ning kutsuvad kõiki demokraatlikult meelestatud jõude tänase Valgevene solidaarsuspäeva raames avaldama survet poliitvangide, sealhulgas Aleksandr Kazulini, vabastamiseks.
"Täna on Valgevene solidaarsuspäev ja me kutsume üles inimesi avaldama toetust nendele valgevenelastele, kes soovivad oma maad näha vaba ja demokraatlikuna. Seal on teiste demokraatide hulgas arreteeritud ja pikaajaliselt vangi mõistetud ka minu ja Leedu peaministri kolleeg ning kohalike sotsiaaldemokraatide liider Aleksandr Kazulin," ütles Ivari Padar.

Rakverest leiti prügikasti kõrvalt koerapojad
Täna toodi Rakvere koerte varjupaika neli kutsikat, kes olid maha jäetud Rägavere teel asuva tankla juurde.
Autot tankima suundunud mees leidis bensiinijaama prügikonteineri juurest neli süsimusta kutsikat, kes kahe kaupa pappkastidesse pakituna olid sinna mõne kurja inimese poolt jäetud, rääkis Rakvere koerte varjupaiga eestvedaja Elfriide Sillapere Päevaleht Online'ile.
Sillapere selgitab, et koerte tervislik olukord ei olnud kõige halvem, kuid nad olid silmnähtavalt alatoidetud ning näljased. Kutsikate vanus võis tema hinnangul olla kahe kuu ringis.
"Viimase pooleteise kuu jooksul on see Rakvere kandis kolmas kord, kui keegi niimoodi kutsikaid avalikku kohta maha jätab," ütles Sillapere, kuid avaldas heameelt selle üle, et soomlastest loomasõbrad käivad tihti nende varjupaigast omale neljajalgseid sõpru võtmas.

Laar küsib valitsuselt tuumajaama küsimuses selgitust
Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadi Mart Laari sõnul on tekkinud olukorras vajalik, et valitsus annaks Riigikogule selgitusi Eesti osalemise kohta Ignalina tuumajaama projektis.
Laar ütles, et sai kohtumisel Leedu peaministri Gediminas Kirkilasega projekti hetkeseisu kohta rohkem infot kui Eesti valitsus on avalikkusele andnud.
IRL peaministrikandidaat viitab ka majandus- ja kommunikatsiooniministri tänasele teatele, milles Edgar Savisaar ütleb, et ka tema oleks huvitatud tasuvusuuringus olevast teabest ja talle meeldiks, kui seda ministeeriumiga jagataks.
"Asjaolud viitavad sellele, et valitsus kas vassib, olles tegelikult jõudnud kinniste uste taga kaugemale, kui seda räägitakse, või valitseb valitsuses koordineerimatus ja seda ei juhi keegi," lausus Laar.
Ta peab vajalikuks, et valitsus avalikustaks järgmisel nädalal Riigikogule, millises seisus on Ignalina jaama projekt, tutvustaks tasuvusuuringuid ning Eesti poolt antud lubadusi.

Pärn: meedikute palgakõnelustel tuleb aeg maha võtta
Riiklik lepitaja Henn Pärn on arvamusel, et meedikute palgaläbirääkimisi tuleva aasta miinimumtunnitasude üle tuleb uuesti alustada.
Riiklik lepitaja Henn Pärn ütles Eesti Raadio uudistele, et asi on võtnud väga ootamatu pöörde ning olukorra tõsidus eeldab järelemõtlemisaega, vahendas ETV24.
Kõigepealt pole töövõtjad nõus tööandjate pakutud miinimumtunnitasudega, mis on arstidele 112 krooni, õdedele ja keskastme meedikutele 60 ning hooldustöötajatele 33 krooni.
Teiseks on probleeme põhjustanud ka miinimumtunnitasude rakendusgraafik. Tööandjad on valmis nimetatud tariife rakendama tuleva aasta 1. jaanuarist, töövõtjad aga 1. aprillist.
"Kui teine osapool selle vaidlustab ehk keegi on mõistnud asja teisiti, siis tuleb kogu siiani läbiviidud lepitusprotsess uuesti läbi analüüsida ning vaadata, kus eriarvamused tekkisid. Praegu ilmselt tuleb aeg maha võtta," märkis Pärn.

Nooruki surnuks sõitnud mees jääb vangi
Tartu ringkonnakohus jättis muutmata Tartu maakohtu otsuse, millega tunnistati Rainer Veri süüdi liiklusnõuete rikkumises ja sellega ettevaatamatusest 18-aastase noormehe surma põhjustamises.
Sama otsusega mõisteti 25-aastane Veri õigeks talle esitatud laibarüvetamise süüdistuses.
Muutmata jäi ka Verile mõistetud kolme aasta pikkune vangistus ning lisakaristusena kolmeks aastaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
Ringkonnakohus jättis rahuldamata nii ringkonnaprokurör Milvi Väina kui süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti maakohtu otsusele esitatud apellatsioonid.
Prokurör taotles Veri süüdimõistmist ka laibarüvetamises. Samuti ei olnud prokurör nõus süüdistuse mahu vähendamisega lubatud sõidukiiruse ületamise ja paremale teeservale kaldumise osas. Maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmist prokurör ei taotlenud.

Politsei otsib taga uurimisest kõrvale hoidvat meest
Põhja politseiprefektuuri Ida politseiosakond otsib taga 1974. aastal sündinud Margus Kirkmat, kes hoiab kõrvale kriminaalmenetlusest.
Politsei palub kõigil, kes omavad informatsiooni fotol kujutatud meesterahva kohta, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4847, 612 4811 või politsei üldnumbril 110.
Soovi korral tagatakse helistaja anonüümsus.

Minister: Ida-Virumaa on kõige kiiremini arenev regioon Eestis
Regionaalministri Jaan Õunapuu sõnul on Eesti kõige arenenumaks regiooniks Ida-Virumaa.
Minister peab Ida-Virumaa mahajäetust müütidest kõige suurimimaks müüdiks, kirjutab Den za Dnjom.
"Tegelikult on Ida-Virumaa kõige kiiremini arenev regioon Eestis," ütles Õunapuu.
Ida-Virumaa maavanem Ago Silde peab maakonda isegi "Eesti Nokiaks".
"Ida-Virumaa on selline regioon, kus võib teha äri nii maa peal kui ka maa all. Nüüd koos Sillamäe sadama arenemisega, võib teha äri nii kaldal kui ka merel! Selliseid regioone riigis rohkem pole. Ida-Virumaa ongi Eesti Nokia!" on maavanem veendunud.
Ajalehe hinnangul läheb Ida-Virumaa varsti Pärnust mööda ning võrdsustub Tallinna ja Tartuga.
Silde väitel on 10-15 aasta pärast Eestis vaid kolm suurt majandusmagnetit: Tallinn, Ida-Virumaa ja Tartumaa.

Ühistranspordi marsruudis on vabariigi aastapäeval muutuseid
Muudatused Tallinna ühistranspordi marsuutides puudutavad kesklinna läbivaid trolliliine üks, kaks, kolm ja kuus ning bussiliine 16, 17A, 23, 23A ja 40 ja hõlmavad päeva enne vabariigi aastapäeva ning 24. veebruari.
Üks, kaks, kolm ja kuus liini trollibussid sõidavad 23. veebruaril kella 21.00-st kuni tööpäeva lõpuni ning 24. veebruaril kella 9.00-st kuni paraadi lõpuni kuni Kaarli puiestee ja Toompea tänava ristmikuni. Peatused tehakse Kaarli puiestee kesklinna suunalise Tõnismäe trollipeatuse piirkonnas.
Liinide 16, 17A, 23 ja 23A autobussid suunatakse 23. veebruaril kella 21.00-st kuni tööpäeva lõpuni ja 24. veebruaril kella 9.00-st kuni paraadi lõpuni ümbersõidule mööda Endla tänavat, Suur-Ameerika tänavat ja Liivalaia tänavat. Täiendavad peatused tehakse Endla tänava ja Suur-Ameerika tänava ristmiku piirkonnas.
Liini nr 40 autobussid suunatakse ümbersõidule kesklinna suunal marsruudil Paldiski maantee, Toompuiestee, Rannamäe tee, Suur-Rannavärava tänav, Ahtri tänav, Hobujaama tänav. Lõpp-peatus tehakse Hobujaama tänaval enne pööret seisuplatsile.

Savisaar: Ignalina tuumajaama ehitus tuleb rahvahääletusele panna
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ütles vastukaaluks roheliste tänahommikusele avaldusele, et pooldab küsimuse rahvahääletusele panemist.
Savisaare sõnul otsustab Leedu Ignalina tuumajaama ehitamise üle käesoleva aasta kevad-suvel, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
"Mis puudutab Eestit, siis olen jätkuvalt seisukohal, et tuumajaama projektis osalemise küsimus tuleb otsustada rahvahääletusega," ütles Savisaar.
Savisaar lükkab tagasi roheliste süüdistused info varjamise eest.
"Mina ei ole käskinud ka kellelgi vait olla ega materjale kalevi alla panna," ütles minister.
Savisaare sõnul ei oleks pidanud avaldust temale adresseerima.
"Olen uuringus olevast teabest ka ise huvitatud ja mulle meeldiks kui Eesti Energia käituks korrektselt seda ministeeriumiga jagades. Seni on eelistatud nendes küsimustes ajada asju pigem otse Stenbocki maja kui majandus- ja kommunikatsiooniministriga," ütles ta.

Kaasmaalase mõrvanud soomlast ähvardab pikk vangistus
Põhja ringkonnaprokurör Jüri Kasesalu taotles täna kohtulike vaidluste käigus ärikaaslase tapmises süüdistatava Markus Pasi Pönkä süüdimõistmist mõrvas ning ta karistamist pika vangistusega.
Jüri Kasesalu leidis, et tõendid on küllaldased, et mõista Pönkä (22) süüdi ja karistada teda 14-aastase vangistusega.
Prokurör taotles ka kannatanutele tekitatud 167 749 krooni suuruse materiaalse kahju hüvitamist. Samuti kannatanute poolt esitatud moraalse kahju nõude suhtes (kokku 140 000 euro suuruses summas) arvas prokurör, et see tuleks läbi vaadata tsiviilmenetluse korras.
Kohus langetab otsuse 19. veebruaril kell kümme.
Pönkä kaitsja Andres Simson taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist mõrva paragrahvis. Pönkä pole ennast tahtlikus tapmises süüdi tunnistanud, vaid väitis, et tulistas enesekaitseks.

Keskkonnaministeerium hakkab Muugal mädamunahaisuga võitlema
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse liikuv õhulabor mõõdab järgneva kuu aja jooksul välisõhu saastastust Maardu ja Muuga piirkonnas.
"Õhu saastatuse mõõtmiste põhiliseks eesmärgiks on määrata eelkõige vesiniksulfiidi taset välisõhus," ütles Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa pressiteenistuse vahendusel.
Lisaks praegu Maardu linna lähistel Põhjaranna teel paiknevale liikuvale laborile on kahes Muuga sadama seirejaamas lisaandurid vesiniksulfiidi taseme mõõtmiseks. "Vesiniksulfiid on ebameeldiva mädamunalõhnaga gaas ja seniste mõõtmiste põhjal saab väita, et kuigi selle tasemed Muuga aedlinna ja Randvere välisõhus jäävad normi piiresse, ületavad nad lõhnaläve ehk inimese tundlikkuse piiri," täpsustas Teinemaa.

KUMU sai aastaseks
KUMU kunstimuuseum tähistab homme, 17. veebruaril oma esimest sünnipäeva ning kutsub tasuta muuseumi külastama.
Sünnipäeva puhul toimuvad Kumu hoonet ja ekspositsiooni tutvustavad tasuta ekskursioonid, kirjutab Eesti Kunstimuuseum oma kodulehel.
Tutvumiseks on avatud ka kõik ateljeed, kus kiirematel on võimalik osa võtta tasuta ateljeetundidest.

Pealinna korteriskandaali suhtes kriminaalasja ei tule
Keskkriminaalpolitsei otsustas mitte alustada kriminaalmenetelust Tallinnas puhkenud korteriskandaali uurimiseks, kuna leidis, et otsused korterite müümiseks olid kollegiaalsed.
Lühidalt kokkuvõttes ei alustatud kriminaalasja, kuna antud juhtumis puuduvad kuriteo tunnused, ütles keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Kadri Põldaru Päevaleht Online'ile.
Keskkriminaalpolitsei ja Põhja Ringkonnaprokuratuur otsustasid peale kuriteoteate ja esitatud materjalide läbivaatamist mitte alustada korteritehingu asjus kriminaalmenetlust seoses linnaametnik Indrek Ahlbergi tegevusega Tallinnas Pikk tänav 41-9.
Indrek Ahlbergi tegevuses seoses Pikk tänav 41-9 korteri muutmises mitteeluruumist eluruumiks 1999.a., selle üürileandmises, erastamises Ivo Jaamale ning eluruumi ostmises 2006.a. alguses Indrek Ahlbergi poolt puuduvad ametialase kuritarvitamise koosseisule viitavad objektiivsed tunnused.

Süüta küünal Valgevene solidaarsuspäeva puhul! 
Täna, 16. veebruaril avaldatakse üle maailma toetust nendele valgevenelastele, kes soovivad näha oma maad vaba ja demokraatlikuna.
Traditsiooniks on saanud süüdata sellel päeval küünlad, et mälestada kõiki neid, kes valitseva rezhiimi tõttu on jäljetult kadunud või kannatanud repressioonide all, teatas Avatud Eesti Fond.
Nii Valgevenes kui ka ülejäänud maailmas korraldatakse meeleavaldusi, tuletamaks meelde et Euroopa viimane diktatuur on endiselt alles.

Rohelised nõuavad avalikkuse teavitamist Balti riikide ühise tuumajaama osas
Erakond Eestimaa Rohelised tegi avaliku pöördumise, milles nõuavad peaministrilt, majandus- ja kommunikatsiooniministrilt ning Eesti Energia juhatuselt Ignalina tuumajaama projekti tagamaade avalikustamist.
Avalikus pöördumises peaminister Andrus Ansipile, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarele ning Eesti Energia juhatuse esimehele Sandor Liivele nõuavad rohelised avalikkuse informeerimist uue Ignalina jaamaga seonduvate majanduslike arvutuste, kavandatavate investeeringute ning sõlmitud ja sõlmimisel olevate lepingute iseloomu ja sisu kohta, teatas roheliste pressiteenistus.
"Meil on alust arvata, et kavandatava tuumajaama ehitus on Eesti majandusele ebasoovitavate tulemustega," ütles roheliste eestkõneleja Marek Strandberg. Tema sõnul suurendab see projekt energeetilist sõltuvust välisriikidest - ennekõike Venemaast, kes on nii täna, kui tulevikus märkimisväärne tuumakütuse tarnija.

Maksu- ja tolliamet saatis prokuratuuri 134 kriminaalasja
Maksu- ja tolliamet saatis eelmise aasta jooksul prokuratuuri 134 kriminaalasja.
Kümme prokuratuuri saadetud kriminaalasja oli seotud narkokuritegudega, 78 salakaubaveo ning alkoholi, kütuse ja tubakatoodete ebaseadusliku käitlemisega. Viimatinimetatutes hoiti ära enam kui 21 miljon kroonise kahju tekkimine riigile. Kriminaalasjade raames arestiti kahtlustatavate vara enam kui 52 miljoni krooni eest, teatas amet.
39 kriminaalasja olid seotud maksupettustega, kus kogukahju ületas 209 miljoni krooni suuruse summa.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli uurimisosakonna menetluses 156 kriminaalasja, millistes kogukahju ulatub üle 440 miljoni krooni, ära hoitud potentsiaalne kahju on üle seitsme miljoni krooni ning arestiga on tagatud enam kui 73 miljoni krooni suurune summa.

Iga maakond saab oma spordiinfopunkti
Maakondlike infopunktide peamiseks ülesandeks on maakondliku spordiinfo ja liikumisharrastuse ideede levitamine.
Lisaks maakondliku spordiinfo koostamisele ja veebipõhiselt kättesaadavaks tegemisele hakkavad infopunktid tegelema ka õppe- ja abimaterjalide väljaandmisega. Kuna infopunktid luuakse maakondlike spordiliitude baasil, säilib ka ülesanne korraldada koolitusi ja anda konsultatsioone erinevatel teemadel treenerite kutsekvalifikatsioonist toetuse taotluste vormistamiseni, vahendab kultuuriministeeriumi pressiteenistus.
Infopunkti tegevust rahastatakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu. 15 maakonna peale on võrgustiku käivitamiseks ette nähtud 4,5 miljonit krooni. Ettevõtmises osalevad lisaks ministeeriumile kohalikud omavalitsused, Ühendus Sport Kõigile ja maaspordiliit Jõud.

Venemaa arstid tahavad Eestisse tööle tulla
Eile Ida-Virumaad väisanud Peterburi ja Novgorodi meditsiinitöötajad ning ametnikud kinnitasid Venemaa arstide huvi Eestis töötada, ent selleks on tarvis lahendada mõned bürokraatlikud takistused.
Venelaste huvi Eesti meditsiini ning eeskätt Ida-Viru keskhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumi töö vastu on nende endi sõnul tingitud soovist arendada kontakte ning vahetada kogemusi ja spetsialiste, kirjutab Põhjarannik. Koostöö idee pakkusid välja Ida-Viru keskhaigla nõukogu ja juhatus, kes käisid mullu Peterburis ja Novgorodis arutamas Venemaa arstide Ida-Virumaale tööle asumise võimalusi.
Novgorodi administratsiooni tervishoiukomitee esimees Georgi Arabidze näeb samuti spetsialistide vahetamises suurt potentsiaali. Ta leiab, et Vene meedikud võivad töötada ka Eestis mingite kindlate ajavahemikega ning samamoodi võiksid Eesti meditsiinitöötajad olla ametis Venemaal.

Läänemaa vallad said kolm kirikut
Esmaspäeval toetas riigikogu majanduskomisjon maavalitsuse ettepanekut anda kolmele Läänemaa vallale tasuta üle kolm kirikut.
Noarootsi vallale läks Sutlepa kirik, Ridalale Mäevalla palvela Põgari-Sassi külas ja Martnale Lähtru kirik, kirjutab Lääne Elu.
"Tegemist oli riigi omandisse kuuluvate ja maavalitsuse bilansis oleva varaga, mis jäid 90. aastate alguse majandusreformi ajal mingil põhjusel vormistamata," ütles riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester.
Kirikud on kohalike omavalitsuste poolt kogudustele ammu edasi antud. Nüüd on ka juriidiliselt kõik korras, selgitas Lääne maavalitsuse juriidilise talituse juht Neeme Sild.

Politsei palub abi kuritegude tuvastamisel
Põhja politseiprefektuur on kinni pidanud neli noormeest, keda kahtlustatakse Tallinnas mitmete röövimiste ja avalike varguste toimepanemises.
Politsei palub kõigil, kellel on fotodel kujutatud isikute suhtes pretensioone, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4273, 56 904 272 või politsei üldnumbril 110.

Otsalti koera saaga jätkub kohtus
Lõuna politseiprefekt Aivar Otsalt peab lähiajal kohtu ette astuma, sest koerakasvataja Helen Vihtol kavatseb ta müügilepingu rikkumise pärast kohtusse kaevata.
Aivar Otsaltile kahekuuse retriiveripoja Lily müünud koerakasvataja Helen Vihtol ei taha leppida teadmisega, et lugu maha vaibub. Nüüd koostab ta advokaatidega hagi, et Otsalt koera ostu-müügilepingu rikkumise pärast kohtusse kaevata, kirjutab SL Õhtuleht.
Teadupärast andis Otsalt koera päev pärast ostu oma elukaaslase Virpi Aunisoni vanemate kasvatada. Ehkki politseiamet leidis, et sellega lõppes ka Otsalti ja Vihtoli vahel sõlmitud leping, ei ole Helen Vihtol sellega nõus: "Aivar Otsalt rikkus lepingu punkti, mis keelas koera võõrandada kellelegi teisele kui minule."
Aivar Otsalt on kindel, et tema lepingut ei rikkunud. "Kas lemmiklooma peresse võtmine ja laste või lähedaste hoole alla andmine on ikka Eesti ühiskonnas väga erakordne tegu?" küsib ta ja lisab: "Kui asjale juriidiliselt läheneda, siis ma looma võtsin, kuid tegemist polnud looma müümisega kasu saamise eesmärgil, vaid ikka ühtesamasse leibkonda jätmisega."

Virumaa muuseumi rajasid andekad üliõpilased
Muuseumi kauaaegse teaduri Odette Kirsi sõnul rajasid Virumaa muuseumi ajaloohuvilised noormehed, Rakvere Gümnaasiumi vilistlased ja sellaegsed üliõpilased Arved Palgi, Richard Leemets ja Juhan Matson.
Virumaa Muuseum tähistab tänavu kevadel oma 80. sünnipäeva, kirjutab Kuulutaja.
Noormehed kogusid muuseumi ekspositsiooniks vanavara. "Lisaks korraldati kaevamised ordulinnuses, see oli kõigi noormeeste suur ühine huvi, otsiti salakäikusid," ütles Kirss.
Vaatamata andekate noormeeste pingutustele, piinles muuseum juba oma algusaastatel võlgades.
Ajalehe Virulane peatoimetaja juuratudeng Arved Palgi avaldas oma ajalehes üleskutseid vanavara kogumiseks, hiljem ka tänuga nimekirju, kes mida muuseumile tõi.
Muuseumi esimesed ruumid üüriti Rakvere Ühispanga majas. Esimene näitus avati 1930. aastal.

Rakvere ringtee äärde tuleb elamurajoon
Kinnisvara ja turismiga tegelev perefirma Virumarket OÜ plaanib Rakvere ringtee äärde Piira küla lähistele rajada elamurajooni 30 eramajaga.
Linnuriigi taha jäävale maaalale on mõõdetud 30 krunti, kuhu tulevad nii individuaal- kui ka ridaelamud, lisaks neile laste mänguväljak ja tenniseväljak, kirjutab Virumaa Teataja.
Firma juhi Artur Antropovi sõnul on ühe krundi suuruseks umbes 1500 ruutmeetrit, suurest maanteest eraldatakse elamurajoon kas müratõkkeseina või kõrge mullavalliga.
Praegu on elekter, vesi, kanalisatsioon ja gaas veetud ala piirini.
Vinni vallavanem Tooma Väinaste ütles, et Rakvere ringtee äärde majade ehitamise vastu on huvi hästi suur.
"Kui inimesel on põllutükk ja pole ise põllumees, siis on teretulnud, kui ta sinna ehitab, sest mida rohkem meil vallas inimesi elab, seda suurem tulu tuleb vallale," ütles Väinaste.

Neeme Järvi sai Pärnu linna aukodanikuks
Pärnu linnavolikogu otsustas elutöö ja Pärnu linnale osutatud väljapaistvate teenete eest nimetada Pärnu aukodanikuks dirigent Neeme Järvi.
Pärnu vapimärgi said Erki Mikael Asiala Vaasa-Pärnu sõprussidemete arendamise eest, Jaan Lemendik Pärnu tervishoiuvõrgu arendamise eest ning Jüri Rahu ettevõtluse ja kommunaalmajanduse arendamise eest, kirjutab Pärnu Postimees.
Linna teenetemärgi pälvisid Egon Elstein, Helmut Hunt, Vladimir Klevtsov, Salme Leas, Arno Maidla, Uno Mirme ja Raimo Vahtera.

Leedu peaminister ei jõudnud Tartu ülikooli loengut andma
Leedu valitsusjuhi Gediminas Kirkilas ei jõudnud ülikoolilinna, kuna tema lennuk ei saanud Tartu lennuväljal maandumisluba ning pidi Tallinnasse tagasi pöörduma.
Ära jõi nii peaministri kohtumine ülikooli aulasse kogunenud inimeste ja Tartu Ülikooli õppeprorektori ja Leedu aukonsuli Birute Klaasi ja rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaarega, kirjutab Tartu Postimees.
Birute Klaasi sõnul katkestas Tartu lennuühenduse välismaalilmaga halb ilm. Loengu asemel said linnakodanikud pikemalt nautida Leedu keelpillikvinteti Draugu Kvintetas kontserti, mis oli pühendatud tänasele Leedu Vabariigi iseseisvuspäevale.
Gediminas Kirkilas pidi kohtuma ka Tartu linnavolikogu esimehe Aadu Mustaga ja külastama Balti Kaitsekolledžit.

Jõgevamaal kütiti suur isahunt
Läinud laupäeval tabasid jahimehed hundijahi käigus suur isahundi, kelle neljapealine kari lähikonnas mitmel korral koduloomi murdnud on.
Susi kuulus neljasesse karja, kes Saare, Kungla ja Torma valla elanikele juba mõnda aega tuska on teinud. Pühapäeval jäi kuuli ette sama karja väiksem loom, kirjutas Tartu Postimees..
Jahimehe naise Riina Kuke sõnul kaalus isahunt 45 kilo, tema turjakõrgus oli 90 sentimeetrit, pikkus ninast sabajuureni 120 sentimeetrit ja saba oli veel 45 sentimeetrit.
Jahimehed hindasid hammaste järgi hundi vanuseks 7-9 aastat.
Suure isahundi küttinud Stanislav Šmuilo on esimese susi tabamise üle õnnelik ning loodab trofeede näituselt kuldmedalit.

Gunnar Oki arvates peab Ignalina tuumajaama ehitama vähemalt kaks reaktorit
Eesti Energia kauaaegse juhi Gunnar Oki sõnul tuleks Poola Ignalina tuumajaamaehitamise projektis osalemise korral ehitada võimsam tuumajaam, millel on vähemalt kaks reaktorit.
"Poola lisandumisel jääb teiste osa märksa väiksemaks. Tekib uuesti küsimus, kui suur uus tuumajaam siis Ignalinasse ikkagi teha?" arutles Okk Postimehele antud intervjuus.
"Seni on räägitud ühest reaktorist maksumusega 3-4 miljardit eurot, aga Poola lisandumise korral jääb ühest reaktorist väheks," ütles Okk. Seega oleks projekti maksumus 6-8 miljardit eurot.
Sel nädalal Eestit külastanud Leedu peaminister Gediminas Kirkilas rääkis kolmapäeval pressikonverentsil ETV-le antud intervjuus, et kui algselt oli kavas ehitada üks reaktor, siis nüüd on kavandamisel juba kaks reaktorit.

Kihnu jäätee on alates tänasest avatud
Jäätee algab Munalaiu sadamast ning lõpeb Kihnul.
Jääteele lubatakse kuni kahetonnise massiga autosid, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnu teedevalitsuse Tõstamaa jaoskonna töömehed hindavad kadakatega märgistatud tee seisukorda heaks, kuid toovad välja, et pealesõit nii Munalaiu sadama kui ka Kihnu saare all on pisut konarlik.
Munalaiu sadama teetammi all on jääteele ülesseatud teadetetahvel ja tõkkepuu. Kui see on all, on sõitmine keelatud.
Nähtavusega alla 100 meetri on jääteele sõit keelatud, soovitatav pikivahe on vähemalt 250 meetrit ning sõidukiirus kuni 25 või 40-70 kilomeetrit tunnis. Keelatud on jääl peatumine, möödasõit ja kahesuunaline liiklus samal sõiduteel.

President viis turvamehe rongiga sõitma ja tegi Luual poliitikat
Maavanem Aivar Kokk kiitis maakonnavisiidile saabunud president Ilvesele elu Jõgevamaal, nagu oleks paradiis juba saabunud või kohe saabumas.
Neljapäeva hommik Tallinna-Tartu kiirrongi esimeses vagunis. Presidendi turvamehed üldjuhul tööl ei räägi, kuid turvamees Kauri silmad on ilmselgelt kavalat elevust täis. Lõpuks teeb ta suu lahti: "Olen rongiga vaid üks kord elus sõitnud - kui olin viieaastane. Ise ei mäleta, aga ema on rääkinud, et karjusin kogu rongisõidu, ja rohkem mind rongiga sõitma ei viidud. Täna on teist korda." Kaur on 24-aastane ja sel korral ta ilmselgelt naudib sõitu.
Valge roos
President Toomas Hendrik Ilves on ka pisut elevil, aga tema sõitis Eestis viimati rongiga 2005. aastal Tallinnast Viljandisse. Korraliku eurooplasena talle loomulikult meeldivad rongid ja Brüsseli ning Strasbourgi vahet tuli tal kahel eelmisel aastal küllaga sõita. Eesti ja enamiku Euroopa raudteede üle pole mõtet pikemalt arutleda. Kas või seepärast, et kogu tee Tallinnast Jõgevale kõigub rong nagu laev väikese tormiga merel. Rong jõuab Jõgevale hea mitu minutit varem, kui sõiduplaanis ette nähtud. Maavanem Aivar Kokk kingib presidendile ja tema prouale piknikukorvi, millest paistab välja Põltsamaa veini pudel. Maavanem täpsustab, et piknikukorvi-traditsioon on tema ehk viimase kahe aasta komme.

Uus projekt plaanib Sakala keskusele kõrgemat torni
Sakala keskuse väärtuslik osa säilib ning torn ehitatakse välja algselt plaanitud mahus.
Sakala keskuse uue projekti kohaselt ehitatakse hoone Rävala puiestee poolse fassaadi praegune torniosa vastavalt arhitekt Raine Karbi esialgsele projektile neli meetrit kõrgemaks ning kroonitakse dekoratiivse keraga.
"Leidsime, et kui juba ümber- ehituseks läheb, siis võiks torni taastada originaalmahus ja koos plaanitud detailidega," ütles arhitekt Raivo Puusepp. Aastakümnete eest taheti poliitharidushoone tornikera punaseks värvida, kuid see jäigi toona ehitamata. Tänase nägemuse kohaselt valmistatakse ta värvilisest klaasist. Puusepa sõnul jääb torni juurdeehitus majaga samale kõrgusele ja peaks kaasa aitama vana ning uue osa omavahelisele kooskõlale.

Ringmaa protsess algab otsast peale
Eile täitus eelmisel istungil kohtuniku taandamist taotlenud Ringmaa kaitsja soov.
Eilseks oli kohus Pae tänava pommiplahvatustes süüdistatava Märt Ringmaa asja arutamisega jõudnud peaaegu Ringmaa enda tunnistuste kuulamiseni, kui kohtunik Julia Vernikova esitas taandumisavalduse ning asja alustatakse otsast peale.
Viidates riigikohtu lahendile põhjendas kohtunik oma taandumist sellega, et vähimgi erapoolikuse tõenäosus annab alust tema taandumiseks, et tagada sõltumatu ja õiglane kohtumenetlus.
Kohtuniku taandamistaotluse esitas Ringmaa kaitsja Raul Otsa juba 1. veebruaril toimunud istungil, kui kohus oli lükanud tagasi Ringmaa taotluse teha uurimiseksperiment.
Ringmaa taotles 1. veebruaril, et Pae 23 ja Punane 15 sündmuskohalt, kus lõhkeseadeldised ei plahvatanud, leitud ainega tehtaks uurimiseksperiment.

Gigandid heitlesid Kumus
Eile jõudis eetrisse esimene "Gigantide heitluse" saade, milles Isamaa ja Res Publica Liidu ning Keskerakonna peaministrikandidaadid Mart Laar ja Edgar Savisaar väitlesid maksunduse teemadel. Kunstimuuseumis toimunud väitlust juhtis Hannes Võrno. Tulise sõnasõja lõppedes vahetati kingitusi ja söödi šokolaadi.

President Ilvese veto lõpetas praeguse riigikogu koosseisu jaoks sambasõja
Pronkssõduri kiirteisaldajad läksid Ansipi juhtimisel teadlikule avantüürile.
Pronkssõduri ärakoristamise seadusele juba ette veto pannud president Toomas Hendrik Ilves mõistis eile hukka poliitilised jõud, kes õigusriigi alustalasid kõigutades kinnitasid vastutustundetult põhiseadust rikkuva seaduse.
Riigipea väitel ei õigusta mingi sisepoliitiline hetkekasu põhiseadusega mängimist. "Poolt hääletanud riigikogu liikmed tegutsesid teadmises, et president ei saa oma ametivandest lähtuvalt seadust välja kuulutada. Järelikult ajendas üht osa poliitikuid soov kasutada pronkssõduri teemat vaid enesele tähelepanu tõmbamiseks, mitte aga tegelda toimivate lahenduste leidmisega," ütles Ilves avalduses, mille ta tegi vaid paar tundi pärast seda, kui parlament oli Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikute häältega võtnud vastu keelatud rajatiste teisaldamise seaduse.

Kremlist kostab urinat, kuid hammustamiseni asi veel ei lähe
Hoolimata Venemaa poliitikute eilsetest teravatest avaldustest on üldine arvamus, et mingeid ametlikke sanktsioone Kreml esialgu Eesti vastu ei rakenda.
Kreml soovib kõigepealt ära oodata, et Eesti president Toomas Hendrik Ilves ei kuulutaks seadust välja ja saadaks selle uuesti riigikogusse. Seal aga loodab Kreml pärast 4. märtsi valimisi näha ülekaalus jõude, kes seadust ei toeta.
"Ma pean selle seaduse vastuvõtmist suureks veaks, pühadust teotavaks aktiks, mis ei ole tänapäeva Euroopale vastu-võetav," pahandas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.
Üsna suure tõenäosusega ei võta Kreml peale karmide sõnade ütlemise siiski midagi ette, kuni pronkssõdurit ei hakata tõesti teisaldama.
Kui Venemaa poolelt mingeid sanktsioone tuleb, siis saavad need olla ainult mitteametlikud. Ehk nagu ütles eile Eesti Päevalehele ajakirja Rossija v Globalnoi Politike peatoimetaja Fjodor Lukjanov: "Eesti toodete kvaliteet võib Venemaa fütosanitaarkontrolli silmes ootamatult oluliselt halveneda, see on täiesti võimalik."

Kirjamees Kivirähk sai riigilt suure tunnustuse
Riikliku preemia saaja ei pea oma eelmist aastat loomingu poolest varasematest erilisemaks.
Värske kultuuripreemia laureaat Andrus Kivirähk ei pea riikliku preemia saamist sugugi märgiks, et tema looming kannab nüüd kroonu pitserit. "Kui vaadata, kes on teised preemiasaajad, näiteks on seal Tõnu Kaljuste ja Merle Karusoo, siis on see väga hea seltskond. Mul on hea meel teiste preemiasaajate hulgas olla," ütles Kivirähk.
Seda preemiat pole võimalik saada muul viisil, kui keegi peab kandidaadi esitama. Kivirähki kinnitusel ei ole teda varem riiklikule preemiale esitatud, kuid mees on tänulik neile, kes seda nüüd tegid. "Kui enda loomingu poole pealt vaadata, siis polnud möödunud aasta minu arvates parem ega hullem kui eelnevad," ütles ta.
"Kui Nõukogude ajal võistlesid Eesti suured korüfeed, kes saab esimesena Lenini preemia või mingi ordeni, siis tänapäeval pole see enam nii," arutles Kivirähk, kellele määrati 150 000-kroonine preemia.

Britid tõrjusid Eesti luurajad Afganistanis luuretöölt eemale
Aasta eest ajakirjanduses väljareklaamitud Eesti sõjaväeluure ajaloolisest missioonist Afganistanis on nüüdseks saanud midagi farsi ja fiasko vahepealset.
Asjaomased instantsid Afganistanis ja Eestis püüavad toimunut unustada ja teevad maikuuks ülimalt suure tõenäosusega kaks pooleaastast vahetust kestnud missioonile üldse lõpu.
Eesti HUMINT ehk inimluure üksus Kandahari lennuvälja baasis on jaanuari keskpaigast kõrgema instantsi otsusega ametialasest tegevusest kõrvaldatud ja luurajad on sunnitud oma aega sisustama, kes kuidas oskab. Praegu Afganistanis viibiv teine vahetus sai vähemalt poolteist kuud baasist väljas käia. Esimene vahetus, mis vireles viis kuud Helmandis ja kuu Kandaharis, ei saanud sedagi.
Sellest, mis täpselt toimus, ei räägi meelsasti keegi. Eesti allikad laiutavad käsi ning vihjavad suhtlusprobleemidele Briti väejuhatusega, kelle alluvuses Eesti 130-meheline kontingent, teiste seas HUMINT-i üksus, Afganistanis tegutseb. Eesti sõja- väeorganeis käib sisejuurdlus, mille tulemustest lähtuvalt kaitseväe ülemjuhataja kindralmajor Ants Laaneots peab kevadel otsustama luuremissiooni edasise saatuse.

Mauritaania piloot kavaldas kaaperdaja üle
Kaaperdatud Air Mauritania lennuki piloot tegi meelega järsu maandumise, et reisijad ja meeskond saaksid lennuki hõivanud mehe kahjutuks teha.
Relvastatud mees nõudis lennuki maandamist Prantsusmaal, et seal asüüli saada, vahendab BBC.
Piloot teavitas oma plaanist teha järsk maandumine reisijaid, peale seda, kui mõistis, et kaaperdaja ei räägi prantsuse keelt.
Kaaperdaja tehti kahjutuks selle järel, kui ta maandumise tagajärjel Kanaari saartel kukkus.
Mauritaania politsei uurib, kuidas sai kaaperdaja kahe laetud tulirelvaga lennuki Boeing 737 pardale pääseda.

Madridi rongiplahvatuste peamine kahtlusalune eitas süüd
2004. aastal 191 inimest tapnud rongiplahvatuste korraldamise peakahtlusalune eitas süüd.
Üks kahest peamisest kahtlusalusestYoussef Belhadj ütles täna kohtupotsessil, et on süütu. Belhadj kinnitas hoopis, et mõistab hukka nii Madridi rünnakud kui vägivalla üldse, vahendas BBC.
Youssef Belhadj kinnitas, et tal ei ole sidemeid terroriorganisatsioonidega ja et ta ei ole al-Qaida suuvoodriks Euroopas. Lisaks sellele väidab Belhadj, et seda terrorirühma, mida ta väidetavalt juhtis, ei ole üldse olemas. "Ma olen tavaline moslem," lisas Belhadj.
Eile algas Madridis kohtuprotsess 29 kahtlusaluse üle, keda väidetavalt korraldasid 2004. aasta märtsis linnalähirongides plahvatused, mis tapsid 191 inimest.

Venemaa tahab ballistilisi rakette tagasi
Venemaa peastaabi juht Juri Balujevski teatas eile, et Venemaa saab ühepoolselt välja astuda Vene-Ameerika lähi- ja keskmaarakettide likvideerimise lepingust.
"Moskva ja Washingtoni vaheline leping on tähtajatu, aga on olemas lepingust taganemise võimalus", vahendas Rossiiskaja Gazeta Balujevski sõnu. Ta lisas, et väljaminekuks peab üks pool esitama veenvad tõendid.
Endine kaitseminister Sergei Ivanov märkis, et lepingu sõlmimisel olid taolised raketid vaid NL-l ja USA-l. Praegu on selline tehnoloogia Põhja-Koreal, Iraanil, Pakistanil, Indial ja Hiinal. Ivanovi sõnul piisab sellest asjaolust muretsemiseks, kuna mõned neist riikidest piirnevad Venemaaga. "Mis tuleb välja? Paljudel riikidel on lähi- ja keskmaaraketid, aga vaid USA-l ja Venemaal ei ole taolist õigust. See ei saa igavesti jätkuda", nentis Ivanov.

Ida-Euroopa teed on Euroopa ohtlikumad
Eurostati täna avalikustatud uuringu kohaselt hukkub kõige enam inimesi Läti, Leedu ja Rumeenia teedel.
Läti teedel hukkus 2004. aastal 752 inimest inimest miljoni auto kohta, selgub Eurostati uuringust "EU road safety 2004: regional differences". Lõunanaabrile järgnesid Leedu, Rumeenia ja Slovakkia.
Märkimisväärselt ohtlikud olid teed Türgis ja kolmes Kreeka regioonis.
Eesti teed nõudsid poole vähem - 360 inimelu miljoni auto kohta. Eesti teede ohtlikkus oli samal tasemel Poola, Bulgaaria ja Hispaaniaga.
Kõige turvalisemad teed on Skandinaaviamaades.
Kõige ohtlikumad olid väljaspool asulaid asuvad teed, samas kiirteed olid võrdlemisi turvalised.
Kuigi Ida-Euroopa teed on endiselt ohtlikud, on liikluses hukkunute arv kümne aastaga 50 % vähenenud. Võrreldes varasema ajaga on liiklus siiski turvalisemaks muutunud, seda teede uuendamise, juhiloa taotlemisel kõrgemate standardite kehtestamise, autode tehniliste ja turvastandardite karmistamise tõttu.

Põhja-Korea tantsib Kim Yong-ili sünnipäeva auks
Põhja-Korea tähistab oma juhi Kim Yong-il'i sünnipäeva, mis on üks riigi tähtsamaid pühasid: sündmust tähistavad tulevärgid, kontserdid ja näitused.
Väidetavalt antakse riigiisa 65-aastaseks saamise puhul ka riigi äärmises vaesuses vaevlevale rahvale lisatoitu, vahendab BBC.
Kohaliku meedia andmetel on rahvas kogu riigis pidumeeleolus. Põhja-Korea riigitelevisoon filmis pealinn Pyongyangi tänavatel tantsivaid inimesi, keda filmipildi järgi näib olevat tuhandeid.
Sellal, kui riigijuht järjest vanemaks saab, arutletakse maailmas järjest enam, kes on tema järglane. Siiani pole Kim Yong-il ise "troonipärijat" nimetanud, kuid kolme tema poegadest peetakse võimalikeks kandidaatideks.
Kim Yong-il on kolm korda abielus olnud, lisaks on tal ka abieluväliseid armsamaid. Lapsi on tal usutavasti kokku umbes kaheksa.

Rootsis hakkas tuumareaktor lekkima
Rootsis Ringhalsi tuumajaamas suleti täna hommikul üks tuumareaktor, kuna töötajad avastasid sellel väikse lekke.
Esialgu ei ole veel teada, millal reaktor jälle tööle hakkab, kuna enne korraldatakse põhjalik uurimine, vahendab Sveriges Radio.
Ringhalsi tootmisjuht Lars Eliasson kinnitas Göteborgs Posten'ile, et leke polnud midagi tõsist: jahutusveesüsteemist voolas eile õhtul välja rohkem vett kui tavaliselt. Harilikult voolab jahutusvett tunnis välja kuus liitrit tunnis, kuid eile õhtul tuli 12 liitrit tunnis. Alul uuriti võimalike põhjuste asjus neid reaktori osi, mida sai vaadelda siis, kui reaktor töötas. Siis põhjust avastada ei suudetud ja täna hommikul reaktor seisati, et pääseda uurima ka selle sisemisi osi.
Rootsi raadio andmetel on tuumainspektsioon varemgi Ringhalsi kritiseerinud. Ühes seni salastatud dokumendis on kirjas, et Ringhalsi teise reaktori töös oli häireid jaanuari keskel.

Vene meedia: Ilves õigustas Moskva lootusi
Tänased Venemaa ajalehed kommenteerivad pronkssõduri teisaldamise teemat seoses eile vastuvõetud keelatud rajatise kõrvaldamise seadusega.
Kommersant kirjutab, et olukorra päästis Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes keeldus seadust väljakuulutamast. Ajalehe hinnangul oli selge, et Venemaa arvestas Ilvese vetoõigusega ning Eesti president õigustas Moskva lootusi.
Komsomolskaja Pravda mõistab hukka kaks vene rahvusest reformierakondlast, kelle tõttu seadus vastu võeti. Need on Tatjana Muravjova, kes ei hääletanud ja Sergei Ivanov, kes ei viibinudki riigikogu saalis. Õigusakti poolt oli 46 ning vastu 44 riigikogu liiget.
Ajaleht kommenteerib ka seaduse poolt hääletanud riigikogu liikmete tausta. Teiste hulgas märgitakse Trivimi Vellistet, kelle endine nimi oli ajalehe andmetel Trofim Velitškin ja Ene Ergmat, kes töötas Moskvas Nõukogude Liidu Teaduste akadeemias 14 aastat.

Sea aasta meelitab Hiina naised sünnitama
Nädalavahetusel algab kuldse emise aasta ja kuna siga peetakse Hiinas õnnelikuks loomaks, siis tuleb tänavu Aasias beebibuum: lastekaupade äri õitseb, kuid kondoomitootjad oma kaupa müüa ei suuda.
Hiinas algab sea aasta 18. veebruari öösel kell 00.14. Meil siin on siis veel 17. veebruar ja kell on 18.14. Hiinlaste jaoks ei alga sel nädalavahetusel mitte 2007. aasta, vaid sealse ajaarvamise järgi 4704. aasta.
Algav aasta on kuldse emise aasta ja hiinlased peavad siga õnnelikuks loomaks, kuna ta ülearu ei rabele ning muud ei tee kui sööb ja magab, vahendab Reuters.
Kuna sea aasta on õnnelik ja sea aastal sündinud ka, siis leiavad hiinlased, et just tänavu võiks perre sündida laps. Juba praegu on rasedate arv suurem kui teistel aastatel samal ajal. Hiinas on paarile lubatud ainult üks laps ja seega planeeritakse tema sündi hoolega ning sea-aasta põrsakese sünnitamine on hiinlastele meelitav võimalus.

Leedu tähistab iseseisvuspäeva
Täna tähistab Leedu oma 89. iseseisvuspäeva.
Leedu president Valdas Adamkus toonitas iseseisvuspäeva auks 13. veebruaril USAs elavatele leedulastele peetud kõnes seda, et võidetud vabadus ei tulnud kingitusena.
"Me peame oma vabaduse eest võitlema, seda kaitsma ning väärtustama," ütles Adamkus.
Presidendi sõnul peavad leedulased nii praegusel ajal kui ka tulevikus edasi kaitsma vabaduse ideed, avatust maailmale ning kaitsma demokraatilisi väärtuseid.
"Leedu vajab kodanikke, kes võimulolijatele püsivalt meelde tuletaksid, et valitsus ei oma riiki," ütles Adamkus.

Lennureisijad seljatasid kaaperdaja
Lennuki reisijad ja meeskond said eile jagu relvastatud kaaperdajast, kes tahtis Aafrika siseliini lennukiga Prantsusmaale sõita.
Kaaperdaja püüdis lennukit enda võimusse saada üsna kohe pärast õhkutõusmist, vahendab BBC. Ta tahtis lennata Prantsusmaale, kuid kaaperdaja motiive veel ei teata.
Boeing'u pardal oli 71 reisijat ja 8 meeskonnaliiget. Kaaperdamiskatse käigus sai viga 21 inimest.
Aafrikast Mauritaania pealinnast Nouakchottist õhku tõusnud Boeing 737 tegi kaaperdaja tõttu vahemaandumise Kanaari saartel, kus kurjategija võimudele üle anti.
Lennuki plaanikohane reisisiht ei ole selge, kuid arvatavasti oli tegu siseliini lennukiga, mis pidi maanduma Mauritaania põhjaosa sadamalinnas Nouadhibous.

Vene psühhopaat tappis ühe tunniga kolm inimest
Moskva lähedal asuvas Stupino linnas pussitas kohalik elanik eile õhtul ühe tunni vältel kolme inimest.
Esimene mõrv toimus raudteejaama kõrval, kus ohver sai südamesse surmavalt haavata ja suri kohapeal, vahendas Interfax õiguskaitseorganite esindaja sõnu. Poole tunni pärast toimus samasugune mõrv raudteejaama sissepääsu juures ning kolmas elektrirongi tamburis.
Miilits sai kahtlustatava kätte, mõrtsukaks osutus vaimuhaiglast väljakirjutatud Stupino linna elanik.

Fidel Castro poeg: isa paraneb täielikult
Soolestikuhaiguse käes vaevleva Kuuba liidri Fidel Castro poeg Fidel juunior teatas eile, et usub oma isa täielikku paranemisse.
Fidel Castro Diaz Balart teatas: "Me usume, et tasahaaval paraneb seltsimees Fidel täielikult nii, nagu terve Kuuba rahvas ja kogu maailma revolutsionäärid loodavad."
1959. aastast saati võimul olnud 80-aastane Fidel Castro tegi juulis läbi ränga soolestikuoperatsiooni, andis seejärel võimu üle oma vennale ning pole sellest saati aktiivsesse valitsemisse naasnud.
Läänemaailm spekuleerib seetõttu huviga, millal Kuuba liider sureb.

Moskva pani Kadõrovi Tšetšeeniat juhtima
Venemaa president Vladimir Putin nimetas eile õhtul Tšetšeenia peaministri Ramzan Kadõrovi presidendi kohusetäitjaks.
Endine Tšetšeenia president Alu Alhanov lahkus ametst omal soovil ning peale seda määras Kreml ta Venemaa justiitsministri asetäitjaks, teatas RIA Novosti.
Alhanovi valitsemisaeg oleks pidanud lõppema 2008. aastal, kuid juba tänavu jaanuaris andis ta mõista, et ei soovi presidendina jätkata.
Putin on veendunud, et Alhanov on oma uuel ametikohal justiitsministeeriumis edukas.

Palestiina valitsus astus tagasi
Palestiina peaminister Ismail Haniya astus koos valitsusega tagasi ja president Mahmoud Abbas palus tal viie nädala jooksul moodustada uueühtsusvalitsuse.
Peaministri ja kogu valitsuse tagasiastumisele eelnes võimujagamise ja ühtsusvalitsuse kokkulepe, mis sõlmiti eelmisel nädalal, vahendab BBC.
Ismail Haniyal on nüüd uue valitsuse moodustamiseks aega viis nädalat, selle aja jooksul peab Hamasi-enamusega parlament uue valitsuse koosseisu ka heaks kiitma.
President Abbasi Fatah liikumise ja peaministri Haniya Hamas'i liikumise vahel on pidevad erimeelsused ja detsembrist jaanuarini on Hamasi-Fatah'i kokkupõrgetes hukkunud 90 palestiinlast.
Hoolimata sellest, et ühtsusvalitsuse moodustamine on kokku lepitud, pole siiani teada, kas USA boikoteerib seda või mitte.
Lääs pole Palestiinale abi andnud sellest saati, kuid Iisraeli mitte tunnustav Hamas möödunud aasta jaanuaris võimule pääses.

Leedu pürib Venemaa energiast vabaks
Leedu töötab mitme projekti kallal, mis võimaldaks asendada Vene energiatarneid.
Washingtoni külastanud president Valdas Adamkus kõneles seal ajakirjanikele, et näeb Vene kütustele alternatiivi Norra ja Venezuela saadetistes, mille vastuvõtmiseks rekonstrueeritakse Klaipeda sadam. "Pole kahtlustki, et me oleme monopolistlikus haardes," kirjeldas ta Leedu praegust olukorda.
Adamkuse ettepaneku järgi hakkavad projektist kasu lõikama ka Valgevene ja Ukraina, mis on pidanud kannatama Vene energiakraanide kinnikeeramise pärast. Leedu presidendi sõnul lubavad mõlemad ehitada Leedust tuleva kütuse vastuvõtmiseks vajalikud raudteeliinid ning naftahoidlad.
"Valgevene nagu Ukrainagi on langenud [Venemaa presidendi Vladimir] Putini manipulatsioonide ohvriks," kõneles Adamkus. "Sellise süsteemi loomine annab kindluse Venemaa-poolse naftablokaadi vastu."

Putin vangerdas ministritega
Venemaa president tõstis kaitseminister Sergei Ivanovi esimeseks asepeaministriks.
Omal ajal koos Putiniga KGB-s töötanud Ivanovi ametikoha vahetamist peavad analüütikud oluliseks verstapostiks enne järgmise aasta presidendivalimisi. Sellega tõsteti ta samale ametikohale kui seni populaarseim presidendikandidaat, samuti esimese asepeaministri kohal olev Dmitri Medvedev. Putin on varem lubanud vihjata, keda ta soovib näha oma mantlipärijana presidendi kohal.
Lisaks tõstis Putin asepeaministri kohale senise valitsusaparaadi ülema Sergei Narõškini, kelle ülesandeks jääb SRÜ riikidega kaubandussuhete edendamine. Kaitseministri ametisse astub aga senine maksuameti juht Anatoli Serdjukov. Ivanov, Narõškin ja Serdjukov on kõik pärit Peterburist nagu ka president Putin ise.

Sibulate kõrge hind kõigutab valitsust
Kui Euroopas on pigem levinud väärarusaam, et õllehinna tõus kukutab valitsusi, siis Indias paistab sama jõud olevat sibulal.
Sibul on ikka olnud Indias üks odavamaid ja kättesaadavamaid köögivilju, nii et sibulahinna tõus on 1,1 miljardi inimesega riigis poliitiliselt väga hell küsimus. Kõigest aastaga on sibulakilo hind kerkinud suurlinnades seitsmelt ruupialt 20 ruupiani, Delhis koguni 26 ruupiani (kahest seitsme kroonini).
"Mida me peaksime valitsuse arvates sööma? Me kuulume keskklassi ega suuda endale selliseid hindu lubada. Mõelge, mida siis veel vaesed inimesed peaksid oma lastele söötma!" vahendas ajaleht Times ühe 45-aastase Delhi perenaise muret.

Antiikne münt paljastab Kleopatra inetu palge
Kui Shakespeare kirjutas pimeda keskaja loojangul, et Egiptuse kuninganna Kleopatra oli kirjeldamatu, pidas ta silmas seda, et antiikse daami ilu polnud võimalik sõnadega väljendada.
Kuid 32. aastast e.m.a pärit münt lubab arvata, et küllap Marcus Antonius armastas Kleopatrat pigem tolle särava mõistuse kui samaväärse näolapi pärast. Valentinipäeval pandi Inglismaal Newcastle'i ülikoolis näitusele münt, millel kujutatud naisterahvas on lühikese ninaga, kitsaste huulte ja eenduva lõuaga ehk paras paariline mündi teisel küljel olevale Marcus Antoniusele - kongus ninaga, punnis silmade ja jämeda kaelaga Rooma väejuhile.
"Mündil olevad kujutised on kaugel Elizabeth Taylorist ja Richard Burtonist," ütles agentuurile AP ülikooli arheoloogiamuuseumi direktor Lindsay Allason-Jones, viidates 1969. aasta filmi "Kleopatra" näitlejaile.

Tallinnasse võib tulla alkoholivaba kohvik
Tallinna linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise komisjon eraldas 122 100 krooni projektidele, mille eesmärkideks on alkoholivaba kohviku rajamine kesklinna ja Mustamäe turvamessi läbiviimine.
Kuritegevuse ennetamise komisjon eraldas 70 000 krooni ühendusele Alkoholivaba Eesti projektiks "Noortekohvik", mille alusel avatakse Tallinna kesklinnas kevadel nikotiini- ja alkoholivaba noortekohvik.
Tervisliku toidu ja joogiga kohviku eesmärk on propageerida tervislikke eluviise, turvalist ja meelemürkidest vaba ajaveetmist; kavas on hakata korraldama erinevaid kultuuriüritusi, näitusi, töötube. Oodatakse ka lastega peresid ning nädalavahetustel hakatakse korraldama pereüritusi.
Komisjoni kuuluva abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on alkoholivaba kohviku puhul tegu noorte isikliku initsiatiiviga, mille kasutegur elustiili kujundajana on väga perspektiivikas.

Narkomaanipaar käib kosmeetikat varastamas
Ühes Tallinna kaubanduskeskuses Falcki turvatöötajatele kosmeetikavargusel vahele jäänud narkojoobe tunnustega paari kuulunud naine tabati kaks päeva hiljem uuelt varguselt.
Falcki turvatöötajad pidasid 13. veebruaril kinni sama perekonnanime kandva 27-aastase Paveli ja temast aasta noorema Zinaida. Narkojoobe tunnustega paari juurest leiti kokku 1324 krooni väärtuses varastatud kaupa. Pavel oli müügisaalist maksmata välja toimetanud Bratzi nukukomplekti ja kaks ripsmetušši. Tema kaaslase juurest leiti lisaks ripsmetuššidele ka lauvärvi, huulepulk ja huuleläige.
Falcki turvatöötajad andsid vargapaari üle politseile.
Zinaida jäi Falcki turvatöötajatele varguskatsel vahele ja anti politseile üle ka kaks päeva hiljem ühes teises Tallinnas kaubanduskeskuses.
Kella 10 paiku hommikul sisenes taas narkojoobe tunnustega naine poodi ja toppis müügisaalis endale 413 krooni väärtuses kosmeetikatarbeid varrukasse.

Nõmmekad seisavad varjupaiga laiendamise vastu
Kuigi Nõmme halduskogu ja ümberkaudsete majade elanikud on Kauge 4 kodutute varjupaik-öömaja laiendamise vastu, kavatseb linn sinna ikkagi ehitada uue peavarju 107 kodutu jaoks.
Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna plaani järgi praegune maja lammutatakse ning selle asemele ehitatakse kahekorruseline kodutute majutuskeskus, mis koosneb kolmest osast, kirjutab Postimees.
Hoonesse mahutatakse 47-kohaline öömaja (kuhu võetakse vastu ka alkohoolikuid), 32-kohaline varjupaik (kuhu pääsevad ka puudega inimesed) ja 28-kohaline sotsiaalmajutusüksus erivajadustega klientidele.
Kauge ja Jalaka tänava seitsme korrusmaja elanikud esitasid linnavalitsusele 209 allkirjaga protestikirja, milles nad on vastu kodutute majutusasutuse laiendamisele ja taotlevad koguni selle likvideerimist.
Kuigi linnavolikogu sotsiaalkomisjon otsustas öömaja laiendamise juba mullu augustis, said elanikud sellest teada alles nüüd.

Korralagedus: jänesed trahve ei maksnud ja autod seisid Raekoja platsil
Veel viis aastat tagasi maksti piletita sõitmise eest määratud trahv ära vaid 10-20 protsendil juhtudest.
Kui bussis astuks teie ette päkapikukuue karva jopes naine, valge karvaäärega kapuuts peas, ja küsiks põuest kaelakaarti sikutades näha sõidupiletit, oleksite praegu ehk veidi üllatunud.
Enne 1998. aasta oktoobrit, mil kasutusele võeti vormiriietus, käis kontrolör tööl aga oma rõivastes. Lappis ja parandas jakki ja mantlit ja särki, kui mõni piletita sõitja suures vihas kättemaksuks trahvi eest varruka või hõlma lõhki rebis.
Mundri puudumine andis tegutsemiseks vabad käed libakontrolöridele. Ja nagu neist oleks üksi vähe, olid kümne aasta eest liikvel ka võltspiletid. Kontrolörid kuulsid ridamisi tunnistusi, kuidas jäneseks osutunud sõitja oli soetanud oma uudse välimusega 30 päeva täispileti heauskselt Kadaka või Lasnamäe turul mõne piletikioski kõrval seisnud eraisiku käest.

Geoloogia instituut ei vanane
Geoloogia instituut tähistab täna oma 60. sünnipäeva. Kui instituut ENSV teaduste akadeemia all 1947. aasta veebruaris tegutsema asus, hakati uurima, kuidas on tekkinud maa me jalge all. Kuid otsiti ja uuriti ka põlevkivi, fosforiiti, ehitusmaterjale - rahvamajandusele olulisi asju. Hiilgeajal töötas instituudis 200 inimest, praeguseks on alles jäänud kolmandik. Kuid jälle on kilbile tõusnud majanduslikult tähtis põlevkivi. Praegune Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituut tegeleb muude geoteaduste kõrval ka agaralt Jordaania põlevkivi uurimisega. Ning on olemas idee, et kui põlevkivist osataks maa all õli saada, siis kuhu ja kuidas see liiguks ning kust seda kätte saaks. Niisiis on ring ühelt poolt sulgunud, teisalt aga laienenud.

Eesti taevakividest lühidalt
Järjekordne raamat sarjast, mida geoloogia instituut teeb koos Soome kolleegidega ja mis tutvustab Eesti geoloogiat, annab lühikese, ent täpse ülevaate meie taevakivihaudadest ja nende uurimisest. Kraatrite vastu on Eestis ikka huvi tuntud ja nende vanuse üle puhkenud vaidlused on vahel võtnud üsna ägedaid toone. Raamatus on ka kirjanduse loetelu ja sõnaseletused.

Geoloogid uurivad liivakastimänguga Maa kujunemist
Geoloogid ei vehi enam ainult oma haamrikestega.
Kui geoloog Alvar Soesoo tegi 1998. aastal Melbourne'is Monashi ülikoolis oma doktoritööd, istuti aeg-ajalt kolleegidega õlle taha teadusasju arutama. Ühel heal õhtul võtsid tema ja praegune Tübingeni ülikooli professor Paul Bons jutuks, kas ka geoloogias kehtivad iseorganiseerumise ja enesesarnasuse seadused, mille kaudu viimastel aastakümnetel on edukalt seletatud nii börsi tegutsemist, südametööd, pilvede kuju kui ka relvakonflikte. Kas ka kivimid moodustusid nõnda, nagu areneb internet? Ootamatu küsimus ja veel ootamatum vastus - jah, nii see ongi. Kuid geoloogiline üldsus pole seda uut paradigmat veel kaugeltki omaks võtnud.
Sajad miljonid aastad

Kinnisvara soetamine käib juba paljudele üle jõu
Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja ütles tänasel online-pressikonverentsil, et kinnisvara soetamine on juba paljudele inimestele üle jõu käiv.
"Kinnisvara hinnad on tõusnud juba sinna kategooriasse, kus paljudele inimestele, isegi kiire palgakasvu valguses, on uue kinnisvara soetamine üle jõu käiv," ütles Põldoja.
Sama trendi prognoosib Põldoja ka Lätis, Leedus on tema meelest kasvuperspektiivid veidi paremad, kirjutas aripaev.ee.
"Samas, kui 2007. aastal väljastataks sama palju eluasemelaene kui 2006. aastal, siis oleks laenuportfelli kasv ikkagi 40% juures," rääkis Põldoja.

Uus elurajoon võib saada Mark Soosaare nime
Endise Pärnu kalatööstuse Maseko asemele arendatava elurajooni nimekonkursile laekus 87 piirkonna nimeettepanekut ja 326 tänavanime varianti, elurajooni nimede seas olid näiteks Mark Soosare nimeline, Jõehobu, Lahe jt.
Kinnisvarafirma LVM juhatuse liige Andres Sutt ütles Pärnu Postimehele, et nimevariantide rohkus tuli arendajatele üllatusena ja näitas pärnakate fantaasia lennukust.
Nii on elurajooni nimeks pakutud muuhulgas Lahe, Ehte, Pärli, Pärlijõe, Annemõisa, Jõehobu, Vesilinnu, (Kala) tehase, Jõepargi, Paber-Kala, Jõesadama, Paadisadama, Jõe-Kääru, Waldhofi, Uus-Linna, Vaba Jooksu, Kuldkalakese, Mark Soosaare nimeline, Parve, Uue-Pärnu, Uue-Silla, Sõudebaasi, Poeesia jt.
Tänavanimed olid seotud veefloora ja -faunaga, ilmastikunähtuste, kalliskivide, jõeääre ja -kallastega, jõesõidukite, lõhnade-aroomide, Jüri Jaansoni kahe silla jooksu ning Pärnu tuntud luuletajatega. Kurioosumite hulka kuulusid tänavanimed Silgukasti, Tursakalakasti, Särjekasti ja Voblakasti.

Euroraha aitab Köstis elektrit tootma hakata
Aasta lõpuks peaks Viljandis vanas Kösti veskis tööle hakkama turbiin, mis muudab paisu taha kogutud vee jõu elektriks.
Endises vesiveskis tegutseva osaühingu Meie Gabriel juht Aili Kukk rääkis, et tarneleping 75-kilovatise võimsusega turbiini muretsemiseks on sõlmitud ja kevadel peaks algama masina seadistamine, kirjutas Sakala.

Partei püstitas parklasse kioski
Reformierakond püstitas valimiseelseks ajaks Viljandi bussijaama kõrvale parkimisplatsile väikese infokioski.
Reformierakonna piirkonna arendusjuht Marek Tanvald kinnitas Sakalale, et välireklaami seadusega ehitis vastuollu ei lähe, sest ühtegi logo sellele ei panda. "Kogu tegevus käib majas sees," kinnitas ta. "Seal jagame enda partei kohta infot."
Samuti lubas Tanvald, et majake kaob bussijaama parklast 3. märtsil ehk päev enne valimisi.
Parkla omaniku, aktsiaseltsi Viljandi Centrum ühe omaniku Tauno Tuula kinnitusel on kioski ehituseks nii linna kui ettevõtte luba. Tuula ise kandideerib riigikokku Reformierakonna nimekirjas.

Justiitsministeerium üürib Viru Vanglat 103,5 miljoni krooni eest aastas
Justiitsminister Rein Lang ja Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit Viru Vangla üürilepingu aastateks 2008-2038, mille eest ministeerium maksab riigiettevõttele igal aastal üüri 103,5 miljonit krooni.
Vastavalt sõlmitud lepingule annab RKAS vangla justiitsministeeriumile üle 30. märtsil 2008. aastal. Lõplikud ala heakorrastamis- ja haljastustööd lõppevad sama aasta 30. augustil, teatas RKAS.
RKAS-i juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnade kohaselt sai üürilepingu allkirjastamisega komplekselt lahendatud riigipoolsed garantiiküsimused.
RKAS-i juhtimisel alustati Viru Vangla ehitustööde ettevalmistusega Jõhvis 2005. aastal ning valmib 2008. aastal. Täna ollakse ehitustöödega graafikus. Vangla koos seda ümbritseva alaga võtab enda alla 16 hektarit ning seda hakatakse valvama peamiselt vanglapiiretele paigutatava elektroonilise valve abil.

Rakvere ringtee äärde tuleb elamurajoon
Kinnisvara ja turismiga tegelev perefirma Virumarket OÜ plaanib Rakvere ringtee äärde Piira küla lähistele suurt elamurajooni, kuhu püstitatakse ligi 30 eramaja.
Linnuriigi taha jäävale maaalale on mõõdetud peaaegu 30 krunti, kuhu tulevad nii individuaal- kui ka ridaelamud, lisaks neile laste mänguväljak ja tenniseväljak, kirjutas Virumaa Teataja.
"Siia rajatakse korralik elamurajoon, kust Linnuriiki on plaanitud tee, mida mööda võib tulevikus linnaliinibusski käima hakata," rääkis firma juht Artur Antropov.
Antropovi sõnul on ühe eramukrundi suuruseks umbes 1500 ruutmeetrit, suurest maanteest eraldatakse elamurajoon kas müratõkkeseina või kõrge mullavalliga.

Selver pani täna nurgakivi Eesti suurimale köögile
Jaekaubanduskett Selver rajab Tallinnas asuvasse Lasnamäe tehnoparki Eesti suurima 4200m² pindalaga keskusköögi, kus saab tööd 260 inimest.
Uus keskusköök valmib augustis ning hakkab varustama kõiki Selveri keti 21 kauplust ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja toidupoodi, teatas ettevõte.
"Selver rajab senise kolme eraldi köögi asemele ühe suure köögi. Selveri Köök kasvab kiiresti ja lisanduv tootmisvõimsus leiab koheselt rakenduse. Uue keskusköögi automatiseeritud seadmed kiirendavad tootmisprotsessi ning suuremahulised masinad annavad märkimisväärselt juurde tootmisvõimsust," ütles Selveri juhataja Ain Taube.
Ehituse peatöövõtja ASi Oma Ehitaja juhatuse esimehe Kaido Fridolini sõnul rajatakse uude tootmishoonesse kokku ca 4200 m2 kaasaegset tootmis- ja büroopinda.

SMS-laenajaid üle 10 000
Krediidiinfo andmetel ületas SMS-iga sõlmitud väikelaenulepingute arv detsembris 10 000 piiri.
"Tüüpiline SMS-laenu taotleja on kahekümnendates aastates noor inimene, kellest 90 protsendil on krediidilepingutega juba varasem kogemus. Võetud laenude maht jäi enamasti 1000-5000 krooni vahele," vahendas Virumaa Teataja Krediidiinfot.
SMS-laenude pakkujad tulid turule suvel, praegu saab laenu vähemalt kaheksast firmast. Laenusummad algavad 500 kroonist ning ulatuvad 4000 kroonini, tagastamise tähtaeg on 14-60, keskmiselt 15 või 30 päeva.
Kui laenata kuuks ajaks 1000 krooni, tuleb tagasi makstes võetule lisaks umbes 300 krooni. Arvestama peab veel sellega, et osa laenuandjaid on kehtestanud hinna ka SMS-sõnumile, millega laenu taotletakse. Enamasti on sõnumi hinnaks kümme krooni.

Rekka-meestel oma kauplus
Indrek Orav avas Hiiumaal, Kõrgessaare maanteel kaupluse, kuhu oodatud kõik rekka-mehed, kirjutab Hiiu Leht.
"Oluline on see, et me pole nagu tavaline kauplus. Meil on ruumid ja inimesed, aga poes on hoopis diivan, kohvimasin ja lauake. Istume maha ja räägime, mis kliendil vaja on. Meie hooleks jääb tellimine ja järgmiseks päevaks on "jupp" kohal ning me viime selle kliendile koju kätte terve Hiiumaa piires," ütles poes müüjana töötav Janika Wheeler.

Neli uut bussiliini said komisjoni heakskiidu
Tänasel koosolekul majandus- ja kommunikat-siooniminis-teeriumis kiitis sõitjateveo lubade komisjon heaks liiniloa andmise neljale uuele kaugbussiliinile.
Komisjon otsustas teha ministeeriumile ettepaneku anda liiniluba ASi Sebe liinidele Tartu-Kohtla-Järve-Kiviõli ning Tallinn-Tartu, ASi Go Bus liinile Tartu-Ahja-Mooste-Põlva ning ASi Taisto Transport liinile Tartu-Otepää-Sangaste-Antsla.
Samuti otsustas komisjon teha ministeeriumile ettepaneku rahuldada vedajate avaldused sõiduplaanide muutmiseks ASi Go Bus kaugbussiliinil nr 831 Põlva-Ihamaru-Kambja-Tartu ning MootorReisi ASi rahvusvahelisel bussiliinil EL14 Tallinn-Pärnu-Riia.
Sõitjateveo lubade komisjoni kuuluvad maavalitsuste, vedajate organisatsioonide, Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse, Konkurentsiameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Jüri Mõis rajab tuuleparke
Plaanitavate projektide realiseerumisel peaks Eestisse viie aasta jooksul kerkima 13 tuuleparki, teiste seas paneb tuuleparke püsti ärimees Jüri Mõis.
Endine Tallinna linnapea Jüri Mõis on kampa löönud Hannes Tamjärve ja Tullio Liblikuga ning plaanib ehitada lausa kolme tuuleparki. Neist esimene peaks valmima juba tänavu sügiseks.
Oma tuuleparki on rajamas ka Mainori suuromanik Ülo Pärnits.
Kuigi kehtiva elektriseaduse järgi on juba praegu tuuleenergiaturg täis, ei paista see arendajaid heidutavat, kirjutab Äripäev.

Haigekassa nõukogu kinnitas muudetud eelarve
Reedel toimunud haigekassa nõukogu kinnitas alanud aasta haigekassa eelarve muudatuse, mis lubab meditisiinitöötajatele kõrgemat palka maksta.
Haigekassa teatel tingisid eelarve muudatuse neljapäeval valitsuses kinnitatud tervishoiuteenuste loetelu ja varasemad haigekassa nõukogu otsused.
Tervishoiuteenuste loetelus olevate teenuste piirhindade muutmine võimaldab meditsiinitöötajate miinimumtunnipalka tõsta tänavu 25% võrreldes eelmise aastaga. Palgakomponendi kasvuks vajalik lisaraha on eelarve muudatuses 172 miljonit krooni.

Endine salaviinakuningas ähvardab riiki inimõiguste kohtuga
Endine salaviinakuningas nõuab tungivalt enda kohtu alla andmist, ähvardades muidu Euroopasse kaevata.
Den za Dnjom kohtus endise Ida-Virumaa salaviinakuninga Juri Mäeotsa ehk Mihalõtšiga, keda pole vaatamata tema tungivatele nõudmistele ikka veel kohtu alla antud. Politsei on teda puudutanud kriminaalasja menetlenud juba 12 aastat ja osades süüdistuspunktides pole talle siiamaani suudetud süüdistust esitada. 2005. a pakkus politsei talle võimalust lõpetada teda puudutav kriminaalasi aegumise tõttu, kuid sellega pole Mäeots nõus, sest ta ei tunnista enda vastu esitatud süüdistusi ja nõuab enda kohtu alla andmist ning õigeks mõistmise korral täielikku rehabiliteerimist.
Mäeotsa süüdistatakse oma äripartneri salaviinakaubanduses Oleg Ivanovi röövimises ja ähvardamises 1995. a sügisel. Ehkki Mäeots veetis 5 aastat trellide taga ebaseaduslike relvade omamise tõttu, eraldas kohus täiendavaks eeluurimiseks tema kriminaalasjast Ivanoviga seotud episoodid. Neid uuribki politsei juba 12 aastat, olles sellega püstitanud eeluurimise alase rekordi. Salaviina puudutavat süüdistust pole Mäeotsale aga iialgi esitatud, ehkki mees on avalikult oma juhtivat rolli salaviinakaubanduses tunnistanud. Läbiotsimisel võeti temalt ära žurnaal, kus muude raamatupidamisandmete juures sisaldusid ka õiguskaitsetöötajate nimed, kellele oldi "katuse" eest makstud ja kus olevat kirjas ka üks ringkonnakohtunik. Hiljem läks žurnaal politseist salapäraselt kaduma, ehkki läbiotsimisprotokollis on tema olemasolu fikseeritud ja kriminaalasja salaviina müügi kohta ei algatatudki.

Hansapanga grupi kasum kasvas 91%
Hansapanga grupp lõpetas eelmise aasta rekordilise kasumiga - grupi puhaskasum kasvas aastaga 91% ning ulatus 1,6 miljardi kroonini.
Grupi laenumaht kasvas 59% ja hoiused 29%, teatas grupp.
Kontserni kogutulud kasvasid aastaga 57% 3,35 miljardi kroonini. Kõige kiiremini kasvav tululiik oli puhas intressitulu, mis kasvas aastaga 56%. Eestis suurenes puhas intressitulu aastaga 52%, Lätis 71%, Leedus 62% ning Venemaa äriüksuses 44%.
Grupi tegevuskulud kasvasid aastaga 30% võrra 1,5 miljardi kroonini. Äriüksuste tasandil oli kiireim kulude kasv Leedus, kus tegevuskulud kasvasid aastaga 41%. Lätis oli tegevuskulude aastane kasvutempo 37% ning Eestis 22%.
Grupi personalikulu kasvas aastaga 47% võrra ja administratiivkulud suurenesid aastaga 26% võrra.
Grupp hindab eelmist aastat väga edukaks. Eelmise aasta majanduskasv põhines eelkõige sisenõudlusel - jõudsalt kasvasid nii eratarbimine kui ka investeeringud.

Täna hommikuse seisuga on esitatud üle 113 000 tuludeklaratsiooni
Täna hommikuks on läbi e-maksuameti esitatud kokku 113 091 tuludeklaratsiooni, mis moodustab üle 20 protsendi oodatavate deklaratsioonide koguarvust.
Esitatud deklaratsioonide alusel kuulub tagasimaksmisele ligi 363 miljonit ja juurdemaksmisele üle 6 miljoni krooni. Eelmisel, 2006 aastal, esitati 16. veebruari hommikuks ligi 48 000 tuludeklaratsiooni.
Kui e-maksuameti kaudu esitatud deklaratsioon ei vaja automaatse/esmase kontrollimise tulemusena lisakontrolli, tagastatakse enammakstud tulumaks maksumaksja tuludeklaratsioonis märgitud pangakontole 5 tööpäeva jooksul pärast deklaratsiooni esitamist. Tulumaksu tagastusi alustatakse 22. veebruarist. Paberkandjal esitatud deklaratsioonide alusel alustatakse makse tagastamist aprillikuus.
Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab kuni 15. veebruarini tööpäevadel kella 08.00 - 18.00, helistades infotelefonile 1811. Alates 15. veebruarist kuni 02.aprillini töötab infotelefon kella 08.00 - 20.00. Samuti saab abi maksuhalduri koduleheküljelt www.emta.ee ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikest teenindusbüroodest.

4200 ettevõtet esitas statistikaametile aruandeid internetis
2006. aastal sai eSTATi kaudu esitada 21 statistilist aruannet, seega oli liitumisvõimalus enam kui pooltel aruandekohuslastel ehk 17 000 ettevõttel, kellest kasutas seda võimalust 4200.
eSTAT on innovatiivne vahend, mille Statistikaamet juurutas 2006. aastal andmeesitajate paremaks teenindamiseks. Eesmärk oli teha aruannete esitamine andmeesitajale mugavamaks ja kiiremaks, parandada esitatavate andmete kvaliteeti ning hoida kokku kulusid.
2006. aasta lõpus korraldatud tarbijauuringu tulemused näitasid, et kasutajad on eSTATiga rahul. Esile toodi eelkõige kanali mugavust, kiirust, ülevaatlikkust ja seoses sellega ka töö parema planeerimise võimalust ning kulude kokkuhoidu. eSTAT leidis tunnustust ka 2007. aasta Riigikantselei konkursil "Parim uuendus 2006", kus ta pärjati peaauhinnaga.
Interneti kiire levik ning populaarsus annavad alust arvata, et eSTAT on jätkusuutlik. Tänavu on eSTATi kaudu võimalik esitada 77 aruannet 196st, sealhulgas kõiki kuu- ja kvartaliaruandeid, vahendab statistikaameti pressiteenistus.

Enam kui 900 ettevõtet kasutas arvevabriku teenuseid
Maksu- ja tolliamet võttis eelmisel aastal vahele üle 900 arvevabrikute teenuseid kasutanud ettevõtte.
Kokku peatas amet seitsme n-ö arvevabriku tegevuse, kelle kaudu firmad püüdsid käibemaksu tasumisest kõrvale hoida.
Arvevabrikutest läbi kantud summad varieeruvad erinevate ettevõtete puhul mõnesajast kroonist miljonite kroonideni ning seitsme arvevabriku kogukäive lähenes 1,2 miljardi krooni suurusele summale. Kõige varasemad eelmisel aastal luubi alla sattunud tehingud olid tehtud 2001. aastal.
Suurim arvevabriku juhtumi paljastas amet juulis, kui mahukas maksupettuses kahtlustatavana peeti esialgu kinni 12 ja hilisemal perioodil veel kümme isikut. Selle arvevabriku teenust kasutasid kokku 526 äriühingut ning väljastatud fiktiivsete arvete maht ületas 250 miljoni krooni suuruse summa. Kokku tehti selle juhtumi käigus 21 läbiotsimist ning tuvastati 28 vari- ning 18 puhverfirmat. Esimesed kriminaalasjad jõudsid prokuratuuri eelmise aasta lõpuks.

Tööandjad saatsid Oliver Kruuda ukse taha
Eile hääletas tööandjate keskliidu üldkoosolek Kalevi suuromaniku Oliver Kruuda koos teiste Keskerakonna ja Rahvaliidu toetajatega volikogu koosseisust välja.
Üllatuslikult hääletasid tööandjad endi hulgast volikogust peale Kruuda välja ka Kruuda omanduses ASi Tere juhi Kadi Lamboti, lisaks ei pääsenud volikokku manalateele läinud Mati Jostovit asendanud Lembit Kaljuvee, Eesti Raudteed esindanud Heino Priimägi jt, kirjutab Äripäev.
"Olen hämmingus, et ei mina, Kadi ega Heino ei leidnud 30 inimese seas toetust," kommenteeris Kruuda juhtunut. "Kui vaadata koosoleku protokolle, siis olen alati olnud üks aktiivsemaid kohalkäijaid, kaasamõtlejaid ning oma arvamuse avaldajaid."
Toiduliidu esindajana volikokku pääsenud A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles, et ka talle tuli Kruuda läbikukkumine üllatusena, ühtlasi oletas ta, et võimuvõitlus jääb ära ja volikogu juhiks saab taas Enn Veskimägi.

Sunnitud toetus vene rahvuslastele
Kaitsepolitsei huviorbiidis olev Konstitutsioonierakonna esimees Andrei Zarenkov on Vene föderatsiooni suursaatkonna kaasabil tekitanud endale ning väidetavalt ka erakonnale rahaskeemi, mille raames küsitakse häbenemata raha ka nende Eesti ettevõtjate käest, kellel ärisidemed Venemaaga.
Juba aastaid on Venemaaga ühel või teisel moel äriliselt seotud Eesti ettevõtjad saanud kirju, milles palutakse sellesse kirja suhtuda tähelepanuga ning võimaluse korral sponsoreerida festivali "Vivat, Rossija!". Seda kirja ei ole ettevõtjatele saatnud aga festivali korraldaja, vaid kiri on teele lähetatud hoopis Vene föderatsiooni suursaatkonnast Pikalt tänavalt ning kirja lõpus on eelmise suursaadiku Konstantin Provalovi allkiri, kirjutab Äripäev.
Festivali korraldajaks on siiani olnud OÜ Master PR, kuid eelmisel aastal loodi kõrvale veel MTÜ Festival Vivat Rossija, mille taga on kaks Konstitutsioonierakonna tuntud liiget: erakonna esimees, Maardu rahvamaja direktor Andrei Zarenkov ning kirurg Vladimir Afanasjev, kelle "saavutuseks" on hiljuti seoses Andrei Filatovile kodakondsuse andmise skandaaliga esilekerkinud dokumentaalfilm "Eesti - ajaloo risttee".

Calvin Klein avab märtsis Tallinnas oma toodete firmapoe
Calvin Klein Jeans pakub teksaseid, vaba aja rõivaid, kelli, päikeseprille, kotte ja muud.
Calvin Klein avab 1. märtsil oma esimese esinduskaupluse Tallinnas Narva maantee 5, Foorumi äri- ja kortermaja kaubatänavas.
Kaubamärgi toodete jaemüügi korraldaja KV Retaili esindaja Kaupo Kallemaa sõnas, et toodangu müük on Eestis end hästi tõestanud, seega leidis emafirma, et on õige aeg siseneda turule eraldi poega. Ideest avamiseni kulus tema sõnul kaks aastat, seda eelkõige sobiva pinna puudumise tõttu. "Pakkusime üht-teist välja, aga need ei sobinud," märkis Kallemaa.
Vastne Calvin Kleini esindus asub uues keskuses kahel tasapinnal, kokku 122 ruutmeetril ning sisustatakse spetsiaalselt firma kontseptsiooni kohaselt toodetud mööbliga.

Uksed avab luksusautode salong
Esmalt kavatsetakse hakata Mustamäe teel müüma Lamborghini automargi "iludusi".
Peagi lisanduvad Bentleyd ning veel paar-kolm sama klassi nime. Kaubamaja suunab oma jõupingutused Baltimaade ja Soome jõuka klientuuri teenindamisele, pakkudes nii sportautosid, luksussedaane kui ka maastikuautosid.
Kaks miljonit on minimaalne rahasumma, mis tuleb sellesse maikuus avatavasse esindusse autot ostma minnes kaasa võtta. Selle eest saab Lamborghini kõige "lahjema" mudeli Gallardo, mille tippkiirus on 315 km/h ning mis võtab "sada sisse" 4,2 sekundiga.
Kallima mudeli, Murcielago baashind jääb 3-5 miljoni krooni kanti. Samas on Lamborghini hinna ülempiir taevas, sest nagu ütleb Eesti Talleksi kontserni kuuluva Saksa Auto juht Jussi Pärnpuu: sellise auto ostmine on kui rätsepa juures ülikonna tegemine.

Kristjan Randalu pälvis Saksamaa maineka jazziauhinna
Eesti pianist Kristjan Randalu on nimetatud Baden Württembergi Liidumaa 2007. aasta jazzipreemia laureaadiks.
Preemia kaaskõnes nimetab zürii esimees Professor Bernd Konrad Karlsruhes elavat Kristjan Randalu Baden-Württembergi üheks tippmuusikuks, "kelle esitus on ekstraklassist nii klassikalise kui jazzmuusika vallas."
Jazzipreemia on BW liidumaa üks kõrgemalt hinnatud autasusid kultuurivallas, preemia suurus on 15 000 Eurot ning selle avalik üleandmine toimub veel enne suvevaheaega, kinnitab Baden-Württembergi Teadus- ja Kunstiministeeriumi pressiteade.

Jää ja tule vaatemäng lõpetab tARTu kunstikuu
tARTu kunstikuu 2007 lõpetab sümboolselt tuleskulptuuride etendusega ning tervitab Hiina kalendri aastavahetust traditsioonilise jääskulptuuriga.
tARTu kunstikuu 2007 lõpetab sümboolselt tuleskulptuuride etendusega ning tervitab Hiina kalendri aastavahetust traditsioonilise jääskulptuuriga.
Kuldse sea aasta algust tähistatakse Ekke Väli jääskulptuuriga "Siga". Sarnaselt kunstikuu avamisega juhib tuleskulptuuride etendust vabakutseline kunstnik Henry Timusk.
Timuski sõnul on kogu üritus Raekoja platsil seotud meeliülendavaks vaatemänguks. "Toetudes selleaastase tARTu kunstikuu teemale - koopia, kopeerimine - näeme Raekoja platsil hulka tuttavaid kujundeid, mis on põimitud uutega," sõnas Henry Timusk.
"Kokkuvõtvalt on tegemist muljetavaldava tuleetendusega, kus lisaks elavale tulele astuvad üles ka tulekunstnikud ning on kasutatud erinevaid pürotehnilisi efekte," ütles Timusk.

Raamatu Casino Royale müük kukkus läbi
Esimese James Bondi novelli Casino Royale kahjustatud esmatrüki müük Londonis toimunud oksjonil kukkus läbi.
Ian Flemmingu kirjutatud novelli hinnaks oodati oksjonil kujunevat 8000 kuni 10 000 naela, aga Bloomsbury oksjonimajas ei tõusnud pakkumine raamatu mitteavaliku reservhinnani, teatas BBC.
"See on suur pettumus, aga on fakt, et oksjoni puhul ei ole kunagi teada, mis juhtuma hakkab," ütles Bloomsbury oksjonimaja pressiesindaja Richard Caton.
Raamatu Casino Royale järgi eelmisel aastal vändatud samanimelisest James Bondi linaloost on tänaseks mitmes riigis saanud kassahitt.
Novell Casino Royale nägi esimest korda ilmavalgust 1953. aastal toona tundmatu autori Ian Flemmingu sulest.

Tartu Ülikooli jõudis maailmakuulsa semiootiku raamatukogu
Tartu Ülikooli jõudnud maailmakuulsa semiootiku Thomas A. Sebeoki raamatukogu väärtustab Tartut kui üht maailma semiootikakeskust.
Professor Thomas A. Sebeoki biosemiootika-alane raamatukollektsioon ligi tuhande köitega saabus hiljuti USAst Tartu Ülikooli.
Täna esinevad TÜ semiootikaosakonnas Thomas A. Sebeoki raamatukogu avamise puhul Mihhail Lotman, Anti Randviir, Tiit-Rein Viitso ja Kalevi Kull.
"See et Thomas Sebeoki raamatukogu kõige terviklikum katalogiseeritud osa sai Tartu Ülikooli semiootikaosakonnale, oli Sebeoki Tartu-sidemete loomulikuks jätkuks, ent kogu kohalejõudmisele aitasid palju kaasa nii ta lesk Jean Umiker-Sebeok kui mitu ameerika mõjukat semiootikut," ütles TÜ semiootika osakonna juhataja Kalevi Kull.
"Tegemist on ajalooliselt olulise raamatukollektsiooniga, mis tõstab märgiliselt esile Tartu Ülikooli ning teisalt on see väga vajalik ja väärtuslik materjal teadustööks. Usutavasti kinnitab see veelgi Tartu Ülikooli tähtsust rahvusvahelise semiootikakeskusena," lisas Kalev Kull.

Saaremaa Ooperipäevade korraldajaid kahtlustatakse petuskeemis
Reisibüroo Mere saatis Kuressaare linnavolikogule ettepaneku kasutada sel aastal linnaeelarvest Kuressaare ooperipäevadele eraldatud raha vanade võlgnevuste tasumiseks.
"On loodud uus ooperipäevi korraldav ettevõte, MTÜ Operfest, mis ei kavatse üle võtta Saaremaa Muusikahariduse SA võlgu. Olukord on tekitanud kahtlusi, et uus korraldaja ongi loodud eesmärgiga mitte tasuda tekkinud võlgu," seisab reisibüroo omaniku Angela Nairise pöördumises, kirjutab Oma saar.
Angela Nairis teeb pöördumises ettepaneku kasutada Kuressaare linna toetust 250 000 krooni eelkõige Saaremaa ettevõtetele võlgnevuste tasumiseks.
Kuressaare abilinnapea Argo Kirss ütles, et linna poolt eraldatav 250 000 krooni on ette nähtud Kuressaare ooperipäevade korraldamiseks. Raha eraldatakse Saaremaa Muusikahariduse SA-le, kel on lepingu järgi kohustus tagada ooperipäevade korraldamine, kuid MTÜ-ga Operfest ei ole linnal mitte mingisugust lepingut ega kokkulepet.

Sarjas "Vana Tallinn" ilmub järjekordne kogumik
Täna esitletakse Tallinna Raekojas Vana Tallinna raamatut, mis on üks pikaajalisemate traditsioonidegab Tallinna ajalugu käsitlev kogumik.
Tallinna minevikku ja ajalugu käsitlevate artiklite kogumik "Vana Tallinn" ilmub alates 1991. aastast. Sarja kaheksateistkümnendat kogumikku tutvustab täna selle autor ja toimetaja emeriitprofessor Raimo Pullat ning kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa annab lugejahinnangu artiklitele.
Kogumikus ilmuvad artiklid on eelkõige olulised linna ja kultuuriloo uurimise seisukohalt. Kõrge teadustöö tase ja laialdane kaasautorite võrgustik tagab ajaloohuvilistele mitmekesist ja huvitavat lugemist. Kindlasti pakub raamat huvi ka tavalugejale, näiteks saab teada, milline oli Tallinna kaupmeeste rõivastus 18. sajandil, milliste kalendrite järgi arvestati aega 17. sajandil või milline oli Tallinna Raekoja arvekambri varaloend.

Seitsmeste uudiste video: Eesti noored teavad ooperist vähe
Eestis on noori, kes ei tea, et Eestis ooperit üldse tehakse.
Täna algasid üle-euroopalised ooperipäevad, mille raames 23 euroopa riigi 10 ooperimaja tähistab ooperižanri 400. sünnipäeva, vahendavad Seitsmesed uudised.
Projektist võtavad osa ka rahvusooper Estonia ja Vanemuise teater.
Ooperipäevade eesmärk on viia ooper noortele lähemale.

Seitsmeste uudiste video: president on vapustatud lihatööstuse kõrgest tasemest
President Toomas Hendrik Ilves külastas täna Nõo lihatööstust ja oli positiivselt üllatatud, kui kõrgetasemeline on lihatööstus.
President Ilves külastas täna Tartut ja Tartumaad, käis kirjandusmuuseumis, Nõo lihatsehhis, Reaalgümnaasiumis, Elva lasteaeias ja Valguta seltsimajas.
TV3 Seitsmeste uudiste kaamera saatis presidenti, kes lihatsehhis ka ise kindad kätte tõmbas ja singirulli viilutajasse pani.

Täna toimub Noortebänd 2007 Tartu eelvoor
Täna peetakse Tartus Sõbramajas Eesti suurima noortebändivõistluse teine eelvoor.
Lavale tormavad sellised tõusvad tähed nagu:
These Broken Remains,
Deliirium
In Chain
Another Six Hours
Fond
Playout.
Peale võistumängimise lõppu maandab pingeid emogrupp Aides.
Sõbramaja uksed avanevad täna kell 19.00

Tänase Mutant Disco peaesineja on Man Like Me
Londonist pärit triot Man Like Me peetaks muusikaringkondades tõusvaks täheks.
Täna Mutant Discol esinev Man Like Me on Johnny Langeri juhtimisel tegutsev trio, kuhu kuuluvad Johnny Langer, Ed Laliq ja Pesk.
Man Like Me elektro-hop-pop muusikas segunevad tänavapäti räpp, uuekooli reivmuusika helid ja palju briti-skad.
Bändi muusika iseloomust tulenevalt on nende kontserdid energiast laetud pöörased ja ogaralt koomilised paugutamised.
Parasjagu debüütalbumi väljaandmiseks valmistuv Man Like Me on seni üllitanud vaid kaks singelplaati.
Kahest ilmunud singlist on seni edukamaks osutunud "Oh My Gosh", millest on liikvel technolegendi A Guy Called Gerald ja grimemuusika staari Roll Deep remixid.

Hiidlased võistlevad saarlastega hokiplatsil
Vabariigi aastapäeval toimub Tallinnas Premia jäähallis järjekordne legendaarne hokilahing saarlaste ja hiidlaste vahel.
"Esimest korda kohtusid hiidlased-saarlased hokilahingus 1987. aastal Linnahallis peetud spordipeol. Siis oli võistluse korraldajaks Ain Tähiste, mängu kommenteeris Harri Matskin ja vaatajaid oli 5000 ringis," ütles saarlaste hokimeeskonna kapten Risto Alt.
Emotsionaalse mängu võitsid tookord hiidlased 4: 2. Hiidlaste poolel mängis kaasa jalgrattur Aavo Pikkuus ja saarlaste poolel endine korvpallur Anatoli Krikun.
Sõpruskohtumist jääl on peetud pea iga aasta. Vahepeal oli naabersaarlaste jäälahingutes siiski pikem vaheaeg. Uuesti taastati traditsioon eelmisel aastal, kui 1.aprillil mängiti Tallinnas Jeti jäähallis. Tookord võitsid hiidlased 5: 3.

Patarei vangla viimane ülem juhib ekskursiooni vanglasse
Tallinna noorteklubi Kodulinn korraldab pühapäeval ekskursiooni "Vaatame Patarei vanglat".
Patarei vangla külastus on üks Kodulinna noorteklubi poolt läbiviidava sarja "Väärtus" raames toimuvatest ekskursioonidest.
Pühapäevane ekskursioon algab kell 14.00 aadressil Kalaranna 2 ja seda juhib Patarei vangla viimane vanglaülem Nikolai Kask.

Uus üritussari klubis Privé saab avalöögi Kurtis Blowga
Esimesel üritusel räpipidude sarjast "Heroes of Hip-Hop" on võimalik näha ühte võimsamat ja jõulisemat räpp etteastet, mis Eestis kunagi toimunud, lubavad korraldajad.
Tuleval kolmapäeval klubis Privé üles astuv Kurtis Blow oli väidetavalt esimene räppar üldse ning samuti oli ta esimene, kes sai lepingu suure plaadifirmaga. Mercury Recordsi alt ilmus 1979. aastal singel "Christmas Rappin," mis müüs üle 400 000 koopia ning on end tänaseks päevaks kinnitanud hiphopi klassikaliste plaatide riiulile.
Kurtis Blow on teinud koostööd selliste kuulsustega nagu Wyclef Jean, Run DMC, Russell Simmons ja Full Force.
Show'l astub ülesse ka räpistaari poeg Kurtis Blow Junior ning lisaks maailmakuulsad breaktantsijad Lil Lep (NYC Breakers), Iron Monkey (Rock Force Crew/ LA) ning Eesti mainet maailmas väga kõrgel hoidnud- Submission Crew. Puldis on Prive resident DJ Möls.

Senegali räppar selgitab, milline on hea poliitik
Senegali räppar Xuman kutsub noori üles osalema järgmisel nädalal toimuvatel presidendivalimistel ning andma häält kandidaadi eest, kes võiks midagi riigi heaks ära teha.
Ta leiab, et valitsev olukord Senegalis on väga halb ning seda saaks muuta, kui noored läheksid valima ning oleksid rohkem huvitatud poliitikas toimuvast, vahendab BBC.
"Selle asemel, et otsida esimest võimalust Kanaari saarte kaudu Euroopasse põgeneda võiksid noored oma kodumaal püüda oma elu paremaks muuta," ütles Xuman ning lisas, et parim võimalus selleks on osaleda valimistel.
Selleks tarbeks on artistil valmimas album, mis kannab endas sõnumit selle kohta, mida üks poliitik peaks tegema selle jaoks, et kogu senegali rahva elu paraneks ning kuidas mõni selline poliitik ära tunda.

Õnnelikud põrsad jõudsid muuseumisse
Tartu Mänguasjamuuseum avab täna näituse õnnelikest mängupõrsastest.
16. veebruarist on algava sea-aasta puhul Tartu Mänguasjamuuseumis avatud näitus "Õnnelikud Põrsad".
"Näitusel on väljas suured ja väikesed, pehmed ja kõvad, roosad ja mustad mängunotsud, kellel kõigil üks ühine joon - nad on õnnelikud," sõnas Tartu Mänguasjamuuseumi teadus- ja arendusjuht Triin Vaaro.
Näituse avamisel on täna kohal ka suur õnnepõrsas, kes täidab kõik sea-aasta soovid.
Tartu Mänguasjamuuseum aadressil Lutsu 8 on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.

Äpardus suurendas Bingo loto peavõitu
Eilseks loto peavõiduks lubatud 4,3 miljonit krooni suurenes arvutivea tõttu saates 4,7 miljonile.
Eelmisel nädalal tõi rekordiline peavõit 2,9 miljonit krooni nii palju piletiostjaid, et tarkvara vedas alt ja saade eetrisse ei jõudnud. Viperusteta ei möödunud ka eilne Bingo loto loosimine. Kuigi ennustatav peavõit pidi olema 4,3 miljonit krooni, ilutses teleekraanil peavõiduna 4,7 miljonit, kirjutab SL Õhtuleht.
Eesti Loto juhatuse esimees Aivar Lepp arutles enne saate algust, kas kutsuda IT-mees probleemi lahendama või jättagi ekraanile suurem peavõit, kui välja kuulutatud. Kuna arvutiasjatundja kutsumine oleks aega võtnud, otsustati pikkade kõnede järel, et ekraanile jääb 4,7 miljonit. Lepa sõnul oleks võidu korral välja makstud suurem summa, kuid eilsel loosimisel jäi peavõit tulemata.

Täna hakkavad Ülemiste keskuse kohal lendama dirižaablid
9. veebruaril saabusid Tallinna Tehnikaülikooli 22 välismaalast 20 erinevast Euroopa riigist eesmärgiga ehitada puldiga juhitavad väiksemõõtmelised dirižaablid, milledest parim selgitatakse välja täna, 16. veebruaril Ülemiste keskuses.
Nädal aega kestnud akadeemilise talveülikooli raames said osalejad loenguid heeliumi omaduste ja õhulaevade kohta. Nende teadmiste ja füüsika põhiprintsiipide alustel tuli viieks meeskonnaks jaotatud võistlejatel ehitada pisike dirižaabel, mis suudaks määratud kõrgustel puldiga juhitava ralliauto põhimõttel liikuda.
Täna selgitatakse Ülemiste keskuses kell 16: 00 algavas lõppvõistluses välja õhulaevadest parim. Iga dirižaabel peab läbima lühikese erinevaid takistusi sisaldava raja. Meeskondi hinnatakse eelnevalt koostatud esitluse, dirižaabli konstruktsiooni ning võistlusraja läbimiseks hädavajaliku manööverdamisvõime põhjal.

Kristina Herodes: moes on sportlik ja modernne suund
Moe puhul on tähtis, et asju sobitades säiliks isikupära. "Kui oled kavalpea, saad oma riideid kogu aeg kanda," ütleb Tallinna Kaubamaja loovjuht Kristina Herodes.
Kas kevad toob midagi uut?
Tegelikult on küll moepildis murrangupunkt. Pikka aega valitsenud ajaloo ja romantika asemel on nüüd sportlik, lihtne, modernne suund. Natuke on 1950.- 1960. aastaid, aga neist on võetud tulevikku vaatav osa. Lihtsad asjad, aga mõni ulakas detail teeb terviku julgeks. Stiilisuundadest on kadunud kekutamine kekutamise pärast. Sa võid näha efektne välja, aga komplektist peab kiirgama enesekindlust. Fookus on läinud sellele, et väljendada enda suhet maailmaga. Praegu on sellised riided, mis lasevad inimesel endal särada - ei pea ostma koju tervet poodi, vaid selle, mis tundub mõnus.
Ehk siis keskkonnasäästlik mõtlemine kumab läbi ka moes?

Noored mängivad riigikogu
Homme ja ülehomme kogunevad 101 noort üle Eesti Tallinna rahvusraamatukogu suurde saali simulatsioonimängule "Parle noorte riigikogu". Kavas on lahendada Eestiga seotud ühiskondlikke probleeme, anda hinnang kultuuri, hariduse ja majanduse hetkeseisule ning töötada välja sisulised ettepanekud olukorra parandamiseks. Kaasatud on ka eksperdid. Osalevad noored vanuses 15-26.

Noortebänd ja MTV Live! 
Täna kell 19 toimub Tartus Sõbramajas Noortebänd 2007 eelvoor. Esinevad bändid So What?, Deliirium, In Chain, Another Six Hours, Fond ja Playout. Peaesineja on Aides.
Homme saab Tartus jämmida peol MTV Live! klubis Illusion. Üles astuvad Lenna Kuurmaa ja Mikk Saar, õhtut juhib VJ Martin Veisman ning MTV hitte mängivad DJ-d Möls, Kert Klaus ja Kermo Hert.

Odessa POP ja Neoürgöö
Homme kell 22 esitleb Kuku klubis üritusel Neoürgöö Lõuna-Eesti ultra-brutal-death-metal duo Neoandertals oma debüütalbumit "Neandertals Were Master Butchers". Muusikat valivad Bonne, Siim Nestor ja Aivar Tõnso. Pilet 75-100 krooni.
Baar-klubis Juuksur on homme kell 19.30 kontsert sarjast
"Odessa POP". Esinevad The Zebras Austraaliast ja Tolbiac Soomest. Pilet 75-100 krooni.

Mutant Disco ja Essence
Täna kell 22 saab Von Krahlis, Mutant Discol näha Londoni elektro-hop-pop triot Man Like Me ja Eesti lauljatari Sofia Rubinat. Plaate mängivad DJ-d Julius, Raul Saaremets, Rhythm Doctor, Siim Nestor ja Sten Saluveer. Pilet on 100-150 krooni.
Homme kell 21 saab Krahlis sarjas "Essence" kuulata ansambleid Ursula ja Lack of Eoins. Plaate mängib DJ Chaco. Pilet 75-100 krooni.

Võrkpall: naiste ühisliiga mängus võitsid Tartu ja Milstrand
Jelgavas täna alanud Eesti - Läti Naiste Ühisliiga teise ühisturniiri kahes esimeses mängus maitsesid võidurõõmu nii võõrustajad kui külalised.
Esimeses mängus võitis Tartu Ülikool/Eeden Daugavpilsi Ezerzeme 3: 2, kuid Cartini kaotas Rigale 0: 3. Selles mängus oli võitluslik esimene geim, mille võitsid siiski Läti valitsevad meistrid 26: 24, edasi tulid neile geimid kergemalt - 25: 14 ja 25: 20.
Päeva viimases mängus olid vastamisi võõrustaja LU/Jelgava ja Viimsi VK Milstrand/EMS. Tulisest viiegeimisest mängust tulid võiduga välja eestlannad tulemusega 3: 2 (17: 25, 31: 29, 21: 25, 25: 12, 15: 10) ja kallutasid päevabilansi Eesti kasuks 2: 1.

Kuues kiiruskatse jättis Aava ja Siku ralli MM-l tee äärde
Norra MM-ralli avapäeva kuuenda kiiruskatse alguses sõitsid Urmo Aava ja Kuldar Sikk oma Suzuki Swiftiga üle teel olnud kännust ning lõhkusid võistlusmasina esisilla raami, mistõttu ei õnnestu täna enam rallit jätkata.
Alates sellest aastast kehtiva superralli süsteemi kohaselt saab meeskond lõpetamata kiiruskatse eest ajalise karistuse 10 minutit, järgneva vahele jäetud katse eest aga kirja võitjaga võrdse aja, kirjutab Sportnet. 
Sealt edasi lisandub iga lõpetamata kiiruskatse eest veel 5 minutit trahvi.
"Kiiruskatse alguse kiire kuuenda käigu kurvi järel olid WRC võistlusautod kraapinud välja suure kännu, mida meil ei õnnestunud märgata. See omakorda lõhkus meie võistlusauto esisilla raami," nentis Aava kahetsusega.
"Loodame, et auto jõuab õigeaegselt hooldusalasse ja õnnestub korda saada. Siis võiksime homme jätkata superralli süsteemis," lisas Aava.

Võrkpall: Kalevi kooliliigas toimusid järjekordsed turniirid
Kalev võrkpalli kooliliigas toimusid järjekordsed turniirid Viljandimaal, Saaremaal, Pärnus ja Põlvamaal, kokku on neid peetud nüüd juba kümnes regioonis.
Enne 17.-18. märtsil Viljandis toimuvat finaali on toimumas veel üheksa turniiri.
Kalev võrkpalli kooliliigas, mis on üheks suurimaks üleriigiliseks koolispordi võistluseks, autasustatakse lisaks esikolmikule ka kõiki osalejaid personaalse diplomi ning AS Kalevi magusa meenega.
Kooliliiga Viljandimaa võistlustel osales kokku 16 võistkonda. Nii poiste kui tütarlaste arvestuses oli edukaim ja pääses vabariiklikku finaali C.R.Jakobsoni nim. gümnaasiumi võistkond. Tütarlastest kuulusid võistkonda Liis Org, Triinu Kööba, Lisanna Soone, Eliis Ira, Christi Oolo, Anna Merendi ja Keit Triisa. Poiste võistkonna eest mängisid: Andri Tallo, Taavi Lang, Kaarel Kuusik, Juhan Rehand, Ando Konrad ja Robert Jürima. Mõlemat võistkonda juhendas Kadri Kuusik.

Urmo Aavat juunioride MM-i tiitel eriti ei innusta
Eesti autopilootidel on MM-sarjas sootuks erinevad sihid: Aava panustab WRC-autole.
Juunioride ralli MM-sari algab täna startiva Norra taliralliga, mis on MM-kavas esmakordselt.
Suzuki Swiftil teevad JRC - nimelt nii, eelmise aasta JWRC asemel! - sarja avastardi Urmo Aava/Kuldar Sikk, Jaan Mölder/Katrin Becker ja Aigar Pärs/Ken Järveoja. N-rühma autol sõidavad Norras Rene Pohl ja Silver Kütt. Viies MM-sarjas startiv Eesti meeskond Martin Rauamiga roolis alustab N-rühma (nn Production-sari) Mitsubishi Lanceril Mehhiko rallil.
Meie suurimad lootused lasuvad mulluse juunioride MM-sarja teisena lõpetanud Aaval. "Anname koos endast parima, et saavutada sel aastal poodiumi kõrgeim aste JRC-sarjas," visandab Aava sihi Suzuki Sport Europe'i juht Yasuhiro Ishii.

Deyvid Oprja: tegin ise tobedaid vigu
Deyvid Oprja slaalomi eelvõistlusel tulemust kirja ei saanud, kiireim oli soomlane.
Mäesuusatamise MM-il Åres suurslaalomis 46. koha saanud Oprjal ei olnud põhivõistlusele asja ka slaalomis. Esmalt leppis Oprja 95 startinu seas 66. kohaga, ent hiljem tema tulemus tühistati, sest eestlane oli ühe värava vahele jätnud.
"Arvan, et tulemust poleks pidanud tühistama, ma ju sõitsin väravate vahelt läbi," sõnas Oprja, kuid kohtunike otsuse vastu ta protesteerima ka ei hakanud.
"Praegu valdab mind väga suur pettumus, lootsin just slaalomis korralikku tulemust näidata," lausus homme 25. sünnipäeva tähistav mäesuusataja.
"Saatuslikuks sai just üks viimaseid väravaid, treeningud läksid väga hästi, ent võistlusel ei tulnud välja. Tegin ise tobedaid vigu."

Julija Tšepalova ja Vassili Rotševi perre sündis tütar
Kolmekordne suusatamise olümpiavõitja Julija Tšepalova sünnitas kolmapäeval oma teise tütre. "Mind võib tütre sünni puhul õnnitleda. Olen väga õnnelik ja Julija muidugi ka," rääkis lapse isa, klassikasprindi maailmameister Vassili Rotšev. Tüdruk oli 50 cm pikk ja kaalus sündides 3120 grammi. "Nimeks otsustasime panna Vassilissa, aga mitte Vassili auks. Lihtsalt see nimi meeldib meile mõlemale," ütles Rotšev, kes saabus Moskvasse vaid sünnitamise ajaks. Juba uuel nädalal sõidab ta MM-i paika Sapporos. "Ehkki oma peamise eesmärgi sel hooajal ma juba saavutasin, teen Sapporos kõik, et oma peret rõõmustada," lubas Rotšev.
Tšepalova esimene laps, tütar Olesja sündis 2003. aastal ja tema isa on samuti suusataja, 2000. aastal Tšepalovaga abiellunud Dmitri Ljašenko. Paar ei ela koos enam mõnda aega.

Peeter Kümmel püsis Hiinas teravas sprindihoos
Arenguhüppe teinud Peeter Kümmel säras MK-etapil Hiinas karjääri teise tulemusega.
Kümmeli kaheksanda koha järel Changchuni klassikasprindis kordas Eesti koondise peatreener Mati Alaver mõni päev varem öeldut: "Sapporo MM-il oleks Peetri väljajäämine esikümnest pettumus."
Kuulnud kogenud juhendaja arvamust, kostis Kümmel, et las teised spekuleerivad - tema ei hakka homse lennureisi eel Põhja-Jaapanisse end lootuste-ootustega koormama.
"Selge see, et olen tänavu arenenud, aga... Ei taha läbi põleda ja hoian pigem pea külmana," selgitas 24-aastane Kümmel. "Üritan Sapporos hästi esineda ega mõtle, milline koht võiks sellega kaasneda. Ütleme nii: tahaks teha MM-il neli sõitu (see tähendab vähemalt 12. kohta - V.V.)."

Saarlaste naljakas tösine vöistlus - sportlaste lemmik
Teist korda Kuressaare Gala nime all toimunud Madis ja tema isa Raivo Kallase korraldatav kergejõustikuvõistlus erineb suuresti mandril peetavatest mõõduvõtmistest.
Kas või juba ehtsaarlasliku huumori poolest. Näiteks kuulutas võistluste teadustaja enne alade algust, et tegemist on hoopis talumeeste aastakongressiga ning hetke pärast väitis ta end olevat peaminister Andrus Ansipi ning edastas oma tervituse.
Kui mandrimehed kehitasid seepeale õlgu ja leidsid, et saarlased pole veel kaineks saanud, siis kohalikele pakkus lõõpimine kõvasti nalja. Ka Orissaarest pärit mitmevõistleja Kaie Kand lõkerdas lõbusalt, samal ajal kinnitas ema Katrin tütrele seljanumbrit. Ilmselt on see aastas ainus võimalus, kui saarlased saavad oma tippudele kodukamaral kaasa elada.
Ka suvel 200 meetri juunioride maailmameistriks tulnud joviaalse käitumisega ja ladina-olekuga Marek Niitu nägid kohalikud esmakordselt ilmameistrina lippamas. "Tead, see Marek on ju Evelini klassivenna poeg," oli üks paljudest variantidest, mille abil publik end kohaliku ässaga sidus. Ja kõik tundsid kõiki.

Elutöö väärtus 600 000 krooni
Valitsus määras eile riigi spordipreemiad elutöö eest Laur Lukinile ja Jaak Lipsole. 150 000-kroonised riiklikud spordipreemiad 2006. aasta tulemuste eest saavad Rein Ahun, Andrei Inešin, Heiki Nabi, Kristina *migun ja Andrus Veerpalu. Margus Hunt sai 50 000-kroonise noorsportlase preemia. Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril kell 13.00 Teaduste Akadeemia saalis.

ABB puhaskasum kasvas 89 protsenti
ABB puhaskasum kasvas 2006. aastal 89 protsenti 1,39 miljardi dollarini tänu järsult suurenenud nõudlusele elektrivõrkude töökindlust, tootmise produktiivsust ja energia kokkuhoidu võimaldava tehnoloogia vastu.
ABB 2006. aasta müügitulud ulatusid 24,4 miljardi dollarini, mis on 11 protsenti rohkem kui 2005. aastal, tellimusi oli aga 22 protsenti enam kui eelmisel aastal ehk 28,4 miljardi dollari ulatuses. Täitmata tellimusi oli 2006. aasta lõpu seisuga 16,9 miljardi dollari eest, mida on 5 miljardi ehk 42 protsenti võrra rohkem võrreldes 2005. aastaga.
Suurenenud tulud, kõrgem tootlikkus ja lisaks ka kulude kokkuhoid aitasid kaasa EBIT-i (maksude ja intresside eelne kasum) rekordilisele, 45-protsendilisele tõusule, mis ulatus 2006. aastal 2,6 miljardi dollarini.
EBIT protsendina müügituludest kasvas 2005. aastaga võrreldes 8,1 protsendilt 10,6 protsendile.

Rakvere sead said uue auto
Rakvere Lihakombinaat soetas sea aasta alguse puhul seaveoki, mis mahutab korraga 100 siga.
Auto klimaatilised tingimused on Eesti tingimustele sobilikud, muutes transportimise nii külma kui palava ilmaga loomade jaoks oluliselt mugavamaks, teatas ettevõte.
Rakvere Lihakombinaadi ostujuht Indrek Lekko sõnul on uue auto soetamisega loomade veotingimused oluliselt paranenud. "Tegemist on esimese elusloomade veoks mõeldud autoga Eestis, mille furgoon on varustatud nii soojenduse kui õhutusventilatsiooniga ning lisaks joogisüsteemidega."
"Peale selle, et veok on loomasõbralikum, on see ka paremini juhitav, kuna lisavarustuses on ka püsikiirusehoidik. Auto on varustatud rataste ette liiva viskamise süsteemiga, mis lisab sõidukindlust ka Eestimaa talve libedates oludes," ütles Lekko.

Viru keskuses on avatud eestipärane take-a-way
Veebruarikuust on Viru keskuse esimesel korrusel avatud uus kaasaostukoht Pallibox, mis pakub eestipärast kiirtoitu.
Erinevalt ameerikapärastest hot-dogidest ja burgeritest pakutakse seal eestipärast kiirtoitu - erinevate täidistega pannkooke ning kohupiimapalle. Lisaks toidule saab Palliboxist kaasa haarata ka laias valikus kohvijooke ja teed, teatas Viru keskus.
Pallibox on osa Viru keskuse uuest toidukohtade kompleksist, kuhu kuuluvad veel pannkoogirestoran BannCook, baar Wunderbar ning lounge Air.

Tartu Ülikooli Kliinikum saab täna moodsa laserraviseadme
Ettevõtja Endel Siff kingib Tartu Ülikooli Kliinikumile Eesti teadlaste väljatöötatud uudse laserraviseadme Maria, mis aitab ravida senisest tõhusamalt mitmesuguseid nahahaigusi ja võimaldab vähendada nendega seotud vaevusi.
Seadme üleandmine Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekirurgia osakonnale toimub täna kell 13 Tartu Ülikooli Kliinikumi 0-korruse auditooriumi aadressil L. Puusepa 1a.
Laserraviseade Maria 308 on väljatöötatud Eesti firma AS-i Genestho finantseerimisel koostöös laseri leiutaja, Nobeli preemia laureaadi, akadeemik Aleksander Prohhoroviga Moskva Üldfüüsika Instituudist (IOFAN) ja Venemaa Teaduste Akadeemia asepresidendi, akadeemik Gennadi Ossipoviga.
Endel Siffi sõnul on ettevõtjate ülesanne otsida ja pakkuda teadlastele võimalusi uute arendusprojektide rahastamisel. "Kõik ideed ei pruugi realiseeruda, kuid paljud neist võivad muuta elukvaliteeti. Me ei peaks kartma investeeringuid kõrgtehnoloogiasse, kuigi kulutused on suured ja patentide kaitsmine aja- ning rahamahukas," ütles Siff. Tema sõnul on Tartu Ülikooli Kliinikumi ja AS Genestho algav koostöö oluline tähis, mis märgib partnerite vastastikust usaldust ja on suunatud uute meditsiiniliste lahenduste leidmisele.

JAAK URMET: Smuul: "Sellised lollid on pandud riiki juhtima!" 
Näitleja Lembit Anton meenutab kokkupuuteid Juhan Smuuliga Kuku-klubis ja mujal.
Pühapäeval, 18. veebruaril on Juhan Smuuli 85. sünniaastapäev. Smuul (1922-1971) oli suur kirjanikuna ja suur inimesena. Ainult see, kes on suur inimesena, saabki olla suur ka kirjanikuna. Smuuli meenutamine ja temast kirjutamine ei pea olema mingis seoses järjekordse täistiksunud ümmarguse arvuga sünnist mööduvatest aastatest. Aga kuna nii on kombeks, siis täidame selle kombe.
Olen vestlenud Smuulist mitmete ta kolleegi ja ajastukaaslasega, kes on teda ise lähedalt näinud: Enn Vetemaa, Aksel Tamm, Ülo Tuulik... Ja kõigi nende suhtumisest on esmajoones läbi kumanud suur austus tema kui inimese ja tema kui kirjaniku vastu. Enne kui nüüd kaldun Smuulist kirjutades samasugusesse pühalikkusesse nagu Veidemann Krossist kirjutades, annan jutujärje üle järgmisele Smuuli ajastukaaslasele - näitleja Lembit Antonile (84), kes on mänginud mitmes Smuuli näidendis ja puutunud temaga palju ka isiklikult kokku.

LEMBIT LIIVAK: "Temake" mängib tõe ja kujutelmadega
Douglas Gloveri raamatu "Temake" stiiliks on põhjamaine maagiline realism.
Võõrasse kultuuriruumi sattumisel võivad olla etteaimamatud tagajärjed. Tundmatu keskkond sunnib tihti tegema üliinimlikke pingutusi, et seda mõista, selles hakkama saada ning ka ellu jääda. Ja kui lõpuks koju tagasi pöörduda, pole seal ootamatult miski enam endine ja kas kodugi on enam päris kodu...
Aasta 1492. Raske on tänapäeval oletada, mida see avastus võis tolle aja Euroopale tähendada. Maailm muutus ootamatult tunduvalt suuremaks, kuid sama ootamatult ka lõplikuks, paljud endised kivinenud tõed kaotasid oma tähenduse. Vanasse Maailma hakkas jõudma kuuldusi uue kontinendi looduse suurejoonelisusest ja eksootilisusest. See oli aga ka koht, kus hukkuti.

Andrus Kivirähk: uuel raamatul pole "Rehepapiga" miskit pistmist
Täna esitleb Andrus Kivirähk Kirjanike Majas oma uut romaani "Mees, kes teadis ussisõnu", mis kujutab pessimistlikult ühe rahva ja keele väljasuremist.
Oled kirjutav inimene ja küsimustelegi vastad kirjalikult. Siiski saab "Rahva Omakaitse" saates ka sinu häält kuulda. Saade on eetris olnud juba ilmatuma aja, kas väsitama ei hakka?
Selle saate ülesehitus on ju säärane, et kokku saavad kaks sõpra, kes pole teineteist nädal aega näinud, ja ajavad otse-eetris omavahel juttu, vahepeal mängivad ka muusikat. Äraväsimine saaks tekkida ainult siis, kui meil poleks Juurega enam teineteisele midagi öelda, aga seda vist niipea ei juhtu. Teemad ju ronivad ise nina alla, sageli leiame me juba ainuüksi teekonnal kodunt raadiosse midagi, mille ümber padrata.
Urmas Vadi sai "Georgi" muusikali käsikirja eest asjatundjatelt noomida, sest süžee ei vastanud päris täpselt ajaloolisele tõele. Kas sina ei ole oma teatriajaloo-aineliste teoste puhul sellist mõistmatust kohanud?

Turule tuleb uus nädalakiri Naised
AS Ajakirjade Kirjastus hakkab välja andma uut nädalaajakirja Naised, mille esimene number jõuab lugejateni 9. märtsil.
Naised on Ajakirjade Kirjastuse neljas nädalakiri. Seni on Ajakirjade Kirjastus kirjastanud Eesti edukaimat nädalakirja Kroonika, suurima tiraažiga nädalakirja Teleleht ning teleajakirja Nädal.
"Ajakirja Naised turuletulekukampaaniat võib kindlasti pidada Eesti ajakirjade turu suurimaks sisu- ja turundusinvesteeringuks, tahame luua uut jõulist brändi," sõnas Lausmaa.
Ajakirjade Kirjastuse tegevjuhi Ain Lausmaa sõnul oli naistele orienteeritud nädalakirja loomise ajendiks nädalakirjade osakaalu kasv kogu maailma trükimeedias. "Hindan ajakirja eeldusi turul väga heaks, kuna meie tehtud uuringute kohaselt pole terve hulk naisi veel oma huvidele vastavat nädalakirja leidnud või soovivad kuukirjadele lisaks rohkem lugemist," ütles Lausmaa.

Eestlased usaldavad enim rahvusringhäälingut
Eesti Televisiooni usaldab 87% ja Eesti Raadiot 79% eestlastest selgub Turu-uuringute AS poolt läbi viidud elanikkonna tele- ja raadioküsitlusest.
Avalik-õiguslik ringhääling on eestlaste hulgas usaldusväärseim institutsioon. Eesti Televisioonile ja Eesti Raadiole järgnevad usalduse poolest Eesti Pank, president ja piirivalve.
Eesti Televisiooni juhatuse esimehe Ainar Ruussaare sõnul toob nii kõrge usaldusväärsus kaasa ka tohutu vastutuse. "Usaldusväärset mainet on kerge rikkuda, seepärast peame me saateid tehes ja teemasid ning allikaid valides hoidma lati kõrgel ja lähtuma alati heast ajakirjandustavast," ütles Ruussaar.
Eesti Raadio juhatuse esimees Margus Allikmaa sõnul annab suur usaldus avalik-õigusliku ringhäälingu vastu meile aimu sellest, et meie ajakirjanikud, toimetajad ja saatejuhid on teinud oma tööd igati professionaalselt. "Nende valik vahendatavatest teemadest, seisukohtadest ja arvamustest on kuulajate laia spektrit rahuldanud ning otsus hoida tasakaalu, ka poliitilist tasakaalu programmi, mitte iga üksiku saate lõikes, on ennast igati õigustanud. Me oleme teadlikult jätnud tähelepanuta üksikute poliitikute rünnakud konkreetsete saadete suhtes ja keskendunud programmide terviku analüüsile," märkis Allikmaa.

Pressipreemiate võitjad tehakse teatavaks 2. märtsil
Eesti Ajalehtede Liidu egiidi all tegutsev pressipreemia žürii valis eile õhtul välja pressipreemia võitjad uudise, arvamuse, olemuse ja noore ajakirjaniku kategoorias.
Žürii avalikustas küll pressipreemiate nominendid, kuid võitjad tehakse kõigile teatavaks 2. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pressipeol.
Parima uudise tiitlile pretendeerivad Toomas Sildam ja Rasmus Kagge Postimehes 13. septembril ilmunud looga "Laskja otsimine kirja teel võttis väärt aega", Ralf Martin Soe Äripäevas 25. oktoobril ilmunud uudisega "Rebase astumine Keskerakonda käivitas Sakala keskuse arenduse" ning Kirsti Vainküla SL Õhtulehes 8. novembril ilmunud uudisega Oliver Kruudat ähvardab kriminaalasi.
Olemusloo nominendid on Madis Jürgen Eesti Ekspressis 27. juulil ilmunud looga "Head teed, Palladium", Viktoria Ladõnskaja Eesti Ekspressis 19. juunil avaldatud looga "Surra pisarates ja uriiniloigus", Alo Lõhmus Eesti Ekspressis 12. jaanuaril 2006 avaldatud looga "Kooli tapmine" ning Villy Paimets Äripäevas avaldatud seeriaga kohalikest kuningatest, mis paljastab Eesti linnade tegelikud otsustajad ("Kohtla-Järve Ossipenko haardes", "Üle linna Munski" ja "Keilas tegutseb Ossipenko kloon").

Baskini anekdoodid
"Peremees, te üürisite mulle selle korteri. Mul on palju tuttavaid, kes hakkavad külas käima. Tahaksin saada kaksteist võtit."
"Preili, võib-olla teeme pöördukse?"
"Miks sa jood viina kõrrga?"
"Arst ütles mulle: Hoidke viinast kaugemale!"
Firmaboss võtab sekretäriks blondiini.
"Arust ära oled, või?" küsib sõber. "Keda sa tööle võtsid? Ta on loll nagu tökat!"
"See ongi hea. Enne teda oli mul siin intelligentne daam - pool raha lendas tuulde!"
Prostituut kõnnib tänaval, otsides kliente. Tema kõrval peatub toonitud klaasidega BMW.

JÄRJEJUTT (12): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
Barbar oli seda silmanurgast märganud ning heitis Romuluse suunas teele pistoda, kuid Flavia viskus pojale ette, et teda kehaga kaitsta, ning pistoda tungis talle otse sügavale rindu. Romulus hakkas õudusest karjuma ning Aurelius kasutas ära tekkinud segadust ja üritas Wulfilal pea maha raiuda. Too aga tõmbas pea tagasi, vältides sellega surmahoopi, ent löök lõikas siiski tema näkku vasakust silmast parema põseni laia haava. Mees röökis mõõgaga edasi vehkides raevust ja valust, Aurelius aga haaras ema laiba kõrvalt Romuluse ning põgenes temaga üles sama treppi mööda, kust enne oli Wulfila oma meestega nähtavale ilmunud.
Ambrosinus sööstis paigalt, et neile järgneda, kui märkas äkki arvukat valvurite salka vahekäiku pidi lähenemas ning libistas ennast naiste galerii ukse taha. Ta leidis ennast pikalt marmorrõdult, mis viis basiilika kesklöövi, mille apsiidi kaunistas hiiglaslike mõõtmetega Pantokraatori mosaiikkujutis, mida oli vaevu paista helkleva kulla õrnas kumas. Ta tõttas kiirel sammul balustraadini, läbis presbüteeriumi ja käärkambri ning sisenes ühte kitsasse kiriku välismüüri sisse ehitatud koridori, mille kaudu pääses õue. Samal ajal proovis ta ära arvata, kustkaudu Aurelius hoonest väljub ning mil moel ta põgeneda üritab, tundes surmaohtu sattunud Romuluse pärast suurt muret.

Neumannova on MM-iks valmis
Täna Hiinas Changchunis peetud MK-etapil naiste 10 kilomeetri vabatehnikasõidus enam kui minutilise eduga järgnevate ees esikoha saanud Katerina Neumannova ei tunne MM-i eel võidukohustust.
"Mul on MM-tiitel Oberstdorfist juba olemas ning seega ei vasarda mu meeltes vaid üks ja ainus - sa pead võitma! - sund," arvas tšehhitar, kes MM-ile võtab kaasa ka oma tütre Lucie. "Tundsin end täna algusest lõpuni suurepäraselt, vorm on hea ja ma olen MM-iks valmis. Viimased kolm kilomeetrit olid lausa nauding, sest mu edumaa oli võiduks juba piisavalt suur. Enne MM-i jääb nüüd vaid üle lõdvestuda, et siis Sapporos hästi töötada. Alustan suusavahetusega sõiduga ja seejärel sõidan 10 km vabatehnikas," ütles Neumannova.
Võiduga Hiinas oma liidrikohta meeste MK-sarjas kindlustanud Tobias Angerer arvas, et võiduga peab alati rahul olema. "Pärast kaks nädalat kestnud treeninguperioodi ei teadnud ma enne Hiinasse tulekut, millises sõiduvormis ma olen, aga tänane võistlus andis selge pildi - olen MM-iks valmis. Annan endast MM-il parima, ehkki praegu ma veel päris täpselt ei tea, milliseid distantse sõidan," ütles Angerer, kel tiitlivõistlustelt on kogutud küll neli medalit, kuid nende seas pole veel ainsatki kulda, kirjutab sportnet.ee.

Soome läheb MM-ile kuue suusahüppajaga
Soome suusahüppajate koondise koosseis tuleval nädalal Sapporos algavatel MM-võistlustel sai lõpliku näo pärast kolmapäeva õhtul Lahtis peetud suure mäe Soome meistrivõistlusi.
Meistrivõistlused võitis soomlaste esihüppaja Janne Ahonen, järgnesid Arttu Lappi, Janne Happonen, Harri Olli, Tami Kiuru ja Matti Hautamäki.
Kahevõistleja Anssi Koivuranta kaotas Hautamäkile vaid 0,5 punktiga ja oli seitsmes. Meistrivõistluste esimesed kuus sõidavad ka Sapporosse.
MK-sarjas häid võistlusi teinud Veli-Matti Lindström jäi kolmapäeval alles 11. ning meeskonda ei pääsenud, kirjutab Sportnet.ee.

LIVE-ülekanded
Sapporo MM-võistluste suusadistantsidelt on võimalik internetist operatiivselt jälgida kuut metaliala.
N 22.02 kell 09.30 Naiste ja meeste sprint (k)
R 23.02 kell 09.00 Naiste ja meeste sprinditeade (v)
T 27.02 kell 08.00 Naiste 10 km (v)
K 28.02 kell 07.30 Meeste 15 km (v)
N 01.03 kell 08.00 Naiste 4x5 km teatesõit
R 02.03 kell 07.30 Meeste 4x10 km teatesõit
Kõiki ülekandeid saab jälgida sportnet.ee-s.

Sapporo ajakava
Neljapäev, 22.02
09: 30 - Murdmaasuusatamine. N/M klassikasprindi valikvõistlus*
11: 00 - MM-i avatseremoonia
12: 30 - Murdmaasuusatamine. N/M klassikasprindi veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaalid
Reede, 23.02
08: 00 - Kahevõistlus. Sprindi hüppevõistlus (HS 134)
09: 00 - Murdmaasuusatamine. N/M sprinditeate (v) poolfinaalid ja finaal
11: 00 - Suusahüpped. Suure mäe (HS 134) valikvõistlus
12: 00 - Kahevõistlus. Sprindi 7,5 km
Laupäev, 24.02
07: 00 - Murdmaasuusatamine. M suusavahetusega sõit (15 k + 15 v)
13: 00 - Suusahüpped. Suure mäe (HS 134) lõppvõistlus

Ümara otsaga kunstküüned tõrjuvad kandilised välja
Küünesalongi valides pöörata tähelepanu eeskätt selle hügieenile.
Eesti naiste lemmikuks on aastaid olnud kandilise otsaga kunstküüned, kuid seitsmeaastase kogemusega küünetehnik Pille Dammann kinnitab, et tasapisi hakkab siia jõudma ka ümmarguse küüne trend. "Ümara otsaga küüs jääb sõrmel loomulikum," toob ta välja ühe eelise.
Praegu saab ilusalongides valida kolme tüüpi kunstküünte vahel: kangas-, geel- ja akrüülküüned ning hinnad jäävad 300-1000 krooni piiresse. Dammann teab, et õige küüne leiab katse ja eksituse meetodil. Ta ei eelista ühtegi materjali teisele, pigem sõltub sobivus küüne ja naha eripärast. Kangasküüned on aga õhemad ning näevad seetõttu loomulikumad välja.
Küünte abil on võimalik rõhutada oma ainulaadset stiili. Võimalusi selleks on kümneid: erinevad värvid, litrid, pildikesed. Ülipikad küüned rõhutavad naise kassilikkust - pikimad Pille Dammanni paigaldatud küüned on olnud suisa kaks sentimeetrit pikad.

Jalustrabav jalg on suhtumise küsimus
Kodusesse jalahooldustoodete arsenali kuulugu vannisool, kannariiv, hea jalakoorija ja -kreem.
Naistel tekivad kõrgetest kontsadest muhud jalakülgedele, kitsastest edevatest kingadest villid päkkadele ja sünteetilistest sukkadest kuiv jalanahk. Mehi ei puuduta ükski neist hädadest. Küllap mõtlevad nii nad ka ise, sest üksnes meestele mõeldud ilusalongis Spalife for Men töötava kosmeetiku Karin Juvoneni sõnul on meeste seas kõige rohkem levinud arvamus, et milleks hooldus, kui ta jalgu juba nagunii peseb. Tegelikult esineb aga väga sageli just meestel küüne- ja ka jalaseen. Eriti kehvas olukorras kipuvad olema sportlaste jalad.
Kodused fopaad
"Tihti on halb harjumus valesti küüsi lõigata - neid lausa REBIDA," tõdeb Juvonen. Tähtis on aga küünt mitte päris lühikeseks lõigata ning jätta see enam-vähem sirgeks, ainult külje pealt väheke kumeramaks muuta.

Soojendavad meestelõhnad
Millega peletada talverõskust? Sõõmu viskiga, vürtsika hõõgveiniga või paneb juba kuum sidrunitee mahlad käima? Igatahes annavad just need tooni talvistes meestelõhnades.
Chopardi Chopard pour Homme
EdT 30 ml 575 krooni
Milline mees ei tahaks olla rahakas, muretu ja elurõõmus, kellest jääb maha hulk nõrkade põlvedega naisi. Sellisele kangelasele on pühendatud Chopard pour Homme - klassikaline ja ajatu meestelõhn. Esmalt äratab ta meeled tsitruseliste värskuse ning eksootiliste tähtaniisi ja kardemoni vürtsidega. Soe ja sügav järellainetus on aga küllastatud ambra ning sandli- ja seedripuuga.
Flakooni disain on kantud Chopardi kellade täpsuse ja elegantsi vaimust. Raske poleeritud klaas on Chopardi sinisele truuks jäänud. Korgi ülemine pool meenutab traditsioonilist graveeringut kella sihverplaadil.

Salapäraselt lõhnavad naised
Varjatud võim ja kutsuv salapära - nii lõhnavad selle talve daamid.
Sonya Rykieli Belle en Rykiel
EdP 50 ml 529 krooni
Belle en Rykiel on üdini prantsuse lõhn - chic ja charmant. See eliksiir on eranditult neile naistele, kellele meeldib mängida - olgu mäng kui ohtlik tahes. Viiruk hõrgus harmoonias lavendliga, isuäratavad punane sõstar ja kohviõis, magusad heliotroop ja vanill ning peened patšuli ja mahagon tekitavad temperamentseid tundepillerkaare.
Mahlakas parfüüm on villitud veidi mehelike mõjutustega geomeetriliste joontega pudelisse ning peidetud elegantsesse graveeritud tähtedega šampanjatoonis siidkarpi.
Jennifer Lopezi Glow After Dark BY JLo
EdT 30 ml 545 krooni
Jennifer Lopez kergitab loori Glow' võrgutavamalt poolelt. Sõbrad, tüdrukute peod, reisid - elu on pidu ning iga päev tähistamist väärt. Glow After Dark on veidi kuri, karismaatiline ja seksikas lõhn. Seda kirjeldatakse kui puhast lille-muskuse lõhna, mis avaneb elavate puuviljanootidega. Selle südames on võrgutavad lilled: kreemjas jasmiin, roosa pojeng, freesia ja apelsiniõis. Tunda on ka muskuse soojust ja heledat puitu. Hõbedakarva metallpudel on mõistagi voolujooneline ja kurvikas.

SOS-maniküür
Kurnatud kätele mõjub hästi parafiinivanni kuur, aga ka pantenooli ja taimeõli sisaldavad kreemid.
Käed on talvekülmale suurepärane märklaud. Eriti kannatab naha loomulik kaitsekiht pärast kätepesu. Kuid milleks on siis välja mõeldud kooresed kätekreemid ja teraapilised hooldused?
LCN-i küünestuudio kosmeetik Katre Kaasik ütleb, et esimene kasulik tegu oleks lasta oma käed parafiinivanniga esinduslikuks muuta. Kuuajaline kuur on eriti kasulik kurnatud kätele: soojas parafiinis hoitakse käsi lausa iga nädal. Peale selle, et käed muutuvad siidiseks, saab kogu keha mõnusalt sooja.
Rikkalikud rituaalid
Kolm püha toimingut on käte vannitamine, koorimine ja neile maski tegemine. Kätevanni kontsentraate küll müüakse poes, kuid võib ka lihtsalt paar tilka sobivat eeterlikku õli vette tilgutada ja neid seal siis mõni minut hoida.

Tähetolmu tarkused
Sädeleva kehakreemi ja kristallidega on kerge üle pakkuda, rohkem sobib see noore ja jumeka nahaga.
Jumestuskunstnik Katrin Sangla möönab, et sätendavad kehakreemid ja pisikesed kristallvidinad pole enam sugugi aktuaalne teema, eriti kui on minek näiteks presidendi vastuvõtu sarnasele üritusele.
Meigikunstniku sõnul võib ihu küll kreemitada ja iluvead peita, aga sätendus on ilus vaid jumekal, noorel nahal ning sobib seega kas väga noortele, moefoto ja -video juurde või suveks. "Soliidses eas daamile ei sobi kristall ega sädelus, see oleks liiga odav ja maitsetu," tõdeb Sangla. Selle asemel soovitab ta pigem solaariumi minna, kui jumekam väljanägemine on elutähtis, kuid kindlasti pole ka valge nahk häbenemist väärt.
Kõik pole kuld...

Meeste näonahka lõhub pardel
Talviseks nahahoolduseks vali tavalisest toitvamad ja kaitsvamad kreemid.
Mitmetest meeste näonaha kohta tehtud uurimustest on selgunud, et meeste naha rasu- ja niiskusesisaldus on 25% suurem kui naistel. Kosmeetik Marite Talbre ütleb, et meeste nahas on elastiini- ja kollageenikiude rohkem, mis tagavad naha suurema elastsuse. Meeste nahk on ka happelisem.
Pardlipiinamised
Kosmeetiku sõnul hävitab igapäevane habemeajamine naha hüdrolipiidkihti ja see omakorda naha loomulikku kaitsevõimet. Nahk on õhem, punetav, ärritunud, hakkab kiskuma ja vajub kortsu.
"Soovitan kindlasti enne raseerimist kasutada toodet, mis valmistab naha habemeajamiseks ette - eemaldab mustuse, pehmendab karva, jätab naha ka pärast raseerimist pehmeks," ütleb Talbre. Talvel on kasulikum valida tavapärastest niisutavatest toodetest toitvamad ja kaitsvamad.

Kevadised sääred on kelmikalt võrgus
Moekas daam kannab leekivpunaseid või erkkollaseid võrksukki.
Hommikul paned sukad jalga, õhtul viskad minema. Tuttav olukord? Sukamaailma Rolls Royce'iks tituleeritud Wolfordi Eestisse toova Tiina Eberhardi sõnul sõltub
suka vastupidavus lõngast, millest see on kootud. Kui on kvaliteetne lõng, on võimalik küüne taha jäänud niit suka sisse ettevaatlikult tagasi lükata.
Kõik seelikukandjad on vist tuttavad träpsudega, mis tekivad sukale selle eluea möödumisel. Pisikesed mummutaolised niidikogumid saab aga hõlpsalt eemaldada, kui tõmbad sukapinna sõrmede vahel laiali ja teise käe sõrmega silud träpsulisel pinnal. "Piinlik tõdeda, aga minu vanimad sukad on vastu pidanud juba pea seitse aastat," tunnistab Eberhard.

Hingega tehtud jalanõud
Kes on kord käsitsi valmistatud kingi kandnud, muretseb ka järgmise paari.
Eestis pole käsitsi valmistatud kingade järele suurt nõudlust. Meil puuduvad traditsioonid ja ka väärtushinnangud on sassis. Tarbime massikaupa, et saaks ruttu ja odavalt. Kas see on teadmatus või on eesti inimene niivõrd hinnatundlik?
Küsimusele, miks peaks laskma endale jalanõud teha, vastab vabakutseline moekunstnik Jaanus Orgusaar: "Selline jalanõu on palju elusam, nagu vana Singeri-masin!"
"Kindlasti on väärtus ka kvaliteedis, sest käsitöö on see, mis kestab ja annab paindlikkuse, seal saab jälgida jala omapära, mugavust," kommenteerib graafilise disaini üliõpilane Kaspar Paas, kelle suurim kirg on jalanõude tegemine. "Saan sellest tööst rahulolu, mis on vastastikune kliendiga, kes saab omapärased jalavarjud."

Ilus king teeb imet
Piduliku õhtu jaoks on kõige lihtsam valik klassikaline must king. Ent millest lähtudes valida jalavarje presidendi vastuvõtule
Vabariigi aastapäeva vastuvõtu tualeti juurde kinga valides on oluline silmas pidada, et kostüüm ja jalavarjud moodustaksid terviku: kingade värv võiks olla samas toonis, veidi heledam või tooma esile mingi osa kleidist - mustri, lõike, materjali. Kui kandja soovib luua kontrasti, siis kingavärvi peaks toetama näiteks käekoti või mõne muu aksessuaari värv.
Moekunstnik Riina Põldroos ütleb, et kui tema teeb kliendile õhtukleidi, siis ta soovitab ka, milliseid jalavarje valida, sest king on komplekti osa. Sama meelt on moekunstnik Arne Niit: "Kui inimene juba on tulnud sooviga lasta endale kleit disainida, aitan meeleldi leida ka sobivad kingad, mis on mõeldud just selle kleidi juurde!"

Kingade loomise kirg
Kust tulevad kõik need talendid, kes meisterdavad superilusaid jalanõusid? Londonist loomulikult.
Alati, kui näen mõnel oma tuttaval jalas vapustavaid kingi, selgub, et ta hankis need Londonist. Inglismaa on papumeistreid täis ja väga raske on valida, kellest rääkida, kellest mitte.
Aksessuaarid ja jalanõud on kaks kõige kiiremini kasvavat valdkonda globaalses moetööstuses ning paljud rahvusvaheliselt tunnustatud firmad jäävad ellu ainult tänu aksessuaaride disainimisele ja arendamisele.
Eelkõige tänu oma värvikale jalanõude ajaloole on London see koht, kuhu tullakse õppima kingi meisterdama. Üle sajandi oli sel alal üks tuntumaid nimesid Cordwainers College. Just see rahvusvahelise reputatsiooniga kool andis parima jalanõude ja moeaksessuaaride disaini, tehnoloogia ja tootmise alase hariduse. Aastal 2000 ühines Cordwainers College London College of Fashioniga, et jätkata pikaajalisi traditsioone.

Sallid, rock' n 'roll ja romantika
Ilma teevad peenikesed ja pikad sallid, mida ei pea sugugi ainult kaelas kandma.
Moemaailmas on sallid saanud uue tähenduse. Loomulikult ei ole nad kaotanud oma eesmärki kaitsta meid külma eest, kuid tegu on ka aksessuaariga, ehtega, mida võib kanda igas olukorras. Sallid on muutunud iseseisvaks lisandiks, et täiustada eri look'i. Võimalusi on lõputult. Mood soosib nii armsaid ja naiselikke kui ka natuke mässumeelsemaid stiile.
Sallid on eelkõige peenikesed ja pikad. Neid võib siduda kaela lipsusõlmega - sest lipsud on selle hooaja naistemoes kuum teema -, lehvina või jätta lihtsalt pikalt ja vabalt rippuma. Moes on metalsete ja sädelevate detailidega sallid, mis sobivad hästi lihtsa T-särgi või jaki lisandiks, andes juurde isikupära, sära ja pidulikkust. Lihtsamatele sallidele saab ise lisada mõne prossi, mis võib täita ka kinnituse osa. Soojale kevadele vastu minnes saabuvad meile ka natuke hipilikud sallid, mida saab kanda tütarlapseliku kleidiga, lisades veidi rokitibilikku imagot.

Kihlasõrmus - see esimene "jah" 
Kihlasõrmus pannakse abielusõrmuse alla, seepärast tasub see valida selline, et kaks sümbolit üksteist täiendaksid.
Kihlasõrmus on mehe armastuse kinnitus naisele, esimene juveel, mille kinkimine tõotab valmisolekut siduda kaks teed üheks. Sõrmus enne abielu ei ole kohustuslik ja selles võlu peitubki.
Kihlasõrmuse kinkimine on uuesti hoo sisse saanud ja üha enam otsivad paarid just seda õiget… kohta, aega ja sõrmust!
Sõrmuse valik on mehele esimene proovikivi: kas tema valitud ehe meeldib neiule, kas neil kahel on üks maitse? Või soovib naine selle poes esimesel võimalusel ümber vahetada? Ja iga naine ootab hetke, kui mees tema ees ühel põlvel selle tähtsa küsimuse esitab.
Oluline on valida sõrmus, mis peab vastu kõik need aastad, mis paar koos veedab, ja on ajatu.

Ümara otsaga kunstküüned tõrjuvad kandilised välja
Küünesalongi valides pööra eeskätt tähelepanu selle hügieenile.
Eesti naiste lemmikuks on aastaid olnud kandilise otsaga kunstküüned, kuid seitsmeaastase kogemusega küünetehnik Pille Dammann kinnitab, et tasapisi hakkab siia jõudma ka ümmarguse küüne trend. "Ümara otsaga küüs jääb sõrmel loomulikum," toob ta välja ühe eelise.
Praegu saab ilusalongides valida kolme tüüpi kunstküünte vahel: kangas-, geel- ja akrüülküüned ning hinnad jäävad 300-1000 krooni piiresse. Dammann teab, et õige küüne leiab katse ja eksituse meetodil. Ta ei eelista ühtegi materjali teisele, pigem sõltub sobivus küüne ja naha eripärast. Kangasküüned on aga õhemad ning näevad seetõttu loomulikumad välja.
Küünte abil on võimalik rõhutada oma ainulaadset stiili. Võimalusi selleks on kümneid: erinevad värvid, litrid, pildikesed. Ülipikad küüned rõhutavad naise kassilikkust - pikimad Pille Dammanni paigaldatud küüned on olnud suisa kaks sentimeetrit pikad.

Mansetinööbid: nii meestele kui ka naistele
Lipsunõel ja mansetinööbid ei nõua tingimata ülikonda, vaid sobivad ka jaki ja pluusiga.
Mehed kannavad roosat triiksärki, naised lipsu. Mehed panevad pähe peavõru, naised kaabu. Praegu pole moeteadlikumale inimesele sõna unisex enam mingi uudis. Kahe soo maailmad on põimunud ja loomulikult kajastab seda ka mood.
Samuti ei pea praegu lipsunõela ja mansetinööpe kandma sugugi ainult ülikonnaga. Triiksärk ja teksad, millele on lisatud omanäolised aksessuaarid, muudavad ka nende kandja huvitavamaks.
Praegu võib rõivapoes leida poppide kaubamärkide jakke ja isegi dressipluuse, mille kätisel ilutseb mansetinööp. Lipsul ehet kandes peab muidugi tähele panema, et nõel vastaks lipsu mustrile. Liiga kirju kooslus ei ole hea.
Eesti oma ehtekunstnike looming jätab vabaduse kanda neid toredaid ehteid nii meeste- kui ka naisteriietega. Nii leiab igaüks just endale sobiva ehte. Kunstnikutöö on alati ju ka ainulaadne, millega teist sarnast naljalt ei leia.

Arvutikott - nohikust moemeheks
Konservatiivse musta asemel eelistatakse üha enam kirevates värvides arvutikotte.
Maailmakuulus disainer Ristomatti Ratia on öelnud: "Stiil algab juba sellest, millise pastapliiatsiga me kirjutame." Mood on saanud ka tehnikamaailma lahutamatuks osaks ning arvutikott kujunenud suurte moeloojate müügiartikliks.
Paljud karjäärinaised ja -mehed peavad stiilset ning omanäolist arvutikotti oma igapäevastes tegemistes oluliseks ehteks.
Sülearvutid muutuvad aina õhemaks ja kergemaks. Mugav arvutikott peab lisaks heale väljanägemisele olema niiskuskindel ning mahutama kandja tööpabereid ja muud vajalikku. Kuna tähtis on mugavus, peaks valikut tehes pöörama tähelepanu koti praktilisusele, kuid ei saa ära unustada ka selle sobivust kandja üldise stiiliga. Ei tasu veeta tunde luksuslikku nahkkotti otsides, kui hommikul tööle minnes tõmbab kandja pähe viinatootja logoga talvemütsi.

 "Ilu" meeste sõnavarasse
Ainult meestele mõeldud spaas aitab kosmeetik kliendil koostada just talle sobiva hooldusprogrammi.
Lääne-Euroopas ja Ameerikas juba väga populaarseks saanud ainult meestele mõeldud hooldus on jõudnud ka Eestisse. Eelmisel aastal avas Tallinna kaubamaja Meestemaailmas uksed omanäoline Nickel Spa, mis oli siis Baltimaades ja Skandinaavias ainus spetsiaalselt meestele mõeldud salong.
Esimese Nickel Spa avas aastal 1996 Pariisis Philippe Dumont, lähtudes lihtsalt sellest, et "ilu" võib kuuluda ka mehe sõnavarasse.
Eesti mehele juba tuntud klassikaliste protseduuride, käte-, jala- ja näohoolduste kõrval on Nickel SPA trumbiks massaažid, millele lisandub WellSPA SpaJet energiakapsel, mis võimaldab hooldusi täiendada mitmesuguste veeprotseduuridega. Lisaks võib aga valida eri protseduure alates infrapunasaunast ja lõpetades toksiine väljutavate hooldustega.

Moodsa mehe bokserid on eelkõige mugavad
Kevadhooaja värvivalikus domineerivad pastelsed toonid.
Nahast niudevöö on kõige lihtsam ja tõenäoliselt üks esimene alusrõivas, mida inimene kandis.
Nüüdisaegse mehe alusrõivaste valik on märksa suurem ning suuremaks on muutunud ka ootused sellele pealtnäha lihtsale ja praktilisele rõivaesemele. Nii saab mees valida mitme lõike vahel. Paljudele meestele ongi just bokserid praegu aluspesuklassika. Küsitlused näitavad, et bokserid on ka naiste arvates kõige seksikam aluspesulõige. Populaarsust näitab juba seegi, et kaubamajades on meeste aluspesu osakondades püksivalik väga suur. Nii võib klassikaliste mustade ja valgete pükste kõrvale vahelduseks osta märksa eredavärvilisema ja huvitava mustriga pesu.

Silmatorkavad silmad liimituubi abil
Silmameigitrend soovitab ripsmetele kleepida sulgi, litreid ja pikki loomakarvu.
Võltsripsmete abil võib kerge vaevaga saavutada pilkupüüdva tulemuse. Anneli Paat Vanalinna salongist julgustab kunstripsmeid kasutama ka argipäeval. Siis võiks kanda kunstripsmete tagasihoidlikumat osa - alumist ripsmerida. Tulemus jääb loomulik, aga siiski pilkupüüdev.
Kandes ripsmepikendusi, võib suisa terveks kuuks ripsmetušist loobuda - ükshaaval pärisripsmete külge pandud pikendused püsivad korrapärase hoolduse puhul kuid.
Paat ei soovita pikendusi agaratele trennifännidele, sest need eeldavad ettevaatlikkust. Maailma jumestustrendi viimane sõna on pöörased ripsmed: suled, karvakesed ja pärlid - näib, et miski pole võimatu. Eri värvid ning materjalid jõuavad ka Eestisse.

Ümarad prillid jälle moes
Kosmose- ja ulmetemaatika rõivamoes vihjab harrypotterlike prillide taastulekule.
Prillipoodi uusi prille ostma minnes ei pruugi enam valida selle hooaja moodsaimad kandilised, vaid pisut ümarama joonega raamid, sest just sellist suunda ennustab rõivamood, mida aina rohkem mõjutab kirev-läikiv kosmose- ja ulmetemaatika.
"Ümarate raamide nõudlus kasvab, kuid läheb veel veidike aega, eriti eesti inimeste seas - ümaraid prille kannavad enam kunstiinimesed ning need, kellel on rohkem julgust!" kommenteerib Pro Optika optometrist Eve Solom.
Aastakümneid tagasi oli prillide kandmine ebapopulaarne. See oli ilmselt tingitud igavast disainist, aga prillid olid siis ka rasked ja üsna ebamugavad. Praegu on prilliraamid kerged ja klaasid õhukesed, nii et prille kannavad nüüd isegi inimesed, kes neid ei vaja - lihtsalt moe pärast.

Kikilips teeb mehe šikiks... 
Kiki sobib mehele, kes selle veenvalt välja kannab.
Pealkiri ütleb lühidalt just täpselt seda, mis kikilipsu ja selle kandjat iseloomustab. 21. sajandil on kikilips populaarne isiksuste seas, kes ei järgi trendi, pigem isegi vastanduvad sellele. Kiki sobib mehele, kes selle veenvalt välja kannab. See teeb mis tahes rõivastuse šikiks, aristokraatlikuks.
Vale on arvamus, et kikit sõlmida on väga keeruline. Nagu korralik Windsori lipsusõlm, vajab ka see lihtsalt natuke harjutamist. Algatuseks aitab hästi näiteks lipsu sidumine oma põlve ümber. Kikit kaela sõlmides on lihtsam peeglist vaadates kujutada ette, et seod kingapaela.
Kikilips on pärit 17. sajandist, kui horvaatidest misjonärid kandsid särgikaeluses rätikut. Peagi kandsid kravatti (ilmselt tuletati ka see sõna rätikandjate rahvuse järgi - Croat) Prantsuse kõrgklassi kuuluvad härrasmehed. 18. sajandil sulandus kravatt meeste rõivastuse massimoodi. Lips, mida tänapäeval nimetame kikilipsuks, on sellesama kaelasideme stiliseeritud, lihtsustatud variant.

Sära juustesse! 
Selle hooaja moodsaim juukseehe on kangast lehv - mida suurem, seda parem.
Sall peaks olema jällegi kitsas ja pikk ning võrksukad värvikirevad. Silmameigitrend soovitab aga ripsmetele kleepida sulgi, litreid ja pikki loomakarvu. Nendest ja veel mitmest moetrendist kirjutab neljapäevane Uus ID.
Lugeda saab veel sellest, millest lähtudes valida kingi presidendi vastuvõtule ning kes on need Londoni kuulsad kingameistrid, keda järgivad nii kliendid, edasipüüdlikud disainerid kui ka masstootjad. Uus ID annab ka nõu, kuidas valida kihlasõrmust, et sõrmuse saaja seda kohe esimesel võimalusel ümber ei vahetaks.
Arvutikottide ja prillide moesuundadest, aga ka meeste ja naiste selle hooaja lemmiklõhnadest kirjutab Uus ID samuti.

Kõik lubavad kõike
Ajast aega on rahvas hinnanud tsirkust ja vajanud leiba. Valimiste eel otsivad erakonnad klounimaskides naerunäod välja ning asuvad lubama inimestele suurt õnne ja rikkust.
Valimiskampaaniaid jälgides tundub, et elame lollidemaal, kus kasvavad rahapuud, voolavad piimajõed ja kerkivad pudrumäed. Kõik tõotavad kõike, parteide programmid on enam-vähem ühesugused.
Kui ühed lubavad paradiisi 15 aasta pärast, siis teised juhatavad tõotatud maale kohe. Ollakse varmad selgitama raha leidmise vajalikkust ühe või teise eluvaldkonna tarbeks, samas ei osata põhjendada, kust oma tõotuste elluviimiseks kate leitakse.
Süüdi jäävad teised

Murelikult keskkonnast
Ei ühegi targa, olgu nendeks või mitut masti rohelised maailma eri paigust, näpuga näitamine ega hurjutamine pane kedagi keskkonnaasjus targemalt käituma. Niikaua kuni olukord tasku või elukvaliteedi pihta ei käi.
Kui kaugelt tuleks alata, et meie igapäevas midagigi muuta - linnade puhtamaks saamiseks ning metsaprügi ja maanteeäärse prahi vähendamiseks?
Rohelisus ei pea algama ja lõppema valimistega.
Väino Ubina, Tallinn

Kõlavad lubadused
Hämmastust tekitab valimisreklaam, milles öeldakse, et riik on rikas, aga palgad on kehvad. Et riik on rikas, seda ei ole muust näha kui parlamendiliikmete palkadest, pensionidest ja muudest lisatasudest.
Reformierakond oleks nõus langetama tulumaksu 18 protsendini. See ei oleks õige mõte, sest Eestil on, kuhu maksumaksjate raha kulutada.
Lubadus tõsta palku 25 000 kroonini, samuti jõuda viie rikkama Euroopa riigi hulka on ilmne liialdus. Neid erakondi, kes oma lubadustes ei liialda, võib rohkem usaldada ja valijad peaksid selle teadmiseks võtma.
Rauno Jokiniemi, Soome

Protest joobes juhtide vastu
Eesti vanavanemate ühing ühendab inimesi, kes on huvitatud elu püsiväärtuste ja -hoiakute kinnistamisest ühiskonnas globaliseeruva maailma vastandlike protsesside taustal. Ühing soovib oma tegevusega mõjutada ühiskonnas toimuvaid protsesse. Alustasime valvega koolide lähedal asuvatel vöötradadel. Järgnes kampaania "Helkurid kõigile!". Nüüd korjame protestiallkirju justiitsministri plaani vastu lubada autorooli 0,5 -promillise alkoholijoobega isikud ja kutsume kõiki selle aktsiooniga ühinema.
Andres Ergma,
Eesti vanavanemate ühingu esimees

Uus mälestusrajatis kuju juurde
Pronkssõdur on eesti mees, kelle eesti skulptor on pronksi valanud. See on üks Eesti monumentaalskulptuuri paremaid saavutusi. Tema olekust ei ole märgata võidurõõmu, vaid kurbust ja kahetsust.
Teen ettepaneku jätta pronkssõdur paigale ja ühenduses temaga rajada eestlaste hävingu memoriaal, kus oleks kajastatud kõik kaotused alates 1940. aastast.
Anti Allikas,
Ida-Virumaa Laekannu küla

Kas oleme unustanud? 
Leinava sõduri mälestussamba püstitamise Tõnismäele organiseeris punaarmee Eesti laskurkorpuse juhtkond ning modelliks oli meie spordi suurkuju Kristjan Palusalu. Pärast kuju püstitamist viisid sinna oma sõjameeste mälestuseks lilli ka eestlased. Kui venelased ilmusid sinna oma tava kohaselt pidusid pidama, kadusid sealt eestlased, sest see polnud neile vastuvõetav.
On ka neid poliitikuid, kes on Venemaale viidud eesti mehi okupantideks nimetanud, kuigi need mehed tulid tagasi kodumaale oma lähedaste juurde, kes neid ootasid. Venemaale tundmatutesse haudadesse puhkama on jäänud tuhanded eesti mehed, kes hukkusid tööpataljonides või langesid sõjas. Ellujäänud mehed on praegu üle 80-aastased ning on viimane aeg meelde tuletada, et nad on veel olemas.

JUHAN KIVIRÄHK: Kuidas muuta praegune Eesti edu jätkusuutlikuks? 
Reformierakonna väljakuulutatud siht tõusta Euroopa viie rikkama riigi hulka on jõudnud sammukese võrra lähemale, sest USA luure keskagentuuri (CIA) raport teatab, et SKT maksejõult ühe inimese kohta on Eesti möödunud Portugalist. Kuna CIA näitaja võtab rahvusliku rikkuse kõrval arvesse ka kohalikku elukallidust, on edetabeli tipp pisut teistsugune, kui oleme harjunud elatustaset ja elukvaliteeti iseloomustavate näitajate puhul tavaliselt nägema. Esikohal on selles pingereas Bermuda, kolmandal kohal Ekvatoriaal-Guinea. Tabelis 57. kohal asuv ja ühe kohaga Portugali edestav Eesti jõuab kohe-kohe järele Trinidadile ja Tobagole.
Siiski ei pea Eesti silmi maha lööma ka tavapärases heaoluühiskondade kõrgliigas. ÜRO arenguprogrammi (UNDP) raames igal aastal koostatav inimarengu indeks liigitab Eesti juba aastaid kõrge arengutasemega riikide gruppi, mulluse indeksi alusel asus Eesti 40. kohal. Selle pingerea tippu kuuluvad riigid, millega võrdlemine meeldib Eestile kindlasti rohkem kui Bermuda või Ekvatoriaal-Guineaga ühele pulgale jõudmine - esiviisiku moodustavad Norra, Island, Austraalia, Iirimaa ja Rootsi.

ANDRUS KIVIRÄHK: Vaene räim ja mustad jumalad
Järgmisel nädalal saab juba riigikogu valida, aga kurb on see, et nii tähtsa ning ülimat korrektsust nõudva protseduuri juhatas sisse jäme vassimine rahvuskala valimistel.
Kus olid erapooletud vaatlejad? Seal tehti ju avalikult sohki! Räim oli rahva häältega juba peaaegu võitmas, kui kellegi kuri käsi selle kohta ajakirjandusse sõnumi lekitas. Ja otse loomulikult aktiveerusid seepeale need jõud, kellele soolase mere väike hea loomake millegipärast ei sobinud, vaid kes soovisid upitada rahvuskala troonile kurja mageveekala haugi. Kujutame ette, et midagi sellist toimuks riigikogu valimistel: paar tundi enne hääletuskabiinide sulgemist kuulutataks avalikult, et erakond see ja see juhib ning tõenäoliselt võidab. On päris selge, et jalamaid tormaksid valima nimetatud erakonna vastased ja kallutaksid tulemuse oma lemmiku kasuks. On see aus ja õiglane?

REPLIIK: Gigantide heietus
Mitu nädalat promotud Mart Laari ja Edgar Savisaare teledebatt "Gigantide heitlus" TV3-s oli kõike muud kui huvitav. Ei pakkunud see sisuliselt midagi uut ja huvitavat ega olnud ka emotsionaalselt kaasakiskuv. Kaks tuntud poliitikut vahetasid lihtsalt nappe viisakusavaldusi äranämmutatud teemadel ning enamik saatest kulus Hannes Võrno seletustele, kuidas ta aega mõõdab.
Lisaks on äärmiselt kummastav, et mitte keegi Eestis ei tõsta protesti selle vastu, et kahe partei poolt kinni makstud reklaamsaadet esitleti kui täiesti tavalist ajakirjandust. Või hakkavad varsti ajalehtedes ilmuma valimisdebatid, mida "toetab Keskerakond", või valimiskommentaarid, mida "sponsib Isamaa ja Res Publica Liit"?

JUHTKIRI: Koolitus, mitte haridus
Tänavu sügisel avaneb põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatele haridustee jätkamiseks uus võimalus: õpipoisikoolitus, mille raames õpe toimub paralleelselt ettevõtetes ja kutsekoolis. Erinevalt traditsioonilisest kutseharidusest ei omanda põhikooli järel õpipoisikoolitusele suundujad kutse kõrvalt enam keskharidust, vaid õpivad selgeks üksnes ameti. Näiteks ehitajaks õppiv põhikooli lõpetanu ei pea enam kutsekoolis istuma eesti keele või geograafiatunnis, vaid haarab ehitusplatsil kellu ja segu järele. Kaks kolmandikku õppetööst toimub ettevõtetes, kolmandik kutsekoolis.
Esmapilgul on tegu geniaalse skeemiga. See aitab kokku viia tööjõunappuse üle kurtvad tööandjad ja noored. Ettevõttes toimuv õpe aitab noori sobitada paremini tööjõuturu hetkeootustega. Ning lisaks on sellest abi (kutse) koolist väljalangemise vastu - käib ju nii mõnelegi noorele keskhariduse omandamine lihtsalt üle jõu.

Põlvamaal nõudis tuli veel ühe inimelu
Põlvamaal puhkes tänase päeva jooksul tulekahju kahes hoones, milles kummaski hukkus üks inimene.
Viimase põlengu kohta sai häirekeskus teate kell 18.21. Selle kohaselt põles Räpina linnas Pargi tänaval elumaja, teatas Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.
Päästetöötajate saabudes tuli viiekorterilise mansardkorrusega puitmaja välisukse vahelt suitsu. Päästjad selgitasid välja, et suitsu tuli ühest esimese korruse korterist. Teada oli ka, et korteris võib olla inimene. Päästjad sisenesid koheselt korterisse ning kustutustööde käigus leiti elutoast hukkunud mees.
Tulekahju kustutati lõplikult kella 21.55. Põlengus hävis köögi ning elutoa sisustus, ülejäänud kaks tuba said suitsukahjustusi. Tuli tungis ka maja ühiskoridori, mis sai kuuma- ning suitsukahjustusi. Suits kahjustas lisaks kahte ülemise korruse korterit.

Kihnu jäätee oli avatud ühe ööpäeva
Alles eile avatud Kihnu jäätee on juba suletud, kuna jää sisse on tekkinud suured pikipraod.
Tõstamaa teemeister Leino Blasen ütles Eesti Raadio uudisele, et uut teed hakatakse kõige varem maha märkima esmaspäeval.
Kihnu jäätee avati eile. Kolmapäeval avati ka Haapsalu-Noarootsi jäätee.

Vene meedia: Eesti võimud ei lasknud laulukoori riiki
Vene infoagentuuri Regnum andmetel keeldusid Eesti võimud riiki lubamast laulukoori "Russkii Bereg", mis pidi täna ja homme esinema Tallinnas ja Maardus.
Ansambli juht, Vene Föderatsiooni teeneline artist Nadezda Krõgina ütles Regnumile, et nende viisad pidid valmima 16. veebruariks. Hommikul öeldi ansambli esindajale Eesti saatkonnast Moskvas, et küsimus on veel lahendamisel. Õhtupoolikul teatati aga, et kogu kollektiivile keelduti viisade vormistamisest.
"Selgus, et me oleme poliitilised inimesed. Vene muusika ansambel ja poliitiline?" imestas Krõgina.
Krõgina sõnul pole koor kordagi välismaal esinemas käinud, isegi Lätis ja Leedus mitte.

Politsei pidas Tõnismäel kinni nii purjus venelasi kui eestlasi
Politsei pidas viimase ööpäeva jooksul Tõnismäe pronkssõduri juures kinni nii purjus ja korda rikkuvaid venelasi kui eestlasi.
Eile õhtul kella 18.51 ajal pidas politsei Tõnismäel kinni 1978. aastal sündinud Vladimiri ja 1973. aastal sõndinud Aleksandri, kes tarvitasid seal alkoholi. Mõlemale mehele koostati väärteoprotokoll alkoholiseaduse rikkumise eest, teatas Põhja politseiprefektuur.
Täna öösel kella 00.15 ajal sai politsei aga taas teate korrarikkumise kohta Tõnismäel. Seekord pidas politseipatrull kinni kaks eestlast - 1980. aastal sündinud Kalev-Andres Rebase ja 1967. aastal sündinud Mareki. Rebasele koostati väärteoprotokoll avaliku korra ja Marekile alkoholiseaduse rikkumise eest.
Peaminister Andrus Ansip on Tõnismäel asuva pronkssõduri teisaldamist põhjendanud muu seas vajadusega hoida ära viinajoomine hauaplatsil.

Põlvamaal hukkus majapõlengus mees
Põlvamaal Räpina vallas hukkus täna hommikul põlema läinud majas mees.
Häirekeskusele kell 6.05 saabunud teate kohaselt põles Naha külas eluhoone. Sündmuskohale sõitsid kaks päästeautot Räpinast, üks Põlvast, üks Värskast ning operatiivkorrapidaja, teatas Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.
Päästjate sündmuskohale saabudes olid leegid kõrvalhoonega kokku ehitatud kahekorruselise kivivooderdisega puitmaja katusest ning akendest väljas ja saepuru täidisega vahelaed osaliselt sisse kukkunud.
Päästjatetöötajateni oli jõudnud ka info, et põlevas majas võib olla inimene ning kohe alustati otsingutega. Otsingutöid raskendas põlengu suur ulatus ning põleva maja lagunemine.
Päästjad leidsid hukkunud mehe kell 11.46.

Parvlaev Vironiat riivas Sillamäe sadamas kaubalaev
Sillamäe sadamasse sisenev Kambodža kaubalaev riivas täna hommikul kell 8 kai ääres seisvat Sillamäe-Kotka liini teenindavat parvlaeva Vironia.
Esmase info põhjal ei ole Vironial läbivaid vigastusi ning parvlaev jätkab graafikujärgseid reise järgmise väljumisega pühapäeval kell 13, teatas OÜ Narva Line.
Ettevõtte tegevjuht Eero Väin ütles Päevaleht Online'ile, et mõlkida sai Vironia vaba parras. "Tõenäoliselt oli õnnetuse põhjuseks kaubalaeva navigeerimisviga," märkis ta. Väin kinnitas, et saadud mõlgid ei seda Vironia igapäevast tööd.

Rong põrutas Tartu asemel Viljandi poole
Eileõhtune Tallinn-Tartu kiirrong pidi naasma Balti jaama, kuna ta suunati kogemata Tartu trassi asemel Viljandisse mineva tee peale.
Kell 19.49 väljunud reisiga Tartusse sõitnud Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris kirjeldas, et A le Coq staadioni juures jäi rong seisma ning ootas umbes pool tundi. Seejärel hakkas rong liikuma tagurpidi.
"Ega midagi pimedas näha olnud," meenutas ta. "Aga siis tuli vagunisaatja ning ütles, et rong oli kogemata võtnud suuna Viljandi poole."
Olles tagurdanud terve tee Balti jaama, võis rong sõita edasi juba õiges suunas. Kokku jäi tema hilinemine poolest tunnist väiksemaks, kuna vedurijuhil õnnestus osa vahest sõiduga tasa teha.
"Eeskätt tekitab see tõsiseid küsimusi rongisõidu ohutusest," kommenteeris Paris. "Täna suunavad nad rongi kogemata Viljandi peale, homme aga vastu 70 vagunilisele naftarongile."

Poliitikutest raadiotöötajad reklaamivad end saatepauside ajal
Kuku raadio igalaupäevase saate "Keskpäevatund" saatejuhid reformierakondlane Hannes Astok ja sotsiaaldemokraat Hannes Rumm enne valimisi enam saadet juhtida ei saa, küll aga paiskasid nad oma poliitreklaamid saatepausidesse.
Mõlemad saadikukandidaadid kurdavad reklaamis, et kahjuks ei saa nad saates osaleda. Astok sõnab näiteks reklaamis, et kleebib saate ajal oma reklaame tulpadele ja jagab kondoome. Rumm arvas aga, et kui tema saates väljaöeldud mõtted on rahvale meeldinud, siis võiks nad tema poolt hääletada.
"Huvitav, nii kui inimesed muutuvad poliitikuks, muutub igavaks ka nende jutt," kommenteeris reklaame täna "Keskpäevatunnis" osalenud Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi.
Kuku raadio veebileht reklaamis täna saadet siiski veel Hannes Astoki pildiga.

Maksuhalduri töötajad said tulusid deklareerida enne teisi
Maksu- ja tolliameti juhtkond otsustas sel aastal anda oma töötajatele võimaluse deklareerida tulud enne ametlikku deklareerimisperioodi algust.
Kui kõigile teistele pidi tulude deklareerimine algama 15. veebruari keskööl, siis maksu- ja tolliameti süsteemi töötajad said riigile oma tuludest aru anda juba eelneva päeva hommikust.
"Avasime rakenduse oma töötajatele 14. veebruari hommikul. Seda seetõttu, et testida reaalselt süsteemide töökindlust ja korrasolekut," ütles Päevaleht Online'ile maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plakk.
Plaki sõnul tuligi päris palju vigu välja, mille amet suutis kiiremas korras likvideerida.
Maksu- ja tolliameti süsteemis töötab ligi 2400 ametnikku.
Klientidele avati tulude deklareerimise võimalus reaalselt 14. veebruari õhtul. Maksu- ja tolliameti juhid palusid enne deklareerimisperioodi algust inimestel kohe tulusid deklareerima mitte asuda, et säästa servereid ülekoormusest.

Viljandimaal astus 10 inimest IRL-ist välja
Kümme viljandimaalast teatas otsusest välja astuda Isamaa ja Res Publica Liidust, tuues põhjenduseks partei eestseisuse ebarahuldava töö.
Üks lahkujatest Jaanika Kressa rääkis, et nii talle kui mitmele tema mõttekaaslasele andis viimase tõuke erakonna eestseisuse hiljutine otsus arvata Isamaa ja Res Publica Liidust välja Abja piirkonna endine esimees Erno Ilsen, kirjutas Sakala.
Kressa sõnul oli eestseisuse käitumine viimaseks tilgaks karikas paljudele partei Abja, Vastemõisa ja Viljandi liikmetele.
Teiste kõrval parteitu staatuse kasuks otsustanud Juta Kobin kritiseeris Isamaa ja Res Publica Liidu liidrite viimase aja käitumist, milles tema väitel pole kohta inimlikule suhtumisele, vaid ainult võimuihale.
Erakonna juhatusse kuuluva riigikogulase Helir-Valdor Seedri sõnul on erakonda astumine või sellest lahkumine inimeste vaba valik ja ta ei näe selles midagi halba.

Lavassaarlastel oli valida kollase ja roosa joogivee vahel
Pärnumaal asuva Lavassaare elanikud olid sel nädalal sunnitud valima, kas tarbida kraanidest tulevat roostevett või juua jaokaupa jagatavat kaaliumpermanganaadi lahust.
Et pärast uue pumpla käivitamist muutus Lavassaares kraanivesi roostest kollaseks, hakati üleeile inimestele pumbajaamast jagama kahe tunni kaupa päevas puhast joogivett, kirjutas Pärnu Postimees.
Paraku said eile keskpäeval pudelite ja kanistritega vee järele läinud inimesed ehmatuse osaliseks - selge vee asemel voolas voolikust hoopis roosat.
Lavassaare vallavanem Ene Täht ütles, et uhiuue pumpla üks seade on üles öelnud ja vette pääses kaaliumpermanganaat. Avarii avastamisel kutsuti kohe seda likvideerima Tallinna firma, kes uue pumpla seadistas.
Kas inimesed nädalavahetusel veetornist puhast vett kodudesse tuua saavad, annab vallavalitsus alevisse riputatud kuulutuste vahendusel teada.

Politsei asendaks tööõpetuse tunnid liiklusõpetusega
Politsei hinnangul aitaks noori liiklusõnnetustesse sattumisest säästa kohustusliku liiklusõpetuse sisseviiminine kooliprogrammi.
Lõuna politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna vanemkomissari Indrek Koemetsa hinnangul ei saa probleemi lahendada katsetega muuta noorte seiklushimulist loomust või raskendada nende ligipääsu sõidukitele, kirjutas Postimees.
Nõrk koht peitub tema meelest kooliprogrammis, kus puudub tõsiselt võetav liiklusõpetus. Kuna kooliprogramm on niigi ülekoormatud, teeb Koemets ettepaneku leida liiklusõpetusele koht mõne sellise aine arvel, mis on oma aktuaalsust kaotamas.
"Meil on programmis näiteks kohustuslik tööõpetus, kus õpetatakse puust haamrivart tegema. See on väga tore, aga ma jätaksin selle haamrivarre tegemise pigem ära, kui selle asemel saaksid lapsed teada, kuidas rattaga õigesti sõita ning milliseid pööranguid tehes võib surma saada," ütles Koemets.

Liikluses sai eile viga neli inimest
Keskkriminaalpolitsei korrapidaja teatel juhtus Eesti teedel eile kokku neli tõsisemat liiklusõnnetust, igaühes neist sai üks inimene viga.
Läänemaal Hanila vallas Karuse-Kalli tee 5. kilomeetril sõitis kella 14 paiku teelt välja ja paiskus katusele 1976. aastal sündinud Dmitrijse juhitud sõiduauto Honda HRV. Viga sai 1978. aastal sündinud kaasreisija Vita, kelle arstid peale peale esmaabi andmist kodusele ravile lubasid.
Pool tundi hiljem juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Sütiste tee 33 maja juureds, kus sõiduauto Audi 80, mida juhtis 1980. aastal sündinud Natalia, sõitis ette peateel liikunud sõiduautole Mazda 6, mida juhtis 1973. aastal sündinud Ranno. Kiirabi viis Audis kaasreisijana sõitnud Ljubovi (s. 1948) Mustamäe haiglasse.
Õhtul kella 20.20 paiku toimus liiklusõnnetus Võrus Jüri tänav 8 maja juures, kus sõiduteed ületanud 1971. aastal sõndinud Jaanus sai löögi sõiduautolt Volkswagen Passat. Juht põgenes autoga sõndmuskohalt. Sõiduk leiti hiljem Tamula järve äärest, kiirabi toimetas jalakäija Võrumaa haiglasse.

Laar ja Savisaar loopisid teineteisele tuttavaid kindaid
Kõige olulisem uudis kogu võit-luse kohta oli see, et Laari prillid on miinus 5,5, Savisaarel üks prilliklaas miinus 4,5 ja teine kuus. Nii et astmeline.
Isamaa ja Res Publica Liidu paadis on uus mees - Marko Lepik. Tema on see, kes "Gigantide heitluse" välja mõtles. Või mis ta ikka ise mõtles, tõi poolteist sajandit vana Ameerika asja meile. Nimelt tegid esimesed samas formaadis debatid USA presidendikandidaadid Stephen A. Douglas ja Abraham Lincoln 1858. aastal Illinoisi osariigi seitsmes paigas.
IRL ja Keskerakond panid rahad kokku, ostsid kahepeale kolm korda pool tundi eetriaega ja teostusmeeskonna ning korraldasid ka väitluse.
Mis see maksis? Lepik: "Kümne tuhande eest seda ei saa, eks ole. Ja kahte miljonit ka ei maksa." Kui ei saa, siis ei saa, kui ei maksa, siis ei maksa.
Kolmveerand seitse on Kumu ümber pime, sees aga pisut kõle.

Endine linnajuht jääb ilma nõutud 800 000 kroonist
Kuigi Tallinna linnavolikogu otsustas 29. novembril 2001 vabastada Leivi Šeri linnavalitsuse liikme kohustustest ja abilinnapea ametist tema enda soovil, leidis *er, et tema lahkumise põhjuseks on Postimehes, Eesti Päevalehes ja Äripäevas ilmunud artiklid. Ringkonnakohus tema hagi ei rahuldanud.
Tallinna linnavalitsuse sisekontroll tuvastas, et Šeri kureeritava turvalisus- ja integratsiooniameti toetuste jagamises oli tõsiseid unarussejätmisi. Šer aga arvas, et ajalehed teostasid üheaegselt ja kooskõlastatult kampaaniat Tallinna turvalisus- ja integratsiooniameti tegevuse ja isiklikult tema vastu.
Maakohtusse esitatud hagis nõudis Šer 271 400 krooni varalise kahju ja 528 600 krooni moraalse kahju katteks. Varalist kahju põhjendas *er sellega, et lugude tõttu oli ta sunnitud esitama avalduse ametist lahkumiseks, kuigi tema töö pidi kestma veel 11 kuud. Seetõttu jäi tal saamata 275 000 krooni palka. Sellest summast lahutas Šer üheksa kuu jooksul saadud töötutoetuse - 3600 krooni.

Külarahvalt Ilvesele leivast talu
Veerandsada külainimest ehitas 12 tunniga kümnest leivast Ärma talu, mis eile õhtul Tartumaa ringsõidu lõpul kingiti president Toomas Hendrik Ilvesele.
Valguta seltsimaja upub aroomidesse. Ühinevad värske leib ja või, makra, sink, sprotid, kurgid, tomatid, paprikast rääkimata. Sisseastuja tõmbab esiteks pikalt ninaga, näole tuleb unelev ilme, siis vaatab ringi, suu vajub imestusest lahti.
Keset saali seisab põllede-pearättidega rahvasumm, pikkade nugade välkudes määritakse võid… lauaplaadile. Veetakse sellele jutte. Sünnib presidenditalu plaan. "Siia talumaja, siia kemps," arutavad mehed, hoides pihus Ärma talu aerofotosid. Naistel on pihus talumajade pildid. Leivatalu ehitajaist pole keegi Ärmal käinud.
"Leib on pehme kui imiku pepu, telliskive on sellest halb lõigata," kostab Eestimaa leivatalude ema Siiri Puhalainen. Ta on 23 aastat ehitanud leivast talusid-külasid, rääkimata kogu Jõgevamaa kaardist. Kõik algas 1984. aastal Elva näärinäitusel, kus Siiri nägi lõngakeradest tehtud külamemmesid ja -taate. Korraga tundis: sinna kõrvale sobib talumaja. Siiri tegigi, leivast. Lisaks sauna ja kooguga kaevu. Mikser vuristab singist-koorest-võist mörti, et leivast telliseid kokku liita. Kaussides on valmis kanakoivamört ja juustumört. Vanasti sündisid segud hakklihamasinaga, väntamine võttis liigesed valutama.

Põhikooliõpilane avastas Saaremaal uue ämblikuliigi
Putukateadlase sõnul on herilasämbliku looduslikud elualad Kesk-Euroopas.
Tartu kommertsgümnaasiumi üheksanda klassi õpilane Kristiina Tomasson avastas sel suvel Saaremaal Lümanda vallas asuva suvekodu aiast suure herilast meenutava ämbliku, keda putukateadlased pole meie looduses veel kohanud.
Loodushuviline Tomasson ütles, et sattus ämbliku peale juhuslikult. "Mängisin õe ja vennaga aias sulgpalli ning pall lendas roosipõõsasse," kirjeldas ta. "Palli otsima minnes leidsingi suure ämblikuvõrgu, kuhu näpp kergelt kinni jäi. Selle keskel passis liikumatult umbes nelja sentimeetri pikkune herilasemustriga ämblik. Algul arvasin, et tegemist on herilase või vaablasega, keda sealkandis palju ringi lendab." Kuna Tomasson ei tundnud eriskummalises olevuses ära ühtki varem zooloogiaringis õpitud ämblikku, pildistas ta teda igaks juhuks. "Sügisel näitasin pilte zooloogiaringi õpetajale Aivo Tammele. Ta tundis ära herilasämbliku, kes meil tegelikult ei ela," ütles Tomasson, kes tegi ämblikust ettekande ka Eesti looduseuurijate seltsi koosolekul.

Õpipoisikoolitus toob kutsekooli rohkem praktikat
Õpipoisikoolitus võimaldab teha paindlikku koostööd ja reageerida tööturu vajadustele.
Tänavu sügisest saab enamikus kutsekoolides riigi raha eest ametit õppida nii, et suurem osa õp-petööst toimub tegelikus töökohas ning vaid kolmandik koolis.
Õpipoisikoolituse nime all on sellist tööandjaid kaasavat õpet tehtud mitmes kutsekoolis projektipõhiselt, nüüd paneb ka riik koolitustellimuse näol raha alla.
Haapsalu kutsehariduskeskus alustas õpipoisikoolitust eelmisel õppeaastal. Kooli direktor Triin Laasi peab sellise õppe levikut positiivseks ning järgmisel aastal saavad ka Haapsalus õppivad kelnerid ja lapsehoidjad senisest enam tegelikku tööd teha.
"Meil on olnud ettevõtetega väga hea koostöö, oleme leidnud praktikakohti ja paljud noored on pärast lõpetamist ettevõtetes tööd leidnud," ütles Laasi.

Viirus Valga haiglas lükkab edasi osa operatsioone
Valga haigla karantiin puudutab siseosakonna ühel korrusel ravil olevat 35 patsienti.
Eile Valga haiglas uusi Norwalki viirusesse haigestumise juhtumeid küll ei avastatud, kuid ettevaatusabinõuna kasutusele võetud osaline karantiin on vähemalt nädalaks ajaks pannud seisma uued plaanilised operatsioonid haigla siseosakonnas.
Valga haigla ülemarst Merike Salumäe ütles eile, et ajakirjandus on veidi liialdanud, rääkides tervet haiglat puudutavast karantiinist. Salumäe selgituste kohaselt puudutab karantiin tegelikult vaid ühel korrusel siseosakonnas ravil viibivat ligi 35 patsienti.
"Muudes osakondades käib töö ilma probleemideta. Tõsi, oleme palunud inimesi, et nad ei tuleks haiglasse patsientidele külla," lisas Salumäe.
Seni on haiglas kinnitust leidnud vaid üks Norwalki viirusesse nakatumise juhtum. Haigestumise sümptomeid täheldati Salumäe sõnul veel paaril inimesel, kuid nende proovid Norwalki viirusesse nakatumist ei kinnitanud.

Paju "Tõrjutud mälestused" Washingtonis
Imbi Paju küüditamisaineline dokumentaalfilm "Tõrjutud mälestused" linastus kommunismi- pärandile pühendatud väikesel filmifestivalil Ameerika Ühendriikide pealinnas.
Festival viidi läbi Woodrow Wilsoni keskuses. Festivali kavas oli muuhulgas ka vene dokumentalisti Andrei Nekrassovi kuulus teos "Minu sõber Saša: väga venelik mõrv", mis räägib polooniumiga mürgitatud eksspi- oonist Aleksandr Litvinenkost.
Imbi Paju näitas oma filmi ka Ameerika ülikoolides ja klubiüritustel. Lisaks linastustele olid kavas filmi arutelud.

Saarte põllumehed valmistuvad PRIA-t kohtusse andma
Advokaadibüroo hinnangul rikkus PRIA oma kohustust esitatud andmeid kontrollida.
Enam kui sada Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Abruka põllumajandustootjat otsustasid eile Lümanda rahvamajas toimunud koosolekul koondada materjalid, et vajadusel kaevata põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) kohtusse.
Hiiumaa taluliit on vaiete koostamiseks palunud abi advokaadibüroolt Aivar Pilv. Büroo hinnangul rikkus PRIA oma kohustust talle esitatud andmeid kontrollida ja seega on toetuste tagasinõudmine sisuliselt tingitud PRIA-poolsete kohustuste rikkumisest. Seega pole PRIA-l õigust toetusi tagasi nõuda.
Endise PRIA Saaremaa büroo töötaja Edvard Saadi sõnul kinnitas PRIA 2004. aastal taotluste vormistamisel pinna toetusõiguslikkust, kuid hiljem otsustas osa toetustest tagasi nõuda.

Korteriskandaali suhtes kriminaalasja ei tule
Keskkriminaalpolitsei ja Põhja ringkonnaprokuratuur otsustasid pärast kuriteoteate ja esitatud materjalide läbivaatamist mitte alustada kriminaalmenetlust seoses linnaametnik Indrek Ahlbergi tegevusega Tallinnas Pikk tänav 41-9.
Leiti, et otsustused on olnud kollegiaalsed ja sellest tulenevalt puuduvad objektiivsed faktilised asjaolud, mille põhjal saaks teha järelduse, et Ahlbergil oli piisavalt mõjujõudu otsuste tulemuse üle.
Ahlberg osales Tallinna Kesklinna halduskogu liikmena kahel korral linnavarakomisjoni töös, kus võeti vastu nimetatud korteriga seotud otsused. 1999. aastal otsustati anda Ahlbergi klassivennale Ivo Jaamale luba välja ehitada mitteeluruumid Pikk 41 hoovipoolse maja teisel korrusel. Samal ajal taotles komisjon nende ruumide kasutusotstarbe muutmist, et sõlmida elamispinna taastamise leping. Komisjonis võtsid otsuse vastu üheksa liiget.

Elevandiluurannik teatas veel viiest mürgisurmast
Elevandiluuranniku valitsuse teatel on tankerilt Probo Koala pärit mürgiste jäätmete tõttu hukkunud 15 inimest, mitte kümme nagu varem teatati.
Viimane jäätmetest tingitud surmajuht toimus novembris. Viis juhtu lisati mürgisurmade hiljem, sest need toimusid inimeste kodudes, mistõttu surmade põhjuse tuvastamine võttis kauem aega, vahendas ETV24 Reutersit.
Probo Koala omanik, Hollandi prahtijafirma Trafigura, teatas teisipäeval kokkuleppest, mille kohaselt ta maksab Elevandiluuranniku valitsusele hüvitist 198 miljonit USA dollarit ning valitsus loobub edasistest nõuetest Trafigura vastu.
Mürgiste jäätmete ohvreid esindav Briti õigusfirma Leigh Day & Co teatas päev hiljem, et jätkab oma klientide huvide kaitsmist, kuni nad kõik on saanud täieliku kompensatsiooni oma kannatuste eest.

Erukindral: hea, et Putin kaitseministriks oma koera ei nimetanud
Vene armee erukindralid on kriitilised president Vladimir Putini otsuse peale nimetada Sergei Ivanovi järglaseks kaitseministri kohale endine föderaalse maksuteenistuse juht Anatoli Serdjukov.
Kaitseministeeriumi rahvusvahelise sõjaväekoostöö talituse endine juht kindralmajor Leonid Ivašov iseloomustas Serdjukovi kaitseministri ametikohale määramist sõnadega "sülitamine näkku" ning "armee ja inimese pagunites alandamine", kirjutas Kommersant.
Ivašovi sõnul valitseb vene armees leinameeleolu. "Väga hea, et Putin nimetas sellele kohale inimese, sama hästi võinuks ta ka oma koera nimetada," sõnas Ivašov intervjuus raadiojaamale Eho Moskvõ.
Anatoli Serdjukovi esitati neljapäeval kaitseministeeriumi töötajatele erakorralisel istungil, paraku ei tundnud teda koosoleku alguses keegi ära.
Esmalt ohvitserid mõtlesid, et tegemist on Leningradi oblasti kuberneri Valeri Serdjukoviga.

Condoleezza Rice sõitis ootamatule visiidile Iraaki
USA välisminister Condoleezza Rice siirdus täna ootamatule visiidile Iraagi pealinna Bagdadi.
Rice kohtub Iraagis kohalike USA ja Iraagi ametnikega, et arutada uue julgeolekuplaani arenguid. Rice sõidab Iraagist edasi Jeruusalemma, teatas BBC.
Vahetult enne Rice'i Iraaki jõudmist toimus kaks autopommiplahvatust riigi põhjaosas asuvas Kirkukis. Hukkus vähemalt 10 inimest ja 68 sai vigastada.

USA naftatöötlustehases toimus võimas plahvatus
USA-s Texase osariigis toimus naftatöötlustehases võimas plahvatus, milles sai vigastada vähemalt 19 inimest.
Kolme tõsiseid põletushaavu saanud vigastatu seisundit hindasid arstid kriitiliseks, vahendas RIA Novosti AP-d.
Sündmuskohalt on evakueeritud üle 400 töölise. Plahvatuskohast taevasse paisunud suitsusammast on pealtnägijate sõnul näha kuni 100 kilomeetri kaugusele.
Tehas kuulub ettevõttele Valero Energy Corp ning selle tootmisvõimsus on 170 000 barrelit päevas.

Plahvatuses Pakistani kohtumajas hukkus 15 inimest
Vähemalt 15 inimest hukkus Pakistani kaguosa linnas Quettas täna hommikul toimunud enesetapurünnakus.
Teiste seas said linna kohtumaja purustanud plahvatuses surma vanemkohtunik ja kuus advokaati. Vigastada sai enam kui 20 inimest, teatas BBC.
Quetta on Baluchistani provintsi pealinn, kus rahvuslastest mässulised on mõne aasta vältel võidelnud suurema autonoomia eest.

Riigiduuma keelas sõjas kadunuksjäänutele pühendatud näituse
Venemaa riigiduuma ei lubanud oma hoones üles panna Afganistani sõjas kadunuks jäänutele pühendatud fotonäitust.
Näituse jaoks materjale kokku pannud sõjareporter Jevgeni Kiritšenko oli raadiojaama Eho Moskvõ teatel kindel, et näituse keelustamise taga on poliitika.
"Rahvsaadikud sülitasid näitust keelates Afganistani jäänud poiste hingedele," sõnas Kiritšenko.
Ta nimetas pühaduseteotuseks Afganistanis hukkunute unustamist olukorras, kus Venemaal käib patriootlik diskussioon mälestusmärkide saatuse üle Eestis.
Näitus oleks pidanud avatama eile, mil möödus 18 aastast nõukogude vägede väljatoomisest Afganistanist. Näitus keelati hetkel, mil see oli valmis ülespanekuks.

USA esindajatekoda mõistis hukka Bushi Iraagi-plaani
USA esindajatekoda võttis eile vastu resolutsiooni, mis mõistis hukka president George Bushi plaani saata Iraaki lisavägesid.
Otsus ei ole Bushile siduv, kuid tähendab poliitilise surve suurenemist tema ebapopulaarsele sõjastrateegiale. Resolutsioon väljendab toetust USA vägedele, kuid on vastu 21 500 liikmelise täiendava kontingendi saatmisele Iraaki, vahendas ETV24 Reutersit.
Resolutsiooni toetasid peaaegu kõik esindajatekoja 233 demokraadist. 201 esindajatekoja vabariiklasest andsid selle poolt oma hääle 17.
"Selle õigusakti läbiminek annab märki muutusest suunast Iraagis, mis lõpetab sõjategevuse ja toob meie väed koju," ütles esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi.
Valge maja pressiesindaja Tony Snow nimetas resolutsiooni üleskutseks läbikukkumisele ning ütles, et presidendil on plaan, mille eesmärgiks on edu.

Sõber lükkas Abramovitši Venemaa esirikkuri kohalt
Oleg Deripaska tõusis 21,2 miljardi dollariga Venemaa jõukaimaks meheks.
Vene äriajakirja Finans arvutuste kohaselt on Venemaa uueks oligarhide oligarhiks 39-aastane Oleg Deripaska, kelle varandust hinnatakse 21,2 miljardile dollarile. Tema sõber, 2004. aastast avaldatava edetabeli senine esinumber Roman Abramovitš langes teisele kohale napilt - tema vara olevat väärt 21 miljardit.
Deripaskale kuulub valdusfirma Bazovõi Element, mille omanduses on ka maailma kolmas alumiiniumitootja RusAl. Kui Abramovitš on veetnud viimastel aastatel suurema osa ajast väljaspool kodumaad, siis Deripaska käivat küll Inglismaal keelt õppimas, kuid muidu rü-gavat ikka Venemaal. Alumiiniumikuningaks kutsutud Deripaskal on karmikäelise mehe kuulsus armutu reputatsiooniga metalliäris, kuigi ta ise peab oma säärast mainet liialdatuks.

Meeleheitel Lukašenko otsib abi isegi läänelt
Ei maksa imestada, kui näete Valgevene presidenti Aleksandr Lukašenkot neil päevil kahekordselt - temas tundubki samal ajal elavat mitu eri inimest.
Lukašenko viimase aja sõna-võtte lugedes näib Valgevenet raudses haardes hoidev president otsekui ümbersündinuna. Ta kutsub isiklikult lääne kompaniisid riiki investeerima ning ütleb, et Euroopat "ei unustata iial" toetuse eest jaanuarikuises energiatülis Venemaaga.
Batkaks kutsutava presidendi meelemuutusele pole kuigi raske seletust leida. Venemaa pigistab Valgevenet valusalt, olles tõstnud gaasihinna enam kui kahekordseks ning küsides ka nafta eest mitu korda kõrgemat hinda. Hinnanguliselt võib Venemaa subsiidiumide tugev kärpimine minna sel aastal maksma 3,5 miljardit dollarit, mis moodustab Valgevene SKP-st umbes kümnendiku.
Uute sõprade otsinguil

Hodorkovski protsess - ebaõiglane, aga kuna mees on rikas, las istub! 
Vene võimud on algatanud president Putini poliitilise vastase Mihhail Hodorkovski vastu uue kohtu-protsessi, selle põhjustest rääkis Eesti Päevalehele tema kaitsja.
Seekordsete süüdistusega saaks niigi juba kaheksa-aastast vanglakaristust kandva Venemaa endise jõukaima mehe vangi mõista veel rohkem kui 20 aastaks. Eile andis Eesti Päevalehele intervjuu Hodorkovski peamine advokaat Juri Schmidt, kes selgitas oma arusaama uute süüdistuste tagamaadest.
Milles naftakompanii Jukos asutajat ja omanikku Hodorkovskit ning tema äripartnerit, panga Menatep endist juhti Platon Lebedevi nüüd süüdistatakse? Uue süüdistuse järgi on nad varastanud kahelt Jukose tütarfirmalt 850 miljardi rubla (ligi 390 miljardi krooni) eest naftat. Võrdluseks: Vene kaitseministeeriumi tänavune eelarve planeeriti 821 miljardi rubla suuruseks. Lisaks pannakse neile süüks kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimist. Süüdistus on 148 lehekülge pikk, uurimistoimikuid on sadu.

Tänasest saab Eesti välisesindustes riigikogu valida
Täna algavad parlamendivalimised Eesti saatkondades Kiievis, Madridis, Moskvas, Pariisis, Roomas ja Varssavis, peakonsulaatides New Yorgis, Minskis ja Peterburis ning aukonsulaatides Olivos ja Sydneys.
Alaliselt või ajutiselt välisriigis viibivad Eesti kodanikud saavad Eesti välisesindustes riigikogu valida kuni 22. veebruarini, teatas välisministeerium
Afganistanis teenivatel sõjaväelastel on võimalik valida 17.-18. veebruaril Camp Bastionis, 18. veebruaril Kandaharis ja 19. veebruaril Kabulis.
E-hääletada saab kõikjal maailmas ööpäevaringselt alates 26. - 28. veebruarini. Elektroonilise hääletamise võimalust pakub ka enamik Eesti välisesindusi.
Lähem info Eesti välisesindustes valimiste kohta asub välisministeeriumi veebilehel


Tallinna Löwenruh parki tuleb lions-klubi heategevusmaja
Tallinnas Mustamäe tee ääres asuvas Lõvenruh pargis valmib linnavõimudelt heakskiidu saamise korral Lions-klubi heategevusmaja.
Parki kavandatava heategevusmaja eskiisprojekti koostas arhitekt Helmi Sakkov, kes näeb tulevast maja kahekorruselisena, looduslike materjalidega viimistletuna ja hästi parki sobitatuna.
Hoonesse on kavandatud 129-kohaline saal, auditooriumid, bürooruumid ja mitmeid abiruume. Majja võiks linoniste nägemuse kohaselt tulla ka Löwenruh pargi hooldaja ametikorter.
Majas hakkavad toimuma koosolekud, nõupidamised ja konverentsid. Samuti on maja sobiv väiksemate teatri-, filmi- ja muusikaürituste läbiviimiseks. Lionsmajast kavatsetakse arendada välja Baltimaade lionsite koolituskeskus.
"Tallinna linnalt toetuse saamisel loodame heategevusmaja valmis saada 2010, aastaks," ütles Tallinna linnapeale lionsite heategevusmaja projekti esitlenud Arvi Perv Tallinn Kristiine lionsklubist.

Neli korda suurem raamatukogu ootab Kalamajas lugejaid
Lastele on raamatukogus mõeldud oma ala, kus on madalad riiulid ja eraldi arvutid.
Endise polikliiniku ruumides aadressil Kotzebue 9/11 avatavas uues Kalamaja raamatukogus on ruumi neli korda rohkem kui seni - 390 ruutmeetrit praeguse 90 ruutmeetri asemel Tööstuse tänaval. Vanas majas puudusid näiteks lugemissaal ja avafond.
"Raamatute tellimiseks seisid inimesed leti taga ja ootasid, millal raamatukogu töötaja neile soovitud teose kätte toob. Töötingimused olid halvad, hoidlas polnud piisavalt ruumi raamatute korralikuks hoidmiseks ja nii paiknesid need riiulitel, mis oli liiga kõrged ja liiga tihedalt. Töötajad pidid neid redeliga lae alt otsima ning hoidla ei vastanud tuleohutusnõuetele," selgitas Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm.

Nõmmelased ei taha varjupaika
Kuigi Nõmme halduskogu ja ümberkaudsete majade elanikud on Kauge 4 kodutute varjupaiga-öömaja laiendamise vastu, kavatseb linn sinna ikkagi ehitada uue peavarju 107 kodutu jaoks, kirjutas Postimees. Kauge ja Jalaka tänava seitsme korrusmaja elanikud esitasid linnavalitsusele 209 allkirjaga protestikirja, milles nad on vastu kodutute majutusasutuse laiendamisele.

Kesklinna tuleb alkoholivaba kohvik
Tallinna linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise komisjon eraldas 70 000 krooni ühendusele Alkoholivaba Eesti projektiks "Noortekohvik", mille alusel avatakse Tallinna kesklinnas kevadel nikotiini- ja alkoholivaba noortekohvik.
Tervisliku toidu ja joogiga kohviku eesmärk on propageerida tervislikke eluviise ning turvalist ja meelemürkidest vaba ajaveetmist. Oodatakse ka lastega peresid.
Kuritegevuse ennetamise komisjon eraldas kokku 122 100 krooni, mis läheb kohviku rajamiseks ja Mustamäe turvamessi läbiviimiseks.

Ekspertidele Sakala uus projekt ei meeldi
Arhitektuurimälestiste eksperdinõukogu leidis, et kokkuõmmeldud Sakala ei sobi.
Kultuuriministeeriumi juures tegutsev arhitektuurimälestiste eksperdinõukogu leidis pärast Sakala keskuse värske projektiga tutvumist taas, et muinsuskaitseamet peaks tellima interjööri väärtusele põhjaliku ekspertiisi ja kuulutama välja uue võistluse.
"Kindlasti on endisaegse interjööri uude kompleksi sulandamine täiesti võimalik, aga hetkel on tulemus suhteliselt ebaadekvaatne. Kui me tahame sinna saada ühte head maja, aga mitte kahte kokkuõmmeldut, siis tuleks uus konkurss välja kuulutada," ütles arhitektuurimälestiste eksperdinõukogu esimees Krista Kodres.
Juba varem tegi eksperdikomisjon muinsuskaitseametile ettepaneku koostada ekspertiis ja võtta hoone ajutise kaitse alla. Kuna kumbagi ei tehtud, sattus arhitekt Raivo Puusepp kummalisse olukorda, kus ta pidi üldsõnalisest lausest ise välja lugema, mis nimelt väärib säilitamist. Eksperdinõukogu peab eriti väärtuslikuks aga just Sakala keskuse fuajee ja vestibüüli kompleksi siseelemente, mille postmodernistlikust kujundusest ei jää praegu suurt midagi alles.

Tuiksoo jätab maaomanikud trahvimata
Hiiumaalt riigikogusse kandideeriv Tarmo Mänd teatas neljapäeval, et põllumajandusminister Ester Tuiksoo on jõudnud seisukohale - pindalatoetuste trahvinõudeid ei ole õige sisse nõuda toetust taotlenud maaomanikelt.
"2004. ja 2005. aasta pindalatoetuste tagasinõuded on üldjuhul põhjendamatud ja ministeerium on otsustanud need nõuded peatada," vahendas rahvaliitlane Mänd Hiiu Lehe andmetel erakonnakaaslasest minister Tuiksoo öeldut.
Ministeerium on arvamusel, et pole õige ametnike tehtud eksimusi panna taotlejate süüks ning tagasiulatuvalt toetusi tagasi nõuda.
Lõpliku vastuse annavad küsimusele siiski õiguslik ekspertiis ja audit. Männi sõnul valmib audit esmaspäevaks ning lõplik õiguslik ekspertiis järgmisel nädalal.

Kumu direktor: eesmärk ei ole saada meeletuid masse
Kumu direktori Sirme Helme sõnul pole eesmärk saada muuseumisse meeletuid masse, vaid inimesi, keda kunst huvitab.
Kumu on teiseks tegevusaastaks kavandanud sama suure külastatavuse kui seni, ehk ligi 200 000 inimest, ütles Helme ETV24-le.
Peamise tulevase väljakutsena nimetas Helme Kumu tutvustamist rahvusvaheliselt, nii Kumu kogude baasil näituste viimist välisriikidesse kui ka suurema arvu välisnäituste toomist muuseumisse. "Kahtlemata vajab see väga palju raha," lisas ta.
Kumu sai esimesel tegevusaastal ligi poole oma tuludest riigieelarvest. Sealt eraldatav raha jäi tänavu samaks kui 2006. aastal. "Omatulu suurendamise arvel loodame teha paar-kolm asja rohkem," ütles Helme.

Korvpall: Rock ja Kalev olid leedulaste vastu edukad
Korvpalliklubid TÜ/Rock ja Kalev/Cramo alistasid SEB Balti liiga tänastes mängudes vastavalt Vilniuse Sakalai ja Kaunase Atletase.
TÜ/Rock võitis võõrsil Vilniuse Sakalaid 87: 78 ning jätkab SEB Balti liigas täiseduga, Võidetud on kõik kaheksa kohtumist, Sakalaile tähendas kaotus jada pikenemist viie mänguni, teatas Sportnet.
Tartu klubi eestvedajaks tõusis taas kord kapten Gert Kullamäe, kes tabas seitsmest kolmepunktiviskest neli ning tõi lõpuks meeskonnale 16 punkti. Samavõrd olulise panuse andsid ka Tarmo Kikerpill ning Martin Müürsepp, kes mõlemad lisasid kontosse 14 punkti. Sakalai resultatiivseim mängija oli Darius Lukminas, kes ei tabanud küll ühtegi lähiviset, kuid tee määratud kohta leidis kuuest kolmepunktiviskest viis.

Aava tõusis päeva lõpuks kolmandaks
Teine koht Norra Ralli 13. kiiruskatsel tõstis eile esisillaraami purustanud ning seeläbi ladvikust kukkunud Urmo Aaava (Suzuki) tagasi kolmandale kohale.
JRC sõitjatest läbis Ringsakeri kiiruskatse kõige kiiremini üldliider Per-Gunnar Andersson (Suzuki), rootslasele kaotas Aava 13,8 sekundit. Jaan Mölder (Suzuki) sai samal katsel neljanda koha, kuid kaotas Anderssonile ligi kaks minutit, teatas Sportnet.
Hea tulemus tõstis Aava kuuendalt kohalt kolmandaks, Mölderi ette. Kolmas Norras JRC sarjas võistlev eestlane Aigar Pärs (Suzuki) kaotas katsel palju aega ning lõpetas võitjast üle poole tunni hiljem.
Aava sõitis välja teise aja ka päeva lõpetanud 1,15 kilomeetri pikkusel Hamari katsel, Renault'd roolivast Patrick Sandellist eraldas eestlast 0,8 sekundit. Üldliider Andersson sõitis end lühikatsel kolmandaks. Jaan Mölder lõpetas õhtuhämaruses toimunud katse kuuendana.

Autoralli: Hirvonen jätkab kindlalt
Mikko Hirvoneni (Ford) Norra ralli taktika töötab perfektselt. 26-aastane soomlane on võitnud seisõidetud 11-st katsest neli pikemat ja on liikumas oma karjääri teise MM-ralli võidu poole.
Kolmandal laupäevasel kihutamisel, mille pikkuseks oli 24,36 km, lõi Hirvonen lumesajus Markus Grönholmi (Ford) ja Sebastien Loebi (Citroen) vastavalt 2,7 ja 14,6 sekundiga. Liidri edu kaasmaalasest tiimikaaslase ees suurenes 22,4 sekundile, teatas Sportnet.
Viimati lumevalliga lähemalt tutvust teinud prantslasest MM-võistluste üldliider on juba 41,6 sekundi kaugusel. Kolm kangemat liiguvad oma kiirusega, ülejäänud kaotasid Hirvonenile juba enam kui sekundiga kilomeetri kohta.
Norralased jälgivad põnevusega, kes kodusel jõuproovil omadest parima koha saab. Neljandal kohal püsiva Petter Solbergi (Subaru) positsioon on ohtu sattumas tema vanema venna poolt. Henning Solberg (Ford) oli Petterist viimati 50 sekundi võrra nobedam ja nüüd lahutab teda venna seljast vaid 10,7

Autoralli: eestlastel ilus hommik
Kui Norra ralli reedene päev räsis järgemööda Eesti JRC ekipaaže, siis laupäeva hommikuks oldi mured selja taha jäetud - Urmo Aava (Suzuki) kihutas 44,3 km pikkusel katsel välja absoluutarvestuse paremuselt 16. aja ja edestas kolleege JRC arvestuses vähemalt minutiga.
Jaan Mölder (Suzuki) oli kolmas ja Aigar Pärs (Suzuki) neljas, teatas Sportnet.
Pärast üheksat katset polnud enam JRC liidrikohal Per Gunnar Anderssoni (Suzuki), kes raiskas päeva esimesel kihutamisel tosin lisaminutit. Andersson oli taas rivis järgmisel katsel, kuid teist korda järjest võttis parima aja enda nimele klassi üldarvestuses 10. katse järel kuuendal kohal olev Aava. JRC tabelis troonib nüüd Patrick Sandell (Renault), Mölder on kolmas.
Eile kuuendal katsel esisilla raami lõhkunud ja täna tänu superralli arvestusele jätkav Aava oli hommikul üldarvestuse katsevõidu saanud Mikko Hirvonenist (Ford) aeglasem 2.51, 3, Sandell kaotas eestlasele täpselt minutiga. Ka Mölderi ja Pärsi masinas liikusid kiirelt ning kaotust rootslasele kogunes vastavalt 9,7 ja 22,4 sekundit.

Autoralli: Hirvonen kindlustab positsioone
Norra ralli pikima katse, 44,3 km Elverumi kihutamise esimene läbimine kinnistas seniseid jõuvahekordi.
Kiireim oli Mikko Hirvonen (Ford). Marcus Grönholm (Ford) ja Sebastien Loeb (Citroën) kaotasid vastavalt 5,1 ja 14,2 sekundiga, kirjutas Sportnet.
Pärast üheksat katset edestab Hirvonen meeskonnakaaslast 20,6 sekundiga, MM-i üldliider Loeb jääb maha juba 31,5 sekundit.
Laupäeva hommikul sõidetud esimene kihutamine tähistas ka poole ralli täitumist. Hirvonenile tähendas parim aeg alles kolmanda katse võitmist Norras, kuid soomlane on kiire olnud just kolmel pikal lõigul.
Neljandal kohal olev Petter Solberg (Subaru) andis liidriga võrreldes ära juba 55,3 sekundit ja kodupubliku lootus kaotab nüüd Hirvonelile 3,2 sekundit alla kahe minuti.

1 küsimus Andrus Veerpalule
Andrus Veerpalu, kuidas põlv lubab homme Tartu maratonil pingutada?
Vastab
Andrus Veerpalu
Kahekordne olümpiavõitja
"Suusatasin sel nädalal üks kord päevas, täismahus ehk kaks korda päevas praegu treenida ei saa. Õhtuti olen vahel teinud jalga tugevdavaid eriharjutusi.
Raske ennustada, kas suudan paaristõukelise sammuga liidrite tempos püsida. Maratonirajal on sõidetavad tõusud, nii et peaksin vist saama liikuda küll. Olen vahel treeningul proovinud ka vahelduvtõukelist sammu, aga vaid nii, et põlvele haiget ei teeks."
Doktor Toomas Tein: "Arvan, et Veerpalu võib maratonile startida. Vaatan tema põlve enne kord üle, ta lubas tulla minu juurde kas reede õhtul või laupäeval. Seejärel hindan pärast maratoni, kuidas tema jalg võistluskoormust talus. Ta harjutab praegu üks kord päevas ja põlve seisund pole halvemaks läinud."

Kalevis püütakse täna MM-pileteid
Liivamägi ja Aljand võtsid vabalt, teised loodavad veel
Eile Tallinnas Kalev Spa basseinis avalöögi saanud Balti meistrivõistlustel näitasid Eesti ujujad, et suurvõistlusteks põhja ladumine on täies hoos. Osad püüavad veel tänagi kestvalt mõõduvõtmiselt MM-i normi, teised vaatavad kaugemale tulevikku, kolmandad võivad lõdvemalt võtta, sest MM-i pilet on juba välja teenitud.
Martin Liivamägi ujus eile vaid 200m rinnuli ja sama distantsi liblikat ning saavutas mõlemas isikliku rekordi. "Ma pole neid alasid kunagi võistlustel ujunud, seepärast mõtlesingi katsetada. Ei osanud isegi arvata, mis tulemused võiksid tulla, aga eesmärk oli liblikas isa omaaegne juunioride Eesti rekord üle lüüa. Seda ma ka tegin," ütles Liivamägi rahulolust särades.

Mikko Hirvonen juhib, Urmo Aava katkestas
Norra talirallil juhib avapäeva järel Fordil sõitev soomlane Mikko Hirvonen. Meeskonnakaaslane Marcus Grönholm kaotab 15,5 ja Sebastien Loeb (Citroën) 17,3 sekundiga.
Juunioride arvestuses sõidab liidrina rootslane Per Gunnar Andersson. Urmo Aava oli viienda kiiruskatse järel 21,6 -sekundilise kaotusega teine. Kuuendal katsel pidi Aava aga katkestama.
"Kiiruskatse alguse kiire kuuenda käigu kurvi järel olid ees liikunud WRC autod välja kraapinud suure kännu, mida meil õnnestus mitte märgata," kommenteeris Aava. "Kokkupõrge lõhkus auto esisilla raami. Kui auto jõuab korda teha, jätkame teisel päeval superralli reeglite alusel."
Superralli uued reeglid sätestavad, et lõpetamata kiiruskatse eest läheb kirja 10 minutit trahvi. Järgneva sõitmata katse eest saab võitjaga võrdse aja ning sealt edasi iga lõpetamata katse eest veel viis minutit.

Viktoria Leks: põrumine juunioride MM-il on mu elu valusaim mälestus
Hiljuti Eesti kõrgushüppe rekordi 1.91-ni viinud 19-aastasele kirevate juurtega Viktoria Leksile meeldivad hiphop, haudvaikuses võistlemine ja klassivend Marek Niit.
Magasin täna hommikul sisse, õnneks jõudsin kohtumisele õigeaegselt. Kas hilinemine oleks sind väga vihastanud?
Ma ei oleks üldse vihastanud. Eks ma oleksin lihtsalt oodanud.
Nii et oma värvikast sugupuust hoolimata sa väga temperamentne pole?
Ütleks jah, et olen selline leebe.
Räägi oma vanematest.
Isapoolne vanaema on mul Eestist pärit. Vanavanaema on Saaremaal elanud, kui ta päris väike oli, kolisid nad Abhaasiasse, seal asutati Eesti küla - Salme. Isa ja vanaema on seal sündinud. Isapoolne vanaisa on grusiinlane, ka isa on seal sündinud, koolis käinud ja üles kasvanud.
Ema on pärit Venemaalt, Krasnodarist, kus nad isaga kohtusid ja kus mina sündisin. Kui päris väike olin, kolisime Eestisse Paidesse.

Anti Saarepuu: väga väike võimalus, et MM-ile sõidan
Haigestunud sprinter Anti Saarepuu on leppimas mõttega, et
Kuigi lõpliku otsuse Jaapanis peetavale MM-ile sõitmise kohta langetab Saarepuu täna koos Eesti suusakoondise peatreeneri Mati Alaveriga, ei jätnud eileõhtune telefonikõne sportlasele kahtlust - oleks ime, kui ta tuleval neljapäeval ja reedel Sapporos starti tuleb.
"Imet läheb vaja tõesti," kostis telefoni kähedahäälne, pidevalt köhiv Saarepuu. "Ei taha küll veel sajaprotsendiliselt väita, et Sapporos käimata jääb, aga ütlen ausalt: võimalus on praegu väga väike."
Sprinterid võistlevad Sapporos 22. veebruaril individuaal- ja päev hiljem paarissprindis ning seejärel ongi nende pidu läbi.
"Liigseid riske ma kindlasti ei võta," tähendas Saarepuu. "Kui minna ei saa, siis ei saa. Eluga tuleb aga igal juhul edasi minna - pärast MM-i on MK-etapp Lahtis, kus loodan võistelda."

Hiinas "uisutasid" võitjaks Neumannova ja Angerer
Viimase Sapporo MM-i eelse MK-sõidu võitsid paljude soosikute eemalejäämisel tšehhitar Katerina Neumannova ja sakslane Tobias Angerer.
Neumannova edestas Hiinas Changchunis 10 km vabatehnikasõidus teisena lõpetanud Prantsusmaa suusatajat Karine Philippot'd 1.08, 5-ga, kolmanda koha saanud Kasahstani esindaja Svetlana Malahhova kaotas juba pooleteise minutiga.
Eemale jäid nii soomlanna Virpi Kuitunen, norralanna Marit Bjørgen kui ka paljud teised MM-i soosikud. Hõredas konkurentsis teenisid punkte kõik 29 startijat, kusjuures neljanda kohaga üllatas hiinlanna Yuanyuan Li, kelle senine parim koht MK-sarja tavadistantsil oli 25. (novembris Gällivares 10 km vabasõidus - toim).
Viimast hooaega tippspordis veetev Neumannova ütles, et ei tunne MM-i eel võidukohustust.
"Mul on juba Oberstdorfist MM-tiitel olemas ning seega ei vasarda mu peas, et pean ka Jaapanis ilmtingimata võitma," tõdes neljapäeval 34-aastaseks saanud tšehhitar, kes oli MK-sarja tavadistantside 17. paremast ainukene Hiinas startinu. "Peamine, et tundsin end rajal algusest lõpuni suurepäraselt - vorm on järelikult hea ja olen MM-iks valmis."

Kirjutamise eest karistada
TÜRGI Kirjanik Ipek Calistlar kirjutas biograafia Atatürki naisest Latife Ussakist. Selles on episood, kuidas Atatürk naiseks riietatuna paleest palgamõrvarite eest põgenes. See lõik ajas Türgi natsionalistid hirmus kurjaks ja asi viidi kohtusse.
Türgis on nimelt seadus, mis ütleb, et Türgi sümboleid ei tohi rünnata ja halvustada. Loomulikult kuulub sellesse kategooriasse ka riigi looja mälestus.
Samamoodi on süüdi mõistetud palju teisi kirjanikke ja Calitlari juhtumiga seoses ka ajaleht Hurriyet, mis kõnealusest raamatust katkendeid avaldas.

Uus kirjandusilm
SOOME Ajaleht "Helsingin Sanomat" tuli sel sügisel välja tänuväärse algatusega ning avas eraldi veebilehekülje ajalehes ilmunud kirjandusarvustuste jaoks, mis täidab oma otsingumooritega nii arhiivi ülesannet kui pakub päevakajalist ülevaadet Soome kirjanduselus toimuvast. Vaata järele: 

Penguin katsetab wiki-romaani
SUURBRITANNIA
Kirjastus Penguin ja De Montforti ülikool on algatanud täiesti uudse protsessi - ülemaailmses koostöös valmiva wiki-romaani, mida kirjutatakse Wikipeediaga sarnastel põhimõtetel. Romaani nimi saab olema "Miljon pingviini" ja seda võib kirjutada ükskõik kes. Mitte ükski osa romaanist ei ole mitte kellegi oma ja kõik osalejad võivad teiste autorite tööd vabalt kopeerida ja ringi teha. Suuremate tülide vältimiseks on projektile määratud moderaatorid. Kõiki osalejaid kutsutakse üles viisakusele ja vastastikusele austusele.
Penguin tunnistab, et nad ei oska ennustada, mis sellest asjast välja võib tulla, kuid nad loodavad, et inimesed suudavad koos töötada.

Ian McEwani elu ja looming käivad käsikäes
SUURBRITANNIA Suurbritannia kirjanikule Ian
McEwanile (pildil), kelle romaanidest võib leida ootamatuid saatuse kannapöördeid, on ikka ette heidetud, et ta mõtleb liiga palju välja ja et elus asjad niimoodi ei käi.
Hiljuti juhtus midagi ootamatu ka McEwani enda elus. Nimelt sai kirjanik teada, et tal on vanem vend, kellest ta senimaani mitte midagi ei teadnud.
McEwani emal oli sõja ajal suhe McEwani isaga ja ta sai lapse. Et abikaasa asjast teada ei saaks, tuli laps ära anda. Ta pani lehte kuulutuse "Otsitakse kodu ühekuusele väikesele poisile. Laps loovutatakse igaveseks. Palun kirjutada PK 173, Mercury, Reading." Lapse üleandmine leidis aset rongijaamas, ema pidas antud sõnast kinni ega rääkinud asjast mitte kellelegi.

Harry Potteri suvi tulekul
SIGATÜÜKA
10 aastat tagasi ilmus esimene raamat J. K. Rowlingi võlurpoisi saagast. "Harry Potter ja tarkade kivi". Sest ajast saadik on Potteri-raamatud üle terve ilma miljoneid lapsi raamatute võlumaailma meelitanud. Fännide puudust ei ole neil ka täiskasvanute seas. Ja kaevelgu tõsised ulmefännid palju tahavad, lugemine loeb. Halb uudis on see, et varsti ilmub seitsmes raamat ja potteriaana saab otsa. Hea uudis on see, et viimast Potterit ei pea kaua ootama. Uus film, "Harry Potter ja Fööniksi ordu", jõuab linale 13. juulil ja nädala pärast ehk 21. juulil jõuab kauplustesse ka uus raamat.

Norman Mailer pahandab sakslasi
AMEERIKA Eaka Ameerika kirjaniku Norman Maileri (s 1923) viimane romaan "The Castle in the Forest" ajab paljudel sakslastel kopsu üle maksa. Miks nii? 10 aastat on temalt midagi uut oodatud ja kui romaan kohal, ei olda rahul?
Mailer kirjutab Hitleri lapsepõlvest ja teismeeast ja räägib muuhulgas ka sellest, kuidas Adi voodit märgas. Isegi Saksamaal tegutsev Juutide Kesknõukogu on romaani vastu kurjalt sõna võtnud ja esitanud kirjanikele üleskutse Hitler lõpuks ometi rahule jätta. Maileri arvates ületab Hitleri käitumine igasugused inimlikud piirid ja ta peab diktaatorit kurjuse kehastuseks. Kirjanik ise, kes sai jaanuari lõpus 84-aastaseks, ei võta vastuseisu südamesse ja arvab, et võiks kirjutada ka Hitleri viimastest aastatest.

Ussisõnu uskmatutele
EESTI Andrus Kivirähki esimene romaan "Rehepapp"
ilmus 2000. aastal.
Eile esitles Eesti Keele Sihtasutus Kivirähki uut romaani "Mees, kes teadis ussisõnu".
Selle peategelaseks on mees, kes mõistab ussisõnu ja mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on ajapikku abitud külaelanikud saanud, muistsete aegade teadmised ja oskused on unustusse vajunud, rahva meeli köidavad uued ahvatlused.
Uuteks lugemiselamisteks valmis olla!
EESTI Apollo Viru tänava poe kohvikus eelmisest kevadest saadik toimuvas raamatuklubis, mille kuulajate ring tasapisi, kuid kindlalt aina suureneb, räägi-takse 20. veebruaril kell 18 Iiri kirjanikust John Banville'ist. Selle 1945. aastal sündinud kirjaniku 16 ilmunud raamatust on eesti keelde jõudnud kaks - "Puutumatu" aastal 2005 ja 2005. aasta Bookeri võitnud "Meri" eelmise aasta lõpul. Mõlemad on meisterlikud teosed. Autorist ja oma suhetest tema raamatutega tulevad kõnelema tõlkijad Krista Kaer ja Karin Suursalu. Näidatakse ka katkendit Krista Kaera intervjuust John Banville'iga.

Pole paremaid, halvemaid aegu…
Kunstiteadlane Ants Juske räägib, kuidas kirjanikud on mõjutanud maalikunstnik Ilmar Malini
Ilmar Malin oli Tartu kunstnike seas eriline persoon. Erinevalt vanadest pallaslastest ja järelpallaslastest polnud ta pühendunud ainult puhtmaalilistele probleemidele. Ta suhtles palju kirjanike ja teadlastega ning ammutas sealt inspiratsiooni. Neid kas portreteerides või kuskil laborites kollates.
Oli ka selline "mõttekoda" nagu Ellips. Seal tutvus Malin Ain Kaalepi vahendusel ka Artur Alliksaarega. Kaalepiga sidus neid elu aeg nii sõjasõprus (mõlemad Soome-poisid) kui ka intellektuaalne lähedus. Kahju, et tänavu, mil möödus 50 aastat Alliksaare surmast, polnud erilist meelespidamist.
Maal mälu järgi
Ilmar Malini "Poeet" - täisfiguur Artur Alliksaarest (Arkaadia kaaneillustratsioon) valmis üheksa aastat pärast poeedi surma. Malini poeg Jaan Malin, ka luuletaja, meenutab, et isa ja Alliksaare läbikäimine ei olnud silmatorkavalt tihe. Alliksaarega on ta ise kohtunud korra, kui isa ja kirjanik tal külas käisid. Küll oli hiljem koolis Jaan Malini pinginaaber Alliksaare poeg, kes poseeris vanale Malinile selle portree tarvis isa ülikonnas. Ta oli isa moodi - pikk ja kõhn. Panin siia juurde ka foto Artur Alliksaarest. Võrrelge seda fotot ja mälu järgi tehtud maali.

Medusa juuksed
Eesti kirjanduselu külavaheteedel piseneb iga vähegi tavatumalt mõtlev naine varem või hiljem eikeegiks, kelle tööst võib teha naljanumbri igal ajal, kui tuju tuleb. Kirjutab kirjanik Kärt Hellerma.
Feministide kohta räägib eesti rahvapärimus, et need on koledad rahuldamata naised, keda ei maksa tõsiselt võtta. Juba sõna "feminism" tekitab pahurat mõminat ja kõveraid grimasse.
Feminismi kohta käivad jõulised eelarvamused jätavad sihilikult kahe silma vahele asjaolu, et kuigi Eesti kuulub juba mõnda aega "poliitiliselt korrektsete" Euroopa Liidu riikide perre ning meie kahe naabermaa ees-otsas on naispresidendid, leidub meil hulganisti elusfääre, kus on kas varjatult või avalikult jõus vanad barbaarsed stereotüübid, mis määratlevad naist mehest madalamat sorti olendina.
Mõnede mõtteavalduste kohaselt pole eurooplaseks ja maailmakodanikuks pürgiva eestlase väärtussüsteemis soorollid enam nii selgepiirilised kui varem. Tõsi, kohtasin hiljuti noort isa, kes peab oma kohuseks käia lasteaiapidudel ja teha naisega kordamööda koduseid töid. Teine noor eesti pereisa rääkis ajalehes oma pühapäevast aga nii: "Ärkan kell 12, kuhugi pole kiiret, midagi tegema ei pea. Kui tahan, vahin telekat, kui tahan, loen lehti, kui tahan, mängin lapsega." Pärida selle järele, kui mitu tiiru tema lapse ema juba sel hommikul köögi ja vannitoa vahel oli ära teinud, enne kui mees pisut lapsega tegelda suvatses, oleks muidugi räige norimine. Eesti naine peab hindama sedagi, et mees puhkepäeval üldse kodus on ning kusagil sõpradega õlut ei libista.

Mehed teevad ajalugu naiste toel
Olgu tegu väljarändamise või pagulusega, selleks, et võõrsil elumuutustele vastu pidada, on vaja lähedaste toetust ja mõistmist. Kirjutab Signe Kalberg.
Raamatulettidele on jõudnud kaks huvitavat ja omapärast raamatut. Nii Mihkel Lendebaum-Sardo "Minu väljarändamine" kui ka Rootsis elava Karin Saarseni autobiograafiline teos "Poola suvi" kõnelevad möödunud sajandist. Ja kuigi mõlemas raamatus on kajastatud mastaapseid maailmasündmusi, olgu nendeks eri rahvaid hullutanud väljarändamine või Teine maailmasõda, jäävad need inimeste tragöödiate varju. Ajalugu teevad suur-sündmused, kuid neid sündmusi teevad inimesed. Just inimeste lugude kaudu adub lugeja kõige paremini toimunut, see teeb võõra südamelähedaseks ja paneb kaasa tundma.
Kuigi Mihkel Lindebaumi jutustus oma pere väljarändamisest tõotatud maale mahub ära 45 leheküljele, jäävad need vaoshoitud tunnetega kirja pandud read kauaks kummitama. Rahutu ja ärksa vaimuga pereisa tegi 1905. aastal teoks mõtte neljalapselise perega Ameerika mandrile rännata ja Kanadas uus kodu rajada. Palju on ilmunud väliseestlaste pajatusi sellest, kuidas vene okupatsiooni eest üle mere Soome, Rootsi ja Ameerikasse põgeneti, kuid eelmise sajandi alguse suure lombi taha minekut on seni tagasihoidlikult kajastatud.

Naiste seiklusjutt
Kanada kirjanik Douglas Glover räägib
Mis võlus teid loos XVI sajandi Prantsuse tüdrukust, kes St Lawrence'i lahes üksikule saarele maha jäeti, et te sellest romaani otsustasite kirjutada?
Hea küsimus. Mulle meeldib tema juures keeldumine alla anda, surra. Pärast ta Prantsusmaale tagasipöördumist kirjutati ainult sellest, kuidas ta oma kavaleri ja teenijannaga saarele maha jäeti ja kuidas ta seal lapse sai. Kõik peale Marguerite'i surid. Küsisin endalt, milline pidi olema see inimene, kes niisuguses olukorras ellu suutis jääda. Ma sain aru, et ta pidi olema tark, paindlik, uutele kogemustele avatud ja uudishimulik. Ma tegin temast tegelase, kes armastab raamatuid, sest see käib minu arvates teiste omadustega kokku. Ka tema seksuaalne üliaktiivsus on sellesamaga seotud.

Kindla peale minek
Ei ole sõda ilma luureta. Kes kelle tagant tegelikult luurab, selle üle annab mitukümmend aastat arutleda ja täpset vastust ei saa ikkagi. Küllo Arjakas kirjutab sellest fenomenist.
Henrik Eberle, Matthias Ulm
Hitleri toimik
Tõlkinud Toomas Huik
Tammerraamat 2006
Richard Bassett
Canaris, Hitleri luureülem
Tõlkinud Marek Laane
Varrak 2006
Kolmanda Reichi riigi- ja sõjandustegelastest on ilmunud kümneid meetreid raamatuid: koguteoseid ja monograafiaid, artiklite ja dokumentide kogumikke, foto- ja mälestusalbumeid. Kõikvõimalikele käsitlustele ja vaatenurkadele ei tule lõppu. Eestikeelses kirjastamisruumis on panuse tegemine natslikule Saksamaale kui lask kümnesse - Hitler või väejuhid, natside naised või väeosa sõjatee - lugejad haaravad kõike. Suurt müügiedu võib ennustada ka mõlemale siinkohal esit-letavale raamatule.

Väikeste poiste top 10
1. Urmas Nemvalts
"VÄIKESTE MEESTE JUTUD"
Raamat, mis on kirjutatud suurtest masinatest väikestele meestele. Ei mingit kahtepidi mõistmist, raamat on mõeldud ja kirjutatud ainult poistele nende väikeste meeste tõsidust silmas pidades.
2. Andrus Kivirähk, Heiki Ernits
"LEIUTAJATEKÜLA LOTTE"
3. Kristiina Kass
"SAMUELI VÕLUPADI"
4. Larousse
"MINU ESIMENE KÜSIMUSTE RAAMAT"
5. Kätlin Vainola
"VILLE"
6. Jan Birck
"SALAAGENT MORRIS JA VANA TUULEVESKI SALADUS"
7. Andrus Kivirähk
"LIMPA JA MERERÖÖVLID"
8. Astrid Lindgren

Kristiina Kass!!!  Kristiina Kass!!!  Kristiina Kass!!! 
Kas teate, kes on see, kes elab Soomes ja kirjutab eesti keeles lasteraamatuid?
Kristiina Kassilt on kahe viimase aasta jooksul ilmunud kolm iseenda illustreeritud lasteraamatut. Veel on ta joonistanud pildid kahe teise autori uudisteosesse - Jaan Rannapi jutukogumikku ja Wimbergi "Buratino lauludesse". Lisaks arvutu hulk jutte Tähekeses ja Heas Lapses. Seda on piisavalt palju, et öelda - meie lastekirjandusse on tekkinud uus autor, kelle tegemistel tasub silma peal hoida.
Ohhoo, jajah. Kas mitte sama positiivses toonis ei alga mitte iga viimasel ajal loetud lasteraamatu arvustus? Eesti algupärase lasteraamatu kriitika on reeglina olnud üsna heasoovlik. Ja seda kindlasti mitte seetõttu, et kesiseid lasteraamatuid Eestis ei ilmuks - ilmub küll, ja kuidas veel! Kuid enamasti on kriitiku ajendiks soov juhtida lugeja tähelepanu sellele, mis lugemist väärt, ja püüda halvast raamatust lihtsalt mitte välja teha. Ma ei ole viimasel ajal päris kindel, kui õige on valitud taktika, ja kas kriitiku kohus pole teinekord mitte viletsa asja eest ausalt vitsa anda, kuid siinkohal ma kedagi vitsutada tõesti ei kavatse. Sest seda, et Kassi raamatud on igati hea ja tõsiseltvõetav lastekirjandus, tõestab asjaolu, et neid on tähelepanuga tunnustanud nii lastekirjanduse asjatundjad kui ka lugejad. Mitte iga lastekirjaniku puhul pole see nii.

Lasteraamatute top 10
1. Kristiina Kass
"Käru-Kaarel"
"Käru-Kaarel" on raamat, mida võib ikka ja jälle lugeda. Tegelased on vahvate nimedega nagu Käru-Kaarel, Vana Juust, Härra Toru jt. Tuntakse rõõmu lihtsatest asjadest ja koos saadakse üle ka muredest. Autori vahvad illustratsioonid seovad loo kenaks tervikuks. Tegemist oleks nagu Eesti Astrid Lindgreniga.
2. eri autorid
"Suurtelt väikestele"
See lõbus luulekogu jätab sellise tunde, et raamat on kirjutatud just suurtelt (erinevad nimekad eesti kirjanikud/luuletajad) väikestele, ja rõõmuga. Luuletusi kaisukarudest, suhkruhiirest, loomaaiast, toidust ja paljust muust. Tore, et raamat on mitme kirjutaja ühistöö, nii on erinevaid stiile, kust igaüks saab oma lemmiku valida. Tegi tuju väga heaks.

Kuidas reageerib noortekirjandus? 
Tõsielusaated ja reidikontod lükkavad uue põlvkonna järjest kiiremini päriselu keeristesse.
Diana Leesalu
"Mängult on päriselt"
Tänapäev 2006
Kamille Saabre
"Mu kuninganna"
Tänapäev 2007
Kate DiCamillo
"Lugu hiirest nimega
Despereaux"
Tõlkinud Leelo Märjamaa
Draakon ja Kuu 2006
Kuna laste- ja noortekirjandus kasvab ajalooliselt välja muinasjuttudest, siis on ootuspärane, et see ka jääb põhinema muinasjutulistel motiividel. Need võivad aga esile tulla tuhandel eri moel.
Diana Leesalu noorsooromaaniga "Mängult on päriselt" on nii, et ühelt poolt on see kindlasti väga hästi kirjutatud, seega ilukirjandus, ja teisalt toob ta laste probleemidest vähegi teadlikule lugejale meelde hulga artikleid ja uurimusi laste tervishoiust ja sotsiaalküsimustest, laste heaolu indeksist (mille kohaselt Eesti on Euroopas eelviimane), koolipinge näitajatest ja muust sellisest, et mõjub publitsistikateosena.

Ja kui nad veel surnud ei ole... 
Geraldine McCaughrean
Peeter Paan punases
Tõlkinud Ehte Puhang
Varrak, 2006
Jean-Pierre Davidts
Väikese printsi tagasitulek
Tõlkinud Marri Amon
Varrak, 2006
Uudishimu on inimese loomuses nii kõvasti sees nagu kassitapujuurikas peedipeenras. Uudishimust aetud on meie kirg kõikvõimalike seeriate-sarjade-järgede vastu. Tahaks ju kangesti teada, mis edasi saab. Sada aastat tagasi kirjutati romaanile epiloog. Täna-päeval ei saa korralik fantasy kohe kuidagi enne kolme telliskivipaksust osa pidama. See nagu ongi mahu alampiir. Filmiilmas on ekraaniteoseid, millel polegi lõppu, "Kodus ja võõrsil" näiteks. Eks ole selles nii toredat kui ka koledat. Hea, kui saab turvaliselt tuttavate seltsis mööda kujutlusradu edasi matkata. Kurb, kui hüva aines on nagu teekotike - mida rohkem solgutad, seda lahjem loputis tuleb.

Eesti uus autorikoomiks
Lehekoomiksit ikka loetakse. Autorikoomiksid olid Eestis väheste huviliste marjamaa. Nüüd enam mitte. Mari Laaniste põhjendab
Minu kogemused koomiksihuvilisena näitavad, et kui eestlasele mainida sõna "koomiks", paistab see üheksale kümnest seostuvat ainult rutiinsete naljapildiribadega kusagil ajalehesabas. Hiljutine uustrükk Priit Pärna "Tagurpidist" ja Olimar Kallase best of-kogumik "Kogu lugu" on küllap võimendanud ka koomiksi seostamist nostalgiliste lapsepõl-vemälestustega. Arvata võib, et selliselt taustalt lähtuvale võimalikule lugejale paistab esimene kodumaine autorikoomiksi koondteos üsna ehmatav.
Kogumikus iseeneses pole tegelikult midagi kurioosset, vastupidi, "Narratiivsus piltides" on üle kümne aasta väldanud protsesside loogiline tulemus. Eesti koomiksi seni ainus pikem avaldumisvorm, Kallase jt üksikute autorite harvad lastekoomiksid, lakkas sisuliselt eksisteerimast juba 1990. aastate alguses, paralleelselt tõlgitud lastekoomiksivihikute turuletulekuga. Eelmise kümnendi lõpus jäi kiduma ka vahepealsete nappide aastate jooksul enneolematult õitsenud kohalik lehekoomiks, ühelt poolt seepärast, et 1990ndate ajakirjandusbuumi hääbumisega kadus seni üsna hõlpsalt saadaval olnud trükipind, teisalt saabus umbes tollal ka hetk, kus vahendajatelt välismaa koomiksiribade ostmine osutus majanduslikult märksa mõtestatumaks kui nende tellimine kohalikelt autoritelt. Ühiskonnas teatud konstandina esineva "koomiksihuvilise elemendi" pealekasvanud põlvkond töötab niisiis olukorras, kus see tegevusala on enam-vähem vaba igasugusest kommertsväljundist ja -survest. Ühtlasi on praegu aktiivsel Eesti koomiksiautorite põlvkonnal erinevalt varasematest olnud ka üsna vaba (st vaid majanduslikest teguritest piiratud) võimalus jälgida muus maailmas toimuvat. Vähegi ambitsioonikamate huviliste suundumises otseteed n-ö kunstilise koomiksi kallale pole niisugust konteksti arvesse võttes midagi üllatavat. Praeguseks ongi koomiksit eeskätt eneseväljendusvahendina käsitleva ning ka võimalikele lugejatele küllaltki kõrgeid nõudmisi seadva autorite seltskonna loomingust kujunenud Eesti koomiksi huvitavaim, elujõulisim ja kindlasti ka rahvusvaheliselt märgatuim suund. Vaatamata sellele, et vähemalt kodumaal pole seda siiani trükis õieti nähtudki.

Elektrile ehitatud maailm
Kui elektrit ei oleks, kukuksime me kõik vupsti läbi põranda. Ja kui käsi vastu seina panna, ei ole see tegelikult vastu seina. Vaat mis kõik välja tuleb. Kirjutab Tiit Kändler.
David Bodanis
Electric Universe
How Electricity Switched On the Modern World
Three Rivers Press, 2005
Kui elekter läbib inimese, ei pruugi asjad just kõige paremini lõppeda. Ka siis, kui elekter otsa saab, ei pruugi just kõige parem olla. Kuid kust see elekter üleüldse meie sekka tekkis, nii et selleta enam üldse hakkama ei saa? Angloameerika teaduskirjanik David Bodanis on selle kohta kirjutanud värvika ja võiks isegi öelda et elektriseeriva raamatu. Tema populaarteaduslik teos "Electric Universe" (e.k "Elektriline universum") kirjeldab, kuidas jõuti selleni, et elekter inimese kasutusse jõudis. Ja kuidas elekter nüüdismaailma sisse lülitas.

Müüb edev pakend
Tulevikus lähevad üha paremini müügiks raamatud, millel on roosad sametkaaned või mis on muidu suured, kirjud ja edevad.
Kolmest suurest on uusim trükitehnoloogiline arsenal Tartus tegutseval Greifil, mis trükkis mullu neli miljonit raamatut ning oli selle numbriga ka turuliider. Mullu täiendati masinaparki uue voltimisseadme, õmblusmasina ning giljotiiniaparaadiga. Eestis on parim raamatute müügi kuu detsember ja selleks ajaks püüavad kirjastused ajastada võimalikult palju raamatuid. Just trükikodade suutlikkus on seni olnud suureks probleemiks.
2007. aastal kavatseb Greif tootmist veelgi automatiseerida ja järjepaela käsitsi paigaldamise "brigaadi" asendada vastava automaadiga.
Greifi trükiseadmed pole reeglina vanemad kui kaks aastat. Firma juhatuse esimees Kalle Rannu kinnitab siiski, et raamatute trükkimise tehnoloogia ei ole midagi sellist, mis peadpööritava kiirusega areneks ja trenditeadmatumad trükkijad tahaplaanile jätaks. "Raamatute valmistamise etappides pole suurt midagi uut - see on püsinud sama 25-30 aastat. Köitekujundus on isegi viimased 200 aastat sama püsinud. See ei ole arvuti tark- ja riistvara, mida peab iga 2-3 aasta tagant vahetama," leiab Rannu.

Raamat reisile kaasa: 
Indias valdavast elukorraldusest ja maailmakäsitlusest annavad hea pildi "Loomingu Raamatukogu" sarjas ilmunud jumalinimese Mahatma Ghandi raamatud ning Linnar Mälli samast sarjast raamat "Nala ja Damajanti" (LR 1989 nr 16/17).
Õiguslikult kaotati kastisüsteem Indias 1950. aasta põhiseadusega, kuid sellega seotud tavad on varjatud kujul ka praeguses elukorralduses täiesti olemas. Kastidesse kuulumine on pärilik, kasti kuuluvust ei saa muuta ja abielu on võimalik vaid samast kastist isikuga. Arusaam kinnise inimrühma olemusest aitab mõista, miks kohalikud vahel veidralt käituvad või muidu mõistlikud inimesed segast juttu ajavad.
Kergesti loetav ja informatiivne on religiooniuurija John Bowkeri raamat "Maailma usundid", kust leiab Indias kõige levinumate usundite tutvustuse ja võrdluse ning usukombeid. Sealt saab hea ülevaate hinduismi, budismi, judaismi, kristluse ja islami ise-ärasustest, mis rohkemal või vähemal määral on esindatud ka Indias. Valitsev usund on seal hinduism, aga ka budismi kohtab regiooniti palju.

Romaan salapärastest raamatutest
Arturo Pérez-Reverte "Dumas' klubi" on kõrgeimat hinnet väärt intellektuaalne meelelahutus.
Arturo Pérez-Reverte
DUMAS' KLUBI EHK RICHELIEU' VARI
Hispaania keelest tõlkinud Kai Aareleid
Varrak 2006
Hispaania menukirjanik, 1951. aastal Cartagenas sündinud Arturo Pérez-Reverte on juba eluajal kirjandus- ja filmimaailmas üsna silmapaistva positsiooni saavutanud. Enne raamatute kirjutamise juurde asumist töötas ta ajakirjanikuna ja oli üle 20 aasta sõjakorrespondent. Kirjanduses debüteeris ta 1986. aastal romaaniga "Husaar" ("El husar"), mis räägib Napoleoni sõdade perioodist, ja ajaloolise ainese juurde on autor hiljem korduvalt tagasi pöördunud. Ta loomingu põhiteemadena saabki välja tuua ajaloo, igasugused saladused, raamatutemaailma, kiriku- ja kunstitemaatika jmt, mida Pérez-Reverte siis kriminaalse või seiklusliku koega sündmustiku vormis käsitleb.

Seamehest ja karunaisest
Kitty Fitzgeraldi "Sigadesaaga" ja Douglas Gloveri "Temake" on unenäolised ja taltsutamatud friigiraamatud. Ave Randviir arvustab.
Ühte ühel, teist teisel pool maakera ilmavalgust näinud teost - Iirimaal sündinud Kitty Fitzgeraldi sealugu "Sigadesaaga/Pigtopia" ja Kanada kirjaniku Douglas Gloveri rännakuoopust "Temake" omavahel kõrvutada oleks ühelt poolt nagu kuidagi meelevaldne, samas aga ahvatlevad lood ise seda tegema - nad sobivad… vähemalt sama hästi kui tennisereketid lumel kõndimiseks.
"Sigadesaaga" on kahe inimese lugu, mida mõlemad peaosalised ka edasi annavad - lugeja saab jälgida moonutatud välimusega erakliku mehe Jack Plumi ning üsna tavalise teismelise koolitüdruku Holly Lock'i mõtteid, ta "kuuleb mõlema häält", näeb nende omavahelise sõpruse juba etteaimatavalt traagilise lõpu poole kiskuvaid sündmusi läbi mõlema silmade. "Temake" on ühe 16. sajandi Kanadas üksikule saarele surema jäetud noore nimetu naise (sise) monoloog.

10 ingliskeelset romaani, mis võiksid ka eesti keeles olemas olla
1. Doris Lessing
"Shikasta Re: Colonised Planet 5"
Ulmeseeria "Canopus in Argos: Archives" esimene raamat räägib inimlikest väärtustest, nende säilitamisest olude kiuste. Doris Lessingu tulevikuvisioon on tume, tavapäratu (loe ka eesti keeles ilmunud Doris Lessing "Ellujäänu mälestused" või Margaret Atwood "Orüks ja Ruik"), allegooriline ja sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi elemente. Kahtlemata üks parimaid ulmeteoseid läbi aegade, millest eestikeelse kirjanduse lugejad on seni kahjuks ilma jäänud.
2. Michel Houellebecq "Platform"
3. Richard Brautigan
"So the Wind Won't Blow It All Away"

Elu kõige tähtsamad raamatud
1. M. Lobato "Kollase rähni ordu"
Minu elu kõige esimene raamat, seetõttu ka kõige olulisem, imepärane lugu täis pööraseid seiklusi. Vanaema õpetas mind selle abil lugema ja kuna see lugu mind nii köitis, siis ühel hetkel plaks - moodustusid tähtedest sõnad. Mäletan seda naljakat tunnet, diivanikatte mustrit ja meesaia, mida parasjagu sõin. Olin siis 4-aastane. Ja nii see algas.
2. A. Lindgren
"Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses"
3. E. Hemingway "Ja päike tõuseb"
4. S. Fitzgerald "Suur Gatsby"
5. W. H. Faulkner "Hälin ja raev"
6. A. Camus "Võõras"
7. H. Hesse "Stepihunt"

Soomerootslaste jätkuv võidukäik
SOOME Läinud aasta lõpus kuulutati välja taaskordsed Finlandia preemia laureaadid. Nagu eelmiselgi aastal, mil preemia läks Bo Carpelanile romaani "Berg" eest, pälvis nüüdki Soome nimekaima kirjandusauhinna soomerootslane. Sedapuhku osutus pärjatuks Kjell Westö oma romaaniga "Käidud teedelt" ("Där vi en gång gått"). Nominentide hulka kuulusid 2002. aastal oma romaani "Kaitsekraavi tee" (eesti k 2005) eest juba ühe Finlandia võitnud Kari Hotakainen ("Huolimattomat"), Markku Pääskynen ("Vihan päivä"), Taina Sampakoski ("Ikoni"), Petri Tamminen ("Enon opetukset") ja Robert Åsbacka ("Kring torget i Skoghall").
Teadupärast saab 1993. aastal kehtima hakanud statuudi kohaselt Finlandia preemia pälvida vaid romaan ning kuigi nominendid valib välja neljaliikmeline žürii, siis preemiasaaja üle otsustab vaid üks nende seast. Seda, et mõlemad piirangud kütavad igal aastal uuesti üles palju kirgi ning vaidlused ei näi niipea lõppevat, peegeldas ilmekalt ka seekordse ainuotsustaja, Helsingi Ülikooli kirjandusprofessori Jyrkki Nummi humoorikas sõnavõtt. Algatuseks õhku visatud küsimusele, mille poolest sarnanevad omavahel missivõitlused, ametipostide jagamine ülikoolides ja kirjanduspreemiad, vastas ta samas ise: tehtud valikud on alati valed - ning soovides juba ette ajakirjanike tööd kergendada, loetleski ta kohe rea põhjusi, miks seegi kord peaks juba üksnes nominentide nimekiri YLE ja Helsingin Sanomate toimetajatele pisarad silma tooma.

Luule, see ei tule tuulest
Aasta algus on eelmise aasta loomingu ülevaatamise ja auhindade jagamise aeg. Ka suurte kultuurrahvaste juures, kus näiteks luuleauhinnad kannavad suurte surnud meeste nimesid.
SUURBRITANNIA Näiteks võitis igapäevaelus aednikuametit pidav Alice Oswald oma kolmanda luulekoguga Woods, etc. "2006. aasta Geoffrey Faberi mälestusauhinna. Ka sama daami eelmised kaks luulekogu on auhindade vääriliseks tunnistatud. Esimene neist," The Thing in the Gap-Stone Stile "võitis 1996. aastal Forwardi luuleauhinna debüütkogu eest, ja teine, läbi ta kodukoha Devoni voolavale jõele pühendatud mitmekümneleheküljeline poeem" Dart "pälvis 2002. aastal T. S. Elioti auhinna. Oma luules tegeleb ta sageli lihtsate igapäevaste sõnade lahtimõtestamisega puhaste kujundite ja mõtete kaudu. Märk sellest on ka tema viimase luulekogu pealkiri" Woods, etc. ", eesti keeli siis" Metsad, etc. Alice Oswald elab väga tagasihoidlikku elu ja laseb end haruharva pildistada. Ka lugejatega kohtuma ei õnnestu teda eriti meelitada.

Huntidega Kanadasse lumme müttama
IIRIMAA/SUURBRITANNIA Nagu igasuguses võistlusspordis, nii on ka kirjandusmaailmas suuremate auhindade taga ikka suursponsor. Whit-breadi kirjandusauhindu hakati Whitbreadi toetusel välja andma 1971. aastast. Sellest aastast on auhinnal aga uus sponsor ja esimest korda kirjandusajaloos anti välja kohvitootja Costa kirjandusauhinnad.
Jaanuaris kuulutati välja võitjad viies kategoorias. Romaaniauhind läks William Boydile romaani "Restless" eest. Debüütromaani auhinna võitis Stef Penney oma romaaniga "The Tenderness of Wolves". Elulooauhinna sai Brian Thompson oma raamatu vormi valatud lapsepõlvemälestuste eest - "Keeping Mum" - ja luuleauhinna John Haynes oma luulekogu "Letter to Patience" eest. Auhind parima lasteraamatu eest läks sedapuhku Linda Newberyle raamatu "Set in Stone" eest.

Suri televiisoripuldi leiutanud ameeriklane
Viiskümmend aastat tagasi televiisori kaugjuhtimispuldi leiutanud ameeriklane Robert Adler suri eile 93 aasta vanusena.
Adler leiutas teleripuldi 1956. aastal koos inseneri Eugene Polleyga. 1997. aastal pälvis see leiutis Emmy auhinna, teatas BBC.
Adler ise ei olnud oma leiutisest vaimustuses, kuna eelistas pigem aega raamatuid lugedes veeta kui televiisori taga istuda.
Mehe nimele kogunes pika elu jooksul kokku 180 leiutist.
Oma karjääri alustas ta 1941. aastal ettevõttes Zenith, mis alustas 1950. aastal esimesena maailmas tootma televiisoriga kaabli teel ühendatud pulte. Adler leiutas peagi ka puldi, millega sai televiisorit juhtida ultraheli abil.

Meteora - kloostrid kaljudel
Kesk-Kreekas Pindose mäeaheliku idapoolses otsas asub täiesti unikaalne ning võrratu Meteora. See on üks neid kohti, mis lööb pahviks ning jääb eluks ajaks meelde. Meteoras käis Maris Kurme.
Esmajoones tuleneb koha erilisus ja võlu ääretult ülevast maastikust. Kaua aega tagasi olla teadlaste meelest siit läbi voolanud hiiglasuur jõgi, mis uhtus kergemini vastu panevad kivid minema, kuid kõvemate rüngastega pidi pikemalt maadlema. Mõni neist jäidki temast vallutamata ning need kerkivad Meteoras senini ligipääsmatuna taeva poole.
Ligipääsmatuna tõesti - või vähemalt võiks niimoodi eeldada, sest 300-500 meetri kõrguste kaljuhammaste seinad on enamasti täiesti püstloodis ja siledad. Ent mingil imemeetodil on paljude nende kaljusammaste tippudesse ehitatud tillukesed Bütsantsi-aegsed kloostrikesed, millest käputäis siiani tegutseb. Enamgi veel - võtab vastu ka külastajaid.

Aalto Londoni galeriis läbi jaapanlase silmade
Londonis asuv Barbicani galerii on palunud 50-aastasel tunnustatud Jaapani arhitektil Shigeru Banil kureerida maailma ühe tuntuma modernistliku arhitekti, soomlase Alvar Aalto (1898-1976) tööde näitust. 22. veebruaril avataval väljapanekul käsitleb Ban Aalto stiililist arengut läbi 14 võtmeprojekti, näha saab nii Aalto kui ka Bani töid makettide ja joonistustena ning fotodel.
Ban on näitusesaali lakke installeerinud Aalto kaubamärgiks saanud lainetava lae Bani enda kaubamärgist - papist torudest. Kuigi väliselt võivad kahe arhitekti tööd väga erinevad tunduda, on nende ühine joon soojuse, hubasuse ja inimlikkuse toomine moodsasse arhitektuuri, kasutades looduslikke materjale ja sulandudes keskkonda.

Ferrari ehitab teemapargi
Ferrari teeb Araabia Ühend-emiraatidesse oma lõbustuspargi, mis avab uksed 2009. aastal. Riigi pealinnas Abu Dhabis omandati Yasi saare kõrbes suur maatükk, kuhu plaanitakse 24 atraktsiooni. Nende hulgas näiteks 70 meetri kõrgune gravitatsioonijõu torn ja väidetavalt maailma esimene vormel-1 ameerika raudtee, kus vagunid saavad omavahel võistelda. Lisaks kardirada ja liivadüünid ATV-dele. Suuremad plaanid sisaldavad veel võistlusrada Vormel-1 Abu Dhabi Grand Prix'ks 2009. aastal, hotelle, kortereid, villasid, golfiväljakuid, sadamat, restorane ja poode. Projekt maksab üle seitsme miljardi krooni. Ferrari tegevdirektor Jean Todt on plaanitavat teemaparki nimetanud oluliseks kohaks kõikidele maailma autofännidele. Eelmisel majandusaastal müüs Ferrari 5650 autot ja teenis ligi kolm miljardit krooni kasumit. Lisaks autodele müüb Ferrari mitmeid tootemargiga seotud esemeid. Samal aastal avatakse Dubais maailma esimene vormel-1 teemapark.

LA-s hakkab kõrguma Jeff Koonsi hiigelteos
Los Angelese maakonna kunstimuuseumi direktor Michael Govan teatas plaanist ehitada muuseumi sissekäigu juurde kuulsa kunstniku Jeff Koonsi ligi 50-meetrine skulptuur - kraana küljes rippuv 1940. aastate vedur. Koons ise kinnitab, et lokomotiiv on nii täpne koopia, et ka eluaeg rongidega töötanud insener peaks seda pärisveduriks.
Govan loodab, et skulptuurist saab samasugune tähis nagu Eiffeli tornist Pariisis, rongiga kraanat näeks nii kesklinnast kui ka linna suunduvalt maanteelt.
Koons oli paar aastat tagasi esitanud sama idee Prantsuse miljardärist kunstikogujale Francois Pinault'le, kes soovis Seine'i jões asuvale saarele kunstimuuseumi rajada. Kui Pinault selle plaani tagasi lükkas, pöördus Koonsi poole Govan.

Kas astronaudid teevad kosmoses ka … seda? 
Juhtum, kus USA astronaut Lisa Nowak ründas oma rivaali astronautide armukolmnurgas, oli piisavalt jabur, et küsida: mis saanuks siis, kui nad oleksid kolmekesi kosmosesse pääsenud? Vahendab Kaivo Kopli.
Internetiajakiri Slate astus aga veel sammu edasi ja küsis sedagi, et kui Nowak ja tema kallim Bill Oefelein läheksid koos kosmoselennule, siis kas nad teeksid ka … seda?
Nowaki väitel on tema ja Oefeleini suhe enam kui töine, aga vähem kui romantiline. Kuid igal juhul täiesti maine, sest üheskoos pole nad kunagi kosmosesse pääsenud ega võimaliku väikese "62 miili klubiga" liitunud (viide "ühe miili klubile", mille liikmeiks peetavat lennundusringkondades neid, kes nii kõrgel seksinud, ja ilmselt ka samanimelisele teleseriaalile seksimaiast lennukimeeskonnast - toim). Umbes nii kõrgele ehk saja kilomeetri kohale merepinnast on mitteametlikult tõmmatud kosmose piir.

Liina Jääts ootab teatrilt üllatusi
Aasta alguses ilmus eesti keeles esmakordselt ülipõhjalik "Oxfordi illustreeritud teatriajalugu". Raamatu toimetaja Liina Jääts usub, et teatri-
"Oxfordi illustreeritud teatriajalugu "on üks maailma põhjalikumaid teatriajaloo käsitlusi. Selle eestikeelse versiooni tegevtoimetaja Liina Jääts (33) ei teadnud, et enam kui kaheksa aastat tagasi tekkinud idee ja ligi kolm aastat kestnud toimetamine saavad tema senise elu suurimaks intellektuaalseks väljakutseks. Nii suurejooneline ja mahukas teatriajaloo raamat ilmub eesti keeles esmakordselt ja see on väga suur saavutus," tõdeb Jääts.
"Toimetajana raamatu kallal töötades pidasin kõige olulisemaks, et raamat saaks loetav. Võib-olla ei saa seda päris juturaamatuna lugeda, tekst on selleks liiga tihe ja infoküllane, aga lugemine ei nõua eelteadmisi, piisab lugemisoskusest."

Sofi Oksaneni näitemäng tõusis Soome teatrielu tippu
Soome rahvusteater Kansallisteatteri on saanud palju kiita Eesti-ainelise lavastuse "Puhastus" eest, mille kirjutas Sofi Oksanen. Eesti 1990. aastate elu peegeldav "Puhastus" on Sofi Oksaneni esimene näitemäng. Kaks päeva pärast 7. veebruari esietendust avaldas päevaleht Helsingin Sanomat arvustuse, mille alapealkiri kõlab: Sofi Oksaneni näitemäng on teatrihooaja tippsündmus. Arvustus kannab pealkirja "Eesti naised ei häbene enam" ja selle kohaselt tõstab lavastus esile eesti naise saatuse draama.
"Puhastuse" ("Puhdistus") peategelane on Aliide Truu (Tea Ista), veel on tegevuse keskmes kahe põlvkonna naised (Elena Leeve ja Leena Pöysti). Meenutustes ulatub tegevus Teise maailmasõja lõppu, mil dramaatilised sündmused tõid Aliide ellu muret ja valu.

Klassikalises balletis on Soome rahvusooper Estoniast üle
Estonia "Sülfiidi" ja Soome rahvusooperi "Luikede järve" käis vaatamas Kristiina Grancis. Kaks teatrit teevad koos kummarduse vanadele meistritele. Kahe teatri võrdluses jääb selgelt peale Soome.
Romantilise balleti ajastul oli tantsukunstis kuldperiood.
Klassikalise kunstikoodeksi asemel hakati otsima uut hingamist keskajast. Müstilise maailmatunnetuse järgi oli inimene olend, kes on lõhestunud hinge ja keha, taevaliku ja maise vahel. Romantilised ehk nn valged balletid hakkasid rõhutama seda, et elu on dualistlik - see on nii ilus kui ka inetu ja on tulvil mõlemat - nii kurjust kui ka headust.
Väga oluline oli romantilistes ballettides teatraalne illusioon ja selle arendamiseks nähti kõvasti vaeva - vaimolendid, kes peibutasid mehi ja kiusasid reetlikke armastajaid, pidid laval näima usutavalt õhkõrnad ja lendlevad. Lendamisillusiooni loomiseks prooviti kasutada traate, mis kinnitusid tantsijannade pihale.

Kihnu seelikute algoritmid tantsulaval
Loominguline kollektiiv Interaktiivne Üksus tõlgib Kanuti Gildi saalis rahvamustrid heli-, tantsu- ja pildikeelde.
"Analüüsides ei ole meil mingit rahvusromantikat," tunnistas üks etenduse loojatest Taavet Jansen. "Me lülitame 99-protsendiliselt välja igasuguse emotsionaalse suhte sellesse materjali. Me ei räägi Kihnu memmest, vaid läheneme teemale puhtmatemaatiliselt."
Int.act.union-i mõte oli luua lavastus, mis põhineb algoritmil, ning kuna Taavet Jansen ja Maike Lond elavad enamiku ajast Hollandis, huvitas neid allikana just Eesti rahvapärimus. Lavastuseks uuriti keerulisemaid kindamustreid ja vaadati läbi kõik rahvaseelikukavandid. Lõpuks peatuti Kihnu rahvaseelikutel.

Meestekas pakub alkot ja seiklusi, aga seksi õieti ei saagi
Aasta eest, 18. veebruaril 2006 kell 5.23 hommikul ilmus esimene sissekanne Rein Purpuri üsna joomaseid ja kreisisid seiklusi täis blogisse, mis nüüdseks on internetist esimese Eesti veebipäevikuna ka raamatukaante vahele püütud.
"Rein on üks paras saamatu ja viinalembeline kergats, aga enda jaoks kompenseerib ta selle suure eneseaustusega," kirjutab õde Roosi tema kohta. Ja õige on.
Nagu paljudes teistes eneseleidmise lugudes, leiavad pöörase kiirusega 40. eluaastale lähenevad eesti mehed Rein ja Jan, et elu poleks nagu olnudki ja aeg tuleb kiiremas korras maha võtta. Ühele venelasele Euroopast ühe maali ülesotsimise ettekäändel asuvad nad ühest pealinnast teise kondama ja endale ohjeldamatus koguses alkoholi sisse valama. Janil veab seejuures aeg-ajalt ka naistega, Reinule pole aga reisikirja autorid horisontaalse meelelahutuse rõõmu eriti jaganud.

 "Jumalate vandenõu" - hea kosmoseseiklus
Veiko Belialsi viimase raamatu tegevus leiab aset inimkonna asustatud kosmoses. Ulmemaailma süvenes Kaarel Kressa.
Kosmoseavaruses on oma juured laiali ajanud fanaatilised usurühmitused ning ebainimlikud töölaagrid, mille taga on kurikaval salaorganisatsioon. Kui poleks teist, veelgi võimsamat salaorganisatsiooni ning uurivat ajakirjandust, läheks kangelastel haprasti, kuid õnneks...
Õnneks polegi ülemäärane originaalsus autori eesmärk. Nagu Belials on isegi tunnistanud, sobiks vähemalt mõne tema teose tagakaanele Nõukogude-aegne märge "keskmisele ja vanemale koolieale". See teos peaks siiski pakkuma huvi ka täiskasvanud ulmefännile.
Kui mõnda Belialsi varasemat teost on kriitikud teravalt arvustanud, siis "Jumalate vandenõu" suhtes näidatakse üles leebemat suhtumist. Patriootlik ulmesõber hindab igal juhul ka kodumaist toodet, isegi kui see ei küüni päriselt oma eeskujudeni. Eestis on mõistetavatel põhjustel vaid käputäis ulmeautoreid ning Belials on nende seas kahtlemata üks nimekamaid.

 "Antigone" tantsulavale
25. veebruaril esietendub Kumus Mai Murdmaa nüüdistantsuetendus "Antigone", milles teevad kaasa ka draamanäitlejad. Kirjutab Tiiu Laks.
"Antigone" on Sophoklese antiiktragöödia, milles pärast sõda valitsejaks saanud Kreon laseb ühe lahingus surnud kuningapoja väärikalt matta ja teise linnamüüri äärde kõdunema jätta. Surnud valitsejate õde Antigone ei taha aga sellega leppida ja püüab teist venda samuti matta, mille peale Kreon ta vangikongi surema mõistab.
Sophoklese versioonis sureb Antigone üllast märtrisurma, kuna Kreon otsuse ekslikkust liiga hilja mõistab. Tallinnas lavastub aga Prantsuse dramaturgi Jean Anouilh' populaarne versioon, kus Antigone võtab oma elu, sest ta ei ole maailmaga rahul.
Poliitiline tants
"Mulle tundub, et see teema on igal pool praegu õhus," ütles lavastaja, koreograaf ja libreto autor Mai Murdmaa, viidates Anouilh' "Antigone" lavastamisele ka mujal maailmas, näiteks Prantsusmaal ja Venemaal. "Kogu see absoluudi ja kompromissi teema - mis on printsiip ja mis mugandumine ning kui kaugele võib kompromissidega minna ja mida see kaasa toob."

Valge mees tantsib neeger-diktaatoriga surmatantsu
Käib kõva kõmu sellest, kui hästi mängib Forest Whitaker endist Uganda diktaatorit Idi Amini. See on tõepoolest totaalne ümberkehastumine ja ähvardavalt võimas roll. Ent äsja Eestisse jõudnud film "Šotimaa viimane kuningas" räägib hoopis valgest mehest, kes otsib Aafrikas seiklust. Ja seda ta ka saab, rohkemgi kui tarvis.
"Šotimaa viimane kuningas" on teos, millega filmiasjamehed on teinud osava kübaratriki: kõiksugustel auhindamistel on ära vahetatud selle pea- ja kõrvalosa.
Forest Whitaker taotleb Amini rolliga pearolli Oscarit, kuid näitleja on ekraanil vähem kui filmi vaieldamatu peategelane Nicholas Garrigan (James McAvoy), arstiks õppinud šotlane, kes juhuslikul moel saab Amini ihuarstiks.

Eduard Viiralti "Monika" ja "Virve" 
Eduard Viiralt tuli Pariisist tagasi vahetult enne sõda ja oli siin 1944. aasta aprillini, mil ta sõitis Viini ja enam ei naasnud. Eestis oldud ajal tegi ta mitmed praegu hinnatud graafilised lehed, nende hulgas ka "Monika" ja "Virve".
Esimest näitas ta 1942. aasta sügisnäitusel kunstihoones. Kümneaastase Monika Pootsiku leidis ta täiturul mänguasju müümas. Kahe kuu jooksul tegi ta 16 poseerimisseanssi. Esimesel variandil oli Monika pearätiga, hiljem asendas kunstnik selle lihtsa mütsiga.
Mai Levin leiab: "Siin taaselustub kunstniku noorpõlveloomingus esinev figuurikordus, sedapuhku õieti "teema variatsioonidega": täiskasvanulikult tõsisele Monikale kui juhtmotiivile sekundeerivad tema lapselik portree medaljonil ja tütarlapselik, pealael lehviks seotud rätiga kujutis taustale jääval pildil."

Tartu ülikool püstitab esimesele rektorile Skyttele mälestusmärgi
Tartu ülikooli oktoobris saabuva 375. sünnipäeva puhul kerkib Tartu Toomemäele enam kui kahemeetrise läbimõõduga pitsat, millel on kujutatud ülikooli esimene rektor Johan Skytte. Töö valiti välja kaheksa seast. Kirjutab Riho Laurisaar.
Tartu ülikooli planeerimistalituse juhataja Heiki Pagel ütles, et mälestusmärgi ideevõistlusele laekunud töödest on just pitsati kujutis parim.
"See töö on väga hea sümbol," ütles Pagel. "Skytte oli Tartu ülikooli üks asutajaid ja ta on väga palju mõjutanud ka Eesti kohtute arengut ja loomist. Kuna kuju tuleb riigikohtu ette platsile, siis on see mitmeti sobiv. Kohtu sümbol on pitsat ja ka ülikooli asutamisele löödi pitsatiga tempel peale. See sai ka võidutöö valimisel üheks kaalukeeleks."
Võitjatöö "Tempel" autor on Tiiu Kirsipuu, kelle loodud on näiteks ka kahe Wilde kuju Tartus.
Kolm ostupreemiat
Teise preemia pälvis töö "Skytte plats", mille autorid on Maarja Kask ja Anu Põder. Kolmas preemia jäi välja andmata ja selle asemel anti välja kolm ostupreemiat. Võitja selgitati välja žürii hääletusel. Kahevoorulise hääletuse esimeses voorus said kolmanda koha pretendendid "Sammas", "Ikoon" ja "Puu" võrdselt hääli. Nii otsustas komisjon, et antakse välja kolm ostupreemiat, kuid kolmas koht jääb välja andmata. Ostupreemia tähendab, et tööd on ära märgitud ja sellega kaasneb väike preemia.

Rain Tolk käis kohtumas naisega, keda hammustas Eino Baskini koer
Ega ma mäletagi, millal ma Rain Tolgiga (29) tutvusin, meenutab Andres Keil. Millalgi ammu. Praegu me tunneme teineteist juba päris hästi. Ja Tolk - ütleme, et tema sotsiaalne kuvand - on selle ajaga kõvasti muutunud. Mees ise on enam-vähem samasugune.
õib-olla suti mõtlikum ja mõtestavam, aga mitte oluliselt. Ta on kogu aeg selline olnud. Tõsi - see, et temas peitus näitleja, oli mulle üllatuseks. Aga eks paljudele.
Seda intervjuud pidime tegema teisipäeval, kuid siis oli Tolk Berliini ja hiljem Kopenhaageni lennuväljal kinni. Niisiis, on kolmapäeva varakeskpäev. Ma olen ta korteri ukse taga ja mulle vastab unine hääl.
Tolk praeb muna, mina näppan ta raamaturiiulist Palahniuki "Lämbumise", Baddieli "Unetuse" ja Bakeri "Spermasõjad". Lugemiseks.
Eelmise päeva, teisipäeva hilisõhtul jõudis Tolk Berlinalelt koju. Seal on programm Shooting Stars - see tähendab, et igal aastal kogutakse kokku Euroopa noored näitlejad, filmitalendid ja näidatakse neid ilmarahvale. Punasel vaibal.

Mülleri Sass ilmutas raamatu "Mülleri jutlused" 
See oli tosinkond või rohkemgi aastat tagasi, kui ma noore boheemina olin Tartus selline Illegaardi-kärblane. Istusin ja ajasin seal oma päevakesi õhtusse. Raskekahurvägi: Volk ja Sass ja Tegova ja Kiva ja Enriko "Pikk" Talvistu ja Juske vist vahel ja kes kõik veel olid samuti permanentsed.
Esimeses nurgalauas oli nende plats. Ja päevasemal ajal, kui tegelikult oleks pidanud loengus olema, aga olime Illegaardis, istusime samas lauas. See oli mõneti mäng. Et kas me saame laua enne vabaks, kui selle õigusjärgsed omanikud kohale jõuavad. Ja eks seal juhtus muidugi igasugust.
Ent ma mäletan, kuidas Sass esimest korda minu poole - nimepidi kusjuures - pöördus ja anekdoodi rääkis. Ma olin kõrvust tõstetud. Ma tundsin, et olen Tartu boheemlaste seltskonda, ainukesse kuulumisväärsesse seltskonda tol ajal maailmas üleüldse, vastu võetud. 20 aastat olin ma vist vana.

Arni Alandi - ETV välisuudiste kaadritagune hääl
Kui Alandi Eesti välisministri riigivisiidi kajastamiseks Iisraeli saabus, sattus ta ränga ristküsitluse alla: ega tal pole taskus teist passi ega mõtteis Palestiina külastamine? Äkki peeti al-Andit araabia terroristiks, pakkus üks Alandi menuka ajaveebi lugejatest.
Ilmselt olete tema häält kuulnud. Arni Alandi (37) teenib leiba ETV välisuudiste toimetajana.
Ajakirjanduseni jõudis Alandi üsna kõverat teed pidi. Pärast põhikooli lõpetamist Olustvere sovhoostehnikumi läinud noormees otsustas ühel hetkel haridusele käega lüüa ning vabakutselise näitlejana õnne proovida. Kui see mõte enam perspektiivikas ei tundunud, läks Alandi õhtukeskkooli ja lõpetas selle.

Linnart Mäll: ida mõtteviis õpetab sallivust
Mida oleks eestlastel ida mõtteloost tänapäeval õppida, küsis täna Tallinnas esimest eestikeelset "Ida mõtteloo leksikoni" esitlevalt Linnart Mällilt reporter Riho Laurisaar.
Nõukogude ajal oli orientalist Linnart Mäll oma jonnaka idamaade huvi tõttu põlu all, taas-
iseseisvumine tõi Mälli poliitikasse, kus sirgjoonelised ütlemised elu lihtsamaks ei teinud. Hiljem korraldas Mäll dalai-laama visiite Eestisse ning asus kaitsma maailmapoliitikast kõrvale tõrjutud rahvaste huve Esindamata Rahvaste Organisatsiooni kaudu. Viimastel aastatel on ta olnud Tartu ülikooli orientalistikakeskuse juht ja tegelenud jälle peamiselt teadusega.
- Praegu on maailmas tuntav tugev mõtteviiside ja religioonide kokkupõrge. Ühest küljest valitseks justkui vimm erinevuste suhtes, teisalt aga on ilmselt kogu idamaailma, mitte ainult Iraagis toimuva vastu üsna suur huvi. Kas olete nõus?

Sünnipäevalaps Kristina Šmigun
Kristina Šmigun saab 23. veebruaril 30-aastaseks. Õnnitlevad isa Anatoli ja kihlatu Kristjan-Thor Vähi, samuti suusahooldetiimilt. Kuid nagu kahekordsel olümpiavõitjal on juba tavaks muutunud, ei tule sünnipäevapidu, sest kaks päeva hiljem stardib ta Sapporos maailmameistrivõistlustel suusavahetusega sõidule.
Kodust kaugel tiitlivõistlustel on möödunud peaaegu kõik Kristina viimased kümme sünnipäeva. 20-aastaseks sai ta Trondheimis, 21-aastaseks Naganos, 22-aastaseks Ramsaus värske MM-i medaliomanikuna, 24-aastaseks Lahtis, 25-aastaseks Salt Lake Citys, 26-aastaseks Val di Fiemmes värske maailmameistrina, 28-aastaseks Oberstdorfis ja 29-aastaseks Torinos värske kahekordse olümpiavõitjana. Järgmisteks sõitudeks valmistudes ei saa ta pidutseda ega pillerkaaritada. 20-aastaseks saamist tähistas Kristina Šmigun koos isa, ema, õe, sugulaste ja sõpradega jaanilaupäeval, 23. juunil Elva lähedal Vapramäel suvilas. Suurele tordile oli marjadega kirjutatud 20,4 - Kristinal oli vanust neli kuud üle kahekümne. Rutt Šmigun meenutas, et kõik tundsid end väga lõbusalt.

Maaja Mäll räägib loomade nimel
Teisipäeval avaldas ühendus Loomade Nimel meelt Tallinnas Hiina saatkonna ees. Samasugune meeleavaldus toimus samal päeval 27 riigi 37 linnas. Hiina on maailma suurim karusloomakasvataja.
Liikumise Loomade Nimel juht Maaja Mäll hakkas loomi kaitsma nelja aasta eest. Nüüd teeb liikumine koostööd ligi 30 riiki ühendava karusnahavastaste koalitsiooniga. Häälekate väljaastumistega silma paistnud liikumise juht tahab loomi aidata tarbimisühiskonna reegleid murdes. Lihtsamalt öeldes - süües vähem muna, liha ja piimatooteid aitavad inimesed kaasa loomade heaolule.
Lähipäevil lahkub liikumise juht Maaja Mäll pooleks aastaks Austriasse. Austria on praegu eesrindlikem loomade õiguste eest seisev Euroopa riik. Sealse suurima loomade õiguste organisatsiooni juures töötades kogutud kogemused loodab Mäll Eestis ära kasutada.

Uued marja- ja puuviljasordid raamatus
Eestis on viimase 50 aasta jooksul aretatud sadakond uut puuvilja- ja marjakultuuri. Aretustööga tegelev Polli aiandusuuringute keskus esitles möödunud nädalal üle 25 aasta uute Eesti sortide kataloogi.
Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse ajalugu ulatub 1945. aastasse. Sellest alates on loodud 11 kultuuri 93 sorti. Loodud on uusi õuna-, pirni-, kirsi-, vaarika- ja sõstrasorte.
Viimastel aastatel on aretatud palju uusi õunasorte, mille kasvatamist katsetatakse ka Lätis ja Põhja-Itaalias. Nende maade õunakatsetajad käisid mõned aastad tagasi Pollis, et välja valida sobivamad sordid.
Keskuse teadlane Kalju Kask on lisaks aretanud varajase valmimisajaga pirnisordid "Kadi" ja "Polli punane". Peale selle registreeriti veel kolm väikeseviljalist salatiõuna sorti.
Kalju Kask märkis, et Pollis on viimaste aastakümnete jooksul saatnud suur edu magusa kirsi aretust.

Uus köögis
Delikatesshakkliha
Rakvere lihakombinaadi uudistoode, lihaveise hakkliha, on tänuväärne eriti neile, kes peavad lugu beauf à la tatar'ist ehk armastavad süüa toorest vürtsitatud hakkliha. Retsepte on mitmesuguseid, kindlasti tuleb hakklihasse segada toores muna, võib peenestada hapukurki ja kilu, sibulat ja maitserohelist. Pisut ketšupit ka. Röstsaiaga on see kõik kokku maitsev ja toitev. 290-grammine pakend maksab ligi 22 krooni.
Tšilli-šokolaad
See Meira maitsesegu sobib kuumade jookide (kohv, kakao), jäätise, magustoitude ning küpsetiste maitsestamiseks. 40-grammine pakk maksab 23.50.
Talvejook - kuum šokolaad

Edelweiss - Eesti austriapärasus soomlaste kuurordis
Köögi Komandoni jõudsid kuuldused, et parim koht lambaliha söömiseks on suvel avatud trahteri tüüpi restoran Edelweiss Pärnus. Läksime kontrollima.
Pärnu võrdlemisi uue steak-house'i ehk grillrestorani omanikud on öelnud, et eelkõige on nende söögikoht mõeldud ikkagi pärnakatele, mitte suvel kuurortlinna tänavaid ummistavatele soomlastele. Sellegipoolest on ka südatalvel sisse astudes kuulda "sommide" jutuvada ja valju naeru. Seda ei saa muidugi pahaks panna, seda enam, et trahterihõngulised söögikohad tunduvad olevat meie põhjanaabrite lemmikud.
Kui oleme võtnud istet Austria mägedes asuvat trahterit meenutavas Edelweissis (Austria rahvuslill alpi-jäneskäpp), jalutab meie juurde põllekesega ja rahvariideseelikus neiu. Teenindus tundub siin alati naeratav, isegi kui ei osata tutvustada menüüs olevaid võõra nimega toite, näiteks lollo rosso (punane peasalat) ja gorbuuša (kala).

Peterburi McDonald'sis toimus plahvatus
Venemaal Peterburis asuvas McDonald'si sööikohas toimus täna õhtul tugev plahvaus, milles sai viga vähemalt kuus inimest.
Vigastatute seas oli kaks last ja üks 38-aastane Saksa turist, teatas BBC.
Politsei nimetas Nevksi prospektil asuvas söögikohas kell 20.30 kohaliku aja järgi toimunud plahvatust huligaansuseks, välistades esialgu terrorismi.
Plahvatuse tagajärjel purunesid viiekorruselise hoone esimesel korrusel asuva söögikoha aknad, hoone seinad said väiksemaid kahjustusi.
Venemaa siseministeeriumi andmetel oli lõhkekepakett paigutatud ühe laua alla.
Seoses plahvatusega kontrollitakse üle kõik Venemaal asuvad McDonald'si söögikohad.

Bagdadi pommiplahvatustes hukkus vähemalt 56 inimest
Iraagi pealinnas Bagdadis hukkus kahes järjestikuses autopommiplahvatuses vähemalt 56 inimest, vigastatuid on enam kui 120.
Plahvatused toimusid šiiitide linnaosas Uus-Bagdadis, teatas BBC.
Tegemist on ohvritereohkeimate rünnakutega alates kolmapäevast, mil USA ja Irragi väed alustasid ühendoperatsiooni mässuliste vastu.
Sündmukohal viibiva Reutersi fotograafi sõnul lebavad laibad plahvatuskohas otse tänaval. Turult, kus plahvatused toimusid on linnaosa kohale kerkinud suur suitsusammas.

Afganistanis hukkus kopteriõnnetuses kaheksa ameeriklast
Afganistani lõunaosas Zabuli provintsis kukkus alla USA vägedel kuuluv helikopter.
Hukkus kaheksa ja viga sai 14 sõdurit, teatas BBC.
Kopteriõnnetuse põhjused on selgitamisel. Piloot jõudis enne allakukkumist teatada probleemist kütusega.
Talibani pressiesindaja tuli kohe peale õnnetust aga välja teatega, et kopteri lasid alla nende väed.

USA ja Iisrael: ei mingit koostööd Palestiina valitsusega
USA ja Iisrael ei tee Palestiina omavalitsuse uue ühisvalitsusega mingisugust koostööd enne, kuni see tunnustab Iisraeli, ütles peaminster Ehud Olmert.
Olmerti sõnul jõudsid riigid sellisele kokkuleppele reedesel vestlusel George W Bushiga, teatas BBC.
USA ja Iisraeli peavalu põhjuseks on Palestiina loodavasse ühisvalitsusse kuuluv rühmitus Hamas, mis keeldub Iisraeli tunnustamast.
Euroopa Liit, USA ja Venemaa kuulutasid Palestiina suhtes boikoti välja juba möödunud aastal, mil Hamas võitis valimised.

USA senat tõkestas taas Bushi Iraagi-poliitika hukkamõistu
USA senat loobus eile teist korda võtmast arutlusele mittesiduvat resolutsiooni, mis oleks hukka mõistnud president George Bushi kava saata Iraaki lisavägesid.
Demokraadid, kel on ülemkojas 51 kohta vabariiklaste 49 vastu, vajasid 60 senaatori toetust, et resolutsioon päevakorda võtta. Sellest sihist jäi neli häält puudu, vahendas ETV24 Reutersit.
Reedel kiitis samalaadse resolutsiooni heaks esindajatekoda ehk kongressi alamkoda, kes andis kerge sisepoliitilise hoobi Bushi otsusele saata Iraaki veel 21 500 sõdurit julgeoleku kindlustamiseks.
Senati vabariiklaste liidrid andsid mõista, et nad blokeerivad resolutsiooni, enne kui demokraadid ei toeta eelnõu, mis keelab USA Iraagi-vägede eelarvet kärpimast.
Samas kaaluvad esindajatekoja demokraadid võimalusi, kuidas piirata sõja 93 miljardi dollari suuruse lisarahakoti kasutamist.

Tallinn-Tartu maanteel põrkas palgiauto kokku kahe sõiduautoga
Tallinn-Tartu maanteel juhtunud palgiauto ja sõiduautode kokkupõrke tõttu on liiklus Neanurmes suletud.
Lõuna-Eesti päästekeskus teatab, et Tartu-Talinn maanteel Jõgevamaal Põltsamaa vallas Neanurmes juhtunud liiklusõnnetuse tõttu on liiklus suletud Neanurmes Tartu poolt sõites üks kilomeeter enne Põltsamaad. Liiklust reguleerib politsei, sündmuskohal on päästetöötajad ja kiirabi.
Päästetööde juhi sõnul võib tee puhastamine ja vabastamine liikluseks võtta aega mitmeid tunde.
Ümbersõiduks palub päästeamet kasutada Piibe maanteed või sõita Jõgeva ja Põltsamaa kaudu.
Kuna halbade ilmaolude tõttu võivad teed olla väga libedad, eriti väiksematel kõrvalteedel, soovitatab päästeamet inimestel olla hästi ettevaatlikud.

Tallinnas hukkus tulekahjus eakas naine
Tallinnas Tööstuse tänaval asuva kortermaja põlengus hukkus täna õhtul naine.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kahekorruselise puumaja esimesel korrusel asuvas korteris kell 16.24. Sündmuskohale saabunud päästjad leidsid kustutustööde käigus hukkunud eaka naise (s 1924) surnukeha.
Päästjate hinnangul võis põlemine alguse saada korteris olnud voodist. Tule levik teistesse eluruumidesse õnnestus ära hoida.
Tulekahju tekkepõhjust selgitab politsei.
Sellel aastal on üle riigi toimunud tulekahjud nõudnud juba 28 inimese elu, neist seitse Tallinnas ja Harjumaal.

Ansip sai Tartu maratonil 1277. koha
Peaminister Andrus Ansip sai täna sõidetud Tartu maratonil 1277. koha.
Võistlejanumbrit 992 kandnud Ansip lõpetas ajaga 4: 39: 16.
Maratoni finišisse jõudis kokku 3130 suusasõpra. Esimese koha sai ajaga 2: 42: 27 rootslane Jerry Ahrlin. Viimasena lõpujoone ületanud Priit Lutsul kulus raja läbimiseks seitse tundi ja 54 minutit.
Parima eestlasena oli Andrus Veerpalu ajaga 2: 43: 45 seitsmes. Parim naine oli ajaga 3: 07: 02 rootslanna Elin Ek.
Sõudja Jüri Jaanson oli 67., kaitseminister Jürgen Ligi oli 323., Murru vangla eksjuht Olavi Iisrael 373., Eesti Energia juht Sandor Liive 374., riigikogu liige Meelis Atonen 475. ja Hansapanga juht Erkki Raasuke 694.

Tauno Kangro ootab suurkorterit vanalinnas
Reporter Holger Roonemaa kirjutab homses Eesti Päevalehes skulptor Tauno Kangro tegemistest Tallinna vanalinnas, kus loodab saada kuuetoalise korteri omanikuks.
Kangro käsutuses on terve maja aadressil Uus 20, mille 700 ruutmeetrise pinna eest saab linn renti 14 000 krooni kuus.
Artiklist selgub, millega selline vanalinna kohta suhteliselt odav hind põhjendatud on. Lisaks tuleb välja, et Kangrol on kindel plaan majast üks kuuetoaline korter endalegi erastada.

Video: Päevalehe korrespondent osales Eesti "lintšimise" saates
Eesti Päevalehe korrespondent Moskvas Jaanus Piirsalu osales sel nädalal Vene telejaama TV-tsentr otsesaates, kus Vene meediale omaselt nahutati Eestit pronkssõduri teemadel.
"Üldiselt oli kogu saade selline nagu ma kartsin - paras Eesti lintšimine käis. Hea oli, et see ajakirjanik oli mõistlik," kirjutab Jaanus Piirsalu oma blogis.

Mõlkida saanud Vironia jätkab reise Sillamäe-Kotka liinil
Eile hommikul teiselt laevalt kergeid vigastusi saanud parvlaev Vironia väljus täna graafikukohaselt Sillamäe sadamast Kotkasse.
Laev sai kergemaid vigastusi eile hommikul kell 8, kui Sillamäe sadamasse sisenev Kambodža kaubalaev riivas kai ääres seisvat Vironiat. Viga sai parema parda umbreeling.
Ettevõtte tegevjuht Eero Väin ütles eile Päevaleht Online'ile, tõenäoliselt oli õnnetuse põhjuseks kaubalaeva navigeerimisviga.

Relvastatud mehed üritasid viinapoodi röövida
Kaks vene meest tungisid eile õhtul Tallinnas Tartu maantee 81 asuvasse viinapoodi ning nõudsid relva ähvardusel raha, müüja abiga saadi kurjategijad kätte otse sündmuskohalt.
Kärbikuga varustatud kurjategijad tungisid poodi kella 21 paiku, mil poes viibis veel kaks inimest. Kõva kisa ning relvaga ähvardades nõudsid mehed müüjalt kassaraha, teatas krimi.ee.
Viinapoe müüja suutis kassaaparaadi avamisega viivitada nii kaua, et vahepeal jõudis kohale paanikahäirele reageerinud turvafirma. Mehed haarasid seejärel letilt esimesi ettejuhtuvaid pudeleid ja püüdsid põgeneda, kuid nad peeti poe kõrval kinni.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja teatas Päevaleht Online'ile, et raha röövijad ei saanud, vaid põgenesid kauplusest kahe pudeli alkoholiga. Korrakaitsjad viisid Olegi (s 1978) ja Andrei (s 1979) politseiosakonda.

Riigikogu 10. koosseis peab viimast töönädalat
Riigikogu 10. koosseis peab algaval nädalal oma viimast töönädalat enne 4. märtsil peetavaid parlamendivalimisi.
Esmaspäevasel istungil vastab riigikogu liikmete arupärimisele õiguskantsler Allar Jõks, kes selgitab lubatud ja lubamatuid võtteid valimiskampaania käigus. Arupärimisele järgneb vaba mikrofon.
Teisipäeval on päevakorras olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekande teevad välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa. Kolmandal lugemisel on 86 riigikogu liikme algatatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ja teisel lugemisel on kaks eelnõu.
Kolmapäeval kell 13 algab infotund, kus riigikogu liikmete küsimustele vastavad välisminister Urmas Paet, justiitsminister Rein Lang ning kaitseminister Jürgen Ligi. Kell 14 algaval istungil on kavandatud lõpphääletusele kuus eelnõu, teiste hulgas ka elatisabi seaduse eelnõu, teisel lugemisel on püsiasustusega väikesaarte seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu

Raplamaal hukkus tulekahjus inimene
Raplamaal Märjamaa vallas Nääri külas täna hommikul puhkenud korteritulekahjus hukkus naine, esialgsel hinnangul sai tulekahju alguse hooletusest suitsetamisel.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 10.01. Päästjate kohale jõudes käisid kahekordse kivimaja teise korruse korteri aknast leegid välja. Enne päästjate kohale jõudmist olid naabrid toonud põlevast korterist välja mehe, kes anti kiirabi hoole alla, teatas Lääne-Eesti päästekeskus.
Põlevas korteris oli ka naines, kelle päästjad tõid majast välja hukkununa.
Tulekahjus hävis täielikult kahetoalise korteri ühe toa sisustus, teised ruumid said kuumakahjustusi. Alumise naabri korter sai veekahjustusi. Akna kaudu oli tuli levinud ka maja räästasse, kus päästjad avasid tulekollete leidmiseks osaliselt katuseserva.
Sündmuskohal töötanud päästjate esialgsel hinnangul võis tulekahju alguse saada hooletusest suitsetamisel.

Eile juhtus neli tõsisemat liiklusõnnetust
Eesti teedel juhtus eile neli tõsisemalt liiklusõnnetust, milles sai kokku viga kuus inimest, nende seas imik ja väikelaps.
Esimene tõsisem liiklusõnnetus toimus kella 2.30 paiku Harju maakonnas Tallinna-Narva maantee 14 kilomeetril, kus sõiduauto Volkswagen Passat sõitis teelt välja ja paiskus katusele. Mustamäe haiglasse toimetati sõidukis olnud 1988. aastal sündinud Viktoria, kelle arstid peale esmaabi andmist koju lubasid.
Eile pärastlõunal kella 14.10 ajal toimus liiklusõnnetus Narvas Kangelaste 42 maja juures, kus viieaastane tüdruk ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas sai löögi sõiduautolt Ford Sierra, mida juhtis 1954. aastal sündinud Nikolai. Lapsele anti haiglas esmaabi ja lubati koju.
Poolteist tundi hiljem kella 15.30 paiku toimus liiklusõnnetus Harju maakonnas Rannamõisa tee 4. kilomeetril, kus 1984. aastal sündinud Danili juhitud BMW keeras tagasipöördel ette sõiduautole Mazda 6, mida juhtis 1981. aastal sündinud Riho. Tallinna Lastehaiglasse toimetati Mazdas olnud imik.

Sotsid nõuavad politseilt korteriskandaali uurimise kohta selgitusi
Tallinna volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon palub keskkriminaalpolitseil selgitada, milliseid uurimistoiminguid see läbi viis, enne kui keeldus alustamast kriminaalasja korteriskandaali kohta.
Fraktsiooni aseesimehe Hannes Rummu sõnul on ETV Pealtnägija saate meeskonna väitel olemas tunnistajad, kes kinnitavad, et Tallinna kesklinna vanema endine asetäitja Indrek Ahlberg tegi remonti ja elas juba alates 1999. aastast erastamisele läinud korteris, mis hiljem tema omandusse sai.
"Meie andmetel ei ole aga politsei Pealtnägija käsutuses oleva infoga tutvunud. Tegemist on väga tõsise süüdistusega ja nii on nende väidete uurimine kindlasti vajalik," märkis Rumm.
"Kui tunnistajate väited kinnitust leiavad, on selge, et linnaametnik Ahlberg on varjanud linna komisjonide eest olulist infot, et omandada ülisoodsalt juba tema valduses olnud korter," lisas Hannes Rumm.

Tallinnas avatakse admiral Pitka mälestusmärk
Tallinnas avatakse homme keskpäeval Hirvepargi servale, Toompea ja Wismari tänava nurgale rajatud admiral Johan Pitka monument.
Monumendi avamisel osalevad peaminister Andrus Ansip, Tallinna linnapea Jüri Ratas, kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ning Kaitseliidu ülem major Raivo Lumiste, teatas Tallinna pressiteenistus.
Eesti iseseisvumisel ülimalt olulist rolli mänginud Johan Pitka monumendi avamise aeg langeb ühte tema 135. sünniaastapäevaga. Monumendi paigaldamise kulud kaeti pealinna eelarvest, selleks kulus 1,7 miljonit krooni.
Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872. aastal. Kaugsõidukapteniks õppinud Pitka moodustas 1917. aastal Tallinnas Omakaitse, millest sai tulevase Kaitseliidu eelkäija. Samal aastal organiseeris ta Eesti sõdurite koondamist kodumaale võitluseks Vabadussõjas.

ELF: Savisaar, mis takistab teil Liivelt dokumente küsida? 
Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liikme Rainer Nõlvaku sõnul on talle arusaamatu, mis on majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarel takistanud nelja kuu jooksul Eesti Energialt (EE) Ignalina tuumajaama tasuvusuuringut küsida.
"Võimatu on uskuda, et Eesti Vabariigi majandusminister, kes on Eesti riigi ehk omaniku ainuesindaja Eesti Energia nõukogus, ei ole seda dokumenti isegi lugeda võtnud. Ignalina tuumajaama tasuvusuuring valmis oktoobris. Kas me tõesti peame uskuma, et kogu Eesti riigi ajaloo suurima projekti kohta käivat materjali ei ole majandusminister näinudki? Mis pakilised toimetused on teil siis takistanud teie enda poolt palgatud EE juhilt Sandor Liivelt seda dokumenti küsimast nelja kuu jooksul?" küsib Nõlvak Savisaarele saadetud avalikus kirjas.
"Kas järgmiseks on oodata, et samamoodi asuvad Ignalina uuringu avalikustamist nõudma ka Sandor Liive ja peaminister Ansip, ning selgub, et keegi polegi miljonidokumenti lugenud?" jätkab Nõlvak.

Suri kirjanik Lilli Promet
Reedel suri 85. sünnipäeval kirjanik Lilli Promet.
Lilli Promet sündis 1922. aasta 16. veebruaril Petseris. Pärast II maailmasõda töötas ta Tallinnas ajakirjanikuna, teatasid Eesti Raadio uudised.
Tema tuntumad romaanid on 1962. aastal ilmunud "Meesteta küla" ja aastal 1971. ilmunud "Primavera".

Autoralli: Hirvonen sõitis rahulikult võiduni
Päeva pikima, 44,28 kilomeetri pikkuse Helverumi katse võitis Hirvoneni rahvus- ja tiimikaaslane Fordis Marcus Grönholm, kes lõppkokkuvõttes sai teise koha, teatas Sportnet.
Enne viimast katset oli koduradadel kihutanud Petter Solbergil (Subaru) teoreetiline võimalus tõrjuda vanem vend Henning (Ford) poodiumi kolmandalt astmelt, kuid vaid võimaluseks see jäigi, katse teisena lõpetanud Henning edestas Petterit küll vaid 0,5 sekundiga, kuid üldarvestuses jäi vendade vahele 16,5 sekundit.
MM-sarja üldliidri Sebastien Loebi lootus jätkata esikohal muutus pärast kahte lumevallis tehtud pausi peaaegu olematuks ning ralli teine koht tõstiski 24 punktiga üldliidriks Grönholmi.

Autoralli: Loebile pühapäeva esimene katsevõit
Norra ralli järel MM-võistluste üldliidri kohast suure tõenäosusega ilma jääv Sebastien Loeb (Citroen) hoolitses pühapäeva hommikul selle eest, et temast keegi rohkem katsevõite Norrast ei korjaks.
Prantslane oli kiireim 24,36 km katsel ja edestas ralli liiderduot kümnekonna sekundiga. Oma karjääri teise MM-ralli esikoha suunas liikuv Mikko Hirvonen (Ford) juhib kolm katset enne lõppu Marcus Grönholmi (Ford) ees täpselt 20 sekundiga, teatas Sportnet.
Norralaste tähelepanu on suunatud pigem heitlusele kolmanda koha pärast. Henning Solberg (Ford) näitas pühapäeva hommikul teist aega ja edestas nooremat venda Petter Solbergi (Subaru) 20 sekundiga. Pärast 15. katset juhib kolmandaks tõusnud Henning 10,1 sekundiga Petteri ees.
Norra ralli JRC masinate hulgas sõitsid pühapäeva hommikul konkurentsivõimelisi aegu välja eestlased ja rootslased.

Ujumine: Phelps püsitas uue maailamrekordi
Michael Phelps parandas Columbias Missouri GP võistlustel tema enda nimele kuuluvat 200 meetri liblikujumise maailmarekordit.
21-aastane kuuekordne olümpiavõitja sai ajaks 1.53, 71 ja nihutas oma mullu augustis tehtud tippmarki 0,09 sekundi võrra. MM-võistlusteks valmistuv Phelps stardib Columbias ka pühapäeval ja esmaspäeval, teatas Sportnet.
Lisaks 200 m liblikujumisele on Phelpsi nimel ka 200 m ja 400 m kompleksujumise maailmarekordid ja ameeriklane oli osaline ka 4x100 m vabaltujumise rekordi püstitamisel USA meeskonna koosseisus.

Tartu maratoni võitis rootslane Jerry Ahrlin
Täna Lõuna-Eesti metsade vahel peetud 37. Tartu maratoni võitis FIS Marathon Cup'i sarja üldliider 29-aastane rootslane Jerry Ahrlin.
Jerry Ahrlin läbis 63-kilomeetrise distantsi ajaga 2: 42: 28. Teisele kohale tuli mullune Tartu maratoni võitja tšehh Stanisav Rezac ajaga 2: 43: 04. Kolmandaks tuli rootslane Daniel Tynell ajaga 2: 43: 33.
Parim eestlane oli Andrus Veerpalu seitsmenda kohaga, distantsi läbimiseks kulus tal aega 2: 43: 46. Raul Olle oli ajaga 2: 45: 00 kümnes. Algo Kärp sai 15. koha.
Parim naissuusataja oli ajaga 3: 07: 03 rootslanna Elin Ek, kes üldarvestuses oli 40.
Andrus Veerpalu ütles peale sõitu ETV-le, et jäi sõiduga rahule. "Põlv tunda ei andnud ja sai teha ka vahelduvat sammu," ütles ta.

Soomet esindab Eurovisioonil Hanna Pakarinen
Soomet esindab tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusel Helsinkis lauljatar Hanna Pakarinen lauluga "Leave Me Alone".
Hanna Helena Pakarineni esitus sai eile õhtul toimunud võistlusel "Euroviisut" 44 protsenti rahva häältest.
Pakarinen võitis 2004. aastal võistluse Pop Idol. Ta on välja andnud kolm albumit.
Eile selgus ka Isalandi eurolaul, milleks on Eiríkur Haukssoni esitatav laul "Ég Les íLófa žínum". Selle esituse poolt andis hääle koguni 60 protsenti televaatajatest.

TOOMAS HIIO: Teadmatus on teinekord kasulik
Eelmisel neljapäeval avaldas Eesti Eks-press nende isikute nimekirja, kes esitati Eesti Vabariigi teenetemärgi saamiseks, kuid kellele seda seekord ei anta.
Selline asi kurvastas kindlasti neid, kes aumärki ei saa ja nüüd alles ajalehest lugesid, et nad on esitatud, ning nende lähedasi ja sõpru. Kuid ma ülehindaksin oma kaasmaalasi, kui ei arvaks, et sama palju või rohkemgi on neid, kes tundsid kahjurõõmu ühe või teise ordenisaajate nimekirjast väljajätmise pärast.
Juriidiliselt on kõik õige ja tugineb andmekaitseinspektsiooni möödunudaastasele seisukohale: "Ühiskonnal on õigus teada, mille eest on inimest autasustatud. Samasugune õigus on inimesel teada, mis põhjustel pole teenetemärgi saamiseks esitatud kodanik presidendi arvates siiski selle vääriline."
Teenetemärkide annetamine on presidendi õigus ja kohustus ning me võime olla kindlad, et need otsused ei sünni lihtsalt. Otsustamine tähendab alati valikut mitme või paljude võimaluste vahel, kus otsustavaks saavad teadmised, otstarbekus, otsustaja suva ja veel paljud muud asjad. Avaliku võimu otsuste puhul on demokraatlikus riigis enamasti teada ka võimalused, mida ei valitud, ja nii on õige.

PEEP MÜHLS: Vabaduse eest põgenemine
Üle mitme aasta näeb täna taas ilmavalgust Eesti inimarengu aru-anne. See on esimene sissevaade meie ühiskonda pärast ühinemist Euroopa Liidu ja NATO-ga.
Nende "klubidega" liitumiseks panime oma eesmärgid paika juba kümmekond aastat tagasi. Samal ajal nägi ilmavalgust ka esimene Eesti inimarengu aruanne. Toonased aruanded kandsid endas võrdluspilti vabade riikidega, kelle hulka pürgisime. Eesti ühinemine nimetatud rahvusvaheliste koostööorganisatsioonidega on ju lähtunud ühest põhi-eesmärgist - et Eesti oleks vabana teiste vabade riikide seas.
"Oleme nüüd endale võetud eesmärgi saavutanud, milleks on meil veel vaja igasuguseid arenguaruandeid ja võrdluspilte teistega?" küsib terane kodanik.
Eelolevatel valimistel on vastastikku loosungid, mille kaudu erakonnad püüavad üksteisest eristuda, et võita endale valijaid. Kelle loosung on edukam, selgub pärast valimispäeva. Ja nii iga kord - valimistest valimisteni. Meie ühiskondlik dialoog otsekui koosnekski väitlustest mingi loosungi poolt või vastu, mitte sisuga täidetud aruteludest. Ühel hetkel enam ei märkagi, et sisu on vormi ees taandunud. Valimistel edu toonud tabava loosungiga võib arutelu aastateks tappa.

MART LINNART: Vabadus vastu hääletada
Varsti hakkavad ajalehtede juhtkirjad veenma inimesi valima minema. Ikka öeldakse: no isegi kui ükski erakond ei meeldi, peab valimistel osalema, sest muidu hääletab teie eest keegi teine ja valib kellegi, keda teie hoopiski ei oleks võimu juurde tahtnud.
Olen ka ise selliseid juhtkirju kirjutanud - teinud seda tões ja vaimus ning kindlas veendumuses, et nii on õige. Kuidas siis teisiti, muidu nad ju tulevad ja valivad parlamenti tont teab missuguse masuurika!
Olen ka ise sama reegli järgi talitanud: käinud valimas ja andnud pahatihti hääle erakonnale, keda poleks tegelikult tahtnud valida. Lihtsalt sellepärast, et teised on minu arvates olnud veel hullemad ja mõni kohe eriti hull.
Kuid kas see on siis demokraatia, kui rahvas kõrgeima võimu kandjana on sunnitud hääletama kellegi poolt ainult selleks, et olla kellegi vastu? Kas poleks ehk õige, et sel võimuril olekski võimalus hääletada selle vastu, mille vastu ta tahab valimistel olla? Ei nõuta ju üheltki keisrilt ega kuningalt, et valskuse ja valerahategemise nuhtlemiseks peaks ta toetama liigjoomist ja liiderdamist või näiteks salakaubavedu ja samagonnitegu.

MIHKEL RAUD: Kuuba - kommunism.  Eesti - natsinostalgia
Juhtusin millalgi üheksakümnendate alguses Karja Keldri nimelises "õllekas" ühte lauda kahe Kuuba üliõpilasega.
Süm-paatsete sellide jutt jooksis vaevalise inglise keele kiuste ladusalt ning enne kui nokastanud jõmmid kõrvallauas "Viva la Cuba" jõudsid hüüda, tuli juba jutuks ka Fidel Castro. Kuuba noored rääkisid oma liidrist ainult ülivõrretes. Fidel on see ja Fidel on teine ja kui lõpuni aus olla, siis on Fidel veel kolmaski.
"Ei, ei, ei," rahustasin ma poisse. "Meil on siin vaba ühiskond, võite Castrost rääkida, mida tegelikult arvate. Mina teid üles ei anna ja nii sügavale maa alla nagu Karja Kelder ei ulatu ka teie kuulsusrikka riigi luureteenistuste pealtkuulamisaparaadid."
Kuuba tudengite silmad paisusid imestusest sama suureks kui papist õllealused meie vahutavate kruuside all. "Fidel on igati okei," olid nad minu kommentaarist peaaegu solvunud. Nojah, mis seal siis ikka. Ajud pestud, mis muud. "Pole minu asi, kui nad oma kommunistliku diktaatori isikukultuse taha ei vaevu kiikama," mõtlesin ma ning viisin jutu mõnevõrra turvalisemale ilusate Kuuba tüdrukute alale.

Rikkus - vaimne ja maine
Kirjutasin EPL-i kirjaküljele (10.02) pisikese loo, mille pealkirjaks oli "Kes on Eesti kõige rikkam inimene?" ja mis EPL Online'is kutsus esile vastakaid arvamusi.
Räägime siis rikkusest, kui eeldada, et see teema tõesti huvi pakub. Robert T. Kiyosaki ja Sharon L. Lechteri raamatus "Rikas isa, vaene isa" on toodud väga hea rikkuse definitsioon: "Rikkus on see, mis näitab, mitu päeva sa saad elada, ilma et peaksid tööd tegema." Lugeja võiks nüüd mõelda, kuidas teda näiteks mõjutab vajadus võtta palgata puhkust või üksik haiguspäev.
Rikkus on suhteline, jagunedes laias laastus vaimseks ja maiseks rikkuseks. Enamik inimesi eelistaks vist seda viimast, arvates ja lootes, et see garanteerib õnne. Võib ju olla, pole olnud selliseid finantse, et end rikkaks pidada. Vaimne rikkus on hoopis toredam - sellega saab luua maiseid rikkusi (vastupidine on raskem, kui mitte võimatu). Olekski nagu kogu komplekt - seda aga siiski fantaasiamaailmas, sest väga vähesed oskavad/soovivad kasutada looduse poolt saadud vaimuandeid rikastumiseks. Hoopis keerulisem on lugu aga siis, kui ei ole ei raha ega mõistust.

Valimissüsteem vajab muutmist
Kehtiva valimisseaduse juures on kõige halvem, et valija ei tea, keda ta oma häälega toetab. Ta võib küll valida Jaani, kuid valituks võib osutuda samasse erakonda kuuluv Juhan, keda valija tunneb aga kui valetajat, ahnitsejat või lihtsalt piiratud võimetega inimest. Riigikogulane ei vastuta praegu mitte valijate, vaid erakonna juhtide ees.
Märksa parem oleks, kui valimisringkondi oleks sama palju kui riigikogus kohti ja valituks osutuks kandidaat, kes kogub ringkonnas kõige rohkem hääli. See annaks võimaluse ka ükskiküritajatele. Olgem ausad: paljud võimekad inimesed ei kandideeri erakondade nimekirjades sellepärast, et ei taha alluda erakondade hierarhia käskudele. Nad tahavad tegutseda vastavalt oma tõekspidamistele.

REPLIIK: Pank müüb usaldust
Rahvapärased pangareklaamid on külatäie harjumaalasi kuulsaks teinud. Modellide asemel tavaliste inimeste kasutamine on värskendav, sest vastandub selgelt reklaamides levinud ebarealistlike naeratuste maailmale. Filmimisel osalenud külarahvas on rahul, aga paljud reklaame näinud televaatajad peavad neid labaseks ning lausa alandavaks. Bulvarilehele omane esteetika ning keelekasutus on panga puhul harjumatu.
Rahaasju juba igaühega ei aeta ning ennekõike peab klient saama panka usaldada - oodatakse stabiilsust ja ehk konservatiivsustki. Labasevõitu pangareklaamid võivad küll itsitama ajada, aga ei toeta finantsteenuste olulisi väärtusi. Tekib küsimus: millega järgmiseks laenu võtma meelitatakse - kas alasti näitsikute või peldikuhuumoriga?

JUHTKIRI: Rasked, aga vajalikud otsused
Valimiste eel hakkab enneolematu tihedusega toimuma üdini positiivseid sündmusi: avatakse valgusfoore ja ehitatakse mänguväljakuid. Sel pühapäeval anti näiteks teada, et Tallinna kesklinna liikluskoormust oluliselt vähendava Põhjaväila rajamiseks hakatakse maad kokku ostma. Raskeid otsuseid enne valimisi nagu ei tehtakski.
Ka üritatakse vältida negatiivseid hinnanguid. Näiteks hääletas riigikogu põhiseaduskomisjon päevakorrast välja punkti kodanikuühiskonna arengust, kuigi see oli eelnevalt riiklikult tähtsa küsimusena tööplaanis (EPL 09.02). Mitme asjaosalise hinnangul jäeti arutelu ära kriitika vältimiseks.
Viimaste valitsuskoalitsioonide eripära on, et raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid on kogu tööaja jooksul tehtud väga vähe. Jah, kehtestati vanemahüvitis, aga sellele ei olnud ükski suur poliitiline jõud põhimõtteliselt vastu. Pärast eelmisi valimisi oleme ka saanud EL-i ja NATO liikmeks, kuid need sihid seati juba ammu. Reformierakond on küll läbi surunud mõned liberaalse maailmapildi seisukohalt olulised muudatused, kuid suurematest tegudest on üksikisiku tulumaksu alandamine ehk ainuke, millele oli riigikogus oluline ideoloogiline vastuseis.

Prantsusmaal kukkus alla sõjalennuk
Prantsusmaa õhujõudude hävituslennuk Mirage 2000C kukkus alla Korsika saare lähistel treeninglendu sooritades, piloot hukkus.
Prantsuse õhujõudude kaptenist piloot viibis lennukis üksinda, vahendab Le Figaro. Lennuk startis täna hommikupoolikul Cambrai sõjaväelennuväljalt treeninglennnule Soleranza piirkonda Korsika lõunatipu lähistel, kus hävitaja ka alla kukkus.
Õnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Terroristi asemel nooruki tapnud politseinikku edutati
Londoni metroos terrorismis kahtlustatava Brasiilia nooruki ekslikul mahalaskmisel osalenud Briti naispolitseinikku edutati kuninglikku pere kaitsma.
Naispolitseinik Cressida Dick vastutas operatsiooni eest, mis lõppes noore brasiillase Jean Charles de Menezesi tapmisega Londoni metroos pärast 2005. aasta juuli terroriakte, teatas Reuters.
Tapetu lähedased suhtuvad politseiniku edutamisse tülgastusega.
Intsident leidis aset mõned nädalad pärast 2005. aasta juulis toimunud enesetapu terroristide rünnakuid Londoni metroole, mille tagajärjel hukkus 52 inimest.
Londoni politseiameti direktori Len Duvalli sõnul oli Dick kõige õigem inimene kunglikku perekonda kaitsma, hoolimata ennenägematutest asjaoludest.
Duvall on veendunud, et Londoni elanikel peab olema usaldus politsei töö suhtes, isegi kui vahel esineb ennenägematuid olukordi.

Sakslased kaaluvad suitsetamise keelamist autodes
Saksamaa võib keelata autodes suitsetamise, kuna see on ohtlik nii inimese tervisele kui ka liikluses.
"Hetkel vaagime me seda, kas sõidu ajal on autodes võimalik suitsetamist keelata ning kuidas see toimiks," sõnas valitsuse nõunik legaalsete mõnuainete kuritarvitamise alal Sabine Bätzing Reutersi vahendusel.
Saksa poliitikud seostavad aga hoogsalt arenevat suitsetamisvastasust eelseisvate liiduvalimistega.
"Mittesuitsetajate kaitsmisega valimiste eel kaasnevad igati veidrad väljundid," ütles Liberaalide partei (FDP) peasekretär Dirk Niebel Saksa väljaandele Kurier am Sonntag.
"Mitte kõik ei pea ega tohi olla pisiasjadeni seadusega reguleeritud või keelatud," arvas Niebel ning lisas, et siis peaks valitsus ka nelja selja vahel suitsetamise keelama, kus see samuti mittesuitsetajatele ohtu põhjustab.

Vene kaitseminister jätkab eelkäija algatatud reformidega
Venemaa uus kaitseminister Anatoli Serdjukov avaldas, et jätkab endise kaitseminister Sergei Ivanovi poolt algatatud reformide realiseerimist.
Oma esimesel pressikonverentsil teatas Serdjukov, et ministeeriumi prioriteetsed ülesanded ei muutu, kirjutab Komsomolskaja Pravda.
Kaitseministri sõnul on nendeks eelkõige sotsiaalsfäär - sõjaväelastele elamispinna tagamine, sõjaväe moderniseerimine, palgasõdurite arvu suurendamine ja 12 kuulisele ajateenistusele üleminek alates 2008. aasta jaanuarist.
Komsomolskaja Pravda kirjutab, et Serdjukovi näol on tegemist suletud ametnikuga, kes föderaalse maksuteenistuse juhi ametikohal ei andnud ühtegi intervjuu.

Prantsusmaa tõuseb 2035. aastaks Euroopa võimsaima majandusega riigiks
Seoses rahvastiku stabiilse juurdekasvuga saab Prantsusmaa käesoleval sajandi keskel Euroopa Liidu rahva arvult suurimaks riigiks, tõugates troonilt praeguse liidri Saksamaa.
Saksamaa majandusinstituudi uurimuse kohaselt garanteerib suur rahvaarv prantslastele aastaks 2035 võimsaima majanduse Euroopa Liidus. Ekspertide sõnul suureneb Prantsusmaa majandus kõige kiiremini aastatel 2025-2035 kasvades sellel ajal poole kiiremini Saksamaa omast, vahendab Deutsche Welle Die Welti.
Prantsusmaa rahvastiku suur juurdekasv on suuresti sealsete riigivalitsejate teene, kuna lastevanematele on riigi poolt palju soodustusi ning toetusi, näiteks kestab riiklik tastustatav lapsepuhkus seal kolm aastat, sealjuures garanteeritakse lapsevanemale ka töökoha säilimine.

Rumeenia saab uue välisministri
Rumeenia peaminister Calin Tariceanu nimetas uueks välisministiriks oma parteikaaslase senaator Adrian Cioroianu.
Peaministri sõnul otsustas võimulolev liberaalide partei valitsusse välisministri kohale läkitada 40-aastase senaatori Adrian Cioroianu, teatas Reuters. Poliitika-analüütikute poolt tervitatud peaministri otsusele peab nõusoleku andma veel president.
Eelmine välisminister Mihai-Razvan Ungureanu tagandati ametist jaanuaris seetõttu, et ta ei teavitanud valitsust kahe Rumeenia töölise kolmekuulisest kinnipidamisest Iraagi koalitsiooni sõjaväebaasis.
Peaminister Tariceanu sõnul Rumeenia välispoliitilised eesmärgid ei muutu. Aasta alguses Euroopa Liiduga liitunud Rumeenia on olnud ustav USA toetaja ning riigi sõdurid osalevad ka Iraagi, Afganistani ja Kosovo missioonides.

Venemaa peatab Iraani tuumaelektrijaama ehitamise
Vene tuumaagentuur Rosatom teatas täna, et peatab Iraani Bushehri tuumaelektrijaama ehitustööd Iraani makseraskuste tõttu.
Rosatomi esindaja sõnul on iseenesestmõistetav, et ehitise valmimistähtajad lükkuvad edasi, teatas Reuters.
Plaanide kohaselt pidi Moskva Iraanile tuumakütuse tarnimist alustama selle aasta märtsis ning reaktor tööd alustama septembris.
Teheran ei ole tööde eest arved tasunud üle kuu aja.
Projekti ehitust on ka varem katkestatud, põhjendades tehniliste probleemidega. Tegelikkuses on projekt sattunud poliitilise probleemi keskmesse, mida põhjustab lääneriikide vastuseis Iraani tuumaambitsioonidele.
Venemaa on USA vastuseisust hoolimata Bushehri tuumajaama ehitusel 1990ndatest aastatest saadik osalenud.

Vene politoloog: Gruusia 2009. aaastal NATO-sse ei astu
Gruusia president Mihhail Saakašvili on teatanud, et tema riik peab NATO-sse astuma 2009. aastaks, aga sõja- ja poliitilise analüüsi instituudi ekspert Anatoli Tsõganoki arvamusel pikeneb see protsess tunduvalt.
Igal riigil on NATO-ga liitumiseks vaja vastata tervele reale kriteeriumitele, vahendas RIA Novosti Tsõganoki sõnu.
"Gruusial on nii palju juriidilisi ning ka territoriaalseid probleeme lahendamata," nentis politoloog.
Praegu viibib Gruusias NATO rahvusvahelise staabi hindamiskomisjon, mis kontrollib Gruusia allianssiga integreerumise protsessi käiku.

Briti politsei vahistas teise kirjapommidega seotud mehe
Politsei arreteeris täna varahommikul Cambridge lähistel mehe, keda seostatakse viimaste kuude kirjapommiseeriaga.
Kinnipeetu oli 20-aastates noormees, teatas BBC.
Vahistatu elukoht piirati läbiotsimisteks ümber.
Politsei andmetel kandis vähemalt üks viimastest saadetud kirjapommist Cambridge postmarki.
Kirjapommiseeria sai alguse 18. jaanuaril. Seitsmes kirjapommiplahvatuses on mitmed inimesed vigastada saanud, kuid õnnekombel ei ole keegi hukkunud.

Läti valitsus sai õiguse piirilepingu allkirjastamiseks
Läti president Vaira Vike-Freiberga kirjutas alla seadusele, mis annab valitsusele õiguse pidada Venemaaga läbirääkimisi ning allkirjastada piirileping.
Läti peaminister Aigars Kalvītīs teatas varem, et piirilepingu kooskõlastamise protsess algab kohe peale mandaadi saamist, vahendas RIA Novosti.
Tema sõnul kirjutatakse piirilepingule arvatavasti alla juba kevade lõpuks.

Keemiarünnak Kanada Pariisi saatkonnale osutus valehäireks
Politsei ei avastanud Pariisis Kanada saatkonda saadetud kirjas toksilist ainet.
Politsei võimaldas saatkonna töötajatel hoonesse tagasi pöörduda, vahendas Reuters.
"Häireolukord on läbi," kinnitas Pariisi tuletõrje pressiesindaja Florent Hivert.
"Me ei tea, mis sellest kirjas oli, kuid see ei olnud toksiline," kinnitas Hivert.
Politsei evakueeris Kanada saatkonna Pariisis pärast seda, kui üks selle töötajatest kahtlase kirja avamise tõttu äkitselt haigestus.

Kasahstani raputab aidsiskandaal
Viimase kuue kuu jooksul on Kasahstanis HIV-viirusega nakatunud sajad inimesed, kes on saanud nakkuse doonorvere keskuste kaudu.
Viirus avastati mullu septembris Shymkendi linna verepangast, teatas BBC. Sellest ajast saadik on haigusega ametlikult nakatunud 92 last ning 12 ema, kaheksa beebit on vereülekande tõttu surnud.
Iga päevaga avastatakse aina enam nakatunuid. Kuigi viirusekandjate arv on alates 2000. aastast kahekordistunud, on praegune epideemia pretsedenditu.
Viirusepuhangu tulemusena valandas Kasahstani president Nursultan Nazarbajev tervishoiuministri ja jättis tööta sajad arstid.
Peagi algab kohtuprotsess 21 meditsiinitöötaja üle, keda süüdistatakse ühekordsete vahendite mitmekordses kasutamises ning ebaseaduslikult doonorverega kauplemises.
Kuigi president Nazarbajev on seni keksinud oma riigi edukusega, võrreldes teiste Kesk-Aasia riikidega, näitab praegune juhtum seda, et tegelikult on riigi tervishoiusüsteem väga korrumpeerunud.

Moskva lähedal avastati linnugripp
Ekspertiis tuvastas Moskva lähedal asuvas viies rajoonis linnugripi H5N1 aasia variandi, mis on ohtlik ka inimesele.
"Kiiresti on vaja vaktsineerida veterinaartöötajaid ja kohalikke elanikke, kes elavad infektsiooni leviku piirkondades," vahendas RIA Novosti gripi teadusliku instituudi direktorit, akadeemik Oleg Kisseljovi.
Kisseljovi sõnul läbis uus vene vaktsiin kahjuks vaid esimese katseetapi ning seda ei lastud tootmisse. "Me ei tööta selles suunas piisavalt aktiivselt ning ei arvesta reaalset ohtu," rõhutas ta.

Jeruusalemmas rüvetasid vandaalid sionismi rajaja hauda
Vandaalid rüvetasid Jeruusalemmas sionismi rajaja Theodor Herzli hauda, kus korjasid lilli, rebisid Iisraeli ja ülemaailmse sionistliku organisatsiooni lippe.
Politsei on algatanud juurdluse, teatas Iisraeli väljaanne Yediot Ahronot. "Vandaalid mitte ainult ei kahjustanud Herzli hauda, vaid tervet sionistlikku ideoloogiat," ütles ülemaailmse sionistliku organisatsiooni esimees Zeev Bielski.
Herzl rajas poliitilise sionismi alusmüürid, pakkudes ideid juutide tagasitulekuks ajaloolisele maale ja juudiriigi moodustamiseks.
Ta korraldas Baselis 1897. aastal esimest sionistliku kongressi, kus loodi ülemaailmne sionistlik organisatsioon.
Herzl suri Viinis 1904. aastal ja palus oma testamendis matta end juudiriiki juhul, kui see luuakse. 1949. aastal maeti ta säilmed ümber Jeruusalemma.

Indias toimus ohvrirohke rongiplahvatus
Põhja-Indias sai rongile sihitud pommirünnakus surma vähemalt 66 inimest.
Reisijate sõnul toimus rongis kaks järjestikulist plahvatust ning rong läks põlema, teatas BBC.
Paljud reisijad jäid põlevasse rongi kinni, sest turvalisuse tagamiseks olid rongi osad uksed kinni needitud ning suurem osa aknatest kaetud. Samjhauta Expressi rong 500 reisijaga oli teel Indiast New Delhist Lahore linna Pakistanis.
Intsident juhtus mõni päev enne Pakistani välisministri kavandatud visiiti Indiasse.
India raudteeministri Lalu Prasad Yadavi sõnul on intsidendi eesmärk destabiliseerida rahu India ja Pakistani vahel, tappes süütuid inimesi.
Pakistani võimude sõnul olid enamus hukkunutest pakistanlased. Pakistani välisminister on veendunud, et tegemist on terroriaktiga ning nõuab Indialt kurjategijate tabamist ja karistamist. Ministri sõnul oli India ülesanne tagada turvalisus antud rongiliinil, mis taasavati kaks aastat tagasi India-Pakistani rahulepingu alusel.

Hispaanias ajaloo suurim kohtuprotsess
Kogu maailma vapustanud Madridi terroriakti saadavad veel kohtupidamise alguseski vandenõuteooriad ja jutud süütõendite vähesusest.
Madridis mõistetakse õigust 11. märtsil 2004 toimunud rongi-plahvatuste arvatavate autorite ja kaasosaliste üle. Neljas vagunis lõhatud kümme pommi tapsid 191 ja vigastasid 1824 inimest.
Tegu on riigi ajaloo suurima kohtuasjaga: seitse prokuröri, kaks riigiadvokaati ning 23 tsiviilnõuete advokaati nõuavad 650 tunnistaja toel 29 süüalusele, keda kaitseb 26 advokaati, karistuseks kokku 270 885 aastat vanglakaristust. Hispaania seaduste kohaselt peab igaüks neist aga tegelikult ära istuma maksimaalselt vaid 40 aastat, seda muidugi juhul, kui nende süü kohta leidub piisavalt tõendeid.
Tragöödia tekitatud haavad pole rahva mälus siiani armistunud ning seetõttu on toimuv õigusjanustele hispaanlastele mõõtmatult tähtis.

Ramzan Kadõrov tõusis Tšetšeenia presidendiks
Ramzan Kadõrov viis Kremli abiga oma ees-märgi ellu - president Alu Alhanov tagandati.
Tšetšeenial on vormiliselt kaks presidenti. Sõjalisel rindel pole Venemaa suutnud president Doku Umarovi juhitavat põranda-alust vastupanuliikumist hävitada. Poliitilisel tasandil on Moskva aga pidanud järjest vahetama marionettvõimuna püsti pandud valitsuse liidreid.
"Moskva vahetas ühe nuku teise, veel verisema vastu," teatas reedel Tšetšeenia põranda-alune uudisteagentuur Kavkaz-Tsentr. Kuigi Kreml kinnitas, et Moskva-meelse kohaliku võimu juht Alu Alhanov lahkus ametist omal tahtel, polnud mingi saladus, et 30-aastane Kadõrov tõukas ta teelt üsnagi julmade võtetega. Kadõrovist sai presidendi kohusetäitja, riigipea ametisse saamiseks vajab ta aga veel formaalselt ka valimisvõitu, kuigi juba 2004. aastal tehti Alhanovist president varjamatult võltsitud valimistega.

NASA saatis ühe raketiga orbiidile viis satelliiti
Uurimisaparaadid Themis peaksid selgitama magnettormide ja virmaliste tekkepõhjuseid.
Satelliidid viis kosmosesse lau-päeva õhtul Floridast Canaverali neemelt startinud kanderakett Delta II. NASA teadlased loodavad 200 miljonit dollarit maksma mineva missiooniga selgitada, kas ja kuidas on võimalik sidesatelliite edaspidi magnettormikindlamaks muuta.
Viis ühesugust tehiskaaslast saadeti orbiidile ühe raketiga, mis võimaldas kulusid vähendada, kuid missiooni nurjumine oleks tähendanud jälle üsna suurt kahju. Start lükatigi tugeva tuule tõttu päeva võrra edasi. Tund pärast starti eraldusid satelliidid kanderaketist ning seejärel oli juba California Berkeley ülikooli teadlaste ülesandeks saavutada nendega kontakt.
Themise uurimisaparaadid olid stardiks valmis küll juba mullu oktoobris, kuid toona vajas kanderakett veel täiustamist. Küll saadeti siis orbiidile kaks päikesetuule jälgimiseks mõeldud STEREO-aparaati, ning edaspidi on kavas selle uurimiseks rohkemgi investeerida.

Seitsmeste Uudiste video: Jüri Luik esitas politseisse avalduse
Ilutulestikuspetsialist Jüri Luik esitas politseisse avalduse selle kohta, et vabariigi aastapäeval Tartu kaubamaja katuselt lastav tulevärk kujutab ohtu nii presidendile kui ka vastuvõtule tulnud külalistele, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Ilutulestiku korraldaja hinnangul on tegu aga ilutulestiku korraldamise konkursil kaotanud ettevõtte juhi pahatahtliku laimuga.

Kohus rahuldas doktorandi kaebuse Tartu ülikooli vastu
Tartu halduskohus rahuldas Tartu ülikooli doktorandi Kalle Kipperi ülikooli vastu esitatud kaebuse ning tegi ülikoolile ettekirjutuse ennistada Kipperile doktoranditoetuse saamiseks taotluse esitamise tähtaeg.
Samuti tunnistas kohus õigusvastaseks ülikooli rektori käskkirja "Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord TÜ-s 2006/2007 õ/a-l" punkti 10.
Rektori käskkirja punkti 10 kohaselt pidid doktorandid esitama doktoranditoetuse õppeinfosüsteemi kaudu vormikohase taotluse ajavahemikul 1.-15. september 2006. Õppeprorektor lubas taotlusi toetuse saamiseks esitada kuni 29. septembrini neil doktorantidel, kes ei olnud seda mõjuvatel põhjustel teinud tähtaegselt.
Doktorant Kalle Kipper esitas toetuseavalduse 25. septembril, märkides, et ta ei teinud seda tähtaegselt seoses välislähetuses viibimisega. Kipperi toodud põhjendust peeti aga ebapiisavaks, tema avaldust ei rahuldatud ning doktorant pöördus seetõttu kaebusega halduskohtusse.

Veterinaaramet keelas lindude turgudele ja näitustele viimise
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektor keelustas alates tänasest kodulindude ja teiste lindude kokkutoomise turgudele, etendustele, näitustele ja kultuurisündmustele.
Samuti on alates tänasest keelatud linnukasvajatatel lindude gripist ohustatud piirkonnast pärineva lindudele mõeldud sööda käitlemine ning lindudele söötmine. Lindude gripist ohustatud piirkonnaks loetakse riik, kus viimase haiguspuhangu ohustatud- ja järelevalvetsooni likvideerimisest on möödunud vähem kui 30 päeva.
Lisaks Ungarile ja Suurbritanniale on H5N1 lindude grippi diagnoositud ka Moskva oblastis. Vaatamata sellele, et lindude kevadränne pole veel alanud, on oht viiruse levimiseks olemas transpordivahendite, riiete, sööda ja muude materjalidega. Riskide vähendamiseks on on VTA alates tänasest täiendavad ennetusmeetmed kasutusele võtnud.

Jõks: Savisaarel polnud õigust reklaamiseadust tagasi võtta
Õiguskantsler Allar Jõksi sõnul puudus majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarel õigus võtta riigikogu menetlusest tagasi valitsuse algatatud reklaamiseaduse eelnõu.
Õiguskantsleri sõnul oleks Savisaar vajanud selleks sammuks valitsuselt eraldi volitust. "Eelnõu tagasivõtmine on põhimõttelise tähtsusega küsimus, mille peab otsustama valitsus kollegiaalorganina," ütles Jõks täna riigikogu ees arupärimisele vastates.
Jõksi kinnitusel ei saa valitsuse poolt riigikogule esitatud eelnõu tagasivõtmise üle otsustada minister ainuisikuliselt ning valitsus ei saa ministrile taolist otsustuspädevust ka delegeerida.
"Silmas pidades head valitsemistava, poliitilist kultuuri ning avalikus õiguses kehtivat põhimõtet, mille kohaselt lubatud on üksnes see, mis on sõnaselgelt lubatud, tuleb taolist käitumist kahtlemata taunida ja tulevikus vältida," sõnas õiguskantsler.

Kesk ja Reform blokeerisid erakondade rahastamiskontrolli eelnõu
Riigikogu Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsioonid blokeerisid täna põhiseaduskomisjoni ettepaneku võtta veel sel nädalal arutusele erakondade rahastamise kontrolli sätestav eelnõu, mille vastuvõtmist on nõudnud ka õiguskantsler Allar Jõks.
Põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu tegi tänasel istungil ettepaneku võtta sel nädalal teisele ja kolmandale lugemisele erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Eelnõu täpsustab erakondade rahastamist ja sätestab erakondade rahastamise järelevalve komisjoni moodustamise.
Reinsalu sõnul oli tegemist põhiseaduskomisjoni otsusega, mis läbis komisjonis hääletamise. "Ettepaneku tegemise tingis vajadus kasutada ära viimast võimalust viia riigikogu tegevus kooskõlla põhiseadusega," lisas Reinsalu.
Põhiseaduskomisjoni ettepaneku vastu olid aga Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsioonid ja nii jäi eelnõu päevakorda kinnitamata.

Saaremaa omavalitsused soetavad amfiibniiduki
Saaremaa omavalitsuste liidu (SOL) korraldatud hanke amfiibniiduki soetamiseks võitis Rootsi firma Dorotea Mekaniska AB, kes tarnib veekogusid puhastava niiduki Saaremaale maikuus.
SOL-i büroo direktor Jüri Pärtel ütles, et Rootsi firmaga sõlmitud lepingu kohaselt läheb amfiibniiduk koos lisaseadmetega maksma 1,6 miljonit krooni, kirjutab Meie Maa.
Lõviosa rahast tuleb Euroopa regionaalarengu fondilt (ERDF), kes rahastab projekti keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu 80 protsendi ulatuses. Amfiibsõidukit enim kasutama hakkav Kuressaare linn kavandab sõiduki soetamiseks panustada 250 000 krooni.
Niidukiga saab puhastada nii mereäärseid alasid kui ka töötada siseveekogudes.

Aruanne: Eestis on kulutulena lahvatanud HIV/AIDS-i epideemia
Inimarengu aruande 2006 järgi on uimastitarvitamine Eestis jätkuvalt probleem, mis on toonud kaasa HIV/AIDS-i epideemia. Abiteenused olukorra lahendamiseks on olnud seni ebapiisavad.
Süstivaid narkomaane on Eestis umbes 13 800, kellest suurem osa elab Tallinnas või selle lähistel ja Ida-Virumaal. Aruande kohaselt on Eestis võrreldes teiste maadega on probleemsete uimastitarvitajate arv suhtes elanikkonna arvuga väga suur.
Süstivate narkomaanidega on seotud Eestis kulutulena lahvatanud HIVi/AIDSi epideemia. Kuigi alates aastast 2002 on langenud uute HIV-juhtude arv, siis HIV-i nakatunute koguarv tõuseb aasta-aastalt. Kokku on aastate jooksul HI-viirus diagnoositud 5590 inimesel.
Aruande kohaselt on Eestis kontsentreeritud HIV-epideemia, mida iseloomustab kõrge HIV-levimus süstivate narkomaanide seas. Süstivate uimastisõltlaste osakaal registreeritud HIV-positiivsete hulgas on aastatega langenud, kuid on siiani kõrge (HIVi/AIDSi ennetamise riiklik strateegia). Süstivatest uimastisõltlastest on hinnanguliselt HIV-positiivseid Tallinnas 54%, Kohtla-Järvel 90%, kogu Eesti hinnanguline keskmine 62%. Probleemsed uimastitarvitajad, kes on pärit peamiselt venekeelsest elanikkonnast Tallinnast või Ida-Virumaalt, on sageli kodakondsuseta.

Kõrgharidus annab tööturul suured eelised
Kutseharidusega ja keskharidusega noorte töötuse tase on küll oluliselt kõrgem kui põhiharidusega inimestel, kuid kõrgharidus annab tööturul ikkagi parima kaitse.
Kutseharidusega töötajatel on oht töötuks jääda küll üle kahe korra väiksem kui põhiharidusega töötajatel, kuid ületab kõrgharidusega töötajate vastavat näitajat kaks korda, ütleb täna esitatud inimarengu aruanne 2006.
Erinevused kutse- ja üldkeskhariduse omandanute vahel ei ole olulised. Töötusest väljumine on aga märgatavalt lihtsam just üldkeskhariduse omandanutel.
Vähese töökogemusega töötajate puhul on erinevus 1,5 -kordne: kui aasta jooksul töökoha leidmise tõenäosus on kutsekeskharidusega töötute puhul 0,39, siis üldkeskharidusega töötutel on see näitaja märgatavalt kõrgem - 0,62. Kõige lihtsamini õnnestub töötusest välja rabeleda kõrgharidusega töötutel (ülikoolihariduse korral on tõenäosus 0,85 ja rakenduskõrghariduse korral 0,78.

Lapsele otsa sõitnud juht põgenes
Eelmise nädala reedel sõitis Tartus punast värvi sõiduauto otsa 9- aastasele poisile ning põgenes.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja teatel ületas 16. veebruaril kella 13-13.15 paiku 9-aastane poiss Riia-Keskkaare-Puusepa ristis sõiduteed foori rohelise tule ajal, kuid sai löögi punast värvi sõiduautolt. Auto ei peatunud pärast otsasõitu, vaid liikus edasi kesklinna suunas. Pärast avariid läks laps koju ja siis traumapunkti, kus tal tuvastati vigastused ning talle anti esmaabi.
Samas bussipeatuses viibis mitu inimest, kes võisid märgata otsasõitnud punast värvi sõiduki registrimärki ja marki. Politsei palub pealtnägijate abi otsasõitja selgitamiseks, kõnesid ootab liikluspolitsei telefonil 7 308 814 või 110.

Tallinnas tapeti nädalavahetusel mees
Tallinnas leiti Majaka tänava korterist laupäeval 46-aastase mehe vägivallatunnustega surnukeha.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Eesti Päevaleht Online'le, et surma täpset põhjust prokuratuur veel avalikustada ei soovi.
Tapmises kahtlustatavana on kinni peetud üks isik ja tema suhted tapetuga on selgitamisel.

Piirijärjekorrad idapiiril kasvasid nädalavahetusega veelgi
Narva piiripunktis seisab piirijärjekorras umbes 300 veokit, eelmise nädala esmaspäevaga võrreldes on järjekord kasvanud saja veoki võrra.
Maksu- ja tolliameti kodulehe andmetel seisab Narva piiripunktis täna hommikuse seisuga 290 veokit, piiriületuse eeldatav ooteaeg on 55 tundi.
Laupäeva hommikul ootas Narvas piiriületust 300 ja pühapäeval 35O veokit. Eelmise nädala tööpäevadel ootas Narvas piiriületust 200 - 250 veokit.
Koidulas on järjekorras 50 veokit, ooteaeg on kaheksa tundi. Luhamaal seisab järjekorras 30 veokit ning nende ooteag on 12 tundi.

Kaasmaalase mõrvanud soomlane läheb pikaks ajaks vangi
Harju Maakohus tunnistas Markus Pasi Pönkä süüdi oma ärikaaslase mõrvamises omakasu eesmärgil ja laiba tükeldamises ning karistas teda 12-aastase vangistusega.
Kohus mõistis Pönkält (23) kannatanute kasuks välja ka matusekulu summas 150 382 krooni ning riigi kasuks sundraha 9000 krooni.
Samuti kannatanute poolt esitatud 140 000 euro suuruse moraalse kahju nõude jättis kohus tsiviilkorras arutamiseks.
Kohtuotsuse peale saab esitada kaebuse 15 päeva jooksul. Kui kohtuotsus jõustub, siis tuleb Pönkäl minna karistust kandma Soome vabariiki. Pönkä kinnitas peale otsuse kuulutamist, et kavatseb edasi kaevata.
Pönkä ennast protsessi vältel süüdi ei tunnistanud ega kahetsenud, väites, et tulistas enesekaitseks ning laiba tükeldas šokiseisundis.
Pönkät süüdistatakse selles, et ta 2005. aasta 12. detsembri öösel kella 01.00 ja 02.00 vahel Maakri 36 korteris tulistas oma äripartnerit, kellega nad koos Soome firmadelt raha välja petsid. Tulistamise põhjuseks oli raha jagamisel tekkinud tüli ja Pönkä soov saada kogu raha endale. Pärast kannatanu surma tükeldas Pönkä laiba ketassaega ja pakkis tükid eraldi kilekottidesse.

Eesti meeste keskmine eluiga on Euroopa Liidu madalaim
Vaatamata kõrgetele majanduskasvu näitajatele, on Eesti täna avaldatava Inimarengu aruande 2006 järgi inimeste elukvaliteedi näitajate poolest madalal positsioonil.
Euroopa peeglist paistab Eesti inimarengu aruande järgi vastuolulise ühiskonnana. Ühelt poolt iseloomustab meid kiire majanduskasv, tööpuuduse vähenemine, suur e-tehnoloogia kasutamine, teiselt poolt kehvad tervisenäitajad, võõrapelgus ja puupüsti täis vanglad.
SKT kasvutempo osas on Eesti viimastel aastatel olnud üks Euroopa Liidu liidreid. Samuti on tähelepanuväärne meie konkurentsivõime ja majandusvabadus.
Samal ajal on jõukuse jaotumise vaatepunktist Eesti üks suurema ebavõrdsusega riike. Sotsiaalkaitsekulutused (13% SKT-st) on Eestis ligi kaks korda madalamad kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Tervise seisukohalt kuulub Eesti pigem arengumaade kui arenenud riikide hulka.

Täna on avatud vaid Haapsalu-Noarootsi jäätee
Täna on liikluseks avatud Haapsalu-Noarootsi jäätee sõidukitele, mille tegelik mass on kuni 2 tonni.
Jäätee kulgeb Haapsalust Holmi kallas tänavalt Noarootsi Österby sadamasse.
Maanteeinfokeskuse teatel on jääteel lubatud sõita valgel ajal. Lähemalt tutvustavad jääteel liiklemise korda selle algus- ja lõpp-punkti ülesseatud teabetahvlid. Operatiivinfot jäätee seisukorra kohta saab jäätee valvetelefonilt 50 66 224 või Maanteeinfokeskuse lühinumbrilt 1510.

Juhiloata purjus neiu sõitis vastu majaseina
Pärnumaal Vändras sõitis purjus neiu eile varahommikul autoga vastu seina, viga sai autos olnud eakaaslasest noormees.
Õnnetus juhtus kell 4.35 J.V.Jannseni maja juures, kus juhtimisõiguseta ja purjus 17-aastase neiu juhitud sõiduauto Mazda 626 sõitis teelt välja vastu majaseina.
Sõidukis viibinud 17-aastane noormees lubati peale esmaabi kodusele ravile.

Õnnetus sulges tipptunnil liikluseks Tartu maantee
Täna hommikul kella 7 ajal põrkasid Tartu maanteel Sossi mäel kokku takso, liinibuss ja sõiduauto.
"Vasakpööret sooritanud Opel takso keeras ette Tartu maanteel liikunud sõiduautole Ford ja õnnetuse tagajärjel põrkas takso omakorda kokku maanteel sõitnud liinibussiga," ütles Põhja Politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp EPL Online'ile.
Kella 7 ajal hommikul toimunud liiklusõnnetus sulges enam kui tunniks liikluse Tartu maantee Tallinnast välja viival sõidusuunal. Kell 8.15 oli liiklus taastatud.
Sõiduauto, takso ja liinibussi kokkupõrkes sai vigastada sõidukis Ford olnud väikelaps, kelle täpsem seisund on praegu selgitamisel.

Jõks kaebas erakondade rahastamiskontrolli riigikohtusse
Õiguskantsler Allar Jõks esitas 16. veebruaril riigikohtule taotluse tunnistada erakonnaseadus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei sätesta tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle.
Allar Jõks palub riigikohtul anda riigikogule tähtaeg erakonnaseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks ja erakondade rahastamise üle tõhusa kontrolli sätestamiseks.
"Esitasin riigikogule ettepaneku erakondade rahastamise tõhusa kontrolli kehtestamiseks rohkem kui kaheksa kuud tagasi. On pretsedenditu, et olukorras, kus riigikogu täiskogu, Vabariigi valitsus ja justiitsminister on üksmeelselt toetanud ettepanekut ja sellest lähtuvat eelnõud, seega on poliitikud lubanud nii õiguskantslerile kui ka rahvale vastava seadusemuudatuse teha, ja ometi jäetakse seadus vastu võtmata," ütles Allar Jõks.
"See näitab tegeliku poliitilise tahte puudumist muuta erakondade rahastamine kontrollitavaks, ausaks ja läbipaistvaks ning käituda põhiseaduse kohaselt ka siis, kui see puudutab otseselt poliitikute endi huve. Niisugusel juhtumil pean lubamatu põhiseadusvastase olukorra lahendamiseks riigikohtu poole pöördumist mitte üksnes õiguskantsleri õiguseks, vaid ka põhiseadusest tulenevaks kohustuseks," ütles Allar Jõks. "Oleme jõudnud niikaugele, et pean esmakordselt riigikohtult paluma parlamendile tähtaja kehtestamist, et poliitikud oma põhiseaduses nõutud töö ära teeksid ja teadlik venitamistaktika selles küsimuses ei jätkuks ka riigikogu järgmises koosseisus," märkis õiguskantsler.

Jäärallijad riskivad kopsaka trahviga
Keskkonnainspektsioon manitseb jäärallihuvilisi mitte minema auto, mootorsaani või ATV-ga jõgede ja järvede jääle, sest see võib olla eluohtlik ning tuua kaasa kuni 18 000 krooni suuruse trahvi.
Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna vaneminspektor Liana Trahv rõhutas, et minnes mootorsõidukiga veekogule omaniku või valitseja loata, rikutakse ühtaegu looduskaitseseadust ja liiklusseadust, kirjutab Tartu Postimees.
Trahvi sõnul võidakse suvalises kohas omavoliliselt jääle sõites kahjustada veekogu kaldaid ja taimestikku, hoolimata lumikattest. Jääralli harrastusega kaasneb prügistamisrisk, tehniliselt korrast ära masinate puhul ka õli- või bensiinireostuse oht.
Maksimumtrahv võib küll küündida 18 000 kroonini, kuid Liana Trahvi sõnul piirdutakse esmakordsel vahelejäämisel harilikult mõnesaja krooniga.

Kohus mõistis roolijoodikule 1460 tundi üldkasulikke töid
Tartu maakohus mõistis korduvalt purjus peaga roolist tabatud mehele eelmisel nädalal 1460 tundi üldkasulikke töid, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul.
35-aastane German Peganov jäi 2004. aasta detsembris ning 2006. aasta septembris Tartus politseile vahele, juhtides joobnult oma BMWd. Tartu maakohus määras talle kaheaastase vanglakaristuse, mis selle aasta 14. veebruaril asendati 1460 tunni üldkasuliku tööga (ÜKT), kirjutab Postimees.
Tartu maakohtu kriminaalhooldusametniku Liisi Trausi sõnul jääb tavaliselt kohtus mõistetud ÜKT-tundide arv siiski kuni 200 piiresse.
Seaduse kohaselt võib inimene teha kuni kaheksa ÜKT-tundi päevas. Kui karistatu käib ka tööl või õpib, saab ta päevas teha vaid neli ÜKT-tundi.

Eesti ehitajad lahkuvad Soomest
Eesti ehitajate arv Soomes hakkab tasapisi vähenema, sest kodumaal on nende palk juba märgatavalt suurenenud ning tööpuudust pole siin karta.
Soomes töötamine pole enam sedavõrd tulus ka muutunud maksusüsteemi tõttu, kirjutab SL Õhtuleht.. Eesti töötajad peavad nimelt nüüd oma palga pealt makse maksma, varem oli nende töö maksuvaba.
Helsingin Sanomate hinnangul pole ka Eestis ja Soomes töötamise palgavahe enam kuigi suur, pealegi tuleb Soomes arvestada lisaks eluasemekulude, laevapiletite ning kallimate olmekuludega. Eelnevale lisandub koduigatsus.
Rakennusteollisuus ry elamuehituse juhi Kim Kaskiaro hinnangul annab Eesti ehitajate vähenemine tunda eelkõige just väikemajade ehituses. Suuremate objektide ehitust eestlaste kojujäämine eriti ei mõjuta.

Kelguga auto slepis sõitnud nooruk sai raskeid vigastusi
Kelguga Saaremaal Muratsi lähedal merejääle rajatud jäärajal auto slepis sõitnud nooruk jäi teise auto alla ja viidi raskelt vigastatuna haiglasse.
"Nooruk sai raskelt vigastada ja on kriitilises seisus," ütles Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik. Politsei andmeil sõitis Rando (21) kas kelgu või liulauaga Volkswagen Golfi järel jäärajal, kuid jäi tagant tulnud auto alla, kirjutab SL Õhtuleht.
Kuressaare haiglast öeldi, et eile Tallinnas Mustamäe haiglas üliraskes seisundis viibival noorukil on hulgivigastusi: jalaluu- ja vaagnaluumurrud ning mitu sisemist vigastust.
Jaanuaris hukkus Harjumaal Oja külas end kelguga autole sleppi sidunud noormees, kui ta kurvis välja kaldunud kelguga vastu elektriposti paiskus.

Veebruari kolmas nädal: tuulemuusika mäel
Vastlanädal hakkab peale. Iga silm otsib nüüd kohast liumäge ja on arusaadav, miks just Võrumaal omal ajal linakasvatus nii tulusalt läks - pikad liud tõid linale pika kiu!
Loomadele ja lindudelegi meeldib liugu lasta, olen ise näinud Tartus üht varest, kes lumiselt kruusahunnikult aina siuh ja siuh alla laskis. Ja palgikoormad vihisevad nüüd aina saeveski poole. Üksjagu segane on mulle alati see, millal on liuaja algus. Vanarahvas sõnab: "Vastlapäev tahab noort kuud ja teisipäevast päeva." Mikk Sarv ütleb ka, et esimene kevadine tuli tehti vastlamäele ja sellest sõideti ka kelguga läbi, et kõik vana ja must seljataha jätta ning ära põletada.
Linnud:
Kirjuhaha aeg on käes! Eelmisel nädalal tegid ornitoloogid lennuretke üle saarte ja Leho Luigujõe sõnul jäi silma 2200 meil vaid talvel peatuvat kirjuhahka. Uudepanga lahes nähti ka üht Venemaa polaaralade asukat - tundrakauri. Põnev on see, et Saaremaal talvitub ka meie kevadekuulutajaid - soomlased nägid sarviklõokesi ja Andres Kuresoo Kuressaares kuldnokki. Esimesi kevademärke on nüüd ka mandril, kevadelaulu lasid rasvatihased Otepääl ja Vilusis. Ning kui künnivaresed olid detsembris kuhugi kadunud, siis nüüd näeb neid Luigujõe kinnitusel jälle Tartu linnapildis. Otepääle jõudsid eelmisel nädalal Arne Aderi kinnitusel ka hall- ja must-rästaparved. Kuid Olev Merivee Tõrvast kirjutab: "Alates 11. veebruarist on Tõrva linnal isiklik vesipapp. Helme jõe alamjooksul, s.t Keisripalus. Sealsamas toimetab ka üks talvituv käblik."

Kalakotka pesapaigad lähevad kaitse alla
Varasema 1000 paari asemel pesitseb Eestis praegu vaid kuni
Kotkastest ühe viimasena tahab keskkonnaministeerium võtta looduskaitse alla viisteist kalakotka pesapaika, et kindlustada meie ühe ohustatuma ning kõige väiksema kotka säilimine looduses. Kotkaste kaitse alla võtmine on praegu eelnõu järgus.
Kotkaklubi eksperdi Urmas Sellise sõnul on esimese kategooria ehk siis kõige rangemalt kaitse all olevate kalakotkaste arvukus viimastel aastatel tasapisi kosuma hakanud. "Kui veel 1985. aastal oli teada ainult viis paari pesitsevaid kalakotkaid, siis praeguste hinnangute kohaselt on nende hulk kasvanud kuni 65 paarini," ütles Sellis.
Enne Nõukogude perioodi võis neid, praeguseks haruldaseks muutunud linde kalarikaste järvede ja jõgede läheduses elada umbes tuhatkond paari. "Väljasuremise äärele sattusid nad vahepeal põllumajanduses kasutatud DDT ja teiste kloororgaaniliste keskkonnamürkide tõttu, mistõttu lindude munakoored muutusid liialt õhukeseks ning kannatasid ka sigimiselundid."

Moskvas elavad eesti prouad käivad valimas südame sunnil
35 aastat Moskvas elanud Ellen Ahmedžanova on silmanähtavalt uhke, et ta oli 1992. aastal Eesti Moskva saatkonnas kõigi aegade esimene valija.
"Kahni Jüri oli siis veel suursaadik, ma mäletan," ütleb 64-aastane proua Ellen. Pärast seda on ta käinud valimas raudselt iga kord, kui tervis on lubanud. Pole kunagi kõhelnud, kas minna või mitte.
"See on südameasi - olla eestlane ja käia valimas! Mul on iseendal seda vaja ja olen seda kasvatanud ka lastes," kõlab tema jutt kui parim propaganda neile kodueestlastele, kes ei viitsi tavaliselt valimas käia. Koos Ellen Ahmedžanovaga käisid eile valimas ka tema kaks last - poeg ja tütar. Ja kunagi tulevad valima lapselapsed ja lapselapselapsed, kes on ka kõik Moskvas Eesti kodanikud.
"Võimalus käia valimas näitab, et meie, Venemaa eestlased, ei ole Eestiga seotud mitte ainult südame järgi," lisab ta. "Valimistel osalemine on meie ametlik side Eestiga."

Nädalavahetuse tulekahjud nõudsid neli elu
Nädalavahetusel hukkus Põlva- ja Raplamaal ning Tallinnas toimunud tulekahjudes kokku neli inimest ning vähemalt kahel juhul võis põleng alguse saada hooletu suitsetamise tõttu.
Laupäeva hommikul kell 6.05 sai häirekeskus teate Põlvamaal Räpina vallas Naha külas põlevast eluhoonest. Tuletõrjujad leidsid söestunud majast hukkunud mehe.
Samal õhtul kell 18.21 teatati põlengust Põlvamaal Räpinas, kus põles Pargi tänaval asuva viiekorterilise puumaja esimese korruse korter. Kustutustööde käigus leiti elutoast hukkunud mees. Esialgsel hinnangul võis tuli alguse saada voodis suitsetamisest.
Tänavu juba 28 tulesurma
Pühapäeva hommikul kell 10.01 saabus info Raplamaal Märjamaa vallas Nääri külas kahekorruselises kivimajas puhkenud korteritulekahjust. Enne päästjate kohalejõudmist olid naabrid põlevast korterist välja toonud esmaabi vajava mehe, kuid korteris viibinud naisterahvast päästa ei õnnestunud.

Vene meedia: Eesti võimud ei lasknud laulukoori riiki
Vene infoagentuuri Regnum andmetel keeldusid Eesti võimud riiki lubamast laulukoori Russki Bereg, mis pidi laupäeval ja pühapäeval esinema Tallinnas ja Maardus.
Ansambli juht, Vene Föderatsiooni teeneline kunstnik Nadežda Krõgina ütles Regnumile, et nende viisad pidid valmima 16. veebruariks. Hommikul öeldi ansambli esindajale Eesti saatkonnast Moskvas, et küsimus on veel lahendamisel. Õhtupoolikul teatati aga, et viisade vormistamisest keelduti kogu kollektiivile.
"Selgus, et me oleme poliitilised inimesed. Vene muusika ansambel - ja poliitiline?!" imestas Krõgina.
Krõgina sõnul pole koor kordagi välismaal esinemas käinud, isegi mitte Lätis ega Leedus.

Rong põrutas laupäeval Tartu asemel Viljandi poole
Tallinna-Tartu kiirrong pidi laupäeva õhtul naasma Balti jaama, kuna ta suunati kogemata Tartu asemel hoopis Viljandisse mineva tee peale.
Kell 19.49 väljunud rongiga Tartusse sõitnud Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris kirjeldas, et A. Le Coqi staadioni juures jäi rong seisma ning ootas umbes pool tundi. Seejärel hakkas rong liikuma tagurpidi. "Ega midagi pimedas näha olnud," meenutas ta. "Aga siis tuli vagunisaatja ning ütles, et rong oli kogemata võtnud suuna Viljandi poole."
Olles tagurdanud terve tee Balti jaama, võis rong sõita edasi juba õiges suunas. Rong hilines Tartusse vähem kui pool tundi, sest vedurijuhil õnnestus osa vahest sõiduga tasa teha.

Valimistest valimisteni: suurte tegudeta edulugu
Mühinal kasvavad palgad ja pensionid tõendavad, et meil on viimasel neljal aastal läinud superhästi, kuid uusi julgeid otsuseid on tehtud vähe.
Kahtede riigikogu valimiste vahelise aja jooksul pääses Eesti NATO-sse ja Euroopa Liitu ning kinnistas oma kuvandit ühe edukama Ida-Euroopa riigina.
Euroliitu kuulumine aitab kaasa ennenägematule majanduskasvule, millest 2003. aastal ei osatud isegi unistada. Tänu riigikassasse voolavatele miljarditele üllatuskroonidele on kahel viimasel valitsusel olnud mõõtmatult lihtsam riiki juhtida kui 1999. aastal võimule tulnud Mart Laari valitsusel, kes pidi alustama negatiivse eelarve tegemisest.
Paradoksaalsel moel langetas just paljukirutud kolmikliit märksa karmimatel päevadel pikaajalise mõjuga ja tulevikku vaatavaid otsuseid. Mehisust astuda esmapilgul ebapopulaarseid, kuid riigi ja rahva püsimise seisukohalt olulisi samme Laari valitsusel igal juhul jätkus.

Lilli Promet 1922-2007
Reedel, 16. veebruaril 2007 suri oma 85. sünnipäeval kirjanik Lilli Promet.
Kuigi Promet debüteeris iseseisva raamatuga alles 1950-ndate lõpus, kuulub ta sellesse kirjanike põlvkonda, mis alustas tegevust Teise maailmasõja ajal ja järel. Sellesse aega kuulusid Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Ralf Parve, Paul Kuusberg jt.
Evakueerununa sõja ajal Nõukogude Liidu tagalasse, töötas Promet muuhulgas 1943. aastal blokeeritud Leningradis eestikeelsete raadiosaadete toimetuses, kus alustas juba ilukirjanduslike katsetustega. Trükidebüüdiks oli 1944. aastal Leningradis ajalehes Tasuja ilmunud luuletus. Ka Nõukogude Eestis jäi Prometi põhitegevuseks esialgu veel ajakirjanikutöö, mille käigus ta avaldas vesteid, olukirjeldusi, reportaaže, jutustusi ja arvustusi.

Koonerdamine ähvardab Kangro vanalinnagaleriist ilma jätta
Puuduvatest investeeringutest hoolimata loodab skulptor rendilepingut pikendada.
Eelmisel kevadel Keskerakonda astunud skulptor Tauno Kangro galerii soodne rendileping Tallinna vanalinnas hakkab lõppema ning kuna Kangro pole seni täitnud nõuet investeerida maja remonti üle kahe miljoni krooni, võib aasta lõpus skulptorit oodata kolimine.
Vanalinnas skulptuuristuudiot pidava Kangro käsutuses on praegu terve Uus 20 maja, mille valdajaks ta on saanud tänu mitmele linnaga sõlmitud lepingule. Ateljee internetilehel reklaamib Kangro muu hulgas võimalust võtta osa aktistuudiost, kus osaleb kogemustega modell, ning lõõgastuda kaminasaalis ja võlvgaleriis.
Maja esimesel korrusel asub kuuetoaline ja 283-ruutmeetrine korter. Selle on Kangro muutnud ateljeeks, pakkudes muu hulgas seal külalistele küünlavalgel head kohvi. Üürilepingu korteri saamiseks allkirjastas Kangro linnaga 2004. aastal. Leping lõpeb 2009. aastal. Ulatusliku pinna eest maksab Kangro linnale iga kuu 849 krooni ja 30 senti.

Sepa hinnangul tuli tal töötada napi mõistusega komisjonis
Evelyn Sepa hinnangul tuli tal riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimehena töötada komisjonis, kus populism võidutses mõistuse üle.
Sepp ütles, et olukord, kus põhiseaduskomisjon jõuab iga oma kiirustades tehtud praakotsusega riigikohtusse, ei ole normaalne. "Paraku on nii läinud ridamisi otsustega, kus hääli on, aga mõistust napib," märkis ta Keskerakonna pressiteenistuse teatel.
"Viimased aastad on aga paraku näidanud, et ainult poliitilisest ideest jääb väheks," ütles Keskfraktsiooni liige Sepp. "Selleks, et seadus oleks toimiv ja tõhus, peab selle läbitöötlus samuti olema kvaliteetne."
Sepp andis oma hinnangu kommentaariks täna riigikogu suures saalis toimunule, kus põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu tegi ettepaneku võtta veel sel nädalal menetlusse erakonnaseaduse muutmine, mis tõhustanuks kontrolli erakondade rahastamise üle. Paraku blokeerisid ettepaneku keskfraktsioon ja Refomrierakonna fraktsioon.

Reformierakond taotleb korteritehingute täiendavat uurimist
Reformierakonna fraktsioon tegi Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjonile ettepaneku uurida sundüürnikele mõeldud korteritega sahkerdamist.
"Kuna linnapea tegi uurimiseks avalduse politseile, kes aga menetlust ei alustanud, on igati loogiline, et asja peab lisaks linnavalitsuse sisejuurdlusele uurima ka linnavolikogu revisjonikomisjon kui kõrgeim Tallinna linna kontrollorgan," ütles ettepanekut kommenteerinud Reformierakonna fraktsiooni liige Hanno Pevkur.
Lisaks korteritehingute uurimisele tegi Reformierakonna fraktsioon ettepaneku revisjonikomisjonile selgitada välja asjaolud, miks ei ole Tallinna linnavalitsus kanalisatsiooni väljaehitamisel pidanud kinni volikogu kehtestatud tähtaegadest ja mahtudest.
Ettepanekutes sisaldub ka vajadus selgitada linna reklaamihangetega ning näiteks Kalevipoja kuju konkursiga seonduvaid tingimusi.

Avalikul arutelul tutvustatakse Skoone bastioni eskiisprojekti
Sarja "Väärtus" raames korraldab Kodulinn kolmapäeval, 21. veebruaril kell 17 Tallinna Kodulinna majas Gümnaasiumi 3 arutelu Skoone bastioni tulevikust.
Arutelule on oodatud muinsuskaitsjaid, linnaplaneerijaid ja kõiki bastioni arengust huvitatud linlased. Lisaks eskiisprojekti tutvustamisele vaetakse bastioni erinevaid tulevikuvõimalusi.

Tallinn saab uue lasteaia
21. veebruaril asetatakse nurgakivi Tallinna Tehnika tn 23 renoveeritavale lasteaiale.
Kuna lasteaed asub just kesklinna ja Põhja-Tallinna piirimail, on sündmusest palutud osa võtma ka nende kahe linnaosa lasteaedade juhatajad. Kolde lasteaia lapsed ja kasvatajad rõõmustavad külalisi väikese kontserdi ja laste joonistuste näitusega.
Renoveerimistööde käigus uuendatakse täielikult lasteaia vana hoone ja selle kõrvale kerkib uus juurdeehitus. Töödega alustati veebruaris, lasteaed peab valmima sügisel. Töid teostab Telor Ehitused AS, projekti ehituslikuks maksumuseks on planeeritud 20 miljonit krooni.
Uus lasteaed mahutab ligi 80 last, tööle hakkab seal neli rühma.

Linn avab huvilistele ajaloolised bastionikäigud
Tallinna linn avab 25. veebruaril kõigile huvilistele kogu Euroopas ainulaadsed Ingeri ja Rootsi bastioni käigud, kuhu hakatakse korraldama giidiga ekskursioone.
Giidiga ekskursioonid toimuvad elava järjekorra alusel pühapäeval kell 11-16.30 iga poole tunni tagant. Grupi maksimaalne suurus on 25 inimest. Eelnevalt kogunetakse Lindamäel. Avamispäeval on külastus tasuta.
Linnapea Jüri Ratas nentis, et tänaseks on realiseerunud linna ammune unistus käigud inimestele tutvumiseks avada.
"Seesuguseid maa-aluseid bastionikäike mujal Euroopas säilinud ei ole, seega on Tallinn juurde saanud uue põneva turismiobjekti ja legendaarsed salakäigud Tallinna all ootavad juba järgmisest pühapäevast külastajaid," ütles Ratas.
Külastajatele avatavate käikude pikkus on 380 meetrit. Linn alustas bastionikäikude põhjalikumate ehitustöödega 2004. aastal, investeerides aastatel 2005-2006 sinna 10,3 miljonit krooni. Tänavuses linnaeelarves on bastionikäikude taastamistöödeks kümme miljonit krooni.

Linn hakkab Põhjaväila ehitusele ette jäävaid maid kokku ostma
Väila rajamiseks tuleb lammutada maja, üheksa laohoonet ja Statoili bensiinijaam.
Linn soovib jõuda Russalka ristmikust kuni Ahtri tänavani ulatuva Põhjaväila ehitusele ettejäävate maade omanikega aasta lõpuks kokkuleppele, et saaks järgmisel aastal riigi kaas-abil tööd alustada.
"Seoses Russalkast Ahtri tänavani ulatuva tee-ehitusega seisab linnal ees 16 maaküsimuse lahendamine, kus on vaja maja- ja maaomanikega kokku leppida," ütles Tallinna maa-ameti juhataja asetäitja Alo Brandt. "Eesmärk on selline, et aasta lõpuks jõuame nendega vähemalt kokkuleppele, siis jäävad veel juriidilised toimingud, mis pole ehituse algusele takistuseks."
Tee rajamiseks tuleb lammutada üks kaitseliidu Tallinna malevale kuuluv hoone, üheksa Petrooleumi ja Uus-Sadama tänava vahele jäävat Tallinna Sadama laohoonet ja Lootsi tänava äärne Statoili bensiinijaam.

Ajaloomuuseumi teadurid otsivad Nõukogude-aegseid skulptuure
Suvel selgub, missugused linnades-valdades niisama seisvad Nõukogude skulptuurid seatakse üles Maarjamäe lossi kõrvale teemaparki.
Praegu uurivad ajaloomuuseumi töötajad, mis sambad on veel saadaval. "Meil käib tihe koostöö valdadega, praegu on käsil monitooring, kus paneme kirja, millises vallas mis monumendid asuvad ja mis nendega teha kavatsetakse," ütles Eesti ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis.
Paidest Tallinna toomist ootab näiteks Nõukogude armee kõrgema sõjaväelase Johannes Raudmetsa mälestuskivi, Tartust on oodata Balti sõjalaevastiku luuraja Helene Kullmanni graniitsammast. Tartu on valmis üle andma ka pronksist paaris-skulptuuri, mis on pühendatud kahele punaarmee komandörile: August Korgile ja Aleksander Kukele. Mõlemad linnavalitsused on lubanud kujude transpordi eest ise hoolitseda.

Relvastatud mehed üritasid poodi röövida
Kaks vene meest tungisid laupäeva õhtul Tartu maantee 81 asuvasse viinapoodi ning nõudsid relva ähvardusel raha, müüja abiga saadi kurjategijad kätte otse sündmuskohalt. Viinapoe müüja suutis kassaaparaadi avamisega nii kaua viivitada, et vahepeal jõudsid kohale paanika-häirele reageerinud turvafirma töötajad. Mehed haarasid letilt esimesi ettejuhtuvaid pudeleid ja püüdsid põgeneda, kuid nad peeti poe kõrval kinni.

Sotsid nõuavad politseilt selgitusi
Tallinna volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon palub keskkriminaalpolitseil selgitada, mis uurimistoiminguid see tegi, enne kui keeldus alustamast kriminaalasja korteriskandaali kohta.
Fraktsiooni aseesimehe Hannes Rummu sõnul on ETV saate "Pealtnägija" meeskonna väitel olemas tunnistajad, kes kinnitavad, et Tallinna Kesklinna vanema endine asetäitja Indrek Ahlberg tegi remonti ja elas juba alates 1999. aastast erastamisele läinud korteris, mis hiljem sai tema omaks.
Kas Ahlberg varjas infot?
"Meie andmeil ei ole aga politsei "Pealtnägija" käsutuses oleva infoga tutvunud. Tegemist on väga tõsise süüdistusega ja nende väidete uurimine on kindlasti vajalik," märkis Rumm.

Kose: "Kompott" pandi näitusesaali
Jõhvi valla Kose küla elanik Lia Kangur oli juba kooliajal tubli joonistaja. 40 aastat hiljem pani Lia Kohtla-Järve raamatukogus kõigile vaatamiseks välja oma pastellmaalide näituse "Kompott". Näituse külalisraamat on täis vaid ülistavaid hinnanguid. Lia huvi kunsti vastu tärkas taas aasta tagasi, kui tema juhendajateks said Jõhvi lastekunstikooli kunstnikud Aira ja Mati Rautso. Aastaga valmisid kuivpastelltehnikas natüürmordid. Ise arvab harrastuskunstnik, et järgmisel näitusel on väljas ehk ka õlimaale. Näitus toimub kodust kaugemal, sest külas pole sobivat ruumi.

Haanja: tõukekelk ei ole välja surnud
Tõuke- ehk Soome kelgud ei ole külapildist veel kuhugi kadunud, Haanjamaal näeb neid külakeskustes ja taluteedel üksjagu liikumas. Küla keskel asuva Haanja rahvamaja aknast paistab kätte, et seda mõnusat liikumisvahendit kasutavad nii vanemad inimesed liikumisabina kui ka külamehed poest toidukraami koju vedamiseks.

Kärdla: veoautomeestel oma kauplus
Hiiumaa juurtega noor mees Indrek Orav asutas perefirma ja avas Kärdlas kaupluse, kuhu on oodatud kõik veoautojuhid. Poe avamise puhul õhkasid Hiiumaa autojuhid: "Lõpuks ometi!" Nimelt pole uus pood päris traditsiooniline kauplus, pigem autovaruosade tellimuste vastuvõtupunkt, kus kuulatakse ära ja lahendatakse eelkõige raskeveokite juhtide tehnilist laadi muresid. Kliente teenindab ka Indreku õde Janika Wheeler, kes siiani töötas ühisgümnaasiumis õpetajana. "Poes on diivan, kohvimasin ja lauake. Istume maha ja räägime, mis kliendil vaja. Meie hooleks jääb tellimine ja järgmiseks päevaks on jupp kohal ning me viime selle kliendile koju kätte terve Hiiumaa piires," selgitas Wheeler.

Võsu: rahvatantsijad lõdvestasid lihast
Eesti rahvatantsijad lõdvestasid Võsul oma tantsimisest krampi kiskuvaid lihaseid traditsioonilisel pullitegemis- ja spordipäeval, mis toimus juba 16. korda ja kannab lihaselõdvestuspäeva nime. Võsu rannas toimunud avaliku hommikuvõimlemise järel katsusid rahvatantsijad rammu nii suusahüpetes, mis seisnes suuskadega kaugushüppes, kui ka suusavisetes. Lisaks toimus orienteerumisvõistlus Võsu kultuuriloolistes paikades. Energilise lihaselõdvestamise lõpetas pidu sadamakõrtsiks muudetud rannaklubis, kus kuulutati välja ka kõige energilisemalt lihaseid lõdvestanud seltskond. Võidukarika sai Tallinna tehnikakõrgkooli rahvatantsuansambel Savijalakesed.

Kentsakas Leesi Lennarti reklaam tegi külarahvast filmistaarid
Leesi küla pood koos külaelanikega elab teist kuud Leesi Lennarti
Veider mees Leesi Lennart on reklaamibüroo Brilliant Marketing Communications välja-mõeldis Nordea panga reservlaenu tutvustamiseks. Lennarti kentsakates reklaamides, kus külamees kosib kõiki küla naisi ja ehitab 200 km/h sõitva traktori, sai osaleda mitukümmend Leesi ja naaberasulate inimest. Nüüd nauditakse enese teleekraanil nägemist täiel rinnal.
99 aasta vanuses kaupluses on õnnelikud müüjad, kelle meenutustetulv ei vaibu. Lea Ruus ja Tiina Viirna läksid kuulutuse peale filmi. Mängisid pruute, nühkisid imetraktorit. "Vahva kogemus!" Poolteist kuud pärast filmivõtteid tunnistavad nad, et ei tabanud reklaamis osalemise eest raha küsida. "Piisas kogemusest ja tasuta toidust," arvavad nad.

AS Tapa Vesi avas kodulehe
AS Tapa Vesi avas täna aadressil www.tapavesi.ee kodulehe, kus antakse informatsiooni firma tegevuse ning selle aluseks olevate õigusaktide kohta.
Koduleht võimaldab operatiivsemalt edastada klientidele uudiseid ja teateid. Lisaks muutusid ka AS Tapa Vesi e-aadressid.
Kodulehe loomisega astus AS Tapa Vesi sammu edasi infovahetuse kaasajastamisel, teatas ettevõte.

Milline on Eesti ja Balti riikide parim väikeettevõte? 
Detsembris käivitunud ja Balti riike hõlmava vastutustundliku ettevõtluse uuringu eesmärk on välja selgitada sotsiaalsest aspektist parimad väikeettevõtted, hinnata ettevõtluse hetkeseisu ning tõsta teemakohast teadlikkust ja pikaajalist heaolu väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas Eestis, Lätis ja Leedus.
Projektijuht Pierre Blime märgib, et kui tavaliselt hinnatakse parimaid ettevõtteid tavapäraselt kasumi, turuosa ja kasvuprotsendi alusel, siis käesolev uuring valib ja tunnustab parimaid Eesti ja teise Balti riikide silmapaistvamaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteteid (VKE) sootuks erinevast vaatenurgast lähtuvalt.
VKE-d, mida majandusteadlased ja poliitikud peavad Euroopa majanduse tulevikuks, on aga haprad organisatsioonid, seda eriti kiirelt arenevas Baltimaade regioonis. Nende ettevõtete uurimise, juhtide küsitlemise ja silmapaistvamate näidete tunnustamise läbi püüab projekt paremini mõista, kuidas VKE-d oma vastutustundliku mõtlemise ja tegevusega rikastavad nii ennast, ümbritsevat keskkonda (kogukond, töötajad, keskkond) kui Eesti riiki.

PO.P avab uue esinduskaupluse
Kaubamärk Polarn O.Pyret (PO.P) avab 1. märtsil Tallinnas Foorumis uue kesklinna esinduskaupluse.
"Meie müügitulemused ning klientide väga suur huvi ja toetus ajendas meid avama teise kaupluse Tallinnas ja arvame, et Foorum on selleks vägagi sobilik koht "teatas kaubamärki importiva firma Swed-Baltic Trading juhatuse liige Edvard Mihkelsaar. Praegune beebibuum ning ka inimeste suurem ostujõud on palju brände meelitanud siia avama kauplusi ja meil on hea meel, et PO.P, kes nüüdest kannab oma aastast 1976 pärit originaalset nime Polarn O. Pyret, on avanud juba 4 kauplust Baltikumis."
Polarn O.Pyret on Skandinaavia kaubamärk, mis toodab ja turustab rõivaid, jalatseid imikuist kuni 12. aastaste lasteni. Samuti on firmal lai kollektsioon rõivaid last ootavatele emadele. Firma ja kaubamärgi eesmärgiks pole lihtsat müüa rõivaid, vaid ka õpetada lapsi ja nende vanemaid, kuidas paremini riietuda ja end paremini tunda, teatas kaubamärgi Eesti esindus.

SEB Ühispanga Elukindlustus kingib lastele õppeväljakud
Kaksteist koolieelset lasteasutust saavad SEB Ühispanga Elukindlustuse heategevusprojekti raames liikumiskasvatuse õppeväljakud.
"SEB Ühispanga Elukindlustusel on hea meel juba neljandat aastat järjest panustada Eesti laste turvalisusele suunatud tegevustesse," ütles SEB Ühispanga Elukindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst. "See on oluline valdkond, mis vajab erilist tähelepanu ja toetust. Tunneme endal sotsiaalset vastutust aidata. Eelnevatel aastatel oleme SEB Eesti Ühispanga klientide ja teiste heade inimeste abiga saanud toetust jagada liiklusohutust tagavate tõkendite rajamiseks lasteasutuste juurde ning laste mänguväljakute renoveerimiseks."
Möödunud aasta augusti keskpaigast kuni septembri lõpuni viis SEB Ühispanga Elukindlustus läbi heategevuskampaania, mille eesmärgiks seekord oli liikumiskasvatuse õppeväljakute rajamine lasteaedade juurde. Liikumiskasvatuse õppeväljakud võimaldavad õpetada lastele oskust iseseisvalt ja ohutult liigelda ja liikluses teistega arvestada ning anda teadmisi võimalikest ohtudest. Kampaania käigus koguti toetusraha üle 120 000 krooni, sellele summale lisas SEB Ühispanga Elukindlustus omaltpoolt 50 000 krooni.

If Eesti Kindlustus maksis jaanuaris 52 miljonit krooni hüvitisi
If Eesti Kindlustus maksis jaanuaris 52 miljonit krooni hüvitisi, seda on 11,2 protsenti enam kui mullu jaanuaris.
Enim maksis If selle aasta jaanuaris kaskokindlustuse hüvitisi - üle 24 miljoni krooni ulatuses. Mullu jaanuaris maksis If kaskokindlustuse hüvitisi üle 18 miljoni krooni, seega tõusis hüvitiste maht võrreldes eelmise aasta jaanuariga 28 protsendi võrra, teatas selts.
Liikluskindlustuse hüvitisi maksis If 20 miljonit krooni, seda on 11,6 protsenti enam kui mullu jaanuaris, kui liikluskindlustuse hüvitisi maksti välja ligi 18 miljonit krooni.
Suurim jaanuaris Ifi hüvitatud kahju oli 1,235 miljonit krooni, tegemist oli kaskokindlustuse juhtumiga - liiklusõnnetusega.
Jaanuaris kogus If Eesti Kindlustus 125 miljonit krooni kindlustusmakseid, mullu jaanuaris oli kogutud maksete hulk 115,5 miljonit krooni.

Seadus: tööandjad peavad töötajaid muutustest teavitama
Alates veebruari algusest on üle 30 töötajaga ettevõtted kohustatud töötajatega konsulteerima võimalikest muutustest majandusliku seisu ja tööhõive osas.
See uue usaldusiku seadusest tulenev kohustus puudutab vähemalt 7000 ettevõtet, ka neid ettevõtteid, kus töötajate usaldusisikut pole valitud. Kohustuse rikkumise eest saab tööandjat karistada kuni 50 000 krooni suuruse rahatrahviga.
"Kui töötajatel on arvamusi, ettepanekuid, siis tööandja peab töötajate seisukohad ära kuulama ja endi omi põhjendama," selgitas Eesti tööandjate keskliidu jurist Heddi Lutterus. Kindlasti tuleb informeerida ja konsulteerida tööandja struktuurist, töötajate koosseisust ning olulistest muudatustest töökorralduses ja töösuhetes.
Pikemalt homme rubriigis Töö.

Jaan Toots asub tööle Urmas Sõõrumaa ettevõttes
Ettevõtja Urmas Sõõrumaale kuuluv kinnisvaraarendusfirma Rotermann Grupi nõukogu nimetas ettevõtte uueks juhatuse esimeheks Jaan Tootsi.
Toots lahkus lepingu lõppemisel hiljuti Transgroup Investi nõukogu esimehe kohalt.
Rotermann Grupi teatel jätkab ettevõtte senine juhatuse liige Marko Allikson tööd US Investi investeeringute juhina välispartnerite kaasamisel. Alliksonist saab ka Rotermann Grupi nõukogu liige.
Rotermann Grupi nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa sõnul saab Tootsi ülesandeks ettevõtte tegevuse juhtimine, mis tänaseks on jõudnud kolme riiki.
"Rotermann Grupil on 200 000 ruutmeetrit arendatavat pinda ja kuigi nähtavam osa tegevusest on Eestis, on käivitumas mitmed arendusprojektid ka Lätis ja Sankt Peterburgis. Usun, et suudame Jaani kogemust ja potentsiaali projektide käivitamisel ja arendamisel kasutada eelkõige just välisturgudel," ütles Sõõrumaa.

Konkurentsiseaduse muudatused on riigiabi registri loomise aluseks
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile konkurentsiseaduse muudatused, mille eesmärgiks on viia Eesti riigiabisüsteem kooskõlla uute Euroopa Liidu (EL) seadusandlusest tulenevate nõuetega ning luua riigiabi ja vähese tähtsusega abi register.
Riigiabi on riigi poolt ettevõtjale antav soodustus, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi - näiteks rahaline toetus, sooduslaen, tagatis jne. Vähese tähtsusega abi on abi, mis oma väikse mahu tõttu konkurentsi ei moonuta ning mida seetõttu riigiabiks ei loeta.
Vajadus konkurentsiseadust muuta tuleneb sellest, et seaduse riigiabi sätted tuleb viia vastavusse EL-i riigiabi puudutavates õigusaktides tehtud muudatustega. Teine osa eelnõuga kavandatavatest muudatustest seondub riigiabialase igapäevatööga. Viimati muudeti riigiabi osa seaduses 2004. aastal ning selle jõustumisest möödunud kahe ja poole aasta jooksul on tekkinud mitmeid lahendamist vajavaid küsimusi

Anier: lätlased söövad jäätist vähem kui eestlased
Balbiino ostetud Läti jäätisetootja Margota uue juhi Teet Anieri sõnul on Läti turg rahvaarvult suurem, kuid tarbimine ühe inimese kohta peaaegu kolmandiku võrra väiksem kui Eestis.
"Eesti tarbijaeelistused on enam-vähem paigas ning turg stabiilne. Läti turul pakutav tootevalik on Eesti omast vähem arenenud, uued tooted ja maitsed võetakse kindlasti hästi vastu ning kasvuruumi jätkub," ütles Anier ettevõtte teates.
Lõunanaabritel on Anieri sõnul vaid üks suur jäätisetootja - konglomeraat Riia Piimakombinaat, kelle käes on umbes kolmandik turust. Selle kõrval eksisteerib ka Eestiga võrreldes rohkelt väiksemaid tegijaid, kellest Margota on hetkel suurim ja tugevaim. Väiksematel tegijatel puudub Anieri sõnul suureks kasvuks aga vajalik investeerimisvõime ja logistika.
"Läti klientidel pole veel praktiliselt välja kujunenud kodumaise eelistust ega ka erilist kaubamärgi eelistust," ütles Anier. "Nende jaoks on kvaliteet küll oluline, kuid hind on veel tähtsam. Kuna Lätis on turuosalisi palju, siis on ka suhteliselt suurem konkurents võrreldes Eestiga. Me näeme Lätis häid võimalusi sisenejale, kel rohkem jõudu investeerida, pakkuda üleriigilist distributsiooni ning teha aktiivsemat turundust. Näiteks on Lätis jäätise meediareklaami osa hetkel praktiliselt olematu."

Chrysler võib minna Hyundai koosseisu
Seoses autotootja Chrysleri müügitulemuste vähenemisega otsib praegune omanikfirma Daimler sobilikku partnerit, kes oleks huvitatud Chrysleri grupi ostmisest.
Tugevalt on ostutehingu vastu huvi avaldanud Aasia autotootjad eesotsas Hyundaiga. Ostuhuviliste hulka võib arvata ka hiinlaste Chery ja SAIC, vahendab The Times.
Siiki on kõige kaugemale ehk ametlike eelläbirääkimisteni jõudnud ameeriklaste General Motors, kes on huvitatud eelkõige kahest Chrysleri gruppi kuuluvast autobrändist Dodge'st ja Jeep'ist. See aga ei pruugi sobida praeguste omanike müügiplaanidega.
Selle nädala jooksul läheb Chrysler enampakkumisele alghinnaga 7 miljardit dollarit.

Kohtla-Järve kesklinn uueneb täielikult
Kohtla-Järve linn kuulutas välja riigihanke südalinna ümberkujundamise projekteerimiseks.
Linnavõimudel on kavas kesklinna, sealhulgas linnaparki, Keskalleed ja Virula väljakut, põhjalikult muuta, kirjutas Põhjarannik.
"Saime mitu eskiisi üsna huvitavate ja ootamatute ideedega ning väga võimalik, et mõned neist saavad ka lähtepunktiks projekteerijale. Ent pole siiski välistatud, et projekteerija esitab hoopis teised lahendused, tuginedes oma kogemusele ja analoogsete objektide uurimistulemustele," sõnas Kohtla-Järve linnaarhitekt Rita Burenkova.
Hange eeldab Keskalleel asuvate majade uuringut ning nende rekonstrueerimise mõjuanalüüsi, kuna linna üldplaneeringus on see piirkond märgitud miljööväärtusliku alana.

Balbiino ostis Läti jäätisetootja Margota
Eesti juhtiv jäätisetootja Balbiino ostis Läti jäätisetootja Margota, millega Balbiino muutub Läti suuruselt teiseks jäätisetootjaks ja -müüjaks.
Tehinguga loodab Balbiino turuosa Läti jäätiseturul kasvatada viiendikuni.
"Balbiinol oli laienemiseks vaja liikuda Eestist väljapoole ning kohaliku tootmise ja kaubamärgi omandamine on selleks parim võimalus," ütles ASi Balbiino juhataja Riho Niils. "Positiivne kogemus Lätis aitab tulevikus soovi korral siseneda ka Leedu turule."
"Margota on Lätis väga tuntud ning tunnustatud kaubamärk ja toiduainetööstus. Margota jäätiseid teavad Lätis kõik," sõnas ASi Balbiino turundusjuht, Margota uus juhataja Teet Anier. "Margota on tegutsenud 12 aastat jäätisetootja ning jäätise- ja külmutatud toiduainete turustajana. Stabiilse arenguga on nad saavutanud väga hea turupositsiooni. Margota jäätisetehas on kaasaegse sisustusega ning võimaldab toota kvaliteetset kaupa."

Savisaar: Eesti pooldab halduskoormuse vähendamisel iseotsustamist
"Eesti nõustub halduskoormuse 25% suuruse ühise vähendamiseesmärgi seadmisega Euroopa Liidu, kuid mitte liikmesriikide tasandil," ütles minister Savisaar Brüsselis konkurentsivõime nõukogul peetud sõnavõtus.
Tema sõnul ei ole liikmesriikidele ühise vähendamiseesmärgi seadmine põhjendatud ega otstarbekas, sest liikmesriikide stardipositsioonid on õigussüsteemi, õigustiku väljakujunemise ja majanduse struktuuri osas liiga erinevad.
Savisaare sõnul võib halduskoormuse vähendamise meetmete läbimõtlematu rakendamine teatud juhtudel tekitada olukorra, kus ei ole enam kättesaadavad majandus- ja sotsiaalanalüüsideks vajalikud andmed või ei tagata enam kõikide ühiskonnagruppide õiguskindlus. Seetõttu on vajalik, et liikmesriigile jääks õigus seada tegelikust olukorrast lähtuv halduskoormus vähendamise sihtmärk, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Järvamaa haigla saab helikopteri maandumisplatsi
Eile esitlesid arhitekt Ilmar Heinsoo ja meditsiinitehnoloogia ekspert Alli Intelmann Järvamaa haigla uue korpuse eskiisprojekti, kuhu muuhulgas tuleb bassein ning katusele helikopteri maandumisplats.
Heinsoo ütles Järvamaa Teatajale, et temalt on tellitud küll haiglakorpuse projekt, kuid sama hästi võiks hoonet nimetada täiesti uueks haiglaks.
Täiesti uudsena on haigla juurde plaanitud taastus- ja hooldusraviosakond kõige selle juurde kuuluvaga. Basseini juurde hakkab kuuluma tõstemehhanism, mis ratastoolis inimese vette ja sealt jälle välja aitab. Samuti on leidnud haigla katusel koha helikopteri maandumisplats.
Ehitus algab tõenäoliselt järgmisel aastal ning Paides asuv haigla uueneb aastaks 2010.

Sauga vald hakkab kinnisvara arendama
Pärnumaa Sauga vallavalitsus plaanib valla ainuomanduses oleva AS Sauga Soojuse reorganiseerida AS Sauga Varahalduseks ja hakata selle kaudu vallale kuuluvat hoonestamata kinnisvara arendama.
Vallavalitsus on koostanud otsuse eelnõu, mille kohaselt annaks volikogu seni valla bilansis oleva hoonestamata maa reorganiseeritavale ettevõttele, mille aktsiakapital suureneks sel moel seniselt 1,033 miljonilt kroonilt 6,53 miljoni kroonile. Aktsiakapitali suurendamine võimaldab Sauga Varahaldusel muu hulgas võtta enesele täiendavaid materiaalseid kohustusi krediidiasutuste ees, kirjutas Pärnu Postimees.
Vallavanem Lembit Rebane põhjendas otsuse eelnõu vajadusega remontida valla halduses olevaid hooneid ja rajatisi ning luua valda uus hooldekodu. Vallavalitsus plaanib rajada valla territooriumile ka uue tehnoküla.

Ametite sada vana autot leidsid internetioksjonil uue omaniku
Kodakondsus ja migratsiooniameti (KMA), politsei- ja päästeameti sada kasutatud autot leidsid internetioksjonil uue omaniku.
Huvi oksjonite vastu on osta.ee andmetel olnud suur. Aktiivne pakkumine on kergitanud sõidukite alghindu mitmeid kordi. Suurim alg ja lõpphinna vahe oli Volvo L3154 1961 aasta veokil, mille alghind 3000 krooni, tõusis 137 pakkumise järel 101 000 kroonini. Väikseim hinnavahemik oli Volvo 244 1987 aasta sõidukil, mille hind tõusis alghinnalt 600 krooni 1100 kroonile.
Üldse tuleb mitmes etapis müüki ligi 400 masinat, nende hulgas on nii vanu politseiautosid, kui ka päästeameti eritehnikat, nagu näiteks veoautod. Praegusel hetkel on aktiivsed 37 autooksjonit, mis lõpevad kolme-nelja päeva pärast.
Osta.ee võitis KMA, politsei- ja päästeameti vanade sõidukite müümiseks korraldatud riigihanke eelmise aasta lõpus.

United Motors alustab kevadel uue BMW keskuse ehitust
BMW ja Mini esindaja Eestis AS United Motors alustab kevadel Tallinn lähedale Rae valda Tartu maantee äärde uue BMW müügi- ja teeninduskeskuse ehitamist.
Rajatava hoone ehitusalune pind saab olema 3665 m² ja kasulik pind 3981 m². Autokeskuse esimese korruse pind ulatub 3319 ruutmeetrini, millest autode müügi- ja teenindussalong koos abiruumidega moodustab 478 m², teatas ettevõte.
Autokeskuse projekteerimine on lõpujärgus ja ehitustööde alustamist kavandatakse aprillikuusse, koguinvesteering uue keskuse rajamiseks ulatub 70 miljoni kroonini.
United Motorsi juhataja Kaljo Karilaid ütles, et uue BMW autokeskuse rajamine Tallinna lähedale lähtub ettevõtte pikaajalisest arenguplaanist. "Majanduse kiire areng ja uute ning kasutatud autode arvu pidev suurenemine tingib vajaduse laiendada oluliselt remondi ja hoolduse võimalusi Tallinnas ja selle lähiümbruses," rääkis Karilaid.

MES valis parimad piimakarjakasvatajad
Maaelu edendamise sihtasutus (MES) valis eelmise aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Ahto Vili Torma põllumajandusosaühingust ja lihaveisekarjakasvatajaks Leino Vessarti osaühingust Karitsu Rantšo.
"Me tarbime nende inimeste toodangut iga päev ja kiidame kodumaist päritolu. Tegelikult on iga piimaliitri ja lihakilo taga konkreetne inimene ja selle inimese hoolega tehtud töö. Piima ja liha tootmine Eestis on sama oluline, kui kinnisvara arendus või iga muu tegevusala. Inimesed, kes seda hästi teevad, ongi tunnustamist väärt," ütles MES-i juhatuse esimees Raul Rosenberg.
MES valib parimat piimakarjakasvatajat alates 2001. aastast. Siiani valiti parimaid piimakarjakasvatajaid kahes grupis: 21-100 lehmaga kari ja üle 100 lehmaga kari. Alates sellest aastast valitakse üks piimakarjakasvataja ja üks lihaveisekarjakasvataja.
MES-i otsus sünnib koostöös Eesti tõuloomakasvatajate ühistu, veterinaar- ja toiduameti, jõudluskontrolli keskuse, Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi, põllumajandustootjate keskliidu, talupidajate keskliidu ja põllumajandusministeeriumiga.

Sõpruse Hyper Rimi teeb läbi uuenduskuuri
Tänasest algavad Tallinna Sõpruse Hyper Rimis uuendustööd, mille käigus uuendatakse täielikult kaupluse sisekujundust ja laiendatakse kaubavalikut.
Ehitustöid viiakse läbi etapiviisiliselt ning kauplus jääb klientidele uuendustööde ajal avatuks. Ümberkorraldustööd kestavad aprilli lõpuni, teatas Rimi Eesti Food.
Rimi Eesti Foodi hüpermarketite direktori Irina Raudsepa sõnul on uuenduste põhjuseks soov viia kõik Rimi hüpermarketid uuele kujule.
Eelmisel aastal viis Rimi uuele kujule Tallinna Norde Centrumi Hyper Rimi ja Haabersti Hyper Rimi. Praegu toimuvad ümberehitustööd ka Pärnu Hyper Rimis.

GoBus uuendab Tartumaa liinidel sõitvaid busse
AS GoBus võtab homme Scania Eesti AS-lt vastu uue põlvkonna Scania OmniLine'i bussid, mis hakkavad teenindama peamiselt Tartumaa liine.
"Kümme uue põlvkonna bussi maaliinidel tähendavad reisijateveos uut kvaliteeti," ütles AS GoBus juhatuse esimees Aivo Pärn. "Go Bus tõi Eesti ettevõtetest esimesena juba 2006. aasta alguses esimesed uued bussid maakonnaliinidele, selle aasta alguses uuendasime kogu bussipargi Valgamaa liinidel."
Homme lisanduvad bussid hakkavad peamiselt teenindama Tartumaa reisijaid.
Scania OmniLine'i bussid valmisid Tartus asuvas osaühingus Baltcoach.

Lisakorruse ehitanutel tulumaksukohustus
Väljaehitatud katusekorruse või lisakorruse korterimüügist või üürist saadud tulu toob korteriomanikule tulumaksukohustuse.
"Küsimust reguleerib tulumaksuseadus," selgitab advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper.
Tema hinnangul oleneb kortermaja külmast pööningust välja ehitatud katusekorruse või hoonele rajatud lisakorruse müümisest või üürimisest saadava tulu maksukohustus sellest, kes on välja üüritava või müüdava katusekorruse omanik ja saab tulu: kas ühistu või korteriomandite omanikud.
Uuetoa-Tepperi kinnitusel ei pea korteriühistu saadavalt üürilt või müügihinnalt tulumaksu maksma, korteriomanikud seevastu peavad, kirjutas Äripäev.

Soomlaste alkolembus väheneb
Soomlased tarbisid keskmiselt 10,3 liitrit alkoholi aastas, mis on vähem kui 2005. aastal, mil alkoholi tarbiti 10,5 liitrit inimese kohta.
Samas oli eelmise aasta tarbimine võrreldes 2003. aastaga ikkagi enam kui kümnendiku võrra suurem, vahendab agentuur STT Soome tervisekaitseinspektsiooni (STTV) andmeid.
STTV peadirektor Ilkka Suojasalmi ütles, et tarbimise kukkumine viitab pigem sellele, et välismaalt toodava alkoholi osa on vähenemas, samas kui kohalik alkoholimüük suureneb jätkuvalt.

Kange alkoholi maksumärgi rakendamine tõstis aktsiisi laekumist 22 protsenti
Maksu- ja tolliameti andmetel lisas kange alkoholi maksumärgi rakendamine alates 2006. aasta juulist riigikassasse võrreldes 2005. aastaga 22 protsenti enam aktsiisitulu.
2006. aastal deklareeriti üle 9,4 miljoni liitri kanget alkoholi, mida on 22 protsenti enam võrreldes 2005. aastal deklareeritud 7,7 miljoni liitriga. 2005. ja 2006. aasta viimast kvartalit võrreldes on vahe kasvanud 27 protsendi võrra, teatas amet.
Kange alkoholi maksumärgistamine on leidnud maksu- ja tolliameti teatel ka alkoholitootjate heakskiitu. Viinaliidu andmetel suurenes liidu liikmete kange alkoholi läbimüük 2006. aastal võrreldes eelneva aastaga ligi 50 protsenti.
Alkoholi maksumärkidega seotud tegevuste lihtsustamiseks on Maksu- ja Tolliametis kasutusel elektroonne maksumärkide haldamise andmebaas KAMM, mis võimaldab ka tavatarbijal kontrollida maksumärgi õigsust. Päringute esitamine toimub Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Samuti alustab 2007. aasta kevadel tööd SMS-teavituse süsteem, mille abil on võimalik alkoholi legaalsust kontrollida juba enne ostu sooritamist.

Maxima avab Ida-Virumaal kaks kauplust
Maxima Eesti OÜ avab homme Narvas aadressil Tallinna mnt 13 ja Narva-Jõesuus aadressil Vabaduse 16 Maxima X kauplused.
Pärast avamisi on Balti riikide suurimal jaeketil Maxima LT, UAB Eestis 35 kauplust.
Maxima Eesti tegevdirektori Arunas Zimnickase sõnul on ruumi uutele kauplustele Ida Virumaal veelgi. "Lähima 12 kuu jooksul loodame avada Narvas ka esimese Maxima XX supermarketi," ütles Zimnickas.
Narva uues kaupluses on ligi 600 ruutmeetrit müügipinda. Narva-Jõesuu kaupluses on müügipinda ligi 500 ruutmeetrit. Tööd leiab uutes kaupluses kokku üle 60 inimese.
Balti riikide suurimal jaemüügiketil Maxima on tänase seisuga 371 kauplust. Neist 202 töötab Leedus, 111 Lätis, 33 Eestis, 16 Bulgaarias ja 9 Rumeenias.

Hansapank sõlmis koostöölepingu Varssavi börsiga
Hansapank sõlmis koostöölepingu Varssavi börsiga, mille alusel sai pank alates veebruarist börsi IPO-partneriks.
Leping võimaldab pakkuda pangal Varssavi börsil noteerimist neile ettevõtetele, kes on juba noteeritud Balti börsidel, teatas pank.
"Koostöö Varssavi börsiga on oluline samm meie tegevuse arendamiseks eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa suunal, samas avardab see ka võimalusi Baltikumis asuvate ettevõtete jaoks. Meie eesmärk on mitmekesistada oma klientidele pakutavaid teenuseid ning see koostööleping loob selleks uued võimalused," ütles Hansapanga kapitaliturgude spetsialist Mihkel Torim.
Kui orienteeruv aktsiate turukapitalisatsioon oli 2006. aasta lõpus Baltikumis 15 miljardit eurot, siis Varssavis ulatus see 166 miljardi euroni (koos seal noteeritud välisettevõtetega).

Amet: kinnisvaraturul ringlev raha kasvas poole võrra
Notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingute koguarv jäi eelmisel aastal rekordilise üle-eelmise aasta tasemele, tehingute koguväärtus kasvas poole võrra, teatas statistikaamet.
2006. aastal oli kinnisvaraturg jätkuvalt aktiivne. Notariaalselt tõestati kokku ligi 63 000 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusõiguse ostu-müügitehingut, mis on sama palju kui tehingute poolest väga aktiivsel 2005. aastal.
Tehingute koguarvu suurenemist pidurdas ilmselt nii vallasvaraga kauplemise lõppemine alates 1. märtsist kui ka potentsiaalsete laenuvõtjate ringi piiratus.
Keskmine notariaalselt tõestatud kinnisvaratehingu väärtus oli neljandas kvartalis ligi 1,4 miljonit krooni.
Nagu eelmistel aastatelgi, kasvas 2006. aastal tehingute koguväärtus kiiremini kui nende arv. Kõigi ostu-müügitehingute koguväärtus kasvas varasema aastaga võrreldes poole võrra ja ulatus 75 miljardi kroonini. Kõigist ostu-müügitehingutest hõlmasid tehingud korteritega 54%.

Eesti Raudtee peahoone jäi müümata
Reedel otsustas Eesti Raudtee tunnistada peakorteri kinnistu enampakkumise läbikukkunuks, sest parim ostupakkumine ei küündinud isegi oksjoni alghinna, 212 miljoni kroonini.
"Odavalt ära anda ei taha," põhjendas Eesti Raudtee ehitusameti juhataja Endel Vatter müügi jätkamist varem väljakuulutatud hinnatasemel ning lisas, et "kiirmüügiga me ei tegele".
Enampakkumise korraldaja AS-i Pindi Kinnisvara äripindade maakler Arvo Treier tunnistas möödunud nädalal, et vaatamata suurele huvile konkreetseid ostupakkumisi palju ei tulnud. "Ütleme nii, et neid oli alla viie," laveeris Treier.
Seni on müümata ka teised enampakkumisel olnud Tallinna kinnistud Suurtüki 12 ja Telliskivi 64, kirjutab Äripäev.

Laenuralli tõmbab tuure maha
Möödunud kevadel haripunkti saavutanud laenuralli tõmbab tuure maha - laenukasv pole enam nii kiire ning ennustatakse selle aeglustumist.
Sampo Panga finantsjuhi Ivar Pae sõnul näitab laenuportfelli kasv protsentuaalselt küll aeglustumise märke, kuid samas ei tohiks unustada, et protsent võib tunduda väiksem, sest võrreldavad summad on üsna suured, kirjutas Äripäev.
"Neid, kes tahavad oma elamistingimusi parandada, ikka on," uskus Pae. "Inimesed võtavad laenu ikka, aga mitte enam nii suure hooga, vaid tasakaalukamalt."
SEB Eesti Ühispank otsustas juba mullu laenude andmisesse konservatiivsemalt suhtuma hakata ning tänavu ootavad nemadki laenude kasvutempo aeglustumist.
Hansapanga andmetel on praegu turul umbes 125 000 eluasemelaenu klienti, neist pooled on Hansapanga kliendid.

Riigikogu täidab ökoelektri tootjate taskuid
Riigikogu määratud rekordiline toetus muudab tuulest ja biokütustest elektritootmise väga tulusaks äriks, kuid tarbijaile tähendab toetus elektrihinna järsku hüpet.
Möödunud nädalal riigikogus vastu võetud elektrituruseadus lubab ökoelektritootjaile ühe kilovatt-tunni eest ühe krooni ja 15 senti, mis on 34 senti enam, kui valitsus esialgu eelnõu heaks kiites nõustus maksma, kirjutab Postimees. Lõviosa Eesti elektrist tuleb praegu Narva jõujaamade põlevkiviahjudest, kust saadava elektri hind on 41 senti.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Liina Tõnisson märkis, et kui aastaks 2009 kasvab taastuvallikaist toodetud elektri hulk viie protsendini, kasvab sama palju ka elektri hind tarbijaile. Et aastal 2010 toodetaks viis protsenti elektrist taastuvatest energiaallikatest, nõuavad Eesti kohustused Euroopa Liidu ees.

Ära usu, mida tootja on pakendile kirja pannud
Ploomitükk sisaldab õunapüreed ja Tere metsmaasikajogurtis pole maasikaid ollagi.
Kas te teadsite, millest koosnevad vaarika-, ploomi- või kirsitükid šokolaadi sees?
Kui arvasite, et lihtsalt marjadest, puu- või köögiviljadest, ei saa vastust lukku panna. Tooteinfosse süüvides võib teha üllatavaid tähelepanekuid: ploomitükid Kalevi küpsise- ja ploomitükkidega šokolaadis sisaldavad koguni 11 eri komponenti, ploomide ja ploomimahla kõrval näiteks ka õunapüreed, taimset rasva ja želeerivat ainet, lõhna- ja maitseainetest rääkimata.
Sama kehtib ka valges šokolaadis peituvate mustikatükkide puhul, kust võib leida nii mustikat ja õuna kui ka riisijahu.
Soome šokolaaditootja Fazer ei lasku oma toodangu koostist kirjeldades nii peentesse detailidesse. Milk chocolate with berrys - eestikeelne nimetus ümbrispaberi esiküljel puudub - sisaldab marjadest jõhvikaid ja vaarikapulbrit.

Linn ei toeta Kakumäe merekaldale ehitamise plaani
Tallinna linnavalitsuses on valminud eelnõu projekt, millega näidatakse punast tuld ärimeeste Peep Siitami ja Tom Annikve plaanile ehitada Kakumäe rohealale otse mere kaldale Liivaranna teele elumajad.
Kuna Tallinna kehtiva üldplaneeringu järgi on Liivaranna tee ja mere vahelise ala juhtfunktsiooniks määratud mets, park või looduslik haljasala ning ala määratletud kui sotsiaalmaa, taotlesid Siitam-Annikve ka maa sihtotstarbe muutmist elamumaaks.
Projekt on praegu linnavalitsuses kooskõlastusringil, oma eitava seisukoha on juba viseerinud linnaplaneerimise amet.
"Eelnõu projekti lõplik ettepanek on tõesti mitte algatada Liivaranna tee 15b ja 17 kruntide detailplaneeringut taotletud ees-märkidel," märkis ka abilinnapea Kalev Kallo. "Analüüsi tulemusena on linnaplaneerimise amet jõudnud seisukohale, et ei ole ühtegi mõistlikku ja objektiivselt vajalikku avalikke huve arvestavat põhjust kehtiva detail- ja üld-planeeringu muutmiseks. Nende seisukohaga tuleb nõustuda."

Tundmatud mehed ajavad hiigeläri
Tallinna pilvelõhkuja ehitajad tunnevad huvi ka Keila-Joa mõisa vastu.
Saku suurhalli kõrvale tahavad Tallinna kõrgeima maja ehitada ärimehed, kes tundsid elavat huvi ka omanäolise, ent räämas Keila-Joa mõisakompleksi ostu vastu ning võtavad oma kinnisvaraäridest kümneid miljoneid kroone dividende.
Tegemist on seltskonnaga, kuhu kuuluvad avalikkuses tundmatud Jevgeni Lustin ja perekond Karlõšev. Neilt tuli koguni kolm pakkumist nurjunuks tunnistatud Keila-Joa mõisa enampakkumisel. Pakkumise korraldanud Riigi Kinnisvara AS kuulutab tõenäoliselt sel nädalal mõisale välja uue enampakkumise ning nimetatud äripartnerid on uuesti jaol.
"See mõis on väga ilus koht," ütles Lustin. "Enda elamiseks seda osta oleks mõttetu, aga see tuleks renoveerida ja teha sinna hotell või midagi sarnast," lisas ta.

DVD-l "Peaministrid" saavad sõna kõik taasiseseisvunud Eesti valitsusjuhid
2004.-2006. aastal käisid Akadeemias Nord järjest esinema kõik Eesti peaministrid, kes on olnud ametis alates Eesti iseseisvuse taastamisest.
"Peaministrite jutt keerles põhiliselt nelja teema ümber: peaministriks saamise asjaolud; põhiprobleemid peaministriks olemise ajal ning nende õnnestunud või ebaõnnestunud lahendused; peaministri hinnang tollasele valitsusele ja pressile; kas sellist Eestit me tahtsime ehk kas Eesti on arenenud õiges, ideaali suunas. Samuti kõneldi ka paljust muust ja vastati kuulajate küsimustele," tutvustas homme esmaesitluse tulevat DVD-d Akadeemia Nord rektori abi Signe Ventsel.
Peaministrite esinemised videosalvestati, millest valmistati DVDd ja pandi kokku raamat "Peaministrid. Eesti Vabariigi poliitiline lähiajalugu".
"Komplekt on ainulaadne, sisaldades iga peaministri 1,5 tunnist videoesinemist ning sama teksti trükituna raamatus," lisas Ventsel.

 "Noored kotkad" linastub sel neljapäeval Maarjamäe lossis
Eesti Vabariigi aastapäeva puhul näidatakse 22. veebruaril Eesti Ajaloomuuseumis 1927. aastal valminud esimest mängufilmi Eesti Vabadussõjast.
Eesti Ajaloomuuseum, Filmimuuseum ja Filmarhiiv tähistavad Eesti Vabariigi sünnipäeva filmiüritusega, kus näidatakse legendaarset, nõukogude ajal põlu all olnud ning viimastel aastatelgi suhteliselt vähe näidatud linateostTheodor Lutsu "Noored kotkad".
Filmile teeb elavat muusikat ansambel Vabad mõtlejad koosseisus Katariin Raska, Madis Nõmme ja Tõnu Tubli. Elav filmimuusika saab teoks tänu koostööüritusele "Kas kino ka saab?" Tallinna Kesklinna Valitsusega.
Filmiesitlusele eelnevad ettekanded Theodor Lutsu ja filmi saamisloo teemadel. Ettekannetega esinevad Ivi Tomingas "Noored kotkad" ja Filmiarhiiv ", Jaak Lõhmus "Mõned huvitavad seigad" Noorte kotkaste "saamisloost ja levist" ja Merike Jürjo kõneleb teemal "Theodor Luts ja kaitsevägi".

Taavet Janseni trupi algorütmid esietenduvad homme
Homme, päev enne Kanuti Gildi SAALi 5ndat sünnipäeva, esietendub Kanuti Gildi stuudios Taavet Janseni poolt veetava "interaktiivse üksuse" etendus "algorytm".
Interdistsiplinaarse lavastuse aluseks on Eesti triipseelikute mustrite algoritmid, mis on rakendatud helis, videos, koreograafias, tekstis ja dramaturgias.
Lisaks Taavet Jansenile kuuluvad meeskonda Maike Lond, Päär Pärenson, andreas w ja Kalle Tikas.
Lavastuse üheks eesmärgiks on leida õigustust ja põhjendust millegi meile omase toomisel kaasaega, et kasutada seda algmaterjalina uurimuspõhises teatris. Meeskond leiab, et eesti rahvuskultuur ei õigusta end ainult rahvamuuseumites ja folkloori ei pruugi elustada ainult selleks ettenähtud keskkonnas. "algorytmis" otsitakse alternatiivi pärimusliku materjali kaasaegsesse keskkonda toomiseks ja algupärandi kasutamiseks.

Kultuuriministeeriumi asub arhitektuurinõunikuna tööle Laila Põdra
Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunikuna alustab alates 1. märtsist tööd arhitekt Laila Põdra.
Laila Põdra on õppinud arhitektuuri eriala Tallinna Kunstiülikoolis ja USAs Washingtoni ülikoolis, kus ta on kaitsenud ka magistrikraadi arhitektuuri alal. Põdra kuulub Eesti Arhitektide Liitu ja on selle eestseisuse liige.
Alates 2006. aastast on Laila Põdra olnud tegev rahvusvahelise arhitektuurivõistluse Europan Eesti sekretärina. Ta on pälvinud Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia Eramu eripreemia 2004/2005.
Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõuniku ülesanne on koordineerida riigi arhitektuuripoliitikat, analüüsida arhitektuurialast tegevust ning välja töötada ja ellu viia valdkonna arengukavasid ja rahastamise põhimõtteid.

Tallinna ajaloolised bastionikäigud avatakse nädala pärast
25. veebruaril avab Tallinna linn kõigile huvilistele kogu Euroopas ainulaadsed Ingeri ja Rootsi bastioni käigud, kuhu hakatakse korraldama giidiga ekskursioone.
Giidiga ekskursioonid Ingeri ja Rootsi bastioni käikudesse toimuvad elava järjekorra alusel pühapäeval kell 11-16.30 iga poole tunni tagant. Grupi maksimaalne suurus on 25 inimest. Külastajatele avatavate käikude pikkus on 380 meetrit, mille külastamine avamispäeval on kõigile tasuta.
Alates 27. veebruarist toimuvad giidiga ekskursioonid käikudesse igal teisipäeval, reedel ja pühapäeval kell 13.00 ja 15.00. Kuna käikudesse pääseb ainult grupiga ja giidi juhendamisel, tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 644 66 86.
Vajadusel on maksimaalselt 20 inimesest koosnevatel gruppidel võimalik tellida ka lisaekskursioone, päev ja kellaaeg kokkuleppel. Kogunemine ja piletite müük toimub Kiek in de Kök'is. Pileti hind täiskasvanule maksab 35 krooni, sooduspilet 15 krooni.

Tänasest on avatud Signe Kivi kaks isikunäitust
EKA galeriis eksponeerib Signe Kivi näiteid oma 1983, 1987 ja 1999 aastate isikupärasematest kangadisainidest ja pildilist kokkuvõtet kunstnikutee algusest tänaseni.
Näitus on kavandatud just sellesse ruumi ja idee tervikuna avatud muutustele ja täiendustele mõnes teises kohas ja ajas. Pealkiri märgib 24 näitustel esinenud aastat - just siis eksponeeris ta Tallinna Kunstihoone tarbekunstinäitusel kangast "Kirg", mida Signe Kivi peab oma eelnevatest katsetustest jõuliseimaks ja seega ka loometee alguseks.
"Tänased tudengid teavad minust kui kunstnikust väga vähe ja seepärast on võimalus esineda Eesti Kunstiakadeemias mulle intrigeeriv väljakutse - olen kindel, et mitte üheski teises tunnustatud galeriis ei näeks mu ekspositsiooni nii paljud kolleegid ja üliõpilased," kommenteeris Signe Kivi näitust "24".

Riigipea õhutas uuemat rahvapärimust koguma
Presidendi rahvaluulepreemia tänavused kaks saajat olid Eesti kirjandusmuuseumi saali tulnud koos tütardega, et nemadki saaksid oma kõrvaga kuulata ja silmaga seletada president Toomas Hendrik Ilvest.
Esireas istusid viljandimaalane Kaleph Jõulu (79) ja tema kõrval Tarvastu rahvarõivais raplamaalane Silva Jõulu (41), kumbki diplomi poolest eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Paar rida tagapool kuulas riigipea juttu Tartu ülikooli rahvaluuleõppejõu Risto Järve (36) süles Pihla Järv (5), kirjutab Tartu Postimees.
Senisest enam soovitas Ilves jäädvustada Peipsi-äärsete venelaste kultuuri, mis on tema sõnul väga hea näide ka sellest, kuidas eestlased ja vene rahvusest inimesed on saanud ligi kolmsada aastat ja saavad siiamaani hästi läbi.
Tulevastel põlvedel aitavad omaaegse okupatsiooni ajal elanud inimeste mõttelaadi mõista presidendi arvamuse kohaselt ka kogutud naljad ja anekdoodid, samuti soovitas Ilves jäädvustada kiiresti hääbuvat paguluskultuuri.

Soome mehed röökisid nalja ja vihaga
Soome koor Huutajat tekitas oma esinemisega tavapäratu sõnumiga sündmuse.
Kolmkümmend mustadesse ülikondadesse ning auto sisekummidest lõigatud lipsudesse riietunud meest, kes militaarselt üles-alla sahmleva ning vasturääkimist mittesalliva dirigendikepi juhtimisel organiseeritult karjuvad, pakuvad kontseptsioonina kahtlemata huvi, kuid ei enamat.
Lavatäis soomlasi, kellel pole ametliku versiooni kohaselt ilmselgelt midagi targemat teha kui kunstikavatsuslikult röökida, on parim näide pealtnäha sõgedate ideede peavoolustumisest, kui ainult aeg ja koht on õige.
Estonia kontserdisaal oli pealinna restoranid ligipääsmatuks muutnud valentinipäeva järgsel õhtupoolikul selleks ilmselgelt õige koht: rahvast priskelt täis saalis mahtus pearätikutesse mässitud rokkarite vahele hulgaliselt teenekaid muusikategelasi ning muidu igati austusväärses eas inimesi. Huutajate reputatsioon - nagu öeldakse - käib neist paar sammu eespool.

Aasia nüüdiskunst ja Prantsuse fotomeister Helsingis
Kiasmas on esindatud Hiina, Indoneesia ja Tai ühiskonnakriitiline nüüdiskunst.
Nädalavahetusel avati Helsingi linnasüdames asuvates kunstikeskustes mitu suurt näitust. Kiasma kunstimuuseumi kahel kõrgemal korrusel saab mai lõpuni näha Indoneesia, Hiina ja Tai nüüdiskunstnike teostest koostatud väljapanekut "Idatuul".
Erakordselt kiire majandusarenguga riikidest pärit Aasia kunstnikud kõnelevad nüüdiskunsti meetodeid kasutades aktuaalsetest poliitilistest probleemidest, turu võimuses elavatest inimestest, paralleelidest vaimse ja materiaalse maailma vahel, inimõigustest ning kultuuride kokkupõrgetest. Tennispalatsi kunstimuuseumis näeb 22. aprillini Prantsuse fotograafiaklassiku Robert Doisneau (1912-1994) retrospektiivnäitust, mis koosneb umbes sajast 1930-ndate ja 1980-ndate aastate vahel tehtud fotost.

Videoklassik Paul McCarthy Kumus
Aprilli keskpaigani saab Kumu nüüdiskunsti galeriis, kunstimuuseumi viiendal korrusel vaadata kõmulise USA videoklassiku, performance'i-kunstniku ja skulptori Paul McCarthy (1945) töid.
Eestiski tuntud New Yorgi kunstiteadlane Thomas McEvilley on Ameerika ühiskonna tumedamat poolust ja popkultuuri uuriva McCarthy kohta kirjutanud, et "McCarthy kunst lähtub tema kehast nagu vereringe lähtub soontest ja see on tõsine uurimisreis keha tumedatele aladele".
Klassikaks saanud videod
Kumusse jõudnud McCarthy teos "Black and White Tapes" on pooletunnine mustvalge video tema performance'itest, mille ta tegi oma ateljees 1970.-75. aastani. Lühemad videotööd "Family Tyranny/Cultural Soup" on valminud 1987. aastal koos teise nimeka USA skulptori, performance'i- ja installatsioonikunstniku Mike Kelleyga ja kuulub radikaalse videokunsti kultusteoste hulka.

Hiina naise lugu võitis Kuldkaru
Berlinale mainekad auhinnad jagunesid tasavägiselt mitme tugeva filmi vahel
57. Berlinale Kuldkaru võitis Hiina film "Tuya abielu", mille peategelaseks on karmides tingimustes hakkama saav ja suure südamega naine. Selline karakter nagu Tuya (Yu Nan) veaks edukalt läbi mis tahes loo.
Filmi tegevus toimub Sise-Mongoolias, kus Hiina tööstusekspansioon sunnib karjuseid tavapärase nomaadielu jätma ja linnadesse suunduma. Tööstuse laienedes tekivad keskkonnaprobleemid ja karjatuspiirkondadest kaob eluliselt tähtis vesi.
Tuya kasvatab kahte last, karjatab sadat lammast ja peab ülal invaliidist meest, kes kaotas liikumisvõime kaevu kaevates tööõnnetuses. Tuya on südikas ja julge ega kaeba, kuid raske töö paneb ka tema tervise proovile, nii et abikaasa Bater soovitab lahutust, et naine saaks uuesti abielluda. Tuya nõuab aga, et uude abiellu peab kaasa tulema ka Bater. Tuya on noor, ilus ja tubli ning kohe hakkavad saabuma kosilased, küll hobuste, mootorratta või autoga. See kõik on edasi antud paraja huumoriga. Tuya otsustab endise klassikaaslase kasuks, kes naftaäriga rikastunud, ja nõustub Baterit hooldekodusse andma. Seal lõikab mees oma veenid läbi. Tuya, kelle elu on olnud ainult üks suur raskus, teeb veenvalt selgeks, et kellelgi ei ole õigust otsida kergemat väljapääsu enesetapu kaudu.

Uus Eesti film: nuga lõikab väsinud mehe näos
Marko Raat loob oma filmiga kunstpildi tänapäeva inimese ängistusest.
Marko Raadi uus film "Nuga" on teos, kus suures plaanis on väsinud mees, ja seda ka otseses mõttes. Mait Malmsteni mängitud kinnisvaraärimees Ekke täidab enamasti kaadri ära ja tihtipeale just oma okkalises habemes näoga.
Kinnisvaramees Ekke müüb kortereid kuidagi tujutult, kuni haarab ootamatult ja kirglikult enda käte vahele noorukese kunde Karini (Britta Vahur). Ja ongi loodud armastuskolmnurga draama, sest Ekke kodus on ta naine Tuule (Kersti Heinloo), kes ei suuda mõista, mis mehe hinges toimub, ega teda ka aidata.
"Nuga" on tragikoomiline elu eest põgenemise lugu. Varases keskeas Ekke pole filmis nii rumal mees, et noorukesest Karinist peast segaseks minna. Pulbitsevaid kirgi on "Noas" napilt. On peategelaste Angst, rahulolematus, mille põhjuse jälile ei suuda tegelased jõuda. Marko Raadil õnnestub Ekke ja ka Tuule ette lükata eksistentsiaalseid probleeme ja kohati on "Noa" tegelaste selle teema käsitlus tõsiseltvõetav. Hingehaigus ei kao Ekke silmadest ka siis, kui ta Karinit kirglikult musitab. Malmsten on oma rollis järjekindel ja lihtsuses usutav.

Hiinas saadetakse uusaastapidustuste vältel 14 miljardit lühisõnumit
Hiina mobiilsideoperaatorid ennustavad pühapäeval alanud ning nädal kestvate uusaastapidustuste raames uut lühisõnumite saatmise rekordit.
Eelmisel aastal samal perioodil saadeti 12,6 miljardit SMSi, kuid selleks aasta ennustavad riigi suurimad mobiilsideoperaatorid China Mobile ja China Unicom Ltd. selle numbri kasvu üle miljardi võrra, vahendab Xinhua uudisteagentuuri Reuters.
Hiinas on kokku 460 miljonit mobiiltelefoni kasutajat, kes eelmisel aastal saatsid kokku 430 miljardit lühisõnumit.

Afäär Anna Nicole Smithiga sundis Bahama ministri tagasiastuma
Ajakirjandusse lekkinud fotod endise Playboy modelli ja Bahama saarestiku immigratsiooniministri Shane Gibsoni ühistest tundehetkedest maksid viimasele ministrikoha.
Bahama immigratsiooniminister astus tagasi seoses süüdistustega seotuses hiljuti hukkunud endise Playboy modelli ja näitlejatari Anna Nicole Smithiga, teatab BBC.
Tänaseks endisel immigratsiooniministril lasub kahtlus, et ta väljastas kiirendatud korras Anna Nicole Smithile Bahama saarestiku elamisloa.
Shane Gibson vabandas avalikkuse ees kõikvõimaliku riigile tekitatud piinlikkuse eest, aga eitas igasugust valskust või seaduserikkumist.
"Ma tahan vabandada kõigi nende inimeste ees, keda ma olen oma sõnade, tegude või kavatsustega solvanud," ütles Gibson Bahama riigitelevisioonis esinedes.
Skandaali põhjustanud fotodel rõivais figureerinud Shane Gibson eitas kategooriliselt seksuaalvahekorras olemist 39-aastase Anna Nicole Smithiga.

Vastlapäeval saab Tallinnas mitmel pool liugu lasta ja kukleid süüa
Tallinna Lauluväljakul saab vastlapäeval kuulata erinevaid bände, Nõmme mäenõlval võisteldakse pikima liu laskmises ja Vabaõhumuuseumis õpetatakse vanu seltskonnatantse.
Tallinna Lauluväljaku Talvekeskuses toimub homme vastlatrall. Lisaks tavapärastele Talvekeskuses pakutavatele sportimise- ja vaba aja veetmise võimalustele nagu snowtubing ja lumelauapark, on vastlapäeval avatud eraldi nõlvad suurematele ja väiksematele kelgutamiseks.
Jagatakse hernesuppi ja vastlakukleid, laval pakuvad Eesti artistid elavat muusikat ja plaate keerutab ka DJ. Toimub traditsiooniline pikema liu laskmise võistlus, mille võitjale on Tallinna Lauluväljak välja pannud üllatusauhinna.
Talvekeskus on vastlapäeval avatud kella 10-21.00. Ühtlasi on avatud tasuline parkla Tiigi ja Mere väravate juures.
Ka Nõmme-Mustamäe mäenõlval suusahüppetornide läheduses toimub homme suur vastlatrall. Erinevate liuvahenditega saab terve päeva liugu lasta, korraldatakse võistlusi, pakutakse kuuma jooki, hernesuppi ja vastlakukleid.

Dmitri Rooz võitis Global Chef Challenge'i Eesti eelvooru
Restoran-õlletehase Beerhouse peakokk Dmitri Rooz osaleb Eesti esindajana rahvusvahelisel võistlusel Global Chefs Challenge.
17. veebruaril toimus Tallinna teeninduskoolis rahvusvahelise suurvõistluse Global Chef Challenge Eesti eelvoor, millest võttis osa kaheksa tuntud kokka, kes pidid valmistama pearoa ja desserdi. Toorained anti neile teada eelmisel õhtul. Pearoa tooraineks olid pardimaks ja -koib, desserdiks ananass.
Kohtunikeks olid seekord kõik tuntud kokad Eestist. Dimitri Demjanov Gloriast ja Egoistist, Oleg Alasi Frens Cateringist, Margus Tammpere Sokos Hotell Virust ja Andrus Laaniste Tallink Spast.
Peale pingelist võistlust tunnistati võitjaks Dmitri Rooz restoranist Beerhouse. Teise koha pälvis Ott Tomik restoranist Stenhus ja kolmandaks jäi Veiko Ruukel piprarestoranist Karl Friedrich. Võitja esindab Eestit novembri alguses Tallinnas toimuval WACS-i Põhja-Euroopa regiooni finaalis, kus osaleb veel 15 riiki lisaks Eestile. Global Chefs Challenge finaal toimub 2008. aastal Dubais.

Aerosmith esineb Soomes
Ansambli ametliku fännilehe Aero Force One andmeil annab Aerosmith 5. juulil kontserdi ka Tallinnas A. Le Coq Areenal.
Aerosmith esineb 3. juulil Riias, 5. juulil Tallinnas ja 7. juulil Helsingis, teatab bändi ametlik fännileht aeroforceone.com oma foorumis.
Aerosmithi ametlik netileht küll bändi esinemist 5. juulil ei kinnita, kuid viitabki täpsema tuuriinfo saamiseks oma ametlikule fännilele Aero Force One.
Praeguseks on ametliku kinnitust leidnud, et Aerosmith esineb 7. juulil Soomes. Ürituste ja kontserdite korraldamisega tegelev agentutuur Welldone Agency & Promotion Oy teatab oma kodulehel, et Aerosmith annab 7. juulil kontserdi Hartwall Areenal Helsingis.

Tauno Kangro alustab jääskulptuur "Kalevipoeg" püstitamist
Täna alates kell 10.00 alustati Haabersti Hyper Rimi parklas jääskulptuuri "Kalevipoeg" püstitamist, mis on Tauno Kangro skulptuuri "Kalevipoeg" vähendatud versioon.
Jääskulptuur "Kalevipoeg" valmistatakse skulptor Henry Timuski poolt Tauno Kangro juhendamisel.
Skulptuuri valmistamiseks tarnitakse Haabersti Hyper Rimi parklasse 7 tonni jääd, mis saabub otse Lapimaalt.
Jääskulptuur Kalevipoeg paigaldatakse Haabersti Hyper Rimi parklasse Rimi Eesti Foodi tellimisel, tähistamaks peagi saabuvat Eesti Vabariigi aastapäeva.
Ca 3,5 meetri kõrguse jääskulptuuri pidulik avamine toimub 21. veebruaril.

Tallinna suurim vastlapidu peetakse Lauluväljakul
Homme toimub Tallinna Lauluväljakul vastlatrall.
Vastlapeo peaesineja on ansambel Apelsin, lisaks astuvad ülesse Niki ja dj Erki Ohmann ning tuntust koguv ansambelThe Mind.
Esimestele saabujatele lubavad korraldajad tasuta hernesuppi ja vastlakukleid.
Vastlatralli juhib Robert Annus. Aset leiab traditsiooniline pikema liu laskmise võistlus, mille võitja saab korraldajate sõnul väärikalt premeeritud.
Lisaks tavapärastele Lauluväljaku Talvekeskuses pakutavatele sportimise- ja vaba aja veetmise võimalustele nagu snowtubing ja lumelauapark, on vastlapäeval avatud eraldi nõlvad suurematele ja väiksematele kelgutamiseks.
Lapsi lõbustavad vastlapäeval Balbiino Yeti ja sõbrad. Homse vastlapeo kontsertprogrammi algus on kell 17.00

Turismimess tugevdas kodumaa-armastust
Tänavusel turismimessil rõõmustas külastajaid eelkõige eestimaiste paikade rohkus.
"Siin on nii põnev. Oi, kui oleks noorem, küll läheks," ütles messi tarbeks suurele maale seilanud 79-aastane Kihnu Virve silmade särades. Eelkõige tundis Virve rõõmu, et messil on esindatud nii palju ilusaid Eestimaa paiku. "Enne tuleb ikka Nuustakul ära käia, kui Londonisse minna," kordas positiivsust kiirgav laulu-ema vana tõde veidi redigeeritud kujul. Virve, kes Kihnu kauba-märgina juba oma olemasolu ja ringiliikumisega saarele reklaami teeb, laulis messil ka end ja Kihnut inimestele lähemale.
Ajastutruud elamust pakkusid Palamuse "kihelkonnakoolmeistrid". Uudistama jäänud huvilistele pisteti pihku krihvel ja tahvel - ilmselt said paljud seal esimest korda elus tunda, kuidas käis esivanemate koolitöö. Teadmisteproov ei olnudki eriti kergete killast. Muu hulgas küsiti, mis materjalist oli kellamees Lible teine silm ja kust olid pärit Imelik ja Kuslap. Palamuse muuseumi juhataja Arne Tegelmann tõdes rahulolevalt, et mõni on suutnud ka kõik kümme küsimust ära vastata. Parimad õpilased said auhindu ja muidugi oli apteeker koolmeistritele kaasa andnud kuulsat punslieli...

Noortemess turgutab ettevõtlikkust
Täna kell 15 toimub Viru keskuse aatriumis mess "Kõik on enda teha!", mille eesmärk on tõsta noorte ettevõtlikkust, initsiatiivikust ja loovust ning tuua kokku Eesti ettevõtted kui potentsiaalsed tööandjad ja noored kui potentsiaalsed töövõt-jad.
Keskuse teisel korrusel on oma koha leidnud SA Noored Kooli, Cityrent OÜ, Tallinna Ettevõtlusamet, Terviseparadiis ja üliõpilasorganisatsioon AIESEC. Samuti on kohal noorteorganisatsioonid nagu Noorte Nõukogu, Eesti Õpilasesinduste Liit, Tallinna õpilasesindus, Tegusad Eesti Noored, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Tallinna Väitlus-klubi, kellest nii mõnedki astuvad üles ka laval.
Aatriumisse on end sisse seadnud 22 riiki oma laudadega, kus riikide esindajad tutvustavad oma maad turismi ja majandus-elu ning rahvuslike maitseelamuste pakkumise kaudu.

Tallinnas annab kontserdi Vonda Shepard
Aprilli lõpus esineb Rock Cafés USA naislauljatar ja pianist Vonda Shepard, keda laiem publik teab menuseriaali "Ally McBeal" järgi. Populaarseks on saanud sarjas esitatud muusika, mida Vonda Shepard esitas, ning sarja tunnusmeloodia "Searchin' My Soul". Shepardi muusikukarjäär on kestnud juba 20 aastat ning lauljatar on andnud välja kuus albumit, nende hulgas kaks, millel on telesarja muusika peal.
Vonda Shepard annab kontserdi 24. aprillil Rock Cafés, piletid hinnaga 650-750 krooni on müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Statoilides. Kontsert algab kell 21.

Levadia seljatas Venemaa kõrgliigaklubi
FC Levadia esindusmeeskond alistas täna Türgis Antalya treeninglaagri viimases mängus Venemaa kõrgliigaklubi Vladivostoki Lutš 3: 1.
Vastased Venemaalt pääsesid avaminutil mängu juhtima. 40. minutil tõi Tarmo Kink tabloole viigiseisu, 44. minutil viis Marek Lemsalu Levadia juhtima, 80. minutil lõi Kink teise värava ja vormistas valitseva Eesti meisterklubi võidu, vahendab Sportnet.
Levadia võitis Türgis kuuest kontrollmängust viis.

Piirsoo on Euroopa noorte taliolümpiapäevadel hetkel 22. kohal
VIII Euroopa noorte taliolümpiapäevadel Hispaanias Jacas oli esimese Eesti sportlasena võistlustules iluuisutaja Karmen Piirsoo.
Täna õhtul toimunud naiste üksiksõidu lühikava järel on Piirsoo 29 sportlase seas 22. kohal. Võistluste liider on venelanna Margarita Tertõtšnaja. Naiste üksiksõidu vabakava toimub ülehomme.
18. - 23. veebruarini Hispaanias toimuvatel noorte taliolümpiapäevadel osaleb kokku 19 Eesti noorsportlast.

Pihla sai Jaapanis lumelauakrossis 20. koha
Eesti Lumelauakoondise liige, Kadri Pihla, saavutas nädalavahetusel Jaapanis peetud Maailma Karika etapil 26 võistleja seas 20. koha.
Hoolimata ebaõnnestunud esimesest kvalifikatsioonist ja kukkumisest teises sõidus jäi ta oma tulemusega rahule.
Rada oli raske ja koosnes vägevatest XXL mõõdus hüpetest, enamuse ajast viibisid võistlejad õhus ning paljud katkestasid sõidu, kommenteeris Pihla mäge suusaliidu pressiteenistuse vahendusel.
Pihla asub maailma edetabelis 143 punktiga 51. kohal.

Montoya ei kahetse F1-st lahkumist
VORMEL-1:
"Ma ei kahetse. Ma ei tunne vormel ühest puudust, ma isegi ei mõtle sellest," rääkis kolumbialane enne Daytona võistlust antud intervjuus. "Vormel ühes on igal hooajal ehk paar sõitjat, kellel on võimalus võita meistritiitel, Daytona 500-s on neid vähemalt 15," jätkas Montoya.
"Mul oli võimalus jääda, kuid otsustasin, et NASCAR on minu jaoks õige koht. Ma ei ütle, et vormel-1 on minu jaoks läbitud faas, kuid hetkel ma sinna naasmisele ei mõtle. Muidugi tahab igaüks võita maailmameistritiitlit, kuid ma võitsin vähemalt Monzas, Silverstone'is, Hockenheimis and Monacos, kohtades, kus võitmisest unistab iga võidusõitja," rääkis Montoya. "Väike võimalus oli võita meistritiitlit, vormel ühes võidab alati see, kellel on rohkem raha ja ma ei tunne sellest puudust," ütles kolumbialane välja oma arvamuse F-1 sarja kohta.

Raimonds Vilmanis valiti põhiturniiri kasulikeimaks mängijaks
Schenkeri Liiga žürii määras kõikide kohtumiste statistika põhjal käimasoleva hooaja põhiturniiri kasulikema mängija, kelleks tänavu osutus Poliurs/Biolarsi meeskonna esimese tempo ründaja Raimonds Vilmanis.
Efektiivsuse edetabelis kogus Vilmanis +232 punkti ning edestas 17 plusspunktiga Lase-R diagonaalründajat Gundars Celitansi. Parima eestlasena platseerus kolmandal kohal Selveri mängija Keith Pupart (+181), kellele järgnesid Mihkel Sepp (+160, Tallinna Kalev) ning Andrejs Jamrovskis (+155, Poliurs/Biolars). Esikümnesse mahtusid võrdselt viis Eesti ja viis Läti mängijat.
Schenkeri Liiga efektiivseim mängija Vilmanis osutus ühtlasi ka 86 blokipunktiga parimaks blokeerijaks kogu liigas. Blokeerijate arvestuses järgnesid 78 punktiga Armands Celitans (Lase-R) ning Falck Pärnu esimese tempo ründajad Romet Priimägi (63) ning Meris Merisaar (59).
Parima servija nimetuse pälvis Aeroc Rakvere mängija Elia Lulla, kes lõi 22-s kohtumises 40 ässpallingut. Järgnes Selveri soomlasest leegionär Toni Kankaanpää 33 ässpallinguga ning G. Celitans 32 servipunktiga.

EM-i hõbe jäi dopinguga vahele
UJUMINE:
17-aastane venelanna, kes võitis detsembris Helsinkis toimunud lühiraja ujumise EM-il 800 meetri vabaujumises hõbemedali, jäi dopinguküttide küüsi 23. jaanuaril tehtud yllatustesti A-proovi näitude pärast, vahendab Sportnet.
Ivanenko proovist leiti jälgi ainetest, mida üldiselt tarvitatakse dopingainete peitmiseks organismis. Ajutise võistluskeelu tõttu ei saa venelanna osaleda märtsis Melbourne'is toimuval MM-il.

Clijsters Prantsusmaa lahtistel ei osale
TENNIS:
24-aastane belglanna ei naudi enda sõnul savi-liiva väljakutel mängimist, vahendab Sportnet.
"Minu eesmärgiks on võita Wimbledonis ning Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste vahelejätmine annab mulle piisavalt aega muruväljakutel harjutada," lausus Clijsters, kelle siiani ainus grand slam turniiri võit pärineb 2005. aasta Ameerika lahtistelt.

Massa: auto töötab suurepäraselt
VORMEL-1:
"Enne talvetestide algust kommenteerisid paljud meie uue mudeli kujundust ning ütlesid, et see erineb palju eelmise aasta vormelist," vahendab brasiillase sõnu välisagenturide põhjal Sportnet.
"Meilt on palju küsitud, kas me oleme uue mudeliga alt läinud. Meid ei huvita teiste arvamus, tähtis on vaid see, mida me rajal suudame korda saata," lausus Massa. "Uue mudeli tegid samad inimesed, kes olid ka 2006. aasta versiooni disainijateks, miks peaksid nad tänavu viletsamat tööd tegema," esitas 25-aastane piloot retoorilise küsimuse.

Federer kordas Connorsi rekordit
TENNIS:
Punktidega ülivõimsalt juhtiv Federer võtab rekordi enda nimele järgmisel nädalal. ATP tabeli teisena jätkab hispaanlane Rafael Nadal ning kolmandana Venemaa tennisist Nikolai Davõdenko, vahendab Sportnet.
Esikümnest pidi lahkuma horvaat Mario Ancić, kes langes kümnendalt 12. kohale, tema koha võttis endale koha võrra tõusnud David Nalbandian Argentiinast. Sakslane Tommy Haas kerkis vastuuendatud tabelis üheksandale reale.

Tipp-sportlased korraldavad Võrus lastekodulastele spordipäeva
Võru spordikeskuses toimub teisipäeval, 20. veebruaril Põlvamaa Tilsi lastekodu laste jaoks korraldatud heategevuslik spordipäev, mille viivad läbi Eesti endised ja praegused tippsportlased.
Spordipäeval on lubanud osaleda olümpiavõitja Erki Nool, tänane parim mitmevõistleja Indrek Turi ja Eesti 100 meetri rekordimees, sprinter Argo Golberg. Võru Spordikeskuses toimub samal õhtul algusega kell 17 kergejõustikusarja BIG Kuldliiga viimane talvine etapp.
MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi juht Mati Lilliallik rääkis, et kõik heategevusliku spordipäeva korraldamisega seotud kulud tasub BIG Kuldliiga, annetades spordipäeva läbiviimiseks kogu võistlussarja talvistelt etappidelt teenitud piletitulu.
Spordipäevast osa võtvatel lastel on võimalus kaasa lüüa lõbusal mitmevõistlusel, mille kõik alad on seotud kergejõustikuga. Võistluste läbiviijateks ja kohtunikeks on Eesti endised ja praegused tippsportlased. Kõigi spordialade parimatele on BIG Kuldliiga pannud välja auhinnad.

Kaia Kanepi langes WTA edetabelis, Maret Ani tõusis
TENNIS:
Margit Rüütel on 216. (eelmises edetabelis 209.), Julia Matojan 1090. (1094.) ning Barbara Kvelstein 1305. (1307.) positsioonil, vahendab ETV Sport.
Edetabelit juhib venelanna Maria Šarapova, järgnevad belglanna Justine Henin, prantslanna Amelie Mauresmo, belglanna Kim Clijsters, venelanna Svetlana Kuznetsova ja šveitslanna Martina Hingis.

Korvpall: Lääs võitis tähtede mängu
KORVPALL:
Kohtumise kõige väärtsulikumaks mängijaks valiti lääne poolel 31 punkti, kuus resultatiivset söötu, kuus vaheltlõiget ja viis lauapalli kirja saanud Los Angeles Lakersi tagamängija Kobe Bryant, kirjutab Sportnet. 
Ida satsi resultatiivseim oli möödunud aastal parimaks valitud LeBron James, kelle arvele kogunes kohtumise lõpuks 28 punkti. Esmakordselt toimus All-Star mäng linnas, kus pole NBA klubi.

Vabariigi aastapäeva programm ETVs on jälgitav ka internetis
Eesti Vabariigi aastapäeva eriprogrammis 24. veebruaril on ETVs kesksel kohal Eesti Vabariigi 89. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert ja Vabariigi Presidendi ning proua Evelin Ilvese vastuvõtt.
Eesti Televisioon alustab Eesti Vabariigi 89. aastapäevale pühendatud saadetega 24. veebruaril kell 7.30. Esimesena on eetris "Eesti Vabariik 89. Riigilipu pidulik heiskamine". Riigilipu heiskamise tseremooniaga Toompea lossi hoovis, täpselt päikesetõusu ajal, algab iseseisvuspäeva tähistamise ametlik osa.
Tseremooniast võtavad osa valitsuse ja Riigikogu liikmed, diplomaatilise korpuse esindajad ja külalised. Pidupäeva avakõne peab Riigikogu esimees. Traditsiooniliselt esinevad Toompeal sel hommikul Eesti Meestelaulu Seltsi koorid ja Piirivalveameti puhkpilliorkester. Režissöör on Sulev Talberg, reporter Sven Paulus.
ETV näitab pidupäeva saateid ka otseülekandena internetis aadressil www.etv.ee

ASN: TV3 pakkus tapmist meelelahutusena
Avaliku Sõna Nõukogu leidis, et TV3 telesaate "Kohver" episood, kus poolelusatel kaladel kõhud lõhki lõigati, esitles kalade piinavat kohtlemist ja tapmist meelelahutusliku tegevusena.
TV 3 saates "Kohver" (18.11.2006) oli episood, milles anti saates osalejatele ülesanne leida võti, mille kuri kala on alla neelanud. Mängijad leidsid ühes paadist kotitäie poolelusaid kalu, kelle kõhud lõigati lõhki, kuni ühe kõhust leiti ka otsitav võti.
Kaebuse kohaselt pandi sisuliselt toime looma julm kohtlemine, kusjuures saade oli eetris ajal, mil seda said jälgida ka alaealised. Stseenile ei eelnenud ka vastavaid hoiatusi.
TV 3 Avaliku Sõna Nõukogule oma seisukohta ei avaldanud.
Avaliku Sõna Nõukogu märgib, et saade "Kohver" ei ole ajakirjandus, vaid meelelahutuslik tõsielusari, mistõttu selle suhtes ei saa otseselt rakendada ajakirjanduse eetikakoodeksit. Et aga laiema massimeedia ja kitsama ajakirjanduse vahel pole võimalik väga selget piiri tõmmata, otsustas ASN Loomakaitse Seltsi kaebuse suhtes seisukoha võtta.

Uus ajakiri Loodusesõber kutsub loodusesse
Uue nime ja kuue saanud loodusajakiri Loodusesõber tõmbab paljude piltidega palistatud lugudega. Väliselt sarnane Eesti Loodusega, kuid vähem teaduslik.
Olles maast ja madalast harjunud metsades ja rabades kolama ning juba vanal heal "nõukaajal" Eesti Loodusi kapsaiks lugema, võtsin põnevusega kätte ka MTÜ Loodusajakiri välja antud esimese Loodusesõbra numbri.
Esmapilgul tundub, et ülesehituse poolest on tegemist Eesti Loodusega sarnaneva ajakirjaga, milles räägitakse pikalt taime- ja loomaliikidest ning maastikest ja kust võib leida ka reisilugusid ning ülevaateid uutest looduseteemalistest raamatutest.
Lähemal süvenemisel aga tekib sootuks teine arusaam. Nimelt on Loodusesõber mõeldud ennekõike tavalisele linna- ja maaelanikule, kes ei taha huvitavatest lindudest ja loomadest lugeda pikki ja keerulisi oma ala asjatundjate kirjatükke. Kui Eesti Loodus kaldub teaduslikkusse, siis Loodusesõber räägib ümbritsevast väga lihtsalt ja kõigile arusaadavas keeles. Õnneks ei ole seejuures unustatud ajakirja paljude värviliste fotode ja joonistustega elama panna.

Ilmuma hakkab veel üks naiste nädalaajakiri
Märtsis alustab ilmumist uus nädalakiri Naised, mille väljaandjaks on AS Ajakirjade Kirjastus. Esimene number jõuab lugejaini 9. märtsil. See on aastaringi jooksul juba teine igal nädalal ilmuv naisteväljaanne. Eelmise aasta
31. märtsil alustas ilmumist kirjastuse Presshouse Naisteleht, mis meediadirektori Siim Saidla sõnul ületas nende seatud ootused tiraažis.
Ajakirjade Kirjastuse tegevjuhi Ain Lausmaa sõnul on naistele orienteeritud nädalakirja loomise ajendiks seda liiki väljaannete osakaalu kasv kogu maailma trükimeedias.
Uue väljaande Naised peatoimetaja ja kontseptsiooni autori Inga Raitari sõnul on tegemist mitmekülgse ajakirjaga, mis pakub põnevat ja maailma avardavat ajaviitelugemist ning nõuandeid, tarbimissoovitusi ja ideid nii vähe- kui ka paljunõudlikele naistele. Naistes hakkavad olema nii kuulsate kui ka erilise elusaatusega naiste lugude rubriigid, lood elust endast, mis sisendavad eluusku.

Eesti disainiagentuur võitis New Yorgi sotsiaalkampaania
Disaini- ja brändinguagentuur Nordstorm võitis New Yorgi linnavalitsuse korraldatud kondoomikampaania, mis tähendab, et esmakordselt ripuvad linna tänavatel ja metroojaamades Eesti disainiettevõtte kujundatud reklaamid. Samuti tegi Nordstorm NY city condom'i kampaania kodulehe ning seda tasuta, kinnitab firma juht ja disainer Julien Renaud.
"See on hea võimalus suurte USA firmadega kontakti saavutada ning suur asi, mida oma portfoolios märkida," põhjendas Renaud. Kuuldavasti oli see esimene kord, mil New Yorgi juhid on kohalike asemel eelistanud välismaist disainifirmat.
NY city condom on Suure Õuna "ametlik" kondoom ning seda jagatakse tasuta. Kampaania tutvustus ja avamine toimus sõbrapäeval ehk 14. veebruaril.

Pressipreemiate võitjad on valitud
Eesti Ajalehtede Liidu egiidi all tegutsev pressipreemia žürii valis eelmisel nädalal välja 2006. aasta pressipreemia võitjad uudise, arvamuse, olemuse ja noore ajakirjaniku kategoorias. Võitjad tehakse teatavaks 2. märtsi pressipeol.
Parima uudise tiitlile pretendeerivad Toomas Sildam ja Rasmus Kagge Postimehes 13. septembril ilmunud looga "Laskja otsimine kirja teel võttis väärt aega", Ralf Martin Soe Äripäevas 25. oktoobril ilmunud uudisega "Rebase astumine Keskerakonda käivitas Sakala keskuse arenduse" ning Kirsti Vainküla SL Õhtulehes
8. novembril ilmunud uudisega "Oliver Kruudat ähvardab kriminaalasi".
Olemusloo nominendid on Madis Jürgen Eesti Ekspressis

JÄRJEJUTT (19): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
Aurelius sai aru, et tal ei ole enam valikut, ning tormas mööda kõrvaltänavat minema, ületades ühe meisterliku hüppega keset teed jääva kanali ning kihutas tuhatnelja linnamüüri suunas, kus ta märkas osaliselt parandatud varisenud müürilõiku, mille kaudu õnnestus tal nagu kaldteed mööda müürile ratsutada ning ilma vaevata teisele poole alla laskuda.
Põlevad tõrvikud käes, väljus salk barbari ratsanikke palee väravast, et tal põgenemistee ära lõigata. Aureliusel õnnestus jõuda esimesena üle laguuni ehitatud tammile ning ta pingutas kõigest väest, et tema ja jälitajate vahele tekiks võimalikult suur vahemaa - siis oleks juba tihe udu kõik lahendanud ja aidanud tal põgeneda. Kuna aga haav õlas valmistas talle pöörast valu, siis ei saanud ta korralikult hobust juhtida ning vahemaa vaenlasega hakkas tasapisi vähenema. Mees märkas läbi pimeduse tihedat puude ja põõsaste puhmast, peatas hobuse ning laskus sadulast, libistades end tammilt alla ning lootes, et kui ta ennast vette peidab, jääb ta jälitajatele märkamatuks ja nad ratsutavad temast mööda, kuid nood panid otsekohe seda petteliigutust tähele ning peatusid samuti. Neid oli vähemalt pool tosinat - mõne hetke pärast pidid nad teda kindlasti märkama ning tal poleks enam pääsu olnud.

Baskini anekdoodid
"Kas tudeng võib abielluda?"
"Ei või! Kui hakkab huvi tundma oma naise vastu, tekivad õppimises sabad. Kui hakkab huvi tundma õppimise vastu - kasvavad sarved. Aga kui hakkab tegelema nii naise kui ka õppimisega, on sõit tapamajja!"
Varajasel hommikutunnil istub jõe ääres kalamees. Kuuleb, et keegi vannub. Ilm on udune, nähtavus halb. Jälle on kuulda vandumist. Siis paistab liginev paat, selles istub kalamees ja sõuab lusikatega.
"Kuule, mees!" naerab kaldalolija. "Sõua parem kahvlitega!"
Jälle on kuulda vandumist…
Kaks sõpra jalutavad tänaval. Möödub nägus neiu:

Põhja suusaalade MM Sapporos 22. veebruar - 4. märts
N, 22. veebruar
9.30 Naiste ja meeste sprindi (kl) kvalifikatsioon. ETV 9.20-10.35.
11.00 Avatseremoonia.
12.30 Naiste ja meeste sprindi (kl) finaalid. ETV 12.25-15.00.
ETV 21.35-22.35 päeva kokkuvõte.
R, 23. veebruar
8.00 Kahevõistluse sprint, suusahüpped HS 134. ETV 7.50-8.50.
9.00 Naiste ja meeste sprinditeade (v), poolfinaalid ja finaalid. ETV 8.50-12.00.
11.00 Suusahüpped, HS 134 kvalifikatsioon.
12.00 Kahevõistluse sprint, 7,5 km. ETV 12.00-13.00.
ETV 21.35-22.35 päeva kokkuvõte.
L, 24. veebruar
7.00 Meeste 15 km (kl) + 15 km (v) suusavahetusega sõit.

AjaPeegel: Nõukogude riigist sai villand
1971. aastal toimus esimene rahvusvaheline vehklemisturniir Tallinna Mõõk. Aastaid asus paberitel esimese turniiri võitja järel tühik. Kes oli see saladuslik võitja?
See oli 23-aastane andekas noormees Jaan Veanes. Romantilise iseloomuga oleks ta olnud Dumas' "Kolme musketäri" kangelastele väärikas kaaslane. 1971. aasta Göteborgi võistluselt ta enam koju ei tulnud.
Veanese spordiühing Dünamo, mis allus siseministeeriumile, seda ei unustanud. Paljud ülemused maksid noormehe pagemise eest auastme alandamisega. Kaks aastat hiljem võitis ta Rootsi kuningriigi meistrina Saksamaal Heidenheimi suurturniiri. N Liidu vehklemisföderatsioon sattus paanikasse ja protestis Jaani rahvusvahelisel areenil võistlemise vastu.

Ajakirjanik katsejäneseks ehk kuidas viie nädalaga vormi jõuda? 
Spordileht alustab viie nädala pikkust eksperimenti, et näha, mida kujutab endast personaaltreening ja milliseid tulemusi see annab.
Võtsin appi Coral Clubi spordiklubi jõusaali peatreeneri Marek Morozovi, et proovida järgmise viie nädala jooksul järele, kas koos personaaltreeneriga saab - kui kasutada näitlejanna Hele Kõre kuulsat väljendit - kõhu ümber võimust võtvast püütonist jagu või ei saa.
Marek Morozov on neljakordne Eesti meister kulturismis - õigemat meest annab vormisoovijal otsida. Kuigi pealtnäha koosneb tema keha ainult lihastest, tunnistab ta, et temalgi tuleb kaks korda aastas enne võistlusi kümmekond kilo maha võtta, et õigesse kaalukategooriasse mahtuda. Kuidas ta seda teeb? "Samamoodi nagu sinagi - õige treeningu ja toitumisega."
Väga julgustav. Jooksen juba viis aastat järjest peaaegu iga päev trenažööril, väänan natuke jõumasinaid ja hüplen aeroobikas. Tulemus: kaal püsib kindlalt 53 kilo peal, ja kuigi vorm ei lähe kindlasti halvemaks, on siiski tunne, et see ei parane ka eriti.

Ainult tõeline ebaõnn jätab Angereri ja Kuituneni kullata
Maailma karikasarja liidrid Virpi Kuitunen ja Tobias Angerer on teinud hämmastavalt särava hooaja. Praegu ei näita ükski märk, et nad võiksid Sapporost kullata lahkuda.
Ometi ei ole kumbki äss kordagi kuulutanud, et MM-tiitel on tänavune peaeesmärk. Nii Kuitunen kui ka Angerer ihkasid võita esmakordselt peetud Tour de Skid ja võitsidki. Siis keskendusid suuri sõnu seadmata MM-iks valmistumisele ning maailmakarikasarja liidrisärgi hoidmisele.
Jaapanisse sõidu eel Itaalias Livignos vormi timminud 30-aastane Kuitunen üllatas pärast tänavuse kuuenda MK-etapi võitu Davosis avaldusega, et ei tee ilmselt Sapporos kaasa kõikidel aladel.
"Ma pole nii heas vormis, et võiksin suusatada kõikidel distantsidel ja olla neil ka edukas," lausus soomlanna. "Alustan MM-i klassikasprindiga ja otsustan päeva kaupa, mis alal veel võistlen."

Anti Saarepuu loobus MM-il osalemisest
Haigusega kimpus Anti Saarepuu langetas Eesti suusakoondise peatreeneri Mati Alaveriga ainuvõimaliku otsuse - loobus Sapporo MM-ile minekust.
"Jama lugu, aga mis sa teed, kui tervis nõnda jukerdab," tõdes mullu Torino olümpial kaheksanda kohaga Eesti spordipubliku südamed võitnud 23-aastane sprinter.
"Nii pikale reisile minnes riskiksin rumalalt - oht südamele liiga teha on ju väga suur. Olime Matiga kohe ühel meelel, et vaatan Sapporo MM-i kodus telerist," lisas Saarepuu, meenutades laupäevahommikust jutuajamist Alaveriga.
Saarepuu andis juba reedel selgelt mõista, et pikk ja kurnav reis Aasiasse jääb suure tõenäosusega ära, kuid lootis siiski imele. Ometi köhib ta endiselt kõvasti ning ööl vastu laupäeva tõusis koguni palavik.
"Midagi head veel ikka pole," ütles suusataja nukralt. "Otsustasin seetõttu reede õhtul alustada ka kuuepäevast antibiootikumikuuri ja treenimise mitmeks päevaks täiesti ära unustada."

Kohtumispaik Sapporo - lume ja kuulsa õlle linn
Kui me üheksa aastat tagasi esimest korda Jaapanisse saabusime, ei võtnud ükski ametikaaslane meil nööbist kinni ega uurinud, kuidas Eesti suusatajate käsi Nagano olümpiaks valmistudes käis.
Tervitasime soomlastega, aga norralased, rootslased ja itaallased ei teinud meist väljagi.
Suusatajad viisid Eesti maailma talispordikaardile ja Nagano olümpial kogesime seda esmakordselt. Jaak Mae pressis end 10 km klassikasõidus kuuendale ja Andrus Veerpalu kaheksandale kohale. Hooldetiim, kus ka treener Mati Alaver pidi varajasel hommikutunnil vapralt rassima, lõi juba toona hea tööga suusatamise sünnimaa Norra poegi.
Sealtpeale tekkis ka Eesti suusatajate konkurentide kõnepruuki väljend "Eesti ilm", mis tähendas kas vihmamärga, lumist või vahel koguni tormist talvepäeva. Aga "hulle" eestlasi pole see kunagi morjendanud!
Nüüd astuvad kolleegid sõbralikult ligi ja huvituvad, kuidas Veerpalu põlv paraneb ja kui heasse vormi on tõusnud Kristina Šmigun. Saame neile öelda ühe halva ja ühe hea sõnumi: Veerpalu ravib kodus jalga (konkurentidele hea, meile halb sõnum), Šmigun tõuseb väga heasse vormi (konkurentidele halb, meile hea sõnum).

Super-Mario võitis slaalomis kuldmedali
Meeste slaalomivõistlusel Åres võitis MM-i kuldmedali Austria mäesuusataja Mario Matt. 2001. aasta maailmameister lõpetas esimese sõidu ainsa sportlasena ajaga, mis jäi alla minuti. Teisel katsel ületas Matt end veelgi ning oli üks kahest mäesuusatajast, kes mahtus 58 sekundi piiresse.
Mario Matt ise möönis, et nii suur edumaa üllatas teda. "Seda on raske millegagi seletada. Rada oli raske, nähtavus ei olnud kõige parem ja paljud ilmselt ei näinud ebatasaseid kohti ette. Otsustasin mitte millegagi riskida ning kiirendasin ainult tasasematel laskumistel."
27-aastane Super-Marioks ristitud sportlane edestas sakslast Felix Neureutherit enne teist laskumist 1,14 sekundiga. Teise laskumise tulemuste põhjal tõusid hõbedale ja pronksile Manfred Moelgg Itaaliast ja Jean-Baptiste Grange Prantsusmaalt.

Tulevikulootused hingavad Hispaanias
Eile õhtul avati Hispaanias Jacas kaheksandad Euroopa noorte taliolümpiapäevad, kus Eestit esindab 19 sportlast.
"Euroopa noorte olümpiapäevad, mis toimuvad iga kahe aasta tagant nii suve- kui ka talimängudena, on Euroopa olümpiakomitee tähtsaim spordisündmus. See on spordipidu, millest rahvuskoondise liikmena osa võtta on suur au, medalivõit aga toob kuulsust nii sportlasele kui ka riigile," ütles EOK president Mart Siimann.
Eestit esindavad Jacas murdmaasuusatajad Kaidi Udras, Liis Kalda, Triin Ojaste, Heidi Raju, Rauno Avel, Dmitri Reinmets, Karel Tammjärv, Raido Ränkel, treenerid Hille Saarepuu ja Kalju Ojaste ning hooldemees Mait Sammalsaar. Laskesuusatajatest lähevad võistlema Kadri Kalluste, Teele Tähe, Kadi Tomson, Kristel Viigipuu, Anton Aleksejev, Heigo Lepik, Peeter Kirss, Martin Remmelg, treenerid on Ants Orasson ja Anti Kuulmata.

MM-ile sõitvad Eesti ujujad on selgunud
Laupäeva pärastlõunal pärast Balti meistrivõistlusi pandi Tallinnas Kalevi ujulas paika Eestit märtsikuus Melbourne'is MM-il esindav ujumiskoondis.
Noormeestest sõidavad suurvõistlusele talvisel lühiraja EM-il kuuenda ja kaheksanda koha välja võidelnud Martin Liivamägi ning Martti Aljand. Naistest esindavad Eestit Austraalias Jana Kolukanova, Triin Aljand, Elina Partõka ja end "musta hobusena" nädalavahetuse võistluse järel koondisse murdnud Maria Albert.
Eesti koondise peatreeneri Tõnu Meijeli sõnul oli Alberti kaasamine koondisse tõsine otsus, mida arutati kõigi treeneritega. "Selleks et naiste teatevõistkond täis saada, oli valida kas Maria või Annika Saarnaki vahel," selgitas Meijel. "Annika näitas eelmisel suvel väga ilusaid tulemusi, aga Maria kasuks rääkis praegune seis. Mõlemad on tublid ujujad, aga otsus tuli teha. Arvan, see ei ole Annika jaoks tragöödia."

Treener Aavo Põhjala: nutune võistlus oli
Ungaris toimunud judo MK-etapil võitles eestlastest ainsa medali pärast Martin Padar. Viimati Gruusias ebaõnne kogenud raskekaallane alustas võistlust kindlalt, võites puhtalt nii sakslast Nico Kanningit kui ka brasiillast Joao Gabriel Schlittlerit.
Paljutõotavalt algas ka poolfinaal, kus Padar waza-ariga juhtima läks. Paraku sellest võiduks ei piisanud ning tuli tunnistada prantslase Matthieu Bataille'i paremust. Leevendust ei toonud ka kolmanda koha matš, mille Padar kaotas ipponiga venelasele Maksim Brjanovile.
"Päev algas minu jaoks nii, nagu pidi - esimestes matšides kontrollisin kõike algusest lõpuni, kahjuks lagunesin aga poolfinaalis. Pärast esimest waza-arit tahtsin kohe teist juurde saada - tekkis hasart ja läksin liiga julgeks, mis omakorda maksis kätte," ütles Padar, kelle sõnul tuleb juhtunut veel videovahendusel analüüsida.

Maailmameister Heiki Nabi oli Tartus võidukas
Heiki Nabi võistles Tartus Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses seisusekohaselt ja võitis esikoha. Muudes kaaludes võidutsesid Anar Zeinalov, Marger Pormann, Kristjan Press, Eerik Aps, Alo Toom ja Richard Karelson.

Urmo Aava: kolmanda koha punktid kõlbavad ka! 
Norra taliralli avapäeva pooleli jätnud Urmo Aava kiskus superralli reeglitele toetudes lõpuks välja juunioride MM-sarja kolmanda koha punktid. Kuigi Aava võitis eile kõik neli kiiruskatset, polnud Per Gunnar Anderssonile ja Patrick Sandellile järele jõudmine enam reaalne.
"Kui avapäeva kuuendal katsel teel olnud kännule otsasõitmist mitte arvestada, läks võistlus väga hästi," kinnitas Aava. "Suzuki Swift jooksis kenasti, seadistus oli õige, Norra talvistel teedel kihutamine nauding," arvas eestlane, kes ei tahtnud kokkupõrget kännuga enda arvele võtta.
"Korraldajate aps. WRC-autode lagedale toodud känd lebas sõidujoones. Esimene juunioride auto tõmbas selle otsas roolivardad kõveraks, mina tulin teisena ja lõhkusin esisilla. Alles seejärel tulnud stardipaika info ees olevast ohust," selgitas Aava.

Marko Asmer kolis Briti vormel-3 sarja
Jaapani F3-sarjas ThreeBondiga lepingut pikendanud Marko Asmer tegi ootamatu kannapöörde ning teatas, et sõidab tänavusel hooajal Briti vormel-3 sarjas, kus tunamullu olid Hitechi meeskonnas neljas.
Ka nüüd on kodutalliks Hitech. Eeldatavalt langes Hitechi otsus Asmeri värbamiseks novembris Macau sõidus, kus olid koos maailma eri riikide vormelisarjade piloodid.
Hitechi juht David Hayle usub eestlasse. "Marko on väga tugev.
Teda loevad soosikuks mitmed asjatundjad, kuigi Briti F3-sarjas pole võitmine lihtne," kommenteeris Hayle, lisades, et Macaus näitas Hitech end kogenud ja sihikindla tiimina. Eelmisel aastal oli Hitech Briti sarjas raskustes, Asmerist loodetakse leevendust.

Prantsusmaa mõõgamehed tegid puhta töö
Sven Järve ja Sergei Vaht jõudsid Tallinna Mõõgal kaheksa edukama hulka. Edu?
37. Tallinna Mõõga turniiril vehklesid finaalis Ulrich Robeiri ja Jerome Jeannet. Kahe mustanahalise mehe lõppkohtumisest väljus 15: 12 võiduga Robeiri. Tosina eliitmehega Tallinna MK-etapile tulnud prantslased olid teistele proovikivi: kes võidu sai, võis arvestada kõrge kohaga.
Mullune EM-i medalimees Sven Järve ja Viktor Vaht ei saanud loosi tahtel kuni veerandfinaalini prantslasi endale vastaseks. Kui said, tuli allajäämine. Järve kaotas kaheksa seas Robeirile 7: 15, Vaht esimese asetusega Eric Boisse'ile 8: 15.
Nikolai Novosjolovit ei lasknud 32 parema seast kaugemale Benoit Janvier, Kaido Kaabermad Jeremy Moutou.

Eesti rekordit parandanud Kaie Kand loodab pääseda EM-ile
Lasnamäe spordihallis peetud Eesti mitmevõistluse meistrivõistluste säravaima tulemuse eest hoolitses 22-aastane Kaie Kand, kes kogus viievõistluses 4345 punkti. Senine rahvusrekord kuulus 2002. aastast 4319 punktiga Larissa Netšeporuki nimele.
Kand sai avaalal 60 m tõkkejooksus kirja enda kohta tagasihoidliku 8,75, ent seejärel ületas kõrgushüppes koguni 1.77.
"Kõrgushüpe oli kindlasti mu enda jaoks kõige suurem üllatus," rõõmustas Kand, kes parandas kahe aasta tagust isiklikku rekordit kahe sentimeetriga. Ka kuulitõukes sai Kand kirja elu parima tulemuse - 12.89.
Kaugushüppes astus neiu kaks esimest katset üle, kuid suutis viimasel katsel end kokku võtta ja hüpata 5.87.

Avo Keel: tõenäoliselt kohtuvad finaalis samad meeskonnad
Tallinna Selver alistas viimase vooru põnevusmängus Riia Lase-R-i 3: 2, kindlustades Schenkeri liiga põhiturniiri võidu.
Audentese spordihallis toimunud liidrite omavahelist kohtumist alustasid paremini lõunanaabrid, kes seisult 4: 4 võitsid neli punkti järjest ja hoidsid edu geimi lõpuni. Tänu Andris Õunpuu asemel sisse tulnud Kristjan Sikaste löökidele ja bulgaarlasest temporündaja Tsvetan Hristovi blokkidele suutis Selver 19: 24 kaotuse vähendada küll 23: 24-le, kuid Armands Celitansi täpne löök päästis geimi Lasele.
"Esimese geimi kaotasime peamiselt oma vigade tõttu, sellega tegime mängu närvilisemaks kui vaja," ei olnud Selveri treener Avo Keel rahul esimeses geimis tehtud 17 eksimusega.
Teise ja kolmanda geimi lõpuosas eksisidki Tallinna poepoisid vähem ja nurgaründajate Keith Puparti ning Toni Kankaanpää eestvedamisel kallutati mõlemad geimid numbritega 25: 20 Eesti poole.

Maratonirajal kõrvuti sportlased ja poliitikud
Andrus Veerpalu jäi Tartu maratoni lõpuheitluses pikamaasuusatamise ässadele alla, ent kahekordne olümpiavõitja võis vargsi rõõmustada, sest kaua haiget teinud põlv pidas 63 km läbimisel vastu.
Küllaltki hõlpsalt juhtgrupis püsinud Veerpalu tõmbas mõlemale suusale pidamismääret ja kasutas tõusudel vahelduvtõukelist sammu, mida paranev põlv kolm nädalat tagasi hooaja esimesel etteastel Marcialongal ei lubanud veel teha. Viimase kümne kilomeetriga pagesid kaks maratonispetsi siiski eest ja võidu pälvis raja tippmargiga 2: 42.27 rootslane Jerry Ahrlin tšehhi Stanislav Rezaci ees. Viiemehelises grupis rohkem kui minut hiljem lõpetanud Veerpalu sai seitsmenda koha.

MARIS JESSE, AIN AAVIKSOO: Lubatakse raha, higi ja hambaravi
Eesti tervishoius on streigiähvardused muutunud samahästi kui tavaliseks. Meedikute viimane palganõue rahuldati, riik (loe: maksumaksja) selle eest aga paraku midagi enamat vastu ei saanud.
Vajalikud muudatused tervishoiu rahastamises lükati järgmisele riigikogu koosseisule.
Mida võiks aga valimislubaduste põhjal järgmiselt riigikogult ja valitsuselt tervishoiu vallas oodata? Paljud poliitlubadused on järelemõtlematud või üldsõnalised, mis viitab selge visiooni puudumisele.
Nihe eratervisekindlustusele?
Reformierakond on ainuke, kes ei jaga otseselt raha. Küll aga lubab see partei tulumaksuvabastust inimese enese poolt tervisekontrolliks kulutatud rahalt. See lubadus on kasulik küll raviasutustele - praeguste hindade juures maksab tervisekontroll ligi 7000 krooni -, kuid sellest pole suurt kasu ei rahvatervise ega üksikisikute seisukohalt. Erakond lubab suurendada tervisealase teavitamise rahastamist, kuid paraku ei suuda avaliku sektori kampaaniaraha ealeski võistelda alkoholi- või rämpstoidutööstuse turunduskuludega. Vihjamisi võib Reformierakonna programmist välja lugeda IRL-iga sarnase soovi viia haigekassa eelarvest välja töövõimetushüvitiste maksmine. Märksõnade "kvaliteet" ning "nüüdisaegsed ravivõimalused ja ravimid" rõhutamine samaaegselt riigi rahalise panuse kasvu eitamisega võib viidata eratervisekindlustuse (loe: suureneva individuaalse kulu) hiilivale ettevalmistamisele.

AARE TARK, ANDRES SUIK: Eesti krooni ei saa üleöö devalveerida
Eesti majandusel läheb üldise arusaama kohaselt hästi. Siiski on tekkinud ka mitmeid mõjukaid kahtlejaid Eesti majanduse suhtes, kes näevad Eestis tekkivat majanduskriisi ning viitavad seoses sellega ka Eesti krooni võimalikule devalveerimisele.
Devalveerimine tähendab krooni kursi alandamist teiste valuutadega võrreldes. See tähendab, et kui näiteks praegu saab ühe euro osta 15,6466 krooniga, siis pärast krooni devalveerimist tuleks iga euro eest välja käia vastavalt devalveerimise protsendile suurem hulk kroone.
See, kas Eesti krooni devalveerimine võiks mingis olukorras üldse majanduslikult põhjendatud olla, on omaette teema. Alljärgnevalt juhime aga tähelepanu nendele õiguslikele aspektidele, mis seostuvad krooni devalveerimisega ning mille tõttu tuleb krooni devalveerimist Eestis ebareaalseks pidada.
Kui inflatsioon ehk raha väärtuse odavnemine tulenevalt hindade kasvust on loomulik nähtus, mis tekib ilma riikliku sekkumiseta, siis devalveerimine ehk raha ametliku kursi muutmine teiste valuutade suhtes eeldab riiklikku otsustust. See, kui lihtne on mingi riigi raha devalveerida ja millised protseduurid selleks tuleb läbida, sõltub aga otseselt iga riigi seadustest.

REIN SIKK: Stalin kiidab maavanemaid
Küll sovetliku isikukultuse isa Jossif Stalin rõõmustaks meie maavalitsuste pressiteateid lugedes.
Stalin tõdeks: tema õpetus, et N Liidus ei kuku ka puuleht ilma Suure Juhi loata, on vilja kandnud. Tänapäeva Eesti näib kümnete kaupa ajakirjanikele, väljaannetele ja agentuuridele lähetatavate pressiteadete valguses välja selline, et kui puuduks maavanemad, ei tõuseks päike ega kasvaks rohi.
E-postkasti potsatab teade "Nädala info Valgamaal". Võiks eeldada: saame teada, mis juhtub linnas-maal, ettevõtetes-seltsides. Tuhkagi. Tegemist on maavalitsuse tööplaaniga. Maavanem läheb sinna, asetäitja läheb tänna. Kas see ongi maakonnas tähtsaim? Teisedki maavalitsused levitavad uudiste pähe ametnike tööplaane. Vaid mööndusega, et nädalakava tiražeerimist ei nimetata maakonna elu kajastamiseks. Küll on aga igas ülevaates viis kuni kümme korda maavanema nimi.

Linnavalitsus pole passiivne
Küsimused omandireformi tekitatud ebaõigluse kohta tuleks esitada esmajoones tolleaegsele valitsusele.
Sellega, et linnavalitsus on sundüürnike probleemide lahendamisel passiivne, ei saa kuidagi nõustuda. 1995. aastast alates on sundüürnike registrisse Tartus kantud 2200 peret, tänaseks on neid alles jäänud 361. Mullu said oma eluasemeprobleemile lahenduse üle 200 sundüürnike pere, alanud aastal juba üle 20 leibkonna.
Osa sundüürnikest on hakkama saanud oma vahenditega, kuid väga paljusid on toetanud linn eluasemefondi kaudu. Soodustingimustel eluasemelaenu ning ostu- või kolimistoetuse abil on oma probleemile lahenduse leidnud ligi tuhat peret. Kolimistoetuse tõstmine 20 000 kroonini avaldas kiiresti mõju ning paljud sundüürnikud said selle abil oma eluasememure lahendatud.

Ebaõiglus kestab
Tänavu tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva suurejooneliselt ülikoolilinnas Tartus.
Aga üks osa kodanikke, sundüürnikud, mõtlevad ka sel päeval oma saatusele ja ebaõiglusele, mis tekitati omandireformi aluste seadusega, kus eelistati omanikke. Valitsus ja riigikogu pole tahtnud muuta seda ebaõiglast seadust, mis kehtib juba 15 aastat.
Ka kohalikud omavalitsused, kes vaatavad ja ootavad valitsuselt lahendusi, ei tegele enam eriti sundüürnike probleemidega. Näiteks võib tuua passiivse Tartu linnavalitsuse ja volikogu. Tartu Postimehes (13.2) ütles abilinnapea Vladimir Šokman: "Meil ei ole praegu näiteks mitte ühtegi sundüürnikku arvel sotsiaalabi või sotsiaalelamispinna vajajana."

REPLIIK: Oht, mis ei kao
Põhjamaad hindavad ümber oma kaitsepoliitikat, sest Venemaa presidendi Putini äsjane kõne Müncheni julgeolekukonverentsil viitab külma sõja aegsele polariseeritud maailmanägemisele. Ohu märk on seegi, et Vene sõjavägi kosub - relvajõud on madalpunkti ületanud ning Moskva investeerib neisse jälle. Ei ole karta sissetungi, kuid piiratud sõjalise tegevuse riski ennustab näiteks ka Norra kaitsejõudude instituut.
Eesti on taasiseseisvumisest saadik Venemaa-ohtu kuklas tundnud, kuid praegune kaitsepoliitika keskendub pigem nüüdisaegsematele probleemidele, näiteks terrorismile. Naabrite tegevus on meilegi signaaliks, et geopoliitilist reaalsust ei tohi kaitsepoliitikas hetkekski unustada. Venemaaga seotud riske tuleb arvestada ka iga planeeritava kaitseväereformi juures.

JUHTKIRI: Põhjalik, aga kas ka mõjukas? 
Eile avalikustatud "Eesti inimarengu aruanne 2006" on kahtlemata üks põhjalikumaid uurimusi Eesti ühiskonnast, mis viimastel aastatel tehtud. Me laseme end pahatihti uinutada Eesti üliheadest majandusnäitajatest ja kõrgetest kohtadest kõikvõimalikes edetabelites. Inimarengu aruanne näitab aga kõnekalt, et selle kõrval on meil ka hulk kitsaskohti, olgu selleks siis HIV ja aidsi suisa epideemia mõõtu levik, hariduslik kihistumine, mis ei alga gümnaasiumis ja isegi mitte põhikoolis, vaid algkoolis ja lasteaias, või meie inimeste kehv tervis.
Kuid üks olulisemaid küsimusi on, mis saab inimarengu aruandest ja seal tõstatatud probleemidest edasi. Eilsel esitlusel oli aruande üks koostajatest Mati Heidmets sunnitud tunnistama, et erakondade valimiskampaanias tõstatatud teemade seas pole sisuliselt mitte ühtegi inimarengu aruandes välja toodud probleemteemat, rääkimata neile lahenduste pakkumisest. See tõsiasi on üpris kõnekas meie praeguse valimiskampaania ja valimisprogrammide sisukuse kohta, kuid veelgi olulisem on see, et järelikult jäävad paljud probleemid endiselt lahenduseta.

Tartu noortevolikogu kutsub noori üles valimistel osalema
Tartu noortevolikogu viib läbi kampaaniat, mille eesmärgiks on kutsuda noori osalema Riigikogu valimistel.
Kampaania raames on Tartu haridusasutustesse ja ühiselamutesse üles riputatud 50 plakatit, millega loodetakse suurendada noorte valimisosalust.
Kampaania on vajalik, kuna soovime muuta noorte väärarusaama, et üksik hääl pole oluline, ütles Tartu noortevolikogu esindaja pöördumises pressi poole ning lisas, et nad püüavad innustada noori oma tuleviku üle ise otsustama.

E-hääletust katsetas ligi 4000 inimest
Vabariigi Valimiskomisjoni teatel kasutas elektroonilise proovihääletuse võimalust 3925 inimest.
Noorim hääletaja oli 17-aastane, vanim 93. Kõige rohkem oli huvilisi vanuses kuni 29 aastat (27,6%), mehi hääletas 72,4%, naisi 27,6%. Kuigi hääletajaid oli ka öösel, katsetati proovihääletust enamasti päevasel ajal ja õhtul. Tipptundideks kujunesid ajavahemikud kella 15 - 17 ja 19 - 22.
Riigikogu valimistel saab elektrooniliselt hääletada aadressil www.valimised.ee. E-hääletamine algab 26. veebruaril kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni 28. veebruarini kella 20.00-ni. Selleks on vajalik ID-kaart ja arvuti koos netiühenduse ja kaardilugejaga.

Lang hoiatab Savisaare sea ja käo valitsuse eest
Rein Langi hinnangul oleks eelseisvate riigikogu valimiste kõige mustem stsenaarium Euroopas populaarse suure, seinast seina koalitsiooni teke, mida juhiks Edgar Savisaar.
Lang kirjutas oma ajaveebis, et Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on läinud valimistele negatiivse programmiga, mille eesmärk on mustata ennekõike Reformierakonda. Lang ei usu, et IRL sellest ise midagi võidaks, pigem vähendatakse nii Reformierakonna ja sotside toetust ehk aidatakse valimisvõiduni Keskerakond.
"Kui Savisaar peaks tõesti saama esimese öö õiguse valitsust moodustada, peab ta esitama kutse esimesena kas Reformierakonnale või IRL-le. Kui IRL-i valimistulemus on oodatust viletsam, on Mart Laaril poliitilise ellujäämise nimel hädavajadus omadele näidata, et ta on siiski suuteline erakonna valijate eest seisma ja seega on ta valitsusse saamise nimel valmis igasugusteks kompromissideks. Ja teebki Savisaar esimese pakkumise Laarile. Ei tasu unustada ka Laari unistust saada endale välisministri portfell."

E-hääletamine pälvib maailma tähelepanu
Riigikogu valimistel on võimalik esmakordselt anda oma hääl elektroonilisel teel, mis on pälvinud maailmas juba väga suurt tähelepanu.
"Sellist lahendust, kus parlamendivalimistel saab anda oma hääle üle interneti siduva tulemusena, pole varem maailmas mitte keegi kasutanud," ütles valimiskomisjoni esmees Heiki Sibul Postimehele.
"On küll tarvitatud mitmeid erinevaid viise. Näiteks Kasahstan arvab ka, et nad kasutavad e-hääletamist, aga praktikas tähendab see vaid seda, et arvuti asub jaoskonnas hääletuskabiinis," tõi ta näite.
Sibula sõnul võib välismeedia huvi Eesti e-hääletuse vastu nimetada lausa massiliseks.
"Viimased kaks kuud oleme pidevalt intervjuusid jaganud, ka järgmisel nädalal on oodata siia palju välisajakirjanikke," rääkis Sibul.

Selgusid maakonnalehtede parimad lood
Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) egiidi all tegutsev maakonnalehtede žürii valis täna õhtul välja 2006. aasta parimad uudised, arvamused ja olemuslood.
Olemuse kategoorias on nominendid Merili Nikkolo Järva Teatajas 22. juulil avaldatud looga "Lapsehoidja närvid panevad proovile ulakad lapsed ja nõudlikud vanemad", Asso Puidet Pärnu Postimehes 2006. aasta jaanuaris ilmunud lugudeseeriaga Manija saare elust-olust ning Teet Roosaar Pärnu Postimehes eelmise aasta alguses avaldatud seeriaga välismaal töötavatest pärnumaalastest.
Uudise kategooria parimad on Erik Kalda Põhjarannikus 11. augustil 2006 avaldatud uudis "Keskkonnaametnikud lõbutsesid tuleohtlikus metsas", Tiiu Linnard Põhjarannikus mullu aprillis avaldatud uudisega Ida-Virumaa psühholoogilise abi keskuse juhatajast ning Rannar Raba Sakalas 10. märtsil avaldatud uudisega "Ugala on hädas jultunud koolilastega".

Mart Laar sai Praha Liberaalse Instituudi auhinna
Tšehhi keskpangas toimunud pidulikul tseremoonial anti Laarile auhind Eesti majandusreformide teostamise ning e-valitsuse arendamise eest.
Liberaalse Instituudi aastatauhinda on antud välja alates 1995. aastast poliitikutele ja majandusteadlastele, kes oma kirjutiste ja tegevusega toetanud vabaduse levikut.
Enne Laari on auhinna saanud teiste hulgas Nobeli preemia laureaadid Milton Friedman ning James Buchanani.

Skype pakub piiramatult kohalikke kõnesid 36 krooni eest kuus
Täna turule jõudnud Skype Pro pakett pakub 2,3 -eurose ehk ligi 36-kroonise kuutasuga piiramatult ilma minutihinnata kõnesid kohalikele tavatelefonidele.
Lisaks nullkroonisele minutihinnale hõlmab Skype Pro tasuta kõneposti, olulist allahindlust SkypeIn numbritele, soodsate hindadega Skype'i seadmete ostuvõimalust, pluss 5-eurost SkypeOut™ krediiti, kui sõlmitakse liitumine viieks kuuks, ütles Stefan Oberg, Skype'i telekommunikatsioonivaldkonna juht pressiteenistuse vahendusel.
Tänasest muutub Skype Pro pakett kättesaadavaks 15-s Euroopa riigis.

Peterburi maantee ahelavariides osales kokku 39 autot
Põhja politseiprefektuuri andmeil sattus täna hommikul Tallinna-Peterburi maanteel avariisse 39 autot.
Prefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'le, et Tallinna-Peterburi maanteel Iru soojuselektrijaama juures juhtunud õnnetuses osales 11 autot, sealt edasi 400 meetrit Maardu suunas toimunud õnnetuses osales 8 autot ning samal teelõigul toimus veel mitu 4 autoga toimunud liiklusõnnetust.
Liiklus Peterburi maanteel oli häiritud kella 9 kuni 12.30-ni.
Puusepa sõnul registreeriti Tallinnas kella 16 seisuga kokku 34 teadet liiklusõnnetustest.
Politsei tuletab autojuhtidele meelde valida tihedas lumesajus ning muutlikes teeoludes liiklemiseks sobivad sõiduvõtted. Samuti peaksid tavalisest ettevaatlikumad olema jalakäijad.

Politsei palub Tallinnalt alkomeetreid
Põhja politseiprefektuur pöördus möödunud nädalal Tallinna linna poole palvega toetada politseid 50 digitaalse alkomeetri soetamisel.
Linnavalitsus arutabki homme, kas eraldada reservfondist 300 000 krooni munitsipaalpolitseile, et see päris politseile 50 alkomeetrit ostaks.
Linnavalitsuse reservfondist võib teha eraldisi ülelinnalise tähtsusega kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.
Põhja politseiprefektuuri teeninduspiirkonnas registreeriti 2006. aastal kokku 53 822 liiklusseaduse rikkumist, mis on 4 220 rikkumise võrra enam kui 2005. aastal. Aastaga peeti kinni 4001 roolijoodikut, mis on 209 võrra rohkem kui aasta varem.
Purjus mootorsõidukijuhtide süül toimus mullu Põhja prefektuuri tööpiirkonnas 151 liiklusõnnetust. Neis hukkus üheksa ja sai vigastada 226 inimest. Sealjuures Tallinna linnas oli 76 sellist liiklusõnnetust, neis hukkus kaks ja sai vigastada 112 inimest.

Audit: PRIA tegevus tootjate informeerimisel oli ebapiisav
Põllumajandusministeeriumis toimunud pressikonverentsil kinnitas minister Ester Tuiksoo, et kuna tootjad ei teadnud aastatel 2004-2005 täpselt, millised pinnad on toetusõiguslikud, ei ole õige nõuda taotlejatelt tagasi kogu rahasummat.
Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud auditist selgub, et tootjate informeerimisel esines vajakajäämisi, mistõttu esines tootjapoolseid eksimusi toetuste taotlemisel.
"Seepärast ei oleks õige rakendada tootjate suhtes aastate 2004-2006 eest karistust kogu ulatuses. See võiks mõnel juhul tähendada kogu toetusest ilmajäämist," selgitas Tuiksoo.
Samas lisas minister, et kui inimene on taotlenud toetust maale, kus tegelikult kasvab mets ning see on selliselt kantud ka katastrisse, siis nõutakse tagasi kogu summa mittetoetusõiguslikult pinnalt. "Käsitleme sellist juhtumit teadliku petmisena," lisas minister.
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaubi sõnul on kujunenud olukord tingitud meie ametnike, tootjate ja konsulentide ebapiisavatest infovahetusest ning Euroopa liiduga liitumise ainukordsusest tingitud teadmiste ja kogemuste vähesusest.

Tartu likvideerib Jaamamõisast ligi 800 tonni prügi
Tartu linna algatusel ja Keskkonnainvesteeringute keskuse toel peaks Jaamamõisasse aastate jooksul kogunenud prügist suurem osa tulevaks suveks likvideeritud saama.
Jaamamõisa piirkonnas asub praegu Tartu suurim isehakanud prügimägi.
"Muidu võiks Jaamamõisa piirkond täitsa kenasti arenema hakata, aga jäätmereostus on seal oluliseks takistuseks," rääkis Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer.
Mauer avaldas lootust, et pärast prahi äravedamist ei ole linlastel südant enam sinna oma rämpsu vedelema jätta.
Täna tunnistas linnavalitsus jääkreostuse likvideerimise riigihanke võitjaks AS Cleanaway pakkumise summas 773 598 krooni.
"Päris kõike selle raha eest küll ära koristada ei saa, aga peamise ojaäärse piirkonna ikka," kinnitas Mauer.
Firma puhastab olmejäätmetest 300 meetri pikkusel lõigul oja kaldad, samuti tehakse korda piirkonna kraavid ning koristatakse ära Jaamamõisa linnaosas vedelev jäätmelade. Kokku tuleb keskkonnateenistuse hinnangul Jaamamõisast ära vedada umbes 800 tonni olmejäätmeid.

Tallinn arutab homme 9. jaanuari riigipühaks muutmist
Tallinna linnavalitsus arutab homme, kas toetada 9. jaanuari kuulutamist Eesti vabariigi majanduse taassünni päevaks ja tähistada seda Eestis riikliku tähtpäevana ja lipupäevana.
Eesti Raudtee erastamislepingu lõpetamise protseduurid viidi 9. jaanuaril 2007 lõpule ning Eesti riik sai enda omandisse tagasi viis aastat tagasi erakätesse antud 66 protsenti Eesti Raudtee aktsiatest.
"Eesti majanduse arengu seisukohalt oli 9. jaanuaril 2007 lõpule jõudnud tehingu näol tegemist väga olulise sündmusega. Sellest annab tunnistust ka raudtee tagasiostmist puudutav Riigikogu 6. detsembri 2006 otsus, mis lähtub raudteevaldkonna kaasajastamise vajadusest ning selle kaugeleulatuvast mõjust Eesti majandusele ja sotsiaalelule," ütles Tallinna linnavolikogu liige Tarmo Lausing ettepaneku põhjenduseks.
Eelnõu seletuskirjas on vabariigi valitsus muuhulgas märkinud, et riigile olulised infrastruktuurid nagu avalik raudtee, elektrijaamad ja -võrgud, sadamad, maanteed jms peavad kuuluma riigile, et tagada nende infrastruktuuride areng ning investeeringud neisse kooskõlas avalike ning riiklike huvidega.

Peterburi tee on liikluseks taas avatud
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja sõnul on Peterburi tee taas liikluseks avatud.
Pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et liiklus avati kella 12. 30 ajal.
Hommikul alates kella 9 on Tallinn-Peterburi maanteel Iru soojuselektrijaama juures juhtunud mitu liiklusõnnetust, milles esialgsetel andmetel inimesed kannatada ei saanud. Esialgse info kohaselt osales maantee Tallinna suunal juhtunud õnnetustes ligikaudu 20 sõidukit.
Politsei tuletab autojuhtidele meelde valida tihedas lumesajus ning muutlikes teeoludes liiklemiseks sobivad sõiduvõtted. Samuti peaksid tavalisest ettevaatlikumad olema jalakäijad.

Pärnu volikogu kinnitas uued abilinnapead
Pärnu volikogu avaldas tänasel istungil umbusaldust Isamaa ja Res Publica Liidu abilinnapeadele Mart Allikule ja Raul Sarandile ning nimetas uuteks abilinnapeadeks Reformierakonda kuuluva Jane Metsa ja parteitu Peeter Saunpere.
Jane Mets hakkab juhtima linnamajanduse valdkonda, Peeter Saunpere linnaplaneerimist.
Linnapea Mart Viisitamme (Keskerakond) valitsuses jätkavad sotsiaalvaldkonda kureeriv Margus Tammekivi (Keskerakond), linna rahanduse valdkonna juht Vambo Talu (Rahvaliit) ning turvalisuse eest vastutav abilinnapea Simmo Saar (Keskerakond).

Kiirlaevalainete uurimise projekti maksumus on üle viie miljoni krooni
Tallinna linnavalitsus kavatseb taotleda Keskkonnainvesteeringute keskuselt kiirlaevalainete mõju uurimiseks rahalist toetust.
"Maksimaalselt kiire ühendus kahe pealinna vahel ning laevafirmade maksimaalselt suur kasum ei tohi olla keskkonnahoiust tähtsam," ütles abilinnapea Olga Sõtnik. "Kui uuringust selgub, et rannaala säästmiseks on vaja kiirlaevade liiklustihedust ja liikumiskiirust piirata, siis tuleb seda ka teha."
Projekti maksumuseks on 5 255 000 krooni, sellest KIK-ist taotletav toetus 4 729 500 krooni ja omafinantseering 525 500 krooni.
Tallinna ja Helsingi vaheline intensiivne kiirlaevade liiklus kahjustab Tallinna rannaalade looduskeskkonda ning halvendab Tallinna elanike heaolu.
Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud ümarlauakoosoleku protokollile on keskkonnaministeerium nõus kiirlaeva lainete alast uuringut rahastama Keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu 90% ulatuses. Ümarlauakoosolekul rõhutati, et kiirlaevandusega seotud uuringuid on vaja jätkata.

Maksuamet pidas kinni metalliäriga tegeleva kuritegeliku grupeeringu
Maksu- ja tolliamet koostöös Keskkriminaalpolitsei ja Põhja Ringkonnaprokuratuuriga pidasid 8. veebruaril kinni kuritegeliku grupi, keda kahtlustatakse riigile üle 16,4 miljonilise rahalise kahju tekitamises.
"Kahtlustuste kohaselt tegelesid kuritegelikku ühendusse kuuluvad isikud käibemaksupettuste korraldamisega ning suures ulatuses rahapesuga, kus kuriteo tulemusel saadud varaga tehti toiminguid, mille eesmärgiks ja tagajärjeks oli varjata raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu", ütles Põhja ringkonnaprokurör Maria Sutt-Tehver.
Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuus lisas, et kuritegelik grupp tegutses metalli kokkuostu valdkonnas, kus esialgsete andmete kohaselt tekitati ajavahemikul juuni 2006 kuni detsember 2006 riigile kahju üle 16 miljoni krooni.
"Maksupettuste puhul ei jäta me tähelepanuta ka seda, mis kuritegelikul teel teenitud rahast pärast maksupettust edasi saab. Selle juhtumi puhul on oluline, et püsiv isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendus tegeles kahtlustuste kohaselt lisaks maksupettusele ka rahapesuga, kus maksukuriteo tagajärjel saadud raha paigutati majandustegevusse selle kuritegelikku päritolu varjates," ütles Kuus.

Soome lahel juhtus järjekordne tankeriõnnetus
Neste Oil tanker põrkas ööl vastu tänast Suursaare lähistel jäärennis liikudes kokku ees sõitnud kaubalaevaga.
Õnnetuses keegi viga ei saanud, samuti ei tekkinud õlireostust, vahendab STT. Tankeri lastiks oli 11 000 tonni õli.
Vene ametnikud vaatasid aluse üle ning andsid loa jätkata liikumist Tallinna.
180-meetrine alus oli teel Peterburist Hamburgi ning pardal viibis filipiinlastest meeskond. Tegemist on alusega, mis suudab talvistes oludes liikuda ilma jäämurdja abita.
Veebruari alguses riivas Soome lahes Kreeka lipu all sõitnud laev Propontis merepõhja.

Tallinn aitab Poska maja taastada
Tallinna linnavalitsuse korraldusega kiidetakse heaks sihtasutuse Jaan Poska Mälestusfond ja Tallinna linna vahel sõlmitava heade kavatsuste kokkuleppe projekt.
Tallinna linn ja sihtasutus Jaan Poska Mäletusfond teevad koostööd J. Poska tänav 8 kinnistul restaureeritava Jaan Poska Maja töölerakendamisel, Jaan Poska mälestuse jäädvustamisel ja memoriaaltoa töö korraldamisel.
Tallinna linnapea Jüri Ratas märkis, et Eesti Vabariik tähistab selle nädala lõpus oma 89. sünnipäeva, mil mõtleme ka rohkem oma riigile ja meie ajaloole. "Oluline on meeles pidada ja tunnustada neid inimesi, kes on olnud selle riigi sünni juures," ütles Ratas.
Kokkuleppe eesmärgiks on sätestada koostöö üldpõhimõtted, mis on aluseks ühiste huvide kindlaksmääramisel ja ühistegevuste kavandamisel.
Eesmärgist tulenevalt kaasatakse Jaan Poska Mälestusfond koostööprojektide teostamisse, mis aitavad kaasa koolinoorte ajalooteadlikkuse tõstmisele ja linna ajalooliste suurkujude mälestuse jäädvustamisele.

Politseinikud tabasid Narvas 33 liikluseeskirja rikkunud jalakäijat
Esmaspäeval läbiviidud politseioperatsiooni käigus tabati Narvas 33 liikluseeskirja rikkunud jalakäijat.
19.veebruaril viisid Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse ametnikud läbi politseioperatsiooni, mille põhieesmärgiks oli jalakäijate kontroll. Politseioperatsioonis osales 16 konstaablit ning see kestis ajavahemikul kella 8.30 - 20.00.
"Narvas on üsna levinud tendents, et jalakäija ületab sõiduteed keelatud kohas. Pean tunnistama, et ei aita politseiniku poolt tehtud hoiatus jalakäijale ega ka meedias ilmunud sel teemal hulk artikleid," ütles Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Reeno Kullamä.
Narva politseiosakonna teenindataval territooriumil sai jaanuarikuus vigastada 6 jalakäijat, nendest 3 jalakäijat ületasid sõiduteed mitte selleks ettenähtud kohas.

Riigikogu praegune koosseis muudaks eesti keele kaitseks põhiseadust
Riigikogu praegune koosseis võttis 66 poolthäälega vastu põhiseaduse muutmise seaduse, millega soovitakse kaitsta eesti keelt.
Seaduse eesmärk on muuta põhiseaduse preambulat, et esile tõsta ja tähtsustada eesti keele tähendust Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana. Muudatus sätestab põhiseaduse preambulas, et Eesti riik peab tagama lisaks eesti rahvusele ja kultuurile ka eesti keele säilimise läbi aegade.
Ükski riigikogu liige seaduse vastu ei hääletanud, samuti ei jäänud keegi erapooletuks.
Kuna põhiseaduskomisjonis leidis toetust ettepanek põhiseaduse muutmiseks antud juhul läbi Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu, peab seaduse jõustumiseks selle heaks kiitma ka riigikogu järgmine koosseis, tingimusel, et selle poolt on kolm viiendikku riigikogu liikmeid.

Peterburi maanteel juhtus umbes kahekümne autoga liiklusõnnetus
Tallinna-Peterburi maanteel Iru soojuselektrijaama juures on täna hommikul alates kella 9st juhtunud mitu liiklusõnnetust, milles esialgsetel andmetel inimesed kannatada ei saanud.
Esialgse info kohaselt osales maantee Tallinna suunal juhtunud õnnetustes enam kui kümme autot. Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'le, et kokku võis õnnetusse sattuda umbes kakskümmend autot.
Puusepa sõnul on väikseimaid plekimõlkimisi toimunud Tallinnas veelgi.
Õnnetuste tõttu oli liiklus Tallinn-Peterburi maanteel Iru soojuselektrijaama juures kuni kella 12.30 tugevasti häiritud. Liiklus oli ümber korraldatud vastassuunavööndi kaudu. Mõlemal suunal sai kasutada vaid ühte sõidurida.
Politsei soovitas Narva poolt Tallinna liikujatele ümbersõitu Maardu kaudu mööda Vana-Narva maanteed.

Rong suunati valele teele kogemata
Tallinn-Tartu kiirrongi suundumine Tartu asemel Viljandi poole oli tingitud inimlikust eksitusest.
Laupäeval Tartusse sõitnud Eesti Päevalehe ajakirjanikku Krister Parist tabas ebameeldiv üllatus kui rong alustas A. le Coq Arena juures äkki tagasikäiku Balti jaama suunas. Rongi reisisaatja sõnul oli rong millegipärast Viljandisse viival teel ja pöördus tagasi, et lõpuks õigele rajale jõuda.
Edelaraudtee ehitus- ja kvaliteedi osakonna juhataja Urmas Lükke sõnul juhtus selline väike õnnetus seetõttu, et rong suunati kogemata valele teele. Miks selline asi juhtus, ei osanud Lükke aga öelda, pidades seda lihtsalt õnnetuks kokkusattumuseks.
"Eksitus juhtus ilmselt tänu sellele, et laupäeva õhtul 19.48 väljuv rong sõidab ainult ühel päeval ja ülejäänud ajal suunataksegi rong Balti jaamast otse Viljandisse depoosse," ütles Lükke.

Põletushaavad viisid lapse eluohtlikusse seisundisse
20. jaanuaril viidi Viljandi haiglasse alla kaheaastane põletushaavadega Toivo, kes oli kodus endale kuuma teekruusi kaela tõmmanud.
Kuue päeva pärast tundus poisi seisund nii hea, et raviarst nõustus ta ema soovil koju laskma, kirjutab Sakala.
Kodus lapse seisund halvenes: "Laupäeval tekkisid Toivo nahale heledad plekid. Öösel muutus ta imelikuks. Hommikul oli palavik 38 kraadi, lapse põlved ja küünarnukid olid lillakaks muutunud," jutustab ema.
Tartu ülikooli kliinikumi (kuhu Toivo viidi) laste intensiivravi osakonna arstide kirjutatud haigusloo kokkuvõttes on öeldud, et laps saabus kliinikumi raskes üldseisundis, kuid oli teadvusel. Viiel-kuuel protsendil tema näo- ja kehapinnast oli esimese-teise astme põletus, sügavat nekroosiga kaetud kehapinda oli kolm-neli protsenti, tüsistusena on kirjas septiline šokk.

Järvere mõisapargis toimus ebaseaduslik raie
Jaanuaris raiuti Sõmerpalu vallas kaitsealuse Järvere mõisapargi rekonstrueerimise käigus ebaseaduslikult lubatust rohkem puid.
Keskkonnale põhjustatud kahju on ligi 59 000 krooni, teatas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja.
Politseisse saatis materjalid edasi keskkonnainspektsioon, kirjutab Võrumaa Teataja. Kriminaalmenetluse käigus peab selguma, missugu-ne on kahju ja kes kui palju puid maha võttis.
Praegu on teada, et korraldusi puud maha võtta võis anda mitu inimest, mitte ainult -mõisa omanik Olari Järvloo. Samuti peab uurimine selgitama, kas puud võeti maha sihilikult või ekslikult.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

Naaber veab narkotalu elanikega vägikaigast
Vinni vallas asuva narkomaanide rehabilitatsioonitalu naaber süüdistab selle elanikke korra rikkumises ja röövraies, keskuse juhid heidavad aga viimasele ette pidevat laimamist.
Voore külas Vihmari talus asuva rehabilitatsioonikeskuse naabruses elav Arne Veedla on teinud kohalikule konstaablile mitmel korral avaldusi, sest keskuse koer liigub tema sõnul pidevalt lahtiselt ringi ning eelmisel nädalal kutsus Veedla vend politsei, sest kõrval asuval kinnistul käinud röövraie, kirjutab Virumaa Teataja.
Keskuses juba viis aastat kasvatajana töötanud Viktor Jegorov rääkis, et maatükil tehti sanitaarraiet ja metsatükk saadi kasutamiseks OÜ Voore Mõis juhilt Indrek Klammerilt, mida viimane ka kinnitas.
AIDSi ennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova sõnul on tegu pigem sellega, et naabruses elav Arne Veedla üritab keskuse tegevusele kaikaid kodarasse loopida, sest see pole esimene kord, kui Veedla neid süüdistab.

Professoriks valimise kord seisab ajal risti jalus
Tartu ülikoolis karmistub professoriks valimise kord, samuti plaanitakse professori nimetus muuta aunimetuseks - nii on selles ametis olnud inimesel õigus ka pärast töölt lahkumist esitleda end professorina.
Praegu professoritele kehtivad kvaliteedinõuded pärinevad viieteistkümne aasta tagusest ajast - siis oli publikatsioone kolm korda vähem, nüüd on teadusnäitajad kordi paremad, kirjutab Tartu Postimees.
"Et Tartu ülikool tahab olla teadusülikool, tuleb luua uusi kriteeriume," nentis teadusprorektor professor Ain Heinaru.
Tartu ülikooli socialia valdkondliku komisjoni esimehe Jüri Alliku sõnul on Tartu ülikool täiskasvanuks saanud ja igaüks ei pruugi enam professoriks saada.
Muutusi sunnib tagant asjaolu, et ülikool on põhimõtteliselt andnud professorite kohad vabaks - enam ei tegutse ühes õppetoolis tingimata ainult üks professor.

Politsei tabas tolli arvutite vargusega seotud mehe
Politsei tabas mehe, keda on alust seostada maksu- ja tolliameti liikuvrühma olulist teavet sisaldavate arvutite varguses.
Läinud aasta septembris varastatud arvutid sisaldasid olulist teavet 20 ettevõtet puudutava tolli järelevalve toimingute kohta: seal olid äriregistri andmed/aastakäibed, tollile deklareeritavad andmed ja kahel aastal tollikontrolli ajal tehtud digifotod, kirjutab SL Õhtuleht. Arvutites andmebaase ei olnud.
Politsei tabas mehe, keda on alust vargusega seostada. Tema suhtes on käimas teisedki kriminaalmenetlused.
Maksu- ja tolliametis korraldatud juurdlus ei tuvastanud, et tolliametnikud oleksid olnud arvutite vargusega seotud.

Minister Tuiksoo aastapäevavastuvõtt maksab 200 000
Tänane põllumajandusministri vastuvõtt Estonias läheb maksma 200 000 krooni, kes selle raha eest külalistele esineb, pole teada, ent pidulaudadel ootab Eesti toit
Kui president Toomas Hendrik Ilves on kutsunud vabariigi aastapäevapeo külalised nädalavahetusel Lõuna-Eestisse Tartusse, siis põllumajandusminister Ester Tuiksoo alustab riigi sünnipäeva tähistamist juba täna Estonia kontserdisaalis. Õhtul kell kuus algavale vastuvõtule on oodatud ligi 500 külalist, kirjutab SL Õhtuleht.
Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna pressiesindaja Karina Loi sõnul selgub täpne osalejate arv alles pärast üritust, sest vastuvõtul osalemisest ette teatamine polnud vajalik. Kutsutute seas on ka president Arnold Rüütel koos proua Ingrid Rüütliga.
Üritus peaks kestma kolm-neli tundi, mille vältel pakutakse külalistele Eesti toitu. Vastuvõtu eelarveks on ministeerium ette näinud ca 200 000 krooni, mis kaetakse ministeeriumi eelarvest.

Kristiina Ojuland ootab last
Riigikogu liige ja endine välisminister Kristiina Ojuland läheb valimistele vastu lapseootel.
Reformierakonna tippliige Kristina Ojuland kinnitab, et ta on tõepoolest beebiootel. Siiski ei taha 40-aastane tipp-poliitik oma esiklapse ootusest täpsemalt avalikkusele rääkida, kirjutab SL Õhtuleht.
Et Lääne-Virumaal kandideeriv Ojuland beebit ootab, oli üllatuseks isegi parteikontoris.
"Palju õnne!" oskas pressiesindaja Henri Arras pärast väikest uurimistööd soovida ja arvas, et kui lapseootus tõele peaks vastama, siis valijal on õigus seda ka teada.
"See kindlasti võiks valijat huvitada. Aga kuna Ojuland on väga töökas naine, eks ta, nii kui muud asjad ei sega, teeb tööd ja… Eks lapsekasvatamine on ju ka oluline töö," viitab Arras, et juhul kui Ojuland peaks riigikokku saama, siis valijaid ta ei peta ja teeb seda tööd võimalikult kaua.

Bingo lotost oodatakse sel nädalal mitut miljonivõitjat
Ligi kuue miljoni kroonine jackpot võib anda Eestile juurde lausa mitu uut lotomiljonäri.
Bingo loto mängimine võib sel nädalal tuua hiigelvõidu, sest saade-saatelt suurenenud peavõidu võitmise tõenäosus on üks 400 000-le. Tõenäoliselt võidab vähemalt keegi peavõidu, suur on ka tõenäosus, et see läheb paari mängija vahel jagamisele.
Eesti Loto teatel on Eestis mängitava Bingo loto ajaloo suurim jackpot tekitanud tõelise lotobuumi. Ainuüksi nädalavahetusel müüs lotofirma selle nädala neljapäeval toimuvale loosimisele üle 100 000 mänguvälja. Kui seni on lotofirma ühele loosimisele nädala jooksul müünud veidi üle 420 000 mänguvälja, siis nüüd ennustab Eesti Loto juhatuse esimees Aivar Lepa, et nädalaga müüakse üle poole miljoni mänguvälja.

Ausamba avamine tõi kokku Pitka võitluskaaslased
Monument Admiral Johan Pitka 135. sünniaastapäeva puhul Hirvepargi servale Toompea ja Wismari tänava nurgale püstitatud monumendi avamisele oli kogunenud sadu inimesi, kellest mõned olid Pitkat veel oma silmaga näinud. "Kohtasin teda korra 1944. aastal pärast Soomest tulekut Kehra õppelaagris ja toona paistis Pitka üsna kõbus vana olevat," ütles endine soomepoiss Lembit Kaselaan, kel vanust 82 aastat. Pitkaga siiski mingit lähemat jutuajamist ei olnud, sest admiral jalutas ringi rohkem oma saatjaskonnaga. "Ta oli väga suur optimist ega osanud 1944. aastal ilmselt olukorda õigesti hinnata, elades rohkem Vabadussõja vaimus," arvas Kaselaan. Toompea 8 asuva kaitseliidu peastaabi esimesel korrusel on avatud ka Johan Pitka juubelinäitus, kus on muuhulgas väljas Eestis haruldasi aumärke. Monumendi paigaldamisele kulus linna eelarvest 1,7 miljonit krooni.

Kinnisvarabuum on muutnud omavalitsused korruptsioonipesadeks
Muu hulgas - ametiseisundi ebaseaduslik ärakasutamine, millega tekitatakse teisele isikule või avalikele huvidele olulist kahju. Olulise kahju all võib mõista nii varalist kui ka mittevaralist kahju, näiteks ametiasutuse maine kahjustamist.
Korruptsiooni esimene vorm: ametiseisundi ärakasutamine
Vallo Toomet (V.T.): Kui arvestada riigikogu väga madalat usaldusreitingut ja infot, et valima kavatseb minna alla poole valijatest, siis kas riigikogu liikmed on süüdi ametiseisundi ärakasutamises ja riigikogu maine kahjustamises?
Pikk vaikus.
hannes rumm (H.R.): Kui me räägime riigikogu puhul kuluhüvitistest, siis siin on tegemist taju-probleemiga. Sestap tajutakse korruptiivse tegevusena riigikogu liikme poolt esitatud pardi-prae arvet, mis on tekkinud öösel kell kolm "kohtumisel valijatega", kuid palju ohtlikum probleem korruptsiooni ja riigikogu seostest on riigikogu valimiste puhul, kus mängus on palju suuremad summad suurettevõtete ja teatud erakondade vahel.

Konguta vald püüdis ministrile ust näidata
"Kui sa pole rahvaliitlane, oled rahvavaenlane," kostetakse enne reformierakondlasest ministri visiiti Kongutas.
Rahvaliidu võimuga Konguta vallas Tartumaal tehti kõikvõimalikke ponnistusi, et Eesti Päevalehe õhutusel sinna külla tulev välisminister Urmas Paet rahva ette ei jõuaks.
Pärast kohtumist asusid külainimesed aga korraldajaid kättpidi tänama, öeldes, et viimaks ometi jõudis välisministri vahendusel siia ka veidi värsket õhku.
Kahtedel viimastel kohalikel valimistel on Rahvaliit Kongutas puhta töö teinud. "Meie piirkonnas on väga populaarne väide, et maarahvast toetab ainult Rahvaliit. Seda olen kümme aastat kuulnud. Jääb mulje, et kui Rahvaliidu poolt ei vali, sureme välja," selgitas volikogus opositsiooni esindav Meelika Aruots.
"Kui sa pole rahvaliitlane, oled rahvavaenlane," kostetakse Kongutas. Lisaks ennustati: kindlasti hakatakse vallamajas Reformierakonna tipptegija külaskäigule kaikaid kodarasse loopima. Nüüd teame: külarahvas rääkis sulatõtt ning kohtumisest teatavate plakatite mahakiskumine oli vaid üks vingerpuss Konguta Kolgata teel.

Eesti Päevaleht toob tellijate lugemislauale tagasi maailma romaaniklassika
Esimesed 40 000 eksemplari raamatust "Jumalaema kirik Pariisis" on juba kohal
Eelmisel nädalal jõudsid Eestisse enam kui 40 000 eksemplari Victor Hugo raamatust "Jumalaema kirik Pariisis", mis on Eesti Päevalehe uue raamatusarja avaraamat.
Eesti Päevalehe tellijad ja ostjad saavad selle raamatu kingiks tasuta. Tellijad hakkavad raamatuid saama juba lähinädalatel. Lehe ostjatele on see raamat kättesaadav 17. märtsist. Uus sari koondab endas klassikalisi romaane ja koosneb 30 raamatust.
Eelmise aasta veebruaris oli Eesti Päevalehe 20. sajandi klassikasari poole peal. See meeldis inimestele rohkem, kui sarja tegijad oleksid osanud oodata. Iga raamatut müüdi keskmiselt kümme korda rohkem kui Eestis ilukirjandust tavaliselt. Kokku müüs Eesti Päevaleht selle sarja raames ligi pool miljonit raamatut. Sellest said tegijad julgust ning asusid kaaluma, milline võiks olla järgmine sari, millega lehelugejaid rõõmustada.

Riigikogu pärandab järgmisele koosseisule kaks tundlikku teemat
Tosina päeva pärast valitaval riigikogu uuel koosseisul tuleb peatselt leida lahendus kahele keerulisele teemale, mida "lahkuv" parlament oma järeltulijatele pärandas - keelatud rajatiste seadus ja erakondade rahastamise kontrollimine.
Kuna president Toomas Hendrik Ilves on lubanud mitte välja kuulutada keelatud rajatiste teisaldamise seadust, ei saa pronkssõdurist ei üle ega ümber ka riigikogu XI koosseis. Ilmselt põhiseadusevastane seadus jõudis eile ametlikult Kadriorgu, mis tähendab, et Ilvesel on kaks nädalat aega veto vormistamiseks ja seaduse riigikokku tagasisaatmiseks. "Protseduuriliselt jääb selle menetlemine järgmise koosseisu üheks esimeseks ülesandeks," ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp.

Tallinn paneb ühte registrisse torud, nõlvakud ja veekogud
Tallinna linnavalitsus kavatseb luua ruumiandmete registri, kus saab leiduma pea kõik linnapildis leiduv.
Registrisse hakkavad kuuluma näiteks hooned ja nende osad, kultuurirajatised, navigatsioonimärgid, piirded, postid ja nende osad, liinid ja torujuhtmed, siseveekogud, taimkattega alad, järsud nõlvad, positiivsed ja negatiivsed pinnavormid, eri liiki teed ja tänavad, liikluskorraldusvahendid, aero- ja ortofotod ning linna 3D mudel.
Abilinnapea Kalev Kallo sõnul luuakse ühtne elektroonilisse infosüsteemi, mis lihtsustab andmete haldamist, analüüsi ja kasutamist.
Registri asutamisega luuakse eelnõu kohaselt kaasaegne, erinevaid infokanaleid, kasutajaid ja andmesisestajaid teenindav süsteem, mis muudab ruumiandmete töötlemise tsentraalselt hallatavaks ning võimaldab nende vahetamist teiste andmekogudega.

Mustamäele kerkib noortekeskus
Tallinna linnavalitus esitab linnavolikogule kehtestamiseks Mustamäe noortekeskuse kompleksi detailplaneeringu.
Aselinnapea Kalev Kallo sõnul arvestab 2,4 ha hõlmav Mooni tn 100, 113 ja A. H. Tammsaare tee 88, 90, 94 kruntide vahelise ala detailplaneering vajadusega luua asumisse avalikku kasutusse jääv noortekeskus.
"Detailplaneering annab võimaluse kahekorruselise huvitegevuse hoone ja spordiplatside rajamiseks," lisas Kallo.
Detailplaneeringu algatamist taotles Mustamäe linnaosa valitsus ning selle koostas arhitektibüroo Koot & Koot OÜ.

Tallinna munitsipaalpolitseid asub juhtima Kaimo Järvik
allinna linnavalitsus nimetab kolmapäevasel istungil Munitsipaalpolitsei Ameti juhatajaks Kaimo Järviku, vabastades Tiit Kivikase ameti juhataja kohusetäitja ülesannetest.
Järviku munitsipaalpolitsei ameti juhataja kohale sobivaimaks kandidaadiks tunnistanud viieliikmelist komisjoni juhtinud abilinnapea Kalev Kallo sõnul langetati otsus lähtudes Järviku töökogemusest politseis, ettevõtluses, riigiametites ja kohalikus omavalitsuses.
"Järvikul on selge arusaam munitsipaal- ja riigi politsei koostööalustest ning visioon munitsipaalpolitsei ameti arengust," lisas Kallo.
Kaimo Järvik on lõpetanud õigusteaduse bakalaureuseõppe sotsiaalteaduste erakõrgkoolis "Veritas" ja politseitöö eriala Tallinna politseikoolis.
Järvik nimetatakse munitsipaalpolitsei ameti juhataja kohale alates 26.veebruarist kuuekuulise katseajaga.

Kohus jättis OÜ Primose kaebuse Kopli liinide suhtes rahuldamata
Tallinna ringkonnakohus otsustas jätta OÜ Primos Kinnisvara esitatud Kopli liinide alale hoonestusõiguse seadmise tingimusi puudutava kaebuse rahuldamata.
Kaebajal on õigus kuue päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest hoonestusõiguse seadmise võlaõiguslik leping sõlmida. Kui selle aja jooksul lepingut ei sõlmita võib enampakkumise korraldaja pakkumise tulemused tühistada. Ringkonnakohus leidis, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
"Seega on tegemist juba teise juhtumiga, kui OÜ Primos Kinnisvara kaebajana kohtus kaotajaks jääb," ütles abilinnapea Taavi Aas.
"Meenutagem, et paari nädala eest otsustas Tallinna halduskohus jätta rahuldamata Lasnamäe paekarjääri hoonestusõiguse konkursi asjus esitatud kaebuse. Kohtuotsused näitavad, et konkursitingimuste vaidlustamine oli mõlemal juhul täiesti põhjendamatu," lisas Aas.

Tõniste: Tallinnas jätkub korterimüük külmkapihinnaga
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut tegi volikogule eelnõu ettepaneku, millega kavatsetakse müüa maha 24 korterit Põhja-Tallinnas hinnavahemikus 2010 kuni 8220 krooni.
"Kuigi afäär seitsme vanalinna korteri puhul pole lõpuni lahti harutatud ja umbusaldushääletus skeemimeister Sepa suhtes veel toimumata, ei sega see keskerakondlikku linnavõimu sepistamast järgmisi korteritehinguid," lausus Isamaa ja Res Publica Liidu linnavolikogu fraktsiooni esimees Toomas Tõniste.
Tõniste osundab tõigale, et korteriskandaalide veterani umbusaldamise päeval tuuakse volikogu ette eelnõu, mis sisaldab rekordilise hulga - lausa kahekümne nelja - korteri otsustuskorras müüki.
"See näitab, et keskerakondlikul küünilisusel pole piire," iseloomustas Tõniste Keskerakonna käitumist. "Omavahel on põimunud suhtumine" jaga ja valitse "ning" meid ei morjenda miski ".

Tallinna volikogu revidenti kahtlustatakse valimiskampaania korraldamises
Tallinna linnavolikogu revidenti Leho Rehemäed kahtlustatakse volikogu esimehele Toomas Vitsutile valimiskampaania korraldamises.
Revisjonikomisjoni esimees Taavi Rõivas tegi volikogu esimehele Toomas Vitsutile ettepaneku kaaluda volikogu kontrollitalituse peaspetsialist Leho Rehemäe sobivust ametisse kuna mitmete lasnamäelaste sõnul on Rehemäe Vitsuti isiklik kampaaniajuht.
Rõivase sõnul ei saa pidada normaalseks olukorda, kus Rehemäe peab ühelt poolt kontrollima Vitsuti töö seaduslikkust ning teisalt korraldama Vitsuti valimiskampaaniat.
"Ma palusin Toomas Vitsutilt selgitusi Rehemäe osaluse kohta valimiskampaanias," ütles Rõivas ja lisas, et kui info vastab tõele ei saa Rehemäe ametis jätkata. Rõivase sõnul meenutab Vitsuti-Rehemäe suhe paari aasta tagust olukorda, kus linnapea Edgar Savisaare üle teostas sisekontrolörina järelvalvet ajutiselt parteitu poliitik Viktor Vassiljev.

Linnahalli autor Raine Karp pani arendajale paika mängureeglid
Linn tellis linnahalli uue ruumiprogrammi hoonekompleksi algselt autorilt.
Raine Karbi käe all valminud linnahalli uue ruumiprogrammi kohaselt muutub kaitsealune hoone rahvusvaheliseks konverentsi- ja messikeskuseks, mille välisilme ja kontserdisaal säilivad ning kahekorruseline juurdeehitis on lubatud vaid merepoolsesse ossa.
"Meie panime paika minimaalse ruumiprogrammi, mis peab olema igal juhul täidetud. Kui arendaja leiab tänaste ruumide arvelt võimaluse, siis võib ta lisaks rajada ka mõned äripinnad," rääkis linnavalitsuse ekspert Martti Preem.
Praegune linnahalli 4300-kohaline kontserdisaal jääb pärast remonti sama suureks, lisanduvad vaid uus moodne lava ja tõlkekabiinid. Säilib ka jäähalli väliskuju, kuid uisuvälja asemel tulevad sinna 1600-kohaline konverentsisaal, üks 500- ja kaks 100-kohalist saali. Eraldi on kavandatud kümmekond väiksemat seminariruumi. Kokku ligi 7000 inimest mahutavaid saale peab saama vaheseinte abil mitmeks väiksemaks jagada. Linnahalli senised järsud trepid lammutatakse ja ehitatakse ümber väiksema tõusuga, samuti lisatakse invapääsud. Linnahalli merepoolses osas asuvate jahutusbasseinide asemele kerkib kahekorruseline messikeskus, mille teisele korrusele ehitatakse banketiruum ja merevaatega restoran. Banketisaal koos ringrõdude, restorani ja osaliselt ka suure saali fuajeega peab võimaldama konverentsilõunat või õhtusööki pakkuda vähemalt 3500 inimesele.

Pühapäeval avatakse bastionikäigud
Linn avab 25. veebruaril kõigile huvilistele kogu Euroopas ainulaadsed Ingeri ja Rootsi bastioni käigud, kuhu hakatakse korraldama giidiga ekskursioone.
Esimesel päeval tasuta
Giidiga ekskursioonid toimuvad elava järjekorra alusel pühapäeval kella 11-16.30 iga poole tunni tagant.
Külastajatele avatavate käikude pikkus on 380 meetrit. Alates 27. veebruarist toimuvad giidiga ekskursioonid käikudesse igal teisipäeval, reedel ja pühapäeval kell 13.00 ja 15.00.
Kuna maa-alustesse käikudesse pääseb ainult grupiga ja giidi juhendamisel, tuleb huvilistel end eelnevalt registreerida telefonil 644 6686.

Uus lasteaed saab nurgakivi
Kolmapäeval saab nurgakivi Tallinnas Tehnika 23 renoveeritav lasteaed.
Renoveerimistööde käigus uuendatakse täielikult lasteaia vana hoone ja selle kõrvale kerkib uus juurdeehitis. Töid alustati veebruaris, lasteaed peab valmima sügisel.

Der Standard: Arhangelski linnapea vihastas Kremli
Saksa väljaanne Der Standard kirjutab Arhangelski linnapea Aleksandr Donskoist pärast viimase soovi osaleda Venemaa presidendivalimistel.
Donskoi sõnul on ta saanud hoiatusi mitte tegutseda Kremli nõusolekuta, kui ei taha probleemidesse sattuda, vahedab inopressa.ru.
Pärast sooviavaldust osalemaks 2008. aasta Venemaa presidendivalimistel algatati Donskoi vastu kriminaalmenetlus ning esmaspäeval esitas süüdistuse ka prokuratuur. Linnapead süüdistatakse võltsitud kõrghariduse diplomi omandamises ja ebaseaduslikus äritegevuses, mille eest on ettenähtud kuni kahe aasta pikkune vangistus.
Praegu jätkab Donskoi siiski veel linnapea ülesannete täitmist. Ta on hakanud lahendama Arhangelski probleeme ning populaarsus rahva seas aina kasvab.
Der Standard kirjutab, et Donskoi administratsiooni uksele on kirjutatud "Audentes fortuna iuvat" (Julgeid aitab saatus). Aga tänapäeva Venemaal see alati just nii ei ole.

Serblased on Kosovo staatuse osas eriarvamusel
Kuigi Serbia valitsus on seni selgelt Kosovo iseseisvumise vastu olnud, pelgavad paljud serblased lääneriikide pingutuste nurjamisel Serbia isolatsiooni sattumist.
Serbia peaminister Vojislav Kostunica on veendunud, et Venemaa paneb Kosovo iseseisvumisele veto, vahendab Reuters.
Samas usuvad osad serblased, et kui nende kodumaa jätkab Euroopa riikide ja USA diplomaatilistele pingutustele vastutöötamist Venemaa "musklite" abil, võib Serbia peagi Euroopa Liidu ja NATO liikmestaatusest suu puhtaks pühkida. Sel juhul jääks Venemaa Serbiale ainsaks liitlaseks.
Bulgaaria, Rumeenia ja Sloveenia on juba Euroopa Liidus ning NATOs, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia- ja Herzegoviina liiguvad samas suunas.
"Kui me soovime Euroopa Liiduga ühineda, peame käituma nagu eurooplased ja omaks võtma nende väärtused, sealhulgas nõustuma Kosovo iseseisvusega," ütles Serbia tsiviilühendusse kuuluv Zoran Ostojic.

Itaalias siirdati kolmele patsiendile HIV-positiivse organid
Ühes Itaalia haiglas transplanteeriti kolmele patsiendile HIV-ga nakatanud naise organeid - kaks neeru ja maks.
Eksitus toimus haigla laboratooriumi juhi tõttu, kes täites 41-aastase naise analüüsitulemuste blanketti, kirjutas sõna "positiivne" asemel "negatiivne", vahendas RIA Novosti agentuuri Agr.

Rituaali käigus nunna tapnud preester pandi vangi
Kohus mõistis kurjade vaimude eemalepeletamisel nunna surnuks piinanud Rumeenia preestri 14 aastaks vangi.
Kurjade vaimude peletamiseks näljutas preester ja naelutas risti külge 23-aastase nunna Irina Cornici, kes rituaali tagajärjel suri, vahendas Associated Press.
Preester Daniel Petru Corogeanu viis rituaali läbi 2005. aastal Püha Trinity kloostris Tanancu külas.
Vaimulik oli veendunud, et kuradid olid nunnas võimust võtnud.
Lisaks preestrile mõisteti tapmises süüdi ka neli nunna, kellele määrati lühemad karistused. Süüdimõistetud plaanivad kohtu otsuse edasi kaevata ning lubasid jumalalt selleks abi paluda.
Preestril keelati ameti jätkamine ning ta visati koos nunnadega kogudusest välja.
Juhtum vapustas Rumeenia avalikkust. Õigeusukirik nimetas juhtunut põlastusväärseks ning lubas lubas hakata läbi viima reforme, mis kehtestaksid kloostrisse asujatele kohustuslikud psühholoogilised testid.

Poola: Raketitõrjesüsteem tagab vene mõjusfäärist pääsemise
Poola peaminister Jaroslaw Kaczyński on veendunud, et USA raketitõrje baasi rajamine Poola territooriumile hoiab ära Varssavi langemise Venemaa mõjusfääri alla.
"Jutt käib Poola staatusest ja Moskva lootusest Poolat oma mõjusfääri alla saada," vahendas RIA Novosti peaministri sõnu.
Kaczyński lisas, et baasi ehitamisega halveneksid surve osutamise šansid Venemaa jaoks vähemalt kümneteks aastateks.
Poolas märgiti, et see on Kaczyński esimene terav avaldus Venemaa suhtes.

Volinik: Vana-Euroopa ei soovi uusi liikmesriike aidata
Euroopa Komisjoni regionaalvoliniku Danuta Hübneri sõnul vähendab Euroopa riikide suutmatus põhiseadusliku lepingu osas kokkuleppele jõuda vanade liikmesriikide soovi vaesemaid liikmesriike rahaliselt toetada.
Hübner hoiatas, et nõrga ühenduse puhul ei sooviks rikkad liikmesriigid mahajäänumaid piirkondi rahaliselt abistada, sest peavad seda ebaefektiivseks, teatas Reuters.
Hübneri sõnul võib lepingu vastuvõtmise nurjumise korral liit lõheneda, mille tulemusena moodustuks kaks riikide blokki, kus esimesed arenevad kiiremini kui teised.
"Selline läbikukkumine nõrgestaks liitu ning see ei ühilduks solidaarsuse põhimõttega," ütles Hübner.
"Lepingu vastuvõtmise kasuks räägib see, et mõned riigid on väljendanud soovi luua eri kiirustel liikuv Euroopa," ütles Hübner ja lisas: "See aga ei ole mitte kellegi huvides."
Analüütikute ja diplomaatide sõnul võivad osad riigid avaldada soovi teha omavahel koostööd sise- ja maksuküsimustes. Kõige tõenäolisemaks peetakse poliitilist koondumist eurotsooni liikmete vahel.

Grõzlov: Vene kodanikud ei usalda panku
Riigiduuma spiiker Boris Grõzlov on seisukohal, et vene kodanikud ei usalda Vene pangasüsteemi, vaatamata selle arengule.
"Praegu on veel vara rääkida negatiivsete trendide kadumisest kodanike usalduses vene pangasüsteemile," vahendas RIA Novosti spiikeri sõnu.
Grõzlov märkis, et üle poole Venemaa aktiivsest elanikkonnast ei hoiusta oma raha pankades. Ekspertide arvates hoiavad vaid 33 % vene kodanikest oma raha pankades.
Poliitiku hinnangul ei ole pangasüsteem, hoolimata edusammudest, muutunud majandusarengut soodustavaks investeerimisinstrumendiks.

Fidži liider taastab demokraatia 2010. aastaks
Fidži parlamendi valimised toimuvad 2010. aastal, teatas möödunud aastal sõjalist riigipööret korraldanud sõjavägede juht Frank Bainimarama.
"Fidži on valmis valimisteks ja täieliku demokraatia taastamiseks 2010. aastal," vahendas AP Frank Bainimarama sõnu.
Fidži praegune peaminister Bainamara avaldas, et valimiste tähtaja määramise tingib mõnede ülesannete lahendamise vajadus. Tema sõnul tuleb kõigepealt stabiliseerida majandus ning hävitada korruptsioon, mis õitses tagandatud peaminister Laisenia Qarase valitsusajal.

Kirjapommiseeria taga võib olla üksildane nohik
Eile varahommikul vahistas Briti politsei Cambridge lähistel oma kodus üksildase noormehe, keda kahtlustatakse kirjapommide saatmises.
Kohalike elanike üllatuseks peeti Inglismaad hirmutanud kirjapommide saatmises kahtlusalusena kinni 26-aastane häbelik noormees Miles Cooper, kirjutab telegraph.co.uk.
Cooper elas koos oma ema ja õega väikeses külas Cambridge lähistel ning töötas oma kunagises koolis koristajana. Politsei oli nende elamist viimasel ajal jälginud.
Koolikaaslased mäletavad noormeest tema häbelikkuse ning kohmakuse poolest. Klassikaaslaste sõnul ei osalenud kentsaka välismusega Cooper kunagi koolivälistel üritustel, ei suhelnud kellegagi ning kinnitasid, et tal ei ole kunagi ka tüdruksõpra olnud.
Noormehe onu sõnul oli Cooper suurema osa oma elust üksildane olnud. Samuti ei käinud nende perekonnad viimasel viiel aastal enam läbi.

Indoneesiat tabas tugev maavärin
Kell kolm täna pärastlõunal tabas Ida-Indoneesias Molucca saart 6,6 magnituudiline maavärin.
Indoneesia meteroloogia ja geofüüsika agentuuri sõnul oli maavärin piisavalt tugev tsunami tekitamiseks. Kardetud tsunamit siiski ei toimunud, teatas Reuters.
Agentuuri sõnul ohvritest andmeid ei ole.
2004. aasta detsembris leidis India ookeani põhjas aset maavärin, mille tekitatud tsunamis hukkus 170 000 indoneeslast.

Venemaa katsetas Soome lahel salaja tuumajäämurdjat
Soome ajalehe Helsingin Sanomat teatel katsetas Venemaa veebruaris kahel korral Soome lahel tuumajäämurdjat.
Ajalehe andmeil ei teatatud katsetustest aga Soome ametivõime, kuigi 1996. aastal Soome ja Venemaa vahel sõlmitud leping Venemaad selleks kohustas. "50 Let Pobedõ" (50 Aastat Võidust) nime kandev alus sooritas katsetused edukalt.
Soome ametnike sõnul oleks pidanud Venemaa teavitama juba sellest, et sellist alust üldse ehitatakse.
Esialgse kava kohaselt nimetust Ural kandvat alust on ehitatud juba 13 aastat, kuid töö on rahanappuse tõttu aeg-ajalt katkenud.
138-liikmelise meeskonnaga laev on maailma suurim jäämurdja, mis peaks läbima ka 2,8 meetri paksuse jää.

Inglaste toetus tulevasele peaministrile on vähenenud
Uuringu kohaselt toetab Tööpartei esimeest Gordon Browni, kes on peaministri Tony Blairi kõige tõenäolisemat mantlipärija, vaid kolmandik inglastest.
42 protsenti vastanutest toetab Konservatiivide parteiliidrit David Cameroni, teatas Reuters. The Daily Telegraphy andmeil on selline toetus konservatiividele viimase 15 aasta kõrgeim.
Ajalehe hinnangul seab konservatiivide toetuse suurenemine kahtluse alla Browni tulevase valitsuse võimekuse.
Blairilt oodatakse peaministri positsiooni üleandmist endisele rivaalile Brownile hiljemalt juulis. Samuti ennustatakse, et Blair teatab oma taganemisest pärast maikuu valimisi Šoti ja Wales'i parlamentides.

Gaasiauto plahvatus Iraagis tappis kuus inimest
Kuus inimest sai surma ja 105 vigastada gaasiauto plahvatuses Iraagis Taji linnas.
Julgeolekutöötajate sõnul võis tegemist olla rünnakuga, teatas BBC.
Autoga võidi vedada kloordioksiidi. Plahvatuses kannatada saanud inimestel olid hiljem hingamisraskused ning nad oksendasid.

Miamis jäi ellu viiekuusena sündinud beebi
24 oktoobril 2006. viiekuusena sündinud väike Amillia Taylor saab täna Miami haiglast välja.
Amillia on teadaolevalt esimene enneaegne beebi, kes nii lühikese emaüsas olemise järel ellu jäänud on, kirjutas BBC.
Amillia otsustas emaüsast lahkuda 23-nädala vanusena ning kaalus sündides 284 grammi. Arstid on seni arvanud, et alla 400 grammi kaaluv beebi ei jää ellu. Amillia oli aga esimene, kes tõestas, et ellujäämine on võimalik.
Kõigi maailmas sündinud enneaegsete beebide kohta infot koguvate Iowa ülikooli teadlaste sõnul sai Amillia hakkama maailmarekordiga.

Matvienko: plahvatus McDonald'sis on huligaansus
Peterburi kuberner Valentina Matvienko nimetas restoranis McDonald's toimunud plahvatust huligaansuseks, mille pani toime psüühiliselt taasakaalutu inimene.
"Praegu tegeleb linn äärmuslike gruppide vastase tegevuse tõhustamisega," vahendas Kommersant kuberneri sõnu.
Väljaanne vihjab sellele, et plahvatus võib kaasa tuua poliitilised tagajärjed alates nn mittenõusolevate marsi keelamisega ja lõpetades miilitsareididega patriootlike opositsioonijõudude vastu.
Riigiduuma liige Dmitri Rogozin viitas plahvatuse "poliitilisele taustale". Tema arvates lükkavad võimud praegu vastutuse lihtsalt "mingi suvalise patrioodi kaela".
Peterburi seadusandliku kogu spiiker Vadim Tjulpanov ütles, et plahvatus pandi toime olukorra destabiliseerimiseks enne 11. märtsil toimuvaid kohalikke valimisi.

Soome piiril kehtestati raharöövi tõttu tugevdatud valve
Eile pärastlõunal Soomes toimunud pangaauto röövimise tõttu on Soome piiril kehtestatud tugevdatud valve.
Kolm relvastatud meest röövisid eile kella 17.15 ajal Turu linnas Soome panga rahaveoautot. Röövlite saagiks langenud rahasumma suurust ei ole veel avalikustatud.
Praeguseks on teada, et kolm nii soome kui ka inglise keelt kõnelenud maskides meest röövi käigus tulirelva ei kasutanud, röövitud autost leiti kaks kinni seotud rahavedajat, kes röövi käigus vigastatada ei saanud.
Helesinise Toyota Corollaga põgenenud röövlid suundusid pealtnägijate sõnul Turu sadama poole.
Soome ametivõimud on tugevdanud kontrolli kõigis Soome piiripunktides.

BBC: USA valmistub Iraani ründamiseks
USA võib rünnata Iraani, kui tuumaprobleemile ei leita diplomaatilist lahendust.
Rünnata kavandatakse mitte ainult tuumaobjekte, vaid ka õhuväe ja mereväe baase ning õhutõrjesüsteeme, teatas BBC viitega oma diplomaatiliste allikatele.
BBC hinnangul saab võimalikku rünnakut põhjustada kaks asjaolu. Esiteks kinnitus, et Iraan valmistab ette tuumapommi. Teiseks põhjuseks on väidetavalt Iraani kavandatud rünnakud USA jõudude vastu Iraagis.
USA president George W. Bush lükkab info ettevalmistava rünnaku kohta tagasi. "Siin on palju lobisemist", teatas Bush. Ta lisas, et "sõjavägi on kõige viimane lahendus probleemile".
Sel nädalal lõpeb ÜRO julgeolekunõukogu poolt Iraanile kehtestatud tähtaeg uraani rikastamise peatamiseks.

Peruu tunnustas Venemaad kui turumajanduslikku riiki
Esmaspäeval andis Peruu välisminister Jose Antonio Garcia Belaunde vene suursaadik Mihhail Trojanskile üle ametliku noodi, milles kinnitatakse, et Peruu tunnistab Venemaad turumajandusliku riigina.
Venemaa kui turumajandusliku riigi tunnustamine on viimasele tähtis WTO-sse astumisel, vahendas RIA Novosti riigiduuma esimehe asetäitja Vladimir Pehtini sõnu. Pehtin lisas, et see samm soodustab kahe riigi vaheliste majandussuhete arengut.
Venemaa parlamendi delegatsioon viibib praegu visiidil Peruus.

Tugevnev Venemaa sunnib taas ohte ümber hindama
Venemaa kosumine paneb lähinaabreid oma julgeolekuriske uuesti kaaluma.
Rootsi relvajõud tahavad suurendada kaitsekulutusi, kusjuures põhjenduseks tuuakse muutusi Venemaa võimude käitumises. Ka Norra liigitas suure idanaabri taas sõjaliste ohtude alla.
"Strateegiline kaart on muutunud. Me peame analüüsima, milliseid jõuvarusid me kodus vajame, kui pinged Põhja-Euroopas peaksid kasvama," kinnitas Rootsi kaitsejõudude strateegilise analüüsikeskuse juht kolonel Stefan Gustafsson ajalehele Dagens Nyheter.
Kuna Venemaa armee on oma sügavaima lagunemisseisundi ületanud ja Moskval on taas raha relvajõududesse investeerimiseks, tuleb tema lähinaabritel oma olukorda ümber hinnata, leidis ekspert. Ka Läänemere gaasijuhtme ümber käivad vaidlused tekitavad muret.

Suurem osa eurooplastest jääks välismaal õnnetuse puhul abi otsides hätta
Ehkki kogu Euroopa Liidus kehtib ühtne hädaabinumber 112, pole selle olemasolust tervelt kahel kolmandikul eurooplastest aimugi.
Nõukogude ajal oli Eestis lihtne: tuleb pätt kallale, valid 02 - kui kuskilt telefoni leiad -, läheb maja põlema, aitab 01, ja tervisehädade korral viib ära
03-ga kättesaadav kiirabi.
Ent lihtne ja loogiline võis see tunduda vaid kohalikele. Näiteks poolakas oleks otsinud politseid hoopis numbrilt 997. Itaallane on saanud korravalvuritega traditsiooniliselt suhelda telefoninumbri 113 abil, prantslane 17 ning austerlane hoopis valides 133.
Kuna inimesed reisivad palju, käivitus Euroopas juba aastal 1991 ühtne number 112. Sellele helistaja peaks sattuma kõikides EL-i maades päästeteenistusele, kes siis ta vajaduse korral ümber suunab.

India rongiplahvatustes 66 ohvrit
Ööl vastu esmaspäeva toimus India pealinnast New Delhist Pakistani Lahore linna teel olnud Sõpruse ekspressis kaks plahvatust, mis tapsid vähemalt 66 reisijat, enamik neist Pakistani kodanikud. Kokku oli rongis 750 inimest. Mõlema riigi võimud mõistsid rünnaku hukka, leides, et tegu oli India ja Pakistani rahukõneluste vastu suunatud terroriaktiga.

Homne Ärileht: Pankurid hakkavad lehmi pidama
Suurima piimakvoodiga Väätsa Agro uued suuromanikud on Tõnis Haavel, Rain Tamm, Lauri Isotamm ja Alo Lillepea.
Tants veise- ja piimakarjakasvataja Väätsa Agro omanikesuhete ümber on lõppenud. 2006. aasta lõpust troonivad ettevõtte suuromanike nimekirjas Eesti investeerimismaastikul nime teinud, Gild Bankersi asutajad Tõnis Haavel, Rain Tamm ja Lauri Isotamm. Omanikeringis on ka Joakim Heleniuselt ja teistelt osanikelt Väätsa Agros osaluse ostnud Alo Lillepea.
"Plaan põllumajandussektorisse minna oli meil iseenesest juba poolteist aastat tagasi," rääkis Rain Tamm.
Pikemalt homme Ärilehes.

Ideepank.ee viib kokku ideerikkad ja ideevaesed
Tallinna ettevõtlusamet tutvustas täna uut veebisaiti Ideepank.ee, mis mõeldud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toodetele-teenustele innovatsiooniliste lahendite leidmiseks.
Lühidalt kirjeldades sisestab ettevõtja oma idee, toote-teenuse soovi avatud uude keskkonda. Kahe tööpäeva jooksul vaatavad selle üle veebilehega seotud eksperdid, kes riputavad selle veebilehele ka üles. Ülespandud ideele või probleemile pakuvad lahendusi keskkonda registreerunud kasutajad, kellele on selleks antud üks võimalus. Teise idee pakkumiseks tuleb enneast teist korda kasutajaks registreerida.
Ettevõtlusametis projekti juhtinud Krista Kinki sõnul on selline süsteem vajalik selleks, et hoida ära ebasobivad kommentaarid.
Peale ideedekoguja määratud aja lõppu annavad eksperdid ideedele hinnangu ning nii saab innovaatilisi lahendusi otsinud ettevõtja kokkuvõtte koos eksperthinnangute ja kommentaaridega. Et ideedepakkumist aktiviseerida, panevad ettevõtted parima idee pakkunule välja auhinna.

Kohus asendas Tartu Piima endisele juhile määratud vangistuse rahatrahviga
Tartu ringkonnakohus tühistas Tartu maakohtu 10. novembri 2006 otsusega keskpiimaühistu Tartu Piim eksjuhile Maie Söödile (55) mõistetud ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse ning mõistis Söödile 58 000 krooni suuruse rahalise karistuse.
Maakohus karistas Sööti kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumise eest kolme kuu pikkuse vangistusega ning suurendas karistust 17. mai 2004 kohtuotsusega tingimisi mõistetud ärakandmata üheaastase vangistuse osas. Liitkaristusena mõistis maakohus seega Söödile ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse.
Ringkonnakohus jättis Tartu maakohtu 17. mai 2004 kohtuotsusega tingimisi mõistetud üheaastase vangistuse osas täitmisele pööramata, sest uue kuriteo ehk lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumise eest Söödile mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.
Sööti karistati Tartu Piima juhina 17. mai 2004 kohtuotsusega ametiseisundi kuritarvitamise eest üheaastase vangistusega 18-kuulise katseajaga. Sama otsusega mõisteti talle lisakaristus, mis ei võimaldanud Söödil töötada ühe aasta jooksul äriühingu juhina või juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Kohtuotsus jõustus 6. aprillil 2005. Süüdistuse järgi juhtis aga Sööt ka pärast 6. aprilli 2005 OÜ Nõo Piimatööstus tegevust, ta korraldas piimatööstuse varaliste väärtuste liikumist ning täitis haldamis- ja juhtimisülesandeid. Sellega hoidus Sööt kõrvale kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest.

Keila-Joa lossi müügiks kuulutati välja uus enampakkumine
Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatus kuulutas täna välja uue avaliku kirjaliku enampakkumise Harjumaal Keila vallas asuva Keila-Joa lossi kinnistu võõrandamiseks alghinnaga 25 miljonit krooni.
Keila-Joa lossi viie hektari suuruse kinnistu sihtotstarve on sotsiaalmaa. Kinnistul paiknevad riiklike kultuurimälestisena kaitse alla võetud mõisa peahoone, väravahoone, talli- ja karjakastell, külalistemaja, kabel, kelder, mõisa aia piirdemüür ja Keila-Joa mõisa park.
Pakkumise esitamise tähtaeg on 29. märts.
RKAS kuulutas esmakordselt välja avaliku kirjaliku enampakkumise Keila-Joa lossi võõrandamiseks möödunud aasta 27. oktoobril. Toona laekus konkursile seitse ostupakkumist vahemikus 11 kuni 45,1 miljonit krooni. Konkurss tunnistati aga käesoleva aasta 16. jaanuaril nurjunuks seoses enampakkumise võitja loobumisega ostu-müügi lepingu sõlmimisest

Volvo ostab Nissani veoautode osakonna
Maailma suuruselt teine veoautotootja Volvo ostab ligi 7,5 miljardi Rootsi krooni eest Nissani veoautode divisjoni.
Volvo on huvitatud eelkõige Nissani tehnoloogilistest saavutustest ning asjaolu, et koos Nissani veoautode osakonna ostmisega kaasneb ka ligi 7 miljardi Rootsi krooni suurunune võlg neid ei heiduta. Selle põhjuseks on tõsiasi, et Nissani veoautod on Jaapanis ning kogu Aasias jätkuvalt populaarsed ning Volvo näeb selle piirkonna turu suurt kasvupotentsiaali, vahendab BBC.

Õlleturu maht oluliselt ei suurenenud
Eesti õlleturg kasvas eelmisel aastal Eesti õlletootjate liidu andmetel kolm protsenti, ulatudes 130 miljoni liitrini.
Võrreldes 2005. aastaga, mil turg kasvas 14%, on õlleturu kasv aeglustunud. Peamiseks languse põhjuseks on Saku Õlletehase hinnangul see, et vähenenud on müük turistidele.
Õlleturu liider on Saku Õlletehas, kes suurendas oma turuosa Eesti õlleturul aastaga 44,6% -lt 46,5% -le, müües Eestis kokku üle 60 miljoni liitri õlut.
Teisel kohal on 37,1 protsendiga A. le Coq (eelmisel aastal 36,8% turust), kes müüs 48 miljonit liitrit õlut. 8,4 protsendiga järgnes Viru Õlu (13%) ning 3,6 protsendiga Pärnu Õlu (0,6%). Sillamäe Õlletehase turuosa oli 0,1 protsenti.
Importõllede osa oli eelmisel aastal 4,3 protsenti, võrreldes aasta varasema 4,7 protsendiga.

MKM: aasta algus tõi tööstuses hinnatõusu
Aasta alguses on ettevõtted tavaliselt hindu üle vaadates teinud suuremaid korrektiive kui muul ajal, sama tendentsi võis näha ka 2007. aastal.
Statistikaameti andmetel kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses jaanuaris 1,6% võrreldes eelmise kuuga, aastaga on hinnatase kerkinud 6,6%. Paljudes tööstusharudes tõsteti kuu jooksul hindu enam kui ühe protsendi võrra, mida võib tööstussektoris pidada suhteliselt järsuks hinnatõusuks. Üheks oluliseks teguriks hindade kasvu taga on järjepidev tööjõukulude suurenemine.
Tootjahindade kasvu üks peamine mõjutaja oli puidutööstus, kus aastane hinnakasv ulatus jaanuaris 16,4% ni (eelmise kuuga võrreldes tõusid hinnad 3,8%). Olulisimateks teguriteks on siin tööjõukulude suurenemine ning importtoorme kallinemine, kuna importpuidu osakaal on järjest tõusnud ning hetkel impordib puidutööstus ligikaudu poole vajaminevast ümarpalgist.

Viisnurga juhti ähvardab julmuse eest vangla
Kui süüdistus AS Viisnurga juhatuse esimehe Toivo Kuldmäe vastu oma endise abikaasa, alaealiste poegade ja äia löömises tõendamist leiab, pole mehel tõenäoliselt vanglast pääsu.
Nimelt karistati Kuldmäed 2004. aasta detsembris analoogsete tegude eest pooleaastase tingimisi vangistusega poolteise aasta pikkuse katseajaga, kirjutas Postimees.
Uue kriminaalasja süüdistused algasid juba 2005. aasta juunist, kui Kuldmäe oma alaealisele pojale füüsilist valu põhjustas.
"Ma ei rääkinud sellest aastaid kellelegi," on Kuldmäe lahutatud abikaasa öelnud Pärnu Postimehele. "Mõtlesin, et ise olen milleski süüdi, ei ole piisavalt hea naine, kuigi püüdsin igal moel mehe soovidele vastu tulla. Ja häbi oli ka, et olen naine, kellega nii käitutakse, et olen selline peksukott."
Mees peksis jalgade ja rusikatega, üritas kägistada. Suurematest traumadest nimetab naine ninaluumurdu ja häälepaelte halvatust.

Paljassaare Kalatööstus jõudis kasumisse
Paljassaare Kalatööstuse käive oli eelmisel aastal 262,8 miljonit krooni ja auditeerimata puhaskasum 2,022 miljonit krooni.
Paneeritud kala- ja köögiviljatooteid ning kalapõhiseid valmistoite valmistav ettevõte müüs aastaga 9199 tonni tooteid, millest 86% läks ekspordiks.
Paljassaare Kalatööstus ekspordib oma tooteid 35 riiki - Skandinaaviasse, Lääne-, Ida- ja Kesk-Euroopasse, Aasiasse ja Lähis-Itta. Eelmisel aastal lisandusid ettevõtte ekspordinimistusse mitmed Lähis-Ida riigid - Iraak, Kuveit, Liibanon.
"Oleme aastaga välja tulnud 11-miljonilisest kahjumist ja jõudnud tugevasse plussi," ütles Paljassaare Kalatööstuse juhatuse esimees Mauno Leppik. "Selle taga on eelkõige kulude optimeerimine, müügipoliitika korrigeerimine, uued eksporditurud ning tootesortimendi täiendamine."

Tallinna Kaubamaja kasum kolmekordistus
Tallinna Kaubamaja kontserni puhaskasum kasvas mullu 273 miljoni kroonini, mis on kolm korda enam kui aasta varasem näitaja ning kontserni käive tõusis aastaga 47%, ulatudes 4,24 miljardi kroonini.
"Varasema kahe aasta laienemiste tulemused avaldusid 2006. aastal, mis omakorda andis kindluse kontserni edasise arengu jätkamiseks," ütles Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp ettevõtte teates. "Mullu läks meil väga hästi kõigis ärisegmentides - lisaks jaeturu üldise, 23-protsendise kasvunäitaja märgatavale ületamisele kasvas kontserni kuuluvate kaubamajade ja Selveri-keti kasumlikkus kordades, võrreldes aasta varasema perioodiga."
Puusepa sõnul mõjutasid kontserni mullust rekordtulemust samuti elanikkonna ostujõu kasv ning ostukoha eelistused. "See kaupmeeste teadmine, et ostjad hääletavad jalgadega kajastub muu hulgas hästi ka Kaubamaja Partnerkaardi omanike pidevas lisandumises. Eelmise aasta lõpuks kasvas kaardiomanike arv 240 000 kliendini ehk siis aastaga veerandi võrra."

Tallinna Börsi juhatuse esimeheks sai Andrus Alber
Tallinna Börsi nõukogu kinnitas börsi juhatuse esimeheks Andrus Alberi.
"Börs on isesesva ja majanduslikult arenenud riigi sümbol ning iseloomustab hästi ettevõtete käekäiku igal ajahetkel. Seetõttu on börsi juhtimine kindlasti väärikas väljakutse," sõnas Alber.
Rahvusvahelistele kogemustele tuginedes peab Alber väärtpaberituru arengu seisukohalt oluliseks Balti- ja Põhjamaade väärtpaberiturgude jätkuvat ja kiiret ühendamist, seda nii börside kui ka arvelduste ja depositooriumide osas.
"Lühiajalistest eesmärkidest on olulisim Alternatiivturu edukas käivitamine, Eesti ja Baltimaade investorhariduse projekti tugevus ning läbi tihedama koostöö turuosaliste kaasamine väärtpaberituru arendamisse," lisas Alber.

Saku Õlletehas teenis rekordilise kasumi
Saku Õlletehas teenis 2006. aastal 142 miljonit krooni ärikasumit, puhaskasum ulatus 118 miljoni kroonini, mis on 57% võrra enam kui 2005. aastal.
Ettevõte suurendas müügimahte 14%, müües eelmisel aastal kokku 92 miljonit liitrit erinevaid jooke.
Ettevõtte äritulud moodustasid 2006. aastal kokku 772 miljonit krooni, kasvades 2005. aasta sama perioodiga võrreldes 127 miljonit krooni ehk 19%.
Õllemüügist saadav tulu moodustas ettevõtte 2006. aasta kogu müügitulust 78%, muud alkohoolsed joogid 15% ning lauavesi 5%. Kogu müügitulust 88% ehk 676 mln krooni teeniti koduturult, aastane kasv oli 17%.
"Saku Õlletehase jaoks oli 2006. aasta väga edukas ja sündmusterohke. Oleme endiselt Eesti õlleturu kindel liider- majandusaasta lõpu seisuga oli meie turuosa rahalise käibe põhjal üle 50%. Saku Õlletehas on edukas ja tulemustele orienteeritud kaasaegne joogitootja. Meie strateegia on hoida õlleturul liidripositsiooni ning seal kasumlikult kasvada. Samuti on meie eesmärgiks suurendada kasumlikult oma turuosa siidri-, long drink'i-, vee- ja funktsionaalsete jookide kategooriates. Ettevõtte strateegia on ennast igati õigustanud, seda kinnitavad ka meie 2006. aasta rekordiliselt head tulemused," ütles Saku Õlletehase juhatuse esimees Ireneusz Smaga ettevõtte teates.

Kohus ei tühistanud Reval Auto võitu
Tallinna halduskohus ei rahuldanud AS Silberauto kaebust tühistada riigikogu kantselei poolt nelja auto kasutusrendilepingu riigihanke võitjaks tunnistanud AS Reval Auto pakkumine.
Tallinna halduskohtu pressiesindaja Jaanika Topkini sõnul leidis AS Silberauto, et ostja, riigikogu kantselei otsused AS-i Reval Auto kvalifitseerimise, pakkumisele vastavaks tunnistamise ja Reval Auto edukaks tunnistamise kohta on õigusvastased. Aktsiaselts Silberauto taotles otsuste tühistamist.
"Kuna käesolevaks ajaks on sõlmitud hankeleping riigikogu kantselei ja Silberauto AS-i vahel, esitas AS Silberauto kohtule taotluse, mille kohaselt ta soovib kaebust täiendada ja ka sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist," rääkis Topkin.
Eile jättis Tallinna halduskohus AS Silberauto kaebuse rahuldamata, kirjutas SL Õhtuleht.

Tootjahinnaindeks kasvas aastaga 6,4% 
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli jaanuaris võrreldes detsembriga 1,6% ja võrreldes 2006. aasta jaanuariga 6,4%.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli jaanuaris võrreldes detsembriga 1,7% ja võrreldes 2006. aasta jaanuariga 5,9%, teatas statistikaamet.
Impordihinnaindeksi muutus oli jaanuaris võrreldes detsembriga -0,1% ja võrreldes 2006. aasta jaanuariga 3,4%.

Kuressaaret ootab rekordiline soojahinna langus
Ligi pooled Kuressaare elanikud võivad alates märtsist arvestada tunduvalt väiksemate soojaarvetega, kuna AS Kuressaare Soojus kavandab põlevkiviõli hinna languse tõttu soojahinda alandada.
"Soojahinna alandamine puudutab umbes pooli Kuressaares elanikke ja näiteks kahetoalise korteri puhul on küttekulu kokkuhoid umbes 100 krooni kuus," lausus AS-i Kuressaare Soojus tegevdirektor Paul Leemet Meie Maale.
Kui alles 1. jaanuarist tõstis AS Kuressaare Soojus soojahinda 538 kroonilt megavatt-tunnist 573 kroonini, siis 1. märtsist langeb megavatt-tunni hind põlevkiviõli hinna languse tõttu 501 kroonini, sinna lisandub käibemaks.
Paul Leemeti sõnul puudutab hinnalangus umbes 7000-7500 Kuressaare elanikku, kes valdavalt kortermajades elades on AS Kuressaare Soojuse kliendid.
Leemeti kinnitusel on see 1990. aastate algusest saadik suurim soojahinna langus.

Paide lihakombinaadi asemele kerkivad korterid
Paide lihakombinaadi hooned lammutatakse, asemele kerkivad kortermajad ja paariselamud, kus peaks endale kodu leidma üle kolmesaja perekonna.
Paide linnapea Kersti Sarapuu ja abilinnapea Kaido Ivask tutvusid endise lihakombinaadi maa-alaga Mündi tänavas, mille ostis neli kuud tagasi osaühing Bergstar, kirjutab Järva Teataja.
Sarapuu selgitas, et endise lihakombinaadi omanikud kavatsevad rajada uut elurajooni: "Praegused hooned lammutatakse ja lähevad pinnase täiteks."
Sarapuu ütles, et kerkivad viie-, kahe- ja kolmekorruselised korterelamud ja paarismajad, kus ühtekokku võiks uue kodu sisustada rohkem kui kolmsada peret. Tema sõnul on kinnisvaraarendajad huvitatud, et Paides algaks elamispinna ehitus võimalikult kiiresti.

Kindlustajad kogusid üle kolme miljardi krooni makseid
Eesti kindlustusseltsid kogusid möödunud aastal üle kolme miljardi krooni kindlustusmakseid, mis on ligi pool miljardit enam.
Edukaim kindlustusselts on endiselt If Eesti Kindlustus, mis kogus üle 1,1 miljardi krooni kindlustusmakseid ja säilitas 36,1 protsendiga liidripositsiooni turul, kirjutab Äripäev.
Finantsinspektsiooni andmetel on Ergo Kindlustusel 26,2 protsenti, Seesamil 18,6 protsenti ja Salval 11,7 protsenti kindlustusturust. Ülejäänud hoiavad enda käes 7,4 protsendi suurust turuosa.
"Meie jaoks oli 2006. aasta väga edukas. Eelmisel aastal teenis If Eesti Kindlustus kasumit 215 miljonit krooni. Ka müük kasvas eelmisel aastal tublisti," rõõmustas If Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Andres Sooniste.

Põllumeestele miljardite jagajaks saab Jaan Kallas
Riigikantselei komisjon valis eile oodatult miljardeid kroone aastas jagava põllumajanduse registrite ja informatsiooniameti (PRIA) uueks juhiks põllumajandusminister Ester Tuiksoo soosiku Jaan Kallase.
Kuigi ametlikult on riigikantselei komisjoni otsus ministrile soovituslik ning Tuiksool on võimalus Kallas ka tagasi lükata, on tõenäoline, et mees nimetatakse lähipäevil, kui mitte juba täna PRIA etteotsa, kirjutab Postimees. Tuiksoo on teda sellesse ametisse soovinud juba mullu sügisest, kui tööpostilt lahkus ameti eelmine peadirektor Mati Kermas.
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja teatas eile õhtul ametlikuks kommentaariks siiski, et minister ei ole veel komisjoni otsust kätte saanud ning seetõttu on vara öelda, kas ja millal Kallas ametisse nimetatakse.
Tuiksood ei hakka tõenäoliselt takistama ka koduerakond Rahvaliit, kuigi partei mitmed mõjukad põllumajandusega seotud juhtfiguurid on Kallase vastu olnud, kuna Kallasel pole kokkupuuteid põllumajanduse ja toetuste temaatikaga sama hästi kui olnudki.

Fondid kühveldavad tulu pensionikoguja taskust
Kui kohustuslike pensionifondide valitsemistasusid ei muudeta, kasvab fondivalitsejate kasumlikkus järgnevatel aastatel hüppeliselt.
"Ega midagi muud ei juhtukski, kui riik seadusemuudatust vastu ei võtaks, kui et pikemas perspektiivis tähendaks see tarbijale väga kallist reformi. Mida kõrgemad on tasud, seda vähem raha tulevikus inimesed pensionil olles saavad," rääkis finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein Äripäevale.
Finantsinspektsiooni hinnangul on pensionifondide tasud põhjendamatult suured ja fondi vahetamine raskendatud. Inspektsiooni eelmise aasta lõpus tehtud analüüs näitab, et võrreldes varasema aastaga suureneb alanud aastal pensionifondi valitsemistasu 48%. Võrreldes selle aasta 128 miljoni krooniga teeniksid fondivalitsejad aga 2015. aastal juba üle 600 miljoni krooni. Lisaks peavad pensionikogujad maksma väljalaske- ja tagasivõtmistasu.

Lätlased kardavad lati devalveerimist ning ostavad valuutat kokku
Läti võimud on mures kuulujuttude levitamise pärast ja otsivad paanika tekitajaid.
Eelmise nädala lõpus alanud ja eile jätkunud valuutaostupaanika tulemusel lõppes näiteks Tavidi valuutavahetuskontorites Lätis eile kella kolmeks välisvaluuta otsa. Biznes & Baltija hinnangul kardavad lätlased lati devalveerimist.
Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming ütles, et hetkeks oli neil eile valuuta tõepoolest otsas. Valuutanõudluse vähenemist eile näha ei olnud. "Väga palju on valuutat tellitud ja ostavad nii eraisikud kui ka teised valuutavahetuspunktid. Osa inimesi on hakanud investeerimiskulda ostma, mis on ju tegelikult veelgi stabiilsema väärtusega."
Kõik algas 10. veebruaril ajalehes Diena ilmunud artiklist, kus Riia majandusülikooli teadur Morten Hansen ütles, et Läti latti tuleb devalveerida, kui inflatsioon jätkub praeguses tempos. Sellele avaldusele reageeris kiiresti Läti Pank. "Tahaksin meenutada, et riigivaluuta nominaalväärtust saab alandada ainult Läti Pank. Aga meil ei ole praegu sellist plaani. Lati devalveerimine võib viia hindade tõusuni, mis ei oleks kellelegi kasulik," märkis Läti Panga president Ilmars Rimsevics.

Balbiino ostis Läti tuntud jäätisetootja Margota
Margota valmistab praegu Balbiinole tellimustööna Trulli jäätist.
Läti jäätisetootja Margota ostuga loodab Balbiino kanda kinnitada Balti turul, eelkõige Lätis, aga ka Leedus.
"Eesti turg on enam-vähem paigas," märkis Balbiino juhataja Riho Niils. "40 protsenti kuulub Balbiinole, 40 protsenti Tallinna Külmhoonele. Turg on väga eestimeelne ja eriti kasvada ei ole võimalik." Niilsi sõnul on Balbiino oma müügitöös keskendunud ekspordile ja see ongi põhjus, miks Margota osteti.
Võrreldes teiste Läti väikeste tootjatega, kel puudub ülelätiline hea logistika ja varustatus, on Margotal olemas toimiv struktuur, ka näiteks oma külmikud kauplustes, millest teiste väikeste tegijate puhul kõnelda ei saa.

Kirjastuse Juura asutamisest möödub homme 15 aastat
Homsest on Eesti Rahvusraamatukogu näitusesaalis avatud ülevaatenäitus "Juura 1992-2007", kuhu on koondatud kirjastuse 15 tegevusaasta vältel üllitatud väljaanded.
1992. aastast tegutsev kirjastus Juura (Juura, Õigusteabe AS) on säilitanud kirjastuse asutamisel seatud eesmärgi anda välja õigusvaldkonna trükiseid.
Erialakirjastusena on Juura hästi tuntud juriidilise kvaliteetkirjanduse kirjastajana. Kui tegevuse esimest aastat alustati kahe nimetusega, siis nüüdseks ulatub nimetuste arv aastas 40ni.
Juura poolt kirjastatavad väljaanded katavad enamiku õigusharusid ja jagunevad laadilt: seadustike aktuaaltekstid, millele lisanduvad sisujuhid ja viited; olulisemate seaduste kommenteeritud väljaanded; originaalõpikute ja loengute seeriad; tõlkeõpikud; iguskeelt ja terminoloogiat käsitlevad trükised ning õigussõnaraamatud ning üldine perioodika.

Teater NO99 otsib uut juhti
Teater NO99 ehk Vanalinnastuudio kuulutas välja konkursi teatri uue direktori leidmiseks.
Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto sõnul otsitakse teatrile uut juhti, kuna senise direktori Tiit Ojasoo kolme-aastane leping saab selle aasta 1. juunil läbi.
Konkurss korraldatakse nüüd, kuna suvel on inimesed vähem aktiivsed.
Teatrijuhi olulisimaks ülesandeks on loomingulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatud tegevuste elluviimine.

Brotze Estonica toimetajad saavad täna kultuuriministrilt tänukirjad
Kultuuriminister annab täna üle oma tänukirjad suurteose "Johann Christoph Brotze. Estonica" toimetajatele ja kaasautoritele Tõnis Liibekile ja Lauri Suurmaale, keeletoimetaja Ene Hansonile, tõlkija Aigi Heerole ja raamatu kunstilisele kujundajale Andres Talile.
"Kõik raamatu väljaandmisesse panustajad tegid ära suure töö: otsisid Brotze tohutu pärandi seast välja Eesti-teemalised materjalid, tegid neist esindusliku valiku, tõlkisid tekstid eesti keelde ja kirjutasid põhjalikud lisakommentaarid, toetudes ajalooteaduse uusimatele uurimistulemustele," ütles minister Raivo Palmaru.
Tänu "Johann Christoph Brotze. Estonica" köitele tekib lugejal võimalus heita pilk Eesti linna- ja maaelule enne 19. sajandit ning kujutada ette tolleaegset kultuuriruumi. Teos võimaldab paremini mõista valgustusaega Liivimaal, tollase ajaloouurimise iseloomu ning Eesti ja baltisaksa kultuuri minevikku.
Hõlbustamaks teose rahvusvahelist levikut, tõlgiti kõik uued kommentaarid omakorda saksa keelde, mille juures oli abiks Saksa kuulsamaid ajaloolasi Otto-Heinrich Elias. Hiljuti nimetati teos ka üheks Eesti 2006. aasta kaunima kujundusega raamatuks.

Tartusse jõuab Läti kunstniku Kurts Fridrihsonsi näitus "Vaikuse tsoonis" 
Sel neljapäeval avatakse Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas läti kunsti klassiku Kurts Fridrihsonsi näitus "Vaikuse tsoonis".
Näituse avamisele eelneb Tartu Kunstimuuseumis kirjaniku ja Kurts Fridrihsonsi õetütre Gundega Repše inglisekeelne loeng "Kurts Fridrihsonsi (1911-1991) isiku ja kunsti fenomen Läti kultuuris".
Fridrihsonsi näituse puhul on tegemist koostööprojektiga Läti kultuuri tutvustamiseks, seekordseteks partneriteks Läti Suursaatkond Eestis ja Kurts Fridrihsonsi pärandi hoidja Läti Okupatsiooni Muuseum Riiast.
Kurts Fridrihsons oli läti kunstis legendaarne ja universaalne looja, arhitektiharidusega maalija, akvarellist, raamatuillustraator ja lavakujundaja.
Tänu oma II maailmasõja eelsetele isiklikele kontaktidele prantsuse kunstnike, kirjanike ning laiemalt Euroopa kultuurieluga sai Fridrihsonist sõjajärgsetel aastatel Riias koos käinud ja läti kultuuriinimesi ühendanud "Prantsuse grupi" juhtfiguure. Kuid neid, endiselt euroopalikke, mitte nõukogulikke väärtusi hindavaid mõttekaaslasi tabas 1951. aastal sama saatus, mis paljusid eesti inimesigi - nõukogudevastase agitatsiooni süüdistus, 25+5 ja Siberi vangilaagrid.

Suri baleriin Celia Franca
Eile suri Kanadas Ottawas 85-aastaselt Kanada Rahvusballeti asutaja Celia Franca.
1921. aastal Suurbritannias sündinud Celia Franca hakkas tantsma juba nelja-aastaselt ning liitus Kuningliku Balletiga 20aastaselt, vahendab ETV24.
1950. aastal kolis Franca Kanadasse, kus koos baleriin Betty Oliphantiga treenis ja värbas tantsijaid, et 1951. aastal asutada Kanada Rahvusvabllett.
Franca taandus Kanada Rahvusballeti juures tantsimisest ja õpetamisest 1959. aastal ning asutas Kanada Rahvusliku Balletikooli, mille loovjuht ta oli 24 aastat.

Vesi peale!  Ikka ja jälle Tallinna sadamaala kujundamisest
Arhitektuuriajakirja Maja toimetaja leiab, et linnaplaneerimiseks puudub Tallinnas tahe, kuid sadamaala planeerimiseks on kõik võimalused veel lahtised.
Möödunud nädalal külastas Tallinna Hollandi riigiarhitekt. Tallinna, kus linnal on maad alla kümne protsendi, kus kõik planeerimisse puutuv on haiglaselt politiseeritud ja kus linnaarhitekt (olukorra lootusetust tajudes) just tagasi astus. Hollandlase Mels Crouweli sõnum valitsuse usaldusest riigiarhitekti professionaalidest koosneva kontori otsuste vastu, ministeeriumidevahelisest sujuvast koostööst ja riiklikest pikaajalistest planeerimisstrateegiatest mõjus nii ilusa muinasjutu kui ka vajaliku õppematerjalina.
Muidugi, Eesti ei ole Holland, mis oma jõulise keskkonnapoliitikaga on üldse Euroopas unikaalne. Ometi on Tallinnas viimasel kümnendil toimunud linnaehituslikud arengud sarnased muutustega kogu Euroopas, meie postsovetlik teemapargindus hakkab aegamisi ruumi tegema üleilmsetele tüüpprotsessidele. Meil on võimalus seda situatsiooni ära kasutada, samas on linnaplaneerimise lähiajalugu näidanud, et puudub tahe ja elementaarne oskusteave.

Intervjuu Soome ansambliga Kotiteollisuus
Tallinnas esineb 23. veebruaril Rock Cafe's toimuval Naaburivisa festivalil Soome praeguse hetke üks menukamaid bände, ansambel Kotiteollisuus.
Aastal 1993 neljaliikmelisena nime all Hullu Ukko ja Kotiteollisuus alustanud ja 1996 aastal sama nimelise plaadi välja andnud bänd tegi aasta peale esikalbumi ilmumist läbi muutuse. Koosesi vähenes 3 liikmeliseks ja nime lihtsalt Kotiteollisuudeks ja aastat 1998 võib juba pidiada Kotiteollisuuden tõeliseks alguseks.
Laiema avalikkuse tähelepanu tõi bändile 2001. aastal ilmunud album "Kuolleen kukan nimi" ja sellelt pärinev singel Rakasta/ Ei Rakasta. Singli jaoks tehtud tüüpilse "äija" (est.k. vanamees, toi, rumal inimiene, - S.V)  reede õhtu veetmisest rääkiv video võitis 2001. aastal Kuldse muuvi kui Soome aasta muusika video.
Lõpliku läbimurde laiema publikuhulga teadvusse tõi 2002. aastal ilmunud album "Helvetistä idään". Tõestuseks Kotiteollisuuse populaarsusest võib pidada fakti, et bändi möödunud aasta novembris ilmunud kaheksas album "Iankaikinen" täitis Soomes Kuldplaadi tiitli saamiseks vajaliku müüginumbri (15000 plaati) kahe päevaga.

Hardcore kultusbänd Sick Of It All esineb Tallinnas
Tallinnas Von Krahli teatris esineb 4. aprillil hardcore metalit viljelev USA kollektiiv Sick Of It All.
Bändi ametlik koduleht teatab, et Eestisse saabutakse päev pärast kontserti Riias ning siit suundutakse edasi Helsinkisse. Kokku on bändi tuurikavas kinnitatud 12 esinemist Euroopas ning peale seda reisitakse edasi Austraaliasse.
Sick Of It All loodi New Yorgis 80' aastate keskpaigas ning nende muusikat võib iseloomustada kui agressiivset pungi ja metali segu. Tänaseks päevaks on nad avaldanud 8 stuudioalbumit, 2 kontsertlindistust ning ka mõned singlid ja EP'd. Omas žanris on tegu tõeliste superstaaridega, kes on püsinud tipus juba läbi kolme aastakümne.
Tuleval kontsertuuril ning ka Tallinna kontserdil keskendub bänd peamiselt oma möödunud aasta albumi Death to Tyrants tutvustamisele, kuid kindlasti on oodata ka vanemaid palasid. Tallinna kontserdil astub enne Sick Of It Alli üles teinegi USA hardcore bänd Wisdom in Chains.

Britney Spearsi juuksed on müügil miljoni dollari eest
Poplaulja Britney Spears lasi reedel Californias Estheri juuksorisalongis oma juuksed maha lõigata.
Ameerika juuksorisalong, kus Britney Spears oma juuksed ära lõigata lasi, on väidetavalt avanud internetilehe ja pannud poplaulja juuksed sinna enampakkumisele alghinnaga enam kui 1 miljon dollarit, teatas BBC.
Internetileht buybritneyshair.com väidab, et selle on asutanud Estheri juuksorisalongi omanik Esther Tongozzi. Samuti väidab veebileht, et ülesriputatud fotodel on Britney Spearsi juuksed.

Esseekonkursi "Doonor on elupäästja" võitis gümnasist Triin Leetmaa
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse korraldatud üleriigilise esseekonkursi "Doonor on elupäästja" võitjateks osutusid Triin Leetmaa, Rainer Lomp, Riina Ly Roos.
Konkursi ideeks oli veredoonorluse tutvustamine ning tähelepanu juhtimine doonorite tähtsusele.
Võistlusest võtsid osa gümnaasiumi õpilased 24-st Eesti üldhariduslikust koolist. Kirjandivõistluse esimene voor toimus koolides, kus õpetajad valisid välja parimad tööd. Verekeskusesse laekus 34 koolides parima hinnangu saanud esseed ning võitja valis erapooletu žürii.
Žürii koosseisu kuulusid verekeskuse juhataja Riin Kullaste, ajakirjanik Kärt Hellermaa, toimetaja Anne Velliste ning õpetajad Helle Kalda ja Anne Kato.
Hindamisel arvestati essee sisu, loomingulist lähenemist ja probleemi aktuaalsuse tunnetamist. Žürii esimees, verekeskuse juhataja Riin Kullaste märkis laekunud tööde head taset: "Ehkki töid ei olnud palju, tegid need, mis laekusid, tõsiselt rõõmu. Kirjutanud noortele on doonorluse teema südamelähedane, oli tunda isiklikku kaasamõtlemist, väga sooja suhtumist ning siirast tahet anda oma panus".

Take That pakub Robbie Williamsile abi
Robbie Williamsi endised bändikaaslased Take That-i päevilt lubavad sõltuvusprobleemidega maadlevat poplauljat igati toetada.
Ansambel Take That pakkus toetust oma endisele kaasliikmele Robbie Williamsile, kes läks eelmisel nädalal taastusravikliinikusse, et vabaneda restseptiravimite ja narkootikumide sõltuvusest, teatas BBC.
"Olen Robbie pärast väga mures. Mind muserdab see, milliseks olukord on kujunenud," ütles Take That-i liige Mark Owen.
"Mind ärritab, et mõned inimesed arvad nagu oleks Take That-i edu see, mis põhjustas Robbie depressiooni," ütles ansambli laulja Howard Donald.
Robbie Williams suundus võõrutusravikliinikusse Ameerikas oma 33-ndal sünnipäeval eelmine nädal, puududes ka Briti muusikaauhindade jagamiselt, kus ansambel Take That võitis parima singli tiitli.

Internet: Täna on vastlapäev! 
Internet: Täna on vastlapäev! Tänavune vastlapäev on lumerohke ja loodetavasti kajab iga Eestimaa künka ümbrus rõõmsatest kilgetest. Eesti Päevaleht Online'is (www.epl.ee/melu) leidub valik vastlatralle, kus lastakse võidu liugu ja süüakse head-paremat, olgu sündmus Tallinnas, Tartus, Viljandis või Jõgeval.

Britney Spears ajas pea kiilaks
Maailma vapustas (endise) popstaari ja kahe lapse ema Britney Spearsi otsus oma pikkadest lokkidest vabaneda. Reede õhtul tunnistasid pealtnägijad, kuidas Spears juuksurisalongi marssis, käärid kätte võttis ja ise enda pea kiilaks ajas. Poole tunni pärast oli lauljatar tätoveerimissalongis, kus ta lasi oma randmele väikse pildi teha. Juuksurisalongis viibinud pealtnägija sõnul tahtnud staar juustest vabaneda, sest olevat tüdinenud sellest, et inimesed teda kogu aeg katsuma kipuvad.

Aerosmith tuleb Eestisse? 
7. juulil annab Aerosmith Helsingis Hartwall Arenal kontserdi. Ansambli ametlikul fännilehel Aeroforceone.com on muuhulgas kirjas, et bänd annab kontserdi 3. juulil Riias, 5. juulil Tallinnas A. Le Coq Arenal ja 7. juulil Helsingis. Aerosmithi ametlik koduleht küll bändi esinemist 5. juulil Tallinnas ei kinnita, kuid viitab täpsema tuuriinfo saamiseks fännilehele. Helsingi-kontserdi piletid hinnaga 67-69 eurot (ligi 1100 krooni) tulevad müüki 26. veebruaril kell 9.

Rate.ee sõsarportaale kerkib nagu seeni pärast vihma
Hiljuti avas Rate Solutions OÜ uue suhtlusportaali Soomes, Hollandis ja Belgias.
Alfa, Limpa ja Zamba näevad välja täpselt nagu Rate, ainult keel on "vale". Soome portaalil on juba üle 800 kasutaja, Hollandi omal 123. Oma järge ootavad saidid Poolas, Itaalias, Saksamaal ja Kagu-Euroopas (Serbia, Bulgaaria, Rumeenia), kuid nende avamisaega veel ei teata. "Täpne ajagraafik sõltub paljudest asjaoludest: tõlkimise kiirusest, meeskonna palkamisest, Eesti tiimi ressurssidest ja muust säärasest," selgitas Rate Solutionsi laienemise eest vastutav Kaur Lohk. Aasta lõpuks peaks kümmekond saiti püsti olema.
Plaani rahastab investeerimisfond MartinsonTrigon, kes detsembris plaani käivitamiseks Rate Solutionsisse miljon eurot ehk üle 15 miljoni krooni investeeris. Allan Martinsoni sõnul analüüsiti enne läbi mitukümmend sarnast saiti, kui pidama jäädi Rate'i juurde. "Rate'il on teistest erinev kontseptsioon. Võrdleme saite näiteks ööklubidega, kõigil on neli seina, lagi, suitsunurk ja baar. Ometi mõnes kohas inimesed käivad ja mõnes mitte. Siiani on Rate'i tegijatel olnud hea tunnetus, mis töötab, mis mitte," selgitas Martinson.

Kalev kaotas ka Dijonis
BC Kalev/Cramo üritas FIBA EuroCupi sarja viimases kohtumises võõrsil JDA Dijon Basketi vastu tabelisse saada esimest võitu.
Sellele oldigi väga lähedal, kuid viimase veerandaja keskpaiga rohket praaki ja peataolekut viimase minutiga enam heastada ei õnnestunud. Eduseisust 59: 50 kaotati mäng lõpuks 64: 68 ning teise ringi kuuest kohtumisest ei suudetud võita ainsatki, vahendab Sportnet.

Võrus sündis Eesti rekord 800 meetri jooksus
Egle Uljas läbis Võrus BIG kergejõustiku kuldliiga finaalvõistlusel 800 meetrit ajaga 2.04, 39, lüües eelnevat riiklikku tippmarki 0,91 sekundiga.
Sise-EM-i norm jäi 0,39 sekundi kaugusele, kuid mittetäitnute pingereas tõusis Uljas nüüd punktitabeli põhjal edukaimaks, kirjutab Sportnet.
Birminghami EM-i pileti omanikest võistles Võrus ainsana Taavi Peetre. 19.27 jäi veidi nõrgemaks kui eelmisel nädalal Kuressaares ja taas tuli tunnistada Maris Urtansi paremust, seekord oli lätlase kuulikaar pikem 22 cm võrra.
Uljase täna joostud 2.04, 39 annab punktitabeli põhjal 1112 silma ehk sise-EM-i normatiivist on puudu seitse punkti. Birminghami on kutsutud Eestist kolm mitmevõistlejat, lisaks on normitäitjaid veel kuus. Joone all olijatest on nüüd Uljas edukaim ja peaks mahtuma Eesti Kergejõustikuliidu 10-liikmelisse koondisse.

Eesti noortele suusatajatele jäi täna parimaks 22. koht
Täna Jacas noorte olüpiapäevadel võistlustules olnud eestlastest oli kõige edukam Triin Ojaste, kes tuli 78 lõpetaja seas 22. kohale.
Neidude 5 kilomeetri klassikasõidu võitis venelanna Alevtina Tanõgina. Eesti neiude kohad olid järgnevad: 22. Triin Ojaste, 29. Kaidi Udras, 49. Liis Kalda, 57. Heidi Raju.
Noormeeste 7,5 kilomeetri klassikasõidu võitis sakslane Sebastian Eisenlauer, parima eestlasena platseerus lõpuprotokollis 91 lõpetaja seas 23. kohal Karel Tammjärv. Ülejäänud Eesti noormeeste kohad olid järgnevad: 46. Dmitri Reinmets, 52. Raido Ränkel, 53. Rauno Avel, vahendab Sportnet.

Neljapäeval algab Schenkeri Liiga play-off
VÕRKPALL:
Schenkeri Liiga veerandfinaalseeriad mängitakse kahe võiduni, kusjuures esimene kohtumine peetakse põhiturniiril nõrgema asetuse saanud meeskonna kodusaalis. Korduskohtumine ning vajadusel otsustav, kolmas mäng peetakse nädalavahetusel, 24.-25. veebruaril kõrgema asetusega meeskonna kodusaalis.
Põhiturniiri võitja Selver Tallinna meeskond kohtub neljapäeval kell 18.30 Kalevi spordihoones teise Tallinna meeskonna, Kaleviga. Teine mäng peetakse laupäeval kell 15 ning vajadusel kolmas pühapäeval kell 11 Kuressaare spordihoones. Senistes kohtumistes Schenkeri Liiga põhiturniiril on Selver kahel korral võtnud kindla 3: 0 võidu.
Põhiturniiri teisena lõpetanud Lase-R asub final four turniiri pääset püüdma ELVI/Kuldiga vastu. Esimene kohtumine peetakse neljapäeval kell 18 Kuldigas, korduskohtumine laupäeval kell 18 ning vajadusel kolmas mäng pühapäeval kell 14 Riias. Mõlemad senised kohtumised põhiturniiril lõppesid Lase-R meeskonna 3: 0 võiduga.

Ralli "Põlva Talv 2007" avab Eesti meistrisarja
Põlva maakonna teedel sõidetakse eeloleval laupäeval autoralli Eesti meistrivõistluste I etapp, ralli "Põlva Talv 2007".
Nagu mullugi on kõige tihedamat rebimist tänavu oodata N-rühma neliveoliste turboautode klassis, aga kindlasti ka kuni 2-liitriste klassis ja rahvuslikus rühmas.
Põlva rallile stardivad esimese numbri all Priit Saluri - Indrek Lepp N-rühma Mitsubishi Lanceril, kellele hakkavad konkurentsi pakkuma järgmistena startivad Slava Popov, Ago Ahu, Margus Remmak, Rainer Aus jpt. Kokku on stardinimekirjas 85 meeskonda, kelle seas ka külalisvõistlejaid Soomest, Venemaalt ja Ukrainast.
Kokku toimub kaheksa kiiruskatset, kõik tuttavad juba varasematest rallidest.
"Teed on hästi jäised," kommenteerib üks ralli korraldajatest, Toivo Kaldmäe. "Pealegi on nädalavahetuseks oodata käredat pakast. Sellega seoses tahakski pealtvaatajatele meelde tuletada, et ei unustataks piisavalt sooja riietust."

FIA kinnitas vormel-1 MM-sarja tänavuste etappide formaadi
VORMEL-1:
Reedeti on kell 10.00-11.30 ja 14.00-15.30 kavas ametlikud treeningud. Laupäevane soojendussõit on kell 11-12 ning kvalifikatsioon kell 14-15. Pühapäevase võistlussõidu algus on kell 14.00. Kõik kellaajad on etapi korraldaja kohaliku aja järgi, vahendas ETV Sport.
Erandiks on Monaco etapp, kus reedel on puhkepäev ja treeningut peetakse juba neljapäeval, Kanada, USA ja Suurbritannia etappidel algab võistluspäev laupäeviti tunni võrra varem.

Citroëni meeskond on Norra ralli tulemustes pettunud
AUTORALLI:
Esimest korda üle kahe aasta jäid Prantsusmaa autotootja mõlemad ekipaažid rallil punktideta, vahendab Sportnet. "Lumised Skandinaavia rallid pole meil üldiselt õnnestunud. Sarnaselt lõppes näiteks 2005. aasta ralli (Citroën sai kontsruktorite arvestuses ühe punkti)," lausus Frequelin. "Võitmine sellisel rallil nõuab tohutut pühendumist ning iga pisike viga võib plaanid uppi lüüa," jätkas prantslane.
Citroëni mured Norras said alguse teisel võistluspäeval, kui Daniel Sordo pingutas kiirusega üle ega suutnud autot teel hoida. Tavaliselt kindlalt sõitev Sebastien Loeb suutis parkida auto lumevalli ning langes üldarvestuses kaugele teise kümnesse. I-ile pani täpi rallil teise koha saanud Fordi piloodi Marcus Grönholmi tõusmine MM-sarja liidriks.

2 küsimust Tarmo Neemelole
Vastab
Tarmo Neemelo,
Eesti jalgpallikoondise ründaja
Kas oled juba ühinenud Rootsi esiliiga klubi Sundsvalli treeningutega?
Ma nüüd homme (täna - toim) lä-hen Rootsi, viin oma asjad sinna,
siis toimub ka esimene treening. Ühe mängu tegin eelnevalt kaasa ja selle põhjal võib öelda, et üldine mängutase on seal korralik. Eesti esimese otsa klubid on Rootsi esiliiga tippudega enam-vähem võrdsed, aga keskmine tase peaks seal kõrgem olema.
Kuidas klubi pikk otsimine sulle mõjus?
Ega see pikk ooteaeg eriti meeldiv olnud, aga arvan, et lõpp hea, kõik hea. Helsingborgist (Neemelo koduklubi, kus ta aastaks rendile andti - toim) pole siiani minuga keegi ühendust võtnud.

Anatoli Šmigun: Kristina on sama hea nagu enne olümpiat
Suusatreener Anatoli Šmigunist tulvas Tallinna lennujaamas enne sõitu Sapporosse optimismi: "Kui Kristinal läheb kohe alguses hästi, tähendab - ta liigubki hästi."
Missugusesse kehalisse seisundisse on Kristina kuus päeva enne MM-i avastarti jõudnud?
Tema sportlik vorm erineb
27. jaanuaril Otepääl nähtuga võrreldes nagu öö ja päev. Kolm nädalat möödusid kasulikult. Harjutas hästi, paranes taastumine, mis oli kõige tähtsam. Pakasega treenides kandis ta näomaski, probleeme polnud.
Mida näitas viimane kiirustreening?
Ta tegi vaid ühe kiirustreeningu, laupäeval 21-minutilise kontrollsõidu MK-etapi rajal. Sõitis sama hästi nagu enne olümpiat Santa Caterinas. See näitas, et ta on heas seisundis.
Kui võrdlete tütre võimekust olümpiaeelse vormiga, siis mida kostate?

Tartu maraton näitas tõusiklust suusarajal
Möödunud nädalavahetus oli tuhandetele suusasõpradele kindlasti üks meeldejäävamaid sellel aastal. Kasin talv kiusas, aga Tartu maraton toimus tõelistes talveoludes.
Endal on siiani silme ees pilt pool tundi enne maratoni starti - lakkamatu rahvavoog tuli Otepää vahelt parklatest ja liikus staadionile. Nii palju positiivse ilmega inimesi ei näe just iga päeva.
Aga mitte sellest ei tahtnud täna rääkida. Pühapäevast päeva jäid tumendama mõningad ebameeldivad elamused.
Peotuju rikkusid paljud nn tõusikud suusarajal, kelle jaoks kaasvõistleja ei tähendanud mitte kui midagi. Liikusin suusarajal esisajas. Selle loogika järgi peaks tegemist olema suusatamise arvamuskujundajatega, eeskujudega teistele? Aga sealt ei ole kahjuks küll eeskuju võtta…
Mis häiris? Kurvilisel mitme suusajäljega rajal on tavaline sagedane rajavahetus. Elementaarne viisakus näeks ju ette, et enne raja vahetamist visatakse kiire pilk kõrvale, veendumaks, et manööver kedagi ei takista. Aga ei! Ei mingit kõrvalevaatamist rajavahetusel, sõidaks kas või kaassõitjale peale või temast üle!

Jaak Mae tähtis Sapporo-eelne treening õnnestus suurepäraselt
Jaak Mae tegi eile Otepääl tähtsaima MM-i eelse treeningu ja sai taas kinnitust heale seisundile.
Ent suutlikkust medali pärast võidelda ta kõlaval häälel kuulutama ei kippunud. "Kui tahan näha medalisära, võin kodus iga kell kapiukse avada ja vaadata," muigas Mae.
Mae andis mõista, et viimane aktiivne treening õnnestus isegi paremini, kui ta julges loota.
"Need eesmärgid, mis ma endale panin, suutsin korralikult täita," ütles suusataja ligi kahetunnise harjutuskorra järel. "Tegin viimase MM-i eelse aktiivse töö lõigutrennina - sõitsin tõusvas tempos, pidades lõikude vahel mitmeminutilisi pause. Võistluskiirusel õnnestus niimoodi kokku läbida 12- 13 kilomeetrit."
24. veebruaril Sapporos peetavale suusavahetusele sõidule panustava Mae sõnul õnnestus tähtis treening hoolimata pakasest - Otepääl oli 11 kraadi külma. "Esimesed lõigud läbisin väikese varuga, suusatades ajaliselt veidi kauem ja jälgides hoolikalt tehnikat. Mida edasi, seda lühemaks ja kiiremaks lõigud muutusid. Viimase, nelja-viieminutilise lõigu läbisin nii kiiresti, kui suutsin."

Elisa klient saab ühtse hinnaga andmesideteenuse pea kogu Euroopas
Alates veebruarist saab Elisa klient kasutada Vodafone koostööpartnerite ehk praeguseks kokku 28 mobiilioperaatori võrgus andmesideteenuseid ühtse hinnaga, milleks on 75 krooni/MB.
"Tegu on Vodafone ning tema Euroopas, Aasias ja Aafrikas tegutsevate partneroperaatorite koostööga, et muuta andmeside kasutamine väljaspool koduvõrku odavamaks ning selle eest maksmine läbipaistvamaks ja kergemini hoomatavaks," ütles Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu. "Teenus on mõeldud eelkõige Elisa klientidele, kes viibivad tihti välismaal ja kasutavad rändlusteenust. Meie koostööpartnerite pakutav andmeside ühtne hind ja samad maksustamispõhimõtted lihtsustavad oluliselt senist praktikat, kus eri riikide operaatorite mobiilivõrkudes oli MB maksumus erinev, kõikudes 100 ja 200 krooni vahel."
Andrus Hiiepuu sõnul on Vodafone andmeside rändlusteenusega liitunud operaatorite võrkudes andmeside maksesammuks 250 kB ja hinnaks 75 krooni MB eest.

Paekivitoodete Tehas ja Eesti Ehitus sõlmisid koostööleppe
Täna allkirjastasid Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Eesti Ehitus koostöölepingu, mille alusel tegutsetakse ühiselt Nabala lubjakivimaardla geoloogiliste ja keskkonna-uuringute läbiviimisel ning kaevandusloa saamisel.
"Eesti Ehitusele kui erinevate rajatiste ja teede-ehitusega tegelevale kontsernile on koostöö oma pikajalise partneri Paekivitoodete Tehasega väga olulise tähtsusega. Loodame lepinguga tulevikus katta olulise osa kontserni killustikuvajadusest, kuid täpsemad mahud selguvad loomulikult alles pärast kõiki geoloogilisi uuringuid ja põhjalikku keskkonnamõjude hindamist," ütles Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink.
Paekivitoodete Tehase juhatuse esimehe Vladimir Libmani sõnul on Nabala karjääri vastu huvi tundnud paljud kohalikud ja välismaised ettevõtted, kuid koostöölepe sõlmiti just Eesti Ehitusega. "Ja seda kahel põhjusel. Esiteks on tegemist ettevõttega, keda tuntakse kui ausat ja tõsiseltvõetavat äriühingut. Teiseks oleme Eesti Ehitusega koostööd teinud aastaid ja seni on kõik kulgenud väga sujuvalt. Näiteks tegutseb meie kunagi ühiselt alustatud ettevõte Väokivi, praegune Saare-Dolomiit-Väokivi, juba ammu iseseisva ja eduka firmana," selgitas Vladimir Libman.

GSMvalve avas Pärnus esinduse
Turvafirma GSMvalve avas täna Pärnus esinduse, kuhu ettevõte plaanib selle aasta jooksul investeerida kuni kolm miljonit krooni.
GSMvalve uue esinduse eesmärk on paigaldada 2007. aasta jooksul uudsed valvesüsteemid enam kui 300 Pärnu ja selle lähipiirkonna kodusse. Selleks loob GSMvalve Pärnusse kuni viis uut töökohta.
"Pärnu kinnisvaraturg on kiirelt kasvamas: ehitatakse nii uusi kortermaju kui ka eramajade ja suvilate rajoone. Pärnu linn ja lähipiirkonna asulad on piisavalt väikesed, nii et kliendid kaaluvad tõsiselt, kas nad vajavad kallist turvaauto teenust või mitte. GSMvalve Tallinna kontoriga on viimase paari kuu jooksul võtnud ühendust sadakond pärnakat, kes soovivad oma koju kaasaegset valvesüsteemi," ütles GSMvalve Pärnu kontori juhataja Ranto Lupp.

If Eesti Kindlustus jätkab lasteasutuste tuleohutumaks muutmise toetamist
If Eesti Kindlustus jätkab lasteasutuste toetamist nende tuleohutumaks muutmiseks, jaanuaris eraldas Ifi Turvafond Maardu lasteaiale Sipsik 17 293 krooni tuleohutuse taseme parandamiseks.
Lasteaed Sipsik taotles Ifi Turvafondist 17 293 krooni, et paigaldada keldrikorrusele tuletõkkeuks ning esimesele korrusele evakuatsioonivalgustus. Päästeamet tegi lasteaiale juba ettekirjutuse nende nõuete täitmiseks, kuid lasteaia eelarves probleemide lahendamiseks raha napib.
"Oi kui armas," lausus Lasteaia juhataja Kristiine Aasmäe, saades teada, et If lasteaeda toetab. "Ma olen tõeliselt rõõmus selle üle."
Aasmäe lausus, et lasteaed saab ühe osa oma vahenditest riigieelarvest ja teise osa Maardu linnalt, kuid need summad on väikesed.
"Kipub nii olema, et kui tahad tuleohtust parandada, pead loobuma mingi rühma remondist," kirjeldas Aasmäe olukorda. "Aga lasteaed vajab igalt poolt renoveerimist, et see oleks lastele ikkagi kõige turvalisem paik."

Hasartmängusõltuvusest on võimalik vabaneda
Rohkem kui kaks aastat on Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programmi EQUAL kaudu aidatud hasartmängusõltuvuse küü-si langenud inimestel sõltuvusest vabaneda ja antud nõu nende pereliikmetele.
Projekti "Hasartmängusõltlaste tagasitoomine tööturule ja nende sotsiaalse tõrjutuse ennetamine" algatamise idee tuli hasartmängusõltuvuse uurimise ja võõrutamise instituudi (HUVI) psühholoogidelt.
EQUAL-i programm sobis selleks hästi, sest kuigi hasart-mängusõltuvuse kui psüühika-häire raviga saavad tegelda kõik psühholoogid, puudus Eestis sinnamaani spetsiaalselt hasartmängusõltlastele mõeldud programm ja selle häire ulatuse täpsemad uuringud.

Nippe töövestlusteks
Enamik tööinimestest teab oma südamesopis, et ka ahv saaks nende ametis sama hästi hakkama. Suurim väljakutse iga töökoha puhul ongi selle endale saamine. Seda nähtuse pärast, mida kutsutakse töövestluseks ja mis on ristand pimekohtingust ja Hispaania inkvisitsioonist.
Töövestlus algab uksele koputamisest, seetõttu on esiteks vaja teha kindlaks, et koputad õigele uksele. Siin pead kindlasti tagama, et koputad igal juhul õigele uksele. Muljet avaldava hooga koristajakappi astumine ei ole finantskarjäärile just hea algus.
Kui oled juba õiges ruumis, tuleb järgmise asjana uks sulgeda. Mitte mingil juhul ära pööra seda tehes toas olijatele selga. Kui sa seda teed, piisab sekundi murdosast, mil oled nende poole seljaga, et vestluskomisjoni juht kulmu kergitaks ja ülejäänud kuus liiget kriipsutaks risti su nime kõrvale. Pärast seda võid neile ulatada kas või Richard Bransoni CV ja ikka tööst ilma jääda.

Tööandjad peavad töötajaid firma käekäigust teavitama
Firmad peavad seaduse järgi andma töötajatele infot majandusliku seisu kohta.
Alates veebruari algusest on üle 30 töötajaga ettevõtted kohustatud töötajatele andma teavet võimalikest muutustest ettevõttes. Kui töötajatel on arvamusi ja ettepanekuid, siis peab tööandja töötajate seisukohad ka ära kuulama ja endi omi põhjendama. Kindlasti tuleb töötajaid informeerida majandusliku seisu ja tööhõive kohta, töötajate koosseisust ning teistest olulistest muudatustest töökorralduses ja töösuhetes.
See uue usaldusisiku seadusest tulenev kohustus puudutab vähemalt 7000 ettevõtet, ka neid ettevõtteid, kus töötajate usaldusisikut pole valitud. Kohustuse rikkumise eest saab tööandjat karistada kuni 50 000 krooni suuruse rahatrahviga.

PERSONALIJUHILE: Kui lihtne töökuulutus enam ei tööta
Praegu esimesi vilju noppivale ettevõtjale võib ootamatu äriedu tuua hukatuse, kuna "uue kooli" probleemide ring algab pahatihti tööjõupuudusest.
Võimalikest lahendustest taolisele probleemile rääkisid jaanuarikuu Tartu PARE klubiüritusel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tehnoloogia ja innovatsiooni talituse peaspetsialist Sille Rossi ning rahvusvahelise tarkvaratootja Playtech esindajad Kaie Jõeveer ja Martin Leiger.
Sille Rossi tööjõuturu analüüs seadis Eesti ühele võrdlevale skaalale ülejäänud euroliidu riikidega, millest selgus, et üldjoontes "vastame euronõuetele". Töötuse näitaja on ligi kaks korda väiksem Euroopa keskmisest. Suurimaks probleemiks võib tänasel päeval pidada pikaajaliste töötute suurt ja aasta-aastalt kasvavat hulka, mille lahendamiseks tuleb murda tõsiseid suhtumisbarjääre ning vastu tulla üsna spetsiifilistele nõudmistele töötingimuste osas. Samuti oleks töötajaskonda nii mõneski sfääris võimalik suurendada osalise tööajaga töötajate võrra - noored emad, tudengid, ka pensionärid. Noorte töötuse näitaja on Eesti puhul EL-i keskmisest kõrgem, mis omakorda "toidab" tööjõu vananemist.

Leedu loodab tööjõu väljavoolu tõkestada palkade tõstmisega
Leedu on tööjõu väljavoolu probleemi lahendamiseks alustanud avaliku sektori palkade hoogsat tõstmist, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Leedu peaminister Gediminas Kirkilase sõnul on Leedust välismaale tööle suundunud 400 000 -500 000 tööjõulist inimest. Selle peatamiseks tõsteti Leedu avalikus sektoris hiljuti palku, mille tulemusel suurenes inimeste nominaalsissetulek 27% võrra. Kirkilase kinnitusel kavatsetakse palkade radikaalset tõstmist, seda eriti õpetajate ja arstide puhul, kindlasti jätkata.
Majandus- ja kommunkatsiooniminister Edgar Savisaare kohtumisel Leedu peaminister Gediminas Kirkilasega olid kõne all ka energeetikaküsimused ning Rail Balticu ja tööjõuprobleemid.

JURIST SELGITAB: Töögraafik peab võimaldama kahte vaba päeva nädalas
Kuidas tasustatakse laupäevast ja pühapäevast tööd? Arstid ja teised meditsiinitöötajad käivad valves ka puhkepäevadel. Kas puhkepäevadel töötades on töötasu suurem?
Peab vahet tegema kalendrijärgsete puhkepäevade ja graafikujärgsete puhkepäevade vahel. Kalendrijärgsed puhkepäevad laupäev ja pühapäev ei pruugi olla kõigile tegelikud puhkepäevad. Graafikujärgse töö puhul, mida meditsiiniasutuses tavaliselt rakendatakse, võivad puhkepäevad langeda ka teistele nädalapäevadele, näiteks kolmapäevale-neljapäevale. Oluline on, et töötajal oleks üldjuhul vähemalt kaks puhkepäeva nädalas.
Kui töötaja kutsutakse tööle temale graafikus ette nähtud puhkepäeval, siis tuleb sel ajal tehtud töö hüvitada poolte kokkuleppel kas raha või vaba ajaga, mõlemat korraga ei saa. Rahalise hüvitusviisi puhul peab töö-andja maksma lisatasu vähemalt 50% töötaja palga määrast. Näide: Töötaja töölepingus on tunnipalgamäär 30 kr. Graafikujärgne puhkepäev on 30. jaanuaril, kuid tal palutakse sel päeval kaheksa tundi tööl olla. Selle päeva palgaks tuleb 360 kr, millest lisatasu on 120 kr (15 x 8).

Kioskitest osteti eelmisel aastal enim SL Õhtulehte
Selgunud on 2006. aasta teise poole tulemused 50 enimmüüdud ajakirjandusväljaande ning 50 suurima läbimüügiga jaekaupluse osas Eestis.
Selgunud on 2006. aasta teise poole tulemused 50 enimmüüdud ajakirjandusväljaande ning 50 suurima läbimüügiga jaekaupluse osas Eestis.
Ülevaate koostanud AS-i Lehepunkt ostujuhi Merle Bretti sõnul on edetabeli pingerida koostatud käibe alusel jaehinnas ning ei arvesta ettetellitud toodete mahtusid.
Värskete andmete põhjal on müüdavaimaks väljaandeks kogu 2006. aasta vältel olnud SL Õhtuleht, järgnevad seltskonnaajakiri Kroonika (koht nr 2) ning nädalaleht Eesti Ekspress (3), mille positsioonid on samuti säilinud muutusteta võrreldes esimese poolaastaga.
2006. aasta jooksul on lisandunud uue väljaandena nädalakiri Naisteleht, mis II poolaasta lõpuks saavutas 4. koha. Naistelehele järgnevad ühe koha võrra langenud päevaleht Postimees (5) ning kolme koha võrra tõusnud nädalakiri Just (6).

Päris-Villust on saanud Pronks-Villu
Kas vasakpoolsest pildist on võimalik saada parempoolne pilt? On võimalik. Kui on vaja õitseda üks kord nelja aasta jooksul. Aga siis tuleb õitseda kogu täiega - roheliste niitude taustal sileda pronksikarva jume ja värvika juuksesalguga. Vajadusel saab õitseda ka sagedamini.
Praegu õnneks ongi kõik maad-linnad, tänavad, teleprogrammid ja ajakirjandus täielikus õitemeres. Kõik ei saa küll roheliste aasade taustale, aga tuunimismasinast käivad läbi kõik.

Superstaari saatesse pürgis 1500 inimest
TV3 teleshow "Eesti otsib superstaari" Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Tartus toimunud eelvoorudesse registreerus kokku peaaegu 1500 inimest, kellest kohale tuli ette laulma veidi üle tuhande staariks pürgija. Eelvoorudest valis saatežürii välja ligi 100 parimat lauljat, kes jätkavad järgmises voorus, mis toimub 6. ja 7. märtsil Tallinnas.
Saatežürii liikme Mihkel Raua sõnul eri linnade eelvoorud taseme poolest teineteisest oluliselt ei erinenud, küll aga oli igas linnas omalaadne õhkkond. "Tallinn oli kõige mahukam ja jõulisem. Pärnus oli palju huvitavaid ja suvepealinnale kohaselt ilusaid inimesi. Jõhvist jäi meelde mitu eriti säravat esinejat, kellele võiks rahuliku südamega kasvõi kohe plaadilepingu välja kirjutada ja rohkelt venepärast särtsakat temperamenti. Tartus valitses loov ja värvikas õhkkond, mis andis saatele rohkelt huvitavaid karaktereid."

Baskini anekdoodid
Väga väikest kasvu mehe juurde tuli tema tuttav. Nad istusid magamistoas, jõid kohvi. Keset tuba seisis suur kaheinimese-voodi.
"Kuule, kui sa oled naisega riius, siis te arvatavasti ei kohtu selles suures voodis üldse?"
"Kohtume, aga ei tervita," vastas väike mees.
Talv. Pargi ääres seisab sõiduauto, klaasid härmas. Auto ümber kõnnib politseinik, vaatab aknasse - midagi nagu liigub sees, aga nähtavus on halb. Kuulda on oigeid ja ähkimist. Politseinik koputab aknale. Klaas lastakse alla.
"Mida te siin teete?" küsib politseinik mehelt.
"Saate aru, armastus, seda et…"

JÄRJEJUTT (1): Ann Granger: Ütle seda mürgikeeli
Inglise kriminaalkirjaniku Patricia Ann Grangeri (sünd 1939) romaani "Ütle seda mürgikeeli" tegevus toimub maalilises Oxfordshire'is, kus kuritegusid uurivad politseiinspektor Alan Markby ja tema armastatu Meredith Mitchell, kes on Briti välisministeeriumi töötaja. Ann Granger annab väga hästi edasi väikelinnade ja külade meeleolu ning tema tegelased on värvikad ja usutavad.
Esimeses raamatus Meredith Mitchell ja Alan Markby kohtuvad. Meredith nõustub minema mõneks ajaks oma kuulsast näitlejannast sugulase juurde. Tulemas on näitlejanna tütre pulmad. Sündmus, mis peaks olema igati õnnelik, kujuneb aga tõeliseks õudusunenäoks - mõrvad, väljapressimine, vanade haavade lahtirebimine.

Perekondlikud õhtusöögid kasvatavad lastes sotsiaalset närvi
Vanematega einestavad lapsed söövad rohkem juurvilja ja teratooteid ning neil on vähem kaaluprobleeme.
Kuidas on lood sinu peres?

Varakult alustatud seksuaalkasvatus tagab tasakaalus ja rikka tundeelu
Eelkooliealiste laste seksuaalkasvatus on eeskätt seotud tervise- ja tundekasvatusega.
RaM Veskimöldre lasteaia õpetaja Carol Tenso on veendunud, et seksuaalkasvatusega tuleb alustada juba kolme-nelja-aastaste seas, et nad kasvaksid tasakaalukaks ja rikka tundeeluga inimesteks ja leiaksid omaealistega kergelt ühise keele.
Laste enesetunnetus, ka seksuaalsus, väljendub mängus. Carol Tenso peab tähtsaks näiteks kodu mängimist, kus lapsed seavad end eri rollidesse. Sellest näeb ära ka kodused suhted ja tavad. Kui mängudest paistab välja, et rollid on liiga jäigalt paigas, saabki õpetaja mängu vahele astuda ja avardada laste teadmisi, selgitab õpeta-ja. Näiteks suunab ta poisse lauda koristama, näidates, et ka poisid võivad kodutöid teha.
Carol Tenso korraldas lapsevanemate seas küsitluse, kust selgus, et paljud vanemad on soorollides ikka veel väga kinni, ostes poistele poiste mänguasju ja tüdrukutele nukke.

Kassid muutuvad igavusest kurvameelseks
Loomad kutsuvad oma ootamatu käitumisega peremeest endaga suhtlema.
Et mõista, mida lemmikloom oma arusaamatu käitumisega öelda tahab, tasub uurida tema tõu ajalugu, seda, milleks teda kunagi aretati.
Looma käitumise taga on tugevad instinktid, ütleb staažikas koerakoolitaja ja loomatundja Kätlin Heinlaid. Kassid näiteks märgistavad oma territooriumi ja inimesi süljega. Seetõttu nad ennast inimese või asjade vastu hõõruvadki. "Kasside puhul on näksamine õrnuse väljendamine, koerad tahavad näksimisega anda mõista, et nüüd on mänguaeg," toob Heinlaid näiteid lemmiku võimaliku käitumise kohta. "Karjakoer ajab taga mida iganes. Ta karjatab näiteks kasse ja linde. Taksikoer kaevab igale poole auke, kui vähegi igavust tunneb," selgitab Heinlaid. Paljud instinktid väljenduvad vastavalt sellele, millise tegevuse jaoks loomi kunagi aretati.

Saksamaal on vaja dobermanni pidamiseks luba
Mitmes Lääne-Euroopa riigis on mitu koeratõugu loomupärase agressiivsuse tõttu keelatud. Saksamaal pole näiteks lubatud pidada mastifit, bullterjerit, dobermanni ja Ameerika Stafford-shire'i terjerit.
Kogemustega koerakoolitaja Aivo Oblikas peab sellist keelamist puhtaks populismiks. "Lihtne on ajada mõni õnnetu juhtum koera süüks ja siis justkui kodaniku kaitseks see tõug ära keelata. Ükski koer ei ole oma iseloomult agressiivne," kinnitab ta.
Oblikas on tegelenud dobermannidega 15 aastat, praegu on tal kodus kolm koera. Dobermanni, nagu ka rotveileri ja teiste kurjade koerte kuulsus on Oblikase sõnul tulnud filmidest ja reklaamidest. "Nad on sellised efektsed mustad koerad, keda pannakse inimesi taga ajama. Nii tekivad eelarvamused," tõdeb Oblikas.

Laste võrdlemine röövib vanematelt hingerahu
Lapse esimesel eluaastal muretsevad vanemad, kas laps õpib kõike õigel ajal tegema.
Paljudele emadele on pärast lapse sündi rabistades kümne sõrme ja varba ülelugemine ning kergendustundega ohkamine: "igati terve laps" vaat et viimased selguse hetked. Sest siis hakatakse last hindama ja eakaaslastega võrdlema. Näib, nagu oleks kõigil peale värske ema selge teadmine, kuidas ja kui kiiresti peaks laps arenema.
Tihti istutavad mureseemne ema hinge sõbrannad, tuttavad ja vanemad, kes räägivad, kui kiiresti nende lapsed edusamme tegid: kellel hakkas kümnekuune käima, kellel aastane laps juba rääkima. Paljud vanemad arvavad, et mida rutem nende võsuke pöörama, roomama, iseseisvalt istuma ja käima hakkab, seda parem. Alateadlikult usutakse, justkui oleks nende laps sel moel eakaaslastest kuidagi andekam või targem ja et tänu aktiivsusele lõikab lapse pea ka tulevikus paremini.

Marta teeb magusaid printsessipalle
Mulle meeldib süüa teha. Maiasmokk olen ka - kõige rohkem maitseb jäätis.
Mulle meeldib teha ka võileibu. Parimad on juustuvõileivad. Ma tean, et magus ja sai teevad paksuks. Aga ma ei usu, et printsessipallid mind paksuks teevad, kuigi need on ka magusad.
Mulle meeldib süüa teha ja sõbra kingitud "Printsessi kokaraamatu" järgi on lõbus küpsetada. Printsessipalle on väga lihtne teha. Tuleb panna kõik koostisained kaussi ja segada. Kõige lõpuks pigistada apelsinist välja mahl. Tainast tuleb voolida paraja suurusega pallikesed ja siis neid kookoshelvestes veeretada. Tavaliselt teen ma umbes 20 palli. Marta Tamm (8)
Vaja läheb:
150 g toasooja võid, 1,5 dl suhkrut, 5 dl kaerajahu, 1 tl vanillisuhkrut, 1 sl apelsinimahla (värskelt pressituna kõige parem)

Sinikeel-skink peab lugu teojahist
Heleni sõber on eriskummaline sinise keelega sisalik, kes käib perenaisega jalutamas.
Heleni kodus on terraarium, mille põhi on kaetud väikeste ja suuremate puukooretükkidega. Seal elavale sinikeel-skingile meeldib nimelt käike kaevata ja urgu peitu pugeda.
Kuigi roomajatele tavaliselt nime ei panda, on Heleni sisalikul vedanud - tema perenaine kutsub teda hellitavalt Jupiks. Jupp on Heleni juures elanud juba kaks ja pool aastat.
Helen soovis endale lemmiklooma, aga kimbutama hakanud allergia seadis looma valikule piirangud. Roomajad ei tekita nimelt muidu loomade vastu tundlikel inimestel allergianähte.
Kõigusoojane sisalik vajab soojendusmatti ja -lampi. Jooginõust limpsib see umbes poolemeetrine tüsedusele kalduv loomake kassi kombel vett. Selle erinevusega, et juues välgub kausi vahet sinine keel!

AAVO KOKK: Higistasin ju kõvasti, miks seda siis ei hinnata? 
Aprilli viimane nädal aastal 1493. Christoph Kolumbus on oma suurelt reisilt tagasi. Seisab Hispaania kuninga ees ja räägib sellest, kuidas ta jõudis läände seilates Indiasse.
Tõestuseks on tal ette näidata kulda, rohelisi ja kollaseid papagoisid, paar kaasa toodud kohalikku ja kaneel.
Kuld oli kuld, papagoid olid papagoid ja kaasa toodud inimesed tõmmud nagu India rahva kohta teati. Kuid kaneel ei olnud päris selline, nagu ekspeditsiooni rahastanud Hispaania kuningakoda oli oodanud. Jah, välimuselt kuivanud ja rulli tõmbunud puukoor nagu kaneel ikka, kuid… Maitses nagu pipar, lõhnas nagu nelk. Mis see siis oli? Kolumbus seletas, et ilmselt oli koor puu küljest võetud valel aastaajal ja võib-olla on see ka reisil riknenud. Halb õnn. Ja muidugi põhjendamata lootus, sest see oli tavaline puukoor, millel ei olnud mingit pistmist kaneeli ega vürtsidega.

IVI PROOS: Raha laulupidu
Erakondade valimisplatvormide võrdlemine on suurem väljakutse, kui esimesel pilgul tunduda võib. Analüüsi esimene ehmatus on avastada, et kuue erakonna programmid on kokku umbes 130 lehekülge teksti.
Sellest tulenevalt tekib teine mõte: kes selliseid mammuttekste küll loeb ja kes üldse tahab ja suudab sellele paljusõnalisusele kaasa mõtelda?
Loevad kõigepealt muidugi riigikogusse kandideerivad poliitikud ise ja nende otsene abivägi. Lisaks konkureerivate erakondade poliitikutele uurib programme kindlasti väike arv analüütikuid, politoloogiaüliõpilased võib-olla samuti, ehk ka vähesed ametnikud. Ilmselt ka ajakirjanikud, kes valimisi oma meediakanalites kajastavad, ja osa juhuslikke inimesi, kelle huvi ei suuda määratleda, ning ongi laias plaanis kõik.
Programmide sisu loob kujutluse raha laulupeost. Seal on sadade, võib-olla isegi tuhandete kaupa lauljaid, ehk siis lubadusi ja pakkumisi parteide programmides. Üsna võimatu oleks erakondade kogu repertuaari kokku lugeda. Kõhe on vaadata, kui palju raha erakonnad lubadustena valimiste eel on välja pakkunud.

TIIT KÄNDLER: Teadus on informatsioonist, elu ka
Švejki lugudes on üks episood, kus vahva sõdur oma väeosast eksib ja siis pärast pikki eksirännakuid ühte jaama jõuab. Jaamas on tuba, mille uksel on silt "Informatsioon".
Švejk astub muidugi kohe sisse, et küsida, kuhu ta peaks minema. Laua taga olev ohvitser jagabki talle siis informatsiooni: "Keri siit, kus kurat!" Mis tal ikka muud valida oli, kui kähku jalga lasta.
Umbes nii see asi oli ning on siiamaani. Juba ammu enam ei määra meie elu eelkõige energia jäävuse seadus või siis entroopia kasvu seadus. Meie elu määravad seadused, mis määravad kindlaks informatsiooni käitumise.
Sellepärast ei ole tarve teada saada, kes siis ikkagi millist infot meile pakub, pelk uudishimu rahuldamine. Näiteks end valimistel reklaamides. Mida me mõne poliitiku sõnumist teada saame? See on eluliselt oluline, nii nagu info üleüldse.

Kas kõrvalised küsimused? 
Erakonnad on sõnastanud valijate jaoks mitmesuguseid lubadusi. Et kui valida nende erakonna inimesi riigikokku, siis nemad korraldavad just nii, nagu neil kirjas. Kes lubab koolilastele huviringi raha, kes väiksemaid makse, kes kahekordset palka, majanduskasvuga võrdeliselt tõusvat pensioni, pikemalt emapalgaga kodus-
olekut, isegi 1000 krooni hambaravi raha.
Niikuinii on raha, mida jagada, kindel suurus, ükski erakond ei saa lubada, et neil on eelarves suurem hulk raha jagada kui teisel.
Vaadanuna viimast "Pealtnägijat", imestan, et sellele pole mõjusaid vastukajasid. Ühe neljandiku riigieelarve suurune summa kavatsetakse kulutada Leetu rajatavale tuumaelektrijaamale.

Teadmatuses erakonnajuht
Eesti Päevaleht (26.1) vahendas Eestis tegutseva Konstitutsioonierakonna esimehe Andrei Zarenkovi arvamust, et Eestil pole iialgi olnud oma kangelasi. On see mees rumal või väga harimatu Eesti ajaloos või mõlemat kokku?
Juba 1919. aastal lõi kiiruga koondatud Eesti kaitsevägi Tallinna lähistele jõudnud puna-
väe Narva jõe taha. Loomulikult olid need talupojad, töölised ja koolipoisid kangelased. Eesmärgiks oli saavutada vaba Eesti. Tänulike kodanike annetuste toel rajati Vabadussõjas langenud kangelastele kogu Eestis üle pooleteisesaja monumendi, mis alates 1940. aastast okupeeriva punavõimu poolt hävitati. Vähe sellest - hävitati ka muistses vabadusvõitluses 1217. aastal langenud vanem Lembitu monument Suure-Jaanis (see oli ühtlasi Vabadussõja monument) ja Kalevipoja kuju Tartus.

REPLIIK: Rangemad nõuded
15 aasta tagune Tartu ülikooli professorite valimise kord peegeldab tolle aja tegelikkust - nõudmised teadustööle tunduvad praegu liiga madalad. Uus ja rangem kord peegeldab tööturul toimuvat, sest järjest rohkem on Eestis piisava kvalifikatsiooniga inimesi ning ka välismaalt kandideeritakse Tartusse tööle. Uue korra järgi tehakse professoritiitel eluaegseks. Siiani kehtinud 65 eluaasta piir tähendas, et auväärsete ja armastatud õppejõudude juubelid meenutasid meeleolult pigem peiesid. Eakamad akadeemikud on jõudnud koguda teadmisi ja kontakte, mis on teadustööde juhendamisel ning artiklite ja raamatute kirjutamisel asendamatud. Piirangust loobumisega annab ülikool endale töötajate otsimisel rohkem valikuvabadust ning rangem konkurss rohkemate osavõtjatega parandab kogu ülikooli kvaliteeti.

JUHTKIRI: Ohtlik vehkimine tuumarelvaga
Venemaa kõrgete sõjaväejuhtide viimased avaldused kõlavad kõhedusttekitavalt. Jutud tuumarakettide sihtimisest ameeriklasi abistavate Kesk-Euroopa riikide pihta tulevad otsekui ajastust, mis tundus sinisilmsemate lääne poliitikute jaoks igaveseks möödas olevat. Aga nähtavas tulevikus näib tuumaähvardus olevat just see keel, milles Venemaa kõnelda mõistab.
Praegu lubavad Vene kindralstaabi ning raketivägede juhid suunata vajaduse korral aatomilaengud Poola ja Tšehhi pihta. Ka ütleb Venemaa poolametlikult välja, et tahaks taas paigutada Euroopasse tuumalõhkepeadega keskmaaraketid. Seda seetõttu, et mõlemad sihtmärgid ütlevad tõenäoliselt lähinädalatel "jah" USA palvele hakata majutama Ühendriikide raketikilbi osaks olevat baasi, Tšehhis radari ja Poolas püüdurrakettide jaoks.

Itaalia peaminister esitas tagasiastumisavalduse
Itaalia peaminister Romano Prodi on esitanud tagasiastumisavalduse, kuna ei ole rahul paralamendi viimaste välispoliitiliste otsustega.
Põhilised tüliküsimused olid Itaalia Afganistani missiooni jätkamine ning USA sõjaväelennuvälja rajamine riigi põhjaossa. Kuna koalitsioonipartnerid neid samme ei toetanud otsustas Prodi esitada presidendile lahkumisavalduse, vahendab BBC.

Vilnius plaanib väed Iraagist koju tuua
Leedu kaitseminister Juozas Olekas teatas täna, et Leedu sõjaväelased lõpetavad missiooni Iraagis veel käesoleva aasta suvel.
Minister andis pressile mõista, et tõenäoliselt alates augustist Lõuna-Iraagis teenivat 50 liikmelist Leedu väekontingenti enam ei uuendata, vahendab Le Figaro AFP'd.

Serbia soovib Kosovo läbirääkimisi uuesti alustada
Kosovo albaanlaste liidri Veton Surroi sõnul soovib Serbia terve aasta kestnud Kosovo staatuse kõnelustega uuesti alustada, ignoreerides ÜRO plaani Kosovo iseseisvumisele tee sillutamiseks.
Surroi sõnul ollakse alguses tagasi ning Belgradi ettepanekud on ikka samasugused, kirjutab Reuters.
Serblased soovivad ÜRO erisaadiku Martti Ahtisaari väljatöödatud rahuplaani arutamise asemel läbirääkimisi uuesti alustada, kinnitades, et tegutsevad heas usus.
Ka Ahtisaari kinnitas, et mõlemad pooled ei ole oma seisukohtade muutumisest märku andnud.
"Me ei lükka kogu plaani tagasi. Me lükkame tagasi vaid sätted, mis ohustavad Serbia territoriaalset tervikud," ütles Serbia läbirääkija Slobodan Samardzic.
"Serbia on terve aasta rääkinud territooriumist mitte inimestest," ütles Kosovo läbirääkija, kelle sõnul peavad Kosovo albaanlased "maratoni viimastel ringidel" kannatlikust säilitama.

Vend ja õde nõuavad Saksamaal abieluluba
Sakslastest vend ja õde, kes elavad koos ja kasvatavad oma nelja last, kavatsevad pöörduda konstitutsioonilise kohtu poole, et legaliseerida oma suhe.
29-aastane Patrick veetis kaks ja pool aastat vanglas oma 21-aastase õe Susaniga magamise eest, teatas BBC.
Nende arvates piirab veresuguluses olevate inimeste suhtekeeld seksuaalseid õigusi.
Advokaat Endrik Wilhelmi sõnul elavad vend ja õde jälle koos ning Patricki ootab ees uus vangistus sama süüdistuse alusel.

Taani viib väed Iraagist välja
Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen ütles täna, et Taani viib Iraagist kõik maaväed välja ning saadab asemele helikopteriüksuse.
Lõuna-Iraagis Briti üksuste all teenivate 470 Taani maaväelase asemele saadetakse üheksaliikmeline helikopteriüksus, vahendab Reuters.
Iraagi sõjas on hukkunud viis taanlast.
"Otsuse tegemisel konsulteerisime oma rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Suurbritanniaga," ütles Rasmussen.
"Me rääkisime sellest ka president Bushiga ning Iraagi peaministriga, kes avaldas heameelt selle üle, et nad saavad lõpuks lõunaosa kaitsmise üle võtta," lisas peaminister.
Tema sõnul on olukord Lõuna-Iraagis tunduvalt paranenud ning Iraagi väed saavad turvamisega ise hakkama.
Samal ajal andis valitsus mõista, et soovib Taani panust Afganistanis suurendada, suurendades sealset 400-liikmelist väekontingenti 200 sõduri võrra.

Financial Times: Vene karu uriseb nii kaua, kuni on lõksus
Vene karu on ärkvel, kuid tegemist ei ole Venemaa minevikuhiilguse taastamise vaid üleminekul põrumisega, kirjutab ajakirjanik Martin Wolf mainekas Briti ajalehes Financial Times.
Wolf meenutab kümne päeva eest Vene president Vladimir Putini poolt Müncheni konverentsil peetud kõne, milles Putin kritiseeris NATO laienemist ning küsis, kelle vastu see suunatud oli.
Tegelikkuses teab Putin sellele küsimusele ka ise vastust. Samas ei esita ta sisulisemat küsimust, mille vastus oleks talle liiga valus. Nimelt, miks ei usalda naaberriigid Venemaad? NATO ei sundinud neid liituma, need riigid avaldasid selleks ise tungivat soovi. Neid ajendasid rõhumine ning massimõrvad, mille taga oli Putini kodumaa. Ka praegu teeb Venemaa sama Tšetšeeniaga.
Oligarhide eliit hoiab poliitilist süsteemi tasakaalus
NSVL lagunemisest saadik kehtib Venemaal "piiratud ligipääsuga kord", mis seisneb eliidis, mis kasutab kasu saamiseks poliitilist süsteemi, mida ta samas saadud kasuga stabiilsena hoiab. See kord seisneb võimude tasakaalus, kus insaiderid jaotavad võimu omavahel ning jätavad outsaiderid ringist välja. Venemaa on Euroopa ajaloos alati erilisena väljapaistnud.

Föderatsiooninõukogu keeldus Tatarstanile eriõigusi andmast
Vene parlamendi ülemkoda ei kinnitanud täna volituste piiritlemise lepingut Vene Föderatsiooni ja Tatarstani Vabariigi vahel.
Kümme aastat kehtiv leping nägi ette, et Venemaa valitsus ja Tatarstani ministrite kabinet sõlmivad kokkuleppe vabariigi eripärasustega seotud küsimuste ühises arutamises, teatas RIA Novosti.
Leping kehtestab ka Tatarstani võimudele õiguse Moskvaga kooskõlas osutada toetust oma kaasmaalastele ja anda välja passe vene kodanikele koos tatarikeelse vahelehega. Lepingus on ka Tatarstani presidendikandidaatide tatari ja vene keele kohustusliku oskuse nõue.
Vene parlamendi alamkoda, riigiduuma kinnitas lepingu 9. veebruaril, selle jõustumiseks oli vaja ka föderatsiooninõukogu heakskiitu.
Mõnede parlamendi liikmete arvates on leping ohtlik, kuna teised Venemaa regioonid võivad nõuda samasugust privilegeeritud staatust. "Mina oma seisukohta ei muutnud. Ma arvan, et seda lepingut on ohtlik kinnitada," ütles parlamendi ülemkoja spiiker Sergei Mironov.

Paraguais neelas boa mehe alla
Ühes Paraguai asulas tappis suur boa 40-aastase mehe tema naise ja kolme lapse silme all ning neelas ta alla.
Boa ohvrit päästa ei suudetud, teatas Interfax. Sündmuskohale tulnud inimesed tapsid mao, et vähemalt hukkunud mehe säilmeid matta.
Juhtum leidis aset Paraguai jõe piirkonnas, kus leidub palju suuri madusid.

Berdõmuhammedov kehtestas uuele valitsusele katseaja
Uus Türkmenistani president Gurbangulõ Berdõmuhammedov, moodustas uue valitsuse ja kehtestas selle liikmetele katseaja.
Kõik valitsuse liikmed on nimetatud ametikohtadele katseajaga, teatas lenta.ru.
Kui pärast kuue kuu möödumist president leiab, et mõni valitsuse liige ei saa oma ülesannetega hakkama, siis ta vallandatakse ilma teist riiklikku ametikohta pakkumata.

Britid kardavad õelate hiidherilaste pealetungi
Suurte nõeltega õelate vapsikute parved on end juba Prantsusmaal sisseseadnud.
Putukateadlased kardavad, et peagi jõuavad kurjad vapsikud üle mere ka Suurbritanniasse, kirjutab Daily Telegraph.
Hiidherilaste levimises süüdistatakse globaalset soojenemist. Kaug-Idast pärinevad Vapsikud jõudsid Prantsusmaale 2004. aasta lõpus Hiina savinõude lastidega.
Nüüdseks on Lõuna- ja Lääne-Prantsusmaa metsades avastatud tuhandeid jalgpallisuuruseid herilasepesasid. Samas piirkonnas armastavad puhkamas käia ka Briti turistid.
Vapsikud võivad kasvada kuni nelja sentimeetri pikkuseks ning nende tiibade laius võib ulatuda seitsme sentimeetrini. Vapsiku nõelamist võib võrrelda kuuma naela kehasse torkamisega.
Hiidherilaste levimine ohustab kõige enam mesilaste populatsiooni. Peotäis vapsikuid võib mõne tunniga hävitada 30 000 mesilast. Nimelt toidavad hiidputukad oma vastseid teiste putukate vaststetega, kaasaarvatud mesilastega.

Cheney: USA soovib Iraagi sõjast auga naasta
USA asepresident Dick Cheney ütles, et USA soovib oma missiooni Iraagis lõpuni viia ning pärast sõjast auväärselt naasta, hoolimata kodumaise avalikkuse vastuolust ning liitlaste kahtlustest.
Jaapanis visiidil viibiv Cheney ütles kõnet pidades, et Iraagi missiooni enneaegsel lõpetamisel tuleb vaenlane neile järele, vahendas Reuters.
"Me teame, et kui me lahkume Iraagist enne eesmärgi saavutamist, tuleb vaenlane meile ise järele. Ja ma võin kinnitada, et ameeriklased ei toeta taganemispoliitikat," ütles Cheney.
"Me soovime oma missiooni lõpetada, me soovime seda õigesti teha ning auväärselt naasta," lisas asepresident.
Mõned nädalad enne Cheney Jaapani visiiti mõistis Jaapani kaitseminister USA sõjategevuse Iraagis hukka ning välisminister nimetas Ühendriikide okupatsioonistrateegiat ebaküpseks. Uuringu kohaselt on kaitseministriga samal arvamusel suurem osa jaapanlastest.

Vene armees hukkub igal aastal 3000 inimest
Vene fond Ema õigus andmetel hukkub vene armees igal aastal umbes 3000 sõdurit, nende vanemad riigilt sotsiaaltoetust aga ei saa.
Vene fond Ema õigus saatis eile president Vladimir Putinile seaduse muudatusettepanekud, miks tagaks ajateenijate peredele sotsiaalse kaitse, kirjutab Novõe Izvestija.
Venemaal praegu kehtiv seadus käsitleb perekonnaliikmetena vaid ajateenija naist ja lapsi, kuid paljud noored veel nii kaugele jõudnud pole. Vanemaid perekonnaliikmeteks ei loeta ning seetõttu ei saa nad ka toitjakaotuspensioni.
Möödunud aasta oli hukkunute arvu poolest vene armees rekordiline - 4991. Peamiseks surmapõhjuseks on enesetapp 47%, avariid ja õnnetusjuhtumid 19%, tapmised 14% ning haigused 9%.
Vaid 11% juhtumitest tunnistavad ohvitserid, et sõdurid hukkusid sõjaväekohuste täitmisel ning nende vanematele on tagatud ka sotsiaalne kaitse.

Istanbulis hukkus majavaringus kaks inimest
Täna öösel varises Istanbuli äärelinnas kokku viiekordne maja, mille tulemusena hukkus vähemalt kaks inimest.
Lisaks sai pisut pärast südaööd aset leidnud varingus raskelt vigastada seitsme-aastane tüdruk, kes toimetati kriitilises seisundis haiglasse, teatas BBC.
Varingu tunnistajate sõnul nägid nad maja liikumas ning püüdsid selle elanikke hoiatada karjudes, uksekelladele helistades ning kividega aknaid loopides.
Paljud elanikud jõudsid enne varisemist majast välja tulla. Linnavõimude sõnul elas majas vähemalt 27 inimest.
Päästjad kasutavad hukkunute leidmiseks koerte abi.
Aruannete kohaselt võisid maja varingu põhjustada kõrvalmaja ehitustööd või pagaritöökoja korsten. Maja oli ka lammutamisele minevate majade nimekirjas.

Suurbritannia vähendab vägesid Iraagis
Briti peaminister Tony Blair esineb täna Iraagi-teemalise avaldusega Briti parlamendi alamkojas, kus ta plaanib avalikustada Briti väekontingendi vähendamise Iraagis.
Kuulduste kohaselt räägitakse valitsuses 3000 sõduri kojutoomisest juba selle aasta lõpus, kirjutab Daily Telegraph. Esimesed 1500 sõdurit võivad koju saada juba aprillis, juhul kui olukord Iraagis ei halvene.
Blair soovib näidata seda, et Briti väed saabuvad koju enne tema peaministri ametist lahkumist suvel. Samuti loodab ta, et vägede koondamine Iraagis tõstab tema Tööpartei populaarsust mai valimiste eel.
Briti vägede vähendamist võimaldab viimasel ajal saavutatud edu turvalisuse tagamises Lõuna-Iraagis Basra linna lähistel.
Blair kinnitas, et aeg on küps Iraagi armeele ning politseile eesliinil tegutsemise üleandmiseks. Simbadi operatsioon - juhtrolli ülekandmine Iraagi vägedele on edukalt lõppenud. Samas jääb Iraagi vägedele abiks alles Basra lennujaama turvav põhiväekontingent.

Margelov: Rünnak Iraani vastu on ebareaalne
Venemaa parlamendi ülemkoja, föderatsiooninõukogu väliskomitee esimehe Mihhail Margelovi hinnangul on Iraani tuumaprobleemi sõjaline lahendamine ebareaalne.
"USAs räägitakse üha enam sellest, et Ameerika on islamimaailmas pärast Somaaliat ja Afganistani kolmandat sõda kaotamas," vahendas RIA Novosti Margelovi sõnu.
Ta lisas, et on tähtis arvesse võtta kongressi seisukohta ning ühiskondlikku arvamust. Iga sõjaline aktsioon Iraani vastu tähendaks president Bushile poliitilist surma, kuna sel juhul saaks kongress algatada riigijuhile umbusalduse avaldamist.
"Ühendriigid juba peavad kahte sõda, kolmanda sõjaga nad poliitiliselt enam toime ei tule," nentis Margelov.

Poolat ja Tšehhit tabas tuumaähvardus
USA Euroopa-liitlased kuulsid Moskvast viimati selliseid hoiatusi külma sõja ajal.
Venemaa viha on kutsunud esile USA soov laiendada eeskätt Iraani ja Põhja-Korea vastu suunatud raketikilpi ka Ida-Euroopasse. Kui Washingtoni soov täitub, valmib Poolas aastaks 2012 püüdurrakettide baas ning Tšehhis tõrjesüsteemi toetav radarijaam.
Vene raketivägede komandör Nikolai Solovtsov ei hoidnud esmaspäeval sõnu vaka all: "Kui Poola ja Tšehhi valitsused astuvad sellise sammu, on strateegilised raketiväed valmis neid rajatisi vastava otsuse langetamise korral sihikule võtma." Tema sõnul on Venemaa säilitanud tootmisliinid, millega oma likvideeritud keskmaarakettide arsenal viie-kuue aastaga taastada.
Samasse kategooriasse läks ka kindralstaabi ülema Juri Balujevski sõnavõtt eelmisel nädalal. Tema kinnitusel kaalub Moskva loobumist USA-ga 1987. aastal sõlmitud keskmaa tuumajõudude (INF) lepingust, millega hävitati Euroopasse paigutatud tuumaraketid lennukaugusega 500-5500 km.

USA üritab leida Teherani agente Iraagist
USA süüdistab Iraani Muqtada al-Sadri juhitavate mahdistide abistamises Iraagis.
Ühendriikide kaitseministril Robert Gatesil on oma sõnul kindlaid tõendeid, et Iraani revolutsioonilise kaardiväe Qudsi korpus koolitab naaberriigis Iraagis tegutsevaid šiiidi "ekstremiste".
Iraagis on Teherani agentide kahtlustamine olnud juba mõnda aega ka Saddami-meelse sunniitliku vastupanuliikumise trumpe, nemad on koguni väitnud, et Iraani toetatud Badri korpus ründab neid liidus ameeriklastega.
Iraani-ekspert Mahan Abedin kinnitas raadiole Vaba Euroopa, et Qudsi korpus ja Badri korpus loodi samal ajal, 1980. aastate alguses Iraani-Iraagi sõja käigus, ja nende eesmärgiks oli tõesti organiseerida Iraagist põgenenud šiiitide üksusi Iraanis.

Anglikaanid esitasid USA kirikule homoküsimuses ultimaatumi
Anglikaani kirikute tippkohtumisel Dar es Salaamis esitati nõue, et USA kirik ei nimetaks enam ametisse homoseksuaalseid piiskoppe ja keelaks samasooliste paaride õnnistamise.
Anglikaani ühendus suutis vältida kiiret lõhkiminekut, kuid asetas Ühendriikide kiriku tugeva surve alla. USA episkopaalkirikul on 30. septembrini aega, et teiste ühendusse kuuluvate kirikute nõudmisele vastata.
2003. aastal valis USA kirik New Hampshire'i piiskopiks avalikult homoseksuaalse Gary Robinsoni, mullu pühitseti aga esimese naisena USA kiriku eesistuva piiskopi ametisse Katharine Jefferts Schori, kes on tuntud homoabielude toetaja. Seitsme konservatiivse kiriku peapiiskopid keeldusid Tansaanias ühisest armulauast USA kirikupeaga. Nende hinnangul on homoseksuaalses vastuolus kogu kiriku õpetusega.

Lugeja: Tallinnas toimus hääletamise korra rikkumine
Päevaleht Online'i lugeja edastatud andmetel toimus eile Tallinna keklinna valitsuse ruumes asuvas valimispunktis hääletamise korra rikkumine, kus mitu inimest sai hääletada üheaegselt samas kabiinis.
"Eile kell 15.40 toimus Tallinna kesklinna linnavalitsuse hoone eelhääletamiseks kohaldatud ruumis hääletamise mõjutamine. Oodates oma sedelit, olid minus järjekorras veidi eespool kaks vene keelt rääkivat umbes 60-aastast meest. Üks neist sai hääletussedeli ja nad sisenesid mõlemad korraga ühte kabiini, mis oli kõige seinapoolsem," teatas lugeja
Info edastaja sõnul olid hääletamiskomisjoni liikmed pensionärid ja arvatavasti ei märganud midagi.
"Peale kabiinis askeldamist mehed väljusid sellest, üks neist hoidis lahtiselt enda käes hääletamissedelit, millele oli märgitud number 209, ehk Vilja Savisaar, kes kandideerib 1. piirkonnas," jätkas lugeja. "Siis, olles pannud sedeli ümbrikusse ja ümbriku hääletamiskasti, suundusid mehed fuajees asuvale pingile istuma."

Eesti kurjategijad viisid läbi üle 200 juveeliröövi
Europol teatab, et on väljastanud käsu arreteerida 34 Eesti kodanikku, keda süüdistatakse üle Euroopa ühtekokku ligi 200 juveeliröövi korda saatmises.
Europoli direktor Max-Peter Ratzel ütles, et kokku süüdistatakse peamiselt eestlastest koosnevat kuritegelikku grupeeringut ligi 200 juveeliäri röövimises erinevates Euroopa riikides. 34 eestlasega oli kambas ka üks leedukas.
Keskmiselt minuti kestnuid rööve viisid läbi tavaliselt neli jõuguliiget. Kogu grupeering jagunes omakorda röövide sooritajateks ning nendeks, kes kauba riigist välja viisid.
Valdavalt Eesti päritolu juveeliröövlid tekitasid Europoli andmetel kokku ligi 40 miljonit eurot kahju. Oletatavasti investeeriti saadud kasum narkoärisse ning kinnisvarasse.
Eesti pinnal on tänaseks kinni peetud juba 21 asjaga väidetavalt seotud isikut.

Lennart Meril oli pronkssõduri küsimuses lahendus juba 14 aastat tagasi
Helle Meri meenutab, et president Meril oli juba 1993 aastal plaan kuidas oleks saanud täna pronkssõduri ümber toimuvat vältida.
"Ta kutsus tollase linnapea Jaak Tamme Kadriorgu ja joonistas talle paberi peale, kuidas see monument peaks välja nägema. Et vasakul ja paremal oleks plaadid kõikide riikide sõduritele, kes on langenud Eesti eest - inglased ja soomlased ja kõik teised. Ta teadis, et see tuleb ära teha, aga sinna see jutt jäi. Algul olid veel Vene väed sees. Ja siis varsti Tamm suri", räägib Helle Meri homses Eesti Ekspressis lähemalt.
Samuti avaldab Helle Meri arvamust, et tänapäeva Eestis on liiga vähe vastutustundega riigimehi. Vähestel on säilinud komme rääkida asjadest nii nagu nad on, ütleb ta. Vastutustundlikeks poliitikuteks peab proua Meri näiteks president Toomas-Hendrik Ilvest ning õiguskantsler Allar Jõksi.

Narva saab uued bussid
AS Narva Bussiveod sai omale kümme uut liinibussi Mercedes-Benz, mis vahetavad välja 40 protsenti vanadest linnaliine teenindavatest bussidest.
Uutes bussides on 31 istekohta ja sõidukisse pääseb kolmest uksest. Bussidele on paigaldatud Matrix tehnoloogial põhinevad informatsiooni (marsruudi) tablood. Samuti on kõigis bussides invaliidi istekoht.
Uued bussid suunatakse Narva linnaliinidele kohe, kui on lõpetatud nende ettevalmistamine liinitööks ja bussijuhid on välja õpetatud.

Kahtlane pakk põhjustas Türgi saatkonnas pommihirmu
Täna lõuna paiku teatati Türgi Tallinna saatkonnast häirekeskusele, et nende postkastis on kahtlane ilma adressaadita pakk.
Kohale sõitnud päästjad avasid kahtlase paki pommiroboti abil ning leidsid sealt seest kolm eksemplari ajakirja Kroonika ning ühe CD plaadi, ütles päästeameti pressiesindaja Päevaleht Online'ile.
Kuidas tundmatu pakk postkasti sattus pole teada.

Arvatavateks juveeliröövliteks olid kuritegeliku maailma juhtfiguurid
Vähemalt 15 Itaalia juveeliäri röövinud grupeering koosnes 34 Eesti ning ühest Leedu kodanikust, röövide organisaatoriteks olid Eesti kuritegeliku maailma autoriteedid.
Keskkriminaalpolitsei koostöös kahe prefektuuriga korraldasid sel nädalal läbi aegade suurima politseioperatsiooni, mille käigus peeti kinni 21 Itaalia juveeliäride röövimises kahtlustatavat. Röövlite saagiks langes erinevaid juveelitooteid väärtuses üle kolme miljoni euro.
Kogu grupeering koosnes 35 mehest, kellest 34 olid Eesti kodanikud ning üks Leedu kodanik. Praeguseks hetkeks on üle Euroopa kinni peetud 32 grupeeringu liiget. Kolm veel tabamata isikut politsei kinnitusel Eestis ei viibi.
Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul kahtlustakse kümmet isikut lisaks röövidele organiseeritud kuritegelikku grupeeringusse kuulumises.

Ilves: pronkssõdur on ausammas massimõrvadele
President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul solvab Tõnismäe pronkssõdur eestlasi, kuna on massimõrvadele pühendatud ausammas.
"Venemaa pole siiani tunnistanud fakti, et nõukogude režiim tappis ja terroriseeris inimesi sellistes riikides nagu Eesti," ütles Ilves intervjuus venekeelsele BBC-ile, märkides, et samas pani Moskvat nördima eestlaste julgus ajalugu meelde tuletada.
"Natsistidest vabastamisest rääkiv Moskva unustab, et eestlastele, lätlastele, leedulastele ja poolakatele tähendab see sadade tuhandete deporteerimist, kümneid tuhandeid hukatuid, Katõni," sõnas Ilves. "Meie jaoks tähendab NSVL just seda, aga mitte fašismist vabastamist".
Ilvese kinnitusel ei taha ta kellelegi moraali lugeda, ent märkis, et "see monument solvab meid, kuna see on pühendatud massimõrvadele".

Läänemerel ei või enam laevadel jäätmeid põletada
Riigikogu poolt täna vastu võetud Helsingi konventsiooni muudatused käsitlevad ühekereliste naftatankerite kasutusest kõrvaldamist, laevaheitmete äraandmist sadamas ja laeva pardal jäätmete põletamist.
"Helsingi konventsiooni muudatuste rakendamine on samm edasi Läänemere kaitsmisel," ütles keskkonnaminister Rein Randver.
Helsingi konventsiooni kohaselt peavad riigid keelustama ühekereliste naftatankerite kasutamise. Sellega võetakse üle laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni ehk rahvusvaheliselt tuntud MARPOL-i konventsiooni nõuded. Ühekerelisi tankereid võib kasutada 2010. aastani.
Vastavalt Helsingi konventsioonile peavad laevad enne sadamast lahkumist ära andma kõik laevaheitmed, mida ei ole lubatud Läänemere piirkonnas merre juhtida.
Konventsiooni muudatuste rakendamiseks Eestis peab keelustama jäätmete põletamise laeva pardal, mille eesmärgiks on vähendada keskkonna saastamist kahjulike ainetega.

Prostitutsioon levib koolitüdrukute seas
Tallinnas toimuval rahvusvahelisel konverentsil selgus, et kiiresti leviv prostitutsioon on jõudnud Eesti koolidesse.
Ühiskonna-uurijad viitasid koolipsühholoogide tõdemusele, mille kohaselt on nakkushaigusena leviv seksiäri muutumas tütarlaste seas tavaliseks nähtuseks.
"Kui üks tüdruk sellega tegeleb, siis on tal paremad riided ja rohkem raha, mistõttu teistele tundub, et keha müümine on elus edasijõudmiseks lihtne lahendus," tõdes sotsioloog Iris Pettai. "Kahjuks ei kujuta nad ette, et sellelt teelt ei ole kerge tagasi pöörata."
Pettai sõnul on sagenenud juhtumid, kus tütarlapsed müüvad end ka koolivendadele.
"Kui prostituutidest moodustavad eestlased kuni 30%, siis koolitüdrukutest prostituutide seas ulatub eestlannade osakaal koguni 48 protsendini," viitas Pettai uuringutele..

Lennukipagasisse relva jätnud piirivalveohvitser sai karistada
25. jaanuari hommikul pidasid Taani piirivalvurid Rönne lennujaamas kinni Eesti piirivalvelaeva komandöri, kuna tema pagasist leiti isiklik registreeritud tulirelv, mida ohvitser polnud välisriiki reisides registreerinud.
Taani piirivalvurid võtsid Eesti piirivalve ohvitserilt relva ära hoiule, kui ta oli tagasi pöördumas kodumaale. Samuti täitsid taanlased vajalikud dokumendid ning lubasid tal tulirelvata järgmise lennukiga oma reisi jätkata, teatas piirivalveamet.
Kabuuris relv meenus komandörile alles Taanis, kui ta oma pagasi kätte sai.
Teenistusealase juurdluse käigus selgus, et ohvitseril ununes isiklik relv pagasisse kogemata. Kuna komandöril on kodus väiksed lapsed, siis kannab ta tavaliselt relva endaga kogu aeg kaasas ning enne välislähetusse siirdumist viib ta relva laste turvalisuse huvides alati laevakappi.
22. jaanuaril Taanisse suundudes ununes tal relv aga kiiruga kappi panemata.

Kirde piirivalvurid saavad oma lipu
Homme kell 10.00 õnnistavad Jõhvi Mihkli kirikus sealse koguduse õpetaja Peeter Kaldur ja piirivalve kaplan Kaido Peterman kirde piirivalvepiirkonna lipu.
Uuel piirkonna lipul on ühel pool kujutatud Narva kindlus, mis sümboliseerib piirilinna ning teisel pool on piirivalve sümboolika Eesti Vabariigi lipu värvidega.
Oma lipp on juba olemas põhja, lääne ja kagu piirivalvepiirkondadel.

Uus seadus võimaldab üksikvanemaile elatisabi
Riigikogu võttis täna vastu elatisabi seaduse, mis võimaldab last üksi kasvataval vanemal taotleda riigilt elatisabi.
Seaduse ühe autori, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Elina Saunaneni sõnul ei saa statistikaameti 2005. aasta uuringu kohaselt ligi 80% üksikvanemate lastest oma teiselt vanemalt elatist.
Seaduse kohaselt maksab riik üksikvanemale elatisabi 90 päeva jooksul kolmes osas kokku 4500 krooni. Elatise taotlemise eeltingimuseks on kohtusse pöördumine ja esialgne kohtulahend (määrus) elatist nõudva vanema kasuks. Vanemal on võimalik valida maksekäsu kiirmenetluse ja tavalise hagimenetluse vahel.
Saunaneni hinnangul on 90 päeva eelduslikult piisav aeg selleks, et kohus jõuaks lahendada kas hagi tagamise taotluse või maksekäsu avalduse ning vanem jõuaks algatada täitemenetluse. Pärast elatisvaidluses tehtud kohtuotsuse jõustumist elatist nõudva vanema kasuks nõuab riik võlgnikult tagasi talle üleläinud elatisabi summa.

Loksal baaris relvaladu pidanud meest ootab tõenäoliselt vangla
Põhja ringkonnaprokurör Ave Eisel taotles lõhkeseadeldise, lõhkematerjali, tulirelvade ja laskemoona ning tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises süüdistatava Vladimir Makarovi (56) karistamist nelja ja poole aastase vangistusega.
Süüdistuse kohaselt hoidis Makarov 2005. aasta juunist alates oma töökohas Loksal Posti tänaval asuvas baaris "Mere" ebaseaduslikult kahte lõhkeseadeldist, erinevat lõhkematerjali (ammoniit, trotüül, granaadid ja detonaatorid), suurel hulgal erinevate tulirelvade padruneid, tulirelvi ja mitut tulirelva helisummutit.
Oma viimases sõnas Makarov ennast süüdi ei tunnistanud.

Maa maksustamishinda saab nüüdsest elektrooniliselt
Tallinna maa-amet avas teabeportaalis eesti.ee X-tee teenuse elektroonilise maksustamishinna akti tellimiseks.
Teenuse abil saab Tallinna kinnisvaraomanik esitada avalduse tähitud kirjaga väljastatava paberkandjal maatüki maksustamishinna aktist loobumise kohta.
Viimase poole aasta jooksul kinnisvara soetanud isikutele koostatud 12 667 maksustamishinna akti avaldatakse elektroonilisel kujul teabeportaalis eesti.ee hiljemalt veebruari lõpuks. Neile, kes esitavad paberkandjal aktist loobumise avalduse hiljemalt 23. veebruaril, paberkandjal akti ei saadeta.
Aktide väljastamise eesmärgiks on teavitada värskeid kinnisvaraomanikke neile kuuluva maatüki maksustamishinnast ja selle arvutuskäigust.
Tallinnas kehtiv maamaksu määr on 2007. aastal 0,6% maksustamishinnast. Maamaksu tasumine toimub maksu- ja tolliameti väljastatud maksuteate alusel.

Karmimat tubakapoliitikat toetavad paljud poliitikud
Tubakavaba Eesti poolt algatatud tubaka- ja alkoholipoliitika karmistamise ettepanekuga on ühe nädalal jooksul liitunud üle 50 riigikokku kandideeriva poliitiku, kõikidest erakondadest.
Teiste hulgas on oma toetuse andnud Isamaa ja ResPublica Liidu peaministrikandidaat Mart Laar, Reformierakonna kaitseminister Jürgen Ligi, Keskerakonna üks esinumbreid Enn Eesmaa, Rahvaliidu põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja sotsiaaldemokraatide üks esinumbreid Jüri Tamm. Samuti on oma toetuse andnud riigikogus seni esindamata parteide kandidaadid.
Toetuse andnud kandidaatidele lubab Tubakavaba Eesti tasuta kampaaniat, samuti soovitab Tubakavaba Eesti oma liikmetele ning kõigil valijatel hääletada valimistel just nende kandidaatide poolt.
"Nendel riigikogu valimistel soovitame valijal isiklike vajaduste eelistamise asemel mõelda suurelt, olla patrioot ning hääletada nende kandidaatide poolt, kes ei paku mitte raha või asju vaid reaalseid lahendusi eesti rahva tervisliku olukorra parandamiseks," ütles Tubakavaba Eesti algatusgrupi esimees, ettevõtja Meelis Niinepuu.

Tallinna linnavalitsus toetab 9. jaanuari riigipühaks muutmist
Tallinna linnavalitsus otsustas täna toetada 9. jaanuari kuulutamist Eesti vabariigi majanduse taassünni päevaks ja tähistada seda Eestis riikliku tähtpäevana ja lipupäevana.
Linnapea Jüri Ratas põhjendas otsust sellega, et tegemist on olulise päevaga Eesti majanduselus.
"Selliseid taasriigistamise protsesse pole eriti olnud," märkis Ratas.
"Olen alati püüdnud seda positsiooni hoida, et sellised suured ja tähtsad ettevõtted peaksid siiski olema kas kohaliku omavalitsuse või riigi suurema kontrolli all," ütles Ratas.
Ettepaneku muuta 9. jaanuar kui Eesti Raudtee taasriigistamise päev riiklikuks pühaks, tegi Tallinna linnavalitsusele linnavolikogu liige Tarmo Lausing.
Ettepanek edastatakse vabariigi valitsusele, kuid Ratas sõnul jõuab seda menetleda juba järgmine valitsus.

Kodutuid jõhkralt kohelnud politseinikud võivad pääseda trahviga
Põhja ringkonnaprokurör Leelet Kivioja taotles tänasel kohtuistungil kodutute jõhkras kohtlemises süüdistatavate politseinike karistamist rahatrahviga ning paariaastase politseis töötamise keeluga.
Endisele politseinikule Andrei Kolomaineni (27) on esitatud süüdistus politseinikuna võimuga liialdamises ning Leili Vassilkovile (33) ja Allan Järvisele (33) ametiseisundi kuritarvitamises.
Prokurör Kivioja taotles Balti jaama kodutute suhtes jõhkrutsenud Kolomaineni karistamist 34 500 krooni ja Järvise karistamist 13 400 krooniga ning mõlemale lisakaristusena 2-aastast töökeeldu politseinikena. Vassilkovile taotles prokurör 11 300 krooni suurust rahatrahvi ning aastast töökeeldu politseis, teatas Harju maakohtu pressiesindaja.
Kolmest süüdistatavast töötab praegu politseis ainult Vassilkov.
Süüdistatavate kaitsjad taotlesid oma kaitsealuste õigeksmõistmist tõendite puudulikkuse ja vastuolulisuse tõttu.

Politsei asus uurima võimalikku häälteostu Tartus
Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja sõnul asus politsei uurima kahtlust, et riigikogu eelvalimiste ajal on Tartus ostetud hääli.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja Liina Pissarev ütles Päevaleht Online'le, et politsei poole pöördus Tartu valimiskomisjoni esindaja.
Politsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku hääleostmist käsitleva paragrahvi alusel.
Kahtluse tõttu, et riigikogu eelvalimistel ostetakse valimas käijate hääli ja tehakse ebaseaduslikku valimispropagandat, vahetas Tartu valimiskomisjon eile välja pooltäis valimiskasti, kirjutas tänane Tartu Postimees.
Valimiskomisjoni esimehe, Tartu linnasekretäri Jüri Mölderi sõnul tõsteti 558 valimissedeliga hääletuskast kõrvale, et hiljem, kui ostmiskahtlus peaks osutuma tõeks, ei peaks tühistama korraga mitme päeva tulemusi.

Politsei tabas suuroperatisooni käigus 21 Itaalia juveeliärisid röövinud isikut
Info operatsiooni korraldamiseks laekus nii Europolist, Eurojustist kui Itaalia politseilt
Keskkriminaalpolitsei koos kahe prefektuuriga korraldasid sel nädalal läbi aegade suurima politseioperatsiooni, mille käigus peeti kinni 21 Itaalia juveeliäride röövimises kahtlustatavat.
Milanos ja teistes Põhja-Itaalia linnades rööviti 2004. aasta märtsist kuni 2006. aasta juunini sarnast käekirja kasutades 15 korral juveeliärisid. Kuna Itaalia võimud kahtluvad röövides Eestiga seotud isikuid, toimus Eesti initsiatiivil eelmise aasta keskel Eurojustis erinevate riikide õiguskaitseametnike ja Europoli kohtumine.
Edasise tiheda koostöö tulemusena andis Itaalia kohus välja kahtlustatavate suhtes Euroopa vahistamismäärused, millele tuginedes peeti eile ja täna politseioperatsiooni käigus kinni 21 Eestis viibivat röövides ja nende organiseerimises kahtlustatavat isikut. Lisaks keskkriminaalpolitseile osalesid operatsioonis Põhja ja Lääne politseiprefektuuri ametnikud.

Tallinna ringteel toimus raske liiklusõnnetus
Täna kella 10.20 ajal juhtus Tallinna ringteel Jüri sissesõidul liiklusõnnetus, milles osales kolm veokit ning kolm sõiduautot.
Õnnetuspaigast viidi haiglasse 49-aastane Juri ja 42-aastane Harry. Esialgse info kohaselt on mõlemad kannatanud veokijuhid.
Õnnetuses osalesid veoautod TAF, Scania ja Mercedes ning sõiduautod Audi ja kaks Toyotat.
Tallinna ringteelt Jüri poole liikujad suunatakse ümber kõrvaltee kaudu umbes kaks kilomeetrit enne Jüri ringi.

Kaitsejõudude paraadil osaleb 683 inimest
Kaitsevägi korraldab laupäeval Tallinnas Vabaduse väljakul vabariigi 89. aastapäeva tähistamiseks traditsioonilise paraadi, millel osaleb sel aastal 683 kaitseväelast, kaitseliitlast ja piirivalvurit.
Kell 10 algava paraadi võtab vastu president Toomas Hendrik Ilves, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots, teatas Kaitsejõudude peastaap.
Paraadrivistusel osalevad Eesti Vabariigi, kaitseväe ja maaväe lippude toimkonnad, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Üksik-vahipataljoni, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni, Üksik-sidepataljoni, Mereväe, Piirivalve-ameti, Kaitseliidu, Scoutspataljoni ja Tapa Väljaõppekeskuse üksused ning kaitseväe ja piirivalve orkestrid.
Scoutspataljon näitab paraadil kuut soomustransportööri Pasi, Tapa Väljaõppekeskus nelja 155-mm haubitsat ja Kaitseliidu Tallinna malev nelja 90-mm tankitõrjekahurit.

Tartus hukkus varingu alla jäänud mees
Teisipäeval juhtus Tartus tööõnnetus, milles jäi mees kolme meetri sügavuses kaevises seina varingu alla ning suri hiljem haiglas.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja sõnul teatati eile kell 10.15 õnnetusest Ravila tänava tööstuspargis, kus 1964. aastal sündinud Kalev oli trassi kaevamistöödel jäänud ligi kolme meetri sügavuses kaevises seina varingu alla.
Mees toimetati pärast varingust päästmist vigastatuna Tartu ülikooli kliinikumi haiglaravile, kus ta hiljem suri.
Juhtunut uurib tööinspektsioon.

Edaspidi võib praamipileti Lääne-Eesti saartele osta internetist
OÜ Väinamere Liinid soovib pikkade praamijärjekordade vältimiseks kasutusele võtta interneti kaudu väljaostetava pileti, millele ei tuleks enam broneeringu eest lisaraha välja käia, kirjutab Meie Maa.
Kui Saare maavalitsus kavatseb sel nädalal teha majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku, et mandri ja Muhumaa vahet sõitjad saaksid broneerida praamipileti tasuta, siis mandri ja saarte vahelist laevaühendust korraldava OÜ Väinamere Liinid juhatuse esimehe Urmas Treieli sõnul ei olnud selles midagi uudset. Väinamere Liinid esitas oma ettepaneku ministeeriumile kuu aega tagasi.
Plaani kohaselt kaob broneerimispilet ära ja muutub eelmüügipiletiks. Kui praegu tuleb tavalise sõiduauto puhul broneeringu eest maksta piletihinnale juurde 50 krooni, siis eelmüügipileti ostmisel seda ei küsita. Piletihinnale võib Treieli sõnul lisanduda teenustasu, mis läheb uue piletisüsteemi ülalpidamiseks, kuid kindlasti ei ole seda nii palju kui broneeringutasu.

Põlvamaal hukkus tules kolmas inimene viie päeva jooksul
Eile õhtul teatati tulekahjust Mikitamäe vallas Toomasmäe külas asuvas mahajäetud majas.
Sündmuskohale saadeti kaks päästemeeskonda Räpinast, kaks Värskast ning operatiivkorrapidaja.
Päästetöötajate sündmuskohale saabudes põles mahajäetud kõrvalhoonega kokkuehitatud elumaja (mõõtmetega 7x17m) lahtise leegiga ning katus oli osaliselt sisse kukkunud.
Kustutustööde käigus selgus, et majas võib olla inimene. Päästetöötajad leidsid hukkunud mehe kell 21.25.
Hoone hävis tulekahjus täielikult. Tulekahju tekkepõhjused on kindlakstegemisel.
Viimase viie päeva jooksul on see juba kolmas tulesurm Põlvamaal.
Alates laupäevast on tulekahjudes hukkunud viis inimest, neist neljale sai saatuslikuks hooletus suitsetamisel ning ühele lahtise tule hooletu kasutamine.

Roolijoodik jäi autost ilma
Läinud nädalal konfiskeeris kohus autojuhtimisega kolmandat korda purjuspäi vahele jäänud mehelt tema Nissan Sunny.
Haapsalu kohtumajas läinud kolmapäeval sündinud kokkuleppeotsusega jääb autost ilma 71-aastane Maanus Haapsalust, kirjutab Lääne Elu. Peale selle jääb Maanus pooleks aastaks ilma autojuhtimise õigusest, peab maksma 15 000 krooni trahvi ja mitu tuhat krooni muid kohtupidamisega seotud kulusid.
Maanus sai purjuspäi autojuhtimise eest 11 100 krooni trahvi sügisel 2004, aasta hiljem sai ta sama asja eest kaks kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga.
Sellest hoolimata oli ta mullu juunis, katseajal, taas roolis purjuspäi. Maanuse veres mõõdeti siis 3,29 promilli alkoholi.

Paidesse võib kerkida jäähall
Lisaks uue spordisisehalli rajamisele on võimalik, et juba sügisel hakatakse Paidesse ehitama ka jäähalli.
Paide abilinnapea Kaido Ivaski ütlust mööda leppis täna Eesti jäähoki liidu presidendi Priit Vilbaga kohtunud linnavalitsus kokku, et asuvad tööle Paide jäähalli nimel, kirjutab Järva Teataja.
Ivask märkis, et jäähall on mõistlik ehitada ühisgümnaasiumi juurde, mis võimaldab halli ja staadioni
arendada ühtseks ja teineteist täiendavaks spordikompleksiks.
Lahtist halli saab kasutada kuni +10kraadise temperatuuri juures, hiljem kinni ehitatud halli juba aasta ringi.

Soomaa rahvusparki hakkab suunama koostöökogu
Kõrtsi-Tõramaal moodustati esmaspäeval Soomaa koostöökogu, mis ühendab kohalike valdade, looduskaitsekeskuse ja keskkonnateenistuste juhte ning teisi rahvuspargiga seotud inimesi.
Koostöökogu moodustamine oli järg detsembris Soomaa külastuskeskuses aset leidnud koosolekule, kus kostis kriitikat, et rahvuspark ei vasta inimeste ootustele ning selle külastuskeskus ei täida vajalikke ülesandeid, kirjutab Sakala.
Kohalolijad jõudsid tookord seisukohale, et tuleb luua rahvuspargi arengut toetav koostöökogu, mille moodustamiseks vajalik ettevalmistustöö pandi Viljandi ja Pärnu maavalitsuse arenguosakonna juhataja õlgadele.
19. veebruaril aset leidnud kokkusaamisel nimetaski Viljandi maavanem Kalle Küttis paarikümmet inimest, kes on andnud nõusoleku sellesse komisjoni kuuluda.
Need olid Soomaa valdade, Viljandi- ja Pärnumaa keskkonnateenistuse ning riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni juhid, aga ka kohalike ettevõtjate, Rohelise Jõemaa ja Soomaa sõprade seltsi esindajad, lisaks on koostöökogusse arvatud teisigi piirkonnale olulisi inimesi.

Kahe aasta pärast saab rongiga Tallinnast Riiga
Kahe tunniga rongiga Tallinnast Tartusse ning nelja ja poolega Tallinnast Riiga - Edelaraudtee kavatseb 2009. aastal avada rongiliini, mis ühendaks kaht Balti pealinna.
Seni on Eesti tõenäoliselt ainus riik Euroopa Liidus, millel puudub regulaarne reisirongiühendus oma naabermaaga, kirjutab Postimees.
Eile Tartus Tallinna-Tartu-Valga-Riia kiirete rongiühenduste konverentsil pakkus Edelaraudtee arendusjuht Tiit Riisalo välja plaani, mille järgi jõuaks Edelaraudtee 2009. aastaks nii kaugele, et Tallinnast käiks läbi Tartu Riiga kiirrong, mis jõuaks ühest pealinnast teise nelja ja poole tunniga.
Riisalo sõnul on siin eelduseks kiirus - Tallinna ja Tartu vahe peaks rong sellisel juhul suutma katta kahe tunniga.
Kiiruse suurendamise eelduseks on Eesti Raudtee kavad remontida järgmisel kolmel aastal Tartu ja Valga vaheline raudtee nii, et seal saaks reisirongid sõita 120 kilomeetrit tunnis.

Tallinna sundüürnikud teenisid korteritehinguist sajakordset tulu
Linnavalitsus müüs mullu sundüürnikele otsustuskorras 55 kesklinnakorterit, millest 19 on leidnud uue omaniku, paljudel korteri saanud inimestel oli tegelikult eluase juba olemas.
Linnavalitsus on oma võimuloleku jooksul sundüürnikele erastamishinnaga müünud ligi 600 korterit, kirjutab Postimees.
Tähelepanuväärne on ka see, et läinud aastal kesklinnas erastamishinnaga korteri saanud 55 sundüürnikust neljandik olid juba enne linnalt korteri saamist kinnisvaraomanikud.
Linna elamumajandusameti elamuosakonna vanemspetsialist Tiina Sori ütles, et linnalt saavad eelisjärjekorras korteri sundüürnikud ja need, kellele on elamispinna välja mõistnud kohus, otsustuskorras on müüdud kortereid vaid sundüürnikele ja ühiselamute elanikele.
Tiiu Minka, kes ajakirjanduses korduvalt kurtis, et ta ei saa oma kodu erastada, müüs 16 000 krooni maksnud 87-ruutmeetrise korteri Koplis Kaluri tänaval maha kaheksa kuu möödudes ning samamoodi ka Valdur-Tiit Telliskivi, kelle sajaruutmeetrine korter Oksa tänaval Kristiines maksis 22 000 krooni ja müüdi edasi vaid 20 päeva pärast kinnistusraamatusse kandmist.

Grippi haigestub iga päev ligi 1300 inimest
Viirushaigused suruvad praegu iga päev tõvevoodisse umbes 1300 inimest, kusjuures nakkus levib nii lasteaedades, koolides kui ka sõjaväes, peale selle kuulutati kolmes haiglas välja karantiin.
Kui mõni nädal tagasi jättis koolipingid tühjaks käredast pakasest tingitud külmapüha, siis nüüd ei lase lapsi kooli viirushaigused, kirjutab SL Õhtuleht.
On gripi ja gripitaoliste tõbede kõrgaeg - iga nädal haigestub 9000 inimest, kellest kolmandik on kuni 14-aastased lapsed, ütleb tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Haiguspuhangu pärast kuulutati Valga, Rapla ja Põlva haiglas välja koguni karantiin. Peale selle ei soovitata külastada ka Viljandi haigla sisekliiniku patsiente. BNS-i teatel möllab Põlva haiglas A-gripp, teistes haiglates aga Norwalki viirus. Võimude väitel on olukord haiglates siiski kontrolli all - piirama pidi ainult haigete külastamist, mitte arstiabi osutamist.

Vastlad varjutavad Narvas vabariigi aastapäeva peo
Saame teada, kuidas Narva õpetajad sattusid Nuustakule ning mis püha piirilinnas 23. veebruaril peetakse.
Narva pikim, 360 korteriga maja kannab rahvasuus nime Hiina müür. Filippovite korteri suure toa nurgas särab tuttuus laiekraanteler ning pedagoogist pereema Alesja klõpsib arvutis reisifotosid. "Mõtlesime koos teiste õpetajatega, et läheme kuldse ringi linnadesse, aga kuna raha ei jätkunud, käisime ära hoopis Otepääl ja Sangastes," seletab ta. Narva Paju koolis on reisihuvilised õpetajad.
Ekraanil on foto Eesti lipumuuseumist. Erilist tähelepanu pälvis seal ahi, mille sisse oli peidetud esimene sinimustvalge. Ja mis veel rääkida *migunide majast ja spordimuuseumist, kus on kilode kaupa olümpiamedaleid ja -kostüüme. Elamusi kuhjaga! Õnneks olnud kohapeal ka venekeelne giid.

Maksuamet pidas kinni metalliäriga tegelenud kurjategijate grupi
Kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustatavana
Maksu- ja tolliamet pidas koos-töös keskkriminaalpolitsei ja Põhja ringkonnaprokuratuuriga 8. veebruaril kinni kuritegeliku grupi, keda kahtlustatakse riigile üle 16,4 -miljonilise rahalise kahju tekitamises.
"Kahtlustuste kohaselt tegelesid kuritegelikku ühendusse kuuluvad isikud käibemaksupettuste korraldamisega ning suures ulatuses rahapesuga, kus kuriteo tulemusel saadud varaga tehti toiminguid, mille eesmärgiks ja tagajärjeks oli varjata raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu," ütles Põhja ringkonnaprokurör Maria Sutt-Tehver.
Riigile kahju 16 miljonit
Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuus lisas, et kuritegelik grupp tegutses metalli kokkuostu valdkonnas, kus esialgsete andmete kohaselt tekitati riigile kahju üle 16 miljoni krooni.

Suur osa kehvas seisus ühiselamuid jäävad remondita
Riik annab kutsekoolide ühiselamute remontimiseks sel aastal vaid 900 000 krooni.
Tartu kutsehariduskeskuse Kopli tänava ühiselamus on koristuspäev. Programmeerijaks õppiv Silver ja tisleriks õppiv Lauri klopivad ühiselamu ees vaipu. Noormeeste sõnul peab puhtus majas olema.
"Ise ehk nii tihti vaipu ei klopiks ja tuba ei koristaks, aga kasvatajad käivad korra kuus toad läbi ja käsivad koristada," selgitas pool aastat nn ühikaelu "nautinud" Silver. Kuid korista mis sa koristad, pragunevaid seinu ja laest pudenevat krohvi vaid nuustiku ja harjaga olematuks ei muuda.
Noormehed ise ligi 25 aasta vanuse ühiselamu tingimuste üle väga ei nurisegi. "Muidugi võiks parem olla, aga kui sa soovid, siis võid toas hädavajaliku sanitaarremondi ise ära teha. Viid arved ühika juhatajale ja need makstakse kinni," lisas Silver.

Seadusemuudatus võtab Kihnu ja Manija kaluritelt tuleval aastal töö
Alla kümne nakkevõrguga kutselistele kaluritele enam kala-püügilube ei väljastata.
Suurem osa Kihnu ja Manilaiu kalureid jääb järgmisel aastal töötuks, sest seadus keelab elupõlistel kaluritel kala püüda.
Järgmise aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima uus kalapüügiseadus, mille järgi ei väljastata kalapüügilube enam neile kutselistele kaluritele, kellel on vähema kui kümne nakkevõrgu (rahvakeeles "mutt") kasutamise õigus. Sealjuures ei ole nakkevõrkude arv kalurite enda otsustada, vaid püügiõigus on antud nn ajaloolise järjepidevuse alusel. Selline seadusemuudatus jätaks töötuks 65-st Kihnu kalurist 42 ja 14-st Manija kalurist kümme.
"See oleks Kihnu saarele surmahoop," hindas neljanda põlve kalur Mihkel Leas. Tema sõnul ei jääks põlvest põlve kalapüügiga tegelenud meestel muud üle kui välismaalt teenistust otsima minna. "Meid on eluaeg kalapüük toitnud, kuhugi mujale polegi meil tööle minna," sõnas ta. Eriti raskeks läheks 12 perekonna olukord, kus kalurist mees on pere ainuke toitja.

Käsmu meremuuseumi maa müük põhjustab ärevust
Siseministeerium lubab, et maa müümine muuseumi tegevust ei mõjuta.
Siseministeeriumi plaan panna müüki Käsmu küla keskel asuv endine piirivalvekordoni maa on kohalikud külaelanikud ja mitmed teadlased ärevaks muutnud, kuna kardetakse, et see saab saatuslikuks krundil asuvale Käsmu meremuuseumile.
Meremuuseumi juht Aarne Vaik tähendas, et muuseum ja seda ümbritsev territoorium on aastatega kujunenud avalikku huvi teenivaks küla arengukeskuseks.
"Endise piirivalvekordoni maa erastamine takistaks oluliselt kohaliku väikesadama kasutamist ja arengut, kuna sellel maatükil asuv slipp on ainuke, kus Käsmu lahes saab paati vette lasta," ütles Vaik.
Maa võiks jääda riigile
Vaigu sõnul külastab muuseumi üle paarikümne tuhande inimese aastas ning maamüügiga võib ohtu sattuda ka laste suvelaagrite, allveespordi- ja purjetamiskursuste ning mereuuringute korraldamine. "Seepärast võikski see maatükk sotsiaalmaana jääda riigi valdusse," ütles Vaik. Siseministeeriumi haldus- osakonna juhataja Joel Tammeka sõnul soovib ministeerium müüdava maakitsusega teenida raha piirivalve süstabaasi arendamiseks.

Politsei kontrollib Tartust lahkuvaid presidendi külalisi
Politsei tugevdab laupäeva õhtul liiklus-ohutust Tartusse saabuvatel maanteedel.
Lõuna politseiprefektuur plaanib laupäeval Tartus Vanemuise kontserdi- ja teatrimajas toimuva presidendi vastuvõtu eel ja järel korraldada Tartust väljuvatel teedel puhumisoperatsioone, et ka presidendi peokülalistel ei tekiks mõtet napsise peaga koju sõita.
Kuigi Tartu politseiosakonna vanemkonstaabli Indrek Koemetsa sõnul ei plaanita hakata presidendi vastuvõtu külalisi ja teisi liiklejaid eristama, on võimalus, et enamik veel öösel pealinna sõita soovivatest peo-külalistest ei saa puhumata teekonda alustada.
"Tegelikult on ka varasematel aastatel Estonia teatrimaja vahetus läheduses autojuhte puhuma pandud ja kui aus olla, siis plaanime seda sel aastal ka Tartus teha," lisas Koemets.

Minister Ester Tuiksoo korraldas oma vastuvõtu
Eile õhtul saabus Estonia kontserdisaali põllumajandusminister Ester Tuiksoo esmakordsele vabariigi aastapäeva vastuvõtule sadu inimesi.
Esimene bussitäis jõudis kohale Põlvamaalt, kuid bussiga tulijaid oli mujaltki. Varakult saabus vastuvõtule president Arnold Rüütel abikaasa Ingrid Rüütliga.
Pidulikul aktusel, kus kontserdi-osa eest kandis hoolt politseiorkester koos solistide Kaire Vilgatsi ja Karl Madisega, andis minister esmakordselt välja sinised, hõbedased ja kuldsed teenetemärgid. 38 teenetemärki said põllumajandusministeeriumi ja selle haldusala teenistujad ning teised põllumajandusvaldkonnas tuntud inimesed. Teiste hulgas sai autasu AS-i Kalev juhataja Oliver Kruuda, aga ka ekspõllumajandusministrid Tiit Kõuhkna, Vello Lind ja Heino Veldi.
Maksumaksja raha eest korraldatud valimiseelse üritusena juba eelnevalt kriitikat pälvinud pidu läks väidetavalt maksma 200 000 krooni.

Ebavõrdsus põhjustab Eesti elanikes sallimatust
Kõige sallivamad on liberaalse maailmavaatega kõrgharidusega 20-29-aastased noored.
Värskest Eesti 2006. aasta inim-arengu aruandest ilmneb eestlaste suur sotsiaalne ebavõrdsus, mis omakorda toodab sallimatust.
Kuigi enamik eestlasi peab kultuuride kontakti rikastavaks võimaluseks, ei soovita seda nii-öelda omas kodus Eestis eriti näha, selgub 2005. aastal läbi viidud küsitlusele tuginevast kokkuvõttest. Üldise sallivuse seisukohalt on hoiakud üsna tõrjuvad nii teistsuguste väärtuste, normide ja elustiiliga inimeste kui ka muulaste suhtes.
Nii ütles 40 protsenti eestlastest, et peavad mitte-eestlaste suuremat osalust Eesti poliitikas ja majanduses pigem kahjulikuks.
Sotsioloogi ja inimarengu aruande ühe toimetaja Raivo Vetiku sõnul on madal sallivus seotud Eesti ühiskonna suure eba-võrdsusega ning see on võrreldav Läti ja Leeduga.

Hannes Võrno tahab end välismissioonil proovile panna
Lipnik Võrno läheb missioonile teabeohvitserina - miiniväljade vahel ta ekslema ei hakka.
Hannes Võrno plaanib vahetada miljonimängu saatejuhi ülikonna sõjaväelasemundri vastu ning minna välismissioonile.
"Eks see kõrvaltvaatajale tundub järsk muutus, aga enda sees on juba jupp aega küpsenud huvi riigikaitse ja julgeoleku vastu," ütles Võrno. "Aga sai on natuke liiga vara ahjust välja võetud, võib-olla alles poole aasta pärast lähen," lisas ta.
Missioonile läheb lipnik Võrno teabeohvitserina, mis tähendab, et päris miiniväljade vahel ta ekslema ei hakka. Kuhu riiki ta saadetakse, pole veel selge. "Ei oskagi öelda, kas Afganistani või kuhu. Poole aasta jooksul võib palju muutuda ja ega sõjaväelasel endal palju valida ei ole, kuhu ta saadetakse," lausus ta.

Tartu ülikool asub senisest hoolikamalt professoreid valima
Tartu ülikoolis 15 aastat tagasi professoritele seatud nõuded on nüüdseks liiga leebed.
Tartu ülikooli nõukogu arutab märtsis toimuval koosolekul professoritele uute, senisest karmimate nõuete kehtestamist.
Tartu ülikooli teadusprorektori Ain Heinaru sõnul on uue korra järele tarvidus, kuna siiani kehtinud kord võeti vastu ligi 15 aastat tagasi ning toonased professoritele seatud nõuded on liiga leebed.
"Kuigi ajakirjanduses on väidetud, et Tartu ülikoolis on liiga palju professoreid, kes ei vääri seda nimetust, siis tegelikkuses on neid ülikoolis vaid viis protsenti, mis on rahuldav näitaja," lisas Heinaru.
Uue professorite valimise korra vastuvõtmine ei tähenda Heinaru selgitusel siiski automaatselt seda, et ülikoolis jätkavad vaid uutele nõuetele vastavad professorid. "See, kes on juba professoriks valitud, jätkab ikka ümbervalimisteni. Uue korra eesmärgiks on tagada, et uued professorid vastaks karmimatele tingimustele," lisas Heinaru.

Õismäele tuleb tervisekeskus
Tervisekeskuse kõrval hakkavad samas hoones tegutsema ka konverentsikeskus, vaba aja keskus, Haabersti linnaosavalitsuse administratiivruumid ja perearstide tööruumid.
Tallinna linnavalitsuses toimus abilinnapea Merike Martinsoni juhtimisel koosolek, kus arutati Haabersti tervisekeskuse rajamist.
Esialgse kava kohaselt tuleb Ehitajate tee 141 ja 143 kinnistule kuni viiekorruseline hoone, kus hakkaksid tervisekeskuse kõrval tegutsema ka konverentsikeskus, Haabersti vaba aja keskus ning asuksid Haabersti linnaosavalitsuse administratiivruumid. Tervisekeskusesse koonduksid 20 perearsti tööruumid, samas tegutseksid ka Lääne-Tallinna keskhaigla eriarstid ning teostataks taastusravi.
"Selline loodav keskus, kuhu on koondatud võimalikult palju erinevaid arstiabiteenuseid, on väga patsiendisõbralik," ütles Martinson.
"Et samas majas tegutseb ka sotsiaalhoolekande osakond, hõlbustab asjaajamist ja on inimestele mugav," tutvustas abilinnapea.

Tallinna bussijuhid nõuavad palgatõusu
Tallinna bussijuhid kavatsevad esitada linnavalitsusele uue 20-protsendilise palgatõusunõude.
Transpordi Ametiühingu TAK osakonna juhatus otsustas täna kutsuda töötajaid osalema piketil 23. veebruaril kell 10.30 Tallinna Autobussikoondise ees ning viia seejärel linnavalitsusse töötajate uus 20-protsendiline palganõue. Sama nõudmine jõuab ka TAK tööandjani tänase päeva jooksul.
Töötajad on pettunud tööandja käitumises, sest kehtiv kollektiivleping nägi ette palgatõusu alates 1. jaanuarist kümme protsenti ja 1. juulist kuus protsenti, kuid see jäi tulemata. Tööandja tänase tõlgenduse kohaselt on palgad Tallinna Autobussikoondises juba aastaks ette ära tõstetud ja kohustust tänavu palka tõsta neil enam ei ole.

Tallinn avab Koplis noortekeskuse
Tallinna noorsootöö keskus avab homme Põhja- Tallinna linnaosa esimese noortekeskuse.
Kopli noortekeskus on kaasaegselt renoveeritud ja sisustatud. Lisaks on keskus varustatud tehnikaga, mis on mõeldud noortebändidele. Seega avaneb noortebändidel, kellel varem puudusid ruumi- ja tehnikavõimalused võimalus tegutseda Kopli noortekeskuse ruumides.
Nagu kõikides teistes linna noortekeskustes on ka Kopli keskuses noorel võimalik osaleda klubides/stuudiotes, projektides, programmides ning konkurssides või hoopis neid kõiki ise korraldada ja organiseerida.
Lisaks tegevustele saab niisama noortepärases õhkkonnas suhelda sõpradega, mängida piljardit, lauatennist ja lauamänge või saada infot huvitavate valdkondade kohta.
Kopli noortekeskus on avatud tööpäevadel kella 12.00-18.00.

Ka linnapea Ratas ei tea, kus Sepp on
Tallinna linnapea Jüri Ratas ei tea korteriskandaalis kahtlustatava linnaametniku Elmar Sepa asukohta.
"Mina ei ole Elmar Sega olnud täna ühenduses ega ei ole olnud ühenduses ka eile ega üleeile," vastas Ratas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil ajakirjanike küsimusele.
Ratas avaldas lootust, et Sepp pole siiski kuskile kadunud ja ikka alles on.
Elmar Sepa asukohta ei tea ka tema kolleegid ega ülemused, mehe mobiiltelefon on välja lülitatud. Ametlikult on Elmar Sepp haiguslehel.
Homme toimub Tallinna linnavolikogu istungil Elmar Sepa umbusaldamine.

ÜRO tõi oma koolituskeskuse Tallinnasse
Tallinnas alustab täna tööd spetsiaalne koolituskeskus, kus hakatakse ÜRO toetusel viima läbi regiooni linnajuhtide ja -ametnike treenimist ja koolitamist.
Ametlikult UNITAR CIFAL Tallinn nime kandev koolituskeskus sai ÜRO koolitus- ja uuringuinstituudi juhtide sõnul teoks Tallinna linnaametnike mitmeaastase sihikindla lobbytöö tulemusena ja võimaldab linnal oma edumeelset kuvandit naaberriikide seas tugevdada.
Tallinna linnavalitsuse arendusdirektori Urmas Hallika sõnul on UNITAR esimene suur rahvusvaheline organisatsioon, mis näeb Eestit doonorriigina, kus võiks hakata edaspidi regulaarselt läbi viima regiooni linnade arengut stimuleerivaid koolitusi ja kogemustevahetust.
"Lihtsamalt öeldes hakkavad tänasest ja edaspidi meie ümbruskaudsete riikide kohalike omavalitsuste esindajad regulaarselt kogunema Tallinnas, et otsida üheskoos paremaid lahendusi säästva linnaruumi, e-valitsemise, majanduse stimuleerimise ja HIV leviku takistamise küsimustes," rääkis Hallika.

Muuga otsib võimalusi metsatuka säilitamiseks
Muuga sadamat ja aedlinna eraldavat metsariba saaks päästa seda ära ostes.
Oktoobrist tühistatud lubadele vaatamata on Muuga sadamat ja kohalikku aedlinna eraldav metsariba Viimsi vallas taas lagedaks raiumise ohus. Nimelt on maaomanikud lasknud lubade saamiseks teha uued metsamajandamiskavad, mis lubavad varasemast isegi rohkem metsa maha võtta.
Umbes paarisaja elanikuga Muuga aedlinna kauaaegne elanik Ülle Kalme nimetas olukorda masendavaks. "Möödunud nädalavahetusel kogusime metsa kaitseks ühe päevaga peaaegu 70 toetusallkirja," ütles ta. Kalme lisas, et ettevalmistatava avaldusega nõutakse ka kohalikke elurajoone sadamamürast kaitsva betoonmüüri rajamist.
Juba aastaid Muugal Metsaveere tänaval elanud Virve ja Margus Sild vangutasid maaomanike raiumisplaanidest rääkides üksnes pead. "Nii kaoks ju see viimanegi tõke, mis meid vähegi sadamast tuleva müra ja tolmu eest kaitseb," pahandasid nad, meenutades möödunud talve, kui lumi nende koduaias oli kivisöetolmust must.

Mustamäe saab noortekeskuse
Linnavalitsus esitab volikogule lähiajal kehtestamiseks Mustamäe noortekeskuse kompleksi detailplaneeringu.
Aselinnapea Kalev Kallo sõnul arvestab 2,4 hektarit hõlmava Mooni tänav 100 ja 113 ning A. H. Tammsaare tee 88, 90 ja 94 kruntide vahelise ala detailplaneering vajadusega luua asumisse avalikku kasutusse jääv noortekeskus.
Detailplaneeringu algatamist taotles Mustamäe linnaosa valitsus ning selle koostas arhitektibüroo Koot & Koot OÜ.

Politsei küsib alkomeetreid
Põhja politseiprefektuur pöördus möödunud nädalal Tallinna linna poole palvega toetada politseid 50 digitaalse alkomeetri soetamisel.
Linnavalitsus arutab homme, kas eraldada reservfondist 300 000 krooni munitsipaalpolitseile, et see politseile 50 alkomeetrit ostaks. Linnavalitsuse reservfondist võib teha eraldisi ülelinnalise tähtsusega kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.
Põhja politseiprefektuuri eesmärgiks on varustada kõik patrullsõidukid alkomeetritega, mis võimaldaks sõidukijuhtide joobeseisundi kontrollimist kohapeal ning säästaks selle kaudu ressursse.

Linn aitab Poska maja taastada
Linnavalitsuse korraldusega kiideti heaks Jaan Poska Mälestusfondi ja Tallinna linna vahel sõlmitava heade kavatsuste lepingu projekt, mille järgi osapooled teevad koostööd restaureeritava Jaan Poska maja töölerakendamisel, Jaan Poska mälestuse jäädvustamisel ja memoriaaltoa töö korraldamisel.
Linnapoolsete restaureerimise ja ekspositsiooni teostamisega kaasnevate kohustuste täitmiseks on kultuuriväärtuste ameti 2007. aasta investeeringute eelarves 15,5 miljonit krooni.
Majas elas aastatel 1908-1920 kunagine Tallinna linnapea Jaan Poska.

Riigikohus käsib pooliku hoone maha lammutada
Veebruaris vastu võetud riigikohtu otsus näeb ette Köleri tänaval asuva betoonkolossi lammutamise.
Vaidlused kestsid kolmes eri astme kohtus kokku kolm aastat. Hoone omaniku vastu kohtusse läinud korteriühistu Johann advokaadile Mikk Lõhmusele teadaolevalt on tegu esimese otsusega, mis käsib hoone täies mahus maha lammutada. "Kindlasti näitab see tulevikus rohelist tuld teiste selliste juhtumite lahendamisele," avaldas Lõhmus lootust.
Kuigi protsess kestis mitu aastat ja oli kulukas, ei kahetse ühistu esimees Alar Nurkse ettevõtmisele kulutatud raha ja aega. "Kahekorruseliste hoonete vahele kuuekorruselise maja ehitamist võib ju püüda varjata, aga siinses ümbruses mõjub selline massiiv väga häirivalt ja rikub keskkonda," selgitas Nurkse elanike otsust iga hinna eest hoone vastu võidelda.

Elektriraudtee lisab linna ja selle ümbrusse uusi peatusi
Kaks uut peatust tulevad Laagrisse ja kolmas südalinna Lilleküla lähedale.
Uute peatuste asukoha valikul analüüsiti põhjalikult võimalikke asukohti, kust inimesed rongi peale tulevad ja kust nad võiks tulla, et sorteerida välja kohad, kus inimeste liikumine on aastatega sagenenud või võib sageneda tulevikus.
"Kuna uutesse kohtadesse naljalt uusi raudteeliine ei vea, siis proovime uute peatuste lisamisega rongiga sõitmist inimestele atraktiivsemaks muuta," selgitas Elektriraudtee AS-i müügi- ja arendusdirektor Kuldar Väärsi peatuste lisamist.
Seetõttu tulebki üks uus peatus Laagri Maksimarketi juurde, et inimesed saaks mugavalt poodi ja koju sõita, kuna piirkonda on aastate jooksul palju elanikke juurde tekkinud. Maksimarketist kaugemale, kolmanda Laagri peatuse juurde tahab sealne arendaja teha suure äri- ja müügipinna. Tulevikus kasvab seal vajadus ühissõidukite järele, sest töökohti tekib juurde.

Linn müüb 24 korterit 2000 kuni 8200 krooniga
Suure tõenäosusega otsustab Tallinna volikogu homme, et müüb üliodavalt maha Põhja-Tallinna ühiselamutes asuvad
Eelnõu järgi müüakse korterid nende praegustele üürnikele. Nii näiteks saab alates eelmise aasta novembrist Puhangu tänaval korterit üüriv Ivar Erg selle endale välja osta 4080 krooni eest. Korterite suurus jääb enamastt 15 ruutmeetri piiresse, ent mõned on ka üle 30 ruutmeetri suured.
"Otse loomulikult on hind odav, aga korterites ei ole midagi luksuslikku. Linn pole võimeline neid tänapäevasteks korteriteks tegema," ütles otsuse eelnõu koostanud Tiia Rallmann Põhja-Tallinna valitsusest.

Rakvere linnapea arvates on Tarva riietamine kohatu
Rakvere linnapea Andres Jaadla arvates on Tarva skulptuurile pükste jalga tõmbamine külma vastu on muidu vahva algatus, ent valimiskampaania ajal kohatu.
"Kollased püksid on Tarva jalas iseenesest ju ilusad, aga kas seda sobib rakendada valimisvankri ette, see on muidugi küsitav. Proovigem ette kujutada - mis saaks siis, kui reformierakondlaste algatust järgides värviksid sotsiaaldemokraadid Tarva munad punaseks, isamaalased-respublikaanlased tõmbaksid talle selga rahvusmustriga sinise kampsuni, rohelised tooksid talle nina ette suure kuhja värsket heina, keskerakondlased seoksid sarvede vahele K-tähe kujutise ja rahvaliitlased riputaksid talle kaela rukkilillepärja?" küsis Jaadla.
"Pulli võib ju teha, aga kusagil on ka eetiline piir. Jäägem soliidseks ning jätkem linna sümbolid valimisvõitlusest puutumata!"

Lotman: Eesti valmidus naftareostust tõrjuda on olematu
Roheliste juhatuse liikme Aleksei Lotmani sõnul on vaatamata viimasel ajal Soome lahel juhtunud tõsistele intsidentidele naftatankeritega Eesti võime naftareostust tõrjuda peaaegu olematu.
Lotmani sõnul on hetkel Piirivalve käsutuses olev ainuke reostustõrjelaev "Kati" suvest saati remondis. Veeteede ameti multifunktsionaalne alus EVA-316 on aga Pärnu lahes jääd lõhkumas ning tema
tarbeks soetatud merereostuse tõrje skimmer on tõstetud kaile Tallinnas. See tähendab, et ka seda laeva pole reostustõrje tarbeks operatiivselt olemas.
"Oleme endiselt olukorras, kus riigi reostustõrje kava nurgakiviks näib olevat võimalus paluda jumalat, et tuul puhuks lõunakaarest," ütles Lotman.
Aasta peale tõsist Eesti looderanniku reostust on vähesel määral paranenud vaid päästeameti varustus reostuse kokkukorjamiseks rannikult. Reostuse korjamine rannikult on aga mitu korda kulukam kui nafta merel lokaliseerimine ja kokkukorjamine.

Reformierakond tõmbas Rakvere Tarvale püksid jalga
Vastlapäeva puhul otsustasid Rakvere reformierakondlased kinkida Rakvere vapiloomale uued kollased püksid, et vaene elajas üksinda Vallimäel külmetama ei peaks.
Reformierakonna kohalik liider Ants Leemets väitis, et Tarvas riietati kahel põhjusel, kõigepealt selleks, et tuletada inimestele meelde, et Tarvas on Rakveres alles ning Rakvere on koht, kus ka talvel midagi toimub.
Pealegi olla mujalgi tavaks, et tuntud skulptuure aeg-ajalt rõivastatakse, miks siis mitte ka Rakvere Tarvast.
Leemetsa arvates oli Tarva riietamine pealegi aja ja asjakohane, sest algav külmalaine tõi juba sel ööl Rakverre oma 20 kraadi külma.

Tartus lehkab häälteostu järele
Kahtluse tõttu, et riigikogu eelvalimistel ostetakse valimas käijate hääli ja tehakse ebaseaduslikku valimispropagandat, vahetas Tartu valimiskomisjon eile välja pooltäis valimiskasti.
Valimiskomisjoni esimehe, Tartu linnasekretäri Jüri Mölderi sõnul tõsteti 558 valimissedeliga hääletuskast kõrvale, et hiljem, kui ostmiskahtlus peaks osutuma tõeks, ei peaks tühistama korraga mitme päeva tulemusi, kirjutab Tartu Postimees.
Tavatule ettevaatusabinõule sundisid komisjoni mitmed tähelepanekud - esmaspäeval käis hääletamas rohkesti ebaharilikke valijaid: kehva väljanägemisega inimesi, kellest mitut talutas hääletusruumi ukseni üks ja sama isik.
"Üks neist valijaist küsis valimiskomisjoni liikme käest, kas siit saab raha," vahendas Mölder.
Nii eile kui ka esmaspäeval nähti kaubamajas, ka hääletusruumi läheduses, korduvalt endist rahvaliitlast, praegu parteitut Arne Otterit, kes telefonivestluses väljendas imestust, et tema kaubamajas käimine huvi tekitab.

Linnajuht Elmar Sepp on jäljetult kadunud
Tallinna volikogu aseesimees Elmar Sepp ei ole nädal aega tööle ilmunud, tema asukohta ei tea kolleegid ega ülemused, mehe mobiiltelefon on välja lülitatud.
Linnavalitsuse ametliku info järgi on Sepp 9. veebruarist saadik haige, samas teavad opositsioonipoliitikud rääkida, et volikogu aseesimees viibib mitmendat päeva Wismari haiglas, ravides ülemäärase alkoholitarvitamise tagajärgi, kirjutab Postimees.
Nii kinnitas sotsiaaldemokraatide ridades riigikokku kandideeriv Jaak Juske eile oma blogis, et tema teada on Elmar Sepp taas viina küüsi langenud ja lõpuks Wismarisse ravile läinud.
Seda infot ei lükanud eile ümber ei linnajuhid ega Sepa fraktsioonikaaslased Tallinna volikogust.
Linnapea Jüri Ratase isa, volikogu liige Rein Ratas märkis, et Sepa võimalik alkoholiravi on murettekitav: "Kas ta seal (Wismaris - toim) on, seda ma kindlalt ei tea, kuid ka minu kõrvu on tõepoolest ulatunud, et ta on viinaravil."

Riigi Kinnisvara renoveerib koole
Riigi Kinnisvara AS-i aktsiakapital suureneb 47,1 miljoni krooni võrra, mis tagab mitme kooli ehituse ja renoveerimise.
Ettevõtte aktsiakapital suureneb 47 100 uue 1000-kroonise nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel.
Riigi Kinnisvara AS saab riigilt mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas olevad Nõo reaalgümnaasiumi ja Puiatu erikooli kinnistud. Samuti antakse ettevõttele üle Vaeküla kooli, Palivere eriinternaatkooli, Helme sanatoorse internaatkooli, Keila-Joa sanatoorse internaatkooli ja Päinurme internaatkooli kinnistud.
Riigi Kinnisvara saab riigivara eeldusel, et ettevõte ehitab või renoveerib koolihooned ning sõlmib üürilepingud koolihoonete kasutamiseks.

Jukose vara läheb oksjonile
Pankrotistunud naftaettevõtte Jukose järelejäänud vara läheb märtsis oksjonil müüki.
Pankrotihaldur Eduard Regbun ütles BBC-le, et esimene oksjon peaks toimuma järgmisel kuul. Ettevõtte kahe kokku 400 000 barrelt päevas tootva naftatootmisharu ning viie rafineerimistehase väärtuseks hindab Regbun 22 miljardit USA dollarit ehk 264 miljardit krooni, samas kui ettevõte maksuvõlg riigi ees on 26 miljardit dollarit ehk 313 miljardit krooni.
Jukose teatel on varad väärt rohkem ning nendest peaks maksude tasumiseks jätkuma täiesti piisavalt.
Jukos oli Venemaa suuruselt teine naftaettevõte, mis tootis riigi iga viienda naftabarreli päevas. Ettevõte kadus naftahiiglaste seast üle-eelmisel aastal, mil tema peamine tootmisharu Juganskneftegaz "anti" oksjonil maksuvõlgade katteks riigi omanduses olevale Rosneftile.

Paide lähedal alustas tööd teine trenažööritehas
Paide lähedal Mündi külas avati täna Jalaccelli teine trenažööre ja sõudeergomeetreid valmistav tehas.
Jalaccell OÜ juhataja Laur Lubja sõnul ulatub investeering täna avatud tehase rajamisse 40 miljoni kroonini, mida ettevõte on rahastanud täielikult omavahenditest.
Kahe tehase aastaseks tootmisvõimsuseks on planeeritud 20 000 erinevat trenažööri ja sõudeergomeetrit. Praegu töötab Jalaccellis 38 inimest, aasta lõppedes peaks mõlemas tehases kokku töötama 45 inimest. Ettevõtte selle aasta käibeprognoos on 165 miljonit krooni.
Eesti juhtiv metallimööbli ja -komponentide tootja Jalax ning Euroopa üks suuremaid jalgrataste ja trenažööride tootjaid Accell Group moodustasid eelmise aasta mais ühisfirma Jalacell OÜ, mis lõi Paide lähedale Tunturi kaubmamärgiga trenažööre ja sõudeergomeetreid valmistava tehase. Tänaseks on Jalacelli tehases kokku pandud ligi 3000 trenažööri.

Nordea Eesti kasum kasvas kolmandiku võrra
Põhjamaade suurimasse finantskontserni kuuluv Nordea Eesti teenis eelmisel aastal 214,3 miljonit krooni kasumit, mis on 30 protsenti enam kui mullu.
Nordea Eesti bilansimaht oli 2006. aasta lõpus 22,7 miljardit krooni, kasvades aastaga 37 protsenti.
Laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas aastaga 45 protsenti ehk kuus miljardit krooni, ulatudes 2006. aasta lõpuks 19,7 miljardi kroonini.
Oluliselt suurenesid laenud eraisikutele, tõustes mullusega võrreldes 72 protsenti ehk 8 miljardi kroonini, teatas Nordea Pank Eesti.
Panga hoiuseportfelli maht kasvas aastaga 46 protsenti, ulatudes 7 miljardi kroonini.
Nordeal oli Eestis eelmise aasta lõpu seisuga 61 000 klienti ning 17 kontorit. Detsembri lõpuks oli Nordea väljastanud 27 976 pangakaarti ning internetipanga kasutajaid oli pangal 28 585. Aastaga värvati 132 uut töötajat ning 2006. aasta lõpus töötas Nordea Eestis 355 töötajat.

Algavad Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtu uuringud
Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Eesti Ehitus allkirjastasid eile koostöölepingu, mille alusel tegutsetakse ühiselt Nabala lubjakivimaardla geoloogiliste ja keskkonna-uuringute läbiviimisel ning kaevandusloa saamisel.
"Eesti Ehitusele kui erinevate rajatiste ja teede-ehitusega tegelevale kontsernile on koostöö oma pikajalise partneri Paekivitoodete Tehasega väga olulise tähtsusega. Loodame lepinguga tulevikus katta olulise osa kontserni killustikuvajadusest, kuid täpsemad mahud selguvad loomulikult alles pärast kõiki geoloogilisi uuringuid ja põhjalikku keskkonnamõjude hindamist," ütles Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink.
Paekivitoodete Tehase juhatuse esimehe Vladimir Libmani sõnul on Nabala karjääri vastu huvi tundnud paljud kohalikud ja välismaised ettevõtted, kuid koostöölepe sõlmiti just Eesti Ehitusega. "Ja seda kahel põhjusel. Esiteks on tegemist ettevõttega, keda tuntakse kui ausat ja tõsiseltvõetavat äriühingut. Teiseks oleme Eesti Ehitusega koostööd teinud aastaid ja seni on kõik kulgenud väga sujuvalt. Näiteks tegutseb meie kunagi ühiselt alustatud ettevõte Väokivi, praegune Saare-Dolomiit-Väokivi, juba ammu iseseisva ja eduka firmana," selgitas Vladimir Libman.

Pärnu Kaubamajakas laieneb
Pärnu ostukeskuse Kaubamajakas juurdeehitus valmib vähem kui kolme kuu pärast.
Kaubamajaka praegusele pinnale lisandub 10 000 ruutmeetrit kaubanduspinda, misjärel on keskuse üldpind ligi 23 000 ruutmeetrit, kirjutas Pärnu Postimees.
Laienemise tulemusel suureneb keskuses tegutsevate kaubandusettevõtete arv peaaegu poole võrra - 55 ettevõttele.
Kaubamajakast saab laienduse käigus Pärnu suurim kaubanduskeskus.

Ettevõtlusametile laekus 43 stardiabi taotlust
Tallinna ettevõtlusameti selle aasta esimesse ettevõtlustoetuste taotlusvooru laekus 43 stardiabi taotlust, kaks koolitustoetuse, üks stipendiumi ja neli praktikajuhendaja toetuse taotlust.
Stardiabi taotlusi esitati kogusummas 3,7 miljonit krooni. Enim olid esindatud erinevad äri-ja isikuteenuseid pakkuvad ettevõtted (82% taotlustest), näiteks oli kuus foto-ja videoteenuste ning disainiteenuse pakkujat, kolm ilusalongi, kaks infotehnoloogiateenust pakkuvat ettevõtet, kaks kirjastust ja projekteerimisbüroo, teatas ettevõtlusamet.
Taotlejate hulgas oli ka toitlustusettevõtteid ja üks aparaadiehitusettevõte. Koolitustoetuse taotlusi esitati kogusummas 61 225 krooni ja stipendiumi taotlusi summas 37 050 krooni.
Selle aasta teise stardiabivooru lõppkuupäev on 20. aprill. Taotlemise korrad ning taotlusvormid on kättesaadaval Tallinna ettevõtlusameti ettevõtja infopunktis ning Tallinna kodulehel.

Äritänav Foorum avaneb märtsi algul
2. märtsil avaneb Tallinna südalinnas äritänav Foorum, kus on kauplustega esindatud mitmed tuntud kaubamärgid.
Erinevaid ärisid koondav Foorum kujutab endast sisetänavat, mis ühendab Viru väljakut pidevalt areneva sadamaalaga.
Äritänaval paikneb 22 kauplust, lisaks on Foorumis kaks restorani, kohvik, pank ja päevaspaa. Äripindu on Foorumis 5000 ruutmeetril, kokku on äri- ja elupindade kompleksis pinda 30 000 ruutmeetrit.
Foorumi projekteerisid OÜ HG Arhitektuur arhitektid Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi.

Ehituse hind muutub aina kallimaks
Ehitusmaterjalide müügiasjatundjad ennustava jätkuvat hinnatõusu ning hoiatavad ka venima kippuvate tarneaegade eest.
"Kui eelmisel aastal tõusid hinnad 10-14%, siis sel aastal prognoosime hinnatõusu kuni suveni 10-12% ja seejärel tuleb veel umbes viieprotsendiline tõus," ütles ASi Decora müügijuht Enno Tubli Äripäevale.
Ka ASi K-Rautakesko ostudirektor Taavo Tiits kinnitab, et üldehitusmaterjalide hinnad tõusid eelmisel aastal olenevalt materjalist 5 kuni 20 protsenti ning sama suurt tõusu on oodata ka sel aastal. Hinnad ei muutu kohe aasta alguses, vaid eri tootjatel eri ajal, märkis Tiits.

Narva Line asutas Soomes tütarfirma
Sillamäe-Kotka parvlaevaliini opereeriv, Saaremaa Laevakompaniile kuuluv Narva Line OÜ asutas Soomes tütarfirma Narva Line Finland OY.
Ettevõtte teatel vastutab loodud tütarfirma liini haldamise, müügi-ja turundustegevuse eest Soomes.
Narva Line Finland OY tegevjuhi Leena Tuomaala-Kela sõnul täitub Sillamäe-Kotka liinil juba esimene tegevusaasta ning ettevõtte edukuse tagamiseks oli oluline rajada esindus ka Soomes. "Meie esmane eesmärk on tõsta Sillamäe-Kotka liini kui uue ja kiiresti kasvava logistilise koridori tuntust Soome turul ning tagada liinile paremaid tulemusi 2008. aastal," lisas Tuomaala-Kela.
Sillamäe-Kotka laevaliin avati 2006. aasta veebruaris.

Balti Kontsert ostis videoettevõtte RGB
Heli- ja valgustehnika ettevõte Balti Kontsert ostis videolahenduste firma RGB.
Tehingu tulemusel tekib tehnikarenditurule integreeritud heli-, valgus- ja videolahenduste pakkuja, teatas ettevõte.
Balti Kontserdi juhataja Marko Erlachi sõnul otsustas ettevõte oma tegevusvaldkonda laiendada, kuna tänu tehnika arengule on üritustel oluliselt suurenenud videolahenduste roll ja pakutavad võimalused.
"Sisenemine videoprojektsiooni turule oli Balti Kontserdi arengus loogiline samm. Laiapõhjaline tehnikapark ning valdkonna parimad spetsialistid võimaldavad meil pakkuda klientidele kõrgetasemelisi integreeritud heli-, valgus ja videolahendusi," ütles Erlach.
Ostutehinguga võttis Balti Kontsert üle RGB tehnikapargi ning ühisettevõttes jätkavad tööd RGB võtmetöötajad. "Kuna nõudlus videotehnika rendi järele kasvab jõudsalt ning klientide huvi valdkonna vastu on suur, plaanime lähiajal teha suuremahulise investeeringu ettevõtte videotehnilise pargi täiendamiseks," sõnas Erlach. Ettevõte jätkab videoteenuste pakkumist RGB nime all.

Eesti Energia asutas esimese tütarettevõtte Leedus
Eesti Energia asutas Leedus esimese tütarettevõtte Lumen Balticum, mis kanti eile Leedu äriregistrisse.
Täielikult Eesti Energiale kuuluv tütarettevõte asutati selleks, et müüa elektrit Leedu avatud energiaturul.
"Kuna Leedu energiaturg avati 2002. aastal, on see erinevatele energiapakkujatele avatud. See annab Eesti Energiale võimaluse täita üht oma strateegilist eesmärki - arendada uusi tooteid, turge ja ühendusi," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
Lumen Balticum soovib hakata müüma elektrit esmalt äritarbijatele.
Eesti Energia hinnangul seisavad kõik Balti riigid praegu samade probleemide ees - piiratud energiavarustusühendused naaberriikidega, vananenud tehnoloogia ning oluliste tootmisüksuste - Ignalina tuumajaama teise reaktori ning Narva Elektrijaamade vanade plokkide sulgemine. Energiaettevõtete koostöö tagaks piisavad investeeringud energeetikasektorisse ning võimaldaks elektri eksporti teistele turgudele.

E-maksuametist saab tellida elektroonilise teatise maamaksu kohta
Kuna maksu- ja tolliamet täiendas veebruaris e-teenuste valikut elektroonilise maamaksuteatega, on nüüdsest võimalik kõigil maaomanikel maamaksu andmetega tutvuda e-maksuametis.
Samuti saab loobuda paberkandjal teatest ning tellida e-postile info maamaksu teate moodustamise kohta, teatas maksu- ja tolliamet.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorovi hinnangul on maamaksu e-teatis viimane suurt klientide hulka puudutav oluline rakendus, mis seni e-maksuametist puudus.
"Selle lisamisega teeb maksu- ja tolliamet teeninduse maamaksu osas kättesaadavamaks ja lihtsamaks rohkem kui 500 tuhandele maksuteate saajale ning säästab tulevikus riigi raha maksuteadete trükkimise ja postitamise kulude arvelt," ütles Jegorov.
Maamaksuteadete kättetoimetamise tähtaeg on 15. märts. 2005. aastal väljastas maksu- ja tolliamet 485 000 ning 2006. aastal 510 000 maamaksuteadet. Maksuinfo jälgimine e-maksuametis ning paberteate saamisest loobumine tähendab riigile olulist säästu iga teate kohta.

Kreenholmi ametiühing vähendas nõudmist poole võrra
Kreenholmi töötajate ametiühing vähendas oma 2007. aasta palganõudmisi poole võrra.
Tegelikult on nüüd jäänud kokku leppida vaid ühes asjas - et streigioht tekstiilimanufaktuuris möödas oleks, kirjutab Põhjarannik.
Kui detsembris nõudis ametiühing jaanuarist 20-protsendilist palgatõusu ja juulist teist sama palju, siis nüüd on õnnestunud ettevõtte juhtkonnaga kokku leppida palgafondi 15-protsendilises palgatõusus jaanuarist.
Teise palgatõusu üle käivad veel vaidlused. Juba on selge, et see tuleb viis protsenti, kuid tingimustes pole veel kokku lepitud: administratsioon nõuab, et juulis tõstetaks palka juhul, kui poole aastaga saadakse 11 miljonit puhaskasumit, ametiühing on aga igasuguste tingimuste vastu.

Saaremaa süvasadam jääb ka sel aastal tühjaks
Möödunud aastal avatud Saaremaa kruiisisadam jääb vaatamata majandusministeeriumi ametnike ja Tallinna Sadama lubadustele ka sel aastal enamjaolt tühjaks, sest venimine on usalduse kaotanud.
Praegu on selleks aastaks broneeritud kaheksa külastust - neli laeva ja neli firmat. Möödunud aastal nägid kolm Saaremaa sadama töötajat ja turvamees seitset kruiisilaeva algse kümne asemel, sest kahel korral segas ilm ja ühel juhul läks kruiisikorraldaja pankrotti, kirjutab Äripäev.
Olulist reisijate lisa oodati regulaarliinidelt, kuid seegi lootus pole esialgu täitunud. "Lähiajal regulaarliini veel oodata ei ole. Eeltööd teeme küll, aga kokkuleppeid veel sõlmitud ei ole," teatas Tallinna Sadama pressiesindaja.

Pealinn väänab Tallinna Sadama käsi
Tallinna linnavalitsus tahab uue administratiivhoone jaoks maa AS-ilt Tallinna Sadam odavalt kätte saada. Linna trumbiks on Tallinki uued laevad, mis tekitavad oma autodega varsti lisakoormuse niigi umbes linnaliiklusele.
Linnavalitsuse komisjon otsustas detsembris sadamaga kooskõlastamata, et ostab AS-ilt Tallinna Sadam administratiivhoone jaoks 15 000 ruutmeetrit Petrooleumi tänaval hinnaga 50 miljonit krooni. Turuhinda arvestades oleks hind vähemalt kaks korda kõrgem, samas pole Tallinna Sadama reformierakondlasest nõukogu esimees Neinar Seli sellisest summast isegi kuulnud ega sellega ka nõus, kirjutab Äripäev.
Linnavalitsuses oli teada, et tuleval aastal hakkavad Kadrioru ja kesklinna piirile ehitatavale 1. kaile silduma Tallinki uued hiigellaevad. Sadama laiendus eeldab liiklusskeemi muutmist ja see on mänginud trumbid linnavalitsuse kätte, kellega tuleb need muudatused kooskõlastada.

Soome sulid ajavad äri Eesti kaudu
Soome politsei ülemkomissari sõnul kasutatakse Eesti firmasid äri jätkamiseks Soomes.
Viimase aasta jooksul on aina enam leidnud tee Eestisse ja asutanud siin ettevõtteid soomlased, kes on kodumaal sulitempude eest ärikeelu saanud.
Soome politsei statistika näitab, et praegu on Eesti äriregistris ligi 55 kodumaal kohtuliku ärikeelu saanud soomlase nimi, mullu juulis oli neid aga alles 39 ning aprillis 18.
"Nad loovad Eestis firma, mis ei tee Eesti turul midagi, ja suunavad oma äritegevuse Soome turule. Seejuures kasutatakse sama kaadrit, mida kasutati varem Soomes, ja ettevõtet juhitakse Soomest," ütles Soome politsei ülemkomissar Matti Rinne.
Kasutatakse ehituses
Skeem on tema sõnul rohkem kasutusel ehitussektoris ning seda kasutavad Soomes maksu- või raamatupidamispettuse eest süüdi mõistetud ja ärikeelu saanud soomlased. Rinne sõnul ei keela seadus neil Eestis äri ajada, kuid nad ei tohi Eesti firmaga Soome turule tulla.

Legendaarsete lavakujunduste maketid pandi virtuaalnäitusele
Virtuaalnäitus "Kunstniku mäng" tutvustab 15 lavakujunduste maketti Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogust.
Näitus tutvustab muuseumi kogusse kuuluvaid ja mitte tihti näidatud 15 maketti. Näitusel on väljas näiteks Lembit Roosa makett Eduard Tubina ooperile "Barbara von Tisenhusen", Ingrid Aguri makett Juhan Smuuli laulumängule "Kihnu Jõnn", Meeri Säre makett Eric Rodgersi töödeldud lühiballetile "Chicago" ja Vladimir Anšoni makett Anton Tšehhovi jutustusele "Daam koerakesega".
Näituse koostas muuseumi kunstikoguhoidja Seidi Raid, maketid pildistas ja näituse kujundas muuseumi fotograaf Tanel Verk.
Näitust saab vaadata siit. 

Loomeinimesed saavad 36 000 krooni suurused stipendiumid
Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas täna riigi kultuuristipendiumide saajad, 36 000 krooni suuruse toetuse saab 20 loomeinimest.
Kultuuristipendiumid jagunesid järgnevalt:
Liis Lulla - muusikaõpinguteks (Amsterdami Konservatoorium)
Kadi Tudre - teatriõpinguteks (Pomona College)
Kristjan-Jaak Nuudi - filmiõpinguteks (National Film and Television School of London)
Koit Randmäe - kunstiõpinguteks (Gerrit Rietveld Academie)
Erki Pärnoja - muusikaõpinguteks (Skurups Fölkhögskola)
Margit Keerdo - filmiõpingud (Leeds Metropolitan ülikool)
Malle Maltis - muusikaõpinguteks (G. Tartini nimeline Trieste Konservatoorium)
Heli Jakobson - muusikaõpinguteks (Antwerpeni Kuninglik Konservatoorium)
Aarne Saluveer - X Noorte Laulupeo "Ilmapuu" kunstiliseks juhtimiseks

Festivalil "Jazzkaar 2007" toimub 50 erinevat kontserti
Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar pakub 20.-28. aprillini 50 värvikat kontserti kolmeteistkümnes Eesti linnas, neist 32 kontsertüritust leiavad aset Tallinnas.
Tänavu 18. korda toimuva Jazzkaare peaesinejad on tippvokalistide hulka kuuluv Andy Bey, kitarrivirtuoos Mike Stern, saksofonilegend-ansamblijuht ja helilooja Archie Shepp USAst, briti klubide populaarseim kollektiiv Incognito ja uue põlvkonna flamenkogrupp Ojos de Brujo Hispaaniast, kelle muusika ühendab traditsioonid ja tänapäeva.
Jazzkaare haare ulatub seekord Brasiiliast Austraaliani. Laulja-pianist-helilooja Marcos Valle lugusid laulavad paljud brasiilia staarid ja see kõlab üha uutes esitusvariantides ka New Yorgi ja Londoni klubides. Austraalia jazzi esindab paljude jazziauhindadega pärjatud särava improvisaatorinärviga lauljatar Michelle Nicolle.

Esmakordselt antakse välja Elioni Jazziauhind
Telekommunikatsioonifirma Elioni ja Eesti Jazzliidu ning Jazzkaare koostöö on viinud uue traditsiooni loomiseni ja esimest korda antakse tänavu välja Elioni Jazziauhind.
Elioni Jazziauhinna eesmärk on tunnustada Eesti tegusamaid ja isikupärasemaid jazzmuusikuid ning tutvustada neid Eesti laiemale avalikkusele. Jazziauhinnaga pärjatakse eesti kodanikke, residente või ansambleid, kes on kolme viimase aasta jooksul enim silma paistnud oma loomingulise tegevusega.
Uus jazziauhind kätkeb endas peale sellega kaasneva tunnustuse ka 50 000 kroonist stipendiumi, maineka eesti kunstniku Tiiu Kirsipuu eritellimusel valmistatud temaatilist skulptuuri ning võimalust salvestusteks Eesti Raadios ja Eesti Televisoonis.
Jazziauhinna kõrval annavad Elion, Eesti Jazzliit ja Jazzkaar välja ka Noore Jazzitalendi Auhinna, mis on mõeldud eelkõige hindamaks noorte muusikute initsiatiivi ja head taset ning julgustamaks nende ettevõtmisi.

Paul Rahno raamatust "Väike Andi Nõmmel" ilmub uuendatud trükk
Nõmme muuseum esitleb järgmisel kolmapäeval Paul Rahno raamatut "Väike Andi Nõmmel".
Väikese Andi seikluste ja silmade läbi avaneb lugeja ees pilt sajanditaguse Nõmme elu-olust ja kohtumistest legendaarse Nikolai von Glehni endaga, kes oli Nõmme lossipargi ja tulevase Nõmme linna rajajaga.
Raamatu autor Paul Rahno (1901-1980) oli erialalt mikrobioloog, kuid kutsumuselt koduloolane. Rahno raamat "Väike Andi Nõmmel" ilmus esmakordselt 1978.aastal.
Nõmme Heakorra Seltsi, Nõmme Muuseumi ja kirjastuse Koolibri koostöös on nüüd lugeja ees raamatu uuendatud trükk.
Nõmme Muuseumis on hoiul üks kirjutusmasinal trükitud käsikiri, mille Paul Rahno viis 1960. aastatel redigeerimiseks tollal Vana-Mustamäe tänaval elanud kirjanik Aadu Hindile.

Tänuvastuvõtt paneb täna teatriaastale punkti
Kultuuriministeerium korraldab täna õhtul tänuvastuvõtu Eesti teatri aasta läbiviijatele, et tunnustada neid tehtud töö eest.
Kultuuriministri sõnul võib eesti kutselise teatri 100. sünnipäevale pühendatud aasta õnnestunuks lugeda. "Teatriaasta innustas teatreid rohkem omavahel koostööd tegema ja lisaks teatritele õnnestus korraldajatel panna ühise eesmärgi nimel töötama palju inimesi ka neist valdkondadest, mis otseselt teatritegemisega seotud pole," ütles minister Raivo Palmaru.
"Teatriaasta raames käis mööda Eestit Rändteater, sündis tosin uut dokumentaalfilmi kõigist eesti teatritest läbi saja aasta, valmis mängufilm "Libahundi needus", loodi unikaalne fonoteek eesti näitlejate häältest," loetles minister tavapäratuid ettevõtmisi, mis teatriaastal teoks said.

Tänavused Oscarite võitjad ja kaotajad on otsustatud
Sel pühapäeval jagatakse tänvused maailma mainekamad filmiauhinnad 24 erinevas kategoorias.
Eile õhtul lõppes enam kui 6000 Ameerika filmiakadeemia liikme võimalus hääletada tänavuste Oscari-nominentide poolt, teatas BBC.
Soosik parima filmi Oscarile on Martin Scorsese maffiapõnevik "Kahe tule vahel" ("The Departed"), millele pakuvad konkurentsi "Paabel" ("Babel") ja "Väike miss päikesepäiste" ("Little Miss Sunshine").
Auhinnatseremoonia ettevalmistustööd käivad täiehooga, juba on paika pandud hiiglaslikud Oscar-mehe kujud ning Kodaki Teatrimaja ette on ülesseatud tribüünid.

Film Jan Uuspõllust jõuab homme kinno
Homme esilinastub Tallinnas komöödiafilm "Jan Uuspõld läheb Tartusse".
"Homsel pidulikul avaseansil on osaliste sõnul kohal telekaamerad ja fotograafid, Eesti koorekiht ja wannabe'd ning filmi tegijad nii ekraanilt kui ekraani tagant. Pärast ühist filmivaatamist suundub peoseltskond Von Krahli Teatrisse, kus toimub afterparty," sõnas Maria Ulfsak-Šeripova.
"Jan Uuspõld läheb Tartusse" on kergelt nihkes must komöödia, mille värvikate kõrvaltegelaste galeriis tunneme ära nii mõnegi prototüübi avalikust elust ja nii mõnegi eestlasele igiomase karakterjoone. Film on inspireeritud näitleja ja meediategelase Jan Uuspõllu elus toimunud sündmustest.
Filmi peaosas on mõistagi Jan Uuspõld ise ja loost käib läbi väga värvikas tegelastegalerii meie avaliku elu tuntumatest nägudest. Loos mängivad näiteks Dan Põldroos, Hannes Võrno, Mirtel Pohla, Mari-Liis Lill, Mait Malmsten, Juhan Ulfsak, Tõnu Kilgas, Toomas Hendrik Ilves, Viire Valdma, Liina Tennosaar, Rain Tolk, Ott Sepp, Arvo Kukumägi, Aigi Vahing, Vladislav Koržets, Erich Krieger, Linnar Priimägi, Kadri Kõusaar, Igor Gräzin, "Lihtsa Elu" Sille, Reet Linna ja paljud teised. Filmi stsenaristid ja režissöörid on Rain Tolk ja Andres Maimik.

Priit Raud: kõige raskem on kasvatada publikut
Eesti nüüdisaegse tantsu pesakast, Kanuti gildi SAAL, saab täna viieaastaseks. Selle juhataja Priit Raud loodab, et õige pea loob keegi veel mõne sarnase koha.
Kas Kanuti gildi SAAL loodi 2002. aastal sellepärast, et publik janunes nüüdisaegse tantsu järele?
Kanuti gildi SAAL tekkis, sest oli publik ja olid tegijad, aga ei olnud kohta. See ei olnud mingi aastatepikkuse pealekäimise ja asjaajamise tulemus. See maja oli tühi ja lagunes ning linn võttis vastu otsuse, et midagi tuleb ette võtta. Samamoodi arvas linn, et vaja on kohta tantsule, sest tants oli juba siis tegija. Suuresti tänu tolleaegsele Tallinna kultuuriväärtuste ametile pandi kaks asja kokku. Osaliselt aitas linn ka finantseerida selle mingisse töökorda saamist, osaliselt pani 2. tants sinna oma palgaraha, et saaks hakata etendusi anda.
Kas tantsutegijad ja publik võtsid Kanuti gildi SAAL-i kohe omaks?

Soome Rahvusooper jääb ilma dirigendist
Soome Rahvusooper on viimastel nädalatel põhjanaabrite juures tähelepanu keskmesse sattunud, sest teatri probleemidele on vindi peale keeranud peadirigendi Mikko Francki lahkumine.
Mikko Francki esitatud lahkumisavaldus on vastuseks Rahvusooperi peadirektori Erkki Korhoneni ja tegevjuhi Pekka Kauraneni saneerimisplaanile, kuhu kuulub kahekuuline sundpuhkus ja üleminek viiepäevasele töönädalale. Mikko Francki meelest toovad muutused kaasa teatri kunstilise kvaliteedi languse, sest need mõjutavad prooviprotsesse, kuhu jääb nüüd vähem nii kostüümi ja kujundusega lavaproove kui ka proove, kus orkester ja solistid koos harjutavad.
Kõik need muutused on põhjustanud viimasel ajal tekkinud mitme miljoni euro suurune võlakoorem, mis Soome Rahvusooperil lasub.

James Brownile sobiv matmispaik selgus alles nüüd
Soulilegendi matmispaika perekonna soovil ei avalikustata.
Ligi kaks kuud peale James Browni surma on viimase lapsed ja lesk lõpuks saavutanud "souli ristiisa" matmispaiga osas kokkuleppe, teatab BBC.
James Browni lese Tomi Rae Hynie advokaat Robert Rosen ütles, et esialgu jääb valitud matmispaik avalikkuse ees saladuseks.
Browni endise elukaaslase ja lese sõnul nägi James Brown endale sobiva puhkepaigana oma Lõuna-Carolinas asuvat maavaldust. Hetkel käiva omandivaidluse tõttu ei ole James Browni võimalik sinna siiski sängitada.
Advokaat Roseni sõnul saavutasid James Browni lapsed ja lesk kokkuleppe, mille tulemusena otsustati ühiselt "soulilegend" matta vaiksesse ja viisakasse kohta, mida ei avalikustata.

Itaalia kohtunik tunnistas telefoni teel sõlmitud abielu
Itaalia saatkond Pakistanis keelas Itaalias elaval Pakistani kodanikul oma naist Itaaliasse tuua, kuna paar oli abiellunud telefoni teel, kuid Milano kohtunik tunnistas diplomaatide otsuse ebaseaduslikuks.
Mees rääkis Milano kohtus, et ta kartis kaotada oma töökohta Itaalias, kui oleks lennanud Pakistani abielluma. Selle asemel abiellus ta oma pruudiga telefoni teel ning sai Pakistani ametliku abielutunnistuse, vahendas ETV24.
Peigmees on Itaalia seaduslik elanik ning ta sai kohalikult politseiülemalt loa abielluda telefoni teel ning tuua siis oma abikaasa Itaaliasse.
Milano kohtunik tegi otsuse, et Itaalia diplomaadid Pakistanis olid tegutsenud ebaseaduslikult. Kohtunik ütles, et asjas on oluline üksnes see, et telefoni teel abiellumise võimalus oleks sätestatud mõlema abielupoole kodakondsusriigi seadustes.

Rakveres tähistatakse Vabariigi aastapäeva mälumänguga
Virumaa Muuseumid korraldab Rakvere Gümnaasiumis 22.veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks koolinoortele mälumängu.
Vabariigi aastapäevale eelneva mälumängu näol on tegemist juba traditsioonilise üritusega ja tänavune mäng on juba järjekorras viies.
Nagu tavaliselt esitatakse gümnasistidele 15 küsimust Eesti ajaloost aastatel 1918 - 1940. Sel aastal on kolmandik küsimusi seotud Rakvere ajalooga.
Eelnevalt ettevalmistatuna tuleb võistkondadel kanda ette Eesti riigimehe kõne riigikogus ajal, kui riigikogu saadetakse laiali ja kehtestatakse vaikiv ajastu, analoogiliselt situatsiooniga Eestis 1934.aastal.
Osavõtuks on registreerinud 11 võistkonda erinevatest gümnaasiumidest-keskkoolidest. Koolinoortele pakuvad konkurentsi Lääne-Viru Maavalitsuse, Rakvere Linnavalitsuse ja Virumaa Teataja võistkonnad.

Tap Dogs: Stepptants ei ole memmekatele
Sel nädalavahetusel Tallinna Linnahallis kolm show'd andev meeste stepptantsutrupp "Tap Dogs" klõbistas eile Café Amigos kingi, valmistudes homme toimuvaks esimeseks etenduseks.
Stepptantsushow "Tap Dogs" vastandab ennast ülikondades ja lakk-kingades tantsutruppidele, esiendes laval raskeketes Blundstone'i saabastes, kandes T-särke ja räbaldunud teksapükse. Kuueliikmeline tantsugrupp lubab kõigil kolmel Linnahallis toimuval kontserdil ohtralt steppida, trampida, hüpata ja vett pritsida.
"Tap Dogs" esines esmakordselt laval 1995. aastal ja sai alguse kuuest noormehest, kes töötasid Austraalia tööstuslinna Newcastle'i metallitehases. Showtrupi tantsud on seadnud Dein Perry, keda on kahel korral pärjatud Olivier'i koreograafiaauhinnaga. Eestis esinevad Dein Perry vend Sheldon Perry, Jim Doubtfire, Nigel Long, Ryan Gravelle, Mitchell Hicks ja Matt Papa.

Eestis toimub esmakordselt Euroopa Kabbala Kongress
Sel nädalavahetusel kogunevad hotelli Dzingel kabbalahuvilised enam kui 20 erinevast riigist.
22-25 veebruarini toimub esimest korda Tallinnas Euroopa Kabbala Kongress. Korraldajate sõnul on oodata sadu osavõtjaid enam kui 20 erinevast riigist üle maailma. Toimuvast kongressist teeb otseülekande ka kabbalausuliste telekanal internetis kab.tv.
Avalik loeng kõigile huvilistele toimub 24. veebruaril algusega kell 19.00. hotellis Dzingel. Loengute sarjaga esineb Lektor Michael Laitman, kes on teadlane-kabbalist, ontoloogia professor ja teadmiste teooria autor, Rahvusvahelise Kabbala Akadeemia ja Yehuda Ashlagi nimelise Kabbala uurimise Instituudi asutaja ja juhataja.
2005 aastast on Michael Laitman Rahvusvahelise Teadlaste Ühingu (World Wisdom Council) liige- ühinenud teadlaste ja ühiskonnategelaste liit, kes tegelevad enda sõnul tänapäeva tsivilisatsiooni globaalprobleemide lahendamisega.

Eestis kogub hoogu uus spordiala - jääkriket
Laupäeval toimusid Tallinnas juba kolmandad jääkriketi maailmameistrivõistlused.
Esimene pilk järvele ei paku enamat paarist talvisest lohesurfajast ning kõledat tuult trotsivatest kalameestest, kes justkui Buddha kujud liikumatult paigal istuvad. Peagi märkab silm sipelgatena sagivaid inimkogusid, kes justkui üritavad inglaste armastatud kriketit mängida. Tänu paksule lumele ning libedale jääle on enamiku liigutused kaunis koomilised. Täiskasvanud mehed, sekka ka mõni naine, aga naudivad mängu lausa lapseliku õhinaga. Viis võistkonda on MM-ile vääriliselt mitmekultuurilised.
"Oleme väga uhked, et siin sedavõrd palju inimesi osaleb. Täna on esindatud kümme rahvust. On eestlasi, venelasi, inglasi, iirlasi, šotlasi, külalised Singapurist, Indiast, Pakistanist, Uus-Meremaalt ja Austraaliast," teatab võistluste korraldaja Jason Barry. Keeruliste tingimuste kohta lisab ta naerdes: "Osa mängijaid kannab küll spetsiaalseid naeltega jalatseid, aga ega siin suurt vahet pole - mööda jääd libisemine käib selle mängu juurde..."

Massa saab Lorenzo Bandini auhinna
VORMEL-1:
Brasiillasele langeb see au eelmisel hooajal demonstreeritu eest, vahendab Sportnet.
Alates aastast 1992 jagatav auhind kannab 1967. aastal Monaco GP-l hukkunud Lorenzo Bandini nime ning see antakse võidusõitjale, kes on rajal paistnud silma erakordse visa võitlejana.
Varem on sama auhinna saanud näiteks Kimi Räikkönen, Michael Schumacher, Jenson Button, Jacques Villeneuve ja Fernando Alonso. Massa saab enda autasu kätte 6. mail Hispaanias.

Schumacher ei taha tiimibossiks
VORMEL-1:
Seitsmekordne maailmameister on alates eelmise hooaja lõpust töötanud Itaalia autootootjate tiimis nõustajana, vahendab Sportnet.
Weber lausus, et hooajaeelsetel testidel osalemine ei tähenda seda, et Schumacher kavatseks asuda Ferraris mõjukamale ametipostile. "Kui Michael tahaks olla kohal igal võidusõidul, siis oleks ta võinud vabalt jätkata sõitjana," lausus sakslane. Teine Schumacheri lähedalseisev isik, Sabine Kehm, on kummutanud jutud, justkui kavatseks endine vormelipiloot testida Ferrari uut F2007 mudelit: "Praegusel hetkel pole Michaeli jaoks ühtegi testisessiooni kokku lepitud."

Maris Mägi tegi Stockholmis Eesti siserekordi
Ka mitmevõistleja Kaie Kand teenis talviste tulemustega kutse EM-ile Birminghami.
Veerandmailer Maris Mägi jooksis eile Stockholmi GE-Galanil Eesti siserekordi 400 meetris 53,59. Tulemus tähendas ühtlasi Eesti kergejõustikuliidu poolt seatud pääsunormi ületamist Birminghami sise-EM-ile.
"Oleksin vist võinud pisut kiiremgi olla, sest alustasin liiga aeglaselt," väitis Mägi pärast jooksu. "Aga rõõm on sellegipoolest suur. Paari nädala eest sain Eesti sisemeistrivõistlustel ajaks 54,03. Eeldasin, et võin kiireminigi joosta."
"Oodatud tulemus," nentis Marise isa ja treener Taivo Mägi. "Iseküsimus, mida niisuguse ajaga Birminghamis peale hakata. Oma 30 naist Euroopas on tänavusel sisehooajal Euroopas kiiremad olnud. Aga pooled neist on venelannad."

Eesti lipukandja pole veel teada
Homme algavad Sapporos suusatamise maailmameistrivõistlused, kuid Eesti delegatsiooni lipukandja avatseremoonial ei ole veel teada.
Eesti delegatsiooni juhi Jüri Järve sõnul marsib Eesti rivistuses avapidustustel väga väike esindus. "Sportlased reeglina hoiduvad sellistest üritustest, kuna seal on oht külmetuda."
Lisaks sellele toimub avamine sprindi kvalifikatsioonide ja finaalide vahepeal, mis tähendab, et võistlusel osalevad suusatajad ja hooldemehed ei pääse kindlasti avamisele.
Eesti delegatsioon Sapporos on 31-liikmeline. Sellesse kuulub 11 sportlast, 11 hooldemeest, neli treenerit, kaks arsti, kaks füsioterapeuti ja üks esindaja.

Marko Asmeril võidusõite 20 nädalavahetust! 
Hakatuseks täpsustus: vormelipiloot Marko Asmer ei murdnud Jaapani F3 meeskonnale ThreeBond truudust ega rikkunud lepingut. Eestlane sõidab algaval hooajal nii Jaapani kui ka Briti F3 sarjas Hitechi meeskonnas.
"See tähendab pöörast koormust, kuid just sõite on Markole hädasti vaja," kinnitas sõidumehe isa ja mänedžer Toivo Asmer. "20 nädalavahetust ja 40 starti, lisaks veel testid nii Jaapanis kui ka Inglismaal. Ma ei kujutagi ette, kui palju päevi tuleb Markol lennukis veeta, sest üks ots Londoni ja Tokyo vahel kestab 14 tundi."
Asmerilt võetakse viimast. "Me ei kõhkle. Marko eesmärk on pääseda järgmisel hooajal vormel-Nipponi sarja, mis võib osutuda hüppelauaks vormel ühte," lisas Toivo Asmer.

Rock ei lase end võiduseeriast uinutada
Tartu Ülikool/Rock liikus 98: 60 võiduga Kaunase Atletase üle järjekordse sammu edasipääsule lähemale. Rockile oli see üheksandaks võiduks Balti Liiga teises divisjonis. Kaotuste kohal asetseb turniiritabelis ümmargune null.
Esimese veerandaja järel 27: 9 edu välja võidelnud Rocki eduseis jätkas kasvamist lõpuvileni. Järgmised kümneminutilised perioodid lõppesid seisuga 52: 30, 80: 47 ja 98: 60.
"Saime kohe alguses enesekindluse kätte ja mängu käima," sõnas palavikuga kaasa mänginud Tanel Tein. "Suutsime head minekut hoida."
Harvanähtava kindlusega loopisid Tartu mängijad kaugviskeid - 30-st viskest tabas tervelt 16, neist viis Gert Kullamäe ja neli Tarmo Kikerpilli käe läbi. Viimasel veerandajal usaldas peatreener Algirdas Brazys platsile juba Rocki teise koosseisu.

Spordipoliitikud tõdevad, et Eesti spordis puudub ühine eesmärk
Eesti suuremad erakonnad on kirjutanud valimisplatvormi lõigukesi ka spordist. Seda, mida järgneva nelja aasta jooksul soovitakse ära teha,

Igaühe m-äri võimaldab Eesti firmadel Lätis ja Leedus mobiiliteenuseid teha
Tartu ettevõtte Mobi Solutions loodud mobiiliteenuste isetegemise portaal Igaühe M-äri laienes käesolevast nädalast Lätti ja Leetu.
"Igaühe M-äri laseb igaühel teha mobiiliteenuse viie minutiga ja ilma erioskusi vajamata," ütles Mobi partner Rain Rannu. "Nüüd on sama võimalus ka ettevõtetel, kes tegutsevad Lätis ja Leedus."
Eestis töötab Igaühe M-äri alates 2002. aastast.
Teenusega on jaanuari lõpu seisuga liitunud ligi Eesti 2000 teenusepakkujat, kes on loonud üle 3300 SMS-teenuse. Igaühe M-äri kaudu on saadetud üle 320 000 lühisõnumi.
"Tüüpiline Igaühe M-äri kasutaja on internetiettevõtja, nii väike kui suur, kellel on oma veebileht või portaal ja kes soovib lehe kaudu SMS-teenuseid pakkuda," ütles Rannu. "Igaühe m-äri kasutajate seas on nii tuntud portaale kui ka väikesi ühe või kahe koolipoisi poolt hallatavaid veebilehti."

Juveelikauplus Goldtime avab Foorumis kaupluse
Juveelikauplus Goldtime avab 2. märtsil uuel Foorumi äritänaval kaupluse.
Goldtime esindab Emporio Armani, Breitlingi, DKNY, D&G, Dieseli, Fossili ja Axcenti juveelitoodeid ning käekellasid.
Väljaspool Tallinna tegutseb juveelikauplus Tartus, Narvas ja maikuust alates ka Pärnus, teatas ettevõte.

Autorendifirmal addCar uued autod
Autorendifirma addCar esitles veebruari algul täielikult uue välimusega rendiautosid.
Et oleks võimalik pakkuda absoluutselt kõige madalamaid autorendihindu, katab addCar kogu autokere reklaamiga ning kinnitab ka vastava katusekonstruktsiooni, teatas AddCar rental Eesti filiaal.
addCar pakub sellist teenust ainult oma kõige väiksemal automudelil, Renault Cliol.
Autorendifirma AddCar on firmade airBaltic ja Estonian Air partner, mis alustas tegevust 2005. a mais.

Kulbert müüb Panasonicu kodukinoprojektorit
Kulbert müüb eksklusiivlepinguga Panasonic PT-AE1000E kodukinoprojektorit.
Ainsana Eestis sõlmis AS Kulbert Panasonicuga lepingu uue põlvkonna kodukinoprojektori PT-AE1000E müümiseks, teatas ettevõte.
"Panasonicu uut Full-HD kodukinoprojektorit võivad müüa üle maailma vaid autoriseeritud edasimüüjad," lausus ASi Kulbert juhataja Ivar Kalma. "Kulbert allkirjastas Panasonicuga lepingu, mis kohustab mõlemat poolt: Kulbert peab tagama projektorile õiged presenteerimistingimused ning Panasonic tagab meie asjatundjatele väljaõppe. Kulberti töötajad on läbinud väljaõppe, valdavad oskusteavet ning võivad projektoreid ka paigaldada."

Borter Trade ja Hansab teevad koostööd
Borter Trade OÜ ja Hansab AS alustasid kohvi- ja suupistemasinate renti ning müüki.
Superservice.ee-d haldav Borter Trade OÜ on seitse aastat tegelenud kontorite varustamise ja toitlustamisteenusega.
Alates veebruarist alustas ettevõte koostööd Hansab AS-iga, pakkudes kontoritele ja baaridele kohvi-, karastusjookide- ja suupistemasinaid.

Olympus tõi turule vastupidava kaamera
Olympus tõi turule uue kaamera Olympus B? 770 SW, mille eeliseks on vastupidavus.
Olympus B? 770 SW on esimene kompaktkaamera, mis on veekindel kuni 10 m, põrutuskindel kuni 1,5 m kõrguselt kukkumiseni ja külmumiskindel kuni -10 kraadi Celsiust.
Kaamera kannatab ka kuni 100 kg raskust.
Metallkattega kaamera on saadaval kolmes värvitoonis: tumesinine, titaanhall ja moka-pruun.
Olympuse teatel on kaamera kauplustes saadaval alates märtsist.

Iga üheksas Eestimaa elanik sõi Balti Sepiku vastlakuklit
Tänu ilusale vastlailmale suurenes AS Balti Sepik vastlakuklite müük võrreldes eelmise aastaga 15%.
"Kogumahus valmistasime 150 000 vastlakuklit nii moosiga kui ilma. Heale läbimüügile kauplustes aitasid kaasa Balti Sepiku 25 kaunist ja töökat müügitüdrukut kõikides suuremates kauplusekettides, kes pakkisid ostjale just niipalju kukleid kui oli soov," teatas ettevõte.

HP esimese kvartali müügitulu oli 25,1 miljardit USA dollarit
HP 31. jaanuaril lõppenud majandusaasta esimese kvartali müügitulu oli 25,1 miljardit USA dollarit, teatas ettevõte.
Müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 11%, arvestades ka valuutakursi muutustest tulenevaid kohandusi 7% kvartali kohta. Tegevuskasum (GAAP) oli 1,8 miljardit dollarit, mis teeb 55 senti aktsia kohta (GAAP). Eelmisel aastal samal ajal oli tegevuskasum aktsia kohta 42 senti.
Ettevõtte non-GAAP tegevuskasum oli 2,2 miljardit, mis teeb 65 senti aktsia kohta (eelmisel aastal oli sama näitaja 48 senti aktsia kohta). Non-GAAP tulemused ei sisalda 279 miljoni dollari suurust maksudejärgset korrigeerimist (ligikaudu 10 senti aktsia kohta), mis on seotud immateriaalse põhivara amortisatsiooniga. Nii GAAP kui non-GAAP tulemused sisaldavad lõppenud kvartali aktsiapõhise kompensatsiooni mõjusid.

Olympusel 43 protsenti turust
Eelmisel aastal müüdi Eestis 63 000 digitaalset fotoaparaati, millest Olympuse kaubamärgiga tooteid oli 43%.
Fotokaamerate keskmine müügihind oli 4200 krooni. 2005. aastal, mil Eestis müüdi 44 000 digitaalset fotoaparaati, oli Olympuse Eesti turuosa müügikoguse alusel 33% ning kaamera keskmiseks müügihinnaks orienteeruvalt 4000 krooni, teatas ettevõte.
GFK Marketing Services Baltics tarbe-elektroonika jaeuuringu järgi oli 6% müüdud digikaameratest kompaktkaameratest tunduvalt kallimad peegelkaamerad, mille osakaal rahalisele väärtusele tuginedes moodustas 20%.
2007. aasta prognoositav digikaamerate turumaht Eestis on hinnanguliselt 75 000 digikaamerat.
Käesoleva aasta märtsikuu jooksul on Olympus planeerinud uuendada kogu oma tootevalikut, millega seoses tuleb turule varasemast rohkem uusi Olympuse digikaameraid.

Eesti spordiässad toimetavad meelsasti kinnisvara- ja muuski äris
Firmaomanike ringi on astunud Eesti rallilootus Urmo Aava ja odamees Andrus Värnik.
Äriregistrist praeguste ja endiste sporditähtede ettevõtlusjälgi ajades leiab nii üllatusi kui ka etteaimatavat stsenaariumi.
Üldistavalt võib öelda, et kodumaised sporditähed järgivad äriringkondade eeskuju ning proovivad kätt peaasjalikult kinnisvaramaastikul. Kõvasti maid, maju ja kortereid on kokku ostnud Kristina Šmigun. Samas valdkonnas proovib kätt aasta alguses kinnisvarafirma asutanud korvpallur Margus Metstak. "Kõik ettevõtmised saavad alguse esimesest sammust ja teie helistate just sellel ajal," palub Metstak naljaga pooleks võimalust umbes aasta pärast alustatud ärist lähemalt rääkida.
Juba mitu aastat on kinnisvaratehingutele spetsialiseerunud Tiit Soku firma Firreto. Äriregistri andmetel teenivad kinnisvaralt renditulu ka Tartus kinnistut omav rattaäss Jaan Kirsipuu ning Karupesa hotelli osanik, suusakuningas Andrus Veerpalu. Kinnisvaratehingutest räägib ka 2004. aastast Jaak Mae osalusega Vana Mustametsa OÜ. Pärnus elamuehituse, rendi ning haldusega on aga aastaid vennaga kahasse edukat äri viljelenud sõudmismeister Jüri Jaanson.

Sukad kuulusid lahutamatult meeste rõivastuse juurde
Sokid või sukad kujunesid iseseisvaks riietusesemeks 16. sajandil. Esimesed nahast kokkuõmmeldud sokid olevat ilmavalgust näinud aga juba pronksiajal.
Esimesi kootud sokke on Saksa sukamuuseumi andmeil leitud kopti haudadest Egiptuses. Et aga kudumisvarraste kohta sealtkandist märke leitud ei ole, oli tõenäoliselt tegu Foiniikia kandist pärineva importkaubaga. Arvatagi ei olnud Vahemere kliimas sokkidel just olulist rolli, küll aga tuli sealtkandist sõna "sokk". Vana-Roomas kandsid nimelt vanemad ja haiglased inimesed paeltega kootud jalatseid, mida nimetati soccuseks (mitmus socci), mis võib-olla pärineb vanakreeka keeles Früügia kingi tähistanud sõnast sukkhos.
Ida-Rooma sõjaväe rõivastusse kuulusid viiendal sajandil lisaks põlvpükstele ka sukapaela poolt ülalhoitud põlvikud. Bütsantslased kandsid ka pahkluuni ulatuvaid nahkjalatseid, mis nüüdsele inimesele tõenäoliselt pigem tallaga sokki meenutaks. Kodust väljudes tõmmati neile nimelt veel sandaalid otsa.

Kruuda ehitab Kalevist meediakontserni
Kalevi juht Oliver Kruuda omandas eile õiguse Eesti juhtivale trükikojale, millega pani tugeva nurgakivi uuele meediakontsernile.
Kruuda pani eile käe peale Uniprindi ja Unipressi trükikoja aktsiapakile, millest ta varem oli ostnud vaid osa. Seni piima, šokolaadi ja Keskerakonnaga rahval suu magusaks teinud Kruuda kavatseb börsiettevõtte Kalevi hõlma all üles ehitada norralastele kuuluva Eesti Meedia sarnase korporatsiooni. Norralaste tuntuimad kaubamärgid on Postimees ja Kanal2, sinna lisandub ka ajakirjade kirjastus.
"Meediaturg tõusis eelmisel aastal 18 protsenti," ütleb Kalevi turundusjuht Alar Pink.
Rohkem Pink ei poeta, sest Kalevi kõikide meediaprojektide üle laotus just äsja saladuste loor. Kruuda kinkis Pinkile kasutamiseks autoarmastajate unistuse - Porsche, mis maksab poest ostes rohkem, kui on Kalevi eelmise aasta 1,2 miljoni kroonine kasum.

Haiguslood pannakse tasulisse andmebaasi
Ettevõtjad tegid perearstidele kõikide patsientide haiguslugude tasulise andmebaasi.
Iga Eesti arst leiab oma patsiendi terviseandmed ühe hetkega internetiserverist, kui Parex Panga juhataja Loit Linnupõld ja Helmese omanik Jaan Pillesaar tõestavad perearstidele oma loodud www.tervisepank.ee headust.
"Infobaasi kasutamise eest maksab perearst kuutasu, kuid patsiendid pääsevad oma andmeid vaatama tasuta, nagu oleks tegemist internetipangaga," ütles Loit Linnupõld.
Perearstid kasutavad praegu nelja omavahel sidumata andmebaasi, mis ei võimalda andmete kiiret vahetamist. "Uus andmebaas aitab kaasa digitaalsete haiguslugude süsteemi loomisele, kuid baasi rakendamine sõltub perearstide soovist seda kasutama õppida," ütles perearstide seltsi esimees Madis Tiik.

Gild Bankers huvitub ka Moldova ja Valgevene turust
Seni Balti riikides ja Ukrainas tegutsev investeerimispank Gild Bankers huvitub ka Moldova ja Valgevene turust.
"Gild Bankers vaatab aktiivselt ringi ka teistes Euroopa Liidu naaberriikides - näiteks oleme saanud ettevõtete nõustamismandaate Kaliningradis ja suhtleme potentsiaalsete klientidega Moldovas ja Valgevenes," rääkis Gild Bankersi juht Rain Tamm.
Ukrainas tegutseb Gild eelmise aasta maist ja loodab lähiajal jõuda esimeste tehingute jõustumiseni. Ukraina meeskond, kus töötab viis inimest, tegeleb Tamme sõnul Corporate Finance teenuse osutamisega peamiselt Balti ja Põhjamaade ettevõtetele. Huvilisi on olnud ka mujalt, eelkõige Lääne-Euroopast. Gild nõustab põhiliselt välisettevõtteid Ukraina firmade ostmisel.

Venemaa kaalub Eesti turvavööde maksustamist
Vene riigiduuma krediidi- ja finantsturgude komitee esitas valitsusele päringu Eestis toodetavate turvavööde maksustamise võimaluste kohta.
Komitee aseesimees Anatoli Aksakov ütles, et "autoosade turul kujunenud tingimused annavad välistarnijatele põhjendamatuid eeliseid". Ta tõdes, et AvtoVAZ ostab turvavöösid sisse välismaalt, kusjuures 80 protsenti Eestist.
Aksakovi väitel vastavad kodumaised turvavööd kõigile rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele ja on läbinud vajaliku sertifikatsiooni. "Riigi huvides ei ole sõltuda turvavööde tarnete osas Eestist, kes ajab viimasel ajal Venemaa suhtes ebasõbralikku poliitikat. Sellega tekitatakse potentsiaalne oht rahvuslikule julgeolekule," seisab valitsusjuhile Mihhail Fradkovile adresseeritud päringus. AvtoVAZ-ile toodab turvavöösid Norma.

ÄRIIDEE: Kodu nagu peldik - heas mõttes
Seekordne äriidee esitleb ühe hoobiga nii ainulaadset turundusnippi kui ka huvitavat tootekomplekti. Kahele kärbsele on korraga pihta saadud pealtnäha täiesti ebaatraktiivselt tegevusalal - toru- ja kanalisatsioonitööde vallas. Suure lombi taga turuliidri positsiooni omav Robo-Rooter tegutseb frantsiisi põhimõttel ja firma käes on hinnanguliselt 90% jänkide majapidamistes leiduvatest toru- ja kanalisatsioonisüsteemidest. Nüüd on ettevõte värske turundusnipiga avalikkuse herilasepesa kombel kihisema pannud.
Torumeeste unelm
Ahelkirjana ringleb kõigi suurte ja väikeste e-postkasti võimalus läheneva rahvusvahelise torumeeste päeva puhul võita unelmate WC. "Kas teadsite, et keskmine inimene veedab elu jooksul tualettruumis 11 862 tundi? Sisuliselt tähendab see ajaühik aastat, nelja kuud ning viit päeva," pajatab reklaamtekst. Pideva ajanappuse juures saaks inimkond õigete vahendite olemasolu korral potil istudes justkui raisku läinud aega tõhusamalt kasutada. Loosimisel osalemiseks tuleb end vaid firma kodulehel kirja panna.

Käteosavus on tuleviku trend... 
Näited elust enesest. Lähed pärast tööd kauplusesse - RIMI-sse või Prismasse - ja seisad vähemalt pool tundi kassajärjekorras.
Põhjus lihtne: kassadest on täidetud vaid kolmandik, ja seda tipptunnil. Inimesed on pahased, müüjad närvilised, kõik kiruvad teenindust ja madalaid palku.
Ühe väga tuntud Eesti firma direktori laual on kiiresti kasvanud lahkumisavalduste hunnik - nii liini- kui ka kontoritöötajad lähevad suurte lootustega riigitööle. Seal lubatakse ju ilma tööta, pigem staatuse eest, nii kõrget palka, mis võtab eraettevõtja hinge kinni.
Saku paneb oma õllepudeli kaela eraldi krae, et meelitada inimesi tsehhi tööle. ABB suunab ligi miljon krooni maksva värbamiskampaania pigem vene keelt kõnelevatele inimestele, kuna eestlased ei tule nii või naa tehasesse tööle. Trammipeatused on täis töökuulutusi inimestele, kes oskavad teha midagi oma kätega. See on trend. Aina rohkem vajab ühiskond inimesi, kes suudavad midagi teha oma käte ja mõistuse abil. Midagi kokku panna, ära parandada, toota, konstrueerida. Neid, lihtsa töö tegijaid, napib meil juba praegu ja paremaks ei lähe.

Nädala tegu: Paanikahoog Lätis
"Lätis on kerge paanika lahti," kinnitas valuutavahetaja Alar Tamming. Nimelt lõppesid Lätis paljudes valuutavahetuskohtades otsa eurod, dollarid ja naelad. Lattide ümbervahetamine välisvaluutaks oli põhjustatud hirmust, et Läti latt võib devalveeruda.
Läti suurima panga SEB Unibanka peaökonomist Andris Vilks lisas õli tulle: "Teoreetiliselt võib muidugi rahvusvaluuta devalvatsioon olla kasulik. Aga sellised riigid nagu Läti ja Eesti peaksid kõigi majandusteooriate järgi juba ammu olema sügavas kriisis."
Vilksi Eesti kolleeg Hardo Pajula usub aga, et ärevust Läti valuuta ümber ei tohiks esialgu üle tähtsustada. "Jutud devalveerimisest on vähemalt praeguste sündmuste taustal kindlasti enneaegsed. Kui vaatame viimastel aastakümnetel toimunud devalveerimisi, siis tegelik surve kursile tuleb ikkagi pankadevahelistelt rahaturgudelt läbi väga suurte mahtudega tulevikutehingute. Segadused valuutavahetuskioskite ümbruses pakuvad fotograafidele küll tänuväärseid pildistamisvõimalusi, kuid nende vahetu mõju kursile on - eeldusel, et paanika edasi ei levi - siiski väga väike," ütles ta Eesti Päevalehele. "Laiemas plaanis on aga Lätis toimuv muidugi esimeseks tõsiseks märgiks, et siinsetesse edulugudesse hakkavad ilmuma tõsised mõrad."

Nädala tegija: Venemaa järgmine president
Venemaa president istutas lõppenud nädalal ekskaitseministri Sergei Ivanovi peaministri esimese asetäitja kohale.
See saab tähendada ainult üht - Putin andis vihje, et jäika liini esindava KGB reservkindralpolkovniku aktsiad Venemaa järgmiseks presidendiks saada on kõrgel. Aga ei pruugi ka, sest teisel esimesel asepeaministril Dmitri Medvedevil on samuti ambitsioon saada presidendiks. Ja tema taga on gaasimeeste raha.
Spekuleeritakse ka kolmanda variandiga - et Putin lihtsalt žongleerib nende kahe nimega, aga tuleb viimasel hetkel lagedale hoopis kolmanda, ootamatu lahendusega.

Suvel jõustuv suitsukeeld lammutab inglaste bingoäri
Juba jõustunud suitsukeeluga Sotimaal tabas bingoäri kohene ja katastroofiline langus.
Suurbritannias on tavamängija üle 45-aastane töölisklassi naine, sageli vallaline või lesk. Paljude jaoks on bingo saanud lahutamatuks osaks nädalakavast. Bingosaalis kohatakse sõpru ja unustatakse igapäevamured. Kaks kolmest bingosaali külastajast läheb sinna sotsiaalsetel põhjustel, mitte võidulootuses.
Bingo ei ole ainult vanemate inimeste mäng: 25-44-aastaste mängijate osakaal kasvas aastatel 2000-2005 veerandilt kolmandikuni. Kuid nooremad külastavad mängusaale märksa harvemini - püsikundede osakaal on langenud 40%-lt 32%-le, keskmine mängija külastab bingosaali varasema 2,6 korra asemel 1,8 korda kuus.
Suubritannia bingoäri kuldajad jäid 1970-ndatesse. Mängusaale külastas tollal 475 000 inimest päevas. Praeguseks on see arv enam kui poole väiksem, kuid siiski käib bingosaalides nädalas enam inimesi kui kirikutes või Inglise meistriliiga jalgpallimänge vaatamas.

Lennukitootjate äri õitseb
Kas lendame tulevikus suurte või keskmiste lennukitega, A380 või Dreamlineriga?
Airbus ennustab, et 2025. aastal veab maailmas reisijaid ligi 1300 hiigellennukit ehk kaks korda rohkem kui praegu. Sellised nagu Airbusi kurikuulus mudel A380, mille käiku andmine on viibinud ligi kaks aastat.
Väga erinevad prognoosid
Airbusi rivaali Boeingu prognoos ütleb samal ajal, et 2025. aastal vajab maailm vaid 600 A380 ja Boeing 747 mõõtu (ligikaudu poolt tuhandet reisijat mahutavat) lennukit. See on umbes sama suur arv kui praegu.
Hoopis suuremat kasvu ennustab Boeing 200-300 reisijat mahutavate lennukite segmendile, kuhu kuulub Boeingu uus mudel 787, Dreamliner, mille esimesed kommertslennud on kavandatud aastasse 2008. Dreamlineri mõõtu lennuk sobib hästi otselendudeks väiksemate keskuste vahel. Selliste liinide arv on odavlennufirmade eestvedamisel plahvatuslikult kasvanud.

Tallinna lennujaam on ELis 119. ja Riia 96. kohal
Tallinna lennujaam on 2005. aasta reisijate arvu järgi 119. lennujaam Euroopa Liidus, Riia on 96. ning Vilnius 124. kohal. Samas näitasid Eesti, Leedu ja eriti Läti mitmeid kordi kiiremat reisilennuliikluse kasvu kui enamus teisi EL-i liikmesriike. Eestil oli 2005. aastal Eurostati andmetel kõige tihedam side Saksamaa (214 000 lennureisijat), Suurbritannia (187 000), Soome (171 000), Rootsi (149 000), Taani (126 000) ja Tšehhiga (75 000). Lätil Saksamaa (366 000), Suurbritannia (310 000), Soome (165 000), Taani (120 000), Hollandi (105 000), Rootsi (101 000) ja T? ehhiga (75 000), Leedul Suurbritannia (220 000), Saksamaa (185 000), Taani (178 000), Iirimaa (95 000), Hollandi (89 000) ja Tšehhiga (79 000).

Rolls-Royce teeb pehme turunduse nimel kõva tööd
Luksusautode tootjad armastavad sageli rääkida, et neile on
Kui seda teeb Rolls-Royce Motors, on raske sõnade siiruses kahelda. Saksa BMW-le kuuluv Briti superluksusmark müüb aastas napilt 800 autot. Ettevõtte Phantom-seeria sõidukite jaehind algab 4,8 miljonist kroonist, eritellimusel valmistatud mudelite hind võib ulatuda kümnetesse miljonitesse. Nii on iga teoks saanud või luhtaläinud müügitehing firmale sündmus.
Kuid Rolls-Royce'i hõrendatud hinnad esitavad väljakutse turundusele. Ettevõtte sihtrühma moodustavad inimesed, kellel on vaba raha vähemalt 30 miljonit dollarit (360 miljonit krooni). Nõustamisfirma Capgemini hinnangul on neid maailmas umbes 85 000.
"Tavapärased autotootjad pressivad auto tehasest välja ja ootavad, et inimesed neid ostaks," ütleb Rolls-Royce'i tegevjuht Ian Robertson. "Meie tegeleme väga väikese nišiga otse tipus."

Filmitootjad kiikavad interneti poole
Videoplaneti omanik jälgib hoolega arenguid filmide internetis levitamise vallas.
Viimasel ajal on filmide interneti kaudu levitamisest palju räägitud seoses internetifirmaga YouTube, mille Google omandas mullu oktoobris 1,65 miljardi dollari eest. YouTube lubab kasutajatel laadida üles oma videolõike. Kuna aga märkimisväärne osa tohutust hulgast YouTube'i veebisaidil eksponeeritud klippidest on autoriõigusega kaitstud, püüab ettevõte sõlmida lepinguid filmitootjatega, et kaitsta end võimalike kohtuasjade eest.
Kui muusikaäris käib internetipõhiste turustuskanalite ümber madin juba raha jagamise pärast (vt kõrvallugu), siis filmide vallas puudub ainuski reaalselt toimiv ärimudel.
Videoplaneti ketti omava Forum Cinemas Home Entertainment AS-i juhatuse liikme Ivar Vendelini hinnangul on filmilaenutuse ja -müügi internetti siirdumisel kaks eeltingimust. Esiteks, inimeste kodudes peavad arvuti ja teler ühinema ainsaks seadmeks. "Arvuti taga silmi kissitades ei taha ju keegi filmi vaadata," leiab ta. Teiseks, internet peab muutuma senisest laiapõhjalisemaks. "Et ka meie vanaemad oskaks seda kasutada."

REPLIIK: Eesti riik diskrimineerib
Riik on jätnud osa majandussektoritega võrdselt kohtlemata laomajandusega tegelevad ettevõtjad, sest nad peavad kasutama 5,6 korda kallima maksuga kütust.
Vedelkütuse erimärgistamise seaduses on riik nimetanud rea majandusvaldkondi, kus on lubatud kasutada eriotstarbelist ehk rahvakeeli värvilist diislikütust. Eriotstarbelise diislikütuse kasutamise lubamine tavalise diislikütuse asemel tähendab ettevõtjatele olulist kulude kokkuhoidu kütuse osas. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse kohaselt on diislikütuse aktsiisimäär praegu 3840 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 690 krooni 1000 liitri kohta. Seega tasub eriotstarbelise diislikütuse kasutaja riigile ühe liitri kütuse pealt 3 krooni ja 15 senti ehk ligilähedaselt 5,6 korda vähem kütuseaktsiisi võrreldes tavalise diislikütuse kasutajaga.

BÜROKRAATIA: EL-i rahadega läheb veel aega

JURISTI ABI: Maksuinfo hankimine
Kuidas otsida infot maksude kohta teistes riikides?
Seoses Eesti ettevõtete üha tihedama ja laiahaardelisema tegutsemisega välisriikides on järjest olulisemaks muutunud ka info hankimine teiste riikide maksuküsimuste kohta. Seoses käibe mahtude suurenemisega on paljudel ka esmane huvi käibemaksuga seotud. Kust siis infot saada? Kui endal, sõpradel, tuttavatel või äripartneritel kogemused puuduvad, oleks teiseks variandiks küsida vastava riigi maksuametist.
Internetist erinevate riikide maksuametite kodulehekülgede ja kontaktide otsimine ei ole alati lihtne, kuid see on siiski võimalik. Paljudel juhtudel on enamlevinud küsimuste või teemade osas koostatud ka kirjalikud juhendid, millega peakski esmalt tutvust tegema. Kui sellest abi ei ole, tuleb aga paratamatult sealse maksuametiga ühendust võtta ning paluda endale maksundusega seonduvat selgitada.

Venemaa külm kalkulatsioon
Miks portfelliinvestoritel pole põhjust muretseda Vene energiapoliitika pärast?
Kui Venemaa majandusblokaad läänemeelsete Moldova, Gruusia ja Ukraina suhtes näis igati loogilise poliitilise malakana, siis gaasihindade surve Valgevene vastu hämmastas paljusid.
On ju Valgevene aastaid taotlenud Venemaaga liitriigi staatust, olles seega üks väheseid riike, mis oma poliitikaga Venemaale meelehärmi ei valmista. Kas see tähendab, et Venemaa on oma poliitikat sõbra ja liitlase suhtes muutnud?
Tegelikud põhjused peituvad hoopis selles, et Venemaa on muutunud külmalt kalkuleerivaks riigiks, nähes peamise eesmärgina majanduskasvu.
Edukas vaatamata Putinile
Venemaa majandus kasvas mullu üle 7%. Pole paha, ent tänavu võib ennustada Venemaa majandusele veelgi paremat aastat. Venemaa majanduse mootoriks kujuneb lähiaastatel kodumaine tarbimine, mis kasvab reaalühikutes 12-13%.

Maailma mobiilsidetööstus otsib multimeediast raha
Kuidas multimeedia ajastul raha teenida? Vastuseid siseässade kongressil veel ei leitud.
"Kui me ei oska uute asjadega raha teenida, siis me ei oska ka uusi asju välja mõelda," ütleb Deutsche Telekomi tütarfirma 106 miljonit mobiiliklienti esindava T-Mobile juht Hamid Akhavan. Tema sõnad sobivad hästi eelmisel nädalal Barcelonas toimunud 3GSM-nimelise maailmakongressi motoks.
3GSM-kongress on mobiilsidetööstuse tähtsaim üritus. 50 000 külastajat, 2000 firmat ja 50 triljonit krooni aastakäivet. Üle kümne tuhande krooni küündiv sissepääsutasu pole mõeldud inimesele tänavalt, tegu on sideässade omavahelise musklinäitamisega. Kohal on kõik: Nokia, Microsoft, Ericsson, Motorola, Yahoo, Texas Instruments, EMI ja nii edasi. Sadu mõneruutmeetriseid bokse, kus üks vilkuv kastike ja keerulist tehnoloogiakeelt ajav esitleja. Vilksatavad ka Elcoteq ja kunagi Microlinkile kuulunud SAF, aga muidu on eestlased vaatleja rollis. Meil pole maailmale midagi öelda.

Šotimaal avatakse üle 30 aasta esimene uus viskitehas
Maailma suurim alkoholitootja Diageo investeerib ligi 2,5 miljardit krooni Šotimaa kirdeosasse Speyside'i viskitehase ehituseks.
Viski kodumaal on see esimene uus tehas terve inimpõlve jooksul. 1970-ndate ja 1980-ndate aastate madalseis, mil liigsed tootmisvõimsused kombineerusid vananenud seadmetega, on läbi saanud.
Diageo hakkab uues kohas tootma nii Johnnie Walkerit, J&B-d, aga ka eksklusiivsemaid kaubamärke. Viskinõudluse tõusu taga maailmas on eelkõige Hiina, Venemaa, Brasiilia ja uue tõusva tähena India. Just sealsed kiiresti arenevad majandused toodavad hästi teenivaid inimesi, kes tahavad kallima viski maitse suhu saada. Näiteks kui hiinlased kulutasid 2000. aastal ainult 23 miljonit krooni Šoti viski peale, siis 2005. aastaks oli number tõusnud juba üle ühe miljardi Eesti krooni.

Jäätisetootja Balbiino võtab Läti järel sihikule Leedu
Läti jäätisetootja ost aitab Balbiinol siseneda Leedu turule. Eesti jäätisetootja Balbiino ostis Läti jäätisevalmistaja Margota. Tehinguga muutub Balbiino Läti suuruselt teiseks jäätisetootjaks ja -müüjaks. Seni on Balbiino turuosa Lätis kümme protsenti, ent tehinguga loodab firma turuosa Läti jäätiseturul kasvatada viiendikuni.
"Balbiinol oli laienemiseks vaja liikuda Eestist väljapoole ning kohaliku tootmise ja kaubamärgi omandamine on selleks parim võimalus," ütles Balbiino juht Riho Niils. "Läti turg on meile tänu senisele tegevusele tuttav ning ajalooliselt huvipakkuv. Positiivne kogemus Lätis aitab tulevikus soovi korral siseneda ka Leedu turule."

Playtechi tütarfirma lõpetab USA klientide teenindamise
Tartus mitmesajaliikmelist tarkvara arendusosakonda omav internetimängude arendaja Playtechi tütarfirma Tribeca Tables lõpetab veebruari lõpus USA klientide teenindamise.
Playtechi otsus puudutab enim online-pokkerit pakkuvaid veebilehti Doyles Room ja Golden Palace.
Uusi mängijaid USA-st ei saa firmad vastu võtta alates neljapäevast. Firmad saavad jätkata uute mängijate kaasamist Tribeca Tables'i süsteemi kaudu väljaspoolt USA-d seni, kuni on käivitunud uus võrgustik pokkeri pakkumiseks.

Pankurid hakkavad lehmi pidama
Väätsa Agro uued omanikud on Tõnis Haavel, Rain Tamm, Lauri Isotamm ja Alo Lillepea.
Tants veise- ja piimakarjakasvataja Väätsa Agro omanikusuhete ümber on lõppenud. 2006. aasta lõpust troonivad ettevõtte suuromanike nimekirjas Eesti investeerimismaastikul nime teinud Gild Bankersi asutajad Tõnis Haavel, Rain Tamm ja Lauri Isotamm. Omanikeringis on ka Joakim Heleniuselt ja teistelt osanikelt Väätsa Agros osaluse ostnud Alo Lillepea.
"Plaan põllumajandussektorisse minna oli meil iseenesest juba poolteist aastat tagasi," rääkis Rain Tamm. Tõnis Haavel lisab, et sektor on huvi äratamiseks piisavalt suur ja stabiilne. "Kogu Eesti põllumajandust me muidugi kokku ei osta, aga plaan sektorisse veelgi tõsisemalt sisse minna on olemas," ei tee Haavel saladust. Numbrite maailmas hästi orienteeruvad tegijad näevad äri võimalust eelkõige efektiivsuse tõstmises. Märksõnadeks parem tehnika ning lisaväärtust tõstvad investeeringud.

Starman lõpetab Neloneni programmi edastamise
Starmani teatel lisatakse endisele Neloneni sagedusele MTV Eesti ning viimase asukohale venekeelne äriuudiste kanal RBK.
"Seoses autoriõigusega seotud õigusaktide muutumisega ja Soome telekanali Neloneni puuduvate õigustega Eestis programmi edastada, kaob 15. märtsist Starmani kaablivõrgus edastav soomekeelne kanal Nelonen," ütles Starmani kommunikatsioonijuht Timo Hartikainen.
Timo Hartikaineni sõnul edastas Starman Neloneni nii kaua kui võimalik, kuid kehtima hakkava seadusega vastuollu minna ei olnud võimalik. Neloneni taas kanalivalikusse lisamine on võimalik juhul kui seadusandlus peaks muutuma või Nelonen saab õigused Eestis oma programmi edastamiseks.
"Starmani eesmärk on oma kaabelvõrkudes näidatavaid kanaleid vahetada nii harva kui võimalik, et mitte häirida klientide igapäevaseid telerivaatamise harjumusi. Praegu ei ole meil plaanis lõpetada ühegi teise kanali edastamist, kuid kui selleks peaks tekkima vältimatu vajadus, teatame oma kliente muudatusest võimalikult palju ette," lisas Hartikainen.

Kanal 2 näitab mammutsarja "Kodus ja võõrsil" vähemalt aastani 2011
Kanal 2 omandas Austraalia produktsioonifirmalt telesarja "Kodus ja võõrsil" uute osade näitamisõiguse.
Kanal 2 omandas produktsioonifirmalt Southern Star International Austraalia koguperesarja "Kodus ja võõrsil" 16-20-da telehooaja osade ja sarja "McLeodi tütred" hooaegade 4-8 osade näitamise õigused, teatas Worldscreen.com
Lisaks telesarjade uute hooaegade näitamisõiguse omandamisele Austraalia produktsioonifirmalt Southern Star International kindlustas Kanal 2 firmaga ka viieaastase toodangunäitamise lepingu.
"Sarja "Kodus ja võõrsil" 20. hooaeg peaks orienteeruvalt lõppema 2011 aastal. Kas sarjaga jätkata pärast 20. hooaega, näitavad järgmised 4 aastat. Hetkel on sellest veel vara rääkida," ütles Kanal 2 hankespetsialist Kai Link EPL Online-ile.

Presidendipaari vastuvõtu teleülekanne tänavu pikem
Vabariigi aastapäeva üritusi ja meeleolu kajastab enim avalikõiguslik ringhääling.
ETV-s jagavad vabariigi 89. aastapäeva sündmused sõbralikult eetriaega suusatamise MM-iga Sapporos. Saatepäev algab kell 7.30 otseülekandega riigilipu pidulikult heiskamiselt. Kell 8 saab kaasa elada Jaak Mae sõidule Sapporos. Pikka telepäeva mahuvad kaitsejõudude paraad, jumalateenistus Tallinna piiskoplikus toomkirikus ja päevakohane kava. ETV lõpetab vabariigi sünnipäeva Eesti filmide õhtuga, kus on vaatamiseks "Malev", "Sügis" ja "Nimed marmortahvlil".
Päeva tipphetk, kell 17.55 algav piduliku kontserdi ja presidendipaari vastuvõtu otseülekanne Vanemuisest, on ETV-s sel aastal veidi pikem, sest jätkub ka pärast "Aktuaalset kaamerat" kella 22-ni. "Kui peo vabamat osa on inimesed varem näinud järgmistel päevadel videokokkuvõtetes või fotode peal, siis nüüd on see otse-eetris," ütles ülekande projektijuht Tarmo Krimm.

Tsitaat: 
Politsei poole on pöördunud kaks Tartu Ülikoolis õppivat Korea tudengit Liu Peng ja Wan Liu Hong, kes on tõsises mures oma turvalisuse pärast. Hiina tudengid on viimastel päevadel kuulnud üha sagedamini, et Eestis võisteldakse vastlapäeval KÕIGE PIKEMA LIU LASKMISES.
MSN-i kettkiri

Õnnemäng "Võta või jäta" hakkab võtma
5. veebruaril eetriteed alustanud 26 kohvriga õnnemäng "Võta või jäta" oli oma alustamise nädalal 21. kohal, ent jõudis juba teisel, siin avaldatud Emori uurimisnädalal 170 000 vaatajaga esikümne hulka. Selle telesõu sisseostmine näib olevat plusspunkt TV3 programmipoliitikale. On ju nende kanali senimaani ainus vaadatuim saade telemäng "Kes tahab saada miljonäriks?", mis nüüd on jõudnud tagasi kolme esisaate sekka, uuritud nädalal 209 000 vaatajaga.
Eestis on telemängudel hästi läinud. Näiteks jaapanlaste formaadi järgi toodetud "Käsi kullas" pole vaadatavaimate saadete seast siiani kadunud.

Baskini anekdoodid
"Mulle näib, poeg, et meil on juba aeg kõnelda meeste ja naiste asjadest."
Jah, isa, mida sa teada tahaksid?
Ämm räägib väimehele: "Kui ma olin noor, siis olin rumal, naiivne ja inetu!"
"Aga te olete väga hästi säilinud!"
"Kujuta ette, ostsin eile kõige kallimast firmapoest pesu, terve komplekti. Läksin arsti vastuvõtule, ja tema palus näidata ainult keelt!"

JÄRJEJUTT (2): Ann Granger: Ütle seda mürgikeeli
Sa oota väheke! ütles Meredith vaikselt kirjale. Ta sisenes korterisse. Marija ei olnud jätnud endast maha muud kui õhus hõljuva poleerimisvaha lõhna. Meredith asetas koti maha, riputas mantli üles ja läks kööki, et kann tulele panna. Nagu selle ajastu korterites tüüpiline, olid eluruumid määratu suured ja köök tilluke marmorpõrandaga kambüüs, kus kokk higistas, mahtudes vaevu ümber pöörama, samal ajal kui perekond istus ja hõikus üksteist tohutu suure võõrastetoa kummastki otsast. Meredith toimetas kiirustamata, meisterdades maapähklivõiga leiba, mida ta aga ei tahtnudki. Viimaks viis ta kirja, tee ja võileiva ruumikasse salongi ja asetas kandiku pealetükkivalt moodsale puidust mööblitükile, mis pidanuks ametnikkonna määruse kohaselt tema vajadusi rahuldama. Hetk, mida ta oli edasi lükanud, oli nüüd käes. Ta võttis istet õhtupäikese viimases valguses ja heitnud pika umbuskliku pilgu siledale vandlikarva ümbrikule, avas selle.

Sapporo MM piletihindadega ei peleta
Kõrgete hindade poolest kurikuulus Jaapan on suusasõbra rahakoti vastu võrdlemisi armuline.
Võistluste piletite hinnad jäävad keskmiselt 200-500 Eesti krooni vahele, suurimatel suusafännidel on võimalus aga umbes 2500 kroonise hinnaga soetada sissepääsu pass kõigile meistrivõistluste üritustele.
Meenutades hiljutist Otepää maailma karikavõistluste etappi, kus staadioni pilet maksis pealtvaatajale 300 ning rajaäärne pilet 150 krooni ei tundu ka Sapporo hinnad ülemäära kõrged.
Kõige väiksema raha eest saaks Sapporos meie meestest kaasa elada Jens Salumäele, kuna suusahüpete kvalifikatsiooni pilet maksab täiskasvanuile 800 jeeni ehk umbes 80 krooni.

Ennusta ja võida raamatud, mis muutsid maailma! 
Päevaleht Online kuulutab välja Sapporo MM-i ennustusmängu, mille auhinnaks on Päevalehe uus romaanisari ning lisaks ka kahekuuline lehetellimus.
Mängus osalemiseks vasta küsimusele "Mitu medalit toob Eesti Sapporo MM-ilt?" ning kirjuta oma vastus artikli lõppu kommentaari kujul.
Kõigi õigesti ennustajate vahel loosib Päevaleht Online välja trükisooja klassika romaanisarja, mis koosneb 30 raamatust ning lisaks veel kahekuulise Päevalehe tellimuse. Raamatutest loe lähemalt siit: 
Õnnelik võitja loositakse välja peale MM-i lõppemist.
Raamatusarjad ilmuvad romaanid:
1 Victor Hugo - Jumalaema kirik Pariisis 17.03.07
2 Fjodor Dostojevski - Kuritöö ja karistus 24.03.07
3 Saul Bellow - Püüa päeva 31.03.07

Sapporo MM: Salumäe oli treeningul viimaste seas
Ainsa Eesti suusahüppajana Sapporo MM-il osalev Jens Salumäe oli kolmapäeval peetud suure mäe (HS 134) treeningutel tagasihoidlik.
Esimeses voorus sai eestlane kirja täpselt 100 meetrit ning oli sellega 50., vahendab Sportnet.
Teises voorus oli Salumäe hüppel pikkust vaid 83,5 meetrit ning see oli väärt 72. kohta. Kolmandas voorus tuli 88 meetrit ja 68. koht. Kokku osales 78 suusahüppajat. Suure mäe valikvõistlus peetakse Sapporos reedel ja lõppvõistlus laupäeval.
Päeva pikima õhulennu 134,5 meetrit sooritas valgevenelane Pjotr Tšadaajev kohe esimeses voorus, kolm meetri vähem sai kirja soomlane Janne Ahonen, 127,5 meetrit poolakas Adam Malysz. MK-sarja kaks paremat, norralane Anders Jacobsen ja austerlane Gregor Schlierenzauer hüppasid oma parimal katsel vastavalt 112 ja 114 meetrit.

Eesti Raadio kannab kahes programmis üle suusatamise-MMi
Neljapäeval, 22. veebruaril alustab Eesti Raadio ülekandeid murdmaasuusatamise MM-võistlustelt Sapporos. Lisaks lülitustele ja otseülekannetele Vikerraadios on teise raadiokanalina kasutusel Raadio Tallinn lainepikkusel 103,5 MHz.
Eesti Raadio vahendab oma kuulajatele ülekandeid kõikidelt murdmaasuusatamise distantsidelt MM-võistlustel, mis toimuvad Jaapanis Sapporos. Kuna suusaalade võistlused jäävad Eesti aja järgi varahommikusse, siis kanname Vikerraadios olulisemad hetked Sapporost üle otseülekannetena, võistluse alguse aga lülitustena võistluspaikadesse.
Nendel raadiokuulajatel, kes soovivad murdmaasuusatamise distantse täispikkuses kuulata, avaneb see võimalus Tallinnas Raadio Tallinna vahendusel lainepikkusel 103,5 MHz. Raadio Tallinn on kuulatav üle interneti ka kogu Eestis.
Suusatamise MM-võistluste ülekandeid teostavad Sapporost Eesti Raadio kommentaatorid Erik Lillo ja Tarmo Tiisler, kes jõudsid võistluspaika juba selle nädala alguses. MM-võistluste ajaks ennustatakse Sapporosse lumesadu, mis võib muuta ka võistluste ajakava.

ANDRES VÕRK, LAURI LEPPIK: Rahalaev lastega peredele
Nagu heaks tavaks saanud, lubavad erakonnad enne valimisi lahkelt sadu miljoneid kroone lastega perede toetamiseks. Ikka selleks, et parandada perede sissetulekut, mõjutada rohkem lapsi saama, aidata kaasa töö ja pereelu ühildamisele jne. Uljamate lubaduste realiseerumisel läheks riigieelarvest perede pangaarvetele aastas täiendavalt üle miljardi krooni ehk peaaegu kolmandik senisest enam. Lisaks pakutakse peredele mitmeid soodustusi alates lasteaiakohast ja tasuta kaberingist kuni korterini pealinna lähistel.
Parteidel on peredele miljardeid kroone suhteliselt lihtne lubada. Peale vanemahüvitise ei sõltu teiste toetuste kulusummad palkade või hindade arengust, vaid on poliitikute kontrolli all. Selmet igal aastal kõiki toetusi natuke tõsta, eelistavad poliitikud lisada mõnele toetusele kord mitme aasta tagant kopsakama summa, et ikka näha oleks. Ja siis "ununeb" see toetus mõneks aastaks taas, sest rahandusminister - olgu ta mis tahes erakonnast - jälgib kiivalt, et toetuste kasv ei kiirustaks ette majanduskasvust ega survestaks liigselt eelarvet.

KAI KALAMEES: Metsalise märk jääb külge
Täna lahkumisistungile kogunevas riigikogus on kõigest neli veteranpoliitikut, kes on kuulunud nelja või viide parlamendikoosseisu.
Üks neist on reformierakondlane Kalev Kukk, kes ilma erilise entusiasmita kandideerib ka tänavustel märtsivalimistel.
Kindlasti on Kukk tõsiseltvõetav poliitik. Ta on pühendunult tegelenud seaduseloomega, pidanud teede-ja sideministri ametit, kuulunud Eesti Panga nõukogusse, andnud nõu peaministrile. Ja ometi soovitas seesama tulest ja veest läbi käinud Kukk mõne aja eest oma noortele parteikaaslastele - mõtelge enne sügavalt, kui annate nõusoleku kandideerimiseks, sest riigikogu liikmele "jääb metsalise märk külge".
Pisut utreeritud kibe tõdemus, mille taga on valus isiklik kogemus. Nimelt on varem majandusteadlasena leiba teeninud Kukk soovinud korduvalt teadusesse tagasi pöörduda, kuid enam teda tsunfti ei võeta. "Poliitikast teadusesse tagasi minna on peaaegu võimatu. Süsteem on ülimalt korporatiivne," tunnistas Kukk nukralt. Teadusmaailma halastamatust peab ta just Eesti eripäraks, kuna teistes riikides on tal õnnestunud hõlpsalt oma teadusartikleid avaldada. Poliitikukarjäär maksis ilmselt kätte ka Ene Ergmale, kellele pandi jalg taha Tartu ülikooli rektori valimistel. Samas peaks riigikogu vähemalt ideaalis koosnema ühiskonna eliidist. Usutavasti ongi sinna eri aegadel kuulunud nii mõnedki rahva parimad pojad ja tütred, kes on püüdnud tões ja vaimus oma riiki teenida.

JAAN ELKEN: Peatage Kalevipoeg! 
Kevadel 2005 tegid loomeliidud Tallinna linnavõimudele ühispöördumise, soovitades veel kord kaaluda Kalevipoja kuju püstitamise vajalikkust ja otstarbekust otsustatud mahus ja kohas - Tallinna lahes.
Äärmise abinõuna paluti korraldada uus konkurss, patiseisust väljumiseks oleks pidanud selle žüriisse kindlasti kaasama maailmas tunnustatud kunstieksperdid. Tallinna linnavalitsus kuulutaski 2006. aastal konkursi välja, väidetavalt kultuuriministeeriumi nõudel. Kuid ühtegi väliseksperti ei kaasatud, kodumaiste (kunstikriitikuid ühendav AICA) poole aga isegi ei pöördutud. Konkursi tingimused ja žürii koosseis peletasid iga tervelt mõtleva skulptori linnavalitsuse ristiretkest Kalevipoja eest kõrvale.
Kas loomeala inimeste nii jäägitu vastuseis ei tekitanud linnaametnikes mingeid kõhklusi? Kunstnikkonna opositsiooni taga ei ole vaid vastumeelsus Keskerakonna suhtes ja kadedus kolleegi läbilöögivõime üle. Pigem tekitavad jõuetustunde meetodid, millega linnaoligarhid soovitud tulemust läbi pressivad.

Helsingin Sanomat: Soomlased rahustite hankel
Soome juhtiva ajalehe Helsingin Sanomat teatel on mitmesuguste psüühikat mõjutavate ravimite hankimine saanud oluliseks teguriks sadade soomlaste sõitudel Tallinna.
Ametivõimude andmeil elab Soomes hulk inimesi, kes käivad regulaarselt Tallinna psühhiaatritelt hankimas teatud rahustite retsepte, sest Soomes on võimude tegevuse tõttu selliste retseptide saamine raskendatud. Lehe teatel tunnevad laevafirmad juba mõnda sellist probleemset reisijat ega lase neid laeva.
Tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna näitas ajakirjanikule suurt hulka retsepte, mida soomlased olid kolme sügiskuu jooksul Tallinna kesklinna neljas apteegis kasutanud. Kokku on retsepte 2500 ning lõviosa neist on välja kirjutanud viis Tallinna psühhiaatrit. Retsepti on saanud paarsada soomlast, põhiliselt on välja kirjutatud bensodiasepiini sisaldavaid rahusteid. Mardna hinnangul pole tegemist ravimise, vaid uimastavate ainete kaubandusega.

REPLIIK: Vägivald nõrgema kallal
Harju maakohtus on lõpule jõudmas kodutute kallal vägivallatsenud politseinike kohtuasi. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt kutsusid politseiametnikud asotsiaalid politseiautosse, viisid Paljassaare poolsaarele, peksid neid ja jätsid sinna maha. Ühel korral võeti amputeeritud jalaga mehelt ära kargud.
Politseinikud oma süüd kohtus ei tunnistanud, viidates, et nüüdseks surnud kannatanutelt on olemas ainult eeluurimise ajal võetud tunnistused. Sisuliselt öeldi sellega, et nõrgema ja madalama ühiskondliku positsiooniga inimese ütlused on vähem väärt, mis kaudselt õigustaks ka väärkohtlemist. Tuleb tunnustada prokuröri, kes rõhutas, et tunnistajate ütlustes pole põhjust kahelda seetõttu, et nende eluviisid pole ühiskondlikult aktsepteeritud. Karistuseks nõudis ta rahatrahvi ning kuni paariaastast töökeeldu politseinikena. Süü osas tehakse õige pea otsus, aga paratamatult tekib küsimus, kas näiteks armastatud lauljat, lugupeetud poliitikut või tuntud ärimeest peksnud politseinikele ei oleks karmimat karistust nõutud. Kõik inimesed on kohtusüsteemi ees ju võrdsed.

JUHTKIRI: Äraspidine eeskuju
Seksiäri muutub tütarlaste seas üha tavalisemaks, räägiti eile toimunud konverentsil, mis käsitles inimkaubandust. Sotsioloog Iris Pettai sõnul tundub oma keha müümine noortele tüdrukutele olevat elus edasijõudmiseks lihtne lahendus, sest nii saab rohkem raha ja paremad riided. Pea pooled end ka koolivendadele müüvatest noortest tüdrukutest on eestlased.
Tihti satutakse seksiärisse tuttavate kutsel. Väikse töökogemusega või pooleli jäänud haridusega naine näeb selles võimalust jõuda kiiresti paremale ainelisele järjele. Või kolib ta pealinna ja sõbrannad on juba korterbordellis ees. Eesti avatud ühiskonna instituudi 2005. aastal korraldatud uuring näitas, et 60% oma keha müüjaid tegutseb nn varjatud prostitutsiooni alal - tasuline seks on neile kooli, töö või kodumajapidamise kõrval täiendav tuluallikas. Oma keha müümine ei ole unistuste amet: kolmandik prostituute tarbib pidevalt narkootikume ning igale teisele on klient põhjustanud kehavigastusi. Pea pooled ütlesid, et neil ei ole lähedast sõpra ega muud inimest, keda saaks täielikult usaldada.

Bingo Lotoga võideti ligi 6 miljonit krooni
Täna selgus Bingo Loto ajaloo suurima jackpoti võitja, teatab Eesti Loto kodulehekülg.
Täna kell 18.22 osteti Kadaka Selverist ühe väljaga pilet, mis võitis 5 917 155 krooni. Kokku müüdi nädala jooksul bingot kuussada tuhat kombinatsiooni. Jackpot tuli välja 51. loositud palliga.
Tänane võitja on Eesti 50. lotomiljonär.

TAK: bussijuhid saavad rohkem palka kui leping sätestab
Tallinna Autobussikoondis kinnitab, et täidab ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingut täiel määral.
Algse lepingu kohaselt oli ette nähtud, et bussijuhtide palk tõuseb käesoleva aasta 1. jaanuarist 10% ning 1. juulist veel 6%. Seda aga ei juhtunud ning ei juhtu ka ilmselt juulis, kuna möödunud aasta augustis tõstis TAK palkasid 20%.
Bussijuhtide tunnipalga määrad on seega isegi suuremad, kui nad peaksid kollektiivlepingu järgi olema 1. juuliks 2007, teatab TAK.
Siiski ei tasu bussijuhtidel lootust kaotada, kuna TAK lubab lähitulevikus palgatõusu. Millal ja kui suur saab see olema ei ole veel teada.

Koplis rippusid keskerakondlase Märt Sultsi valimisreklaamid
Tallinnas Koplis avastati täna lõuna paiku bussiootepaviljonide klaasile kleebitud skandaalse koolidirektori, keskerakondlase Märt Sultsi valimisreklaamid.
Põhja politsei pressiosakonnast öeldi Eesti Ekspressile, et politsei võttis Sõle 34 ja Madara 4 asuvate bussiootepaviljonide pealt maha valimisreklaamid ja viis osakonda, kus selgitatakse, kas on alust alustada väärteomenetlust või mitte.
Reklaamid avastas Nikolai Stelmach, kes on Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Sultsi kolleeg Tallinna linnavolikogust.
"Bussipaviljoni klaasile oli kleeplindiga kleebitud Sultsi nägu, number ja nimi. Helistasin kohe politseisse ja vabariigi valimiskomisjoni," rääkis Stelmach Ekspressile neljapäeval kella 16 paiku. Lisaks sellele olevat Stelmach näinud Sultsi valimisreklaami Põhja-Tallinna linnaosa kortermajade trepikodades.

IRL teeb valimisteööks kohvikust Moskva legendaarse Kultase kohviku
Isamaa ja Res Publica Liit ootab riigikogu valimiste tulemusi kohvikus Moskva, milles taastatakse valimispäeva õhtuks legendaarne kohvik Kultas.
Isamaa ja Res Publica liidu peasekretär Margus Tsahkna ütles Päevaleht Online'le, et 4. märtsi õhtuks vahetatakse ära kohviku silt ning kohvikus taastatakse selle kunagine vaimsus.
"Legendaarne Kultase kohvik avati Vabaduse väljakul 1937. aastal ja seda on nimetatud ka Eesti kohvikukultuuri musternäidiseks," lisas Tsahkna. "Eesti keeruline ajalugu on selle kohviku aga teise nime all populaarseks muutnud. IRL toob kuulsa omaaegse kohtumispaiga vähemalt üheks õhtuks Eestile tagasi - 4. märtsi õhtul saab kohvikust Moskva uuesti Kultase kohvik."
Sotsiaaldemokraadid ootavad valimistulemusi pubis Lost Continent, keskerakondlased Meriton Grand hotellis, rahvaliitlased Reval Park hotellis ning reformierakondlased pubis Madisson. Rohelised veedavad valimisteöö arvatavasti von Krahlis, kuid see selgub täpsemalt järgmisel nädalal.

Rahvuskala konkursi võitis räim
Teisipäeval kohtunud rahvuskala valimise ekspertkomisjon otsustas tunnistada rahvuskalaks räime, kelle poolt hääletas internetihääletusel üle 18 000 inimese ehk ligi 36% hääletanutest.
Eesti Kalaliidu poolt korraldataval rahvuskala valimisel osales rohkem kui 50 000 inimest, kes andsid kodulehel www.kalateebhead.ee hääle oma eelistusele.
Kuigi mainitud portaalis võitis konkursi räime ees napilt haug, võttis komisjon arvesse ka teistel portaalidel toimunud hääletusi ning ekspertarvamusi. Seitsme poolt ja ühevastuhäälega kuulutati üksmeelselt Eesti rahvuskalaks räim.
"Komisjon soovis teha õiglast otsust. Kuna haugi ja räime vahel toimus enne konkursi lõppu väga tihe rebimine, siis arutatigi komisjonis peamiselt nende kahe kala teemal. Komisjoni üksmeelne otsus oli anda väärikas tiitel räimele kui Eesti rahva põlisele toitjale. Haug on küll väga tähtis kala Eesti harrastuskalameestele, kuid ta ei puuduta nii palju eestlaste elu kui räim," valgustab otsuse tagamaid Eesti Kalaliidu juhataja ja komisjoni esimees Valdur Noormägi. Räime püütakse eesti vetest ca 40 000 tonni aastas, millest enamus eksporditakse.

Tartu linna valimiskomisjon otsib raha eest hääletanuid
Politsei kahtlustab, et Tartu Kaubamajas asuvas valimisjaoskonnas nr 14 on toimunud häälte ostmise juhtumeid. Sellega seoses palub valimiskomisjon kõigil, kelle häält on püütud osta või kes on oma hääle raha eest andnud, endast teada anda.
"Oma hääle müümine ei ole karistatav, karistatav on ainult häälte ostmine. Nii et oma hääle müünutel ei ole meie poole pöördudes tarvis mitte midagi karta," kinnitas valimiskomisjoni esimees Jüri Mölder.
Valimiskomisjon palub inimestel koostööd teha, sest see aitab tagada ausa valimistulemuse ja aitab vältida võimalust, et riigikogu valimiste eelhääletuse tulemused peaks Tartus tühistama.
Inimestel palutakse endast teada anda hiljemalt 28. veebruariks, tulles kohale Tartu linna valimiskomisjoni, mis asub Raekoja III korrusel ja on avatud kell 11.00 - 20.00 või helistades valimiskomisjoni telefonidel 7 361 333 või 503 2089.

Politseinikud pidasid kinni varastatud esemeid müünud isiku
Ida politseiprefektuuri ametnikud leidsid politseioperatsiooni käigus Kohtla-Järvel Sõpruse tänaval varastatud esemeid, tulirelva ning narkootilisi aineid.
Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse varavastaste kuritegude grupp ning Ida politseiprefektuuri narkotalitus viisid üleeile läbi ühisoperatsiooni, mille käigus peeti kinni kaks isikut. Ühe isiku kohta oli info, et ta tegeleb varastatud esemete kokkuostu ja müügiga ning narkootiliste ainete levitamisega.
Politseioperatsiooni käigus kontrolliti kuritegudes kahtlustatavana 1971.aastal sündinud Grigori elukohta Kohtla-Järvel. Kinnipidamisel leiti Grigori elukohast kärbik, narkootilist ainet ning kuus mobiiltelefoni, mis võisid olla varastatud.
"Tahan märkida koostöö olulisust erinevate talituste vahel, sest narkokuritegude avastamine ning ennetamine on üks politsei prioriteetidest ja häid tulemusi saavutatakse vaid õlg-õla kõrval ühise asja eest väljas olles. Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse varavastaste kuritegude grupi ning narkokuritegude talituse vahel selline koostöö toimib", ütles Ida politseiprefektuuri komissar Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissari ülesannetes Jaanus Tammets.

Sepp peatas oma volitused Tallinna volikogus
Tallinna linnavolikogu aseesimees Elmar Sepp peatas oma saadikuvolitused, mis tähendab, et tänaseks kavandatud umbusaldushääletus tema vastu jääb ära.
Tallinna linnavolikogu õigusnõunik Hele Põld ütles Eesti Päevaleht Online'le, et valimiskomisjoni otsuse järgi peatas Elmar Sepp oma liikmelisuse Tallinna linnavolikogus kolmeks kuuks.
Sepa asendusliikmeks volikogus oleks pidanud saama Kadri Must. Kuna Must on oma volitused linnavolikogus 22. maini sellel aasta peatanud, sai linnavolikogu liikmeks Sepa asemel 89-aastane Semjon Školnikov.
Linnavolikogu pidi tänasel istungil hakkama arutama Elmas Sepa umbusaldamist seoses vanalinnas toimunud korteritehingutega, kuid liikmelisuse peatamise tõttu jääb see ära.

Ligi: Keskerakonna kohtusse pöördumine samastaks neid pronkssõduriga
Kaitseminister Jürgen Ligi leidis tänasel valitsuse pressikonverentsil, et kui Keskerakond pöördub pronksõduri küsimuses kohtu poole, siis nad sisuliselt samastavad end selle monumendiga.
"Siin laua taga ei ole mitte ühtegi Keskerakonna ministrit kelle käest tuleks seda küsimust küsida", vastas peaminister Ansip selle peale, kui pressikonverentsil üks ajakirjanik soovis teada kogu selle ettevõtmise tagamaid.
Ühe idee kohaselt pöördub Tallinna linnavolikogu riigikohtu poole palvega kontrollida 20. jaanuaril jõustunud sõjahaudade kaitse seaduse vastavust põhiseadusele. Keskerakondlaste arvates piirab seadus Tallinna linna õigusi pronkssõduri kuju üle otsustamisel, kirjutab tänane Eesti Ekspress.

Valitsus eraldas Schengeni infosüsteemi jaoks 17 miljonit
Valitsus eraldas siseministeeriumile 17 miljonit krooni Schengeni infosüsteemi projekti SISOne4All rakendamiseks. Eesti alustab süsteemi installeerimist aprillis ning peab olema Schengeni hindamisteks valmis augusti lõpus.
Siseministeerium taotles valitsuse reservist 17 182 135 krooni, et võimaldada politseiametil ja keskkriminaalpolitseil alustada ettevalmistusi SISOne4ALL infosüsteemiga liitumiseks esimesel võimalusel. Vahendid on ette nähtud investeeringuteks ning personali- ja majanduskuludeks.
Kuna Euroopa Komisjonis arendatava Schengeni teise põlvkonna infosüsteemi (SIS II) valmimine viibib ja lükkab Schengeni ruumiga ühinemise määramata ajaks edasi, otsustas Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu rakendada projekti SISOne4All (SIS I Kõigile). Kuna SIS II valmimise hilinemisega ei osatud Schengeni liitumisprotsessi alguses arvestada, tuleb igal Euroopa Liidu uuel liikmesriigil endal SISOne4All projekti rakendamiseks vahendid leida.

Politsei likvideeris Harjumaa seni suurima varastatud esemete lao
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse töötajad avastasid jaanuari lõpus Tallinnas kolm autogaraaži, millest leiti suurel hulgal varastatud tööriistu ja mobiiltelefone.
Tallinnas Mustamäe eri kohtades asunud kolme autogaraaži näol on tegemist suurima varastatud esemete vahelaoga, mis on seni Harjumaal avastatud. Peamiselt ladustati garaažides tööriistu, kuid leiti ka mobiiltelefone. Kokku võttis politsei hoiule ligi viissada erinevat tööriista ja mobiiltelefoni.
Politsei pidas garaažide valdaja kinni. Tema suhtes alustati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kuritegelikul teel saadud vara omandamist, hoidmist ja turustamist.
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse komissari Toomas Jervsoni sõnul on varastatud asjade kokkuostjate väljaselgitamine talituse oluliseks tööeesmärgiks.

Ansip nimetas majanduse taassünnipäeva ideed rumalaks naljaks
Tänasel valitsuse pressikonverentsil pidas peaminister Andrus Ansip Tallinna linnavalitsuse tehtud ettepanekut kuulutada raudtee tagasiostu päev Eesti majanduse taassünnipäevaks rumalaks.
"Oludes kus riigi majanduskasv on üle 11 protsenti aastas ning kus me selleks aastaks olime võimelised tegema esimest korda ülejäägiga eelarve iseseisvunud Eesti ajaloos, olukorras kus meie eelarve on sellel aastal 23% suurem kui möödunud aastal, rääkida mingisugusest majanduse taassünnist on lihtsalt tobe", avaldas Ansip oma kindlat seisukohta.
Ta lisas, et Tallinnas on tema meelest olulisi probleeme küll ning linnavalitsus ei peaks tegelema millegi sellisega, millega absoluutselt mingisugust põhjust tegeleda ei ole.
"Linnavalitsus võiks oma korterierastamistega korra majja lüüa, selle asemel, et hämada mingisuguste ebatähtsate asjadega," ütles Ansip.

Ansip: sõjaväeluure nuhkimine on lubamatu
Tänasel valitsuse pressikonverentsil rõhutas peaminister Andrus Ansip, et sõjaväeluurajate riigiametnike järel nuhkimine on ilmselgelt lubamatu juhtum, mis pole kohane demokraatlikule riigile.
Tänases Eesti Ekspressis avalikkuse ette jõudnud luureskandaal, kus kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ja kaitseminister Jürgen Ligi käskisid põhjalikult läbi uurida Eesti sõjaväeluurajate viimaste aastate töö.
Uurimine näitab ilmselt üksikasjalikult, kuidas luurajad on kiivalt nuhkinud paljude kaitseministeeriumi ametnike ja tsiviilisikute järele ning oma tähelepanekuid kirjalikult vormistanud, kirjutab tänane Ekspress.
Ansip oli tänasel pressikonverentsil endas kindel, et kõik süüdlased peavad saama karistuse. Ta rõhutas, et kogu see kahtlane tegevus annab märku sellest, kui oluline on tsiviilkontroll kaitseväe üle.

ERNA gruppi kuulunud Ülo Jõgi saab homme mälestusrelva
Aastaid Erna retkel kohtunikena töötanud Soome kaitseväelased kingivad mälestusrelva kaugluuregrupi ERNA koosseisu kuulunud Ülo Jõgile ja Erna seltsile.
Relva kinkijateks on Soome kaitseväelased kaptenmajor Juhani Meilahti, leitnant Hannu Risteli ja kaitseväeveebel Antti-Jussi Räihä.
Oma kaaskirjas kirjutavad Soome relvavennad: "Hindame väga kõrgelt aasta 1941" Erna "Eesti sõdurite tegevust ja mälestust ja tahame kinkida SSS Erna" le nende aegade ja riikidevahelise sõjalisekoostöö mälestuseks "Erna" meeste toonase relva Soome püstolkuulipildija m. 1931. Tahame ka üle anda sama relva hr Ülo Jõgi' le suure panuse eest võitluses Eesti ja Soome vabaduse eest. ERNA grupp koosnes Eestist Soome siirdunud vabatahtlikest, kes saabusid 1941. aasta sõjasuvel dessandiga kodumaale ning osalesid lahingutes punaarmee ja hävituspataljonidega.

Prantsusmaa president õnnitles Eesti rahvast ja presidenti
Prantsuse Vabariigi presidendi hr Jacques Chirac saatis Eesti Vabariigi President hr Toomas Hendrik Ilvesele Eesti Vabariigi aastapäeva puhul õnnitluskirja.
Oma kirjas rõhutas hr Chirac Eesti ja Prantsusmaa vahelise poliitilise dialoogi "eriti usalduslikku ning konstruktiivset iseloomu", aga samuti "ühist pühendumist kahepoolsete suhete arendamisele".
Prantsuse president väljendas soovi kahe riigi kahepoolsete suhete süvenemiseks, eelkõige majandus- ja kultuurivallas, ning edastas Eesti rahvale oma siirad õnnitlused.

Ilmajaam: nädalavahetusel pakane taandub
Ilmajaama valvesünoptiku Taimi Paljaku sõnul pole eeloleval nädalavahetusel käredat talvekülma oodata. Sulaks siiski veel ei lähe.
"Vaid ööl vastu laupäeva võib Ida-Eestis õhutemperatuur küündida kuni kahekümne miinuskraadini, Lääne-Eestis ja saartel peaks külma vähem olema," sõnas Paljak. Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadi korraldamist Tallinnas ei tohiks ilm Paljaku hinnangul eriti mõjutada ning sellel osalejad end paksult vammusesse pakkima ei pea. "Vaid varahommikul võib olla kuni kuusteist külmakraadi, mis peaks päeva alguseks kiiresti taanduma kümnele kraadile."
Ka pühapäeva päeval on oodata vaid nelja kuni kümmet miinuskraadi. "Samas, kuna tuul tugevneb, on külmatunne sama, mis pakasekraadide puhulgi," märkis Paljak, lisades, et nädalavahetusel võib sadada ka õrna lund.

Maakondades tähistatakse vabariigi aastapäeva peamiselt pärgade asetamisega
Vabariigi 89. aastapäeva üritused maakondades sisaldavad lisaks kirikute külastamisele, pärgade asetamisele ning kirikute külastamisele veel näiteks teenistuskoerte demonstratsiooni ja laulukooride esinemisi.
Kaitseliidu malevate kaasabil toimuvad maakondades Eesti vabariigi 89. aastapäeva üritused.
Valga
9.00 - 9.20 - Eesti Vabadussõjas langenud kangelaste austamine Metsa tänava kalmistul oleva mälestussamba juures
9.45 - 9.55 - Mälestushetk Jaani kiriku seinal oleva Põhja Poegade mälestustahvli juures
10.00 - 10.45 - Jumalateenistus Jaani kirikus
Edasised aastapäevaüritused toimuvad Valga Piirivalvelinnakus, aadressil Pikk 16
11. 00 - Valga linnapea tervitus. Esinevad segakoor "Rõõm" ja Valga Südamesõprade seltsi laulukoor. Dirigendid Sirje Päss ja Maarika Reinhold
11.15 - 15.00 Sõjamuuseumi külastus
11.30 - 11.50 - Teenistuskoerte demonstratsioonesinemine
12.00 - 12.45 - Valgamaa Päästeosakond demonstreerib inimese päästmist avariisse sattunud sõidukist. Selle järel toimub päästenööri presentatsioon

Riigikogu liikmeid tabas viimasel istungil ootamatu üksmeel
Riigikogu X koosseis võttis täna toimunud viimasel istungil harukordses üksmeeles vastu kolm seadust - vastuhääli ega erapooletuid polnud.
Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu püsiasustusega väikesaare seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seadus. Seadus sätestab riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärgid väikesaarte haldamisel ning saarevahi ametikoha.
Seaduse järgi on püsiasustusega väikesaared Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi. Seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.
70 poolthäälega võeti vastu Keskerakonna ja Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus. Seadusmuudatused puudutavad tervishoiuteenuste kapitalikulude rahastamist riigieelarvest.

President jättis keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse välja kuulutamata
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele, millega jättis välja kuulutamata riigikogus 15. veebruaril vastu võetud keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse, teatades, et see on vastuolus põhiseaduse kuue paragrahviga.
Nii määratleb riigikogu Tallinnas Kaarli pst 13 asuvat rajatist kui keelatud rajatist ning kohustab Vabariigi Valitsust korraldama selle teisaldamise 30 päeva jooksul arvates seaduse jõustumisest.
"Nimetatud säte on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega," teatas president Ilves pressiteenistuse vahendusel.
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte järgi on igal riigivõimu harul talle põhiseadusega määratud funktsioon. Põhiseaduse järgi teostab riigikogu seadusandlikku võimu, Vabariigi Valitsus täidesaatvat võimu ning kohtud mõistavad õigust.

Teadmistepõhise Eesti strateegia rakendusplaan muutub veebis nähtavaks
Valitsus kiitis heaks "Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia" Teadmistepõhine Eesti 2007-2013 rakendusplaani ning tegi haridus- ja teadusministeeriumile ülesandeks avaldada see ministeeriumi kodulehel.
Strateegia ning rakendusplaani eesmärkideks on suurendada teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimelisust ja mahtu ning soodustada uuendusmeelsust ettevõtluses. Rakendusplaan keskendub ajavahemikule 2007-2010. Selles esitatakse strateegia eesmärkide elluviimiseks vajalikud tegevused, tähtajad, vastutajad ja rahastamine eelarveaastate ja allikate lõikes.
Strateegia prioriteetsete suundade rahastamiseks käivitatakse riiklikud teadus- ja arendusprogrammid.
Programmid on mõeldud strateegia võtmetehnoloogiate ning riigi sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise arengu seisukohalt oluliste valdkondade edendamiseks. Kõrget lisandväärtust pakkuvateks innovatsiooni võtmetehnoloogiateks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, biotehnoloogiad ja materjalitehnoloogiad.

Metsameeste vanaduspension suureneb
Täna kiitis Vabariigi valitsus heaks määruse, mis laiendab suuremat vanaduspensioni saavate isikute ringi.
Tegemist on endise riikliku metsavalve süsteemi ametikohtadega, millel töötamine loetakse nüüd avaliku teenistuse staaži hulka.
Valitsuses lõpliku heakskiidu saanud määruse kohaselt suureneb avaliku teenistuse staaž ja selle alusel makstav pensionilisa ainult nende ametikohtade puhul, mille suhtes on vastav kohtulahend. Suurendatud vanaduspension makstakse välja tagasiulatuvalt, alates 27. jaanuarist 2001, mil jõustus täna vastu võetud määruse aluseks olev avaliku teenistuse seaduse muudatus. Määrus ise jõustub 1. jaanuaril 2008. aastal, võimaldades sotsiaalministeeriumil vajamineva raha planeerida 2008. aasta eelarvesse.
Määrus puudutab umbes 1000 isikut. Pensionide väljamaksmine toimub vastavalt sotsiaalministri kehtestatavale korrale. Kui palju vanaduspension igal konkreetsel isikul suureneb, sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks avaliku teenistuse staaž.

Taas langes inimene SMS-laenu pettuseohvriks
Heauskne Viljandi elanik sai petta tuttavalt, kes tema nimel erinevatest firmadest kaks SMS-laenu võttis.
Usaldav inimene andis tuttavale oma Hanzaneti paroolid, et viimane saadaks interneti teel ära tuludeklaratsiooni, mida too lahkesti ka sõbra arvuti kaudu teha lubas, teatas Viljandi politsei pressiesindaja.
Hiljem selgus, et tuttav on kannatanu nimel võtnud kahest erinevast firmast kaks SMS-laenu kogusummas 6200 krooni ning selle summa ka kannatanu arvelt välja võtnud.
Politsei on inimesi korduvalt hoiatanud, et pangaarvete kohta käivaid paroole ning muid andmeid ei maksa avaldada kolmandatele isikutele. Korduvalt on inimesi hoiatatud ka SMS-laenu pettuste eest.

Buss sõitis üle poisi jala
Eile õhtul toimus õnnetus Tallinnas Pae tn 58 maja juures, liinibuss sõitis üle 9-aastase poisi labajala.
Õnnetus juhtus kell19.15, kui buss number 58 sõitis üle poisi jala ning lahkus seejärel sündmuskohalt.
Laps toimetati vigastustega Tallinna lastehaiglasse.
Politsei palub õnnetuse pealtnägijatel helistada tel 6125666.

Saemõrvaril lasub uus kahtlus
Tallinna mõrvarühm uurib esmaspäeval 12-aastase vanglakaristuse saanud laibatükeldaja Markus Pasi Pönkä võimalikku seost veel ühe õõvastava kuritööga.
Nimelt avastati kaks kuud enne Maakri tänava kõrghoones tükeldatud laiba leidmist Tallinna Vee Paljassaare veepuhastusjaamast mehe pea ning tükike jalga, kirjutab Eesti Ekspress.
Need inimjäänused, millele poolteist nädalat hiljem ujus kanalisatsioonist lisaks labajalg, on tänaseni tuvastamata.
Kui poolteist kuud hiljem leiti luksusmajast tükeldatud laip, muutusid mõrvauurijad väga valvsaks.

Ajaleht: sõjaväeluure nuhkis riigiametnike järele
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ja kaitseminister Jürgen Ligi käskisid põhjalikult läbi uurida Eesti sõjaväeluurajate viimaste aastate töö.
Uurimine näitab ilmselt üksikasjalikult, kuidas luurajad on kiivalt nuhkinud paljude kaitseministeeriumi ametnike ja tsiviilisikute järele ning oma tähelepanekuid kirjalikult vormistanud, kirjutab Eesti Ekspress.
Selle asemel, et tegelda näiteks Venemaa ründevõime analüüsiga, kirjutasid Eesti sõjaväeluurajad memosid sellest, kes Eesti riigiametnikest kellega suhtleb ja keda tunneb.
"See on lihtsalt haige," kirjeldas üks luurajate pabereid näinud inimene.

Aastapreemia pälvinud teadlase tööd takistab andmekaitse
Kuigi professor Mati Rahu saab vabariigi aastapäeval arstiteaduse aastapreemia, ei ole ta rahul.
Teaduspreemia pälvis Rahu uurimuste eest, mis käsitlevad haiguste ja nende mõjurite esinemist Eesti elanike seas, tubli veerand auhinna pälvinud tööst on pühendatud Eestist Tšernobõli tuumajaama avarii tagajärgi likvideerima saadetud meestele, kirjutab Postimees.
Kuid Eesti vähiregistrisse ei jõua enam need juhtumid, mis alles lahkamislaual osutuvad vähisurmadeks - seadus keelab registrisse koguda andmeid haigete surmapõhjuste kohta.
Kuna 2001. aastast pole registrist enam olnud võimalik saada adekvaatseid andmeid vähisuremuse kohta, on ka statistika tegelikkusest roosilisem, mis tähendab, et ligi viis protsenti vähisurmasid jääb kajastamata.

Jõgeva haigla on külastajatele suletud
Tänasest on Jõgeva haigla nakkusohu tõttu külastajatele suletud.
"Üleeile kogunes meie nakkustõrje komisjon, kes soovitas ägedate viirushaiguste leviku tõkestamiseks haigete külastamist piirata," selgitas Jõgeva haigla peaarst Peep Põdder, kelle sõnul kanduvad mitmed viirused patsientidele just külalistelt, kirjutab Tartu Postimees.
Põdder ütles, et Jõgeval ei ole kõhuviiruseid ega grippi tuvastatud, küll on aga leitud näiteks RS-viirust.
"Meie haiglas on enamasti eakad ja südamehaiged inimesed, kellele viirushaigustesse nakatumine ei mõju hästi," lausus Põdder.
"Kõik haiged võtame vastu, kuid infektsioonikahtluse korral isoleerime nad teistest patsientidest," märkis Põdder.

Tartu on saamas uut erakooli
Seni Audentese erakooli Tartu filiaalina tegutsenud kool, mille omanikud otsustasid kahjumlikkuse tõttu sulgeda, on valmis sügisest tegevust jätkama.
Lapsevanemad ja õpetajad on uue kooli pidamiseks asutanud mittetulundusühingu Tartu Erahariduse Edendamise Selts (TEHES), mis soovib täies mahus üle võtta toimiva kooli majandamise, lahendamist ootab veel koolimaja küsimus, kirjutab Tartu Postimees.
Seltsi juhatuse liige Liina Vaher teatas, et uue kooli põhikiri on juba koostatud, lõppjärgus on kooli arengukava ja õppekava loomine. Analüüsides filiaali senist majandustegevust on paika pandud finantskava järgmisteks aastateks, mis näitab, et erakooli tegevus on igati jätkusuutlik.
Dokumendid koolitusloa saamiseks on plaanis haridus- ja teadusministeeriumile esitada märtsi esimeses pooles.

Mees külmus surnuks
Eile hommikul leidsid naabrid Pärsti vallas Alustre külas külmunud mehe, keda surm oli tabanud vaid paarisaja meetri kaugusel kodust.
Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lalli sõnul võib jälgede põhjal arvata, et 1954. aastal sündinud Boriss oli oma talu teeotsas kellegi auto pealt maha tulnud. Koju mees ei jõudnudki, vaid jäi ilmselt teeveerde puhkama ja vajus igavesse unne, kirjutab Sakala.
Surnukeha juurest leiti kaks alkoholipudelit, neist üks oli poolik.
Selle, kas mees oli joobes, teeb kindlaks kohtumeditsiiniline ekspertiis.

Pisim kool alustab sügisel kahe lapsega
Häädemeeste valla Massiaru algkoolis õpib tänavu neli last, kaks neist lõpetab kooli ja esimeses klassis alustajaid ei ole, seega jätkab kool ühe liitklassi ja kahe lapsega.
Seda juhul, kui vallavolikogu lähinädalal teist otsust ei tee. Seadustest tulenevalt peab vallavolikogu teavitama haridusministeeriumi kooli kaotamise otsusest kuus kuud enne uue õppeaasta algust ehk 1. märtsiks, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnumaal vähema õpilaste arvuga koolide viisikus hõivavad Massiaru algkooli järel sügisel koha Audru valla Aruvälja ja Are valla Suigu lasteaed-algkool ning Kaisma valla Kergu ja Koonga valla Lõpe põhikool.
Jaanuaris võttis Are vallavolikogu küll arutamisele, kas mitte panna Suigu koolilapsed käima Are põhikooli, kuid sellist otsust külarahva rõõmuks ei sündinud.

Saaremaal on tekkimas või laienemas üheksa looduskaitseala
Saare- ja Muhumaal moodustatakse korraga kuus uut kaitseala ja laiendatakse kolme, muu hulgas luuakse Pihtla valda Liiva-Putlasse Eesti esimene seenekaitseala.
Saaremaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialisti Mari Koppel-Lepiku sõnul on keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud viie Saaremaa looduskaitseala loomise eelnõu. Need on Siplase ja Lindmetsa looduskaitseala Torgu vallas, Liiva-Putla looduskaitseala Pihtla, Teesu looduskaitseala Kihelkonna ning Kalli maastikukaitseala Valjala vallas, kirjutab Meie Maa.
Samas on saadetud ministeeriumile kooskõlastamiseks kolme kaitseala laiendamise materjalid: Abruka looduskaitseala, Kihelkonna vallas asuvat Odalätsi maastikukaitseala ja Suuremõisa lahe maastikukaitseala Muhumaal. "Lisandub veel üheksas, uus Masa metsa ehk Pühametsa looduskaitseala, mida menetleb praegu riiklik looduskaitsekeskus," märkis Mari Koppel-Lepik.

Kirurg opereeris patsiendi tervet jalga
Kuressaare haigla kirurg ajas sassi patsiendi põlved ning opereeris haige põlve asemel tervet.
"See oli inimlik eksitus, me palume vabandust," tunnistab haigla ravijuht Reet Tuisk ränka viga SL Õhtulehele.
"Ärkan ja vaatan, et midagi on viltu läinud," kirjeldab Saaremaa naine oma üllatust, kui ta Kuressaare haiglas narkoosist toibus. Ta oli läinud tohtrite juurde leevendust saama oma mitu kuud valutavale paremale põlvele, aga kirurg oli hoopis vasakut põlve lõiganud.
Naine läks Kuressaare haigla päevakirurgia osakonda 23. jaanuaril, kui põlv talle paar viimast kuud põrgupiina oli teinud.
Haiglas leiti, et tuleb teha parema põlveliigese artroskoopiline operatsioon. See on protseduur, kus kirurg teeb opereeritava liigese piirkonda väikesed nahahaavad ja sisestab patsiendi liigesesse pastapliiatsiläbimõõduga optilise instrumendi. Artroskoop ühendatakse tillukese telekaameraga. Nii saab näha liigese sisse.

Valimisdebatt: Eesti haridus vajab kiiresti lisaraha!  Aga kust? 
Parteid lubavad lastele tasuta huviharidust ja õpetajatele paremat palka. Kust võtta raha?
Õpetajate palgad, tudengite toetuste tõstmine ja koolide rahastamise ümberkorraldamine - valimisprogrammid keskenduvad ennekõike rahale. Kas sisu poolest on haridus nii korras, et seal polegi vaja midagi muuta?

Märjamaa kandi rahvas võõrustas rohelist poliitikut
Sillaotsa talumuuseumi perenaised küpsetasid läinud reedel poliitikahuvilistele suurema hulga karaskit.
Eesti Päevalehe kutsel sõitis metsade taha Sillaotsale poliittundi pidama roheline Aleksei Lotman ja see kohtumine erines kahest eelmisest Päevalehe ellu kutsutud üritusest "Poliitik külas külas" nagu öö päevast. Sillaotsal oli poliitik avasüli oodatud. Iga poliitik olnuks oodatud, kes viitsinuks pika lumise tee - Märjamaalt 20 kilomeetrit mööda külavaheteid - ette võtta.
Pikk jutt, ilusad kampsunid
Muuseumituba lõhnab värskest karaskist ning plaadi pealt tuleb linnulaulu. Ümber pika laua sätivad end ilusates kampsunites ilusad eesti inimesed. Ühtegi nn külahullu siin ei ole.
Lotman vabandab, et pole lipsus, sest käis teel Matsalust Sillaotsale välitööl. "Siin on küll meeldiv kodune õhkkond, aga suhtun täie tõsiduse ja lugupidamisega," kinnitab ta, otsides jutu algust. See saab järgmise kahe tunni jooksul selgeks, et Lotman on üks väga tõsine mees, kes räägib pikalt ja põhjalikult.

Politsei pidas kinni Euroopas juveele röövinud eestlased
Eile peeti pooleteise tunniga kinni 34-st röövidega seotud eestlasest tervelt 21.
Keskkriminaalpolitsei korraldas koostöös kahe prefektuuriga sel nädalal aegade suurima politseioperatsiooni, mille käigus peeti kinni 21 Euroopas juveeliäride röövimises kahtlustatavat isikut. Kokku rohkem kui 200 relvastatud röövis kahtlusta-tavate saagiks langes juveelitooteid kokku üle 40 miljoni euro väärtuses.
Kogu grupeering koosnes 35 mehest, kellest 34 olid Eesti kodanikud ning üks Leedu kodanik. Praeguseks on üle Euroopa kinni peetud 32 grupeeringu liiget. Kolm veel tabamata isikut ei viibi politsei kinnitusel Eestis. Itaalias, Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksa-maal, Itaalias, Hollandis, Por-tugalis, Rootsis, Hispaanias, *veitsis ja Suurbritannias sadu juveeliärisid röövinud grupeeringu organisaatoriteks olid Eesti kuritegeliku maailma autoriteedid.

Hullunud metsis tuli taas inimesi hirmutama
Jõgevamaal Palal kuuseistanduses palju pahandust teinud ning jaanuari lõpus kaugele metsa toimetatud hull metsis tuli juba kolm päeva hiljem taas inimeste juurde Palastvere külla.
"Ta ilmus välja umbes kolme kilomeetri kaugusel kohast, kuhu ta viisime," rääkis metsisekuke kinni püüdnud ja Murru nõmmele toimetanud Vahur Sepp. Lind elas nädala jagu ühe majapidamise läheduses, toitudes seal noorte mändide okastest. "Maja peremees pani talle kaera maha, mida lind muidugi ei söönud," ütles Sepp.
Nüüd on metsisekukk näidanud end uues kohas, eelmisest samuti ligi kolme kilomeetri kaugusel elava Maria Vendi juures. "Esmaspäeval (eelmisel nädalal - toim) oli ta terve päeva meil, tiirutas ümber männi," lausus Vend, kes nägi metsist elus esimest korda. "Oli küll tore lind, ajas pea püsti ja saba laiali," jagas ta muljeid.

Rutja rand kõmises suurtükilaskudest
Tapa väljaõppekeskuse suurtükiväegrupp katsetas eile ja üleeile Rutja rannas kaitseväe suurima tulejõuga relvi - 155-millimeetriseid haubitsaid FH-70. Sõjaväelased kontrollisid relvasüsteemide seisukorda, et need lahinglaskmisteks ette valmistada. Relvi prooviti maksimumkoormusel, sihtmärgid olid kuni kahe kilomeetri kaugusel merel, neid püüti tabada otsesihtimisega.
Taoliste otsesihtimisega laskmiste ohuala pikkus on umbes 14 kilomeetrit, sellise ala ohutu sulgemine Eesti maismaal ei ole võimalik. Õppuse korraldamine Soomes läheks aga maksma orienteeruvalt üheksa miljonit krooni. Seepärast pidas kaitsevägi optimaalseks lahenduseks proovilaskmist mererannikul.

Seksiäri ahvatleb noori eestlastest koolitüdrukuid
Koolitüdrukutest prostituutide seas ulatub eestlannade osakaal koguni 48 protsendini.
Sõprade ja tuttavate kaudu leviv seksiäri ajab haardeid koolidesse ning hakkab koolipsühholoogide hinnangul muutuma tütarlaste seas tavaliseks.
"Kui üks tüdruk sellega tegeleb, siis on tal paremad riided ja rohkem raha, mistõttu teistele tundub, et keha müümine on elus edasijõudmiseks lihtne lahendus," üles sotsioloog Iris Pettai Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil. "Kahjuks ei kujuta tüdrukud ette, et sellelt teelt ei ole kerge tagasi pöörata."
Pettai sõnul on sagenenud juhud, mil tütarlapsed müüvad end ka koolivendadele.
Sõbrannade eeskuju
"Kui prostituutidest moodustavad eestlased kuni 30%, siis koolitüdrukutest prostituutide seas ulatub eestlannade osakaal koguni 48 protsendini," vahendas Pettai avatud ühiskonna instituudi viimast uuringut. Niisuguses olukorras peaks Pettai sõnul lähiaja prioriteediks saama seksiäri tõkestamine koolides.

Politsei otsib häälteostmise tõendeid valimiskastist
Eemaldatud valimiskastis oli kokku 558 sedelit, sealhulgas kaks võib-olla ostetud häält.
Tartu valimiskomisjon kõrvaldas pooleldi täis valimiskasti kahtluse tõttu, et riigikogu eelvalimistel ostetakse valimas käijate hääli ja tehakse ebaseaduslikku valimispropagandat. Kui politsei suudab leida piisavalt tõendeid selle kohta, et kõrvaldatud kasti võisid sattuda ostetud hääled, jäävad need valimispäeva õhtul lugemata.
Tartu valimiskomisjoni esimees Jüri Mölder käis eile politseile tõendeid esitamas. Kokku on kõrvaldatud valimisurnis 558 sedelit, kuid Möldri sõnul on tehniliselt võimalik kõrvaldada nende kahe valija sedelid, kelle puhul on võimalus, et nad langetasid valiku raha eest. "Oleks ebaaus, kui kõrvaldaksime kõigi 558 valija otsuse. Õnneks pannakse praegu eelvalimiste ajal iga sedel eraldi ümbrikusse ja sellele kantakse valija andmed," selgitas Mölder.

Ilves: pronkssõdur solvab eestlasi, sest on pühendatud massimõrvadele
President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul solvab Tõnismäe pronkssõdur eestlasi kui massimõrvadele pühendatud ausammas.
"Venemaa pole siiani tunnistanud fakti, et sellistes riikides nagu Eesti tappis ja terroriseeris Nõukogude režiim inimesi," ütles Ilves intervjuus venekeelsele BBC-le, märkides, et Moskvat pani nördima eestlaste julgus ajalugu meelde tuletada.
"Natsidest vabastamisest rääkiv Moskva unustab, et eestlastele, lätlastele, leedulastele ja poolakatele tähendas see sadade tuhandete deporteerimist, kümneid tuhandeid hukatuid, Katõni," sõnas Ilves. "Meile tähendab NSVL just seda, aga mitte fašismist vabastamist."
"Grupp bandiite - Nõukogude sõjavägi - ajas meie riigist välja teise samasuguse grupi - natsid," selgitas Eesti president veel.

Kohtla vald tahab omale Kalevi kuju
Kohtla vald loodab järgmise aasta 24. veebruariks Valaste joa äärde püstitada kuju, mis sümboliseeriks, kuidas kotkas Kalevi Viru randa viskas.
"Me tähistame igal aastal Valaste joal vabariigi aastapäeva. Kuna järgmisel aastal on 90. aastapäev, siis võiks see olla meie kingitus," ütles vallavolikogu esimees Arno Rossmann.
Rossmann selgitas, et kui eepose järgi viskas kotkas Kalevi Viru randa, siis valla meelest võis see koht olla just Valaste joa juures. Ühe eskiisi järgi kujutaks Ida-Virumaal Ontika pankrannikul seisma hakkav kuju samba otsas olevat kotkast ning samba keskel oleks Kalevi bareljeef.
Kuju püstitamiseks on vald taotlenud raha kultuurikapitalilt, kuid seni edutult. Rossmanni hinnangul võiks kuju maksma minna umbes 700 000 krooni.

Reformierakond rikub vaateaknal välireklaamikeeldu
Oravad hiilivad Pärnus mööda välireklaamikeelust, näidates reklaami vaateaknal.
Reformierakondlased näitavad ühelt Pärnu rahvarohke tänava maja vaateaknale pandud telerilt oma reklaamklippe, rikkudes nii külmavereliselt valimiseelse poliitilise välireklaami keeldu.
Reformierakonna poliitikute näod vilksatavad möödujatele Port Arturi kaubanduskeskuse vastas asuva endise Adidase poe aknalt. Eriti hästi ja kaugelt hakkavad reklaamid Pärnu kesklinnas liikujatele silma pimedas.
Riigikogu kantselei valimiste osakonna nõuniku Arne Koitmäe sõnul peaks selle juhtumi näol olema tegu ilmse seaduserikkumisega. "Kui need reklaamid on suunatud tänavale, siis pole vahet, kas klaas on vahel või mitte. Lõpliku hinnangu saab siin anda küll politsei," märkis Koitmäe.

Hollandi valitsust hakkab taas juhtima Balkenende
Hollandi kuninganna vannutas ametisse Hollandi uue tsentristliku valitsuse, mida hakkab taas juhtima Jan Peter Balkenende.
Peaministri Balkenende kristlikdemokraatlik partei moodustas koalitsiooni tööpartei ning väiksema konservatiivse kristliku liiduga, astudes sammu tsentristlikuma poliitika suunas, teatas Reuters.
Uuelt valitsuselt oodatakse immigratsioonipoliitika pehmendamist, mida karmistas 2002. aastal peaministriks olnud populistlik Pim Fortuyn.
Uus koalitsioon peaks aeglustama ka majanduskasvu, vastupidiselt eelmisele valitsusliidule, mis võttis kasutusele mitmed valulised meetmed heaoluriigi vananeva populatsiooniga toimetulemiseks.
Uues valitsuses on rahandusministriks leiboristide liider Wouter Bos ning välisministriks kristlikdemokraadist Maxime Verhagen. Esmakordselt riigi ajaloos on abisotsiaalministriks ning abijustiitsministriks kaks noort Maroko ja Türgi päritolu moslemit.

Uurimus: Kaalu kaotamiseks ei ole vaja trenni teha
Uus uuring lükkab ümber tuntud tõekspidamise, mille kohaselt on parimaks kaalulangetamise viisiks dieedi pidamine sportimisega samaaegselt.
Teadlaste sõnul piisab ka ainult dieedi pidamisest, kirjutab Reuters Health.
"Kaalu langetamiseks peavad inimesed vahet tegema energiahulgal, mida nad iga päev tarbivad ning kalorite hulgal, mida nad ainevahetuse või füüsilise aktiivsuse läbi kaotavad," ütles Pennington biomeditsiinilise uuringukeskuse doktor Leanne Redman.
Teadlaste sõnul ei ole vahet sellel, kas tarbida vähem energiat või põletada enam kaloreid füüsilise tegevuse käigus.
Uuringu käigus viidi 35 ülekaalulise täiskasvanu peal läbi kuus kuud kestnud katse. Kolmandik ülekaalulistest pidas dieeti ja vähendas energia tarbimist 25 %. Kaksteist pidasid nii dieeti, vähendades tarbitavat energiakogust 12,5 %, ning tegid trenni, suurendades füüsilist tegevust 12,5 %. Ülejäänud üksteist täiskasvanut ei pidanud dieeti ega treeninud.

Iraagi sõdureid süüdistatakse vägistamises
Nelja Iraagi sõdurit süüdistatakse sunniidi mosleminaise vägistamises Talafari linnas.
Linnapea ülesandeid täitev kindral Nijm Abdullah ütles, et sõdurid tunnistasid oma süüd, vahendas BBC.
See on juba teine juhtum sel nädalal, kus Iraagi julgeolekujõude süüdistatakse seksuaalses kallaletungis sunniitide naistele.
Iraagi peaminister Nouri Maliki hinnangul fabritseerisid esimese juhtumi sunniitlikud grupid, et seada löögi alla šiiitide julgeolekujõud. Süüdistused tekitasid tõsiseid konflikte sunniitide juhtfiguuride ja valitsuse vahel, kes kõik tagasi lükkas.

Petetud pruudid hakkavad toetust saama
India plaanib anda rahalist abi naistele, kes on langenud kaasavarapettuse ohvriks.
Paljudel juhtudel on tegemist olnud India päriolu meestega, kes meelitavad naisi endaga abielluma, kinnitades, et on läänes edukalt karjääri teinud, ning seejärel jätavad naised pärast kaasavara kättesaamist maha, kirjutab Reuters.
Naisorganisatsioonide andmeil käivad paljud Euroopasse, Põhja-Ameerikasse või Lähis-Idasse emigreerunud mehed kord aastas Indias naist või siis lühiajalist lõbu otsimas.
Paljud mehed valetavad oma töö, majandusliku ja perekondliku seisundi kohta ning meelitavad naisi endaga või oma poegadega abielluma.
"Meie saatkonnad ning teised välismaal asuvad asutused, kuhu naised kaebustega pöördunud on, hakkavad abivajajaid nõustama ning maksavad neile abiks 1000 dollarit," kinnitas välisindialaste ministreeriumi esindaja. Raha kogutakse naisorganisatsioonidelt ning annetajatelt.

Kohus ei lubanud näokattega tüdrukut klassiruumi
Briti kõrgem kohus ei rahuldanud 12-aastase moslemi tüdruku avaldust lubada viibida kooliklassis, kus on meessoost õpetaja, nikabis ehk naise nägu varjavas riietuses.
Briti kohus põhjendas oma otsust sellega, et nikabi ei võimalda õpetajal õpilaste näoilmet näha, mis on aga vastastikuses suhtlemises oluline, kirjutas The Independent.
Tüdruku advokaat Shah Qureshi ei nõustunud kohtuotsusega ja ütles, et tema kliendi puhul on tegemist ususallivusega ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud õigusega vabalt praktiseerida oma religiooni niikaua, kuni see ei riku teise inimeste õigusi.

Ukraina parlament ei kiitnud välisministri kandidaati heaks
President Viktor Juštšenko esitatud välisministri kandidaadi tagasilükkamine parlamendi poolt seab kahtluse alla aina enam isolatsiooni langeva riigijuhi lootuste täitumise liituda Euroopa Liidu ja NATOga.
450st parlamendiliikmest toetas karjääridiplomaadist Volodõmõr Ohrõzkot välisministrina vaid 196 liiget. Ametisse kinnitamiseks oleks tal vaja olnud 226 häält, vahendas Reuters.
Oranžist revolutsioonist saadik Ukrainat juhtinud Juštšenko on pärast venemeelse rivaali Viktor Janukovitši peaministriks nimetamist eelmisel aastal kaotanud kontrolli seadusandliku agenda juhtimise üle. Valimistel lüüasaanud läänemeelsed erakonnad ei suutnud koalitsiooni moodustada.
Peaministri Regioonide partei liikme Juri Boldõrevi sõnul oli Ohrõzko liialt läänemeelne.
"Ta on väga ebaõnnestunud kandidaat ning me loodame, et Juštšenko tuleb välja sobivama inimesega," ütles poliitik.

Kohus mõistis Egiptuse blogija neljaks aastaks vangi
Aleksandria kohus mõistis tudengi Abdel Karim Suleimani süüdi president Hosni Mubaraki ning islami usu solvamise eest.
Endine juuratudeng oli esimene blogija, keda Egiptuse kohus solvavate internetikirjutiste tõttu karistas, teatas Reuters.
20ndates aastates noormees viibis vahi all eelmise aasta novembrist saadik, mil ta peeti kinni 2004. aastal kirjutatud ning internetis avaldatud artiklite pärast.
Kohtu otsus tekitab muret inimõiguslastele ja teistele blogijatele, kes kardavad, et see loob negatiivse pretsedendi interneti kasutamise vabadusele Egiptuses. Nende sõnul on internet seni olnud ainus koht oma arvamuse avaldamiseks - ja ka Egiptuse valitsuse kritiseerimiseks. Suurem osa päevalehtedest kuulub riigile.
Suleiman eitas artiklites kirjutatu ühtimist tema isikliku arvamusega. Samas kirjutas ta oma blogis tuntud usujuhtide äärmuslikest vaadetest ning süüdistas moslemeid 2005. aasta moslemite ning kristlaste kokkupõrgete õhutamises. samuti kritiseeris ta presidenti Mubaraki, võrreldes teda antiikse Egiptuse diktaatorlike vaaraodega.

Kommunistid süüdistavad Ukraina opositsiooni riigipöördekatses
Ukraina parlamendi kommunistlik partei süüdistab Julia Tõmošenko opositsioonibloki liikmeid riigipöördekatses.
Opositsiooni liikmed hõivasid eile parlamendi elektrikapi ja lülitasid valguse välja, mille tulemusena ei saanud parlamendiliikmed hääletada, teatas RIA Novosti.
Opositsioon selgitas oma tegusid koalitsiooni keeldumisega nende poolt esitatud eelnõude läbivaatamata jätmise eest.
"See on riigipöördekatse. Julgeolekuorganid peaksid sellest kokkuvõtted tegema," ütles täna kommunistide fraktsiooni esindaja Aleksandr Golub.
Ta märkis, et opositsioon lootis tekitada kriisi, aga seda ei toimunud. "Neid huvitab vaid võim," nentis Golub.
Täna hommikul teatas Rada asespiiker, et hääletamissüsteem on taastatud.

Varing Poola kaevanduses nõudis elu
Poolas sai vasekaevanduses toimunud varingus surma üks kaevur ning vigastada kolm.
Õnnetus toimus eile õhtul Rudna linna lähistel asuvas vasekaevanduses, vahendas Reuters Poola metallitootja KGHM teadet.
Varingu 950 meetri sügavusel asuvas šahtis tingis nõrk maavärin.
Päästjad töötasid kannatanute maa peale toomiseks terve öö. Üles toodi ka hukkunud 35-aastase kaevuri surnukeha. Kolm inimest viidi kriitilises seisundis haiglasse.
Kaevandus jätkas pärast 30 töötaja evakueerimist tööd.
Riiklik kaevandusettevõte KGHM on maailma suuruselt kuues vasetootja ning üks Poola suurimaid firmasid.
Mullu novembris hukkus erinevates kaevandustes gaasiplahvatuste tõttu 23 kaevurit.

Armeenia soovib rahvaarvu suurendada
Armeenia tahab vireleva majanduse elustamiseks tagasi kutsuda välismaal elavad armeenlased.
Armeenia parlament võttis vastu seaduse, mis garanteerib Armeenia kodakondsuse kõigile tagasipöörduvatele armeenlastele ning tunnustab nende topeltkodakondsust, teatas BBC.
Armeenia rahvaarv on 3,2 miljonit, kuid väljaspool kodumaad elab hinnanguliselt kokku kaheksa miljonit armeenlast. Suurem osa neist elab Venemaal, Prantsusmaal, Iraanis ja USAs.
Kõige hinnatumad oleksid armeenia keele valdajad ning armeenlasega abielus olevad välismaalased.
2005. aastal toimus Armeenias referendum, kus armeenlased toetasid topeltkodakondsust keelava klausli kaotamist.
Armeenia diasporaa on 2000 aasta vanune, kuid selle suurus kasvas kiiresti pärast Ottomani türklaste armeenlastele suunatud genotsiidi aastatel 1915-1917.

Uus-Meremaa kalurid püüdsid hiidkalmaari
Kalamehed püüdsid Uus-Meremaa vetest hiidkalmaari, mis kaalus ligi pool tonni ning oli rehvi jämedune.
Kalurid püüdsid kalmaari Antarktika vetest, vahendas Reuters.
"Kalmaar oli pinnale tõstmisel peaaegu surnud ning kalameestel oli tükk tegemist, et elukat tervena pardale vinnata," ütles Uus-Meremaa kalandusminister Jim Anderton.
Pärast püüdmist kalmaar külmutati ning viidi Uus-Meremaale teaduslikeks uuringuteks. Nüüd seisab kalmaaril ees mõõtmine, pildistamine, registreerimine ning tervikuna säilitamine.
Andertoni sõnul võb olla tegemist suurima kalmaariga, mis ealeski püütud.
Teadusliku nimega Mesonychoteuthis hamiltoni hiidkalmaarid on ookeani elanikest ühed müstilisemad. Nad võivad kasvada kuni 12-14 meetri pikkuseks.

Egiptuse politsei hoidis ära terroriakti
Egiptuse võimud pidasid kinni kolm palestiinlast, kes kavandasid iisraeli turiste ühes Siinai poolsaare kuurordis rünnata.
Politsei vahistas mehe, kes plaanis end iisraellaste läheduses õhku lasta, vahendas RIA Novosti Egiptuse meediat. Mees oli Gazast Egiptuse territooriumile ebaseaduslikult tunneli kaudu tulnud. Läbiotsimisel leiti mehelt lõhkeainevöö, millega ta end iisraellaste läheduses õhkida plaanis.
Ülekuulamise käigus andis ta välja ka oma kaks kaaslast, kes tabati hiljem Rafah linnas.

Itaalia president alustab kriisikõnelusi
Itaalia president Giorgio Napolitano alustab pärast peaministri Romano Prodi tagasiastumisavalduse esitamist kriisiläbirääkimisi.
Kümme kuud ametisolnud Romano Prodi avaldas kolmapäeva õhtul soovi peaministri kohalt tagasi astuda, põhjendades seda koalitsioonipartnerite toetuse puudumisega valitsuse välispoliitilistele plaanidele, vahendas BBC.
Prodi valitsus plaanis vägede ümberpaigutamist Afganistanis ning USA sõjalennuväe rajamist Põhja-Itaaliasse.
President Napolitano ees on nüüd mitu valikut: rahuldada Prodi lahkumisavaldus, teha talle ettepanek uute koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks, nimetada uus peaministrikandidaat või kuulutada välja erakorralised valimised.
Prodi pressiesindaja sõnul on Prodil jätkamiseks vaja koalitsiooni täielikku usaldust.

Prints Harry sõidab Iraaki teenima
Eskadron The Blues and Royals, kuhu kuulub ka Prints Harry, saadetakse mais Iraaki vaatamata peaminister Tony Blairi eilsele avaldusele sõjaväeüksuste tagasitõmbamise kohta.
Prints Harry läheb koos oma eskadroniga lahingutsooni operatsioon Telic raames, kirjutas The Times.
Pole veel teada, milliseid ülesandeid prints täitma hakkab, kuid talle tagatakse täiendav julgeolek. Eeldatavasti satub Harry Maysani provintsi, et patrullida Iraani piiril.

Indoneesia laevapõlengus hukkus viisteist inimest
Laev oli tulekahju puhkemise hetkel pealinna Jakarta sadamast 80 kilomeetri kaugusele jõudnud.
Levina I oli vähemalt 200 inimesega pardal teel Indoneesia pealinnast Jakartast Bangka saarele, teatas BBC.
Päästeoperatsioonil osales viis sõjalaeva ning kaks lennukikandjat. Ametnike andmeil on kokku päästetud 211 reisijat ja meeskonnaliiget. Andmed pardalviibijate kohta erinesid kohati.
"Me otsime siiani võimalikke merehädalisi, kes võisid üle parda hüpata, sest laev muutus tulekahju tõttu kuumaks," ütles Indoneesia mereväe kolonelleitnant Hendra Pakan.
Kahjuks tuleb ohvrirohked laevaõnnetusi saareriigis tihti ette. Detsembris uppus Jaava saare lähistel laev 600 inimesega, kellest vähemalt pooled jäid kadunuks.
Indoneesia koosneb enam kui sajast saarest. Odav laevaliiklus on riigi elanikele elutähtis. Samas on paljud laevukesed vanad ning halvasti hooldatud, mistõttu juhtub palju õnnetusi.

Putini abi: pronkssõduri saaga on patiseisus
Venemaa presidendi abi Sergei Jastržembski nimetas pronkssõduriga seonduvat olukorda patiseisus olevaks.
"Ühest küljest oli ilmselge (Eesti) parlamendi liikmete soov seadus enne märtsi valimiskampaania raames vastu võtta," ütles Jastržembski intervjuus Rossiiskaja Gazetale. "Eesti president ei kirjutanud dokumendile alla mitte poliitilistel, vaid tehnilistel põhjustel. Seega jääb probleem alles," lisas ta.
Presidendi abi hinnangul peab Moskva reaktsioon seaduse heakskiitmisel olema maksimaalselt jõhker.
Jastržembski märkis, et pronkssõduri saaga on juba jätnud negatiivse jälje Vene-Eesti niigi hämaratele suhetele. "Seetõttu ei liigu ka piirilepingu allakirjutamise küsimus. Me ei soovi mingeid viiteid 100 või 80 aastat tagasi toimunud sündmustele. Me tahame juba täna olemasolevad piirid poliitiliselt fikseerida ning seda ilma viideteta ajaloole," ütles Jastržembski.

Rootsi lennukite müügil pistisevari
Maailma ühes vähem korrumpeerunuks peetavas riigis on lahvatanud skandaal - kurikuulsaid sõjalennukeid JAS Gripen olevat müüdud altkäemaksuga.
Teisipäevases Rootsi TV uurivas saates väideti, et relvaäri käigus on ära ostetud või püütud mõjutada Tšehhi poliitikuid, et nad hääletaksid Rootsi lennukite ostmise poolt. Samuti olevat makstud ja lubatud maksta sadu miljoneid kroone nn salajastele agentidele, kelle ülesandeks on poliitikute mõjutamine.
Opositsiooniparteid nõuavad relvaäri tagamaade põhjalikku uurimist ja asja vastu tunneb huvi ka riigiprokurör.
Pea iga rootslane teab, millest jutt käib, kui räägitakse kurikuulsast JAS-projektist. Tegemist on riigi ajaloo suurima, kalleima ja samas ka kõige vastuolulisema tööstusinvesteeringuga.
1982. aastal võttis Rootsi parlament napi häälteenamusega vastu otsuse hakata välja töötama Rootsi oma tipptehnoloogilist hävitus-, ründe- ja luurelennukit, mis sai endale nimeks JAS Gripen. Tellimus anti tuntud ja kogenud masinavalmistajale Saabile.

Tallinnas koostatakse keskkonnahariduse arengukava
Linnavolikogu otsustas algatada Tallinna keskkonnahariduse arengukava koostamise ja kehtestada selleks lähteülesanne.
Aastaid 2007-2013 hõlmav kava koostatakse eesmärgiga määratleda keskkonnahariduse perspektiivid ja täpsustada linna arengudokumentides seatud sihid keskkonnahariduse edendamiseks.
Arengukava peaks sisaldama ülevaadet keskkonnahariduse mõistetest, õigusaktidest, strateegiatest ja lepetest keskkonnahariduses, samuti olukorrast loodus- ja keskkonnahariduse andmisega Tallinnas, vahendab linnavalitsuse pressiteenistus.

Sotsid: Sepa lahkumine ei lõpeta korteritega sahkerdamist
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on linnapea ja volikogu esimees õigustanud oma viimastes avaldustes linnale kuulnud korterite kantimist erakonna toetajatele, samuti korterite odavmüügi kasutamist sundparteistamiseks. "Ka volikogu tänase istungi päevakorras on taas mitme eluruumi odavmüük," ütles Juske.
"On enam kui selge, et korteriskandaalis lasub vastutus ka Jüri Ratase juhitaval linnavalitsusel, kes on saatnud volikokku enamiku munitsipaalkorterite müügiotsustest. Ratase pea kohale kogunevad järjest uued mustad pilved," rõhutas Juske.
Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide aseesimees Hannes Rumm on pöördunud politsei poole, et uurida täiendavalt keskerakondlasest linnaametniku Indrek Ahlbergi võimalikku korruptiivset korteritehingut vanalinnas.

Tallinna tudengimaja avatakse homme
Tallinna tudenigmaja, mis on mõeldud kõigile pealinnas tegutsevatele tudengiorganisatsioonidele ja üliõpilastele, avatakse homme.
Tudengimaja avavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ja linnapea Jüri Ratas ning Tallinna üliõpilaskondade ümarlaua esindajad.
Raekoja plats 16 asuv tudengimaja kannab eelkõige pealinna tudengeid liitvat ülesannet. Tallinna tudengimaja ruume saavad õppetöö väliseks tegevuseks kasutada kõik Tallinnas tegutsevatel tudengiorganisatsioonid.
Hoones asuvad umbes 530 ruutmeetrise kogupinnaga ruumid antakse kahekümneks aastaks üürile MTÜ-le Tallinna üliõpilaskondade ümarlaud.

Vabariigi aastapäeva liikluspiirangud kehtivad juba täna
Politsei juhib liiklejate tähelepanu asjaolule, et Tallinnas tuleb juba tänasest järgida ajutisi liikluskorraldusmuudatusi.
Täna oli hulgaliselt sõidukeid parkinud Roosikrantsi tänavale, kus aga alates täna kella 6-st hommikul on parkimine ja peatumine keelatud.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänaku sõnul tuleb järgida eeskätt ajutisi liiklusmärke. "Loomulik, et inimestel on väljakujunenud oma harjumuspärased marsruudid ja parkimiskohad, kus teatakse peast, kus mida teha tohib. Samas on ka ajutised liikluskorraldusmuudatused täitmiseks ja just nendest tulebki liiklemisel juhinduda," sõnas komissar Tänak.
Politsei palub kõigil Tallinna kesklinnas ja ka mujal liiklejatel veenduda oma tegevuse õiguspärasuses, et vältida hilisemaid ebameeldivusi. Kindlasti tasub parkimisel kontrollida, kas valitud kohta ikka tohib sõidukit jätta.

Täna õhtul muutub Vabaduse väljakul ja selle ümbruses parkimiskord
Seoses Kaitsejõudude paraadi ettevalmistamise ja läbiviimisega piiratakse kuni 24. veebruarini sõidukite liiklust ja parkimist Vabaduse väljakul ja selle ümbruses.
Reedel, 23. veebruaril kella 21.30-st kuni peaproovi lõpuni suletakse liikluseks Vabaduse väljak, Kaarli puiestee Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahelisel lõigul, Harju tänav Vabaduse väljaku ja Müürivahe tänava vahelisel lõigul ning Roosikrantsi tänav.
Laupäeval, 24. veebruaril kella 9.00-st kuni paraadi lõpuni suletakse liikluseks Vabaduse väljak, Kaarli puiestee Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahelisel lõigul, Roosikrantsi tänav ning Komandandi tee.
Vabaduse väljaku ja Kaarli puiestee ning Endla tänava kesklinna suunaline liiklus suunatakse liikluse sulgemise ajal ümbersõidule mööda Suur-Ameerika tänavat ja Pärnu maanteed. Estonia puiesteelt suunatakse Mustamäe ja Õismäe suunaline liiklus ümbersõidule mööda Pärnu maanteed ja Suur-Ameerika tänavat.

Nõmme keskuses avati välitualett
Nõmme keskusesse, Nõmme endise jaamahoone vahetusse lähedusse paigaldati eelmisel nädala lõpus krõbedale külmale vaatamata avalik välikäimla.
Välikäimla paigaldas firma Toi Toi Sanitaarsüsteemid OÜ, kes hakkab seda ka hooldama.
"Ajutise käimla paigaldamine Nõmme keskusesse oli tingitud kodanikelt tulnud ettepanekutest. Piirkonnas avalikke tualette ei ole, samas aga on seal turg ning mitmeid teised ühiskondlikud asutused. Inimesi liigub keskuses palju ja avaliku tualeti järele tunti puudust," kommenteeris Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra.
Käimla on seal esialgu kuni 31.12.2007. Nõmme Linnaosa Valitsus on teinud Tallinna kommunaalametile ettepaneku võtta 2008. aasta investeeringute kavasse Nõmmele avaliku (statsionaarse) tualeti ehitamine.
Ilmajaam lubas täna ööseks 20 kuni 29 kraadi külma.

Jüri ringteel toimus eile traagiline liiklusõnnetus
Avarii Kolmapäeval kell 10.20 juhtus Tallinna ringteel Jüri sissesõidul liiklusõnnetus, milles osales kolm veokit ning kolm sõiduautot. Õnnetuspaigast viidi haiglasse 49-aastane Juri ja 42-aastane Harry. Esialgse info kohaselt on mõlemad kannatanud veokijuhid.
Õnnetuses osalesid veoautod DAF, Scania ja Mercedes, sõiduauto Audi ja kaks Toyotat.
Ringteelt Jüri poole liikujad suunati kõrvaltee kaudu ümber umbes 2 km enne Jüri ringi.
Esialgu jäi mulje, et Vene numbrimärkidega raskeveok ei osanud karta Jüri aleviku ja tehnopargi vahelist ringteed ning selle ees peatuvaid sõidukeid, kirjeldas üks õnnetuskohal viibinu veebiküljel Krimi.ee. Raskeveok hakkas pidurdades vibama ja keeras risti teele, müksates nõuetekohaselt peatunud sõidukeid. Samas aga sõitis ringilt välja teine raskeveok, mis põrkas kokku teise Vene numbriga veokiga ja maandus ise kraavis.

Rahandusministeeriumi taha kerkib tornmaja
Paari nädala jooksul kuulutatakse välja avalik arhitektuurivõistlus, mis kestab kuid.
Kesklinna kinnistule, kus asub praegune rahandusministeeriumi hoone, ehitatakse tulevikus teine sama kõrge 14-korruseline tornmaja.
Hoonesse tuleb ligikaudu 16 000-17 000 ruutmeetrit pinda, ruumi annavad juurde ka maa-alused parkimiskohad.
Kuna kinnistu Pärnu maantee poolsele osale jääb avalikult kasutatav haljasala, siis rohkem ei ole krundile võimalik hooneid püstitada.
Riigi Kinnisvara AS-i kommunikatsioonijuhi Madis Idnurme sõnul kuulutatakse paari nädala jooksul välja avalik arhitektuurivõistlus, mis kestab kindlasti paar kuud ja millele järgneb hoone projekteerimine.
Seetõttu on Idnurme sõnul praegu veel keeruline öelda, millal ehitus algab. Samuti pole teada, milline hakkab hoone välja nägema.

Nõustajad viivad uued süstlad bussiga narkosõltlaste kätte
Linnaelanikud pole üle kuu aja Tallinnas ringi sõitnud narkobussi vastu protestinud.
Jaanuaris hakkas narkomaanide kogunemiskohti Tallinnas külastama buss, kus uimastitarvitajad saavad nõu küsida ja süstlaid vahetada.
Bussi haldava aidsi tugikeskuse juhataja Jüri Kalikovi sõnul läks projekti käivitamine üle ootuste hästi. "Juba esimestel päevadel olid bussis mõned külastajad, kuigi meil polnud veel aega reklaamigi teha. Sõltlased suhtuvad bussi hästi," ütles Kalikov.
Tugikeskuse juhataja sõnul on tähtis, et uimastitarbija saab sõbralikus õhkkonnas istuda ja töötajad temaga kontakti luua. "Esimesel korral bussi külastanud inimene täidab vabatahtlikult anonüümse ankeedi, mille alusel saavad töötajad teha narkomaanidega seotud statistikat ja saata andmed näiteks aidsi vastu võitlevasse Global Fundi. Narkomaanid täidavad selle hea meelega. Igale sõltlasele antakse kliendikaart, mille alusel järgnevad külastused registreeritakse," selgitas Kalikov. "Rõhutan, et bussis käib ainult süstalde vahetus, mitte jagamine."

Keskerakond surub peale uut riigipüha
Tallinna linnavalitsus otsustas eile toetada 9. jaanuari kuulutamist Eesti Vabariigi majanduse taassünni päevaks ning tähistada seda riikliku tähtpäeva ja lipupäevana.
Linnapea Jüri Ratas põhjendas otsust sellega, et Eesti Raudtee taasriigistamine on oluline päev Eesti majanduselus. "Selliseid taasriigistamise protsesse pole eriti olnud," märkis Ratas. "Olen alati püüdnud seda positsiooni hoida, et sellised suured ja tähtsad ettevõtted peaksid siiski olema kas kohaliku omavalitsuse või riigi suurema kontrolli all," ütles Ratas.
Tarmo Lausingu ettepanek
Ettepaneku muuta 9. jaanuar kui Eesti Raudtee taasriigistamise päev riiklikuks pühaks tegi linnavalitsusele linnavolikogu liige Tarmo Lausing. Ta tegi ettepaneku 8. veebruaril ja siis kutsus see volikogus esile naeru.

Neloneni programmi edastamine lõpeb
Kaabel-TV firmad AS STV ja Starman lõpetavad 15. märtsist Soome teleprogrammi Nelonen näitamise Eestis. Starmani teatel lisatakse endisele Neloneni sagedusele MTV Eesti ning viimase asukohale venekeelne äriuudiste kanal RBK. Muudatus on tingitud autoriõigusega seotud õigusaktide muutumisest, põhjendas Starmani kommunikatsioonijuht Timo Hartikainen. Neloneni taas kanalivalikusse lisamine on võimalik siis, kui seadused peaks muutuma või Nelonen saab õiguse Eestis oma programmi edastada.

Prokurör: politseinikud ei pidanud Balti jaama kodutuid inimesteks
Balti jaama kodututega vägivaldselt käitunud politseinikud eitasid süüd.
Eilseks jõudis Harju maakohtus lõpule kolme politseiniku suhtes algatatud kriminaalasja kohtulik uurimine. Viimane istung enne 2. märtsil välja kuulutatavat otsust lõppes prokuröri nõudmisega mõista süüdistatavaile rahaline karistus, kaitsjate vastulausete ja kohtualuste viimase sõnaga.
Prokurör rõhutas, et nüüdseks siit ilmast lahkunud tunnistajate sõnul olid Põhja politseijaoskonna politseinikud kodutute vastu jõhkrad ega kohelnud neid inimestena. "Pole põhjust kahelda tunnistajate ütlustes seetõttu, et nende eluviisid pole ühiskonna poolt aktsepteeritud," ütles Põhja ringkonnaprokurör Leelet Kivioja.

Jõhvis võis osa saada venekeelsest vabariigi aastapäeva vastuvõtust
Reformierakondlane Ken Koort korraldas vabariigi aastapäeva puhul Jõhvi kultuurikeskuses vastuvõtu, millest pool toimus vene keeles.
Tartu ülikooli Narva kolledži töötaja Aet Kiisla sõnul on ta juba harjunud, et peab siin-seal allkirjastama venekeelseid lepinguid ning paljudes teenindusasutustes samuti vene keeles hakkama saama.
"Kinos hakati üksvahe kõiki lääne filme venekeelse pealelugemisega näitama. Menüüd söögikohtades on enamasti vene keeles, mõnikord väikeses kirjas ja peaaegu eestikeelse tõlkega. See ei häirigi enam oluliselt. Aga Ken Koorti - rahvastikuministri esindaja - vastuvõtt Jõhvi kontserdimajas, mis oli suunatud seekord Ida-Virumaa noortele, oli lihtsalt super!" kirjeldab Kiisla.
"Esiteks sütitav isamaaline kõne, mis väga kenasti tõlgiti ka vene keelde ja lõppes hüüdlausega: "Elagu Eesti Vabariik!". Ken Koort rääkis väga kurvast ja rusuvast okupatsiooniajast, vabadusest ja heaks kodanikuks olemisest."

Ida-Virumaal toimus võimalik häälteost
Neli Ida-Virumaa töölist väidavad, et neile maksti sada krooni Reformierakonna kandidaadi poolt hääletamise eest.
Päevaleht Online'le võimalikust seaduserikkumisest rääkima soostunud nelja valijaga seotud Janek Kaaret ütles, et võimalik häälteost toimus kolmapäeval riigikogu valimiste eelhääletuse käigus.
Kaareti sõnul võeti meestega tuttavate kaudu telefonitsi ühendust ning öeldi kindel valimisjaoskond kuhu hääletama minema peab ning kandidaat kelle poolt hääletama peab.
Meestel kästi saja krooni eest hääletada Reformierakonna kandidaadi nr 408 Igor Sumaroki poolt, raha anti neile pärast hääletamist valimisjaoskonna juures autos.
Reformierakondlane Igor Sumarok ütles Päevaleht Online'le, et ta kavatseb inimesed, kes selle taga on kindlasti üles otsida ning nende vastu kohtule hagi esitada. Sumarok kahtlustab, et selle taga võivad olla konkurendid.

Gräzin soovib Eesti merepiiri nihutada
Reformierakondlane Igor Gräzin andis täna riigikogu menetlusse Territoriaalmere seaduse, mis soovib kehtestada Eesti Vabariigi territoriaalmere laiuseks 12 meremiili.
"1993. aastal kukkus riigikogu menetlusest kahe häälega välja seadus, mille tulemusena andis Eesti ühepoolses korras ära kolm miili laiuse riba oma territoriaalmerest. Viimasel ajal on aga Soome lahega toimunud rida sündmusi, mis sunnivad meid toonast otsust teise pilguga vaatama," lausus Gräzin viidates tankeriõnnetustele ja kavandatavale vene-saksa gaasijuhtmele.
Gräzin lisas, et eelnõu Eesti territoriaalmerest annab ta sisse täpselt samasugusena, kui see oli 10. märtsil 1993. aastal ja lubas Eesti õiguspärase merepiiri taastamise eest seista ka järgmises riigikogu koosseisus.

Keskerakond valmistub kaitsma pronkssõdurit
Keskerakonna juhid mõtlevad, kuidas takistada Reformierakonnal Tõnismäe pronkssõduri teisaldamist.
Ühe idee kohaselt pöördub Tallinna linnavolikogu riigikohtu poole palvega kontrollida 20. jaanuaril jõustunud sõjahaudade kaitse seaduse vastavust põhiseadusele, kirjutab Eesti Ekspress. Keskerakondlaste arvates piirab seadus Tallinna linna õigusi pronkssõduri kuju üle otsustamisel.
Teine kava näeb ette tegutsemise, kui kaitseminister Jürgen Ligi annab korralduse kuju mahavõtmiseks. Sel juhul vaidlustatakse Ligi otsus Tallinna halduskohtus ja palutakse keelata kuju liigutamine kuni kohtuprotsessi lõpuni.
Kui oravad saadaksid enne kohtuotsuse jõustumist kellegi monumenti ära viima, on politsei kohustus ausammast kaitsta.
"Me mõtleme, kuidas ohtlikku kriisi ära hoida," kommenteerib Keskerakonna plaane riigikogu fraktsiooni esimees Ain Seppik.

Pärnu politsei uurib kolme valimisseaduse rikkumist
Pärnu politseiosakond on riigikogu valimisseaduses poliitilist välireklaami keelava paragrahvi põhjal alustanud kolme väärteomenetlust.
Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas tuvastas politsei välireklaami keskuse apteegis, kus teleriekraanidel, mis olid suunatud tänava poole, kuvati Reformierakonna kandidaadi pilti koos nime ja kandidaadinumbriga, kirjutab Pärnu Postimees,
Teine väärteomenetlus on alustatud Pärnu linnas Hommiku tänaval asuva kaubanduskeskuse Blauhaus aknal LCD-telerist näidatud reklaami kohta, kus samuti esitati Reformierakonna kandidaate.
Kolmas menetlus algatati Tootsis Kesk tänava kaupluses rippunud roheliste erakonna plakati kohta, mis kutsus rahvast valijatega kohtuma, plakatil olid kirjas kandidaadid koos numbritega ja kasutatud oli erakonna logo.

Ajaleht: Sõõrumaa võis aidata läbi suruda rekordilist ökoelektri toetust
Eelmisel nädalal riigikogus kinnitatud ülihelde taastuvelektri toetuse taga seisab teiste survegruppide kõrval suurettevõtja Urmas Sõõrumaa.
Rahvaliidu pressiesindaja Agu Uudelepa kinnitusel annetas Sõõrumaa jaanuaris neile 1,5 miljonit krooni, Reformipartei on aastail 2003-2006 saanud umbes 1,5 miljonit krooni ning Keskerakonnale kinkis Sõõrumaa pool miljonit krooni detsembris, kirjutab Postimees.
Võib-olla pole annetuste ja eelmisel nädalal vastu võetud elektrituruseaduse vahel seost. Samas on sõltumatud, kuid anonüümsust palunud allikad Postimehele kinnitanud, et just Sõõrumaa viimaste kuude lobitöö surus seadusse rekordtoetused taastuvelektrile, mille uus kokkuostuhind on senise 81 asemel 115 senti kilovatt-tunni eest.
Riigikogu majanduskomisjon, mida juhib rahvaliitlane Mart Opmann, surus eelnõusse üllatavalt helded toetusemäärad istungil veebruari alguses, komisjoniga ühel nõul oli ka riigikogu.

Maailma kalleim kodu maksab 1,7 miljardit krooni
Maailma kalleim müügisolev kodu asub Forbesi andmetel Updown Court Windleshami külas Inglismaal ja maksab 1,7 miljardit krooni.
See 103 toaga maja on suurem kui Buckinghami palee. Maja juurde kuulub 23 hektarit aedu ja metsi, muutes selle idülliliseks inglise maakoduks.
Majas on mitmed ballisaalid, tohutu trepp, paanikatuba, squashiväljak, bowlingusaal ja põrandaküttega marmorist sissesõidutee. Maja vannitubasid võib lausa võrrelda luksulike spaadega, vahendas aripaev.ee.

Eesti Ehitus ütles üles koostöö Lutheri kvartali arendajaga
Eesti Ehitus ütles üles 2005. aastal Tallinna Lutheri elamukvartali ehitustöödeks sõlmitud töövõtulepingu kinnisvaraarendajaga OÜ Grove Invest.
Eesti Ehituse teatel ei andnud Grove Invest neile olulist osa projektdokumentatsioonist, samuti pole elamukvartal saanud Tallinna kultuuriväärtuste ametilt ehitustöödeks vajaminevat luba. Lepingujärgselt pidi arendaja esitama kogu dokumentatsiooni 2005. aasta viimastel kuudel.
"Grove Investi poolne kestev kohustuste rikkumine on pea algusest peale takistanud Eesti Ehitusel lepingu täitmist. Oleme otsinud probleemidele lahendusi ning püüdnud leida erinevaid variante halvima ärahoidmiseks, kuid tänaseks on selge, et kõik reaalselt võimalikud lahendused on kas lastud liiva joosta või pole leidnud tellija heakskiitu. Seetõttu on ehitaja funktsiooni täitmine edasises teadmatuses muutunud meile võimatuks," ütles Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ja lisas, et üksnes ehitustööde teostajana projektis osalenud Eesti Ehitus sõltus suures osas arendajapoolsetest juhtimisotsustest.

EL soovib suurendada taastuvenergia osakaalu
Sel nädalal toimunud Euroopa Liidu (EL) keskkonnanõukogu arutas kliimamuutustega seotud probleeme, lennuliiklusest tulevate heitmete lisamist kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemi ning autodest eralduva süsinikdioksiidi reguleerimist seadusandlusega.
Kliimaküsimustes jõudsid keskkonnaministrid kokkuleppele vähendada EL-i kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30 protsendini, juhul kui ka teised maailma arenenud riigid võtavad endale kohustuse heitkoguste vähendamiseks. Kui sellist rahvusvahelist kokkulepet saavutada ei õnnestu, siis on heitkoguste vähendamine võimalik 20 protsendini, teatas keskkonnaministeerium.
Keskkonnanõukogu seadis eesmärgi suurendada taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks 20 protsendini ning biokütuste osakaalu 10 protsendini.
Lõpliku otsuse langetavad EL-i liikmesriikide peaministrid 8.-9. märtsil toimuval Euroopa Ülemnõukogul.
Enamik keskkonnanõukogul osalenud ministritest toetas autodest eralduva süsinikdioksiidi reguleerimist seadusandlusega, sest senised vabatahtlikud kohustused autotootjatele ei ole tulemust andnud.

Tööandjate juhiks sai Enn Veskimägi
Täna esimest korda kogunenud Eesti tööandjate keskliidu volikogu uus koosseis valis üksmeelselt esimeheks taas Enn Veskimägi.
Veskimägi jääb ametisse järgnevaks kolmeks aastaks.
Volikogu järgmine koosolek toimub 28. märtsil, siis valitakse volikogu aseesimehed, teatas tööandjate keskliit.

Valitsus kinnitas RMK nõukogu liikmete töötasud
Valitsus kinnitas täna riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu esimehele makstavaks tasuks 7400 krooni kuus.
Nõukogu esimehe asetäitjate ja nõukogu liikmete tasuks kinnitati 5500 krooni kuus.
Tasu makstakse üks kord kuus RMK eelarvest. Tasu ei maksta nõukogu koosoleku toimumise kuu eest, mil nõukogu liige koosolekul ei osalenud. Samuti ei saa tasu nõukogus töötamise eest valitsuse liikmed, teatas valitsuse pressiteenistus.

RM: Palgakasvu kiirenemine jätkus 2006. aasta lõpuni
Eelmisel aastal mõjutas palgakasvu kiirenenud majandustegevus, mis tulenes ennekõike laenuraha sissevoolu tõttu üha aktiivsemaks muutunud kinnisvara- ja ehitustegevusest.
Samal ajal avaldas palkade kasvule mõju suurenenud tuludega tegevusalade käekäik, kus põhjuseks oli kõrge tarbimisnõudlus.
Keskmine brutokuupalk oli 2006. aasta viimases kvartalis 10212 krooni, mis on 17,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Vaatamata suhteliselt kiirele hindade kasvule kiirenes brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, kust inflatsioon on juba maha arvatud möödunud aasta lõpus koguni 12,6 protsendini ning netopalga reaalkasv 13,7 protsendini. Eelmise aasta kokkuvõtteks oli keskmine brutopalk 9351 krooni, brutopalga reaalkasv 11,3 ning netopalga reaalkasv 12,3 protsenti.
Tegevusaladest avaldasid kogu 2006. aasta lõikes brutopalga kasvule püsivalt tugevat mõju ehitus, kaubandus ning töötlev tööstus, kus palgakasv ulatus keskeltläbi 20 protsendini. Nendel kolmel tegevusalal töötab kokku 44 protsenti kõigist töötajatest. Ehitussektori kiire kasv mõjutas omakorda ehitusmaterjali-, metalli- ning puidutööstust, kus hinnatõus ja tulude kasv võimaldasid kvalifitseeritud tööjõu hoidmiseks palkasid tõsta. Sama stsenaarium leidis aset ka kaubanduse puhul, kus kõrge tarbimisnõudluse tõttu suurenenud tulud ja hinnad kajastusid ka palkade kiires kasvus.

Arco Vara suuromanikud ostsid välja Hansapanga osaluse
Arco Vara enamusaktsionärid Arti Arakas, Hillar-Peeter Luitsalu ja Richard Tomingas ostsid 181,3 miljoni krooni eest Hansapangalt välja Arco Vara poolt Hansapangale 2005. aastal emiteeritud aktsiad.
2005. aastal sõlmitud Arco Vara AS aktsionäride kokkuleppe järgi anti Arco Vara AS-i enamusaktsionäridele optsioon omandada kokkulepitud preemiat (16,5% aastas) makstes Hansapangale emiteeritud aktsiad pärast seda, kui tehingust on möödas üks aasta, mida enamusaktsionärid ka kasutasid, teatas ettevõte.
2005. aasta detsembri alguses emiteeris Arco Vara Hansapangale umbes 156 miljoni kroonise väljalaskehinnaga uusi aktsiaid. Uute aktsionäride kaasamiseks emiteeris Hansapank omakorda Arco Vara aktsiatega seotud väärtpabereid, mida müüdi suunatud pakkumise raames erainvestoritele ning investeerimisfondidele Eestis.
"Emissiooni kaudu ettevõtte jaoks kaasatud vahendid aitasid Arco Varal mitu sammu edasi liikuda ja see arenguetapp on ettevõttel edukalt läbitud," kommenteeris Arco Vara nõukogu esimees Arti Arakas.

Eesti innovaatilisus jääb Euroopa keskmisele alla
Täna avaldatud riikide innovaatilisust puudutavas uuringus on Eesti tulemus Euroopa riikide seas 16.-17. ning jääb alla Euroopa Liidu keskmisele.
25 Euroopa Liidu riigi seas platseerub Eesti 13.-14. kohale, jagades positsiooni Tšehhiga.
Eesti tugevuseks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist, kõrgharidusega inimeste osakaal 25-64 aastaste inimeste seas ning uuendustegevustes koostööd tegevate väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal.
Eesti nõrkuseks võib pidada patentide väljastamise vähesust ning avaliku sektori madalat toetust ettevõtete innovatsiooniliste püüdluste elluviimiseks.
Uuringut tutvustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Lauri Tammiste sõnul on olukord murettekitav eelkõige seetõttu, et oma arengutempolt asetub Eesti ühte gruppi koos paigaltammujatega. Ehk siis meist tagapool olevatel riikidel, nagu Poolal (28. koht Euroopa riikide seass), Lätil (22.), Leedul (27.) jt, on suurem võimalus meist ette minna, kui meil ettepoole liikuda.

Valitsus jättis Eesti Raudtee dividendide osas otsuse tegemata
Valitsus jättis otsustamata kas Eesti Raudtee dividendid võtta välja või kanda need jaotamata kasumi hulka.
Ministrid põhimõtteliselt nõustusid vajadusega vaadata üle AS Eesti Raudtee investeerimismahud 2007. aastal ning nende katteallikad. Kõnealuse teema juurde tullakse pärast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi vahelisi konsultatsioone tagasi valitsuse järgmisel nõupidamisel.
AS Eesti Raudtee 9. jaanuari 2007. aasta aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul otsustati maksta aktsionäridele dividende 227 miljonit krooni, millest 150 miljonit krooni Baltic Rail Services OÜ-le ja 77 miljonit krooni riigile. BRS-le maksis AS Eesti Raudtee dividendid välja käesoleva aasta 9. jaanuaril, riigile dividende seni välja makstud pole.

Maksu- ja tolliamet alustas tulumaksu tagastamist
Maksu- ja tolliamet alustas enammakstud tulumaksu tagastusi, kokku on 22. ja 23. veebruaril kavas tagastada ligikaudu 400 miljonit krooni.
Täna tagastatakse tulumaks 90 662 isikule summas 290 miljonit krooni.
14. veebruaril esitati ligi 22 tuhat tuludeklaratsiooni, mille alusel kuulub tagasimaksmisele 76,4 miljonit krooni. 15. veebruaril esitati ligi 86 tuhat tuludeklaratsiooni, mille alusel kuulub tagastamisele 267 miljonit krooni.
Seoses väga suure deklareerijate hulgaga esimestel päevadel palub maksuamet klientidelt mõistvat suhtumist, kuna suure hulga andmete töötlemine ja ülekannete tegemine tulumaksu tagastamiseks võib võtta tavapärasest veidi kauem aega. Kõigil klientidel palutakse pärast tuludeklaratsiooni esitamist jälgida informatsiooni e-maksuametis oma tulude deklareerimise infoleheküljel. Kui seal on teade, et enammakstud tulumaks kuulub tagastamisele, kannab maksu- ja tolliamet summa üle esimesel võimalusel.

Valitsus otsustas Eesti Telekomi aktsiad arengufondile üle anda
Vabariigi valitsus otsustas täna anda Eesti Arengufondile investeerimiskapitali moodustamiseks üle 4 138 636 riigile kuuluvat AS-i Eesti Telekom aktsiat, mis vastab kolmeprotsendisele osalusele ettevõttes.
Esimeseks viieks aastaks on prognoositud, et arengufond vajab investeerimistegevuseks umbes 500 miljonit krooni. Et riik annab fondi investeerimiskapitali moodustamiseks üle vähemalt kolmeprotsendilisele osalusele vastava koguse Eesti Telekomi aktsiaid, näeb ette Eesti Arengufondi seadus. Eilse kauplemispäeva lõpu seisuga oli üleantavate aktsiate väärtus börsil üle 580 miljoni krooni.
Investeerimistegevust võib fond rahastada nii aktsiatelt saadavate dividendide, võimalikust aktsiate müügist saadava tulu kui muude vahendite arvelt. Võimalik on ka aktsiaid pantida. Täpsemalt otsustab investeerimiseks vajalike vahendite kasutamise üle arengufondi nõukogu koos juhatusega.

Soomes algas Tallinna talvine turunduskampaania
Tallinna ettevõtlusamet korraldab tänavu kuni 18. märtsini reklaamikampaania Soome turul, mille kampaania keskendub kultuuriturismile.
Peamisteks märksõnadeks on Kadriorg ja Pirita, kuhu on koondunud suur osa muuseume, vaatamisväärsusi ning kultuurilooliselt olulisi paiku nagu lauluväljak ja Metsakalmistu. Teiseks keskseks teemaks ja sündmuseks on disainiaasta, mis kestab Tallinnas kuni augustini ning mille raames korraldatakse mitmeid üritusi ja välja on antud ka Tallinna disainikaart.
Kampaania peamiseks sihtrühmaks on Helsingi ja selle lähiümbruses ning Lõuna- ja Lääne-Soomes elavad üle 35-aastased naised, kuna uuringute järgi just nemad moodustavad selle osa soomlastest, kes on kõige rohkem huvitunud kultuurist, kunstist ning disainist ja samas ka reisivad palju. Sellest tulenevalt on ka kampaania väljundiks Soome naiste- ja sisustusajakirjade, nagu näiteks Gloria, Anna, Avotakka vahel ilmuvad inserdid.

Töötus vähenes kolmandiku võrra
Tööturuametis registreeritud töötute arv oli eelmisel aastal 48 167, mis oli 32,9% vähem kui 2005. aastal, mil amet registreeris 71 735 töötut.
Tööturuametit külastas kuu jooksul keskmiselt 15 421 inimest, mis moodustab 1,8% tööealisest elanikkonnast (vanuses 16 kuni pensioniiga). 2005. aastal olid vastavad näitajad 29 798 inimest ja 3,2%. Aastaga vähenes tööturuametit külastanud isikute keskmine arv kuus 39,1%.
"Registreeritud töötuse vähenemise põhjuseks võib pidada 2006. aastal edukalt rakendunud uut tööturuteenuste ja - toetuste seadust ja kuni kaheteistkümne protsendilist majanduskasv," ütles tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson.
Noorte (16-24) töötute osakaal aasta jooksul arvel olnud töötutest oli 2006.aastal 13,6%, 2005. aastal oli sama näitaja 15,6%. Üle 50-aastaste töötute osakaal aasta jooksul arvel olnud töötutest oli 2006. aastal 29,5%, 2005. aastal 26,1%.

Keskmine brutopalk tõusis esimest korda üle 10 000 krooni
Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta neljandas kvartalis esimest korda üle kümne tuhande krooni, täpsemalt 10 212 kroonile kuus.
Keskmine brutotunnipalk oli statistikaameti andmetel 60,28 krooni.
2005. aasta neljanda kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.
Enim tõusis keskmine brutokuupalk kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduses (1,5%). Ka keskmine brutotunnipalk tõusis enim kalapüügi alal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduses (4,7%).
Hüppeline palgatõus kalapüügis oli tingitud tegevusala madalast palgatasemest 2005. aastal ning oma mõju avaldas ka kalapüügile iseloomulik hooajalisus.
Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

Läti lati laenamine kallines pankadele kaks korda
Kuigi lätlaste paanika lati devalveerimise pärast on hakanud vaibuma, tõusid pankadevahelised laenuintressid nädalaga kahekordseks ja jõudsid eile rekordkõrge 8,9 protsendini kuus.
"Surve latile jätkub," ütles Nordea analüütik Mika Erkkilä. Läti Panga esindaja Martins Gravinsi sõnul ei mõjuta intressi tõus suuri pankasid, vaid ainult väiksemaid kontoreid. Ta rõhutas, et keskpank pole lati kursi mõjutamisse sekkunud, kirjutas Äripäev.
Ka peaminister on kinnitanud, et devalveerimist plaanis ei ole ja Läti Pank on valmis latti kaitsma, kuid mõnedel hinnangutel ei ole oht kadunud. Inimeste paanika jätkudes ja eurolaenude massilisel vahetamisel lattide vastu võib latil kaduda kate, sest laenude maht on kordades suurem reservist. Läti latt on seotud euroga ja selle kurss on fikseeritud, lubatud kõikumine on pluss-miinus üks protsent.

Võluvitsaks peetud astelpaju nüpeldab talumehi
Astelpajuvaimustus, mis sajandivahetusel kerkis Lauri Aaspõllu õhutusel nagu pärmi peal, on muutunud astelpajuahastuseks - istandused kannavad saaki, aga kuldsetest vitamiinipommidest on raske lahti saada ning kasvatajatel on jäänud loodetud hõlpkroonid teenimata.
Esimesed muresignaalid jõudsid ajakirjandusse juba paar aastat tagasi, kui istandused hakkasid saaki andma. Nüüd on selgunud, et osa tollastest marjadest seisab endiselt tulutult külmlaos ja kasvatajate kannatus on katkemas, kirjutab Äripäev.
AS-i Maag Tartus asuvasse külmkambrisse toodi 2005. aasta kevadel Pärnu külmkambrist 74 tonni puhastatud ja pakendatud astelpajumarju. Alles on laos 48 tonni marju, ülejäänu on Aaspõllu mittetulundusühing A-Mari, mis tegeleb talumeestelt kogutud marjade müügiga, tasapisi välja lunastanud.
"Laopind on nende marjade all kinni," kurdab Maagi külmlao juhataja Katrin Puussaar. "Oleme seetõttu olnud sunnitud oma kaupade ladustamiseks rentima mujalt pinda."

Tudengite võetav õppelaen kulub suuresti tilulilule ja lõbustustele
Riigiametnike õppelaenude kustutamiseks kulub riigil aastas üle saja miljoni krooni.
Õppelaenu võtnud endisele või praegusele riigiametnikust tudengile tähendab riigi hüvitatav õppelaenu põhiosa arvestatavat igakuist boonust. Kui pole kavas töökohta muuta ja laenu on võetud kogu õppeaja jooksul, saab seda kokku päris kena summa, mille tagasimaksmiseks pole eriti vaja kulutusi teha. Riigi palgal olijatel tuleb tasuda vaid õppelaenu viieprotsendiline intress.
Kui päevases vormis noorel õppuril kulubki laenuraha enamasti elamiseks või õppemaksu tasumiseks, siis töö kõrvalt õppijad ja selleks laenu võtnud tudengid kasutavad soodsa intressiga antavat laenu ka hoopis muul otstarbel, näiteks arvuti või telefoni ostmiseks, hammaste ravimiseks, kodu sisustamiseks või reisimiseks, riiete ostmisest rääkimata.

Nyyd Ensemble annab järgmisel kuul kaks kontserti
Nyyd Ensemble kaks kontserti 3. ja 4. märtsil kannavad pealkirja "Mõistujutud" ja kontsertesinemisi dirigeerib Olari Elts.
Solistidena astuvad kontserdil ülesse sopran Kaia Urb, metsosopran Iris Oja, tenorid Mati Turi ja Tiit Kogerman, bariton Uku Joller ja bass Allan Vurma.
Esiettekandele tuleb Ukraina päritolu helilooja Galina Grigorjeva kammerooper "Sipelgas John J. Plenty ja Rohutirts Dan".
Lisaks tuleb ettekandele Galina Grigorjeva seades vene helilooja Igor Stravinski teos "Kuidas seened sõtta läksid" ning Stravinski lood "Renard" ja "Ragtime".

Vanemuine toob Verdi "La Traviata" Tallinnasse
Vanemuise teater annab 27. veebruaril Tallinnas Vene Teatris külalisetenduse maailma ooperiliteratuuri ühe liigutavama heliteose, Verdi "La Traviataga".
"See on naiseliku armastuse ja eneseohverduse lugu," rääkis lavastaja Taisto Noor. "Kui mõelda üldse ooperite peale, siis neis on mehed valmis armastuse nimel küll tapma, kuid armastatu õnne eest selliseks eneseohverduseks on võimelised vist vaid naised," lisas Noor.
Vanemuise "La Traviatas" laulab Violettat Peterburi Maria Teatri rahvusvaheliselt hinnatud solist Svetlana Trifonova, kelle esinemised on ulatunud Londonisse, Viini, Washingtoni jm. Teistes osades astuvad lavale Mart Madiste, Eduards Cudakovs, Karmen Puis, Atlan Karp jt. Dirigeerib Lauri Sirp.
"La Traviata" põhineb tõestisündinud lool, selle peaosaliste prototüüpideks on Pariisi omaaegne kuulus kurtisaan Marie Duplessis ja kirjanik Alexandre Dumas-noorem, kes kirjutas juhtunu põhjal romaani "Kameeliadaam". Verdit köitis "Kameeliadaami" süžee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga.

Näitus Laidoneri aumärkidest on avatud vaid ühel päeval
Näitus Johan Laidoneri aumärkidest on Eesti Pangas avatud vaid Vabariigi aastapäeval.
Eesti Vabariigi aastapäeval on Eesti Panga muuseumis üheks päevaks taasavatud väljapanek kindral Johan Laidoneri aumärkidest.
Eesti Panga muuseumist öeldi EPL Online-ile, et Johan Laidoneri aumärgid on anti Eesti Panka hoiule aastal 2004 ja siis eksponeeris panga muuseum neid avalikkusele kuuaega.
Johan Laidoneri aumärkide näitamine huvilistele ühel päeval aastas on juba kujunenud traditsiooniks. Ka eelmisel Vabariigi aastapäeval oli avatud näitus Laidoneri aumärkidest ning külastajate huvi selle vastu oli suur, kinnitati EPL Online-ile Eesti Panga Muuseumist.
Eesti Panga muuseumis on võimalik tutvuda järgmiste kindral Laidoneri

27 Eesti Kunstiakadeemia õppekava said täieliku akrediteeringu
Eesti Kunstiakadeemia esitas haridusministeeriumile akrediteerimiseks 29 õppekava, millest 27-le saadi täielik ja kahele õppekavale tingimisi akrediteering.
1999. aastal alanud mahukas bakalaureuse- ja magistriõppekavade akrediteerimisprotsess jõudis tulemuseni käesoleval nädalal, kui haridusministri käskkiri akrediteerimiste kinnitusega jõudis Eesti Kunstiakadeemia rektoraati.
Iga õppekava akrediteerimiseks valmistati vastavate osakondade poolt ette eneseanalüüsi raportid. Eesti Kunstiakadeemia rektoraadi juhtimisel valmistati ette ka institutsionaalse eneseanalüüsi raport, mille käigus vaadeldi põhjalikult kogu akadeemias toimuvat õppe- ning arendus- ja teadustegevust ja ka akadeemia toimimist organisatsioonina, selle tänapäeva ning arenguperspektiive.
EKA 29-st õppekavast akrediteeris komisjon täielikult 27 ja kahele õppekavale anti tingimsi akrediteering. "Tingimisi akrediteeriti stsenograafia bakalaureuse ja magistri õppekavad," ütles EKA turundusjuht Solvieg Jahnke EPL Online'ile.

Enn Soosaar vaatleb isa silmadega
Äsja 70. sünnipäeva tähistanud tõlkija ja esseist Enn Soosaar tutvustab Loomingu Raamatukogu teoses "Isa ja Aeg" tükikest oma perekonna ajaloost.
Enn Soosaare isa Elmar oli üks neid eestlasi, kes pidi saatuse tahtel enam kui ühe korra nägema, kuidas tema senise maailma alustalad kokku varisevad ja rusudele uut korda ehitama hakatakse. Niihästi vaikivat ajastut, omariikluse kaotamist, Teist maailmasõda kui ka taasiseseisvumist näinud usuteadlasel õnnestus repressioone vältida. Nagu tema poeg roomlaslikult sõnastab: "Isa ei arreteeritud, peret ei küüditatud." Tuli endale antud Ajas edasi elada.
Nagu autor Eesti Päevalehele raamatu ilmumise järel sõnas, oli mõte vaadelda lähiminevikku vanema generatsiooni silme läbi temas juba pikemat aega seedinud. Soosaar hoidub enda lapsepõlvemälestuste detailsest kirjeldamisest, tuues välja vaid mõned värvikamad momendid, näiteks liivaaugust leitud NKVD veretööle viitavad jäljed või Stalini surmale järgnenud kramplik leinaseisak. Elmar Soosaare elulugu tuuakse lugeja ette võrdlemisi kiretult ja lühidalt, nii et temast loodud pilt jääb üsna üldiseks. Üksikasjaliku biograafia koostamine ei olegi autori eesmärk, nagu näeb juba teose paksusest.

Kubistliku arhitektuuri võimalikkusest Tšehhi ehitiste näitel
Tšehhid tõestasid, et kubism on arhitektuuris võimalik, ja tegid sellest turismimagneti.
Pablo Picasso ja Georges Braque'i aastatel 1907-1908 leiutatud kubism muutis kardinaalselt maalikunsti, viies selle abstraktsiooni piirimaile. Esmapilgul on endale raske ette kujutada kubismi või abstraktsionismi arhitektuuris. Kuidas oleks võimalik elada abstraktses majas? Sellest on nad teinud ühe oma maad tutvustava turismimagneti.
Kubism on kunstivool, millel on kindlad autorid, kuid kohe levis ta kulutulena Pariisis ja jõudis peagi üle Prantsusmaa piiride. Modernistlik kunstiajalugu rõhutab mingi voolu esmaavastajaid, kuid see ei välista, et voolu järgijate tase või kunstiline kvaliteet ei võiks ületada voolu pioneeride oma. Kohati võibki seda tunnistada väga omanäolise Tšehhi kubismi näite varal. Prahas tegutses enne Esimest maailmasõda rühmitus Osma, kes vaimustus ekspressionismist, futurismist ja kubismist. Tuntum tšehhi kubist on František Kupka. Praha oli sel ajal kiiresti arenev linn, millega on nende kubismi uurija Rostislav Vácha seostanud uut vaimsust kunstis. Prantsuse poeet, kubismi apologeet Guillaume Apollinaire vaimustus Prahast niivõrd, et pühendas linnale luuletuse.

Uus-Meremaa lähistel püüti maailma suurim kalmaar
Maailma teadaolevalt suurim püütud kalmaar kaalub ligi pool tonni ning on umbes 11 meetrit pikk.
Tegegemist on niiöelda kolossaalse kalmaariga, kes on üldtuntud hiidkalmaarist veelgi suurem ning kalameeste sõnul eriti agressiivse iseloomuga, vahendab The Telegraph.
Kalalaeva kapten John Bennett rääkis, et elukas oli traali võrku sattudes parasjagu õgimas umbes 30 kilogrammi suurust kala. Kapten otsustas teaduse huvides kalmaari laevale võtta ning teadlastele edastada.
Ekspertide sõnul on olemas teoreetiline võimalus, et kusagil Põhja-Jäämere sügavustes elutseb mõni selle liigi veelgi suurem isend, kelle pikkus võib ulatuda üle 15 meetri.
Kalmaar viidi Uus-Meremaale Wellingtoni, kus teadlased loodavad saada uusi vastuseid nende müstiliste olendite kohta.

Eestlane on kutsutud Schwarzeneggeri jõuvõistlusele
Eestimaa tugevaim mees Andrus Murumets teeb pühapäeval TTÜ Spordihoones näidistreeningu, valmistudes Arnold Schwarzeneggeri poolt ellu kutsutud rammumehe võistluseks.
Rammumees Andrus Murumets on kutsutud osa võtma maailma ühest hinnatumast jõukatsumisest - Arnold Schwarzeneggeri poolt korraldatavast rammumehe võistlusest, mis toimub 2.-4. märtsil USA-s Columbuses.
Enne ärasõitu Ameerikasse näeb maailma kolmandat jõumeest Eestis esinemas perepäeval TTÜ Spordihallis, mis toimub sel pühapäeval kell 12.00-15.00.
Andrus Murumets, kes on võimeline vedama 25 tonni kaaluvat kütuseveokit, teeb publiku ees näidistreeningu 72-kiloste hantlitega, võtab ette erinevaid atraktsioone ning tõstab õhku tsirkuselapsi täis riputatud kangi.

Uuring: videomängud parandavad kirurgide käteosavust
USA teadlaste uuring lisab tõendeid sellest, et videomängud arendavad peenmotoorikat ehk täppisliigutuste oskusi, mida vajavad oma töös eriti kirurgid.
New Yorki Beth Israel haiglas tehtud uuringus osales 33 kirurgi, kellest üheksa oli mingil perioodil mänginud videomänge rohkem kui kolm tundi nädalas. Nad tegid testis 37 protsenti vähem vigu, sooritasid operatsiooni 27 protsenti kiiremini ja said 42 protsenti paremaid tulemusi kirurgioskusi mõõtvas testis kui need 15 kirurgi, kes ei olnud kunagi videomänge mänginud, vahendab ETV24.
Uuringus selgitati mängimise mõju muu hulgas täppisoperatsioonides kasutatavatele oskustele. Vastavate kirurgiliste lõikuste käigus on vaja teha sõrmedega väga täpseid juhtimisliigutusi sarnaselt mõne videomänguga.

Bingo Loto tänasele loosimisele on müüdud rekordarv erinevaid kombinatsioone
Bingo Loto tänase loosimise ennustatav jackpot on loto senise ajaloo suurim - 6 miljonit krooni.
Tänasele Bingo Loto loosimisele on hetkel ostetud 460 000 erineva kombinatsiooni jagu pileteid. "Pileteid on ostetud nii palju, et see on küll aeglustanud mõningate lotoaparaatide töövõimet, kuid kaebusi selle kohta, et keegi ei oleks saanud endale piletit osta meile laekunud ei ole," ütles Eesti Loto IT-projektijuht Madis Seppam EPL Online-ile.
"Hetkel väljastatud erinevate piletikombinatsioonide arv 460 000 ületab isegi kogu eelmise nädala jooksul ostetud Bingo Loto piletite kombinatsioonide arvu," sõnas Madis Seppam.
Eesti Loto andmeil on edasi arendatud ka firma seni tõrgetega töötanud internetilehekülge. "Oleme suurendanud oma kodulehe serveri jõudlust ja jätkame ka lehe edasist arendustööd," ütles Madis Seppam.

R2 LIVE läheb täna eetrisse sajandat korda
Tänases Raadio 2 kontsertsaades R2 LIVE annab akustilise kontserdi oma 20. juubelit tähistav ansambel Terminaator.
R2 LIVE 100 erisaade algab tavapärasest tund aega hiljem ehk kell 16 ja kestab poolteist tundi. "Laiendatud koosseisus Terminaator esitab lugusid, mis pärit bändi algusaegadest ja mille olemasolust paljudel aimugi pole," ütles Terminaatori solist Jaagup Kreem.
Eesti Raadio 1. stuudios saab väga erilisest kontserdist osa sadakond inimest. "Kuna Terminaator salvestab saates oma live-CD materjali, palusid nad intiimset ja hubast olemist. Sellepärast pääsebki kontserdile ainult sada inimest," põhjendas R2 LIVE toimetaja ja saatejuht Sten Teppan.
Pärast salvestust, kell 17: 30, jagab bänd kõikidele fännidele Raadiomaja all asuvas StarShopis autogramme, samuti on võimalik bändimeestega pilti teha.

Kosmeetikavaras soovis maksta ainult banaani eest
Falcki turvatöötaja pidas ühes Tallinna kaubanduskeskuses kinni naise, kes peitis varrukasse ligi 3200 krooni väärtuses kosmeetikatarbeid, kuid müügisaalist lahkudes maksis kinni vaid ostukorvis olnud banaani.
20. veebruari õhtul märkas Lasnamäel asuva kaubanduskeskuse turvatöötaja kosmeetikariiulite juures kahtlaselt käituvat noort naist.
Turvaruumi valvekaamerate abil nägi turvatöötaja, kuidas naine toppis varrukasse erinevaid kosmeetikatarbeid. Seejärel suundus naine müügisaalis teistesse osakondadesse, kus poetas varastatud kauba mantlivarrukast käekotti. Müügisaalist lahkudes tasus naine vaid ühe ostukorvis olnud banaani eest.
Turvakontrollis selgus, et naine oli varastanud 18 ripsmetušši, lisaks mitu huulepulka, silmapliiatseid, lauvärve ja küünelakke. Falcki turvatöötajad andsid kokku 3195 krooni väärtuses kosmeetikatarbeid varastanud Anna üle politseile.

Otepääl saab mängida taligolfi
Otepää golfikeskuses on teist talve avatud taligolfiväljak, kus kõik huvilised saavad teha oma esimese lumise golfimängu.
Otepää golfiklubi tegevjuhi Kaarel Sibula sõnul erineb talvegolf suvisest golfist teistsuguse raja, varustuse ja reeglite poolest. "Talvel asendab rohelist muruvaipa lumi, mis on lumetraktoriga kinni pressitud. Pall veereb sellel hästi ega kao lumme ära," kirjeldas Sibul.
Peale selle on ka golfipallid teist värvi - kui suvel kasutatakse valgeid palle, siis lume peal mängitakse värvilistega. Augud, kuhu palli peab lööma, on kolm korda suuremad kui suvel.
Otepääl Mäha külas asuv taligolfiväljak on avatud iga päev kella 9-17. Koha peal laenutatakse golfikeppe ja müüakse spetsiaalseid lumisel väljakul mängimiseks mõeldud golfipalle.

Rohelised astuvad lumememmedega kliimamuutustele vastu
Eesti Roheline Liikumine korraldab 28. veebruaril taas aktsiooni "Lumememmed kliimamuutuste vastu".
Roheliste liikumise tänavuse kampaania keskmes on Eesti põlevkivienergeetika probleemid. "Põlevkivi kasutamisest tekkiv CO2 moodustab kliimamuutuseid põhjustavate kasvuhoonegaaside toodangust Eestis tervelt 84%," ütles Kadri Koppel Eesti Roheliste Liikumisest.
Kampaaniast saavad osa võtta nii organisatsioonid kui üksikisikud, selleks tuleb ehitada avalikesse kohtadesse kliimamuutuste vastu piketeerivaid lumememmesid. "Liigsetest kasvuhoonegaasidest põhjustatud kliimamuutuste tõttu muutub lumememmede talvitumine Eestis aasta-aastalt üha keerulisemaks," lisas Koppel.
Lumememmede meeleavalduse toetamine on heaks võimaluseks ühendada meelelahutust ja keskkonnamõtet. "Memmesid võiks püstitada igapäevaelu sõlmpunktidesse nii maal kui linnas. Eelmise aasta kogemus näitas, et lumest meisterdamisel ei ole takistuseks ka külm ilm. Lumistele piketeerijatele võiks kätte anda silte, millega juhtida tähelepanu kliimamuutuste põhjustele," sõnas Kadri Koppel.

Noored näitasid Riigikogule eeskuju
Rahvusraamatukogus toimunud Noorte Riigikogu täiskogu istungil arutati tänase Eesti kümmet olulisemat valuküsimust.
17.-18. veebruaril toimunud Noorte Riigikogul kinnitasid nii ürituse patroon Allar Jõks kui Riigikogu aseesimees Ene Ergma, et noored on poliitikutele eeskujuks mitte ainult kohusetundliku osalemise, vaid ka sisukate arutelude ja hoolivuse poolest.
Rahvusraamatukogus toimunud täiskogu istungil arutati kümmet olulisemat tänase Eesti valuküsimust. Noorte Riigikogu otsustas esimese lugemise tulemusel heaks kiita neist viis, ülejäänud viis aga saadeti tagasi komisjoni täiendamiseks. Noorte poolt vastu võetud seadustest ja otsustest sai enim poolthääli HIV probleemi lahenduseks pakutud sotsiaalkomisjoni eelnõu. Heakskiidu leidsid ka eelnõud ületarbimise ohjamisest, Eesti välispoliitikast Venemaa suunal, mittekodanike staatusest ja osalusest ning liiklusturvalisusest.

Lordi tervitab Eesti iseseisvuspäeva tulemölluga
Eelmisel aastal ülivõimsalt Eurovisioni lauluvõistluse võitnud Soome rokikollid tulevad teist korda Eestisse.
Seekord täispika kavaga ja teistsuguse tulevärgiga kui suvel Haapsalus. Lordi astub Saku Suurhallis publiku ette laupäeva õhtul samal ajal, kui president Tartus iseseisvuspäeva külalisi kätleb, kirjutab SL Õhtuleht.
Ansambel Lordi liigub tuuriga "Killers of Eurovision 2006" Baltikumis marsruudil Vilnius, Kaunas, Tallinn, Riia. Alguses olevat olnud plaanis klubituur, kuid sellest kasvas välja ikkagi suurhallide kontsert. Tallinnas esineb Lordi soojendajata, kuid on see-eest laval vähemalt poolteist tundi.
Bänd saabub Tallinna kahe raskeveoki ja superbussidega, kus on ülivõimas (püro) tehnika, millega lubatakse super tule-show'd. Lordi tiimis on 21 inimest, lava pannakse üles kuus tundi.

Eesti Vabariigi aastapäev möödub raskerokirütmis
Algav nädalalõpp tõotab raskerokifännidele Tallinnas üht lakkamatut kontserdielamust.
Täna annab Tallinnas Rock Cafés avapaugu üritus nimega Metal Arena. Lavale astuvad näiteks Spitblood, Burn Still, These Broken Remains ja Remember Me Not. Üritus on vanusepiiranguta ning pilet maksab vaid 50 krooni.
Reedel läheb aga suuremaks mölluks, sest ühel ja samal õhtul võib üritusel Naapurivisa näha ja kuulda kodumaiseid staare Metsatöll ja J.M.K.E ning põhjanaabrite rokilaulikuid Viikate ja Kotiteollisuus. Viimatimainitu on lisaks muusikale (Soomes müüdi bändi novembris ilmunud albumit kuldplaadi jagu kõigest kahe päevaga) kuulus oma huumorisoone poolest.
Nii kiitsid nad näiteks Eesti Päevalehele antud intervjuus, kuidas olid plaadifirmast kingasaamisele lähedal juba enne esimese plaadi ilmumist, kuid õnneks tuli firma boss bändi kontserdile ning kuulis "kõige paremat muusikat oma elus". Kotiteollisuuse täispikka intervjuud saab lugeda Eesti Päevaleht Online'ist (www.epl.ee/artikkel/375115). Rock Café uksed avanevad kell 20, piletid maksavad eelmüügist 175 ning kohapeal 200 krooni.

Pet Shop Boys tuleb Eestisse! 
2. mail esineb Tallinnas Saku suurhallis oma uut plaati tutvustava maailmaturnee "Fundamental" raames Inglismaa popduo Pet Shop Boys. Ansambel, mille Neil Tennant ja Chris Lowe asutasid 26 aastat tagasi, sai kuulsaks oma esimese singliga "West End Girls". Bänd on välja andnud kümmekond albumit, pälvinud hulgaliselt muusikaauhindu ja teinud koostööd teiste muusikastaaridega. Pet Shop Boysi turnee kontsert on eriline teatraliseeritud etendus, mille lavastajaks on tuntud teatrikunstnik Es Devlin ja koreograafiks street-style'i looja Hakeem Onibudo. Kontserdil kõlavad nii uue plaadi lood kui ka juba klassikaks saanud hitid nagu "It's A Sin", "Rent", "Go West", "Always On My Mind". Kontserdi piletid tulevad Piletilevis ja Statoilis vabamüüki esmaspäeval kell 10. Pet Shop Boysi kontserdi produtsent on BDG koostöös Welldone'iga.

Tap Dogs klõbistab linnahallis kingi
Täna, homme ja ülehomme annab Tallinna linnahallis kolm sõud meeste stepptantsutrupp Tap Dogs. Nad vastandavad end ülikondades ja lakk-kingades tantsutruppidele, esinedes laval rasketes Blundstone'i saabastes, T-särkides ja räbaldunud teksaspükstes. Kuueliikmeline tantsugrupp lubab kõigil kolmel linnahallis toimuval kontserdil ohtralt steppida, trampida, hüpata ja vett pritsida. Ligi poolteist tundi kestva esinemise vältel muudetakse mitu korda lava ja stepitakse vahepeal ka lae all. 1995. aastal loodud trupi asutasid kuus noormeest, kes töötasid Austraalia tööstuslinna Newcastle'i metallitehases. Trupi tantsud on seadnud Dein Perry, keda on kahel korral pärjatud Olivieri koreograafiaauhinnaga. Eestis esinevad tema vend Sheldon Perry, Jim Doubtfire, Nigel Long, Ryan Gravelle, Mitchell Hicks ja Matt Papa. Tap Dogs jõudis Eestisse BackRow Productioni ja muusikaliteatri koostöös.

HK Stars mängis HC Eaglesi napilt üle
Eesti meeste jäähokimeistrivõistlustel alistas endale juba meistritiitli taganud HK Stars Jetihallis täna HC Eaglesi skooriga 4: 3 (2: 2, 1: 0, 1: 1).
Võitjate ridades viskas Mihhail Kozlov kaks, Aleksander Kuznetsov ja Maksim Ivanov ühe värava, Eaglesi poolel tegi kahel korral skoori Mark Samorukov ja korra Dmitri Kisselevitš, vahendab Eesti jäähokiliidu pressiteenistus.
Meistrivõistluste eelviimases voorus kohtuvad pühapäeval, 25. veebruaril Narva PSK - HK Stars (16.00, Narva) ja Tartu Välk 494 - HC Eagles (16.00, Tartu Lõunakeskus).

Selver ja Falck olid võrkpalliplatsil edukad
Täna alanud Schenkeri Liiga veerandfinaalides olid Eesti meeskondadest võidukad Tallinna Selver ja Falck Pärnu võrkpallimeeskonnad.
Veerandfinaalide tasavägiseim mäng peeti Pärnus, kus kohalik Falck Pärnu asus napi 3: 2 (otsustav geim 15: 13!) võiduga seeriat juhtima. Pärnu alustas kodusaalis Poliurs/Biolars meeskonna vastu võimsalt, võites avageimi 25: 14. Teine geim kuulus aga napilt 27: 25 Ozolnieki meeskonnale Poliurs ning tulemusega 25: 19 läks lätlastele ka kolmanda geimi võit. Neljandaks geimiks pärnakad kosusid ning võitsid selle 25: 20, samuti kuulus kodumeeskonnale otsustav geim, teatab võrkpalliliit.
Põhiturniiri võitja Selveri meeskond ei jätnud Tallinna Kalevile mingit võimalust ja asus kindla 3: 0 võiduga veerandfinaalseeriat juhtima. Ühepoolselt alanud kohtumine muutus tasavägiseks alles kolmandas geimis, kus Selveri meeskond pidi napi 29: 27 võidu jaoks pingutama. Selveri meeskond esines ühtlaselt hästi, statistika põhjal olid efektiivseimad +9 punktiga lõpetanud nurgaründajad Keith Pupart ja Martti Rosenblatt.

Ferrari näitas Bahreinis klassi
F1 meeskondade esimesel testipäeval Bahreini rajal olid kiiremad Ferrarid.
Felipe Massa nimele kirjutati kiireim ring 1.31, 778-ga, Kimi Räikkönen jäi brasiillasest maha 0,123 sekundiga. Esikuuikusse kihutasid end veel Jenson Button (Honda) 1.32, 097, Lewis Hamilton (McLaren-Mercedes) 1.32, 194, Pedro de la Rosa (McLaren-Mercedes) 1.32, 628 ja Sebastian Vettel (Sauber-BMW) 1.32, 646-ga, vahendab Sportnet
Maailmameister Fernando Alonso (McLaren-Mercedes) ei osalenud.

Eestis toimub esmakordselt lumelauakrossi karikasari
Pühapäeval, 25. veebruaril toimub Kuutsemääl esimene O'Neill SBX lumelauakrossi karikasarja etapp.
Nii tehnilisel tasemel krossirajal ei ole varem Eestis võistlusi korraldatud. Võistlused toimuvad kolmes klassis - mehed, juuniorid ja naised.
Etapil osaleb ka Eesti lumelauakrossi koondis - Magnar Freimuth, Ivar Kruusenberg ja teised Eesti tipud, oodatud on võistlejad ka raja tagant.
Registreerimine toimub kell 9.00. Kl 10-11 vaba rada, kl 11.00 eelsõidud ja 12.30 finaalid.
Karikasarja järgmine etapp toimub 8.aprillil.

Tähtede mängu pealtpanekuvõistlusel osalevad eestlasted, leedulane ja ameeriklased
KORVPALL:
Eelmise aasta võitja Marko Riis on üheks peapretendentidest ka selle aasta tiitlile, kuid konkurents tõotab tulla kõva, vahendab Sportnet.
Osalevad: Travis Reed (Tallinna BC Kalev/Cramo), Kristjan Kangur (Tallinna BC Kalev/Cramo),
Povilas Butkevicius (Tartu Ülikool/Rock), Marko Riis (Dalkia/Nybit), Pierre Jallow (BC Kalev/Rapla),
Peep Orlovski (BC Tartu Fausto), Kristjan Keres (KK Pärnu), Henri Klemmer (KK Pärnu), Jermaine Vanness (BC Rakvere Tarvas).
Pealtpanekuvõistlus koosneb kahest osast: eelvoorust ja finaalist, kuhu pääseb eelvõistluse kolm parimat.

Karmen Piirsoo lõpetas noorte taliolümpiapäevadel võistluse 23. kohaga
VIII Euroopa noorte taliolümpiapäevadel Jacas oli eile hilisõhtul kavas iluuisutamise naiste üksiksõidu vabakava.
Lühikava järel paremusjärjestuses 21. positsioonil olnud Karmen Piirsoo lõpetas võistluse 23. kohaga. 29 neiu konkurentsis osutus parimaks hispaanlanna Sonia Lafuente.
18.-23. veebruarini Hispaanias toimuvatel noorte taliolümpiapäevadel osaleb 19 Eesti noorsportlast.

Marko Asmer oli Briti vormel-3 testipäevade kiireim
AUTOSPORT:
Briti vormel-Renault sarja valitsev meister Seb Hohenthal Fortecil oli paremuselt teine, jäädes Asmerile alla 0,325 sekundiga. Asmer sõitis häid aegu ka teisipäeval, kuid need tühistati, kuna auto ei läbinud tehnilist kontrolli, vahendab ETV Sport.
Teisipäeval olid parimad Sam Bird (Carlin) ja Stephen Jelley (Räikkönen Robertson Racing), kuid Birdi 49,633 oli kahe päeva kokkuvõttes alles paremuselt kolmas.

Madridi Real võttis võidu, kuid andis edu käest
Mitmekordne Meistrite liiga võitja Real laskis endale kodus kaks väravat lüüa.
Üleeile löödi pall taas mängu paarikuulise puhkuse järel kaheksandikfinaalidega jätkunud jalgpalli Meistrite liiga sarjas.
Teisipäeva õhtu põnevaimaks heitluseks kujunes mõõduvõtmine kahe suurklubi, Madridi Reali ja Müncheni Bayerni vahel. Käimasoleval hooajal on mõlemad "saurused" oma maa liigades pisut karile jooksnud, seda enam kannustab neid tagant soov hiilata euroväljakutel.
Juba 10. mänguminutil viis Reali kaptenipaela kandev Raul kodumeeskonna juhtima. Bayerni väravavahi Oliver Kahni ebaõnnestunud tõrjest põrkas pall platsile tagasi otse Rauli jala ette, kust kuulus hispaanlane selle lihtsalt tühjaks jäänud väravasse saatis.

1 küsimus Kristjan Kangurile
Kas FIBA EuroCupi teise ringi turniiril saadud kuus kaotust näitavad, et Euroopa tippklubid asuvad meist veel
ületamatult kaugel?
Vastab
Kristjan Kangur,
BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonna ääremängija
Kuidas võtta, see on kahe otsaga asi. Loomulikult on Hispaania ja Itaalia tippklubidel hoopis teine tase, aga prantslastega mängisime mõlemas mängus kui võrdne võrdsega ja kodusaalis saime ka teistele vastu.
Viimases mängus Dioniga (Kalev juhtis 59: 50, kuid kaotas mängu 64: 68 - toim) jäi võit keskendumise taha, mõned mehed vist mõtlesid, et vastas on noored poisid ja võit tuleb kergelt kätte.

Suusatajate hiigelhotell kihab nagu mesilastaru
Suusatajad elavad MM-il ninapidi koos. Kas konkurentide sage kohtamine tekitab pingeid? Mis võib häirida keskendumist? Seda uurisime täna startivatelt sprinteritelt.
Sapporo linna piiridest välja jääva hiiglasliku Kitahoroshima Prince'i hotelli tuled säravad õhtupimeduses mitme kilomeetri kaugusele. Betoonkolossi esimese korruse puhkesaalis ajavad suusatajad vabal ajal üksteisega juttu ja suhtlevad arvuti vahendusel kodustega.
Peeter Kümmelile meeldib väga, et murdmaarahvas majutati ühe katuse alla. "Torino olümpia ajal elasime Pragelatos nagu isolatsioonis - see hakkas pikapeale ajudele," selgitas ta. "Jaapanis on tore konkurente kohata. Mul on juba mitu head sõpra - näiteks austerlane Martin Stockinger või rootslane Emil Jönsson."
Stockingeriga seob Kümmelit huvitav detail - mõlemal on käsil suusasprindialase doktoritöö kirjutamine. Mahuka teadustöö arutamiseks ei jää MM-il paraku siiski mahti, sest see nõuaks tõsisemat süvenemist, kui tiitlivõistluste pingelised päevad võimaldavad.

Mati Alaver: medalita jäämine pole traagiline
Eesti suusakoondise peatreener, eile 53-aastaseks saanud Mati Alaver ütles, et tippude kasvatamiseks peab suusaliit looma hulkadele head treeninguolud.
Kui tugevaks hindate Eesti meestekoondist, kus pole Andrus Veerpalu ja haiguse tõttu koju jäänud Anti Saarepuud?
Vigastused ja haigused käivad tippspordiga kaasas. Lasin kodus möödunud tiitlivõistlused silme eest läbi. Meie meeskonnal on 1998. aastast alates läinud MM-il ja olümpial väga hästi. Tipud on saanud startida eranditult tervena. Konkurentide liidrid on olnud sageli hädas. Näiteks rootslased võitlesid 1999. aastal Ramsau MM-il kõhuhädaga. Nii Salt Lake City kui ka Torino olümpial ei pääsenud mõni tugev rivaal startigi. Meil polnud siiani midagi häda. Aga samas kasvas tõenäosus, et ka meie sportlastega võib midagi juhtuda. Kahju küll, et juhtus korraga kahe mehega.

Merko Ehituse käive oli 4,4 miljardit krooni
Merko Ehituse kontserni eelmise aasta müügitulu oli 4,4 miljardit krooni, kasvades aastaga 36,6%.
Eelmisel aastal teenis kontsern 581,7 miljonit krooni kasumit, millest 252,7 miljonit krooni teeniti SIA Merks ja UAB Merko Statyba poolt, 218,1 miljonit krooni AS Merko Ehitus emafirma ning 110,9 miljonit krooni kontserni Eesti tütarettevõtete poolt, teatas kontsern.
Aastaga kasvas kontserni kogukasum 32,6% ja väljaspool Eestit teenitud kasum 156%. Esmakordselt ületas Läti ja Leedu üksuste puhaskasum AS Merko Ehitus emafirma kasumi, avaldas ettevõte börsi vahendusel.
Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse sõnul oli 2006. aasta kontserni jaoks läbimurdelise iseloomuga. "Merko Läti ja Leedu tütarfirmad kasvavad täna Eesti emaettevõttest kiiremini, mis aitab kontsernil maandada riske ja samas säilitada arenguks vajalikku kasvutempot. Usume, et kolmes riigis võrreldavate mahtudega opereerival ehitusettevõttel on konkurentsieelis nii mahukate tellimuste hankimisel kui riskide jagamisel jätkuvalt väga kiiresti kasvaval turul," sõnas Annus.

GILD Bankers täpsustab
Seoses 20. ja 21. veebruaril Äripäevas ning Päevalehe Ärilehes ilmunud artiklitega ("Väätsa Agro suuromanikud on Alo Lillepea ja Tõnis Haavel"; "Pankurid hakkavad lehmi pidama") võib tekkida valearusaam, et GILD Bankersi omanikel on erainvesteeringuid Eesti ühes suurimas põllumajandusettevõttes Väätsa Agro.
GILD Bankers soovib täpsustada, et osalus Väätsa Agro ettevõttes kuulub investeerimispanga juhitavale kinnisele investeerimisühingule GILD Arbitrage. Tõnis Haavel GILD Arbitrage' i nõukogu liikmena esindab ühingut ka põllumajandusettevõtte nõukogus.
GILD Arbitrage'i eesmärgiks on pakkuda investoritele pikaajalist tootlust 25 - 30 % aasta baasil. GILD Arbitrage'i investeerimisportfellis on hetkel üle 30 investeeringu. Väätsa Agro puhul on tegemist ühingu eesmärkidega hästi haakuva investeeringuga, mis pikemas perspektiivis peaks investoritele oodatud tulu tooma.

Kristiine Kasiino toetab Maarja Küla tänavu 400 000 krooniga
Hasartmängukorraldaja Kristiine Kasiino toetab sel aastal SA Maarja Külaga seotud ettevõtmisi kokku 400 000 krooniga, 2007. aasta koostööleppe sõlmisid pooled jaanuari lõpus.
Seni on Kristiine Kasiino Maarja Küla toetanud kokku 1,3 miljoni krooniga.
Kristiine Kasiino ja Maarja Küla vahel sõlmitud toetuslepingu alusel aitab ettevõte sihtasutusel koos Tartu Toome Rotary ja Lions Eestiga ehitada uut külaelanikele mõeldud maja - Eesti Maja. Kristiine Kasiino toetab projekti 300 000 krooniga.
Juba kuuendat aastat järjest paneb Kristiine Kasiino õla alla Maarja Küla jaoks korraldatavatele ülimenuktele heategevuslikele kontsertidele "Kuula palun!", tagades ettevõtmiseks vajalike finatsvahendite olemasolu 100 000 krooni ulatuses. Nagu eelmiselgi aastal, toimuvad ka tänavu novembrikuus kontserdid Tartus, Tallinnas ja Pärnus.

YIT kontserni tulud kasvasid 51,39 miljardi kroonini
YIT kontserni tulud kasvasid möödunud aastal 9% ehk 3,284 miljardi euroni (51,39 miljardit krooni) ning kasum 259 miljoni euroni (4,05 miljardit krooni).
YIT tulud Eestis, Lätis ja Leedus kokku moodustasid kogutuludest 6%.
"YIT kontsernile oli 2006. aasta tulemusrikas: tellimusi oli rohkem kui kunagi varem ning nii tulud kui tegevuskasum kasvasid," rääkis AS-i YIT Ehitus juhatuse esimees Priit Sauk. "YIT kontserni ehitusteenuste jõuliseim areng toimus Venemaal, kus ettevõtte laiendas geograafiliselt oma tegevust kolme linna võrra - tulu kasvas 65%, 216,9 mln euroni. Kogutuludest moodustas YIT käive Venemaal 7%, 55% tuli Soomest, 32% Põhjamaadest ning 6% Eestist, Lätist ja Leedust."
Priit Sauki sõnul on YIT-l head väljavaated ka 2007. aastaks. "Tõenäoliselt kasvab kontserni käive jõudsalt ka käesoleval aastal. Häid tulemusi lubavad ennustada sellised faktorid nagu jätkuv majanduskasv, suur tellimuste hulk ning mahukad investeeringud Venemaa turule. Kasvu toetab jõudsalt ka YIT kõikjal tunnustatud ja usaldusväärne kaubamärk ning nõudlus YIT teenuste järele," lausus Priit Sauk.

Tele2 on Eesti kõige kiiremini kasvav mobiilsideoperaator
Tele2 on 2006. aasta tulemuste põhjal Eesti kõige kiiremini kasvav mobiilsideoperaator, ettevõtte käive kasvas aastaga 19 protsenti, moodustades 1,68 miljardit krooni.
Ka ettevõtte puhaskasum näitas Eesti mobiilsideoperaatorite seas kõige kiiremat kasvu, suurenedes 2006. aastal 28 protsenti 463 miljoni kroonini, teatas ettevõte.
Ettevõtte investeeris aasta jooksul levikvaliteeti 120 miljonit krooni.
Kogukäibelt, puhaskasumilt ning klientide arvult on Tele2 suuruselt teine mobiilsideoperaator Eestis. Tele2 kliendiarv tõusis 2006. aastal 510 000 teenuse kasutajani.
Tele2 juhatuse esimehe Toomas Tiiveli sõnul oli 2006. aasta Tele2 jaoks üks kõigi aegade edukamaid. "Meie kasvu on taganud ulatuslikud investeeringud, edukas tegutsemine äriklienditurul ning selge hinnaliidri positsioon," ütles Tiivel.

TTÜ teadlased leiutasid südamerütmuri ja elektrimuunduri
Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) sai veebruaris kahe uue patendi võrra rikkamaks - teadlased eesotsas TTÜ elektroonikainstituudi professori Mart Miniga patenteerisid uue nn südamerütmuri ja teine uurimisgrupp TTÜ energeetikateaduskonna dotsendi Kuno Jansoni juhtimisel leiutasid uudse vahelduvvoolu-alalisvoolu muunduri.
TTÜ teadlased Mart Min, Andres Kink, Raul Land ja Toomas Parve leiutasid uudse meetodi bioimpedantsi mõõtmiseks. Bioimpedantsi ehk kudede ja organite elektrilise takistuse mõõtmine võimaldab hinnata koe või organi seisukorda. Leiutis sobib eriti hästi kasutamiseks südame- ja ajurütmurites ja teistes inimese kehasse paigutatavates seadmetes, kus kriitilise tähtsusega on madal energiatarve, lihtsus ning töökindlus. Võrreldes konkureerivate lahendustega on leiutis väiksema energiatarbega, lihtsam ning piisava mõõtetäpsusega.
Leiutisele on välja antud Eesti patent nr 4767. TTÜ on sama leiutise kaitseks esitanud ka Euroopa patenditaotluse ja Ameerika Ühendriikide patenditaotluse. Tallinna Tehnikaülikool teeb bioimpedantsi alast uurimis- ja arendustööd mitmete ülikoolidega, nt Minnesota Ülikooliga USAs ning ettevõtetega Eestis (OÜ ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus, OÜ Smartimplant) ja välisriikides (Guidant Corporation).

Fazer tegi vastlakuklite müügirekordi
Fazer Pagarid püstitas sel aastal oma vastlakuklite müügirekordi - tänavu veebruaris on kaubaks läinud üle 100 000 vastlakukli, mis on üle 16 000 kukli võrra enam kui möödunud aastal.
Fazer Eesti AS turundus- ja müügidirektori Kristjan Kongo sõnul müüdi kaks kolmandikku vastlakuklitest Tallinnas, ülejäänud osa mujal Eestis suuremate jaemüügikettide vahendusel.
"Aeg on näidanud, et Fazeri vastlakuklite müük suureneb jõudsalt iga aastaga. Ju siis tarbijatele meie kuklid maitsevad ja kindlasti on juba välja kujunenud ka kindel ostjaskond," kommenteeris Kongo ettevõtte teates. Kokku tootis Fazer sel aastal pisut rohkem kui 8,5 tonni vastlakukleid.
Fazeri vastlakukkel kaalub 85 g ning on veidi suurem võrreldes mitmete teiste sarnaste toodetega. Kujult on tegemist klassikalise vahukooremütsikesega vastlakukliga, mille all on peidus mõnusalt hapukas jõhvikamoos, tasakaalustamaks vahukoore magusust. Fazer oli esimene pagaritööstus, kes mõned aastad tagasi hakkas tootma moosiga vastlakukleid. "Aja jooksul oleme proovinud erinevate maitsetega moose, kuid nüüd oleme jäänud pidama hapuka jõhvikamoosi juurde," märkis Kristjan Kongo.

Uus Mazda2 Genfi autonäitusel
Uut Mazda2 näidatakse esimest korda rahvale Genfi autonäitusel.
Mazda alustab Euroopa autonäituste hooaega uue Mazda2 näitamisega Genfi autonäitusel esmalt 6. märtsil pressile ning sama nädala jooksul rahvale, teatas ettevõte.
Esmapilgul ei sarnane uustulnuk oma eelkäijaga, mis on kandilisem ja kõrgem, kuid mudelinimi on jäänud samaks. Uus Mazda2 on siiski kergelt äratuntav kui Mazda oma esitulede kuju järgi, kuid ülejäänud disain on voolujoonelisem ja sportlikum, kui enne.
Uut Mazda2 hakatakse tootma Jaapanis.
Mazda uus ajajärk algas Mazda6 väljatulekuga 2002. aastal. Peale seda mudelit tulid järgi Mazda2, Mazda3, Mazda RX-8, Mazda5 ja Mazda MX-5, mis kõik on muljet avaldanud zoom-zoom filosoofiaga ja sõidulõbuga. Uus Mazda2 on esimene mudel, kus see filosoofia on viidud järgmisele tasemele.

ROK-i sõdurikodus avatakse ettevõtjate toetusel arvutiklass
Täna avatakse Paldiskis Rahuoperatsioonide Keskuse (ROK) sõdurikodus juba seitsmes arvutiklass, mis sisustati Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse poolt.
Avatav arvutiklass on 12 õppekohaga moodne terminalilahendusega klass. Kasutada on tarkvara, mis annab võimalused esmaseks tekstitöötluse, tabelarvutuse, e-posti ja internetikasutuse õppeks.
Paldiskis klass on plaani järgi viimane sihtasutuse poolt avatav klass. Kahe- ja pooleaastase tegevuse käigus on sisustatud ja tasuta kasutusse antud arvutiklassid Kaitseväe Võru Lahingukoolis, Tapa Väljaõppekeskuses, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis, Viru Üksik-jalaväepataljonis, Kaitseliidu koolis Alus, Üksik-sidepataljonis Tallinnas ja nüüd ka Paldiski Rahuoperatsioonide Keskuses.
Lisaks on sihtasutuse korraldusel läbi viidud vanemallohvitseride arvutikoolitus koostöös Baltic Computer Systems'iga ning korraldatud õppepäevi ettevõtlusest ja majandusest Meegomäe Lahingukoolis.

Kristiine Kasiino kasum kasvas aastaga 37 protsenti
Hasartmängukorraldaja Kristiine Kasiino teenis 2006. aastal auditeeritud andmetel 111,3 miljoni krooni suuruse netokäibe juures 29,7 miljonit krooni puhaskasumit.
Ettevõte maksis mullu 20,6 miljonit krooni hasartmängumaksu.
Kristiine Kasiino 2005. aasta netokäive oli 90 ja puhaskasum 21,7 miljonit krooni. Hasartmängumaksu tasuti samal ajal 18,2 miljonit krooni.
Kristiine Kasiino juhatuse esimehe Enno Heinla sõnul olid eelmise aasta tulemused ootuspärased. "Meil on hasartmänguvaldkonna parimad klienditeenindajad ja see peegeldub ka tulemustes. Oleme ettevaatlikult laienenud ja tehtud investeeringud on hästi tööle hakanud. Laienemist on kavas jätkata ka 2007. aastal, märtsi alguses avame mängusaali Narvas," sõnas Heinla.
Tema sõnul on konkurents hasartmänguturul jätkuvalt pingeline.

Kia tutvustab Genfis uut cee'd Sporty Wagonit
Kia cee'd Sporty Wagoni mudeliperekond tuleb esmaesitlusele Genfi autonäitusel 6. märtsil.
Sporty Wagonil on omapärase disainiga tagaluuk, mis tagab maksimaalse ligipääsu pagasiruumile.
"4,5 -meetrine ja ruumikas ceed' Sporty Wagon on 235 mm võrra pikem ja 10 mm kõrgem kui veebruari alguses Eestis müügile tulnud cee'd luukpära ", ütles Kia Auto Balti regiooni turundusjuht Kristel Kõrgmaa. See tõstab auto kandevõimet ja jõudlust. Uue auto pagasiruumi maht akende alumise ääreni on 534 liitrit, mis teeb luukpäraga võrreldes ligi 200 liitrit enam. C-klassi jaoks unikaalne tagaluuk on disainitud tagamaks võimalikult mugavat ligipääsu pagasiruumile. Ülemised hinged on auto katusel luukpäraga võrreldes 225 mm eespool, tänu sellele ei ulatu luuk avatud asendis kaugele välja - omanik saab seista auto lähedal ning avada tagaluugi lõpuni ka kitsas parkimiskohas."

Baskini anekdoodid
Naine näeb und, et kaubamaja leti taga seisab Jumal.
"Mida ma võin teilt osta?" küsib naine.
"Kõike," vastab Jumal.
"Siis ma palun tervist, õnne, armastust ja palju raha!"
Jumal naeratab, läheb alla keldrisse ja toob sealt väikese karbi.
"Ja see on kõik?" imestab naine.
"Jaa, see on kõik. Minu kaubamajas müüakse ainult seemneid!"
Suurlinna peatänaval seisavad kaks morni meest. Mööda sõidab lakkamatu autode voor, lõppu pole nähagi.
"Kuidas teil õnnestus üle tänava saada?" küsib üks.
"Ma polegi tänavat ületanud. Ma olen siin sündinud!"

JÄRJEJUTT (3): Ann Granger: Ütle seda mürgikeeli
Olen kaotanud kontakti kogu Mike'i perekonnaga. Arvan, et oleksin pidanud nendega Sara pärast ühendust hoidma, kuid ma ei hoidnud, pärast seda kui asjad läksid nii, nagu nad läksid. PALUN TULE. "Asjad läksid nii, nagu nad läksid," kordas Meredith. Ta istus mõne minuti, kiri käes, vaikseks jäänud maailmas. Porikärbse kokkupõrge aknaruuduga tõi ta tagasi olevikku. Kärbes lebas selja peal, sumisedes tulutult. Meredith tõusis, nihutas Eve'i kirja kühvlina kasutades kärbse paberile ja poetas putuka aknast välja. Puhang sooja, hilise pärastlõuna õhku hoovas sisse, kandes endaga kaugemas kvartalis kolisevate trammide häält. Äkki täitis teda vastupandamatu igatsus Inglismaa järele, kodu järele, mis ei ole midagi sellist, mida ta nagu tigu seljas saanuks kanda: ähmane viipav mulje kahekorruseliste busside, sitsist katete, vastu aknaruutu pladiseva suvise vihma ja röstitud teekookide maailmast.

Raadioteatri sünnipäev esietendusega
Eesti Raadio raadioteater saab Eesti Vabariigi sünnipäeval 78-aastaseks. Mõlema sünnipäeva tähistamiseks esietendub 24. veebruari õhtul Vikerraadios dokumentaalkuuldemäng, mis on valminud Saaremaa mehe, Vallimäe talu peremehe Aleksander Alleni (hilisema nimega Aleksander Aas) mälestuste põhjal. Dramaatiliselt kirjutatud eluloolised märkmed viivad kuulaja 1900.-1926. aastasse. Esitavad näitlejad Ott Aardam, Mart Aas ja muusik Tõnis Leemets. Theatrumi lavastuse põhjal raadiole seadnud Mart Aas, Marius Peterson, Toomas Lõhmuste, Tõnis Leemets.

Pronkssõduri karva lehtede külm sõda oma riigi vastu
Venekeelsed lehed ründavad Eesti parteide vene liikmeid ehk pahupidi natsionalism
Riigikogus vastu võetud keelatud rajatiste kõrvaldamise seadus on andnud võimaluse kiilu löömiseks Eesti parteide vene riigikoguliikmete ja venekeelsete valijate vahele.
Asi on aetud ebaajakirjanduslikult isiklikuks. Üks pahatahtlikumaid pealkirju oli 15. veebruaril vene Delfis - "Keelatud rajatiste seadus on vastu võetud parempoolsete parteide vene parlamendiliikmete pärast". See on sama tark, kui väita, et tuul puhub seetõttu, et mets mühiseb.
Artiklis nimetatud seaduse vastuvõtmises süüdi olevaid Mihhail Lotmanit, Nelli Kalikovat, Igor Gräzinit, Tatjana Muravjovat ja Sergei Ivanovi sõimati foorumis uskumatult räpaselt ning Ivanovi ähvardati varitsusega tema kodu juures ja järgneva füüsilise vägivallaga.

Sapporo MM: Nii mehed kui naised sõidavad esimeses poolfinaalis
Murdmaasuusatamise programm jätkub homme sprinditeatega, mis erinevalt tänasest individuaalsprindist sõidetakse vabatehnikas.
Iga võistkonna mõlemad suusatajad läbivad raja kolm korda, finaali pääsevad mõlema poolfinaali viis edukamat paari, vahendab Sportnet.
Otsa teevad tänaseski võistluspaigas Sapporo Dome'is kell 9 lahti mehed, kui 1400 m pikkuse ringi triikimist nime alla Semifinal 2 alustavad kümne paari seas ka Priit Narusk ja tänane ebaõnne sõdur Peeter Kümmel.
Eesti meeste rinnanumber on 14, väiksem on see selles poolfinaalis vaid USA-l (Torin Koos, Andrew Newell) ja Itaalial (Renato Pasini ja individuaalist loobunud Cristian Zorzi). Veel tuleb mõõtu võtta Prantsusmaa (Roddy Darragon, Cyril Miranda), Saksamaa (Tobias Angerer, Axel Teichmann), Kasahstani, Austria, Jaapan, Slovakkia ja Hiina.

Sapporo MM: tuul ei lubanud Salumäel hüpata
Sapporo MM-i suusahüppajate suure mäe võistluse teine ametlik treening jäi neljapäeval pidamata.
Trampliini ümbruses puhus niivõrd tugev tuul, et hüpped oleks võinud muutuda sportlastele ohtlikuks, vahendab Sportnet.
Okuyama HS134 mäel üritatakse õhulende sooritada taas reedel. Kõigepealt peetakse täna ära jäänud trrening, kus nii Jens Salumäel kui tema konkurentidel on kasutada kaks proovihüpet.
Kell 13 aga alustatakse kvalifikatsioonivõistlusega. Suure mäe maailmameister selgub laupäeval.

Timo Simonlatser: ühe mehe õnn on teise õnnetus
Eesti parimana sprindis 25. koha saanud MM-i debütant Timo Simonlatser ütles, et sai veerandfinaalis startida täiesti pingevabalt, sest oli kõik emotsioonid eelsõidu järel endast välja paisanud.
"Kuulsin paarkümmend minutit pärast eelsõidu lõppu, et mul tuleb ka veerandfinaalis starti minna," meenutas itaallase Renato Pasini ja Peeter Kümmeli diskvalifitseerimise järel 31. kohalt 29-ndaks tõusnud Simonlatser.
"Olin juba kuiva särgi selga tõmmanud ja asjad kotti pakkinud. Mõtlesin, kas minna hotelli või tribüünile võistlust vaatama, kui Margo (hooldemees Margo Pulles - toim) ütles, et vali suusad välja, sest sul tuleb veel sõitma minna," lisas Simonlatser.
Ta kordas vana kõnekäändu, et ühe mehe õnn on teise õnnetus, pidades silmas Kümmeli diskvalifitseerimist.
"Sellises olukorras sain pingevabalt sõita," meenutas Simonlatser. "Ka Mati Alaver ütles enne veerandfinaali, et sinu töö on tehtud."

Kümmel: ma pole pettunud
Klassikatehnika sprindi eelsõidus uisusammu kasutamise tõttu võistluselt eemaldatud Peeter Kümmel ütles, et ei tunne pettumust. "Pettumus ei muudaks midagi, läks nagu läks," lausus ta.
Kümmel lausus, et enda meelest ta ei rikkunud määrusi. "Kurvides on välisjalaga uisusammu kasutamine lubatud," ütles Kümmel. "Ma ei oska seletada, mille põhjal minu tulemus tühistati, sest ma pole videosalvestust näinud. Kas on uisusamm või mitte, selle hindamise piir on õhkõrn. Ma ei kasutanud kindlasti niisugust uisusammu, nagu võis näha finaalis."
Treener Bjørn Kristianseni sõnul näitas žürii kasutuses olev videosalvestus, et Kümmel lükkas tõusule järgnenud kurvis uisusammu ka sisejalaga, mis pole määrustega lubatud. "Peetri tulemuse tühistamise vastu polnud võimalik protestida," lausus ta.
Kümmel ütles, et püüab homses vabatehnika paarissprindis endast kogu jõu välja pigistada. "Üritan tänase sõidu peast visata ja homseks etteasteks maksimaalselt hästi keskenduda," lisas ta. Tema partner on Priit Narusk.

Suusapeo avatseremoonial oli publikut üle 20 tuhande
Sapporo Dome nime kandvas multifunktsionaalses spordirajatises vaatas MM avatseremooniat 23 602 inimest, teatab võistluste ametlik kodulehekülg.
Sapporo Dome valmis 2002 aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste tarbeks ning selle ehitise maksimaalne võimalik istekohtade arv on 42 831.

Sapporo MM: Norralased alustasid Sapporos kahe kullaga
Teist korda tiitlivõistluste kavas olnud klassikasprindi võitsid 21-aastane Astrid Jacobsen ja 31-aastane Jens Arne Svartedal.
Kuuest saadaval olnud medalist kuulusid neljapäeval viis põhjamaalastele, Kesk-Euroopale pudenes Hokkaido saarelt esimesel päeval vaid üks medal, hõbe, vahendab Sportnet.
Jaanuari lõpus Otepääl esimest korda MK-etapil esikolmikusse jõudnud ning mõned nädalad hiljem Jõulumäel Skandinaavia karikasarjas mõlemad distantsisõidud võitnud Jacobsen pani naiste A-finaalis oma paremuse maksma võimsa lõpuga, paaristõugetega. Kogu distantsi juhtinud Petra Majdić jäi kullast 0,2 sekundi kaugusele, kuid sloveenlannale oli hõbegi esimene autasu tiitlivõistlustelt.
Ajasõidus parimat aega näidanud Virpi Kuitunen pidi poolfinaalis kahe esimese sekka jõudmiseks kõvasti pingutama ning A-finaalis kulla eest enam võidelda ei suutnud. Torino olümpial klassikalises sprinditeates võidutsenud rootslannad Anna Dahlberg ja Lina Andersson olid vastavalt neljas ja kuues, nende vahele pressis end Jaapani publiku lemmik Madoka Natsumi. Piret Pormeister oli esimene, kes 30 parema seast välja jäi.

Sapporo MM: Eesti mehed põrusid veerandfinaalides
Sapporo suusatamise MM-i klassikasprindi veerandfinaalides Eesti meestel hästi ei läinud, oldi oma sõidu viimaste seas.
Timo Simonlatser jäi oma sõidu viiendaks ja Priit Narusk kuuendaks.
MM-i avapäeva eestlaste parimad kohad on seega Simonlatseri 25. ja Naruski 30. koht.
Sportneti live-ülevaadet võistlusest loe siit. 

Sapporo MM: Hemoglobiinitase taas probleemiks
Sapporo MM-võistluste esimene päev ei möödu dopingutondita. Rahvusvaheline Suusaliit FIS teatas, et võistluseelne veretest näitas kuuel sportlasel liiga kõrget hemoglobiini taset.
Viie päeva jooksul ei tohi starti asuda kahevõistlejad Konstantin Voronin, Dmitri Matvejev (mõlemad Venemaa) ja Jochen Strobl (Itaalia) ning murdmaasuusatajad Alen Abramovic (Horvaatia), Sergei Dolidovitš (Valgevene) ja Reto Burgermeister (Šveits). Kahe päeva jooksul on Spporos testitud kokku 326 sportlast, vahendab Sportnet.
Vastavalt FIS-i reeglitele ei tohi suusataja vere hemoglobiinisisaldus ületada naistel 160 g/l ja meestel 170 g/l. FIS ei klassifitseeri sellist võistluskeeldu karistusena, vaid pigem sportlase tervise kaitsmisena. Eesti suusatajatest on sama probleemiga võidelnud näiteks Jaak Mae ja Dmitri Borovik.

Piret Pormeister: tundsin end laskumistel ebakindlalt
Naiste klassikasprindis 31. koha saanud Piret Pormeister ütles, et tal jäi vajaka suusavalitsemise oskusest laskumistel.
"Sõitsin uute suuskadega, millega olin varem vaid korra võistelnud," ütles Pormeister. "Olen harjunud sõitma viis sentimeetrit lühemate suuskadega - nendega olnuks lihtsam laskumistel ja kurvides manööverdada."
Pormeister ütles, et kardab treener Kalmer Trammilt karmi hinnangut. "Meie hooldemehed nägid ju pealt, kuidas ma laskumistel sõitsin," tõdes ta. "Mis muud, kui mul tuleb nüüd treeneri kriitika ära kuulata... Aga ma ei kavatse enne homset paarissprinti heituda - tähtis on kõik mured kotti pakkida ja õhtul jalutama minnes see kott kusagile maha jätta."
Esimesena veerandfinaalist välja jäänud Pormeister edestas näiteks Torino olümpiavõitjat, kanadalanna Chandra Crawfordi, kes sai 32. koha. Sportliku vormi ja enestundega jäi MM-i debütant Pormeister rahule.

Kalmer Tramm: hoiame pead püsti
Kuigi ükski Eesti naissuusataja ei pääsenud klassikatehnika sprindis 30 parema hulka, soovitas treener Kalmer Tramm hoolealustel säilitada positiivne hoiak.
Trammi sõnul üritasid nii Piret Pormeister kui ka Kaili Sirge teha hooaja parima etteaste ja jõuda veerandfinaali ehk 30 parema hulka. 31. koha saanud Pormeister kaotas kvalifikatsiooni kõige kiiremale Virpi Kuitunenile 14,61 ja 41. kohaga lõpetanud Sirge 17,93 sekundiga.
"Vahe liidriga läks liiga suureks, tavaliselt saab nii suure kaotusega 30 parema hulka," lausus Tramm. "Meie tüdrukutel jäi raskel rajal võimsusest puudu. Piretil ei jätkunud viimasteks meetriteks värskust."
Mullu sügisest Eesti B-koondise treeneriks saanud Tramm jäi hoolealustega siiski rahule. "Hooaja eel seadsin neile eesmärgi jõuda MM-il kohtadele 20-35, Piret tuli sellega toime," ütles ta.

Sapporo MM: Kümmel diskvalifitseeriti uisusammu kasutamise pärast
Meeste klassikasprindi eelsõidus 30. aja saanud Peeter Kümmel diskvalifitseeriti uisusammu kasutamise pärast. Lisaks Kümmelile diskvalifitseeriti ka 25. aega näidanud itaallane Renato Pasini.
Nii kindlustas endale edasipääsu veerandfinaali, 30 parema hulka algselt esimesena joone alla jäänud Timo Simonlatser. Simolatseri kohaks eelsõidus jäi korrigeeritud protokollis 29., viimasena pääses edasi sakslane Josef Wenzl.
Narusk sõidab neljandas veerandfinaalis ja Simonlatser viimases, viiendas veerandfinaalis.

Sapporo MM: klassika sprindis pääsesid edasi Narusk ja Kümmel
Sapporo suusatamise MM-i avaalaks olnud klassika sprindis pääsesid eelsõitudest napilt edasi Peeter Kümmel ja Priit Narusk, naistel veerandfinaalidesse asja polnud.
Eesti naissprinteritest sai Tatjana Mannima 43. koha, Piret Pormeister oli 31. ja Kaili Sirge kohaks jäi 41. Mannima ajaks jäi 3.09, 48, Pormeistri ajaks 3,04, 1 ja Sirge ajaks 3.07.
Pormeister jäi 30 parema seast välja esimesena, kuid siiski päris kindlalt, kaotades jaapanlannale Nobuko Fukudale 0,47 sekundiga. Poolel maal oli Pormeistri vaheaeg paremuselt 22., seega lõpuosal andis tallinlanna tempos tagasi.
Kaili Sirge sõitis välja oma kõrgeima koha tiitlivõistlustel, seni oli selleks olümpiasprindi 47. Tatjana Mannima oli Torinos nii sprindis kui 30 km ühisstardis 41.
Eelsõidu võitis soomlanna Virpi Kuitunen ajaga 2: 49.56.

Täna algab Sapporo MM
Jaapanis Sapporos algab täna suusatamise MM, millest võtab osa ka 11 Eesti sportlast.
Esimene start antakse kell 9.30, mil algab murdmaasuusatamise meeste ja naiste klassikasprindi valikvõistlus. Live-ülekannet kohapeal toimuvast on võimalik jälgida ka Päevaleht Online'i Sapporo erirubriigis.
Meestest läheb rajale 83 sportlast, esimesena pääseb rajale norralane Odd-Björn Hjelmeset. Veerandfinaali püüdleb ka kolm Eesti sprinterit: Peeter Kümmel stardinumbeiga 15, Priit Narusk 21 ja Timo Simonlatser 37.
Naistest stardib 71 sportlast, eestlastest alustab Kaili Sirge numbri all 38, Tatjana Mannima 40 ning Piret Pormeister 42.
Esmakordselt peetakse Põhja suusaalade MM-võistlused Aasias. Murdmaasuusatamise paik on Shirahatayama, kus 1990. aastal peeti Aasia talimängud ja aasta hiljem taliuniversiaad. Suusahüppajate võistluspaigad on Okurayama (suur mägi) ja Miyanomori (normaalmägi) trampliinid. MM-võistluste avatseremoonia toimub 2002. aasta jalgpalli MM-iks valminud Sapporo Dome'is täna kell 11.

Külmunud torule lähene juuksefööniga
Enamasti mõeldakse torudele siis, kui kraanist vett ei tule. Põhjuseks külmunud torud.
Vesi külmub torudes siis, kui temperatuur on alla null kraadi ja vesi seisab. Kui torud on kinni külmunud, saab korteri- või majaomanik kõigepealt omal käel sulatamist proovida. Ehk polegi vaja asjatundjaid kohale kutsuda! Kõigepealt tuleks selgitada, kus külmumiskoht asub. Kui pehmed plastvoolikud väänates ragisevad, olete õige koha leidnud. Keera lahti vundamendipoolseim veetarbija ja hakka torusid juuksefööniga tarbija poolt soojendama. Meetri sulatamine nõuab ligi kümme minutit soojendamist, seega varu kannatust. Kui vesi hakkab liikuma, tuleks jätta üks kraan veidi nirisema. Jooksva vee temperatuur on kaks kuni kolm kraadi, seega külmumisohtu enam pole. Ehituse R ja U OÜ juhatuse liikme Roland Pikknurme sõnul põhjustavad torude külmumist tarindi konstruktsiooni külmumissild, puudulik soojusisolatsioon keldris või välistarindis ja trassi vale läbiviigu kõrgus vundamendis. Pikknurm soovitab torud isoleerida ning keldrite uksed ja aknad sulged.

Soomlanna ehitas majavaremetest Peipsi äärde külalismaja
Aastatetagune Peipsi ääres peetud jaanituli päädis soomlannale majavaremete ostuga.
Nüüd Marja Korpimäki enam ei mäletagi, mis sai otsustavaks, et ta omaaegses mõisakeskuses lootusetult lagunenud moonakamaja ära ostis. Oli see siis neljasaja meetri kaugusel loksuv Peipsi järv, paiga eriliselt hea aura, soodne tähtede seis, tahtmine oma elus midagi muuta või see kõik kokku. Igatahes rajas ta Rannale lagunenud maja asemele põneva kahekorruselise hoone, kus on tema kodu ja ühtlasi külalismaja. Marjast endast on kujunenud selle kandi seltsielu üks olulisemaid tegelasi.
Maakivist müürid
Hoone oli juba aastaid tühjana seisnud. Nagu Marjale räägiti, laastas 1971. aastal seda veel ka tulekahju. Majast olid järel müürid ja osaliselt säilinud katus, mille all seistes Marja vaimusilmas ette kujutas, missugune see on tulevikus. Isegi plaani joonistas valmis.

Eestlased pelgavad laekütet infrapunakiirguse pärast
Laekütte soovijaid jääb üha vähemaks, sest peljatakse kiirgust ja elektrihinna tõusu.
Elektroskandia AS on tegelenud laeküttekile müügiga 1993. aastast. "Laeküttekile ei ole Eestis millegipärast populaarsust saavutanud," tunnistab firma juhatuse esimees Heiki Liiser. "Müük on viimastel aastatel veelgi langenud. Arvan, et peamised põhjused on inimeste teadmatus ja elektrienergia hinna ümber levivad spekulatsioonid."
Varem tootis kilet ka Ensto Elekter, kuid enam mitte. "Eestis pole sellele turgu. Meil pole see nii hästi vastu võetud kui välismaal," tõdeb firma turundusassistent Relika Roomet. "See on eestlastele liiga kallis." 16 ruutmeetri suuruse toa kütmiseks vajalik laeküttekile maksab umbes 3000 krooni. Laeküte on rohkem levinud Põhjamaades, eriti Soomes.

Uus looduslik kipsplaat tavalisest palju kallim
Tavalisele kipsplaadile on ilmunud mitu korda kallim, ent looduslikum alternatiiv.
Üle 30 aasta Saksamaa ehitustel kasutatud looduslikke Fermacelli ehitusplaate müüb Tartus asuv Tervemaja OÜ. Kuigi firma juhti Peeter Lossmanni hoiatati, et plaadimüügiga ei maksa jännata, sest eestlane ei osta nii kallist asja, ei jätnud ta jonni. Aasta eest, kui müügiga algust tehti, läks suurem osa plaatidest edasi Skandinaavia ehitustele. Nüüd on hakanud ka kohalikud majaehitajad neid avastama.
Mitmekordne hind ehmatab
Kui tavaline kipsplaat maksab umbes 35 kr/m2, siis kipskiud-plaat 121 kr/m2. Puitkonstruktsioonide valmistamisega tegeleva Mateki turundusdirektor Viiu Astel ütles, et nemad on plaate küll kasutanud, aga vähe. Ja seda just hinna pärast.

Lume sulades torma aeda taimedele appi
Tavapäratu talv on aiapidajate hinge külvanud ärevust - kas kõik asukad peavad vastu?
Maapind oli enne külmade tulekut täiesti läbi vettinud. Tekkinud jää kergitas end ülespoole, haarates kaasa nii mulda kui ka taimi. Kohe, kui ilmad soojenevad, tuleb appi minna taimedele, kes jääst väljasulanuna on jäänud maapinnale külili, juured päikese ja tuule meelevallas kuivamas. Külm sikutab mullast ühtviisi osavalt välja lillesibulaid, püsililli, maasikaid ja ka väheldasi puid-põõsaid. Lihtsalt saab ta jagu ka mullusuvistest väiksematest okaspuuhakatistest. Nad tuleks võimalikult kiiresti tagasi istutada.
Aga oh häda! Enamasti on pinnas altpoolt veel külmunud ja juurte mahutamiseks tarvilike mõõtudega istutusaugu tegemine ei pruugi õnnestuda. Seniks kuni muld sulab, tuleb paljastunud juurtele raputada poest ostetud istutusturvast. Kindlasti õnnestub mõnest aia päikselisest kohast koguda pisut lahtisulanud mulda ja katta sellega juured. Esimesel võimalusel, kohe, kui pinnas on sulanud, tuleb üleskerkinud taimed korralikult tagasi istutada. Ikka nii, et juureotsad ei jääks ülespidi vaatama. Mõnikord tõstab külma ja sooja vaheldumine taimed mitu korda mullast välja. Mis teha! Varuge kannatust ja istutage nad tagasi.

Ivari Männi Triip ja Täpp on inspireeritud lastest
"Ideede sfäär läbib meid kõiki. Kui inimene suudab midagi välja mõelda, siis üldjuhul ta selle ka teostab. Tihti tekivad ideed ka reaalsetest vajadustest.
Tõukesohvad Triip ja Täpp valmisid ajendatuna oma laste mobiilsusest. Lastel on reeglina pidev liikumisvajadus. Tõukesohvade asukoha muutmine on imelihtne ja suures ruumis lisanduvad muud mängulised võimalused. Sohvad on arendus neljarattalistest tõukeratastest, mis talveperioodiks nukralt nurka jäid. Need sai ümber tehtud pikendatud kerega tõukeratasteks, suveks võib padjaosa taas vahelt ära võtta.
Materjalideks on alumiinium, tekstiil ja vaht-plastgraanulid. Masstootmisesse pole need läinud. Arvan, et mõned unikaalasjad võiksid ka olla," ütleb disainer Ivari Männi.

Appi tõttab digitaalne vanaema
Projekti "Arukad tooted" raames valmisid valgustundlik kardin ja digitaalne vanaema.
Me elame ajas, kus jätame endast pidevalt maha digitaalseid jälgi ning enamasti toimub see endale teadvustamata. Näiteks mobiiltelefoniga kesklinnas autot parkides, pangakaardiga poest Hispaania porgandeid ning Poola õunu ostes, rabast telefoniga emale helistades ei mõtle me, et kõik need tegevused jätavad kuhugi jälje. Kasutades internetis suhtlusprogramme, nagu Skype, Orkut, MSN, annavad inimesed endale iseloomustuse, mis liigub nendega ka internetist väljapoole.
See, mis on praegu nähtav arvutiekraani vahendusel internetis, tuleb sealt varsti välja ning imbub keskkonda.
Inimlikud abilised
Tehnoloogia areng loob pidevalt abivahendeid inimvõimete parandamiseks ja teravdamiseks. Kuid see tekitab ka infomüra, nii et tekib vajadus toodete järele, mis aitaksid filtreerida ebaolulise hulgast olulise.

Talupojastiil võib olla nii rehielamus kui ka tänapäevases pilvelõhkujas
Talupojastiil ei teki sellest, kui sisustaja paneb toanurka voki või laotab sektsioonkapile värvilise kootud vaibakese, ütleb
Kuhu sobib talupojastiil?
Talupojastiil ei kuulu pelgalt vanasse majja või aita. Nimetatud stiil võib olla nii rehielamus kui ka tänapäevases majas. Ka keset linnadžunglit võib kujundada kodu talupojastiilis.
Milles väljendub talupojastiil kõige selgemalt?
Materjalides. Ekslik on arvata, et tuues tuppa vana järi või vokiratta, oleme saavutanud ajaloo hõngu. Pigem väljendub see stiil loodusläheduses. Meeleolukujundus ilma kindlate asjadeta. Betoonpõrand ja väärtustesse suhtumine. Omamoodi loodus-lähedus, mida saab taotleda igal pool.
Siis võib öelda, et talupojastiil on elustiil?
Just. Laudsein on laudsein. Seda ei ole püütud muuta. Kasutatakse looduslike materjale, mida püütakse näidata nii loomulähedaselt, kui see võimalik on. Austatakse ja hinnatakse loodust. Arvatavasti sorteerib ehedat talupojastiili armastav inimene ka prügi ning püüab oma muudes valikutes loodussäästlik olla.

JAAN KAPLINSKI, JAAN EINASTO: Tulevik nõuab suunamuutust
Eesti sisemajanduse kogutulu kasvab kiiresti. On kasvanud ka keskmine palk. Paljud meie poliitikud on väljendanud lootust, et see kasv jätkub veel pikka aega, ning ennustavad, et Eesti jõuab lähema 10-15 aasta jooksul Euroopa viie rikkama riigi hulka.
Kuid kas see lootus on põhjendatud?
Nüüd ka meie ajakirjanduses tähelepanu pälvinud majandusteadlaste Faisal Ahmedi ja Bas B. Bakkeri uurimuses võrreldakse kiirelt kasvavaid Balti riikide majandusi Portugali ja Iirimaa omadega. Mõlemal maal toimus kasv peamiselt välisraha sissevoolu abil, tulemused on aga oluliselt erinevad. Portugalis suubus raha peamiselt mittetootvasse sfääri, Iirimaal aga 95 protsendi ulatuses tootmisse, eeskätt kõrgtehnilise kallakuga tootmisse. Teine oluline erinevus oli selles, et Portugalis kasvasid palgad oluliselt kiiremini kui tööviljakus, Iirimaal oli olukord vastupidine. Ülalmainitud analüüsis nenditakse, et siinsed trendid meenutavad tunduvalt enam Portugali, kus otseinvesteeringud tõstsid ennekõike nõudlust ja tarbimist, mitte pakkumist. Eestis läheb otseinvesteeringutest kaubeldavate kaupade-teenuste tootmisse ainult 14 protsenti (sellestki enamik madala tootlikkusega ja odavale tööjõule orienteeritud tootmisse), põhiosa investeeringuid ja laenuraha paigutatakse kinnisvarasse, palgad tõusevad kiiremini kui tööviljakus (mis on Eestis väga palju madalam kui Euroopa arenenud riikides), kasvab jooksevkonto defitsiit. Selline areng viis Portugali majanduse stagneerumiseni, millest riigil on raske välja tulla. Tänu seotusele euroga ei toimunud Portugalis siiski Brasiiliaga sarnast katastroofi, kus buumi lõppedes väliskapital maalt kiiresti välja viidi, millega omakorda kaasnes tohutu tööpuudus ja palkade langus.

MARTIN EHALA: Totaalne võõrandumine
Kui 1980-ndate lõpul tekkisid esimesed kontaktid välismaalastega, siis olid mu uued tuttavad ameeriklased meeldivalt hämmastunud, kui palju on Eestis inimestel aega istuda sõpradega kohvikus, arutada kirjanduse ja kunsti üle, kui pingevaba on suhtlemine inimeste vahel.
Kui tõmbaks korraks hinge tagasi ja vaataks, milliseks me muutunud oleme. Totaalne võõrandumine on vähe öelda, sageli on tegu selge agressiivsusega. Et "sebral" sõidetakse jalakäijal ökonoomsel väikesel kiirusel üle kanna, ei eruta enam ka jalakäijat. Sageli aga paneb autojuht lausa kiirust juurde, et sundida kaaskodanikke teed vabastama. Ajad, mil vanainimesele bussis istet pakuti, on möödas, nüüd öeldakse poolvaljusti, et sellisele oleks vaja anda jalaga, mis ta koperdab siin. Vabaõhukontserdil esireas seisvad pensionärid hurjutavad lapsi, kes teiste tagant midagi ei näe ja tahaksid kõige ette tulla. Igal hommikul lisab raadioreklaam kõigele sellele pildikese raevunud kodanikust, kes on "läinud pöördesse" naabri uuest autost. Isegi avalik-õiguslikud ülikoolid, kes peaksid ühiselt edendama Eesti haridus- ja vaimuelu, on vastastikku kehtestanud oma õppejõududele konkurentsikeelu. Ärapanemisest on saanud rahvuslik sport.

LIISA PAST: Hoolitsus hoolitsejate eest
USA astronaut Lisa Nowak tungis Orlando rahvusvahelise lennujaama parkimisplatsil kallale sõjaväepiloot Colleen Shipmanile.
Kolme lapse ema ning kosmosesüstiku Discovery meeskonna liige oli kavandanud ihaldatud mehe arvatava kallima röövimise ja tapmise.
Suur kahju jäi tegemata, ohver kutsus politsei ning nüüdseks on süüdistused esitatud. Küll aga jääb küsimus: kuidas avakosmoseski käinud astronaut armusuhete pinge all murdus?
Nowaki käitumise põhjuseks tuuakse kõrgetest ootustest tingitud pingeid. Kuid ka näiteks päästeametnike ja politseinike elus on palju stressi, samas ei kontrollita nende vaimset tervist pidevalt ja süsteemselt. Inimene, kelle töö on tagada iga päev teiste turvalisus, on nii justkui hoolitsuseta jäänud.
USA kosmoseagentuur NASA on öelnud, et kui seni on olnud tööle asumise eel väga tugev psühholoogiline kontroll, tehakse nüüd astronautide tervisekontrolli süsteemis muutusi ja lisandub rangem vaimse tervise hindamine ka karjääri jooksul.

Politiken: Eestis suur abortide hulk
Eestis teeb aborti umbes sama palju naisi kui sünnitab, kirjutas Taani ajaleht. Kuigi eestlaste suhtumine, teadmised seksist ja kaitsevahenditest on alates Nõukogude aja lõpust tohutult arenenud, teevad Eesti naised siiski tunduvalt rohkem aborte kui muud Euroopa naised. "Nad kasutavad aborti kui kaitsevahendit," ütles Jeffrey Lazarus, kes tegeleb maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) juures ennetustööga. Iga kümne Eestis ilmavalgust nägeva lapse kohta hävib seitse loodet abordi tagajärjel. Naaberriigis Lätis tehti 2004. aastal tuhande sünni kohta 674 aborti, Ukrainas oli neid 618 ja Venemaal oli abordiga katkestatud rasedusi rohkem kui sünde.
Niivõrd suur abortide hulk näitab vähest teadlikkust turvaseksist, arvab Lazarus. Kioskist kondoomide ostmise asemel abordi valimisega ei kaitsta end ühtaegu ka HI-viiruse ja süüfilise eest, see loob nende levikuks soodsa pinnase. 1999.-2001. aastani sai Eesti kirja ebameeldiva maailmarekordi: uute HI-viirusesse nakatanute kõige suurem suhtarv. Praegu näitab statistika, et iga viies noor on viimase aasta jooksul olnud kondoomita vahekorras.

DPA: E-hääletamine Eesti valimistel
Kui Eestis algab 26. veebruaril uue riigikogu valimine, viivad sealsed valijad e-hääletuse kaugemale, kui on seni üheski teises riigis suudetud, kirjutas Saksa uudisteagentuur.
"Hollandis on elektrooniline hääletus valimisjaoskondades olnud mitmeid aastaid ning Venezuelas viidi hiljuti läbi e-referendum, aga ma pole teadlik üldvalimistest, kus oleks saanud valida interneti kaudu," ütles Eesti eelseisvate valimiste kohta Briti valimisreformi ühingu uuringutejuht Lewis Baston.
Eesti on teinud endale viimastel aastatel nime kommunikatsioonitehnika innovatiivse rakendamisega. "Eesti on väiksem kui traditsioonilised kõrgtehnika innovaatorid, nagu Jaapan ja Soome, ning väiksemas ühiskonnas on alati kergem uusi asju proovida," märkis Tartu ülikooli Balti-poliitika professor Andres Kasekamp.

REPLIIK: Jokk meditsiinis
Jokk-sündroom on Eestis levimas poliitikast ka meditsiini. Juriidiliselt on kõik korrektne, kinnitavad arstid, kel lasub kahtlus, et nad ei ole patsiente mitte ravinud, vaid aidanud kaasa uimastavate ainetega kauplemisele.
Mida muud arvata, kui ühele soomlasest patsiendile kirjutatakse kahe nädala jooksul välja 180 tabletti valuvaigistit, mida tohib võtta vaid kaks tabletti päevas? Lisaks kasseerivad need peamiselt sadamas ja kesklinna apteekides tegutsevad arstid iga retsepti eest priske rahasumma.
Kuid arsti õigusega kirjutada välja retseptiravimeid kaasneb ka kohustus vastutada inimeste tervise eest. Kas arst, kes on oma retseptiravimite väljakirjutamise õiguse muutnud millekski kauba- või teenuselaadseks, ikka väärib oma kvalifikatsiooniga kaasnevaid õigusi?

JUHTKIRI: Suur Vend ei maga
George Orwelli raamatu "1984" maailmas oli igas eluruumis kahesuunaline ekraan, mille kaudu jagati elanikule käsklusi ning jälgiti tema tegevust. Vähestes ebastandardsetes korterites oli imetilluke ekraanilt nähtamatu alkoov ning mustal turul liikus lausa ilma ekraanita toakesi. Hiljem selgus, et ka turvalise pelgupaiga pakkuja oli samuti Suure Venna käsilane ning ka tillukeses pööningutoas toimunu oli selgelt salapolitseile näha. Nii teadis riik kodaniku igast sammust ning jälgis tema kõiki tegemisi.
Küsimus ei ole selles, kas tavainimesel on midagi varjata. Riik peab oma kodanikke ja ka külalisi nii palju austama, et ei võta neilt ilma äärmise vajaduseta baasõigusi. Õigus eraelule ja võimalus oma privaatses ruumis üksi olla on aga igas demokraatlikus riigis pühad, ning neid võib rikkuda vaid äärmises olukorras. Jälitustegevuse seaduse viies paragrahv ütleb, et jälitustoimingud on lubatud üksnes siis, kui taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada isiku põhiõigusi vähem riivaval viisil.

Lutheri kvartali ehitaja lõpetas arendajaga koostöö
Arendaja lubab teha kõik endast sõltuva, et valmimata korterite omanikud ei kannataks.
AS Eesti Ehitus ütles eile üles Lutheri kvartali ehitustöödeks sõlmitud töövõtulepingu kinnisvaraarendajaga OÜ Grove Invest, sest see on pika aja jooksul lepingut rikkunud ja jätnud omapoolsed kohustused täitmata.
"Aastaga pole me ehituse lõpetamiseks vajalikku projekti kätte saanud ja selle nädala alguses peatas kultuuriväärtuste amet ühe hoone renoveerimise, kuna puudus ehitusluba," ütles Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink. "Lubade hankimine ja projekti koostamine ei ole ehitaja kohustus," sõnas Vink.
"Kuna selgus, et lubadega pole kõik korras ja seaduslikus mõttes me ehitada ei tohi, siis ei õnnestu meil oma kohustusi täita," nentis Vink. Tema sõnul on kõige hullemas seisus korteriomanikud, kes on uude kvartalisse juba eluruumid soetanud. "Ma väga loodan, et nad ei pea mingit kahju kannatama ja arendaja suudab kas või viivitusega projekti lõpule viia," lausus Vink.

Seppa asendab volikogus 89-aastane Školnikov
Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest aseesimees Elmar Sepp peatas kolmeks kuuks oma saadikuvolitused, nurjates nõnda segaste korteritehingute pärast volikogus tema vastu kavandatud umbusaldushääletuse.
"Umbusaldamisest on Elmar Sepp nüüd küll pääsenud, aga korteritehingute teema pole veel sugugi päevakorrast maas," ütles linnavolikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimees Toomas Tõniste.
Kui Sepp peaks kolme kuu pärast oma volitused taastama, naaseb ta volikokku lihtliikmena. "Tegelikult ei olnud selline käik Keskerakonna poolt eriti ootamatu, pigem oleks arvanud, et Sepp teeb seda ajakirjanduse uudishimu vähendamiseks juba varem," nentis Tõniste.

Raekoja platsile tuleb tudengimaja
Kõigile pealinnas tegutsevatele tudengiorganisatsioonidele ja üliõpilastele mõeldud tudengimaja avatakse täna. Raekoja plats 16 asuva tudengimaja eesmärk on eelkõige liita kõiki pealinna tudengeid.
Hoones asuvad umbes 530- ruutmeetrise kogupinnaga ruumid antakse 20 aastaks üürile MTÜ-le Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud.

Aastapäeva piirangud kehtivad juba täna
Politsei juhib liiklejate tähelepanu eile Tallinnas kehtima hakanud ajutistele liikluskorraldusmuudatustele.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissari Riho Tänaku sõnul tuleb järgida eeskätt ajutisi liiklusmärke. "Loomulik, et inimestel on välja kujunenud oma harjumuspärased marsruudid ja parkimiskohad, millest teatakse peast, kus tohib mida teha. Samas on ka ajutised liikluskorraldusmuudatused täitmiseks ja just nendest tulebki liiklemisel juhinduda," sõnas komissar Tänak.
Vältida ebameeldivusi
Politsei palub kõigil kesklinnas ja ka mujal liiklejatel veenduda oma tegevuse õiguspärasuses, et vältida hilisemaid ebameeldivusi. Kindlasti tasub parkimisel kontrollida, kas valitud kohta ikka tohib sõidukit jätta.

Tipikad marsivad hoolimata külmast
Hoolimata külmast ilmast tähistavad Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tudengid homset Eesti Vabariigi aastapäeva traditsioonilise marsiga Toompeale.
Marss algab kell 7.00 Jaani kiriku eest, kust suundutakse Toompeale lipu heiskamist vaatama. Toompealt liigutakse üheskoos Reaalkooli juurde, et mälestada Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajaid ja õpilasi. Marss lõpeb Beerhouse'is.

Eelvalimistel on käinud 14 099 kodanikku
Täna lõppes eelvalimiste esimene voor.
Seda võimalust kasutas viie päeva jooksul kokku 14099 valijat. Tallinnas käis eelhääletamas 4516 ja Tartus 4274 valijat. Lisaks oli täna keskpäevaks välismaal hääletanuid 2810.
26. - 28. veebruarini saab eelhääletada kõigis valimisjaoskondades, mis on avatud kella 12.00 - 20.00. Sel ajal saab hääletada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.
Esmakordselt on Riigikogu valimistel võimalik hääletada ka Interneti teel. Internetihääletus algab 26. veebruaril kell 9.00 ja lõpeb 28. veebruaril kell 20.00.

Iseseisvuspäeva paraad jääb ära
Laupäeva hommikuks Vabaduse väljakule Eesti Vabariigi 89. aastapäeva tähistamiseks kavandatud kaitsejõudude paraad jääb liiga külma ilma tõttu ära.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots langetas otsuse paraad ära jätta pärast nõupidamist president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi ja kaitseminister Jürgen Ligiga.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) ilmaprognoosi järgi on paraadi algusajal laupäeva hommikul kell 10 külma -17°C kuni -18°C, kuid õhuniiskust ja tuulekiirust arvesse võttes on see tajutav kui umbes -24°C külmakraadina.
Lisaks EMHI ennustusele on kaitseväe käsutuses ka teised ilmaprognoosid, mis ennustavad samas suurusjärgus külma. Täna õhtul teatasid metereoloogid, et homme hommikul langeb temperatuur veel paari külmakraadi võrra madalamale, kui eile keskpäeval ennustati.

Jüriöö pargis tähistatakse vabariigi aastapäeva
Vabariigi aastapäeval kell 14 on Tallinna elanikud ja külalised oodatud Sõjamäele Jüriöö parki, kus leiab tavakohaselt aset pidulik aastapäevatseremoonia.
Üles on rivistatud üksik-vahipataljon, mängib orkester ning süüdatakse võidutuli. Kõnelevad ühiskonnategelased ja sõjaväelased, pakutakse sõdurisuppi.

Hiidlased ja saarlased võivad lähiajal jääd mööda mandrile saada
Hetkel ei ole jää veel nii paks, et saaks hakata reaalselt mõtlema jääteede rajamise peale.
Saarte Teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo ütles ETV24-le, et esmaspäeval mõõtsid nad Virtsu ja Kuivastu vahelise võimaliku jäätrassi asukohas jää paksuseks kõige õhemas kohas 19 sentimeetrit.
Jää paksus peaks olema vähemasti 26 sentimeetrit, et saaks asuda raskema traktoriga trassi rajama, ütles Kollo. "Esmaspäeval läheme uuesti mõõtma ja usun, et siis on jää küll nii paks, et võib mõelda jäätee avamisele," lisas ta.
Hiiumaal on veel kõige õhema koha pealt veel kaheksa sentimeetrit puudu, teatas Hiiumaa teemeister Raivo Kibuspuu. "Mõõtsin jää paksuseks 16 sentimeetrit, aga jäätee avamiseks peaks olema vähemalt 24 sentimeetrit," ütles ta. Kui külmad ilmad jätkuvad, saab Hiiumaa ja mandri vahel ikkagi jäätee avada, andis Kibuspuu lootust.

Homme on sissepääs ajaloomuuseumisse prii
Homsel Eesti Vabariigi aastapäeval on nii Suurgildi hoone kui Maarjamäe loss avatud tasuta.
Suurgildi hoones on vaid üks päev eksponeeritud 23. veebruaril 1918 teater "Endla" rõdule heisatud trikoloor, esimene Vabariigi rahvuslipp! Samuti on kuni 8. märtsini avatud näitus "Elavad ja laulvad pildid. 110 aastat esimesest kinoetendusest Eestis", kus on võimalik nautida maailma ja Eesti vanimaid filme 19. sajandi lõpust - 20. sajandi algusest.
Maarjamäe lossis näidatakse homme esimest filmi Eesti Vabadussõjast - Theodor Lutsu legendaarset linateost "Noored kotkad" (1927). Seansside algus on kell 12 ja kell 14.
Kuni 1. aprillini on Maarjamäe lossis avatud näitus Eesti olulisimast klaasitöösturist Johannes Lorupist. Näitusel "Võsaklaasist kristallini. Johannes Lorup - Eesti rahvusliku klaasitööstuse rajaja" on võimalik nautida tänaseni suurimat väljapanekut Lorupi tehase toodangust.

Kunda ja Sillamäe piirkonnas algavad jäämurdetööd
Veeteede ameti peadirektori määruse kohaselt algavad täna Kunda ja Sillamäe piirkonnas jäämurdetööd.
Jäämurdja Tarmo väljub täna tööpiirkonda, teatas veeteede amet.
Alates 28. veebruarist kehtivad Kunda ja Sillamäe sadamatesse sisenevatele ja sealt väljuvatele jäämurdjate poolt
teenindatavatele laevadele järgmised nõuded: jääklass 1C Lloyd's Registri järgi või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass ning peamasina võimsus vähemalt 1600 kW. Jäämurdja puksiir-pargas koosseise ei teeninda.

Jürgen Ligi annetas kaitseministeeriumi teenetemärke
Kaitseminister Jürgen Ligi andis täna vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel üle kaitseministeeriumi teenetemärgid tulemusrikka tegevuse eest Eesti riigikaitse hüvanguks.
Kaitseministeeriumi II klassi teenetemärgi said kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Lauri Tumm panuse eest Eesti riigikaitse väljaarendamisel ning kaitseministri nõunik Priit Kivinurm tulemusliku töö eest kaitseministeeriumis.
III klassi teeneteristiga autasustas kaitseminister Leo Tõnissoni ajaloo jäädvustamise eest ja vabadusvõitlejat Leo Tontsi eriliste teenete eest võitluses Eesti omariikluse taastamise eest.
Kaitseministeeriumi kuld- ja hõberinnamärgi said mitmed kaitseministeeriumi ametnikud, Arstliku keskkomisjoni liikmed, riigikaitseõpetuse õpetajad ning teiste ministeeriumide esindajad.
Kaitseministeeriumi Teeneterist on asutatud 24. veebruaril 1998. aastal kolmeklassilisena.

Pronkssõduri juures toimus rüselus
Täna keskpäeval tekkis Tõnismäel pronkssõduri juures rüselus kahe seltskonna vahel, keegi viga ei saanud. Politsei alustas väärteomenetlused.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et rüselus kahe seltskonna vahel toimus kella 12.10 ajal, kui üks seltskond viis pronkssõduri juurde pärja ning teine lilli. Mõlemad seltskonnad allusid politsei korraldusele rüselus lõpetada.
Pressiesindaja sõnul fikseeris politsei sündmuse ja otsustab, mis edasi saab. Kedagi jaoskonda ei viidud.
Üheks osapooleks olid enda teatel Eesti rahvuslik liikumine, kes läks Tõnismäele leinapärga punaarmee ohvrite mälestuseks panema.
Politsei teatas, et täna toimus Tõnismäe piirkonnas kaks ebaseaduslikku avalikku koosolekut ning politsei algatas õigusrikkumiste suhtes väärteomenetlused.

Peipsil vajus traktor läbi jää
Peipsi järvel vajus eile hommikul traktor läbi jää, juht pääses.
Õnnetus juhtus kaldast 1,3 kilomeetri kaugusel. Õnneks jõudis juht enne masina vajumist tervele jääle ning kõndis ise kaldale, teatas piirivalveamet.
Peipsi piirivalverajooni ülema kapten Illar Jõgi sõnul on Peipsil hetkel jää võrdlemisi tugev, kuid paiguti esineb niinimetatud hingamisauke. Tõenäoliselt sai just üks taoline hingamisauk eile saatuslikuks traktorile, mis lebab nüüd järve põhjas.
Juhtunu asjus on piirivalve registreerinud piirirežiimi eeskirjade rikkumise kahtluse ning teisipäeval alustatakse väärteomenetlus, mille käigus selgitatakse ka toimunu asjaolud.
Piirivalve manitseb kõiki sõidukitega jääle minejaid kontrollima eelnevalt jää tehiolusid lähimates piirivalvekordonites ning registreerima vastavalt piirirežiimi eeskirjale oma minuku ning saabumise jäält.

TÜ uued rektorivalimised toimuvad 31. mail
Täna toimunud Tartu ülikooli nõukogu istungil kinnitati TÜ rektori valimise reglement, moodustati valmiskomisjon ning pandi paika valimiste ajakava.
Tartu Ülikooli rektori valimiskomisjoni esimees on vandeadvokaat ning TÜ kuratooriumi esimees Jüri Raidla. Veel kuuluvad komisjoni kardioloogia professor Jaan Eha, võrdleva poliitika professor Vello Pettai, botaanika professor Meelis Pärtel ning filosoofiateaduskonna üliõpilane Peep Käiss.
Valimised kuulutatakse välja hiljemalt 7. märtsil, valimiskogu nimekiri kinnitatakse hiljemalt 30. aprilliks, kandidaate saab esitada kuni 10. maini ning valimised toimuvad neljapäeval, 31. mail 2007. Uus rektor peaks ametisse asuma 1. juulist 2007 ning päev hiljem on plaanitud rektori inauguratsioon.

President Ilves: ehk vajame Inimväärikuse inspektsiooni? 
President Toomas Hendrik Ilves andis täna Estonia kontserdisaalis pidulikul koosviibimisel "Eesti tänab" üle Eesti Vabariigi 89. aastapäeva eel riigile osutatud teenete tunnustamiseks annetatud riiklikud autasud.
Riigipea sõnul saavad teenemärgid inimesed, kes kohusetunde, südameheaduse ja leidlikkuse toel on teinud Eestit inimeste ja riigina suuremaks.
"Need teenetemärgid on väike tunnustus riigilt, kellele teie olete andnud rohkem kui seda eeldanuks teie amet või kutsumus. Kahjuks märgatakse tublidust vähem kui negatiivset, ka lihtsat tunnustavat õlalepatsutamist kohtab harvem kui kibedat pahandamist," ütles president Ilves.
"Teis on pühendumist," sõnas riigipea. "Pole tähtis, kas te töötate õpetajana, loodushoidjana, arstina, ajaloo talletajana, politseinikuna, loomeinimesena, riigiametnikuna või teenite Eestit välismissioonidel Afganistanis ja Iraagis."

Laaneots: inimesed on riigikaitse selgroog
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ütles täna Laidoneri muuseumis vanemohvitseride auastmete ja kaitseväe teenetemärkide ning eriteeneteristide üleandmisel, et inimesed on riigikaitse selgroog.
Kindralmajor Ants Laaneots ütles tseremoonial, et kuigi tehnoloogia on hoogsalt arenenud, ei suuda ei täna ega tulevikus ükski arvuti asendada sõjalist juhti.
"Sõjalised juhid, allohvitserid ja ohvitserid, on see aju, närvisüsteem, kelle moraal, kogemused, teadmised ja oskused hoiavad koos ning panevad toimima sõjalise organismi," ütles kindralmajor Laaneots.
"Kaitseväe kõige hinnalisem vara on ohvitserid ja vanemallohvitserid," ütles kaitseväe juhataja. "Relvad ja varustus on kasutud, kui nende jaoks puuduvad hea väljaõppega, organiseeritud meeskonnad."
Laaneots andis üle vabariigi presidendi 21. veebruari käskkirjaga antud vanemohvitseride sõjaväelised auastmed major, kaptenleitnant ja kolonelleitnant.

Pärnu noored rikuvad kergekäeliselt seadusi
Pärnu politsei teatas, et möödunud sõbrapäev ja politseioperatsioonid näitavad, et alaealised rikuvad seadusi kergekäeliselt.
14. veebruaril soovisid Pärnu ööklubi külastada alaealised noored. Sel eesmärgil kasutasid kaks 17-aastast noormeest võõrast ID-kaarti ning üks 17-aastane noormees võõrast passi. Ööklubi turvamehed teavitasid seaduserikkujatest politseid.
Karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamist või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmist eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
Ka 7. veebruaril Pärnu politseiosakonna noorsoopolitsei poolt korraldatud politseioperatsioon alaealiste suitsetajate tabamiseks näitas, et noored ei hooli oma tervisest ega ka seaduserikkumisest.

Falck tabas Valgas tanklat röövinud mehe
Falck tabas eile öösel mehe, kes üritas röövida kahte Valga tanklat.
Falck Lõuna-Eesti sai eile öösel kell 02.15 ühest Valgas asuvast tanklast sissetungi häire. Objektil oli näha kiirvarguse jäljed - sissemurdmine läbi lõhutud akna ning lahtikistud kassaparaat, kus saagiks võetud mõnisada krooni. Põrandal olid näha klaasikildudel verised jäljed.
Vahetult peale seda saabus paanikahäire teisest lähedalasuvast Valga tanklast, kus verine meeskodanik üritas röövida tankla operaatorit. Tankla töötajal õnnestus vajutada paanikanuppu ning Falck võttis ilmsete joobetunnustega verise röövli kinni.
Noormehe lõikehaavad ja verised jäljed mõlemas tanklas, samuti põues olnud viinapudel, mis pärines esimesest röövitud kohast, viitasid selgelt tema seotusele mõlema tanklarööviga. Kinni peetud mees anti üle politseile, kes tegeleb antud juhtumiga edasi.

Kohus tunnistas Kebina oma abikaasa tapmises süüdi
Harju Maakohus tunnistas endise turujuhi Mati Kebina (59) süüdi oma abikaasa tapmises ja mitmes teises kuriteos ning karistas teda kokku vangistusega 7 aastat 6 kuud ja 27 päeva.
Kohus mõistis Kebina süüdi ka kehalises väärkohtlemises, sõjaväerelvaks oleva tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, samuti tavalise tulirelva ja tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning karistas teda kokku 9-aastase vangistusega.
Kuna asja arutati lühimenetluses, siis arvestati karistusest maha 1/3 ja kanda jäi 6 aastat vangistust. Seda omakorda suurendati 2003. aastal kohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse võrra, saades kokku 7 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Sundraha süüdimõistetult on 9000 krooni.
Kohus arutas Kebina kriminaalasja perekonna ja eraelu kaitseks kinnisel istungil.

Julged naised püüdsid kinni metallivargad
Rapla politsei tabas tublide naiste kaasabil metallivargad, kes üritasid kõrvalisest talust ära viia vanametalli.
Kolmapäeval, 21. veebruaril sai Rapla politsei teate, et Rapla maakonnas Käru vallas Ojataguse külas on kohalikud kinni pidanud metallivargad ja ootavad kohale politseid. Kaks naisterahvast (s.1944; 1949) olid tabanud teolt meesterahvad, kes üritasid ühest talumajapidamisest vanametalli varastada.
Talupidamine, kust 1984-aastal sündinud Meelis ja 1974-aastal sündinud Roland Ford Transitiga vanametalli ära viia püüdsid, kuulus vargad tabanud naise tütrele. Kuulnud oma tuttavalt, et tütre maja juures on nähtud võõraid tegutsemas, läks julge naine koos teise kohaliku naisterahvaga asja uurima. Kaasa võeti ka kahtlaste võõraste liikumisest teada andnud meesterahvas.

Laimjalas arutatakse põhikooli muutmist algkooliks
Laimjala vallavolikogu arutab järgmisel kolmapäeval Kahtla lasteaed- põhikooli muutmist lasteaed-algkooliks.
"Käimas on küsitlus lastevanemate seas ja esmaspäeval saab kokku hariduskomisjon," ütles Laimjala vallavanem Vilmar Rei ajalehele Oma Saar. "Mingit otsust meile veel ei ole, ootame lastevanemate vastused ära, mis nad tahavad ja kuidas asju näevad."
Järgmisest õppeaastast väheneb Kahtla kooli õpilaste arv 62-lt 50-le.
"Suur klass lõpetab ja juurde on tulemas ainult kaks last," rääkis vallavanem.

Ilves kuulutas välja esseekonkursi "Millises Eestis ma tahan elada?" 
Täna, Eesti Vabariigi 89. aastapäeva aktusel Tallinna Ülikoolis kõnelenud president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja esseekonkursi pealkirjaga "Millises Eestis ma tahan elada?"
"Eesti on taastanud oma riigi ja võtnud taas sisse koha demokraatlike lääneriikide peres. Ometi ei ole Eesti veel selline, nagu me sooviksime. Selle asemel, et kurta, kas sellist Eestit me tahtsime, peaksime rääkima sellest, missugust Eestit me tahame," ütles riigipea.
"On aeg välja öelda oma mõtted selle kohta, missugune Eesti peaks olema. Arutlegem siis ühiselt, mis on Eestis praegu hästi või mis tekitab meelehärmi. Mida on meil õppida minevikust? Mida võtta üle teiste maade kogemusest? Kuidas saavutada see, et kõik siin elavad inimesed peaksid Eestit oma koduks? Mida saaksin mina teha selleks, et Eesti muutuks kohaks, kus on hea elada, kus lapsed on oodatud, kust noored ei taha lahkuda välismaale ja kus eakatel on rahulik vanaduspõli?" loetles president Ilves võimalikke küsimusi, mille üle võiks antud teema raames arutleda. "Suunakem oma pilgud tulevikku ja mõelgem, kuidas me läheme edasi. Missugune võiks Eesti olla 10, 50, 100 aasta pärast?"

Tallinnas hukkus liiklusõnnetuses mees
Tallinnas Sõpruse puiesteel juhtus täna hommikul kolme sõidukiga liiklusõnnetus, kus hukkus 46-aastane mees.
Liiklusõnnetusse on sattunud sõiduautod VAZ, Mazda 6 ja Volkswagen Golf. Õnnetus juhtus kella 9: 30 paiku täna hommikul.
Esialgsetel andmetel kaldus sõiduauto VAZ 21044 Sõpruse pst ja Linnu tee ristmikul vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautodega Volkswagen ja Mazda.
VAZi juhtinud 46-aastast meesterahvast meedikutel päästa ei õnnestunud, mees suri sündmuskohal kiirabiautos. Volkswagenit juhtinud 43-aastane Boris ja Mazda juht 50-aastane Maidu õnnetuses viga ei saanud.
Liiklusõnnetuse tõttu on sündmuspaigal suletud Sõpruse puiestee ühissõiduki rada, samuti on mõnevõrra häiritud liiklus ka Linnu teel.

Mees ähvardas naist jahipüssiga
Neljapäeva õhtul toimus Jõgeva vallas vahejuhtum, mille käigus mees ähvardas naist laadimata jahipüssiga.
Politsei pressiesindaja teatel ähvardas kella 21.15 ajal Jõgeva vallas Vaimastveres Kõola külas alkoholijoobes 1964. aastal sündinud Kunnar registreerimata ning laadimata jahipüssiga 1968. aastal sündinud naist.
Mees toimetati kainenema ja registreerimata relv viidi jaoskonda hoiule.
Politsei palub inimestel, kellel on kodudes veel registreerimata relvi, pöörduda otse jaoskonda või helistada telefonidel 776 8437 või 775 1134.

Täna on avatud Rohuküla-Vormsi ja Haapsalu-Noarootsi jääteed
Täna on liikluseks avatud lisaks Haapsalu-Noarootsi jääteele ka Rohuküla-Vormsi jäätee.
Haapsalu-Noarootsi jäätee kulgeb Haapsalust Holmi kallas tänavalt Noarootsi Österby sadamasse ning Rohuküla - Vormsi 10,2 km pikkune jäätee toimub pealesõitudega Rohuküla ja Sviby sadamatest.
Jäätrassid on avatud sõidukitele, mille tegelik mass on kuni 2 tonni. Jääteel on lubatud sõita valgel ajal. Lähemalt tutvustavad jääteel liiklemise korda selle algus- ja lõpp-punkti ülesseatud teabetahvlid.
Maanteeinfokeskus tuletab meelde, et mitteametlikke jääteede kasutamine on eluohtlik.

Eelhääletusel on osalenud üle 10 000 inimese
Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul oli reede hommikuks eelhääletusel osalenud Eestis üle 10 000 valija, lisaks on välisesindustes käinud ning kirja teel hääletanud üle 1500 inimese.
Sibul ütles ETV hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus, et maakonnakeskustes eelvalimmise on inimesed omaks võtnud ja kasutavad seda võimalust usinalt, vahendab ETV24.
"Siin on alati üks oht - kui me ütleme, et inimesed on väga aktiivsed, siis järgmistel päevadel jäävad inimesed koju. Nii et vaja on veel loomulikult oma kodanikukohustust täita," rääkis valimiskomisjoni esimees.
Reedeni saab väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada igas maakonnakeskuses avatud ühes valimisjaokonnas.
Esmakordselt kasutati eelhääletust Euroopa Parlamendi valimistel, nüüd on see võimalus ka riigikogu valimistel.

Tiit Vähi ja Viktor Meškov saavad Sillamäe aukodanikeks
Sillamäe linnavolikogu otsustas nimetada linna aukodanikeks ettevõtja Tiit Vähi ja maletreener Viktor Meškovi.
Volikogu hinnangul on ASi Silmet Grupp nõukogu esimehe Tiit Vähi panus Sillamäe linna arengusse hindamatu väärtusega, kirjutab Põhjarannik.
Endine peaminister Tiit Vähi asus 1999. aastal tööle ASi Silmet peadirektorina. Silmet Grupp, mille nõukogu Vähi juhib, on Sillamäel suurim tööandja.
Viktor Meškov on tunnustatud maletreener nii Sillamäel, Ida-Virumaal kui ka kogu Eestis.

Vaidlus 60 krooni üle põhjustas kriminaalmenetluse
Üht endist Narva korteriühistu esimeest süüdistatakse oma töölepingu võltsimises eesmärgiga saada kuue kuu jooksul 60 krooni rohkem palka.
Süüdistus klassifitseerib esimehe tegevuse kui dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi esitamise ning nõuab selle eest karistuseks 200 miinimumpäevapalga suurust trahvi, uurimine kestis poolteist aastat, kirjutab Põhjarannik.
2002. aastal nõustus Mihhail töötama 1000 krooni eest kuus ning 2002. aasta detsembris koostati tema ja korteriühistu juhatuse vahel sellekohane leping, hiljem andis Mihhail raamatupidajale korralduse maksta talle miinimumpalka, mis 2003. aastal oli Eestis 2160 krooni, samas sõlmisid juhatuse liikmed temaga töölepingu asemel ettevõtluslepingu palgasummaga 2160 krooni.
2003. aasta juunis tekkis esimehe ja osa juhatuse liikmete vahel konflikt, mis päädis koosolekuga, kus endise esimehe sõnul teda solvati, äärepealt oleks kätega kallale tuldud ning lõpetati temaga ammu kehtetu tööleping. Mihhail pöördus hüvitise saamiseks töövaidluskomisjoni, kes tunnistas, et tegelikult puudusid esimehe ja ühistu vahel töösuhted, lisaks teatas praegune juhatuse esimees Tamara politseile, et töölepingus on võltsitud töötasu summat.

Uuring: Saaremaal on kümneid elektrita majapidamisi
Saare maakonnas on 22 külapiirkonda, sealhulgas vähemalt 34 majapidamist ilma elektrita, selgitas siseministeeriumi palvel välja Saare maavalitsus.
Siseministeerium saatis jaanuaris kõikidele Eesti maavalitsustele palve koguda maakondades andmeid elektrifitseerimata majapidamiste kohta, kirjutab Meie Maa.
"Eestis on elektrifitseerimata piirkondi, väikesaari ja üksikuid majapidamisi, mille ühendamine elektrivõrguga oleks regionaalarengu seisukohast hädavajalik, kuid liitumistasu käib liitujatele üle jõu," märkis siseministeeriumi rahvastiku ja regionaalala asekantsler Einike Uri.
Saaremaal, selgub maavalitsuse kokkuvõttest, ei ole elektrita majapidamisi Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Leisi, Orissaare, Pihtla, Ruhnu, Salme ja Valjala vallas.
Siseministeeriumil on plaanis eraldada elektrita majapidamiste abistamiseks riiklikku abi, sest võrguettevõtjad ei saa liitumistasude osas kellelegi erandeid teha, kui elektrituruseadus kohustab kõiki turuosalisi võrdselt kohtlema.

Tarva püksid võeti maha
Pärast seda, kui Rakvere linnapea Andres Jaadla kritiseeris reformierakonda, kes tõmbas Vallimäel seisvale tarvaskulptuurile jalga sinikollased püksid, võttis reformierakonna Rakvere piirkonna juht ja tarva püstitamise idee autor Priit Verlin skulptuuril eile hommikul püksid maha.
"Tahtsin vältida konflikti," selgitas ta, lisades, et pükste panemist skulptuurile tuli käsitleda vastlapäeva kontekstis, kirjutab Virumaa Teataja.
Verlini arvates peaksid teised parteid samuti mõnel tähtpäeval midagi ette võtma, ta pakkus, et Isamaa ja Res Publica liit võiks oma salli Kreutzwaldi büstile kaela siduda.
Rakvere linna ja reformierakonna värvid kattuvad, seetõttu avaldas Rakvere linnapea Andres Jaadla Verlini sõnul soovi, et linn saaks kollased püksid endale, siis võiks neid kasutada linnapäevadel.

Kindral Laidoner saab vööle uue mõõga
Täna kinnitatakse Viljandi lossimägede serval seisva kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi külge uus mõõk selle asemele, mis mõni aeg tagasi varastati.
Skulptor Terje Ojaver ütles, et vastne mõõk erineb eelkäijast õige pisut, sest ta polnud vana mõõgavormi alles hoidnud ja pidi tegema uue. Lisaks on seekordsele mõõgale valatud Laidoneri nimi, kirjutab Sakala.
Varguse ennetamiseks lubas skulptor naljaga pooleks, et kui veel keegi Laidoneri mõõka väga ihkab, võib ta selle tema käest tellida ega pea vargile minema.
Kuigi ka vana mõõk oli Ojaveri sõnul kuju küljes väga kõvasti kinni, siis uut ootab veelgi tugevam kinnitus.
Ausamba rüüstajat ei ole seni leitud. Kindral Laidoneri Selts on aga leidnud turvafirma, kes on nõus tasuta muretsema ja paigaldama mälestusmärgi juurde videovalve.

Firmajuht läheb teist korda perevägivalla eest kohtu alla
Pärnu puidu- ja mööblitootja Viisnurk juhatuse esimees Toivo Kuldmäe astub maikuus juba teist korda kohtu ette, süüdistatuna vägivallas oma endiste pereliikmete vastu.
Pärnu suurettevõte Viisnurk nõukogu liige Joakim Helenius soovis 2004. aastal jõudu uuele juhatuse esimehele Toivo Kuldmäele, kes oli Viisnurgas selleks ajaks töötanud juba 15 aastat, alates 1996. aastast seejuures juhatuse liikmena, kirjutab Postimees.
Ent juba 2003. aasta septembrist oli Kuldmäe antud kohtu alla süüdistatuna oma endise abikaasa ja koguni laste kallal vägivallatsemises, mis oli avalik saladus, kuna politsei oli perekonna majas sage tülide lahutaja ning naine ja lapsed sama sagedased patsiendid Pärnu haigla esmaabiosakonnas.
2004. aasta lõpus Pärnu Postimehes ilmunud anonüümses usutluses pihtis Kuldmäe endine abikaasa, et pealtnäha igati eduka ja esindusliku perekonna kodune elu läks hulluks juba mõni aasta pärast esimese lapse sündi, vägivald muutus üha rängemaks, käiku tulid rusikad ning lõpuks ka tapmisähvardused.

Salmonelloos viis külalised sünnipäevapeolt tilgutite alla
Lääne-Virumaal Tudus sünnipäeva pidanud seltskonnast haigestus 14 inimest pärast pidu salmonelloosi, noorim tõve ohver oli aastane laps.
Praegu on neli haiget ravil Tallinnas Merimetsa haigla nakkuskeskuses ning kaks Rakvere haiglas, kirjutab SL Õhtuleht.
Et tervisekaitseinspektsiooni andmeil pidutseti kodus, siis pole osalejate arv ega menüü täpselt teada. Söödi kodus valmistatud toitu. Analüüsiks enam midagi alles ei ole. Praegu uurib inspektsioon, mida külalistele pakuti.
Tavaliselt saadakse salmonelloos linnulihast või munadest, aga ka toorpiimast või mõnest teisest haigustekitajatega saastunud toidust.
Rakvere haigla peaarsti Sirje Kiisküla kinnitusel on nende haiglas noor ema koos aastase pisipojaga. Pühapäeval kiirabiga haiglasse tooduil oli kõrge palavik, millega kaasnes oksendamine. Eriti rängalt mõjus tõbi lapsele, kes alles eile tilgutite alt vabanes.

Küülik päästis lapsed tulesurmast
Küüliku rahutu krabin päästis eile öösel Tamsalus tulekahjust kolm last ja kaks täiskasvanut, kes hüppasid leekide eest teise korruse aknast pesuväel lumehange.
Märgid näitavad, et tegemist oli süütamisega, kirjutab SL Õhtuleht.
"Poleks mu kümneaastane vend ärganud, oleks vist kõik olnud..." ohkab kolme lapse ema Monika. Tema lapsed, vend ja vanemad pääsesid eile öösel Tamsalus puhkenud tulekahjust elusana tänu koduküülikule, kelle närviline krabin 10-aastase Jüri äratas. Tubli poiss ajas omakorda pere üles. Häiret andnud vapper loom jäi aga ise tulle.
Monika oli tulekahjuööl noorema lapsega Tallinnas, kuid tema kaks poega, üks viie- ja teine seitsmeaastane, olid Tamsalus vanaema juures. Samuti oli seal Monika 10-aastane vend ja Monika ema elukaaslane.
"Mu vend ärkas lihtsalt keset ööd üles ja kuulis, et mingi ragin käib. Et küülik rapsib. Siis ta äratas vanaema üles ja juba nad kuulsid, kuidas keegi õues karjub: "Me põleme! Me põleme!"" kirjeldab Monika tulekahju algust.

Rahvariided koguvad Ilvese eeskujul populaarsust
Eesti Rahva Muuseumi rahvarõivakogus käiakse aastapäeva eel originaale uurimas.
Eesti Rahva Muuseumis ei ole aasta algusest saadik möödunud päevagi, mil keegi poleks käinud uurimas muuseumi rahvarõivavarusid või e-kirjaga nende üksikasjade kohta küsimusi esitanud.
Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Reet Piiri lausub, et päris nii ei saa öelda, nagu oleks huvi rahvarõivaste vastu viimasel ajal erakordselt kasvanud, kuid ta on märganud, et mitu maavanemat on hakanud endale rahvarõivaid muretsema.
Mulgimaal on aga kuuldavasti kõik vallavanemad presidendi innustusel endale mulgi kuue muretsenud.
Teaduri sõnul otsivad paljud abi korraliku etnograafilise rahvarõivakomplekti kokku panemiseks ja muuseumis on ammendamatud varu, et valida ühe kihelkonna piires isegi kümnete eri mustrite, lõigete, värvide vahel. "Näiteks möödunud aastal käis Arne Niit, kes valmistas president Rüütlile rahvarõivaid, korduvalt muuseumis originaale uurimas ja mõõtmas," kiitis Piiri. Võimalik, et Rüütlite mullune rahva-rõivastes vabariigi aastapäevale saabumine ning uue presidendi rahvarõivalembus kannab lõpuks vilja. "Tean, et valmistamisel on uus rahvarõivakomplekt ka president Ilvesele ja tema prouale," lisas teadur.

President vaatas kinos enda filmis osalemist
President Toomas Hendrik Ilves käis eile uue Eesti mängufilmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" esilinastusel. President osaleb ka ise selles süsimustas komöödias näitleja dramaatilisest ja seiklusterohkest elust. Kuid eelkõige on see film, kus paljud tuntud inimesed mängivad iseennast, paljusid reaalseid isikuid mängivad näitlejad ja osa kuulsusi mängib teisi kuulsusi. Pildil istub president koos abikaasa Evelin Ilvesega näitlejate ja kinokülastajate seas.

Ligi kakssada inimest rabab vastuvõtu nimel
President Ilves kätleb külalisi ajutises
Eile päeval polnud Vanemuise teatri- ega kontserdimajas ainsatki märki sellest, et juba lau- päeva õhtupoolikul saabub hoonesse president Toomas Hendrik Ilves ühes abikaasa ja ligi 800 külalisega.
Küll aga sai eilse päeva jooksul püsti telk ehk talveaed, nagu palub ajutist ehitust nimetada Vanemuise direktor Paavo Nõgene. Telki kõrvalisi isikuid uudistama ei lasta. "Jätke inimestele väike üllatusmoment ikka kah," ütleb telgi uksel seisev Nõgene ja juhatab uudistavad ajakirjanikud telgi juurest minema.
Küsin Nõgeselt, kas ta saab juba lehelugejatele ja ka presidendile kinnitada, et talveaia interjöör on presidendi vastuvõtu vääriline ja riigipeal ikka sobib Karl Menningu kuju juures oma peokülalisi kätelda. Järgneb mitmeminutine monoloog sellest, kui väärikas ja sobilik paik on talveaed pärast sisehaljastuse valmimist. "Maailmas korraldatakse väga palju suurüritusi sellistes talveaedades. Ka Oscari-gala," lisab Nõgene.

Hiiumaa metssead tähistavad vabariigi aastapäeva vastuvõtuga
Metssead Arnold ja Ingrid korraldavad 24. veebruaril Hiiumaal Reigis juba kolmandat korda vabariigi aastapäeva vastuvõtu vähemalt kolmesajale külalisele.
"Vastuvõtu teeb tähtsaks tänavune sea-aasta. Kell 11 lõigatakse lint läbi, külalised astuvad üle punase vaiba. Peame jutluse, pakume hernesuppi ja lastele hobusega sõitu," räägivad vaheldumisi Reigi farm-puhkeküla peremehed Igor Linkov ja Kalle Laid.
Omavahel hüüavad nad teineteist sigade emmeks ja issiks. Igor, kes kärsalistega enam sahmib, on pälvinud emmeks olemise au.
"Aastapäeva vastuvõtt on demokraatlik, tulla võib igaüks hoolimata sellest, mis seljas, sugugi ei pea pingviinikostüümi kandma," lisavad emme ja issi. Nende ümber käib lakkamatu röhkimine, ohkimine, krigin, pigin ja vigin farmi 60 asuka suust. Ent tähtsaim tegelane ei anna veel näole.

Soomlased ostavad Eestist suurtes kogustes rahusteid
Soome kahtlustab, et siinsed odavad ravimid rändavad hoopis nende narkoturule.
Eile käis tervishoiuamet kontrollimas Tallinna sadama kandis asuvat väikest psühhiaatriakliinikut Gradus Gravis, kahtlustades seal töötavaid tohtreid Soome kodanikele lubamatult suure hulga rahustite välja kirjutamises.
Ameti hinnangul on arstid Aleksandr Štšennikov ja Rostislav Vassiljev välja kirjutanud palju rohkem rahusteid, kui läheks tarvis inimeste raviks.
Tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna kabinetis lebab asitõendina suur pappkast tuhandete retseptidega, mis on kokku korjatud viiest kesklinna apteegist ja mille on soomlastest patsientidele välja kirjutanud peamiselt Gradus Gravise ning teise kliiniku, KosMedi tohtrid.
Paljud neist on väljastatud ühe põhimõtte alusel: soomlasest kodanikule on antud retsept näiteks tugevatoimelise valuvaigisti tramadooli jaoks, millega saab korraga välja osta 60 tabletti. Retseptil seisab ka juhend: võtta kaks tabletti päevas. Ent juba viie päeva pärast on samale isikule taas sama kogus rohtu välja kirjutatud. Sama skeem kordub järgmiselgi nädalal. Mardna märkis, et neid inimesi, kes kord nädalas retsepte võtmas käivad, on terve punt, rohkem kui 200 meest-naist.

Tervishoid sai riigikogult 200 miljonit lisakrooni
Eile lõppistungi pidanud riigikogu otsustas ühe oma viimase sammuna maksta haiglate kapitalikulud osaliselt kinni riigieel- arvest, mis toob 2008. aastal Eesti tervishoidu kuni 200 miljonit lisakrooni.
See summa lubab haiglatel tasuda hoonete korrashoiu- ja küttekulud, mis veel tänavu tulevad raviraha arvelt. Edaspidi sõlmivad sotsiaalministeerium ja haigekassa ehitiste amortisatsiooni katmiseks lepingu ning see raha kirjutatakse ka tervishoiuteenuse hinna sisse. Keskerakondlase Maarika Tuusi kinnitusel jääb tänu sellele rohkem raha inimeste raviks. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori hinnangul jäi aga seadusemuudatus poolikuks.
Liiga väike summa

Sõjaväeluurajad Kroonikasse tööle! 
Ootamatult sõjaväeluure huviorbiiti tõusnud ajakirjanik Urmet Kook leiab, et luureskandaali juured viivad kaitsejõudude peastaabi ja ministeeriumi vastasseisu.
Eilne Ekspress kirjutas, kuidas Eesti sõjaväeluurajad on kirjutanud memosid, kes riigiametnikest kellega suhtleb ja keda tunneb. Muu hulgas sisaldab dokument isikuregistrit, kellega riigiametnikud (jutt käib kaitseministeeriumi ametnikest) suhtlevad ning keda salaja ja ilmselt ka ebaseaduslikult jälgiti. Seal leiduvad mitme poliitiku ja ajakirjaniku nimed, Ekspress toob konkreetselt esile Aivar Pohlaku, Toomas Sildami ja minu nime. Võinuks tuua ka rohkem, Ekspressi enda peatoimetaja Priit Hõbemägi ja endine luurejuht Eerik-Niiles Kross on seal samuti kirjas. Aga see polegi tähtis.
Tähtis on, miks seda tehti ja kes selleks käsu andis. Vastuse andmiseks ei ole vaja selgeltnägija võimeid. Konflikti juured viivad taas kaitsejõudude peastaabi ja kaitseministeeriumi igipõlisesse vastasseisu. Teatud tegelased lootsid ministeeriumi ametnikke salaja pealt kuulates lihtsalt leida mingit "kompromaati". Konkreetse nuhkimiskäsu andis sõjaväeluurele üks Napoleoni kompleksiga intrigaan, kelle vaimsed võimed on jäänud pidama ajakirja Pioneer tasemele, kus ta kirjutas omal ajal sütitavaid lugusid Nõukogude armeest.

Sõjaväeluure skandaalid maksavad selle juhile ameti
Sõjaväeluure nuhkis kaitseministeeriumi ametnike ja nende
Sõjaväeluure ümber viimasel ajal kerkinud skandaalid maksavad Eesti Päevalehe andmeil luurepataljoni ülemale Riho Ühtegile koha ning ta saadetakse tõenäoliselt Brüsselisse NATO Eesti esindusse "pagendusse".
Möödunud nädalal Eesti Päevalehes avalikustatud loole Eesti luurerühma ebaõnnestumisest Afganistanis lisandus eile Eesti Ekspressis ilmunud artikkel sõjaväeluure kummalistest uurimissuundadest, mis võivad viidata ka ebaseaduslikule jälitustegevusele.
Kaitseväe teabeülem major Peeter Tali ütles, et eilse seisuga oli major Ühtegi endiselt luurepataljoni ülem. "Ühtegi käskkirja tema ametist vabastamise kohta ei ole," lausus Tali.
Oma kohast peab tõenäoliselt loobuma ka peastaabi informatsiooniosakonna ülem kolonelleitnant Risto Lumi.

Iisraeli minister jälgis sõjaväeõppuseid läbi katikutega kaetud binokli
Iisraeli kaitseminister Amir Peretz sattus Iisraeli ajalehtede huviorbiiti pärast seda, kui jälgis sõjaväeõppuseid binokliga, mille läätsed olid kaetud.
Ajakirjanike andmeil vaatas minister õppuseid kolm korda kaetud binokliga ning samal ajal noogutas heakskiitvalt Iisraeli peastaabi ülemuse Gabi Ashkenazi selgitustele, vahendas RIA Novosti.

Rassism kogub Euroopas jõudu
Euroopa Komisjoni andmeil on rassism ning vaenulikkus võõraste suhtes paljudes liikmesriikides võimust võtnud.
Euroopa Komisjoni justiitsvoliniku Franco Frattini sõnul on ühes Euroopa Liidu liikmesriigis 70 % elanikest rassistlikult meelestatud, kuid ta ei soovinud kommenteerida, millise riigi kohta need andmed käivad, vahendab Austria ajaleht Der Standard.
Paljudes riikides jäid näitajad 25 ja 45 protsendi vahele, kinnitas Frattini. Kõige murettekitavamaks oli olukord Prantsusmaal, Itaalias, Belgias ja Hollandis.
Saksamaal kohtunud Frattini ning Saksa justiitsminister Brigitte Zypries tõdesid, et Euroopa Liit peaks rassismi ja välismaalaste pihta suunatud vaenulikkuse vastu võitlemiseks kasutusele võtma ühiseid meetmeid, takistamaks välismaalaste pihta suunatud vaenu ning vägivalla levimist ning keelamaks massimõrvade ja holokausti eitamist. Zypries avaldas lootust, et Saksamaal õnnestub eesistumise ajal esilekerkinud probleemiga tegeleda ning Frattini lubas omalt poolt Euroopa Komisjonis arutelu algatada.

NATO müüb Külma sõja aegset naftajuhet
Belgia valitsus kuulutab märtsis välja külma sõja ajal NATO jaoks strateegiliselt olulist rolli täitnud naftajuhtme Belgia osa erastamise.
Külma sõja ajal rajatud naftavõrk ei täida enam alliansi jaoks militaarset rolli ning selle ülalpidamine on liiga kallis, kirjutab Belgia ajaleht La Libre.
Naftajuhtme halduskulud käivad alliansile üle jõu ning seetõttu soovibki organisatsioon selle tsiviilkasutusse anda, kuna seal on sellest rohkem kasu.
Naftajuhtme ostmisest on huvitatud mitmed Belgia firmad. Näiteks võimaldab mitmesaja kilomeetri pikkune torustik viiel Belgia rafineerimistehasel oma toodangut otse Anversi sadamasse pumbata ning samuti varustada kütusega Zaventemi ja Bierseti lennujaamu.
NATO jaoks ebavajaliku juhtme ülalpidamine läheb igal aastal maksma 50 miljonit eurot. Allianss soovib militaarotstarbeks säilitada vaid väikese osa juhtmest.

Tugeva elektrilöögi saanud belglane jäi ellu
20-aastane belglane sai 10 000-voldise elektrilöögi, kui tema juhitav minikraana juhuslikult kõrgepingekaabliga kokku puutus.
Noormees viidi tõsiste põletushaavadega haiglasse, vahendas RIA Novosti kohalikku meediat. Töölise elu on nüüdseks väljaspool ohtu.

USA kohus mõistis sõduri Iraagi pere mõrvamise eest sajaks aastaks vangi
USA kohus karistas USA sõjaväelast 14-aastase Iraagi tüdruku vägistamise ning tema ja ta perekonda tapmise eest saja-aastase vanglakaristusega.
Seersant Paul Cortez tunnistas end süüdi neljas mõrvas, vägistamises ja selle planeerimisvandenõus, teatas BBC.
Ülestunnistus kergendas ta karistust ning päästis ta surmanuhtlusest. Nüüd on mehel õigus kümne aasta pärast ennetähtaegset vabastamist taotleda.
Prokuratuuri andmetel tungisid USA sõdurid 2006. aasta märtsis Mahmudiya linnas asuvasse majja, tapsid selle peremehe, tema naise ning viieaastase tütre ning vägistasid 14-aastase tüdruku, kellele nad pärast kuuli pähe tulistasid, vahendas RIA Novosti.

Cheney hoiatab sõjaka Hiina eest
USA asepresident Dick Cheney tunneb muret Hiina militaarpoliitika suhtes, mis tema arvates ei ühti riigi rahumeelsete plaanidega.
Cheney kiitis Hiinat pingutuste eest Põhja-Korea tuumakonflikti lahendamisel, kuid kritiseeris suurriigi militariseerumist ning raketikatsetuste läbiviimist satelliitide hävitamiseks, vahendas BBC.
"Hiinlased mõistavad, et Põhja-Korea ohustaks tuumariigina nende kodumaa julgeolekut," ütles Austraalias visiidil viibiv Cheney, kuid nentis, et Hiina valitsuse teised sammud edastavad erinevat sõnumit.
Ta ütles, et Hiina eelmisel kuul läbiviidud katsed mitteaktiivse ilmasatelliidi hävitamiseks ning kiireloomuline relvastumine ei ole edasiviivad ning ei vasta Hiina rahumeelsele imagole.
Kuigi Hiina valitsus kinnitas, et satelliidihävitamiskatsed viidi läbi vaid teaduslikel eesmärkidel, näevad mitmed vaatlejad selles tegelikult sõjalise jõu demonstreerimist.

Pakistani raketikatse oli edukas
Pakistanis katsetati täna edukalt raketti, mis on võimeline tuumapead kandma.
Pakistan katsetas täna kaugmaaraketti Hatf-6 (modifikatsioon Shahin-2) ning katse osutus edukaks, teatas RIA Novosti.
Rakett on võimeline tabama kuni 2500 kilomeetri kaugusel asuvat objekti. 2006. aasta novembris katsetas Pakistan rakette Hatf-4 ja Hatf-5.

Prodi jätkab Itaalia peaministrina
Itaalia koalitsiooniparteid kiitsid heaks leppe, mille kohaselt jätkab Romano Prodi peaministriks olemist.
Koalitsiooniparteid kirjastasid pärast eilseid konsultatsioone alla 12-punktilise leppe, millega kinnitasid oma toetust Prodi juhitavale valitsusele, vahendas BBC Prodi pressiesindajat Silvio Sircanat.
Prodi avaldas soovi ametist lahkuda 20. veebruari õhtul, kuna senat, sealhulgas paljud koalitsioonipartnerid, ei kiitnud heaks tema välispoliitilisi plaane.
Peaministri eesmärgiks oli suurendada Afganistanis teenivat Itaalia väekontingenti 2000 sõduri võrra, mille vastu oli suur osa tema vasakpoolsetest koalitsioonipartneritest. Samuti soovis ta parlamendi heakskiitu Põhja-Itaalias, Vicenzas asuva USA sõjalennuväebaasi laiendamiseks.

Lätis hukkus pansionaadi põlengus 26 inimest
Lätis, Alsunga linnas öösel invaliidide pansionaadis puhkenud põleng nõudis vähemalt 26 inimelu.
Tulekahju sai alguses puust hoone katuselt, teatas RIA Novosti.
Tuletõrjujaid jõudsid enne katuse kokkukukkumist päästa 66 inimest. Sotsiaalhoolekande pansionaadis elasid esimese ja teise kategooria invaliidid.
Esialgsetel andmetel oli tragöödia põhjuseks ebasobivate küttekehade kasutamine.
Tules hävis kogu 450-ruutmeetrine pansionaadi hoone.

The Guardian: CIA andmed Iraani tuumaprogrammist on valed
Paljud andmed Iraani tuumaprogrammist, mis CIA edastas rahvusvahelisele aatomenergia agentuurile (IAEA) ei leidnud kinnitust
"Paljud andmed on valed," vahendas The Guardian ühe IAEA tööga tihedalt seotud diplomaadi sõnu Viinis. Ta lisas, et CIA edastas neile dokumendi objektide loeteluga, kuid keelatud tegevus ei leidnud tõendamist.
The Guardian kirjutab, et USA luureagendid andsid 2005.aastal aatomenergia agentuurile Iraanist varastatud sülearvutist väljaprinditud materjalid. IAEA spetsialistid tuvastasid, et tegemist on võltsitud dokumendiga.
Samas on IAEA-l Iraani tuumaprogrammi kohta mitmeid vastamata küsimusi ja agentuur ei saa olla kindel Iraani tegelikest kavatsustest.
IAEA esitab täna ÜRO Julgeolekunõukogule ametliku ettekande Iraani tuumaprogrammi kohta. Esialgsetel andmetel sisaldab ettekanne klauslit, mille kohaselt jätkab Iraan uraani rikastamist ning püüab suurendada Natanza kompleksi võimsust. Samas kinnised konsultatsioonid julgeolekunõukogu ja IAEA liikmete vahel jätkuvad.

USA juhitav Iraagi koalitsioon mureneb
Samaaegselt oma Iraagi üksuste vähendamisest teatanud Suurbritanniaga mõtlevad paljud teisedki riigid, kuidas oma võitlejad sõjast koju tuua.
Suurbritannia peaministri Tony Blairi teade vägede järkjärgulisest äratoomisest ei üllatanud kedagi. Ent kohe kasutasid juhust veel kaks riiki - nii 450 võitlejat Iraagis hoidev Taani kui ka taanlaste alluvuses 53 mehega tegutsev Leedu teatasid, et kavatsevad sõjaga hüvasti jätta.
Nõnda langeb üha suurem osa sõjakoormast selle algatajale. Vaid kaks riiki, Suurbritannia ning Lõuna-Korea, toetavad USA-d praegu suuremate kui tuhandemeheliste üksustega. Ning ka Sôul kavatseb tuua oma 2300 võitlejast 1100 juba aprilliks ära ning võib aasta lõpuks Iraagist sootuks lahkuda.
Ainsana vaatab teises suunas Austraalia, mille peaminister John Howard lubas vajaduse korral Iraaki vägesid hoopis juurde saata. Ning mõistagi USA, mille president George Bush tahab kallutada sõja saatust viimase pingutusega enda kasuks, täiendades Iraagis viibivat 140 000 võitlejat kongressi kiuste veel enam kui 20 000-ga.

Soome mässab rasvavoltide vastu
Ülekaalulisust peetakse Soomes rahvuslikuks epideemiaks. Päevalehe Helsingin Sanomat eestvedamisel on alanud "mäss rasvavoltide vastu".
Nii nimetab väljaanne oma ettevõtmist, kutsudes ülekaalulisi osalema kilode vähendamise talgutel ning kaasama sinna ka sama murega sõpru, tuttavaid ja kolleege. Terve inimese kehamassiindeks ei peaks olema suurem kui 25 (kehakaal jagatud pikkuse ruuduga meetrites - kg/m2). Imerohtu rasvumise vastu aga pole, aitab eelkõige liikumine, sportimine ja toitumisharjumuste muutmine.
Liigsete kilode kogunemise põhjuseks on nimetatud toidu head kättesaadavust ning laialdast valikut ja suuri pakendeid. Oma mõju avaldab ka vähene liikumine ja kiirustav elurütm.
Terviseeksperdid räägivad uuest ülekaaluliste rühmast, kelleks on noored haritud mehed. Veel kolmkümmend aastat tagasi ei olevat kõhukaid noori mehi hakanud silma ei tänavapildis ega statistikas. Täna on ülekaalulised rohkem kui pooled mehed ning kaks viiendikku naisi. Teismeliste hulgas on ülemäära kilosid viiendikul poistel ning 15 protsendil tüdrukutel.

Prodi valitsus kukkus oma esimesel aastal
Itaalia valitsust juhtinud Romano Prodi kaotas senatis välispoliitilise hääletuse.
Itaalia president alustas eile poliitikaliidritega kriisikõnelusi, selgitamaks, kas Romano Prodi saaks jääda edasi peaministriks või on vaja uut valitsusjuhti.
Eelmisel aastal ülinapilt parlamendivalimised võitnud vasaktsentristlik koalitsioon eesotsas Prodiga suutis võimul olla kõigest üheksa kuud. Valitsusliidu omavahelisi tülisid võis ennustada kohe alguses ning need kujunesidki üsna sagedasteks. Üheksaparteiline koalitsioon - katoliiklastest kommunistideni - ei jäänud ühtseks hääletusel, mis puudutas peamiselt kahte välispoliitika küsimust: Itaalia osaluse suurendamist NATO juhitavates Afganistani-vägedes ja USA Itaalia-sõjaväebaasi laiendamist.

Juske: Keskerakond kasutab linnaosalehti oma reklaamimiseks
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul teeb Keskerakond maksumaksja raha eest ilmuvas lehes oma erakonnale ja selle kandidaatidele tasuta valimisreklaami.
Keskerakondlasest Mustamäe linnaosavanem Kalle Mihkel teeb linnaosalehe värske numbri esikaanel ilmunud räiges stiilis juhtkirjas maha kõik erakonnad peale Keskerakonna. Sotsiaaldemokraatide hinnangul on tegemist maksumaksja raha eest valimiskampaania tegemisega.
"On äärmiselt ebaeetiline, et linnaosavanem kasutab ära oma eelisseisundit ja mustab kõigi mustamäelaste postkasti jõudvas üllitises konkurente," ütles Juske.
Lisaks on Mustamäe lehes kokku tervenisti üheksa fotod keskerakondlastest, kusjuures need ei ole tasulise reklaami külgedel.
"Ka on valimiste eel hakanud Mustamäe lehes kirjutama Nõmme linnaosavanem. Põhjus on lihtne - need kaks linnaosa moodustavad valimistel ühe ringkonna," märkis Jaak Juske.

Ida-Virumaal võistlevad erakondade esindajad spordis
Kohtla-Järvel toimuvad sellel pühapäeval Ida-Virumaa poliitikute esimesed spordimängud.
Spordihuvilistel on samal päeval hea võimalus uurida erakondadelt nende seisukohti spordi kohta.
Võistlused on kavas neljal alal: korvpalli vabavisetes, noolevisetes, kombineeritud teatevõistluses ja sporditeemalises mälumängus. Arvestus on võistkondlik ning võistkondadesse võivad kuuluda Ida-Virumaalt riigikokku pürgijad, keda võivad toetada erakonnakaaslased.
Reede ennelõunaks olid end kirja pannud Eesti Kristlikud Demokraadid, Isamaa ja Res Publica Liit, Eestimaa Rohelised ja Eesti Keskerakond.
Mälumängus võivad kõik soovijad oma sporditeadmisi riigikokku kandideerijatega võrrelda, sest mälumänguvõistlus on ühtlasi maakonna meistrivõistluste teine osavõistlus.

Rakvere politsei uurib Rahvaliidu ja Keskerakonna poliitreklaame
Rakvere politsei on alustanud kaks väärteomenetlust, mis puudutavad valimiskampaaniat ajal, mil välireklaami enam kasutada ei tohi.
Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Tiit Jõgi ütles, et väärteomenetlus on alustatud rahvaliitlase Vello Tafenau Rakveres Raja poodi üles riputatud valimisreklaami suhtes, kirjutab Virumaa Teataja.
Samuti Kundas neljal teadetetahvlil olnud kontserdikutsete suhtes, millel olid Lääne-Virumaal keskerakonna nimekirjas Riigikokku pürgivate inimeste nimed, pildid ja kandidaadinumbrid.

Keskmise palga kasv tõstab hüppeliselt riigikogu palku
Möödunud aasta viimases kvartalis 10 000 krooni piiri purustanud keskmine palk toob kaasa hüppelise palgalisa kõigile riigiametnikele, kelle palk on Eesti keskmisest sõltuvusse seatud.
Keskmise palga tõus 10 212 kroonini toob riigikogu lihtliikmetele 1. märtsist kaasa üle 6000-kroonise palgalisa kuus, kirjutab Postimees.
Kuna märtsikuus astub ametisse uus riigikogu koosseis, võivad tagasivalimata jäänud rahvasaadikud loota vähemalt kopsakale lahkumishüvitisele, mis moodustab nende kuue kuu ametipalga ehk rohkem kui 245 000 krooni.
President Toomas Hendrik Ilvese ametipalk kerkib märtsist alates rohkem kui 10 000 krooni võrra.

Looduse biograafi suurteos
Kalle Suuroja on väsimatu Eesti loodusmälestiste propageerija, kellest on saanud ka Põhja-Eesti pankranniku biograaf. Klindist on ta kirjutanud risti ja rästi, küll ühe, küll teise kirjastuse kirjastamisel. Keskkonnaministeeriumi avaldatud raamat on põhjalik. Uus on selles võrdlus maailma teiste samalaadsete loodusmälestistega ning inimese, metsade ja elukate kaasamine. Nii et süvenemishuvilisele pakub raamat väärt teavet. On graafikat, on vahvaid fotosid. Mis aga kurb, on raamatu toimetamise tase. Nagu ministeeriumile paraku omane, pole toimetajatelt just liiga palju nõutud.
Nõnda kubiseb tekst pisivigadest, aga ei puudu ka jämedad, nagu järgarvude ja põhiarvude sassiajamine ning näiteks Kolga kloostri pähe olematu Klooga kloostri pakkumine. Need puudused ei vähenda küll Suuroja panust.

Fusioon töölaual on saabunud tagasi
Külm tuumasüntees on nagu vana anekdoot, mis tuleb mõne aja tagant jälle Maa peale levima. 2002. aastal ilmutas Tennesee Oak Ridge'i riikliku labori teadlane Rusi Taleyarkhan teadusajakirjas Science artikli, milles väitis, et on õnnestunud tekitada tuumasüntees töölaual. Pommitades lahust neutronitega ja helilainetega, tekitati väikesed mullikesed, mis vallandasid termotuumareaktsiooni ehk fusiooni. Vastustajad süüdistasid teda pikalt, et fusiooni põhjustas tegelikult element kaliforniumi radioaktiivne isotoop. Kuid 7. veebruaril kinnitas Indiana Purdue ülikool, kus Taleyarkhan praegu töötab, et teadlase jutul ongi tõsi taga. Nimelt olevat tema tulemusi sõltumatult kinnitanud Texase Le Tourneau ülikooli teadlane Edward Forringer ja tema kolleegid. Kui nii, siis on inimkond astunud sammukese lõputu energiaallika poole.

Hüpnoos võib tulevikus asendada narkoosi
Tänapäeva anestesioloogias kasutatakse narkoosiks
30. septembril 1846 tõmbas Ameerika hambaarst William Thomas Green Morton teadaolevalt esimest korda patsiendi hamba välja valutult. Ta kasutas tuimastamiseks eetriauru. Sama aasta 16. oktoobril rakendas John Collins Warren sama meetodit kaelast kasvaja eemaldamisel. Mõne nädalaga levis uudis eetri imettegevast toimest Euroopasse. Anesteesia ajastu oli alanud. Või kas ikka oli? On hulgaliselt andmeid, et valu vaigistamiseks on läbi ajaloo kasutatud ei miskit muud kui inimese teadvusega manipuleerimist. Ehk hüpnoosi.
Tuimastuse järelmõju pole selge
Turu ülikooli professor Harry Scheinin selgitab, et anesteesial on "kolm teravnurka". Tuleb saavutada lihaste lõtvumine. Tuleb kõrvaldada valu. Ja tuleb manipuleerida teadvusega, et patsient ei mäletaks, mis tehti. "Ei tohi tekkida stressireaktsiooni," ütles jaanuaris Helsingi teaduspäevadel kõnelnud Scheinin. Nende kolme eesmärgi saavutamiseks kasutavad anestesioloogid operatsiooni käigus 11 medikamenti. Ja patsiendi ärkamist ei põhjusta see, et tugevamad neist laguneksid. "Uinumisained vaid paigutuvad organismis ümber, lähevad verest rasvkoesse ja siseelunditesse," ütleb Scheinin. On teada, et uinumisained mõjutavad ajurakkude sünapseid, kus toimub valusignaalide keemiline vahendamine. Kuidas see täpselt käib, ei ole teada.

Helenius: Viisnurga juht tuleb esmaspäeval vaibale
Pärnu puidu- ja mööblitootja Viisnurga suurim omanik Joakim Helenius kutsus ettevõtte juhatuse esimehe Toivo Kuldmäe esmaspäevaks enda jutule.
Firma nõukogu liige Joakim Helenius ütles aripaev.ee-le, et ta pole kolm nädalat Eestis viibinud ja jõuab siia reede õhtul.
"Esmaspäeval tuleb minu kabinetti Kuldmäe ja siis küsin temalt otse selle teema kohta, oleme sel teemal varemgi rääkinud ning siis väitis ta enda süütu olevat," kommenteeris Helenius. Ta lisas, et kui Kuldmäe on süüdi, tuleb tal tagasi astuda.

EML: pangad esitavad maksuametile erinevaid andmeid
Eesti maksumaksjate liidu (EML) andmetel esitavad pangad maksu- ja tolliametile erinevaid andmeid.
"EML-i andmetel esitab SEB Eesti Ühispank eluasemelaenu intresside tõendeid vastavalt Eesti kroonides tegelikult makstud summadele, seevastu Hansapank esitab tõendi lähtuvalt eurodes arvutatud intressidest, mis on kroonideks konverteeritud Eesti Panga ametliku kursiga. Teiste pankade kohta EML-il andmed puuduvad.
EML on jätkuvalt seisukohal, et tulust tuleb maha arvata tegelikult Eesti kroonides makstud summad," teatas maksumaksjate liit.

Ahtme soojuselektrijaam hakkab kasutama biomassi või uttegaasi
AS-i Kohtla-Järve Soojus nõukogu pole veel langetanud otsust uue soojuselektrijaama rajamiseks Ahtmesse, sest esialgu on lahtine, kas eelistada seal kütusena biomassi või põlevkiviõli tootmisel tekkivat uttegaasi.
2009. aastal peab praegu põlevkivi põletav Ahtme soojuselektrijaam tegevuse lõpetama. Lähiajal peab selguma, milline jaam selle asemele rajatakse, kirjutas Põhjarannik.
ASi Kohtla-Järve Soojus nõukogu esimees, Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik ütles, et praegu on töös nii biojaama kui uttegaasil töötava jaama rajamise variandid.
"Täna oleme valimas heade ja veel paremate variantide vahel ning lähiajal teeme ka valiku," ütles Kaasik, kelle sõnul muutsid olukorra tunduvalt paremaks eelmisel nädalal riigikogu poolt elektrituruseaduses tehtud muudatused, millega tõsteti märgatavalt taastuvelektri kokkuostuhindu.

Ideepangas käis kolme päevaga ligi 1500 külastajat
Tallinna linna poolt käivitatud Ideepanka on kolme päeva jooksul külastatud 1360 korral, aktiivseks kasutajaks on ennast registreerinud 77 inimest.
"Esimesed päevad on näidanud, et on olemas küllalt neid inimesi, kes tahavad oma kompetentsi jagada ja ka neid, kes on nõus uuenduslike lähenemisi proovima. Meie jaoks ei ole siiski niivõrd tähtis lehte külastanud inimeste arv, kui huvitavate probleemide ja nendele probleemidele pakutud lahenduste hea tase ehk ideepanga kasutegur ettevõtja jaoks," ütles abilinnapea Jaanus Mutli. "Sageli on probleemi lahendamisel vajalik kõrvalseisja arvamus. See aitab näha tekkinud probleemi uues valguses ja seejärel kiiresti lahendada."
Ideepank.ee on edasiarendus nii Eestis kui ka teistes riikides välja töötatud ideepankadest, näiteks Rootsi Idebanken ja USA Globalideasbank.

Scandic keti Eesti hotellid vaidlevad oma USA omanikega
USA keelab oma ärimeestel töötada USA-le vastumeelsete riikide kodanikega. Keeld, mis muudeti 1917. aastal seaduseks, peab kehtima üle maailma, kuid USA kompaniide Eesti filiaalid ei kiirusta järgima oma peremeeste juhtnööre.
USA-le vastumeelsete riikide seas on esikohal Kuuba. Vastavalt USA föderaalsele Vaenlasega kauplemise seadusele on Ameerika ettevõtjatel keelatud kaubelda ning osutada teenuseid Kuuba kodanikele aastast 1963. Sellist üliranget meedet ei kasutata isegi Iraani ja Põhja-Korea suhtes. USA-s ja Gavanas on sellega juba harjutud, aga selle aasta jaanuaris tekitas nimetatud seadus Euroopas suurt kära.
Skandaal sai alguse Norras pärast seda, kui Scandic Edderkoppen hotell keeldus Kuuba 14 turismispetsialisti delegatsiooni vastuvõtmisest. Kõige rohkem šokeeris külalisi tõsiasi, et nad olid viimase viie aasta jooksul viibinud selles hotellis ning nende kodakondsusega polnud mingeid probleeme. Selgus, et eelmise aasta märtsis vahetas hotell omanikku ning sai USA hotellide keti Hilton ettevõtteks. Uued omanikud viisid sisse uue korra.

Maksuhaldur: valuutavahetuse tasu ei saa deklareerida laenuintressina
Maksu- ja tolliamet teatab vastuseks maksumaksjate liidu tänasele avaldusele, et vastavalt seadusele ei saa valuutavahetuse tasu deklareerida laenuintressina.
Sellega seoses ei soovita amet klientidel muuta pankade poolt edastatud intressisummasid, kuna valuutavahetuse tasudelt maksusoodustust ei saa. Intress on tasu, mille laenuandja saab laenuvõtjalt raha kasutada andmise eest, mitte võimalikud muud maksed, mida laenuvõtja laenuandjale teeb.
Kui maksumaksja sõlmib eluasemelaenu lepingu eurodes, siis on ta lepingu järgi kohustatud tegema laenu- ja intressimakseid samuti eurodes. Kui laenuvõtja otsustab määrata laenu teenindavaks kontoks oma Eesti krooni konto, peab ta olema teadlik, et laenu- ja intressimaksed konverteeritakse eurodesse ning laenuvõtjale tekib täiendav kulu rahavahetusest. Vastav info on nähtav arvelduskonto ja laenukonto väljavõtetest, teatas maksu- ja tolliamet.

Saaremaa miinimumpalga saajad registreerivad end pigem töötuks
Saaremaa ettevõtetes vähest palka saavad töötajad eelistavad end töötuna registreerida.
Üheks põhjuseks, miks inimesed viimasel ajal töölt ära tulevad ja end töötuna arvele võtavad, on tööturuameti Saaremaa osakonna juhataja Kaie Lepa sõnul tööandjate makstav miinimumpalk, kirjutas Meie Maa.
"Kui võtta näiteks mõni väike erakauplus, kus ostjaid vähe, ei olegi omanikul müüjale võimalust suuremat palka maksta," ütles Lepp. Spaades ja hotellides makstakse küll rohkem, aga nendes tuleb teha ränka tööd. "Toateenindajad vahetuvad pidevalt, sest töö käib inimestele füüsiliselt üle jõu. Eks tööandjad muidugi vaatavad ka, palju toateenindaja peaks jõudma, kuid inimvõimetel on piirid," rääkis Lepp.
Viimati oli Saare maakonnas suurim tööpuudus 1999. aastal, mil tööd otsis üle 1800 inimese. Praeguse seisuga ei ole Saaremaal tööd 360 inimesel. Tööandjatel on välja pakkuda 150 vaba töökohta. Lepa sõnul ei käi tööturuameti Saaremaa osakonnas vabu töökohti kaemas mitte ainult töötud, vaid ka need, kes soovivad oma senist tööd millegi muu vastu välja vahetada.

RM: eelmine aasta oli tööturul murranguline
Möödunud aasta arenguid tööturul iseloomustas hüppeline tööjõu nõudluse kasv, mis tõi endaga kaasa nii töötute inimeste arvu vähenemise viiendiku võrra kui ka suure hulga mitteaktiivsete inimeste pöördumise tööturule.
2005. aastaga võrreldes suurenes tööga hõivatud inimeste arv eelmisel aastal ligi 40 000 inimese võrra. Samal ajal vähenes 12 000 võrra töötute hulk ja 27 000 võrra mitteaktiivsete hulk ehk nende inimeste arv, kes ei ole hõivatud või ei otsi tööd ehk ei osale aktiivselt tööjõus. Aasta kokkuvõttes langes tööpuuduse määr 5,9 protsendini.
Tööjõu nõudlus oli 2006. aastal kõige suurem ehituses, kaubanduses ning veonduses ja laonduses. Ehituse tegevusalal kasvas töötavate inimeste arv aasta alguse 52 000 inimeselt aasta lõpuks koguni 73 000 inimeseni, moodustades kümnendiku kogu hõivatute arvust.
Kõrge nõudlus tööjõu järele võimaldas tööhõives osaleda ka seni tahaplaanile jäänud tööealistel inimestel nagu mitte-eestlased ja heitunud inimesed, kes varem olid kaotanud lootuse tööd leida. Mitte-eestlaste, heitunute, pikaajaliste töötute ning teiste riskigruppide tööturu konkurentsivõime parandamisele aitas kaasa tööturuameti tegevus erinevates Eesti piirkondades, kus olulist rolli mängisid ka mitmed Euroopa Liidu sotsiaalfondi projektid.

Ligi 9000 Nokia töötajat avaldavad Soomes meelt
Nokia kõrgemad töölised korraldavad täna pärastlõunal Tampere ja Oulu tehastes tööseisaku.
Nokia töötajad ei ole rahul ettevõtte personalipoliitikaga, vahendab STT.
Tampere tehasest marsib välja 4000 töötajat ning Oulu tehasest 4500.

Eesti Energia elektrimüük tõusis pisut
Eesti Energia elektrimüük Eestis moodustas jaanuaris 667 gigavatt tundi (GWh), mis on 16 GWh ehk 2,5 protsenti rohkem kui varasemal aastal.
Eesti Energia avatud turu ehk suurtele äriklientidele suunatud müük Eestis kasvas jaanuaris 30%, mis on tingitud eelkõige uuete tarbijate lisandumisest võrreldes eelmise aasta jaanuarikuuga. Suletud turu müük oli 5 GWh ehk 1% võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Sealhulgas müük koduklientidele tõusis ligi 7% ja äriklientidele langes 1,5% võrra, teatas ettevõte.
Müük Eesti Energiasse mittekuuluvatele võrguettevõtjatele vähenes võrreldes eelmise aasta jaanuarikuuga umbes 4%, vaatamata sellele, et tänavu jaanuaris ostisid võrguettevõtjad kogu vajaliku elektrienergia Eesti Energialt. Eelmise aasta jaanuaris imporditi 5 GWh.

Pangad pügavad eurolaenuvõtjaid
Eesti maksumaksjate liit taunib pankade võetavat "lisaintressi", mille pangad teenivad eurolaenudelt kursivahe nime all ja millelt maksumaksja tulu tagasi ei saa.
Eesti maksumaksjate liidu (EML) selgitusel vormistavad Eesti kommertspangad eluasemelaenud harilikult eurodes ning laenu ja intresside maksed arvestatakse samuti eurodes. Kuna enamik Eesti inimesi usaldab Eesti riiki ja siin käibivat raha ning hoiab oma raha pangakontodel Eesti kroonides, siis kannavad laenuvõtjad lisaks nominaalsele intressile veel märkimisväärset lisakulu sellest, et pangad konverteerivad kroone eurodeks Eesti Panga kursist erineva kursiga.
Samal ajal esitavad pangad maksu- ja tolliametile andmeid maksumaksja tasutud eluasemelaenu intresside kohta Eesti Panga ametliku kursi alusel. Selle tulemusena deklareerivad inimesed tuludeklaratsioonides intressidena väiksema summa, kui nad tegelikult on Eesti kroonides tasunud.

Töötus kahanes 1990-ndate aastate alguse tasemele
Töötuse määr oli eelmisel aastal 5,9%, millest madalam oli aasta keskmine töötus viimati 1992. aastal.
Mitte-eestlaste töötus on kiiresti vähenenud kahel viimasel aastal, teatas statistikaamet.
1990. aastatel suurenema hakanud töötus saavutas haripunkti 2000. aastal ning hakkas pärast seda vähenema. Mullu langes töötuse määr 5,9% -ni, millest madalam oli aasta keskmine töötus viimati 1992. aastal, kui töötuse määr oli 3,7%. Eestlaste hulgas on tööpuudus alates 2001. aastast suhteliselt ühtlaselt vähenenud ning kahanes 2006. aastal 4%-ni. Mitte-eestlaste hulgas on töötus kiiresti vähenenud alles kahel viimasel aastal. Eesti taasiseseisvusaja suurima tööpuudusega 2000. aastal ulatus mitte-eestlaste töötuse määr 18%-ni ja oli veel 2004. aastal ligi 16%. Mullu kahanes mitte-eestlaste töötuse määr 9,7% -ni.

Eesti Ehitus jättis Sedini hätta
Ettevõtja Toomas Lumani suurosalusega Eesti Ehitus teatas eile Tallinnas Lutheri elamukvartali ehitusest väljaastumisest, mistõttu ripub juba maha müüdud ligi saja korteri valmimine juuksekarva otsas.
Vaid mõned tunnid enne Eesti Ehituse sellekohast börsiteadet saatis ehitusettevõte Pjotr Sedinile kuuluvale Grove Investile töövõtulepingu ülesütlemise avalduse. Põhjuseks tõi Eesti Ehitus Grove Investi lepinguliste kohustuste täitmata jätmise, kirjutab Äripäev.
Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink rääkis, et lõplikult otsustas Eesti Ehitus katkestada lepingu nädala algul, mil platsile saabunud muinsuskaitseameti inspektorid käskisid ehituse joonelt seisata.
"Eesti Ehitus küsis lepinguga võrreldes raha juurde. Ja seda koguni ligi 80 protsenti rohkem, kui algselt kokku lepitud. Meie olime nõus hinda tõstma kuni 35 protsenti," ültes Sedin.

Kaldariigid pole gaasijuhtmega teps mitte rahul
Vene-Saksa gaasijuhe, mida on Saksa ekskantsleri Gerhard Schröderi patronaaži all asunud rajama Šveitsis registreeritud firma Nord Stream AG, ei jäta ükskõikseks ühtki kaldariiki, kõige ägedamalt arvustavad seda Poola ja Rootsi.
Gerhard Schröder, kelle viimastel kantsleripäevadel Läänemere gaasijuhtme rajamise kokkulepe sõlmiti ja kes nüüd on Nord Streami järelevalvenõukogu esimees, ei jäta kahtlust, et gaasijuhe valmib kõigi takistuste kiuste, kirjutab Äripäev.
"Me tahame gaasijuhtme ehitamise lõpetada tähtajaks ega pea seda võimatuks ei keskkondlikel ega poliitilistel põhjustel," ütles ta enesekindlalt paar nädalat tagasi, kui kohtus Euroopa Liidu riikide liidritega.
Viiburist Greifswaldi kavandatav 1200 kilomeetri pikkune gaasijuhe, mille esimene haru peab valmima aastal 2010 ja teine 2012, möödub Eestist, Soomest, Lätist, Rootsist, Leedust, Poolast ja Taanist. Enamik neist on eri põhjustel, kes rohkem, kes vähem, ärritatud.

Soome firma pakub üliodavat India lennupiletit
Õhus hõljub küsimus: tehtud on küll lennu broneering, aga kas lennukile ikka saab?
Juba nädal aega on hoidnud reisihuviliste eestlaste meeli ärevil Soome internetireisibüroo Supersaver.fi uskumatu pakkumine: Finnairi lennupiletid Tallinnast Helsingi kaudu Indiasse Delhisse ja tagasi koos kõigi maksudega on kõigest 174 eurot (2723 krooni). Ja seda samal ajal, kui Finnairil endal on käigus sooduskampaania, kus samale lennule ja samaks ajaks on võimalik piletid soetada veidi enam kui 5000 krooni eest.
Supersaver.fi reisibüroo omanik on Soome firma OY SRG Finland AB, millele kuulub ka teine samalaadset ülisoodsat hinda pakkuv internetireisibüroo Töölön Matkatoimisto ehk Toolo.fi. Viimati mainitu kogus 2005. aastal tuntust sellega, et pankrotistus, võttis allakäigul kaasa 10 000 soomlase reisiraha ning SRG ostis ta pankrotivarana üles.

Tiivel: mobiilinduse edasine kasv tuleb andmesideteenustest
Täna moodustavad mobiilse interneti teenused vaid umbes kümnendiku tuludest.
"Seda põldu pole ükski operaator veel eriti kündnud," ütles Tele2 Eesti juhatuse esimees Toomas Tiivel andmeside ja mobiilse interneti teenuste kohta. Seda hoolimata sellest, et kõigil kolmel suuremal tegijal on oma 3G võrgud avatud.
3G teenuste arengus nimetas Tiivel tähelepanuväärseks võrgus kasutatavate telefonide hinnalangust. Odavama 3G telefoni saab vähem kui 3000 krooniga. Mõni aeg tagasi tuli selleks välja käia üle 8000 krooni.
Tiivel nuhtles riiki, kes otsustas 3G litsentside jagamisel käituda ärimehena ja küsida operaatoritelt litsentsi eest 70 miljonit krooni. "Selline litsentsitasu ei ole õigustatud," ütles ta.
Kliente tuleb üle lüüa

Disainiaasta jõuab otsapidi Põlvasse
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusessse külla jõudnud Disainiaasta raames toimub sel neljapäeval seminar ettevõtjatele "ABCDisain" ning lõbus ja praktiline õpituba noortele "Noorte õu".
"Eelnevalt Tallinnas, Haapsalus ja Tartus läbi viidud seminarid ja õpitoad on olnud osavõturohked ning saadud tagasiside on näidanud ettevõtmiste vajalikkust ja kasulikkust," Disainiaasta projektijuht Ruth-Helene Melioranski.
Seminaril "ABCDisain" käsitletakse disaini rolli äritegevuse edendamisel ning jagatakse juhtnööre, kuidas kaasata disainereid ja disaini ettevõtte arengutesse. Üles astuvad Eesti juhtivad disainerid Martin Pärn ja Kristjan Mändmaa, kelle edulugude varal selgub, et teadlik disaini kasutamine tagab ettevõttele edu ning toob tulu. Osalejad saavad ka ise disainiülesande kallal kätt proovida.
Noortele mõeldud disainialases õpitoas "Noorte õu", saavad noored mõelda ja disainida linna, millises nemad elada tahaksid. Ideede teostusena valmivad noorte endi vajadustest lähtuvad, ideaalseid linnakeskkondi kajastavad maketid.

Punakomandör Raudmets kolis muuseumisse
äna hommikul tõsteti Paides Lembitu pargis asuv punakomandör Johannes Raudmetsa graniidist mälestusmärk veoautole ja sõidutati Tallinnasse Eesti Ajaloomuuseumi hoidlasse.
2006. aastal lõpus pöördus Eesti Ajaloomuuseum maakonnavalitsuste poole, et dokumenteerida tänaseni säilinud nõukogudeaegseid monumente ning pakkuda võimalust loovutada soovi korral ideoloogiliselt linnaruumi sobimatuid monumente loodavasse monumentaalskulptuuride parki.
Johannes Raudmetsa monument saabub ajaloomuuseumi Paide Linnavalitsuse initsiatiivil ning toel.
Raudmetsa mälestusmärk paiknes varem Paide Lembitu pargis. Punalipu ordeni saanud Raudmets (1894-1937) on olnud üks kõrgema auastmega Eesti soost sõjaväelasi, kes hukati 1937. aastal stalinlike repressioonide käigus Venemaal.
Nõukogudeaegse monumentaalskulptuuri pargi eesmärgiks on koguda, säilitada ja eksponeerida aastatel 1945-1990 Eestis valminud ning eksponeeritud au- ja mälestusmonumente ning teisaldatavaid skulpturaalseid ansambleid peale hauamonumentide, mida on võimalik näidata välitingimustes.

Pipi, Nuki ja Puhh tulevad Estonias lavale
Muusikaetendus Pipi! Nuki! Puhh! viib lapsed lemmiklaulude paraadile, kus kõlavad laulud Estonia teatri menukamatest lastemuusikalidest "Pipi Pikksukk", "Nukitsamees" ja "Puhh".
"Ükski isa või ema pole ilma Pipi, Nuki või Puhhita hakkama saanud ja lastele on nende olemasolu sama loomulik kui hommikune puder või õhtune pai," kommenteerib etenduse sünnilugu lavastaja Neeme Kuningas.
"Kõige tähtsam põhjus "Pipi! Nuki! Puhhi!" lavaletulemiseks on aga see, et tegemist on Eesti heliloojate ja luuletajate loominguga. Ja need on olnud Rahvusooperi 100-aastase ajaloo jooksul kõige menukamad lasteetendused. Miks siis mitte tuntud ja armastatud lauludel jälle kõlada lasta? Pealegi on ju nii tore fantaseerida, mida oleks Pipil, Puhhil ja Nukitsamehel omavahel arutada... Kuidas ja kas nad üldse omavahel läbi saavad? On ju Pipi Rootsist ja Puhh oma sõpradega Briti saartelt pärit, mida nad üldse Eestist teavad ja arvavad?" sõnas Neeme Kuningas.

Endlas etendub arktiline tragikomöödia
Täna esietendub Endlas 2005. aastal soome parimaks näidendiks tunnistatud Leea Klemola "Kokkola".
Kokkola on väikelinn, mille elanikud askeldavad, armastavad, vihkavad, unistavad ja hävitavad ennast hoogsalt, kirjutab Pärnu Postimees.
Sündmuste keskpunktis on lopsaka karakteriga proua Marja-Terttu, keda mängib Andrus Vaarik, kelle poiss-sõbrana astub üles Jüri Vlassov. Veel osalevad Enn Keerd, Sepo Seeman, Kleer Maibaum ja Liis Laigna (külalistena), Lii Tedre, Kaili Närep, Ago Anderson, Lauri Kink ja Ahti Puudersell.

Eesti Post emiteerib Minu Margi nominaaliga 5.50
Neljapäeval emiteeris Eesti Post isekujundatava postmargi Minu Mark nominaaliga 5.50
Minu Margi tellimiskeskkonnas on nüüd võimalus tellida marke nominaaliga 4.40 ja ka uusi 5.50 nominaaliga marke, teatas Eesti Post.
Minu Mark nominaaliga 4.40 on kasutatav kuni 20 g kaaluva standardkirja saatmisel Eestis, 5.50 nominaaliga margiga on lisaks Eestile võimalik saata kirja ka Lätti, Leetu, Soome, Rootsi, Norrasse, Taani ja Islandile.
Isekujundatav postmark Minu Mark annab igaühele võimaluse kujundada veebipõhise tellimiskeskkonna vahendusel personaalne postmark. Uue nominaaliga Minu Margi 270 000 postmargi kujunduses on kasutatud Tartu motiivi, ülejäänud osa tiraažist personaliseeritakse vastavalt tellimustele.

Ennustajad panustavad Jänese ja Reiljani ülekaalukale võidule
Ennustusportaali Triobet andmetel võidab Tartu linna valimisringkonnas ülekaalukalt linnapea Laine Jänes.
Samas ei ole linnavolikogu esimees Aadu Must ennustajate poolt veel äramärkimist leidnud ning temast rohkem hääli ennustatakse ka portaalis vastaskandidaadiks märgitud Tõnis Lukasele.
Portaali populaarseim ennustus on Villu Reiljani võit Jõgeva- ja Tartumaal. Seejuures on tuntud telenäo ja keskerakondlase Peeter Võsa võidule samas ringkonnas väga tagasihoidlikult panustatud. Samas ennustatakse, et vastasseisus Ene Ergmaga kogub Võsa enam hääli.
Valimisringkonnas nr 11, Võru-, Valga- ja Põlvamaal ennustavad rahapanustajad võitu sotsiaaldemokraat Ivari Padarile keskerakondlase Heimar Lengi ja isamaaliste vaadetega Erki Noole ees. Viimane edestab aga keskerakonna esinumbrit kahe kandidaadi vastasseisusus.

Tudengiliider: Meie pole keskerakondlasi oma maja avamisele kutsunud
Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua esimehe sõnul tulevad Keskerakonna poliitikud tudengimaja avamisele mitte nende, vaid linnavalitsuse kutsel.
Raekoja plats 16 asuv tudengimaja kannab eelkõige pealinna tudengeid liitvat ülesannet. Tallinna Tudengimaja ruume saavad õppetöö väliseks tegevuseks kasutada kõik Tallinnas tegutsevad tudengiorganisatsioonid.
Kuna Raekoja plats 16 asuv maja kuulub Tallinna linnale, siis otsustas keskerakondlik linnavõim maja avamisele kutsuda ka oma erakonna esipoliitikud.
Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua esimees Lauri Läänemets kinnitas EPL-Online-ile, et nemad pole Keskerakonna esimehele kutset maja avamisel osaleda saatnud.
"Kuna maja kuulub Tallinna linnale, siis on linna otsustada, keda ta avamisele kutsub. Plaan tudengimaja rajamiseks käivitus just Edgar Savisaare linnapeaks oleku ajal," põhjendas EPL Online-ile Edgar Saavisaare osalmist tundengimaja avamisel Jaana Toom Tallinna Linnavalitsuse avalike suhete osakonnast.

Politsei hoiatab mehi kallistava bandiidi eest
Ameerikas New Yorkis hoiatab politsei mehi üle sajakilose naise eest, kelle kallistamislembus läheb meestele kalliks maksma.
"Kallistavaks bandiidiks" kutsutud naine embab südamlikult kesklinna baaridest väjuvaid mehi ning jätab nad niimoodi ilma rahakottidest, kirjutab breitbart.com. Kümned mehed kinnitavad, et on paljaks varastatud. Politsei sõnul häbenevad ülejäänud vargusi tunnistamast.
"See naine ei tule lihtsalt juurde kallistama," ütles uurija Tom Donovan. "Ta haarab meestel ümbert kinni, püüab neid meelitada millekski enamaks ning samal ajal kaob ka rahakott."
Kallistav bandiit tegutseb tavaliselt kella kahe ja nelja vahel hommikul. Varastatud krediitkaarte kasutab juba mõne tunni jooksul.
"Nii palju kui ma tean, ootab naine hilise ööni baaridest tulevaid vintis mehi," rääkis Donovan. "Tavaliselt lähevad nad otse kas auto või hot dogi müüjate juurde."

Intervjuu Berliini elektronmuusika artistiga AGF
Kui internet on mingit liiki keel - ja miks ta ei võiks seda olla - siis Berliini elektroonik AGF (Antje Greye-Fuchs) on vist kõige järjekindlamalt üritanud sellele helilist vastet leida.
AGF võtab asja nii tõsiselt, et lavastab internetti muusikasse pigem nagu keelt kui helide järgnevust. Kummitav mulje tavakeele süntakstist, mida võimalikult otse helikeelde üritatakse ümber panna, annab tema kompositsioonidele veidra mõõtme. Glitch, kõikvõimalikud sämplid - sh palju (oma põhiosas identifitseerimatuid) tekstikatkeid autori enese huulilt - oletatavad välilindistused põimuvad küllaltki sujuvateks lugudeks.
AGFi glitch on omalaadne ka heliliselt, väljendudes mitte krabinate ja krõginate, vaid järskude üleminekute ja katkestustena, kusjuures mitte ainult erinevate sämplite, vaid ka meediumite (keel/muusika, laul/retsiteerimine) vahel, mis kõik punutakse üheks kompositsiooniks ja looks.

Poiss põgenes kodust koolitööde tõttu
Kümneaastane Hiina koolipoiss jooksis minema, kuna tal oli liiga palju koduseid ülesandeid.
Xu Zhiqiang peitis ennast rongi peale ja lõpetas tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust Cilist, kirjutab femalefirst.co.uk.
Poiss väitis, et ei tulnud lihtsalt toime koduste tööde hulgaga, mis talle kuu aja pikkusele koolivaheajale määratud oli.
Laps kaotas igasuguse lootuse pärast seda, kui ema leidis vale vastuse ühele küsimusele ning käskis tal õiget vastust 100 korda kirjutada. Pärast 50. korda jooksis Xu majast välja ning hüppas rongi peale.
"Istusin pingi all ja vahetasin ronge nagu kõik inimesed. Lõpuks ei teadnud ise ka enam, kus ma olin," selgitas poiss.
Politsei leidis Xu järgmisel päeval ning toimetas ta koju.

Kaubamärgiga särk võib tähendada kas irooniat või erilisust
Miks kannavad inimesed rõivaid, millel ilutseb suurelt kaubamärk D&G või Armani?
Särgikandjad jagunevad kolmeks: kel peab olema võimalikult suur ja nähtav logo, kel võimalikult väike ja kelle jaoks pole sel üldse tähtsust. Kesköine retk ööklubisse R.I.F.F. aitas mõista, millist sõnumit tahavad enda kohta levitada need tootemargikummardajad, kelle peopluusil ilutseb suur eksklusiivne kaubamärk?
Klubisse sisenedes hakkab silma leti ääres seisev valge D&G kirjaga dressipluus, noorhärra ka ilusti seal sees. Ra (21) selgitab, et selline rõivavalik on teistest eristumiseks. "Eestis selliseid kaubamärke ju ei müüda," ütleb Ra. Tema dressipluus on Eestisse jõudnud Kanadast, vahendajaks USA-s elav sõber.
AJ - alati joobes

Klubi Illusion peab sünnipäeva
Club Illusion Tartus tähistab sel nädalavahetusel oma esimest sünnipäeva. Reedel toimuva Ice Creami erikülaline on võrratu USA R&B laulja MAX'C. Kohal on DJ-d Defkut ja Rno. Laupäeval annab klubis kontserdi Terminaator. Plaate mängivad Easy-G ja Marek Peterson. Sissepääs kutsetega kell 22, teistele kell 23. Pilet on 75-125 krooni.

Ithaka Maria esineb ööklubis
MTV Live! toob täna õhtul Club Hollywoodi lauljatari Ithaka Maria, kes oli MTV vaatajate hinnangul ühe populaarsema video "Confession" esitaja. Kohal on ja vägesid juhatab ka MTV VJ Martin Veisman. DJ-d on MK, Kert Klaus ja Kermo Hert. Lubatakse ööd täis esinejaid, üllatusi ja superstaare. Klubi avatakse kell 23. Pilet maksab 120 krooni, flaieriga ja liikmetele 80 krooni.

Def Räädu ja Top Billin
Täna kella 18-21 on Von Krahli baaris väike plaaditurg, kus saab osta-müüa-vahetada muusikat nii vinüül- kui ka CD-formaadis. Esindatud on lai valik stiile ja hindu, avatud ka Mudamusicu lett värske kodumaise kraamiga. Sissepääs tasuta.
Kell 22 algab seal ülelahe peoõhtu Top Billin Hits Tallinn koos DJ-de Sir Nenise, Flipperi ja Fiskarsi ning kohalike meeste Drummie & Oravaga. Pilet enne südaööd 75, pärast flaieriga 100, ilma 125 krooni.
Homme on samas Rakvere kollektiivi Def Räädu 8. sünnipäev. Peol kuuleb lugusid värskelt albumilt "Succiety". Mikrofoni taga on Mr. President, Busta, Marie-Ange jt, klahvpillidel Raun Juurikas ja trummidel Madis Zilmer. Plaate mängivad Laamann & Dice Rudy ja Gee. Pilet enne südaööd flaieriga 75, ilma 100 krooni; pärast 100 ja 125.

Sõnavara: Jubestaja
Sõnavara: Jubestaja - professionaalne või amatöörjumestuskunstnik, kelle kätetöö ei tee kauniks, vaid paneb heal juhul õlgu kehitama, halvemal aga külmavärinad üle selja jooksma. Sellesse rolli võib eksida iga lohaka käega naisolevus. Liiga tugev silmameik, sobimatu huulepulgatoon - ettevaatust!

Kalev võitis, Rock kaotas
Kui BC Kalev/Cramo suutis Valmieras suurest kaotusest lõpuks õnnega pooleks välja tulla ja 73: 72 võita, siis vaid üheksa mehega Kedainiaisse sõitnud SEB Balti liiga II divisjoni liider Tartu Ülikool/Rock sai tabelisse oma esimese kaotuse numbritega 66: 74.
Kalevi vedas järjekordselt välja Travis Reed (pildil), kes viskas 21 punkti ning oli ka võidukorvi autor. Teine ameeriklane Kendrick Johnson ei saanud küll mängu juhtimisega hakkama, kuid see-eest ei värisenud tema käsi teisel poolajal kolmeseid korvi poole läkitades. Temalt kokku 18 punkti.
Lätlastega korduvalt lausa nugade peale läinud Kristjan Kangur tõi 13 punkti, esimesel poolajal palju eksinud Catalin Burlacu 12, teised vähem. Laua kaotas Kalev 29: 24, kolmeseid tabati 16-st 6 (Valmiera 19-st 2), vigu tehti 19 vastaste 15 vastu.
Rock jäi Kedainiais esimesel veerandajal taha kümne punktiga, 16: 26. Poolajaks parandati seis 36: 40-le, kuid kolmanda veerandaja järel oli kodumeeskonna eduseis ikkagi seitse punkti. Viimasel veerandajal jõuti Allingu ja Müürsepa korvidest korraks ühe punkti kaugusele, kuid murrangut tuua ei õnnestunud.

Medalilootus Rahnu Birminghamis ei võistle
Eesti Kergejõustikuliidu juhatus kinnitas reedel Võrus toimunud koosolekul 2.- 4. märtsini Birminghamis peetavatele Euroopa sisemeistrivõistlustele sõitva Eesti delegatsiooni koosseisu.
Võistlusele ostustati lähetada kõik EM-i normatiivi täitnud sportlased ja lisaks veel sportlased, kellel jäi normi täitmisest puudu vähem kui 30 IAAF-i punktitabeli punkti.
Kristjan Rahnu kõrvalejäämise põhjustas juba 2006. aasta suvest aegajalt vaevusi tekitanud parema jala kannakõõlus.
Peale Rahnu on teiseks kõrvalejääjaks on hetkel palvikuga tõvevoodis oleva Kaire Leibaku võimalusi võistluseni jäänud seitsme päevaga täielikult haigusest taastuda ei pidanud tema treenerid Mehis ja Kersti Viru tõenäoliseks.
Sise-EM-ile sõitvasse koondisse kinnitati 12 sportlast ja 10 treenerit/ametnikku, vahendab Sportnet. 

Liimask ei täitnud EM-normi
Võru Spordikeskuses toimuvatel Eesti talvistel klubide karikavõistlustel võitis Mirjam Liimask küll 60 meetri tõkkejooksu, kuid Birminghami EM-i piletit aeg 8,45 ei lunastanud. Liimask osales ka 60 meetri jooksus ning võitis sellegi.
Meeste 60 meetri tõkkejooksu läbis kõige kiiremini Riho Õll, kes sai kirja tulemuse 8,17, mis oli 0,09 sekundi võrra parem Rauno Kirschbaumi näitajast. Meeste 60 meetri jooksus võttis Henri Sool teisipäeval BIG Kuldliiga etapi võitnud Maido Mesipuu käest revanši, Sool sai ajaks 6,87, Mesipuu 6,93, vahendab Sportnet.
Selgunud on ka meeste kaugushüppe ning naiste kuulitõuke võitjad. Taavi Liiv hüppas välja esikoha väärilised 6.85 meetrit ning Anu Teesaar sai kuulitõukes kirja tulemuse 13.43, mis andis ka esikoha.

Tähtede mängu avaviisikud selgunud
KORVPALL:
Kõige populaarsemaks meheks osutus TÜ/Rocki keskmängija Vallo Allingu, kes kogus 1595 toetushäält. Teise koha hõivas sama klubi ääremängija Martin Müürsepp 1443 häälega. Napimast napimalt jäi kolmandaks Tallinna BC Kalev/Cramo ääremängija Kristjan Kangur, kelle kontosse kogunes 1439 häält, vahendab Sportnet.
Algviisikud rahva tahtel näevad välja järgmised:
Võistkond PÕHI
Travis Reed (1202 häält)
Kristjan Kangur (1439)
Pierre Jallow (861)
Gregor Arbet (1076)
Valmo Kriisa (963)
Meeskonna peatreener Veselin Matici paariliseks valis rahvas Allan Dorbeku, kes kogus 1029 häält.

1 küsimus Kristjan Ojale
Bulgaarias algasid laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlused. Mis võistlusega on tegu ja miks see toimub vahetult pärast MM-i?
Vastab
Kristjan Oja
ELSF-i peasekretär
EM peetakse igal aastal. Kuna aga huvi ja televisiooni reitingud on madalad, siis pannakse esmalt paika MM-i ja maailma karikaetappide toimumise aeg ning alles siis EM. Tänavu saatis enamik riike Bulgaariasse oma B-koondise. Vaid need, kes MM-il ebaõnnestusid, läksid parimatega, nagu näiteks Läti, Ukraina ja muidugi korraldajariik Bulgaaria.
Eesti koondis EM-il ei osale, sest rahaline seis ei luba. Panustasime MM-ile. Kui EM toimuks märtsis, siis saaks seal näha ka parimaid laskesuusatajaid, kes jõuaksid eelmisest suurvõistlusest taastuda. Tegelikult on tegemist üsna tugeva võistlusega.

Pajusalu kaotas elu pikima geimi, ent võitis tähtsaima mängu
Raimo Pajusalu klubi Roeselare Knack alistas Belgorodi Lokomotivi kordusmängus 3: 1.
Kui Belgias peetud võrkpalli Meistrite liiga play-off-kohtumise kordusmängu alguses töötas Roeselare serv väga hästi ja avageim võideti kindlalt 25: 16, siis teine ja kolmas geim olid tõeliselt tasavägised ja hiidpikad. Teine võideti 35 minutiga 32: 30, kuid kolmas kaotati 43 minutiga 40: 42.
"Olen kuulnud küll räägitavat geimidest, mis venivad 40 punktini, aga ise pole küll kunagi varem nii pikalt mänginud. Lõpus oli füüsiliselt juba väga raske, meil oli siin täismaja ka (2550 pealtvaatajat - toim) ja hallis sai õhk otsa," tunnistas kogu kohtumise kaasa teinud Raimo Pajusalu, kes tõi 13 punkti (9 rünnakul, 3 blokis, 14 serviässa).
Kolmandas geimis oli Belgia klubil koguni 11 matšpalli, kuid ühtegi neist ei suudetud ära kasutada. "Sai serviga liiga palju riske võetud - iga mees mõtles, et võtab palli ja lõpetab selle geimi ära," rääkis eestlane, kes isegi eksis viiel servil. Pajusalu rünnakutäpsus oli aga taas meeskonna parim - ta lõi 12 tõstest 9 punktiks.

Liverpool üllatas Nou Campil võiduga
Meistrite liiga eksvõitja ja praeguse tiitlikaitsja võitluses
Meistrite liiga kaheksandikfinaal jätkus kolmapäeval nelja mänguga, millest kolm lõppesid viigiseisus. Seevastu põnevaim duell tiitlikaitsja Barcelona ja kahe aasta taguse võitja Liverpooli vahel päädis üllatusega.
Kodumeeskond Barcelona läks 14. minutil portugallase Deco pealöögist 1: 0 juhtima, kuid eduseis ei püsinud poolaja lõpunigi. Craig Bellamy sai 43. minutil Steve Finnanilt hea söödu väravaalasse ning saatis selle peaga Barca puuri poole. Kuigi hispaania klubi väravat kaitsnud Victor Valdesil õnnestus palli puutuda, ületas see siiski väravajoone.
Punapäine kangelane
Pärast viigiväravat oli Liverpool selgelt ettevõtlikum, ohustades Barcelona väravat päris mitmel korral. Sihile jõutigi mängu 74. minutil, kui Bellamy andis värava ees söödu Liverpooli norralasest poolkaitsjale John Arne Riisele, kes palli võrku lükkas. Kuigi Barcelona üritas mängu lõpus veel meeleheitlikult viigistada, põrkas Deco löök põiklatti ja värav jäi sündimata.

Pärnu alistas veerandfinaali avakohtumises tiitlikaitsja
Schenkeri liiga üllatused: Pärnu võitis kodus Ozolnieki, Tartu kaotas võõrsil SK Rigale.
Pärnu Falcki seljatas Rabahallis peetud Schenkeri liiga veerandfinaali avakohtumises tiitlikaitsja Ozolnieki Poliurs/Biolarsi 3: 2 (14, -25, -19, 20, 13).
"Kui esimese geimi liiga suurelt võidad, siis oota tormi," rääkis pärnakate teine treener Valdo Järvekülg. "Serv ja rünnak toimis väga hästi, kõik tuli justkui iseenesest kätte. Järgmistes geimides blokk enam ei pidanud, õnneks hakkas see viiendas geimis jälle tööle."
Kalevi spordihallis toimunud tallinlaste mõõduvõtmisel alistas põhitunriirivõitja Selver kindlalt 3: 0 (16, 14, 27) Tallinna Kalevi.

Astrid Jacobsen: võitsin vales kohas
Haarava lõpplahendusega naiste klassikasprinti valitsenud 20-aastane Norra juunior Astrid Jacobsen kinnitas võimsa etteastega, et õigus on neil, kes näevad temas tulevast suusakuningannat.
"Lootsin jõuda finaali," ütles kullaheitluses Sloveeniale esimese tiitlivõistluste murdmaamedali toonud Petra Majdicist ja soomlannast, hooaja valitsejast Virpi Kuitunenist jagu saanud Jacobsen.
"Olles jõudnud finaali, mõt-lesin, et tulgu mis tuleb - ülejäänu on niikuinii juba boonus. Aga MM-tiitlit ei suuda ma ikka veel kuidagi uskuda," rääkis Jacobsen ligi tund aega pärast triumfi.
Kolmekordne juunioride maailmameister viskas nalja, et võidutses vales paigas. Tänavu Norra esinduskoondisse pääsenud Jacobseni eakaaslased jagavad MM-medaleid märtsi keskel Itaalias Tarvisios. "Tahan sealgi võita," tõdes norralanna. "Mitte ainult sprinti - mu eesmärk on saada võimalikult mitmekülgseks suusatajaks."

Vestlus: tore päev, kehv päev

Suusaässad andsid Sapporos võimsa etenduse, eestlased põrusid
Anti Saarepuu väljapaistvad sõidud eelmistel tiitlivõistlustel tegid Eesti sprinterid maailmas uhkelt nähtavaks, kuid Sapporos tuli pildilt nukralt taanduda.
Hoolimata eilses klassikatehnika sprindis Eesti parimana 25. koha pälvinud Timo Simonlatseri jõukohasest etteastest said valusa hoobi treenerite Mati Alaveri ja Bjørn Kristianseni lootused, sest esmakordselt pärast 2003. aasta MM-i jäid eestlased tiitlivõistlustel individuaalsprindis esikümnest välja.
Sapporos võistlemisest haiguse tõttu loobuma pidanud Saarepuu süstis 2005. aastal Oberstdorfi MM-il saavutatud 10. ja mullu Torino olümpia kaheksanda kohaga indu ka teistele sprindirühma liikmetele.
Eestlaste põrumisele pani aluse tänavu maailma eliidis kanda kinnitanud Peeter Kümmeli dis-kvalifitseerimine uisusammu kasutamise pärast ja tulemuseta jäämine. "Pettumus ei muudaks midagi, läks nagu läks," lausus Kümmel. Ta uskus, et ei rikkunud määrusi. "Kurvides on välisjalaga uisusammu kasutamine lubatud," ütles Kümmel. "Pealegi on uisusammu hindamise piir õhk-õrn. Kindlasti ei kasutanud ma niisugust uisusammu, nagu võis näha finaalis."

Eesti Energia müügitulemused Põhjamaade elektriturul jaanuaris
Jaanuari kuus müüs Eesti Energia põhjamaade elektribörsil Nord Pool kokku 62 065 MWh elektrienergiat.
Jaanuaris kujunes Nord Poolis elektri keskmiseks hinnaks 429,4 kr/MWh, teatas Eesti Energia.
Kuu jooksul oli Nord Poolis müüdud elektrienergia kõrgeimaks tunnihinnaks 1144,55 kr/MWh 25. jaanuari päeval ja madalaimaks tunnihinnaks 204,19 kr/MWh 2. jaanuari öösel.
Elektri hind Nord Poolis oli käesoleva aasta jaanuaris varem prognoositust oluliselt madalam. Selle põhjustasid soojad ilmad, normaalsest suuremad veereservid Norras ja Rootsis, CO2 emissioonilubade madal hind ning söe ja gaasi hinna langus. Varasemast madalamat elektri hinda prognoositakse NordPoolis kogu 2007. aasta esimeseks pooleks.
Eesti Energia alustas Nord Pooli elektri müümist 2007. aasta 4. jaanuaril peale Estlink elektrikaabi käikuandmist.

ANDRA TEEDE: Noorteromaan alahindab noorust
Ketlin Priilinna noorsooromaan räägib päevikuvormis isiklikest ja tähtsusetutest asjadest.
Blogimiskultuur on täies purjes, eestikeelseid veebipäevikuid leiab põhjatust internetist tuhandeid.
Kuigi neist on kerge tekkima sõltuvus, ei tohi unustada, et enamikul võrgupäevikutes kirjutatul ei ole suurt väärtust. Blogisse pannakse ikka rohkem isiklikku ja üpris tähtsusetut hämu. Isegi Delfi uudiste lugemine nõuab suuremat keskendumist kui uurimine, kus ühe või teise päeviku autor lõunat sõi või millist muusikut parajasti fännab. Ikkagi on kirjutajaid ja lugejaid hordides. Kui küsisin kunagi Aapo Ilveselt, miks see nii on, vastas tema, et lihtsalt tore on teada, millega tegelevad sõbrad, keda iga päev ei näe.
"Maarjamäe kägu" lugedes tulid pidevalt meelde just needsamad blogid. Ketlin Priilinna noorsooromaan on päevikuvormis ning räägib samamoodi isiklikest ja üpris tähtsusetutest asjadest. Vahe on ainult selles, et tekst on paberkandjal ja minategelane ei ole lugeja sõber, kelle tegemistest tahaks väga teada. Raamatust saab lugeda ühe täiesti võõra 17-aastase tüdruku päevikut sellest, kuidas ta vanema õega tülitseb, oma välimuse pärast muretseb ja internetis kohatud poisiga kohtamas käib.

SIGNE KALBERG: Kulla valmistamise õpetus koos saatanaloitsuga
Alkeemik Isaac Newtoni täiuslikkuseihalus toob 17. sajandist
Kui väljamõeldud pajatuses on kas või üks protsent tegelikult elanud inimesi ja sama suur tõenäosus, et kirjeldatud sündmused võiksid olla aset leidnud, siis on lugeja peaaegu õnge läinud. Seepärast võiks Austraalia kirjaniku Michael White'i äsjailmunud kriminaalset, ulmesugemetega põnevusromaani "Pööripäev" lugema hakata just viimastest lehekülgedest.
Mitte seetõttu, et juba esimestel lehekülgedel on autor olnud pillavalt sõnarohke verdtarretava mõrvaloo kirjeldamisega. Kuigi see ehmatus hoiab lugeja meeli elevil üsna pikka aega, oleks kasulik tutvuda kõigepealt romaani peategelastega. Mitte nendega, kes on pandud elama ja töötama tänapäeval - ehk eduka kirjaniku Laura Niveni, politseifotograafi ja Laura tütre Jo isa Philip Bainbridge'i, vaneminspektor John Monroe ning saladusliku Õpilase ja Meistriga. Vaid 17. sajandil Cambridge'i ülikoolis loodusfilosoofia professorina töötanud Isaac Newtoni, tema vanema kaastöölise John Wickinsi, Londoni kuningliku seltsi rajaja Cristopher Wreni ja teistega, kelle tegeliku olemasolu ongi White nende isikute tutvustamisega tõestanud.

BRITA MELTS: Alenderi mitmepalgeline poeesia
Karl Martin Sinijärv on kogunud "Truu nailonkuu" kaante vahele Urmas Alenderi luule.
Hingelind on hakanud taas oma tiibu sirutama. Urmas Alenderi luulekogu ilmumine oli mulle paras üllatus, seejuures ülimalt meeldiv üllatus. Igal juhul on tegu nii seest kui ka väljast ääretult ilusa raamatuga, kuid ilu kriteerium ei ole ainsaks aluseks, millelt kujuneb selle teose väärtus. Samalaadselt oluline on paljuütleva luule sõnum - Alenderil on oma luule kaudu inimkonnale ja maailmale tõepoolest midagi olulist ning ajatut öelda.
Raamat sisaldab luulet ajavahemikust 1972-1981, lisaks kaks luuletust 1989. aastast. Alender on teinud mõjuvalt kaasa hetkelise pendelduse klassikalise stiili ning vabavärsi vahel. Nõnda nähtub luulest üsna tundlikku ja teadlikku vormirangust, lõppriimi ning puhast silbilist-rõhulist luulet, misjuures on sisu ja stiili kvaliteedi koostoime imehea, kuid sellega paralleelselt on viljeletud ka oskuslikku, voogavat ning ajuti lakoonilistki vabavärssi.

JÄRJEJUTT (4): Ann Granger: Ütle seda mürgikeeli
Sa peaksid uuesti abielluma. Sa oled neljakümne kahene. Sul peaks olema perekond. "Tänan, ei," lausus Markby, vahtides mornilt kiviplaatidesse imbuvaid rasvaplekke. "Mis puutub abielusse, siis ühest korrast piisas. Matthew, kui sul selle vastu midagi ei ole, siis lõpeta fuksiapungade plõksimine."
"See paneb nad avanema."
"Nad avanevad ise, suur tänu. Kas ma ei saa sellest pulmavärgist keelduda? Miks ta mind palus? Ta helistas mulle ja ütles, et Robertile oleks see meeldinud. Täielik jama. Robertile poleks see pähegi tulnud!"
"Kui ta elus oleks, ei juurdlekski ta selle üle. Ta annaks ise oma kasutütre peigmehele üle."

Poliitblogi on muutunud avaliku esinemise tööriistaks
Enne valimisi on internetti tekkinud jälgi umbes 80 poliitiku blogist.
Aastavahetusel läks Eesti poliitikute seas moodi blogimine ja veebipäevikuid tärkas nagu orast pärast kevadkülvi. Päevapealt sai staariks Edgar Savisaar, kelle aadressi internetikasutajad üksteisele linkisid. Ehkki peagi avastas Vasakpartei esiblogija Sirje Kingsepp, et automaatne vastus tuli hoopis ministri noore nõuniku Siret Kotka e-posti aadressilt, suurendas see huvi Keskerakonna tegemiste vastu ja Savisaar kutsuti koguni telesaatesse "Kahvel" näitama, kas ta ikka oskab blogisse postitada.
Keskerakond ongi saanud internetis kõige võimsama peegelduse, Savisaare kõrval peavad blogi näiteks Evelyn Sepp, Kalle Mihkels ja Jüri Ratas.
KeRa teine pool ehk Rahvaliit on blogosfääris märkamatu. Reformierakond on teinud veebilehti aga hulgi - kõigile sama malli järgi ja sissekandeid on üldjuhul alustatud nagu üks mees jaanuaris 2007. Midagi huvitavat on lugeda paraku vaid üksikutest blogidest, mõnel on ainus sissekanne: "Koduleht on avatud."

TV3 valimissaated on libaajakirjandus
TV3 pooletunnine "Ärategija" oli Keskerakonna reklaam, kuid pakuti päris saate pähe.
TV3 programmis on kaks saadet "Gigantide heitlus" ja "Ärategija", mille on kinni maksnud erakonnad. Seega on tegemist valimisreklaamiga, kuid vaataja ei saa sellest aru.
"Gigantide heitluse" neljas pooletunnises valimiseelses saates esinevad Keskerakond ja IRL, "Ärategija" kaks saadet on ainult keskerakondlaste päralt. TV3 pressiesindaja Annely Adermanni sõnul on erakonnad tõesti need saated kinni maksnud ja kanalil oli mõte need ka vastava kirjaga varustada ning seda diktoritekstis nimetada. Mingit märget maksmise kohta ekraaninurgas aga ei ole.
Tarbijakaitseameti avalike suhete peaspetsialisti Evelin Koppeli sõnul ei saa tarbijakaitseamet poliitreklaamile hinnangut anda.

Sapporo MM: Võistluskeelu said kaks Venemaa suusatajat
MM-võistlustel Sapporos peavad lisaks Jaak Maele vere lubatust kõrgema hemoglobiininäidu tõttu homsest suusavahetusega sõidust kõrvale jääma ka venelased Jevgeni Dementjev ja Nikolai Pankratov.
Nii Torino olümpial sel alal kuldmedali võitnud Dementjevi kui ka Pankratovi varasemad Sapporos antud vereproovid andsid hemoglobiininäiduks alla lubatud piirväärtuse 170 grammi liitri kohta. Eile ületasid aga nende hemoglobiininäidud 170.
Mae, Dementjev ja Pankratov said viiepäevase võistluskeelu. Nad võivad MM-il osaleda alates 28. veebruarist, sel päeval on kavas 15 km vabatehnikasõit. Mae valmistub 4. märtsil peetavaks 50 km ühisstardist sõidetavaks klassikatehnika maratoniks.

Suusasprinterid tahtsid 10. kohast enamat
Sapporo MM-i vabatehnika paarissprindis finaalis viimaseks ehk kümnendaks jäänud Priit Narusk ja Peeter Kümmel uskusid, et suudavad heidelda seitsmenda-kaheksanda koha pärast.
Eesti suusatajate lootuse jõuda 6 x 1,5 km pikkuses paarissprindis kaheksa parema hulka kustutas Naruski kukkumine teises vahetuses.
"Vajusin laskumisel kurvi pöörates sügavasse suusajälge, kus oli väike jõnks ja see viis mu tasakaalust välja," lausus Narusk. "Jalad kadusid alt, kukkumist polnud võimalik vältida."
Naruski vääratus langetas eestlased kümnendaks, möödus ka Norra, kelle üks liige Tor Arne Hetland kukkus kolmandas vahetuses.
"Finaali saime suuresti tänu õnnele, sest meie poolfinaal oli nõrgema koosseisuga," ütles Narusk. "Finaali eel häälestasime end heitlema seitsmenda-kaheksanda koha pärast. Kümnenda koha üle pole põhjust tunda erilist rahulolu."

Jens Salumäe pääses suure mäe hüpetes põhivõistlusele
Eesti ainuke suusahüppaja Sapporo MM-il Jens Salumäe sai suure mäe hüpete kvalifikatsioonis kirja 111,5 meetrit ning kindlustas pääsu põhivõistlusele.
Salumäe teenis soorituse eest 94,2 punkti ning kuigi kvalifikatsioon hetkel veel käib, on eestlasel edasipääs 50 parema seas juba kindel, kirjutab ETV Sport.

Hannu Manninen tuli lõpuks ometi individuaalsele kullale
Sapporo maailmameistrivõistluste kahevõistluse sprindi võitis soomlane Hannu Manninen, kellele see on esimesesks tiitlivõistluste individuaalseks medaliks.
Üheksandalt kohalt rajale läinud soomlane hankis enda sappa norralase Magnus Moani ning üksteise järel hakati eessõitjaid püüdma. Kui sõita jäi veel kilomeeter, mööduti ka hüpete järel liidrikohal olnud sakslasest Björn Kircheisenist, vahendab ETV Sport.
Lõpusirgele tulid koos Manninen ja tema tuules Moan. Norralane üritas küll soomlasest mööduda, aga Manninen vastasele võimalust ei andnud. Kolmanda koha teenis Kircheisen.
Esikolmikule järgnesid soomlane Anssi Koivuranta, austerlane Felix Gottwald ja norralane Petter Tande.

Salumäe tegi kvalifikatsioonis oma senise parima hüppe Sapporos
Jens Salumäe oli Sapporo MM-võistluste suure mäe kvalifikatsioonivõistluse eel teinud HS134 trampliinilt teinud seitse treeninghüpet ja vaid korra kandunud 100 m kaugusele.
Vahetult valikvõistluse eel maandus eestlane 95 ja 79 m kohal, kuid võistlusolukorras suutis end kokku võtta, teatas Sportnet.
Salumäe sai kvalifikatsioonis kirja 111,5 meetrise õhulennu. Numbriga 23 tornist tulnud eestlane oli sel hetkel 14. kohal. Kas Salumäe põhivõistlusele pääseb, see selgub poole tunni jooksul.

Alaver: kindlasti oleme ka ise süüdi
Jaak Mae lubatust kõrgema hemoglobiininäidu võis põhjustada viibimine Otepääl alpimajas.
Eile Sapporosse jõudnud Mae käis MM-iks valmistudes nädala jooksul iga päev kaks korda alpimajas. Eesti koondise peatreener Mati Alaver oletas, et just alpimajas viibimine tõstis hoolealuse hemoglobiininäidu üle lubatud piirarvu 170.
"Kindlasti oleme ka ise vähe süüdi," ütles Alaver. "Kruttisime alpimaja olud maksimaalsele kõrgusele, 4000-4500 meetrile."
Alpimaja hõre õhk soodustab organismis vere punaliblede tootmist, mis tõstab ühtlasi hemoglobiinitaset.
"Teadsime, et eri sportlased reageerivad alpimajas viibimisele erinevalt, aga ei osanud seda täpselt hinnata. Jaagu organism reageerib suhteliselt äkiliselt," lausus Alaver.

Jaak Mae sai võistluskeelu
Eesti suusataja Jaak Mae ei pääse homme Sappro MM-il starti, kuna tema vere hemoglobiinitase on lubatust kõrgem.
Jaak Mael on kõrge hemoglobiinitasemega olnud probleeme ka varem. Mael tuli "liiga paksu" vere pärast võistlus ära jätta näiteks Nove Mestos 2005. aasta jaanuaris. Mae on taotlenud organismi eripärale viidates FIS-ilt ka eriluba, kuid eestlasele pole seda väljastatud.
Meeste lubatud vastav näitaja ei tohi ületada 170 mg.
Mae oleks pidanud olema homme suusavahetusega sõidu 15+15 stardis.
Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni määrusega kestab võistluskeeld viis päeva, mistõttu peaks Mae saama osaleda 2. märtsi teatesõidus.
Juba MM-võistluste esimene päev andis kuus proovi, kus hemoglobiiniga kõik korras polnud. Viiepäevase puhkepausi pidid võtmakahevõistlejad Konstantin Voronin, Dmitri Matvejev (mõlemad Venemaa) ja Jochen Strobl (Itaalia) ning murdmaasuusatajad Alen Abramovic (Horvaatia), Sergei Dolidovitš (Valgevene) ja Reto Burgermeister (Šveits). Kahe päeva jooksul testiti Spporos kokku 326 sportlast, teatas Sportnet.

Naiste sprinditeate võitis Soome
Sapporo MM-i naiste vabas tehnikas sõidetud sprinditeate maailmameistriks tuli Soome.
Soome naiskond koosseisud Riitta Liisa Lassila ja Virpi Kuitunen edestas finišis Saksa naiskonda 0,7 sekundiga.
Kolmanda koha sai Norra naiskond, kes kaotas finišis esikohale 3,1 sekundit.
Järgnesid Rootsi, Kasahstan ja Valgevene.
Eesti naiskond jäi oma eelsõidu viimaseks ja finaali ei pääsenud.

Eesti sprindimeeskond jäi Sapporo MM-il kümnendaks
Kukkumine jättis Eesti sprindimeeskonna koosseisus Peeter Kümmel ja Priit Narusk Sapporo MM-il kümnendale kohale.
Kümmel lõpetas A-finaali esimese ringi eelviimase - üheksandana, kuid see tagas sujuva teatavahetuse, kuna eespool käis tugev trügimine.
Narusk tõstis Eesti meeskonna teises vahetuses seitsmendaks, kõik kümme võistkonda mahtusid ligi kolme sekundi sisse.
Kolmandas vahetuses kukkus norrakas Tor Arne Hetland - sõit läks alles siis tõeliselt lahti, kuna norrakad tuli kaugel seljataga hoida. Eesti lõpetas vahetuse üheksandana.
Neljandas vahetuses kukkus ka Narusk - samas kohas, kus ring varem Hetland. Narusk ei saanud kohe püsti ja Eesti langes pikalt viimaseks, teatevahetuses oldi 14 sekundit Norrastki maas.

Kircheisen vaatab kulla suunas
Björn Kircheiseni 134-meetrine hüpe kahevõistlejate avaalal Sapporo MM-võistlustel tegi tema soosiku sprindivõistluse tiitlile.
Seni tiitlivõistluste kullata olev 23-aastane sakslane maandus HS134 mäel täpselt 134 meetri kohal ja saab 7,5 km suusadistantsile minna 16-sekundilise eduga Anssi Koivuranta ees, kirjutab Sportnet.  Kircheisen peab arvestama ka veidi enam kui kolmveerand minutit hiljem lähtuva grupiga, kuhu kuuluvad Ronny Ackermann, Petter Tande, Magnus Moan ja MK-sarja üldliider Hannu Manninen.
MM-idelt seni kolm hõbedat ja olümpialt kaks sama karva autasu korjanud Kircheisen polnud maailmakarika etappidel sel hooajal kuni veebruarikuuni küündinud esikolmikusse. Kolm nädalat tagasi Zakopanes peetud viimasel osavõistlusel lõpetas aga sakslane esimesel päeval ühisstardiga võistluse kolmandana ja teisel päeval võitis sprindi.

Eesti mehed jõudsid sprinditeates A-finaali
Eestlannad jäid oma sõidu viimaseks.
Eesti suustajad Peeter Kümmel ja Priit Narusk jõudsid tänasel sprindi teatevõistlusel A-finaali.
Eesti mehed said oma poolfinaalsõidus neljanda koha. Kaotus sõidu võitjale oli finišis 14,3 sekundit.
Peeter Kümmel langes küll viiendas vahetuses kuuendale kohale, kuid Priit Naruski tugev lõpuspurt viimases vahetuses tõstis eestlased parimate hulka.
Sõidu esikolmik oli Itaalia, Saksamaa ja Kasahstan. Viiendaks tuli Austria.
Teise eelsõidu muutis dramaatiliseks rootslase Björn Lindi suusakepi murdumine viiendas vahetuses ja tema meeskonnakaaslase Peter Larssoni kukkumine kahel korral. Sõidu võitis Venemaa, järgnesid Norra, Kanada, Poola ja Tšehhi. Soomlased jäid kuuenda kohaga B-finaali. Rootsi katkestas.

Daito Takahashi kukkus ohtlikult Sapporo hüppemäel
Sapporos toimuvatel kahevõistluse sprindi suusahüpetel kukkus ohtlikult jaapanlane Daito Takahashi.
Takahashil tuli õhus olles ära vasaku suusa hüppenöör ning jaapanlane tegi õhus uperpalli ja kukkus selja peale. Arstid panid ta seejärel kanderaamile ning viisid minema, teatas etvsport.ee.
Sarnaselt kukkus ka kasahh Konstantin Sobolenko, kes suutis siiski paremini maanduda ja lahkus iseseisvalt kõndides.
Hüpete võistlust alustati uuesti pärast kümmet esimest sportlast, kelle seas oli ka Sobolenko, kuna õhulennud jäid lühikeseks ning hoovõttu alustati seejärel kõrgemalt.

FOTOD: Külaliste saabumine vastuvõtule
Täna vabariigi 89. aastapäeval toimus president Toomas Hendrik Ilvese vastuvõtt Tartus Vanemuise teatris.
Rohkem pilte vaata Pressifotost.

Seitsmeste uudiste video: President saabus Tartusse täpselt
President saabus Vanemuisesse vabariigi aastapäeva vastutõtule täpselt vastuvõtu alguseks - kell kuus.
President saabus Vanemuisesse vabariigi aastapäeva vastutõtule täpselt vastuvõtu alguseks - kell kuus.

Ilves: ma palun, valige targalt
President Toomas Hendrik Ilvese iseseisvuspäeva kõne üheks läbivaks jooneks oli kriitika nende Eesti erakondade suhtes, mis on oma valimiskampaania üles ehitanud valijaid alahindavatele hüüdlausetele ning armastavad majandustsükleid eitades riigi raha populaarsuse nimel laiali jagada.
"Ma panen teile südamele, et hinnata tuleb õigeid asju. Ma tahan, et valija teaks: ta saab selle, mida valib. Valitsemise tarkus ja keerukus on suurem mis tahes hüüdlausest või lubadusest. Valides hüüdlause, saab valija vastu poliitika, mis hakkab valitsemise asemel taas järgmisteks valimisteks raha koguma. Ma palun, valige targalt, valige nõudlikult, lubaduste asemel tegusid hinnates," ütles president.
Ilvese sõnul teeb teda murelikuks ja kurvaks, et valimisloosungid ja reklaamid pigem alahindavad kui informeerivad oma lihtsameelsete väidetega Eesti valijat. "Kampaaniasse tiritud teemadel ja kujudel on üsna vähe pistmist nende tõsiste küsimustega, mille ees me rahva ja riigina seisame," tõdes riigipea.

President Toomas Hendrik Ilvese iseseisvuspäevakõne
Vabariigi President Eesti Vabariigi 89. aastapäeval 24. veebruaril 2007 Vanemuise teatrisaalis Tartus.
Mu kallid kaasmaalased saalis, kodudes ja võõrsil,
ekstsellentsid,
austatavad daamid ja härrad.
Oleme kogunenud tähistama Eesti Vabariigi 89. sünnipäeva Tartusse, kus tänavu pühitseme ka Tartu Ülikooli 375. aastapäeva. Eesti kui riik käib käsikäes vaimlise ärkamisega; ülikooli olemasolu ja vabariigi sündi ei saa käsitella eraldi. Esimene oli eelduseks teise sünnile. Ilma eesti haritlaskonnata oleks idee iseseisvast, demokraatlikust rahvusriigist jäänud nimetuks tungiks.
Eesti oligi kaua aega vaid idee. Idee, mis sündis selles linnas haritlaste, kirjanike ja üliõpilaste seas. Idee hakkas idanema organisatsioonides ja ühingutes, koori-, raamatukogu-, orkestri-, põllumeeste- ja karskusseltsides. Eesti Õpetatud Selts asutati siin Tartus 1838. aastal ning tema tegevusest sündis meie rahvuseepos. Aleksandrikooli liikumine sai hoo sisse, kui Tartu Ülikooli üliõpilane Jakob Hurt hakkas selle eestvedajaks, nagu ta oli eestvedajaks hiljem Eesti Kirjameeste Seltsile.

Brüsseli kuju Manneken Pis riietati setu rahvarõivastesse
Brüsseli legendaarne pronkspoiss Manneken Pis rõivastati Eesti rahvuspüha puhul setu rahvariietesse.
Kuju riietamisega tähistatakse olulisi tähtpäevi ja kuulsuste külaskäike, vahendas ETV24 Aktuaalse kaamerat.
Pissivat poissi on nähtud nii Elvis Presley, tuletõrjuja, jõuluvana kui ka Vene kosmonaudina.
Eesti auks on Manneken Pisi riietatud varem kolmel korral.
Tänase riietamise korraldas Eesti selts Belgias ja sellest loodetakse kujundada
igaa-astane traditsioon. Kuju uudistajatele pakuti Eesti maiustusi ja tutvustati Eestit.

FOTOD: iseseisvuspäeva jumalateenistus
Eesti vabariigi 89. aastapäevale pühendatud jumalateenistus Toomkirikus.
Rohkem pilte vaata Pressifotost.

Riigikogu esimees jättis tudengitega kohtumisele eksituse tõttu minemata
Riigikogu esimees Toomas Varek teatas, et tänane kohtumine akadeemiliste organisatsioonide esindajatega jäi inimliku eksituse tõttu ära.
Toomas Varek viibis kella 11.30-12.20-ni vabariigi aastapäeva jumalateenistusel Toomkirikus, suundudes seejärel Toompea lossi hoovi kohtuma üliõpilastega.
Temale teadaolevalt pidi kohtumine algama kell 12.30. Nagu hiljem selgus, olid tudengid selleks ajaks juba lahkunud. Tudengid ootasid riigikogu esimeest kohtumisele kella 12-ks.
Riigikogu esimees loodab, et ilmselt inimliku eksituse tõttu ärajäänud kohtumine tulevikus siiski aset leiab ning avaldas juhtunu pärast siirast kahetsust.

Moskvas avaldasid vene noored Eesti vastu meelt
Liikumine Noor Venemaa korraldas laupäeval Moskvas Eesti saatkonna juures meeleavalduse, kus esines ebakorrektset käitumist.
Portaali Interfax teatel osales meeleavaldusel umbes 25 inimest ning üks osaleja oli ennast maskeerinud Eesti presidendiks, kes kandis seljas haakristidega hullusärki. Ühtlasi tallati meeleavaldusel jalge alla Eesti presidenti kujutav topis.
Eesti välisminister Urmas Paet ütles Eesti Moskva saatkonna ees toimunut kommenteerides, et kahetsusväärselt on selline käitumine järjekordne näide Venemaa poliitilise kultuuri tasemest.
"Sealse poliitilise kultuuri tase on aga madal, arvestades, kuidas väljendatakse oma suhtumist naaberriiki selle sünnipäeval," toonitas Paet.

Maanteed on enamjaolt kuivad
Pärastlõunal olid põhi-ja suuremad tugimaanteed enamuses kuivad, metsavahelistel väiksema liiklusega lõikudel lume- ning jääribadega sõidujälgede vahel.
Ilm oli vahelduvalt pilves, nähtavus hea, teatas maanteeamet.
Teepinna temperatuur oli -5° kuni -12°.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut ennustab ööseks 23 külmakraadi.

Tartusse rajatakse aukodanikele ja gümnasistidele tammik
Tartusse Ihastesse plaanitakse rajada tammik, kuhu saavad oma tamme
Tammik hakkab asuma Ihastes Lammi tee ääres seitsmehektarisel maa-alal, istutamisega saab alustada selle aasta maikuus.
"Tamm on väärikuse sümbol ja igikestev puu. Seepärast pakun välja mõtte, et meie linna aukodanikud, kes on meie linna au ja uhkus ning gümnaasiumide lõpetajad, noored inimesed, kes on meie riigi tulevik, saaksid istutada oma tamme," ütles Tartu linnapea Laine Jänes.

Mullu registreeris end üheksa Vene arsti Eestisse tööle
Vene meedikud on kompinud võimalusi asuda Eestisse tööle, samas registreeris end 2006. aastal end tervishoiuametis tööle üheksa arsti ning hetkel on menetlemisel vaid üks taotlus.
"Üldiselt ei ole Venemaal omandatud arsti kvalifikatsiooniga tõsiseid probleeme, siiski sõltub see suuresti ka konkreetsest isikust," selgitas terivhoiuameti direktor Üllar Kaljumäe. "Ka Venemaa kõrgkoolid ei ole kõik ühesuguse tasemega, praegused tulijad on siiski kõik lõpetanud heatasemelised koolid."
Välisriigis kvalifikatsiooni omandatud arsti puhul hinnatakse tema õppe vastavust Tartu Ülikoolis antava õppega, vahendab ETV24.
Lisaks peab Vene arst, kes Eestisse tahab tööle asuda, tõendama, et tal oli kodumaal viimase viie aasta jooksul vähemalt kolme-aastane töökogemus. Kui kvalifikatsioon ei vasta nendele tingimustele, suunatakse isik eksamile Tartu Ülikooli või määratakse kohanemisaeg, rääkis Kaljumäe.

Ansip: Iseseisvuspäeval anname au oma riigi loojatele
Peaminister Andrus Ansip ütles laupäeval riigi 89. aastapäeva puhul üliõpilasorganisatsioonidele kõneldes, et ligi 90 aastat tagasi oli nende eelkäijatel kandev osa Eesti riigi rajamisel ja ülesehitamisel.
Peaminister Andrus Ansipi tervitus Stenbocki maja hoovi kogunenud üliõpilasorganisatsioonidele vabariigi aastapäeva puhul:
Austatud akadeemiliste organisatsioonide liikmed
Mul on suur rõõm ja au tervitada siin Stenbocki maja õuel nõnda paljusid organisatsioonilippude alla koondunud külma trotsivaid akadeemilisi kodanikke.
24.veebruaril 90 aastat tagasi oli Tallinnas ilus talveilm, mitte nii külm kui täna. Lehtede esikülgedel olid sõjateated erinevatelt rinnetelt. Sõjaajale kohaselt tõusis kiiresti jahu ja küttepuude hind. Tartu tudengid muretsesid, kas algavaks eksamisessiooniks ikka lampide põletamiseks petrooleumi saab. Neile vastati, et petrooleumi pole, aga tuleb.

Pukseeritav auto paiskus jalakäijale otsa
Reedel toimus Tartumaal auto pukseerimise käigus õnnetus, mille tagajärjel sattus jalakäija haiglasse.
Õnnetus juhtus kella 21.11 ajal Tartu maakonnas Taheva vallas Rahinge külas, kus Volvo FL10, mida juhtis Aimar(s 1985), pukseeri sõiduautot Mitsubishi Pajero, mida juhtis juhtimisõiguseta Rünno(s 1981).
100 meetrit eemal paiskus pukseeritav auto otsa sõidutee ääres kõndinud 1957. aastal sündinud Annele, kes toimetati TÜ kliinikumi.
Pukseeritav auto oli eelnevalt otsa sõitnud pargitud sõiduautole.

FOTOD: Lipuheiskamine Toompeal
Lipuheiskamise tseremoonia täna hommikul Toompeal Eesti Vabariigi 89. aastapäeval.
Rohkem pilte vaata Pressifotost.

Varek: see on eesti rahva riik! 
Riigikogu esimees Toomas Varek ütles riigilipu heiskamise tseremoonial, et vabariigi aastapäev on ühesugune igale eestlasele, kes kõik oskavad hinnata selle hetke tõelist väärtust.
Riigikogu esimehe tervitus riigilipu heiskamise tseremoonial:
Lugupeetud Vabariigi President, härra peaminister, ekstsellentsid, austatud külalised! Hea eesti rahvas!
89 aastat tagasi valis eesti rahvas vabaduse, iseseisvuse ja demokraatia tee. Eesti rahvas kinnitas oma valiku verepitseriga. Just tänu sellele valikule on tänane päiksetõus Eestimaal õnnelik. Me heiskame sinimustvalge riigilipu tubli rahva vaba riigi talviselt kaunisse taevasse.
Me teame, et Eesti riik sündis tänu rahva tahtele ja vaprusele. Kuid pikkadeks aastateks kaotasime me oma riigi võõrale vallutajale. Ning selles ei olnud süüdi eesti rahvas või tema vapruse vähesus.

Täna on avatud kaks jääteed
Täna on avatud Haapsalu-Noarootsi ja Rohuküla - Vormsi jääteed.
Haapsalu-Noarootsi jäätee kulgeb Haapsalust Holmi kallas tänavalt Noarootsi Österby sadamasse. Rohuküla - Vormsi 10,2 km pikkune jäätee toimub pealesõitudega Rohuküla ja Sviby sadamatest.
Jäätrassid on avatud sõidukitele, mille tegelik mass on kuni 2 tonni. Jääteel on lubatud sõita valgel ajal. Lähemalt tutvustavad jääteel liiklemise korda selle algus- ja lõpp-punkti ülesseatud teabetahvlid.

USA-s lähevad oksjonile perekond Kennedy erakirjad
Perekond Kennedy pärandi üks osa, mis sisaldab endas endise esimese leedi Jacqueline Kennedy kirja oma õele, müüakse sel nädalavahetusel oksjonil mahal.
Kirjad koos president John F. Kennedy jahilt pärineva päästevesti ning muude esemetega leiti perekonna kunagisest suvekodust Cape Cod.
"Ole natuke salapärane," annab endine esileedi oma õele nõu, kuidas oma abieluga toime tulla.
Kirjad on küll signatuurita, kuid käekiri on tunnistatud proua Kennedy omaks. Kirjad pärinevad 1970-ndatest ning ühele on alla kirjutatud "J".
Oksjoni korraldajad on öelnud, et kirjad paljastavad Jacqueline Kennedy senitundmatu külje.

Itaalia president palus Prodil peaministrina jätkata
Itaalia president Giorgio Napolitano esitas senisele peaministrile Romano Prodile palve jätkata ametis.
President kutsus enne otsuse avaldamist Prodi täna hommikul enda juurde nõupidamisele, vahendas BBC.
Prodi esitas tagasiastumispalve kolmapäeval pärast seda, kui tema välispoliitikakava ei leidnud parlamendis toetust.
Prodi valitsus peab läbima ametisse kinnitamiseks usaldushääletuse parlamendis.

Boliivia president süüdistab tulvades rikkaid riike
Boliivia president Evo Morales süüdistab riiki nädalaid laastanud tulvades arenenud riike, kes ei suuda võidelda kliimamuutustega.
Morales süüdistab rikkaid riike Kyoto protokolli ignoreerimises ning selles, et tööstusriigid püüavad keskkonnaprobleemidele tähelepanu pööramata oma majanduskasvu suurendada, vahendas BBC.
Morales on seisukohal, et just rikaste riikide ahnus ja laiskus on tulvades süüdi.
Viimase 20 aasta kõige rängemad üleujutused on Boliivias nõudnud ligi 40 inimese elu.

Teadlased avastasid Antarktika jää alt neli uut järve
Teadlased avastasid Antarktika jää alt neli suurt järve, mille kogupindala on sama suur kui seni avastatutest suurimal Antarktika veekogul Vostokil.
Teadlased on varem ajakirjale Nature kirjutanud, et äsjaavastatud järved aitavad kaasa kliimamuutuste tagajärgede uurimisele, vahendab BBC.
Ühtlasi on avastatud järvede abil võimalik seletada, kuidas jää võib liikuda kiiresti kontinendi sisealadelt merre.
Järved asuvad Recovery jäähoovuse all, mis toob jäädsadade kilomeetrite kauguselt sisemaalt Weddelli merre.

Jaapan saatis kosmosesse neljanda luuresatelliidi
Jaapan lähetas laupäeval kosmosesse neljada luuresatelliidi, mille eesmärgiks on jälgida Põhja-Koread, mille tuumakatsetused tekitavad Jaapanis ohutunde.
H-2A-rakett saadeti kosmosesse Tanegashima saarelt täna hommikul, vahendaa Reuters.
Jaapan on kosmosesse saatnud juba kolm luuresatelliiti, neljanda käivitumisel suudab Jaapan jälgida kord päevas ükskõik, millist kohta maailmas.

Inglismaal hukkus rongiõnnetuses inimene
Reede õhtul Inglismaal toimunud rõngiõnnetuses hukkus vanem naine ning raskemalt sai viga viis inimest.
Londonist Glasgowsse suundunud rong sõitis rööbastelt välja eile õhtul Cumbrias, vahendab BBC.
Politsei teatel viidi haiglasse kokku 22 inimest.
Õnnetuse asjaolud on selgitamisel.

46 riiki kavandavad kobarpommide keelustamist 2008. aastast
46 riiki kutsusid reedel Norras Oslos üles keelustama kobarpomme ja lubasid tegutseda selle nimel, et keeld kehtestuks juba tuleval aastal.
Keelu kehtestamiseks kavandavad riigid kohtumisi mais ja juunis Peruus Limas, novembris ja detsembris Austrias Viinis ning 2008. aasta algul Iirimaal Dublinis, vahendas ETV24.
Suured kobarpommide tootjad nagu USA, Venemaa ja Hiina kahepäevasel kohtumisel Oslos ei osalenud.
Norra välisministeeriumi kõrge ametnik Raymond Johansen ütles, et loodetavasti viib algatus sarnaste tulemusteni nagu kümne aasta eest sõlmitud Ottawa konventsioon maamiinide keelustamiseks, mille on ratifitseerinud 153 riiki.
46 riigi avaldust toetasid ka ÜRO ja Punane Rist. Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Wath relvade osakonna juhi Steven Goose'i sõnul ületas kohtumine Oslos nende ootusi.

Huvilised pääsevad Tallinna linnapea kabinetti
Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril alates kell 10.45 on Tallinna Linnavalitsuse hoone Vabaduse väljak 7 uksed linnarahvale paari tunni vältel avatud.
Huvilised saavad tutvuda linnavalitsuse istungitesaali ja linnapea kabinetiga.
Tutvumist alustatakse teenindusbüroost, kus jagatakse teavet selle tegevuse kohta, edasi liigutakse 4. korrusele istungite saali. Ühtlasi tutvustatakse kohaletulnutele lühidalt istungite toimumise korda jms.
Eelmisel aastal käis linnavalitsuse avatud uste päeval ligemale pooltuhat inimest.

Pajula: Devalveerimisdraama taasesitlus
Lõppeval nädalal üritati Riias jälle lavale tuua devalveerimisdraamat. Et katse pole esmakordne, võiks veidi arutada selle üle, mida me senistest äpardunud üritustest teame.
Praegu tundub, et iga sellise näitetüki kohustuslikuks tegelaseks on välismaine ekspert. Riias osutuks selles Taani ökonomist Morten Hansen, meile võib siinkohal meenuda Esko Passila, kelle juunikuine Äripäevas esitatud mõttekäik (kiire inflatsioon sööb ära kodumaiste ettevõtete konkurentsivõime) on Hanseni omaga äravahetamiseni sarnane.
Sellised mõtteavaldused kutsuvad omakorda esile otsustava vastulöögi kodumaistelt ekspertidelt ja keskpangalt, kes kõik peavad välismaalase argumente elukaugeteks ja kohalikest oludest möödavaatavateks. Pärast umbes nädal aega kestvat melu selgub, et välismaa ekspert ei olegi tegelikult nii väga ekspert, lehtedesse ilmuvad uued pealkirjad ja kõik vaibub... et siis mõne aja pärast uute osatäitjatega jälle esile kerkida.

Selver ja Falck Pärnu pääsesid finaalturniirile
VÕRKPALL:
Põhiturniiri esimesena lõpetanud Selveri meeskond alistas veerandfinaali korduskohtumises Tallinna Kalevi kindlalt 3: 0. Poolfinaalis läheb Selver vastamisi SK Riga meeskonnaga, kes mängis teist korda üle Tartu Pere Leiva. Tartu klubi ei suutnud kodusaalis võita lätlaste vastu geimigi ning mullune Schenkeri Liiga hõbedane meeskond piirdub tänavu 5.-8. koha turniiriga.
Falck Pärnu, kes veerandfinaalseeria avakohtumises alistas Poliurs/Biolarsi napilt 3: 2, võitis kordusmängu Ozolniekis kindlalt 3: 0. Falck Pärnu poolfinaalvastane on Lase-R, kes kahel korral alistas tulemusega 3: 0 ELVI/Kuldiga.
Schenkeri Liiga veerandfinaalid, 24.02:

Marion Jones võib karjääri lõpetada
KERGEJÕUSTIK:
Jones ei ole kunagi põrunud dopingukontrollis, kuigi kahtlane märk on tal siiski küljes. Ajalehe Göteborgs-Posten sõnul, oli tal "pauk" lähedal aasta tagasi, kui tema A-proov oli positiivne, kuid B-proov oli korras, vahendab Sportnet.
Oma kodulehel ütleb Jones, et keskendub pere-elule. Ta on praegu lapseootel ja plaanib abiellu astuda Barbadose sprinteri, 31-aastase Obadele Thompsoniga. Jonesil on endisest kooselust Tim Montgomeryga kaheaastane poeg. Montgomery on endine 100m maailmarekordimees.
Thompsoni seni suurimaks saavutuseks spordis on Sydney olümpiamängude 100 m pronksmedal.
Jones on kolmekordne olümpiavõitja ja kahekordne OM-i pronksiomanik. Tema auhinnakapis on MM-võistlustelt kolm kulda, üks hõbe ja üks pronks.

Viktoria Leks ületas Pariisis 1.88
KERGEJÕUSTIK:
19-aastane tallinlanna ületas nii 1.80, 1.85 kui 1.88 esimesel katsel, kuid rekordi 191 kordamine ebaõnnestus kõigil kolmel üritusel. 1.88 andis Leksile neljanda koha, vahendab Sportnet.
Võitis Ateena olümpiavõitja ja valitsev sisemaailmameister Jelena Slesarenko (1.94), järgnesid Marta Mendia Hispaaniast ja Nicole Forrester Kandast (mõlemad 1.91). Leksi selja taha jäi eelmisel suvel 1.92 hüpanud eakaaslane Svetlana Školina.

Sapporo MM: kolme päevaga on medaliarve avanud üheksa riiki
Sapporo MM-võistluste kolme päevaga on omaniku leidnud seitse medalikomplekti. Vähemalt korra on poodiumile asja olnud üheksal riigil, kulla eest on hümni mängitud viiele riigile.
Vähemalt üks igast autasust on juba olemas Norral, Soomel ja Saksamaal, neist kaks esimest on jõudnud ka kahe esikohani, vahendab Sportnet. 
Võrdluseks - kaks aastat tagasi Oberstdorfis oli 11 medaliriiki. 19 alaga suutsid norralased võtta 19 medalit (7 kulda, 5 hõbedat, 7 pronksi), ülejäänud riikidest ei küündinud keegi rohkem kui kahe kullani.
Neli aastat tagasi Val di Fiemmes oli samuti 11 medaliriiki ja siis kuulus nende hulka Eesti. Norra saagiks oli toona 16 medalit, nesit 5 olid kuldsed. Kuus aastat tagasi oli poodiumile asja 10 riigi sportlastel. Soome kogus 11, Norra ja Venemaa 10 medalit, kuid kuldasid oli taas kõige rohkem (6) norralastel.

Jens Salumäe ronib august välja
MM-i suure mäe suusahüppevõistlusel 48. koha saanud Jens Salumäe ütles, et ta peaks praegu hüppamise põhitõdesid õppima, mitte maailma ässadega koos võistlema.
Salumäe hüppe pikkuseks mõõdeti 92,5 meetrit. Teise vooru pääsemiseks oleks Soome Puijo suusaklubisse kuuluv eestlane pidanud kirja saama 13 meetrit pikema õhulennu.
"Mu tase ei vasta MM-i tasemele, mind motiveeriks praegu kontinentaalsarja võistlused," lausus Salumäe. "Hüppamise põhiasjad, A ja O on paigast ära. Tegelikult peaksin praegu treenima, mitte võistlema."
Mullu Torino olümpial suurel hüppemäel 23. koha saanud Salumäe tehnika lagunes hilissügisel ja novembrikuisel MK-etapil Kuusamos kukkus ta justkui sügavasse auku. Süvenesid vastuolud Eesti koondise treeneri Hillar Heinaga.
"Enne siia tulekut sain Soomes treenida kolmel päeval järjest, tampisin 30 hüpet," ütles Salumäe. "Ootan juba lume sulamist, et saaksin hakata kõike otsast peale ehitama."

Mardna: usun, et Šmigun suudab meid rõõmustada
Homseks MM-i avaetteasteks valmistuv Kristina Šmigun tegi täna pärastlõunal Sapporos kerge soojendustreeningu.
Kristina Šmigun tuli rajalt koos treenerist isa Anatoli Šmiguni ja arst Mihkel Mardnaga, kes käis koos kahekordse olümpiavõitjaga rada proovimas.
Kristina Šmigun tegi suusabokside ees oma saapad Fischeri klambritest lahti ja tervitas.
Kas kõik on korras? Eile 30-aastaseks saanud Šmigun vastas peanoogutusega.
Heatujuline Anatoli Šmigun noogutas pärimise peale samamoodi: "Jah-jah, kõik on korras!"
Doktor Mardna võttis enda õlule pressiesindaja rolli, selgitades, kuidas Eesti parimal suusatajal on hooaja kõige tähtsamaks võistluseks valmistumine viimastel päevadel läinud.
"Väga palju vahet Torino olümpia eelse seisundiga pole," hindas Mardna Kristina Šmiguni kehalist võimekust. "Kristina on kindlasti tippvormis, seda oli tõusudel liikumisel hästi näha. Ta on medali pärast võitlemiseks väge täis."

Sapporo MM: Simon Ammann tuli suurel mäel maailmameistriks
Simon Ammann tuli Sapporo suusahüpete suurel mäel maailmameistriks, edestades hõbedase auhinna saanud soomlast Harri Ollit vaid 0,2 punktiga.
Avavooru võitnud kahekordne olümpiavõitja Ammann lendas teises voorus 134.5 m kaugusele ning teenis kokku 266.1 punkti. Teise vooru pikima õhulennu tegi 136.5 m kaugusele kandunud Olli, vahendab ETV Sport.
Esikolmiku lõpetas norralane Roar Ljökelsöey, kes oli samal kohal ka esimese vooru järel, lõplik punktisumma oli mehel 262,9 punkti. Adam Malysz oli 258,. 3-ga neljas,, Thomas Morgenstern 249,9 -ga viies ning Janne Ahonen 249,9 -ga kuues.
Aegade noorimaks maailmameistriks pürginud 17-aastane austerlane Greogr Schlierenzauer piirdus 223,6 punkti ja 10. kohaga, MK-sarja üldliider Anders Jacobsen aga ei suutnud enamat 14. kohast.

Sapporo MM: Salumäe saavutas 48. koha
Jens Salumäe hüppas MM-võistlustel suure mäe hüppevõistlusel vaid 92,5 meetrit ning teise vooru ei pääsenud.
Stiilipunktid olid Salumäel 15,5 ja 16 vahel, punkte sai ta kokku 57,0, vahendab Sportnet.
Salumäe hüppas välja 48. koha ning 30 parema hulka ei pääsenud. Teise vooru pääsemiseks oleks ta pidanud hüppama vähemalt 105, 5 meetrit.
Võistlus asus juhtima šveitlsane Simon Amman, kes võitis suusahüpete suure mäe esimese vooru 125 m pikkuse õhulennuga, mille eest teenis 123 punkti.

Rehemaa võistluse rikkus kukkumine
Aivar Rehemaa kukkus MM-võistlustel 15 km + 15 km suusavahetusega sõidu alguses, sai valusa hoobi vastu põlve ja pidi leppima 42. kohaga.
"Kiirel laskumisel vasemasse kurvi pöörates oli juba mingi vend minu ees kõhuli maas," kirjeldas Rehemaa 15 km pikkuse klassikaosa kolmandal kilomeetril juhtunud õnnetust. "Hakkasin temast mööduma, aga tema suusk jäi mulle ette ja lendasin suure hooga raja kaitsevõrku. Sain juba püsti, kui tagant küttis keegi mulle selga ja kukkusin uuesti käpuli."
Enne kukkumist püsis Rehemaa juhtgrupis, pärast kukkumist kaotas ta liidritele ligi paarikümne sekundiga. Ta asus kiiresti eesminejaid püüdma.
"Hakkasin püsti saades kohe teistele järgi kühveldama," lausus Rehemaa. "Tegin lolli tööd, kulutasin palju jõudu. Sain juba Kaspar Koka kätte, aga klassikasõidu lõpus läks raskeks."

Kaspar Kokk: eesmärk jäi täitmata
MM-il 15 km + 15 km suusavahetusega sõidus 29. koha saanud Kaspar Kokk ei täitnud hooaja eel seatud sihti jõuda 20 parema hulka.
Kokk polnud tänavu MK-sarjas 30 parema sekka mahtunud, tema parim etteaste oli 43. koht Otepääl 15 km klassikasõidus.
"Tulemuse järgi võib öelda, et saavutasin MM-iks hooaja parima kehalise seisundi," ütles Kokk. "Jõudsin korralikult pingutada. Aga hooaja eel võetud eesmärk ületada mullu olümpial samal alal saadud 20. koht jäi täitmata."
Kokk ei jäänud rahule 15 km klassikatehnika distantsiga, sest ta jäi juhtrühmast palju maha. Ta ütles, et valis valed suusapaari.
"Kümme minutit enne starti valikut langetades eelistasin parema pidamisega suuski," selgitas ta. "Mul vasardas peas Otepää MK-etapilt jäänud halb mälestus - tookord võtsin parema libisemisega suusad ja piinlesin rajal."

Doktor Kiudma: hemoglobiininäidu jälgimine pole nagu kehakaalu kontrollimine
Eesti suusakoondise arst Tarvo Kiudma ütles, et näinud Jaak Maele saatuslikuks osutunud vereproovi eel mingit põhjust muretsemiseks.
Doktor Kiudma, miks tõusis Jaak Mae hemoglobiininäit üle lubatud piiri?
Seda võisid põhjustada mitmed asjad. Näiteks treeningukoormuse langemine enne MM-i. Võib-olla pikk lennureis - lennukis on kuiv õhk ja tuleb rohkem juua kui tavaliselt, samuti ei saa seal piisavalt liikuda.
Kindlasti sai natukene ka alpimajas viibimisega liiale mindud. Lõpus olid kõrgused juba päris suured (väidetavalt kuni 4500 meetrit - toim). Ükskord, kui ma ise sinna sisse astusin, ei suutnud üle kümne minuti vastu pidada.
Meie oma viga...
Nii et hemoglobiininäit pole kontrollitav?
Ei ole jah. See pole nagu kehakaalu jälgimine. Mõnikord võivad näidud olla natukene ettearvamatud, sajaprotsendiline kindlus puudub.

Suusavahetusega sõidu võitis Axel Teichmann, Kokk 29., Rehemaa 42. 
Tugeva lõpuspurdi teinud Axel Teichmann võitis Sapporo maailmameistrivõistlustel 15 + 15 km suusavahetusega sõidu, edestades finišis poole sekundiga kaasmaalast Tobias Angereri ja itaallast Pietro Piller Cottrerit.
Pikale lõpusirgele sööstis esimesena Angerer, kuid Teichmanni lõpp oli võimsam ning sirgel temale vasturohtu ei olnud. Neljanda koha sai veel üks sakslane, Jens Filbrich, kes kaotas 3,2 sekundit. Petter Northug oli finišis viiendana (+ 8,2), vahendab ETV Sport.
Kolm kilomeetrit enne finišit trügis liidriks Piller Cottrer, kes sõitis rinnutsi Angereriga, suures grupis olid siiski koos 17 mees, kes mahtusid 9,7 sekundi sisse. Viimases vaheajapunktis 28.85 km punktis jätkas esikohal Angerer.
Parima eestlasena sai Kaspar Kokk 29. koha, kaotades 2.25, 7. Aivar Rehemaa oli finišis võitjast hiljem 4.57, 6 ja sai lõpp-protokollis 42. koha.

Jaak Mae: mul tuleb peksta iseennast, mitte hotellitoa kappi
Sapporo MM-il viiepäevase võistluskeelu teeninud Jaak Mae ütles täna Eesti ajakirjanikele, et lubatust kõrgem hemoglobiininäit tulenes ilmselt oma prohmakast.
Jaak Mae, kuidas te oma pettumust väljendasite, kui halba uudist kuulsite?
Hoidsin pettumust rohkem enda sees - sellises olukorras tuleb mul peksta vaid iseennast, mitte hotellitoa kappi.
Mida hing ütles?
Hea meel loomulikult ei olnud, tunne oli äärmiselt kehv. Kui sa ei pääse starti võistlusel, millele oled panustanud, siis enam kehvemat tunnet ei saagi olla. Aga mis teha - ilmselt oma prohmakas.
Mis mõttes oma prohmakas?
Sportlasena jahid maksimumi - lähed kogu aeg kompama piire, ajad asjad viimase peal üles. Olles varem neli-viis tundi päevas alpimajas viibinud, üritasid edaspidi seal kauem olla.

Sapporo: suusavahetusega sõidu poole võistlusmaa järel liider Fredriksson
Sapporo maailmameistrivõistluste 15 km + 15 km suusavahetusega sõidu liider 15 km pikkuse klassikatehnikasõidu järel on Mathias Fredriksson, kes läks vabatehnikapoolele koos Christophe Perrillat ja Tobias Angereriga.
Liidergruppi mahtus 22 meest, kellest viimane kaotas liidrile 17,9 sekundit, teatas ETV Sport.
Kaspar Kokk lõpetas võistluste esimese poole liidrist 1.30, 2 hiljem ja Aivar Rehemaa oli aeglasem 1.50, 7. Kohad vastavalt 31. ja 35.
Vabatehnikasuusad sai kõige nobedamalt alla Vincent Vittoz, kellel selleks kulus 32,45 sekundit, Rene Sommerfeldt oli 0,86 sekundit aeglasem, Tobias Angerer kaotas selles arvestuses 1,04 sekundit.
7.5 km järel oli liider Mathias Fredriksson, kes vedas 22-liikmelist gruppi. Rootslasele järgnesid sekundi sees Jens Filbrich, Anders Södergren, Martin Bajcicak ja Rene Sommerfeldt.
Kaspar Kokk tuli järgmises suures grupis 35. kohal, kaotades liidrile 39,7 sekundit. Aivar Rehemaa oli temast sekundi võrra tagapool ning 37. kohal.

Mandrilt saabuvad külastajad lõhuvad Vormsi jääteed
TV3 Seitsmeste uudiste andmetel lõhuvad Vormsi elanike tarbeks rajatud jääteed mandrilt saabuvad külastajad, kes ei pea kinni liikluseeskirjadest kinni.
Kohalikud elanikud kardavad, et olukorra jätkudes pole neil enam teed, kus sõita.
Jäätee valvur Feliks Piirak ütles teleuudistele, et kirjutab üles kõikide autode numbrid: "Kui mõni kaduma läheb, siis teab otsida."

Video: President Toomas Hendrik Ilvese vastuvõtt
Vabariigi aastapäevapidustused Tartus möödusid suurepäraselt, kinnitasid
President Toomas Henrik Ilves ja riigi esimene proua Evelin Ilves asusid pärast kontserti ja kõnet saabunud külalisi talveaias kätlema.
Presidendi külalised jagasid muljeid ka TV3 seitsmestele uudistele.

Riigikohus ei aruta Sakala keskuse lammutusloa tühistamist
Riigikohus ei võta arutlusele Sakala keskuse lammutusloa tühistamist nõudvaid kaebusi.
Riigikohtu kodulehe andmetel esitasid kaebused Helle Vilu, mittetulundusühing Hooliv Jätkusuutlik Tallinn ja arhitektide liit.
Eestimaa Looduse Fondi juristi ekspertiis tunnistas Sakala keskuse lammutusloa ebaseaduslikuks.

Maanteedel võib esineda libedust
Pärastlõunal olid põhi-ja suuremate tugimaanteede katted kuivad. Kohati oli sõidujälgede vahel kinnisõidetud lund ja jääd.
Lagedatel teelõikudel oli pinnatuisku ja peenardel tuisuvaalusid. Mõnel pool võib olla päikese käes sulanud lumest niiskeid kohti, mis õhtul võivad muutuda libedaks, teatas maanteeinfokeskus.
Teepinna temperatuur oli -1° kuni -6°.

Laanet ja Timberg annavad homme üle elupäästjatele aumärgid
Esmaspäeval kell 15 annavad siseminister Kalle Laanet ja
Päästeteenistuse Elupäästja Medali saavad 35 elupäästjat, kellest noorim on Tõrva Gümnaasiumi 5B klassi õpilane Margit Mumm. Samuti leiavad tunnustamist Lennubaasi nooremleitnant Tarmo Must, nooremleitnant Valmar Vingisaar, nooremleitnant Ivar Värk, nooremveebel Lauri Tooding ja seersant Mario Ziugand.
Päästeala arengule kaasaaitamise eest pälvib päästeteenistuse Suure Kuldristi Päästeameti kauaaegnepeadirektor Mati Raidma. Päästeteenistuse Kuldristi saab viis inimest, nende hulgas Rootsi Päästeameti peadirektori asetäitja Ivar Rönnbäck, analüütik Roland Nilsson ja Soome Siseministeeriumi Päästeteenistuse osakonna direktor Pentti Partanen. Veel antakse välja 11 Päästeteteenistuse Hõberisti ja 18 Päästeteenistuse Medalit.

Ilmajaam: Järgmine nädal on oodata plusskraade
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmeil on viimane pakasene päev esmaspäev, teisipäevast hakkab ilm soojenema ning oodata on plusskraade.
Esmaspäeva öö on muutliku pilvisusega, päev pilvisem, kuid olulise sajuta. Puhub kagutuul 5-10, saartel ja rannikul puhanguti 12-16 m/s, pärastlõunal tuul nõrgeneb. Ööl vastu esmaspäeva on oodata külma kuni 18 kraadi, päeval jääb temperatuur miinus 3 ja miinus 9 vahele.
Teisipäeval pilvisus tiheneb. Öösel sajab lund üksikutes kohtades, päeval on sadu paljudes kohtades ja võib kergelt tuisata. Puhub idakaare tuul 3-8, päeval rannikul kuni 13 m/s. Ööl vastu teisipäeva võib temperatuur langeda miinus 10 kraadini, päeval jääb temperatuur 0 ja miinus 5 kraadi vahele.
Kolmapäeval on enamasti pilves ilm. Öösel sajab paljudes kohtades lund ja lörtsi, päeval lörtsi ja vihma ning on jäidet. Puhub lõuna-ja kagutuul 3-8 m/s. Päevane temperatuur jääb miinus 1 ja pluss 3 kraadi vahele.

Jõks: TÜ psühhiaatriakliinikus rikutakse patsientide õigusi
Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul rikutakse Tartu Ülikooli (TÜ) kliinikumi psühhiaatriakliinikus patsientide õigusi, kuna neid jälgitakse videosüsteemiga.
See rikub patsientide põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele. Jõksi sõnul on tegemist jälitustegevusega varjatud jälgimise vormis, ent jälitustegevuse seadus ei anna tervishoiuteenuse ostutajatele jälitustoimingute õigust, vahendas ETV24 Eesti Raadio uudiseid.
Õiguskantsleri sõnul toimub kliinikus seadusliku aluseta ka külastajate ja patsientide läbiotsimine ning neilt keelatud esemete konfiskeerimine.
Jõksi hinnangul tuleb patsientide jälgimiseks vajalk õiguslik alus luua sotsiaal-, sise- ja justiitsministri koostöös.

Edelaraudtee lisab Tartu-Valga liinile neli lisareisi
Edelaraudtee lisab alates märtsist Tartu-Valga liinile neli ning Tartu-Elva liinile kaks rongireisi päevas rohkem kui seni.
Täiendavad reisid Tartu-Valga liinil väljuvad Tartust kell 5: 57 ja 13: 50 ning Valgast kell 8: 17 ja 17: 37. Täiendavad reisid Tartu-Elva liinil väljuvad Tartust kell 12: 10 ning Elvast kell 13: 00, teatas Edelaraudtee.
Edelaraudtee reisijateveo juhi Annemari Oherdi sõnul saavad tänavu renoveeritud nii Tartu kui ka Elva raudteejaamad.
Eesti Raudtee teeb 2008. ja 2009. aasta jooksul Tartu-Valga vahelisel marsruudil parandustöid, mis võimaldab tulevikus ühendust 15-20 minuti võrra kiiremaks muuta.

Haige juurde kiirustanud kiirabisõiduk põhjustas ahelavarii
Laupäeval sattus Tartus liiklusõnnetusse kiirabisõiduk, mis põhjustas kokku nelja sõidukiga juhtunud ahelavarii.
Õnnetus juhtus kella 15.13 ajal Riia ja Puusepa tänavate ristmikul, kus kiirabisõiduk Volkswagen Transporter, mida juhtis 1975. aastal sündinud Peep ületas ristmiku töötavate vilkurite ja sireeni kasutades foori keelava punase tulega ja põrkas kokku sõiduautoga Volkswagen Touareg, mida juhtis 1951. aastal sündinud Ene.
Saadud löögist põrkas operatiivsõiduk vastu teisel rajal seisnud sõiduautot BMW, mida juhtis 1973. aastal sündinud Valeri viimane omakorda otsa esimesel rajal seisnud liinibussile Mercedes Benz, mida juhtis 1941. aastal sündinud Osvald.
Liiklusõnnetuses sai vigastada operatiivsõidukis olnud medõde 1972. aastal sündinud Piret ja Volkswageni juht.

Türil hukkus põlengus inimene
Ööl vastu pühapäeva hukkus Türil puhkenud tulekahjus inimene.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Pargi tänaval täna öösel kell 3: 01. Päästjate kohale jõudes olid leegid ühekordse puitmaja pööningult väljas ja terve hoone suitsu täis. Kustutustööde käigus leiti majast hukkununa vanem mees.
Tulekahju tekkepõhjused on selgitamisel.
Tulekahju lokaliseeriti kell 4: 41, viimane auto lahkus sündmuskohalt 7: 13. Pärast kella üheksat sõitsid kaks päästeautot järelkustutustöödele.
Tulekahjuhetkel töötas sündmuskohal kolm päästeautot ja operatiivkorrapidaja.

Tallinnas hukkus liiklusõnnetuses neli inimest
Tallinnas juhtus täna varahommikul ränk liiklusõnnetus, milles hukkus neli inimest.
Õnnetus juhtus kella 6.30 ajal Tallinnas Valdeku tänaval.
Esialgsetel andmetel liikus sõiduauto BMW Valdeku tänaval Männiku tee poole. Valdeku tänava ja Lootuse pst ristmiku lähedal vasakkurvis kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu puid.
Sündmuskohal hukkusid 19-aastane Igor, 20-aastane Valeri ja 21-aastane Kirill. Samuti autos viibinud 20-aastane Sergei suri saadud vigastustesse haiglas.
Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Poliitikud vaidlevad kolmapäeval kultuuripoliitika üle
Kolmapäeval, 28. veebruaril kell 16.00 toimub Suurgildi hoones kultuuripoliitika teemaline valimisdebatt, mida juhatavad Barbi Pilvre ja Rein Veidemann.
Viimane võimalus kohtuda kultuuripoliitikutega enne valimisi silmast silma! Esindatud on kõik Eesti suuremate parteide kultuuripoliitika asjatundjad, kes on esitatud erakondade kultuuriministrite kandidaatideks ning praegune kultuuriminister, teatas Eesti Ajaloomuuseum.
Valimisdebatil osalevad Jaak Allik (Eestimaa Rahvaliit), Andres Herkel (Isamaa ja Res Publica Liit), Peeter Jalakas (Erakond Eestimaa Rohelised), Urmas Paet (Eesti Reformierakond), Indrek Saar (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Peeter Võsu (Eesti Kristlikud Demokraadid) ja Raivo Palmaru (Eesti Keskerakond).
Debatt aitab tutvustada erakondadepoolseid seisukohti kultuuripoliitilistes otsustes ning kultuuri edendamisel, toonitades selle kaudu publikule, et kultuuripoliitika pole vaid valimisplatvormi üks sunduslik osa, vaid Eesti rahvusliku identiteedi jätkusuutlikkuse alus.

Indoneesia praamipõlengu vrakk uppus
Neljapäeval põlema süttinud Indoneesia praam hakkas täna ootamatult koos 16 pardal olnud inimesega põhja vajuma.
16 pardal viibinud ajakirjanikust, politseinikust ning päästjast hukkus üks teleoperaator, mitu inimest on kadunud, vahendab BBC.
Neljapäevase põlengu ajal hukkus vähemalt 42, osa reisijaid on veel kadunud, umbes 300 on päästetud.

Ukraina opositsioonierakonnad sõlmisid koostöölepingu
Julia Tõmošenko blokk ja president Viktor Juštšenkot toetav Meie Ukraina sõlmisid laupäeval lepingu, mis sätestab nende koostöö nii opositsioonis olles kui võimule saades.
Ühendatud opositsiooni juhib kooskõlastav nõukogu, mis koosneb kummagi erakonna kuuest esindajast. Koostöölepingu sõlminud erakonnad tahavad ennetähtaegseid parlamendi- ja kohalikke valimisi ning 2004. aastal põhiseadusesse tehtud paranduste tühistamist, vahendas ETV24.
"Lepingule allakirjutanud on lubanud ühendada kõik demokraatlikud jõud nii parlamendis kui väljaspool üle-Ukrainalisse demokraatlikku liikumisse," ütles Meie Ukraina pressiesindaja.
Pärast lepingu sõlmimist kutsusid Julia Tõmošenko blokk ja Meie Ukrainaopositsioon president Juštšenkot taastama põhiseaduslikku korda.

Jaaguar tappis USA loomaaia töötaja
USA Denveri loomaaias hukkus naistöötaja jaaguari rünnaku tagajärjel.
Jaaguar ründas töötajat oma puuris laupäeva hommikul, naine suri hiljem haiglas, vahendab BBC.
Loomaaia töötajad lasid looma pärast seda maha, kui ta üritas ka neid rünnata.
Kohe pärast juhtunut suleti loomaaed külalisetele.
6-aastane isane jaaguar Jorge saabus Denverisse 2005. aastal Boliiviast.

Põhja-Korea esitas Soomele noodi
Põhja-Korea Stockholmis asuv suursaatkond saatis Soomele noodi, milles palutakse selgitust võimaliku vägivallatsemise kohta kahe Põhja-Korea diplomaatilise töötaja kallal.
Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel on tegemist eelmisel nädalal Moskva-Helsingi rongis toimunud vahejuhtumiga, mille käigus kaks umbkeelset põhjakorealast viskasid vagunist välja piletikontrolöri ja tolliinspektorid. Politsei oli sunnitud nende jaoskonda viimiseks kasutama jõuvõtteid ja pisargaasi.
Põhjakorealased toimetasid läbi Soome Rootsi diplomaatlist kirja.

Tänasest on avatud ajaloolised bastionikäigud
Täna, 25. veebruaril avas Tallinna linn kõigile huvilistele tutvumiseks kogu Euroopas ainulaadsed Ingeri ja Rootsi bastioni käigud, avamispäeval on külastus tasuta.
Giidiga ekskursioonid toimuvad täna elava järjekorra alusel kell 11-16.30 iga poole tunni tagant. Grupi maksimaalne suurus on 25 inimest. Kogunetakse Lindamäel.
Külastajatele avatavate käikude pikkus on 380 meetrit. Linn alustas bastionikäikude põhjalikumate ehitustöödega 2004. aastal, investeerides aastatel 2005-2006 sinna 10,3 miljonit krooni. Tänavuses linnaeelarves on bastionikäikude taastamistöödeks kümme miljonit krooni.
Alates 27. veebruarist toimuvad giidiga ekskursioonid käikudesse igal teisipäeval, reedel ja pühapäeval kell 13.00 ja 15.00. Kuna käikudesse pääseb ainult grupiga ja giidi juhendamisel, tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 644 66 86. Vajadusel on gruppidel (maksimaalselt 20 inimest) võimalik tellida ka lisaekskursioone, päev ja kellaaeg kokkuleppel. Kogunemine ja piletite müük toimub Kiek in de Kök'is. Pileti hind täiskasvanule maksab 35 krooni, sooduspilet 15 krooni.

Nõmme saab uue avaliku ajanäitaja
Homme, 26. veebruaril kell 18 avab Tallinna linnavalitsus Nõmme keskuses, Jaama tn 1 uue disainiga kaasaegse ajanäitaja, mis on hästi nähtav ja mitmelt poolt vaadatav.
Tallinna vanimaks siiani säilinud avalikuks ajanäitajaks on Pühavaimu kiriku 17. sajandil valminud barokkstiilis puunikerdistega kell, mis kaunistab kiriku põhjafassaadi.

Sõerd: investorite võrdne kohtlemine oleks võimalik tänavu
Rahandusminister Aivar Sõerdi hinnangul oleks investorite ja fondihaldurite võrdse kohtlemise ettepanekuid arvestavad seadusemuudatused poliitilise konsensuse saavutamisel võimalik teha juba tänavu.
Sõerd ütles ETV24-le, et jagab investorite ja fondihaldurite ühenduste seisukohta, et nii äriühinguid ja eraisikuid kui ka eri kapitalitulu liike tuleks maksustamisel kohelda võrdselt.
Seoses vajadusega viia tulumaksusüsteem 2009. aastaks kooskõlla ema- ja tütaräriühingute direktiiviga on Sõerdi sõnul rahandusministeeriumis välja töötatud võimalikud tulumaksusüsteemi muutmise variandid, mis lahendaksid ka nimetatud ebavõrdse kohtlemise probleemi.
Investorite ja fondihaldurite ühendused teatasid, et teevad 1. märtsil erakondadele ettepanekud eri investorite ja investeeringute võrdsustamiseks, et piirata vastutustundetut laenamist ja eratarbimise kasvu.

Investorid soovivad reeglite võrdustamist
Eesti Investorite Liit ja Eesti Fondihaldurite Liit kutsuvad 1. märtsil kokku ümarlaua, kus esitatakse Eesti suurematele erakondadele ettepanekud seadusandluse muutmiseks, et lahendada vastutustundetul laenamisel rajanev eratarbimise kontrollimatu kasv.
Kuigi enamus erakondade valimislubadusi on seotud maksude ja palga temaatikaga, ei ole välja käidud reaalseid meetmeid, mis oleks suunatud kiirelt kasvava tarbimise ja laenuvõtmise rahustamisele, teatas teatasid organisatsioonid ühisavalduses.
"Pikaajalise positiivse arengu suudavad tagada õiglased ja ühtlased võimalused nii säästmisel kui ka investeerimisel. Praegu kehtiva maksuseaduse järgi koheldakse aga investeeringuid ja investoreid ebavõrdselt, eelistades ettevõtteid ja teatud tooteid, mis kokkuvõttes vähendab huvi investeerida mujale kui kinnisvarasse ja soodustab tarbimist," seisab avalduses.
Maksusoodustused peaks investorite hinnangul laienema kõigile investeerijatele võrdselt.

Suurgildi hoones väitlevad kolmapäeval kultuuripoliitikud
Tallinn
Üritusel on esindatud kõigi Eesti suuremate parteide kultuuripoliitika asjatundjad, kes on esitatud erakondade kultuuriministrite kandidaatideks ning praegune kultuuriminister Raivo Palmaru (Keskerakond).
"Loodame, et debatil leiab aset sisukas diskussioon Eesti kultuuripoliitika prioriteetidest, teemad keskenduvad sisulistele probleemidele Eesti kultuuri jätkusuutlikkusest spordikultuurini," teatas Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektor Mariann Raisma.
Debatil osalevad Jaak Allik (Rahvaliit), Andres Herkel (Isamaa ja Res Publica Liit), Peeter Jalakas (Eestimaa Rohelised), Urmas Paet (Reformierakond), Indrek Saar (Sotsiaaldemokraatlik erakond), Peeter Võsu (Kristlikud demokraadid) ja Raivo Palmaru (Eesti Keskerakond).

NYYD Ensemble esitab "Mõistujutte" 
Tuleval nädalavahetusel, 3. ja 4. märtsil annab NYYD Ensemble Olari Eltsi juhatusel Tallinnas ja Tartus kontserdi "?????/Mõistujutud ".
Kontserdi kavas on esiettekanne käesoleval hooajal NYYD Ensemble'i juures resideerivalt heliloojalt Galina Grigorjevalt, kellelt kõlavad Peterburi konservatooriumi lõputööks kirjutatud ooperistseenid tuntud valmi teemal muretust Rohutirtsust ja tublist Sipelgast.
Samuti kantakse ette Igor Stravinski "Renard" (1917) ja "Ragtime" (1918) ning Stravinski/Galina Grigorjeva "Kuidas seened sõtta läksid" (1904/2007).
Solistid on Kaia Urb (sopran), Iris Oja (mezzo), Mati Turi (tenor), Tiit Kogerman (tenor),
Uku Joller (bariton) ja Allan Vurma (bass).
Laupäeval, 3. märtsil toimub kontsert Tartu ülikooli aulas ning pühapäeval, 4. märtsil Tallinnas teatris NO99. Kontserdid algavad kell 19.

Ööl vastu esmaspäeva jagatakse 79. korda Oscareid
Ööl vastu esmaspäeva jagatakse Los Angeleses 79. korda Ameerika filmiakadeemia ihaldatuimad auhinnad - Oscarid.
Briti näitlejanna Helen Mirren on üks populaarseim kandidaat parima naisosatäitja kohale, vahendab BBC.
Soosik parimale meesosatäitjale on Forest Whitaker ning soosik parimale filmile on "The departed" (Kahe tule vahel). Martin Scorses on sama filmiga üks tugevamaid kandidaate parima režisööri kohale.
Parima filmi Oscarile kandideerivad filmid "Paabel", "Kirjad Iwo Jimalt", "Väike Miss Päikesepaiste", "Kahe tule vahel" ja "Kuninganna".
Parima meesnäitleja tiitlile on üles seatud Forest Whitaker ("Šotimaa viimane kuningas"), Peter O'Toole ("Veenus"), Will Smith ("The Pursuit of Happyness"), Ryan Gosling ("Half Nelson") ja Leonardo DiCaprio ("Vereteemant").

Kõige rohkem Kuldvaarikaid sai "Basic Instinct 2" 
Kõige rohkem filmitööstuse halvimate saavutuste auhindu Kuldvaarikaid, neli tükki, sai tänavu "Basic Instinct 2", järgnesid "Little Man" kolme ja "Lady in the Water" kahe Kuldvaarikaga.
"Basic Instinct 2" sai halvima filmi, järje ja stsenaariumi ning selle peaosaline Sharon Stone halvima näitlejanna kuldvaarika, vahendas ETV24.
Halvima näitleja auhinda jagasid vennad Marlon ja Shawn Wayans osatäitmise eest filmis "Little Man".
Halvimaks lavastajaks tunnistati M. Night Shyamalan filmi "Lady in the Water" eest.
Kuldvaarikaid jagati 27. korda. Nende võitjad valivad Kuldvaarika sihtasutuse 757 liiget.

Eesti jäähokimeistrivõistlustel selgus lõplik paremusjärjestus
Eesti meeste jäähokimeistrivõistlustel pühapäeval, 25. veebruaril peetud kohtumistes alistas meistermeeskond HK Stars Narvas kohaliku Paemurru SK 4: 2 ja Tartu Välk 494 kodujääl HC Eaglesi 11: 0 ning kaks mängu enne meistrivõistluste lõppu selgus lõplik paremusjärjestus.
Endale juba varem meistritiitli taganud HK Starsile (61 punkti 23-st mängust) järel sai teise koha Välk 494 (46/23), kolmanda Narva PSK (40/23), neljanda HC Eagles (26/24) ja viienda Kohtla-Järve Viru Sputnik (0/23).
Meistrivõistluste viimastes mängudes kohtuvad laupäeval, 3. märtsil kell 14.00 Kohtla-Järvel Viru Sputnik ja Narva PSK ning pühapäeval, 4. märtsil kell 16.00 Tartu Lõunakeskuses Välk 494 ja HK Stars.

HC Tallas kindlustas neljandat kohta
KÄSIPALL:
16 punktiga neljandal kohal kindlustanud Tallase edukamad olid Antti Rogenbaum 9 ning Erkki Maripuu ja Martin Johannson 8 väravaga, vahendab Sportnet.
Tabelis endiselt 3 punktiga viimasel, seitsmendal kohal paikneva SK Tapa edukaim väravaviskaja oli Priidik Neps 7 tabamusega.
Järgmine voor peetakse teisipäeval ja kolmapäeval. Esimesel õhtul on vastamisi SK Tapa -SK Reval-Sport/Kristiine SK ning teisel Chocolate Boys - Põlva Serviti ja HC Kehra - HC Tallas. Vaba on Viljandi HC.

Oper viis Roda võidule
JALGPALL:
Eestlase koduklubi Kerkrade Roda JC võõrustas laupäeval SC Heerenveeni ning Operi poolt 43. minutil löödu värava jäi selle mängu ainsaks, vahendab Sportnet.
Meistrisarja liider PSV Eindhoven oli kodus 1: 0 parem FC Groningenist. Philips Stadiumil lõi ainsa värava alles 87. minutil Rodrigo Alex.

Eesti terviseradadel püstitatakse täna rekordit
Täna kella 12-16 toimub Eesti terviseradadel rekordiüritus, millest
Rekordiüritus seisneb võimalikult paljude inimeste üheaegses suusatamises või liikumises.
Rohkearvulise suusarahva vastuvõtuks on Eesti enam kui 50 terviserada valmis. Ette on valmistatud 500 kilomeetrit suusaradu, avatud on suusalaenutused ning hoolitsetud on autode parkimisvõimaluste eest.
Pärast suusasõitu ootab suuremates keskustes osalejaid soe tee. Vastavalt võimalustele on korraldatud ühistransport.
Ürituse korraldaja Eesti Terviseradade SA juhataja Jaanus Pulles kutsub kõiki inimesi rekordi püstitamisele kaasa aitama: "Et meie ühine rekordiüritus õnnestuks ning saaksime olla tunnistajad eestimaalaste uuele maailmavallutamisele, on iga inimese panus äärmiselt oodatud. Õnnestumise korral teeme ühiselt tiiru ümber maakera ehk läbime enam kui 40 000 kilomeetrit," rääkis Pulles. Ta lisas, et peale rekordi püstitamise on ürituse eesmärk tutvustada inimestele nende kodukandi looduslikke terviseradu ja kutsuda kõiki sinna mõnusalt aega veetma.

Sapporo MM: Austria sai meeskonnavõistluses kindla võidu
Põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel Jaapanis Sapporos sai suure mäe meeskondlikus võistluses 1000,2 punktiga kulla Austria (Wolfgang Loitzl, Gregor Schlierenzauer, Andreas Kofler, Thomas Morgenstern).
Teine oli Norra (Tom Hilde, Anders Bardal, Anders Jacobsen, Roar Ljökelsöy) 953,3 ja kolmas Jaapan (Shohhei Tochimoto, Takanobu Okabe, Daiki Ito, Noriaki Kasai) 905,9 silmaga, vahendab ETV Sport.
Võistlus ebaõnnestus Soomel (Arttu Lappi, Mati Hautamäki, Harri Olli, Janne Ahonen), kes sai 869,8 punktiga lõpuks 4. koha.
Esimese ringi järel juhtis Austria 500,6 punktiga, järgnesid Norra 485 ning Jaapan 457,2 silmaga. Soomlased olid vaid 7. positsioonil.

Šmigun: ärge mind veel maha kandke! 
MM-il Sapporos suusavahetusega sõidus kümnenda koha saanud Kristina Šmigun ütles, et kehvalt libisenud vabatehnika suusad ei lubanud medaliheitlusse sekkuda.
7,5 km klassikadistantsi neljandana lõpetanud Šmigun jäi sama pika vabatehnika distantsi esimesel kilomeetril juhtrühmast maha ega suutnud enam liidrite tempot järgida.
"Staadionil uisudistantsile minnes tundus kohe, et suusk pole nii libe, et jaksaksin liidrite tempot pidada," lausus Šmigun. "Pidin igal sammul palju rohkem töötama kui teised. Sain aru, et ma ei jaksa niisuguse suusaga neile järele minna."
Viimasel ringil jäi Šmigun maha ka suusatajatest, kes konkureerisid viiendast kuni üheksanda kohani.
"Vaatasin, et nende järel minek tundub liiast," ütles ta. "Neljas, viies, kuues koht ei rahuldanuks mind niikuinii. Pjedestaalile said samad tüdrukud, kes on sel alal ikka ees olnud. Muidugi lootsin, et suudan kõvasti sõita. Aga ärge kandke mind veel maha, kaks individuaalvõistlust ja teatesõit on ees."

Sapporo MM: Manninen vedas Soome meeskonna maailmameistriks
Põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel Sapporos võitis meeskondliku kahevõistluse Soome nelik, Saksamaa kaotas teisena 28,4 sekundit.
Pronksiduellis lõi Magnus Moan finišisirgel Felix Gottwaldi. Norra jäi Soomest kolmandana 1.12, 0 ja Austria neljandana 1.12, 4, vahendab ETV Sport.
Soome juhtis võistlust juba suurelt mäelt tehtud kahe hüppevooru järel. Norra jäi 39 ning Saksamaa 49 sekundit. Austerlased kaotasid 1.01.
4x5 km pikkuse murdmaadistantsi avavahetuses suutis Anssi Koivuranta soomlaste edu hoida. Teiseks kerkis sakslane Sebastian Haseney, jäädes 31,1 sekundit. Austerlane Christoph Bieler kaotas kolmandana 55,5 ja norralane Havard Klementsen neljandana 57,9 sekundit.
Teises vahetuses ajas Ronny Ackermann maruliselt taga Janne Ryynäneni, kuid Soome juhtis poolel distantsil Saksamaa ees siiski 5,7 sekundiga. David Kreiner üritas kandadelt raputada Espen Rianit, ent ebaõnnestunult. Austria oli 51,3 sekundilise kaotusega Soomele kolmas, liidrist 53,4 sekundit jäänud Norra neljas.

Suusavahetusega sõidu võitis Zavjalova, Šmigun kümnes
Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun jäi Sapporo MM-il suusavahetusega (7.5 + 7.5 km) sõidus kümnendaks, sõidu võitis venelanna Olga Vavjalova.
Teiseks sõitis end Katerina Neumannova, kes kaotas võitjale 0,5 sekundit. Kolmandaks tuli norralanna Kristin Störmer Steira, kes kaotas 2,1 sekundiga.
Kristina Šmigun kaotas Zavjalovale 39,5 sekundit ja tuli 10. kohale.
Pärast suusavahetust oli esikohal oli Kristin Störmer Steira, teine oli Charlotte Kalla, kolmas Evi Sachenbacher Stehle, neljas Kristina Šmigun ja viies Katerina Neumannova.
Tulemused:
1. Olga Zavjalova RUS 41.27, 5
2. Katerina Neumannova CZE + 0,5
3. Kristin Steira NOR + 2,1
4. Evi Sachenbacher-Stehle GER + 4,6

Sapporo MM: Soome oli hüppemäel võimas ja stabiilne
Soomlased Janne Ryynänen, Jaakko Tallus, Hannu Manninen ja Anssi Koivuranta ei teinud MM-i kahevõistluse meeskondliku jõuproovi hüppevõistlusel mitte ühtegi ebaõnnestunud õhulendu. Põhjanaabrite kvartett pääseb 4x5 km teatesõidule norralastest 39 ja sakslastest 49 sekundit varem, olümpiavõitja Austria kaotab juba enam kui minuti.
Individuaalselt tegid kolm paremat kogusummat Ryynänen, Koivuranta ja päeva pikima hüppega 142 m hakkama saanud sakslane Björn Kircheisen, vahdnab Sportnet.
Soomlased olid esimeses voorus ainsad, kes kõik vähemalt 130 m välja ponnistasid. Seejuures oli esimesena tornist tulnud Ryynänen ja neljas mees Koivuranta oma grupi edukaimad ning nende Ryynäneni 138,5 m ka esimeste hüpete pikim õhulend. Tallus ja Manninen maandusid täpselt 130 m kohal, mis andsid grupis kolmanda tulemuse.
Enne teist hüpet kaotas Norra (Petter Tande, Havard Klementsen, Magnus Moan, Espen Rian) 12 sekundiga, norralastest oli edukaim Rian 137,5 meetriga. Sakslaste (Ronny Ackermann, Tino Edelmann, Sebastien Haseney, Björn Kircheisen) allajäämine hüppevõistluse esimese poole järel oli 23 ja austerlastel (David Kreiner, Mario Stecher, Felix Gottwald, Christoph Bieler) 24 sekundit.

TOOMAS HENDRIK ILVES: Näitame, et meil ei ole ükskõik
Presidendi aastapäevakõne 24. veebruaril Vanemuise teatrisaalis Tartus
Me elame kultuuriruumis, milles eeldatakse, et otsustame meie ise ja mitte mingid ülikud. Nii on ka sätestet me põhiseaduses: kõrgeim võim on rahvas.
Ja kuigi me usaldame igapäevaste otsuste tegemise oma volitet esindajaile riigikogus ja valitsuses, on meil õigus anda iga nelja aasta tagant rahvaesindajate tegevusele oma hinnang. Kas nad tegid hästi, kas nad olid meie, kodanike, väärilised või kuritarvitasid nad seda usaldust? Igaüks võib ise otsustada, igaüks võib anda oma hinnangu.
Ma panen teile südamele, et hinnata tuleb õigeid asju. Ma tahan, et valija teaks: ta saab selle, mida valib. Valitsemise tarkus ja keerukus on suurem mis tahes hüüdlausest või lubadusest. Valides hüüdlause, saab valija vastu poliitika, mis hakkab valitsemise asemel taas järgmisteks valimisteks raha koguma. Ma palun, valige targalt, valige nõudlikult, lubaduste asemel tegusid hinnates.

MIHKEL RAUD: Jää jumalaga, puberteet! 
Eelmisel nädalal avaldatud uuringut tulemuste kohaselt on prostitutsioon ehk mõnevõrra peenemalt ja võimalik, et ka pisut täpsemalt väljendudes teatud tüüpi sponsorteenuste osutamine murdnud end sisse Eesti koolide ustest.
Mingist massilisest kooliealiste enesemüügist muidugi rääkida ei saavat, ent tähelepanuväärsele paarisajale keskkoolitüdrukule sõitvat kõhukas pöidlajämeduse kuldketiga mees pärast tunde kooli juurde järele küll. Oma keha laenutamisega lunastab noor inimene endale pileti täiskasvanute pärismaailma. Sinna, kuhu pääseb ainult teatud raha eest. Sinna, kuhu pääsenuid eakaaslased teatava kadedusegagi vaatavad. See pärismaailm koosneb meeletutest edulugudest, üle pea lainetena kokku löövast glamuurist ning piiritutest võimalustest, mida pool tundi Aladdini lambi hõõrumist süsimusta BMW tagaistmel avab.
Kooliprostitutsioonist saab Eesti riigi 89. sünnipäeva nädala raadiointervjuude, televisiooni jutusaadete ning internetifoorumite kuum teema. Sulnid, kombekad ning oma eluga laitmatult toime tulevad kodanikud üle riigi vangutavad hämmingus pead: kuidas küll võib üks noor inimene nõnda madalale langeda? Jah, iga korraliku kodaniku austavale määratlusele pretendeeriv inimene on kohustatud meie kollektiivselt kehtestatud normidele ja standarditele vastama, ent vahendite valik sakraalsel rännakul "tegijate" klubisse olgu vastavuses meie, see tähendab selle klubi kõiki privileege juba täiel rinnal nautivate inimeste arusaamaga moraalist ning sellest, mis on lubatud ja mis mitte.

Hinnanguist mitmekultuurilisusele
Üks meie poliitik kurtis, et ikka leidub eestlaste hulgas veel palju neid, kes vaatavad viltu mitmekultuurilisusele. Kuid lubage - kas siis mitmekultuurilisusest innustumine on meil juba lausa kohustuslik?! Poliitik ütles küll "mitmekultuursus", kuid mina pean kohasemaks sõna "mitmekultuurilisus", sest kui öelda "kultuursus", jääb mulje, et tegemist on millegi eriti kultuursega. Kas siis need, kes on teist meelt - ja ta ise ka möönis, et neid on päris palju -, on sellepärast mingid arenematud inimesed, kellel pole õigustki oma seisukohti avaldada?
Mõnel pool maailmas elavad inimesed mitmekultuurilises keskkonnas, kuid mingi ideaal see pole. Kus on tugev ühtne rahvuslik kultuur, seal tuleks püüda seda säilitada.

Aeg maha kaitsereformis
Olev Hansalu raamatust "Carl Gustav Mannerheim. Põhjala suurmees" (2005, kaitseväe ühendatud õppeasutused ja kirjastus Elmatar) võime lugeda, et 1930-ndate lõpus tegi Soome kaitseminister Niukkanen ettepaneku allutada sõjaväe ülemjuhataja ja peastaap kaitseministrile. See oleks tähendanud võimu keskendumist kaitseväes poliitilise isiku kätte ja sõjaväe ülemjuhatajast oleks saanud kaitseministeeriumi ametnik.
Mannerheim kaitsenõukogu esimehena oli kategooriliselt selle kava vastu ja sellest loobuti. Tagantjärele sai laiemalt selgeks, et Niukkaneni ettepaneku vastuvõtmine oleks oluliselt nõr-gendanud Soome sõjaväe kaitsevõimet Talvesõjas. Nüüd on ka Eestis kuulda kavadest à la Niukkanen. Olen seisukohal, et me ei tohiks minna kergekäeliselt seda teed mööda. Ka Eesti võib uuesti seista tõsiste katsumuste ees. Seepärast võtkem aeg maha ja kaalugem hoolikalt lahendusi nii tähtsas küsimuses.

REPLIIK: Tühja kohta ei jää
Sellal kui Eesti arstid lähevad tööle meist lääne ja põhja poole, on hakanud siia tööle tulema arste idapiiri tagant. Mullu registreerus Eestisse tööle üheksa Venemaa arsti. Tõsi, iseenesest käivad nad täpselt selle võõrtööjõu kategooria alla, mida Eesti poliitikud peavad ihaldusväärseks - "kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid". Seega on nende tulek tervitatav.
Iseküsimus on aga see, mis saab kaugemas tulevikus, kui Eestist lahkunud ehitajate, arstide ja bussijuhtide tühjadele kohtadele ilmub üha enam pretendente meist madalama elatustasemega riikidest. Sest meeldib see meile või ei meeldi, tööturu globaliseerumine ja töötajate mobiilsus võib tähendada sedagi, et Eestis jääb üha vähemaks neid, kelle jaoks eesti keel on emakeel.

JUHTKIRI: Kõigi sõda kõigiga
Eestis võtab maad semukapitalism, ring-käendus ja sahkerdamine, kurtis oma aastapäevakõnes president Toomas Hendrik Ilves. Ühe või teise grupi suvaline ja varjatud eelistamine petab kodanikke, rikkudes kodanike ja riigi vahelist kokkulepet ning usku õiglasesse riiki.
Tänane Päevaleht kirjutab ühest levinud ringkäendusvormist - sellest, kuidas riigieelarvest kohalikele omavalitsustele raha jagatakse. Olgugi et maakondade omavalitsusliidud lepivad igal aastal kokku, mis rajatisele oleks konkreetses maakonnas kõige kiiremini raha vaja, jäetakse nende eelistused riigieelarve koostamisel pahatihti kõrvale. Näiteks ehkki Saaremaa omavalitsuste liit pidas maakonna olulisimaks objektiks Orissaare spordihoonet, eraldati riigieelarvest raha hoopis Kuressaare spordihoone tarbeks - olgugi et see ei mahtunud maakonna edetabelis esikümnessegi. Või näiteks Hiiumaal pidasid omavalitsusjuhid kõige kiireloomulisemaks objektiks Emmaste spordihoonet, raha tuli aga hoopis Kärdla muusikakoolile. Selliseid näiteid leiab üle Eesti veelgi.

5, 94 protsenti valijaist on juba hääletanud
Täna algas riigikogu valimiste eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades.
Koos eelmisel nädalal maakonnakeskustes hääletanutega on tänaseks oma hääle andnud 53 252 valijat, mis moodustab 5,94 protsenti nende üldarvust, teatas vabariigi valimiskomisjon.
Esmakordselt saab riigikogu valimistel hääletada ka Interneti teel. Täna kella 9.00 kuni 20.00 kasutas seda võimalust 9161 valijat. 2005. aasta kohalikel valimistel hääletas Interneti vahendusel esimesel päeval 2630 valijat. Elektrooniliselt saab hääletada ööpäevaringselt kuni kolmapäeva õhtul kella kaheksani veebilehel. Soovi korral saab häält muuta eelhääletamise ajal uuesti elektrooniliselt või valimisjaoskonnas hääletades. Valimispäeval häält muuta ei saa.

Reformierakond ostis peaministrile pöördumiseks eetriaega
Reformierakond ostis peaminister Andrus Ansipile Kanal 2-s eetriaega, et valitsusjuht saaks päev enne riigikogu valimisi rahva poole pöörduda.
"Me ei tee sellest saladust, peaministri viieminutiline pöördumine läheb maksma 70 000 krooni," ütles Päevaleht Online'ile Reformierakonna kampaaniajuht Arto Aas.
Küsimusele, kas Andrus Ansip esineb teles kui peaminister või parteijuht, vastas Aas: "Ta esineb kui Reformierakonna esimehest peaminister."
Ansipi teleesinemine läheb eetrisse laupäeval kell 18.55.

Rumm: Keskerakond hääletas ise sõjahaudade kaitse seaduse poolt
Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Hannes Rummi sõnul püüab Keskerakond sõjahaudade kaitse seaduse vaidlustamisega pöörata tähelepanu eemale korteriskandaalilt.
Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimehe Hannes Rummu sõnul on Keskerakonda kuuluv volikogu esimees Toomas Vitsut rõhutanud korduvalt vajadust võtta pronkssõduri teemal kuni valimisteni aeg maha.
"Nüüd aga soovib Vitsut veel enne valimispäeva vaidlustada riigikohtus sõjahaudade kaitse seaduse, sest see olevat põhiseadusega vastuolus ning võimaldavat pronkssõduri teisaldamist linnavalitsuse nõusolekuta," rääkis Rumm.
Rummu sõnul ei saa Tallinna volikogu keskfraktsiooni algatust tõsiselt võtta, kuna enamus Vitsuti parteikaaslasi riigikogu keskfraktsioonist hääletas jaanuaris sõjahaudade kaitse seaduse vastuvõtmise poolt.

Eesti saatis Venemaale saatkonna ründamise kohta noodi
Eesti saatis Venemaale noodi, avaldades protesti Moskvas asuva suursaatkonna juures eelmisel nädalal toimunud rünnaku üle.
Noodis avaldab Eesti murelikkust saatkonna julgeoleku pärast ja kutsub idanaabri ametivõime rakendama meetmeid, et võtta vastutusele saatkonda rünnanud isikud ja välistada selliste juhtumite kordumine tulevikus, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.

Laaneots vabastas ametist luurepataljoni ülema
Kaitseväe juhataja kindral-major Ants Laaneots vabastas täna ametist luurepataljoni ülema Riho Ühtegi.
Kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna ülem major Peeter Tali ütles Päevaleht Online'ile, et uueks luurepataljoni ülemaks nimetas Laaneots kapten Tarmo Ränisoo.
Ühtegi vabastamise põhjust Tali nimetada ei osanud. "Põhjus on see, et kaitseväe juhataja otsustas nii," ütles Tali.
Eesti Päevalehe andmetel saadetakse Ühtegi tõenäoliselt Brüsselisse NATO Eesti esindusse.
Eesti Päevaleht avalikustas mõni aeg tagasi loo Eesti luurerühma ebaõnnestumisest Afganistanis, millele lisandus läinud nädalal Eesti Ekspressis ilmunud artikkel sõjaväeluure kummalistest uurimissuundadest, mis võivad viidata ka ebaseaduslikule jälitustegevusele.

Pereisa võttis oma naise ning kaks last pantvangi
Tallinnas võttis pereisa täna ennelõunal pantvangi oma naise ja kaks last ning ähvardas nii enda kui pere tappa.
Humala tänaval elav naine teatas kell 11.19 politseile, et tema abikaasa ähvardab maha lasta nii helistaja, iseenda kui ka nende kaks last.
Sündmuskohale siirdusid keskkriminaalpolitsei ametnikud, eriüksus K-komando ning Põhja politseiprefektuuri läbirääkijad ja patrullpolitseinikud. Kohale kutsuti ka kiirabi.
Kella 15.15 ajal tulistas mees iseennast. Lasu peale sisenes majja eriüksus, naine ning kaks last kannatada ei saanud.
Kiirabi toimetas ellu jäänud 1963. aastal sündinud mehe haiglasse.
Keskkriminaalpolitsei algatas juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse vabaduse võtmist puudutava seadusesätte alusel.

Ida prefektuur alustas häälteostu kahtluse asjus uurimise
Ida prefektuur algatas Päevaleht Online'i artikli alusel kriminaalasja, et uurida Jõhvis toimunud võimalikku hääletostu.
Neli Ida-Virumaa töölist väidavad, et neile maksti sada krooni Reformierakonna kandidaadi poolt hääletamise eest.
Meeste väitel võeti nendega tuttavate kaudu telefonitsi ühendust ning öeldi kindel valimisjaoskond kuhu hääletama minema peab ning kandidaat kelle poolt hääletama peab. Neil kästi saja krooni eest hääletada Reformierakonna kandidaadi nr 408 Igor Sumaroki poolt, raha anti neile pärast hääletamist valimisjaoskonna juures autos.
Häälteostu kahtluse alusel on kriminaalmenetluse alustanud ka Lõuna prefektuur. Riigiprokuratuuri pressiesindaja ning vabariigi valimiskomisjoni kinnitusel on Tartus tuvastatud kaks häälteostu juhtumit ning kahtlustatakse veel nelja.

Veebruar on liikluses viie aasta raskeim
Veebruaris on liikluses tänaseks päevaks elu jätnud 13 inimest, viimati oli mustem statistika 2002. aasta veebruaris, mil hukkus 14 inimest.
Kümne viimase aasta veriseim küünlakuu oli aga 1997. aastal kui liikluses jättis elu koguni 19 inimest.
Julgestuspolitsei liiklusjärelvalve talituse vanemkomissar Tõnis Sulu ütles Päevaleht Online'ile, et liikluses ei saa teha üldistusi lühikese ajaga ning seega peab ta alanud liiklusaastat statistika põhjal viimase aja keskmiseks.
Eelmisel pühapäeval toimunud neli inimelu nõudnud avarii kohta ütles Sulu, et selliste õnnetuse puhul on raske kedagi süüdistada ning nentis, et inimestel pahatihti puudub rooli istudes vastutustunne enda ja oma lähedaste suhtes.
Sulu paneb inimestele südamele, et liigeldes arvestataks talviste teeoludega ning jälgitaks kõiki kohustuslikke piiranguid ja nõudeid. Eraldi rõhutas ta maanteedel sõites pikivahe hoidmise vajalikkust, mis ideaalis peaks olema kahe auto vahel 4 sekundit ehk 90 kilomeetrise tunnikiiruse juures ligi 100 meetrit.

Tuumajaama tagamaade avalikustamiseks on kogutud üle 5000 allkirja
Kümne päevaga on internetis olevale üleskutsele avalikustada Ignalina tuumajaama tasuvusuuring andnud allkirja üle 5400 inimese.
Üleskutse ühe autori Rainer Nõlvaku sõnul on ETV saates "Pealtnägija" välja käidud initsiatiiv saanud üllatavalt tugeva ühiskondliku vastukaja.
"Selgelt on näha, et inimesed tahavad selgust, millise hinnaga ja milliste riskidega me end Ignalina projektis võime siduda," ütles Nõlvak. "Veebis toimuva meeleavalduse eesmärgiks on vähemalt kümne tuhande toetusallkirja kogumine. Lähipäevil on kavas esimesed viis tuhat toetusallkirja valitsusele üle anda."
Üleskutses rõhutatakse, et Eesti riik on täna sattunud olukorda, kus majandusministril on ainuisikuliselt võimalik sõlmida suurtehing Leedu tuumajaama projektis osalemiseks. Selle tehinguga viidaks Eestist välja kakskümmend miljardit krooni ning Eesti riik satuks esimest korda oma ajaloo jooksul sõltuvusse välismaal toodetud elektrienergiast.

Õiguskantsler algatas menetluse sõjaväeluure tegevuse kontrollimiseks
Õiguskantsler Allar Jõks algatas 26. veebruaril menetluse, et hinnata, kas kaitsejõudude peastaabi luureosakond on oma tegevuses järginud isikute põhiõigusi.
Õiguskantsleri menetluse eesmärk on selgitada, millised on Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonna tegevuse õiguslikud alused ning kas ja millistel alustel on tehtud isikute põhiõigusi ja vabadusi piiravaid jälitustoiminguid.
"Jälitustoiminguid on lubatud teostada üksnes siis, kui jälitusmenetluse alustamiseks on olemas seadusest tulenev ajend ning taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada isiku põhiõigusi vähem riivaval viisil," märkis Allar Jõks. Õiguskantsler soovib selgitada, kas Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonna tegevusega on rikutud isikute põhiõigusi - eeskätt õigust eraelu puutumatusele ja sõnumite saladusele ning riigiasutuste keeldu koguda ja talletada Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt andmeid tema veendumuste kohta.

Kooliõpilased lähevad Moskvasse kultuurireisile
Haridus- ja teadusministeerium saadab 160 õpilast järjekordsele Moskva kultuurireisile, õppurid pärinevad kolmest Põhja-Eesti maakonnast.
Neljapäevasele reisile lähevad igast Lääne-Virumaa, Rapla- ja Harjumaa koolist neli gümnasisti, neid on saatmas 20 täiskasvanut.
Noored külastavad Tretjakovi galeriid, Kremlit ja Relvapalatit ja teevad läbi Moskva linnaekskursiooni.
Reisi rahastab haridus- ja teadusministeerium, seda toetab soodsate rongipiletitega Go Rail, reisi korraldab integratsiooniküsimustega tegelev mittetulundusühing Minuriik. Samuti aitab reisi läbi viia Eesti saatkond Moskvas.
Ekskursiooni korraldamine läheb maksma 650 000 krooni. Rong läheb teele täna kell 17.10 Tallinnast Balti jaamast, Lääne-Viru noorte pealevõtmiseks peatub ta Tapal 18.20. Õpilasi lähetab teele haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Vitsut tahab sõjahaudade asjus riigikohtusse pöördumist
Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest esimees Toomas Vitsut kutsus homseks kokku volikogu erakorralise istungi, milles päevakorras on vaid üks eelnõu: pöörduda sõjahaudade kaitse seaduse tühistamiseks riigikohtusse.
Toomas Vitsut, kes on ka pronkssõduri ümarlaua juht, on nii eelnõu koostaja kui esitaja.
Eelnõu kohaselt tuleb sõjahaudade kaitse seaduses tühistada need paragrahvid, mis lubavad riigil kohalikule omavalitsusele säilmete ümbermatmisel ettekirjutusi teha.
Vitsuti sõnul läheb sõjahaudade kaitse seadus vastuollu kohalike omavalitsuste põhiseaduslike tagatistega, mille järgi on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi tegutsedes iseseisvalt seaduste alusel.
Sõjahaudade kaitse seadus võeti riigikogus vastu 10. jaanuaril 2007 ning president kuulutas selle välja 11. jaanuaril.
Sõjahaudade kaitse seadus annab aluse matta ümber säilmed, mille hauad asuvad ebasobivates kohtades. Ebasobivateks kohtadeks on pargid, haljasalad, hooned väljaspool kalmistuid, kohad, kus haudadel toimuvad massiüritused või asuvad haudadega mitteseotud rajatised, samuti muud kohad, mis ei võimalda sõjahaudade väärikat kohtlemist.

Eesti geenivaramu alustab geenidoonorite andmete kogumist
Geenivaramu alustab andmete kogumist esmalt Lõuna-Eestis ning 2007. aasta jooksul haaratakse järk-järgult kõik Eesti maakonnad.
"EGV loodi 2001. aastal ja tänaseks on olemas 10 317 geenidoonori tervise- ja sugupuuandmed ning DNA. Sellise andmekoguga on geenivaramu juba praegu arvestatav biopank kogu maailmas," ütles Eesti geenivaramu juhatuse liiga professor Andres Mestpalu.
"Eesti riik on teadvustanud geenivaramu olulisust geeni- ja terviseuuringute läbiviimisel. Nelja aasta jooksul 2007-2010 on planeeritud kasvatada andmekogu suurus 100 000 geenidoonorini." lisas Metspalu.
Käesoleva aasta kevadest on geenivaramu Tartu ülikooli osa, mis tagab biopangale stabiilse arengu. Riigipoolne finantseerimine võimaldab luua andmekogu, mille suuruseks on 100 000 geenidoonorit. Sellest kujuneb piisavalt suur andmepank, et läbi viia kõrgetasemelisi geeniuuringuid, mille tulemused on suure usaldusväärsusega.

Eestis haigestub vähki ligi 6000 inimest aastas
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Onkoloogide Seltsi andmetel on kolme viimase kümnendi jooksul haigestumine vähki suurenenud 100 000 inimese kohta 1,8 korda.
2000. aastal registreeriti Eestis 6008 uut vähijuhtu mis on tuhande juhu võrra enam kui 1990. aastal ning Eesti Vähiregistri andmetel suureneb vähi esmasjuhtude arv.
Kokku haigestub Eestis vähki ligi 6000 ja sureb 3500 inimest aastas. Enim surevad eestlased kopsu-, käär- ja pärasoole- ning maovähki. Need on ka vähihaigused, millesse mehed enim haigestuvad. Meeste puhul lisandub veel eesnäärmevähk. Naised haigestuvad kõige rohkem rinna-, naha- ning käär- ja pärasoolevähki.
Vähihaigete elulemus on ministeeriumi teatel Eestis tunduvalt väiksem kui teistes Euroopa arenenud riikides. Väiksem elulemus tuleneb eelkõige vähi hilisest avastamisest tingituna patsientide hilinenud pöördumisest, ent ka puudustest diagnostika ja ravi korralduses.

Maksu- ja tolliamet on tagastanud tulumaksu üle 600 miljoni krooni
Maksu- ja tolliamet on täna hommikuse seisuga tagastanud 185 886 deklaratsiooni alusel kokku üle 602 miljoni krooni enammakstud tulumaksu.
Kokku on tänaseks esitatud 278 223 e-deklaratsiooni ning maksu- ja tollikeskuste teenindusbüroodest on kliendid palunud paberkandjal 21 992A eeltäidetud tuludeklaratsiooni väljatükki. Maksu- ja tolliamet ootab sel aastal ligi 550 tuhandet tuludeklaratsiooni, seega on oma tulu jõudnud deklareerida juba üle pooled eeldatavast deklareerijate koguhulgast.
Nendel, kel tuludeklaratsioon esitatud, soovitame jälgida oma personaalset tuludeklaratsiooni juures olevat infolehekülge e-maksuametis, kust saab informatsiooni oma deklaratsiooni esmase kontrolli tulemuste kohta.
Üldreeglina, kui e-maksuameti kaudu esitatud deklaratsioon ei vaja esmase kontrollimise tulemusena lisakontrolli, tagastatakse enammakstud tulumaks maksumaksja tuludeklaratsioonis märgitud pangakontole viie tööpäeva jooksul pärast deklaratsiooni esitamist.

Valimiskomisjon ei tühistanud Tartu eelhääletustulemusi
Vabariigi valimiskomisjon otsustas esialgu mitte tühistada Tartu eelhääletuse tulemusi.
Kahtluse tõttu, et riigikogu eelvalimistel ostetakse valimas käijate hääli ja tehakse ebaseaduslikku valimispropagandat, vahetas Tartu valimiskomisjon 20. veebruaril välja pooltäis valimiskasti.
Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja Mihkel Pilving ütles Päevaleht Online'le, et nii Tartu kui Tallinna valimiskomisjonid on seisukohal, et kuna võimalik häälteost toimus väikses mahus ei hakata eelhääletustulemusi tühistama.
Pilving lisas, et praeguseks on kindlaks tehtud kaks häälteostu juhtumit ning Tartu valimiskomisjon kahtlustab veel nelja juhtumit.
Siiski ei ole Pilvingu sõnul tegemist lõplikku otsusega. Otsuse antud juhtumis peab vastu võtma Tartu valimiskomisjon.

Briti Nõukogu sulgeb Eestis asuva infokeskuse
Briti kultuuri esindav Briti Nõukogu plaanib osaliselt sulgeda kümme Euroopas asuvast 19 asutusest ning suunab kokkuhoitud raha Suurbritannia ja islamimaailma vahelise kultuurilise läbikäimise innustamiseks.
Suurbritannia poolt finantseeritav Briti Nõukogu plaanib järgmise aasta märtsiks sulgeda osad oma asutused Eestis, Austrias, Bulgaarias, Soomes, Saksamaal, Ungaris, Lätis, Leedus, Slovakkias ja Sloveenias, vahendab The Times Briti Nõukogu peadirektorit Martin Davidsoni.
Briti Nõukogu kommunikatsioonijuhi Kadri Suni sõnul jäävad Briti Nõukogud kõikjal Euroopas alles, kuid osades Euroopa riikides, sealhulgas Eestis, suletakse Briti Nõukogude juures tegutsevad raamatukogud.
Briti Nõukogu Eesti esinduse infoteenuste juhi Ursula Roosimaa sõnul suletakse 2008. aasta märtsis Eestis Briti Nõukogu finantseeritav Tallinna vanalinnas asuv raamatukogu ning lõpetatakse kahepoolsete kunstiprojektide vahendamine. Raamatukogu on tegutsenud 13 aastat.

Raplamaal levib valeraha
Rapla politsei on lühikese ajavahemiku jooksul saanud kaks teadet võltsitud rahatähtede leidmisest.
Esimene juhtum oli 12.veebruaril, kui tööpäeva lõpus päevast kassat üle lugedes, leidis Kohilas asuva kioski müüja teiste rahatähtede hulgast ilmsete võltsimistunnustega 500 kroonise paberraha.
Teine juhtum oli 17.veebruaril Rapla vallas Kodilas, kus sealse kaupluse müüja avastas kaupluse kassas võltsimistunnustega 500 kroonise rahatähe.
Leitud 500 kroonised on olnud selgete võltsimistunnustega, trükitud tavalisele tarbepaberile ning neil puuduvad igasugused turvaelemendid. Mõlemad leitud 500 kroonised kannavad seerianumbrit BH204843.
Võltsitud rahatähed on saadetud ekspertiisi.
Lääne politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna kriminaaltalituse komissari Jan Lantsi sõnul tasub Raplamaa elanikel 500 krooniste rahatähtede osas tähelepanelik olla. "Kuna mõlemad juhtumid on olnud üsna järjestikku, võib võltsitud raha liikvel olla rohkemgi," märkis Lants.

Riigikontroll avastas Mustvee linnajuhtimises rohkelt puudusi
Riigikontroll viis veebruari alguses Mustvees läbi sisekontrolli auditi, mille tulemusena leidis linna sisekontrolli töös ja raamatupidamises olulisi puudusi.
Audit viidi läbi aastate 2004-2005 majandustehingute seaduslikkuse kohta.
Riigikontroll leidis, et Mustvee linna sisekontrollisüsteemis esineb olulisi puudusi.
Töökorraldust reguleerivad korrad on vananenud ja vastuolus õigusaktidega. Riigi ja linna õigusaktides sätestatut ei ole järgitud eelarveraha (sh reservfondi) kasutamisel, inventuuride korraldamisel, asjaajamise korralduses, andmete ja dokumentide avalikustamisel. Revisjonikomisjoni järelevalve linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse ja raamatupidamise õigsuse üle on olnud puudulik.
Samuti esineb riigikontrolli hinnangul Mustvee linna raamatupidamise korralduses puudusi.

Ida-Virumaal tapeti mees seitsme lasuga
Ida-Virumaalt Vaivara vallast leiti möödunud nädala neljapäeval mahalastud mees.
Viru ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev ütles Päevaleht Online'le, et 22. veebruaril kella 13.30 paiku leiti Riigiküla Eesti kalmistu lähedalt metsast 1957. aastal sündinud Sergei laip. Laibal oli kokku seitse laskehaava, meest oli tulistatud ka pähe. Rostovtsevi sõnul avastati samal päeval tapetu auto Sillamäelt.
Tapetu oli Rostovtsevi sõnul ettevõtja ning abielus. Meest oli 1980. aastal huligaansuse eest kohtulikult karistatud.
Politsei kontrollib hetkel erinevaid versioone, kindlaid kahtlustatavaid veel ei ole.

Purjus sissemurdja pidas võõrast eramut oma koduks
Falcki turvatöötajad andsid nädalavahetusel Tallinnas politseile üle purjus mehe, kes murdis sisse võõrasse eramusse, pidades seda enda koduks, ning lõhkus seal koduelektroonikat ja mööblit.
Falcki juhtimiskeskussai 23. veebruari hilisõhtul politsei korrapidaja kaudu appikutse ühte Tallinna uuselamurajooni, kus purjus mees oli võõrasse majja sisse tunginud.
Sündmuskohal selgus, et 34-aastane Aare oli esmalt tulnud eramu välisukse juurde ja nõudnud sisselaskmist, põhjendades oma nõudmist väitega, et elab seal.
Kuna pererahvas purjus võõrale ust ei avanud, läks mees maja taha, kus lõhkus aknaklaasi ja sisenes aknast majja. Seejärel lõi agressiivseks muutunud sissemurdja jalaga puruks LCD-teleri ja klaasist diivanilaua. Majaomanik hindas tekitatud kahju suuruseks umbes 50 000 krooni.
Falcki turvatöötajad andsid kinnipidamisel tugevat füüsilist vastupanu osutanud laamendaja üle politseile.

Ülekäigurajal jalakäijale otsa sõitnud kaubik põgenes
Täna varahommikul juhtus Tallinna kesklinnas liiklusõnnetus, kus jalakäija sai kaubikult löögi. Politsei palub pealtnägijate abi liiklusõnnetuse asjaolude selgitamisel.
Täna kella 06.38 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ja Laikmaa tänava ristmikul. Esialgsetel andmetel Laikmaa tänavalt Narva maanteele parempööret sooritanud kaubik Ford Transit sõitis otsa ülekäigurajal foori lubava tulega sõiduteed ületanud jalakäijale 29-aastasele Jurile. Kaubik lahkus sündmuskohalt. Kiirabi viis viga saanud jalakäija Ida-Tallinna Keskhaigla traumapunkti.
Politsei palub kõigil, kes õnnetust pealt nägid, helistada Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna korrapidajale telefonil 612 5666 või politsei lühinumbril 110.

Arnold Rüütel sai ÜRO UNITAR-i vanemeksprediks
President Arnold Rüütel on alates 1. jaanuarist ÜRO UNITAR-i eriülesannetega vanemekspert.
Eelmisel nädalal Tallinnas avatud UNITAR CIFAL TALLINN koolituskeskuses, kus viiakse ÜRO toetusel läbi regiooni linnajuhtide ja -ametnike treenimist ja koolitamist, lõpetas töö esimene rahvusvaheline õppegrupp, mille lõpetajatele ulatas UNITAR CIFAL TALLINN poolt diplomid president Arnold Rüütel.
"Esimene koolitus meie uues nn doonorkeskuses on lõppenud, kokku 14 linna esindajad kuuest riigist said kolme päeva jooksul ennast harida säästva transpordi võimalikkuse osas," rääkis koolituskeskuse üks eestvedajaid Tallinna Linna esindaja Euroopa Liidus Tõnu Karu. "Kindlasti paljude kohalviibijate jaoks meeldiva üllatusena õnnitles töögrupi liikmeid president Arnold Rüütel, kes alates jaanuarist 2007 töötab ÜRO UNITAR juures eriülesannetega vanemeksperdina," märkis Karu.

Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees sai tapmisähvarduse
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske sai ähvarduskõne, milles ta lubati tappa, kui ta Tallinna volikogus veel sõna võtab.
Jaak Juske tegi seoses vabariigi aastapäeva hommikul saadud ähvarduskõnega politseile avalduse.
Juske ütles Eesti Päevaleht Online'le, et sai vabariigi aastapäeva lõuna ajal telefoni teel ähvarduskõne, kus vanem meesterahvas ütles, et Juske tapetakse, kui ta volikogus vait ei jää. Kõne tuli varjatud numbrilt ja ei kestnud Juske sõnul rohkem kui 15 sekundit.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe enda hinnangul ähvardati teda, kuna sotsid on paljastanud volikogus keskerakondliku linnavalitsuse korruptiivsed tehingud.
Politsei on juhtunu suhtes algatanud kriminaalasja. Väidetavalt on juba teada ka võimalik helistaja, kuid enne uurimise lõppemist politsei selle isiku nime ei avalikusta.

Estonia annab õigeusu kirikule üle kolm tornikella
Täna külastab Estonia teatrimaja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) metropoliit Stephanos, kes kirjutab koos Rahvusooperi peadirektor Paul Himmaga alla kolme Läänemaalt Väike-Lähtrust pärit kirikukella üleandmise aktile.
Seni Estonia teatri laval asunud kellad võetakse sealsamas maha ja viiakse uude asupaika, piirkoplikku peakirikusse Ahtri tänavas. Üleandmisakti allakirjutamine toimub kell 14.00 Estonia teatri laval.
Rahvusooper Estonia peadirektor Paul Himma ütles, et kolm tornikella on Estonia teatris asunud juba viimased kolm aastakümmet. "Kellad toodi Läänemaal asuvast Väike-Lähtru õigeusu kirikust pärast seda, kui sealse koguduse töö oli katkenud. Aastate jooksul on kellasid kasutatud lavastustes, nagu näiteks Mussorgski ooperis "Boriss Godunov". Oleme neid kellasid hoolega hoidnud ning anname need nüüd hea meelega uuesti õigeusu kirikule, et need võiks taas täita oma algset ülesannet," sõnas Paul Himma.

Pühapäeval lehvis Põlvamaal ENSV lipp
Pühapäeval, 25. veebruaril tõmbasid senitundmatud isikud Põlva vallas Peri külas asuva katlamaja korstna otsa endise ENSV lipu.
Põlva politseijaoskonna pressiesindaja teatel teatati lipust kella 10.40 ajal ning päästeamet võttis lipu kella 11.20 ajal maha.
Juhtunut uurib kohalik konstaabel.

Rohumaa: kontsert on loominguliste inimeste reaktsioon
Presidendi kultuurinõuniku Jaanus Rohumaa sõnul on vabariigi aastapäeva vastuvõtu kontsert loominguliste inimeste reaktsioon ümbritsevale.
Rohumaa ütles ETV hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus, et mõnel aastal on õigustatud tõsisemas toonis kontsert, vahendab ETV24.
Rohumaa leidis, et tänavune kontsert täitis oma eesmärgi, sest sellist lugu oligi vaja seekord rääkida, mis liidaks ja haaraks endasse erinevaid ühiskonnakihte.
Aastapäeva kontserdi lavastas Andres Dvinjaninov.

Rahvasaadikud soovisid ööbimiskulude hüvitamist
Seoses Tartus toimunud vabariigi presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtuga soovisid mõned riigikoguliimed ööbimiskulude katmist.
"Ööbimine oli paratamatu lihtsalt paljudele inimestele, kes kaugemalt tulid. Pärnusse ma küll öösel ei söandanud sõitma hakata. Ja paratamatult jood ju klaasi veini," rääkis Ela Tomson SL Õhtulehele.
Jaak Alliku sõnul makstakse riigikogu liikme ööbimine sisekomandeeringu korra järgi alati välja.
Riigikogu esimehe Toomas Vareki sõnul jõudis tema lauale kas neli või viis avaldust palvega kinnitada Tartusse vabariigi aastapäevale sõitmine komandeeringuks, millega kaasneb ka päevaraha.

Ajaleht: Kuressaare piirivalvemasti linnast välja viimised idee on vaibunud
2003. aastal Kuressaare kesklinna püstitatud ja pärast seda linnapildis võõrkehana palju poleemikat tekitanud piirivalvemasti ei ole lähiajal kavas maha võtta.
"Ma ei oska kõigi nimel öelda, aga vaevalt jalutavad inimesed ringi, lõug püsti ja silmad taeva poole. Küllap nad on mastiga harjunud," ütles linnavolikogu esimees Toomas Takkis Meie Maale.
Kuigi 2005. koalitsiooni lepingusse oli sisse kirjutatud, et 66 meetri kõrgune piirivalve raadiomast tuleb mujale viia ei ole linnavõimud, seda teemat enam mõnda aega arutanud.
Masti vajalikkuse kohta ütles volikogu esimees Takkis: "Ükski Eesti riiki hindav ega sellest lugu pidav inimene ei kahtle õhu-, mere- ega maismaapiiri valvamise vajalikkuses. Kahtlemata on tegemist vajaliku tehnilise süsteemiga."

Kolm luksusautot põrkasid Lasnamäel kokku
Liiklusõnnetus leidis aset Tallinnas Võidujooksu ja Paekaare tänavate ristmikul.
Sõiduauto BMW 725 TDS, mida juhtis Roman(s 1986), põrkas vasakpöördel kokku otseliikunud sõiduautoga Audi A6, mida juhtis Sergei(s 1969).
Saadud löögist paiskus Audi kokku Sõiduautoga BMW X5, mida juhtis Peter (s 1968). Audis viibinud Irina(s 1974) toimetati PERh Mustamäe korpusesse.

Ajaleht: eestlased on Riia lennujaama huviorbiidis
Läti majandusminister Ainars Šlesersi on kinnitanud, et Riia lennujaam tahab 2013. aastaks jõuda 10 miljoni reisija teenindamiseni, selline kasv saaks tulla aga ainult Eesti ja teiste naaberriikide arvelt.
Riia lennujaamast mullu läbi 2,5 miljonit inimest. Nüüd on nad sihikule võtnud ka Lõuna-Eesti reisijad, kellel pole vahet, kas alustada õhusõitu kahe ja poole tunni tee kaugusest Tallinnast või Riiast, kirjutab tänane Postimees.
Läti majandusministri sõnul on Riia kui lennukeskuse edu garanteerinud julgus arendada nii rahvusliku lennufirmat kui ka lennujaama konkurentsivõimet näiteks madalate maksude kaudu. Ta lisas, et võimalus sama kiiresti areneda oli ka Tallinna lennuväljal, kuid polnud piisavalt poliitilist tahet seda ellu viia.

President tänas aumärkidega lihtsaid inimesi
Reedel Estonia kontserdisaalis toimunud üritusel "Eesti tänab" said president Ilvese käest enim riiklikke autasusid lihtsad iga-päevatöö tegijad.
Seda et kontserdisaalis hakkab midagi toimuma, võib märgata juba tänaval, kus auvalves kaitseväelased seisavad Estonia uste kõrval. Vahtkondi jätkub mitmele poole hoone sisemussegi.
Rahvariietes kohaletulnuid on vähe. Ainult üks neiu on endale triibulise seeliku selga ja kaks vanemat prouat tanu pähe tõmmanud, mehed on kõik tagasihoidlikes tumedates ülikondades. Eesti meeste paljastatud peade seas torkab silma pearabi laiaäärne kaabu, mille omanik Shmuel Kot siiski autasu ei saa. Tema asemel pälvib selle Tallinna sünagoogi ehituse toetaja Aleksandr Bronštein.
Tseremoonia algab täpselt ja presidendi saabumise puhul püsti tõusmisega ei viivita keegi. Oma kõnes tänab Toomas Hendrik Ilves lihtsaid inimesi, kes on andnud ühiskonnale rohkem, kui neilt on oodatud. Ilves väljendab ka muret, et heategusid märgatakse tavaliselt vähem kui möödalaskmisi, ning pahandab ajakirjandusega, mis seda võimendab.

Kultuuripreemia saajad mures eestluse pärast
Vabariigi aastapäeval tunnustati mulluseid Eesti teaduse, kultuuri ja spordi tipptegelasi.
Auhindu üle andnud ministrid rõõmustasid Eestile nime toonud saavutuste üle, kuid mitu preemia pälvinut tundis muret eesti keele ja kultuuri tuleviku pärast.
Wiedemanni-nimelise keeleauhinna pälvinud Kristiina Ross rõhutas eesti keele väärtustamise olulisust praegusel üleilmastumise ajastul, mil ka teadust tahetakse järjest enam teha võõrkeeltes.
"Pole vaja olla selgeltnägija mõistmaks, et niisuguse suhtumise jätkudes lakkab eesti keel teaduskeelena toimimast," ütles Ross. "Aga siis lakkab ta toimimast ka täisväärtusliku kultuurikeele ja järelikult ka täisväärtusliku riigikeelena."
Humanitaarteaduste laureaadile, nimekale eesti rahvapärandi uurijale Mall Hiiemäele oli preemia saamine üllatus, sest tema kirjutatu keskendub pigem eesti rahvale, mitte rahvusvahelisele üldsusele. "Aga võib-olla on hakatud mõistma, et me liialt üleilmastume ja on vaja väärtustada rahvakultuuri osas just seda, mis eesti rahvas on ise kokku pannud," ütles Hiiemäe. "Meil oleks väga vaja mõelda Eestile, kui me läheme mööda maailma pikaks ajaks ära. Et me ei unustaks oma kodumaad, sest meid on liialt vähe."

Rahvas tähistas Toompeal riigi sünnipäeva pakasest hoolimata
Krõbedale külmale vaatamata kogunes vabariigi aastapäeva varahommikul Toompeale lipuheiskamist vaatama suur hulk rahvast.
Krõbe külm, ligi 20-kraadine pakane härmatab vabariigi aasta-päeva varahommikul inimesi, kes kella seitsme paiku riigikogu hoovi tõttavad, et oma pilgu ja lauluga sinimustvalge Pika Hermanni torni tõsta.
Hommikupunas Kaarli kiriku juurest Toompea poole tõusev tee on uskumatult rahvarohke, sinna sammub nii mundris mehi kui ka mitme lapsega peresid.
"Nii külm on, et pisar jäätub ära," lausub üks tõtlik proua teisele, kui siseneb tavaliselt rahvale suletud hoovi. Seal ootab ees teisigi, kes rõõmustavad inimestele jagatud väikestest rahvuslippudest ja üksteise soojahoidvast seltsist.
Tuul sellest ei hooli ja kõrvetab niigi 18-kraadise külma veel krõbedamaks. Kaitsejõudude peastaabi õhtune otsus paraad külma ja tuule tõttu ära jätta ei ole inimesi hirmutanud ning täna tammub siin jalgadesse sooja kolmveerandi väljaku jagu rahvast.

Vabariigi sünnipäevapidu Tartus: laual kalamari, laval kompott
President Toomas Hendrik Ilvese esimene vabariigi aastapäeva vastuvõtt Tartus Vanemuises ei erinenud suuresti varasematest Estonias peetud pidudest.
On vabariigi aastapäeva pärast-lõuna ja Tartu bussijaamas avaneb tavatu vaatepilt - Sebe liinibussist väljub mitmeid riigikogulasi ja kultuuritegelasi, nende seas ka näiteks Eiki Nestor ja Mihkel Mutt abikaasaga. Väikese vaevaga saadakse takso ja põrutatakse otsejoones hotelli. Frakk selga, riiklikud autasud rinda, uuesti taksosse ja lõpuks ometi Vanemuisesse.
Väljas on üle 12 külmakraadi. Taksod ja ministrite autod vuravad otse Vanemuise teatrimaja treppi. Õhemates õhtutualettides daamid teevad vist oma kiireimad 10-20 sammu ning jäänud on vaid rutakas turvakontroll ja pidu võib alata. Polnudki see Tartusse tulek ju nii hull?
Oleks vaid Vanemuise kontserdi- ja teatrimaja veidi tuttavam. Estonias teavad paljud suursaadikud ja riigikogu liikmed, kuidas pääseb rõdule ja kus nende istekoht võiks asuda. Vanemuises on aga kõik uus ja katsu sa siis oma koht kiiresti üles leida. Kuid tegemist on lahkete inimeste teatriga. Raske on tervest Eestist leida klienditeenindajaid, kes suudaks kõigile külalistele sama rõõmsameelselt sadu kordi järjest öelda: "Tere tulemast, palun minge trepist üles."

Aravete sundis poliitikud väga tõsist juttu ajama
Ivari Padari kohtumine Aravete rahvaga meelitas Toompealt kohale veel teisegi poliitiku.
Sündmuskoht: Aravete vabaajakeskus, mille aknast näeb suusatavaid inimesi.
Tegelased: perenaine Marta Kondas, kutsutud külaline sotsiaaldemokraat Ivari Padar, kont-võõras rahvaliitlane Jaanus Marrandi, ergu meelega Liiva talu perenaine Reet Länkur, sõnakas 1850 lüpsilehma omanik Leonid Linkov ning veel kümme Aravete kandi inimest, kes sekkuvad vestlusse kooliteema juures.
Järvamaa mees riigikogus Jaanus Marrandi ilmselt teab, et ühe hääle puudujääk võib tähendada kaotust, ning sõidab Toompealt Aravetele kolleegi ja konkurendi Ivari Padari poliitloengule. Padar eksib eri Aravetede vahel ära ning nii saab varakult kohale tulnud Marrandi veerand tundi üksi valijatega juttu puhuda. Aga kui saabub Padar, kandub tähelepanu pigem talle.

Omavalitsused: Toompea ei arvesta rahajagamisel tegelikke vajadusi
Kuigi omavalitsusliidud panevad rahavajaduse paika, liigub raha ikkagi parteisidemete kaudu.
Saaremaa omavalitsuste liit, kuhu kuuluvad kõige erinevamatest parteidest pärit vallavanemad, otsustas eelmisel aastal, et maakonnas on kõige kiiremini vaja raha Orissaare spordihoone püsti panemiseks. Riigieelarvest ega lisaeelarvest ei antud selleks aga sentigi. Küll aga toetati Kuressaare spordihoonet, mis maakonna edetabelis esiküm-nesse ei mahtunudki.
Orissaare spordihoone ehitamine lükkus raha saamata jäämise tõttu kaks kuud edasi ning läks 3,8 miljonit krooni kallimaks. Saaremaa omavalitsuste liidu juhataja Raimu Aardami sõnul avatakse hoone märtsis. "Jumal tänatud, et nüüd on hoone peaaegu valmis," ütles ta. Rahvaliitu kuuluv vallavanem Aardam ei tee saladust, et ühe miljoni "kinkis" neile samasse erakonda kuuluv riigikogu liige ning endine Saaremaa maavanem Jüri Saar niinimetatud poliitilise raha hulgast.

Ligi süüdistas luureskandaali tõttu teravalt Tarmo Kõutsi
Sõjaväeluure nuhkimisskandaali tõttu asus kaitseminister Jür-gen Ligi vihaselt ründama endist kaitseväe juhti Tarmo Kõutsi, andmata armu ka Isamaa ja Res Publica Liidule.
Neljapäeva õhtul kirjutas Ligi oma blogis, et sama päeva Eesti Ekspressi luurejutt ilmus halval ajal, kuna seda võetakse poliitilise "komprana". Asja salajasust rõhutav minister võttis aga kohe ette Kõutsi, andes mõista, et eelmine armeejuht on ebaseadusliku jälitustegevuse peafiguur. "Tema isiklikus arsenalis on kogu see saast ja mõtteviis, mis neis haigeis dokumentideski," märkis Ligi. "Nuhkimise eesmärk polnud riigi julge-olek, vaid tsiviiljuhtimise takistamine, nagu need lollpead ka kirja on pannud."

Tallinna volikogu sai lipu ja esimehe ametiketi
Vabariigi aastapäeva eel õnnistati ja esitleti Tallinna volikogu esimehe ametiketti ja ajaloolist vapilippu.
Ametiketi andis 23. veebruaril Püha Vaimu kirikus volikogu esimehele Toomas Vitsutile üle Tallinna vapimärgi vastne kavaler Jüri Kuuskemaa. Õnnistamise viis läbi peapiiskop Andres Põder. Talitusel osales Tallinna praost ja Pühavaimu koguduse õpetaja Gustav Peeter Piir.
Pühitsemistalituse järel esitles Eesti muinsuskaitse seltsi aseesimees ja heraldikakolleegiumi esimees Priit Herodes Raekojas Tallinna ajaloolist heraldilist vapilippu.
Lipu kollasel kangal on suure linnavapi sinised lõvid, nii nagu seda on kirjeldatud 1591. aastal koostatud Tallinna linnakodaniku inventariloendis. Nüüdne sini-valge-triibuline linnalipp, mille fikseeris esmakordselt 18. sajandi keskel Nürnbergis ilmunud heraldikaatlas, tuleneb Priit Herodese hinnangul just algsest sini-kollasest vapilõvidega lipust, mis võiks tema soovitust mööda saada linnavolikogu esinduslipuks ehk nn raelipuks.

Päästekeskus sai kätte esimese uut tüüpi päästeauto
Täna toimus esimese uut tüüpi päästeauto pidulik üleandmine Põhja-Eesti Päästekeskusele. Lähiajal saavad eesti päästeteenistused kokku 44 uut päästeautot, neist viis hakkab tööle Põhja-Eesti Päästekeskuse komandodes.
Uued "Man" tüüpi autod on valmistatud Austria autotootja EMPL poolt, mis on spetsialiseerunud eriotstarbeliste autode pealisehituse tootmisele. Uute autode hankimise põhjuseks oli vajadus teha uuendusi nii alusautode võimekuses kui ka pealisehituse võimekuse suurendamiseks. Võrredles vanemat tüüpi päästeautotega on uutel autodel suurenenud veepaagi maht, lisaks on autodele juurde lisatud erinevaid töövahendeid, mis vanadel autodel puudusid, kuid mille järgi on tekkinud vajadus.
Põhja-Eesti Päästekeskuse päästetöödeteenistuse juhi Teet Piile sõnul parandab uute masinate lisandumine oluliselt päästetöödeks valmisoleku taset, kuna uute autode lisandumisel linnakomandosesse on võimalik praegu kasutusel olevad vanemat tüüpi autod suunata maapiirkondade teenindamiseks. Samuti on uued masinad oluliselt mugavamad ja turvalisemad.

Maja valdajad peavad kevadel tagama jääpurikate eemaldamise
Tallinna munitsipaalpolitsei kutsub majaomanikke tagama tänaval kõndijate ohutust ajal, mil kevadine päike tekitab katustele kogunenud lumekuhilate varinguid ning sulatab räästaisse kogukad jääpurikad.
"Ohutuse tagamine on majaomanike kohustus. Tuleb hoolitseda, et katusele kogunenud lumi ja räästaisse tekkivad purikad saaksid õigeaegselt eemaldatud," ütles munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik.
Järviku sõnul võtab munitsipaalpolitsei kevadpäikesega kaasneva ohu kõrgendatud tähelepanu alla.
"Kutsume kõiki linlasi tänaval kõndides tähelepanelikud olema, et mitte elu ja tervist ohtu seada. Probleemsetest majadest palume teavitada abitelefonil 1345," lisas Järvik.
Katustelt jääpurikate ja lume eemaldamine loetakse avariitöödeks, seega ei ole tarvis selleks eraldi luba taotleda. Kindlasti tuleks avariitööde teostamisest teatada linna abitelefonile 1345.

Nõmme saab uue avaliku ajanäitaja
Linnapea Jüri Ratas avab täna õhtul Nõmme keskuses Jaama tänav 1 uue disainiga kaasaegse ajanäitaja, mis on hästi nähtav ja mitmelt poolt vaadatav.
Ratase sõnul võiks Tallinna linnapildis rohkem olla avalikke ajanäitajaid.
"Avalikesse kohtadesse paigutatud kelladel on lisaks aja näitamisele ka linna kujundust täiendav funktsioon, lisaks on kellad olnud ammusest ajast inimestele kohtumispaikadeks," tõdes Ratas.
"Tallinnas on palju avalikke paiku ning linlasi ja meie külalisi teenindavaid asutusi, kuid kahjuks ei ole seal sageli ajanäitajaid. Avalik kell peab olema õiges kohas ja nähtav juba võimalikult kaugelt, seejuures on oluline ka kella kujundus ja valgustamine pimedal ajal," lisas Ratas.
Linnapea möönis, et avalikud kellad peaksid olema samuti ühtse linnamööbli elemendiks.

Bastionikäike külastas avamispäeval ligi 3100 inimest
Tallinnas on eilsest kõigile huvilistele avatud kogu Euroopas ainulaadsed Ingeri ja Rootsi bastioni käigud, avamispäeval külastas bastionikäike ligemale 3100 inimest.
Tallinna linnapea Jüri Ratase sõnul näitab külastajate nii suur arv, et huvi meie linna ja ajaloo vastu on jätkuvalt olemas.
"Väga meeldiv, et inimestel on soovi, aega ja huvi ajalooliste väärtustega tutvumiseks," ütles Ratas. "Legendaarsed bastionikäigud pakuvad tõelise elamuse igas eas külastajale."
Alates homsest, 27. veebruarist toimuvad giidiga ekskursioonid käikudesse igal teisipäeval, reedel ja pühapäeval kell 13.00 ja 15.00. Kuna käikudesse pääseb ainult grupiga ja giidi juhendamisel, tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 644 66 86. Vajadusel on gruppidel (maksimaalselt 20 inimest) võimalik tellida ka lisaekskursioone, päev ja kellaaeg kokkuleppel. Kogunemine ja piletite müük toimub Kiek in de Kök'is. Pileti hind täiskasvanule maksab 35 krooni, sooduspilet on 15 krooni.

Bastioni käikude avamine meelitas kohale rahvamassi
Ingeri Ja Rootsi bastioni maa-alused käigud on pühapäevast huvilistele avatud.
Tallinn korrastab käesoleval aastal huvilistele külastamiseks bastionid, renoveerib tornid ja mitmed kirikud.
Pühapäeval avas Tallinna linn huvilistele Ingeri ja Rootsi bastioni käigud, kuhu saab minna ekskursioonile. Kogu Euroopas ainulaadsete käikude külastamine oli avamispäeval tasuta. Sellest nädalast on käigud avatud regulaarseteks külastusteks, kuid neisse pääseb ainult grupiga ja giidi juhendamisel.
Külastajatele avatud käikude pikkus on 380 meetrit. Linn alustas bastionikäikude põhjalikumaid ehitustöid 2004. aastal, investeerides aastatel 2005-2006 ehitusse 10,3 miljonit krooni.
Alates 27. veebruarist toimuvad giidiga ekskursioonid käikudesse igal teisipäeval, reedel ja pühapäeval kell 13 ja 15. Kuna käikudesse pääseb ainult grupiga ja giidi juhendamisel, tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 644 6686.

Linnapea kabinetti uudistas 400 inimest
Tallinna linnavalitsust ja linnapea kabinetti uudistas laupäeval ligi 400 inimest.
Tallinna linnavalitsus avas uksed linnarahvale kell 10.45 ning paari tunni jooksul käis ametiruumidega tutvumas ligi 400 inimest, sealhulgas külalised Moldovast, USA-st ja Soomest.
Huvilistele näidati linnavalitsuse ametiruume ja anti ülevaade istungite toimumise korrast. Külastajaid tervitasid ka linnapea Jüri Ratas ning mitmed linnaametnikud. Eelmisel aastal käis linnavalitsuse avatud uste päeval ligi 500 inimest.

Nõmme saab uue avaliku ajanäitaja
Täna kell 18 avab Tallinna linnavalitsus Nõmme keskuses Jaama 1 uue disainiga tänapäevase ajanäitaja, mis on hästi nähtav ja mitmelt poolt vaadatav.
Tallinna vanimaks siiani säilinud avalikuks ajanäitajaks on Pühavaimu kiriku 17. sajandil valminud barokkstiilis puunikerdistega kell, mis kaunistab kiriku põhjafassaadi.

Linn investeerib Poska majja
Tallinna linn ja Jaan Poska Mälestusfond sõlmivad täna lepingu, mis näeb ette koostööd restaureeritava Poska maja töölerakendamisel, Poska mälestuse jäädvustamisel ja memoriaaltoa töö korraldamisel. Linn kavatseb tänavu Kadriorus asuva maja renoveerimiseks ja sisustamiseks kulutada 15,5 miljonit krooni. Poska 8 asuv aastaid tühjalt seisnud koloniaalstiilis puitvilla on ehitatud 19. sajandil. Majas elas aastatel 1908-1920 nimekas Eesti poliitik Jaan Poska.

Noored avavad viinavaba kohviku
Endise Hidalgo baari ruumides hakkab tegutsema suitsu- ja alkoholivaba kohvik.
Tallinna südames Pärnu maantee 9 asuvad keldriruumid linnalt hiljuti sümboolse tasu eest rendile saanud alkoholivaba kohviku loomise eestvedajad tahavad noortele pakkuda alternatiivset kooskäimiskohta, mis loodetakse avada hiljemalt maikuus.
"Mõte on luua selline mõnus suhtluskoht nagu kõigile tuttav Central Perk seriaalist "Sõbrad". Minu nägemuse kohaselt võiks avamine jääda maisse," ütles noortekohviku projektijuht Karin Streimann (23). Suitsu- ja alkoholivaba kooskäimiskoht, mis mahutab ligi 50 inimest, on mõeldud eelkõige just noortele ja lastega peredele. "Siin saab omavahel suhelda, tahtmise korral raamatut või ajalehte lapata ja lauamänge mängida," lausus Streimann.

Prokuratuur kaebas Ponosovi kriminaalasja lõpetamise edasi
Permi krai prokuratuur esitas kaebuse koolidirektor Aleksandr Ponosovi vastu kriminaalasja lõpetamise suhtes regiooni kohtusse.
Prokuratuur on seisukohal, et kohtumäärus on formaalselt ebaseaduslik, teatas RIA Novosti.
Prokurör Aleksandr Trojanovi sõnul pidi kohus tegema kohtuotsuse, aga mitte lõpetama kriminaalasja seoses selle ebaolulisusega.
Sepõtševo küla koolidirektor Aleksandr Ponosovi süüdistati kooli arvutites illegaalse Microsofti tarkvara kasutamises. Ponosov ei tunnustanud oma süüd juurdluse ega kohtuprotsessi käigus.

Eurotunnelile kompenseeritakse immigrantide poolt tekitatud kahju
Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsused peavad Eurotunnelile kompenseerima kahju, mis tekkis enne Sangatte põgenikelaagri sulgemist Põhja-Prantsusmaal.
Eurotunneli omaniku The Channel Tunneli operaatori sõnul põhjustasid tunneli kaudu Inglismaale põgeneda soovinud illegaalsed immigrandid ettevõttele 30 miljoni naela suuruse kahju, vahendas BBC.
Haagi vahekohus otsustas, et juhtumis olid süüdi Inglise ja Prantsuse valitsused, kes ei suutnud Calais' piirkonnas asuvas Punase Risti Sangatte põgenikelaagris korda ning avalikku turvalisust tagada.
Kohus ei ole veel otsustanud kompensatsiooni suuruse üle.
Eurotunneli algusest mõne kilomeetri kaugusel asuv põgenikelaager suleti 2002. aastal avaliku vastuseisu tõttu. Paljud kriitikud väitsid, et laagrit kasutati baasina, kust illegaalsed immigrandid Suurbritanniasse minna üritasid.

El Mundo: Gusinski sai Hispaania kodakondsuse
Hispaania valitsus andis meediamagnaat Vladimir Gusinskile kodakondsuse, mis välistab lõplikult mehe Venemaale väljaandmise.
Nii täitus 54-aastase Vene multimiljonäri ja maailma juudikongressi asepresidendi Vladimir Gusinki unistus saada EL-i kodakondsus, vahendab inopressa.ru ajaleht El Mundot.
Gusinski tegi koos teiste Vene oligarhidega koostööd endise Venemaa president Boriss Jeltsiniga. Vene telekanali omanikuna lubas Gusinski endale mitte ainult kriitikat Putini aadressil, vaid hakkas pidama läbirääkimisi ka CNN-i asutaja Ted Turneriga oma meediagrupi müümiseks. Sellest Kremlile kriminaalmenetluse algatamiseks piisas.
Venemaa otsis pidevalt edutult Gusinski väljaandmise võimalusi. Tänu tööle juudikongressis kaitses Hispaania teda Putini poliitilise jälitamise eest, ehkki kohtunike arvates kohustasid Euroopa Nõukogu konventsiooni normid Gusinskit välja andma.

Somaalia lähistel kaaperdati ÜRO toiduabi laev
Eile õhtul kaaperdasid Somaalia piraadid ÜRO toiduabi laeva, täna suundub olukorda lahendama USA sõjalaev.
Eile tungisid Kalašnikovidega piraadid toiduabi laevale ning käskisid meeskonnal aluse ranniku lähistel ankrusse jätta. Laeval on pantvangis 12 meremeest, kellest pooled on Sri Lanka ning pooled Keenia päritolu, vahendab Reuters.
See oli kolmas kord viimase kahe aasta jooksul, kui selles regioonis ÜRO toiduabi laeva kaaperdatakse.
Kaaperdatud laeva poole suundub USA sõjaväe alus. Piraatidega ei ole veel kontakti saadud.

Hollandi pensionärid petavad riigilt lahutusega raha välja
Paljud Hollandi pensionärid lahutavad riigilt raha väljapetmiseks oma abielu ning deklareerivad vähenenud sissetuleku, kuigi elavad koos edasi.
Üks kümnest Hollandist Hispaaniasse paremat kliimat nautima kolinud pensionärist - pensionadost on antud skeemiga valitsuselt raha välja petnud, vahendab Prantsuse väljaanne Liberation Hollandis läbiviidud uuringut.
Sotsiaalkindlustuse panga (SVB) poolt läbiviidud uuringust selgub, et paljud lahutanud pensionärid deklareerivad maksuametile, et elavad üksi, kuid tegelikult elavad endise abikaasaga edasi.
"Uksele koputades avastan tihti, et lisaks ühele pensionärile elab korteris veel teine, kes on juhuslikult tema eks-abikaasa," imestas SVB koordineerija Frits Werner.

Via Baltica võib hakata kulgema üle looduskaitseala
Poolas plaanitakse ehitada üleeuroopalise tähtsusega teed läbi unikaalse Rospuda looduskaitseala.
Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski on hiljuti teatanud, et korraldab Polasie piirkonna elanike seas referendumi, mis peaks otsustama, kas Via Baltica trass läbib Kirde-Poolas asuvat Rospuda märgala, vahendab Roheline Värav.
Nii keskkonnakaitsjad kui juristid väidavad, et referendumi korraldamine sellises olukorras on enam kui kaheldav, sest referendum küsiks inimestelt, kas riik peaks seadust rikkuma või ei. Varssavi Ülikooli proffessor Piotr Winczoreki sõnul ei saa korraldada referendumit ja küsida kodanikelt, kas Poola võib Euroopa Liidu seadusi rikkuda.
Poolas valitseva Seaduse ja Õigluse partei liikmed on hakanud Polasie regioonis juba tegema kihutustööd, et inimesed võtaksid referendumist osa ning hääletaks valitsuse otsuse poolt. Poola politsei on hakanud koguma informatiooni nende organisatsioonide ja isikute vastu, kes osalevad Rospuda oru kaitseaktsioonis.

Kohus: Serbia ei ole genotsiidis süüdi
Haagi Rahvusvaheline kohus otsustas tänasel istungil, et Serbia riik ei ole otseselt genotsiidi eest vastutav.
ÜRO Rahvusvaheline kohus Haagis otsustas täna, et Serbia ei ole juriidiliselt vastutav genotsiidi toimepanemise eest Bosnia- ja Hertsegoviinas, vahendab Le Figaro.
Süüdimõistmise korral oleks Serbia pidanud Bosniale kompensatsiooniks miljardeid dollareid maksma, kirjutas BBC.
Kohus tunnistas, et 11. juulil 1995. Srebrenicas toimunud massimõrv oli genotsiid, kuid tuvastanud selles Serbia otsest süüd.
"Kohus leiab, et Srebrenicas toimunud genotsiidi eest ei saa pidada vastutavaks Serbia riigiorganeid," ütles kohtu president kohtunik Rosalyn Higgins.
Kohus alustas Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegro vahelise juhtumi arutamist aasta aega tagasi mais, pärast tunnistajate läbikuulamise lõpetamist.

Vene peaprokuratuur kuulas üle kunagise peaministri
Venemaa endine peaminister Mihhail Kasjanov andis peaprokuratuuris tunnistusi endise rahanduseministri asetäitja Andrei Vavilovi asjus.
"Ma vastan meelsasti kõikidele küsimustele, minu jaoks ei ole ebamugavaid küsimusi," vahendas RIA Novosti Kasjanovi sõnu.
Vavilov ja Kasjanov olid 1997. aastal vene rahandusministri asetäitjaid. Peaprokuratuuri andmeil andis ministeerium krediidi ettevõttele MiG 231 miljonit dollarit, kuid saadud raha ettevõteni ei jõudnud, sest see läks vahendajate kaudu Vavilovaga seotud pangale.
Kommersant avaldas vene poliitikute vastused küsimusele, miks Kasjanov on ohtlik?
Irina Hakamada peab Kasjanovit tugevaks presidendikandidaadiks, võrreldes Putini teiste võimalike järeltulijatega. Tema hinnangul teeb Kreml kõikvõimaliku, et takistada Kasjanovi võimule pääsemist.

Iraani ähvardavad majandussanktsioonid
USA välisminister Condoleezza Rice'i sõnul ootavad Iraani tuumaprogrammi jätkudes ees majandussanktsioonid.
Sanktsioonide tagajärjel jääb Iraan ilma välisinvesteeringutest ning koostööst rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega, vahendas Rice'i öeldut BBC.
Samas märkis Iraani president Mahmoud Ahmadinejad, et tema riik jätkab oma tuumaprogrammi. "See on nagu rongiliiklus ühes suunas, kus pole kohti peatumiseks, pole tagurpidikäiku ja pidureid," sõnas Iraani juht.
Ahmadinejadi sõnul muretseb Lääs rohkem oma mõju kaotamises kui Iraani tuumaobjektide pärast.

Iraagi ministeeriumis hukkus plahvatuses kuus inimest
Täna hommikul toimus Iraagi pealinnas ühes ministeeriumis plahvatus, mille tagajärjel hukkus kuus inimest, kuid hoones viibinud asepresident pääses kergemate vigastustega.
Samal ajal viibis ministeeriumis tseremoonial šiiidist asepresident Adel Abdul-Mahdi, kes sai plahvatuses kergeid vigastusi, vahendas BBC.
Kergemate vigastustega toimetati haiglasse ka minister, kes oli vahetult enne plahvatust saabunud.
Politsei sõnul sai Bagdadi kesklinnas asunud avalike tööde ministeeriumis toimunud plahvatuses haavata 25 inimest.
Veel ei ole teada, kas tegemist oli atendaadikatsega.

Prantsuse presidendikandidaat soovib immigrandid koju saata
Prantsusmaa paremäärmusliku Rahvusrinde presidendikandidaat Jean-Marie Le Pen avalikustas sel nädalavahetusel Lille'is toimunud parteikongressil oma valimisplatvormi.
Le Pen soovib lõpetada immigrantide vastuvõtmise ja koostöö Euroopa Liiduga, vahendas BBC.
Le Peni sõnul on Prantsusmaa olukord katastroofiline, sest poliitiline eliit on viimase kolmekümne aasta jooksul riigi täielikult ruineerinud. Samuti pidas ta vajalikuks vabastada riik Euroopa Liidu poolt pealesurutud "poliitilisest ja rahanduslikust hullusärgist", kirjutas Le Figaro.
Le Peni sõnul ei ole riigil majanduslikku tulevikku, kui otsekohe ei peatata kontrollimatut immigrantide sissevoolu. Immigrantide all peab ta silmas hüljatud inimesi, kes tulevad üle maailma Prantsusmaale vaesunud prantsuse töölistega võistlema. Ta lubas illegaalsed sisserändajad kodumaale tagasi saata. Samuti pidas ta vajalikuks jätta immigrandid ilma sotsiaalsetest toetustest ning maksta neid edaspidi ainult prantslastele.

Vene meedia: paraad jäeti ära poliitilistel põhjustel
Vene meedia kirjeldab Tõnismäel pronkssõduri juures kahe seltskonna vahel toimunud rüselust ning väidab, et see oligi kaitsejõudude paraadi ärajäämise põhjuseks.
Loodus maksab Eestile millegi eest kätte, sest kaitsejõudude paraad jäeti ära tugeva külma tõttu, kirjutab Komsomolskaja Pravda.
Väljaanne vahendab vene internetis levivate kommentaaride üldist seisukohta: "praegu on selge miks Eesti okupeeriti, kuna väljas oli halb ilm ja keegi kaitsjatest ei tulnud kodust välja".
Samas märgib ajaleht, et 23. veebruaril vene ja eesti seltskonna vahel pronkssõduri juures toimunud rüselus oligi paraadi ärajäämise põhjuseks, kuna selle toimumine võinuks märkimisväärselt destabiliseerida Eesti ühiskonda.
Kommersant märgib, et kaitsejõudude paraadid on toimunud ka tugevama külmaga ning pole kahtlust, et tegemist on poliitilise otsusega.

Iraagi president jäi äkitselt haigeks
Iraagi president Jalal Talabani viidi täna hommikul Jordaania pealinna haiglasse.
73-aastase Talabani ootamatu haigestumise võis presidendi kantselei ametnike sõnul põhjustada mitu päeva kestnud pingeline töö, vahendas BBC.
Ametnikud kinnitasid, et muretsemiseks ei ole põhjust.
Asepeaminister Barham Salih ütles, et presidenti vaevas vererõhu langus, samal ajal kui teise allika sõnul oli tal probleeme neerudega.
Talabani esines viimati avalikkuse ees laupäeval Sulaimaniya linnas, kus ta haiglasse pandi. Ammani jõudmisel viidi ta koheselt kuningas Husseini meditsiinikeskusesse.
Talabani on üks pikaajalisemaid Kurdi poliitikuid. Ta on ka Kurdistani Isamaalise liidu esimees.
Ta vannutati presidendiks 2005. aasta aprillis.

Sõjaroimarite amnestia pälvis Afganistanis protesti
Kui president seaduse heaks kiidab, andestatakse väepealikele varasemad sõjakuriteod.
Laupäeval korraldati Afganistani pealinnas Kabulis ligi 25 000 inimesega suurmeeleavaldus kohalike sõjapealike toetuseks, kellele parlamendi mõlemad kojad olid otsustanud anda amnestia. Inimõiguste kaitsjad ja ka paljud kohalikud aga taunivad nende karistamisest loobumist.
Seadusega vabastatakse vastutusest kõik väepealikud, kes osalesid vabadussõjas Nõukogude okupatsioonivägede vastu, kuid tunnustavad praegust Afganistani põhiseadust ja valitsust. Amnestia jõustumiseks on tarvis veel vaid president Hamid Karzai allkirja.
Afganistani inimestel leina jätkub: alates 1978. aastast on maa olnud vahetpidamata sõjas, kord Nõukogude Liidu, kord USA, kord rahvusvaheliste terroristide vastu. Kõige kestvam on aga olnud kohalike väepealike omavaheline arveteõiendamine. Sealses vaenutegevuses kaotas inimelu tähtsuse, sõjaroimad muutusid argipäevaks - ligi 30 aasta jooksul on hukkunud üle pooleteise miljoni inimese.

Autode jagamine peaks leevendama Praha liiklusprobleeme
Isegi hea ühistranspordiga Prahas ummistuvad magistraalid tipptundidel lootusetult.
Nutikad ärimehed loodavad võtta olukorra leevendamiseks appi "kommunismi". Juba mitmetes Lääne-Euroopa linnades, eeskätt Saksamaal, Šveitsis ja Hollandis on kasutusele võetud ühised autod. Ilmselt esimese Ida-Euroopa riigina peaks need jõudma Tšehhisse.
Uus lähenemine ühendab kommunistliku ideaali, keskkonnasäästlikkuse, kapitalistliku kasumijahi ning peene kosmosetehnika.
Kasutaja jaoks toimub autode jagamine lihtsalt: olles süsteemiga liitunud ning maksnud deposiidi, tuleb minna vajaduse korral vaid jaotuspunkti, võtta sealt auto ning sõita minema. Ülejäänu teeb juba automaatika: hind kujuneb kasutatud aja ning läbisõidetud kilometraaži põhjal. Viimast mõõdavad satelliidisignaalide abil GPS-seadmed. Tavaliselt on Lääne-Euroopas maksimaalne autorentimise aeg üks päev, sõiduki võib võtta aga ka kõigest tunniks.

MKM rahastab mittetulundusühingute ja sihtasutuste projekte
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) alustas mittetulundusühingute ja sihtasutuste projektide rahastamistaotluste vastuvõttu.
Ministeeriumi teatel rahastatakse projekte, mis toetavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valdkondade arengut.
Projektivalikukriteeriumid ja taotlejaorganisatsioonile esitatavad nõuded on toodud 2007. aasta mittetulundusühingute ja sihtasutuste projektide rahastamise korras.
Rahalise eraldise suuruseks on 50 000 kuni 300 000 krooni, kokku kuulub eraldamisele 3 miljonit krooni. Taotluste vastuvõtt lõpeb 30. märtsil.

Perevägivallas süüdistatud Viisnurga juht astus tagasi
Täna toimunud puidu- ja mööblitootja AS-i Viisnurk nõukogu koosolekul esitas Viisnurga juhatuse liige Toivo Kuldmäe tagasiastumispalve, mille nõukogu ka rahuldas.
Kuldmäe ametikohalt tagasiastumise põhjused on seotud tema eraeluga, teatas ettevõte börsile.
Reedene Postimees kirjutas, kuidas Kuldmäel tuleb mais teist korda kohtu ette astuda süüdistatuna vägivallatsemises oma endiste pereliikmete vastu.
Kuldmäe on kommentaaridest siiani keeldnud.
AS-i Viisnurk nõukogu valis uuteks juhatuse liikmeteks Einar Pähkli, Andres Kivistiku ja Erik Piile. Juhatuse esimehe määrab nõukogu järgmisel koosolekul.
Einar Pähkel on alates 2006. aastas juunist AS-i Viisnurk finantsdirektor. Aastatel 2000 - 2006 töötas Einar Pähkel Viisnurgas finantsjuhina.

Ministeeriumid: võtta või mitte võtta? 
Rahandus-ministeerium eesotsas Aivar Sõerdiga arvab, et riigil tuleks Eesti Raudteest dividendide välja võtta, seevastu majandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium, mida juhib Edgar Savisaar, jätaks raha ettevõttesse.
Täna Savisaarega kohtunud Sõerd ütles peale kohtumist, et pakkus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kompromisslahendusena välja võimaluse loobuda dividendide võtmisest 2006. aasta eest.
"2004. ja 2005. aasta dividendide väljamaksmise kohta on olemas kehtiv ja osaliselt juba jõustunud aktsionäride üldkoosoleku otsus. Ka jaanuari algul kogunenud riigi esindajatest moodustatud nõukogu kinnitas AS Eesti Raudtee 2007. aasta eelarve ja investeeringute kava, milles on nende dividendide väljamaksmisega arvestatud," selgitas Sõerd.
Majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi kommunikatsioonijuhi Anu Hallik-Jürgensteini sõnul ministeerium oma seisukohta muuta ei kavatse. Ministeerium Eesti Raudteest dividende välja võtta ei plaani ning suunab raha pigem Eesti Raudtee tehtavateks investeeringuteks. "Selle aasta riigieelarvesse ei ole ühelegi reale Eesti Raudtee dividenditulu märgitud," ütles Hallik-Jürgenstein Eesti Päevaleht Online'ile.

Valitsussektori eelarve ülejääk oli 6,7 miljardit krooni
Esialgsetel andmetel ulatus eelmise aasta valitsussektori eelarve ülejääk 6,7 miljardi kroonini, mis on 3,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist.
Suurima panuse andis keskvalitsus, mille tulud ületasid kulusid 5,4 miljardi krooni võrra. Väiksem oli sotsiaalkindlustusfondide (1,1 miljardit krooni) ja kohalike omavalitsuste koondeelarve ülejääk (0,3 miljardit krooni). Ülejäägiga olid kõik valitsussektori tasandid, teatas rahandusministeerium.
Riigieelarvesse laekus tulusid 101,4% kavandatust. Ülejäägi tekkimise põhjusteks oli 2006. aasta lisaeelarvega kahe miljardi krooni suunamine pensionikindlustuse reservi. Samuti tulude oodatust parem laekumine ja tegemata jäänud ning 2007. aastasse üle kantud kulud.
Sotsiaalkindlustusfondide eelarve ülejäägi põhjusteks olid oodatust parem sotsiaalmaksu laekumine haigekassa eelarvesse ning järjest väheneva töötuse tingimustes madalal püsinud töötukassa kulud.

MKM: detsembris kiirenes ekspordi kasv oluliselt
2006. aasta detsembris toimusid kaubavahetuse arengus soodsad muutused. Statistikaameti andmetel kiirenes ekspordi aastane kasv 18 protsendini, mis oli poole kõrgem kui kahel eelneval kuul.
Impordi kasv jäi protsendipunkti võrra madalamaks (17%). Import kasvas ekspordist aeglasemalt viimati 2006. aasta augustis. Novembriga võrreldes kahanes eksport 5 ja import 9%. Ekspordi ja impordi mahtude langus aasta viimasel kuul on iseloomulik ka varasematele aastatele. Ülaltoodud arengute tulemusena langes kaubavahetuse puudujääk detsembris 3,3 miljardi kroonini, olles viiendiku võrra madalam novembrikuu näitajast, kuid 14% kõrgem aastatagusest tasemest.
Ekspordi aastakasvu märkimisväärset kiirenemist toetasid detsembris enam mineraalsed kütused (kasv 2 korda), valmistoidukaubad ja joogid (1,8 korda) ning paber ja pabertooted (1,7 korda). Peale mitmekuist langust oli ka suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport aastases võrdluses väikese kasvuga. Endiselt oli aastatagusest tasemest madalam tekstiili ja tekstiiltoodete väljavedu, kuna üha raskem on välisturul konkureerida Aasia toodetega.

SEB pakub võimalust osaleda e-valimistel
Kõik soovijad riigikogu eelvalimiste ajal SEB Eesti Ühispanga kontorites elektrooniliselt hääletada.
SEB Eesti Ühispanga kõikides kontorites olevad U-Neti arvutid on varustatud ID-kaardi lugejatega. Interneti teel hääletamiseks peab valijal olema kaasas ID-kaart ja selle PIN-koodid.
Hääletada saab eelvalimiste ajal 26.-28.veebruarini kontorite lahtiolekuaegadel. Samas on kõikidel soovijatel võimalik 90 krooni soetada eest endale ka isiklik ID kaardi lugeja, teatas pank.
SEB Eesti Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktori Jaan Tamme sõnul pakub pank e-hääletamise võimalust juba teist korda.

Tere käive oli ligi miljard krooni
Piimanduskontserni Tere konsolideeritud käive oli eelmisel aastal 969 miljonit krooni ning ettevõte teenis aastaga 200,5 miljonit krooni kasumit.
Tere andmetel kasvas piimatoodete turg aastaga 11 protsenti, siseturul enim kasvanud tooterühmadeks olid kohupiimakreemid, kodujuust ning joogipiim.
Tere oli Eestis turuliider joogipiima, hapupiima, jogurtite, kohupiima, kohupiimakreemide, rõõskkoore, pudingite ja sulatatud juustu tootekategooriates. Ettevõtte eksport kasvas aastaga 25 protsenti, ekspordi osa kogu müügitulust oli üheksa protsenti. Peamised eksporditurud olid lähinaabrid Läti, Leedu ja Soome.
"Toiduainetööstust on iseloomustanud tarbijate lojaalsus, seda eriti Eesti tootjate suhtes. Samuti ei ole meie tegevus konjunktuurne ega avatud nii suurtele riskidele kui näiteks kinnisvaras ja finantsvahenduses. Tere enda seiskohalt oli rõõmustav see, et avalikkus võttis väga hästi vastu tooteportfelli koondamise Tere märgi alla ning ettevõtte uue ärinime, mis on Tere märgi näol tarbijatele juba üle kümme aastat tuttav," ütles Tere juhatuse esimees Kadi Lambot tänasel ettevõtte tulemuste tutvustusel.

Rimi paneb Idakeskuses poe kinni
Sel neljapäeval sulgeb uksed Tallinna Idakeskuse Rimi supermarket.
Rimi Eesti Foodi supermarketite formaadijuhi Martin Kallingu sõnul on supermarketi sulgemise põhjuseks ebasobivad üürilepingu tingimused.
"Kuna me üürileandjaga paremates tingimustes kokkuleppele ei jõudnud, otsustasime kaupluse sulgeda," selgitas Kalling.
Kallingu sõnul Rimi hetkel suletud supermarketi asemele uue poe avamist ei plaani.

PRIA annab toetust kalalaevastiku uuendamiseks
Kuni 22. märtsini saab põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA) taotleda toetust kalalaevastiku moderniseerimiseks.
Toetuse eesmärk on kaasajastada merel püüdvate kalalaevade töötingimusi ja tööohutust ning laeva tehnilisi tingimusi, teatas PRIA.
Toetust saavad taotleda vähemalt kolm aastat tegutsenud ettevõtted, kes omavad kehtivat kalalaeva või kaluri kalapüügiluba püügiks merel ning kelle kalalaev on registreeritud kalalaevade riiklikus registris.
Toetatakse laevakeretööde tegemist, peatekil asuvate tekiehitiste ümberehitamist, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja selektiivsete püügivahendite ostmist jms. Samuti on võimalik toetust saada projekteerimiseks ja tegevuskava koostamiseks.
Toetust saab kuni 40% investeeringu abikõlblikust maksumusest, kokku taotlusvooris investeeringuteks planeeritud 6,4 miljonit krooni. Maksimaalsete abikõlblike kulutuste suurus ühe kalalaeva moderniseerimiseks sõltub laeva mahutavusest.

Rakverre tuleb Eesti suuruselt kolmas kaubanduskeskus
Rakveres valmib 2008. aasta kevadel Eesti suuruselt kolmas vabaaja- ja kaubanduskeskus Põhjakeskus.
Keskuse eesmärk on pakkuda piirkonna elanikele uusi valikuvõimalusi nii igapäevaostude tegemiseks kui ka vaba aja veetmiseks, kirjutab Äripäev.
Keskusesse on plaanis luua 37 500 m2 kaubanduspinda. Keskus koosneb toidu- ja ehitusmaailmast, neile lisandub ligikaudu seitsekümmend kaubandus- ja teeninduspinda.

Väliskaubanduse bilansi puudujääk oli detsembris 3,3 miljardit krooni
Eesti väliskaubanduse käive oli detsembris esialgsetel andmetel 23,3 miljardit krooni, sellest eksport 10 miljardit krooni (43%) ja import 13,3 miljardit krooni (57%).
Eksport suurenes 2005. aasta detsembriga võrreldes 18% ja import 17%, teatas statistikaamet.
2006. aasta novembriga võrreldes vähenes kaupade eksport viis protsenti ja import 9%.
Väliskaubanduse käive suurenes võrreldes 2005. aasta detsembriga 17% ja vähenes võrreldes 2006. aasta novembriga 7%.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli detsembris 3,3 miljardit krooni (2005. aasta detsembris 2,9 miljardit krooni ja 2006. aasta novembris 4,2 miljardit krooni).
Detsembris hõlmas eksport Euroopa Liidu riikidesse 60% ja SRÜ riikidesse 13% kogu kaupade ekspordist (2005. aasta detsembris olid need näitajad vastavalt 74% ja 12%). Peamised sihtriigid olid Soome (15% kogu ekspordist), Rootsi (11%) ja Venemaa (10%).

Parima teenindusega reisibüroo on Tensi reisid
Konkurentsiuuringu käigus külastasid uuringufirma Dive testkliendid turismibüroosid sooviga leida endale sobivaim puhkusereis soojale maale veel märtsikuuks, parimaks teenindajaks osutus Tensi reisid.
Paremusjärjestuselt teisele kohale jäi Baltic Tours ning kolmandale kohale GoTravel. Uuringusse olid kaasatud lisaks ülalmainitutele (tähestikulises järjekorras) Estravel, Kaleva Travel, Reisiekspert ning Wris Reisibüroo. Edasimüüjate kaudu tegutsevad reisikorraldajad jäeti seekord uuringust välja.
Reisibüroode klienditeenindus oli 2006. aastal hinnatud teenindusettevõtete keskmisest veidi nõrgem, jäädes koondtulemusega napilt alla 80%.
Läbitud situatsioon oli kõigil testkülastustel sarnane - testkliendid käitusid tavaklientidena ning pöördusid reisibüroosse sooviga minna koos kaaslasega märtsikuus soojale maale puhkama. Reisi sihtkoht oli välja valimata ning just selles osas oodati suuresti reisikonsultandilt nõuandeid ja soovitusi valiku tegemisel.

Geenivaramu võtab taas koeproove
Pärast rohkem kui kaheaastast pausi alustavad perearstid täna taas geenidoonorite koeproovide kogumisega ning homme jõuavad proovid Eesti Geenivaramusse.
"Stardime poolesaja Lõuna-Eesti perearstiga, kes on läbinud meeldetuletuskoolituse," rääkis SA Eesti Geenivaramu juhatuse liige Koit Kikas Äripäevale. "Suveks tahame koeproovide kogumisse kaasata kõik need ligi kolmsada perearsti, kes meiega juba varem koostööd tegid."
Kikase sõnul loodavad nad, et tulevikus teeb Eesti Geenivaramuga koostööd ligi 80 protsenti üle Eesti tegutsevast umbes 700 perearstist. Geenivaramu maksab perearstile ühe geenidoonoriga tegelemise eest 500 krooni.

Jõgeva maavanem: statistikaameti andmed on täielik jama
Jõgeva maavanem peab jaburaks statistikaameti andmeid, mille järgi ulatub tööpuudus Jõgeva- ja Ida-Virumaal üle kümne protsendi.
"Need statistikaameti andmed on täielik jama," ütles Jõgeva maavanem Aivar Kokk. "Kas need ametnikud üldse saavad aru, millele nad alla kirjutavad? Olen ise ettevõtete omanik - kõik firmad otsivad tööjõudu."
Statistikaameti andmetel oli töötuse määr 16-64aastaste inimeste hulgas kõige suurem Jõgevamaal (13,3%) ja Ida-Virumaal (12,4%), Eestis kokku oli töötus mullu 5,9%, kirjutab Äripäev.
Statistikaameti juhtivstatistiku Ülle Pettai kinnitusel on nende andmed siiski adekvaatsed. Tööturuameti numbrid on väiksemad, sest inimesed ei võta end tihtipeale töötuna arvele.
"Nad ehk ei jälgi pidevalt töötust ja kord aastas ehmatavad, kui neid numbreid näevad," kommenteeris Pettai maavanemate usku, et tegelikult on tööpuudus väiksem.

Luik, haug ja vähk veavad eestimaist innovatsiooni
Arvame, et oleme innovaatilised, kuid Euroopa mõistes oleme kõigest keskmikud.
"Valimiskampaanias maalivad parteid meeliülendava pildi, kuidas just nende juhtimisel jõuab Eesti elanik suurepärase tulevikuni," ütles parteide innovatsioonieelistusi uurinud Eesti innovatsioonipoliitika katselabori projektijuht Eero Elenurm. "Räägitakse ennekõike kõrgemast palgast ning terendavast rikkusest viie Euroopa rikkama riigi hulgas. Puudu on aga tegelik valem, kuidas sinna jõuda," lisas ta.
Eesti edukus sõltub võimest muuta oma praegune majandusmudel allhankelt uuenduslikuks ja innovaatiliseks. Kindel on see, et Hiinas ja Indoneesias leidub alati keegi, kes valmistab asju Eesti töötajatest odavamalt. Meie tuleviku tugevus ei saa olla mitte meie kuldsetes kätes, vaid pigem kiiretes ajudes ja huvitavates mõtetes.

Kilk ja Kruuda tunnevad huvi kalatehase vastu
Ärimehed Rein Kilk ja Oliver Kruuda on käinud vaatamas Hiiumaal Kõrgessaares asuva pankrotistunud OÜ Hiiu Kalatööstus müügisolevaid tootmishooneid.
8,5 miljoni krooni eest saab pankrotipesast osta 7000-ruutmeetrise kompleksi, kus omal ajal valmistati tonne kalakonserve.
Rein Kilk märgib, et mõlgutab kalatehasega seoses mingeid plaane, kuid uisapäisa tormata ei taha. "Paberi peal olen arvutusi teinud," möönab Kilk lisades, et peab kalatehase ostu enda jaoks siiski suhteliselt marginaalseks ettevõtmiseks.
Kõrgessaare plussiks nimetab Kilk euronormidele vastavaid ruume ja kvalifitseeritud töötajaid, kellest ligi pooled (50 inimest) on küll leidnud pärast suvist pankrotti juba uue töö. "Kala karpi panek pole asi, millest võiks mõelda," arvab Kilk, et kalandusel küll seal enam perspektiivi pole.

Laar esitles raamatut Otto Tiefi valitsusest
Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat Mart Laar esitles täna Tallinnas raamatut "September 1944. Otto Tiefi valitsus", mis jutustab Tiefi valitsuse moodustamisest ning tegevusest.
"See raamat on tagasihoidlikuks mälestusmärgiks raskeimas olukorras oma vandele truuks jäänud meestele ja naistele, kes täitsid oma kohust lõpuni," lausus Laar raamatu esitlusel.
Raamat kajastab 1944. aasta 18. - 26. septembrini Eestis toimunut, tõmmates paralleele samal ajal mujal Euroopas aset leidnud sündmustega. Laar annab raamatus ülevate Saksa vägede taandumisest Eestist,
vennatapusõjast Porkuni ja Avinurme väljadel ning Eesti Laskurkorpuse poolt toime pandud sõjakuritegudest.
Peatähelepanu on pööratud Tiefi valitsuse ametisseasumisele, Pitka-poiste tegevusele ning lahingutele Tallinnas eestlaste ja sakslaste vahel.

Eesti Joonisfilm kandideerib "Leiutajateküla Lottega" parima produtsendi auhinnale
Täispika animafilmi "Leiutajateküla Lotte" tootjad Eesti Joonisfilm ja Rija Films kandideerivad Euroopa animafilmi assotsiatsiooni auhinnale aasta produtsendi kategoorias.
"Euroopa animafilmide assotsiatsioon kuulutas 19. veebruaril välja need 12 nominenti, kes kandideerivad Cartoon Movie Tributes' auhindadele kolmes kategoorias - aasta režissöör, aasta produtsent ja aasta levitaja. Võitjad kuulutatakse välja 7.-9. märtsini Potsdamis toimuval igaastasel üritusel, kuhu koguneb üle 500 Euroopa animasektori professionaali," teatas Anu Krabo Eesti filmi sihtasutusest.
Cartoon on Euroopa Animafilmide Assotsiatsioon, mis ühendab animaala professionaale Euroopas ja annab välja auhindu Cartoon Movie Tributes' ja Cartoon d'Or ning korraldab animafilmide turgu Cartoon Forum ja koolitust Cartoon Masters.
"Leiutajateküla Lotte" oli eelmise aasta vaadatuim Eesti film 56041 vaatajaga. Filmi on juba ette müüdud enam kui viieteistkümnesse Euroopa ja Aasia riiki, kus peagi on võimalik "Leiutajateküla Lottet" dubleerituna näha. Koguperefilmi autoriteks on Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk.

Estonia Talveaias näeb Läti tekstiilinäitust
27. veebruaril avatakse Estonia Talveaias Läti tekstiilikunstniku Ruta Bogustova näitus "Õitsemisaja värvid".
See on juba 13. Läti tekstiilikunstniku näitus Talveaias.
Näitus toimub rahvusooper Estonia koostöös Läti Vabariigi suursaatkonnaga Eestis ning Läti tekstiilikunstnike assotsiatsiooniga. Eksponeeritud on 16 tööd, eelkõige on kunstnik inspiratsiooni saanud loodusest.
Ruta Bogustova (sünd. 1935) on Lätis tunnustatud tekstiilikunstnik, kes on esinenud viimase nelja aastakümne jooksul rohkem kui kolmekümne isikunäitusega, samuti osalenud paljudel grupinäitustel üle kogu maailma.

Tartu Ülikooli vene filoloogid ja semiootikud tähistavad Juri Lotmani 85. juubelit
28. veebruarist 3. märtsini toimub Tartu Ülikoolis rahvusvaheline seminar, mis on pühendatud professor Juri Lotmani 85 ja tema abikaasa professor Zara Mintsi 80 sünniaastapäevale.
Lotmani juubelile pühendatud rahvusvahelise seminariga tähistab TÜ vene kirjanduse õppetool ühtlasi oma 60. aastapäeva.
Nelja päeva jooksul peavad Kanada, Venemaa, Läti, Rootsi, Saksamaa ja Eesti filoloogid, semiootikud ning kultuuriloolased 35 ettekannet Lotmani teaduspärandist. Seminari raames tutvustatakse ka TÜ vene kirjanduse õppetooli uuemaid väljaandeid.
Seminari esimesel päeval antakse kätte Juri Lotmani stipendiumid, mis on mõeldud kahele magistri- või doktoriastme üliõpilasele. Raha stipendiumifondi koguti professor Larissa Volperti initsiatiivil ning selleks panid raha kokku Lotmaniga seotud või tema tegevust väärtustavad teadlased üle maailma.

Hiina võitluskunst, Jamaica, Altai Vabariik ja Mark Soosaar Pärnus
Sel teisipäeval toimub Pärnu Uue Kunsti Muuseumis kõigile avatud maailma kultuuri koolitus "ILMAVIIS 7: Reisid sinu sees ja väljas".
Seekordsel maailma kultuuri koolitusel räägib oma arenguloost Mark Soosaar, tehakse sissejuhatus hiina kehakultuuri ning Kairi Karulin tutvustab Jamaica usundist Rastafari ja Lääne-Siberis asuvast Altai Vabariigist.
"Me üritame noori, aga ka täiskasvanuid, juhatada sisse maailma kultuuripärandisse. Sõnum, et tuleks liikuda maailma terviklikult käsitleva ajaloo-, ühiskonna- ja kultuuriõppeni, on mõeldud kõigile haridusjuhtidele, õpilastele ja õpetajatele," seletas ürituse ideed "Ilmaviisi" eestvedaja Laur Kiik.
Seekordsel Ilmaviisil pajatab oma isiklikust arenguloost ja avastustest laiast maailmast Mark Soosaar. Soosaar on uurinud soome-ugri jt kultuure ja pikemalt kokku puutunud Mongooliaga. Filmikunstniku ja ühiskonnamõtlejana on ta rajanud antropoloogiafilmide festivali.

Arhitekt Vilen Künnapu esitleb raamatut "Templid ja tornid" 
Sel kolmapäeval esitleb Tartu Ülikooli endine vabade kunstide professor, arhitekt Vilen Künnapu ülikooli kunstimuuseumis oma raamatut "Templid ja tornid".
Raamatuesitlus on aastatel 2006-2007 peetud spirituaalset arhitektuuri käsitlenud loengusarja lõpuüritus. "Templid ja tornid" tutvustab Künnapu uuemaid projekte, valmisehitusi ja makette, mõningaid koostööprojekte arhitekt Ain Padrikuga ning samuti tema üliõpilaste töid, mis haakuvad spirituaalse arhitektuuriga. Raamatu eessõna on kirjutanud teadjanaine Ursula Liblikas.
Künnapu kirjeldab raamatus seda fantastilist maailma, kuhu ta on viimastel aastatel sattunud. Oma geomeetriliste objektidega tahab ta öelda, et universumis kõik vibreerib, elab, kõik on kõigega seotud ja kõik on üks. Iidsed templid ja tornid, mis baseeruvad kuldlõikel, pühal geomeetrial, vanadel müütidel ning igavikulistel arhetüüpidel on konstrueeritud nii, et nad soodustaksid kõrgsagedusega kosmilise energia levikut.

Endla Küünis lavastub lugu hülgeküttide elust
Reedel esietendub Endla Küünis August Gailiti romaani "Karge meri" dramatiseering.
August Gailiti romaani dramatiseeris ja toob publikuni vastne Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler, teatrielu edendaja Margus Kasterpalu.
Lavastuses lööb kaasa üle tosina näitleja. Mitmes olulises rollis on Endla raudvara Arvi Hallik, Siina Üksküla, Eha Kard ja Helle Kuningas, külalistena TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast teevad näidendis kaasa Marika Vaarik ja Kaili Viidas. Lapsepuhkuselt naaseb lavalaudadele Piret Laurimaa. Huvitavaks muudab näiteseltskonna ka Endla lavastajate Madis Kalmeti ja Andres Noormetsa kaasalöömine.
"See hülgeküttide saar, millest Gailit kirjutab, võiks olla Kihnu. Võiks olla ka Ruhnu. Aga tegelikult - etnograafiliselt ja ajalooliselt - see päris nii ei ole. Gailiti "Karge meri" on ilukirjandus, mille põhiallikaiks kirjaniku fantaasia ja inimesetundmine. Need on ju ka ühtlasi just need kirjaniku-tööriistad, mida Gailit tõelise meisterlikkusega käsitseda mõistab," avab lavastuse sügavust Margus Kasterpalu.

Andres Mustonen ja Pavel Vernikov annavad neljapäeval ühiskontserdi
Sel neljapäeval esinevad Tallinnas Mustpeade majas viiuldaja Pavel Vernikov ja Tallinna Kammerorkester Andres Mustoneni dirigeerimisel.
"Tegemist on põnevaima kavaga, mida Andres Mustonen oma isiklike sidemete tõttu ja maailmanägemusega saab publiku ette tuua," ütles Tallinna Filharmoonia pressiesindaja Heili Vaus-Tamm.
Solist Pavel Vernikov on Euroopa üks hinnatumaid viiuldajaid. Ta on David Oistrahhi õpilane ja mängib pillil, milletaolise kõla kuuleb Eestis harva - Guarnieri "Baron Knopf", 1743.
Esmaettekandele Eestis tuleb Gija Kantšeli uudistoes Concerto ex contrario (kontsert vastandite ühtsusest, 2006), mis on kirjutatud just Vernikovile ja Mustonenile, kui kahele erinevale viiuldajatüübile - üks akadeemiline virtuoos, teine pelimani-tüüpi maailmamuusik.

Suri Hollandi filmirežissöör ja Oscari võitja Fons Rademakers
Režissöör Fons Rademakers suri reedel 86. aastasena emfüseemi ehk kopsupuhituse tagajärjel.
Fons Rademakers suri kopsupuhitusse Genfi haiglas peale seda, kui arstid lülitasid Rademarkersi enda varasemale palvele tuginedes välja teda elus hoidvad hingamisaparaadid, teatab BBC.
Filmirežissöör Rademarkers võitis aastal 1987 parima võõrkeelse filmi Oscari linateosega "De Aanslag" / "The Attack" ("Rünnak").
Film põhineb Harry Mulishi novellil, mis jutustab loo noorest poisist, kelle vanemad hukati Hollandis natside poolt Teise maailmasõja ajal.
Aastal 1958 valminud debüütfilmiga "Village on the River" (Küla jõe ääres ") sai Fons Rademarkersist esimene hollandlasest filmirežissöör, kes nimetati Oscari nominendiks.

Õed Laugased avavad näituse lõhnavatest ehetest
5. märtsil avatakse Viru Keskuses Kadri ja Liis Laugase näitus "Kevade lõhn", kus on eksponeeritud kunstnike uus lõhnav ehtekollektsioon ning kevade saabumist kujutavad fotod.
Viru Keskuses avataval õdede Laugaste ehtenäitusel on väljas fotod võimalustest, kuidas kevad inimesteni võib jõuda. Piltide all on eksponeeritud kevade järgi lõhnavad lilled.
Näituse ühe autori Liis Laugase sõnul soovitakse lõhnavaid lilli kujutavate ehetega tekitada näituse külastajates äratundmine kevade tulekust. "Märtsi algus on just see aeg, kus kevad endast pisidetailidega märku hakkab andma. Üheks selliseks märguandeks on eriline lõhn - segu kordumatult kergest tundest, ootusärevusest ja romantikast," kirjeldas Liis Laugas näituse põhiideed.
Näituse esitleja, hasartmängukorraldaja Kristiine Kasiino turundusjuhi Liis Viilupi sõnul toetab ettevõte õdesid Laugaseid alates nende debüütnäitusest "Klaasist naine", olles toeks nii kampaaniaga "Märka märki" kui ka kollektsiooniga "Drinks and dog" seotud ettevõtmiste korraldamisel.

Estonia teater annab õigeusu kirikule üle kolm tornikella
Täna külastab Estonia teatrimaja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stephanos, kes kirjutab koos Rahvusooperi peadirektor Paul Himmaga alla kolme Läänemaalt Väike-Lähtrust pärit kirikukella üleandmise aktile.
Seni Estonia teatri laval asunud kellad võetakse sealsamas maha ja viiakse uude asupaika, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku piirkondlikku peakirikusse Ahtri tänavas. Üleandmisakti allakirjutamine toimub kell 14.00 Estonia teatri laval.
Rahvusooper Estonia peadirektor Paul Himma ütles, et kolm tornikella on Estonia teatris asunud juba viimased kolm aastakümmet. "Kellad toodi Läänemaal asuvast Väike-Lähtru õigeusu kirikust pärast seda, kui sealse koguduse töö oli katkenud. Aastate jooksul on kellasid kasutatud lavastustes, nagu näiteks Mussorgski ooperis "Boriss Godunov". Oleme neid kellasid hoolega hoidnud ning anname need nüüd hea meelega uuesti õigeusu kirikule, et need võiks taas täita oma algset ülesannet," sõnas Paul Himma.

Raamatud on jälle moes
Eesti Päevalehe uude romaanisarja kuulub 30 oluliselt kultuuripilti mõjutanud teost.
Lähinädalatel jagame Päevalehe tellijatele ja ostjatele kingitusena laiali 40 000 raamatut - meie uue raamatusarja avateos "Jumalaema kirik Pariisis". Eelmine sari koosnes 40 raamatust - alates 2005. aasta oktoobrist igal laupäeval uus raamat. Ainult Päevalehe lugejatele. Nüüd on samamoodi - sarja saavad tellida vaid Päevalehe sõbrad. Uues sarjas on 30 raamatut. Igal laupäeval tuleb uus raamat, mille hind on 69 krooni.
Olen olnud Päevalehe väljaandja ametis viis aastat, aga mitte ükski Päevalehe ettevõtmine pole mulle toonud nii palju rõõmu ja põnevust kui see eelmine raamatusari. Nii Päevalehel kui ka minul isiklikult õnnestus õppida selle käigus palju uusi asju ning kohtuda vahvate inimestega.

Eestimaine Borat läks kurvalt Tallinnast Tartusse
Jan Uuspõllu teekond Tartusse kulgeb ontlike naljade ja hullude tegelaste saatel.
Uus film "Jan Uuspõld läheb Tartusse" on menufilmi "Borat" väiksem vend. Mõlemad on üles ehitatud kui peategelase teekond, kus juhtub ühte ja teist. Mõlemad räägivad piitsutava naeru saatel ühiskonnast.
"Jan Uuspõld läheb Tartusse" pole mingil juhul "Borati" plagiaat, sest siis, kui Rain Tolk ja Andres Maimik oma teost salvestasid, polnud "Boratist" teada midagi peale suure meediamulli. Ilmselt on selline sketšidest koosneva teose mõte õhus, et asi realiseerus mitmes kohas korraga. Ühine on kahe teose juures seegi, et segati kokku mängu- ja dokumentaalfilm.
Aga on ka erinevusi. "Borati" tegevust edasi lükkav konflikt oli koomilist laadi. Jan Uuspõllu tegevus omanimelises teoses on seevastu täiesti dramaatiline - mees otsustab selja pöörata oma senisele nurjunud karjäärile ja läheb Tartusse, et alustada uuesti suure kunsti teenimist.

Arhitektuur ja poeesia Tüüri uues "Klaverikontserdis" 
Möödunud reedel leidis aset Erkki-Sven Tüüri "Klaverikontserdi" Eesti esiettekanne.
Estonia kontserdisaalis esitas Tüüri "Klaverikontserdi" Eesti riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi juhatusel. Solist oli Thomas Larcher, Austria pianist ja helilooja, kes kandis teost ette ka möödunud aasta novembris maailma esiettekandel Frankfurdi Alte Operas (dirigent Paavo Järvi ja esitaja Frankfurdi Raadio sümfooniaorkester) ning kelle ettepanekul teos sündis.
"Klaverikontserdi" näol on Tüüri enda sõnul tegemist uue stiili lõpliku selginemisega tema loomingus. Uus stiil väljendub selles, et ta on asendanud varasemale loomingule omase minimalistliku ja serialistliku struktuuri lihtsa vastandamise uue vektoriaalse, lainelise ja mõnevõrra komplitseerituma arendusprintsiibiga.

Moskva biennaalil osalevad Liina Siib ja Eleonore de Montesquiou
Neljapäeval, 1. märtsil algavast 2. Moskva nüüdisaegse kunsti biennaalist võtavad Eesti kunstnikest osa Liina Siib ning Eleonore de Montesquiou.
Nii Siib kui ka Prantsuse-Eesti päritolu Montesquiou osalevad oma töödega Vinzavodi keskuses eksponeeritavas eriprogrammis, mis kannab nime "Tusameele monumendid: kohtade aegumine". Leedu riikliku kunstimuuseumi kuraatori Lolita Jablonskiene projekt on osa oma nimest ja mõttest laenanud Steinbecki "Me tusameele talvelt" ning tegeleb pidevalt muutuvas ja uuenevas maailmas oma kohta otsiva inimese meeleheitega. "Tänapäeva linnamaastikud koosnevad helkivatest industriaalkultuuri monumentidest ning neile vastanduvatest koledatest paikadest, kus nüüdisaegsed objektid lagunevad ja roostetavad," seisab näituse tutvustuses.

James Cameron leidis Jeesuse haua
Menufilmide režissöör James Cameron on Iisraelis sattunud arheoloogide ja kirikumeeste pilkealuseks.
Nimelt väitis kunagine Oscari võitja James Cameron oma viimases dokumentaalfilmis, et leidis Jeesuse haua, vahendavad TV3 Seitsmesed Uudised.

Täna öösel valiti 79. korda Oscareid
Vastu hommikut selgusid täna Ameerika filmiakadeemia auhindade Oscarite õnnelikud võitjad.
Kõige rohkem kuldmehikesi pälvis režissöör Martin Scorcese film "Kahe tule vahel".
Linateos sai neli Oscarit, seal hulgas parima filmi ja režissööri Oscari. Nii Helen Mirren kui ka Forest Whitaker viisid koju peaosatäitja Oscari.
Õhtu naelaks osutus aga terava ütlemisega koomik Ellen DeGeneres, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Täna filmiti Eesti eurolaulu videot
Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvooru võitnud loo "Partners In Crime" muusikavideos teeb kaasa ka Gerli Padari endine tantsupartner Martin Parmas telesaatest "Tantsud tähtedega".
Eesti Televisiooni stuudios filmiti täna videot Eesti eurolaulule "Partners In Crime", mida esitab Gerli Padar.
Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalis Helsingis Eestit esindava laulu "Partners In Crime" muusikavideo režissööriks on Villem Tarvas.
Hendrik Sal-Salleri autoritetiimi poolt loodud laulu "Partners In Crime" muusikavideos teeb ühe taustatantsijana kaasa ka telesaatest "Tantsud tähtedega" tuttav Gerli Padari tantsupartner Martin Parmas.
Keskmisele poplaulule lähedal olev muusikavideo ei paistnud esmapilgul millegi erilisega üllatavat ning Eesti eurolaulu tiimi juht Juhan Paadam ei kippunud seda ka žanriliselt määratlema.

Internetis müüdi Egiptuse vaarao juukseid
Prantsuse politsei konfiskeeris Egiptuse vaarao Ramses II muumia jäänused, mida üks Grenoble'i elanik internetis 2000 euro eest müüa püüdis.
Müüja sõnul pärinesid muumiajäänused, üksikasjalikud kirjeldused ning fotod tema 2001. aastal surnud isalt, kes muumialt võetud proovide uurimisega tegeles, vahendas Le Figaro.
Komplekt sisaldas muumia juukseid, balsameerimisvaiku ning -sidemeid. Pärast isa surma jäid ajaloolised meened pojale, kes arvas, et ta isa omandas need seaduslikult.
Kõnealune muumia saadeti Prantsusmaale gammakiirguseuuringutele 30 aastat tagasi, selgitamaks välja muumia kummalise närbumise põhjustajat, mis suure vaarao maised jäänuseid söövitas. Pärast uuringuid viidi muumia Egiptusesse tagasi, kus see enam kunagi avalikkuse ette ei jõudnud.

Uuspõllu film tõi kolme päevaga kinno 12 516 vaatajat
Film "Jan Uuspõld läheb Tartusse" lõi avanädalavahetusega piletitulu järgi Eesti filmide kõigi aegade teise ja viimase viie aasta parima tulemuse, tuues kolme päevaga kinno 12 516 vaatajat.
Näitleja ja meediategelase Uuspõllu elust inspireeritud film jäi edetabelis taha vaid "Nimedest Marmortahvlil", mis kogus 2002. aastal avanädalavahetusega 15 611 vaatajat.
Forum Cinemase andmetel suutis režissööride Andres Maimiku ja Rain Tolgi linateos Eesti taasiseseisvuse aja avanädalavahetuste box office'i edetabelis jõuda lausa üheksanda kohani - seda tabelit juhivad "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst", "Jääaeg 2" ja "Matrix Revolutions".
"Jan Uuspõld läheb Tartusse" jookseb hetkel Tallinnas Coca-Cola Plazas, Tartu kinos Ekraan ja Pärnu kinos Mai. Tegu on kergelt nihkes musta komöödiaga, mille värvikate kõrvaltegelaste galeriis tunneme ära nii mõnegi prototüübi avalikust elust ja nii mõnegi eestlasele igiomase karakterjoone.

Pet Shop Boys'i kontserdi piletimüük algab täna
Ansambel Pet Shop Boys esineb Eestis 2. mail ja Tallinna kontserdile on oodata ka fänne naaberriikidest, sest 2007. aasta tuuri raames ei esine Pet Shop Boys Soomes, Rootsis ega Venemaal.
Ansambel Pet Shop Boys esineb Eestis 2. mail ja Tallinna kontserdile on oodata ka fänne naaberriikidest, sest 2007. aasta tuuri raames ei esine Pet Shop Boys Soomes, Rootsis ega Venemaal.
Täna hommikul kell 10 jõuavad Piletilevi müügikohtadesse ning Statoili teenindusjaamadesse vabamüüki Pet Shop Boys'i kontserdi piletid. Lisaks Eestile pannakse piletid müüki ka Soomes.
Kuulsaim Inglismaa popmuusika duo jõuab Eestisse oma uue ja seni edukalt kulgenud maailmaturnee "Fundamental" raames. Pet Shop Boys'i turnee kontsert kujutab endast erilist teatraliseeritud showd, mille lavastajaks on tuntud teatrikunstnik Es Devlin ja koreograafiks "street-style'i" looja Hakeem Onibudo.

 "Thori vasar" paukus leegimöllus ja ilutulestikus
Möödunud reedel Soomes Turu Linnateatris esietendunud eestlaste Aivar Joonase ja Villu Kanguri muusikal "Thori vasar" oli viikingite nime vääriliselt võimas.
Kuuldavasti esimene muistse põhjala rahva ainetel tehtud muusikal oli Turus sündmus omaette. Selle puhul korraldati viikingite laat, kus sai mekkida nende sööke-jooke, osta iidse rahva eeskujul tehtud käsitööd, kaeda lühietendusi ning lasta vibu ja ratsutada hobusega.
Mario Kivistiku jutul põhinev, Villu Kanguri kirjutatud libreto ja Aivar Joonase muusikaga
"Thori vasar" pajatab viimaste viikingite elust. Noor sõjapealik Sigurd (Vallu Lukka) palub suure suguvõsa juhi Ragnvaldi (Seppo Ruohonen) tütre Gunlodi (Jonna Kosonen) kätt. Paraku haavab Ragnvald joobnuna Sigurdi au ning viikingiseadusest tuleneva õiguse järgi surmab Sigurd Ragnvaldi. Mõistagi keeldub tema tütar seejärel Sigurdile mehele minemast.

Lordi andis vabariigi aastapäeval kontserdi
Publiku huvi laupäeval Saku suurhallis kontserdi andnud Lordi vastu jäi veel tuntavalt alla kolleeg Ozzyt tabanud hullusele, kelle Tallinna-kontserdi piletid on juba ammu välja müüdud. Sellegipoolest olid tuliseimad fännid kohal ning lavaesist palistasid vastava atribuutikaga varustatud austajad. Mõni minut pärast kella 20 lavale astunud bänd müristas ja täristas tulevärgiga sedavõrd, et võinuks arvata, nagu kavatsetaks hall õhku lasta. Lordi leivanumber "Hard Rock Hallelujah" kanti ette kontserdi viimase palana. Lordi alustas ja ka lõpetas väga täpselt - lisalugusid kuulda ei saanud.

Silja Suija sai naiste Vasaloppetil 23. koha
MURDMAASUUSATAMINE:
Esimesena finišijoone ületanud rootslannale Susanne Nyströmile kaotas Suija napilt alla kuue minuti, Kalevil kogunes kaotust üheksa minutit, vahendab Sportnet.
Nyströmi järel said vastaval teise ja kolmanda koha Sofia Bleckur ja Elin Ek, kes kindlustasid ka rootslaste kolmikvõidu. Soomlane Kati Venäläinen sai neljanda koha. Väsimatu norralanna Hilde Pedersen ületas finišijoone seitsmendana.

Maret Ani langes Las Vegases valikturniiri avamängus
TENNIS:
Valikturniiril kõrgeimat paigutust omanud Ani mängis eriti viletsalt avasetis, kus esimese servi näitaja oli vaid 22 protsenti ning ühtegi oma pallingugeimi tal maailma 208. reketi vastu võita ei õnnestunud, vahendab ETV Sport.
Teises setis Ani kosus ning vaatama kahele kaotatud oma servigeimile õnnestus tal 6: 4 võit võtta. Kolmandas setis jäi eestlanna 0: 2 taha ning oli kolmandas geimis kaotusseisus 0: 40, kuid murdis tagasi.
Eestlanna pääses juhtima seisul 5: 4, kuid kaotas siis kolm geimi järjest. Ani sai korralikult üle võrgu vaid 50 protsenti esimestest servidest, tegi 15 topeltviga ja võitis 14 oma servist viis geimi.

Pajusalu võitis MM-ilt hõbeda
SÕUDMINE:
Kuni 18-aastaste tütarlaste konkurentsis tegi stardi Eesti parim naissõudja Kaisa Pajusalu. Sportlase isiklik rekord, 6.53, 7, andis juba enne võistlusi aimu, et ta võib liikuda medalikursil, sest eelmise aasta MM-i võitja tulemus jäi eestlanna parimale koguni alla - 6.53, 9.
Ka nüüd liikus Pajusalu võimsalt, kuigi mitte nii särtsakalt nagu hiljutistel Eesti meistrivõistlustel. MM-tiitel läks võõrustajatele ja kõva resultaaadi, 6.52, 0, sõitis välja kohalik staar Elise Wilson. Pajusalu tõmbas siiki alla seitsme minuti ning tagas ajaga 6.58, 1 maailmameistrivõistluste hõbemedali. Pronksi võitis tulemusega 7.04.1 sakslanna Claudia Schiwy.

Kaia Kanepi ja Maret Ani langesid kahe koha võrra
TENNIS:
Margit Rüütel kaotas WTA pingereas üheksa kohta ning asub 225. kohal. Julia Matojani kohaks on 1084 (1090) ja Barbara Kvelsteini positsiooniks 1295 (1305), vahendab ETV Sport.
Tabeli tipus nädalaga suuri muudatusi ei toimunud, endiselt juhib Maria Šarapova Justine Henini ja Amelie Mauresmo ees. Neljas on Kim Clijsters, viies Svetlana Kuznetsova ja kuues Martina Hingis.

Baruto langes kümme rida allapoole
SUMO:
Kaks nädalat enne turniiri uuendatavas reitingutabelis on Baruto langenud kümme rida allapoole, mäletatavasti jättis Baruto põlvevigastuse tõttu pooleli jaanuarikuise Hatsu-basho turniiri, vahendab Sportnet.
22-aastase Baruto karjääri kõrgeimaks edetabelikohaks on olnud möödunud aasta septembrikuine ida Maegashira 1 ehk üldarvestuse 11. positsioon.
11. märtsil Osakas algava Haru-basho turniiri eel on reitingutabeli tipus jätkuvalt mongoollane Asashoryu.

Kanepi võistleb Acapulco turniiril
TENNIS:
31-aastane Martinez Granados on hetkel WTA edetabelis 166. kohal, tema senine parim koht - 66. - pärineb 2003. aasta maist. Oma karjääri jooksul 12 ITF-i turniiri võitnud Martinez Granados on WTA Tour'i turniiridel jõudnud korra finaali (2003.a Horvaatias Bol'is) ning Grand Slam turniiridel neljal korral teise ringi.
Möödunud nädalal mängis Martinez Granados samuti saviliivaväljakutel peetud Bogota WTA turniiril, kus avaringis alistas Sandra Zahlavova 3-6 7-5 6-4, kuid kaotas seejärel Nathalie Vierin'ile 2-6 2-6. Kanepi Martinez Granados'ega varem kohtunud ei ole. Mäng peetakse esmaspäeval, 26. veebruaril kolmanda väljaku teise mänguna.

Dharma kinkis koostöös Philip Morrisega 208 lapsele uued voodid
Heategevusfondi Dharma ja Philip Morris Eesti ühistööna varustati aasta jooksul 208 lasterikka pere last uue voodiga.
Heategevusprojekti eesmärgiks on aidata lahendada lasterikaste perede ruumiprobleeme, teatas heategevusfond.
Selle aasta sõbrakuul viis heategevusfond Dharma Eesti lasterikastele peredele 52 narivoodit. Aasta jooksul toimetati peredeni kokku 104 nari 208 lapse tarbeks.
Dharma fondi tegevjuhi Malle Eenmaa sõnul elavad paljud suurpered kitsastes oludes ning seepärast on kahekorruselised narid hea lahendus nii ruumipuuduse kui ka laste magamisaseme mure lahendamisel. "Koostöös Philip Morris Eesti ja mitmete kohalike omavalitsustega oleme saanud aidata suurt hulka abivajajaid ning loodetavasti kasvab tulevikus meie võime toetada lasterikkaid peresid nende olmeprobleemide lahendamisel veelgi," lisas Eenmaa.

Suprema investeerimisfondid kättesaadavad Seesam Elukindlustuse klientidele
Seesam Elukindlustus ja Suprema Securities sõlmisid koostöölepingu, mille alusel avaneb Seesam Elukindlustuse klientidel võimalus investeerida Suprema poolt valitsetavatesse aktsiafondidesse Evli Baltic, Evli Greater Russia ja Evli New Republics läbi investeerimisriskiga elukindlustuse.
Seesam Elukindlustuse juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul on möödunud aasta keskel alanud koostöö, mil Suprema asus haldama Seesam Elukindlustuse garanteeritud intressiga kindlustuslepingute investeeringuid, olnud väga edukas.
"Nüüd süveneb koostöö veelgi meie klientide kasuks - Suprema poolt valitsetavad fondid on läbi aastate väga head tootlust näidanud. Tulumaksusoodustus, mis kaasneb investeerimisriskiga elukindlustusega, muudab aga meie poolt pakutava võimaluse eriti atraktiivseks," selgitas Kilu ettevõtte teates.
Suprema Varahalduse juht Veikko Maripuu märkis, et koostöö süvenemine Seesam Elukindlustusega annab tunnistust sellest, et Suprema valitud investeerimisstrateegia on end õigustanud. "Kõigis Balti riikides tegutseva elukindlustusseltsi usaldus meie vastu on suur tunnustus ja julgustus jätkata valitud teel - tuua regiooni investoriteni laiem valik kõrgetasemelisi investeerimisteenuseid ja olla regiooni eelistatuim investeerimisvarade valitseja," ütles Maripuu.

Tuletõrjeliit ja If Eesti Kindlustus korraldavad korteriühistutele teabepäeva
Tuletõrjeliit ja If Eesti Kindlustus korraldavad 2. märtsil korteriühistutele tasuta teabepäeva "Tuleohutu korterelamu", kus kõneldakse kahjude ennetamisest.
Enamikku õnnetusi saab vältida - õige käitumise ja pisiasjadele tähelepanu pööramisega saab paljusid kahjusid ennetada ning äpardusi ära hoida. If Eesti Kindlustuse missioon on pakkuda turvalisust ja stabiilsust. Oluline on anda inimestele ohutusalat infot. Kõigil on ju parem, kui kahjusid ei juhtu.
Koos Tuletõrjeliiduga korraldab If 2. märtsil teabepäeva "Tuleohutu korterelamu". Teabepäev toimub Kunstiakadeemia auditooriumis (Tartu mnt 1, Tallinn). Teabepäevale on oodatud eelkõige kesklinna korteri- ja elamuühistute liikmed, kinnisvarahooldajad ja kõik, keda korterelamu tuleohutus huvitab.
Seminaril räägitakse tüüpilistest õnnetustest korterelamus, korterelamu tuleohutust reguleerivatest õigusaktidest, ventilatsiooniprobleemidest, gaasiküttesüsteemi- ja elektriohutusest ning ökonoomsusest.

Turule tuleb Aura Active kiivi-laimi mahlajook
A. Le Coq toob sel nädalal Aura Active mahlajookide sarjas müügile uue kiivi-laimi maitsega mahlajoogi.
Uus jook sisaldab vähemalt 10% ulatuses naturaalset kiivi- ja laimimahla, millele on juurde lisatud Aloe Verat.
Uue joogi koostisesse lisatud Aloe Vera aitab kehast välja viia doksilisi aineid, soodustab ainevahetust ning tugevdab immuunsussüsteemi. Kiivimahl on rikas luteiinisisalduse poolest, mis parandab silmanägemist ning laimimahlas sisalduv C-vitamiin on kasulik nahale ja luustikule, teatas A. Le Coq.
Aura Active kiivi-laimi mahlajook on saadaval 0,5 liitri ja 1,5 liitri suurustes plast-pudelites.
Aura Active mahlajoogid on osa Aura naturaalsete ja tervislike jookide tooteperekonnast.

 "Kodus ja võõrsil" ja "McLeodi tütred" jätkab aastaid
Kanal 2 on omandanud produktsioonifirmalt Southern Star International Austraalia koguperesarja "Kodus ja võõrsil" 16.-20. telehooaja osade ja sarja "McLeodi tütred" 4.-8. hooaja osade näitamise õigused, teatas Worldscreen.com. Lisaks kindlustas kanal endale ka produktsioonifirma viieaastase toodangunäitamise lepingu.
""Kodus ja võõrsil" 20. hooaeg peaks orienteeruvalt lõppema 2011. aastal. Kas sarja jätkatakse ka pärast seda, näitavad järgmised neli aastat. Hetkel on sellest veel vara rääkida," ütles Kanal 2 hankespetsialist Kai Link EPL Online'ile.
Telesarja "Kodus ja võõrsil" eetriõigusi on müüdud enam kui 50 riigi telekanalitele, seda vaatab hinnanguliselt üle 50 miljoni inimese.

Mahavõtmisajakirja uue nime taga sama sisu
Kaalujälgijaid välja andnud kirjastus tõi turule uue väljaande Toit ja Tervis.
"Meie ajakirja põhimõte on pakkuda erapooletut kaalulangetamisabi," ütlevad uue ajakirja Toit & Tervis peatoimetaja veerus Eha ja Piret. Erapooletus tähendab seda, et enam pole tegemist parteilise, s.t teatud rühmituse (Kaalujälgijad) väljaandega. Sisuliselt on teema aga sama: kuidas liigsetest kilodest lahti saada?
Sirvisin võrdluseks 2006. aasta jaanuari-veebruari Kaalujälgijate ajakirja ega leidnud mingit erinevust. Palju retsepte ja lugusid, millel on suurelt peal miinusega arv: kui mitukümmend kilo keegi maha on võtnud. Küsimustele vastajaid on vähem kui aasta tagasi, aga ikka needsamad.
Nii et natuke pretensioonikas on mu meelest kirjutada kaanele "uus ajakiri".

Teleülekanne näitas vabariigi sünnipäevalt popi viskamist
ETV otseülekanded Eesti Vabariigi 89. aastapäeva tähistamiselt Vanemuise teatrimajas näitasid, et paljud meie riigi auväärsed esindajad jätsid üritusele tulemata.
Tänavu olid vabariigi aastapäeva tähistamise teleülekanded hoopis teistsugused kui varem. Esiteks see, et sõjaväeparaad jäeti külma tõttu ära, mis muutis telekava, ja teiseks see, et presidendipaari vastuvõtt toimus Vanemuise teatrimajas.
Tartust edastatud ülekandel paistsid silma inetult hõredad read saalis, mis jätsid mulje, et seekord visati Eesti sünnipäeva tähistamiselt suurel hulgal poppi. Seda ei suutnud või ei tahtnud varjata otseülekanne Vanemuisest.
Suuresti püüdis kaamerasilm tihedamaid külalisterühmasid, mistõttu näiteks publikuplaanid kordusid sageli, kuid kogu saali ülevaade näitas lõpukaadrites, et väga paljud väljavalitud on jätnud ühele tähtsamatest üritusest tulemata.

JÄRJEJUTT (5): Ann Granger: Ütle seda mürgikeeli
Seal, umbes kaksteist jalga eemal seisis üks mees ja vaatas teda. Sellist isikut poleks Meredith osanud vaiksel külatänaval ettegi kujutada. Mees oli keskmist kasvu, sihvakas ja kahvatu ning võis olla mis tahes eas kolmekümne ja viiekümne eluaasta vahel. Ta kandis tumedat ülikonda ja nägi välja peaaegu ängistavalt puhas ning korralik, nii et ühe pöörase hetke jooksul pidas naine teda mõne tulevase ametialase külaskäigu tarvis surnuaeda üle vaatavaks surnumatjaks. Kuid siis hakkas mees rääkima.
"Üsna ebameeldiv," sõnas ta. Hääl oli ameerikalik, kuid aktsent hoolikas, sõnu hääldas ta selgelt, kergelt vanamoodsalt ja peenutsevalt. Ta ei paistnud olevat šokeeritud, üksnes tauniv.

Baskini anekdoodid
Daam palub kohtus lahutust.
"Miks te tahate lahutada?" küsib kohtunik. "Kas mees joob?"
"Ei."
"Tarvitab narkootikume?"
"Ei."
"Teenib vähe?"
"Teenib korralikult."
"Lööb ta teid?"
"Mitte kunagi."
"Ei hooli lastest?"
"Hoolib."
"Petab ta teid?"
"Mis te nüüd!? Ei peta!"
"Seksuaalelu?"
"Korras."
"Ta ei abista teid kodutöödes?"
"Abistab küll."
"Siis milles on põhjus?"
"Saate aru, härra kohtunik, kõik mis vaja, teeb ta ära, aga kui te näeksite, millise ilmega ta seda teeb!"

Sapporo MM: Kuus hemoglobiinitasemega hädas olnud sportlast said loa võistelda
Sapporo MM-il kõrge hemoglobiinitasemega kimpus olnud sportlastest kuus on saanud pärast uut analüüsi loa võistelda.
Hemoglobiini tase oli normis kahevõistlejatel Konstantin Voroninil (Venemaa), Dmitri Matvejev (Venemaa) ja Jochen Strobl (Itaalia), samuti said stardiloa murdmaasuusatajad Alen Abramović (Horvaatia), Sergei Dolidovitš (Valgevene) ja Reto Burgermeister (Šveits), vahendab Sportnet.
Ülejäänud kolmele sportlasele - nende seas ka Jaak Mae - kelle hemoglobiini tase oli lubatust kõrgem, tehakse uus vereanalüüs lähipäevil.

Kukkumine on korraldaja viga
Sapporo MM-i avapäevad on näidanud sportlaste kukkumisi. Sprindiraja paremkurviga, aga ilma piisava viraažita laskumine staadionile võttis Norra meestelt medalivõimalused teatesprindis.
Meeste suusavahetusega sõidus kukkusid paljud favoriidid (Anders Södergren ja Martin Koukal) ja ka meie mehed pikali kiirel laskumisel, mille lõpus viimistlemata viraažiga kurv. Tekib küsimus: kas nii peabki? Vastupidiselt reporterite õhinale, et "nüüd alles läheb põnevaks", ütlen EI, see ei ole normaalne! Selliseid kukkumisi ei soovinud mitte keegi ühisstartide võtmisega suusaprogrammi!
Murdmaasuusatamise kroonimata laskumiskuningas Urmas Välbe ütleks ehk siinkohal, et mehed on kehvad laskujad, aga kui kukub sprindikuningas ja väga hea suusavalitseja Tor Arne Hetland, on midagi viltu. Paar kukkumist võib olla sportlase hooletus. Ridamisi kukkumisi on korralduse viga.

HANNES RUMM: Kiri kõrvalt
Kirjanik Paavo Kivine nühkis jõulude eel eredalt särama kaks kuldmedalit, mille 60 aastat tagasi tõi Berliini olümpiamängudelt Kristjan Palusalu.
Esimene ja viimane mees, kes suutis olümpial korraga võita kulla nii klassikalises kui ka vabamaadluses.
Kurb, kuid enne Kivise nii sisult kui ka väljanägemiselt suurepärast raamatut olid Palusalu medalid ja mees ise lubamatult kauaks unustatud. Hoopis tundmatu on ta kardetavasti paljudele noortele, kes teavad peast kogu Meistrite liiga viimase viie aasta statistikat, kuid mitte midagi sellest, mis toimus Eesti spordis enne interneti leiutamist.
Millal te käisite viimati mõne Vabadussõja mälestusmärgi juures? Filmi "Nimed marmortahvlil" käis kinos vaatamas 136 000 inimest ning vähemalt sama palju inimesi vaatas seda filmi telerist. Nii on see film

Kas jätkub lati alt läbi suusatamine? 
Andrus Nilk: Enamiku Sapporo MM-il starti lubatud Eesti sportlaste kehalise vormi kohta saime selguse. Keegi pole ennast ületanud, hämmastavast võimete avanemisest rääkimata.
Veiko Visnapuu: Pigem on lati alt läbi suusatatud! Loomulikult ootasin Kristina *miguniltki kümnendast kohast enamat. Lootsid ka tema tiimi liikmed - nende näod reetsid pettumust.
Nilk: Kuigi mul pole põhjust kahelda doktor Mihkel Mardna väites, et Kristina kehaline seisund on sama hea nagu enne Torino olümpiat, kergitas kahekordse olümpiavõitja avaetteaste küsimuse: kui hea?
Visnapuu: Vaid jumal teab, kas Kristina medaliheitlusest pudenemise põhjustasid kehvalt libisenud vabatehnikasuusad või vastaski tema vorm saavutatud kohale. Õnneks on tal veel kaks võimalust, ma ei kaotanud usku.

Hea abiline - sõudeergomeeter
Sõudeergomeetriga treenimine mõjub hästi kogu organismile, tugevdades lisaks südame-vereringele samaaegselt ka ülajäseme ja alajäseme lihaseid ning rindkeret.
Sõudeergomeetril harjutamine on suurepärane ka seljalihaste tugevdamiseks, seda ka taastusravis.
Kuna koormatud on suur hulk lihaseid, avaldab sõudeergomeeter tõhusat mõju rasva ainevahetusele.
Kehakaalu kaotust kõige tähtsamaks pidavad tervisesportlased peaksid alustama mõne teise spordialaga, sest sõudeergomeetril koormatakse valdavalt käe- ja jalalihaseid, algaja ei suuda aga rasvapõletuseks esialgu vajalikud umbes 45 minutit neid lihaseid koormata.
Hiljuti selgus Hamburgi sporditeadlaste uuringust, et sõudeergomeetril harjutamine koormab
ainevahetust ja südame-vereringet isegi enam kui harjutamine terviseklubis spinningul või jooksurajal (tretbaanil). Põhjuseks asjaolu, et sõudeergomeetriga harjutades on töös ligi 80% kogu lihasmassist.

Ajakirjanik jõusaalis: ainult nina ja kõrvad ei valuta
Teine nädal personaaltreeningut Eesti suurima spordiklubi Coral Club peatreeneri Marek Morozovi käe all kulgeb läbi vaeva ja valu. Aga treener Marek ei halasta ega lase mul ühekiloseid hantleid võtta. "Algajatel paranevad jõunäitajad väga kiirelt - põhimõtteliselt saaks juba iga korraga natuke raskusi lisada" lausub ta.
Kõik lihasgrupid tuleb programmi jälgides eraldi läbi treenida, minu puhul altpoolt üles. Jalgades tundub jõudu tunduvalt rohkem olevat, harjutus biitsepsile tuleb aga hambad risti pingutades läbida. Tõelise profina jagab Marek (kahjuks) otsekohe ära, kui mõni raskus on minu jaoks liiga kerge ja lisab kaalu, nii et pärast treeningut on iga lihasgrupp saanud korraliku koormuse: kolm seeriat viieteistkümmne kordusega.

Taibukad noored võistlevad spordimälumängus Bumerang
Juba neljandat aastat võistlevad koolinoored spordimälumängus Bumerang.
"Asja teeb huvitavaks see, et Bumerangi ei korralda kehalise kasvatuse õpetajad, vaid tihtipeale vanemate klasside õpilased," rääkis Eesti koolispordi liidu (EKSL-i) projektijuht Rauno Pehka. "Teiseks annab see õpilasele, kes ei käi spordivõistlusel, võimaluse esindada oma kooli," lisas Pehka.
Nagu varasematelgi aastatel, on EKSL-i koostööpartneriteks Eesti olümpiakomitee ja Eesti Päevaleht. Küsimused koostab spordiajaloolane Jaak Valdre. Seni on mängitud kaks vooru. Eelmisel kolmel aastal on võidukarikas läinud Juuru gümnaasiumi, Lähte ühisgümnaasiumi ning Põltsamaa ühisgümnaasiumi.

Õpilaste seas on kõige populaarsem võistlus võrkpalli kooliliiga
Kolmandat hooaega noori peibutav Kalevi Kooliliiga on üleriigiline noorte võrkpalliturniir, kus tohivad osaleda vaid harrastajad.
2004. aasta sügisel Hansapanga Kooliliigana startinud põhikooli õpilaste võrkpalliliiga erineb muudest just harrastajalikkuse poolest. Liigas on keelatud osaleda litsentsiga noormängijatel ehk neil, kes käivad trennis.
"Olulised märksõnad on kõrge osalus ja harrastatavus," rääkis Kooliliiga projektijuht Tarvi Pürn. "Eesmärk on laiendada harrastajate kandepinda ning populariseerida võrkpalli."
Seda, et mängijal litsentsi ei oleks, kontrollitakse rangelt ning võrkpalliliidu kodulehel on kõigile jälgimiseks ka vastav nimekiri. Lubatud on vaid kooli spordiringis kaasa tegemine. "Kord jäid paar litsentsiga mängijat kahe silma vahele küll," tõdes Pürn turniiri ainsat ebaõnnestumist. "Tahaks loota, et see oli vaid õpetaja hoolimatus, kes ei tutvunud liiga tingimustega."

Uisutehnikat ei saa võtta kergelt
Uisutehnika on paarikümne aastaga võitnud klassikatehnikaga peaaegu võrdse tunnustuse. Võistlustel on kavas mõlemad, aga harrastamisel ei seata mingeid piire - sõida, mida tahad!
Nii haarabki mõni harrastussuusataja hoobilt uisutehnika kui kergema liikumismooduse järele, aga tegelikult selgub hiljem, et uisklemine polegi nii lihtne. Ja veel: kui klassikalisi suusatamisviise kasutades
sumad kas või paksus lumes, siis uisutehnika nõuab head ettevalmistatud rajapõhja ja piisavalt laia sõiduruumi.
Tehvandil saab uisutehnikat kasutada peaaegu ideaalsetes oludes, aga paljudes kohtades pole see nii ja ladus uisklemine jääb vaid unistuseks. Isegi Norras asuvad uisurajad vaid suuremate keskuste juures, aga muidu katab maad kahe klassikarajaga võrgustik, ütles Eesti suusakoondisega töötav Björn Kristiansen.
Varasemates nõuannetes kirjutasin tasakaalust kui ühest juhtivast oskusest suusatehnika omandamisel. Uisutehnikaga sõitmisel võiks tasakaalu järele panna paar hüüumärki. Tähtis on teinegi märksõna - raskuse ülekanne suusalt suusale. Uisutehnika valdamiseks pead oskama suuskadel "tantsida", suutma suuska käärselt ühelt poolelt teisele juhtida - see on kirjutamata reegel.

AjaPeegel: Igavene teine
Nõukogude rahvasaadikud kohtusid valijatega sageli tühjades saalides. See palagan ei huvitanud tavaliselt kedagi. Et inimesed tuleksid üritusele, esinesid neile tuntud kultuuri- ja spordiinimesed. Malesimultaane andis tavaliselt rahvusvaheline suurmeister Paul Keres. Ülikond ja valge särk seljas ning lips ees, liikus ta elegantselt malelaudade vahel.
1942. aasta sügisel jõudis Saksa armee Stalingradi alla ja linnas käisid verised lahingud. Sama aasta 14. septembril avati Münchenis Euroopa malemeistrivõistlused. Kaheteistkümne osavõitja seas sai esikoha Aleksandr Alehhin, teiseks tuli Keres.
Öösiti segasid maletajate und Briti pommitajad. Turniiril ei osalenud Hollandi tipud, kohale ei ilmunud Hispaania, Soome ja *veitsi maletajad, puudusid ka okupeeritud riikide juudi rahvusest esindajad. Osavõtt sõjaaegsetest turniiridest sai Keresele hiljem saatuslikuks.

Erich Teigamägi: suurepärane, kui pooled püstitaksid Eesti rekordi
Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi loodab, et Birminghamis jõuab kaks-kolm sportlast esikümnesse.
Miks otsustasite EM-ile viia rohkem kui kümme sportlast?
Tegelikult oli meie esialgne plaan viia välja vähemalt kümme sportlast. Et kui normitäitjaid on näiteks seitse, saavad veel kolm IAAF-i punktitabeli põhjal normile kõige lähemal olevat sportlast võistlema.
Nähes sportlaste enda initsiatiivi ja huvi, otsustasime tõmmata piiri normist 30 punkti kaugusele.
Miks just 30?
Alati võib küsida, miks mitte kümne peale. Oleksime võinud tõmmata ka 50 peale. Tegelikult - kui otsustasime viia välja kümme sportlast, siis oluline oli majanduslik kaalutlus, suurem koondis oleks meil üle jõu käinud.
Miks Kristjan Rahnu ja Kaire Leibak eemale jäävad?

Kergejõustiklaste esitosin: Eesti lähetab sise-EM-ile rekordiliselt suure koondise
Kristjan Rahnu eemalejäämisel on eestlaste medališansid Inglismaal peetaval Vana Maailma kergejõustikuladviku mõõduvõtmisel õhkõrnad. Noorelt 12-liikmeliselt koondiselt loodetakse esikümnekohti ja rahvusrekordeid.
Madis Kallas (25)
Ala: seitsmevõistlus
Pikkus: 189 cm, kaal: 86 kg
Treener: Raivo Kallas
Isiklik rekord: 5806 (2006)
Hooaja parim: 5765
Koht Euroopa edetabelis: 8.
Mullu suurvõistlustel: EM 2006 (7503 punkti, 19. koht)
endast: Eelmisel hooajal tehtud tulemus oli sees juba paar aastat varem. Nüüd tahan vaikselt edasi minna, kui EM-il parandan isiklikku rekordit, siis pole võistlus aia taha läinud.
Kaie Kand (22)
Ala: viievõistlus
Pikkus: 176 cm
Treener: Remigija Nazaroviene
Isiklik rekord: 4345 (2007)
Koht Euroopa edetabelis: 12.
Mullu suurvõistlustel: EM 2006 (5613 punkti, 25. koht)

Juhendi muutmine tõi tüli majja
Schenkeri liiga veerandfinaalis kaotanud Tallinna Kalevi peatreener Laimons Raudsepp pole rahul uue võistlusjuhendiga.
Selveri ning Kalevi mängus ilmnes selge klassivahe. 3: 0 Selveri võiduga lõppenud kohtumises ei tekkinud Kalevil kordagi võidušanssi. Kaotusest rohkem valmistas Kalevi peatreenerile Laimons Raudsepale meelehärmi aga Eesti võrkpalli liidu tehtud otsus muuta vahetult enne veerandfinaale süsteemi, kuidas määratakse meeskondade reitingud rahvuslike meistrivõistluste play-off'ideks.
Kui hooaja eel paika pandud kord nägi ette, et Eesti meistrivõistluste meeskondade reitingud määratakse Schenkeri liiga esimese ja teise etapi (põhiturniir ja finaalid) tulemuste põhjal, siis 19. veebruaril muutis juhatus esialgset juhendit nii, et asetused kujuneksid vaid põhiturniiri tulemuste järgi. Nii ei ole kohamängudel enam Schenkeri liigas Eesti meistrivõistluste jaoks tähtsust.

Jaapani tüdruku põsemusi pani Mae naeratama
Ülehomme võistluskeelust vabanev Jaak Mae naeratas veerandtunnise intervjuu jooksul vaid korra - siis, kui pisike jaapanlanna talle paberist volditud linnukese kinkis ja põsemusi andis.
Jaak Mae, kuidas te pettumust väljendasite, kui kuulsite, et ei pääse lubatust kõrgema hemoglobiininäidu tõttu suusavahetusega sõidu starti?
Hoidsin pettumust endas, sest sellises olukorras tuleb peksta vaid iseennast, mitte hotellitoa kappi. Tunne oli ikka väga kehv. Kui sa ei pääse starti võistlusel, mille nimel oled kaua tööd teinud, siis enam viletsamat tunnet ei saagi olla. Aga mis teha - ilmselt oma prohmakas.
Mis mõttes oma prohmakas?
Maksimumi jahtides lähed paratamatult piire kompama. Viibinud varem alpimajas neli-viis tundi päevas, üritasin enne Sapporosse sõitu kauem olla.
Mõjutada võisid muudki tegurid. Näiteks enne reisi teise ajavööndisse ja kliimasse langetasin treeningukoormust, et vältida haigestumise ohtu. Ja kui tavaliselt tekib reisimisel üks puhkepäev, siis nüüd venis paus pikemaks. Neljapäeval Sapporosse saabudes olin 27 tundi järjest üleval olnud ega läinud õhtul sörkima.

Mae juhtum võimendas vastuolulist reeglit
Kuigi ligi kümme aastat on kehtinud suusatajatele starti pääsemiseks vere hemoglobiinisisalduse piirnäit, pole reegel leidnud siiani dopinguvastase võttena üldist heakskiitu.
Sünnipäraselt kõrge hemoglobiininäiduga (Hb) Jaak Mae oli üks üheksast sportlasest, kes teenis rahvusvahelise suusaliidu (FIS) määratud meeste piirnäidu 170 ületamise tõttu Sapporo MM-il viiepäevase võistluskeelu.
Dopinguküttide meelest võib kõrge Hb-näit vihjata võimalikule pettusele, ehkki ametlikult ei peeta võistluste-eelset vereproovide võtmist dopingukontrolliks. FIS-i ametnikud põhjendavad vereproove vajadusega kaitsta suusatajate tervist, sest nii-öelda paksenenud veri võib põhjustada südame seiskumise või kogunisti surma.
Hemoglobiini piirnäidu ületanud sportlased peavad kohe andma ka dopinguproovi, kuid seni pole ükski ajutiselt võistlusloata jäänu dopingukontrollis vahele jäänud. Samas kõnnivad vastupidavusalade tegijad nagu noateral - nad tõstavadki keskmäestikus või alpimajas viibides sihipäraselt hemoglobiinitaset, et parandada hapniku tarbimise võimet.

Raul Seema: emotsioonid kisti väga üles
Kristina Smiguni hooldetiimi suusapealik Raul Seema tunnistas, et kahekordse olümpiavõitja vabatehnikasuusad libisesid paljudest rivaalidest viletsamalt.
Raul Seema, istusite pärast Kristina sõitu hooldekabiinis nagu puuga pähe saanud - silmis puudus sära! Kas lootused said nii valusa hoobi?
Emotsioonid kisti eelnevatel päevadel tõesti väga üles - kui isegi ajalehest lugesin, et nüüd minnakse samasugust tulemust tegema nagu Torino olümpial... Meie, Kristina abilised, polnud ise küll tema seisundiga nii hästi kursis. Ei mõista, mille põhjal niimoodi kirjutati, et Kristina on vähemalt sama heas vormis kui mullu olümpiaradadel Pragelatos.

Kristina Šmigun: midagi pole veel pahasti! 
MM-i suusavahetusega sõidus kümnenda koha saanud Kristina Šmigun ei jäta jonni ja teeb homme Sapporos teise katse medaliheitlusesse sekkuda.
Võitjast Olga Zavjalovast 39 sekundit hiljem rahulikul sammul lõpetanud Šmigun pani kuiva särgi selga ning sõitis kohe metsa lõdvestuma ja homse 10 km vabatehnika distantsi rajaga tutvuma. Ei tele-, raadio- ega lehemehed näinud kahekordse olümpiavõitja finišijärgseid emotsioone.
Kui tugev ta siiski on? Paarikümne minuti pärast rajalt naastes ei väljendanud Šmiguni olek erilist pettumust. Teleintervjuud andes püüdis ta veidi naeratadagi, kuid silmis puudus säde.
"Täna oli selline päev," ütles Kristina mõrult ja lisas hoogsamalt: "Aga see polnud minu viimane etteaste Sapporos. Olen väga positiivne 27. veebruari vabatehnika distantsi suhtes, ei tahaks endale negatiivset sisse tampida. Ei tahaks mõelda, et midagi on pahasti. Veel pole midagi pahasti!"

Ai-i-i, kui valus kukkumine! 
Kui tavaliselt jahmatad suusalenduri kukkumist nähes ja palud kõigevägevamalt, et õnnetukese kõik luud-liikmed terveks jääksid, siis Sapporos mõjuvad sama ehmatavalt murdmaameeste ohtlikud saltod ja uperpallid.
Avalöögi tegid sprinterid - Peter Larssoni kukkumine röövis paarissprindi olümpiavõitjalt Rootsilt finaalikoha, Tor Arne Hetlandi lumele prantsatamine suursoosikult Norralt medališansi ja Priit Naruski pikalilendamine Eestilt võimaluse vältida finaali viimast kohta.
Aga see oli siiski kõigest eelmäng.
Suusavahetusega sõidu kiiretel ja käänulistel laskumistel langes uljaid sööstjaid lumele nagu loogu. Juba esimese ringi kõige ohtlikumal pöördel tekkis kukkunutest külakuhi, millest möödumist üritanud Aivar Rehemaa põrutas otse raja piirdevõrku.
"Mõtlesin: ime küll, et suusad terveks jäid," meenutas Rehemaa. "Kiirel laskumisel vasakusse kurvi pöörates oli mingi vend juba minu ees kõhuli maas. Hakkasin mööduma, ent tema suusk jäi ette ja lendasin pikali. Sain püsti, kui tagant küttis keegi selga - kukkusin uuesti käpuli."

RAUL REBANE: Valimisnimekirjade puudulikkusest
Paljulubava poliitika ajal (enne valimisi) võib tähele panna, et tõde ei ole mitte faktides, vaid selles, kust keegi faktidele vaatab - vasakult, paremalt või keskelt.
Minu statistika - need on faktid, aga teie faktid - lihtsalt statistika
Jonathan Lynn,
Antony Jay "Jah, härra minister"
Elukogemus ütleb, et kui hakatakse ikka väga jama ajama ja tekib segadus, hakka arve korjama ja neid analüüsima. Kui arve on piisavalt palju, siis hakkavad need tihti rääkima oma keelt ja ütlema midagi sellist, mida sõnades ei ole.
Allpool toodud arvud on kõigile kättesaadavad, need on lihtsalt teisiti järjestatud. Toon lugejate ette statistika mitte sellest, kes valimistel osalevad ja palju neile hääli ennustatakse, vaid hoopis sellest, kes ei osale. Äkki on see prognoosimisel abiks.
Kõigepealt meeldetuletus nendest erakondadest, kes 2003. aastal riigikokku pääsesid, ja sellest, kui palju hääli nad said (vt tabel).

RAUL EAMETS: 15 aastaga viie jõukama riigi sekka? 
Valimiseelne aeg meenutab hiliskevadet või varast suve, mil õhk on täis lillelõhna. Ainult et praegu lubatakse lillelõhna asemel materiaalseid hüvesid.
Räägiks lühidalt ühest: 15 aastaga viie jõukama riigi sekka. Lihtsad arvutused näitavad, et sõltuvalt püstitatud eeldustest ja lähteandmetest peab Eesti majanduskasv aastas olema umbes 8-11%, et jõuda järgmise 15 aasta jooksul järele EL-is viiendal-kuuendal kohal olevale Soomele.
Ma ei ole küll loomult pessimist, kuid selline kasvunumber tundub natuke ebarealistlik. Praegune 11%-ne majanduskasv põhineb odaval laenuressursil ja sisetarbimisel, millele lisandub mitme sektori, näiteks ehituse, tormiline areng. Pikaajaliselt ei ole selline kasv jätkusuutlik. Ma arvan, et realistlik on Eesti viia 15 aastaga EL-i keskmisele tasemele. Ka see ei ole iseenesest halb eesmärk. Praegu on Eesti majandus ja majanduspoliitika tulevikuvalikute ees. Peame otsustama, millise struktuuriga on meie majandus 10-15 aasta pärast.

TIIT KÄNDLER: Ühe kodanikualgatuse lukustamine
Käsmu on üks kange koht. Sealt on võrsunud vaata et enam laevakapteneid kui Tallinna linnast. Sealt pärineb ka tava, et merd lukku ei panda.
Käsmu mererannas saab vabalt jalutada, sest majad ehitati veepiirist kaugemale, et kogukond vee äärde pääseks, kes võrkudega, kes paatidega, kes niisama jalgadega. Siis tulid nõukogud ja meri pisteti lukku. Õieti mitte just päris, aga suurelt jaolt ometi. Lukustajaks oli piirivalve, mis baseerus veel tsaariajal ehitatud kordonis ja mille hoovile kerkis vaatetorn. Aga alles jäi haruldane puumajakas.
Kui nõukogud otsa said, siis sai mitme sajandi vanuste Käsmu juurtega kange mees Aarne Vaik piirivalvelt lahke loa kordonihoone rendile võtta. Võttis sepavasara, lõhkus lubjatud kivitara ja tegi osasse tubadest meremuuseumi. Käsmu külavanema Vaigu meremuuseum on Eestis ja kaugemalgi muutunud suisa legendaarseks kohaks, kuhu tullakse ikka ja jälle. Nauditakse peremehe võluvaid ja väsimatuid pajatusi ning lõputu hulga eksponaatide hingust. Vaigu muuseum ei ole ainult muuseum, vaid kohalik täisvereline kultuurikeskus, mis korraldab merepäevi ja lastelaagreid, aitab organiseerida teaduse suvekoole. Sinna on alati teretulnud looduse- ja teadusesõprade bussid ja autod ja jalgrattad ja telgid ja paadid ja mis kõik veel.

Soovitus loosungiks
Pikaajaline meedia jälgimine võimaldab tõdeda, et võitluses asulate puhke- ja rohealade ning miljööväärtuslike piirkondade pärast võidavad kinnisvaraarendajad ja omanikud alati planeerijaid ja piirkondade elanike üldhuve.
Kuid äsja ilmus teade rahva esimesest võidust. Tallinnas Kadriorus Köleri tänava puumajade vahele omavoliliselt surutud viiekorruselise hoone karkass tuleb kohtu otsusel lammutada. Eesti muinsuskaitse selts tunnistas selle ehituse juba 2005. aasta aprillis Karuteene medali vääriliseks.
Maade müük ja ehituslubade andmine on üheks suuremaks korruptsiooniallikaks. Miks ükski partei pole püstitanud loosungit "Kinnisvaraarendajatele päitsed pähe!"?

Kohatud vabandused
Meie kaitseväelased on võimetud kesise 18-kraadise külmaga üle Vabaduse väljaku marssima! Kõik vabandused, eeskirjade ja muu taha pugemine (et pillid külmuvad või midagi sarnast) on vähemalt vabariigi aastapäeval kohatud. Peab ju ka meie kaitse-
väelastel olema täisvarustus kas või 30-kraadise pakasega sõjaväljal olemiseks. Kõiki paraadiga seotud riituse elemente oleks käigult vähendada saanud, kui ilm seda nõudis. Kas või läkiläkid lõua alt kinni, aga kaitsevägi oleks pidanud suutma oma valmidust näidata. Kui ka Vabadussõjas oleks kardetud külmaga kaevikutesse minna, poleks meil praegu midagi tähistada.
Väino Ubina, Tallinn

Presidendi kõne julgustas
Suureks kosutuseks oli laupäeval televiisorist jälgida ja kuulata meie presidendi kõnet, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi aastapäevale. Tekkis tunne, et kõik ei ole veel kadunud. See manitsuskõne oli väga julge ja asjakohane, olgugi et kõik need probleemid olid eelnevalt meediast mitu korda kuuldud.
Meeletu valimisreklaamide rägastik tekitab sellise vastumeelsuse, et ei tahaks enam raadiot kuulata ega televiisorit vaadata, teades, mis selle kõige taga on ja millise raha eest see toimub. Samas kuuleme, et meie majandus hakkab üle kuumenema, eurole üleminek nihkub meist ikka kaugemale.
Aga läheme ikka kõik valima ja teeme õigemad otsused kui senini! Midagi peab ju muutuma ja just meie abiga. See oleks ka meie presidendi soovidele toetuseks.

REPLIIK: Haiglane õhustik
Dissidentliku vene ajakirjaniku Anna Politkovskaja tapmise järel nentisid paljud lääne analüütikud, et vaevalt Kreml otse selle taga oli. Küll aga nähti kaudset süüd - Kreml lihtsalt on kujundanud riigis sellise õhustiku, kus mõni ärahullutatud ullike suure tõenäosusega täiesti ilma kellegi käsuta opositsioonilise ajakirjaniku mõrvas.
Tõenäoliselt pole põhjust otsida ühegi erakonna otsest kätt vabariigi aastapäeval Tallinna sotside liidrile Jaak Juskele tehtud tapmisähvarduse tagant. Väga suure tõenäosusega oli selle telefonikõne taga samuti mõni ärahullutatud ullike, kes keeldus uskumast Juske viimastel nädalatel tehtud kriitikat tema iidolite pihta. Juhtunu näitab ennekõike, kui haiglaseks on ka meil valimiseelne õhustik muutunud.

JUHTKIRI: Nagu rikkis grammofon
Igal aastal kuuleb ligi 6000 Eesti inimest arstilt diagnoosi: vähk. Aastas sureb Eestis vähktõppe 3500 inimest. Ehkki vähki haigestumine on Eestis samas suurusjärgus Euroopa keskmisega, torkab silma vähihaigete suur suremus: Eesti vähihaige elab vähem kui Euroopa keskmine vähipatsient.
Mis on selle põhjuseks? "See, et haigus avastatakse hilja ja kaugele arenenult, on sageli tingitud hilisest arsti poole pöördumisest," võib lugeda sotsiaalministeeriumi eilsest pressiteatest. Pahatihti pole aga hiline diagnoos mitte niivõrd patsiendi enda, kuivõrd tervishoiusüsteemi viga: aja- ja rahahädas perearstid ei pööra kõigile kaebustele piisavalt tähelepanu. Kasu oleks sellestki, kui näiteks rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringud hõlmaksid laiemaid vanuserühmi ning toimuksid väiksema intervalliga.

Tänaseks on hääletanud 104 472 inimest
Täna jätkus riigikogu valimiste eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades.
Koos eelmisel nädalal maakonnakeskustes hääletanutega ja eile hääletanutega on tänaseks oma hääle andnud 104 472 valijat, nende hulgas oli kella 20.00 seisuga elektrooniliselt hääletanuid 19 000. Kokku on eelhääletamisest osavõtnuid 11,7 protsenti valijate üldarvust.
Eelhääletada saab veel kolmapäeval, mil kõik valimisjaoskonnad on avatud kella 12.00-20.00. Samal ajal toimub ka hääletamine väljaspool elukohta. Elektrooniliselt saab hääletada ööpäevaringselt kuni kolmapäeva õhtul kella kaheksani veebilehel www.valimised.ee. Homme on ka e-hääletamise viimane päev.
Pühapäeval, 4. märtsil saab hääletada üksnes elukohajärgses valimisjaoskonnas. Samal päeval toimub ka kodus hääletamine. Kui valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus. Selleks esitab valija oma elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile kirjaliku taotluse hiljemalt 4. märtsil kella 16.00-ni.

Küsitlused ennustavad võitu Keskerakonnale
Valimistel võidab Keskerakond, selgub nii Eesti Päevalehe kui ka Postimehe tellitud sarnastest uuringutest.
Ekspertide sõnul tahavad inimesed enamasti hääletada võitjate poolt, mistõttu arvamusküsitlused võivad valimistulemusi omakorda mõjutada ja võitjate edu suurendada, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Tõsi küll, Keskerakond olevat Eesti kontekstis selline fenomen, et tema kohta reeglid ei kehti.

Nägemispuudega inimesed saavad ka homme elektrooniliselt hääletada
Sihtasutus Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond kutsub nägemispuudega inimesi üles riigikogu valimistel elektrooniliselt hääletama
Nägemispuudega inimestele pakutakse e-hääletamise võimalust koolitusklassis Tallinnas, aadressil Endla 4a VI korrus.
Hääletada sai juba täna ning samuti on kõigil võimalus valimistel osaleda ka homme kella 14.00 - 17.00.
Koolitusklassi arvutid on varustatud nägemispuudega inimestele vajaliku spetsiaaltarkvaraga, mis võimaldab ID-kaardi lugeja abil e-hääletamisel osaleda.
Kohapeal on tagatud asjatundlik abi ja juhendamine e-hääletamise protseduuri läbiviimiseks ning vajadusel nõustamine ID-kaardi kasutamiseks tarviliku tarkvara paigaldamiseks.

President Ilves tegi täna oma valiku
President Toomas Hendrik Ilves osales täna Riigikogu valimiste eelhääletusel Tallinna ülikoolis asuvas valimisjaoskonnas.
Riigipea kutsus veelkord kõiki kodanikke osalema riigikogu valimistel, kas kuni 28. veebruarini kestval eelhääletusel või valimispäeval 4. märtsil.
Valimissedeli kättesaamiseks järjekorras seisnud president Ilves avaldas heameelt, et valimisjaoskonnas on rohkesti valijaid, kuigi arvamusküsitluste kohaselt võib riigikogu valimistest kõrvale jääda 45-50 protsenti kodanikest.
Riigipea nimetas valimata jätmist kujundlikult agressiooniks Eesti riigi vastu ja kordas iseseisvuspäeva kõnes öeldut: meie esiisad läksid Vabadussõtta selle nimel, et saaks ise valida ning nüüdne mittevalimine oleks põlgus ja lugupidamatus ka oma esiisade vastu.

Sotsid: Keskerakond rikub välireklaamiga seadust
Nõmme ja Mustamäe sotsiaaldemokraadid leiavad, et Keskerakond rikub Nõmmel keelatud välireklaamiga riigikogu valimise seadust.
Nõmme keskuses asuvas endises kinomajas on esimesel korrusel Pärnu maantee ja Turu platsi nurgal avatud Keskerakonna valimiskontor. Läbi klaasakende ja uste paistavad suurelt Keskerakonna riigikogukandidaatide elusuuruses valimisplakatid kaugele üle kogu Nõmme keskuse ristmiku, mistõttu on tegu aktiivse valimiskampaania perioodil keelatud välireklaamiga, leiavad sotsiaaldemokraadid.
Nõmme osakonna esimehe Lennart Mängli sõnul on kahetsusväärne, et samas üle ristmiku asub Nõmme Kultuurikeskuses valimisjaoskond nr 103, mille läbi on tegu otsese valija mõjutamisega. Seda eriti õhtusel ajal, sest valgustus on ruumides sisselülitatud ööpäevaringselt.

Neli erakonda: põllumeeste aastakonverents on valimisüritus
Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna ja Keskerakonna esindajad otsustasid ühiselt mitte osaleda täna Tartus toimuval Põllumajandustootjate Keskliidu aastakonverentsil "1000 päeva Euroopa Liidus".
Põllumajandusministeeriumi soosingut nautiv tootjaorganisatsioon korraldab erakondadele valimiseelse väitlusürituse, kus aga Rahvaliidu esindajatele antakse ebaproportsionaalselt palju esinemisaega. Sellega näitab põllumajandussektoris kõige rohkem politiseerunud tootjaorganisatsioon üles soovimatust pidada aga sisulisi debatte maaelu- ja põllumajanduspoliitika arengute üle.
Käesoleva avaldusega taunivad neli erakonda Rahvaliidu katseid politiseerida lisaks põllumajandussektori haldusalale ka selles valdkonnas tegutsevaid kolmanda sektori organisatsioone. Rahvaliit on vastutustundetult nimetanud maaelu arengukava 2007-2013 väljatöötamisprotsessi oma erakonna programmiliseks tööks, kuigi selles on peale tootjate keskliidu osalenud ka arvukas hulk sõltumatuid sotsiaalpartnereid ja ekspertgruppe.

Justiitsministeeriumi hoovist autovrakki minema ei viidud
Kesknoored tulid päeval justiitsministeeriumi hoovil seisva autovraki
Selle asemel vallandus väitlus minister Rein Langi nõunik Hanno Pevkuriga, eesmärk oli selgusele jõuda, kes ja kas peab vraki tänava äärde tagasi toimetama, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Ida-Virumaal tapetud mees oli Narva leivatööstuse juht
Neljapäeval leiti Narva lähedalt Vaivara vallast metsast samal hommikul tapetud Narva leivatööstuse juhi Sergei Altuhhovi surnukeha.
Altuhhov oli aastast 1998 ASi Lenar juhatuse esimees, kuid mõni aeg tagasi hakkas leiba küpsetama teine juriidiline isik, OÜ Groundline. Mullu suvel registreeriti see firma ümber Tallinnast Virumaale, Altuhhov kuulus selle juhatusse, kuid lahkus sealt septembris, osaledes siiski firma juhtimises, kirjutab Põhjarannik.
Põhjarannik sai ettevõttes olevast allikast teada, et Narva-Jõesuus elanud Altuhhov helistas neljapäeva hommikul, et käib läbi oma Laagnal asuvast talust ja jõuab seejärel kella kümneks tööle, lubatud ajaks ta aga kohale ei jõudnud ning samuti ei vastanud ka kumbki tema telefonidest.
Altuhhovi vana maastur leiti hiljem mahajäetuna Sillamäe lähistelt, kuid ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsevi sõnul polnud autol silmaga nähtavaid jälgi sellest, et seal oleks inimene maha lastud.

Lääne-Virumaal hukkus liiklusõnnetuses mees
Täna keskpäeval juhtus Lääne-Virumaal Vinni vallas liiklusõnnetus, milles hukkus 62-aastane mees.
Õnnetus toimus Rakvere-Luige maantee 4,1 kilomeetril, kus sõiduauto Opel Corsa kaotas libedal teel juhitavuse ja sõitis vastu puud.
Sõidukit juhtinud Valeri sai väga raskelt vigastada ning suri kiirabiautos teel haiglasse.
Valeri oli sõiduautos üksi ja tema turvavöö oli kinnitatud.

Luhamaa piirivalvurid saavad uue moodsa kordonihoone
28. veebruaril avab piirivalve uue kordoni Luhamaal, kus on kaasaegsed vahendid ning paranenud töö- ja elamistingimused.
"Vastvalminud kordoni hoone Luhamaal tõstab oluliselt piirivalve operaatiivvõimekust Eesti piiril," märkis piirivalveameti peadirektor kolonel Roland Peets.
Kui eelnevalt paiknes kordon kaugemal Misso külas, siis nüüd on piirivalvurid oluliselt parematel positsioonidel ja valmis kiiresti reageerima vastavalt vajadusele.
Uus kordon on valminud PHARE rahadest ja vastab kõigile kehtivatele nõuetele. Luhamaa kordoni ehitustööd teostas Eesti Ehituse AS.

Keskkonnainspektsioon avastas reidil mitmeid rikkumisi
Keskkonnainspektsiooni Harju- ja Järvamaa osakondade inspektorid avastasid möödunud nädalal läbiviidud ühisreidil mitmeid keskkonnaalaseid rikkumisi.
Kõikide avastatud rikkumiste asjaolude selgitamiseks on alustatud väärteomenetlused.
Kontrollreidil avastati kaks veeseaduse nõuete rikkumist: Raplamaal Märjamaa vallas oli põllumajandusettevõte virnastanud põllule silorullid, Järvamaal Albu vallas oli veetud sõnnikut lumisele ja külmunud pinnasega põllule, millega tekitati oht põhjavee kvaliteedile.
Kahel korral tuvastasid inspektorid välisõhu kaitse seaduse rikkumise
Ühes kütusetanklas puudus bensiiniaurude tagastussüsteem, ehkki kõigil kütusetanklatel, mille aastakäive on suurem kui 1000 m3, peab alates käesoleva aasta 1. jaanuarist olema tagastussüsteem välja ehitatud, et vähendada välisõhku paisatavate bensiiniaurude kogust ja õhusaastet. Ühel Märjamaa vallas tegutseval ettevõttel puudus nõutav välisõhu saasteluba.

Tallinna volikogu pöördub sõjahaudade asjus riigikohtusse
Tallinna volikogu kiitis heaks Toomas Vitsuti eelnõu pöörduda sõjahaudade kaitse seaduse tühistamiseks riigikohtusse.
Eelnõu võeti vastu 33 poolthäälega. Ainsaks erapooletuks jäänud volikogu saadikuks oli Peeter Mardna, kes oli ka ainus opositsiooni esindaja istungisaalis.
Eelnõu kohaselt tuleb sõjahaudade kaitse seaduses tühistada need paragrahvid, mis lubavad riigil kohalikule omavalitsusele säilmete ümbermatmisel ettekirjutusi teha.
Vitsuti sõnul läheb sõjahaudade kaitse seadus vastuollu kohalike omavalitsuste põhiseaduslike tagatistega, mille järgi on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi tegutsedes iseseisvalt seaduste alusel.

Ligi küsib hinnangut pronkssõduri sobivuse kohta
Kaitseminister Jürgen Ligi saatis täna sõjahaudade komisjoni liikmetele kirja, küsides hinnangut Tõnismäe sõjahaua asukoha sobivuse kohta.
Asukoha sobivuse hindamisel palub kaitseminister sõjahaudade komisjonil arvestada matmispaigaga seotud avaliku korra rikkumisi, poliitilisi pingeid ning nende kooskõla hauarahu põhimõttega. Asukoha ebasobivaks tunnistamise korral tuleb komisjonil teha ettepanek säilmete ümbermatmiseks kohta, kus hauarahu oleks võimalik tagada.
Eesti riik on Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokollidega liitudes võtnud kohustuse tagada oma territooriumil sõjaohvrite säilmete ja matmispaikade austamine ning vajadusel säilmete ümbermatmine.
Sõjahaudade kaitse seaduse kohaselt otsustab säilmete ümbermatmise kaitseminister sõjahaudade komisjoni ettepanekul.

Amnesty International: Keeleinspektsioon ahistab võõrkeelseid
Amnesty International teatas täna peaminister Andrus Ansipile saadetud kirjas, et peab Eesti keeleinspektsiooni repressiivseks karistava loomuga asutuseks ning soovitab selle pädevust piirata.
Peaministrile saadetud kirjas ütleb organisatsiooni generaalsekretär Irene Khan, et keeleinspektsiooni nõuded Eesti kodakonduse saamiseks ahistavad vähemusgruppidesse kuuluvaid inimesi.
Eesti peab piirama keeleinspektsiooni tegevust, sest see on "repressiivne ning karistav organ, mis töötab sotsiaalsele integratsioonile ja läbikäimisele vastu," seisis kirjas.
Organisastsiooni pahameele pälvis märtsis jõustuva keeleseaduse muudatus, mis suurendab keeleinspektsioonil võimu ning võimaldab asutusel tulevikus nõuda ebapiisava eesti keele oskusega inimeste vallandamist, hoolimata sellest, kas neil on keelesertifikaat omandatud või mitte.

Ilves: Euroopa Liidul on naabritele liiga vähe pakkuda
President Toomas Hendrik Ilves ütles, et sisemiselt nõrgal Euroopa Liidul ei ole naaberriikide demokratiseerumise motiveerimiseks midagi pakkuda.
President Ilvese sõnul seab Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide laienemisväsimus piirid Liidu võimetele naaberriikide demokratiseerumisele kaasa aidata, kirjutab Der Spiegel.
"Euroopal on suur probleem. ELi maadel on laienemisväsimus, mistõttu on liit oma peamise välispoliitilise instrumendi kaotanud," ütles Ilves intervjuus ajalehele Der Spiegel ja lisas, et Brüsseli liiduga liitumine on seni paljusid naaberriike demokraatlike reformide läbiviimisel motiveerinud.
"Praegu on meil nendele riikidele, näiteks Ukrainale, vähe pakkuda. Samuti ei või me serblastele öelda, et Kosovo iseseisvumine tagab Serbiale ELiga liitumise, sest nad teavad, et järgmine võimalus liituda on väga kaugel," ütles president.

EAKL: parteid üritavad odavate lubadustega valijaid ära osta
Eesti Ametiühingute keskliidu (EAKL) juhatus tõdes oma tänasel koosolekul, et paljud erakondade valimiseelsed lubadused on katteta ja vastutustundetud.
"Kerge-käeliselt jagatud ahvatlevad valimiseelsed lubadused maksavad kümneid, kui mitte sadu miljardeid kroone," ütles EAKLi esimees Harri Taliga.
"Sisuliselt soovitakse valijaid ära osta. On solvav, kui erakonnad peavad meie inimesi täiesti mõtlemis-või-metuteks," lisas Taliga.
EAKL soovitab valijatel anda hääl erakondadele, kes on nelja aasta jooksul midagi reaalselt ära teinud, mitte ei tööta põhimõttel "Raha sulle - hääl mulle!".

Veronika laskjat ootas narkootikumi üledoos
Täna jätkunud istungil selgitas tunnistaja Vladimir tellimusmõrva üksikasju
Pärast kolmekuulist vaheaega jätkus täna kohtuistung 2005. aasta 7. oktoobril 16-aastase koolitüdruku Veronika Dari tapmises ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi endise juhatuse esimehe Tiit Ottise tapmiskatses süüdistatavate meeste üle.
Süüpingis istusid 18-aastane Dmitri Štšerbakov, kelle käe läbi sai Veronika surma, tapmiskatses ning tapmisele kaasaaitamises ja kihutamises, kuriteo toimepanemiseks alaealise kaasatõmbamises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitsemises süüdistatakse 28-aastast Andrei Grišinit, tapmiskatses ja tapmisele kaasaaitamises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käsitsemises 37-aastast Aleksandr Semjonovit ja 46-aastast Nikolai Galkovskit.
Tänasel istungil jätkus tunnistajate ülekuulamine. Dmitri ühiselamunaaber Vladimir ütles, et kõigepealt tegi Andrei Grišin talle ettepaneku läbi peksta üks mees, kelle töökoht asub kino Kosmose lähedal kõrges majas. Aastal 2005. asus rahandusministeeriumiga ühe katuse all ka RKAS. Vastutasuks peksmise eest olevat Grišin talle lubanud raha ja kui Vladimir sellest vedu ei võtnud, kordas ettepanekut. Enne 7. oktoobrit oli sõprade vahel jutuks nii kellegi läbipeksmine kui ka tapmine. Pärast 7. oktoobri tulistamist rääkis Dmitri Vladimirile, et meest tulistades tabas hoopis tüdrukut. Tunnistaja Vladimiri sõnade järgi kavatses Grišin aga kobakäpast laskja kõrvaldamist narkootikumi üledoosi abil.

Europarlament tähistab täna Eesti Vabariigi aastapäeva
Europarlament tähistab täna õhtul Eesti Vabariigi aastapäeva filmiga Laulev Revolutsioon (The Singing Revolution), millele järgneb riigikogu korraldatud vastuvõtt.
Ürituse eestvedajateks on Eesti saadikud Tunne Kelam ja Andres Tarand. Filmiesitlusele saabuvad New Yorkist ka autorid James Tusty ja Maureen Castle Tusty.
Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) Eesti delegatsiooni esimehe Tunne Kelami sõnul on filmi Laulev Revolutsioon näitamine Euroopa Parlamendi kolleegidele ning ametnikele Eesti saadikute tore ühisalgatus. "Minu Brüsseli kogemus kõneleb, et niihästi Eesti kui ka teiste Ida-Euroopa rahvaste mineviku mõistmisel esineb suuri valgeid laike. Loodan, et tänasest üritusest kujuneb järjekordne samm Euroopa ühise ning tasakaalustatud ajalookäsitluse loomisel."
Euroopa Sotsiaaldemokraatide Eesti delegatsiooni esimehe Andres Tarandi sõnul on väga oluline, et Eesti parlamendiliikmed tutvustavad oma riigi ajalugu. "Meil on põhjust olla uhke oma taasvabanemise protsessi üle, mis on ainulaadne ja seda ei tohi häbeneda Euroopas tutvustada. Ma ütleksin isegi, et see tutvustamine on vajalik, kuna siis mõistetakse meid ka rohkem," sõnas Tarand.

Presidendipaar sõidab sõjalaeval riigivisiidile Soome
President Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves sõidavad 14. märtsil riigivisiidile Soome vabariiki.
Vabariigi president ja proua Evelin Ilves saabuvad Helsingisse Eesti mereväe laeval Admiral Pitka, mille järel toimub ametlik vastuvõtutseremoonia ja kohtumine Soome presidendi Tarja Haloneniga.
Riigivisiidi käigus kohtub president Ilves veel Soome peaministri, Soome parlamendi esimehe ja Helsingi linnapeaga ning peab loengu Helsingi ülikoolis.
Neljapäeval, 15. märtsil on president Ilves Oulus.
Vabariigi president saabub riigivisiidilt tagasi Eestisse reedel, 16. märtsi hommikul.

Keset küla plaanitav karjäär ajab elanikud piketeerima
Raplamaa Kohila valla Angerja-Pahkla küla eestseisus ja kohalik haridusselts korraldavad täna kell 15 Kohila vallamaja juures piketi, protestimaks keset küla rajatava Pahkla kruusakarjääri vastu.
Elanikke pahandab eelkõige see, et Raplamaa Keskkonnateenistus on andmas tulundusühingule Śeiker 10 aastaks luba seal kruusa kaevandada, ilma et keegi oleks kohalikelt arvamust küsinud. Vallavolikogu otsustab asja oma tänasel istungil, teatas külavanem Arne Simson.
Vallajuhid on elanikke veennud karjääriga nõus olema, pakkudes "vastukaubaks" 300-400 meetrit mustkattega külavaheteed, mille kaevandaja aasta jooksul peab ehitama. Vallavanem Hillar Kalmeti sõnul vajavad kruusa eelkõige vallateed ja paremat kruusaleiukohta vallas ei ole.
Elanikke teeb ettevaatlikuks asjaolu, et uuringute kohaselt on 7,17 hektari suuruses karjääris ainult 99 000 m3 kruusa, millest igal aastal kaevandatakse 10 000 m3. Samas algab mõne meetri sügavuselt paekiht. "Kas suudavad nad edaspidi vastu seista palju mürarohkemale paekaevandusele?" küsis külavanem.

Riigi suutmatus lõpetab väidetavate piraatkoopiate valmistajate süüasja
Põhja ringkonnaprokurör Lauri Aasmann taotles täna kohtult piraatkoopiate valmistamises süüdistatavate Sergei Gluhhovi ja juriidilise isiku OÜ Festart kriminaalasja lõpetamist.
Prokurör põhjendas oma taotlust sellega, et riik ei ole suutnud menetleda kriminaalasja mõistliku aja jooksul. Kriminaalasi on olnud menetluses alates 2000.aastast, viimased kaks aastat on kestnud kohtulik uurimine.
Kriminaalasja lõpetamine oprtuniteediga ehk kriminaalmenetluse koodeksisse kirjutatud sättega, mis eristab vähemtähtsaid asju tõsistest kuritegudest. on võimalik, kuna tegu on teise astme kuriteoga, süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasja käigus kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi tuleks prokuröri ettepanekul jätta lahendamiseks tsiviilmenetluse korras.
Prokuröri taotluse kohaselt tuleks Gluhhovil 4 kuu jooksul maksta riigituludesse 125 000 krooni ja teha 100 tundi üldkasulikku tööd. OÜ-l Festart tuleks 4 kuu jooksul tasuda ekspertiisikulud, kannatanu esinduskulud kohtus ning maksta riigituludesse 250 000 krooni.

Aab: riik ei ole meditsiinitöötajate palgakokkuleppest taganenud
Vastuseks meditsiinitöötajate pahameelele palgakokkuleppe allakirjutamisega venitamise suhtes ütlevad nii sotsiaalministeerium kui Haiglate liit, et palgakokkuleppeks vajalik raha tagatakse.
Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul lepiti sellel kohtumisel kokku, et sel aastal tõuseb tervishoiutöötajate palgafond kokku 172 miljonit krooni. Samuti pandi paika 2007. aasta miinimumtunnitasud, mille järgi on arstide miinimumtunnitasu alates 2007. aasta 1. aprillist 99 krooni tunnis. See teeb haigekassa kulumudeli järgi arsti arvestuslikuks keskmiseks kuutasuks 21 621 krooni.
Aab kinnitas, et riik on omaltpoolt teinud kõik, et palgalepe saaks sõlmitud. Nii kinnitas valitsus istungil uue tervishoiuteenuste hinnakirja, kuhu oli sisse planeeritud arstide-õdede poolt nõutud palgatõus. Haigekassa nõukogu kinnitas 2007. aasta eelarve, mis tagab haiglatele vajaliku rahavoo palkade tõstmiseks.

Politsei tabas nädalavahetusel Harjumaal mitu kihutajat
Lääne-Harju politseiosakonna patrullid tabasid nädalavahetusel Tallinn-Pärnu maanteel seitse kihutajat, kes ületasid lubatud sõidukiirust enam kui 50 km/h.
Seitsmest kiirustajast üks oli joobes. Roolijoodikust kiiruseületaja tabas ka Ida-Harju patrull.
Lääne-Harju politseiosakonna komissar Kaido Saarniidu sõnul tuleb ka heade teeolude korral säilitada kaine meel ja ettevaatlik sõidustiil.
"Äärmiselt kahetsusväärne, et kiirust ületavad juhid ei mõista, kui suurde ohtu nad panevad nii ennast kui ka teisi," sõnas Saarniit. "Kindlasti pühendume ka edaspidi võimalikult palju liiklusjärelevalvele, et ära hoida traagilisi tagajärgi."
Saue vallas Pärnu maanteel peatati laupäeval, 24. veebruari varahommikul 168 km/h sõitnud sõiduauto Volkswagen, mille roolis oli 29-aastane Anatoli. Tund hiljem peeti samas kohas kinni 166 km/h liikunud Hyundai, mille juht oli 27-aastane Risto ning õhtul 143 km/h sõitnud Toyota, mida juhtis 26-aastane Antti.

Pantvangidraamas end tulistanud pereisa suri
Tallinnas Humala tänaval eile oma pere pantvangi võtnud ja seejärel end pähe tulistanud pereisa suri öösel haiglas.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Inga Lill ütles Päevaleht Online'le, et kuna mees toodi eile haiglasse üliraskes seisundis, ei suutnud arstid tema elu päästa ning mees suri öösel.
Humala tänava eramajas leidis eile aset viis tundi kestnud pantvangidraama, kus 43-aastane pereisa Andro ähvardas tulirelvaga tappa oma naise ja kaks last. Kell 11.19 sai politsei aadressilt Humala 17 kõne, milles üks naine teatas, et tema abikaasa ähvardab maha lasta nii helistaja, iseenda kui ka nende kaks last.
Kõne peale saabusid sündmuskohale keskkriminaalpolitsei ametnikud, K-komando, Põhja politseiprefektuuri läbirääkijad, patrullpolitseinikud ning kiirabi. Kell 15.15 tulistas mees iseennast pähe ja kohe sisenes majja ka eriüksus.

Tallinn kontrollib Sakala keskuse lammutusluba
Tallinna linnavalitsus on algatanud järelvalve Sakala keskuse lammutusloa seaduslikkuse osas.
MTÜ Jätkusuutlik Hooliv Tallinn, Eesti Paeliit ja Nõmme tee selts pöördusid 31. jaanuaril linnavalitsuse poole, et algatada järelvalve Sakala keskuse lammutusloa kohta.
Järelvalve tulemused ei ole käesolevaks hetkeks veel selgunud.
Tallinna linnaplaneerimise amet ei avalda oma seisukohta Sakala keskuse lammutamise osas, kuna järelvalve protsess ei ole veel lõpule viidud.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul tunnistab linnavalitsus selle sammuga esimest korda, et Uus-Sakalale väljastatud lammutusluba võib olla ebaseaduslik.

Tervishoiutöötajaid ärritab palgaläbirääkimiste venimine
Tervishoiutöötajate hinnangul venitavad sotsiaalminister ja Eesti haiglate liit põhjendamatult tervishoiutöötajate palgaleppele alla kirjutamisega.
Tervishoiutöötajate üldstreigi väljakuulutamisest tingitud pingelises õhkkonnas toimunud lepitusläbirääkimistel jõuti 25. jaanuaril kokkuleppele 2007. aasta miinimumtunnitasudes ja selles, et 2008. aastal tõuseb palgakomponent veel 20%.
Tänu nendele kokkulepetele ei alustanud tervishoiutöötajad streiki.
Riiklik lepitaja teatas 25. jaanuaril avalikult, et lepitusmenetlus on lõppenud ja saavutatud kokkulepe, et alates 1. aprillist 2007 hakkavad kehtima miinimumtunnitasud arstidel 99, õdedel 52.50 ja hooldustöötajatel 29 krooni. Kuu aja jooksul pole aga palgaleppele alla kirjutatud ja nüüd on selgunud, et haiglate liidu juht Urmas Sule ei kavatsegi seda lähiajal teha.

Jõgevamaal leiti samuti võltsitud 500-kroonine
Nii Raplamaal kui Jõgevamaal on avastatud võltsitud 500-kroonised. Kokku on teada juba kolm juhtumit.
Jõgeva politseijaoskonna pressiesindaja teatas, et pühapäeval enne kella 18 sisenes Puurmani vallas Puurmani alevikus asuvasse kauplusesse mees, kes soovis osta ühe pudeli viina ja kolm pakki "Bond" sigarette. Mees esitas ostu eest maksmiseks võltsimistunnustega 500 kroonise. Juhtunu uurimiseks alustas politsei kriminaalmenetlust.
Rapla politsei teatas eile, et on lühikese ajavahemiku jooksul saanud kaks teadet võltsitud rahatähtede leidmisest. Esimene juhtum oli 12. veebruaril, kui tööpäeva lõpus päevast kassat üle lugedes leidis Kohilas asuva kioski müüja teiste rahatähtede hulgast ilmsete võltsimistunnustega 500 kroonise paberraha.
Teine juhtum oli 17. veebruaril Rapla vallas Kodilas, kus sealse kaupluse müüja avastas kaupluse kassas võltsimistunnustega 500 kroonise rahatähe.

Mees jäi sama vargusskeemi kasutades korduvalt vahele
Falck pidas nädalavahetusel ühes Tallinna kesklinna kaubanduskeskuses kinni noormehe, kes on turvatöötajatele varemgi vahele jäänud, peites varastatud kaupa metallanumatesse.
18-aastane Konstantin lootis 24. veebruaril kaubanduskeskuse turvasüsteeme petta, peites metallist purki 4690 krooni maksva Esprit naiste nahkjaki. Falcki turvatöötajad pidasid nooruki kinni ja andsid üle politseile.
Noormees oli jäänud kaubanduskeskuse videovalve salvestusel turvatöötajatele silma ka päev varem, kui ta varastas 5190 krooni maksva Hugo Bossi käekoti.
Falcki turvatöötajad pidasid Konstantini varguskatsel kinni ka 8. veebruari pärastlõunal ühes teise Tallinna kaubanduskeskuses. Sel päeval peitis nooruk metallkarpi kaks meeste mütsi ja paari Hugo Bossi teksapükse ning üritas kauba eest maksmata poest lahkuda.
Vargapoisi arvamus, et metalltaarast on kasu turvasüsteemi petmisel, osutus ekslikuks. Turvaväravate häire rakendumisel tegi nooruk edutu katse põgeneda. Falcki turvatöötajad pidasid kokku 6197 krooni väärtuses kaupa varastanud Konstantini kinni ja andsid üle politseile.

Falck tabas autosid rüüstanud mehe
Falck pidas täna öösel Tartus kinni mehe, kes Tartu hotelli parklas autosid rüüstas.
Tartus Soola tänaval asuva hotelli administraator palus täna öösel kell 3: 35 kontrollida kahtlast meesisikut, kes hotelli parklas autode ümber askeldab.
Asja uurima läinud turvatöötaja tabas mehe hetkel, mil ta parasjagu ühelt maja ette pargitud Škodalt antenni maha kruvis.
Ilmsete joobetunnustega 1983. aastal sündinud mees anti üle politseile, koos tema juurest leitud suunatulede ja peeglitega. Viimased olid pärit samas parklas seisnud kolmelt autolt.
Asjaga tegeleb edasi politsei.

TTÜ asutas Olev Liigi stipendiumi
Tallinna tehnikaülikool asutas stipendiumi mälestamaks vara lahkunud TTÜ energeetikateaduskonna dekaani ja rahvuvahelise haardega teadlast Olev Liigi.
Stipendium on mõeldud doktoriõppe tudengitele ja selle suuruseks on 50 000 krooni ja välja antakse üks stipendium. Stipendiumi eesmärgiks on toetada Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna edukaid doktoriõppe üliõpilasi, aidates samas kasvatada TTÜ teadlaskonnale akadeemilist järelkasvu.
Stipendium kutsutakse ellu jäädvustamaks varalahkunud Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaani, rahvusvahelise haardega energeetikateadlase, Eesti volitatud inseneri, väljapaistva õppejõu ja haridustegelase professor Olev Liigi (1957 - 2005) mälestust ja tema panust Eesti teadusse, haridusse ja ühiskonnaellu. Stipendiumi asutas Tallinna tehnikaülikooli arengufond ja rahastavad Tallinna tehnikaülikool ja AS Eesti Energia.

Kuusalus hukkus liiklusõnnetuses noor mees
Täna hommikul juhtus Harjumaal Kuusalu vallas raske liiklusõnnetus, milles hukkus 28- aastane mees.
Kella 7.53 ajal sai politsei teate raskest Loksa Viinistu tee 6. kilomeetril, teatas Põhja prefektuur.
Esialgsetel andmetel sõitis sõiduauto Volvo teelt välja vastu puud. Sõidukit juhtinud 28-aastane meesterahvas suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
Liiklusõnnetuse täpsed asjaolud on selgitamisel.

Tartu otsib uuele lasteaiale nime
Tartu linnavalitsus otsib Ida tänavale ehitatavale uuele lasteaiale nime ja palub linlastelt abi selle leidmisel.
Ettepanekuid ootab linnavalitsus kuni 11. märtsini. Nime saab pakkuda Tartu kodulehel või arvutikasutamisvõimaluse puudumisel ka kirja teel (haridusosakond, Raekoja plats 12, 51004 Tartu).
Lasteaia nimi peab olema lihtne ja ka lastele kergesti mõistetav.
Parima nime esitaja saab kingituseks perepileti Aura keskusesse ja meene linnavalitsuse haridusosakonnalt.
Uus lasteaed, mis plaanide järgi peaks valmima 2007. aasta lõpuks, toob Tartusse juurde 112 lasteaiakohta.
Praegu on Tartus 27 linnalasteaeda, mis kannavad järgmisi nimesid: Annike, Helika, Hellik, Kannike, Karoliine, Kelluke, Kivike, Krõll, Meelespea, Midrimaa, Mõmmik, Nukitsamees, Piilupesa, Ploomike, Poku, Päkapikk, Pääsupesa, Ristikhein, Rukkilill, Sass, Sirel, Triinu ja Taavi, Tõruke, Tähtvere, Mesipuu, Maarjamõisa. Lisaks veel Tartu kesklinna lastekeskus.

Täna jätkub Veronika Dari mõrvaprotsess
Täna jätkub eelmise aasta novembris alanud kohtuprotsess koolitüdruk Veronika Dari tapjate ja endise Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi juhi Tiit Ottise tapmiskatses süüdistavate üle.
Kuna viimati 24. novembril toimunud istungil kuulas kohus üle 11 tunnistajat, kohale ei ilmunud aga viis tunnistajat, jääb täna jätkuval istungil üle kuulata veel kaheksa tunnistajat.
Tiit Ottise tapmiskatses ning Dari tapmises omakasu motiivil süüdistatav Dmitri Štšerbakov (18), tapmiskatsele ja tapmisele kaasaaitamises ja kihutamises, kuriteo toimepanemisele alaealise kaasatõmbamises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises süüdistatav Andrei Grišin (28), tapmiskatsele ja tapmisele kaasaaitamises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises süüdistatav Aleksander Semjonov (37) on end osaliselt süüdi tunnistanud.

Kujurite ühendus taotleb Kalevipoja kuju konkursi tühistamist
Eesti Kujurite Ühendus esitas riigihangete ametile ja Tallinna linnavõimudele ettepaneku tühistada Kalevipoja monumentaalskulptuuri ideekonkursi tulemused.
Kujurid toovad oma taotluse põhjusena asjaolu, et konkursi osas otsuse langetanud komisjoni ei kuulunud ühtegi kunstiteadmistega inimest, kuigi seatud eesmärgid oleksid seda eeldanud.
Tallinna linnavalitsus kuulutas 2. oktobril välja konkursi, mille eesmärk oli saada Kalevipoja monumentaalskulptuurile koos alusega skulpturaalne ja arhitektuurne lahendus, mis sobib UNESCO Maailmapärandi nimekirja arvatud Tallinna vanalinna omapäraga ja Maarjamäe memoriaaliga.
"Komisjon seadis endale kõrge kunstilise hinnangu andmise ülesande, kuid samas komisjoni koosseis ei võimaldanud seda teha," seisab Kujurite Ühenduse teates. "Ilmselgelt nõuavad taolised tingimused asjatundjate osavõttu."

Linnasisene kiri jõudis pärale kuue päevaga
Linnavolinik Tõnu Ints oli rabatud, kui reedel Tartu südalinnas iseendale postitatud kiri Tartusse jõudis kohale alles järgmiseks kesknädalaks.
Muhvilik kirjasaatmine polnud Intsul üksildusest ajendatud, tegu oli kontrollkirjaga suuremast peokutsete saadetisest. Nagu tagantjärele selgus, polnud kontrollkiri, mis kihutas Vanemuise tänava postimajast Kuperjanovi tänavasse kuue päevaga, sugugi ainus tiguposti tunnistaja kogu saadetisest, kirjutab Tartu Postimees.
Nagu linnavolinik asja uurides teada sai ja nagu kinnitavad ka postitööle lähedal olevad inimesed, on olukord posti kojukandes väga keeruline, sest tööjõunappus vaevab kogu riiki.
Kõigele lisaks niitis haigusepuhang läinud reedeks Tartus rivist seitse põhikandjat ja ka mitu asenduskandjat.

Tööpostil tukastanud politseinikud pääsesid karistusest
Tallinna halduskohus tühistas möödunud nädalal Lääne politseiprefektuuri käskkirjad, millega määrati kahele Saaremaa politseinikule töökohustuste mittenõuetekohase täitmise eest noomitus.
Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik avastas enda kirjutatud ettekande kohaselt möödunud aasta 19. oktoobril kella 5.50 ajal vanemkonstaabel Edgar Männi ja arestimaja spetsialisti Georgi Kuuse politseijaoskonnas magamas. Komissar Allik pildistas magavat Mändi ja teavitas rikkumisest telefoni teel välijuhti Andres Koppelit, kirjutab Meie Maa.
Fotod osutusid kohtus politseinike kaitsja olnud Harland Paasi sõnul häguseks ja sealt polnud võimalik aru saada, keda pildil täpselt kujutati. Koppelile helistamisel jäänud viimasel mulje, et komissar oli välijuhi magamiselt üles ajanud. Magamist distsiplinaarjuurdlusega ei tuvastatud.
Jaoskonnas puhkamisruumi ei ole, seetõttu kasutas Mänd seadusega ette nähtud puhkamiseks kirjutuslauda. "Kuna vaheaeg on ette nähtud puhkamiseks ja einestamiseks, ei selgu, milliste asjaolude tõttu hindas prefektuur puhkeajal magamist distsiplinaarsüüteona," seisab kirjas kohtuotsuses.

Neljapäevast saab Muhumaalt mandrile mööda jääteed
Kui ei peaks juhtuma ettenägematuid asjaolusid, kavatseb Saarte teedevalitsus avada mandri ja Muhumaa vahelise jäätee hiljemalt neljapäeva õhtuks.
Eile mõõtsid Suure väina jää paksust uurimas käinud Saarte Teedevalitsuse töötajad tulevase jäätee trassil vajaliku vähemalt 22 sentimeetri paksuse jääkihi, kirjtab tänane Meie Maa.
"Kogu trassi ulatuses tekitas muret vaid üks lõik, kus 20 sentimeetri paksune jääkiht on paari meetri ulatuses veel natuke nõrk," lausus Saarte Teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo.
"Kuid usun, et erilisi probleeme ei tule ja saame jäätee valmis neljapäeva õhtuks. Võib juhtuda, et ka juba kolmapäeval, kui me ei avasta jääkattes mõnda uut nõrka kohta. Igal juhul on nädala lõpus jäätee sõitjatest kindlasti juba tulvil," lisas ta.

Ajaleht: Põllumajandusnõunik näljutab oma farmis 260 looma
Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima farmis nälgib ja külmetab teist talve 260 lehma-vasikat, kelle üheks omanikuks on Euroopa Liidu hollandlasest põllumajandusnõunik, ka Eestis mitut europrojekti juhtinud Allard Andela.
Mitmesaja looma olukord Andelale kuuluvas Põima farmis on sedavõrd halb, et Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus algatab täna koos Kadrina vallavalitsuse ja Eesti Loomakaitseseltsiga Andelalt ja tema samuti hollandlasest kompanjonilt Wim Joostenilt loomade ja loomapidamisõiguse äravõtmise, kirjutab tänane Postimees.
Mullusel külmal talvel, kui küüni sisetemperatuur langes halvimatel päevadel ja öödel kolmekümne miinuskraadini, suri kokku 70 looma, enamik neist vasikad. Loomad ei surnud ainult külma, vaid ka nälja kätte.

Teata häälteostjast! 
Tartust on seoses lähenevate riigikogu valimistega jõudnud avalikkuseni esimesed signaalid häälteostmisjuhtumite kohta.
Kui teil on infot, et keegi pakub ühe või teise erakonna poolt hääletamise eest raha, viina või muud sellist, siis teatage sellest e-posti aadressil online@epl.ee või jätke info selle teate kommentaarina. Infot võib anda ka Päevaleht Online'i ööpäevaringsel valvetelefonil 680 4440.
Soovi korral tagame infoedastajatele anonüümsuse.

Teele kukkunud palgid põhjustasid Järvamaal liiklusõnnetuse
26 veebruaril kella 13.41 ajal toimus liiklusõnnetus Järvamaal Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 118 kilomeetril, kus veoautolt Volvo, mida juhtis Ahti (s 1959) kukkusid haagiselt sõiduteele palgid.
Teele kukkunud palkidele sõitis otsa ning rullus üle katuse vastassuunast liikunud sõiduauto Volkswagen Golf, mida juhtis Simo (s 1974). Päästjad paigaldasid ühele autos olnud inimesele kaelalahase ja kiirabi viis 2 kannatanut Paide Haiglasse.

Veebruari viimane nädal Pulmamelu metsas
Nüüd on pulmad metsas täies hoos - hundi-
Kuu aega on kauaoodatud talve olnud ja karta on, et mingil rõõmsal märtsipäeval on pakasetaadil külmaga näpud põhjas. Praegu aga sikutab külmavana kiirustades mere jäätekki üha kaugemale - jääkaane on saanud pool Soome lahte Kroonlinnast Lahemaani ja Väinamerel on kohati 30 sentimeetri paksune jääkiht. Sünoptikud soovitavad end jääoludega kursis hoida interneti abil:. Mikk Sarv ütleb, et rahvapärimuse järgi on just praegu kõige paksema jää aeg. Jää tungib kogunisti maapõue, sellest jääkeltsast vabanemine võtab vilumas paigas vahel aega juuni alguseni.

Paremalt tuumajaam, vasakult luksusmaks
Erakondade vaade Eesti energia- ja keskkonnamajanduse tulevikule on harvanähtavalt üksmeelne. Kõik on valmis tegudeks ja otsustavateks muutusteks. Seega ei tohiks, sõltumata valimistulemusest, Eesti viimisel energiamajanduslikult arenenud ühiskondade hulka riigikogus takistusi ette tulla. Vestlusringi juhtis keskkonnahuviline Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand.
Osalejad:
Aleksei Lotman,
Erakond Eestimaa Rohelised
Rein Ratas,
Eesti Keskerakond
Villu Reiljan,
Eestimaa Rahvaliit
Tõnis Kõiv,
Eesti Reformierakond
Toivo Jürgenson,
Isamaa ja Res Publica Liit
Indrek Saar,
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Hiidlased tegid abiministrile rannakarjamaade pärast säru
Tulikuumaks köetud mõtetega hiidlased nõudsid põllumajandusministeeriumi abiministrilt poliitikaüritusel aru tagasinõutud toetuste kohta.
Inimesed olid kurjavõitu, leidis abiminister Rain Vändre Kassaris toimunud kohtumise järel, kus 90 hiidlast temalt kaks ja pool tundi selgitusi nõudsid.
"Me pole sugugi nii kurjad ja näljased, et abiministri ära sööks, aga nad Tallinnas peavad aru saama: me ei salli ebaõiglust," kostsid hiidlased kohtumise järel Kassari rahvamaja raamatukogus.
Tõsine ja naljakas
Hiidlased, kel meel must rannakarjamaade toetusraha tagasinõudmise pärast, võtsid Rahvaliidu abiministriga kohtumist tõsiselt, aga koos Hiiu huumoriga. Rahvast pilgeni täis rahvamaja lava kohal ilutses silt "Vali mind!" ning kõnepuldil ja seinal olid seapildid. Need ei andnud hinnangut esinejale ega ka seatembuna tunduvale toetuste tagasinõudmisele. "Tähistame sea-aasta algust," ütlesid hiidlased.

Küsitlus ennustab pühapäeval valimisvõitu Keskerakonnale
Keskerakond on suurendanud edumaad Reformierakonna ees kuuele protsendile.
Keskerakonda toetab 25 ja Reformierakonda 19 protsenti vastanutest, selgus Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i veebruaris läbi viidud üle-eestilisest 786 vastajaga omnibuss-uuringust.
Mullu oktoobrist tänavu jaanuarini oli erakondadel enam-vähem võrdne toetus. Nüüd on kahe partei vahe kasvanud nii Keskerakonna toetuse tõusu kui ka Reformierakonna oma langusega. President Toomas Hendrik Ilves on teadupärast lubanud teha valitsuse moodustamise ettepaneku selle erakonna esimehele, kes võidab valimised.
Kolmandal kohal on rohelised 12 protsendiga. Isamaa ja Res Publica Liitu toetas seitse, sotsiaaldemokraate kuus ning Rahvaliitu neli protsenti valijatest. Valimiskünnise alla jääks lisaks Rahvaliidule ka varasemate valimistega palju suurema kampaania teinud kristlased, ning pronkssõduri valimisvankri ette rakendanud Konstitutsioonierakond.

Vastuhääletamise idee kogub poolehoidjaid
Mürk võõrandumise ja madala valimisaktiivsuse vastu: igale valijale ka ei-hääl.
Sotsioloog Raivo Vetik annaks igale valijale riigikogu valimistel ühe poolthääle kõrval ka kolmandiku vastuhäält, et pakkuda nii rahvale laiemaid võimalusi poliitika mõjutamiseks.
Vastuhääle võimaluse korral tekiks Vetiku sõnul poliitika ja ühiskonna vahele senisest tugevam tagasiside, kuna ei-hääl annab olulist lisainfot. "Selle kaudu saab valija anda tagasisidet mitte ainult ühele parteile, keda ta toetab, vaid ka parteile, kes on talle kõige vastumeelsem," selgitas Tallinna ülikooli professor. "Kui parteid teavad, et ka vastu võib hääletada ja et see mõjutab lõpptulemust, siis muutub ratsionaalseks mitte ainult teatud huvigruppidele, vaid ühiskonnale kui tervikule meeldimine." Sisuliselt arendas Vetik edasi ajakirjanik Mart Linnarti poolt läinud nädalal Eesti Päevalehes välja pakutud ettepanekut, et valija peaks valimiskasti juurde astudes saama oma üht häält kasutada kas pluss- või miinusmärgiliselt. Lemmikkandidaadi või -erakonna puudumisel tuleks vastuhääl sellele inimesele või parteile, keda soovitakse iga hinnaga võimu juurest eemal hoida. Kuigi vastuhääletamise võimaluse loomine näib Vetiku hinnangul esmapilgul absurdne ja tehniliselt teostamatu, vääriks idee edasiarutamist. "Eesti kui väikeriik olekski sobiv koht sellise sotsiaalse innovatsiooni sisseviimiseks. Loomulikult eeldab see väga suurt tehnilist eeltööd ja ei ole välistatud, et uuendusega tekkivad probleemid on suuremad kui võimalik kasu," märkis ta. Valimissüsteemi täiendamine ei aitaks riigitüüri juurde neid erakondi, kellel on rohkem kampaaniaraha ja kes paremini oma valijatega manipuleerivad, vaid pigem neid parteisid, kes hoolivad rohkem ühiskonnast kui tervikust, leidis Vetik.

Mees hoidis oma peret viis tundi surmaohus
Brüsselist kodumaale aumärgi järele tulnud naine sattus koos lastega abikaasa pantvangi.
Eile leidis Tallinnas Humala tänava eramajas aset viis tundi kestnud pantvangidraama, kus pereisa ähvardas tulirelvaga tappa oma naise ja kaks last. Sündmus päädis tema enda haavata saamisega.
Kell 11.19 sai politsei aadressilt Humala 17 kõne, milles üks naine teatas, et tema abikaasa ähvardab maha lasta nii helistaja, iseenda kui ka nende kaks last.
Kõnele järgnenud sündmusi nägi pealt kõrvalmajas elanud Uno Murd. "Naine töötas kaks nädalat Brüsselis ja seejärel viibis kaks nädalat Eestis. Kodumaale tuli ta, et saada presidendilt aumärk, ja pidi nüüd tagasi Brüsselisse sõitma hakkama. Mees viis lapsed hommikul kooli ning kella 10 ajal tagasi tulles võttis pantvangi naise ja hiljem koju tulnud lapsed," lausus Murd.

Mitmed ettevõtted ei tunnista uusi ID-kaarte
Probleem puudutab umbes 20 000 inimest, kellele on väljastatud ID-kaart sel aastal.
Sellel aastal väljastatud ID-kaartidega pole seni võimalik siseneda näiteks Eesti Energia e-teenindusse ega kodakondsus- ja migratsiooniametisse, kuna asutused pole teinud vastavaid seadistusi.
Umbes 20 000 inimest puudutava probleemi uue ID-kaardiga avastas IT-asjatundja Peeter Marvet, kes vahetas jaanuaris oma vana ja kulunud kaardi uue vastu välja. "Kui kaardi kätte sain, oli just paras aeg minna maksuametisse tulusid deklareerima. Avastasin, et kaart ei toimi. EMT iseteeninduses ka ei toiminud ja siis tekkis juba huvi, milles asi," rääkis Marvet.
Asutused ei tea midagi
Marvetit morjendas enda sõnul kõige rohkem see, et nende asutuste tugiliinid ei olnud probleemiga üldse kursis. "Ainult maksuamet teadis, et selline viga on, ja nüüdseks on nad selle ka parandanud. Teiste reaktsioonikiirus ei ole küll märkimisväärne olnud."

Viini pangaröövel andis end võimude kätte
1967. aastal sündinud Austria kodanik, kes võttis täna Austria pealinnas Bawagi pangas pantvangi seitse inimest, andis end politsei kätte.
Pärast pikki telefoniläbirääkimisi politseiga tuli mees pangahoonest viimase pantvangiga välja ja andis alla, teatas RIA Novosti. Politsei teatel soovis kurjategija pantvangide võtmisega tähelepanu pälvida.
Päeva vältel mees vabastas kuus pantvangi. Ükski kinnihoitud inimestest kannatada ei saanud, kuid arstid aitavad neil üle saada ehmatusest ja stressist.

Venemaa kaotab igal aastal 200 pilooti
Vene spetsialistide sõnul ei ole lennunduses piisavalt personali ja tekkinud olukord ei vasta lennujulgeoleku nõuetele.
Igal aastal läheb Venemaa lennundusest minema 400 inimest, asemele tuleb vaid 200, teatas RBK. Seejuures lähevad kogenud piloodid Indiasse, Vietnami, Lõuna-Koreasse ja teistesse aasia riikidesse.
Vene tsiviillennunduses on probleeme ka pilootide ettevalmistamisega.
Rahvusvaheliste normide järgi nõutakse äripiloodi tunnistuse saamiseks 150 lennutundi, kuid Vene õppeasutused annavad diplomi juba 60-80 lennutunniga. Õppetöö toimub umbes 50-aastaste lennukitega.

Viinis võttis pangaröövel inimesed pantvangi
Austria pealinnas võttis panka Bawag röövida püüdnud kurjategija inimesed pantvangi ning varjus pangahoonesse.
Sündmuskohal viibib hetkel politsei ja eriteenistus, teatas RIA Novosti. Mingeid nõudmisi, peale sigaretipaki, pole kurjategija veel esitanud.
Relvastatud mees on pantvangi võtnud kolm pangatöötajat ja ühe kliendi, teatas Austria agentuur APA.

Iraan lubab USA agressioonile väärikalt vastata
Iraani suursaadik Moskvas Gholamrezah Ansari ütles, et Iraan on valmis Ameerika Ühendriikide võimalikule agressioonile vastu astuma.
"Meie oleme sõjalise konflikti vastu, aga juhul kui USA ründab, anname väärika vastuse," vahendas RIA Novosti Iraani suursaadiku sõnu.
Ta lisas, et vastulöök ei pruugi toimuda Iraani pinnal, vaid ükskõik mis territooriumil.

London soovib saada maailma kõige rohelisemaks linnaks
Suurbritannia pealinna omavalitsus tegi täna avalikuks radikaalse plaani, mille kohaselt kavatsetakse heitgaaside õhkupaiskamist Londonis vähendada järgmise 20 aasta jooksul 60 protsendi võrra.
Kava näeb ette kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamist nii individuaalsete majaomanike, äride ning kohalike omavalitsuste poolt, teatas Reuters.
"London on nüüd maailma esimene linn, mis omab sellist kõikehõlmavat plaani kashvuhoonegaaside vähendamiseks," ütles Londoni linnapea Ken Livingstone.
"Londoni elanikud ei pea loobuma oma elukvaliteedist, kuid nad peavad muutma oma eluviisi," ütles linnapea, kelle arvates võimaldab muutuste sisseseadmine ka raha kokku hoida.
Linna 7,5 miljonil elanikul palutakse telerid välja lülitada ning kasutada energiasäästlikke valgusteid, samuti hakatakse neile majade soojustamiseks toetust maksma.

Peterburis vajus ehituskraana elumajja
Peterburis kukkus täna kraana elumajja, mille tagajärjel hukkus vähemalt kolm inimest ja kaks meest toimetati haiglasse.
Kraana kukkus elumajja ja purustas kolm korrust, teatas RIA Novosti. Hukkunute seas on 65-aastane naine, mees ja üheaastane laps.
Juhtumi uurimiseks alustati kriminaalmenetlust, teatas linnaprokurör Sergei Zaitsev. Ta lisas, et prokuratuur kavatseb kontrollida kõigi linna ehitusplatsidel olevate kraanade tehnilist seisundit.
Kuberner Valentina Matvienko avaldas kaastunnet hukkunute ja haavata saanud inimeste perekondadele. Kahjustatud maja elanikud, kes praegu viibivad ajutiselt lähedalasuvas lasteaias, saavad linnalt kompensatsiooni ning neile antakse uued korterid. Kuberneri sõnul on kraana ümberkukkumises süüdi ehitusfirma Energostroimaš.

Solženitsõn: Venemaal on samad probleemid, mis 1917. aastal
Nobeli laureaat, 88-aastane kirjanik Aleksander Solženitsõn väidab oma taasavaldatud artikli sissejuhatuses, et Venemaa võitleb siiamaani samade väljakutsetega, mis viisid 1917. aastal tsaarirežiimi kukutamiseni.
Solženitsõni artikkel, mis on avaldatud tänases Rossiiskaja Gazetas, analüüsib Venemaa veebruarirevolutsiooni juuri, kirjutas The Independent.
Sissejuhatuses artiklile, mis esimest korda avaldati 1980. aastatel, märkis autor: "See on veelgi mõrudam, et pärast veerandsajandi möödumist saab neidsamu järeldusi rakendada tänase häiriva korratuse suhtes."
Tema naine Natalja Solženitsõna ütles, et see artikkel on justkui meeldetuletus Venemaa poliitikutele ohtudest, mis tulenevad suurenevast erinevusest rikaste ja vaeste vahel ning elustiili ja moraalsete tõekspidamiste kontrastist Moskva ja provintside vahel.

Iraak avab välismaistele investoritele naftaturu
Iraagi valitsus kiitis esmaspäeval heaks seaduseelnõu, mis võimaldab välismaistel investoritel Iraagi kannatada saanud naftatööstusesse investeerida.
"See, et valitsuskabinet kiitis eelnõu heaks, tähendab Iraagi jaoks suurt poliitilist ja majanduslikku muutust," kinnitas Iraagi asepeaminister Barham Salih Financial Timesi vahendusel.
Seadus vajab veel Iraagi parlamendi heakskiitu. Sellele lisanduvad veel mõningad dokumendid, mis hakkavad tulevikus ühiselt Iraagi naftatööstuse tegevust reguleerima. Salih ennustas, et mai lõpuks on kõik dokumendid seadustatud.
USA suursaadik Iraagis Zalmay Khalilzad tunnustas valitsuse otsust ning ütles, et esimest korda pärast 2003. aastat suutsid Iraagi kogukonnad ühiselt jõuda kokkuleppele riigile vajaliku seaduse osas.
USA on pikka aega püüdnud Bagdadi ning Kurdistani regionaalset valitsust veenda seadust vastuvõtma, sest see teeks lõpu Iraagi investeeringute puuduses naftatööstuse virelemisele.

Aafrikas tapetakse igal aastal 23 000 elevanti
Igal aastal tapavad salakütid kuni viis protsenti Aafrika elevantidest hinnalise elevandiluu saamiseks, vaatamata selle müügikeelule.
Selline trend seab ohtu Aafrika elevantide liigi ellujäämise, kirjutab The Times.
Ajalehe andmetel eksporditakse Aafrikast igal aastal ligi 234 tonni elevandiluud, mille jaoks tapetakse 23 000 elevanti. Üks kilogramm elevandiluud maksab mustal turul 750 dollarit.
Washingtoni ülikooli doktori Samuel Wasseri sõnul tuleb aidata sellistel riikidel nagu Zambia võidelda kuritegelike gruppidega. Samas märkis ta, et probleemi allikat tuleb otsida rahvusvaheliselt turult.
"Kui inimesed hakkavad toimunut mõistma, siis on neil edaspidi häbi sellises kriisis osaleda," märkis Wasser.
Statistika näitab, et Aafrika elevantide arv vähenes 1979. aastal 1,3 miljonilt 600 000-ni 1989. aastal. Praegu on nende populatsioon umbes 500 tuhat ning see väheneb igal aastal.

Lõuna-Korea koolilapsed saavad endale turvamehed
Peagi võivad koolis tagakiusatavad Lõuna-Korea koolilapsed valitsuselt endale turvamehed tellida.
Lõuna-Korea valitsus plaanib koolivägivalla vähendamiseks koolilastele pakutava turvateenuse võimaldamist alustada märtsis, teatas Reuters.
Turvatöötajad hakkavad kaasõpilaste poolt ahistatavate koolilaste julgeolekut kindlustama teel kooli ja koolist koju.
"Me soovima tagakiusatavaid õpilasi kaitsta ning ühtlasi tabada nende ahistajad," ütes haridusministeeriumi ametnik Park Jung-hee. Tema sõnul palgatakse turvamehed, kes siiski ei hakka lastega koos tundides käima, politseinike, eraturvafirmade ning vabatahtlike seast.
Projekti toetavad firmad, kes soovivad koolivägivalla vähendamisel abiks olla, ütles Park.
Kiusamine on Lõuna-Korea koolides tõsine probleem. Ohvriks langenud on tihti enesetapu sooritanud. Õpetajad ei tohi õpilasi füüsiliselt karistada, kuigi vahel selle reegli vastu eksitakse.

Brown: sisserändajad peavad kodakondsuse välja teenima
Suurbritannia rahandusminister Gordon Brown leiab, et immigrantidel tuleb riigi kodakondsus välja teenida.
Alates 2005. aastast tuleb briti kodakondsuse taotlejal läbida 24 küsimusega eksam, et tõestada oma teadmisi Suurbritannia eluolust. Kodakondsuse taotlejatel tuleb vastata näiteks küsimustele briti monarhia ning riigikiriku kohta.
Need kelle inglise keele oskus on rahuldav, tuleb vastata 75% küsimustest õigesti. Need, kes keelt ei oska ega kultuuri ei tunne saadetakse tutvustavale kursusele ning seejärel antakse neile riigi kodakondsus.
Ühe võimaliku uuendusena näeb Brown näiteks ühiskondlikult kasulikku tööd, mida kodakondsuse soovija peab enne kodanikuks saamist tegema. See õpetaks neid reaalselt tundma briti ühiskonda ning elukorraldust, vahendab The Telegraph.

USA on nõus koos Iraani ja Süüriaga konverentsil osalema
Bushi administratsioon andis nõusoleku osaleda koos Iraani ja Süüria esindajatega Iraagi stabiliseerimist käsitleval regionaalsel konverentsil.
USA andis nõusoleku osaleda nn Bagdadi konverentsil, millele on Iraagi teistele naabritele lisaks kutsutud ka Iraani ja Süüria esindajad, kirjutas The Washington Post.
Samas ei kindlusta Ameerika Ühendriikide konverentsil osalemine Süüriale ja Iraanile kahepoolsete diplomaatiliste läbirääkimiste alustamist USAga.
Iraagi valitsuse korraldatav konverents peaks toimuma märtsi alguses. Praegu oodatakse Iraagi valitsuselt sellekohast teadaannet.

Saudi Araabias tapeti neli prantslasest turisti
Relvastatud mehed tulistasid Saudi Araabias surnuks neli Prantsuse turisti.
Tulistamine leidis aset Saudi Araabia kirdeosas turistide seas populaarses Madain Saleh'I varemete lähistel, vahendas BBC.
Saudi politsei käsitleb juhtumit terrorirünnakuna. Kohaliku TV sõnul kuulusid hukkunud Prantsuse turistide gruppi, mille mõned liikmed olid moslemid ning palverännakul Mekasse. Kuid Prantsuse diplomaat kinnitas, et ükski hukkunutest ei olnud moslem.
Saudi siseministri Mansour al-Turki sõnul avasid relvastatud jõugu liikmed nelja prantslase pihta tule niipea, kui nad puhkamiseks maha istusid. Kaks neist said koheselt surma, kaks surid hiljem haiglas.
Sealsamas viibisid ka rünnaku ohvriks langenute naised ja lapsed, kes ei saanud vigastada.

Rootsis sai bussiõnnetuses kuus inimest surma
Täna varahommikul põrkasid Rootsis, Uppsala linna lähistel kokku kaks reisibussi ning õnnetuses hukkus vähemalt kuus inimest.
Õnnetuses sai raskelt vigastada veel üheksa inimest, vahendas Reuters Rootsi päästeteenistust.
Inimesi tööle vedanud busside laupkokkupõrke põhjustas arvatavasti libe tee, teatas Lars-Erik Falk Uppsala päästeteenistusest.
Õnnetuses sai kergemaid vigastusi 31 inimest, vahendas BBC päästeteenistuse pressiesindajat Leif Hammarstedti.
Kokkupõrge toimus kohaliku aja järgi kell 6.54, teatas Rootsi ajaleht Dagens Nyheter.

Afganistanis plahvatas Cheney visiidi ajal pomm
Plahvatuse korraldas suitsiiditerrorist, kes õhkis end USA sõjaväebaasi turvaväravate ees, samal ajal viibis baasis USA asepresident Dick Cheney.
Plahvatuses sai surma sai surma 19 inimest ning vigastada vähemalt 11 inimest, teatas BBC.
USA peamine sõjaväebaas asub Bagrami regioonist, mis on pealinnast Kabulist 60 kilomeetri kaugusel.
USA sõjaväelase andmeil ei olnud rünnak suunatud asepresidendile, kes viibis plahvatuse ajal turvaliselt baasi territooriumil, vaid sõjaväebaasile.
"Asepresidendiga on kõik korras," kinnitas Cheney pressiesindaja Lea Anne McBride.
Cheney viibis baasis hommikusöögil ning pidi hiljem kohtuma Afganistani presidendi Hamid Karzaiga.
Bagrami regioon on üks paremini turvatavaid kohti riigis ning sellised juhtumid on seal haruldased.
Kohaliku meedia sõnul toimus plahvatus laevakonteineris.

Tai politsei otsib vene naiste mõrvajaid
Tai õiguskaitseorganid otsivad kahte kahtlustavat, kes nädalavahetusel tapsid kaks vene naiskodanikku Pattaya kuurordis.
Eeldatakse, et üks tagaotsitavatest on välismaalane, vahendas RIA Novosti. Igasuguse info edastajale on ettenähtud ligikaudu 3000 dollari suurune vaevatasu.
Valvekaameratega tehtud salvestisest on näha, kuidas mootorrattaga sõitnud kõhn ja pikka kasvu mees jooksis supelrannal viibivate 30-aastase Tatjana ja 25-aastase Ljubovi juurde ning tulistas neid kümme korda püstolist. Politsei andmetel ei olnud tapetud naistel tegemist transnatsionaalse prostitutsiooniga.
Viimastel aastatel on turistide mõrvamiste tase kogu Tais tõusnud.

Euroopa Liidu "pehme" jõu ühe poolega münt
Euroopa Liidu päevad "pehme" suurvõimuna hakkavad ümber saama: Brüssel pole hiljuti küll midagi kaotanud, aga teda ei võeta enam tõsiselt.
Kaks EL-i tähtsaimat partnerit - üks "strateegiline" ja teine, kes ei vaja omadussõnalist täpsustust - hõõrusid eelmisel nädalal ühendusele tavatult väljakutsuvalt nina alla, et "pehme" jõud peab olema ka veenev. It's all in the mind.
Teisipäeval nimetas Venemaa gaasitootja Gazprom teine mees Aleksandr Medvedjev Brüsseli soovi lammutada EL-is energiamonopolid, lahutades tootmisettevõtted jaotusvõrkudest, "absurdseimaks ideeks maailma majandusajaloos". EL-i suurim gaasitarnija limpsab keelt liikmesriikide siseturu järele ja kardab ebaausat mängu. Euroopa pealinna vaatepunktist ei seleta viimane asjaolu siiski rahuldavalt nimme haavavat sõnadevalikut.

Hullunud astronaudi taltsutamiseks leiab abi käsiraamatust
Orbiidil märatseva kosmonaudi või astronaudi vaigistamiseks on olemas täpne juhend.
1051-leheküljeline ameeriklaste ja venelaste ühiselt koostatud käsiraamat üritab ennetada kõikvõimalikke kriisisituatsioone rahvusvahelises kosmosejaamas. Uudisteagentuur AP nõudis seadustele tuginedes selle NASA-lt välja.
Maailmaruumi pääseb küll vaid põhjaliku ettevalmistuse läbinuna, kuid haiguste ja ka võimaliku meelesegaduse eest täit kaitset tagada pole võimalik. Kosmosejaama käsiraamat avalikustati pärast astronaut Lisa Nowaki kiretüli, mis leidis küll aset Maal, kuid seadis kahtluse alla kontrolli tõhususe.
NASA kindel poliitika on, et relvi kosmoselendudele kaasa võtta ei tohi. Instruktsioon käsib kriisisituatsioonis ebaadekvaatselt käituva ja kaaslasi ohtu seadva meeskonnaliikme põlved ja randmed teibiga kinni siduda, juhtmejuppe kasutades ta põranda külge kinnitada ning rahusteid süstida. "Räägi patsiendiga, kui teda ohjeldad," õpetatakse juhendis.

Tallinn asub ringtee rajamist ette valmistama
Tallinna linnavalitsus kavatseb nõustuda linnavolikogu otsuse eelnõuga, mis teeb linnavalitsusele ülesandeks asuda liiklusvoogude kesklinnast mööda suunamiseks väikest ringteed rajama.
Ühtlasi teeb linnavalitsus kommunaalametile ülesandeks töötada hiljemalt 25. aprilliks koostöös linnaplaneerimisameti, transpordiameti, keskkonnaameti ja linna maa-ametiga välja Tallinna väikese ringtee rajamise kava.
Väike ringtee on plaanis rajada Peterburi teelt Smuuli tee pikendusest kuni Tartu maantee Peetri ristmikuni ja sealt edasi Viljandi ja Pärnu maanteeni. Ringtee rajamiseks tuleb ehitades Tallinna lennujaama lennuraja alla tunnel.
Ringtee ehituseks vajalike maa-alade reserveerimiseks ja ettevõtmise rahastamiseks tuleb linnavalitsusel alustada läbirääkimisi Rae ja Saku valla ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Ringtee rajamise kava peab linnavalitsus linnavolikogule esitama hiljemalt 1. maiks.

Tallinn saab uue kalmistu
Tallinn kavatseb osaleda koostööprojektis, mille eesmärgiks on rajada Saku valla territooriumile uus kalmistu, kergliiklustee ja kaasaegsetele nõuetele vastav sõjaväelinnak.
Tallinna linnavalitsus kavatseb kiita heaks vastavasisulise Tallinna linna, keskkonnaministeeriumi, Saku vallavalitsuse ja kaitseministeeriumi vahel sõlmitava heade kavatsuste kokkuleppe projekti.
Ühtlasi annab linnavalitsus abilinnapea Olga Sõtnikule volituse heade kavatsuste kokkulepe Tallinna linna nimel allkirjastada.
"Tallinnas tegutsevad kalmistud on nüüdseks praktiliselt täis maetud, kuid Tallinna linna piires uue kalmistu rajamiseks sobiv maa puudub," ütles Sõtnik. "Tallinna kalmistutele matavad oma lahkunuid aga ka need Tallinna ümbritsevad vallad ja linnad, kellel oma kalmistu puudub."

Tallinn hakkab lapsehoiutoetust maksma vastavalt riiklikule korrale
Tallinna linnavalitsus kavatseb lapsehoiutoetuse rahastamise aluseks võtta riikliku sotsiaalhoolekande seaduse, et tagada laste suurem turvalisus.
"Sotsiaalhoolekande seadus, sätestades lapsehoiuteenuse sotsiaalteenusena, on kehtestanud teenusele ja selle osutajale kohustuslikud nõuded," ütles abilinnapea Merike Martinson.
"Hüvitist hakatakse maksma ainult sellise lapsehoidja puhul, kellel on oma asukohajärgse maavanema poolt välja antud kehtiv tegevusluba. See võimaldab järgida laste turvalisusele esitatavaid nõudeid, mille puhul olime seni sunnitud tegema mööndusi," lisas Martinson.
Sotsiaalhoolekande seaduse järgi kohaldatakse lapsehoiuteenuse osutajale, kellel 2007. aasta 1. jaanuari seisuga on lapsehoiuteenuse osutamine põhikirja- või põhimääruse järgne tegevus, tegevusloa omamise nõuet 2007. aasta 1. juulist.

Tallinna Noorsootöö keskuse uueks juhiks saab Riina Vaap
Tallinna Noorsootöö keskuse uueks juhiks saab Riina Vaap, eelmine direktor Silver Pramann lahkus oma algatusel.
36- aastane Riina Vaap on olnud Tartu Anne noortekeskuse juhataja, Tartu noorte tehnikamajas arvutiringi juhendaja, massitöömetoodik ja õppealajuhataja kohusetäitja. Riina Vaap on õppinud Tartu ülikoolis matemaatikat, hetkel õpib ta TÜ-s sotsiaaltöö kutsemagistrantuuris.
Tallinna Noorsootöö keskus on Tallinna spordi- ja noorsooameti hallatav asutus, mille senine direktor Silver Pramann vabastati ametist töötaja algatusel vastavalt linnavalitsuse 10. jaanuari 2007 korraldusele.
Uue direktori ametikoha täitmiseks kuulutas amet välja personaliotsingu. Tähtajaks laekus kaks taotlust ja valikukomisjon tunnistas kandidaatidest sobivaimaks Riina Vaabi.

Tallinn korraldab vabadussamba ideekonkursi
Tallinna linnavalitsus kiidab heaks Vabadussõja võidusamba ideekonkursi korraldamise ning volitab ideekonkursi hindamiskomisjonis osalema abilinnapead Kalev Kallot.
"Vabadussõja monumendi asukoha ja arhitektuurse vormi üle hakati vaidlema juba 1920. aastatel," nentis Kallo. "Jätkuvate vaidluste tõttu pole Eesti vabariigi pealinnas siiani väärikat Vabadussõja ausammast."
Nii Tallinna linnavolikogu kui riigikogu langetasid põhimõttelise otsuse rajada mälestussammas Vabaduse väljaku piirkonda. Otsust toetab ka läinud aasta lõpul kehetstatud Vabaduse väljaku ja lähiala detailplaneering.
Vabariigi valitsus tegi mullu 17. augustil kaitseministeeriumile ülesandeks korraldada Vabadussõja võidusamba ideekavandi konkurss. Ideekonkurss "Vabadussõja võidusammas" kuulutati riigihankena välja 21. veebruaril sellel aastal.

Põhja-Tallinn saab moodsa spordikompleksi
Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta vastu Sõle 40 detailplaneeringu, mis võimaldab rekonstrueerida olemasoleva koolihoone ja staadioni ning rajada mitmeotstarbelise spordikompleksi.
Abilinnapea Kalev Kallo sõnul on spordikompleksi plaanitud kolm korvpalliväljakut, 25 meetri pikkune ujula ja lastebassein ning saalid judo, maadluse ja aeroobika harrastamiseks.
Olemasolev staadion renoveeritakse kunstkattega täismõõtmetes kergejõustikuareeniks, kuhu tuleb ka murukattega jalgpalliväljak. Spordihoone staadionipoolsele küljele püstitakse 400 kohaga tribüün.
Sõle tn 40, 42, 42a kruntide ja lähiala detailplaneering võetakse vastu osaliselt, kuna planeeringualasse jääva reformimata riigimaa omaniku keskkonnaministeeriumi volitatud esindaja maa-amet ei ole Tallinna linnaplaneerimise ameti ja teiste ametkondade poolt heaks kiidetud Sõle tn 40, 42, 42a kruntide ja lähiala detailplaneeringut, vaatamata linna poolsetele korduvatele taotlustele, kooskõlastanud.

Rahvusooper annab ajaloolised kellad kirikule tagasi
Ajaloolised kirikukellad saab endale Ahtri tänaval asuv Püha Siimeoni kirik.
Eile kirjutasid Estonia rahvusooperi direktor Paul Himma ja Eesti apostlik-õigeusu kiriku metropoliit Stephanos alla kolme kirikukella üleandmise aktile, millega algselt Väike-Lähtru kirikus ja hiljem Estonias asunud kirikukellad viiakse tagasi kiriku rüppe.
Kellad jõudsid Himma sõnul Estoniasse 1980. aastatel, mil "Boriss Godunovi" lavastades leiti, et etenduses võiks kasutada päris kelli.
Kõige suurem, rikkaliku ornamentika ja pealiskirjaga kaunistatud 490-kilone kell on valatud 1768. aastal Moskvas. Algul asus kell, Riia Jumalaema Taevassemineku kirikus, Eestile anti see 1885. aastal.
Väiksemad, 190- ja 100-kilone kell, on tehtud juba spetsiaalselt Väike-Lähtri kivikiriku jaoks. Valatud on kellad samuti Venemaal, Valdai linnas. Eestisse jõudsid need aasta pärast kiriku sisseõnnistamist - 1890. aastal. Kellad pannakse üles Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna peakirikusse.

Rimi paneb Idakeskuses poe kinni
Rimi lõpetab sel neljapäeval Idakeskuses tegevuse, kuna ei jõudnud üüritingimustes kokkuleppele.
Rimi Eesti Foodi supermarketite formaadijuhi Martin Kallingu sõnul on supermarketi sulgemise põhjuseks ebasobivad üürilepingu tingimused.
Uut poodi ei tule
"Kuna me üürileandjaga paremates tingimustes kokkuleppele ei jõudnud, otsustasime kaupluse sulgeda," selgitas Kalling.
Kallingu sõnul Rimi praegu suletud supermarketi asemele uue poe avamist ei plaani, Idakeskuse poes on tühjendusmüük.

Tallinnas esimene uut tüüpi päästeauto
Eile anti Põhja-Eesti päästekeskusele pidulikult üle esimene uut tüüpi päästeauto, lähiajal saavad Eesti päästeteenistused kokku 44 uut päästeautot.
Uued MAN-tüüpi autod on valmistanud Austria autotootja EMPL, kes on spetsialiseerunud eriotstarbeliste autode pealisehituse tootmisele. Võrreldes vanemat tüüpi päästeautodega on uutel suurenenud veepaagi maht, lisaks on autodel juures eri töövahendid.
Vanad autod maale
Põhja-Eesti päästekeskuse päästetöödeteenistuse juhi Teet Piile sõnul parandab uute sõidukite lisandumine oluliselt päästetöödeks valmisoleku taset, kuna nende lisandumisel linnakomandosse on võimalik praegu kasutusel olevad vanemat tüüpi autod suunata maapiirkondade teenindamiseks.

Arendaja lubab Lutheri kvartali õigel ajal lõpetada
Muinsuskaitsjad Lutheri kvartali ehituse jätkamisele tõenäoliselt takistusi ei tee.
Uude Lutheri elamukvartalisse sadakond korterit müünud Ober-Hausi Kinnisvara Eesti tegevjuhi Peep Vooro kinnitusel ei tohiks reedel AS Eesti Ehituse üles öeldud töövõtuleping projekti valmimistähtaega mõjutada.
"Arendajal võtab uue ehitaja leidmine veel natukene aega, kuid seni tehtud töö on graafikust isegi mõnevõrra ees ja praeguse info kohaselt korterite valmimine edasi ei lükku," ütles Vooro. Tema sõnul ei tohiks Lutheri kvartalisse endale elamise soetanud inimesed ehitaja vahetumise tõttu kuidagi kannatada. "Klientidel ei maksaks muretseda, projekt ei ole peatatud, kuid võimalik, et me ei paku mingi aja jooksul uutele ostjatele lepinguid," ütles Vooro. Mingit paanikat pole Vooro kinnitusel inimeste seas puhkenud ning Ober-Haus üritab kõiki tekkinud olukorrast informeerida. "Lähiajal peaks selguma, kes tööd lõpule viib," lisas Vooro.

Koplis avati linnaosa esimene noortekeskus
Eelmisel nädalal avati Koplis esimene noortekeskus, mis peaks aitama kaasa eesti ja vene rahvusest noorte omavaheliste suhete paranemisele.
Kahekorruselises hoones on umbes 800 ruutmeetrit ja tegevust loodetakse pakkuda ligi 70 lapsele. Sügiseni on see avatud kella 12-18, seejärel tavapäraselt kella üheksani õhtul.
Noortekeskuse koordinaator Elena Vareiko peab keskuse suurimaks tõmbenumbriks 800 inimest mahutavat saali ja helistuudiot koos moodsa tehnika ning salvestamisvõimalusega. "Tegu on noortele muusikutele ainukordse võimalusega tulla ja teha endale demoplaate põhiliselt olematu tasu eest," ütles Vareiko. Veel on noorte kasutuses kunstiklass spetsiaalsete maalimislaudadega, väike arvutiklass ja avar eesruum, kus saab laenutada lauamänge, mängida õhuhokit, lauatennist, lauajalgpalli ja piljardit.

Digi-TVga on liitunud iga kaheksas eestimaalane
Digitaaltelevisioon on kodus olemas 13 protsendil Eesti elanikest, selgub Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio uuringukeskuse tellitud elanikkonna tele- ja raadioküsitlusest.
Aktiivsemad digitaaltelevisiooniga liitujad on olnud keskealised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed, kelle sissetulek pereliikme kohta on keskmisest kõrgem, kirjutab ETV24.
Samas 40% eestlastest ja 53% mitte-eestlastest märkis, et neil ei ole kodus digitaaltelevisiooni ja nad ka ei taha seda. Digi-TVga ei soovi liituda peamiselt vanemad, madalama haridusega ja sageli üksi või kahekesi elavad inimesed.

Korea Auto avas Tartus uue Hyundai keskuse
Korea Auto AS avas Tartus Turu tänaval uue Hyundai müügi- ja hoolduskeskuse.
"400 ruutmeetrit uut salongipinda Tartus annab võimaluse automüügi kasvuks ning teeninduse kvaliteedi tõstmiseks. Positiivse tulemuseni oleme jõudnud juba esimese kahe kuuga, mil müük on võrreldes eelnevate perioodidega kasvanud 60% võrra. Usume, et suudame 2007. aasta lõpuks Tartu automüügi turust haarata 5% suuruse turuosa," märkis Korea Auto AS juhatuse esimees Ivo Kasak.
Uue juurdeehitusega kokku 1045m2 suuruses autokeskuses tegeletakse peale uute ja kasutatud autode müügi ja hoolduse veel ka sõidukite garantiiremondi, elektritööde, bensiinimootorite diagnostika, sildade reguleerimise, kere-, värvi- ja rehvitööde ja lisavarustuse (alarmseadmed, immobilaiserid, hands-free-süsteemid jms) paigaldamisega.

Eesti jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga
Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu kohtumisel Ecofin osalenud rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et jätkates konservatiivse eelarvepoliitikaga, on Eestil ka tänavu võimalik saavutada vähemalt sama suur ülejääk kui eelmisel aastal.
"Eesti sai tänavu Euroopa Komisjonilt samasuguse soovituse nagu möödunud aastalgi - eelarveülejääk võiks olla suurem kui konvergentsiprogrammi koostamise ajal on kavandatud. Seega sai komisjoni soovitus täidetud, kuna 2006. aasta ülejääk kujuneski märgatavalt suuremaks varem planeeritust ehk 3,3 protsenti SKT-st. 2005. aasta ülejääk oli 2,3 protsenti," ütles Sõerd oma sõnavõtus.
Peamiste teemadena olid Ecofinil täna arutlusel stabiilsus- ja lähenemisaruanded ning 8.-9. märtsil toimuvale Euroopa Ülemkogule esitatav majandus- ja rahandusministrite nõukogu võtmeküsimuste dokument.
Lisaks stabiilsus- ja lähenemisprogrammidele ning võtmeküsimuste dokumendile võeti vastu ka nõukogu järeldused halduskoormuse vähendamise kohta. Eesti avaldas rahandusministeeriumi teatel toetust plaanile seada eesmärgiks halduskoormuse vähendamine 25 protsendi võrra aastaks 2012.

Sampo: intressiturul panustame lähiajal lühikestele tähtaegadele
Eelmine aasta kujunes globaalsele majandusele igati positiivseks. Väga kiire kasv jätkus nii maailma juhtivates tööstusriikides kui ka arenevates majandustes.
See on omakorda toetanud meie usku, et hiljutine avalik diskussioon maailmamajanduse kasvu peatsest seiskumisest ja USA majanduse langusesse sattumisest on olnud alusetu ning aset on leidnud vaid üksikud ja väheulatuslikud kasvu aeglustumise tsüklid.
Nii kasvab USA majandus püsivalt potentsiaali-lähedases tempos ning Euroopa majandus on jõudnud lõpuks kiirendada ennast pikaajalisest potentsiaalist kõrgemale. Neid positiivseid arenguid on toetanud nii hinnakasvutrendi jõuline murdmine energiakandjate turul kui ka turu poolt kardetust märksa vastupidavamaks osutunud elamuturg USA-s ja Euroopas.
Kindlustuv globaalne majanduskasv toetas 2006. aastal aktsiahindade tõusu, mis omakorda sobis suurepäraselt meiepoolse ülekaalutusega aktsiaturgudel. Usume püsivalt, et aktsiaturgudel seisab ees positiivne aasta, ja säilitame hetkel oma ülekaalu aktsiaturul. Eelkõige panustame kõrgelt arenevatele ning Lääne-Euroopa aktsiaturgudele.

Arco Vara Haapsalu eksklusiivkorterite oksjon kukkus läbi
Kinnisvarabüroo plaan müüa seitse Haapsalu südalinna ehitatava eksklusiivse kõrghoone korterit maha internetioksjonil luhtus, sest neile ei laekunud ühtegi pakkumist.
Ometi oli maakleri Enn Heinoru sõnul küllalt ostuhuvilisi, kes olid end oksjonile registreerunuid. "Paljud nentisid, et nad eelistaksid oma kinnisvaraoste sooritada traditsioonilisemal viisil, ilmselt oli veebioksjon harjumatu," sõnas Heinorg. "Klientide arvates on ehitus liialt algusjärgus ning neil puudub täpne ülevaade, mida nad täpselt ostaksid."
Maakler märkis, et korteri müüki jätkatakse kas tavapärasel viisil või korraldatakse uus oksjon, kui kortermaja on rohkem valmis. Hetkel tehakse maja välisfassaadi ja paigaldatakse aknaid.
Oksjoni kasuks otsustati, kuna potentsiaalsed ostjad näitasid suurt huvi uude majja korteriostu vastu. "Meie nende korterite müügis probleemi ei näe," sõnas Heinorg, "ega ole valmis neid iga hinna eest ära müüma."

Merko: Eestis maksab külmad ilmad kinni tööandja
Kui Eestis töötaja külma ilma tõttu oma tööd teha ei saa, siis maksab tema kodus oldud aja kinni tööandja.
Mõni aeg tagasi Põhjamaid tabanud külm ilm pani Soome ehitajate ametiühinguid muretsema välitöid tegevate ehitajate tervise pärast, sest ehitustegevused jätkusid mitmel pool, hoolimata pikalt kestnud külmast ilmast.
Ametiühingu väitel oli see põhjustatud asjaolust, et ehitajad ei saa riiklikku kompensatsiooni esimeste nn külmapäevade eest, kuna kompensatsiooni makstakse alles peale seitsmendat järjestikust külmapäeva.
Merko Ehituse kvaliteediosakonna juhataja Enno Põder ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et kui külma tõttu tööd teha ei saa, siis Eestis maksab töötajate jõudehetked kinni tööandja.

Olerex tõstab kütuste jaehindu 60 senti liitri kohta
Olerex tõstab täna kõigi kütuste jaehindu 60 senti liitri kohta, tuues põhjuseks juba nädalapäevad väldanud nafta ja naftaproduktide hindade tõusu maailmaturul.
Nafta hind on tõusnud selle aasta kõrgeimale tasemele, ületades psühholoogilselt olulise piiri 60 USD/bbl, naftaproduktide hinnatõus on olnud veel järsem, teatas ettevõte.
Hinnatõusu üheks põhjuseks on olnud USA idarannikul möllavad lumetormid, mis on kiiresti suurendanud nõudlust sellel maailma suurimal kütteõliturul.
Samuti toetavad hindade kasvu USA laovarude oodatust suurem vähenemine nii toornafta kui ka naftaproduktide osas ja kasvanud pinged Iraani tuumaprogrammi ümber. Homme avaldatavast raportist USA laovarude eelmise nädala seisu kohta ootavad analüütikud kõigi naftaproduktide varude vähenemist.
Väävlivaba talvine bensiin 95 maksab Olerexi tanklates tänasest 12,90 ning väävlivaba talvine diislikütus 13,40 krooni.

Muuga söeterminal võttis kasutusele teise välisõhu monitooringujaama
Muugal asuv söeterminal võttis kasutusele veel teisegi välisõhu monitooringujaama, mis mõõdab õhu seisundit terminali lõunaosas Maardu ja Kallavere suunal.
Investeeringu suurus oli ettevõtte teatel 1,2 miljonit krooni.
Muuga söeterminali omanikfirma AS-i Coal Terminal juhatuse liige Jelena Põder ütles, et paigaldatud monitooringujaama võimaldab reaalajas jälgida õhu tolmusisaldust terminali territooriumil. Jaamast saadav tagasiside aitab muuta terminali tolmutõrje senisest veel efektiivsemaks ning reageerimise operatiivsemaks, lisas Põder.
Esimese välisõhu monitooringujaama võttis söeterminal kasutusele 2006. aasta aprilli lõpus. See asub terminali idaosas ning mõõdab õhku Saviranna poolt. Monitooringujaama asukoha kooskõlastasid omal ajal keskkonnainspektsiooni, Jõelähtme valla ja Harjumaa keskkonnateenistuse esindajad.

Lepik: Hiina sugemetega närvilisus langetas Tallinna Börsi
Tallinna Börsil oli täna taas päris müügisurve, kõikide aktsiate hinnad langesid rohkem kui kolm protsenti.
Börsiindeks OMX Tallinn langes koguni 5,58 protsenti. Pärast veebruari alguses saabunud esimest suuremat müügisurvet aktsiad veidi taastusid, kuid viimastel päevadel on taas ülekaalus olnud.
Kuid kindlasti tuleks vaadata veidi laiemat pilti - isegi pärast veebruari korralikku langust on OMX Tallinn indeks võrreldes aasta algusega 2,31 protsendiga plussis. Oktoobri algusest? 29,26 protsenti kõrgemal. Juuli algusest? Koguni 43,79 protsenti kõrgemal. Üsna loomulik, et pärast nii kiiret tõusu ka õhku välja lastakse ja just sellega Tallinna Börsil ka tegeletakse.
Kuid börsidel on tihti nii, et kui trend ühes suunas liikuma läheb, võib inertsist liikumine kesta päris pikka aega. Seetõttu on risk edasiseks languseks päris korralik. Kuigi veebruari jooksul on OMX Tallinn indeks langenud 13,33%, pole hinnatasemed fundamentaalselt veel minu jaoks soodsad.

Raivo Vare: miks on valimiste eel meel murelik? 
Igal hommikul ärkamise järel sisse lülitades raadio, kuulen ohjeldamatut reklaami. Nüüdsel valimiseelsel tippajal on seejuures valimisreklaam vallutanud peaaegu kogu eetri, õpetades otsesõnu keda valida ja lubades mida iganes.
Kuna olen tähelepanelikult lugenud läbi kõigi erakondade valimisprogrammide majandust puudutava, sest just see peaks andma vastuse kust tuleb kate nendele massiivsetele ning kaheldamatult ilusatele ja soovitud valimislubadustele, siis valdab mind mingi isevärki hämming. Põhjuseks, et lubatud andmised igat liiki toetusrahast arvutiteni ja turismireisideni teevad kogusummas nii suure numbri, et kõhe hakkab.
Miks on kõhe?
Esiteks, kõhe hakkab sellepärast, et kust seda raha niipalju võtta. Avalik sektor ei tooda otseselt raha, seda toodab ikkagi majandus. Kuigi lubajad näikse arvavat, nagu meist enamus, et küll see sektor kasvab nagu iseenesest mühinal edasi, kuigi võibolla pisut-pisut rahulikumas tempos, ning mingeid "raskeid-kõvu-valusaid maandumisi" meie majandusel karta nagu polekski. Samas on ilmne, et ikkagi kõigeks lubatuks praegu veel raha ei jätku. "Aga küll ta tuleb, kuhu ta ikka pääseb" on siiski valitsevaks meeleoluks. Kas see on ka õigustatud ootus?

Riia börs on samuti languses
Sarnaselt Tallinna börsile on ka Riias kõikide aktsiate hinnad languses.
Kella 13.08 seisuga on kõige tugevamini langenud laevandusettevõtted Latvijas kuǵniecība (-6,30%), Rīgas kug^u būvētava (-5,00%) ja ravimifirma Grindeks (-3,73%).

Tallinna börs on totaalses languses
Tallinna börsil on umbes tund aega enne sulgemist kõikide aktsiate hinnad languses.
Kõige rängemini on kukkunud Tallinna Kaubamaja (-8,39%), Olympic Entertainment Group (-7,79%) ja PTA grupp (-6,90%).
Vaatamata tänasele teatele rekordilise kasumi kohta on languses ka Baltika aktsia (-5,49%).

Baltika teenis kõigi aegade suurima kasumi
Eesti üks suurimaid ettevõtteid Baltika Grupp teenis 2006. aastal auditeerimata andmetel puhaskasumit 87,4 mln krooni 900 mln kroonise netokäibe juures.
Baltika suured jaeturud näitasid 2006. aastal tugevat müügikasvu. Müügitulude järgi oli Baltika kõige suuremaks jaeturuks eelmisel aastal jätkuvalt 202 miljoni kroonise käibega Eesti kasvades aastaga 32% andes jaemüügi tuludest 28%. Leedu jaeturu osakaal Grupi jaemüügis oli 24% ulatudes 179 miljoni kroonini, kasvades eelmisel aastal 37%.
Läti näitas väga tugevat jaemüügi kasvu - 2006. aastal suurenes jaemüük 42% ning ulatus 106 miljoni kroonini moodustades jaemüügist 14%. Ukrainas ulatus Baltika jaemüük 2006. aastal 129 miljoni kroonini ning kasvas võrreldes 2005. aastaga 30%. Ukraina turg moodustas Baltika jaekäibest 17%.
Venemaal toimus samuti eelmisel aastal jaemüügi kiire tõus - 69% võrreldes 2005. aastaga. Müük oli kokku 87 miljonit krooni ning moodustas Grupi jaekäibest 12%. Ainult kõige väiksemal turul, Poolas, mis moodustab jaemüügist 5%, alanes müük 12%. Kokku ulatus jaemüük Poolas eelmisel aastal 34 miljoni kroonini.

Eesti on huvitatud Ukraina sibulast
Ukrainas levib kuuldus Eesti märkimisväärsest huvist sealsete sibulate vastu.
Portaal Agrooglyad: Vegetables and Fruits teatab, et Ukraina sibulaeksport järjest kasvab ning ühe uue ostupartnerina on nimetatud ka Eestit. Hulgimüüjate hinnakirja järgi maksab kilogramm Ukraina sibulat 0.15-0.18 USA dollarit.

EML alustab raadiosaatega "Maksumaksja" 
Koostöös Kuku Raadioga alustas Eesti Maksumaksjate Liit raadiosaadet "Maksumaksja".
Alates 27. veebruarist igal teisipäeval kell 12.35 on eetris umbes 10 minuti pikkune saade.
Saatejuht on EML nõukoja esimees, Tartu ülikooli finantsõiguse dotsent Lasse Lehis.
Saadetes käsitletakse tavalisele maksumaksjale elulisi probleeme ja teemasid - näiteks tulude deklareerimisel tekkivaid küsimusi, töötajate erinevate tasude ja hüvitiste ning erisoodustuste maksustamist, välismaal töötamisega seotud maksuküsimusi, füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist jne, samuti tutvustame seadusemuudatusi ja kohtupraktikat, võtame jutuks EML poolt tõstatud üldisi maksuprobleeme ja ettepanekuid, Eesti maksunduse arengusuundi ja pressis kajastatud maksuteemasid.

Rakvere maksu- ja tollibüroo teenindab kliente tänasest ühel aadressil
Alates tänasest, 27. veebruarist avab maksu- ja tolliamet Rakveres aadressil Laada 4a uue maksu- ja tollibüroo, senini asus ruumides vaid maksubüroo.
Tolli- ja maksuteenuste kolimine ühise katuse alla võimaldab kliente teenindada kiiremini ja mugavamalt, teatas amet.
Büroo on avatud tavapärastel aegadel.

Grove Invest nõuab Eesti Ehituselt 198 miljonit krooni
Grove Invest nõuab Eesti Ehituselt Lutheri kvartali ehitustöödeks sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemise tõttu kohtus 197 868 000 krooni.
Grove Invest esitas 23. veebruaril As-le Eesti Ehitus nõude tagastada hiljemalt 26 veebruariks Grove Investi poolt 2005. aasta septembris töövõtulepingu alusel tasutud summa, mis on suures osas ettemaks ja mis on kokku 197 868 000 krooni.
Grove Invest teatas, et nõue on esitatud täies mahus seetõttu, et Eesti Ehitus ei ole ehitusobjektil ühtegi teostatud tööd akreteerinud, mistõttu puudub võimalus reaalset töödemahtu hinnata. Ettevõtte hinnangul jääb Eesti Ehituse reaalne töödemaht suurusjärku 50 000 000 krooni ning ettevõte on valmis selle Eesti Ehitusele hüvitama.
Kuna Eesti Ehitus ei tagastanud esmaspäevaks nõutud summat, pöördub Grove Invest kohtusse.

Nordea Eesti filiaal saab 12-aastaseks
Täna täitub Nordea Eesti filiaalil 12. tegevusaasta, tegevusaja jooksul on pank kordi kasvanud.
Kui algselt alustas pank 17 töötaja ja ühe kontoriga ning pakkus teenuseid vaid korporatiivklientidele, siis tänaseks on Nordeal 17 teeninduspunkti ning erinevad pangateenused nii jae- kui korporatiivklientidele. Samuti töötab täna pangas pea 20 korda rohkem inimesi kui tegevuse alguspäevil. Arengupotentsiaali tõttu on Nordea Eesti osatähtsus kogu grupis üha suurenemas, mida peegeldab ka mullune 37 protsendine bilansimahu kasv, mis oli suurem kui Nordea kontsernis tervikuna, teatas pank.
Nordea Panga juhataja Vahur Krafti sõnul on 12 tegevusaastat panga jaoks väärikas vanus. "Viimastel aastatel oleme jõudsalt kasvanud ja arenenud ning kinnitanud oma positsiooni Eesti pangandusmaastikul. Põhjamaade suurima finantskontserni osana oleme valmis klientidele pakkuma igakülgseid ja kvaliteetseid pangatooteid ja -teenuseid, samas oleme jõudnud aega, mil tuleb ületada mõningad kasvuraskused ning läbida küpsemise faas. Järgnevate aastate eesmärkideks ongi tõsta valmisolekut jätkuva arengu ning väliskeskkonna muutustega kaasaskäimiseks," märkis Kraft.

Pärnu kinnisvaraturul võimutsevad uued korterid ja linnalähedased krundid
Pärnu linnas sõlmitakse elamumaa müügitehinguid heal juhul vaid paar korda kuus ja elamumaa minimaalne hind on Eesti kõrgeim, Pärnumaal on aga põllumaa keskmine hind Eestis kõige kopsakam.
Nii selgub notaritelt laekunud andmete põhjal maa-ametis koostatud kinnisvaratehingute analüüsist. Selles on kirjas, et Pärnumaal sõlmiti mullu viimases kvartalis 1436 kinnisvaratehingut kokku 1,4 miljardi krooni eest, kirjutab Pärnu Postimees.
Hoonestamata elamumaid müüdi viimases kvartalis Pärnumaal 154 korral, neist vaid 7 Pärnus.
Pärnus müüdud hooneta elamumaa keskmiseks hinnaks oli 823 krooni ruutmeetri eest, kusjuures minimaalne elamumaa ruutmeetri hind oli 162 krooni, mis on kõrgeim üle Eesti.
"Need numbrid näitavad ilmekalt, et Pärnus napib elamukrunte," selgitas kinnisvarabüroo LVM juhatuse liige Ingmar Saksing. "Seetõttu ongi Pärnu elamumaade hind kõrge ja inimesed eelistavad osta odavamaid krunte Pärnu rõngasvaldades."

Eestis hakatakse ehitama esimest reisipraami
BLRT Grupp ja Ahvenamaa valitsus sõlmisid eelmisel nädalal lepingu kahepõhjalise jääklassi kuuluva reisipraami ehitamiseks, millest saab esimene Eestis ehitatud reisijate ja transpordivahendite veoks mõeldud praam.
Uue praami pikkus on 65 meetrit ning see mahutab 64 autot ja 250 reisijat.
Ahvenamaa on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemere põhjaosas, mis moodustab 26 500 elanikuga autonoomse Ahvenamaa maakonna. Saarte vahelist ühendust peavad kümmekond reisipraami. Neist uusim valmis ligi kümme aastat tagasi Soome Naantali laevatehases.
Ahvenamaa on oma soodsa asukoha tõttu kujunenud Läänemere laevanduskeskuseks. Seal asuvad selliste laevafirmade keskused nagu Viking Line, Eckerö Line ja Birka Line. Tallinnast saab Mariehamnisse Tallinki laevadega alates 2003. aastast. Ahvenamaad käivad avastamas paljud eesti turistid ja harrastuskalamehed.

Euroopa Liit tahab piirata kütuseturismi
Euroopa Komisjoni maksuvolinik Laszlo Kovacs tahab diislikütuse aktsiisi miinimummäära tõstmisega Euroopa Liidus lõpetada olukorra, kus tankimas käiakse odavama kütusega riikides.
Ühelt poolt on tegemist keskkonnaprobleemiga, kuna suured veokid sõidavad odava kütuse jahil maha arvukaid lisakilomeetrid. Teisalt jätab see kõrgema maksuga riigid aastas ilma sadadest miljonitest eurodest, kirjutab Äripäev.
Praegu on Euroopa Liidus aktsiisi miinimummäär 2004. aastast kehtima hakanud 302 eurot tuhande liitri kohta, mis aastaks 2010 tõuseb 330 eurole. Mitmetes üleminekuperioodil olevates uutes liikmesriikides on maksud tunduvalt väiksemad kui Euroopa Liidus kehtiv miinimummäär. Näiteks Eestis ja Leedus on aktsiis 245 eurot ning Lätis 255 eurot, samas kui Suurbritannias on diislikütuse aktsiisimaks 693 eurot ning Saksamaal 470 eurot tuhande liitri kohta.

Grove müüb Lutheri kvartali spordiklubi
Ärimees Pjotr Sedinile kuuluv Grove Invest pani 67 miljoni krooniga müüki Lutheri kvartali juurde kuuluva Masinasaali, kuigi on lubanud, et ehitab sinna korteriomanikele spordiklubi.
Kahe aasta eest rääkis AS-i TVMK aktsionär Grove Invest, et 2,3 hektaril asuvasse ajaloolisse tööstuskompleksi tulevad kolme- ja neljakorruseline kortermaja ning ridaelamu tüüpi õuemaja kokku 181 korteriga. Kõrvalmajast, samuti 1912. aastal ehitatud masinatsehhist kolmandiku võtab parkimismaja, ülejäänusse ehitatakse ujula või spordikompleks, kirjutab Äripäev.
Eile oli Masinasaal Ober-Hausi kodulehel müügis. Ober-Hausi kinnisvaramaakler Igo Sagri ütles, et objekt on müügis juba 2-3 nädalat. "Et sinna spordiklubi tuleb, see oli üks paljudest ideedest," rääkis Sagri.
Eile jäi selgusetuks, kas müügis on ka hoone ühte tiiba plaanitud parkimismaja. Grove Investist öeldi, et juhatuse liikmed Pjotr Sedin ja Jüri Triletski sõitsid kaheks nädalaks puhkusele, ning keegi teine ei oska sel teemal sõna võtta.

Ajaleht: palavikulise valuutavahetamise Lätis võis vallandada sulitemp
Läti raugev devalveerimispaanika näib osutuvat kavalaks sulitembuks, mille pealt teenisid eelkõige väiksemad valuutavahetuspunktid.
Eesti meediaski kajastatud paanika kihutas eelmisel nädalavahetusel tuhanded lätlased hirmunult oma sääste välisvaluuta vastu vahetama, mis lõpuks viis isegi president Vaira Vike-Freiberga sekkumiseni, kes manitses avalikkust mitte kuulujutte uskuma. Valuutapalavik osutus aga asjatuks, kirjutab Postimees.
Raha vahetamine algas reedel, 16. veebruaril ehk nädal pärast artikli ilmumist. Õhtupoolikul pärast finantsturgude sulgemist hakkasid levima SMS-sõnumid: "Meil on info usaldusväärseist allikaist - esmaspäeval latt devalveeritakse. Vaheta oma raha ära! Edasta see sõnum ka sõpradele!"
Hansabanka pressiesindaja Ivars Svilans kinnitusel algas paanika just nendest sõnumitest. "Esmaspäeval nägid inimesed, et lati kursiga ei juhtu midagi, ning olukord hakkas normaliseeruma," ütles ta.

AS Tere upitas eelmisel aastal käibe miljardi krooni ligi
Piimanduskontserni Tere konsolideeritud käive oli 2006. aastal 969 miljonit krooni, millest kasumi moodustas 200,5 miljonit krooni ehk ligikaudu 20 protsenti.
AS Tere eksport kasvas aastaga 25 protsenti, sealjuures oli ekspordi osa kogu müügitulust üheksa protsenti.
Enamiku AS Tere teenitud kasumist moodustas siiski Pärnu mnt 139e asuva kinnistu müügist saadud tulu.
"Kinnistu võõrandamine on seotud pikaajalise strateegiaga viia tootmine Tallinnast kaugemale," selgitas AS Tere juhatuse esimees Kadi Lambot. Samas ei soostunud ta avaldama tööstuse uut asukohta, kuid võimalike valikutena kaalutakse nii Paidet kui ka Viljandit.
Pärnu maanteel asuva hoone uueks omanikuks sai OÜ Raldon. Tere teatel on ettevõte Eestis turuliider joogipiima, hapupiima, jogurtite, kohupiima, kohupiimakreemide, rõõsa koore, pudingite ja sulatatud juustu kategooriates.

Rate'i kõnekaardikampaania meelitas noori libakontosid tegema
Nädala kestnud Rate'i kampaania ajal avastati ja blokeeriti ligi 200-300 libakontot.
Eile lõppenud Rate'i kampaania, kus igal kasutajal võimaldati tellida omale tasuta 25 krooni eest kõneaega sisaldav Rate-mobiili SIM-kaart, tõi suhtlusportaali juurde hulga libaliitujaid. Selle nimel, et saada omale tasuta kaart, avasid noored olematute inimeste nimel kontosid.
"Mul oli juba Rate'i kõnekaart, mille võtsin suvel, kui seda samuti tasuta anti," ütles 14-aastane Siret. Et aga igal kasutajal saab olla vaid üks kõnekaart ning vana kõneaeg oli ammugi läbi ja pealegi oli kaart kadunud, otsustas piiga teha uue kaardi saamiseks libakonto. "Algul tahtsin kaardi tellida ema nimele, aga siis mõtlesin, et nii teen talle ju konto," ütles Siret.
Lõpuks tegi ta uue kasutaja nime, kasutades ema eesnime ja moonutades veidi perekonnanime, ning lasi kaardi saata kodusele aadressile. Sama taktikat kasutas ka Sireti noorem õde, kes tegi libakonto küll oma perekonnanime kasutades, kuid mõtles välja uue eesnime. Sama nippi kasutas ka õdede naabritüdruk ja kõik kolm said kõnekaartide õnnelikeks omanikeks.

Matvere toob lavale komöödia "Carmeni" esietendusest
Viljandi
Lugu hargneb Pariisi teatris Opéra Comique täpselt 132 aastat tagasi - 1875. aasta 3. märtsil. Sel õhtul jõudis esimest korda publiku ette Bizet' ooper "Carmen" ning kukkus mürinaga läbi.
Loo esiplaanil on lustlik fantaasiamäng sellest, mis nüüdseks maailmaklassika hulka kuuluva ooperi esietenduse aegu teatrimaja koridorides ja loožides toimuda võis. Näidendi tegelaste hulgas on ka ajaloolisi isikuid - heliloojad Georges Bizet, Charles Gounod ja Ernest Guiraud.
"Opéra Comique" on Marko Matvere teine lavastus Ugalas. Möödunud talvel tõi ta siin lavale Karoly Szakonyi komöödia "Saateviga".
"Opéra Comique'i" kunstnik on Jaak Vaus, mängivad Anne Valge, Arvo Raimo, Vilma Luik, Luule Komissarov, Maria Soomets, Priit Võigemast, Andres Tabun, Peeter Jürgens, Karol Kuntsel ja Arvi Mägi.

Kinos Sõprus näeb homme festivali Püha Lehm! parimaid filme
Homme toimub Tallinna kinos Sõprus Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) esimese filmifestivali Püha Lehm! parimate filmide linastus.
BFMi filmifestival Püha Lehm! (Holy Cow!) toimub tänavu esimest korda ja võtab kokku viimase aasta jooksul BFMi tudengite poolt tehtud paremad filmid ja teleformaadid. Kolmeliikmeline žürii, kuhu kuuluvad mullu Eesti parimaks filmiajakirjanikuks tunnistatud Margit Tõnson filmirežissöör Jaak Kilmi ja üks BFMi tudeng, annab välja auhinnad parimale mängu- ja dokumentaalfilmile ning teleformaadile.
Õhtu käigus näidatakse eelmise aasta BFMi tudengifilmide paremikku, antakse välja žürii- ja publikupreemiad. Hansapank allkirjastab suuremahulise sponsorlepingu BFMi meediateegi toetuseks ja internetiportaal Delfi esitleb koostöös BFMiga valmivat eesti filmide internetilehte.

Kumu näitab korra kuus väärtfilmi
Tallinn
Laupäeval, 3. märtsil kell 16 avab linastuste seeria Jim Jarmuschi omalaadse huumoriga tragikomöödia "Murtud lilled", kus peaosa teeb Bill Murray. Kõrvalrollides Sharon Stone, Frances Conroy, Jessica Lange, Tilda Swinton, Julie Delpy jt.
Koostöös Tallinnfilmiga linastuvad lähitulevikus Kumu auditoorimis ka François Ozoni "5x2" (31. märtsil kell 14); Pedro Almádovar "Volver/Tagasitulek" (6. mail kell 16) ning Michael Winterbottomi "9laulu" (9. juunil kell 16).
Piletid Kumu kassadest maksavad 40 ja 60 krooni.

Masayo Ave esineb Eestis disainiseminaril
Juba kuuendat korda toimuval disainiseminaril sarjast FutureSense, räägivad seekord rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistid ettevõtjaile disaini rollist esmaste ideede arendamisel ning äritegevuse edendamisel väikeses ettevõttes.
Teletorni konverentikeskuses sel neljapäeval toimuval seminaril "Disain väikeses ettevõttes" räägitakse, kuidas vastukaaluks globaalsete brändide kultusele annab disaini ja kultuuripärandi oskuslik ühendamine ettevõtjale võimsa tööriista - võime erineda.
Esinejate ettekannetest saab vastused küsimustele kuidas tõlkida kohalikku identiteeti kaasaegse disaini keelde, kuidas sünnivad disainist juhinduvad ettevõtted ja luuakse väikse ettevõtte tooteportfell ning kuidas aitab disain kaasa käsitöökultuurist võrsuval ettevõtlusel ennast maailmale esitleda.
Disainiseminari peaesineja on jaapani arhitekt ja disainer Masayo Ave räägib, millist rolli mängivad käsitöökultuur ja väikeettevõtlus tänases majanduses ning keskendub teemale, kuidas väikeettevõtte ja disaineri koostöös sünnivad uued edukad ärid. Ettekanne tutvustab kohalikule kultuuripärandile põhinevaid disainiprojekte, mida on teostanud väikesed perefirmad.

Valve Lepik ja Peeter Lokk saavad Tartu medalid
Tartu linnavalitsus otsustas tänasel istungil anda Tartu medali muusikaelu eestvedajatele Valve Lepikule ja Peeter Lokkile.
Valve Lepik on tegutsenud Tartu muusikakooli dirigeerimise eriala õpetajana ning meeskoor "Gaudeamuse" dirigendina. Peeter Lokk on töötanud koorijuhtimise eriala õpetajana Tartu muusikakoolis, kus ta 13 aastat ka õppealajuhataja. Samuti on Lokk olnud nii Pauluse, Peetri kui Maarja koguduse organist ja juhatanud Tartus üle kümne erineva koori.
Tartu linna põhimääruse kohaselt antakse aumärk Tartu medal austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest ning selle andmise otsustab linnavalitsus. Medali saajatele antakse aumärgid kätte homme kell 19 Vanemuise kontserdimajas algaval kultuuri aasta aunimetuste tseremoonial.

Teadus- ja kultuurikohvikus on teemaks aadlikultuur
Sel neljapäeval räägitakse Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis teadus- ja kultuurikohvikus aadlikultuurist.
Rahvusraamatukogu teadus- ja kultuurikohvikus esineb ettekandega aadlikultuurist kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
Ürituse korraldab Eesti Rahvusraamatukogu Saksa, Šveitsi ja Austria saal ning ettevõtmist toetab Tallinna Saksa Kultuuriinstituut/Goethe Instituut. Üritus on kõigile huvilistele tasuta.

Kalamaja raamatukogu avab uued ruumid
1907. aastal loodud Tallinna Keskraamatukogu alustab oma juubeliaasta tähistamist Kalamaja raamatukogu uute ruumidega avamisega 1. märtsil.
1929. aastal asutatud Kalamaja raamatukogu uued ruumid asuvad aadressil Kotzebue 9/11, mida Kalamaja elanikud tunnevad endise polikliiniku asukohana. Erinevalt polikliiniku hoovipoolsest sissepääsust on raamatukogu uks toodud Kotzebue tänava poole.
Raamatukogu pidulik avamine, kuhu on kutsutud kõik need, kes on raamatukogu uute ruumide valmimisele kaasa aidanud, toimub 28. veebruaril kell 13.00.
Varem aadressil Tööstuse 1 asunud raamatukogu tegutses vaid 89 m2 suurustes ruumides, nüüd on raamatukogu kasutuses 390 m2. Kui eelmises asukohas tõi raamatukoguhoidja iga soovitud raamatu lugejale kinnisest hoidlast, siis uutes ruumides saavad lugejad raamatuid ise avariiulitelt valida. Vajalikku raamatut saab otsida elektronkataloogist Ester. Erinevalt varasemast on nüüd lugejatele töökohad lugemiseks ja interneti kasutamiseks, kohalkasutamiseks on avariiulitel perioodika ja teatmekirjandus. Raamatukogus saab kasutada traadita interneti ühendust. Oma riiulid, kohallugemislauad ja internetiarvutid on nüüdsest ka lastele.

Sõltumatud briti muusikavideod on homme viimast korda Kumus
Homme algusega kell 18 toimub Kumus üritustesarja Antenna raames neljas ja ühtlasi viimane briti muusikavideote linastus.
Antenna toob kinolinale parimad innovatiivsed muusikavideod briti režissööridelt, nii uutelt tegijatelt nagu Nima Nourizadeh kui ka tuntud filmimeestelt nagu Dougal Wilson.
Lisaks muusikavideotele toob Antenna vaatajateni intervjuud filmiloojatega. Sel korral on fookuses Woof Wan-Bau, kes on koostööd teinud nii Mogwai, Four Teti kui Coldcutiga. Muusikavideote tegemise tagamaid valgustab Lauri Tikerpe reklaamiagentuurist Taevas.
Antenna UK neljandas videovalikus uurime Duckeye, SSSRi ja nutika nimega Smuggling Peanutsi kauneid animatsioone ning juba tuntud Londoni videorežissööride Dougal Wilsoni ja Jamie Thraversi töid.
Jaapani päritolu Woof Wan-Bau, kodanikunimega Joji Koyama, sündis Tokyos, kuid kolis juba kaheksa-aastaselt vanematega koos Suurbritanniasse. 1997. aastal asus Woof Wan-Bau õppima kunsti mainekas Goldsmiths College'is Londonis, omandades teadmisi nii disaini ja illustratsiooni kui ka eksperimentaalfilmi ja video vallas.

Ameerika filmiakadeemia kummardas Scorsese ees
Tänavune suur filmipidu Hollywoodis võitjate osas erilisi üllatusi ei pakkunud.
Tänu pühapäeva ööl vastu esmaspäeva toimunud 79. Oscarite jagamisele jääb eelmine aasta tõenäoliselt meelde Scorsese aastana. Vanameistri film "Kahe tule vahel" võitis nii parima režissööri kui ka parima filmi auhinna. Üllatuslikult pole nüüdisaegse Hollywoodi lavastajate eliiti kuuluv Scorsese oma 40-aastase karjääri jooksul kumbagi kuldmehikest varem koju saanud viia.
Nüüd tehti seda aga igati kohaselt piduliku žestiga - parima režissööri Oscari, millele Scorsese on varem edutult kandideerinud viiel korral, andsid üle Scorsese samavõrra kuldsed kolleegid George Lucas, Francis Ford Coppola ja Steven Spielberg.
Rahvusvaheline filmipidu

Jan Uuspõllu teekonnafilm alustas kinodes üliedukalt
Uus Eesti komöödia "Jan Uuspõld läheb Tartusse" sai avanädalavahetusega piletitulu järgi Eesti filmide kõigi aegade teise ja viimase viie aasta parima tulemuse, tuues kolme päevaga kinno 12 516 vaatajat.
"Näitleja Jan Uuspõllu elust inspireeritud filmi edestab vaid "Nimed marmortahvlil", mis kogus 2002. aastal avanädalavahetusega 15 611 vaatajat," teatas filmi kaasprodutsent Maria Ulfsak-*eripova.
"Jan Uuspõld läheb Tartusse" linastub praegu Tallinnas kobarkinos, Tartu kinos Ekraan ja Pärnu kinos Mai. Filmi peaosas on Jan Uuspõld, kaasa teevad Dan Põldroos, Hannes Võrno, Mirtel Pohla, Mari-Liis Lill, Mait Malmsten, Juhan Ulfsak, Tõnu Kilgas, Toomas Hendrik Ilves, Viire Valdma, Liina Tennosaar, Rain Tolk, Ott Sepp, Arvo Kukumägi, Aigi Vahing, Vladislav Koržets jpt.

Tartu rockfestival stardib kaubamajast ja lõpetab teatris
Sel neljapäeval toimub Tartus rockmuusika välkfestival Tartu Rock 2007
Välkfestival Tartu Rock 2007käigus annavad kontserte popansambel Slide Fifty, legendaarne Vennaskond, kes viimasel ajal on eelistanud esineda mikroriigi Sealand lipu all, kandes nime The Flowers Of Romance ning sundimatu lavashowga jahmatav post-punk bänd Chungin & The Strap-On-Faggots.
Neljapäeval kell 17 müristavad bändid Tartu Kaubamajas, kus kostitatakse kohaletulnuid tasuta eelkontserdiga. Põhiürituseks avatakse uksed Sadamateatris kell 20.00, samanimelise korvpalliklubiga koostöös toimuv kontsert on paljude noorte fännide rõõmuks vanusepiiranguta.
"Anname kuuma nii, et ilm läheb neljapäeval soojemaks," lubab Slide Fifty frontman Sander Loite. Vennaskonna kitarrist Roy Strider on korraldanud varem ebatavalisi rockkontserte Tallinn-Tartu kiirrongis ja Emajõel kurseerival jõelaeval Pegasus. "Nägin unes, et toimus kontsert veidras kohas, kus seintel olid pildid, ümberringi kasukad ja vildid. Mis muu see olla sai kui Kaubamaja, nii sündiski koostööettepanek. Sügisel kavandan teletornide turneed," selgitas Strider.

Lõppesid Koolitants 2007 maakondlikud tantsupäevad
Pühapäeval toimus Viimsi huvikeskuses viimane "Koolitants 2007" maakondlik tantsupäev, 26. jaanuaril alanud tantsupäevadega käidi läbi kõik 15 Eesti maakonda.
20 maakondlikul tantsupäeval osales kokku 311 tantsutruppi ning algupäraseid tantse esitati 690. Noori tantsijaid oli üle Eesti kokku tulnud 4861, kellest 372 olid poisid ja 4488 tüdrukud.
17. märtsil algavatele Koolitantsu piirkondlikele festivalidele kutsus žürii maakondlikelt tantsupäevadelt edasi 202 tantsutruppi 360 tantsunumbriga. Koolitants 2007 piirkondlikud festivalid toimuvad 17.- 25. märtsini Tallinnas, Jõhvis, Võrus, Pärnus ja Viljandis.
"Maakondlikelt tantsupäevadelt jäid sel aastal eriti silma noorte endi tehtud tantsud," lausus festivali peakorraldaja Kristjan Kurm. "Võib julgelt öelda, et noori ja andekaid koreograafe on meil peale kasvamas küll," lisas Kurm.

Snoop Dogg ja P. Diddy esinevad Soomes
Märtsi alguses annavad Helsingis ühiskontserdi USA hiphopi superstaarid Snoop Dogg ja P. Diddy.
Snoop Dogg ja P. Diddy esinevad Helsingis Hartwall Arenal 9. märtsil, teatas Helsingin Sanomat oma võrgulehel.
Räppar ja ärimees Sean Coumbs ehk P. Diddy on oma karjääri jooksul müünud kokku enam kui 60 miljonit albumit. Ka mitmed Snoop Doggi plaadid on jõudnud plaatinaalbumi staatusesse.

Maailmakuulsad anatoomilised vahakujud jõuavad Tartusse
Tartu Ülikooli vanas anatoomikumis Toomemäel on alates reedest võimalik näha enam kui 150aastast anatoomiliste vahakujude kollektsiooni näitust "Ahhaa, Panoptikon!"
Saksamaal, Dresdeni Ülikooli arstiteaduskonnas pandi 1856. aastal alus õppevahendite kogule, Panoptikonile. Konsultandiks paluti toona ka Karl Ernst von Baer Tartu Ülikoolist. Et vahakujud said erakordselt kunstipärased, siis hakkas Panoptikon juba tol ajal mööda Euroopat hobusevankris ringi reisima, kuni Teise maailmasõja päevil peideti õrn kogu pommitamise eest ära.
Kollektsioon jäi aastakümneteks kadunuks ning selle leidsid noored soome kunstnikud Wäinö Hamari ja Esa Karttunen 1981. aastal hästi säilinuna ühest Kesk-Euroopa tolmunud keldrist.
Nüüd on kuulus näitus taas ratastel ja avatud kõigile, mitte enam ainult meestele, nagu sada aastat tagasi, kui naisterahvaste juurdepääs Panoptikonile oli rangelt piiratud.

Suurgildi hoones saab neljapäeval kino
Ülehomme saab Tallinnas Suurgildi hoones näha kultusfilmi "Soomuslaev Potjomkin", mida kommenteerib Ilmar Raag ning varustab taustamuusikaga ansambel Mooses.
"Soomuslaev Potjomkin" (1925) - Noore Sergei Eisensteini "Soomuslaev Potjomkin" valmis aastal 1925 tähistamaks 20 aasta möödumist 1905. aasta revolutsioonist. Eepiline suurteos kirjeldab meeskonna mässu ohvitseride vastu soomuslaeval "Potjomkin" ja selle kaudu ka revolutsioonilisi muutusi Venemaal - teost on peetud üheks kõige mõjukamaks filmiks kinokunsti ajaloos.
Kino saab ka järgnevatel neljapäevadel:
8. märtsil kell 19 Suurgildi hoones F. W. Murnau poeetiline tundedraama "Päikesetõus" (1927) muusikaga ansamblilt Kurtband (Mingo Rajandi, Virgo Sillamaa, Danel Aljo). Filmist kõneleb Karol Ansip.
15. märtsil kell 19 Suurgildi hoones F. Langi ulmefilm "Metropolis" (1926) muusikaga kollektiivilt Luarvik Luarvik. Filmist kõneleb Tõnis Liibek.

Pala hull metsis elab nüüd Elistvere loomapargis
Jõgevamaal Pala kandis ringi hulkunud segane metsis püüti eile Tormast kinni ja toimetati uude elukohta Elisvere loomaparki.
Palal alguse saanud linnu eksirännakud peaks seega läbi olema, loodusesse tagasi pole teda plaanis enam lasta. Kuu tagune katse, mil lind viidi sügavale metsa, päädis sellega, et ta ilmus juba kolme päeva pärast taas inimasustuse juurde, näidates end kord ühes kord teises majapidamises.
"Täna (pühapäeval K.V.) üks tädi Tormast helistas, et tema aias niigi mände vähe ja nüüd lind sööb kõik ära," vahendas taas lindu kinni püüdmas käinud Vahur Sepp. Koos naabrimehe Margus Pärnapuuga valisid nad linnu püüdmiseks sama taktika, millega lind Palal kinni nabiti: viskasid kalavõrgu metsisele peale.
Eile tundis metsis end oma uues kodus hästi, kinnitas Elistvere loomapargi perenaine Asta Sarv. "Panime ta vabasse puuri oravate kõrvale," rääkis Sarv. Oravatele uus naaber ei meeldinud ja kuigi nad olid juba oma pesasse põhku pugenud, tulid nad taas välja uue naabri suhtes vastumeelsust avaldama. "Neli oravat pupsutas ja olid väga pahased," muigas Sarv. "Metsis ainult pööras pead uhkelt siia ja sinna."

Tudengid kisuvad oma elukoha alasti
TTÜ Fotoklubi poolt korraldatavale fotokonkursile on oodatud kõikide tudengite fotojäädvustused-süüdistused sellest, mis seostub neile teemaga "Tudengituba".
Konkursi peakorraldaja Priit Tiganik TTÜ Fotoklubist rääkis, et ürituse eesmärgiks on noorte tudengite fotoalase väljendusvõime suurendamine ning tudengite nigela eluolu kajastamine.
"Me hindame eelkõige foto kunstilist väärtust, et seal oleks liikumist ja elu. Kuid muidugi on oodatud ka tudengite nigelaid olmetingimusi ja lagunevaid ühikatubasid jäädvustavad fotod," ütles Priit Tiganik EPL Online'ile.
"Praegusel ajal on enamikul meist digikaamera või vähemalt pildistav telefon. Miks mitte kasutada võimalust ja jagada oma pilte elukohast, milleks võib olla lagunev ja haisev ühikas Akadeemia või Karu tänaval, sõpradega üüritud korter linna magalarajoonis või midagi hoopis eksootilist" lisas Tiganik.

Valgamaa Poistelaulu konkursi võitis Ott Kartau
25. veebruaril viis Valga Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond koostöös MTÜ-ga Kungla Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses läbi Poistelaulu konkurssi 2007.
Konkursil osales 36 poissi solistidena, duettides, ansamblites ja bändides. Poisse hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid Kristjan Kasearu ja Kristjan Kaasiku ansamblist Paradise Crew, Valga Muusikakooli trummiõpetaja ja ansambli Pühvel trummar Kristo Joosep, ajalehe Valgamaalane peatoimetaja kohusetäitja Marek Pihlak ning Valgamaa esindaja Laulukarusellil Karmen Rõivassepp.
Lisaks konkursile andis Kristjan Kasearu ansambliga Paradise Crew vägeva kontserdi. Maavalitsuse peaspetsialisti noorsootöö alal Siiri Põldsaare sõnul kinkisid korraldajad Valga fännide nimel bändile peegelkera palvega see prooviruumi üles riputada, et Paradise Crew'l Valgas esinemine ja Valga fännid ikka meeles püsiks.

Maksmata alimendid viisid Bobby Browni vanglasse
Laulja Bobby Brown, kellel on pooleli lahutusprotsess Whitney Houstoniga, vahistati nädal tagasi kui ta külastas Massachusettsis oma tütart.
Bobby Brownile on määratud 30-ne päevane vanglakaristus, kuna laulja ei ole ära maksnud 19 000 dollari ulatuses alimente oma endisele naisele Kim Wardile, teatab BBC.
Peale seda kui Bobby Brown ei ilmunud kohtuistungile, kus arutati tema alimentide mittemaksmist oma kahe lapse emale Kim Wardile, väljastas kohus orderi Browni arreteerimiseks.
Bobby Browni esindajad väidavad, et lauljal on raskusi vajaliku rahasumma kokkukogumisel.
"Lastetoetuse maksmine sellises summas sõlmiti siis, kui Bobby Brown oli veel staar, aga preagu on see leping jõuga pealesurutud, kuna Brownil on raskusi töö leidmisega," ütles Bobby Browni advokaat Phaedra Parks.

Kingapood kutsub kõiki disainima tulevikukingi
Konkurssile "Tulevikuking" oodab kingapood osalema kõiki, kes tahavad väljendada oma visiooni sellest, milline näeb king välja tulevikus.
Suurtüki Naha- ja Kingaäri juhataja Viido Eineri sõnul korraldatakse "Tulevikukinga" konkurssi kingakultuuri arendamiseks. "Samuti on meie jaoks oluline ärgitada tulevasi ja praeguseid kingadisainereid oma loomingut laiemat tutvustama," räägib Einer. "Huvitav on näha, millisena kujutatakse ette kinga välimust ja funktsiooni kas kümne või saja aasta pärast."
Konkursile on oodatud tulevikukingaga seotud ideed nii valmismudelitena kui ka fotode ja joonistustena. Laekunud töid hindab oma ala spetsialistidest koosnev žürii, mis kuulutab parima töö välja aprilli alguses. Auhindadeks paneb kingapood välja hulgaliselt kuni 3000 kroonise väärtusega kinkekaarte. Parimatest laekunud töödest koostatakse näitus, mida eksponeeritakse aprilli ja mai jooksul erinevates Suurtüki kauplustes.

Triin Tuulik: noored ei ole laisad ega rumalad
Noorte riigikogu korraldav 22-aastane aktiivne Triin Tuulik teeb ja jõuab palju.
Kohtudes ütleb Triin kõigepealt, et pelgab sellise tüüpilise noore aktivisti mainet, aga temaga jutustades jõuab iga küsimusega sujuvalt noorteteemani.
Hiljuti korraldas ta kaaslastega MTÜ-st Tegusad Eesti Noored (TEN) noorte riigikogu ehk riigikogu mudelile kohandatud noorteparlamendi sessiooni, kus arutati Eesti ühiskonna probleeme. Ettevõtmisega soovis TEN tõestada, et noored on teotahtelised ja näevad ka lahendusi. "Me tahtsime minna sisuliseks ja näidata, et noortel on reaalne sõnum ja nad oskavad nendel teemadel kaasa rääkida," selgitab Triin.
TEN-iga sidus ta end kuus aastat tagasi, kui esindas oma kooli, Tallinna inglise kolledžit Euroopa noorteparlamendi teisel Eesti-sessioonil. Triinu jaoks on TEN eelkõige mõtteviis. "TEN ei ole niivõrd üritustesari, kuivõrd põhimõtete ring, kus sa püüad ühiskonna asjadest aru saada ja iga seisukoht on sinu jaoks väärtuslik," selgitab Triin.

Ultima Thule peab juubelit
Eesti roki grand old band Ultima Thule tähistab sel nädalal väikese kontsertturneega oma 20. sünnipäeva. Eile õhtul anti väljamüüdud kontsert Vene Teatris, täna näeb Ultima Thulet Jõhvi kontserdimajas ning homme Vanemuise teatri väikses majas. Tuuri võimas lõppakord toimub reedel Tallinnas Rock Cafés. Erikülaline on Tõnis Mägi ning bändi saadab keelpillikvartett. Kontsertide algus kell 19 (v.a Rock Café, kus algus on kell 21), pilet maksab 200-250 krooni. NB! Rock Cafés on vanusepiirang, sisse pääseb alates 18. eluaastast.

Filmiti Eesti eurolaulule videot
Eesti Televisiooni stuudios filmiti eile videot Eesti eurolaulule "Partners in Crime", mille esitaja on Gerli Padar ning autoriks Hendrik Sal-Salleri autoritetiim. Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti-eelvooru võitnud loo muusikavideos teeb kaasa ka Gerli Padari endine tantsupartner Martin Parmas telesaatest "Tantsud tähtedega". Helsingis Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalis Eestit esindava laulu "Partners in Crime" muusikavideo režissöör on Villem Tarvas.

Internet: www.urbandictionary.com
Internet: www.urbandictionary.com - heakene küll, see on ingliskeelne. Aga ikkagi. Kui tunned soovi või vajadust end urbanistlikult väljendada, klõpsa see lehekülg lahti ja rikasta oma sõnavara just nii palju, kui tahad. Kui ei taha rikastada, siis lõbutse niisama. Näiteks saab sealt teada, mis nüansivahe on sõnadel film ja movie.

BC Kalev/Cramo võitis Balti liigas Nevežist 51 punktiga
Eestit SEB Balti liigas esindavad BC Kalev/Cramo ja Tartu Rock mängisid teisipäeval mõlemad kodus.
Läks nii nagu läinud neljapäeval võõrsilgi, Kalev võitis, Rock kaotas. Kalevlased alustasid vanas heas Kalevi hallis agressiivselt ning ladusid Kedainiai Nevežise vastu võidule kindla vundamendi juba esimese veerandajaga - 32: 17. Poolajaks oli Kalev ees 56: 25 ja võitis 101: 51.
Läinud nädalal samale Nevežisele lõpuminutitel alla vandunud Rock oli kodusaalis suurema osa mänguajast autsaideri seisuses Panevežyse meeskonna vastu kaotusseisus. 13 sekundit enne normaalaja lõppu tabas Tanel Teini kolmene ja Rock pääses ette 79: 78, kuid leedulastele jäi veel viimane rünnak. Müürsepp tegi kaks sekundit enne lõppu vea Audrius Stasaitisele ning leedulane tabas mõlemad vabavisked.

Laupäeval toimuvad Eesti meistrivõistlused kümnes tantsus
3. märtsil toimuvad Tallinnas Saku Suurhallis Eesti meistrivõistlused kümnes tantsus.
Kümne tantsu meistrivõistlused viiakse läbi neljas vanuseklassis: juunior I, juunior II, noored ja täiskasvanud. Registreerunud on 124 tantsupaari.
Eesti meistrivõistlustel medalikohtale jõudmine annab tantsupaarile võimaluse esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.
Kümnes tantsus võistlevad paarid näitavad oma oskusi nii ladina-ameerika kui ka standartantsudes. Ladina-ameerika tantsude osas esitavad võistlejad viis tantsu: samba, cha-cha-cha, rumba, paso doble ja jive.  Standardtantsude osas tantsitakse samuti viis tantsu: aeglane valss, viini valss, tango, fokstrott ja quickstep.

Hiddinkile mõisteti kuus kuud tingimisi
JALGPALL:
Hollandi tipptreenerit süüdistati maksudest kõrvale hoidmises ajavahemikul 2002-2003, vahendab Sportnet.
Hiddinki võlg Hollandi riigi ees oli 1,5 miljonit eurot. Prokurör nõudis süüalusele, kes ei osalenud kohtuistungil, kümnekuist reaalset vabadusekaotust, kuid tema nõue jäi kohtu poolt rahuldamata.

Eesti-Venemaa mängu peakohtunik on sloveenlane
JALGPALL:
Viimati vilistas ta 14.veebruaril Vladikavkazis UEFA karikasarja 1/16-finaali mängu Moskva CSKA ja Haifa Maccabi vahel, mis lõppes tulemusega 0: 0, kirjutab Sportnet.
Venemaa-Eesti eelmine vastasseis Euro2008 valiksarjas toimus eelmise aasta 11.oktoobril Sankt Peterburgis ja lõppes suure idanaabri 2: 0 võiduga.

Žalgiris värbas NBA kogemusega keskmängija
KORVPALL:
Ülikoolipäevadel head mängu näidanud 213 cm pikkune ja 28-aastane keskmängija valiti 2001. aasta NBA draftis 45ndana ja viie hooaja jooksul NBA klubides Minnesota Timberwolves ning Toronto Raptors küündis ta parimatel esitustel 18 punktini ja 14 lauapallini mängu kohta, vahendab Sportnet.
Woods tuleb Žalgirise eest väljakule juba 3. märtsi kohtumises Vilniuse Lietuvos rytasega.

Kanepil edukas algus Acapulcos
TENNIS:
Mäng kestis tunni ja kaks minutit, kirjutab www.kaiakanepi.com.
Kanepi vastane teise ringi kohtumiseks selgub teisipäevasest matšist, kus seitsmenda asetusega austerlanna Sybille Bammer on vastamisi kvalifikatsiooniturniirilt põhitabelisse pääsenud itaallanna Sara Erraniga.

Nädalavahetusel toimub hooaja tähtsaim karatevõistlus
3. ja 4. märtsil toimuvad Tallinna Spordihallis Eesti Lahtised Meistrivõistlused karates, mis toovad kokku sportlased üle Euroopa.
Eesti tähtsaimast rahvusvahelisest karatevõistlusest võtavad osa ligi 400 võistlejat 9st riigist, mis teeb sellest sündmusest ka osavõtjaterohkeima karateürituse sellel aastal. Kohalikele karatekadele pakuvad konkurentsi näiteks sportlased Inglismaalt, Rootsist ja Venemaalt.
Eesti Karate Föderatsiooni peasekretäri Jüri Põllu sõnul on tegemist juba traditsioonilise sündmusega, mille vastu tuntakse aktiivselt huvi ka piiri taga. "Sarnaselt eelmistele aastatele on ka seekord tulemas paarsada võistlejat välismaalt. See pakub suurepärase võimaluse meie sportlastele võrrelda oma taset teiste riikidega ning korjata väärtuslikke kogemusi," sõnas Põld.
Eesti Lahtised Karate Meistrivõistlused on ühtlasi ka hooaja esimeseks tuleprooviks valitseva maailmameistri Marko Luhamaa jaoks, kes ei ole peale MMi võitlusareenile astunud.

Jaanus Uudmäe on koondise jokker ookeani tagant
Kaugus- ja kolmikhüppaja Jaanus Uudmäe eelistab ala, mis hetkel paremini välja tuleb.
Kristjan Rahnu eemalejäämisel peaks EM-i koondise liidriks kerkima mullu suvel kaugushüppes muljetavaldava 6.80-ni küündinud Ksenija Balta. Mustaks hobuseks on kergejõustiku spetsialistide hinnangul olümpiavõitja Jaak Uudmäe poeg Jaanus, kes lendab Birminghami otse USA-st.
Tosin hüpet võttis jalad tuimaks
Eelmise aasta detsembris sai noor Uudmäe Võrus toimunud isa auhinnavõistlusel kolmikhüppes lühikese hoojooksuga kirja 16.13. Veebruari alguses võitis ta USA-s Fayetteville'is kolmikhüppe isikliku rekordi lähedase tulemuse 16.54-ga, päev varem maandus ta kaugushüppes 7.76-le. Rohkem ookeani taga harjutav 191 cm pikkune ja 75 kg kaaluv atleet startinud ei ole, kujutades endast põnevat küsimärki.

Šmigun püüab lõpetada rõõmutu hooaja
Kristina Šmigun peab tähtsaks, et leiaks täna MM-il peetavaks 15 km vabatehnikasõiduks hästi libisevad suusad, mis aitaks sõita ka lumesajust pehmel rajal.
Avaetteastel paljuski kehvade suuskade tõttu medaliheitlusest pudenenud Šmigun tegi eile Shirahatayama radadel pooleteise tunni pikkuse soojendustreeningu. Täna kannustab nii teda kui ka abiväge soov lõpetada keskpäraseid kohti andnud hooaeg.
"Peab kolm korda üle õla sülitama," kommenteeris kahekordse olümpiavõitja kihlatu ja mänedžer Kristjan-Thor Vähi *miguni tervislikku seisundit. "Pühapäeval sai Kristina massaaži. Täna (loe: eile) suusatas kergelt."
Vähi sõnul ei ole märgata, et nädal aega Jaapanis viibinud Šmigunil oleks tekkinud teises keskkonnas aklimatiseerumisel raskusi. "Seda pole ka võimalik kuidagi mõõta, meedikute sõnul võib enesetunne vahel mõneks tunniks halveneda," lausus ta.

2 küsimust Barutole (Kaido Höövelson) 
Vastab
Kaido Höövelson,
Sumomaadleja nimega Baruto
Kuidas hoiate end kursis suusaalade MM-võistlustega Sapporos?
Veider, aga Eesti ajalehtede vahendusel. Siinsed telekanalid näitavad Sapporost ainult suusahüppeid ehk ainsat ala, kus jaapanlastel ka midagi loota on. Ka Jaapani lehtedes on MM-ist napilt juttu. Murdmaasuusatamisele pole ma teles veel peale juhtunud, kuigi kanaleid olen plõksutanud. Muidugi hoian omadele pöialt, kuigi siiani on esinemine nutune olnud. Ehk trehvab Kristina *migunil 10 km distantsil…
Haru-basho turniir algab Osakas 11. märtsil.
Kas haige põlv lubab võistelda?

Stefania Belmondo: lapsed on mu kallim vara
Kui asun Stefania Belmondoga hüvasti jätma, otsib naine rahataskust välja foto ja osutab heldinult oma kalleimale varale - kahele tumedapäisele poisipõngerjale.
"Paremal istub Lorenzo, vasakul Mathias," tutvustab viis aastat tagasi tippspordist taandunud Itaalia suusatäht, kes jõudis kuulsusrikka karjääri vältel võita kaks olümpiakulda ja neli MM-tiitlit.
"Lapsed kaaluvad üles kõik medalid, karikad ja diplomid. Nad on andnud elule hoopis teistsuguse mõtte," jõuab Sapporos telekommentaatorina töötav Belmondo lisada, enne kui peab mu kõrvalt bussiistmelt tõusma. Ta on teel - saatjaks kaks Itaalia telekolleegi - otsima hubast restorani, kus keha kinnitada.
Alati avala naeratusega nääpsuke suusakuulsus heidab veel tagasipilgu fotoobjektiivi suunas ja lehvitab hoogsalt. Seejärel kaobki koos saatjatega jahedasse öhe.

Neumannova loodab kulda, ent kardab ilma
Tšehhitar Katerina Neumannova loodab Sapporo MM-il Oberstdorfis võidetud 10 km vabatehnikasõidu esikohta kaitsta.
"Suusavahetussõidus saadud hõbe mõjus mulle teisipäevase võistluse eel rahustavalt," ütles Neumannová. "Teisest küljest jälle näitas see sõit, et võitja, venelanna Olga Zavjalova on väga heas vormis."
Konkurentidest veelgi enam kardab tšehhitar aga halba ilma. "Ennustatakse ilma soojenemist viie kraadi võrra. Samuti pidavat sadama värsket lund," lausus ta.
Oma kasvu ja sõidutehnika tõttu ei meeldi Neumannovale pehme rada. "Palju oleneb sellest, mida rajaga enne starti tehakse," ütles ta. "Kui sõidetakse rajamasinaga veel kord üle, muutub rada pehmeks ja hakkab probleeme tekitama." 34-aastast tšehhitari peetakse 10 km vabatehnikasõidu üheks suursoosikuks. Tiitlikaitsja ütles lootusrikkalt: "Tahaksin kindlasti võidelda kulla eest! 1

2006. aasta oli Henkelil Kesk- ja Ida-Euroopas rekordaasta
Henkeli Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna ettevõtted (Henkel CEE) suurendasid 2006. aastal kogutulu 1881 miljardi euroni ehk 39,7%.
Sisemine kasv moodustas 17,8%. 2007. aastal on piirkondlikeks investeeringuteks planeeritud 160 miljonit eurot. Baltikumis ulatus Henkeli 2006. aasta kogukäive 564,2 miljoni kroonini.
Henkel Grupi äritegevust Baltimaades koordineeriva Henkel Balti OÜ presidendi Siiri Odratsi sõnul kasvas Henkeli Baltikumi osakondade käive 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga keskmiselt 19,5%. "Suurim oli ehitus- ja tööstusliimide müük, kasvades aastaga 27,6%. Väga edukas oli ka kosmeetika valdkond, mis suurenes 24,7% võrra. Kodukeemia ning tööstus- ja autokeemia valdkondade käibed kasvasid vastavalt 10,7 ja 8,5%," rääkis Odrats.
Henkel CEE läbi aegade parimale tulemusele aitasid kaasa kaks tegurit. Esiteks asus Henkel CEE juhtima pesu- ja puhastusvahendite segmendi äritegevust Türgis. Lisaks sellele turustati Henkeli tooteid väga edukalt selle piirkonna mitmes riigis. "Saavutasime parimad kasvunäitajad Ukrainas (+56,3%), Bulgaarias (+40,1%), Rumeenias (+34,1%) ja Venemaal (+30,3%)," teatas Henkel CEE president Günther Thumser.

WeeReci tehase teine etapp sai keskkonnateenistuselt rohelise tule
Harjumaa keskkonnateenistus kiitis heaks AS-i WeeRec Kiiusse rajatava elektri- ja elektroonikaromude käitlustehase teise etapi keskkonnamõju hindamise aruande.
65 miljonit maksma mineva tehase ehitusega tehakse algust käesoleva aasta sügisel. Kogu investeering elektroonika jäätmekäitlusse on 90 miljonit krooni, teatas ettevõte.
AS-i WeeRec juhatuse liige Urmas Maivel ütles, et OÜ Hendrikson ja Ko poolt teostatud keskkonnamõjude hindamine, mis kinnitas Euroopas juba kasutatava tehnoloogia sobivuse Kiiule Kuusalu valda, annab rohelise tule tehase teise etapi ehitusele. Uus tehas hakkab valdavalt külmkappe käitlema.
"Kasutatav tehase sisseseade vastab parimale võimalikule, Saksast pärit tehnoloogiale, mis välistab osoonikihti kahjustavate gaaside lekke," märkis Maivel.
Käitlustehas tagab keskkonna seisundi säilimise ning Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele vastava käitluse.

Moody's tõstis Nordea reitinguid
Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's tõstis seoses hindamispõhimõtete muutmisega Nordea Bank AB, Nordea Bank Finland Plc, Nordea Bank Norge ASA ja Nordea Bank Danmark A/S pikaajalisi reitinguid Aa3-lt Aaa-le, mis on ühtlasi kõrgeim võimalik reiting.
Nordea Panga juhataja Vahur Krafti sõnul on reitingute tõus panga jaoks oluline, kuivõrd näitab grupi kui terviku finantsilist tugevust ning usaldusväärsust rahvusvahelistel kapitali- ja rahaturgudel.
"Reitingu tõstmine on tunnustus Nordea tugevale finantspositsioonile ning nüüdsest oleme Põhjamaades üks kõrgemini hinnatud panku. See tähendab Nordeale laiemat finantseerisbaasi, millel on positiivne mõju meie finantseerimiskuludele," märkis ka Nordea Grupi finantsjuht Arne Liljedahl.
Nordea Eesti on kõrgeima võimaliku reitingu pälvinud Nordea Bank Finland Plc filiaal.

MAAG Piimatööstuse käive kasvas 35%
AS MAAG Piimatööstuse auditeerimata käive oli 2006 aastal üle 167 miljoni krooni tõustes 2005 aastaga võrreldes 35%. Müük väljapoole Eestit moodustas 16% ettevõtte käibest.
Äripäeva toidutööstuse ettevõtete 2005 aasta pingereas 3. koha saavutanud AS MAAG Piimatööstuse juhataja Valdis Noppeli sõnul tõusis ettevõtte käive 2006 aastal peamiselt tänu aasta alguses turule toodud Ekstra piimatoodete sarja edukalt käivitunud müügile.
"Ekstra traditsioonilised piimatooted on valmistatud klassikaliste retseptide järgi ja sobivad eestimaalaste maitsemeeltele imehästi", ütles Noppel. "Ekstra sarjas tõime turule ka mitmeid uuenduslikke tooteid, näiteks vanillikasteme ning vanilli ja rosinatega kohupiimavormid. Oma osa on ettevõtte heas käekäigus etendanud ka edukas glasuurkohukeste müük. Jänksi kohukesed on ühed vähesed ilma taimsete rasvadeta kohupiimast valmistatud Eesti kohukesed. Küpsise või valge glasuuri lisamisega osadele Jänksi kohukestele oleme loonud tarbijate jaoks meeldiva lisandväärtuse", lisas Noppel.

Alexela Oili käive tõusis ligi 1,8 miljardi kroonini
Alexela Oili auditeerimata konsolideerimata käive ulatus 2006. aastal 1,787 miljardi kroonini.
Alexela Oil tegutseb pärast möödunud aasta mais Hydro Texaco A/S-ilt Uno X tanklate ostmist Eestis, Lätis ja Leedus ning kogu keti tanklate arv kasvas aastaga 87 tanklani.
Alexela Oil-i ja Hydro Texaco võrreldav käive aasta varem oli 1,51 miljardit krooni.
"Loodetud sünergia kettide ühendamisest ja ühtsest müügipoliitikast osutus oodatust suuremaks - liitriline käive samade tanklate arvestuses on aastaga tõusnud 13,6%, mis on oluliselt suurem turu üldisest kasvust," kommenteeris Alexela Oili tegevjuht Ain Kuusik.
Alexela Oili ja Hydro Texaco Eesti ühendamine jõudis lõpule augustis ning selle tulemusena ühtlustati keti väline ilme, teenuste ja teeninduskvaliteedi tase ning tehnilised standardid. Samuti ühendati raamatupidamine ja sisemised infosüsteemid ning töötati välja ühtne müügipoliitika ja sõlmiti uued lepingud peamiste partneritega. Ühtlasi hakkas kehtima kõigis tanklates ühtne kliendikaart.

Starman rajab Võrusse uue kaabellevivõrgu
AS Starmanil valmib Võrus 2007. aasta teises kvartalis uus kaabellevivõrk, mis teeb kohalikele elanikele kättesaadavaks interneti- ning telefoniteenused, lisaks jõuab vaatajateni ka paljukanaliline kaabel-tv.
AS Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul on Starman Võru uue kaablivõrgu ehitamist pikalt planeerinud. "Investeeringud kaasaegse kaablivõrgu rajamisse võimaldavad pakkuda kvaliteetseid teenuseid teistest teenusepakkujatest tunduvalt soodsama kuutasuga ning tähtajalise lepingu sõlmimise vajaduseta," lisas Hartikainen.
Starmani internetiteenuse hinnad algavad 99-st kroonist kuus. Lisaks on võrulastel võimalik valida ka kolme erineva soodsa hinnaga analoog kaabel-TV paketi vahel.
Võrgu valmimisel pakutava telefoniteenuse kuutasu algab 19 kroonist, lisaks on võimalik kasutada Starmani tasuta võrgusiseseid kõnesid.

JURA viib Šveitsi
Juhtiv espressomasinatootja JURA toob turule uue mudeli IMPRESSA J5. Kõigi märtsist maini J5 ostnute vahel loositakse välja reis kahele Šveitsi, JURA kodumaale.
Eestikeelse menüüga IMPRESSA J5 kompromissitu disain ja esmaklassilised viimistlusmaterjalid tõid J5-le IF disainiauhinna (IF Product Design Award). Espressomasina kõige silmapaistvam uuendus on aga nii üles-alla kui ka laiuses reguleeritav kohvitila, mis tagab täiusliku kohvivahu ehk crema ükskõik mis tahes kujuga kohvitassis. IMPRESSA J5 on saadaval musta ning läikivvalge korpusega.
Standardvarustusse kuuluv automaatne piimavahustaja võimaldab kohvigurmaanil paari käeliigutusega valmistada piimakohvisid nagu cappuccino või latte macchiato. Iga IMPRESSA J5-ga on kaasas stiilne kingitus JURA poolt ning vahva kohvikoolitus Lavazza koolituskeskuselt.

Koolituse toel töötust klienditeenindajaks
Tööjõuvajadus teeninduse ja müügi valdkonnas on suur. Eriti palju on vabu töökohti Tallinnas ja selle ümbruskonnas. Samas on selles piirkonnas hulgaliselt töötuid, kellel on soov ja eeldused nendel ametikohtadel töötada. Kuna neil aga üldjuhul puudub vastav töökogemus või haridus, osal ka vajalikul tasemel eesti keele oskus, on praktikas töölesaamine raske.
BCS Koolitus pakub Euroopa Sotsiaalfondi toel töötutele klienditeenindajaks õppimise võimalust.
Viienädalastel kursustel saavad töötud teeninduse ja müügi alase väljaõppe, omandades klienditeeninduse, müügi ja suhtlemisoskuse põhitõed. Samuti läbivad eestikeelsed töötud vene keeles ja muu emakeelega töötud eesti keeles teenindamise õppe. Kõik kursuslased õpivad ka teenindusalast inglise keelt. Koolituse kavas on veel arvutikursus, kus omandatakse tekstitöötluse, tabelarvutuse, interneti, elektronposti ja andmebaaside kasutamise oskus. Kogu koolitus on praktiline ja sisaldab harjutuspäevi teenindusettevõttes. Õpet korraldavad nii kogenud koolitajad-treenerid kui ka firmade teenindusjuhid-praktikud.

Töölt lahkumine
Töölt lahkumiseks on mitmeid viise. Surm on neist kõige lihtsam, jääb ära lahkumisavaldus, töölaua puhastamine ja piinlik lahkumispidu.
Ülemusele oma firmast lahkumisest teatamine on raske, kuna sellega kipud kinnitama kõiki kahtlusi, mis neil kunagi on sinu suhtes olnud. Proovi kasutada samu väljendeid, mida nemadki sinu lahtilaskmisel teeksid: "On otsustatud, et ma pean lahkuma "või" Pean oma tegevust optimeerima ning kardan, et siinsel ettevõttel pole selles enam kohta."
Kui oled seda tüüpi inimene, kes kaotab väga kergesti enesevalitsuse, siis mida tahes sa teed, hoia tagasi kiusatust karjatada "Ma lahkun!". Tänapäeva ülemused on nagu raisakotkad, kes tiirutavad ringi, otsides vabatahtlikke lahkujaid, nii et võid leida end tänavalt kiiremini kui jõuad lisada "See oli muidugi nali". Saad sellise tundepurske võimalikest tulemustest paremini aimu, kui viskad ühekorraga minema kogu oma raha ja krediitkaardid.

Eestlased armastavad palgaga bluffida
Ebamugav palga-teema tekitab kuulujuttu ja segadust palgaturul.
Kui seltskonnas vahel palgast juttu tehase, kiputakse ikka palgasummat suurendama. Soomes tööl käivad ehitajad räägivad 40 000 krooni suurusest kuuteenistusest, täpsustamata, kui palju sellest summast maksudeks läheb.
Seltskonnas palgateemal rääkides aga ei täpsustata, kas tegu on pangakontole laekuva palgasummaga või sellega, mis töölepingusse kirjutatakse. "Tavaliselt räägitakse summa ligi 30% suuremaks," ütles Talent Forumi konsultant Kairi Viherpuu. "Kes ikka tahab end kehvemana näidata?"
Fonteses palgauuringutega tegelev Urmas Orula nõustub, et inimesed ei täpsusta palgast rääkides sageli, kas jutt käib igakuisest põhipalgast või kogupalgast koos tulemustasude ja lisatasudega. Samuti ei ole iga kord selge, kas silmas peetakse brutopalka või netosummat.

Kuidas... valida isikuomadustele sobivat tööd? 
Öeldakse, et ega töö konti murra, ent ometi läheb üks töö ladusamalt ja teine kehvemalt. Palju sõltub sellest, kuidas inimese isikuomadused sobivad töö laadiga.
Psühholoogias on välja toodud järgmised faktorid, mida tasub töö valimisel tähele panna.
Kuidas talutakse monotoonset-rutiinset tööd?
Mõnele inimesele annab töö rutiinsus turvatunde, mida vajatakse, et ennast hästi tunda. Sellistele inimestele sobib töö, milles ei ole pidevaid muutusi. Mõnel teisel inimesel on aga raske rutiinset tööd taluda ning see tekitab vaimset väsimust.
Kas sobib üksinda töötamine või eelistatakse teiste keskel töötamist?

Ehituses töötab kümnendik tööga hõivatutest
Eelmisel aastal kasvas ehituse tegevusalal töötavate inimeste arv aasta alguse 52 000 inimeselt aasta lõpuks koguni 73 000 inimeseni, moodustades kümnendiku kogu hõivatute arvust.
Suur tööjõunõudlus oli ka kaubanduses ning veonduses, teatas rahandusministeerium.
Möödunud aasta arenguid tööturul iseloomustas hüppeline tööjõunõudluse kasv, töötute arv vähenes viiendiku võrra ja suur hulk mitteaktiivseid inimesi pöördus tagasi tööturule. 2005. aastaga võrreldes suurenes tööga hõivatud inimeste arv eelmisel aastal ligi 40 000 inimese võrra. Samal ajal vähenes 12 000 võrra töötute hulk ja 27 000 võrra mitteaktiivsete hulk. Aasta kokkuvõttes langes tööpuuduse määr 5,9 protsendini.

JURIST SELGITAB: Kollektiivlepingu olemasolul kehtib õppepuhkuse ajal kehtestatud miinimumpalk
Kuidas tasustatakse päevi, mil ma viibin õppepuhkusel? Täiskasvanute koolituse seadus ütleb, et tööandja säilitab tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale kümneks päevaks keskmise töötasu. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Kas miinimumpalk on riiklikult kehtestatud või on tegu miinimumiga, mis kehtib minu ametikohale?
Täiskasvanute koolituse seaduses ei öelda, et säilitamisele kuulub riigi alampalk. Kollektiivleping, sealhulgas laiendatud kollektiivleping, mis kehtib kõigile teatud ala töötajatele, võib ette näha riigi omast kõrgema alampalga. Nii oli möödunud aastal arstide alampalk 66, õdedel jt keskastme tervishoiutöötajatel 34 ja hooldustöötajatel 23 krooni tunnis. Kui õppepuhkusel käis keegi nende ametite pidajaist, tuli talle maksta laiendatud kollektiivlepingus näidatud alampalka.

Oscarite jagamist jälgis USAs tänavu 40 miljonit inimest
Tänavu vaatas filmiauhindade jagamist enam kui miljon ameeriklast rohkem kui eelmisel aastal.
Ligi 40 miljonit ameeriklast vaatas otsepildis tänavust Oscarite jagamist, mis on enam kui miljoni inimest rohkem eelmise aastaga võrreldes, teatab BBC.
Nielsen Media Research'i andmeil vaatas tänavu Oscarite auhinnagalat 15% enam 18 - 34 aastasi naisi, võrreldes eelmise aastaga.
Viimastel aastatel on filmiauhindade jagamise tseremoonia vaadatavus järjest langenud. Eelmise aasta Oscarite auhinnagala, mida juhtis koomik Jon Stewart, vaadatavus oli viimase üheksa aasta madalaim.

Starman rajab Võrusse uue kaabellevivõrgu
AS Starmanil valmib Võrus 2007. aasta teises kvartalis uus kaabellevivõrk, mis teeb kohalikele elanikele kättesaadavaks interneti- ning telefoniteenused, lisaks jõuab vaatajateni ka mitme kanaliga kaabel-tv.
AS Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul on Starman Võru uue kaablivõrgu ehitamist pikalt planeerinud. "Investeeringud kaasaegse kaablivõrgu rajamisse võimaldavad pakkuda kvaliteetseid teenuseid teistest teenusepakkujatest tunduvalt soodsama kuutasuga ning tähtajalise lepingu sõlmimise vajaduseta," sõnas Hartikainen.
Võrulastel on võimalik valida kolme erineva soodsa hinnaga analoog kaabel-TV paketi vahel.
Võrgu valmimisel pakutava telefoniteenuse kuutasu algab 19 kroonist, lisaks on võimalik kasutada Starmani tasuta võrgusiseseid kõnesid.
Seni klientide erilise poolehoiu teeninud võimalustest on ka võrulastel võimalik liituda Starmani kolmikpakettidega, mis ühendavad soodsalt kõik ligikaudu 60 Võrus levima hakkavat kaabel-tv kanalit, telefoniteenuse ja kiire internetiühenduse.

Ole julge, ära karda esineda oma nime all
Mõnikord palub ajakirjanikule informatsiooni andnud inimene, et tema nime ei avaldataks või kasutataks vaid eesnime. Mis selles halba on?
Aegade taha ulatuv tava käsib ajakirjanikul kaitsta oma infoallikat - kui ta kord on sellise lubaduse andnud. Ajakirjanik võib minna vangi, aga sõnumi edastaja avaldamine oleks professionaalne enesetapp. Siiski on nii tõsiseid lugusid vähe. Suurem osa anononüümseid allikaid vihjavad poliitiliste skandaalide tagamaale, dokumentidele, räägivad lugusid enda ja teiste elust.
Näiteks võib ülikooli õppejõud jutustada ajakirjanikule, kuidas ta lisaks põhitööle teeb tööd täiendõppeturul. Ta on nõus kirjeldama, kui palju ja millise tasu eest ta väljaspool ülikooli õpetab, põhjendama, miks ta on sunnitud seda tegema, kuid on nõus kõike rääkima vaid tingimusel, et tema nime ei avaldata. Rääkija motiiv on faktide kaudu osutada üldisemale probleemile. Ta teab, et sajad kolleegid toimivad sarnaselt, ja ta ei taha, et temast saaks ülemuste silmis üks konkreetne juhtum, mida uurida ja millele viidata. Võib-olla oskab ta ka ette näha, et tema "ülestunnistust" võidakse hakata tõlgendama viisil, mida ta ei oska esialgu aimata.

Baskini anekdoodid
Noor kirjanik Loorman avaldas esimese romaani. Raamat trükiti hiiglasuure tiraažiga, aga keegi seda ei ostnud.
Järgmisel kuul avaldas ta ajalehes kuulutuse:
"Noor miljonär soovib tutvuda neiuga, kes sarnaneks Loormani romaani kangelannaga." Järgmisel päeval oli kogu tiraaž läbi müüdud.
Naine sünnitas kuuenda lapse. Ämmaemand ütleb mehele: "Te peaksite kasutama rasestumisvastaseid vahendeid!"
"Doktor, saage aru, lapsi saadab meile Jumal!" õigustab end pahur mees.
"See on õige. Vihma saadab ka tema, ometi me kanname vihmamantlit!"
"Mõtle, mu mees ostis eile jube kalli vesivoodi!" räägib naine töökaaslasele.

JÄRJEJUTT (6): Ann Granger: Ütle seda mürgikeeli
Meredith surus alla soovi nähvata: "Noh, ja mida te arvate, olles mind nüüd näinud?" Selle asemel lausus ta kammitsetud häälel: "Hea küll, kuid hiljem me veel räägime sellest."
"Kindlasti," ütles Elliott mahedalt, jättes Meredithile ebameeldiva mulje, et mees oli temaga sama osavalt ümber käinud nagu ehk mõne oma trupi temperamentse näitlejannaga. Elliott läks kergel kärmel sammul värava juurde ja vajutas nuppu. Eve'i vaevu äratuntav, kehatu ja ragisev hääl uuris, kes seal on.
"Eve, kallis, see on Albie," ütles Elliott. "Ja su nõbu on siin koos minuga."
Väravad avanesid äkilise närvidele käiva elektroonilise suminaga, mis pani Meredithi peaaegu nahast välja hüppama. Meredith nägi nüüd enda ees maja seinal silmatorkavat sinist vargaalarmikarpi. Ümbritsetud turvavärava, kõrge müüri ja vargaalarmiga, näis Eve päris hästi kindlustatud olevat. Arvatavasti ei saa maakohas täna-

Sapporo: Salumäe tegi treeningul ühe korraliku ja ühe kehva hüppe
Jens Salumäe hüppas avavoorus 88,5 meetrit, mis oli 65 mehe seas 37. tulemus, teise vooru 76,5 meetriga edestas Salumäe aga vaid nelja meest, teatas ETV Sport.
Heas hoos olid soomlased. Esimese vooru pikimad hüpped tegid Tami Kiuru ja šveitslane Simon Ammann (99 m). Teises voorus said Janne Ahonen ja austerlane Mario Innauer kirja 98,5 meetrit.

Meeste 15 km toob rajale 121 suusatajat
Sapporo MM-võistluste meeste suusaprogrammi ainsa eraldistardist võistluse, 15 km vabatehnikasõidu, stardiprokollis on 121 nime 43 riigist.
Meie aja järgi kell 7.30 algavast võistlusest teeb LIVE-ülekande ka Sportnet ja kaasa saame elada neljale Eesti suusatajale. Numbriga 52 läheb rajale Peeter Kümmel, Priit Naruski rinnal on 58, Kaspar Kokal 68 ja Sapporos oma avastardi tegaval Jaak Mael 106, kirjutab Sportnet.
Valitseva maailmameister Pietro Piller Cottrer Itaaliast kannab numbrit 102 ja laupäeval suusavahetusega sõidus kulla võtnud Axel Teichmannil 118 ja MK-sarja üldliidril Tobias Angereril 121. Sõidetakse kaks 7,5 km pikkust ringi.

Šmigun: panin kõik mängu, aga kõigest üheksas koht! 
MM-võistlustel 10 km vabatehnikasõidus üheksanda koha saanud Kristina Šmigun lahkus Sapporo suusastaadionilt pettununa.
Võitjale Katerina Neumannovale 58 sekundiga kaotanud Šmigun ütles, et pidas tänast võistlust sel MM-ile endale kõige tähtsamaks. "Olen pettunud - panin kõik mängu, aga sain üheksanda koha," ütles kahekordne olümpiavõitja, kelle rõõmutu hooaeg jätkus.
"See on sport: kord veab ühel, kord teisel," lausus Šmigun, kes keskendus võitlema medali pärast.
"Tean, et sellise enesetundega on võimalik võita ja rohkemgi veel!" hüüatas ta. "Olin lõpetades nii üllatunud - mida siis teised tundsid, kui mul oli hea tunne sees!"
Šmigun ütles, et kui laupäevasel suusavahetusega sõidus ei saanud ta vabatehnikadistantsiks häid suuski, siis seekord polnud suuskadega probleeme.

Neumannova on maailmameister, Šmigun sai 9. koha
Naiste 10 kilomeetri klassikasõidus tuli Šmiguni lõpuajaks 24.56, kaotades Katerina Neumannovale üle minuti.
3,3 kilomeetri kohal kaotas Šmigun sellel ajal liidripositsioonil olnud Kristin Steirale 16,3 sekundit. Poolel distantsil tõusis liidriks Neumannova, 8,3 kilomeetril on Šmiguni vahe temaga juba 53,6 sekundit.
Tatjana Mannima jäi 56. kohale, kaotades võitjale 3.38 ning Kaili Sirge 58. kohale kaotades Neumannovale 3.51. Lõpetajaid oli kokku 72.
Esikolmikusse mahtusid veel venelanna Olga Zavjalova 26 sekundilise kaotusega liidrile ning itaallanna Arianna Follis, kes jõudis finišisse Neumannovast 30 sekunidt hiljem.

Meeste 4x10 distantsil stardivad Kokk, Kümmel, Mae ja Narusk
Sapporos stardivad reedel meeste 4x10 kilomeetri teatesõidus Kaspar Kokk, Kristo Kümmel, Jaak Mae ning Priit Narusk.
Samuti meeskonna võimaliku kandidaadina nähtud Aivar Rehemaa jäi seekord teatemeeskonnast välja, teatab Eesti Raadio.
Meeste 4x10 kilomeetri teatesõidu start antakse reedel 2. märtsil kell 07: 30.

Jaak Mae saab homme startida
MM-võistluste alguses viiepäevase võistluskeelu saanud Jaak Mae sai õiguse homme osaleda 15 km vabatehnikasõidus.
Täna vereproovi andnud Mae hemoglobiininäit oli alla lubatud 170 ja rahvusvaheliselt suusaliidult 23. veebruaril saadud võistluskeeld lõppeb täna.
Eestlastelt stardivad veel Kaspar Kokk, Aivar Rehemaa ja Peeter Kümmel.

Paranoikud on pidevalt valvel ning otsivad varjatud viiteid
Paranoia on omane paljudele psüühika-häiretele ning see häire on väga levinud.
"…patsient kujutleb, et tema ümber toimuval on mingisugune salapärane mõju tema isikule. Pilved taevas edastavad teatavate märkide vahendusel teda puudutavat erakordselt detailset infot. Pimedas kõikuvad puud arutavad omavahel märkide keeles tema kõige varjatumaid mõtteid. Kivikesed, plekid või ka päikesekiired moodustavad mustreid, mis edastavad mingisugusel kohutaval moel sõnumeid, mida tema peab tõlgendama. Kõik esemed on justkui salakirja võtmed ja temal on igal pool peaosa täita. Ta peab olema pidevalt valvel ning pühendama iga minuti oma elust kõikvõimalike sõnumite de? ifreerimiseks."
See omapärane visioon Vladimir Nabokovi romaanist väljendab küll liialdatult ja poeedi sule abil paranoia olemust. Termin "paranoia" pärineb Vana-Kreekast ja selle tähendus võiks olla "mõistus iseenda kõrval". Vanad kreeklased kirjeldasid nii igasugust meeltesegasust, vaimset kõrvalekallet või pentsikut mõttelaadi. Sellest ajast alates on paranoiaga tähistatud erinevaid luuludega häireid. Tänapäeval kasutavad psühhiaatrid seda kahe häire - paranoiline isiksus ja paranoiline skisofreenia, puhul.

Varajases arengustaadiumis oleva rinnavähi ravi edusammud
Ravimeetodite edusammud on muutnud rinnavähi kui haiguse näo palju leebemaks.
Praeguseks juba kaks aasta-kümmet väldanud kampaania, mille käigus levitatakse rinnavähi kohta käivat infot ja teavitatakse inimesi selle haiguse olemusest, näib vilju kandvat. Alates USA-s toimuva "Rahvusliku rinnavähi teadvustamise kuu" kampaania algusest 1980-ndate esimesel poolel on rinnanäärmete röntgenuuringu ehk mammo-graafia (parim meetod haiguse varajaseks avastamiseks) läbi teinud naiste arv enam kui kahekordistunud.
Ravimeetodite edusammud on muutnud raske haiguse nägu. Surmaga lõppevate haigusjuhtude arv on vähenud, haigete elu-iga pikenenud. Suurenenud on ka eri ravimeetodite hulk ning need on muutunud leebemaks. Et probleemi on juba kaua teadvustatud, suhtutakse rinnavähki põdevatesse naistesse tänapäeval hoopis teisiti. Põhjalikult on muutunud ka arsti ja patsiendi suhe. Kui varasematel aegadel dikteeris ravi kirurg või vähiarst ehk onkoloog, siis tänapäeval on palju tavalisem olukord, kus naised saavad ise oma ravi käiku juhtida. Ja kuigi ravi eesmärk on üks ja seesama - kasvaja hävitada ning vähendada selle taastekke riski, on ravivõimaluste arv suur ja täieneb pidevalt.

Suur vööümbermõõt tähendab lühikest elu
Ülemäära jäme keskkoht aitab sillutada teed südame- või ajuinfarktile.
"Inimene on näiliselt terve, ainult vöökoht on paksem, kui olema peaks. Kõhuõõnesisene rasv ongi see kõige hullem. Ehk teisisõnu - suur vööümbermõõt võib tähendada lühikest elu," ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja professor Margus Viigimaa välja karmi tõe. Erinevalt kintsule ladestunud rasvast, mis on lihtsalt kole, on kõhuõõnesisene rasv hormoonaktiivne ja tegutseb kui endokriinorgan - pankreas või kilpnääre.
Sinu ülemäära jäme keskkoht viitab aga probleemile - sul võib olla ainevahetussündroom. "Ainevahetussündroom ehk metaboolne sündroom on tsiviliseeritud maailma üks suurim probleem," selgitab dr Viigimaa.

Doktor, tehke mulle üks sanitaarlask pähe! 
Peahaava alkoholiga seespidiselt ravijate ja elust tüdinutega tegelemine on rutiin.
"Aga mis sinu nimi on?" ulatab üleni verine, ent lõbusas tujus nooruke Dima oma käe tervituseks. Sätib ennast ilusti kanderaamile rätsepaistesse ning alustab tätoveeringute tutvustamist. "Aga selle ma tegin eelmisel nädalal," nühib ta tatiga käeseljalt verd maha. Et kõik ikka näeksid. Laupäevaõhtuse korteripeo traagilise finaali kangelane ei leia, et talle võiks abi pakkuda. Vastupidi - ta püüab isegi eemaldada tüütuid sidemeid sügavate veenihaavadega kätelt.
Järjepideva kannatlikkusega askeldavad arstid purjus noormehe ümber. Kuidagi on vaja ta haavad puhastada ning korralikult kinni siduda. Äranutetud silmadega vene noorukid tõm-bavad haigla ukse taga närviliselt suitsu ning ootavad. Kiirabibussi tagasi jõudnud õde asub aga puhastama sõiduki sisemust - iga pisemgi detail tuleb desinfitseerijaga üle lasta ning see võtab omajagu aega. "21-aastane enesetapja, veenid läbi lõigatud," kostab raadiosaatjast. Ja sama ring võib jälle alata.

Veerand traumapunkti jõudvatest patsientidest on alkoholijoobes
Paljud traumad, ka perevägivalla põhjustatud, on suurel määral seotud alkoholiga.
"Joobes traumeeritud patsientide hulk on keskmiselt 25% ning see on argipäevadel ja nädalavahetustel erinev. Eriti öösel on joobes patsientide hulk märkimisväärne. Samuti annavad tõusu palga- ja pensionipäevad ning riigipühad," tõdeb Tallinna kiirabihaigla ortopeediakliiniku ortopeed-vanemarst dr Tiit Kanarik. Kõige suuremate vigastusjuhtudega püha on jaanipäev, mil traumapunkti jõuab kuni 125 kannatanut.
Traumade puhul määratakse alkoholi sisaldus veres järgmistel juhtudel: liiklus- või tööõnnetus, kuriteod, konfliktsituatsioonid kannatanu ja haiglapersonali vahel.
Vägivallatunnustega traumad on aga palju sagedasemad meeste hulgas. "Neile kohe meeldib koos napsu võtta ja just nemad kipuvad koos purjutades agressiivseks muutuma." Samas tõdeb Kanarik, et napsitajate keskmine vanus on järjest vähenenud.

Alkoholi põhjustatud vigastuste ja haiguste raviks võiks Eestis kuluda 690-840 mln krooni aastas
Alkoholi liigtarvitamine tekitab olulist kahju nii perele kui ka ühiskonnale.
Eestis ei ole kahjuks tehtud ulatuslikumat ja igakülgset ana-lüüsi alkoholist tingitud kaudsete kahjude kohta. Küll on aga Inglismaal teinud 2004. aastal üksikasjaliku analüüsi peaministri juures olev riiklike strateegiate üksus.
Koostatud ülevaatest selgub, et Ühendkuningriigi 60 mln elaniku kohta moodustavad alkoholi tarvitamisega seotud kaudsed majanduskahjud kuritegevusest, töö produktiivsuse langusest, vigastustest, haigustest ja muudest teguritest rahalises väljenduses kokku kuni 20 mld naela. Selle tähenduse meile mõistetavaks tegemiseks on need ümber arvutatud Eesti elanikkonna kohta (1,3 mln) ja kahjusid väljendatud kroonides. Inglismaa näitajaid Eesti elanikkonna suurusele kohandades võiks saada sellised Eesti sotsiaalset keskkonda iseloomustavad näitajad (vt graafikut).

Lumine suplus ehmatab ja teeb seest soojaks
Eesti Päevalehe ajakirjanik käis pakast trotsides Pirita Ice'i tali-suplejate klubiga Pirita ranna jääkülmas vees suplemas ega jäänudki haigeks.
Pirita Ice'i talisuplejate klubi juhataja Valli Juhhovaga telefoni teel konsulteerides pakin oma esimesse talisuplusarsenali villased sokid, suure saunalina ja soojad lisaalusrõivad. Piritale sõites näitab auto termomeeter õhutemperatuuriks -11 kraadi.
Juhiste järgi sõidame fotograafiga rannahooneni. Sealt edasi peame vantsima jala umbes 300 meetrit sinise putkani. Rand on üleni valge ja jäine tuul puhub näkku. Sõrmed külme-tavad kinnastes ja mõtlen, et ehk ikka ei hakka ise asja ees, teist taga vette hüppama. Siis näen putkat ja selle ümber sagivaid inimesi: käputäis punapõskseid eakaid mängib võrkpalli.
Meie juurde astub üks mängus osalev härrasmees, kes kohe küsib, kas mina ka vette minna plaanin. Ütlen, et oli jah selline mõte. "Noh, siis teeme natuke sooja ja varsti lähme hüppame sisse," ei jäta mees mulle taganemisteed. Minu nii-öelda tugiisikuks saabki Kalju Laus (66), kes on enda sõnul talisuplusega tegelenud juba 32 aastat.

Body-jam ehk tund aega tantsupidu
Body-jam on tunnipikkune tempokas tantsutreening, milles on ühendatud nüüdisaegne popmuusika ja kuumimad tantsustiilid, kusjuures kõike õpitut võib pärast mõningast harjutamist öö-klubisse näitama minna. Käisin proovimas, kui palju selline trenn energiat kulutab.
Esmakordsetele külastajatele selgitab treener Kätlin Prints-Murumets lühidalt body-jam'i tausta. Saan teada, et see kuulub Les Millsi treeningprogrammi ja on pärit Uus-Meremaalt. Ühte ja sama tantsukava tehakse kolm kuud järjest ja siis tuleb uus.
Kui käima pannakse Jamiroquai muusika, hakkavad jalad juba ise liikuma. Õnneks pole soojendus kuigi keeruline. Mõne aja pärast aga kõlavad hoopis uued rütmid. Tunne läheb väga eksootiliseks: sukeldume India tantsu ning liigutame oma käsi nii, nagu olen vaid filmides näinud. Just siis, kui tunnen, et mu tantsuoskused ei olegi väga kehvad, teatab treener rõõmsalt, et nüüd on soojendusosa läbi ja tempo kasvab.

Laiskade harjutused diivanil
Eestlane veedab neli ja pool tundi päevas teleri ees. Seda aega saab kasutada ka treeninguks.
Miks mitte diivanil lesides ja filmi vaadates mõniteist minutit kasulikke harjutusi teha.
Soovitusi eri lihasgruppide treenimiseks jagab 15-aastase kogemusega treener Lenne Piirimägi. Tema sõnul piisab harjutuste tegemiseks iga päev 10-15 minutist, et hoida lihased toonuses. "Kui soovitakse kaalu langetada või rasva põletada, siis peaks muidugi end pisut aktiivsemalt liigutama, näiteks rattaga sõitma, suusatama või kepikõndi ja sörkjooksu tegema," soovitab Piirimägi.
1. Harjutus triitsepsile
Jalad põlvest kõverdatud, sõr-med ettepoole pööratud, peopesad toetuvad diivani äärele. Lükka sirge seljaga käed sirgeks ja lase end tagasi isteasendisse. Tõsteid tee 3 x 15. Iga harjutusesarja järel pea minut pausi.

Kuhu minu prints ometi kadus? 
Kui mees joob, saab ta hea vabanduse enda ohjamatuseks ja annab kätele vaba voli.
"Meie suhte algus oli ilusam kui kõige romantilisem film või raamat," kirjeldab Mai 29. a (nimi muudetud). "Mees kinnitas igal sammul, kuidas me oleme teineteise jaoks loodud, tegi kingitusi, tõi lilli, ei lahkunud mu juurest hetkekski. Hakkasin uskuma, et minuga on ime sündinud ja nüüd läheb elu ainult paremaks," meenutab Mai. Emotsioonid kahe üliõpilase vahel hõljusid taevani. Mees hakkas äri ajama, naine lõpetas kooli ja läks tööle.
Praegu on Mai psühholoogi abiga leidnud tookord märkamata jäänud ohumärke juba algusaastatest, mees soovis kõike teada, kõike kontrollida. Alates Mai sõbrannadest kuni garderoobini - kõik sai mehe käest hinnangu.

Lapse viivad Seewaldisse katkised peresuhted
Põhjusi, miks laps lõpuks meie juurde jõuab, on palju, ütleb PERH-i psühhiaatriakliiniku laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonna vanemarst dr Piret Aavik.
Seewaldi haiglapark on suur ja talvel üsna kõle. Pikk-pikk tee algab hipodroomi lähedalt ja läheb kui nööriga tõmmatult läbi terve pargi. Tsaariaegsed, kunagi vist hästi ilusad majad, aga nüüd on katusest kidur puuke läbi kasvanud ja aknad katki. Vägisi tuleb meelde inglise õudusfilm: vaimud, voodoo... Nõukogudeaegsed oi-kui-koledad majad. Mõni väiksem puulobudik. Mänguväljakust annavad aimu ainult lumest turritavad metallkonstruktsioonid. Tara ei ole.
Kõige viimane maja paremat kätt on tõenäoliselt mõne deliiriumis arhitekti vaimuvälgatus, mis on käepäraste vahenditega kunagi teoks tehtud. Väljast räämas mis kole, aga silt kinnitab, et majas on kolm haiglaosakonda. Ka laste- ja noortepsühhiaatria osakond. "Esimene korrus ja paremale, siis andke kella," on dr Aavik varem õpetanud, kuidas teda leida. Kõik uksed on selles majas lukus. Ja ega keegi neid esimese kella peale jooksujalu avama ka ei kipu.

Raske haigusega saab koos elada
Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloogiaosakonna juhataja dr Kati Otsa sõnul on reumatoidartriidi ravi võimalused hiljuti palju paranenud.
Mis on reumatoidartriit?
Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv hulgiliigesepõletik. Seda põeb umbes üks protsent elanikkonnast.
Keda haigus ohustab?
Sagedamini haigestuvad reumatoidartriiti naised oma kõige aktiivsemas eas, 30.-50. eluaastani. Naised haigestuvad kolm korda sagedamini kui mehed. Arvatakse, et reumatoidartriidi tekkes on kõige olulisem pärilik eelsoodumus. Kui see langeb kokku teiste soodustavate asja-oludega, tekib haigus. Haiguse vallandajaks on peetud eri infektsioone, otsingud jätkuvad. On ka selgunud, et Põhjamaades, kus on vähem päikesevalgust, esineb reumatoidartriiti rohkem ja see kulgeb raskemini kui lõuna pool. Seda seostatakse pimeduses tekkiva hormooni melatoniini põletikku soodustava toimega. Päikese käes nahas tekkival D-vitamiinil on samas kerge põletikuvastane toime, kuid kahjuks napib meil päikesevalgust, eriti just sügistalvisel ajal.

AAVO KOKK: Lase ohutuledel vilkuda, kui häda käes
Niipalju kui ma eri kohtades olen töötanud, on ikka olnud tavaks üksteist sõnadega torkida. Mõnes kohas on naljad leebed, teisal üsna jõhkrad. Kuid lõõpimiseta ei saa justkui keegi hakkama.
Olekski imelik, kui kõik inimesed tõsiselt ja asjalikult päev otsa tööd teeksid ja kordagi nalja ei viskaks. Sellises kohas ei tahaks küll töötada.
JÄTKUB TRÜKITUD EESTI PÄEVALEHES

TÕNIS PALTS: Maksusüsteemi tuleb muuta tervikuna
Nii peaminister Andrus Ansip kui ka Isamaa ja Res Publica allianss lubavad uhkelt: vähendame tulumaksu, see suurendab kodanike valikuvabadust. Sotsid piiksuvad vastu, et makse ei saa lõputult vähendada.
Riik kaob ära. Rohelised üle maailma diskuteerivad mõttetu tarbimise üle. Kesk nõuab astmelist tulumaksu sotsiaalse võrdsuse tugevdamiseks.
Kõigil on ju tegelikult õigus. Aga nii uskumatu, kui see ka pole, kõigi õiguse saaks ka ellu viia. Sealjuures ühe korraga. Kui vaid igaüks ei armastaks ja kuulaks ainult iseennast, vaid ka teist poolt. Maksusüsteemi tuleb vaadata tervikuna. Ühte maksu langetades võib vabalt teist maksu tõsta, et riik ei nõrgeneks ega kaoks.
Tulumaks on väga rumal maks. Maksustatakse inimeste töötamise efektiivsust. See pidurdab majanduse ja ühiskonna arengut samamoodi, nagu Keskerakonna "idee" valitsussektori palku kunstlikult tõsta. Teen ettepaneku esimese sammuna kaotada ära kõikide inimeste tulumaks, kes saavad palka vähem kui 10 000 krooni kuus. Alla 10 000-kroonise kuupalga tuluks nimetamine on tööinimeste üle irvitamine. See on sama, mis nimetada pronkssõdurit praegu Eesti kõige tähtsamaks probleemiks, et hajutada tähelepanu aidsi ja narkomaaniaga seotud probleemidelt.

ENN VETEMAA: Õigus surma mõjutada
Elame parajasti valimiste-eelses eufoorias - aina maalitakse meie silme ette hunnituid tulevikupilte ja kuulutatakse, et valides õige erakonna, tõuseb elukvaliteet lausa mühinal.
Küllap vist. Ent eks moodusta elu ning surm terviku, ja sestap tahaks midagi kuulda ka... surmakvaliteedist. Meie elust lahkumise kerguse või raskuse määrab tihti pime juhus. Kas aga inimene ses osas ise tõesti midagi muuta ei saa? Muidugi pole see nii. Juba XVI sajandil rääkis Francis Bacon eutanaasiast (eu - hea; thanatos - surm), ent alles viimasel aastakümnel on halastussurma probleemidega hakatud tõsiselt tegelema. Eutanaasiat defineeritakse kui surma, mille aluseks on haige kindel, korduv ja põhjendatud soov elust lahkuda. Tavaliselt teostub see mürkide viimisega surra soovija verre.
Eesti tahab jõuda Euroopa viie jõukama riigi hulka. Tasub teada, et paljudes arenenud riikides on tänapäeval halastussurm üheks tulisemaks vaidluste, aga juba ka seadusloome aineks. Eutanaasiast enamgi räägitakse sama tulemuseni viivast abistatud enesetapust. Erinevus on selles, et eutanaasia puhul viib tapva mürgidoosi lootusetult haige verre meedik; niinimetet assisteeritud suitsiidi puhul kirjutab valutult surmava mürgidoosi välja küll arst, ent lõpliku akti viib läbi siiski haige ise.

Ebavõrdsus meditsiinis
Eesti on küll tore riik, majandus on edukalt arenenud, aga inimeste eest hoolitsetakse vähe. Arstidki paistavad kohati hindavat inimest rahakoti järgi. Oma taskust maksvate välismaalaste kiirkorras teenindamine takistab haigekassa kaardi omanike teenindamist. Regionaalhaiglates peaks erateeninduse jaoks olema eraldi osakonnad.
Leida Loidi

Eakad sihikul
Kõige enam satuvad enne valimisi poliitilise turmtule alla eakad: meie oleme nagu armuleiva sööjad, kellega spekuleeritakse ja manipuleeritakse. Valeta julgesti ja fabritseeri osavalt, küll usuvad, näikse olevat põhimõte. Valija peaks arvestama sellega, et kes end kõige rohkem kiidab ja lubab lausa paradiisi, see ka kõige rohkem valetab. Ehk tuletab meelde Nõukogude-aegset mentaliteeti.
Eva Rõuk

Keskerakond ja semukapitalism
Ma ei ole ühegi erakonna kirglik fänn ja ei taha olla ka ühegi partei kirglik vihkaja. Kui lugeda erakondade valimislubadusi, siis võiks neile kõigile kahe käega alla kirjutada, sest kõik on sõnades Eesti riigi ja rahva arengu ning heaolu poolt.
Aga vaadates erakondade tegemisi, on pilt tüki maad teisem. Ja seda kahjuks negatiivses suunas.
Kui jälgida elu meie pealinnas Tallinnas, kus on võimul Keskerakond, tekib Eesti tuleviku suhtes küll kõhe tunne. Kui riigis pääseks ka ainuvõimule Keskerakond, siis kehtestataks kogu riigis Tallinnale omane semukapitalism. Näiteid oleme kõik küllalt lugenud ja kuulnud: massiivne kõigi elualade politiseerimine, toetajaist suurärimeestele konkurssidel edu kättemängimine, kestvad afäärid sundüürnike korteritega, jant Sakala keskuse ümber, suur raha merreloopimine Kalevipoja kujuga. Need on mõned näited, kus alatu käitumine ja ebaeetilisus peidetakse JOKK-i või hüüde "Tehtud!" taha. Et seni pole kogu Eestis sarnast poliitikat saadud ajada, selle eest tänu teistele erakondadele ja meediale.

REPLIIK: Aitab kleitidest! 
Nädala jooksul on meedias domineerinud vabariigi aastapäev, president Ilvesestki on kirjutatud just pidustuste võtmes. Oleme kuulnud kõike menüü, välimuse ja kleidivaliku üksikasjadest ning piduliste sõidukivalikust. Loomulikult on vabariigi sünnipäeva tähistamine oluline, kuid daamide kostüümid ei peaks presidendi kõnest rohkem tähelepanu saama.
Kahel korral on kajastatud presidendi sisulisi poliitilisi seisukohti väljaspool aastapäevapidustusi. Ilvese arvamusi pronkssõduri ja Venemaa kohta vahendas BBC, omamaine ajakirjandus jäi tõlkija rolli. Presidendi vaateid Euroopa naabruspoliitikast lugesime sakslaste Der Spiegelist tõlgituna. Ehk oleks aeg riigipealt ka otse sisulisi küsimusi küsida? Kleidivahtu on juba palju saanud.

JUHTKIRI: Pragmaatilised valimised
Praeguste riigikogu valimistega on Eesti jõudnud omamoodi uude ajajärku. Esimest korda ei välista mitte ükski erakond mitte ühegi teise erakonnaga koostööd ka pärast riigikogu valimisi. Isegi Isamaa ja Res Publica Liit ning Keskerakond võivad täiesti vabalt teha pärast valimisi valitsusliidu, mis veel neli aastat tagasi tundus utoopilise mõttena.
Ühelt poolt võib rõõmu tunda, et mõttetu vastandumine Eesti poliitikas on nüüd läbi saamas. Sellele on kindlasti kaasa aidanud asjaolu, et suur osa 1990-ndate esimesel poolel ilma teinud poliitilisest eliidist on vahetunud. Vahetunud nende vastu, keda ei seo isiklikud antipaatiad või Eesti Kongressi ja Rahvarinde rivaalitsemisest pärit erimeelsused.

Täna lõppes eelhääletamine
Täna lõppes riigikogu valimiste eelhääletamine, valimas käis üle 19 protsendi hääleõiguslikest.
Kaheksal päeval hääletas kokku 171 317 valijat, nende hulgas oli elektrooniliselt hääletanuid 30 275 ning väljaspool elukohta hääletas 35 605 valijat. Eelhääletamisel osalenute protsent valijate üldarvust oli 19,1.
Eelmistel riigikogu valimistel 2003. aastal käis kolmel päeval eelhääletamas 14,5 protsenti valijatest, 2005.a. kohalikel valimistel kasutas eelhääletamise võimalust kaheksal päeval 12,1 protsenti.
Esmakordselt sai riigikogu valimistel hääletada elektrooniliselt. Seekord võttis e-hääletamisest osa üle kolme korra rohkem inimesi kui viimastel kohalikel valimistel. Toona hääletas elektrooniliselt 9317 inimest. Elektrooniliselt antud häält valimispäeval enam muuta ei saa.

Tartu häälteostmises on selgunud kolm kahtlustatavat
Riigiprokuratuuri kinnitusel on Tartu kahe häälteostmise juhtumi osas selgunud kolm kahtlusalust.
Eeluurimise käigus prokuratuur rohkem andmeid avaldada ei soovi, ütles prokuratuuri esindaja Kristiina Herodes ETV24-le.
Politsei tuvastas Tartu kaubamaja valimisjaoskonnas riigikogu valimiste eelhääletuse ajal häälte ostmise juhtumeid.

Välisesindustes on tänaseks hääletanud 3288 eestlast
Tänase seisuga on Eesti suursaatkondades üle maailma oma hääle riigikogu valimistel andnud juba 3288 Eesti kodanikku.
Kõige rohkem valijaid on hetkel Torontos, kus oma hääle on andnud juba peaaegu 700 inimest.
434 eestlast on oma panuse riigikogu valimistesse andnud Helsingis asuvas Eesti suursaatkonnas.
Washingtonis asuvasse saatkonda on jõudnud 133 ning Sydneysse 219 Eesti kodanikku.
Kaks inimest on hääletamas käinud ka Ankaras, neli Pihkvas ning seitse Pekingis.
Kokku on 39 riiki/linna, kus eestlased on saanud oma kodanikukohust täitmas käia. Teiste hulgas näiteks Thbilisi, Sao Paulo, Olivos, New Dehli (kus on võimalik ainult e-hääletus) ning Minsk.

Ligi allkirjastas üle miljardi kroonise relvahankelepingu
Kaitseminister Jürgen Ligi ja Prantsuse firma MBDA ning Rootsi SAABi esindajad kirjutasid alla relvahankelepingule, millega Eesti ostab üle miljardi krooni maksva lühimaa õhutõrjesüsteemi.
Tegu on Eesti seni suurima relvahankelepinguga. Raketid ja kogu selle juurde kuuluv juhtimissüsteem jõuab lõplikult Eestisse 2009. aastaks, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Esmakordselt on lepinguga seotud vastuostu kohustus 100% ulatuses hankelepingu maksumusest. See tähendab, et tarnijad peavad viie aasta jooksul tegema vastuostutehinguid Eesti firmadega toetades sedasi innovaatilisi ja kõrgtehnoloogilisi projekte.

Vene noored peavad eesti keelt vajalikuks
Kuigi Amnesty International süüdistab keeleinspektsiooni vähemusrahvaste diskrimineerimises, siis täna toimunud Kodanikupäeva viktoriini finaalvõistlusel osalenud vene noored peavad eesti keelt vajalikuks.
Kesktaseme keeleeksami sooritamist noored raskeks ei pea.
Kolmest tuhandest osavõtnust kolmandik olid venelased, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Laar andis vene äärmuslastele ajalootundi
Mart Laar viis okupatsiooni muuseumis läbi ajalootunni ühenduse Öine
Öise Vahtkonna liikmete kinnitusel Laari jutt midagi uut neile ei öelnud, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Arnold Rüütel sai uue korteri
Lisaks 160-ruutmeetrisele majale Nõmmel Kaare tänaval andis
Pind asub Kadrioru pargis otse KUMU kõrval.
Rüütel ütles TV3 Seitmestele Uudistele, et ei imesta väga ajakirjanduse huvi üle tema käsutuses olevate ruumide vastu. Ta ütles, et käes on valimiskampaania aeg ja ta on olnud ka Rahvaliidu auesimees.

Jõks: valimistel ei kehti ausa mängu reeglid
Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul on kahetsusväärne, et valimiste rahastamisel ei kehti vabatahtlikud ausa mängu reeglid.
"Mul on ääretult kahju, et Eesti poliitiline kultuur ei ole suutnud areneda sinnamaani, et valimistel kehtiksid vabatahtlikult ausa mängu reeglid", ütles Allar Jõks. "Siis jääksid valimiskampaanias olemata paljud juhtumid, kus erakonnad on kasutanud valimiskampaania rahastamiseks keelatud võtteid".
Õiguskantsler rõhutas, et erakonnaseaduse kohaselt on erakondadel keelatud vastu võtta juriidilise isiku annetusi. Juriidilise isiku annetuse keeld laieneb ka erakonna trükiste väljaandmisele. Kui näiteks erakond võimaldab oma varal, sealhulgas trükisel juriidilise isiku reklaami tasu eest, mis on kõrgem kui tavapärane hind, siis võib tegemist olla juriidilise isiku varjatud annetusega erakonnaseaduse mõttes.

Rakveres hävitati tiksuv postipakk
Lääne-Viru häirekeskus sai eile hommikul kell 9.41 mureliku kõne Rakverest Rohuaia 13 asuvast postijaotuspunktist, kus avastati tiksuv postipakk, millel ei olnud saatja aadressi.
Et ka paki saaja, Rakveres elav vanaproua, ei osanud paki kohta midagi öelda, lasksid pommigrupi mehed kahtlase paki veekahuriga puruks, kirjutab Virumaa Teataja.
Selgus, et pakis oli tavaline kell.

Politsei soovitab jätkata talverehvide kasutamist
Kuigi alates homsest, 1. märtsist tohib Eesti teedel sõita suverehvidega, soovitab politsei kasutada talverehve kuni teeolude muutumiseni.
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna vanemkomissar Villu Vane soovitab sõidukijuhtidel kindlasti kasutada edasi talverehve.
"Talvised teeolud paraku kalendrit ei arvesta ehk teisisõnu, igati mõistlik on jätkata esialgu talverehvide kasutamist," sõnas vanemkomissar Vane. "Lumistes ja kohati libedates teeoludes peab ohutuks liiklemiseks ka talverehvidega sõitma ettevaatlikult."
Vanemkomissari sõnul on viimase nädala ajaga juhtunud mitu rasket liiklusõnnetust, mille puhul sõiduk on kaotanud juhitavuse. "Loodame, et inimesed mõistavad, kui kurvad tagajärjed võivad olla teadlikul valikul võtta suur risk ja muuta sõiduk raskemini juhitavaks," selgitas vanemkomissar Vane.

Pärnu veterinaarkeskus võttis nälginud hobuse peremehelt ära
Veterinaar- ja toiduameti Pärnumaa veterinaarkeskus tegi esimest korda ettekirjutuse looma äravõtmise kohta teda väärkohelnud peremehelt.
Ettekirjutuse kohaselt peab Ikla külas oma hobust alatoitnud mees loomast loobuma ja talle uue omaniku leidma, kirjutab Pärnu Postimees.
Eakas mees tunnistas, et tal on kahju talle aastaid kaaslaseks olnud hobusest lahkuda, paraku käib looma eest hoolitsemine vanale mehele üle jõu.

E-hääletamist on kasutanud juba ligi 25 000 inimest
E-hääletamise võimalust, mis algas esmaspäeva hommikul, on praeguseks kasutanud juba ligi 25 000 inimest ning tunnis lisandub mitusada uut e-hääletajat.
ID-kaardiga saab e-hääletada veebilehel www.valimised.ee täna kl 20-ni.
Tänavuse e-hääletamise käigus on oma ID-kaardi elektroonilisi funktsioone esmakordselt kasutanud tuhandeid inimesi, et logida sisse e-hääletamise veebi ning kinnitada oma kandidaadivalik digiallkirjaga. Täpne ID-kaardi esmakasutajate arv selgub homme. E-hääletamine on võrreldes tavapärasega kolmekordistanud SK sertifitseerimisteenuste kasutamisaktiivsust.
E-hääletajate peamised küsimused on seni puudutanud ID-kaardi kasutuseks vajalike PIN-koodide uuendamist ning ID-kaardi aegunud sertifikaatide uuendamist.
PIN-koode saab tasuta uuendada kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) büroodes ning hinnakirja järgse tasu eest Hansapanga ja SEB Eesti Ühispanga kontorites. E-hääletamise ajal 26.-28. veebruaril on PIN-koodide uuendamine SEB Eesti Ühispanga kontorites tasuta. Samuti saab kõikides SEB Eesti Ühispanga kontorites asuvates kliendiarvutites e-hääletada.

Sulailm kestab nädala lõpuni
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaennustuse kohaselt jätkub soe, kuid päikseta sulailm vähemalt nädala lõpuni.
Ööl vastu neljapäeva on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab lund. Päeval on enamasti pilves ilm, paljudes kohtades sajab lund ja lörtsi, paiguti võib tulla ka vihma, samuti on jäidet. Puhub kagutuul 5-10, saartel kuni 12 m/s. Päevane temperatuur jääb miinus ühe ja pluss kolme kraadi vahele.
Reedel on pilves ilm, paljudes kohtades sajab lund, lörtsi ja vihma. On jäidet. Puhub kagutuul 5-10, puhanguti 13, päeval idakaarte tuul 3-9 m/s. Päevane temperatuur jääb jääb nulli ja pluss kolme kraadi vahele.
Laupäeval on peamiselt pilves ilm. Paljudes kohtades sajab lund ja lörtsi. On udu ja jäidet. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6, päeval Lääne-Eestis loodetuul 3-8 m/s. Päevane temperatuur jääb miinus ühe pluss kahe kraadi vahele.

Piirivalveamet vähendab oma autoparki
Piirivalveamet vähendab oma ameti töötajate kasutuses oleva 31 sõiduki arvu 10 võrra, autode müügist saadud raha läheb riigieelarvesse.
Pärast 10 sõiduki oksjonile panemist jääb Piirivalveametil kasutada kokku 21 sõidukit.
Ameti teatel on sõidukite vähendamist tarvis, et kokku hoida piirivalveameti tegevuskulusid ning kasutada optimaalselt riigi vara.
"Piirivalve kasutab riigi vara säästlikult ning vastavalt oma reaalsetele vajadustele. Me planeerime iga oma kuluartikli vastavalt säärasele põhimõttele, et vältida ebatarvilikke kulutusi, mis koormavad liigselt riigi rahakotti," märkis Eesti Piirivalve peadirektor kolonel Roland Peets.

Jäätee toob Virtsu-Kuivastu liinile erigraafiku
Saaremaa Laevakompanii tütarfirma Väinamere Liinid OÜ teatel väheneb seoses Saaremaa ja mandri vahelise jäätee avamisega parvlaevade reiside arv Kuivastu-Virtsu liini sõidugraafikus.
Saarte Teedevalitsuse andmetel avatakse Kuivastu-Virtsu trassil jäätee tõenäoliselt alates neljapäevast, 1. märtsist. Kui jääteed siiski 1. märtsil ei avata või avatakse hiljem, toimib tavapärane graafik ja kehtivad ka varem tehtud broneeringud.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul vähendatakse reiside arvu vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt jäätee ajaks kehtestatud erigraafikule, mis on oluliselt hõredam tavapärasest. Samuti on suletud broneerimine jäätee ajal mittetoimuvatele reisidele ajavahemikus 1. märtsist 1. aprillini.
"Kliendid, kellel on broneeringud jäätee ajal mittetoimuvatele reisidele, kuid soovivad siiski laevaga sõita, saavad oma broneeringu vahetada varasemale või hilisemale väljumisele nii broneerimiskeskusesse helistades kui ka vahetult sadamas. Internetis kodulehe vahendusel tehtud ja juba tasutud broneeringuid on võimalik ümber tõsta teisele ajale, kuid soovi korral tagastame broneeringutasu," täpsustas Hiiuväin.

Tartu jagab olümpialootustele preemiaid
Tartu linnapea Laine Jänes võtab täna oma kabinetis vastu noori Tartu olümpialootusi, kellele annab kätte linna poolt treenimiseks mõeldud preemiad.
Linna poolt antav treening- ja võistlustingimuste parendamiseks mõeldud toetus antakse neile tartlastest tippsportlastele, kes on juba täitnud või kel on lootust täita olümpiamängudele saamise normatiiv ja kes on kantud Eesti Olümpiakomitee olümpiakandidaatide nimekirja.
Selliseid sportlasi on kokku viisteist, kokku jagatakse nende vahel ära pool miljonit krooni.

Uuring: 85 protsenti koolilastest on tarvitanud alkoholi
Põhja politseiprefektuuri uuringu kohaselt on 61 protsenti kooliealisest lastest tarvitanud tubakatooteid, 85 protsenti alkoholi ning 15 protsenti narkootikume.
Põhja politseiprefektuur viis pealinna kooliealiste laste seas läbi põhjaliku uurimuse, kaardistades politsei pädevusse jääva lastega seotud probleemaatika kodus, koolis ja linnas.
Uuringutulemuste kohaselt on 61% kooliealisest lastest tarvitanud tubakatooteid, 85% alkoholi ning 15% narkootikume.
Üle kolmveerandi küsitletutest on koolis näinud vägivallatsemist. Viiendik lastest on ise kogenud vägivallatsemist, veidi üle kolmandiku tunnetavad ohtu, tuginedes koolikaaslaste kogemusele. Pooled vastanutest sooviksid olukorra parandamiseks koolide ümbrusesse turvakaameraid ja paremat valgustust ning leiavad, et politseiga on linnas julgem.
Mahukas uurimus analüüsis lisaks suitsetamise, alkoholi, narkootikumide ja vägivallaga seotud probleemidele ka laste suhteid kodus ja koolis, üldist ajakasutust ning nende suhtumist õppetöösse. Samuti andsid vastajad hinnangu linna üldisele õiguskorrale ning turvalisusele oma kodu ja kooli läheduses.

Tartu kaubajaam muutub turvalisemaks
Tartu linnavalitsus, Eesti Raudtee ja Lõuna-Eesti päästekeskus sõlmivad homme raekojas koostöölepingu Tartu kaubajaama turvalisemaks muutmiseks ja infovahetuse parandamiseks nii avalikkusega kui ka osapoolte vahel.
Lepingu osapooled tegelevad raudtee lähedal elavate inimeste teavitamise ja hoiatuste süsteemi loomisega. Turvalisuse tõstmiseks paigaldatakse Tartu kaubajaama piirdeaed, valvekaamerad ja täiendav valgustus. Müra vähendamiseks ehitatakse mürasein Raudtee tänava piirkonda.
Tartu jaama I ja II peateel tehakse kapitaalremont ja remonditakse ka olemasolevad reisijate platvormid ning jalakäijate tunnel. Kavas on vähendada ohtlike ainetega laaditud raudteeveoste seisuaegu. Kaubajaam varustatakse kustutustöödeks piisava vahuaine tagavaraga.
Koostööleping näeb ette ka tegevused infovahetuse parandamiseks nii avalikkusega kui ka lepingu osapoolte vahel. Kavas on korraldada regulaarselt kriisiõppuseid.

Kesknoorte "roolijoodiku tapamasin" osutus tavaliseks vanarauaks
Juba mõnda aega justiitsministeeriumi ees ja hoovis seisnud kesknoorte autovrakk on tegelikult Kuusakoskist välja petetud lammutamisele kuulunud auto, mis väidetud avariid pole läbi teinudki.
AS Kuusakoski juhatuse esimees Ilmar Jõgi ei suuda oma nördimust õieti sõnadessegi panna, teatas justiitsminitseerium.
"Kuusakoski juhtkonnal polnud kogu selle aktsiooni seotusest meie firmaga aimugi, kuni eile juhtusin Krimi saatest kuulma, kuidas romu olevat meilt pärit avarii läbi teinud roolijoodiku auto, kus inimenegi hukkunud," ütles Jõgi.
Tegelikult toodi auto Kuusakoskisse lihtsalt sel põhjusel, et oli vanaks jäänud ning omanik soovis selle vanarauaks muuta. Auto saigi oma praeguse vormi Kuusakoskis, kus ta tõstekraanaga ära muljuti.
Jõgi sõnul pöördus Tallinna volikogu liige Tarmo Lausing nende turundusosakonna spetsialisti poole palvega saada ajutiseks kasutamiseks mõni autovrakk.

President Ilvese kirjutised ilmusid ungari keeles
Eile õhtul esitles Ungari Szombathely Berzsenyi Danieli nimeline kõrgkool president Toomas Hendrik Ilvese artikli- ja kõnedevalimikku "Suur Euroopa Müür?".
Euroopa Liidu ja Kesk-Euroopa küsimustele keskenduvas sarjas "hEUreka" üllitatud valimik sisaldab kümmet Toomas Hendrik Ilvese artiklit ja kõnet tema mullusest artiklikogust "Eesti jõudmine". Lisaks jõuab Ungari lugejani ka president Ilvese 9. oktoobril 2006 peetud inauguratsioonikõne, vahendab presidendi kantselei.
Ungarikeelse artiklivalimiku koostaja professor Janos Pusztai sõnul kuulub president Ilves tänase Euroopa suurte poliitiliste mõtlejate hulka, kelle analüüsid aitavad mõista Kesk-Euroopa riikide võimalusi ja vastutust ühinenud Euroopas.
President Ilvese artiklikogu esitleti eile Szombathely's Eesti Vabariigi 89. aastapäeva auks korraldatud vastuvõtul, kus tervituskõnega astus üles Eesti Vabariigi suursaadik Miko Haljas.

Eesti Päevalehe kojukanne hilineb
Seoses trükitehniliste probleemidega on häiritud tänane Eesti Päevalehe kojukanne.
Osades piirkondades tuuaks leht tellijateni täna ja Eesti Posti kandepiirkonnas olevad tellijad saavad lehe homme.
Tänane leht jõudis müüki Tallinnas, ülejäänud vabariigis jõuab leht müüki alates kella 11-st.
Vabandame tellijate ees tekkinud segaduste tõttu.

Tules hukkus kaks koera
Teisipäeval puhkes Harjumaal Saku vallas Kiisal elumajas tulekahju, milles hukkus kaks koera ning maja hävis.
Päästeamet sai teate tulekahjust kell 9.03 ning päästemeeskonna kohale jõudes oli mansardkorrusega elumaja üleni leekides.
Tulekahju tagajärjel muutus hoone kasutuskõlbmatuks. Inimesed vigastada ei saanud, küll aga hukkus tules kaks koera.
Tulekahju tekke põhjus on selgitamisel.

Autojuhtide hulljulguse tõttu võib jäätee avamata jääda
Kuigi mandri ja suuremate saarte vahelist jääteed ametlikult avatud ei ole, kasutavad paljud autojuhid kiiremaks ülemeresõiduks tähistamata merejääd.
Kärdla teemeistri Raivo Kibuspuu sõnul on selline tegevus lubamatu, kuna niimoodi seatakse ohtu nii oma elu kui ka ametlike jääteede avamine käesoleval aastal, kirjutab Oma Saar.
Kibuspuu sõnul ei ole jää siiski veel nii paks, et jääteed avada - Hiiumaa poolel on paksus 20 sentimeetrit. Lootus avada jäätee Hiiumaa suunal tekib siis, kui sel nädalal enam kui kümme kraadi külma tuleb.

Kaamerad praamile kihutajaid esialgu fikseerima ei hakka
Praamile kihutajate ohjeldamiseks maanteele sõiduki kiirust ja selle juhti fikseerivaid kaameraid esialgu üles ei seata, sest maanteeameti pilootprojektis lähtutakse kaamerate asukohtade valikul kiiruse ületamisest tingitud liiklusõnnetuste arvust.
Kuivastu-Kuressaare ja Risti-Virtsu maanteelõigule kaamerate ülesseadmine kihutajate ohjeldamiseks on maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuuse sõnul tulevikuküsimus, kirjutab Meie Maa.
Kaamerate asukoha valikul lähtuti viie aasta jooksul lubatud kiiruse ületamise tõttu juhtunud liiklusõnnetuste arvust ühe kilomeetri kohta. Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteelõik nende hulka ei kuulu. Projekti järgi on kriteeriumiks neli liiklusõnnetust kilomeetri kohta.
Kuusk ei välistanud, et kaamerate paigaldamine Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteele üldse kõne alla ei tulegi.

Loodi Olev Liigi nimeline stipendium
Eile kuulutatati Tallinna Tehnikaülikooli energeetikamajas toimunud seminaril välja TTÜ Arengufondi asutatud Olev Liigi nimeline doktoriõppe stipendium.
Kõnealune doktoriõppe stipendium loodi jäädvustamaks varalahkunud Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaani, rahvusvahelise haardega energeetikateadlase, Eesti volitatud inseneri, väljapaistva õppejõu ja haridustegelase professor Olev Liigi (1957 - 2005) mälestust ja tema panust Eesti teadusse, haridusse ja ühiskonnaellu.
2007. aastal antakse välja üks stipendiumi suuruses 50 000 krooni. Stipendiumi eesmärgiks on toetada Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna edukaid doktoriõppe üliõpilasi, aidates samas kasvatada TTÜ teadlaskonnale akadeemilist järelkasvu.
Stipendiumi rahastajateks on TTÜ ja Eesti Energia.

Varas jäi kahe päeva jooksul kolm korda vahele
Falcki turvatöötajad andsid kahe päeva jooksul kolmel korral politseile üle Tallinna kaubanduskeskustest vargustelt tabatud mehe.
25. veebruari hommikul kohe pärast avamist sisenes Kristiine linnaosas asuvasse marketisse keskealine mees. Müügisaalis toppis mees taskusse ja kinnastesse 744 krooni väärtuses kosmeetikat ning üritas kauba eest maksmata lahkuda. Turvatöötajad pidasid 48aastase Sagiti kinni ja andsid üle politseile.
Sama päeva õhtul kella seitsme ajal jäi Sagit Falcki turvatöötajatele varguskatsel vahele ühes Tallinna kesklinna kaubanduskeskuses. Seekord viis tõmmut verd mehe tee politseisse 248 krooni väärtuses varastatud kosmeetikatoodete pärast.
Järgmisel hommikul kell 11 läks Sagit taas vargile ning toppis taskusse 189 krooni väärtuses kosmeetikatooteid. Turvatöötajad pidasid taas kord mehe kinni ja andsid politseile üle.

ETV jätab vastuvõtu ülekande hinna saladuseks
Eesti Televisioon ei avalikusta eelmisel nädalal menusaadete esikolmikusse tõusnud presidendi vastuvõtu kulutusi.
Avalik-õigusliku telekanali kaamerad, reporterid ning tehniline personal näitasid piduõhtut Tartu Vanemuises otse-eetris ligi neli tundi. Ekraanil olid president Toomas Hendrik Ilvese kõne, pidulik kontsert, kätlemine talveaiaks kohandatud telgis ja tants kontserdisaalis, kirjutas SL Õhtuleht.
Varahommikul näitas telejaam Tallinnast otse lipuheiskamist Pika Hermanni tornis ning tegi veerandtunnise lülituse ka Vabaduse väljakule. Videokokkuvõttena näidati aastapäeva jumalateenistust toomkirikus.
ETV juhi Ainar Ruussaare sõnul läksid ülekanded maksma poole rohkem kui senised aastapäevaüritused. "Otsepilt tuli Tallinnast ja Tartust, mis tähendab rohkem ülekandejaamu, kaameraid ja meeskonda," seletab Ruussaar. "Kuid ETV ei avalikusta saadete ja ülekannete maksumust."

Anarhistid planeerivad meeleavaldust
3. märtsil, korraldab anarhistlik liikumine PunaMust sanktsioneerimata
Meeleavaldus algab kell 14: 00 Raekoja platsil, kust suundutakse edasi Toompea lossi ette.
Anarhistid leiavad, et Eesti Vabariik ei ole demokraatlik, näiteks sellistel põhjustel:
Eestis on esindusdemokraatia (mitte otsedemokraatia), mis tähendab seda, et Riigikogu liikmeid ei saa tagasi kutsuda ning nad võivad sõna võttakogu rahva eest, lähtudes ainult iseenda tõekspidamistest.
Kuigi demokraatia alustala peaks olema tugev kodanikuühiskond, ei huvitu riik selle loomisest. Me ei näe meeletute valimisreklaamide kõrval mitte ühtegi teleklippi, mis seletaks lahti valimissüsteemi, tutvustaks inimeste õigusi, tagaks tugevat tarbijakaitset jne.

Riik seiskas internetiprojekti
Riik ei hakka enne suve teist poolt toetama erilahenduste ehitamist neile, kelleni maapiirkondade internetistamise programm "Külatee 3" andmesideühendust ei toonud.
Programmi "Külatee 3" koordineeriv Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) on maavalitsustele teada andnud, et esialgsed plaanid on muutunud. Kui varem oli lubatud hakata riigi toel looma erilahendusi neile, kelleni ühendus tavatingimustel ei jõudnud, siis nüüd on see projekt külmutatud, kirjutab Sakala.
RIA kommunikatsioonijuht Rica Semjonova põhjendas "Külatee 3" jätkuprojekti katkestamist muutunud turusituatsiooniga.
"Kuigi erilahenduste toetamise metoodika ei olnud päris täpselt kindlaks määratud, olime valmis aasta algul projektiga edasi minema. Vahepeal ilmnes aga kaks olulist tegurit, mis sundisid plaane üle vaatama," kõneles ta.

Kuressaare haigla peatas viiruste tõttu plaanilised lõikused
Kuressaare haigla kirurgiakliinik peatas nädala lõpuni plaanilised lõikused ning lükkas need viirushaiguste suure leviku tõttu edasi.
"Otsustasime möödunud reedel, et esmaspäevast kuni nädala lõpuni plaanilisi lõikusi ei toimu, kuna viirushaigused teevad praegu võidukäiku ja patsientide ravi oleks raskendatud," lausus Kuressaare haigla ravijuht Reet Tuisk Meie Maale.
"Viirustepuhang on päris suur, sest kirurgiakliinikus oli patsientidel probleeme kõhulahtisusega, sisekliinikus aga köha ja nohuga," selgitas Tuisk, kes ka ise pidi eile pärastlõunal tõbisena töölt koju tulema.
Ta avaldas lootust, et haigla saab järgmisest nädalast taas plaanilisi lõikusi alustada, sest selleks ajaks ennustavad meedikud suurema viirusepuhangu üleminekut.

Ajaleht: Eesti võib saada juba sügiseks sporditelekanali
Aastaid kõneainet pakkunud Eesti oma spordikanal, mille vajalikkust on nimetanud näiteks Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann, võib ettevõtjate algatusel tööd alustada juba sel sügisel.
Üks, kes spordikanali tasuvust arvutanud, on suurettevõtja Neinar Seli. Tema sõnul võib spordikanalile vaatajaid leiduda küll, sest kanali vahendusel saaks näidata mitmeid alasid, mis praegu kuigi palju eetriaega ei pälvi, kirjutab tänane Postimees.
Seli sõnul on selge, et esialgu läbi digitelevisiooni täisprogrammiga kanal eetrisse ei lähe ning saateid ööpäev läbi edastada ei saa. Kaugemas perspektiivis peaks aga just see olema eesmärgiks.
Kuigi Eesti Olümpiakomitee (EOK) kanali omanikeringi kuuluma ei hakka, ei ole siiski välistatud, et komitee võib mingil viisil hakata kanali tegevust ka rahaliselt toetama.

Suur kogus piima koos vale toitumisega ohustab lapse tervist
Kui laps joob piimast kõhu täis, siis sööb ta muud vajalikku toitu sellevõrra vähem.
Kui Harjumaal elav Monika oma kolmeaastaseks saava pojaga vereanalüüsi andma läks, poleks ta osanud arvata, et arst piirab lapse piimajoomist. Pigem on lapsevanemate alatine mure see, et põngerjad ei joo piima piisavalt palju, kuid Monika lapse puhul oli asi teisiti. Tegelikult lausa tõsine, sest last ohustas aneemia.
Monika külastas umbes pool aastat tagasi perearsti, kes leidis, et pisipoisi hemoglobiinitase on madal. Selle üheks põhjuseks oli, et laps ei armastanud süüa liha. "Ta noppis toidu seest liha välja," kirjeldas Monika.
Raud on hemoglobiini üks tähtsamaid koostisosi ja seda saab organism eriti hästi lihast. Kui Monika mõne nädala eest taas lapsega doktori juurde jõudis, hoiatas arst, et lapse rauavarud on otsakorral ning teda ähvardab aneemia.

Briti suursaadik: koostöö sujub
Kuigi Eesti sõjaväeluurajad jäid Afganistanis tööta, ei saa sellest Briti suursaadiku Nigel Haywoodi sõnul teha üldistusi eestlaste ja brittide koostöö kohta.
Eesti ja Suurbritannia koostöö Afganistanis on kestnud vähemalt väliselt veatult juba mitu aastat. Eesti kaitseminister kiidab britte ja britid kiidavad eestlasi. Mis siis nüüd juhtus, et Eesti luurajad Afganistanis enam tööd teha ei saa?
Luuretemaatika on just selline asi, mida ei ole kunagi hea kommenteerida. Luurerühma tähtsus kogu Eesti panuses on väga-väga väike. Kõiges muus on meie koostöö ikkagi suurepärane.
Üks Briti kolonel ütles, et Eesti ja Briti luurajate töömeetodid ei klappinud. Kas see on teie meelest üks võimalus, kuidas öelda, et eestlased ei tulnud oma tööga toime?
Koloneli raportis on muuhulgas vaid üks lause selle kohta, et meetodid ei sobi. Ma arvan, et oleks vale spekuleerida, kuidas see koostöö töötas ja kuidas ei töötanud. Mulle näib, et üks väike katke on välja rebitud ja ajakirjandus on selle millekski märksa suuremaks paisutanud. Ei ole mitte mingit õigustust väita, et Suurbritannia ei pea Eestit kompetentseks partneriks. Nii meie kaitseminister, peaminister kui ka kuninganna on rõhutanud, kui hästi meie koostöö Afganistanis sujub. Rõhuda nüüd ühele väga väiksele osale sellest, mille kohta me juba eos ei tohikski mitte midagi teada, on vale ja eksitav.

Riigi uus tegevuskava võtab võitluse laastava vähktõvega tõsisemalt ette
Uus strateegia pöörab rohkem tähelepanu vähi varasemale
Suur osa naisi jätab tähelepanuta vähi ennetamiseks saadetud sõeluuringu kutse, mis aitaks leida varajasi märke haigusest siis, kui see on täiesti ravitav. Nii osaleb sotsiaalministeeriumi and-metel rinnavähi uuringutes vaid pool ja emakakaelavähi uuringutes vaid kolmandik kutsututest. Värskelt valminud vähistrateegia üks eesmärke ongi pöörata suuremat tähelepanu vähktõve varasemale avastamisele ja sõeluuringutes osalemisele.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurme sõnul on nende eesmärk mitte ainult kutsuda, vaid ka teada anda, miks peaks uuringutele tulema.
Samas raskendab vähiga võitlemist endiselt arstide nappus - mullu andis haigekassa vähijuhtude raviks raha juurde, kuid haiglatel oli raskusi niigi paljude patsientide ravimisega. "Loomulikult kummitab meid arstide puudus," ütles Nurm. "Kahjuks selle strateegiaga inimeste puudust lahendada ei saa, kuid püüame anda võimalusi täiendkoolituseks, et häid spetsialiste Eestis hoida."

Tallinna ülikool ei julge kingitust eelarvesse võtta
Kuigi Tallinna ülikooli senat võttis möödunud nädala esmaspäeval vastu oma tänavuse eelarve, ei julge ülikool riigikogulaste poolt tehtud poole miljoni krooni suurust kingitust eelarvesse lisada.
Riigikogu ettepanekul sai Tallinna ülikool pool miljonit krooni kurikuulsaks saanud poliitilise katuseraha sildi all jagatud 202 miljonist kroonist. Jaanuari lõpus valitsuse heakskiidu saanud määruses on kirjas, et poolt miljonit saab ülikool kasutada Katariina kolledži avamise ettevalmistustöödeks.
Mitmed ülikooli senati liikmed soovitasid raha ka ülikooli eelarvesse kirja panna, aga eelarve koostajad ei pidanud ettepanekut mõistlikuks, sest nende väitel polevat summa saamine kindel.

Veronika Dari mõrvar pidi surema
Tapmise tellija kavandas mõrva untsu keeranud narkomaanile üledoosi.
Eile Harju maakohtus jätkunud kohtuprotsess Veronika Dari mõrvanud, kuid hoopiski Riigi Kinnisvara AS-i juhti sihtinud kurjategijate üle tõi kriminaalasja selgust. Selleks oli Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lavly Lepp kutsunud mitu uut tunnistajat.
Näiteks olevat pärast 2005. aasta 7. oktoobri laskmist päästikule vajutamises süüdistatav Dmitri Štšerbakov oma sõbrale rääkinud, et tabas sihikule võetud mehe asemel hoopiski tüdrukut. Samuti andis Dmitri oma sõbrale Vladimir Skorkinile koti sisse pakitud riided, et viimane need ära põletaks. Kui ring Dmitri ümber üha koomale tõmbus, kadus ta sõbra elust ja ühiselamus nähti teda väga harva.

Savisaare kolmas katse
Tõenäoline valimiste võitja läheb kolmandat korda peaministri-kohta püüdma.
Kahed eelmised parlamendivalimised võitnud, kuid ikkagi opositsiooni tõrjutud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar astub küsitluste põhjal vastu oma kolmandale järjestikusele võidule.
Savisaare ja tema juhitud erakonna šansid peaministri tooli püüda näivad olevat paremad kui eales varem. Kaheksa aastat tagasi sõlmisid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad juba ette Savisaare-vastase liidu, et pärast riigikogu valimisi koos võimule tulla.
2003. aastal ei piisanud ülinapist võidust Res Publica üle, kuigi president Arnold Rüütel tegi siis Savisaarele formaalse valitsuse kokkupanemise ettepaneku. Eelnevalt oli Keskerakond jäetud koalitsioonikõneluste ukse taha. Eesti Päevalehe andmetel oli Partsi juhitud valitsuse koosseis toona 75 protsendi ulatuses enne valimisi kokku lepitud.

Ligi palub prokuratuuril luureskandaali uurida
Kaitseministeerium kavatseb veel enne valimisi esitada riigi-prokuratuurile avalduse, milles palub selgitada sõjaväeluurajate tegevuse seaduslikkust.
Eilse päeva jooksul riigiprokuratuur kaitseministeeriumilt menetluse alustamiseks vajalikku avaldust ega materjale ei saanud. Isegi kui avaldus peaks täna-homme saabuma, ei pruugi prokuratuur langetada otsust menetluse algatamise osas lähipäevadel. Kui prokuratuur võtab juhtumi menetlusse, ei tähenda see siiski automaatselt, et tegevus peastaabi luureosakonnas oli ebaseaduslik.
Praeguseks on kaitseväe pea-staabi koosseisus oleva sõjaväeluure osakonna tegevuse osas algatanud menetluse aga õiguskantsler Allar Jõks. Õiguskantsler on lubanud uurida peamiselt seda, kas luureosakond on oma tegevuses järginud isikute põhi-õigusi ning kas ja millistel alustel on jälitatud põhiõigusi ja vabadusi piiravalt.

Uurimus: valimisaktiivsus võib sel aastal tulla mõnevõrra suurem
Võrreldes eelmiste riigikogu valimistega võib aktiivsus paar-kolm protsenti kasvada.
Pühapäeval lubab valima minna 71% inimestest, kuid tegelik valimisaktiivsus saab olema küm-mekond protsenti väiksem, selgus Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i veebruaris tehtud 786 vastajaga omnibuss-uuringust.
"Varasemate uuringute ja tegeliku valimiskäitumise võrdlus on näidanud, et neist, kes küsitluste põhjal kavatsevad valima minna, jätab kümmekond protsenti mingil põhjusel tegelikult valima minemata," nentis Turu-uuringute AS-i uuringujuht Tõnis Ormisson.
Nii lubas 2003. aastal vahetult enne valimisi tehtud uuringu järgi valima minna 64%, kuid tegelikult käis hääletamas 58% valimisõiguslikest kodanikest. See ei ole kõigi aegade madalaim tulemus: 1999. aastal käis valimas 57%. Kõige enam käidi valimas aga 1995. aastal - 69%.

Tundmatu saatis Poola peaministrile padrunitega paki
Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski sai anonüümse paki, mis sisaldas püssikuule.
Poola kohaliku ajalehe Gazeta Wyborcza's Web andmetel sai peaminister kahtlase paki, mis sisaldas kolme padrunit, eelmise nädala lõpus, teatas Reuters.
Postipakis oli kolm padrunit, mis sobisid kolmele eri tüüpi tulirelvale. Pakis oli veel kiri, milles seisis: "Sinu kassile, sinu emale ja sinule".
Teatavasti elab 58-aastane peaminister koos oma ema ja kassiga.
Samas andsid Poola julgeolekujõud mõista, et suhtuvad juhtumisse tõsiselt.

Kadõrov pakkus miss Kenya käe eest kitse
Tšetšeenia presidendi kohusetäitja Ramzan Kadõrov pakkus Kenya iluduskuningannale Caroline Varkaikule võimalust hakata üheks tema naistest ning kinkis selle kinnituseks kaks hobust, kaks kana ja kitse.
Varkaik, kes kandideerib maailma ilusaima naise tiitlile, oli ettepaneku ja kinkide üle küll veidi imestunud, kuid lubas ühe aasta pärast oma vastuse anda, kirjutab The Daily Telegraph.
Miss Maailm 2007 toimub sel aastal Sotšis ning kandidaatidele tutvustatakse enne Vene regioone, seal hulgas ka Tšetšeeniat.
Ajaleht kirjutab irooniliselt, et kui konservatiivse maailmavaatega mehed kingivad lilli, siis Tšetšeenia komandörid väljendavad oma tundeid loomadega.

Saksamaa keelustab suitsetamise riigiasutustes ning ühistranspordis
Avalikus pöördumises andsid Saksamaa tervishoiuminister Ulla Schmidt ning tarbimisminister Minister Horst Seehofer mõista, et Saksamaa suhtub passiivse suitsetamise probleemi tõsiselt, teatas Reuters.
Valitsus loodab, et seadus, mis vajab veel parlamendi nõusolekut, rakendub selle aasta septembris. Suitsetamiskeeld laieneks rongidele, bussidele, taksodele, lennukitele ning laevadele. Lisaks keelaks see alaealistel suitsetamise. Praegu kehtiva seaduse järgi on suitsetamine keelatud alla 16 aastastele noortele.
Tubakatoodetele kehtestatud aktsiisimaks toob riigile aastas 15 miljardit eurot. Seetõttu otsustas valitsus jätta lahtiseks baarides ja kohvikutes suitsetamise, delegeerides selle üle otsustamise liidumaadele. Saksamaa 16 liidumaad leppisid 23. veebruaril kokku, et keelavad suitsetamise koolides ning haiglates, kuid lubavad suitsetada pubides ning restoranides tingimusel, et suitsetajatele on tagatud eraldi ruumid.

Põhja-Soomes valitseb lumelaviinioht
Põhja-Soome tundraaladel valitseb lumesadude tõttu suur laviinioht.
Soome ilmajaama teatel kasvab oht homme veelgi ning võimalikud on nii looduslikud kui ka inimeste tekitatud lumelaviinid.
Praegusel hetkel valitseb tundraaladel keskmine lumelaviinioht.

Itaalia õpetaja lõikas õpilasel keelest tüki välja
Milanos lõikas 22-aastane õpetaja kääridega oma seitsmeaastasele õpilasele keelde, kuid väitis, et poiss oli toimunus ise süüdi.
Õpetaja sõnul vigastas poiss end kääridega ise, vahendab inopressa.ru. Toimunud õnnetus vapustas kõiki, kuna naisel oli õpetajana väga hea maine ja ettevalmistus.
Lapse ema soovib nüüd nii vallandatud õpetajalt kui ka haridusministeeriumilt hüvitist moraalse kahju tekitamise eest. Keeleotsast ilma jäänud poisi ema muretseb õnnetuse tagajärgede pärast.
"Ta kardab kõike," rääkis ema. "Paar päeva tagasi nägi ta, kuidas ma noaga liha lõikasin ning hakkas nutma. Ma olen pidanud kõik käärid ja noad kodus ära peitma."

Suurbritannias töötamine on idaeurooplaste seas endiselt aktraktiivne
Iga kuu läheb Ühendkuningriikidesse tööle enam kui 20 000 noort Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest.
Mullu taotles Suurbritannia tööluba 232 000 inimest, mis on 20 000 võrra rohkem kui 2005. aastal, kirjutab The Times.
Alates 2004. aasta laienemisest on Suurbritanniasse tööle läinud ligi 579 000 idaeurooplast, kellest kaks kolmandikku moodustavad poolakad. Neile järgnevad noored migrandid Leedust ja Slovakkiast. Selgub, et kuigi Poolast tulevate immigrantide arv igal aastal tõuseb, on teistest riikidest - Eestist, Lätist, Leedust ja Tšehhist tulevate tööotsijate arv aastaga 25 protsenti vähenenud.
Briti siseministeerium ennustas esimeseks laienemisjärgseks aastaks võõrtööliste sissevooluks 13 000 inimest, tegelikkuses ületas see arv 200 000.

Kõrgõzstanis pani mees ennast põlema
Eile õhtul pani 65-aastane Kõrgõzstani elanik Sabõržan Sabirov end parlamendi hoone ees põlema, lausudes "Ei ole raha, ei ole tõtt".
Parlamendi turvamehed suutsid kustutada leegid, kuid mees sai tõsised põletushaavad, teatas Novõe Izvestija.
Tema sugulased ütlesid, et Sabirov on psüühiliselt terve inimene, kes ei joonud ega suitsetanud kunagi.
Arstide andmetel ei ole Sabirovil suurt ellujäämisvõimalust, kuna põlenud on umbes 90% tema kehast.

Fidel Castro esines üle pika aja raadioeetris
Kuuba president Fidel Castro esines esimest korda avalikkuse ees peale seda, kui ta eelmise aasta juulis haigestus.
Castrot nähti viimati videosalvestuses, mis lasti välja veebruari alguses. Nüüd kuuldi teda rääkimas päevases raadioprogrammis oma liitlase Venetsueela presidendi Hugo Chavez'ga, vahendab BBC.
80-aastane Kuuba president ütles, et ta tunneb ennast hästi ja on õnnelik, kuid on veel liiga nõrk, et reisida.
Samuti ei osanud Castro öelda, millal ta võiks võimu juurde naasta.
Alates juulist on Kuuba presidendi kohustusi täitnud Castro noorem vend Raul.
Castro haiguse üle on palju spekuleeritud, kuid Kuuba võimud on eitanud USA luureametnike väiteid, nagu oleks presidendil ravimatu vähk.

Mironov: pronkssõduri teisaldamine taastab fašismi
Vene parlamendi ülemkoja esimees Sergei Mironov nimetas pronkssõduri teisaldamist fašismi taastamiseks 21. sajandil Euroopa keskel.
"Need, kes seda teevad, on tõprad," vahendas Regnum Mironovi sõnu. Ta lisas, et pronkssõduri teisaldamise küsimuse ajal püstitatakse Eestis ausambaid ka SS-sõduritele.
"Nad veel näevad oma käitumise nukraid tagajärgi," märkis Venemaa föderatsiooninõukogu juht. Tema sõnul on ka paljudel Eesti kodanikel oma poliitikute tegevuse pärast piinlik.

Häda harjutab taanlased immigrantidega koos töötama
Viimastel aastatel Taanis valitsev tööjõupuudus on harjutanud seni immigrantidesse vaenulikult suhtunud taanlasi oma suhtumist muutma ning nüüd leiab enamik taanlastest, et võõramaalastega võib koos töötada küll.
Praegu on neli taanlast viiest positiivselt meelestatud rahvusvähemuse esindajaga koos töötamise suhtes, kirjutab Taani päevaleht Politiken. Kokkuvõttes on 83% taanlastest heal meelel valmis töötama koos muulaste-sisserändajatega.
Viimaste aastatega on taanlased võõrastega märkimisväärselt enam kohanenud, sest 1999. aastal oli vaid alla poole taanlastest rõõmuga nõus koos võõramaalastega töötama.
Taani integratsiooniamentiku hinnangul on taanlased rohkem rahul seepärast, et nad puutuvad võõrastega järjest enam kokku. See on aga nii sellepärast, et tööturul jääb Taani töökäsi üha enam puudu, seega on muulasi rohkem vaja ning kuna neid töö tehtud saamiseks väga vaja on, siis saavad taanlased aru, et võõrad on samaväärsed kui taanlased ise ja nendega võib koostööd teha küll.

Prantsuse tulevane president Euroopat ei päästa
Prantsuse presidendivalimiste kõige populaarsemad kandidaad - nii Nicolas Sarkozy kui ka Ségolène Royal ei kavatse Euroopa huve kodumaa huvidest kõrgemale seada.
Nii konservatiivide esindaja Sarkozy kui ka sotsialistide naiskandidaat Royal and selgelt mõista andnud, et nende prioriteet on Prantsusmaa, kirjutab Austria ajaleht Die Presse.
Seekordsetel presidendivalimistel ei olnud kandidaatidel tahtmist Euroopa teemadel arutleda - Euroopa integratsiooni ning tulevikku käsitlevad debatid kujunesid vaid sümboolseteks.
"Mitte kumbki ei soovi Euroopa Liidu partneriks olla. Siseprobleemid on domineerivad," analüüsib Euroopa Poliitika Keskuse teadur Sebastian Kurpas ja lisab, et uus president ei saa kindlasti olema euro-optimist.
Nicolas Sarkozy sõnavõtud Euroopa teemadel on pigem karmid olnud. Tema arvates peaks paljude riikide poolt heakskiidetud, kuid Prantsusmaa poolt tagasilükatud põhiseaduslikku lepingut kärpima ning seejärel uuele rahvahääletusele panema. Samuti eelistab Sarkozy Euroopa asjade edendamiseks jõuliste suurriikide koalitsiooni loomist, mis teadagi jätaksid väikeriigid enda varju. Lisaks eelistab Sarkozy Euroopa liikmesstaatust soovivat Türgit näha "Vahemere Liidu" liikmena.

Küsitlus: 49 protsenti venelastest tunnetavad sõjaohtu Venemaale
Venemaa analüütiline Levada-keskus korraldas 16-20. veebruaril 1600 vene kodaniku seas küsitluse uurimaks venelaste hoiakut võimalikule sõjaohule ning vene armee suhtes.
Küsimusele, kas praegu eksisteerib sõjaoht Venemaale vastas jaatavalt 49% ning eitavalt 43% küsitletutest.
Samas arvas 65% vene kodanikest, et vene armee on agressiooni puhul võimeline kaitsma oma kodumaad. Selles kahtleb 27% vastanutest ning 8% ei osanud sellele vastata.
Palgaarmeele ülemineku poolt oli 54% küsitletutest, 41% pooldas armee koosnemist ajateenijatest.
Seejuures 59% vene kodanikest ei sooviks, et nende sugulased teeniksid vene sõjaväes, nimetades peamisteks põhjusteks määrustikuväliseid suhteid armees (49%), hukkumised sõjalistes konfliktides nagu Tšetšeenia (27%) ja ajateenijate mõnitamist (17%). Vaid 35% pooldavad sugulaste astumist ajateenistusse vene armees.

Poolas hukkus gaasiplahvatuses viis inimest
Nowa Huta linna ühes elumajas toimunud olmegaasi plahvatus nõudis vähemalt viie inimese elu, hukkunute seas oli kaks last.
Elumaja viiendal korrusel toimunud plahvatus heitis aknast välja kaks inimest, kolm hukkus korteris, vahendas lenta.ru Poola telekanalit.
Sündmuskohale suundus erikomisjon, mis tuvastab plahvatuse põhjuse ja ajaolud.

Vesuuvi purse tapaks 300 000 inimest
Itaalia teadlased korraldasid vulkaanipurske arvutisimulatsiooni, millest selgus, et Vesuuvi ümbruse elanike evakueerimine võtaks terve nädala ja kui seda õigeaegselt tehtud ei saa, siis hukkub vulkaanipurskes 300 000 inimest.
Itaalia teadlased püüavad ennetada Vesuuvi järgmist purset ning tegid võimalikust purskest esimese kolmedimensioonilise superarvutisimulatsiooni, millest ilmnes, et kui Vesuuvi ümbruse elanikkonda õigeaegselt ei evakueerita, siis hukkub vulkaanipurskes 300 000 inimest, vahendab BBC.
Kui Vesuuv purskama hakkab, siis on kõige suuremas ohus mäest 7 kilomeetri raadiuses asuvad alad. Selles ringis on 18 linna, milles elab kokku üle poole miljoni inimese ja kõigi nende evakueerimine võtab parimal juhul ikkagi aega terve nädala.
Vesuuv ei ole pursanud juba kuuskümmend aastat, kuid teadlased kardavad, et järgmine purse võib tulla isegi võimsam kui 79 aastal e.Kr toimunu, mis hävitas Pompej ja Herculaeneumi. Toona hukkus 16 000 inimest.

Sünteetilised vitamiinid kahjustavad tervist
Uuring: Miljonite inimeste poolt igapäevaselt tarvitatavad vitamiinipillid on tervisele pigem kahjulikud kui kasulikud.
Uuringust selgub, et toidulisanditena kasutatavad kunstlikult toodetud A ja E-vitamiin ning beetakaroteen tõstavad suremusmäära, samal ajal kui C-vitamiinil ning seleenil ei ole olulist mõju, kirjutab The Times.
Vitamiinipillide ostmine on ilmselge raharaiskamine, selgub USA terviseajakirjas avadatud uurimusest. Inimesed peaksid tööstuslike vitamiinide sissevõtmise lõpetama ning keskenduma eelkõige tervislikule dieedile, arvab üks Briti tervisekaitseogranisatsioon.
Erinevate uurimuste põhjal teostatud laiahaardelisest uuringust selgub, et toidulisanditena võetavad vitamiinid suurendavad suremust viie protsendi võrra.
Eraldivõetuna oli kõige ohtlikum A-vitamiin, mis tõstis suremust 16 protsendi võrra, beetakarotiin - seitse protsenti ning E-vitamiin neli protsenti.

Airbus likvideerib 10 000 töökohta
Euroopa suurim lennukitootja Airbus plaanib vallandada 10 000 töölist, põhjendades seda rahaliste raskustega.
Kõige enam töökohti kaotatakse Prantsusmaal, kus jääb töötuks 4300 inimest. Saksamaal vallandatakse 3700 töölist, Suurbritannias 1500 ning Hispaanias 500, vahendab BBC.
Airbusile valmistas raskusi viivitused A380-tüüpi hiigellennukite ehitamises, mis läksid firmale maksma ligi viis miljardit eurot.
Töökohtade kaotamine on pälvinud avaliku hukkamõistu.
"Me ei ole ühegi tehase sulgemisega nõus ning me ei aktsepteeri vallandamisi," ütles
Euroopa metallitöötajate föderatsiooni esimees Peter Scherrer.
Saksa ja Prantsuse poliitikud püüdsid tulutult töökohtade likvideerimist ära hoida, lootes, et see tabab valusamalt Suurbritanniat.

Husseini advokaat kirjutab oma kaitsealusest raamatu
Iraagi eksriigipea advokaat Halil ad-Duleimi kavatseb kirjutada raamatu Saddam Husseini elust ja Bagdadi kukutamisest.
"Raamatus leiavad kajastamist paljud sensatsioonilised faktid, nende seas Iraagi sõja saladused ja Bagdadi kukutamine," vahendab RIA Novosti ad-Duleimi sõnu.
Ta kinnitab, et kohtus Saddamiga 140 korral, millest 70 korda silmast silma ning fikseeris iga tema öeldud sõna. Advokaat lisas, et raamat ilmub aasta pärast.
Saddam Hussein poodi 30. detsembril 2006. aastal süüdistatuna inimsusevastastes kuritegudes.

Brasiilias tapeti 3 prantsuse heategevusorganisatsiooni töötajat
Rio de Janeiros pussitati surnuks kolm prantslasest heategevusorganisatsiooni Terr'Ativa töötajat, motiiviks oli raha.
Mõrva planeerimises süüdistatakse Terr'Ativa raamatupidajat, kes mõne kuu jookusl varastas organisatsiooni kassast 38 000 USA dollarit. Tapetud olid asjast teadlikud ning oleks võinud tema suhtes süüdistusi esitama hakata.
Tapatöö viisid läbi kaks palgamõrvarit, kes said mõlemad vaevatasuks 500 dollarit, vahendab BBC.
Terr'Ativa on Prantsuse-Brasiilia valitsusväline heategevusorganisatsioon, mis tegeleb Brasiilia slummide laste aitamisega.

Moskva politoloog: Vladimir Putin ei usalda isegi oma lähikondlasi
Venemaa president Putin pole veel valinud järglast, sest ta ei usalda mitte kedagi, ütleb Moskva üks tuntumaid sõltumatuid politolooge Andrei Rjabov.
Venemaal tulevad aasta lõpus parlamendivalimised, aasta pärast valitakse uus president. Milliseid olulisi poliitilisi sündmusi tuleb tähele panna enne valimisi?
Lääneriikides on valimisaastal loomulikult kõige tähtsamaks poliitiliseks sündmuseks valimised ise, aga Venemaal - ma ei taha öelda, et valimised pole üldse tähtis sündmus - on kõige olulisem Putinile järeltulija ilmumine või kuulutamine või mingi uue valitsemisvormi tekkimine, mis tuleb pärast teda.
Kahjuks me ei oska praegu öelda, millise sündmusega seoses oodata, et president tuleb tribüünile ja ütleb mingi nime. Võib olla nii, et president "üllatuslikult" vallandab praeguse valitsuse enne duumavalimisi ning kõik mõtlevad - ahaa, see uus peaminister ongi tema järeltulija. Või pakub ta mingi poliitilise reformi põhiseaduse raames - näiteks anda osa presidendi ülesandeid ja võimu üle parlamendile või valitsusele.

Via Baltica uus lõik ajas Poola Brüsseliga tülli
Tähtsat looduskaitseala läbiva maantee ehitamine pannakse Poolas rahvahääletusele.
Poola võimude soov parandada Baltimaid ülejäänud Euroopaga ühendavat Via Balticat, ehitades uue maanteelõigu läbi looduskaitsealuse Rospuda oru, kutsus esile keskkonnakaitsjate raevuka protesti ja viis tülini Euroopa Komisjoniga.
Konkreetsemalt käib jutt Suwalki ja Augustowi linnade vahelise ühenduse rajamisest. Ametlik plaan näeb ette 39-kilomeetrise tee ehitamist läbi Natura 2000 programmiga kaitse alla võetud Rospuda jõe oru.
Maanteesilla ehitamine ähvardab sealset keskkonda põhjalikult muuta. Piirkond on haruldaste looma- ja linnuliikide varjupaigaks, teeprojekt ähvardab lõhkuda näiteks väike-konnakotkaste, merikotkaste, metsiste, ilveste ja huntide asuala.

Ratas kandideerib, kuid riigikokku ei lähe
Tallinna linnapea Jüri Ratas kandideerib Keskerakonna nimekirjas kõrgel kohal küll riigikokku, kuid valituks osutumisel rahvasaadikuks ei hakka.
Erakonna valimisnimekirjas 10. kohal olev Ratas ütles täna Päevaleht Online'i küsimusele vastates, et "tööd on Tallinnas küll ja veel".
"Vaatasin just kalendrit. Ma kutsusin ju teid 3. septembril sõitma uue süsteemiga "Pargi ja reisi" kesklinna. Vaatasin ka 15. maid, mil peaks lõppema Linnahalli hoonestusõiguse konkurss. Lähinädalatel on plaanis riigiga tõsiseid läbirääkimisi pidada seoses Tallinna suuremate tee-ehitusobjektidega," ütles Ratas.

Tallinnas tiheneb valimispäeval bussi nr 21B graafik
Seoses riigikogu valimistega sõidab bussiliin nr 21B Balti jaam - Kakumäe pühapäeval, 4. märtsil tihendatud graafiku järgi.
Kuna Kakumäe piirkonna valimisjaoskond asub Mustjõe Gümnaasiumis ja Kakumäed teenindav autobuss 21B väljub pühapäeviti ainult kaks korda, tihendab transpordiamet valimiste päeval, 4. märtsil, bussiliini graafikut.
Liinil 21B tehakse pühapäeval tavapärase kahe reisi asemel üheksa reisi.

Algas Linnahalli ala hoonestuskonkurss
Tallinna linnavalitsus seab avaliku kirjaliku enampakkumise korras Linnahallile ja seda ümbritsevatele kinnistutele hoonestusõiguse.
Hoonestusõigus seatakse Mere pst 20, Mere pst 20C, Mere pst 20E, Mere pst 20d, Logi tn 7 ja Logi tn 9 kinnistule linnavolikogu 21. detsembri 2006. aasta otsusest lähtuvalt. Kinnistute kogupindala on ligi 8,4 ha. Neist suurimal, Mere pst 20 kinnistul asub Linnahall, teised kinnistud on hoonestamata.
Enampakkumisel on hoonestusõiguse seadmise tasu algsuuruseks 60 363 666 krooni. Hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat. Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 15. maiks. Enampakkumist korraldab Tallinna maa-amet. Enampakkumise tingimused ilmusid ametliku teadaandena ajalehe Postimees tänases numbris.
"Soovime leida Linnahallile arendaja, kes renoveeriks kompleksi moodsaks rahvusvahelisel tasemel konverentsi- ja kontserdikeskuseks," ütles abilinnapea Taavi Aas.

Vast avatud tudengimajas napib ruumi suurürituste korraldamiseks
Üliõpilaskondade ümarlaua esimees loodab tulevikus saada tudengimajale lisaruumi.
Tallinna üliõpilaskondade ümarlaua esimees Lauri Läänemets on reedel Raekoja platsil avatud Tallinna tudengimajaga rahul, kuid tema hinnangul pole kõikide Tallinnas tegutsevate üliõpilasorganisatsioonide koondamine hoone 530 ruutmeetrile võimalik.
"Vanalinna maja sobib tudengivaimuga, seda hakkavad kasutama väga erinevad ühendused, kuid kõik organisatsioonid ei mahu sinna kunagi ära," ütles Läänemets.
Üks osa majast on üliõpilaste arvates mõeldud koondama üliõpilasorganisatsioone - Sakala, naiskorporatsioon Lembela, AIESEC Eesti ja Tallinna üliõpilaskondade ümarlaud. Teine osa on aga suhtlemise jaoks, mis on Läänemetsa arvates väga tähtis.

Ringtee juhib autod kesklinnast mööda
Linnavalitsus kavatseb nõustuda linnavolikogu otsuse eelnõuga, mis teeb linnavalitsusele ülesandeks asuda liiklusvoogude kesklinnast mööda suunamiseks väikest ringteed rajama.
Väike ringtee on plaanis rajada Peterburi teelt Smuuli tee pikendusest kuni Tartu maantee Peetri ristmikuni ning sealt edasi Viljandi ja Pärnu maanteeni. Ringtee rajamiseks tuleb ehitada lennujaama lennuraja alla tunnel.
Liiga palju autosid
Väikese ringtee rajamist tuleb alustada seoses valglinnastumisega kaasneva liiklusintensiivsuse kasvuga Tallinnas ja lähiümbruses. Autode arvu kiire kasv ning suure hulga inimeste elama asumine naaberomavalitsustesse on liiklusintensiivsust Tallinna suubuvatel magistraalteedel oluliselt tõstnud.

Tallinn saab Saku valda uue kalmistu
Tallinn kavatseb osaleda koostööprojektis, mille eesmärgiks on rajada Saku valla territooriumile uus kalmistu, kergliiklustee ja tänapäevastele nõuetele vastav sõjaväelinnak.
"Tallinnas olevad kalmistud on nüüdseks praktiliselt täis maetud, kuid Tallinna linna piires uue kalmistu rajamiseks sobiv maa puudub," ütles abilinnapea Olga Sõtnik. "Tallinna kalmistutele matavad oma lahkunuid aga ka need Tallinna ümbritsevad vallad ja linnad, kellel oma kalmistu puudub."

Arendajal läheb Lutheri kvartali ehitamisega kiireks
Müümata korterite kallinemine selgub pärast uue ehitajaga kokkuleppele jõudmist.
OÜ Grove Investiga Lutheri kvartali töövõtulepingu katkestanud AS-i Eesti Ehitus juhatuse esimehe Jaano Vinki sõnul läheb arendajal tähtaegadest kinnipidamisega raskeks, samas pole välistatud seni müümata korterite hinnatõus.
"Grove Investil on praegu kõige olulisem valmis teha selline projekt, mille järgi on mõtet uut ehitajat otsida, ja hankida kõik vajalikud load," ütles Vink. Reaalsed valmimistähtajad selguvad alles siis, kui projektiga on hakkama saadud ja ehitaja leitud. "Minu hinnangul pole selleks väga palju aega jäänud, sest korterid lubati uutele omanikele hiljemalt novembri lõpuks üle anda," ütles Vink.
Elamukvartalisse kortereid müüva Ober-Hausi Kinnisvara Eesti tegevjuhi Peep Vooro sõnul on ostjatega nüüdseks sõlmitud lepingutes hinnad ja tähtajad fikseeritud ning kõik peaks endiselt kehtima. "Veel müümata korterite võimalik kallinemine selgub alles pärast uue ehitajaga kokkuleppe saavutamist, sest hindade korrigeerimist tuleb vaadelda juba selle lepingu valguses," ütles Vooro. Samas möönis ta, et valmimistähtaegade osas võivad toimuda väikesed nihked. "Arendaja lubas kokkulepetest kinnipidamiseks teha kõik endast oleneva, kuid mingit uut infot meile laekunud pole," lausus Vooro.

Kultuurikatlast saab Eiffeli torn
Kultuurikatlas on ühendatud kultuur,
Järgmisel nädalal esitab Kultuurikatla loomenõukogu Tallinna linnavalitsusele tulevase kultuurikompleksi kontseptsiooni.
"Plaanis on ehitada Eiffeli torn, mis rõõmustaks kohalikke ja meelitaks ligi turiste," selgitas Kultuurikatla loomenõukokku kuuluv Peeter Jalakas.
Ühtlasi nimetas Jalakas Kultuurikatelt hellitavalt loomeinkubaatoriks, kus on omavahel ühendatud eri kunstiliigid ja ettevõtlus ning loodussäästlik mõtlemine.
Kultuurikatel asub kahel krundil, aadressidega Põhja pst 27a ja 35. Kui Põhja pst 27a-le, kus asuvad endise Polümeeri tehase ruumid, tulevad loomeinkubaatori osad, näiteks galeriid, töötoad ning koolitus- ja kontoriruumid, siis teine krunt hõlmab taaskasutuskeskust, mis sisaldab käsitöökodasid, Tallinna keskkonnainfo punkti, ökotoodete turgu õuealal, taaskasutatava moedisaini stuudiot ja keskkonnakoolituse ruume.

Jõhvi tööstuspargis valmib miljoni eest trelle
1.märtsil avatakse Jõhvi Tööstuspargis pidulikult Palu Steel OÜ tootmishoone.
Poole aastaga remonditud ja sisustatud umbes 1800 ruumeetri suuruses viilhallis hakatakse tootma keskküttekatlaid, erinevaid metallkonstruktsioone ja valmistama ehitamisjärgus olevale Viru Vanglale trelle.
"Viru Vanglale valmistab Palu Grupp 600 metallust ja samasse kontserni kuuluv Palu Steel võitis tellimuse, mille järgi ettevõte valmistab miljoni krooni eest trelle. Tänaseks oleme valmis teinud ka kümmekond katelt, mida saab kütta kas viljajäätmete, puidugraanulite või siis puuhalgudega," rääkis Palu Grupp OÜ juhataja Vjatseslav Palu.
Palu sõnul alustas ettevõte kuus kuud tagasi sellega, et muretses endale Jõhvi Tööstuspargis tegevuse laiendamist võimaldavad tootmishoone. Selle ajaga renoveeriti hoone - vahetati aknad, soojustati, remonditi delfer ning ehitati büroo ja riietusruumid. Hetkel töötab ettevõttes kaheksa inimest.

Kingakauplus Stepper avab poe Foorumi äritänaval
Alates reedest, 2. märtsist on uuel äritänaval Foorum avatud uus kingakauplus Stepper, mis pakub jalatseid, kotte ja aksessuaare.
"Meie eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid tooteid trenditeadlikule tarbijale, kelle jaoks on olulised nii mood kui ka kaubamärk," ütles poe juhataja Janika Kirs ettevõtte teates.
Müügilolevate toodete kaubamärkideks on Lea Foscati, Elle, Bronx, Vagabond, Unisa, Menbur, Agnese Trend, Blend, Primadonna, Camel Active, Lloyd, Schumacher, Kentucky, Mustang, Montrex jpt. Lisaks pakutakse Stepperis esimese poena Eestis Rocket Dogi ja Sacha Londoni tooteid.
Kaupluses pakutakse lisaks tunnustatud kaubamärkidele ka Stepperi kaubamärgiga tooteid, mida on võimalik osta vaid Stepperist ja Suurtüki kauplustest.
Foorumis avatud kauplus on Eestis esimene Stepperi nime all tegutsev pood. Lisaks vastavatud kauplusele tegutseb Stepperi nime all kaks kauplust Riias, Lätis. Stepper on Suurtüki Kinga- ja Nahaäri kaubamärk.

Antropov asutas heategevusliku fondi liiklusohvrite toetuseks
Ettevõtja Robert Antropov avab täna sihtasutuse Liiklusohvrite Toetusfond, mille ülesandeks on liiklusohvrite, sh nii liikluses hukkunud isikute perekondade kui vigastada saanud isikute ja nende perekondade igakülgne toetamine ja liiklusohutuse edendamine.
Fondi nõukogusse kuuluvad peale Antropovi veel Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu president Ants Leemets ning vandeadvokaat Andres Aavik, teatas fond.
Antropovi sõnul ajendas teda endise politseijuhina fondi looma praegune üha enam muret tekitav olukord Eesti liikluses. Kui 2003-2005. aastal suutis politsei tagada teedel korda selliselt, et hukkunute arv kahanes eelnenud aastatega võrreldes ligi veerandi, siis möödunud aastal sai liiklusõnnetustes taas surma 204 ning vigastada 3028 inimest.
"Need numbrid siin näitavad, kui suurt hulka Eesti perekondi liiklusõnnetused tegelikult mõjutavad. Iga päev lisandub 10 uut ohvrit. Olenevalt õnnetuse raskusastmest on ka inimeste probleemid erinevad. Silmitsi tuleb seista nii materiaalsete, psühholoogiliste kui terviseprobleemidega. Siiani on puudunud institutsioon, mis liiklusohvrite probleemidele kompleksselt läheneks, igakülgset informatsiooni ja toetust pakuks," ütles Antropov.

Elisa laiendas sülearvutite müüki kõikidesse esindustesse
Poole aasta eest Eesti arvutiturule sisenenud mobiilioperaator Elisa hakkas lisaks senistele Tallinna müügikohtadele Hewlett-Packardi sülearvuteid pakkuma kõikides oma esindustes üle Eesti.
"Mullu septembris Elisa Tallinna esindustes müüki tulnud HP sülearvutite erinevate mudelite läbimüük on kuude võrdluses pidevalt kasvanud ning trend on tõusev - seega on asjade loomulik käik arvutimüügi laiendamine pealinnast väljaspool asuvatesse esindustesse," ütles Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu. "Nii saab Elisast sisuliselt ka Eesti erinevaid piirkondi katva ning 21 esindusest koosneva arvutipoeketi pidaja."
Hiiepuu sõnul on sülearvutist saanud sama harjumuspärane, funktsionaalne ja taskukohane tarbeese nagu mobiiltelefon ning varsti pole neil mõlemal vahe tegemine enam kohanegi.
"Liiatigi on mainekat kaubamärki esindava soodsa hinnaga HP sülearvuti puhul tegemist riistvaraga, mis toetab hästi Elisa pakutavaid internetitooteid ning sobib kasutamiseks nii kodus kui tööl. Mobiilse Interneti võidukäik on oma nõudmised esitanud ka arvutitootjatele, kes pakuvad uutes mudelites SIM-kaardi valmidust," lausus Hiiepuu.

 "Tippjuhilt Investorile" 
1. märtsil kell 9 toimub KUMUs Tallinna Börsi konverents "Tippjuhilt Investorile".
Lisaks traditsioonilisele Baltimaade börsiettevõtete tutvustusele räägitakse sellel aastal konverentsil ka ärieetikast ning toimub päevakajaline poliitikute arutelu investeerimis ja majandusteemadel.
"Tippjuhilt investorile on üks väheseid üritusi aastas, kus investoritel on võimalik olla samas ruumis Baltimaade börsiettevõtete tippjuhtidega ning neil nööbist kinni haarates küsimusi esitada. Selle aasta konverentsil võib väärtpaberiturgude teemadel nööpi keerata ka poliitikutel. Konverentsil käsitletavad teemad on aktuaalsed - investoreid enim paeluvate ettevõtete tulevikuplaanid, hea ühingujuhtimine ja ärieetika ning kahtlemata poliitilised lubadused meie kapitaluturgude arengu kindlustamiseks," sõnas Tallinna Börsi juhatuse liige Kaidi Ruusalepp.

Asutati Olev Liigi nimeline stipendium
Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) ja Eesti Energia asutasid energeetikateadlase Olev Liigi nimelise doktoriõppe stipendiumi.
Stipendium loodi jäädvustamaks varalahkunud Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaani, rahvusvahelise haardega energeetikateadlase, Eesti volitatud inseneri, väljapaistva õppejõu ja haridustegelase professor Olev Liigi (1957 - 2005) mälestust ja tema panust Eesti teadusse, haridusse ja ühiskonnaellu.
"Meie hulgast lahkunud Olev Liik on olnud Eesti energeetika jaoks vaieldamatult üks olulisemaid ja suurima panusega arendajaid. Eesti Energiale on suur au olla osaline selle stipendiumi loomisel ning loodame sellega innustada tänaste doktoriõppe üliõpilaste erksat meelt ja aktiivsust Eesti energeetika tuleviku kujundamisel," rääkis ettevõtmisest Eesti Energia tehnikadirektor ja Tallinna tehnikaülikoolis energeetikaeriala doktorikraadi kaitsnud Raine Pajo.

Põlevkivi kasutamise arengukava koostamine jõuab lõpusirgele
Homme toimub seitsmes põlevkivi-teemaline ümarlauakohtumine, kus osalejatele tutvustatakse põlevkivi kasutamist puudutava arengukava täiendatud versiooni ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet.
"Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamine hakkab jõudma lõpusirgele," ütles keskkonnaministeeriumi abiminister, ümarlaua juhataja Olavi Tammemäe. "Nii arengukava esialgse tööversiooni kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta saabus hulgaliselt ettepanekuid, mida koostajad on nüüdseks analüüsinud ja võimalusel arvestanud."
Arengukava ja keskkonnamõju hindamise aruande kohta tegid Tammemäe sõnul ettepanekuid nii asutused kui ka eraisikud. "Üheks olulisemaks vaidlusküsimuseks on kaevandatava põlevkivi aastakoguse määramine. On neid, kelle meelest ei peaks piirmäära kehtestama, kuid on ka neid, kes soovivad põlevkivi kaevandamise järsku vähendamist," ütles Tammemäe.

Eesti vetesse Vene-Saksa gaasijuhet tõenäoliselt ei tule
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harri Liivi sõnul Vene-Saksa gaasijuhet Eesti vetesse suure tõenäosusega ei tule, kuna arendaja ei jõuaks oma projektiga soovitud ajaks valmis.
Soome keskkonnaametnikud väitsid täna mitmete agentuuride teatel, et Vene-Saksa gaasijuhe võiks Soome vete asemel kulgeda Eesti majandusvööndi kaudu. Ametnikud põhjendasid oma seisukohta sellega, et kavandatud trassi asukohast lõuna pool, alal, mis jääb Eesti majandusvööndisse, on mere põhi ehituseks sobivam - meri on sügavam ning põhi tasasem.
Samas eraldi uuringuid Eesti vetes ehk majandusvööndis seoses gaasijuhtme projektiga keskkonnaministeeriumi andmetel tehtud ei ole, kuna luba nende tegemiseks ministeeriumilt taotletud pole.
"Soome seisukoht võib ka õige olla, et Eesti vetes võib olla sobivamad kohad selle gaasijuhtme paigaldamiseks, kuid suure tõenäosusega arendaja selleks täiendavaid uuringuid tegema ei hakka, sest see on kallis ja venitaks projekti arendamist veelgi," ütles Liiv Eesti Päevaleht Online'ile. "Sel juhul peaks arendaja taotlema ka vastava vee-erikasutusloa Eestilt, see aga võtaks vähemalt pool aastat aega."

MKM viib elektri pirruvalgel istujateni
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on saatnud ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annaks võimaluse toetada üksikisikuid elektrivõrguga liitumistasude maksmisel, kui see on regionaalpoliitiliselt otstarbekas.
Seaduste alusel peab võrguettevõtja kohtlema kõiki liitujaid võrdselt. See on MKM-i hinnangul saanud komistuskiviks majapidamistele, mis asuvad elektrivõrkudest kaugel, muutes liitumise äärmiselt kulukaks ning ülejõukäivaks.
"On lubamatu, et Eestis on inimesi, kes on 15 aastat pidanud elama ilma elektrita. Kas tõesti arvatakse, et nad peaksid seda tegema veel ka järgmised 15 aastat? Riik peab võtma endale kohustuse varustada elektriga kõiki peresid, eriti neid kus kasvavad väikesed lapsed," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar.
Minister lisas, et eelnõu annab võimaluse toetada ettevõtlikke ja aktiivseid inimesi, kes elavad piirkonnas, kus käesoleval ajal puudub elektrivarustus ning mis seetõttu on oma arengus mõnevõrra maha jäänud. Eelnõu jõustumine seadusena annab riigile lisavõimaluse oma regionaalpoliitika arendamiseks.

Eesti Energia korrigeerib homsest hindu
Alates homsest jõustuvad Eesti Energia täpsustatud hinnakirjad, mis sel korral oluliselt elektri hinda ei muuda.
Elektrienergia hinnas Eesti Energia sel aastal muudatusi ei tee ja energiaturu inspektsiooni kehtestatud metoodika kohaselt tõusevad minimaalselt vaid võrguteenuste hinnad.
Kõigile Eesti Energia lõppklientidele jääb hinnatõus keskmiselt 0,2 protsendi piiresse, teatas ettevõte.
Eesti Energia palub kõigil klientidel teatada ettevõttele oma elektrinäit veebruari lõpu seisuga. Näitude teatamise ajaks avas ettevõte lisaks tavapärastele kanalitele ka tariifitelefoni numbri 1546, mille kaudu saab ettevõttele teatada elektriarvesti näitu, samuti saab sealt infot hinnapakettide ja uute hindade kohta. Tariifitelefon lühinumbril 1546 töötab kuni 9. märtsini, E-R kl 7-21 ja L-P kl 8-19, ja sellele kehtib kõneoperaatori hinnakirja tariif.

Ruhnu võib saada sadamakõrtsi
Möödunud aasta veebruaris asutatud MTÜ Ruhnu Kultuurielu on välja tulnud ettepanekuga renoveerida väikesaare sadamas vana sjustakakuur, kuhu on kavas rajada sadamakõrts.
MTÜ Ruhnu Kultuurielu liige Siiri Paulus ütles ajalehele Oma Saar, et see on üks nende selleks aastaks kavandatud projekte. "Me oleme oma idee juba vallavalitsusele esitanud," rääkis ta.
Pauluse sõnul on Ruhnu sadama lähedusse jääv sjustakakuur äärmiselt nukras seisus ning selle ümberehitamine kujuneb väga mahukaks ja küllaltki kalliks ettevõtmiseks. "Sisuliselt tuleb seal kõik uuesti ehitada, sest praegu laseb hoone katus läbi, põrandad ja seinad tuleb uued ehitada," loetles Paulus võimalikke ümberehitustöid.
Sellest, kust kavatseb MTÜ Ruhnu Kultuurielu sadamakõrtsi rajamiseks raha saada, ei soovinud Siiri Paulus veel rääkida.

Statoil tõstis kütuse hinda
Statoil tõstis müüdavate bensiinide hindu 60 senti liitri kohta, diislikütuse hind kallines 50 senti.
Bensiin 95 euro maksab nüüd Statoili bensiinijaamades 13,15 krooni, 95 Euro ultima 13,4 krooni, 98 Euro ultima 13,65 krooni ja diislikütus D Euro Fortis 13,55 krooni liitri kohta.
Statoili automaatjaamades maksab 95 Euro 12,9 krooni, 98 Euro 13,4 krooni ja diislikütus D Euro 13,3 krooni liitri kohta.
Eile tõstsid 60 sendi võrra kõikide kütuste hindu Olerex ja Neste. Väävlivaba bensiin 95 maksab Olerexi tanklates 12,9 ning väävlivaba diislikütus 13,4 krooni.
Täna hommikul kl 11 langetas Neste Eesti diislikütuse hinda 10 sendi võrra. Neste tanklates maksab kütus vastavalt: bensiin 95 12,9 krooni, bensiin 98 13,4 krooni ning diislikütus 13,3 krooni liitri kohta.

Tallinna börs alustas tugeva langusega
Tallinna börs alustas tänast kauplemispäeva märkimisväärse langusega, väärtpaberite koondindeks (OMXT) on esimese tunniga 2,3% languses.
Kõige rängema kukkumisega alustas päeva Eesti Ehituse aktsia, mis langes 13,07%. Tõsised kukkujad on veel Baltika (-11.78), Tallinna Kaubamaja (-8,32%) ja Olympic Entertainment Group (-7,69).

Aasia börsid jätkasid täna langemist
Tähtsamad Aasia börsid jätkasid täna kukkumist, vaid Shanghai börs suutis pärast eilset peaaegu 9-protsendist kukkumist end koguda ja börsi indeks tõusis kolm protsenti.
Tänase päeva kauplemise jooksul on Hongkongi börsi Seng-indeks langenud juba 3,5%, vahendab Dagens Nyheter Ekonomi.
Tokyo börsi Nikkei 225-indeks langes 2,9 % võrra 17 604,1 -ni ja laiem Topix-indeks taandus 3,2% võrra ja jäi pidama 1 752,7 juurde.

Pärnu kaalub spordihalli kolme asukoha vahel
Pärnu linnavalitsus uurib spordihalli asukohta Suurejõe Selveri vastas, linnapiiri lähedal Sauga vallas ja Niidupargis, kultuuriministeerium on valmis halli maksumusest pool enda kanda võtma.
"Pärnu spordiavalikkus peab otsustama, millist asukohta ta õigeks peab," lausus kultuuriminister Raivo Palmaru Pärnu Postimehele, kellele eile Saugas sobivat maa-ala näidati.
Palmarule meeldiks kõige rohkem Niidupark, kus on juba staadion ning läheduses Niidu mets ja Jaansoni rada. Kutsekooli lähedusse spordihalli ehitamist tuleks aga alles planeerima hakata ja koalitsioonilepingus lubatud 2009. aastaks seda tõenäoliselt valmis ei jõua.
Seni on spordihalli kavandatud Suurejõe Selverist teisele poole Riia maanteed, kuid sinna staadion ei mahu.

Singisööjad tõid Hormile priske kasumi
Mullu kasumi pea kahekordistanud Rakvere Lihakombinaat kavatseb tänavu tootmisesse investeerida üle 200 miljoni krooni ning ning järgmisel aastal 2-miljardilise käibeni jõuda.
"Tõeline edulugu me muidugi pole, kui vaadata kinnisvaraarendust ja ehitussektori tulemusi," kommenteeris mullust majandusaastat ettevõtte juht Olle Horm, "aga 15% käibe kasvu meie turuosa juures pean heaks tulemuseks."
Lihakombinaadi käive kasvas mullu 1,7 miljardi kroonini, kasumit teeniti 181 miljonit krooni. Eestis müüs ettevõte mullu 1,1 miljardi krooni eest tooteid, kirjutab Äripäev.

Uuselamurajoonid müügisurve küüsis
Tallinnas ja selle ümbruses on mitu uuselamurajooni, kus lisaks spekulantidele müüvad ka paljud elanikud sisustatud kortereid krõbeda hinnaga.
Näiteks Peetri külas Ülemiste järve ääres on maaklerite sõnul korterid tihti teisel ringil, sest inimesed kolivad veel uuematesse majadesse: kõrval kerkivad Kuldala ja Raudkivi tee majad. Paljud müüvad korteri majaehituse tõttu, mille nad vahepeal on ette võtnud. Ruutmeetri hind algab tavaliselt 30 000 kroonist ja müük venib, kirjutab Äripäev.
"Uuselamurajoonides on hakanud silma tendents - kliendid otsivad omale uue kodu samasse piirkonda, kus ollakse võibolla vaid pool aastat, aasta tagasi kodu soetatud," ütles 1Partneri kinnisvarakonsultant Monika Murumets. "See kõneleb sellest, et piirkond oma olustiku ja elukeskkonnaga on sobiv, see soovitakse jätta samaks, arhitektuuriliselt huvitavate ja eksklusiivsemate projektide valmides vahetatakse välja vaid korter või elamu."

Kuressaare äripinnad on väikeettevõtjale liiga kallid
Viimaste aastate jooksul on Kuressaares valminud paar uut ärihoonet, mis on rahuldanud suurfirmade vajadused, kuid väikeettevõtjate jaoks on sealsed hinnad liiga kõrged.
A+ kategooria ärihoonete ruutmeetri hinnad jäävad vahemikku 100-260 krooni/m², mis on võrreldav Tallinna hindadega. Nõukogude ajal valminud ning viimase kümnendi jooksul renoveeritud hoonetes on hinnad 50-90 krooni/m².
Vanalinna tsooni jäävate kesklinna ärihoonete hinnad lähenevad A+ kategooria äripindade hindadele, sest seal on kõige suurem nõudlus kaubandus- ja teeninduspindade järele.

Novatours nõuab kodulehele ligipääsu kadumise eest kahjutasu
Kodulehekülg läks maha esmaspäeval kell 15 ja ühendus taastus eile kella 12-ks.
Ligi ööpäevaks koduleheküljeta jäänud Eesti suurima reisikorraldaja Tallinna-büroos tekkis eile-üleeile täielik kaos.
Et Novatoursis käib praegu uue hooaja reiside kampaaniamüük, uputasid vihased ja nõutud kliendid niigi tööga koormatud klienditeenindajad kõnedega täiesti üle või vastupidi - liinid olid kinni ning ühenduse saamine osutus võimatuks. Samamoodi olid hädas reisibürood, kes Novatoursi reise edasi müüvad ja kodulehekülge info hankimiseks kasutavad.
Novatoursi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Olev Riisbergi sõnul esitasid erakliendid neile isegi selliseid küsimusi, kas ettevõte üldse veel tegutseb. Samuti ei õnnestunud pärast kodulehekülje kadumist kuidagi saada ühendust kodulehekülge majutava Alfanetiga, sest nende ametlik telefon 521 3075 oli automaatvastaja peal. Lõpuks õnnestus Novatoursil vastus saada meili teel: teatati, et tegemist on suurema tarkvaralise rikkega ning ühendus loodetakse taastada õhtuks või hommikuks.

Muuga sadama arendamiseks läheb tänavu miljard krooni
Investeering Käesoleval aastal suunab Tallinna Sadam Muuga sadamasse umbes miljard krooni ehk 70% aastaks plaanitud investeeringutest. Fotol eelmisel aastal valminud viadukt.
Suurima projekti raames alustatakse sadama idaosa arendamist - luuakse 66 hektarit uut maa-ala, süvendatakse merd 16 meetrini ning ehitatakse 1230 meetri ulatuses uued kaid. Ligi kahe miljardi kroonise eelarvega projekti ehitus käivitub pärast rahvusvahelise hanke tulemuste selgumist 15. märtsil.
Tööstuspargi kruntide ettevalmistamine ja asustamine on teine prioriteet Muuga sadama arendamisel.
AS Tallinna Sadam teenis 2006. aastal 1,2 miljardi kroonise käibe juures 0,6 miljardit krooni puhaskasumit ning investeeris sellest ligi pool miljardit.

Tallinna Börs laseb vilinal väärtpaberitest liigse õhu välja
Paar päeva on Tallinna börs olnud taas languses.
Üldistavalt võib öelda, et alla 3% ei langenud eile ükski aktsia. Börsiindeks on jõudmas tagasi aasta alguse tasemele.
Eile olid miinuses ka kõik ümberkaudsed börsid nii Baltikumis, Põhjamaades kui ka Venemaal. Langus hakkas peale juba hommikul Aasiast, kus lõpuks Hiina väärtpaberiturg rebenes ligi 9,3%. Hiinas haihtus õhku 1,3 triljonit krooni.
Aasia järel hakkas langema ka Euroopa, kus ilmselt kardetakse, et Aasia turg on liialt õhku täis ja oodata on ka majanduskasvu aeglustumist. Euroopas juhtisid langust eelkõige nende firmade aktsiad, mis on seotud enam Hiina majandusega.
Tallinnas langus ilmselt jätkub, mõned eksperdid arvavad, et Tallinna börsi indeks võib peatuda kusagil oktoobri alguse tasemel, mis oleks võrreldes tänasega veel 30% allpool.

Elion ja Starman toovad menukad filmid Digi-TV abil koju kätte
Käib võidujooks, kumb toob esimesena Digi-TV laenutusse Hollywoodi menufilmid.
Võistu oma Digi-TV teenuseid arendavad Elion ja Starman kavatsevad sel aastal jõuliselt turule tulla uudse videolaenutusega, kus filmide vaatamiseks piisab sisuliselt mugavas tugitoolis istumisest ja mõnest klõpsust televiisoripuldiga.
Starman käivitas nn video-on-demand teenuse katseprojektina 500 kliendile juba jaanuaris, luues võimaluse laenata otse teleekraanilt peamiselt ETV arhiivi toodangut. Elion kavatseb aga astuda sammu edasi ja tuua klientidele otse kodusesse tugitooli Hollywoodi kassahittide laenutuse. Praegu käib Elionis teenuse katsetamine, aprillis algab 1000 kasutajaga katseprojekt.
Elioni turundusdirektor Arti Ots ütles, et kõik Elioni Kodulahenduse Digi-TV kliendid saavad peagi hakata teenust kasutama ilma lisaseadmete ja püsitasuta - maksta tuleb vaid laenutuskordade eest, mis jääb samasse suurusjärku näiteks Videoplaneti hindadega - umbes 50 krooni laenutus. "Elioni teenuse sisu on Starmani omast palju laiem, sisaldades maailma ja kodumaiseid hitte," lubas Ots. Eraldi mugavusteenustena käivitab Elion klientidele ka karaoke- ja konverentsiteenused. Lisaks on peagi võimalik Digi-TV-st vaadata telesaadete kordusi.

Teo Maistel on täna 75. sünnipäev
Kauaaegsel Estonia teatri solistil Teo Maistel täitus täna 75 eluaastat, juubilar astub üles Verdi ooperis "Nabucco".
Üle nelja aastakümne Estonia solistina publikut rõõmustanud bass Teo-Endel Maiste saab täna kolleegide ja austajate õnnitlusi 75. juubeli puhul. Juubilar astub tänasel "Nabucco" etendusel üles Baali suurpreestrina - rollis, mida ta on edukalt mänginud juba üle 10 aasta.
Teo-Endel Maiste on sündinud 1932. aastal Võrus. Eesti rahvale osaks saanud saatuse keerdkäigud viisid temagi Siberisse, kus ta õppis aastatel 1957-1958 Novosibirski konservatooriumis. 1962. aastal lõpetas ta Tallinna konservatooriumi Jenny Siimoni lauluklassi. Aastatel 1960-1965 oli ta Vanemuise solist. Alates 1965. aastast on Teo Maiste rahvusooper Estonia solist. Ooperirollide kõrval on ta tegutsenud vokaalsümfooniliste suurvormide solistina ja laulupedagoogina.

Eda Lõhmus avab Artdepoos maalinäituse
Tallinn
"Tegelikult ei ole ühtegi poolt, kuid ikkagi seostame ülevat poolt ülemaga ja alamat alamaga, kõik igatsevad pilgud vaatavad ülespoole, maa seest õhu kätte. Keegi ei tea, miks või kuidas tegelikult lood on. Miski kisub kaasa, kogu aeg on püüd midagi teha ja saavutada ja saada. Ja kõik arvavad, et nad teavad, kuhu poole peab minema ning tihtipeale peavad seda pigem ülemaks kui alamaks," kommenteerib oma näitust Eda Lõhmus ise.
2001. aastal Tartu ülikooli maalikunsti eriala lõpetanud ja praegu samas õppeasutuses magistratuuris õppiv kunstnik on erinevalt noorte kunstnike seas levinud suundumisele tegeleda uute meediatega truuks jäänud traditsioonilistele maalikunsti vahenditele. Lõhmus jätkab abstraktses laadis maalimist, kuid arendab seda oma viimastel maalidel veelgi nüansseeritumalt edasi.

Nädalavahetusel linastub Kumus dokfilm Tõnu Kaljustest
Tallinn
Film jälgib Tõnu Kaljuste tegemisi viie aasta jooksul: alates idee sünnist kuni ooperisaali või -küüni ehk Nargen Opera valmimiseni eelmisel suvel.
Produktsioonifirmas Ruut valminud film esilinastus tänavu 25. jaanuaril.
Seansid toimuvad Kumu auditooriumis 2. märtsil kell 18 ja 19.30; 3. märtsil kell 14 ja 4. märtsil kell 14 ja 15.30.
Piletid hinnaga 30 ja 50 krooni on saadaval Kumu kassades.

Von Krahli teatris kuuleb Saksa Liidumaa NRW elektroonilist muusikat
Sel reedel toimub Von Krahlis festivali Hea Uus Heli klubiõhtu 1ÖÖ% alapealkirjaga "Trans-NRW Express", mis on seotud saksa Liidumaa Nordrhein Westfahlen'i kultuurifestivaliga Ruhrpott.
NRW on piirkond, mille panus elektroonilise muusika arengusse on kirjeldamatult suur. Alates Düsseldorfist pärit Kraftwerkist kuni globaalse mõjuga Kölni techno koolkonnani, mille üheks alusepanijaks Mike Ink aka Wolgfgang Woigti kõrval on ka sel reedel Eestit külastav Triple R aka Richard Riley Reinhold.
Richard Riley Reinhold alustas djna aastal 1984 ja on tänapäevani technomuusika arengu mõjutaja rollis juhtides selliseid väga aktiivseid plaadifirmasid nagu Trapez, Traum, My Best Friend ning olles seotud ka ajakirja De: bug kirjastamisega.
Martin Juhls on eelkõige tuntud elektroonikat ja klassikalist muusikat ühendava projekti Marsen Jules kaudu. Lisaks kasutab ta artistinime Krill.Minima oma elektroonilise abstraktse ambienti ja süvatehno suunalise loomingu tutvustamisel. Krill.Minima kontserti on võimalik näha 3.märtsil Juurus toimuval Müsteeriumil.

Soomlaste Houkka Bros esineb pühapäeval Kanutis
Tallinn
""Lapsia, lintuja ja kukkasia" tõukub Püha Fransiscuse ütlusest, et niikaua, kui on lapsi, linde ja lilli, on veel lootust. Kuidas neil õnnestub ühendada inimlik soojus, pühamehe elu, rokk ja alati mitte eriti siivsad laulusõnad, saab selgeks vaid neile, kes pühapäeval Kanutisse tulevad," ütles Kanuti Saali juht Priit Raud.
Lavastus, mida kriitika nimetas Baltoscandali pärliks, on nelja soome mehe triloogia teine osa (esimest osa, "Rändaja", mängiti 2004. aasta Baltoscandalil). Nime Houkka Bros taga on Juha Valkeapää, Tero Nauha, Kristian Smeds ja Pietu Pietiäinen.
Kristian Smeds dramatiseeris 2005. aastal Von Krahli teatris Arto Paasilinna romaani "Jänese aasta".

Klassikaraadios on märts ooperi erikuu
Ooperikuul on Klassikaraadio kavas 9 täispikka ooperiõhtut, sealhulgas 5 otseülekannet New Yorgi Metropolitan Operast.
Esmaspäeviti kell 19 on Klassikaraadio eetris helisalvestused maailma kuulsamate ooperimajade etendustest. Teiste seas kõlavad Šostakovitši "Nina" Peterburi Maria teatrist, Bizet' "Carmen" Londoni Kuninglikust ooperist ja kaks ooperiõhtut Viini Riigiooperist.
Otseülekanded Metropolitan Operast on eetris igal märtsikuu laupäeval kell 20.30, erandiks 10. märtsil Wagneri "Nürnbergi meisterlauljad", mis algab eesti aja järgi kell 19.
Neljapäeviti kell 12.30 on Klassikaraadio eetris Rahvusooperi uudised ja iganädalane kontsert eesti ooperilauljatelt.
Pühapäeva hommikuti kell 9 saab kuulata eesti ooperit kajastavat portreesaadete sarja Estonia tuntumatest lauljatest: Teo Maiste, Ivo Kuusk, Mare Jõgeva, Mati Palm. Pühapäeviti kell 13 on eetris Neeme Kuninga sari "Ooperigurmaanid", kus Rahvusooperi pealavastaja vestleb ooperisõpradega.

Sirje Protsini naisfiguurid on homsest näitusel Vanemuises
Vanemuise Publikugalerii avab teatri suure maja jalutusruumis homme kunstnik Sirje Protsini õlimaalide näituse "Dance of Life".
"Sirje Protsini naisefiguurides on renessansi-maigulist püüdu täiuslikkuse poole, ilu sõnumit toetavad kirglikud värvivalikud ja kohati ülihoogne pintslitöö," on kirjutanud kunstnik Vano Allsalu oma kolleegi iseloomustuseks.
Näitus "Dance of Life" jääb Vanemuise suures majas avatuks 1. aprillini. Vanemuise Publikugalerii tegutseb teatri peakunstniku Kristiina Mündi eestvedamisel Vanemuise suures ja väikeses majas ning Sadamateatris.
Sirje Protsin on esinenud näitustel alates 1981. aastast. 1992. aastast kuulub ta Tartu ja Eesti Kunstnike Liitu, 1996. aastast Eesti Maalikunstnike Liitu. Protsini teosed on olnud vaadata rohkem kui veerandsajal isiknäitusel Eestis, Soomes, Rootsis ja Saksamaal.

Pariisis varastati kaks Picasso maali väärtusega 50 miljonit eurot
Pablo Picasso lapselapse kodust Pariisis varastati kaks kunstniku maali väärtusega 50 miljonit eurot ehk 782 500 000 krooni.
Politsei teatel langes esmaspäeva öösel varaste saagiks maal, mis kujutab Picasso tütart Mayat nukuga ning kunstniku teise naise Jacqueline'i portree, vahendab BBC.
Jälgi sissemurdmisest kohalik politsei Picasso lapselapsele kuuluvas korteris ei tuvastanud.
Vargust uurib Pariisi politsei organiseeritud kuritegevuse rühm.
Maya Widemaier-Picasso oli kuulsa kunstniku teine laps. Maal oma tütrest valmis Pablo Picassol 1938. aastal.

Briti ja eesti kaasaegne disain kohtuvad Tallinnas
Briti Nõukogu ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum avavad 2. märtsil Briti ja Eesti disainerite näituse "Minu maailm: uus subjektiivsus disainis", mis esitleb uusi töid seitsmelt briti ja neljalt eesti disainerilt.
"Eesti ja briti disainerid mõtestavad oma töödes universaalse ja unikaalse suhet ning ei võta disaini kui pelgalt tootmisega seotut," sõnas Kai Lobjakas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist, kes on ka näituse Eesti-poolne kuraator.
"Kui tehnoloogia muudab täiuslikkuse võimalikuks ja kommunikatsiooni ning masstootmise üleilmastumine teeb visuaalse keele universaalseks, tüdinevad sellest nii disainerid kui tarbijad. Disainerid hakkavad otsima võimalusi, kuidas luua unikaalsust standardiseeritud protsesside sees. Käsitöö kogub disainis jõudu. Tulemuseks on subjektiivsuse taastärkamine," lisas Lobjakas.
Kuraatorite Emily Campbelli ja Andree Cooki poolt näitusele valitud briti disainerid töötavad erinevatel tegevusaladel - mööbli, moe ja multimeedia vallas. Igal disaineril on erinev visuaalne keel, intellektuaalne positsioon või kujundusmetoodika.

Hando Mugasto 100. sünniaastapäeva tähistab maalinäitus
Tallinna Keskraamatukogu avab sel neljapäeval peamaja näitustesaalis Hando Mugasto 100. sünniaastapäevale pühendatud näituse, kus näeb ka akvarelliklassikat Paul Burmanist Endel Kõksini.
Tallinna Keskraamatukogu avab sel neljapäeval peamaja näitustesaalis Hando Mugasto 100. sünniaastapäevale pühendatud näituse, kus näeb ka akvarelliklassikat Paul Burmanist Endel Kõksini.
Kunstnik Hando Mugasto (1907-1937) on kõrgelt hinnatud meister eesti graafikas, kelle elu jäi väga lühikeseks, kolmekümnesena suri ta südamerabandusse vaid mõned tunnid enne oma elu ühe suurema unistuse täitumist - sõitu Pariisi.
Mugasto looming on vaatamata ta elu lühidusele siiski väga ulatuslik ja selles on mitmeid huvitavaid perioode. Esmajoones hindame ta osa meie kolmekümnendate aastate puugravüüris, vabagraafikat ja silmapaistvaid raamatuillustratsioone.Traditsiooniliselt ongi kunstniku loomingust ikka eksponeeritud just seda osa.

Igaühel on võimalus valida aasta keeletegu 2006
Haridus- ja Teadusministeerium on asutanud auhinna "Aasta Keeletegu", millega tunnustatakse aasta jooksul eesti keelele suurimat avalikku tähelepanu ja toetust toonud tegu ja selle tegijat.
Kõigil inimestel on võimalik anda hääl oma lemmikkandidaadile, kes peaks saama "Aasta Keeleteo" tiitli, Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel internetis.
"Aasta Keeletegu 2006" kandidaate sai esitada kuni 25. veebruarini. Kokku esitati 16 kandidaati. Auhinna saaja otsustab valikukomisjon, mille töös on nõustunud osalema kõik Eestis viibivad taasiseseisvunud Eesti haridusministrid.
Lisaks valikukomisjoni poolt nimetatud aasta keeleteole ja selle tegijale tunnustatakse ka rahva poolt enim hääli saanud kandidaati. Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel on igaühel võimalik anda oma hääl mõnele esitatud kandidaadile kuni 9. märtsini.

Nõmme Muuseumil on täna viies sünnipäev
Nõmme on ainus Tallinna linnaosa, kus on oma linnaosamuuseum.
Täna kell 16 tähistab Nõmme muuseum oma 5. sünnipäeva. Külastajatele avati muuseum ajaloolise Nõmme raudteejaama ootesaali ja piletikassa ruumides täpselt viis aastat tagasi.
Nõmme Muuseumi juhataja Piret Loide sõnul on muuseumi tegevuse peamiseks eesmärgiks kultuuripärandit koguda ja säilitada ning seeläbi luua ühiskondlik mälu.
"Muuseum hoiab sidet minevikuga, see osutub eriti oluliseks ajalooliste muudatuste perioodil. Nõmme Muuseum tegutses 1936-40 praeguses Muusikakoolis, kui see likvideeriti, kadusid paljud esemed jäljetult. Vaid osa neist jõudis linnamuuseumi, neid oleme nüüd ka eksponeerinud," sõnas Piret Loide.

Kunst proovib aidata tavaellu naasmisel
Tallinna Sotsiaaltöö Keskus avab sel neljapäeval Tallinna Puuetega Inimeste Kojas autodidakti Anatoli Patlatenko tööde näituse.
Akadeemia tee sotsiaalmajutusüksuses elav Anatoli Patlatenko on keeruka elusaatusega mees, keda toimetulekul iseseisva eluga abistavad sotsiaaltöö keskuse töötajad.
1960. aastal Zaporožje linnas sündinud Anatoli Patlatenko on oma kunstiannet arendanud ilma juhendajate-õpetajateta. "Näitusel eksponeeritud loomi ja Tallinna vanalinna kujutavad tušijoonistused mõjuvad harmoonilistena, vaatamata autori võitlusele teda tabanud eluraskustega," leiab Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa.
"Meie kohus on suhtuda inimestesse eelarvamusteta ning võimaldada neil kasutada oma potsentsiaali tavaellu naasmiseks," ütles Kersti Põldemaa. "Inimesel peab olema võimalus avada ja arendada oma parimaid külgi ning meie majutusüksuse kliendid on saanud toetust ja abi isesisvasse ellu tagasipöördumiseks erineval moel, sealhulgas oleme soodustanud ka nende eneseteostust kunsti kaudu," lisas Põldmaa.

EKA Nahakunsti osakond avab juubeli puhul näituse
Sel reedel tähistab Eesti Kunstiakadeemia Nahakunsti osakond oma 90. juubelit näituse "Corium" avamisega EKA galeriis.
Näitus "Corium" tutvustab valikut viimaste aastate silmapaistvamatest üliõpilastöödest.
Nii nagu coriumil ehk pärisnahal, on ka valitud tudengitöödel oma aja nägu, muster ning käekiri. See on nooruslik, värvilisem, humoorikam ja teravmeelsem kui kunagi varem.
Samaaegselt näituse avamisega esitleb Nahakunsti osakond ka uut juubelikataloogi, mis käsitleb viit viimast aastat erialaõppes ning on jätk 85. aastapäevale pühendatud ning osakonna ajaloost ülevaate andnud kataloogile.
Näituse on koostanud ja kujundanud Ülle Allik, Karen Milistver ja Jaana Päeva.

Mai Murdmaa lavastatud "Antigone" näitab avalikkuse mõju indiviidile
Kumus etenduv sõnalis-tantsuline "Antigone" keskendub ootuste ja kohustuste koormale.
Kui Sophokles nägi Antigonet märtrina ja Jean Anouilh kapriisitarina, siis Mai Murdmaa tõlgendus 20-aastasest Antiik-Kreeka tragöödia kangelannast on ambivalentsem. Ühelt poolt on Murdmaa Antigone (Eve Andre) põhimõttekindel, teiselt poolt lihtsalt jäärapäine, omamoodi kalkuleeriv, aga peamiselt meeletult segaduses.
Antigone ongi nagu laps, kes on midagi pähe võtnud ja ei lase end valitud teelt kallutada. Ta on otsustanud kaarnatele nokkida jäetud venna juures läbi viia tollele keelatud matmisprotseduurid, kuigi ta ise sisemuses neisse ei usu. Ta on otsustanud end ohverdada selle venna eest, kes püüdis mitmel korral nende isa Oidipust tappa.
Kuigi Antigone käitub justkui mõtlematult, kinnitab jutustaja (Martin Veinmann), et neiul oli kindel ülesanne. Antiik-Kreeka tragöödiate tegelastel ongi oma saatus, mida nad kõik tunduvad ka teadvat.

Eestis annab kontserte paljukiidetud Petersen Quartett Saksamaalt
Eestis esineb Petersen Quartett Saksamaalt, kus teeb kaasa Eesti tšellist Henry-David Varema. Kontserdid on täna Estonia kontserdisaalis ja homme Tartu Jaani kirikus.
Koos Varemaga musitseerivad kvartetis viiuldajad Conrad Muck ja Daniel Bell ning vioolamängija Friedemann Weigle. Kavas on Mozarti, Šostakovitši ja Beethoveni keelpillikvartetid.
Petersen Quartett esineb regulaarselt sellistes olulistes maailma muusikakeskustes nagu Londoni Wigmore Hall ja Pariisi Louvre, Edinburghi, Rooma ja Madridi muusikafestivalidel jm. Ansambel on saanud kõrgeid autasusid - 1993. aastal Deutsche Grammofoni, 1995. aastal Choc de l'Année', 1999. aastal Echo Prize'i jne.

Parem pool Dostojevskit kui tühi koor
Hendrik Toompere jr mängib keerukamat materjali lavastades kõrgetele panustele.
Draamateatri "Sortside" lavastuse ebaõnnestumiste lohutuseks on teoses siiski näha pingutust teha suurt kunsti. Ja selle ebaõnnestumisega on ka nii nagu on - kindlasti ei ole Hendrik Toompere lavastus Draamateatri repertuaari põhjas.
"Sortside" lavastuses on tugevaid kohti piisavalt, et pidada Dostojevski suurromaani ettevõtmist põhjendatuks. Siin on teravat mängu ja teravaid olukordi, inimeste alandamist ja hullutamist. Elamuseta "Sortsid" ei jäta. Mait Malmsteni, Jan Uuspõllu, Kaie Mihkelsoni, Margus Prangli, Raivo E. Tamme ja Ain Lutsepa rollides on sära ja väljendusrikkust. Neis on näha Dostojevski teosele vastavat näitlejamängu laadi, mis veenab ja kaasa elama paneb.

Nele-Liis Vaiksoo teeb Estonias debüüdi Pipina
Muusikalirollidega tunnustust kogunud Nele-Liis Vaiksoo esineb esmakordselt Rahvusooper Estonia laval 3. märtsil esietenduvas lastemuusikalis "PIPI! NUKI! PUHH!"
Lõbusas ja vaimukas muusikaetenduses lastele ja lapsemeelseile kõlavad lemmiklaulud Estonia teatri kõigi aegade menukamatest lastemuusikalidest "Pipi Pikksukk", "Nukitsamees" ja "Puhh".
Nele-Liis Vaiksoo sõnul on esmakordne ülesastumine Estonias tema jaoks suur au ja väljakutse. Võtsin kutse Estoniasse pikemalt mõtlemata vastu. Pipi rolli on varem teinud lauljad, kellest olen lapsest saadik lugu pidanud.
"Samas ei ole ju tegu sama etendusega, mis publikut seni aastate jooksul Estonias või ka Linnahallis on rõõmustanud. Pipiga kõrvuti on selles etenduses laval ka Nukitsamehe ja karupoeg Puhhi loo tegelased. Seepärast on loomulik, et püüan oma rollilahenduses leida senisest natuke erinevaid võimalusi ja nüansse," lisas Nele-Liis Vaiksoo.

Kanada wrestlingusportlane tuleb Eestisse tuuseldama
Esimest korda Eestis on kõigil huvilistel oma silmaga võimalik jälgida USAst alguse saanud vaatemängulist wrestlingushowd.
Kanadast pärit showmaadleja ja wrestlingustaar Starbuck osalusel toimub 9.-11. märtsil Tallinnas Saku Suurhallis üritus Elumoto 2007, kus demomatšides astuvad lisaks Starbuckile võistlusmatile Skandinaavia maadlustähed StarkAdder, Salama ja Valentine.
Starbuckil on viimase aja saavutustest ette näidata Itaalia, Soome ning Euroopa meistritiitel. Canadast pärit 33-aastane mees võistleb hetkel Fight Club Finland ridades, kus töötab ka treenerina.
Wrestling on ameerikast alguse saanud vaatemänguline võitlussport, kus sportlased kehastuvad erinevateks tegelaskujudeks. Võitlus paistab silma löökide, tiheda füüsilise kontakti ja ka hüpete poolest.

Noorte huvikeskusest saab sel reedel muusikaline loomaaed
Reedel toimub Viimsi Huvikeskuses noortebändide festival "Band Zoo Fest 2007", mis on juba järjekorras kuues ja vaatab tagasi 80-te diskoajastusse.
Lisaks kohalikele noortebändidele astuvad üritusel "Band Zoo Fest 2007" üles GangBang Familya ning peaesinejana ansambel Ursula, kes sai tuntuks just läbi noortebändide festivali.
MTÜ Viimsi Huvikeskuse ja Viimsi Noortekeskuse korraldatav "Band Zoo Fest" on traditsiooniline noorte muusikaüritus Viimsis, kus igal aastal saavad esinemisvõimaluse mitu kohalikku noortebändi, mis viljelevad erinevaid muusikastiile - sellest ka ürituse nimetus. Lisaks kohalikele on ka külalisesinejaid.
Õhtu jooksul astuvad üles bändid Purple Gang (Viimsi-Tallinn), Kajakas (Viimsi), Figure of Speech (Pirita), GangBang Familya (Lasnamäe), @AD (Tallinn-Viimsi) ja peaesinejana Ursula. Avatud on diskoteemaline stiilikohvik ja õhtu lõpetab öödisko, kus 80-te megahitte mängitakse lintmagnetofonidelt.

Jaapanis saab varsti burgeri eest telefoniga maksta
Jaapanis saab varsti hakata kiirtoidu kohtades maksma mobiiltelefoniga.
Jaapanlastele meeldib väga idee mobiilimaksetest ning mõningates kohtades, näiteks ühistranspordis on seda juba tublisti rakendatud, vahendab BBC.
Turuanalüüsi firma Jupiter spetsialist Julie Ask leiab, et selline maksemeetod võimaldab ettevõtetel jälgida inimeste tarbimisharjumusi ning muuta vastavalt nendele näiteks söögikoha tootevalikut.
Ettevõtmist hakkavad ellu viima Jaapani suurim mobiilsidefirmasid DoCoMo ning McDonalds.

Narva noored saavad uue skatepargi
Uus rulapark tuleb umbes 600 ruutmeetrit suur ja seal saab trikitada alates juunist.
Skatepargi projekt näeb ette umbes 600 ruutmeetri suuruse pargi rajamist Narva linna Pähklimäe linnaosasse ja see peaks valmima tänavu juunis. Projekti tulemusena soovib Narva linn luua paremad tingimused noorte vaba aja mitmekesisemaks sisustamiseks.
Eesti siseministeerium toetab projekti "Narva skatepargi rajamine" 240 665 krooniga. Uue skatepargi kogumaksumus on 300 832 krooni, Narva linna panus moodustab sellest 60 167 krooni.

Legendaarsel Peda Folgil tänavu 35. juubel
Sel kevadel oma 35. juubelit tähistav tudengibändide festival Peda Folk alustas tänavu esinema pääsevate ansamblite väljaselgitamist.
Peda Folgi 35. sünnipäeva puhul toimub 17. aprillil Rock Cafes pidu, kuhu pääsevad esinema viis tudengikollektiivi. Konkurss esinema pääsejate vahel on alanud.
Tänavune Peda Folk tuleb tänu juubelile erakordne ja rõhutatakse festivali järjepidevust ning populaarsust. "Kõik sai alguse aastal 1972, kui tänaste pedafolkijate vanem generatsioon kogunes meie esimesele üritusele. Nüüd on lava ja saal tänaste tegijate päralt. On ju Peda Folgilt tuule tiibadesse saanud sellised esinejad nagu Jaan Tätte, Skriimsilm ja Vägilased" ütles Peda Folgi peakorraldaja Elina Keva.
Peda Folk on suurepärane võimalus noortele bändidele, et saada esinemiskogemus professionaalsel laval suure auditooriumi ees. Seal esineda soovivatel tudengibändidel tuleb hiljemalt 16. märtsil saata oma materjalid peo korraldajatele aadressil: www.esindus.ee/pedafolk.

Sadamateatris võistlevad erivajadusetega lapsed ja noored laulmises
6. märtsil toimub Tartus, Sadamateatris kolmas Erivajadustega Laste ja Noorte lauluvõistlus.
Lauluvõistluse korraldab korraldab Tartu Kroonuaia Kool ja sellest võtab osa 15 erivajadustega laste kooli üle Eesti. Laule hindab kõigi osalevate koolide esindajatest koosnev žürii. Lavalist esinemist proovivad ka koolide õpetajad.
"Traditsiooniliselt korraldab lauluvõistluse võitja kool ning nii on see au langenud juba teist korda Tartu Kroonuaia Koolile," sõnas ürituse peakorraldaja Aivar Juuse.
Erivajadustega Laste ja Noorte lauluvõistluse idee elustas Vaeküla Kool 2003 aastal, esimese võistluse üle aastate korraldas aga Kosejõe Kool 2005. aastal.

New York kavatseb keelustada sõna "neeger" kasutamise
New Yorgi linn võib neljapäeval mustanahalise linnavalitsuseliikme Leroy Comrie ettepanekul võtta vastu otsuse keelata sõna "neeger" kasutamine.
Leroy Comrie on teiste poliitikute toel kutsunud ka meelelahutustööstust üles mitte andma eetriaega artistidele, kes kasutavad sõna "neeger". Eriti on suunatud tema surve telekanali BET (Black Entertainment Televison) vastu, mis on peamiselt mõeldud mustanahalisele publikule, vahendab ETV24.
Juba praegu on terve rida väiksemaid kohti USAs sõna "neeger" kasutamise keelanud ning paljudes kohtades on arutelu küsimuse üle käimas. New Yorgis küsimuse tõstatamine on viinud linna aga juhtuvale positsioonile kogu USAs käivas debatis ning keelu toetajate hinnangul pole küsimus mitte ühes väljendis, vaid poliitilises korrektsuses laiemalt.

Scorsese ja Jagger ühendavad jõud
Värske Oscari võitja Martin Scorsese ja legendaarse Rolling Stones'i solist Mick Jagger asuvad tegema filmi muusikaärist ning sellega kaasnevast elustiilist.
Filmi nimeks saab "The Long Play" ning selle süžee hõlmab lühidalt öeldes kõike, mida seostatakse muusikaäriga viimasel kolmekümnel aastal, vahendab Reuters.
Filmi loomises on kandev osa ka William Monahanil, kes kirjutab filmile stsenaariumi. Teda pärjati samuti tänavu Oscariga parima mugandatud stsenaariumi loomise eest Scorsese lavastatud filmile "Kahe tule vahel".

Tudengijazz külastab viie päevaga kolme linna
Tänavusel Tudengijazzi festivalil astub 6.-10. märtsini Viljandis, Tartus ja Tallinnas lavale kuni 30 esinejat nii Eestist kui välismaalt.
1980ndal aastal väikese grupi tudengite peades tekkinud mõte oma jazzmuusikafestivalist, mis võiks korraks aastas koondada muusikaõpilasi suureks sõpruskonnaks, on teinud igal aastal taassünni.
Festivali tudengijazz 2007 korraldajad rõhutavad, et alati on korrapärasuse kõrval ka korrapäratust, on tuttavamaid nägusid ning täiesti uusi noori muusikuid ning ansambleid, lisades, et kord aastas on Eestis võimalik lavale astuda kõigil noortel muusikutel, kel selleks soovi.
Eelnevate aastade festivalidel on olnud esinejaid ansamblit Soomest, Rootsist, Norrast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, USA'st, Lätist, Leedust, Venemaalt, Türgist ja mujalt. Lisaks ettevalmistatud kavadega ülesastumistele on alati aset leidnud ka ootamatud ja spontaansed jamsessionid, kus välismaiste noorte tippude kõrval on ka meie muusikuil võimalik end proovile panna.

Ultima Thule - ajatu ja ühiskonnakriitiline
Sel nädalal juubelikontserte andval ansamblil Ultima Thule on viimase 20 aasta jooksul olnud igasuguseid aegu, lõpuks on kätte jõudnud erakordselt head.
Hingan aegamööda mööduvaid aegu. Ultima Thule on 20 aastat vana. Täpselt sama vana kui ansambel Terminaator. Ja vist veidike noorem kui Vennaskond, mille Tõnu Trubetsky hiljuti laiali saatis, sest bänditegemine võimaldavat tal vaevu korteri kommunaalmakseid tasuda.
Ajad on hämmastavad sõltumata ajast, mil sa neid uurid. Ultima Thule - mulle näib - on alati olnud eelkõige aegadega maadlev seltskond. Ja aegu on Thulelgi viimase 20 aasta jooksul olnud igasuguseid.
Üleeile Tallinnas Vene Teatris oma juubelikontsertide seeria käivitanud ansambel võib olla õnnelik selle üle, et igasuguseid aegu on olnud ka neil inimestel, kellele ja kellest nad oma "eestikeelseid boogie woogie'sid" on veeretanud.

Sõpruses näeb tudengifilme
Tallinna kinos Sõprus näeb täna õhtul eelmise aasta parimaid tudengifilme. Linastuvad Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakooli (BFM) esimese filmifestivali "Püha lehm!" ("Holy Cow!") parimad filmid. Millised täpselt, hoitakse saladuses.
Žürii, kuhu kuuluvad näiteks mullu Eesti parimaks filmiajakirjanikuks tunnistatud Margit Tõnson ja filmirežissöör Jaak Kilmi, annab välja preemiad parimale mängu- ja dokumentaalfilmile ning teleformaadile.
Allkirjastatakse filmoteegi loomise sponsorleping Hansapangaga, kes toetab BFM-i Baltimaade meediateegi loomist järgneval kolmel aastal igal aastal 100 000 krooniga ning koos Delfiga esitletakse uut eesti filmide internetilehte, millelt saab alla laadida esialgu eelkõige tudengifilme.

Internet: www.notrly.com/jackbauer/index.php
Internet: www.notrly.com/jackbauer/index.php - Sellele leheküljele on keegi nutikas kogunud kultussarja "24" peategelasest Jack Bauerist inspireeritud kilde. Stiilinäide: "Jack Bauer ei pea sööma, magama ega tualettruumi kasutama, sest tema siseorganid kardavad teda välja vihastada". Tõsi, nalja mõistmine eeldab sarja tundmist.

Šokolaadipoisid lõid liidrit
Käsipall
Kiili spordihoones peetud kohtumise esimese poolaja võitis Chocolate Boys 15: 14, teisel poolajal suurendasid võõrustajad edu veel kolme värava võrra ja võitsid 29: 25. Valdar Noodla viskas 6, Rain Kullamaa 5, Priit Kotsar ja Riho-Bruno Bramanis 4 väravat. Mängu edukaim oli Serviti ja kogu liiga edukaim väravakütt Mait Patrail 9 tabamusega, Siivo Sokk lisas 6 väravat.
Šokolaadipoiste võit tähendas, et neil säilis veel vähemalt teoreetiline võimalus põhiturniiri lõpuks põlvalasi edestada. Mõlemad klubid on pidanud 30 mängu, Servitil on punkte 35 ja Chocolate Boysil 34. Kolmandal kohal paikneb 29 punktiga valitsev meister HC Kehra, kes selles voorus oli kodus parem HC Tallasest 32: 27 (16: 12). Roman Glinkin viskas kehralaste kasuks 9, Risto Lepp 6 ja Indrek Lillsoo 5 väravat. Tallase täpsemad olid Martin Johannson 7 ning Antti Rogenbaum ja Taisto Haug 6 väravaga.

Balta ja Liimask sise-EM-il ei stardi
KERGEJÕUSTIK:
Treeninglaagris viibivat Baltat tabas jalavigastus, Liimaski võistlemisele tõmbas kriipsu ootamatu haigestumine, vahendab Sportnet.
"Hoojooksul läks jalg alt ning treeningutega oli selleks korraks ühel pool," kirjeldas Balta treener Andrei Nazarov.
"Jalapöial on praegu sinikas, kuid käia juba kannatab. Iga päevaga läheb paremaks, kuid selge on see, et EM-il on sellises olukorras võistlemine välistatud." Nazarovi sõnul andis pöid tunda juba jaanuari alguses, kuid konsultatsioonid doktor Mihkel Mardnaga ning õigeaegne ravi ja puhkus sundisid valu taanduma.
"Lanzarotel läksid vorm ja enesetunne pidevalt paremaks ning lootsime EM-il hästi võistelda," märkis Nazarov. Nüüd järgneb kahe- kuni kolmenädalane sunnitud puhkus ning siis jätkatakse treeninguid suvise hooaja nimel. "Kurb, aga talvine hooaeg pole meil õnnestunud juba mitu aastat järjest," nentis Nazarov.

Saue sai Lahtis kaheksanda koha
Laskesuusatamise MK-etapil Lahtis võitis 15 km individuaalvõistluse sakslanna Andrea Henkel, Evelin Saue oli kaheksas.
Endine olümpiavõitja Henkel tegi küll ühe möödalasu, kuid edestas finišis teise koha saanud ning veatult lasknud prantslannat Florence Baverel-Robert'i 31,6 sekundiga.
Eveli Saue (pildil) sai tänasel võistlusel kaheksanda koha, erilist kiitust väärib asjaolu, et Saue pääses täna trahviringideta. Võitjale kaotas Saue 1.31, 2, vahendab Sportnet.
Mullu 13. detsembril oli Saue Austrias Hochfilzenis peetud sama distantsi võistlusel viies. Ka tookord võitis Henkel, eestlanna kaotas talle 1.30, 3-ga, kuid selle sees oli ka üks trahviminut.
Henkeli ja Baverel-Roberti järel võttis kolmanda koha valitsev maailmakarika omanik sakslanna Kati Wilhelm, kes tegi kaks möödalasku ja kaotas kaasmaalasele lõpuks 55,1 sekundit. Wilhelmist vaid 0,2 sekundi võrra aeglasemini läbis distantsi Anna Carin Olofsson Rootsist. Sauet edestasid veel hiinlanna Liu Xianying (+59,3 /0), Anterselva MM-i üks kangelasi sakslanna Magdalena Neuner (+1.19, 0/2) ja tema kaasmaalane Kathrin Hitzer (+1.25, 0/2).

Eestit väisab maailmakuulus wrestlingusportlane Starbuck
Esimest korda on Eestis oma silmaga võimalik jälgida USA-st alguse saanud vaatemängulist wrestlingushowd maailmakuulsa sportlase Starbuck osalusel.
Tallinnas Saku Suurhallis toimub 9.-11. märtsil Elumoto 2007 demomatshid, kus astuvad lisaks Starbuck'le üles Skandinaavia tähed StarkAdder, Salama ja Valentine.
Starbuckil on viimase aja saavutustest ette näidata Itaalia, Soome ning Euroopa meistritiitel. Canadast pärit 33-aastane mees võistleb hetkel Fight Club Finland ridades, kus töötab ka treenerina.
Wrestling on ameerikast alguse saanud vaatemänguline võitlussport, kus sportlased kehastuvad erinevateks tegelaskujudeks. Võitlus paistab silma löökide, tiheda füüsilise kontakti ja ka hüpete poolest. Pealtnäha tundub, et maadlejad võivad üksteisele tõsiselt viga teha, siiski on tegemist osava näitemänguga, milles löövad kaasa mõlemad.

Arsenali arst päästis John Terry elu
JALGPALL:
Lewin oli esimesena platsis, kui võitluses palli pärast Arsenali mängija Abou Diaby jalg tabas väga õnnetult Terry nägu, vahendab Sportnet.
Tugeva löögi tagajärjel vajus Terry kõhuli murule maha, ta kaotas teadvuse ja tema keel jäi kurku kinni, mis takistas hingamisteid.
Lewin keeras oskuslikult vastasvõistkonna kapteni pead ja sättis Terry keele õigele kohale tagasi, võimaldades kannatanul paremini hingata. Tugeva löögi tõttu arvasid mõned mängijad, et Terry sai surmahoobi.

Kanepi teise ringi vastane on itaallanna
TENNIS:
Mäng peetakse kolmapäeval, 28. veebruaril kolmandal väljakul, algusega kell 23.00 siinse aja järgi, vahendab Sportnet. 
Avaringis alistas Kaia Kanepi esmaspäeval hispaanlanna Conchita Martinez Granadose 6: 2, 6: 2.

Bulgaaria kohtunikud said eluaegse punase kaardi
JALGPALL:
Nii karmi otsuse põhjustasid apsakad, millega need viis kohtunikku said hakkama Bulgaaria meistriliiga mängudes, vahendab Sportnet.
"Momtšil Vraikov ja Dimitar Dimitrov tegid suurel hulgal valeotsuseid, nende peale laekus enamikelt meistriliiga klubidelt rohkearvuliselt kaebusi," teatas kohtunike komitee president Borislav Aleksandrov.
Otsus kõrvaldada kohtunikud, tuli kahe nädala pärast peale seda kui mõned Bulgaaria jalgpalliklubid, nende hulgas Sofia Levski ja CSKA väljendasid suurt rahulolematust kohtunike tegevusega. Klubid nõudsid määrata mängudele välismaalastest kohtunikke.

Jooksupiigade Uljase ja Mägi duellis hoitakse üksteisele pöialt
Maris Mägi näol on Egle Uljasele tekkinud konkurent, kes aeg-ajalt näitab kandugi.
400 meetri spetsialist Maris Mägi ja poole pikemale distantsile keskenduv Egle Uljas kohtuvad võistlusrajal harva.Viimati suvistel Eesti meistrivõistlustel, kus Mägi võitis staadioniringi jooksus rekordinaist veenva üleolekuga.
Seda tulisem on piigade heitlus rekordiraamatus: Uljasele kuulusid kõik Eesti sisemargid 300 meetrist kuni ühe kilomeetrini, kuni Mägi ta tänavu veebruaris 400 meetri rekordinaise aust ilma jättis.
12 küsimust

Rockile teine kaotus järjest
Tartu Ülikool/Rock kahjustas oma edasipääsemislootusi, kui kaotas üllatuslikult kodusaalis 79: 80 Balti liiga II divisjoni viimasele Panevežysele.
Rock alustas mängu loiult, kuid läks pärast haigusest paraneva Gert Kullamäe kolme tabavat kaugviset siiski juhtima 14: 6. Vastased leidsid aga samuti viskekindluse ning poolajaks leidis Tartu end neljapunktilisest kaotusseisust.
Poolaja keskel seisu viigistanud Rockile Panevežys siiski võitu ära ei andnud. Kuigi Tanel Tein viis Rocki kaks sekundit enne lõppu punktiga ette, vilistati Martin Müürsepale seejärel viies viga. Teenitud kaks vabaviset tabas Andrius Stasaitis. Järelejäänud 1,8 sekundiga ei suutnud Tartu enam midagi ette võtta.

Kalev/Cramo lausa purustas leedulased
Kalev/Cramo võitis eile kodusaalis Balti liiga teise divisjoni olulises mängus Kedainiai Nevešise 101: 51.
Turniiritabel lausa nõudis kodumeeskonnalt võitu: Kalev ja Nevešis jagasid enne eilset kuue võiduga teist-kolmandat kohta Tartu Rocki järel, kellel oli kaks võitu enam. Ainult teise divisjoni kaks paremat pääsevad play-offi esimese divisjoni kahe nõrgema vastu. Teise divisjoni kolmas säilitab koha Balti liigas ka järgmisel hooajal.
Kalevil jääb vahegrupis pidada nüüd veel viis mängu. Kahel korral kohtutakse Sakalaiga, korra Rocki, Panevežyse ja Neptunasega. Võit tegi Kalevi seisu enne viimaseid mänge veidi soodsamaks, ent käes pole veel midagi.

Jaak Mae pääses starti
Eile vereproovi andnud Jaak Mae hemoglobiininäit langes lubatud tasemele ja ta teeb täna avaetteaste 15 km vabatehnikasõidus - alal, mida otepäälane enne MM-i ei kavandanud.
Peamised medalisoosikud: sakslased Tobias Angerer ja Axel Teichmann, norralane Petter Northug, prantslane Vincent Vittoz, venelane Jevgeni Dementjev, itaallane Pietro Piller Cotter. Stardib ka Norra laskesuusaäss Ole Einar Bjørndalen.

Doktor Mardna: ettevalmistus MM-iks jäi lühikeseks
Kristina Šmiguni arst Mihkel Mardna jäi üheksanda koha järel sama nõutuks kui sportlane ise. "Eeldusi medali pärast võidelda ju oli," leidis tohter.
Mihkel Mardna, kas Kristinalt Sapporos medalit lootnute optimism põhines pettekujutelmal?
Meil jagub mõtlemisainet. Näiteks - mida see tähendab, et tõusudel ei kaotanud Kristina kellelegi, kuid laskumiste ja lausikuga andis ära palju sekundeid. Kui ta suudab tõusudel rühkida liidrite tempos, siis ta ei saa ju halvas vormis olla...
Kristina lihaskond on väga heas seisus, südametöö ja muud näitajad samuti. Pulss lõi tänase (eilse - toim) võistluse eel tavapärasest veidi kiiremini, aga enne starti, kui ärevus juba sees, on alati nii.

Kristina Šmigun: nagu pind torgiks silmas
MM-il vaid üheksanda ja kümnenda koha saanud Kristina Šmigun tunnistas, et tema praegusest kehalisest vormist ei piisa medali võitmiseks.
Šmigun startis 10 km vabatehnikasõidule väga hea enesetundega, tegi parima suusavaliku ja pingutas nagu jaksas, ometi sai kõigest üheksanda koha.
Pärast võistluse lõpetamist pilgu tabloole heitnud Šmiguni hämmastas suur allajäämine. Karjääri viimasele hooajale kuldmedaliga ilusa punkti pannud tšehhitar Katerina Neumannova edestas teda 57,9 sekundiga.
Kahekordne olümpiavõitja istus löödult riietumisalas ja jõi spordijooki. Eesti Päevalehe piltnik jäädvustas väsinud ja kurva 30-aastase naise.
"Teate, ma ei julge midagi öelda!" hüüatas Šmigun, vaagides oma võimalusi laupäeval peetavas 30 km sõidus. "Ma ei julge midagi oma suust välja öelda! Teate, kuidas ma tahan hästi sõita! See oleks nagu pind silmas, hirmsasti tahan seda!"

Tallinna sünagoogi ehitanud firma sihib Venemaal rammusat äri
AS Kolle kavatseb börsilt raha kaasates tõusta juhtivaks Eesti ehitusfirmaks Venemaal.
Eestis seni suurte ehitusfirmade varjus tegutsenud Kolle kavatseb koos investeerimispangaga United Partners teha rammusat äri Moskvas ja Peterburis, kus uute elu- ja büroopindade suur nõudlus tõotab hiigelkasumit, kinnitab ettevõtte juht Igor Geller.
Sihikul on 120-250 miljoni kroonise maksumusega hoonete rajamine. Edu korral teenitakse iga objekti paigutatud kroon isegi kuni paarikümnekordselt tagasi, väidab Geller. Kui järelmüügipindade turul valitseb Moskvas praegu hinnastagnatsioon, siis uue objekti ruutmeetri hind võib olenevalt asukohast tõusta müügi käigus ligi 36 000 kroonilt rohkem kui 600 000 kroonini.
Kuid ahvatlevate teenimisvõimaluste kõrval on Venemaal ka suured riskid, neist suurimad tulenevad seadusandlusest ja poliitikast, räägib United Partnersi nõukogu esimees Tarmo Rooteman. Venemaal pole investoril veel tänapäevalgi võimalik maad osta, mistõttu objektid rajatakse investeerimis-rendilepingute abil.

Ahti Kitsiku firma Codehoop teeb tarkvara Silicon Valleyle
Google'i konkursil osalemine avas 25-aastase üliõpilase jaoks Silicon Valley uksed.
Codehoop on eelmisel sügisel Ahti Kitsiku loodud tarkvarafirma. Kuigi firma kolib alles sel nädalal oma esimesse kontorisse, on seljataga juba töö börsil noteeritud suure tarkvarafirma Red Hat tellimusel. Käimasolevad kuud on täidetud uute tellimustega teise suure Silicon Valley firma jaoks.
Google'i kaudu Silicon Valleysse
Kitsiku tee Silicon Valleysse algas mullu kevadel, kui ta võttis osa Google'i konkursist "Summer of Code". Vormiliselt on asi lihtne: iga kandideerija teeb ettepaneku, millist tarkvara ja kuidas ta tahab paremaks muuta. 6338 kandideerijast läbis sõela 630 tudengit, nende hulgas üks eestlane.
Kitsiku konkursipakkumine oli seotud programmi Eclipse parandamisega. Eclipse on programm, mille abil kirjutatakse teisi programme. Kitsiku idee taustaks oli nüanss, mis teda ennast Eclipse kasutajana häiris. Igaüks, kes kasutab tekstide kirjutamiseks Wordi, teab, et kui kirjutatav rida jõuab paremasse äärde, siis läheb tekst automaatselt uuele reale. Eclipse'is seda võimalust polnud. Automaatset reavahetust Kitsik tekitama asuski. Sai valmis ning preemiaks 4500 dollarit ehk 54 000 krooni auhinnaraha.

Tiit Vähi võttis Narva-Jõesuus aja maha
Vähi kinnitas veel augustis, et tahab Narva-Jõesuusse lukshotelli teha.
Eesti ja Venemaa keerulised suhted poliitikas sunnivad Narva-Jõesuus puhkekeskusi arendavaid ärimehi ettevaatlikkusele.
Narva-Jõesuu ajaloolise kuursaali kohale luksushotelli kavandanud Tiit Vähi ütleb, et seoses teravnenud poliitilise olukorraga on ta oma Narva-Jõesuu projektid peatanud.
"Üle ei maksaks dramatiseerida, kuid arvestades, et suhted Venemaaga on Ida-Virumaa majanduselu üks aluseid, siis otsustasime natuke muutunud olukorda analüüsida," räägib Vähi. Taustaks on juba mitmendat kuud tuure koguv poliitiline pinge Eesti ja Venemaa vahel, mille võimendajaks on lähenevad riigikogu valimised ja kära pronkssõduri monumendi ümber.
Narva-Jõesuu plaanide pidurdumise kõrval mainib Vähi ka silda üle Narva jõe. Ekspeaminister on teatanud soovist koos kompanjonidega ehitada erasild üle piirijõe. "Meie osaks jääks silla ehitus, tolli ja piiristruktuurid oleks vastavalt Eesti ja Venemaa teha," räägib Vähi. Ka selles osas on väike paus. Oodatakse ära riigikogu valimised, et siis koos uue valitsusega püüda sillakavale ametlik käik anda.

Ossipenko telekanal ülistab Kohtla-Järve võimu
Kohtla-Järve linna majanduselu valitseja Nikolai Ossipenko on oma vürstiriiki liitnud ka kaablivõrgus leviva telekanali Lites. Kanali programm on segu kohalike sündmuste kajastamisest ja ülistuslaulust Kohtla-Järve keskerakondlastest võimumeestele.
Opositsioonipoliitikutel Litesi saadetesse asja pole, isegi tasutud reklaami kujul mitte. "Eelmiste valimiste eel proovisime," räägib linnavolikogu opositsiooni esindaja Eduard Odinets. "Seekord ei hakka üritamagi. Pole mõtet, kõik teavad, kuidas siin asjad käivad." Sama rida ajab ka Kohtla-Järvel tasuta levitatav nädalaleht Panorama. Erinevalt telekanalist ei kuulu see küll otseselt Ossipenkole, kuid ka nädalalehe sisu eest vastutab Ossipenko omanduses olev Lites LT.

Aare Kööp ja Rene Kuulmann ehitavad Narva-Jõesuus hotelli
Suur 11-kordne spaahotell valmib järgmise aasta kevadeks. Praegu asub samas kohas tühjalt seisev telliskivihoone, mälestusmärk kunagi nõukogude aja lõpul alustatud sanatooriumiehitusest. Kööp ja Kuulmann ostsid hotelliprojekti krundi eelmise arendaja Egeria Kinnisvara käest. "Ma ostusummat siiski ei ütleks," ütleb Kööp. Kööbi-Kuulmanni maatüki lähedal käib juba Tiit Vähi äripartneri Andrei Katkovi hotellikeskuse ehitus. Samas kõrval on ka Steve Jürvetsoni osalusega kinnisvarafondi krunt.
Aare Kööp on Filmari fotoäri omanik. Rene Kuulmann aga kunstitoetaja ning multifunktsionaalne ärimees, osalused hulgifirmas Jungent ning erinevates kinnisvaraärides.

Kas üleilmastumine viib töökohad rikastest riikidest? 
Osa majandusteadlasi on hakanud uskuma, et üleilmastumine viib läänes palgad alla.
Populistlikuma kallakuga poliitikud on kuulutanud seda väidet juba aastaid, majandusteadlased väitsid samas, et piiranguteta kaubavahetus rikastab selles osalevaid riike, sest aitab inimesi rohkem kui kahjustab.
Ent kui aastaid raiuti, et üleilmastumine ei ole näiteks USA aina kasvava sissetulekute ebavõrdsuse - 20 aasta eest ületas USA tippjuhi palk 40-kordselt keskmist ja selline suhe oli püsinud neli aastakümmet, praegu aga juba 110-kordselt - üks peamisi põhjuseid, siis nüüd kostab aina enam kahtlevaid hääli. MIT õppejõud David H. Autor nendib New York Timesile, et "praegusel hetkel ollakse nõus, et iseäranis allhanke ostmine välismaalt võib olla potentsiaalne allikas survele, mis alandab tööhõivet ja palku".

Piparmünt paneb karvakasvu kinni
Kui siiani on liigsete kehakarvade kasvuga maadelnud naised otsinud abi hormoontablettidest, siis teadlaste uus avastus võib selles osas maailma muuta.
Nii kummaline kui see ka ei tundu, vahetab liigse meessuguhormooni alla surumiseks mõeldud tabletid välja lihtlabane piparmünditee.
Vastavasisulise avastusega marssisid umbes nädalakese tagasi avalikkuse ette briti teadlased. Olgugi et tulemust välja hüüdes oldi uuritud vaid 21 katseisikut vanuses 18-40, näitas väikese grupi peal läbi viidud eksperiment üllatavaid tulemusi. Juues kaks tassi päevas ja niimoodi viis päeva järjest piparmündi lehtedest keedetud teed, alanes katsegrupis osalenud naisterahvaste meessuguhormooni hulk veres 29%. Hämmastav on sealjuures asjaolu, et teepausid mõjusid soovimatute kehakarvade levikule pärssivalt, samal ajal aga andsid juuste kasvamisele hoogu juurde.

Välk ja pauk
Nonii, nüüd on see siis tõesti käes. Mu hea klassivend, nüüdseks Eastern Europe Real Estate Investment Trusti tegevjuhina tõsiseks kinnisvaraärimeheks kerkinud Ain Kivisaar kinnitab meedias hoogsal häälel, et kinnisvarakrahhi ei tule. Sel lihtsal põhjusel, et kinnisvarakriis on juba käes.
Kivisaar väidab, et arendajad ei saa uusi projekte alustada, kuna pangad ei finantseeri neid ja planeeringud on toppama jäänud, ehitus on liiga kalliks läinud, ehitusvõimsusest jääb puudu ja jumal teab, mis veel.
Kui hakata vaatama, siis tõesti, mitmeid arendusprojekte on tabanud külm dušš. Tuletame meelde eelmise nädala sündmust, kus Eesti Ehitus Toomas Lumani eestvedamisel jättis pooleli vineerimehe Pjotr Sedini elamurajooni. Projekt ei valminud ega valminud ning kasumimäär oli madal, samuti oleks pidanud edaspidi lubade osas vassima. See Lutheri rajoonina tuntud kvartal võib vabalt olla Eesti esimene läbi kukkunud suur elamukvartali projekt.

NÄDALA TEGU: Eesti ehitusturg Vargamäe moodi
Toomas Lumanile kuuluv Eesti Ehitus saatis vineeriärimees Pjotr Sedini Grove Investile ootamatult avalduse töövõtulepingu ülesütlemiseks seoses Grove Investi kohustuste täitmata jätmisega.
Mida see siis õieti tähendas? See tähendas, et Tallinnas jäi seisma nn Lutheri elamukvartali ehitus. See omakorda tähendas, et juba maha müüdud ligi saja korteri valmimine on juuksekarva otsas.
"Eesti Ehitus küsis lepinguga võrreldes raha juurde. Ja seda koguni ligi 80 protsenti rohkem, kui algselt kokku lepitud. Meie olime nõus hinda tõstma kuni 35 protsenti," vastas Eesti Ehituse otsusele Sedin.

NÄDALA TEGIJA: Jüri Käo vallutusretk
Ettevõtja Jüri Käo vallutab jõuliselt lõunaosariike - äsja ostis Käo osalusega Balbiino ära Läti jäätisetootja Margota. Balbiino kerkis ostuga Läti turul suuruselt teiseks jäätisetootjaks.
Pisut varem soetas samuti Käole kuuluv Selver Lätis Saksa kaubandushiiglasele Lidlile kuulunud krundid ja kavatseb seal hoopis ise kõvasti laieneda. Selver on asunud samuti omanikele mõnusat kasumit teenima.
Jüri Käo on Balbiino omanik oma investeerimisettevõtte NG Investeeringud kaudu, Käo on lisaks seotud veel Kitmani, Liviko, Tallinna Kaubamaja ja näiteks ka hiljuti soetatud Kia Autoga.

Itaallaste retsept madakululiste konkurentide löömiseks
Disaini- ja kvaliteeditraditsiooniga Itaalia tootjate tulevik on
Roberto Gavazzi vaatab imetleva pilguga suurt püstist toru, mis võiks pärineda keemiatehasest, kuid on tegelikult du? ikabiin. "Näeb ju hull välja, eks?" pärib ta toote kohta, mida tema firma valmistab ja müüb umbes 4500 dollariga. "Me oleme viinud tööstusliku vormi vannituppa, et inimestel tekiks duši all käies tõeline võimu tunne."
Sellised avaldused võivad mõnele tunduda napakavõitu. Kuid uute disainiideede ühendamine teiste tööstusharude tootmisstrateegiaga on Itaalia luksusmööbli ja -vannitoavarustuse tootjale Boffile palju kasu toonud.
Boffi, kus Gavazzi on tegevjuht ja põhiaktsionär, käive kasvas mullu 2003. aastaga võrreldes 50%, 62 miljoni euroni. Ettevõte on kasumis, hoolimata tihenevast konkurentsist odavamate riikidega ning euro kõrge kursi mõjust.

Kõige tugevama brändiga linn on Sydney
Kõige prestiižikam ärilinn on New York ja kõige külalislahkusetum linn on Moskva.
Sellise tulemuse andis maade, regioonide ja linnade brände uuriva Simon Anholti detsembris läbi viidud küsitlus. Küsiti 20 eri riigis elava rohkem kui 15 000 inimese arvamust 60 linna kohta. Tallinna ja teisi Balti pealinnasid küsitlus veel ei hõlma.
Vastustes küsimusele "Kui hea paik oleks see linn äriga tegelemiseks?" sai kõige kõrgema hinde New York, teise Sidney ning kolmanda London. "Olgugi Ameerika poliitiline, moraalne, sotsiaalne ja isegi kultuuriline prestiiž langemas, pole kahtlust, et tema juhtivaid linnu tajutakse endiselt äri ajamiseks soodsate linnadena, New Yorgi edu teiste ees on veenev," kommenteerib Anholt. Sidney kõrge koha taga on tema hinnangul rohkem pehmed väärtused - pigem elukvaliteet kui otsene äripotentsiaal.

Telefoni leiutaja tiitlit ihkas mitu meest
Esimene telefoni teel öeldud lause ei olnudki "Mr Watson, tulge siia, ma tahan teid näha", vaid äärmiselt veider "Hobune ei söö kurgisalatit".
Arvatavasti usub enamik eestimaalasi end teadvat, et telefoni leiutas Šoti päritolu ameeriklane Alexander Graham Bell. Tegelikult pretendeerib sellele aule suurema või väiksema õigusega veel terve hulk inimesi. Bellile jäi vaid rõõm olla esimene, kes telefoni patenteeris. Ja loomulikult jäi talle sellega kaasnenud hiigeltulu.
Prantsuse telegrafist Charles Bourseul avaldas 1854. aastal ajakirjas L'Illustration de Paris loo, milles kirjeldas võimalust kasutada heli edastamiseks elektrivoolu. Seadet ta aga ei realiseerinud ja idee vajus unustusehõlma.
Saksa kooliõpetaja Johann Philipp Reis suutis 1860. aastal ehitada elektrilise telefoni, millega suutis saja meetri kaugusele edastada lause "Das Pferd frisst keinen Gurkensalat" (hobune ei söö kurgisalatit). Millest säärane sõnadevalik, ei oska praegu keegi öelda.

Salapärane spioonikolmnurk Moskva-Washington-Bermuda
Briti agentidena esinenud detektiivid petsid auditoorfirmast KMPG välja saladokumente.
Ühel kevadpäeval kaks aastat tagasi helises audiitorfirma KPMG Bermuda kontori raamatupidaja Guy Enrighti telefon. Toru teises otsas rääkis tugeva briti aktsendiga ennast Nick Hamiltonina esitlenud härrasmees ja palus kiiret kokkusaamist. Enright läkski. Kohtumisel teatas Hamilton, et ta on Tema Majesteedi Salateenistuse agent Inglismaalt. Veel paar kohtumist, natuke veenmist ja Enrightis tärkasid patriootlikud tunded - ta ise on Briti päritolu - ja algas mitu kuud kestnud spioonisaaga, mille käigus Enright toimetas salajastesse peidupaikadesse KPMG-st välja smugeldatud konfidentsiaalseid dokumente. Kõike ikka seepärast, et kodumaa nõudis.
Tegelikult ei olnud Hamilton aga üldsegi mitte Hamilton, vaid hoopis Nick Day, Washingtonis asuva eradetektiivibüroo Diligence töötaja. Tegu ei ole mingi nurgataguse kontoriga, firma nõukogus istub näiteks endine CIA peadirektor William Webster. Diligence'i palkajaks antud juhtumis oli üks tuntumaid Washingtoni lobby-firmasid Barbour Griffith & Rogers, kelle kliendiks omakorda Moskvas baseeruv Vene ärikontsern Alfa Group. Alfa juhiks on tuntud oligarh Mihhail Friedman.

Võlgnikud pääsevad häbipostist kolme aastaga
Uus isikuandmete kaitse seadus tõhustab oluliselt isikuandmete kaitset ning ning reguleerib avalikuks kasutamiseks antud isikuandmete töötlemist.
Uuest aastast jõustuv isikuandmete kaitse seadus parandab eraisikute andmete kaitset ning päästab võlgnikud avalikust häbipostist kolme aastaga.
Seni andmete avaldamisele ajalist piirangut ei kehtinud, mistõttu massiliselt avaldati maksehäireid seitse aastat. Isikuandmete kogumine ja avaldamine on üldiselt lubatud vaid isiku nõusolekul.
Uue korra järgi peab nõusolek olema tehingus selgesti eristatav ning jäädvustatud kirjalikult või elektrooniliselt. Näiteks ei tohi nõusolek andmete töötlemiseks olla peidetud lepingu teksti, kuna see võib tarbijal jääda tähelepanuta. Vaidluse korral eeldatakse, et andmete avaldamiseks nõusolekut ei ole, mis võib andmete avaldajale tuua kahjunõude.

BÜROKRAATIA: Ettevõtjate kohustused kasvavad

JURISTI ABI: Kasutamata puhkuse hüvitis
Kas kasutamata puhkuse hüvitist tuleb maksta ka alla kuue kuu kestnud töösuhte puhul?
Lähtudes puhkuseseaduse nõuetest, tuleb töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral tööandjal igal juhul maksta töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Seejuures ei tee seadus vahet sellel, mitu kuud töösuhe kestis.
Hüvitise maksmise puhul ei tohiks lasta end eksitada teisest puhkuseseaduse põhimõttest, mis räägib puhkuse andmisest esimese kuue kuu jooksul. Selle kohaselt on töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Seega ei kohusta seadus üldjuhul tööandjat töötajale puhkust andma, kui tööstaaž on alla kuue kuu. Viimane ei tähenda aga seda, nagu esimesed kuus kuud puhkusearvestusse ei lähekski. Lähevad ikka!

Pronksmehe poliitökonoomia
Tüli Tõnismäe pronksmehe pärast ohustab Venemaal tegutsevaid Eesti ettevõtjaid.
Märtsikuus ametisse astuv uus valitsus saaks olukorra päästa, kuulutades Tõnismäe monumendi riiklikuks pühapaigaks, kus mälestatakse kõiki Teise maailmasõja ajal Eestimaal langenud sõdureid: eestlasi, venelasi, ukrainlasi...
Kõrge ametnik peaks igal aastal 9. mail viima Tõnismäele rikkaliku pärja ning eestlasi fašistideks sõimavate vihast lõkendavate äärmuslaste asemel pidama veteranidele kõne.
Niimoodi saaks takistada asja halvaks pööramist Eesti ettevõtjate jaoks, kes tegutsevad Venemaal keskvõimu poolt kontrollimatu kinnisvara, kaubanduse ja tööstuse alal.

WTO juht: Euroopal on vabamast põllumajandusturust palju võita
WTO juhi Pascal Lamy sõnul kaotaksid tagasipöördumisest protektsionismi kõik maailma elanikud. Ta ütleb, et EL on hea näide turgude avamise kasust.
Kas mullu juulis katkenud Doha läbirääkimistering jätkub? Kas on lootust saavutada kokkulepe põllumajandussubsiidiumide küsimuses?
Läbirääkimised läksid hiljuti jälle täies ulatuses käima. Poliitilised tingimused Doha ringi lõpetamiseks on praegu soodsamad, kui nad on olnud pikka aega varem. Poliitilised liidrid kogu maailmast on selgelt väljendanud oma toetust kiirele kokkuleppe sõlmimisele. Pooldavaid seisukohti on kuulda ka äriringkondadest ja kodanikuühendustelt.
Põllumajandus on WTO läbirääkimistel alati olnud väga keeruline teema. Paljude maade majanduses on põllumajandusel väga väike osa, samas elab üle 70% maailma vaestest maapiirkondades. Ma usun, et igaüks saab juba aru, kui oluline on kaotada moonutused rahvusvahelisest põllumajanduskaubandusest.

Tuule suund Balti majandusruumis on muutunud: õhus on ärevust ning pessimistlikud prognoosid ähvardavad iseennast täide viia
Läti ja Eesti majanduse kohta tehtud prognoosid ähvardavad iseennast täide viia.
Läti hiljutises valuutaostupaanikas süüdistatud Stockholm School of Economics in Riga majandusteaduskonna taanlasest juhataja Morten Hanseni 10. veebruaril ajalehes Diena ilmunud arvamuslugu käsitles palkade kiirest kasvust eksportivatele firmadele tulenevaid probleeme.
Muuhulgas kirjutas ta ka, et sel teemal rääkides ei tohiks jätta tähelepanuta valuuta devalveerimise võimalust, mis kaupade konkurentsivõimet välisturul tõstaks.
Artikkel päädis mõne vastutustundetu märkusega - autor väitis, et tal on latte vaid taskurahaks vajalikul määral, ja võrdles Lätit Islandiga, kus vallandus aasta eest valuutakriis (nimelt on Läti 24%-ni küündiv jooksevkonto puudujäägi ja SKT suhe võrdne Islandi tollasega). Kuna aga artikli üldine toon oli suhteliselt tagasihoidlik ja rahavahetuspaanika puhkes umbes nädal pärast selle ilmumist, võib tõepõhi all olla ka viimasel ajal kõlanud väidetel, et kriisi põhjustas valuutaspekulantide SMS-kampaania, mis kirjatükki kurjasti ära kasutas.

Eesti töökohad on Euroopa Liidu tapvaimate hulgas
Statistika kohaselt on Eesti raskete tööõnnetuste kasvukiirus Euroopas esirinnas.
Euroopa Liit tutvustas eelmisel nädalal tööõnnetuste arvu vähendamise strateegiat aastani 2012. Selle raames võeti kokku ka möödunud aastad. Enamikus Euroopa riikides on raskete tööõnnetuste ja surmaga lõppenud tööõnnetuste arv eelmistel aastatel vähenenud, välja arvatud Suurbritannias, Luksemburgis ja Eestis.
Tõsi, eurostatistika on aeglase vinnaga ja kajastab tendentse aastani 2004. Kui näiteks Eesti enda statistika näitab 2000. aastal 27 töösurma, 2004. aastal 34 ja 2006. aastal 29 töösurma, võib ka öelda, et halb periood lennutas meid tabeli etteotsa.
Samas kui võrrelda 2004. aasta 34 surma Eestis, 44 Soomes ja 56 Rootsis, on selge - Eesti töökohad tapavad. Õnneks oleme vähemalt 1990. aastate keskpaiga 40-60-st surmaga lõppenud tööõnnetusest aastas liikunud helgema poole peale.

Raadio Sky Plus avab sageduse Võrumaal
Eesti enimkuulatava kommertsraadio Sky Plus saatejuhid avavad 1. märtsil Võrumaal uue saatja sagedusel 93,8 megahertsi.
Uus saatja parandab levi kogu Lõuna-Eestis, jätkuvalt töötavad ka Tartu sagedus 95,2 ja Otepää sagedus 99,1 megahertsi.
"Testisime saatjat juba alates jaanuari keskpaigast ja oleme saanud positiivset tagasisidet nii Võru linnast kui ka näiteks Mehikoormast Peipsi äärest," kinnitas raadio Sky Plus programmidirektor Priit Vare. "See sagedus oli meie jaoks auasi, sest juba varem kuulas meid Võrumaal 9000 inimest, kuigi eraldi sagedust Sky Plusil seal ei olnud," lisas Vare.
1. märtsil tervitavad Sky Plusi kõige populaarsemad saatejuhid Võru linnas oma kuulajaid. Alari Kivisaar, Kristjan Hirmo ja Lenna Kuurmaa häälestavad soovijate raadiod uuele sagedusele kell 13 kesklinna Statoili tanklas ja kell 15 Maksimarketi parklas. Seal toimuvast teevad saatejuhid ka otselülitusi raadioeetrisse.

Presidendi vastuvõttu vaadati enim teiste kanalite reklaamipausi ajal
Vabariigi aastapäeval kiikasid presidendi vastuvõttu ka teiste telekanalite vaatajad.
Emori vaadatavamate telesaadete esikümme näitab ühe publikumagneti - presidendipaari vastuvõtu - väiksemat vaatajaarvu kui eelmistel aastatel. 270 000 on väiksem isegi "Pealtnägija" auditooriumist. Emori projektijuhi Andrus Leoki sõnul ei ole eestlaste üldine vaatamisele kulutatud aeg vähenenud. "Mida pikem on saade, seda raskem on reitingut üleval hoida," ütles Leok kolme ja poole tunnise otseülekande kohta. Tabelis kajastuvad andmed, mis on terve saate minutite arvestuses saadud keskmine. "Vastuvõtu kõrgeima vaadatavusega hetk oli kella 20.25 paiku ja see oli 338 000. See langes ajahetkele, mil nii Kanal 2 kui ka TV3 eetris oli reklaamipaus," ütles Leok. Kolm nädalat TV3 kavas olnud telemäng "Võta või jäta" on näidanud kõikuvat taset. Uuritud nädalal pole saade kümne esimese hulka jõudnud, tal oli vaid 127 000 vaatajat. Nädal enne seda oldi 8. kohal (170 000), alustamisnädalal aga 21. kohal. Leoki sõnul loksub uus saade paika esimeste nädalate jooksul. "Vaadatavus oleneb samal ajal Kanal 2 eetris oleva "Reporteri" teemadest," põhjendas Leok.

Baskini anekdoodid
Kõige sagedamini küsitakse mobiiltelefoni kaudu: "Kus sa oled?"
Ja kõige rohkem on vastuseid: "Hakkan juba tulema!"
Ja selle plära pärast saavad kõiksugu mobiilifirmad tohutuid tulusid.
Ühel vastuvõtul kohtusid kaks rabi. Kogu õhtu jooksul ei vahetanud nad sõnagi. Maja peremees saadab ühe rabi ukse juurde ja küsib:
"Ma tahtsin teilt küsida, austatud rabi, miks te vaikisite kogu õhtu?"
"Vaadake, mina olen suur rabi ja tema on suur rabi. Tema teab kõike ja mina tean kõike. Millest meil siis rääkida oleks?"
Väike poiss soovib autobussist väljuda. Ukse ees seisab mees. Poiss müksab meest ja küsib:

JÄRJEJUTT (7): Ann Granger: Ütle seda mürgikeeli
Kindlasti januned sa tassi tee järele, lausus Eve äkitselt asjalikuks muutudes. "Säärane pikk sõit. Lucia - ta on endiselt mu kokk - läks hambaarsti juurde. Ma tõesti loodan, et õhtuks on temaga kõik korras. Jonathan toob praegu Sarat Londonist koju ja ma korraldasin väikese piduliku õhtusöögi. Sara igatseb sind näha ja mina tahan, et ta jääks mõneks päevaks paigale, et arutada läbi viimasedki pulmadega seotud pisiasjad. Sul pole aimugi, kui palju on teha. Ma lähen ja toon tee - sina lihtsalt istu ja puhka!"
"Ära mulle teed too!" ütles Elliott rutakalt. "Mul on vaja tööd teha. Pealegi te tahate, tüdrukud, rääkida. Näeme pärastpoole." Ta kõndis kergel kärmel sammul välja.

Meeste 15 km sõidu uskumatu võit Bergerile, Kokk 31. 
Sapporo tihedas lumesajus peetud meeste 15 km vabatehnikasõidu võitis üllatuslikult norrakas Lars Berger, parim eestlane oli Kaspar Kokk 31.
Laskesuusataja Lars Bergeri aeg finišis oli 35.50, 0. Talle järgnes 19-aastane valgevenelane Leanid Karnejenka, kelle kaotus finišis oli 35,8 sekundit. Kolmas oli sakslane Tobias Angerer, 52,4 sekundit taga võitjast.
Võitja Lars Berger ütles oma saavutust kommenteerides Norra riiklikule ringhäälingule: "Mul vedas täna stardinumbriga jubedalt. Selles pole mingit kahtlust."
"Mul olid head suusad, hea minek ja hea enesetunne, kuid kui ma pool teed olin läbi tulnud, siis tundsin suurt erinevust ja siis vaid vedasin kuidagi lõpuni. See oli nagu mööda liimi minemine."
Kaspar Koka kaotus Bergerile oli lõpuks 2.36, 3. Jaak Mae kaotas Bergerile 3 minutit ja 54 sekundit ja lõpetas 71. kohal. Peeter Kümmel oli 82. ja Priit Narusk 83 - mõlemad ligi neli ja pool minutit parimast taga.

ÜLLA-KARIN NURM: Riiklik vähistrateegia - kas vaid ennetus? 
Eesti Päevaleht kirjutas teisipäevases juhtkirjas, et vastvalminud riiklik vähistrateegia ei pööra piisavalt tähelepanu vähivastasele vaktsineerimisele ning keskendub liigselt ennetusele ehk sellele, et Eesti elanikud tarvitaksid vähem alkoholi- ja tubakatooteid.
Vähistrateegias ei räägita sugugi ainult ennetusest, mis moodustab umbes neljandiku strateegiast. Lisaks ennetustegevusele on strateegias olulisel kohal vähktõve varane avastamine sõeluuringutega, kasvajate diagnostika ja ravi, samuti taastus- ja palliatiivse (leevendava) ravi ning sotsiaalhoolekande teenused.
Vastavalt maailma terviseorganisatsiooni juhistele hõlmab ka sotsiaalministeeriumi vähistrateegia kõiki vähiennetuse ja -ravi valdkondi: varast avastamist, sõeluuringuid, tervendavat ja toetusravi ning vastavaid teadusuuringuid.
Tuntud riskitegurite, eriti suitsetamise ning teiste elu- ja töökeskkonna negatiivsete tegurite kõrvaldamise või vähendamise teel saab vältida märkimisväärset osa haigusjuhtudest. Nende pahaloomuliste kasvajate korral, mida pole võimalik vältida, saab suremust tunduvalt vähendada varasema avastamise, sh skriininguprogrammide ja efektiivsema raviga.

TIIA KÕNNUSSAAR: "Uut" vanemahüvitist lubadustest ei leia
Raadios ja televisioonis möllab reklaami-agentuuride valimiseelne jõukatsumine, millel ei pruugi poliitikaga suurt pistmist olla. Seda kohasem on uurida, milline on erakondade perepoliitika.
On tõsi, et peale vanemahüvitise pole riik viimastel aastatel lastega peredele oluliselt toeks olnud. Tuge on aga vaja - lapsevanemate koormus nii rahaliselt kui ka ajaliselt on kahtlemata suurem kui neil, kel lapsi pole.
Ja kuigi laste sündimine või mittesündimine on iga pere sügavalt isiklik otsus, on sel meid kõiki puudutavad tagajärjed, mis lähitulevikus üha enam ilmnema hakkavad.
Tugi lastega peredele
Suuremate erakondade valimislubadusi lugedes näib, et on, mida jagada, ja vähemalt lubadusi jagatakse külluslikult. Peaaegu kõik erakonnad rõhutavad pere- ja rahvastikupoliitika olulisust ning programmides on üsna palju ühist.

HEIKI SUURKASK: Valimissüsteem 'kto protiv' on ohtlik
Iga valimiskampaania lõppjärgus tahab keegi valimiskorda muutma hakata. Viimaste presidendivalimiste ajal räägiti meil palju otsevalimiste kehtestamise vajadusest.
Pärast valimisi on see teema aga täiesti unustusse vajunud.
Nüüd, vahetult enne riigikogu valimisi, on nii ajakirjanik Mart Linnart kui ka ühiskonnateadlane Raivo Vetik tulnud välja ettepanekuga, et riigikogu valimistel võiks saada õiguse ka vastu hääletada.
Minu arvates on see ettepanek presidendi otsevalimisest palju kahtlasem. Selle idee juured on sovetlikus valimissüsteemis, mille vead viisid viimati hilinemisega ka Ukrainas ja Venemaal ühemandaadilistest ringkondadest loobumiseni.
Vastuhäältega süsteem toimib nimelt ennekõike üheainsa kandidaadiga valimistel - kui vastuhääli on poolthäältest rohkem, siis kandidaati lihtsalt ei valita.

Der Standard: Eesti e-hääletuses esimene
Pühapäeval leiavad Eestis aset parlamendivalimised, esmaspäevast kolmapäevani võisid kodanikud hääletada ka interneti teel, kirjutas Austria ajaleht. Eestlased kasutasid veebihääletust juba 2005. aasta kohalikel valimistel, nüüd tehakse seda ka üleriiklikul tasandil. Seni pole ükski riik sellist e-hääletust korraldanud. Ka välismaal elavate kodanike jaoks teeb see hääleandmise lihtsamaks. Tehniliselt vajab valija ID-kaarti ja arvutiga ühendatud kaardilugemise seadet. Turvalisuse peab tagama kahe parooli kasutus.
Võidujooksus võimu pärast on suurimad võimalused mõlemal juhtival koalitsiooniparteil, vasaksuunalisel Keskerakonnal ja paremtsentristlikul Reformierakonnal. Lahtine on, kes neist nüüd ettepoole jõuab.

Helsingin Sanomat: Suured lubadused valimiste eel
Ennenägematult suured valimislubadused ja ebamääraselt rahastatud valimiskampaaniad varjutavad meeleolusid Eesti pühapäevaste parlamendivalimiste eel, kirjutas Helsingin Sanomat.
Õiguskantsler Allar Jõks kaebas läinud nädalal terve parlamendi riigikohtusse. Õiguskantsleri andmetel liigub peaaegu iga erakonna valimiskampaanias raha, mille päritolu on ebaselge. Jõksi sõnul tuleks riigikogul vastu võtta erakondade rahastamise läbinähtavust tagav seadus.
Ebamääraselt rahastatud reklaamikampaaniatega turustatakse pööraseid valimislubadusi. "Palju lubavad. Lubadused on head," naeris Paide kaubamaja ees pensionär Ülo Pajumets, kes on otsustanud valida rohelisi. "Teised võitlevad enda eest. Nemad on puhta looduse poolt," ütles Pajumets.

REPLIIK: Kas Karnejenkat tead? 
99,99% eestlasi ilmselt ei teadnud enne eilset, kes on Leanid Karnejenka. Ta on 19-aastane Valgevene noormees, kes võitis eile Sapporo MM-il 15 km vabastiilisõidus hõbemedali. Noormees polnud siiani kordagi tulnud MK-etappidel 30 parema hulka ning pääses Sapporosse üksnes tänu sellele, et Valgevene teatemeeskonnal oli vaja neljandat sõitjat.
Muidugi aitas ühe kõigi aegade suurema üllatuse vormistada ülimalt heitlik ilm, mis pani tugevamad sportlased sõitma märksa raskemates oludes. Kahju vaid, et eestlased üllatasid taas negatiivselt: Kaspar Koka 31. koht on normaalne, kuid Jaak Mae 71., Peeter Kümmeli 82. ja Priit Naruski 83. koht kõrvuti selliste eksootiliste suusamaade sõitjatega nagu Ungari, Andorra, Iisrael ja Armeenia, tekitab suisa piinlikkust.

JUHTKIRI: Külmad ja pimedad koolimajad? 
Aasta alguses selgus, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi hiljuti renoveeritud Tallinna koolide eel-arvetes on tehtud tõsiseid muudatusi. Eriti puudutab see kommunaal- ja hoolduskulusid, mis mõnel puhul on isegi rohkem kui poole väiksemad eelmise aasta maksete põhjal kavandatust.
Võib eeldada, et näiteks pidevad remondikulud on vastrenoveeritud majas tõesti väiksemad. Ehk on ka valvur asendatud moodsa tehnikaga ja kütmisefektiivsus on veidi suurem. Kuid korda tehtud koolimajasid on tihti ka laiendatud, nii et näiteks nende korrashoidmiseks on olnud vaja tööle võtta rohkem koristajaid. Kindlasti ei ole korras koolimaja elektrile ja küttele kuluv summa aga poole väiksem, nagu Mustamäe gümnaasiumi uues eelarves. Sooja ja valgust on õppetöö korraldamiseks vaja ka renoveeritud koolihoones.

Eesti kavandab saatkondade avamist Lähis-Idas
Oma viimasel valimiste-eelsel istungil langetas valitsus otsuse lähetada sel aastal Eesti diplomaadid alaliselt Lähis-Ida piirkonda - Iisraeli ja Egiptusesse.
Iisraeli ja Egiptusesse saadetakse erimissioonid, mis hakkavad ette valmistama saatkondade avamist nendes riikides, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"Lähis-Ida teatavasti on nii Euroopa Liidu kui kogu maailma jaoks täna jätkuvalt üks olulisi rahvusvahelise elu ja sealhulgas ka probleemide sõlmpunkte," rääkls välisminister Urmas Paet. "Nii et selleks, et ka ELi raamistikus selle teemaga adekvaatselt kaasa rääkida, ka oma analüüse omada, selleks on kohalolek kindlasti vajalik"

Seitsmesed Uudised: liiklusõnnetuses hukkunud noormeeste lähedaste mõtted
Tallinnas Valdeku tänaval pühapäeva varahommikul toimunud traagilist liikusõnnetust, milles hukkus neli vene noormeest, on lähedaste arvates ajakirjanduses ja eriti interneti jututubades valesti tõlgendatud, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.
Ühe hukkunu õe Natalja kinnitusel on noormehi alusetult nimetud joodikuteks ja narkomaanideks.

Vangid kaebavad liiga pikkade karistuste üle
Eesti kodanikud, kes on Soomes kuritegude eest vangi mõistetud aga Eestisse karistust kandma saadetud pöörduvad Euroopa inimõiguste kohtu poole.
Vangimõistetud kaebavad selle üle, et Eestis tuleb neil kanda märkimisväärselt pikemat karistust kui Soomes.
Põhjanaabrite juures saab enneaegset vabastamist taotleda juba peale poole karistusaja kandmist ning enamikul juhtudel see ka tagatakse. Eestis aga ei ole vabanemislootust enne kui kaks kolmandikku karistusajast on möödunud.
Soome on Eestile välja andnud kokku 15 kurjategijat.
Üks mees, kes Eestisse saatmise otsuse suhtes Euroopa inimõiguste kohtu poole pöördus, oleks Soome vanglast vabanenud 2005. aasta novembris. Eestis tuleb tal vangis olla ligi poolteist aastat kauem. Veel üks praegu Eestis karistust edasi kandev Eesti kodanik, oleks Soomes aasta eest vabadusse pääsenud.

Lahkuval valitsusel jäi ligi veerand tööplaanist täitmata
Lahkuval valitsusel jäi 2006. aasta ning tänavuse tööplaani 92 punktist täitmata 16 ja osaliselt täitmata neli punkti, suurimad puudujäägid on tervishoius, riigihalduses ja regionaalpoliitikas.
Tervishoiupoliitika kolmest tööpunktist jäi täitmata kaks: haiglavõrgu arengukava muutmine ja digitaalse terviseloo õigusruumi kohandamine, mille eest vastutas sotsiaalminister Jaak Aab, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo ETV24-le.
Regionaalminister Jaan Õunapuu on jätnud täitmata kohalike omavalitsuste tugevdamise ja regionaalpoliitika ainsa tööpunkti regionaalarengu suunamiseks.
Ka riigihalduse ja e-riigi valdkonna kolmest tööpunktist on kõik kas täitmata või osaliselt täitmata. Siin jaotub vastutus justiitsministri Rein Langi, majandusministri Edgar Savisaare ja rahandusministri Aivar Sõerdi vahel.

Rotid puresid 8-kuust beebit
Jaanuari lõpus ründasid Tartus kaheksakuust poissi rotid, kes last üle keha närisid.
Tartu Ülikooli kliinikumi avalikkussuhete spetsialist Maiki Voore kinnitas, et selline juhtum leidis tõesti aset ning neile toimetati haiglasse selline laps, vahendab SL Õhtuleht.
Lapsel olid näritud käed, kõrvad, nägu ja isegi noku.
Kannatanu oli kolm päeva intensiivravi osakonnas, misjärel toimetati ta lasteosakonda, kus on ta viibib ka praegu.
Juhtumi uurimiseks on alustatud ka kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist. Prokuratuur tunnistas kuriteos kahtlustatavaks ühe vanematest.

Kaevetööd tõid Jõhvi linnas päevavalgele inimese luid
Uue elamurajooni ehitusel Jõhvis peatati ajutiselt kaevetööd, kui maasse löödud kopp tõi lagedale inimese pealuu.
Külmunud pinnasest inimese jäänuste kättesaamiseks paluti abi päästetöötajatelt, kes tõid kolba kõrval päevavalgele teisigi skeleti osi, kirjutab Põhjarannik.
"Seal oli luid inimese käest ja õlast," märkis Ida-Eesti päästekeskuse Jõhvi keskkomando rühmapealik Juri Ravoit, kelle sõnul võib tegemist võib mitmekümne aasta eest maetud inimese jäänustega.

Eesti-Vene piiril on kinni Vene riigiduuma saadiku valimismiljonid
Ligi 100 miljonit krooni Vene riigiduuma saadiku Peterburi valimiskampaaniaks mõeldud raha on kinni Eesti-Vene piiril.
Eesti-Vene piiritsoonis Vene poole Kingissepa piiripunktis peeti 2. veebruaril kinni kinni BMW, mille autojuht deklareeris, et tal on kaasas kümme miljonit eurot, kirjutab Äripäev.
Autost leiti läbiotsimiste käigus aga veel 6,3 miljonit eurot (ca 100 miljonit krooni), mistõttu on autost leitud raha kohta algatatud juurdlus kui salakauba kohta.
Autojuht väitis, et raha on mõeldud riigiduuma saadikule, kes kuulub parteisse Ühtne Venemaa. Raha omanik ülekuulamisele ei ilmunud ning raporti kirjutanud tollitöötajad saadeti viivitamatult puhkusele.

Mandri ja Muhumaa vahel avati jäätee
Mandri ja Muhumaa vaheline jäätee avati kell 13.30, kuid kohatine rüsijää trassil sunnib ettevaatlikult sõitma.
Ehkki kõige nõrgemas kohas on jää paksus 20 sentimeetrit vajaliku 25 asemel, on õhukest jääd kogu trassil ainult kahe meetri jagu ning see jääteed ei takista, ütles ETV24-le Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo.
Auto sõidab sealt kiiresti üle ja Kollo sõnul hoitakse sel kohal kindlasti pidevalt silm peal, et seal midagi ei juhtuks. Kuigi trassil on mitmes mõnes kohas rüsijääd, mis tähendab autoga kiiruse mahavõtmist kuni 20 kilomeetrini tunnis, on jäätee kergesti läbitav.
Lisaks on avatud Rohuküla-Vormsi ja Haapsalu-Noarootsi jäätee.

Politsei palub abi väidetava varga tuvastamisel
Põhja politseiprefektuuri Ida politseiosakond palub abi fotol kujutatud noormehe isiku tuvastamisel, meest kahtlustatakse varguses.
Politsei palub inimestel, kes teavad midagi fotol kujutatud meesterahva kohta, võtta ühendust telefonil 612 4879 või politsei üldnumbril 110.

Ilmajaam: märts tuleb tavapärasest sajusem
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kuuprognoosi järgi võib tänavu märtsis olla normist rohkem sademeid, enamasti sajab lörtsi või lund, aeg-ajalt ka vihma.
Siiski on oodata normilähedast, kohati veidi kõrgemat õhutemperatuuri.
Kuu algul toob suhteliselt sooja õhku Põhjamerelt itta liikuv tsüklon, selle möödumisel alates pühapäevast läheb ilm pikkamööda külmemaks, tuul pöördub põhjakaarde.
Kuu esimese kolmandiku lõpul võib lühiajaline soojalaine tuua järgmine läänetsüklon. Kuu teises ja viimases kolmandikus tugevneb Põhja-Skandinaavia ja Põhja-Venemaa kohal külm kõrgrõhuala. Kuid samas toovad läänetsüklonid Baltimaile pilvist, sajust ja suhteliselt sooja ilma.
Mõnedel öödel võib selgimiste korral langeda õhutemperatuur ka alla -10°C. Päevane õhutemperatuur on nullilähedane, kolmanda dekaadi lõpul plusspoolel.

Kohus on andnud loa seitsme väidetava juveeliröövli Itaaliale loovutamiseks
Harju maakohus on praeguse seisuga andnud loa loovutada Itaaliale seitse juveeliröövis kahtlustatavat.
Harju maakohtu pressiesindaja Aet Truu ütles Päevaleht Online'le, et kohus on lisaks arutanud veel kolme isiku loovutamist, kuid ei ole lõplikku otsust veel teinud. Kokku on kohtule esitatud 34 isiku Itaaliale loovutamise taotlus.
Truu sõnul võtab lõplikku seisukoha kahtlustatavate Itaaliale loovutamise suhtes Justiitministeerium.
Keskkriminaalpolitsei koostöös kahe prefektuuriga korraldas veebruari lõpus Eesti läbi aegade suurima politseioperatsiooni, mille käigus peeti kinni 21 Itaalia juveeliäride röövimises kahtlustatavat. Kogu grupeering koosnes 35 mehest, kellest 34 olid Eesti kodanikud ning üks Leedu kodanik.
Europoli teatel süüdistatakse grupeeringut üle Euroopa ühtekokku ligi 200 juveeliröövi korda saatmises.

Eesti vastu esitati inimõiguste rikkumise suhtes 229 kaebust
Euroopa inimõiguste kohtule esitati eelmisel aastal Eesti vastu 229 kaebust, neist kaks rahuldati.
Vastuvõetamatuteks osutusid 88 kaebust.
Sisulised otsused, kus leiti, et Eesti on inimõigusi rikkunud, tehti kahel korral.
Välisminister Urmas Paeti sõnul käsitles üks neist juhtumit, kus inimest hoiti 15 päeva arestimajas, enne, kui ta viidi kohtuniku ette. Teisel juhul oli tegemist protsessiga, kus abieluvara lahutamine kestis kuus aastat. Mõlemal juhul oli tegemist üleliia pika ajaga.
Kaebused, mis rahuldamata jäid, olid näiteks seotud kaebustega, kus inimesi on süüdi mõistetud inimsusevastastes kuritegudes ehk küüditamistes.

Suri riigikogu liige Olev Laanjärv
Eile suri oma kodus riigikogu ja Keskerakonna fraktsiooni liige Olev Laanjärv.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik ütles Päevaleht Online'ile, et tema andmetel suri Olev Laanjärv eile lõuna ajal oma kodus, kuid surmapõhjust ta nimetada ei osanud.
Olev Laanjärv sündis 1942. aastal Haapsalus, oli abielus ning kahe poja isa. 1990-1992 oli Laanjärv siseminister ning muutis tolleaegse miilitsa taas politseiks.
Aastatel 1995-2004 kuulus Laanjärv ka Keskerakonda. Sel kevadel toimuvatel riigikogu valimistel poliitik enam ei kandideerinud.
Siseministel Kalle Laanet meenutab, et 90ndate alguses saavutasime oma unistuse vabadusest ilma ühegi lasuta ning see oli paljuski just Laanjärve teene.
Oma järelhüüdes meenutab Laanet kuidas eelmise aasta augustis Laanjärv ühes intervjuus lausus, et 20. augustil 1991. aastal seisis ta kui tabalukk siseministeeriumi relvaruumi ees ja keeldus automaate laiali jagamast, kuigi mitmed poliitikud seda nõudsid - et relvad rahvale ja rahvas Toompead kaitsma. "Tänu jumalale, et me tookord alla ei andnud, mõni mees või naine jäi niimoodi ellu," ütles Laanjärv tookord.

Ukraina, Moldova ja Valgevene esindajad vaatlevad riigikogu valimisi
1.-7. märtsil viibivad Eestis õppevisiidil Ukraina, Moldova ja Valgevene kodanikuühiskonna esindajad, et tutvuda Eesti parlamendivalimistega.
Nende päevade jooksul saavad nimetatud riikide kodanikud vaadelda, kuidas toimuvad valimised Eestis ning väidelda demokraatia erinevate avaldumisvormide üle, teatas Avatud Eesti fond.
Nädalavahetusel antakse külalistele ülevaade Eesti valimissüsteemist ja protseduurist ning selgitatakse siinseid poliitilise järelvalve põhimõtteid. Seejärel jagatakse õppevisiidil viibiv seltskond seitsmeks grupiks, mis suunduvad valimisi vaatlema üle kogu Eestimaa.
Nädalavahetusel toimuvale valimisvaatlusele järgneval esmaspäeval, 5. märtsil, analüüsitakse Moldova, Valgevene, Ukraina ja Eesti valimissüsteemides leitud kontraste ja kohtutakse Eesti suuremate erakondade esindajatega.

Tallinn müüb varakale rahvaliitlasele korteri 2000 krooniga
Rahvaliitlane Lea Mossin, kes omab kinnistuid nii Raplamaal, Lääne-Virumaal kui ka Tallinnas, saab sundüürnikuna Tallinna linnavalitsuselt kesklinna korteri 1980 krooniga.
Tallinna Linnavalitsus on suunanud volikogu menetlusse eelnõu, mille kohaselt müüakse väidetavatele sundüürnikele neli korterit kesklinnas. Korterid asuvad aadressidel Luha 5, Wismari 31, Koidu 74 ja Võistluse 41, teatas Isamaa ja Res Publica Liidu pressiteade.
"Kalleim neist korteritest maksab lausa 3780 krooni, kõige odavam - 1980 krooni," ütles IRL Tallinna volikogu fraktsiooni esimees Toomas Tõniste.
1980-kroonise hinnaga korteri asukohaga Võistluse 41 saab Lea Mossin, kes on Rahvaliidu liige aastast 1996.
"Ilmselt on nii pikk staaž Keskerakonna sõsarerakonnas põhjus, miks pigistatakse silm kinni, et Mossin omab kinnistuid Raplamaal ja Lääne-Virumaal," märkis Tõniste.

Briti lennukikandja HMS Illustrious külastab Tallinna
Mai lõpus peatub Tallinna sadamas Briti kuningliku mereväe lipulaev HMS Illustrious.
Briti suursaadik Nigel Haywood rõhutas, et kuningliku mereväe lipulaeva Tallinna visiit kannab endaga tugevat sõnumit aina tihedamast koostööst Ühendkuningriigi ja Eesti vahel.
"Briti mereväe lipulaeva esmakordne Eestis viibimine on jõuliseks tunnistuseks Ühendkuningriigi ja Eesti kaitseväe ning mereväe koostöös saavutatud tasemest. Suurbritannia töötab kõrvuti Eestiga Afganistanis ja HMS Illustriousi visiit tõstab esile Eesti kaitsejõudude erakordset tööd Ühendkuningriigi juhitud maakondliku ülesehitusmeeskonna koosseisus Lõuna Afganistani Helmandi provintsis," ütles saadik.
Suursaadiku sõnul on eelolev HMS Illustriousi visiit tähtis ka Ühendkuningriigi ja Eesti mereväe väljapaistva ning tiheda koostöö aspektist. "Eelmisel aastal otsustas Eesti merevägi soetada Suurbritanniast kolm miinijahtijat, millega uuendati ja tugevdati merevägede vahelist koostöövaimu, mis pärineb kuningliku mereväe osalemisest Eesti Vabadussõjas," lausus saadik.

Tallinnas osales eelvalimistel ligi 40 000 inimest
Eelvalimiste ajal käis Tallinna valimisjaoskondades riigikogu valimisest osa võtmas 39 844 inimest.
Väljaspool elukoha järgset valimisjaoskonda hääletamise võimalust kasutas 13 324 inimest ehk kolmandik Tallinnas eelhääletusel osalenutest.
Riigikogu valimisel saab sõna sekka öelda kokku 240 849 tallinlast.
"Eelhääletamise aegne arvukas osavõtt annab lootust, et äärmiselt madala valimisaktiivsuse prognoos ei pea paika," ütles Jüri Ratas.
Kaheksal eelhääletamise päeval hääletas Eestis kokku 171 317 valijat, mis on 19,1% valijate üldarvust. Sealhulgas kasutas 30 275 valijat elektroonilise hääletamise võimalust ning 35 605 valijat hääletas väljaspool elukohta.
Eelmistel riigikogu valimistel 2003. aastal käis eelhääletamas 14,5% valijatest, 2005. aastal kohalikel valimistel kasutas eelhääletamise võimalust 12,1 protsenti valijaist.

Täna edutatakse 609 politseiametnikku
Tänasest rakendub politseis uus motivatsiooni- ja karjäärisüsteem ning edutatakse 609 politseiametnikku, kes liiguvad järgmisele ametiastmele.
"Uue süsteemi järgi ei ole töö sisu ja ametiaste omavahel otseselt seotud. Politseinike edutamine sõltub eelkõige nende pühendumisest oma tööle ning töö tulemustest," ütles politseipeadirektor Raivo Aeg. "Uus süsteem on selge ja arusaadav. Oma töö ning karjäärivõimalustega rahul olevad politseinikud on kindlasti paremad partnerid kodanikele turvalisuse kasvatamisel."
Uus motivatsiooni- ja karjäärisüsteem on rajatud põhimõttele, et töökad, motiveeritud, õpihimulised, füüsiliselt hästi ettevalmistatud ning positiivsete hoiakutega politseiametnikud saaksid teha karjääri. Kõrgema ametiastme saamiseks peavad politseinikud täitma teatud normid ja mitmed nõuded.

Soome kohus jättis eestlastest inimkaubitsejate süüdistuse muutmata
Soome kohus jättis suures osas muutmata Soome ajaloos esmakordselt inimkaubanduses süüdi mõistetud eestlastest ja soomlastest koosnenud grupeeringu karistused.
Nelja eestlase karistused jäid samaks ning kahe soomlase ning ühe eestlase karistust alandati, samuti jäeti samaks süüdistus, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.
Grupeering tegeles naiste Soome prostituutideks kaubitsemisega, üheks kannatanuks oli vaimse puudega naine.
Grupeeringu juht 32- aastane Uno Ilves peab endiselt kandma 5-aastast karistust. 24-aastane Taavi Zdanovits, 23-aastane Urmo Maalinn ja 35- aastane Raul Traublom peavad samuti ära kandma neile juba varem määratud karistused. Kõik kolm meest osalesid vähemal või suuremal määral puudega naise kupeldamises ning nende karistused ulatuvad kahest kuni nelja aastani.
Kohus vähendas 33-aastase soomlase Simeon Marttila ja 38-aastase soomlase Mikko Hildeni ning grupi ainukese naise 26-aastase eestlase Agnes Angelsctoki karistust. Nemad peavad vangis olema natuke üle kahe aasta.

Lääne-Virumaal käis eelhääletamas 8648 inimest
Lääne-Viru maakonna valimiskomisjoni andmeil käis eelhääletamas maakonnas kokku 8648 valijat.
Väljaspool elukohta oli eelhääletajaid Lääne-Virumaal 1861.
Lääne-Virumaal on nimekirjas kokku valijaid 49493 inimest.

Rootsi printsess külastab Eestit
Tuleval nädalal on Eestisse oodata Rootsi 24-aastast printsess Madeleine'i, kes külastab mõne tunni vältel Tartut ja sealset laste tugikeskust.
Keskus on aastaid saanud toetust Rootsi kuninganna loodud fondist, kirjutab Eesti Ekspress.
Printsess Madeleine Thérése Amélie Joséphine on Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia kolmest lapsest noorim.

Murru vanglas ründas vang valvurit
Murru vanglas ründas teisipäeval kinnipeetav vangivalvurit, kes sai intsidendis kergemaid vigastusi.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnul sai ühes vangla eluplokis toimunud rünnakus vangivalvur kergelt viga ning ta saadeti kodusele ravile.
"Ilmselgelt on tegemist vastureaktsiooniga sellele, et Murru vanglas korda majja lüüakse. Antud juhul oli ilmselt põhjuseks asjaolu, et valvur ei võimaldanud vangil päevakavas ette nähtud tegevustest erandeid teha," kommenteeris juhtunut Murru Vangla direktori asetäitja Kaimar Karuauk.
Juhtunu suhtes on algatatud kriminaalasi.

Ida-Viru piirivalvurid kardavad kodudest ilma jääda
Mitukümmend Ida-Virumaa piirivalvurit kardavad, et nad võivad koos peredega jääda lageda taeva alla, sest siseministeerium kavandab siiani ametikorteritena kasutuses olnud elamispindade müüki hinna eest, mis pole neile jõukohane.
"Antud juhul on kujunenud olukord, kus meie koos peredega võime leida ennast tänavalt," kirjutavad endised ja praegused piirivalvurid avalikus pöördumises, mis on saadetud nii siseministrile, õiguskantslerile kui presidendile, kirjutab Põhjarannik.
Piirivalvurid nendivad, et siseministeerium tegeleb praegu siiani nende kasutuses olnud ametikorterite hindamisega, misjärel nad peavad korterid välja ostma. "Juba esimeste hinnangute põhjal on näha, et meie korterid on üle hinnatud ning et enamik meist ei ole suutelised neid välja ostma," kirjutavad piirivalvurid oma pöördumises, väites, et nende andmete põhjal hakkavad nende vanad ja amortiseerunud ametikorterid maksma 700 000 kuni 4 miljonit krooni.

Täna on avatud kaks jääteed
Maanteeinfokeskuse teatel on neljapäeval avatud kaks jääteed, mandri ja Muhu vahelist jääteed täna hommikuse seisuga avatud ei ole.
Liikluseks on avatud Haapsalu-Noarootsi 2,4 kilomeetri pikkune jäätee sõidukitele massiga kuni kaks tonni ning mis kulgeb Haapsalust Holmi kalda tänavalt Noarootsi Österby sadamasse.
Samuti on avatud Rohuküla-Vormsi 10,2 kilomeetri pikkune jäätee sõidukitele massiga kuni kaks tonni, pealesõiduga Rohuküla ja Vormsilt Sviby sadamast.
Jääteel liiklemise korda tutvustavad selle algus- ja lõpp-punkti ülesseatud teabetahvlid.

Kaarma vald kavandab Upale 3000 elanikuga Kuressaare eeslinna
Ettevõtja Tullio Liblik on pakkunud Kaarma vallale välja idee rajada Upa külasse 3000 elanikuga elamurajoon.
Kaarma valla ehituse peaspetsialisti Peeter Arikase sõnul laekus elamurajooni ehitamise idee arendajalt paar nädalat tagasi, kirjutab Oma Saar.
"Nende ideekavand on ehitada Upale väikene linnakene, aga midagi ametlikku veel ei ole," rääkis Arikas, kelle sõnul kuulub arendajale ametikooli taga metsade vahel 31 ha suurune maa-ala.
Arikase sõnul on maa-alale plaanitud ehitada üksikelamuid, korruselamuid ja ühiselamu-tüüpi üürimaju.
Praegu elab Upa külas 64 inimest, Kaarma vallas aga 4229.

Pähkla hooldekodu süüdistatakse patsiendi suitsiidini viimises
Kaarma valla Pähkla hooldekodu patsient süüdistab enesetapukatseni viimises hooldekodu juhtkonda ja Kaarma valla sotsiaaltalitust.
Hooldekodu patsient Toomas (51) sooritas veebruari alguses väidetavalt enesetapukatse, kuna mehe sõnul oli hooldekodu juht muutnud tema elu raviasutuses võimatuks, kirjutab meie Maa.
Viis aastat tagasi rõdult kukkunud, õnnetuse tõttu ratastooli jäänud ning hooldekodusse sattunud Toomase sõnul oli tema elu muutunud põrguks juba siis, kui möödunud aasta suvel määrati 14 hoolealusega Pähkla hooldekodule uus juhataja.
Sellest alates saanud Toomase väitel alguse konfliktid ning tema õiguste piiramine, mis tipnes arvutikasutamise piirangutega ja veebruaris temalt arvuti äravõtmisega, mis aga ratastoolis mehele tähendas tervet maailma.

Põlvamaal hukkus tules viimaste nädalate jooksul juba neljas inimene
Täna varahommikul teatati häirekeskusele Orava vallas Lepassaare külas põlevast elumajast.
Päästetöötajate sündmuskohale saabudes põles ühekorruseline palkmaja (mõõtmetega 10 x 7 m) katus lausleegiga ning vahelaed ja üks sein olid osaliselt sissekukkunud. Kustutustööde käigus selgus, et majas võib olla inimene. Päästetöötajad leidsid hukkunud meesterahva põlenud maja elutoa põrandalt rusude alt kell 07.49. Tulekahju kustutati lõplikult kella 07.57-ks.
Hoone hävis tulekahjus täielikult. Tulekahju tekkepõhjused on kindlakstegemisel, kuid päästetöödejuhi esialgse hinnangu kohaselt võis tuli alguse saada hooletusest lahtise tulega ümberkäimisel.
Viimase kahe nädala jooksul on erinevates tulekahjudes Põlvamaal hukkunud juba neli inimest. Raske tuleõnnetuse sagedaseks põhjustajaks on hooletus suitsetamisel või lahtise tulega ümberkäimisel. Inimese surmaga lõppevad tulekahjud leiavad enim aset öösiti, mille tõttu põlengut märgatakse liiga hilja. Tulekahju õigeaegseks avastamiseks ning suure kahju ärahoidmiseks on vajalik suitsuandur.

Tartu ülikoolis hautakse streigiplaani
Sel ajal, kui Tartu ülikoolis on keskmine professori palk ligi 30 000 krooni, haub suur hulk õppejõude madala töötasu pärast streigiplaani.
Ülikoolis töötab kümmekond tipp-professorit, kes teenivad iga kuu 45 000 - 55 000 krooni, kirjutab Eesti Ekspress.
Keskmine professori kuupalk, mille sisse arvestatakse ka külalisprofessorite eurorahast makstavad tasud, on 29 000 krooni.
Need on suurepärased palgad, aga: "Et üldse saada professoriks, see nõuab niivõrd suurt eneseületust ja pühendumist elu parimatel aastatel. Minul pole kannatust perega vireleda, et neljakümneselt hakata normaalset palka saama," ütleb Priit Pullerits, kes töötas üle 15 aasta ajakirjandusosakonnas õppejõuna ja tõmbab nüüd oma panust ülikoolis koomale.
Humanitaaraladel on tuntud tegelastest lahkunud ka Berk Vaher. Tudengitele Vaher meeldis, tema loengud olid popid, ka osakond oleks tahtnud teda kinni hoida. "Muidugi, palka võiks alati rohkem saada, kuid ma tõmbasin end pigem sellepärast koomale, et ülikool ise on muutunud konveieriks," ütleb Vaher.

Jäneda loss muutub Tapa vallale raskeks koormaks
Jäneda lossi omanikuks saamine tõi Tapa valla ametnikele uued mured: kuidas majandada Jäneda lossi nii, et kohalikud oleksid rahul ja valla rahakott ei kannataks.
Alates tänasest on Tapa vald Jäneda lossi omanikuna kohustatud ise lossi majandama. Vee-, elektri- ja soojamõõdikute näitajad on fikseeritud ning edaspidi maksab kommunaalkulud Tapa vald, kirjutab Virumaa Teataja.
Selleks on eelarves tänavu ette nähtud 700 000 krooni.
Eile arutati lossisaalis investeeringuid vajavate ruumide tulevasi kasutusvõimalusi.

Alaealise tüdruku ninaluu purustanud naist ootab kohus
Pärnus astub peagi kohtu ette noor naine, kes süüdistuse järgi tungis möödunud aasta lõpus kallale alaealisele tüdrukule ja purustas ta ninaluu.
Varem kahel korral kriminaalkorras karistatud Kristiina (19) tungis mullu vana-aastaõhtul Sindis kallale tänaval viibinud 14-aastasele tüdrukule, kirjutab Pärnu Postimees.
"Süüdistatava hilisematest ütlustest selgub, et ta oli joonud likööri ja viina ning oli väga purjus," on Lääne ringkonnaprokurör Anne Sillaots BNSile rääkinud. Naine oli märganud tänaval noorteseltskonda ja neile midagi öelnud, siis aga astunud 14-aastase neiu juurde, teda tõuganud ja löönud seejärel teiste noorte nähes tüdrukule näkku, kirjeldas Sillaots.
See oli naisel juba kolmas samalaadne õigusrikkumine.

Kirjakandja jättis valijakaardid enda kätte tallele
Tartu valimiskomisjon on saanud tänavu inimestelt hulga teateid, et valijakaardid pole nende postkasti jõudnud.
Vähemalt ühel juhul on põhjus teada: kirjakandja tassis need endale koju ja jättiski sinna, kirjutab Tartu Postimees.
"See oli väga-väga ebameeldiv, see tundus alguses täiesti uskumatu," tõdes postifirma Lõuna regiooni logistikajuht Loo Helmrosin. "Tänaseks on küll kõik laiali kantud, ära ei visanud ta õnneks ühtegi. Ta tundis ennast halvasti ja... nojah, olemas need olid..." kinnitas ta teisipäeval.
Valijakaartidega olnud kirjakandjal plaan, et kui saab terveks, viib ära, seni hoidis ta neid kodus.

Põima näljafarm sai kopsakat eurotoetust
Kuigi Põima farmi hollandlastest omanikud hoidsid loomi külmas ja näljas, taotlesid ja said nad kahe aasta jooksul 1,5 miljonit krooni selliseid toetusi, mille puhul seadus ei nõua loomade heaolu kontrolli.
Hollandlastest Euroopa Liidu riikide põllumajandusnõunikele Allard Alandile ja Wim Joostenile kuuluv Põima Farm OÜ, mis asub Ridakülas, taotles kahe aasta jooksul üheksal korral PRIA kaudu euroliidu põllumajandustoetusi, millest laekus nende arvele kokku veidi enam kui poolteist miljonit krooni, kirjutab Postimees.
"OÜ Põima Farm pole PRIA-lt taotlenud selliseid toetusi, mille käigus kontrollitakse loomade heaolunõuete järgimist," nentis PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõiv. "Küll aga on nad taotlenud looma- ja pindalapõhiseid toetusi, mille puhul jälgitakse näiteks seda, kas pinnad on haritud, loomad registrisse kantud jms."
Nii on Alandi ja Joosten saanud mõlemal farmi omanikuks olemise aastal ühtset pindalatoetust, põllumajanduslooma kasvatamise täiendavat otsetoetust ja põllukultuuride kasvatamise täiendavat otsetoetust, kuid ka näiteks sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetust ja raha individuaalse nõuandeteenuse ostmiseks.

Presidendi külalismaja avatakse turistidele märtsis
President Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu- ja puhkekompleks Erma Park Abja-Paluoja naabruses avatakse külalistele märtsis.
Esimeseks konverentsiks on paik kinni pandud märtsi keskel, kirjutab SL Õhtuleht.
President Ilvese avalike suhete nõuniku Toomas Sildami sõnul on Erma Parki avamine veninud kahel põhjusel: "Ehitus on aega võtnud ja oma aja on nõudnud kompleksi vastavusse viimine päästeameti ettekirjutustega."
Nüüd on talul kõik vajalikud kooskõlastused majutamiseks ja toitlustamiseks.
Kõige kallim kahe inimese luksustuba kannab Erma Parki kodulehe andmetel Meri nime ja maksab 2974 krooni. Mõnevõrra odavam, kuid rahvusvahelisema tunnustusena mõeldud tuba maksab 2660 krooni ja selle uksel on silt Churchill. Natuke odavamad on tavalised kaheinimesetoad - mõlemad 1878 krooni. Üks neist on pühendatud Rootsi kuningale Gustav Adolfile ja teine USA presidendile Woodrow Wilsonile.

Naine langes libaloto ohvriks
Politsei alustas kriminaalasja kelmide vastu, kes põlvalaselt petsid olematu 800 000eurose lotovõidu kättesaamise eest raha.
Põlvas elav naine sai e-postkasti teate, et on Hollandis loteriiga võitnud 800 000 eurot ehk ligi 12,5 miljonit krooni. Võidu kättesaamiseks pidi naine ühele Hollandi panga kontole kandma 550 eurot ehk 8580 krooni, kirjutab SL Õhtuleht.
"Naine võttis saadetud numbril ühendust ja päris, miks ei võiks seda raha võidusummast maha arvestada," ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ene Uljanova. "Talle öeldi, et võidusumma on kindlustatud ja sealt midagi ära võtta ei saa."
Nii kandiski naine raha kontole, kuid lubatud lotovõitu ta ei saanud. Kannatanu pöördus politseisse, kes algatas juhtunu kohta kriminaalmenetluse kelmuse paragrahvi järgi.

Pere koer pures last
Üleeile õhtul toodi traumapunkti väike poiss, keda ründas oma pere bullterjer - koerakasvatajate sõnul väga lastesõbralik ja peret hoidev loom.
Poiss lamab nüüd lastehaiglas. "Ta saab terveks, kuid psühhotraumast paranemine on muidugi raske," nentis haigla juht Mall-Anne Riikjärv SL Õhtulehele.
Tallinna lastehaigla juhatuse esimees doktor Mall-Anne Riikjärv selgitab, et lapsel on huule- ja käsivarrevigastus ning käeluumurd. "Tema seisund on stabiilne. Poiss paraneb kindlasti. Psühhotrauma on muidugi teine küsimus, kuid füüsilised vigastused paranevad," ütleb ta.
Väidetavalt on sama koer ka varem poisil riideid rebinud ja teda rünnanud.
Kas haigla peab säärasel juhul ka politseid teavitama?
"Teatud juhtumite puhul küll, aga see lugu ilmselt ei ole selline, mis nende hulka kuulub. Seda, kas see rünnak toimus esimest korda või mitte, ei oska mina kommenteerida," ütleb Riikjärv.

Kuidas saaks majanduse abil arendada Eesti ühiskonnaelu
Saame kokku Printalli trükikojas, et anda teemale tööstuslikumat hõngu ja teha asjakohasemaid fotosid. Palusime parteidel enne kohtumist saata tähtsuse järjekorras kolm ühiskondlikku ja kolm majandusprobleemi.
Osalejad
Meelis Atonen, Reformierakond
Mart Opmann, Rahvaliit
Urve Palo, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Marek Strandberg, Erakond Eestimaa Rohelised
Taavi Veskimägi, Isamaa ja Res Publica Liit
Heido Vitsur, Keskerakond
Paljud asjad on selles igati ootuspärased. Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid nimetavad põhiprobleemina ebavõrdsust ühiskonnas ning pakuvad maksupoliitilisi lahendusi.
Vaiksema häälega nimetavad seda probleemi ka Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning Reformierakond, kuid nende lahendus on hariduse edendamine. Üllatus pole ka see, et Rahvaliit tõstab tähtsale kohale regionaalse arengu probleemid ning rohelised energeetika.

Sotsiaalminister Jaak Aab koos Mozartiga Urvastes
Võrumaal Urvaste koolis tervitab keskerakondlasest ministrit koolikellana Mozarti "Väike öömuusika".
"Kell olgu ikka ilus, mitte plärin, mis surnudki kirstus püsti tõs-tab," ütleb direktori asetäitja Anne Õun.
Ettevõtmise "Poliitik külas külas" raames Urvastet väisav sotsiaalminister Jaak Aab astub õpetajate tuppa. Kostab muu hulgas: "Ühistranspordist võime pikalt rääkida… "-" Nojah, teie võite rääkida, aga meie peame selle sees elama," paneb õpetaja Õun ministril suu kinni. "Tartusse käib vaid üks buss päevas!" Ta räägib sellestki, et oma raha "seinast" kättesaamiseks peab Urvaste inimene teinekord raha laenama, bussiga Antslasse sõitma ja seal siis pangaautomaadiga sahmerdama.
Urvaste kool on erikool, kus õpib 101 toimetulekuraskustega noort inimest. "Sama palju kui riigikogu liikmeid," kostetakse muigega. Uhkusega näidatakse koolisööklat, mis on tunnistatud Eesti parimaks. Heameelt teeb seegi, et minister ei tulnud vaid tuld tooma ja poliitloengut pidama, vaid leidis aega paar tundi kohalikku elu vaadata. Taas vilistavad viiulid Mozarti viisi.

Õhutõrjesüsteemile kuluv miljard tuleb investeeringuna siia tagasi
Esmakordselt sõlmiti vastuostuleping, mis kohustab müüjaid
Kaitseminister Jürgen Ligi allkirjastas eile Eesti ajaloo suurima relvastushankelepingu, millega riik ostab rohkem kui miljard krooni maksva lühimaa õhu-tõrjesüsteemi.
Peamiselt hävituslennukite ja helikopterite hävitamiseks mõeldud relvastus annab ministeeriumi side- ja infotehnoloogiaosakonna juhataja Mihkel Tammeti sõnul kaitseväele esmase õhukaitsevõime, mis seni on kaitseväel puudunud. Raketid tulistatakse välja õlalt, radarid pannakse veokitele.
Raketilaskeseadeldised ning raketid ostab ministeerium Prantsusmaa relvafirmalt MBDA France ning radarid, juhtimispunktid, sidesüsteemid ja sõidukid Rootsi firmalt Saab AB.
Raha investeeritakse Eestisse

Alates aprillist pääseb iga päev reisirongiga Tallinnast Peterburi
Kuu aja pärast saab Tallinnast Peterburi sõita rongiga ning suvest võib-olla ka lennukiga, seni pääseb Venemaa suuruselt teise linna Tallinnast vaid bussiga.
Eesti Päevalehe andmetel teeb praegu Tallinna-Moskva liinil reisirongiliiklust korraldav Tiit Pruuli ja Marcel Vichmanni firma Go Rail esimese regulaarreisi Balti jaamast Peterburi 31. märtsil. Viimati toimusid regulaarreisid samal liinil kolm aastat tagasi. Vahepeal on tehtud tellitud reise, viimati näiteks tänavu jaanuaris.
Peterburis tegutseva Eesti reisifirma Nordic Star juhataja Oliver Ollin ütles, et rongiliini vastu oleks suur huvi. "Maksejõulise klientuuri hulk Peterburis kasvab iga aastaga," ütles aasta tagasi Neevalinnas kontori avanud Ollin. "Ma arvan küll, et sellest saab edukas projekt."
Rong hakkab Peterburist väljuma iga päev kella seitsme paiku hommikul ning Tallinnast kell 15.25. Ühe otsa sõiduaeg on seitse tundi, arvestamata ajavahet. Sama kaua sõidab praegu kahe linna vahet ka buss. Autoga sõidab ühest linnast teise keskmiselt kuus kuni seitse tundi.

Ilves sõidab Soome riigivisiidile sõjalaevaga
Kahe nädala pärast läheb president Toomas Hendrik Ilves koos abikaasa Evelin Ilvesega sõjalaevaga riigivisiidile Soome.
Presidendi avalike suhete nõuniku Toomas Sildami sõnul sõidavad Eesti mereväe pikaajalisel lipulaeval Admiral Pitka lisaks presidendipaarile 14. märtsil põhjanaabrite juurde riigivisiidile ka äridelegatsioon ja teised presidenti saatvad isikud.
Peale 43-liikmelise meeskonna mahub Pitka pardale ligi sadakond reisijat. Praeguse seisuga on delegatsiooni suurus veidi üle 50 inimese. Kuid voodikohtadega Pitkal hõisata pole ning president ja tema saatjad veedavad kaks ööd Helsingi hotellis.
Näitab visiidi tähtsust

Riigikogu eelhääletamisel osales enam kui 170 000 valijat
Valimised Eile õhtul kell 20 lõppes riigikogu valmiste eelhääletamine, millel tänavu osales rekordarv valijaid - 171 317. See moodustab 19,1 protsenti valijate üldarvust.
E-valimise võimalust internetis kasutas 30 275 valijat ehk üle kolme korra rohkem kui kohalikel valimistel. Väljaspool elukohta valinuid oli 35 605.
Eelmistel riigikogu valimistel 2003. aastal käis kolmel päeval eelhääletamas 14,5 protsenti valijatest, 2005. aasta kohalikel valimistel kasutas eelhääletamise võimalust kaheksal päeval 12,1 protsenti valijaist.
Eesti suursaatkondades oli eilse seisuga hääletanuid 3288, kõige rohkem Torontos, kus oma hääle oli andnud ligi 700 inimest.

Vastremonditud koolid siplevad rahapuuduses
Riigi Kinnisvara AS-i toel remonditud koolidel jääb halduskuludeks raha vajaka.
Mullu Tallinnas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi abiga renoveeritud koole tabas jaanuaris ebameeldiv üllatus: koolide eelarveid tõmmati ootamatult koomale.
Äärmiselt keerulisse olukorda on sattunud näiteks Mustamäe gümnaasium, kus eelarvet kärbiti koguni neljandiku jagu, kommunaalkulude osas aga kohati ligi poole võrra.
Möödunud aastal kulus Mustamäe gümnaasiumil näiteks küttele 230 000 krooni, ent tänavuseks on ette nähtud 131 200 krooni. Veel hullem on asi elektriga: mulluse 138 500 krooni asemel peab tänavu hakkama saama 50 000 krooniga.
Direktor Kaidor Dambergi sõnul pole aga mingit põhjust loota, et 2005. aastal renoveeritud maja laseb hoolduskuludelt sellises mahus kokku hoida. Liiatigi toimusid tunnid kordatehtud koolimajas juba mullugi ja kokkuhoid võinuks juba siis silma torgata.

Tais peeti kinni vene turistide mõrvar
Tai politsei pidas kinni 24-aastase, korduvalt röövimiste eest karistatud, Pattaya elaniku Anuchit Lamlerti.
Pika ülekuulamise järel tunnistas kinnipeetu, et tappis kaks vene naist, vahendas RIA Novosti kohalikku meediat.
Kurjategija motiivid ei ole veel selged. Politsei väitis, et tegu oli tavalise röövimisega, kuid naiste asju Lamlerti kaasa ei võtnud.
24. veebruaril tapeti Pattaya kuurorti rannal kaks vene kodaniku, 30. aastane Natalja ja 25.aastane Ljubov. Täna transporditi nende surnukehad Taist Novosibirskisse. Venemaa kohalikud võimud lubasid hukkunute peredele osutada materiaalset abi.

Berlusconi avaldab Prodile toetust
Itaalia parlamendi opositsiooniliider Silvio Berlusconi ütles, et tema paremtsentristlik erakond toetab peaminister Romano Prodit Afganistani küsimustes.
Itaalia parlament hakkab otsustama, kas hoida 1800 liikmelist rahuvalvevägede üksust Afganistanis 2011 aastani, vahendab BBC.
Peaminister Prodi ähvardas kümne päeva eest ametikohalt tagasi astuda, kuna tema oma kommunistidest koalitsioonikaaslased hääletasid tema välispoliitiliste plaanide vastu.

Hollandi poliitik: Islam on vägivaldne religioon
43-aastane Hollandi Vabaduse partei liider Geert Wilders kutsub hollandlasi üles peatama Islami tungimist Euroopasse.
Immigrantide vastane poliitik Wilders on veendunud, et valitsus on sunnitud midagi ette võtma "islamiseerimise tsunamiga", kirjutab The Daily Telegraph.
Tema sõnul ei sobi Islam Euroopa sotsiaalsete väärtustega. "Islam on probleem. Islam on vägivaldne religioon. Prohvet Mohammed on vägivaldne inimene," sõnas ta.
Ta on seisukohal, et moslemid peavad loobuma poolest Koraanist ja pooltest oma veendumustest. Võrreldes eelmise aasta novembriga on Vabaduse partei toetus kasvanud kuuest kümne protsendini.
Populaarsuse tõus on seotud Wildersi kampaaniaga keelata moslemi naistel näokatetega käimise. Hollandis on miljon moslemit ja nad moodustavad riigi elanikkonnast kuus protsenti. Wilders on veendunud, et toetust tema ideedele kasvab kogu Euroopas.

Britid toovad väed Bosniast koju
Üle 600 Bosnias teeniva sõduri tuuakse koju, kuna nende kohalolek seoses piirkonna turvalisemaks muutumisega ei ole enam vajalik.
Teenistuskohustusi jäävad Sarajevo piirkonda täitma mõned ohvitserid, vahendab BBC. Vägede koju toomine on osa valitsuse plaanist vähendada välismissioonidel olevate sõdurite arvu.
Bosnia missiooni vältel on Bosinas hukkunud 55 briti sõjaväelast.

Viinis alustab tööd Euroopa Põhiõiguste Amet
Täna alustas tööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, mille peamiseks ülesandeks on jagada Euroopa Liidu asutustele ja liikmesriikidele abi ja teadmisi põhiõiguste vallas.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet loodi täienduseks Euroopa Nõukogule (EN) ja Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIÕK), vältimaks töö kattumist, teatas justiitsministeerium.
Amet keskendub peamiselt ühenduse õiguse ja selle rakendamisele, samal ajal kui EN ja EIÕK kontrollivad Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni järgimist liikmesriikide poolt.
Erinevalt inimõiguste järgimist kontrollivast kohtust ei hakka amet langetama otsuseid üksikjuhtumite kohta, vaid varustab oma ELi institutsioone ja liikmesriike, kodanikke ja avalikkust konkreetsete põhiõigusi puudutavate teemade osas akadeemilise ekspertiisi ja taustinformatsiooniga. Lisaks kuulub ameti ülesannete hulka põhiõigusi käsitlevate teadusuuringute teostamine ning ekspertarvamuste koostamine ELi institutsioonide ja liikmesriikide tarbeks.

Kopenhaageni noored mässavad politsei vastu
Kopenhaagenis puhkesid täna noorterahutused ja politsei pidi noorte ohjeldamiseks appi võtma nii helikopteri kui veekahurid.
Kopenhaagenis asuva noorte alternatiivkultuuri keskuse hoone tühjendamine oli määratud täna hommikul kella seitsmeks, kuid tänavatele tuli massiliselt protestimeeleolus noori, kes politseid takistasid, vahendavad Taani ajalehed.
Seejärel korraldas politsei haarangu, mille eesmärk oli noorte protestide laialiajamine ja maja vabastamiseksettevalmistuste tegemine.
Politsei kasutas helikopterit, korrakaitsjad lendasid helikopteriga noortemaja kohale ja laskusid köitega maja katusele, et sealt enda valgusse haarata noorte relvad. Relvadeks olid noored varem maja katusele kogunud kive, raudkange ja muud kraami, et seda siis hiljem politseinike pildumiseks kasutada.

Briti maastikuarendajad kasutavad Vene spioonide kaarte
Nõukogude Liidu spioonide poolt koostatud kaardid Suurbritanniast on niivõrd inforikkad, et on huvi äratanud Briti maastikuarendajates.
Briti maamõõtjate grupi sõnul ei ole kaardid mitte üksnes ajalooliselt huvipakkuvad, kuid ka sisaldavad vajalikku informatsiooni võimalike keskkonnariskide nagu maalihete ja reostusohu kohta, kirjutab Reuters.
"Nendes on detailselt kirjeldatud sildade kõrgust, teede laiust ning laialdaselt informatsiooni paljude hoonete tuleohtlikkuse kohta," ütles grupi kinnisvara ja keskkonna osakonna direktor Richard Pawlyn.
"On ilmselge, et kaartide koostamisel peeti oluliseks seda, kuidas tankidega Briti linnasid vallutada," ütles ta.
Kaardid sisaldasid informatsiooni laevaehitustehaste, vanglate, laohoonete, kaevanduste ning tehaste kohta nii suuremates linnades kui ka maapiirkondades.

Iraani president kritiseeris jälle Iisraeli
Iraani president Mahmoud Ahmadinejad ütles oma Sudaani visiidi käigus, et sionistid on saatana kehastus.
"Sionistliku režiimi lõid britid, see küpses Ameerika mõju all ning nende toetusel paneb toime ka kuritegusid," vahendas RIA Novosti Ahmadinejadi sõnu.
Iraani presidendi sõnul panevad paljud demokraatia ja inimõiguste eest seisvad lääne valitsused sionistide kuritegude ees silmad kinni.
Ahmadinejad kritiseeris mitu korda Iisraeli ja nimetas holokausti müüdiks. Ta tegi juutide hukkamise eest end süüdi tundvatele riikidele ettepaneku loovutada osa oma territooriumist, et juudiriik sinna üle viia ning lahendada sel viisil ka palestiina probleemid.

Vene presidendivalimised toimuvad aasta pärast
Tõenäoliselt valib Venemaa järgmise riigijuhi rahva asemel praegune president Vladimir Putin, keda rahvas palavalt armastab ning keda poliitiline ja majanduslik eliit rahukohtunikuna vajab.
Venemaa presidendivalimised toimuvad täpselt aasta pärast, 2. märtsil, kirjutab Reuters.
Seitsme aasta jooksul on Putin Venemaad drastiliselt muutnud. Ta on Boriss Jeltsinilt päritud kaootilisest kriisides vaevlevast riigist teinud rikkama, võimsama ning korrastatuma riigi.
Majandus on tänu nafta ja metalli hinnatõusule märgatavalt kasvanud. Seda rikkust on näha nii Vene suurlinnades kui ka Venemaa kõrgis käitumises maailmaareenil.
Putin on loonud niivõrd tsentraliseeritud keskkonna, kus pea iga majanduslik või poliitiline otsus sõltub otseselt temast. Nii miljadäridest oligarhid, kõrged sõjaväeametnikud kui ka peamised välisinvestorid on ootusärevusest lõhkemas, et teada saada, kes neid pärast Putinit käsutama hakkab. Ühe lääne diplomaadi sõnul tunnustatakse Putinit erinevate poliitiliste ja majanduslike jõudude vahendajaks, ilma kelleta Venemaa eliit lihtsalt omavahel läbi ei saa.

John McCain kandeerib USA presidendiks
Arizona osariigi senaator vabariiklasest Senator John McCain kinnitas, et kandideerib 2008. aasta presidendivalimistel.
McCain teatas, et kavatseb USA presidendiks kandideerida eileõhtuses telesaates, kuid kinnitas, et ametlikult teatab ta sellest aprillis, vahendas BBC.
George W. Bushi parteikaaslasest Vietnami sõja veteran John McCain soovis presidendiks kandideerida ka 2000. aastal, kuid partei esitas kandidaadiks Bushi.
70-aastast McCaini tuntakse tema otsekohesuse poolest. McCain on olnud Iraagi sõja tugev toetaja ning oli üks esimesi Bushi lisavägede saatmise plaani toetajaid. Kuigi ta on alati Iraagi sõjasse pooldavalt suhtunud, on ta mitmel korral Bushi administratsiooni kritiseerinud, näiteks terroristide halva kohtlemise ning kindlaks tegemise vallas. Tema sõnul oli endise kaitseministri Donald Rumsfeldi allakäik üks ajaloo hullemaid.

Kohus jättis Vietnami tudengi tapjad karistamata
Vene Ülemkohus otsustas täna ebapiisavate süütõendite tõttu mitte karistada Vietnami tudengi tapnud 17 noormeest.
Ülemkohus jättis muutmata Peterburi kohtu otsuse, mille kohaselt ei mõistetud Vietnami tudengi surnuks pussitanud 17-liikmelisse gruppi kuuluvaid noormehi tapmises süüdi, teatas Reuters.
Tunnistajate sõnul tungis 17 noormehest koosnev grupp, mille liikmed kandsid skinhead'idele sarnaseid riideid, 2004. aasta oktoobris tänaval kallale 20-aastasele Vietnami tudengile Vu Anh Tuanile ning pussitasid ta surnuks.
Peterburi kohus arutas juhtumit mullu oktoobris ning otsustas süüdistatavaid ebapiisavate tõendite puudumises mitte süüdi mõista.
Viimastel aastatel on rünnakud tõmmu nahaga välismaalastele Venemaal, eriti Peterburis sagenenud.

Kristlased inimõigustesse ei usu
Eile lõppes Moskvas SRÜ ja Balti riikide kristlike liikumiste liidrite kohtumine, kus põhiteemaks oli universaalsete inimõiguste kontseptsiooni arutamine.
Katoliiklased ja protsestandid toetasid õigeusu kiriku seisukohta, mis leiab, et inimõiguste kontseptsiooniga varjatakse pettust ja valet ning teotatakse religioosseid ja rahvuslikke väärtusi, kirjutab Kommersant. Kohtumise osalejad tegid ettepaneku vaadata uuesti läbi ülemaailmne inimõiguste deklaratsioon.
"Me toetame õigeusklike algatust, kuna sekulaarne mentaliteet (religioosse faktori eitamine ühiskondlikus elus) rikub usklike õigusi," ütles Leedu luteri kiriku pastor Darus Patkunas.
Vene baptistide esindaja Pavel Okara sõnul on nad ühiskonna lagunemist soodustava demokraatia vastu. "Meil on vaja evangeeliumi demokraatiat ja evangeelium moraali, kus pattu nimetatakse ka patuks."

Läti kalatööstus kannatab Vene impordikeelu all edasi
Hoolimata impordikeelu tühistamisest Läti kalatoodetele, ei lähe Läti suurematel kalatööstustel hästi, sest Vene valitsus ei pikendanud nende ekspordiluba.
Läti suurim kalatööstus, Eesti piiri lähedal asuv töötab nüüd vaid poolel võimsusel ning on just vallandanud 700 inimest, sest Venemaa ei pikendanud ekspordiluba, kirjutab BBC.
Firma direktori Arnold Babrisi sõnul kehtib Läti kalatoodetele Vene impordikeeld edasi.
"Venemaa tegevust võib seletada majandusliku protektsionismiga, mille abil soositakse Kaliningradi sprotitoodangu suurendamist," ütles Babris. "Kuna Läti kala on turu vallutanud, püüavad nad meid lihtsalt välja süüa," sõnas Babris. Tema sõnul on sprottide impordi vähenemisest tingitud hinnatõus ka Vene tarbijate suhtes diskrimineeriv.
Läti valitsus pooldab "pehmemat" seisukohta. Põllumajandusminister Aivars Berzins usub, et kalatoodete impordikeelu põhjus on üksnes tehniline.

Viie aasta pärast Rootsi autod napsist juhti rooli ei lase
Rootsi tahab 2012. aastal kehtestada seaduse, et igas uues autos peab olema alkovõti: enne kui juht oma kainust tõestanud pole, mootor lihtsalt ei käivitu.
Liikluses hukkub igal aastal palju inimesi, sageli on õnnetustes süüdi alkohol. Rootsi teedel sureb igal aastal umbes 400 inimest ja veel tuhatkond saab raskelt vigastada. Kui Rootsis kaks autot kokku põrkavad, siis ühel kolmandikul juhtudest on õnnetuse taga alkohol. Kui õnnetusse satub üks auto - näiteks sõidab otsa puule - siis on tervelt pooltel juhtudel kokkupõrke põhjuseks joovastavad joogid.
Tehnilistesse lahendustesse uskuv Rootsi panustab liikust turvalisemaks muutes alkoluku peale. Praegused plaanid näevad ette, et alkolukk on Rootsi autodesse kohustuslik sissehitatav lisa juba 2012. aastast peale. Praegu töötavad seadme väljatöötamise kallal ühevõrra innukalt nii Saab kui Volvo ning Rootsi riik ootab innukalt tulemusi.

Tšetšeenia vanemad muretsevad oma kadunud laste pärast
Euroopa Liidu inimõigustevolinik Thomas Hammarberg kohtus Tšetšeenias, Vedeno linnas mitmete perekondadega, kelle liikmed jäljetult ära kadunud on.
Kolmapäeval ühes koolimajas asetleidnud kohtumisele Hammarbergiga oli kogunenud koolilapsi ja nende vanemaid, kes hoidsid käes pilte oma kadunud poegadest ja tütardest, vahendab Reuters.
Hammarberg kutsus üles inimröövide uurimisega põhjalikumalt tegelema.
"Nii kaua, kuni nende saatus ei ole selgunud, on see ühiskonnale lahtiseks haavaks," ütles ta lapsevanematele.
"Ma ei tea, mis temaga juhtus. Keegi ei ole mulle midagi rääkinud," ütleb üks õnnetu naine, hoides värisevate kätega oma kolm aastat tagasi röövitud poja passi.
Kahe Vene sõjalise invasiooni kestel on Tšetšeeniast paljud inimesed jäljetult kadunud.

Kadõrov: juhti peab kartma
Tšetšeenia presidendi kohusetäitja Ramzan Kadõrovi sõnul pole tal isikukultust, kuid ometi on ta veendunud, et juhti peab kartma.
"Inimesed ei pea kartma, et sa peksad neid, kuid nad peavad kartma oma tööga teisi inimesi löögi alla panna," rääkis Kadõrov Raadio Vabadusele antud intervjuus.
Tema sõnul on jutud isikukultusest tekkinud tšetšeenlaste tänusõnade moonutamisest.
Samas vihjas Kadõrov ka sellele, et kritiseerida võivad teda vaid sõbrad. "Esmalt peavad sinu vigu näitama ja parandama sõbrad," märkis presidendi kohusetäitja.

Berliini elanik kaitses kohtus õigust nimetada oma last Džihaadiks
47-aastane Egiptuse päritolu Saksa kodanik sai maakohtus, vaatamata perekonnaameti keelule, õiguse nimetada oma last Džihaadiks (püha sõda; püüdlus).
See juhtum on Saksamaa pealinnas pälvinud palju vastukaja, kirjutab RIA Novosti. Saksa demokraatlikus ühiskonnas arutati taolise nime lubamist esmakordselt, kuna nimi assotsieerub riigis terrorismiga.
Berliini siseamet kavatseb maakohtu otsuse edasi kaevata, kuna esimeseks kriteeriumiks nime andmisel on lapse edaspidine heaolu, mida nimi "Džihaad" aga lapsele tagada ei suuda.

Prantsuse sotsialistid pole ikka Royaliga rahul
Kaks kuud enne presidendivalimisi tegi sotsialistide kandidaat Ségolène Royal taktikalise kannapöörde, kutsudes appi sotsialistide vana kaardiväe.
Peale endise peaministri Lionel Jospini, kes pärast 2002. aasta presidendivalimisi tõotas poliitikast loobuda, lubatakse nüüd sotsialistide kampaanias märksa silmapaistvamat rolli mängida ka Royaliga sisevalimistel konkureerinud Dominique Strauss-Kahnil ja Laurent Fabiusil. Selle sammuga püüab otsusekindla reformijana esinev Royal hajutada muljet sotsialistide sisevaidlustest ning vastu tulla lihtliikmete soovile näha uut laadi osalusdemokraatiale üles ehitatud kampaania peastaabis ka partei vanu "elevante".
"Elevantide" naasmine
Sotsialistid jagunevad Prantsusmaal paljudeks vooludeks või kildkondadeks, millest mitmed pole siiani leppinud, et parteid esindab aprillikuistel presidendivalimistel kogenematuks ja ebapädevaks peetav Royal. Lisaks sellele on paljud partei juhtidest pidanud Royali seisukohti liiga parempoolseteks ning pannud talle pahaks sotsialistide ametliku programmi unarusse jätmist - seda on presidendikandidaat nimetanud "väikeseks punaseks raamatuks".

Brzezinski: USA otsib ajendit sõjaks Iraaniga kas või provotseerides
Kunagine USA presidendi julgeolekunõunik Zbigniew Brzezinski hoiatas senati välissuhete komitees esinedes ja ajalehes Financial Times, et USA valitsuse poliitika viib sõjani Iraaniga.
Brzezinski meelest peab Valge Maja lõpuks ometi mõistma, et "sõda Iraagis on ajalooline, strateegiline ja moraalne õnnetus".
"Kui USA vajub Iraagi rappa, on selle allakäigutee lõppjaamaks tõenäoliselt otsene konflikt Iraaniga ja islamimaailmaga laiemalt," hoiatas president Carteri aegne riikliku julgeolekunõukogu juht. Praegune strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse nõunik Brzezinski esitas ka mõeldava stsenaariumi Iraani sõja alustamiseks.
"Iraak ei täida USA seatud nõudeid, misjärel USA süüdistab ebaõnnestumises Iraani, millele omakorda järgneb mingi provokatsioon Iraagis või terrorirünnak USA-s, mis pannakse süüks Iraanile. See võib kulmineeruda USA "kaitseotstarbelise" sõjalise aktsiooniga Iraani vastu, mis paiskab üksi jäänud Ameerika aina sügavamasse mülkasse, mis lõpuks hõlmab Iraagi, Iraani, Afganistani ja Pakistani," ennustas Brzezinski.

Gruusia president üritas leevendada EL-i "allergiat" 
Gruusia president Mikheil Saakašvili lõpetas üleeile Brüsselis oma külaskäigu EL-i ja NATO peakorterisse. Liitumislootused seostuvad vaid NATO-ga.
Saakašvili käitus EL-i institutsioonides viisaka külalisena. Pärast kohtumist EL-i välispoliitikakoordinaatori Javier Solanaga ütles ta, et on isiklikult keelanud Gruusia diplomaatidel rääkida EL-iga liitumisest. "Me ei koputa EL-i uksele, kuna me ei taha kellelgi allergiat tekitada," naljatas Gruusia president.
Nüüd taotleb Gruusia mõõdukamaid eesmärke. "Me tahame noortele ja ärimeestele paremaid viisatingimusi, aga ka ülejäänud elanikkonnale; paremaid kaubandustingimusi, vabakaubanduslepingut EL-iga," summeeris Saakašvili oma soovid.
Palju energiat kulutas Saakašvili Brüsselis, kiitmaks Gruusiat kui võtmerollis transiidiriiki EL-i ja tööstusliku Hiina ning energiarikka Kesk-Aasia vahel.

Tallinnas registreeriti veebruaris 423 sündi
Tallinna perekonnaseisuamet registreeris veebruaris 423 sündi, eelmise aasta veebruariga võrreldes 25 sündi rohkem.
Jaanuariga võrreldes registreeriti veebruaris 44 sündi vähem.
Veebruaris kirjutati välja 417 surmatunnistust - seega registreeriti möödunud kuul taas sünde surmadest rohkem.
2005. aastaga võrreldes on sündimus 10,4% võrra kasvanud. Eelmise aasta jooksul registreeris Tallinna perekonnaseisuamet 5557 sündi, 2005. aastal aga 5031 sündi, seega 526 sündi vähem kui mullu.
Võrreldes 2002. aastaga on sündimus kasvanud koguni 42,3% võrra. 2002. aastal registreeris Tallinna perekonnaseisuamet 3905 sündi ehk 1652 sündi vähem kui 2006. aastal.

Tallinn toetab suvelaagrite korraldajaid
Toetust eraldatakse noortelaagritele, mille tegevus toimub väljaspool Tallinna ja mille vahetuse kestus on vähemalt kuus ööpäeva.
Toetatakse lapsi ja noori vanuses 7-19 aastat, kelle elukohaks rahvastukuregistris on registreeritud Tallinn.
Käesoleval aastal on Tallinna spordi- ja noorsooameti linnaväliste noortelaagrite korraldamise toetamiseks 2,5 miljonit krooni. Eraldatava toetuse suurus on 50 krooni ühe lapse ja noore kohta päevas.
Amet toetab linnaväliseid noortelaagreid ka sügis- ja talvevaheaegadel. Mullu said Tallinna spordi- ja noorsooameti kaudu toetust ligi 5000 Tallinna noort. Noortelaagrid toimusid looduslikult kaunites kohtades üle Eesti ning välismaal.
Taotlused tuleb esitada hiljemalt 15. märtsiks kella 17.00-ks spordi- ja noorsooametile (Vabaduse väljak 10b, V korrus).

Tallinna pisemad kodanikud saavad sünnitunnistused
Tallinna linnapea Jüri Ratas annab täna Raekojas pealinna pisematele üle sünnitunnistused ja kingipakid.
Tänasele üritusele on kutsutud 48 last, neist kaks paari kaksikuid. Enamik neist on kas pere esimene või teine laps, kolmel perel sündis aga kolmas laps ja ühel perel neljas laps.
Alates eelmisest aastast toimub sünnitunnistuste pidulik üleandmise tseremoonia Raekojas igal kuul, v.a suvel, varem toimus see vaid kord kvartalis. Ürituste sagedus on tingitud nii sündivuse kasvust kui ka vanemate enda soovist saada lapse sünnitunnistus kätte Raekoja pidulikul üritusel. Eelmisel aastal anti ühtekokku üheksal pidulikul üritusel sünnitunnistused üle ligemale 450 lapsele.
Kõik Tallinna perekonnaseisuametis lapse sünni registreerinud tallinlased saavad linnavalitsuselt kingituseks sünnitunnistuse kaaned ning pudrukausi ja piimatassi. Originaalse maalinguga meened on kujundanud kunstnik Helina Tilk.

Tallinna muudab lasteaedade territooriumid turvalisemaks
Linnapea Jüri Ratas ütles, et lasteaedu külastades tuli ikka ja jälle välja probleem, mis on seotud lasteaia õuealade turvalisusega.
"Selleks pidasingi vajalikuks kohtuda lasteaedade esindajatega ning arutada hetkeolukorda ja suuremaid probleeme," märkis Ratas.
Koosolekul toodi peamiste probleemidena välja territooriumide valgustus, samuti piirdeaedade vilets olukord ja valvesignalisatsioonide puudulikkus.
Linnapea sõnul on lasteaedade olukorrad ja probleemid väga erinevad ja seetõttu pidas ta vajalikuks tellida kõigile 130-le lasteaiale turvaauditi, mis peab valmis saama kolme kuu pärast.
"Peale seda saame asuda juba probleeme järk-järgult lahendama," ütles Ratas.

Linn katsetab Viimsi elanike peal uut parkimissüsteemi
"Pargi ja reisi" süsteemi eesmärgiks on vähendada linnas autode hulka ja ummikuid.
Septembris käivitub Tallinnas Viimsi-kesklinna suunal ummikute vältimiseks mõeldud "pargi ja reisi" süsteemi esimene etapp, mille kohaselt peaksid hommikuti tööle sõitvad inimesed jätma oma autod Piritale ning liikuma südalinna bussiga.
"Parkla tuleb Piritale Regati maja juurde, kus on umbes sada kohta, kuid piisava huvi korral võetakse kasutusele ka Pirita Selveri parkimisplats," ütles transpordiameti arenguosakonna peaspetsialist Aado Kuuse.
Bussile oma rada
Juunis hakatakse Pirita teele rajama ka uut ühistranspordi sõidurada ning kavas on tihendada bussiliinide 1A ja 5 graafikut.
"Esialgu oleks tore, kui kas või paarkümmend inimest asjaga kaasa tuleks," ütles Kuuse. Tema sõnul võiks rahvast motiveerida eraldi ühistranspordirajal liikuv buss, mis pääseb ummikutest läbi. "Hetkel tegeldakse pileti- ja makseküsimuste lahendamisega, sest parkimine peab olema bussisõiduga seotud ning võimalikult odav," ütles Kuuse.

Enamik lapsi on koolis vägivallaga kokku puutunud
Politsei uuris õpilaste turvalisust ning nende suhtumist alkoholi ja mõnuainetesse.
Põhja politseiprefektuuri uuringust selgub, et kolmveerand Tallinna kesklinna koolide üle 12-aastastest õpilastest on koolis kokku puutunud vägivallaga ning valdav enamik on proovinud alkoholi ja suitsetamist.
Põhja politseiprefektuuri prefekti Raivo Küüdi hinnangul oli uuringu üks halvemaid näitajaid 77 protsendi laste väide, et nad on koolis näinud vägivalda. 42 protsenti ütles veel, et koolis võib vabalt klobida saada riiete, hinnete, vanemate või muu pärast.
"Natuke hirmutav on juhtkondade tagasiside - meil on kõik korras ja vägivald ei ole probleemiks," ütles Küüt, kelle sõnul on sellise olukorra parandamiseks oluline, et vanemad ise tunneks huvi ja uuriks pidevalt, kuidas nende lapsel koolis läheb.

Saade "Olukorrast riigis" ei pääse taas eetrisse
Ringhäälingunõukogu (RHN) ei lase sel pühapäeval teist korda järjest valimispäeval eetrisse Raadio 2 saadet "Olukorrast riigis", viies selle erandkorras üle esmaspäevale.
Täpselt nii oli see ka viimaste kohaliku omavalitsuse valimiste ajal, mil RHN kinnitas korra, mille kohaselt hoidub Eesti Raadio valmispäeval kõigis oma saadetes kuni valimisjaoskondade sulgemiseni poliitika käsitlemisest.
"See ei ole meie otsus, RHN on seadusega kehtestanud, et sel päeval eetris poliitikast ei räägita," ütles Päevaleht Online'ile Raadio 2-e juht Heidy Purga.
Ühe saatejuhi Anvar Samosti sõnul varasematel perioodidel valimispäeval saate eetrisolekus probleemi ei nähtud.
"Ma ei oska kommentaariks muud öelda, et oleme eetris esmaspäeval," ütles Samost. "Hea seegi, et nüüd saime saate edasilükkamisest mitu kuud ette teada, viimaste valimiste ajal tuli otsus väga ootamatult."

IRL korraldab Tallinnas valimiskontserdi
Tallinnas Tammsaare pargis toimub laupäeval Isamaa ja Res Publica liidu kontsert "Vali Vabadus!", millega muusikud kutsuvad inimesi üles hääletama riigikogu valimistel.
Kell 14 algaval kontserdil esinevad Singer Vinger, Ivo Linna & Antti Kammiste, Justament, Lindpriid, Kulo, Toe Tag, J.M.K.E., Vennad Johansonid ja Me, myself and I.
"Paarkümmend aastat tagasi laulsime üheskoos Eesti vabaks. Armastame senini mõelda, et oleme laulurahvas. Nüüd on meil aeg käes seda tegudes uuesti tõestada," ütles kontserdi juhataja Ivo Linna ETV24-le.
Kontserdi korraldaja Mart Mardisalu meenutas 2006. aasta presidendivalimiste eelset aega, mil muusikud koondasid oma jõud ja tuletasid läbi muusika kõigile meelde ühiseid väärtusi.
Kuigi muusikute teatasid täna, et kontserdiga kutsutakse inimesi valima, on Tallinna linna kodulehe andmeil tegemist hoopis Isamaa ja Res Publica liidu infopäevaga.

Kinnipeetavad valisid parlamenti
Paide politseijaoskonnas asuvasse arestimajja viidi eile valimiskast ja viis kinnipeetavat said trellide taga oma kodanikukohust täita.
Paide politseijaoskonna pressiesindaja Kaire Kozlova teatas, et eile oli arestimajas hingekirjas 11 inimest, kuid hääletamas käis viis, kirjutab Järva Teataja. Üks kinnipeetav oli eile Tallinnas kohtus, üks oli juba varem vangis oma hääle andnud ja üks juba kohtus süüdi mõistetud, mistõttu tema hääletada ei saanud. Kolm kinnipeetavat aga ei soovinud hääletada.
Paide politseijaoskonna vanemkomissar Janno Ruus ütles, et tema teada hääletavad kinnipeetavad Paides esimest korda.

Räige anonüümkiri ähvardab riigikogulasi
Riigikogu Isamaaliidu ja Res Publica fraktsiooni liikmed said hiljuti venekeelse elektronkirja, milles nimetatakse eestlasi tänamatuks rahvaks ja ähvardatakse pronkssõduri teisaldamise pooldajatega arved klaarida.
"Pidage meeles, arulagedad eesti närukaelad - Venemaa on olnud teie naabriks juba rohkem kui tuhat aastat ja enamiku sellest ajast pole eksisteerinud mingit Ameerikat, kes teid praegu kaitseb," seisab allkirjata sõnumis, kirjutab Postimees.
"Aga 50 aasta pärast Ameerikat enam pole, ta koristab end omale poolkerale, kus ongi tema koht. Siis oleme teiega jälle üks ühe vastu," jätkab tundmatu ähvardaja.
Isamaa ja Res Publica Liidu pressiesindaja Rauno Veri sõnul võtab erakond selliseid ähvardusi tõsiselt ning pöördub uurimise algatamiseks kaitsepolitseisse.
Kaitsepolitsei komissari Irina Miksoni sõnul ei sisaldu selles kirjutises paraku ühegi süüteo koosseisu, mis oleks kaitsepolitsei uurimisalluvuses.

Investorid kiitsid Kaubamaja laienemist, laitsid Tallinki juhtide käitumist
Eesti Investorite Liit selgitas Eesti investeerimiskliima seisukohast 2006. aasta kõige positiivsemad ja negatiivsemad sündmused.
Investorite Liidu poolt korraldatud küsitluses selgitasid Liidu liikmed ja portaali investoriteliit.ee külastajad teist aastat järjest eelneva aasta kõige positiivsemad ja negatiivsemad sündmused.
Eelmise aasta positiivsemate sündmustena märgiti kõige sagedamini ära Olympic Entertainment Group'i ja Eesti Ehituse aktsiate noteerimine Tallinna börsil. Korduvalt leidis äramärkimist ka Tallinki poolt Silja Oy Ab aktsiate omandamine, kinnisvarainstrumentide lisandumine ja Tallinna Kaubamaja laienemine Lätti.
"Uute firmade tulek börsile toob börsile aktiivsust ja likviidsust juurde ning on seega investorite seisukohast väga kasulik. Lisaks aitab uute firmade tulek börsile juurutada head ühingujuhtimistavad nii börsifirmade hulgas kui ka laiemalt," kommenteeris Investorite Liidu juhatuse liige Aku Sorainen.

Veebruaris läbis lennujaama 12,6% rohkem reisijaid kui mullu
Tallinna lennujaama teenindatud inimeste koguarv oli tänavu veebruaris 111 405.
Kaupa veeti lennujaama kaudu 10 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil.
Kui reisijate ning kaubakoguste arv kasvas, siis postivedude arv kahanes 9,8 protsenti.

Homme avatakse Tallinnas Foorum
Homme avatakse Tallinna kesklinnas, Narva mnt 5, 35 000 ruutmeetri suuruse kogupinnaga äri-, büroo- ja elupindu sisaldav Foorumi kompleks.
Foorum koosneb neljast korpusest, mida ühendab tänavapinna tasandil äritänav. Hoonete all asub kaks maaalust parklakorrust.
Foorumi 5000 ruutmeetri suurusel äritänaval paikneb 25 erinevat äri, mille hulgas on 20 kauplust, lisaks kaks restorani, kohvik, pank ja päevaspaa, teatas keskuse esindaja.
Foorumi projekti autorid on OÜ HG Arhitektuur arhitektid Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi.

Läänemaal alustab tööd uus jäätmejaam
Homme avatakse Läänemaal Ridala vallas Kiltsi külas kaasaegne jäätmejaam.
Jäätmejaam teenindab keskkonnaministeeriumi teatel nii elanikke kui ka ettevõtteid.
Jaamas on võimalik ära anda ehitus- ja lammutusjäätmeid, paberi-, papi-, klaasi-, metalli-, plastijäätmeid, samuti aia-, pargi- ja raadamisjäätmeid. Ära saab anda ka immutamata puitu, vanamööblit, kasutatud rehve, elektri- ja elektroonikajäätmeid jpm.
Jäätmejaam valmis Haapsalu linna, Ridala ning Taebla, Oru, Nõva, Noarootsi, Risti ja Martna valdade koostöös. Jaam läks maksma 7,2 miljonit krooni, sellest 90% rahastas keskkonnainvesteeringute keskus, ülejäänu lisasid kohalikud omavalitsused.
Läänemaa jäätmejaam rajati Pullapää prügila kõrvale, mis lõpetas jäätmete vastuvõtmise eelmise aasta lõpus.

Jäätmeseaduse muudatus suurendab tootjate vastutust
Täna Riigi Teatajas ilmunud ja 11. märtsil jõustuv jäätmeseaduse muutmise seadus suurendab tootja vastutust jäätmete käitlemisel.
Vajaduse 2004. aastal vastu võetud jäätmeseaduse muutmiseks on tinginud Eestis viimastel aastatel toimunud jäätmehoolduse kiire areng, ka on jäätmeseaduse rakendamise käigus ilmnenud mitmeid ebatäpsusi ja lünki, mis vajasid kõrvaldamist, teatas keskkonnaministeerium.
Olulisemad probleemtooted, mida seaduse muudatus puudutab, on mootorsõidukid ja nende osad - elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid ja akud. Kuna tootja peab vastutama oma toodete eest ka siis, kui need on muutunud jäätmeteks, siis on oluline täpselt sätestada, mis ikkagi kuulub toote hulka. Seaduse muudatus ütleb üheselt, et rehvid kuuluvad auto juurde, seni on autotootjad seda mitmeti tõlgendatud.
Seaduse muudatus ütleb üheselt, et rehvid kuuluvad auto juurde, seni on autotootjad seda mitmeti tõlgendatud.

KIK rahastas keskkonnaprojekte ligi 288 miljoni krooni eest
Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu otsustas eile rahastada keskkonnaprogrammi selle aasta esimese vooru 632 taotlust ligi 288 miljoni krooniga.
Kokku esitati KIK-i teatel seekordsesse taotlustevooru 1203 taotlust, mille maht oli enam kui 814,7 miljonit krooni.
Tänavusest esimesest taotlusvoorust läksid suuremad toetussummad veekaitse programmile - 83,5 miljonit krooni. Suurim rahaeraldus oli Juuru vallavalitsuse projektile "Juuru aleviku kanalisatsiooni rekonstrueerimine" summas 10,4 miljonit krooni.
77,9 miljonit krooni läks jäätmekäitluse programmile, mille suurim rahaeraldus oli AS Ökosil projektile "Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla keskkonnakaitseline saneerimine" summas 32,2 miljonit krooni.
Looduskaitse programmi suurim rahaeraldus oli riikliku looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni projektile "Piusa" Muuseumikoobastiku "kaeveõõnte suudmete heakorrastamitööd ja külastuskeskuse väljaehitamine" summas 3,7 miljonit krooni.

Pärnu kesklinna endise trükikoja asemele tuleb äri- ja eluhoone
Pärnu kesklinnas bussijaama kõrval asuva endise trükikoja krundil käivad lammutustööd, järgmiseks suveks kerkib tööstushoone asemele viiekorruseline äri- ja eluhoone.
Maiks-juuniks peaks valmima uue hoone projekt, kirjutas Pärnu Postimees.
Trükikoja asemele tuleb viiekorruseline äri- ja eluhoone, kus kahel alumisel korrusel asuvad bürooruumid, ülemistel korrustel korterid. Krundil toimetab OÜ Asratem.

Palivere suusakeskuse hoone ehitus algab suvel
Riik eraldas Läänemaal asuva Palivere turismi- ja tervisekeskusele 600 000 kr, mis võimaldab alustada suvel teenindushoone ehitust.
Selle raha eest hoonet aga valmis ei saa, kirjutab Lääne Elu. Kultuuriministeerium nõustus küll garanteerima ehituseks hädavajaliku 1,4 miljoni krooni suuruse laenu, kuid praeguste hindade järgi maksaks teenindushoone ehitus 5,6 miljonit.
"Kui kõik läheb plaani järgi, saab ehituse riigihanke juulis välja kuulutada ja hoone ehitusega algust teha," ütles Palivere kompleksi projektijuht Mati Kallemets.
379 ruutmeetri suurune teeninduskeskus, milles asuvad riietus-, pesu- ja toitlustusruumid, peaks valmima 2008. aastal.

Algas Hea Teeninduse Kuu
Tänasest algas Eestis Hea Teeninduse Kuu.
"Juba viiendat aastat märtsikuu jooksul toimuv Hea Teeninduse Kuu on ellu kutsutud selleks, et rõhutada positiivset - pöörata heatahtlikku tähelepanu tublidele teenindajatele ja teenindust väärtustavatele ettevõtetele," ütles heateenindus.ee juht Pille Puss.
Lisaks kolmele seminaripäevale toimuvad märtsis kolm erinevat teenindajate konkurssi. "Eesti Parim Teenindaja 2007" kõigile teenindajatele üle Eesti, "Tartu Parim Teenindaja 2007" Tartu linna teenindajatele ja "Tallinna Parim Teenindaja 2007" Tallinna teenindajatele. Konkursid toimuvad Hea Teeninduse veebilehel 8.-16. märtsil.
Hea Teeninduse Kuul korraldatav "Kiida teenindajat!" kampaania kutsub kliente üles teenindajatele positiivset tagasisidet anda ning organisatsioone oma teenindajaid arendama ja koolitama. Kampaania sõnum teenindajatele on "Naerata ja pööra tähelepanu oma käitumisele teenindussituatsioonis, sest kliendid" otsivad "head teenindust!". "Usume, et läbi positiivse kogemuse tekib teenindajatel soov ka edaspidi tunnustust esile kutsuda ja paremini teenindada," märkis Puss.

Olympic Casino ostis Kristiine Kasiino
Olympic Entertainment Group ostis KC Grupile kuulunud Kristiine Kasiino 250,2 miljoni krooni eest.
Enne lepingu jõustumist peab tehingu heaks kiitma konkurentsiamet, kellele Olympic Entertainment Group esitas täna vastavasisulise koondumisteate, teatas ettevõte.
"Kristiine Kasiino omanikfirma soov kasiinoärist taanduda ja keskenduda kinnisvaraarendusele oli teada juba mõnda aega," kommenteeris tehingut Olympic Entertainment Groupi juhatuse esimees Armin Karu. "Kuna Kristiine Kasiino ärimudel ja kõrged kvaliteedistandardid on Olympic Casino omale küllalt sarnased, siis läheb liitmine loodetavasti sujuvalt."
Tehingu jõustumisel jätkavad Karu sõnul tegutsemist kõik 11 seni Kristiine Kasiino kaubamärgi alla kuuluvat kasiinot. Mängusaalide üleviimine Olympic Casino kaubamärgi alla on kavas läbi viia ühe aasta jooksul.

Valitsus kiitis heaks ettevõtluspoliitika plaani aastateks 2007-2010
Valitsus kiitis heaks "Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013" rakendusplaani aastateks 2007-2010 ".
Rakendusplaani maksumuseks planeeritakse kokku ligikaudu 1,8 mljardit krooni, tegevusi rahastatakse Eesti riigieelarvest ja Euroopa Liidu struktuurifondidest, teatas valitsuse pressiteenistus.
Eesti ettevõtluspoliitikaga soovitakse toetada uuendusmeelse, ettevõtliku ja loova ühiskonna arengut. Rakendusplaan näeb selleks ette teadmiste ja oskuste ning õiguskeskkonna arendamist, kuid samuti toetusi investeeringutele ja rahvusvahelisemaks muutumisele.
Rakendusplaanis kavandatavate tegevuste peamisteks elluviijateks on ettevõtluse arendamise sihtasutus ja sihtasutus KredEx.
Pärast rakendusplaani heakskiitmist avalikustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selle oma kodulehel.

Uus vaidlustuskomisjon lahendab riigihangetega seotud probleeme
Valitsus nimetas ametisse riigihangete vaidlustuskomisjoni, mis hakkab alates maikuust lahendama riigihangete vaidlustusi.
Komisjon luuakse rahandusministeeriumi teatel seoses 1. mail jõustuva uue riigihangete seadusega ja selle koosseisu kuuluvad komisjoni juht, praegune majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taivo Kivistik, Ulvi Reimets, Angelika Timusk ja Veiko Vaske.
Loodav komisjon hakkab tegutsema riigihangete ameti juures, ent selle liikmed on tööalaselt sõltumatud. Komisjoni ülesandeks on riigihangete korraldamisega seotud vaidlustuste lahendamine, millega seni on tegelenud riigihangete amet. Vaidlustuskomisjon see asendab riigihankealastes vaidlustes sisuliselt esimese astme halduskohut ning selle otsuse saab edasi kaevata ringkonnakohtusse.
"Uus seadus muudab hankemenetluse korraldamise reeglid ning ka hangete vaidlustamise senisest selgemaks, paindlikumaks ja läbipaistvamaks," ütles rahandusminister Aivar Sõerd. "Usun, et oleme teinud hea valiku ning loodav komisjon annab võimaluse vaidlustuste efektiivsemaks lahendamiseks. Komisjon on saanud ka hea juhi - Taivo Kivistik on tunnustatud jurist, kes omab ka laialdast juhtimiskogemust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerina."

Tallegg jõudis hiigelkahjumist kasumisse
Tallegg jõudis eelmise aasta jooksul 500 miljoni krooni suuruse käibe juures 36-miljonilisest kahjumist 6,6 miljoni krooni suurusesse kasumisse.
Eesti ainsa broilerilihatootja AS-i Talleggi käive kasvas eelmisel aastal 8 protsenti, teatas ettevõte.
"2006. aasta alguses valitses Euroopa linnulihaturul langus, mille põhjustas linnugripihirm," ütles Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm. "Ka Talleggis oli talvehooajal mõningane langus, kuid suvehooajaga tegime kõik tasa."
"Kokku tootsime linnuliha ja linnulihatooteid 12,1 tuhat tonni. Kasvatasime 7,7 miljonit broilerit ning tootsime 79 miljonit muna. Suure kasvu ning edu tagas väga hea suve- ja talvehooaja toodete müük," rääkis Talleggi äridirektor Margus Venelaine. "Seoses kasvava elukvaliteediga eelistavad eestlased üha rohkem värskeid toiduaineid, sealhulgas värsket liha ning fileed."

Tööpuudus vähenes mullu Ida-Virumaal rekordilises tempos
Ida-Virus langes eelmisel aastal tööpuuduse kõver järsult allapoole, et aga sama trend toimus kogu riigis, on Ida-Viru endiselt üks suurema tööpuudusega maakondi Eestis.
Statistikaameti värskete andmete kohaselt vähenes töötute arv Ida-Virumaal mullu 10 700ni, mis on kolme tuhande võrra vähem kui aasta varem, kirjutab Põhjarannik.
Aasta keskmiseks töötuse määraks kujunes 12,1 protsenti. Viimati oli tööpuudus Ida-Virumaal nii madal eelmise sajandi 90ndate aastate keskel, vahetult enne seda, mil sealsed suurettevõtted hakkasid läbi viima suurkoondamisi ja osa firmasid sootuks pankrotistus.
Näiteks tööpuuduse kõrgajal, 2000. aastal, ulatus tööpuudus maakonnas 21,1 protsendini ja töötute arvuks loeti ligemale 20 000 inimest.

Ehitus kasvas mullu ligi neljandiku
Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted eelmisel aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 31,4 miljardi krooni eest, mis on 22% rohkem kui aasta varem.
Hooneid ehitati 21 miljardi krooni ja rajatisi 10,4 miljardi krooni eest, mis on 2005. aastaga võrreldes vastavalt 20% ja 26% rohkem, teatas statistikaamet.
Ehitustegevus suurenes nii Eestis kui ka välisriikides. Eestis tulenes ehitustegevuse kasv hoonete ehitamisest, mida toetas ka rajatiste ehitamine. Välisriikides tugines ehitustegevuse kasv põhiliselt rajatiste ehitamisele. Kuigi välisriikidesse ehitamine suurenes 2005. aastaga võrreldes ligi viiendiku võrra, oli selle mõju kogu ehitustegevusele endiselt väike, andes vaid 4% kogu ehitusmahust.
Ehitisregistri andmetel lubati mullu kasutusse 5068 uut eluruumi, s.o 1140 eluruumi enam kui aasta varem. Kolmveerand valminud eluruumidest asus korterelamutes, millest populaarseimad olid 3-5-korruselised korterelamud.

Keskerakond tasub võla salajastele laenuandjatele
Eelmiste Riigikogu valimiste kampaania rahastamiseks emiteeritud Keskerakonna võlakirjade pikendatud tähtaeg kukub täna, erakond otsustas võlakirjad lunastada.
Erakond emiteeris 2003. aastal 10 miljoni krooni eest 100 võlakirja ehk võttis emissiooni korraldanud LHV-lt laenu. 2006. aastal märtsis sai neist 10 lunastatud ja 90 pikendati selle aasta märtsini, kirjutab Äripäev.
Kes võlakirju ostsid, ei avalda erakond endiselt, küll aga on spekuleeritud, et neid ostsid ärimehe Oliver Kruuda, Toomas Annus ja Urmas Sõõrumaa.
"Otsus on tulnud ning võlakirjad lunastatakse. Vahendid on erakonnal olemas ning me lõpetame LHV-ga koostöö. Ühesõnaga, maksame võla tagasi. Toetajaid on piisavalt, et oma võlad kustutada, ning samuti oleme saanud suuremat toetust riigieelarvest," sõnas Keskerakonna peasekretär Kadri Must. Ta lisas, et erakond ei ole kasumit teeniv ettevõte ning valimisaasta on raske, kuid erakond suudab säilitada oma maksejõu.

Aktsiaselts Vilma kasum ja käive langesid aastaga tublisti
Pagari- ja kondiitritööstuse Vilma majandustulemused kukkusid märgatavalt pärast seda, kui aktsiaselts Kalev 2005. aasta lõpul peaegu kogu ettevõtte aktsiapaki oma kätte sai.
Kalev ostis 60,7 protsenti Vilma aktsiatest seniselt suuromanikult Arnold Kimberilt juba 2004. aasta 1. juulil. Ettevõtte ümberkorraldamise ja Kalevi gruppi sulandamisega hakkas emafirma tõsisemalt tegelema siiski alles pärast 2005. aasta 23. detsembrit, mil tema osalus suurenes 99,9 protsendini. Viimane 0,1 protsenti firmast läks Kalevile eelmise aasta märtsi lõpul, kirjutab Sakala.
Kahe poolaasta majandusnäitajaid liites selgub, et mullu jäi Vilma 28,2 miljoni kroonise realiseerimise netokäibe juures rohkem kui 2 miljoni krooniga kahjumisse.

Sulev Seppik tegi Viimsis imet
Kui vanajumal lõi maailma kuue päevaga, siis Ain Seppiku pojal Sulev Seppikul kulus vaid kaks päeva rohkem, et saada Viimsis 36-hektarilisele krundile neli korda suuremat ehitusmahtu lubav detailplaneering.
Viimsi vald muutis eelmise aasta jaanipäeva paiku kaheksa päevaga kurikuulsa nn Antenniväljaku detailplaneeringut, mille tõttu saab Viimsi poolsaare keskel asuvale krundile ehitada 80 elamuühiku asemel 320 elamuühikut. Vahe on rahas sadades miljonites kroonides. Planeeringu järgi tulevad sinna ridaelamud, kirjutab Äripäev.
Krunt, mis toob Viimsi tosina tuhande elanikuga valda tuhat elanikku juurde, kuulub Tallinna Äripangale (51%) ning 49% jaguneb pooleks Siim ja Sulev Seppiku ning Kristian Kesneri firmade vahel. Seppikuid ühendab Äripangaga nende onu Madis Kiisa, kes kuulub panga nõukogusse.
"Ma ei pea vajalikuks kommenteerida oma äriasju ajakirjanduse vahendusel," vastas krundi üks omanikke Sulev Seppik küsimusele, kuidas tal õnnestus algatada detailplaneering erakordselt lühikese ajaga.

25-kroonise SMS-iga saab 15 krooni laenu
Iga saadetud 25-kroonise SMS-i pealt tuleb laenupakkujale maksta kümme krooni.
SMS-i teel kiirlaenu pakkujate hoog ei näi raugevat - nädalapäevad tagasi lisandus nende kirevasse nimistusse Minilaen.ee, mis eeldab rahasoovijalt SMS-ide saatmisel parajat näpuosavust ja -visadust.
OÜ Education Centeri pakutav teenus põhineb SMS-ide saatmisel suvalises Eesti operaatorvõrgus. Mida suurema summa võtta soovid, seda rohkem telefoninuppe pead klõbistama. Iga SMS maksab 25 krooni, millest 15 tuleb laenurahaks ja kümme krooni jääb teenustasuks. Nii et kui saata neli sõnumit kokku saja krooni eest, siis laekub pangaarvele 60 krooni. Et saada tuhande krooni võrra rikkamaks, tuleb ühtekokku saata lausa 67 sõnumit kogumaksumusega 1675 krooni. Rohkem kui 1500 krooni kuus pole võimalik laenata.

Vene-Saksa gaasijuhe jääb Eesti vetest eemale
Mitme uudisteagentuuri teatel väitsid Soome keskkonnaametnikud eile, et Vene-Saksa gaasijuhe võiks Soome vete asemel kulgeda Eesti majandusvööndi kaudu. Eesti keskkonnaministeeriumi esindaja ütles, et seda tõenäoliselt ei juhtu.
Soome ametnikud põhjendasid oma seisukohta sellega, et kavandatud trassist lõuna pool, Eesti majandusvööndis on olud ehituseks sobivamad: meri on sügavam ning põhi tasasem.
"Soome seisukoht võib ka õige olla, et Eesti vetes võib olla sobivamaid kohti gaasijuhtme paigaldamiseks, kuid suure tõenäosusega arendaja selleks täiendavaid uuringuid tegema ei hakka, sest see on kallis ja venitaks projekti arendamist veelgi," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Harri Liivi Eesti Päevaleht Online'ile. "Sel juhul peaks arendaja taotlema Eestilt ka vastava vee-erikasutusloa, mis aga võtaks vähemalt pool aastat aega."

Nõmme Jazz saadab noored muusikud maailma
Alates tänasest saab esitada avaldusi osalemaks 18. -19. mail Tallinnas toimuval Nõmme Jazzi VII rahvusvahelisele noorte jazzlauljate ja instrumentalistide konkursil.
Konkursi eesmärk on anda noortele professionaalsetele jazzmuusikutele võimalus konkureerida Euroopa tasemel ja saada uusi esinemisvõimalusi- ning kogemusi rahvusvahelisest koostööst.
Auhindu jagatakse paljudele ja nendeks on esinemisvõimalused erinevatel jazzfestivalidel: Eestis Jazzkaarel ja festivalil Ladies In Jazz ning välismaal Pori Jazzil (Soomes), Kaunas Jazzil, Rigas Ritmi'il. Lähitulevikus lisanduvad esinemisvõimaluste sekka ka Rootsi, Norra ja Taani mainekad festivalid.
Konkursil parim naislaulja pääseb võistlema Lady Summertime konkursile Soome. Üheks eksootilisemaks auhinnaks on võimalus astuda üles Nardis Jazz Club'is Türgis, kus senini on eestlastest käinud esinemas Ewert Sundja ja Kadri Voorand.

Sarawut Chutiwongpeti teoseid saab näha vaid 3 päeva
Tai kunstniku teosed siiski jõudsid lõpuks Eestisse ning seoses sellega toimub tema lühinäitus Tallinna Linnagaleriis 2-4. märtsini.
Eelmise kuu alguses teatasid korraldajad kahetsusega tai kunstniku Sarawut Chutiwongpeti näituse ärajäämisest, kuid alates homsest on siiski kõik oodatud meistriteoseid vaatama Tallinna Linnagaleriisse.
Chutiwongpeti poeetiliste videoinstalatsioonide kesksed teemad on ühelt poolt seksuaalsus, puberteet ja (keha) poliitika ja teisalt fantaasiad, hirmud ning ihad. Tema videoinstallatsioonide keel on üpris mitmekesine - seal on nii dokumentaalseid kui performatiivseid videoid, seal on nii staatiliste fotograafiliste kujundite jada kui abstraktseid mänge.

Muusikamuuseumis tähistatakse Heino Elleri sünniaastapäeva
Tallinn
Juubeliüritused teatri- ja muusikamuuseumis (Müürivahe 12, Tallinn) algavad kell 14. Lisaks Heino Elleri nimelise muusikapreemia laureaadi väljakuulutamisele ja autasustamisele esitavad Elleri loomingut Jaan Kapp, Aare Tammesalu, Aleksandra Juozapénaite-Eesmaa ja Mary Tampere-Bezrodny.
Muuseumi trepihallis avatakse näitus "Koidust kodumaise viisini". Samuti esitletakse Ellu Elleri mälestusteraamatut "Ühe suve kroonika" ning Heino Elleri noodikogu "13 klaveripala eesti motiividel".
Muuseum annab Elleri nimelist muusikapreemiat, mis on mõeldud noortele silmapaistvatele heliloojatele ning Eesti muusika edendajatele, välja juba kümnendat korda. Lisaks rahalisele preemiale kingitakse laureaadile sümboolikaga diplom ning mälestusesemena Elleri enda poolt voolitud jalutuskepp.

Oscari võitnud film "Das Leben der Anderen" tehakse inglisekeelseks
Saksamaa spioonidraama "Das Leben der Anderen" tehakse ümber inglisekeelseks filmiks.
Tänavu parima võõrkeelse filmi Oscariga pärjatud Saksamaa film "Das Leben der Anderen" ("The Lives of Others," Teiste elud ") tehakse Mirmaxi filmistuudio endiste bosside Bob ja Harvey Weinsteini ning režissööride Sydney Pollacki ja Anthony Minghella poolt ümber inglisekeelseks, vahendab Reuters.
"Me tahame meeleheitlikult, et see film jõuaks laiema vaatajaskonnani, saavutatud kokkulepe ei ole veel lõplik, kuid me pingutame kõvasti, et alustada filmi tegemist ümber inglise keelseks," ütles filmirežissöör Sydney Pollack.
Sydney Pollack koos teiste asjaosalistega tegeleb lõpliku kokkuleppe saavutamisega filmi "Das Leben der Anderen" režisööri ja stsenaristi Florian Henckel von Donnersmackiga, kes võitis tänavu oma debüütteosega parima võõrkeelse filmi Oscari.

Tõnis Mägi kandideerib parima meesnäitleja preemiale
Eesti teatri aastaauhindade žürii valis välja nominendid 2006. aasta loominguliste saavutuste eest. Võitjad selguvad rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Kuressaare linnateatris pidulikul üritusel.
Preemiaid jagatakse draama-, muusika-, baletti- ja tantsulavastuste kategoorias. Ära ei unustata ka teatrite tehnilisi töötajaid.
Draama
Draamalavastuste žürii (koosseisus Reet Mikkel (esinaine), Andres Keil, Madis Kolk, Mari-Liis Küla, Urmas Lennuk, Pille-Riin Purje ja Boris Tuch) valis nominendid järgnevalt:
Lavastajad:
Andres Noormets - lavastus "Kauka jumal" (Pärnu Endla)
Jaanus Rohumaa - lavastus "Vargamäe kuningriik" (Rakvere Teatri ja Pärnu Endla ühistöö)
Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper - lavastus "Kuningas Ubu" (Teater NO99)
Ingo Normet - lavastus "Müügimehe surm" (Eesti Draamateater)

Suri ajaloolane ja Pulitzeri preemia laureaat Arthur Schlesinger
Ameerika ajaloolane Arthur Schlesinger kuulus Kennedy perekonna siseringi ning on kirjutanud nii president John Kennedy kui Robert Kennedy elulood.
Kolmapäeval suri New Yorgis 89aastaselt südamerabanduse tagajärjel USA ajaloolane ja kahekordne Pulitzeri preemia võitja Arthur Schlesinger, vahendab Reuters.
Arthur Schlesinger võitis esimese Pulitzeri ajaloo preemia juba aastal 1946 raamatu "The Age of Jackson" ("Jacksoni ajastu") ja oli aastaid perekond Kennedyte usaldusisik.
Teise Pulitzeri preemia võitis Arthur Schlesinger oma raamatu "A Thousand Days: John F. Kennedy in the White House" ("Tuhat päeva: John F. Kennedy Valges majas") eest.
Samuti uuris Schlesinger Franklin Roosevelti ja Andrew Jacksoni pärandit ning tema enam kui 20 raamatu põhiteemadeks on USA kultuur ja poliitika ning Ammerika liberalism külma sõja aegsel preioodil.

Mart Kivastik pälvis Tartu aasta kultuurilooja aunimetuse
Eile õhtul kuulutati välja Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste laureaadid
Vanemuise kontserdimajas eile õhtul toimunud Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste tseremoonial avalikustati 2006. aasta laureaatide nimed.
Tartu linn valis aasta kultuurisündmuseks XV üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus. Aasta kutseliseks koosluseks tunnistati Tartu Kõrgem Kunstikool ning harrastuslikuks koosluseks Tartu üliõpilasteater.
Aasta looja või esitaja aunimetuse pälvis Mart Kivastik, rahvakultuurikandjaks valis Tartu linn Ants Johansoni ning noor kultuurikandja tiitli pälvis Riivo Kallasmaa.
Aasta produtsendi aunimetused said Margus Kasterpalu ja Kaarel Oja ning Aasta Kultuurikajastaja on Raimu Hanson.

Mati Mandeli raamat räägib Eesti kannatuste aastast
Homme esitleb teadur Mati Mandel Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones raamatut "Kurjuse aasta Lõuna-Läänemaal 1940-1941".
Suureformaadiline teos "Kurjuse aasta Lõuna-Läänemaal 1940-1941" annab ülevaate kolmes Lõuna-Läänemaa vallas, Kirblas, Lihulas ja Karusel 1940.-1941. aastal toimunust.
Raamatus räägitakse nimetatud valdadest enne 1940. aastat, Eesti okupeerimisest ja liitmisest Nõukogude Liiduga. Peatähelepanu on aga pööratud arreteerimiste ja juuniküüditamise ohvritele kolmest vallast ning nende saatusele.
Raamatus käsitletakse ka tollaseid sõjasündmusi. Kuna Lõuna-Läänemaa käis 1941. aasta lahingute käigus korduvalt käest kätte, oli siin rohkesti sõjaohvreid ka rahulike elanike hulgas.
Teoses püütakse ka vastust leida küsimusele, miks läks osa rahvast 1940. aastal kaasa Eesti riigi hävitajatega ning miks ei suudetud hiljem ära hoida kontraterrorit.

Endla Küünis lavastub lugu hülgeküttide elust
Täna esietendub Endla Küünis "Karge meri". August Gailiti romaani dramatiseerija ja lavastaja on SA Eesti Teatri Festivali juht Margus Kasterpalu, kellele "Karge meri" on esimene täislavastus riigiteatris.
"Karge meri "räägib hülgeküttide saarest ja inimestest, kes sel maakillul keset merd oma igapäevaelu elavad, kirjutab Pärnu Postimees. Kirjanik jälgib oma armastus- ja mereteemalises romaanis eelkõige inimesi," rääkis Kasterpalu.
Lavastuses lööb kaasa Endla raudvara: Arvi Hallik, Siina Üksküla, Eha Kard ja Helle Kuningas. Osalevad ka lavastajad Madis Kalmet ja Andres Noormets.

Üha kallinev eesti kunst kaob erakätesse
Eesti kunstiturul käib viimasel ajal kibe kauplemine - ostetakse palju ja suurte summade eest. Samas on ostjateks pigem rikkad eraisikud kui riiklikud muuseumid.
Käsi nagu tõrguks kirjutama sõnapaari "kunstiturg". Ükskord rääkis Kütiorus resideeriv Peeter Laurits, kuidas ta sõitnud kord Võrus taksoga. Taksojuht saanud teada, et klient on kunstnik. Läks jutuks, muu hulgas ka sellest, kuidas läheb. Laurits ütles: "Kehvasti - meil pole kunstiturgu." Taksojuht vastas rõõmsalt: "Mina tean siin linnas vähemalt kahte kunstiturgu!" Teadagi, mis nänni seal müüdi, kudumitest savipottideni.
Tegelikult on Eestis kunstiturg juba tekkinud. Üks asi on see, kui kaubeldakse turul või tehakse tänaval kümne minutiga portreid. Teine asi on kunstiostud, mis tehakse nii riiklikul kui ka oksjonite tasemel, lisaks muidugi ka käest kätte ostmine.

Iisrael lubab Eurovisioonil maailmalõppu
Iisraeli kodanikud hääletasid ülekaalukalt telefonihääletusel Eurovisiooni lauluvõistlusele neid esindama tuumasõjast rääkiva laulu.
Ansambli Teapacks esitatava lugu "Push the Button" ("Vajuta nuppu") on paljude arvates vastuseks Israeliga vaenutseva Iraani tuumaambitsioonidele ja islamivabariigi presidendi Mahmoud Ahmadinejadi juudivaenulikkudele sõnavõttudele, vahendab BBC.
Ansambli Teapacks liikmete sõnul on nende eesmärgiks vastuolusid tekitada. "Selle ideeks on teha midagi, mis ületab aktsepteeritud norme," ütles ansambli laulja Kobi Oz.
Eurovisioonile mineva kollektiivi valis varem välja Iisraeli eelvooru korraldaja. Rahvale pakuti seejärel valida ansambli nelja erineva loo vahel, mille seas osutus ülekaalukaks võitjaks just "Push the Button".
Teapacks'i loo refrään räägib soovist mitte surma saada, kuid samas on laulus juttu ka "deemonlikest" ja "hulludest valitsejatest" ning ohust saada "õhku lastud tulevasse kuningriiki".

Jurassic Parki staar vabaneb tülikast ahistjast
Hollywoodi näitlejat Jeff Goldblumi aastaid ahistanud naisele määras kohus tõkendi, mis keelab viimasele viibimise näitlejale lähemal kui 100 meetrit.
Los Angelese ülemkohtu kohtunik väljastas 44-aastasele Linda Ransomile tõkendi, mis keelab naisel viibida Hollywoodi näitlejale Jeff Goldblumile lähemal kui 100 meetrit tema kodukohas, tööl ja autos, teatab BBC.
Jeff Goldblum väitis kohtus, et naise poolne ahistav, ähvardav ja jälitav tegevus on alates 2001. aastast võtnud järjest suuremaid mõõtmeid.
Filmidest "The Fly" ("Kärbes"), "Independence Day" (Iseseisvuspäev ") ja" Jurassic Park tuntud näitleja Goldblum ütles, et Linda Ransom on viimastel kuudel külastanud tema kodu enam kui 50 korda ja on takistanud tal pääsemist oma koju, parkides enda auto risti sissesõidutee ette.

Üritustesari Dubvision hakkab dubstep-muusikat eestlasteni tooma
Reedel saab Tallinnas Cafe Popularis alguse uus eelkõige sügavatele bassihelidele keskenduv üritustesari Dubvision.
Muusikaürituste sari Dubvision keskmes on suhteliselt uus ning veel värske muusikastiil dubstep, mis Eestis on alles oma populaarsust kogumas.
Keskse ideena näevad korraldajad stiili jõudsat edasiarendamist Eesti klubikultuuris, mille tulemusena kasvab Dubvisionist välja tugeva kontseptsiooniga üritustesari, mis hakkab toimuma regulaarselt kahekuuliste vahedega.
Iga kord toimub pidu Tallinnas ning olenevalt aastajast ka Tartus, Viljandis või Pärnus. "Et üritusele põnevust lisada, külastab üritust alati ka keegi, kes esindab dubstepist erinevat muusikastiili, näiteks electro, techno, dub või reggae," sõnas ürituse üks korraldajatest Ats Kaal.

Mr.  Lawrence ühineb kontserdiks Rabarockil
Eesti rockilegend Mr Lawrence taasühineb, et anda kontsert muusikafestivalil Rabarock.
Mr. Lawrence annab Rabarockil oma esimese kontserdi pärast 2000. aastat, mil bänd oma kuulsuse tipul laiali läks.
"1990ndate aastate alguses Mihkel Raua poolt loodud Mr. Lawrence, kes on oma nime saanud samanimelise filmi "Merry Christmas, Mr. Lawrence" järgi, on üks väheseid kodumaiseid artiste, kes inglise keeles laulmisest hoolimata leidnud koha eestlaste südameis," sõnas muusikafestivali Rabarock peakorraldaja Kristo Rajasaare.
Läbi kolme albumi "Mr. Lawrence", "Swing "ja" Sitandspin "tõestas Mihkel Raud ennast andeka laulja ja laulukirjutajana. "Lugusid "Rain"," Annabel ", "Call Your Name", "Dinosaur", "Moonchild" mäletavad loodetavasti kõik muusikasõbrad, kes hindavad intelligentset kitarripoppi," lisas Rajasaare.

Tallinn ootab noori linnalegende kirjutama
Tallinna Noorteaasta raames kuulutab spordi- ja noorsooamet välja konkursi "Tallinna linnalegendid", mille eesmärk on teha Tallinn atraktiivseks pealinnaks läbi uudsete ja kaasaegsete linnalegendide.
Konkurss on mõeldud Tallinna ajaloohuvilistele noortele vanuses 16-26 eluaastat. Kõik noored kirjutajad kandideerivad viiele kohale Brüsselisse, kus saab tutvuda juba kohapeal nii Tallinna esindusega Euroopa Liidus kui ka kohalike linnalegendidega.
Konkursil saavad osaleda kõik 16-26 aastased Tallinna noored, kirjutise pikkus peaks olema 3000-6000 tähemärki ja kirjutaja ei tohi töötada professionaalse ajakirjanikuna.
Osalemiseks tuleb saata oma lugu Tallinna linnalegendidest hiljemalt 30. aprilliks aadressile noorteaasta@tallinnlv.ee. Võitjad selguvad Tallinna päeval 15. mail 2007.

The Darkness'i endine ninamees loodab Eurovisioonile jõuda
Bändi endine laulja Justin Hawks loodab, et tal avaneb võimalus laulada tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusel Helsingis.
The Darkness'i endine laulja ja kitarrimängija Justin Hawks on üks kuuest artistist, kes võistleb võimaluse eest esindada Inglismaad Eurovisioon lauluvõistlusel Helsingis, teatas BBC.
Lisaks Hawksile soovivad lauluvõistlusel Inglismaad esindada popbändi East 17 endine laulja Brian Harvey, ansambli Attomic Kitten kunagine solist Liz McClarnon, hiphopgrupp Big Brovaz, popkvartett Scooch ja noor ning vähetuntud sooloartist Cyndi.
Inglismaa esindaja tänavusel Eurovisooni lauluvõstlusel rahvahääletuse tulemusena järgmisel kuul.
Mullu oktoobris ansamblist The Darkness lahkunud Justin Hawksi eurolugu kannab nime "They Don't Make 'Em Like They Used To" ja endine glämmrokkar esitab seda koos laulja Beverlei Browniga.

Tartus algab homme maailmamuusika kirju pillerkaar "MAAjaILM" 
Nädalavahetusel on maailmamuusika sõpradel põhjust seada sammud Tartusse.
Reedel ja laupäeval leiab seal aset kuues festival "MAAjaILM".
Maailmamuusika on muusika, mis sisaldab etnilist komponenti ega kuulu populaarmuusika peavoolu. Tartus kõlab maailmamuusika selle sõna parimas tähenduses ning eri ilmajagude pillimeestelt.
Aafrika-Norra ansambel Cissokho System toob kuulajani Senegali polürütmia. Noored serblased (pildil) võitlevad oma muusikaga mustlasmuusika romantiliste klišeede vastu. Kannelde spetsialist Andrew Cronshaw musitseerib Armeenia pillimehe Tigran Aleksanjaniga, kes on tuntud puhkpilli duduki mängijana.
Eesti muusikud lähevad musitseerides oma juurtest õige kaugele ning segavad julgelt eri stiile. Näiteks Ukraina ja Eesti muusikuid ühendav Svjata Vatra segab slaavi, Eesti, Balkani ja Lääne-Aafrika viise ja rütme. Üles astuvad ka Eesti etnoroki tähtsad tegijad - Vägilased ja Diskreetse Mango Trio. Uut tantsumuusikat tutvustab Tiit Kikas, oma debüütalbumit esitleb akordionist Kulno Malva. Üles astub ka Eesti klubimuusika vanameister Raul Saaremets.

Potteri-näitleja lavadebüüt ei ole mõeldud laste jaoks
Siiani peamiselt võlurimaailmaga seostunud noor näitleja tõestas end ka teatrilaval.
Teisipäeva õhtul esietendus Londonis Gielgudi teatris staaridest pungil saalis tunnustatud näitekirjaniku Peter Shafferi
"Equus", mille magnetiks on peaosalist Alan Strangi kehastav Daniel Radcliffe.
17-aastase näitleja jaoks, kes on kehastanud kõigis "Harry Potteri" filmides nimiosalist ning muutunud ühtlasi võlurpoisi sünonüümiks, oli see mitte ainult samm kinolinalt lavale, vaid ka absoluutselt teistsuguse karakteri suunas.
"Equus" (ld "hobune") pajatab tallipoisist nimega Alan
Strang, kel on hobustega erootiline suhe ning kes sandistab julmalt kuut kabjalist.
Müts maha
Lavastust on alates teatest, et näitleja rolli vastu võttis, saatnud vali kära. Põhiliselt tekitas skandaali tõik, et lavastuses on silmatorkavalt heas füüsilises vormis Radcliffe'il koos lavapartneri Joanna Christie'ga seksistseen, kus Radcliffe end täiesti alasti võtab.

Internet: www.minupidu.ee
Internet: www.minupidu.ee aitab sul pidu korraldada. Kuidas? Ei, sealt ei saa tellida tikuvõileibu ega õhtujuhti, ka laenu ei saa sealt võtta. Minupidu.ee pakub hoopis võimalust hoida silma peal, kes sinu peole tulevad. Saadad lehekülje kaudu sõpradele kutse ja nemad omakorda märgivad sellesama lehe kaudu, kas nad on tulemas või mitte.

Massa oli taas päeva kiireim
Ferrari piloot Felipe Massa tegi neljapäeval Bahreini rajal oma punase autoga nii kiiret sõitu, et sai ainsana parima ringiaja alla 1.30, täpsemalt 1.29, 989.
Paremuselt teise ja kolmanda aja kihutasid Renault's istuvad mehed, soomlane Heikki Kovalainen ja itaallane Giancarlo Fisichella, vahendab Sportnet.

Marja-Liisa Kirvesniemi: mind päästsid masendusest lapsed
Sihvaka ja saleda Marja-Liisa Kirvesniemi elurõõmu ja noorusliku oleku põhjal on võimatu ette kujutada, et mõni aasta tagasi pidi kolmekordne olümpiavõitja masendushoogude all kokku varisema.
Teid jälitas kaua ebaõnnestuja kuulsus. Kuidas sellest vabanesite?
Ebaõnnestumised ja altminekud tõid suure pettumuse. Eriti valusalt mõjus kaasmaalaste suhtumine, olen tundliku loomusega. Samas õppisin lüüasaamistest ja suutsin sitkelt edasi võidelda. Sitkus pärineb lapsepõlvest. Talus tuli teha kõiki töid. Ei tohtinud öelda - ei jaksa, ei taha.
Olümpiavõitjaks tulevad tugeva hingega sportlased. Kehaliselt väga võimekaid sportlasi on palju, aga võitjat eristab ülejäänutest vaimujõud.
Mida oma lastelt spordirajal ootate?
Vahel teevad vanemad vea, et panevad laste õlule raske koorma ja tahavad end nende kaudu teostada. Meie peres on nii isa kui ka ema kogenud tippspordi köögipoolt, ja lapsedki on väikesest saadik kõike näinud.

Nädalavahetusel selgub Schenkeri liiga võitja
VÕRKPALL:
Laupäeval, 3. märtsil kell 14 ja 16.30 toimuvad poolfinaalid, kus osalevad kaks Eesti ja kaks Läti meeskonda. Pühapäeval kell 11 toimub III koha mäng ning kell 14 peetakse Schenkeri Liiga finaal.
Esimeses poolfinaalis on vastamisi Selver ja põhiturniiri kuues meeskond SK Riga. Mõlemad kohtumised põhiturniiril lõppesid 3: 1 Selveri võiduga ning Eesti karikavõitja läheb kindlasti püüdma ka Schenkeri Liiga finaalpääset. Teises poolfinaalis on mõnevõrra üllatuslikult Falck Pärnu meeskond, kes veerandfinaalis mängis kahel korral üle tiitlikaitsja Poliurs/Biolarsi. Pärnakate vastaseks on tugev Riia klubi Lase-R, kes näidanud tänavu läbi hooaja kõrgetasemelist võrkpalli.

Otepääl võisteldakse nädalavahetusel talvegolfis
3. ja 4. märtsil peetakse Baltikumi ainsal talvegolfirajal Otepääl taligolfivõistlus HVB Otepää Winter Golf Tournament, kus peale amatööride võistlevad esmakordselt ka professionaalsed golfimängijad.
Omavahel võtavad mõõtu möödunud aasta edukaim talvegolfar Paul Põhi ja professionaalsed mängijad Soomest. Võistkonnad koosnevad ühest professionaalsest ja kolmest amatöörmängijast. Võistkondade ning professionaalide ja amatöörmängijate vahel peetakse eraldi arvestust, vahendab Sportnet.
Peale põhivõistluse viiakse mõlemal päeval läbi Hole in one võistlus. Esmakordselt mängitakse Otepääl ka talvist öögolfi, kus kasutatakse vilkuvaid palle. HVB Wintergolf Tournament'i traditsioonile pandi alus 2006. aastal, kui esimest korda kogu Baltikumis korraldati Otepää golfiväljakul talvine golfivõistlus.

Kanepi kaotas teises ringis
TENNIS:
Mäng kestis tunni ja 52 minutit. Otsustavas setis jõudis eestlanna 1: 3 kaotusseisust 4: 3 eduseisu. Järgmises geimis juhtis Kaia oma servil veel 40: 15, kuid Errani suutis seisu võrdustada ning teisel murdepallil ka geimi võita. Viimased kaks geimi kuulusid juba kindlalt Erranile, vahendab Kanepi koduleht.
Järgmisel nädalal mängib Kanepi Indian Wells'is peetaval WTA Tour'i 2,1 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga turniiril Pacific Life Open. Põhiturniiri tabel loositakse esmaspäeval, 5. märtsil (kohaliku aja järgi keskpäeval); esimese ringi mängudega alustatakse kolmapäeval, 7. märtsil.

Galina Kulakova ergutas venelasi pasunaga
"Kolja, begi! Ženja, davai!" hõikas neljakordne olümpiavõitja Galina Kulakova Sapporo suusastaadionil, kui rajale läksid kaasmaalased.
Sihvakas tugeva kehaehitusega pensionär, kelle pika jope seljal on suurte tähtedega trükitud Russia, jalutas reipal sammul Shirahatayama suusaradade äärsetest tõusudest üles. Tema nägu sai 35 aastat tagasi tuttavaks kesktelevisiooni ülekannete vahendusel Sapporo taliolümpialt - Galina Kulakova krooniti suusakuningannaks.
N. Liidu suusakuulsused, kelle seas on ka olümpiavõitjad Raissa Smetanina ja Zinaida Amossova, saabusid MM-ile külalistena. Neile ei meeldinud siiski istuda vipisektoris, vaid metsas kaasmaalasi ergutada. 64-aastane Kulakova puhus pasunast "tuut-tuut" ja naeris lõbusalt.
"Kolmkümmend viis aastat on küll möödunud, aga kõik tundub nii värskelt silme ees," ütles 1972. aasta taliolümpial 5 km, 10 km ja teatesõidus kulla teeninud Kulakova, kes koos Hollandi kiiruisutaja Ard Schenkiga tõusis mängude edukamaks sportlaseks.

Read hõrenevad: Balta ja Liimask ei stardi EM-il
Eesti koondise suurim lootus Ksenija Balta
Hispaanias Lanzarotel Birminghami sise-EM-iks valmistunud mitmevõistleja Ksenija Balta vigastas esmaspäevasel kaugushüppetreeningul jalga.
"Hoojooksul läks jalg alt ära ning treeningutega oli selleks korraks ühel pool," sõnas neiu treener Andrei Nazarov. "Jala-
pöial on praegu sinikas, kuid käia juba kannatab. Iga päevaga läheb paremaks, kuid selge on see, et EM-il on sellises olukorras võistlemine välistatud."
Ootused olid suured
Nazarovi sõnul andis pöid tunda juba jaanuari alguses, kuid õigeaegne ravi ja puhkus sundisid valu taanduma. "Lanzarotel läksid vorm ja enesetunne pidevalt paremaks ning lootsime EM-il hästi võistelda," märkis Nazarov, kes ootas, et õpilane hüppab EM-il 6.60 või rohkem.

Loterii suusarajal? 
Eilne meeste 15 km vabatehnikasõit pani paljud suusasõbrad ja ajakirjanikud kasutama sõna "loterii". Päriti isegi, kas kõne alla võiks tulla uue võistluse korraldamine nagu suusahüpetes. Suusatreenerid võtsid asja leplikumalt.
Meeldetuletuseks: suusatamine toimub lumel, värskes õhus, lageda taeva all, mõjutatuna ilmaoludest. Mõni sprint on toimunud katuse all, aga see on pigem erand.
Võistlusmääruste järgi seatakse eraldistardist sõitudes stardijärjekord järgmiselt: viimasena stardivad hetke MK-sarja tavasõitude 30 paremat pööratud järjestuses, nende ees ülejäänud sportlased oma hetke tasemepunktide järgi. Varem tuli võistkonna esindajal paigutada sportlased nelja või õigemini isegi kolme gruppi, sest nn kuum grupp moodustati 30 parimast sportlasest edetabelipunktide järgi. Gruppide järjekord 1-2-3-4 tagas tavaliselt tugevamate startimise lõpus, nagu ka praegu kehtiva korra puhul.

Mati Alaver: "Berger võitis, kuna startis eespool" 
Kuidas hindate Lars Bergeri võitu?
Loterii. Sama seis, nagu sügisel esimesel MK-etapil Gällivares, kui Ole Einar Bjørndalen sõitis teistes tingimustes ja võitis ning öeldi, et laskesuusatajad on murdmaasuusatajatest kõvemad. Berger pole murdmaameestest kõvem, ta võitis tänu eespool startimisele.
Kuidas niisugune jõudude vahekorra segipaiskamine suusatamisele mõjub?
Žürii saanuks tund enne võistluse algust stardijärjekorda muuta, aga selleks polnud põhjust. Võistluse alguses oli ilus ilm.
Kaspar Kokk sai Eesti nelikust parimana 31. koha. Kas ta saavutas tippvormi?
31. koht on tema taset arvestades normaalne. Ta on teinud Sapporos hooaja parimad sõidud.

Õnneseen Lars Berger tõmbas murdmaaässade eest loterii peavõidu
Kogu murdmaaeliidile säru teinud Norra laskesuusataja Lars Berger peab 15 km vabatehnikasõidu maailmameistritiitli eest tänama jumalat ja ilmataati.
Nagu raksatava pikselöögina Sapporo pilvisest taevast vallandunud lumemöll muutis eilse võistluse suusaajaloo üheks ettearvamatumaks heitluseks, mis sundis võimendama "olekseid" ning paiskas õhku hulgaliselt spekulatsioone stiilis "milliseks kujunenuks järjestus siis, kui...".
Igatahes Berger tõstis pressikonverentsil poksikohtuniku kombel endast vasakul istunud sakslasest pronksiomaniku Tobias Angereri käe üles ja lausus siiralt: "Kui homme peetaks heades oludes uus võistlus, võidaks Tobi!"
"Mul oli tohutult õnne," lausus 55-ndana lähte saanud Berger, kel õnnestus ligi pool maad läbida normaalsetes oludes. "Esimesed 7,5 km nautisin superkiireid suuski, lumesaju alates muutus sõit aga superraskeks."

Ljonja, 19-aastane mees metsast
"Leanid, kes sa oled?" uuris Eesti Päevalehe esindaja rahvusvahelisel pressikonverentsil valgevenelasest suurüllatuse sepistajalt, hõbemedalivõitjalt Leanid Karnejenkalt. Saal täitus üleüldise naeruga.
Kolmandana lähte saanud Karnejenka, kes pääses nagu neljandaks tulnud austerlane Johannes Edergi rajal lumesajust, ei osanud pakkuda, kuidas tal võinuks minna tagapool startides. Aga fakt jääb faktiks - hõbe kuulub Karnejenkale, mis tähendab, et juba mitu päeva tagasi just eilseks (!) planeeritud Valgevene delegatsiooni piduõhtu sai hoopis uue jume.
Ei tahtnud Sapporosse sõita
Mogiljovi oblastist Klimovitšist pärit Ljonja, nagu üks Venemaa ajakirjanik teda õhinal kõnetas, räägib endast lihtsalt. "Kasvasin töölisperekonnas, suusatama hakkasin neljandas klassis. Lemmikala on just 15 km vabatehnikasõit, aga Sapporo MM mu plaanidesse küll ei kuulunud."

Eesti Post ja TNT Eesti pakuvad koos rahvusvahelist kiirkullerteenust
Eesti Post pakub alates tänasest koostöös TNT Eestiga rahvusvahelist kiirkullerteenust.
"Eesti Posti ja TNT ühine eesmärk on pakkuda klientidele võimalust kasutada preemiumkvaliteediga rahvusvahelist kiirteenust." ütles Eesti Posti juhatuse esimees Hans Teiv "Eesti Post otsis partnerit kõrge kvaliteediga usaldusväärse rahvusvahelise kullerteenuse pakkumiseks, kellel oleks globaalne võrk ja rahvusvaheliselt tuntud kaubamärk."
Postkontoris pakutav teenus on mõeldud jaeklientidele, kellel on vajadus garanteeritud kättetoimetamisajaga kiirteenuse järele. Enamiku Euroopa riikide keskustes on postkontorites tööpäeviti enne kella 16 vastu võetud saadetised kohal juba järgmisel tööpäeval. Kokku on saadetisi võimalik saata ligi 200 sihtriiki ning saadetiste kulgemine on jälgitav tnt.ee kodulehel.

Hansapank avas täna uue kontori Foorumi äritänaval
Alates tänasest töötab Hansapanga kontor Tallinnas vastavatud Foorumi äritänaval - Hobujaama 10/Narva mnt 5.
Hansapanga Tallinna regiooni juhi Eve Vuksi sõnul avati kontor ühes käidavaimas kohas otse linna südames, kus klientidel peaks olema mugav muude toimetuste kõrval ka pangaasju ajamas käia.
"Näiteks meie kontor Viru keskuses on väga aktiivselt külastatav, kuid seal teeme vaid sularahata tehinguid. Nüüd siis on kohe lähedal ka täielikku finantsteenuste paketti pakkuv kontor - peale tavapäraste tehingute annavad konsultandid nõu investeerimise ja laenude osas, samuti nõustatakse ärikliente," rääkis Vuks.
Vastavatud kontoris rakendatakse Hansapanga uut töökorraldus- ja disainikontseptsiooni. Siiani on uue näo saanud panga Liivalaia, Tartu maantee ja Foorumi kontor Tallinnas, Kontserdimaja kontor Pärnus ning kontor Kallaveres. Uus kujundus muudab kontori ilme ja ülesehituse Hansapanga teatel erksaks, mugavaks ning loogiliseks.

Nordea tegi hoiustajatele märtsiüllatuse
Märtsikuus Nordea internetipangas tähtajalise hoiuse avajatele kehtib tavapärasest oluliselt kõrgem intressimäär.
Aastasele Eesti krooni hoiusele on intressimäär 4,1%, 9-kuulisele hoiuselel 3,95% ning 6-kuulisele hoiusele 3,8%. Nordea kontorites lepingu sõlmijatele on intressimäärad 0,1% väiksemad, teatas pank.
Nordea reservhoiuse intress ulatub kuni 3,7% -ni. Reservhoiusele saab raha koguda vastavalt oma võimalustele ning vajadusel seda alati ka kasutada.

Kodumasinad pannakse Antarktika polaarjaamas proovile
Kodumasinatootja Electrolux ja rahvusvaheline polaarfond (International Polar Foundation) kirjutasid alla kokkuleppele, mille järgi Electrolux varustab printsess Elisabethi-nimelist rahvusvahelist Antarktika uurimisjaama köögi- ja puhastusseadmetega.
Kõik Electroluxi poolt tarnitavad seadmed on kõrgema energiasäästlikkusega, et katta jaama rangeid energiasäästu vajadusi.
Näiteks hakkavad jaama 20 meeskonnaliiget kasutama Electroluxi Timeline pesumasinaid, Insight pliite ja jäävabasid kirstkülmikuid.
Lisaks varustab Electrolux ka vajalike seadmetega baasi ehitajaid, tarnides neile vajalikud kirstkülmikud ja gaasipliidid.
"Electrolux on uhke, et saab kaasa lüüa projektis, mis toetab teadusuuringuid ja otsib lahendusi loodushoiuga seotud probleemidele, millega meil iga päev tuleb silmitsi seista," ütles Henrik Sundström, Electroluxi loodushoiu ja jätkusuutliku arengu osakonna asepresident. "Electroluxi jaoks on suur au, et baasi jaoks valitud majapidamisseadmed pärinevad just meie A-klassi seadmete hulgast."

PTA Grupp teenis 42,9 miljonit krooni kasumit
Rõivakaubanduskontsern PTA Grupi eelmise aasta neljanda kvartali puhaskasumiks kujunes 35,1 miljonit krooni, mis suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 30 miljoni krooni võrra.
Kontserni 2006. aasta puhkaskasum oli 42,9 miljonit krooni ja müügitulu 423 miljonit krooni, mis kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 308,5 miljoni krooni võrra.
PTA Grupp AS-i majandustulemustele avaldas olulist mõju tütarettevõtte Silvano Fashion Group AS omandamisega seotud majandustulemuste konsolideerimine.
PTA Grupp AS on rahvusvaheline rõivakaubanduskontsern, mis tegeleb naiste rõivaste disaini, tootmise ja turustamisega ning õmbluse allhanketeenuse osutamisega. Ettevõte arendab mitmeid naisterõivaste kaubamärke nagu PTA, MasterCoat, Piretta ja Mallimari. Seoses Silvano Fashion Group AS omandamisega kuuluvad kontserni ka tütarettevõtted ZAO Linret, Lauma Lingerie AS, Splendo Polska Sp. z.o.o. ning ZAO Milavitsa, mis tegelevad naiste pesu jae- ja hulgimüügi ning tootmisega.

Tele2 uus pakett sisaldab 3 GB ulatuses tasuta andmemahtu
Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator Tele2 pakub alates tänasest uut mobiilse andmeside paketti M-Internet 3000, mis sisaldab kolme gigabaidi (GB) ulatuses tasuta mobiilset andmesidet.
Paketi kuutasu on 675 krooni, teatas ettevõte.
Tele2 turundusdirektori Kristjan Seema sõnul on tegemist uudse ning ühtlasi soodsaima mobiilse interneti paketiga Eestis. "Enam ei pea mobiilse interneti kasutajad arvestama megabaite, sest tegu on paketiga, milles kindla kuutasu eest pakutav andmeside hulk on praktiliselt piiramatu."
Seema sõnul on 3 GB kuus piisav, et rahuldada arvuti tavakasutaja vajadusi.
"Uus pakett on suunatud väga laiale sihtrühmale, äriklientidest tudengiteni. Seni on mobiilse andmesideteenuse populaarsust pärssinud eelkõige just teenuse kõrge hind. M-Internet 3000 kuutasu on vaid veidi kõrgem interneti püsiühenduste hinnast, kuid selle mobiilsus võimaldab kasutada internetiteenust Tele2 mobiilivõrgus üle kogu Eesti."

A.  Le Coq toob turule uue Aura Plus arbuusimaitselise vee
A. Le Coq teatas, et toob märtsi alguses müügile uue arbuusimaitselise vee Aura Plus.
Kergelt gaseeritud arbuusimaitseline vesi sisaldab toonust tõstvat C-vitamiini, mida näiteks 0,5 l suuruses pudelis on 75% jooja igapäevasest vajadusest.
Eesti suurim joogitootja A. Le Coq täiendab Aura veetoodete sarja uue maitsega. Arbuusimaitseline Aura Plus vesi sisaldab lisaks C-vitamiini, mis tõstab toonust, taastab energiavarusid, parandab immuunsussüsteemi ning on hea nahale ja luustikule.
A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul laiendati Aura veesarja uue kerge arbuusimaitselise tootega, sest tarbijad ostavad vee puhul lisaks janukustutusele aina enam lisaväärtust ning tervislikkust.
"Mõne kuu pärast algav kevad toob kaasa märkimisväärse veetarbimise kasvu, mistõttu tahame pakkuda Aura veede mitmekesisemat valikut igale maitsele," ütles Noop.

Raadio 2 alustab väitlussaatega
Esmaspäevast, 5.märtsist, algab Raadio 2-e eetris tempokas väitlussaade "Sõnasõda".
Iga nädala kahel esimesel tööpäeval kell 15.00 toimub tund tulist diskussiooni hetke tähtsamatel teemadel.
Ainulaadses "Sõnasõjas" kaitsevad oma vaateid nii avaliku elu tegelased, õpetajad, õpilased kui ka professionaalsed väitlejad. "Väitluse avavad ekspertkülalised, keda saatekäigus toetavad Tallinna Väitlusklubi noored. Saade lõpeb aga kõigi väitlusleeride ühise sõnasõjaga," selgitab saatejuht Reimo Sildvee saate ülesehitust.
Lisaks toob huvitavad arvamused väitluse teemadel otse noorte endi suust nii maalt kui metsast kuulajateni Raadio 2-e noor ja andekas reporter Margus Kamlat.
Esimese "Sõnasõja" teemaks on "Aktiivne noor kui nuhtlus", heitlusse asuvad Õpilasomavalitsuste Liidu esimees Martti Martinson, emakeele õpetaja Seoriin Jõgiste ja kaks väitlejat.

Kirsti Timmer juhib Raadio 3 hommikuprogrammi
Raadio 3 uuendas tänasest täielikult oma programmi, tuues muuhulgas uue tegijana hommiku-programmi siiani juhtinud Urmas Reitelmanni partneriks seni Sky Plusis kuulsust kogunud Kirsti Timmeri.
Raadio 3 programmidirektori Leho Vergi sõnul on uut programmi ette valmistatud mitu kuud. "Peagi kahe-aastaseks saav Raadio 3 on leidnud endale ligi sada tuhat lojaalset kuulajat ning aeg on küps nende rõõmustamiseks nii uute tegijatega kui vanade tegijatega uues kuues," selgitas Verk programmiuuenduse tagamaid. Ta lisas, et põhikontseptsioon jääb endiselt samaks - Raadio 3 on paras annus meelelahutust, sisukust, väärt saatejuhte, head muusikat ja värskeid uudiseid.
Sarnaselt Raadio 3ga Sky Media gruppi kuuluva Sky Plus saatejuhina tuntuks saanud Kirsti Timmeri sõnul vajab ülivarajane hommikune ärkamine harjumist, kuid asi on seda väärt. "Kui ikka tead, et tuhandete inimeste terve päeva hea tuju sõltub sinust, siis on see ikka üks tõeliselt suur väljakutse," kommenteeris Timmer.

Reformierakonna noored vene liikmed reklaamivad ennast üksikkandidaatidena
Võitluses vene häälte eest hüljatakse nii riigilipu kui ka erakonna värve. Vabariigi aastapäevapidustused venekeelsetele lehtedele suur korda ei läinud.
Vabariigi aastapäeva pidustuste ja eriti presidendi vastuvõtu kajastamine venekeelsetes lehtedes oli enam kui tagasihoidlik. Esmaspäevane Molodjož Estonii avaldas presidendi kõne ning palju banaalseid külma sõja aegsete pealkirjade ja stampidega artikleid pronkssõduri probleemist - halbadest eesti provokaatoritest ja tublist Notšnoi Dozorist.
Esmaspäevase Vesti Dnja jaoks kulmineerus iseseisvuspäev ühiskonnategelaste autasustamisega Tallinna linnavõimude poolt, esiküljel ilus pilt - kõrvuti on laureaadid Edgar Savisaar, Ita Ever ja Jüri Kuuskemaa. Samas lehenumbris oli suur artikkel "Mälestusmärgi rüvetajaid ei lastud ligi" ja mitmeleheküljeline mammutülevaade "Keskerakonna diagnoosid ja retseptid Eesti tervishoiule". Normaalne erakonnalendleht, ei oskagi millegi eest kiita ega viitsi midagi ette heita. MK Estonija reastas sündmused vastavalt nende tähtsusele oma tegijate või lugejate silmis: värvikas avalöök on Vene saatkonnas toimunud vastuvõtt Venemaa kaitsjate päeva auks 23. veebruaril (lk 2 ja 3), sama värvikas Eesti presidendi vastuvõtt iseseisvuspäeva auks (lk 56 ja 57). Kusagile vahele mahub ka president Toomas Hendrik Ilvese kõne.

Käoraamat sisaldab ajalugu
Täna saab 15-aastaseks vanim Eesti eraraadiojaam Kuku. Pühapäevase vestlussaate "Kukul külas" külalisraamatusse on aastatega kogunenud sadu sissekandeid. Näiteks Villu Tamme joonistus "Kukkuv kägu". Aga ka "Eestlane olla on uhke ja hää! Parimate soovidega Kukule Kikult, 2000", "Kuku, aga seejärel tõuse ja mine edasi. Mait Agu 1997". Kokku on saates käinud 690 tuntud eestlast, neist esimene oli 1993. aasta jaanuaris toonane Tallinna linnapea Hardo Aasmäe. Aastate jooksul on saatel olnud palju juhte. Algusest peale on saadet juhtinud Erki Berends ja Jüri Aarma.

Baskini anekdoodid
Ülemus kutsub töötaja oma kabinetti:
"Roland, mida te teete pühapäeval?"
"Mitte midagi, boss."
"Selge, aga ärge unustage, et täna on alles neljapäev!"
Nahahaiguste eriala valinud arstilt küsiti, miks ta just selle ala valis.
"Selle kasuks otsustasid kolm tegurit. Esiteks, minu haiged ei ärata mind kunagi öösel. Teiseks, nad ei sure kunagi, ja kolmandaks - ei saa iialgi terveks."
Politsei peatab auto, mille roolis on koer. Koera kõrval istub daam.
"Kas te olete hulluks läinud?" hurjutab politsei.

JÄRJEJUTT (8): Ann Granger: Ütle seda mürgikeeli
Üle Eve'i näo langes vari ja meigialusesse peenesse võrgustikku lisandus uus joon. Ta pani tassi järsult käest. "Sa tead, et mul on Saraga palju muret olnud, eks ole?"
"Sa vihjasid sellele ühes oma jõulukirjas."
"See oli palju hullem," ütles Eve. "Palju hullem, kui ma sulle kirjutasin." Ta tegi ahastava liigutuse, mis, olles küll kahtlemata ehtne, siiski natuke teatraalselt välja kukkus. Meredith tundis äkilist kaastundepistet. "Ma keerasin kõik kihva," lausus Eve kaledalt. "Emana kukkusin ma läbi, Merry."
"Ole nüüd. Sa oled Sarale pühendunud, ma tean seda!"
"Jah, olen küll!" Eve pigistas pettumustundes käed rusikasse. "Kuid ikkagi vusserdasin ma tema kasvatamisel närusel kombel. Mike poleks seda heaks kiitnud."

Sapporos juba 12 medaliriiki
Sapporos jätkuvatel maailmameistrivõistlustel on medalini küündinud juba 12 riiki.
Võrreldes eelmiste MM-võistlustega Oberstdorfis on medalisaajaid juba ühe võrra rohkem. Medaliriike võib tulla veel ka juurde, sest välja on jagada veel 5 medalikomplekti, vahendab Sportnet.
Sapporost juba 6 medalit noppinud soomlased on enne kolme viimast võistluspäeva ületanud oma Oberstdorfi medalisaagi. Toona koguti kokku 5 medalit, millest üks oli kuldne, kolm hõbedast ning üks pronksine autasu. Soomlaste põhilised lootused medalilisale on seotud Hannu Mannineniga, kes läheb laupäeval püüdma oma kolmandat kulda sellelt MM-ilt.

Soome naiskond sai kindla võidu, Eestile 15. koht
Põhja suusalade maailmameistrivõistlustel Sapporos võitis murdmaasuusatamise naiste 4x5 km pikkust teatesõitu Soome (Virpi Kuitunen, Aino-Kaisa Saarinen, Riitta-Liisa Roponen, Pirjo Manninen) 54.18, 6-ga.
Saksamaa (Stefanie Böhler, Viola Bauer, Claudia Künzel-Nystad, Evi Sachenbacher-Stehle) kaotas teisena 11,9 ja Norra (Vibeke Skofterud, Marit Björgen, Kristin Steira, Astrid Jacobsen) kolmandana 15,7 sekundiga. Eesti nelik Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Kaili Sirge ning Kristina Šmigun teenis 16 naiskonna seas eelviimase 15. koha, jäädes Soomest 5.22, 0, kirjutab etvsport.ee.
Eesti esimest vahetust sõitis Pormeister, teatevahetusse jõudis ta 16 naiskonna seas 15-ndana, kaotust Soomele oli kogunenud 1.31, 6.
Mannima tõi Eesti teatevahetusse ikka 15-ndana, Soomele oli kaotust kogunenud 3.01, 3. Sirge hoidis Eestit eelviimasel 15. kohal, kaotust liidrile oli 4.21, 6.

Pärnu korteriühistud said kohaliku soojaettevõtte üle kohtus õiguse
Kohus andis ühistute ja soojaettevõtte vahel lahvatanud vaidluses õiguse ühistutele.
Pärnu kümmekond korteriühistut keeldub AS-ile Pärnu Soojus maksmast renti maja soojussõlmede kasutamise eest, leides, et elanikud on need juba kinni maksnud. Tüli lahvatas paari aasta eest, kui Pärnu Soojus hakkas EBRD laenuga rekonstrueeritud soojussõlmede eest renti nõudma. Ühistud pidasid seda ülekohtuseks, sest laen jagati omal ajal korteriomanike vahel ja lisati soojaarvetele.
Pärnu linnavalitsuse 1995. aasta määrusega anti rekonstrueeritud soojussõlmed munitsipaalettevõttele Pärnu Soojus ajutiselt, kuni laenu tasumiseni. 1997. aastal aktsiaseltsiks ümber nimetatud Pärnu Soojus hakkas aga soojussõlmi enda omaks pidama, väites, et linnavalitsus sai nende eest firma aktsiaid. Soojafirma käsitles seda mitterahalise sissemaksena. Ühistud aga leidsid, et linnavalitsus ei saanud kaubelda varaga, mille omanik ta pole kunagi olnud.

Eesti kinnisvaramull vajus vaikselt tühjaks
Euroopas ja USA-s ennustatakse kinnisvaramulli lõhkemist, Eestist läks see oht mööda.
Viimastel aastatel on kinnisvaraturul toimunud sündmused kogu maailmas olnud meeletumad kui kevadel rohelisele aasale lastud vasikad. Kinnisvarahinnad on kahe- ja kolmekordistunud, ostjad on kasutanud ära odavaid laenuprotsente ja vaid positiivse tulevikustsenaariumi lootuses oma võimeid kohati üle hinnanud. Seepärast ennustavad majandusteadlased ülekuumenenud turgudel kinnisvaramulli lõhkemist. Deutsche Bank on USA langevate kinnisvarahindade pärast mures, kartes, et Euroopa on järgmine. Arvatakse, et paindliku pandilaenusüs-teemi pärast on suurimas ohus Iirimaa. Suurbritannia annab nakkusepisiku üle Hispaaniale, sest inglastest suvekodude soetajad on olnud sealse kinnisvarabuumi oluliseks ergutajaks.

Kas maakleriga või ilma? 
Kuigi omal käel kinnisvaramüük on võimalik, aitab usaldusväärse maakleri kaasamine vältida palju ebameeldivusi, säästa närve ja teinekord ka raha.
Kinnisvarakuulutuste juures on sageli märge "otse omanikult", mis viitab justkui sellele, et kaup on seda odavam, mida vähem on vahemehi. Aga ei pruugi olla, sest müüja on endalt ilmselt küsinud, miks peaks ta tuhandeid kroone kinkima maaklerile, kui ta võiks selle raha oma tasku panna.
Kuid miks üldse maaklerit kasutada, kui teisi pakkumisi ana-lüüsides suudad isegi oma vara hinnata? Nii mõnigi korteriomanik, kellel on aega oma kodu näidata ja kümnetele kõnedele, millest suurema osa teevad niisama huvilised, vastata, otsustab müügitöö enda õlule võtta. Muidugi on oht küsida liiga madalat või kõrget hinda. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse esimehe Andrus Soonseina sõnul tuleb enam ette olukordi, kui omanik hindas oma vara kallimaks, sest hinna sisse on arvatud ka emotsioonid. Kavalam meelitab maakleri koju, laseb tal võimaliku müügihinna pakkuda ning alustab siis omal käel müüki. Pärast esimest kuulutust saabub kõnerahe, töönädala lõpus laekuvad esimesed tõsisemad ostuhuvilised.

Pealinna lähistel maksab eramukrunt poolteist miljonit
Mullu tehti Eestis üle 13 000 maatehingu, hinnad kahe- ja kolmekordistusid.
Statistikaameti andmeil tehti mullu Eestis hoonestamata maaga kokku 13 647 ostu-müügitehingut. See on võrreldes varasemate aastatega rekordhulk, näiteks ligi kahe tuhande tehingu võrra rohkem kui tunamullu.
Hinnad kerkisid piirkonniti küll erinevalt, aga aasta jooksul oli tõus väga kiire. Näiteks Tallinna ja Harjumaa eramukruntide keskmine hinnatõus aastas küündis statistikaameti andmeil 147 protsendini. Äri- ja tootmismaa hinnatõus küündis kohati isegi üle 400 protsendi, kuid keskmine tõus jäi siiski väiksemaks. Seega, hoolimata raskustest ehitajate leidmisel, oli nii eramu- kui ka ärikruntide ostjaid palju.
Maahinnad tõusid mullu kiiresti ning jõudsid aasta teises pooles tasemele, kus samas tempos tõusu enam oodata ei saa. Nõudlus püsib aga jätkuvalt suur ja turuhinnaga võib kinnistu müüa üsna ruttu.

Haapsalu sees ja ümber käib aktiivne planeerimine
HAAPSALU
Haapsalu kinnisvaraturul on tänavune aasta alanud linnale omasel rahulikul moel, aktiivsem on ehk kruntide ja kinnistute ost-müük. Lähiaastail võib ennustada muudatusi, sest nii laialdast detailplaneeringute algatamist pole Läänemaal veel nähtud. Nii linna ümber kui ka sees käib aktiivne planeerimine.
Järgneva kahe-kolme aasta jooksul kerkib igasse linna otsa korterelamu või ärihoone, mis tähendab kindlasti ka hinnatõusu. Praegu on Haapsalus keskmine ruutmeetri hind 13 000 krooni.
Hinnatuim on kesklinna piirkond, kus kerkib üks uus kortermaja. Lähitulevikus on oodata paari-kolme kortermaja lisandumist. Kesklinna uute korterite ruutmeetri hind küünib 30 000 kroonini. Korterelamute ruutmeetri hind Kastani piirkonnas on keskmiselt 17 000 kr.

Ehitajad vilistavad kasutusloa taotlemisele
Enamik ehitajaid jätab maja kasutusloa taotle-mata, sest selle puudu-mine ei muuda midagi.
Suur osa taasiseseisvumisajal ehitatud eramutest on kasutusloata, sest majaomanikud ei viitsi paberimajandusega tegeleda. "Ma pakun, et umbes 90 protsenti majaehitajatest jätab kasutusloa taotlemata," ütleb Jõe-lähtme valla ehituse ja keskkonna osakonna juhataja Heiki Lilienthal. Et ehitusluba on täht-ajatu, siis võib ehitama jäädagi. "Kui üks põrandaliistki on panemata, võib öelda, et ma alles ehitan," selgitab Lilienthal.
Mullu väljastati Sauel 324 ehitusluba ning 177 kasutusluba. "Kui pank või kindlustusfirma kasutusloa vastu huvi ei tunne, mis peaks siis inimest seda taotlema motiveerima?" küsib Saue valla ehitusnõunik Kalle Normann. Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg kinnitab, et tavaliselt ei kontrolli pank laenu taotlemise ajal kasutusloa olemasolu.

EVI ARUJÄRV: Sest kirjutatud on…
Kirjasõnal on suur võim. Trükimasina leiutamisest praeguse tehnilise meediasüsteemi kujunemiseni toimunud protsessi kujutletakse kui üksnes valgustuslikku.
Algse kirjasõna tähendus on nüüdseks avardunud - selleks võib liigitada kõik meediaruumis hõljuvad pildid, tekstid ja sõnumid, uute "liturgiliste" osalusvormidena ka telemängud ja virtuaalkampaaniad.
Tehnoloogiline areng on suutnud luua võimsa teksti- ja pildisõnumite paljundusmasina, mis ei ole võrreldav ühegi varasemaga. Ühtlasi on tehnoloogiast saanud otsekui "asi iseeneses", milles vahend on tähtsam kui eesmärk. Nii mõjub ka väsimatult kiidetud e-riik. Ometi pole saladus, et kõrgtehnoloogia kanaleid pidi võib liikuda seesama klatš, müüdid ja tühi loba, mida vähem arenenud ja ideoloogiliselt kontrollitud ühiskonnas võis kohata turuplatsil. Eriti ei räägita ka sellest, et tehnoloogilisel revolutsioonil on paratamatuid varjukülgi. Müncheni ülikooli kapitaalse uuringu kohaselt (175 teismelist 31 riigist) võib tihe side arvutiga vastupidiselt käibetõeks saanud arvamusele hoopis vähendada noorukite õppetööga toimetulekut (Christian Science Monitori 2004. aasta artikkel). Õpetajate arvamust, et arvuti muudab õpilaste mõtlemise pealiskaudsemaks, võib kohata ka Eestis tehtud uuringus.

Miks küsitluste tulemused üksteisest erinevad?  Selgitab Juhan Kivirähk
Miks erinevad kolm küsitlust üksteisest nii valimiste võitja kui ka kolmanda koha saaja poolest?
Need on kolm erineva metoodikaga küsitlust. Turu-uuringud uurisid erakondade toetust. Emor esitas vastajatele nimekirjad reaalsete kandidaatidega. Faktum küsis telefonitsi inimeste spontaanset eelistust.
Ma olen üpris kindel, et valimised võidab Keskerakond. Sellele viitab nii Turu-uuringute erakondade toetuse kui ka Emori reaalsete kandidaatidega tehtud uuringu võitja kokkulangevus. Arvan, et kolmandaks tuleb Isamaa ja Res Publica Liit ning mitte rohelised. Miks? Roheliste kaubamärk on tugev, kuid reaalne valimisnimekiri mitte.
Kas oskate valimisküsitluste põhjal ennustada, mis erakondade liit teeb valitsuse?

REIN SIKK: Lühhike öppetus: kuidas poliitik paljaks võtta
Täna riietame poliitiku lahti. Ülekantud mõttes. Ihkab ju igaüks valimiste eel süüvida oma lemmiku sisemusse, näha ta südametunnistuse värvi.
Kakssada nelikümmend aastat tagasi üllitas Peter Ernst Wilde Eesti esimese regulaarse ajakirjandusväljaande "Lühhike öppetus...", et lühidalt õpetada tõbedest hoidumist. Miks siis mitte jagada mõnd lühikest õpetust praegugi, tahame ju, et meie riik ei muutuks valitute toel tõbiseks, vaid õilmitseks.
Et valijail oleks hõlpsam poliitikute olemusse süüvida ja nad parteilis-reklaamilisest kaitsekilbist vabastada, korraldas Eesti Päevaleht sarja kohtumisi "Poliitik külas külas". Selle käigus jõudsid parteide tipptegijad küladesse, kus neid tavaliselt näha ei saa. Valija peab ju teadma, kas tema ette peamiselt plakatitel ja teleris ilmuv hästimeigitud tegelane on ikka reaalne inimene või hoopis reklaamifirma toode.

 "Riigi lõppemisest" 
Millegipärast on Eestis hakatud pidama vajalikuks võimalikult tihti kirjeldada okupatsioonieelset Eestit põlastusväärsena. Nii pidas ka riigikogu esimees oma viimases kõnes vajalikuks väita, et riigikogu laialisaatmisest 1934. aastal algas kõik järgnev, "mis päädis riigi lõppemisega". Tolleaegsete poliitikute ja ajaloolaste meenutuste põhjal ei pidanud keegi N Liidu nõudmistele sõjalise vastuhakuta alistumist isamaa reetmiseks. Ei presidendi ega valitsuse liikmete poolt.
N Liit oleks okupeerinud Eesti nii ehk teisiti. Sõjaline vastupanu oleks vaid suurendanud süüta tapetute ja Siberisse saadetute arvu lahingutes langenute arvu võrra. Arvestades Eesti sõdurite kaitsetahet, oleks too arv olnud väga suur.

Miks ma lähen valima? 
Juba koolipingis õpime selgeks, et valimiste kaudu valitseb rahvas oma riiki. Ühes demokraatlikus ning õiglases ühiskonnas, kus parlamendi on valinud kodanikud avalike ja ausate valimiste kaudu, esindab parlament ja valitsus valijaid ja vastutab valijate ees. Kui kodanik või valija ei ole rahul oma volitatud poliitikuga ega tema tegude ja saavutustega ning on kaotanud usalduse temasse, ei vali kodanik teda parlamenti tagasi, vaid valib kedagi teist, keda ta usaldab ja kes tema huve paremini esindab ja kaitseb. Mida rohkem kodanikke võtab parlamendivalimistest osa ja seeläbi mõjutab parlamendi koosseisu, seda paremini peegeldab parlament ja valitsus kodanike arusaama ja tõekspidamist.

REPLIIK: Peibutuspardid
Tallinna linnapea Jüri Ratas kandideerib riigikogu valimistel, kuigi ei kavatse valituks osutudes riigikogusse minna. See aga on valijate petmine. Samas võib Ratase kiituseks öelda, et vähemasti ei hakanud mees varjama, et on erakonnale vaid häältekoguja.
Seevastu näiteks mitmed europarlamendi saadikud, kes samuti riigikogu valimistel kandideerivad (Siiri Oviir, Andres Tarand, Marianne Mikko, Katrin Saks), pole oma motiive suvatsenud isegi teatavaks teha. Sellele tuleb muidugi stampvastus, et tähtis pole ju isik, vaid erakond. Õige, aga miks siis varjata, et ollakse vaid peibutuspart?!

JUHTKIRI: Kriis akadeemilises maailmas
Tartu ülikooli ning kuuldavasti ka teiste avalik-õiguslike kõrgkoolide õppejõud kavandavad streiki. See ei puuduta küll nii paljusid inimesi kui näiteks arstide või transporditöötajate tööseisak, kuid näitab tõsiseid probleeme ühiskonnas.
Eesti on märksõnaks valinud innovatiivsuse ning rühib teadmistepõhise majanduse poole. Selleks on aga vaja igal õppetasemel tugevat ja stabiilset haridussüsteemi. Teadmistepõhisuse mull lõhkeb kergesti, juba praegu on Eestis puudu sadu doktorikraadiga noori teadlasi ning valitseb põud kraadiõppe läbinud inseneridest.
Väidetavalt saavat avalik-õiguslike ülikoolide professorid palka pea 30 000 krooni. Kuid selle keskmise hulka on arvestatud ka eurorahadest makstavad külalisprofessorite tasud, mis on maailmatasemel teadlaste meelitamiseks eestlaste omadest mitu korda suuremad. Pealegi on professoritool akadeemilise karjääri viimane aste, millele eelneb aastaid õpinguid, teadustööd, õpetamist ja tudengite juhendamist. Just õppejõud, laborandid ja lektorid peavad ülikoolis suure enamiku loenguid.

Eesti Raadio kodulehele lisati fašistlike elementidega bänner
Ööl vastu tänast lisati Eesti Raadio kodulehele fašistlike elementidega täiendatud Reformierakonna valimisreklaami bänner.
Kell 7.30 eemaldati see Eesti Raadio esilehelt ning pärast ka R2, Klassikaraadio ja Vikerraadio kodulehelt, vahendas Vikerraadio.
Sissetungija IP-aadress viitas küll Tšehhi vabariigile, kuid tegu võib olla sissetungija jälgede segamisega.
Eesti Raadio juht Margus Allikmaa tegi seoses juhtunuga avalduse keskkriminaalpolitseile.

Murru vanglas on homme elektrikatkestus
Homme hommikul kella üheksast kuni õhtul kella viieni teostab Riigi
Sel ajal toodavad vanglahoonetele elektrit generaatorid ning elektrivarustus vanglas ei katke, teatas justiitsministeerium.

Põima farmi omanikud pole nõus nälgivatest veistest loobuma
Lääne-Viru veterinaarkeskuse juhataja sõnul pole Põima farmi hollandi omanikud, kes jätsid veised nälja ja külma kätte, nõus loomadest loobuma ja neile uut omanikku otsima.
"Hollandlasest omanik Allard Alandi polnud nõus loomadest loobuma ja veterinaarkeskuse aktile ta alla ei kirjutanud, kuid ettekirjutuse võttis siiski vastu," ütles Lääne-Viru veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson ETV24-le.
"Ikka see vana jutt, et tema arust pole loomadel midagi häda ja et süüdi on hoopis eestlased," rääkis Gustavson.
Lääne-Virumaa veterinaarkeskus otsustas 260 nälginud ja külma käes vaevelnud veised Põima farmi hollandlastest omanikelt ära võtta.
Reede hommikuks on 159 inimest annetanud loomakaitse seltsi kontodele kokku 47 055 krooni, millest 10 000 krooni on juba edasi antud Kadrina vallavalitsusele loomadele sööda ja allapanu muretsemiseks, teatas loomakaitseselts.

Opositsioon ei ole valitsuse tööga rahul
Nii sotsiaaldemokraadid kui ka Isamaa ja Res Publica liit ei ole valitsuse tehtud tööga rahul ja nende arvates on riigi ning rahva seisukohalt tegemist mahavisatud ajaga.
Sotsiaaldemokraatide aseesimees Eiki Nestor leiab, et Andrus Ansipi poolt juhitud võimuliidult oleks olnud kohane oodata suuremaid eesmärke.
"Varasematel aastatel on valimisteni jõutud Andres Tarandi, Mart Siimanni ja Siim Kallase juhitud valitsustega. Need olid lühiajalised valitsused, millede peamiseks sisuks oli viia riik rahumeelselt järgmiste korraliste valimisteni ning suuri eesmärke seetõttu ka ei seatud. Juhan Partsi poolt juhitud uus poliitika sai otsa väga varakult," ütles Nestor.
"Kõrgushüppe terminoloogiat kasutades võib öelda, et Partsi valitsuse poolt maha aetud latti ei tõstetud isegi ülesse. Ja nüüd kilgatakse - me hüppasime üle! Kui nad oleksid vähemalt lati üles tõstnud ja selle alt läbi pugenud, oleks ka tulemus parem," märkis Nestor Ansipi juhitud valitsuse kohta.

Esmaspäevast alustab tööd Kiviõli-Tartu bussiliin
5. märtsist alustab tööd Kiviõli ja Tartu vaheline bussiliin, mida hakkab opereerima AS SEBE.
Buss Tartusse väljub Kiviõlist esmaspäeva hommikul kell 6.00. Tartust Kiviõli poole väljub buss reede õhtul kell 18.00, teatas OÜ Viru PR suhtekorraldaja Anti Ronk.
Uus bussiliin hakkab eelkõige teenindama tudengeid, kelle vanemad on pikka aega Kiviõli linnavalitsusele kurtnud, et nende lapsed ei pääse otse Tartu koolidesse.
Siiani pidid Kiviõli elanikud Tartusse pääsemiseks esmalt sõitma Jõhvi või Kohtla-Järvele, et seal Tartu bussile ümber istuda, rääkis Kiviõli Linnavalitsuse linnamajanduse spetsialist Anu Needo.
Esmaspäeval kell 6.00 väljub buss Kiviõlist Uuelt tänavalt, sõidab läbi Kohtla-Järve, Vanaküla, Kiikla, Mäetaguse ja jõuab kell 8.40 Tartu bussijaama. Reedel kell 18.00 väljub buss Tartu bussijaamast ning sama teekonda pidi jõuab Kiviõlisse õhtul kell 20.30.

Taliga: tingimuslik kollektiivleping on töötajate petmine
Eesti Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga leiab, et lepitusprotsess tervis-hoiu-töö-tajate palgaleppe sõlmimiseks ei ole täielikult ebaõnnestunud, kuid selles on olulisi puudusi.
EAKL arvates on tervishoiusektori palgaläbirääkimistel tekkinud töötüli lepitamine kestnud ebanor-maalselt kaua - juba enam kui kaks kuud. Lepitusprotsessi positiivseks tulemuseks on järgmisel kuul jõustuvad uued miinimum-palga-määrad.
"Kahetsusväärne on aga see, et riikliku lepitaja eilne "nägemus" ei sisalda-nud endas midagi uut," ütles Taliga.
Tänavu 1. ap-rillil toi-mu-va palgatõusu leppisid läbi-rääki-miste osapooled kokku juba 25. jaanuaril. Sel päe-val allkirjastatud lepitusprotokoll on igati korrektne ja esinduslik dokument, mis annab töötajaile juriidilise kindluse käesoleva aasta palganumbrite osas.
"Kahjuks 2008. aastaks kordas riiklik lepi-taja sisuli-selt tööandjate ettepanekut, mille tervishoiutöötajaid esindavad ühen-dused olid juba varem tagasi lükanud. Oota-matult ja väga ebameeldivalt üllatas aga lepitaja eilne ettepanek sätestada tervishoiu-töötajate palgamäärad järgmiseks aastaks tingimuslikult ja seada need sõltuvusse muudest kok-ku-lepetest, mille sõlmimist töötajate esindajad ei saa parimalgi tahtmisel kuidagi mõju-tada," märkis ametiühingute keskliidu esimees.

Kaitseväe juhataja andis kätte reservohvitseride auastmetunnused
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots andis täna Laidoneri muuseumis 18-le vabatahtlikule reservohvitserile kätte auastmetunnused.
Kaitseväe juhataja rääkis ohvitseridele kõneldes reservi olulisusest, öeldes, et väikeriigid kasutavad sõjaväe kaaderkoosseisu tavaliselt rahuaegsete ülesannete täitmiseks, milleks on välisoperatsioonid, reservi ettevalmistamine, juhtimisstruktuuride loomine ning mehitamine.
"Reservi olemasolu, kvaliteeti, organiseeritust ja valmidust võib võtta kui ühte kõige otsustavamat osa nii agressiooni ära hoidmisel kui ka tõrjumisel," ütles kindralmajor Laaneots. "Meie riigikaitse on üles ehitatud reservarmee põhimõttel."
Kaitseväe juhataja tõstis esile vabatahtlike reservohvitseride tahet ja soovi kaitsta riiki, õppida ja areneda koos kaitseväega ning tõsta kaitsetahet.

Maanteeamet sulges mandri ja Muhumaa vahelise jäätee
Maanteeinfokeskuse teatel on neljapäeval avatud mandri ja Muhumaa vaheline jäätee praeguseks suletud.
Hetke seisuga on liikluseks avatud Haapsalu-Noarootsi 2,4 km pikkune jäätee, mis kulgeb Haapsalust Holmi kalda tänavalt Noarootsi Österby sadamasse ja Rohuküla - Vormsi 10,2 km pikkune jäätee, millepealesõit mandrilt toimub Rohukülast ja Vormsilt Sviby sadamast.
Jääteed on avatud ilma haagiseta sõiduautodele, mille tegelik mass ei ületa 2 tonni.

E-hääletamine tõi ligi 12 000 uut digiallkirja kasutajat
E-hääletamine, mis lõppes kolmapäeval, suurendas ID-kaardiga digiallkirja andnud inimeste arvu 11 894 võrra.
Koos viimase e-hääletamise 11 894 inimesega, kes digiallkirja kasutasid on selle kasutajate arv nüüdseks juba ligi 50 000 inimest.
Eestis on välja antud 1 048 789 ID-kaarti, sealhulgas Eesti kodanikele 813 077 ja välismaalastele 235 712. Hetkel on kasutuses 921 657 ID-kaarti (muuhulgas maha arvatud tühistatud kaardid).
Seega on ID-kaarti elektroonilisi funktsioone - isikutuvastust ja digiallkirjastamist - tänaseks kasutanud ca 5,5% ID-kaardi omanikest.
ID-kaardiga on kõige turvalisem kasutada mitmesuguseid e-teenuseid, nt internetipanku, e-Kooli, e-teenindusi jms. Samuti saab ID-kaardiga anda omakäelise allkirjaga võrdväärset digiallkirja.

Lang: maksumaksjal on õigus nõuda prokuratuurilt tulemusi
Tallinnas täna toimuval prokuröride 2007. aasta üldkogul esitatud ettekandes rõhutas justiitsminister Rein Lang, et inimesed ootavad kriminaaljustiitssüsteemilt eelkõige suuremat efektiivsust.
Oma kõnes sõnas justiitsminister, et ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus kõmulised korruptsiooniasjad venivad nii uurimisel kui kohtumenetluses aastaid.
"See seab kahtluse alla justiitssüsteemi objektiivsuse ning kui vaja, tuleb olukorra parandamiseks muuta ka menetlusseadust," ütles Lang.
Rein Langi sõnul on Eestis tänaseks loodud tänapäevasele Euroopa Liidu liikmesriigile vastav prokuratuur, millel on kaasaegne organisatsioon ja piisav rahastamine.
"Seega on maksumaksjal õigus nõuda tulemusi," nentis minister.
Lang tõi oma ettekandes eraldi välja ka justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi vahelise koostöö, mille tulemuseks ongi kuritegevuse langus.

Tallinn müüb 2640 krooniga korteri valeandmeid esitanud naisele
Tallinna linnavalitsus on suunanud linnavolikogusse eelnõu, millega soovitakse müüa Tatjana Knjagnitskajale, kes on kriminaalkorras karistatud, kesklinna korter aadressil Herne tänav 27 hinnaga 2640 krooni.
Seejuures on tähelepanuväärne, et Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17.02.1999 otsusega tunnistati Knjagnitskaja süüdi kriminaalkoodeksi paragrahv 186 järgi ning teda karistati rahatrahviga 150 päevamäära ulatuses, s.o 1500 krooni, teatas IRL pressiteade.
Knjagnitskaja tunnistati süüdi selles, et ta esitas oma töökoha, Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktorile teadvalt võltsitud riigikeeleoskuse tunnistuse eesti keele eksami sooritamise ning D-kategooria omandamise kohta.
Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna Linnavolikogu fraktsiooni esimehe Toomas Tõniste sõnul näitab Knjagnitskaja juhtum, et Ratase linnavalitsus suudab keskerakondliku korteripoliitika teostamisel jätkuvalt üllatada.

Kodutuid jõhkralt kohelnud politseinikule määrati rahatrahv
Kolmest politseinikust, keda süüdistati Balti jaama kodutute jõhkras kohtlemises, mõistis kohus süüdi Andrei Kolomaineni ja määras talle rahatrahvi suurusega 34 500 krooni.
Kohus mõistis Kolomaineni (27) süüdi politseinikuna võimuga liialdamises ja karistas teda rahatrahviga 34 500 krooni, mis tuleb tasuda ositi kaheksa kuu jooksul. Lisakaristusena võttis kohus Kolomainenilt kaheks aastaks politseinikuna töötamise õiguse.
Ametiseseisundi kuritarvitamises süüdistatud Leili Vassilkovi (33) ja Allan Järvise (33) mõistis kohus õigeks, sest nende süü ei leidnud olemasoleva ja vastuolulise tõendusmaterjali põhjal kinnitust. Kohtulikku uurimist raskendas seegi, et kõik kannatanud on nüüdseks surnud ja ka enamus tunnistajatest pole enam elavate kirjas.
Kolmest kohtu all olnust töötab politseis praegu ainult Vassilkov.

Pärnus hukkus kokku varisenud ehitise alla jäänud mees
Täna enne lõunat kukkus Pärnus Vana-Sauga tänaval lammutustööde käigus kokku ühekordne puitehitis. Õnnetuses hukkus üks mees.
Häirekeskus sai teate õnnetusest kell 11: 14. Päästjate kohale jõudes olid kiirabitöötajad ühe vigastatu rusude alt välja toonud ja toimetasid mehe Pärnu haiglasse. Hukkunud meesterahva lõikasid päästjad kokku varisenud konstruktsioonide alt välja.
Sündmuskohale sõitsid kaks päästeautot, kaks kiirabibrigaadi ja Pärnumaa operatiivkorrapidaja.

Tallinna lauluväljaku akustika arhitekt Helmut Oruvee lahkus
Eile öösel suri pärast rasket haigust Tallinna lauluväljaku akustika arhitekt ja ehitusteadlane emeriitprofessor Helmut Oruvee.
Helmut Oruvee sündis 22. oktoobril 1923. aastal Pärnus. Ta lõpetas Pärnu 1. keskkooli (Reaalkool) 1942. aastal.
1944. aastal reorganiseeriti Tallinna polütehniline instituut ja samal aastal sai temast selle kooli üliõpilane. Alates teisest kursusest astus Helmut Oruvee vastavatud arhitektuuri erialale, mille lõpetas 1950. aastal. Samast aastast jätkus töö arhitektuuri kateedris ja järgmisest aastast õpingud Leningradi ehitusinseneride instituudi aspirantuuris.
Dotsendiks valiti Helmut Oruvee 1954. aastal ja professoriks 1967. aastal. Doktoriväitekiri "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" sai kaitstud Moskvas 1965. aastal.

Kohus on nõustunud kümne isiku loovutamisega Itaaliale
Harju maakohus nõustus sel nädalal Itaalia Vabariigile loovutama kümme isikut, keda Itaalia politsei kahtlustab 2004. aastast alates Itaalia juveeliäridest toimepandud röövimistes.
Loovutamismääruse peale saab kaebuse esitada kolme päeva jooksul, teatas Harju maakohtu pressiesindaja Aet Truu.
Üldse jõudis kohus sel nädalal läbi vaadata 14 loovutamise taotlust, kuid nelja suhtes teeb ta määruse järgmisel nädalal. Kokku on Itaaliale loovutamist ootavaid isikuid 21, seega tuleb järgmise nädala jooksul läbi vaadata veel seitse uut taotlust, neist kolm tulevad arutamisele juba esmaspäeval, 5. märtsil.
Kuni Itaaliale üleandmiseni kohaldatakse loovutatavate suhtes loovutamisvahistamist. Juhul, kui kuritegude toimepanemises kahtlustatavad Itaalias süüdi mõistetakse, tuleb neil tulla Eestisse karistust kandma.
Lisaks röövimistele kahtlustatakse isikuid kuritegelikku ühendusse kuulumises, relva ebaseaduslikus käitlemises ja politseile vastuhakus.

Prokuratuur algatas kriminaalasja hääleostu juhtumi kohta Jõgevamaal
Riigiprokuratuur algatas teisipäeval kriminaalasja väidetava häälteostmise kohta Jõgevamaal, kuid ei avaldanud, millises valimisjaoskonnas ja kelle kasuks püüti hääli osta.
Väidetav häälteostmise episood toimus esmaspäeval. Reedel tunnistati kahtlusalusteks kaks inimest, menetlus käib, vahendas ETV24 riigiprokuratuuri pressiesidaja sõnu.
Inimesed, kellele pakutakse konkreetse kandidaadi hääletamise eest raha või muud meelehead, peaksid sellest koheselt politseile teada andma.
Karistusseadustik näeb häälteostu eest karistusena ette kuni üheaastase vangistuse.

Hoolekandasutuste töötajate miinimumpalk tõuseb tuhat krooni
Palgatõus puudutab lastekodude kasvatusala töötajaid ja psüühilise erinavajadusega inimeste tegevusjuhendajaid, kes töötavad riigi hoolekandeasutustes.
Sotsiaalminister Jaak Aab valitsuse esindajana ja Kalle Liivamägi Eesti ametiühingute keskliitude esindajana allkirjastasid täna riigi hoolekandasutuste 2007. aasta kokkulepped palga alammäärade osas.
Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul tõusevad kuupalga alammäärad ligi 25% ehk tuhande krooni võrra.
"See sai võimalikuks tänu riikliku hoolekande rahastamise tuntavale tõusule. Erihoolekande rahastamine kasvab sel aastal ligi 28% ja laste hoolekande rahastamine 25%," täpsustas minister.
Samasugused kasvud on riigi eelarvestrateegias ette nähtud ka järgmisteks aastateks, mis tähendab hoolekandetöötajatele ennaktempos palgatõusu.

Valimispäeval tuleb soe ja sajune ilm
Valimispäeval, 4. märtsil on oodata pilves ja sajust ilma.
Temperatuurid kõiguvad miinus kahest kuni pluss kahe kraadini, sajab lund ja lörtsi.
Puhub põhjatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis.

Pirita Spas möllas talvine oksendustõbi
Tervisekaitseinspektsiooni esialgsetel andmetel on Pirita Spa hotellis üle 60 inimese haigestunud noroviirustesse.
27. veebruari õhtul ja öösel ilmnesid talvise oksendustõve ehk Norwalki viiruse sümptomid 46 kliendil, kes pöördusid kaebustega arsti poole - neil ilmnesid iiveldus, korduv oksendamine, kõhuvalu, korduv kõhulahtisus, ning palavik.
Eilseks, 1. märtsi õhtuks oli arsti poole pöördunud üle 60 haigestunu. Haigestunud olid põhiliselt Soome Vabariigi kodanikud, vahendab tervisekaitseinspektsiooni pressiteenistus.
Tallinna tervisekaitseametnikud viisid 28.02. hotellis läbi epidemioloogilise uuringu, mille käigus võeti proove laboratoorseteks uuringuteks. TKI Viroloogia kesklabori andmed kinnitasid, et tegemist on tõepoolest noroviiruse poolt põhjustatud nn talvise oksendustõvega - noroviiruseid leiti kõikidest laborisse saadetud proovidest.

Siseministeerium alustab lapsehoiuteenuse infosüsteemi käivitamisega
Siseministeerium koostöös Andmevara AS-ga ja ADM Interactive OÜ-ga alustab märtsis pilootprojektiga lapsehoiuteenuse infosüsteemi rakendamiseks.
Infosüsteemi eesmärk on parandada avalike teenuste kättesaadavust.
"Kodaniku jaoks on oluline teenuse osutamise kiirus ja mugavus. Lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteem (LHIS) võimaldab maavalitsustel ja kohalikel omavalitsustel anda lapsevanemale ülevaate kõikidest legaalsetest lapsehoiuteenuse pakkujatest ja vabadest kohtadest lasteaedades," ütles regionaalminister Jaan Õunapuu.
Pilootprojekti läbiviimist alustatakse Harju- ja Tartumaa maavalitsustes, omavalitsustes ja lasteaedades. Pilootprojekti käigus testitakse lapsehoiu infosüsteemi infrastruktuuri (internetiühendust, ID-kaartide lugejaid), kasutusmugavust, koostoimet riigi registritega ja kasutajatoe toimimist.

Tartu ülikooli rektorikandidaadid selguvad 7. mail
Tartu ülikooli rektori valimiskomisjon kinnitas täna rektorikandidaatide esitamise tähtaja, milleks on 7. mai kell 15.
Rektorikandidaadid tuleb esitada TÜ akadeemilisele sekretärile.
Kuulutused rektorivalimiste väljakuulutamise kohta ilmuvad 5. märtsil ajalehtedes Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev.
Tartu ülikooli rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 24. mail algusega kell 16: 00 ülikooli aulas ning rektori valimised toimuvad 31. mail 2007 algusega kell 12: 00 ülikooli aulas.
TÜ rektori valimiskomisjoni kuuluvad vandeadvokaat ning TÜ kuratooriumi esimees Jüri Raidla, kardioloogia professor Jaan Eha, võrdleva poliitika professor Vello Pettai, botaanika professor Meelis Pärtel ning filosoofiateaduskonna üliõpilane Peep Käiss.

Pärnu linnavolinik ähvardab linnapead kohtuga
Pärnu sotsiaaldemokraadist linnavolinik Valter Parve esitas politseile avalduse keskerakondlasest linnapea Mart Viisitamme vastu, süüdistades teda oma hea nime määrimises.
Ajaleheveergudel lahvatanud Parve ja Viisitamme vahelise sõnasõja keskseks figuuriks on keskerakondlasest riigikogu liige ja endine politseiametnik Koit Pikaro, kelle käest väidetavalt kuuldud kompromiteerivat materjali mõlemad riigikokku pürgivad mehed kasutasid, kirjutab Pärnu Postimees.
Pikaro olevat rääkinud Parvele, et praegune abilinnapea Simmo Saar varastas 2004. aastal Tallinnas ühes parklas töötades tööandja tagant 50 000 krooni, mille kohta Parve Viisitammelt ajalehe kaudu aru päris. Viisitamm vastas järgmise päeva Pärnu Postimehes, et on Pikaro käest kuulnud, et Parve on last ahistanud.
Parve haavus sääraste süüdistuste peale niivõrd, et viis kolmapäeval politseisse avalduse ja nõuab Viisitammelt avalikku vabandust.

Muudatused elektrirongide sõiduplaanis kestavad märtsi lõpuni
Seoses infrastruktuuri remonttöödega Ülemiste-Raasiku raudteelõigul kestavad kogu märtsis juba varem kehtinud muudatused Aegviidu suuna elektrirongide sõiduplaanis.
Muudatused on sõiduplaanis kuni 30. märtsini (kaasa arvatud 07. märtsil) igal esmaspäeval, kolmapäeval ning reedel.
Suurim muudatus puudutab Tallinn-Aegviidu elektrirongi 404, mis väljub tavapärasest 40 minutit hiljem, ehk kell 10: 50. Aegviidu-Tallinn elektrirong 411 väljub Aegviidust 3 minutit varem, ehk kell 13: 25. Nendel kuupäevadel peatuvad Tallinnasse suunduvad elektrirongid Kulli peatuses perrooni ääres, kus tavapäraselt peatuvad vaid Tallinnast väljuvad rongid.
Erandlik on 28. märts, kus Tallinn-Aegviidu elektrirongi 404 väljub tavapärasest 48 minutit hiljem, ehk kell 10: 58. Aegviidu-Tallinn elektrirong 411 väljub Aegviidust 6 minutit varem, ehk kell 13: 25 ning Aegviidu-Tallinn elektrirong 413 väljub Aegviidust samuti 6 minutit varem, ehk kell 15: 34.

Järveotsa gümnaasiumis oli tulekahju
Tallinnas Järveotsa teel asuvas koolimajas toimus eile õhtul tulekahju, milles õpilased kannatada ei saanud.
Tulekahjust teatati kell 21: 43. Põlema oli läinud koolihoone esimesel korrusel paiknenud abiruum ja selles paiknevad esemed - murutraktor ning puitlaastplaadid, teatas Põhja-Eesti päästekeskus. Tuld kustutama saadeti kolm päästeautot. Tuletõrje saabumiseks oli osaliselt põlenud ruumi koolimajaga ühendav uks ning kooli koridorid olid täitunud põlengust leviva suitsuga.
Ruumis puudusid tuletõrjealarmi käivitavad seadmed.
Päästjad said põlengu kontrolli alla kell 22: 00, seejärel ventileeriti kooli koridorid suitsust puhtaks.

Sotsiaaltöötajatele luuakse kaasaegne sotsiaalteenuste andmeregister
Uus süsteem vähendab sotsiaalametnike koormust erinevate aruannete koostamisel ja annab kaasaegsed võimalused sotsiaaltöö korraldamiseks.
Sotsiaalministeeriumi projektijuhi Meelis Zujevi sõnul annab sotsiaalteenuste andmeregister STAR kohalike omavalitsuste (KOV) sotsiaaltöötajatele uued ja kaasaegsed võimalused sotsiaaltöö korraldamiseks.
"STAR tagab andmete turvalisema kaitse ja parema andmevahetuse teiste riiklike registritega," ütles Zujev. "Andmete operatiivsem koondamine ning analüüsivõimalused lubavad paremaid otsuseid teha nii kohalike omavalitsuse, maavalitsuse kui ka riigi tasandil. Uue projekti rakendumisega väheneb sotsiaalametnike koormus erinevate aruannete koostamisel, kuna süsteem on keskne ja koondab aruanded automatiseeritult."
Zujevi sõnul põhineb senine infotehnoloogiline töökorraldus kohaliku omavalitsuse vastutusel sisestada kohalikku andmebaasi dubleeriv informatsioon.

Tervishoiutöötajad ei nõustunud riikliku lepitaja pakkumisega
Tervishoiutöötajate kutseliidud ei ole rahul riikliku lepitaja Henn Pärna neljapäeval tehtud pakkumisega ning ootavad nägemuste asemel reaalset palgalepet.
"Tervishoiutöötajatel ei ole võimalik palgaleppe niisuguse versiooniga nõustuda," teatasid Eesti Arstide liit, Eesti Keskastme tervishoiutöötajate kutseliit, Eesti Õdede liit ja Eesti Tervishoiualatöötajate ametiühingute liit.
Meedikute palgaläbirääkimistel jõuti 25. jaanuaril kokkuleppele 2007. aasta miinimumtunnitasudes. Selle kokkuleppe kehtimist on oma avaldustes korduvalt kinnitanud ka tööandjate esindajad.
Tervishoiutöötajate kutseliidud tegid 15. veebruaril ettepaneku kehtestada 2008. aastal miinimumtunnitasudeks alates 1. aprillist arstidele 116.50, keskastme tervishoiutöötajatele 62.50 ja hooldustöötajatele 34.50 krooni. Selles, et 2008. aastal muutuvad palganumbrid 1. aprillist, olid osapooled kokku leppinud juba 20. jaanuaril. Oleme tööandjate vastust oma ettepanekule oodanud üle kahe nädala, kuid ei tea tänaseni, kas sotsiaalminister ja Haiglate liit nõustusid sellega või mitte.

Laupäeval on kuuvarjutus
Laupäeva öösel vastu pühapäeva toimub kuuvarjutus on väga hästi jälgitav palja silmaga üle-Eesti.
Kuuvarjutus algab Eesti aja järgi 20.18 ning kestab kuni 02.24 pühapäeva öösel, kirjutab Le Figaro.
Kuuvarjutuse korral asetub Maa Päikese ja Kuu vahele ning varjutab kuu.
Kuigi Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ennustab laupäeva ööseks pilvist ilma, avaldas Merike Merilain lootust, et seoses kõrgrõhkkonna saabumisega võib ilm kohati selgineda.
Viimati võis täielikku kuuvarjutust näha 28. oktoobril 2004. aastal.
Selge ilma korral võivad astronoomiahuvilised koguneda Tartu Tähetorni, mis on avatud kella üheteistkümnest 3.märtsi õhtul kuni kella kolmeni 4.märtsi varahommikul.
Kellaajad: poolvari ilmub Kuule - kell 22.16; täisvari - kell 23.30 täisvarjutus algab - kell 0.44, keskmoment kell 1.21, lõpeb kell 1.58, täisvari lahkub Kuult - kell 3.12; poolvari lahkub Kuult - kell 4.25, teatas Tartu Tähetorn.

Ankru tänava invakorteri saaja on Kaliningradi elanik
Ankru tänava invakorteri võimalik saaja elab ühes oma abikaasa ja noorema pojaga faktiliselt Venemaal Kaliningradis.
Samas on ta end lasknud kanda Eesti rahvastikuregistrisse, märkides oma elukohana Tallinn Paldiski mnt 187. See on isiku enda sõnul tema vanema poja korter, kuhu ta on registreeritud põhjusel, et lihtsustada Eestis käimist.
Tallinna linnavolikogu 8. märtsi istungil arututakse linnavalitsuse poolt algatatud eelnõud, mille kohaselt eraldatakse Ankru tn 1 liikumispuudega inimeste majutamiseks mõeldud korter isikule, kel liikumispuue puudub, vahendab IRL'i pressiteenistus.

Orissaare kultuurimaja langes vandaalitsejate ohvriks
Orissaare kultuurimaja Saaremaal langes eile päeval vandaalitsejate ohvriks.
Vandaalitsemine leidis aset päeval kella 10: 00 ja 15: 00 vahel.
Fuajees, riietusruumis ja riidelaos on maha valatud pesuvahendi kontsentraati, segi on paisatud ripplae plaadid ja lastud tühjaks pulberkustuti.
Kahju avaldaja hinnangul 6985 krooni.
Juhtunu suhtes on algatatud väärteomenetlus.

Lenovo kutsub vigased sülearvuti akud tagasi
Lenovo on välja kuulutanud vabatahtliku umbes 205 000 Sanyo Electricu poolt toodetud 9-cell suuruse liitiumioonaku tagasivõtmise.
Nimetatud akud toodeti kasutamiseks ThinkPad sülearvutites, mida turustati ajavahemikul 2005. aasta novembrist kuni 2007. aasta veebruarini.
Turvalisuse huvides pakub Lenovo oma klientidele võimalust vahetada kõik nimetatud akud tasuta välja. Kuigi ükski aku mudel ei ole 100 protsendiliselt kaitstud ülekuumenemise või rikete eest on Lenovo kinnitanud, et harvadel juhtudel võivad nimetatud akud üle kuumeneda.
Lenovo soovitab klientidel kontrollida kas nad kasutavad sellist akut, mida võidi müüa ka eraldi või koos ThinkPad sülearvutiga.
Nimetatud ThinkPad sülearvutite mudelid on järgmised:
ThinkPad R60 ja R60e

Kihnu jäätee neelas pensionäri auto
Autoga läbi Kihnu jäätee vajunud ja ise napilt külmast suplusest pääsenud Pärnumaa mees nõuab nüüd maanteeametilt selgitusi, kas ta võis saarele jääd mööda sõita või mitte.
Segadust on külvanud asjaolu, et kui Pärnumaal Libatses elav pensionär Heino Siitan (63) 17. veebruari keskpäeval jääteed mööda Kihnu sõitis, polnud ühtegi keelavat märki ees ja pealesõitu lubav tõkkepuu oli üleval. Ka eelmise päeva ajalehed kirjutasid, et Kihnu jäätee avatakse liikluseks.
Nii sõitiski Siitan sel laupäeval Kihnu koolivennale külla ja pärastlõunal kella nelja paiku asutas end tagasiteele. Mandrile oli jäänud veel vahest poolteist kilomeetrit sõita, kui auto esiots läbi jää vajus. Mees pääses sõidukist enne, kui see merepõhja vajus, kirjutab Postimees.
Loo teeb pikantseks asjaolu, et sel ajal kui Siitan Kihnus oli, avastas kohalik teemeister jääst ohtlikud praod ning pani vaid poolteist päeva toiminud jäätee kinni.

Saaremaa saab uue puhkekoha
Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldas Kaarma vallale 5,2 miljonit krooni Kaarmise järve puhastamise esimese etapi töödeks.
Kaarma vallavanem Ülo Vevers ütles, et Kaarmise järvest kujuneb lähiaastatel uus puhkeala, kus saab käia ujumas, kalal ja paadiga sõitmas. Puhkeala rajamise eestvedaja on MTÜ Kaarmise külaselts.
Vastavalt Kaarmise küla arengukavale peaks maaparandustööde tagajärjel kinnikasvanud järve puhastamise teine etapp lõppema 2010. aastaks. Lisaks järve süvendamisele korrastatakse veekogu kaldad, rajatakse ujumiskoht ja paadisadam, kirjutab Oma Saar.
Kaarmise küla asub Kaarma ja Kärla valla piiril 14 km kaugusel Kuressaare linnast.

BMW põrutas seisvale autole otsa
Eile kella 12.15 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Vana-Kuuli teel.
Sõiduauto BMW 318, mida juhtis Roman (s 1986), sõitis otsa teeserval seisnud sõiduautole Kia. BMW juht toimetati põrutusega Ida-Tallinna Keskhaiglasse ja peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

Linnapea ja maavanem soovivad politseikorrapidaja tagasitoomist
Kuressaare linnapea Urve Tiidus ja Saare maavanem Toomas Kasemaa peavad mõistlikuks, et politseisse helistades võiks kõnele vastata Pärnu politseiprefektuuri juhtimiskeskuse töötaja asemel kohalik politseinik.
Politseiprefekt Priit Suve sõnul ööpäevaringset korrapidamisteenistust Saaremaale enam tagasi ei tooda.
Nii linnapea kui Saare maavanem olid möödunudnädalasel kohtumisel ühel meelel, et ööpäevaringne politseivalve peaks olema tagatud nii, et lühinumbrile 110 vastaks kohalik politseinik, kirjutab Meie Maa.
"Turismilinna arengut silmas pidades tuleb selgelt välja öelda, et meil on politseinikku siin ööpäevaringselt telefoni otsas vaja," ütles Tiidus. "Muidu võib tekkida olukord, et Pärnus küsitakse helistajalt, kus see Aia tänav teil seal Kuressaares asub," lisas ta.

Linnal on endiselt plaan puudega inimesele kohandatud korter tervele anda
Neljapäevasel linnavolikogu istungil on taas päevakorras otsuse eelnõu "Eluruumide üürile andmine aadressil Ankru tn 1 korter 32".
Kahel korral on küsimus istungi päevakorrast avalikkuse ja volikogu opositsioonifraktsioonide survel maha võetud.
Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing, Eesti Liikumispuudega Inimeste liit ning Tallinna Puuetega Inimeste koda teatavad avalikus kirjas Tallinna linnavõimu esindajatele, et otsusega luuakse eriti ohtlik pretsedent, mis annab puudega linnakodanikele hoiatava signaali linnavõimude suhtumisest nendesse, kes vajavad juba Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi riigi ja omavalitsuste erilist hoolt ja tähelepanu.
"Tahame loota, et õiglane meel võidab ja invakorter eraldatakse liikumisraskustega inimesele. Vastupidise otsuse võtavad puuetega inimesed vastu protestiaktsioonidega volikogu maja ees", seisab tehtud avalduses.

Tartu ülikooli kliinikumi "uus hütt" toob ravitingimused tänapäeva
Eile nurgakivi saanud Tartu ülikooli kliinikumi hoonetele pandi nimeks Casa Nova ehk uus hütt.
Pooleteise aasta pärast, 2008. aasta sügisel valmib Tartu ülikooli Maarjamõisa meditsiinilinnakus kaks hoonet, mille ehitamiseks võib kuluda ligi miljard krooni. Niivõrd kalleid hooneid pole varem Tartusse ehitatud, senise rekordi püstitas 423 miljoni krooniga Tartu vangla.
Kokku kerkib praeguse Maarjamõisa hoonekompleksi kõr-vale kaks maja: kolmekorruseline G-korpus ja kuuekorruseline H-korpus. G-korpuses hakkab tööle praegu Eesti vanimas meditsiinihoones tegutsev naiste-kliinik. Samuti saavad uued ruumid erakorralise meditsiini osakond ja radioloogiateenistus, intensiivravi osakonnad ning uus operatsiooniplokk.
H-korpusse tulevad närvikliiniku, onkokirurgia, hematoloogia ja luuüdisiirdamise ning ortopeedia osakonna palatid.

Sahk, soolataja ja seisundid ehk sõiduelamus maanteeameti juhiga
Viisime maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse mööda Eesti lumiseid teid autoga sõitma ja nentisime, et lumesajust hoolimata olid teed korras.
Teeolusid kirutakse alati: teed on libedad, lumi ajamata, hullumeelsed juhid kihutavad ja otsivad surma. Läksime nädala algul seda ise kogema koos maanteeameti peadirektori Riho Sõrmusega, kes vastutab Eesti maanteede läbitavuse ja ohutuse eest kõige täiega, ning parajasti sadas veel lakkamatult kerget lund.
Sõrmus ei teadnud enne rooli istumist, kuhu minna tahame - sõitsime ühe kutselise autojuhi soovitatud teid mööda. Salaja helistada ta kellelegi ei saanud. Ja mis selgus: eri tähtsusega teed olid just niisugused, nagu nad sellise ilmaga seaduse ja korra järgi peavad olema. Mis veelgi imelikum: teised liiklejadki on justkui kokku leppinud ja sõidavad vastavalt teeoludele.

Seadus võib võtta liikumisvõimetult hääletajalt valimisvõimaluse
Kui murrate vahetult enne valimispäeva jalaluu, ei saa püha- päeval jaoskonda kohale minna ning teil pole ka ID-kaarti, võib teil jääda üldse hääletamata.
Just sellises olukorras on tallinlanna Marika, kes muretses eile, kuidas ta saaks oma hääle anda. Paari päeva eest õnnetult kukkunud naine murdis jalaluu. Uurides valimiskasti kojutellimise võimalusi avastas ta, et seaduse järgi saab seda teha vaid kirjalikult, saates taotluse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või jaoskonnakomisjonile. Netis hääletamiseks ta ID-kaarti kasutada ei saa, sest on kaotanud turvakoodid.
"Tahtsin täna (eile - toim) avalduse ära saata, aga avastasin, et valimisjaoskonnad on kinni. Ei teagi nüüd, kuhu saata," ütles Marika. Samas reklaamime me end eduka e-riigina, aga taotlust pole võimalik saata elektronkirjaga ega tellida valimiskasti telefonitsi, nentis Marika.

Turismimaade edetabel annab Eestile 28. koha
Eesti tugevateks külgedeks hinnatakse e-teenuste ja arstiabi head kättesaadavust.
Maailma majandusfoorum reastas riigid turismisektori konkurentsivõime põhjal, Eesti sai üllatavalt kõrge 28. koha, edestades suurtest turismiriikidest näiteks Egiptust, aga ka väga paljusid Kesk- ja Ida-Euroopa riike.
Mitmete näitajate põhjal koostatud edetabelis kiidetakse Eesti puhul näiteks ettevõtluskeskkonda, e-teenuseid, samuti arstiabi kättesaadavust. Kentsakal kombel on Eesti ühe näitaja poolest absoluutses maailma tipus: Eestis on nimelt kõige väiksem malaariasse ja kollapalavikku haigestumise risk.
Negatiivsest küljest paistab Eesti silma näiteks kütuse kõrge hinna ning HIV leviku poolest. Eriti kiita pole ka maanteede infrastruktuur. Samas näiteks hotellikohtade rohkuse osas pole lood Eestis kuigi halvad.

Tartu ülikooli suured palgakäärid võivad viia professorite streigini
Tartu ülikoolis võivad õppejõudude palgaerinevused olla kuni neljakordsed.
Tartu ülikooli õppejõud teenivad arengukavas ette nähtud palgast märksa vähem ning teaduskondadevahelised palgaerinevused on nii suured, et kuluaarides sahistatakse juba streigiplaanidest. Ülikooli ametiühing streikimisega siiski ei kiirusta.
Eilne Eesti Ekspress kirjutas, et madala töötasu tõttu haub suur hulk õppejõude streigiplaani. Ülikooli ametiühingu juht Aleksander Jakobson ütles eile, et praegu on palgaprobleemide arutelu alles algusjärgus. "Palgad on väikesed ja teaduskonniti väga erinevad," tõi Jakobson esile peamised hädad.
Nii näiteks küündis õigusteaduskonnas eelmisel aastal määratud keskmine palk 17 100 kroonini, samal ajal kui filosoofia- ja haridusteaduskonnas oli keskmine palk napilt üle 11 000 krooni. "Ametiühingu põhimõte on võrdse töö eest võrdne palk, aga meie ülikoolis on sellest väga palju puudu," nentis Jakobson.

Gripiepideemia koputab vargsi Eesti kodude uksele
Tänavu diagnoositud 115 gripihaigest 50 on haigestunud viimase nädala jooksul.
Viimase nädalaga on järsult kasvanud külmetus- ja viirushaigustesse nakatunute hulk, kuid arstide sõnul on epideemiast siiski veel vara rääkida.
Haigestunute suurem hulk tähendab perearstidele ka tavalisest pikemaid vastuvõtte, rohkem koduvisiite ja telefonitsi jagatavaid nõuandeid.
Perearst Katrin Kuningas osaühingust Nõmme Perearstid pole veel pidanud panema ühtegi gripidiagnoosi. "Valdavalt on tegu olnud paragripi, adenoviiruse ja RS-viiruse tekitatud ülemiste hingamisteede viirusnakkushaigustega," selgitas Kuningas.
Ohtlik gripitüvi
Tervisekaitseinspektsiooni andmeil on aasta algusest laboratoorselt diagnoositud 115 gripijuhtu, neist 50 ainuüksi eelmisel nädalal. Gripihaigeid on kõige enam vanema astme kooliõpilaste ja tööealiste inimeste seas, veidi vähem on haigestunud koolieelses eas lapsi ja noorema astme õpilasi. Kõige vähem on põdejate seas pensionäre.

Kolmapäeval suri riigikogulane Olev Laanjärv
Kolmapäeval suri oma kodus riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja taasiseseisvunud Eesti esimene siseminister Olev Laanjärv. Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik ütles, et tema andmetel suri Olev Laanjärv kolmapäeval lõuna ajal oma kodus, kuid surmapõhjust ta nimetada ei osanud.
Olev Laanjärv sündis 1942. aastal Haapsalus, oli abielus ning kahe poja isa. 1990-1992 oli Laanjärv siseminister ning muutis tolleaegse miilitsa taas politseiks.
Siseminister Kalle Laanet meenutas oma järelehüüdes, et 1990-ndate alguses saavutasime oma unistuse vabadusest ilma ühegi lasuta ning see oli paljuski just Laanjärve teene.

Erakonnad lubavad libamiljardeid
Võitjaerakondadel tuleb peagi leida kate suurejoonelistele
Juba kolme-nelja päeva pärast tuleb koalitsioonikõneluste laua taha istuvatel parteijuhtidel vaadata otsa karmidele arvudele, mis poevad välja pahatihti mõõdutundetute valimisloosungite tagant.
Valdavalt inimeste saamahimule panuse teinud erakonnad on löönud lunastamist ootavaid veksleid letti mitmesaja miljardi krooni eest. Samas ennustavad analüütikud, et nelja aastaga kosub riigieelarve maht 86 miljardit krooni. Ainuüksi Keskerakonna suuremad lubadused sööksid aastail 2008-2011 ära kogu vaba raha. Keskpartei meelitab küm-neid tuhandeid riigiteenistujaid "palgareformiga", lubades neile järgmiste valimiste ajaks 25 000-kroonist keskmist palka. Ilm-võimatu sellise töötasuni jõudmine pole. "Keskerakonna tees on, et kui tõsta palkasid, siis kerkivad ka erasektori palgad ja selle kaudu pensionid. Tegelikult saab see igiliikur toimida vaid kohutava laenukoormuse juures ja lühikest aega," hindas üks rahandusekspert. Oma konkurente trumpab Keskerakond üle ka loosungiga tõsta keskmine pension 8000 kroonini. Niigi pärmina kerkivad ehitushinnad tõuseksid veelgi enam, kui asutakse ellu viima 10 000 munitsipaalkorteri rajamise suurejoonelist kava, mis tähendaks 600 000 ruutmeetrit uut elamispinda. Riik ostaks sel juhul ära terve maa poolteise aasta ehitusmahu, kui võtta aluseks, et läinud aastal ehitati Eestis 400 000 ruutmeetrit elamispinda. Lennukaid ja kulukaid lubadusi jagab seekord ka Reformierakond, kes on aastaid seisnud konservatiivse rahapoliitika eest. Uute lasteaedade massehituse ja tulumaksu langetamise kõrval lubab ka Reformierakond kahekordistada pensionid. Tegelikult kasvavad pensionid tänu maksulaekumistele aasta-aastalt ka siis, kui seda mitte lubada.

Taani politsei on vahistanud üle 200 meeleavaldaja
Taanis on noortekeskuse sulgemise tagajärjel tekkinud rahutustes politsei vahistanud üle 200 inimese.
Rahutuste käigus hõivatud Taani sotsiaaldemokraatide peahoone vabastati täna rahumeelselt, vahendab Helsingin Sanomat.
Kopenhaagenis asuva noorte alternatiivkultuuri keskuse hoone tühjendamise vastu protesteerinud noored algatasid eile kogu Kopenhaagenisse levinud rahutused, mille käigus on vahistatud üle 200 inimese, kellest 17 olid välismaalsed. Tänaseni kestnud rahutustes sai viga viis inimest, kellest üks oli politseinik.
Noorte rahutused laienesid ka Rootsi, Saksamaale ja Norrasse. Peamiselt koguneti Taani saatkondade ette meelt avaldama.

Venemaa ei ole vastu USA raketitõrjesüsteemi paigutamisele Kaukaasiasse
Vene õhuväe juht Vladimir Mihhailov on seisukohal, et USA raketitõrjesüsteemi radari paigutamine Kaukaasiasse ei vähenda Venemaa kaitsevõimet.
"Neil on palju raha, las raiskavad," vahendas RIA Novosti Mihhailovi sõnu. Ta lisas, et Venemaal on olemas süsteem S-400, mis tagab piisava julgeoleku.
USA raketitõrjesüsteemi agentuuri juht Henry Obering teatas täna, et USA-l oleks kasulik paigutada radar Kaukaasiasse, vahendab Reuters.
Ta kinnitas ühtlasi, et USA-le on NATO partnerlus tähtis, aga süsteemide paigutamiseks Euroopas ei hakka nad allianssilt luba küsima.
Kui USA saavutab Tšehhi ja Poolaga kokkuleppe sel aastal, algab süsteemi ehitamine järgmisel aastal. Esimesed püüdurraketid võetakse kasutusele Poolas juba 2011.aastal, programm kavandatakse lõpetada 2013.aastaks.

Vene kohus uurib ravimite katsetamist beebide peal
Vene prokuratuur algatas uurimise Volgogradi haigla suhtes, mille töötajaid kahtlustatakse Glaxo-vaktsiinide katsetamises beebide peal.
Väidetavalt katsetasid haigla töötajad Euroopa suurima ravimitootja GlaxoSmithKline Plc poolt tuulerõugete jaoks toodetud vaktsiine imikute peal, kes seejärel haigestusid. Vaktsiin pärssis ka nende arengut, teatas Reuters.
Ravimitootja eitas süüdistusi ning kinnitas, et katsetuste läbiviimisel ei ilmnenud mingeid ebasoodsaid juhtumeid või üleastumisi.
Glaxo vaktsiine testiti enam kui 100 ühe-kuni kaheaastase lapse peal, pärast seda kui Venemaa tervishoiuametnikud andsid loa katsete teostamiseks.
Süüdistajate sõnul ei olnud laste vanemad katsetustest informeeritud ning nad pidasid neid regulaarseteks vaktsineerimisteks.
Prokuratuuri andmeil maksis Glaxo Volgogradi haiglale katsete läbiviimiseks 50 000 dollarit.

Kohus hakkab printsess Diana surma uuesti arutama
Printsess Diana armukese isa Mohamed al Fayed saavutas kohtus märkimisväärse võidu, mille kohaselt peab kohus printsess Diana surmaga seotud tunnistajad uuesti üle kuulama.
Mohamed al Fayedil, kes usub, et printsess Diana ning tema poeg mõrvati, õnnestus tühistada Briti juhtiva kohtuniku Elizabeth Butler-Sloss kohtuotsus, mille kohaselt teostas ametlikku uurimist kohtunik ise, teatas Reuters.
Al Fayed pidas oluliseks, et juhtumit arutaks sõltumatus kohtus ja ta loodab, et Diana eks-abikaasa Prints Charles ja tema isa, Edinburgi hertsog kutsutakse kohtu ette tunnistama.
"Al Fayedil on õnnestunud esitada väide, et Edinburgi hertsog ja julgeolekujõud sõlmisid printsess Diana ja Dodi Al Fayedi mõrvamiseks vandenõu," ütles apellatsioonikohtunik Janet Smith. "Süüd tuleb nüüd tõestada," tõdes ta.

Kadõrov sai Tšetšeenia presidendiks
Tšetšeenia parlament andis täna erakorralisel istungil Ramzan Kadõrovile presidendivolitused
Otsust toetas 56 saadikut 58-st, teatas RIA Novosti. Kaks sedelit osutusid rikutuks.

The Economist: Ida-Euroopa kahe tule vahel
Mainekas Suurbritannia ajakiri The Economist kirjutab, et Euroopa-sisesed erimeelsused suhetes Venemaaga tugevdavad Euroopa Liidus pettunud endiste sovjetiriikide omavahelist kokkukuuluvustunnet.
Kui EL moodustaks agressiivse Venemaa vastu ühisrinde, kujuneks just Balti regioonist tulevikus Ida- ja Lääne-Euroopa riikide vahelise koostöö peamine teatrilava, kirjutab The Economist.
Praegu on aga endised sovjetiriigid sattunud kahe tule vahele: ühelt poolt ülbitsev Venemaa ning teisalt otsustusvõimetud vanad ELi liikmesriigid. Olukord näitab, kui jahe on Külma sõja lõpus sõlmitud vaherahu tegelikkuses.
Euroopa lõhestatusest on seni ilmekalt mõista andnud uute ja vanade liikmesriikide arvutud erimeelsused: Kesk-Euroopa raketikaitsebaas, kaubandussuhted Venemaaga ning kõige väljapaistvam - energeetika. Pragmaatikutest Lääne-Euroopa suurriigid soovivad äri ajada Vene karuga, keda endised satelliitriigid sugugi ei armasta.

Euroopa turistid jäid Etioopias kadunuks
Kirde-Etioopias jäid kolmapäeval kadunuks 15 välismaist turisti.
Grupp koosneb 11 prantslasest ning kinnitamata andmetel olid ülejäänud turistid briti päritolu.
Seltskond rändas Afari kõrbe piirkonnas, et külastada sealseid soolakaevandusi. Afari kõrb asub pealinn Addis Abebast umbes 800 kilomeetri kaugusel, vahendab BBC.
Üks kurjategijate käest pääsenud ärimees kinnitas, et turistid on lunaraha saamise eesmärgil röövitud, Etioopia valitsus aga seda meelt ei ole. Kohalikud prantsuse diplomaadid on aga samuti kindlad, et tegu on inimrööviga.
Afari kõrb on tuntud kui mässuliste üksuste paiknemiskoht ning seega soovitatakse välismaalastel seal piirkonnas liikuda ainult relvastatud turvameeskonnaga.

Peruu põlisasukad mõõtsid aega hambulise horisondiga
Peruust leiti iidne päikese- observatoorium: 2300 aastat tagasi püstitas päikese- kummardajate rahvas mäeharjale kolmteist torni, mis moodustavad päikese liikumist mõõtva hambulise horisondi.
Teadlaste hinnangul on Peruu leid Ameerika vanim päikeseobservatoorium, vahendab BBC. Peruus Chankillos asuv vanim päikeseobservatoorium koosneb ehitisterühmast, mis püstitati umbes 2300 aastat tagasi.
Observatooriumi moodustavad kolmteist torni ja kaks vaatluspaika, ammust pühapaika tuntaksegi Kolmeteistkümne Torni nime all.
Tornid mõõdavad päikese iga-aastast liikumist taevavõlvil ja nii moodustavad nad kalendri.
Suurbritannia Leicesteri ülikooli arheoastronoomia professor Clive Ruggles selgitas: "Tegelikult teatakse neid torne juba sajandijagu aega.Tundub erakordsena, et keegi ei märganud varem, milleks need mõeldud. Ma olin jahmunud, kui neid esmakordselt nägin: torniderida katab terve päiksekaare."

Rooma kardinal: antikristus tuleb patsifistina, ökoloogina ja oikumeenikuna
Kardinal Giacomo Biffi hoiatab 19. sajandi Vene müstiku ideedele viidates, et antikristust iseloomustab tema võitlus rahu, looduskaitse ja kristlusesisese üksmeele eest.
Usu hävitamise vastu hakkab võitlema vaid väike kristlaste rühm, aga rahvamassid lähevad antikristusega kaasa, vahendab The Times kardinali seisukohti.
78-aastane kardinal Biffi on tuntud oma ultrakonservatiivsete vaadete poolest. Kardinal viitas oma kõnes 19. sajandi Vene filosoofi Vladimir Solovjovi ideedele, kuna see mõtleja on kirjutanud, et kui kristlusest jäetakse välja Jeesuse isik, siis usk hääbub ja saabub kuri antikristus.
Kardinal Biffi sõnul seisab kristlus "absoluutsete väärtuste eest nagu voorus, tõde ja ilu". Kardinal usub, et kui "relatiivsed väärtused" nagu solidaarsus, rahuarmastus ja loodusest lugupidamine saavad absoluutseks, siis nad soodustavad paganlust ja takistavad päästmist.

USA-s on umbes kolmveerand miljonit kodutut
Viimase statistika kohaselt elab USA-s umbes 750 000 koduta inimest, kellest 25% moodustavad lapsed.
Eksperdid arvutasid välja, et 45% kodututest on mustanahalised, teatas RIA Novosti.
Umbes pooled kodututest on täiskasvanud mehed ning ligi kaks protsenti koduta inimestest on vanemad kui 65 aastat.
USA-s elab kokku ligi 300 miljonit inimest.

Talibani üks liidritest saadi kätte
Pakistani sõjajõud arreteerisid endise Talibani kaitseministri Mullah Obaidullah Akhundi.
Akhund peeti kinni Lõuna-Pakistanis Quetta linna lähistel. Tegemist on kõige tähtsama Talibani juhtkonda kuulunud isikuga, kes on õnnestunud kätte saada.
Pakistani valitsus ei ole Akhundi arreteerimist veel ametlikult kinnitanud, vahendab BBC.
Siiski kinnitab riigi luure, et lisaks Akhundile on kätte saadud veel mitu Talibani liiget.

Tornaadod tapsid USA-s 17 inimest
Ameerika Ühendriikide lõunaosas on keeristormid nõudnud vähemalt 17 inimelu, kümned on vigastatud.
Üks tornaado ründas Alabamas Enterprise linnas koolimaja, kus hukkus esialgsetel andmetel viis inimest ning kümned said vigastada. Tõenäoliselt on mõned inimesed veel maja varemete all, vahendab BBC. Kaks inimest leidsid otsa sama osariigi teistes piirkondades.
Kaks inimest hukkus ka Lõuna-Georgias, kus keeristorm ründas Americuse linna haiglat. Sama osariigi Taylori maakonnast teatati samuti ühest surmajuhtumist. Praeguseks hetkeks on Georgia osariigist tulnud teated veel kuue inimese hukkumisest.
Missouris osariigis sai tornaado läbi surma 7-aastane tüdruk.
Keeristormid laastasid ka Kansase ja Arkansase osariikide. Sellest piirkonnast teateid inimohvrite kohta esialgu pole tulnud.

Venemaa valimislavastuse peaproov
Duuma- ja presidendivalimiste ootuses toimuvad 11. märtsil
Vormiliselt on Venemaa demokraatlik riik, kuid võimud ei ürita isegi varjata oma katseid valimistulemustega manipuleerida. Valimiskomisjonid, mille koosseisud on kohalike kuberneride ja volikogude määrata, on saanud endale voli parteisid programmide sisu alusel valimisele lubada või neist eemale jätta.
Keskvalimiskomisjon tühistas üleeile Moskva oblastikomisjoni otsuse, millega jäeti registreerimata Paremjõudude Liidu (SPS) nimekiri. Keeldumist põhjendati sellega, et partei valimismanifest "kuritarvitab ajakirjandusvabadust". SPS oli nimelt julgenud seal väita, et pensionäride elu on Ühtse Venemaa võimu ajal halvenenud. Keskkomisjon leidis aga, et valimisprogrammi ei saa võrdsustada massiteabevahenditega.

Sloveenlased seljatasid euro tulekul kaupmehed
Esimese uue EL-i liikmesmaana euro kasutusele võtnud Sloveenia jaoks tuli ühisraha kokkuvõttes valutult - kaupmehed ei julgenudki inimesi nöörida.
Tänu talvistele väljamüükidele ning gaasi veidi langenud maksumusele hinnad jaanuaris hoopis alanesid.
Uue aastani riigis kehtinud tolarite ümbervahetamine käib veebruari eelviimasel päeval minutite jooksul. Reifeisenbankis võtab morniilmeline laekur mu ammumöödunud aegadest kätte jäänud rahapaki ning loeb palju väiksema summa lauale. 18 580 tolari asemel 77,53 eurot, sendi täpsusega.
Ka tänavamüügi hinnad tunduvad praegu kummaliselt mitteümmargused. Õlu maksab näiteks 2.10: ametliku kursi järgi on see siiski kaks senti kallim kui 500 tolarit, mida on varem küsitud. Kuid 199 tolari poest on saanud sujuvalt 99 sendi pood ehk sealsete kaupade hinnad on hüpanud märkamatult viiendiku võrra.

Euroopa Liitu veab uuest aastast väikseim ja noorim juhtriik
Vaevalt on Sloveenia euroga õnnelikult maha saanud, kui teda ootab ees uus katsumus.
Nimelt saab Sloveeniast jaanuaris EL-i eesistuja. "See on meie suurim välispoliitiline väljakutse," seletab õhinal Tea Rozman-Clark valitsusele toeks olevast Euroopa perspektiivi keskusest.
Ent väljakutse võib ka põlved nõrgaks võtta. Poole miljardi inimese esindamisega peab saama hakkama sama inimressurss, kes harilikult tegeleb vaid kahe miljoni sloveenlasega. Kuna vähem kui poole miljoni elanikuga Luxembourg on eesistuja ülesandeid naabritega jaganud, saab Sloveeniast väikseim juhtmaa.
Ministrid koolipinki
"Meil pole isegi vastavat infrastruktuuri," selgitab valitsuse Euroopa asjade büroo asedirektor Peter Ješovnik. "Peame ehitama suisa uued konverentsikeskused, rentima autod, leidma 1300 bussi," loetleb ta näiteid ülesande mastaapsuse kohta.

Rahandusministeerium: meedias avalikustatud numbrid ei ole meie seisukoht
Viimastel päevadel meedias rahandusministeeriumile omistatud valimislubaduste fiskaalmõjude andmed ei pärine ministeeriumi ametlikust hinnangust.
Rahandusministeeriumis on tõepoolest valmimas valimislubaduste mõjude prognoos, mis valmib järgmisel nädalal, kuid rahandusministeerium ei soovi avalikustada numbreid, mis on lõplikult kontrollimata. Pärast arvutuste valmimist on kõigil soovijatel võimalik nendega tutvuda, teatas ministeerium.
Ministeerium koostab sarnaseid dokumente järjepidevalt, erinevate poliitikate, strateegiate ja arengukavade maksumuse hindamine ja analüüs on üks ministeeriumi põhiülesandeid.
Konkreetse dokumendi eesmärk on pakkuda pärast valimisi võimalikult täpset, terviklikku ja tulevikkuvaatavat infot kõigile erakondadele ja ametkondadele tulevase koalitsioonilepingu ettevalmistamiseks.

Tallinnas häiris niiskus trolliliiklust
Täna õhtupoolikul oli Tallinna kesklinnas liinide liigse niiskuse tõttu häiritud trolliliiklus.
Tallinna trammi- ja trollibussikoondise esindaja ütles Päevaleht Online'le, et trolliliikluse häire oli tingitud ilmastikuoludest, täpsemini liinide liigsest niiskusest.
Trolliliiklus oli kesklinnas häitud ligi tund aega.

Tallinnas käivitus ainulaadne turvasüsteem vanuritele
Tallinnas Mustamäel lülitati linnaosa ühe eakama elaniku kodus töösse valvesüsteem, mis tagab turvalisuse ja võimaldab häda korral kiire abi.
Sihtasutus Johanniitide Abi Eestis annab Tallinna linnale tasuta kasutada 100-kohalise valvesüsteemi, mis on vajalik üksi elavate ja operatiivset sotsiaalhoolekandelist või sagedast meditsiinist abi vajavate isikute turvalisuse täiendavaks tagamiseks.
Valvesüsteem koosneb mobiilsetest häirenuppudest, lokaalsest valvepultidest ning tsentraalsest kõnede vastuvõtu ja töötlemise riist- ja tarkvarast. Äsja lülitati töösse esimene objekt.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul loob selline süsteem Tallinna vanurite hoolekandes täiesti uue kvaliteedi, muutes turvalisemaks üksikvanurite elu nii kodudes kui sotsiaalmajades ning hõlbustades koduhooldajate tööd. Süsteem võimaldab elektroonilist randmepaela omavatel üksikvanuritel saada tervisehäire puhul kiire ühenduse turvatelefoniga.

Tallinn tõhustab koostööd kõrgkoolidega
Tallinna linn soovib senisest enam saada ülevaadet koostööst kõrgkoolide ja teadusasutustega ja sätestada linnapoolse toetuse andmise Tallinnas asuvatele kõrgkoolidele.
Linna asutustele tehakse ülesandeks informeerida linnakantselei arenguteenistuse linnauuringute bürood regulaarselt kõrgkoolide ja teadusasutustega tehtava koostöö sisust ja ulatusest. Arenguteenistus annab kord kvartalis linnavalitsusele informatsiooni kõrgkoolide ja teadusasutustega tehtavast koostööst.
Ühtlasi tehakse arenguteenistusele ülesandeks valmistada ette kõrgkoolide ja teadusasutustega tehtava koosöö kord, mis muuhulgas sätestaks ka võimaliku linnapoolse toetuse andmise Tallinnas asuvatele kõrgkoolidele.
Linnapea Jüri Ratas märkis, et linna asutuste ning kõrgkoolide ja teadusasutustega sõlmitud lepingute üle arvestuse pidamise eesmärgiks on teiste linna asutuste teavitamine tehtava koostöö sisust ja ulatusest.

Tallinn saab suveks kokku 40 traadita internetiala
15. maist kavatseb Tallinna Linnavalitsus avada täiendavad suvised tasuta traadita interneti ühendusalad linnas, mille järel nende arv ületab 40.
Septembrikuu lõpuni töötab traadita andmeside linna väljakutel, parkides ja ujumisrandades.
Aastaringselt töötab tasuta traadita andmeside linna teeninduspunktides (Vabaduse väljak 7, Magistraali Kaubanduskeskus jm), linna Keskraamatukogus ja haruraamatukogudes.

Pro Kapital rajab miljardite eest Tondile sadu kortereid
Arendaja paneb Tondi linnakus rõhku kvaliteedile, rohelusele ja vanadele kasarmutele.
Pro Kapital rajab Tondi ajaloolistesse kasarmuhoonetesse ja nende naaberkruntidele haridust, elu ja äri ühendava linnaku, mis pakuks alternatiivi tihedalt linnalähedastele põldudele kerkinud uutele majadele ja korteritele.
"Kõigepealt teeme korda kaks taastamisele kuuluvat kasarmuhoonet, millest esimeses hakatakse varsti juba vahelagesid valama," ütles Pro Kapital Grupi juhatuse liige Andrus Laurits. Ajaloolistes hoonetes on kõrged laed, suured aknad ja tumedam parkett ning sinna tulevad nii korterid kui ka äripinnad.
Kolmandas kasarmus avas Audentese ülikool hiljuti uue peahoone, kuid maja üks tiib kuulub samuti Pro Kapitalile. "Mingeid kipsist vaheseinu kusagile ei tule, keraamilise plaadi asemel kasutame naturaalset kivi ja üldse veidi kvaliteetsemat materjali," rääkis Laurits.

TV3 uputas kunstimuuseumi
Eile Kumusse "Gigantide heitlust" filmima läinud TV3 operaatorid paigutasid tulised prožektorid tulekustutusanduritele liiga lähedale. Selle tulemusena käivitusid veerand tunniks kõik restorani ja fuajee veepihustid, mis ujutasid üle muuseumi restorani ja fuajee. Kunst ohtu ei sattunud.

Varakas rahvaliitlane saab odavalt korteri
Rahvaliitlane Lea Mossin, kellele kuulub kinnistuid nii Raplamaal, Lääne-Virumaal kui ka Tallinnas, saab sundüürnikuna Tallinna linnavalitsuselt 1980 krooniga kesklinnakorteri.Isamaaliidu teatel on Mossin ostnud 1999. aastal Tallinnas elumaja Luise tänavale. "See asjaolu pole aga takistanud teda püsimast 1997. aastast peale sundüürnike nimekirjas," ütles IRL-i Tallinna volikogu fraktsiooni esimees Toomas Tõniste.

Täna avab kesklinnas uksed uus kaubatänav
Täna avab OÜ Foorum Kinnisvara Narva maantee alguses jõukamale ostjale mõeldud kaubatänava, mis pakub ainult tuntud kaubamärkide rõivaid.
2500-ruutmeetrine ostupind on küll peamiselt mõeldud moe- ja stiilikaupadest lugu pidavatele naistele, kuid müügil on ka meeste- ja lasterõivad. 20 väiksemas poes avavad oma esinduse näiteks Calvin Klein Jeans, Timberland ja Tommy Hilfiger.
Lisaks kauplustele asub ruumides ka Hansapanga kontor ning lähinädalatel avatakse kaks restorani, kohvik ja päevaspaa. Kokku on külastajatele mõeldud 5000 ruutmeetrit pinda.
Sisearhitekt Hannes Praksi tehtud äritänava kujundusse kuuluvad rippuvad aiad ja pöörlev hiigelmuna. Tänavast loodab Foorum kujundada uue kohtumispaiga. Foorumi projekti autorid on OÜ HG Arhitektuur arhitektid Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi, investeeringu suurus on 500 miljonit krooni, mille ettevõte loodab tagasi teenida vähem kui kümne aastaga.

Minevikul ja tulevikul on aju jaoks sama nägu
Inimese aju kasutab tuleviku kujutlemisel ja mineviku meenutamisel samu osi. Washingtoni ülikooli teadlased uurisid 21 vabatahtlikku funktsionaalse magnetresonantskuvari abil. Neil paluti kujutleda mingeid sündmusi, näiteks oma osalemist Bill Clintoni peol. Aju kaheksa eri osa muutusid kujuteldava tuleviku peale eriti aktiivseks - vere voolamine neis suurenes. Mineviku meenutamisel või tuleviku kujutlemisel mängib oma osa veel 15 ajupiirkonda. Neid on siiani peetud vaid tähtsateks mälukeskusteks.
Allikas: Scientific American

Veel üks "Põhja-Eesti klint" 
Põhja-Eesti klint ehk pankrannik on endiselt populaarne raamatute peategelane. Ka TTÜ geoloogia instituut on oma loodusmälestiste seerias sellest raamatukese avaldanud. Kummaline on see, et siiani pole teada, kuidas see kangelane ikkagi täpselt sündis. Nõnda kinnitavad autorid kavalalt, et "Põhja-Eesti klindi tekkes on mitmetel geoloogilistel protsessidel oma osa". Ja muidugi muutub klint kas siis mere või inimese töö tõttu pidevalt, nagu on juhtunud näiteks Kakumäel või Pakri neemel.

Etanoolist mootorikütus kipub olema loodusvaenulik
Vastupidi levinud arvamusele pole maisist
Kui viljapõllud kipuvad sööti jääma, siis kõneldakse vahel energiast: et tasuks kasvatada vilja või näiteks energiavõsa ning siis viljast valmistada piiritust ehk etanooli, mida saaks panna bensiini sekka. Kuid nii nagu looduses tavaks, ei anta meile etanooli päris muidu. Selgub, et maisist ja teraviljast aetud etanool neelab vahel sama palju fossiilseid kütuseid, kui ta meile energiat tagasi annab.
Teradest etanool pole soodne
Tavaauto mootor talub bensiini, millesse pole lisatud üle kümne protsendi etanooli. Valmistatakse küll ka mootoreid, mille laagrid taluvad kütust, mis sisaldab 85 protsenti etanooli, neid on näiteks USA-s käigus mõned miljonid, ent paiku, kust saada sellist E85-nimelist kütust, on vähe. 2005. aasta augustis võttis USA kongress vastu seaduse, mis kohustab 2012. aastal tootma kaks korda nii palju etanooli kui praegu ehk siis 7,5 miljardit gallonit (28,3 miljardit liitrit). Ometi tarbitakse juba praegu aastas peaaegu 20 korda enam mootorikütust. Bensiinihinna tõusuga on aga tekkinud olukord, kus taimeosistest etanooli tootmine on odavam bensiinist. Ometi pole etanooli ajamine sugugi kõige loodust säästvam tegevus. Brasiilia etanooliime põhineb suhkrurool ja odaval tööjõul. Suhkruroog sisaldab teraviljast palju enam suhkrut, millest etanooli toodetakse. Ent seda taime ei kasva just igal pool. USA-s valmistatakse enamik etanoolist maisiteradest. Kuid sel viisil kulutab etanooli rafineerimine enam energiat, kui välja annab. Isegi kõige positiivsemad katsed on saavutanud vaid väikese energiatootmise. Ning maisist etanooli ajamine ei paku ka bensiini tootmisega võrreldes erilist kasvuhoonegaaside vähenemist. Möödunud aasta jaanuaris avaldas teadus-

Mc Donald's Eesti on sunnitud palku tõstma
Mc Donald's Eesti otsib oma trammiekraanidel näidatava reklaamikampaaniaga töötajaid eelkõige suveperioodiks. Motivatsiooni tõstmiseks on ettevõte sunnitud lähiajal tõstma kõigi töötajate palku.
Mc Donald's Eesti erikonsultandi Pavel Butakovi sõnul otsib praegu trammides ja internetis väljas olevate töökuulutustega töötajaid eelkõige suviseks perioodiks.
"Meil suveperiooditi müük kasvab ning seetõttu otsime uusi töötajaid juba praegu, et neid selleks ajaks välja koolitada," ütles Butakov.
Kuu aega Tallinna trammides kestev kampaania algas nädal tagasi ning Butakovi sõnul ei ole see erilist tulemust veel andnud - vaid mõned ankeedid on laekunud. Üldine surve, mis sunnib tööandjaid palku tõstma, ei ole ettevõtte olukorda väga raskeks teinud. Samas tunnistab Butakov, et lähiajal on ettevõte sunnitud töötajate palku tõstma.

Säästumarket müüs üle poole miljoni töökuulutusega kohukese
Säästumarketites müüdi ühe kuu jooksul üle poole miljoni töökuulutustega kohukese.
Et üks kohuke maksis 2,3 krooni, kasvatas ettevõte oma netokäivet "töökuulutuste" müügiga umbes miljoni krooni võrra.
Esmalt kaheks kuuks planeeritud töötajate värbamise kampaania kestis Rimi Balticu Balti discounterite koolitus- ja arendusjuhi Kristiina Tinni sõnul kohukeste populaarsuse tõttu kokku neli nädalat. Kampaania sai alguse 9. jaanuaril, mil Säästumarketites tulid müügile kaupluseketti tööle kutsuvate ümbristega kohukesed.
Tinni sõnul ei olnud vajadus töötajate järele ettevõttele kampaania puhul kõige tähtsam: "Esmane eesmärk oli teistest eristuda ja see ka õnnestus." Tema sõnul võib ka edaspidi Säästumarketilt põnevaid kampaaniaid oodata.

2, 5-protsendiline piim jääb kauplustesse edasi
Euroopa Liidu põllumajanduse erikomitee andis loa 2,5% -lise rasvasisaldusega joogipiima turustamiseks Eestis kuni 2009. aasta lõpuni.
2,5% -line piim moodustab Eestis toodetavast ja tarbitavast joogipiimast üle 90%. Eestile antud erandi pikendamine on oluline tarbijaharjumuse seisukohalt - tarbijaküsitluste andmetel eelistab kolmveerand piimajoojatest alati või peamiselt sama rasvasusega piima.
2,5% -lise piima turult kadumine mõjuks põllumajandusministeeriumi hinnangul piima tarbimisele vähenemise suunas. Eesti piimatööstuste jaoks tähendab joogipiima erisuse pikendamine mitmesuguste täiendavate turustamise ja tarbija teavitamisega seotud kulude ärajäämist.
Kindlust, et 2,5 -protsendilise rasvasisaldusega piim ka peale 2009. aastat kauplustesse jääb, esialgu veel pole. Euroopa Liidu tasandil on räägitud võimalusest, et rasvasisalduse järgi liigitamine kaob kõigis liidu riikides ära. "Sellist otsust veel tehtud ei ole. Kui see otsus tehakse, siis on ükskõik, mis rasvasisaldusega piima liikmesriigis toodetakse," ütles põllumajandusministeeriumi esindaja Mai Vöörmann Eesti Päevaleht Online'ile.

Maaviljeluse instituudi direktor on Rein Lillak
Eilsest astus ametisse uus Eesti maaviljeluse instituudi direktor Rein Lillak.
Maaviljeluse instituudi teadusnõukogu poolt ühehäälselt direktoriks valitud Rein Lillak töötas varem Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi rohumaaviljeluse osakonna dotsendina.
Lillak kuulub paljudesse põllumajandusalastesse ühingutesse, liitudesse ja assotsiatsioonidesse. Näiteks on ta Eesti akadeemilise põllumajanduse seltsi, Eesti rohumaade ühingu, Põhjamaade põllumajandusteadlaste assotsiatsiooni ning Eesti teadusfondi põllumajandusteaduste ekspertkomisjoni liige.

MKM: jaemüügi kiire kasv jätkus ka jaanuaris
Inimeste ostujõud suureneb pidevalt ja kiire kasv jaekaubanduses jätkus. Statistikaameti andmetel suurenes jaanuaris jaekaubandusettevõtetes müük võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 22%.
Võrreldes detsembrikuuga olid jaanuarikuu müügimahud ligi viiendiku võrra madalamad, mis on aasta algusele tavapärane, sest aasta lõpu pühade-eelsed müügid on väga kõrged. Jaemüügi kasvule aitasid kaasa ka suured allahindlused paljudes poodides, mis meelitasid inimesi rohkem ostma.
Jätkuvalt hästi läks majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustel, kus müük kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 40%. Võrreldes detsembriga oli müük ligi kolmandiku võrra madalam, mis on jaanuarikuule iseloomulik.
Vaatamata võrdlemisi soojale jaanuarile oli nõudlus endiselt tugev garderoobikaupadele. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kaupluste müük kasvas aastases võrdluses 68%. Detsembrikuust oli jaanuarikuu käibemaht ainult 2% madalam. Kõrge kasvu taga võrreldes eelmise aastaga olid osaliselt ka suured allahindlused, mis algasid juba jaanuarikuu alguses. Pidevalt tuleb turule ka uusi kaubamärke.

Statoil uuendab menüüd
Statoil alustab koostööd Fazer Eestiga ning uuendab ja laiendab oma teenindusjaamades pakutavat valmistoiduvalikut.
Eesti Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul on Statoil paljude Eesti inimeste jaoks saanud lisaks auto tankimise ja esmavajalike toidukaupade hankimise kohast ka esimeseks valikuks kiire ja kvaliteetse eine ostul.
"2006. aastal külastas Statoili teenindusjaamu 16,5 miljonit klienti, kellest enamik ostis lisaks kütusele ka tooteid meie valmistoidu valikust: võileibu, kohvi, hot-doge jms. Eelmisel aastal suurenes toidupakkumise müügimaht Statoili teenindusjaamades üle 50%, mis näitab järjest suurenevat nõudlust selles vallas," ütles Realo.
Senisest toiduvalikust jäävad Statoili sortimenti muutmatult hot dogid ja burgerid.
Eilsest kehtima hakanud koostöölepingu alusel valmistab ja tarnib Fazer oma tooteid Eesti Statoili teenindusjaamadesse iga päev ning kogu sortiment valmistatakse ja tarnitakse säilitatud temperatuuriga, mis tagab toidu värskuse. "Paljud toidud on müügil vaid Statoili teenindusjaamades," märkis Realo.

Ryanairi turuletulek alandaks lennupiletite hindu kuni kolm korda
Odavlennufirma Ryanairi Eesti turule tulek alandaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel reisjatele lennupiletite hindu kaks kuni kolm korda.
Ryanairi tulek Eestisse muutus reaalsemaks, kuna ettevõtte uute liinide direktor Bernhard Berger allkirjastas täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis lepingule eelneva kavatsuste protokolli, mis saab allkirjad järgmise nädala algul.
Kohtumise käigus arutati ka lennufirma poolt avatavaid liine, mille sihtkohtadeks võiksid muuhulgas olla London, Dublin, Stockholm, Frankfurt, Bremen, Düsseldorf, Verona ja Milano.
Läbirääkimistel tõdeti, et ettevõtte hinnaootused vastavad võimalustele kahjustamata teiste lennufirmade huve ning konkurentsiolukorda. Hinnaerinevusi teiste lennufirmadega ei tehta, küll aga kohandatakse Ryanairi hinnatasemele vastav odavlennuterminal.

Rootsi odavlennufirma FlyMe läheb pankrotti
Rootsi kodumaiseid ning rahvusvahelisi lennuliine teenindav FlyMe Sweden AB teatas täna, et kuulutab välja pankroti ning jätab ära kõik plaanitud lennud.
Nii kodumaistel kui ka rahvusvahelistel lennuliinidel opereeriv odavlennufirma lõpetas lendamise täna hommikul, teatas Reuters. Firma informeeris oma reisijaid pankrotist e-maili ning SMSi teel, osad reisijad said pankrotist teada alles lennujaama jõudes.
"Täna oleks meil olnud 2500 reisijat," ütles Rootsi FlyMe filiaali juhataja Finn Thaulow.
Rootsi odavlennufirma on FlyMe Europe AB tütarettevõte, mis on aastaid nii kodumaistel kui ka rahvusvahelistel lennuliinidel Scandinavian Airline Systemsiga (SAS) konkureerinud. Teade FlyMe Sweden AB pankrotist SASi aktsia hinda seni märgatavalt kergitanud ei ole.
Thaulow kinnitas, et emaettevõte ei ole pankrotis.

MKM: Eesti tööstussektoris jätkub kiire kasv
Kiire ning stabiilne areng iseloomustas Eesti tööstussektorit ka jaanuarikuus. Statistikaameti andmetel kasvas eelmise aasta jaanuariga võrreldes tootmine töötlevas tööstuses 9,8 ning detsembriga võrreldes 1,3%.
Tööstusettevõtete müügi kasvust enamvähem poole andsid nii siseturu müügi kasv kui ka ekspordi suurenemine.
Töötleva tööstuse tootmismahu kasvu toetas tugevaimalt toiduainete ja jookide tootmise suurenemine, võrreldes aastatagusega oli toiduainetööstuse tootmismaht 8% kõrgem. Kasvu allikas oli sisetarbimise suurenemine, kusjuures eksport jäi eelmise aastaga samale tasemele. Kõige enam panustasid toiduainetööstuse kasvu piimatööstus ning jookide tootmine, viimast iseloomustasid erandina ka ekspordi väga kiired kasvunumbrid. Puidu- ning paberitööstuse tootmismahud on jäänud aastatagusele tasemele või sellele isegi alla. Üks põhjus selle taga on probleemid tooraine kättesaadavusega.

Selgusid vabaühenduste fondi vahendajaks pürgijad
Rahandusministeeriumi korraldatud riigihankel "Vabaühenduste fondi vahendusasutuse leidmine" osalevad Avatud Eesti fond, ettevõtluse arendamise sihtasutuse ning ühispakkuja Bradley Dunabr Associates Estonia OÜ ja BDA Estonia OÜ.
Hanke eesmärgiks on leida Euroopa majanduspiirkonna (EMP) ja Norra finantsmehhanismide alla kuuluvale vabaühenduste fondile vahendusasutus, mis hakkab edaspidi tegelema 36 miljoni krooni jaotamisega toetustena avalikes huvides tegutsevatele Eesti mittetulundusühingutele ja sihtasutustele. Eile väljastati kvalifitseerunud taotlejaile pakkumise kutse dokumendid ning määrati pakkumiste esitamise tähtajaks 16. aprill, teatas rahandusministeerium.
Vabaühenduste fondi kaudu toetatavad doonorriigid Norra, Island ja Liechtenstein kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamises Euroopa majanduspiirkonnas.

Tööstustoodang kasvas aastaga ligi kümnendiku võrra
Eesti tööstusettevõtete toodang vähenes jaanuaris võrreldes detsembriga, kuid suurenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes seitse protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted jaanuaris portsendi võrra vähem toodangut kui detsembris, teatas statistikaamet.
2006. aasta jaanuariga võrreldes suurenes toodang tööstuses kokku 7%, töötlevas tööstuses 10%. Kõige rohkem mõjutas töötleva tööstuse toodangu kasvu toiduainetööstuse toodangu 8%-line kasv, seda eelkõige jookide tootmise ja piimatoodete toodangu suurenemise tõttu. Toiduainetööstuse toodangu müük kodumaisele turule suurenes 18%, mis näitab sisetarbimise hoogsat kasvu.
Oluliselt mõjutasid töötleva tööstuse toodangu kasvu ka metalltoodete, ehitusmaterjali ning elektrimasinate tootmine. Metalltoodete ja elektrimasinate tootmises toimus kasv eelkõige eksporttoodangu kasvu tõttu. Ehitusmaterjali toodang suurenes oluliselt nii kodumaisele kui ka eksportturule, kiirema kasvutrendiga kodumaise turu osas.

Jaekaubandus kasvas ligi neljandiku
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades suurenes jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes 22%.
Jaanuaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 3,8 miljardit krooni. Kaupade jaemüügi kasvutempo oli tänavu kiirem kui aasta tagasi samal ajal, mil jaemüük kasvas vastavalt 20%, teatas statistikaamet.
Jaemüügi kasvu mõjutas jaanuaris enim jaemüük spetsialiseerimata toidukaupade kauplustes ja majatarvete kauplustes. Need kauplused andsid kogu jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüügi juurdekasvust 53%. Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 22%.
Jaekaubandusettevõtete kogukäive oli jaanuaris 4,5 miljardit krooni, millest kaupade jaemüük andis 85%. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes suurenes käive jooksevhindades neljandiku võrra. Võrreldes eelmise, jõulukuuga vähenes käive aga 23%.

Jõhvis avatakse metalli kogumispunkt
AS Kuusakoski avab esmaspäeval, 5. märtsil uue, kõikidele keskkonnanõuetele vastava osakonna Jõhvis, seoses sellega sulgeb firma seni Kohtla-Järvel paiknenud teenindusplatsi.
"Otsustasime kolida Jõhvi, kuna Jõhvi on nii regionaalselt kui infrastruktuuri osas Ida-Virumaa inimestele kindlasti mugavam ja sobilikum teeninduspaik ", töi AS Kuusakoski juhatuse esimees Ilmar Jõgi esile kolimise ühe peamiseid põhjuseid. Jõhvi teenindusplatsi eesmärk on osta 15 000 tonni metalli aastas," lisas Jõgi.
Jõhvi teenindusplats hakkab ostma musta ja värvilist metalli, autoromusid ja pliiakusid, lisaks võetakse vastu elektroonika-romusid ja vanarehve.
Pakutakse ka kõiki vanametalli käitlemisega seotud teenuseid. "Põllumeeste jaoks on väga mugav vanarauatakso ja tõstukauto teenus, eraisikutele laenutame vanaraua veoks tasuta sõiduauto haagist ehk vanarauakäru, metallitöötlusettevõtetele pakume vahetuskonteineri teenust ja ehitus- ning kinnisvarafirmadele sobib hästi ehitiste ja metallkonstruktsioonide lammutuse teenus", kommenteeris Jõgi pakutavat teenuste paketti.

Poliitikute eetriaeg tõusis hingehinda
Kui teised erakonnad hakkasid Reformierakonna järel himustama valimiseelsel õhtul eetriaega, küsis Kanal 2 parteidelt topelthinda - koguni 150 000 krooni viie eetriminuti eest.
"No see on röövellik," kommenteeris ühe partei esindaja Kanal 2 küsitud hinda, kirjutab Äripäev.
Pärast seda, kui tuli avalikuks, et Reformierakond on ostnud peaminister Andrus Ansipile Kanal 2 eetris viis minutit kõneaega, ärkasid ka teised parteid sama sooviga.
TV3 ei öelnud eile, kes ja kui palju kõige magusamal ajal eetris olnud Keskerakonna ja IRL-i saate "Gigantide heitlus" eest maksab. TV3 reklaami hinnakirja järgi maksab minut talvel prime time'i ajal 38 000 krooni, kuid vaevalt erakonnad pooletunnise saate eest päris miljon krooni maksavad.

Töötukassa kuldaeg kulub rasva kogumisele
Kiire majanduskasvu tingimustes naudib viis aastat tagasi loodud töötukassa kuldaega, sest vaatamata kasvavale kindlustatute arvule on hüvitiste maksmine langenud peaaegu kaks korda.
Veebruari alguses oli kassasse kogunenud 2,4 miljardit krooni ja seda vaatamata möödunud aastal alandatud kindlustusmaksele. Kui veel 2004. aastal maksis töötukassa välja 235 miljonit krooni hüvitisi, siis möödunud aastal peaaegu kaks korda vähem ehk vaid 139 miljonit. Seejuures on hüvitise saajate arv kuus kahanenud 5356 inimeselt 3002-le, samas on keskmine hüvitis kasvanud 2520 kroonilt 3120-le, kirjutab Äripäev.
Olukord on ajutine, sest töötukassa juhi Meelis Paaveli sõnul võtavad nad väga tõsiselt analüütikute hinnanguid, mille järgi küsimus pole enam selles, kas majanduskasvule järgneb langus, vaid selles, kui pikk ja sügav see tuleb. "Teisisõnu, majanduskasvu ajal kogutavad vahendid peavad võimaldama elada majanduslanguse üle ilma maksemäära tõstmata," ütles Paavel.

Raivo Vare: miks mu meel on enne saabuvaid valimisi murelik? 
Erakondade valimis-programmid lubavad Eesti viia maapealsesse paradiisi, kuid ei selgita, kuidas seda tehakse ja kust kohast üüratu summa tuleb.
Igal hommikul ärgates ja raadiot sisse lülitades kuulen ohjeldamatut reklaami. Nüüdsel valimiseelsel tippajal on valimisreklaam vallutanud peaaegu kogu eetri, õpetades otsesõnu, keda valida, ja lubades mida iganes.
Kuna olen tähelepanelikult lugenud läbi kõigi erakondade valimisprogrammide majandust puudutava osa, valdab mind mingi isevärki hämming. Lubatud andmised igat liiki toetusrahast arvutiteni ja turismireisideni välja teevad kogusummaks nii suure arvu, et suisa kõhe hakkab.
Miks on kõhe?
Kõhe hakkab esiteks sellepärast, et tekib küsimus, kust seda raha nii palju võtta. Avalik sektor ei tooda otseselt raha, seda toodab majandus. Lubajad näikse arvavat, et küll see sektor kasvab mühinal edasi ning et mingeid valusaid maandumisi meie majandusel karta pole. Samas on ilmne, et ikkagi kõigeks lubatuks praegu raha ei jätku.

Pariisis avatakse David Lynchi "häiriv" kunstinäitus
Filmirežissöör David Lynchi näitus koosneb 1980-date aastate erootikafotodest, mis on digitaalselt muudetud surnud mutante kujutavateks piltideks.
David Lynchi kunstinäituse "The Air is on Fire" keskmes on rahutuks tegevad teemad tema filmidest "Blue Velvet" ja "Eraserhead" ning näitus avatakse pühapäeval Pariisis Cartieri Kunstikeskuses, teatab BBC.
Näitusel on kujutatud seeria 1980-date aastate erootikafotosid, mis on digitaaltehnika abil muudetud surnud ja mutantiseerunud inimesi kujutavateks piltideks ning mõningatel fotodel on kujutatud juba lagunenud surnukehasid.
Näituse kuraator Helene Kelmachter nimetab Lynchi töid "häirivateks" ja leiab, et kultusrežissööri näituse näol on tegemist reisiga läbi (vaimse-) laburindi.
David Lynch ise leiab, et tema näitusel ei ole midagi pistmist intellektuaalsusega vaid vaataja jaoks on tegemist on intuitiivse rännakuga.

Tartu Linnaraamatukugu korraldab kirjandusteemalise filmikonkursi
Tartu Linnaraamatukogu koostöös kirjandusfestivaliga Prima Vista kuulutab välja kirjandusteemaliste harrastusfilmide konkursi "Kirjandust filmides", kuhu oodatakse kõiki huvilisi.
Konkursil võivad osaleda eri žanritesse kuuluvad filmid, millel on läbiv mõte, tiitrid ja vaadatav kvaliteet. Film ei tohiks olla pikem kui 20 minutit, sobivad formaadid on DVD, CD ja VHS ning iga autor või autorite kollektiiv võib esitada kuni 5 filmi. Auhinnad antakse välja kahes vanusegrupis - alla 18aastased ja üle 18aastased autorid. Žürii poolt parimateks hinnatud filmide autorid saavad rahalise preemia.
Filmide esitamise tähtaeg on 25. aprill 2007. Konkursile saabunud filmide paremikku näidatakse 5. mail kirjandusfestivali Prima Vista ajal Tartu Linnaraamatukogus.
Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakond korraldab amatöörfilmide konkurssi kolmandat korda. 2005. aasta võistlusele oodati filme Lõuna-Eesti noortelt, eelmise aasta konkurss oli juba üle-eestiline ja piiritletud kultuuriteemaliste filmidega (neid esitati konkursile 48). Seekordne filmikonkurss toimub kirjandusfestivali Prima Vista raames, mis püüab moto "Sõna saab teoks" all keskenduda tänavu muuhulgas ka kirjanduse ja filmikunsti seostele. Kirjandusteemaliste harrastusfilmide konkursi eesmärk on ärgitada filmiamatööre visualiseerima oma lugemiselamusi ja suhet kirjandusega.

KUMUs leiab aset valimiseelne filmiõhtu
Valimiseelseks mõttepausiks pakub Kumu auditoorium sel nädalalõpul uue ja väga hea Eesti dokumentaalfilmi "Vastutuulesaal" lisaseansse ning Jim Jarmuschi mängufilmi "Murtud lilled".
"Vastutuulesaal" on reklaamivaba ja aus film tänasest Eestist, kandvaks teljeks Tõnu Kaljuste idee rajada Naissaarele ooperiteater. Film ajab nutma ja naerma korraga ja väärib igal juhul vaatamist. Seansid toimuvad: reedel 2. märtsil kell 18: 00 ja 19: 30, laupäeval 3. märtsil kell 14: 00 ning pühapäeval 4. märtsil kell 14: 00 ja 15: 30.
"Murtud lilled" on Jim Jarmuschi jaburnukker komöödia keskea kriisist, armastuse ja iseenda otsimisest. Filmi näeb laupäeval 3. märtsil kell 16: 00.
Filmide piletid on müügil KUMU kassades.

Vilde kirjandusauhinna võitis Jan Kausi romaan "Tema" 
Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna komisjon jõudis kahetunnise vaidluse järel konsensusele - auhinna laureaat on Jan Kaus teosega "Tema".
Jan Kausi "Tema" ja Helga Nõu "Ood lastud rebasele" vaheline finaal kujunes pikaks ja kohati nõutult tasavägiseks vaagimiseks, milles pooltargumente leiti mõlemale teosele, vahendab ETV24.
"Temas" tõsteti esile sõnavara ja lauseehitust, häid kujundeid ja väljendeid, teksti tihedust, mis teevad Jan Kausi teosest väärtkirjanduse.
Helga Nõu "Ood lastud rebasele" nimetati kummaliseks ja omapäraseks teoseks, mis puudutab eesti ilukirjanduse jaoks uusi teemasid - Estonia vastupeegeldust inimestes, samuti ema ja tütre suhet, tõsteti esile emotsionaalset puudutavust ja psühholoogilisust.

Evelin Ilves stardib Kalevipoja uisumaratonil
Sel laupäeval teist korda toimuval Kalevipoja uisumaratonil võistleb üle 1000 uisutaja.
3. märtsil kell 11 antakse Peipsi järve jääl Jõgevamaal Mustvees start II Kalevipoja Uisumaratonil 100 km distantsi sõitjatele ja pool tundi hiljem stardivad 25 km uisutajad.
Keskpäeval kõlab stardipauk 7 km pikkusele uisurajale minejatele - teiste hulgas uisutavad ka presidendiproua Evelin Ilves ning Jõgeva maavanem Aivar Kokk.
"Täna hommikuks oli uisumaratonile registreerunud kõikidel distantsidel kokku üle 1000 uisutaja, nende hulgas ka Hollandi ja teiste riikide uisusportlasi", teatas maratoni peakorraldaja Tiina Loorand. Registreerimine uisuvõistlusele lõpetatakse homme pool tundi enne starti.
Rajal on kokku viis teenindus- ja toitlustuspunkti. Uisutajaid turvavad piirivalve, politsei, kaitseliidu, päästeameti, kiirabi ja punase risti meeskonnad.

Lumememmede ehitajad: inimesed hoolivad kliimast
Eesti Roheline liikumine korraldas 28. veebruaril taas kampaania "Lumememmed kliimamuutuste vastu".
Kampaania eesmärgiks oli hoolivate inimeste kaasabil tuua tänavatele kliimamuutuste vastu piketeerivad lumememmed. Seltskondlikus ettevõtmises valminud lumememmed tutvustasid möödujatele nii transpordi- kui energeetikaprobleeme.
Eesti Rohelise Liikumise liikme Kadri Koppeli sõnul võtsid kampaaniast osa nii lasteaia- kui koolilapsed, üliõpilased ja täiskasvanud, ametnikud ja poliitikud ning koguni lemmikloomad. Lumememmede ehitajatena andis ennast üles vähemalt 40 meeskonda üle Eesti. "Memmede arvu ennast on raske kokku arvata, kuid eks sõnum oligi olulisem kui kvantiteet," ütles Eesti Roheline Liikumise juhatuse liige Maie Kiisel.
Piketeerivaid lumememmesid püstitati korraldajate andmetel Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Paides, Kohtla-Järvel, Haapsalus, Viimsis, Väike-Maarjas, Roelas, Võhmas, Puiatus, Koerus, Suure-Jaanis, Sadalas, Hanilas ja Kärus. Esindatud olid peaaegu kõik maakonnad, infot lumememmede ehitamise kohta ei ole korraldajatele laekunud üksnes Valga-, Põlva- ja Võrumaalt.

Aigi Vahing ja Jüri Nael hakkavad juhtima superstaari otsinguid
TV3 kevadise saate "Eesti otsib superstaari" saatejuhid Jüri Nael ja Aigi Vahing ootavad, et saatesari tooks ekraanile isikupärased noored ja unistuste täitumise.
"Ootan võistlejate nakatavat entusiasmi ja head klappi saate meeskonnaga," sõnas Vahing. "Selles, et saade saab olema põnev, ma ei kahtlegi - seda, kuidas saate peaosalised on valmis end võistlustules avama, oma isikupära näitama ja endast midagi andma, on ju väga põnev jälgida".
Jüri Nael avaldas heameelt selle üle, et saab olla superstaari sünni juures ja elada kaasa ühe tavalise, ent samas andeka noore inimese unistuste täitumisele.
"Mõlemad saatejuhid on mõningase telekogemusega, samas Eesti televaatajatele mitte ülemäära tuntud telenäod," ütles saate produtsent Kaupo Karelson.
Aigi Vahing on viimased kolm aastat õppinud Los Angeleses näitlejaks. Ta on selle aja jooksul edukalt osalenud enam kui 30 amatöörnäitlejate konkursil ning astunud üles paljudes filmides ("Anniversary", "Attraction" ja "Unborn Confessions"). Möödunud suvel mängis ta ka oma esimeses Eesti filmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse".

Varas varjas end kindlustusfirma tualetis
Salva kindlustusfirmasse sisse murdnud varas peitis end firma kontoris asuvasse tualettruumi lootuses, et kohale saabunud turvatöötajad teda ei märka.
Ööl vastu 2. märtsi sai Securitase juhtimiskeskus häire Tallinnas, Laki 25 asuvast Salva Kahjukäsitlusest. Kuna juhtimiskeskusesse saabus häireid mitmest tsoonist korraga, paluti kohale tulla ka kliendil. Klient kohale ei tulnud, vaid lasi üle tee asuva firma valvuril ukse lahti teha.
Salva Kahjukäsitlus asub hoone III korrusel, välisuks oli terve ja lukus. Maja hoovilt leidis Securitase patrull Mazda, milles istus juht sees. Juhtimiskeskusest helistati politseisse ja paluti hoovil seisvat autot kontrollida. Jutt õuel seisvast autost mõjus ka kliendile ning juhtimiskeskuse korrapidajal õnnestus kindlustuse esindaja siiski kohale meelitada.
Kliendi saabudes mindi koos patrulliga juba majja sisse - ühes ruumis olid kapid-sahtlid lahti, sissemurdmisjäljed puudusid ja esialgu ei paistnud ka midagi puudu olevat. Samal ajal kammis patrull maja läbi ning leidis tualetist ülestõstetud kätega meesterahva, lisaks sellele ka hulga varastatud kraami - digifotoaparaadid, telefonid ja automakkide paneelid.

Kunda koolilapsed ei läinud täna kooli, vaid karujahile
Täna Kunda Ühisgümnaasiumis tunde ei toimu ja kool on õpilased saatnud seikluslikule orienteerumismängule "Karujaht".
Karujaht on Kunda Ühisgümnaasiumi ja Piirivalve koostöös korraldatav sportlik-meelelahutuslik mäng. "Mängu põhirõhk on osavusel ja täpsusel ning kõigil osalejatel tuleb läbida 6 kontrollpunkti, kus on vaja sooritada erinevaid ülesandeid," ütles seiklusliku maastikumängu üks korraldajatest, Kunda Ühisgümnaasiumi infojuht Kaido Veski EPL Online-ile.
Seiklusmängus osalevad Kunda Ühisgümnaasiumi 5. kuni 12. klassi õpilasted ning põhikooli lõpuklasside õpilastele ka väljastpoolt kooli. "Tänase võistluse tõttu koolis ära jäänud tunnid tehakse koolijuhtkonna otsusega hiljem kevadel järgi," sõnas Kaido Veski.
Mängu "Karujaht" sisuks on kaardi abil orienteerumine linnas ja linnalähedases metsas, kontrollpunktide läbimine ja ülesannete täitmine. Viimaseks ülesandeks on karu maketi tabamine ja küttimine karuoda abil. Võistluse tingimuste kohaselt peab raja läbima terve klass koos klassijuhatajaga. "See on lastele hea võimalus veeta sportlik ja huvitav päev talvises looduses," lisas Veski.

Mehhikos avastati maailma pikim maa-alune jõgi
Teadlased avastasid Mehhikos Yucatani poolsaarel kahte koobastikku ühendava maa-aluse jõe, mille pikkus ulatub 150 kilomeetrini.
Sukeldujad on asja uurinud ning ei välista, et Lõuna-Mehhikost leitud jõgi on ühendatud veel kolmandagi koopasüsteemiga, mis lisaks selle pikkusele veel 60-70 kilomeetrit.
Eelnevalt peeti maailma pikimateks maa-alusteks jõgedeks Filipiinidel voolavat Palawni ning Vietnamis asuvat Son Trachi, vahendab Reuters.

TTÜ üliõpilasesindus jagas oma tudengitele ligi 80 000 krooni
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) üliõpilasesindus korraldas järjekordse tudengiprojektide konkursi, mille eesmärk on toetada tudengite poolt korraldatavaid üritusi ning seeläbi edenda üliõpilaste ettevõtmisi.
TTÜ üliõpilasesindus jagas erinevate tudengiprojektide vahel 79534 krooni. Konkursile oli esitatud 18 projekti kogusummas 213 770 krooni, millest rahuldati 17 taotlust. Nende seas oli Tipikate rattamatk, TTÜ Akadeemilise Naiskoori 55.juubeli kontsert, Robotiklubi koolitus, Eesti Mudel NATO Simulatsioon ja paljud teised tudengite enda algatatud ettevõtmised.
Projektikonkurssi korraldatakse juba mitmendat aastat ning huvitavaid projekte esitatakse iga korraga aina rohkem.
TTÜ üliõpilasesindus on demokraatlikult valitud TTÜ tudengite esindusorgan, mis valitakse kord aastas. Esmakordselt 1920. aastal kokku kutsutud esinduse missioon on TTÜ üliõpilaste hariduslike ja kultuuriliste arenguvõimaluste edendamine ning sotsiaalse toimetuleku eest seismine.

Tallinnas ja Tartus kuuleb Soome alternatiivmuusikat
Alustava alternatiivmuusikasarja eesmärgiks on tutvustada eestlastele vähem tuntud Soome bände ja muusikat.
Soome alternatiivmuusika jõuab Tallinnasse ja Tartusse selle aasta märtsis, aprillis ja mais. Tegemist on kontserdisarjaga, mida korraldab Soome Instituut koos MTÜ Genialistide Klubi, MTÜ Rampade Oru ja MTÜ KulundPeaga.
Muusikaürituste eesmärgiks on tutvustada heal tasemel Eestis vähem tuntud Soome muusika stiile ja ansambleid, mis erinevad oma loomingu poolest popmuusika peavoolust.
Sarja avab Soome-Tansaania etnoduo PolePole, kelle loomingut võib nimetada maailmamuusikaks, mida iseloomustavad Tansaania rütmid ja tants ning Soome kandlemäng. PolePole muusikud Arnold Chiwalala (Tansaania) ja Topi Korhonen (Soome) on õppinud Sibeliuse Akadeemias ja mõlemad on väga tuntud etnomuusikud ja pedagoogid Soomes.

Milleks ostukeskus, kui on olemas noortekeskus
Avatud noortekeskused innustavad noori oma vaba aega põnevalt sisustama.
Seitse aastat on möödas päevast, mil avas uksed Lasnamäe noortekeskus, mis oli esimene noortekeskus Tallinnas. Hoonest, mis Pätsi ajal oli naistevangla ja pärast seda väljastas punapasse, on saanud justkui kohalike noorte vabaduse sümbol.
"Siin on vaba ja mõnus õhkkond, siin on alati kõik toredad ja lõbusad," räägivad noortekeskuses viibivad 14-aastased Kristel, Eleri ja Ursula. "Noorsootöötajad ei ole nii kontrollivad nagu vanemad, vaid pigem nagu sõbrad."
Tüdrukud käivad noortekeskuses peaaegu igal õhtul, sest Viru keskuses ostjate kommenteerimine või kodus arvuti taga konutamine ei paku neile pinget. Noortekeskuses on hea sõpradega kokku saada ja piljardit või lauatennist toksida.

Kaja Rock selgitab parimad
Homme saab Mustamäel punkti septembrist väldanud noorte muusikute omavaheline mõõduvõtt, mille peaauhindadeks on esinemine Õllesummeril ning ühe loo lindistus stuudios. Finaali jõudsid ansamblid Mad Muffins (Tartu), In Chain (Paide), Witche's Brew (Tallinn), 400 (Tallinn) ja RockCrime (Tallinn). Muusikuid hindab auväärt žürii, mille liikmete nimed hoiavad korraldajad viimse hetkeni saladuses.
Finaal peetakse homme Kaja kultuurikeskuses (E. Vilde tee 118, Tallinn), pilet maksab 50 krooni, uksed avatakse kell 18 ning esimene bänd astub lavale kell 18.35.
Vaata ka:
www.kaja.org.ee

Peipsil toimub uisumaraton
Homme antakse Peipsi järvejääl start teisele Kalevipoja uisumaratonile. Mustvees algav ja lõppev uisumaraton toimub teist korda ning valida saab kolme distantsi vahel - 100, 25 ja seitse kilomeetrit. Esimene start antakse Mustveest kell 11.
Kohapeal saab etteteatamisel laenata ja osta uiske, saapaid ja sidemeid, samuti saab lasta uiske teritada. Uisumaratoni kohta leiab lisainfot www.jogevamv.ee, kus saab end ka registreerida. Osavõtumaks on sõltuvalt distantsist ja registreerimise ajast 100-450 krooni.

Sõnavara: Kenadus
Sõnavara: Kenadus - ilu, meeldivus. Inimesi on vana hea eesti keel vist pisut ära tüüdanud, sest nii nagu üksmeele asemel askeldatakse koosmeele õhustikus, asju plaanitakse kavandamise ja kavatsemise asemel ning suhted töötavad, mitte ei toimi, nii on klassikalistest iludustest saanud kenadused. Vähemalt seltskonnaajakirjanduses.

Viktoria Leks ületas 1.84, millega finaali asja ei olnud
KERGEJÕUSTIK:
Leks oli hädas juba algkõrgusel, 1.79 alistus kolmandal katsel. 1.84-st sai Leks üle teisel üritusel. 21 osaleja seas sai Eesti rekordiomanik 19. koha, finaalipääsuks oli vaja ületada 1.93, vahendab ETV Sport.

Euroopa meistriks Carolina Klüft, Kaie Kand sai 14. koha
Euroopa sisemeistrivõistlustel Birminghamis sai Kaie Kand viievõistluses eelviimase 14. koha, Euroopa meistriks tuli rootslanna Carolina Klüft
Kand kogus 4256 punkti, mis jäi veebruari keskel püstitatud Eesti rekordile alla 89 punktiga, vahendab ETV Sport.
Kand alustas 60 m tõkkejooksus 8,79 -ga (12. tulemus), hüppas kõrgust 1.73 (12.), tõukas kuuli 12.17 (13.), hüppas kaugust 5.92 (14.) ning läbis 800 meetrit ajaga 2.13, 52, mis oli paremuselt viies jooksuaeg.
Tiitlit kaitsnud Carolina Klüft kogus 4944 punkti, hõbeda teenis britt Kelly Sotherton 4927 punktiga, hollandlanna Karin Ruckstühl oli 4801 silmaga kolmas. Leedu rekordi 4740 punkti püstitanud Austra Skujyte oli neljas.

Lõpevad Eesti jäähokimeistrivõistlused
Eesti meeste jäähokimeistrivõistlustel peetakse eeloleval nädalavahetusel kaks viimast kohtumist ja esikolmikusse jõudnud meeskondadele antakse kätte medalid.
Laupäeval, 3. märtsil kell 14.00 kohtuvad Kohtla-Järvel kohalik Viru Sputnik ja Narva Paemurru SK ning Narva meeskonnale antakse kätte 3. koha medalid.
Pühapäeval, 4. märtsil kell 16.00 algab meistrivõistluste viimane mäng Tartu Lõunakeskuse jääväljakul, kus kohtuvad Tartu Välk ja HK Stars.
Kohtumise järel autasustatakse kolmandat aastat Eesti meistrks tulnud HK Starsi ja teise koha pälvinud Välk 494.
Jäähokihooaeg sellega veel ei lõpe - märtsi teisel poolel peetakse 100.000 krooni suuruse auhinnafondiga Eesti karikavõistlused.
Võitjameeskond teenib 70.000 ja teiseks tulnud meeskond 30.000 krooni.

Egle Uljas piirdus eeljooksuga
KERGEJÕUSTIK:
Eestlanna lõpetas oma jooksu viimasena ajaga 2.07, 93, võitis venelanna Olga Zbrožek 2.03, 67-ga, vahendab Sportnet.

Lahti sprindis Saksamaa pidu, Eveli Sauele 46. koht
Laskesuusatamise MK-etapil Lahtis oli pidupäev sakslannadel, kes naiste 7,5 km sprindidistantsil hõivasid esimesest viiest kohast neli.
Ainsagi eksimuseta mõlemad tiirud läbinud Martina Glagow edestas Kati Wilhelmi nelja sekundiga, venelanna Jekaterina Jurjeva kaotas kolmandana 5,9 sekundit. Järgnesid Andrea Henkel ja Kathrin Hitzer, Saksamaa edu täiendas Simone Denkingeri kaheksas koht, vahendab ETV Sport.
MK-sarja liider Anna-Carin Olofsson eksis püstitiirus kahel lasul ning leppis 14. kohaga, võitjast 56,2 sekundit maas.
Kolmapäeval tavadistantsil kaheksanda koha saanud Eveli Saue tegi sprindis kolm möödalasku ning 2 minuti ja 37,8 sekundiline kaotus võitjale ei andnud enamat 46. kohast.
Sirli Hanni kogus kahe tiiru peale neli möödalasku ning oli 84 lõpetaja seas 80. (+5.17, 0).

Tolmoff alustas Zagrebis võiduga
Zagrebis alanud sulgpalli GP-turniiril võitis Kati Tolmoff avaringis Taani tõusva tähe Karina Jörgenseni 15: 21, 21: 15, 21: 15.
Teine ring peetakse juba täna õhtupoolikul. Maailma selle nädala edetabelis hoiab Tolmoff jätkuvalt 51. ja meie meeste esireket Raul Must 89. kohta, vahendab Sportnet. 

Kaie Kand püsib 13. kohal, liidriks tõusis Jessica Ennis
KERGEJÕUSTIK:
Kaie Kand sai kirja 1.73 ning kahe ala järel on meie esindajal koos 1845 punkti, mis annab 13. koha, vahendab Sportnet.
Uueks liidriks tõusis isiklikku rekordit tähistava 1.91 kirja saanud Suurbritannia esindaja Jessica Ennis 2198 punktiga. Ennis edestab kolm sentimeetrit madalamal olnud lati ületanud Carolina Klüfti (2164) 34 punktiga. Kolmandat kohta hoiab veel üks britt Kelly Sotherton 2157 punktiga.

Taavi Peetre jäi 18.28 meetriga viimaste sekka
KERGEJÕUSTIK:
Järgmised kaks katset mõõtmisele ei läinud. 20 sportlase hulgas andis see tulemus eestlasele 18. koha, vahendab Sportnet.
Edasipääsust jäi meie vägilasel puudu üks meeter ja kolmkümmend sentimeetrit.
Parima tulemuse sai kirja taanlane Joachim Olsen, kellele mõõdeti esimeses voorus 20.93.

Oruman ja Uudmäe jätkajate hulka ei mahtunud
KERGEJÕUSTIK:
Tänavu joostud isiklikule rekordile kaheksa sajandikku kaotanud noormehele andis see aeg 19. koha. Viimasena poolfinaali pääsenud Ungari tõkkesprinteri aeg oli 7,90, vahendab Sportnet.
Kolmikhüppe valikvõistlusel hüppas Jaanus Uudmäe küll tõusvas joones, kuid paraku 16.35 teda edasi ei viinud. Esimeses voorus sai Uudmäe kirja 16.12, teises voorus lisandus 13 sentimeetrit. Viimases voorus sai 26-aastane atleet kirja oma parima 16.35, mis lõpuprotokollis andis 12. koha. Viimasena pääses lõppvõistlusele 21 sentimeetrit kaugemale lennanud Ukraina esindaja Mikola Savolainen.

Kand on esimese ala järel 13. kohal
KERGEJÕUSTIK:
Parima aja sai kirja tiitlikaitsja Carolina Klüft (Rootsi) - 8,20 andis 1084 punkti. Klüfti edu Jessica Ennise ees on viis punkti ning Kelly Sothertoni (mõlemad Suurbritannia) edestab Rootsi staar seitsme silmaga, vahendab Sportnet.

Maris Mägi jooksis Birminghamis Eesti rekordi
KERGEJÕUSTIK:
Jooksus andis see viienda koha ning paraku edasi ei viinud - kokkuvõttes 13. koht. Osalejaid oli 16, vahendab Sportnet.
Parima ajaga pääses edasi venelanna Ilona Ussovitš - 51,86.

Võrkpalliliit ootab vabariigi valitsuse lisatoetust
Võrkpalliliit läkitas vabariigi valitsusele taotluse saamiseks reservist seoses kahe noortekoondise osalemisega Euroopa meistrivõistluste finaalturniiridel.
Kahe koondise osalemine 2007. aasta aprillis toimuvates finaalides maksab suurusjärgus pool miljonit krooni. Taotluse põhjenduseks on erakorralise eduga kaasnev rahaline lisakoormus alaliidule, kes rahvusmeeskonna mulluste pürgimiste tõttu EM-valiktsüklis ja Euroliigas on veel selgi hooajal defitsiidis. Käesoleval aastal otsustati kulukast Euroliigas osalemisest loobuda.
Teatavasti pääsesid tervenisti kaks võrkpalli noortekoondist - U-19 poistekoondis ja U-18 tüdrukute koondis jaanuarikuus toimunud EM-kvalifikatsiooniturniiridelt edasi finaalidesse 12 parema hulka.
Poisid alistasid teel finaali Rumeenia ja Hispaania, kaotades vaid ühele peafavoriitidest, Prantsusmaale. Tütarlapsed alistasid Leedu, Norra, Iisraeli ja Sloveenia ning jäid alla Saksamaale.

Naiste võrkpall: veebruarikuu parim mängija oli Mari-Liis Graumann
NIVEA Naiste Meistriliiga 2006/2007 hooaja veebruarikuu parimaks mängijaks nimetati Mari-Liis Graumann Viimsi VK Milstrand/EBS naiskonnast, kes valiti kolmel korral NIVEA Liiga kohtumistes parimaks mängijaks.
Graumann on mitmekordne Eesti meister nii saalivõrkpallis kui ka rannavolles ning näidanud oma oskuseid ka Rootsis Kolback'i naiskonnas.
Võrkpallioskused omandas neiu oma sünnilinnas Viljandis, Merle Keerutaja käe all.
"Mari-Liis on olnud üks mu parimaid õpilasi ja olen väga rahul, et olen saanud teda õpetada," sõnas palluri esimene treener Keerutaja. "Talle on võrkpallurina palju antud, ta suudab võistkonda alati innustada ja distsiplineerida ning on alati oma liidrirolli välja kandnud," iseloomustas ta Graumanni.
Sellel hooajal vaid võite tunnistava Viimsi VK Milstrand/EBS-i naiskonna liige Graumann tõi möödunud kuu viies kohtumises oma naiskonna kasuks keskmiselt 16 punkti. 176 cm pikkune universaalründaja, asub NIVEA Liiga Punktibörsil nii üld- kui ka ründajate edetabelis teisel kohal.

Homme algavad Eesti lahtised karate meistrivõistlused
3. ja 4. märtsil toimuvad Tallinna Spordihallis Eesti Lahtised Meistrivõistlused karates, kust võtab osa ligi 400 sportlast 9st riigist.
Laupäeval algavad kahepäevased võistlused on ka esimeseks tuleprooviks Marko Luhamaale, kes peale MM võitu ei ole võitlusareenil käinud. Luhamaa enda sõnul on ta uuest aastast alates vormi kogunud. "Kuigi trenni on omajagu tehtud, lõi väikese mõra ettevalmistusse mitmenädalane haigus, mis ei võimaldanud pidevalt täiskoormusega pingutada. Sellest olen praeguseks üle saanud ning loodan hästi esineda," tunnistas ta.
Valitseva raskekaalu maailmameistri hinnangu kohaselt pakuvad Eesti Lahtised Meistrivõistlused talle hea võimaluse oma vormi testida ning üle pika aja koduseinte vahel võistelda. Peale seda teeb ta ka otsuse, kas osaleb 9.-11. märtsil toimuvatel Hollandi Lahtiste Meistrivõistlustel.

Sportlase tippvormi jõudmise maagia ja kunst
Tippvormi saavutamine hooaja kõige tähtsamaks võistluseks nõuab tarkust ja distsipliini. Treenerilt sportlase tundmist. Lisaks natukene maagiat või kunsti.
Tippsportlane ei ole pelgalt töö tulemus. Töö on vajalik oma võimete realiseerimiseks. Enamiku võimete lagi asub sportlikus konkurentsis keskpärasuse lähedal. Tippu jõudnud sportlane on aga pärilike tunnuste võrdlemise tiheda sõela läbinud erakordse ja haruldase töövõimega väljavalitu.
Tippu keskpärasusest eristava töövõime realiseerimine nõuabki tarkust. Oluline on eristada universaalseid, kõigile kättesaadavaid õpikuteadmisi ja reaalset tarkust, mis kujutab endast nende teadmiste rakendamisel tunnetatud intiimset ja haruldast kogemust. Viimane tähendab kallite vigade tegemist, nendest õppimist ja nende kiuste edasi liikumist ning loomulikult edu kogemist. Paistab, et suusatamises on meil tarkus olemas.

Jalgpallihooaeg sai avalöögi
Eilsel Eesti jalgpallihooaja avamispeol Saku suurhallis troonis tähtsal kohal karikas, mille võitmise nimel hakkavad sel aastal rinda pistma kümme meistriliiga klubi eesotsas mulluse meistri Tallinna FC Levadiaga.
Jalgpallimeister annab hooajale ka avalöögi - esimene mäng leiab aset homme Sportland Arenal, pealinna klubi vastaseks tuleb värske ühendklubi Tartu Maag Tammeka.
Eilsel avamisel pani loosiratas paika ka karikavõistluse veerandfinaalipaarid. 17. aprillil kohtuvad omavahel Lasnamäe Ajax - Narva Trans, Tartu Välk 494 - Viljandi Tulevik II, Tartu Maag Tammeka - Tallinna Levadia ja Tallinna TVMK - Pärnu Vaprus.

Eliitmehed Olle ja Veerpalu sõidavad Vasaloppetil
"Kaua sa ikka vesise suuga telerist suusatamist vaatad. Tahaks ise sõita!" kuulutas Andrus Veerpalu eile. Põlvevigastuse tõttu nurjunud hooajal on Veerpalu läbinud ainult paar maratoni ning sõidab pühapäeval kuninglikku Vasaloppetit.
"Kui lähen, siis muidugi usun, et suudan selle 90 kilomeetrit konkurentsivõimeliselt läbida. Pisut kogemust oleks nagu ka, vist juba neljas kord seda maratoni sõita," lisas Veerpalu.
Kuid olümpiavõitja kinnitas, et Vasaloppet jääb viimaseks võistluseks sel hooajal. "Pärast seda on esikohal ravi."
Raul Olle on ainus eestlane, kes Vasaloppeti võitnud - aastal 2000. "Viimased kaheksa aastat olen pidevalt osalenud. Ent ükski Vasaloppet ei sarnane teisega," leidis Olle, kes moodustab koos Veerpaluga ühise tiimi.

Tartus selgitatakse ujumismeistrid
Eile alanud Eesti ujumise meistrivõistlustel suuri rekordeid ei purustatud, kuid märtsi lõppu jäävale Melbourne'is toimuvale MM-ile sõitjatele on see viimaseks tuleprooviks enne suurvõistlust.
Eesti ujumiskoondise peatreeneri Tõnu Meijeli sõnul keegi väga silmatorkavalt ei esinenud, kuid mitmed ujujad andsid lootust, et on teel tippvormi poole. "Elina Partõka oli heas hoos, päris tubli oli ka Annika Saarnak."
Samuti kiitis Meijel vigastusest paranenud Jane Trepi edusamme. "Tema finaaliaeg 50 m rinnuliujumises hakkab juba meenutama tema vanu aegu. Kindlasti kahandab tema motivatsiooni ka teadmine, et MM-i normi täitmine ei ole enam kahjuks võimalik."

Kristina Šmigun: mitte panustada MM-ile oli igati õige otsus
MM-i viimaseks naiste suusaalaks, 30 km sõiduks valmistuv Kristina Šmigun usub, et talitas hooaja eel võistlustalveks eesmärke seades igati õigesti.
Kristjanil (Šmiguni elukaaslane ja mänedžer Kristjan-Thor Vähi - toim) oli õigus, kui ta hooaja hakul ütles: "Sapporo MM kujuneb nii suureks loteriiks, ärme sellele panustame," tõdes kahekordne olümpiavõitja, kes kuulutas sügisel peaeesmärgina välja maailma karika püüdmise.
Šmiguni veendumus süvenes üleeile, kui ta jälgis hotellitoa telerist keset võistlust alanud lumesaju tõttu õnnemänguks pöördunud meeste 15 km sõitu.
"Siis oli mu süda rahul. Nägin, et me pole ainsad ämbrisse astujad," tunnistas otepäälanna. "Tõsi, varem pole mu elus selliseid võistlusi olnud, kus ilm nii määravaks kujuneb."
Kristjan-Thor Vähi kõrvalt: "Nagano olümpiast oli ju teada, et Jaapanis tuleb viiekraadise sooja puhul suuski määrida -20-kraadise ilma määrdega!"

Marja-Liisa Kirvesniemi: mind päästsid masendusest lapsed
Marja-Liisa Kirvesniemi elurõõmu põhjal on võimatu ette kujutada, et mõni aasta tagasi pidi kolmekordne olümpiavõitja masendushoogude all kokku varisema.
Teid jälitas kaua ebaõnnestuja kuulsus. Kuidas sellest vabanesite?
Ebaõnnestumised ja altminekud tõid suure pettumuse. Eriti valusalt mõjus kaasmaalaste negatiivne suhtumine, olen tundliku loomusega. Samas õppisin lüüasaamistest ja suutsin sitkelt edasi võidelda. Sitkus pärineb lapsepõlvest. Talus tuli teha kõiki töid. Ei tohtinud öelda - ei jaksa, ei taha.
Mida oma lastelt spordirajal ootate?
Vahel teevad vanemad vea, et panevad laste õlule raske koorma ja tahavad end nende kaudu teostada. Meie peres on nii isa kui ka ema kogenud tippspordi köögipoolt, ja lapsedki on väikesest saadik kõike näinud.
Muidugi tulevad tütardele kasuks pärilikud eeldused: 16-aastane Anita, keda juhendab isa Harri, võitis nädal tagasi kaks Soome meistritiitlit, 20-aastane Elisa tuli enne seda Soome hallimeistriks viievõistluses.

Olympic toetas loomade varjupaika 16 500 krooniga
Mittetulundusühing Loomade Hoiupaik sai Eesti suurima mänguautomaadikasiino Olympic Casino Järve avapeo tulemusel 16 508 krooni toetusraha.
MTÜ Loomade Hoiupaik juhataja Ainike Nõmmisto sõnul kasutatakse Olympic Casinolt saadud raha koertele mõeldud harjutusväljakute korrastamiseks, et ka koduta jäänud koertel oleks uue omaniku ootuses võimalik lõbusamalt aega veeta. Harjutusväljakud on plaanis anda tasuta kasutusse ka linnaelanike lemmikloomadele.
Viljandi mnt 24D asuvasse loomade varjupaika tuuakse ühes kuus keskmiselt 300 kodutut või hulkuvat koera-kassi, kusjuures Tallinnas ja Harjumaal leitakse hoiupaiga esindaja sõnul nii mõnelgi päeval sama palju loomi kui näiteks Paides terve aasta või Tartus ühe kuu jooksul kokku.
"2006. aastal sai meie juurest uue kodu või leidis vana peremehe üles enam kui 2000 koera ja kassi," sõnas hoiupaiga juhataja Ainike Nõmmisto. "Keskmiselt kulub peremehe leidmiseks üks kuu ja uue kodu leiavad 50-60% siia sattunud loomadest." Hoiupaiga kohalikest omavalitsustest lepingupartnerid tasuvad vastavalt seadusandlusele 14 päeva hoidmiskulud, edasi tegutseb hoiupaik paljuski tänu eratoetajatele.

Kia müüs veebruaris Baltimaades 100 cee'di
Kia Auto on alates veebruari algusest müünud Balti riikides kokku 100 uut Kia cee'di.
Cee'did valmivad Slovakkias hiljuti rajatud Zilina tehases, mis saavutab täisvõimsuse juunikuuks.
"Kuigi olime uue Kia cee'di headuses kindlad ja müügiedu oli oodatud, on esimese kuu jooksul ületatud 100 auto piir ka meile väikeseks üllatuseks," ütles Kia Auto Balti regiooni turundusjuht Kristel Kõrgmaa. "Tänu 7-aastasele garantiile, heale varustusele ja ilusale disainile on see turvaline Euroopas toodetud mudel võitnud meile uusi kliente ja kinnitanud Kia kui tõsiseltvõetava ja usaldusväärse automargi mainet. Müüdud sõidukite arv võiks olla suuremgi, kuid meie uus tehas Slovakkias ei tööta veel täiskoormusega - seetõttu ületab nõudmine hetkel pakkumise. Arusaadavalt eelistavad paljud inimesed autoostu eellepingu sõlmimisele sõidukit esmalt oma silmaga näha."

Eerik-Niiles Kross lajatab lapiti orjaküüru pihta
"Vabaduse väravad" aitab mõista ühe mõtleja ja mõjutaja maailmapildi kujunemist.
Esmapilgul ei paista sellel, kui keegi annab massitiraažis ilmunud ning internetis kättesaadavad lühitekstid väikesetiraažilise kordustrükina välja, kultuuri tippsündmuse tähendust olevat. See on väike reibas meeldetuletus autori olemasolust ja jõudmisest "oma kõvakaaneliseni", mis suurt auditooriumi oluliselt ei mõjuta.
Aga just ühiskonna veenmine on avaliku kõnelemise-kirjutamise peamine mõte. Eriti kui tegu on poliitilise publitsistikaga, nagu Hando Runnel raamatu kaanelausetes Krossi tekstikogu üldnimetab. Ajalehtedest või kõnesaalidest raamatusse rebituna need tekstid muutuvad. Ajaleht annab paratamatult konteksti. Raamatus ja aastaid hiljem ei tea me enam täpselt, mille ajel mingi mõttekäik üldse kirja pandud sai.

Vahtre kirjutas raamatu Nõukogude absurdist
Lauri Vahtre pühendab raamatu inimtekkelise absurdi vahest ehk kõige võimsamale õiele.
Mulle tegelikult meeldib absurd, absurdihuumor, absurdsed olukorrad. See on paljuski nagu huumor, kus satuvad kokku kaks tihti loogilist mõttearendust, mis aga mitte kuidagi omavahel ei sobi. Nende ristumisel tekibki nali. Olen elanud ka parajalt pikalt absurdi impeeriumis, kuigi mitte selle kõige kurjemas staadiumis, Stalini ajal, kui isegi kõige absurdsemate olukordade üle domineeris kurjus, hirm ja vägivald. Ei usu, et keegi seda siis naljana võttis, hilisem Hruštšovi ja eriti Brežnevi aeg oli aga ikka tihti naljakas küll, kas või seepärast, et hirmu oli vähem.
Vahtre kirjutab ka, et tema raamat on mõeldud neile, kes kas ei elanud siis Nõukogude Liidus või polnud veel sündinud - et mõista, mis toimus, või aru saada, millest nad tegelikult pääsesid. Teistele, kes seda ühel või teisel viisil ikkagi kaasa tegid, annab see raamat äratundmise, võib-olla isegi nostalgia, aga kindlasti ka tõdemuse, kui kurioosne ja kuritegelik see süsteem ikkagi oli ja kuidas see kõik mõjus. Mõjus nii, et paljud ei saa ka aastate möödumisel aru, mis seal siis halba oli. See oli ajupesu, palju võimsam, küünilisem ja kavalam kui varasemad, aga kõige hullem oli asjaolu, et sellega haarati üks kuuendik planeedist Maa. Vägisi tekib küsimus: kust Orwell teadis?

Pentti Saarikoski mõttepäevik
Kolmapäeval esitleti Tallinnas Kirjanduse Majas Soome kirjaniku ja ühiskonnakriitiku Pentti Saarikoski (1937- 1983) mõttepäevikut "On või ei ole. Euroopa serval. Bretagne'i päevik", mille tõlkis eesti keelde Piret Saluri. Pildil tema käes olev teos on ilmunud 1985. aastal Loomingu Raamatukogus. See sisaldas vaid katkendeid, sest kaugeltki mitte kõike ei saanud ajastu olemuse tõttu ilmutada. Uue ja täieliku trüki andis välja kirjastus Varrak.

ANTS JUSKE: Miks siis muusad ei vaikinud? 
See raamat tuli igal juhul kirjutada ja on väga hea, et seda tegi Kaalu Kirme.
Kirme on tuntud nii oma faktitruuduse kui ka sõnaseadmisoskuse poolest. Peale selle on tal neist aastatest ka isiklikke mälestusi. Autor tunnistab, et "tegelikult on selle monograafia kirjutamine hiljaks jäänud, kuid hilinemise põhjused on arvessevõetavad - objektiivse käsitluse avaldamine sõja-aastate kunstist Eestis polnud Nõukogude aastail mõeldav. Kuid möödus veel mitu väärtuslikku aastat pärast okupatsiooni lõppu, enne kui avanes võimalus ammukavatsetud töö juurde asuda".
Paar vagu on autorile ette ajanud ka Tartu kunstimuuseumi 1991. aasta näitus "Mida on sõjale kunstil öelda", millele ta on ka viidanud. Paradoksaalsel kombel ilmus põhjalik monograafia eesti kunstist noil aastatel just Saksa okupatsiooni aja kunstist, aga mitte sellest, mis tehti Nõukogude tagalas nn Jaroslavli kunstiansamblites. Kuuldavasti kirjutab sellest Nõukogude ajal selgelt ühekülgselt käsitletud ajast põhjalikumalt ajaloolane Teet Veispak. Muide, soovitus okupatsioonide muuseumile: väga hästi teame Evald Okase rindejoonistusi, kuid mulle näitas ta ka joonistusi, mis oli teinud poolsalaja Arhangelski lähedal Kotlases tööpataljonis.

Arkaadial uued toimetajad
Mari Klein on lõpetanud Tallinna ülikoolis eesti filoloogia eriala ja omandab samas keeletoimetaja magistrikraadi. Eesti Päevalehe meluosakonna toimetajana on ta ametis 2006. aasta oktoobrist, varem töötanud ajakirjanikuna Õhtulehes ja BNS-is. Tema sooviks on, et Arkaadia oleks võimalikult mitmekesine nii kirjanduselu kajastavate meediažanrite kui ka meedias kajastatavate kirjandusžanrite poolest, pakkudes lugemist paljudele.
Mari Peegel lõpetas 2002. aastal Tartu ülikooli semiootika ja kulturoloogia osakonna, bakalaureusetöös keskendus ta meediasemiootikale. Eesti Päevalehe kultuuritoimetuses töötab kolmandat aastat toimetajana, avaldanud muusika-, tantsu- ja raamatuarvustusi. Tema sooviks on, et jätkuks põhjalike kirjandusarvustuste traditsioon, kus kriitikud tõstaksid esiplaanile kõnealuse teose ja selle looja, mitte iseenda.

Jürgen Rooste: Traat pidi liiga kaua mõistmist ootama
Traadile tõi preemia novell "Sarviku armastus" ja Jürgen Roostele "Pornofilm ja pudel viina". Rooste leiab, et Traadi teoste lugemine pole kunagi ajaraiskamine.
Kas mäletate, millal esimest korda Traadist kuulsite? Millal temaga kokku puutusite?
Õppisin teda koolis, täitsa ausalt kohe. Õppisin kirjandustunnis Traati. Aga see polnud päris see. Tegelikult armusin ma Traadi teksti alles siis, kui mu vanaisa millalgi keskkooli ajal mulle ta romaani "Karukell, kurvameelsuse rohi" kätte torkas, see oli palju põnevam kui "Tants aurukatla ümber". Siiamaani üks mõnusamaid aegruumiga mängivaid teoseid, mida ma lugenud olen. Aga esimest korda kõnelesime ehk siis, kui hakkasime Wimbergiga esimest Sotsiat korraldama. Traat pidi alustama. Helistasin talle ja ta oli üks vähestest, kes kohe esimese küsimise peale rõõmustas ja ütles, et tuleb uusi luuletusi lugema. Ei pidanud manguma ja seletama, lunima ja paluma.

 "Seitsmesed uudised" naasevad vana kontseptsiooni juurde
Telekanal TV3 korraldab ümber saate "Seitsmesed uudised", muudatuste käigus naaseb alates tulevast nädalast ekraanile Märt Treier ning lahkuvad Urmas Liiv ja Irmeli Karja.
Esmaspäevast, 5.märtsist, tervitab vaatajat TV3 uudisteankruna Märt Treier, kes on ka uudistetoimetuse juhi ametis. Senised uudistesaate juhid Urmas Liiv ja Irmeli Karja on viimast korda TV3 ekraanil täna õhtul.
TV3 juhatuse esimehe Toomas Vara sõnul tuleb telekanal tagasi varasema kontseptsiooni juurde, kus eetrinäoks on tegevajakirjanik. "Etteheiteid Irmelile ja Urmasele ei ole, kuid vaatajaid ka mitte," ütles ta.
Vara sõnul on konkurendid olnud oma programmi koostamisel edukamad ning TV3 uudiste ülesanne on viimasel poolel aastal kaotatud vahet tagasi teha, mis osaliselt on ka õnnestunud. "Uudiste puhul oleks lihtsaim viis vaatajanumbrite tõstmiseks kaasaminek kolletumise trendiga, kuid seda teed TV3 minna ei taha," lausus Vara.

Maakonnalehtedest parim uudis Põhjarannikul
Eesti Ajalehtede liit andis täna õhtul Tallinnas Õpetajate Majas toimunud pressipeol üle 2006. aasta ajakirjandusauhinnad.
Maakonnalehtede uudise kategooria parimad on Erik Kalda Põhjarannikus 11. augustil 2006 avaldatud uudis "Keskkonnaametnikud lõbutsesid tuleohtlikus metsas", Tiia Linnard Põhjarannikus mullu aprillis avaldatud uudisega Ida-Virumaa psühholoogilise abi keskuse juhatajast ning Rannar Raba Sakalas 10. märtsil avaldatud uudisega "Ugala on hädas jultunud koolilastega".
Ajalehtede liidu hinnangul oli uudiste kategoorias tase tänavu tugev nii sisu kui vormi poolest. Kandidaate esikohale oli palju ning seda kõrgemalt tuleb hinnata, et esimese ja teise koha said sama ajalehe - Põhjaranniku - ajakirjanikud. Erik Kalda uudis sellest, kuidas keskkonnaministeerium pidas tuleohu tõttu suletud metsas suvepäevi oli aktuaalne, leidis laialdast tsiteerimist muus meedias ning pakkus ka laiemat üldistust.

Täna selgusid 2006. aasta ajakirjandusauhindade võitjad
Eesti Ajalehtede liit andis täna õhtul Tallinnas Õpetajate Majas toimunud pressipeol üle 2006. aasta ajakirjandusauhinnad.
Bonnieri preemia võitis Kadi Heinsalu 8. novembril 2006. aastal Äripäevas ilmunud artikliga "Arco Vara küsib korteriostjatelt kolmandiku raha juurde", mis paljastas Eesti suurima kinnisvarafirma Arco Vara kavatuse taganeda korteriostjatega sõlmitud lepingu tingimustest ning nõuda korteribroneerijatelt kolmandiku võrra lisaraha ning mille avaldamine sundis kinnisvarafirma oma hinnapoliitikat muutma ja lepingutest kinni pidama.
Ajalehtede liidu hinnangul iseloomustas võidutööd lihtsus ja selgus ning selle mõju oli žürii hinnangul väga suur. Loo avaldamine sundis kinnisvarafirmat oma hinnapoliitikat muutma ja lepingutest kinni pidama, see hoidis ära ka teiste kinnisvarafirmade poolt klientidelt lisaraha küsimise. Meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev välja pandud preemia suurus on 40 000 Rootsi krooni.

Peaministrikandidaatide esimene debatt toimub Eesti Raadios
Homme toimub Eesti Raadio esimeses stuudios Hanno Tombergi ja Lauri Hussari juhtimisel esimene eestikeelne peaministrikandidaatide debatt.
Erakondade peaministrikandidaatide väitluses osalevad Edgar Savisaar (KE), Andrus Ansip (RE), Mart Laar (IRL), Ivari Padar (SDE), Marek Strandberg (EER), Villu Reiljan (RL) ja Aldo Vinkel (EKD).
Saatejuht Lauri Hussari sõnul peavad peaministrikandidaadid olema valmis küsimusteks Eesti tuleviku, oma senise poliitilise tegevuse ning ka selle kohta, kellega ja millistel alustel läheksid nad järgmisesse valitsuskoalitsiooni.
Eesti Raadio stuudiosse on kohale kutsutud ka erakondade toetajad, kes saavad oma lemmikkandidaadile kaasa elada.

Kanal 2-e uued omasaated räägivad autodest ja kriminalistikast
Järgmisel nädalal jõuab Kanal 2 ekraanile kaks uut omasaadet - teisipäeval autosaade "Sõidame!" ja kolmapäeval kohtuekspertide tööd kajastav "Tõe jäljed".
Teisipäeviti pärast mängufilmi eetrisse jõudev "Sõidame!" on ühtaegu praktiline ja meelelahutuslik autosaade. Autodest ja nende sõiduomadustest räägitakse lustlikult ning otsekoheselt - "Sõidame!" ei ole automüüjate hääletoru. Testisõidud, eksperimendid ja professionaalsed hinnangud tagavad ausa ülevaate mistahes sõiduki voorustest ja puudustest.
"Sõidame!" valmib koostöös ajakirjaga Auto Bild Eesti ja saadet juhib ajakirja tegevtoimetaja Urmas Vaino, kes on tuntud ka R2 raadioajakirjanikuna. "Automaailmas on palju värve ja emotsioone, mida paberil on raske edastada ", kommenteerib Auto Bild Eesti peatoimetaja Tõnu Tramm paljulubavat koostööd televisiooniga. Esimene Sõidame!" on Kanal 2 eetris sel teisipäeval kell 23.30.

Digitelevisioon on jõudnud iga kaheksanda eestimaalase koju
Digitaaltelevisioon on kodus olemas 13% Eesti elanikest selgub ETV ja ER uuringukeskuse poolt tellitud elanikkonna tele- ja raadioküsitlusest.
Aktiivsemad digitaaltelevisiooniga liitujad on olnud keskealised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed, kelle sissetulek pereliikme kohta on keskmisest kõrgem.
Samas 40% eestlastest ja 53% mitte-eestlastest ei kodus digitaltelevisiooni ja nad ei ole huvitatud ka selle soetamisest. Digi-TVga ei soovi liituda eeskätt vanemad, sageli üksi või kahekesi elavad inimesed. Samuti need, kel täna võimalik kodus vaadata vaid kuni kolme telekanalit.
ETV ja ER uuringukeskuse tellitud küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS ajavahemikul 30. november - 29. detsember 2006 ja 12.jaanuar - 25. jaanuar 2007. Küsitluses selles osales 1090 eestlast ja 500 mitte-eestlast vanuses 15-74 aastat.

Koerte rünnaku ohver pettus politseis ja lubab võtta Valgevene kodakondsuse
Venekeelne nädalaleht Den za Dnjom kirjutab viimases numbris, et pensionär lubab võtta Valgevene kodakondsuse, sest kaebamine lahtiselt jooksvate koerte peale lõppes tema jaoks kehavigastustega.
Praegu pensionipõlve pidav ja enne sportmassööri ametit pidanud Ants Hein rääkis Den za Dnjom-i ajakirjanikule Virkko Lepasalu, et on Eesti õiguskaitseametnikes sügavalt pettunud. Ta kavatseb anda politsei vastu sisse tsiviilhagi, et nõuda endale tekitatud kehavigastuste hüvitamist.
Konflikt algas sellest, et teda ründasid 2005. a septembris metsajooksul Sakus kaks bernhardiini, kelle omanik viibis õnneks läheduses ja nii pääses ta vaid pükste lõhkirebimisega. Ta kaebas koerte omaniku peale politseile. Kui ta nädal hiljem Saku konstaablijaoskonda läks, et teada saada, kuidas juhtumit on menetletud, puhkes tema ja kolme konstaabli vahel tüli, mille põhjusi ja käiku näevad osapooled erinevalt.

Valimisõhtu eest hoolitsevad kaks telekanalit ja raadiod
Pühapäeval hoiavad televaatajaid valimistulemustega kursis ETV, Kanal 2 ja raadio.
ETV "Valimiste õhtu" kestab üle kolme tunni - algab kell 20 ja lõpeb 23.30, vahepeal on veerandtunnine "Aktuaalne kaamera" ja spordiuudised. Kanal 2 ülekandeaeg kestab pool tundi. See kujutab endast kolme viieminutist lülitust mängufilmi vaheaegadel ja umbes veerandtunnist kokkuvõtet filmi lõpus kell 23.25.
Stuudios koordineerib reporteritelt saadud lugusid ja edastab valimiste hetkeseisu kokkuvõtteid Jürgen Fogel. "Reporteri" tiim edastab värsket pilti parteide peopaikadest, kõikjalt, kuhu ligi pääsetakse.
ETV "Valimiste õhtul" tehakse otselülitusi üheksast punktist, kuuest regioonist ning erakondade pidutsemiskohtadest Tallinnas. Saatejuhid on Aarne Rannamäe ja Ainar Ruussaar. Valimistulemusi kommenteerivad politoloog Rein Toomla ja sotsioloog Juhan Kivirähk. Otselülitusi näeb Pärnust, Paidest, Kuressaarest, Jõhvist, Tartust ja Tallinnast.

Baskini anekdoodid
"Kullake, mida ma kingiksin sulle sünnipäevaks?"
"Minuti vaikust!"
Kaks antropoloogi asusid elama erinevatele Polüneesia saartele. Nende ülesanne oli uurida aborigeenide keelt. Mõne aja pärast tuleb üks teadlane teisele külla.
"Vaata, ma tegin ühe avastuse," ütleb üks teadlane ja kutsub enda juurde kolm põlisasukat.
"Mis see on?" küsib ta palmile osutades.
"Manbatanga," hüüab kohalik.
"Aga see?" osutab teadlane sõrmega taeva poole.
"Manbatanga," hüüab teine kohalik.
"Näed, neil on kõik loodusega seotu manbatanga!"

JÄRJEJUTT (9): Ann Granger: Ütle seda mürgikeeli
See polnud Sara süü, "ütles Meredith. "Ei. Kuid kellegi süü pidi see ju olema, eks ole?" Tušitud raamistuses violetsed silmad välkusid agressiivselt. "Narkodiilerite süü."
"Lihtne öelda. "" See on ka tõsi. Vaata, nad sihivad selliseid lapsi nagu Sara ja teisi, kellel on raha."
"Ja kelle vanematel on liiga palju tegemist, et märgata? Miks mitte see välja öelda?"
"See oli kurb juhtum. Kuid see ei olnud ei sinu ega Sara süü, Eve." Eve, vaeseke, kannatas samuti süütunde all. Sellest teadis Meredith kõike.
"Kuna ju seesinane laps on tõotanud teie, oma vaderite kaudu öelda lahti saatanast ja kõigest tema tööst… kindlustab see, et seesinane laps kasvatatakse vooruslikult üles… "Ta oli kinkinud lapsele komplekti hõbedast toitmisnõusid ja võtnud päeva töölt vabaks. Impulsiivselt küsis ta:" Mis on saanud teistest ristivanematest? Peale minu oli veel üks paar. Kas nad tulevad?"

Sapporo: teatesõidu võit Norrale, Eesti tuttavalt viimaste seas
lisatud norrakate kommentaar!
Sapporo MM-il täna sõidetud meeste 4x10 km teatesõidu võitis tänu Petter Northugi suurepärasele lõpuspurdile Norra nelik, Eesti oli sellele suurvõistlusele omaselt viimaste seas.
Norra edu Venemaa ees oli lõpujoonel 3,2 ja Rootsi ees 3,5 sekundit. Neljandaks tulnud Saksamaa kaotus oli finišis 50,5 sekundit.
Norra koondise peatreener Morten Aa Djupvik teatas pärast teatesõidu lõppu Norra riigiringhäälingule: "Ma võtsin täna neli kilo alla. Ma olin nii närvis!"
Norrale võidu toonud Petter Northug hõiskas Norra riigitelevisioonile: "See on uskumatult tore. Seda on tulnud kaua oodata, nii et see maitseb hästi. Ma vajasin seda."
Samuti nelikusse kuulunud Eldar Rønning oli samuti õnnelik: "Ma olen liigutatud. See on unistus, mis mul lapsest saati olnud on."

JÜRI SEPP, ERIK TERK: Kas Eestil on lootust? 
Oleme uhkustanud, ja suuresti õigusega, Eesti hea kohaga riikide majandusvabaduse pingereas. Selle majanduskasvu jaoks väga olulise näitajaga oleme maailma absoluutses eliidis. Kahjuks on majandusvabadus vist ka ainuke potentsiaalinäitaja, mille puhul me saame rääkida absoluutsest edust, s.t edust ka maailma tõeliste liiderriikide taustal. Teiste näitajate osas võime rääkida vaid edust postsotsialistlike maadega võrreldes. Võrdlus kõrge arengutasemega riikidega, näiteks Põhjamaadega, pole aga kaugeltki roosiline.
Statistiline analüüs näitab, et arengutasemelt jaotuvad riigid küllalt selgetesse "liigadesse", umbes nagu korv- või jalgpalliski. Seejuures selgub, et "kõrgliiga" maad erinevad üksteisest arengu ja arengupotentsiaali indikaatoritelt vaid üsna mõõdukalt. Olles jõukad ja kõrge inimarengu indeksiga, mis tähendab peale majandusliku heaolu ka head tervislikku seisundit ja haridust, on nad harilikult ka majanduslikult ja poliitiliselt vabad, madala korruptsiooniga, innovaatilised, pigem võrdsema kui ebavõrdsema tulujaotusega ja tavaliselt ka korraliku konkurentsivõimega. Tõsi, Rootsi on kõrgema innovatsioonipotentsiaaliga kui Norra, Soome majandus on vabam kui Prantsusmaa oma, USA on kõrgemate tuluerinevustega kui Põhjamaad, aga suures pildis on nad kõik ikkagi kõikide pingeridade koorekihis. Alumistes liigades võib leida ka maid, kes majanduslikult on küll väga vabad, kuid muude näitajate alusel kehvakesed, või neid, kelle majanduslikku konkurentsivõimet majanduseksperdid hindavad vähemalt eelseisval perioodil heaks, aga kus majanduslik vabadus on madal ja/või korruptsioonitase kõrge (näiteks Hiina). Kõrgliigas sellist asja ette ei tule.

IVAN ORAV: Seiklused valimisjaoskonnas
Homme on valimised, aga mina tegin selle töö juba eelmisel nädalal ära. Minu vanuses inimene peabki kõik oma tööd ja toimetused esimesel võimalusel korda ajama, sest ma võin ju iga hetk ära surra ja siis jääb kodanikukohus täitmata. Ma söön hommikuti ka terve päeva portsu korraga, sest iial ei või teada - järsku on õhtuks juba suu mulda täis, siis lähevad produktid raisku.
Nii et jah, läksin mina valimisjaoskonda, võtsin oma valimissedeli ja astusin kabiini. Siis hakkasin prille otsima. Mul on kahed prillid. Ühed on lugemise ja kirjutamise prillid, aga teised prillid on selleks, et need lugemisprillid üles leida. Hakkasin taskutes ja kotis sobrama, tükk aega tuulasin, lõpuks leidsin hoopis need lugemise ja kirjutamise prillid üles, aga prillide otsimise prille ei paistnud kusagilt. Noh, panin siis lugemise ja kirjutamise prillid ninale, abiks ikka, ja otsisin edasi. Lõpuks siis leidsin need prillide otsimise prillid üles, olid päris koti põhja vajunud. Panin prillide otsimine prillid nina peale ning asusin lugemise ja kirjutamise prille otsima. Mida pole, seda pole! Hakkasin juba arvama, et need prillide otsimise prillid on liiga nõrgaks jäänud. Mõtlesin, et pean vist silmaarsti juurde minema ja laskma endale uued kirjutada, muidu ei leia ma kunagi oma lugemise ja kirjutamise prille üles. Või on need prillide otsimise prillid lihtsalt katki? Võtsin need eest ära ja sain korraga aru: oh sa taevas, lugemise ja kirjutamise prillid on mul ju kah ninal, prillide otsimise prillide all! No vaata seda vanainimese pead! Panin prillide otsimise prillid taskusse ja asusin valimissedelit täitma.

REPLIIK: Topeltstandard
USA on hoidnud aastaid Kuubal Guantánamo vangilaagris terrorismis kahtlustatavaid, kellest ükski ei ole veel pääsenud kohtu ette. Austraalia valitsuse survel läheb esimene kinnipeetav nüüd tribunali alla.
USA tegutseb oma kodanike poliitilisi ja inimõigusi mitte austavate riikide demokratiseerimise nimel. Ka üks terrorismivastase sõja ettekäändeid oli Iraagi ja Afganistani elanikele vabaduse tagamine. On silmakirjalik suruda maailmale peale väärtusi - näiteks riigi kohustust mitte pidada inimesi ilma süüdistust esitamata pikemat aega kinni -, mida ise ei suudeta tagada. Euroopa riikide inimõiguste rikkumised ei ole küll nii rängad, kuid ka meil on aeg küsida: kas me ise elame nende väärtuste ja tõekspidamiste järgi, mida soovitame muudele riikidele?

JUHTKIRI: Iga hääl on oluline
Sansibari valimised 1961. aastal võitnud partei sai parlamendienamuse ühe kohaga. Selle koha otsustas ühe valija hääl kaugel Pemba saarel Chake-Chake ringkonnas. Tulemus olnuks teine, kui vaid mõni inimene oleks näiteks halva ilma tõttu koju jäänud.
Väike hulk hääli võib otsustada võimutasakaalu ka Eestis. 2003. aasta riigikogu valimistel oli Keskerakonna ja Res Publica toetuse vahe vaid mõni tuhat sedelit ning mõlemad said parlamendis 28 kohta. Isikumandaadiks oli siis vaja üle nelja tuhande hääle, kuid riigikokku pääses ka vähem kui kolmesaja valija toetusega.
Eelhääletusel on osalenud pea iga viies hääleõiguslik kodanik - kokku 171 317 valijat. Samal ajal on seekordne valimiskampaania olnud vastandav ja räpane, mis pelutab valijaid. Poliitikud oleksid justkui teinud kõik, et inimesi hääletamisest eemale hirmutada. Kampaania maksumus on võrreldes 2003. aastaga kahekordistunud, ulatudes sel aastal hinnanguliselt 130 miljoni kroonini. Negatiivse reklaami vastu aitaks kampaaniakuludele ülempiiri kehtestamine. Siis ei saaks parteid suunata miljoneid edevuse laadale ning teiste poriga loopimiseks, vaid peaksid selle asemel tegema ringkondades rohkem sisulist valimiseelset tööd.

Päevaleht Online'i lugejad eelistavad enim IRL-i
Päevaleht Online'i täna läbiviidud küsitluse tulemuste kohaselt annab enamus meie lugejaist neil valimistel oma hääle Isamaa ja Res Publica Liidule.
Kella 21.30 seisuga oli oma eelistusest teada andnud 3027 lugejat.
Suurima häälteosakaalu sai IRL, kellele lubas oma hääle anda 15 % vastanuist.
Võrdselt 11 protsenti teenisid Keskerakond, Reformierakond, Rohelised ja sotsiaaldemokraadid.
Rahvaliit jäi küsitluse kohaselt üheksa protsendiga kuuendale kohale.
Kristlikud demokraadid said kaheksa ja Iseseisvuspartei ning Vasakpartei kumbki seitsme protsendi Päevaleht Online'i lugejate toetuse.
Mõnda Vene parteidest toetab neil valimistel küsitluse kohaselt üheksa protsenti hääletanuist
Riigikogu valimiste tulemused selguvad homme hilisõhtul. Päevaleht Online annab homme operatiivselt edasi uudiseid nii valimiste käigu kui tulemuste kohta.

Selle nädala populaarseimaks poliitikuks osutus Jaak Aaviksoo
Eesti Päevaleht Online'i lugejad andsid poliitikute reidis kõige rohkem hääli Isamaa ja Res Publika liitu kuuluvale Jaak Aaviksoole.
Tartu Ülikooli endine rektor sai lugejatelt 16952 poolthäält ning 10062 vastuhäält. Teise koha pälvis Mart Laar (IRL), kes sai 15304 poolthäält ja 9215 vastuhäält. Kolmandale positsioonile jõudis Ivari Padar (SDE) oma 11917 poolt- ja 7976 vastuhäälega.
Kõige ebapopulaarsemateks poliitikuteks osutusid Keskerakonna juht Edgar Savisaar ning Konstitutsioonierakonna esimees Dmitri Klenski. Savisaar sai kõigest 5633 poolthäält ning poole rohkem - 10377 vastuhäält. Klenski pälvis 4414 poolthäält ning 9768 vastuhäält.

FOTOD: Pildid IRL valimiskontserdist Tammsaare pargis
Täna pärastlõunal toimus Tallinnas Tammsaare pargis Isamaa ja Res Publica liidu poolt korraldatud kontsert "Vali Vabadus".
Kontserdil esinesid Singer Vinger, Ivo Linna & Antti Kammiste, Justament, Lindpriid, Kulo, Toe Tag, J.M.K.E., Vennad Johansonid ja Me, myself and I.

Seitsmeste uudiste video: Läbi jää vajunud traktori omanik nõuab vallalt hüvitist
Nädala eest traktoriga Peipsil läbi jää vajunud traktorist Andres Joost süüdistab juhtunus Kasepää vallavalitsuse juhte.
Andrese kinnitusel teatas omavalitsus talle, et jää paksus on 30 sentimeetrit, mitte aga 20, millest viietonnine traktor läbi vajus. Vald pakkus mehele hüvitist 5000 krooni, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Seitsmeste uudiste video: Anarhistid piketeerisid ebademokraatlike valimiste vastu
Eesti anarhistide liikumine Puna-Must korraldas täna sanktsioneerimata piketi Raekoja platsil ja Toompea lossi ees.
Anarhistid peavad valimisi ebademokraatlikeks, sest puudub selgus erakondade rahastamises.
Seal kuulutati Eesti valimissüsteem ebademokraatlikuks ja nõuti anarhistidele omaselt kogu süsteemi mahalõhkumist, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Seitsmeste uudiste video: Valimiskampaaniad on jõudnud lõpusirgele
Täna kohtusid kuue suurema erakonna juhid ehk ühtlasi ka peaministrikandidaadid, Eesti raadio kahetunnises debatis.
Nagu kogu valimiskampaanias, andis ka stuudios tooni kahe suurema jõu - Keskerakonna ja Reformierakonna majanduspoliitika selgitamine, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Ruhnu lennuk maandus udu tõttu metsa
Ruhnus juhtus õnnetus Pärnust saarele teel olnud liinilennukiga, õnnekombel ei saanud keegi vigastada.
Halbade ilmaolude tõttu maandus liinilennuk Ruhnu maandumisrajast paarisaja meetri kaugusele metsa, inimesed õnnetuses vigastada ei saanud, teatas Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremets.
Täna kell 16: 40 sai Häirekeskus teate, et Pärnu-Ruhnu kaheksakohaline liinilennuk on maandunud lennuväljast paarisaja meetri kaugusele metsa.
Õnnetuse hetkel olid halvad ilmastikuolud. Lennukis viibis õnnetuse hetkel piloot ja kaks reisijat, keegi õnnetuses vigastada ei saanud ja esmaabi ei vajanud.
Lennuki kere ja mõlemad tiivad on deformeerunud ja lennuki sabaosa purunenud. Lennuk süttimisohtlik ei ole ning päästetöötajate sekkumist ei vajata.

Maanteeamet hoiatab libeduse eest
Kuigi täna pärastlõunal olid suuremad riigimaanteed kohati niisked ning vihmamärjad, on oodata temperatuurilangust, mistõttu võivad teed libedaks muutuda.
Ilm oli vahelduva pilvisusega ja suuremate sademeteta, teatas maanteeinfokeskus. Teepinna temperatuure mõõdeti +2-st... +4-ja kraadini.
Prognoositavalt temperatuurid vähesel määral langevad ning teedele on oodata libedust.
Jätkuvalt on suletud kõik ametlikud jääteed.

 "Tähtede sõit" meelitab ligi maailma tippsuusatajaid
Mitmed tuntud tippsuusatajad on andnud oma nõusoleku osaleda 12. märtsil Albus toimuval suusavõistlusel.
VII Albu suusapäevade peakorraldaja Kalju Kertsmiku sõnul on paljud tippsuusatajad "Tähtede sõidust" osa võtma, kirjutab Järva Teataja.
Jaak Mae eestvedamisel korraldatavale "Tähtede sõidule" on lubanud tulla juba Frode Estil, Odd-Björn Hjelmeset, Jevgeni Dementjev, Vassili Rotšev, Rene Sommerfeldt, Katerina Neumanova ja Virpi Kuitunen.
Läbirääkimised käivad veel Vincent Vittozi, Pirjo Mannineni, Valentina Ševtšenko, Anders Södergreni ja Tobias Angereriga.
Jaak Mae hea sõber Frode Estil võistleb Albus juba neljandat korda. Oma mullust karikavõitu lubas Valgehobusemäele kaitsma tulla ka Venemaa koondise liige Vassili Rotšev, kes alistas eelmisel aastal 2,2 sekundiga Odd-Björn Hjelmeseti ja 7,0 sekundiga Andrus Veerpalu.

USA eksperdid ei pea internetis hääletamist turvaliseks
Kuigi Eesti internetis hääletamise võimalust on välismeedias positiivselt kajastatud, leiavad USA arvutitehnika turvalisuse asjatundjad, et lihtkodanike hääletamisel osalevad arvutid ei ole pahatahtlikke häkkijate eest kaitstud.
Kriitikud arvavad, et tavalised personaalarvutid ning avatud internetitühendus tagavad ligipääsu kuritahtlikele häkkijatele, kes võivad kokkuvõttes valimistulemusi oluliselt moonutada, kirjutab Wired News.
USA Kaitseministeerium püüdis taolist süsteemi kasutada, võimaldamaks välismissioonidel teenival personalil interneti kaudu hääletada, kuid loobus sellest pärast raporti avaldamist, mille kohaselt osutus süsteem häkkijatele kergeks saagiks.
USA asjatundjad hoiatavad, et sama võib ka Eestis juhtuda.

Kohus trahvis Piret Maed keelatud valimisreklaami eest
Harju maakohus trahvis Lääne-Harju Ekspressi peatoimetajat Piret Maed keelatud valimisreklaami avaldamise eest 3000 krooniga.
Endise rahvaliitlase Tiit Mae abikaasat trahviti viimaste kohalike omavalitsuste valimise ajal tehtud keelatud valimisagitatsiooni eest, kirjutab Harjumaa.
Mael on võimalik maakohtu otsus vaidlustada kahe nädala jooksul Tallinna ringkonnakohtus.
Riigikogu X koosseisu kuuluv Tiit Mae astus Rahvaliidust välja 19. veebruaril käesoleval aastal, põhjendades seda isiklike põhjustega.

Kõik jääteed on suletud
Seoses halbade ilmastikutingimustega on suletud kõik ametlikud jääteed.
Eilse seisuga oli liikluseks avatud vaid Haapsalu-Noarootsi 2,4 km pikkune jäätee, millele sõit keelati aga täna hommikul, teatas maanteeamet.

Narva jões on kütusereostus
Täna hommikul kalurite poolt avastatud reostus Narva jões maanteesilla ja bastioni vahel on nüüdseks osaliselt merre kandunud.
Reostus ei ole suurenenud, kuid reostuslaigud on kiire jõevoolu tõttu kandunud merre, teatas piirivalve pressiesindaja Riin Kiik. Reostuslaigud on väga õhukesed ning hajuvad kiirelt.
Praegu voolab Narva jõel ja sedakaudu merre u 20 m laiuste laikudena voog hallikat naftasaadust. Soome lahele ulatuvad kella 15.45 seisuga õhukesed kilejad õlilaigud 4-5 kilomeetri kaugusele rannikust, kattes paigutiste laikudena kuni 3 ruutkilomeetrist ala.
Päästeametnikel ei õnnestunud reostuse edasilevikut tõkestada, sest selleks oleks tulnud poomid kinnitada jõe Venemaa poolsele kaldale. Õlilaike ei olnud ka otstarbekas kokku korjata, kuna need on õhukesed nagu kile ning jõevesi jääsegune.

Järvamaal hukkus tulekahjus inimene
Täna hommikul puhkes Albu vallas Ahula külas neljakortelises elumajas tulekahju, milles hukkus inimene.
Tulekahjust teatati kell 10.59. Põlema oli läinud ühekorruselise hoone üks korteritest ning päästetöötajate kohalejõudmisel olid maja katusest leegid väljas, teatas Lääne-Eesti päästekeskus.
Kustutustööde käigus leiti põlenud korterist hukkununa vanem meesterahvas, kelle korter hävis tules täielikult. Lisaks hävis tules ka hoone katus, kuid teised korterid suudeti tulest päästa.
Tulekahju tekkepõhjused on selgitamisel.
Tegemist on viienda tulekahjus hukkunud inimesega Järvamaa viimase kuu jooksul.

Elektrivõrguga liitumine käib talupidajatele üle jõu
Lääne-Virumaal on kokku 33 elektrita talumajapidamist, kelle omanikele käib elektrivõrguga liitumine rahaliselt üle jõu.
Kuigi enamik elektrita majapidamistest on märgitud perioodiliselt kasutatavateks hooneteks, elavad mitmed pered oma kodudes aastaringselt sees, kasutades elektrienergia saamiseks bensiioni peal töötavaid generaatoreid ning akusid, kirjutab Virumaa Teataja.
Vinni valla Tudu osavalla Suigu külla kahe talumaja jaoks liinide vedamist on Tudu osavalla vanema Uno Muruvee sõnul mitu aastat uuritud ja praegu läheks see maksma umbes 1,2 miljonit krooni. "Eks see ole ju iga inimese enda otsus, kuhu ta elama läheb," lisas Muruvee.
OÜ Jaotusvõrk kommunikatsioonijuhi Kristjan Hamburgi sõnul sõltub elektri sissevedamise hind maha asukohast. Alajaamast või elektriliinist kaugemal kui 450 meetrit asetsevate majade puhul kannab kolmandiku kuludest majaomanik ning ülejäänud elektrivõrgu firma. Näiteks on 450 meetri tsooni sisse jäävatele majadele ühe ampri hinnaks 800 krooni. Et tänapäevasele väikesele eramule oleks vaja osta 20 amprit, siis teeb see kokku vähemalt 16 000 krooni

Väike-Maarja vallas osteti väidetavalt hääli
Valla elaniku sõnul püüdis teda külastanud tuttav 50 krooni eest teda Lääne-Viru maakonnas riigikogusse kandideeriva Rakke vallavanema Andrus Bloki eest hääletama veenda.
Anonüümseks jääda soovinud Vao küla elaniku sõnul oli piirkonnas tuntud inimene enne pakkumist uurinud, kas ollakse poliitikast huvitatud ja valima minnakse, kirjutab Virumaa teataja.
Pärast mõningast kauplemist ta loobus häält ostmast ja lahkus. Külaelaniku andmetel käis hääleostja mitmes majas ja korteris.
Rakke vallavanem Andrus Blok ütles, et pole kellelgi käskinud hääli osta, ning kinnitas, et kuna teda tuntakse nii Rakkes kui ka naabervallas Väike-Maarjas, saab ta oma hääled kätte.

Mustkunstnik soovib pronkssõduri hetkeks kaotada
Illusionist Jürgen Veber kavatseb aprilli alguses kaotada mõneks sekundiks Tõnismäel seisva pronkssõduri.
"Tahan kaotada pronkssõduri ja panna hiljem tagasi. See oleks väga hea lahendus sellele skandaalile. Inimesed, kes pooldavad selle kuju mahavõtmist, näeksid, milline see koht ilma sambata oleks," vahendab SL Õhtuleht Veberi sõnu.
Veber informeeris oma soovist ka linnavalitsust, kellega jõuti kokkuleppele, et tegemist ei ole provokatsiooni ega protestimiitinguga. Tallinna linnapea nõunik Kaido Padar ütles, et esialgu ei oska nad öelda, kas linn ürituseks loa annab. Aega on Veberile vastata terve kuu.

Politsei vahistas väljapressimises kahtlustatuna Lembitu Kiti
Keskkriminaalpolitsei pidas kinni Lembitu Kiti, kes lavastas Kohilas 2,1 miljoni krooni röövimise.
1999. aastal aktsiaseltsi Sularahakeskus inkassaatoriauto röövi lavastamise korraldanud Lembitu Kitt, on pärast vanglakaristuse kandmist taas politseiuurimise alla sattunud, kirjutab SL Õhtuleht.
"Keskkriminaalpolitsei pidas Lembitu Kiti kinni kahtlustatuna väljapressimistes," vahendas ajaleht keskkriminaalpolitsei infojuhi Kadri Põldaru sõnu.
Rapla maakohus mõistis 2001. aastal Lembitu Kiti ja Meelis Kiti neljaks aastaks vangi, kuid BNSi andmeil lühendas Tallinna ringkonnakohus meeste vangistust aasta võrra.

Neivelt: Erakondade lubadused on lühinägelikud
Kauaaegse Hansapanga juhi Indrek Neivelti sõnul õõnestavad erakonnad enda jalgealust, lubades valijale võimatut.
Indrek Neivelt, kes on praegu Arengufondi nõukogu esimees ning töötab Peterburi panga nõukogu esimehena, ennustab, et olukorras, kus Eesti majandus elab võlgu ning negatiivne iive jätkub, ei ole erakondade valimislubadusi võimalik teostada, kirjutab Postimees.
"Ma näen probleemi selles, et nende lubadustega, mida osa parteide juhid välja käivad, devalveerivad nad tegelikult iseennast," ütles ta ja lisas: "See tuleb neile bumerangina tagasi: isegi kui nad pärast hakkavad tõsist juttu rääkima, tuleb sulle meelde, et tema oli ju see, kes lubas nelja aastaga pensionid kahekordistada või riigiametnikele 25 000-kroonist palka!"
Neivelt toob näiteks projekti "Noored kooli" raames 11. klassile antud matemaatikatunni, kus õpilased jõudsid järeldusele, et kui Eesti soovib 15 aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka jõuda, peaks majandus 15 % kasvama ja sedasi viisteist aastat järjest.

Kristina Šmigun: ma ei kurvasta, andsin endast maksimumi
30 km ühisstardiga klassikasõidus kuuenda koha eest kristallkarika teeninud Kristina Šmigun ütles, et sportlik vorm ei lubanud seekord medalite pärast võidelda.
Teie parimaks MM-il jäi kuues koht. Kuidas tagantjärele MM-i hindate?
Tagantjärele oled ikka tark. Ma ei saa midagi halba öelda, tegin kõik, mida suutsin. Aastad pole vennad.
Kui olümpial sõitsin 30 km, olin väga väsinud. Täna ma polnud väsinud. Peaksin panema täie tambiga hooaja lõpuni. Olen piisavalt hea.
Ma ei suutnud tõusta kolme nädalaga tippu, sain keskmiselt hea vastupidavuse baasi. Tipp jäi näiteks Katerina Neumannovaga võrreldes 50 sekundi kaugusele.
Te suusatasite 30 km sõidus pool distantsi eesotsas. Kas häälestasite end medaliheitluseks?
Mul on piinlik, aga ma ei tea, kes oli see Norra tüdruk, kes tuli kolmandaks (Therese Johaug - toim). Tal olid megahead suusad. Petral (Majdic - Sloveenia suusataja, kes sai viienda koha - toim) olid väga head suusad. Mul oli ülejäänutega võrdne suusk, paljudel olid isegi kehvemad suusad. See tekitas hea tunde. Vahepeal tuli päike välja ja staadionil jäin nagu tati sisse kinni.

USA andis tribunali alla esimese Guantánamo vangi
Pärast viit vangilaagris veedetud aastat sai austraallasest David Hicksist esimene terrorismis kahtlustatav, kel tuleb seista silmitsi USA sõjatribunaliga.
Vaatlejad ootavad pingelisi kohtulahinguid, milles vaidlustatakse nii sellise kohtupidamise seaduslikkus kui ka esitatud süüdistuste tõsiseltvõetavus. Hicksi juhtum ohustab ka viiendat korda valitsusjuhiks pürgivat Austraalia peaministrit John Howardit, sest kriitikute väitel ei ole ta suutnud teha midagi ebaseaduslikult kinni hoitava mehe kodumaale toomiseks.
Varem muu hulgas Kosovo albaanlaste juures treeninud Hicks langes Afganistanis Talibani vastu võidelnud Põhjaliidu kätte 2001. aastal, kui püüdis pärast ameeriklastega peetud lahingut põgeneda Pakistani. Süüdistajate kinnitusel oli ta valvanud nädal aega Kandahari lennuvälja lähedal üht tanki ning aidanud seejärel välja õpetada Talibani võitlejaid. Väidetavalt kohtus ta Afganistanis ka "kingapommitajana" tuntuks saanud Richard Reidiga.

Erakonnad ajasid üliõpilastele valimissimulaatoris kärbseid pähe
Üliõpilastele riigikogu valimisteks nõu andva valimissimulaatori koostajaid panid imestama erakondade vastused simulaatori küsimustele, sest need läksid lahku parteide ametlikest platvormidest.
Simulaatori küsimusi koostanud üliõpilaste liidu (EÜL) liige Marja-Liisa Alop ütles, et kõige rohkem pani teda imestama Reformierakonna vastus õppetoetuste küsimusele. "Kui platvormis on neil kirjas, et õppetoetuste andmisel tuleb lähtuda õppeedukusest, siis meile vastasid nad, et see sõltub iga üliõpilase vajadusest," lausus Alop. Tema kinnitusel tuli välja muudki üllatavat. "Näiteks erakondade rõhuasetuses, mis on kõige suuremad probleemid."
Huvitav on ka see, et kõik praegused parlamendierakonnad oleksid üksmeelselt nõus kasutama taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit isegi juhul, kui see maksaks senisest üle kümne protsendi rohkem. See vastus oli ette antud variantidest ka kõige "loodussõbralikum".

Narva Kuldkalake ootab saadikult rahasüsti
Narva lasteaedadel on vahvad nimed: Kaseke, Kakuke, Kirsike, Pingviin ja Potsataja, Kuldkalakesest rääkimata. Kuldkalake tuleb Puškini muinasjutust. Loodame, et ta täidab kõik soovid, kostab juhataja Nadežda Savikova. Ta kabineti kõrval tantsuklassis käivad lakkamatud proovid, homse Narva talendid lihvivad samme, võtavad balletipositsioone. Kogunisti kolme hümniga lasteaias algab peagi teatrifestival.
Lubaja saab hääle
Juhataja ise on neljapäeval väsinud ja õnnelik. Väsinuks tegi lustlik maslenitsa ehk vastlapäev ja pannkoogipidu, mis sai õues ühele poole. Toimunu innukusest annavad tunnistust kõigi kappide ustel kuivavad laste joped. Laudadel seisavad sinimustvalged kompositsioonid - meenutus Eesti sünnipäevast.
Õnnetunde tõi aga pool elu lasteaedade hüvanguks rüganud Savikovale kokkusaamine riigikogu liikme, keskerakondlase Eldar Efendijeviga, kes lasteaeda väisas. Kolmkümmend viis aastat vana lasteaiahoone korrashoidmine pole lihtne. Pooled aknad vahetatud, teiste jaoks läheb mitusada tuhat. Lisaks sanitaarsõlmed… Ent kus mure kõige suurem, seal saadik kõige ligem. Nimelt olevat kunagine rahvastikuminister Efendijev lubanud riigikokku saamisel kindlasti ka Kuldkalakest meeles pidada.

Eakas mees süüdistab politseinikke vägivallas ja kahe roide murdmises
Toimetuse poole pöördus Eesti riigis ja politseis pettunud Ants Hein, kes prokuratuurist abi saamata süüdistab politseinikke põhjendamatus vägivallas ning ringkaitses.
Prokuratuur leiab, et kuigi mehel murdus konstaablipunktis viibides kaks roiet, ei ole politsei oma võimupiire ületanud.
Kui toona Sakus elanud Ants Hein oleks 2005. aasta 21. septembri hommikul teadnud, mis teda ees ootab, poleks ta oma neljajalgse sõbraga metsa sörki tegema läinud.
Heina seletust mööda tungisid talle metsas kallale kaks bernhardiini. Üks neist tõmbas katki püksisääre, teisele jõudis mees jalaga vastu koonu lüüa ja ta eemale tõrjuda. Koerte lõpuks nähtavale ilmunud perenaisega läks muidugi mõista lahti sõnasõda.
Pärast vahejuhtumit läks mees Saku konstaablipunkti, et teha politseile sündmuse kohta avaldus. Kohapeal selgus, et koerte perenaine oli hoopiski teinud tema kohta avalduse sõimamise pärast.

Talvine oksendustõbi
Pirita spaas nädala keskel puhkenud talvine oksendustõbi sai tänu spaa arstide kärmele reageeringule ka kiire lahenduse ning tervisekaitsetalitusel jäi vaid veidi soovitusi jagada ning proove võtta.
Noroviiruste puhangud
Noroviirusnakkuse haiguspilti iseloomustab iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, peavalu, lihasvalu ja palavik.
Noroviirused levivad fekaal-oraalsel teel ning oksendava inimese läheduses ka piisknakkusena.
Noroviirusnakkusse haigestus mullu 168 inimest, kellel see ka laboratoorselt kinnitust leidis. Neist 85 juhtu olid novembris-detsembris.
Tervisekaitseinspektsioon

Prostitutsioonist loobujad saavad asu varjupaigas
Naistel, kes püüavad prostitutsioonitööga hüvasti jätta, on nüüd oma varjupaik, kus nad saavad mõne nädala ööbida. Selline keskus nimega Vega loodi Tallinna nõustamiskeskuse Atoll kõrvale, mis juba aasta aega on nõustanud prostitutsiooniga tegelevaid naisi. "Meie poole pöördub naine, kes vajab tervisealast, juriidilist või psühholoogilist nõustamist, toetust, karjäärikonsultatsiooni," kirjeldas mõlema projekti juht Eda Mölder.
Salastatud aadressiga keskuses on esialgu küll vaid kaks ööbimiskohta ja paljud abivajajad, näiteks lastega naised, suunatakse edasi Tallinna naiste varjupaika. Ööbinud on Vegas näiteks Ida-Virumaalt pärit naisi, kellel ei ole olnud Tallinnas kuhugi minna. "Peamine on neile konfidentsiaalsus. Omavalitsustest on neil raske abi paluda just selle tõttu," selgitas Mölder.
Keskuses naisi nõustava psühholoogi Roman Krõlovi sõnul tegeldakse seal praegu aktiivselt 21 naisega, aidates neil tavaellu tagasi pöörduda. Enamasti tahavad naised Krõlovi sõnul õppida iluteeninduse alasid: kosmeetikuks ja juuksuriks, aga ka lilleseadjaks. Samuti võtavad nad arvutikursusi, mille on lõpetanud juba 13 naist.

Kampaania võtab erakondade kukrust kuni 130 miljonit krooni
Jõukamad erakonnad on valimiste lõpuspurdis lasknud käiku massiivse reklaamitulva, mis viib kampaania kogumaksumuse asjatundjate hinnangul 120-130 miljoni krooni kanti.
Tele- ja raadioeetrisse paisatud uued klipid, postkastidesse topitud trükised ning ajalehtede külgi täitvad poliitikute portreed tõendavad kujukalt, et parteid riigikokku pääsemise nimel raha ei loe.
Eesti Päevaleht konsulteeris mitme reklaamieksperdiga, kes kõik kinnitasid, et valimiskampaania hind tuleb tublisti üle saja miljoni krooni. "Vähemalt 120-130 miljonit krooni. Arvan, et Keskerakond kulutab 40-45 miljonit, Reformierakond 30-35 miljonit ja IRL 25-30 miljonit krooni," hindas üks ekspert. Tegu on hiidsummaga, mis moodustab märkimisväärse osa reklaamituru aastasest mahust - läinud aastal oli Eesti meediareklaamituru käive 1,335 miljardit krooni.

Peterburi miilits ajas laiali opositsiooni meeleavalduse
Miilits vahistas ulatusliku meeleavalduse organisaatorid.
Meeleavalduse oli korraldanud Peterburi kohaliku omavalitsuse valimistel osalemiskeelu saanud Jabloko partei, kes kutsus valijaid üles valimistel tühje hääli andma, vahendas Eesti Raadio.
Meeleavaldusel osalenud 3000-4000 inimest murdsid läbi kolmest miilitsatõkkest ning liikusid mööda Nevski prospekti Paleeväljaku poole.
Võimude väitel ei olnud meeleavalduse korraldamiseks luba antud. Demonstreerijad kandsid opositsiooniliste liikumiste lipukesi ning valitsusevastaseid loosungeid.
Ria Novosti andmeil osalesid meeleavaldus ka endine peaminister Mihhail Kasjanov, male-maailmameister Garri Gasparov, Irina Hakamada Rahva demokraatlikust liidust ning Eduard Limonov keelatud Rahvuslikust bolševike parteist ning vabariiklaste partei liider, duumasaadik Vladimit Rõžkov.

Indoneesias hukkus maalihetes 20 inimest
Florese saarel Indoneesias aset leidnud maalihkes hukkus 20 inimest ning paljud jäid kadunuks.
Mäe külje kokkuvarimisel tekkinud mudalaviinid hävitasid Nusa Tenggara regioonis mitukümmend maja, samuti hävis osa piirkonna põhiteest, teatas BBC.
Päästjad püüavad hukkunute surnukehi mudast välja kaevata, kuid nende tööd segab jätkuvalt kestev halb ilm.
Kohaliku võimu andmeil on seni mudast välja kaevatud 20 surnukeha nin kadunuks on jäänud 83 isikut.
Indoneesias kestab praegu vihmahooaeg, mis põhjustab igal aastal arvukalt maalihkeid.

New Yorgis keelati sõna "nigger", mida aga neegrid just kasutavad
New Yorgi linnanõukogu kuulutas üksmeelselt lubamatuks sõna nigger kasutamise, mis märgib rassistlikult halvustavalt neegrit. Tegemist on aga siiski pigem sümboolse keeluga, sest mingit karistust säärase sõnakasutuse eest ei järgne.
Selliseid otsuseid on teinud kohalikud võimud mujalgi Ühendriikides, põhjuseks peamiselt asjaolu, et paljude nooremate mustanahaliste keelepruugis pole see sõna enam sugugi sobimatu. Nigger olevat peaaegu hellitav nimetus mustanahalise kohta, kui seda ütleb teine samasugune, väitis Reutersi korrespondent.
Kuulsusedki pruugivad
Vanemaid neegriliidreid aga pahandavat noorte ignorantne suhtumine sõnasse, mis on pärit orjaajast ja nende meelest endiselt halvustav. "Inimesed mustavad end ise seda kasutades, pidamata lugu oma ajaloost," ütles mustanahaline linnanõukogu liige Leroy Comrie.
Viimastel aastatel on eelkõige neegerräpparid "n-sõna" sagedasti pruukima hakanud. New Yorgi võimud ongi nüüd palunud, et Grammy-auhindadele ei esitataks lauljaid, kelle lüürikas kõla-vad nigger'id.

Hispaania kergendab transseksuaalide elu
Vastuvõetud soolise identiteedi seadus lubab transseksuaalidel muuta nüüdsest oma nime ja sugu lihtsalt tsiviilregistris, kirurgi noa all käimata.
Hispaanias arvatakse elavat ligi 8000 transseksuaali, kellest vaid kolmandik on soovahetusoperatsiooni kasuks otsustanud, hoolimata sellest, et Malagas asub Carlos Haya haigla, kus seda tehakse tasuta. Seni sai vaid see kolmandik kohtuotsuse abil muuta nime ja sugu isikuttõendavatel dokumentidel. Ülejäänud pidid aga oma igapäevaseid asju ajama naisena, kel ID-kaardil mehe nimi ja sugu või vastupidi. Seetõttu muutus isegi tavaline postkontoris käik või kaubanduskeskuses maksmine nende jaoks lõppematuks takistuste jadaks.
Kirurgiata soovahetus
Ka töö leidmine on transseksuaalide jaoks tohutu katsumus, sest inimeste teadmatus ning lisaks välimuse ja dokumentidel kirjas oleva vasturääkivus teeb selle peaaegu võimatuks. 90 protsenti transseksuaalidest on seetõttu töötud, neist enamik naised. 85 protsenti töötutest naistest hakkab aga pikapeale, muu väljapääsu puudumisel, tegelema tänavaprostitutsiooniga.
Transseksuaalide ühingud kinnitavad küll, et nendega toimuv pole mingi ravimatu haigus, vaid seksuaalse identiteedi häire, mille põhjuseid ei tea siiamaani täpselt veel keegi.
Nüüdsest aga peaksid piinlikkustunne, isoleeritus ja võõrastavad pilgud vähenema. Enam pole soovahetusoperatsioon isikuttõendava dokumendi sooga vastavusse viimiseks vajalik. Piisab arstilt või kliiniliselt psühholoogilt saadud tõendist soo muutumise ehk transseksuaalsuse kohta ja paarist aastast hormoonravist ning igapäevaelu vastavalt oma tegelikule soole võib alata.

Linnavalitsus arutab öise ühistranspordi lubamist
Tallinna Linnavolikogu IRL fraktsiooni esimees Toomas Tõniste tegi linnavalitsusele ettepaneku kaaluda võimalust, et enimkasutatavatel liinidel kulgevad ühissõidukid sõidaksid ka vähemalt mõned tunnid pärast südaööd.
Tõniste sõnul ei ole tallinlastel, kes elavad kesklinnast kaugemal, võimalust täisväärtuslikult kultuurisündmustest osa võtta, sest neil ei ole võimalik öösel odavalt ja turvaliselt koju jõuda.
Lisaks toonitas Tõniste tänapäeva noorte harjumusi. "Kui noortel on komme minna välja alles kell kümme õhtul, siis peab linn sellega arvestama. Noortele tuleb pakkuda võimalust jõuda peole ning peolt koju turvaliselt ja taskukohaselt."
Volinik nägi ühe öise transpordi võimaldamise võimalusena ette marsruuttakseliikluse elustamist.

Järveotsa koolis juba kaks süütamist
Neljapäeva õhtul Haabersti linnaosas asuvas Järveotsa gümnaasiumis puhkenud tulekahju põhjuseks peetakse süütamist, mis on koolis viimase kolme kuu jooksul juba teine samalaadne.
Juhuslik mööduja teavitas häirekeskust Järveotsa gümnaasiumist immitsevast suitsust neljapäeva õhtul kell 21.43 ning päästjad leidsid eest leekides esimese korruse abiruumi. Väikeses laoruumis põlesid murutraktor ja puitplastplaadid, kuid tulekahju saadi veerand tunniga kontrolli alla. Haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktori Meelis Kondi sõnul on Falcki turvakaameratelt hästi näha, kuidas väljast hiilisid abiruumi poole kaks inimkogu, kes murdsid uksest sisse.
"Tundub, et tegu on sihikindla ja süstemaatilise süütamisega, sest neid juhtumeid on juba päris mitmeid. Millegipärast on just see kool kellelegi ette jäänud," ütles Kond.

Omanikuvahetus kaotas kodulehed ja meilid
Nädal tagasi lakkasid meilikontod ja kodulehed töötamast nendel viljandimaalastel, kes kasutavad hiljuti Norby Telecomilt Elionile läinud andmesidevõrku.
Eelmise aasta lõpul omandas Elion Norby Telecomilt omaaegse Matti andmesidevõrgu, mida lisaks eraklientidele kasutab mitu Viljandi asutust. Nädal tagasi tekkisid umbes kuuesajal kasutajal tõrked: kadusid kodulehed ning e-kirjad ei käinud. Muu hulgas oli viis päeva maas Ugala teatri koduleht, mis taastati alles eilseks, kirjutab Sakala.
Elioni suhtekorraldusjuhi kohusetäitja Anneli Aab selgitas, et hädad üle tulnud klientide veebiteenustega on tehnilist laadi. "Võrgu ülevõtmisel selgus, et meie ja Norby seadmed ei ühildu omavahel," sõnas ta.

Kaarmise järvest saab Saaremaa uus puhkekoht
Keskkonnainvesteeringute keskus eraldas Kaarma vallale 5,2 miljonit krooni Kaarmise järve puhastamise esimese etapi töödeks.
Kaarma vallavanem Ülo Vevers ütles Meie Maale, et Kaarmise järvest kujuneb lähiaastatel uus puhkeala, kus saab käia ujumas, kalal ja paadiga sõitmas. Puhkeala rajamise eestvedaja on MTÜ Kaarmise külaselts.
Kaarmise küla arengukava järgi peaks maaparandustööde tagajärjel kinnikasvanud järve puhastamise teine etapp lõppema 2010. aastaks.

Valmis Orissaare spordihoone
Eile avati Saaremaal pidulikult Orissaare spordihoone, mille ehitamine oli kulgenud üle kivide ja kändude.
Kui 2005. aastal kavandas Orissaare vallavalitsus maja ruttu valmis saada, siis eelmisel aastal jäid tööd rahapuudusel seisma, kirjutab Meie Maa.
Riigikogu liige Jüri Saar meenutas, et tema ei mäleta maakonnas ühtegi teist maja, mille valmimine oleks olnud nii valuline kui Orissaare spordihoone ehitus. "Kas tõesti peab valu ja vaev olema niivõrd raske, kui siin oli?" küsis ta oma tervituses.
Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters hindas Orissaare võimla valmimist sajandi sündmuseks sellele alevikule.

Raplamaa bussifirma jagunes kaheks
Alates 1. märtsist jaotas Raplamaal reisijatevedusid korraldav WesMet Rapla AS ettevõtte tegevused kahte firmasse.
Rapla Bussipark OÜ tegeleb reisijateveoga ja Thalia LV OÜ tehnoülevaatuse ja rahvusvaheliste vedudega, kirjutas Nädaline.
Rapla Bussipargi ainuke juhatuse liige Jaan Metssalu kinnitas, et kõik õigused ja kohustused lähevad uutele firmadele üle.
"Jagunemine ei toimunud finantsraskuste, vaid läbipaistvuse ja edasise arengu huvides," selgitas Metssalu. Kuna maakonnasisesed bussiliinid on riigi poolt doteeritavad, siis tuli varem bussiveo osas eraldi arvestust pidada.

Jõhvis hakatakse tootma vanglatrelle
Eile avas Palu Steel OÜ Jõhvi tööstuspargis metallkonstruktsioonide tootmishoone, kus muuhulgas hakatakse tegema ka trelle rajatavale Viru vanglale.
Palu Gruppi kuuluv Palu Steel võitis tellimuse, mille järgi ettevõte valmistab Viru vangla jaoks trelle miljoni krooni eest. Varem oli ettevõte saanud vanglalt tellimuse 600 metallukse tootmiseks, kirjutab Põhjarannik.
Ligikaudu 1800 ruutmeetri suuruses viilhallis hakatakse vanglatellimuste täitmise kõrval tootma ka muid metallkonstruktsioone. Eelmiselgi nädalal sõlmis ettevõte ühe Skandinaavia firmaga 1,4 miljoni krooni suuruse lepingu metalldetailide tootmiseks, viimased leiavad rakendust Saudi Araabia kaevanduses.
Osaühingu juhataja Vjatšeslav Palu sõnul töötab Palu Steelis kaheksa inimest. "Ent ainuüksi selle viimase tellimuse täitmiseks peame juurde võtma veel 15 töölist - keevitajaid, metallkonstruktsioonide koostajaid ja lukkseppi," ütles Palu.

Võru veeprojekti eelarve läks lõhki
AS Võru Vesi kuulutab peagi välja riigihankekonkursi Võru ja Antsla ühisveevärgi ehitaja leidmiseks, kuid projekti maksumus on asjaajamiste käigus kallinenud juba praegu kaks korda.
"Projekt on valmis ja Võru Vesi tegeleb rahvusvahelise riigihanke ettevalmistamisega," sõnas ettevõtte juht Jüri Kaver Võrumaa Teatajale. Enne kui konkurss ehitaja leidmiseks välja kuulutatakse, tuleb hankida rida kooskõlastusi, kuid Kaver loodab, et septembriks on teada nii järgneval kahel aastal Võrus ja Antslas veevärgi arendustöid tegeva ettevõtte nimi kui ka tööde lõplik maksumus.
"Hind on kõige olulisem kitsaskoht," tunnistas Kaver. Kui 2004. aasta alguses arvestati tööde maksumuseks kümme miljonit eurot ehk rohkem kui 150 miljonit krooni, siis projekteerija hinnangul kujuneb tööde lõplikuks hinnaks 300-400 miljonit krooni.
"Keegi ei osanud arvata, et ehitushinnaindeks nii palju tõuseb," ütles Kaver.

Hollandi elektroonilise muusika staarid täna Tallinnas
Täna annab Tallinnas klubis Rockstars ürituse Beats From The Vault raames kontserdi maailmakuulus Madalmaade electro-industrial kollektiiv Grendel.
1997. aastal alustanud tumeelektroonika bänd Grendel on tänaseks üks märkimisväärsemaid oma žanri viljelejaid kogu maailmas. Kollektiiv on andnud välja kaks täispikka albumit ning kolm EP'd.
Nende muusikat võib kirjeldada kui hardcore techno ristumist industrialiga.
Teisisõnu öeldes moodustab Grendel'i helipildi tantsumuusikale omane energeetiline rütm kokkusobitatuna põnevate süntesaatorimeloodiate ning vokaalilõikudega.
Grendel'i muusikaga saab lähemalt tutvuda siit. 

Turvatöötajad ajasid poevarast linnatänavatel taga
Turvatöötajad olid sunnitud joostes ligi kilomeetri mööda linnatänavaid taga ajama ühest Tallinna kesklinna kaubanduskeskusest enam kui 12 000 krooni eest riideid varastanud meest.
Videovalve monitore jälginud Falcki turvatöötaja märkas teisipäeva õhtul varem samas kaubanduskeskuses vargil käinud meest müügisaalis järjekordset vargust sooritamas, teatas Falcki avalike suhete direktor Andres Lember.
Silmanud turvatöötajaid, jooksis varguses kahtlustatav 29-aastane Deniss poest välja. Turvamehed tabasid ta Tallinna kesklinnas umbes kilomeetripikkuse tagaajamise järel. Kinnipidamisel osutas varas vastupanu.
Deniss varastas kaubanduskeskusest 7990-kroonise jope ning 4280 krooni maksnud kaks kampsunit.

Jäähoki: Narva PSK alistas Viru Sputniku
Eesti meeste jäähokimeistrivõistluste eelviimases mängus alistas Narva Paemurru SK laupäeval, 3. märtsil võõrsil kindlalt 13: 1 (4: 0, 6: 1, 3: 0) Kohtla-Järve Viru Sputniku.
Võitjate poolel oli edukam Ilja Iljin kolme värava ja kolme resultatiivse sööduga, teatas sportnet.ee.
Meistrivõistluste viimases mängus kohtuvad homme kell 16 Tartu Lõunakeskuse jääväljakul Tartu Välk 494 ja HK Stars.

Kergejõustik: Kallas kerkis Birminghamis viiendaks
Madis Kallas tõukas Birminghamis kuuli 14.61 ning tõusis sise-EM-i seitsmevõistluses 2493 punktiga viiendale kohale.
Pärast Kristjan Rahnu loobumist ainsa eesti mitmevõistlejana osalema jäänud Kallas tõukas esimesel katsel 13.83, kuid teisel katsel tuli 14.61. Kolmandal tõukel maandus kuul samuti 14 meetri joonest kaugemal, kuid tulemuseks jäi 14.28, vahendas sportnet.ee.
Kuulitõuke võitis võistluste liider Roman Šebrle 16.12-ga ning kolme alaga on tšehhil nüüd 2727 punkti. Aleksandr Pogorelovi kuul lendas peaaegu meeter vähem kui Šebrlel (15.21) ning venelasel on nüüd teisena 2652 punkti. Kolmandaks kerkis lätlane Janis Karlivans, kes 15.11 eest sai juurde 796 punkti ja kokku on tal nüüd 2544 punkti. Neljas on sakslane Jacob Minah 2524, viies Kallas 2493 ja kuues kuulis vaid 12.46-ga piirdunud valgevenelane Andrei Kravtšenko 2479 punktiga.

Kergejõustik: Kallas jagab kuuendat kohta
Mitmevõistleja Madis Kallas on Birminghami sise-MMil seistmevõistlusthästi alustanud, kogudes kahe alaga 1727 punkti.
Täna hommikul sai ta 60 m jooksus ajaks 7,07, hüppas kaugust 7.23 ning on kahe alaga kogunud 1727 punkti, teatas sportnet.ee.
Selle punktisummaga jagab eestlane 6.- 7. kohta tšehhi Josef Karasega. Kallase avakatse kaugushüppekastis oli 7.20, teisel tuli 6.96 ja kolmandal päeva parim 7.23.
Kaugushüppe võitis tšehh Roman Šebrle, kellele oleks esikoha andnud kõik kolm hüpet - 7.79, 7.67 ja 7.73. Valgevenelane Andrei Kravtšenko sai kirja 7.67 ja venelane Aleksandr Pogorelov 7.64.
Kahe ala järel on Šebrlel liidrina 1868 punkti, järgnevad Pogorelov 1849, Kravtšenko 1845, sakslane Jacobb Minah 1824, lätlane Janis Karlivans 1748 ning Kallas ja Karas 1727 punktiga.

Normaalmäe suusahüpped võitis poolakas Adam Malysz
Adam Malysz hüppas Sapporo MM-võistluste suusahüpete viimasel alal, normaalmäel, 102 meetrit, edestades konkurente tunduvalt.
29-aastase vuntsidega poolaka õhulend kandus mõlemal hüppel oluliselt kaugemale kui rivaalidel ja Malyszi ülekaal lõpuks oli 21,5 punkti, vahendas sportnet.ee.
Hõbemedali sai suurel mäel kulla võitnud Simon Amman, jättes pronksi Thomas Morgensternile.

Marek Niit pidi Birminghamis leppima 24. kohaga
Birminghamis toimuvatel sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel sai Marek Niit 60 meetri jooksus 6,87 sekundiga 28 sportlase seas 24. koha.
Valitseval juunioride 200 meetri maailmameister Niit jäi poolfinaalist 0,14 sekundi kaugusele, vahendas ETV Sport.

Kergejõustik: Madis Kallas jooksis Birminghamis hooaja parima tulemuse
Birminghamis toimuval kergejõustiku sise-EM-il jooksis Madis Kallas seitsmevõistluse avaalal, 60 m jooksus välja aja 7,07 ning jagas esimeses jooksus viiendat ja kuuendat kohta.
Tulemus on Kallase tänavuse sisehooaja parim, eelmine parim tulemus oli 25-aastasel mitmevõistlejal 7,10, vahendab sportnet.ee. Esimese jooksu võitis sakslane Jacob Minah (6,92) belglase Francois Gourmet (6,93) ees. Kolmanda koha sai venelane Aleksandr Pogorelov (7,01).
Pärast avaala jagab 858 punkti kogunud Kallas üldarvestuses seitsmendat ja kaheksandat kohta tšehhi Josef Karašiga. Võistlust juhib Minah (911 punkti), Gourmet (907 punkti) ning sakslase Dennis Leyckesi (886 punkti) ees. 2002. ja 2005. aastal seitsmevõistluse Euroopa meistriks kroonitud tšehh Roman Šebrle on pärast esimest ala 861 punktiga kuuendal kohal.

Ackermann tuli kahevõitluses neljandat korda maailmameistriks
29-aastane sakslane Ronny Ackermann tuli täna Sapporos neljandat korda kahevõitluse maailmameistriks.
Hõbemedali sai ameeriklane Bill Demong ning pronksi soomlane Anssi Koivurantat, teatas Sportnet.ee. 

Petter Northug: norralane kvaliteedimärgiga
Norra staarivabriku järjekordse kasvandiku Petter Northugi võimas hoog Sapporo MM-võistluste teatesõidu lõpus ähvardas noormehe suusarajalt lendu tõsta.
21-aastase Northugi spurt, mis tagas viikingitemaale neljanda järjestikuse 4 x 10 km sõidu maailmameistritiitli, ei jätnud teisena lõpetanud Venemaa ankrumehele Jevgeni Dementjevile ja pronksi pälvinud Rootsi teateviijale Anders Södergrenile vastuhakuvõimalust.
"Mis nüüd mina?! Eldar (Rønning) tegi alguses head tööd, Odd-Bjørni (Hjelmeset) seatud tempo kustutas teisel etapil sakslaste lootused ja Lars (Berger) sõitis kolmandas vahetuses muljetavaldavalt," jättis Northug enda panuse tagasihoidlikult varju..
Ometi tõusis paljude meelest just Northug teatesõidu kangelaseks. Kogenenumad rivaalid Dementjev ja Södergren piidlesid noore norralase hämmastavat käiguvahetust kui saamatud statistid, Shirahatayama suusastaadionile kogunenud vähesed pealtvaatajad jälgisid tema jõudemonstratsiooni ammulisui.

Maris Mägi: vahel tahetakse pilti teha, isegi kui Klüft kõrval
Maris Mägi püstitas kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Birminghamis 400 meetri jooksus võimsa Eesti rekordi ja sattus autogrammiküttide haardesse.
Pärast naiste esimest ringi ei tundunud Maris Mägil rõõmupeoks põhjust olevat: 19-aastane eestlanna kaotas neljale konkurendile tervelt kaheksa meetriga!
Oma tavapärase tugeva teise ringiga tõusis piiga kaasvõistlejatele kannule, kuid lõpetas siiski oma eeljooksu viimasena. Ent ometi: tabloo näitas hiilgavat Eesti rekordit - 53,16! Mägi päikselist tuju ei rikkunud ka see, et viimasena pääses 12 parema sekka poolfinaali 53,13 jooksnud venelanna Jelena Novikova ja eestlanna jäi esimesena ukse taha.
Klüftist populaarsem
"Ikka olen õnnelik rohkem, sest ma ju ei oodanud seda! Kahjutunne jõuab hiljem kohale. Peale jooksu mõtlesin küll, et kust oleks võinud need sajandikud saada," vadistas enda nimele kuulunud rahvusrekordist tervelt 46 sajandikku "maha saaginud" Mägi, kes tegi kaasa ka kahe aasta tagusel Madridi EM-il. "Kui Madridis oli tunne, et rahvast on nii palju ja mina olen nii väike, siis nüüd seda enam ei olnud. See on eriti lahe, et tegin 20 sajandikuga ära tüdrukule, kes suvel Pekingis juunioride MM-il võitis (horvaatlanna Danijela Grgic - toim)!"

Šmigun tõi naiste maratonilt Eestile MM-i parima koha
Sapporo MM-il täna sõidetud naiste 30 km klassikadistantsi ja suusakuninganna tiitli võitis soomlanna Virpi Kuitunen, Kristina Šmigun tuli kuuendale kohale.
Võistluse teist poolt kahekesi juhtinud Kuitunen ja norralanna Kristin Steira püsisid koos kuni viimaste meetriteni. Lõpuks kujunes Kuituneni eduks Steira ees 6,9 sekundit.
Kolmaski koht läks Norrale, pronksmedali saab 18-aastane Therese Johaug, kelle kaotus liidrile oli lõpujoonel 1.22, 8.
Neljandaks tuli Aino-Kaisa Saarinen, kes kaotas Kuitunnile 1.43, 0. Viies oli Petra Majdic (+2.17, 4).
Kristina Šmiguni kaotus parimale oli finišis 2.32, 2 ja see aeg andis Eestile Sapporo MM-il seni parima koha.
Stardinimekirjas oli täna 55 naist, eestlannasid nende seas üks.
Kuitunenil on see kolmas kord Sapporo MM-il kuldmedal saada, enne tänast võitu on tal ette näidata teatesprindi ning teatevõistluse võistkondlikud kuldmedalid.

Soome suusatajad lõpuks kullasoonel
Soome naissuusatajad haarasid kuus aastat pärast Lahti MM-i liidriohjad. Virpi Kuitunen juhib MK-sarja, võitis Tour de Ski ning teenis MM-il kaks kulda ja pronksi.
Kuid 30-aastane soomlanna hoiab tagasihoidlikku joont ega rõkka rõõmust. Koondise liidri asemel jagab intervjuusid vasemale ja paremale norralane Magnar Dalen, kes asus sügisel Soome koondise peatreeneriks.
"Virpi on aastaid tugevasti harjutanud ja nopib nüüd vilju," lausus Dalen. "Ta tahab ka 30 km klassikasõidus medalit. Samas olen Virpi etteastete kõrval üllatunud, et Marit Bjørgen ja Kristina Šmigun on kehvas vormis. Võib-olla suudab Kristina teha 30 km distantsil ühe hea etteaste."
Soomlaste viimane MM-kuld pärines Lahtist. Teatesõidu võitsid soomlannad viimati1978. ja 1989. aasta MM-il.
Kuitunen, Riitta-Liisa Roponen, Aino-Kaisa Saarinen ja Pirjo Manninen kuulusid võistkonna tuumikusse ka eelmisel kolmel hooajal. Kõik pidasid muutuste arhitektiks Daleni, kes tõi väikeste nippidega sportlaste eluolusse värskendust. "Kui enne kuulus koondisesse üksikuid häid suusatajad, siis Dalen suhtub kõikidesse võrdselt ja tema tulekul tekkis tiimitunne," lausus Roponen.

Köögi Komando käis Kristjanil ja Kristiinel külas
Kadriorus Vase ja Faehlmanni tänava nurgal asuvasse créperie'sse astudes tekib kohe väga hubane tunne, nagu oleks läinud külla oma lemmikutest perekonnatuttavatele, tunnustab Köögi Komando.
Enamik söögilaudu jääb suure antiikkapi taha, kust võetakse külalistele klaase, millesse kallatakse kurgikoorte ja apelsiniviiludega maitsestatud vett. Sellest vasakul on puidust nikerdustega serveerimiskäru ning paremal pool ukse kõrval raamatute ja ajalehtede-ajakirjade riiul. Eriti teretulnud tunde annab külalistele avatud köök, mis asub leti taga, just nagu moodsamates kodudeski. Muidugi, vaevalt et päris igas kodus asub kaks suurt ümmargust raudplaati, millel kreppe ja galette valmistada.
Tallinn, Vase 14
Avatud E 17-22 T-L 12-22
Külluslik menüü
Köögi Komandot hoiatati juba ette, et portsjonid on seal suured. Olles professionaalsed toitujad, mis ametiga paratamatult kaasa käib, olime siiski väheke skeptilised. Hinnadki menüül ei viidanud just suurtele toidukuhjadele taldrikul. Tõsi, galetid on lapikud ja salat tuuakse hoopis kausjas taldrikus, kuid hinna ja kvaliteedi suhe on üks Tallinna paremaid. Väikse koha kohta on neil ka üllatavalt pikk menüü, mis tuleneb ilmselt sellest, et koostisosi osatakse erinevalt ja oskuslikult kokku segada, luues nii palju eri toite. Valiku lihtsustamiseks on söögikoht menüüs omapoolsed soovitused punaste südametega ära märgistanud. Sellest tähisest lähtuvalt tellitud galett veiseliha ja veinikastmega (98) oli hõrgutav ja külluslik, heast välimusest rääkimata. Lisaks pehmetele fileetükkidele leidus kuiva krepi sees õrnalt küpsetatud porrulauku ja tomatit.

Parteid lubavad kodanikeühendustele suuremat kaasamist ja rohkem raha
Jaanuaris avaldas Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit (EMSL) vabaühenduste manifesti, milles tutvustati valitsusväliste organisatsioonide ootusi homme valitavale riigikogu koosseisule. Kodanikuühiskonna arendamisel on Eestil läänepoolsete riikidega võrreldes veel tublisti arenguruumi, kirjutab Kaarel Kressa.

Marat Gelman võitleb kunstiga natsionalismi vastu
Galerii ja Siniste Ninade tõttu ületas Gelman (ta eelistab viimasel ajal oma perekonnanime kirjutada Guelman, aga rohkem on ta tuntud ikka kui Gelman) eelmisel sügisel kaks korda järjest ka Eesti ajalehtede uudisekünnise.
Kõigepealt pidas toll Moskvas Šeremetjevo lennuväljal kinni ühe Briti kollektsionääri, kellelt võeti ära seitse pilti seeriast "Poliitilised tantsud", millel olid peaaegu alasti kujutatud Venemaa president Vladimir Putin, Ameerika Ühendriikide president George Bush ja maailma esiterroristiks nimetatav Osama bin Laden. Piltide autorid olid just Sinised Ninad ja pildid olid ostetud Marat Gelmani galeriist.
Päev hiljem ründasid umbes kümme ühtemoodi riietatud noort meest Gelmani galeriid ning hävitasid seal eksponeeritud Gruusia kunstniku Aleksandr Džikia tööd. Samal ajal galeriis viibinud Gelman peksti läbi. Venemaal käis parasjagu võimude soositud grusiinide tagakiusamise kampaania.

Mida teeks tulevane kultuuriminister 500 miljoni kooniga? 
Homme on valimised. Andres Keil palus suuremate erakondade kultuurispetsialistidel (kultuuriministri kandidaatidel) vastata mõnedele lihtsatele, ent põhjapanevatele küsimustele. Minge valima, sest kes ei vali, on neli aastat hääletu!
Raivo Palmaru
Keskerakond
Mis on pikas perspektiivis suurimad ohud eesti keele ja rahvuskultuuri säilimisele? Mis samme astuksite praegu, et neid ohte minimeerida?
Suurim oht eesti keele ja rahvuskultuuri säilimisele on mõistagi demograafiline. Selle lahendused ei ole kultuuripoliitilised. Omaette küsimus on rahvuskultuuri kvaliteet. Olen seda meelt, et Eesti suurim arengutakistus on kultuuriline. Eeskätt kultuur, mitte poliitika määrab ära ühiskonna edukuse.
Nüüdisaegses ühiskonnas on kultuur põhiliselt meedia vahendatud, mistõttu me tegutseme meediakultuuri kontekstis. Sestap on eesti kultuuri üks põhiprobleeme meedia nüüdisajastamine.

Professor Ülo Langel
Vähile ja rasketele närvisüsteemi haigustele ravi leidmise nimel töötav Ülo Langel tõdeb intervjuus Riho Laurisaarele, et teaduse tohutule arengule vaatamata on raskete haiguste ravimisel ikka veel pikk tee käia. Selle maratoni ühte lõiku hakatakse jooksma Tartus.
Allikas: Horisont

Lääne-Virumaal võitis valimised napilt Keskerakond
Lääne-Viru maakonnas võitis parlamendivalimised napilt Keskerakond.
Keskerakond kogus Lääne-Viru ringkonnas 25,7 protsendi valijate hääled. Järgnes Reformierakond 24,1 protsendiga.
IRL sai 17,7, SDE 14,3, Rahvaliit 9,2 ja Rohelised 6,9 protsenti häältest.
Kõige vähem hääli - 21 - sai maakonnas Vasakpartei.
Kokku osales Lääne-Virumaal valimistel 27 647 inimest. Keskerakond sai neist 7100 häält.
Lääne-Virumaal pääseb riigikokku 6 inimest.

Laar: konkureerisin Edgariga hea meelega
Mart Laar, kes kandideeris Tallinnas Lasnamäel, ütles, et kandideeris hea meelega Edgar Savisaarega kõrvuti.
Mart Laar ütles Valimisstuudios, et tuttavad ennustasid talle kadu või hävingut, kuna ta kandideeris Lasnamäel kõrvuti Edgar Savisaarega.
"Edgariga on alati hea debateerida ja konkureerida, seega tegin seda hea meelega," ütles Laar.
Tulemus on Laari hinnangul oluliselt parem, kui ta oskas oodata ja risk, mille ta võttis, tasus ennast ära.
Koalitsiooni Keskerakonnaga Laari sõnul IRL pigem ei teeks, kuna nende valimisprogrammid on liiga erinevad.

Politoloog: koalitsioon ei püsi üle 2,5 aasta
Politoloog Rein Toomla hinnangul on Eesti parlament olnud ja jääb niivõrd killustatuks, et üle kahe ja poole aasta ei peaks vastu ükski koalitsioon.
"Milline valitsus ka ei tuleks, võiks ta rahvusvaheliste mõõdikute andmetel püsida 2,5 aastat. Meeldib see meile või mitte, aga meie parlament on uskumatult killustatud, kus otsuste tegemine on äärmiselt keeruline," ütles Toomla ETV valimissaates.
Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul oleks üsna pentsik, kui valimised võitev Reformierakond ei üritaks esmalt teha maailmavaatelist koalitsiooni.
"Isamaa ja Res Publica Liidu kõrval on ka kolm võimalikku väiksemat partnerit, kes üritaksid samuti kindlasti valitsusse pääseda," märkis Kivirähk.

Reformierakond teeb pigem koalitsiooni IRL-ga
Andrus Ansipi sõnul teevad nad pigem koalitsiooni Isamaa ja Res Publica liidu kui Keskerakonnaga, kuna neil on rohkem ühiseid programmilisi seisukohti.
Ansipi ütles ETV Valimisstuudios, et koalitsiooniläbirääkimised ei saa olema lihtsad ja mõnusad, vaid keerulised. Ka tema sõnul hakkavad koalitsiooniläbirääkimised juba täna öösel ja kestavad ilmselt kuu aega.
Tema hinnangul on paremerakonnad saavutanud neil valimistel juba kaaluka võidu.
Ansipi hinnangul on inimesed ära hirmutatud Keskerakonna palgareformist, mis seletab ka Reformierakonna edu.

E-valimised võitis Reformierakond
E-valimistel sai üle kolmandiku häältest Reformierakond, kellele järgnes Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Reformierakond sai 34,5% häältest, Isamaa ja Res Publica liit 26,7%, SDE 13,3%, kirjutab ETV24.
Järgnesid Rohelised 10,7 protsendiga, Keskerakond 9,1 protsendiga, Rahvaliit 3,6 protsendiga ja, kristlikud demokraadid 1,1 protsendiga. Teised erakonnad ja üksikkandidaadid said 0,4% häältest või vähem.
E-valimistel hääletas kokku 30 243 inimest, ehk 3,4%. Kokku valiti 51 riigis.

Savisaar: valimisläbirääkimised algavad juba täna öösel
Edgar Savisaare arvates ei oodata koalitsiooniläbirääkimiste puhul ära homset hommikut ja kõik alustavad kõigiga läbirääkimisi juba täna öösel.
Savisaar ei tahtnud valimisstuudios spekuleerida selle üle, kes kellega koalitsiooni moodustab ega ka kommenteerida, kas Keskerakond alustab läbirääkimisi Reformierakonnaga.
Samuti ei soovinud ta ennustada, kellele president Toomas-Hendrik Ilves teeb ettepaneku hakata peaministriks.
"Peamine eesmärk on, milline on Eesti tulevik, mitte kes saab peaministriks," ütles Savisaar.

Tartus võitis ootuspäraselt Reformierakond
Tartu linnas võitis riigikogu valimised ülivõimsalt Reformierakond, kellele järgneb Isamaa ja Res Publica Liit.
Reformierakond sai kokku 34,5 protsenti häältest ja Isamaa ja Res Publica Liit 21,2 protsenti. Neile järgneb Keskerakond 17,1 ning Sotsiaaldemokraadid 13,4 protsendiga.
Viiendaks tõusis Erakond Eestimaa Rohelised, neile järgneb Rahvaliit.
Kristlikel Demokraatidel on 1,2 protsenti häältest ning Konstitutsioonierakonnal 0,5. Vasakpartei sai 0,2 protsenti, samamoodi ka Vene Erakond Eestis.
Iseseisvuspartei ja ükskikkandidaadid jäid Tartus häälteta.
Hääletamas käis 41 391 inimest.

Tartu maakonnas võitis Reformierakond
Tartu maakonnas sai riigikogu valimistel enim hääli Reformierakond, kellele järgnes Keskerakond.
Reformierakond sai 28,2 protsenti häältest ja Keskerakond 20,5 protsenti. Neile järgneb Rahvaliit 17,5 ning Isamaa ja Res Publica Liit 17,1 protsendiga.
Viiendale kohale kerkisid Sotsiaaldemokraadid, neile järgneb Erakond Eestimaa Rohelised.
Kristlikud Demokraadid said 1,5 protsenti häältest ning Konstitutsioonierakond 1 protsendi. Iseseisvusparteil on 0,2, Vene Erakonnal Eestis 0,1 ning Vasakparteil samuti 0,1 protsenti häältest. Üksikkandidaatidele tuli 0,8 protsenti häältest.
Kokku hääletas 21 651 inimest.

Jõgeva maakonnas võitis ülivõimsalt Rahvaliit
Jõgeva maakonnas sai riigikogu valimistel enim hääli Rahvaliit, kellele järgneb Keskerakond.
Rahvaliit sai 30,2 protsenti häältest ja Keskerakond 23,9 protsenti. Neile järgneb Reformierakond 18,7 ning Isamaa ja Res Publica Liit 12,7 protsendiga.
Viiendaks jäid Sotsiaaldemokraadid, edasi tuleb Erakond Eestimaa Rohelised.
Konstitutsioonierakond sai 0,8 protsenti häältest ning samuti ka Kristlikud Demokraadid. Iseseisvusparteil ja üksikkandidaatidel on 0,2 protsenti häältest. Vene Erakond Eestis ja Vasakpartei pidid leppima 0,1 protsendiga.
Kokku oli hääletanuid 16 781.

Hiiu maakonnas võitsid sotsid
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel võitis riigikogu valimised Hiiu maakonnas Sotsiaaldemokraatlik erakond.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 26,8 protsenti häältest, Reformierakond sai 22,3 ja Rahvaliit 15,2 protsenti häältest.
Keskerakond sai 14,0 ja Isamaa ja Res Publica Liit 13,0 protsenti häältest. Rohelised said hiidlastelt 5,9 protsenti häältest.
Kristlikel Demokraadid said 2,8 protsenti häältest ning Iseseisvuspartei sai 0,1 protsenti häältest. Konstitutsioonierakond, Vene Erakond Eestis, Vasakpartei ja üksikkandidaadid ei saanud ühtegi häält.
Hiiu maakonnas loeti kokku 4737 häält.

Ansip sai riigikogu valimistel üle 22 000 hääle
Riigikogu valimistest osavõtjad andsid Reformierakonna esimehele Andrus Ansipile enam kui 22 000 häält.
Andrus Ansip sai kokku 22 556 valija toetuse, mis on Eesti valimiste rekord. Järgnes Keskerakonna liider Edgar Savisaar 18 013 häälega.
Kolmandal kohal oli Laine Jänes 9311 häälega ja neljandal Mart Laar 9252 häälega.
Järgnesid Urmas Paet, Vilja Savisaar ja Keit Pentus.

Viljandi maakonnas võitis Reformierakond
Viljandi maakonnas võitis riigikogu valimised Reformierakond, kellele järgneb kohe Keskerakond.
Reformierakond sai 27 protsenti häältest ja Keskerakond 21,7 protsenti. Neile järgneb Isamaa ja Res Publica Liit 18,6 ning Rahvaliit 11,9 protsendiga.
Viiendale kohale jäid pidama Sotsiaaldemokraadid, kuuendaks Erakond Eestimaa Rohelised.
Kristlikud Demokraadid said 1,3 ning Vasakpartei 0,2 protsenti häältest. Konstitutsioonierakonnal ja Iseseisvusparteil on 0,1 protsenti häältest.
Kokku hääletas 24 628 inimest.

Lääne maakonnas võitis valimised Reformierakond
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel võitis riigikogu valimised Lääne maakonnas Reformierakond.
Reformierakond sai Lääne maakonnas kokku 31,5 protsenti häältest, Keskerakond sai 21,3 protsenti ning. Isamaa ja Res Publica Liit on saanud 16,4 protsenti häältest.
Sotsiaaldemokraadid said Lääne maakonnas 11,8 protsenti häältest, Rohelised 10,1 ning Rahvaliit 5,0 protsenti häältest.
Kristlikud Demokraadid said 3,4 protsenti, Iseseisvuspartei 0,3 protsenti, Vasakpartei said 0,1, Vene Erakond Eestis 0,1, Konstitutsioonierakond 0,1 protsenti ning üksikkandidaadid said 0 protsenti häältest.
Lääne maakonnas loeti kokku 11702 häält.

Saare maakonnas võitis Reformierakond
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel võitis riigikogu valimised Saare maakonnas Reformierakond.
Reformierakond sai Saare maakonnas 34,0 protsenti häältest, Keskerakond 23,1 ja Isamaa ja Res Publica Liit 13,3 protsenti häältest. Rahvaliit sai 10,5 ning Sotsiaaldemokraadid 7,3 protsenti. Rohelised said saarlastelt 6 protsenti häältest.
Saare maakonnas loeti kokku 15878 häält.

Järva maakonnas võitis Reformierakond
Järva maakonnas võitis riigikogu valimised Reformierakond, kellele järgnes Keskerakond.
Reformierakond sai 25 protsenti häältest ja Keskerakond 23,1 protsenti. Neile järgnevad sotsiaaldemokraadid 18 ning Isamaa ja Res Publica Liit 16,7 protsendiga.
Viies koht jäi Rahvaliidule, edasi tuleb Erakond Eestimaa Rohelised.
Kristlikud Demokraadid said 1,5, Iseseisvuspartei 0,2 ning Vasakpartei samuti 0,2 protsenti häältest. Vene Erakond Eestis sai 0,1 protsendi valijate hääled.
Konstitutsioonierakond ja üksikkandidaanid jäid Järvamaal häälteta.
Kokku oli hääletanuid 15 434.

Rapla maakonnas võitis valimised Reformierakond
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel võitis riigikogu valimised Rapla maakonnas Reformierakond.
Reformierakond sai Rapla maakonnas kokku 35,1 protsenti häältest, järgnes Keskerakond 18,6 ja Isamaa ja Res Publica Liit 17,2 protsendiga. Sotsiaaldemokraadid said kokku 9,2 protsenti häältest, rohelised said 9,6 ning Rahvaliit 7,7 protsenti häältest.
Kristlikud Demokraadid said 1,9 protsenti, Iseseisvuspartei 0,3 protsenti, Konstitutsioonierakond 0,1 protsenti Vasakpartei 0,1, Vene Erakond Eestis 0,1 ning üksikkandidaadid said 0,2 protsenti häältest.
Rapla maakonnas loeti kokku 16729 häält.

Harju maakonnas juhib ülekaalukalt Reformierakond
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel juhib riigikogu valimisi Harju maakonnas ülekaalukalt Reformierakond.
Kella 21 seisuga on Reformierakond Harju maakonnas kogunud 35,8 protsenti häältest. Järgneb Isamaa ja Res Publica Liit 20,5 protsendiga, Keskerakond on saanud 15,8 ning Rohelised 10,6 protsenti häältest.
Harju maakonnas on loetud hääli kokku 8310.

Ida-Virumaal tuli Keskerakonnale ülekaalukas võit
Ida-Virumaal võitis riigikogu valimised ülekaalukalt Keskerakond.
Keskerakond kogus maakonnas koguni 55,2 protsenti häältest. Reformierakonnal oli 15,4 ja Rahvaliidul 8,9 protsenti häältest.
Neljas oli IRL 8,4 protsendiga.
Ida-Virumaal pääseb riigikokku kaheksa ja Lääne-Virumaalt kuus inimest. Kokku osales Ida-Virumaal valimistel 34 865 inimest.

Hääletamas käis 61% hääleõiguslikest
Kell 20.00 suleti kõik valimisjaoskonnad ning lõppesid XI riigikogu valimised. Hääletamas käis 61 protsenti hääleõiguslikest elanikest.
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel käis hääletamas 546 139 hääleõiguslikku kodanikku, valimisõigus oleks olnud kokku 887 656 inimesel. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Tallinnas (65,8 %), kõige väiksem Ida-Virumaal (52,2 %).
Täna keskpäevaks oli hääletamas käinud 32,3% valijate üldarvust. Kella 16-ks oli see arv tõusnud 50,6 -ni.
Eelmistel riigikogu valimistel 2003. aastal käis kokku hääletamas 58,2% Eesti kodanikest. Kõige suurem valimisprotsent - 64 - oli Tallinnas ning kõige madalam - 52 - Ida-Virumaal.
1999. aastal hääletas 57,4%, 1995. aastal 69,1% ning 1992. aastal 67,8%.

Ligi arvab, et tema oleks parim kaitseminister
Reformierakondlasest kaitseminister Jürgen Ligi just tagasihoidlikkusega ei hiilga - oma blogis vaeb ta võimalikke kaitseministrikandidaate ja leiab, et "parim kandidaat on Reformierakonnal".
"Teistest lepiksin vaid sotsidega. Küllap see oleks Mikser, kes välisdimensioonis oleks lausa väga hea. Süsteemi korrastmine pole paraku kaugeltki lõppenud, seepärast kardan tema puhul sinna mõõtmesse ka ära põgenemist," kirjutas Ligi.
Keskerakonna kaitseministri kandidaadi Aivar Riisalu kohta arvab Ligi, et too meeldiks miljonitele meil ja idas. "Naljana hea. Lahe sell. Aga poliitikuna täiesti pretensioonitu."
Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaate Ligi ei seedi. "Ei ühtki poliitikakogemusega nime. Kõuts on esinumber, aga tema jaoks on viinamarjad juba hapud. /…/ Erik Reinhold lahkus Kõutsi kinnitusel kaitsejõududest hariduse puudumise tõttu, mis ei lasknuks 2008. seal enam niikuinii jätkata. Ise väitis, et Eesti kaitsepoliitika ei sobi talle. IRL-ile sobib, seepärast ei saa sobida selline mees."

Tartus on valimisaktiivsus tavapärasest kõrgem
Tartu oli täna kella neljase seisuga käinud valimas 51 protsenti valijatest, mis on rohkem kui tavaliselt kogu päeva jooksul.
Kõige vähem käiakse Tartus valimas jaoskonnas number kaks, kus käivad valimas tudengid, kes seal ümber ühiselamutes elavad, vahendab Aktuaalne kaamera.
Teise valimisjaoskonna komisjoni esimehe Livia Kanguri sõnul käivad tudengid ikkagi valimas ja paljud neist hääletasid ilmselt elektrooniliselt. E-hääletamise võimalust oli kasutanud 961 inimest.
Kanguri arvates käisid ilmselt paljud tudengid valimas jaoskonnas number 14, mis asub Tartu kaubamajas, kuna see oli mugav.
Samas on professorite linnaosa Tähtvere ka sellel aastal olnud kõige aktiivsem.

Narvas tahtsid mittekodanikud valima minna
Valimispäeval sai Narva valimisjaoskondades peamiseks probleemiks see, et kohale ilmus rida Venemaa kodanikke või siis kodakonduseta isikuid, ks avaldasid soovi valimistel osaleda.
Külastatud viies valimisjaoskonnas oli kõikjal probleeme selliste isikutega. Keskmiselt oli kella neljaks igas Narva valimisjaoskonnas käinud kümmekond valimisõiguseta isikut, kes soovisid valimistel siiski osaleda.
Oma soovi põhjendasid nad sellega, et olid valimiseelsetel päevadel saanud posti teel nimelist valimisreklaami. Ükski valimisõiguseta isik, kes jaoskonnast tagasi saadeti, mingit protesti ei avaldanud.
Erinevate vaatlejate hinnangul võib Narva valimiskastidesse jõua ka üksjagu protestihääli, mis seotud pronkssõduri ümber tekkinud poleemikaga.
Tavapäraselt on protestihäälte puhul tegemist valimiskasti lastud rikutud või tühjade sedelitega.

Valimisi jälgib ligi 70 välisvaatlejat
Riigikogu valimisi on Eestisse vaatlema tulnud erinevatest riikidest ligi 70 vaatlejat.
Peamiselt huvitavad välisvaatlejaid Eesti kogemused demokraatlike valimiste korraldamise osas ning välismeedias palju kajastatud e-valimiste läbiviimine, vahendas Vabariigi valimiskomisjon.
"Suure delegatsiooniga on saabunud Leedu keskvalimiskomisjoni liikmed," ütles Riigikogu ametnik Priit Vinkel Eesti Päevaleht Online'ile. "Veel on vaatlejaid Lätist, USAst, Moldaaviast, Austriast, Šveitsist, Itaaliast ja teistest riikidest," ütles Vinkel. Rahvusvahelistest organisatsioonidest on esindatud OSCE vaatlejad.
Välisvaatlejad külastavad peamiselt Tallinna ning linna läheduses asuvaid valimisjaoskondi.

Võrumaa vaatleja esitas valimiskomisjonile kaebuse
Riigikogu valimistega seoses oli pühapäeva pärastlõunaks valimiskomisjonile kaebuse esitanud vaid üks sisevaatleja, sedagi seoses eelvalimistega.
Võrumaa eelvalimiste sisevaatleja esitas kaebuse selle kohta, et eelvalimiste ajal võttis Lasva valimiskomisjoni asendusliige valimiskomisjoni tööst osa, teatas Vabariigi valimiskomisjon.
Võrumaa Teataja andmeil nõuab Lasva eelvalimiste vaatleja Ain Lõiv valla teise valimisjaoskonna esimehe Anne-Ly Rebase ja komisjoni asendusliikme Arno Kirsimäe volituste peatamist, väites, et Kirsimägi osales eelvalimispäevadel komisjoni töös ebaseaduslikult ja komisjoni esimees lasi sellel kõigel sündida.
Lõivu hinnangul ei olnud Kirsimäe saamine jaoskonnakomisjoni asendusliikmeks seaduspärane, sest sisuliselt ei asendanud ta kedagi, vaid asus tööle komisjoni kaheksanda liikmena. Kehtestatud kord näeb aga ette komisjoni koosseisuks seitse liiget. Protokollist ei selgu ka, miks Kirsimägi üldse asendusliikmena töösse kaasati.

Välismeedia: Eesti valimised võidab praegune koalitsioon
Lisaks e-hääletamise kiitmisele, avaldasid Le Monde ja BBC arvamust, et täna toimuvate riigikogu valimiste tõenäoliseks võitjaks on praegu valitsev koalitsioon.
Valimiste lõpptulemus ei tekita inimestes huvi - praegu võimul oleval koalitsioonil on suured võimalused tagasivalituks osutuda, vahendab Le Monde Prantsuse infoagentuuri Afp.
Ka BBC peab valimiste võitjaks peaminister Andrus Ansipi parteid. Korrespondent Laura Sheeter arvas, et juhul kui valimised võidavad kaks praegusesse koalitsiooni juhtivat parteid, kes mõlemad edastasid üksteise suhtes vastupidiseid lubadusi, võib uus valitsus osutuda väga erinevaks, sõltudes sellest, milline partei kogub enam hääli.
Eesti on esimene riik, kus on kasutusele võetud e-hääletamine. See tõotab endast lõppu vajadusele minna lund ja külma ilma trotsides valimisosakonda hääletama. E-hääletada sai kui kolmapäevani. Need, kes seda ei teinud, peavad täna traditsooniliselt valimisjaoskonda minema.

Täna toimuvad riigikogu valimised
Täna kella 9-20 on üle Eesti avatud valimisjaoskonnad, kus saab anda oma hääle XI riigikogu valimiste kasuks.
Hääletada on võimalik vaid elukohajärgses valimisjaoskonnas. Samal ajal toimub ka kodus hääletamine.
Kui valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa oma valikut teha hääletusruumis, võib ta taotleda valimisvõimalust kodus. Selleks tuleb esitada oma elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile kirjalik taotlus hiljemalt täna kella 16-ni.
Valimisringkondi on 12, mille mandaadid jagunevad järgmiselt:
Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa - 8 mandaati;
Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa - 11 mandaati;

Pärnumaal saatis edu Reformierakonda
Pärnu maakonnas oli riigikogu valimistel võidukas Reformierakond, kelle järgneb Keskerakond.
Reformierakonna poolt hääletas Pärnumaal 27.7 protsenti, Keskerakonna poolt 23.0 protsenti ning Isamaa ja Res Publica Liidu poolt 19.1 protsenti valijatest. Neile järgnevad Sotsiaaldemokraadid 10.8 protsendiga, Rahvaliit 8.4 protsendiga ning Rohelised 8.1 protsendiga häältest.
Kristlikud Demokraadid said Pärnumaal 1.4 protsenti, Iseseisvuspartei 0.6 protsenti, Konstitutsioonierakond 0.4 protsenti, üksikkandidaadid 0.2 protsenti, Vene Erakond Eestis 0,2 protsenti ning Vasakpartei 0.1 protsenti häältest. Pärnumaal käis hääletamas 37 643 inimest.

Valgamaal oli võidukas Keskerakond
Valgamaal võitis valimised Keskerakond, kellele järgneb Reformierakond.
Keskerakond kogus Valgamaal 26.3 protsenti, Reformierakond 22.6 protsenti ning Rahvaliit 18.5 protsenti häältest. Neile järgnevad Isamaa ja Res Publica Liit 13.5 protsendiga, Sotsiaaldemokraadid 12.1 protsendiga ning Rohelised 4.7 protsendiga häältest.
Kristlikud Demokraadid on Valgamaal saanud 1,5 protsenti valijate häältest. Konstitutsioonipartei ning Iseseisvuspartei 0,3 protsenti häältest. Vasakparteid ning Vene Erakonda Eestis soosisid 0,1 protsenti hääletajatest. Kokku käis hääletamas 13 174 inimest.

Võrumaal oli edukaim Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Võrumaal oli võidukas Sotsiaademoraatlik Erakond, kellele järgnes Reformierakond
Sotside said Võrumaal 24.4 protsenti, Reformierakond 22.1 protsenti ning Keskerakonnal 18.2 protsenti häältest. Järgmised kolm erakonda on Isamaa ja Res Publica Liit 18.0 protsendiga, Rahvaliit 10 protsendi ning Rohelised 5 protsendiga.
Kristlikel demokraatidel on Võrumaal 1.7 protsendiline ning Iseseisvusparteil 0,3 protsendiline toetus. Konstitutsioonierakond ning Vasakpartei said mõlemad 0,1 protsenti häältest. Võru maakonna käis hääletamas 17 036 inimest.

Põlvamaal toetati kõige rohkem Reformierakonda
Põlvamaal oli võidukas Reformierakond, kellele järgneb Keskerakond.
Reformierakond kogus 28.9 protsenti, Keskerakond 24.5 protsenti ning Rahvaliit 15.1 protsenti häältest. Kolm järgmist erakonda on Sotsiaaldemokraadid 15.0 protsendiga, Isamaa ja Res Publica Liit 9.2 protsendiga ning Rohelised 5.4 protsendiga häältest.
Kristlikel Demokraatidel on 1.1 protsenti, Konstitutsioonierakonnal 0.4 protsenti, Iseseisvusparteil 0.3 protsenti ning Vasakpartei 0.1 protsenti häältest. Kokku käis Põlvamaal hääletamas 14 303 kodanikku.

Politsei registreeris kolm valimistega seotud vahejuhtumit
Korravalvurite poole pöörduti Põhja, Lääne ja Ida politseiprefektuuris kõikides ühel korral.
Pärnumaal Häädemeestes Treimanni külas keeldus üks kodanik oma valimissedelit hääletuskasti panemast ning väljus sellega valimisjaoskonna ruumidest. Kohale saabunud politsei lahendas olukorra.
Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Järvajõe bussipeatuses oli üleval Keskerakonna kandidaadi valimisplakat. Kohalik konstaabel registreeris juhtumi, kuid kas ka väärteomenetlus alustatakse ei ole veel teada.
Tallinnas Nõmmel tekkis valimisjaoskonna turvatöötajal kahel meesterahvaga füüsiline konflikt. Vahejuhtumi asjaolusid selgitab politsei.
Lõuna prefektuuri kohta praegu andmed veel puuduvad.

Tallinnas võitis valimised Keskerakond
Esimeses ja kolmandas ringkonnas juhib kella 23: 10 seisuga Keskerakond, kolmandas ringkonnas juhib endiselt Reformierakond.
Valimisringkonnas number üks, mis hõlmab Haabersti linnaosa, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa, võitis 33,3 protsendiga Keskerakond. Järgnesid Reformierakond 24,8 ja IRL 19,6 protsendiga. Neljandale kohale jäid sotsiaaldemokraadid 9,4% ja viiendale kohale rohelised 7,2 protsendiga.
Teises valimisringkonnas, mis hõlmab Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa, võitis oodatult Keskerakond 38,9 protsendiga. Järgnes Reformierakond 21,2% häältega ja kolmandale kohale jäi IRL 20 protsendiga. Neljandale kohale jäid sotsiaaldemokraadid 7,7% ja viiendale kohale rohelised 6,5% häältega.
Kolmandas valimisringkonnas, mis hõlmab Mustamäe ja Nõmme linnaosa võitis ülekaalukalt Reformierakond 32,6 protsendiga, järgnes Keskerakond 24,7 ja IRL 19,2 protsendiga. Neljandale kohale jäid jällegi sotsiaaldemokraadid 10,2 ja viiendale kohale rohelised 7,8 protsendiga.

2007. aasta riigikogu valimised võitis Reformierakond
Riigikogu valimistel anti kokku 550 311 häält, millest suurima osa kogus endale Reformierakond.
Reformierakond sai kokku 153 060 häält ehk 27,8 protsenti häältest. Keskerakond kogus 26,1 ja Isamaa ja Res Publica Liit 17,9 protsenti häältest.
Neljandaks tulnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 10,6 protsendi valijate toetuse. Järgnesid Rohelised ja Rahvaliit kumbki 7,1 protsendiga. Rohelised edestasid siiski Rahvaliitu 1094 häälega.
Reformierakond saab riigikogus 31 mandaati, Keskerakond 29, IRL 19, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10, Rahvaliit 6 ning Rohelised samuti 6 mandaati.
Kehtetuid sedeleid luges valimiskomisjon kokku 5172.

Valimas on käinud üle poole valijatest
Täna pärastlõunal kella 16.00 oli koos eelhääletanutega valimas käinud 453 150 (50,6 %) hääleõiguslikku kodanikku.
Kõige suurem oli valimisaktiivsus Harjumaal, kus on valimas käinud 54,2 % kodanikest, teatas Vabariigi Valimiskomisjon.
Endiselt oli kõige väiksem valimisaktiivsus Ida-Virumaal, kus käis valimas 43,3 % hääleõiguslikest kodanikest.
Pärastlõunaks käis hääletamas 453 150 valijat
2003.a. Riigikogu valimistel oli kella 16.00-ks käinud hääletamas 47,5 % valijatest.
Oma häält saab elukohajärgses valimisjaoskonnas anda kuni kella kaheksani õhtul.

Toomas Hendrik Ilves - Newyorklane Eestis
Tuntud Prantsuse ajaleht Le Monde avaldas põhjaliku persooniloo president Toomas Hendrik Ilvesest ning tema ambitsioonidest väikese Eesti presidendina.
President Toomas Hendrik Ilves arutas Kadrioru lossis koos välisajakirjanikega Eesti, Euroopa Liidu ja teiste riikidega seotud asju, kirjutab Le Monde.
Vastuseks ühele Maroko ajakirjanikule, kes küsis, milline on Eesti seisukoht Sahara küsimuses, ei osanud Ilves öelda muud kui seda, et Eestil puudub selles asjas oma arvamus. Palju räägiti ka Euroopa Liidust ja sellest, kuivõrd oluline see väikesele sovjetiloori alt vabaneda soovivale Eestile oli.
Eesti välispoliitikainstituudi direktor Andres Kasekampi sõnul arvab New Jersey's üleskasvanud Ilves, et ta võib rääkida, mida soovib, sest presidendina ei ole tal suurt võimu.
2006. aasta sügisel presidendiks valitud Ilvesele heidetakse ette, et ta ei ole "päris" eestlane ning ei mõista Eestis toimuvat. See on vaid osaliselt tõsi. Kuigi Ilves, kelle eestlastest vanemad põgenesid Teise maailma sõjal Eestist Ameerikasse, kasvas üles välismaal, on ta piisavalt näinud ka nõukogudeaegset Eestit, viibides esimest korda kodumaa pinnal 1984. aastal. Sellest ajast on tal ehe ning vaevaline mälestus: "Kohutav, räpane, rusuv, allasurutud inimesed, miski ei liigu," meenutab Ilves välisajakirjanikele.

Narva lahes reostust ei ole
Eile hommikul Narva jõest avastatud reostuse levik Narva lahel ei olnud märkimisväärne, kuid jões on veel õhukesi reostuslaike.
Piirivalvurid ei avastanud tänahommikusel seiresõidul Narva lahelt merereostust, teatas piirivalveameti avalike suhete juht Riin Kiik. Ka Vene piirivalve kinnitas, et ei tuvastanud merel õlilaike.
Kuna õlilaikude kiht oli väga õhuke, on need ilmselt aurustunud. Keskkonnakaitseinspektorid avastasid jõe Narvast mere poole kulgeval lõigul veel üksikuid reostuslaike.Osa reostusest on rüsijäässe kinni jäänud ning seda võib hiljem veel jää alt välja tulla. Eesti rannikut kaitses reostuse eest merele ulatuv jää.
Inspektorid võtsid reostusest mitmed proovid, mille tulemused selguvad mõne päeva pärast.
Tõenäoliselt põhjustas reostuse Venemaal, Jaanilinnas asuv hüdroelektrijaam. Venemaa koostööpool lubas elektrijaama suhtes tekkinud kahtlusi kontrollida.

Keskpäevaks käis hääletamas 288 906 valijat
Täna keskpäevaks oli valimas käinud 32,3 % valijate üldarvust.
Kõige aktiivsemalt olid hääletamas käinud Hiiumaa piirkonna kodanikud, kellest on hääletamas käinud kokku 39,8 %, teatas Vabariigi Valimiskomisjon. Kõige väiksem oli osalusprotsent Ida-Virumaal (26,3 %).
Kuigi 2003.aastal oli riigikogu valimistel keskpäevaks hääletamas käinud 28,6% valijatest, mis on 4 % vähem kui tänavu, ei ennusta valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul üllatuslikult suurt valimisaktiivsust, vahendas Eesti Raadio.
Sibul kinnitas ka, et valimistega seoses ei ole ühtegi kaebust veel esitatud.
Oma häält saab elukohajärgses valimisjaoskonnas anda kuni kella kaheksani õhtul.
Kui valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus. Selleks peab ta oma elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või jaoskonnakomisjonile esitama kirjaliku taotluse hiljemalt kella 16.00ks.

Imre Sooäär kaebab TV3 kohtusse
Riigikogu valimistel Reformierakonnas kandideeriv Imre Sooäär süüdistab TV3 oma valimistulemuste nullimises, väiteks oma uudistesaates ekslikult, et Sooäär kakles reede õhtul ühes Tallinna baaris.
"Seoses TV3 eile õhtustes uudistes levitatud lausvale ja tahtliku laimuga olen otsustanud pöörduda oma au ja väärikuse teotamise eest kohtusse," seisis Imre Sooääre avalduses.
Telejaama teatel kakles Pädaste mõisa omanik Sooäär reede õhtul ühes Tallinnas baaris. Sooääre enda väitel, viibis ta samal ajal hoopis Kuressaare kultuurikeskuses, kus esines Marju Kuudi klaverisaatjana paarisajale inimesele, teatas Reformierakonna avalike suhete juht Liina Vahtras.
"Sisuliselt nullis TV3 poolt fabritseeritud libauudis minu valimistulemuse," ütles Sooäär ja lubas esitada avalduse prokuratuuri, KAPO-le ja Vabariigi Valimiskomisjonile, et välja selgitada, millised jõud olid selle oskuslikult lavastatud ja ajastatud fabrikatsiooni taga.

Teedel püsib libeduseoht
Maanteeinfokeskus hoiatab, et teele sadanud vihma, lörtsi ja lume tõttu on teekatted kohati libedad.
Öötundidel alguse saanud ning varahommikul jätkunud sajuhood, seda nii vihma, lume kui lörtsina on muutnud teekatted kohati lumiseks ja libedaks, teatas maanteeinfokeskus.
Varahommikul olid põhi - ja suuremad tugimaanteed Ida-, Kesk- ja Kirde-Eestis, samuti Lääne-Viru maakonnas libedusetõrjest peamiselt soolalumesegused ja lörtsised.
Harju ja Lääne mk. olid põhimaanteed valdavas osas tehtud libedusetõrjest soolamärjad. Kergelt lumine oli teekate Ida-Viru mk. Tallinn-Narva ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteel. Viljandi ja Pärnu mk. olid põhimaanteed kohati soolamärjad, piirkonniti lörtsised/soolalumesegused.
Ilm oli pilves ja sademeterohke. Paiguti piiras nähtavust õrn uduvine. Teepinna temperatuurid olid vahemikus 0... -2 kraadi.

Eile toimus kolm liiklusõnnetust
Eilse päeva jooksul leidis aset kolm liiklusõnnetust, millest kaks põhjustasid joobes juhid.
Esimene liiklusõnnetus toimus 3. märtsil kella 02.15 ajal Ida-Viru maakonnas Narva- Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee 20.kilomeetril, kus sõiduauto BMW 316, mida juhtis Paul (s 1944), sõitis teelt välja. Juht toimetati Narva haiglasse, kaassõitja Nina(s 1956), lubati peale esmaabi kodusele ravile, teatas keskkriminaalpolitsei.
Eile hommikul kella 08.50 ajal toimus avarii Lääne-Viru maakonnas Põdruse-Kunda-Pada tee 13. kilomeetril, kus sõiduauto BMW 520, mida juhtis alkoholijoobes Jüri(s 1961), sõitis teelt välja vastu puud. Juht toimetati Rakvere haiglasse.
Kolmas avarii toimus kell 9.23 Rapla Maakonnas Seli-Angerja tee 2. kilomeetril, kus alkoholijoobes olnud Allari (s 1985) juhitud sõiduauto Audi 80 sõitis teelt välja vastu puud. Sõidukis olnud 14-aastane neiu lubati peale esmaabi kodusele ravile.

Vene suusakuurordis hukkus laviini alla jäänud laps
Venemaal Krasnaja Poljana suusakuurordis hukkus täna pärastlõunal lumelaviini alla jäänud 10-aastane laps.
Pealtnägijate sõnul liibis laviini piirkonnas kokku neli inimest. Seega kahtlustatakse, et kolm inimest võib olla veel lume all, teatas RIA Novosti.
Venemaa eriolukordade ministeeriumi andmeil juhtus õnnetus kell 15.10 kohaliku aja järgi Salõmovski mäel.

USA väed tapsid Afganistanis tsiviilisikuid
Enesetaputerroristiga puhkenud tulevahetuses tapsid USA väed 16 tsiviilisikut ning pälvisid sellega Afganistani avalikkuse hukkamõistu.
Intsident toimus Ida-Afganistanis, Jalalabadi linnas Pakistani piiri lähedal, teatas BBC.
USA sõjaväelaste andmeil sõitis enesetaputerrorist lõhkeainet sisaldanud väikebussiga sõjaväekonvoisse sisse, vigastades ühte sõdurit.
Samal ajal rünnati USA militaarkonvoid mitmelt poolt, mistõttu olid ameeriklased sunnitud tulevahetusega end kaitsma.
Kohalike elanike sõnul olid USA sõjaväelased tsiviilisikuid tulistanud pärast pommiplahvatuse põhjustatud kahjustuste ülevaatamist. Tuhanded inimesed kogunesid Kabuli tänavatele meeltavaldama, karjudes USA-vastaseid loosungeid "Surm Ameerikale" ja "Surm Karzaile".
USA sõjaväe pressiesindaja andmeil võisid USA konvoi vastu tuleavajad olla tsiviilisikud.

Vene-Saksa gaasijuhtme asukoht võib muutuda
Vene-Saksa gaasijuhet ehitav ettevõte Nord Stream kaalub juhtme kulgemisraja muutmist.
Soome uudisteagentuuri YLE andmeil ei kavatse firma gaasijuhet siiski maismaale ehitada. Trassi muutmist kaalutakse seetõttu, et see ei läbiks looduskaitsealasid.
Läänemere ääres paiknevad riigid on nõudnud, et ettevõte avaldaks gaasijuhtme mõju keskkonnale. Erilist muret tuntakse erinevate ainete ning mürkide merre sattumise pärast.
Soome ametnikud on Venemaalt nõudnud gaasijuhtme kulgemise kohta lisaseletusi. Soome ametnike viimaste andmete kohaselt peaks gaasijuhe kulgema läbi Eesti vete, kuid Eesti ametnike sõnul ei ole see eriti tõenäoline, kuna selleks puuduvad vajalikud load ning keskkonnauuringud.

Eesti saab Ignalina tuumajaama projektis 22-protsendilise osaluse
Eile õhtul allkirjastasid Poola ja Leedu peaministrid Jaroslaw Kaczynski ja Gediminas Kirkilas Varssavis lepingu, mille kohaselt saab Poola tuumajaama osalusest Eesti ja Lätiga võrdväärselt 22 protsenti.
Poola ja Leedu kokkulepe väljendab ametlikult Poola "poliitilist soovi" Ignalina tuumajaama projektis osaleda, vahendas bbj.hu Poola valitsuse pressiteadet.
"See peaks samuti innustama meie partnereid, Eestit ja Lätit järgmist sammu astuma," seisis pressiteates.
Detsembris avalikustatud kokkuleppe mustandi kohaselt oleks Poola osalus võrdselt Eesti ja Lätiga 22 protsenti, samas kui Leedu omandaks 34 protsenti aktsiatest.
Leping kindlustab Poola valitsuse toetuse Poola firmadele, kes soovivad Leedu tuumajaama projekti investeerida. Soovist projektis koos Eesti Energia, Lietuvos Energija ja Latvenergoga osaleda on märku andnud Polskie Sieci Elektroenergetyczne AS.

Tallinna disainigaleriis avatakse näitus "Sound of material" 
Tallinn
Alates 2001. aastast on Masayo Ave jaganud oma eksperimentaalseid
disainimeetode teistega, korraldades ja juhendades disaineritele ja
käsitöölistele suunatud Haptic Interface Design õpitubasid "Sound of
Material" ("Materjali heli").
Näitusel on väljas kuues Euroopa riigis läbi viidud meistriklassi tulemused.
Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini ja tekstiilidisaini
tudengitele korraldatud meistriklass toimus eelmise aasta märtsis ja selle
lähtekohaks olid jää erinevad ilmingud.
Väljapanek jääb avatuks 17. märtsini.

 "Jan Uuspõld läheb Tartusse" jätkab publikumagnetina
23. veebruaril kinodesse jõudnud mängufilmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" avanädala vaatajatearvust - 23 140 inimest - parema tulemuse on saavutanud vaid "Nimed marmortahvlil".
"Avanädalaga on näitleja Jan Uuspõllu elust inspireeritud film saanud Eesti filmide kõigi aegade paremuselt teise ja viimase viie aasta parima tulemuse. Vaid 2002. aastal esilinastunud "Nimed marmortahvlil" on kogunud avanädalal rohkem vaatajaid - filmi käis vaatamas 33 122 inimest," teatas Eesti Filmi Sihtasutuse infojuht Eda Koppel.
"Ka piletitulu järgi on Uuspõllu film edetabelis kõrgel kohal, hoides Eesti filmidest avanädala tulemusega teist ja kõigi linastunud filmide edetabelis viiendat kohta, jäädes alla vaid filmidele "Kariibi mere piraadid"," Jääaeg 2 ", "Nimed marmortahvlil" ja "Borat", lisas Koppel.

Ungari instituut avab fotonäituse Budapesti kohvikukultuurist
Esmaspäeval avab Ungari Instituut Tallinnas aadressil Piiskopi 2 fotonäituse Budapesti kohvikukultuurist XX sajandi vahetusest tänapäevani, mis on pühendatud Ungari rahvuspühale 15. märtsil.
Näituse Budapesti uhkest ajaloolisest kohvikuarhitektuurist, lähimineviku nostalgilistest kohvibaaridest ning ka tänasest kohvikuelust on koostanud ungari kaasaegse kunsti ning arhitektuuri uurimise ja tutvustamisega tegelev Ernst muuseum, teatas Ungari instituut. Näituse kuraatoriteks on ungari üks mainekamaid kunstiteadlasi Katalin Keserũ ning Gabriella Uhl Ernsti muuseumist.
Kohvijoomisel on Ungaris linnapildis pikk traditsioon, mis juurdus juba Türgi ülemvõimu ajal 17. sajandil. 19. sajandil muutusid kohvikud suurlinnaks kujuneva Budapesti kõige avalikumaks ja demokraatlikumaks ruumiks, kus said kokku kirjarahvas, kunstnikud, näitlejad, poliitikamehed ja tudengid, kuid kus lisaks lõbusale seltsielule pandi alus ka suurtele ühiskondlikele muutustele. Just kohvikus sai 15. märtsil 1848 alguse vabadusvõitlus luuletaja Sándor Petõfi eestvedamisel.

Marko Luhamaa oli karate meistrivõistlustel võidukas
Täna lõppenud karate Eesti lahtiste meistrivõistluste absoluutklassis oli rahvusvahelises konkurentsis teistest üle Marko Luhamaa.
Valitsev maailmameister ei andnud üheski matšis vastastele suurt võimalust ning võitis kindlalt.
Hoolimata kodusest edust jätab Luhamaa 9.-11. märtsil toimuvad Hollandi lahtised meistrivõistlused vahele, kuna tervis ei ole kõige parem. "Hiljuti põetud haigus on kehas siiski veel sees ja nii ei ole mõtet tippkaratekadega rinda pistma minna," selgitas Luhamaa.
Riikidest osutus Eesti lahtistel meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses parimaks Eesti, kes teenis erinevates kaalukategooriates 6 kuldmedalit, 7 hõbedat ning 7 pronksi. Suurima panuse sellesse võitu andis Tartu karateklubi Falco. Parim välisriik oli Soome, kelle tulemuseks jäi 5 kulda, 5 hõbedat ja 4 pronksi.

Kergejõustik: seitsmevõistluse võitis Šebrle
Tiitlikaitsja Roman Šebrle võit tänavusel sise-EM-il Birminghamis selgus alles pärast viimast ala - 1000 meetri jooksu.
Venelane Aleksandr Pogorelov juhtis enne 1000 m jooksu Šebrle ees küll 32 punktiga, kuid mõlema mehe jooksuvõimekust teades kippus kaalukauss tšehhi kasuks, vahendas sportnet.ee.
Šebrle lõpetas viie ringi jooksu seitsmendana ajaga 2.45, 84, Pogorelov vedas oma suure ja raske keha kohale viimasena ajaga 2.55, 47. Ligi kümnesekundiline kaotus tähendas aga, et 32-punktiline edu oli vähem kui kolme minutiga muutunud 69-punktiliseks kaotuseks.
Šebrle tuli Euroopa sisemeistriks maailma selle hooaja tippsumma 6196 punktiga. Pogorelov oli 6127 punktiga teine ja jooksus viiendat aega näidanud valgevenelane Andrei Kravtšenko 6090 punktiga kolmas. Esikuuikusse mahtusid veel sakslased Dennis Leyckes 5962 ja Jacob Minah 5896 ning prantslane Romain Barras 5883 punktiga.

Võrkpall: Schnekeri liiga võitis Selver
Selver Tallinna meeskond võitis täna Audentese spordihoones peetud Schenkeri Liiga finaalmängus Riia klubi Lase-R ning pälvis liiga esikoha.
Põneva, viiegeimiliseks veninud finaalmängu otsustav geim kuulus Selverile minimaalse kahepunktilise paremusega 15: 13, teatas Eesti võrkpalli liit. Liiga kolmandat kohta kaitses SK Riga (eelmisel hooajal Incukalns/LU), kes mängis Falck Pärnu üle tulemusega 3: 1.
Teise finaalturniiri parim oli Tartu Pere Leib, kes tänases viienda koha mängus alistas kindlalt 3: 0 ELVI/Kuldiga. Tallinna Kalevi meeskond piirdus kaheksanda kohaga, kaotades viimases kohamängus 1: 3 mullusele Schenkeri Liiga võitjale - Ozolnieki meeskonnale Poliurs/Biolars.
Kohamängude tulemused seisuga 4. märts:
1.-2. koht: Selver - Lase-R 3: 2 (20, -25, 23, -22, 13)

Kergejõustik: Vigastus sundis Kallase seitsmevõistlust katkestama
Birminghami sise-EM-i seitsmevõistlusel viiendat kohta hoidnud Madis Kallas katkestas võistluse enne teivashüppevõistlust kõõluserebendi tõttu.
Võistlusareenilt sõidutati Kallas haiglasse, kus ultraheli abil tuvastati säärelihase ja kannakõõluse kinnituskoha rebend, vahendas sportnet.ee PM Online'i.
"Vigastus tõi pähe mustad mõtted. Siin käis võitlus koha eest, mitte niisama osalemine," tõdes karkude abil Birminghami spordihalli naasnud Kallas.
Sarnane trauma on Kallast varemgi kimbutanud. "2003. aastal oli mul täpselt sama vigastus, ent siis juhtus see teise jalaga," meenutas ta. "Toona kasutasin valesid ravivõtteid ja terve hooaeg jäi vahele. Nüüd loodan kuue kuni kaheksa nädalaga terveneda."
Võistlus oli eestlasel igati lootustandev, 60 m jooksus sprintis kallas välja hooaja isikliku tippmargi (7,07), kaugushüppes saadud 7.23 on mitmevõistleja isiklik rekord.

Suusatamine: Olle ja Veerpalu esinesid Vasaloppetil hästi
Täna sõideti Rootis maailma prestiižikaim suusamaraton, 90 km pikkune klassikalises tehnikas läbitav Vasaloppet, eestlastest esinesid hästi nii Raul Olle, kes sai 10. koha, kui ka 14. koha saanud Andrus Veerpalu.
Esimesena jõudis üle finišijoone tänavu Tartu Maratoni neljandana lõpetanud rootslane Oskar Svärd, kelle järel sai teise koha Maratoni võitja Jerry Ahrlin, sportnet.ee.
Üheteistkümnendal kilomeetril Smågan juhtis sõitu norralane Erling Christiansen. Eestlased olid peagrupis - Olle 67. kohal ja Veerpalu 82. kohal.
Mångsbodarna (24 km). Vahefiniši preemia pärast heitlesid kaks meest - norralane Henrik Sollie lõi napilt rootslast Tobias Westmani. Peagrupi esimene ots jõudis pärale 22 sekundit liidritest hiljem. Veerpalu oli 25. ja Olle 33.
Risberg (35 km). Rivi oli muutnud pikemaks. Ees oli rootslane Gustaf Berglund, tema järel Christiansen. Olle oli tõusnud viiendaks. Veerpalu oli 42.

Sapporo MM: Širjajev jäi vahele keelatud ainete pruukimisega
Venemaa murdmaasuusataja Sergei Širjajev jäi Sapporos toimunud maailmameistrivõistlustel vahele keelatud aine EPO tarbimisega.
Positiivseks osutus Širjajevilt 21. veebruaril võetud proov. Kuni B-analüüsi tulemuse selgumiseni ei tohi mees võistelda, teatas ETV Sport.
Širjajevi parimaks kohaks tänavusel MM-il oli 28. veebruaril 15 km vabatehnikadistantsil saadud 11. koht.

Mae ja Kokk päästsid Eesti meessuusatajate au
Põhja suusaalade MM-il Sapporos 50 km ühisstardiga klassikasõidus kaheksanda koha saanud Jaak Mae ütles, et senised kehvad etteasted sundisid end kõvasti kokku võtma.
Mae ütles, et tänu hästi määritud suuskadele suutis ta enamiku distantsist juhtgrupis püsida. Seejärel tekkis korraks kõhukramp ja käedki tõmbusid kangeks, ent ta jaksas siiski suruda kaheksandaks.
"Üritasin maratoniks vaimuenergiat koguda," lausus Mae. "Tegin selgelt oma parima sõidu MM-il. Olen väga rahul - siiamaani oli mu parim koht maratonil üheksas, isegi viieteistkümne parema hulka pole üldjuhul mahtunud."
50 km sõidus 11. koha saanud Kaspar Kokk püsis enne MM- tagaplaanil. "Ei saa öelda, et valmistasin endale suure üllatuse," lausus Kokk. "Ootasin sõitu esikümne lähedale. Hooaja eel ütlesin, et tahan MM-il parandada Torino olümpia 20. kohta. Kui nii ütlesin, ju siis olin enda tegemistes kindel." Siiski püsis Kokk MM-i eel varjus. Tema parim etteaste oli Otepää MK-etapil 15 km klassikasõidus saadud 43. koht.

Sapporo: Mae ja Kokk tegid supersõidu
Sapporo MM-i viimasel võistluspäeval peetud 50 km klassikamaratonil tuli Jaak Mae elu selle distantsi parimale 8. kohale, karjääri parima sõidu tegi Kaspar Kokk, kes sai 11. koha.
Sõidu võitis norrakas Odd-Björn Helmeset, teise koha sai samuti norrakas Frode Estil, kes kaotas kuldmedali vaid 0,4 sekundiga. Kolmandale kohale tuli sakslane Jens Filbrich. Esimesel ringil kukkunud, ent juhtgrupi kinni püüdnud Mae kaotas võitjale lõpuks 1.33, 6 ning Kokk 2.28, 2.
Priit Narusk tuli 29. kohale, Aivar Rehemaa oli 34.
Stardis oli 72 suusatajat, neist neli eestlast: Jaak Mae (number 10), Aivar Rehemaa (41), Kaspar Kokk (46) ja Priit Narusk (51).
Tulemused:
1. Odd-Björn Hjelmeset NOR 2: 20.12, 6
2. Frode Estil NOR + 0,4
3. Jens Filbrich GER + 4,5

Reformierakonna kaks teed
Reformierakonna valimisvõidu taga näen ma kahte põhjust. Esiteks on Eesti elu viimastel aastatel läinud märgatavalt paremuse suunas ning jõukate inimeste osakaal ühiskonnas on kasvanud.
Selliste valijate jaoks pakkus möödunud riigikogu valimistel kõige selgema samastumisvõimaluse Reformierakond.
Teiseks, Reformierakond rääkis neil (ja ka eelmistel) valimistel praktilistest ja mõõdetavatest asjadest. Vanemahüvitis ja maksulangetus on väga konkreetsed lubadused, mille Reformierakond suutis ka läbi suruda. Ehk nad on tulemuslikud. Muidugi võib kritiseerida, et tegu on suhteliselt lihtsakoeliste asjadega ning tähelepanuta on jäetud hulga põhimõttelisi asju (haridus, iive jne), kuid ju siis Eesti valija horisont kitsalt oma taskuga täna piirdubki
Reformierakonnal on nüüd võimalik valida kaks teed. Esimene tee on lihtsam: teha valitsusliit koos Keskerakonnaga. Jah, valimistel püüdsid need kaks erakonda küll teineteisele vastanduda, kuid koos võimul olles on vastandumine alati unustatud ning aetud on väga pragmaatilist riigivalitsemise poliitikat. Keskerakond unustaks Reformierakonna valitsusse minnes kohe oma palgareformi lubaduse, nagu nad varem unustasid oma astmelise tulumaksu lubaduse. Keskerakonnaga valitsust tehes saab Reformierakond olla kindel, et valitsemise ajal ei esita koalitsioonipartner ühtegi ebameeldivat küsimust ning kõik ametikohad ja tehingud saab rahulikult kokku leppida.

PETER SINGER: Õigus surra
Itaalia arst Mario Riccio lülitas 21. detsembril välja hingamisaparaadi, mis hoidis elus Piergiorgio Welbyt. Halvatud Welby oli pidanud Itaalia kohtutega edutut võitlust õiguse eest surra. Pärast seda, kui Riccio andis talle valuvaigistit ning lülitas hingamisaparaadi välja, tänas Welby oma abikaasat, sõpru ja arsti. Kolmveerand tunni pärast oli ta surnud.
Welby palve surra tekitas Itaalia meedias ägeda arutelu. Selle artikli kirjutamise ajal pole veel selge, kas Ricciole esitatakse kuriteosüüdistus. Üks Itaalia poliitik on süüdistanud Ricciot mõrvas ja nõudnud ta arreteerimist.
Welby surm tõstatab kaks küsimust, mis vajavad eristamist. Esimene on küsimus sellest, kas isikul on õigus keelduda teda elus hoidvast arstiabist. Ja teine küsimus: kas vabatahtlik eutanaasia on eetiliselt vastuvõetav?
Patsiendi teadlik nõusolek peaks olema igasuguse arstiabi eeltingimus, senikaua kui patsient on teovõimeline. Arstiabi pealesurumine teovõimelisele täiskasvanud patsiendile, kes seda ei taha, on samaväärne kallaletungiga. Me võime arvata, et patsient teeb vale otsuse, aga peame austama tema õigust seda teha. Seda õigust tunnustatakse enamikus riikides, aga ilmselt mitte Itaalias.

ANVAR SAMOST: Keskmine valija - kas loll ja ahne? 
Kirjutan neid ridu reedel, kui valimisteni on enam kui ööpäev aega. Seega ei tea ma, kuidas lõppes äsjane eksperiment… Kuidas seda nüüd viisakamalt öelda? Ütleme, et lihtsameelsete ja samas kitsalt materiaalse orientatsiooniga inimeste tuvastamiseks Eesti valijate seas.
Erakondade valimiskampaaniad panustasid harjumuspärasest veelgi tugevamalt reklaamile. Tänavareklaami oli koguselt vähem, aga need, kes seda kasutasid, ei hoidnud hoogu tagasi. Samas - reklaam, nagu igasugune suhtlus, kannab alati lisaks edastatavale sõnumile ka kaudset sõnumit selle allika kohta ning sellegi kohta, mida arvatakse sõnumi sihtrühmast.
Oli vaid paar erakonda, kelle reklaamidest ning teavitustegevusest ei võinud välja lugeda kõigutamatut veendumust, et eelkõige on nende valija ahne, loll ning manipuleeritav. Et ühtaegu usuti seda tüüpi lugevat ajalehti, vaatavat telerit ja kuulavat raadiot, kuulub teaduse poolt seni selgitamata paradokside hulka.

KÜLLI-RIIN TIGASSON
Eesti kõige kallim valimiskampaania on nüüdseks saanud ajalooks. Valimiskampaaniate kulutuste suurus on pea iga kord pannud avalikkuse õhku ahmima, kuid alati on järgmised valimised püstitanud taas uue rekordi.
Kas keegi veel mäletab 1990-ndate alguse naiivseid valimisreklaame? Härdad stseenid laulvast revolutsioonist, Balti ketist, Eesti maastikud - ja ei ühtegi lubadust. Nüüd on asi kardinaalselt muutunud: valijatele jagatakse lubadusi paremalt ja vasakult. Pikem vanemapalk! Tartu-Tallinna kiirtee! Rohkem noorkotkaste ja kodutütarde juhte! Kõik gümnaasiumiõpilased Pariisi! Tasuta sülearvutid!
Jah, lubaduste jagamine pole iseenesest paha. Poliitika peakski olema ju lahenduste leidmise protsess, kus konkureerivad erinevad ideed. Kuid ometi on vahe, milliseid lubadusi jagatakse. Kui erakonnad ei räägi enne valimisi mitte poliitikast ega ideedest, vaid pakuvad valijatele materiaalseid kingitusi, siis on see valijate diskvalifitseerimine. Ning kurblooliseks muudab asja see, et erakonnad ei saa kunagi teada, miks neid valitakse. Mõni inimene ei pruugi valida Isamaa ja Res Publica Liitu mitte tasuta sülearvutite lubamise tõttu, vaid vaatamata sellele - erakond ei saa sellest aga kunagi teada.

JUHTKIRI: Pisut aktiivsemalt
Et Eesti Päevalehe juhtkirja trükkimineku ajaks ei olnud valimistulemused veel selgunud, saame keskenduda valimistest osavõtu hindamisele, mis oli sel korral 61 protsenti ehk täpselt sama palju, kui Turu-uuringute AS Eesti Päevalehe tellitud küsitluse järgi ennustas.
Majandusteadlased Erik Terk ja Jüri Sepp juhtisid laupäevase Eesti Päevalehe arvamusküljel tähelepanu seaduspärale, et kui Eesti arengunäitajaid võrrelda postsotsialistlike riikidega, oleme enamasti esirinnas, aga kui kõrge arengutasemega riikidega, pole võrdlus meie jaoks sugugi roosiline. Täpselt samasugune tendents vaatab vastu ka valimistest osavõttu analüüsides.
Eilsete valimiste osavõtuprotsent 61 on küll parem kui Rumeenia 56,5 (2004), Bulgaaria 55,8 (2005), Slovakkia 54,7 (2006), Venemaa 54,7 (2003) või Kosovo 53,8 protsenti (2004). Aga kui me asetame oma valimisaktiivsuse kõrvuti Rootsi 82 (2006), Saksa 77,7 (2005) või Soome 66,6 protsendiga (viimane aastal 2003; soomlased ise pidasid seda väga madalaks ning loodavad, et kahe nädala pärast toimuvatel valimistel on see kõrgem), räägib võrdlus muidugi selgelt meie kahjuks.

Prantsuse minister soovib ELile uut põhiseadust
Catherine Colonna, kes on Prantsusmaa Euroopa asjade minister, soovib prantslaste poolt tagasilükatud Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu asendada uuega.
Colonna sõnul Nizza lepingust ei piisa, vahendab Le Figaro Afpd.
"Selleks, et Euroopa funktsioneeriks paremini, on vaja uut lepingut," selgitab Colonna.
2005. aasta referendumil lükkasid Prantsuse ja Hollandi valijad Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu tagasi.
Referendumi läbikukkumise peamiseks põhjuseks tuuakse Euroopa Liidu vanade liikmesriikide laienemisväsimust, mille põhjustas kümne uue liikmesriigi lisandumine 2004. aastal.

USAs tulistati Litvinenko mõrva uurijat
Föderaalne juurdlusbüroo (FBI) ja politsei uurivad USA eksperdi tulistamist, kes kinnitas, et Moskva on eksspiooni surmaga seotud.
Eelmisel neljapäeval tulistati 53-aastast Paul Joyali tema kodu lähedal Washington DCs, teatas BBC.
Joyal sai raskelt haavata. Raportite kohaselt võisid kurjategijad temalt asju varastades jätta mulje, nagu oleks tegemist olnud tavalise röövimisega. Röövi ajastus on aga tekitanud kahtlusi, et tegemist võis olla Litvinenko mõrvauurija pihta suunatud rünnakuga.
Neli päeva enne tulistamist rääkis Joyal NBC Dateline televisioonile, et oli Londoni reiside ajal Litvinenkoga sõbrunenud.
"Igaühele, kes soovib Kremlit arvustada, on edastatud sõnum: kui sa seda teed, ei ole vahet, kes sa oled, kus sa oled. Me leiame ja vaigistame su - võimalikult hirmuärataval viisil," ütles Joyal intervjuus.

Poola valitsus on abordi keelustamise ulatuse osas eri arvamusel
Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski kritiseeris asepeaminister Roman Giertychit abordi tegemist ning geisid halvustavate kommentaaride eest, mis põhjustasid Euroopa Komisjoni pahameele.
Eelmisel nädalal kutsus paremäärmuslik Poola Perede Liiga liider asepeaminister Giertych Euroopa Liidu (EL) haridusministrite kohtumisel Heidelbergis ELi üles "homoseksuaalset propagandat" lõpetama ning abordi tegemist täielikult keelustama, vahendas Reuters.
"Giertych läks liiga kaugele. Tema märkused ei ühti meie valitsuse seisukohtadega," ütles Kaczynski. "Mina pooldan praegu kehtivat abordivastast seadust," lisas ta.
Euroopa Komisjon pidas Giertychi, kes on ka Poola haridusminister, kommentaare kahetsusväärseks, sest need diskrimineerivad vähemusi.
Kaczynski ütles, et juhtum ei kujuta endast lõppu valitsevale koalitsioonile, kuid kinnitas, et pärib Giertychilt nädala lõpupoole aru.

1919. aastal surnud diplomaat aitab leida linnugripiravi
Teadlased kaevavad välja 1919. aastal Hispaania grippi surnud mehe laiba, sest selles peituvad vastused, kuidas ravida tänast linnugrippi.
Teadlased kaevavad lähema poole aasta jooksul üles 1919. aastal Hispaania grippi surnud Briti diplomaadi sir Mark Sykes'i laiba. Diplomaadi säilmetest loodavad teadlased leida andmeid, mis aitaks tulevikus võimaliku linnugripi pandeemiaga võidelda, vahendab Reuters.
Eksperdid näevad praeguse H1N5 linnugripi viiruse ja 1918-1919. aastatel Euroopat laastanud Hispaania gripi vahel suurt sarnasust. Hispaania grippi suri paari aasta jooksul rohkem kui 50 miljonit inimest.
Nii Hispaania gripp kui praegune H1N5 olid linnugripi viirused, mis nakkuvad inimestele. Iga teabekilluke Hispaania gripi toimimisest aitab teadlastel paremini mõista H1N5 olemust, sest eksperdid kardavad, et H1N5 võib puhkeda pandeemiaks niipea, kui see hakkab otse inimeselt inimesele levima.

Austrias sai helikopteri ja lennuki kokkupõrkes 8 inimest surma
Spordilennuki ja helikopteri kokkupõrkes Austrias Zell am See suusakuurordi lähistel täna ennelõunal hukkus 8 inimest.
Transpordihelikopter, mille pardal oli seitse inimest, oli varustusega teel regioonis asuvasse elektrijaama, vahendas Reuters Austria uudisteagentuuri APA. Zell am See suusakuurortist startinud spordilennuki pardal viibis ainsana lennuki piloot.
Kokkupõrke tagajärjel spordilennuk plahvatas ning selle piloot hukkus koheselt, vahendab Der Standart. Plahvatus rebis ka helikopteri tükkideks ning sellest viibinud seitse inimest hukkusid.

Kossatšov: vene parteid suudaksid Eestis ületada valimiskünnise
Venemaa riigiduuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatšov on seisukohal, et vene parteid saaksid Eestis ületada 5% valimiskünnise juhul, kui kõikidel venekeelsetel elanikel oleks kodakondsus ning seega ka valimisõigus.
Kossatšovi hinnangul oli vene parteidel inimeste toetus, kuid valimiskünnis jäi ületamata hoopis teistel põhjustel. "See on umbes 200 tuhande inimese hääletusõiguse puudumise tulemus," vahendas Regnum saadiku sõnu.
Samas imestas Kossatšov Euroopa Liidu topeltstandartide üle, mis ei tunnista Abhaasia valimisi seaduslikeks, kuna neist ei võtnud osa enamus elanikkonnast. "Kuid samal ajal tunnistatakse Kosovo ja Eesti valimiste legitiimsust," lisas ta.

Suurbritannia tahab lisatööjõuna kasutada üksikvanemaid
Briti üksikvanemad võivad lastega kodus olla kuni nende 16-aastaseks saamiseni, kuid riigis tööjõudu napib ja riik tahab tööle sundida kõik üle 12-aastaste laste üksikvanemad.
Suurbritannia valitsuse tellitud uuringust selgus, et kui riik tahab edaspidigi tagada senise tasemega sotsiaalhoolekannet, ennekõike vanaduspensione, siis peab rohkem inimesi tööle minema, vahendab BBC.
Raport esitab ettepaneku, et lisatööjõuna võiks tööle saata üksikvanemad, kes seni lastega pikalt kodus on. Praegu võib Inglise üksikvanem lapsega kodus olla, kuni see 16 aastaseks saab. Valitsuse raporti ettepanek kärbiks selle vanuse 12 peale ja siis tuleks lapsevanemal tööle minna.
Suurbritannia üksikvanemate organisatsiooni juht Chris Pond leiab, et üksikvanemate tööleajamine on halb mõte: "70% veidi vanemate laste üksikvanematest käivad praegugi tööl. Neil aga, kes tööl ei käi, on selleks sageli ka väga hea põhjused."

Kopenhaageni noortemaja lammutamist segas ohtlik tolm
Täna hommikul algas Kopenhaagenis noortemaja lammutamine, kuid see katkestati, kuna töö käigus võis õhku sattuda ohtlikku asbestitolmu, praeguseks on lõhkumine taas alanud.
Kopenhaageni keskkonnateenistus peatas täna hommikul seinte ja katuse lammutamise ning nõudis, et töö käigus pritsitaks vett, nii et see lõhkumisest leviva tolmu maha suruks, kirjutab Politiken.
Seni kuni vett ei pritsitud, töö jätkuda ei tohtinud, sest Jagtvej 69 maja ehitamisel kasutati asbesti ja selle mürgine tolm võib levida üle terve tihedalt asustatud Nørrebro linnaosa. Nädalavahetusel veeti hoonest siselammutuse käigus välja poolteist tonni asbesti sisaldavaid materjale.
Praegu juba seinte ja katuse lammutamine jätkub, sest kohale on saabunud tolmu peale vett piserdavad masinad.
Maja lõhkumist tulid vaatama sajad inimesed. Rahutuste ärahoidmiseks piiras politsei kogu territooriumi ja koertega politseiametnikud on kogu piirkonnas valvel. Asbestitolmu võimalus pealtnägijaid ei heidutanud, kuid lõpuks suutis politsei veenda inimesi lahkuma.

Iraanivastane rünnak toob kaasa tuumapommiohu
Oxford Research Group'i aruande kohaselt võib USA kallaletung Iraanile kaasa aidata tuumapommi loomisele.
USA rünnaku korral saab Teheran muuta oma tuumaprogrammi iseloomu vastavalt sõjalistele vajadustele, teatas BBC.
"Kui Iraan tõesti tegeleb tuumapommi loomisega, siis teeb ta seda üsna aeglaselt. Eeldatavasti valmib esimene tuumapea alles viie aasta pärast," rääkis relvastuse ekspert Frank Barnaby. Ta lisas, et suure tõenäosusega loob Teheran tuumarelva sõjaväekonflikti tõttu.
Liibüa juht Muammar Gaddafi ütles, et Iraan ja Põhja-Korea on õppinud tema riigi kurbadest kogemustest. Gaddafi sõnul ei peata need riigid oma tuumaprogramme, kuna Liibüa ei saanud vastavat kompensatsiooni oma tuumaalase tegevuse lõpetamise eest.

Skandinaavia meedia spekuleerib Eesti koalitsiooni üle
Skandinaavia ajalehed arutavad Eesti valimistest kirjutades, kellega Reformierakond koalitsiooni loob.
Rootsi päevaleht Dagens Nyheter leiab Eesti valimisi kokku võttes, et tõenäoliselt jätkab Riigikogus senine koalitsioon. Seevastu Rootsi riigiraadio pole Eesti koalitsiooni jätkamises nii kindel ja leiab oma artiklis, et Andrus Ansipi valik pole ette teada ja Ansip võib oma valikus kalduda nii vasakule kui paremale.
Svenska Dagbladet hõikab valimisi käsitleva artikli pealkirjas: Eestis võitsid valimised liberaalid. Ajaleht märgib ära, et võrreldes eelmiste valimistega on Reformierakonna toetus kõvasti kasvanud ja et Ansip sai isikuhäälte rekordtulemuse.
SVD tsiteerib Savisaart, kes teatas: "Meie küsimused/teemad said valimistel peateemadeks. Teised parteid võtsid need meie eeskujul üles."

Hiina suurendab kulutusi sõjajõududele
Peking teatas viimase viie aasta suurimast relvajõudude finantseerimise kasvust, võrreldes eelmise aastaga kasvab sõjaväe eelarve 17,8 protsenti.
Selle aastane Hiina sõjaväe eelarve saab olema umbes 45 miljardit USA dollarti ehk umbes 580 miljardit Eesti krooni. Võrreldes Ameerika Ühendriikidega, kelle sõjajõudude eelarve on maailma suurim, ulatudes 2007. aastal 530 miljardi dollarini, on hiinlaste kulutused siiski üle kümne korra väiksemad.
Hiina valitsejad leiavad, et sõjalisi kulutusi tuleb suurendada, kuna see on väga tähtis rahvusliku julgeoleku seisukohast. Kommunistliku partei liidrid on veendunud, et praegu on Hiina kaitsevõime liiga nõrk, vahendab BBC.
Vaatamata sellele, et Hiina lubab raha suunata kaitseotstarbeks kardetakse igal pool Washingtonist Tokyoni, et kommunistlik riik võtab hoopis pigem ründava kursi.

Vene meedia: valimised võitsid pronkssõduri teisaldamise toetajad
Vene ajalehtede ja portaalide uudised parlamendi- valimiste tulemustest sisaldavad hulgaliselt vihjeid ka pronkssõduri saagale.
Portaali Regnum pealkirjadest võib lugeda, et monumentide vastu võitlemise erakond sai võitjaks ning valmistub läbirääkimiseks vastaspooltega.
Nezavisimaja Gazeta alustab oma uudist pealkirjaga, et pronkssõduri teisaldamine Tallinna kesklinnast on täiesti võimalik.
Kommersant toob lugejateni intervjuu Konstitutsioonipartei esimees Andrei Zarenkovi ja Keskkerakonna liikme Vladimir Velmaniga. Zarenkovi sõnul on tema partei kaotuse probleem selles, et Ühtne Venemaa toetab eestlasi, kuna saab Savisaare parteilt kasu. Teiseks põhjuseks nimetas Zarenkov seda, et "meil mõtlevad inimesed rahast ja hääletavad selle kasuks, kes lubab rohkem raha". Tema sõnul on võrreldes Eestiga Venemaal valimised ausamad. "Seal hääletavad inimesed selle kasuks, kes neile meeldib," lisas ta.

Gruusia ei arvesta Abhaasia valimisi
Gruusia president Mikheil Saakašvili teatas, et eile Abhaasia regioonis toimunud valimised on kehtetud, kuna kõnealuse piirkonna grusiinid valimistel osaleda ei saanud.
Saakašvili sõnul on Abhaasias toimunud valimised seadusetud, kuna Venemaa toetusel on separatistid piirkonna 400 000 - 500 000 grusiini välja ajanud, nii et nood ei saanud valimistel kaasa rääkida, vahendab BBC.
Abhaasia valimiskomisjoni liikmed teatasid seevastu, et osavõtt oli valmistel üle 40%, mis tähendab, et valimised olid seaduslikud, kuna valimiskünnis on 25%.
35-kohalisse parlamenti sai saadikuid valida 130 000 hääleõiguslikku kodanikku.
Valimiste tulemused selguvad arvatavasti täna.
Abhaasia lõi Gruusiast lahku 1993. aastal pärast sõda, milles hukkus mitu tuhat inimest. Ükski riik Abhaasiat ametlikult tunnistanud ei ole.

Suri Prantsuse kirjanik Henri Troyat
Pariisis suri 95 aasta vanuselt üks kaasaegse Prantsuse kirjanduse suurkuju Henri Troyat.
Troyat kirjutas elu jooksul üle 100 teose, vahendab BBC. Kirjaniku teoste seas oli nii romaane, ajalooalaseid kirjutisi kui kabiograafiaid. Troyat viimane raamat ilmus veel eelmisel aastal, kui autor oli juba 94 aastane.
Henri Troyat sündis armeenlaste perekonnas Moskvas, kuid tema ärimehest isa pages oktoobrirevolutsiooni eest Prantsusmaale.
Troyat kirjutas prantsuse keeles, kuid paljud tema teosed käsitlevad Venemaa temaatikat. Muuhulgas kirjutas ta näiteks Anton Tšehhovi, Katariina Suure, Rasputini, Ivan Julma ja Lev Tolstoi biograafiad.
Henri Troyat oli paljude prestiižikate kirjandusauhindade laureaat.

Tuhandete rahulolematute marss põrkas Peterburis miilitsaahelikule
Laupäeval vahistati enam kui sada inimest, kui rahvas üritas protestida partei Jabloko linnaduuma valimistelt kõrvalejätmise vastu.
Meeleavaldajatele pidasid kõnet endine male maailmameister Garri Kasparov ja Venemaa ekspeaminister Mihhail Kasjanov, kes püüavad koondada demokraatiameelseid jõude president Vladimir Putini kehtestatud võimusüsteemi vastu.
Võimude hinnanguil osales sanktsioneerimata meeleavaldusel kuni 3000 inimest, korraldajate sõnul aga 8000. "Õnnitlen teid hirmu ületamise puhul. Meie võiduks saab olema Venemaa tagasivõitmine. Meil on 364 päeva 2008. aasta presidendivalimisteni," teatas Kasparov.
Kuid linnaduuma liikme Sergei Gulajevi kõne ajal trügisid OMON-i mehed tema juurde, rebisid ruupori ta käest ja viskasid selle majaseina vastu puruks. Gulajev veeti rahva pahameele saatel miilitsaautos sündmuspaigalt minema. Natsionaalbolševike liider Eduard Limonov vahistati juba hommikul.

Kopenhaagen toibub noorte vallandatud lahingumöllust
"Kopenhaagenlaste mõõt on täis," teatas ajaleht Berlingske Tidende, olles rääkinud inimestega, kelle sõiduautod meenutasid öise mürgli järel vaid suitsevaid ahervaresid.
Juba aastaid on linnavõimu ja noortekommuunide vahel kestnud tüli viimaste hõivatud Christiania linnaku saatuse pärast, kuid protestide paisumine vägivallatsemiseks ületab juba linlaste taluvuspiiri.
Christianias asuv nn noortemaja müüdi linnavõimu otsusel 2000. aastal kristlikule ühendusele, kes kavatseb hoone lammutada ja sai selleks ka loa. Kuid seal elavad noored kuulutasid, et maja ei lammutata seni, kuni nemad seal elavad. Seetõttu kerkisid tänavaile ka barrikaadid ja anarhistlikud noored vallandasid vägivallalaine.
Kolm ööpäeva kestnud mürgeldamise jooksul toimetas politsei trellide taha kokku 643 inimest, enamasti vastuhaku pärast võimuesindajatele, kuid ka avaliku huligaanitsemise eest. Paljud loopisid korravalvureid kivide ja süütepudelitega, süütasid ettejäänud autosid ning purustasid bussiootepaviljone.

EPL Online'i lugejad ennustavad Reformierakonna koalitsioonipartneriks IRLi
Üle poole (52 %) Eesti Päevaleht Online'i lugejatest usuvad, et valimised võitnud Reformierakond moodustab koalitsiooni Isamaa ja Res Publika Liidu ja veel ühe parteiga.
26 protsenti lugejatest arvab, et valimiste võitja moodustab valitsusliidu Keskerakonnaga ning 22 protsenti peab tõenäoliseks, et Reformierakond ja Keskerakond kaasavad koalitsiooni veel ühe partei.
Täna õhtul enne kella üheksat oli oma arvamust avaldanud üle 1400 lugeja.

SDE kinnitas valmisolekut parempoolsesse valitsusse minekuks
Sotsiaaldemokraatlik erakond kinnitas täna delegatsiooni Reformierakonna moodustatava valitsusliidu läbirääkimistele.
Delegatsiooni kuuluvad erakonna esimees Ivari Padar, aseesimees Eiki Nestor, peasekretär Randel Länts ja juhatuse liikmed Sven Mikser, Peeter Kreitzberg ning Kadi Pärnits, teatas erakonna pressiesindaja Piret Pert.
Ivari Padar ütles, et programmiliste erinevuste tõttu on paremerakondadega kindlasti raske koalitsioonikõnelusi pidada.
"Samas näitasid aga presidendivalimised, et meil on Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica liiduga palju ühist - meil on ühised demokraatlikud väärtused," selgitas SDE esimees.
Padari sõnul seisab erakond Tallinn-Tartu maantee ehitamise eest neljarealiseks, samuti on sotsiaaldemokraatide jaoks oluline lasteaia kohtade kättesaadavus ning pensionide tõus. SDE esimees lisas, et erakond seisab ka selle eest, et erakondade valimiskampaaniate kulutustele seataks 10 miljoni krooni ülempiir.

Villu Reiljan astub Rahvaliidu esimehe kohalt tagasi
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan teatas täna partei juhatuse koosolekul soovi erakonna esimehe kohalt tagasi astuda.
Villu Reiljan jätkab partei esimehe kohustuste täitmist kindlalt kuni 19. märtsini, ütles Rahvaliidu pressiesindaja Agu Uudelepp Eesti Päevaleht Online'ile.
19. märtsil valib partei volikogu isikud, kelle seast valib kongress erakonnale uue esimehe. Tänasel koosolekul uute võimalike parteiesimehe kandidaatide üle ei arutletud.
Kongress saab Uudelepa sõnul kõige varem toimuda hiliskevadel või varasuvel, sest enne peavad toimuma suurkogud ka kõikides erakonna maakonnaorganisatsioonides, vahendas ETV24.
Kongressi toimumiseni täidab Reiljan erakonna esimehe kohuseid.
Rahvaliidu juhatus otsustas tänasel kohtumisel, et ei moodusta koalitsiooniläbirääkimisteks delegatsiooni.

Lauristin: kolmikliidu uuestisünd oleks Eestile parim
Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni erakorraline professor, sotsiaaldemokraat Marju Lauristin analüüsib homse Eesti Päevalehe arvamusküljel riigikogu valimiste tulemusi ning jõuab järeldusele, et valimisvõit asetas Reformierakonna Eesti jaoks otsustava valiku ette.
"Kas jätkata koos Keskerakonnaga muretut rahavoolul surfamist kuni Eesti arengu karile jooksmiseni, eirates nii sotsiaalteadlaste kui ka majandusekspertide hoiatusi, või moodustada valitsus, kes oleks võimeline viima Eesti sotsiaalse ja majandusliku kriisi ohutsoonist välja ja käivitama uue arengumootori," sõnastab Lauristin valimiste-järgse põhiküsimuse.
Lauristin leiab, et kui Reformierakond valib teise tee, on loogiline kaasata valitsusse ideoloogiliselt lähedalseisev Isamaa ja Res Publica Liit. Samas pole Reformierakonnal ja IRL-il koos niipalju kohti riigikogus, et kahekesi n-ö puhast parempoolsust edendada, mistõttu kaalukeeleks saavad sotsid ja/või rohelised.

Prokuratuur on alustanud viis häälteostu käsitlevat menetlust
Riigiprokuratuur on alustanud 2007. aasta riigikogu valimiste raames viit menetlust, mis käsitlevad häälteostu.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et menetlused on alustatud Tartus, Jõhvis, Jõgeval, Võsul ning Saaremaal Astes.
Riigiprokuratuur on tuvastanud praeguseks kolm kahtlustatavat Tartus ning kaks Jõgeval.
Tartus alustati menetlus 21. veebruaril, Jõhvis 23. veebruaril, Jõgeval 27. veebruaril ning Võsul ja Astes alustati menetlus 2. märtsil.
Täpsemad asjaolud ning isikud tuvastab edasine menetlus.

Ilves teeb Ansipile ettepaneku valitsuse moodustamiseks
President Toomas Hendrik Ilves tänas 555 264 inimest, kes osalesid uue riigikogu valimistel ning tegi ühtlasi teatavaks, et teeb Andrus Ansipile ettepaneku valitsuse moodustamiseks.
Ilves kinnitas, et pärast vabariigi valimiskomisjoni ametlike valimistulemuste väljakuulutamist, alustab ta kõnelusi riigikogusse valitud erakondade liidritega.
"Jäädes kindlaks varem lubatule, teen ma ettepaneku moodustada uus valitsus valimistel enim hääli saanud partei peaministri kandidaadile," ütles riigipea. "Loodan laia kandepinnaga, teovõimelise, meeskondlikult mõtleva ja tulevikku suunatud pilguga valitsuse sündi."
Lisaks tänas Ilves kõiki valimas käinud inimesi. "Nad käitusid demokraatliku riigi tublide kodanikena," ütles riigipea. "Mul on hea meel, et need inimesed said aru, kui oluline on kodanike osalemine oma riigi kujundamises, et kodanikud on hakanud mõistma: riik on nende oma."

Tartu vangla direktoriks saab Kalev Ilves
Justiitsminister Rein Lang nimetas täna ministeeriumi konkursikomisjoni ettepanekul Tartu vangla direktoriks Kalev Ilvese.
Hetkel töötab Ilves julgestuspolitseis vanemkomissarina, aastatel 1994-2003 oli ta Võru politseiprefekt.
Kokku kandideeris Tartu vangla direktori kohale 19 inimest. Kalev Ilvese valikul sai määravaks tema pikaajaline juhtimiskogemus sisejulgeoleku valdkonnas.
Ilvese viieaastane ametiaeg algab 19. märtsil.

Haapsalu-Noarootsi jäätee avati kolmeks tunniks
Täna kella 15 kuni kella 18 ni avatud Haapsalu-Noarootsi jäätee.
Jäätee on avatud sõidukitele, mille tegelik mass on kuni 2 tonni.
Trass on avatud orienteeeruvalt kella 18-ni.

Reformi läbirääkimiste delegatsiooni kuulub kuus inimest
Reformierakonna juhatus kinnitas oma tänasel erakorralisel koosolekul koalitsiooniläbirääkimisteks kuueliikmelise delegatsiooni.
Läbriääkimisi teiste erakondadega hakkavad pidama erakonna esimees Andrus Ansip, aseesimees Meelis Atonen, peasekretär Kristen Michal, juhatuse liikmed Rein Lang, Rain Rosimannus ja Keit Pentus, teatas Reformierakonna pressiesindaja.
Andrus Ansipi sõnul lähtub delegatsioon eesmärgist moodustada Eestile valitsus, mis seisab majandusedu jätkumise ning kõigi kodanike heaolu eest.
"Me lähtume antud lubadustest ning nende 152 000 hea inimese ootustest, kes meile valimistel oma hääle usaldasid," lausus ta.

Narva piiripunktis ootab 400 veokit
Tänase seisuga ootab Narvas pääsu Venemaale 400 veoautot, Luhamaa ning Koidula piiripunktis on järjekorras ligi 80 masinat.
Maksu- ja Tolliameti andmetel on praegu Narva piiripunktis ootavate veokite arv jõudmas lähedale käesoleva aasta rekordile.
Riigipiiri ületada soovivate veoautote arv on alates eelmise nädala teisest poolest kiiresti kasvanud. Täna ootab Narvas pääsu Venemaale 400 masinat, nädal tagasi oli see arv täpselt poole väiksem.

Ligi Reformi ja Keski liitu ei usu
Reformierakonna juhatuse liige, kaitseminister Jürgen Ligi peab vähetõenäoliseks võimalust, et Reformierakond teeks valitsusliidu Keskerakonnaga.
Ligi kirjutas oma blogis, et vaatamata lõpututele vastupidistele kinnitustele pressis, on tema prognoos, et koalitsioon Keskerakonnaga jääb tulemata.
"Murelikuks teeb vaid, et suurem partnerite hulk on palju lahjem supp lubaduste täitmise poolest. Ja muidugi Isamaa ja Res Publica Liit kui partner. Ei kujuta ette, milline on sealne siseintriigide tase ja ebastabiilsus valimistulemuste valgel. Mentaalselt nad ühinenud pole, isegi Res Publica osa neist on risti ja põiki lõhki."
Kõige tõenäolisemaks peavad poliitikud kolmikliidu taassündi ehk siis Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatide valitsust. Teine arvestatavam võimalus on Reformierakonna ja Keskerakonna liit.

IRL moodustas erakondadega konsulteerimiseks delegatsiooni
Isamaa ja Res Publica Liit moodustas valimistulemuste arutamiseks kolmeliikmelise delegatsiooni.
Erakonna peasekretär Margus Tsahkna ütles Päevaleht Online'ile, et delegatsiooni kuuluvad Mart Laar, Jaak Aaviksoo ning tema ise.
"Meie prioriteedid on esiteks perepoliitika ja tervishoid, et meie rahvaarv kasvaks. Teiseks paneme rõhku haridusele ning teadus- ja arendustegevusele, et arendada teadmistepõhist majandust, mis suudaks hoida Eesti majandust konkurentsivõimelisena. Ja kolmandaks peame oluliseks senisest suuremat tähelepanu kodanikuühiskonnale ja osalusdemokraatiale, et Eesti ühiskond oleks tugevam, kaasates inimesed otsusetegemisprotsessi," lausus Laar.
Tema sõnul on Isamaa ja Res Publica Liidu eesmärk minna koalitsiooni, mis suudaks riiki valitseda järgmised neli aastat - riigikogu valimisteni aastal 2011.

Ministeerium seab õhku saastavatele ainetele suuremad piirangud
Keskkonnaministeerium seab suuremad piirangud saastavate ainete välisõhku paiskamisele.
Keskkonnaministeeriumis on valminud välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi eelnõu, mis seab eesmärgiks kaitsta inimeste tervist ja keskkonda saasteainete kahjuliku mõju eest.
Programmi kestvusaeg on aastani 2015 ja selles piiratakse inimeste tervise ning keskkonna kaitseks välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguseid. Näiteks aastast 2010 ei tohi Eesti paiksed ja liikuvad saasteallikad välisõhku paisata kokku üle 100 tuhande tonni vääveldioksiidi, üle 60 tuhande tonni lämmastikoksiidi, üle 49 tuhande tonni lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja üle 29 tuhande tonni ammoniaaki.
"Programmi kohaselt tuleb vääveldioksiidi heitkogust praegusega võrreldes kärpida ligi poole võrra," ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna peaspetsialist Marek Maasikmets.

Purjus soome kodanik rikkus piirirežiimi eeskirja
Purjus soome noormees ületas pühapäeva öösel ebaseaduslikult piiri.
Rikkumisest teavitas piirivalvetöötajaid A- terminali administraator, kes märkas, et purjus noormees ületas pühapäeva öösel kell 3: 20 B-terminali autoterminali väravast üle ronides ebaseaduslikult piiri.
Kuna isik oli territooriumil olles lõhkunud ka sadama vara teavitati vahejuhtumist politseid. Isiku fotot, mis saadi videosalvestusest, näidati "Viking Line" kassas ning piletimüüjad tuvastasid mehe, kelleks oli 1986.aastal sündinud soome kodanik.
Noormees peeti kinni "Viking Line" piletikassas ja kell 15: 45 anti ta üle Kesklinna politseiosakonna esindajale.
Piirivalveamet alustas toimunuga seoses väärteomenetluse.

Ilmajaam: algas varakevad! 
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel tõusis 1.märtsil ööpäeva keskmine õhutemperatuur valdavas osas Eestis üle 0°C ning sellega algas varakevad.
Ilmajaama nädalaprognoosi andmeil jätkub ka sel nädalal suhteliselt soe ilm ning kiire lumesulamine.
Esmaspäeval ja ööl vastu teisipäeva läheb üle Eesti väike kõrgrõhuhari, mistõttu taevas selgineb ja öisel ajal on miinuseid ning libedust oodata.
Järgnevalt hakkab ilma määrama läänest lähenev madalrõhuala, mille eel pöördub õhuvool lõunasse ning algab tunduvalt soojema õhu sissetung.
Täna on Lääne-Eestis sajuta ilm, ida pool sajab lund. Pärastlõunal sadu lõppeb ja pilvisus hõreneb kõikjal. Õhutemperatuur ulatub päeval nullist kolme soojakraadini.
Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, kohati on udu. Hommikul alates saartest pilvisus tiheneb ning hakkab lund ja lörtsi, paiguti ka vihma sadama. Õhutemperatuur ulatub nullist kolme soojakraadini.

Vasakpartei juht paneb ameti maha
Vasakpartei esimees Sirje Kingsepp teatas, et eile toimunud valimised tõestasid, et ta ei ole Vasakpartei juhtimisega hakkama saanud ning ta ei soovi esimehena jätkata.
"Valimiste tulemused näitavad, et üle poolte meie liikmetest ei valinud Vasakpartei kandidaate. Sellises olukorras peavad Vasakpartei liikmed leidma endale uue liidri, kes suudaks Vasakpartei kriisist välja tuua ja näha seda, kuhu liikuda edasi. Minu valitud tee see ei olnud," teatas Kingsepp.
Ta lisas, et valimistel ülekaaluka võidu saavutanud Reformierakond on seisnud terve Eesti iseseisvusaja väärtuste eest, mis on vastupidised Vasakpartei väärtustele.
Vasakpartei kogus pühapäeval toimunud riigikogu valimistel 607 häät ning sellega valimiskünnist ei ületanud.

Riigikogusse kandideeris kuus abielupaari
Riigikogu valimistel kandideeris kuus abi- ja vabaabielu paari, neist kahel tuleb ka kolleegidena neli aastat koos töötada.
Riigikogusse kandideerinud abielupaarid on Edgar ja Vilja Savisaar, Marek Standberg ja Katrin Idla, Arvo ja Kersti Sarapuu, Margus ja Anna-Greta Tsahkna, Ülle Kauksi ja Evar Riitsaar ning vabaabielus olevad Rain Rosimannus ja Keit Pentus.
Riigikogusse pääsesid Edgar ja Vilja Savisaar ning Rain Rosimannus ja Keit Pentus.

Tagaotsitav mees lukustas end haigla WC-sse
Falcki turvatöötajad andsid politseile üle tagaotsitava narkojoobes mehe, kes oli end ühe Tallinna haigla tualettruumi lukustanud.
Haiglast helistati 3. märtsi pärastlõunal Falcki juhtimiskeskusse ja paluti abi, kuna tundmatu noormees oli end sulgenud haiglahoone kolmanda korruse WC-sse ja keeldus sealt välja tulemast.
Falcki turvatöötajatel õnnestus silmnähtavalt narkojoobes noormees tualettruumist välja tuua.
Falcki patrullekipaaž toimetas mehe politseiosakonda, kus selgus, et tegemist oli 19-aastase Nikolaiga, kes oli politsei poolt tagaotsitavaks kuulutatud.

Kelm pettis ohvrilt välja raha ja mootorpaadi
Tartus pettis kelm kannatanult välja 40 000 krooni ning mootorpaadi.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja teatel pettis mees 16. veebruaril kannatanult välja 40 000 krooni, lubades tuua selle raha eest Saksamaalt auto.
26. jaanuaril pettis sama mees kannatanult välja mootorpaadi Bayliner, lubades selle remontida.
Kannatanu pole siiani saanud ei autot ega paati tagasi.

Tallinnas tapeti nädalavahetusel mees
Nädalavahetusel pussitas Tallinnas tundmatu kurjategija surnuks mehe.
Politseiameti pressiesindaja teatel leiti laupäeval, 3. märstil kella 13.35 ajal Linnamäe tee korterist 1951. aastal sündinud Vladimiri torke- ja lõikehaavadega surnukeha.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Mees tulistas tema territooriumile sisenenud mehi
Pühapäeval, 4. märtsil tulistas Harjumaal mees jahipüssist kahte noort mees.
Politseiameti pressiesindaja teatel tulistas eile kella 13.25 ajal 1954. aastal sündinud Kalev jahipüssist Raasiku vallas temale kuuluva talu territooriumile sisenenud 1985. aastal sündinud Arvot ja 1977. aastal sündinud Maitu.
Tulistaja tabas mõlemaid mehi reie piirkonda.
Politsei pidas Kalevi 48 tunniks kahtlustatavana kinni.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Päästekeskus alustab kevadel tuleohutuse teemalist kampaaniat
Põhja-Eesti päästekeskus koostöös päästeametiga läbi viib sellel aastal läbi kampaania, mille käigus on inimestel võimalik kutsuda koju päästekeskuse spetsialist, kes annab tuleohutusalast nõu.
Kodukülastused toimuvad inimeste sooviavalduse alusel ning lähtuvad nende individuaalsetest vajadustest. Päästekeskuse spetsialist fikseerib kohapeal olukorra ning koos eluaseme valdajaga arutatakse võimalike lahendusi kodu turvalisemaks muutmisel. Külastuste eesmärgiks ei ole inimeste karistamine, vaid tulekahjude ennetamine.
Kodukülastusteks saab ennast registreerida päästeala infotelefonil 1524, või suvistel omavalitsustes toimuvatel teabepäevadel.
Kampaania esimesel, kevadperioodil, külastatakse koos kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga sotsiaalselt vähekindlustatud perekondi, alates käesoleva aasta juunist aga kõiki soovijaid.

Paeliit ja sotsid: alanud on Sakala keskuse hävitamine
Eestimaa Paeliidu ja sotsiaaldemokraaditide hinnangul on Sakala keskuse alanud lammutustööd vastuolus senini antud lubadustega viivitada sellega aprillini.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on Sakala keskuse arendajad ja Keskerakonda kuuluv kultuuriminister rahvast alatult petnud.
"Aasta alguses anti selge lubadus, et enne aprillikuud keskuse lammutustööd ei alga. Nüüd on selgunud, et sellega sooviti vaid valimiste eel rahva pahameelt vältida. Lõplikud valimistulemused olid vaevalt selgunud, kui asuti jõhkralt kopaga Sakala keskuse klaasfassaadi lõhkuma," märkis Jaak Juske.
Eesti Paeliidu esimees Rein Einasto tuletas meelde, et riigi muinsuskaitsenõukogu ei ole kiitnud heaks Sakala keskuse uut eskiisprojekti.
"Nii avalikkus kui oma ala spetsialistid on nõudnud selle kultuuri- ja ehituslooliselt olulise hoone säilimist," rõhutas Einasto.

Laar: vajame valimistest valimisteni püsivat valitsust
Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat Mart Laari sõnul on õige pea algavatel koalitsiooni läbirääkimistel vaja lepet, mis kestaks neli aastat.
"Täna-homme ametlikud läbirääkimised algavad," ütles Laar Terevisoonile antud intervjuus.
Laari sõnul täna öösel peetud lühikestel valimisläbirääkimistel konkreetseid ettepanekuid veel arutada ei jõutud, küll aga on tema meelest selge, et vajatakse neli aastat kestvat lepet.
"Peab olema valitsus, mis püsib valimistest valimisteni, aga selleks tuleb põhjalikult tööd teha," sõnas endine peaminister.
Laari arvates võiks koalitsioon seekord olla pigem maailmavaateline. "Mitte selles suhtes, et kas parem- või vasakpoolne, aga esindaks seda, mis Eestis on toimunud viimase 15 aasta jooksul."
Kindel on IRL-i juhtfiguur aga selles, et vaadates nende erakonna programmi, on koostööd Keskerakonnaga raske uskuda. Ministrikohtade jaotamisest on aga Laari sõnul veel kindlasti vara rääkida. "Kõik ametikohad on nende koalitsiooni läbirääkimiste viimane punkt."

Padar: läbirääkimised ei tule kerged
Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) esimees Ivari Padar arutas koalitsioonivõimalusi Reformierakonnaga juba pühapäeva öösel, kuid kõnelused ei tule tema hinnangul kerged.
"Me arutasime võimalusi, milline saaks olla koalitsioon ja neid arutelusid me jätkame," ütles Padar ETV hommikuprogrammis Terevisioon, kuid tunnistas, et Reformierakonna nägemus riigist ei ühti paljuski SDE nägemusega, vahendas ETV24.
"Kõik sõltubki sellest, millised saaksid olla võimalikud koalitsioonipunktid. Mugavus või mitte mugavus - selge, et meie jaoks on olulised teatud rõhuasetused, mis peaksid uues valitsuses kajastust leidma. Eks see panebki asja paika," lausus Padar.
SDE valimistulemust pidas Padar üldiselt ootuspäraseks.

Sakala keskuse lammutamine kütab taas kirgi
Täna algavad Sakala keskuses renoveerimistööd toovad keskuse lammutamise vastased taas hoone ette piketeerima.
Sotsiaaldemokraadid ja Eesti Paeliit kutsuvad rahvast täna kella 13 Sakala keskuse juurde, et avaldada protesti ootamatult alanud keskuse lammutustööde vastu.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on Sakala keskuse arendajad ja Keskerakonda kuuluv kultuuriminister rahvast alatult petnud. "Aasta alguses anti selge lubadus, et enne aprillikuud keskuse lammutustööd ei alga. Nüüd on selgunud, et sellega sooviti vaid valimiste eel rahva pahameelt vältida. Lõplikud valimistulemused olid vaevalt selgunud, kui asuti jõhkralt kopaga Sakala keskuse klaasfassaadi lõhkuma," märkis Jaak Juske.
Eesti Paeliidu esimees Rein Einasto tuletas meelde, et riigi muinsuskaitsenõukogu ei ole kiitnud heaks Sakala keskuse uut eskiisprojekti. "Nii avalikkus kui oma ala spetsialistid on nõudnud selle kultuuri- ja ehituslooliselt olulise hoone säilimist," rõhutas Einasto.

Purjus mees lõi teisele kirvega vastu pead
Jõgevamaal lõi purjus mees endast vanemale sookaaslasele tüli käigus kirvega vastu pead.
Jõgevamaal Pala vallas Lümati külas lõi laupäeval kella 13: 20 ajal purjus mees (s 1964) tüli käigus teisele mehele (s. 1939) kirvega vastu pead.
Kiirabi andis kannatanule esmaabi. Politsei pidas lööja kinni ja toimetas kainenema.

Jõhvis hukkus tules naine
Jõhvi linnas Soo tänaval täna varahommikul eramus puhkenud tulekahjus hukkus vanem naisterahvas.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 5.48. Sündmuskohale sõitis viis päästeautot Jõhvist ja Kohtla-Järvelt, päästekeskuse korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja ning kiirabiauto.
Päästjate kohale jõudmisel põles krohvitud ühekorruseline viilkatusega puitelamu lahtise leegiga ning maja eterniitkatus oli sisse langenud.
Kustutustööde käigus tõid päästjad majast välja vanema naisterahva, kes mõni minut hiljem tunnistati hukkunuks. Tulekahjus hukkus ka koer.
Tulekahju lokaliseeriti kell 6.38, järelkustutustööd hetkel kestavad. Sündmuskohal on kaks päästeautot.
Tules hävis hoone katus ja pööning, kust tulekahju alguse oli saanud. Elamu alumine osa sai suitsu- ja kuumakahjustusi.

Jalakäija sai õnnetuses raskelt vigastada
Pärnus toimus eile hommikul liiklusõnnetus, kus jalakäija sai raskelt vigastada.
Pärnus Tammsaare tee õuealal toimus eile kella 11: 10 paiku liiklusõnnetus, kus sõiduauto Volvo V40, mida juhtis Märt (s 1941) sõitis otsa jalakäijale.
Jalakäija Reesi (s 1983) toimetati raske tervisekahjustusega Pärnu haiglasse.

Valimata jätnud inimesed häbenevad oma valikut
Eestluse kantsis Väike-Maarjas on maa täis Georg Lurichi ja luulevendade Liivide jalajälgi. Rääkimata Tammsaare, Vilde ja Pitka omadest.
Üle platsi astub nägus neiu, Maarika Reis. Ütleb, et ei hooli poliitikast, sellepärast ei vali. Aga selle üle, kuidas siis riigile peaks juhid leidma, kui valimas ei käida, pole Maarika mõelnud. "Ei huvita." Maarika vaatab maha. Siis korraga tõstab pilgu ja ütleb, et mõtleb veel. "Võib-olla lähen ka!"
Kõhkleva Maarika räägitud jutt jääbki kõige pikemaks, mida mittevalijailt kuulda. Enamik neist lööb suurejooneliselt käega, kostab midagi mokaotsast ning pageb reporteri eest mööda lumesajus külatänavat, kapuutsid ja sallid silmadele tõmmatud. "Ei tea, ei huvita, siiber ja kama," on nende pikimad laused valimata jätmise selgitamiseks. Paarikümnest ponnistusest hoolimata ei kosta ühtegi läbimõeldud põhjendust.

Keskerakond ja Reformierakond rebisid valimisvõidu pärast
Liiderparteid kogusid kahe peale 60 mandaati, mis lubaks ka kahekesi valitseda.
Pikk ja kurnav riigikogu valimiste kampaania vältas kuni eile südaööni Reformierakonna ja Keskerakonna tasavägise heitlusega - Eesti Päevalehe trükkimineku ajaks oli Andrus Ansipi juhitav partei saavutanud riigikogus ühe koha enam. (Lõpliku tulemusena sai Reformierakond kaks kohta enam kui Keskerakond - EPLO)
Reformierakonna võimalik võit Keskerakonna ees mängib peaminister Andrus Ansipile kätte kõik trumbid nii koalitsioonikõneluste vedamiseks kui ka valitsusjuhina jätkamiseks.
Eesti kodanikud hääletasid riigikokku kõik kuus suuremat erakonda. Reformierakonna päralt oli 4. märtsi kella 23 seisuga 30 (Lõplik tulemus: 31 mandaati - EPLO), Keskerakonnal 29 ja valimised kolmanda tulemusega lõpetanud Isamaa ja Res Publica Liidul 19 kohta. Kümne saadikuga on uues parlamendikoosseisus esindatud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis tähendab nelja enammandaati. Eelmisest korrast märksa kahvatumalt esinenud Rahvaliit peab leppima vaid seitsme kohaga. (Lõplik tulemus: Rahvaliidul kuus mandaati - EPLO) Parlamendi uueks poliitiliseks jõuks saavad ettearvatult rohelised, kellele rahvas jagas kuus mandaati.

Lennuõnnetus šokeeris ruhnlasi
Sakslasest lendur Jan-Lüppen Brunzem on Ruhnu lennuõnnetuse kohta ruhnlastele öelnud, et ilmaolud olid väga halvad, kuid täpsemalt räägib ta juhtunust siiski alles täna saarele jõudvale uurimiskomisjonile.
Teisipäevast alates lennuilma oodanud 37-aastase lendurikarjääriga Jan-Lüppen Brunzem otsustas laupäeval kell 15 viimase Pärnu ja Ruhnu kohta saadud ilmainfo põhjal, et reis Pärnust Ruhnusse ja sealt edasi Kuressaarde võetakse ette. Pardal oli toidukraam ning kaks reisijat, kellel on saarel suvekodu ja kes sõitsid Ruhnusse valima.
Kihnu lennuki juht oli hommikul otsustanud, et ilmaolud lennata ei võimalda. "Ilm vastas kella 15 ajal nõuetele," lausus Saksa firma Eesti-esindaja Ülo Mell.
Reis algas 16.04 ja pool tundi hiljem kukkus lennuk Ruhnus 200-250 meetrit lennuväljast eemal noorde metsa. Parasjagu sealsamas lähedal sadama juures koduõuel puid teinud sadamakapten Priit Kapsta imestas lennukihäält kuuldes, et lennuk üldse tuleb.

Valimised ajasid Paide inimesed kodust välja
Kui tavaliselt on pühapäeviti Paide linn inimestest tühi, siis eile hakkas rahvas linna kolme valimisjaoskonna poole voorima juba hommikutundidel.
Ennelõunane aeg oli Paide valimisjaoskondades kõige rahvarohkem - kell 12 kokku arvutatud tulemused näitasid, et üle 30 protsendi nimekirjades olevatest isikutest on oma kodanikukohuse täitnud. Kohati tekkisid isegi väikesed järjekorrad, vaiksem aeg saabus pärastlõunal.
Kell 16 tehtud kokkuvõtted näitasid valimistel käinute protsendiks 52-55. Paides käib võimuvõitlus eelkõige Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Kuid hääli saavad ka teised erakonnad. Nii ütles keskealine Madis, et tema valib selle erakonna, kes lubab ka loodust hoida. Roheliste poolt andis oma hääle ka tudengineiu Elo. "Olen selline looduslaps ja mulle lähevad keskkonnaprobleemid kõvasti korda," põhjendas ta.

Soome keskpartei lootis sõsarerakonnale
Soome parlamendi Keskusta fraktsiooni juht Timo Kalli rõõmustas enne Eesti valimistulemuse teadasaamist, et arvamusuuringute põhjal peaks võitma Keskerakond.
"Niipalju kui ma olen Eesti riigikogu valimisi jälginud, tean, et Keskerakond peaks saama üle neljandiku häältest," ütles Kalli. "Üks uuring näitas neile 27 protsenti toetust."
Kalli sõnul hoiavad Soome keskerakonna liikmed Eesti sõsarparteile pöialt, et Keskerakond valimised võidaks. "Ja äkki veavad nad siis ka meie partei Soomes võidule," lisas Kalli, viidates 18. märtsil Soomes toimuvatele parlamendivalimistele.
Soome peaministri pressiesindaja sõnul ei leia valitsusjuht Matti Vanhanen Eesti valimiste kommenteerimiseks aega, sest on Põhja-Soomes hõivatud oma valimiskampaaniaga.
Venemaa riigiduuma välissuhete komitee esimees Konstantin Kossatšov ütles valimispäeva eel, et Venemaa positsiooni ei määra see, kes võidab Eesti parlamendivalimised või millistest parteidest koosneb uus riigikogu. "Kõik hakkab sõltuma sellest, milliseid otsuseid uus parlament vastu võtab," märkis ta.

Kõrge valimisaktiivsus pani sedeleid juurde tooma
Tallinnas Mustamäe valimisjaoskonnas hakkasid eile kella nelja ajal hääletussedelid otsa lõppema, sest valimisaktiivsus oli oodatust suurem.
"Varsti tuleb jaoskondade esimeestel uute sedelite järele joosta," ütles Tallinna Mustamäe gümnaasiumi sisse seatud valimisjaoskonna nr 85 esimees Vello Rus eile kella poole nelja ajal, kui tema jaoskonnas oli valimas käinud juba 57 protsenti valijatest. "See on väga suur arv," kinnitas Rus. Tema sõnul jaotatakse jaoskondadele sedeleid tavaliselt nii palju, et jätkuks umbes 60 protsendile ringkonda kantud valimisõiguslikest inimestest. Kui jaoskonnas nr 85 oli sisse kantud 1611 nime, siis sedeleid oli umbes 1000.
Rusi sõnul, kes on samas ringkonnas ja sama meeskonnaga ka varem valimisi läbi viinud, on tavaliselt õhtuks kokku tulnud 55-protsendine valimisaktiivsus. "Seekord tuli ka e-hääletusest neli protsenti, mis on päris palju," märkis ta.

Suusakoondis andis oma hääle Jaapanis
Eesti suursaadik Jaapanis Peeter Miller sõitis ülemöödunud nädalavahetusel Tokyost Sapporosse ja külastas vabariigi aastapäeval MM-il osalenud kaasmaalasi. Pidulik koosviibimine päädis häälte andmisega riigikokku kandideerijatele.
Suusaliidu peasekretäri Jüri Järve sõnul võis võistkonna valimisaktiivsusega rahule jääda. "Osalusprotsent oli ligi 75," ütles ta. Järv kinnitas, et suusakoondislaste seas valimisreklaami ei tehtud ja kedagi hääletamisel ei mõjutatud. "Igaüks täitis sportlaste elupaiga, hotelli Kitahiroshima Prince suures vaba aja veetmise saalis oma laua ääres ankeedi ja toimetas selle suursaadikule," lausus ta.
Järve sõnul käis ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun suursaadik Milleri vastuvõtul, kuid lahkus sealt vara, enne valimissedelite täitmist, sest järgmisel päeval seisis Šmigunil ees avaetteaste MM-võistlustel. Päris hääletamata ei pruugi tal aga jääda, sest Šmigun ja tema abilised jõudsid Tallinna eile kella 18 paiku, paar tundi enne valimisjaoskondade sulgemist.

Villu Reiljan: hakkame Rahvaliidule uut juhti otsima
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ehmatas pidulisi oma lõpukõnes klausliga, et on aeg hakata erakonnale uut juhti otsima.
"Me jäime ellu. Te olete tugevad, vajalikud ja noored. Hakkame uut esimeest otsima," vahendas aripaev.ee Reiljani sõnu.
Rahvaliit sai riigikogu valimistel 6 mandaati.

Narva jõe reostus pärines Jaanilinna elektrijaamast
Laupäeva hommikul avastasid harrastuskalurid Narva jões maanteesilla ja Viktoria bastioni vahel õlireostuse, mis on praeguseks suures osas hajunud ja merre kandunud.
Laupäeva hommikul kell kaheksa märkasid harrastuskalurid Narva jõe ääres, et mööda jõge ujub allavoolu vähemalt kümne meetri laiune vänge haisu ja eemaletõukava välimusega õliriba. Kalameeste sõnul on samalaadseid reostusi väiksemas mahus olnud ka varem, eriti nädalavahetustel.
Harrastuskalur Leonid avaldas arvamust, et tegemist oli kas masuudi, määrdeõli või mingi diislikütuse moodi ainega. "Kõik see haises suisa võikalt," sõnas Leonid. Tema arvas, et reostus võib pärineda Venemaa poolel asuvast hüdroelektrijaamast.
Leonidi sõnul taandus suurem reostus alles keskpäevaks, seni aga liikus 10-15 meetri laiune õliriba alates kaheksast hommikul pidevalt allavoolu. Jõekäänakute ja voolu iseärasuste tõttu kipuvad sellised reostused liikuma piki Narva jõe Eestile kuuluvat kallast.

Valimiste ainuke kaebus tuli Lasva valla eelhääletuselt
Riigikogu valimistega seoses oli pühapäeva pärastlõunaks valimiskomisjonile kaebuse esitanud vaid üks sisevaatleja, sedagi seoses eelvalimistega.
Võrumaa eelvalimiste sisevaatleja esitas kaebuse selle kohta, et eelvalimiste ajal võttis Lasva valimiskomisjoni asendusliige osa valimiskomisjoni tööst, teatas vabariigi valimiskomisjon.
Võrumaa Teataja andmeil nõuab Lasva eelvalimiste vaatleja Ain Lõiv valla teise valimisjaoskonna esimehe Anne-Ly Rebase ja komisjoni asendusliikme Arno Kirsimäe volituste peatamist, väites, et Kirsimägi osales eelvalimiste päevadel komisjoni töös ebaseaduslikult ja komisjoni esimees lasi sellel kõigel sündida.
Lõivu hinnangul ei olnud Kirsimäe saamine jaoskonnakomisjoni asendusliikmeks seaduspärane, sest sisuliselt ei asendanud ta kedagi, vaid asus tööle komisjoni kaheksanda liikmena. Kehtestatud korra järgi on aga komisjoni koosseisus seitse liiget. Protokollist ei selgu ka, miks Kirsimägi üldse asendusliikmena töösse kaasati.

Tallinn selgitab parima toitlustamisega lasteaia
Tallinna Haridusamet korraldab kolmandat aastat konkursi parima toitlustamisega koolieelse lasteasutuse leidmiseks, konkursile esitatud parimatest menüüdest koostatakse lasteaedadele näidismenüüde mapp.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on konkursi eesmärgiks kujundada lastes tervislikke toitumisharjumusi, tõsta toitlustamise kvaliteeti ning seeläbi suurendada laste ja lapsevanemate rahulolu.
"Konkursil lähtume sellest, et toit valmistatakse lasteaedades võimalikult värsketest ja töötlemata toiduainetest," märkis Jäppinen.
Konkursil osalemine on vabatahtlik, osa võivad võtta kõik pealinna koolieelsed lasteasutused. Konkursile esitatud asutusi ei järjestata taseme järgi. Konkursile laekunud parimatest menüüdest koostatakse lasteaedadele näidismenüüde mapp, mille juurde lisatakse toitumisspetsialisti kommentaarid.
Osalemiseks tuleb lasteaedadel esitada komisjonile vabas vormis taotlusdokument, mis sisaldab kahe nädala toidumenüüsid ning milles on kirjeldatud kuidas lasteasutuses on arenenud toitlustamise korraldamine viimase kolme aasta jooksul, kuidas arvestatakse laste erivajadustega ja perede toitumissoovidega.

Linnalapsed tutvuvad õppeaias maatöödega
Kooliaed rajatakse aadressile Puhkekodu tee 94, kus botaanikaaia endise puukooli tühjad ehitised ehitatakse ümber linnalaste õppekeskuseks.
"Paljudel Tallinna noortel pole tänapäeval võimalust maal vanaema juures käia ja sealsete töödega tutvust teha. Paljud lapsed ei tea, millised on Eestis kasvavad teraviljad, kui palju peab porgandiga tööd tegema, et seda süüa saaksime ning kui ilus lill võib kasvada pisikesest seemnest," selgitas Tallinna linnaaednik Liis Valk aia vajalikkust.
Linnaaedniku sõnul sündis õppeaia idee siis, kui ta käis Taanis lastemänguväljakutega tutvumas. "Lastemänguväljakute tehase lähedal asus lasteaed, mille põhimõte oli, et lapsed peaksid veetma palju aega õues, et nad oleksid füüsiliselt aktiivsemad ja see abil ka õnnelikumad. Lapsed arendasid eri töödega oma oskusi ja aitasid oma kasvatatud köögiviljast ise süüa teha," rääkis Valk.

Üksikkandidaatidest edukaim oli Tõnu Hallik 177 häälega
Enim hääli sai riigikogu valimistel üksikkandidaatidena osalenutest Jõgeva- ja Tartu maakonnas kandideerinud Tõnu Hallik.
177 häält kogunud Hallikule järgnes Harju- ja Rapla maakonnas kandideerinud Vello Burmeister 112 toetajaga.
Rahandusminister Aivar Sõerdi meedianõunikuna tööle asunud Koit Luus, kelle Sõerd kolm aastat tagasi maksuameti juhina maksuameti pressiesindaja kohalt vallandas, osales riigikogu valimistel samuti üksikkandidaadina. Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosas kandideerinud Luus sai 112 toetushäält.
Pärnu maakonnas kandideerinud Aare Kambla kogus 91 valija hääle. Kambla sai mõni aeg tagasi laiemalt tuntuks väitega, et maksis 1999. aastal Koit Pikarole 260 000 krooni, et keskerakondlasest riigikogu liige aitaks tal lahendada kurjategijatega seotud probleeme.

Riigikokku pääseb 25 naist
Esialgsete tulemuste põhjal pääseb riigikokku sel aastal 25 naist, neist kümme on Keskerakonnast.
Vilja Savisaar, Marika Tuus, Siiri Oviir, Mailis Reps, Olga Sõtnik, Kadri Must, Inara Luigas, Nelli Privalova, Helle Kalda ja Evelyn Sepp on naised, kes peaksid riigikokku pääsema Keskerakonna nimekirjast.
Reformierakonna 31 mandaadist kuus läheb Laine Jänesele, Keit Pentusele, Kristiina Ojulandile, Maret Maripuule, Ivi Eenmaale ja Tatjana Muravjovale.
Isamaa ja Res Publica Liidust on riigikokku minemas Ene Ergma ja Kaia Iva.
Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast on riigikokku oodatud kolm naist: Liina Tõnisson, Heljo Pikhof ja Katrin Saks.
Rahvaliidu kuuest riigikokku pääsejast on esialgse nimekirja põhjal pooled naised - Ester Tuiksoo, Mai Treial ning Erika Salumäe.

Ansip tahab taas moodustada laiapõhjalist koalitsiooni
Ansip: Keskerakonnaga koostööd teha oleks raske
Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul tahab ta taas moodustada laiapõhjalist koalitsiooni, kus oleksid esindatud nii parem- kui vasakjõud.
"Reformierakonnale on kõige lähedasemad Isamaa ja Res Publica Liidu seisukohad. Kuid mina olen jätkuvalt veendunud, et koalitsiooni kandepind peab olema lai," ütles Andrus Ansip ETV hommikuprogrammis.
Ansipi sõnul peavad paremerakondade kõrval olema koalitsioonis esindatud ka vasakjõud.
Ansip märkis, et Keskerakonnaga koostöö jätkamine oleks üsna raske. "Me ei saa nõustuda hukutava palgareformiga," oli Ansip kriitiline Keskerakonna ühe peamise valimislubaduse suhtes.
Reformierakonna liidri sõnul sai lubatud nn palgareform saatuslikuks ka Keskerakonna valimistulemusele, kuna see tekitavat inimestes hirmu, Eesti astub kõrvale edu toonud arenguteelt.

Riigikokku pääses kaks olümpiavõitjat
Riigikokku pääsesid kaks olümpiavõitjat Erki Nool ja Erika Salumäe.
Erki Nool kandideeris Isamaa ja Res Publica liidu nimekirjas valimisringkonnas number 11, mis hõlmas Põlva-, Võru- ja Valgamaad. Nool sai valimistel 2595 häält.
Erika Salumäe kandideeris Rahvaliidu nimekirjas valimisringkonnas number kolm, mis hõlmas Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosasid. Salumäe sai 575 häält.

Valimispäeval sündis kolm musta kitsetalleMärjamaa: valimispäeval tehti teatrit
Märjamaa: valimispäeval tehti teatrit
Valimispäeval ei teinud täiskasvanute näitetrupp M.O.T.T. Märjamaa valla Valgu rahvamajas propagandat, vaid esitas Oskar Lutsu näidendi "Valimised". Pliuhkami pere lugu ei olnud oma aktuaalsust kaotanud ja kõlas tänapäevaselt. Trupp mängis päeva jooksul näitetükki neljas ümbruskonna rahvamajas. Haimre rahvamajas kanti samal päeval ette ka katkend Agapetuse "Patuoinast". Reet Saar
Sonda: Maaleht tekitas segadust
Ida-Virumaal Sondas läksid valimised aktiivselt, kella kuueks oli valimas käinud kindlasti üle poole valijatest. Valimisjaoskonna tegevust keegi ei seganud, läbi ei käinud ka vaatlejaid. Ainukesena külvas hetkeks segadust Maalehe fotograaf, kes käis jaoskonnas pilti tegemas.

Talunikud saavad totleda turuarendustoetust
Tänasest kuni 16. märtsini saavad põllumehed Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) taotleda toetust, mille eesmärgiks on suurendada põllumajandussaaduste turustamisvõimalusi ning juurutada teadus- ja arendussaavutusi.
Toetust võivad taotleda mittetulundusühingud, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on põllumajandustootjad või põllumajandussaaduste töötlejad, teatas PRIA pressinõunik.
Toetatakse turu-uuringute läbiviimist, turuinformatsiooni kogumist, analüüsimist ja levitamist, tootearendust ning põllumajandussaaduste, -toodete ja töödeldud toodete tutvustamist.
Samuti on toetatavateks valdkondadeks võistlustel, messidel ja näitustel osalemine ning nende korraldamime, ühingu liikmete koolitamine, kvaliteedimärkide väljaandmine ja tutvustamine ning kvaliteedijuhtimissüsteemide ja kvaliteedimärkide süsteemide rakendamine ja kontroll.

Veebruaris oli menukaim auto Toyota
Möödunud kuul müüs Toyota Eestis 330 sõidukit, edastades teise koha omanikku Hondat rohkem kui 100 müüdud autoga.
Honda müüs veebruaris 226 ning Volkswagen 168 sõidukit.
Esikolmikule järgnes Citroen 130, Ford 127 ning Mazda 124 müüdud autoga.
Eksklusiivsemaid autoid veebruaris eriti ei ostetud. Näiteks ei õnnestunud maaletoojatel müüa mitte ühtegi Hummerit, Porschet ega ka Corvette'i.

Scandic Hotels vahetas omanikku
Hilton Hotels Corporation müüs eelmise nädala lõpul Põhjamaade suurima hotelliketi Scandic Hotels AB Põhja-Euroopa suurimale riskikapitalifirmale EQT.
Praeguse Hiltoni asedirektori Aafrika, India ookeani ja Vahemere idaosa regioonides ja tulevase Scandic Hotelsi tegevjuhi Frank Fiskersi sõnul omandati viie aasta jooksul, mil Scandic kuulus Hiltoni alla, palju teadmisi ja süsteeme, mis toetavad Scandicu juhtivat positsiooni Põhja-Euroopas.
"Järgmine samm annab meile võimaluse arendada Põhjamaade päritolu ja põhiväärtuseid," ütles Fiskers ettevõtte teates.
Eestis kuuluvad Scandic Hotels ketti hotellid Scandic Palace ja Scandic St. Barbara Tallinnas ning Scandic Rannahotell Pärnus. "Mul on hea meel, et tänaseks on ostu-müügiprotsess lõppfaasi jõudnud ja tegutseme nüüdsest uue omaniku all," räägib Scandic Palace ja Scandic St. Barbara direktor Kadi Saluoks. "Jätkame endiselt Scandicu kaubamärgi all," lisas ta.

Ford võib Aston Martini müüa juba sel nädalal
USA suurimaid autotootjaid Ford Motor Company võib juba lähipäevil maha müüa klassikalise luksusauto brändi Aston Martin.
Teemaga kursis olev allikas informeeris täna avalikkust, et tehingu maksumus saab olema 450 miljonit Inglise naela ehk ligi 10 miljardit Eesti krooni. Müügi põhjuseks on Fordi soov saadud raha kasutada korporatsiooni muude automarkide täiustamiseks, vahendab BBC.
Kõige tõenäolisem ostja on Vormel-1 sarjas osalev meeskond Prodrive koos Egiptuse investeerimispangaga Naeem. Kui läbirääkimised eelmainituga peaksid liiva jooksma, siis on tõsiste ostuhuviliste hulgas veel Suurbritannia investeerimisfirma Doughty Hanson.
Aston Martin on legendaarne briti päritolu sportautode tootja, kelle masinaid eelistab ka James Bond.

Uuring: eestlased on oma töökohas kindlad
Uuringufirma GfK poolt üheksas Euroopa riigis läbi viidud uuringu järgi usuvad elustandardi paranemist enim eestlased, kes kardavad ka kõige vähem oma töökoha pärast.
Uuring hõlmas 7320 vastajat 9 Euroopa Liiduga (EL) 1. mail 2004. a liitunud riigist: Eesti, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. Nende riikide elanikud loodavad paremaid töötamis- ja õppimistingimusi EL-is. Samas kardavad inimesed hinnatõusu, elustandardi langust ja korruptsiooni süvenemist.
Kui elukvaliteedi tõusu usub 9 riigis keskmiselt iga neljas vastanu, siis eestlaste puhul on see näitaja rohkem kui kaks korda kõrgem: 53% hinnangul on eestlaste elustandard pärast EL-iga liitumist paranenud. Elustandard on langenud 11% eestlaste sõnul ja ainult 4% arvab, et see halveneb tulevikus. Kõige pessimistlikumad on ungarlased - vaid 7% hinnangul on elu paranenud peale EL-iga liitumist.

EE: Ignalina tuumajaama osalused pole paigas
Eesti Energia (EE) esindaja sõnul Ingalina tuumajaama osalusi veel paigas ei ole, kuna kolme Balti riigi energiaettevõtted ei ole neid kinnitanud.
Laupäeval allkirjastasid Poola ja Leedu peaministrid Jaroslaw Kaczynski ja Gediminas Kirkilas Varssavis lepingu, mis kindlustab Poola valitsuse toetuse Poola firmadele, kes soovivad Leedu tuumajaama projekti investeerida. Varasema lepingu mustandi järgi oleks kokku lepitud ka osalused, mille järgi Poola oleks saanud võrdselt Eesti ja Lätiga 22 protsenti uue tuumajaama aktsiatest, samas kui Leedu oleks omandanud 34 protsenti aktsiatest.
Eesti Energia esindaja Helen Sabrak ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et Leedu tuumajaama projektis on Eesti Energia, Lietuvos Energija ja Latvenergo leppinud kokku võrdsed osalused. Osaluste muutmine toimub kolme firma konsensuslikul otsusel. "Täna seda (otsust - toim.) kindlasti tehtud pole," kinnitas Sabrak. Osapooled on rääkinud Poola energiafirma võimalikust kaasamisest, samas kui osalusi muudetud ei ole.
Riik ja Eesti Energia teevad tuumajaama investeerimise otsuse alles nelja aasta pärast.

Hansabi uueks juhiks saab Aivar Mihhailov
Balti riikides panga- ja turvatehnikaga tegeleva Hansab Groupi kuuluva AS-i Hansab uueks tegevjuhiks ning juhatuse liikmeks saab Aivar Mihhailov.
Ettevõtte teatel on Mihhailov 12 aastat töötanud Hansapanga IT-haldusdivisjoni Baltikumi juhina. Hansabiga liitus ta eelmise aasta alguses, vastutades Hansab Groupi äriarenduse töö korraldamise eest kõigis Balti riikides.
Ettevõtte teatel lahkub Hansabi pikaaegne tegevjuht ja juhatuse esimees Raivo Kraus ametist alates 1. aprillist ning jätkab tööd nõukogu liikmena.
Krausi sõnul on tema lahkumine nõukogu kohale sõbralik ning planeeritud. Firmas 13 aastat tegutsenud, neist viimased 6 aastat tegevjuhi ametit pidanud Kraus peab ettevõtte suuremateks saavutusteks lisaks headele majandustulemustele Eesti juhtimiskvaliteedi auhinnakonkursi võitu 2005. aastal ning mitmetel aastatel pere- ja töötajasõbralike firmade esireas olemist.

Kivimurd: Eesti ettevõtted veavad ise üha vähem pakke laiali
Ettevõtted eelistavad kasutada üha enam kullerfirmasid, selle asemel, et ise pakke laiali vedada.
Rahvusvahelisse ketti kuuluv logistikafirma DPD Eesti käsitletud pakkide maht kasvas eelmisel aastal pea kahekordselt. Käsitletud pakkide koguarv oli eelmisel aastal 1,24 miljonit.
Ettevõtte müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurru sõnul kasvasid nii Eesti-sisesed kui ka rahvusvahelised pakiveomahud. "Eesti-sisese pakkide mahu kasvu ajendiks on ühelt poolt asjaolu, et üha enam eelistavad ettevõtted saata pakke kullerfirmade kaudu ning vähenenud on nende firmade arv, kes paralleelselt transportteenuse sisseostmisele ka oma transporti kasutavad," ütles Kivimurd. Teisest küljest mõjutas kullerteenuste kasvu Kivimurru sõnul üldine majanduskasv.

Börsid jätkavad langemist
Aasia ja Euroopa börsid langesid täna ja jätkasid sellega möödunud nädala globaalset kukkumist.
Jaapani Nikkei indeks langes täna 3,4% ja Shanghai komposiitindeks kukkus 3,5% võrra, vahendab BBC. Taiwani börs lõpetas täna kauplemise 3,7% langusega ja Indias on praeguseks pärastlõunaks börs langenud 3,6%.
Ka Prantsuse ja Saksamaa börsid on tänase kauplemispäeva jooksul juba langenud - Cac ja Dax on kumbki kukkunud umbes 2%. Langenud on ka Londoni börsi indeks.
Eelmise nädala kokkukukkumine Hiina börsil on põhjustanud viimase nelja aasta suurima müügi.

Tele2 kehtestab ühtsed roaming-hinnad
Alates 1. aprillist saavad Tele2 lepingulised mobiilikliendid Euroopas helistada ühtse hinnaga.
Tele2 teatel võimaldab teenus Eurotsoon ühtse kõneminuti hinnaga - 16,73 krooni minut - helistada Eestisse kõigist Euroopa Tele2 roaming-partnerite võrkudest. Ühtne hind on Eurotsooni paketi hõlmatavates riikides kehtestatud ka kohalikele kõnedele - 8,75 krooni/min - ning helistamisel teistesse nn Eurotsooni riikidesse - 17,75 krooni/min.
"Aprillist saavad Euroopas viibivad Tele2 kliendid suhelda ühtse ning ühtlasi turu soodsaima hinnaga. Enam ei pea end kursis hoidma sellega, millised võivad mõne üksiku operaatori roaming-hinnad parasjagu olla," kommenteeris uuenduse tähtsust Tele2 Eesti turundusdirektor Kristjan Seema.

Rootsi müüb Absoluti maha
Rootsi valitsus pani eelmisel nädalal müüki kaubamärgi Absolut, ostuhuvi ilmutab maailma suurim rummi kaubamärk Bacardi.
Rootsi riik pani müüki Absolut viina tootva Vin&Spirit'i, vahendab BBC. V&S on riigi käes olnud 90 aastat ja selle märgi hinnaks on umbes 68,5 miljardit Eesti krooni.
Bermudal asuva peakorteriga Bacardi firma juht kinnitas Financial Times'ile, et Absolut oleks rummifirmale ehteks.
Praegu ei ole veel teada, millal Rootsi valitsus Vin&Spirit'i aktsiatest loobub ja kas riik jätab mingi osa neist ikkagi enda kätte.
Rootsi riik asutas Vin&Spirit'i 1917. aastal ja kuni 1994. aastani oli see firma Rootsis alkoholi osas nii ainutootja kui ka ainus levitaja. V&S kaotas oma monopoliseisuse 1995. aastal, kui Rootsi Euroopa Liitu astus.

Selver avas Merimetsa Selveri laienduse
Tallinnas Paldiski mnt-l asuv Merimetsa Selver võttis kasutusele laiendatud müügisaali osa, millega toidukaupade osakond suurenes kolmandiku võrra.
"Suurenenud müügipind aitab senisest paremini eksponeerida ka tööstuskaupu, eriliselt oleme toonud esile kodusisustuskaubad. Eelnevaga võrreldes suurenes Merimetsa Selveri müügisaal 400 ruutmeetri võrra ja võtab nüüd enda alla 2300 ruutmeetrit," ütles A-Selver AS-i juhataja Ain Taube.
Kokku lisandus kauplusele 700 ruutmeetrit kasulikku pinda. Ligi pool sellest puudutab tagaruume - töötajate ruume, kontori- ja laopindu.
Merimetsa Selver on Järve, Kadaka, Tondi, Torupilli Selverite järel suuruselt viies, kaupluses töötab 99 inimest. Merimetsa Selveri laiendustööd teostas Kohila ehitusfirma Vesiroos OÜ, kes oli ka Tondi Selveri laienduse peatöövõtja.

E kindlustus avas uuendatud internetikeskkonna
Eesti suurim kindlustusmaaklerfirma e kindlustus avas täna uuendatud internetikeskkonna.
Lisaks paremale funktsionaalsusele on täna avatud keskkonnas varasemast enam interaktiivsust. "Ehkki Eestis on täna internetikasutajaid 60% elanikkonnast, peame olema valmis ka uute kasutajate valutuks vastuvõtuks," ütles e kindlustuse juhataja Risto Rossar.
E kindlustuse veebilehel sõlmitakse keskmiselt 100 uut kindlustuslepingut päevas. E kindlustuse eesmärk on sõlmitavate lepingute arvu lähiaastatel mitmekordistada. "Oleme veendunud, et tulevikus liigub enamik standardsete kindlustusliikide müük automatiseeritud kanalitesse," leidis Rossar.
Kuna tööjõu hind Eestis on veel Euroopa keskmisega võrreldes võrdlemisi madal, siis saavad paljud müügikanalid endale veel lubada klientide teenindamist standardsetes kindlustusliikides ilma selle eest lisatasu küsimata. "Usume, et tulevikus muutuvad hinnavahed internetikanali ja teenindaja sekkumist vajava kanali vahel oluliselt suuremaks ning see sunnib kliente järjest rohkem internetiteenust kasutama," avaldas Rossar lootust.

MTA: väljamakse töötaja kohta oli 7262 krooni
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel maksid ettevõtted ja asutused eelmisel aastal keskmiselt töötaja kohta kuus välja 7262 krooni.
Aasta lõpu seisuga oli aasta jooksul väljamakseid summas üle 61 041 075 793 krooni krooni kokku 700 439 isikule.
2006. a neljandas kvartalis oli väljamaksete summa kokku 17 108 628 142 krooni ja seda maksti 612 384 isikule. 2006. aasta viimase kolme kuu keskmine tasu oli 9313 krooni.
Amet juhib tähelepanu asjaolule, et statistikaameti ja MTA andmed ei ole metoodiliste erinevuste tõttu võrreldavad.
Alates märtsist alustab MTA väljamaksete statistika avaldamist, et informeerida avalikkust tööandjate tehtud väljamaksete suurusest töötajatele. Eelmise aasta viimase kvartali andmetel tehti kõige enam väljamakseid suurusjärgus 10 000 - 19 999 krooni, kokku 160 519 isikule. Väljamakseid vahemikus 20 000 - 29 000 krooni tehti 124 848 inimesele. Üle 300 000 krooni teenis kvartali jooksul 380 inimest. 0-9999 krooni teenis kolme kuuga 120 400 inimest.

Alexela Terminal pääseb mõjude hindamisest
Ärimees Heiti Hääle suuromanduses Alexela Terminal pääseb Paldiskis kütuseterminali laiendamisel keskkonnamõjude hindamisest, sest planeeritav laiendus jääb napilt alla piiri, millest mõjude hindamine on kohustuslik.
Paldiski linnavolikogu andis hiljuti Alexela Terminalile loa jätkata terminali laienemiseks detailplaneeringu menetlemist ilma keskkonnamõju strateegilist hindamist algatamata, kirjutab Äripäev.
Kohustuslik oleks keskkonnamõjude hindamine siis, kui mahutitesse läheks 100 000 kuupmeetrit kütust, kuid uute kütusemahutite kogumahuks on määratud 98 000 kuupmeetrit.
Praegu aga on keskkonnamõjude hindamise vajalikkus kohaliku omavalitsuse otsustada.

Kallinev parkimine paneb firmasid äärelinna kolima
Üha enam autostuvas Tallinnas on kesklinna piiratud parkimisvõimalused ja tipptunniliiklus ka kõige tugevama närviga inimeste kannatuse proovile pannud, mistõttu otsitakse büroopinda äärelinna, eriti Mustamäele.
Soovides külastada mõnd kesklinnas tegutsevat asutust, peab kõvasti vaeva nägema, et leida koht oma autole. Parem lugu pole ka kesklinnas töötavate inimestega, kellele on küll enamasti kindlustatud parkimiskoht, kuid mille hind võib ulatuda kuni 2500 kroonini kuus, kirjutab Äripäev.
Eelkõige otistakse esinduslikkust - ollakse nõus maksma kõrgemat üürihinda, kui see ananb kvaliteedi ja mugavuse. Vanemad ja pisut amortiseerunud ärihooned ei ole seetõttu nii soositud, sest ainult madal hind enam klienti ei meelita.

Eestlased laenavad iga päev tarbimiseks miljoneid kroone
Eelmisel aastal võtsid Eesti elanikud iga päev pankadest tarbimislaene reisimiseks, kodutehnika ostmiseks või hammaste ravimiseks 11 miljonit krooni.
Tarbimislaenu saab pangast ilma tagatiseta kuni neljaks aastaks ja korraga kuni 150 000 krooni, intress jääb kahekümne protsendi piirimaile. Pankade andmeil võetakse tarbimislaene kõige rohkem reisimiseks, ravikuludeks, tehnika soetamiseks ja korteriremondiks, kirjutab Äripäev.
"Tipud ja mõõnad on mõõdetavad periooditi tagantjärele, toimumise hetkel neid täpselt ei tunneta. Samas võib öelda, et Eestis on tarbimislaenude buum tänaseks igal juhul kätte jõudnud," nentis Nordea jaepanganduse juht Toivo Annus.
"Huvi tarbimislaenude vastu on suurenenud paljuski tänu sellele, et esmane ja põhiline - kodu - on paljudel peredel soetatud. Samuti on olemas juba eluasemelaenukuludega toimetulemise kogemus ning nüüd on aega ja ka materiaalseid võimalusi mõelda rohkem kestvuskaupade, hobide ja vaba aja peale," ütles SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas, kes olukorda päris buumiks ei nimetaks - pigem on tarbimislaenude võtmine muutunud aktiivsemaks.

2, 5-protsendine piim jääb kauplustesse müügile kuni 2009. aasta lõpuni
Euroopa Liidu põllumajanduse erikomitee andis loa turustada 2,5% -se rasvasisaldusega joogipiima Eestis kuni 2009. aasta lõpuni.
2,5% -ne piim moodustab Eestis toodetavast ja tarbitavast joogipiimast üle 90%. Eestile tehtud erandi pikendamine on oluline tarbijaharjumuse seisukohalt: tarbijaküsitluste andmeil eelistab kolmveerand piimajoojaid alati või peamiselt sama rasvasusega piima.
2,5% -se piima turult kadumine vähendaks põllumajandusministeeriumi hinnangul piima tarbimist. Eesti piimatööstustele tähendab joogipiima erinevuse pikendamine täiendavate turustamise ja tarbija teavitamisega seotud kulude ärajäämist.
Kindlust, et 2,5 -protsendise rasvasisaldusega piim jääb kauplustesse ka pärast 2009. aastat, esialgu veel pole. Euroopa Liidu tasandil on räägitud võimalusest, et rasvasisalduse järgi liigitamine kaotatakse kõigis liidu riikides. "Sellist otsust veel tehtud ei ole. Kui see otsus tehakse, siis on ükskõik, mis rasvasisaldusega piima liikmesriigis toodetakse," ütles põllumajandusministeeriumi esindaja Mai Vöörmann Eesti Päevaleht Online'ile.

Kas tegelikult on keskmine palk 2000 krooni väiksem? 
Kui statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2006. aasta keskmine brutokuupalk 9350 krooni, siis maksuameti andmeil kõigest 7262 krooni.
Tegemist on arvutamismeetodist tuleneva vahega: maksuamet arvestab keskmist palgasummat tulu- ja sotsiaalmaksu laekumise järgi, statistikaamet taandab oma arvu saamiseks kõik palgaandmed täistööajale.
Samas on mitmete kõrgete riigiametnike palgad statistika-ameti arvutatava keskmise summaga seotud. Kui hakataks kasutama maksuameti arvutatud tulemust, väheneks näiteks riigikogu liikmete, ministrite ja kohtunike ametipalk ligi 10 000 krooni. See tähendaks riigile aastas kümneid miljoneid kroone kokkuhoidu.
Nüansirikkam statistika
SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula ütles, et ökonomistina eelistaks ta pigem statistikaameti tulemust. "Maksuameti eesmärgiks on maksukogumine ja nende kasutatud näidikud juhinduvad ikkagi sellest eesmärgist. Statistikaameti eesmärk on seevastu pakkuda meie majandussüsteemist võimalikult tõest informatsiooni ning seetõttu on nende kasutatav meetod ilmselt veidi nüansirikkam," ütles ta. Igal juhul jääb aga Pajula hinnangul keskmine palgasumma teoreetiliste üldmõistete tasandile ja on seetõttu tegelikult mõõtmatu.

 "Nuga" linastub Tartus Genialistide klubi kinos
Laupäeval, 10. märtsil toimub Marko Raadi uue mängufilmi "Nuga" Tartu esilinastus Genialistide klubi kinos.
"Vaatajate tungival palvel näidatakse filmi 9.-11. märtsini ka Tallinnas Sõpruse kinos. Tartus jääb "Nuga" ekraanile 18. märtsini. Seansid Genialistide klubi kinos toimuvad igal õhtul kell 21," teatas Anu Krabo Eesti filmi sihtasutusest.
15. veebruarist 1. märtsini linastus "Nuga" Tallinnas Toompea Kinos, Rüütelkonna hoones.
Mängufilm "Nuga" on valminud Peeter Sauteri ja Vaino Vahingu lugude ainetel. Osades Mait Malmsten, Kersti Heinloo, Britta Vahur, Elle Kull, Gert Raudsep.

Ülehomme on Klassikaraadios Heino Elleri päev
7. märtsil möödub120 aastat eesti rahvusklassiku Heino Elleri sünnist.
Heino Eller on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ning silmapaistvamaid esindajaid. Ta pani aluse rahvuslikule stiilile instrumentaalmuusikas ning tegeles pedagoogilise tööga eesti heliloojate mitme põlvkonna kasvatajana.
Klassikaraadios on 7. märtsil eetris heliloojale pühendatud sünnipäevaprogramm. Kuulata saab Heino Elleri, tema koolkonna ja Elleri preemia laureaatide loomingut. Saade "Vaigulõhnaline muusika" keskendub helilooja loomingule ja tegevustele.
Sünnipäevaprogrammi koostab ja juhib Kersti Inno.

 "Tabamata ime" jõudis DVD-le
Kuue noorema põlve filmitegija kollektiivlooming, filmikassett "Tabamata ime" on jõudnud DVD-le.
Kahe ja poole tunnine kassett koosneb kuuest lühifilmist Eduard Vilde "Tabamata ime" ainetel ehk kuuest erinevast variatsioonist eesti kultuuri hiilgusest ja õudusest.
Rezhissöörid Rainer Sarnet, Marianne Kõrver, Marko Raat, Arbo Tammiksaar, Jaak Kilmi ja Andres Maimik sukelduvad eesti näitekirjanduse tumedasse tiiki. Ainsaks tingimuseks rezhissööridele oli kinnipidamine loo moraalist.
Näitlejatena võib näha Von Krahli Teatri näitlejaid (Liina Vahtrik, Mari Abel, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Erki Laur) ning mitmeid rohkem või vähem tuntud kultuuritegelasi.
Filmid on tootnud Von Krahli Teater 2006. aastal.
"Tabamata ime" on müügis kaubandusvõrgus 99 krooniga, Von Krahlist aga saab moodsa klassika soetada sõbrahinnaga, kõigest 75 krooni eest.

Vene tipplavastaja toob Vanemuises lavale "Hoffmanni lood" 
Vanemuise teatri suures majas esietendub laupäeval, 10. märtsil Jacques Offenbachi fantastiline ooper "Hoffmanni lood", mille lavastab Moskva ooperiteatri Helikon juht, maailmas väga kõrgelt hinnatud ooperilavastaja Dmitri Bertman.
Nürnbergi veinikeldris jutustab poeet Hoffmann värvikaid, kuid pettumusega lõppenud armulugusid kolme naisega. Nendeks on nukk Olympia, mis näis Hoffmannile elavana; nooruke tiisikust põdev lauljanna Antonia, kelle isa oli tal keelanud laulmise, et mitte meenutada kadunud abikaasat; ning kurtisaan Giulietta, kes oli õela nõia Dapertutto meelevalla all.
""Hoffmanni lood" ei ole mingid muinaslood, need on hirmsad, isegi õudustäratavad juhtumid, mis võivad paista muinasjuttudena vaid ratsionaalselt mõtlevatele inimestele," ütles Dmitri Bertman. ""Hoffmanni lood" on kunstniku hingeline entsüklopeedia."
Vanemuise "Hoffmanni lugude" muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp, dirigent Toomas Vavilov. Lavastuse kunstnik on Igor Nežnõi ja kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva - mõlemad Moskva Helikoni teatrist. Valguskujunduse teeb Tõnu Eimra, koreograaf on Polina Žukova.

Tampere lühifilmide festivali raames toimub Eesti Nukufilmi juubelinäitus
2007. aasta novembris oma 50. juubelit tähistav Nukufilm koostas koostöös Eesti Instituudiga näituse "Hing sees", mis rändab 2007. ja 2008. aasta jooksul ringi nii Eestis kui välismaal.
Näituse avalöök antakse Tampere lühifilmide festivalil, kus see jääb avatuks kuni 25. märtsini.
Näitus eesti nukufilmist koosneb tekstidest ja pildimaterjalist ning nukkude ekspositsioonist. Vaimukas võtmes on kajastatud eesti nukufilmi ajalugu, erinevad generatsioonid ja parimad saavutused, nukufilmi erinevad liigid, nukkude valmistamise materjalid ja vahendid. Nukuekspositsioonis on väljas 120 nukku erinevatest filmidest.
Näituse valmimist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Eesti Filmi Sihtasutus ning Välisministeerium.
7.-11. märtsini toimuv 37. Tampere lühifilmide festival on A-kategooria festival ning üks prestiizhikamaid omataoliste hulgas terves maailmas. Tamperes näidatakse ka kaht retrospektiivi Nukufilmi toodangust - üks on filmidest, mis on valminud Tallinnfilmis enne 1993. aastat ning teine Nukufilmi kui iseseisva stuudio toodangust. Tampere festivali võistlusprogrammis osaleb Mati Küti nukufilm "Une instituut".

Kärt Summataveti ehteloomingut inspireerib soomeugrilaste rahvakultuur
Hõimuklubis esineb kolmapäeval ehtekuntsnik Kärt Summatavet teemal "Ema sõlg laulab. Soomeugrilaste rahvakultuurist inspireeritud autoriehete tutvustus".
Esineja tutvustab oma ehteloomingut, mis on mõjutusi saanud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste rahvakunstist, lauludest, lugudest ja uskumustest. Summatavet avab tagamaid, miks ta on üliõpilasaastatest tänaseni jäänud truuks eestlaste ja teiste soomeugrilaste folklooris leiduvate kultuuritekstide interpreteerimisele ning millistele väärtushinnangutele ta toetub oma loomingus.
Kunstniku huvi soome-ugri mütoloogilise maailmapildi ja käsitöö sümbolitemaailma vastu sai alguse ühelt poolt kokkupuutest Eesti muinasaegse kultuuriga, kui ta osales keskkooliõpilasena arheoloog Vello Lõugase juhitud väljakaevamistel, ning teisalt kunstnik Kaljo Põllu juhendatud ekspeditsioonilt Siberisse manside juurde 1983. aastal.

Suri legendaarse allveelaeva loo "Das Boot" autor
Saksa kirjanik Lothar-Günther Buchheim, kelle kuulsaim teos on sõjaromaan "Das Boot" suri 89. aastaselt.
Buchheim kirjutas elu jooksul 30 raamatud, millest suurem enamus rääkisid kunstist ning kunstnikest.
Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta oma romaani "Das Boot" põhjal Wolfgang Peterseni poolt 1981. aastal lavastatud filmiga.
"Das Boot" rääkis Teise maailmasõja aegse Hitleri Saksamaa allveelaevnike läbielamistest. Buchheim sai selleks inspiratsiooni oma isiklikest kogemustest, kuna 1940. aastatel teenis ta allveelaeval rindereporterina, vahendab Deutsche Welle.

Isad ja pojad kohtuvad Kristian Smedsi lavastatud "Kajakas" 
Anton Tšehhovi klassikaks ja elust suuremaks saanud "Kajakat" lavastab soomlane Kristian Smeds, kes vallutas 2005. aastal etendatud "Jänese aastaga" siinsete teatrikülastajate südamed.
Eile õhtul said pealinlased, kes suvel Baltoscandalile ei tihanud minna, ainukordse võimaluse näha Kanuti saalis ka Smedsi ja tema kaasmaalaste lõbusat ja teravat hipivarieteeprogrammi "Lapsi, linde ja lilli". Küll pidi Smedsi Houkka Brosi tükk alla vanduma riigikogu valimistele, sest esialgu esinemiskohaks valitud Von Krahli baari vallutas roheliste eksklusiivne valimispidu.
Kodune õhkkond proovisaalis
"Kajaka" proovid algavad tavaliselt kell üksteist ja kestavad kolme-neljani. Läinud neljapäeval olid proovis kohal peaaegu kõik osatäitjad, s.t perekond Ulfsak koosseisus Juhan ja Lembit, perekond Eelmaa koosseisus Taavi ja Aleksander, perekond Erki Laur ja Tiina Tauraite ning Helgi Sallo ja Riina Maidre. Liina Vahtrik ja Mari Abel on näitlejatööst praegu pisut eemal - perekondlikel põhjustel.

Hollandi elektroonilise muusika ässad andsid Tallinnas tuld
Möödunud laupäeval ürituse Beats From The Vault raames esinenud Madalmaade tumeelektroonika kollektiiv Grendel publikule armu ei andnud.
Õhtu algas sellega, et klubi Rockstars lavale astus kohalik tegija Mythron. Peale teda oli püüne samuti Maarjamaa kollektiivi Suicidal Romance päralt.
Vahetult enne peaesinejat lavalaudu painutanud kodumaine Forgotten Sunrise jättis nii oma muusika kui lavalise liikumisega tõeliselt professionaalse mulje. Ilmtingimata julgeks soovitada ka piiritagusele industriaalmuusika fännile.
Vaatamata sellele, et Grendel'i vokalist [VLKR] hõikas kontserdi esimese loo ajal rahvale korduvalt, et ta lööb neid kõiki risti ei olnud Grendeli poolt pakutud tume, hirmu tekitava kogemuse taotlus mitte religioosne a la The Exorcist, vaid hoopis militaarne a la Full Metal Jacket, kui tuua parelleele filmide maailmast.

Spielbergi kodust leiti varastatud kunstiteos
Steven Spielbergi kodust avastati tagaotsitav maal 18 aastat peale seda kui filmimees selle omale pahaaimamatult ostis.
Spielbergi koduabilised märkasid eelmisel nädalal FBI poolt edastatud vargusteadet ning tundsid selles ära Spielbergi koduses kunstikogus oleva teose.
Maali autor on Norman Rockwell ning teos kannab pealkirja "Vene koolituba". Pildil on kujutatud klassitäit lapsi istumas Vladimir Iljitš Lenini büsti ees.
Spielberg ostis selle pildi 1989. aastal ühelt seaduslikult kunstikaupmehelt, vahendab BBC Ameerika Ühendriikide föderaalset juurdlusbürood.
Kunstiteos varastati 1973. aastal ühelt näituselt Missouri osariigis. Töö hinnanguline maksumus on 700 000 USA dollarit ehk umbes 9 miljonit krooni.

Nuga esilinastub Tartus, Tallinnas lisaseansid
Marko Raadi mängufilmi "Nuga" Tartu esilinastus toimub 10. märtsil Genialistide Klubis ja jääb ekraanile kuni 18. märtsini.
Tartus toimuvad seansid igal õhtul kell 21.00.
Tallinnas toimuvad vaatajate palvel veel kolm lisaseanssi kinos Sõprus 9.-11. märtsil kell 19.45.
Mängufilm "Nuga" räägib loo läbipõlenud kinnisvaramaaklerist Ekkest (Mait Malmsten), kelle elust ja suhtest kaob pinge ning mõte. Jäävad ainult sõltuvusahelad, harjumused, teadmine ja armastuse ihalus. Ekke hakkab provotseerima ja tüli norima, et taas tunda elu maitset. See intiimne ja valulik filmilugu puudutab kaasaegse suhtekolmnurga kõige tumedamaid pooli.
Filmi rezhissöör ja stsenarist on Marko Raat, operaator Mart Taniel, produtsent Pille Rünk. Osades: Mait Malmsten, Kersti Heinloo, Britta Vahur, Elle Kull, Gert Raudsep.

Eesti Filmi Päevad saavad täna avalöögi
Üheksandad Eesti Filmi Päevad toimuvad sel aastal 5.-10. märtsini Tallinna Kinomajas, KUMUs, Rahvusraamatukogus ja Sütiste Majas.
Eesti Kinoliidu korraldatav iga-aastane filmiüritus toob seekord vaatajateni ligi 60 erinevat filmi. 6 päeva jooksul toimub kokku 29 seanssi.
Näitamisele tulevad põhiliselt 2006. aastal valminud ja eelvaliku läbinud Eesti dokumentaal, - mängu- ja animafilmid.
Teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval toimuvad tasuta eriseansid mudilastele ja kooliealistele. Eriprogrammiga teeme kummarduse sel aastal oma 50. sünnipäeva tähistavale Nukufilmile.
Koolinoorte programmis linastuvad ühiskonna valupunkte puudutavad filmid: Viljandi noortevangla kinnipeetavate poolt tehtud dokumentaalfilm "Peegeldus" ning Hannes ja Renita Lintropi 1995. aastal valminud mängufilm "Ma olen väsinud vihkamast".

Maailmamuusika pidu pakkus helikontraste
Festivali üks peaesineja oli kandlete ja flöötide meister Andrew Cronshaw, kellele sekundeeris armeenlasest dudukimängija Tigran Aleksanjan. Muusikud astusid üles reedel Vanemuise teatris.
Õhinas hallipäine Cronshaw ja stoiline Aleksanjan moodustasid laval muheda kontrasti. Ka publikuga suhtlemise võttis enda kanda vitaalne Cronshaw. Kohe alul teatas ta, et tunneb Eestit ning olla otsinud päeval muusikapoes Herbert Tampere regilaulukogumikke. Igatahes see avaldas märksa sügavamat muljet kui eestikeelsed tervitusfraasid.
Cronshaw oli mees nagu orkester: ta puhus eri vilesid, alates Slovakkia flöödist ja lõpetades Hiina puhkpilli ba-wu-ga. Tema muusika oli lüüriline ja hõreda faktuuriga ning lugude helipilt magus, jahe ja äärmiselt eklektiline. Cronshaw segas lugudes kõige erinevamate maade muusikaelemente. Ühte ritta mahtusid näiteks Rootsi, Šotimaa ja Serbia.

ETV toob ekraanile jalgpallisaate "Lisaaeg" 
JALGPALL:
Saade toob vaatajani kõik, mis jalgpalliga seotud. Tutvustatakse nii Eesti staarmängijad väljaspool palliplatsi kui ka nende klubisid. Samuti uuritakse kui piduderohke ja glamuurne on tegelikult meie mängijate igapäevaelu. Tutvutakse vutipiigadega ning muidugi ei unustata ka ilusaid väravaid, skandaale ja tähtsaid mänge.
Esimeses saates: rekordinternatsionaal Martin Reim - palliplatsil teeb imet, kodus aga mööblit. Õhus praeguseks juba igivana küsimus - Miks algab hooaeg nii vara? Jalgpallur pigistab küll silma kinni ja mängib iga ilmaga, kuidas aga pirtsakat pealtvaatajat staadionile meelitada? Eesti fännid järgnevad meeskonnale kõikjale, seekord Sloveeniasse... ning loomulikult Eesti Meistriliiga ja Balti Liiga tipphetked.

Beckham vigastas põlve
JALGPALL:
Samas kohtumises viidi kanderaamiga platsilt vasakut põlve vigastanud José Antonio Reyes, vahendab Sportnet.
Reali peatreener Fabio Capello kinnitas mängijate eemalejäämist. "Nad ei osale kohtumises Bayerniga. Reyesi vigastus tundub raske ning ka Beckhami vigastus võib olla sama tõsine," kommenteeris itaallane, kelle juhendatav suurklubi võitis kaheksandikfinaali esimese osa kodus 3: 2.

Honda muudab Malaisia etapi eel vormeli seadistusi
VORMEL-1:
Uuendusi ei võeta kasutusele küll veel hooaja esimeesl etapil 18. märtsil Melbourne'is, kuid teisel osavõistlusel Malaisias Sepangi ringrajal läheb rajale uues kuues auto. Vahetatud lahenduste konkurentsivõimet kontrollitakse nädal enne testisõitudel, vahendab ETV Sport.
Honda tehnikadirektori Shuhei Nakamoto sõnul ollakse Toyotast ja Red Bullist paremad, kuid parimatest ollakse tublisti järel.

Montoya kihutas võitjaks
Endine vormel-1 piloot Juan pablo Montoya sai kirja esimese võiu NASCAR sarjas. Kolumblane võit Mehhikos Hermanose ringrajal jättis aga paljudele suhu paha maitse.
Võistluse lõpu eel jälitas 31-aastane Montoya meeskonnakaaslast Scott Pruettit ning sõitis talle lõpuks tagant sisse, ameeriklane tegi seejärel pirueti ning langes viiendaks. Montoya pidi viimastel ringidel tõrjuma omakorda Denny Hamlini rünnakuid, kuid sai oma kuuendal võistlusel siiski esikoha, kirjutab Sportnet.
Pruett oli Montoyas mõistagi pettunud ning ilmselt jäid kolumblasel tiimikaaslaselt õnnitlused saamata. "Mul ei ole sõnu, olen erakordselt pettunud. Lülitada välja enda meeskonnakaaslane? Ta sõitis lihtsalt alatult, vastikult ja räpaselt," kommenteeris Pruett. "Kui ta arvab, et on minust kiirem, siis teeme selle rajal selgeks," vahendas ameeriklase sõnu Eurosport.

Roger Federer jätkab kindlalt ATP edetabeli tipus
TENNIS:
Nüüdseks on šveitslane liidrina püsinud 162 nädalat järjest, vahendab ETV Sport.
Laupäeval neljandat korda järjest Dubai tenniseturniiri võitnud Federer edestab teisel kohal olevat Rafael Nadali 3740 punkiga, tabeli kolmas mees Andy Roddick jääb maha juba 5390 silmaga.
Järgmiste kohtade puhul on seis juba pingelisem, Nikolai Davõdenkot lahutab Roddickist viis silma, viiendal kohal olev Fernando Gonzalez on Davõdenkost aga ainult 140 punkti kaugusel.

Kanepi parandas positsiooni, Ani langes 153. kohale
TENNIS:
Eelmisel nädalal Las Vegase ITF-turniiril üksikmängus kvalifikatsiooni avaringis välja langenud, kuid paarismängus finaali jõudnud Maret Ani langes 126. kohalt 153. reale. Margit Rüütel jätkab 225. kohal, vahendab ETV Sport.
Esikolmik võrreldes eelmise nädalaga ei muutnud, liidrikohal jätkab Maria Šarapova Justine Henini ja Amelie Mauresmo ees. Kohad vahetasid neljandaks tõusnud Svetlana Kuznetsova ja viiendaks kukkunud Kim Clijsters.

GNT Eesti sõlmis lepingu MGE-ga
Arvutikaupade ja koduelektroonika hulgimüüja GNT Eesti hakkab müüma firma MGE UPS Systems tooteid.
MGE on arvuti ja elektriseadmete katkematu toite lahenduste (UPS) valmistaja ning kuulub ühele maailma suurimale elektriseadmete valmistajale Schneider Electric, teatas GNT Eesti.

WeeRec investeerib 65 miljonit krooni
Harjumaa keskkonnateenistus teatas AS-i WeeRec Kiiusse rajatava elektri- ja elektroonikaromude käitlustehase teise etapi keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest.
65 miljonit maksma mineva külmkappide lammutustehase ehitus algab käesoleva aasta sügisel. Koguinvesteering jäätmekäitluskeskusse on 90 miljonit krooni, teatas ettevõte.

City Motors toetab Väikemõisa väikelastekodu
Väikemõisa Väikelastekodu ja autofirma City Motors allakirjastasid täna lepingu, millega City Motors toetab Väikemõisa Väikelastekodu tegevust käesoleval aastal.
City Motors maksab kõikide oma klientide poolt uute autodega tehtud proovisõitude igalt kilomeetrilt ühe krooni Väikemõisa Väikelastekodule, teatas ettevõte.
Väikemõisa väikelastekodu direktor Ilona Eesalu ütles, et laekuva raha abil saavad nad leevendada osakese oma vajadustest: osta näiteks mähkmeid, mänguasju või vannitarbeid.
City Motorsi juhatuse liige Vello Tamm avaldas heameelt, et firma saab toetada Väikemõisa väikelastekodu tegevust.
Lisaks nimetatud toetusprojektile on City Motorsi abil lahendatud ka lastekodu transpordiprobleem. Alates selle aasta märtsikuust sõidutab lapsi uhiuus 16 kohaline Renault Master.

A.  Le Coq toob turule uue long drinki Gin Pink
Long drinkide turuliider A. Le Coq toob sel nädalal müügile uue arbuusimaitselise long drinki Gin Pink.
A. Le Coq täiendab gin long drinkide sarja uue arbuusimaitselise joogiga. Gin Pink on kevadiselt värskendav, roosaka värvivarjundiga jook, mille alkoholisisaldus on 5,6%, teatas ettevõte.
A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul panustatakse tootearendusse, kuna long drinki segment on kiiresti kasvav ning ettevõtte eesmärgiks on antud kategoorias turuliidri positsiooni kindlustamine. "Eelmisel aastal kasvas A. Le Coqi gin long drinkide müük 35%, mis näitab toodete head vastuvõttu ning soovime oma tarbijaid rõõmustada uute maitseelamustega," ütles Noop.
Noobi hinnangul lubab joogiturul valitsev maitse-eelistuste trend ennustada uuele tootele korralikku läbimüüki.

Hyundai toob turule i30
Hyundai käivitab käesoleva aasta suve hakul esimese spetsiaalselt Euroopa turu jaoks disainitud C-segmendi auto müügi.
Hyundai uue mudeli nimi on i30, millest esimesena jõuab müüki 5-ukseline luukpära. Selle mudeli abiga tahab Hyundai tugevdada oma positsioone keskklassi autode müügis, s.t. C- segmendis, mis on Euroopa automüügi turgudel üks tähtsamaid segmente.
Uus mudel i30 paistab silma kaasaegse disaini, hea viimistluse ja suurepärase mugavus- ning turvapaketi poolest. Lisaks pakub Hyundai i30 keskmisest enam ruumi reisijatele ja pagasile. i30 puhul on valida kolme bensiini- ja kolme diiselmootori vahel, samuti on valikus nii manuaal- kui ka automaatkäigukastiga autod. Nii on soovijatel lihtne leida i30 mudelivalikust just oma soovidele ja vajadustele kõige paremini vastav auto.

Parimad ajakirjanikud ja kaunimad ajalehed
2006. aasta pressipreemiale laekus 448 võistlustööd. Konkureeris 106 pressifotot, 218 artiklit või artikliseeriat ning 124 kujundus-tööd. Auhindu jagati nii üleriigilistes kui ka maakonnalehtedes publitseeritud materjali eest.
Bonnieri preemia
Bonnieri preemia pälvis 14 kandideerinud artikli hulgast Kadi Heinsalu 8. novembril Äripäevas avaldatud "Arco Vara küsib korteriostjatelt kolmandiku raha juurde", mis paljastas Eesti suurima kinnisvarafirma Arco Vara kavatsuse taganeda korteriostjatega sõlmitud lepingu tingimustest ning nõuda korteribroneerijatelt kolmandiku võrra raha lisaks. Ajalehtede liidu hinnangul iseloomustas võidutööd lihtsus ja selgus ning selle mõju oli žürii hinnangul väga suur. Loo avaldamine sundis kinnisvarafirmat oma hinnapoliitikat muutma ja lepingutest kinni pidama, see hoidis ära ka teiste kinnisvarafirmade poolt klientidelt lisaraha küsimise. Meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev välja pandud preemia suurus on 40 000 Rootsi krooni (67 345 Eesti krooni).

Sapporo MM: Lars Berger rõvetses telesaates
Sapporo MM-il kaks kuldmedalit teeninud Lars Bergerist räägiti Norras möödunud nädalalõpul hoopis muudel põhjustel. Berger jäi telekaameerate vaatevälja kui tegi üpris ühemõttelisi käeliigutusi.
Intsident juhtus kui Norra televisioon tegi intervjuud kulla võitnud teatemeeskonnaga. Sel hetkel kui intervjueerija Ingerid Stenvold keeras suusatajatele selja ning rääkis kaamerasse, tegi Berger tema selja taga suuseksile viitavaid liigutusi, vahendab Sportnet IS Urheilut.
Õnnetuseks ei pannud seda telestuudios keegi tähele ning suusaässa taidlemine pääses reede õhtul riikliku televisiooni ekraanile. Mitmed televaatajad olid nähtust mõistagi häiritud ning helistasid telekanalisse.
"Mul on kahju, et see ekraanile jõudis. Bergeri käitumine oli erakordselt sobimatu," kommenteeris kanali peaprodutsent Rune Haug. Reporter Stenvold võttis asja mõnevõrra rahulikumalt: "Kahetsusväärne, et seda näidati."

Šebrle võitis, vigastus nullis Kallase
Roman Šebrle võttis kolmanda järjestikuse EM-tiitli, Kallas vigastas teivashüppes vasaku jala kannakõõlust. Tänavu Reval Cupil 5765 punkti kogunud Madis Kallasel oli Birminghami EM-i seitsmevõistluse stardinimekirja vaadates hea võimalus end kuue parema hulka pressida. Esimesel päeval jooksis saarlane 60 meetrit 7,07 -ga, hüppas kauguses isikliku siserekordi 7.20, tõukas kuuli 14.61 ning kerkis kõrgushüppes üle 1.99-le asetatud latist.
"Tulemused on paremad, kui kartsin, aga kehvemad, kui lootsin. Pärast Reval Cupi tegelesin rohkem puusa ravimisega, tehnilised alad on jäänud tagaplaanile," kommenteeris 5800 punkti graafikus liikunud Kallas, kes avapäeva järel hoidis kuuendat kohta. "Enne võistlusi vaatasin, et kolm meest on teistest üle (Šebrle, Aleksandr Pogorelov, Aleksei Drozdov - toim.) ja kohad neljandast üheksandani on võimalikud."
Kallas sai 60 meetri tõkkesprindi tugevamas jooksus võimsa stardi ja juhtis poolel võistlusmaal, kuid lõpus kangestus ja jooksis välja 8,24. Teivashüppe kujunes eestlasele aga õnnetuks: proovikatset tehes viskas Kallas poole jooksu pealt teiba käest ja viskus grimassides areenile pikali. Säärelihase ja kannakõõluse kinnituskoht oli rebenenud!

Marek Niit jäi stardipakkudele tukkuma
Marek Niit pakkus EM-il 60 meetri sprindis stardis konkurentidele terve kümnendiku algedu.
Kui mullu suvel Pekingis 200 meetri juunioride maailmameistriks tulles oli Niit stardis kõige kiirem, siis Birminghami EM-il magas ta lähte täielikult maha. Tema reageerimisaeg 0,245 jäi näiteks poolfinaali jõudnud soomlaste uuele sprindilootusele 21-aastasele Jarkko Ruostekivile alla tervelt 11 sajandikku.
"Lootusetu start! Nii kiiresti anti, Eestis oodatakse kauem. Tunne oli muidu hea, aga..." ütles Niit ja rehmas pettunult käega. Kuuldes oma jooksu aega (6,87) ei osanud tänavu isikliku rekordi 6,73 -ni nihutanud välejalg muud öelda kui "täitsa pe s!". Poolfinaali oleks viinud 13 sajandikku kiirem jooks.
"Muidugi rikub see terve jooksu ära, kui kohe stardis on teised mehed sust kaks meetrit ees. Aga mis sel ikka, ega ma nutma ei hakka," sõnas kokkuvõttes alles 24. kohale jäänud Niit, kelle kommentaaride vastu tundis viletsale esitusele vaatamata huvi ka üks briti ajakirjanik.

Uue kõrgushüppetähe Tia Hellebauti elu pikimad 30 meetrit
Belglanna Tia Hellebaut valis mitmevõistluse asemel kõrgushüppe ja kerkis 2.05-ga EM-i esistaariks. Tema tulemus tükkis teiste seas võimsalt esile.
Tia Hellebauti edulugu on pead pööritav ja täiesti uskumatu. Eelmisel talvel oli ta veel hea, ent mitte tippmitmevõistleja ning võistles Tallinnas Jumping Galal kõrgushüppes. Võitis, toonase isikliku rekordiga 1.97. Sise-MM-ile pääseski 29-aastane belglanna hoopis kõrgushüppes ja suvel serveeris ta superüllatuse Göteborgi EM-il, kus napsas kodupubliku lemmiku Kajsa Bergqvisti ja bulgaarlanna Venelina Veneva ees 2.03-ga kuldmedali.
Birminghamis jäid tuhmimaid aurahasid jaganud itaallanna Antonietta di Martino ja Veneva pidama 1.96-l, ent Hellebaut parandas oma senist siserekordit 2.00 kolm korda: 2.01, 2.03 ja 2.05!!! Seejärel palus ta latile uut siserekordit tähistava 2.09, mis seekord veel ei alistanud.

Külas koolieelses eas laste treeningtunnis
Siiski, oranžidest ja hallidest tellistest laotud vanas hoones, kunagise kutsekooli ruumides valitseb hommikust õhtuni sportlik õhkkond ning vabu trenniaegu on sinna raske saada. Peamiselt maadlust ja idamaiseid võitlusviise võõrustavas hoones pannakse iseäranis suurt rõhku lasteaialaste üldkehalisele ettevalmistusele.
Vaatamata sellele, et tunde viib läbi Tallinna raskejõustiku spordikool, pole siin maadlusega esialgu midagi pistmist ning nähtu meenutab siinkirjutajale pigem lasteaiapäevilt kogetud rütmika- ja võimlemistunde.
"Teisiti polekski ju asi mõeldav!" selgitab kooli juht Madis Arras, kelle sõnul on väär arvata, et lasteaialaps hakkab kohe maadlusvõtteid õppima. "Nii noore inimese jaoks on kõige tähtsam mäng ning sellest saadav rõõm. Kuni laps naerab, on kõik korras. Kui aga noort kohe tehniliste elementidega koormama hakata, tekib tal suure tõenäosusega negatiivne emotsioon, mis omakorda võib tõmmata kriipsu peale igasugusele sporditegemise huvile tulevikus."

Nädala üllatus: aeroobne treening ei pea olema hull pingutus
Spordileht jätkab viie nädala pikkust eksperimenti, et näha, mida kujutab endast personaaltreening ja milliseid tulemusi see annab.
Kolmandaks personaaltreeningu nädalaks on kõige hullem lihasvalu järele andnud ja ka jõuharjutuste tegemise ajal ei teki enam tunnet, et kohe hakkan nutma. Aga oluliselt kergemaks ei ole harjutused ka läinud.
Jõu ja lihasümbermõõdu kasvatamine võtab rohkem aega kui paar nädalat. Selle esmaseks eelduseks on järjepidevus, selgitab minu personaaltreener Marek Morozov Eesti suurimast spordiklubist Coral Club. "Kui peegelpilt paraneb, hakkab ka hasart kasvama. Rebaseaeg ongi kõigi algajate jaoks kõige raskem proovikivi," kinnitab ta.
Jõusaalipäevade vahepeal tuleb aga teha ka aeroobseid treeninguid. Kahe nädala eest sooritatud koormuskatse pani paika minu aeroobse tsooni ja anaeroobse läve ja nüüd tuleb kahest näitajast johtuvalt kolm korda nädalas liikumistreeningut teha.

Suusaraja igavene võlu ja valu
Kui suure hulga Eestimaa inimeste jaoks pole ka sel talvel hea rajaotsa leidmine olnud kuigi suureks probleemiks, siis kindlasti ei pruugi enamikuni jõuda teadmine, et ükski rada ei saa niisama kergelt valmis.
Pildil olev rada on jupp Tartu maratoni rajast ja sel on isegi nagu mingi rahvusliku uhkuse ja väärtuse maik juures. Kui see jääks tegemata ja maraton sõitmata, siis oleks nagu selle aasta Eesti elust mingi tükk välja lõigatud.
See rada peaks praegu kindlasti veel sõidetav olema, ehkki suur sula on mitmeski muus kohas selle talve suusatamised lõpetanud. Kus oli lihtsalt vähe lund, kus vajus sulavesi rajale, aga pole ka võimatu, et mõni jäljepaar sai lihtsalt hoolimatu või pahatahtliku inimese poolt rikutud: saani, ATV või ülivõimsa džiibiga nii lootuselt läbi rallitud, et suusaga pole sinna enam asja. Kui talv annab lund, siis on suusaraja saamiseks põhiline olemas, aga ometigi on radade puhul palju sellist, kus kõik oleneb tegija oskustest ja kogemustest.

Hooaja parim mäng: Selver/Audentes on uus Schenkeri liiga meister
Tallinna Selver/Audentes võitis ülimalt raskes mängus 3: 2 Läti klubi Lase-R-i. Laupäeval poolfinaalis oli Lase maha surunud Pärnu Falcki visa vastupanu. Selver ise oli viimasel takistusel finaali ehk poolfinaalis saanud "kuivalt" 3: 0 jagu SK Rigast.
Viiendas otsustavas geimis võitles Audentese spordihallis mänginud kodumeeskond välja 4: 1 edu, mida ei antud käest lõpuni. Kriitiliseim moment saabus juhtseisul 14: 13 pärast Hristovi eksimust temporünnakul. Hooaja jooksul üheks Selveri liidriks tõusnud soomlase Toni Kankaanpää terav löök jäi aga lätlastele kättesaamatuks ja vallandas pea täismaja publiku seas pooliku rõõmupeo - ülejäänud poole moodustasid Läti fännid.
"Meil oli kaks korda võimalus lõpus ära lüüa ja uskusin, et korra saame sellega ikka hakkama," kinnitas Selveri peatreener Avo Keel, kes pärast finaali sattus kohustusliku šampanjavihma alla. "Õnneks oli neil viimase punkti mängimisel ka suhteliselt kerge serviga mees, kelle pallingut oli lihtne vastu võtta."

Kolm eestlast suusatas Sapporos üle lati

Otepäält maailma vallutama
Naiste 30 km suusatamises pronksiga nii ennast kui ka rivaale jahmatanud 18 aasta ja kaheksa kuu vanune Therese Johaug läheb ajalukku noorima tiitlivõistluste medali pälvinud Norra murdmaasuusatajana.
Seni hoidis tippmarki Britt Pettersen, kes oli 1980. aasta olümpial pronksi teeninud teatenaiskonda kuuludes seitse kuud Johaugist vanem.
Maratonis neljandaks jäänud soomlanna Aino-Kaisa Saarineni rünnakud vapralt tõrjunud Johaug alustas tõsiseid suusatreeninguid alles 15-aastaselt. Pisikesest maakohast Dalsbygdast pärit piiga ütles, et on tippvormis, kuid pidas medalivõitu siiski superüllatuseks.
"Hooldemehed ergutasid mind igal meetril ja hõikasid vahet Saarineniga," selgitas stardirüsinas kukkunud Johaug.
"Edu püsimine andis lisajõudu. Olin tugev just tõusudel, laskumisel liikusin ebakindlamalt."
Johaugi tee Norra MM-koondisse avanes jaanuari lõpus Otepääl, kus ta üllatas oma esimesel MK-etapil 10 km klassikasõidus kaheksanda kohaga. Nädal hiljem Davosis oli ta 10 km vabasõidus 33.

Olümpiakullad leevendasid Kristina Šmiguni suurt pettumust
Šmigun võttis Shirahatayama staadionil 30 km ühisstardiga klassikasõidus kuuenda koha eest teenitud väikese kristallkarika naeratusega vastu ja lehvitas plaksutajatele. 30-aastane otepäälanna pole sel hooajal näidanud ühegi kehva etteaste järel pettumust. Ka oodatust kahvatumate Sapporo sõitude emotsionaalse mõju elas ta välja peamiselt sisimas.
"Kui ma poleks saanud olümpialt medaleid, siis oleksin täna nutnud," lausus Šmigun laupäevase võistluse järel. "Elus peab olema nii, et kui sul läheb halvasti, pead end uuesti kokku võtma. Ma ei kurvasta, andsin endast maksimumi. Aastad pole vennad."
Kahekordse olümpiavõitja MM-i eelsed etteasted ei ajanud konkurente ärevile. Šmiguni eesmärk asuda heitlema MK-sarja üldvõidu pärast nurjus ruttu. MK-etappidel saadud teiselt ja kolmandalt kohalt taandus ta detsembris teise kümnesse. Medalitaotlejad ei osanud eestlannalt Sapporos midagi oodata. Olümpial individuaalmedalita jäänud Virpi Kuitunen näitas mitu kraadi kangemat võidutahet.

Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver: jääme alati keskmike sekka
Jaak Mae ja Kaspar Koka puhul ei saa rääkida väga heast sõidust, sest nagu Eesti meedia sõnastab - medal on väga hea sõit.
Kui tulime hommikul metsa, ütlesin hooldemeestele> Kaspar lõpetab esikümne piiril. Kokale pakkusid raske rada ja aeglane libisemine suurepärase võimaluse. Kiiruslikud võimed, mis on tema nõrk koht, ei mänginud rolli. Tähtsaks said aeroobne võimekus ja ainevahetuse maht, mis on tema suur pluss. Kasparil hakkas vahepeal eneseusk kaduma, aga ta jäi endale kindlaks ja täitis treeningukava.
Küsimärk oli, kuidas Mae lihased raskel rajal vastu peavad. Mõnikord oleme tippvormi täpselt ajastanud, Jaaguga see sedakorda sada protsenti ei õnnestunud. Ta liikus Skandinaavia karikavõistlustel heal kursil, siis tegime midagi valesti. Ilmselt kruttisime treeningute intensiivsusega üle.

Sapporo suusakuninganna Kuitunen: mu nimigi on juba Valu, mitte Virpi
Suusakuninganna Virpi Kuituneni malbe naeratus paljastab ühe esihamba külge kinnitatud kuldse südamekese. 30 km sõidu finišis
Virpi, palju õnne suusakuningannaks tõusmise puhul!
Aitäh! Elaksin praegu nagu imeilusas unenäos - mõelge, kolm kuldmedalit! Seesugust saaki ei julgenud lootagi. Erilist rõõmu valmistab muidugi teatesõidu võitmine. Teatesõidud ei sõltu ju ainult sinust endast, vaid ka kaaslaste enesetundest ja sportlikust vormist. Õnneks juhtus kõigil neljal soomlannal olema väga hea päev.
Mul ei sobiks kogu au ja kuulsust endale võtta, sest kogu meie tiim esines Sapporos väga tublilt.
Jääte ehk liiga tagasihoidlikuks? Olete ju valitsenud kogu hooaega alates novembri lõpust kuni MM-i lõpuni!
Ma pole olnud nii ülivõimas nagu Marit Bjørgen kaks aastat tagasi, kui ta võitis MK-sarjas peaaegu kõik etapid ning kõige krooniks ka kolm kulda, hõbeda ja pronksi Oberstdorfi MM-il. Mul jätkub veel eesmärke, mille poole püüelda (muigab).

Aivar Pohlaku fantastiline mõte
Aivar Pohlak käis üle kümne aasta tagasi Tallinnas ringi fantastilise mõttega ehitada euroopalik jalgpallistaadion. Kindlus, kus iga kodanik ei jaluta koeraga ega karjata kitse. Õli valas tulle 1996. aasta sügisene skandaalne MM-valikmäng Šotimaaga.
Vastased leidsid, et Kadrioru staadioni valgustus ei vasta rahvusvahelistele nõuetele ja mäng tuleb pidada päeval. FIFA rahuldas šotlaste protesti.
Pall pandi mängu staadionil, kuhu Eesti koondis ei jõudnud, paarisaja seelikut kandnud Šoti fänni ees. Ajalooline 3: 0 võit kuulus šotlastele. Eesti jalgpalliliit protestis toimunu vastu, määrati uus kohtumine ja see lõppes järgmise aasta veebruaris Monacos 0: 0.
Pohlak napsas kinnisvara- arendajate nina alt eriti soodsa maavalduse pealinna keskel Lillekülas. Ehitamise käigus ei raiunud jalgpalliliit maha põlispuid ega lõhkunud lastestaadioni.
Uuel staadionil peeti avakohtumine 2. juunil 2001. aastal, Eesti võõrustas MM-valikmängus Hollandit. Hea mäng oli, Eesti siiski kaotas 2: 4.

Hjelmeseti ja Estili haaravat võiduduelli pakkunud klassikamaraton tõi Eesti suusatajad pildile
Norralase Odd-Bjørn Hjelmeseti triumfiga lõppenud 50 km ühisstardiga klassikasõit rahuldas nii nõudlikke suusagurmaane kui ka eestlaste poolehoidjaid.
"Jack, vintske vend oled!" tunnustas treener Mati Alaver kaheksanda koha saanud Jaak Maed. Pika karjääri parima maratonisõidu teinud Mae võitles kannatuste teekonnal vapralt käe- ja kõhukrampidega. Pehme ja viletsa libisemisega rajal liikumine muutus raske kondiga meestel vaevarikkaks. "Kõige raskem oli lausikul paaristõugetega liikudes," lausus Mae. "Tõusudel sain lõpuni hästi edasi, jalad pidasid tambile vastu."
Mae silmist peegeldus rahulolu. "Mu parim etteaste Sapporos, üritasin viimaseks alaks koguda ka vaimujõudu," ütles suusavahetusega sõidust lubatust kõrgema hemoglobiininäidu tõttu eemale jäänud otepäälane.
Mae pudenes medaliheitlusest distantsi viimasel viiendikul. "Kuna liidritel puudus üksmeel, kes peaks tempot tegema, õnnestus nii kaua juhtgrupis püsida," selgitas avaringil kukkunud mees. "Tänu väga headele suuskadele sain jõudu säästvalt sõita."

TÕNIS SAARTS: Puuduv tükk koalitsioonimosaiigist
Spordivõistluste ja valimiste peamine erinevus on selles, et valimiste lõpp ei tähenda veel mängu lõppu. Pinge kestab edasi, kuna põhiküsimus pole mitte niivõrd see, kes võidab, vaid see, kes hakkavad valitsema.
Vihjed, mis tulevad nii Reformierakonna kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu kontorist, on üsna kõnekad. Ilmselt moodustavad just need kaks tulevase võimuliidu põhitelje. Maailmavaatelise valitsusliidu moodustamine ongi kõige loogilisem käik. See on kõige lihtsam koalitsioonikõneluste seisukohast ja valijatelegi on seda märksa kergem põhjendada.
Uues koalitsioonimosaiigis sobiksid Reformierakonna ja IRL-i tükid ka programmiliselt enam-vähem kokku. Vaid teravamaid servi tuleks veidi maha viilida. Häda on aga selles, et loodav kaksikliit saaks riigikogust kõigest 50 häält, mis tähendaks vähemusvalitsust. See aga ei sobiks kummalegi partnerile. Vähemuskoalitsiooni käed jääks paratamatult seotuks, sest talle vastanduks vasakerakondadest koosnev riigikogu enamus (51 liiget). Maksulangetamise plaanid või muud seda laadi algatused hääletataks juba eos maha. Seega ei jää midagi muud üle, kui tuleb juurde leida kolmas tükike, et mosaiik ikkagi kokku saada.

MARJU LAURISTIN: Eesti, kuidas edasi? 
Valimiskampaania tõi esile terava vastuolu maksumaksja rahaga priiskavate ja enesega rahulolevate võimupoliitikute ning Eesti tulevikku murelikult vaatavate asjatundjate vahel. Kontrasti valitsuspoliitikute enesekiitusega teravdas Eesti inimarengu aruande ning mitmete kriitiliste majandusekspertide seisukohtade avaldamine. Näis, nagu areneks valimiskampaania hoopis teises ajas ja ruumis kui ühiskonnas jõudu koguv arutelu Eesti oluliste probleemide üle.
Sellest vähimatki välja tegemata jätkus Reformierakonna ja Keskerakonna vaheline poliitiline trips-traps-trull. Tõsist debatti ei suutnud asendada reklaamiraha eest ostetud telemäng "Kes tahab saada peaministriks?". Kandidaatide pealetükkiv enesemüümine kommertskanalite ekraanil tekitas paljudes tülgastust, muutes poliitikud vaatajate silmis aina sarnasemaks end sealsamas tasu eest kaaslasteks pakkuvate neiukestega. Ehkki kampaania vältel ei kujunenud sellist massiivset poriloopimist, nagu mõned poliitikud kartsid, tuleb tõdeda, et seekordse reklaamikampaania kommertslikkus ja küüniline demagoogilisus tähistas Eesti poliitilise kultuuri jõudmist absoluutsesse madalseisu.

REPLIIK: Künismi tipp
See, et Sakala keskuse lammutamisel löödi kopp hoone seina juba päev pärast valimisi, on ülimalt tähenduslik.
Tähenduslik sellepärast, et näitab, kui küüniline oli keskerakondlasest kultuuriministri ja keskerakondlasest Sakala arendaja kokkulepe ja avalikkusele antud lubadus võtta aeg maha ja leida Sakala kaitsjaid arvestav rahumeelne kompromiss. Aja mahavõtmist ja rahva arvamuse arvestamist oli vaja täpselt seni, kuni valimised polnud veel toimunud. Päev pärast valimisi võib tema arvamusele juba vilistada. Ja siis imestatakse, miks rahvas võõrandub poliitikast ega usalda poliitikuid.

JUHTKIRI: Kallis rahva esindaja
Arvutused näitavad, et üks koht riigikogus maksis 600 000 kuni 2,3 miljonit krooni. Seda ametlike, suhteliselt konservatiivsete hinnangute kohaselt. Kuu aja pärast esitavad erakonnad oma ametlikud kampaaniaaruanded. Võib arvata, et tegelikud kulud on veelgi suuremad. Nüüd, kus valimislaat on selleks korraks läbi, on õige aeg kriitiliselt läbi mõelda, mis täpselt kampaania kulude alla kuulub.
Esimene ebaselge koht on mõnede kandidaatide ülisuured personaalreklaamid. Mitmed erakondade nimekirjades mitte väga kõrgel kohal olnud ja seega eeldatavasti ka parteilt isikukampaaniaks raha mittesaanud korraldasid miljonilisi reklaamikampaaniaid. Praegu ei ole täit selgust, et sellised kulud ka erakondade lõpparuannetes kajastuvad, kuid just sellises personaalrahastuses seisneb suur oht, sest raha pidi tulema isiklikest säästudest, laenust või kahtlastest toetustest. Kahel viimasel puhul on selge oht, et kandidaat jääb tänuvõlglaseks ning ei saa oma otsustes olla vaba.
Ilmselgeid petuskeeme - näiteks selliseid, kus firma makstud reklaamipinnal ilmub poliitiline reklaam - nüüd enam ei praktiseerita. Küll aga erinevad välja öeldud kampaaniakulud ja hinnanguline tegelik maksumus. Reaalsete kulude arvestamiseks peaks võrdlema reklaamipindu nende turuhinna, mitte aga väidetavate saadud allahindluste alusel. Lisaks tuleb kampaania maksumusse arvestada ka sellega otseselt tegelenud töötajate palgad, valimisteks kasutatud ruumide rent jm. Tuleks ka kriitiliselt vaadata, millised neist väidetavalt tasuta saadi.

Seitsmeste uudiste video: Rootsi printsess käis Tartus
Rootsi printsess Madeleine külastas täna suure saladuskatte all Tartut ja sealset laste tugikeskust.
Tegu ei olnud riigivisiidiga ja külaskäik kulges saladuskatte all. Printsess tutvus Tartus sealse väikelaste turvakodu ja kristliku noortekoduga, mida ajakirjandust kajastama ei lubatud, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.
Printsess Madeleine Thérése Amélie Joséphine on Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia kolmest lapsest noorim.

Seitsmese uudiste video: Politsei kontrollis turvavööde kasutamist
Maanteamet alustas järjekordset liiklusohutuskampaaniat, mille eesmärgiks on inimestele selgitada turvavöö kasutamise vajalikkust.
Endiselt teeb muret liialt suur liiklejate arv, kes ei kasuta autos turvavarustust. Eriti puudulik on turvaöö kasutamine tagaistmel.Maanteeameti liiklusohutuskampaania käigus saadetakse politsei poolt tabatud autojuhid saadetakse spetsiaalselse loengule, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Michal: Reformierakond soovib stabiilset valitsust
Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul soovib erakond moodustada valitsuse, mis kestaks neli aastat ja ei kavatse kiirustamisega seda ootust õõnestada.
"Kuigi hetkel võib öelda, et esialgsed läbirääkimised on toimunud tempokalt, on meie jaoks kõige olulisem ikkagi konsultatsioonide sisuline pool," vahendas koalitsiooniläbirääkimiste delegaadi Michali sõnu erakonna pressinõunik Henri Arras.
"Esialgseid läbirääkimisi IRL-i ja sotsiaaldemokraatidega võib nimetada pigem konsultatsioonideks, kus püütakse leida võimalikult suur ühisosa erakondade vahel," ütles Michal.
Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul ei sünni tulevane koalitsioon valgelt lehelt vaid põhineb erakondade valimisprogrammidel.
"Erimeelsustel või punktidel, mis ei kattu, pole pooled veel niivõrd põhjalikult peatunud. Peamine on see, et hea tahe on olemas," lausus Michal.

Pronkssõduri ümarlaud soovib otsi kokku tõmmata
Tänasel pronkssõduri ümarlaual pakuti pronkssõduri uue asukohana Maarjamäed, kuid valdava arvamuse kohaselt tuleb laiendada mälestuspaiga tähendust Tõnismäel.
Tänasel arutelul otsustasid osapooled moodustada kaks töörühma, mille ülesandeks jääb lähiajal välja töötada kaks lahendusvarianti, millest üks jätaks monumendi oma kohale alles ning teine töötab välja võimalikud teised asukohad, teatas Tallinna linnavalitsus.
Ümarlauda juhtiv Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut avaldas lootust, et kokkuvõtte tegemiseni jõutakse enne 8. maid.
Ümarlauas esindatud Sotsiaaldemokraatlik Erakond tunnustas Vabariigi Presidendi seisukohta kujundada monument selle praegusel kohal ümber kõigi sõjaohvrite memoriaaliks, kuna oma nüüdiskujul solvab see eestlaste enamust. Samas tekitaks monumendi teisaldamine sotsiaaldemokraatide hinnangul ühiskonnas mõttetuid pingeid.

Arstide Liit süüdistab Henn Pärna saamatuses
Eesti Arstide Liit saatis riiklikule lepitajale Henn Pärnale avalduse, milles kritiseerib Pärna võimetust tervishoiutöötajate palgaläbirääkimisi lahendada.
Oma pöördumises heitsid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit Pärnale ette seda, et kolme kuu jooksul ei ole midagi saavutatud.
"Võtsite alampalga läbirääkimistel tekkinud töötüli lahendamise menetlusse 11. detsembril 2006. aastal. Täna, ligi kolm kuud hiljem, pole palgakokkuleppele ikka veel alla kirjutatud," seisis avalduses.
Samuti kritiseerisid nad seda, et hoolimata 25. jaanuaril osapoolte vahel saavutatud kokkuleppes 2007. aasta miinimumtunnitasude kohta, ei ole lepitaja selle kohta leppimisprotokolli koostanud.
Eesti Arstide Liidule tekitas meelepaha ka see, et tervishoiutöötajatele ei ole siiani edastatud tööandjate kirjalikku pakkumist 2008. aasta miinimumtunnitasude suuruse kohta. Seega ei tea tervishoiutöötajad veel nädalaid hiljem, mida tööandjad 2008. aasta palgatingimuste muutmise ettepanekule vastasid ning kas kokkulepe on üldse saavutatud.

President Ilves kohtus Ansipiga
President Toomas Hendrik Ilves ning peaminister Andrus Ansip kohtusid täna Kadrioru lossis, et arutada võimaliku koalitsiooni peamiseid väljakutseid.
Valimistel enim hääli kogunud Reformierakonna esimeest oodates ütles president Ilves, et ei saa Andrus Ansipile valitsuse moodustamiseks ettepanekut teha, sest valimistulemused ei ole veel ametlikult kinnitanud.
"Kuna erakonnad on juba alustanud konsultatsioone selgitamaks uue valitsuse võimalikke piirjooni ja on valmis pidama selleks ka omavahelisi läbirääkimisi, pean vajalikuks saada informatsiooni esmaallikatest," ütles riigipea.
"Minu kohtumist ei saa veel käsitleda kui peaministrikandidaadi määramist, seda teen alles pärast parlamendi valimistulemuste ametlikku väljakuulutamist ja uue Riigikogu kokkuastumist, täpselt nii nagu on kirjas põhiseaduses."

Kaitsejõudude peastaabi ülem Alar Laneman lahkub ametikohalt
Kaitseväe juhataja tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku pöörduda presidendi poole kolonel Neeme Väli nimetamiseks Kaitsejõudude Peastaabi uueks ülemaks, uue juhi saab kolonel Valeri Saare näol ka õhuvägi.
Kaitsejõudude Peastaabi senine ülem brigaadikindral Alar Laneman palus end ametist vabastada, põhjendades oma soovi pikaajaliste õpingutega välismaal, Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis Suurbritannias.
"Minu õpingud Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis kestavad peaaegu aasta," ütles brigaadikindral Laneman. "Minu hinnangul ei saa kohusetäitja nii pikka aega Kaitsejõudude Peastaapi juhtida, sest kohusetäitja roll ei pruugi võimaldada kasutada ametivõimu täies ulatuses ning võib olla väliselt ebakindel või ebaselge."
Jaanuari keskel asus brigaadikindral Laneman esimese Eesti ohvitserina õppima Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis. Jõuludeni kestva kursuse kuulajad on koloneli või kindrali auastmes ohvitserid, diplomaadid ja teised riigi- ja erastruktuurides töötavad kõrgemad ametnikud. 2001. aastal lõpetas Laneman Rootsi Kuningriigi Sõjaväeakadeemia.

Veeteede Amet esitab BLRT Grupile jäälõhkuja asjus pretensiooni
EVA-316 katkestas taas tehnilise rikke tõttu Pärnu lahel jäälõhkumise, Veeteede Amet esitab laeva ümber ehitanud Balti Laevaremondi tehasele pretensiooni.
Täna pärastlõunal oli EVA-316 taas sunnitud elektrikonverteri rikke tõttu katkestama jäämurdetööd Pärnu lahel.
Seadmete tarnijafirma Vacon teostatud garantiiremont võimaldas laeval töötada vaevalt nädala. Laev oli remondis ka veebruari alguses, töötades pärast seda kaheksa päeva. Seejärel ilmnes rike 18. veebruaril ja laev alustas taas tööd 28. veebruaril.
Veeteede Amet esitab laeva ümber ehitanud BLRT Grupile pretensiooni ja nõuab selgitust, miks ei suudeta riket lõplikult kõrvaldada.
Asendusjäämurdja tellimus on esitatud.

Läbirääkimiste komistuskiviks võib saada maksupoliitika
Peale Reformierakonna tänaseid konsultatsioone IRL-i ja SDE-ga selgus, et koalitsiooni läbirääkimiste komistuskiviks võib kujuneda maksupoliitika.
Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul on erakondade programmides küll palju kokkulangevusi, kuid on ka erimeelsusi. Siiski oli ühiseid seisukohti nii palju, et Reformierakond otsustas peale konsultatsioone nii Isamaa ja Res Publica Liidu kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga alustada läbirääkimisi.
Suurimaks erimeelsuseks SDE ja Reformierakonna vahel võib kujuneda maksupoliitika, kuna tulumaksu alandamine ühe protsendi võrra aastas on Reformierakonna üks suurimaid valimislubadusi, millest nad Ansipi sõnul taganeda ei saa. Sotside juht Ivari Padar ütles aga, et nende erakonnal programmis seisukohad, mille elluviimiseks on vaja riigieelarvest ressursse.

Taastus lennuühendus Ruhnu ja Pärnu vahel
Alates teisipäevast taastus lennuõnnetuse tõttu katkenud lennuühendus Pärnu ja Ruhnu vahel.
Uus lennuk alustas lende täna ning esmalt toimus kaubalend.
Lennuühendus katkes eelmise nädala laupäeval, kui Ruhnu liinilennuk maandus lennuväljast eemal metsas. Õnnetuses keegi viga ei saanud ning esialgsetel andmetel põhjustasid õnnetuse halvad imaolud.
Saksa lennufirma Britten-Norman B-2 tüüpi lennuk saabus juba esmaspäeval ning tegemist on sama tüüpi lennukiga, mis sattus laupäeval lennuõnnetusse.

Pärnus aheldasid meeleavaldajad end puude külge
Täna hommikul protesteeris kümmekond pärnakat Rannapargi puude langetamise vastu, osa meeleavaldajaid aheldas end puude kaitseks ka langetatavate puude külge.
Meeleavaldajad protesteerisid Pärnu rannaparki ehitatava korterhotelli "September" vastu.
Meeleavalduse üks eestvedaja Mark Soosaar ütles Päevaleht Online'le, et osa meeleavaldajaid aheldas end lausa puude külge, kuid neid (meeleavaldajaid) ei olnud kahjuks nii palju, et kõik puud oleks kaitsjaga kaetud saanud.
Meeleavaldusel lauldi puudest ning kevadest rääkivaid laule ning tsiteeriti põhiseaduse paragrahvi, mis räägib kohustusest kaitsta Eesti loodust. Soosaare sõnul ei lasknud töömehed end meeleavaldusest häirida ning jätkasid oma tööd.
Soosaare sõnul toimub raie õigustühise ning ebaseadusliku loa alusel, millele on selgitust nõudnud ka Pärnu maavanem. "Kuigi detailplaneeringu järgi tuleks sinna piirkonda ehitada kolmekorruseline spordihoone, rajab YIT Ehitus keskerakondliku linnavalitsuse loal sinna viiekorruselist korterhotelli, mis koosneb 194 tualetist," selgitas Soosaar.

Prokuratuur alustas luureskandaali uurimiseks kriminaalmenetluse
Riigiprokuratuur alustas kaitseministeeriumi avalduse alusel kriminaalmenetlust, et uurida sõjaväeluure võimalikku ebaseaduslikku jälitustegevust.
Uurimist viib läbi kaitsepolitsei ning kriminaalmenetlust alustati kontrollimaks, kas kaitseministeeriumi avalduses esitatul on tõepõhi all, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes Päevaleht Online'ile.
Täpsemaid asjaolusid hetkel prokuratuur ei avalikusta.
Juhtumi suhtes alustas 26. veebruaril menetluse ka õiguskantsler Allar Jõks.
Kaitseminister Jürgen Ligi on palunud õiguskaitseorganitel uurida, kas Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonna tegevus eraisikute salajasel jälgimisel järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning kas see tegevus on olnud seaduslik.

Tartu ja Riia koostöö tiheneb
Tartu ja Riia linna turismialane koostöö väärib tihendamist ning sellele aitaks oluliselt kaasa raudteeühenduse taastamine kahe linna vahel, tõdesid Tartu ja Riia linnapead tänasel kohtumisel.
"Kahe linna ja naaberriigi vahelised sidemed võiksid olla tunduvalt tihedamad," ütles täna Riias visiidil viibiv Tartu linnapea Laine Jänes.
"Raudteeühenduse taastamine aitaks sellele oluliselt kaasa, seda enam, et Eesti ja Läti on praegu Euroopa Liidus ainsad naaberriigid, kelle vahel puudub reisirongiliiklus," lisas Jänes.
Vastse Riia linnapea Janis Birksiga kohtumisel leidsid mõlemad linnajuhid, et turismialast koostööd tuleb elavdada ning vahendada rohkem vastastikku turismiinfot.
Tartu linnapea kohtus Riia visiidil ka Läti Raudtee ja Air Balticu esindajatega.
"Raudtee- ja lennuliikluse arendamine on oluline nii Tartule kui kogu Lõuna-Eestile," ütles Jänes. "Üks võimalik lennuoperaator võiks tulevikus Ülenurme lennuväljalt olla ka lätlaste Air Baltic ning ühe võimalusena kujuneda Riiast Lõuna-Eestile lennuvärav maailma."

Tööandjad soovivad medtöötajate lepitusprotsessi jätkumist
Tööandjate esindajad haiglate liit ja sotsiaalministeerium kutsuvad arstide liitu taas ühinema lepitusläbirääkimistega riikliku lepitaja kantseleis.
Arstide liit saatis 1. märtsil tööandjate esindajatele kirja ettepanekutega palgaleppe osas, millele palutakse vastust ilma riikliku lepitaja osaluseta. Täna käivad juba läbirääkimised riiklik lepitaja Henn Pärna juhtimisel ja tööandjad soovivad neid jätkata.
Abiminister Peeter Laasiku sõnul on tööandjate eesmärk saavutada kõiki pooli rahuldav kokkulepe võimalikult kiiresti: "Selleks toimuvad juba läbirääkimised riikliku lepitaja juures. Läbirääkimiste jätkamine ilma riikliku lepitaja juhtimiseta tekitaksid segadust ja infomüra. On oluline, et nii tööandjad kui arstide liit annaksid juba käimasolevatel läbirääkimistel endast kõik, et lepe sünniks", leiab Laasik.

E-riigi järgmine samm: löö digitempel! 
Majandus- ja komminikatsiooniministeerium on valmis saanud seaduseelnõu, mis toob lisaks digiallkirja andmise võimalusele Eesti asjamiskorda ka digitempli löömise.
Eelnõu autorite sõnul on eesmärgiks luua digitempli andmise võimalused nii ettevõtetele ja asutustele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele ja avalik-õiguslike ametite kandjatele - notaritele, vandetõlkidele, kohtutäituritele, vandeadvokaatidele ja perearstidele.
"Digitaalne tempel kinnitab templi andja seost dokumendiga ja on digitaalallkirja andja volitusi tõendav vahend. Eeliseks on lihtsam ja seeläbi odavam kasutamine võrreldes digitaalse allkirjaga ja seda just massteenuste puhul, samuti juriidiliste isikute poolt tehingute tegemisel," seisab eenõu seleturskirjas.
Seadusemuudatuse autorid loodavad, et digitemplist võib kujuneda lahendus juriidilise isiku identiteedivarguste problemaatikale.

Savisaar on valimistulemusega väga rahul
Keskerakonna liidri Edgar Savisaare sõnul on ta möödunud valimiste puhul rahul nii valmisaktiivsuse, riigikogu uue koosseisu kui Keskerakonna ja isikliku eduga.
"Kuigi valimisaktiivsus tõusis vähe - alla kolme protsendi - tõusis ta ikkagi. Igal juhul ei täitunud need kurjakuulutavad ennustused, nagu ootaks meid ees väga madal valimistest osavõtt ning valijad jääksid koju. Valijate võõrandumine poliitikast osutus müüdiks," kirjutab Edgar Savisaar oma ajaveebis.
Riigikogu uues koosseisus näeb Savisaar enda sõnul "nii vanasid kalasid kui ka uusi nägusid, paljusid asjalikke mehi ja naisi, kes järgmisel neljal aastal seadusloome ohjamisega loodetavasti hästi hakkama saavad". Savisaar on rahul ka sellega, et Keskerakonna fraktsioonis on kümme naist. "See on väga hea tulemus."
Valimistulemusi kommenteerib Savisaar pealkirja all "Keskerakonna edu".

Ravimite piirhinnad ja soodustused muutuvad
Sotsiaalministeerium teatab, et 1. aprillist jõustuvad kvartaalsed muudatused patsiendile hüvitatavate ravimite loetelus ja piirhindades.
Soodusmäära tõstetakse 50 protsendilt 75-le osteoporoosiravimitel alendroonhape (Fosamax, Tevanate) ja ibandroonhape (Bonviva). Ravimi esmase väljakirjutamise õigus on reumatoloogil ja ortopeedil teatud diagnoosiga patsientidele.
100% soodustus jõustub suhkruhaiguse ravimile insuliindetemiir (Levemir Flexpen).
Haigekassa ravimite loetelust arvatakse välja levonorgestreeli sisaldavad minipillid (Mikro-30). Alternatiivina lisanduvad alates 1. aprillist soodusravimite loetellu desogestreeli sisaldavad minipillid (Cerazette).
1. aprillist jõustub hinnakokkulepe skisofreeniaravimile aripiprasool (Abilify), tänu millele saab see kättesaadavaks 100% soodustusega.

Tartus rammis auto rongi
Täna hommikul kella 10 ajal sõitis Opel Astra Tartus Betooni tänava raudteeülesõidukohal vastu reisirongi vasakut esimest nurka.
Sõiduauto paiskus saadud löögist külili. Rongis keegi viga ei saanud aga Opelit juhtinud mehe (s 1941) viis kiirabi haiglaravile.
Avarii täpsemaid asjaolusid selgitab liikluspolitsei.
Politsei juhib autojuhtide tähelepanu sellele, et raudteeülesõidukohale lähenedes tuleb kindlasti hoog maha võtta ja veenduda, et rong ei lähene. Kui punane foorituli juba vilgub, tuleb seisma jääda ning rong läbi lasta, et mitte ennast ja teisi ohtu seada.

Erakonnad: kohtumine oli lootustandev
Täna toimunud Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu kohtumisel ei otsustatud veel midagi lõplikku, kuid osapooled on optimistlikud.
Isamaa ja Res Publica liidu juhtpoliitik Mart Laar ütles Päevaleht Online'le, et täna toimunud kohtumise näol oli tegemist esmaste koalitsioonikonsultatsioonidega ning midagi lõplikku ei otsustatud.
Laari sõnul arutati erakondade programmilisi lubadusi ning neid küsimusi, milles on nende seisukohad ühised.
"Tegelesime peamiselt probleemide ja küsimuste kaardistamisega, midagi lõplikku täna ei otsustatud ning midagi ei ole veel selge," lisas Laar.
Reformierakonna läbirääkimiste delegatsiooni kuuluv Keit Pentus ütles Päevaleht Online'ile, et kohtumine oli lootustandev.
Midagi konkreetset Pentuse sõnul kokku ei lepitud, kuid kohtumine läks positiivselt. "Konsultatsioone jätkatakse," ütles Pentus ning lisas, et siduvaid lepinguid nii vara sõlmida kindlasti ei saa. Täna arutati põhiküsimusi, mille üle rääkima hakatakse.

Piirivalve sõlmib Rootsiga päästetööde alase lepingu
Täna sõlmib piirivalve peadirektor kolonel Roland Peets Rootsi osapooltega operatiivkoostöö lepingu.
Täna Stockholmis allkirjastatav leping on jätkuks 5. veebruaril Eesti ja Rootsi valitsuste vahel sõlmitud mere- ja lennuotsingu- ning päästetööde alalisele lepingule.
Kui valitsuste vaheline leping määratles vastutusalad ja täpsustas riikide vahelist koostööd, siis täna Piirivalve peadirektori ja Rootsi mereotsingu ja päästetööde ametite vahel sõlmitav leping sätestab täpselt koostöö mere- ja õhupääste koordinatsioonikeskuste vahel.
Lisaks määratletakse operatiivkoostöö lepinguga omavahelised õppused, kahe riigi sidesüsteemide arendamine ning muud koosöö liigid mereotsingu ja merepääste valdkonnas.

Ivanov: mind tapeti pronkssõduriga
Riigikokku mitte pääsenud reformierakondlane Sergei Ivanov arvab, et ta seati seoses pronkssõduriga löögi alla.
"Selle monumendiga mind tapeti ja isegi erakonna nimekirjas olin ma alles 35. kohal," vahendas Kommersant Ivanovi sõnu.
Ivanov lisas, et erakond hakkas võitlema eesti valijate häälte eest, aga ta seati seoses pronkssõduriga löögi alla.
Ivanov, järgides erakonna distsipliini, ei hääletanud keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse vastu ega viibinud otsustaval hetkel Riigikogu saalis. Tema oponendid tellisid peale seda videoreklaami, kus teda nimetati reeturiks.
Kokkuvõttes sai ta valimistel vaid 257 häält.

Liikluseks avati ka Rohuküla-Vormsi jäätee
Täna avati liikluseks lisaks Haapsalu-Noarootsi jääteele ka Rohuküla-Vormsi jäätee.
Rohuküla-Vormsi 10,2 kilomeetri pikkusele jäätee külgeb Rohuküla ja Sviby sadamatest, Haapsalu-Noarootsi jäätee kulgeb Haapsalust Holmi kalda tänavalt Noarootsi Österby sadamasse.
Jääteed on avatud liikluseks ilma haagiseta sõiduautodele, mille tegelik mass ei ületa 2 tonni.

Ilves: Eesti ei kuulu SRÜ-sse
President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul jäävad Euroopa asjad võrreldes Venemaaga Eesti riigi jaoks prioriteetsemateks.
Ilvese sõnul peab Eesti kõigepealt mõtlema Euroopa asjadest, vahendas Rossiiskaja Gazeta. "Eesti kuulub Euroopa Liitu, aga mitte SRÜ-sse," märkis president.
Samas kinnitas ta, et see ei tähenda seda, et Eesti ei märkaks oma suurt idanaabrit. "Me näeme Venemaad väga hästi ja väga lähedasest kaugusest," sõnas Ilves.
Rääkides piirilepingu sõlmimisest märkis president, et Eesti andis Venemaale selgelt teada oma territoriaalsete pretensioonide puudumisest. "Taolistes tingimustes, minu arvates, kompromiss Venemaa jaoks on lihtne: mitte eitada oma mineviku," teatas Eesti juht.

Tartus läks kaupluses löömaks
Esmaspäeval, 5. märtsil kell 13: 10 teatati Tartu politseile rüselusest Anne tänava poes.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja teatel selgus, et omavahelise arveteklaarimise käigus oli kaupluses löömaks läinud.
Kakluse käigus lõhuti ära poe riiul ning 1956. aastal sündinud mehele löödi veinipudeliga pähe.
Patrull toimetas viis rüselejat uurija juurde selgitusi andma.

Tallinnas üritati kreeklaselt kotti röövida
5 märtsi öösel kella 00: 20 ajal ründasid kolm noormeest Tallinnas Toompuiesteel 26-aastast Kreeka kodanikku Boritast.
Kurjategijad võtsid mehelt koti, milles olid dokumendid, raha ja raamatud.
Kannatanul õnnestus kott rüseluse käigus röövlitelt tagasi saada ning põgeneda. Politsei pidas sündmuskohal kinni 19-aastase Ilja, 18-aastase Konstantini ja 19-aastase Ilja.

Võru saab uue linnapea veel sellel kuul
Reformierakond loodab Riigikokku valitud Võru linnapea Ivi Eenmaa mantlipärija ametisse kinnitada lähema paari nädala jooksul, kirjutab Võrumaa Teataja.
"Nüüd on selge, et Ivi [Eenmaa] on osutunud parlamenti valituks," sõnas linnavolikogu Reformierakonna saadikurühma esimees Erki Saarman. "Tuleb hakata läbirääkimisi pidama ja väärikad kandidaadid leida. Ega see lihtne ole."
Saarmani sõnul on erakonnas sel teemal vesteldud ja kahe-kolme inimese kandidatuuri kaalutud. Küsimusele, kas need on Võru poliitikas tegevad inimesed, vastas Saarman: "Nad on poliitikas tegevad inimesed."
Saarman arvas, et uus linnapea leitakse võib-olla juba lähema paari nädala jooksul, aga kindlasti märtsis.
Ivi Eenmaa asus Võru linnapeana tööle 10. novembril 2004, vahetades sellel kohal välja Ando Hageli.

Täna on avatud Haapsalu-Noarootsi jäätee
Täna on liikluseks avatud Haapsalu-Noarootsi 2,4 kilomeetri pikkune jäätee.
Jäätee kulgeb Haapsalust Holmi kalda tänavalt Noarootsi Österby sadamasse.
Jäätee on avatud sõidukitele, mille tegelik mass on kuni 2 tonni. Jääteel on lubatud sõita valgel ajal.
Lähemalt tutvustavad jääteel liiklemise korda selle algus- ja lõpp-punkti ülesseatud teabetahvlid.

Eesti valimiste rahulik kulg oli välisvaatlejatele üllatus
Ukraina ja Moldova välisvaatlejatele oli Eesti valimiste rahumeelne kulg üllatus.
Erinevalt pildist, kuidas kajastab Valgevene, Ukraina ja Moldova meedia Eestis toimuvat, rakendatakse Eestis demokraatiat hästi, nentisid Euroopa liikumise kutsel Eestis viibivad välisvaatlejad. Kuigi välisvaatlejad tuvastasid valimispäeval erinevaid pisirikkumisi, leiti, et vaimisprotsess oli rahumeelne ja demokraatlik.
Eesti Euroopa liikumise kutsel vaatlesid valmisi 21 Ukraina, Moldova ja Valgevene kondanikuühiskonna aktivisti. Kokku külastati üle 50 jaoskonna üle kogu Eesti. Jälgiti nii jaoskondade avamist, valimiste kulgu kui ka häälte lugemist. Kuigi üldiselt iseloomustati valimisi sõnadega "meeldiv ja usalduslik", jäi vaatlejatele silma rohkem või vähem olulisi intsidente.

Reiljan: kogu aeg ei saa tulistada, vahepeal peab ka laadima
Rahvaliidu esimehe kohalt lahkumise plaanist eile teatanud Villu Reiljani hinnangul tõi valimistel tema erakonnale nõrga tulemuse Eesti meedia kallutatus ja Rahvaliidu ministrite pidev ründamine.
"Kõiki meie ministreid rünnati pika aja jooksul. Lisaks oleme me maakeskne erakond ja ei saa anda ilusaid rahajagamise lubadusi pikkadeks aastateks," ütles Villu Reiljan ETV hommikuprogrammis.
Reiljani sõnul on Tallinna-kesksed erakonnad, keda on mitmeid, olnud huvitatud Rahvaliidu täielikust hävitamisest. "See plaan ebaõnnestus täielikult," tõdes veel paar nädalat Rahvaliitu juhtiv erakonna liider.
Reiljani sõnul on paljud erakonnad tervele Eestile üritanud selgeks teha, et elu keskpunktiks on raha. "See on ka Reformierakonna edu taga. Meie leiame, et Eesti probleemid on mujal." Ta tõi näidetena tuhanded süstivad narkomaanid ja kõrge HiV-nakatunute taseme.

Viljandi linnapea siirdub riigikogusse
Valimistel 1568 häält teeninud Peep Aru kinnitas eile, et kavatseb asuda tööle riigikogus.
Ehkki Reformierakond asub riigikokku valitud Peep Aru asemele uut Viljandi linnapead otsima, on tõenäoline, et otsuseni ei jõuta enne järgmist nädalat, kirjutab Sakala.
Oma võimaliku järeltulija nime Peep Aru esialgu pakkuda ei tahtnud. Ta ütles vaid, et peab silmas nelja-viit kohalikku reformierakondlast, kes võiksid selle tööga hästi hakkama saada.
Linnavalitsuse liige Tauno Tuula ütles, et uue linnapea otsingud on tema parteile ühest küljest lihtsad, sest sobilikke inimesi jagub, kuid teisalt on vähe neid, kes seda ametit ihkaks.

Paikusel avab sügisel uksed huvikool
Paikuse vallavolikogu otsustas mitmekülgse huvihariduse pakkumise eesmärgil moodustada Paikuse huvikooli, mis hakkab tegutsema põhikooli tööõpetusmajas.
Loodav huvikool alustab pärast haridus- ja teadusministeeriumilt koolitusloa saamist 1. septembrist esmalt kunsti suunaga, kirjutab Pärnu Postimees.
Huvikooli loomise üks põhjusi oli selleski, et kui riik teeb kaua arutatud mõtte teoks ja hakkab laste huviringides käimist toetama, oleks ümberkaudseil noortel parimad võimalused sellest osa saada.
Paikuse abivallavanema Helve Reisenbuki sõnul on lisaks kavas käivitada sügisest huvikooli juures tegutsema hakkav hobikool, sealseisse kunstiringidesse oodatakse neid, kes kunstikoolis käia ei soovi.
Seal hakkavad tööle ka ringid täiskasvanuile, pakutakse koolituskursusi, sisustatakse huviliste koolivaheaegu kunstilaagrite ja näituste külastamise ning muu huvitava tegevusega.

Eesti ettevõtjad Keskerakonda uude valitsusse ei oota
Eesti ettevõtjad soovitavad valimised võitnud Reformierakonnal oma senine partner Keskerakond hüljata ning teha uus valitsus koos Isamaa ja Res Publica Liiduga, keda toetaksid sotsid või rohelised.
Reformierakonnalt loodetakse senise liberaalse majanduspoliitika jätkumist ning ettevõtete tulumaksuvabastuse säilitamist, kirjutab Postimees.
Ettevõtja Rein Kilgi arvates võiks uue valitsuse moodustada parempoolsed erakonnad.
Jüri Mõisa sõnul on Reformierakonnal praegu imeliselt hea võimalus mitte ainult valida endale koalitsioonipartnerit, vaid ka ministreid, kes partnereid esindavad.
"Seepärast ei ole suurt vahet, kellega ta koostööd teeb, valitsus tuleb tõenäoliselt ikka asjaliku koosseisuga," uskus Mõis.
Suurinvestor Heldur Meeritsa sõnul on aga peamine, et valitsuses ei osaleks populistid - viimaste all peab ta silmas Keskerakonda ja Rahvaliitu.

Kasvatustüli lõppes tapmisega
Prokurör saatis kohtu alla mehe, kes erimeelsuste tõttu lapse kasvatamisel tappis oma endise elukaaslase.
Vaevalt aastase tütre ema Sirli (18) surnukeha leiti mullu 15. augustil Viljandis Pärnu mnt 7 kortermajas, kirjutab SL Õhtuleht.
Mõrvas kahtlustatuna peeti kaks nädalalt hiljem kinni Sirli endine elukaaslane.
Uurimine tuvastas, et tapmise motiiviks oli isiklikud suhted, sh erimeelsus lapse kasvatamisel.
Nüüd on 23-aastasele mehele esitatud süüdistus tapmises ning tema kriminaalasi saadetud Viljandi kohtumajja arutamiseks.

Politsei alustas Ruhnu lennuõnnetuse suhtes kriminaalmenetlust
Lääne politseiprefektuur alustas Ruhnus laupäeval juhtunud lennuõnnetuse uurimiseks kriminaalmenetlust.
Ruhnu saare õnnetuspaika uurivad nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennuõnnetuse uurijad kui ka Lääne politseiprefektuuri uurijad, kirjutab Meie Maa.
Juhtunu suhtes on algatatud kriminaalasi karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb õhuliikluse korraldamise eest vastutava isiku poolt liiklusohutusnõuete või sõiduki käitusnõuete eiramist, kui sellega põhjustati oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Süüdimõistmisel võib nõuete rikkujat karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Sakslasest piloot ise on kinnitanud, et õnnetuse põhjustas ootamatult halb nähtavus.

Linnas käib ringi purikapatrull
Munitsipaalpolitsei patrull teeb alates 28. veebruarist igal hommikul Tallinna linnatänavatel neljatunnise kontrollkäigu, et hoida silma peal ohtlikel majaräästastel ja suurtel jääpurikatel.
Õnnetusi ei ole juhtunud
Siiani ei ole ilmade soojenemisest tuleneva jää ja lume sulamise tõttu õnnetusi juhtunud.
"Oleme suutnud sellised probleemid õnneks elimineerida," selgitas munitsipaalameti juhataja Kaimo Järvik. "Kui patrull näeb kuskil katuselt sadavat lund või jääpurikaid, suheldakse kohe majaomanikuga." Enamiku väljakutseid saab patrull linna infotelefoni 1345 vahendusel.
Trahvid on soolased
Munitsipaalpolitsei inspektor võib füüsilisele isikule ohtliku majaräästa eest määrata kuni 6000 krooni suuruse trahvi ja juriidilisele isikule isegi kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahvi.
Seni on inspektorid menetlenud vastavaid rikkumisi neljal korral, seoses aadressidega Pikk 16, Süda 9, Vene 14 ja Kivimurru 36. Patrull jätkab tänavate kontrollimist kuni lume lõpliku sulamiseni.

Sakala keskuse viimased päevad: eile algas fassaadi lammutamine
Möödunud neljapäeval Tallinna kultuuriväärtuste ametilt ja muinsuskaitseametilt uue kultuurikeskuse viimasele projektlahendusele kooskõlastuse saanud AS Uus Sakala alustas eile fassaadi lammutamist.
"Kooskõlastasime eelmisel nädalal Sakala keskuse eskiisprojekti, mis puudutab hoone välisilmet ja -mahtusid," ütles muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu.
Samas on muinsuskaitsjatega veel kokku leppimata hoone siseinterjööride säilitamist puudutav osa, mille kohta telliti hiljuti ekspertiis.
Uustalu sõnul lammutavad arendajad praegu teaduste akadeemia poolset nurka, kus midagi väärtuslikku ei kahjustata.
"Ekspertiis valmib loodetavasti nädala jooksul ja selle põhjal paneme keskuse sees säilitamist väärivad asjad täpselt paika," ütles Uustalu. "Meie lähtume just muinsuskaitselisest poolest ning muus osas oma seisukohti avaldama ei kipu. Pean positiivseks, et hoone välisilmes säilib Rävala puiestee poolne fassaad ja torn," lausus Uustalu.

Kaks erakonda kogusid oma liikmeskonnast vähem hääli
Vene Erakond Eestis ja Eesti Vasakpartei kogusid pühapäeval toimunud parlamendivalimistel vähem hääli, kui erakondades on liikmeid.
Vene Erakonnal Eestis on erakondade registri andmetel 1217 liiget, kuid pühapäeval saadi vaid 1080 valija toetus. Sirje Kingsepa juhitav Eesti Vasakpartei sai 608 valija toetuse. Aasta alguses esitatud liikmeskonna aruandes on erakonnal aga 1041 liiget.
Eile teatas Vasakpartei esimees Sirje Kingsepp, et valimised tõestasid, et ta ei ole partei juhtimisega hakkama saanud, seetõttu ei soovi ta esimehena jätkata. "Valimiste tulemused näitavad, et üle poole meie liikmetest ei valinud Vasakpartei kandidaate. Sellises olukorras peavad Vasakpartei liikmed leidma endale uue liidri, kes suudaks Vasakpartei kriisist välja tuua ja näha, kuhu edasi liikuda. Minu valitud tee see ei olnud," teatas Kingsepp.

Ühendpartei Res Publica tiib oli häältekogumisel Isamaast pisut edukam
Valimistel kolmanda tulemuse saavutanud ühenderakonnale tõid pisut rohkem hääli Res Publica tiiva kandidaadid.
Res Publica kaudu ühenderakonda tulnud tõid umbes 48 150 häält ning isamaaliitlased umbes 47 150 häält ehk vahe oli tuhatkond häält. Samas oli IRL-i valimisnimekirjas respublikaane ka mõne inimese jagu rohkem.
Ühenderakonna edukamate häältetoojate esikümnes oli isamaaliitlasi ja respublikaane võrdselt - mõlemaid viis. Edukaim häältetooja oli Mart Laar 9252 häälega, järgnesid Taavi Veskimägi, Jaak Aaviksoo, Helir-Valdor Seeder ja Ene Ergma.
Isamaaliit ning Res Publica otsustasid ühineda konservatiivseks erakonnaks Isamaa ja Res Publica Liit 4. juunil 2006.

Saksa leht: Eesti atašee oli autoroolis purjus
Saksamaa ajaleht süüdistas Eesti Saksamaa saatkonna kaitseatašeed Jaan Kappi purjuspäi autojuhtimises, välisministeerium eitab igasugust seaduserikkumist.
Kõmuajaleht Berliner Kurier kirjeldas eilses esikaaneloos, kuidas Berliini politsei pidas kinni "tugevasti alkoholi järele lõhnava" Jaan Kapi, kes esitas aga diplomaatilise passi, mis andis lehe andmetel mehele täieliku puutumatuse. "Diplomaat helistas oma naisele, kes ta koju viis," kirjutas leht. Päeva jooksul muutis lehe internetisait Kapi nime anonüümseks Tanel P-ks.
Mereväekapten Jaan Kapp, kes oli aastatel 1998-2003 Eesti mereväe ülem, viibis eile diplomaatilises lähetuses ega soovinud Eesti Päevalehele toimunut kommenteerida.
Välisministeerium kaitseb
"Seaduserikkumist ei olnud, kõik oli seadusega lubatud normi piires," kinnitas Eesti Saksamaa-suursaadiku Clyde Kulliga konsulteerinud välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste. Saksamaal on lubatud autot juhtida kuni 0,5 -promillise alkoholisisaldusega veres. Halliste sõnul ei kirjutanud politsei välja protokolli, mis oleks olnud tõend seaduse rikkumisest. "Diplomaatiline pass on diplomaadi isikut tõestav dokument, selle esitamine ei tähenda, et väärtegu ei registreerita, kui see on aset leidnud. Viini konventsioon ei ütle, et seaduserikkumisi ei saa üles märkida, see ütleb, et diplomaati ei saa arreteerida," selgitas Halliste, kelle sõnul ei ole kõmulehel ilmselt lihtsalt millestki kirjutada.

Rohelised seavad valitsusse mineku eelduseks tuumajaamast loobumise
Valimistel veidi enam kui saja häälega Rahvaliidu seljatanud roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi kinnitusel osaleb erakond uue koalitsiooni moodustamisel vaid siis, kui Reformierakond loobub Leedu tuumajaama ehituse toetamisest.
"Kuna valimistulemus ei ole tekitanud olukorda, kus me valitsusest väljaspool olles otsuseid mõjutada saaks, siis loomulikult oleks meil erakonna arengu huvides parem olla valitsuses," sõnas 5676 toetushäälega koha parlamendis välja teeninud
Strandberg ning väljendas lootust, et algavate läbirääkimiste tulemusena osalevad ka rohelised uue koalitsiooni moodustamises.
Samas võib roheliste valitsuskoalitsiooni pääsemisel saada takistuseks vastandumine Leedusse tuumajaama ehitamise kavale, mida toetab valimised võitnud Reformierakond. "Läbirääkimiste käigus on meil põhjust neile esitada veel kord argumendid selle tuumajaama ehitamise vastu. Meil on piisavalt majanduslikke argumente demonstreerimaks arvutuste ja analüüside abil, et sellise majandusliku riski võtmine pole põhjendatud," ütles Strandberg.

Pronkssõduril suurem mõju kui valimistel
Vene uudistekanalid rõhutasid eile peaaegu üksmeelselt, et valimised Eestis võitsid need, kes toetavad pronkssõduri Tallinna kesklinnast mujale viimist.
Rossija telekanali uudistesaate "Vesti" reporter kommenteeris valimistulemusi Tallinnast otse pronkssõduri monumendi eest, väites, et pronksmees oli Eestis valimiste peateema.
Lisaks pronkssõdurile rõhutasid Vene uudistekanalid taas, et Eestis ei saa parlamenti valida mittekodanikud, kes on enamjaolt vene rahvusest.
Poliitikute ja politoloogide kommentaarides polnud midagi uut. Keegi ei ennustanud eilsete tulemuste valguses Eesti-Vene suhete paranemist.
Huvitava lähenemisega paistis agentuuris Regnum.ru silma end endise Nõukogude Liidu alade eksperdiks nimetav Sergei Artjomenko, kelle meelest on Keskerakonda toetanud vene poliitikud kaasvastutavad selle eest, et Edgar Savisaar ei suutnud taas kord valimisi võita.

Pettunud Villu Reiljan pani Rahvaliidu juhi ameti maha
Esmaspäeva pärastlõunal kogunenud Rahvaliidu juhatuse koosolekul teatas seitse aastat erakonda juhtinud Villu Reiljan, et paneb ameti maha.
"Ma olen Rahvaliidu esimees olnud kaua aega, see on võtnud palju energiat, närve ja tervist," ütles Reiljan pärast ligi kolm tundi kestnud koosolekut. Reiljani sõnul ei vastanud valimistel saadud kuus riigikogu kohta Rahvaliidu ootustele. "Aga me jäime ellu, kuigi meist sooviti lahti saada."
Reiljan nentis, et kahtlemata tegi ka erakond ise vigu. "Oleksime pidanud vähem otsustama, vähem tegema," ütles ta, kuid keeldus öeldut täpsustamast. "Miks pole maatehingutes kellelegi süüdistust esitatud?" viitas ta siiski Rahvaliidu-vastasele kampaaniale.
Uue esimehe valib Rahvaliidu kongress, mis koguneb tõenäoliselt juuni alguses. "Kuni uue esimehe valimiseni täidab erakonna esimehe kohuseid endiselt Reiljan," märkis Rahvaliidu meediajuht Agu Uudelepp. Uudelepa sõnul ei arutatud eilsel koosolekul, kes võiks saada erakonna uueks juhiks. "Rahvaliidus on väga palju pikaajalise riigikogu kogemusega ning ka ministriks olemise kogemusega inimesi," ütles ta. Ka Reiljan ei soostunud nimetama, keda ta oma mantlipärijana näeks.

Seppik: mingeid eelnevaid kokkuleppeid pole
Keskerakonna juhtpoliitik Ain Seppik arvab intervjuus, et kui erakond jääks opositsiooni, näeksid nad varsti koalitsiooni kriitvalgeid nägusid.
Keskerakonna peol ei olnud valimisõhtul just kõige rõõmsam meeleolu. Kuidas päev hiljem tuju on?
Me peame ikka rõõmsad olema. Me ei saa olla loomulikult rõõmsad Reformierakonna tohutu edu üle Eesti poliitmaastikul. See on täiesti ebaloomulik, kuigi Reformierakond on sotsiaalsemaks muutunud. Aga meie üle võib uhke ja rõõmus olla, sest saavutasime läbi aegade parima tulemuse nii häälte kui ka parlamendikohtade arvu poolest. Peaaegu võimete piiril.
Keskerakonna valijaskond on aastaid väga stabiilne olnud. Võib-olla see tulemus ongi teie võimete piir ning juurde enam pigistada ei õnnestu?
Pigistab ilmselt küll juurde. Peame edasi mõtlema, kuidas edasi minna. Mina ennustasin kogu aeg meile 28-30 kohta.

Rahvaliidule läks riigikogu koht maksma kõige rohkem
Valimiste hinnanguline maksumus võib küündida 140 miljoni kroonini, odavaimalt said riigikogu koha kätte sotsid, kalleimalt Rahvaliit. Arvestades hinnangulisi erakondade ja reklaamispetsialistide väljaöeldud kampaania kulutusi, läks uues riigikogus kalleimaks üks Rahvaliidu koht. Rahvaliit on välja öelnud, et erakond kulutas valimistel 13-14 miljonit krooni - seega kujunes ühe rahvaliitlasest riigikogulase hinnaks 2,3 miljonit krooni.
Valimised võitnud Reformierakonna peasekretär Kristen Michal on küll öelnud, et nende kampaaniamaksumus jääb 20-30 miljoni vahele, kuid samas pakuvad reklaamispetsialistid tõenäoliseks kulutatud summaks 40-50 miljonit krooni, sama palju pakutakse ka Keskerakonnale. Seega võib Reformierakonna parlamendiliikme hinnaks kujuneda 1,5 miljonit krooni, kaks mandaati vähem saanud Keskerakonnal aga 1,6 miljonit krooni.
Isamaa ja Res Publica Liidu kampaania maksumus jääb tõenäoliselt 25-30 miljoni vahele. Seega on ühendpartei parlamendiliikme hinnaks sarnaselt Reformierakonnaga 1,5 miljonit krooni.
Odavaimalt said riigikogusse ühe liikme sotsiaaldemokraadid ja rohelised. Kui sotside kampaania maksumuseks jääb nende lubatud kuus miljonit krooni, on nende liikmekoha hind 600 000 krooni. Uue jõuna parlamenti tulnud rohelised kulutasid umbes neli-viis miljonit krooni, mis teeb keskmiseks riigikogulase peale kulutatud summaks 700 000 krooni.

Peaminister tegi oma 22 556 häälega rekordi
Kui välja arvata president Toomas Hendrik Ilvesele 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel antud 76 120 valija hääl, oli seni parim tulemus parlamendivalimistel Arnold Rüütli saavutatu 1995. aastal - 17 189 häält.
Reformierakonna esimees Andrus Ansip kogus Harju- ja Raplamaal 22 556 häält, millega ta saavutas isikumandaadi ja viis parlamenti lisaks endale veel kaks samas ringkonnas kandideerinud reformierakondlast - Rain Rosimannuse ja Harri Õunapuu.
Politoloog Rein Toomla hinnangul jääb Ansipi rekord pikaks ajaks ületamatuks. "Muidugi on tehniliselt võimalik muuta Tallinn üheks valimisringkonnaks ja siis pole selle rekordi löömine probleem, aga praeguse valimissüsteemi säilimisel on see tulemus ületamatu," lisas ta.
Politoloogi hinnangul on alates 1999. aasta valimistest erakonnad asunud panustama ühele-kahele selgele liidrile igas valimisringkonnas. "Reformierakond suutis nendel valimistel peaaegu kõikidesse ringkondadesse tugeva tegija kandideerima panna," lisas Toomla. Samas on valijate käitumine muutunud aasta-aastalt Toomla hinnangul just selles suunas, et hääl antakse erakonna poolt ja toetatakse tõenäolist riigikokku jõudvat nime. "Seepärast suudavad ka kõik ringkondade esinumbrid saavutada suhteliselt hea tulemuse," lisas Toomla.

Võidukas Ansip üritab kunagist kolmikliitu taas ellu äratada
Ansipist tegid koalitsioonikõneluste dirigendi nii Reformierakonna triumf riigikogu valimistel kui ka teistele erakondadele jagatud mandaadid.
Tema valida on, kas panna uus valitsus kokku Reformierakonnast, IRL-ist ja SDE-st või luua Reformierakonna ja Keskerakonna baasil teovõimeline, 60 häälele toetuv kaksikvalitsus, milleks varasemas Eesti poliitilises ajaloos pole võimalust olnud.
Selline positsioon lubab Reformierakonnal dikteerida mängu ka sisulistes küsimustes ehk suruda koalitsioonilepingusse enda olulised lubadused ja sõita üle partnerite omadest.
Nii valimisööl kui ka eile kinnitas Ansip korduvalt, et on võtnud suuna laiapõhjalisele koalitsioonile. Tema sõnul langes esimene valik IRL-ile just kahe erakonna sarnaste valimisplatvormide tõttu. Koalitsiooni kolmanda osapoolena näeb Reformierakond sotse, et esindatud oleksid ka vasakjõud.

Kaks lõhkeainevestidega meest lasid Iraagis õhku rühma palverändureid
Kaks suitsiidipommitajat ründas Iraagis Hilla linnas rühma šiiidi palverändureid, plahvatustes hukkus 90 inimest ja viga sai veel 140.
Kahel suitsiidipommitajal olid seljas lõhkeainet täis vestid ja nad lõhkasid end, kui olid jõudnud tiheda palveränduritegrupi keskele, vahendab BBC.
Enamus hukkunutest on noored mehed, kuid surnute seas on ka naisi ja lapsi. Haiglas on praegu kriitilises seisundis 50 vigastatut 140-st.
Tänane rünnak on vaid üks paljudest, mis on suunatud Karbalasse usupühale siirduvate palverändurite vastu. Veel vähemalt kolm palverändurit sai täna surma kahes Bagdadi lähedal toimunud tulistamises.
Tuhanded palverändurid suunduvad Karbalasse, et osaleda arbaeeni usutseremoonial. Arbaeen tähistab prohvet Muhamedio pojapoja Imaam Husseini surmale järgnenud 40-päevase leina lõppu. Imaam Hussein tapeti koos perega 681. aastal.

Türgis kadus tähtsat infot valdav Iraani kindral
Veebruari alguses kadus Türgis kindral Ali Reza Asgari, kes valdas väärtuslikku infot Iraani tuumaprogrammi kohta.
Iraani võimud saatsid Interpoli ametliku järelepärimise palvega aidata kaasa kindrali otsimisele, teatas ABC News.
Asgarist on teada vaid seda, et ta saabus 7. veebruaril Damaskusest Istanbuli ja kadus teel lennujaamast hotelli.
Ühe versiooni kohaselt põgenes kindral koos oma perega Läände ja teeb seal aktiivselt koostööd USA luureteenistusega. Teistel andmetel röövisid ta Iisraeli luureteenistuse Mossadi agendid ning ta viibib juudiriigis.
Nimetamata allika sõnul on Asgari kadumine tõsine löök Iraani luurele, kuna kindral valdas väärtuslikku infot Iraani tuuma ja sõjaväe projektidest.

ÜRO: inimkaubanduse ohvriks on langenud ligi miljon inimest
New Yorgis ÜRO peakorteris toimunud naistega kaubitsemise vältimisele pühendatud konverentsil avalikustati andmed, mille kohaselt ekspluateeritakse igal aastal orjadena umbes miljonit inimest.
Neist 700 000 naist ja tüdrukut saab seksuaalorjadeks, teatas ÜRO. Peasekretär Ban Ki-mooni asetäitja Dr Asha-Rose Migiro sõnul puudutab inimkaubandus meid kõiki ja selle nähtuse koht ei ole 21. sajandis.
Konverents korraldati Filipiinide ja Valgevene delegatsioonide algatusel ja selle eesmärk oli aidata kaasa riikide ja organisatsioonide inimkaubandusvastase koordineeritud tegevusplaani loomisele. Konverents toimus Peaassamblee mitteametlike soolise võrdsuse ja naisõiguste debattide laiendamise raames.

USA hakkab kasvatama inimgeenidega riisi
USA võimud andsid esialgse loa kasvatada Kansases riisi, mis on geneetiliselt muundatud nii, et see toodab inimproteiine.
Riisitaimedesse on pandud inimgeenid, mis töötavad inimestel kaasa rinnapiima tootmisel, vahendab BBC.
Riisiprojekti taga on Ventria Bioscience'i nimeline firma, mis kinnitab, et inimgeeniga taimi saab arendada nii, et need ravivad beebide kõhulahtisust ja veetustumist.
Projekti kriitikud kardavad, et muundatud riisitaimed võivad sattuda toiduahelasse. Ventria Bioscience kinnitab, et kannab selle eest hoolt, et inimgeenidega riis teise saaki andvate taimedega ei segune.
USA põllumajandusministeeriumi loal istutab Ventria Bioscience muundatud riisitaimi 1,2 hektarile Kansase osariigis.
Kriitikud kardavad siiski, et halb ilm ja tugev tuul või ka inimlik viga võivad viia muundatud ja muundamata taimede seemnete segunemiseni.

Taliban teatas Briti kodaniku röövimisest
Afganistani Talibani liikumise võitlejad teatasid, et röövisid ühe Briti kodaniku ja kaks afgaani.
Inimrööv toimus eile Helmandi provintsis, vahendas telegraph.co.uk. Esiandmetel on tegemist ajakirjanikega.
Suurbritannia kaitseministeerium ei ole seda infot veel kinnitanud

Margelov: Al-Qaida jätkab sõda Venemaa vastu
Venemaa föderatsiooni- nõukogu väliskomitee esimees Mihhail Margelov kommenteeris 3. märtsil vene kodanike vastu toimunud terroriakti Alžeerias.
"Al-Qaida alustas sõda Venemaa vastu enne 11. septembrit ja see sõda jätkub," vahendas RBK Margelovi sõnu.
Väliskomitee esimehe väitel motiveeris terroriste kuritegudele Venemaa võitlus islami, selle järgijate ja moslemitega Tšetšeenias.
Margelov rõhutas, et Venemaa ei ole kunagi islamiga võidelnud ja vene rahvas pidas tšetšeene oma vendadeks. "Võitlus toimus seal rahvusvaheliste terroristide ja kriminaalkurjategijatega, kes ajutiselt suutsid vabariiki okupeerida," ütles Margelov.
Al-Qaidale kuuluv organisatsioon võttis eile vastutuse 3. märtsil korraldatud plahvatuse eest Alžeerias, kus hukkus üks Vene ja kolm Alžeeria kodanikku ning kolm inimest sai haavata. Terroristid lasid õhku kaks autot, milles sõitis kodu poole 21 gaasitorustiku ehitajat.

Kaks ameeriklast said Moskvas talliumimürgituse
Kaks ameeriklannat sattusid Moskvas haigasse, kuna nad olid saanud talliumimürgituse.
Tallium on väga mürgine ja selle isotoop 201 on ka radioaktiivne.
Talliumisulfaat on lõhnatu ja maitsetu ning seetõttu kasutati seda varem roti-ja putukamürkides.
Hiljem selgus, et tallium võib ka vähki põhjustada ja seega on enamus riike talliumi kasutamist olmemürkides piiranud.

Guardiani lugeja: eestlased pole oma antisemiitlikkust kunagi varjanud
Tänases briti päevalehes The Guardian avaldatud Eesti teemaline artikkel on kogunud arvukalt lugejate kommentaare, millede sisu ulatub seinast seina.
Valik väljavõtteid The Guardiani kodulehel vene riigiduuma rahvusvaheliste suhete kommitee esimehe Konstantin Kossatšovi artikli "An insult to our war dead" juures ilmunud arvamusavaldustest:
Kasutaja Boca:
Eestlasted ei ole Euroopa Liidu hüvanguks midagi andnud peale AIDS-i, neonatside ning kehvade tööoskustega immigrantide. Ma ei taha jagada oma Euroopa Liitu, mis sisuliselt baseerub natside tagasilöömisel, selliste tõbrastega nagu eestlased.
Kasutaja Jacuzzi:
Eesti, teised Balti riigid ning ka Poola ei ole mitte kunagi varjanud oma antisemiitlikku loomust.
Kasutaja Lenaa:

Venemaal hukkus taas kahtlasel kombel üks ajakirjanik
Möödunud reedel kukkus aknast alla end surnuks Kommersandi ajakirjanik Ivan Safronov, alul usuti vabasurma, kuid nüüd uuritakse, kas ajakirjanikku sunniti aknast alla hüppama.
Möödunud reedel kukkus oma Moskva kortermajas viiendal korrusel asuva kodu aknast alla ajalehe Kommersant ajakirjanik Ivan Safronov, kirjutab Kommersant.
Safronov (51) kirjutas ajalehes Venemaa militaarse kosmosetehnika teemadel ja peagi pidi tal ilmuma artikkel Venemaa relvatehingutest Lähis-Idaga. Artikkel võinuks põhjustada suurema skandaali, usub Kommersant.
Prokurörid alustasid kriminaalasja sunnitud enesetapu uurimisel. Safronovi sõbrad ja sugulased kinnitasid Kommersandile, et nad ei tea ühtki põhjust, miks Ivan pidanuks endalt elu võtma. Kommersandi andmetel on lahangutulemusi oodata kolmapäeval.
Kommersandi peatoimetaja Anderi Vassiljev leiab: "Ma ei taha kuulujutte õhutada, aga ma saan öelda, et tundsin teda hästi ja ta näidanud välja ühtki märki sellest, et ta oleks enesetapule aldis."

Iisraelil ja Iraanil on maailmas kõige kehvem maine
BBC World Service'i korraldatud uuringust selgus, et inimesed arvavad kõige halvemini Iisraelist ja Iraanist, kuid peaaegu sama niru maine on ka USA-l ja Põhja-Koeral.
Küsitluses osales 28 000 inimest 27-st riigist. Küsimusi esitati 12 riigi kohta ja lisaks veel Euroopa liidu kui terviku kohta. Inimeste käest taheti teada, milliste riikide mõju nad näevad positiivsena ja milliste mõju negatiivsena.
Iisrael ja Iraan said võrdse tulemuse - 56% vastanutest kinnitas, et neil riikidel on halb mõju. USA-d pidas pahaks 51% küsitletutest ja Põhja-Koread hindasid halvasti 48% vastajatest.
Kõige positiivsemalt nähti Canadat, Jaapanit ja Euroopa liitu. Canadat ja Jaapanit pidas positiivseks 54% vastajatest ning EL-i hindas hästi 53% küsitletutest.
Üldiselt jagunevad inimeste arvamused vastavalt traditsioonilistele välispoliitika eraldusjoontele. Näiteks Iisraeli mõju nähakse kõige negatiivsemalt Lähis-Ida moslemiriikides, kuid samas ka Euroopas. Iraani hindavad kõige positiivsemalt islamiriikide elanikud. Jaapani peetakse üldiselt positiivseks, kuid Hiina ja Lõuna-Korea vastajad nii ei arva. Euroopa liit sai üldiselt positiivseid hinnanguid, välja arvatud Türgis, kus inimesed EL-st sugugi hästi ei arva.

USA ja Põhja-Korea lõpetasid pool sajandit kestnud vaikimise
USA ja Põhja-Korea alustasid täna kõnelusi, mille eesmärk on luua kahe riigi vahele diplomaatilised suhted, mida pole olnud sellest saati, kui USA Korea sõja ajal juhtis rünnakut Põhja-Korea vastu.
Kõneluste korraldamise tegi võimalikuks see, et kolm nädalat tagasi soostus Põhja-Korea majandusabi saamisel vastutasuks tuumaprogrammi lõpetama, vahendab BBC.
Kahepäevastel kõnelustel arutatakse, kas USA võiks ehk lõpetada Põhja-Korea terroristlikuks riigiks pidamise ning seega lõpetada ka riigile kehtestatud sanktsioonid.
Analüütikute hinnangul on praegused kõnelused murranguline sündmus, mis tähistab pika vaenu lõppemist. USA juhtis Põhja-Korea vastu sõjategvust 1950-1953. toimunud Korea sõjas ja sellest saati ei ole USA ja Põhja-Korea omavahel diplomaatiliselt suhelnud.
Kõnelustel esindab USA-d asevälisminister Christopher Hill ja Põhja-Koread sealne asevälisminister Kim Kye-gwan. Mõlemad mehed on kummagi riigi tipp-tuumaläbirääkijad.

Vene meedia: Eesti suhtes on vaja muuta survevahendeid
Täna avaldas kaks Vene ajalehte artiklid, mis pakuvad selgelt uut viisi Eestiga suhtlemiseks.
Komsomolskaja Pravda avaldas politoloog Mihhail Leontjevi arvamuse, kelle hinnangul püüab Eesti venelasi muuta ja neist eestlasi teha. Vastasel juhul tõrjutakse venelased poliitikast ning seega toimub "nihkumine fašistliku enamuse poole".
Leontjev tegi siiski ettepaneku loobuda jõhkra dialoogi pidamisest Eestiga, kuid samas tuleb hoiduda ka pehmest lähenemisest. Tema arvates tuleks Eestis või vahendajate kaudu ka väljaspool Eestit kasutada mitteavalikke survevahendeid.
Nezavisimaja Gazeta kirjutab Venemaa välisminister Sergei Lavrovi kohtumisest noorte poliitiliste liikumiste aktivistidega. Lavrov kinnitas, et mingit jõusurvet Eesti suhtes olla ei saa. Samas rõhutas ta, et Venemaa välispoliitika meetodid erinevad Ameerika omadest. Ministri sõnul rakendab Venemaa "pehme jõu" faktorit. "Kui Venemaa peab välispoliitikas juhinduma mingist ideoloogiast, siis peab see olema terve mõistuse ideoloogia," märkis Lavrov.

Venemaa kaebab Inglise ajalehes Eesti peale
Suurbritannia päevaleht The Guardian avaldas täna Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstatin Kossatšovi kirjutise pronkssõdurist ja sellest, kui natsimeelne on Eesti.
1821. aastal asutatud The Guardian on Suuribritannia suuruselt kolmas päevaleht - keskmine trükiarv 379 000 eksemplari. Esimene on Daily Telegraph trükiarvuga ligi 905 000 ja teine on The Times umbes 693 000 eksemplariga.
The Guardiani toimetuse arvamusartiklid ja juhtkirjad on reeglina mõõdukalt liberaalse või vasakpoolse poliitilise meeldumusega. See peegeldub ka ajalehe lugejaskonnas: aastate lõikes on 44% - 80% lehe lugejatest olnud leiboristide partei toetajad.
Vikipeedia andmetel peetakse The Guardiani üldiselt hea ajakirjanduse näiteks ja lehe arvamuskülgedel domineerivad küll vasakliberaalsed kirjutajad, kuid ruumi jätkub ka tsentristlikele ja parempoolsetele häältele.
The Guardian valiti 1999. ja 2006. aastal Suurbritannia parimaks päevaleheks.
Guardian Media Group'ile kuuluv The Guardian on pidevalt kahjumis ja näiteks 2006. aastal oli ajalehe kahjum ligi 50 miljonit naela. Seega on leht väga sõltuv oma meediagrupi kasumit teenivate väljaannete toetusest.

Indoneesias toimus maavärin
Indoneesias Sumatra saarel toimunud maavärinas hukkus 70 inimest.
Maavärina tugevus oli 6,3 palli Richteri skaala järgi. Lisaks inimohvritele purunesid Sumatral ka sajad hooned, teatas AP.
Maavärinat oli tunda ka Singapuris ja Malaisias, kus mõnedest kõrghoonetest igaks juhuks inimesed ka evakueeriti.
Videot maavärina tagajärgedest saab vaadata siit.

Taanis lammutatakse noortemaja protesti
Neljapäeval alanud protestiaktsioonidega, mis kasvasid üle ulatuslikuks laamendamiseks Christiania ja Nørrebro linnaosas, ei suutnud aktivistid hoonet päästa.
Kopenhaagenis aadressil Jagtvej 69 asuv Ungdomshuset (Noortemaja), mille noortekommuun 1982. aastal omavoliliselt hõivas, oli kujunenud Taani pealinnas paljude anarhistlike, vasakpoolsete ja punkarirühmituste kooskäimise ning ajaviitekohaks. Seal on varem kontserte andnud ka lauljad Nick Cave ja Björk.
Linnavalitsus müüs hoone juba 2000. aastal ühendusele Faderhuset, mis otsustas maja lammutada. Seal elanud kommuun leidis aga, et linnavalitsusel polnud õigust maja müüa. Hoone elanikest tühjendamine politseijõududega 1. märtsil tekitas linnas viimase 13 aasta suurima rahutustelaine.
1897. aastal ehitatud Ungdomshuset, algse nimega Folkets Hus (Rahva Maja), oli juba oma algusaastatel revolutsiooniliselt meelestatud isikute varjupaigaks, seal toimus 1910. aastal Teise Internatsionaali naistekonverents, kus kuulutati välja ka rahvusvaheline naistepäev. 1918. aastal väljusid hoonest revolutsioonituhinas töölised, kes ründasid Kopenhaageni börsi. Maja vahetas ridamisi omanikke, kuni jäi linna valdusse ja noored hõivasid tühjaks jäänud hoone.

Abhaasia üldvalimised ärritasid Gruusia võime
Gruusiast sõjaga lahku löönud Abhaasia korraldas pühapäeval parlamendivalimised, millega astus oma juhtide kinnitusel veel ühe sammu omariikluse suunas.
Tbilisi väitel tuleb aga valimistulemusi ebaseaduslikeks pidada. "Abhaasiast välja aetud inimeste arv ulatub 400 000-st 500 000-ni," sõnas Gruusia president Mikheil Saakašvili. "Iga katse seda legitimeerida on ebaseaduslik ning seda ei tunnusta iial ei Gruusia ega rahvusvaheline üldsus."
Abhaasia president Sergei Bagapš seevastu rõhutas oma häält andes ajakirjanikele rahva valiku demokraatlikkust. Tema kinnitusel peeti valimised riigis, kus toimib nii vaba ajakirjandus kui ka opositsioon. Vastasleer sai esimeses voorus valitud 18 saadikukohast viis, presidenti toetavad parteid ülejäänud 11.
Isehakanud riigi välisminister Sergei Šamba märkis raadiole Vaba Euroopa, et Abhaasia on astunud valimistega veel ühe sammu iseseisva riigi ülesehitamise suunas.

Kosovo iseseisvumine ähvardab kättemaksuga
Serbia vabaühenduste üks tuntumaid juhte Miljenko Dereta leiab, et Kosovo oleks pidanud iseseisvuma kohe NATO pommirünnakute lõppedes.
"Või Serbia ei saa jääda mustaks auguks Euroopas? Miks mitte. Musti auke oleme ennegi näinud," muretseb oma kodumaa tuleviku pärast Serbia kodanikuinitsiatiivi direktor Miljenko Dereta. Ta kardab, et Kosovo iseseisvumine ühes Euroopa jäiga poliitika jätkumisega süütab plahvatusvalmis püssirohu - Serbia nooruse, kelle raevuga ei taha keegi silmitsi seista.
Kõnelused Kosovo lõppstaatuse üle lõppevad tõenäoliselt Belgradi jaoks ebameeldivalt. Kuidas Serbia avalikkus seda vastu võtab?
Rahvas on väga lõhestatud. Domineerivad kaks selget lähenemist. Ühest küljest mõistetakse, et tegelikult on Kosovo juba iseseisev. Pole ka mingit võimalust sealset olukorda normaliseerida, kui Serbia peaks säilitama provintsi üle kontrolli.

Euroopa Liit näeb Usbekistanis lõpuks paistmas lootuskiirt
Brüssel ei kavatse inimõiguste rikkumise eest energiarikkale riigile kehtestatud sanktsioone siiski kaotada, kuid päevakorral on nende leevendamine.
Eile karistusmeetmete ümbervaatamise kahe kuu võrra edasi lükanud EL-i välisministrid langetasid oma otsuse harjumatult optimistlikul foonil. Ühenduse eesistuja Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieri väitel sai ta Usbekistani ametivennalt Vladimir Norovilt suusõnalise kinnituse, et Taškent on valmis kaaluma kõiki EL-i võtmenõudmisi.
Steinmeier nimetas arengut paljulubavaks: "See näitab, et on olemas võimalus, millega tuleb töötada, et maikuus saaks otsustada, kuidas EL-i Usbekistani-poliitika välja hakkab nägema ja kas muudatused on võimalikud."
Andidžoni tragöödia keskmes
Saksa välisministri sõnul keskenduvad EL-i lootused kolmele võtmeküsimusele, milleks on Rahvusvahelise Punase Risti personalile ligipääsu andmine Usbekistani vanglatele, individuaalseid küsimusi eraldi käsitleda võimaldava inimõigusdialoogi alustamine ning 2005. aasta mais Andidžoni linnas toime pandud demonstrantide massimõrva teistkordne EL-i ekspertidega arutamine.

Lõuna endise KGB-lasega lõppes mehele kuulihaavaga
Neljapäeval tulistati Marylandis Adelphis kubemesse ameeriklasest luureeksperti Paul Joyali (53), kes jäi küll ellu, kuid toimunu vallandas uue spekulatsioonilaine Kremli "karvase käe" kohta. Nimelt oli mees samal päeval lõunatanud koos USA-s varjupaiga saanud endise KGB kindralmajori Oleg Kaluginiga.
Esialgu peavad võimud siiski tõenäoliseks, et tulistamine leidis aset tavalise röövi käigus, kuna Joyalilt võeti ka rahakott ja portfell. Taga otsitakse kahte mustanahalist meest. Kuid palju enam on levinud oletus, et Joyali karistati eelmisel nädalal televisioonis Venemaa presidendi Vladimir Putini kritiseerimise eest.
Joyal väitis telesaates "Dateline NBC", et Aleksandr Litvinenko mõrvamine mullu Londonis oli selgelt Vene võimude korraldatud. "Sellega edastati igaühele, kes tahab Kremli vastu sõna võtta, sõnum: kui te seda teete, ükspuha, kes või kus te olete, me leiame ja vaigistame teid."
Joyal oli aastail 1980-1989 USA senati luurekomitee assistent ja seetõttu luureasjadega hästi kursis. 1990. aastate keskpaigast on tal tihedad sidemed Venemaal poliitikas osalenud endise KGB kindralmajori Oleg Kaluginiga. Joyal tundis isiklikult ka Litvinenkot. Joyali rünnati just siis, kui ta naasis Kaluginiga lõunatamast, tulistajad olevat senise versiooni järgi jälitanud teda koduteel.

Tallinn saab Pardiloigu ja Pärnulõuka tänava
Tallinna linnavalitsus kavatseb anda detailplaneeringuga Kopli asumisse tekkivatele uutele tänavatele nimeks Pardiloigu ja Pärnulõuka.
Pärnulõuka nimele langes valik seetõttu, et 19. sajandil oli kaldajoon tuntavalt lõuna pool ja nimetatava tänava alal laius Pärnu lõugas.
Teise uue tänava nime valikul peeti sobivaks lähtuda paikkonnas kasutusel olnud kohanimest Pardiloigu.
Kohanimede valikul eelistab nimekomisjon ajaloolisi ja paikkonnaga seotuid.

Tallinn kavatseb Harku ja Pääsküla raba alale rahvuspargi luua
Tallinna linn kavatseb Harku ja Pääsküla raba kaitse alla võtta ja sinna rahvuspargi rajada.
Linnapea Jüri Ratase sõnul on Harku ja Pääsküla raba, kuhu on rajatud valgustatud suusa- ja terviserajad, üks Tallinna populaarsemaid puhkekohti.
"Harku ja Pääsküla raba kaitseala moodustamine on oluline etapp Tallinna rahvuspargi rajamisel," ütles Ratas.
Ettepaneku asutada pealinna rahvuspark tegid mullu aprillis Pirita linnaosa asumite elanike ühendused. Initsiatiivi toetas Nõmme linnaosa halduskogu, kes tegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku võtta linna territooriumil asuvad Harku ja Pääsküla rabad tervikuna kohaliku kaitse alla.
Kuna Harku ja Pääsküla raba ei paikne riiklikul kaitsealal, saab kaitseala moodustada kohaliku omavalitsuse tasandil. Tallinna keskkonnaamet tellib Harku ja Pääsküla raba kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse väljaselgitamiseks looduskaitse ekspertiisi.

Tallinn soovib müüa kaks kinnistut Lasnamäel
Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule Puju tn 2,4 /Angerpisti tn 1,3, 5 kinnistu ning Narva mnt 129 kinnistu müügi otsuse eelnõud.
Linnavalitsus teeb ettepaneku müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel Lasnamäe linnaosas Loopealse piirkonnas asuv Puju tn 2, 4/Angerpisti tn 1, 3, 5 asuv elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistu pindalaga 14 112 ruutmeetrit alghinnaga 54 250 000 krooni.
Maa-ala läheduses paiknevad Katleri piirkonna korterelamud. Lähimad haridus- ja tervishoiuasutused, kauplused ja teeninduspunktid asuvad umbes kilomeetri raadiuses ning teede- ja ühistranspordiühendus kesklinnaga on hea.
Tuginedes piirkonnas kehtivatele ja koostamisel olevatele planeeringutele on kinnistu soovitav hoonestada 5- ja 8-korruseliste korterelamutega.
Ühtlasi teeb linnavalitsus ettepaneku müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel Narva mnt 129 asuv elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistu pindala 63 835 ruutmeetrit alghinnaga 210 miljonit krooni.

Tallinn taotleb riigilt teede ehitamiseks vajalikku maad
Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule kahe teede ehitamiseks vajaliku maa-ala tasuta linna omandisse taotlemise otsuse eelnõud.
Tehnika tn T5 transpordimaa sihtotstarbega maatükki pindalaga ligi 2,9 ha on linnal vaja Tehnika tn ja Filtri tee ühendustee ehitamiseks. Vana-Lõuna tn ja Veerenni tn vahele jääva Tehnika tn T5 maatükk moodustab osa ehitatavast lõunaväilast.
Munitsipaalomandisse taotletava maatüki piirid on määratud K-Projekt AS koostatava Tehnika tänava ja Filtri tee ühendustee projekti alusel.
Ühtlasi soovib linnavalitsus taotleda linna omandisse tee ehitamiseks vajalik Kadaka pst T11 maatükk ligikaudse pindalaga 9727 m2. Taotlus tuleneb Tallinna Tehnoloogiapargi territooriumi ja sellega piirneva Kadaka pst ning raudtee vahelise maa-ala detailplaneeringust.

Tallinna kesklinna tasulise parkimise ala laieneb
Alates 1. aprillist muutub Tallinna kesklinna tasulise parkimisala väline piir, kusjuures kõrgema tariifiga vanalinna ja südalinna parkimisala piirid jäävad samaks ning parkimistasu suurus ei muutu.
Alates aprillist on tasulise parkimise ala piiritletud Tallinna lahe, Kalasadama tänava, Põhja puiestee, Kotzebue tänava, Kopli tänava, Telliskivi tänava, paralleelselt Tehnika tänavaga kulgeva raudteega kuni Filtri teeni, Filtri tee, Odra tänava, Türnpu tänava, Vilmsi tänava, Gonsiori tänava, Rohelise aasa tänava, Poska tänava, Narva maantee ja Bensiini tänavaga.
Kesklinna elanikud saavad abilinnapea Jaanus Mutli sõnul endiselt parkida aastakaardiga, mille hind on sümboolne - 100 krooni aasta eest. Aastakaardi saamise õigus oma sõiduki parkimiseks on rahvastikuregistri järgi tasulise parkimisala piires elavatel inimestel. Kui elaniku omandis või kasutuses on mitu sõidukit, on tal õigus saada ainult üks aastakaart.

Tallinn andis välja taksosõitja infotrükise
Tallinna ettevõtlusamet andis välja taksosõitja meelespea, milles antud juhised aitavad nii välismaa kui kodumaistel taksoklientidel vältida võimalikke ebameeldivusi ja pettusi.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul pööratakse infotrükises tähelepanu sellele, mida tuleb meeles pidada enne taksosse istumist, sõitu alustades ja selle lõpetades.
"Uues infotrükises toonitatakse, et enne taksosõidu alustamist tuleks tutvuda hinnakirjaga takso parempoolse tagaukse aknal," tõdes Mutli. "Näiteks märgitakse hoiatusena, et mõned füüsilisest isikust taksojuhid on kehtestanud väga kõrge kilomeetrihinna, kuni 50 krooni tunnis ja ootetunni hinnad võivad küündida isegi kuni 3000 kroonini."
Infotrükises soovitatakse sõitu alustaval kliendil veenduda, et taksomeeter on sisse lülitatud ja töötab ka sõidu kestel. Samuti teavitatakse, et taksojuhil on keelatud suitsetada taksos või lubada seal suitsetada teistel isikutel.

Tallinn hakkab vähekindlustatutele vaktsineerimist korvama
Tallinna linnavalitsus kavatseb sisse viia muudatuse, millega hakatakse toimetulekuraskustega peredele osaliselt vaktsineerimist hüvitama.
Tallinna linnavalitsus kavatseb homsel istungil kinnitada linnavolikogule esitatava määruse, millega muudetakse Tallinna linna eelarvest perekonna sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise korda.
Muudetakse lastele, puudega isikutele, eakatele ja teistele abivajajatele makstava retseptiravimite maksumuse osalise hüvitamise toetust, lisades sinna vaktsineerimise maksumuse osalise hüvitamise.
Sisseviidava muudatuse kohaselt muudetakse lastele, puudega isikutele ja eakatele retseptiravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks makstava toetuse nimetust, lisades retseptiravimitele ka vaktsineerimise. Sellega avaneb sotsiaalhoolekande osakondadel võimalus hüvitada toimetulekuraskustes isikutele ka vaktsineerimise osaline maksumus.

Pirita linnaosa saab uue haldushoone
Tallinna linnavalitsuse homsel istungil vastu võetava Merivälja tee 34 detailplaneeringuga nähakse ette Pirita linnaosa valitsusele uue haldushoone rajamine.
Abilinnapea Kalev Kallo sõnul jagab Pirita linnaosa valitsus praeguses asupaigas, Merivälja tee 24, mitme äriettevõtte ja korteriga hoonet, mis ei vasta ruumijaotuse ja arhitektuurse lahenduse poolest tänapäevase haldusüksuse vajadustele.
Pirita linnaosa uus haldushoone on kavandatud 2-3-korruselisena kõrgusega kuni 11 meetrit, kusjuures 3-korruselise osa suurus võib olla kuni 40% lubatud ehitusalusest pinnast. Hoone suletud brutopinnaks kavandatakse 2500 ruutmeetrit. Maja juurde tuleb 36 parkimiskohta.
Tallinna linnavalitsus algatas Merivälja tee 34 krundi detailplaneeringu koostamise Pirita linnaosa valitsuse taotlusel mullu 23. augustil. Planeeringu koostas arhitekt Milvi Vainik. Lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu.

Linn korraldab kursused noortelaagrite kasvatajatele
Tallinna spordi- ja noorsooamet korraldab laagrikasvatajatele põhikoolitust, mille maht on 32 akadeemilist tundi ja mis koosneb neli päeva kestvast kursusest.
Kursus sisaldab teemasid nagu näiteks turvalisus laagris (esmaabi, tuletõrje- ja päästealane teave, ohutu ujumine ja käitumine vees, noorte kohustused ja õigused, hügieen noortelaagris, loodus laagritegevuse keskkonnana), noortelaagri kasvatajale vajaminevaid teadmisi (grupi juhtimine, meeskonnatöö, konfliktsituatsioonide lahendamine, ürituste korraldamine, mängu juhtimine ja metoodika) ja pedagoogikat (erivajadustega laps laagris, laste ealised iseärasused ja sellest tulenevad vajadused, uimastiennetustegevuse kaasaegsed meetodid noorte riskikäitumise vähendamiseks jm).
Koolituspaigaks on Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus Suur-Ameerika 35. Eestikeelsed koolitused toimuvad 19.-22. märtsil, 16.-19. aprillil ja 7.-10. mail 2007. Venekeelsed koolitused toimuvad 9.-12. aprillil, 23.-26. aprillil 2007.

Fitch: Balti riikide majandused võivad üle kuumeneda
Londoni reitingufirma Fitch Ratings avaldas täna raporti, milles hoiatab majanduse ülekuumenemise eest ning kutsub üles euroga liitumiseks konkreetset tähtaega määrama.
Fitch andis Eestile ja Leedule riigireitingu "A" ja Lätile "A-" ning reitingute väljavaade on stabiilne.
Samas märkis raporti kokkuvõte, et Balti riikide majandused edastavad ülekuumenemissignaale, riigid ei ole suutnud kasutusele võtta korrigeerivat rahanduspoliitikat ning määrata uut tähtaega euroga liitumiseks.
Mitmeaastane kõrge majanduskasv on Eestis, Lätis ja Leedus põhjustanud olukorra, mida iseloomustavad kõrge inflatsioon, pingeline tööjõuturg, laenukoormuse kiire kasv ning kahekordne jooksevkonto defitsiit.
Fitch peab majanduskasvu aeglustumise korral kõige haavatumaks Lätit, kus inflatsioon ning jooksevkonto defitsiit olid 2006. aastal Euroopa Liidu kõrgeimad. Lätis oli jooksevkonto defitsiit 2006. aastal 100 % sisemajanduse kogutoodangust, Eestis 85 % ja Leedus kõige madalam - 59 %. Läti nõrkust tõestas ka veebruari lõpus puhkenud hirm lati devalveerumise pärast, kus elanikud hakkasid paaniliselt valuutat kokku ostma, põhjustades kohalike intersside kõikumise.

Väät: ehitusbuum toob prahi metsa alla
Intervjuus Eesti Päevaleht Online'ile ütleb riigimetsa majandamise keskuse (RMK) keskkonnajuht Toomas Väät, et kogu riigimetsa ehk 40 protsenti Eesti metsadest majandaval asutusel tuli eelmisel aastal metsa visatud 588 tonni prügi prügimäele viimisele kulutada miljon krooni, muuhulgas on suurenenud ehitusprügi mahapanek.
Kuidas on lood prügi metsa viimisega, on see aastatega vähenenud, on tehtud kampaaniatest kasu olnud või mitte?
Prügi kogused metsades ei ole viimaste aastate lõikes küll vähenenud. On mõned piirkonnad, kus probleemid on lahenenud või paremaks läinud, samas on palju kohti, kus järgmisel päeval on juba uus prügikogus asemele toodud.
Lugematul hulgal oleme riigimetsa paigaldanud prügi mahapanekut keelavaid silte, mõnes kohas jällegi on see efekti andnud, teises kohas kallatakse prügihunnik otse märgi kõrvale.
Suurim probleem on suurte linnade lähedal. Ega me loodagi, et Mets Puhtaks kampaania annab tulemuse ühe-kahe aastaga. Küll aga osaleb seal igal aastal üle tuhande vabatahtliku, kes kunagi ise prügi maha ei loobi ja keelavad seda teha ka oma tuttavatel-sõpradel.

Baltimaade majanduskasvul on oma hind
Mainekas rahvusvaheline ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Balti riikide õitsva majanduskasvu hinnaks on euroga liitumise edasilükkumine.
Majandusliku tasakaalu puudumine põhjustab Balti riikides inflatsiooni ning lükkab eurotsooniga liitumist aina edasi, kirjutab The Wall Street Journal.
Tänu Euroopa Liidu kõrgeimale majanduskasvule on töötus Eestis, Lätis ja Leedus langenud 1990. aastate alguse tasemele. See faktor on omakorda põhjustanud palkade ning laenukoormuse kasvu, tõstes kinnisvarahindasid ning jooksevkonto defitsiiti. Nõudlus imporditud kauba järele on suurem kui eksport.
"Kõik Balti riigid maadlevat kasvava majandusliku tasakaalutusega," ütles analüütik Lars Christensen Danske Bankist. "Nad on näidanud initsiatiivi liituda euroga 2010. aasta paiku, kuid ma ei usu, et nad enne 2012. aastat tasakaalutusest lahti saavad," lisas Christensen.

Ragn-Sells alustas jäätmete eksporti
Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells alustas tänasest ohtlike jäätmete eksporti, esimesed kaks merekonteineritäit õli- ja kütusefiltreid ning reostunud taarat saadeti täna laevaga Rootsi.
Kolmapäevaks jõuab koorem Halmstadis asuvasse ohtlike jäätmete käitluskeskusesse, teatas ettevõte.
"Ragn-Sells on ohtlike jäätmete ekspordi põhjalikult ette valmistanud, et kogu protsess toimuks rahvusvahelistele nõuetele vastavalt," rääkis Ragn-Sells AS-i ärijuht Agu Remmelg. "Ohtlike jäätmete Eestist väljaveo põhjuseks on see, et Eestis puudub nende taaskasutamiseks vajalik tehnoloogia. Siinsed ohtlike jäätmete kogused on liiga väikesed ning nende käitlemiseks vajaliku tehase rajamine ei ole otstarbeks."
"Ragn-Sells AS-ile on keskkonnaministeerium väljastanud väljaveo loa 600 tonni jäätmete ekspordi jaoks ning praeguste plaanide kohaselt veame selle koguse Eestist välja kahe aasta jooksul. Ohtlike jäätmete koormaid hakkame Rootsi saatma keskmiselt üks kord kuus," ütles Remmelg.

Ruhnu saab 10 miljonit krooni maksava tuulepargi
Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte ja AS-i Elektriteenused sõlmisid täna lepingu, mille kohaselt paigaldab AS Elektriteenused Ruhnu saarele, Sjustaka lautri poolsaarele kaks tuulegeneraatorit koguvõimsusega 150 kW ning ühendab need saare elektrivõrku.
"Ruhnu saar asub keset Liivi lahte ning ei ole ühendatud mandri elektrivõrguga kuna elektrikaablite vedamine on väga kallis ja pole osutunud mõistlikuks. Ruhnu elektrivarustus on seetõttu siiani tagatud kohapeal asuva diiselgeneraatoriga," selgitas Ruhnu saarele tuulegeneraatorite paigaldamise otsust Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte juht Raimo Pirksaar.
Ta lisas, et kuna Ruhnu saarel on head tuuleolud, siis on mõistlik sinna just tuulepark rajada. Uued tuulikud annaks põhiosa Ruhnu elanikke jaoks vajalikust elektrist, diiselgeneraator oleks aga toeks tuulevaiksete ilmade ajal.
Generaatorid ühendatakse sünkroonselt töösse olemasolevate diiselgeneraatoritega.

Scandicu hotellikett ootab laienemist
Scandicu kett ootab uute omanike käe all laienemist ja arengut.
Scandic Palace ja St. Barbara direktor Kadi Saluoks ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et Scandicu hotelliketi ostnud EQT investeerimisfondist võib senise tegevuse põhjal oodata laienemist ning arengut. Esialgu Eesti hotellides, mille hulka kuulub lisaks Scandic Palace'ile ja St. Barbarale ka Pärnu rannahotell, midagi kardinaalselt uut juhtuma ei hakka. Kett keskendub oma põhjamaistele väärtustele.
"Meie hotelliketi moto on Nordic common sense ehk me väärtustame põhjamaist arukust, mis tähendab lihtsust, head hinna-kvaliteedi suhet, keskkonnasõbralikkust, head teenindust," ütles Saluoks.
Reedel teatas Hilton Hotels, et müüs Põhjala suurima hotelliketi Rootsi mõjuka Wallenbergide perekonna 31% ulatuses kontrollitavale Põjamaade suurimale investeerimisfondile EQT. Tehingu maksumus oli 15 miljardit Eesti krooni.

Eesti ravimituru maht kasvas 12,4% 
Eesti ravimituru maht oli eelmisel aastal ravimiameti andmetel hulgimüügihindades 2,26 miljardit krooni, mis on 12,4% võrra suurem võrreldes 2005. aastaga.
Ravimituru maht suurenes 2004. aasta lõpuks 20,35% ja 2005. aasta lõpuks 4,79%.

Vahakujud ja legod panevad leivad ühte kappi
Legolandi teemapark ja Madame Tussaud vahakujude muuseum ühinevad ja moodustavad 46 miljardit Eesti krooni väärt kompanii, mis on maailmas suuruselt teine atraktsioonidepakkuja Walt Disney kompanii järel.
Merlin Entertainments teatas eile, et ostab Dubai valitsuse kontrollitavalt Dubai International Capital'ilt (DIC) ära Tussaud Group'i, vahendab BBC.
Kokkuleppe kohaselt maksab DIC Merlinile 23,7 miljardit Eesti krooni ja lisaks jääb DIC-ile veel ka 20% aktsiatest.
Ühinedes on Legoland-Tussaud'il kokku 50 teemaparki ja atraktsioonikohta ning neli hotelli. Grupp tegutseb 12 riigis ja personali on kokku 13 000 inimest.
Legoland ja Tussaud teenindasid möödunud aastal kahe peale kokku 30 miljonit külastajat ja seega on nad maailmas meelelahutusatraktsioonide pakkujate seas suuruselt teisel kohal. Esialgu on külastajate arvult veel püüdmatus kauguses Walt Disney kompanii, mille atraktsioone külastab aastas 100 miljonit inimest.

Arco Vara ja SEB pakuvad koos täisteenust
Arco Vara Kinnisvarabüroo sõlmis SEB Eesti Ühispangaga koostöökokkuleppe, mille alusel saavad kliendid märtsis ühest kohast kinnisvara- ning finantseerimisalase täisteenuse.
Koostöö tulemusena on kliendil võimalus kogu kinnisvaraga seonduv ühes kohas korda ajada, sõnas Arco Vara Kinnisvarabüroo hindamisosakonna juht Tõnu Luts.
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt ütles, et sisuliselt on kaks teenust üksteisest lahutamatud, milles nii finantseerijal kui kinnisvaranõustajal on oma selge roll. "Nüüd saame pakkuda kaks ühes teenust, et vähendada kliendi jalavaeva," lisas Unt.
Koostööleppe raames teenindavad Arco Vara Kinnisvarabüroo hindajad SEB Eesti Ühispanga kliente eelisjärjekorras, kirjeldas Luts koostöö käiku.
SEB Eesti Ühispanga personaalne finantsnõustaja annab Arco Vara kinnisvarahindajale ja maaklerile kliendi soovist teada ning kliendiga võetakse ise ühendust, et leppida kokku hinnatava vara või ostetava või müüdava objekti ülevaatamise aeg.

Eesti Energial on uus õigusteenistuse juht
Märtsi algusest asus Eesti Energia kontserni õigusteenistust juhtima Andu Tali.
Enne Eesti Energiasse tulekut oli Tali 11 aastat AS-i EMT juriidilise osakonna juhataja ja peajurist. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1994. aastal.
"Eesti Energia jaoks seisab lähiaastatel ees oluline töö elektrituru avanemiseks ettevalmistumisel ja oma klientide vajaduste järjest paremaks rahuldamiseks," rääkis Sandor Liive. Ta lisas, et Andu Tali kogemusega juhi liitumine Eesti Energia meeskonnaga on kindlasti hea märk ja oluliselt abiks seatud sihtideni jõudmisel.
Senine Eesti Energia õigusteenistuse juht Harri Mikk asus möödunud aasta detsembri algusest kontserni juhatuse liikme ja arendusdirektori ametikohale, teatas ettevõte.

Maailma aktsiaturud kosusid täna veidi
Aasia ja Euroopa aktsiaturud suutsid täna pisut kosuda pärast viiepäevast langemist.
Londoni FTSE 100 indeks tõusis veidi varahommikuse kauplemise käigus: indeks kerkis esimese kauplemispooltunni jooksul 22,2 punkti 6,079, 9-ni, vahendab BBC.
Ka teised Euroopa börsid avasid veidi kõrgemalt kui eile.
Viimase viie päevaga oma väärtusest 8% kaotanud Jaapani Nikkei indeks ronis täna 1,2% võrra ülespoole ja Bombay börs kerkis koguni rohkem kui 2% võrra.
Nikkei indeks oli sulgemise ajal 202,25 punkti 16 844,5 juures.
Hong Kongi Hang Seng indeks tõusis 1,6% võrra. Austraalia ja Hiina peamised indeksid tõusid 2%.
Malaisia, Lõuna-Korea, Taiwani, Singapuri ja India börsid kerkisid kõik protsendi võrra.

BMW esitleb mootorrataste uudismudeleid
BMW ja MINI esindaja Eestis AS United Motors esitleb sel nädalal Tallinnas peetaval motomessil "Elumoto" BMW mootorrattatehase algava hooaja uudismudeleid.
United Motorsi turundusdirektor Toomas Pärna ütles, et BMW soovis laiendada oma mudeligammas alla 1000-kuupmeetriste rataste valikut ja töötas selleks välja uue G-seeria.
"BMW panus väiksema kubatuuriga ja kergemakaaluliste mootorrattaste osas on seni olnud tagasihoidlik, sest põhiosa mudelivalikust moodustasid suured ja võimsad tsiklid. G-seeria tulekuga täitis BMW selle tühimiku ning muudab kvaliteetmootorrattad veelgi kättesaadavamaks laiemale motohuviliste ringile," ütles Pärna.
BMW uude G 650 X mudeliperekonda kuuluvad kuuluvad mudelid G650 Xcountry, G650 Xchallenge ja G650 Xmoto. Mudelite maksimaalne võimsus on 53 hj (39kW) ja kaal sõiduvalmiduses alla 160 kg.

Prügi ära vedada lubanud firma viis prügi metsa
Korterisse uksed-aknad paigaldanud firma, kes pakkus ühtlasi mitteametliku teenusena ehitusprahi äravedu, viis prügi linnast välja, suvalise tee äärde.
Üks Jõhvi korteriomanik laskis kuulutuse kaudu leitud firmal oma korterisse uued uksed-aknad paigaldada ning tundis heameelt, kui sama firma lubas kuuesaja krooni eest lisaks ehitusprahi ära vedada. Jutt oli suusõnaline, raha rändas ilma mingi paberita otse käest kätte, kirjutab Põhjarannik.
Esmaspäeval avastas Jõhvi vallavalitsuse korrakaitsenõunik Hermo Piirsalu Jõhvist Kuremäele viiva tee ääres prügihunniku, milles leidus ka paar omanikule viitavat eset. Et omanikul prügi äraveo kohta mingit paberit ette polnud näidata ning firmaga, kes väidetavalt prügiveo eest raha sai, kellelgi enam jutule saada ei õnnestunud, oli korteriomanik sunnitud prahi Uikala prügilasse äraviimise eest uuesti maksma.

Säästmine muutub laenamise kõrval popiks
Viimase paari aastaga on eraisikute hoiuste jääk Eesti Panga andmetel hüppeliselt kasvanud, seega samal ajal, kui võetakse aina rohkem laene, pole ära unustatud ka säästmist.
"On meeldiv märgata, et hoiuste kasv ületab protsentuaalselt oluliselt inimeste tulude kasvu, mis omakorda peaks vihjama asjaolule, et inimesed käituvad ka väga kiire majanduskasvu tingimustes kaalutletult ja kogu laekuvat tulu tormates poodidesse ei viida," kommenteeris Sampo Panga säästu- ja investeerimisteenuste osakonna juhataja Rasmus Pikkani Eesti Panga koduleheküljel leiduvat statistikat.
Nimelt selgub keskpanga andmetest, et kui 2005. aasta jaanuaris oli eraisikute hoiuste jääk 27,6 miljardit krooni, siis selle aasta jaanuaris on hoiuste maht kasvanud 47,4 miljardi kroonini, kirjutab Äripäev.
"Inimesed säästavad tõesti järjest rohkem ning mitte üksnes ei hoiusta pangas - järjest suuren osa inimeste jooksvatest tuludest leiab tee ka investeerimisfondidesse ning maksusoodustusi pakkuvatesse elukindlustuse investeerimistoodetesse," märkis Pikkani.

Kohus mõistis Luige kasuks Ragn-Sellsilt 9 miljonit krooni
Harju maakohus mõistis oma eelmise nädala otsusega AS-lt Ragn-Sells Hans H. Luigele kuuluva pankrotistunud osaühingu Starforte kasuks välja ligi 9 miljonit krooni.
Vaidluse juured ulatuvad 1999. aastasse, mil Luik otsustas koos oma kompanjonidega taarabisnisesse siseneda ja sõlmis lepingu AS Ragn-Sells'ga, kirjutab Äripäev.
Ragn-Sells endale kohustuse varustada Luige firmat 2000. aasta algusest kuni 2004. aasta lõpuni ümbertöötlemisele minevate PET-pudelitega, kuid 2002. aastal ütles Ragn Sells lepingu ootamatult üles, mille tulemuseks oli Luige firma Starforte pankrot.
Pankrotihaldur Veli Kraavi esitas Starforte kasuks kohtusse Ragn-Sells'lt materiaalse kahjunõude 9 miljonit krooni, mille Harju maakohus 27. jaanuaril ka rahuldas.

Venemaa ähvardab taas keelata Euroopa Liidu lihaimpordi
Venemaa ähvardas eelmisel reedel keelata lihaimporti Euroopa Liidu riikidest juhul, kui riigid ei esita 31. märtsiks oma veterinaarseire monitooringut.
Monitooring on nii-öelda kindlustuspaber, mis kinnitab, et lihatooted on pestitsiidide- ja raskemetallide- ning muu saaste vabad.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles Äripäevale, et Eesti esitab kindlasti saasteseire monitooringu, mida Venemaa nõuab.
"Surveavaldusena ei saa seda vaadata, kuna ka Euroopa Liit nõuab igal aastal oma liikmetelt seda plaani. Probleem on aga selles, et Venemaa on jätnud suhteliselt mahuka dokumendi esitamiseks väga lühikese tähtaja," ütles Pärtel. "Dokumendi esitamine on teostatav, aega läheb vaid teksti vene keelde tõlkimisega."

Eestikeelne naishääl GPS-seadmes juhatab autojuhtidele õiget teed
Autojuhtidel on eelmise aasta lõpust võimalik soetada eestikeelsete häälkäsklustega GPS-navigatsiooniseade, mis aitab liikluses paremini toime tulla.
Navigatsiooniseade juhatab sõitjaid eestikeelsete häälkäsklustega lühimat võimalikku teed pidi punktist A punkti B. Hääljuhtimine toimib suurematel maanteedel ja linnadest vaid Tallinnas. Käivad arendustööd, et umbes aasta pärast oleks kaetud ka kõik teised linnad. OÜ Jakari Marine direktor Jaak Unnuk on lahkesti nõus ühte seadet proovida andma.
Istume Coca-Cola Plaza ees autosse, sisestame puutetundliku ekraani kaudu koordinaadid ning palume ennast lennujaama juhatada.
Kuus minutit
Seade teeb kiiresti arvutused ning sõit algab kell 22.32. Seadme hinnangul peaksime kohal olema kell 22.38. Sinine nool ekraanil annab suuna kätte ning võtame jälje üles. "Keera vasakule!" soovitab kohe mahe naishääl, kuid samas seisame ka probleemi ees, sest liiklusmärk keelab Narva maanteele vasakpööret teha. Tuleb käsklust eirata ning otse sõita. Seade teeb kiire ümberarvestuse, muudab trajektoori ning teatab käändeid tundmata: "Sada kümne meetri pärast keera vasakule."

ID-kaardita võib netipanka mitte pääseda
Pangad flirdivad mõttega lubada pikemas perspektiivis turvakaalutlustel internetipanka siseneda vaid ID-kaardi või PIN-kalkulaatoriga. See tähendaks paroolikaartide kadumist, millega on harjunud internetipanka kasutama enamik inimesi.
SEB Eesti Ühispanga e-teenuste arendusosakonna juhataja Ragnar Toomla ütles, et tulevikus on võimalik internetipanka siseneda ja end internetis identifitseerida ainult ID-kaardiga. Palju sõltub sellest, kuivõrd inimesed harjuvad ID-kaarte, mida praegu on väljastatud juba üle miljoni, kasutama. "Kui enamik kasutaks internetipangas ID-kaarti, poleks pankadel probleem paroolikaartide kasutamine lõpetada, aga me ei taha kedagi ahistada. Praegu kasutatakse valdavalt paroolikaarte ja mingiks ajaks see nii ka jääb," ütles Toomla.
Limiit 10 000 krooni
Esimene samm vähemturvaliste paroolikaartide kasutamise piiramiseks tehakse siiski juba tänavu. Nimelt kehtestatakse alates 2. maist nendega internetipanka sisenemisel ülekannetele päevalimiit 10 000 krooni. Suuremat tehingute limiiti vajavad kliendid saavad valida internetipanka sisenemiseks mõne muu identifitseerimisvahendi, näiteks ID-kaardi. Muudatus puudutab kõikide pankade kliente ning selle läbiviimist kureerib pangaliit.

Klassikaraadio uus saatesari tutvustab põhjala hõimurahvaid
Alates kolmapäevast, 7. märtsist on Klassikaraadio eetris uus saatesari "Boreaalia", mis käsitleb põhjamaade hõimurahvaste elu.
"Saatejuht Jaan J. Leppik tutvustab koos saatekülalistega lähemalt põhjamaade erinevaid hõimurahvaid, nende seotust oma loodusliku biotoobiga, nende kultuuri, väärtusi ja suhtumist riiki ning esivanematesse. Räägitakse ka looduse mõjust rahvaste muusikalisele eneseväljendusele," teatas Laura Teder Klassikaraadiost.
Esimeses Boreaalias räägivad Fenno-Ugria asutuse juht Jaak Prozes ning helilooja Veljo Tormis metsast ja metsarahvastest ning sellest, mis põhjamaistele hõimlastele on ühine. Boreaalsed rahvad eristuvad teistest loodusesse suhtumise poolest. Nad peavad metsa pühaks ja suhtuvad sellesse säästlikult. Urbaniseerumise protsess on neile olemuslikult ohtlik.

Graafikaauhinnad läksid Liivale, Teeäärele ja Ehalale
Kolmapäeval 7. märtsil antakse Eesti Rahvusraamatukogus taas üle Eduard Wiiralti graafikaauhinnad.
Tänavune preemiažürii (Harry Liivrand, Vive Tolli, Mai Levin, Katrin Männi, Ülle Marks, Virge Jõekalda) hääletas elutööpreemia saajaks Silvi Liiva.
Noore kunstniku preemia pälvivad koos töötavad Ave Teeääre ja Kertu Ehala.
Mõlema preemiaga (ca 2500 dollarit) kaasneb Wiiralti graafiline leht.
Elutööpreemia nominentideks olid veel Mare Vint, Marje Üksine, Evi Tihemets, Naima Neidre ja Raul Meel.
Preemiatseremooniaga avatakse Rahvusraamatukogus ka auhinnale kandideerinud teoste näitus. Väljas on 101 tööd 44 autorilt (näitusežüriis Peeter Ulas, Jüri Hain, Urmas Viik, Loit Jõekalda, Helene Tedre, Reiu Tüür, Vappu Thurlow).

Jeremy Rifkini "Euroopa unistus" nüüd ka eesti keeles
Homme, algusega kell 15.00 esitletakse Avatud Eesti Fondis Ameerika ühiskonnafilosoofi Jeremy Rifkini raamatut "Euroopa unistus".
Esitlusel osaleb sõnavõtuga Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Samuti jagavad mõtteid seoses vasttõlgitud raamatuga Avatud Eesti Fondi nõukogu liige Ilmar Raag, Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam ning kirjastuse esindaja Tõnis Arro.
"Rifkin vaatleb vana head Euroopat värske kõrvalpilguga," rõhutas Mall Hellam raamatu tähtsust. "Ta tuletab meile meelde, et Euroopa on kõrgema tööviljakusega, konkurentsivõimelisem ja uuendusmeelsem, kui me oleme harjunud mõtlema," lisas Hellam.
Esitlusel väitlevad ka Ameerika ja Euroopa unelma teemal raamatust inspiratsiooni ammutanud Tallinna Väitlusklubi liikmed.
Raamat kõrvutab Ameerika ja Euroopa suhtumist töösse, religiooni ning elukvaliteeti ja küsib mitmeid provokatiivseid küsimusi. Kas ameeriklased ei taha enam elada selleks, et töötada? Kas Ameerika unistus on muutunud ameeriklastele talumatuks koormaks?

Võrus saab ülevaate Eesti disainist
Täna avatakse Võru Linnagaleriis kell 17.30 disaini rändnäitus "Disain tuleb külla".
Ülevaatenäituse väljapanek pakub sissevaadet eesti disainis toimuvasse ja toimunusse. Valik koosneb disaini jaoks edasiviivate koosluste ja võimaluste näidetest. Näiteks toimivast koostööst tootja ja disaineri vahel, disainerite algatustest sündinud vormistustest, ideedest, mis ootavad teostumist, aga ka eesti disaini disainiklassikast.
Näitus jääb avatuks 18. märtsini.

Pärnu Endla teater otsib uut juhti
Kultuuriministeerium kuulutas välja veel ühe teatrijuhikonkursi, lisaks NO99 konkursile, mis paar nädalat tagasi algas.
Pärnu teater Endla direktor Ain Roostil saab tööleping läbi 31. augustil ja et konkurss ei jääks kõige loiumale ajale, kuulutasime selle juba praegu välja, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto.
Uus direktor peaks ametisse astuma 1. septembrist 2007.

Ilmus kogumik vaimuliku muusikaga
Tallinna Allika baptistikoguduse kammerkooril ja metodisti kiriku Tallinna koguduse kammerkooril Credo ilmus heliplaat "Süda usub valgust".
Salvestisel teevad kaasa solistid Dagmar Mäe, Eve Kopli ja Arete Teemets ning orkester Collegium Consonante. Koorijuhid on Raili Vahermägi, Piret Rips ja Eivin Toodo.
Lisaks nüüdisaegsetele heliloojatele kõlab plaadil eesti süvamuusika klassiku Rudolf Tobiase looming.
Kõige arvukamalt on aga heliplaadil esindatud Piret Ripsi teosed ning muu repertuaari hulgas kõlab tema Eesti muusikaakadeemia lõputööks loodud suurvorm "Stabat Mater". Plaadi avab aga hoopiski Evelin Kõrvitsa helitöö "Ütle, mis on inimene", mille meloodiakäigud ja harmoonialahendused annavad teosele selle spetsiifilise kõla, mis seostub eestilikkusega.
Rahulikumates toonides lõppakordi teevad Roland Kasvand ja Peep Sarapik. Mõnest dissoneerivamast helist hoolimata iseloomustab salvestist heakõlalisus.

Eesti filmi päevadel linastub 29 seansil ligi 60 eri linateost
Eile algasid üheksandad Eesti filmi päevad, mis toimuvad sel aastal Tallinna Kinomajas, Kumus, rahvusraamatukogus ja Sütiste majas. Näitamisele tulevad põhiliselt eelmisel aastal valminud ja eelvaliku läbinud Eesti dokumentaal-, mängu- ja animafilmid.
Eesti kinoliidu korraldatav iga-aastane filmiüritus toob seekord vaatajateni ligi 60 filmi. Kuue päeva jooksul toimub 29 seanssi.
Teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval toimuvad tasuta eriseansid mudilastele ja kooliealistele. Eriprogrammiga teevad Eesti filmi päevad kummarduse sel aastal oma 50. sünnipäeva tähistavale Nukufilmile.
Tänavu valib eri kategooriates oma meelisfilmid välja publik ning vaatajate lemmikud tehakse teatavaks Eesti filmi päevade pidulikul lõpetamisel laupäeval, 10. märtsil.
Täpsem kava
www.kinoliit.ee

Ilmar Raag: "Klass" on film eetilistest valikutest
Ilmar Raagil on valminud koolivägivallast kõnelev film "Klass". Samuti ootab Raagil sahtlis Hartley-Merrilli stsenaariumivõistlusel auhinnatud filmikäsikiri.
Järgmisel reedel esilinastuv "Klass" räägib koolivägivallast, mis on Eestis väga aktuaalne teema. Mis on sellisest valusast teemast filmi tehes suurimad ohud?
Küsime teistmoodi: kas "Richard III" räägib elust keskaegses Inglise õukonnas? Ei, "Richard III" räägib võimuihast ja Inglise õukond on vaid taust üldisematele küsimustele. "Klassi" koolivägivald on vaid taust tõelistele küsimustele. Vägivallast rääkimine, olgu see kas või koolivägivald, on kasutu, kui ei esitata olulisi küsimusi. Eesti elu on juba mõnda aega olnud uinutavalt turvaline, aga ma kardan, et see ei pruugi nii jääda. Seepärast mulle meeldiks, kui inimesed korra mõtleksid, kuidas nad käituvad kriisihetkel.

Valged maalid ja nende kaunid varjud Moodsas Valgustuses
Jaan Elkeni "Valge valges" on 20. näitus salongis Moodne Valgustus. Eesti Päevaleht on tutvustanud mitmeid siin korraldatud näitusi, ent pole veel kirjutanud sellest, mis koht on Moodne Valgustus ja mis on selles omakorda näitusi korraldav galerii 008.
Moodne Valgustus on tegelikult show-ruum disainvalgustite tutvustamiseks. See on üks neid noobleid kohti Rävala puiesteel, mis annab sellele kandile suurlinliku ilme ja kust mööda jalutades vaadatakse ebatavaliste lampide ja lühtrite valgustatud aknaid. Üsna tihti astutakse ka sisse ja mitte ainult lampe vaatama, sest Moodsast Valgustusest on saanud märkamatult niisugune Eestis väga erakordne galerii, kus puudub täiesti valgeks värvitud seintega neutraalne modernistlik galeriiruum.
Elkeni kaks palet
Kunst "riietab" galeristi Lea Adrikorni sõnul galeriid iga valitud näituse isikupäraga ja näitusi on olnud nüüdseks juba 20. Niisiis elab galerii 008 valgustisalongi sees, korraldades siin kunstinäitusi samuti lausa valgustite ekspositsiooni sees.

USA house-muusika spets DJ Karizma külastab Tallinnat
Kõigil house-muusika huvilistel tasub rõõmu tunda, kuna juba sellel reedel astub ööklubis Privé rahva ette DJ Karizma.
Üritusteseeria Defected In The House raames astub tuleval reedel üles USA-st Baltimore'st pärit DJ Karizma, kes on palavalt armastatud väga erinevate muusikamaitsetega house-inimeste hulgas.
Karizmat peaks nimetama pigem artistiks, mitte pelgalt DJ'ks, kuna ta toodab muusikat ning on väga paljude arvates ka plaadimängijate taga tehniliselt ja loominguliselt üks parimaid artiste maailmas.
Lisaks vapustavale originaalloomingule on Karizma üle maailma tunnustatud bootlegide meisterdaja lugudest, millest me seda iialgi arvata ei oskaks.
Näiteks on saanud r'n b artisti Beyonce'i lugu "Déjà vu" ning Jay-Z lugu "Fronting" võrratu house-versiooni just DJ Karizma käe läbi. Samuti on tema võlurikäsi puudutanud vanu klassikuid nagu näiteks The Police "Every Breath U Take".

Tallinna botaanikaaias on näitus orhideedest
Selle nädala lõpuni, 11.märtsini on võimalik Tallinna botaanikaaia palmimajas jalutada orhideede salaaias.
Näitusel on väljas üle 100 erineva sordi orhidee ja teist samapalju sukulente.
Niiskel ja kõledavõitu märtsikuul, mil jäälilled on akendelt kadunud ning pärislilled mattunud lumevaiba alla, avaneb Tallinna botaanikaaia palmimajas siinsete aednike salaaed, kus on teiste taimede vahel küll üksikult, küll eri suuruses kogumikena peitunud sadu värvikirevaid õisi - orhideesid ehk maakeeli käpalisi, kelle põliskoduks on maailma troopilised piirkonnad.
Veenuse- ja kuukingad, sini-, kirju- ja leopardkäpad ning veel hulk teisigi rõõmustavad vaataja hinge oma õite vormi- ja värvirikkusega.
Kuid mitte ainult värvikirevad õied pole kaunid - imelised võivad olla ka hoopis teistsugused eluvormid - mitmesugused paksulehelised ehk sukulendid, kes avavad oma ilu alles päris lähedalt vaadates.

Aerosmith esineb suvel Tallinnas
5. juulil esineb Tallinnas, Lilleküla staadionil maailma üks kuulsamaid live-bände Aerosmith.
Legendaarne Ameerika rokk-bänd Aerosmith jõuab Eestisse oma maailmaturnee "World Tour 2007" raames. Aerosmithi liikmetele Steven Tylerile, Joe Perry'le, Brad Whitfordile, Tom Hamiltonile ja Joey Kramerile on see esimene tuur Euroopa mandril viimase kaheksa aasta jooksul.
Muusikute endi sõnul ootavad nad põnevusega hetke kui saavad Eestisse tulla: "Tore, et sel tuuril esineme me riikides ja linnades kus pole kunagi varem käinud - sealhulgas ka esimest korda Tallinnas. Külma sõja ajal oli osa Euroopa riikidest ameeriklastele täieliku keelu all. Olime küll teadlikud, et meil on Eestis palju fänne, kuid tol ajal ei saanud me unistadagi, et kunagi siia kontserti andma tuleme ning fännidega kohtume. Nüüd on see aeg käes!".

Scorsese asub telesarja tegema
Tänavu parima lavastaja Oscari võitnud Martin Scorsese hakkab koos Mark Wahlbergiga tegema telesarja Atlantic City arenguloost.
Sarja süžee põhineb Nelson Johnsoni raamatul "Boardwalk Empire: The Birth, High Times, and Corruption of Atlantic City", vahendab Reuters.
Telesarja stsenaariumi võib lühidalt kokku võtta kui Atlantic City arengulugu vaiksest mereäärsest kuurodist, mitte millegi ees risti löövaks meelelahutuse ning kasiinonduse mekaks.

Tallinnas toimub lumelauahüppevõistlus
Märtsi viimasel päeval leiab Tallinna lauluväljakul aset Baltikumi
Eestlastest osaleb kuni kaheksa 2007. aasta Eesti Meistrivõistluste parimat lumelaudurit. Võistlus kandideerib Eesti
Suusaliidu toel tulevaks hooajaks Maailma Karika etapi korraldusõigusele, teatasid korraldajad.
Spetsiaalselt ürituse jaoks püstitatakse lauluväljakule laulukaare kõrgune tellingutest konstruktsioon, mis kaalub 70 tonni ja millele asetatakse 60 kalluritäit ehk 350 tonni tehislund. Hüppe valmistajateks on peamiselt kohalike lumelauaklubide sõitjad, kogu võistluspaiga ehitamiseks kulub kuus päeva. Vajaminev tehislume kogus on juba täna lauluväljakul ootamas.
Trampliinilt sooritavad rahvusvahelise zhürii silme all akrobaatilisi õhulende 25-30 lumelaudurit. Trikke ja nende kordusi on võimalik jälgida kohapeal suurelt videoekraanilt.

Estonia teater pakub noortele üllatusi
Rahvusooper Estonia alustas sellel nädala noortele suunatud reklaamikampaaniat "Noored, märts on täis üllatusi".
Kampaania pakub välja sooduspakkumised märtsikuus ostetud teatripiletitele, uisutama või ööklubisse pidutsema minnes ning sünnipäeva tähistamiseks ooperimajas sõprade seltsis etenduse külastamise ja tordisöömisega.
Estonia noortetöö projektijuht Anu Põrk ütleb, et noored on hakanud üha rohkem muusikateatris käima.
"Teeb head meelt, et eesti noored on avatud maailmatajuga ja mitmekülgse muusikamaitsega, mistõttu julgevad nad lasta ennast üllatada ka ooperi- ja balletiteatril. Viimase publikuküsitluse andmetel on 40% meie publikust noored, kuni 35-aastased teatrikülastajad. Sellised tulemused on paljude rahvusvahelise mainega Euroopa ooperimajade jaoks ainult unistus," räägib Anu Põrk.

Harry Potteri näitleja ei vahetu
Siiani neljas filmis Harry Potterit kehastanud Daniel Radcliffe allkirjastas lepingud, mille kohaselt mängib ta võlurpoissi ka sarja kahes viimases osas.
"Harry Potter ja segavereline prints" peaks kinolinale jõudma juba tuleval aastal, seni veel ilmumata raamatu "Harry Potter and the Deathly Hallows" põhjal vändatud teos aga ilmselt aastal 2010. Sel ajal on Radcliffe 21-aastane.
BBC põhjal Mari Rebane

Jan Uuspõllu menu jätkub
"Jan Uuspõld läheb Tartusse" on jätkuvalt populaarne.
Kui avanädalal käis seda kinodes vaatamas 23 140 inimest, siis möödunud nädalavahetusel lisandus neile veel 10 399 inimest. Film püsib vaadatavuselt endiselt esikohal, jättes selja taha kõik praegu linastuvad Ameerika filmid. Kokku on Uuspõllu Tartusse minekut tänaseks vaatamas käinud 33 539 inimest. Avanädala vaadatavuse poolest on Rain Tolgi ja Andres Maimiku filmist parema tulemuse saanud aegade jooksul vaid 2002. aastal esilinastunud "Nimed marmortahvlil".

Kas teate, millega teie laps praegu tegeleb? 
Lapsi ja noori peetakse kõige vastuvõtlikumaks. Õhtupimedas võib kõikjal linnas kohata sihitult ringi lonkivaid või end kaubanduskeskustes soojendavaid lapseohtu noori. Samal ajal on Eestis endiselt alaealiste kuritegevuse probleem ning hiljuti selgus, et enamik noortest on kokku puutunud koolivägivallaga. Kui paljud vanemad teavad, mida nende lapsed koolis või pärast kooli teevad?
Marika Juuse on aastaid töötanud probleemsete alaealiste ja noortega ning nende perekondadega. Praegu käib ta kuritegelikule teele pöördunud noori nõustamas Tapa erikoolis. Juuse sõnul on kriminaalse tee valinud noored üha enam pärit tavalistest perekondadest.
"See on müüt, et kui sul on raha, kui lapsel on kõik soovitud mänguasjad, siis ongi kõik korras. Tegelikult ei ole. Laps vajab ennekõike tajumist, et teda armastatakse ja et ta on vajalik. Ja ta tajub seda mitte ainult sõnade kaudu," ütleb psühholoog. "Kui me enne tegelesimegi peredega, kus oli alkoholi- ja töötuseprobleem, siis nüüd kasvab probleemide hulk nendes peredes, kus töötatakse ja makstakse makse, kuid kus vanematel pole aega lastega tegeleda."

Lahkus Meinhard Niglas
Eesti Maadlusliit teatas kurbusega, et 2. märtsil lahkus elavate seast teenekas maadleja, kauaaegne treener ja pedagoog, olümpiatreener ja maadluskohtunik Meinhard Niglas.
Meinhard Niglas sündis 5. juulil 1932 Käina vallas Hiiumaal. 1950. aastal lõpetas ta Haapsalu Tööstuskooli nr.5. Sportimist alustas ta õpetaja Erni Reinloo innustusel, maadlema suunas teda Juhan Kalde, treeneritena juhendasid Edgar Puusepp ja Boris Sülluste. Aastatel 1957-63 kuulus Niglas kreeka-rooma maadluses NSV Liidu paremikku. 1957. aastal võitis ta riigi meistrivõistlustel keskkaalus hõbemedali, kaks aasta hiljem poolraskekaalus pronks- ja 1960. aastal hõbemedali. Lisaks oli ta 1962. aastal NSV Liidu meeskondlikel meistrivõistlustel kolmanda koha saanud meeskonnas. Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses tuli Niglas 9 korda, sambos 1 korra. Kaks korda võitis ta Dünamo üleliidulised meistrivõistlused, aastast 1956 oli ta meistersportlane

Kohtla-Järvel toimuvad Eesti meistrivõistlused poksis
Kohtla-Järvel toimuvad 8.-11.märtsil Eesti meistrivõistlused olümpiapoksis täiskasvanutele.
Võistlused toimuvad Ahtme spordihallis ja sissepääs kõigile linnaelanikele on tasuta. Meistrivõistlused korraldab Eesti poksiliit koos kohaliku klubiga "Järve Boxing" ning üritust toetab Kohtla-Järve linnavalitsus.
"Meistrivõistluste eesmärgiks on välja selgitada täiskasvanute vanuseklassi (19-34.aastased) 2007. aasta Eesti meistrid ja parim võistkond täiskasvanute klassis. Samuti populariseerida Eestis olümpiapoksi," ütles Kohtla-Järve linnavalitsuse sotsiaalteenistuse spordivaldkonna peaspetsialist Kristiine Agu.
Agu sõnul toimusid sama kõrge tasemega võistlused Kohtla-Järvel viimati 40 aastat tagasi - 1967.aastal. Selle, ligi poole sajandi taguse, võistluse meenutamiseks ja mälestamiseks kutsus Eesti poksiliit meistrivõistluste aukülalisteks toonastel võistlustel osalejaid.

Rooney pääseb Lille'i vastu platsile
JALGPALL:
Mängija põlv sai Premiershipi kohtumises kannatada ning vajas õmblusi, vahendas Sportnet.
Sir Alex Fergusoni sõnul on meeskonnas paar vigastuse kahtlust, kuid Rooney nende mängijate hulka ei kuulu ning tuleb Meistrite liigas kindlasti Manule appi.
Manchester Unitedil pole ründajatega hetkel parimad lood. Eelmisel nädalal käis operatsioonilaual Norra kuulsus Ole Gunnar Solskjaer ning peagi lahkub klubist laenulepingu lõppedes rootslaste ebajumal Henrik Larsson.

Sapporo: Ka Širjajevi B-proov oli positiivne
MURDMAASUUSATAMINE:
Maailma Antidopinguagentuuri WADA poolt keelatud ainet leiti venelase 21. veebruaril antud uriiniproovist, vahendab Sportnet.
Praeguseks on analüüs tehtud ka Širjajevi B-proovile ja see kinnitas esimese testi tulemusi. Seega ootab Anatoli Tšepalovi treeningrühma kuuluvat suusatajat kaheaastane võistluskeeld.
Lõppenud MM-il oli Širjajevi parimaks tulemuseks 11. koht 15 km vabatehnikasõidus, venelane katkestas suusavahetusega sõidu, klassikasprindi kvalifikatsioonis lõpetas ta 44. kohal. MK-sarjas on ta hetkel 20. kohal.
Venemaa koondise peatreeneri Juri Borodavko sõnul pole teada, kas Širjajev jätkab tippspordis või mitte.

Poom käis Arsenali reservide eest platsil
JALGPALL:
Vihmasel platsil mängitud kohtumises väravaid ei löödud, vahendab Sportnet.
Arsenali reservid lõpetas oma kuuemängulise kaotusteseeria. Poom oli reservide eest viimati platsil hävitavas 0: 6 kaotusmängus Readingi reservide vastu 31. oktoobril.
Poom on Arsenali esindusmeeskonnas saanud platsile vaid korra, kui novembris alistas Arsenal Carling Cupi kohtumises 1: 0 Evertoni.

Kaia Kanepi alustab Puerto Rico mängija vastu
TENNIS:
Edetabeli järgi - eestlanna on 61., Brandi aga 165. kohal - peaks Kanepile teise ringi pääsemine ja 4300 dollari teenimine igati jõukohane olema.
29-aastane Brandi on hetkel WTA edetabelis 165. kohal, tema senine parim koht - 27. - pärineb 2000. a detsembrist, kirjutab www.kaiakanepi.com.
Oma karjääri jooksul on Brandi võitnud ühe WTA Tour'i turniiri (1999.a 's-Hertogenbosch) ja 16 ITF-i turniiri, Grand Slam turniiridel on ta jõudnud kahel korral 4. ringi (2000.a Australian Open ja Wimbledon). Möödunud nädalal mängis Brandi Las Vegas'e ITF turniiril, kus kvalifikatsiooni avaringis alistas Ashley Weinhold'i (USA) 6: 1, 6: 2, kuid teises andis loobumisvõidu Ksenja Milevskaja'le (Valgevene). Kaia varem Brandi'ga kohtunud ei ole.

Ani astus Indian Wellsis sammu põhiturniiri suunas
TENNIS:
Valikturniiri teises ringis on Ani vastaseks Alberta Brianti (WTA 89). Sama itaallannaga mängis Ani veel eelmisel nädalal ühel väljakupoolel, kui Las Vegase ITF-turniiri jõuti paarismängus finaali.
Kui eestlanna võidab, siis on ta jõudnud põhiturniirile, vahendab Sportnet.
Mullu pääses Maret Ani kõrgetasemelisel Indian Wellsi WTA turniiril 16 parema hulka.

Ootuste ja lootuste MM
Sapporos jagati välja ühtekokku 54 medalit, millest eestlaste saagiks ei langenud seekord ühtegi.
Ootused ja lootused lubasid meile enne MM-i vähemalt kahte medalit, kuid oli neidki, kelle ennustused olid lõpptulemusele lähemal. Koht esikuuikus on reaalne eesmärk meie suusatajatele. Kristina Šmigun kinnitas viimaste arvamust ning Jaak Mae oli sellele väga lähedal. Meil läks ootuspäraselt.
Inimesele on omane elada ootuses ja lootuses. Ootused on nii sportlastel, treeneritel, pealtvaatajatel, meedial kui ka tugitoolisportlastel. Ootuste täitumine või ületamine tekitab meis positiivse meeleolu tõusu, mille mõjul me muutume avatumateks, enda elueesmärkide saavutamise tahe kasvab ning mõni vana vimm naabrimehega saab ehk maha maetud. Lootuste purunemine sulgeb meid mõneks ajaks endasse.

Tähtede mängu võitis Lõuna
Eesti korvpalli tänavune tähtede mäng peeti Tartus A. Le Coqi spordimajas.
Tallinna ja Rapla klubide baasil koostatud Põhja meeskond võitis poolaja 48: 42, kuid kohtumise lõpuks oli sõumängu võitnud Lõuna korvpallurid 92: 86. Travis Reed viskas parimana 21 punkti, kohtumise kõige kasulikum mängija oli Lõuna kasuks 13 punkti toonud Martin Müürsepp.

Avo Keel: Schenkeri liiga võit küll, aga ebaedust eurosarjas on kahju
Võrkpallitreenerina Tallinna Selveri Schenkeri liiga võidule viinud Avo Keel nendib, et tema meeskond läks hoogu liiga hilja: põrumist euroliigas nüüdne edu ei korva.
Selveril oli hooaja alguses hulk eesmärke, millest kaks, Eesti karikavõit ja Eesti-Läti ühisliiga võit on käes. Järge ootab Eesti meistritiitli kindlustamine. Punkt i-le on selles nimistus puudu?
Jah, euroliiga, kus põrusime. See on hingel. Nädal-kaks jäi puudu, et meeskond kaks kuud tagasi peetud euroliiga turniiril tippvormi viia. Kristjan Sikaste polnud operatsioonist taastunud, välismängijad Toni Kankaanpää ja Tsvetan Hristov polnud veel parimas hoos.
Hooaja alguses oli uuesti komplekteeritud Selver toores, nädalavahetusel peetud Schenkeri liiga poolfinaalis ja finaalis tulid vist hooaja parimad mängud?
Võib ka nii öelda. Kobamine hooaja alguses oli loomulikki, kuigi: parem treener oleks ehk koosmängu kiiremini leidnud. Schenkeri liiga otsustavad mängud olid head, kuid mitte suurepärased. Oleksin tahtnud näha veel kindlamat blokki ja tihedamat kaitset.

IBM toob Google Gadgetid äriklientide portaalitarkvarasse WebSphere
IBM teatas, et lisab oma WebSphere'i nimelisse portaalitarkvarasse Google Gadgetite toe.
Google Gadgetid on väikesed programmikesed, mida saab lülitada veebilehtede koosseisu. Hetkel on olemas ligi 4000 Google Gadgetit kõige erinevamate otstarvetega, alates tõlkimisprogrammidest ja Wikipedia entsüklopeediast kuni postipakkide teekonna jälgimiseni või liiklusinfoni Google Maps kaartidel. IBMi poolse täienduse tulemusena on IBM WebSphere portaalitarkvara kasutajatel võimalik Google Gadgeteid otsida, kohandada ja portaali koosseisu lülitada otse portaali haldusliidese kaudu. Seega on IBM WebSphere'i klientide käsutuses unikaalne komplekt vahendeid nutikate ja infoküllaste veebiportaalide loomiseks: ühelt poolt tuhanded IBMi loodud ärikesksed portaalikomponendid ehk portletid ja teisalt kõik Google Gadgetite kataloogis olevad tavakasutajatele mõeldud Gadgetid.

Naistepäeval selgub Tartu Edukas Daam 2007
8. märtsil korraldab Tartu ettevõtlike daamide assotsiatsioon (EDA) Tartu linnamuuseumis piduliku ürituse, kus kuulutatakse välja Tartu Edukas Daam 2007.
Tartu Eduka Daami tiitli saab naine, kelle elu- või töökoht on Tartus ning ta on viimastel aastatel olnud silmapaistvalt edukas oma põhitöös ja/või ühiskondlikus elus, teatas assotsiatsioon.
Tartu EDA jaoks on oluline, et märgataks ja tunnustataks tublisid, ettevõtlikke ja teotahtelisi naisi ning seetõttu valib EDA Tartu edukat daami juba seitsmendat aastat.

Keskealine mees võitis mänguautomaadil kaks miljonit
Laupäeval, 3. märtsil võitis keskealine meesterahavas Jõhvis asuva Olympic Casino mänguautomaadil kaks miljonit krooni, tegemist on suurima ühekordse mänguautomaadivõiduga Eestis.
Olympic Casino teatel tõi mehele võidu järjestikune kuninglik mastirida pokkeris - kombinatsioon, mida esineb üliharva. Õnneliku käega mehe sõnul lootis ta kasiinos aega veetes igal juhul võita, kuid ei osanud lootagi, et võidusumma kujuneb nii suureks.
"Olin ülimalt rõõmus ja täiesti šokeeritud, kui mõistsin, et olen nii piraka võidu otsa sattunud. Algul arvasin, et võitsin miljoni, kuid peatselt selgus, et tegu on kaks korda suurema summaga," sõnas mees. "Praegu kahetsen, et mängisin 200-kroonise panusega, mitte näiteks 500-kroonisega - võidusumma oleks võinud olla veelgi suurem." Esimese ideena lubas Jõhvi mees võiduraha eest soetada uue auto.

CV-Online aitab õpilasmalevat värbamisküsimustes
CV-Online ja õpilasmalev sõlmisid märtsi alguses koostöölepingu, mille kohaselt aitab CV-Online õpilasmaleva korraldajaid värbamisküsimustes, suveks vajamineva personali leidmisel ja noortele maleva sõnumite edastamisel.
Õpilasmaleva juhataja Tiit Teriku sõnul on CV-Online õpilasmaleva ametlik värbamispartner, pakkudes kõiki oma keskkonna võimalusi noorterühmade juhtide leidmisel. "On väga oluline, et erasektor tunneb huvi noorsootöö vastu ja on valmis seda toetama. Nüüd saavad kõik maleva rühmajuhtideks kandideerijad osaleda konkursil www.cv.ee keskkonna kaudu," märkis Terik.
CV-Online Eesti müügijuht Janar Matt ütles, et CV-Online'i jaoks on oluline aidata kaasa projektidele, mis aitavad kasvatada noortes juba maast-madalast õiget suhtumist töösse.
"Samas ei ole sellises vanuses noorte jaoks töötegemine põhikohustus, vaid pigem võimalus vaba aega kasulikult õppides ja uusi kogemusi omandades mööda saata. Maleva puhul ongi eriti tore see, et töötegemine ei ole ainuke, mida koolinoortele pakutakse. Kuna rühmajuhtidel on võtmeroll malevasuve õnnestumisel, tahame malevat aidata, et nende pakkumine jõuaks kõikide õigete inimesteni ning et nende töö valikute tegemisel oleks senisest lihtsam ja efektiivsem", rääkis Matt.

Frisco Frutti sai uue maitse
Coca-Cola tõi Eestis müügile Ftisco Frutti mahlajookide sarjas uue apelsinimaitselise joogi, mis jõuab poelettidele juba sel nädalal.
Coca-Cola pakub alates eelmise aasta suvest mahlajoogi-sõpradele uut mahlajookide sarja, et muuta mahlajookide valik senisest veelgi mitmekesisemaks, teatas ettevõte. Uus apelsini mahlajook on saadaval 1,5 -liitristes pudelites.
Mahlajookide osakaal Eesti mittealkohoolsete jookide turul näitab kiiret kasvutendentsi (ACNielsen, Canadean 2006). ACNielseni andmetel müüdi 2006. aastal Baltikumis peaaegu 60 miljonit liitrit mahlajooke ning viimase 12 kuu jooksul 23% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
The Coca-Cola Company turustab Eestis järgmisi kaubamärke: Coca-Cola, Coca-Cola light, Fanta, Sprite, Bonaqua, Schweppes, Linnuse kali ja limonaad Mulinaad ning spordijooki Powerade, energiajooki Burn, Nestea jääteed, Cappy mahlasarja ja Cappy Ice Fruit ning Frisco Frutti mahlajooke. Valdav osa Balti riikide jaoks mõeldud toodangust valmib Coca-Cola HBC Eesti tehases Tallinnas ja Leedus Alytuse linnas. Frisco Frutti mahlajookide sarja toodetakse Coca-Cola HBC Eesti Tallinna tehases.

Lastekliinikum saab C-PAP-aparaadid
Selveri heategevuskampaaniaga "Koos on kergem" Tartus kogutud raha eest ostetud kaks C-PAP-aparaati antakse täna üle Tartu ülikooli kliinikumi lastehaigla imikute osakonnale.
C-PAP-hingamisaparaadid on mõeldud nõrkade ja ebaküpsete kopsudega vastsündinute abistamiseks.
Selveri heategevuskampaaniaga "Koos on kergem!" koguti üheksale haiglale üle Eesti kokku 388 420 krooni. Tartus koguti vastsündinute ravi toetuseks 64 880 krooni.
A-Selver AS juhataja Ain Taube on kokkuvõtteid tehes rahul: "Heategevusest on saamas meie ühiskonna loomulik osa ja Selveril on hea meel juba neljandat aastat nõrgematele üha edukamalt abiks olla."
Lastefondi juhataja Merike Kaunissaare rõõmustab aparaate üle andes, et eelmise aasta lõpul turvaliseks elu alustamiseks korraldatud heategevusüritused olid edukad - praegu üle antavatele C-PAP -aparaatidele lisaks sai naistekliiniku sünnitusosakond tänu heade inimeste annetustele nii ultraheliaparaadi kui kardiotokograafi, mis on vajalikud sünnieelseks abistamiseks.

Guy Browningu kolumn: Raha sinu taskus
Öeldakse, et raha eest armastust ei osta. Vanasti veel olevat saanud, aga inflatsioon nõuab oma. Raha räägib, ja tavaliselt ütleb ta: "Kuluta mind!" Seepärast ongi võimatu kuulda sõna "palgapäev" ja mitte tunda ootamatut ostlemiskirge.
Viiepäevase töönädala ja kahepäevase nädalalõpu põhjuseks ongi see, et sa suudad raha kulutada kaks korda kiiremini kui jõuad teenida. Mida väiksemad on sissetulekud, seda rohkem inimesed šoppavad, seepärast ongi poed pungil täis lapsi ja pensionäre.
Poodlemine kaotaks aga oma võlu, kui kaupade hinnasiltidel oleks kirjas aeg, mis kulub nende ostmiseks kuluva raha teenimiseks. Nii mõnigi pluus võib tunduda hoopis vähem ihaldusväärne, kui sildil oleks kirjas "kaks tööpäeva + üks müügikõne Narva".
Ettevõtted riputavad tihti oma firma missiooni kontoriseinale, selgitamaks, miks nad äris osalevad. Kui töötajad teeksid sama, siis enamikul oleks kirjas "Mul on raha vaja". Loomulikult, kui keegi maksaks sulle head palka voodis vedelemise ja oma naba vahtimise eest, siis töötaksime kõik reklaamiagentuurides. Palgapäeval võid peaaegu kuulda, kuidas su arveldusarve kergendatult ohkab. Kahjuks pole vaene hoiukonto kursis su krediitkaardiväljavõttega.

PERSONALIJUHILE: Parima personaliprojekti konkursi finalistid on selgunud
Eesti personalitöö arendamise ühing PARE korraldab koostöös EBS-i juhtimiskoolituse keskuse, Eesti kaubandus-tööstuskoja ja CVO Groupiga juba seitsmendat aastat järjest konkursi Parim Personaliprojekt.
Käesoleval aastal esitati konkursile kokku kümme personaliprojekti üheksast organisatsioonist. Kõiki laekunud töid hinnati kahes kategoorias - väikeettevõtted ning keskmised ja suured ettevõtted.
Väikeettevõtted on siiani väga tagasihoidlikult osalenud ja siinkohal julgustaksingi neid oma ettevõtte personalitöös ellu viidud uuendusi julgemalt esile tõstma.
Finalistid
Sellel aastal jõudis ühena finaali AS Stora Enso Timberi projekt "Õpipoisi-projekt saetööstuse tootmisliinide operaatorile". Projekti eesmärgiks oli ettevõtte konkurentsivõime ja sisemise efektiivsuse tõstmine jätkusuutliku arendustegevuse kaudu. Projekt andis võimaluse vahetult osaleda sobiva tööjõu väljaõppel ning selleks paindlikke ning vajalikke õppeprogramme luua.

Kuidas tähtpäevade meelespidamine meeskonnatunnet loob
Kas teie firmas on kombeks töötajate sünnipäevi tähistada?
Tähtpäevade tavasid saavad firma töötajad ise kujundada sõltuvalt sellest, millised on ettevõtte võimalused.
Inimestele tähtpäevade ajal lugupidavalt tähelepanu pööramine on sõnum, et töötajatest hoolitakse. Kiirete töötegemiste käigus on tihti jäänud tähtpäevade tähistamine soiku. Seda tühikut saab alati täita. Küsimus on ainult selles, kes on asjade korraldaja ja kuidas ühiseid jõulu-, vastla- või muid üritusi korraldada nii, et see kolleegidele sobib.
Sünnipäevalapsele lillekimbu või naiskolleegile naistepäeval tulbi üleandmine ei tohiks olla pelgalt ametikohustus.
Firma sisekliimale avaldab ühine tähtpäevade tähistamine positiivset mõju ja sellega pannakse rõhku headele inimestevahelistele suhetele. Emotsioonid seovad inimesi ning toredalt tähistatud tähtpäevad toetavad koostööd.

Teenindusettevõte on loodud kliendi jaoks
Kasutame iga päev teenused: vaatame telesaateid, teeme oste, sööme kodust väljas, räägime telefoniga. Kas sina pöörad tähelepanu teeninduskvaliteedile?
Märkad sa seda, kas telefonile vastaja on viisakas ja sõbralik? Kas poes aitab teenindaja sul ostuotsust langetada, kas lauanõud ja laudlina sinu lemmikrestoranis on puhtad, kas pangatöötaja adub sinu vajadusi ja kas sinu koduteele jäävad tänavad on puhtad?
Kindlasti teed sa seda. Aga mida see sulle tähendab? Kas sa oled valmis ebameeldivaid kogemusi ikka ja jälle kogema või pigem valid teise teenusepakkuja? Või eelistad jääda rahulolematuks?
Aga mida tähendab see teenindusettevõttele? Suurepärane klienditeenindus on igale teenindusettevõttele väljakutse, sest see mõjutab oluliselt kliendi rahulolu. Selle tagamine ei ole lihtne, sest osa kliente on väga nõudlikud. Silmas tuleb pidada nii käivet, hinna konkurentsivõimet kui ka töötajate produktiivsust ja seda kõike tihti ajanappuses.

Tagasi tööle: Kodused emad said koolitust tööturule naasmiseks
Eelmisel nädala lõpetas Rakveres Equali projekti "Choices & Balance" kolmas pilootkoolituse grupp, kus lastega kauem kodus olnud lapsevanemaid koolitatakse ja nõustatakse tööturule naasmiseks.
Koolituse käigus analüüsiti enda soove, saadi ülevaade tööturu olukorrast ja tööandjate ootustest, lahati töötamise ja ka oma ettevõttega alustamise võimalusi. Projekti "Choices & Balance" on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi alaprogrammist Equal, mille raames toetatakse uusi ideid tõrjutuse vähendamiseks.
Seni on programmi katsetatud Tallinnas, Haapsalus ja Rakveres. Järgmine grupp alustab märtsi keskel Tartus.

SEADUS: Tööst põhjustatud tervisekahju hüvitise arvutamine muutub
Alates sellest aastast kasvavad tööst tingitud tervisekahjustuse hüvitised samas tempos vanaduspensioniga. Riigikogu poolt eelmisel aastal vastu võetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuse järgi arvutatakse nüüd tervisekahju hüvitist sama indeksiga, millega arvutatakse pensioni, teatas sotsiaalministeerium.
Seni indekseeriti tööst tingitud tervisekahju hüvitist tarbijahinnaindeksi järgi, mis on 3-4% aastas. Seetõttu kasvasid hüvitised tunduvalt aeglasemalt kui pensionid.
Pensioniindeksi järgi suurenevad 1. aprillist nii pensionid kui ka hüvitised eeldatavasti 12,2%. Tarbijahinnaindeksi järgi oleksid hüvitised suurenenud 4,4%. Nagu pensionid arvutatakse iga aasta 1. aprillil automaatselt ümber, tehakse nii nüüd ka hüvitistega. Hüvitise saajad ise ei pea tegema midagi teisiti kui varem.

Uue ameti leidmiseks piisab juba omandatud oskustest
Eestlased on teistest Euroopa riikide elanikest rohkem veendunud, et uue töökoha leidmiseks piisab juba omandatud oskustest, selgub Eurobaromeetri uurimusest.
"Tööotsijate "laiska" suhtumist soodustab see, et töö-andjate seas on levinud oskuste ja kogemuste väärtustamine rohkem kui ainult hariduse väärtustamine," kommenteeris CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson. Tema sõnul võiks kivi visata meie haridussüsteemi kapsaaeda - kas ei vasta kutse- või kõrgharidus tööturu vajadustele ega ole piisavalt nüüdisaegne või ei ole rohkete erakoolide diplomid-tunnistused veel piisavalt usaldusväärsed.
Ka tööandjad rõhutavad tihti, et tagavad väljaõppe kohapeal - enamikul ettevõtetel on uute töötajate koolitusprogrammid või võivad nad mentoritena tegutseda.
Õpihimulised soomlased
69% eestlastest ütleb, et nende töö nõuab uute oskuste õppimist. See on Euroopa keskmisest (71%) mõnevõrra tagasihoidlikum. Kõige rohkem peavad töökohal õppima soomlased (88%).

OHT: Infosõltuvus mõjub IQ-le
Töötajad, kes katkestavad pidevalt töö, et saabunud elektronkirjadele ja SMS-idele vastata, riskivad kuni kümnepallise IQ langusega, mida on kaks korda enam võrreldes kanepisuitsetajatega, selgus arvutifirma Hewlett Packard tellimusel tehtud uuringust.
62% uuringus osalenud inimesi kiikab töömeile ka kodus ja puhkusel olles. Enam kui pooled 1100-st uuringus osalenust ütlesid, et nad vastavad meilidele kohe või nii kiiresti kui võimalik, 21% olid valmis katkestama koosoleku, et seda teha, vahendas uuringut BBC.
Uuringu korraldanud Londoni ülikooli psühholoogi dr Glenn Wilsoni sõnul võib infomaania nüristada töötajate vaimseid võimeid. Ettevõtte hinnangul võivad uued tehnoloogiad küll kaasa aidata produktiivsusele, kuid samas peab õppima arvuteid ja telefone ka välja lülitama.

JURIST SELGITAB: Töölähetuse sõidutunnid kuuluvad tööaja hulka
Tööandja väidab, et töölähetusse mineku sõidutunnid ei kuulu tööaja sisse ja seega ka tasustamisele. Kuidas on see küsimus tööõiguses reguleeritud?
Samuti tekivad seoses sõidutundidega ületunnid. Kuidas tasustatakse sellisel moel tekkinud ületunde?
Ehkki tööseadustes otsesõnu ei öelda, et tööaja hulka kuuluvad ka töölähetusse mineku tunnid, tuleneb see tööaja mõistest. Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on tööaeg see aeg, mille kestel on töötaja kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töölähetusse sõit on tööandja korraldusel, see on töötaja tööülesanne. Järelikult peab see olema tööaeg. Kui lähetusse sõidu tõttu ületatakse päeva või arvestusperioodi tööajanormi, tekib ületunnitöö, mis hüvitatakse poolte kokkuleppel kas lisatasu või vaba ajaga. Ületunnitöö eest makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% töötaja tunnipalga määrast.

Töötajad tahavad endast targemat ülemust
USA-s läbiviidud uuring püüdis selgitada, milliseid iseloomu-omadusi hinnatakse äriliidri juures kõige enam. Selgus, et töötajad peavad enesestmõistetavaks, et juht on alluvast targem.
Hea juhi teise tunnusena toodi välja enesevalitsemine ja enesedistsipliin.
Kolmandale kohale paigutus juhiomaduste pingereas karisma, mida tõlgendati kui sarmikust, sisendusjõudu, ligitõmbavust, mõjujõudu ja veetlevust.
Negatiivseimana toodi välja juhtide soovimatus kuulata ja mõista alluvate ehk siis ka üldse teiste töötajate arvamusi ja ettepanekuid. Ei arvatud midagi ka tööjuhist, kes peab end maailmatargaks.
Uuringu autorid viitasid oma kokkuvõtvas töös sellele, et kui mõni iseloomujoon hakkab teiste üle valitsema, siis mõjub see nagu soolaga patustamine - teised maitseained jäävad varju.
See tähendab, et töötajatele hakkab ülemuse puhul silma eelkõige üks omadus, olgu tegu siis positiivse või negatiivse ilminguga.

Kreisiraadio alustab taas
7. märtsist alustab Kuku raadio eetris taas Kreisiraadio.
Hannes Võrno, Peeter Oja ja Tarmo Leinatamm toovad tagasi vana hea Kreisiraadio, mida on taas raadioeetris võimalik kuulata kolmapäeviti kell 17.05-18.00, kordusena laupäeviti kella 15-16.
Mööblit, stuudioruume ja raadiosagedusi laenab Kreisiraadiole uute säravate saadete edastamiseks Kuku raadio.
Esialgu on Kreisiraadio uusi saateid võimalik kuulata kuni 30. maini.

Eesti Päevalehe tiraaž oli veebruaris üle 37 tuhande
Selgusid Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede 2007. aasta veebruari keskmised ühekordsed tiraažid.
Tiraažide suurused (tuhandetes), esitatud tähestikulises järjekorras gruppide kaupa.
Üleriiklikud päevalehed
Eesti Päevaleht 37,2
Molodjož Estonii 6,7
Postimees 66,8
Postimees (venekeelne) 16,6
SL Õhtuleht 64,9
Vesti Dnja 13,9
Äripäev 22,6
Maakonnalehed
Elva Postipoiss 1,8
Harju Ekspress 8,0
Hiiu Leht 2,8
Järva Teataja 6,0
Koit 3,5
Lääne Elu 4,5

Õpilasleht läheb internetti
13. märtsil avab Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt välja antav Õpilasleht "Õ" oma internetiväljaande, mille eesmärgiks on luua ühine internetikeskkond, kus oleksid esindatud kõikide Eesti koolide õpilased.
Lisaks senisele Õpilaslehe kogenud toimetusele, mis koosneb noortest kirjutajatest üle Eesti, hakkab online koostööd tegema ka koolilehtede ning õpilasesindustega. Samuti on projekti kaasatatud Tallinna noorte näitegrupp- lisaks tekstidele hakkavad online'is ilmuma ka pildid ning videod huvitavate eksperimentidega.
"Online, nagu ka meie paberväljaanne, peab pakkuma midagi igale maitsele- haridusteemalistest diskussioonidest huvitavate katsete ning koolides levivate kuulujuttudeni välja," ütles Õpilaslehe peatoimetaja Erik Ehasoo.
Usume, et Õ-online aitab kasvatada iseseisvalt mõtlevaid ning ühiskondlikult aktiivsed noori, kellel on oma arvamus ning kes ei karda seda ka välja öelda.

Kanal 2 tahab kahe uue saatega võtta liidrirolli ka hilisõhtusel ajal
Sel nädalal alustab Kanal 2-s kaks uut omasaadet. Juba täna õhtul jõuab eetrisse autosaade "Sõidame!" ja kolmapäeval kohtuekspertide tööd kajastav "Tõe jäljed".
Mõlema saatega kavatseb Eesti vaadatuim telekanal tugevdada eelkõige oma hilisõhtust saatekava. Kanal 2 uuringujuhi Margus Paasi sõnul on saadete eetriaegade planeerimisel arvestatud nende sobivust prognoositavale sihtrühmale. "Kanal 2 on kindlustanud liidripositsiooni parima vaadatavuse ajal kella 18-23. Nüüd on aeg panustada järgmise sammuna ka hilisemale ajale," ütles Kanal 2 uuringujuht Margus Paas.
Teisipäeviti pärast mängufilmi eetrisse jõudev "Sõidame!" on praktiline ja meelelahutuslik autosaade, mis valmib koostöös ajakirjaga Auto Bild Eesti. Saadet juhib väljaande tegevtoimetaja Urmas Vaino, kes on tuntud ka Raadio 2 raadioajakirjanikuna.

TV3 programmi muutused ehmatavad
TV3 naasis vana programmikäsituse juurde ja tõi "Seitsmestesse uudistesse" diktorite asemele uudisteankru Märt Treieri. Põhjuseks tuuakse vaatajate vähesust.
TV3 teeb oma saatekavas nii sageli muudatusi, et see ei tohiks enam kedagi üllatada. Kuid asi on vist ületanud igasugused piirid, sest üllatusi jagub veelgi. Reedel said "Seitsmeste uudiste" vaatajad teada, et uudistediktorid Urmas Liiv ja Irmeli Karja lõpetavad oma töö ja esmaspäevast naaseb uudisteankruna ekraanile uudisteosakonna peatoimetaja Märt Treier, kes just pool aastat tagasi, augustis, sai vahetatud uudistediktorite vastu.
TV3 juhatuse esimehe Toomas Vara sõnul tuleb telekanal tagasi varasema kontseptsiooni juurde, kus eetrinäoks on tegevajakirjanik. "Etteheiteid Irmelile ja Urmasele ei ole, kuid vaatajaid ka mitte," ütles ta. Vara sõnul on konkurendid olnud oma programmi koostamisel edukamad ning TV3 uudiste ülesanne on viimasel poolel aastal olnud kaotatud vahe tagasitegemine.

07.03.2007 Baskini anekdoodid
Õnnelik, nelja lapse isa ütleb ühel päeval naisele:
"Ma olen kindel, et Robi pole minu poeg!"
"Kuidas sa võid niimoodi öelda? Just Robi ongi sinu poeg!"
Rongi vagunisaatja astub kupeesse ja palub esitada piletid.
"Härra, te sõidate kiirrongis, aga pilet on teil tavalisse rongi. Te peate juurde maksma!"
"Miks? Te võiksite sõita aeglasemalt, mul pole kuhugi kiiret!"
"Rabi, öelge, kust tuli korraldus, mis keelab juutidel liikuda katmata peaga?"
"Tooras on öeldud:" Ja astus Mooses rahva ette… "Aga seal pole ju sõnakestki peakattest!?"

Kohvipuu annab saaki aasta läbi
Kohvipuu avastamise ja kasutamise kohta on mitu legendi. Ühe legendi järgi märkasid Etioopa kitsekarjused, et teatud põõsalt lehti ja vilju söönud loomad kepsutavad energilisemalt kui teised. Selle puu seemnetest tehtud jook ergutas ka inimest, sest need seemned sisaldavad kofeiini ja teobromiini.
Kohvi nimi arvatakse tulevat araabikeelsest sõnast qahwa või on see pandud Etioopia piirkonna Kaffa järgi, kus kohvipuu looduslikult kasvab. Etioopiast jõu-dis kohvipuu Araabia maadesse, kus seda hakati massilisemalt kasvatama aastal 1575. Kuni 17. sajandi alguseni hoidsid araablased enda käes kohvimüümise monopoli. Jeemeni lääneosas asuva väikese sadamalinna Moka (Al-Mukha) kaudu veeti oad Euroopasse laiali, kusjuures ube keedeti enne teelesaatmist, et neist ei saaks teistes piirkondades puid kasvatada.
Jeemen on Etioopia kõrval kõige vanem kohvikasvatuspiirkond maailmas. Esimesed teated kohvipuu kasvatamise kohta Jeemenis Punase mere ääres pärinevad aastast 675.

Roosi maitsev küpsisetort
Küpsisetorti on lihtne valmistada.
Mina saan sellega täiesti ise hakkama. Selleks on vaja neli pakki küpsiseid. Kõige paremini sobivad Selga küpsised. Pool kilo hapukoort ka. Kõigepealt panen ühe kihi küpsiseid taldrikule. Oleneb, kui suurt torti ma tahan, nii palju küpsiseid panen üksteise kõrvale. Mina olen tavaliselt ladunud kolm küpsist laiusesse ja viis pikkusesse.
Kui esimene kiht on pandud, siis panen parajalt hapukoort peale. Lusikaga tuleb ilusti laiali ajada. Sinna võib natuke kakaopulbrit ka panna. Hapukoor tuleb maitsestada suhkruga - seda teeb tavaliselt ema. Ja siis laon jälle kihi küpsiseid ja hapukoort. Seda teen seni, kuni tort on parajalt kõrge. Kõige peale võib panna vahukoort või kohupiima.

Jaapani lapsed kasvavad kollektiivi leebe, aga kindla suunamise järgi
Jaapani peretraditsioonid on aegade jooksul kõvasti kinnistunud ning konservatiivsed. Kui naine abiellub ja lapsed sünnivad, jõuab ta elus uude etappi - temast saab koduperenaine. See, kes keedab suppi, hoolitseb majapidamise ja laste eest ning pakib mehele tööle kaasa lõunasöögi. Seetõttu pole Jaapanis lapsehoidjad sugugi tavalised.
Abielupaar, kelle kaht põnni Hanakot (5) ja Tarot (2,5) mina hoidsin, olid noored ja moodsad tokyolased: mees töötas rahvusvahelises suurfirmas ning naine oli hõivatud magistriõppega ülikoolis. Kuna nad olid mõni aasta elanud Ameerikas, on selge, miks selline lapsehoidja võtmise mõte muidu nii konservatiivsetel jaapanlastel tekkis.
Minu ülesanne lapsehoidjana oli tõesti vaid kolm kuni viis tundi päevas lastega mängida, nende aega sisustada ning inglise keeles rääkida ja laulda. Söögitegemine, pesupesemine või pere kodus elamine ei käi Jaapanis lapsehoidjaametiga kokku.
Inglise keeles, imestate. Ehkki tundub võõrastav, on moodsad jaapanlased väga huvitatud, et nende lastel oleks avar silmaring ja nad puutuksid varakult kokku teiste kultuuridega. Nii juhtuski, et "pudistasime" lastega jaapani keelt ning tegime ka ingliskeelseid laulumänge, vaatasime gloobust ning rääkisime reisimisest ja minu kodust Eestist.

Unejutud vanaemadele
Ruth Huimerinna ja Tiia Toometi koostöös valminud album "Õnnelik lapsepõlv" on loogiline jätk tunamulluste jõu-lude paiku ilmunud "Unustatud mänguasjadele".
Mõlemad on hiilgavalt kujundatud õhtujuturaamatud, kuid kui "Unustatud mänguasjad" peaks südame soojaks tegema enne sõda sündinud põlvkonnal, siis "Õnnelik lapsepõlv" paneb nostalgitsema pigem need, kelle lapsepõlv langeb 1950.-1960. aastatesse.
Kontrast kahe maailma vahel on ilmne - kui 1930. aastate raamatus teenib Lehe-Sass endale ausa tööga uisud, siis "Õnnelikus lapsepõlves" tegutsevad juba pioneerid ja oktoobrilapsed. Leiame siit Ralf Parve, Felix Kotta ja õdede Tigaste loomingut, aga ka Nõukogude lasteluule klassikat - Vladimir Majakovskit, Kornei Tšukovskit ja Samuil Maršakki. Lisaks veel varane Eno Raud, Heljo Mänd, Ellen Niit, Helvi Jürisson, Juhan Saar ja Jaan Rannap. Need on lood, mida lugesid omal ajal ka praegused isad-emad.

Beebipäevik: 33. rasedusnädal: Lapseootuse muutused ja muutumatused
Seda, kuidas üheksa raseduskuud hakkavad lõpusirgele jõudma, teise raseduse ajal peaaegu ei märkagi.
Esimene ootus on ikka esimene: esimene "paha olla", esimene suurem kaalukasv ja esimesed lapse liigutused kõhus. Ja loomulikult hulk raseduseraamatuid, kust kõike üle kontrollid. Ja-jaa, nüüd on siis see etapp, mil keha kohaneb; nii-nii, nüüd tunneb tita juba maitset ja avab silmi.
Teise lapseootusega (eriti kui see saabub üsna pea) on kõik palju rahulikum. Vahest lausa nii rahulik-loomulik, et mõnikord mõtled väikeste süümepiinadega: ega ma kõhutitat kuidagi eira? Aga tundub, et sõbrake on rahul: oma olemasolust teavitab ta hommikuti ja õhtuti eri liigutustega silitustest ja keerutustest tümpsude ja togimiseni välja.
On aga mõni asi, mis pole muutunud. Kuulun sellesse ootajate rühma, kellel kolm esimest kuud paha-olla-taktis veerevad. Ikka üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm elik parem-halb-halb, halb-parem-halb... Ja see on küll täpselt samamoodi nagu esimest last oodates.

Beebimoes teevad ilma teksad ja uhked pluusid
Kais Kirnmann on 11-kuuse Lotta ema. Moeteadliku naisena ostab ta ka oma tütrele ilusaid riideid.
"Muidugi vaatan, et ka tütrel oleks kena garderoob. Teksaseelikut ei ole proovinud, sest tütar veel ei käi, aga varsti ostan talle ka teksad," muigab noor ema.
Kaupluse Mothercare turundusjuhi Ines Karu sõnul oli veel paari aasta eest beebirõivaste valik palju väiksem. "Praegu on lapsevanemad väga õnnelikud selle üle, et nad saavad beebit rohkem oma maitse järgi riietada. Kui aastate eest osteti ainult praktilisi rõivaid, siis nüüd armastatakse beebit mugavalt ja vastavalt sündmusele riietada," on Karu veendunud.
Pehmed toonid moes
Karu sõnul on enamik sel hooajal pakutavatest beebiriietest õrnades ja pehmetes toonides. "Kollektsioonile lisavad särtsu ja põnevust beebide teksariided. Need on tikandite ja muude kaunistustega," kirjeldab ta hooajarõivast ja möönab, et lapse sugu mõjutab värvivalikut palju. "Tütarlastele ostetakse ikka roosasid ja oranže riideid, poistele aga rohelisi ja siniseid."

Enne looma võtmist uuri tema iseloomu
Esmalt lööb ninna loomaaia-lõhn. Ei ole halb, lihtsalt saad kohe aru, et lähedal on palju loomi. Ootamas kojupääsu. Kas uude või vanasse, pole vist vahet.
Eelmisel aastal toodi Tallinna servas asuvasse loomade hoiupaika 1455 koera ja lugematu arv kasse. Enamik koertest leidis siiski õnnelikult uue (vahel ka vana) peremehe, ka kiisud rändavad hoiupaigast õige tihti koju. Need, kes parasjagu esimeses järjekorras kojusaamist ootavad, on hoiupaiga esimesel korrusel avaras suurte akendega mängutoas. Vaktsineeritud, steriliseeritud, kõhud täis.
Kui mänguruumi uks lahti teha, tormab esimesena vastu natuke kiitsakas, aga väga energiline hallitriibuline noor kiisu. Ei taha ainult pai, tahab kohe kaissu pugeda. Hoiupaiga tegevjuht Ainike Nõmmisto on vana rahu ise, kui too triibuline äkki kribinal mööda ta jopet üles ronib ja turjal koha sisse võtab. Järgmised tiirlevad juba jalus. Kellel on parasjagu uneaeg, ei tee teist nägugi ja põõnab oma korvis edasi. Mõni aga hoiab arglikult eemale ja uurib inimesi kaugemalt.

Kuueaastane on aasta oma elust veetnud teleri ees
Uurimuste kohaselt on keskmine kuueaastane laps Inglismaal oma elust veetnud terve aasta ekraani vahtides, enamasti on selleks televiisoriekraan. 75-aastane on sellele pühendanud 12 aastat oma elust.
Teleri- ja arvutiekraani mõju uurinud psühholoogi Aric Sigmani sõnul põhjustab see lastele nii füsioloogilisi kui ka vaimseid probleeme: soodustab lühinägelikkust, häirib hormonaalset tasakaalu, suurendab vähitekke riski ja põhjustab varajast puberteeti. Teleri ees istumine aeglustab ainevahetust 12-16 protsenti, mis omakorda põhjustab rasvumist, vahendab Medical News Today. Vaimsetest probleemidest loetleb Aric Sigman autismi, kehva keskendumis-võimet ja ka Alzheimeri tõbe vanemas eas.
Doktor Sigman leiab, et alla kolmeaastased lapsed ei tohiks üldse telerit vaadata, kolme- kuni viieaastased võiks vaadata kõige rohkem pool tundi päevas ja vanemate laste vaatamisaega tuleks piirata tunnile päeva jooksul. Teismelised võiks vaadata teleri- või arvutiekraani poolteist tundi päevas, täiskasvanud kõige rohkem kaks tundi.

Julia Tõmošenko: Moskva ja Lähis-Ida
Iraani mõju Lähis-Idas ei tugevda üksnes häiritus USA viibimisest Iraagis, vaid ka diplomaatiline kaitse, mida Iraan saab Hiinalt ning mis veelgi olulisem - Venemaalt. Vene president Vladimir Putin tegi hiljuti Lähis-Idas ringsõidu, et pingutada Venemaa diplomaatilisi muskleid ja müüa relvi. Seega on sobiv aeg hinnata Venemaa mõju selles piirkonnas.
ÜRO julgeolekunõukogu vetoga ähvardav Venemaa on kasutanud enamikku viimasest kahest aastast selleks, et vähendada sanktsioone, mida Iraani suhtes võidakse kehtestada. Selle tagajärjel on julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioonid nii nõrgad, et nende tõhusus on ebatõenäoline. Iraan keeldub aga täitmast rahvusvahelisele aatomienergia agentuurile (IAEA) oma tuumaprogrammi asjus antud lubadusi.
Venemaa näeb oma suhetes Iraaniga vahendit, saavutamaks endale laiemat mõju Lähis-Idas, kust USA on püüdnud Kremlit alates külma sõja lõpust (edukalt) eemal hoida. Venemaa teine isekas siht on olnud jätta sanktsioonidest puutumata tema poolt Iraanile ehitatava Bushehri tuumareaktori projekt. Samuti tahab Venemaa vältida ÜRO toetusega finantspigistust Iraani suhtes, sest see võib seada ohtu Venemaa loodetava kasumi tuumakütuse tarnetest reaktorile, mis peaks antama käiku tänavu.

TIIT KÄNDLER: Raudne energiakardin
Euroopa Parlamendi uhkete hoonete vahelt Brüsselis kulgeb tänav, mis kannab üsna tundmatu isiku nime. Antoine Wiertzi tänav on saanud nime kunstnikult, kes 19. sajandi keskel siirdus teda mitte tunnustanud Pariisist Brüsselisse ning kirjutas seal manifesti, mille pealkirjastas: "Pariis provints, Brüssel metropol." Belglased peavad 1865. aastal lahkunud kunstnikku visionääriks - tema nägemus on teostunud. Kuid ehk oli praeguseni maailmas üsna tundmatu Wiertz hoopis pime kana, kes kogemata leidis tera? Säherdune mõte tuli pähe, kui kuulasin veebruari lõpupäevadel Brüsselis Euroopa Parlamendis peetud energiateemalisi avalikke esinemisi. Kas Euroopa leiab oma energiapoliitika teadlikult või sattumisi?
Viimase poolteise aastaga on Euroopa energiamõttes toimunud mõned olulised nihked. Nimelt on lõpuks hakatud tajuma, kui ohtlik on sõltuda nii suuresti Venemaa gaasist ja naftast. Sestap on hakatud mõtlema sellele, kuidas mitmekesistada energiakandjaid, mida Euroopa riigid vajaksid, ning kuidas saaks jõuda ühtse energiapoliitikani. "See on olnud tõsisemalt jutuks viimased poolteist aastat," kommenteerib Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjoni liige Andres Tarand.
Energiapimesikk pole mõistlik
Teadust puudutab Euroopa Parlamendis veel sel aastal arutlusel olev energiadirektiiv üsna otseselt. Just nimelt selle kaudu, kuidas ja milliseid uusi energiakandjaid siis kasutama hakatakse. Ja et 2020. aastaks kavatsetakse praeguse versiooni järgi tõsta energia efektiivsust 20 protsenti, siis sedagi ei saavutata teaduseta.

AAVO KOKK: Põlisohu korral valitakse kindel toode
Oktoobris 1842 sai sama aasta jaanuaris asutatud ajalehe Rheinische Zeitung peatoimetajaks radikaalne mõtleja Karl Marx. Järgmise aasta märtsis oli ta ametist lahti ning 31.märtsist ajaleht suleti. See oli liiga kõvasti Preisi riigi- ja kuningakorrale hõlma hakanud. 1848. aastal asutas Marx koos uue sõbra Friedrich Engelsiga uue ajalehe - Neue Rheinische Zeitung.
Mehed valisid ilmselt sihilikult ajalehele selle nime, näitamaks kohe algusest, et jätkatakse vana radikaalset liini. Jätkasidki, aga vist juba järgmisel aastal keelasid riigi sisekorra valvurid ka selle ajalehe ilmumise.
Marxi sundisid enda loodud brändi nime kohendama ületamatud asjaolud: vana nimega lehte ei lubatud lihtsalt teha. Nii ta siis tõigi välja uue versiooni, nagu mässumehed enne ja pärast teda on korduvalt teinud. Tänapäeval teevad tuhanded ettevõtted sama asja vabatahtlikult. Microsoft on 21 aasta jooksul välja lasknud üheksa Windowsi versiooni. Mercedes-Benzi SL-klassi autod on jõudnud vist juba kuuenda seeriani. Mobiiltelefonide versioone ei jõua keegi enam ammu jälgida. Kõik ikka selleks, et oma kaupa rohkem ja rohkem müüa.

Teised meist: EL peab näitama Putinile oma jõudu
Endine peaminister Mart Laar kirjutas Brüsselis ilmuvas ingliskeelses nädalalehes sellest, kuidas Euroopa Liit peaks vastama Venemaa murettekitavale käitumisele.
Vene president Vladimir Putin teatas tänavu Müncheni julgeolekukonverentsil, et tema riiki ei saavat enam "alandada" nagu 1990-ndatel, kui kadus N Liit ning Venemaa pidi aktsepteerima NATO laienemist oma piirideni. "Energiarelv on teinud Putini võimukaks, enesekindlaks ja arrogantseks. Münchenis kasutas ta 10. veebruaril võimalust, et tõrjuda igasugune kriitika Venemaa inimõiguste olukorra kohta ja nõudis "võrdseid õigusi" - ehk õigust teha ükskõik mida, mis Putinile meeldib."
Sellistes oludes on Euroopa jaoks kõige tähtsam anda naabruspoliitikale reaalne sisu. Üks tee selleks oleks Gruusiaga vabakaubanduslepingu sõlmimine. Venemaad tuleb aga hoiatada, et majandusblokaadi-laadne tegevus peab lõppema. Ka Venemaa niinimetatud rahuvalveväed Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ei valva seal mitte rahu, vaid õõnestavad Gruusia territoriaalset terviklikkust.

REPLIIK: Hoop sõnavabadusele
Moskvas suri järjekordne võime kritiseerinud ajakirjanik. Sõjaväereporter Ivan Safronov kukkus segastel asjaoludel oma kodumaja aknast välja. Võimud usuvad enesetappu. Perekond, sõbrad ja kolleegid on kindlad, et tegemist on tellimusmõrvaga.
Enesealalhoiutung sunnib Vene meediale peale enesetsensuuri suukorvi, sest Putini valitsemise ajal on Venemaal tapetud aastas keskmiselt kaks ajakirjanikku. Valitsuskriitiliste väljaannete esindajatele on ka esitatud lugematuid kriminaalsüüdistusi ning tehtud nende ligipääs informatsioonile võimalikult keeruliseks. Iga järgmine piirang või ajakirjaniku hukkumine Venemaal on aga hoop sõnavabadusele meediaruumis, kust saab oma uudised pea kolmandik Eesti elanikke.

JUHTKIRI: Savisaar tagasi linnapeaks? 
Iga kord kui Keskerakond valimistel lüüa saab või mõnest koalitsioonist välja puksitakse, leidub neid, kes ennustavad: "Sellest kaotusest Savisaar ja Keskerakond enam ei toibu." Niimoodi arvajaid on leidunud ka seekordsete valimiste järel.
Jah, Keskerakond jäi ennustatud valimisvõidust ilma. Koguti küll 18 000 häält rohkem kui eelmistel ning 30 000 häält rohkem kui üle-eelmistel valimistel, ometi piisas erakonna läbi aegade parimast häältesaagist nüüd vaid teise koha saamiseks.
Keskerakonna kaotus on seda üllatavam, et erinevalt kahtedest eelmistest valimistest ei puhkenud enne valimisi nende ümber ühtegi skandaali. Vastupidi, kaks suuremat skandaali puudutasid hoopis Reformierakonda (raudtee-raha) ning IRL-i (luureskandaal). Seega ei toimi valvepõhjendus, et meedia rikkus Keskerakonna võidu.
Erinevalt eelmistest valimistest, mil Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tõmbus nädalaks Hundisilmale kaotusvalu põdema, on Savisaar seekord aktiivne. Ta otsib "präänikut", mis sunniks Reformierakonda otsustama Keskerakonna kasuks. Suure tõenäosusega see siiski ei õnnestu. Miks?

Isamaa soovis tõestada Juhan Aare koostööd KGBga
Pärast 1995. aasta valimiste kaotust plaanis Mart Laari juhitav Isamaa kaitsepolitsei abil tagasitulekut teostada.
Selleks sooviti tõestada, et riigikogu liige Juhan Aare tegi varjatud koostööd KGBga ja seega rikkus süümevannet, kirjutab Eesti Ekspress.
Mart Laari sõnul olid Rootsi kaitsepolitseil andmeid selle kohta, et 1979. aastal viibis Aare kuu aega Rootsis ning astus pärast kojutulekut kommunistlikku parteisse.
1995. aasta valimistel kindlustasid 8000 valijat Aarele isikumandaadiga koha riigikogus.

Eestlane sai eesti keeles rääkimise eest trammis peksa
Eesti Vabariigi aastapäeval keelasid kolm vene keelt rääkivat noormeest trammis sõitnud tallinlasel Andril oma kaaslasega eesti keeles juttu ajada.
Üks Andri ees istunud noormeestest pöördus eestlase poole ning ütles: "Ära räägi eesti keeles, mulle see ei meeldi!" kirjutab Eesti Ekspress.
Andri üritas ähvardavat noormeest viisakalt rahustada, kuid too soovis ilmselgelt tüli norida ning nõudis ülbelt Andrilt eesti keeles rääkimise lõpetamist. Seejärel hakkas ta Andrit rusikatega näkku lööma. Trammist väljudes lõi ta Andrile hüvastijätuks jalaga näkku ja kargas seejärel ühes kaaslastega tänavale.
Politseil õnnestus kolm noormeest kinni pidada. Seejärel algatati Andrit peksnud Aleksei (22) ning tema kaaslaste Semjoni (21) ja Antoni (21) suhtes avaliku korra raske rikkumise eest kriminaalmenetlus.

Seppik: meie räägime läbi nii Rahvaliidu kui sotsidega
Keskerakonna aseesimehe Ain Sepiku sõnul on tema erakonnal vastupidiselt Reformierakonnale plaanis rääkida võimalikust koostööst ka Rahvaliiduga.
"Meie kavatsema Rahvaliiduga kindlasti rääkida, nagu ka sotsiaaldemokraatidega. Vaatamata sellele, et viimased on sellest varem korduvalt ära öelnud. Jätkame jonni ja proovime uuesti," ütles Seppik ETV saates Foorum.
Seppik ütles seda vastuseks Reformierakonna aseesimehe Meelis Atonen selgitusele, miks ei ole Rahvaliiduga võimalik võimaliku võimuliidu üle konsulteerida. Atonen leidis nimelt, et raske on läbi rääkida sisepingete ja eneseotsingute käes vaevleva erakonnaga.
Rahvaliit sai valimistel riigikokku kuus mandaati, kaotades poole oma senisest valijate toetusest.
Sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestor ütles vastuseks Ain Seppikule, et tema erakond peab ühtesid läbirääkimisi korraga. "Mis puutub Keskerakonda, siis kui millestki on olnud rääkida, siis eks ole ka räägitud," märkis Nestor.

SMS-laenu petturite ohvriks on lagenud üle 200 inimese
Poole aasta jooksul on SMS-laenu petturid nuputanud välja erinevaid petuskeeme oma ohvrite koorimiseks, kes usaldavad neile heauskselt oma isiku- ning pangaandmeid.
SMS-laenu abil raha saamiseks piisab vaid nimest, isikukoodist ja pangaarve numbrist, kirjutab Eesti Ekspress.
Kelmid kasutavad ära inimeste kergeusklikkust ning tellivad laenu võõrale arvele, olles enne meelitanud inimeselt välja loa kasutada tema pangakontot või isegi internetipanga koodid.
Politsei on üle Eesti algatanud SMS-laenu pettuse juhtumite üle enam kui 200 menetlust.
Suureks hämmastuseks tegelevad SMS-laenu pettustega tegelevad paljud vangid, kel kongis ei tohiks olla mingit telefoni.

Pajula: Reformide tempo aeglustumine on normaalne
Ühispanga analüütiku Hardo Pajula hinnangul on see normaalne, et Eestit ei reformita enam sellise tempoga nagu üheksakümnendate algul.
Kommenteerides The Economisti kriitikat Andrus Ansipi valitsuse suhtes, ütles Hardo Pajula, et reformide aeglustumine on loomulik, vahendas Aktuaalne kaamera.
"Hambavalu saabub vast siis, kui meid ümbritsev majanduskeskkond peaks ebasoodsas suunas muutuma, sest praegu ikkagi peame endale aru andma, et rahvusvaheline majanduslik situatsioon on ääretult soodne Eesti jaoks," ütles Pajula.
Arsti juurde minnakse alles siis, kui on tegemist eriti tugeva valuga.
"Hea elu, mida oleme paaril viimasel aastal nautinud, ei ole mitte valitsuse teene, vaid intressimäärad on väga kiiresti väga madalale langenud. Maailma majandus on kasvanud kiiresti, kiiremini kui viimase 30 aasta jooksul," väitis Pajula.

Ajaleht: Eeskujulik Eesti
Frankfurter Allgemeine Zeitung kiidab oma juhtkirjas taasiseseisvunud Eesti poliitikuid, kes võtsid julgelt eeskuju 60ndatel aastatel Saksa endise liidukantsler Lugwig Erhardi liberaalsetest ideedest, tänu millele on Eesti muutunud Euroopa Liidu üheks eeskujulikumaks riigiks.
Lisaks Eesti 1990ndate aastate algusaegade reformide kiitmisele, mainib Saksa parempoolne väljaanne Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ), et Eesti on end üles upitanud ilma välisabita ning erinevalt Ida- ja Lääne-Saksamaast ilma üleminekutoetusteta.
Juhtkirja autor Siegfried Thielbeer on väga positiivselt meelestatud sellest, et taasiseseisvunud reformimeelne Eesti võttis eeskuju kuuekümnendatel Saksa liidukantsleriks olnud Ludwig Erhardist, kes läks ajalukku oma liberaalsete ideedega.
Liberaalne majandus- ning rahanduspoliitika, mis on eelnevate koalitsioonide töö tulemus, seab nüüd soodsasse olukorda peaminister Andrus Ansipi, kelle partei hiljutistel valimistel võitjana väljus. Võrreldes Keskerakonnaga, kasvas Reformierakonna toetus massiivselt. Seekord said valijad selgelt aru, et Keskerakonna juhtfiguuri Edgar Savisaare, keda toetavad peamiselt vene vähemus, pensionärid ja madalapalgalised inimesed, plaan 2010. aastaks avaliku sektori palku keskmise 11 000 krooni asemel 15 000 kroonini kergitada on ebareaalne (tegelikult 25 000 kroonini - toimetaja).

Atonen: Kõik on veel võimalik
Reformierakonna koalitsiooniläbirääkimiste delegatsiooni liikme Meelis Atoneni sõnul olid täna jätkunud konsultatsioonid IRLi delegatsiooniga taas konstruktiivsed, kuid kinnitas, et hetkel on kõik veel võimalik.
Täna jätkunud Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publika liidu konsultatsioonid olid võrreldes eilsega sisukamad, kuid ametlikes koalitsiooniläbirääkimistes kokku ei lepitud, teatas erakonna avalike suhete juht Henri Arras.
Senikaua kuni peaminister Andrus Ansip viibib Brüsselis Euroopa Liidu Ülemkogul, jätkuvad kõnelused konsultatsiooni tasemel.
Tänasel kohtumisel arutati perepoliitika, rahandus- ja majandus- ja haridusküsimusi, kus põhimõttelisi erimeelsusi üles ei kerkinud.
"Ilmavaatelised alused on Reformierakonnal ja IRL-il ühised, ka meie lõppsihid on sarnased. Eilsed ja tänased konsultatsioonid on näidanud, et me suudame nende ühiste eesmärkide nimel kompromisse teha," ütles Meelis Atonen.

Uuring: press suhtleb kõige rohkem majandusministeeriumiga
Värskelt valminud uuringust valitsusasutuste meediasuhetest selgub, et kõige rohkem vahetavad ajakirjanikud infot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning kõige vähem Päästeametiga.
Suhtlemise pingerea järgmised kolm kohta kuuluvad Politseiametile ning Riigikogule. Edetabeli alumisest otsast võib leida veel lisaks Päästeametile ka Riigikohtu ning Statistikaameti.
Kõige kasulikemate veebilehekülgede pingereas järgnevad uurimuses Riigikogu veebile justiitsministeeriumi, valitsuse ning rahandusministeeriumi koduleheküljed.
Kõige kasutumateks peavad ajakirjanikud peale Päästeameti kodulehe veel Siseministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ning Maanteeameti oma.
Pressi arvates väljastab kõige paremaid pressiteateid ülekaalukalt vabariigi valitsus, kellele järgnevad politseiamet, riigikogu ning rahandusministeerium.

The Economist: Eestil on vaja säravamat valitsust
Briti mainekas majandusleht The Economist kajastab positiivselt Eesti saavutusi, kuid kritiseerib viimase valitsuse saamatust ning inspiratsioonipuudust.
Ida-Euroopa ainulaadne edulugu
Edulood on Ida-Euroopas haruldased ning väga vajalikud. See on üks põhjustest, miks press Eestit tavaliselt heas valguses kajastab, kirjutab The Economist.
1990ndate aastate algul kujutas majanduslik reform eks-sovjetlikele riikidele majanduslikku katastroofi. Kas Washingtoni konsensus, mis seisnes fiskaalses stabiilisuses, erastamises ja hinnareformides, ei jätnud paljusid inimesi vaesuses virelema, samas kui üksikud rikastusid? Eesti aga näitas, et tugev raha, kiire erastamine ja vabakaubandus võivad koos hästi töötada.
Kui arenenud maailm muutus digitaalseks, olid Ida-Euroopas endiselt kasutusel kustukummid, kirjutusmasinad ja kopeerpaber. Erandiks oli Eesti, kus peaaegu et leiutati e-valitsus. Internet on inimeste ellu sedavõrd integreeritud, et see õrritab ja ahvatleb teisi riike.

Kohus on rahuldanud 13 Itaalia juveeliröövides kahtlustatavate loovutamise taotlused
Harju maakohus on läbi vaadanud kõik Itaalia juveeliröövides kahtlustatavate loovutamise taotlused on rahuldanud 13 loovutamistaotlust, ülejäänud 8 taotlust on otsustamisel ja määrus tehakse nädala jooksul.
Harju maakohus on tänaseks jõudnud läbi vaadata kõik 21 taotlust, mis puudutavad Itaalia Vabariigile loovutamist isikute suhtes, keda sealne politsei kahtlustab röövides Itaalia juveeliäridest, kuritegelikku ühendusse kuulumises, relva ebaseaduslikus käitlemises ja politseile vastuhakus.
Kuni Itaaliale üleandmiseni kohaldatakse loovutatute suhtes loovutamisvahistamist. Juhul, kui kuritegude toimepanemises kahtlustatavad Itaalias süüdi mõistetakse, tuleb neil tulla karistust kandma Eestisse.

Strandberg: põhimõttelised lahkhelid puuduvad
Roheliste Erakonna liidri Marek Strandbergi sõnul üllatasid teda positiivselt konsultatsioonid Reformierakonnaga.
"Selgus, et meie ja Reformierakonna seisukohtade vahel puuduvad põhimõttelised vastuolud," ütles Marek Strandberg Päevaleht Online'ile.
Strandbergi sõnul pole ka paremerakondade "õhukese riigi" idees midagi halba. "Riik võib olla ükskõik kui õhuke, kui kodanikud on kaasatud oluliste otsuste tegemisse," ütles Strandberg.
Roheliste põhimärksõnaks koalitsiooniläbirääkimistel on aga energeetikainnovatsioon, mis Strandbergi hinnangul ei tohiks ka Reformierakonnale vastumeelne olla. "Tegemist on investeeringuga majanduskasvu," märkis ta.
Keskkonnavaldkonnas peavad Rohelised oluliseks tugeva ja põhjaliku keskkonnaseaduse vastuvõtmist, et välistada vastuolud mitmetitõlgendatavate seaduste ja määruste vahel. Lisaks tahab erakond tulla välja ideega luua täiesti uuel tasemel rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon.

Ansip: jätkame kõnelusi IRL-i, roheliste ja sotsidega
Reformierakonna esimees Andrus Ansip teatas tänasel pressikonverentsil, et erakond jätkab kõnelusi esmalt Isamaa ja Res Publica Liidu, roheliste ja sotsiaaldemokraatidega.
Ansip lisas, et kõik koalitsioonid on hetkel veel võimalikud ning ei välistanud ka võimalikku koalitsiooni Keskerakonnaga.
Ansipi sõnul valmistasid talle meeldiva üllatuse rohelised, kellega vesteldes selgus, et erakondade majanduspoliitilised seisukohad ühtivad.
Juhul, kui kõnelusi jätkavad erakonnad peaksid koalitsiooni moodustama, saaksid nad riigikogus 101-st 66 kohta.
Uudis täiendamisel!

Rahvaliidu juhtkond laguneb
Nappidele valimistulemustele viidates teatas Rahvaliidu aseesimees Tiit Tammsaar oma plaanist partei juhtkonda uuesti mitte kandideerida.
"Kui rahvas mulle oma usaldust piisavalt ei avaldanud, siis tuleb sellest teha omad järeldused," sõnas Tammsaar Päevaleht Online'ile.
Tammsaar ei soovi enam Rahvaliidu eesotsas jätkata ning jääb ootama uusi väljakutseid. Poliitikat ta tulevase tegevusvaldkonnana pigem ei näeks, "kui mujalt miskit ei leia, siis eks ma lähen tagasi poliitikasse," ütles ta.
Samuti kinnitab Tammsaar, et lahkumismõtteid mõlgutas ta juba ka enne valimisi. Oma positsiooni hülgamise seost parteiesimehe Villu Reiljani lahkumisega Tammsaar eitab, "Minu otsus aseesimehe koht jätta on minu enda tehtud, mitte in corpore Reiljaniga".
Rahvaliidu juhtkonna uued liikmed selguvad tõenäoliselt juunikuisel parteikongressil.

Must: Keskerakond on valmis jätkama tööd valitsuses
Must iseloomustas kohtumist Reformierkonnaga konstruktiivsena, mõlemad erakonnad vaatasid täna Musta kinnitusel tagasi koalitsiooni senisele tööle.
Must rõhutas, et läbirääkimised kahe erakonna vahel ei ole alanud, kuid Keskerakond on valmis jätkama oma tööd koalitsioonis. Musta sõnul jõuti üksmeelele palgatõusu- ning pensioniküsimustes.
"Keskerakonna ja Reformierakonna vahel on suur ühisosa, kuid on ka erimeelsusi ning muid väljakutseid, eriti Reformierakonnal," lisas Must.
Reformierakonna esimees Andrus Ansip ütles pärast kohtumist Keskerakonnaga, et võimalikud on erinevad koalitsioonid, kuid otsustas hiljem alustada kõnelusi Reformierakond jätkab konsultatsioone Isamaa ja Res Publica liidu, roheliste ning sotsiaaldemokraatidega.

Tartu ja Tallinna linnavõimusid ootavad suured muutused
Tartu linnavalitsusest läheb riigikokku üks inimene, linnavolikogust kaks inimest, Tallinna linnavalitsuses läheb riigikokku kaks inimest, volikogust kuus inimest.
Tartu linnast läheb riigikogusse reformierakondlasest linnapea Laine Jänes. Linnavolikogust pääsesid riigikogusse Hannes Astok Reformierakonnast ja Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast.
Tallinna linnavalitsusest pääsesid riigikokku linnapea Jüri Ratas ja abilinnapea Olga Sõtnik Keskerakonnast.
Sõtnik on otsustanud kindlasti riigikokku minna. Asendajat abilinnapea kohale ei ole talle veel leitud ja pole veel ka konkreetsete kandidaatide peale mõeldud.
Ratas ise on riigikokku minemuse suhtes äraootaval seisukohal.
"Tuleks ära oodata ametlikud valimistulemused ja siis edasi vaadata," ütles Ratas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil.

Falck tabas Viimsi kaablivarguses kahtlustatavad
Falcki patrullekipaaži turvatööajad pidasid öösel Tallinnas Pirita linnaosas kinni mehed, keda nähti veidi varem kaablivargusel ühel Viimsi vallas asuval krundil.
Teisipäeva öösel kella nelja paiku vajutas ühe Viimsi vallas asuva eramu omanik Falcki valvesüsteemi paanikahäirenuppu, kuna nägi naaberkrundil toime pandavat vargust. Sündmuskohale kiirustanud Falcki patrullile selgitas mees, et nägi, kuidas kaks meest tassisid naaberkrundilt mingeid rulle halli värvi Opel taksosse.
Kuriteo pealtnägijalt saadud sõiduki kirjeldus ja registreerimisnumber edastati kohe teistele Falcki patrullidele. Veidi aega hiljem märkas kahtlusaluste sõidukit Falcki Pirita patrull. Kinnipeetud Opeli pagasiruumis oli neli kaablirulli, mille päritolu kohta autos viibinud mehed selgitusi anda ei osanud.
Falcki turvatöötajad andsid autos viibinud 29-aastase Romani ning 25-aastased Romani ja Vadimi üle politseile.

Konstitutsioonipartei esimehelt oodatakse tagasiastumist
Konstitutsiooni- partei esimees Andrei Zarenkov seadis kahtluse alla erakonna edaspidise eksisteerimise ja esimehe usaldamise.
Zarenkovi sõnul oli kaotuse peapõhjuseks toetuse puudumine vene elanikkonna seas. Eelkõige tõi kahju Venemaa poliitiliste ringkondade üleskutse hääletada Keskerakonna poolt.
Konstitutsioonipartei esimehe arvates tõmbas Keskerakonna kaotus põhja ka tema partei.
Zarenkovi väitel astuvad tagasi ka teiste erakondade juhid ning samasugust sammu oodatakse nüüd temalt. "Taolistes tingimustes ei saa ma teha muud, kui tõstatada partei nõukogus erakonna eksisteerimisvajaduse ja esimehe usaldamise küsimus."

Kohus: politsei trahvis meeleavaldajaid ebaseaduslikult
Harju maakohus tunnistas ebaseaduslikuks politsei tehtud trahvi kahele noorele meeleavaldajale Tallinna Tartu maantee avamise protestiaktsiooni korraldamise eest.
Politsei trahvis Tallinnas Tartu maantee avamisel osalenud noort Erko Valku 1200 krooniga ürituse korraldamise eest. Tuntud jalgrattaaktivist Erko Valk kaebas trahvi kohtusse, väites, et üritust ei korraldanud mitte tema, vaid Tallinna linnavalitsus. Harju Maakohus otsustas, et tõepoolest, trahv oli ebaseaduslik ja tühistas selle.
Marten Kaevats, kellele määrati trahv 300 krooni, arvas, et sai trahvi, kuna ei olnud linnavalitsusega ühel nõul.
"Minu süü seisnes selles, et ma tulin maantee avamisele mitte kui selle pooldaja, vaid vastane," kehitas Kaevats õlgu. "Paistab, et Tallinnas saab oma arvamuse avaldamise eest trahvi, kui see linnavalitsuse omaga kokku ei lange. Aga see on ju jõhker rünnak sõnavabaduse vastu! Aga las olla, mina maksan oma 300 krooni ära ja ütlen oma arvamuse ikka välja: Tallinna transpordipoliitika on looduse ja inimese vaenulik!"

Endiselt on avatud kaks jääteed
Maanteeinfokeskuse andmetel on täna avatud Haapsalu-Noarootsi ja Rohuküla-Vormsi jääteed.
Haapsalu-Noarootsi 2,4 kilomeetri pikkune jäätee kulgeb Haapsalust Holmi kalda tänavalt Noarootsi Österby sadamasse.
Rohuküla-Vormsi 10,2 kilomeetri pikkune jäätee kulgeb Rohuküla ja Vormsilt Sviby sadamatest.
Jääteed on avatud ilma haagiseta sõiduautodele, mille tegelik mass ei ületa 2 tonni.

Kadrina vallas tapeti mees
Kadrina vallas leiti eile oma kodust vägivallatunnustega mehe surnukeha.
Kadrina vallas Vohnja külas leiti eile oma elukohast vägivallatundemärkidega Kalevi (1957) surnukeha.
Sündmuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Viljandi linnapeaks võib saada Madis Timpson
Üks tõenäolisemaid Viljandi linnapea kandidaate on käesoleva aasta alguseni linnasekretäri asendajana töötanud Madis Timpson, kuid mainitud on ka teisi nimesid.
Ehkki Reformierakonna kohalik juhatus ei ole seni uue linnapea küsimust arutanud, on kõige tõenäolisema kandidaadina käsitletud just Timpsonit, kirjutab Sakala.
Viimastel Viljandi linnavolikogu valimistel 55 häält saanud ja viimase reformierakondlasena valituks osutunud Timpson möönis eile ennelõunal, et see teema ei tule talle üllatusena. Sellest, et ta võib meeri kohale tõusta, oli põgusalt juttu juba 2005. aasta kohalike valimiste ajal.
Timpsoni kõrval on võimaliku uue linnapeana mainitud Viljandi Metalli juhatuse liiget Villu Maamäge ja aktsiaseltsi Hetika juhatajat Kalle Jentsi.

Saaremaal varastasid kurjategijad õhuliine
Saare maakonnas varastasid kurjategijad ööl vastu 6. märtsi 1,2 kilomeetri ulatuses õhuliine.
Saare maakonnas Kaarma vallas Randvere külas on ööl vastu 6. märtsi ära varastatud 1,2 km ulatuses õhuliine.
Avaldaja hinnangul on kahju 21 600 krooni.

Mandri ja Muhumaa vahelist jääteed enam ei avata
Kui eile avati liikluseks lisaks Haapsalu-Noarootsi jääteele ka Rohuküla ja Vormsi vaheline jäätee, siis mandri ja Muhumaa vahelist jääteed külmade ilmade puudumise tõttu enam sel talvel avada ei saa.
Esmaspäeval käis Saarte teedavalitsuse teemeister Muhu ja mandri vahelist jäätrassi vaatamas, kirjutab Meie Maa.
"Jäätee on keskosast kuni kilomeetri ulatuses pragusid täis," ütles Saarte teedevalituse juhataja Aleksander Kollo.
Kui pragusid ei oleks, oleks jäätee tema sõnul mandri ja Muhumaa vahel praegu avatud.
1. märtsil avatud jäätee suleti juba järgmisel päeval, sest trassile tekkisid koormusest praod.

Lääne-Virumaal hukkus tulekahjus inimene
Täna varahommikul Tamsalu vallas Vajangu külas korterelamus puhkenud tulekahjus hukkus inimene.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 4.50. Sündmuskohale sõitis viis päästeautot Väike-Maarjast, Vajangult, Tamsalust ja Rakverest, päästekeskuse korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja ning kiirabiauto.
Päästjate kohale jõudmisel oli 12 korteriga ahjuküttega kivielamu teisel korrusel asuv ühetoaline korter suitsu täis. Kustutustööde käigus leiti korteri elutoast hukkunud mehe surnukeha.
Tulekahju lokaliseeriti kell 5.46 ning likvideeriti kella 6.43-ks.
Tulekahju sai alguse korteri elutoast, põlengu tekkepõhjus on selgitamisel.
Käesoleval aastal on Lääne-Virumaal tulekahjudes hukkunud kolm inimest, neist kaks jaanuarikuu alguses. Eelmisel aastal hukkus Lääne-Viru maakonnas tulekahjudes 20 inimest.

Tuus kasutas valimiste eel Jõgeva haiglat hotelli ja laona
Jõgevamaalt riigikokku valitud keskerakondlane Marika Tuus kasutas enne valimisi parteikaaslase Peep Põdderi juhitavat Jõgeva haiglat valimisstaabi ja ööbimispaigana.
Jõgeva haigla töötaja arvab, et Tuus kasutas haiglat tasuta ööbimismajana, kirjutab SL Õhtuleht.
Tuus ise andis väidetava ööbimise kohta ebamääraseid vastuseid.
Põdder ei vaidle alluvate jutule vastu, kuid ka ei kinnita seda. Peaarst ei pea suureks patuks, et üks riigihaigla aitas üht parteid valimiskampaanias.

Pärnakad protestisid puude saagimise vastu
Viis pärnakat protestis eile Rannapargis selle vastu, et linnavalitsus lubas rannapromenaadi lõpu juurde kavandatud korterhotelli September ehitamiseks maha saagida 144 puud.
Pärnu linnavalitsuse keskkonna peaspetsialisti Sigrit Kasemetsa väljastatud raieloa kohaselt võib YIT Ehitus maha võtta 56 paju, 45 remmelgat, 19 leppa, kaheksa hõbehaaba, neli kaske, kolm paplit, kolm mändi, kaks saart, kaks pärna ja kaks tamme, kirjutab Pärnu Postimees.
Protesteerijad eesotsas sotsiaaldemokraatidest riigikogu liikme Mark Soosaare ja linnavolikogu liikme Valter Parvega kandsid loosungeid "Käed eemale Rannapargist", "Mart, go home" ja "Nõuame uut planeeringut üleujutusalale".
Kaks inimest aheldas end puude külge, Parve ronis langetatava puu otsa.
ISS Eesti töömehed ootasid, kuni protestijad tööle pidid minema, ja jätkasid seejärel puude langetamist.

Riigile miljoneid võlgu firmajuhid on kadunud
Lõuna-Eesti firmajuhid Tarvo Israel ja Hardi Rätsepp jäid kohtus süüdi suures käibemaksupettuses ning peavad riigile tagasi maksma 8 miljonit krooni, kuid on paraku kadunud.
Tartu maakohus mõistis mullu novembris Iisraelile kahe aasta ja kahe kuu, Rätsepale kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, kirjutas Äripäev.
Vangistust kohus täitmisele ei pööranud, Iisraelile anti kahe aasta ja üheksa kuu pikkune, Rätsepale kolme aasta pikkune katseaeg. Lisaks peavad mõlemad võrdselt riigile tagasi maksma 8,2 mln krooni.
Nüüd, viis kuud hiljem nõuavad kohtutäiturid Tartus ja Valgas meestelt maksmata raha, sest mehed on kohtuotsust eiranud.
Ametlikud Teadaanded on kohtutäituri jaoks viimane võimalus, sest kõik muud variandid inimesi tabada on nurjunud, inimesed varjavad end ja hiilivad maksmisest kõrvale.

Valimisvõit tuli suurtoetajate abiga
Pühapäeval suurvõidu saanud Reformierakonna valimiskampaania suurrahastajad olid ettevõtjad Toomas Luman, Oliver Kruuda ja Märt Vooglaid.
Reformierakonna kahe viimase aasta aruannete järgi oli heldeima käega annetaja ehitusärimees Toomas Luman, kes andis 1,9 miljonit krooni, kirjutab Postimees.
Järgneb kinnisvaraarendaja, OÜ Manutent juht Märt Vooglaid 1,82 miljoni krooniga.
Vooglaiu sõnul on tema toetust Reformierakonnale lihtne põhjendada. Ta on erakonna liige ja tahab, et Eesti senine majanduspoliitika jätkuks.
Oliver Kruuda aga annetas eelmise aasta lõpul 1,5 miljonit krooni, mille ta kõik korraga välja käis.
Samas liikmemaksudest ei laeku erakonnale peaaegu midagi, vaevu iga kolmas reformierakondlane maksab seda üldse.

Euroopa ühine ajalooõpik võib võtta Kremlilt ajaloorelva
Kremli katsed Euroopa Liitu (EL) ajaloo abil lõhestada võivad peatselt saada tagasilöögi, kui õnnestub Saksamaa plaan luua ühtne Euroopa ajalooõpik, mis aitaks ka Eesti keerulist ajalugu läänes selgitada.
Euroopa Liidu haridusministrite mitteametlikul kohtumisel eelmisel nädalal Saksamaal Heidelbergis arutati võimalust luua kogu Euroopa Liidule ühtne ajalooõpik, et selle abil lähendada liidu riikide arusaamu minevikust, kirjutab Postimees.
Ajaloolasest riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul on see väga hea idee. Riigikogu liikme sõnul pole ühtset Euroopa identiteeti võimalik luua ühtsema ajalootunnetuseta.
Ajaloolane Marek Tamm kartis aga, et ühtse ajalooõpiku plaan ei saa lähiaastatel teoks, kuigi iseenesest on tegemist hea ja vajaliku plaaniga.

Noor naine jäi auto alla
Tallinnas Mustamäel toimus eile õhtul õnnetus, kus ülekäigurada ületanud noor naine sai autolt löögi.
Liiklusõnnetus toimus kella 20.52 ajal eile õhtul Tallinnas Akadeemia tee 22 maja juures, kus reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud Tatjana (s 1986) sai löögi sõiduautolt BMW 725, mida juhtis Dmitri (s 1983).
Jalakäija toimetati teadvusetult PERH Mustamäe korpusesse.

Eesti valimiste hermeetiline talumatus
Eesti parlamendi valimiste järelkajade otsija ei saanud esmaspäeval maailma ajalehti sirvides paljutähenduslike pealkirjade puuduse üle kurta.
"Kuidas peatada rünnak vabaduse vastu?" müristas International Herald Tribune. Washington Times pakkus oma küsimuseks "Demokraatia või vabadus?" ja hoiatas "Putini hinguse" eest. Üleilmne ärileht Wall Street Journal aga kasutas intrigeerivat kirjutist "Kapitali turg" Euroopa Komisjoni voliniku Charlie McCreevy sulest.
"Vaba pole tingimata ebaõiglane," mõlgutas Briti leht Guardian, samas kui Financial Times kärkis infarktilähedaselt lootustandvalt: "Saksamaa peab maale tooma värsket mõtlemist."
Siiski ei olnud ükski mainitud pealkirjadest ammutanud inspiratsiooni Eesti tegudest. Kõiki Eestit käsitlenud lugusid sidus tegelikult midagi proosalisemat. Poliitiliselt, majanduslikult või muidu ühiskondlik-poliitiliselt murrangulisi ideid nende pealkirjades ei mainitud. Mainiti bränditeadlikult Eesti enda nime.

Esimesed linnud jõudsid tagasi koju kevadet kuulutama
Pärast pakaselist veebruari on esimeste päikeseliste ja soojade märtsipäevade ning lume sulamisega valla pääsenud lindude varakevadine ränne.
Aastaid Kabli linnujaamas töötanud looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni direktori asetäitja Agu Leivitsa sõnul saabusid esimesed Euroopas talvitunud rändurid juba selle kuu teisel ja kolmandal päeval. Nendeks olid hakid, künnivaresed, hõbekajakad ja laululuiged. "Esmaspäeval jõudis Pärnumaale ka väga palju põldlõokesi, keda on kohatud mitmel pool Eestis," rääkis Leivits.
Varajased saabujad
Leivits lisas, et Luitemaa looduskaitsealale on juba naasnud kiivitajadki ning põldudel lendavad ringi kuldnokkade salgad. "Suhteliselt varase saabujana on nähtud ka rüüti ja õõnetuvi," ütles ta. Kolmandal märtsil nägi ornitoloog Indrek Tammekänd Kabli linnujaamas ka rändel olevat haruldast jääkajakat.

Pärnusse kerkiv kobarkäimla viib linna kohtusse
Pärnusse mere äärde apartementhotelli rajama asunud YIT Ehitus võib olla sunnitud ehitustööd pooleli jätma ning maja ümber projekteerima, sest maavalitsuse hinnangul on ehitusluba detailplaneeringuga vastuolus.
Ajakirjanduses on YIT rajatav korterhotell juba ristitud kobarkäimlaks, sest ehitusloa järgi tuleb hoonesse 184 käimlat, ent mitte ühtki elu- ega abiruumi. Pärnakate vastumeelsuse apartementhotelli suhtes põhjustas aga asjaolu, et detailplaneeringu järgi oli sinna ette nähtud hoopiski spordihoone.
Kaks korrust liiga palju
Ehitusloa väljastamist kontrollinud Pärnumaa maavalitsus leidis, et kuna ehitusluba on detailplaneeringuga vastuolus, peab linn selle 15 päeva jooksul ümber tegema.
Kui detailplaneering näeb ette krundile maksimaalselt kolmekorruselise hoone ehitamist, siis YIT-le antud ehitusloas lubatakse rajada viiekorruseline hoone. Samuti näeb ehitusluba ette lühiajalise majutushoone rajamist, kuigi detailplaneeringu järgi peaks rajatama vaid spordihoone.

Maasahkerdamisega seotud Vettus pöördus inimõiguste kohtusse
Eelmisel aastal maavahetustehingutes kahtlustatavana vahi alla võetud ärimees Einar Vettus pöördus Euroopa inimõiguste kohtusse, sest tema hinnangul olevat kinnipidamisega rikutud tema isikuvabadusi.
"Kuna minu isiklik tunne ja veendumus on, et mindi minu isikuvabaduste vastu, siis on loogiline, et pöördusin õiguste kaitseks Euroopa kohtusse," lausus Vettus, kuid keeldus täpsustamast, mida ta võimude tegevuses täpselt seadusvastaseks pidas. "Ma ei näe endal mingit süüd, samuti pole mulle seni esitatud ühtegi süüdistust," ütles ta.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Piret Seeman lausus, et prokuratuur ei olnud Vettuse otsusest teadlik. "Sellest ta meid informeerima ei pea. Kui inimene tunneb, et on põhjust inimõiguste kohtusse pöörduda, ei saa meil selle vastu midagi olla," ütles Seeman. Seeman lisas, et kuna kohus on mitu korda otsustanud, et Vettuse vahi all pidamine oli õiguspärane, siis ei ole prokuratuuril ka mingit põhjust selles kahelda.

Narvas meenutati pommitamist
Eile õhtul kogunesid Narva eestlased vanalinnas asuva mälestuskivi juurde, et süüdata küünlad linnale suurimat kahju teinud pommitamise mälestuseks.
1944. aasta 6. märtsi ööl lauspommitas Narvat Nõukogude lennuvägi. Kokku korraldati 1944. aasta jooksul ligi sada pommirünnakut, kuid kõige suuremaid purustusi tõi kaasa just see, mis oli suunatud tühja linna vastu.
Eile õhtul mälestusmärgi juures kohtudes avastati, et see on määritud mingi tumepunase ollusega. Sama mälestuskivi on langenud vandalismi ohvriks ka varem, viimati 2005. aasta kevadel. Seekord osutus punane ollus siiski vaid tomatipastaks.

Rootsi printsess käis Tartus lastefondi raha kasutamist uurimas
Rootsi printsess Madeleine külastas eile Tartut, et viia end kurssi Tartu kristliku noortekodu ja Tartu laste tugikeskuse tööga.
Rootsi kuningapere noorim võsu

Kaitsejõudude peastaabi ülem Alar Laneman lahkub
Senine kaitsejõudude peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman palus end ametist vabastada, tema koha võtab suure tõenäosusega üle kolonel Neeme Väli.
Laneman põhjendas oma lahkumist pikaajaliste õpingutega välismaal. "Minu õpingud Suurbritannia kuninglikus kaitseuuringute kolledžis kestavad peaaegu aasta," ütles Laneman, kelle hinnangul ei saa kohusetäitja nii pikka aega kaitsejõudude peastaapi juhtida.
Kaitseväe juhataja tegi valitsusele ettepaneku pöörduda presidendi poole, et kolonel Neeme Väli nimetataks uueks kaitsejõudude peastaabi ülemaks, uue juhi saab kolonel Valeri Saare näol ka õhuvägi.

Keskerakond võitis Tallinnas lohutusauhinna
Riigikogu valimistel selgelt Reformierakonnale alla jäänud Keskerakond sai väikese lohu-tusauhinna Tallinnas, kus ta lõi oma peakonkurenti 11 579 enamhäälega.
Poolteist aastat üksi Tallinna valitsenud erakond käsitab pealinnas saavutatud võitu 2005. aasta sügisel valijatelt saadud mandaadi uuendamisena. "Võit esimeses ja teises ringkonnas ning täiendav enam kui tuhat häält kolmandas ringkonnas räägivad selget keelt, et pealinna elanikud on jätkuvalt Kesk- erakonnaga rahul," kirjutas oma blogis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kel on siiani täitmata kohalike valimiste eel antud lubadus hakata Tallinna linnapeaks.
Keskerakond kogus Tallinnas 32 protsenti häältest, mis jääb küll alla 2005. aasta supertulemusele. Kahtesid valimisi ei saa samas päris kõrvutada, sest linnavolikogu liikmeid käivad valimas ka mittekodanikud. Savisaare ja teiste keskparteilaste poolt hääletas kokku 52 954 tallinlast.

Tarkvaraviga jättis Tartus välismaal antud hääled lugemata
Valimiskomisjon avastas eile ühe kandidaadi kaudu, et Tartu linnas ei liidetud valimistulemusele välisriikides antud hääli.
Ühtekokku oli eile ennelõunani kandidaatidele antud häältele liitmata 219 välismaal antud häält. Vabariigi valimiskomisjoni asjaajamist korraldava riigikogu valimiste osakonna juhataja Mihkel Pilvingu sõnul oli arvutisüsteemis tõesti viga. "See puudutas vaid Tartu linna, kus valimistulemustes ei kajastunud välismaal antud hääled," lisas Pilving.
Eile hommikul helistas nii Tartu valimiskomisjoni kui ka vabariigi valimiskomisjoni Isamaa ja Res Publica nimekirjas parlamenti kandideerinud Peeter Laurson, kes informeeris valimiskomisjoni apsust. Laursoni sõnul läks tal tükk aega, et valimiskomisjone veenda, et nad on eksinud.
Ümberarvutused oleks napilt jätnud Reformierakonna Tartu valimisringkonnas ühe ringkonnamandaadita. See tähendanuks, et riigikokku poleks pääsenud Silver Meikar, vaid parlamenti oleks pääsenud kompensatsioonimandaadi alusel endine Võru maavanem Mait Klaassen.

Võimukõnelejad veetsid päeva viisakusi vahetades
Uut valitsust kokku sättiva Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi eilsesse pikka päeva mahtusid kõnelused nii president Toomas Hendrik Ilvese kui ka kolme erakonna juhtpoliitikutega.
Ilves võttis Ansipi õhtul vastu Kadriorus. Presidendilossi sisenenud heatujuline Ansip avaldas esmalt lootust, et saab "head sööki nagu alati".
"Koalitsioon võib osutuda nii kahe-, kolme- kui ka neljaliikmeliseks," ütles valitsusjuht, nimetades samas Isamaa ja Res Publica Liitu kõige lootustandvamaks partneriks. Ka uskus Ansip, et sotsiaaldemokraatidega on võimalik maksupoliitilised lahkarvamused ületada. "Esialgu on tähtis keskenduda sellele, mis ühendab, mitte sellele, mis eristab."
President saab Ansipi peaministrikandidaadiks määrata alles pärast valimistulemuste ametlikku väljakuulutamist. Kadriorgu on lähiajal oodatud ka ülejäänud riigikokku valitud viie erakonna juhid.

Impeeriumi sümbol Paldiskis langeb kuu pärast põrmu
Nõukogude impeeriumi vägevuse viimane sümbol, hellitavalt Pentagoniks kutsutud Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus variseb tund-tunnilt kopamehe osava tegevuse tõttu. Ärimehed Urmas Past, Tõnu Puidak, Heiti Hääl ja Juhan Kolk lammutavad hoonet, et rajada sinna tehnopark.
Väidetavalt Eesti omaaegsest suurima pindalaga, umbes 16 000-ruutmeetrisest hoonest seisab püsti vaid keskmine, kõrgem osa. Maja seitsmendalt korruselt jälgis veel 15 aastat tagasi kotkapilgul tuumalinna tegevust Nõukogude admiral Aleksandr Olhovikov, kuid nüüd on hoone üks tiib maatasa ning eelajaloolist looma meenutav kopp ampsas eelmisel nädalal betoonitükke nagu küpsiseid.
Teisest tiivast oli alles vaid tänavapoolne aknaaukudega fassaad. Venekeelne valvur kurjustas heas okupatsiooniarmee stiilis, kui võõrad peeneks hekseldatud impeeriumivaremete vahele eksisid. Erinevalt Tallinna Sakala keskuse ümber toimuvast ei protesteeri selle hoone lammutamise vastu keegi.

Seitsmeste uudiste video: Kes esindab Lätit piirilepingutele allakirjutamisel Moskvas? 
Läti ja Venemaa ei suuda kokku leppida, kes esindab Lätit Venemaaga piirilepingute allakirjutamisel.
Venemaa välisministeerium teatas täna, et piirilepe Lätiga võidakse sõlmida juba selle kuu lõpus Moskvas. Ehkki Riia volitas allkirjastamisel riiki esindama peaminister Aigars Kalvitise, soovib Läti näha tseremoonial mõlema
riigi presidenti, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Kõrgõzstani parlament arutab polügaamia legaliseerimist
Kõrgõzstani parlament kavatseb sel kuul käsitleda kriminaalkoodeksi muudatusettepanekut, mille kohaselt kaotatakse karistus mitme naise pidamise eest.
"Tegemist on kriminaalkaristuse kaotamisega mitme naise pidamise eest kriminaalseadusandluse humaniseerimise raames," vahendas RIA Novosti muudatuse algataja justiitsminister Marat Kaipovi sõnu. Kaipovi hinnangul ei saa polügaamiat pidada ühiskondlikult ohtlikuks süüteoks.
Justiitsministri arvates rikub olemasolev õigusnorm võrdõiguslikkuse põhimõtet. Ta selgitas, et seaduse kohaselt naisi mitme mehe pidamise eest ei karistata.
Inimõiguskaitse organisatsioonid mõistsid taolise ettepaneku hukka. Juhul, kui seadus peaks jõustuma, tahavad nad kohustada kõiki teise naise soovijaid abielluma kas leskede või prostituutidega.

Soomes algas parlamendi valimiste eelhääletus
Soomes algas täna parlamendi ehk Eduskunta valimiste eelhääletus.
Eelhääletus kestab Soomes asuvates jaoskondades kuni 13. märtsini ning välismaal kuni 10 märtsini, vahendab YLE24. Ametlik valimispäev on 18. märts.
15 valimisringkonnast valitakse parlamenti 200 saadikut.

Saksa piiskopid süüdistavad Iisraeli rassismis
Saksa vaimulikud, kes külastasid Iisraeli olid šokeeritud palestiinlaste elutingimustest Jordani jõe läänekaldal ning võrdlesid seda omaaegse Varssavi getoga ning süüdistasid juudimaa võime rassismis.
Kardinal Joachim Meisneri sõnul poleks ta enam kunagi mõelnud midagi sellist näha, vahendas lenta.ru. Ta lisas, et Iisraeli ehitatud julgeolekumüür langeb sama moodi nagu Berliini müür.
Piiskop Gregor Maria Hanke hinnangul vaatasid nad holokausti muuseumis pilte Varssavi getost, aga sama päeva õhtul sõitsid nad sama jõledast Ramallah getost läbi.
Iisraeli suursaadik Saksamaal Shimon Stein solvus kirikutegelaste arvamuse peale ning soovitas neil "valida hoolikamalt väljendid."
Steini sõnul on Varssavi geto mainimine seoses palestiina-iisraeli konfliktiga on ajaloo unustamise või moraalse langemise tunnus.

Putini võimu all on mõrvatud 13 ajakirjanikku
Viimase aastakümne jooksul on maailmas tapetud üle tuhande ajakirjaniku ja Venemaa on ajakirjanike mõrvade arvult kurvalt maailma esirinnas.
Reedel hukkus Venemaal taas valitsuskriitiline ajakirjanik - Ivan Safronov "kukkus" viiendalt korruselt alla, kirjutab Taani ajaleht Politiken.
Ajakirjanike turvalisuse teemaga tegelev Rodney Pinder kinnitab International News Safety väljaandes "Killing The Messenger": "Ma arvan, et meil on Venemaaga suur probleem. Paar päeva tagasi suri müstilistel asjaoludel veel üks ajakirjanik. Putini valitsusajal on nüüd tapetud 13 ajakirjanikku ja nende tapjate üle ei ole tehtud ainsatki kohtuotsust. Kes saab meid süüdistada, et oleme liialt kahtlustavad?"
Pinder selgitas: "Paljudes riikides on mõrv kõige lihtsam, odava ja tõhusam meetod kriitiliste ajakirjanike vaigistamiseks. Mida enam selliseid mõrvu karistuseta pääsevad, seda sügavamaks surmaspiraal muutub."

Riigipühal Vene arstide kätte sattumine on eluohtlik
Venemaal on tekkimas olukord, kus riigipühadel ei suuda arstid osutada inimestele vajalikku meditsiinilist abi pidutsemise ning purjutamise tõttu.
Vene arstid ei soovita riigipühadel haigeks jääda ega haiglasse sattuda, kuna see on eluohtlik, kirjutab ajaleht Novõe Izvestija.
Põhjus on selles, et arstid tarbivad riigipühadel alkoholi või ei suvatse valvearstid pühapäeviti kriitiliste operatsioonide tegemiseks oma kolleege appi kutsuda. Näiteks pillas purjus meditsiiniõde naistepäeval vastsündinu käest maha, mistõttu praeguseks kaheaastane laps ei häälitse ega käi.
Mõnikord saadavad arstid patsiente haiglast tagasi, et pühapäeviti normaalselt puhata. Seetõttu on paljud haiged ka kodus surnud.
Venemaal tegutseb ka patsientide kaitsjate liit, mis nõuab moraalse kahju hüvitamist vigu teinud arstidelt.

Põhja-Korea pages kõnelustelt Jaapaniga
Põhja-Korea katkestas täna ootamatult tähtsad kõnelused Jaapaniga, Pyongyangi saadikud ei soostunud Jaapanile isegi selgitama, miks või kui kauaks Jaapan hüljati.
Põhja-Korea jättis ära tänaseks kavandatud kõnelused Jaapaniga, vahendab BBC. Põhja-Korea ei põhjendanud oma kõnelustelt taandumist ega andndu ka ühtki vihjet, kas kohtumine võiks aset leida tänase asemel homme.
Jaapani ja Põhja-Korea suhteid tumestavad 1970-80. aastate sündmused. Toona röövis Pyongyang ära mõned jaapanlased, et kasutada neid oma spioonide väljaõpetamisel.
Praegune Jaapani saadik kõnelustel kinnitas, et kahe riigi suhete normaliseerumine ei tule kõne allagi enne, kui kolmkümmend aastat tagasi röövitud jaapanlaste küsimus ei ole lahendatud.
Jaapan ja Põhja-Korea kohtusid kõnelusteks täna hommikul ja kõneluste teine voor pidi toimuma täna pärastlõunal. Ootamatult teatas Põhja-Korea, et nad enam Jaapaniga kohtuda ei kavatse. Jaapani saadikud ei saanudki selgust, kas Põhja-Korea lükkas jutuajamise lihtsalt edasi või katkestas kõnelused sootuks.

Kõrgõzstani saadik pakuks välisvõlgade katteks oopiumi
Kõrgõzstani parlamendi liige Azimbek Beknazarov sooviks külvata unimagunat ning sellega lahendada riigi välisvõla probleemi.
Beknazarov, kes plaani välja käis töötas riigi peaprokurörina, vahendas lenta.ru.
Tema sõnul on vaja kasutusse võtta radikaalsed meetmed. Kui Kõrgõzstan külvaks oopiumimoone, siis võlausaldajatest välismaised organisatsioonid läheksid paanikasse ning sooviksid kiiremas korras kustuda riigi välisvõlga, arvas Beknazarov.
Kõrgõzstani välisvõlg on umbes kaks miljardit dollarit ning sel aastal on vaja ära maksta sellest 73 miljonit. Seoses sellega pakuvad saadikud välja mitmesuguseid meetmeid, mille hulgas on ka näiteks üldse võla tasumisest keeldumine ja võlgu võtnud isikute vangistamine.

Viieteist aasta pärast läheb Hiina Kuu peale
Hiina saadab tänavu Kuu peale oma esimese mehitamata lennu ja esimene hiinlane peaks oma jala Kuu pinnale tõstma lähema 15 aasta jooksul.
Hiinlaste Kuukülastuse eesmärk on saada Kuust 3D pildid, uurida Kuu pinda ja selle mikrolaineid ning hinnata Maa kaaslase pinnasekihi paksust, vahendab BBC.
Hiina sai 2003. aasta oktoobris maailmas kolmandaks riigiks, mis on suutnud inimese kosmosesse saata.
Hiina Kuu-uuringute programmis on mitu etappi: tänavu tehakse esimene lend, siis 2017. aastal tulevad näidised Kuu pealt tagasi ja pärast seda peaks peagi Kuu peale astuma esimene Hiina taikonaut.
Hiinlaste Change-1 kuusond läheb teele selle aasta teisel poolel ja teda kannab Long March 3A rakett.

Türgis saab sõna "härra" kasutamise eest kuus kuud vangistust
Türgis mõisteti poliitik kuueks kuuks vangi, kuna ta kasutas vanglas istuvale Kurdi mässuliste liidrile viidates sõna "härra".
Kurdist Türgi poliitik Ahmet Turk kasutas vangis istuvale mehele viidates sõna "härra" - "Härra Ocalan", vahendab BBC.
Türgi kohus teatas, et Turk mõisteti süüdi, kuna vangis istuvale inimesele ei tohi austust avaldada - aga just seda "härra" kasutamine tähendavat.
Esialgsetel andmetel kaebab kurdimeelset parteid juhtiv Ahmet Turk kohtuotsuse edasi.
Mees, kelle kohta Turk kuritegelikult "härra" ütles, on kurdi mässuliste liider Abdullah Ocalan, kes kannab eluaegset vanglakaristust. Ocalani süüteoks on Türgi seaduste järgi reetmine - see tähendab, et ta juhtis relvastatud kurdi liikumist. Liikumise ja Türgi vägede kokkupõrgetes langes 30 000 inimest.

Põhja-Iirimaa hakkab valima katoliiklaste ja protestantide vahel
Põhja-Iirimaa kodanikud hakkavad sel nädalal parlamenti valima ja sellest sõltub, kas uut ühtsusvalitsust hakkavad juhtima katoliiklased või protestandid.
Suurbritannia valitsus loodab, et selle kuuga jõutakse kaht vaenutsevat kogukonda, Iiri rahvuslasi- katoliiklasi ja Briti-meelseid protestante liitva ühtsusvalitsuse loomiseni. Valitsuse kokkupanemine peaks toimuma 26. märtsil.
Valimised kestavad kaks päeva, neljapäeva ja reede. Stormonti 108-le kohale pürib 250 kandidaati.

Indoneesias kukkus reisilennuk alla
Indoneesias kukkus alla reisilennuk 140 inimesega pardal.
Riiklikule lennufirmale Garuda kuuluv Boeing 737-400 süttis põlema maandumisel Jaava saarele kell 7 kohaliku aja järgi. 118 inimest pääses õnnetusest eluga ja 22 inimest hukkus, teatas BBC.
Ellujääjate sõnul õnnestus paljudel pardal viibinutel väljuda lennuki varuväljapääsude kaudu enne, kui lennuk leekidesse mattus.
Pealtnägijate sõnul oli üks lennuki ratas maandumisel juba süttinud, nii et sellepärast kaotas lennuk juhitavuse, paiskus vastu lennuvälja piirdetara ja lömastas selle. Sealt edasi veeres lennuk 300 meetrit eemale riisipõllule, kuhu viimaks pidama jäi. Siis süttis õhusõiduk üleni ja põles rusudeks. Kustutustööd kestsid kaks tundi ja hoolimata sellest jäi lennukist alles vaid ahervare.

Ega kulda saa ju nagu sõnnikut hargiga ühest nurgast teise tõsta
Iga aasta liigub Krasnojarski tehase juveelitsehhist läbi ligi 80 tonni kulda, mis muudetakse kümnetel automaattööpinkidel peamiselt kuldkettideks.
Välja näevad need tööpingid umbes nagu kohviveskid. Võlli otsas keerleb kettal umbes poolekilone rull kullast traati, mis jookseb masinasse. See teeb oma sisemuses midagi salapärast ja välja tuleb sirinal juba valmis kuldkett, mis langeb labaselt tavalisse plekk-kaussi nagu koeratoit.
Kui seda näeksid Jack Londoni raamatute kangelased!
Igatahes pole Krasnojarski värviliste metallide tehases töötavatele neiudele mõtet kuldketti ega kullast sõrmust kinkida. Vähemalt juveelitsehhi tüdrukutel ei liiguks sellise kingituse peale ilmselt kulmgi, sest neile on kuldkett midagi sama tavalist kui saarlasele vanasti räim.
Selles tsehhis pole küll kullal erilist väärtust, liiga palju on seda ümberringi. Isegi ekskursiooni juhtiva tootmisdirektori Boriss Hodjukovi suu on kulda täis. Puudub veel, et valjuhääldist kostaks Stingi "Fields of Gold".

NATO alustas suurpealetungi, Eesti sõdurid jäävad esialgu kõrvale
Tuhanded NATO sõdurid ründavad esmaspäevast Helmandi provintsis Talibani ning narkoärimeeste positsioone, et võimaldada tähtsa hüdroelektrijaama tammi taastamistöid.
Tegemist on alliansi seni suurima operatsiooniga Afganistanis. Pealetungi kõrghetkel plaanib NATO kaasata Talibani mahasurumiseks 4500 NATO ning ligi tuhat Afganistani valitsusarmee võitlejat. Eesti sõdurid jäävad esialgu sellest kõrvale. Eile õhtuks oli teada, et hukkunud on vähemalt üks alliansi sõdur, kuid NATO ei avaldanud tema rahvust.
Vaatlejad ennustavad, et Kajaki tammist kujuneb sellesuviste lahingute üks raskuspunkte. Siiani on sadadel Briti merejalaväelastel olnud peaaegu iga päev Talibani võitlejatega kokkupõrkeid, et neid tammist ohutus kauguses hoida. Väidetavalt on saabunud provintsi NATO vägedega võitlema umbes 700 Talibani sõdurit.

Vene sõjasaladusi uurinud ajakirjanik suri kahtlaselt
Väljaanne Kommersant usub, et nende 51-aastane sõjaväereporter Ivan Safronov võidi tappa. Ametlik uurimine keskendub siiski teooriale, et tegu oli enesetapuga.
Varem raketivägedes teeninud Safronov asus Kommersanti tööle 1997. aastal, vihastades korduvalt võime oma kirjutistega armee halvast olukorrast. Mitmeid kordi pidi ta käima ka ülekuulamisel föderaalses julgeolekuteenistuses (FSB), kes kahtlustas teda riigisaladuste lekitamises. Ühtegi süüdistust talle siiski kunagi ei esitatud.
Viimane kord pälvis Safronov armee meelepaha detsembris, kui kirjutas kontinentidevahelise raketi Bulava kolmandast järjestikusest ebaõnnestunud katsetusest. President Vladimir Putin on nimetanud Bulavat riigi tuleviku tuumavõimsuse aluseks ning armee ise ei ole avalikkust äpardustest teavitanudki.
Viimane eluõhtu
Kommersant katsus oma eilses väljaandes taastada Safronovi viimase eluõhtu. Tema hukkumisel oli kaks tunnistajat: kaks samal ajal vastasmaja rõdul suitsu teinud üliõpilast. Nende kirjeldusel kuulsid nad järsku mütsatust, nagu oleks katuselt langenud kopsakas kogus lund. Hoovis lamas mees, kes üritas end vaevaliselt liigutada.

Tallinn hakkab koostama tuleva aasta eelarvet
Tallinna linn koostab käesoleval kuul järgmise aasta linnaeelarve strateegia.
Linnapea Jüri Ratase sõnul on märts linnale eelarvekuu. "Erinevate ametiasutuste poolt esitatud andmete alusel on finantsteenistus juba koostanud esialgsed prognoosid linna tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta," märkis Ratas.
"Linna tulubaasi osas prognoosime järgmistel aastatel jätkuvat üksikisiku tulumaksu kasvu ja suuremas mahus sihtotstarbelisi toetusi Euroopa Liidu vahenditest, eelkõige linna strateegiliste liiklussõlmede rajamiseks ja kaasajastamiseks ning ühistranspordi võrgu arendamiseks."
Eelarvestrateegia koostamise protsessis viiakse kooskõlla linna vajadused ja võimalused.

Linn tegi ettepaneku premeerida parima heakorraga kinnistut
Tallinna linnavalitsuse otsustas tänasel istungil teha volikogule ettepanek asutada Tallinna tublima kojamehe preemia asemel Tallinna linna parima heakorraga kinnistu preemia.
Linnavolikogu liige Tarmo Kruusimäe esitas 22. veebruaril 2007 linnavolikogu istungil otsuse eelnõu "Tallinna tublima kojamehe preemia asutamine".
Tallinna abilinnapea Olga Sõtniku sõnul nõustus linnavalitsus linnavolikogu liikme ettepanekuga osaliselt.
"Kuna kojamehe töö hindamiseks puuduvad objektiivsed hindamiskriteeriumid ja kinnistu omanikud teostavad hooldustöid sageli iseseisvalt või tellivad koristusteenuse spetsialiseeritud töövõtjatelt, on tublima kojamehe tiitli välja selgitamine keeruline," selgitas Sõtnik.
"Samas on linn huvitatud kinnistute heakorrast ja parima heakorraga kinnistu välja selgitamine on sarnaselt parima heakorraga ehitusplatsi konkursiga igati teostatav," lisas abilinnapea.

Edgar Savisaar ei hakka Tallinna linnapeaks
Keskerakonna esimees Egdar Savisaar teatas, et ei lähe Tallinna linnapeaks, kuigi ta oli seda 2005. aasta kohalikel valimistel oma lubanud.
Eesti Raadio teatel ütles Savisaar, et Jüri Ratas on hea linnapea ja tal on palju asju veel pooleli, vahendab SL Õhtuleht.
"Ma tahan teda edasi toetada," lausus ta.
Savisaar lubas enne 2005. aasta sügisel toimunud kohalikke valimisi, et lahkub majandus- ja kommunikatsiooniministri kohalt ning asub Tallinna linnapeaks juhul, kui Keskerakond saab Tallinnas eelmistest valimistest parema tulemuse. Keskerakond sai linnavolikogus 32 kohta, mis on sama tulemus kui eelmistel valimistel.

Munitsipaalpolitsei lisab patrulle
Munitsipaalpolitsei suurendab patrullide arvu ning suurendab ka patrullreidide arvu.
Munitsipaalpolitseiameti juhataja Kaimo Järviku sõnul kasutatakse reidide arvu suurendamiseks seni paberliku asjaajamisega seotud politseinike kaasamist praktilisse patrulltegevusse.
Reidide eesmärgiks on kontrollida vanalinnas ning kesklinna piirkonnas heakorda, teede hoolduse taset, hoonete fassaadide ohutust ning katuseräästaste ja vihmaveetorude seisukorda.
Tallinna Linnavolikogu korralduse alusel teostab Munitsipaalpolitsei Amet järelevalvet Tallinna avaliku korra eeskirja, heakorra eeskirja, koerte ja kasside pidamise eeskirja ning kaevetööde eeskirja täitmise üle.

Ankru tänava invakorter läheb liikumispuudega inimesele
Tallinna linnavalitsus otsustas vastu tulla liikumispuuetega inimeste palvetele anda Ankru tänava invakorter ikkagi liikumispuudega inimesele.
Linnapea Jüri Ratas ütles tänasel Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil, et nende poole on pöördunud nii Eesti liikumispuuetega inimeste liit kui Tallinna liikumispuuetega inimeste ühing ja palunud anda Ankru tn 1 asuv invakorter ikkagi puudega inimesele.
Tallinna linn tahtis anda invakorterit represseeritule, kes elab ühes oma abikaasa ja noorema pojaga faktiliselt Venemaal Kaliningradis.Linn leidis represseeritule elamispinna Mustamäel.
Liikumispuudega isikute majutamiseks on Tallinna linnale kuuluvates munitsipaal- ja sotsiaalmajades kokku 183 korterit.
Linnavalitsus arutas seda küsimust nii esmaspäeval kui täna ning otsustas sellele palvele vastu tulla ja viia vastavad muudatused sisse ka homsesse linnavolikogu päevakorda.

Iga kolmas koolibussiga sõitja aitab vähendada liikluskoormust
Tallinna transpordiameti läbi viidud küsitlusest selgus, et iga kolmas koolibussiga sõitev laps viidi enne Viimsi valla ja Tallinna kesklinna vahelise koolibussi käivitumist autoga kooli.
Tallinna transpordiamet tellis mullu oktoobris Tartu ülikoolilt uuringu Tallinna kesklinna koolide õpilaste liikumise ja nende suhtumise kohta koolibussi käivitamisse. Uuringu tulemused näitasid, et linnaosade kaupa kasutati Viimsi, Merivälja ja Pirita piirkonnast õpilaste kesklinna koolidesse viimisel kõige rohkem eratransporti.
Koolibussid väljuvad Viimsi haigla peatusest kell 6.58 ja 7.05. Sõidetakse marsruudil Ravi tee-Randvere tee-Aiandi tee-Nelgi tee-Merivälja tee-Pirita tee-Narva maantee-Pronksi tänav-Raua tänav-Gonsiori tänav-Estonia puiestee-Kaarli puiestee-Toompuiestee. Buss peatub järgmistes peatustes: Viimsi vallamaja, Merivälja, Tuule tee, Aia tee, Mähe tee, Randvere tee, Supluse puiestee, Pirita, Rummu, Kreutzwaldi, Pronksi, Vabaduse väljaku 11. liini peatus, Vabaduse väljaku 40. liini peatus, Tõnismägi, Hotell Tallinn ja Balti jaam.

Tallinn tõstab pensionäride toetust
Tallinna linnavolikogu on esitanud linnavalitsusele seisukoha esitamiseks otsuse eelnõu pensionäridele hinnatõusu kompenseerimise toetuse tõstmise kohta 2008. aastal 700 kroonilt 850 kroonini ja 2009. aastal 850 kroonilt 1 000 kroonini.
Hinnatõusu kompenseerimise toetust makstakse Tallinnas alates 2003. aastast. Kolm aastat maksti toetust 500 krooni aastas, alates 2006. aastast on toetussumma 700 krooni aastas.
Mullu said toetust rohkem kui 92 000 Tallinna pensionäri. Toetust makstakse hindade, s.h kommunaalteenuste hindade kasvust tulenevate kulude katteks. Käesoleva aasta eelarves on toetuse maksmiseks ette nähtud 64 miljonit krooni. Kahe esimese kuuga on toetus määratud 88 955 isikule.
Toetuse suurendamine 700 kroonilt 850 kroonile 2008. aastal ja 850 kroonilt 1 000 kroonile 2009. aastal nõuab täiendavalt mõlemal aastal 14 miljonit krooni.

Sakala lammutustolm häirib bussiootajaid
Tolm Esmaspäeva lõuna paiku mattis Sakala keskuse fassaadi kokkulangemisel tekkinud tolmupilv enda alla kogu teatriväljaku ja Rävala puiestee, ulatudes ka ehituspiirde taga bussi ootavate inimesteni. Pildil on kauguses läbi suure tolmupilve näha Estonia hoonet.
Linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktori Rain Seieri kinnitusel peaks tolmuprobleem praeguseks lahendatud olema ning edaspidi hakatakse hoonet lammutustööde käigus kastma. "Käisime koos munitsipaalpolitsei inimestega Sakala keskuses kohal, juhtisime sellele lammutajate tähelepanu ja nad lubasid kõik vajalikud meetmed kasutusele võtta," ütles Seier.
Tema sõnul ei saanud ehitajad tööde alguses kastmismeetodit kasutada, kuna paekivifassaadi tagusele punastest tellistest seinale ei pääsetud lihtsalt ligi. "Paratamatult tekitas kopp tolmupilve," nentis Seier.

Aprillist laieneb kesklinna tasuline parkimisala
Alates 1. aprillist muutub Tallinna kesklinna tasulise parkimisala väline piir, kusjuures kõrgema tariifiga vanalinna ja südalinna parkimisala piirid jäävad samaks ning parkimistasu suurus ei muutu.
Alates aprillist on tasulise parkimise ala piiritletud Tallinna lahe, Kalasadama tänava, Põhja puiestee, Kotzebue tänava, Kopli tänava, Telliskivi tänava, paralleelselt Tehnika tänavaga kulgeva raudteega kuni Filtri teeni, Filtri tee, Odra tänava, Türnpu tänava, Vilmsi tänava, Gonsiori tänava, Rohelise aasa, Poska tänava, Narva maantee ja Bensiini tänavaga.
Kesklinna elanikud saavad endiselt parkida aastakaardiga, mille hind on sada krooni aasta eest. Aastakaardi saamise õigus on rahvastikuregistri järgi tasulise parkimisala piires elavatel inimestel.

Kadriorgu risustab ehituspraht
Praegu avaneb Kadrioru endise jäähalli ja basseini varemetest möödujatele trööstitu vaatepilt. Terve ala on üles kaevatud ning seda ilmestavad suured mulla- ja kivihunnikud, mille keskel mängivad väiksed lapsed.
Siia peaks ühele poole tulema Kadrioru lastepark, kuhu parajasti rajatakse kuivendussüsteemi - see on osa mullahunnikute põhjendus. Teisel krundil, mis kuulub Arvo Sarapuu firmale ATKO, pole aga pärast basseini ja jäähalli lammutamist enam ehitustöid tehtud. Kunagi tulevikus võib sinna tulla 80 kohaga lasteaed, kohvik ja väike spaa.
Ehitusrämpsuga risustatud pargi läheduses elav 37-aastane Eela käib peaaegu iga päev oma kaheaastase tütre Lauraga sealsamas väiksel mänguväljakul, kust avaneb kõnealusele territooriumile hea vaade. Tema hinnangul on suured kivihunnikud seisnud pargis juba oma paar aastat ja muudavad kogu piirkonna koledamaks. "Sinnapoole ei taha eriti vaadatagi," ütles Eela. "Tegu on ikkagi Eesti ühe ilusama pargiga, mis võiks ju olla korralikult korda tehtud."

Antarktikas sulanud jää tõi päevavalgele uue maailma
Hiiglaslike jäälahmakate lahtimurdumine ja mandrijääst eemale triivimine pakkus teadlastele haruldase ligipääsuvõimaluse.
Uurimistööd, mille tulemused avaldati osaliselt veebruari lõpus, peaksid võimaldama paremini ennustada seda, kuidas maailma soojenemine mõjutab bioloogilist mitmekesisust. Nii arvavad teadlased, kes osalesid Antarktika mereelu uurimise projektis.
Alguse sai projekt pärast seda, kui vastavalt 12 ja viie aasta eest murdusid Antarktika mandrijää küljest lahti hiiglaslikud jääkamakad, millele pandi nimeks Larsen A ja Larsen B. Veidi liialdatult öeldes tuli päevavalgele ehk siis pääses jääkaane alt merevesi ja -põhi, mida šelfiliustik oli katnud tuhandeid aastaid.
Hulk haruldasi leide
Kümne nädala jooksul uurisidki teadlased merepõhja ligi küm-ne tuhande ruutkilomeetri suurusel alal, otsides sealt ja sügavaist veekihtidest eluslooduse esindajaid. Kuni 850 meetrit allpool merepinda leiti ligikaudu tuhande liigi esindajaid, sealhulgas 15 krevetilaadset amfipoodi, mida teadus varem ei tundnud. Üks huvitavamaid leide oli kümnesentimeetrine koorikloom Shackletonia perekonnast.

SBM Pangal uus nõukogu esimees
Alates tänasest on SBM Panga nõukogu esimeheks Michalakis Louis.
Nõukogu endine esimees Nikolaos Sarros valiti nõukogu esimehe asetäitjaks.
Michalakis Louis töötas 2002.-2006. aastani Cyprus Popular Bankis, alates 2006. aastast töötas ta Marfin Popular Bankis rahvusvaheliste operatsioonide tegevjuhina.

Hansa Liising pakub kaskota väikeliisingut
Sellest nädalast saab Hansa Liisingu esindustes sõlmida eelkõige kasutatud autode liisimiseks mõeldud väikeliisingut, mille esmane sissemakse algab 10 000 kroonist ning mille puhul kaskokindlustus pole nõutav.
Uus pakkumine on mõeldud kuni 100 000 krooni maksvate autode liisimiseks. "Auto väikeliising teeb autoostu juba sel kevadel kättesaadavaks ka neile, kes muidu oleks pidanud pikemat aega raha kõrvale panema," lausus Hansa Liisingu juhatuse esimees Mart Mägi. "1500-kroonise kuumaksega saab endale lubada näiteks 2001. aasta Toyota Corolla või 2000. aasta Ford Focuse."
Uue toote sihtgrupina näeb liisingufirma eelkõige noori inimesi ning peresid, kus vajatakse liiklemiseks teist autot. "Senini on kasutatud autode liisingu tingimused olnud kliendi jaoks suhteliselt ranged, nõudes 30-protsendilist omafinantseeringut ja tuues kaasa kõrged kulud seoses kaskokindlustusega," rääkis Mägi. Ta lisas, et kaskokindlustuse kohustuse puudumine laiendab kliendi valikut - jääb tema otsustada, kas see sõlmida ja ennast täiendavalt riskide vastu kaitsta.

Alexela Oil avas Lätis ja Leedus kolm uut tanklat
Alexela Oil avas kaks uut Alexela/UnoX automaattanklat Riias ja ühe Leedu-Poola piiri ääres VIA Baltica trassil.
"Riia üks uus tankla asub Jurmala trassil SKY Supermarketi kõrval ning teine SKY Supermarketi kõrval Bikernieku tänaval. Kokku on Alexela/UnoX tanklaid Lätis nüüd seitse," sõnas Alexela Oili tegevjuht Ain Kuusik. "Leedu uus tankla asub tsirka 800 meetrit enne Leedu-Poola piiri Salaperaugio külas VIA Baltica maantee ääres. Kokku on Leedus nüüd 22 Alexela/UnoX tanklat".
2006. aasta mais Hydro Texaco A/S-ilt Uno X tanklad ostnud Alexela Oili tanklate koguarv Eestis, Lätis ja Leedus on kasvanud 87 tanklani. Eestis on Alexela Oil 58 tanklaga suurim tanklate kett, teatas ettevõte.
"Nii Lätis, Leedus kui Eestis on kavas uute tanklate avamist jätkata," lisas Kuusik. "Selleks on käimas mitmeid detailplaneeringute menetlusi, uute tanklate projekteerimisi ning ka läbirääkimisi üksikute juba tegutsevate tanklate liitmiseks meie ketiga."

Suri Norma nõukogu esimees
AS Norma nõukogu esimees ja Autoliv Inc asepresident juriidilistes küsimustes Jörgen Svensson suri neljapäeval perega
Jörgen Svensson oli 45-aastane. Ta nimetati AS Norma nõukogu esimeheks 1999. aastal.
"Erakordselt laialdaste teadmistega meie äritegevusest, autotööstusest ja oma väga hinnatud isiklike oskustega, toetas ta tugevasti AS Norma kujunemist autode turvasüsteemide juhtivaks tarnijaks endise SRÜ turule. Teda jäävad leinama abikaasa ja kaks poega," seisab Norma teates.
Uue nõukogu liikme ja esimehe valib üldkoosolek hiljemalt 15. mail.

Väinamere Liinid: reisijaid ei oota hüppeline hinnatõus
Saarte ja mandri vahelist praamiliiklust korraldava operaatorfirma Väinamere Liinid teatel eksitas tänane Eesti Päevaleht lugejaid väitega, mille kohaselt ootab praamisõitjaid hüppeline hinnatõus.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on ettevõte teinud Saare maavalitsusele ettepaneku otsida koos lahendusi, kuidas hajutada tipptunnil reisijaid. Üks variant oleks täiendavalt hindu diferentseerides reisijate voogu hajutada. "Jutt käib kolmest suvekuust, kus mõnel juhul mõned reisid kallineksid, mõnel juhul võiks sõita aga päris tasuta. Tegemist on esialgse töövariandiga, millele ei ole MKM veel isegi vastata jõudnud. Seepärast täna rääkida hüppelisest hinnatõusust on asjatundmatu paanika külvamine. Pealegi kehtib ka tänane nädalavahetuse, tavapärasest kõrgem hinnakoefitsent," ütles Hiiuväin.
Tema sõnul on Väinamere Liinid teinud ettepaneku korrigeerida hindu kahel päeval nädalas suvisel perioodil, kui saartele sõitmise osas on väga suur nõudlus. "Ettepaneku täiesti ühemõtteline eesmärk on katse hajutada sõitjad erinevate aegade vahel. Me võime Kuivastu - Virtsu liinile rentida ka suveks Romantika, kuid kui enamik inimesi jõuab sadamasse paari tunni sees reede õhtul, siis ka see ei ole lahendus," ütles Hiiuväin. Tema sõnul ei ole võimalik sõitjate voogu juhtida üksnes broneerimissüsteemiga.

Varrak paneb Rakveres poe kinni
Rakvere raamatukauplusel Varrak on uste sulgemiseni jäänud töötada vaid mõni nädal.
"Saime teada, et omanikul on plaan pood kinni panna paar päeva enne koondamise algust, veebruari alguses," ütles Rakvere raamatukaupluse Varrak juhataja Aino Rohtmets Virumaa Teatajale.
Raamatukaupluse Varrak omaniku Reet Relviku sõnul on see äri ennast ammendanud. "Me ei ole ainuke raamatupood Rakveres, see on üks põhjustest, miks me poe kinni paneme," ütles ta ja lisas, et majanduslikult on äri väheefektiivne.
Majas, kus raamatuid on müüdud üle poole sajandi, alustab mais Varraku asemel tegevust Sampo pank.

Tallinna Kaubamaja rajab ilukaupluste keti
Tallinna Kaubamaja AS rajab ilupoodide keti, mis tähendab ühtlasi Kaubamaja kontserni täiendavat laienemist Lätti ja Leetu.
"Näeme ilutoodete sektoris suurt kasvupotentsiaali," rääkis Tallinna Kaubamaja AS-i juhatuse esimees Raul Puusepp. "Tänu Tallinna ja Tartu Kaubamaja Ilumaailmale on meil ilutoodete müümisel märkimisväärne kogemus ning Kaubamaja on ilutoodete müüjana Eestis üks tugevamaid tegijad. Ilupoodide keti eesmärk on kindlustada Kaubamaja liidripositsiooni ilutoodete müüjana kõikides Balti riikides."
"Uus ilukett hakkab muuhulgas müüma eksklusiiv- ja dekoratiivkosmeetikat, meeste ja naiste parfüüme ning juuksehooldusvahendid," rääkis AS Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel. "Plaanime ilupoodides hakata pakkuma lisaks toodetele ka teenuseid."
Kord juba hinnalisema kreemi või lõhna valinud klient ei vaheta seda enam kehvema vastu välja, Enn Parel

Läti pole Poola tuumaprojekti kaasamisega rahul
Laupäeval allkirjastasid Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski ja Leedu peaminister Gediminas Kirkilas Varssavis lepingu, mille järel tundus Poola osalemine Ignalina uue tuumajaama projektis kindel.
Kuid 6. märtsil teatas Läti peaminister Aigars Kalvits, et Riia ei ole lahendusega rahul. Ta lisas, et leping pidurdab koostööd projektis osalevate riikide vahel, vahendas aripaev.ee ajalehte Financial Times.

Stora Enso sulgeb Sauga saeveski
Stora Enso kavatseb juunikuus sulgeda Pärnumaal paikneva Sauga saeveski.
Põhjuseks on ettevõtte teatel jätkuv materjalipuudus, mille tõttu on tootmiskulud suurenenud ning saeveski tegevus muutunud ebarentaabliks. Saeveski sulgemisega ei kaasne tagasilööke Stora Enso aastases müügimahus, kuid sellest loodetakse väikest positiivset mõju grupi selle majandusaasta tegevuskasumile. Sulgemine ja restruktureerimine läheb ettevõttele maksma 12 miljonit eurot ehk 187 miljonit krooni.
Sauga saeveski aastane tehniline tootmisvõimsus on 130 000 kuupmeetrit saematerjali, järeltöötlemisvõimsus on 90 000 kuupmeetrit. Teatud osa Sauga saeveski tehnilisest varustusest - niipalju, kui see võimalik on - kavatsetakse kasutusele võtta Stora Enso teistes saeveskites.

Maksuhaldur on tulumaksu tagastanud ligi 817 miljonit krooni
Maksu- ja tolliamet on praeguseks tagastanud 253 597 deklaratsiooni alusel kokku ligi 817 miljonit krooni enammakstud tulumaksu.
Praeguseks on kokku esitatud 340 051 e-deklaratsiooni, mille alusel kuulub tagasimaksmisele 1,028 miljardit krooni ja juurdemaksmisele 84,12 miljonit krooni. Maksu- ja tollikeskuste teenindusbüroodest on kliendid palunud paberkandjal 45 049 eeltäidetud tuludeklaratsiooni väljatükki.
Nendel, kel tuludeklaratsioon esitatud, soovitab amet jälgida oma personaalset tuludeklaratsiooni juures olevat infolehekülge e-maksuametis, kust saab informatsiooni oma deklaratsiooni esmase kontrolli tulemuste kohta. Üldreeglina, kui e-maksuameti kaudu esitatud deklaratsioon ei vaja esmase kontrollimise tulemusena lisakontrolli, tagastatakse enammakstud tulumaks maksumaksja tuludeklaratsioonis märgitud pangakontole viie tööpäeva jooksul pärast deklaratsiooni esitamist.

Eesti Pank: positiivne üllatus veebruari inflatsioonilt
Statistikaameti teatel kallinesid Eesti tarbijahinnad veebruaris 0,1 protsenti. See on hea näitaja, arvestades Eesti kiiret majanduskasvu. Aastaarvestuses ulatus inflatsioon 4,7 protsendini.
Veebruari inflatsiooni hoidis tagasi toiduainete odavnemine, mille taga on puu- ja köögiviljade mõningane hinnalangus. Samuti on heaks märgiks sideteenuste jätkuv odavnemine.
Aasta alguse inflatsiooninumbrites peegelduvad paratamatult ka soodusmüügi kampaaniaid, mille kestvus kaupade lõikes erineb. Nii võib seostada riietuse ja jalatsite kallinemist veebruaris aasta alguse odavmüügi kampaaniate lõpulejõudmisega.
Eesti majanduses on endiselt küllaga optimismi.
Aasta arvestuses inflatsiooni üldpilt võrreldes jaanuariga oluliselt siiski ei muutunud. Eesti majanduses on endiselt küllaga optimismi, mistõttu tarbitakse käesoleva aasta alguses väga hoogsalt. Liigses optimismis tehtud tänased majandusotsused võivad anda muretsemiseks põhjust tulevikus. Majapidamised peavad arvestama, et praegune ülikiire palgakasv jääb ajutiseks.

Starmani teenused on ööl vastu 14. märtsi häiritud
Starman uuendab ööl vastu 14. märtsi peajaamas asuvaid elektrivarustusseadmeid, millega seoses esineb teenuste edastamises häireid.
Ettevõtte teatel ei tööta Starmani teenused 14. märtsi öösel ja varahommikul ajavahemikul kl 01-07 Tallinnas, Harjumaal ning Raplamaal. Ülejäänud Eestis võib olla samal ajal häiritud telefoni- ning internetiühendus. Nimetatud ajavahemikul ei tööta ka Starmani klienditeeninduse üldnumber 1770.
Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul vahetab ettevõte välja Akadeemia tee peajaama generaatori ning UPS-seadmed. Tegemist on kaheetapilise tööga, millest esimene tööetapp leiab aset ööl vastu 14. märtsi ning teine etapp lähinädalate jooksul.
Seadmete asendamise eesmärk on seoses kliendiarvu kasvuga süsteemi laiendamine, mis tagab katkestustevaba vooluvarustuse Starmani peajaamas. Antud tööd on plaanipärased ja suuremaid probleeme, peale selle, et internetimodem võib vajada taaskäivitust, tekkida ei tohiks.

Baltika ostab tagasi oma tütarettevõtte osaluse
Baltika ostab tagasi 50 protsendi suuruse osaluse Tallinnas Veerenni tänaval paiknevast tootmisettevõttest OÜ Baltika Tailor, mis 2004. aastal müüdi Oy Turo Tailor Ab-le.
Nii saab Baltikast taas meesterõivaste tootmisettevõtte ainuomanik, teatas ettevõte.
"Oma tootmisel on oluline osa meie ärimudelis. Vajame kõrge kvaliteediga, paindlikku, kiire reageerimisega ja oma jaekaubandusega tihedalt integreeritud tootmist, milles me näeme ühte olulist konkurentsieelist. Meie jaesüsteem on kasvanud kiiresti ning laienemisplaanide jätkudes on vaja kindlustada endale suuremas mahus äriga tihedalt integreeritud naiste- ja meesterõivaste tootmisbaas kui senine koostöö seda võimaldas," kommenteeris ettevõtte juhatuse esimees Meelis Milder. "Baltika Tailori tagasiostmine mõjutab meie marginaale kindlasti positiivses suunas," lisas ta.

Ümarlaud toetas investeeringute ühtse maksustamise ideed
Eilsel Eesti investorite liidu ja Eesti fondihaldurite liidu initsiatiivil kokku tulnud ümarlaual jõuti ühtse seisukohani, et tuleb kiiresti kaotada eraisikute ja äriühingute investeeringutelt saadava tulu maksustamise vaheline ebavõrdsus ning ühtlustada erinevatele investeerimistoodetele rakendatavad maksud.
"Pikas perspektiivis stabiilsema arengu Eestis suudavad tagada õiglased ja võrdsed investeerimisvõimalused ning optimaalne investeerimiskeskkond. Lähtudes vajadusest soodustada säästmist ja kõrvaldada ebavõrdsust maksustamisel teeme ettepaneku vabastada kõik füüsilistele isikute investeerimisest saadud tulud - väärtpaberite müügist saadud tulu, dividendid ja intressid - tulumaksust, nii nagu see juba täna kehtib äriühingutele ning mõnedele investeerimistoodetele valikuliselt," sõnas Suprema esindaja Veikko Maripuu ümarlauda avades.
Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul toetab ministeerium probleemi kiiret lahendamist ning selles suunas on juba valminud põhjalik analüüs, mis kaardistab kõik kapitalitulud ning mille alusel uus valitsus kohe tegutsema saab asuda.

1 küsimus: Milline vahe on börsil ja kasiinol? 
Kasiino on eelkõige koht meelelahutuseks, börs raha investeerimiseks, vastab Olympic Entertainment Groupi juhatuse liige Tarmo Kase.
"Ühiseid jooni siiski on. Mõlemad pakuvad emotsioone ja närvikõdi. Mõlema puhul võib aruka tegutsemise ja õnne korral kenasti plussi jääda. Mõlema puhul on mõistlik seada endale piirid - millal lahkuda, millal võtta võit, millal piirduda mängus osalemise iluga," ütleb Kase.

Maxima avab Tartus oma esimese supermarketi
Maxima Eesti OÜ avab neljapäeval Tartus Zeppelini keskuses oma esimese klassikalise supermarketi Maxima XX kaupluse.
Uues kaupluses on üle 1400 ruutmeetri müügipinda. Esmakordselt Eestis käivitab Maxima ka tootmise, kaupluse territooriumil valmistatakse nii kondiitri- kui kulinaariatooteid, samuti saab kauplusest värsket liha ja kala. Tööd leiab uues kaupluses kokku ligi 150 inimest.
Pärast avamist on Balti riikide suurimal kaubandusketil Maximal Eestis 36 kauplust, teatas kett.
"Mais avame supermarketi ka Võrus," ütles Maxima Eesti tegevdirektori Arunas Zimnickas. "Lähima 12 kuu jooksul loodame avada MAXIMA XX supermarketi ka Narvas."
Väiksemaid MAXIMA X kauplusi on tänavu kavas avada veel kümmekond.

Eesti naised vihuvad kõige enam tööd teha
Statistikaameti andmetel oli eelmisel aastal Eestis töötavaid naisi sama palju kui töötavaid mehi, mis teeb Eesti naistest töökaimad kogu Euroopas.
Tööjõu-uuringu andmetel kasvas tööga hõivatud naiste arv 2006. aastal 323 000-ni, hõlmates täpselt poole koguhõivest. Naiste osatähtsus tööhõives on kasvanud alates 1992. aastast, mil hõivatutest oli naisi 47%. Töötavaid mehi oli siis 40 000 rohkem kui töötavaid naisi.
2000.-2003. aastani oli töötavaid mehi 10 000 võrra rohkem, kolmel viimasel aastal on hõivatud naiste ja meeste arv olnud enam-vähem võrdne.
Euroopa Liidu statistikaamet Eurostati andmetel oli 2005. aastal Euroopa Liidu hõivatutest naisi 44%. Liikmesriikidest oli Eesti ainus, kus naiste osatähtsus hõives ulatus 50 protsendini. Naiste hõive suur osatähtsus iseloomustab ka teisi Balti riike (Leedus 49%, Lätis 48%), samuti Skandinaaviamaid. Kõige väiksem, alla kolmandiku, oli naiste osatähtsus Malta tööhõives.

Tarbijahinnaindeks veebruaris pisut tõusis
Tarbijahinnaindeksi muutus oli veebruaris võrreldes jaanuariga 0,1%.
Sealhulgas muutusid hinnad järgmiselt: kaupade hinnatase jäi samaks ehk 0%, toidukaubad -0,2%, tööstuskaubad 0,2% ja teenused 0,3%, teatas statistikaamet.
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid veebruaris võrreldes jaanuariga keskmisest enam eluasemekulutuste suurenemine, värske köögivilja odavnemine ning riietuse sesoonne kallinemine.
Selle aasta veebruaris olid tarbekaubad ja teenused eelmise aasta veebruariga võrreldes keskmiselt 4,7% kallimad. Sealhulgas muutusid kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad protsendi võrra ja mittereguleeritavad hinnad 5,9%.

Töötus oli veebruaris 2,2 protsenti
Veerbruari lõpu seisuga oli tööturuametis registreeritud 14 190 töötut, mis moodustab 2,2% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga.
Võrreldes 31. jaanuariga on registreeritud töötuid 682 inimese võrra ehk viie protsendi võrra rohkem. Samas võrreldes 2006. aasta 1. märtsiga vähenes töötute arv 31,6%, teatas tööturuamet.
Veebruarikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 15 640 töötut. Veebruaris rakendus 853 töötut. Uute töötutena registreeriti 2512 inimest.
28. veebruaril oli tööturuametis registreeritud 1717 noort töötut (vanuses 16-24 aastat) ning vanemaealisi töötuid 4542 (üle 50-aastased).
Registreeritud töötus oli kõrgeim Valgamaal (5,2% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga). Kõige madalam on töötuse tase jätkuvalt Harjumaal (1,2%).

Laienev sadam ummistab Tallinna kesklinna
Järgmisel aastal Tallinna Vanasadamas uutelt laevadelt lisanduvad 550 veoautot päevas pani linnavalitsuse ja Tallinna Sadama tegutsema, et transpordifirmade tegevust kahjustavaid ummikuid tunnelite ja ringtee abil hajutada.
Keskmiselt paiskavad laevad praegu päevas tänavaile 700 veokit ja bussi, kirjutab Äripäev. Järgmisel aastal prognoosib Tallinna Sadam, et neljast terminalist liigub päevas juba 1250 veokit.
Ummikute tõttu jäävad veoautod tihti laevadele hiljaks.
Seoses sadama laienemisega on kiiremas korras vaja lahendada liiklusvood Petrooleumi tänaval, kus tee viiks metodisti kiriku ristmikule, ja Vanasadamas, kus lõpuks jõutakse välja Paksu Margareeta juurde.

Inkasso pitsitab raamatuvõlglasi
Koolipoiss Karel oli paar raamatukogust laenatud raamatut mitmeks kuuks enda kätte unustanud. Unustamise eest tuli aga Julianus Inkassole maksta 142 krooni viivist pluss 1150 krooni teenustasu.
Õnneks leidis noormees enda kätte jäänud raamatud üles ja pääses raamatukogule nende kümnekordsest väljamaksmisest - vastasel juhul oleks tema rahakotti kergendatud veel 2600 krooni võrra.
Raamatukogud aga rõõmustavad, sest päevavalgele ilmuvad raamatud, mille tagasisaamise lootus näis olevat juba kustunud.
Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam märgib, et raamatuid on tagasi saadetud isegi välismaalt. Hiljuti saabus neile mahukas ümbrik nelja teavikuga Itaaliast ning need raamatud olid laenatud juba 2000. aastal.
Tulus tegevus
Võrumaa keskraamatukogu direktor Inga Kuljus koostab uut võlglaste nimekirja, sest eelmised 15 inimest tõid inkassofirma abiga kiiresti raamatud tagasi või maksid need kümnekordselt kinni. "See oli tõesti tulus ja järgmine nimekiri tuleb kindlasti pikem," kinnitab Kuljus.

ABB kampaaniale reageeris tuhat inimest
Tööjõu leidmiseks miljon krooni kulutava AS-i ABB esimene värbamiskampaania tõi ettevõttele huvilistelt üle 800 telefonikõne, nii et firma pidi tööle palkama lausa eraldi telefonilevastaja.
ABB kommunikatsioonijuhi Kristel Ditmanni sõnul moodustasid 80-90% helistajatest venelased, kellele kampaania just oligi suunatud.
Peamised tööpakkumisest huvitujad olid Harjumaalt ja Tallinnast, mõned üksikud ka kaugemalt Eestist.
Tööle kandideerimiseks on oma CV saatnud 250 inimest ning esimesed töötajad on juba koolitusele vastugi võetud. "Uued töötajad asuvad igapäevatööle ning nende täpne arv sõltub konkreetse osakonna väljaõppeprogrammist," sõnas Ditmann.
"Mõni osakond jõuab tööle võtta viis, teine 12 inimest nädalas. Keskmiselt kulub väljaõppele neli kuud," lisas ta.
Ditmanni ütlust mööda on ettevõte kampaania tulemustega väga rahul. "Meie aastaplaan on saada 1000 CV-d," märkis ta.

Sõidukite vedamine parvlaevaga läheks 2,5 korda kallimaks
AS-ile Saaremaa Laevakompanii kuuluv ettevõte selgitab hinnamuutust Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinil vajadusega hajutada sõidukeid ennekõike tippajal. Teenindusjuht Anu Hiiuväin kinnitab, et hinnakujundus pole rahalises mõttes kasulik: tema sõnul vähendataks suurema piletitulu korral neile antavat riigipoolset toetust.
Saare maavalitsus ei kiida 1. märtsil ministeeriumile saadetud kirjas nimetatud ettepanekuid heaks, sest nende rakendamine sunniks hinnatundlikke väinaületajaid sõidust loobuma või tegema seda massiliselt öisel ajal. Tippajal reisijate hulga vähenemine "lahendab probleemi parvlaeva operaatori jaoks, kuid pole reisijate üldistes huvides", seisab vastuses.
Maavalitsus teeb omapoolse ettepaneku soodustada pileti eelnevat broneerimist nii, et kaotataks broneerimistasu ning see summa liidetaks kohapealt ostetud piletile. Nii muutuks broneeritud pilet odavamaks.
Ministeerium ei kommenteeri
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esialgu Väinamere Liinide ettepanekute põhjendatust ei kommenteeri ning kujundab oma seisukoha pärast põhjalikku analüüsi.

TLÜ-s avatakse Vaike Parkeri fotonäitus
Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu galeriis avatakse täna maastikuarhitekt Vaike Parkeri fotonäitus Väike Aed.
Näitusel on esitatud kolm eraaeda, millest kaks asuvad Tallinnas Meriväljal ja üks Saaremaal Kuressaares. Fotod on aiavaadetest, üksikutest taimerühmadest, lisatud on skemaatiline aiaplaan seletava tekstiga.
Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2007.

Kurvitsa ürgne sõnum ja brutaalne vägi sai kaante vahele
Täna toimub Aivar Kurvitsa kataloogi "ART BRUT" esmaesitlus Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas.
Raamat algab Peeter Alliku sissejuhatusega: "Milleks on vaja kunsti! Kas maalida selleks, et varjata rosoljeplekke pangasaalide seintel või selleks, et pääseda kunstnike olümpiamängudele? Kas keegi teeb veel kuskil kunsti lihtsalt vajadusest teha kunsti? Jah, Aivar Kurvits teeb. Tema ei ole neokontseptualist, naivist ega akordionist. Aivar Kurvits on Eesti ehedaim artbrutlane."
Ja lõpeb Reiu Tüüri kokkuvõttega: Aivari kunst on nagu polaarpäeva päike, mis kunagi looja ei lähe ning aeg ajalt vaid enam või vähem roosakaks või kaalikakarvaliseks muutub.
Kataloogi andis välja Non Grata kirjastus Pärnumaa Kultuurkapitali ja Pärnu LV Kultuuriosakonna toel.

Elleri suur auhind läheb Neeme Järvile
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum annab dirigent Neeme Järvile Heino Elleri suure auhinna.
Heino Elleri 120. sünniaastapäeva puhul asutas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, kui Elleri pärandi hoidja ja autoriõiguste omanik, Heino Elleri Suure Auhinna - märkimaks ühe väljapaistva isiku teeneid Heino Elleri - ja Eesti muusika esitamisel ja viimisel maailma.
Heino Elleri suur auhind on pisiskulptuur, mille on valmistanud kunstnik Jaan Pärn.
Auhind antakse Neeme Järvile üle tema kevadisel kodumaa külastusel.

Suri ühiskonnateadlane ning mõtleja Baudrillard
Peale pikka haigust suri 77-aastasena oma Pariisi kodus prantsuse ühiskonnateadlane ning filosoof Jean Baudrillard.
Ta oli üks märkimisväärsemaid post-modernseid mõtlejaid, kes oli ehk kõige rohkem tuntud oma hüperreaalsuse mõiste kaudu.
Lühidalt öeldes nimetas Baudrillard hüperreaalsuseks seda, kuidas inimteadvus nii reaalsust kui ka fantaasiasfääri kasutades loob tegeliku maailma.
Eesti keeles on võimalik hüperreaalsuse teemadel lugeda ühte Baudrillard tähtsaimat teost Simulaakrumid ja simulatsioon.
Ta jõudis kirjutada oma elu jooksul 50 artiklit, esseed või raamatut. Nende seas ka näiteks Simulaakrumid ja simulatsioon (1981), Ameerika (1986) ning Terrorismi vaim: Reekviem Kaksiktornile (2002), vahendab BBC.

ANTS JUSKE: Kuhu lähed, eesti kultuur? 
Traditsiooniliselt pahemale poole hoidev Eesti kultuurirahvas saab nüüd parempoolse valitsuse. Kuid kas asi ongi nii hull? Esialgu on lubadused ilusad.
Tundub, et kultuuriministritest on vaid Jaak Allikul olnud selged programmilised nägemused, mis said ka omal ajal raamatutesse kirja pandud. Kuid aeg muutub ja nii arvab Allik Eesti Päevalehe laupäevases küsitluses, et Rahvaliidu kultuuripoliitika olevat olnud juba 12 aastat järjepidev ja stabiilne, samas aga leiab sotsiaaldemokraat Indrek Saar, et probleem ei olevat rahastamises, vaid igasuguse pikema visiooni puudumises. Jan Kaus kurdab Sirbis, et kogu aeg räägitakse rahast, aga ära on unustatud inimene. Sellele oponeeris Jaak Allik Estonia korraldatud kultuurikonverentsil - umbes nii, et kultuuriministeerium ei pea ega tohigi sekkuda inimeste ellu ehk siis kultuuri sisulisse poolde. Peamine on luua kultuuri arenguks soodsad tingimused.

Hea karjase rõõm ja valu peituvad kalanäo taha
Näitleja parim abiline on ta kolleeg. Seda tõestab uus Hollywoodi film "Hea karjane", kus Matt Damon mängib Robert de Niro juhendamisel Ameerika suurt luurejuhti Edward Wilsonit.
"Hea karjane" on väga pinev linateos. Siin on väga palju dramatismi, mis vastab Teise maailmasõja ja külma sõja teravatele olukordadele. Ent filmi peategelane Edward Wilson ei tormle ega tungle, ta ei karju ega vehi püstoliga. See on tegelane, kes on mängitud äärmusliku minimalismiga - peategelane vaatab enda ümber toimuvat peaaegu liikumatu näoga, nii et võib vaid aimata, millest ta mõelda võib. Seda enam, et ega sõnadki ta huultelt kergelt tule. Tegemist on luurajaga ja seda suure algustähega.
"Hea karjane" ei ole peategelase näitlejalahenduse poolest originaalne. Tänavuse võõrkeelse Oscari võitnud Saksa film "Teiste elu" pakub peaaegu samasugust kalanäoga luurajat. Ulrich Mühe mängib seal Stasi Hauptmanni, kes vastalisi intellektuaale jälgides inimlikult neile kaasa elama hakkab. Vaataja mõistab seda hoolimata luuraja täiesti tuimast ilmest, kus pole emotsiooni raasugi. Need luuraja-tippfilmid on toonud filmikunsti näitlejaminimalismi, mis oma lihtsuse ja sügavusega lausa purustab igasuguseid stereotüüpe, olgu need seotud James Bondi või mõne muu luuraja filmiikooniga.

Liisa Smith: kaalun Tallinnas lavastamist
Londonis elaval eestlasest teatrilavastajal Liisa Smithil, kes tõi seal mullu lavale Jaan Tätte tüki "Ristumine peateega", on nüüd valminud uus lavastus.
Teie uus lavastus "On Raf-tery's Hill" pärineb iirlase Marina Carri sulest. Kas Inglismaal on lihtsam lavastada eesti või iiri tükki?
Arvan, et hea näidendi puhul ei ole selle päritolu oluline. Eelmisel suvel Londonis etendunud Jaan Tätte näidendi "Ristumine peateega" võtsid nii sealne publik kui ka Briti teatrikriitikud väga hästi vastu, seda just Tätte teksti universaalsuse tõttu.
Minu uue näidendi "On Raftery's Hill" tegevus toimub Iirimaal, selles käsitletavad probleemid on aga kõikehaaravad. Lavastaja ülesanne on need publikule mõistetavaks teha ja usutavaks muuta - näidendi algupära, eriti vähem tuntud või varem lavastamata tükkide puhul, lisab lavastusele pigem eksootilisust, kui raskendab lavastaja tööd.

Heino Eller - mitmes mõttes Eesti esimene
Heino Eller on eesti muusikasse andnud märksa enam kui oma helitööd. Tema juures on õppinud märkimisväärne hulk heliloojaid, ka praeguseid maailmanimesid.
Eller kõlab Klassikaraadios
Elleri sünnipäeva tähistatakse ka Klassikaraadios. Kella kümnest hommikul kõlab eetris Elleri looming.
Ellerist räägivad Heljo Sepp, Arvo Pärt, Alo Põldmäe jt.
Eetris kõlab ka Elleri õpilaste looming.

Naomi Campbell saadetakse põrandaid pesema
Supermodell Naomi Campbell peab New Yorgis põrandaid pesema, karistuseks selle eest, et viskas oma koduabilist mobiiltelefoniga.
Supermodell võtab harja ja lapi kätte 19. märtsil ning peseb põrandaid New Yorgi Manhattani piirkonnas.
Kokku viis päeva kestev ühiskondlikult kasulik töö toimub siseruumides, seega ei ole fännidel võimalik talle kaasa elama minna, vahendab ITV.
36-aastane Campbell on oma töötajaid rünnanud kolmel korral.

Müraroki legend Zahir esitleb plaati
Homme toimub Tallinnas Von Krahli teatri baaris rokkbänd Zahiri plaadiesitlus.
Zahir on tegutsenud juba15 aastat, kuid bändi muusikaline suund pole muutunud. Endiselt segatakse osavalt müra ja rokki.
Vaatamata kauaegsele bänditegemisele on homme esitletav helikonserv Green Means Go nende esimene täispikk album.
Lisaks Zahirile astub homsel kontserdil üles ka ans. Andur.
Pilet peole maksab 75 krooni ning uksed avatakse kell 22: 00.
Zahiri loominguga saab tutvuda siit. 

Tallinnas algavad FIBITi moepäevad
Homme algavad Viru Keskuses FIBIT moepäevad, mille raames tutvustatakse kevadsuviseid meigitrende, toimuvad moeetendused ning antakse üle aasta moekunstniku auhind Kuldnõel.
Viru Keskuse moeüritus FIBIT (Fashion Is Back In Tallinn) algab homme, 8.märtsil ilupäevaga Natural FIBIT, reedest pühapäevani toimuvad Viru Keskuse aatriumis kevadsuvise moe etendused.
FIBITi kõrghetkedeks on 2006. aasta parima moekunstniku väljakuulutamine ning noorte moekunstnike konkursi Future FIBIT võidutööde esitlus.
FIBITi korraldaja Anu Kikase sõnul on FIBITi moepäevad kujunenud hooaja olulisimaks moesündmuseks. "FIBITi teeb populaarseks just see, et lisaks hooajatrendidele näidatakse publikule alati ka midagi uut. Näiteks tutvustab seekordne FIBIT Eesti noorte moeloomingut ja Kuldnõela nominentide kollektsioone," rääkis Kikas.
Seekordne FIBIT tutvustab ka Eesti noorte moekunstnike loomingut, seda pühapäeval, 11.märtsil kell 12: 00 toimuval etendusel Future FIBIT. Etendusel esitletakse 14.-18. aastaste Tartu, Paide, Tallinna ja Viljandi noorte disainitud rõivaid ja aksessuaare.

Haruldane Bugatti sattus Inglismaal avariisse
Umbes 19 miljonit krooni maksev sportauto Bugatti Veyron põrkas kokku Vauxhall Astraga.
Juhtunud avariid võib pidada võrdlemisi õnnelikuks, kuna inimesed kummagis autos vigastada ei saanud.
Masina kiirus võis olla pisut üle 70 kilomeetri tunnis, kuna just sellise piiranguga alas õnnetus juhtus.
Politsei süüdistab Bugatti juhti hooletu sõidumaneeri tõttu õnnetuse põhjustamises, vahendab BBC.
Bugatti Veyronit on praegu maailma kiireim, kalleim ning võimsaim tootmises olev sportauto. Masina tippkiirus on üle 400 km/h ning mootori võimsus 1000 hobujõudu.

Soome-Tansaania etnoduo Eestis
Eestisse tuleb minituurile Soome-Tansaania etnoduo PolePole, kuhu kuuluvad Soomes tuntud etnomuusikud Arnold Chiwalala (Tansaania) ja Topi Korhonen (Soome).
1998. aastal loodud bändi põhiinstrument on kümnekeeleline kannel. Esinetakse nii soome kui ka suahiili keeles. PolePole tähendab suahiili keeles "võta vabalt".
Ansambel annab reedel kell 20 kontserdi Tartus Genialistide klubis ja laupäeval kell 20 Tallinna baaris Juuksur. Kell 16 avatakse ka tasuta töötuba Kopli noortekeskuses. Kontserdipiletid maksavad 50- 75 krooni.
Ansambel avab Soome alternatiivmuusika kontserdisarja, mille käigus saab aprillis ja mais kuulata teisigi bände.

Ozzy ja Aerosmith - kontserdisuvi juba rokib
5. juulil annab Aerosmith kontserdi Tallinnas Lilleküla staadionil ning siiamaile toob rokihiiglase nende parajasti käimasolev maailmaturnee World Tour 2007.
Staarid Eestis
15. märts
Cannibal Corpse
Club Hollywood, piletid 425 krooni
7. aprill
Reamonn
Rock Café, piletid alates 490 kroonist
20. aprill
Mumiy Troll
Rock Café, piletid alates 350 kroonist
24. aprill
Vonda Shepard
Rock Café, piletid 650 krooni
28. aprill
Zemfira
Rock Café, piletid alates 490 kroonist
2. mai
Pet Shop Boys
Saku suurhall, piletid alates 495 kroonist
3. mai
Saxon
Rock Café, piletid 450 krooni
4. juuni
Ozzy Osbourne
Saku suurhall, piletid välja müüdud
5. juuli
Aerosmith
A. Le Coq Arena, piletid hinnaga alates 495 krooni tulevad müüki 12. märtsil kell 10
8. juuli
Missy Elliott
A. Le Coq Arena, piletid alates 495 kroonist

Hill soovitab Buttonil tiimi vahetada
VORMEL-1:
Ma ei usu, et Honda suudab tänavu meistritiitli võita, lausus 1996. aastal kuninglikus sarjas kõige enam punkte kogunud britt, vahendab Sportnet.
"Kui ta tahab võita meistritiitlit - ning ma usun, et tahab - siis peaks ta järgmiseks paariks aastaks mingi plaani välja mõtlema," rääkis britt.
22-aastane McLareni piloot Lewis Hamilton võiks Hilli arvates olla algaval hooaajal saareriigi suurim lootus: "Hamilton sai tugevasse meeskonda, kus teatakse, kuidas võistlusi võita. Paljud ei tea. Ferrari teab, McLaren teab, Renault teab, kuid Honda ei tea."

Homme algavad Eesti võrkpallimeistrivõistlused
VÕRKPALL:
Veerandfinaalide paarid selgusid Eesti-Läti ühisliiga põhiturniiri paremusjärjestuse alusel. Põhiturniiri võitnud Selver ning kolmandana lõpetanud Tartu Pere Leib kindlustasid pääsu otse poolfinaali.
Veerandfinaalides lähevad vastamisi Falck Pärnu - Võru VK ning Tallinna Kalev - Aeroc Rakvere. Kui Pärnu ja Võru vastasseisust on oodata pärnakate kindlat üleolekut, siis teise paari kahe mänguvõiduni peetav seeria võib kujuneda põnevaks heitluseks. Schenkeri Liiga põhiturniiri kokkuvõttes lahutas meeskondi vaid üks punkt.
8. märts, veerandfinaalide I mäng:
Falck Pärnu - Võru VK kell 18.00 Pärnu Rabahall

Ecclestone ennustab maailmameistriks Felipe Massat
VORMEL-1:
Brasiillane on talvistel testidel olnud väga heas vormis ning temaga pole suutnud konkureerida isegi meeskonnakaaslane Kimi Räikkönen, vahendab ETV Sport.
"Ferrari tundub olevat tõeliselt tugev ning nad hõivavad esirea," ütles Ecclestone. Küsimuse peale, keda ta pakub maailmameistriks, vastas Ecclestone: "Massa ja Ferrari."

Maret Ani kaotas Indian Wellsi turniiril Alberta Briantile
TENNIS:
Otse pääses põhitabelisse Kaia Kanepi (WTA 61), kes avaringis kohtub Puerto Rico tennisisti Kristina Brandiga (WTA 165), vahendab ETV Sport.
Kuni 2003. aasta aprillini USAd esindanud 29-aastane Brandi parim koht - 27. - pärineb 2000. aasta detsembrist.

Rock ja Kalev pidid tunnistama lõunanaabrite paremust
SEB Balti liigas tuli mõlemal Eesti klubil eile võõrsil tunnistada väljakuperemeste paremust.
II divisjoni liider Tartu Ülikool/Rock kaotas juba kolmanda kohtumise järjest, seekord Valmieras sealsele Lacplesa alusele 84: 92.
BC Kalev/Cramo aga kaotas Vilniuses Sakalaile 72: 85. Valmiera võit ja Kalevi kaotus tähendavad seda, et Tartu meeskonna järel tõusis nüüd teiseks Lacplesa alus.
Valmieras otsustati mängu saatus esimesel veerandajal, kui Rock jäi seisult 18: 18 kaotusseisu 19: 28.
"Vastased mängisid väga aktiivselt ja hingestatult," rääkis Rocki abitreener Tõnu Lust. "Nad mängisid väga kiirelt ja meie läksime nende rütmiga kaasa, mis meile ei sobi."

Flora jäi "Leedu Levadiaga" hätta
Kuigi Vilnuse Vetra lõpetas eelmisel hooajal Leedu liiga alles kolmandana, on tegemist väga ambitsioonika meeskonnaga, mis meenutab veidi Tallinna Levadiat.
Tänu rikka venelasest ärimehe rahakotile on klubi eelarve tänavu üle kahe miljoni euro, mille eest hangiti tugevduseks teiste seas kaks brasiillast ja tegevmängijatest kõige enam Leedu koondist esindanud Andrius Skerla.
Ilma mitme põhimängija, teiste seas ka Kristen Viikmäe, Vjatšelav Zahovaiko ja Alo Bärengrubita platsile jooksnud Flora alustas ebakindlalt, kuid lörts ja Sportland Arena libe plats ei lubanud ka leedulastel midagi ilusat näidata.
Väljaku äärde kogunenud paarsada vaprat lõdisevat pöidlahoidjat pidid esimest tõsisemat pealelööki ootama tervelt 16 minutit, kui Vetra mängijad teenisid õiguse trahvilöögile. Ent Nerijus Sasnauskas midagi ohtlikku välja ei võlunud.

Treener Lea Rand: Grethe ja Kristjan tegid ajalugu
Juunioride MM-il hõbemedali võitnud jäätantsijad Grethe Grün-berg ja Kristjan Rand valmistuvad täiskasvanute MM-iks, treener Lea Rand loodab finaali pääseda.
Treener Anna Levandi ütles, et pärast Kristjani ja Grethe sõitu ja hõbemedali võitu peavad kohtunikud kaardid välja võtma ja üles otsima, kus see Eesti asub. Millised olid välismaalaste kommentaarid Kristjani ja Grete esinemise kohta?
Väga meeldiv oli, sest isegi enne viimast vabakava hoidsid kõik pöialt ja soovisid edu. Eesti sai seal mitmete asjade tõttu kuulsaks. Näiteks juba sellega, et kui võistkond Oberstdorfi jõudis, ei saabunud pagasit ja kellelgi ei olnud uiske. Ka enne Kristjanit ja Grethet esinenud meie teine paar sõitis hästi ja tegi inimestel silmad lahti. MM-ist võttis osa 50 riiki ja ainult neli neist said medaleid, meie ühena nende seas. Kõik see kokku jättis meist väga positiivse mulje.

Domina Inn Ilmarise veebruari täitumus oli tegevusaastate kõrgeim
Domina hotelliketti kuuluva Domina Inn City hotelli täitumus oli veebruaris 58 ja Domina Inn Ilmarise hotelli täitumus 44 protsenti.
Domina Inn Ilmarise hotelli operatiivjuhi Teele Rohtla sõnul oli Ilmarise hotelli täitumus veebruari läbilõikes hotelli tegevusaastate kõrgeim.
Domina Inn Ilmarise hotelli veebruari täitumus kasvas aastataguse ajaga võrreldes 10 ja käesoleva aasta jaanuariga võrreldes 14 protsendi võrra. Domina Inn City hotelli täitumus kasvas eelmise kuuga võrreldes 15%.
Külastajate läbilõikes eelistasid veebruaris Domina Inn City hotelli enim Soome turistid, kes moodustasid klientuurist 31 protsenti. 11 protsenti Domina Inn City külastajatest olid pärit Inglismaalt ning 9 protsenti Norrast.
Domina Inn Ilmarise hotelli külastajatest 20 protsenti olid pärit Norrast, 16 protsenti Inglismaalt ning võrdselt üheksa protsenti Saksast ning Soomest.

If ja maanteeamet kutsuvad üles turvavöösid kinnitama
If Eesti Kindlustus osaleb maanteeameti kampaanias, kus kutsutakse üles alati turvavööd kinnitama.
Maanteeameti turvavöökampaania toimub 5. märtsist kuni 1. aprillini. Kampaania raames kutsutakse nii välimeedias, televisioonis, raadios kui internetis üles autoga sõites alati turvavööd kinnitama.
Turvavöökampaania sõnum on: "Kinnita turvavöö alati ka tagaistmel, et elu ei oleks vaid unistus."
Kahjuennetus on If Eesti Kindlustuse olulisimaid prioriteete. Juba aasta aega - eelmise aasta veebruarist tegutseb Ifi turvafond, mille raames toetatakse kahjuennetusliku iseloomuga ja turvalisust edendavaid projekte.

Microsofti tehnoloogiaõhtu Tallinnas ja Tartus
Täna toimub Tallinnas mug.ee ja Microsoft Eesti korraldatud Microsofti tehnoloogiaõhtu "LOVE 2007", kus tutvustatakse Microsofti uute toodete võimalusi.
Tudengiühenduse MUG.ee korraldatud üritus toimub Tallinnas IT-kolledži Neosaalis. Microsofti uut operatsioonisüsteemi Windows Vista, kontoritarkvarapaketti Office 2007 ja Exchange Server 2007 tutvustavad mug.ee liikmed ja Microsofti partnertudengid.
Homme, 8. märtsil toimub sama üritus ka Tartus, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi auditooriumis.
Tallinna ürituse registreerimine lõpes kohtade täitumise tõttu juba eelmisel nädalal.
Nii Tallinna kui Tartu üritused on mõeldud kõigile: gümnaasiumiõpilastele, tudengitele, õppejõududele ja ka kõikidele teistele tehnoloogiahuvilistele.
Ürituse kodulehekülg asub aadressil www.mug.ee/LOVE.

Elioni DigiTV kaudu saab kuulata kohalikke raadiojaamu
Elioni DigiTV kliendid saavad lisaks 47 tasuta muusikaraadiole kuulata nüüd ka kohalikke raadiojaamu.
Eestikeelsetest kanalitest on võimalik kuulata Raadio 2-te, Vikerraadiot, Klassikaraadiot, Power Hit Radiot ja Star FM-i. Samuti on avatud venekeelsed raadiod Raadio 4 ja Sky Radio, teatas Elion.
Rohkem kui 50 digitaalset raadiokanalit on koos telekanalitega osa Elioni DigiTV põhipaketist. Tegemist on ööpäevaringselt töötavate valdavalt reklaamivabade raadiokanalitega. Muusikat leiab igale maitsele - klassikast ja kantrist džässi, roki ning latiinoni.
Elioni Kodulahendus DigiTV-ga kliendid saavad raadiojaamu kuulata valides DigiTV menüüst valiku "Digiraadiod". Menüüs on teiste muusikaraadiote seas omaette žanritena välja toodud "eestikeelsed raadiod" ja "venekeelsed raadiod". Kaabel DigiTV klientidele ilmuvad kohalikud raadioprogrammid ühtsesse loetellu muusikaraadiote nimistu algusesse.

MKM: Ärilehe artikkel sisaldab faktivigu ja olematuid ütlusi
7. märtsi Eesti Päevalehe lisas Ärileht ilmunud Andres Reimeri artikkel "Eesti Raudtee loobub ohtlike veoste Tallinnast välja viimisest" sisaldab alates pealkirjast väärinfot, faktivigu ning ütlusi, mida intervjueeritavad öelnud ei ole.
Esiteks - vastupidiselt artiklis väidetule on kõik teemad, mis olid üleval Eesti Raudtee enamusaktsiate riigile tagasiostmisel, leidnud või leidmas lahendust. Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt püstitatud ülesandele valmib maikuuks Eesti Raudtee pikaajaline äriplaan koos uue investeeringukavaga, mis näeb varasema 300 miljoni krooni asemel mitmeks järgnevaks aastaks raudteeinfrastruktuuri investeeringutena ette keskmiselt umbes 500 miljonit krooni aastas.
Juba käesolevaks aastaks on Eesti Raudtee nõukogu kinnitanud eelarve, kus nähakse ette varasemast rohkem investeeringuid. Investeeringute prioriteedid on raudtee ohutus, läbilaskevõime ning avaliku huvi objektid - müraseinad, piirdeaiad, reisiplatvormid ning muu reisiliikluseks olulise infrastruktuuri ehitus ja remont.

Vichmann ja Pruuli asutasid GoTaksopargi
GoBus asutas uue tütarettevõtte GoTaksopark.
GoTaksopargi juhatuse liige Mart Mandel selgitab, et eesmärk on viia juba praegu Tartus GoBusi struktuuris tegutsevad taksod uue kaubamärgi alla. GoBusi omanikeringi kuuluvad teiste seas Marcel Vichmann ja Tiit Pruuli.

Madalamad maksud ja ebavõrdsus = rohkem heategevust
Kui USA-s teevad eraisikud heategevuslikke annetusi summas, mis on ligi 1,7 protsenti riigi SKP-st, siis näiteks Prantsusmaal on vastav näitaja vaid 0,14 protsenti, selgub Briti heategevusorganisatsiooni Charities Aid Foundation uuringust.
"Annetused kalduvad moodustama väiksema osa neis riikides, kus inimeste maksukoormus, eriti sotsiaalkindlustusmaksud, on kõrgemad," ütleb Sally Clegg, üks uuringu autoritest. "Kui sotsiaalkindlustusmaksud peaksid tulevikus rahvastiku vananemise tõttu tõusma, võib see ohustada vabatahlikku annetamist."
Eestis on inimeste maksukoormus "tänu" kõrgele sotsiaalmaksule sarnasel tasemel Saksamaa ja Prantsusmaa omaga, seega on vähe lootust, et heategevuslik annetamine omandab siin samasugused mõõdud nagu USA-s, kus otseste maksude koorem on palju väiksem, näiteks üksikute keskmise sissetulekuga inimeste puhul umbes 30% Prantsusmaa 50% vastu.
USA-s soosivad annetamist ka maksusoodustused - need on vaadeldud riikidest ühed ulatuslikumad. Ka Suurbritannia pakub heategijatele suuri maksusoodustusi, kuid see ei näi stimuleerivat inimesi samavõrd kui USA-s.

Põlvamaa mees Imre Sokk valmistab õietolmušokolaadi
Soovite ehk tavalise kompveki või šokolaadi asemel põske pista ruudukese šokolaadi õietolmuga? Või likööritäidisega meekommi? Tõsi - tavalisest poest neid otsida on asjatu vaev. Kes käinud aga tervist ravimas Värska sanatooriumis, on neid omapäraseid maiustusi sealses baaris müügil näinud või neid söönudki.
Kes sattus möödunud nädalal Tallinnasse lillepaviljoni meepäevadele, kõndis vaevalt mööda Põlvamaa mehe Imre Soku (35) müügiletist. Tema ongi nende omalaadsete maiustuste müüja, valmistaja ja väljamõtleja.
"Olen ise mesinik ja tuli idee, mida meega teha," räägib Sokk, kes tüdis tavalisel kombel mett purkides müümast. Esimesed katsetused tegi ta umbkaudu aasta tagasi, muheledes ise, et katseeksemplarid ei kõlvanud kuhugi.
Esialgu ei julgenud mees asja kuigi laialt ette võtta - ei tea, kuidas rahvas vastu võtab. "Ilma Põlva maavanema Urmas Klaasi innustuseta poleks ma üldse nii kaugel olnud," rõhutab mees. "Tema julgustas mind ja promos mu kaupa igal pool."

Ansipi otsus
Valimiste tulemused andsid aimu, et praegune peaminister Andrus Ansip jätkab suure tõenäosusega samal kohal.
Valimistel võimutsenud Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul tahab ta taas moodustada laiapõhjalist koalitsiooni, kus oleksid esindatud nii parem- kui ka vasakjõud.
"Reformierakonnale on kõige lähedasemad Isamaa ja Res Publica Liidu seisukohad. Kuid mina olen jätkuvalt veendunud, et koalitsiooni kandepind peab olema lai," andis Andrus Ansip teada ETV hommikuprogrammis.
Ansip märkis, et koostöö jätkamine Keskerakonnaga oleks üsna raske. "Me ei saa nõustuda hukutava palgareformiga," oli Ansip kriitiline Keskerakonna ühe peamise valimislubaduse suhtes.

Karu vedas Kristiine oma pessa
Armin Karu suurosalusega Olympic Entertainment Group ostab Margus Reinsalu KC Grupile kuulunud Kristiine Kasiino 11 kasiinoga.
Tehingu kogumaksumuseks on 250,2 miljonit krooni ja kauba eest tasutakse raha ja ka Olympicu aktsiatega. Enne lepingu jõustumist peab tehingu heaks kiitma konkurentsiamet.
Karu saab kasiinotordist magusa lõigu ja kinnitab liidripositsiooni Eesti turul, mis pärast ülevõtmiskulude tegemist ka aktsionäridele aktsiahinna tõusu tõotavad. Reinsalu jaoks aga lahenevad probleemid, kuidas kasiinoäri laiendada ning ta saab keskenduda kaua aega meeles mõlkunud kinnisvaraarendusele.
Mängurite rõõmuks jätkavad kõik Kristiine kasiinod tegevust ja viiakse Olympic Casino kaubamärgi alla aasta jooksul.

Müün abikaasa alaselja või juuksed.  Kiire! 
Kui tavaliselt on äriidee rubriigis käsitletud innovaatilisi tehnikaimesid, ultrafunktsionaalseid kangaid või muid raskesti kopeeritavaid mõttelende, siis seekordset rikkaks saamise võimalust võib katsetada igaüks.
Niisiis võib raha- või adrenaliinihimus paisata müüki iseenda või lähedase lauba või muud nähtavad kehaliikmed - ja seda reklaampinnaks.
Nagu ikka, tekitab nõudlus pakkumise ja vastupidi. Maailmas, kus firmad silmapaistmise nimel aina hullumeelsemaid turundusvõtteid kombivad, leidub ka piisavalt inimmaterjali, kes ettevõtete taotlustele lahkesti vastu tahab tulla.
Üks kummalise sisuga kuulutuste vahendamisega tegelev internetileht on eBay oksjonikeskkonna spetsiaalne rubriik bizarrebids.com. 500-dollarilise (umbes 6000-kroonise) alghinnaga müüb jänkist alternatiivteatri artist reklaampinda oma naise alaseljal. Soovitavalt võiks temakese seljal ilutseda mõni internetiaadress.

Eesti Raudtee loobub ohtlike veoste Tallinnast välja viimisest
Eesti Raudtee uus äriplaan valmib juunikuuks, kuid tõenäoliselt jäävad ootustele vastupidiselt mitmed riigistamise ajal tõstatatud probleemid lahendamata.
Tõenäoliselt ei hakata ehitama ohtlike veoste Tallinnast välja viimiseks vajalikku ümbersõitu, vaid koostatakse ohtusid senisest väiksemana näitav uus hinnang.
Koidula piiripunkti rajamise miljardiprojekti ei kaasata Euroopa Liidu rahasid ning suure osa kulutustest võtab kanda Eesti riik.
Samuti jätkuvad veotariifide üle peetavad teravad kohtuvaidlused raudtee klientidega endises vaimus.Samal ajal kui tuhanded tallinlased tunnevad ennast raudteel veetavate kütusetsisternide tõttu püssirohutünnil elavat, muutub mitme miljardi kroonise hinnaga läbi Harjumaa valdade planeeritav raudteeümbersõit üha vähem tõenäoliseks.
Arvatavasti kujuneb kõige otstarbekamaks ja odavamaks Tallinnat läbivate raudteeliinide ohutuse tõstmine, selgitab majandusministeeriumi raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.

DaimlerChrysler vaidleb Chrysleri saatuse üle
DaimlerChrysleri juhi Dieter Zetsche kaks nädalat tagasi Chrysleri tuleviku kohta öeldud lausejupp "Kõik lahendused on võimalikud", paiskas maailma autotööstuse lõppematusse spekulatsioonide müriaadi. Kas mootorite linna Detroidi üks kolmest (teised kaks on General Motors ja Ford) on müügis? Kui jah, siis kellele, kuidas ja millal? Financial Times kirjutab, et Daimleri juhid on ühendust võtnud mitmete investeerimisfondidega, arutamaks loobumist Chryslerist.
Ameerika äriajakirjanduse viimaste päevade lemmikteema on General Motorsi ja Chrysleri erinevate ühendamisskeemide läbimängimine. Üks on aga selge - Mercedeste tegija Daimleri ja ameeriklaste Chrysleri üheksa aasta tagune liitumine on ebaõnnestunud. Liitumine on selles kontekstis muidugi pehme sõnastus. Jah, Stuttgardi ja Detroidi vahel pandi käima küll kaks korda nädalas kurseeriv lennuliin, kuid juba päris alguses sai selgeks, et Daimler-Benzi jaoks on Chrysler lihtsalt uus osakond teiste osakondade seas.
Millised on aastal 2007 meeleolud Stuttgardis, sümboolse aadressiga Mercedesstrasse 137 asuvas peakontori tornmajas, kus kõrgel katusel Mercedese kolm kuulsat haru kaugele üle linna paistavad? Chrysleri jätmise poolt on kindlasti Zetsche koos ülejäänud DaimlerChrysleri tippjuhtkonnaga. Poolt on ka ameeriklased Detroidist. Vastu hääletavad aga Mercedese divisjoni keskastmejuhid ning kindlasti kogu Saksa-poolne aktsionäride vägi.

Scandic Hotels vahetas Hiltoni omanikeringist välja
Hilton Hotels Corporation müüs eelmise nädala lõpul Põhjamaade suurima hotelliketi Scandic Hotels AB Põhja-Euroopa suurimale riskikapitalifirmale EQT.
Praeguse Hiltoni asedirektori Aafrika, India ookeani ja Vahemere idaosa regioonides ja tulevase Scandic Hotelsi tegevjuhi Frank Fiskersi sõnul omandati viie aasta jooksul, mil Scandic kuulus Hiltoni alla, palju teadmisi ja süsteeme, mis toetavad Scandicu juhtivat positsiooni Põhja-Euroopas.
"Järgmine samm annab meile võimaluse arendada Põhjamaade päritolu ja põhiväärtuseid," ütles Fiskers.
Eestis kuuluvad Scandic Hotelsi ketti hotellid Scandic Palace ja Scandic St. Barbara Tallinnas ning Scandic Rannahotell Pärnus. "Mul on hea meel, et tänaseks on ostu-müügiprotsess lõppfaasi jõudnud ja tegutseme nüüdsest uue omaniku all," ütleb Scandic Palace ja Scandic St. Barbara direktor Kadi Saluoks. "Jätkame endiselt Scandicu kaubamärgi all," lisas Saluoks.

Joakim Heleniuse Trigon võtab suuna Horvaatia kinnisvarale
Investeerimispank Trigon Capital on võtnud nõuks kiiresti kasvaval Horvaatia turul jõulisemalt kinnisvara arendada.
Hiljaaegu registreeriti kontserni Baltimaade kinnisvaraarendusega tegelnud tütarfirma Trigon Baltic Properties ümber Trigon Dalmatian Propertiesi nimele, et selle kaudu Horvaatias Dalmaatsia piirkonnas kinnisvara arendada.
Konkreetsematest projektidest on Horvaatias Trigoni tegevuse eest vastutava Timo Aarmaa sõnul veel vara rääkida, ringi vaadatakse mitmes kandis, muu hulgas idüllilises ja imekaunis rannikupiirkonnas.
Eelmisel aastal avalikustas Trigon kava ehitada Horvaatia rannikule esimeses etapis 1,2 miljardi krooni eest eksklusiivsed korterid, kus jõukad lääneeurooplased saaksid pensionipõlve veeta või endale niisama puhkamiseks teise kodu soetada. Piirkondadena, kus kinnisvara arendada, võttis Trigon toona sihikule Ciovo saare Spliti linna lähedal ning Rogoznica linna ja ka Spliti vanalinna.

Bacardi tahab osta Absoluti
Maailma müüduima rummi tootja Bacardi soovib erastada viina Absolut kaubamärki omava Rootsi riigiettevõtte Vin & Sprit (V&S), vahendas Financial Times.
Viiesajale pereliikmele kuuluva Bacardi tegevjuhi Andreas Gembleri sõnul saatis ettevõte Rootsi valitsusele kirja, milles teatas, et tahab osta V&S-i, mis otsustati pärast moderaatide valimisvõitu erastada.
"V&S ja eriti Absolut sobiksid Bacardiga suurepäraselt," ütles Gembler. "Vähestest üleilmsetest kaubamärkidest, mis veel tegelikult saadaval, kujutab V&S - ja iseäranis Absolut - endast loomulikult meietaolisele firmale juveeli."
Käibelt teine bränd
Absolut on käibelt maailma teine viinabränd Briti kontserni Diageo levitatava Smirnoffi järel. Peamiselt just Absolutilt kasumit teeniva V&S-i väärtust hinnatakse 4,3 miljardile eurole. Samas on ettevõtte tegevjuht Bengt Baron hoiatanud, et kiiresti kasvava V&S-i liiga varajane müükipanek oleks riigile kahjulik.

Paberraha võeti kasutusele, sest münte ei jaksatud kaasas kanda
Viimasel ajal võib taas valjemalt rääkida füüsilise raha peatsest kadumisest. Sedakorda annab selleks lootust mobiilimaksete kiire areng kõikjal maailmas.
Eks näis, kas jutud seekord ka tõeks saavad.
Raha on läbi aegade olnud üks peamisi inimesi liikuma panevaid jõudusid. "Jõukusel ei puudu oma eelised, ja vastupidised väited, kuigi neid on sageli esitatud, ei ole kunagi osutunud laialdaselt veenvaks," arvas mullu surnud Kanada majandusteadlane John Kenneth Galbraith.
Raha funktsioone majanduses võib üles lugeda mitu, kindlasti peaks aga mainima kolme. Esiteks on tegu vahetusvahendiga - selle eest saab soetada kaupu või teenuseid. Teiseks on raha arvestusühik, mille abil saab mõõta ja võrrelda hüviste väärtust. Kolmandaks aga on sellel ka väärtuse akumuleerimise funktsioon.
Barterkaubanduse - kaupade vahetamine teiste kaupade vastu - puhul omandab sageli üks või mitu võtmekaupa mingil määral raha omadused. Brittide koloonias Uus-Lõuna-Walesis Austraalias olla algusaastail enamasti kasutatud raha asemel rummi. Arvatakse, et raha eellased võisid kasutusele tulla juba üle 100 000 aasta eest. Üheks tollaseks valuutaks võis olla punane ooker, mille kohta on jälgi leitud Svaasimaalt. Ookrit kasutasid vahetusühikuna ka Austraalia aborigeenid.

Eestisse 70 miljonit krooni

Hansapanga suunamuutus: Töötajad tahtsid kaasa lüüa
ank lisas uued valdkonnad.

Sportfoto.ee käivitus edukalt ilma reklaamita
Tartu maratonil otsib fotograaf suusaraja ääres parimat tööasendit ning pildistab seejärel valimatult kõiki mööduvaid sõitjaid, vahepeal rea ergutushüüdeid kuuldavale tuues. Pildid tehtud, läheb ta stuudiosse ja laadib oma loomingu internetti. Mõne tunni pärast võib peaaegu iga maratonist osavõtja leida internetist oma foto.
Rahvaspordiüritus on iga osaleja jaoks meeldejääv sündmus, millest soovitakse jäädvustust ka fotona. Varem on selleks tulnud paluda sõbral "seebikarbiga" ülesvõte teha või loota õhkõrnale võimalusele mõne hobipiltniku kaamera ette jääda ja pildi olemasolust ka teada saada.
Uusi tuuli tõid sellesse valdkonda Priit Salumäe, kes võitis möödunud aastal Pariis-Dakari rattaralli, ja tema abikaasa. "Head ideed saavad alguse unistamisest," räägib OÜ Sportfoto tegevjuht Janne Salumäe veebilehe kujunemisloost. "Mujal maailmas on sellised spordifotoportaalid juba aastaid eksisteerinud."
Nüüd pakutakse ka Eestis harrastus- ja rahvasportlastele professionaalse fotograafi teenuseid. Sisesta nimi või stardinumber veebigalerii otsingusse, vali endale meeldivad fotod, maksa internetipangas nõutud summa ja mõne päeva pärast leiad oma pildid postkastist. Digitaalsel kujul võid foto kätte saada kohe.

Juristi abi: Agendilepingu sõlmimine
Kas agendileping peab olema sõlmitud kirjalikult?
Nagu lepingute puhul üldreeglina ikka, kehtib ka agendilepingu sõlmimisel vormivabaduse printsiip. Kui pooled on täielikult kindlad, et lepingut täidetakse ja vaidlusi ei teki, võib leping olla kas või suuline. Siiski on kirjaliku lepingu sõlmimine eelistatum ning seda nõuavad ka teatud agendiga sõlmitavad erikokkulepped. Nii on enamasti nõutud kirjalikku vormi selliste agendi ja käsundiandja vaheliste kokkulepete puhul, mis võivad mittetäitmisel agendile kahju tekitada. Kirjalikus vormis peavad olema näiteks järgmised kokkulepped: agendi vastutus tema vahendatavast või sõlmitavast lepingust tulenevate lepingu teise poole kohustuste täitmise eest (delkreedere agent); agendi õiguste piiramine teiste käsundiandjate esindamisel; agendi konkurentsipiirang pärast lepingu lõppemist. Taolised kokkulepped on ilma kirjalikku vormi järgimata tühised.

ROBERT KITT: Mitte minimaalne kulu, vaid maksimaalne tulu
Aastal 2002 käivitatud II samba pensionifondid loodi eesmärgiga võimaldada tänastele töötajatele tulevikus suuremat vanaduspensioni.
Ekslikult arvatakse, et riik peaks garanteerima kõige odavama pensioni kogumise süsteemi - riik peaks tagama maksimaalse pensioni saamise. Selle eesmärgi täitmiseks tuleks viivitamata reguleerida väljamaksed pensionifondidest ning kaaluda investeerimispiirangute muutmist, mitte tekitada kõmu fondide tasude teemal.
Muidugi sõltub pensioni suurus ka tasudest - esmapilgul võib tunduda, et mida väiksemad on tasud, seda suurem on saadav pension. Viimasel ajal on sellel teemal arutletud erinevates meediakanalites. Muret valmistab aga asjaolu, et tasudest rääkides suunatakse lugejad mööda hoopis olulisematest aspektidest, millest pensioni suurus sõltub. Eesti pensionifondihalduritel on kaks ettepanekut Eesti tulevaste pensionäride huvide maksimeerimiseks.

Põhjamaiselt igav riik Aadria mere kaldal
Ülekuumenemine, kinnisvarabuum, majanduslik kihistumine, peadpööritav inflatsioon - see kõik on meile. Sloveeniat adrenaliinilõhnalised terminid ei kummita.
Sloveenia on sotsialistlikest üleminekuriikidest praeguseks majanduslikult parimas olukorras. Tõsi - ta oli seda ka juba 1990. aastal.
"Majandusajakirjanikuna on siin küll väga igav töötada," laiutab päevalehe Dnevnik reporter Uroš Škerl käsi. "Siin lihtsalt ei sünni mitte midagi põnevat."
Ei pööraseid kinnisvaratehinguid ega maadevahetusi. Kuid selle eest ollakse edukaim EL-i uusliige, mis kõigest kaks ja pool aastat pärast liitumist tegi läbi seni rängima majandusliku katse, võttes kasutusele ühisraha euro. Leedu ja Eesti jäid kontrollimatu inflatsiooni tõttu suud maigutama.
"Me suutsime sõlmida piirava palgakokkuleppe, milles palkade kasv jäi produktiivsuse kasvule ühe protsendi võrra alla," toob rahandusminister Andrej Bajuk Ärilehele näite valitsuse sammudest hinnatõusu ohjeldamiseks. Ka piiras valitsus inflatsiooni kosmeetilisemalt, kärpides kütuseaktsiisi. Tulemuseks on kenasti lati alt läbi mahtuvad, aastaga vaid 2,5 protsenti kerkinud hinnad.

Toila termid laienevad Kingisseppa
Toila sanatoorium ostis Eesti piiri lähedal Kingissepa linnas hooldushaiglana töötava keemikute sanatooriumi Ust-Luuga, mille kavatseb ligi 110 miljoni kroonise investeeringuga muuta tänapäevaseks spaa-hotelliks, teatas ettevõtte juht Sulev Reelo.
Uus hotell hakkab teenindama ennekõike Euroopa Liidust bussidega Peterburi külastavaid turiste. Samuti hakkab Toila ja Kingissepa sanatooriumide vahel käima Eurolinesi liinibuss.
Toila sanatoorium on juba asunud kingissepalasi ümber õpetama. "Meil on Kingissepas kaadrit piisavalt, isegi ülearu," selgitas Reelo. "Kuid sealne teenus on olnud klientide madalama nõudluse tõttu Toila omast madalama tasemega."
Kingissepa linnavalitsus pooldab Toila sanatooriumi investeeringut ja senise hooldushaigla ümberehitamist. "Meie linnas ei ole seniajani korralikku hotelli," ütles Kingissepa linna sotsiaalvaldkonna juht Svetlana Ponomarjova. "Ma usun, et lapsed, veteranid ja invaliidid saavad selles kompleksis edaspidigi tervistavaid teenuseid kasutada."

Elumajad ehitatakse päikese abiga elektrijaamadeks
Varsti toodavad elumajad tänu Eesti teadlaste tööle ja päikesepatareidest seinakattele ise suure osa elanike kasutatavast elektrienergiast.
Tallinna tehnikaülikooli teadlased lähenevad oma tööga Hollandi investorite tellimusel samm-sammult tehnoloogiale, mis võib tuua revolutsiooni päikesepatareide kasutamisse, kinnitab professor Jüri Krustok.
Euroopa Liit soovib mõnekümne aasta pärast toota kümnendiku elektrist päikeseenergiast. Tehnoloogilisi uuendusi oma arengumootoriks pidava Eesti elektrimajanduse arengukavast on päikeseenergeetika arendamine välja jäetud.
Samal ajal kasvab päikesepaneelide tootmine maailmas ligi 40 protsenti aastas.
Teadlaste hinnangul langeb maapinnale nii suur hulk päikeseenergiat, et Eesti-suurusest alast piisaks kogu maailma energiavajaduse rahuldamiseks.

Õlletöösturid kardavad, et biokütuste levik tõstab õlle hinda
Heinekeni tegevjuht Jean-Franćois van Boxmeer hoiatas, et kasvav nõudlus biokütusteks sobivate taimede nagu mais, soja ja raps järele põhjustab "struktuurse nihke" Euroopa ja USA põllumajandusturul. Ta väitis, et üheks tagajärjeks võib olla õlle hinna pikaajaline tõus, kui põllumehed loobuvad näiteks odra kasvatamisest. Oder ja humal moodustavad umbes seitse kuni kaheksa protsenti pruulimiskuludest.
"Enne kui EL-i riikide tasemel ei ole biokütuse tootmise suurendamise lepingule alla kirjutatud, ei tohiks odrahind praegusest tasemest palju kõrgemale tõusta," kommenteeris Saku õlletehase ostujuht Ave Salupuu. "Seda enam, et halbade ilmastikuolude tõttu möödunud aastal odra hind juba tõusis. Iseenesest ei mõjuta biokütuse osakaalu kiire kasv mitte ainult odrahinda, vaid ka etanooli ja teiste teraviljast tehtud toorainete hinda."
Pruulimisel kasutatavate Euroopa linnaseodra tonni tulevikuhind on möödunud aasta maikuust alates tõusnud 85%, üle 220 euro (3450 krooni). Odra nõudlus maailmas kasvab sel aastal hinnanguliselt kaks protsenti, 145,5 miljoni tonnini. Odratoodang jääb aga mullusega samale tasemele, 138 tonnile, mis on kümnendiku võrra madalam kui 2005. aastal. Juba neljal aastal viimasest viiest on nõudlus pakkumist ületanud.

Eesti piirivalve võib osta Endel Siffi laserseadme
Lähiajal peaks valitsus otsustama Eesti kõrgtehnoloogiafirma Laser Diagnostic Instruments (LDI) toodetava keskkonnareostuse avastamiseks mõeldud laserseadme lidari ostmise.
Kui 15 miljonit krooni maksva lidari ostmise otsus sünnib, siis aasta lõpus võib seade olla juba piirivalve helikopteril. Lidar on lasertehnoloogial põhinev süsteem, millega saab avastada ning mõõta reostust, näiteks merepinnale tekkinud õlilaigu paksust ja koostist. Tegemist oleks lühikese aja jooksul juba teise reostuse avastamise tehnika ostuga tšehhide poolt tarnitud SLAR-i nimelise keskkonnavaatlussüsteemi kõrval. "Senini on piirivalvurid otsinud reostust, pistes pea kopteri aknast välja," kirjeldab siseministeeriumis teemat koordineeriv asekantsler Merle Küngas tehnoloogilist hüpet.
Lidarit toodab Endel Siffi suurosalusega LDI. Ettevõtte nõukogusse kuulub ka värske Arengufondi juht Indrek Neivelt.

Arco Vara paneb Bulgaariasse üle 300 miljoni
Bulgaaria majanduslehe Dnevnik andmeil investeerib Arco Vara riigis kolme kinnisvaraprojekti 20 miljonit eurot.
Lehe sõnul on tegu kolme kontori- ja eluasemepinna arendusprojektiga. "Hetkel on meie vaatevälja jäänud tõepoolest kolm võimalikku arendusprojekti, kuid nendest on veel vara täpsemalt rääkida," kinnitab Arco Investeeringute AS-i juhatuse liige Veiko Pedask. "Nende investeerimismaht ja täpne arv on veel selgumisel, misjärel ettevõte teeb lõpliku otsuse projektidesse sisenemise osas." Arco Vara Bulgaaria vahendusbüroo juhi Rauni Tillisoo sõnul võib täpsemaid uudiseid oodata märtsikuu lõpus.
Samuti kavatseb firma avada Bulgaarias teisigi esindusi, Dnevniku andmeil Musta mere ääres. "Oleme Sofias juba üle aasta lahtiste silmadega ringi vaadanud, büroo on tempokalt käivitunud," ütleb Pedask. "Eesmärk on laieneda pealinna kõrval ka teistesse kiiresti kasvava kinnisvaraturuga paikadesse."

Vahakujud ja legod panevad leivad ühte kappi
Legolandi teemapark ja Madame Tussaud' vahakujude muuseum ühinevad ja moodustavad 46 miljardit Eesti krooni väärt kompanii, mis on maailmas suuruselt teine atraktsioonidepakkuja Walt Disney kompanii järel.
Merlin Entertainments teatas, et ostab Dubai valitsuse kontrollitavalt Dubai International Capitalilt (DIC) ära Tussaud Groupi, vahendas BBC.
Kokkuleppe kohaselt maksab DIC Merlinile 23,7 miljardit Eesti krooni ja lisaks jääb DIC-ile veel ka 20% aktsiatest.
Ühinedes on Legoland-Tussaud'l kokku 50 teemaparki ja atraktsioonikohta ning neli hotelli. Grupp tegutseb 12 riigis ja personali on kokku 13 000 inimest.
Legoland ja Tussaud teenindasid möödunud aastal kahe peale kokku 30 miljonit külastajat ja seega on nad maailmas meelelahutusatraktsioonide pakkujate seas suuruselt teisel kohal. Esialgu on külastajate arvult veel püüdmatus kauguses Walt Disney kompanii, mille atraktsioone külastab aastas 100 miljonit inimest.

Vähemalt 30 töötajaga ettevõtted peavad muutustest aru andma
Veebruaris kehtima hakanud töötajate usaldusisiku seadus asetab tööandjale uusi kohustusi palgaliste teavitamisel.
Muudatus kohustab vähemalt 30 töötajaga ettevõtteid informeerima töötajaid firmas kavandatavatest muudatustest. Kindlasti peab töötajate usaldusisikule rääkima tulevastest muudatustest tööandja struktuuris, töötajate koosseisus ja töökorralduses.
Selleks võib olla ka näiteks tootmistehnoloogia uuendamine, kui see mõjutab töökorraldust või töötajate arvu. Tööandja peab ka ära kuulama töötajate arvamuse muudatuste kohta. Seadus mainib ka teavitamist majandusliku seisu ja tööhõive olukorra kohta, kuid ei sea selleks kindlaid kohustusi. "Seadus ei ütle ette, et kindlasti peab bilanssi tutvustama," selgitas Lutterus.
Eesmärgiks on tööandjate ja -võtjate läbisaamise parandamine. Õigel ajal informeeritud töötajad võtavad muudatused paremini vastu, samas saavad tööandjad varakult kuulda ka palgaliste võimalikke vastuväiteid. Lutterus arvas siiski, et ainult seaduse vastuvõtmisest jääb uue korralduse toimimahakkamiseks väheseks: "Et see annaks lisaväärtust, on vaja ennekõike vastastikust usaldust ja huvi."

Homme ilmub uus tehnikaajakiri Maatriks
Maatriks, tehnikatoodete esimene ostujuht Eestis, on orienteeritud kõigile tehnikahuvilistele inimestele, kes vajavad valdkonnaspetsialisti nõuannet enne tehnilise seadme ostmist.
Ajakirja Maatriks peatoimetaja Andrus Laansalu sõnul sellist tüüpi tehnika-ajakirja Eesti turul veel ei ole. "Maatriksi uurimisvaldkonnad kattuvad osaliselt ühe või teise juba olemasoleva tehnika-ajakirjaga, kuid täiskomplekt sisaldab paljut siiamaani täiesti vaatluse alt välja jäänut. Näiteks võimendid, audiotehnika, mängukonsoolid, autoseadmed jne."
Ajakirja Maatriks esimese numbri tiraazhiks on 6000 eksemplari.
Hind on 39 krooni.

Uus noorteportaal teeb interneti lihtsamaks
Täna toimub uue noortele, lapsevanematele ja noortega töötavatele inimestele mõeldud portaali ametlik avamine.
Käesoleva aasta algusest on avatud uus noorteportaal NIP. Portaali eesmärk on koondada noori puudutav info ühte kohta ja olla alternatiivne ning atraktiivne infokanal teiste levinud suhtluskeskkondade kõrval.
NIP on mitte-kommertslik internetivärav, mis pakub infot paljude noori puudutavate teemade kohta, alustades õppimisest ja suhetest lõpetades noorteorganisatsioonide ning säästliku mõtlemisega.
Info on koostatud põhimõttel, et kasutaja saaks portaalist ülevaatliku ja sissejuhatava lühiinfo teemade kohta ning samas leiab viited organisatsioonidele ja asutustele, kes teemaga põhjalikumalt tegelevad. Sellega püüame noorte jaoks internetis olevat infot süstematiseerida ja muuta seda kättesaadavamaks. NIP on eesti ja vene keeles.

Kukus: Kreisiraadio alustab
Täna õhtul jõuab Kuku eetrisse taas kreisikolmik.
Hannes Võrno, Peeter Oja ja Tarmo Leinatamme juhtimisel edastatakse igal nädalal tunniajalist programmi kolmapäeviti algusega kell 17.05 ja teist korda sama juttu laupäeviti kell 15.
"Kreisiraadio" oli Kuku raadioprojekt aastail 1993-1999. Seejärel koliti telesse ja nüüd ollakse taas raadioeetris. Kuku peatoimetaja Janek Lutsu sõnul tulevad saated live'ina, vaid esimene, tänane saade on salvestatud, kuna Peeter Oja on hõivatud teatrietendusega. Saated on eetris mai lõpuni.

Wikipedia skandaal: Libaprofessor tegi 20 000 parandust
Tuntud netientsüklopeedia sattus skandaali keerisesse, kui selgus, et Kentucky üliõpilane, kes esitles end teoloogiaprofessorina, viis Wikipedia enam kui 20 000 artiklisse sisse parandused, kirjutas Independent.
Lehe andmeil töötas "professor" nime all Essjay ja oli üks produktiivsemaid toimetajaid.
Essjay tegelik nimi on Ryan Jordan. 24-aastane noormees kinnitas, et töötab ühes eraülikoolis, aga tegelikult ammutas ta oma teadmisi usuraamatuist. Wikipedia sisaldab 5,3 miljonit artiklit, ressursi kallal töötab pidevalt 75 000 inimest. Wikipedia asutaja Jimmy Wales palus Essjayl vabatahtlikult tagasi astuda.

Ankeedi täitmise eest auhind
Socio uuringukeskus avas Eesti esimese vastajate premeerimisel põhineva küsitluskeskkonna Uuri.ee.
Selle eesmärk on muuta ankeedi täitmine inter-netis võimalikult meeldivaks, asendades inimesi häirivad ukselt uksele toimuvad küsitlused. Uuringukeskuse tegevjuhi Olavi Eikla sõnul saadetakse Uuri.ee-ga liitunuile kutse, seejärel saab valimisse võetu küsimustiku. Küsitluskeskkond asub veebi-aadressil www.uuri.ee ning on mõeldud 15-74-aastastele eestimaalastele.
Analoogsed keskkonnad toimivad edukalt Põhjamaades, USA-s ja Lääne-Euroopa riikides. Uuri.ee uuenduslikkus seisneb ka selles, et iga täidetud ankeedi eest antakse vastajale punkte, mis on võimalik vahetada vabalt valitud auhindade vastu.

 "Ärapanija" huvitas rohkem kui "Ärategija" 
Ei ussi- ega püssirohi võta "Pealtnägijalt" esimest positsiooni.
TOP10
Nädal 9 (26.02-4.03)
Vaatajaid saateminuti kohta
1••
Pealtnägija ETV 298 000
2••
Esikaanel Kanal 2 218 000
3••
Õnne 13 ETV 205 000
4••
Valimiste õhtu ETV 198 000
5••
Reporter Kanal 2 191 000
6••
Reporter+ Kanal 2 173 000
7••
Dokf Natasha Kampuschi
röövimine Kanal 2 164 000
8••
AK ETV 164 000
9••
Kes tahab saada miljonäriks? TV3 160 000
10••
Kelgukoerad Kanal 2 159 000
Sihtrühm: nelja-aastased ja vanemad
Allikas: TNS EMOR

ETV alustab jalgpallisaadet "Lisaaeg" 
Reedel algab ETV ekraanil uus veerandtunnine jalgpallisaade "Lisaaeg", mis räägib kõigest, mis seotud jalgpalliga.
Tutvustatakse nii Eesti staarmängijaid väljaspool palliplatsi kui ka nende klubisid, uuritakse, kui piduderohke ja glamuurne on tegelikult meie mängijate igapäevaelu. Tutvustatakse naiste jalgpalli, ilusaid väravaid, skandaale ja tähtsaid mänge. Esimese saate persoon on Martin Reim. Saatejuhid on Liina Randpere ja Aet Süvari, produtsent Marko Kaljuveer. Saade "Lisaaeg" reedeti kell 18.15.

 "Võsareporter" jõuab tagasi esmaspäeval
Esmaspäeval naaseb Kanal 2 programmi taas Peeter Võsa juhitav "Võsareporter".
Kanali programmijuhi Olle Mirme sõ-nul saab saade tagasi endise eetriaja esmaspäeviti kell 20. "Nüüd, kus rahvas on oma otsuse teinud, jõuab saade pärast pausi tagasi oma tuntud headuses. Kellele rõõmuks, kellele mitte," ütles Mirme. Meedia eneseregulatsiooni reegleid järgides ei esinenud Kanal 2 eetris enne valimisi riigikokku kandideerivad Heimar Lenk ja Peeter Võsa. "Võsareporter" valmib firma Osakond ja Peeter Võsa koostöös.

Koomiks
7.03.2007





Baskini anekdoodid
07.03.2007
Kaks blondi:
"Kuule, Alice, sel aastal on
8. märts reedel!"
"Tõsi? Peaasi, et poleks kolmeteistkümnendal!"
11 Turul:
"Vabandage, on need mustsõstrad?"
"Ei, punased."
"Aga miks nad on valged?"
"Sellepärast, et on veel rohelised!"
11 Koeraga jalutamast naasnud mees räägib naisele:
"Ma ei tea, mis juhtus meie Rolfiga. Ta ulus kogu aeg, kiskus rihma ja püüdis ära joosta. Vaevu suutsin teda kinni hoida. Oli selline tunne, nagu tahaks ta mulle midagi öelda!"
Naine tuleb esikusse, vaatab koera ja ütleb:

EVELIN LEHIS: Vabariigi kaitseks
Tallinna tehnikaülikooli professor Rainer Kattel kirjutas hiljuti Eesti Päevalehes (15.02) artikli "Idiootide vabariik", milles teatas: "Eesti on läbi kukkunud, me lihtsalt ei tea seda veel." Vastuolusid, segadust ja küündimatust on Katteli artiklis palju. Toon esile vaid mõned ebaloogilised väited.
Katteli hinnangul on Eesti valinud vale majanduspoliitika ehk liberaalse turumajanduspoliitika, mis tähendab seda, et riigi roll majanduses on suhteliselt väike. Saab vaid järeldada, et õigem poliitika oleks Katteli arvates vähem liberaalne poliitika ehk selline, kus riik mängib suuremat rolli. Samal ajal kurdab autor, et enamik Eesti poliitikuid ja ametnikke on ebakompetentsed ja toodavad vaid tähtsusetuid strateegiaid paberil. Kes see riik siis veel on, kui mitte poliitikud-ametnikud?
Kui Katteli järgi on enam-vähem kõik Eestis idioodid, siis mis annab talle alust arvata, et majanduspoliitika, milles riigi osalus ja võim on veelgi suurem, oleks andnud või annaks tulevikus paremaid tulemusi? Riigi osaluse suurenemisega majanduses kasvab ka riigi sekkumise maht, mis tegelikkuses tähendab, et koordineerimist vajavaid meetmeid on veelgi rohkem. Kui praeguse väidetava liberaalse turumajanduse tingimustes ei suudeta koordineerida suhteliselt vähest riigi osalust majanduselus, siis mis võluväega suudaks need Katteli kirjeldatud ebakompetentsed ja ebatolerantsed eestimaalased tegelda veelgi suurema riigimasina ehk bürokraatia koordineerimisega?

KADI VIIK: Naiste riigikogurekordist ei piisa
Soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast olid valimiste puhul olulised kaks teemat: kuivõrd pädevad on erakonnad pakkuma poliitilisi lahendusi, mis arvestaksid meeste ja naiste erinevaid vajadusi, ning kui suur saab olema naiste osakaal uues riigikogus ja valitsuses.
Erakondadel puudub täielikult selge soolise võrdõiguslikkuse poliitika. Pakutakse küll jõulisi lahendusi näiteks iibe-probleemile, aga vähesed parteid on asjatundlikult läbi kaalunud, kuidas mõjuks vanema-hüvitise süsteemi muutmine naistele ja kuidas meestele ning kas pakutud lahendused aitavad tegelikult saavutada ka kaugemat eesmärki - iibe kasvu - või on neil lausa vastupidine mõju. Samuti on küsitav, kas tasuta sülearvutid aitaksid poistel kooli lõpetada ja lühemad ravijärjekorrad meeste eluiga pikendada (eriti neil meestel, kes arsti poole ei pöördugi). Poliitika ana-lüüsi raskendab ka see, et sama erakonna esindajad ei laula alati samas helistikus. Või isegi mitte kooris. Väitlema on saadetud inimesi, kes ei ole teemaga kursis ja räägivad kas taksoteaduse või kõhutunde pinnalt ning mis põhiline, risti vastupidi mõnele teises debatis esinevale erakonnakaaslasele.

HEIKI SUURKASK: Kastreeritud ajalugu
Üle-eurropaline ajalooõpik saaks olema sama sisukas kui kunagine üle-liiduline ajalooõpik.
Mitu aastat tagasi vaidlesin ma tuliselt ühe saksa professoriga, kes leidis, et rahvusriikide, näiteks Saksamaa ajalugu ei tuleks enam üldse uurida. Ühises Euroopas peaks olema kõik ühine, leidis ta. Sama ideed kannab paraku ka sakslaste nüüdne algatus kirjutada Euroopa Liidule ühisajalugu, millest kirjutas eilne Postimees.
Mõttes koostada Euroopa Liidule ühine ajalugu pole tegelikult midagi uut. Enne itta laienemist on levitatud rohkesti ülevaateid EL-i struktuuride ajaloost, kus puudus praktiliselt igasugune detailsus, küll oli olemas läbivalt ideoloogiline suunitlus: tõestada, et ühendusel on ainult üks suund ja üks tempo.
Minu kogemus ametlike ajalootõlgendustega on olnud eranditult negatiivne. Lahkhelide vältimiseks kärbitakse välja kõik tüli tekitavad asjad, alles jääb kastreeritud ja ülimalt detailivaene käsitlus. Kooliõpikute puhul võib detailivaesus vahel kasuks tulla, kuid ajalooteadus sellest küll midagi ei võida.

Teised meist: Eesti vajadus - terasem valitsus
The Economist
Briti majandusajakirja The Economist hinnangul on Eestis reformid toppama jäänud ning riik vajaks pärast valimisi säravamat ja terasemat valitsust. Ajakiri märkis, et edulood on Ida-Euroopas haruldased, seetõttu on neid eriti vaja ning just sellepärast olid 4. märtsil toimunud parlamendivalimised nii tähtsad kui ka murettekitavad.
The Economist meenutas, et 1990. aastatel tähendasid majandusreformid ekskommunistliku maailma jaoks midagi katastroofilaadset, erastamine ja hinnareform jätsid miljoneid inimesi puudust kannatama. "Eesti näitas, et kindel raha, kiire erastamine ja vabakaubandus võivad väga hästi toimida. Majandus kasvas riigis eelmisel aastal kaelamurdvad 11 protsenti ning töötus on tühisel tasemel."

REPLIIK: Ebaturvaline edulugu
Meie majandus vajab transiidi-äri, eriline lootus lasub kaupadele Eestis lisaväärtuse loomisel. Ehk siis sellel, et siit ei veeta lihtsalt konteinereid läbi, vaid pannakse ka osadest lõpptooteid kokku.
Tänane Päevaleht kirjutab kavast tuua Eestisse Hiina tootjate maastikuautode tehas. Imporditaks detailid, tehasest veereks aga juba välja müügivalmis auto märkega "toodetud Euroopa Liidus". Eesti on Hiina autofirmadele maksupoliitiliselt ideaalne koht, kust pääseda EL-i turule, sest meil puudub omamaine tööstus, mida kaitsta. Hiina autod on aga ka ühed maailma ebaturvalisemad. Sageli on kombeks, et riigipea eelistab sõiduvahendina kohalikku toodangut. Kas me ikka tahame panna oma presidendi Hiina maastikuautosse?

JUHTKIRI: Kuhu on kadunud lennukad ideed? 
Tuleval nädalal, 14. märtsil möödub aasta president Lennart Meri surmast. Et Lennart Meri oli Eestis ainukordne, väärib tema mälestus jäädvustamist moel, mis oleks sama kordumatu kui isiksus, kes meie seast lahkus. Seda kinnitasid pärast Meri surma paljud ja pakkusid ka ideid, kuidas tema mälestust jäädvustada. Paraku on praegune seis selline, et ühtegi välja käidud ideed - ei Meri-nimelist lennujaama, väljakut ega isegi monumenti - pole teoks tehtud.
Pärast Meri surma esitas ajakirjanik Argo Ideon Eesti Ekspressis idee nimetada Tallinna lennujaam ümber Tallinna Lennart Meri rahvusvaheliseks lennujaamaks. Sellega poleks Eesti pidanud leiutama jalgratast: oma suurmehi on varem samamoodi tunnustanud nii USA (John F. Kennedy lennujaam New Yorgis) kui ka Prantsusmaa (Charles de Gaulle'i lennujaam Pariisis).
Välisminister Urmas Paet pakkus omalt poolt, et välisministeeriumi ja Estonia teatri vahel asuva Teatri väljaku võiks nimetada Lennart Meri järgi (Meri oli taasiseseisva Eesti esimene välisminister) ning et seal võiks seista ka tema ausammas. Oli juttu ka Lennart Meri nimelistest tänavatest, rääkimata kujudest, büstidest jpm.

USA senat kinnitas Stanley Davis Phillipsi Eesti suursaadikuks
USA senat kinnitas tänasel täiskogul USA saadikuks Eestis Stanley Davis Phillipsi.
Phillips on endine Phillips Industries nõukogu esimees. Ta on olnud Põhja-Carolina osariigi kaubandusminister ning Smithsoni instituudi juhtkonna liige, vahendas ETV24.
President George Bush esitas Phillipsi kandidatuuri Eestri suursaadiku kohale 5. detsembril.

Täna õhtul hukkus Harjumaal tulekahjus kolm inimest
Täna pärastlõunal hukkus elumaja põlengus Saku vallas Männiku külas kolm inimest.
Täna õhtul kell 16.53 sai häirekeskus teate elumaja põlengust Saku vallas Männiku külas, teatas Põhja-Eesti Päästekeskus.
Kustutustööde käigus leiti majast kolme hukkunu, vanema meesterahva, naisterahva ning lapse surnukehad.
Tulekahju oli puhkenud ühekorruselises puidust mitmepereelamus. Päästjate sündmuskohale jõudes põles eluhoone lahtise leegiga.
Tulekahju kustutas neli päästeautot. Selle tekkepõhjus on selgitamisel.

Atonen: Ametlikud läbirääkimised algavad pühapäeval
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen kinnitas, et tõenäoliselt esitab erakond pühapäeval IRLile, SDE ja Roheliste erakonnale ametliku kutse koalitsiooniläbirääkimisteks.
Reformierakond kohtus täna kolme erakonna esindajatega. Atoneni sõnul on kõigi kolme erakonnaga võimalik ühisosa leida, vahendas Eesti Raadio.
Atoneni kinnitusel ei saa ametlikud koalitsiooniläbirääkimised alata enne pühapäeva, sest erakonna esimees Andrus Ansip viibib kuni reede õhtuni Euroopa Liidu ülemkogul. Alles seejärel on erakonna juhatusel võimalik täies koosseisus asjadele ametlik käik anda.
Atonen ütles ka, et programmilised erimeelsused Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga on vaid pisinüansid ning kinnitas, et on koostöö osas väga-väga optimistlikult meelestatud.
Atonen avaldas lootust, et koalitsioonilepingu esmane põhipunkte hõlmav kavand jõutakse koostada kolme-nelja päeva pärast. Samas nentis ta, et koalitsioonilepingu allakirjutamise kiirus sõltub eelkõige ajast, mil vabariigi valimiskomisjon kuulutab välja ametlikud valimistulemused. Kui see juhtub kiiresti, võidakse koalitsioonilepingule samuti kiiresti alla kirjutada, kui aga mitte, jääb lepingu sõlmimiseks rohkem aega.

Valimistulemused kuulutatakse välja alles ülejärgmisel nädalal
Vabariigi valimiskomisjonile on laekunud kolm kaebust, mille lahendamine lükkab riigikogu valimisnimekirjade väljakuulutamise edasi vähemalt ülejärgmisele nädalale.
Kaks kaebust esitas Konstitutsioonipartei, vahendas ETV24. Ühes taotles erakond kõigi kehtetute sedelite ülekontrollimist ning teises nõudis hääletussedelite ülelugemist Ida-Virumaal Kohtla-Järve 4. valimisjaoskonnas.
Konstitutsioonipartei andmetel käis valimisjaoskonnas hääletamas rohkem nende toetajaid, kui oli ametlikus hääletustulemuses kirjas.

Keskerakond: Atonen räägib kui voorimees
Vastukajaks reformierakondlase Meelis Atoneni väljaütlemisele Päevaleht Online's nimetab Keskerakond teda voorimehe taseme langenuks.
Reformierakonna aseesimees Atonen ei lükka ümber infot juba jagatud ministriportfellide kohta, vaid kasutab oma poliitiliste oponentide kohta voorimehe kõnepruuki, seisab Keskerakonna pressiteates.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar pälvis täna Atoneni pahameele, sest avalikustas valitsuse pressikonverentsil, et tegelikult on ministriportfellid juba jagatud ning praegused võimukõnelused on vaid rahvale puru silma ajamine.
Savisaar ütles, et saab oma hea sõbra Meelise ärritusest aru, sest kellelegi ei meeldi salaplaanide avalikuks tulemine, vahendab Keskerakonna pressiteenistus.

Arstide Liit: palgalepe jätab kiirabitöötajad palgatõusust ilma
Arstide Liidu teatel esitas riiklik lepitaja Henn Pärn täna palgaleppe projekti, mis jätab palgatõusust ilma kiirabitöötajad ja noored arstid.
Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit said täna riiklikult lepitajalt uue palgaleppe projekti, mis jätab 2007. aastal kindlast palgatõusust ilma arst-residendid ja kiirabitöötajad, teatasid nad oma pressiteates.
Lepingu projektis sätestatakse, et alates 1. aprillist 2007 kehtestatakse tunnipalga alammääraks arstile 99 krooni ja õele 52 krooni 50 senti. Lepe ei näe palgatõusu ette arst-residendile ja kiirabis töötavatele arstidele ja õdedele.
Lisaks on leppest välja jäetud ka rida teisi keskastme tervishoiutöötajaid.
Arstide Liidu hinnangul oli arst-residentide palgatõus ja tingimuste loomine noorte spetsialistide Eestisse tööle jäämiseks läbirääkimiste üks võtmeküsimusi.

Kohus jättis Jüri Estami kaebuse rahuldamata
Tallinna halduskohus jättis tänasel istungil rahuldamata Jüri Heldur Estami kaebuse, mille ta tegi siseministri poolt eelmise aasta 26. mail väljaantud esildise ning politseile esildise täitmiseks antud korralduse tühistamiseks.
Estam tahtis minna eelmise aasta 27. mail Eesti lipuga Tõnismäe pronkssõduri juurde piknikule. Kuna siseminister Kalle Laanet avaldas päev varem keelu pidada avalikke koosolekuid ja meeleavaldusi pronkssõduri juures, siis täitsid politseinikud neile pandud ülesanded ning hoidsid Tõnismäel ära võimalikud provokatsioonid ning tõsisemad vahejuhtumid.
Politseioperatsiooni käigus viidi politseiosakonda kaheksa inimest, teiste seas ka poliitik Jüri Estam, kes üritas keelule vaatamata siseneda lindiga piiratud alale. Estamile, kes eiras politseiametniku seaduslikku korraldust mitte siseneda politseilindiga piiratud alale, koostati väärteoprotokoll. Estam omakorda esitas kohtule kaebuse siseministri esildise peale, mis ei lubanud temal minna mälestusmärgi juurde

Kolme lapse ema pääses vangistusest
Endine pensioni ameti töötaja tunnistas end 66 243 krooni riisumises süüdi.
Täna toimunud istungil leppisid prokurör ja endine pensioniameti töötaja Anu Schönberg kokku karistuse osas, mille kinnitas kohtunik. Kolme lapse ema tunnistas end talle omistatud kuritegudes täielikult süüdi.
Lääne ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järvamaa prokuröri abi Anu Kaldasaun ütles, et Schönberg tegeles tervisehäiretega isikute taotluste menetlemisega. Raha kõrvaldas ta suhteliselt lihtsa skeemi abil - vormistas oma tuttava lapsele puude, millega saab lisapuhkepäevi ja kandis tasu oma lähedaste kontodele, millele tal oli juurdepääs.
Nii omastas ta riigi raha ajavahemikus 2005 maist kuni eelmise aasta augustini kokku 66 243 krooni. Ühtlasi esitati talle süüdistus ka dokumentide võltsimises. Samuti kasutas ta võõrale inimesele kuuluvat isiklikku dokumenti, avas pangas võõra nime all konto, võttis pangast laenu võõra nime all ja liisis samal viisil auto.

EasyJet jättis reisjad pooleks päevaks ootama
Täna kell 12.00 startima pidanud EasyJeti lend Londonisse viibib tehnilistel põhjustel.
Reisijad saavad Tallinna lennujaamas oodata ligi pool ööpäeva, kuna uus planeeritud stardiaeg on peale südaööd.

Julgestuspolitsei rahustab homme Tallinna-Tartu maanteel liiklust
Homme, 9. märtsil viib julgestuspolitsei liiklusjärelevalve üksus õhtusel tipptunnil Tallinna-Tartu maanteel läbi politseioperatsiooni, mille põhieesmärk on rahustada antud trassil liiklust.
"Maanteel muutub liiklus kõige närvilisemaks ning seeläbi ka ohtlikumaks aegadel, mil ühes suunas on liiklustihedus äärmiselt suur ning teises suunas tunduvalt väiksem," ütles julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse vanemkomissar Tõnis Sulu.
"Tekivad autokolonnid, millest kiirustavad autojuhid sageli ühekorraga üritavad mööda sõita. Kasutatakse agressiivseid ning mõtlematuid sõiduvõtteid. See kõik tekitab aga arvukalt ohuolukordi, millest osa lõppeb liiklusõnnetusega. Tallinna-Tartu maanteel on nädala lõikes üks kriitilisemaid aegu kahtlemata ajavahemik kella 16st 19ni reedel, kui liiklus Tallinnast Tartu suunal on tavapärasest kordades suurem."

Tartu jätkab Ringtee silla planeerimist
Tartu linnavalitsuse Ringtee silla töögrupp analüüsis täna silla ehituseks vajalike ettevalmistustööde käiku ning pidas vajalikuks kuulutada välja uus riigihange detailplaneeringu koostaja leidmiseks.
Hiljutisel Ringtee silla detailplaneeringu riigihankel tehtud pakkumine osutus kavandatust tunduvalt kallimaks ning linnavalitsus lükkas selle tagasi.
"Silla detailplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata ka keskkonnamõjusid ning lahendada mitmeid sillaehitust puudutavaid tehnilisi küsimusi, mis teevad selle töö kallimaks," ütles abilinnapea Anto Ili. "Et tulevased pakkumised kavandatud piiridesse jääksid, tuleb koos planeerijatest ekspertidega detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad uuesti üle vaadata ning ilmselt ka hanketähtaega pikendada."
Vaatamata uue hanke väljakuulutamisele püsivad sillaehituseks vajalikud eeltööd graafikus, paralleelselt detailplaneeringuga on kavas tegelda ka eelprojekti koostamisega.

Atonen: Savisaar on langenud turumuti tasemele
Reformierakonna aseesimees Meelis Atoneni sõnul tuleb Edgar Savisaare jutt ministri portfellide jagamisest valimistel saadud pettumusest.
"Kahjuks on Edgar Savisaar langenud turumuti tasemele. Ilmselt tuleneb see pettumusest, ta lootis võita, aga ei suutnud," rääkis Atonen Päevaleht Online'ile.
Reformierakonna aseesimehe sõnul loodab Keskerakonna esimees praegustele koalitsiooni läbirääkimistele vaid halba varju heita, ehkki kõnelused on jõudmas juba lõppjärku.
Atonen kinnitas, et konkreetsemad läbirääkimised algavad järgmisel nädalal ning praegu on arutatud vaid poliitilisi põhimõtteid. Portfellide jagamise teemadel spekuleerivad reformierakondlase sõnul vaid ajakirjanikud ja Edgar Savisaar. "Mul on kahju, et minu hea sõber on nii madalale langenud," rõhutas Atonen veel kord, et Savisaare käitumine meenutab turumuti oma.

Reform on valmis IRL-i ja rohelistega ühe suure laua taha istuma
Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni sõnul on ta kõigi kolme partneri osas ühtmoodi optimistlik ning erakond on praeguseks valmis vähemalt IRL-i ja rohelistega ühe suure laua taha istuma.
Äsja lõppenud kolmas kohtumine Eestimaa Rohelistega läks Atoneni sõnul edukalt
"Me oleme nüüd ka rohelistega selles staadiumis, et järgmisena võiks kokku istuda juba suurema laua taha," ütles Atonen.
"Rohelistega on meil ühiseid jooni väga palju. Kindlasti on veel ka üksikuid erimeelsusi ja vaidluspunkte nagu energiaküsimused, aga olen väga optimistlik," lisas ta.
Hommikul kohtuti Isamaa ja Res Publica liidu ning Eestimaa Rohelistega. Täna pärastlõunal kell 15 istuvad konsultatsioonilaua ümber Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide delegatsioonid.
Nende kohtumistega konsultatsioonivoor ka piirdub.

Luureskandaal maksis Lanemanile koha
Kaitseminister Jürgen Ligi teatas, et lisaks muudele "ränkadele juhtimisvigadele" kaitseväes, oli Lanemani üheks kaitsejõudude peastaabi ülema ametikohalt lahkumise põhjuseks luureskandaal.
"Lanemani lahkumise põhjused puudutavad eelarvedistsipliini rikkumist, käsuliinide rikkumist ning ka luureskandaali," ütles Ligi tänasel vabariigi valitsuse pressikonverentsil.
Laneman on olnud osaline kaitsejõudude rasketes juhtimisvigades, kuid tema roll oleks olnud kaitseväe juhataja vigade ärhoidmine. Põhimõtteliselt on tema ametikoht kaitseväes ju kantsleristaatuses, sõnas Ligi.
Üleile teatas Alar Laneman, et palus end ametist vabastada, põhjendades oma soovi pikaajaliste õpingutega välismaal, Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis Suurbritannias.
"Minu õpingud Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis kestavad peaaegu aasta," ütles brigaadikindral Laneman kaitsejõudude peastaabi teabeosakonna kaudu üleeile.

Sotsid ei taha Sakala keskuse suhtes enam rahvahääletust
Sotsiaaldemokraadid võtavad Tallinna volikogu menetlusest tagasi Sakala keskuse lammutamise teemal linnaelanike küsitluse korraldamise eelnõu, kuna ei näe sellel enam mõtet.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul käitus eriti silmakirjalikult linnavalitsus, kes eelmisel nädalal küsitluse korraldamist toetas.
"Selleks ajaks olid linnajuhid, kultuuriminister ja Sakala keskuse arendajad juba ammu kokku leppinud, et Sakala keskuse lammutustööd algavad riigikogu valimiste järgsel hommikul. Siis, kui rahva pahameel Keskerakonna valimistulemust enam mõjutada ei saanud. Tegemist on olnud eriti vastiku ja küünilise käitumisega," märkis Juske.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul on linnaelanike küsitluse korraldamine kaotanud alanud lammutustööde tõttu igasuguse mõtte.
"Sakala keskuse varemetele tuleks aga omistada kultuuriminister Raivo Palmaru nimi. Need varemed jäävad sümboliseerima keskerakondlikku kultuuripoliitikat. Õnneks on selle poliitika päevad loetud," ütles Juske.

Viljandis diagnoositi kassil katk
Viljandi Männimäe loomakliinikus diagnoositi ühel kassil katk, mistõttu loomaarstid kutsuvad inimesi oma lemmikloomi kaitsesüstimisele tooma.
Loomakliiniku omanik Riina Jõgila rääkis, et tegemist on väga nakkava, tavaliselt surmaga lõppeva viirusliku nakkushaigusega, mida saab kaitsesüstimisega ära hoida. Haigus levib kasside väljaheidete, uriini, sülje ja oksega, aga ka inimeste kaudu, kes loomadega kokku puutuvad, kirjutab Sakala.
"Tegemist on kaslaste haigusega, inimestele see ohtlik pole," selgitas Jõgila.
Loomaarst ütles, et haigestuvad peamiselt nooremad ja nõrgemad kassid, kuid loomad võivad viirust kaua endaga kanda, haige looma tunneb ära kõrge palaviku, verise kõhulahtisuse ja kurnatud välimuse järgi.

Pärnumaa sai uue kaitseala
Valitsus kinnitas täna keskkonnaministeeriumi ettepanekul Pärnumaal Varbla vallas asuva Ännikse looduskaitseala kaitse-eeskirja.
"Ännikse looduskaitseala moodustatakse selle piirkonna maastikule iseloomulike lehtpuu-segametsade, valdavalt angervaksa, naadi ja jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi niiskete kaasikute ja kuusikute kaitseks," ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Marika Erikson.
Tegemist on täiesti uue kaitsealaga, mis asub Pärnumaal Varbla vallas Ännikse, Rauksi ja Koeri külas. Kaitseala pindala on 537 hektarit, sellest 533 ha on riigimaa ja ligi neli hektarit eramaa. Uue kaitseala moodustamise vajadus selgus Taani-Eesti koostööprojekti "Eesti metsakaitsealade võrgustik" raames. Ännikse kaitseala valitseja on Pärnumaa keskkonnateenistus.

Savisaar: ministriportfellid on juba paigas
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõnul on uue valitsuse ministrikohad tegelikult juba jaotatud ja Keskerakonna rolliks jääb parlamendis olla.
"Need, kes räägivad, et midagi pole otsustatud, ajavad puru silma. Portfellid on paika pandud, kõik on tehtud," ütles Savisaar täna ajakirjanikele.
"Ma nägin täna hommikul uut ministrite nimekirja," väitis Savisaar, märkides, et näiteks Jürgen Ligi seal nimekirjas polnud.
Savisaare sõnul hakkab Keskerakond parlamendis opositsioonis olles Reformierakonnale pidevalt meelde tuletama, missuguste lubadustega ta selle valimisvõidu sai.
Reformierakondlasest kaitseminister Jürgen Ligi sõnul ei ole tegelikult ministrikohtade osas mingisuguseid otsuseid tehtud. "Keskerakonnal on ikka veel võimalus," naljatles Ligi.
Savisaar aga ütles, et temal ei ole enam mingeid illusioone selles suhtes, et Keskerakond valitsusse saaks.

Reformierakond leiab endiselt, et suurim ühisosa on neil IRL-ga
Kõnelustes räägiti ühistest nimetajatest nii majandus- ja rahandus-, perepoliitika ja haridus- kui ka riigikaitse- ja kodanikuühiskonna valdkondades.
Mõnikümmend minutit tagasi lõppenud kolmas konsultatsioonivoor Isamaa ja Res Publica Liidu esindajatega läks Reformierakonna koalitsiooniläbirääkimiste delegatsiooni liikme Keit Pentuse sõnul taas väga hästi ja konstruktiivselt.
Varem mainitult on Reformierakonnal kõige suurem ühisosa just IRL-ga. Täna räägiti ühistest nimetajatest nii majandus- ja rahandus-, perepoliitika ja haridus- kui ka riigikaitse- ja kodanikuühiskonna valdkondades.
"Täna toimunud kohtumisel jõudsime puudutada ka neid teemasid, kus oleks võinud tekkida potentsiaalseid erimeelsusi. Õnneks neid siiski üles ei kerkinud," lausus Pentus.
Kell 11.30 istusid konsultatsioonilaua ümber Reformierakonna ja roheliste esindajad. Kell 15.00 seisab ees kolmas kohtumine sotsiaaldemokraatide esindajatega. Nende kohtumistega konsultatsioonivoor ka piirdub.

Ilves: Ärgem unustagem Euroopa ideed
Toomas Hendrik Ilves ütles täna toimunud raamatu esitlusel, et ei tohiks unustada ühtse Euroopa ideed.
Avatud Eesti Fondis toimunud Ameerika ühiskonnafilosoofi Jeremy Rifkini raamatu "Euroopa unistus" esitlusel esines sõnavõtuga president Toomas Hendrik Ilves.
"Enamik Euroopa Liidu kohta avaldatud raamatuid on kirjutatud nende poolt, kes on kogu elu Euroopas elanud. Rifkini eelis on just see, et ta näeb Euroopat kõrvaltvaataja pilguga ning aitab meile meelde tuletada Euroopa ideed," ütles Ilves. "Euroopa Liidu aluseks on arusaam, et pikemas perspekiivis tasub loobuda lühiajalistest rahvuslikest huvidest. Kahjuks on Euroopa seda unustamas, eriti mõned vanad liikmesriigid, kes ei taha lubada konkurentsi ning soovivad näiteks ettevõtluses eelistada oma rahvuslikke tšempione. See ei ole Euroopa ideega kooskõlas," ütles Ilves.

Neerupäeval manitsetakse inimesi neerusid hoidma
Inimeste teadlikkuse tõstmiseks on neerupäeva puhul täna ja homme telefonikonsultatsioonideks avatud arstide telefonid.
Teine ülemaailmne neerupäev leiab aset täna. Seda tähistatakse Rahvusvahelise nefroloogide seltsi (ISN) ja Rahvusvahelise neerufondide föderatsiooni (IFKF) algatusel.
8. ja 9. märtsil kell 12.00 - 14.00 annavad neeruarstid kõigile soovijatele meelsasti telefoni teel nõu Tallinnas numbril 6 171 215.
Tartu nefroloogid vastavad 8. märtsil huviliste küsimustele järgmistel telefoninumbritel:
Dr Mai Rosenberg 10.00-11.00 tel 7 318 276
Dr Elviira Seppet 11.00-12.00 tel 7 318 272
Dr Eino Sinimäe 12.00-13.00 tel 7 318 270
Dr Siiri Mesikepp 13.00-14.00 tel 7 318 272
Neerude peamiseks ülesandeks eemaldada verest jääkained ja liigne vedelik. Lisaks sellele kontrollivad neerud ka vererõhku, punaste vereliblede teket ja hoiavad meie luud tugevana. Kui neerud kaotavad järk-järgult oma võime täita oma funktsiooni, siis on tegemist kroonilise neeruhaigusega. Krooniline neeruhaigus on nn "tumm" haigus ja kulgeb sageli varjatult. Samas mõjutab see haigus väga paljusid inimesi.

Sotsid lükkavad Keskerakonna kutse tagasi
Keskerakonna aseesimees Ain Seppik ütles, et kavatseb läbirääkimisi pidada ka sotsiaaldemokraatidega, kuid SDE peasekretäri Randel Läntsi sõnul lukkab erakond selle ettepaneku tagasi.
"Meie istume hetkel ühe laua taha ainult Reformierakonnaga," kinnitas Länts.
Ta lisas, et alles siis, kui kohtumised Reformierakonnaga ei vii soovitud tulemuseni ehk ühise koalitsioonileppe allkirjastamiseni, tulevad kõne alla läbirääkimised teiste erakondadega.
"Enne kindlasti mitte, seega peame Keskerakonna kutse tagasi lükkama," rõhutas SDE peasekretär. "Kui meil peaks tulevikus tekkima soov Keskerakonnaga läbirääkimisi pidada, siis anname sellest neile aegsasti teada."
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik nimetas kahetsusväärseks, et sotsiaaldemokraatlik erakond otsustas tagasi lükata Keskerakonna kutse läbirääkimistele.

Valitsus esitab kaitsejõudude peastaabi ülema kohale kolonel Neeme Väli
Kaitseväe juhataja ettepanekul esitab valitsus presidendile ettepaneku brigaadikindral Alar Lanemani kaitsejõudude peastaabi ülema ametist vabastamiseks ja kolonel Neeme Väli nimetamiseks sellesse ametisse.
Senine kaitsejõudude peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman palus end ametist vabastada ning põhjendas oma lahkumist pikaajaliste õpingutega välismaal. "Minu õpingud Suurbritannia kuninglikus kaitseuuringute kolledžis kestavad peaaegu aasta," ütles Laneman, kelle hinnangul ei saa kohusetäitja nii pikka aega kaitsejõudude peastaapi juhtida.
Õhuväe ülema ametisse nimetamiseks esitatakse kolonel Valeri Saar.

Muuga söeterminalis hukkus töötaja
Muuga söeterminalis hukkus ööl vastu neljapäeva raudteel töötanud mees.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et politsei sai juhtunust teate kell 2.20.
Raudteel juhtunud õnnetuses hukkus 1973. aastal sündinud Sergei.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel ning sellest on teavitatud ka tööinspektsiooni.

SOS lasteküla nimetab Evelin Ilvese täna oma patrooniks
Proua Evelin Ilves nimetatakse täna Keila SOS lasteküla patrooniks, kelle auks korraldatakse lastekülas pidulik naistepäeva aktus.
Lasteküla lapsed esitavad aktusel rahvuslikke laule ja mänge, samuti osaleb proua Ilves SOS-emade ümarlaual, et tutvuda lähemalt Lasteküla tööga. Aktus lõpeb sümboolse naistepäeva ühispildiga, millel jäädvustatakse Evelin Ilves koos kaheteistkümne SOS-emaga.
SOS lasteküla tegevdirektori Margus Oro sõnul on proua Ilvese patrooniks nimetamine väga oluline samm. Oro arvates on presidendiproual alati olnud sotsiaalset närvi juhtimaks tähelepanu ühiskonna valupunktidele ja seda sõltumata tema ametikohast või kantavast tiitlist.
"Olles täna ise väikse tütre ema mõistab ta hästi kui oluline on lapsele perekond, mida kahjuks täna 1700-l Eesti lastekodulapsel ei ole", sõnas Oro.

Suri prokurör Hinge Brand
Eile, 7. märtsil suri pärast rasket haigust prokurör Hinge Brand.
Hinge Brand oli prokuröri ametis nelikümmend aastast, asudes 1966. aastal tööle Tallinna linna prokuröri abina. Brand töötas Põhja ringkonnaprokuratuuris ringkonnaprokurörina 2006. aasta 19. septembrini.
Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul lahkus hea prokurör ja inimene, kes oli mitme põlvkonna prokuröridele suurimaks eeskujuks. "Tema pühendumus ja töökus andis palju nii prokuratuurile kui ka tervele õigussüsteemile tervikuna."
Ta on esindanud riiki kõmulistel Mait Metsamaa ja Veronika Dari mõrvarite kohtuprotsessidel ning süüdistanud sarimõrvar Aleksander Rubelit, tema "klientide" hulka kuulusid nii seltskonnastaar Alex Lepajõe kui ka Murru vanglaskandaaliga seostatav Leo Pulsti.

Kaitseväes teenib ja töötab üle tuhande naise
Kaitseväes on 1047 naist, kellest 389 teenib kaadrikaitseväelasena, moodustades 14 protsenti kaadrikaitseväelaste üldarvust.
Kokku teenib kaitseväes 78 naissoost ohvitseri, 255 allohvitseri ning 56 sõdurit. Kõige kõrgema auastmega on Kaitseväe Tervisekeskuse ülem kolonelleitnant Merike Johanson.
Välisoperatsioonil osaleb praegu kümme naist, neist viis Bosnia-Hertsegoviinas, neli Afganistanis ja üks Kosovos.
658 naist töötab kaitseväes riigiametnikuna või töölepingu alusel. Kogu kaitseväe personalist moodustavad naised 27,7 protsenti, teatab kaitsejõudude peastaap.
Kaitseväe juhtaja kindralmajor Ants Laaneots tervitas täna kaitseväes teenivaid naisi, rõhutas naiste kasvanud rolli riigikaitses ning perekonna olulisust riigi edasi kestmisel.

Ida-Virumaal hukkus tules mees
7.märtsil kell 21.56 teatati tulekahjust Ida-Virumaal Sondas Posti tänaval, kus leiti ka hukkunud mees.
Põles kahekorruselise puidust korterelamu teisel korrusel asuv kahetoaline korter. Ühel toal olid täies ulatuses tulekahjustused, teisest toast leiti hukkunud 1972. aastal sündinud mees.
Tulekahju põhjus selgitamisel.

Täna on avatud kaks jääteed
Maanteeinfokeskuse andmetel on täna avatud Haapsalu-Noarootsi ja Rohuküla-Vormsi jääteed.
Haapsalu-Noarootsi 2,4 kilomeetri pikkune jäätee kulgeb Haapsalust Holmi kalda tänavalt Noarootsi Österby sadamasse.
Rohuküla-Vormsi 10,2 kilomeetri pikkune jäätee kulgeb Rohuküla ja Vormsilt Sviby sadamatest.
Jääteed on avatud ilma haagiseta sõiduautodele, mille tegelik mass ei ületa 2 tonni.

Reisijad eksivad üha enam vesipiibutubaka Eestisse toomisel
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus reisijad toovad Eestisse vesipiibutubakat üle lubatud piirnormi.
Seda reeglina põhjusel, et ei olda kursis kehtivate tollieeskirjadega, samuti saadakse valeinfot sageli reisibüroodelt, teatas maksu- ja tolliamet.
Sellega seoses juhib maksuhaldur tähelepanu, et kolmandatest riikidest nagu Egiptus, Tai jne on reisijatel isiklikuks tarbeks lubatud Eestisse tuua maksuvaba kogusena 250 grammi suitsetamistubakat. Rikkumisi avastatakse igal nädalal, viimase juhtumi puhul ületas reisija piirnormi 2 kilogrammi võrra.
Maksuvaba kogust ületava, kuid alla 1 kilogrammi jääva koguse puhul on piiril võimalik see reisijadeklaratsiooniga deklareerida koos kaasneva maksude tasumisega. Üle 1 kilogrammiseid koguseid käsitleb Maksu- ja Tolliamet sisseveona kommertseesmärgil, mis puhul rakendub tubaka maksumärgistamise nõue. Kui reisija ei tasu makse, kuulub kaup konfiskeerimisele, samuti on maksuhalduril õigus rikkujat trahvida.

Ansipi majandusnõunik: teadlased esitasid vanu andmeid
Peaministri majandus- ja rahandusnõunik Aare Järvan kahtlustab, et teadlased kasutasid Eesti inimarengu aruandes oma väidete tõestamiseks meelega vananenud andmeid.
Eesti aruande aluseks on ÜRO arenguprogrammi üleilmse inimarengu raport, mis ilmus eelmise aasta novembris. Selles on valdavalt kasutatud 2004. aasta andmeid, kuid Eesti eeldatava keskmise eluea arvud pärinevad 2003. aastast, kirjutab Postimees.
Järvan kahtlustab, et mõned autorid loobusid oma väidete tõestuseks seoses lähenenud valimistega tahtlikult uuemate andmete kasutamisest.
Nii on aruandes kirjas, et Eestit takistab kõrgema arengutasemega riikidele järele jõudmast madal eluiga. Järvani sõnul on Eesti meeste keskmise eluea poolest Euroopa Liidus küll viimaste seas, kuid mitte viimane, nagu väidab aruanne.
Ka peab Järvan küsitavaks järeldust, et Eestis on inimene majandusarengu nimel unarusse jäetud.

Viljandimaa jõudis viirustesse haigestumises esikohale
Tervisekaitseinspektsioonis tehtud kokkuvõtetest selgus, et Viljandimaa tõusis möödunud nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute suhtarvult Eestis esimeseks.
Möödunud nädalal haigestus 988 inimest, mis on 1,6 protsenti viljandimaalastest, kirjutab Sakala.
Tervisekaitseinspektsiooni viroloogialabori juhataja Inna Sarve sõnul ei ole haigestumiste arv veel nii suur, et epideemiast rääkida, pigem on tegemist maakondlike puhangutega.
Tartu ülikooli kliinikumi viroloogialabori juhataja Ene Laja meenutas, et viimati oli nii palju gripihaigeid seitse aastat tagasi.
Viroloog usub siiski, et haiguste laine hakkab lähemal ajal taanduma.

Tuukrid tõid pensionäri auto jääaugust välja
Tuukrifirma Nautic mehed Ivar Treffner ja Venno Slugen võtsid eile hommikul suuna Kihnu jääteel kohta, kus kolme nädala eest vajus läbi saarelt mandri poole tulnud pensionäri auto, ja tõid selle veest välja.
Trobikonnal meestel jätkus askeldamist viieks tunniks, enne kui sleppi võetud tumeroheline Opel Omega Munalaiu sadama läheduses kõvale maale jõudis, kirjutab Pärnu Postimees.
Kiiremat tegutsemist hallikal jääväljal takistas tuukrite jutu järgi vahendite puudus.
Jäässe raiutud august sukeldusid tuukrid pluss kahe kraadises vees kuue ja poole meetri sügavusel katuse peal seisva autoni, panid sellele trossid ja köied külge, kontrollisid ühendused üle ja siis võisid augu serval ootavad teedejaoskonna mehed sõidukit kahe autoga välja tirima hakata.
Kogukad prussid, metallraam ja muudki päästeoperatsiooniks vajalikud vahendid oli teemeeste mure, et tuua välja 17. veebruaril ametlikult veel avamata jääteel kaldast kuue kilomeetri kaugusel läbivajunud põlise mandriinimese sõiduk.

Ida-Virumaal kallines liikluskindlustus
Ida-Virumaa sõiduautode ja mikrobusside omanikke ootas märtsis keskmiselt 50 protsendiline liikluskindlustuse hinnatõus.
Enamikus kindlustusfirmades toimunud järsu hinnatõusu peamiseks põhjuseks on kindlustusäri esindajate sõnul kahju koefitsiendi suurenemine, ehk lihtsas keeles öeldes tähendab see, et Ida-Virumaa teedel on suurenenud liiklusõnnetuste arv, kirjutab Põhjarannik.
Samal ajal pole politsei esindajad selle väitega nõus: liiklusõnnetuste arv teedel on tõepoolest suurenenud, kuid seda mitte ainult meie maakonnas, vaid terves Eestis.
Teise liikluskindlustuse hinda tõstnud põhjusena nimetavad kindlustusfirmad Ergo Kindlustuse ASi Ida-Virumaa osakonna Ralf Purgi sõnul 8 miljonilt kroonilt 1 miljonile eurole suurenenud kindlustusvastutust.
IF Eesti Kindlustuse ASi analüütik Karin Kukk tõdes, et Ida-Virumaa elanikele kallinevad liikluskindlustuse poliisid keskmiselt 50 protsenti.

Saare maavalitsus seisab praamipileti hinna tõstmise vastu
Saare maavalitsus ei ole nõus OÜ Väinamere Liinid ettepanekutega tõsta suveperioodil Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil hinnakoefitsenti reedeti ja pühapäeviti.
Maavanem Toomas Kasemaa kirjutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarele, et suurema hinnakoefitsiendi (2,5 praeguse 1,5 asemel) kehtestamine reedeti Virtsu-Kuivastu ja pühapäeviti Kuivastu-Virtsu suunal ei aita reisijate hajutamise eesmärgi saavutamisele kaasa, kirjutab Meie Maa.
Muudatus toob maavalitsuse hinnangul kaasa vaid tuntava hinnatõusu, mitte aga järjekordade vähenemise, ja tagajärjeks on pigem saartele sõidust loobumine kui selle teisele päevale viimine.
Saare maavalitsus teeb väinaületuse efektiivsemaks muutmiseks ettepaneku muuta piletimüügi- ja broneerimissüsteemi põhimõtteid, viies need sarnastele alustele rahvusvahelises lennuliikluses ja laevanduses toimivaga.

Arhitektid: Sakala lammutusluba on põhiseaduse vastane
Eesti Arhitektide liidu hinnangul seab Sakala keskuse lammutamisega loodud pretsedent ohtu Eesti põhiseaduse sätte, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Eesti Arhitektide liit pöördus eile 7. märtsil õiguskantsleri poole seoses Sakala keskuse lammutusloa andmisel ja selle täideviimisel loodud pretsedentidega, mille õiguspäraseks lugemine oleks liidu arvates ohuks põhiseaduse sättele, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
EAL on varem koostanud ekspertiisi ja väljendanud avalikkuse ees seisukohta, et peab Tallinna linnavalitsuse poolt väljastatud Sakala keskuse lammutusluba õigusvastaseks kuna sel puuduvad sisulised argumendid, see ei ole kooskõlas detailplaneeringuga ning ei arvesta avalikke huve ja üldisi väärtusi. Samuti puudub hoonestajal õigus seda taotleda, kuna niisugust võimalust ei näe ette hoonestusõiguse leping.

Keskpartei on valmis palgareformi ohverdama
Reformierakond astus eile sammu lähemale Isamaa ja Res Publica Liidule, samas teatas Keskerakond, et on koalitsiooni nimel valmis sammu tagasi astuma palgareformis.
Reformierakonna esimees Andrus Ansip ei välistanud eilsel kohtumisel lõplikult võimuliitu Keskerakonnaga, kellega on pärast kaheaastast koostööd valitsuses teada nii ühisosa kui ka see, mis erakondi lahutab, kirjutab Postimees.
Teravaimaks vastuoluks keskparteiga nimetas Ansip palgareformi lubadust ja teatas, et koalitsioon on võimalik vaid juhul, kui jõutakse kokkuleppele selles, et palgad tõusevad samas tempos tootlikkuse kasvuga.
Keskerakonna ühe esindajana konsultatsioonide laua taga istuv Ain Seppik ei välistanud, et üks nende valimiste pealoosung - palgareform ehk riigiametnikele 25 000-kroonise palga lubamine - võib olla koht, kus järele anda.

Jalakäija suri liiklusõnnetuse tagajärjel
Tallinnas sai eile õhtul autolt löögi 69-aastane naine, mille tagajärjel ta hiljem haiglas suri.
Tallinnas Laagna teel toimus 7. märtsil kella 19.45 ajal liiklusõnnetus, kus reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud Berta (s 1938), sai löögi paremalt lähenenud sõiduautolt Citroen C3, mida juhtis Anna (s 1959).
Jalakäija toimetati kehavigastustega SA PERH Mustamäe korpusesse, kus ta kella 22.40 ajal suri.
Liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Märtsikuus jõuavad elektriarved klientideni kuni nädal aega hiljem
Seoses märtsi alguses tavapärasest suurema hulga kogutud elektrinäitudega ja tehnilise tõrkega Eesti Energia näitude lugemise süsteemis jõuavad elektriarved suurema osa klientideni mõningase hilinemisega.
1. märtsil kehtima hakanud täpsustatud hinnakirjade tõttu kogus Eesti Energia elektrinäite ka klientidelt, kes muidu vaid kord aastas või kord kvartalis näite edastavad. Tavapärasest suurema hulga näitude töötlemise käigus tekkinud tehnilise tõrke tulemusena tekib arvete koostamisel enamik klientidele kuni nädalane viivitus.
Klientidele arvete hilinemine mingeid ümberkorraldusi kaasa ei too, kuna sellevõrra on hilisem ka arve maksmise tähtaeg. Viiviste arvestus algab endiselt alles siis, kui maksmise tähtaeg on ületatud ja arve tasumata.

Rahva usalduse kaotanud riigikogu poliitikud asuvad uut tööd otsima
Uuest riigikogu koosseisust välja jäänud saadikud usuvad, et töötuks nad ei jää, ja paljudel neist on juba praegu kindel tulevikuplaan olemas.
Kolm korda järjest riigikogus olnud ja vahepeal ka põllumajandusministri ametit pidanud Tammsaar kinnitas eile, et töötuks ta jääda ei karda. "Mul on bussijuhipaberid olemas. Võin kas või homme laevale minna ja Helsingis bussijuhiks hakata. Palk on sama mis riigikogus ja kui bussifirma omanikud välja arvata, siis ei pea ma kellelegi oma tegudest aru andma," naljatas Tammsaar. Ainus häda olevat see, et tööajal tuleb kaine olla.
Tõsiselt rääkides ei välistanud Tammsaar ka põllumajandussektorisse naasmist. Kuid seakasvatamisega mees end taas siduma ei kipu. "Ausalt öeldes olen ma hetkel avatud kõikidele headele pakkumistele," lisas kaheksanda, üheksanda ja ka eelmise ehk kümnenda parlamendi koosseisu kuulunud Tammsaar. Nendel valimistel kogus Tammsaar Rapla- ja Harjumaal 941 häält.

Valimiste tulemused viivad Toompeale terve hulga linnapäid
Riigikogu valimiste tulemused viivad Toompeale nii mõnegi linnapea ja maavanema ning pärast ministrikohtade jagamist on lootust riigikogusse pääseda ka mõnel asendusliikmete nimekirjas olijal.
Reformierakond loodab riigikokku valitud linnapeade asemel mantlipärijad ametisse kinnitada lähinädalate jooksul.
Riigikogusse minna on kindlalt lubanud Viljandi linnapea Peep Aru ja Võru linnapea Ivi Eenmaa. Aru kogus valimistel 1568 ja Eenmaa 2150 häält. Võru linnapeana asus Eenmaa tööle 10. novembril 2004 ja vaevalt jõudis Võru rahvas temaga harjuda, kui tuleb hakata uut linnapead ootama.
Linnapeade valik
Sama lugu on ka Valgas, sest linnapea Margus Lepik sai piisavalt palju hääli, et lunastada endale Reformierakonna nimekirjas pääs Toompeale. Reformierakonna nimekirjast pääses 9187 hääle toel riigi esinduskogusse Tartu linnapea Laine Jänes. Keskerakondlasest Tallinna linnapeal Jüri Ratasel on 6109 hääle toel võimalik samuti all-linnast mäkke rühkida. Iseasi, kas ta seda soovib.

Valitsust koostav Ansip meelitab rohelisi oma leeri
Rohelisi ja nende majanduspoliitilisi seisukohti kiitev Reformierakonna esimees Andrus Ansip näeb riigikogu uustulnukas loodava valitsuse kolmandat või neljandat osapoolt.
"Rohelistega kohtumine oli väga meeldiv ja konstruktiivne. Nende paljud majanduspoliitilised vaated kattuvad Reformierakonna omadega," võttis Ansip kokku teisipäeva hilisõhtul Stenbocki majas peetud kokkusaamise. Kahe erakonna üllatavalt suure ühisosa tõttu jätkatakse tema sõnul kõnelusi rohelistega, kes võiksid olla Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotside kõrval koalitsiooni neljandaks liikmeks. "Ei ole nii, et nad nõuavad rahvahääletust - tuum versus tuul," lausus Ansip. "Nad pole kategooriliselt tuumaenergeetika vastu."
Mõne päevaga ongi rohelised jõudnud oma sõnu süüa. Alles esmaspäeval välistas üks partei liidreid Marek Strandberg mineku valitsusliitu, mis toetab Leetu tuumajaama rajamist. "Sellise majandusliku riski võtmine pole põhjendatud," ütles ta siis Eesti Päevalehele. Strandbergi eilse kinnituse kohaselt puuduvad kahe partei seisukohtades "põhimõttelised vastuolud". Komplimente jagus tal ka "õhukese riigi" ideele. "Riik võib olla ükskõik kui õhuke, kui kodanikud on kaasatud oluliste otsuste tegemisse."

Karu tänaval avatakse mai keskel Eesti kauaoodatud ainus sünagoog
16. mail avatakse Tallinna kesklinnas Karu tänaval uus sünagoogihoone, kuhu on koondatud kõik, mis seostub juudi traditsioonide ja usuga.
"Nõukogude ajal oli keelatud isegi mõelda, kas juudid võivad endale sünagoogi ehitada või mitte, kuid lõpuks sai see teoks," ütles Eesti juudi usu koguduse juhatuse esimees Boris Oks. Enne sõda Maakri tänaval praeguse SAS Radissoni hotelli kohal asunud sünagoogi hävitas 1944. aasta märtsipommitamine.
"Uus hoone pole mitte ainult palvemaja, vaid omalaadne keskus, kus juutidele pakutakse kõike traditsioonidega kaasnevat," kinnitas Oks, kelle sõnul külastab Eestit viimasel ajal näiteks palju usklikke juute, kes ei leia kusagilt koššertoitu. "Hiljuti käis meil külas juudi teater, kes seda pidevalt nõudis, kuid Tallinnas pole ühtegi sellist kohta," nentis Oks. "Rabi naine pidi kodus pidevalt süüa valmistama ja seda hotellidesse viima."

Saatjaga kurg Raivo lendab Aafrikast koju
Must-toonekurg Raivo, kes lisaks viiele haruldasele kotkale mullu suvel endale rände uurimiseks satelliitsaatja selga sai, on alustanud Aafrikast tagasilendu, et aprilli algul oma Lääne-Virumaa kodupessa jõuda.
Kotkaklubi juhatuse liikme Urmas Sellise sõnul on Raivo jõudnud nädalaga lennata juba 2000 kilomeetrit.
"Ükski Euroopas saatjaga varustatud must-toonekurg pole seni isegi Keeniasse lennanud, Tansaaniast rääkimata," osutas Sellis satelliitsaatja abil tehtud tähtsale avastusele.

President Ilvest mõnitanud tudengid said Moskvas trahvi
Kõige suurema, 2000-rublase ehk umbes 900-kroonise trahvi mõistis kohus eelmisel nädalal välja tudeng Leonid Dotžilolt, kes mängis Eesti Vabariigi aastapäeval Eesti saatkonna ees toimunud piketil president Toomas Hendrik Ilvest. Ta kandis hullusärki, millele olid joonistatud haakristid ja dollarimärgid.
Veel kaks tudengit said trahvi 500 rubla ehk umbes 225 krooni. Nemad osalesid aktiivselt Ilvest kujutanud õlgedest hernehirmutise maatasa trampimisel.
2000 rubla eest saab osta näiteks üheotsapileti Peterburi-Moskva kiirrongile, veidi rohkem maksab rongipilet Moskvast Tallinna. 2000 rubla on umbes pool Venemaa keskmisest palgast (Moskvas on keskmine palk umbes viis korda kõrgem), vanaduspensioni makstakse Venemaal umbes 3000 rubla. 500 rubla eest saab Moskvas osta 60 korra metrookaardi ehk siis sõita kuu aega tööle ja koju. Trahvisumma suurusest tähtsam on siiski see, et Moskva kohus pidas vajalikuks Eesti presidenti mõnitanud noorukeid üldse karistada.

Eesti naistele kingitakse tohutus koguses lilli
Naistepäev on lillemüüjatele kõige kiirem aeg.
Viru tänava lillemüüjate hinnangul kasvab lillede müük kümnekordseks ja ka eelnevad päevad pole palju lihtsamad. Enim nõutud lilled on roosid ja tulbid. Eesti suurim lillekasvataja Nurmiko on naistepäeva puhul edasimüüjatele saatnud miljon tulpi, sellega ületatakse eelmise aasta naistepäeva müügimaht kahekordselt.

Usaldus politsei vastu saavutas rekordtaseme
Elanike usaldus politsei vastu on alanud aastal tõusnud kõigi aegade kõrgeima tasemeni, näitas tänavu veebruaris Turu-uuringute AS-i korraldatud küsitlus.
Politseinikke usaldas veebruaris 78 protsenti küsitletuid ehk kaks protsenti enam senisest rekordtulemusest, mis pärines 2005. aasta märtsist. BNS

Laste tegevust jälgiv elektrooniline õpilaspilet pakub koolidele huvi
Käimasoleva õppeaasta alguses paigaldati Gustav Adolfi gümnaasiumisse umbes 150 000 krooni väärtuses läbipääsu- ja identifitseerimistehnikat ning jagati kõikidele õpilastele elektroonilised puutevabad kiipkaardid.
Nüüd on need õpilase isikutunnistuseks tituleeritud kaardid muutunud koolielu lahutamatuks osaks ja nende kasutamine kooli juhtkonna korraldusel ka kohustuslikuks.
Kasutusnimekiri on muljet avaldav: kümne sentimeetri kauguselt vastuvõtjale kaardi näitamine võimaldab kooli sissepääsu ja registreerib selle, võimaldab vaid ette nähtud ajal kooli sööklas süüa, võimlat kasutada, raamatuid laenata ning paljundusi teha. Samuti toimib kaart Tallinna ühissõidukites samamoodi kui ID-pilet, kuhu on võimalik kanda nõutav rahasumma.
Tähtsaimaks peetakse aga lihtsustatud statistiliste andmete koondamist, mille alusel saavad lapsevanemad ja koolipersonal infot koolis toimuva kohta.

Ergma Tartu ülikooli rektoriks enam ei pürgi
Riigikokku tagasi valitud Ene Ergma ei kavatse enam Tartu ülikooli rektoriks pürgida, põhjendades oma otsust ebaausa mänguga.
"Viimane valimine oli minu meelest niivõrd ebaaus, et ma ei taha enam niisuguses võitluses osaleda," ütles ta Tartu Postimehele. Valimistel 3979 häält saanud Ergma kinnitas, et läheb riigikokku. BNS

Vene ärimehed kavandavad Eestisse Hiina džiibitehast
"Tehase rajamiseks uurime tingimusi Paldiskis, Tallinnas ja Sillamäel, sest vajame suurte konteinerlaevade vastuvõtuks sobivat sadamat," ütles eile Severstaltransi juht Andrei Filatov. Tehasel läheb peale sadama läheduse vaja ka ligi 30-hektarist maa-ala.
Ligi 1,2 miljardit krooni maksev tehas rakendaks tööle tuhat inimest ning hakkaks õnnestumise korral juba nelja aasta pärast tootma Euroopa Liidu turule aastas kuni 120 000 maastikuautot.
Ettevõte, mille Venemaa juhtiv transpordifirma Severstaltrans tahab Eestisse tehase rajamiseks asutada, võtaks enda kanda koostisosade kohaleveo Hiinast ja tootmise. Hiinlased ostaksid kogu valmistoodangu ära ja müüksid ise Euroopas maha.
Eesti sobib Filatovi selgitusel Hiina autode monteerijaks sellepärast, et siin pole ees ootamas teisi autotööstusi, kes võiksid uue konkurendi ilmumist kohtuvaidlustega takistada. Konkurendid võiksid kohtu abil taotleda näiteks Hiina auto tootmisel kasutatavate tehniliste lahenduste ja sõlmede kasutamise ainuõigust.

Poola ei poolda ELi uut hääletamiskorda
Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski kritiseeris Euroopa Liidu uut hääletamiskorda, mis sätestaks otsuste vastuvõtmiseks kahekolmandikulise häälteenamuse.
Suurem osa Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidest pooldab otsustusprotsessi lihtsustava süsteemi sisseseadmist, mis võimaldaks otsutsuseid vastu võtta kahe-kolmandikulise häälteenamusega, vahendab Reuters.
Otsuse jõustumiseks peab selle heaks kiitma 55 protsenti liikmesriikidest või 65 protsenti elanikkonnast.
Kui Euroopa Liit võtaks otsustusprotsessi lihtsustamiseks kasutusele kahekordse-enamuse reegli, nõrgendaks see Poola positsiooni, ütles Kaczynski.
"ELi põhiseaduslikus lepingus väljapakutud hääletussüsteem mõjutaks kõige rohkem Poolat," ütles Kaczynski ja lisas: "Kuigi see ei ole projektis ainus halb punkt, on see meie jaoks väga oluline."

USA kindral: Raketibaas Suurbritannias oleks Venemaale ohtlikum
Kui USA plaanitud raketitõrjebaas ehitataks Kesk-Euroopa asemel Suurbritanniasse, oleks Venemaal enam põhjust seda karta, ütles USA kindralleitnant Trey Obering.
"Kui venelased muretsevad nende mandritevaheliste ballistiliste rakettide sihtimise pärast, siis ma usun, et baasi rajamine Suurbritanniasse oleks neile problemaatilisem," ütles USA kindralleitnant Trey Obering Financial Timesile.
Juba mitmendat kuud peavad USA Pentagon ja Poola valitsus läbirääkimisi USA raketitõrjebaasi rajamise üle Poola territooriumile. Viimasel ajal on baaside ehitamise vastu huvi üles näidanud ka Suurbritannia.
Euroopasse rajatava raketitõrjebaasi eesmärgiks on kaitsta USAd ja Euroopat Iraani rakettide eest, ütles Obering ning kinnitas, et Pentagoni soov baas Poola territooriumile rajada ei ole suunatud Venemaa vastu.

IAEA peatab abi osutamise Iraanile
Rahvusvaheline aatomienergia agentuur (IAEA) peatas pooled Iraaniga seotud tuumaenergeetika alased koostööprojektid.
IAEA peatab täielikult või osaliselt 23 tehnilise abi osutamise projekti 55 olemasolevast, teatas RIA Novosti.
Otsus võeti vastu ÜRO Julgeolekunõukogu 23. detsembri 2006. a resolutsiooni raames.
Teheran jätkab uraani rikastamist vaatamata IAEA otsusele. Iraani esindaja IAES-is Ali-Asghar Soltanie ütles, et peatatud projektid ei ole seotud rikastamise programmiga. Ta lisas, et Iraan ei katkesta koostööd rahvusvahelise aatomienergia agentuuriga.

Gorbatšov kritiseerib Blairi plaani uuendada tuumaarsenali
Endine Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov kritiseeris tervalt Briti peaminister Tony Blairi plaani asendada oma tuumapotentsiaali uue põlvkonna tuumarelvaga.
Gorbatšovi sõnul ei soodusta selline samm tuumarelvade ja tehnoloogiate leviku tõkestamist, kirjutab The Times. Ta peab Blairi plaani vastuoluliseks USA ja NSVL vahel sõlmitud strateegiliste ja taktikaliste tuumarelvade vähendamise lepingu vaimule, mida toetas ka Suurbritannia.
Gorbatšov viitas sellele, et praegu eksisteerib maailmas tuumarelvade arvu suurenemise reaalne oht. Tema hinnangul peavad tuumarelvade valdajad vähendada oma relvastust, kuna tuumasõjas pole võitjat ja massihävitusrelvaga ei saa lahendada reaalseid julgeoleku probleeme.
Gorbatšov soovitab Briti valitsusel otsust tuumarelva arsenali uuendamise kohta kuni 2010. aastani edasi lükata, kuna siis toimub tuumarelvade tõkestamisele pühendatud konverents.

Venemaalt saab jälle Tšetšeeniasse lennata
Venemaa taastas kümne aasta eest katkenud liinilennud Tšetšeeniasse.
Venemaa ja Tšetšeenia pealinna Groznõi vahel pole regulaarlende toimunud peaegu kümme aastat, vahendab BBC. Groznõi Severnõi lennujaam suleti 1990. aastate alguses, kui see sai Vene-Tšetšeenia sõjas kannatada.
Esialgu saab Moskvast Groznõisse lennata kolm korda nädalas.
Lennuliin avati täna ja kuna on naistepäev, siis said kõik naisreisijad täna tasuta lennu.
Lennuk sõidab Moskvast Groznõisse kaks ja pool tundi ja piletid maksavad 5500 kuni 8000 rubla (vastavalt 2500 - 4000 krooni).

Norra natsilapsed kaebasid riigi inimõiguste kohtusse
Teise maailmasõja ajal said paljud Saksa sõdurid Norra naistega lapsi, kes nüüd üsna eakana kaebasid Norra võimud diskrimineerimise eest Euroopa inimõiguste kohtusse.
Kunagised "sõjalapsed" väidavad, et nad kannatasid pärast sõda väärkohtlemise ja diskrimineerimise all, vahendab BBC.
Teise maailmasõja ajal soodustasid Saksa väed oma sõdurite suhteid Norra naistega. Saksa armee soosis seksuaalsuhted Norra naiste ja Saksa sõdurite vahel sellepärast, et see oli osa suurest plaanist, kuidas sünniks rohkem sinisilmseid ja blonde aarialasi Tuhandeaastase riigi jaoks.
Sellistest suhetest sündinud lastel ei olnud sõjajärgses Norras hea elada. Neid kiusati, peksti, väärkoheldi ja isegi pandi vaimuhaiglatesse luku taha üksnes seepärast, et nende isad olid Saksa sõdurid.
Nüüd otsib 150 toonast "sõjalast" oma õigust Euroopa inimõiguste kohtust. Nad kaebasid kohtusse Norra riigi ja süüdistavad seda toonases suutmatuses kaitsta neid diskrimineerimise eest.

Afganistanis peeti kinni Usbekistani islamistide liider
Afganistani paigutatud rahvusvahelised väed pidasid kinni mõjuka Usbekistani radikaalide liidri.
Esialgsetel andmetel on tegemist Usbekistani islamiliikumise juhi Tahir Juldaševiga, vahendab RIA Novosti kohalikku meediat.
Usbekistani islamiliikumine tekkis 1980. aastate lõpus ja selle poliitiliseks eesmärgiks on islamiriigi loomine Fergana oru piirkonnas.

USA mereväelast süüdistatakse spionaažis terroristide kasuks
USA võimud vahistasid 31-aastase ameeriklasest endise mereväelase Paul Halli (praeguse nimega Hassan Abujihaad), keda süüdistatakse spionaažis ja terroristide materiaalses toetamises.
Süüdistuse kohaselt edastas 2001. aastal mereväes teeninud Abujihaad salastatud andmeid USA laevade lahingugrupi marsruudist Londonis asuvale organisatsioonile Azzam Publications, teatas ABC News. Nii saadi teada laevade liikumisest Californiast Pärsia Lahe piirkonda.
Politsei tuvastas 2003. aastal Briti kodaniku Babar Ahmadi Londonis asuva maja läbiotsimise käigus, et Abujihaad saatis Azzami liikmetele infot e-kirjadena.
Süüdimõistmisel ootab endist mereväelast kuni 25-aastane vanglakaristus.

ÜRO-s töötanud Vene diplomaat võttis 3,6 miljonit krooni altkäemaksu
ÜRO eelarvekomitee eesotsas töötanud Vene diplomaat mõisteti süüdi rahapesus - ta võttis vastu 300 000 dollarit (3,6 miljonit krooni) altkäemakse.
Altkäemaksude vastuvõtmise eest ootab Vladimir Kuznetsovi kuni 20-aastane vangistus, vahendab BBC.
Kuznetsov aitas ühes ÜRO asutuses kaasmaalasel Aleksandr Jakovlevil vastu võtta ja varjata illegaalseid rahasid, mida andsid ÜRO-ga kontakti ihkavad välisfirmad.
Jakovlev tunnistas end süüdi juba 2005. aastal ja möönis, et võttis vastu üle miljoni dollari (12 miljonit krooni) altkäemakse. Seejärel tunnistas ta ka Kuznetsovi vastu.
Kuznetsov juhtis ÜRO eelarvejälgimise komiteed ja ta arreteeriti 2005. aasta septembris pärast seda, kui ÜRO peasekretär Kofi Annan temalt diplomaatilise puutumatuse võttis.

Kallis ja auklik raketikaitse

USA raketikilp lõhestab lääneliitlasi
Washingtoni kava laiendada rajatavat raketikilpi ka Kesk-Euroopa riikidesse pole muutnud närviliseks üksnes Moskva võime, vaid ka Lääne-Euroopa maid.
Täna algava Euroopa Liidu mitteametliku tippkohtumise eel on mitu riiki kritiseerinud USA radarijaama ning püüdurrakettide tulekut Tšehhisse ja Poola.
Laias laastus jookseb lõhe mööda sama piiri, kust ka Iraagi invasiooni eel.
"Euroopas pole stabiilsust, kui surume Venemaa nurka," hoiatas hiljutisel EL-i välisministrite kohtumisel Luksemburgi esindaja Jean Asselborn. "Minu meelest on mõistetamatu, kui pärast 20. sajandi lõppu ja Berliini müüri langemist hakkaks keegi läänes pingeid kruvima."
Ka NATO-sse mittekuuluv Austria väljendas oma muret naabermaa Tšehhi plaanide pärast. Saksamaa kantsler Angela Merkel on samas kutsunud Financial Timesile antud intervjuus üles kaasama raketikilbi rajamisse allianssi tervikuna ning soovitanud konsulteerida Moskvaga.

Kongos sai ministriks mees, keda pole nähtud
Hiljuti lõppenud kodusõjast räsitud Kongo Demokraatlikku Vabariiki on viimastel aegadel vapustanud ja ühtlasi ka lõbustanud niinimetatud fantoomministri juhtum, mis tuli päevavalgele pärast seda, kui peaminister Antoine Gizenga oli määranud oma valitsuse koosseisu.
Väliskaubandusministri koha sai riigi esimeses demokraatlikus valitsuses Andre Kasongo Ilunga, keda keegi ei tundnud. Samas arvati, et kui juba UNAFEC-i nime kandva partei auväärne juht Kisimba Ngoy tema esitas, küllap siis ikka on tegu väärt mehega. Paraku aga pole Ilunga väärtusi olnud võimalik hinnata, sest tema tool jäi tühjaks. Veidi aega hiljem teatas Kisimba, et tema esitatud mees oli ministrikohast loobunud.
Ministrit polegi olemas
Gizengale see ei meeldinud ning ta hakkas nõudma, et ministriks nimetatu esitaks talle ise tagasiastumispalve. Too pole aga välja ilmunud ning nüüdseks ollakse veendunud, et meest nimega Ilunga polegi olemas.

Kohus mõistis Lewis Libby patuoinana valevandes süüdi
Enamik Valge Maja ametnikke, kes olid teadaolevalt süüdi endise luureagendi Valerie Plame-Wilsoni isiku meediale paljastamises, jääbki karistamata.
Vandekohtunikud mõistsid üleeile süüdi ainsa mehe, kellele eriuurija Patrick Fitzgerald süüdistuse esitas - asepresident Richard Cheney endise staabiülema Irve Lewis "Scooter" Libby. Teravaim Valge Maja ümber puhkenud skandaal pärast nn Monicagate'i leidis esialgse lahenduse.
"Vandekohtunike seas valitses tohutu sümpaatia Libby vastu. Küsiti mitu korda: "Mida me teeme selle tüübiga siin. Kus on Karl Rove?"," nurises vandemees Denis Collins ajalehele USA Today. "Ma ei ütleks, et me ei näinud Libby süüd selles, milles ta süüdi mõistsime. Kuid paistis nii, nagu väitis ka Libby advokaat Theodore Wells, et ta oli patuoinas."

Tallinnas mälestatakse homme märtsipommitamist
Homme, 9. märtsil täitub 63 aastat Tallinna pommitamisest. Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel toimuvad Tallinnas mitmed mälestusüritused.
Homme kell 12 algab mälestusteenistus Siselinna kalmistul, kus ohvrite matmispaigale asetatakse lilli ja süüdatakse mälestusküünlad. Hingepalve peab EAÕK ülempreester Emmanuel Kirss, osaleb EELK Tallinna praost Gustav Peeter Piir.
Kell 18 algab kontsert-jumalateenistus Niguliste kirikus. Nõukogude lennuväe pommirünnaku ohvrite mälestustseremoonial teenib vaimulikuna EKEK peavikaar Heigo Ritsbek, muusikalise kava esitavad Valku Kasuk (viiul), Vaike Kiik (metsosopran), Holger Kiik (kitarr), Tiit Kiik (orel).
Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad. Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.
Tallinna pommitamisel 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl heideti Tallinnale umbes 2000 lõhke- ja 1500 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid elurajoonid. Hävis umbes 8000 hoonet, mis moodustas ligikaudu 40% toonasest elamispinnast. Rünnaku tagajärjel hukkus 463 inimest, vigastada sai 649 ning üle 20 000 inimese jäi peavarjuta.

Tallinn hüvitab eakatele teatripileteid
Möödunud aastal hakkas linn maksma eakatele, represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele toetust teatripiletite maksumuse osaliseks hüvitamiseks, toetuse maksmine jätkub ka tänavu.
Piletikompensatsiooni saamiseks peab toetuse taotleja olema rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemist.
Avaldus toetuse saamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul alates etenduse toimumise päevast ning õigustatud isikutest abikaasad võivad esitada ühise avalduse.
Toetust saab ühe pileti eest ühe etenduse kohta, pileti maksumusest hüvitatakse 50 protsenti.
Praegu on teatripileti hüvituse piirmäär isikule 500 krooni aastas.
Mullu maksti toetust 2 514 tallinlasele kokku 563 147 krooni, ka tänavuses linnaeelarves on selleks pool miljonit krooni.

Algab tõlkekonkurss põhi- ja gümnaasiumiõpilastele
Tallinna Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium korraldab juba kolmandat aastat järjest emakeelepäevale pühendatud meediatekstide tõlkimise konkursi "Kuldtipp 2007".
Võistlusele on kutsutud osalema kõik põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased üle Eesti, kes lisaks emakeelele õpivad vene või eesti keelt võõrkeelena ja omavad vaba juurdepääsu internetile. Võistlejate ülesanne on internetis tõlkida oma emakeelde Eestis ilmuvate eesti- või venekeelsete ajalehtede artikleid.
Konkurss koosneb eel- ja lõppvoorust. Eelvoorus võivad osaleda kõik asjast huvitatud õppurid. Osaletakse kahes vanuserühmas - põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased.
Eelvoor toimub märtsi teisel nädalal viie päeva jooksul. Lõppvoor toimub 14. märtsil ja kestab 15 tundi. Eelvoorus tuleb osalejal sisestada veebilehele www.kuldtipp.com vabal valikul eelvooru ajal ajalehtedes ilmunud artiklite tõlkeid. Samuti on võimalus tõlkida online'is või kopeerida tõlketekst konkursi veebilehele. Lõppvooru pääsenud osalejad peavad tõlkima kindlaid ajalehetekste ning iga osaleja tohib sisestada ainult ühe tõlkevariandi.

Linn jätab Ankru tänava invakorteri siiski liikumispuudega inimesele
Tallinna linnavalitsus muutis eile meelt ning andis eelnevalt tervele inimesele määratud invakorteri siiski liikumispuudega isikule.
Tallinna linn andis eelmise aasta lõpus Ankru tänav 1-32 asuva munitsipaalmaja invakorteri tervele inimesele ja võttis sealt remondi käigus välja sinna sisse seatud abivahendid. (Vt EPL 30.01.) Kõnealune korter vabanes mullu suvel, kui eelmine omanik suri. Korterile pretendeerisid järjekorras olevad liikumispuudega inimesed.
Linn selgitas oma otsust toona Tallinna halduskohtu otsusega, mis kohustas neid leidma korterit represseeritud isikule. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei leitud selleks otstarbeks ühtegi teist korterit. Nüüd leiti siiski korter Mustamäelt.
Ankru tänava korteris olid kohandatud vannitoad ja seinad, et puudega inimene saaks seal liikuda ja väljuda. Liikumispuudega inimeste ühingu juhatuse esimehe Mati Muguri sõnul maksab korteri puudega inimesele kohandamine keskmiselt 25-30 000 krooni.

Pensionäride toetus tõuseb 1000 kroonini
Tallinna linnavalitsus võttis kolmapäeval teadmiseks volikogu otsuse eelnõu, mille järgi tõuseb pensionäride toetus tuleval aastal 850 kroonini ja 2009. aastal 1000 kroonini.
2003. aastast
Pensionäride hinnatõusu kompensatsiooni tõstmise eelnõu esitas eelmisel volikogu istungil linnavolikogu keskerakondlasest esimees Toomas Vitsut. Tallinn on maksnud pensionäridele hinnatõusu kompenseerimise toetust 2003. aastast. Kolm aastat oli toetuse suurus 500 krooni aastas, mullu tõusis see 700 kroonini.
Hinnatõusu katteks
Möödunud aastal sai toetust üle 92 000 Tallinna pensionäri. Toetust makstakse kommunaalteenuste hindade kasvust tulenevate kulude katteks. Toetuse suurendamine 700 kroonilt 850 kroonini järgmisel ja 850 kroonilt 1000 kroonini 2009. aastal nõuab mõlemal aastal lisaks 14 miljonit krooni. BNS

Riigimetsa keskus ehmatas Kangru küla elanikke ootamatu lageraiega
Kiili valla Kangru küla elanikud avastasid teisipäeval ehmatusega Viljandi maantee äärses männimetsas ulatusliku lageraie, kohale kutsutud politsei veendus raie seaduslikkuses.
270 elanikuga Kangru küla esindaja Mart Raukase sõnul töötasid langetustraktorid õhtul prožektorite valgel Tallinna linna piirist sadakond meetrit väljaspool Saku valla territooriumile jäävas riigimetsas. "See on koht, kus Kangru küla ja Raudalu elanikud käivad sportimas," ütles Raukas.
Kell 18.24 raie peatamiseks Viljandi maanteele väljakutse saanud Lääne-Harju politseipatrull veendus, et metsa mahavõtmiseks on luba olemas.
Kuigi dokumentide järgi on kõik korrektne, mõjus jändrike liivikumändide raie kohalikele külma dušina. Ka Saku valla keskkonnaspetsialistile Vilve Tavale tuli lageraie üllatuseks. "RMK peaks saatma igal aastal järgmisel aastal toimuvate raiete nimekirjad, meil seda pole," ütles Tava.

Euroopa Keskpank tõstis intressimäärasid
Eurotsooni rahanduspoliitikat teostav Euroopa Keskpank tõstis täna oodatult intressimäärasid 3,75 protsendini.
Täna tõstis Euroopa Keskpank 0,25 punkti võrra interssimäära 3,75 protsendini, teatas Reuters. Viimati oli intressimäär sama kõrge 2001. aasta novembris.
Eelmisel kuul andis keskpanga juht Jean-Claud Trichet analüütikutele intressimäärade tõusu osas vihje, pidades silmas seda, et inflatsiooniriskid nõuavad tugevat valvsust.
Investorid ootavad murelikult edasisi vihjeid selle osas, kui palju võib intressimäär veel tõusta.
2005. aasta detsembrist saadik on keskpank seitsmel korral intressimäärasid tõstnud.
Eurotsooni majanduskasv oli eelmisel aasta viimase kuue aasta kõrgeim. Soodsat mõju inflatsiooniriski vähenemisele avaldasid ka euro tugevnemine ning kütusehindade langus.

Eesti Energia maksis lehmaomanikule kaotusraha
Eesti Energia tunnistas oma süüd Raikküla valla Tõnsu talu kahe lehma hukus ja maksis loomaomanikule 20 000 krooni kahjutasu.
9. veebruaril hukkusid Metskülas Tõnsu talu laudas alajaama elektririkke tõttu kaks noort lehma, kirjutas Nädaline.
Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg kinnitas, et sündmused said alguse jaotusvõrgu alajaama rikkest.
Uurimiskomisjon tuvastas, et õnnetus juhtus, kuna Suitsuküla alajaama maanduri maandustakistus ei vastanud enam kehtivatele nõuetele. Samas kui kui kliendi enda elektriseadmed oleks vastanud kehtivatele nõuetele, ei oleks loomad elektrilööki saanud.

Statoil muutis kütuste hindu
Statoil tõstis täna kl 16 bensiinide jaehindu 25 sendi võrra ning alandas diislikütuse hinda 25 sendi võrra liitri kohta.
Statoili teatel maksab bensiin 95 euro Statoili teenindusjaamades 13,4 krooni liitri kohta, 95 euro ultima 13,65 krooni, 98 euro ultima 13,9 krooni ja diislikütus D euro fortis 13,3 krooni liitri kohta.
Kütusefirma automaatjaamades maksavad bensiinid 95 euro 13,15 krooni, 98 euro 13,65 krooni ja diislikütus D euro 13,05 krooni liitri kohta.
Statoiliga sarnaselt muutis kütuse hindu kütusemüüja Olerex. Väävlivaba diislikütus maksab Olerexis 13,3 krooni ja väävlivaba bensiin 95 13,15 krooni liiter.
"Seekordne hinnamuutus on sesoonse iseloomuga. Diislikütuse hind langeb tänu kütteperioodi lõppemisele põhjapoolkeral. Bensiinide hinnatõus on iseloomulik kevadisele autosõiduhooaja algusele," kommenteeris hindade muutusi Olerex.

Varas peitis end ööseks kauplusesse
Ennast ööseks Võru Maksimarketi ripplae peale peitnud 15-aastane noormees varastas 26. veebruari varahommikul kauplusest kuus fotoaparaati ja kõndis nendega kaubakeskuse avamise järel välja.
25. veebruari õhtul kella 21.10 paiku sisenes noormees, kelle nime politsei ei avaldanud, Maksimarketisse, ronis seal meeste tualettruumis lae peale ja jäi kaupluse sulgemist ootama, kirjutab Võrumaa Teataja.
Öösel kell 23.47 andis kaupluse liikumisandur häiret, kuid mingeid sissemurdmise jälgi turvafirma töötajad ei tuvastanud. Häirest teavitati ka kaubanduskeskuse juhatajat, kes ei pidanud hoonesse sisenemist vajalikuks.
Hommikul kella 6.45 ajal ronis noormees lae pealt alla ja suundus kaupluse tehnikaosakonda, kus võttis letist kuus digifotoaparaati koguväärtusega 26 000 krooni. Seejärel läks ta tagasi tualettruumi lae peale. Pärast poe avamist väljus poiss kauplusest. Vargus avastati sama päeva lõunaajal.

Kuressaarde tuleb esimene põhkmaja
Veebikujundaja Oliver Maaker kaalub Kuressaarde Transvaali tänavale põhksoojustusega elamu ehitamist, kuna hindab materjali soojapidavust ja "hingavust".
Teisipäeval andis Kuressaare esimese põhkelamu projekteerimiseks loa ka linnavalitsus, kirjutab Meie Maa.
"Sõna "põhkmaja" puhul tuleb inimestele miskipärast silme ette kolme põrsakese muinasjutt üleni põhust majaga," ütles andmebaasiturunduslahendusi pakkuvas firmas OÜ Leo Express töötav Oliver Maaker. "Meie maja tuleks tavaline puitkarkassehitis, kus lihtsalt kasutataks kivi- või klaasvilla asemel soojustusena põhupalle. Maja nagu maja ikka, mitte mingi seninägematu arhitektuuriime."

Korteriühistud ei jõua hindade kasvuga sammu pidada
Ehituse- ja remondi hindade ülikiire kasv teeb peavalu korteriühistutele, sest kui nood vajaliku töö tarvis raha kokku on saanud, sellest summast enam ei jätku.
"Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on ehitusmaterjalide maksumus tõusnud tohutult ja ka tööde tegemine on kallimaks läinud," nentis Viljandis viit korteriühistut juhtiv Õilme Luhaär Sakalale. "Seetõttu oleme igal aastal kogutavaid summasid suurendanud ja teeme töid ükshaaval."
Näiteks korterelamu otsaseina soojustamine maksab Luhaäre teada praegu umbes 200 000 krooni, samas kui alles kolm aastat tagasi piisas vaid kolmandikust sellest summast.
Hansapanga Viljandi kontori ärikliendikonsultant Merle Paap tõi kortermajade renoveerimiseks tehtud hinnapakkumisi võrreldes välja, et mullu olid ehitusfirmade küsitavad hinnad 2005. aastaga võrreldes 30-40 protsenti kõrgemad. "Ehituse maksumuse tõus on korteriühistute sektoris olnud oluliselt suurem kui uusehitustel," rääkis Paap. "Ennustame, et tänavu võib hinnakasv olla samas suurusjärgus."

Uuemõisa kaubakeskus pidas sarikapidu
Läänemaal asuv Uuemõisa kaubanduskeskus valmib ilmselt jaanipäevaks, kinnitas ehituse projektijuht Aarne Keldrima eile peetud sarikapeol.
Kaubanduskeskuse üldpind saab olema 2700 ruutmeetrit, millest supermarket võtab oma alla peaaegu poole. Keskusesse tulevad ka juuksur, ilusalong ja lillepood, panga- ja taaraautomaat, postkontor, kohvik ja R-kiosk, kirjutab Lääne Elu.
Kohapeal hakatakse valmistama kuumi roogi ja küpsetama pagaritooteid. Tegutsema hakkab ka oma lihatööstus.
Ehitust rahastab Fine Kinnisvara, kes annab keskuse rendile Haapsalu tarbijate ühistule. Järgnevate aastate jooksul ostab ühistu keskuse välja.

Linn saavutas prügilaga soodsama lepingu
Tallinna linnavalitsus saavutas prügilat haldavate firmadega tehingu, mille järgi on elanikele biolagunevate jäätmete äraandmine poole odavam, kui nende heitmine muude olmejäätmete hulka.
Abilinnapea Jaanus Mutli allkirjastas täna aktsionäride lepingu muudatused firma SULO Regionalholding GmbH & Co. KG esindaja Matthias Harms'i ja Tallinna Prügila AS-i juhataja Allan Pohlakuga, millega kehtestati biolagunevate jäätmete vastuvõtuhinna ülempiiriks 50% tavajäätmete vastuvõtuhinnast ja saavutati kokkulepe, et Saksa partner loobub juhtimistasust.
Biolagunevate jäätmete (köögi- ja sööklajäätmed) eraldi kogumise motiveerimiseks otsustati kehtestada järgmiseks viieks aastaks biolagunevate jäätmete vastuvõtuhinnale ülempiir, mis ei tohi ületada 50% tavajäätmete vastuvõtuhinnast.
"See tähendab, et toidujäätmete eraldi kogumine ja ladustamiseks äraandmine tuleb elanikule vähemalt kaks korda odavam kui nende heitmisel muude olmejäätmete hulka ja segaolmejäätmetena äraandmine," ütles abilinnapea Jaanus Mutli.

Kalev loobus telekanali ostust
Magusatootja Kalev teatas eile telekanali Eeter omanikule AS Santenorile, et loobub telekanali ostust.
Kalev oleks 9. veebruaril sõlmitud lepingu järgi omandanud kõik Santenori aktsiad. Tehing oleks olnud jätk meediainvesteeringute tegemisele, mida Kalev oma sõnul investeerimisportfelli rikastamiseks viimastel kuudel on ette võtnud.
"Kalevi eesmärk on teha paremat kanalit kui Pimp-TV või Eeter," ütles telekanali eelostulepingu sõlmimise järel Eesti Päevaleht Online'ile Kalevi õigusteeninduse juht Allan Viirma.
Eeter on kaabeltelekanali Pimp-TV järglane, mis alustas meelelahutus- ja muusikakanalina tegevust eelmise aasta novembris. Telekanali omaniku AS Santenori enamusaktsionär on investeerimispank Lõhmus, Haavel & Viisemann.

Kruuda astub toiduliidu volikogu esimehe kohalt tagasi
Toiduainetööstuse liidu volikogu esimees Oliver Kruuda ja aseesimehed Olle Horm ning Kadi Lambot astuvad liidu juhtkogust tagasi.
Praegusest koosseisust jätkavad aseesimehed Anti Orav ja Enn Kunila. Uude, seitsmeliikmelisse juhtkogusse soovitakse toiduliidu teatel kaasata ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete esindajaid, kes selguvad liidu üldkoosolekul. Kruuda ettepanekul on uue volikogu esimehe valimiseni kohusetäitjaks volikogu aseesimees Enn Kunila.
Kruuda sõnul on saabunud aeg muudatusteks. "Toiduliit oma senise 13 tegevusaasta jooksul keskendunud eelkõige koostööle suurettevõtetega, kes on omalt poolt liidu tegemisi oluliselt finantsiliselt toetanud. Suurettevõtete keskse organisatsioonina ei ole aga piisavalt tähelepanu pööratud väiksemate ettevõtete muredele ja vajadustele," rääkis Kruuda.

Rebane rajab Riiga Cinamoni kobarkino
Meelelahutus-kontserni BDG osalusega Baltic Multiplex Ventures avab järgmise aasta novembris Riias Alfa keskuses Läti esimese Cinamoni kobarkino.
Ettevõte investeerib 4000 ruutmeetri suuruse kaheksa saaliga kinokompleksi rajamisse 67,3 miljonit krooni.
"Tahame saada Baltimaade suurimaks kobarkinoketiks ning kahekordistada 2009. aasta lõpuks tänast kinopubliku arvu," ütles Baltic Multiplex Venturesi nõukogu esimees Peeter Rebane.
Leedus toob sealsest kinoturust 34% hõlmav Cinamon aastaga kinodesse juba üle miljoni inimese. 2005. aastal Kaunases avatud Cinamoni külastas esimesel tegevusaastal 572 000 kinosõpra. Pool aastat hiljem Klaipedas uksed avanud kobarkino tõi juurde 260 000 kinokülastajat.
Hetkel on Baltic Multiplex Venturesil Baltimaades töös viis erinevat uut Cinamoni kinoprojekti, millest kaks on seotud Eestiga. Tartus Emajõe ärikeskuses aasta pärast avatava Eesti esimese Cinamoni ehitus juba käib. Tallinna Cinamoni kinokompleks tuleb uude Sakala kultuurikeskusesse, mis valmib 2009. aastal.

Eesti reklaamimisele kulub 1,8 miljardit krooni
Riik kulutab Eesti kui turismisihtkoha tutvustamiseks järgmise nelja aasta jooksul 1,8 miljardit krooni, enamiku tegevuste juures on abiks Euroopa Liidu struktuurifondide raha.
Valitsus kiitis täna heaks Eesti turismiarengukava rakendusplaani aastateks 2007-2010. Rakendusplaani peamiseks eesmärgiks on Eesti kui reisisihi tuntuse ja hinnatuse suurendamine nii kodus kui ka välismaal, mille tulemusena sageneks nii välis- kui siseturistide ööbimine Eesti majutusasutustes.
Välisturistide ööbimiste arv peaks arengukava järgi kasvama 2005. aasta kolmelt miljonilt 2010. aastaks nelja miljonini. Ühtlasi peaks suurenema ööbimiste arv ka väljaspool suvekuid - suvekuude osakaal langeks tunamulluselt 39 protsendilt 37 protsendile.
Turismisektor on Eestis jõudsalt arenenud, mida näitab ka hiljutine 28. koht maailma majandusfoorumi turismivaldkonna konkurentsivõime edetabelis, märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar.

Age Reklaam liitus McCann-Ericksoniga
Eesti üks vanimaid reklaamiagentuure Age Reklaam liitus omanikuvahetuse tõttu rahvusvahehelise reklaamiagentuuuride keti McCann-Ericksoniga.
Osanikeringi kuuluvad nüüdsest ettevõtte teatel Age Reklaami juhtkonnaliikmed ning reklaamiagentuuri Division omanikud Urmas Lilleorg ja Rain Pikand. Osanike muutuse käigus liitus Age Reklaam rahvusvahelise reklaamiagentuuride ketiga, mistõttu agentuuri nimeks saab Age McCann.
"Age Reklaam on kahe viimase aastaga jõudsalt nii agentuuritulu kui ka kliendiportfelli kasvatanud, oleme eriti tugevad uues meedias, mis on kogu maailmas tõusuteel, selles suhtes oleme saanud oma visioone ellu viia. Tegelikult oleme pidevalt avatud ambitsioonikatele ja tugevatele tegijatele, kes meie meeskonda veelgi n-ö löögijõulisemaks muudaksid. Lühidalt, meie tööd on märgatud ja oleme leidnud edasiliikumiseks väärilisi partnereid," ütles Age McCann tegevjuht Janar Toomesso.

Tallink avab sadamas uue hotelli
Tallinki teatel avab Tallink Spa & Conference Hotel külastajatele uksed järgmisel esmaspäeval.
Uus hotel asub Tallinna sadama A-terminali vahetus läheduses. Hotellis on 275 numbrituba, sh neli sviiti. Ligi paarisaja kohalise à la carte restorani Nero chef de cuisine on Andrus Laaniste.
Infotar investeeris uude hotelli 450 miljonit krooni. Kompleksi ehitajaks oli AS Merko Ehitus. Hotelli operaatoriks on AS-i Tallink Grupp tütarettevõte OÜ TLG Hotell, mis opereerib ka 2004. aastal Tallinna kesklinnas avatud Tallink City Hoteli. Mõlemad hotellid kuuluvad Tallink Hotels nimelisse hotelliketti.
Hotelli tegevjuhi Ulvi Vallimäe sõnul täiendab Tallink uue hotelliga ettevõtte poolt pakutavat mitmekülgset turismiteenuste paletti veelgi.

Valitsus korrigeeris viie kaitseala maamaksu
Valitsus korrigeeris keskkonnaministeeriumi ettepanekul maamaksu Võru ja Valga maakonna viiel loodus- ja maastikukaitsealal, kus tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist kehtib maamaksuvabastus või tuleb maksta 25-50% maksumäärast.
Maamaksu korrigeerimine puudutab Karula Pikkjärve ja Väike-Palkna maastikukaitsealasid ning Koorküla, Pähni ja Parmu looduskaitsealasid, mille täpse maamaksu suuruse saab teada kohalikust omavalitsusest.
Maamaksuseadus ütleb, et maamaksu ei maksta maalt, millel majandustegevus on keelatud. Maksumäärast vähem tuleb maksta aga nendelt maadelt, kus majandustegevust on kitsendatud, teatas keskkonnaministeerium.
"Kaitsealad on loodud elustiku liigirikkuse, elupaikade ning maastike mitmekesisuse säilitamiseks ja seepärast on seal ka majandustegevust kitsendatud," ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Catheline Tamm. "Selle kompenseerimiseks korrigeeritaksegi maamaksu."

Elcoteq jagas koormatäie punaseid roose
Elektroonika-toodete valmistaja Elcoteq jagas täna igale naistöötajale punase roosi, kokku ligi kaks ja pool tuhat roosi.
Kõik roosid ettevõtte naistöötajatele andsid kommunikatsioonijuhi Jaanus Pautsi sõnul üle meeskolleegid. "Ei olnud nii, et naine surub naisel kätt," ütles Pauts.
"Meil oligi väike probleem seoses üleandmisega, kuna ma ise olen hetkel haige ning ka finantsosakonnas oli finantsist ära, siis tuli õnneks appi kolleeg haldusosakonnast, kes kõiki finantsosakonna ja suhtekorraldusosakonna naistöötajaid õnnitles," rääkis Pauts.
Pautsi sõnul ei ole Elcoteqis naistepäeva traditsiooni välja kujunenud, varem on ettevõte tähistanud jõule ning Elcoteqi aastapäeva. Tähistati näiteks ka juhtimiskvaliteedi auhinna saamist. Ettevõttes töötab ligi 3000 töötajat, kellest umbes neli viiendikku on naised.

Veskimägi: kingime lilli ja kringlit
Mööblitootja Standard kingib tänasel naistepäeval oma naistöötajatele toreda koosvliibimise koos lillede ning kringliga.
"Meil on traditsiooniks saanud, et kingime kõigile meie naistöötajatele lilli ning toome kringlid ning seda nii vabrikuruumides kui kontoris, kogu ettevõttes," ütles Standardi juht Enn Veskimägi Eesti Päevaleht Online'ile.
Koosviibimine algab ettevõttes kl 12. Veskimägi sõnul ei jää mehedki ilma. "Mehed lilli muidugi ei saa, aga kringlit ikka," ütles Veskimägi.
Standardis paarisajast töötajast on Veskimägi hinnangul pea pooled naised, "üle 40 protsendi vähemalt".

Lillemüüjad panid täna müüki tuhandeid lilli
Lillemüüjad panid tänase naistepäeva puhul müüki kümneid tundandeid lilli, ainuüksi Laheotsa talust läks tänaseks poelettidele ligi 140 000 roosi.
Laheotsa talu sõnul ostetakse valentinipäeval enamasti vaid pikki punaseid roose, kuid naistepäeval läheb kõik kaubaks, vahendas ETV 24 Aktuaalset Kaamerat.
Eesti ainus aastaringi roose kasvatav ettevõte pakub müügiks 48 erinevat sorti roose.
Ettevalmistused naistepäevaks algasid juba suvel, kuid alates jaanuarist on roosidel olnud kasvamiseks erirežiim - valgus 24 tundi ööpäevas ja eriportsjonid väetist.

Pajula: Eestil on eeldused Iiri eduloo kordamiseks
SEB Eesti Ühispanga raha-ja kapitaliturgude divisjoni ökonomist Hardo Pajula leiab, et Eestil on olemas kõik eeldused Iiri majanduse eduloo kordamiseks ning Portugali ebaõnnestumiste vältimiseks.
"Kui me vaatame Iirimaad, siis ta on ju mingis mõttes Suurbritannia majanduslik tagahoov. Ta on suhteliselt väike võrreldes Suurbritannia majandusruumiga, ta on nii kultuuriliselt kui ajalooliselt sellega võrdlemise tihedalt kokku kasvanud. Siin on paralleelid Eestiga ikkagi täiesti olemas - me oleme väga väike majandusruum palju suurema majandusruumi kõrval, siis Põhjala kõrval, ja meid täpselt samuti ühendavad sellega tihedad kultuurilised, ajaloolised ja muud sidemed," vahendas ETV24 Pajula ETV hommikuprogrammis öeldut.
Pajula sõnul jätkub Põhjala majanduskasv veel üsna hoogsas tempos vähemalt kaks aastat ning see peaks avaldama toetavat mõju Eesti majandusele.

Estonian Air hakkab lendama Viini
Estonian Airi suvises lennuplaanis on uus sihtkoht - Viin, ning pärast talvist pausi hakatakse taas lendama Hamburgi.
Kõik kolm eelmise aasta populaarset suveliini - Dubrovnik, Pariis ja Simferopol - jätkavad ka sel suvel. Kuna lendude arv suureneb, võtab Estonian Air juunis kasutusele 6. lennuki, milleks saab Boeing 737-500.
Suveliinidest avatakse esimesena Pariisi liin kohe suvehooaja alguses märtsikuu lõpus kolme lennuga nädalas (teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval); mai algul lisandub veel ka reedene lend.
Simferopolisse lendab Estonian Air mai keskelt septembri keskpaigani kaks korda nädalas, teisipäeval ja laupäeval. Dubrovniku lennud on plaanis juunist septembri lõpuni samuti kaks korda nädalas, teisipäeval ja laupäeval.
Hamburgi liin taasavatakse samuti kohe suvehooaja alguses, esimene lend toimub 26. märtsil. Lennud toimuvad kolm korda nädalas - esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel.

SAS alustab lende Kopenhaagenist Dubaisse
SAS käivitab esimesena Skandinaavias vahepeatuseta lennulini Kopenhaagen - Dubai.
Kopenhaageni - Dubai lennuliini avamine toimub 31. oktoobril. Edasi-tagasi lennud hakkavad toimuma kolm korda nädalas kuni 29. märtsini 2008. a, teatas ettevõte.
"Skandinaavia ja Dubai vahel reisimine on viimastel aastatel laienenud ja kasvab edaspidigi. Dubai on atraktiivne nii ärireisijaile kui ka turistidele. Selle liini avamine on osa SAS-i uuest strateegiast, mille eesmärk on muuta õhuliiklust ratsionaalsemaks ja vastata paremini klientide nõudmistele. Dubai pakub ka häid ühendusi Lähis-Ida ja India sihtpunktidesse," räägib SAS-i kommertsdirektor Lars Sandahl.

Skype'i tarkvara on alla laetud üle 500 miljoni korra
Internetisuhtlusfirma Skype'i tarkvara on maailmas alla laetud enam kui 500 miljonit korda.
Skype'i tarkvara võimaldab interneti teel teha piiramatult tasuta või Skype Pro paketiga (kõned arvutist tavatelefonile) soodsaid kõnesid üle maailma.
500 miljoni allalaadimiseni on jõutud 42 kuud pärast seda, kui Skype'i 2003. aasta augustis esmakordselt beetaversioonina avalikkusele tutvustati, teatas ettevõte.

Kodutekstiilikett Hemtex plaanib Balti turul avada 20-25 kauplust
Rootsi kodutekstiilide kett Hemtex, mis teatas teisipäeval, et avab oma esimese kaupluse Balti riikides suvel Pärnus, plaanib Balti riikides kokku avada 20-25 kauplust, ütles firma juht Anders Jansson.
"Kui kiiresti see kõik toimub, sõltub juba äripindade leidmisest," ütles Jansson. "Ambitsioon on muidugi kasvada võimalikult kiiresti." Et esimene kauplus avab uksed just Pärnus, on juhuste kokkulangemine, sest ettevõte tahab poed avada ka Tallinnas ning kõnelused käivad ka Lätis ja Leedus, kirjutab Äripäev.
Janssoni sõnul on Hemtex aastaid ostnud kaupa ka Kreenholmist, mis on teise Rootsi firma Boras Wävferi omanduses. Ka Hemtex ise on samast Borasi linnast pärit. "See koostöö jätkub," ütles Jansson.

Läti valitsus tõmbab pidurit
Balti riikidest suurimas ülekuumenemisohus Läti alustab võitlust kõrge inflatsiooniga majanduspoliitika karmistamisega.
Teisipäeval kiitis Läti valitsus heaks 34-punktilise tegevuskava, mis lähemas perspektiivis võtab sihikule kinnisvaraspekulandid, luksusautode soetajad ja pankade ülihelde laenupoliitika, pikemas vaates visandab ülejäägiga riigieelarvet ja inflatsioonitempo aeglustumist, kirjutab Äripäev.
Läti valitsusjuht Aigars Kalvitis kutsus juba eile inimesi üles laenudega piiri pidama, lisaks plaanib valitsus avada kogu laenuinfot sisaldava keskregistri, kinnisvaraga spekuleerimise piiramiseks kehtestatakse müügitulule maks veel selle aasta jooksul.
Reitinguagentuuris Standard&Poor's Balti riike jälgiv Eileen Zhang ütles, et kõigil kolmel riigil on probleeme ja ülekuumenemise risk. "Probleem ei ole imagos, probleem on riskide mõjus majandusele. Meid huvitab, mida te teete siseturu nõudluse ohjeldamiseks," ütles ta.

Burkhardti raha ootab Severstaltrans
"Soovin kutsuda Edward Burkhardti Severstaltransi äripartneriks, sest tegemist on korrektse ja ausa ärimehega, kellega meil on hea suhe," teatas eile Venemaa juhtiva transpordiettevõtte tegevjuht Andrei Filatov.
Raudtee taasnatsionaliseerimist pooldanud Filatov kiitis endist Eesti Raudtee suuromanikku Burkhardti selle eest, et ameeriklane ei müünud ettevõtet kallima raha eest mõnele eraettevõttele.
Eile ei õnnestunud Burkhardtiga ühendust saada, kuid Severstaltransi allikate kinnitusel olevat Burkhardt pakkumisest huvitatud.
Burkhardt otsib praegu võimalust investeerida raudtee müügiga teenitud raha Baltikumis näiteks Rail Baltica projekti. "Oleme kohtunud ka Euroopa Liidu esindajatega neis küsimustes ning nad on innustanud meid oma ettepanekuid tegema," rääkis Burkhardt kuu aega tagasi Äripäevale.
Viis aastat tagasi Eesti Raudtee firmaga BRS omandanud Burkhardt kritiseeris pärast raudtee natsionaliseerimist Eesti valitsust halva suhtumise pärast.

Eesti naised rabavad palju tööd teha
Eurostati 2005. aasta andmeil olid pooled Eesti töötajatest naised. Leedus on see protsent 49, Lätis 48 ning Soomes 38. Kõige vähem käib naisi tööl Maltal (31% tööjõust), Kreekas (38%) ja Itaalias (39%).
Statistikaameti juhtivstatistiku Ülle Pettai sõnul on naiste osakaal Eesti tööjõuturul 1992. aastast järjest kasvanud ja seda mitmel põhjusel. "Seadusjärgset penisoniiga on tõstetud - 1992. aastal oli see naistel 55, nüüd 59,5 aastat," selgitas Pettai.
Kui 1990-ndate algul sündis veel ka palju lapsi ning naised jäid nendega koju, siis nüüd on sündimus vähenenud ja naised käivad tööl. Samuti mängib rolli rahvastiku vananemine ning sünnitusealiste naiste vähemaks jäämine.
Pole miljonit krooni
"Miks ma töötan?" muigab Inge Mihkelsaar, Pärnu taastusravikeskuse Sõprus juhataja. "Kõigepealt ikka selleks, et elatist teenida. Pole võimalust koju jääda: ei ole võitnud miljonit. Aga ei oskaks kodune ollagi." Mihkelsaar lisab, et tööl käimisel on lisaks majanduslikule ka sotsiaalne põhjus. "Eks me kõik otsime eneseteostust ja iga töö on omamoodi väljakutse."

Birgitta festival esitleb Novaya Opera Moskvast
Festivali peakülalistel on plaanis esitada Rubinšteini ooperit "Deemon".
Festivalil tuleb uue Eesti produktsioonina esiettekandele Honeggeri dramaatiline oratoorium "Jeanne d'Arc", mille lavastaja on Üllar Saaremäe ja nimiosaline Mirtel Pohla.
Tegemist on vägagi traagilise looga, mille Saaremäe lavastab vastavalt ideele: inimkond vajab armastust, mitte ohvreid.
Ooperite ja oratooriumi kõrval on sel aastal kavas ka balletietendused, ja isegi klassikalist ning jazzballetti ühendav kava.
Augustis toimuva Birgitta festivali piletid tulevad müüki 15. märtsil.

Poola päevad Eestis algavad kohtumisest rännumehe Marek Kamiñskiga
Tallinn
Neljandate poola päevade toimumiskohaks on seekord Tallinna Ülikool.
Poola päevad avatakse esmaspäeval 12. märtsil kell 14 Uus-Sadama 5 Tallinna saalis Poola suursaadiku Tomasz Chùoñi ja Tallinna ülikooli rektori professor Rein Raua poolt. Avamise järel jutustab oma maailma eri paikadesse tehtud rännakutest poolakas Marek Kamiñski.
Elukutselt polaaruurija ning kutsumuselt rännumees Marek Kamiñski on esimene inimene, kes maailmas ringi rännates on ühe aasta sees jõudnud nii maakera põhja- kui ka lõunapoolusele. Töö ja hobide kõrval on ta oma südameasjaks võtnud ka ühiskonnas puuetega laste suhtes eelarvamuste kaotamise - selleks on ta loonud omanimelise fondi.

Harjumaa teatripreemia pälvib Helen Lokuta
Harjumaa tähistab homme teatripäeva, mille raames annavad Harju maavanem Värner Lootsmann ning Harjumaa omavalitsuste liidu esimees Andre Sepp üle maakonna 20 000 krooni suuruse teatripreemia.
Harju maavanema Värner Lootsmanni sõnul on Rahvusooperi "Estonia" ja Harju maakonna pikaajalise koostöö jooksul tunnustamist ja äramärkimist leidnud väga teenekad ja andekad rahvusooperi solistid ja loomingulised juhid.
"Loodan, et meiepoolne tähelepanu ja toetus annab preemia laureaatidele suuremat enesekindlust, teotahet ja jõudu ka edaspidiseks," lisas Lootsmann.
Rahvusooperi Estonia solist, metsosopran Helen Lokuta on lisaks õpingutele Eesti muusikaakadeemias täiendanud end Saksamaal ning laulnud Karlsruhe ooperiteatris. 1994. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil esimese preemia, 2002. aastal jõudis Eesti noorte interpreetide konkursil "Con brio" finaali.

Mats Traat sai kultuurkapitali proosapreemia
Eile kinnitati kultuurkapitali 2006. aasta kirjanduspreemiate laureaadid, valik tehti üle 40 teose hulgast.
Ilukirjandusliku proosa kategoorias tunnistati parimaks Mats Traadi romaan "Naised ja pojad", luuleauhinna sai Indrek Ryytle kogu "Inglid rokijaamas". Näitekirjandusest tunnustati Jim Ashilevi teost "Nagu poisid vihma käes".
Laste- ja noorsookirjanduse vallas osutus võitjaks Peeter Sauteri "Laiskade laste raamat". Esseistikapreemia pälvis Hasso Krulli "Loomise mõnu ja kiri".
Preemia ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde sai Nikos Kavvadiase "Vahikorra" tõlkinud Kalle Kasemaa. Eric Dickens pälvis tunnustuse Mati Undi "Öös on asju" inglise keelde tõlkimise eest.
Vabaauhind läks Cornelius Hasselblatti "Eesti kirjanduse ajaloole". Venekeelsete autorite kirjandusauhind läks jagamisele Jelena Skulskaja ja Aleksandr Urise vahel.

Vana Baskini Teatrit hoiavad vee peal ringreisid ja riigitoetused
Teater toimib tänu suurele tööle, mille sekka kuulub ka terves Eestis etenduste andmine.
"Kui Vanalinnastuudio veel alles oli, siis mängisime ühte lavastust umbes sada korda ja nendest veerand väljaspool Tallinna. Nüüd meil oma maja ei ole ja seetõttu mängime Tallinnas ühte lavastust umbes kümme korda ja enamik etendusi toimub Eesti eri linnades ja alevites," tutvustab olukorda teatrijuht Eino Baskin.
Kaheaastaseks saanud teatris on esmakordselt võimalik teha aasta lõikes statistikat. "Eelmisel aastal andsime 207 etendust, mida vaatas 86 000 teatrikülastajat," ütles Baskin. See tulemus on täiesti võrreldav Eesti riigiteatrite arvudega ja Vana Baskini teater on arvatud tegevustoetust saavate etendusasutuste hulka.
Raha võiks rohkem olla

Kuulsust koguv Küberstuudio esineb maailmalinnades
Nii akadeemilistes kui ka vabameelsemates ringkondades hinnatud Küberstuudiol on ees kiired ajad.
Juba 20. märtsil leiab Kumu fuajees aset eesti heliloojate multimeediateoste kontsert. Taustaks on spetsiaalselt kontserdil kõlavate teoste auks loodud lavakujundus ja valgusrežii. Helitööd püüavad omakorda rõhutada Kumu originaalset arhitektuuri ning iga teos kantakse ette ruumi eri punktis. Kontserdi kannab üle Klassikaraadio. Sel hooajal leiab aset ka palju väliskontserte, suur osa neist maailma mainekamates moodsa kunsti keskustes: Pariisi Pompidou keskuses, Londoni Tate'is ja New Yorgi Momas.
Küberstuudiot on inspireerinud nüüdisheliloojate looming, kuid esmajoones on esitatud paljude eesti heliloojate uudisteoseid. Kunstiline juht flötist Monika Mattiesen kommenteerib: "Pea iga tänapäeva loovisik, olgu ta helilooja, interpreet või kunstnik, kasutab loomeprotsessiks erinevaid tehnoloogilisi vahendeid. Akustilise heli sidumine elektroonilisega ning visuaalse sidumine interaktiivse heli ja liikumisega on inspireerinud heliloojaid, muusikuid, tantsijaid, teatraale ja kunstnikke. Küberstuudio on keskkond nende võimaluste teostamiseks."

Wiiralti elutööpreemia sai graafik Silvi Liiva
Eile anti rahvusraamatukogus üle Eduard Wiiralti graafikaauhinnad.
Tänavune žürii (Harry Liivrand, Vive Tolli, Mai Levin, Katrin Männi, Ülle Marks, Virge Jõekalda) hääletas elutöö-auhinna saajaks Silvi Liiva (pildil) tööga "Valgus öös, II", noore kunstniku preemia pälvivad koos töötavad Ave Teeääre ja Kertu Ehala tööga "Moeateljee. Lau-päeval 10-15". Mõlema auhinnaga (umbes 2500 dollarit) kaasneb Wiiralti graafiline leht.
Preemiatseremooniaga avati rahvusraamatukogus ka auhinnale kandideerinud teoste näitus. Väljas on 101 tööd 44 autorilt.

Suri kuulus prantsuse filosoof ja sotsioloog Jean Baudrillard
Baudrillard'i tähtsust tänapäeva filosoofilises mõtlemises on raske üle hinnata. Kokku kirjutas ta üle 50 raamatu kõige erinevamatest valdkondadest. Ise on Baudrillard öelnud: "Mida rohkem ma kirjutan, seda vähem on lootust, et mind mõistetakse. Kuid see on minu probleem."
Enim pakkus talle huvi tänapäeva hüperreaalne maailm, mis "genereerib reaalsust mudelite kaudu, mil puudub päritolu ja tõelisus". Keskseteks mõisteteks said talle simulaakrumid ja simulatsioon. "Simulaakrum ei ole kunagi see, mis peidab tõde - hoopis tõde varjab, et teda ei ole," on Baudrillard kirjutanud. Täiuslikem simulaakrumi näide oli tema jaoks Disneyland - "reaalse Ameerika, tema sunduste ja rõõmude religioosne, miniaturiseeritud nautimine". Lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et Disneylandi ülesanne on varjata, et reaalne maailm ise, kogu reaalne Ameerika ongi Disneyland.
Baudrillard oli ka hiilgav ühiskonnakriitik, keda on nimetatud lausa provokaatoriks. Kuulsaks on saanud paljud tema aforismilaadsed ütlemised. "Kõik meie vabadused on simuleeritud," kirjutab Baudrillard, "meil on vabadus valida, kas ostame selle või mõne teise auto - see ongi vabaduse simulatsioon." Ta rääkis hüperkaubamajadest, kust me ostame hüperkaupa, ning nimetas parklaid koonduslaagriteks.

Poola päevad Tallinna ülikoolis
12.-15. märtsil toimuvad Tallinna ülikoolis Poola päevad.
Kavas on mitmed üritused, kus osalejail võimalik lähemalt tutvuda Poola maa ja rahva traditsioonide, keele, kultuuri, filmide ja ajalooga. Lisaks arutatakse veel Poola kontakte Eestiga.
Tallinna Ülikoolis toimuvad Poola päevade üritused on avatud kõigile. Üritused on tasuta.
Ürituste kava leiab siit. 

Teadusbuss "Suur Vanker" võitis 5000-eurose preemia
Teadusbuss "Suur Vanker" pälvis 2006. aasta Euroopa Liidu Descartes'i teaduskommunikatsiooni preemia konkursil finalisti auhinna.
5000 euro suurune preemiaraha anti koos diplomiga üle eile Brüsselis toimunud EL-i seitsmenda raamprogrammi avamisüritusel "Today is the future".
Euroopa Liidu Descartes'i teaduskommunikatsiooni preemiat antakse välja alates 2004. aastast eesmärgiga tunnustada neid, kes on olnud eriti edukad ja innovaatilised teaduse Euroopa avalikkusele huvitavaks ja mõistetavaks muutmisel.
Eesti füüsika selts võitis Teadusbussiga "Suur Vanker" 2006. aastal esmakordselt välja antud Eesti teaduse populariseerimise auhinna ning esitati Eesti kandidaadina Descartes'i teaduskommunikatsiooni preemiale. Teaduse populariseerimise auhinna konkurss toimus 2006. aasta kevadel Eesti teaduste akadeemia, sihtasutuse Archimedes ja haridus- ja teadusministeeriumi koostöös..

Noorteaasta toob seekord lavale Piret Järvise ja Metsakutsu
Klubis Privé tõmbab pühapäeval peo käima alati särav Piret Järvis, õhtu peaesineja on räppar Metsakutsu.
Pühapäeval toimub Eesti ühes stiilseimas ja kuumimas ööklubis Prive kell 18.00-22.00 Tallinna Noorteaasta (edaspidi NOA) 2007 raames vanusepiiranguta alkoholi- ja tubakavaba noortepidu NOApidu.
Muusikat valib DJ Critikal ning meeleolu loob veel ka räppar J.O.C.
Peol astuvad ülesse professionaalsete DJ-de kõrval ka kaks noort talenti, kelle hulgast valitakse välja publiku lemmik. Aasta lõpus kingitakse aasta parimale plaadikeerutajale "noore DJ stardipakett", mis sisaldab kahte vinüülmängijat ja pulti.
Piduliste hulgas lähevad loosi Critikali uued mixtape-id ning lisaks palju muid üllatusi!
Pilet: NOA-list 30.-, flyeriga 40.-, uksel 60.-

Naomi Campbell peseb põrandaid
Supermodell Naomi Campbell peab New Yorgis põrandaid pesema, karistuseks selle eest, et viskas oma koduabilist mobiiltelefoniga.
Supermodell võtab harja ja lapi kätte 19. märtsil ning peseb põrandaid New Yorgi Manhattani piirkonnas.
Kokku viis päeva kestev ühiskondlikult kasulik töö toimub siseruumides, seega ei ole fännidel võimalik talle kaasa elama minna, vahendab ITV.
36-aastane Campbell on oma töötajaid rünnanud kolm korda.
Augustis sattus laulja Boy George, kes kohtuotsuse alusel tänavaid pühkis, meedia suure tähelepanu alla.

Vanilla Ninja autogrammitund
Starshop Tallinnas Raadiomaja all fänninännipoes, kust staarisõbrad saavad särke, märke ja muid värke, käis eile külas Vanilla Ninja (pildil).
Bänd meelitas kohale sadakond fänni, nii et vastavatud pood oli rahvast pungil täis. Üleeile käis poes autogramme andmas Jan Uuspõld, lähiajal on tulemas Paradise Crew; My, Myself & I ning Agent M. Peagi võib poest leida ka staaride isiklikke asju, näiteks Lea Liitmaa endaõmmeldud teksaskostüümi. Lisainfot jagab internetileht www.lag.ee/starshop.

Lapsed kirjutasid Edgar Valteri maalidest lugusid
Aastakümneid noortega tegelenud Mäe eestvedamisel ilmub peagi raamat "Öös on mitu muinasjuttu", milles on sõbralikult kõrvuti kunstnik Edgar Valteri joonistused, Leelo Tungla luuletused ja Tallinna kooliõpilaste kirjatükid.
"See on pikk lugu," alustab Mägi raamatu sünni juttu. Tõepoolest, lugu sai alguse veel eelmisel sajandil. Ta räägib sellest, kuidas lasteluuletaja Ellen Niit tuli Kodulinna majja, kaenla all rull Valteri piltidega, ning nentis, et tema väikelasteluuletused nende kõrvale ei sobi, vaja oleks midagi koolilastele.
Pokumaa toetuseks
"Ma olin vapustatud. Seal oli 13 imetoredat pilti. Neis oli nii palju eelpuberteedi hingust," räägib Mägi. Ta lasi pildid Kodulinna majas raamida ning riputas seinale. "Etsi - nii võisid need, kes teda hästi tundsid, ütelda - pildid rippusid meil seintel aastaid," lisab ta. Pealkirja all "13 x Edgar Valter".

Male: Ehlvest kaotas Rybkale
New Jerseys toimus 6.- 8. märtsini malematš suurmeister Jaan Ehlvesti ja maailma juhtiva maleprogrammi Rybka vahel. Arvuti võitis 5,5: 2,5 (+4, -1, =3).
Mängiti händikäp-malet: arvuti andis inimesele igas partiis ette ühe etturi, kuid omas alati valgeid malendeid, vahendas sportnet.ee. Mängiti lühikese ajakontrolliga 45 minutit tervele partiile, iga käigu sooritamise järel lisandus 10 sekundit.
Matš algas Ehlvestile katastroofiliselt - ta kaotas esimesel mängupäeval kõik kolm partiid. Teisel päeval suutis eestlane kohaneda ning sai viigi ja kaotuse järel ka esimese võidu kuuendas matšipartiis. Viimasel mängupäeval lõppesid mõlemad partiid viigiga, kusjuures seitsmendas omas Ehlvest suurt ülekaalu ja pidanuks saama veel ühe võidu, kuid lubas arvutil lahkvärvi odade lõppmängus viigisadamasse tüürida.

Holmenkollenis võitis Henkel, Eveli Saue 45. 
Holmenkollenis sõideti neljapäeval laskesuusatamise MK-sarjas naiste 7,5 km pikkune sprindidistants, mille võitis ajaga 21.47, 9 sakslanna Andrea Henkel.
Poodiumi teisele astmele tõusis Jekaterina Jurjeva Venemaalt (+24,8). Kolmanda koha sõitis välja Anterselvas kolmekordseks maailmameistriks kroonitud sakslanna Magdalena Neuner (+31,5). Eveli Saue laeks jäi 45. koht. Sirli Hanni lõpetas 63. real, vahendab Sportnet.
Esimeses tiirus oli kiireim Jurjeva, kes edestas hiinlannat Yingchao Kongi 0,8 sekundiga ja Neunerit 1,6 sekundiga. Eveli Saue sai esimesel tulistamisel kõik märgid maha ning hoidis 23. positsiooni, kaotust liidrile 31,3 sekundit. Sirli Hanni lajatas mööda ühe lasu ja kohaks märgiti 70. (+1.26, 0).
Teisel tiirukülastusel jätkas Jurjeva kindlalt ning edu Henkeli ees oli 4,1 sekundit. Yingchao Kong oli kolmandal positsioonil 15-sekundilise kaotusega Jurjevale. Saue lasi ühe lasu mööda ning kaotust liidrile 1.51, 4, mis tähistas 43. kohta. Hanni oli seekord täpne, tabades kõik viis märki ning näitas 59. aega (+2.26, 2).

Võit Kristina Brandi üle viis Kaia Indian Wellsis teise ringi
Indian Wellsis alanud WTA Tour'i 2,1 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga turniiri Pacific Life Open avaringis alistas Kaia 2 tundi ja 20 minutit kestnud mängus Puerto Rico tennisisti Kristina Brandi 3-6 7-5 6-0.
Teises ringis on Kaia vastaseks 14. asetusega Slovakkia tennisist Daniela Hantuchova.
23-aastane Hantuchova on hetkel WTA edetabelis 18. kohal, tema senine parim koht - 5. - pärineb 2003.a jaanuarist. Oma karjääri jooksul on Hantuchova võitnud 1 WTA Tour'i turniiri (2002.a Indian Wellsis) ja 3 ITFi turniiri, Grand Slam turniiridel on ta jõudnud kolmel korral veerandfinaali (2002.a Wimbledon ja US Open ning 2003.a Australian Open).
Möödunud nädalal mängis Hantuchova Doha WTA turniiril, kus jõudis võitudega Catalina Castano (6-1 6-0), Eleni Daniilidou (6-7 6-3 6-3) ja Martina Hingise (1-6 6-4 6-4) üle poolfinaali. Seal tuli tunnistada Svetlana Kuznetsova 6-4 6-2 paremust. Kaia varem Hantuchovaga kohtunud ei ole.

Baruto loobus põlvevigastuse tõttu Haru-bashost
Sumomaadleja Baruto otsustas põlvevigastuse tõttu loobuda esmaspäeval Osakas algavast Haru-bashost ning langeb eliitdivisjonist Makuuchist seetõttu välja.
"Soovisin osaleda, kuid midagi pole teha. Kartus põlve veelgi rohkem vigastada on suur ning pole mingit mõtet karjääriga riskida," tõdes Baruto.
"Baruto on noor sumomaadleja, tal on suur tulevik ees ning mais toimuvaks Natsu-bashoks on põlv korras," kiitis otsuse heaks eestlase tallipealik Onoe-oyakata. "Olen kindel, et Baruto tõuseb tagasi Makuuchisse ühe turniiriga."
Lääne Maegashira 13 positsioonil ning eliitdivisjonis Makuuchis 36. kohal asuv Baruto langeb järgmises edetabelis teise divisjoni Juryo lõppu, vahendab ETV Sport.

Martin Rauam debüteerib sel nädalal autoralli MM-sarjas
Martin Rauam ja Kristo Kraag sõidavad sel nädalavahetusel Mehhikos oma karjääri esimesel autoralli maailmameistrivõistluste etapil.
Mitsubishi Lancer Evo IX-l võistlevad Rauam - Kraag on ralliajaloos esimesed eestlased, kes osalevad Production Car World Rally Championship arvestuses. Tehniliselt võttes on nad 2007. aastal ainsad MM-tiitli eest võistlevad eestlased.
Varem Subarul võistelnud meeste jaoks on eelolev etapp debüütralliks Mitsubishiga. Rauam sai Lancerit esmakordselt proovida jaanuari lõpul Itaalias toimunud testidel, käesoleva nädala algul toimus N-rühma sõitjate testipäev Mehhikos.
Esmaspäevasel testil sõitis Rauam välja PWRC tippudega võrreldes konkurentsivõimelisi aegasid. 40 läbitud testikilomeetri järel ta siiski veel auto kohta palju öelda ei oska.

Lapseohtu male-Mozartid kerkivad esile
Kui lõppes käimasoleva Morelia-Linaresi maleturniiri esimene pool Mehhikos, juhtisid 4,5 punktiga India kuulsus Visvanathan Anand ja 16-aastane norralane Magnus Carlsen.
Eilseks oli Hispaanias peetavast teisest ringist mängitud neli vooru, tänu võidule omavahelises partiis oli poolepunktilise edu saanud Anand. Nooruke Carlsen üllatab jätkuvalt.
Kui Oslo lähedal Lommedalenis elav Carlsen pole tõestanud ka muud, siis vähemalt seda, et ta kuulub malemaailma tippu. Ametlikult on ta FIDE reitingutabelis Eloga 2690 küll alles 24. kohal.
Carlsen äratas laiemat tähelepanu 2004. aastal, kui võitis 13-aastasena Wijk aan Zee kõrvalturniiri ja sai suurmeistriks, olles nimetuse saamise hetkel kõigi aegade noorim tiitlikandja.
Nagu kirjusid koeri
Tänapäeval võiks väljendi kõrge tiitli kandjad asetada jutumärkidesse, sest suurmeistreid on maailmas nagu kirjusid koeri. Neid on sadu. Paul Kerese parimail päevil tähendas suurmeistri nimetus kõigutamatut kuulumist eliitklassi.

Kolm küsimust Raimo Pajusalule
Kui suureks hindad oma koduklubi Roeselare Knacki või-malusi jõuda võrkpalli Meistrite liiga Final Four-i pärast kuue tugevama play-off-i avamängus saadud 0: 3 kaotust?
Võimalused on üsna kesised, peame 3: 0 võitma ja ei tohi neil kolme geimi peale lasta üle 61 punkti saada. Meie poolt peab olema erakordselt hea esitus ja neil probleemne.
Igal juhul läheme tavalisest rohkem riskima, kingitust me ei tee. Imesid on enne ka juhtunud.
Põhiturniiril võitsite Maceratat kaks korda, nüüd alistusite kindlalt. Miks?
No näiteks tegi neil seekord kaasa serblane Ivan Miljkovic, kes kuulub maailma kolme tugevama diagonaalründaja sekka. Ta tõi 24 punkti ja lõi viis serviässa. Vastastel õnnestus igas geimis 3-4-punktine serviseeria ja geimi lõpus olid nad kindlamad. Ja kui esimeses alagrupimängus olid nad meie suhtes üleolevad, siis nüüd võeti meid kui omasuguseid. Treener ütles õhtu-söögil, et on pettunud. Minu jaoks kõlas see positiivselt - hooaja alguses ei oodanud keegi, et me neile vastu saame.

Eksmeister Liverpool lõi valitseva meistri Barca auti
FC Liverpool murdis end Meistrite liiga veerandfinaali, kuigi kaotas koduplatsil Anfield Roadil sarja mullusele võitjale Barcelonale 0: 1. Kuivõrd kaheksandikfinaali avamängu oli Liverpool 2: 1 võitnud, viisid võõrsil löödud väravad kahe mängu kokkuvõttes edasi inglased.
Barca ainsa värava lõi 75. minutil vahetusest sisse tulnud islandlane Eidur Gudjohnsen. Liverpooli kaitse pidas ja hullemat suudeti vältida.
"Võin olla uhke oma mängijate ja fännide üle," rõõmustas Liverpooli treener Rafael Benitez. "Suurepärane esitus kogu meeskonnalt."
Barca valdas palli 70% kogu mänguajast, kuid väravale suunatud lööke oli ainult neli. Liverpoolil oli võimalusi poole rohkem, kahel korral tabas löök posti ja latti. "Me mängisime kaitses riski piiril, teenisime neli kollast kaarti, kuid pidasime vastu," lisas Benitez.
"Liverpooli meeskond oli motiveeritud ja vaimselt tugev. Nad mängisid hästi ja võivad õnne kaasabil võita keda tahes," tunnistas Barca treener Frank Rijkaard. Hollandlasest treener lisas, et mängulaadilt on Liverpool ebamugav vastane kõikidele meeskondadele. Anfieldil peetud mängu vaatasid Liverpooli uued ameeriklastest omanikud George Gillett ja Tom Hicks, mis oli nende esimene visiit staadionile.

Vanemate autode kaskokindlustamiseks sobib Ifi minikasko
Liisingufirmad pakuvad võimalust liisida kuni 100 000 krooni maksvaid vanemaid autosid, kuue- kuni 15-aastaste autode kaskokindlustamiseks sobib If Eesti Kindlustuse minikasko pakett.
If Eesti Kindlustuse sõidukikindlustuse vanemtootejuhi Tarmo Lääne sõnul on auto kaskokindlustamine igal juhul kasulik ja otstarbekas, isegi kui liisingufirma seda väikeliisingu puhul ei nõua.
"Parem karta kui kahetseda - juhtuda võib nii mõndagi," nentis Lääne. "Kui näiteks auto ära varastatakse, hüvitab If Eesti Kindlustuse minikasko kahju ja inimene saab uue auto. Kui kindlustust pole ja auto varastatakse, siis peab inimene liisingumaksed ikka lõpuni maksma."
If Eesti Kindlustuse minikasko pakett katab tulekahju, röövimise, varguse ja ärandamise riski.
Kindlustusmakse suurus sõltub kindlustatava sõiduki margist, mudelist, mootori võimsusest ja vanusest, samuti piirkonnast, kus kindlustus kehtib ning valitud omavastutuse suurusest. Kindlustusmakse saad tasuda nii ühe korraga kui ka kahes, neljas või koguni kaheteistkümnes osas.

Levira käive kasvas enam kui kümnendiku võrra
Levira käive oli eelmisel aastal 91 miljonit krooni, mis ületas eelneva aasta tulemust 13% võrra.
Ettevõtte ärikasum oli 30 miljonit krooni, kasvades 33 protsenti. Investeeringute mahuks kujunes 46 miljonit krooni.
2006. aastal alustas Levira digitaaltelevisiooni leviteenuste ja traadita WiMAX internetiteenuste osutamisega. Seejuures kasutab Levira ühena esimestest maailmas digitaaltelevisiooni programmide edastamiseks MPEG-4 AVC videokodeeringut.
Digitaaltelevisiooni levivõrgu laienemisel jõuavad 2007. aasta sügisel 95%-ni Eesti peredest kuni 30 digitaalset tasuta ja tasulist, eesti ja välismaist telekanalit.
2006. aasta lõpuks moodustas Levira WiMAX internetivõrgu leviala 60% Eesti territooriumist. Levira kavatseb internetivõrgu laiendamist jätkata järgnevatel aastatel, mille tulemusena peaks mõne aja pärast olema suuremal osal Eesti elanikest võimalik ligipääs internetile.

Baskini anekdoodid - 8.03.2007
"Kui ma olin väga noor, hoiatas isa mind bordelli eest. Ta ütles, et ma sinna kunagi ei läheks, sest võin sattuda piinlikku olukorda ja saada mõne suguhaiguse! Ta intrigeeris mind selle jutuga, nii et ühel õhtul ma läksin sinna salaja…"
"Ja mida sa seal nägid?"
"Oma isa!"
Usaldustelefoni psühholoog vestleb juba neli tundi mehega, kellel on kohutav depressioon.
"Aga kas te enesetapust olete mõelnud?" küsib konsultant.
"Ei, siiani ei ole."
"Aga te mõelge, mõelge…"
"Miks sa ei abiellu? Kas keegi pole soovinud?"
"Väga palju kordi on soovitud!"

TV3 uuendatud "Seitsmesed uudised" vajavad taas harjumisaega
Uudiste sisu on ju põhimõtteliselt sama ning uued uudiste-stuudio peremehed on isiksused, mis võimaldab vaatajal nad pikapeale omaks võtta.
Nägu muutnud TV 3 "Seitsmestel uudistel" on eeldusi võita publiku poolehoid. See on vaid sildistamise küsimus, kas kutsuda inimesi diktoriks, ankruks või veel kellekski muuks. Selge on, et keegi sel ajal stuudios peremehena toimetab ja on põhiline pulbikule uudiste vahendaja. Märt Treier, Sven Soiver ja Sirje Eesmaa on head tegijad. Viimati nimetatu on suure kogemusega ja laiema publiku poolt juba omaks võetud telenägu, aga ka Treier ja Soiver pole sugugi tundmatud ja mis kõige tähtsam, neil on uudistestuudios töötamiseks head eeldused. Diktsioon on hea. Monitorilt etteloetu mõte jõuab hästi pärale ka siis, kui lause on veidi keerulisem. Nooremapoolsetel härrasmeestel ei puudu sarm.

Täna ilmub uus tehnikaajakiri Maatriks
Maatriks on Eesti esimene tehnikatoodete ostujuht ning orienteeritud kõigile tehnikahuvilistele, kes vajavad enne mõne seadme ostmist valdkonnaspetsialisti nõuandeid.
Ajakirja peatoimetaja Andrus Laansalu sõnul sellist tüüpi tehnikaajakirja Eesti turul veel ei ole. "Maatriksi uurimisvaldkonnad kattuvad osalt ühe või teise juba olemasoleva tehnikaajakirjaga, kuid täiskomplekt sisaldab paljut, mis on siiamaani vaatluse alt täiesti välja jäänud. Näiteks võimendid, audiotehnika, mängukonsoolid, autoseadmed jne."
Kuukirja annab välja Eesti erakapitalil põhinev OÜ Tuleviku Kirjastus, kes moodustab ka toimetuse. Andrus Laansalu on Tartu kõrgema kunstikooli fotoosakonna teooria õppejõud. Majanduse poolt juhib Ergo Urbla. Kujundaja on Rein Soonsein.

Vene lehed pahased Muravjova valimisvõidu üle
ÜLEVAADE
Venekeelsetelt lehtedelt, mille tegijaid riigikogu valimiste tulemus sugugi ei rahulda, on raske oodata sama põhjalikku ja värvikat kajastust nagu eesti väljaannetes. Teisipäevane Molodjož Estonii kirjutas Eestis toimunud valimistest ja nende tulemustest sellest vaatevinklist lähtudes piisavalt informatiivselt ja erapooletult, pidades silmas ka oma lugejate huvi: välja on toodud venekeelsete kandidaatide kogutud häälte arv. Leht kirjutab esiküljepealkirjas: "Keskerakondlasi vedas alt internet." Teisipäevane Vesti Dnja uurib oma suures valimistulemuste ülevaates "Joondu, parem pool!", kuidas sai juhtuda, et reformierakondlaste 31. mandaat läks Tatjana Muravjovale. Venekeelsed lehed tegid valimiste eel kõik, et Muravjova ja Ivanov ei pääseks parlamenti - Sergei Ivanov ei pääsenudki, kuid Muravjova rikkus selle rõõmu.

 "Rollo" sündis Taanis ja jõudis Eestisse
Kaisa Raidmets lõpetas Kunstiakadeemia 2001. aastal. Enne seda õppis ta aasta tootedisaini Taani disainikoolis.
"Ideid oli Taanis õppides väga palju. Et need tulid sealt kaasa, läksingi juba kooli ajal tööle disainmööblit tootvasse firmasse T&T Mang. Seal saingi teiste toodete hulgas realiseerida ka" Rollo tooli.
Nimi ei tule disaineri sõnul mitte kusagilt. Samas tõdeb ta, et see tool läks tootmisest välja. "Natuke kahju oli, kui see otsus vastu võeti. Kui "Rollot" veel tehti, sai tooli tellida igas värvis ja materjalis. Just nii, kuidas tellija soovis. Eks turg dikteerib, kuidas ühel või teisel mööbliesemel läheb."

Lihtsas säilitusnõus on mõtted ja tunded
Frankfurdis toimunud Euroopa juhtival sisustusmessil Ambiente 2007 sai tänapäevast Põhjamaade disaini esindav Iittala kaks Design Plusi auhinda.
Esimene auhind anti tööstusdisainiga tegelevale agentuurile Pentagon Design teose "Jars" eest. Tööstusdisainiga tuntuks saanud Pentagon Design võttis vastu väljakutse, et luua säilitusnõude komplekt, mis oleks nii visuaalselt veetlev kui ka praktiline. Tänu Iittala kvaliteetsele klaasile on säilitusnõud muutunud ilmekaks ja kauniks sisekujunduse osaks.
Läbipaistvast plastist kaanega purgid on saadaval kolmes suuruses ja neljas värvitoonis.
Mida sa neis hoiad ja kuidas neid kasutad, polegi nii tähtis. Hoopis olulisem on, et purkide vorm ja värv annavad uue mõtte, tunde ja tähenduse igale ruumile, milles need on.
Puhas ja nüüdisaegne stiilijoon loob harmoonia, mis saadab igapäevaelu mõttelisi kaadreid ja täiustab neid ainuomasel viisil.

Rikasta oma sisekujundust merikarbiribadega või narmaskardinatest vaheseintega
Mööblisalongi @home sisearhitekt Kristi Org peab riputatavate vaheseinte paigaldamist kiireks võimaluseks viia ellu muutusi suurte lisapingutusteta. Seepärast on tema sõnul vaheseinte ostmine praegu ka ülimalt populaarne.
"On lausa kliente, kes kasutavad riputatavaid vaheseina mooduleid sisekujunduses suurte pindade eraldamiseks, näiteks aatriumis," räägib ta.
Sõltuvalt soovist ja vajadusest saab inimene valida eri materjalidest seinte vahel. Oma sisekujundust on võimalik rikastada näiteks merikarbiribadega, kangast või narmaskardinatest vaheseintega, kas või plastist vaheseina moodulitega, loetleb Org eri variante.
Välisriikides minev kaup
Org lisab, et kangast vaheseinu kasutatakse tihti välisriikides toimuvatel näitustel bokside eraldamiseks, kuid siinsete klientide seas need oma hinna tõttu eriti nõutud ei ole.
Lisaks sellele, et vaheseinu on mitmesuguseid, on neid kombineerides võimalik saada omanäoline tulemus. "Kliendid pakuvad vahel selliseid lahendusi, mille peale me ise ei tulegi," naerab Org. Näiteks tahetakse moodulitest teha kahekordne vahesein - tagumine osa ühevärviline ning selle ees kirju mustriga moodulite kiht.

Meremehestiil toob põrandale pigi ning seakarvad
Mis see meremehestiil siis ikka ära ei ole? Tõmbad paar võrku üle lae, ostad suveniiripoest plastlaevukese ning täidad aknalaua rummipudelitega.
Nii lihtne see ongi. Käsmu meremuuseumi direktor Aarne Vaik kortsutab sellise suhtumise peale kulmu. "See on märk halvast maitsest," lisab ta.
Oma kodu kitšiga täita oskab igaüks, ent selle päris eheda meremehestiilis kodu kujundamiseks kulub pisut rohkem vaeva ning aega, ja mis seal salata - ka raha. "Kõik meretemaatikaga seostuv on paraku kallis," tõdeb Vaik. Kindlasti tuleb osata vahet teha kaluriküla- ning meremehestiilil, sest neid kahte on omavahel nimetuse tõttu lihtne segi ajada. Tundub, et üks mereteema kõik. Kalurikülastiil on ääretult lihtne ning tagasihoidlik, meremehestiil seevastu uhke ja kallis. See algab juba siseviimistlusest ja selle tarvis toodi vanasti mööbel välismaalt. Unustage tapeedid ja muud seinaviimistlusmaterjalid.

Kindlustus pelgab metallkorstnat
Metallist moodulkorstnate tõttu on peamiselt uusehitistes või rekonstrueeritud hoonetes puhkenud oluliselt rohkem tulekahjusid, peab tõdema päästeameti tuleohutuse planeerimise ja analüüsi talituse juhataja Rait Pukk.
Esimesed vead tehakse tema sõnul juba korstna valikul. Müügil olevad metallist moodulkorstnad on välimuselt täiesti sarnased, aga kasutusvõimaluste ja -omaduste poolest on need erinevad. Kui neid eristada ei oska, võib teinekord saada suure summa eest halva lõpptulemuse. "Kahjuks mängib vahel oma siiras teadmatuses olulist rolli ka kauba müüja," tõdeb Pukk.
Korstna soetamisel tuleks uurida selle temperatuuriklassi ehk millise temperatuuriga võivad olla korstnasse sisenevad põlemisgaasid. Kui see on kütteseadme väljundgaaside temperatuurist väiksem või sellega võrdne, siis on esimest ja tihti ka üht olulisemat viga välditud.
Metallkorstnad on teinud ettevaatlikuks ka kindlustusfirmasid. If Eesti Kindlustus manitseb näiteks, et enne suitsutoru kinniste konstruktsioonidega (kipssein, vahelae läbiviigud jms) katmist võiks võimalusel kohale kutsuda ehitusjärelevalve spetsialisti või päästeameti eksperdi, kes kontrolliks töö kvaliteeti. Samuti tuleks enne katmist proovida kütta. Ehitusobjektil peaks käepärast olema esmased tulekustutusvahendid.

Talvel kaua külmalt seisnud ahju küta mõistlikult
Räägitakse, et tühjalt seisvat maja ei tohi kaua kütmata hoida, samas väidetakse, et vahepealsest kütmisest on kasu asemel pigem kahju. Mida siis teha oma suvekodu, päranduseks saadud talumaja või suvilaga talvisel ajal?
Päästeameti tuleohutuse planeerimise ja analüüsi talituse juhataja Rait Puki sõnul on maja sage soojaks kütmine ja järgnev mahajahtumine hoonele üldjuhul pigem kahjulik. "Oluline on stabiilne temperatuuri ja niiskuse režiim," selgitab ta.
Kui hoone kütmata jätmine ei põhjusta kahjustusi piirdekonstruktsioonidele ja tehnosüsteemidele, siis kütteseadme enda pärast pole vaja tuld teha. Kui suvekodu jäetakse kasutuseta pikemaks ajaks, on soovitatav jätta siiber ja ahjuuks avatuks, et õhk liiguks.
Uuemate majade puhul on olukord keerulisem. Külmaga võib parkett kummi paisuda, viimistletud kipsplaadil tulevad nähtavale ühenduskohad ja kruvipead, veetorud ja nende liitmikud võivad lõhki külmuda. Esineda võib ka muid, silmaga mittenähtavaid probleeme. Midagi sellist ei esine traditsioonilises puiduga, savi- või lubikrohviga viimistletud maakodus.

Avarust armastav mees vahetas vanalinna-kodu Kopli sadamahoones asuva viie meetri kõrguse korteri vastu
Kopli endise sadamahoone on vallutanud tulevikku vaatavad uued omanikud, kes viimistlevad sealseid hiiglaslikke kortereid.
Advokaat Toomas Prangli elas üheksa aastat vanalinnas. Siis sai isu välismaalaste magalas olemisest täis ja ta otsustas kolida. Vanalinna-kodu vahetas ta Kopli sadamahoones oleva korteri vastu.
Tegelikult oli Kopli viiemeetriste lagedega endise sadamahoone leidmine mehele õnnelik juhus. Ta oli jõudnud Lutheri kvartali majadest valida lemmikkorteri ja valmistus broneeringut tegema, kuid visa maakler suutis ta Kopli korterisse meelitada. Kümme korda tuli peale käia, enne kui Toomas otsustas Kopli lõpus asuva ligi 160-ruutmeetrise korteriga tutvust teha.
Teel Marati tänava endisesse sadamahoonesse tõdes Prangli, et Kopli on meeldivalt räämas ja roheline piirkond. Sadamahoone naabruses on metsistunud park ning pisut kaugemal nn surnute park, kus on hea koeraga jalutamas käia. Mehe seltsiliseks on nimelt suur Labradori retriiver, kes vajab liikumisruumi. "Mul võttis jalust nõrgaks," tunnistab Prangli, meenutades hetke, kui ta nägi korteri aknast laeva sadamasse jõudmas. Otsus avar korter ära osta sündis selsamal hetkel. "Olen terve elu elanud kõrgete lagedega korteris ja armastanud avarust," tunnistab ta. See sai ka viimaseks kaalukeeleks vanalinna hülgamisel.

Remonti alusta eelarve koostamisest
Enne kui hakkad seina vasaraga lõhkuma ja vannitoa veel alles jäänud luitunud kahhelkive alla koputama, istu maha ja pane oma plaanid paberile.
Võib juhtuda, et raha saab poole tegemise pealt otsa ja korter näeb välja hirmsam kui enne remonti.
Eelarve tegemisel pane summale veel kümme protsenti otsa, seda ettenägematuteks kuludeks! Arvestades aina kasvavaid töö- ja materjalihindu, võid olla üsna kindel, et see raha kulub marjaks ära.
Projekteerimisfirma ARC Projekt insener-eelarvestaja Rein Parts soovitab selgusele jõuda, kas on plaanis vaid natuke seinu-lage-põrandat kõpitseda või minna täispangale ja vahetada ühe jutiga välja ka aknad, WC-potid, kraanikausid, torud, juhtmed jne. Kes on varemgi remonti teinud, saab eelarve koostamisega hakkama. Täielikul võhikul, kes ei tea isegi, millise värvi, pahtli või kruvi hinda poest uurida, on kalkulatsiooni tegemine raske. Mis kasu on õlivärvi kilohinnast, kui sul pole õrna aimugi, kui suure pinna sellega katta saab või kas see üleüldse sinu põrandale või seina kõlbab!

Lamekatuse maine on taastumas
Lamekatus on olnud eestlaste silmis pikka aega halvas nimekirjas. Paneelelamute katuste veepidavuse probleemid vedasid nende mainet kõvasti allapoole. Viimastel aastatel on lamekatuse populaarsus taas tõusma hakanud.
"Eraomanik pöördub meie poole siis, kui on arhitektiga teatud maja kuju kokku leppinud ja otsustanud, et majale tuleb lamekatus," ütleb AS-i Maleko juhataja Toomas Nurk. Enamasti on tegu funktsionalistlikus stiilis eramutega.
Lamekatuse paigalduse hinnad tõusid eelmisel aastal umbes 20-30 protsenti. Eramaja puhul läheks paigaldamine koos materjali ja tööga maksma ligikaudu 800-1000 krooni ruutmeeter. Ooteaeg on umbes kaks kuud. Mõni väiksem firma teeb töö ära ka odavamalt: 600 kr/m2.
Valik PVC ja SBS-i vahel
Katusematerjalidele annavad tootjad 10-15-aastase garantii, kuid katused võivad vastu pidada ka 20-30 aastat. Et tegemist on üsna uute materjalidega, siis pole nende vastupidavuse ülemine piir veel selgunud. Katuse eluea määravad projekteeritud konstruktsiooni lahendus, tehtud töö ja kasutatud materjalide kvaliteet ning katuste korrektne hooldamine.

Sõrmejälg hakkab lukke avama
Varsti jõuavad Eesti ehitusturule uued turvalukud, mis avanevad omaniku sõrmejälje peale.
Uusi lukukomplekte valmistab Valnes, kes on selles valdkonnas tegutsenud 13 aastat. Uus turvasüsteem koosneb kõrgtehnoloogilisest optilisest näpujäljelugejast, turvasüdamikust ja roostevabast terasest korpusest. Mugava ukseluku hinnaks kujuneb umbes 10 000 krooni.
Sõrmejäljelukk päästab kotipõhjast võtmete otsimise vaevast. Samuti aitab see välti-da piinlikke olukordi, kus snep-perlukk on ajalehtede järele läinud korteriomaniku armu-tult ukse taha jätnud.
Uks avaneb, kui puudutada näpuga luku välisküljel olevat sensoorset lugejat. Sõrmejäljelukk töötab tavaliste patareidega ega vaja paigaldamisel kaablite eraldi ühendamist. Kui tekib oht, et toiteallikas hakkab tühjenema, annab lukk hoiatava signaali. Kui sõrmejäljelukk peaks rikki minema, saab ukse alati avada ka võtmega.

Kitsaim maja on 80 sentimeetrit lai
Kuigi ühepereelamu pole veel valmis, kiikavad möödujad Kieli uut vaatamisväärsust ja ohkavad, et sellist "hütti" ei tahaks isegi mitte kingituseks saada. Arhitekt Björn Siemsen (35) ei pea oma uut kodu kaugeltki rumaluseks, kuigi on nõus tunnistama, et veidi omamoodi on see tõesti, kirjutab Stuttgarter Zeitung.
Maja on tänava poolt vaadates 4,5 meetrit lai ja väheneb tagapool 80-sentimeetriseks. See teeb Kieli majast Euroopa kitsaima eluhoone, mis edestab Amsterdami 2,02 meetri laiust maja ja Londonis asuvat viiekorruselist maja, mis on kitsaimas kohas 1,52 -meetrine.
Jalgadele valu
Aastaid tühjast krundist mööda sõitnud Siemsen nägi selles väljakutset ja nelja aasta eest ostis ta 29-ruutmeetrise kesklinna- krundi ära. Muidugi sai määravaks hind, mis oli üsna soodne. Kuna maja on kitsas, tuli ehitada kõrgusse. Kuuekorruselises majas on elamispinda vaid 96 ruutmeetrit, mis mahuks tavalise ehitise puhul lahedasti vaid ühele korrusele.
Maja esimesele korrusele on kavandatud garaaž, kuhu saab parkida väikesemõõtmelise Wolksvagen Golfi, järgmisele kolmele korrusele tulevad magamistoad, seejärel on köögiruum ja kõige lõpuks tuleb elutuba.

JEFFREY SOMMERS: Kas tööjõud jääbki Eestist välja rändama? 
Riigid saavad majanduslikku jõukust koguda kolmel viisil: tootes kaupu ja teenuseid, võttes osakese teiste rikkusest finantskeskuseks olles või täites transiidikeskuse funktsiooni.
Eesti ja Läti suurus ja asukoht võimaldavad majanduse edendamiseks kasutada kõiki neid viise.
Vähesed riigid saavad hakkama ilma tootmiseta, sest tootmise ja teenuste sfääris luuakse enamik töökohti. Kahjuks on just tootmine Eestis ja Lätis kõige vähem tähelepanu saanud majandussfäär, Leedu on olnud selles osas edukam.
Tootmise suurendamiseks on kaks võimalust. Esimene on töö lisamine - kas töötajate hulga suurendamise või tööaja pikendamise teel. Teine on tehnoloogial põhinev tööjõu tootlikkuse suurendamine. Töötajate väljarändamine teeb Baltimaades võimatuks esimese, teise määrab suures ulatuses Euroopa Liidu poliitika.
Praegu sureb Eestis rohkem inimesi kui sünnib. 1,4 miljoni elanikuga riigile tähendab säärane olukord suurt väljakutset nii majandusarengu kui ka rahvuse püsimajäämise mõttes. Eesti erakordselt väike rahvaarv jätab demograafilise kriisiga toimetulekuks vähem aega kui on suurtel rahvustel, kelle arvukus samuti väheneb.

JEREMY RIFKIN: Meist kõigist saavad taimetoitlased
Ajal, mil järjest rohkem muretsetakse selle üle, et sajad miljonid autod ja bussid ning ka lennukid ja rongid paiskavad atmosfääri süsinikdioksiidi, ignoreeritakse gaaside allikat, mis teeb salamisi palju enam kurja.
Ilmselt imestate, kui kuulete, et just liha meie igapäevasel toidulaual on üleilmse kliimamuutuse süüdlane number üks!
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) värske raport ütleb, et loomapidamine tekitab 18% kasvuhoonegaaside emissioonist. Rohkem kui transpordisektor! Kui veisekasvatus toodab 9% inimtegevusest pärinevat süsinikdioksiidi, tuleb sealt suur osa ohtlikumatest kasvuhoonegaasidest. Loomakasvatus põhjustab 65% inimtegevusega seotud lämmastikoksiidi emissioonist; lämmastikoksiidil on aga üleilmsele soojenemisele 300 korda suurem mõju kui süsinikdioksiidil. Enamik lämmastikoksiidi emissiooni tuleb sõnnikust. Kariloomad eraldavad ka 37% kogu inimtegevuse põhjustatud metaanist - gaasist, millel on planeedi soojendamisele 23 korda suurem mõju kui süsinikdioksiidil.

REIN SIKK: Vene vastuhakk, taani mäss, eesti abitus
Kiidan pronkssõdurit kaitsvaid venelasi. Möönan: taanlaste mässumeelest noortekeskuse kaitsmisel võis abi olla.
Nendin kurvalt: eestlaste aktsioonidest Sakala eest seismisel polnud tolku.
Kolme rahva poegadel-tütardel oli mure ukse ees. Venelased leidsid, et nende pühakuju, pronksmeest tahetakse hävitada. Kuna polnud usku muusse kui vaid enesesse, algas öine valve - notšnoi dozor, millest nüüdseks on kujundatud liikumine. Venelased on saavutanud pronksmehe püsimise. Teade venelaste vastuhakust, meeldib see meile või mitte, on maailma viidud.
Taani noored said teada, et nende Nørrebro noortekeskus Kopenhaagenis on usuorganisatsioonile maha müüdud, ja proovisid seda tagasi osta. Et asi ei õnnestunud, algasid pisikesed pahandused, provokatsioonid, mis kasvasid suurteks tänavarahutusteks. Kuigi autode põletamist ei saa õigustada, saavutasid taanlased, et teade nende mässust jõudis maailma. On ehk hoiatuseks neile, kes kavatsevad tegelda vabalinna Christiania ligiduses ajaloolise kinnisvara lammutamisega.

JUHAN LEPASSAAR: Iga hääl loeb
Kuigi ligi 62-protsendine osavõtt seekordsetest riigikogu valimistest oli rõõmustav, võiks see järgmistel valimistel olla kindlasti veelgi aktiivsem.
Paratamatult viib osaluse alla ka eksiarvamus, et ühe üksiku valija hääl ei muuda kunagi midagi. Olgu alljärgnev XII riigikogu valimistel ergutuseks neile, kes seekord valima ei läinud.
Teatavasti sai Reformierakond valimistel 31 ja Keskerakond 29 kohta. Kuid põhimõtteliselt olnuks võimalik, et esimene saanuks ühe mandaadi rohkem ja teine ühe vähem. Seda juhul, kui kaks Harju- ja Raplamaa valijat oleksid teinud valiku Jaak Salumetsa kasuks, kes kogus valimistel 596 häält.
Nimelt sai Reformierakond selles ringkonnas kokku 29 563 häält ja täitis lihtkvoodi 4,948 -kordselt. Ringkonnamandaatide jagamisel kehtib reegel, et juhul kui jääk on suurem kui 75 protsenti kvoodist, saab erakond mandaadi. Seega oleks Reformierakond pidanud saama viis mandaati. Aga võimaliku viie mandaadi asemel saadi neli, sest tulemuste poolest viiendal kohal olnud Salumetsal ei olnud ringkonnamandaadi saamiseks koos vajalikku kümmet protsenti lihtkvoodist (see maagiline arv oli 597,37). Puudu jäi kaks häält.

REPLIIK: Areneva ühiskonna mure
Eesti on harjunud inimõiguslaste ees pea õlgade vahele tõmbama, sest venekeelse elanikkonna kohtlemist on meile ida poolt aastaid ette heidetud.
USA välisministeeriumi värske raport näitab aga hoopis teisi probleeme, tõstes eriti esile nii naiste kui ka laste vastast vägivalda ning vanglasüsteemi probleeme.
Koduvägivald tuleneb ennekõike hoiakutest, vangla-süsteem aga sõltub riigi arengust ja prioriteetidest. Lisaks peame olema tähelepanelikud raportis esile toodud uute ohumärkide suhtes. Meile heidetakse ette välismaalaste avalikku tülitamist ning mõnitamist, laiemalt tolerantsi puudumist.

JUHTKIRI: Suund muutustele
Pärast valimistulemuste selgumist kirjutas Marju Lauristin Eesti Päevalehes, et valimisvõit asetas Reformierakonna Eesti jaoks otsustava valiku ette: kas jätkata koos Keskerakonnaga senist muretut rahavoolul surfamist või teha valitsus, kes viiks Eesti sotsiaalse ja majanduskriisi ohutsoonist välja.
Samasuguse hinnangu andis Eesti valikutele äsja ka mõjukas Briti majandusajakiri The Economist.
Kui lähinädalatel ei juhtu just poliitilist maavärinat, on Reformierakond oma valiku teinud. Ja vähemasti vormiliselt on võetud suund muutustele. Küsimus on vaid, kas uude valitsusse hakkab kuuluma kolm või neli erakonda.
Isamaa ja Res Publica Liidu minek Ansipi valitsusse on maailmavaatelise sarnasuse tõttu loogiline. Tõsi, see sarnasus on lubanud neil erakondadel teha varasemates valitsustes algul küll tõhusat koostööd, kuid ajanud valimiste lähenedes sarnase valijaskonna pärast konkureerides ka tülli. Aga kaks aastat toimib see liit hästi.
Roheliste võimalik kaasamine on vastuoluline. Uute tulijatena on rohelistel teatud mõttes moraalne mandaat valitsema pääseda. Samas tähendaks sellise koosseisuga valitsusse minek, et rohelised peaksid loobuma mitmest lubadusest (vastuseisust tuumajaamale näiteks), mis tooks kaasa süüdistuse oma näo kaotamises. Kui pidada silmas erakonna arengut pikemas perspektiivis kui üks valimistsükkel, oleks rohelistel targem opositsiooni jääda. Teisalt on võimalik, et Reformierakond kaasas rohelised vaid avaldamaks survet sotsidele, et nad ei esitaks liiga suuri nõudmisi.

Seitsmeste Uudiste video: Võimalik ministriportfellide jaotus
Ministriportfellide jagamiseni parteidevahelistel kõnelustel veel jõutud ei ole, sest see võiks viia kõnelused ummikusse veel enne ametlike
Neljateist portfelli jagamine nelja partei vahel pole just lihtne ülesanne. Seitsmesed Uudised pakkusid välja ühe võimaliku portfellide jaotuse.

Ettevõtjad ootavad uuelt valitsuselt eelkõige tulumaksu alandamist
Suurettevõtjad avaldasid lootust, et uus valitsus alandab tulumaksu ning investeerib infrastruktuuri ja haridusse.
Ettevõtjate sõnul on uuel valitsusel eeloleval aastal lahendamist vajavaid probleeme palju, vahendas Aktuaalne kaamera. Paljud neist loodavad tulumaksu alandamise jätkumist ning seda, et riik sekkuks majandusse nii vähe kui võimalik.
Transiidiettevõtjad peavad riigi sekkumist siiski tähtsamaks ning loodavad, et uus valitsus peab oluliseks investeeringuid infrastruktuuri.
Transiidieksperdi Raivo Vare sõnul on olulisemaks objektideks Narva sild, Koidula piirijaam ning sadamad. Kõigi objektide osas pidas ta määravaks kooskõlastust Venemaaga. Vare sõnul peaks nende strateegiliste küsimustega tegelema asjasse puutuvatest ministritest koosnev komisjon.

Jääteed suletakse lõplikult
Maanteeinfokeskus teatas täna, et täna õhtul suletakse pimeduse saabumisel kõik seni avatud olnud jääteed ning neid enam ei avata.
Täna olid viimast päeva avatud Haapsalu-Noarootsi ja Rohuküla-Vormsi jääteed, vahendas Maanteeinfokeskus.
Jääteed ei ole enam sõidukõlblikud, sest jääd katab vesi ning lisaks on jääs praod sees. Peagi korjatakse jääteedelt ära ka tähised.

Viru-Nigula tuulepark alustas tööd
Täna alustas Lääne-Virumaal Viru-Nigulas tööd Eesti suurim tuulepark.
Tuulepark hakkab tootma 64 gigavatt-tundi elektrienergiat aastas, mis moodustab Eestis toodetavast elektrienergiast ühe protsendi, vahendas Eesti Raadio.
Kahesajal hektaril paiknev tuulepark, mille ehitus läks maksma üle 500 miljoni krooni, koosneb kaheksast tuulegeneraatorist, millest esialgu töötab viis.
Tuulepargi ehitas Eesti Energia tellimusel Soome firma Win-Wind.

Küsitlus: rahvas tahab kolmikliidu valitsust
Eesti Päevalehe tellimusel uuris Faktum & Ariko sel nädalal üle-eestilise telefoniküsitlusega, millist koalitsiooni sooviksid inimesed pärast valimistulemuste selgumist Eesti riiki järgmisel neljal aastal valitsemas näha.
Küsitlusest selgus, et kõige suurem toetus on kolmikliidule, kuhu kuuluksid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid.
Eriti suur toetus oli sellele erakondade kombinatsioonile nende vastajate seas, kes väitsid end riigikogu valimistel olevat valinud Reformierakonda.
Reformierakonna ja Keskerakonna liit eriti populaarne polnud, pälvides kaks korda rohkem vastaseid kui toetajaid.
Lähemalt loe homsest Eesti Päevalehest ja vaata ka lugejaküsitluse tulemusi meie veebilehe vasakus servas.

Ruta Kruuda fondi stipendiumid said kolm teadurit
Dr. Ruta Kruuda stipendiumite laureaatideks said Marion Pajumets Tallinna Ülikoolist ning Toivo Aavik ja Kersti Pärn Tartu Ülikoolist.
Dr. Ruta Kruuda Fondi nõukogu andis täna üle fondi suurima - 50 000 krooni suuruse stipendiumi Tallinna Ülikooli teadurile Marion Pajumetsale, kelle uurimus käsitles ületöötamise kultuuri, teatas Dr. Ruta Kruuda fondi nõukogu.
30 000 krooni suuruse stipendiumi sai psühholoogia doktor Toivo Aaviku Tartu Ülikoolist, kes uuris, miks mehed harvemini arsti juures käivad ning kuidas meeste tervisekäitumist aktiveerida.
Kolmanda, samuti 30 000 krooni suuruse stipendiumi sai Kersti Pärn Tartu Ülikoolist osalemiseks epidemioloogiaalasel intensiivkursusel Londoni Ülikoolis.
Stipendiumid, koguväärtuses 110 000 krooni, anti üle täna Tallinnas toimunud Ruta Kruuda mälestusloengul, kus astusid lektoritena üles Dr Lembit Rägo Maailma Tervishoiuorganisatsioonist ja Hr Josep Figueras Euroopa Tervishoiusüsteemide ja Poliitikate Instituudist.

Haiglate Liit kiitis heaks tervishoiutöötajate palgaleppe
Täna andis Haiglate Liit oma heakskiidu tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivlepingule, mis aga arstide liidu sõnul ei too endaga kaasa palgatõususu noortele arstidele ja kiirabitöötajatele.
Leping näeb ette meditsiinitöötajate palga 25-protsendilist kasvu sel aastal ning 20-protsendilist kasvu järgmiseks aastaks, ütles riiklik lepitaja Henn Pärn Eesti Päevaleht Online'ile.
Tema sõnul annab see positiivse sõnumi suurema osa tervishoiutöötajate palgatõusule ja toimetuleku parandamisele. Leppele on positiivse hinnangu andnud ka Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit, kes lubasid ühtlasi leppe allkirjastada.
Riikliku lepitaja kinnitused on kõik osapooled leppe teksti heaks kiitnud ning teevad valitsusele ettepaneku anda sotsiaalministrile volitused leppe allkirjastamiseks.

Jaak Salumets pääseb siiski riigikokku
Tuntud korvpallitreener Jaak Salumets pääseb pärast häälte ülelugemist ringkonnamandaadiga riigikokku.
Kolmapäeva õhtul luges Harju maakonnakomisjon uuesti läbi Harju- ja Raplamaa ringkonnas antud hääled ning kuulutas kehtetuks 57 hääletussedelit, mis olid parandatud, ütles valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul Eesti Päevaleht Online'ile.
Seaduse kohaselt on parandatud sedelid kehtetud. Sibula sõnul olid valmisjaoskonna töötajad valijasõbralikult käitunud ning parandatud sedelid kehtivatena esindanud.
Kehtetuks tunnistatud sedelite arv langetas lihtkvooti, mistõttu sai Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Salumets ringkonnamandaadiga riigikokku. Ringkonnamandaadika valituks osutumisel peab kandidaat saama lihtkvoodist 10 % häältest. Antud juhul langes üleriigiline lihtkvoot 5969-ni ning tänu sellele pääses 597 häält kogunud Salumets riigikokku.

Valimiskomisjon jättis Zarenkovi kaebused rahuldamata
Vabariigi valimiskomisjon jättis Konstitutsioonierakonna kaebused valimistulemuste kohta rahuldamata, kuna need põhinevad üldsõnalistele väidetele.
Konstitutsioonierakonna volitatud esindaja Andrei Zarenkov esitas vabariigi valimiskomisjonile kaebuse, milles ta vaidlustas hääletamistulemuste kindlakstegemise kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite osas ning taotles kehtetute sedelite ülelugemist.
Kaebaja väitel on Konstitutsioonierakonna poole pöördunud isikud, kelle arvamusel nende hääletamissedelid on häälte lugemisel jäetud arvestamata. Samas on väide valijate hääletamistulemuste mittenõuetekohase kindlakstegemise kohta üldsõnalised, samuti ei ole esitatud konkreetseid fakte, millistes valimisjaosakondades või maakonna valimiskomisjonides väidetavad seaduserikkumised aset leidsid.

Liiniloata tudengeid vedav firma võib puhtalt pääseda
Tallinna ja Tartu vahel regulaarselt tudengeid vedada plaaniv bussifirma võib vaatamata liiniloa puudumisele karistuseta pääseda.
Täna alustab tööd eelkõige tudengitele orienteeritud Tallinna ja Tartu vahel sõitev bussiliin, mis pakub teistest bussifirmadest erinevalt tudengitele tasuta teenust.
Esialgu on sõit tasuta, kuid senikaua kuni jätkub sponsoreid, kinnitas OÜ Tudengibuss juhataja Liis Reinhold.
Tasuta bussisõitu pakkuv reisifirmana registreeritud OÜ Tudengibuss on oma pakutava teenusega pälvinud mitmete transporditeenuseid pakkuvate konkurentide pahameele, nende seas AS Sebe, kes hoiatas, et kavatseb politsei abil bussi esimest reisi takistada. Siiski politseid kohale ei kutsutud.
OÜ Tudengibuss juhataja, Tartu Ülikooli esimese kursuse majandustudengi Liis Reinholdi sõnul ei ole tegemist bussiliiniga vaid ekskursioonibussiga. Reinholdi sõnul tegi tudengifirma mitmetele bussifirmadele hinnapärinud ning kõige parema pakkumise esitas Hansabuss.

Pedofiiliajuhtumi kohtuasi läheb uuele ringile
Riigikohus tühistas kahe alaealise vägistamises süüdistatud mehe süüdimõistmise ning saatis kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
Tartu maakohtu 10. juuli 2006. aasta otsusega tunnistati Jüri karistusseadustiku paragrahvi, mis käistleb noorema kui kaheksateistaastase isiku vägistamise järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks seitse aastat vangistust.
Jüri tunnistati süüdi selles, et ta viis 15. detsembril 2005. aastal enda elukohas alkohoolsesse joobesse kaks alaealist, 11-aastase ja 17-aastase kannatanu. Kasutades ära kannatanute seisundit, milles nad ei olnud võimelised vastupanu osutama ja toimunust aru saama, astus ta nendega suguühendusse.
Veel tunnistati mees süüdi selles, et ta hoidis enda elutoa põrandal fotosid, millel oli kujutatud erootilises poosis nooremat kui 14-aastast isikut, tehes nende vaatamise võimalikuks tema elukohas viibivatele alaealistele, näitas 11-aastasele pornograafilise sisuga videot ja ajakirju ning kallutas mõlemat alaealist alkoholi tarvitamisele.

Lootsmann ei näinud Sakala lammutusloas rikkumist
Harju maavanem Värner Lootsmann lõpetas järelevalve Tallinna linnaplaneerimise ameti (TLPA) möödunud aasta 25. oktoobril väljastatud ehitusloa üle, mis andis loa Sakala keskuse osaliseks lammutamiseks.
Lootsmanni sõnul ei ole järelevalvemenetluse käigus tuvastatud, et Tallinna linnaplaneerimise amet oleks eksinud ehitusloa väljaandmist reguleerivate normide vastu.
Maavanem märkis, et kehtiv detailplaneering ega muu õigusakt ei saa keelata isikul tema omandis olevat hoonet lammutada, kui on täidetud õigusaktidest tulenevad nõuded. Ta lisas, et igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada ja ehitise lammutamine on üks omandi üks käsutamise viise.
Lootsmann lisas, et isikul on keelatud alustada temale kuluva ehitise lammutamist olukorras, kus puuduvad vajalikud toimingud, dokumendid ja teavitamine, kuid AS Sakala Keskus ja AS Uus Sakala on täitnud kõik nõuded.

Täna hommikul puudus saartega lennuühendus
Halbade ilmastikutingimuste tõttu jäid täna hommikul ära Saaremaalt ning Hiiumaalt saabuma pidanud liinilennud Tallinnasse.
Kas õhtused lennud saartelt toimuvad sõltub lennuki kapteni hinnangust lennutingimustele enne starti, öeldi liinide operaatorfirmast Avies Päevaleht Online'ile.
Samuti seoses halva lennuilmaga jäeti ära kaitseväe juhataja tänane tuvumisvisiit brigaadi staabi õppustele Lätti.

Vargad viisid 250 000 krooni eest ilmavaatlustehnikat
Kuusalu vallas varastati eile ilmavaatluspostilt kilp, modem ja muid seadmeid, mille kogukahju ulatub 250 000 kroonini.
Viimastel aastatel maanteeametile probleemiks olnud liiklusmärkide ja viitade vargused on nüüdseks laienenud ka teeilmajaamade infosüsteemile. Kahe viimase nädala jooksul on süsteemist tehnikat varastatud juba kolmel korral, teatab maanteeamet.
Tallinn-Narva maanteel varastati 21. veebruari varahommikul Jägalast teekaamera koos infrapunase lambiga, nädal hiljem tulid vargad samasse kohta tagasi ning viisid ära seadmekapi, milles oli kõik kaamera tööks vajalik - videoserver, GPRS modem, side- ja toiteseadmed.
Seekordsel vargusel eile hommikul langes nende saagiks Tallinn-Narva maanteel Kembas asuva teeilmajaama seadmekapp, milles oli kõik teeilmajaama tööks vajalik - protsessorkaart, GSM modem, akud, side- ja toiteseadmed. Kahju suuruseks hindas maanteeamet seekord 250 000 krooni.

Pentus: erimeelsused sotside ja rohelistega on lahendatavad
Reformierakonna juhatuse liikme Keit Pentuse sõnul on erimeelsused võimalike koalitsioonipartnerite sotsiaaldemokraatide ja rohelistega lahendatavad.
Nii suuri eriarvamusi, mille taha võimuliidu sõlmimine võiks jääda, ei ole, ütles Pentus ETV saates Terevisioon.
Tema sõnul on Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE) põhiline lahtine teema maksuküsimus, vahendab ETV24.
"Neil on ju valimisplatvormis lubadus minna üle astmelisele tulumaksule ja nad seisavad selle eest palju tugevamalt kui Keskerakond varem."
Pentus lisas, et Reformierakond ei ole nõus taanduma oma põhilubadusest, et Eesti tulumaksusüsteem peab säilima ja inimestele peab aasta-aastalt rohkem raha kätte jääma.
Pentuse sõnul on kõigi koalitsiooniläbirääkimistel osalevate erakondade eesmärk, et võimuliit püsiks koos neli aastat ning ta ei näe ühtegi põhjust, miks see nii ei peaks minema.

Meditsiinitöötajad ei kirjuta täna palgaleppele alla
Eesti Arstide liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate kutseliit ei kirjuta kindlasti alla palgaleppele, mis ei taga miinimumtunnitasu tõusu kõikidele arstidele ja keskastme tervishoiutöötajatele.
Tervishoiutöötajate sõnul on eile riikliku lepitaja saadetud palgakokkuleppe projekt, millest on välja jäetud arst-residendid ja kiirabitöötajad, allakirjutamiseks kõlbmatu.
"Seega on alusetud riikliku lepitaja väited, et täna võib palgalepe allkirjad saada," teatasid Eesti Arstide liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate kutseliit.

Halb ilm jätab ära kaitseväe juhataja visiidi Lätisse
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots pidi täna tutvuma Lätis korraldatava Taani ja Balti riikide staabiõppusega "Red Knight", kuid halva lennuilma tõttu jäi visiit ära.
Kindralmajor Laaneots pidi visiidi käigus kohtuma Läti kaitseväe juhataja brigaadikindral Juris Maklakovsi, Taani Diviisi ülema kindralmajor Peter Kühneli ja Taani Treeningtiimi ülema kolonel Birger Mejlholmiga ja nendega arutama NATO kiirreageerimisjõududesse NRF-14 panustatava ühise pataljoniga Baltpat-2 seotud küsimusi.
"Red Knight" on oluline etapp 1. Jalaväebrigaadi täieliku operatiivvõimekuse saavutamisel. Eestis on brigaadiõppusena korraldatud iga-aastast kaitseväe õppust "Kevadtorm".
Kaitsejõudude peastaabi pressiteenistus teatas aga, et halva lennuilma tõttu jääb Laaneotsa visiit Lätisse ära.

Päevaleht jõuab tellijateni hilinemisega
Eesti Päevalehe kojukanne hilines täna trükimasina rikke tõttu mitmele poole ning paljud tellijad saavad oma lehe kätte alles homme hommikul.
Lehe viibimise põhjustas trükimasina tehniline viga. "Juhtus peaarvuti emaplaadi rike," ütles AS Printall juhatuse esimees Andrus Takkin Päevaleht Online'ile.
Viga suudeti varsti küll likvideerida, kuid enamus maakondi jäi hommikusest lehest siiski ilma. Takkin ei soostunud esialgu selgitama, kes tekkinud kahju eest vastutama või selle korvama peab.
Lisaks Päevalehele hilinesid ka mitmed teised väljaanded.
Printalli klientide hulka kuuluvad näiteks veel ka Eesti Ekspress, Linnaleht, Postimees, Anne, Eesti Naine, AutoBild, MK Estonia ja teised.
Eesti Päevaleht vabandab oma tellijate ees.

Jõks tuvastas lastelaagrites lastekodulaste diskrimineerimise
Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul diskrimineerisid KutiMuti ja Taevaskoja lastelaagrite töötajad põhiseadusvastaselt Kuressaare Väikelastekodu lapsi, keeldudes neid laagrisse võtmast.
Õiguskantsler saatis laagrite juhtidele ettepaneku rikkumiste kõrvaldamiseks ning lastekodulaste diskrimineerimise viivitamatuks lõpetamiseks.
Allar Jõks saatis soovituse õiguspärasuse järgimiseks ka haridus- ja teadusministrile, paludes laagrite suhtes läbi viia järelevalvemenetlus, kontrollida laagrite ja laagritöötajate kvalifikatsiooni vastavust nõuetele ning kaaluda laagrite tegevuslubade kehtetuks tunnistamist, kui puudusi ei kõrvaldata.
Õiguskantsler asus omal algatusel läbiviidud menetluse tulemusena seisukohale, et Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusloaga tegutsevad kaks lastelaagrit on põhjendamatult ja ebaseaduslikult keeldunud Kuressaare Väikelastekodust pärit laste laagrisse võtmisest. Õiguskantsleri hinnangul on seesuguse tegevusega diskrimineeritud lastekodulapsi ning rikutud nende põhiseaduslikke õigusi.

Võrumaal varastati 70 000 krooni eest tööriistu
Võrumaal Raiste külas varastati ööl vastu 8. märtsi 70 900 krooni väärtuses tööriistu.
Ööl vastu 8. märtsi murti Võru vallas Raiste külas sisse ühte tootmishoonesse, kust varastati erinevaid tööriistu.
Vargusega tekitatud kahju on kokku 70 900 krooni.

Muinsuskaitse toetab Viljandimaa linnuste säilitamist
Muinsuskaitseamet andis Viljandimaale käesolevaks aastaks 1,3 miljonit krooni, millest Viljandi ja Karksi linnuse varemed saavad mõlemad 300 000 krooni.
Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi ütles, et summa on maakonna kohta üsna väike, ning avaldas kahetsust, et riik ei leidnud võimalusi seda heal majandustõusu aastal suurendada, kirjutab Sakala.
Käesoleval aastal toetatakse põhiliselt linnuste restaureerimist. Viljandi ja Karksi linnuse varemetes on konserveerimistööd käinud juba aastaid ning need jätkuvad ka tänavu.
Kivi kiitis Viljandi linna ja Karksi valla juhte, kes on uurimist ja konserveerimist toetanud oma rahakotist.

Pärnu planeerimisametnikud kogusid linnavolikogule eksitavat infot
Tallinna halduskohus peatas Roosi 4a detailplaneeringu, mis lubab Pärnu ranna rajooni ehitada 12 korteriga kaksikelamu, aasta tagasi on Tallinna ringkonnakohus sama kinnistu detailplaneeringu juba tühistanud.
Ranna rajooni väikeelamute vahele korterelamu ehitamine meeldis eelmisele linnavalitsusele sedavõrd, et ta otsustas kinnistu kaheks jagada, kirjutab Pärnu Postimees.
Volikogule tutvustati lähedal asuvate kinnistute pindalasid ja täisehitusprotsente, jättes tähelepanuta Eesti kunstiakadeemia dotsendi Leele Välja sama piirkonna kohta tehtud uurimistöö.
Välja uurimus ja kohtule esitatud arvamus suutsid ümber veenda kohtunik Aivar Koppeli, kes jättis Marko Kevade ja Mark Soosaare esialgsele kaebusele esmase õiguskaitse rakendamata.
Kohtunik tõdes, et Pärnu linnavolikogu on detailplaneeringut vastu võttes tegutsenud ebapiisava informatsiooni tingimustes, kaalumata kõiki olulisi asjaolusid ning eirates Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärusega kehtestatud norme.

Üha enam noori keerab matemaatikale selja
Ärijuhte ja arvamusliidreid teeb murelikuks koolinoorte seas maad võtnud tõrjuv hoiak matemaatika suhtes - tänavu teeb matemaatika riigieksamit 800 keskkoolilõpetajat vähem kui mullu.
Võrreldes eelmise aastaga on sel aastal eesti keele, inglise keele ja geograafia riigieksamiteks registreerinud natuke rohkem keskkoolilõpetajaid, kirjutab Postimees. Keemia ja füüsika valinute arv on jäänud peaaegu samaks, kuid matemaatika riigieksami valinud abiturientide arv on langenud umbes 800 võrra.
Narva Elektrijaamade juhti Ilmar Peterseni paneb selline langus muretsema: "Ma näeks palju parema meelega, et matemaatikaeksami tegijate arv ei langeks 800 võrra, vaid et trend oleks vastupidine ja see arv suureneks 800 võrra."
Peterseni sõnul on pikas perspektiivis edukamad need ühiskonnad, kus on rohkem insenere ja loodusteadlasi.
Tartu Ülikooli teadusprorektori Ain Heinaru sõnul on aga noored pragmaatilised ehk nad valivad eksameid, mida neil vaja on. Nimelt ei kavatse kõik noored ülikooli õppima minna ja seetõttu valivadki kergemad eksamid.

Ida-Virumaa koolides levivad täid
Täidega on Jõhvi koolid kimpus juba sügisest alates.
Algklassiõpilased, kel sügisel Jõhvi gümnaasiumis täid avastati, on olnud pidevalt meditsiiniõe tähelepanu all, kirjutab Põhjarannik.
Kuigi meditsiiniõe sõnul on täid Jõhvi gümnaasiumis ühe algklassi probleem, on kodudes avastatud täisid ka vanemate laste peadest: iga lapsevanem ei pruugi sellest ebameeldivast leiust kooli lihtsalt teavitada.
Peres, kus täid avastati kahel tütrel, kes Jõhvi gümnaasiumis õpivad, kulus laste pikkadest juustest satikate väljarookimiseks ligi 2000 krooni.
Lapsevanemad süüdistavad täide levikus kooliõdesid.

Olukord Peipsi järvel muutub iga päevaga
Talvine kalapüük pole veel keelustatud, kuid piirivalve tuletab meelde, et kevadisel jääl tuleb ettevaatlik olla.
Soojadele ilmadele vaatamata on Peipsi järve jää veel üsna tugev, kirjutab Põhjarannik. Piirivalvekordonite teatel oli jää üleeile Mustvee ja Kallaste piirkonnas kalda ääres 25, järve põhjaosas kuni 35 ja piiri lähedal kuni 40 sentimeetrit paks.
"On palju pragusid, kust vesi jää pinnale tuleb, seepärast ei saa olukorda jääl ohutuks pidada," ütles Kirde piirivalvepiirkonna staabiohvitser major Valeri Kiviselg.
Ohtlikemad on Rannapungerja ja Kallaste piirkonnad, kus temperatuuri kõikumise tõttu on moodustunud palju rüsijääd.

Saksamaa lennuamet ei peatanud Ruhnu piloodi tegevust
Saksamaa lennuamet ei peatanud Ruhnus alla kukkunud lennuki piloodi ja saksa lennufirma Luftverkehr Friesland-Harle ühe omaniku Jan Brunzema tegevust ärilennunduses ning jättis liinilepingu jätkamise otsustamise Saare maavalitsusele.
Seni võib lennufirma lennureise Ruhnule jätkata, kirjutab Meie Maa.
Lennuamet saatis kolmapäeval Saksamaa kolleegidele palve Brunzema tegevus kuni uurimise lõpuni peatada, sest teda kahtlustatakse lennureeglite olulises rikkumises.
Lennuameti peadirektori Koit Kaskeli sõnul saabus Saksamaalt vastus, milles öeldakse, et kuna uurimist teostab Eesti pool, ei võta Saksamaa lennuamet kuni uurimise lõpuni asjas seisukohta.
Teisena märgitakse vastuses, et kuna saksa lennufirmaga sõlmis liinilepingu Saare maavalitsus, võiks viimane võtta seisukoha, kas lepingut jätkata või tuleks leida võimalus selle peatamiseks või lõpetamiseks.

Ööpäeva jooksul hukkus tules kuus inimest
Viljandimaal Suure-Jaani vallas aset leidnud majapõlengus hukkus täna öösel kolm inimest, eile õhtul hukkus Harjumaal Saku vallas samuti kolm inimest.
Häirekeskusele teatati tulekahjust Viljandimaal Suure-Jaani vallas Munsi külas täna öösel kell 3: 02. Endises kultuurimajas, mis on praegu elumaja, põles pool hoonest lahtise leegiga.
Sündmuskohale sõitsid kaks päästeautot Viljandi, üks Suure-Jaani ja üks Võhma päästekomandost ning Viljandi operatiivkorrapidaja.
Päästjate sündmuskohale saabudes põles vana ühekorruselise maakiviseintega hoone üks tiib (mõõtmetega 12 x 20), kus asusid eluruumideks kasutatav köök ja kaks tuba, täisleegiga. Leegid ulatusid välja hoone akendest ning eluruume sisaldava majapoole katus ja laed olid osaliselt sisse kukkunud.
Sündmuskohal selgus, et majas võib olla kolm inimest ning koheselt alustati nende otsinguid. Otsingutöid raskendas tulekahju suur ulatus ning põleva maja lagunemine. Kaks hukkunud inimest leiti ühe toa voodist kell 5: 45., kolmas hukkunu leiti maja rusude alt teise toa voodist kell 7: 52.

Vargad tühjendasid korteri, kui omanik magas
Tallinnas Vilmsi tänaval viisid vargad üleeile öösel, ajal, kui üürnik magamistoas magas, elutoast väärtuslikuma kraami ning ka garaažis seisnud auto koos kõigi dokumentidega.
Vargad käisid korteris tõenäoliselt kella poole kahe ja poole kuue vahel, sest siis üürnik magas, kirjutab SL Õhtuleht. Muukimisjälgi uksel ei olnud.
Korterist varastati sülearvuti, televiisor, fotoaparaat kahe objektiiviga, firmalogodega jope, garaažist oli varastatud auto.
Põhja politseiprefektuuri avalike suhete büroo pressiesindaja Taavi Kullerkupu sõnul algatati juhtunu suhtes kriminaalasi karistusseadustiku varguseparagrahvi alusel.

Noored jooksevad tormi Tallinna üürikorteritele
Peale keskkooli lõpetamist pealinna õppima suunduvatele noortele ei jätku kõigile ühiselamukohti ja kõik neid ei soovigi.
Tallinna ülikoolis ning Tallinna tehnikaülikoolis on tudengeid 17 000, ühikakohti aga kõigest 2700, kirjutab SL Õhtuleht.
Palju on ka neid noori, kes lihtsalt soovivad suuremat privaatsust ja seega ühikas elada ei taha.
Korteriotsingute kõrgaeg saab alguse juuli keskpaigas, kuid see ei ole nii lihtne, kui esmapilgul paistab.
Põhilisi probleeme tekitab hind ja ka see, et maaklerid on tihti venelased, mis tähendab, et teineteisest ei pruugita aru saada.

Tallinnas toimus ahelkokkupõrge
Tallinnas Pärnu maanteel toimus eile hommikul ahelkokkupõrge, kus inimesed siiski tõsiselt viga ei saanud.
Õnnetus toimus Tallinnas Pärnu mnt 180 maja juures, kus sõiduauto Audi 80, mida juhtis Sander (s 1988) sõitis tagant otsa ees peatunud sõiduautole Peugeot 406, see omakorda Hyundai Coupele, mida juhtis Kirsti (s 1982) ja viimane omakorda sõiduautole Toyota Avensis.
PERH Mustamäe korpusesse toimetati Hyundai juht, kus peale esmaabi lubati kodusele ravile.

Tänavakoerad kolisid Sigade suvelaagrist uutesse kuutidesse
Aastaid Tallinna kodutute koerte varjupaika juhtinud Maie Lepp meenutab, et juba ajutise varjupaiga rajamine 1991. aastal Saue vallas Laagris oli suur samm edasi.
Varem viis prügiauto linnast kogutud koerad-kassid Pääsküla prügila äärde. "Loomad suleti raudkasti ja kui kast sai täis, lasti vingugaasi peale," kirjeldas Lepp.
Eesti Vabariigi algusaastatel Eestis heal järjel olnud loomakaitse hääbus Nõukogude ajal, kuni Eesti loomakaitseseltsi asutaja Helve Kukk tõmbas 1980. aastate lõpus liikumise uuesti käima ja kauples eksinud koerte leidmiseks välja maa, mida lähedalasuva sigala sigade suvise hoiukoha järgi kutsuti Sigade suvelaagriks.
1700-kroonist kuupalka teenivad talitajad keetsid koertele toitu õues lõkkel ning et patta oleks üldse midagi panna, käis varjupaigajuht hommikuti lihakombinaadist konte küsimas. Õnnetuseks ei pidanud esimese varjupaiga aed koeri kinni.

Inimeste tõrjuv suhtumine ühiskonna heidikutesse oli visa muutuma
Kümmekond aastat tagasi ilmusid tänavapilti esimesed prügikastide sorteerijad, hakati avama varjupaiku.
1996. aasta juulis jõudis leheveergudele avalikkust šokeeriv lugu ühes Jakobi tänava hoovis prügikastide kõrval porikärbestega kaetud vaipade all lamanud 61-aastasest Marvest. Kahe nädala jooksul oli halvatud naine tänu ümberkaudsete elanike halastusele saanud süüa vaid paar korda. Korra oli kiirabi kodutu haiglasse toimetanud, ent seal polnud heidikule kohta ja ta jõudis tagasi tänavale.
Sotsiaal- ja tervishoiuameti kabinettides küpses samal ajal kava luua kümnesse Põhja-Tallinnas, Lasnamäel, Nõmmel ja Kristiines asuvasse endisesse tsiviilkaitsevarjendisse kodututele öömajad. Kaitseliidu Tallinna malev andis teada, et on nõus varjupaikades korda pidama, kuid uudsete majutuskohtade rajamine ei läinud libedalt.

Halonen: Soome pole Vene-Saksa gaasijuhtme vastu
Soome ja Eesti suhted on väga head, samal ajal kui Venemaa on vahel kerge ja vahel raske partner, kinnitas president Tarja Halonen eile Eesti ajakirjanikele.
Soome näeb Venemaas olulist energiatootjat ja üritab teha ka EL-i kaudu kõik, et Venemaa sooviks olla usaldatav koostööpartner, rõhutas Soome riigipea. Samal ajal tuleb aga arvestada ka laevaliikluse tihedust Soome lahel, mille tõttu jutt valgusfooridest Soome lahel ei kõlagi enam naljana.
"Põhimõtteliselt ei ole meil gaasijuhtme vastu midagi, sest meie meelest on gaasijuhtme lahendus olnud mitmel pool kasutusel ja kui see täidab meie seatud nõuded, siis on kõik korras. Kuid Soome suhtumine on kahetine: me ei protesti gaasijuhtme vastu, kuid hoiame endiselt kinni keskkonnakaitse nõuetest," rõhutas president.
Soomele ja Rootsile on pakutud võimalust osaleda gaasijuhtme projektis, kuid Rootsi ei avaldanud huvi ja ka Soomes ei nähtud erilist vajadust.

Luureskandaal viis Lanemanilt töökoha
Kaitseminister Jürgen Ligi teatas, et lisaks muudele "ränkadele juhtimisvigadele" kaitseväes oli brigaadikindral Alar Lanemani kaitsejõudude peastaabi ülema ametikohalt lahkumise üks põhjus luureskandaal.
"Lanemani lahkumise põhjused puudutavad eelarvedistsipliini rikkumist, käsuliinide rikkumist ning ka luureskandaali," ütles Ligi eile valitsuse pressikonverentsil.
Laneman on olnud osaline kaitsejõudude jämedates juhtimisvigades, kuid tema roll oleks pidanud olema kaitseväe juhataja vigade ärhoidmine.
Esmaspäeval teatas Laneman, et palus end ametist vabastada, põhjendades oma soovi õpingutega Suurbritannias.
"Minu õpingud kuninglikus kaitseuuringute kolledžis kestavad peaaegu aasta," ütles brigaadikindral Laneman kaitsejõudude peastaabi teabeosakonna vahendusel.
Ajal, mil väidetavad luureskandaali sündmused aset leidsid, oli Lanemani otsene ülem kaitsejõudude juhataja Tarmo Kõuts. Kõuts ütles Päevaleht Online'ile, et ei soovi veel uurimisjärgus olevat juhtumit kommenteerida. Kaitseministri väljaütlemist pidas ta pisut ennatlikuks.

Kristlikud demokraadid lubavad erakonnana jätkata
Riigikogu valimistel 9455 valija toetuse saanud erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid juht Aldo Vinkel lubab, et erakond osaleb valimistel ka nelja aasta pärast.
"Sisuliselt valmistume juba praegu uuteks valimisteks ja saime hea kogemuse, et teha kohalike omavalitsuste valimistel juba arvestatav tulemus," lisas erakonna esimees Aldo Vinkel.
Parlamenti pääsenud erakondadest suutsid kristlikud demokraadid lüüa mõningates valimisringkondades vaid Rahvaliitu. Näiteks Põhja-Tallinna, Haabersti ja Kristiine linnaosas sai Rahvaliit kõigest 573 häält, kristlikud demokraadid aga 1080 häält. Ka teistes pealinna ringkondades said kristlikud demokraadid Rahvaliidust paarsada häält enam, kuid mujal Eestis jäi EKD Rahvaliidule alla.
Parima tulemuse tegi kristlike demokraatide ridades Läänemaal ja saartel kandideerinud Eesti evangeelse luterliku kiriku Kuressaare koguduse õpetaja Anti Toplaan, kes sai 661 häält.

Peaminister Ansip lubab tulumaksu vääramatut langust
Sotsiaaldemokraadid on valitsuskõnelustel Reformierakonnale kõige kõvem pähkel.
Võimukõnelusi vedav Reformi-erakond tahab sündivasse kolmik- või nelikliidu koalitsioonilepingusse lülitada ühe peamise asjana tulumaksu langetamise punkti.
Peaminister Andrus Ansip andis kolmapäeval üheselt mõista, et Reformierakonnale on püha tema lubadus alandada üksikisiku tulumaks nelja aastaga 18 protsendini. "On ilmselge, et valimiste võitjaerakond oma pealubadusest ei tagane," teatas Reformierakonna esimees kõneluste avavooru järel.
Ansipi sõnade kohaselt on just maksupoliitiliste erimeelsuste tõttu Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide kokkulepe veel väga kaugel. Ühise keele leidmist pidas ta aga võimalikuks. Ansip vihjas, et kompromissina võib Reformierakond nõustuda tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega. Sarnane maksude vähendamise skeem kirjutati neli aastat tagasi sisse ka Juhan Partsi valitsuse võimuleppesse. Maksuteema ongi uue valitsuse moodustamise peamine valupunkt. Kui Reformierakonna eilsed konsultatsioonid nii Isamaa ja Res Publica Liidu kui ka rohelistega läksid suhteliselt libedalt, siis seda vaevalisemalt kulgesid need sotsidega.

Pakutud palgalepe jätab kiirabitöötajad lisarahata
Arstide liit ja keskastme tervishoiutöötajate kutseliit said eile riiklikult lepitajalt Henn Pärnalt uue palgaleppe projekti, mis jätab 2007. aastal kindlast palgatõusust ilma arst-residendid ja kiirabitöötajad, teatasid nad.
Lisaks on leppest välja jäetud ka rida teisi keskastme tervishoiutöötajaid.
Arstide liidu hinnangul oli arst-residentide palgatõus ja tingimuste loomine noorte spetsialistide Eestisse tööle jäämiseks läbirääkimiste üks võtmeküsimusi.
Jaanuaris ütles sotsiaalminister Jaak Aab lootusrikkalt, et tänu palgatõusule on noorarstidel rohkem motivatsiooni töötada kodumaal. Arstidel tekkis küsimus, kelle huvisid sotsiaalminister palgaläbirääkimistel tegelikult esindas.

USA raport ei näe Eestis inimõiguste tagamise probleeme
Puudujäägiks nimetatakse vanglate tingimusi ning politsei-
Üleeile avaldatud USA välisministeeriumi inimõiguste raporti järgi on Eestis tagatud nii kodanike kui ka vene keelt kõneleva kogukonna inimõigused. Probleeme leiti aga politsei ja vanglaametnike liigses vägivallakasutuses ning naiste- ja lastevastases vägivallas.
"Valitsus viib ellu sotsiaalse integratsiooni poliitikat, eeskätt oma keelepoliitikaga, mis nõuab kodakondsuse saamiseks Eesti keele oskust ja sätestab, et kõik ametnikud, avaliku sektori ning teenindus- ja meditsiinitöötajad peavad oskama eesti keelt," seisab raportis. "Osa mittekodanikust elanikke, eriti rahvuselt venelased, väidavad endiselt, et keelenõue olevat viinud töö ja palga osas diskrimineerimiseni," lisatakse samas. Raport leiab, et eesti keele õpetamiseks on riik teinud ja teeb edaspidigi piisavaid jõupingutusi.

Meri mälestamine toob külla kõrged külalised
Lennart Meri mälestuskonverentsile tulevad Tarja Halonen, Wesley Clark ja Javier Solana.
Märtsi lõpupäevil toimub Tallinnas Lennart Merile pühendatud esinduslik julgeolekuteemaline konverents, mille korraldavad rahvusvaheline kaitseuuringute keskus, presidendi kantselei ja Lennart Meri Euroopa Sihtasutus. Konverentsile on lubanud esinema saabuda lisaks president Toomas Hendrik Ilvesele ka Soome president Tarja Halonen, endine NATO vägede ülemjuhataja Euroopas Wesley Clark ja Euroopa Liidu välispoliitika juht Javier Solana.
Eestlastest saavad 29.-31. märtsil Radissoni konverentsikeskuses toimuval konverentsil sõna lisaks Ilvesele ka Jüri Luik, Andres Herkel, Mart Laar ja Mart Meri. Kaitseuuringute keskuse juht Kadri Liik ütles, et konverents, mis sel aastal kannab pealkirja "Mäleta tuleviku Euroopat", peaks edaspidi muutuma iga-aastaseks traditsiooniks. "Pealkiri on küll veidi luuleline, aga teemad on tõsised. Keskendutakse Euroopa identiteedile ja julgeolekule," lisas Liik.

Teadlased: tulevikus tõuseb Läänemere veetase meetri jagu
Uuringust selgub, et Läänemere piirkond soojeneb muust
Enam kui kaheksakümmend Läänemere maade teadlast kaheteistkümnest riigist töötasid enneolematult mahuka uurimisraporti kallal, mis hindas mudeluuringute kaudu kliimasoojenemist Läänemere ümber. Leiti, et aastaks 2100 muutub ilm kolm kuni viis kraadi soojemaks ja Läänemeri tõuseb umbes meetri jagu, mis toob kaasa suure segaduse siinses looduses.
Kui maailma keskmine õhutemperatuur on viimase saja viiekümne aastaga tõusnud igal kümnendil 0,05 kraadi, siis Läänemere piirkonnas iga kümne aasta kohta tervelt 0,08 kraadi. "Kaudselt võib piirkonna soojenemise võimendumine olla tingitud Euraasia jahedama kontinentaalse kliima piirala nihkumisest ida poole ning soojemate atlandiliste õhumasside mõju suurenemisest," tõi välja Eesti poolt Euroopas esimese tõsiseltvõetava kliimasoojenemise uuringuga seotud TTÜ meresüsteemide instituudi direktor Jüri Elken.

Viis sakslast läksid raamatu põletamise eest kohtu alla
Kohus otsustas viiele Ida-Saksamaa mehele mõista 9 kuulise tingimisi vangistuse ning rahatrahvi holokausti õudusi kirjeldava "Anne Franki päeviku" põletamise eest.
Mehed otsustasid eelmisel suvel Ida-Saksamaal Magdeburgis toimunud paremäärmuslaste suvepäevadel visata lõkkesse "Anne Franki päeviku", mis tõttu tuleb neil nüüd lisaks 9 kuisele tingimise vanglakaristusele tasuda ka rahatrahvid suuruses 1300 kuni 2300 eurot, vahendab Deutsche Welle.
Lühidalt kokku võttes räägib Anne Frankide päevik ühest väikesest tüdrukust, kes pärast Hitleri võimuletulekut koos perega Hollandisse põgenes. Saksamaa okupeeris Hollandi 1940. aastal ning Anne Franki võrdlemisi muretu lapsepõlv sai läbi ja pere oli sunnitud surmahirmus koonduslaagrisse sattumise ees peituma.
Anne Frank pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1. augustini. Päevik ilmus raamatuna 1947. aastal ning praeguseks on see tõlgitud vähemalt 60 keelde ja on üks maailma tuntumaid päevikuid.

Vene ajaleht: pronkssõdur kaotas
Rossiiskaja Gazeta (RG) kirjutab, miks vene parteid, mis on Tallinnas Tõnismäel asuva pronkssõduri teisaldamise vastu, kaotasid Eesti riigikogu valimised.
RG kirjutab irooniliselt, et pole vaja imestada, miks vene parteid said riigikogu valimistel vähe hääli.
Partei Vene Erakond Eestis aseesimees Gennadi Afanassjev sõitis valimispäeval Indiasse ja küsis seal supelrannas puhates RG reporterilt valimistulemusi. "Tõesti? Ma ei oodanudki teist tulemust," ütles aseesimees, pärast seda kui sai teada, et partei toetus oli väiksem kui üks protsent.
Ajalehe andmeil on need Konstitutsiooni partei ja Vene Erakond Eestis siinsel poliitikamaastikul kui marginaalsed liliputid.
RG viitab kolmele põhjusele, miks vene parteid kaotasid parlamendivalimistel. Vene parteide kaotuse põhjus seisnes lehe andmeil nende lahkhelides ja ühtsuse puudumises, kuna nad ei suutnud minna valimistele ühes blokis.

Rootsis seiskus kaks tuumareaktorit
Üks reaktor seisati Forsmarki ja teine Oskarshamni tuuma- elektrijaamas, jaamade esindajad kinnitavad, et ohtu ei ole ja väikesed vead on homseks parandatud.
Forsmarki esindaja sõnul sealsel reaktoril midagi tõsist viga ei ole, kuid midagi lähemat ta selgitama ei soostunud, kirjutab Dagens Nyheter.
Dagens Nyheteri andmetel oli Forsmarki reaktori puhul viga elektrisüsteemis.
Ka Oskarshamni tuumaelektrijaamas seisati üks reaktor ja Dagens Nyheteri andmetel oli põhjuseks "toiteviga peamises ringlussüsteemis". Reaktor lülitatakse uuesti elektrivõrku homme.
Oskarshamni esindaja sõnul oli viga turvalisuse seisukohalt tühine.

USA lükkab tagasi Iraani kindrali põgenemise
USA kõrge ametnik lükkas eile tagasi Ameerika meedias ilmunud andmed, et veebruaris kadunud Iraani kindral Ali Reza Asgari teeb koostööd Lääne luureagentuuridega.
Ühendriikid ei tea tegelikult Türgis kadunud Iraani kindral Asgari asukohta, tegemist on väljamõeldisega, vahendas ABC News USA ametniku sõnu.
The Washington Post kirjutas eile oma Bushi administratsioonis asuvale allikale viidates, et Asgari põgenes Iraanist ja teeb koostööd läänega. Viidati ka sellele, et põgenemine toimus Iisraeli vahendusel.
Veebruari alguses kadus Türgis kindral Ali Reza Asgari, kes omas salastatud infot Iraani tuumaprogrammi kohta. Tema kadumine on Iraani luureteenistusele tõsine läbikukkumine ning löök riigi julgeolekule.

PricewaterhouseCoopers'i Moskva filiaalis toimub läbiotsimine
Venemaa õiguskaitseorganid korraldavad audiitorfirma PricewaterhouseCoopers (PwC) Moskva kontoris läbiotsimise.
Miilitsa visiidi põhjused on väljaselgitamisel, teatas RIA Novosti.
Samas viidatakse, et läbiotsimine võib olla seotud YUKOSega. Firma auditeeris 2002.-2004. aastatel vene ärimees Mihhail Hodorkovskile kuuluvat ettevõttet YUKOS.
Moskva vahekohus käsitleb hetkel maksuameti süüdistust, mille kohaselt PwC aitas YUKOSel vältida maksude maksmist. YUKOSe ja PwC vahel sõlmitud lepingud paluti kohtul tühistada.

FOTO: satelliidifoto kurjast tsüklonist Austraalia kohal
Satelliidipilt täna hommikul Lääne-Austraalia kohal liikuvast tsüklonist George ja talle järgnevast tsüklonist nimega Jacob.
George pühkis juba üle Austraalia põhja-ja lääneranniku ning purustas katuseid ja maju, vahendab Reuters. Hävitavates tuultes hukkus seal 3 inimest ja veel 20 sai vigastada.

Hollandlane püüdis Soome viia 40 kilo hašišit
Soome politsei sai veebruaris Turu sadamast kätte 40 kilo hašišit, mis oli peidetud 60-aastase hollandlase autosse.
Hollandi kodanik oli narkootikumi tarvis oma sõiduautosse peidiku ehitanud, vahendab STT. Helsingi tänavatel müüduna oleks peidiku sisu maksnud 250 000 eurot (umbes 4 miljonit krooni).
60-aastane Hollandi kodanik on nüüd vahi all ja teda ootab Turu ringkonnakohus.

Silja Serenade sattus varahommikul ohtu
Tallinki parvlaev Silja Serenade sattus täna kell kell 5.30 Ahvenamaa vetes ohtlikku olukorda, kui oli sunnitunud järsult pidurdama, et vältida kokkupõrget Rootsi kaubalaevaga.
Täna hommikul Ahvenamaa saarestikus koordinaatidel N 59 52' E 19 33' möödus Silja Serenade'ist kahe meremiili (3700 meetrit) kauguselt Rootsi kaubalaev Baltic Bright, teatas ettevõte.
Pärast möödumist muutis alus äkki kurssi ning pööras paremale justkui proovides taaskord Silja Serenade'ist eest mööduda.
Tänu Silja Serenade'i vahitüürimehe kiirele reageerimisele võttis Silja Serenade täiskäigu tagasi vältides seega ohtliku lähenemise tekkimist ning tagades reisijate turvalisuse.
Laeva raporti järgi oli lähim vahemaa kahe laeva vahel intsidendi käigus 1,12 -1,5 kaabeltaud ehk 207 - 277 meetrit.
Pärast intsidenti võttis Baltic Bright Silja Serenade'iga ühendust teatades, et nende laeval oli tehniline rike, mistõttu kaotas laev juhitavuse ning võimaluse teiste alustega kontakteeruda.

Rikaste inimeste arv maailmas suurenes 19 protsendi võrra
Ajakiri Forbes avalikustas 946 rikkaima inimese nimekirja, mis on 19% võrra suurem kui eelmisel aastal.
Rikaste inimeste arv maailmas on kasvanud 19% võrreldes 793 isikuga eelmisel aastal, vahendas Reuters.
Ühisvara suurenes 35% ehk 3,5 triljoni dollarini. Rikaste inimeste arvult on USA esimesel ja Saksamaa teisel kohal. Venemaa oma 53 miljardäriga, kelle ühisvara on kokku 282 miljardit dollarit, seisab kolmandal kohal.
Nimekirja esimest kohta hoiab endiselt Microsofti juht Bill Gates, kelle vara hinnatakse 56 miljardi dollarini. Teisel kohal on Berkshire Hathaway Inc. juht Warren Buffett 52 miljardiga ning kolmandal Mehhiko meediamagnaat Carlos Slim 49 miljardi dollariga.
Kõige rikkam Venemaa miljardär on Tšukotka kuberner Roman Abramovitš, kes seisab reitingus 16. kohal.

Lõuna-Ameerika tervitas Bushi märuliga
USA president George Bush suundus Lõuna-Ameerikasse visiidile, et tugevdada sidemeid sealsete riikidega, kuid Brasiilia tervitas USA riigipead vaenulikult.
USA president George Bush saabus visiidile Brasiilia suurimasse linna Sao Paulosse ja teda tervitas seal suur protestimarss, mis vägivaldseks muutus, vahendab BBC.
Protestijate ja märulipolitsei kokkupõrgetes sai vigastada vähemalt kakskümmnend inimest. Sao Paulo tänavatele kogunes Bushi vastu skandeerima umbes 10 000 inimest.
Presidnet Bush kohtub oma Brasiilia kolleegi Luis Inacio da Silvaga, et alla kirjutada etanoolienergia ühenduse leppele.
President Bush külastab oma nädal aega kestval Lõuna-Ameerika ringreisil ka Uruguayd, Columbiat, Guatemalat ja Mehhikot. Bush üritab tugevdada sidemeid Lõuna-Ameerikaga, kuid jätab külastamata Venetsueela, kus president Hugo Chavez teravalt Bushi ja USA vastane on.

Küpros lammutab pealinna kaheks osaks jagava müüri
Küprose Vabariigi võimud otsustasid alustada pealinna Nikosiat kreeka ja türgi osaks jagava müüri demonteerimist.
Nikosia on tuntud kui viimane kaheks jagatud Euroopa pealinn, teatas RIA Novosti.
Linn jagati kaheks osaks "relvarahu rohelise joonega" peale 1974. aasta Türgi sõjaväe kallaletungi Küprosele.
Müüri lammutamise videot saab vaadata siit.

EL-i tippkohtumise keskmes energia- ja keskkonnamured
Eile hilisõhtul algas Brüsselis Euroopa Liidu liidrite kevadine kohtumine, mis keskendub omavahel tihedalt seotud energia- ja keskkonnaküsimustele.
Arutuse all on kaks pilkupüüdvat arvulist eesmärki. Üks neist on vähendada EL-is õhkupaisatava süsihappegaasi kogust 2020. aastaks 1991. aasta tasemega võrreldes 20 protsenti. USA-le, Hiinale, Jaapanile, Indiale jt tehakse ettepanek viia see kohustus üheskoos 30 protsendini. Teine sihtmärk on tõsta taastuvate ressursside - muu hulgas vee-, päikese- ja tuuleenergia - osakaal ühenduse energiasegus viiendikuni, seda samuti aastaks 2020.
Esimene eesmärkidest on väheproblemaatiline. Kui, siis kalduvad liikmesriigid 20 protsendi lage kasvuhoonegaaside vähendamiseks pidama koguni väheambitsioonikaks. Liberaalidest liidrite eilsel kokkusaamisel nõuti peaminister Andrus Ansipi osalusel EL-i ühepoolse kohustuse tõstmist 30 protsendini.

Üks kord aastas mõtleb kogu Venemaa naistele
"Öö läbi oleme lilli müünud," seletab müüjanna Nadja Moskva kesklinnas naistepäeva ehk 8. märtsi hommikul. Lillemüük on sel nädalal olnud suurim äri.
Naistepäeva varasel pärastlõunal aitab Nadjal Petrovka väljakul lilli müüa veel kaks abilist, kuigi ostjaid on juba vähevõitu. Enamik mehi ostis lilled ära juba päev varem - ja siis mitte viis või kümme õit, vaid korraga terved sületäied.
Nadja räägib, et kaks viimast päeva on nad töötanud kolmes vahetuses. Ta ei oska öelda, kui palju lilli nad täpselt müüsid, aga oletab, et umbes sama palju kui muidu kuu ajaga. Vene ajakirjandus väidab, et naistepäevaeelse lilleäriga pidavat müüjad ja vahendajad teenima miljardeid rublasid. Hinnad kerkivad paariks päevaks vähemalt kaks korda, napsised ostjad unustavad raha tagasi võtmata ning isegi praakõied müüakse suure hurraaga maha.

Tallinna alkoholivaba kohvik saab teoks
Tallinna linnavalitsus andis MTÜ-le Ühendus Alkoholivaba Eesti rendile ruumid tervislikku elulaadi propageeriva noortekohviku rajamiseks.
Tallinna linnavalitsuse korraldusega anti Pärnu mnt 9 keldrikorruse äriruumid, kus varem tegutses baar Hidalgo, MTÜ Ühendus Alkoholivaba Eesti kasutusse noortekohviku rajamiseks. Linna Kuritegevuse ennetamise komisjon eraldas selleks 70 000 krooni.
Alkoholi- ja nikotiinivaba kohviku ideed aktiivselt toetanud abilinnapea Merike Martinsoni sõnul vajavad Tallinna noored sellist tervislikku ajaviitekohta.
"Uus kohvik pakub alternatiivse võimaluse noortele, kes vaba aja veetmisel ja suhtlemisel alkoholi ei vaja. Kuna tegu on täielikult noorte eneste initsiatiiviga, usun, et nad suudavad oma head ideed ellu viia ning ajapikku toimub mentaliteedis nihe. Praegu kahjuks lõõgastub suur osa noori üksnes meelemürkide toel," ütles Martinson.

Kevadine augulappimine on täies hoos
Tallinna teede AS tegeleb seitse päeva nädalas ja ka ööseti igakevadise liigveest ja temperatuuri muutustest tulenevate aukude lappimisega.
Löökaukude remonti tehakse täna Tallinna kesklinnas Planeedi, Koidu, Saturni, Kohila, Juurdeveo ja Asula tänaval. Lasnamäel remonditakse löökauke Smuuli tee ja Vesse viadukti piirkonnas ning Mustamäel Tammsaare tee 107, Keskuse 4A ja Sütiste tee 43 majade juures.
Homme, 10. märtsil on Tallinna teede AS töömehed ametis Põhja-Tallinnas. Aukude lappimine toimub Soo, Volta, Kopli, Tööstuse ja Erika tänaval ja Kesklinnas Endla tänaval.
Laupäeva öösel vastu pühapäeva ja pühapäeval on kavas aukude lappimine Narva maanteel lauluväljaku juures, Tööstuse ja Kungla tänava piirkonnas, Sõpruse pst. ja Sütiste tee piirkonnas, Tulika 33 ja 62 kuni 66 majade juures, Majaka tänaval, Narva maanteel, Pirita teel ja paljudes teistes kiiret remonti vajavates kohtades.

Rahvuslik liikumine tahab Harju tänavale mälestustahvlit
Eesti rahvuslik liikumine pöördub Tallinna linnavalitsuse poole ettepanekuga panna Harju tänavale üles sobiv mälestusmärk koos infotahvliga, et mälestada 1944. aasta märtsipommitamise ohvreid ning meenutada inimestele tollast hävitustööd.
Rahvuslik liikumine asetab reede õhtul kell kuus omalt poolt ajutise infoplakati Harju tänavale, kuhu inimesed viivad traditsiooniliselt märtsipommitamise puhul mälestusküünlaid. Liikumine loodab, et linnavalitsus asendab selle peagi alalise tahvliga.
Märtsipommitamises hukkus 757 inimest, kelles 586 ehk 77,4 protsenti olid tsiviilisikud. Kokku hävines või sai purustusi üle 5000 hoone, suurem osa neist elumajad.
"Nende andmete meeldetuletamine Tallinna vanalinnas, kus käib ka palju välismaalasi, on hädavajalik, et kummutada väärarusaama, nagu oleks venelased Eestis mingil moel vabastajad. Nad lihtsalt polnud seda,"
ütles ERL-i juhatuse liige Henn Põlluaas.

Energeetika tõhustamine tähendab bioinnovatiivsust
Pole kuigi raske ette kujutada, et ühel heal päeval saab teie särk mustaks. Mida nüüd ometi teha?
Kas pesta vana särk või osta uus? Siin pole palju mõtelda ja rehkendada. Otsustate ikka intuitiivselt. Ja enamikul juhtudel pesete särgi puhtaks ega hakka kohe poe poole kõmpima, sest nii on teie jaoks majanduslikult ja emotsionaalselt tõhusam.
Kuid on mingi piir, kus intuitsioon ütleb üles. Ega ikka lihtsalt peale vaadates ei oska ütelda, kas oleks tõhusam auklikku teed veel kord lappida või hoopis uus kate panna. On vaja arvutada. Selleks aga on vaja algtingimusi, mis oleksid piisavalt usaldusväärsed.
Kui aga rääkida nii särgipesu kui ka teeremondi alusest energiast, läheb asi veelgi keerulisemaks. Eriti kui teil endal energiaallikaid piisavalt võtta pole, vaid peate need sisse ostma.

Rohelised rahul Ülemkogu toetusega taastuvenergiale
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) tervitas täna Brüsselis lõppenud Euroopa Liidu valitsusjuhtide kohtumise lõppdeklaratsiooni seisukohti energeetika valdkonnas.
Pärast tuliseid vaidlusi otsustasid valitsusjuhid teha liikmesriikidele kohustuslikuks katta 20% energiatarbest taastuvatest energiaallikatest aastaks 2020.
Kuigi erakonna Eestimaa Rohelised arvates oleks Euroopa Ülemkogu pidanud võtma karmima eesmärgi kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emiteerimise vähendamisel, on üldine suund siiski õige. Euroopa liidrid on mõistnud kliimamuutuste tõsidust ja ka meil Eestis tuleb oma energiapoliitika vastavas kontekstis ümber vaadata.
"Brüsselis tehtud siduvad otsused tulevad Eesti jaoks õigel ajal," ütles roheliste erakonna eestkõneleja Valdur Lahtvee. "Uue valitsuse moodustamise protsessis peaks Ülemkogul Eestit esindanud peaminister Ansip tagama, et koalitsioonileppesse jõuaks konkreetsed eesmärgid ja tegevused, mis aitavad vähendada saastava põlevkivielektri osakaalu. Lahenduseks olgu seejuures taastuvad energiaallikad, mitte kallis ja ohtlik tuumaenergia."

EL seadis 2020. aasta taastuvenergia kohustuslikuks määraks 20%
Euroopa Liidu valitsusjuhid leppisid kokku taastuvenergia kohustuslikus 20-protsendises määras Euroopa Liidu (EL) energiatarbimisest aastaks 2020, ehkki riigiti tulevad määrad erinevad.
"Olen isiklikult väga rahul ja õnnelik, et oleme avanud ukse täiesti uuele mõõtmele Euroopa koostöös energeetikas ja kliimasoojenemisega võitlemise vallas," ütles Saksa kantsler Angela Merkel.
Euroopa Ülemkogu vastuvõetud lõppdokument ütles, et "diferentseeritud rahvuslikud määrad" taastuvenergia kasutamiseks tuletatakse arvestades erinevat algseisu Euroopa Liidu riikides, vahendas ETV24 Reutersit.
Tegu oli Saksamaa kompromissettepanekuga, et veenda tuumaenergia suurtootjat Prantsusmaad ja kivisöest sõltuvat Poolat, aga ka väiksemaid ressursvaeseid riike, nagu Küpros ja Malta, leppima üleeuroopalise määraga.

Eesti "oligarh" saab veel rikkamaks
Eesti kaudu suuri naftakoguseid vedav Gennadi Timtšenko osaks langevad ka kunagi Vene oligarhile Roman Abramovitšile kuulunud naftavood.
Eestit läbiva nafta hulka see tehing ilmselt lähitulevikus oluliselt siiski ei mõjuta, sest kaudselt Timtšenko kontrollitavate terminalide, E.O.S.-i jt läbilaskevõime seab oma piirid, kirjutab nädalaleht Den za Dnjom.
Märtsi alguses jõudis transiidiringkondadeni uudis, et Gazprom Nafta, varasema nimetusega Sibnefti eksportvood allutatakse Gazprom Ekspordile. See omakorda tähendab, et sisuliselt hakkab neid Abramovitšile kuulunud naftavooge kontrollima Gazprom Ekspordi põhiline klient, vahendusfirma Gunvor ehk Gennadi Timtšenko.
Šveitsis asuva vahendusfirma Gunvor kaudu on seni liikunud umbes neljandik Vene eksportnaftast. Nüüd lisandub Timtšenko kontrollitava konglomeraadi enam paarikümne miljardi dollarilisele käibele veel 10 miljardit dollarit. Teatavasti müüs Abramovitš kontrollpaki Sibnefti aktsiatest 13,1 miljardi dollari eest riigile ehk riigifirmale Gazprom 2005. aastal ja sellesama naftajõe nüüd Timtšenko enda kontrolli alla saabki.

PRIA-st saab toetust sisevete kalanduse edendamiseks
Alates 12. märtsist kuni 18. aprillini võtab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) vastu sisevete kalanduse investeeringutoetuse taotlusi.
PRIA teatel on toetuse eesmärgiks kaasajastada siseveekogudel püüdvate kalalaevade töötingimusi ja tööohutust ning püütud kala kvaliteeti.
PRIA kalandustoetuste büroo juhataja Piret Ilvese sõnul on see taotlusvoor viimane, kus toetatakse uute kalalaevade ostmist ja ehitamist. "2007-2013 perioodil on see meede samuti olemas, kuid siis enam uute laevade soetamist ei toetata," ütles Ilves.
Selle toetuse näol on tegemist riikliku arengukava 2004-2006 meetmega. Varem on selle toetuse taotluste vastuvõtt toimunud nii 2004., 2005. kui 2006. aastal. "Kuna aga mõned taotlejad, kellel taotlus on heaks kiidetud, on hiljem investeeringust loobunud, saame taotlusi vastu võtta ka veel tänavu," selgitas Ilves.

SBM Pank tõstis hoiuseintresse
SBM Pank tõstis alates tänasest Eesti krooni ja euro-hoiuste intressimäärasid 0,05 -0,1 protsendipunkti võrra.
12-kuulise ja pikema hoiuse pealt maksab pank intressi 4,25%, mis on kuni pool protsendipunkti rohkem suurpankade poolt makstavast intressist, teatas pank.
SBM Pank kuulub rahvusvahelisse Marfin Popular Bank pangandusgruppi, mis on üle kolmesaja kontoriga esindatud seitsmes riigis. Marfin Popular Bank omab Standard & Poors krediidireitingut BBB+ ning positiivset reitingu väljavaadet.

ID-pileti süsteemi opereerimist jätkab Sertifitseerimiskeskus
Vastavalt 13. veebruaril Tallinna transpordiametiga sõlmitud lepingule jätkab AS Sertifitseerimiskeskust Tallinna ühistranspordi ID-pileti süsteemi opereerimist järgneva viie aasta jooksul.
Alates 2004. aastast, kolme aastaga on ID-pilet muutunud tallinlaste seas populaarseks. "Iga päev kasutab ID-piletit enam kui 120 000 inimest ning sel viisil laekub üle 60% linna ühistranspordi piletitulust," ütles Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli Tallinna pressiteenistuse vahendusel.
ID-pileti suur kasutatavus on tingitud ka pileti lihtsast kättesaadavusest - piletit saab osta ööpäevaringselt internetist, mobiili- või tavatelefonilt.
"Hea uudis on ka see, et alates 16. märtsist ei lisandu Tallinnas sularaha eest müüdavatele ID-piletitele täiendavat teenustasu," märkis Mutli.
Alates 2004. aastast on Eestis müüdud üle 3 miljoni ID-pileti.

E-tervise juhatuse liige on Madis Tiik
Eile rahuldas E-tervise sihtasutuse nõukogu juhatuse esimehe Agu Kivimäe tagasiastumispalve. Juhatuse uueks liikmeks kinnitati Madis Tiik.
Agu Kivimägi astus tagasi omal soovil seoses aktiivse tegevusega poliitikas, teatas sihtasutus.
Sihtasutuse eesmärgiks on arendada ja hallata Eesti tervishoiu infosüsteemi. Süsteem koosneb erinevatest e-tervise projektidest, nagu digitaalne terviselugu, digiretsept, digiregistratuur ja digipildid - radioloogiliste uuringute ühtne infosüsteem.

Tartus valmis uudne gaasisolatsiooniga alajaam
Täna võetakse Tartus ehitajalt vastu uus Emajõe alajaam, mis vähendab Tartu kesklinna alajaama koormust 40 protsendi võrra.
Pidulikul avamistseremoonial kirjutavad tööde vastuvõtuaktile tellija poolelt alla OÜ Põhivõrk juhatuse esimees Lembit Vali ja ehitaja esindajana Empower EEE ASi juhatuse esimees Andres Vainola.
Emajõe alajaama ehitamine OÜ Jaotusvõrk liitumistaotluse alusel on Põhivõrgu jaoks üks olulisim elektrisüsteemi arendusprojekt Lõuna-Eesti piirkonnas.
Alajaama muudavad eriliseks Lõuna-Eestis esmakordselt kasutatud moodsad gaastäitega lülitusseadmed, mistõttu on vastvalminud sisealajaam tavapärasest jaotlast kordades väiksem. Linnapilti sobivaks muudab alajaama ka see, et harjumuspäraste õhuliinide asemel saab alajaam toite maakaablite kaudu.

Rocca al Mare Kaubanduskeskus laieneb 20 000 ruutmeetrit
Tallinnas algavad Rocca al Mare Kaubanduskeskuse juurdeehituse ehitustööd.
Juurdeehituse kogupind on ca 20000m², mille tuumikrentnikuks saab Prisma kauplus, hõivates kogu I korruse, ca 10 000 m².
Hoone tuleb kahekorruseline, katusele on kavandatud avatud parkla 200-le autole.
Skanska EMV AS-i poolt teostatavad ehitustööd algavad kohe ning ehitusööd lõpetatakse 2008. aasta mais.

Poodnik: marlimähkmed lähevad jälle moodi
Paljud noored emad suunduvad aina tihedamini beebipoodi, et soetada sealt oma pesamuna tervise heaks hoopis riidest mähkmed ühekordsete pabermähkmete asemel.
Rakveres asuva kaupluse Beebicenter Taevakarva Kutsu müüja Marika Ojamäe sõnul on noorte emade seas muutunud järjest menukamaks tavaliste marlimähkmete kasutamine. "Tänapäeva lapsed on üha sagedamini allergilised ega kannata keemiat sisaldavaid ühekordseid pabermähkmeid," ütles Ojamäe.
Õnneks on vahepeal ka riidest mähkmed revolutsiooni läbi teinud ning beebipoodidest võib leida heas valikus moodsaid ja mugavaid variante. Et pesumasin on olemas enamasti igas lapsega majapidamises, pole pesemine enam probleem, kirjutab Virumaa Teataja.

Presidendiproua ihurätsep palus kohtult ajapikendust
Maksupettuses süüdi mõistetud presidendiproua Evelin Ilvese ihurätsep Ülle Suurhans-Pohjanheimo ja tema abikaasa on makseraskustes.
Nad on maksupettuse eest määratud 900 tundi ühiskondlikku tööd Kaagvere erikoolis küll ära teinud, kuid välja mõistetud 1,6 miljonit krooni on riigile endiselt maksmata, ehkki esimese 200 000 krooni tähtaeg oli eelmise aasta lõpus, kirjutab Äripäev. Makstud on vaid 50 000 krooni.
Eile otsustas kohus rahuldada moekunstniku ja tema abikaasa Hannu Tapani Pohjanheimo taotluse, millega nad soovivad raha tagasimaksmiseks aasta pikendust.
Kuldsete kätega moekunstnik on õmmelnud kauneid tualette kogu Eesti eliidile, sh vabariigi esimesele leedile Evelin Ilvesele.

Luman jätab tuntud trahteri nimeta
Kuulsa trahteri Kuld Lõvi omanik Aivo Karu süüdistab suurärimees Toomas Lumanit identiteedivarguses, Lumani väitel üritab Karu teda šantažeerida.
Pärnumaa trahteri Kuld Lõvi omanik Aivo Karu sai hiljuti ASi Nordecon esindajalt Reet Saksalt advokaadibüroost Raidla ja Partnerid nõude lõpetada kaubamärgi kasutamine. Kaubamärk on 2006. aasta lõpu seisuga registreeritud patendiametis ainuõiguslikult Nordeconile, mille juhatuse esimees on Toomas Luman, kirjutab Äripäev.
"Identiteedivarguse eesmärk on panna Eesti rahvale enam kui 200 aasta jooksul mällu salvestunud legendaarse meelelahutuskoha nimi oma uuele Tallinna hotellile," kommenteeris trahteri omanik Karu.
"Meie oleme olnud täiesti eetilised, me ei ole kellegi kaubamärki üle võtnud. Üle saab võtta seda, mis kellelegi kuulub," kommenteeris Nordeconi juhatuse esimees Toomas Luman.

Bingohullus põrutas Eesti Loto veebruari käibe mitmekordseks
Eesti Loto müüs veebruaris 36,8 miljoni eest Bingo, Viking ja Keno Loto pileteid.
Eesti Loto avalike suhete juhi Maarja Männi sõnul põhjustas erandliku müügitulemuse ilmselgelt Bingo Loto ajaloo suurim jackpot. 22. veebruaril loositi välja ligi kuus miljonit krooni. Ainuvõitjana käis end peakontoris registreerimas 40-aastane pereisa Tallinnast.
Märtsis buum jätkub
Märtsikuus on samuti oodata arvloto suurt müüki. Viking Loto jackpot kerkis märtsi alguses erakordse 33 miljoni kroonini, mis kasvab vaid mõned korrad aastas nii suureks. Igal nädalal lisanduv umbes 10 miljonit loositakse välja Taani, Rootsi, Norra, Soome, Islandi ja Eesti mängurite vahel. Seekord suur rahasadu Eestist paraku möödus ning rõõmustada sai hoopis norralane. Eesti seni suurim lotovõit pärineb käesoleva aasta jaanuarikuust, mil Viking Lotoga sai viiekümnendates Tallinna naine umbes üheksa miljonit krooni rikkamaks.

Tallink kaalub uut laeva liinile Riia-Stockholm
Möödunud aasta aprillis avatud Riia-Stockholmi laevaliin on end piisavalt hästi õigustanud ning Tallink kavatseb liinile lisada veel teisegi laeva.
"Projekt on töös ja otsustame paari kuu jooksul," sõnas Tallinki omanik Enn Pant.
Pandi sõnul on probleemiks Riia sadam, mis pole suurele reisilaevale sobiv ning rahvas peab väljuma laevast autoteki kaudu. See ei meeldi aga rootslastest reisijatele, kes on ebamugavuste pärast ka nurinat avaldanud. Pandi sõnul on siiski lootust, et Riia sadamasse ehitatakse nn tuubus ja reisijad saavad normaalselt laevast maha.
Kui algul suhtusid lätlased laevaga Rootsi reisimisse umbusklikult, siis reisijate arvus pole see väljendunud. "Suvel oli päevi, kus kõik kohad oli välja müüdud," sõnas Tallinki tegevjuht Hillard Taur. Suvel moodustasid laeva reisijatest poole rootslased, talvel kahanes nende osa 30-40 protsendile.

Hiiumaa kalatehas sai Norrast võimaliku kosilase
Pankrotistunud Hiiumaa kalatehase vastu tunneb lisaks Rein Kilgile, Oliver Kruudale ja Mati Murrule huvi ka Norra ärimees Tor Løkeland, kelle ettevõte Sigurd Løkeland AS tegeleb peamiselt krabilihast toodete valmistamisega.
Løkeland märkis, et kavatseb sõita järgmisel nädalal Hiiumaale tehast vaatama. "Tahame teada tehase seisukorda, võimalusi ja logistikat," sõnas ärimees, jättes siiski märkimata, mis tal kalatehasega konkreetselt kavas on. "Me pole teinud mingeid otsuseid, enne tuleme ja vaatame," märkis ta.
Praegu on ettevõttel kaks tehast: üks Norras ja teine Kaug-Idas.
Kalatehase tootmiskompleksi on vaatamas käinud ka Oliver Kruuda, kes eile ütles, et tal on küll tehasega seoses häid mõtteid, kuid aktiivselt ta nende realiseerimisega ei tegele. Igal juhul poleks seal tegemist kalatootmisega, märkis ta. Sama on kinnitanud ka Rein Kilk.

Eesti Energia tõrjub eemale Euroopasse tungivat Venemaad
Venemaa soovib vedada Sosnovõi Bori tuuma-elektrijaamast Eestisse merekaabli.
Venemaa tuumaenergeetikuid tabab teine järjestikune ebaõnnestumine, kui Eesti Energia lükkab märtsi lõpus tagasi nende soovi ehitada uus 1000 MW-ne Vene-Eesti merekaabel, et müüa meile Sosnovõi Bori tuumajaamas toodetavat elektrit.
"Meil on Venemaaga praegu õhuliine 1000 MW-le, kuid kasutamist leiab sellest vaevalt kümnendik," ütles eile Eesti Energia tehnikadirektor Raine Pajo. "Nad tahaksid müüa elektrit edasi Lätisse ja Soome, kuid ma ei näe nende toodangule seal ostjat."
Kolmandik tarbimisest
Läti ostab kolmandiku vajaminevast elektrienergiast Venemaalt ning vaevalt huvitub selle osatähtsuse suurendamisest, selgitas Pajo. Lätisse eksportimisest on huvitatud ka Eesti Energia, kes katab omakorda kolmandiku naabrite vajadusest.

Luulekonkursi paremik pääseb kogumikku ja laagrisse
Eesti Luuleklubide Liit kuulutas välja suure luulekonkursi, mille tulemuste paremik avaldatakse omaette kogumikus.
"Luulekevad 2007" raames oodatakse kõigilt luulehuvilistelt mistahes teemadel võistlusluuletusi 15. maini. Soovitavalt võiks luuletusi olla viis kuni kuus, teatas luuleklubide liit.
Osalejad võivad esineda varjunime all, kuid korraldajatele tuleks teatada ka sel juhul oma õige nimi, aadress, telefon ja vanus. Õpilased peaksid ära nimetama ka kooli ja klassi või kursuse ning täiskasvanud oma elukutse.
Kõik kolmandasse vooru jõudnud luuletused ning paremiku ka II voorust avaldatakse võistluse järel luulekogumikuna. Võistluse pidulik lõpetamine tuleb suvises luulelaagris.
Võitslusluuletusi saab saata aadressil: "Luulekevad 2007" Salme tn 12 Tallinn 10413 või e-posti aadressil ingvarl@hot.ee

Abu Dhabisse tuleb Louvre filiaal
Maailmakuulus Louvre muuseum Prantsusmaal plaanib laienemist Araabia Ühendemiraatidesse.
Tegemist oleks esimese Louvre'i haruga väljaspool Prantsusmaad, see on tekitanud riigis aga elava debatti selle sammu vajalikkusest, vahendab BBC.
Muuseumi laienemise vastased väidavad, et Prantsusmaa kunstiga sellisel moel raha teha ei ole õige. "Meie muuseumid ei ole müügiks," teatab internetis leviv üleskutse, millele on alla kirjutanud juba 4700 inimest, kellest paljud on tuntud kunstiteadlased ning arheoloogid.
Prantsuse kultuuriministeerium on seisukohal, et tehing on erakordne võimalus Prantsusmaa kunsti tutvustamiseks.
Eelmainitud tehing tooks Prantsusmaale suure koguse raha, mida plaanitakse kasutada kultuuri hüvanguks. Araabia Ühendemiraadid hakakvad maksma sadu miljoneid eurosid õiguse eest Louvre filiaalis näidata Prantsusmaa kunstiteoseid.

Tallinna keskraamatukogus toimub esmaspäeval kontsert-etendus
Tallinna keskraamatukogus toimub esmaspäeval, 12. märtsil raamatukogu sajandale juubelile pühendatud kontsert-etendus "Sajand raamatukogus, sajand muusikas".
Tallinna Keskraamatukogu tähistab sellel aastal oma tegutsemise 100. aastapäeva. Juubeliaasta jõuab haripunkti oktoobris, kuid juubelihõngulisi ettevõtmisi jagub kogu aastaks.
Muusikaoskaonna eestvõtmisel tähistatakse raamatukogu juubeliaastat üritustesarjaga "Sajand raamatukogus, sajand muusikas".
Kogu aasta jooksul antakse neli kontsert-etendust, millest igaühes võetakse "vaatluse alla" üks veerandsada nii keskraamatukogu kui eesti muusika arenguloos.
Sarja esimene kontsert-etendus toimub esmaspäeval, 12. märtsil kell 17.30 peamaja suures saalis (Estonia pst 8). Kuulame-vaatame, mis juhtus keskraamatukogus aastatel 1907-1932, elavas ettekandes kõlab sama ajastu eesti helilooming ning seda kõike nii tõsisemas kui lõbusamas võtmes.

Emakeelepäeva üliõpilaskonverents algab etteütlusega
14. märtsil korraldab Eesti Filoloogia Teaduslik Üliõpilasselts TLÜ keeltemaja Bernhard Linde auditooriumis emakeelepäeva puhul kõigile huvilistele etteütluse.
Etteütlus juhatab sisse samas auditooriumis kell 11.00 algava emakeelepäeva üliõpilaskonverentsi, mille avavad professorid Martin Ehala ja Jüri Viikberg. Seejärel annab emeriitprofessor Mati Hint tänavustele laureaatidele kätte Jakob Prantsu nimelised stipendiumid.
Emakeelepäeva üliõpilaskonverentsil esinevad ettekannetega Tallinna Ülikool bakalaureuseõppe üliõpilased, magistrandid ja doktorandid. Ettekannetes räägitakse kõnekeelest, kirjakeelest, keelekontaktidest, keele õppimisest ja keelest kirjanduses. Konverentsipäeva lõpetamine algab kell 17.30 ülikooli keeltemaja kohvikus.
Emakeelepäeva korraldab Eesti Filoloogia Teaduslik Üliõpilasselts, mis ühendab Tallinna Ülikooli filoloogiaüliõpilasi ja õppejõude. Seltsi eesmärk on pakkuda teadustööst huvitatud eesti filoloogia üliõpilastele erialast suhtlemisvõimalust, luua neile avaramad võimalused oma teadustegevuse arendamiseks ning aidata neil sisse elada eesti filoloogia erialasesse ellu. Emakeelepäeva üliõpilaskonverentsi korraldamine on seltsi üks traditsioonidest.

TLÜ tutvustab huvitavaid Eesti kirjanikke
Kolmapäeval, 13. märtsil kell 18.00 algab TLÜ Uus-Sadama 5 aatriumis autorite õhtu "Kell kuus kirjandusest", kus oma loomingut tutvustavad Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominendid.
Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua algatusel jaanuaris välja kuulutatud ülikooli kirjandusauhinna konkurss sündis kavatsusest tunnustada ja tutvustada eesti autoreid, kes õpivad või õpetavad Tallinna Ülikoolis või on selle vilistlased.
Veebruaris lõppenud konkursile seati üles kümme autorit nende 2006. aastal ilmunud loometöö eest.
13. märtsi õhtul "Kell kuus kirjandusest" kõlab Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominentide looming nende endi ja nende austajate esituses:
Jeanette Wintersoni teoste tõlked - Kätlin Kaldmaa (anglistika üliõpilane)
Romaan "Tema" - Jan Kaus (vilistlane)
Luulekogu "Vana laul" ja pikaajaline tõlketegevus - Indrek Koff (tõlkekoolituskeskuse õppejõud)

Sõpruses näeb Prantsuse kinokunsti
Järgmisel nädalal toimub Tallinnas Sõpruse kinos frankofooniakuu tähistamiseks taaskordne prantsuse filminädal, mille alapealkirjaks on "Üksi teiste keskel".
Viimastel aastatel on prantsuse-belgia filmitegijad üha rohkem hakanud oma teemavalikus keskenduma immigrantide, noorte, töötute ja ernevate vähemuste lõimumisele või õigemini nende lõimumisraskustele.
Kooselamine on valitud ka selleaastase rahvusvahelise frankofooniakuu põhiteemaks: "Vivre ensemble, différents".
Prantsuse Kultuurikeskus, Belgia prantsuse kogukond ja Belgia Kuningriigi Suursaatkond pakuvad kõigile huvilistele viiest filmist koosnevat läbilõiget praegusel kümnendil ilmunud teostest, mis vaatlevad tänapäeva maailma läbi erinevate ühiskonnagruppide silmade.
Filminädala jooksul ekraanile jõudvad filmid on:

Leila Säälik saab Harju maavanemalt tänukirja
Viljandi Ugala teatri näitleja Leila Säälik pälvib teatrikuul maavanem Värner Lootsmannilt tänukirja osalemise eest Kiisa rahvamaja näitetrupi etenduses "Niskamäe naised".
Lootsmanni sõnul on professionaalsete näitlejate kaasamine harrastustruppide lavastustesse suhteliselt haruldane. "Soovime tunnustada ja tänada Leila Säälikut, kes aitab teatrikuul väärtustada harrastusteatrite tegevust Harju maakonnas," lisas Lootsmann.
"Niskamäe naisi" mängitakse sel pühapäeval, 11. märtsil algusega kell 18.00 Kiisa rahvamajas. Etendust on võimalik vaadata ka 19.-20. maini toimuval Harjumaa täiskasvanute teatrifestivalil Rae kultuurikeskuses.
Kokku tegutseb Harjumaal ligi 10 täiskasvanute harrastusteatrit.

Pärnus tutvustatakse Prantsuse filmikunsti ja köögikultuuri
Pärnus toimub rahvusvahelise frankofooniapäeva raames 9-16 märtsini Prantsuse nädal, mille eesmärk on tutvustada Prantsusmaa filmikunsti ja köögikultuuri ning arendada sõprussuhteid.
Nädala aja jooksul on võimalus Ammende Villas maitsta prantsusepäraseid toite, mida pakutakse erimenüüna alates 10.märtsist. Õhtupoolikutel alates 12. märtsist tutvustatakse TÜ Pärnu kolledžis Prantsuse filmikultuuri ja näidatakse filme.
12.- 16. märtsil Pärnu kolledžis linastuvate filmide ajakava:
12 märts, kell 17.00 2004 a valminud komöödia "Vihased õed"
13 märts, kell 17.00 2005. a draama Reetmine!
14 märts, kell 17.00 2003.a draama "Rästik pihus"
15 märts, kell 17.00 2003. a draama "Tikkijad"
16 märts, kell 17.00 2004 a. triller "Pussnuga"
Kõik filmid on ingliskeelsete subtiitritega.

Type O Negative tuleb Tallinna
10. juunil saabub Eestisse rahvusvaheline gootilegend Type O Negative.
New Yorgist pärit grupp esineb Eestis oma Euroopa tuuri raames. Kontsert leiab aset klubis Rock Cafe ning piiratud arv pileteid tuleb müüki kolmapäeval, 14. märtsil. Piletid pannakse müüki ka Soomes ja kuna bänd seal klubikontserti ei anna, siis võib eeldada soomlaste kõrgendatud huvi Tallinna kontserdi vastu.
Type O Negative ei ole muutunud ajaga, aeg on muutunud nendega. Bänd on 18 aastaga säilitanud oma loomingus nihilistliku maailmavaate, seksi ja surma ülistuse ning pimestava vihatõrviku - kõik, mida kuulajad armastavad ja ootavad.
Võib kindlalt väita, et ansambel on olnud mõjutajaks väga suurele osale rock/metal-muusika ringkonnale, eriti just erinevatele Soome gooti-keigar-bändidele (nt. HIM, Nightwish). Type O Negative'i kuuluvad laulja/bassimängija Peter Steele, trummar Johnny Kelly, kitarrist Kenny Hickey ning klahvimängija Josh Silver.

Suzuki valiti aasta mootorrattaks
Elumoto 2007 messil kuulutati välja Eesti Aasta Mootorratas 2007 tiitlivõitja, milleks sai Suzuki GSX-R1000.
Võitja valiti välja eelmisel aastal enimmüüdud mootorrataste seast, kokku said internetikasutajad hääli anda viies kategoorias.
Tänavarataste seas võistlesid Suzuki GSR 600, Yamaha FZ 6 ja Kawasaki ER6, bike'ide seas Yamaha YZF R1, Yamaha YZF R6 ja Suzuki GSX-R1000. Lisaks sai valida oma lemmikut offroad'i, kruiserite ja 125kuupsentimeetriste rataste seast.

BrainStorm esineb taas Eestis
Eelmisel aastal MTV Music Awardsil Baltimaade parima bändi tiitliga pärjatud ansambel BrainStorm annab 28. aprillil eksklusiivse kontserdi Tartus klubis Illusioon.
Käesoleva aasta alguses looga Tin Drums Baltimaade raadiojaamade ning MTV Baltic edetabelites kõrgetele kohtadele tõusnud ansambel esineb peale aastast vaheaega taaskord Eestis. Varem on Lätist pärit Baltimaade edukaim ansambel andnud kontserte Tallinnas ja Pärnus. Tartut külastas BrainStorm ka eelmise aasta alguses, mil esitleti oma värsket albumit "Four Shores" ning anti üle auhind Eesti Muusikaauhindade gaalal.
Rohkem kui tunnipikkusel kontserdil tuleb ettekandele BrainStormi lugude paremik. Lisaks lubab bänd mängida ka mõned uuemad lood, mida kauamängivatelt veel ei leia.
BrainStormi laulja Renars Kaupersi sõnul ootavad kõik bändi liikmed Eestisse tulekut alati erilise huviga. "Eestis on palju vanu sõpru, kellele meie muusika meeldib ja alati tekib neid juurde," lisas Kaupers.

Noored moeloojad vallutavad pühapäeval FIBIT-i
Pühapäeval kell 12.00 näeb Viru Keskuses Tallinna Noorteaasta 2007 ja FIBIT-i koostöö raames noorte moeloojate loodud moekollektsioone.
Huvi detsembris välja kuulutatud konkursi vastu oli väga suur, sest professionaalidest koosneval žüriil tuli finalistid välja valida 38 laekunud kollektsiooni kavandite hulgast. Pühapäevasel show'l on võimalik neid kollektsioone esmakordselt näha.
Future FIBIT-i eesmärk on innustada noori moeloojaid oma ideid teostama ning pakkuda noortele võimalust osa saada kevadisest moe suursündmusest.
Esimesel Future FIBIT-il saab näha Triinu Jõhve kollektsiooni (Viljandi Maagümnaasium), Triin Loosaar'e kollektsiooni Pierrot (Tallinna Kanutiaia Noortemaja), Johanna Eenmaa ja sõbrad (Jakob Westholmi Gümnaasium), Polina Kalentšits (Tallinna Humanitaargümnaasium), Liina Kuuse kollektsiooni Putukalugu (Paide Ühisgümnaasium) ja Krõõt Kukkur'i kõrvarõngaid Little People (Tallinna Prantsuse Lütseum).

Kaubanduskeskus, kus ei tšillita ega hängita - Foorum
Kaubanduskeskuste puhul on tänapäeval oluline nende sotsiaalse ruumi tekitamise võime. Vastavatud Foorumi ostukeskusel jääb sellest midagi puudu.
Kas oled ostusõltlane?
Tulemus
Kui vähemalt neli väidet peab paika, kuulud riskirühma. Nüüd pole muud kui loobuda krediitkaardist (abiks käärid), panna deebetkaardile peale range päevalimiit ning näidata iseloomu.

Ralli: Martin Rauami sõit algas probleemidega
Mehhiko MM-rallil võistlevatel Martin Rauamil ja Kristo Kraagil algas esimene võistluspäev probleemidega.
Ralli avakatsel purunes nende Mitsubishi Lancer Evo IX tagumine pooltelg ning eestlastel polnud võimalik enam korralikus tempos sõita. Martin Rauami sõnul õõtsus auto ühest teeservast teise, teatas Karmen Vesselov.
Teisel katsel tekkisid autol probleemid tagumise diferentsiaaliga. Seetõttu kujunes auto teel hoidmine raskeks katsumuseks. Et kindlasti hooldusesse jõuda, sõitis Rauam kolmanda kiiruskatse läbi väga rahulikus tempos.
Katsete teistkordsel läbimisel loodavad Rauam ja Kraag saada lõpuks kätte ka õige sõidurütmi, mida nad hommikustel kiiruskatsetel probleemide tõttu kogeda ei saanud.
PWRC arvestuses juhivad kolme kiiruskatset järel Rauami meeskonnakaaslased TopRun tiimist Mark Higgins - Scott Martin. Teisel kohal on Loris Baldacci - Silvio Stefanelli ning kolmandad Kristian Sohlberg - Risto Pietilainen.

Eesti jääpurjetajad saavutasid Monotüüp-XV klassis hõbeda ja pronksi
Eile lõppesid Haapsalus 6. märtsil alanud Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises klassis Monotüüp-XV.
Euroopa meistriks tuli Venemaa meeskond Vadim Bikhler-Kirill Ivanov. Euroopa meistrivõistluste hõbeda sai Eesti meeskond Vello Jürjo-Andres Laul ja pronksi Peeter Siniväli-Rein Leitma.
Kokku peeti 6.-8. märtsil toimunud Euroopa meistrivõistlustel 9 võistlussõitu, mille kokkuvõttes saavutas esimese koha Venemaa meeskond Vadim Bikhler-Kirill Ivanov. Eestlased Vello Jürjo ja Andres Laul tulid kokkuvõttes teiseks ning pronksmedali saavutasid samuti eestlased Peeter Siniväli ja Rein Leitma. Kolmas Eesti meeskond Toivo Sahtel-Paavo Püvi saavutas 7.koha.
Kokku võttis Euroopa meistrivõistlustest jääpurjetamises osa 21 meeskonda 6 riigist.

Laupäeval toimuvad Eesti meistrivõistlused lumelauhüpetes
Homme, 10. märtsil, toimuvad Tallinna Lauluväljaku Talvepargis Eesti
Meesjuunioride klassis on sel korral vanusepiiranguks 20 eluaastat, mis tuleneb FIS reeglitest. Eelmisel aastal said Eestis selles klassis võistelda kuni 17 aastased noormehed. Muudatus viidi sisse tänu Austrias toimuvale MM-le, kuhu Suusaliit saadab meesjuunioride võitja.
Võistluse eelvoorudes on võistlejatel kaks ja finaalis kolm hüpet, punktiarvestusse lähevad eelvooru parim ning finaali kahe parima hüppe summa. Finaali pääseb kümme osalejat. Ka peab võistleja sooritama kaks erinevat trikki. Hüppeid hindab kolm kohtunikku.

Ralli Lõuna-Eesti talv jääb ära
AUTORALLI:
Ralli direktori Andu Värtoni sõnul on soojad ilmad muutnud kruusateed ralli läbiviimiseks liiga pehmeks.

Goes teatas mängijad kohtumisteks Venemaa ja Iisraeliga
JALGPALL:
Eesti kohtub laupäeval, 24. märtsil kell 20: 30 A. Le Coq Arenal peetavas EM-valikmängus Venemaaga ning kolmapäeval, 28. märtsil kell 19: 00 võõrsil Iisraeliga, vahendab Sportnet.
Vigastuse tõttu ei tee eelseisvates mängudes kaasa Vjatšeslav Zahovaiko, Kristen Viikmäe, Urmas Rooba, Siim Roops ja äsja Norra kõrgliiga klubiga Aalesund FK lepingu sõlminud Enar Jääger, samuti trauma järel mänguvormi koguv Sander Post.
Kutsutute nimekirjas on tagasi Marek Lemsalu, kes 2004. aastal loobus koondises mängimast. Viimati esindas Lemsalu Eestit 18. veebruaril 2004 kohtumises Moldovga. Debüüdi tegi kogenud keskkaitsja 1992. aasta 11. juulil Leedu vastu.

Schumacher võib osta meeskonna
VORMEL-1:
Weber vihjas Abendzeitungile antud intervjuus, et Schumacher on huvitatud Red Bulli sõsartiimi Toro Rosso ostmisest. Kõnealuse meeskonna omanikud on Dietrich Mateschitz, kellele kuulub ka Red Bull ning endine vormel-1 piloot Gerhard Berger, vahendab Sportnet.
"Ehk läheme küsime ühelt miljardärilt, kas ta oleks huvitatud oma teise meeskonna müümisest. Ma ei tea midagi kindlat, kuid kujutan ette, et Michael võib osta tiimi," vihjas Weber.
Schumacher töötab algaval hooajal Ferrari nõustaja ning talendiotsijana. Mänedžer toonitas taas kord, et tema kliendil pole plaani asuda Ferrari pealikuks. "Vastutus, töö ja stress. Miks peaks Michael Schumacher tahtma teha sellist tööd," küsis Weber retooriliselt. "Kuid kui ta oleks meeskonna omanik, siis oleks se hoopis teine asi," jätkas ta.

Itaalias algab juunioride suusa MM
Esmaspäeval algavad Itaalias Tarvisios juunioride ja U 23 maailma meistrivõistlused põhja suusaaladel.
Esialgu 29. jaanuarist kuni 4. veebruarini toimuma pidanud võistlused lükati lume puudusel edasi 12.-18. märtsini. Korraldajatel on seoses sooja ilma ja kehvade lumeoludega tulnud muuta ka võistluspaiku. Nii peetakse murdmaasuusatamise võistlused Fusines, 10 km Tarvisiost, ja suusahüpped ning kahevõistlus Planicas Sloveenias.
Suurima esindusega lähevad Tarvisiosse murdmaasuusatajad. Murdmaasuusatamise koondisse kuuluvad Timo Simonlatser, Algo Kärp, Ats Uiboupin, Martti Himma, Tauno Tõld, Siim Sellis, Eeri Vahtra, Risto Mägi, Keijo Priks, Janek Vallimäe, Piret Pormeister, Kertu Saarepuu, Laura Rohtla ja Marit Rjabov.
Suusahüppajatest sõidavad Itaaliasse Illimar Pärn ja Mats Piho ning kahevõistlejatest Kaarel Piho, Karl - August Tiirmaa, Tanel Levkoi ja Kaarel Nurmsalu. Lisaks suusahüpete ja kahevõistluse individuaalvõistlustele osaleb Eesti koondis seekord ka kahevõistluse meeskonnavõistluses.

Märtsis mängitakse jäähokit suurte summade peale
Erinevalt eelmistest aastatest selgus jäähoki meistritiitel tänavu põhiturniiri põhjal.
Uus süsteem välistas küll võimaluse, et lõpptulemust saaks mõjutada võõrmängijate toomisega finaaletapiks, kuid seeläbi kadus pinge ja huvi meistrivõistluste vastu liiga vara. HK Stars kindlustas endale esikoha mitu vooru enne meistrivõistluste lõppu.
Eesti jäähokihooaeg jätkub aga juba märtsi keskel algavate karikavõistlustega, mille auhinnafond on 100 000 krooni. Võitjameeskond teenib 70 000 ja teiseks tulnud tiim saab 30 000 krooni.

Baruto: ei ole tark karjääriga riskida
Sumoproff Kaido Höövelson jätab Haru-basho turniiri põlvevigastuse tõttu vahele.
Kaido Höövelson, maadlejanimega Baruto, teatas eile ametlikult, et ei võistle pühapäeval Osakas algaval sumoturniiril Haru-basho. Eelmisel nädalal tunnistas Baruto Eesti Päevalehele, et lükkab otsustamise turniiri eelõhtule. Nüüd otsus langes.
"Soovisin osaleda, kuid pole midagi parata. Ei ole tark põlvele veel enam häda teha ning riskida karjääriga," nentis Baruto, kes on põlve ristatisidemete kahjustuse tõttu katkestanud viimasest kolmest turniirist kaks.
Veebruaris Eestis viibides konsulteeris Baruto siinsete asjatundjatega, kes pärast põlve läbivaatust soovitasid sumomehel kevadturniirist loobuda. Jaapani arst soovitas paari päeva eest Barutol kuulata oma sisetunnet, otsustav nõuanne tuli klubi peremehelt Onoe-oyakatalt.

Kas maailma suusaässad tulevad mais Tallinna? 
28-aastane Erki Lepp lubab 12. mail korraldada Tallinnas vägeva suusasprindivõistluse.
Ürituse piletidki on juba 1. märtsist müügil ja Lepp kinnitas eilses SL Õhtulehes, et toob kevadlaupäeval Tallinna jõudu katsuma peaaegu kõik suusailma vägevad eesotsas Norra ässade, Sapporo MM-i kuninga Odd-Bjørn Hjelmeseti, sprindi maailmameistri Jens Arne Svartedali, endise suusakuninganna Marit Bjørgeni ja tõusva tähe Kristin Steiraga.
Lisaks norralastele ja Eesti tippudele löövad kaasa tuntuimad mees- ja naissuusatajad Soomest, Rootsist, Venemaalt, Saksamaalt ning Itaaliast, kirjutatakse peasponsori järgi A. Le Coqi Tallinna vanalinna suusasprindiks nimetatud ürituse veebiküljel.
"Võistlus pole mitte ainult plaanis teha, vaid lausa toimumas!" lubas suurürituste korraldajana seni tundmatu Lepp Eesti Päevalehele. "Ei näe põhjust, miks ei peaks koorekiht kohale tulema. Meie eelarve küünib ju nelja miljoni kroonini - kate kõigi ässade kohaletoomiseks on olemas."

Poiree võitis, Lessing sai 15. koha
19 märki alla lasknud Roland Lessing: täna õnnestus teha nii korralik sõit kui ka laskmine.
Viimast hooaega võistlev Prantsusmaa laskesuusaäss Raphael Poiree võitis eile Holmenkollenis peetud MK-sarja 20 km sõidu. Puhtalt lasknud Poiree edestas ühe trahviminuti saanud sakslast Michael Greisi 5,5 ja puhaste paberitega tiirud läbinud venelast Dmitri Jarošenkot 28,9 sekundiga. Norra staar Ole Einar Bjørndalen sai kolmele trahviminutile vaatamata neljanda koha.
Hästi võistles Roland Lessing, kes tegi nelja tiiru peale vaid ühe möödalasu. 2.56 kaotust võitjale andis talle 15. koha. Eksimatult lastes oleks Lessing lõpetanud kuuendana...
Oleksid ei maksa midagi
"Need oleksid ei maksa midagi. Täna ei saa küll mitte millegi üle kurta, sõit ja laskmine mõlemad klappisid. Ka suusad olid väga head," jäi laupäeval jälitussõidus startiv Lessing oma etteastega igati rahule. "Kui kõik samamoodi toimib, siis vähemalt koha hoidmine on seal kindlasti võimalik."

MM-ist taastuv Jaak Mae jahib Lahtis kõrget kohta
Treener Mati Alaver ootab ka sprinteritelt MK-etappidel
Kuigi Mae tunneb kehas möödunud pühapäeval sõidetud Sapporo MM-i 50 km klassikatehnika maratoni laastavat mõju, häälestab ta end juba ülehomseks kõvaks pingutuseks Lahti MK-etapil oma lemmikdistantsil, 15 km klassikatehnikasõidus.
Tänavu kaks korda MK-etapil sama pikal distantsil viienda koha saanud Mae jahib ka Soomes nii kõrget kohta. "Esikümnest ei tahaks küll välja jääda, pigem soovin tulla ikka ettepoole," lausus ta.
15 km sõidus lähevad rajale veel Aivar Rehemaa ja Priit Narusk, kes laupäeval osaleb ka vabatehnikasprindis. Sprindis stardivad veel Peeter Kümmel, Timo Simonlatser ja Anti Saarepuu.
Treener Mati Alaver ütles, et ootab sprinteritelt MM-il näidatust paremaid etteasteid. "Kui sportlasel ei lähe nii, nagu oodatud, peab treener talle kindluse tagasi andma," ütles Alaver. Ta osutas, et Peeter Kümmel pole kindlasti niisuguse taseme sprinter, nagu näitas MM-i ajasõidu 30. tulemus, mis lõpuks vabatehnikasammu kasutamise pärast tühistati.

Meistrite liigast pudenenud Real ja Arsenal on raskustes
Madridi Reali peatreenerit Fabio Capellot ähvardab vallandamine.
Juulis Reali peatreeneriks saanud Capello ametisse jäämine sattus pärast allajäämist UEFA Meistrite liiga kaheksandikfinaali korduskohtumises Müncheni Bayernile 1: 2 ja sarjast väljakukkumist löögi alla.
Reali spordidirektori Predrag Mijatovici sõnul pole kindel, kas Capello juhendab Reali homses Hispaania liiga mängus FC Barcelonaga.
"Minu tulevik sõltub ainult presidendist," ütles Capello. Ta keeldus kommenteerimast, mida see tähendab. "Õige, tänan," poetas ta ja jalutas lehemeeste juurest minema.
Wengeri suur risk
Capellol pole eriti hästi läinud. Hispaania liigas asub Real alles neljandal kohal ja fännid on nõudnud itaallase vallandamist.

Derbi noortemudelid motonäitusel "Elumoto" 
Sel nädalavahetusel toimuval Eesti suurimal motomessil saab näha Euroopa juhtiva noortele suunatud rollerite ja mootoratasete tootja Derbi selle aasta mudeleid GP1 Racing, GP1 Open ja GPR 125.
Eestis seni vähetuntud kvaliteetrollerite kaubamärk on Hispaania päritoluga ja kuulub käesoleval ajal Piaggio kontserni, teatas Derbi ametlik esindaja Eestis OÜ Farmart Holding.

Nordea toetab Eesti tennise liitu
Eesti tennise liidu peasekretär Ilona Poljakova ja Nordea Panga juhataja Vahur Kraft sõlmisid täna sponsorluslepingu, millega Nordea Pangast saab kuni 14-aastaste Ida-Euroopa meistrivõistluste ning Eesti meistrivõistluste peamine toetaja.
Kuni 14-aastaste tennisistide Ida-Euroopa meistrivõistlused toimuvad 9.-18. märtsini 13. korda, tuues Tallinnasse võistlema kuueteistkümne Euroopa riigi parimad noortennisistid. Eestlastest osaleb turniiril kuus noorukit.
2007. aasta suvel toimuvatel Eesti meistrivõistlustel võtab mõõtu Eesti tenniseparemik üksik- ning paarismängudes.
Eesti tennise liidu peasekretär Ilona Poljakova märkis, et Eesti tennise järelkasvu arengule on rahvusvahelistel kõrgetasemelistel noorteturniiridel osalemine väga oluline. "On meeldiv tõdeda, et Nordea asus toetama ainulaadset kuni 14-aastaste noortennisistide Ida-Euroopa meistrivõistluseid, mis on väheseid noorteturniire maailmas, kus mängitakse välja kõik kohad. Nii saavad meie mängijad ühelt turniirilt võistlusmängude kogemuse, mis on võrreldav viiel-kuuel tavapärasel välisturniiril osalemisega," lisas Poljakova.

A.  Le Coq lõi uue vaarikamaitselise siidri
A. Le Coq toob sel nädalal müügile uue vaarikamaitselise siidri Fizz Raspberry.
Suviselt värske vaarika maitsega siider on uus liige Fizzi naturaalsete marja- ja puuviljamaitseliste siidrite valikus.
A. Le Coqi juht Tarmo Noop lausus, et tootearendus on tingitud ettevõtte soovist tugevdada liidripositsiooni siidrisegmendis ning pakkuda tarbijatele järjekordset maitseelamust. "Usume, et värske vaarika lõhn ning magusam maitse muudab Fizz Raspberry populaarseks eeskätt naiste seas," ütles Noop.
Uus siider on saadaval 0,5 -liitristes purkides, aprillis lisandub 1,5 liitrine plastpudel. Fizz Raspberry soovituslik hind on 14.90 - 15.90 (0,5 l) ja 25.90 - 26.90 (1,5 l) krooni.
A. Le Coq oli 2006. aastal 45-protsendilise turuosaga Eesti siidrituru liider. Siidri müük kasvas ettevõttes 21 protsenti.

Mustakivi Hyper Rimis avatakse mahlabaar
Täna avatakse Mustakivi Hyper Rimis mahlabaar, mis pakub värskelt pressitud mahlu kohapeal ja kaasaostuks.
Rimi Eesti Foodi toitlustusjuhi Mike Wahli sõnul on poepinnal asuv mahlabaar Eestis uudne. "Usume, et võimalus sisseoste tehes veidi puhata ja end värske mahlaga turgutada meeldib külastajaile," lisas Wahl. Mike Wahl kinnitas, et tulevikus soovib Rimi poepinnal pakutavate teenuste ringi veelgi laiendada. "Erinevate teenuste pakkumine poes loob külastajale lisaväärtust ning võimaldab konkurentidest eristuda," on Wahl veenudnud.
Avatavas mahlabaaris pakutakse värsketest puuviljadest pressitud mahlu nii kohapeal joomiseks kui ka kaasa ostmiseks. Mahlu pakutakse nii ühe puu- või juurvilja baasil kui ka seguna. Mahlade valmistamiseks kasutatakse peamiselt apelsine, õunu, pirne, porgandeid ja kiivisid, aga ka mitmeid eksootlisemaid puuvilju. Kohapeal pakutakse mahla 200 ml klaasis ning see maksab 10 krooni. Kaasa saab kohapeal pressitud mahla osta 400ml plastpudelis. Mahlabaar asub Mustakivi Hyper Rimi puuviljaosakonna vahetus läheduses.

RIMI Baltic Groupi käive veebruaris 2007
RIMI Baltic Groupi netokäive käesoleva aasta veebruaris oli 81 miljonit eurot, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodi tulemusega tähendab 20-protsendilist käibekasvu.
RIMI Baltic netokäive erinevates riikides jaanuaris ja veebruaris 2007.
Miljonit eurot Miljonit eurot Käibekasv*
02/2007 01-02/2007
RIMI Eesti 26,2 53.5 7%

Kirjanduspreemiaid jagus hullusele ja kainusele
Mats Traadile proosapreemiat andes hindas žürii professionaalset pidevust.
Selle aasta kultuurkapitali kirjandusauhindade žürii (esimees Mihkel Mutt, Taavi Eelmaa, Aksel Tamm, Helja Kirber, Ilvi Liive ja allakirjutanu) koosnes väga erinevate tõekspidamistega inimestest ja oli seevõrra ehk vabameelsem.
Kuna teoste hulgas polnud ilmseid liidreid (välja arvatud ehk esseistika ja vabaauhinna kategoorias), sai vahetatud hulgaliselt asjalikke mõtteid, visatud nalja ja murtud mõned piigidki. Nagu selliste otsuste puhul enamasti, oli ka nappe võite ning eriolukordadest tulenevaid konsensusi. Arvesse tulid autorite senine panus meie kultuuri, professionaalsus, stabiilsus ja teisalt muidugi ka värskus ning ausus. Vabaauhinna kategoorias pälvis žürii ühese heakskiidu Cornelius Hasselbladti mahukas eesti kirjanduse ajalugu, "Geschichte der estnischnen Literatur".

Viimne mohikaanlane eesti moodi
Kirjanik Kivirähk on võtnud eesti müüdid ja need omal moel ümber jutustanud.
Andrus Kivirähki uue romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" kujundus tõi kohe vaimusilma ette lapsepõlvest väga tuttava raamatu, mille pealkiri on "Tark mees taskus" ja mis koosneb eesti rahva ennemuistsetest juttudest. Lugemisel selgus, et ka sisu poolest võib kahe raamatu vahele mitmeid paralleele tõmmata.
Pealkiri ei peta - romaani peategelane on tõepoolest mees, kes teadis ussisõnu. Leemet toob lugeja ette kurva loo oma perekonnast, väljasurevast metsarahvast, viimastest inimestest, kes mõistavad vanarahva iidset tarkust - ussikeelt, mis lahutamatult metsaelu juurde käib. Ärgu keegi arvaku, et selle keele ainus kasutusvaldkond on ussidega vestlemine, kuigi ka see on oluline, sest ussid - eriti rästikud - on ju ühed targad olendid ja nendega juba maksab vestelda.

Argised uurijad ja kirjud kriminaalid mürgisõnu rääkimas
"Ütle seda mürgikeeli" puhul ilmneb kohe, et see on autori debüüt krimikirjanikuna.
Eesti raamatulettidele on ilmunud järjekordse kriminaalraamatute sarja esimene osa, autoriks inglise kirjanik Ann Granger. Avaraamat kannab pealkirja "Ütle seda mürgikeeli".
Ükskõik kas lugeja on lugenud krimikirjandust vähe või palju, jõuab ta ikka varsti tõdemuseni, et kriminaalromaani peategelaseks on alati kuriteo uurija, kui tahes edevalt kirju ka poleks ülejäänud tegelaste spekter. Kurjategija pihtide vahele võtjal on kandev roll, ta on vundament, kellele järjest uusi osasid kukile kirjutada, ning tihti ka raamatu autori halvastivarjatud alter ego. Uurijaks võib olla ektravagantne ja eriline tüüp á la Hercule Poirot või siis mõni väga tavaline igamees või -naine, keda tunneme näiteks Dontsova lugudest.

Ka, kar, Kars - nobelist Orhan Pamuki "Lumi" 
Orhan Pamuki kvaliteedimärgiga hoiatusromaanis on tuntav päevapoliitiline foon.
Üks esimesi asju, mis selgub Orhan Pamuki "Lund" lugedes, on lihtne tõdemus, et Pamuk on hea autor. Õigupoolest väga hea autor, tõeline meister. Selles osas võib Nobeli preemia märget lumivalgete kaantega raamatu sini-valgel ümbrispaberil võtta kvaliteedimärgina. Oluline on vaid mitte unustada vajalikke reservatsioone - on ju Nobeli preemia alati ka teatud hoiaku väljendus. Nii nagu 1939. aastal tähistas Frans Eemil Sillanpää tunnustamine vaikset poolehoidu Nõukogude agressoriga sõdivale Soomele, nii kujutab endast ka Pamuki nobelistiks tunnistamine sõnumit Türgi ja Euroopa suhete kohta. Iseasi on küsida, millist sõnumit.
Pamuk esindab seda Türgit, mis oleks ilmselt meeldinud moodsa türkluse isale Kemal Atatürkile - kirjaniku näol on tegu euroopalikult haritud, õhtumaade kultuuris ja kirjanduses suurepäraselt orienteeruva intelligendiga. Just seetõttu aga kujutab Pamuk endast ka omalaadset eestkõnelejat Türgile, keda Euroopa just kuidagi näha ei taha.

Roheline Värav jätkab ajalehena
Täna nägi ilmavalgust uue Rohelise Värava esimene number, rohelise kultuuri ajaleht hakkab kord kuus ilmuma kultuurilehe Sirp vahel.
Ajalehe päisesse on kirjutatud järjekorranumbri üks järele sulgudesse ka kuuskümmend neli, viitena teatavale järjepidevusele varasema Rohelise Värava ajalehega.
Ajalehe väljaandjaks on Säästva Arengu Planeerimise ja Tehnoloogiate Sihtasutus. Lehe peatoimetaja on Juhani Püttsepp, toimetajad Ylle Rajasaar, Silvia Lotman, Kadriann Saar, Eve Möls ja Liina Espenberg.
Lehes on arvamuste ja uudiste külg, eraldi kajastatakse haridusküsimusi ja eurouudiseid, välismaal toimuvat ja Eestit.

Naised said uue ajakirja
Täna jõudis müügile uus ajakiri Naised, mis hakkab nüüdsest ilmuma igal reedel.
Ajakiri Naised hakkab ilmuma igal reedel. "Kui seni oli aastas vaid üks naistepäev, siis alates tänasest on Naiste päev igal reedel," ütles uue ajakirja peatoimetaja Inga Raitar oma hommikuses teleintervjuus.
Ajakiri Naised esimene number ilmub tiraazhiga 50 000, ajakirja tutvumishind on 9.90.

Türgis keelustati YouTube'i videoveeb
Türgi kohus võttis vastu otsuse, mis keelab Türgi internetikasutajate ligipääsu populaarsele videoleheküljele YouTube.
Keeld kehtestati peale seda kui keegi oli YouTube'i laadinud videoklippe, mis solvasid kunagist Türgi juhti Mustafa Ataturki, vahendab BBC.
Türgi meedia kohaselt on kreeklaste ja türklaste vahel käimas virtuaalne sõda, mille käigus pannakse internetti üles vastaspooli solvavaid materjale.
Neid türklasi, kes praegu YouTube koduleheküljele üritavad minna ootab videote asemel hoopis teade, et seoses kohtu otsusega ei võimaldata ligipääsu sellele veebilehele.

Tartus veeresid Kuldmunad ja Kandilised Munad
Eile jagati parimatele reklaamidele Kuldmune ning disaineritele
Kuldmuna 2007
Reklaami- ja disainivõistlus
Tänavu võisteldi kahel alal:
Reklaam
Hinnati neljas kategoorias:
TV-, raadio-, trüki- ja välireklaam. Igas veel neli alamkategooriat: teenused, toiduained, tehnika/ tööstus, varia
Disain
Võistlustööd: firmastiil, graafiline disain, illustratsioon, internet, pakend, multimeedialahendus

Baskini anekdoodid
9.03.2007
"Doktor, öelge, mis mul häda on. Ainult palun mitte ladina keeles!"
"Te olete laisk ja joodik!"
"Aga nüüd kirjutage see ladina keeles, siis ma saan taotleda, et mulle antaks töölt puhkust seoses haigusega!"
Ajakirjanik küsitleb noort populaarset lavastajat:
"Kas teie arvates meil on geniaalseid režissööre?"
"Meid on, aga üldiselt väga vähe!"
Etenduse ajal tundis näitleja, et kleebitud habe hakkab lahti tulema.
"Vabanda, mind kutsuti," lausus ta ootamatult partnerile ja jooksis lava taha. Kuna jumestajat oma tööruumis polnud, tõmbas ta habeme eest ja tuli lavale tagasi.

Suur tänu Mustamäe haigla arstidele ja õdedele
Kallid arstid ja meditsiiniõed, mida me ilma teieta teeksime?
19. veebruarist olin südame pärast Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Minu juhtum jagunes kolme ossa. Esiteks pandi õige diagnoos, milleks oli müokardi infarkt; teiseks tegid spetsialistid doktor Sullingu meeskonnast suure ja kordaläinud operatsiooni; kolmandaks hoolitsesid meditsiiniõed pärast operatsiooni minu eest nii päeval kui ka ööl.
Minu arvates tulid regionaalhaigla arstid ja meditsiiniõed kõigi nende kolme ülesandega väga hästi toime.
Ma ei tahaks kedagi eraldi esile tõsta, lihtsalt te kõik olete seal väga tublid! Pärast südameoperatsiooni olin ma kardiokirurgia intensiivpalatis, kus sain jälgida, kuidas arstid ja õed toimetavad. Hoolimatuse ja ükskõiksuse ajastul on meil Eestis heasüdamlikud inimesed, kellele pole võõras mure ükskõik.

Miks alustame valest otsast? 
Olen pidevalt kursis meedia väidetega Tallinna liikluse kitsaskohtade likvideerimise kavade kohta, kuid mulle jäävad arusaamatuks Tallinna linnavalitsuse kavad tänavate ja teede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, nende elluviimise loogika ja põhjendused.
Väga palju räägitakse Tartu maantee - Suur-Sõjamäe - Peterburi maantee ristmiku liikluskoormuse vähendamise vajadusest, milleks ehitatakse viadukt üle raudtee otseühenduseks Suur-Sõjamäe tänavaga, kuid jäetakse kasutamata oluliselt odavamad võimalused liikluse samast ristmikust mööda suunamiseks.
Olen korduvalt lugenud Tallinna linnavalitsuse kavast alustada tänavu Tehnika tänava pikenduse väljaehitamist kuni Veerenni tänavani ehk ühendada Tehnika ja Veerenni tänav uue teelõiguga. Mida see praktiliselt annab? Ei midagi muud kui paralleeltänava Järvevana teega, kust liiklus suubub ikkagi kurikuulsale Tartu maantee ristmikule, mis on tuntud tippkoormuse aegsete suurte liiklusummikute poolest.

Lõpetagem kellakeeramine! 
Kui suur on kasutegur, et see õigustaks iga-aastast kellakeeramist?
Ei ole küll kusagil sellist aruannet näinud.
Eesti asub ajavööndi piiril. Ma ei pea otstarbekaks keerata kella nii kitsal territooriumil. Rootsis on teine vööndiaeg, samuti Venemaal.
Kui jätame kevadel aja muutmata, oleksime suvel ühtses ajavööndis terve Lääne-Euroopaga (välja arvatud Portugal, Suurbritannia ja Iirimaa).
Väide, et suveaeg annab õhtul lisatunni valget aega, praktiliselt ei toimi. Kuna suveaja rakendamisega alustame tööpäeva varem, saabub ka õhtu ja öörahu varem. Sisuliselt läheme me valges magama.
Valitsus võiks lõpetada kellaga mängimise. Jäägem aasta ringi ühtse vööndiaja juurde!

Valikutest valimistel
Nüüd on valimised möödas, läks nagu läks, ja miks läks nii nagu läks, eks sedagi analüüsitakse tagantjärele piisavalt.
Mind on hakanud huvitama, milline on see psühholoogiline mehhanism, mis paneb alla 10 000-kroonise palgaga riigiametniku, õpetaja, töötaja valima ikka ja jälle ettevõtjate erakonda ehk siis konkreetselt Reformierakonda, kes tema huve riigikogus nagu eriti energiliselt kaitsta ei saa ega tahagi. Rumalus? Alaväärsus? Tahe olla keegi teine?
Küsisin ühelt noorelt kõrgharidusega õpetajalt: "Keda valisid?" "Reformierakonda loomulikult," sain vastuseks. "Oled siis nagu lisaks veel ettevõtjaks hakanud või?" tundsin tagasihoidlikult huvi. "Ei, aga mulle meeldib Ansip." Nii et selline valimiskriteerium siis!?
Paraku tehakse aga parlamendis reaalset ja karmi riiklikku poliitikat ning seda eriti isiklikke meeldimisi arvestamata. Parteid esindavad lihtsalt kindlaid huvigruppe ühiskonnas.

REIN RUUTSOO: Maastik enne lahingut
Eelmiste aastate valimiste kokkuvõtted olen pealkirjastanud stiilis "Maastik pärast lahingut".
Seekord aga polnud rinnet ega kontimurdvaid mürsuauke, kõnelemata tankikraavidest, mille täisajamisel alles tekib liikumisruum. Valimislaat on tänaseks kokku pandud ja kerged "lavkad" firmadele tagastatud. Pressikonverentside laudade taga aga on tunda kasvavaid pingeid, mille vallandumine seisab vaid kaartide lõpliku lauale paneku taga.
Selle taustal tundub omaaegse kolmikliiduga või "koosmeele valitsusega" paralleelide tõmbamine kohatu. Vaatamata arvulise väljenduse sarnasusele erineb äsjane valimisfiniš kahest eelmisest põhimõtteliselt. Muutunud on nii peamised subjektid (parteid) kui ka keskkond. Parlamendikohtade kokkuarvutamise kõrval sõltub valitsuse püsivus sellistest teguritest nagu:

ANDRUS KIVIRÄHK: Valitsus piiramisrõngas
Jubedad asjad on õhus.
Ain Seppik hoiatas, et kui Keskerakond koalitsioonist välja jäetakse, muutuvad kõigi inimeste näod kriitvalgeks. Kui kohutav! Käisin peegli ees: juba mõjub! Ja ometi oleks Keskerakonnaga nii lihtne sehvti teha - on nad ju lahkelt nõus kõigist oma valimislubadustest loobuma. Ah et palgatõusuks pole raha? No miks te enne ei öelnud! Siis loomulikult ei tõsta palku, las jääb, nagu on. Las kõik jääda üldse nii, nagu Ansip tahab, olgu ainult mees ja ärgu ajagu tänavale.
Sest vastasel korral... Vastasel korral hakkab Savisaar Tallinna linnapeaks ja siis on Toompea kotis. Eesti Vabariigi valitsus osutub ümberpiiratuks, otsekui omaaegne Nõukogude vägedest ümbritsetud Lääne-Berliin. Tallinn kuulub Keskerakonnale, kes keerab kinni ministeeriumide veevärgi, lülitab välja elektri, jätab ära vedamata prügi. Talvel ei liivatata ministeeriumide juurde viivaid tänavaid, suvel kaevatakse nende ukseesised puhtalt kiusu pärast üles. Stenbocki maja saab välismaailmaga suhelda üksnes õhusilla kaudu, toitu, joogivett ja kirjapaberit toimetavad sinna NATO lennukid. Neid Savisaar esialgu veel alla tulistada ei söanda.

REPLIIK: Energiaflirt ja pronksmees
Neutraliseerimaks Venemaa energiarelva, on Euroopa riigid hakanud tõsiselt arutama ühtset energiapoliitikat ja uute energiaallikate kasutuselevõttu. Kuid nagu alati, leidub neidki, kes üritavad sellest mängust isiklikku kasu lõigata.
EL-i energeetilist julgeolekut on hakanud õõnestama Belgia, kes tegi Venemaa riiklikule gaasimonopolile Gazprom ettepaneku osta ära Belgia gaasijaotusvõrk. Belgia käitumine võib panna tubli põntsu EL-i ühtsele energiapoliitikale, mille eesmärk on vähendada Venemaast sõltumist.
Ja nüüd eelnevaga otseselt haakuv viktoriiniküsimus: millise Euroopa riigi parlament tegi hiljuti avalduse, milles toetas Venemaad ja mõistis hukka Eesti kava teisaldada Tõnismäelt pronksmees?

TV3 uudised: riskihuvi saadab mehed õnnetustesse ja surma
TV3 uudised uurisid, kas leidub võimalusi, kuidas muuta meeste käitumist tervist säästvamaks.
Eesti mehed on jätkuvalt väga riskialtid, mille tõttu paljud neist vanaduspõlve ei näegi. Kui sündides on poisse rohkem kui tüdrukuid, siis juba 30-ndaks eluaaastaks on naiste arv tunduvalt suurem, kui meestel.

TV3 uudised: kõrghooned pannakse paika
Arhitektide liit on asunud välja töötama kõrghoonete paiknemise arengukava, mis peaks lõpetama pilvelõhkujate ehitamise ärimeeste suva järgi.
Kui seni on Tallinna kesklinna planeeringus sageli maksvusele pääsenud pigem ärihuvid ning pealinna ehitus- ning arhitektuuripoliitikat on olnud põhjust kritiseerida kogu Eesti iseseisvusaja jooksul, siis nüüd on saabunud õrn
lootus, et olukord muutub, kuna Arhitektide Liit on asunud välja töötama kõrghoonete paiknemise arengukava, mis lähtub linnast kui tervikust.
Arengukava tutvustasid lähemalt Seitsmesed Uudised.

Linnapea kehv valimistulemus toob Kiviõlis kaasa järsu soojahinna tõusu
Riigikogu valimistel oodatust tunduvalt vähem hääli saanud rahvaliitlasest Kiviõli linnapea Voldemar Trumm andis järele linna soojusfirma taotlusele tõsta kaugkütte hinda ligemale 70 protsenti.
Kiviõli linnavalitsus rahuldas ASi Kiviõli Soojus taotluse kehtestada alates selle aasta 1. juulist soojuse piirhinnaks 590 krooni megavatt-tunni kohta ilma käibemaksuta, praegu maksab soojuse megavatt-tund Kiviõlis 350 krooni, kirjutab Põhjarannik.
Uus hind rakendub juhul, kui linna hakkab kütma linnale kuuluv Kiviõli Soojus, praegu tuleb toasoe Kiviõli Keemiatööstuselt, Kiviõli Soojus kasutab soojatootmiseks maagaasi, Kiviõli Keemiatööstus õli ja põlevkiviõli tootmisel vabanevat uttegaasi.
Linnapea Voldemar Trummi sõnul on praegune linnavalitsus terve aasta pingutanud selle nimel, et linnas oleks soojuse hind madal. "Kuid näib, et Kiviõlis on mõjukaid poliitikuid, kes ei ole sellest huvitatud," ütles Trumm.

Projekt aitas end koju unustanud noortel emadel jälle tööd leida
Viljandimaal aitas projekt tööle või õpinguid jätkama kakskümmend noort naist, kes olid emaks saades töötamise või õppimise katkestanud ning kellest paljudel polnud elukutset.
Üks osalenutest Kaja Lohk ütles, et tänu projektile võttis tema elu täiesti uue suuna ja praegune töö küünetehnikuna on täpselt selline, millest ta oli unistanud, kirjutab Sakala.
"Varem olin lihtsalt lapsega kodus," rääkis Lohk. "Ilma selle projektita oleksin võib-olla supermarketis kassapidaja või teeksin muud tööd, mis mulle üldse ei sobi. Ise ei oleks ma ennast kindlasti küünetehnikuks koolitada suutnud."
Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Reet Hindus ütles, et enamik projektis osalenuid olid naised, kes pärast emakssaamist ei osanud tavaellu tagasi pöörduda.
Programmi vältel langes välja vaid üks osaleja ning kaks kolmandikku osalejatest praegu kas töötab või õpib, mis projekti koordinaatorite arvates on suurepärane tulemus.

Jääle minek muutub ohtlikuks
Kuigi praegu ulatub jääkate Kihnuni, muutuvad jääolud soojade ilmade mõjul kiiresti, nii et seni veel vajalik jäälõhkuja võib lahkuda Pärnu sadamast arvatavasti märtsi lõpus.
Kiireimini sulab sadamakapteni Riho Printsi sõnade järgi jää jõel, sest plusskraadid ja kiiresti liikuv vesi on muutnud jõejää hapraks, kirjutab Pärnu Postimees.
Inimesele on jõel jääle minek ohtlik ja üleeile kutsuti päästjad läbi jää vette kukkunud meest päästma Kesklinna silla juurde, kuid õnneks sai inimene omal jõul kaldale.
"Suur sulavesi on Papina all jää peal ja luiged laulavad," rääkis eile Manija saare Riida turismitalu perenaine Ülle Tamm, kelle jutu järgi pääseb jalgsi Manijale üle jää veel ehk paar nädalat, kuid jääkaanes on märgata pragusid ja pehmeid auke.
Täna hommikul üritavad tuukrid Manija majakast mõnesaja meetri kaugusel tuua pinnale seal üleeile läbi jää kolme meetri sügavusele vajunud autot ja üks auto ootab päästmist väidetavalt Võiste all.

Seadused jätsid auto alla jäänud koera surema
Kolmapäeva õhtul Rapla piiril auto alla jäänud hundikoer Roki jäi seaduste puudulikkuse tõttu arstiabita ja suri.
Avarii teinud sõiduki juht püüdis loomale abi leida: "Helistasime numbril 112, sealt otsiti meile Rapla loomaarsti telefoninumber, kirjutab Nädaline. Kirjeldasin koera vigastusi ja palusin tulla kohale. Olin nõus ise esmaabi kinni maksma, aga arst ütles, et tõstku me koer põllu peale ja andku laks, küll ta siis minema jookseb."
"Ma ei tohi teha sellise loomaga enne midagi, kui loomaomanik on üles leitud," ütles Rapla veterinaarkeskuse volitatud loomaarst Ahto Veelaid.
Et ka teistkordsele telefonikõnele vaatamata keeldus loomaarst kohale tulemast, tõstsid autojuhid vigastatud koera autosse ja naine viis ta oma koju. Kodus andis ta Tallinna loomakiirabist telefoni teel saadud juhiste järgi koerale juua ja kattis soojalt kinni.

Pühapäeval algavad ametlikud läbirääkimised nelikliidu loomiseks
Reformierakond otsustas alustada ametlikke koalitsiooniläbirääkimisi pühapäeval ja ettepanek tehti Isamaa ja Res Publica Liidule, Eesti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Erakond Eestimaa Rohelistele.
Esimene neljapoolne kohtumine toimub kell kaks päeval SAS Radissoni hotelli konverentsikeskuses, teatas Reformierakond.
Enne ametlike koalitsiooniläbirääkimiste algust kohtus Reformierakonna delegatsioon kolmel korral IRL-i, sotsiaaldemokraatide ja roheliste esindajatega ning ühe korra Keskerakonna esindajatega.
Konsultatsioonivoorude tulemuste põhjal otsustas Reformierakonna juhatus esitada ametlik koalitsiooniläbirääkimiste ettepanek Isamaa ja Res Publica Liidule, Eesti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Erakond Eestimaa Rohelistele.

Mae võistlused tulevad vihma kiuste
Albu valla rahvas on olnud viimastel päevadel kokku korjamas vähimatki kübet lund, et esmaspäevaks oleks Valgehobusemäel kilomeetrine ring maailma parimatele Jaak Mae karikat püüda.
Kuigi ilmateade lubab lähipäeviks ohtralt vihma, termomeeter võib tõusta kümne soojakraadini ja enamik põlde on lumest paljad, kühveldavad kümned Albu valla inimesed kokku viimseid lumeraase, et esmaspäeval võiksid Valgehobusemäel seitsmendad Jaak Mae karikavõistlused aset leida, kirjutab Järva Teataja.
Võistluste korraldaja, Albu vallavanem Kalju Kertsmik oli eile üks neist, kes kühveldas autokasti ja mootorsaani järel lohisevale reele lund ning hiljem loopis seda rajale. "Eks see nüüd ole, jah, see Vargamäe jonn, et siinsed inimesed ei taha võistlusi ära jätta," tunnistas ta.
Seniste kokkulepete põhjal peaks esmaspäeval Albus suusad alla panema Frode Estil, Odd-Björn Hjelmeset, Jevgeni Dementjev, Vassili Rotšev, Rene Sommerfeldt ja Katerina Neumanova.

Helkurita jalakäija hukkus auto rataste all
Eile õhtul jäi Tartumaal auto alla helkurita teed ületanud 60-aastane mees, kes suri sündmuskohal.
Eile õhtul kella kaheksa ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Jõhvi-Tartu-Valga mnt 150. kilomeetril, kus sõiduauto Kia Picanto, mida juhtis 30-aastane Tiia, sõitis otsa sõiduteed ületanud helkurita Arnele (60), teatas keskkriminaalpolitsei. Jalakäija hukkus sündmuskohal.

Inimene - hea, halb või ükskõikne
Vanemuise selle talve oodatuimat uuslavastust, Mart Kolditsa tõlgendust Tom Stoppardi näidendist "Hüppajad", arvustab Riina Valdre.
Loo raamistikuks on maailm, kus Briti astronaudid on maandunud Kuul ning võimule on tulnud radikaalsed liberaalid. Tõenäoliselt ei olnud lavastuse eesmärk siiski päevapoliitiliste sündmustega ühte sammu käia. Aeg-ajalt hüplevad laval ringi kollastes kostüümides tegelased - segu ülikooli võimlemismeeskonna filosoofilisematest ja filosoofiateaduskonna sportlikumatest liikmetest.
Väidetavalt on näidendi kirjutamist inspireerinud mõttekäik, et inimese jõudmine Kuule röövib sellelt poeetilise tähenduse ning see võib omakorda kaasa tuua moraalsete väärtuste suhteliseks muutumise. Kuidas käitub inimene paigas, kus puudub ajalugu ja kultuur?
Mida tähendab mõiste "hea"? Kui sallime ideed lõputust lõpmatusest, miks me siis ei salli mõtet alguseta lõpmatusest? Miks peaks looja-jumal olema sama mis headuse-jumal ehk miks pidanuks universumi headuse allikas universumi ka looma? Millal läks tõestamise kohustus üle ateistilt uskujale?

Pensioniameti töötaja pistis käe riigi rahakotti
Kolme lapse ema pääses vangistusest tingimisi ja peab hüvitama 46 300 krooni.
Eile astus Pärnu maakohtu Paide kohtumajas kohtu ette riigi raha riisumises süüdistatav Tallinna pensioniameti Paide osakonnas töötanud Anu Schönberg. Tema haldusalast läks pooleteise aasta jooksul kaduma üle 66 000 krooni.
Lääne ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järvamaa prokuröri abi Anu Kaldasaun selgitas, et Schönberg menetles tervisehäiretega isikute taotlusi. See võimaldas tal vormistada ilma seadusliku aluseta töövõi-metuspensione ja toetusi.
Sisuliselt tegeles Schönberg tasuliste puhkepäevade arvutamisega. Raha kõrvaldas ta suhteliselt lihtsa skeemi abil - vormistas oma tuttava lapsele puude, millega saab lisapuhkepäevi ja kandis tasu oma lähedaste kontodele, millele tal oli juurdepääs. Nii omastas ta 2005. aasta maist kuni eelmise aasta augustini kokku 66 243 krooni riigi raha.

Tallinnas mälestati pommitamise ohvreid
Eile täitus 63 aastat Tallinna pommitamisest, mille meenutamiseks korraldas Eesti muinsuskaitse selts mälestusteenistuse Siselinna kalmistul.
Kohale tuli umbes paarkümmend inimest, kes asetas ohvrite matmispaigale lilli ja süütasid mälestusküünlad. Hingepalve pidas EAÕK ülempreester Emmanuel Kirss ning teenistusel osales ka EELK Tallinna praost Gustav Peeter Piir.
Tallinna pommitamisel 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl heideti linnale umbes 2000 lõhke- ja 1500 süütepommi. Rünnakus põles maha ka näiteks Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus. Samuti süttis Niguliste kirik, pommitabamusest purunes keskaegne vaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet, ligikaudu 40% toonasest elamispinnast. Rünnaku tagajärjel hukkus 463 inimest, vigastada sai 649, üle 20 000 inimese jäi peavarjuta.

Võimuvekslite täitmine eeldab majanduskasvu jätkumist
Tulevase võimuliidu osapooled ei karda Eesti majanduse suuremat jahenemist.
Uue valitsusliidu loojad on veendunud, et Eesti majandus kasvab edaspidigi mühinal, mis aitab ülikulukaid maksulangetamise ning pensioni- ja palga-tõusu lubadusi nelja aasta jooksul ellu viia.
"Kindlasti ei tehta koalitsioonilepet, mida ei ole võimalik rahaliselt täita," kinnitas Reformi-erakonna peasekretär Kristen Michal. Tema sõnul jääb eelarvepoliitika konservatiivseks, nagu ta oli ka peagi lõpetava valitsuse ajal, mis koostas isegi valimisaasta riigieelarve suure ülejäägiga. Võimukokkuleppesse jõudvate lubaduste konkreetse maksumuse teemat pidas Michal ennatlikuks, kuna ametlike läbirääkimisteni pole veel jõutud.
Kindlalt hakkab seal olema pensionide kahekordistamise punkt, mis oli Reformierakonna valimiskampaania alustalasid. Ühe rahanduseksperdi arvutuste kohaselt on aastal 2011 vaja 24,7 miljardit krooni, et maksta siis enam kui 6000 krooni suurust keskmist pensioni. Näiteks 2007. aastal kulub pensionidele 13,8 miljardit krooni. 17-protsendisel sotsiaalmaksu tõusul põhineva "hüpoteetilise graafiku" järgi nõuaksid pensionid kokku 10,8 miljardit lisakrooni.

Rahvas eelistab kolmikliidu võimuletulekut
Populaarseim koalitsioon koosneks Reformierakonnast, IRL-ist ning sotsidest.
64% vastanutest peab kõige sobivamaks koalitsiooni, mille paneks kokku valimised võitnud Reformierakond ja kuhu kuuluksid veel Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsid, selgus Eesti Päevalehe tellitud ja Faktum & Ariko sel nädalal korraldatud 500 vastajaga üle-eestilisest telefoniküsitlusest. Kaksikliitu Reformierakonna ja Keskerakonna vahel aga pigem ei soovitud.
Faktum & Ariko andis vastajatele ette neli valitsuse kombinatsiooni ja palus inimestel öelda, kas konkreetne kombinatsioon meeldib neile väga, sellel pole viga, pigem ei meeldi või ei meeldi üldse.
Kõige populaarsem koalitsioon koosneks Reformierakonnast, Isamaa ja Res Publica Liidust ning sotsiaaldemokraatidest. Väga meeldis see 32 protsendile vastajatest ja täpselt sama palju oli neid, kes leidsid, et sel kombinatsioonil pole viga. Vaid 24 protsenti väitis, et neile see ühendus pigem või kohe üldse mitte ei meeldi.

Uus tudengibuss kompab seaduste piire
Tallinna ja Tartu vahel üliõpilasi vedada kavatseva bussi avapäev osutus menukaks.
Kui lõuna paiku Tallinnast Tartusse väljunud avareisil oli ka vabu kohti, siis õhtusele Tallinna reisile polnud neid ainsatki. Esialgu tasuta sõite korraldav bussifirma kavatseb regulaarreise teha hoolimata sellest, et ettevõttel puudub ühistranspordiseadusega nõutav liiniluba.
OÜ Tudengibuss juhataja Liis Reinholdi sõnul ei ole tegemist bussiliiniga, vaid ekskursioonibussiga.
Õhtul Tartust Tallinna sõitnud Indrek ütles, et kasutas tudengibussi, sest nii säästab raha. "Esialgu saab sõita tasuta, aga 60 krooni oleks mulle vastuvõetav hind," lisas Indrek. Sebe bussiga sõites maksab sama ots 95 krooni.
Ujuv sõiduplaan
AS Sebe ja autoettevõtjate liit ähvardasid veel eile ennelõunal bussi esimest reisi politseiga takistada, kuid ähvardustest hoolimata esimesed sõidud siiski toimusid. Kuna tudengibuss hakkab nädalavahetuseti sõitma "ujuva graafiku" järgi ehk iga reisi aeg erineb varasemast, siis võib bussifirma vaatamata liiniloa puudumisele pääseda karistuseta.

Eilne Eesti Päevaleht jõudis tellijateni hilinemisega
Vabandus.
Eesti Päevalehe kojukanne hilines eile trükimasina rikke tõttu mitmele poole ning paljud tellijad said oma lehe kätte alles koos tänase lehega.
Lehe kojukande hilinemise põhjustas trükimasina tehniline viga. "Juhtus peaarvuti emaplaadi rike," ütles AS-i Printall juhatuse esimees Andrus Takkin Eesti Päevalehele.
Viga suudeti varsti küll likvideerida, kuid enamik maakondi jäi eilsest lehest siiski ilma. Takkin ei soostunud esialgu selgitama, kes peab tekkinud kahju eest vastutama või selle korvama. Lisaks Eesti Päevalehele hilinesid ka mitmed teised väljaanded.
AS-i Printall klientide hulka kuuluvad näiteks veel ka Eesti Ekspress, Linnaleht, Postimees, Anne, Eesti Naine, AutoBild, MK Estonia ja teised.

Silja Serenade sattus eile hommikul Ahvenamaa vetes kokkupõrkeohtu
Tallinki parvlaev Silja Serenade sattus reedel kell 5.30 Ahvenamaa vetes ohtlikku olukorda, kui oli sunnitunud järsult pidurdama, et vältida kokkupõrget Rootsi kaubalaevaga.
Ahvenamaa saarestikus möödus Silja Serenade'ist kahe meremiili (3700 meetri) kauguselt Rootsi kaubalaev Baltic Bright, teatas Tallink. Pärast möödumist muutis laev äkki kurssi ning pööras paremale, justkui proovides taas kord Silja Serenade'i eest mööduda.
Tänu Silja Serenade'i vahitüürimehe kiirele reageerimisele võttis Silja Serenade täiskäigu tagasi, vältides seega ohtlikku lähenemist ning tagades reisijate turvalisuse. Laeva raporti põhjal oli väikseim vahemaa kahe laeva vahel intsidendi käigus 1,12 -1,5 kaabeltaud ehk 207-277 meetrit.
Pärast intsidenti võttis Baltic Bright Silja Serenade'iga ühendust ja teatas, et nende laeval oli tehniline rike, mistõttu kaotas laev juhitavuse ning võimaluse teiste laevadega ühendust võtta.

Linnavolinik Elmar Sepp: mul ei ole mingit haigust
Korteriskandaalide tõttu tule alla sattunud ja väidetava haiguse pärast Tallinna volikogus ajutiselt volitused peatanud Elmar Sepp kinnitab, et oli terve kui purikas.
Kuidas tervis on ja millega tegelete?
Tulin just trennist, käisin jõusaalis. Võib öelda, et tervis on väga hea. Mul on volikogu liikme staatus peatatud kuni 22. maini. Hetkel olen tegev mitmetes nõukogudes, teen tublisti sporti, loen raamatuid ja tegelen oma asjadega. Olen aktsiaseltsi Diagnostikakeskus, aktsiaseltsi Tallinna Soojus ja aktsiaseltsi Eesti Post nõukogus.
Kas see on kuulujutt, et olite Wismari haiglas?
Mul ei ole mingit haigust ega mingisuguseid muid probleeme. Eks avaliku elu tegelaste ümber käib igasuguseid kuulujutte.
Te siis polnudki haige?
Ei, mul ei olnud mingit haigust. Kõhugripp oli küll korra, aga see vist ei puutu asjasse. Aga miks ma ennast volikogust taandasin või volitused peatasin? Ma lihtsalt ei tahtnud osaleda selles poliitilises poriloopimises vahetult enne valimisi. See oli ainus põhjus. Valimiseelne aeg oli väga närviline ja pingeline ning praegu on paras aeg natuke iseendaga tegeleda.

Õiguskantsler: lastelaagrid diskrimineerisid lastekodulapsi
Eesti Päevaleht kirjutas jaanuari lõpus, kuidas KutiMuti ja Taevaskoja lastelaager keeldusid vastu võtmast lastekodulapsi, kuna nad ei sobivat kokku tavalastega.
Õiguskantsler Allar Jõksi eile lõppenud analüüs selgitas, et mõlemad laagrid diskrimineerisid lastekodulapsi ja läksid vastuollu põhiseadusega. Jõks saatis laagrite juhtidele ettepaneku seadusrikkumised lõpetada.
Jõks kirjutas ka haridus- ja teadusministrile, paludes korraldada laagritele järelevalvemenetlus, kontrollida laagrite ja laagritöötajate kvalifikatsiooni vastavust nõuetele ning kaaluda laagrite tegevuslubade kehtetuks tunnistamist, kui puudusi ei kõrvaldata.
"Mõlema lastelaagri puhul ei keeldutud lastekodulapsi laagrisse võtmast mitte sel põhjusel, et laagrisse saadetavad konkreetsed lapsed oleksid eelmistel aastatel põhjustanud laagris probleeme, vaid meelevaldse hinnangulise arusaama alusel, mille kohaselt olevat lastekodust pärit lapsed iseenesest problemaatilised," ütles Jõks.

Rootsi luure võib hakata pealt kuulama Eesti telefonikõnesid
Suurem osa nii eestlaste kui ka soomlaste kommunikatsioonist jõuab maailma Rootsi kaudu.
Varsti võib Rootsi luure hakata pealt kuulama teiste hulgas ka eestlaste telefonikõnesid ja lugema e-kirju, kui nende parlament võtab vastu seaduse, mis annab sõjaväeluurele sellise võimaluse.
Vastava eelnõu saatis Rootsi valitsus parlamenti üleeile. Kui praeguse seaduse järgi võib Rootsi luure seirata ainult militaarraadiokanalite sidet, siis uue eelnõu järgi antaks luurele vaba voli pealt kuulata kõiki telefonivestlusi ja lugeda kõiki e-kirju, mis liiguvad kas riiki sisse või riigist välja.
Probleem on aga selles, et suurem osa nii eestlaste kui ka soomlaste suhtlusest jõuabki maailma Rootsi kaudu. "Kaks valguskaabliniiti läheb meil Soome ja kaks Rootsi," sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarna ja lisas, et eri operaatorfirmadel on liinid ka dubleeritud.

Kõnelused Kosovo tuleviku üle lõppesid tulemusteta
Serblaste ja etniliste albaanlaste kõnelused Kosovo tuleviku asjus lõppesid täna Viinis ilma kokkuleppeta ja ÜRO erisaadiku Martti Ahtisaari sõnul on nüüd läbirääkimised end ammendanud.
ÜRO erisaadiku Martti Ahtisaari sõnul on nüüd läbirääkimiste võimalused ammendatud, vahendab BBC.
Täna Viinis toimunud kohtumist nähti kui viimast võimalust üksteisele lähemale tuua kahte eriarvamustel olevat osapoolt.
Martti Ahtisaari: "Mul on kahju öelda, et lõpuni ei soovinud kumbki pool muuta oma seisukohti."
Martti Ahtisaari toetab iseseisva Kosovo ideed.
Nüüd naaseb Ahtisaari oma ideedepaketiga ÜRO-sse.

Saksamaa tõstab pensioniiga
Saksamaa parlamendi alamkoda Bundestag hääletas eile selle poolt, et pensioniiga tõstetaks 65-lt aastalt 67-le.
Saksamaal on üks Euroopa madalamaid sündimusi ja kui samamoodi edasi läheb, siis on 2035. aastaks ligi 30% riigi elanikkonnast üle 65 aasta vanad, vahendab BBC.
Uue plaani järgi aga peavad kõik 1964. aastal või hiljem sündinud töötama 67-aastaseks saamiseni.
Nüüd peab alamkoja otsuse heaks kiitma veel parlamendi ülemkoda Bundesrat ja sellegi koja heakskiit on ülimalt tõenäoline.
Bundestag võttis vastu ka seaduseelnõu, mis püüab tööturule tagasi meelitada pärast 1945. aastat sündinud ja nüüdseks juba pensionile jäänud inimesi.
2005. aastal sündis Saksamaal 685 000 last ja samal aastal suri 830 000 inimest. Saksamaal sünnib iga naise kohta keskmiselt 1,36 last, mis on üks Euroopa madalamaid sünniarve.

Soome valimisvõitlus vastandas lihtsat töölist ja matslikku ärimeest
Valimiseelne Soome ootas poliitiliselt uinunud valijaskonna ära-tamiseks teravaid kampaaniaid, kuid samas pidas üht reklaami sobimatuks ja teist halvustavaks.
Skandaali põhjustas Soome valimisvõitluses üks vastumeelselt paks üleolev ärimees, kellel puuduvad kõigele lisaks igasugused kombed. Ärimees on Soome ametiühingute keskorganisatsiooni (SAK) valimisreklaami tegelane, kes küllusliku laua taga matslikult peeneid roogi ahmib ja tavalise töötegija üle irvitab.
Reklaamklipp teenis oma maitsetusega nii palju kriitikat, et SAK otsustas seda enam mitte näidata. Karikatuurselt esitatud vastuolu tööliste ja kapitalistide vahel peeti tänapäeva Soomele sobimatuks.
SAK on üks Soome kolmest ametiühingute keskorganisatsioonist, mis koondab enda alla tööliste ametiühingud. Valimisreklaam ei toetavat ühtegi konkreetset erakonda, eesmärgiks oli ärgitada oma liikmeskonda aktiivselt valimistel osalema. Vastasel juhul - ja see oligi reklaami mõte - võib reatöötaja elu üle otsustamise õigus minna ükskõiksete rahaahnete "pomode" kätesse.

Pealt roheline, seest veidi absurdne
EL on võitluses kliimamuutuse vastu globaalselt "veenev" liider, kui osundada Saksa kantslerit eile Brüsselis lõppenud tippkohtumise viimasel pressikonverentsil.
"Veenvuse" tagavad EL-ile kaks pilkupüüdvat lubadust: vähendada kasvuhoonegaaside väljalaset 2020. aastaks 20 protsenti ja tõsta taastuvate energiavarude osakaalu tarbimises 20 protsendini. Muule maailmale heideti kinnas: EL kärbib kasvuhoonegaase esimesed 20 protsenti omaenese heast tahtest. Kui teised tööstuslikud suurjõud ka vankrile tulevad, ollakse üheskoos valmis kergitama lage 30 protsendini.
Kantsler Angela Merkel ütles eile, et Saksamaa kavatseb kasutada selle eesmärgi edendamiseks oma EL-i eesistujastaatusega paralleelselt jooksvat G8 presidentuuri. Mis ülejäänud G8 asjast arvab, sellest puudub Brüs-selil samas selge ülevaade. USA viimase kümne aasta eelistused lubavad oletada, et Washingtoni vankriletoomine ei ole kerge.

Renoveeritud Jaani kirik avab uksed hiljemalt juunis
Selle aasta jaanuarist saati on Jaani kirikus toimunud suured renoveerimistööd: restaureeritakse rõdud, põrand, lühtrid ja altarimaal, tänu annetajatele on tööd graafikus ja põhjaliku uuenduskuuri saanud kirik avab uksed hiljemalt juuni alguses.
Linnapea Jüri Ratas käis kiriku remonditöid vaatamas ja tänas nii Jaani kiriku kogudust kui ka kõiki annetajaid, kelle toel on suuresti renoveerimistööd teoks saanud. "Tänu headele annetajatele on kiriku restaureerimistööd ehitusgraafikus ja renoveeritud kirik avatakse hiljemalt juuni algul sel aastal," vahendab Tallinna pressiteenistus linnapea Jüri Ratase sõnu.
Käesoleva aasta jaanuarist teostab Jaani kirikus põhjalikke ehitustöid restaureerimisfirma Tarrest. Kirikusaalis on lahti võetud kõik pingid ning põranda- ja rõdulauad, mis pannakse restaureerituna kirikusse tagasi. Restaureeritakse ka kõik lühtrid ja seinabraad. Ehitustööde käigus lammutati kirikusaali kivipõrandad, kus esmalt kangutati lahti pealmised plaadid, seejärel vanade paeplaatide peale valatud raudbetoon või segu. Jaanuari lõpus tasandati juba uue põranda aluspinda, milleks kulus ühtekokku 200 kantmeetrit killustikku. Sinna peale läks niiskustõke ja paks soojustuskiht - kokku pandi 13 kilomeetri jagu põrandakütte torustikke ja sarrusvõrku, põranda valamiseks kulub aga 123 kantmeetrit betooni. Seinte ja lagede puhastustööde ning värvimistööde järel kaetakse põrand ka paeplaatidega. Praeguseks on kirikus kõik lammutustööd lõppenud ning valdav osa põrandatest ka valatud. Seintelt eemaldatakse veel vanad värvikihid ning kaetakse uue helekollase ja laed valge lubivärviga. Restaureerimisel on ka altarimaal.

Tasuta Linnaleht jõuab edaspidi lugejateni ka 3. ja 4. liini trammides
Lisaks kaubanduskeskustele ja punastele lehemajakestele saab Linnalehe nüüd võtta ka trammist.
Kui algselt paiknesid spetsiaalsed lehekotid ainult kümnes trammis, siis praeguseks on lehtedega liinide nr 3 ja 4 tramme juba kolmkümmend.
Madalapõhjalises trammis asuvad kaks lehekotti trammi keskel ja juhikabiini taga ning tavalisel trammil ees- ja tagaosas.
Linnalehe peatoimetaja Tiina Kangro ja ärijuht Eve Maremäe kiidavad just ideega hästi kaasa tulnud trammijuhte, kes hoiavad kottidel silma peal ja vajadusel lisavad trammide lõpp-peatustes Tondil ja Ülemistes uusi lehti.
"Isegi juhid, kelle trammis lehti veel pole, on küsinud, kas neile leht tuleb," rääkis Maremäe naerdes.
Kangro seletas lehtede trammis levitamist just inimeste vajadusega värske informatsiooni järele, mida tahetakse lugeda kohe hommikul. Seetõttu on edaspidi plaanis sama katsetada ka teistes ühissõidukites ja järgmisena ilmuvad lehed tõenäoliselt trolli.

Kadrioru kolemaja lammutamine võiks innustada teisigi
Võitlus seadust ja miljööd rikkuvate arendajatega nõuab kõva tööd ja paksu rahakotti.
Kadrioru elanikud kulutasid kolm aastat aega, raha ja energiat, et peatada oma kodu kõrvale kerkiva betoonkamaka ehitus. Nende jõupingutuste tulemusena võttis riigikohus vastu otsuse, mille kohaselt tuleb hoone lähikuudel lammutada.
2000. aasta kevadel tutvustas Toonart Rääski firma Haveli OÜ Köleri tänava elanikele ähmast plaani teha sealse kasiinohoone rekonstrueerimise näitel ümber ühekordne puumaja. Korteriühistu esimehe Alar Nurkse sõnul räägiti kohtus pettuse selline algus mitu korda läbi.
Uue hoone üha kõrgemaks kerkides tegid elanikud linnavalitsuse arhiivile mitmekordse päringu ja kui projekt üles leiti, selgus "kuuekorruseline tõde". Kui elanikud palusid linnavalitsusel ehitus peatada, oli valminud juba neli korrust ja ehitati viiendat. Pealeehitise mõõdistamisel 2005. aastal selgus, et selle kõrgus oli mitu meetrit üle projektis lubatud 12 meetri.

Pajula: Usun, järelikult laenan
Viimasel kolmel-neljal aastal on Eesti majandust kõige rohkem mõjutanud jaepanganduse sünd.
Siinkohal võidakse vastu vaielda ja väita, et eestimaalased on võinud juba ligi kakskümmend aastat tänapäevastes pangakontorites ringi patseerida ja tehinguid sooritada. See on kahtlemata õige, aga enne 2003. aastat lahkus enamik kliente kontoritest siiski ilma suurema laenuta.
Arenenud riikides on panganduse põhifunktsiooniks pakkuda eelkõige nn intertemporaalseid asendamisvõimalusi. Ruumilist analoogiat kasutades võiks laenuvõtmist käsitleda kaupade liigutamisena ajajõe tuleviku kaldalt selle oleviku kaldale. Intertemporaalne asendamine eeldab seega silla olemasolu ning see sild tekkis Eestis alles 2004. aasta paiku. Õigem oleks vist küll öelda, et sild oli (pankade näol) küll ka enne olemas, kuid väga kõrge sillamaks (ehk siis intressimäär) tegi tuleviku kaupade olevikku toomise valdavale osale inimestest lihtsalt liiga kulukaks.

Võru linnagaleriisse tuleb näitus "Argipäeva hetked" 
19. märtsil avatakse Võru linnagalerii II korruse väikse saali fuajees fotograaf Dmitri Kotjuhi fotonäitus "Argipäeva hetked".
Selle näitusega teeb Dmitri Kotjuh kummarduse oma ajalehepiltniku ametile ja dokumentaalfotograafiale üldse, teatas Võru linnagalerii. "Argipäeva hetked" on viimase aasta jooksul Võrumaa Teatajale tehtud fotod, mis on avaldatud ajalehes või pole lehte mahtunud.
Piltidel on kajastatud Eestimaa tuntud ja tundmatud inimesed ja paigad. Fotograaf arvab, et igal hetkel on oma tähendus, mida ei saa alahinnata. Seepärast võib argipäev olla edukas ja edutu, huvitav ja igav, lootustandev ja lootusetu.
Meeleolude kontrastsust ja sündmuste ehtsust rõhutavad piltide mustvalged toonid.
See on Dmitri Kotjuhi teine fotoprojekt ja esimene autorinäitus. Mullune ekspositsioon "Atlandi-Norra luules ja pildis" (koos vennast luuletaja Igor Kotjuhiga) rändas Eestimaa linnades ning osa selle piltidest oli avaldatud fotoajakirjas Cheese.

Möödunud aasta parim moekunstnik on Katrin Kuldma
Eile õhtul Viru Keskuses toimunud Kuldnõela galaetendusel valiti Eesti 2006. aasta parimaks moekunstnikuks Katrin Kuldma kollektsiooniga Chocolat, mida moekunstnik esitles raamatus "Stiilist".
"Autorikollektsiooniga raamat on siinsel moemaastikul harukordne ja tunnustust vääriv samm," kinnitas Edward Köster. Köster lisas, Katrin Kuldma ja Olga Makina koostöös valminud raamat "Stiilist" on ühtne tervik, kus lisaks tugevale kollektsioonile on kõrgetasemelised fotod ja inspireeriv tekst.
Lisaks Katrin Kuldmale tunnustas Kuldnõela žürii disainer Marika Siskat, kelle isikupärane käekiri on muutunud Sangari särgid kohaliku tarbija seas ülimenukaks. Kuldnõela nominenti Tiiu Roosmaad tõsteti esile naiseliku ja julge moejoone toomise eest pesumoodi. Kuldnõela nominendi Reet Ausi puhul hindas žürii kõrgelt keskkonnasäästlikul mõtlemisel põhineva kaubamärgi Re Use loomist.

Falck Pärnu ja Aeroc Rakvere jõudsid poolfinaali
Täna selgusid Eesti võrkpallimeistrivõistluste poolfinalistid, kui veerandfinaalseeria 2: 0 võidu võtsid nii Falck Pärnu kui Aeroc Rakvere meeskonnad.
Oodatud tasavägine seeria Rakveres sai täna otsa kodumeeskonna kindla 3: 0 võidu järel, teatas Eesti võrkpalliliit. Tallinna Kalevi meeskond, kes Schenkeri Liiga põhiturniiril võitis Rakveret kahel korral 3: 0, suutis geimides koguda vaid 21, 21 ja 22 punkti ning piirdub tänavu 5.-6. koha mängudega. Aeroci meeskonna vastaseks poolfinaalis on Eesti karika- ning Schenkeri Liiga võitja SELVER Tallinn. Selveri ja Aeroc Rakvere vaheline seeria saab alguse 17. märtsil kell 18 Audentese spordihoones.
Falck Pärnu kaotas Võrus kohaliku meeskonna vastu küll avageimi, kuid kosus seejärel ning pani kolmes järgnevas oma paremuse kindlalt maksma. Pärnakate poolfinaalvastaseks on Tartu Pere Leiva meeskond, kellega Schenkeri Liiga põhiturniiril mängiti 1: 1 viiki. Kolme võiduni mängitav poolfinaalseeria Tartu Pere Leiva ja Falck Pärnu vahel algab 15. märtsil, kui kell 19 kohtutakse Tartus A. Le Coq spordihoones.

Martin Rauam katkestas Mehhiko ralli teise päeva avakatsel
Martin Rauam - Kristo Kraag said Mehhiko ralli teisel päeval sõita vähem kui 30 kilomeetrit, misjärel nad olid sunnitud võistluse tehniliste probleemide tõttu pooleli jätma.
Kiiruskatse vaheajapunktide tulemused näitasid, et eestlased liikusid hea tempoga, kuid paar kilomeetrit enne finishit pidid nad auto tee serva parkima. Nende Mitsubishi Lanceril ei töötanud enam käigukast ning edasiliikumine oli võimatu.
Vaatamata ebaõnnele on Rauam ja Kraag positiivselt meelestatud. Oma tempoga jäid nad rahule, eriti arvesse võttes seda, et enamusel sõitjatest oli tänase päeva hommikuks selja taga 150 kilomeetrit kiiruskatseid, Rauam alustas aga täna "puhta lehena", ning sai alles nüüd hakata sõidurütmi otsima.
Praegusel hetkel on veel selgusetu, kas Rauam saab homme superally süsteemi järgi rallit jätkata, sest vastavalt reeglitele võib auto käigukasti vahetada vaid ühel korral, ning eelmise päeva hoolduses pandi autole peale ka uus käigukast. Kui käigukasti saab remontida, siis naasevad mehed kindlasti homme rajale.

Loeb võitis päeva avakatse
Sebastien Loeb (Citroën) võitis Mehhiko ralli teise võistluspäeva esimese kiiruskatse, prantslane läbis ralli pikima, 30,2 kilomeetri pikkuse Ibarrilla kiiruskatse ajaga 18.17, 3 ning edestas teiseks kihutanud soomlast Mikko Hirvoneni (Ford) 7,5 sekundiga.
Kolmandat aega näitas katsel Chris Atkinson (Subaru), Loebile kaotas noor austraallane 12,5 sekundi, kirjutab Sportnet.  Esimesel võistluspäeval mootoriveaga kimpus olnud Marcus Grönholm läbis Ibarrilla 13,1 sekundi võrra aeglasemini kui Loeb.
Sebastien Loeb jätkab Mehhiko ralli üldliidrina, kuid teise koha pidi loovutama Mikko Hirvonenile Chris Atkinson. Norra ralli võitnud Hirvonen on pingereas valitsevast maailmameistrist 37,6 sekundi kaugusel, Atkinsoni ning noore soomlase vahele mahub 1,2 sekundit. Päeva esimesel katsel viienda koha saanud Daniel Sordo (Citroën) on hetkel neljandal kohal, talle järgneb 4,8 sekundi pärast Grönholm.

Kalev purustas TTÜ
TTÜ Spordihoones peetud Korvpalli Meistriliiga põhiturniiri mängus võitis Tallinna BC Kalev/Cramo 103: 46 TTÜ-d.
Juba avaveerandaja 17 punktiga (30: 13) võitnud Kalev domineeris mängu algusest lõpuni ning 150 pealtvaataja ees võeti kindel võit, kirjutab Sportnet. Kalevi poolel viskas 22 punkti Valmo Kriisa, 18 silma sai kirja Catalin Burlacu ning 15 punti kanti Kendrick Johnsoni kontosse.
Kaotajate resultatiivseim oli Ronald Randma 19 silmaga. Kahekohalise skoori kogus veel 12 puntiga Stanislav Minitš. Kalev võimutses lauas 44: 27 ning kahel veerandajal viskas TTÜ vähem kui 10 punkti. Kalevi visketabavus oli 56%, TTÜ näitaja oli 26,3%.
Kalev/Cramo peab järgmise kohtumise 13. märtsil, kui neid võõrustab Tartus TÜ/Rock.

Bjørndalen näitas ülemvõimu
Laskesuusatamise MK-sarja meeste jälitussõidus tegi puhta töö tegi norralaste ebajumal Ole Einar Bjørndalen, kes veatu laskmisega võttis kindla võidu.
Holmenkolleni poodiumi madalamad kohad jagasid prantslane Raphael Poiree ja Saksa äss Michael Greis, kirjutab Sportnet.  Roland Lessingu laeks jäi 43. koht. Indrek Tobreluts katkestas.
Esimeses laskmise järel säilitas stardijärgse liidrikoha Raphael Poiree, kes edestas venelast Dmitri Jarošenko 0,9 sekundiga. MK-sarja üldliider Michael Greis Saksamaalt eksis ühel lasul ning oli kolmas (+23,4). Roland Lessing tabas kõik mänrgid ning kohaks 18. (+1.54, 0). Indrek Tobreluts eksis korra ning tema kohaks peale tiiru 44. (+3.04, 4).
Teises tiirus tõusis liidriks Jarošenko, kes jätkas puhaste paberitega. Teisele kohale oli puhta laskmisega tõusnud Norra kuulsus Ole Einar Bjørndalen, kelle kaotus venelasele oli 11 sekundit. Poiree eksis koguni kahel korral ning langes 4. positsioonile kaotusega 46,4 sekundit liidrile. Greis lasi puhtalt ning jätkas kolmandal real (+15,2). Lessing eksis ühel lasul ning näitas vaheajapunktis 28. aega (+2.36, 8). Tobreluts astus rajalt kõrvale.

Sakslannadele kolmikvõit, Saue 23. 
Norras Holmenkollenis sõideti täna laskesuusatamises naiste 10 km jälitussõit, mille kolmikvõidu noppisid sakslannad, kellest parim oli Magdalena Neuner.
Vaid 0,6 sekundiga kaotas võidu Andrea Henkel ning viimase poodiumikoha pelvis Kati Wilhelm, kirjutab Sportnet.  Oma stardipositsiooni parandas oluliselt Eveli Saue, kes kolme möödalasuga saavutas tubli 23. koha.
Peale esimest tiiru tõusis liidriks puhtalt lasknud Magdalena Neuner Saksamaalt, kes edestas korra tiirus eksinud kaasmaalannat Andrea Henkelit 5,8 sekundiga. Ukraina esindaja Oksana Hvostenko tõusis oma kuuendalt stardipositsioonilt kolmandaks, kaotades 14,8 sekundit liidrile. Eveli Saue lasi puhtalt ning tõusis 32. kohale (+2.08, 2).
Teises tiirus jätkas hästi Neuner, kes tulistas puhtalt ning säilitas liidrikoha. Teisena jätkas Henkel, kes kaotas koondisekaaslasele 18,5 sekundit. Kolmandaks oli tõusnud mõlemad tiirud puhtalt läbinud venelanna Olga Anisimova (+40,7). Saue lahkus tiirust möödalaskudeta, mis tõstis ta 29. positsioonile (+2.32, 2).

Meeste sprindis norrale kolmikvõit
Lahtis peetud MK sprindietapil saatis edu norrakaid: Sapporos teatesõidus kulla pälvinud Petter Northug oli parim, Jens Arne Svartedal leppis teise kohaga ja kolmas oli Eldar Rønning.
Päeva suurimaks üllatajaks oli Jaapani esindaja Yuichi Onda, kes saavutas märkimisväärse neljanda koha, kirjutab Sportnet.  Parim eestlane oli Peeter Kümmel, kes saavutas 23. koha. Priit Naruski lõpukohaks oli 39., Anti Saarepuu laeks jäi 49. positsioon. Timo Simonlatser pidi leppima 72 osaleja hulgas 68. paigaga.
Esimese poolfinaali kiireim oli Svartedal, teisena lunastas otsepääsu finaali Johan Kjølstad. Aegade võrdlust jäi ootama suurüllataja Yuichi Onda, kes lõpetas kolmandana. Neljandaks jäeti Eldar Rønning. Josef Wenzl Saksamaalt ja norrakas Trond Iversen pidid leppima poolfinaalis statisti rolliga, lõpetades kahel viimasel positsioonil. Teises poolfinaalis tegi võimsa sõidu Petter Northug, kes edestas lõpumeetritel tšehh Dusan Koziseki. Kolmandaks jäeti rootslane Thobias Fredriksson, järgnesid sakslaste lootus Tobias Angerer ning venelane Nikolai Morilov. Rootsi esindaja Emil Jönsson lõpuaega kirja ei saanud. Kiirete aegadega jõudsid A-finaali Onda ja Rønning, kes oma poolfinaalides otsejätkajate hulka algul ei mahtunud.

Kümmel kukkus ja poolfinaali ei pääsenud
Lahtis jätkati MK sarja sprindidistantsil veerandfinaalidega, ainsa eestlasena püüdis poolfinaalipääsu Peeter Kümmel, kes 24. ajaga veerandfinaali koha oli välja sõitnud, kuid paraku Kümmel kukkus oma poolfinaalis ning jätkajate hulka ei mahtunud.
Kvalifikatsioonis parimat aega näidanud jaapanlane Yuichi Onda jätkas kiirelt ka veerandfinaalis, kirjutab Sportnet. 
Esimeses veerandfinaalis näitas teistele kandu üllatuslikult eelsõidu võitnud jaapanlane Yuichi Onda, kes edestas norrakas Johan Kjølstadi 0,1 sekundiga. Kolmandana libises üle finišijoone sakslane Josef Wenzl. Järgnesid Dusan Kozisek, Markus Hellner ja viimaseks jäeti Janusz Krezelok.
Teises sõidud asus võistlustulle Kümmel, kes pidi mõõtu võtma sprindimaailma suurtega - teises veerandfinaalis sõitsid nii Tor Arne Hetland, Jens Arne Svartedal, Eldar Rønning, lisaks neile suurnimedele heas hoos olev jänki Andrew Newell ja Börre Näss. Peeter Kümmel alustas heas tempos, kuid õnnetu kukkumine Nässiga jättis meie mehe konkurentsist välja. Sõiduvõit läks Svartedalile, kes edestas 0,2 sekundiga Rønningut. Kolmas koht kuulus Newellile 0,7 sekundilise kaotusega Svartedalile. Neljandaks jäeti Hetland. Kümmel ja Näss sõitsid lõpuni ning meie mees edestas norrakat sekundiga ja pälvis sõidus viienda koha.

Jääpurjetamise Euroopa meistrivõistlused toimuvad Haapsalus
10.-17. märtsil toimuvad Haapsalus jääpurjetamise DN-klassi Euroopa meistrivõistlused.
Eestlastest osalevad üheksa sportlast: 2005. aasta EM hõbemedali omanik Vaiko Vooremaa, Toivo Aadrema, Valdo Pärtel, Rene Kuulmann, Mati Hool, Mihkel Kosk, Tõnis Vare ning 2007. aasta juuniorite MM pronks Jaan Akermann. Kokku võistlevad käesoleva aasta EM-il ligi 200 sportlast 20 riigist, teatas Eesti jääpurjetamise liit.
Eesti Jääpurjetamise Liidu sekretäri Mihkel Kose sõnul võib EM-il häid tulemusi oodata kõigilt Eesti jääpurjetajatelt. "Väga palju oleneb konkreetsetest raja- ja tuuletingimustest, sest igal sportlasel on erinev kogemus ning sõidupotentsiaal," lisas Kosk.
Võistluse info ja tulemused: Icesailing.org.

Kaia Kanepi sai Hantuchovalt seti
WTA edetabelis 61. kohal paiknev eestlanna kohtus 2,1 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga jõuproovi teises ringis rankingu 18. reketi Daniela Hantuchovaga ja kaotas üks tund ja 50 minutit kestnud vastasseisu kolmes setis 2: 6, 6: 2, 1: 6.
Esimene sett kestis 29 minutit ja lõppes slovakitari 6: 2 võiduga, kirjutab Sportnet. Hantuchova realiseeris neljast murdepallist kolm, Kanepi kolmest vaid ühe. Teine sett seevastu kulges Kanepi ülekaalu tähe all. Eestlanna võitis esmalt oma servigeimi, läks siis Hantuchova pallingul ette 30: 0 ja 40: 15 ning murdis vastase pallingu. Kolmandas geimis oli Kanepi taas oma pallingul kindel ja juhtis 3: 0.
Slovakitar sai küll neljandas geimis võidu ja oli viiendas ees 40: 30, kuid kaotas selle ikkagi. Kuuendas geimis võitis Hantuchova oma pallingu nulliga, kuid samaga vastas seitsmendas Kanepi ning juhtis 5: 2. Viimaseks jäänud kaheksandas geimis oli seis 40: 40, kuid siis lõi eestlanna kaks vastase rünnakut enda punktiks ning võitis esimeselt geimpallilt 6: 2.

Rauam lõpetas avapäeva kümnendana
RALLI
Eestlased vaevlesid tehnikaprobleemide käes juba võistluse avakatsest alates. Esimesel kiiruskatsel tuli nende Mitsubishil tagumine pooltelg lahti ning õli jooksis välja. Kaardilugeja Kristo Kraagi sõnul oligi see edasiste probleemide allikaks, pärast seda hakkasid tõrkuma ka diferentsiaalid.
Kolme katse järel toimunud hoolduses küll suuremad vead kõrvaldati, kuid pärastlõunal probleemid süvenesid. Päeva viimased katsed sõitis Rauam ilma esimese ja teise käiguta. See viga andis mägedes, kus hõreda õhu tõttu on mootori võimsus niigi väiksem, end valusalt tunda.
Vaatamata arvukatele probleemidele võtsid eestlased sihiks iga hinna eest katkestamata lõpuni sõita. Enne viimaseid kiiruskatseid kirjeldas Rauam oma hetkeolukorda järgmiselt: "Auto ei tööta üldse. Saan sõita poole gaasiga, esimest ja teist käiku ei saa kasutada. Iga läbitud kilomeeter on meile kingitus."

Lemsalu tõmbab taas koondise särgi selga
FC Levadia keskkaitsja Marek Lemsalu naasis kahe ja poole aasta järel Eesti koondisse.
Marek Lemsalu teatas oma koondisekarjääri lõpust pärast MM-valikmängu 2004. aasta septembris Portugalis, kus ta jäeti varumeeste pingile. Nüüd andis ta hätta sattunud peatreener Jelle Goesile nõusoleku rahvusmeeskonnaga taas ühineda.
Goes vajab 34-aastast levadialast appi kaheks järgmiseks EM-valikmänguks, 24. märtsil Tallinnas peetavaks kohtumiseks Venemaa ning 28. märtsil Tel Avivis toimuvaks heitluseks Iisraeliga. Kuna keskkaitsja Raio Piiroja ei saa kollaste kaartide tõttu Venemaa-mängus osaleda ja paremkaitsja Enar Jääger on hädas vigastusega, muutus koondise kaitseliin hõredaks.
Goes ja abitreener Marko Kristal asusid Lemsalut veenma eelmisel teisipäeval, pärast Levadia Balti liiga mängu Vilniuse Žalgirisega. Üleeile andiski pallur oodatud jah-sõna.

Vormel 1: veider MM-aasta ilma Schumacherita
Bernie Ecclestone on veendunud, et Felipe Massa asendab
MM-sarjas osalevad vormelitiimid ja taustajõud sagivad Melbourne'is raja ääres ringi ja tunnevad, et midagi on puudu. Vormel 1 ilma seitsmekordse meistri Michael Schumacherita tundub veider.
Uue sarja avaetapp sõidetakse 18. märtsil ja on selge, et kevadel selguva uue meistri nimi ei ole Michael Schumacher. Legendist tekkinud tühikut tunnetab isegi sarja tähtsaim niiditõmbaja Bernie Ecclestone.
Eakas vormelivürst ja Suurbritannia üks rikkaim mees ennustamisega tavaliselt ei tegele. Nüüd tegi ta erandi. "Ferrari ja Massa!" kuulutas Ecclestone, kui ajakiri Bild tema arvamust päris.
"Schumacher oli juba viimastel hooaegadel Ferrari tegelik juht. Olen kindel, et nüüd aitab ta Massal tiitlit võita, kuigi tiimi peasiht on muidugi konstruktorite karikas," eeldab Ecclestone.

Peeter Volkonski naljad
Vanem itaallanna sõidab liftiga ühes suures New Yorgi ärikeskuses. Ühel korrusel siseneb keegi ülimalt hästi lõhnav noor daam ja ütleb talle ülbelt:
"Giorgio Beverly Hills, 100 dollarit gramm!"
Järgmisel korrusel siseneb veelgi paremini lõhnav noor daam ja ütleb itaallannale samuti ülbelt:
"Chanel nr 5, 150 dollarit gramm!"
Kui itaallanna korrus on kätte jõudnud, kummardab ta enne väljumist, laseb kärtsu kõhutuult ja ütleb:
"Broccoli - 49 senti kilo!"
Talumees jäi kiiruse ületamisega vahele. Inspektor pidas talle nii pika loengu, et mehel viskas ära, hakkas siis trahvikviitungit välja kirjutama, kuid teda häirisid pidevalt pea ümber tiirlevad kärbsed.
"Teid häirivad vist need tiirkärbsed?" küsis talumees.

Paide kohvik Bonatal - lihtsalt suurepärane teenindus
Mõne kuu eest Paides avatud kohvik Bonatal sai kiirelt populaarseks kohaks, mille Rootsi lauas lõunatada või kus õhtul istuda ja veini rüübata. Köögi Komando proovis järele.
Buffet ehk Rootsi laud on Bonatalis selles mõttes omapärane, et kõik toidud on ühe hinnaga ja makstakse kaalu järgi. Seega võib sama summa eest saada vastavalt taldrikutäie liha või kartuleid või teha endale segu meelepärasest toidust.
Köögi Komando jõudis Paidesse pärast lõunat ja meie osaks jäi á la carte menüü. Bonatali iseloomustab globaalne lähenemine - samast menüüst leiab road, mille algupära on nime järgi otsustades maailma eri otstes. Geograafiliselt laia haaret pakub ka sisekujundus, nii suure seinakaardi, reisifotode kui ka linnade vaatamisväärsusi tutvustava raamatu abil, millega on mõnus roogade ootamisel aega surnuks lüüa või järgmist reisi plaanida. Isegi menüü metalselt küütleval kaanel on maailmakaart (ja sees iga roa juures tänuväärselt ka veinisoovitused).

Hollywood läheb roheliseks
Hollywoodist, mis tavapäraselt kollaseks nimetatud meediale meelehead pakub, tuleb aina enam rohelisi teated. Isegi hiljutine Oscarite tseremoonia kuulutati roheliseks. Rohelusse vaatab Kaivo Kopli.
Bensiinineelavad limusiinid on out. Korduvkasutuses tualettpaber in. Kes oskaks öelda, kas tegemist on keskkonnasõbralikkuse või keskkonnaga kohandumisega, kuid Hollywoodi ego-staarid tunduvad muutuvat aina enam eco-staarideks, teatavad kohapealsed reporterid, jälgides kuulsate inimeste püüdlusi ökosõbraliku imago omandamisel.
Neil päevil pole enam põhjust otsida tõelist selebriiti (inglispäraselt celebrity) pikaks venitatud limusiini tumedate klaaside tagant. Tõelised kuulsused sõidavad pigem tagasihoidlikus Toyota Priuse hübriidautos ja lappavad Gristi, keskkonnasäästlikku ajakirja.
Hollywoodi A-kategooria tähed mõistavad, et teed publiku südamesse ei palista enam ennasthävitavad paljastused teemadel naps ja naised, nali ja "narkots", vaid keskkonnasäästlikud ettevõtmised.

Moskva sobib elamiseks üksikule inimesele
Moskva pole teadagi Tallinn, nendib Jaanus Piirsalu. Eriti teravalt on seda tunda, lonkides Moskva tänavatel. Ummikutega tallinlasi ei üllata, kuigi võib vaielda, mida ummik tegelikult tähendab. Ummikud kõnniteel on eestimaalasele raudselt midagi tavatut.
Need tekkisid siis, kui ootamatult (nagu ikka) hakkas lund sadama. Ega keegi eriti kõnniteede pärast ei muretsenud, jalakäija pole Moskvas ju liikleja. Tõsijutt, inimesed sumpasid lumesaju korral isegi kesklinnas põlvini lumes ning kitsamates kohtades - pool Moskvat ju ehitab! - tekkisid isegi kõnniteedel ummikud.
Aga peatänavad olid puhtad. Näiteks mu kodu lähedal Tveri bulvaril polnud isegi pärast kõige hullemat lumesadu 24 tunni pärast millestki aru saada, et seal oleks üleüldse lund sadanudki. Nii puhtaks pühitakse sõidutee. Korraliku lumesaju puhul puhastab Moskvas tänavaid korraga 9000 lumesahka.
Ummikutest. Statistika järgi ilmub iga päev Moskva tänavatele 300 uut autot, aga uusi tänavalõike pole ehitatud teab kui ammu. Kesklinnas pole ummikud haruldased isegi kella 11 ajal õhtul. Pikim autoderivi, mis uudistest kõrvu on jäänud, ulatus Moskva ringteel 11 kilomeetrini. Autod seisid ühe koha peal tundide viisi. Kusjuures see oli teel Moskva suurimale lennuväljale Domodedovosse.

Mööda mullast asfaltteed
Autoga Moskvast Tallinna sõites on elamused garanteeritud, neist kõige mahlakam on kindlasti umbes 200-kilomeetrine maanteelõik Tveri oblastis - nii hullu asfaltteed ei näinud ma isegi hiljuti Etioopias käies ja ometi on tegu riikliku tähtsusega Moskva-Pihkva maanteega.
Üle 1100-kilomeetrist teekonda Moskvast alustan tuttava autojuhiga kell kuus hommikul. Väljas on miinus 16,5 kraadi. Kui 20 minuti pärast MKAD-ni (Moskva linna ümbritsev ringtee) jõuame, on väljas juba miinus 20. Moskva linn lihtsalt kütab nii hirmsasti. Enamik Moskva majasid on tohutute küttekadudega, suures osas kütavad need lihtsalt ilma ja seetõttu on Moskvas külmal ajal alati soojem kui oblastis.
MKAD-lt paneme Volokalamski suunas, silt näitab sinna 120 kilomeetrit ja Riiga on suurusjärgus 950-970 kilomeetrit. Algus on mõnus - kolmerealine tee, muudkui küta. Liiklus on ka hõre. Vastu tuleb oluliselt rohkem autosid - need, kes üritavad enne hommikusi ummikuid tööle jõuda.

Nine Inch Nailsi plaadi reklaamikampaania on eraldi kunstiteos
Ameeriklase Trent Reznori veetava ühemehebändi Nine Inch Nails aprillis ilmuva plaadi turunduskampaania on ilmselt kõigi aegade teravmeelseim ja põnevaim. Kaarel Kressa on pahviks löödud.
NIN-i kuu aja pärast ilmuvat kuuendat stuudioalbumit "Year Zero" (eesti keeles "Nullaasta") lahutab eelmisest plaadist "With Teeth" vaid kaks aastat. Fännide jaoks on ootamisperioodi lõpuosa aga muudetud ootamatult põnevaks.
Veebruaris hakkas internetis levima uuelt plaadilt "lekkinud" MP3-fail "My Violent Heart". Failiandmetes väidetakse, et laul avastati ühe Lissaboni ööklubi tualettruumist leitud mälupulgalt, samuti leiab sealt viite veebilehele Anotherversionofthetruth.com. Reznori dirigeeritav mäng võis alata - teistsugust tõde reklaamiva pealkirjaga lehekülje sisse peidetud link viib külastaja järgmisele lehele, millel leiduvat teksti lugedes hakkavad muusiku lubatud kontseptuaalplaadi kontseptsiooni piirjooned aegamisi kuju võtma.

Romaan!  Romaan! 
Järgmisel laupäeval hakkab ilmuma Eesti Päevalehe romaaniklassikasari, mis toob järgneva 30 nädalaga lugejateni 30 romaani. Igal laupäeval ilmub üks raamat, mida saab osta paremini varustatud poodidest koos Päevalehega või tuuakse see koos Päevalehega raamatusarja tellinud inimestele postiga koju. Sel puhul vaatab romaani ajalukku professor Jüri Talvet.
Kui kuulete kohvikus kõrvallauas kedagi sosistamas "Tead sa, Maril on Jüriga romaan!", siis ei ole teil küllap raske taibata, millest jutt käib. Isegi noorem rahvas, kelle sõnavara on uuematel aegadel tormakalt teisenenud, aimab, et romaan ses seoses tähendab armulugu. Seevastu seda, mida tähendab romaan kirjanduses, ei oskaks teile paari lausega selgeks teha harituimadki kirjandusteadlased.
Jääb üksnes tõsiasi, et vähemalt 18. sajandist alates - seega keskklassi haridustaseme kiire tõusuga rööbiti - on romaan läänes üldiselt võrsunud kõige laiema publiku meelislugemisvaraks. Kui tänapäeval räägitakse kirjanikest, siis enamasti mõeldakse nende all kirjamehi või -naisi, kes avaldavad romaane. Kas ka näiteks luuletaja või esseist on kirjanik, pole enam kaugeltki nii selge.

Birgitta festival tutvustas ennast
Tänavu augustis kolmandat korda toimuv Birgitta festival andis endast teada juba sel nädalal
Neljapäeval esitasid lavastaja Üllar Saaremäe ja nimiosaline Mirtel Pohla Tallinna raekojas katkendeid tulevase Birgitta festivali etendusest "Jeanne d'Arc tuleriidal".
Saaremäe leiab, et Pirita klooster on hea koht, et seda keskaegset draamat võimendada. Tema soovib selle teosega rõhutada, et inimkond vajab armastust, mitte ohvreid. Lavastaja pani ka ajakirjanikud Paul Claudeli teksti vahele hüüdma - just sellises keskaegse kohtumõistmise meeleolus toimus festivali pressikonverents.
10.-19. augustini Pirita kloostri varemetes toimuva festivali külalisteatriks tuleb seekord Novaja Opera Moskvast. Nende lavastatud Rubinšteini romantiline ooper "Deemon" tõotab lisaks kaunile muusikale ka põnevat vaatepilti - tänapäeva tehnika võimaldab deemonil lava kohal tõesti lennata. Birgitta festival pakub tänavu etendusi lavastatud oratooriumist žässballetini.

Kontsertetendused keskraamatukogus
2007. aastal tähistab Tallinna keskraamatukogu oma tegutsemise 100. aastapäeva.
Muusikaoskaonna eestvõtmisel tähistatakse seda üritustesarjaga "Sajand raamatukogus, sajand muusikas". Aasta jooksul antakse neli kontsertetendust, millest igaühes käsitletakse ühte veerandsada nii keskraamatukogu kui ka eesti muusika arenguloos.
Sarja esimene kontsertetendus toimub 12. märtsil kell 17.30 peamaja suures saalis.

Kes on eestlane?  Kas Eesti Vabariigi kodanik? 
Eesti Päevalehe 15. veebruari numbris ilmus professor Rainer Katteli arvamuslugu "Idiootide vabariik".
Muu hulgas kirjutab ta: "Eestlasel on võimatu ette kujutada, et eestlaseks on võimalik saada. Kodanik ei ole meie jaoks poliitiline, vaid esmalt kultuuriline nähtus." Ei mäleta, et varem oleks läinud lehte mõni lugu, milles sõna "eestlane" ei tähendanuks harjumuspäraselt rahvust, vaid hoopis Eesti Vabariigi kodanikku. Või pigem ehk mõlemat läbisegi.
Terminid ja muidusõnad
Erialasõnad tekitavad vahel eriarvamusi. Mäletan ühe käsiraamatu toimetaja vaidlust meedikutest autoritega, kes tahtsid peapöörituse tähenduses kirjutada "pea ringlemisest". Keelevaistuga inimesel tekitab see kujutluse, kuidas pea tiirutab ümber omaniku keha, kuid nemad ei tahtnud loobuda - tegu olevat terminiga. Sel juhul oli asi selles, mis sõna oleks õigem kasutada. Oli võimalik valida ja seejuures ka eksida.

Ilmar Kruusamäe, Viljar Valdi ja slaidimaal
1980. aastal kasutas praegune Kumu direktor Sirje Helme esmakordselt noortenäituse arvustuses mõistet "slaidimaal".
Juba 1975. aasta noortenäituse puhul sattus tärkav eesti hüperrealism löögi alla - peamiselt seetõttu, et järjekordne läänest imporditud vool oli liiga otseselt maha viksitud. Me ei näinud maalidel mitte kodumaiseid, Nõukogude autosid, vaid lääne omi. Lisaks jättis soovida ka tehniline teostus, mida hüperrealism nõuab. Kahtlustati, et kuna enamik seda laadi maali viljelenud kunstnikest polnud lõpetanud ERKI-t maali erialal, siis kasutasid nad fotot või slaidi puuduvate oskuste varjamiseks. Siit ka termin "slaidimaal", mis eristas kohalikku n-ö hüperit piiritagusest. Teine põhjus oli see, et meie kunstnikud ei säilitanud oma ainese suhtes sellist külma neutraalsust nagu kolleegid raja taga.

Jaak Kilmi võitleb endaga Filmi tegemise nimel
On naistepäeva õhtu. On kohvik. On Jaak Kilmi (34). Ja on jutt, mis algab suusatamisest ja siis… siis läheb väga ausaks ja "diibiks". On Andres Keil.
Jaak Kilmi

Sakala uudised pannakse kirja klaasist majas
Kui ajalehel Sakala peaksid kunagi majandusraskused tekkima, võiksid nad oma uues rõdude ja klaasseintega majas avada katusekohviku - asupaik Viljandi südames ning vaade nii keskväljakule kui ka üle linna lubavad oodata edu, ennustab Eda Post.
Praegu on magusaim ehk neljas korrus turistidele suletud. Seal töötavad Sakala reklaamiosakond ja fototoimetus ning uksest pääsevad sisse need, kellel on sinna asja. Kolmandal korrusel töötavad Sakala ajakirjanikud ning esimene-teine korrus on kaupluste ja Nordea panga kontori valduses.
Maja esiküljel domineerivadki Nordea panga kohalolust teavitavad sildid (mis on tavapärase sinise asemel valged, et need majaga paremini sobiks), Sakala pole oma valgusreklaame veel üles saanud.
Viljandi keskväljaku ehk maja fassaadi poolt silmitsedes tundub see üsna tavaline moodne ja sile büroohoone, mis oleks ehitatud justkui poolläbipaistvatest legoklotsidest. Ühel pool aga jääb klotse järjest vähemaks ning pealmised korrused muutuvad lühemaks.

Kolm kiiska Peipsi tsoonist
Paadunud linnamees Riho Laurisaar sõitis koos fotograaf Aldo Luuaga enne soojade ilmade tulekut Peipsi järve jääle ning üritas amatööri kombel kiiska püüdes kalameestega jutule saada. Mis ajab mehi jääle eluga riskima?
Uudiste põhjal võiks arvata, et talvel valitseb Peipsi järvel samasugune olukord nagu ulmekirjanike Strugatskite loodud Tsoonis, kus justkui midagi ei ole, aga ometi ei tohi sinna eri põhjustel minna, ja kus alati leidub keelust üleastujaid.
Algajale kalastushuvilisele tundub lihtsaim viis põrutada näiteks kuskile Mustvee kanti ning siis silmad lahti hoida. Parim koht tundub olevat Mustvee külje all asuv kalatarvete pood, mida peab Fjodor.
Feodoril ei kulu muidugi rohkem kui silmapilk aru saamaks, et kalamehed nüüd tema ees küll ei seisa. 15-ruutmeetrises poeruumis tehakse meile kümneminutine kiirkursus kalatarvetest ning eri vahendite eelistest. Ja ussikesi saab ka Fjodori käest eri suurusega purgikestest osta. Ussikesed näevad muuseas täitsa värsked ja elusad välja, nagu oleks äsja end kuskilt suvevihmaselt maasikapeenralt välja upitanud. Lõpetuseks surub Fjodor pidulikult kätt ja juhatab meile kätte teeotsa, kust võiks kalamehi leida. Lihtsustades tähendab see, et tee läheb tema poe juurest otse jääle. Ehk siis kuskil seal? Lahkudes surub Fjodor kummalegi pihku pataka visiitkaarte. Juhuks, kui sõpradel peaks ka olema huvi kalale tulla.

Riina Kionka - puhkpillide juurest kõrgdiplomaatiasse
Aastate eest osales väliseestlane Riina Kionka välisministeeriumi ülesehitamises ning veenis seejärel suursaadikuna Saksamaal sealseid poliitikuid Eestit NATO-sse vastu võtma. Veebruarist on Kionka EL-i välispoliitika juhi Javier Solana eriesindaja inimõiguste küsimuses. Intervjuus Riho Laurisaarele räägib Kionka, kuidas noorena elukutselise dirigendi elukutsele mõelnud naisest sai elukutseline diplomaat.
Riina Kionka

TV3 uudised: Läänemaal muutus kortermaja jäälossiks
Haapsalu lähedal Palivere alevikus asub pooleldi tühjana seisev korterelamu, kus mõned korterid ja koridorid on mattunud mitme sentimeetri paksuse jääkihi alla.
Majas elavad inimesed odavalt, nii odavalt, et mõned neist ei maksa kommunaaltasusid ega ka maja hoolduskulusid. Kuidas majas elatakse ja miks nii, uurisid täna Seitsmesed Uudised

TV3 uudised: veebruar oli tänavu seitse korda haigusterohkem kui mullu
Tänavu veebruaris nakatus viirushaigustesse 7 korda rohkem inimesi kui aasta tagasi.
Mullusega võrreldes enam on grippi, soole- ja hingamisteedenakkusi ning tuulerõugeid. Nii mõnelgi töökohal ei leidu inimest, kes pole veel haige olnud.

Liiklus nõudis Pirita teel järjekordse ohvri
Täna hommikul Pirita teel toimunud sõiduauto ja kaubiku kokkupõrkes hukkus 1983. aastal sündinud Edgar.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Julia Garanža ütles, et prefektuur sai teate õnnetuse kohta kell 10 hommikul. Kohale sõites selgus, et Pirita poolt Rohuneeme suunas sõitnud Seat Ibiza oli kaldunud veel teadmata asjaolude tõttu vastassuunavööndisse ja kokku põrganud Mercedese kaubikuga.
Sõiduauto põrkas kaubikuga kokku paremat külge pidi. Sündmuskohal hukkus Seat Ibiza juhi kõrvalistmel olnud 1983 aastal sündinud Edgar, autot juhtinud 1984 aastal sündinud Janar viidi Mustamäe haiglasse, kus ta jäeti haiglaravile.
Väikebussi juht, 1965 aastal sündinud Roman pääses õnnetusest vigastusteta. Teadaolevalt oli Roman kaine. Juhtunu üksikasjad on täpsustamisel.

Andrus Ansip: Eesmärgid on kõigil samad
Reformierakond alustas täna koalitsiooniläbirääkimisi ja esimese kolme tunniga jõuti üksmeelele perepoliitika küsimustes. Koalitsioonilepe loodetakse alla kirjutada 26. märtsiks.
Andrus Ansip ütles: "Eesmärgid on kõigil samad, aga teed, kuidas neid eesmärke saavutada, on erinevad.", vahendas Reformierakonna pressinõunik Henri Arras erakonna juhi sõnu Päevaleht Online'ile.
Koalitsioonikõnelused on senimaani sujunud hästi ja perepoliitika küsimuses jõuti täna pealelõunal üksmeelele, teatas Arras. Nüüd asutakse majanduspoliitika arutamise juurde ja veel täna õhtul kulutatakse paar tundi selle küsimuse käsitlemiseks, uskus Reformierakonna pressinõunik.
Henri Arras kinnitas, et siiani on läbirääkimised hästi kulgenud, kuid ta ei osanud prognoosida, kui kaua aega kõnelusteks lõppkokkuvõttes võiks kuluda.

Ka Jõhvis on uute majade järgi suur nõudlus
Juunis valmivale tulevase elamukompleksi majale Jõhvis on peaaegu kõigil korteritel on juba ostjad olemas: tühermaale kerkiva ühe trepikojaga elamu neljateistkümnest korterist on broneeritud kaksteist.
Korterites üldpinnaga 65-122 ruutmeetrit maksab ruutmeeter 14 000 krooni, kahes mansardkorruse rohkem kui 160 ruutmeetrise üldpinnaga korteris 16 000 krooni, kirjutab Põhjarannik.
"Ostjate huvi on olemas, juba reserveeritakse kortereid järgmistes majades, mille vundamenti me alles hakkasime valama," üles ASi Silbet projektijuht Nikolai Šabartšin. "Valdavalt on valmis siin elamispinna soetama keskealised inimesed, kes põhjendavad oma valikut sellega, et on tüdinud suurtest paljukorterilistest elamutest. Nende seisukohalt on tähtis ka see, et ehkki tegemist pole kõrghoonega, tuleb majja lift ja maja alla parkla. Ka noored pered tahavad siin elada."
2,4 hektari suurusele Nooruse ja Aasa tänava vahel laiuvale tühermaale kerkiv elamukompleks koosneb seitsmest majast, millest viis on kolmekorruselised, mansardkorruse ja ühe trepikojaga, ning kaks kahe trepikojaga.

Eile õhtul hukkus Ida-Virumaal üksik autojuht
Eile õhtul pool tundi enne südaööd toimus Narva-Jõesuus liiklusõnnetus, milles hukkus auto juht.
Eile kella poole kaheteist ajal õhtul teatati ühe sõiduautoga toimunud liiklusõnnetusest Ida-Virumaal Narva-Jõesuus, teatas päästeteenistus.
Päästemeeskonda vajati hukkunu kättesaamiseks avariilisest autost.

Roomas nõudis 50 000 inimest homoabielude lubamist
Rooma kesklinna kogunes täna 50 000 demonstranti, et näidata oma toetust valitsusele, mis tahab lubada homoabielusid.
Demonstrandid lehvitasid vikerkaarevärvidega lippe ja avaldasid valjul häälel toetust homoabieludele, vahendab BBC. Mõned demonstrandid kandsid piiskopimitraid, millele olid joonistatud Vatikani-vastased loosungid.
Itaalia valitsus võttis möödunud nädalal vastu eelnõu, mis annaks homopaaridele võimaluse end seaduslikult siduda. Paraku üksnes valitsuse soovist ei piisa, nüüd läheb eelnõu parlamenti ja väga tõenäoliselt ootab seal seda ees ränk lahing.
Homode küsimus on Itaalia valitsuskoalitsiooni ja Vatikani vahele suure tüli tekitanud ja viimaste kuude jooksul on kaks vastaspoolt vihaselt vaielnud.
BBC korrespondentide hinnangul on pealegi parlamendikoalitsioon sisemiselt lõhenenud ja seega ei pruugi valitsuse ettepanek parlamendis läbi minna.

USA püüab elektrit säästa ja läks suveajale varem üle
USA läks tänavu suveajale üle kolm nädalat tavalisest varem, sest nii loodetakse säästa rohkem energiat ja seeläbi hoida keskkonda.
Täna öösel nihutati Ühendriikides kellasid tunni võrra edasi ja suveaeg jääb kestma 4. novembrini, vahendab BBC. Tavaliselt mindi USA-s talveajale üle oktoobri viimasel nädalal, kuid nüüd ollakse suveajal veel üks lisanädal, et rohkem energiat kokku hoida.
Ameerika ühendriikide eesmärk on saavutada 2020. aastaks 4,4 miljardi dollarine kokkuhoid ja samal ajal vältida ka vajadust ehitada juurde rohkem kui kolm suurt elektrijaama aastas.
4,4 miljadri dollarine kokkuhoid tähendab seda, et säästetakse 279 miljardit kuupjalga maagaasi ja õhku ei paisku 10,8 miljonit tonni kasvuhoonegaase.
USA esindajatekoja liige ja uue energiakasutuse entusiast Edward Markey selgitas BBC-le, et suveajale üleminek on vaid üks samm selles suunas, et Ameerika hakkaks oma energiat otstarbekamalt kasutama.

Venemaal on täna kohalikud valimised
Venemaal on täna kohalikud valimised, mida peetakse tänavuste parlamendivalimiste ja tuleva aasta presidendivalimiste peaprooviks: liberaalsed parteid on kõrvale jäetud ja Kreml tugevdab tõenäoliselt veelgi oma haaret.
Ülimalt tõenäoliselt võidab valimised president Putini partei Ühendatud Venemaa ja selle juures on abiks kõrge nafta ja maagaasi hind, mis tugevdab majandust, vahendab Reuters. Samuti panustab Kreml jutlustele majanduslikust stabiilsusest ja majanduskasvust.
Liberaalne Jabloko partei on Peterburis valimistelt eemdaldatud ja see oli nende peamine kants, kus liberaalid võinuks saada umbes 20% häältest.

Chirac teatab täna, et ei kandideeri enam presidendiks
Prantsusmaa president Jacques Chirac kinnitab tõenäoliselt täna ametlikult, et ei kandideeri presidendivalimistel ja sellega teeb ta lõpu oma enam kui 40 aastat kestnud tipppoliitiku-karjäärile.
Reutersi hinnangul jätab ta endast maha pärandi jõulisi ja sümboolseid žeste, kuid vähe tegelikke tulemusi.
President Chirac pöördub täna õhtul Prantsusmaa inimeste poole riigitelevisiooni vahendusel.
74-aastane Chirac on siiani püüdnud jätta muljet, et ta võib asuda kandideerima ka kolmandaks ametiajaks, kuid poliitiliste tagasilöökide ja tema kehva tervise tõttu usuvad kõik analüütikud, et ta ei kandideeri.

Lastekirjanduse keskus alustab uue seminarisarjaga
Tallinn
Avaseminaril räägib lastekirjanduse uurija Jaanika Palm Andrus Kivirähki panusest kasvava põlvkonna lugemisvarasse. Ettekande märksõnadeks on humoorikus, humaansus, fantaasia ja intertekstuaalsus.
"Kivirähk on üks vähestest, kui mitte ainus uue aja lastekirjanik, kelle teoseid ka kordustrükkidena välja antakse - nii et väärib uurimist, mis ta nii eriliseks ja menukaks teeb," ütles Kristel Kiigemägi Eesti kirjanduse seltsist.
Seminar toimub teispäeval, 13. märtsil kell 18 Eesti lastekirjanduse keskuses Tallinnas Liivalaia 30.

Brittidele on olulisemaks raamatuks "Uhkus ja eelarvamus" 
Raamatuküsitlus
Suurbritaanias ja Iirimaal tähistati 1. märtsil maailma raamatu päeva (World Book Day) ning avaldati olulisema raamatu rahvaküsitluse tulemused. Esimesele kohale hääletasid britid ja iirlased Jane Austeni romaani "Uhkus ja eelarvamus", teisele kohale jäi JRR Tolkieni "Sõrmuste isand".
Pronksile ehk kolmadale kohale tuli Charlotte Brontë "Jane Eyre". Esikümnest ei puudunud loomulikult ka JK Rowlingu Harry Potteri raamatud, mis jäid neljandale kohale. Viiendaks jäi Harper Lee "Tappa laulurästast". Nii tulebki välja, et esiviisikust on tervelt neli raamatut naisautoritelt.
Briti ajaleht The Guardian märkis oma artiklis tunnustavalt, et Dan Browni "Da Vici koodi" osteti küll miljoneid, kuid kui rahval tuli nimetada olulisim raamat, jäädi ikka kvaliteetse kraami juurde. Nii saigi ülihea kommertseduga "Da Vinci kood" 42. koha.
Väga oluliseks raamatuks on paljudele ka Piibel, mis saavutas kuuenda koha.
UNESCO initsiatiivil sündinud Maailma raamatu päeva peetakse teistes riikides 23. aprillil. Maailma raamatu päev loodi väärtustamaks lugemist, kirjastamist ning autorikaitse seadustest kinnipidamist.

Meeste tantsupeost valmis DVD
Esmaspäeval kell viis õhtul esitletakse Viru keskuses Esimese Eesti Meeste Tantsupeo DVD-d, esinevad meeste tantsurühmad ja peo jaoks kirjutatud pärimuskultuurist inspireeritud popmuusikat esitab Laura Põldvere.
11. juunil Rakveres toimununud meeste tantsupeo DVD-l on lisaks täies ulatuses jäädvustatud kontserdile pooletunnine dokumentaalfilm "Meeste Doku", kus korraldajad ja osalejad avavad üleriigiliseks suursündmuseks kujunenud peo telgitaguseid.
Koos peo idee autori ja kunstilise juhi Maie Orava ning sündmuse patrooni Evelin Ilvesega kirjeldavad oma muljeid mitmed muhedad tantsumehed, aga ka tuntud popartistid Chalice, Ines, Laura ja teised.
DVD-ga on kaasas Maie Orava uus tantsuõpetuse vihik, mille abil on ka kõige tantsuvõõramal tegelasel hõlbus omandada eesti rahvatantsude põhisammud.
Esimese Eesti Meeste Tantsupeo DVD rezhissöör on Villem Tarvas.

Noored moekunstnikud näitasid end Future Fibitil
Täna toimus Tallinna Noorteaasta 2007 ja FIBIT'i koostöös Viru Keskuses moeshow Future Fibit, kus valiti välja publiku ning Tallinna Kaubamaja lemmik noored moeloojad.
Publiku lemmiku tiitli pälvis Enda kollektsiooniga "Putukalugu" ning Tallinna Kaubamaja lemmikuks sai Triin Loosaar kollektsiooniga "Pierrot".
Tallinna Kaubamaja lemmiku tiitli võitis 16-aastane Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilane Triin Loosaar kollektsiooniga "Pierrot", mille idee tuli Triinul Picasso teostest, mida ta märkas poes postkaartidena. Triin Loosaar sai kingituseks 5000 krooni väärtuses Kaubamaja kinkekaarte ning lisaks kaunistab tema kollektsioon aprillikuus Tallinna Kaubamaja vaateaknaid.
Publiku lemmiku tiitli võitis Paide Ühisgümnaasiumi õpilane Enda kollektsiooniga "Putukalugu". Publi sai oma lemmikut valida SMS hääletuse abil. SMS'i saatmine maksis 10 krooni ja hääletusest tekkinud tulu annetatakse MTÜ Loomade Hoiupaigale.

Rootsi valis eile oma eurolaulu
Rootsi rahvas ja žürii olid eile ühel meelel - The Arki "The Worrying Kind" on parim ja läheb Rootsit esindama selle aasta Eurovisioonile Helsingis.
Svenska Dagbladet iseloomustab "The Worrying Kind" lugu kui boogierocki.
Rootsis on Eurolaulu hääletusel kaks vooru - ühes valivad oma lemmiku rahvas ja teises žürii. Seekord olid mõlemad ühe ja sama laulu poolt ning Växjö linnast pärit sekstett The Ark sai kokku üle poole häältest.

Eesti karatekad võitsid Hollandi lahtiselt MM-lt kaks medalit
Nädalavahetusel toimusid Hollandi lahtised meistrivõistlused karates, kus Rufet Kerimov tuli meeste kumites kehakaalus -65 kg hõbedale ja Vadim Koževnikov -60 kg pronksmedalile.
Kerimovi tee kulla poole lõpetas poolfinaalis hollandlane Lorenzo Manhoef, kelle ebaõnnestunud jalalöök tabas eestlast pähe. Selle tulemusena Manhoef diskvalifitseeriti ning Kerimov sai otse finaali, kus tal aga reeglite järgi edasi võistlemise õigus puudus.
Koževnikovi jaoks sulgus tee finaali suunas teises ringis, kus tuli lisaajal tunnistada prantslase Gregory Canuel Noir paremust. Kuna viimane jõudis hiljem finaali, sai ka Koževnikov uue võimaluse. Läbi miinusringi
jõudis eestlane kolmanda koha matšini tuneeslase Neji Arviga, mille ta 3: 1 võitis.
Kerimov suutis ennast finaali võidelda 32 ja Koževnikov kolmanda koha heitluseni 22 sportlase konkurentsis.

Sakslannad said kaksikvõidu, Eveli Saue 24. 
Naiste MK-sarja 12,5 km pikkuse nelja tiiruga ühisstardist sõidu Holmenkollenis võitis sakslanna Magdalena Neuner ajaga 35.18, 6 talle kaotas 7,5 sekundiga kaasmaalane Kathrin Hitzer.
Nii Neuner kui Hitzer eksisid laskmises kaks korda, kirjutab Sportnet. Ühena kahest laskesuusatajast kõikidele märkidele pihta saanud venelanna Jekaterina Jurjeva oli kolmas, 18,0 sekundit võitjast maas. Esikuuikusse sõitsid end veel hiinlanna Kong Yingchao, ning Saksamaa biatlonistid Simone Denkinger ja Kati Wilhelm.
Eveli Saue sõitis esimese tiiru järel ühe trahviringi ning oli 30 naise konkurentsis 24. Teises tiirus eestlanna ei vääratanud ning tõusis kahe koha võrra. Kolmandas tiirus jäi tabamata kaks märki ning suusatama pääses Saue 25-ndana. Viimases laskepaigas laabus kõik tõrgeteta ning viimast suusaotsa alustas Eesti edukaim laskesuusataja 23-ndana. Lõpumeetritel pidas Saue kahevõistluse Teja Gregoriniga ja pidi tunnistama sloveenitari nappi, 0,2 -sekundilist paremust. Kokkuvõttes seega 24. koht. Neunerile kaotas Saue 2.57, 3-ga.

Jaak Mae tuli Lahtis viiendaks
Jaak Mae lõpetas sel hooajal juba kolmanda MK-sarja 15 km klassikasõidu viienda kohaga, Lahtis peetud võistlusel suusatas otepäälane end distantsi teisel poolel esmalt esikümnesse ning viimaste kilomeetritega ka esiviisikusse.
Sapporost kahe kuldmedaliga (teade ja 50 km) koju tulnud Odd-Bjørn Hjelmeset oli Salpausselkä tõusudel ja laskumistel klass omaette, edestades teise koha saanud kaasmaalast Eldar Rønningut 26,1 sekundiga, kirjutab Sportnet.  Kolmandaks kiirustas end MK-sarja üldliider sakslane Tobias Angerer (+26,7).
Neljandaks jäeti sõidu alguses tempot kujundanud Frode Estil (+30,6) ja viiendana siis Mae (+52,3). Esikaheksasse jõudsid veel tšehh Lukaš Bauer (+55,3), laupäeval samas sprindis võidutsenud Petter Northug (+1.05, 1) ja parima soomlasena Sami Jauhojärvi.
MK-sarja punktikohale sõitis end teinegi Eesti suusataja. Priit Narusk oli 8 km kohal 24. kohal, kuid suutis distantsi teisel poolel tempot tõstagi ning sai 20. koha. Kaotust Hjelmesetile kogunes 1.57, 1. Kõrgemal kohal pole Narusk MK-sarja tavadistantsil veel kunagi olnud, senine parim oli mullune 21. koht Otepääl. 8,9 sekundit jäi punktikohast ehk 30. tabelireast puudu Aivar Rehemaal. Võitjast jäi tartlane maha 2.34, 0-ga ja oli 32.

Top Teams Cup võrkpallifinaalis mängivad Modena ja Bled
Itaalias, Modenas peetaval Top Teams Cup karikavõistluste Final Four turniiril alistas võõrustaja Cimone Modena Venemaa Odintsovo Iskra 3: 0 ja Sloveenia Autocommerce Bled Makedoonia Skopje meeskonna 3: 1.
Cimone Modena tegi omale Top Teams Cup'i finaalipääsuga klubi 40.aastapäeva puhul omapärase sünnipäevakingi. Modena oli eilses poolfinaalis üle tugevast Odintsovo Iskrast, kes on küll kahel korral mänginud Euroopa karikavõistluste finaalides (2004 Meistrite Liigas ja 2006 CEV Cup sarjas) kui pole võitnud veel ühtki eurotiitlit. Samas on Modena oma 40-aastase ajaloo jooksul ajavahemikul 1980 - 2004 saavutanud tervenisti 11 eurosarjade tiitlivõitu, viimati 2004.a. CEV Cup sarjas. Tänases finaalis on võimalus niisiis võita klubiajaloo 12. Euroopa karikavõistluste esikoht.

Marek Marksoo jõudis Ida-Euroopa meistrivõistlustel kaheksa hulka
9.-18. märtsil toimuvad Tallinnas Coral Clubis tennise Ida-Euroopa meistrivõistlused kuni 14-aastastele: estlastest on ainukese mängijana jõudnud veerandinaali Marek Marksoo.
Võistlusest võtab osa 64 noortennisisti, kirjutab Sportnet. 13. korda toimuvatel kuni 14-aastaste noorukite meistrivõistlustel on esindatud 17 riiki.
Eestlastest on ainukese mängijana jõudnud veerandinaali Marek Marksoo, kes alistas Leedu tennisisti Kalinas Kalinauskase 6: 2, 6: 1.
Paarismängudes on jõudnud 16 parema hulka Marek Marksoo - Markus Kerner ja Anett Kontaveit - Julita Prenga (Albaania).

Kristina Šmigun võitis MK-etapi
Kristina Šmigun võitis Lahtis MK-etapi 10 km klassikasõidu, teiseks tulnud Olga Zavjalova kaotas Kristinale 26,7 sekundit.
Kristina Šmigun lõpetas kaks aastat ja kaks kuud MK-sarjas kestnud võidupõua Lahti 10 km klassikatehnikasõiduga, kirjutab Sportnet.  Sapporo MM-võistlustel vaid korra esikuuikusse pääsenud kahekordne olümpiavõitja tegi kiire alguse ja venitas lõpuks vahe Olga Zavjalovaga 26,7 sekundile. Esmakordselt MK-sarjas poodiumile tõusnud Viola Bauer kaotas eestlannale 28,9 sekundiga.
Tänavuse maailmakarika üldvõidu endale kindlustanud Virpi Kuitunen leppis pühapäeval kodupubliku ees 12. kohaga ja enam kui minutilise kaotusega Šmigunile. Tatjana Mannima püsis veel kahe kolmandiku järel punktikohal, kuid taandus lõpuks 34. kohale. Silja Suija sai 47. koha. Oma karjääri 16. etapivõidu saanud Šmigun tõusis neli võistlust enne hooaja lõppu MK-sarja üldarvestuses 12. kohale.

Martin Rauam ei jätka võistlust
Martin Rauam - Kristo Kraag ei saa Mehhiko rallil pühapäeval jätkata
Rauami Mitsubishil purunes laupäeval esimese kiiruskatse lõpuosas diferentsiaal, mis oli vahetatud reedeõhtuses hoolduses. Reeglite järgi võib seda vahetada vaid ühe korra võistluse jooksul. Seega pole
eestlastel võimalik pühapäeval ka superally süsteemis rajale minna.

Talimängude korvikullad läksid Väike-Maarjasse
Korvpall
Väikemaarjalased alistasid laupäeval Rakveres kümne võistkonna osavõtul peetud meeste jõuproovi finaalis Rakvere linna 62: 35, teatas Rakvere spordikeskus. Kolmas koht kuulus mullusele parimale Haljalale, kes lõi pronksikohtumises 46: 32 Kadrinat.
Esinelikule järgnesid Haljala II (asendas turniirist loobunud Tamsalut), Vinni, Sõmeru I, Laekvere, Tapa ja Sõmeru II.
Kolme naiskonna mõõduvõtul tuli Väike-Maarja järel teisele kohale Rakvere linn ja kolmandaks Haljala.

JEVGENIA GARANZA: Vene valija vajab oma erakonda
Mis puudutas venekeelsete valijate käitumist, siis ei pakkunud hiljutised valimised erilisi üllatusi, kuid tõid siiski esile mõne huvitava momendi. Näiteks selgus, et venelased vajavad ikkagi oma erakonda.
Seda ei tõestanud Vene Erakond Eestis ega Konstitutsioonierakond, kelle läbikukkumine oli täiesti teenitud, kuid siiski üllatavalt põhjalik, vaid valimised võitnud peaminister Andrus Ansip. Just tema näitas pronkssõduri näitel, et tundlikus ja emotsionaalselt raskes olukorras, kus dialoogi rahva ja riigimeeste vahel on eriti vaja, hakkab kõrge riigijuht käituma mitte terve Eesti, vaid eestlaste poliitikuna. Ansip ei häbenenud seejuures spekuleerida, fakte moonutada ega isegi põhiseadust eirata.
Enne valimisi näitas üks telekanal küsitlust, milles osalenud vene keelt rääkiv naine ütles, et Reformierakond on profašistlik erakond. See arvamus ei ole naeruväärne ega alusetu, sest just fašistlikud erakonnad tavatseid omal ajal sülitada põhiseadusele. Peaministri otsustada on, kas venelaste selline suhtumine riiki valitsevasse erakonda annab alust tõsisteks mõtisklusteks või võib sedagi üldise valimisedu lainel eirata.

JAANUS PIIRSALU: Kasutage ära Venemaa teadmatus! 
Ma saan aru küll, et torgin järjekordselt kepiga herilasepesa, aga lugedes Moskvas päevast päeva mitte ainult Vene, vaid ka Tadžiki ja Kasahhi poliitikute pronkssõduri-teemalisi avaldusi, ei saa ma jätta tähelepanu juhtimata ühele asjaolule.
Nimelt teab Venemaa ise kõige vähem, kas pronkssõduri asukohta Tõnismäel on üldse kedagi maetud ja kui, siis kes ja kui mitu.
Vene kaitseministeeriumi keskarhiivil on vaid üks ametlik dokument neist, kes hukkusid 1944. aasta septembris Moskva sõnastuses "Tallinna vabastamisel". See arhiiv on nimelt juba 1. augustil 2003. aastal andnud välja õiendi, et Tallinna on maetud 11 punaarmee sõdurit. Õiendi andmeil hukkusid Tallinnas jefreitor Belov, velsker Varšavskaja, seersant Davõdov, seersant Hapikalo, kapten Brjantsev, leitnant Volkov, polkovnik Kolesnikov, major Kuznetsov, alampolkovnik Kulikov, kapten Serkov ja kapten Sõssojev. Juhin tähelepanu asjaolule, et kui Venemaa väitel peeti lahingut Tallinna pärast, siis ei hukkunud lahingus ühtegi reameest, vaid enamik hukkunuid on ohvitserid...

MIHKEL RAUD: Kuule, pederast! 
Edgar Savisaar kaotas möödunud nädalal valitsuse pressikonverentsil närvid. Mees hakkas rääkima mingist nimekirjast, mis muutvat peetavad koalitsiooniläbirääkimised farsiks ja pettuseks.
Teised vaidlesid vastu, et mingit väidetavat ministriportfellide jaotamise nimekirja polevat olemas ning et Savisaar olevat laskunud turumuti tasemele. Valimiste suurkaotaja ei jäänud võlgu ja lajatas vastu: nüüd langes keegi voorimehe tasemele!
Naljakas keel see eesti keel. Pooltõsiselt võiks arvata, et järjest teadlikumaks muutuvas maailmas ning eri sotsiaalsete gruppide üha suureneva eneseteadvuse valguses läheb meil - aga eriti just nendesamade gruppide häälte eest võitlevatel poliitikutel - enda harjunud kõnekeeles väljendamine järjest keerulisemaks. Sest meenutagem, et nii turumutid (ehk lugematutel Eestimaa turgudel müüjatena töötavad naisterahvad) ning voorimehed (tänapäeval taksojuhid) on luust ja lihast ning mis olulisemgi, oma kodanikuõigustega vägagi hästi kursis olevad inimesed. Puht teoreetiliselt võiks "nende tasemele laskumise" retoorika neid vihastada.

Dagens Nyheter: Baltikum tasakaalust väljas
Balti riikides jätkub kiire majanduskasv, aga tasakaalustamatus kasvab, kirjutas Rootsi päevaleht. "Eeskätt Eestis ja Lätis on vaja teha jõupingutusi inflatsiooni allasurumiseks ja kaubavahetuse puudujäägi vähendamiseks, leiavad Swedbanki ökonomistid. Ent nad ei taha kommenteerida seda, et nende enda pank on ülekuumenemisele laiaulatusliku laenamisega kaasa aidanud," märkis ajaleht. SKT kasv Eestis ja Lätis oli läinud aastal kahekohaline, umbes 11 protsenti, ning jääb Swedbanki uue Läänemere-raporti järgi tänavu veidi alla kümne protsendi. Elatustase on kiiresti tõusnud. Swedbanki peaökonomisti Hubert Fromleti sõnul peaksid Eesti ja Läti tasakaalustamatuse ilmingutega tegelema, kuid mõlema riigi valuutal on fikseeritud vahetuskurss ja nad ei saa ise laenuintresse muuta. Valitsused peaksid aga Fromleti arvates pinguldama riigieelarvet.

The Economist: Ida-Euroopa - kuum ja murelik
Ida-Euroopa ülekuumenev majandus, aeglased reformid ja segaduses poliitika moodustavad sünge segu, kuigi mitte kunagi pole Ida-Euroopas olnud nii head aega, kirjutas Briti ajakiri. Suurem osa piirkonda on ankurdatud
NATO-sse ja Euroopa Liitu; see on õitsev, stabiilne, demokraatlik ning turvaline. Majanduskasv üllatab kõiki. Isegi arvatavas venivillemis Makedoonias kasvab see neli protsenti ehk palju kiiremini kui "vanas Euroopas". Enamikus teistes riikides ületab kasv viis protsendi; Balti tähtede Eesti ja Läti puhul on see üle kümne protsendi.
Aga meeleolu on üllatavalt sünge. Terve piirkonna peale kokku on miljonid inimesed läinud välismaale tööle, ajades palgad kõrgeks, pannes ohtu konkurentsivõime ja tekitades muret investorites. Kümnes juba EL-is olevas ekskommunistlikus riigis on reformid suures osas seiskunud.

REPLIIK: Šmigun täitis lubaduse
Sapporo MM-võistlused tekitasid Kristina Šmigunis rahulolematust. Nii väga medalit tahtnud kahekordne olümpiavõitja pidi leppima kuuenda, üheksanda ja kümnenda kohaga. "Te näete mind kindlasti Lahtis võistlemas. Peaksin panema hooaja lõpuni täie tambiga. Olen piisavalt hea," lausus Šmigun. Võis aimata, et Kristina ihkas tema võimetes ja MM-i ettevalmistuses kahelnutele tõestada oma suutlikkust alistada kõik maailma paremad.
Šmigun valitseski Lahti 10 km klassikasõitu ülekaalukalt, jättes maailmameistrid Olga Zavjalova, Katerina Neumannova ja Virpi Kuituneni kindlalt selja taha.
Šmiguni eelmine MK-sarja osavõistluse esikoht pärines 2004. aasta detsembrist. Seekordne võit tõi talle auhinnaks 100 000 krooni, kuid vaevalt siiski korvas täielikult hooaja kõige tähtsamal võistlusel siginenud pettumust. MM-iks jäi tippvorm saavutamata.

JUHTKIRI: Rohkem noori vanglasse tööle
"Avalikkuse meelsus ning meelelaad, millega koheldakse kuritegusid ning kurjategijaid, on üks kindlamaid maa tsiviliseerituse proovikive," on öelnud kunagine Ühendkuningriigi peaminister Winston Churchill. Riigi teeb tugevaks just see, kui suudetakse kaitsta ka süüdimõistetute õigusi, lisas kogenud poliitik.
Vanglasüsteem on Eestis viimaseid Nõukogude aja jäänukeid. Vanglad on kohati ülerahvastatud ning alarahastatud, töötajatel puudub tihti vajalik koolitus, vanglameditsiin on sageli puudulik ja tuberkuloosihaigete osakaal vangide hulgas palju suurem kui rahvastikus üldiselt. Vanglaid vaevab juba aastaid valvurite nappus, praegu on täitmata umbes neljandik kohti.

Juba kolmas USA armee juhtiv arst lahkub ametikohalt
Ühendriikide armee kindralleitnant Kevin Kiley lahkub ametist seoses konfliktikolletest pääsenud sõdurite hilisemate kehvade ravitingimustega.
Kindralleitnant Kiley esitas lahkumisavalduse eile ning see rahuldati koheselt, vahendab Reuters.
Täna sõjaväekarjääri lõpetanud Kiley on juba kolmas kõrge auastmega meditsiinitöötaja, kes on kaotanud oma positsiooni seoses Iraagis ja Afganistanis teeninud sõdurite kehvasti korraldatud ravitingimustega.

Moskva: Iraan kuritarvitab meie usaldust
Moskva leiab, et Iraan kasutab Venemaa heausklikkust ära ning kutsub Teherani vastama rahvusvahelise aatomienergia agentuuri küsimustele.
"Kahjuks kuritarvitavad iraanlased meie heasoovlikku suhtumist," vahendas RIA Novosti oma nimetamata allika sõnu.
Allikas lisas, et iraanlased ei ole teinud mitte midagi, et aidata Venemaal veenda teisi riike Teherani soovis arendada rahumeelset tuumaenergiat.
"Iraan tuumapommi või selle loomise potentsiaaliga on meie jaoks vastuvõetamatu," märkis allikas. Samas rõhutas ta, et Moskva ei kavatse kaasa mängida ameerikavastaseid mänge.

USA-s plahvatas propaani vedav rong
USA-s New Yorgi osariigis jooksis rööbastelt välja ja süttis siis põlema 80-vaguniline propaangaasi vedav kaubarong.
Rööbastelt jooksid maha esimesed 20 vagunit ja 12 neist pole veel suudetud kustutada, vahendab CNN.
Kõik inimesed õnnetuspaigast ühe miili raadiuses on evakueeritud.

Hitler võib kodakondsusest ilma jääda
Alam-Saksi liidumaa poliitik planeerib Adolf Hitlerilt postuumselt kodakondsust võtta.
Vaatamata sellele, et Hitler on juba üle 60 aasta surnud on tal oht jääda ilma Saksamaa kodakondsusest, vahendab Deutsche Welle.
Teema tõstatanud Alam-Saksi liidumaa poliitik Isolde Saalmann leiab, et see oleks õiglane ning "sümboolne samm" natsiliidri õudsate tegude suhtes.
Saalmann on Braunschweigi linna esindaja ning kuna Braunschweig oli omal ajal Hitleri üks tugevaimaid kantse, soovitakse vabaneda natsilinna mainest.
Otsus Hitleri kodakondsuse kohta tehakse ilmselt mõne nädala jooksul.

Indiaanlased puhastavad oma pühapaiga pärast Bushi külaskäiku
Maia indiaanlased protesteerisid pühapäeval USA president George W. Bushi Guatemala visiidi vastu.
Maia esindajad on vihased seoses Bushi plaaniga külastada pühapaika Iximchet, teatas AP.
Maia vaimulike sõnul kavandavad nad paiga puhastada, et lahti saada Bushist maha jäänud pahast vaimust. Iximche asutati Kaqchiquelesi kuningriigi pealinnana ning hispaanlased vallutasid selle 1524. aastal.
"Asjaolu, et meie migrantidest vendi USA-s jälitav ja sõdu provotseeriv isik hakkab jalutama meie pühapaikades, on solvang maia inimestele ja kultuurile," ütles maia valitsusvälise organisatsiooni juht Juan Tiney.
USA president asus seitsmepäevasele visiidile Ladina-Ameerika riikidesse ja kavatseb täna külastada Guatemala pealinna kõrval asuva Iximche asukohta.

Venemaal mürgitamisest eluga pääsenud ajakirjanik sai USA-lt asüüli
USA annab poliitilist varjupaika Venemaa naisajakirjanikule, kes pääses kodumaal eluga kahest mürgitamiskatsest.
Briti ajaleht The Sunday Times kirjutas eile, et USA lubas Venemaal oma elu pärast kartvale naisele asüüli anda. Ajaleht ei öelnud ajakirjaniku nime, kuid Vene majanduslehe Kommersandi arvates viitab kirjeldus Fatima Tlisovale, kuid Tlisova ise väitis ajalehele, et tal pole mingit kavatsust Venemaalt pageda.
The Sunday Times kasutab ajakirjanikule viidates varjunime Maria Ivanova ja kinnitab, et see naine lahkub kodumaalt, kuna Ameerika lubas talle asüüli anda.
Möödunud aasta oktoobris murti ajakirjaniku korterisse sisse, kuid naist ennast kodus polnud. Mõni tund hiljem jõudis ta koju ja läks magama, jutustas Maria Ivanova The Sunday Times'ile. Varahommikul ärkas Ivanova hirmsates valudes: temalt kooris nahka, keha oli verilihal. Kuu aega pärast seda juhtumit jäi Ivanova taas "haigeks": ta kaotas teadvuse pärast tee joomist. Ivanova on kindel, et teda mürgitati.

Sakslased seisavad vastu kiirusepiirangute kehtestamisele
Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas kutsus Euroopa Liidu eesistujat Saksamaad piirama sõidukiirust kiirteedel globaalse soojenemise vastu võitlemiseks.
Paljud sakslased leiavad siiski, et kiirusepiirang nende muidu rangelt reguleeritud kodumaal, kus väärtustatakse põhimõtet "vaba sõitmine vabadele kodanikele", ei tule kõne allagi, vahendab The Washington Times. Samas võib tungiv vajadus kasvuhoonegaaside vähendamiseks endaga kaasa tuua paratamatu traditsioonide muutmise.
"Me raiskame mõttetult energiat ning seame keskkonda ohtu niivõrd paljudes valdkondades," ütles keskkonnavolinik Dimas.
"Saksamaal aitaks olukorda leevendada kiirteedel kiirusepiirangu sisseseadmine. Kiirusepiirangud, mis on kehtestatud enamikus liikmesriikides ning ka USAs, on mitmeti mõistlikud, ainult Saksamaal on see veidralt vastupidine," lisas ta.

Gruusia: Vene väed ründasid meid öösel
Gruusia võimud teatasid, et Vene vägede helikopter ründas möödunud ööl raketi-ja suurtükitulega Kodori kuru.
Gruusia väitel hoidsid Vene väed kuru 40 minutit raketi- ja suurtükitule all, vahendab RIA Novosti.
Kodori kuru on de facto piiriks Gruusia ja Abhaasia vahel.
Gruusia välisministeeriumi andmetel keegi vigastada ei saanud, aga mitmed hooned tule alla sattunud külades on purustatud.
Vene õhujõud eitavad, et eile öösel Kodori kuru rünnati.
Vene õhuväe esindaja Aleksandr Drobõšebvski kinnitas: "Gruusia võimude väide, et väidetavalt Venemaalt tulnud helikopter ründas Kodori kurus Azhara, Gentsviši ja Tškhalta külasid, pole muud kui puhas provokatsioon."
Abhaasia lõi möödunud kümnendi alguses Gruusiast lahku, kuid ükski riik ei ole tema iseseisvust tunnistanud. Moskva siiski toetab isehakanud riigi iseseisvuspüüdlusi. Gruusia läänemeelne valitsus leiab seevastu, et Abhaasia peab jääma Gruusia osaks.

Õnnetus põhjustas Dubai lennujaama sulgemise
Dubai rahvusvaheline lennujaam suleti täna pärast ühe lennukiga õhkutõusmisel toimunud õnnetust, mille tagajärjel sai 14 inimest kergelt vigastada.
Õnnetus juhtus Biman Bangladesh Airline'i lennukiga, mille pardal oli 236 resijat ja meeskonnaliiget, vahendas BBC.
Lennukil, mis pidi Dubaist Dhakasse lendama, ei õnnestunud õhku tõusta. Ametnike sõnul ei viidanud õnnetuses miski terrorismile. Lennujaam suleti vähemalt kaheksaks tunniks, selgitamaks välja, kas õhkutõusmisrada on teistele lennukitele ohutu. Sissetulevad lennud suunatakse ümber.

Washington Post: keda süüdistada Venemaa pärast? 
Washington Post arutab tänases lehes, kes on süüdi selles, mis toimub Venemaal ja kuidas läks nii, et Eestil ja teistel väikeriikidel on demokratiseerumine korda läinud.
Washinton Post'i kolumnist Fred Hiatt küsib tänases lehes: kes laskis Venemaal kaotsi minna? Ja vastab samas ise: sellal, kui maailma suurim riik aina kiiremini autoritaarsusesse langeb, siis vastus, mida kõige sagedamini kuuleb, on USA.
Hiatt jätkab: kummaline küll, aga seda kuuleb nii venelastelt endilt, kes usuvad, et USA kõiges süüdi on kui ka ameeriklastelt, kes arvavad, et paar poliitilist kohendust muutnuks Moskva juures kõike.
Üks versioon süüdistab Ameerikat Boris Jeltsini toetamise eest. Jeltsin troonis Venemaa demokraatia üle 90-ndate alguses ja, nii räägitakse, kibestas venelasi nii, et nad ei usu enam vabaduse ideesse. Teine versioon süüdistab Ameerikat, et see lubas endistel Nõukogude satelliitriikidel NATO-ga liikuda, kuna see haavas venelaste tundeid ja tekitas neis tagasilöögina ülirahvuslikkuse.

Taliban ähvardab tappa Itaalia ajakirjanikku
Afganistani liikumine Taliban esitas vabastamistingimused Itaalia ajakirjanik Daniele Mastrogiacomole.
Talibani esindaja Mullah Dadullah teatas, et ajakirjanik sureb juhul, kui Afganistani vanglatest ei vabastata liikumise liikmeid ja Itaalia ei nimeta oma sõjavägede Afganistanist tagasitoomise tähtaega. Ultimaatumi tähtajaks määrati üks nädal, vahendas lenta.ru.
52-aastane Daniele Mastrogiacomo töötab ajalehes La Repubblica 1980. aastast. Ajakirjanik rööviti koos kahe afgaaniga 5. märtsil.

Putini partei võidutses Venemaa kohalikel valimistel
Eile toimusid Venemaal neljateistkümnes regioonis kohalike omavalitsuste valimised ja kümnes neist võidutses Putini partei Ühtne Venemaa.
Uus Kremli toega partei Õiglane Venemaa sai väga tugeva toetuse ühes regioonis kogudes seal üle poole häältest, vahendab BBC.
Opositsiooniparteid kurdavad, et olid valimistelt üldse kõrvale jäetud ja seega on valimised kokkuvõttes õigustühised.

Hamas: Al-Qaida süüdistused on ebaõiglased
Hamasi esindaja Fawzi Barhum lükkas tagasi Al-Qaida asejuht Ayman al-Zawahiri süüdistused, mille kohaselt reetis Hamas Araabia huve.
Zawahiri arvates andis Hamas suure osa Palestiinast juutidele oma nõusolekuga moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus, vahendas lenta.ru.
Ta rõhutas, et Hamas ühines 1979. aastal Iisraeliga rahulepingu sõlminud reeturliku Egiptuse endise presidenti Anwar Sadati poliitikaga.
Barhumi sõnul on need süüdistused ebaõiglased, kuna Hamas teab, kuidas käituda jooksvas rahvusvahelises ja regionaalses olukorras.
Palestiina erakonnad Hamas ja Fath leppisid 8. veebruaril Mekas kokku rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamises. Praegu arutavad kaks parteid valitsuse koosseisu.

Tõrksad tõvalased painavad Kremlit
Paljudes Venemaa piirkondades eile toimunud valimised möödusid Kremli taktikepi all, samal ajal jätkub Tõvas suurema tähelepanuta jäänud poliitiline kriis.
Pühapäeval läks pea kolmandik Venemaa Föderatsiooni valijaid urnide juurde, et selgitada vabariikide, oblastite ja linnade esinduskogude uued koosseisud. Valimiskampaania käis, nagu Venemaal tavaks, võimuparteide positsioonidele ohtu kujutada võivate parteide ja isikute jõhkra valimisvõitlusest väljatõrjumisega. Selleks toodi kõige kummalisemaid põhjendusi.
Lääne ajakirjandus on piisavalt kajastanud parempoolset opositsiooni - SPS-i, Jablokot ja Kasjanovi pooldajaid - tabanud tagasilööke. Samas on nende tähelepanu alt jäänud välja üks omapärasemaid arenguid: poliitiline võitlus Mongoolia piiri äärde jäävas Tõva vabariigis, kus rahvuslik ja liberaalne opositsioon astus Ühtse Venemaa (ÜV) kõrvale tehtud teise või-mupartei - Föderatsiooninõu-kogu esimehe Sergei Mironovi juhitava Elupartei (EP) - liikmeiks ja pääses kandideerima

Tuumarelvastuse uuendamine ajas Blairi partei tülli
Blairi tuumarelvastuse tänapäevastamise kava ähvardab võtta talt parteikaaslaste toetuse.
Kolmapäeval läheb Suurbritannia parlamendis hääletusele 20 miljardit naela (459 miljardit krooni) maksev kava vahetada allveelaevadel paiknev Tridenti raketisüsteem uue nn Trident III vastu. Seejuures on tõenäoline, et plaani toetavad opositsioonis olevad konservatiivid, kuid mitte valitsusjuht Tony Blairi enda parteikaaslased.
BBC korraldatud küsitlusele vastas 101 leiboristist rahvasaadikut, kellest 64 oli raketisüsteemi uuendamise vastu ja vaid 22 selle poolt. Kokku on alamkoja 646 liikme seas aga 356 leiboristi ja 198 konservatiivi. Leiboristide ridades puhkes mäss juba eelmisel nädalal, kui valitsusametitest lahkusid mitmed Tridenti-projekti vastased, ülehomsel hääletusel on oodata vähemalt saja tööparteilase vastuseisu valitsuse eelnõule.

Kanadas keelati vutitüdrukul pearätti kanda
Jalgpallimatšil musliminaiste pearäti keelamine vallandas Kanadas diskussiooni, kui palju peaks riik vähemuste nõudmistele vastu tulema.
Maria Mansour ei ole rahul rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) otsusega, mis ei luba islami usku tüdrukul kanda mängides traditsioonilist hijab'i.
Jalgpalliliidu täitevnõukogu (IFAB) otsustas nõnda pärast tema 11-aastase tütre Asmahani juhtumi arutamist. Noor Ottawa naisjalgpallur eemaldati Quebecis toimunud matšilt hijab'i kandmise tõttu, sest kohtunik leidis, et pearätik on mängijale ohtlik. FIFA reeglite eest vastutavad ametnikud otsustasid pärast küsimuse arutamist, et kehtivad normid on adekvaatsed.
"Jalgpalli mängimisel kehtivad eeskirjad, mis kirjeldavad ka põhilist varustust. Me austame mängijate mõtteid ja uskumusi, kuid samavõrd on vaja reeglitest kinni pidada," ütles Inglise jalgpalliassotsiatsiooni tegevjuht Brian Barwick. Eeskiri number neli sätestab, et mängijad ei tohi kanda varustust, mis on ohtlik neile endale või teistele mängijatele.

Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 3000 kroonini
Tänastel koalitsiooniläbirääkimistel jõuti esmaste kokkulepeteni, mis tõstaksid tulumaksuvaba miinimumi 50 protsenti, 3000 kroonini kuus.
Tegemist on esmase väljaöeldud numbriga ning läbirääkimiste jooksul võib selle suhtes veel muudatusi tulla.
Tuumajaama asjus ei ole märkimisväärset arutelu veel alustatud.
Samuti ei ole läbirääkimistel veel pikemalt peatutud tulumaksu langetamise küsimusel, kuid Reformierakonna pressiteenistus vahendas peaminister Ansipi sõnu, et valimiste põhilisest lubadusest ei ole võitja erakonnal plaanis loobuda ning tulumaks langeb 18 protsendini.
Maksupoliitikale lisaks olid kõne all ka pere- ja majanduspoliitika küsimused.
TV3 Seitsmeste Uudiste andmetel on Ansip oma sõnaga kinnitanud nii tulumaksu alandamise plaani ning tulumaksuvaba miinimumi, kuid Sotsiaaldemokraadid ei pea neid numbreid veel lõplikeks.

Tallinna kesklinnas toimus politseioperatsioon
Tallinna kesklinnas Jõe tänaval piiras politsei koos päästeametiga ümber büroo- ja eluhoone. Kinnitamata andmetel leiti hoonest suur kogus lõhkeainet.
Prokuratuur politseioperatsiooni kohta hetkel täpsemaid andmeid ei avalikustanud, kuid sündmuskohal viibinud politseiniku sõnul leiti ühest korterist suur kogus lõhkeainet.
Politseioperatsiooni tõttu evakueeriti täna õhtul peale kella 18 hoonest inimesed ning Jõe tänav suleti liikluseks täielikult.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et päästeamet ja politsei kontrollisid hoones kahtlase aine olemasolu.
Sündmuskohal oli kümmekond politseiautot ning lisaks veel päästemasinad.
Prefektuuri pressiesindaja sõnul ei ole hetkel võimalik sündmuse kohta täpsemat informatsiooni anda.

Sõjahaudade komisjon soovitas Tõnismäe säilmed ümber matta
Eelmise nädala lõpus kogunenud sõjahaudade komisjon soovitab kaitseminister Jürgen Ligil ümber matta Tõnismäel asuvad säilmed.
Sõjahaudade komisjoni esimees Mati Raidma sõnul leidis komisjon, et praguses asukohas Tõnismäel pole hauarahu tagatud ning selle tagamiseks tuleks pronkssõduri lähistel asuvad säilmed ümber paigutada Tallinna Kaitseväe kalmistule.
"Komisjoni seisukohalt väärikas koht tagamaks hauarahu ning sõjahaua väärika kohtlemise põhimõtet. Kaitseväe kalmistule on maetud Eesti, Suurbritannia ja Nõukogude Liidu sõjaväelased, kes on langenud erinevate sõdade käigus," seisab komisjoni protokollis.
Täna õhtuks polnud kaitseministrile sõjahaudade komisjoni Tõnismäel asuva monumendi tulevikku puudutavad ettepanekud jõudnud. Ministeeriumi avalike suhete osakonna juht Madis Mikko sõnul kujundab minister komisjoni otsustest arvamuse alles nendega tutvumise järgselt.

Strandberg: tuumajaam on vastuvõetamatu
Roheliste liider Marek Strandberg on endiselt seda meelt, et Eesti ei peaks osalema Leedu tuumajaamaprojektis, mis muudab roheliste osalemise Andrus Ansipi kokku pandavas koalitsiooni üha ebatõenäolisemaks.
Strandberg kirjutab homse Eesti Päevalehe arvamusküljel, et ringleb jutt, nagu oleks Eesti Energia tuumaenergeetika alane vaimustus seotud hoopis imagouuringutest tuleneva vajadusega noorem ja seksikam välja näha.
"Mulle on väidetud, et just vanameelsus ja luitumus olla see, millega väidetavalt teostatud uuringu alusel küsitletud Eesti Energiat samastavad. No eks mingi põhjus ju pidi olema sellel, kui tõepoolest avaldati mõne aja eest meedias reklaame, millel merest väljuv noorepoolsed energeetikud pintsakuhõlmad lehvimas ja pilk vaatajast läbi kaugusse suunatud."
Strandbergi sõnul on eestlaste eeliseks üle 3 ha maad iga elaniku kohta, nagu ka Läänemere tuuliseim piirkond.

TLÜ Eesti humanitaarinstituuti asus juhtima Hannes Palang
Tallinna ülikooli Eesti humanitaarinstituudi direktori ametikohal asus tänasest tööle Hannes Palang.
Hannes Palang (1968) on omandanud doktorikraadi 1998. aastal Tartu ülikoolis geograafia erialal. Aastatel 1994-2006 töötas ta Tartu ülikooli geograafia instituudis ja 2004-2007 Tallinna ülikooli ökoloogia instituudis.
Alates 2007. aasta jaanuarist juhib ta Tallinna ülikooli Eesti humanitaarinstituudi vastloodud maastiku ja kultuuri keskust ning Eesti teadusfondist sihtfinantseeritavat uurimisteemat "Maastikupraktika ja -pärand". Ta on ka Euroopa ruraalmaastike uurimise püsikonverentsi (PECSRL) president ja mitmete teadusorganisatsioonide liige.
Teadlasena on Hannes Palang keskendunud Eesti kultuurmaastike muutuste põhjuste ja tagajärgede uurimisele (pälvinud uurimisgrupi liikmena riigi teaduspreemia 2001. aastal) ning selle jätkuna uurinud ühiskonnas toimuvate muutuste väljendusi maastikus ning maastiku muutuste mõju ühiskonnale ja kultuurile laiemalt. Ta on avaldanud arvukalt teadusartikleid ja juhendanud doktoritöid.

Kohus tunnistas kaks meest pangakaartide võltsimises süüdi
Tartu maakohus tunnistas Aleksandr Kenki (23) ja Andrei Arsenjevi (21) kokkuleppemenetluses süüdi pangakaardi võltsimiseks vajaliku seadeldise soetamises ja pangakaartide võltsimises.
Kenk tunnistati lisaks süüdi võltsitud pangakaardi kasutamises ning sellega varalise kasu saamises, samuti avalikes vargustes ja vägivallaga röövimistes.
Kohus mõistis Kenkile nelja-aastase tingimisi vangistuse nelja-aastase katseajaga ja Arsenjevile rahalise karistuse 6500 krooni ulatuses. Sundrahana mõisteti mõlemalt mehelt välja 5400 krooni.
Süüdistuse järgi leidis Arsenjev 2003. aasta märtsis internetist magnetkaardi turvariba võltsimist võimaldava aparaadi müügikuulutuse. Koos kolmanda mehega soetatud aparaadi abil võltsisid mehed ühiselt Kenki nimele väljastatud ja kahe tänavalt leitud pangakaardi magnetribasid. Kenk kasutas ühte võltsitud pangakaarti kolme 1300-4490kroonise ostu sooritamisel Tartus Lõunakeskuse erinevates kauplustes. Kolmanda ja kõige kallima ostu sooritamisel avastas müüja aga magnetkaardi terminalist läbitõmbamisel võltsingu ja kutsus kohale turvatöötaja.

Valimiskomisjon jättis Lasva vaatleja kaebuse rahuldamata
Vabariigi valimiskomisjon jättis Lasva vallas eelhääletamise toiminguid jälginud vaatleja Ain Lõivu esitatud kaebuse rahuldamata.
Lõiv esitas kaebuse, mille ajendiks on jaoskonnakomisjoni otsus kaasata komisjoni töösse asendusliige.
"Selline õigus on jaoskonnakomisjonil olemas ning seadus ei sätesta, milliseid ülesandeid võib asendusliige täita, milliseid mitte. Seega on jaoskonnakomisjoni liikme töölerakendamine eelhääletamise korraldamisel, sh hääletamisruumis hääletamise läbiviimisel, õiguspärane," teatas valimiskomisjon.
Seadus ning määrus sätestavad teatud juhtudel toimingud, mille juures peab viibima kindel arv jaoskonnakomisjoni liikmeid. Määruse kohaselt peab hääletamiskasti pitseerimise juures viibima vähemalt pool jaoskonnakomisjoni koosseisust.

TÜ lahtiste uste päevale sõidab ka sel aastal erirong
Nelja Tartu kõrgkooli, Edelaraudtee ning Hansapangaga koostöös sõitev erirong väljub Tallinnast Balti jaamast 20. märtsi hommikul kell 7: 43 ning tagasiteele asub kell 17: 21.
Kevadisel koolivaheajal, 20. märtsil toimub lahtiste uste päev korraga neljas Tartu kõrgkoolis. Lisaks Tartu ülikoolile ootavad huvilisi ka Eesti maaülikool, Kaitseväe ühendatud õppeasutused ja Tartu lennukolledž.
Nelja kõrgkooli, Edelaraudtee ning Hansapangaga koostöös sõitev erirong väljub Tallinnast Balti jaamast 20. märtsi hommikul kell 7.43 ning tagasiteele asub kell 17.21. Kuna kohtade arv on rongis piiratud (550 kohta), siis tuleb ennast registreerida internetis järgneval aadressil.
Erirong on mõeldud eeskätt kooliõpilastele ja seega peab sõita soovija omama õpilaspiletit. Õpilaspileti puudumisel tuleb märkida mõne muu isikutunnistuse number.

Uuel aastal on Eestis HIV-i nakatunud juba 109 inimest
2007. aasta 28. veebruari seisuga on Eestis diagnoositud 109 HIV-i nakatunud isikut, seal hulgas on ka 11 kinnipeetavat.
Möödunud kahe kuu jooksul on HIV tõvesse jäänud Tallinnas kaks ning Narvas kolm inimest, selgub tervisekaitseinspektsiooni uuringust. HIV-i nakatunuid on selle aja jooksul tekkinud kordades rohkem. Tallinnas on 35 nakatunut, Harjumaal kaks, Ida-Virumaal 23, Narvas 38, Lääne-Virumaal kaks, Tartumaal kuus, Valgamaal samuti kaks ning Raplamaal üks.
Nakatunutest kaks on alla nelja-aastased tüdrukud. Kõrgeim nakatunute arv on vanuses 20-24 eluaastat - 18 naist ja 18 meest. Vanim HI-viiruse kandja viimase kahe kuu jooksul on 55-59 aasta vanuses mees.
Jaanuaris registreeriti 53 ning veebruaris 56 nakatumisjuhtumit. Võrreldes möödunud aastaga, on nakatunute arv tõusnud. 2006. aasta jaanuaris oli 35 ning veebruaris 53 haigusjuhtumit.

Politsei otsib taga Rain Ivanovi
Põhja politseiprefektuuri Ida politseiosakond otsib taga 1968. aastal sündinud Rain Ivanovi, kes hoiab kõrvale kohtumenetlusest.
Politsei palub kõigil, kes omavad informatsiooni fotol kujutatud meesterahva kohta, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4847, 612 4811 või politsei üldnumbril 110.
Soovi korral tagatakse helistaja anonüümsus.

Soome politsei uurib eestlastele ümbrikupalga maksmist
Soome majanduspolitsei on avastanud Lahtis erinevates metalli- ja ehitusärides eestlastele ulatusliku ümbrikupalga maksmise, kuriteos on kahtlustatavaks kuulutatud ka kolm eestlast.
Ümbrikupalka on saanud politsei andmeil umbkaudu 200 inimest, kellest enamus on eestlased, vahendab YLE24.
Politsei juurdluse kohaselt kasutati pettuseks mitme miljoni euro väärtuses teiste firmade nimedele kirjutatud võltsitud tšekke.
Osa kahtlustatavatest kannavad hetkel varasemate kuritegude eest vanglakaristust, kolm kahtlustatavat elab alaliselt Eestis. Kokku on kahtlustatavaid umbkaudu 20.
YLE 24 andmeil jäi Soome riigil saamata makse mitme miljoni euro ulatuses.

Pikapäevakoolide tegevuseks saab raha 54 kooli
Haridus- ja teadusministri otsusega eraldatakse pikapäevakoolide loomiseks raha 54 koolile.
Koolidel on võimalus toetada algkooliõpilaste vaba aja veetmise võimalusi. Pikapäevakoolide pilootprojekti elluviimiseks on tänavuses riigieelarves ette nähtud 10 miljonit krooni.
Pikapäevakool tähendab õpilastele võimalust osaleda peale tundide lõppu või vajadusel enne nende algust endale meelepärastes huviringides, ühistes tegevustes, saada vajadusel õpiabi koduste ülesannete lahendamisel ning arendada ennast lemmikainetes. Kui siiani on Eestis tegutsenud suhteliselt lühikese tegevusajaga pikapäevarühmad, mida rahastavad omavalitsused, siis rajatavad pikapäevakoolid hakkavad tegutsema riigi raha toel ja märksa pikema tööajaga ning pakuvad mitmekesisemat huvitegevust.

Sagenenud on rikkumised terasetoodete impordil
Viimase 4 kuu jooksul avastas maksu- ja tolliamet kuus rikkumist terasetoodete impordi puhul, mille tulemusena laekub riigile täiendavalt dumpinguvastast tollimaksu summas 830 000 krooni.
Maksu- ja tolliamet kontrollis perioodil novembrist 2006 kuni veebruarini 2007 imporditavate terastorude deklareerimise õigsust. Tolli kõrgendatud huvi antud kaubaartikli vastu tingis asjaolu, et teatud klassi Venemaa või Ukraina päritoluga rauast või terasest torude impordi suhtes kehtib lõplik dumpinguvastane tollimaks.
Terastorude õige klassifitseerimise juures on otsustava tähtsusega metalli süsinikekvivalentväärtus. Dumpinguvastane tollimaks kehtib rauast või terasest torude suhtes süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86.
Maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järgi sõnul saadeti deklareeritud kaubakoodi õigsuse kontrollimiseks nelja kuu jooksul tollilaborisse kuuest erinevast partiist võetud proovid. "Kõigi proovide analüüsid näitasid, et kaubad olid deklareeritud vale kaubakoodiga," teatas Järg.

Töötaja võib tööajal eraasjadega tegeleda
Keelates töötajal isiklikul otstarbel töökoha e-posti, arvuti ja telefonide kasutuse, tuleb töötajatele võimaldada isiklike asjade ajamiseks kasutada teisi kanaleid.
"Arvamine, et töötaja pühendub tööajal ainult tööle, on nii ebarealistlik ja ülimalt naiivne, et tänapäeval seda ei aktsepteerita," vahendas Äripäev advokaadibüroo Raidla & Partnerid vandeadvokaat Ants Nõmperi sõnu isikuandmete seadust kommenteerival Äripäeva seminaril.
Privaatsuse kaitse tuleneb põhiseadusest. Töötaja kõned ja kirjad lähevad sõnumisaladuse ja isikuandmete kaitse alla ning tööandja ei tohi nendega tutvuda ilma et töötaja oleks seda võimalust ette teadnud.
Seetõttu peab ettevõte töötaja teadvustamiseks oma siseregulatsioonis määratlema, mis tingimusel vaadatakse töötaja e-posti ja kuulatakse kõnesid ning mis võib töötajale kaasa tuua töösuhte lõppemise.

Politsei pidas kinni üheksa kütusevarast
Põlva politsei saatis veebruari lõpus prokuratuuri menetluse jätkamiseks kriminaalasja, mille käigus selgitati välja isikud, kes olid kahe aasta jooksul pannud Lõuna-Eestis toime 88 kuritegu.
Ajavahemikul 2005. a sügis kuni 2007. aasta algus pani üheksaliikmeline grupp toime 88 kuritegu, millest enamuse moodustasid masinakütuse vargused.
Peamiselt varastati traktoritest, kombainidest, veoautodest, ekskavaatoritest ja majade juures seisnud vaatidest/kanistritest diiselkütet, veel varastati väiksemates kogustes bensiini asulate kortermajade juurde pargitud peamiselt vene päritolu autodest. Varaste saagiks langesid ka maamajapidamistest ja toomishoonetest leitud tööriistad ja muud esemed. Ühte isikut kahtlustatakse ka lõhkeseadeldise olulise osa ebaseaduslikus käitlemises.
76 vargust pandi toime Põlvamaal, kaheksa Tartumaal, kolm Jõgevamaal ning üks Võrumaal. Kokku tekitas grupp vargustega kahju umbes 242 000 krooni. Kahtlustatavate kinnipidamisel ja läbiotsimiste käigus leiti, võeti ära ja tagastati kannatanutele umbes 80 000 krooni väärtuses esemeid. "Kõige enam teeb meile rõõmu just see, et saime omanikele varastatud asju tagasi anda, sest tavaliselt on varastatud esemed kuriteo avastamise hetkeks juba realiseeritud," ütles uurimist läbi viinud Põlva politseijaoskonna kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor Karin Asi.

Politseinikel lasub vägivallakahtlus
Lõuna prefektuur alustas kriminaalmenetlust, et kontrollida, kas politseinikud peksid kuriteos kahtlustatavat noormeest.
5. veebruari hilisõhtul kutsuti Viljandimaal politsei kahele purjus noormehele, kes olid ühte korterisse sissetunginud, kirjutab SL Õhtuleht. Politsei pidas mehed kinni ning alustas kriminaalmenetlust.
Hiljem esitas üks sissetungijatest politseinike peale kaebuse, kes väidetavalt olevat teda kinnipidamisel peksnud, vahendas Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Merike Tikk.

Paldiskis pussitati noort meest
Paldiski linnas pussitati eile lõuna ajal 34-aastast meesterahvast.
Politsei sai teate noahaavadega 34-aastasest Alekseist Paldiski linnas Rae tänaval eile kella 13: 40 ajal. Kannatanu viidi haiglasse.
Politsei toimetas korterist osakonda kainenema 20-aastase Jelena.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Muhu vald soovib uurida väinatammi keskkonnamõju
Sel nädalal esitab Muhu vald Keskkonnainvesteeringute keskusele taotluse Väikse väina tammi avade ehitamise uuringu tegemiseks.
Valla arendusnõunik Aado Keskpaik ütles, et uuringu tulemusi saab kasutada näiteks asjatute kulutuste vältimiseks väinatammi kui liiklustee rekonstrueerimisel, kirjutab Oma Saar.
"Uuring peaks andma vastuse, kas näiteks 50 aasta jooksul on loota, et keskkond seal paraneb. Me tahaks saada vettpidavaid tõendeid kas või selle kohta, et Väikese väina olukorda ei ole võimalik parandada," selgitas Keskpaik.
Uuring läheks maksma 860 000 krooni.

Alanud nädalal on oodata 12 soojakraadi
Ilmajaama nädalaprognoosi kohaselt tõuseb temperatuur nädala alguses kuni 12 soojakraadini, kuid nädal tuleb sajune.
Ka sel nädalal määravad ilma Atlandi tsüklonid, mis liiguvad Norra merele ja üle Skandinaavia põhjatipu, tuues Läänemerele kord soojemat, kord jahedamat õhku, kuid seejuures püsib normist tunduvalt soojem ilm ning ööpäeva keskmine õhutemperatuur on +1 +4 piires, teatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
Täna on pilves selgimistega ilm. Kohati võib uduvihma sadada ja on udune. Puhub edelatuul 3-8, õhtul rannikul kuni 12 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 4 kuni 10 kraadini.
Teisipäev on olulise sajuta, kuid pärastlõunal on Põhja-Eestis hoovihma võimalus. Puhub edela- ja läänetuul 4-10, rannikul kuni 13 m/s. Öösel on üks kuni viis, päeval 5 kuni 12 soojakraadi.

Piibe maanteel hukkus liiklusõnnetuses naine
Harjumaal Piibe maanteel juhtus täna hommikul ränk liiklusõnnetus, milles hukkus vanem naine.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et politsei sai teate raskest õnnetusest kell 8.27.
Esialgsetel andmetel liikus 1960. aastal sündinud Mati juhitud kaubik Peugeot mööda Piibe maanteed Aegviidu poolt Peterburi maantee suunas. Kolm kilomeetrit enne Peterburi maanteed kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja vasakule kraavi vastu puud.
Liiklusõnnetuses hukkus sõidukis viibinud 1923. aastal sündinud naine. Kiirabi toimetas sündmuskohalt Mustamäe haiglasse samuti sõidukis olnud 1949. aastal sündinud Nelli.
Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Muhu metsistunud lehmad sõid talumehe heina ära
Muhu saare Linnuse küla talupidaja Priit Oks läks hiljuti oma heinamaalt Võikülast heinarulle ära tooma, kuid leidis eest vaid lehmade sõnniku koogid.
Oletatavad heinte sööjad on seitse aastat tagasi Hellamaa Põllumajandusühistust kadunuks jäänud lehmad, keda isegi jahimehed pole suutnud tabada, kirjutab Meie Maa.
"See on küll rohkem jahimehe jutt, kuid Muhus Võiküla- Simiste kandis elavad kadakate vahel aastaringselt umbes kaheksa aasta vanused 4-5 metslehma, keegi neid kätte ei saa. Jahimehed selle seitsme aasta jooksul, mis loomad on metsas olnud, on aeg- ajalt neid otsimas käinud, kuid seni pole tabanud," rääkis Oks Meie Maale.
Üllatus on see, et lehmad elavad vapralt metsas edasi ja jalajälje suuruse järgi otsustades on tegemist suurte loomadega.
Muhu jahipiirkonna esimees Heinart Laaneväli ütles, et aastaid tagasi nad neid loomi veel mõnikord nägid, kuid kui püsse mindi tooma, kadusid loomad taas, kuid mida aasta edasi, seda kartlikumaks on lehmad läinud ja inimestele end enam ei näita.

Võõra dokumendi kasutajad riskivad vangistusega
Paremal juhul tagab kellegi teise isikut tõendav dokument sissepääsu ööklubisse, halvemal juhul on see aga hoopis priipääse kriminaalkurjategijate kõledasse maailma.
Viimastel kuudel on Pärnu politseinikele vahele jäänud 21 alaealist, kes esitasid ööklubi uksel võõra isikut tõendava dokumendi või laenasid kuriteo sooritamiseks enda dokumenti, kirjutab Pärnu Postimees.
Paraku ei aima noored, et tegemist on kuriteoga. Karistusseadustiku järgi võiks võõra dokumendi kasutaja heita kolmeks aastaks trellide taha. Isegi kui kohus peaks langetama leebema otsuse, jääb teadmatusest kuriteo sooritanud noorele veel aastateks külge märk, mis võib saada takistuseks nii tööle kui õppima asumisel.

Noored tegijad paistavad väikses kohas silma
Paljud noored tulevad pärast ülikooliõpinguid oma kodukohta tagasi ning jäävad sinna hea meelega tööle, sest elu on odavam ja elamistingimused meeldivamad kui suurlinnas.
Jalaccelli tootearendusjuht Tarmo Veikolainen (24) õppis Tallinna tehnikaülikoolis mehaanikat ning tuli pärast õpinguid kodukanti tagasi, kirjutab Järva Teataja. Esialgu sai ta isa kaudu praktikakoha kuid seejärel tõusis aina kõrgemale positsioonile.
Tarmo sõnul on Tallinnas elada tunduvalt kallim kui Järvamaal ning praeguse palgaga ta pealinnas korterit osta ei saakski, pealegi on tal korter Paides ammu olemas. Tallinna tööle sõita talle ei meeldiks. "Leian Järvamaal endale tööd ka edaspidi, perspektiivi siin on ja firmasid tuleb juurde," märkis ta. Lisaks praktilistele põhjustele hoiavad Tarmot kodukandis kinni ka emotsionaalsed põhjused: sõpruskond ja elukaaslane.

Kilemarker lihtsustab kadunud inimeste leidmist
Ettevõtja Neinar Seli ja teadlase Mati Karelsoni koostöös loodud kilemarker muudab katastroofipiirkonnas viibivad inimesed infrapunavalguses nähtavaiks helendavateks täpikesteks.
Keerulisemalt öeldes registreerib infrapunakiirgusega pulseeriv laser spetsiaalsete infomarkerite fluorestsentsi ja peegeldust, kirjutab Tartu Postimees. Tegu on kõigest keha külge kinnitatava paari ruutsentimeetrise kiletükiga, ent lisaks helendamisele on iga kilemarker varustatud ka numbrikoodiga, mis võimaldab inimese eksimatult identifitseerida.
Praegu 39 riigis kaitsmisel olev patent ei ole veel katsetootmiseni jõudnud, ometi usub Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi professor ja eelkõige eesti molekulaardisaini koolkonna juhina tuntud Karelson, et sellest võib saada läbimurre inimotsinguis. Aga mitte ainult - lisaks inimestele võib markeriga varustada ka esemeid.

Jüri Pihl: Elu on Eestis paremaks läinud
Endine Kaitsepolitsei juht ja praegune justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl ei pea poliitikasse minemist vajalikuks, sest nii kuritegevus kui ka korruptsioon on tunduvalt vähenenud.
Jüri Pihli sõnul on elu Eestis kõikides valdkondades paremaks läinud ning seetõttu ei näe ta vähe-edeva inimesena mingit vajadust poliitikasse trügimiseks, kirjutab Postimees.
Vähenenud on nii röövimiste, autovarguste arv kui ka korruptsioon. Pihli sõnul on omavalitsused tänu eurorahale väga rikkaks muutunud ning see näitab, et kohalikku omavalitsust ei saa enam odavalt ära osta. Siiski väljendas Pihl pettumust korruptsiooniasja kohtulahendite venimises.
Kommenteerides Rahvaliidu esimehe Villo Reiljani süüdistust, nagu oleksid partei lüüasaamises valimistel mängus tumedad jõud, ütles Pihl: "Kui jõustunud kohtuotsus on käes ja kahtlusalused jäävad süüdi, siis on tumedad jõud sellise väite autori enda poolt esile kutsutud."

Saia ja leiva hind tõuseb kümnendiku võrra
Palgatõus ja tooraine kallinemine sunnivad pagaritööstusi tänavu märgatavalt kergitama leiva ja saia hindu, mis on muu Euroopaga võrreldes Eestis veel mitu korda madalamad.
Mitu pagaritöökoda on lubanud ligi kümneprotsendilist hinnatõusu, kirjutab Postimees.
"Kõik, mida toidukaupade tootmiseks vaja, kallineb - olgu selleks siis tooraine, kütus, logistika, elekter," iseloomustas olukorda Eesti Toiduainetööstuste Liidu tegevjuht Sirje Potisepp. "Siia tuleb lisada veel kaubanduse senine tohutu pressing hindadele. Ma arvan, et leiva-saia hinnatõus võib tänavu olla umbes 10-15 protsenti."
Ettevõtjate sõnul on on hinnatõusu olulisimateks komponentideks jahu ning tööjõu- ja logistikakulude suurenemine.

Vanglaid vaevab juba aastaid valvurite nappus
Praegu on vanglates 4200 vangi kohta ametis 749 valvurit, puudu on neid 228.
Nagu viimasel ajal Eesti majanduses kombeks, kummitab ka vanglasüsteemi tööjõupuudus ja täitmata on neljandik ehk 228 vangivalvuri ametikohta.
Nagu tunnistas justiitsministeeriumi vanglate osakonna õiguse ja arenduse talituse nõunik Evelin Heina, ei olnud kuni selle aastani paraku ka valvurite palk kõige motiveerivam. Enne 30-protsendist palgatõusu maksti kutseharidusega sisevalvuritele näiteks Murru ja Ämari vanglas 7000-8000 krooni, Tallinna ja Tartu vanglas veidi vähem. Erialase hariduseta valvuri palganumber oli ligi 1000 krooni väiksem. Sellel aastal ületab valvuri palk juba 10 000 krooni. Järgmisel aastal valmivas Viru vanglas on kinnitatud palgad veel mõnevõrra kõrgemad.

Viljandi maantee ääres läks sae alla tulevane puhkeala
Riigimetsa keskuse lagedaks raiutud alale oli kavandatud linna-lähedast puhkeala.
Viljandi maantee ääres maha võetud riigimetsa osa oli koostatava Saku valla üldplaneeringu järgi kavas muuta puhkepiirkonnaks.
Viljandi maantee äärse riigimetsa 2,2 hektari suurust raielanki kontrollimas käinud Saku vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Vilve Tava sõnul jäävad sae alla läinud metsakvartalid piirkonda, kus tulevase üldplaneeringu järgi laiub puhkeala. "Eks seal oli raieküpseid kuuski ka, aga lisaks on palju noort metsa maha võetud. Tallinna lähedal oleks pidanud tegema valikraie," ütles Tava.
Edaspidi teavitatakse
Kuigi 1993. aastal vastu võetud üldplaneeringus metsakaitsele eritingimusi pole ja riigimetsa majandamise keskus RMK pole kohustatud valda tulundusmetsa raiest teavitama, leppis Tava eile metsaülemaga kokku, et edaspidi seda tehakse. "Tööd on nii palju, et me ei jõua kodulehekülgi jälgida," selgitas keskkonnaspetsialist.

Endine kasiinojuht: sõltlased on väga oodatud püsikliendid
Endine Casino Londoni juhatuse liige, ettevõtja ja roheliste erakonna liige Olev-Andres Tinn selgitab, kuidas kasiinodes kasumisaamise nimel vahendeid ei valita.
Hasartmängude korraldajate liit väidab, et neil on mägusõltlaste nimekiri. Kui palju kasiinod üldse peale passivad, et inimesed mängides liiale ei läheks?
Hasartmängusõltlase ja kasiino püsikliendi vahele peaks panema võrdusmärgi. Kasiino ees-märk on saada võimalikult suurt kasumit, teisisõnu võtta mängijatelt raha ära. Teatud loogika mingite piiride seadmises on. Kasiino ei taha, et inimene mängiks kogu oma raha kohe maha, vaid et ta käiks regulaarselt ja annaks neile stabiilset sissetulekut. Kui kujutada hasartmängijat lehmana, siis ei taheta võtta talt ühekorraga ära sada liitrit piima, sest siis on see lehm tühjaks lüpstud ja surnud, vaid võtta stabiilselt liitrite kaupa ja nii kokku tuhandeid liitreid.

Viirushaiguste laine näitab lõpuks raugemise märke
Tavatult kaua kestnud viirushaiguste laine tõttu on praegu haiged ligi 15 000 inimest.
Viljandi Perekeskuse perearsti Tiina Torpi sõnul käis siis arsti juures ligi kaks korda rohkem haigeid kui tavaliselt, lisaks oli palju ka neid, kes põdesid ise kodus. "Kindlasti oli haigeid viimasel ajal rohkem kui jaanuaris-veebruaris, aga terve talve jooksul on neid olnud palju," ütles Torp. "Ja viirused võtsid ikka perekonniti, et üks põdes ja siis said ka teised selle külge. Eelmisel aastal sellist puhangut ei olnud."
Viljandis oli enim ligi 40-kraadise palaviku, kõhuhädade, ülemiste hingamisteede probleemide ja köhaga viirusi, mis põhjustasid lastel tihti ka kõrvapõletikku. Kui Torpi sõnul on tema patsientide seas näha väikest haigestumise langust, siis üle Eesti on viirushaigustesse nakatumine seni järjest kasvanud. Eelmise nädala lõpu seisuga oli registreeritud 14 733 inimese haigestumine, neist 515-l tuvastati gripp.

Nelikliit istus eile ametlikult läbirääkimistelaua taha
Eilsetel koalitsiooni-läbirääkimistel jõuti arutada eelkõige pere-
Reformierakond alustas eile ametlikke koalitsiooniläbirääkimisi Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning rohelistega.
Reformierakonna poolt istusid läbirääkimiste laua taha Andrus Ansip, Meelis Atonen ja Rain Rosimannus, IRL-i poolt Jaak Aaviksoo, Mart Laar ja Margus Tsahkna. SDE saatis kohtumisele Kadi Pärnitsa, Ivari Padari ja Eiki Nestori, roheliste poolt osalesid Marek Standberg, Peeter Jalakas, Valdur Lahtvee, Agu Kivimägi ja Katrin Idla. Pärast paaritunnist arutelu jõudsid osapooled eile ühisele meelele pere- ja rahvastikupoliitika küsimustes.
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles eile pärastlõunal, et teise teemana hakatakse arutama majanduspoliitikat. "Kõigepealt võtame koalitsiooniläbirääkimistel käsile raskemad ja tähtsamad teemad, neile peaks kuluma esimesed kolm päeva," selgitas Atonen.

Pronkssõdur ajab avaliku arvamuse eeldatult lõhki
Eestlased toetavad pigem teisaldamist,
Pronkssõduri teisaldamise küsimuses on Eestis pisut enam neid, kes jätaksid kuju Tõnismäele alles, selgus Eesti Päevalehe tellitud ja Faktum&Ariko poolt eelmisel nädalal korraldatud 500 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest.
Kuivõrd suure tõenäosusega tuleb Eestis võimule koalitsioon, kus jäme ots läheb pronkssõduri teisaldamist pooldavate Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu kätte, palus Eesti Päevaleht küsitlusfirmal uurida, kuidas suhtuvad inimesed sellesse kavasse.
Mõnevõrra rohkem, 44 protsenti oli kõigi vastajate seas neid, kes leidsid, et pronkssõdurit ei tuleks Tõnismäelt teisaldada. Teisaldamise poolt oli 38 protsenti vastanuid. 18 protsendil ei olnud selles küsimuses selget seisukohta.

Nõrk jõejää nõudis Pärnus kümneaastase ohvri
Kevadine päike ja viimastel päevadel sadanud vihm on sulatanud jõgede ja järvede jää niivõrd õhukeseks, et jääleminek on muutunud ülimalt ohtlikuks. Jõgedel olevat jääd kulutab ka kiire veevool, näiteks Pärnu jõel on jää kalda äärest juba sulanud. Sellest hoolimata leidub hulljulgeid mehi, kes seavad keelust hoolimata oma elu kala pärast ohtu.
Eile õhtul juhtus traagiline õnnetus Sindi linnas, kus Pärnu jõele läinud kümneaastane poiss vajus läbi jääkatte ja uppus. Päästekeskusse jõudis teade vette kukkunud poisist lau- päeva õhtul kell 18.18. Kohe alustasid päästjad jõel õnnetuskohast allavoolu pinnalpäästevarustusega otsinguid ning pühapäeva hommikul otsisid tuukrid last sonariga, sest õnnetuspaigas on jõevool väga tugev. Kahjuks otsingud tulemust ei andnud ja pühapäeva lõunal need ka lõpetati.

Ärimehed kavandavad Saaremaa silla alustele maadele elumaju
Kui püsiühendus tuleb, saaksid ärimehed elamumaa eest riigilt kõrgemat hinda küsida.
Saaremaa silla otsas asuvate maade ostmine võib minna riigile tulevikus keeruliseks ja kalliks, kuna seni pole eelisostuõigust kasutatud ning mitu ärimeest kavatseb ehitada neile kruntidele elamuid.
Ehkki Saaremaa silla ehitamine pole kaugeltki veel otsustatud ning isegi silla tulevane asukoht pole selge, on ärimehed ostnud võimaliku tulevase silla otstesse krunte kokku. Praegu maatulundusmaana kirjas olevaid krunte soovivad uued omanikud muuta elamumaaks, mis hiljem riigiga läbi rääkides annaks õiguse küsida suuremat summat.
Virtsu-poolsed maad
Praeguseks on võimalike variantidena alles jäänud veel kaks sillatrassi. Üks neist läheb Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinist põhja poolt ning teine läbi Viirelaiu parvlaevateest lõuna poolt. Huvitav on see, et mõlema trassi mõlemasse otsa on ärimehed viimase aasta jooksul maad ostnud ning näiteks Virtsu kavatseb kaks ettevõtet rajada kaks uut elamupiirkonda.

Munitsipaalpolitsei avastas ehitustel kolm rikkumist
Tallinna Munitsipaalpolitsei korraldas 8. märtsil laiendatud jõududega heakorrareidi, mille käigus pöörati erilist tähelepanu eeskirjade järgimisele ehitustel ning fassaadide korrashoiule vanalinnas.
Ehitustel avastati kokku kolm heakorraeeskirjade rikkumist. Ehitustööde teostajatele tehti märkus ning neid kohustati puudused likvideerima.
Vanalinnas tuvastati esijalgsel vaatlusel neli eeskirjadele mittevastavat fassaadi, mille osas viiakse läbi täiendav ekspertiis.
Peale ekspertiisiandmete laekumist otsustatakse edasised sammud puuduste kõrvaldamiseks ning hoone omanike korralekutsumiseks.

Tallinn otsib sportmängude esindusvõistkondi
Tallinna spordi- ja noorsooamet kuulutab välja konkursi "Tallinna esindusvõistkond".
Esindusvõistkonna väljaselgitamisel lähtutakse sportlikest saavutustest ja Tallinna esindamisest väljaspool Eestit.
Tasemelt peavad sportmängude võistkonnad (jalg-, käsi-, võrk- ja korvpall ning jäähoki) osalema vähemalt Balti regiooni võistlustel (käsi-, võrk- ja korvpalli Balti liiga, Euroopa liigad jne). Tallinn soovib innustada parimaid võistkondi rahvusvahelisel areenil osalema ning Tallinna väljapool Eesti vabariiki esindama.
2006. aastal olid Tallinna esindusvõistkondadeks TLÜ võrkpallinaiskond, Audentese Ülikooli võrkpallimeeskond, Tallinna BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond, HC Chocolate Boys käsipallimeeskond, HC Panter jäähokimeeskond ja FC TVMK jalgpallimeeskond.

Keskkonnaohtlikud jäätmed tuleks viia spetsiaalsetesse konteineritesse
Tallinna keskkonnaamet palub linlastel pöörata erilist tähelepanu keskkonnaohtlikele jäätmetele, mis tuleb toimetada selleks ettenähtud spetsiaalsetesse konteineritesse.
Keskkonnaohtlikke jäätmeid ei tohi viia tavalisse prügi konteinerisse, vaid toimetada OÜ Kesto poolt paigaldatud spetsiaalsetesse konteineritesse, mis asuvad suurte kaubanduskeskuste vahetus läheduses ja bensiinitanklates.
Vastu võetakse jääkõlisid (kuni 20 liitrit korraga), õlifiltreid, õliseid pühkmematerjale värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepakendis (kuni 10 liitrit), patareisid ja akusid piiramatus koguses ning elavhõbelampe (kuni 10 tükki korraga). Aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid meditsiinilisi jäätmeid võetakse vastu kuni kaks kilogrammi korraga. Kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid kuni 10 liitrit ning elavhõbekraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid kuni kaks kilogrammi korraga.

Nädalaga helistati Tallinna abitelefonile 1011 korda
Tallinna abitelefonile 1345 helistati möödunud nädalal 1011 korda, millest linnainfo saamiseks 119 korda, linnatranspordi küsimustes 99 korda ja liikluskorraldusega seonduvate küsimustega pöörduti 145 korda.
Seoses koristustöödega oli 53 kõnet, kanalisatsiooni- või veeprobleemidega seoses 115 kõnet ja seoses koduloomadega tekkis küsimusi 66 korda.
Linna abitelefoni 1345 dispetšeriteenistus töötab kõikidel päevadel ööpäevaringselt.
Abitelefoni kaudu saab kutsuda abi ootamatute ja kiiret lahendamist vajavate tehniliste olmeprobleemide korral. Samuti saab Tallinna abitelefoni kaudu anda linnale operatiivset teavet kohest parandamist vajavatest olukordadest avalikes kohtades.

Laiendataval parkimisalal elavad linlased saavad odava aastakaardi
Aastakaardi omanik saab tasulisel parkimisalal tasuta parkida
1. aprillist märgatavalt laiendatavale Tallinna kesklinna tasulisele parkimisalale sisse kirjutatud inimesed saavad endale vormistada aastase parkimiskaardi, mis maksab sümboolsed sada krooni.
"Inimene peab olema rahvastikuregistri järgi vähemalt aasta Tallinnas elanud ning taotluse esitamise ajal tasulise parkimisala piiresse sisse kirjutatud," ütles transpordiameti arenguosakonna peaspetsialist Aado Kuuse.
Aastakaarti võib taotleda kas auto omanik või kasutaja ning sellega saab parkida vaid kodu juures. "Esineb juhtumeid, kus mõni Tallinna kesklinnas äri ajav kodanik kirjutab ennast päevaks mingile aadressile sisse, kuid see tuleb tavaliselt hilisemal kontrollimisel välja," nentis Kuuse. Sellistel puhkudel parkimisluba tühistatakse. "Hinnanguliselt tekib juurde paar tuhat uut aastakaardiomanikku, sest praeguste parkimisala piiride puhul on elanikele väljastatud natuke alla kolme tuhande loa," lausus Kuuse. Juhul kui kellelgi on mitu autot, saab ta kaardi siiski ainult ühele sõidukile.

Kõrghooned pannakse paika
Arhitektide liit on asunud välja töötama kõrghoonete paiknemise arengukava, mis peaks lõpetama pilvelõhkujate ehitamise ärimeeste suva järgi.
Linn kui tervik
Kui seni on Tallinna kesklinna planeeringus sageli maksvusele pääsenud pigem ärihuvid ning pealinna ehitus- ning arhitektuuripoliitikat on olnud põhjust kritiseerida kogu Eesti iseseisvusaja jooksul, siis nüüd on saabunud õrn lootus, et olukord muutub.
Arhitektide liit on asunud välja töötama kõrghoonete paiknemise arengukava, mis lähtub linnast kui tervikust.

Viinavaba kohvik sai linnalt 70 000 krooni
Tallinna linn andis Pärnu mnt 9 keldrikorruse ruumid tähtajatule rendile tervislikku elulaadi propageeriva noortekohviku rajamiseks ja eraldas selle toetuseks 70 000 krooni.
MTÜ AVE loob kesklinnas alkoholivaba tervislike roogade ja jookide kohviku, kus hakatakse korraldama kultuuriüritusi, näitusi, töötubasid jms.
Kesklinna linnaosa valitsuse toel vahetatakse järgmisel nädalal ruumi aknad, suuremahulise tööna seisab ees elektrisüsteemi renoveerimine.
Tallinna ehituskooli õpilased ehitavad köögimööbli ning noored ise teevad sanitaarremondi. Aktiivselt otsitakse toetajaid ning mitmelt poolt on lubatud vajalikku mööblit ja tarbeesemeid. Kirjutatakse aktiivselt projekte ja otsitakse sponsoreid ning abistanud on juba nii naiste Lions-klubi kui ka lastekaitseliidu infokeskus. Hansapanga "Tähed särama" kampaania kaudu on saadud 25 000 krooni.

Märtsi teine nädal: lehmanahk maas
Kevad on käes! Kuigi ametlik lubatäht tulla on tal alles kahe nädala pärast, kuulutavad kõik ilmamärgid kevadet - rändlinnud, õhusoe ja lumekadu… ja "lehmanahk maas".
Väljad on nüüd tõesti musta-valgekirju lehmanaha nägu. Saarte ja lääneranna inimesed, ärge imestage midagi, meil siin Peipsi rannal on hang veel aknani, aga jala saab ka mustale maale ikka panna. Kevade võidukäik on aga pöördumatu, seda kõneles eile nähtud põhja poole tõttava lumivalge hangelinnu triller. Või oli see nüüd karva vahetav lõoke…? Vanasti ju öeldi, et "kui obesenaha suurune plats on pal'las, sis lõoke lõõritab joba, sis lõoke muudap karva". Mikk Sarv ütleb, et vanasti usuti, et hangelind muutus kevadel lõõrivaks lõokeseks. Ja lisab veel, et setokeste tsirgopäev 9. märtsil kõneles sellest, et 40 lindu on oma nokad juba kodu ja suve poole pööranud. Nii nagu vanarahvaski tegi, tasub nüüd linde lauludega kodu poole kutsuda.

Palju nalja vanade siltidega
Elva linna väidetavas alguspunktis, vanas raudteejaamahoones toimetavad aasta algusest peale remondimehed. Eesmärk on taastada vana raudteejaam võimalikult autentsena.
Enne remonti tuli sealt välja kolida mõned asutused: juuksur, kingsepp ja riidepood. Mõni äri jättis raudteejaama külge eksitava reklaami, mida ilmselt naljasoonega remondimehed pole pidanud vajalikuks maha võtta ja nii võib välja lugeda, et meeste ja naiste juuksur asuvad nüüd eraldi kambrites.
Sirje Veldi

Lüganuse: konverents Masingu õ-tähe all
Laupäeval peeti Lüganuse keskkoolis O. W. Masingule ja tema poolt eesti kirjakeelde toodud õ-tähele pühendatud konverentsi. Räägiti Masingu tegevusest Lüganusel ja sellest, kuidas just Lüganusel võis ta tulla mõttele luua õ-täht. Kirikus avati Masingule ka mälestustahvel.
Kaja Toikka

Kunda: Rüütlid andsid käe
Kundas viibinud Ingrid ja Arnold Rüütel andsid oma käejäljendid tsemendimuuseumile. Tavapärasest erinevalt toimus käejälgede võtmise protseduur seekord linna klubis, kuhu oli presidendipaariga kohtuma kogunenud saalitäis huvilisi.
Uno Trumm

Ruhnu: saarel kopsiti kosklatele kodusid
Ruhnu saare inimesed said laupäeval Kaarel Laugu juures kokku, et kopsida pesakaste kosklatele, keda Ruhnu rannikualadel pesitseb piisavalt palju. Osavõtjate hulgas oli lapsi ja täiskasvanuid, kelle haamrilöökide ja saesahina taustal valmis neli uut pesakasti.
Kadri Tukk

Kiikla: Mäetaguse MaaDaam teeb beebidele tekke
Nädalavahetusel avati Ida-Virumaa Mäetaguse valla Kiikla rahvamajas käsitöönäitus, kus huvilistel oli võimalus õmblusmasinat vuristada ja siidimaalimist proovida. Kiikla rahvamaja juhataja Ruth Linnard ütles, et kohalike entusiastide eestvedamisel loodi Mäetaguse vallas 2005. aastal mittetulundusühing MaaDaam, millel on 16 liiget. Mäetaguse vallavalitsus ostab MaaDaamilt beebipakkidesse aastas 25-30 lastetekki. Lisaks läheb käsitöö ka Rootsi.
Aldur Pääro

Saarnaki: põletati mullust heina
Hiiumaa lähedal Saarnaki laiul põletasid vabatahtlikud nädalavahetusel heinakuhjasid, mis olid pärit möödunud suvest. Pärandkoosluste säilitamiseks on tarvilik laiu karjamaid niita, kuid kuna seal aasta ringi lambaid ei peeta, siis ei ole ka saadud heinaga midagi teha ning kõige otstarbekam on see lihtsalt ära põletada.
Tanel Mazur

Märjamaal võlusid naistepäeval naisi tantsivad päästjad
Märjamaal tekitavad elevust päästjad, kes päästetöö vaheajal
Teist aastat oli Märjamaa rahvamajas naistepäevakontsert pealkirjaga "Laval ainult mehed". Mulluse ürituse hea maine tõmbas seekord kohale veelgi arvukama publiku, kellest suurema osa moodustasid mõistagi naised. Sada meest lavale saada polnud Märjamaal mingi küsimus - nii palju tuleb neid arvukate tantsurühmade ja laulukollektiivide peale kokku küll, lisaks veel puhkpilliorkestri liikmed, kellele tänavu lisandusid ka noorte näiteringi poisid ja muidugi päästeameti mehed.
Publik kiljus
Niipea kui mehed oma tööriietes lavale tulid - see ongi nende esinemiskostüüm -, haarasid nad publiku esimestest taktidest peale oma lummusesse. Seekord esitasid nad vabakutseliselt koreograafilt Märt Agult tellitud tantsu, mille sisu annavad edasi ansambli Smilers laulu sõnad: "Mõistus on kadunud ja süda on puru, käin nagu kass ümber palava pudru." Elu keerlemist ümber naiste väljendasid pilkupüüdvad soolod, kelmikas peibutamine ja efektne lõpp. Vaimustunud publik võttis numbri kiljumisega vastu ja osa tantsust korrati.

RKAS: meie puhul oleks börsile minekust ennatlik rääkida
Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) tegevjuhtkonna arvates on ettevõtte börsile minekust ennatlik rääkida, kuna ollakse tegutsenud alles viis aastat ning Riigi Kinnisvara AS-i roll ja mahud ei ole täna riigi poolt selgelt määratletud.
"Riigi Kinnisvara AS-i börsile mineku või mittemineku küsimus kuulub äriühingu aktsiate hoidja, rahandusministeeriumi, pädevusse," teatas RKAS vastuseks küsimusele, et kas ettevõttel ei ole plaani aktsiaid börsil noteerida.
Rahandusministeeriumist vastati, et "tänase päeva seisuga on börsidel noteeritud selliste riigi sajaprotsendilise osalusega äriühingute võlakirjad nagu AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Energia".
"Ka AS-il Eesti Post olid hiljuti võlakirjad börsil noteeritud. Seega on teoreetiline valmidus nende äriühingute aktsiate börsile viimiseks olemas ning juhul kui vastav ettepanek tehakse, siis rahandusminsiteeriumis seda kaalutakse. Sama kehtib siis ka RKAS-i kohta."

Sooman: haige tõmblemine kinnisvaraturul on lõppenud
"Kriisi ei ole, ärge nihukest loba kuulake," ütles täna Eesti kinnisvaraturu ülevaadet tutvustades Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman.
"Haige tõmblemine on lõppenud - see ei ole kinnisvarakriis," selgitas Sooman. Käes on stabiliseerumise aeg.
Eelmise aasta esimest poolt iseloomustas Soomani sõnul maade ja majade hindade järsk tõus, mis kandus edasi ka teise poolaastasse. "Megatõus" iseloomustas eelkõige Tallinnas ja Harjumaal asuvate eramukruntide ja eramute hindu. Eramukruntide hinnad kasvasid aasta jooksul keskmiselt 147 protsenti, eramute hinnad 66 protsenti.
Soomani sõnul on siiski näha rahunemise märke. Kruntide hinda mõjutab oluliselt ehitusturg. Et ehitushinnad on kasvanud lakke, siis peavad endale krundi soetanud mõtlema, kas neil jääb üle ka võimalusi krundile maja ehitada. Hetkel on nõutud näiteks elamumaa Talllinnast 20 km raadiuses, mille hind jääb alla miljoni krooni. Üle selle keskmine ostja välja käia ei taha, kuna tal poleks enam vahendeid majaehituseks. Sel aastal peaks ehitushinnad Soomani hinnangul stabiliseeruma.

Kalev ostis ilu- ja moeajakirja Avenüü
AS Kalev sõlmis täna lepingu, millega omandab kõik ajakirjade kirjastuse Eksklusiiv aktsiad.
AS-i Eksklusiiv peamine tegevusala on ajakirjade "Avenüü" ja "Avenüü Professional" kirjastamine.
Ettevõtte juhatkonna hinnagul on AS-il Kalev Eesti mainekaima ettevõtte ja suure reklaamiandjana meediaturul toimuvasse otsene suhe ning ettevõte soovib ajakirjandusturule orienteeritud investeerimisportfelli laiendada.
Lepingu kohaselt läheb 100 protsenti aktsiate omandiõigus AS-ile Kalev üle 14. märtsil.
Kalev on seni omandanud osaluse poogentrükikojas Uniprint, rulltrükikoja Unipress ning ajakirjade kirjastuses Inreko Press (Ärielu, Sporditäht) ja Olliwood (Just, Muumi, Basket).

SEB prognoosib aasta lõpuks 4,5 -protsendist Euribori
SEB Eesti Ühispank prognoosib aasta lõpuks 4,5 protsendi suurust Euribori.
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt ütles Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu ülevaate tutvustusel, et kui täna on Euribor 3,99 protsenti, siis aasta lõpuks peaks see tõusma 4,5 protsendile.
"Turu ootus on neli protsenti, meie meelest on turu ootus liialt konservatiivne," ütles Unt.

Saku pani oma töökuulutused õllepudelitele
Saku Õlletehas alustas värbamiskampaaniat "Sinu unistuste töökoht", riputades töökuulutused enda toodetavatele õllepudelitele.
Saku Õlletehas alustas ulatuslikku reklaamikampaaniat sooviga leida ettevõttesse suveperioodiks lisaks vähemalt 60 uut inimest, abiväge vajatakse peamiselt tootmisesse ja ladudesse. Lisaks trükireklaamile ja kuulutustele ühissõidukites, kasutatakse uudse lahendusena töökuulutuste riputamist Saku õlledele. Märtsist kuni juunini on Saku Tumeda, Saku Heleda, Presidendi Pilsneri ja Blondi kaela riputatud spetsiaalsed tööle kutsuvad kaelarääkijad, teatas ettevõte.
"Arvestades pingelist seisu eesti tööjõuturul, kus isegi kahte töötajat on väga keeruline leida, otsustasime läheneda teemale uudse nurga alt ning võtta kasutusele turunduslikud meetmed. Leidsime, et oma toodete kasutamine reklaamikandjatena on väärt mõte ning tasub proovimist, seda enam, et Saku joogid on ühtlaselt hästi saadaval üle terve Eesti ning kampaania sõnumi levik seeläbi tagatud," rääkis õlletehase personalijuht Kristiina Siilivask.

Tallink suunab Riia-Stockholm liinile teise laeva
Tallink Grupp teatel suunatakse alates 26. aprillist Riia-Stockholm laevaliinile teise alusena M/S Vana Tallinn ning reisid mõlemast sihtsadamast hakkavad toimuma iga päev.
Tallink Latvija tegevjuhi Hillard Taur'i hinnangul annab teise laeva lisandumine liinile juurde vajalikku mahtu ning võimaldab pakkuda igapäevast teenindust mõlemast sadamast.
"Nii ei pea ei reisijad ega kaubavedajad enam jälgima, mis päevadel reis toimub, vaid saavad sõitu planeerida terve nädala ulatuses. Ka näeme siin jätkuvaid ja suurenevaid sünergiad ettevõtte teiste opereeritavate laevaliinidega, kuivõrd Stockholmist on edasi võimalik sõita nii Soome kui Eestisse," lausus Taur.
Vana Tallinn teeb esimese väljumise liinil 26. aprillil kell 17.30 Riia sadamast. Laev hakkab sõitma sama graafiku alusel, mida kasutab M/S Regina Baltica.

Hansapank pakub III samba fondiosakuid väljalasketasuta
Tänasest kuni 8. aprillini ei tule Hansapanga III samba pensionifondidega liitujatel või lisapaigutuste tegijatel maksta osaku väljalasketasusid.
Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhi Art Lukase sõnul on märts üks aktiivsemaid perioode III sambaga liitumisel ja paigutuste tegemisel, kuna samal kuul saadakse tulumaksutagastus seni tehtud paigutustelt ning inimestel on võimalus osa sellest kohe pensionifondi investeerida.
"Need, kes seni veel III sambaga liitunud ei ole, näevad tuttavate näitel, kuivõrd suure osa nad oma investeeringult tulumaksu tagastuse näol võidaksid. Paljusid motiveerib just see esimest sammu astuma," ütles Lukas.
III samba pensionifondidesse saavad väljalasketasudeta paigutusi teha nii III sambaga juba liitunud kui ka liituda soovivad inimesed. Neile klientidele, kes koguvad pensioniks läbi Hansa Elukindlustuse toodete, on sõlmimistasuta nii pensionikindlustus garanteeritud intressiga, pensionikindlustus fondidesse, kui ka uusim pensionikogumise toode V+ Hansa Pensionikindlustus.

Alber: riigiettevõtted võiksid börsile tulla
Veebruari teisel poolel Tallinna Börsi uueks juhiks saanud Andrus Alberi ütleb ajakirjale Saldo, et on saanud mitmelt riigifirmalt kinnituse, et nad on börsile tulekuks valmis.
"Kindlasti tuleb riigiettevõtete börsile toomist tõsiselt võtta. See annab ettevõttele lisaraha investeeringuteks ning mis veel olulisem - muudab riigiettevõtete juhtimise avatuks. Hetkel on juhtimine liiga palju mõjutatud poliitilistest tuultest, kuid mis tahes edasiminek ja kasv nõuavad otsuste tegemiseks stabiilsust. Börs ja börsi juht saavad sellel teemal kahjuks vaid rääkida, otsus tuleb poliitikutelt. Riigiettevõtted ise on kinnitanud, et nad on börsil noteerimiseks valmis. Kavatsen neid sel teel igati toetada," ütles Alber.

Helenius: Kuldmäe oli omal ajal parim valik Viisnurga juhi kohale
AS Viisnurga nõukogu liige Joakim Helenius ütles ajakirjale Saldo, et ta ei teadnud Toivo Kuldmäe Viisnurga juhatuse esimehe kohale edutamise ajal viimase pooleliolevast kohtuasjast mitte midagi.
"Toivo nimetati Viisnurga juhatuse esimeheks ajal, mis oli üpris raske - ettevõttes toimusid suured muutused ning ümberkorraldused. Seetõttu oli meil vaja juhiks inimest, kes ettevõtet väga hästi tundis. Toivio Kuldmäe oli töötanud Viisnurgas väga pikka aega. Kui ma ei eksi, siis enamuse oma karjäärist. Seetõttu oli tema parim valik," ütles Helenius.
Helenius ei arva, et juhtum ettevõttele suurt mõju avaldaks. "Rahvusvaheliselt kindlasti mitte mingisugust, kuna Viisnurka lihtsalt ei teata nii hästi Eestist väljapool. Loodan, et ka Eestis pole see mõju suur," rääkis Helenius. "Tegu on ikkagi inimese eraelulise probleemiga, mitte ettevõttega seotud probleemiga."

Kruuda pantis Kalevi aktsiaid
Magusaärimees ja Kalevi suuromanik Oliver Kruuda pantis ligi 100 miljoni krooni eest Kalevi aktsiad.
Kruuda on firmade OÜ Linderin Grupp ja Tere AS-i alt vähendanud oma osalust firmas Kalev, kirjutab aripaev.ee. Aktsiaid on ärimees pantinud investeerimispangale UBS Luksemburg.
Kalev teatas börsile, et OÜ Linderin Grupp osalus firmas Kalev on tänase seisuga langenud alla viie protsendi. Varasemalt oli osalus 11,96 protsenti. Tere AS-i osalus on tänase seisuga samuti alla viie protsendi. Varasemalt oli see 12,77 protsenti.
"Ma ei ole Kalevi aktsiaid maha müünud, tegu oli tagasiostmiskohustusega müügitehinguga," kommenteeris Kruuda aripaev.ee-le. Mida ta rahaga teha plaanib, ta ei täpsustanud.

Uute tüüpkorterite hind on liiga kõrge
Magalapiirkondades käib ka aktiivne arendustegevus, kuid uute ja vanade korterite hindade vahe on suur.
Uued projektid magalapiirkondades ja ka teistes äärelinna piirkondades tulevad müüki väga kõrgete hindadega, isegi kuni 45 000 kr/m2. Vanemate korterite ruutmeetri hinnad küünivad aga maksimaalselt 27 000 kroonini ruutmeeter. Näiteks kolmetoaline korter Lasnamäel Pallasti tänava uues kortermajas maksab 2,5 -3 mln ning Lasnamäel kapitaalselt remonditud kolmetoaline korter 1,45 -1,5 mln krooni.
Pallasti tänava korterid on küll eksklusiivsed ja suurte rõdude korterid, kuid asukoht jääb ka vaatamata lisaväärtustele keskmiselt madalamalt hinnatuks - vahe uute ja vanade korterite hindade vahel jääb 50-60% kanti, kirjutab Äripäev.

Korteri müük võtab varasemast enam aega
Mägede tüüpkortertite turul on pakkumisi rohkesti ning müük võtab kolm korda rohkem aega kui aasta-paar tagasi.
Müüja peab arvestama minimaalselt kolmekuulise ajaga ning kui soovitakse korterit kiiremini realiseerida, tuleb hinda turuhinnast tublisti allapoole lasta. Kiirmüügis korterite arv kasvab, kirjutab Äripäev.
"Mina ei nimetaks selliseid müüke kiirmüükideks, kuid olukordi, kus on vaja korter kiiresti maha müüa, tuleb viimasel ajal ette küll," ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo Mustamäe piirkonna maakler Kristjan Reinoja.
Reinoja kinnitusel on pakkumiste arv stabiilselt tõusnud, ent hinnad seevastu märkimisväärselt tõusnud ega langenud pole. "Normaalne korterite müügiperiood on reeglina kaks-kolm kuud, aga see eeldab seda, et korteri müügihind on vastavuses turuhinnaga," rõhutab ta.

K-Raua ACE ja Ruutmeeter ühinesid
Eelmisel nädalal omandas puitpõrandamaterjalide jae- ja edasimüüja OÜ Ruutmeeter KR Kaubandus AS-i ehk ehitusmaterjalide kaupluse K-Raua ACE aktsiad.
Liitumise eesmärgiks on läbi tarnijate ja kliendibaaside ühendamise, edasiarendamise ning teenuste valiku laiendamise tugevdada turupositsiooni ning pakkuda kompaktsemat teenust, teatasid ettevõtted.
Ruutmeeter OÜ juhatuse esimehe Jana Põimu sõnul on liitumine kasulik mõlemale osapoolele. "Meie kliendibaasidel on palju kattuvust ning sarnased huvid. Koos saame pakkuda klientidele kvaliteetseid täislahendusteenuseid, täites kõik ehituse ja siseviimistlusega seotud soovid ja vajadused," ütles Põim.
K-Raua ACE on turul hästi sisse töötanud kaubamärk ning suure kasvupotentsiaaliga ehitus- ja siseviimistlusmaterjalide jae- ning hulgimüüja. "Nägime mõlemad head võimalust koos tegutsedes turuosa veelgi kasvatada ning lähiajal uuenenud kontseptsiooniga ka Läti ja Leedu turgudele siseneda," märkis Põim.

Majanduskasv ulatus eelmisel aastal 11,4 protsendini
Eesti majanduskasv oli möödunud aastal Läti järel Euroopa Liidus teisel kohal
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) eelmisel aastal püsivhindu arvestades 11,4%.
SKP oli 2006. aastal jooksevhindades 204,6 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 158,1 miljardit krooni.
Statistikaameti majandusstatistika osakonnajuhataja kt Ene Kaldma ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et praegu veel ei saa võrrelda 2000. aastate ning 1990. aastate SKP-d puudutavat statistikat, kuna käib andmete revideerimine, kuid kindel on see, et tegemst on 2000. aastate parima tulemusega.
"Detsembris selguvad 1990. aastate revideeritud näitajad ning juba praegu võib isegi jah öelda, et tegemist on kindlasti parima tulemusega peale 1997. aastat," ütles Kaldma.
Eelmise aasta SKP kasv toetus peamiselt suurele sisemajanduse nõudlusele, mis kasvas püsivhindades 15,1% (2004. ja 2005. aastal vastavalt 9,5% ja 7,4%). Sisemajanduse nõudluse kasvu põhjustasid eelkõige kiire eratarbimiskulutuste ning investeeringute, eriti ettevõtete sektori investeeringute kasv.

Rein Kilk pidi kohtus ehitajatele alla vanduma
Kaks aastat kestnud kohtuvaidlus Rein Kilgile kuuluva Zelluloosi vabaajakeskuse ehitusvõlgade üle päädis Kilgi jaoks 3 miljoni krooni väljamaksmise kohustusega.
Kilgi firma AS L.Rei oli kohtus vastamisi Eesti Ehituse tütarfirmaga OÜ Mapri Projekt (nõue 2,6 miljonit krooni) ja Tartu ehitusfirmaga OÜ KVL Ehitus (nõue ligi 400 000 krooni), kirjutab Äripäev.
Mapri osas tuli kohtuotsus veebruari lõpus Harju maakohtust ning KVL Ehituse puhul jõustus eelmisel nädalal teise astme otsus, kuna riigikohus ei andnud sellele menetlusluba.
Mapri Projekti tegevjuht Priit Jaagant lausus, et nad mõlemad Kilgiga teadsid, et ehitaja võidab.
Kilk on põhjendanud võlgu jäämist juurdekirjutustega ja L.Rei endise tegevjuhi Tarmo Teevälja tegudega, kes lasi muu hulgas ehitusraha eest eramaja ehitada ja altkäemaksuks krossiratta osta.

Mölder äritseb Paldiski linnavaraga
Paldiski linnavolikogu esimehe Jaan Mölderi allkirjastatud otsustega on Paldiski korterid ja maad soodsate hindadega rännanud tema lähikondsete ja ärimees Heiti Hääle firmade omandusse.
Mölderi allkirjastatud otsustega on paari viimase aasta jooksul linna kortereid võileivahinna eest saanud Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ, mille juht on Aleksander Arhipov. Kuni 2002. aastani ajasid Mölder ja Arhipov koos äri OÜ-s Raudver, mille raamatupidaja on äriregistri andmetel Jaan Mölderi õde Jane Mölder. Lisaks ärihuvidele seovad Mölderit ja Arhipovit viimase lähedased suhted Mölderi õega, kirjutab Äripäev.
Eelmisel suvel hakkas onupojapoliitika vastu Paldiskis huvi tundma keskkriminaalpolitsei.
Pärast korduvaid e-kirju Paldiski linnavalitsusele reageeris Äripäeva küsimustele lõpuks linnapea Kaupo Kallas.
Küsimusele, miks linnavara järjest ühe huvigrupi kätte läheb, vastas linnapea: "Teised investorid ei ole Paldiskisse investeerimise vastu erilist huvi üles näidanud ning ei ole sellekohaseid ettepanekuid linnale teinud."

Apelsinimahla hind tõuseb peatselt mitme krooni võrra
Kevadeks oodatava kallinemise taga on toorainehinna mitmekordistumine.
Apelsinimahla liiter kallineb kevadeks kuni kolm krooni ja hakkab maksma isegi üle 20 krooni.
"Balti riikidesse veetava külmutatud apelsinimahla kontsentraadi tonni hind kahekordistub kevadeks kolme tuhande dollarini," ütles Gutta Eesti OÜ juhataja Elmar Maas. Brasiilia apelsinikasvatajad kerivad eelmise aasta ikalduse tõttu oma toodangu hinna lakke.
"Mahlakontsentraati pole võimalik pikalt ette osta, seetõttu tabab kevadine hinnatõus kõiki mahlatootjaid ühtlaselt," ütles A. Le Coq AS-i juht Tarmo Noop.
Eesti kaubandusketid ootavad oma hinnapoliitika kujundamiseks hinnatõusu ära. "Vaatame, kuidas reageerivad konkurendid, kuid hinnatõusu pidurdamiseks mahla nullmarginaaliga müüma ei hakka," ütles Rimi Balticu turundusjuht Evelin Mägioja. Mõni mahlatootja on väitnud, et kaubandusketid võivad apelsinimahla müüa ka vaheltkasuta, et pakkuda populaarset toodet ostjate meelitamiseks odavamalt.

Kreenholmi tööliste palk suureneb tagasiulatuvalt
Kreenholmi Valduse AS-i juhtkond ja töötajate ametiühing on jõudnud kokkuleppele ning kollektiivleping allkirjastatakse sellel nädalal.
Kollektiivlepingu üks osa - palgakokkulepe - allkirjastati juba 22. veebruaril. Lepingu järgi tõstetakse töötajate palgafondi alates jaanuarist 15 ning juulist viis protsenti. Veebruari lõpus allkirjastatud leping kehtib tagasiulatuvalt ning Kreenholmi personalidirektori Olga Zaitseva kinnitusel makstakse märtsis töötajatele nii jaanuari kui ka veebruari eest palgalisa.
Palgaläbirääkimised on käinud väga visalt. Detsembris nõudis ametiühing jaanuarist 20-protsendist palgatõusu ja juulist täpselt sama palju. Samas oli Kreenholmi juhtkond juulikuise palgatõusuga vaid siis nõus, kui poole aastaga saadakse 11 miljonit krooni puhaskasumit. Kreenholmi tööliste ametiühing teatas jaanuaris otsusest moodustada streigikomitee, et võidelda ettevõtte pakutavast suurema palgatõusu eest.

Aprilliks saab üheksa elektrirongi 3,1 miljoni kroonise infosüsteemi
Kui varem teatas Elektriraudtee rongides peatust rongijuhi abi, siis üsna pea kostab kõlaritest meeldiv naishääl ja vaguni tablool jookseb peatuse nimi. Elektrirongide uus elektrooniline infosüsteem toimib automaatselt ning määrab rongi asukoha liinil GPS-i abil.
Elektriraudtee AS-i müügi- ja arendusdirektor Kuldar Väärsi tunnistas, et mitte alati ei teatatud peatusi korrektselt. "Ei saagi ju rongijuhi abilt nõuda koolitatud ja meeldivat häält, vahel vedasid alt ka kõlarid," sõnas ta.
Üheksale elektrirongile infosüsteemi paigaldamine läheb maksma u 3,1 miljonit krooni ja selle paigaldab Scannotec OY AB kõigile elektrirongidele aprilliks.
Infosüsteemi projekt valmis koostöös Tallinna tehnikaülikooliga ning esimesele elektrirongile paigaldati see katseliselt juba paar kuud tagasi.

Kinomajas näeb neljapäeval "Star Warsi" kolmandat osa
Neljapäeval, 15. märtsil kell 19 näitab Tallinna Kinomaja kultusfilmi "Star Wars" kolmandat osa "Sithi kättemaks" (2005).
Nagu tavaks, juhatab "Universaalse mütoloogia" sarjas aset leidva seansi sisse ufoloog Igor Volke.
"Sithi kättemaks" on suurejoonelise kosmosesaaga viimane peatükk, mille loomiseks on kasutatud seniolematuid eriefekte ning tehnika viimast sõna. Filmi lavastaja ja stsenarist on kogu saaga looja George Lucas, muusika kirjutas viiekordne Oscari-võitja John Williams, efektimeeskonda juhib kaheksakordne Oscari-võitja Dennis Muren ("Jurassic Park").
Mängivad Hayden Christensen, Natalie Portman, Ewan McGregor, Samuel L. Jackson, Christopher Lee jt.
Pilet õpilastele (Isicuga) 35 krooni/ teistele 50 krooni.

KUMUs näeb teravat filmi Francis Baconi elust
KUMU näitab kolmapäeval BBC tunnustatud Arena-sarja kuuluvat eluloofilm Suurbritannia kunstnik Francis Baconist, ühest II maailmasõja järgse Euroopa mõjukamast ja tunnustatumast maalijast.
Suurbritannia režissööri Adam Low poolt 2005. aastal tehtud film "Bacon's Arena" keskendub Francis Baconi (1909-1992) elule, müütidele, hirmudele ja armastusele.
Kunstnik Francis Baconi loomingu firmamärgiks on deformeeritud kehad, näiteks valust või ahastusest kisendavad paavstid, julm ja ilustamata pildikeel. Baconi teoseid on peetud hirmsateks, koguni vägivaldseteks. Kunstnik kujutas kogu elu jooksul oma nägemust reaalsusest, tõdedes, et tegelik elu on alati julmem kui ükskõik milline kujutis sellest. Bacon uskus, et kunsti üks ülesanne on seda tõsiasja meile aeg-ajalt meelde tuletada.
Iirimaal sündinud ja iseõppinud kunstnik Francis Bacon oli üks 20. sajandi märgilistest isiksustest kunstiajaloos, teatud mõttes üks kaasaegse kunsti isakujudest. Film kujutab nii Baconi kujunemislugu kunstiku ja isiksusena, hoides arhiivikaadrite abil Baconit vaatajale väga lähedal, kui ka intervjuude abil lähedaste ja tuttavatega tema tormilist eraelu, mis oli loominguga lootusetult läbi põimunud.

Ott Sepp teeb Vanemuises oma debüütlavastuse
Vanemuise draamanäitleja Ott Sepp toob sel nädalal Sadamateatris lavale oma esiklavastuse "Kass, kes kõndis omapead".
Briti kirjandusklassiku Rudyard Kipling loomingus on loomajuttudel oluline koht ja lugu omapäi kõndivast kassist on nende seas üks kuulsamaid. Näidendi Rudyard Kiplingu lasteloost kirjutas Kulno Süvalep.
"Kass, kes kõndis omapead" kõneleb ajast, mil esimene mees ja naine maakeral hakkasid oma elu ja majapidamist korraldama. Koos õpitakse tundma, mis on tuli ja vesi, mure ja rõõm, mis kõlbab söögiks ja millega ravitakse tusast meelt. Pikapeale hakkab inimeste tegevus huvi pakkuma ka metsas elavatele loomadele. Mitmed neist leiavadki endale inimeste juures uue kodu. Vaid kassil on selle kohta oma arvamus.
Lavastuse kunstnikutöö teeb teatri peakunstnik Kristiina Münd. Mängivad käesolevast hooajast Vanemuise draamatrupiga liitunud noored näitlejad Laura Peterson, Ragne Pekarev, Martin Kõiv ja Markus Luik.

Filmipäevade publikulemmik oli "Meeletu" 
Laupäeval toimus Tallinna Kinomajas Eesti Filmi Päevade lõpetamine, kus tehti teatavaks festivalil näidatud filmide publiku soosikud.
Filme hinnati neljas kategoorias: mängu, - dokumentaal, - anima- ja tudengifilmid.
Publiku poolt valiti filmipäevade parimateks järgmised linateosed:
Mängufilm - režissöör Elmo Nüganeni film "Meeletu" (Tootja Taska Film, ETV)
Dokumentaalfilm - režissöör Kullar Viimse film "Reis kerge pagasiga" (Tootja Rühm Pluss Null OÜ)
Tudengifilm - Asko Kase film "Zen läbi prügi" (Tootja Ruut)
Animafilm - võrdsete häälte jagunemise tõttu auhinnati nukufilmide tootjat Nukufilm OÜ.
IX Eesti Filmi Päevadel 5.- 10. märtsini näidati Tallinna Kinomajas, KUMUs, Rahvusraamatukogus ja Sütiste Majas 6 päeva jooksul 29 seansil ühtekokku 73 filmi.

Ann Audova vähetuntud teosed jõuavad Adamson-Ericu muuseumisse
Alates reedest on Adamson-Ericu muuseumis avatud näitus "Kumisev valgus", mis tutvustab Tallinnas esmakordselt nii suures mahus Tartu kunstniku Ann Audova loomepärandit.
Ann Audova (1904-2001) näitus "Kumisev valgus" kuulub sarja "Eesti esimesi naiskunstnikke", mida juba aastaid on Tallinna vanalinnas asuv muuseum korraldanud. Varem on esitletud personaalnäitustena Salome Trei, Agate Veeberi ja Aino Bachi graafikat, aastal 2004 valikut naistest, kes 1930ndatel skulptoritena esile tõusid ning 2005. aastal tutvustati Karin Lutsu mitmekesist loomingut.
Adamson-Ericu muuseumi ja kunstiühingu "Pallas" koostööna on esmakordselt Tallinnas valminud ekspositsioon, mis katab nii ulatuslikult Ann Audova loomepärandit aastatest 1936-1986. Tartu ja Tallinna riiklike kogude kõrval on näha kümnete eraisikute valduses olevat materjali, mis on üllatuslik isegi kunstiloolaste kitsamale ringile. Muuseumi täidab värviküllane kogum lillemaale ja natüürmorte, mis annavad vaatajale erakordse võimaluse jälgida sarnaste motiivide esitust erinevatel aegadel ning võrrelda värvikoosluste ja faktuuri mängu mitmetel kümnenditel.

Kirjanik Mats Traat kohtub täna lugejatega
Täna kell 16.00 leiab Tallinna Keskraamatukogus aset kuues kirjandusõhtu sarjast "Kellaviietee".
Üritusesarja "Kellaviietee" eesmärgiks on korraldajad võtnud tutvustada lugejatele kirjanikke ja pakkuda õdusat ja meeldivat õhkkonda ning keskustelu kirjanduslikel ja elulistel teemadel.
"Kellaviietee" varasemateks külalisteks on olnud Ira Lember, Elme Väljaste, Erik Tohvri, Heino Kiik ja Valve Raudnask.
Kirjanik Mats Traat on sündinud 1936. aastal 23. novembril Meema külas Palupera vallas Tartumaal.
Mats Traat on kirjutanud nii luulet kui proosat. Tema sulest on pärit värsikogud "Küngasmaa" ja "Kaalukoda"; novellikogud "Koputa kollasele aknale", "Mänguveski"; romaanid "Pommeri aed" ja "Tants aurukatla ümber". Viimane kasvas välja samanimelise filmi stsenaariumist.

Meeme Saareväli: pedagoogitöö on ülitähtis
Kontrabassist Meeme Saareväli tähistab plaadiga "Contrabasso Romantico" 40-aastast tegevust Estonia sümfooniaorkestris. Klaveril teeb kaasa Tiiu Maasing.
Kuidas sattusid plaadile just need lood?
Kui sain eelmisel aastal 65, korraldati Estonia Talveaias selle auks kontsert. Lõviosa plaadil kõlavatest lugudest ongi pärit sellelt kontserdilt ning said hiljem linti võetud.
Mis repertuaar on teile südamelähedane?
Sellele küsimusele on väga keeruline vastata. Kontrabassi repertuaar ei saa olla väga suur, sest kontrabassimängijad ei tegutse kuigi palju solistina. Nii said plaadilegi valitud lood selle järgi, et oleks üldtuntud lugusid, mis pakuksid äratundmisrõõmu, teisest küljest aga kõlaksid kontrabassi esituses ka hästi. Originaalmuusikast kontrabassile kõlab seal ainult Koussevitzky.

Tegelikkuse lõpu kuulutaja Baudrillard lahkus igavikku
Jean Baudrillard'i loodud terminid on laialdaselt käibel, ja ilma autorita nagu folkloor.
Jean Baudrillard'i lahkumine kujunes ajakirjanduses oodatust vaiksemaks. Eks erialaperioodika seab alles nekroloogiks atra. Ent maailma päevalehtedelt ootasin siiski enamat kui vaid kuiva tõdemust pikalt põdenud mehe kohta, kes arvas, et Lahesõda leidis aset ainult meedias ja et 11. septembril 2001 toimunud rünnak oli eelkõige performatiivne akt, milles globaliseerumise barbaarsus pälvis adekvaatse vastulöögi. Jutuks tuli ka vendade Wachowskite "Matrix" -filmi kandev idee, mis olevat sündinud Baudrillard'i simulatsionistlikust tunnetusõpetusest. Isadus, millest prantslane ise eelistas loobuda, ehkki oma ideede trivialiseerumise vastu ei suutnud ta suurt midagi.
Hüperreaalsus, simulatsiooniteooriad ja simulaakrum käibivad terminitena nüüdisajal laialdaselt nagu folkloor, mille autorit keegi ei mäleta. Autori lahkumine muutub hetkiti isegi vajalikuks. Tema pärand tahab emantsipeeruda, leida uut jõudu kaasamõtlejate tähelepanust, koguda endasse nende arvamusi ning minna laiemasse ringlusse teemadekobarana, millesse paljud on valanud oma intellektuaalse energia. Baudrillard'i tähelepanekud meediaühiskonna kosumise kohta kõikehõlmavaks panoptikumiks sütitasid akadeemilise debati juba 1980-ndate algul ning kümme aastat hiljem suutsid need maailmalõpu meeleoludega nakatada lääne laiema kultuuriüldsuse. Laviin finalistlike teooriaid kattis silmapiiri, lisaks autori surmale hakati kõnelema ka kunsti ning ajaloo lõpust ning muidugi ka ideoloogia lõpust.

 "Kokkola" toob teatri rahvale lähemale
"Kokkola" hea vorm ja sisu veavad publiku saali tõsiste teemade üle kaasa mõtlema.
Endla teatri suur saal on rahvast pungil, kui mängitakse Soome tükki "Kokkola". Ja sedapuhku on tegu selle hea juhtumiga, kus ka peenematel pirtsutajatel pole õigust kärkida, et menu taga on väikekodanlikule maitsele ning lamedale huumorile järeleandmine. Nalja "Kokkolas" jätkub, kuid see huumor ja teemad ning kujundid esindavad rahvalikku teatrit, nii nagu see on mõistetav kõige paremas tähenduses.
"Kokkola" on lavastus, mis haarab vaatajat oma masendava koomikaga algusest lõpuni. Kui tegevuse alguses paistavad firma Eravedu Piano Larsson alkoholiuimas mehed soomlastena, keda veidi pilatakse, siis peagi see ununeb. Jutt on Eesti meestest ja naistest, kes vaevlevad oma hingehädade käes. Ago Andersoni mängitud pideva auru all olev Arijoutsi Prittinen on oma värvika koomikaga võetud elust enesest. "Kokkola" on lavastus, kus näitlejad ei häbene lavale lüüa realismi valusaid trumpe.

Aerosmithi kontserdipiletitest pooled müüdud
Täna hommikul müüki tulnud Aerosmithi Tallinna kontserdi piletitest on praeguseks müüdud juba pooled.
Aerosmithi kontserdi piletite vabamüük algas täna hommikul kell 10.00.
Suurele ostuhuvile vaatamata sujus müük tehniliste tõrgeteta - pileteid oli võimalik osta ja broneerida nii piletikassadest kui ka internetist.
Tänu piletimüügisüsteemi korralikule tööle ei tekkinud müügikohtades ka pikki järjekordi.

Aerosmith esineb tänavu esmakordselt Indias
Rokk-ansambel Aerosmith annab tänavu suvel oma esimese kontserdi Indias.
Enam kui neli kümnendit tegutsenud ansambel Aerosmith annab oma esimese kontserdi Indias 2. juunil, esinendes filmi ja finantskeskuseks peetavas Mumbais, vahendab Reuters.
Aerosmith esineb Mumbais kontsertuuri "World Tour 2007" raames, mis jõuab ka Eestisse, kus bänd esineb 5. juulil Tallinnas A. LeCoq Arenal.

Snoop Dogg jäi Rootsis narkootikumidega vahele
Eile peeti Stockholmi kesklinnas kinni Ameerika räppstaar Snoop Dogg, keda kahtlustatakse narkootikumide omamises.
Eelmise laupäeva õhtul Stockholmis koos P.Diddy'ga kontserdi andnud räppar jätkupeole ei jõudnudki, kuna politseireidi tõttu sattus ta hoopis arestimajja.
Ööl vastu pühapäeva, umbes kella poole kahe ajal viidi Snoop Dogg ning üks 23-aastane naisterahvas Södermalmi politseijaoskonda, vahendab Thelocal.se
"Arreteeritud isikud olid ilmselgelt narkootikumide mõju all," ütles Lars-Erik Baarsen Södermalmi politseijaoskonnast.
Snoop Dogg vabastati vahi alt täna hommikul ning kuna ta käitus arestimajas korrektselt, siis piirdub vahejuhtum tõenäoliselt vaid rahatrahviga.

Moekonkursil Future FIBIT olid edukad "Putukalugu" ning "Pierrot" 
Eile toimus ürituse FIBIT raames moeshow Future Fibit, kus valiti välja publiku ning Tallinna Kaubamaja lemmikud noored moeloojad.
Publiku lemmiku tiitli pälvis Enda kollektsiooniga "Putukalugu" ning Tallinna Kaubamaja lemmikuks sai Triin Loosaar kollektsiooniga "Pierrot".
Tallinna Kaubamaja lemmiku tiitli võitis 16-aastane Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilane Triin Loosaar kollektsiooniga "Pierrot", mille idee tuli Triinul Picasso teostest, mida ta märkas poes postkaartidena.
Publiku lemmiku tiitli võitis Paide Ühisgümnaasiumi õpilane Enda kollektsiooniga "Putukalugu".
Future Fibit'i eesmärk oli innustada noori moeloojaid oma julgeid ideid teostama ning pakkuda noortele võimalust osa saada kevadisest moe suursündmusest.

Tuntud USA koomik Richard Jeni sooritas enesetapu
Mitmes filmis mänginud USA lavakoomik Richard Jeni sooritas pühapäeval enesetapu, tulistades väidetavalt endale näkku.
Los Angelese politseisse helistas pühapäeva õhtul naine, kes teatas, et tema elukaaslane Richard Jeni on endale kuuli pähe lasknud, vahendab BBC.
Politseinikud leidsid 49-aastase Jeni veel elusana tema Hollywoodis asuvast kodust, kuid arstide pingutustele vaatamata suri mees siiski hiljem haiglas.
Los Angelese politsei pressiesindaja kinnitas Richard Jeni surma ametliku põhjusena enesetapu.
Richard Jeni on teiste seas mänginud filmides "The Mask", "The Aristrocats" ja "Burn, Hollywood, Burn". Kuid enim tuntust on Jeni kogunud lavakoomikuna, esinedes alatihti väljamüüdud showdega Hollywoodi menukohas Laugh Factory.

Alfa Romeo plaanib mudelite nummerdamise lõpetamist
Itaalia autotootja Alfa Romeo peab plaani, kõrvale jätta sisuliselt mitte midagi ütlevad numbrid ning võtta kasutusele ajaloolised itaaliakeelsed mudelinimed.
Praegu kannab enamik Alfa Romeoid mudelitähisena kolmekohalist numbrit, näiteks 147, 159, 166. Lähitulevikus on aga firmal tõsine kavatsus võtta kasutusele hoopis itaaliakeelsed, juba ajaloostki tuttavad marginimed, vahendab Autoexpress.co.uk
"Meil on praegu kasutusel numbrid, mis kellegile meelde ei jää aga samas on meil ka pikk ajalugu väga tuntud mudelinimedest, seega tuleks pigem need uuesti kasutusele võtta," ütles Alfa Romeo tegevjuht Antonio Baravall.
Esimeseks taaskasutusele võetavaks mudelinimeks on Junior - tegemist saab olema stiilse väikeautoga, mis asub konkureerima näiteks Miniga. Masin jõuab Euroopa turgudele järgmise aasta jooksul.

Botaanikaaed õpetab toataimede kasvatamist ja hooldamist
Tallinna Botaanikaaed korraldab kevade hakul lühikese koolituste sarja, kus antakse nõu rooside, rododendronite ning toataimede kasvatamiseks ja hooldamiseks.
Sari algab juba märtsis, mil jagatakse nõuandeid rooside ja rododendronite kohta, aprillis jagavad spetsialistid nõu toataimede kohta.
Laupäeval, 24. märtsil kell 11.00 räägitakse palmimaja õppeklassis rooside kasvatamisest ja nende hooldamisest. Loeng kestab ühtekokku neli tundi, koolituse praktiline osa toimub mais. Loengus räägitakse rooside istutamisest, hooldamisest jpm.
Neljatunnine loeng rododendronitest ja nende kasvatamisest toimub pühapäeval, 25. märtsil algusega kell 11.00 palmimaja õppeklassis.
Loeng annab ülevaate rododendronite (Rhododendron) levikust maailmas, nende bioloogilistest iseärasustest, ajaloost, istutamisest, haigustest, hooldusest jm.

Karskete noorte ühing eelistab alkoholile kaminatuld
Karskete eluviisidega noori koondav MTÜ Juvente tähistab 17. märtsil Tartus viie aasta möödumist oma ametlikust asutamiskuupäevast.
Juvente on noorteorganisatsioon, mille liikmes saavad kokku, kuna leiavad, et alkohol ja sigaretid on "out". Ühingu liikmed märgivad, et ehk sõltuvad nad muust - šokolaadist, tööst, sõpradest, matkamisest, kultuuridest ja kaminatulest. Noored leiavad, et nende "sõltuvused" ei ohusta ei nende endi ega ka ümbritsevate inimeste elu ega tervist.
Noorteorganisatsiooni Juvente liikmed kuulutavad, et nad ei istu purjus peaga autosse, et teisi liiklejaid surnuks sõita ning ei süüta bussi oodates sigaretti, et teisi ootajaid mürgitada. Juvente liikmed usuvad, et piire saab kaotada ilma mõnuaineteta ning soovivad, et teisedki alkoholireklaamist mürgitatud noored seda teaksid.

Dagö, The Sun ja Vaiko Eplik kandideerivad aasta parima plaadi tiitlile
Sel pühapäeval toimub Tartus Eesti muusikaelu üks tähtsündmusi "Eesti Muusikaauhinnad", kus jagatakse eesti parimatele muusikutele auhindu 15 kategoorias.
Eesti Fonogrammitootjate Ühing on muusikaauhindu välja andnud alates aastast 1998 ja tegemist on kõige professionaalsema, muusikute hulgas enimhinnatud ja meedias enimtsiteeritud muusikaauhindade jagamisega. Igal aastal valib auhinnasaajad välja üle 200 liikmeline žürii.
EMA kätteandmine käesoleval aastal on senistega võrreldes uues vormis. EMA toimub 18. märtsil Tartu ööklubis Illusion, kuid korraldajate sõnul ei ole kindlasti tegemist tavalise "ööklubiüritusega". Selleks õhtuks kujundatakse Illusion ümber kahekümnendate aastate džässiklubiks, kuhu kutsutud külalised on EMA nominendid, 200 žüriiliiget ning Eesti kultuuri- ja ajakirjandusmaastiku tipptegijad.

The Datsuns esineb Rabarockil
Tänavusele muusikafestivalile Rabarock tuleb esinema vaid mõne aastaga elava rockilegendi staatuse omandanud ansambelThe Datsuns.
Uus-Meremaal sündinud bänd The Datsuns on omamoodi AC/DC ja ja Iggy Pop'i järeltulija - nad mängivad energilist rocki ja on tõelised rifimeistrid. "Trummid lõhuvad, bass pulseerib, kidra vingub ning jutt käib naistest ja seksist," iseloomustab bändi festivali Rabarock peakorraldaja Kristo Rajasaare.
The Datsuns sai tuule tiibadesse 2002. aasta algul, kui Uus-Meremaa tuuri ajal märkas neid Jack White ansamblist White Stripes ning nad oma USA tuurile soojendusbändiks palkas. Edasi läks tee vaid ülesmäge.
2002. a sügisel ilmus debüütalbum "The Datsuns", mis jõudis ka Eesti Ekspressi Areeni aasta albumi tabelis kõrgele kohale. "Klassikaline isatapu juhtum - vana kooli hard-rock äratatakse surnuist üles ainult selleks, et ta sealsamas uuesti hukata," kirjutas Mart Juur tollases plaadiarvustuses. Legend oli sündinud. Näiteks oli esimeseks looks, mida Arctic Monkeys kunagi alustades mängis, The Datsunsi "Harmonic Generator".

Eesti ja Venemaa mängu juhatab sisse Tähtede Jalgpall 2007
Reedel, 23. märtsil algusega kell 17: 00 toimub Saku Suurhallis Eesti ja Venemaa tuntud muusikute vaheline heategevuslik saalijalgpallimatš ning kontsert.
FC Levadia ja Teletoomise OÜ poolt korraldatav sportlik meelelahutusüritus kannab nime Tähtede Jalgpall 2007.
Üritusel mängivad ja esinevad Tanel Padar, Summer, G-enka, Kaarel Kose, Cram, Tomi Rahula, Tõnis Mägi, Viktor Zintšuk, Nikolai Trubatš, Valeri Jarušin, Gruppa Zahvata ja paljud teised. Eesti muusikute meeskonda juhendab Urmas Hepner.
Otseülekannet jalgpallimatšist ja sellele järgnevast kontserdist saavad EMT kliendid vaadata oma mobiiltelefonist EMT SurfPort vahendusel.
Meelelahutusüritusega toetavad korraldajad laste ja noorte kriisiprogrammi.

Agent M tahab kontserttuuriga näidata oma tõelist olemust
Ansambel Agent M läheb märtsis kontserttuurile eesmärgiga näidata, millise bändiga tegelikult tegemist on.
"Need, kes telekat vaatavad ja raadiot kuulavad, teavad tegelikult vaid paari meie tantsulisemat hitti. Näiteks loo "Šokolaad" videost ei selgu, kui ilus Agent M-i solist Merili tegelikult on või mitu taldrikut kasutab laval trummar Jarmo "Chopper" Nuutre," ütles bändi kitarrist Marten Vill, kes lubab, et tuuril saab näha kõike seda ja palju muudki.
"Nüüd tuleb see ka välja, mida me paar korda oleme ka intervjuudes maininud: et tegelikult on meie stiil märksa tõsisem ja tumedam, kui senise paari loo põhjal arvata võiks," rõhutas kitarrist Vill.
"Meie lood räägivad väikestest probleemidest, millest saavad kokku suured ja mis viivad lõpuks sinna kuhu ikka - suure kaoseni," iseloomustas Marten Vill bändi muusikalist repertuaari.

Aerosmithi kontserdi piletimüük algab kell 10: 00
Täna kell 10.00 algab Piletilevi müügikohtades ja Statoilides piletimüük 5. juulil Tallinnas A. Le Coq Arenal toimuvale Aerosmithi kontserdile.
Vabamüüki tuleb alla 15,000 pileti, teatas kontserdi pressiesindaja Ilja Judeikin. Kontsertklubi eelmüügi kampaania käigus müüdi viie päevaga ette kolmandik staadionist. FBI ConcertClubi liikmed said osta pileteid alates 7. märtsist.
Kontserdi peaprodutsent Peeter Rebase sõnul on huvi Aerosmithi kontserdi vastu oodatult väga suur: "Tegemist on ju selle suve suurima rokk-kontserdiga Baltikumis. Ei tohiks ka unustada, et Aerosmithi kontserdile läks müüki pea neli korda vähem pileteid kui aasta tagasi BDG poolt korraldatud Metallica kontserdile, mida külastas ligi 80 000 pealtvaataja".

Ameerika mängumaadlus Saku suurhallis eestlasi eriti ei erutanud
American Wrestling on erakordselt imetabane ja täpselt samavõrra arusaamatu vaatemäng, nagu seda on näiteks gladiaatorite võitlus või kukepoks.
Mida vastasele selles uskumatus mängus aga ei tekitata, on valu. Illusiooni valust, seda küll. Pealtvaataja peaks justkui uskuma, et wrestling'u ringis toimub midagi füüsiliselt talumatut ning et need piinavast valust meeste nägusid tundmatuseni moonutavad grimassid on ehtsad. Või siis mitte? Tegelikult pole sel suurt vahet. Vähemalt nii kaua, kuni leidub inimesi, kes on valmis oma meelt toda naeruväärsuseni jaburat sõud imetledes lahutama.
Kus mujal kui Ameerika Ühendriikides võiks olla ebainimlikult populaarne spordiala, mis seisneb lihtsustatult purunemise piirini treenitud biitsepsiga meeste kaklemises, mille käigus nad teineteist armutult kolgivad ja materdavad, ent tegelikult ikka ei kolgi ega materda küll.

Brainstorm esineb Tartus
Eelmisel aastal MTV Music Awardsil Baltimaade parima ansambli tiitliga pärjatud Läti bänd Brainstorm annab 28. aprillil üle aasta taas eksklusiivse kontserdi Eestis, seekord Tartu klubis Illusioon. Enam kui tunnipikkusel kontserdil saab kuulda ansambli lugude paremikku, aga ka mõnd päris uut lugu. Klubikontserdile müüakse kokku 800 piletit. Piletite eelmüük algab täna Piletilevi müügikohtades ning Statoili teenindusjaamades.

Type O Negative tuleb Eestisse
10. juunil annab Tallinnas Rock Cafés kontserdi gootilegend Type O Negative, kes jõuab siia oma Euroopa tuuriga. 18 aastat tegutsenud bänd on tuntud nihilistliku maailmavaate ning seksi ja surma ülistamise poolest. Type O Negative'i kuuluvad laulja-bassimängija Peter Steele, trummar Johnny Kelly, kitarrist Kenny Hickey ning klahvimängija Josh Silver. Piletid hinnaga 425 krooni (valitud muusikapoodides) ja alates 495 kroonist (Piletilevis) tulevad müüki kolmapäeval.
Vaata ka: www.bem.ee

Internet: www.new7wonders.com
Internet: www.new7wonders.com- võta osa siiani suurimast ülemaailmsest hääletamisest ja vali uued maailmaimed! 7. juulil 2007. aastal kuulutatakse Portugalis välja seitse uut maailmaimet. Praeguseks on sõelale jäänud 21 finalisti, mille seast saab veel viimaseid kuid oma lemmiku valida.

Selgus Venemaa jalgpallimeeskonna Tallinnasse tulev koosseis
Venemaa koondise hollandlasest peatreener Guus Hiddink ja tema treenerite staap avaldasid need 20 mängijat, kes valmistuvad 24. märtsil Tallinnas peetavaks Euro 2008 valikmänguks Eesti koondisega.
Väravavahid:  Igor Akinfejev (CSKA) ja Vjatšeslav Malafejev (Zeniit).
Kaitsjad:  Aleksandr Anjukov (Zeniit), Sergei Ignaševitš (CSKA), Aleksei Berezutski (CSKA), Deniss Kolodin (Moskva Dinamo) ja Roman Šiškin (Moskva Spartak).
Poolkaitsjad:  Jevgeni Aldonin (CSKA), Juri Žirkov (CSKA), Jegor Titov, Vladimir Bõstrov, Dmitri Torbinski (kõik Moskva Spartak), Dinijar Biljaletdinov (Lokomotiiv), Igor Semšov (Moskva Dinamo) ja Igor Denissov (Zeniit).
Ründajad:  Dmitri Sõtšov (Lokomotiiv), Andrei Aršavin (Zeniit), Aleksandr Keržakov (Sevilla), Ivan Sajenko (1.FC Nürnberg) ja Jevgeni Savin (Amkar), vahendab Sportnet. 

Tallinna Kossuliigas selgus 16 paremat
Tallinna Kossuliigas lõppesid mängud põhiturniiril ning selgusid 16 paremat võistkonda, kes jätkavad mänge play-off süsteemis.
A-vahegrupi võitjana saab esimese paigutuse play-off mängudele Ruukki Eesti-TTK võistkond, kes kümne võidu kõrvale ainsa kaotuse pidi vastu võtma Keskerakonna meeskonnalt. Teise koha saavutas Kopernics 8 võidu ja 3 kaotusega, sama võitude arvuga oli kolmas Profilelekter, kuid kaotus omavahelises mängus Kopernicsile jätab nad kolmandale positsioonile.
A-vahegrupi keskosas peeti palju pingelisi kohtumisi ning iga võit oli eesootavaid play-off mänge silmas pidades äärmiselt oluline. Neljanda kohaga pidi leppima Softrend, viies positsioon kuulus HenertEhitusele ning kuues AIG võistkonnale.
B-vahegrupis kuulus 11 võistkonna vahel jagamisele neli kohta play-off mängudele. Kõige edukam oli nendest SK Autsaider, kes võitis B-vahegrupis kõik kohtumised. Lisaks tagasid koha play-offis endale RSK Rae, K-Raua ACE ning Lasmar Grupp.

Guillermo Canas võitis Roger Federeri
TENNIS:
Rankingus alles 60. kohal paiknev ja läbi kvalifikatsiooni lucky loser'ina põhitabelisse pääsenud argentiinlane võitis maailma esireketi teises ringis 7: 5, 6: 2, vahendab Sportnet.
Federer murdis avasetis vastase pallingu läbi korra, kuid neli aastat vanem Canas suutis seda kahel korral. Avaseti lõpus võttis šveitslane oma jalavarjud jalast ja palus tohtril tulla tallaaluseid ravitsema. Teises setis jätkus võrdset mängu vaid alguses, siis liikus 2005. aasta suvel ATP edetabeli esikümnesse kuulunud Canas kolme järjestikuse geimivõiduga matšivõiduni.
Esireketi jalgadel ei saanud siiski olulisthäda küljes olla, sest veidi hiljem tuli Federer koos kaasmaalase Yves Allegroga väljakule paarismängus, kus alistati Hispaania paar David Ferrer - Tommy Robredo 6: 4, 7: 6 (7: 2).

Humana Estonia jätkab haridus- ja tervishoiuprojektide rahastamist
Eelmisel aastal algatas Ühendus Humana Estonia haridus- või tervishoiualastele projektidele rahalise toetuse väljaandmise Eestis. Seda tegevust on plaanis jätkata ning selle tarvis on 2007.aasta eelarves ette nähtud 30000 eurot.
Alates 1.aprillist võtab Humana Estonia vastu taotlusi selleaastaste toetuste saamiseks. Taotluse esitaja peab olema Eesti Vabariigis registreeritud kasumit mittetaotlev organisatsioon (mittetulundusühing, sihtasutus või fond), mis on tegutsenud vähemalt kaks kalendriaastat haridus- või tervishoiualal. Ühe toetuse suurus on 5000 eurot. Samas on võimalik Humana Estonia juhatuse otsusega anda ühele taotlejale vajadusel rohkem toetusi kui üks.
Toetuse taotlemiseks on taotlejal vaja esitada taotlusavaldus, projekt, selle eelarve ning 2006.a. tegevusaruanne ja bilanss. Taotlusi saab esitada kuni 1.septembrini 2007.a. Toetuste saajad tehakse teatavaks 30.septembril 2007.a.

Tele2 alustas sülearvutite müüki
Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator Tele2 alustas sülearvutite müüki, pakkudes tunnustatud kvaliteediga Fujitsu-Siemensi tooteid.
Ühtlasi pakub ettevõte uusi Arvutipakette, mis sisaldavad kliendi poolt valitud sülearvuti järelmaksu, 3 gigabaiti (GB) andmemahtu ja mobiilset internetti võimaldavat andmesidemodemit vähem kui tuhande krooni eest kuus, teatas ettevõte.
"Traditsioonilise interneti püsiühendus kõrval leiab mobiilne andmeside üha enam kasutust, kuna võimaldab olulise eelisena kasutada internetti igas Eestimaa punktis.Usun, et Tele2 uued arvutipaketid annavad mobiilse andmeside kasutusele täiendava tõuke ning muudavad interneti kõigile paljuliikuvatele inimestele mugavamalt ja soodsamalt kättesaadavaks," sõnas Tele2 Eesti turundusdirektor Kristjan Seema.

Sampo pakub uut investeerimishoiust
Alates tänasest pakub Sampo Pank uut Balkani riikide aktsiaturgudega seotud investeerimishoiust.
Uue investeerimishoiuse intress on seotud Balkani piirkonna riikide aktsiaturgude arengutega järgmise kolme aasta jooksul. Hoiuse omanikule makstakse lõpptähtaja saabumisel - 12. aprill 2010. a - intressi, mis vastab Balkani riikide aktsiahindade kallinemisele hoiuseperioodi jooksul. Hoiuse riskitasu on 10-12 % ja hoiusesse paigutatud vahendite säilimine on 100% garanteeritud, teatas pank.
Intressiarvestusse kuuluvad täna suurima osakaaluga Türgi (27%), Serbia (23%) ja Rumeenia (15%) aktsiaturud. "Balkani riigid on valdavalt riigid, mis soovivad nii poliitiliselt kui ka majanduslikult saada osaks Euroopa Liidust. Integreerumine Euroopa majandusruumiga on see võimas jõud, mille vilju on Eesti julgemad investorid juba tunda saanud. Nüüd on hea võimalus osa saada Balkani majanduslikust arengust. Ja seda piiratud riski tingimustes," ütles Sampo Panga säästu- ja investeerimistoodete osakonna juhataja Rasmus Pikkani.

Linxtelecom laiendab tegevust Venemaa suunal
Juhtiv rahvusvaheline andmeside pakkuja Linxtelecom teatab, et omandas Venemaal Moskvas paikneva telekommunikatsioonifirma WideXs.
WideXs teenindab suuri ettevõtteid, võrguoperaatoreid ja internetipakkujaid, pakkudes neile laia valikut hallatavaid andmesideteenuseid ja telekommunikatsioonilahendusi kogu Venemaal.
WideXsile kuulub Moskvas kaasaegne 2000 ruutmeerti suurune serverikeskus, kus on nii serveri- kui ka seadmemajutus ja andmetaastusvõimalused. Pakutakse internetiteenust, hallatavat andmesidet ja internetipõhiseid kõneteenuseid (VoIP), teatas ettevõte.
Linxtelecom Estonia juhi Erki Urva sõnul on Linxtelecomi strateegiaks kiire areng, seda nii orgaanilise kasvu kui ka valitud telekommunikatsioonifirmade ülevõtmise kaudu Balti riikides, Poolas, Venemaal, Ukrainas ja SRÜ riikides.

Epicoril valmis ITSM 2007
2006. aastal ajakirja Fortune poolt saja kiiremini kasvava ettevõtte hulka valitud Epicor Software Corporation on turule toonud IT-teenushalduse ITSM uue versiooni Epicor ITSM 2007.
Epicor Software Estonia piirkonnajuhi Monika Lanemani sõnul on Epicor ITSM 2007 suurepärane tarkvaralahendus ettevõtetele, mis soovivad luua toimivat ja jälgitavat IT-varade ja teenuste haldamise süsteemi ning vähendada süsteemitõrgete kõrvaldamisele kuluvat inim-, aja- ja raharessurssi.
"Täna keskenduvad paljude firmade infotehnoloogiaüksused oma ettevõtete äriprotsesside toetamise asemel peaasjalikult tulekahjude kustutamisele. Et saavutada stabiilsus, tuleb asuda probleeme identifitseerima ja neid ennetama ning siinkohal on Epicor ITSM 2007 parimaks lahenduseks," selgitas Laneman ettevõtte teates.
Epicor ITSM on IT-teenuste haldamise ja juhtimise tarkvara, mille abil on võimalik luua ülevaade ettevõtte kõikidest IT-infrastruktuuri ressurssidest, teenustest, garantiiperioodidest jne.

Krediidipank murrab turule soodsa äri-stardipaketiga
Tegemist on hinnasoodustustega tootepaketiga, mis sisaldab esmavajalikke arveldustooteid, lisaks ka soodustusi krediiditoodetele.
Soodustusi on võimalik kasutada aasta jooksul alates arvelduskonto-, deebetkaardi- ja i-panga lepingu sõlmimisest. Stardipaketil on vaid aastatasu, mis on 100 krooni, teatas pank.
Arveldus- ja stardikonto avamine, samuti i-panga lepingu sõlmimine ja SMS-teenusega liitumine on Krediidipangas äriklientidele tasuta. Samuti puuduvad nimetatud toodetel igakuised hooldustasud.
Stardipaketi sõlmijatele on kindlalt tasuta riigisisesed Eesti kroonides tehtavad tavamaksed läbi internetipanga ning deebetkaardile ei lisandu igakuist hooldustasu.
Paketi toodete hulka kuuluvad: arvelduskonto, firma deebetkaart, internetipanga leping ja SMS-teenus. Lisaks nimetatutele kuuluvad stardipaketti 50% suuruse lepingutasusoodustusega krediitkaardi, esimese laenulepingu ja esimese sõidukiliisingulepingu sõlmimise võimalus.

Kagu Invest emiteeris kommertspabereid
Kagu Invest AS emiteeris reedel kahe emissiooniga 30 miljoni krooni väärtuses diskonteeritud võlakohustusi.
Kumbki emissioon korraldati mahus 15 miljonit krooni, teatas ettevõte.
Lunastustähtpäevad kommertspaberitele on 10. september 2007.a ja 10. märts 2008. a. Huvi võlakohustuste vastu oli suur ning mõlemad emissioonid märgiti investorite poolt üle. Kommertspaberite levitamine toimus otsemüügi korras. Emissiooni korraldamisel nõustas Kagu Invest ASi Ernst & Young Baltic AS, emissiooni korraldas AS Sampo Pank.
"Kagu Invest AS-i näol on tegemist agressiivselt turuosa kasvatava ettevõttega, mis tegutseb koos BIG-iga "pangaeelsel laenuturul" pakkudes paindlikke laenutooteid eraisikutele," lausus Ernst & Young Baltic AS juhtiv konsultant Marko Rudi.

Silbeti käive kasvas 171 miljoni kroonini
ASi Silbet käive kasvas eelmise aasta jooksul 130 miljonilt kroonilt 171 miljoni kroonini ehk 31%.
Silbeti poorbetoonist ehitusplokkide müük kasvas eelmisel aastal 23%. Eksport moodustas Silbeti plokkide kogumüügist 68,8 protsenti. Põhilised ekspordimaad olid Läti ja Venemaa Peterburi piirkond, kuhu müüdi üle 71 tuhande kuupmeetri plokke.
2006. a. augustis käivitas Silbeti kaubamärgi all poorbetoonist ehitusplokke tootev tehas OÜ Silbeti Plokk 2. tootmisjärgu. 44-miljoni kroonine investeering võimaldab 2007. a. ehitusplokkide tootmise (võrreldes 2005.
a-ga) kahekordistada. Loodi juurde 50 uut töökohta.
2006. a. toodeti tehases üle 110 tuhande kuupmeetri poorbetoonist ehitusplokke. 2005. a. toodeti 81,5 tuhat kuupmeetrit plokke.

Eesti esineb Eurovisiooni poolfinaalis 23-ndana
Täna selgus Helsingis delegatsioonijuhtide koosolekul Eurovisiooni 52. lauluvõistluse esinemisjärjekord finaalis ja poolfinaalis.
Hetkel, kui Euroopa suurima lauluvõistluse toimumiseni on jäänud aega kaks kuud, on selge, et Eesti on poolfinaalis laval 23-dana.
Seekordsel loosimisel loositi esmakordselt ka nn. wild cardid, vastavalt millele said viis maad: Austria, Andorra, Läti, Sloveenia ja Türgi valida koha poolfinaali esinemisjärjekorra loosi väliselt, enne teisi poolfinaalist osavõtvaid maid.
Poolfinaali esinemisjärjekord:
1. Bulgaaria
2. Iisrael
3. Küpros
4. Valgevene
5. Island
6. Gruusia
7. Montenegro
8. Šveits
9. Moldova
10. Holland
11. Albaania

Eesti Televisiooni juht arvustas teravalt SL Õhtulehte
Eesti Televisiooni juhatuse esimees Ainar Ruussaar pühendas täna oma juhitava telekanali hommikuprogrammile antud intervjuus suure osa SL Õhtulehe teravatoonilisele arvustamisele.
"SL Õhtuleht nimetab ennast järjekindlalt tabloidiks. Tegemist ei mingi tabloidse väljaandega. Tabloid on üks ajakirjanduse kollaseid vorme. Ka tabloidses ajakirjanduses peab kõik olema tasakaalus. Ehk siis - kui tehakse uudiseid magamistoast, siis ka see peab vastama tõele, ka seal peab olema allikas," arvas Ainar Ruussaar ETV hommikuprogrammis.
"SL Õhtuleht ei ole tegelikult ajakirjandus. See on toode. See on meelelahutustoode, mis pakib ja müüb ennast ajakirjanduse sildi all," sõnas Ruussaar. "See on täielik petmine, see on täielik lugeja eksitamine."
Ruussaarele ei meeldinud näiteks see, et mõne aasta eest olid tänu Sl Õhtulehe abile Baari-Paavo ha Farmi-Gabriel tuntumad ja kuulsamad inimesed kui Eesti Vabariigi President. "See on kõige ehedam näide sellest, kuidas ajakirjanduse sildi all müüakse midagi, mis on täiesti vale," sõnas ETV juht.

Naised: kellele mõeldes uus naiste nädalakiri loodi? 
Reedel jõudis lugejateni Ajakirjade Kirjastuse uus nädalakiri Naised. Uus väljaanne ei üllata millegagi, kuid tekitab küsimuse, millisele sihtgrupile see on mõeldud.
Avanumbri ilmumise puhul ütles peatoimetaja Inga Raitar, et uus väljaanne tegi rekordi - sündis 64 päevaga. Raitari sõnul on jõupingutuste tulemusel sündinud tõeliselt praktilise, abistava ja nõuandva väärtusega väljaanne.
Esimest numbrit lapates tundub, et värske peatoimetaja ei olnud täpselt läbi mõelnud, mida ta avaintervjuus lahkelt lubas. Küllaltki pika ettevalmistusperioodi tulemusena jõudis lugejateni tühi ajakiri, mis mitte millegagi ei üllata ning tekitab ohtralt küsimusi.
Miks valis toimetus ajakirja avapersooniks presidendiproua Evelin Ilvese, kui ta ise ühtegi sõna kirjutatu tarvis ei lausu? Kogu lugu on kirja pandud ilmunud intervjuude ja ajakirjaniku enda sulejooksu põhjal. Samas peaks just esimene number olema see, mis silma jääb ning sunnib väljaannet edaspidigi ostma. Kuna viimasel ajal kaunistab Evelin Ilvese näopilt peaaegu kõigi perioodikaväljaannete esikaasi, jättis esileedi kaanetüdrukuks valimine mulje, et lugejaid ei üritata juba eos millegi uuega üllatada.

Inglismaa tasulise sissehelistamisega telesaated uurimise all
Suurbritannias on uurimise alla sattunud telesaated, kus kasutatakse tasulisi telefoniliine. Nende hulgas on menukaid jutusaateid, tõsielusarju ja televiktoriine. Nimelt kahtlustab tasuliste telefoniliinide järelevalveorgan Icstis, et sääraste saadete tegijad on mõnigi kord vaatajaid petnud ning kutsunud üles helistama ka siis, kui tegelikku võidulootust pole.
Skandaal lahvatas veebruari lõpus, kui selgus, et produktsioonifirma ITV toodetud sarja "Saturday Kitchen" ("Laupäevaköök") uus osa, kus vaatajad pidanuksid tasulisele telefoniliinile helistades saama registreerida järgmise osa publikuks, salvestati tegelikkuses mõned minutid pärast üleskutset helistama hakata. Segadusele järgnes otsus auditeerida kõiki tasulisi telefoniliine kasutavaid saateid, mis uurimise ajaks võeti eetrist maha. Teiste hulgas kadus ekraanilt ülipopulaarne "Tantsud jääl", mis kontrollimisel osutus siiski õigeks ning on nüüdseks BBC ekraanile naasnud.

Rootsi tänavusest eurolaulu valimisest võttis osa rekordarv helistajaid
Laupäeval selgus Rootsi esindaja Helsingis toimuvale Eurovisiooni lauluvõistlusele. Kontserdi Melodifestivalen 2007 ülekaalukas võitja oli glam-roki ansambel The Ark lauluga "The Worrying Kind," olles kogunud enim hääli nii žüriilt kui ka rahvahääletuselt.
Publik sai võimaluse hääletada juba siis, kui žüriipunktid olid avalikult antud, kuid rekordilisest 2,07 miljonist helistajast ja SMS-i läkitajast eelistas enamik samuti The Arki. Regionaalsetelt žüriidelt kogus Växjö linnast pärit sekstett The Ark 116 punkti, rahvahääletuselt 132 ning võidusummaks kujunes 248 punkti. Teisele kohale jäi 189 punktiga Andreas Johnson lauluga "A Little Bit of Love." The Ark on tegutsenud ansamblina 1991. aastast alates, nende solist on Ola Salo.

JÄRJEJUTT (15): Ann Granger: Ütle seda mürgikeeli
Ootamatult hakkas Alan Markby raevuka alatooniga rääkima: "Mõnikord ma imestan, miks kolivad inimesed maale. Nad hävitavad lõpuks kõik selle, mida ise väidavad end soovivat. Kui nad seda üldse soovivad. Üldiselt on esimene asi, mida nad teha üritavad, kõige muutmine. Kas sa oled kohanud seda abielupaari, keda Sara mainis, neid Locke'e?" Kui naine pead raputas, jätkas ta: Noh, küll sa kohtad. Nemad ostsid vana koolimaja. Nad said just kraavi sisse aetud, et kujundada vana mänguväljak aedadeks, kui avastasid, et üle selle läks üldkasutatav tee. Oli hullusti sekeldamist, enne kui major Locke sai loa panna rada käima ümber oma krundi. Kohalikud panid sellele jõuliselt vastu - nad ei saanud aru, miks nad ei võiks jalutada läbi Locke'ide aia samamoodi, nagu olid jalutanud üle kooli maa-ala. See oli tõeline lahing, rindejoonega ja puha.

Baskini anekdoodid
Kalamehe juurde astub mööduja, vaatab koos temaga vette ja küsib:
"Mis on? Ei võta? Nõksu pole? Püüdsid ka midagi või istud niisama?"
"Püüdsin," vastab mornilt õngitseja. "Hiljuti püüdsin ühe ja viskasin jõkke."
"A miks? Oli väike?"
"Umbes teie kasvu. Päris kogu aeg, kas võtab või ei võta!"
Vagunisaatja avastab kupeevagunis naride alt kaks "jänest".
"Ma palun, härra ülemus, andke andeks! Minu ainus tütar abiellub ja mul ei olnud raha pileti ostmiseks!"
"Hea küll, võite sõita. Aga see teine?"
"See on minu onupoeg. Ta sõidab pulma minu kulul!"

Miks sportlane ei taha võistelda? 
Spordis tuleb esitada ka ebameeldivaid küsimusi. Liiga tihti seda ei tehta. Ometi saab lugeja ebameeldivateküsimuste kaudu märksa targemaks kui läbi lilleliste.
Öeldavasti on kümnevõistlus meie paraadala. Praegu pole see kuigi paraadlik, pigem äratab küsimusi.
Miks ei võiks ajakirjanikud näiteks küsida: milleks sportlased treenivad, kui nad ei taha võistelda? Miks kuulutavad nad end pidevalt vigasteks, mõni aastaid? Kuidas klapivad sellega kokku suurejoonelised lubadused? Ning kui niiviisi on võimalik elada, kas pole siis sportlaseelu liiga hea?
Reval Cupil kiitsin sakslaste treenerile Claus Marekile, et neil on tekkinud korraga mitmeid noori tegijaid, ning tundsin huvi, kes neist võiks ka tõeliselt suureks saada.
"Mitte keegi," vastas treener. Miks, üllatusin. "Liiga pehmed. Liiga hea elu," ütles ta mornilt.

Pöörased ideed löövad pahviks
Idee korraldada ühel kaunil maikuu päeval, kui lilled juba õitsevad ja puudel pakatavad pungad, Tallinnas suusasprindivõistlus tundub rohkem kui pöörane.
Ent pöörasedki ideed võivad üksteisest erineda - ühtedega saab lõhkuda inimlikku rutiini ja mugavust, teised jätavad ükskõikseks, kolmandaid tõrgub aga selge mõistus omaks võtmast.
Milleks on vaja tuua suusasõu pealinna keset kevadet, kui talisport on selleks ajaks ammu unustatud ning valitsevad soojade ilmade alad, näiteks rattasõit, golf ja jalgpall?
Mis huvi kannustab Erki Leppal ja tema kompanjone kokku ajada neli miljonit krooni sponsorraha ja kehutab neid küsima pileti eest soolast hinda, 200 krooni?

Meditsiinidoktorid ajavad innukalt hokilitrit taga
Viis meditsiinidoktorit, üks doktorikandidaat ja üks magistrikandidaat - need mehed kuuluvad Eesti kõige akadeemilisemasse jäähoki-
Seitsmest mehest, kes käivad Tartu lõunakeskuses vähemalt kord nädalas Veskioru meeskonnas hokit mängimas, on kolm professorid. Mõni neist jõudis hokimängu juurde pärast aastatepikkust pausi, mõni alustas selle harrastamist alles nüüd.
"Mida pühapäeva õhtul ikka põnevamat teha kui sõpradega jäähokit mängida," lausus Tartu ülikooli kirurgiaprofessor Ants Peetsalu.
Treeneritarkust jagab neile Eesti nimekamaid hokitreenereid Märt Räli, kes on viinud meistritroonile nii Kohtla-Järve kui ka Tartu meeskondi.
Kiire ja põnev mäng
Peetsalu tuletab hokiplatsil meelde kunagist lemmikspordiala, lisaks pakub harrastus talle tervisespordi mõnu. "Olen veendunud, et jäähoki võib olla ka tervisesport, mis annab suhteliselt lühikese ajaga tugeva kehalise koormuse," ütles Peetsalu.

AjaPeegel: Müürsepp - ajalehepoisist miljonäriks
1991. aasta sügisel ruttasid kõik ettevõtluse kiirrongile, nende seas ka spordiringkonnad. Kirevasse ja ahvatlevasse ellu jäi seiklema noorkorvpallur Martin Müürsepp.
Ta hüppas konnatiigist välja laia maailma, kaks kätt taskus ja seljakott seljas. Õe juurde Rootsi. Maailma, kus hinnatakse tegijaid. Ta treenis Stockholmi Alvik Basketis.
Treener Jaak Salumets kutsus Martini 1993. aastal EM-i eelsesse treeningulaagrisse. Lisavalikturniiril märkasid teda Tel Avivi Maccabi agendid ja uks suurde korvpalli läks lahti.
Eesti koondis sai EM-il ilma Martinita kuuenda koha ja aktsiad tõusid kõrgele. 15 aasta jooksul mängis Müürsepp Ameerika ja Euroopa klubides, ainsa eestlasena unistuste liigas NBA-s. Ta tuli 1991. aastal Andrise meeskonnas taasiseseisvunud Eesti karikavõitjaks.

Laur Lukinile pakuvad rõõmu püüdlikud lapsed
Haanja-Ruusmäe koolis suusatreenerina töötav Laur Lukin tunneb suurimat rõõmu treeningule tulevatest lastest.
"Iga kord, kui kõik on kohal, teen seinale risti. Lume maha tulekust alates olen teinud mitu risti," ütles Lukin, kes sai valitsuse 600 000-kroonise elutööpreemia.
"Laur Lukin on Eestis tõeline fenomen," on öelnud Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver. "Ent meil pole Lukini-nimelist suusakooli. Veel hullem - mees töötab Haanja koolimaja keldris. See on Eesti spordi häbiplekk."
Ehk heastas elutöö preemia veidigi olukorda. "Ma pole kunagi mõelnud möödunule, aga kuna mind esile tõsteti, olen seda sunnitud tegema," ütles Lukin.
Tema vanaisa ja isa olid põllumehed, Lauril tuli seitsmeaastaselt karjas käia ja hobustega põllutööd teha. "Meid tehti pärast sõda lausa kerjusteks," lausus ta. "Isa oli surnud, ema teenis kaks kopikat päevanormi eest ja 100 grammi vilja. Mu ainuke võimalus ja vabadus oli joosta ja sporti teha. Nii ma maalt ära põgenesingi."

Talimängud meelitasid liikuma
Käärikul ja Otepääl peetud firmaspordi talimängudel osalenutes pulbitsesid head emotsioonid. Suusarajal katsusid jõudu 31 ettevõtte ligi 400 töötajat, kes hoolimata vihmasest ilmast ja raskest libisemisest nina norgu ei lasknud.
"Kuigi oleme juba staažikad osalejad ja alati hea tuju saanud, peab tunnistama, et sel korral läks kõik veel sujuvamalt. Tundsin end suusasõidu stardis nagu MK- etapil osaleja," lausus Tallinna autobussikoondise esindaja Aalo Parmas, kes saavutas firmajuhtide mitmevõistluses teise koha.
Kääriku suusarada oli mõnusalt rahvasportlik. Suureliikmelisi määrdetiime polnud kellelgi - sporditakse ju lõbuks. Kõigi vanuseklasside parimad teenisid medali ja võimaluse järgmisel Tartu maratonil osalustasuta startida.

Suuskadel trikitamine, mida reeglid ei kammitse
Noorte hulgas jõudsalt populaarsust koguv vigursuusatamine pakub lumelauasõidule üha suuremat konkurentsi.
Enamik meist liigitaks freestyle-suusatamise ehk vigursuusatamise taliolümpiamängudel nähtud uueks ja vaatemängulise ekstreemspordialaks. See oleks aga pisut ekslik, sest nüüdseks on uuest saanud vana.
Asjasse pühendatud inimesed nimetavad olümpiakavva kuuluvaid vigursuusatamise alasid küngaslaskumist ja vigurhüppeid old school freestyle'iks ehk vana kooli vigursuusatamiseks - neid alasid tunnustab rahvusvaheline suusaliit (FIS) ja neid saab hinnata kindlate reeglite järgi.
Kõiki teisi alasid tuntakse new school freestyle'i ehk uue kooli vigursuusatamisena. Tõsised harrastajad ise ütlevad: kui kehtestatakse reeglid, kaob harrastusest vabadus ning nimetus freestyle (inglise keeles vaba stiil) oleks sel juhul kohatu.

Kaspar Kokk: tahan sõita sama hästi nagu Veerpalu ja Mae
Eesti suusameestest sel hooajal kõige võimsama arenguhüppe
Sapporo MM-võistlustel 50 km klassikamaratonis 11. kohaga jahmatanud Kokk pole kunagi ühegi võistkonna ust pauguga lahti löönud. Loodus on andnud talle keskmisest kõrgema hapnikutarbimise võime ja hea ainevahetuse, ent jätnud ta ilma kiiretest lihaskiududest ja plahvatuslikust energiast.
"Kindlasti pole ma Gunde Svan, Per Elofsson või Vladimir Smirnov," hindas Kokk oma kehalisi eeldusi. "Eestis pole ühelgi alal sportlast, keda võiks nende suusameestega ühte ritta sättida. Minu 11. koht on meie suusatajate MM-i tulemuste pingereas seitsmes. Öelda, et olen andetu, siiski ei julge. Andekuseks võib lugeda ka seda, kui mehel on tugev tervis ja ta talub suuri koormusi."

JK Maag Tammeka avas võiduarve väravapõua kiuste
Tartu Maag Tammeka avas kodus kohaliku jalgpalli meistriliiga esimeses voorus võiduarve, kuid vaevleb kasutamata väravavõimaluste käes.
Meistrivõistluste avakohtumise koguni 0: 4 Tallinna Levadiale kaotanud Tartu esiklubi lõi laupäevases mängus Pärnu Vaprust 2: 0. Kui esimene poolaeg lõppes väravateta, siis teise perioodi algusminutitel sai Maag Tammeka liigsetest pingetest priiks.
Koostöös Eduard Ratnikoviga pääses 52. minutil värava lähedalt löögile tartlaste kapten Siksten Kasimir, kelle üritus lõppes edukalt. Esimesele väravale järgnes kolm minutit hiljem ka teine, kui poolkaitsja Maksim Bazjukin toimetas palli 20 meetri kauguselt karistuslöögist Vapruse väravavahi Stanislav Pedõki selja taha.
Nagu algusemängud näitavad, on kahe hooaja vahel kahest meistriliiga klubist üheks saanud meeskonna Achilleuse kannaks väravate löömine. Ka laupäeval oleks võinud lõppseis olla paari värava võrra suurem.

Laskesuusatajad lõpetasid
MK-sarjale tõmmatakse joon alla alanud nädalal Venemaal Hantõ-Mansiiskis, kuid eestlaste võistluskavva see etapp ei kuulu.
"Mingeid põhjuseid ei maksa otsida, loobumine oli teada juba hooaja alguses," teatab laskesuusatajate peatreener Hillar Zahkna.
Mees hindab hooaega normaalseks ehk sportlastele võimetekohaseks. "MM-võistlustel olime omal tasemel, MK-sarjas oli esitusi seinast seina: juhtus, et meie omad olid esimeses või teises kümnes, juhtus, et kedagi polnud 90 parema seas," nendib Zahkna, kes tõstab nagu huvilisedki esile Eveli Sauet.
"Eveli sõidud olid selge rõõm, tema areng ilmne," leiab Zahkna. "Ise hindan kõige enam stabiilsust. Enamasti olin MK-sarjas punktikohal, ka MM-il tuli 13. ja 15. koht," iseloomustab Saue, kes MK-etappidel oli kaks korda esikümnes, kolm korda teises kümnes ja seitsmel sõidul kolmandas kümnes.

Sebastien Loeb võitis, Marcus Grönholm juhib
Niisugune on seis autoralli MM-sarjas pärast eile lõppenud neljandat osavõistlust, Mehhiko rallit. Esikoha napsas tiitlikaitsja Sebastien Loeb, kuid sellest piisas kokkuvõttes ainult teisele kohale tõusmiseks.
Mehhikos teisena lõpetanud Grönholmil on Loebi ees neljapunktiline edu, teine soomlane Mikko Hirvonen langes üldarvestuses kolmandaks.
Ainsal Mehhikos võistelnud eestlasel Martin Rauamil vedas N-klassis viltu. Laupäeval tulnuks Rauami ja Kristo Kraagi autol teist korda vahetada diferentsiaal, mis reeglistikus pole lubatud, ning meestel tuli katkestada.
Mehhiko ralli alguses hiilgas Subaru uuel mudelil sõitnud Petter Solberg, kes aga katkestas liidrikohalt. Etteotsa tõusis Loeb, kes säilitas juhtpositsiooni lõpuni. "Viimasel päeval sõidan rahulikult. Grönholm on küll teiseks tõusnud, kuid ajavahe on piisav," kinnitas Citroëni esipiloot laupäeva õhtul.

Naruskilt karjääri parim distantsisõit
Priit Narusk, 15 km sõidus 20. ja sprindis 39. koht
Laupäevane sprint jäi kõvasti kripeldama ja seda enam tundsin 15 km sõidust rõõmu (seni oli Naruski parim saavutus tavadistantsil mulluse Otepää MK-etapi 21. koht - toim).
20. koht valmistas tõelise üllatuse! Läksin pingevabalt võistlema ja mõtlesin, et kui kaotan võitjale kaks ja pool minutit, oleks normaalne (Narusk kaotas 1.57, 1 - toim). Eesmärk oli parandada oma FIS-i tasemepunkte, et saaksin järgmistel MK-sarja tavadistantsidel parema stardinumbri.
Veendusin juba jaanuaris, et tulevikus tuleb treeninguid muuta, sest sprindis jäi loodetud edasiminek tegemata. Ilmselt mõjusid väga kõrge laktaadiga ja intensiivsed sprinditreeningud liialt kulutavalt. Liigun uuel hooajal tagasi vana mudeli juurde - ei keskendu harjutamisel enam nii palju sprindile.

Kuitunen kindlustas maailma karika
Laupäevase vabatehnikasprindi võiduga MK-sarja üldvõidu taganud suusatalve valitsejanna Virpi Kuitunen piirdus eilses 10 km klassikasõidus 12. kohaga. Ta kaotas Kristina Šmigunile minutiga.
Sapporo MM-il kolme kulla ja ühe pronksiga edukaimaks sportlaseks tõusnud Kuitunen arvas, et MK-sarja üldvõidu kindlustamisega kaasnenud pingelangus võis mõjutada etteastet 10 km distantsil.
"Ka väsimus võttis teisel päeval võimust ja enesetunne oli üsna vilets," selgitas Kuitunen. "Aga kui olnuks tingimata tarvis ponnistada viie parema hulka, leidnuksin tõenäoliselt endas lisajõudu."

Mae: tegin, mis mu võimuses
MK-etapil Lahtis oma leivaalal, 15 km klassikasõidus sel hooajal juba kolmandat korda viienda koha pälvinud Jaak Mae tundis heameelt maailma tipus püsimisest.
"Kuigi hooajaeelne eesmärk - jõuda MK-sarjas vähemalt korra esikolmikusse - jääb suure tõenäosusega tänavu täitmata, sain positiivse emotsiooni," tõdes 35-aastane Mae, kes kaotas kindla võidu teeninud Sapporo MM-i suusakuningale, norralasele Odd-Bjørn Hjelmesetile 52,3 sekundiga.
"Tegin Lahtis kõik, mis mu võimuses. Kuna neljas koht jäi rohkem kui paarikümne sekundi kaugusele, pole midagi spekuleerida. Et vahed esimestega olid nii selged, tuleb rahule jääda," lisas Mae.
Otepäälasele valmistas erilist heameelt kuuendaks jäänud tšehhi Lukaš Baueri rünnakute tõrjumine pinevas lõpuheitluses. Finišis edestas Mae rivaali, kellega kemples kogu distantsi vältel, kolme sekundiga. "Tipus on ikka samad mehed, kes Sapporo MM-ilgi," nentis Mae.

Kristina Šmigun: võit mõjus hingele hea palsamina
Kristina Šmiguni käänuline hooaeg võttis Lahtis lõpuks kauaoodatud pöörde - Sapporo MM-il medaliheitlusest kaugele jäänud otepäälanna lõpetas kahe aasta ja kolme kuu pikkuse võidupõua MK-sarjas.
Kristina, palju õnne seljavõidu puhul, kui ligi pooleminutilist edu järgnevate ees võib nii nimetada.
Aitäh - edusekundeid kogunes tõesti päris palju! Kõik klappis, enesetunne oli hea ja suusad toimisid esimesel ringil lausa fantastiliselt. Olen ju alati rõhutanud, et kui tahad võita MK-etappi, peab kõik klappima. Täna oligi selline päev, kui kõik klappis.
Kas kogesite võidukal teekonnal ka raskeid hetki?
Teisele viiekilomeetrisele ringile minnes oli päike kütnud raja niivõrd kuumaks, et vesi tuli välja ja suusad hakkasid tagasi lipsama. Ka libisemine muutus kehvemaks. Aga see oli kõigil nii.

Lumelauavõistlus pealinna talveoaasis
Sama äkki, nagu talv Eestimaale jõudis, läheb see ka kohe-kohe ära. Tänu ettenägelikele inimestele, kes külma ilmaga lumekahuritest viimast võtsid, võib Tallinna lauluväljaku mäenõlva õigustatult pealinna talveoaasiks nimetada.
Jäine ja pehme tehislumi ei saa küll originaali vastu, kuid on siiski parem kui mitte midagi. Samal arvamusel näisid olevat laupäeval võistelnud lumelaudurid. Tõsi, neid polnud just palju, kuid seda enam tiivustas näiteks poisse tõsisemalt pingutama pilet juunioride MM-ile Austriasse - selle omanikuks võis saada vaid üks.
Vahest just seetõttu suutsid vähesed külma närvi säilitada ja maandumisel püsti jääda. Enamik pani vähemalt käe maha. Naisjuunioreid oli aga nii vähe, et nad võistlesid koos täiskasvanutega.

MAREK HELM: Ohtlik võidusõit maanteedel
Eelmisel nädalal üllatas paljusid, et politsei teatas päev ette operatsioonist Tallinna-Tartu maanteel. Julgestuspolitsei tegevustaktika täienemine jõudis tavakodanikuni ja pani imestama ka meediamaastikul askeldajaid, mahtudes isegi libauudisse.
Etteteatamine oli teadlik ja kavatsetud. Tänu mõõtekaameratele on juba mõnda aega olemas statistiline ülevaade, kui mitu autot ja millises Tallinna-Tartu tee lõigus liigub lubatust kiiremini. Reedeõhtusel tipptunnil sõidab ühes tunnis rohkem kui 150 autot kiiremini kui 110 km/h. Veelgi enam: neissamades teelõikudes näitab statistika ka suuremat õnnetuste hulka.
See tähendab autoronge, mis liiguvad lubatust oluliselt kiiremini ja mööduvad seaduskuulekatest liiklejatest võidusõitja hasardiga. Minu arusaama kohaselt käib teel võitjamäng, kus nauding tekib sellest, kuidas suudetakse kaasliiklejatest "üle sõites" konkurentidele "ära panna". Konkurentideks ei peeta sealjuures enam normaalselt liiklevaid autojuhte, vaid teisi omasuguseid. Ja see on ohtlik!

AHTO LOBJAKAS: Eesti kell seisab
Riigikogu valimiste kõige kummastavam aspekt oli ise-enesestmõistetavus, millega protestinurinad muundusid status quo entusiastlikuks kinnituseks.
Ametis olev peaminister sai ajaloo tugevaima isikumandaadi, mõlemad senised võimuparteid said kahasse absoluutse enamuse, enamik teistest sai ka midagi ja kõik olid rahul. Kuidagi juhtus nii, et pohmelus oli enne, pidu tuli hiljem.
Kokkuvõttes ratifitseeris valijate absoluutne enamus tasahilju hiiliva stagnatsiooni Eesti ühiskonnas. Eelmiste valimiste järel võimaldas Res Publica võit veel teoretiseerida ühiskonna eneseregulatsiooni võime üle. Nüüd legitimeeriti etableerunud kord koos saba ja sarvedega.
Sisuliselt pühitseti sisse uus, hermeetiline ja steriilne poliitiline kast. Valimised võitnud nimekirjade ning parteide tipus on vähe neid, kes poleks veetnud viimast 15 aastat poliitikas.

Kaleva: E-hääletus kogub pooldajaid
Põhja-Soomes Oulus ilmuva ajalehe Kaleva juhtkiri soovitas Eesti e-hääletusest eeskuju võtta. Kaleva nentis, et Eesti kogemus on ka Soomes ajendanud arutelu, milles e-hääletus on kogenud nii toetust kui ka vastuseisu.
Ajaleht ise on Oulu valimisringkonnas uurinud netihääletusse suhtumist. Selgus, et kuus valijat kümnest tahaks hääletada elektroonilisel teel. "Kui kogu riigis on samalaadne arusaam, on raske rahva soovist mööda vaadata," tõdes juhtkiri. Kaleva järgi peetakse netihääletuse põhiprobleemiks hääletamissaladuse säilitamist. Ajaleht meenutas samas, et neil eestlastel, kes on mures hääletamissaladuse pärast, säilis vana võimalus kasutada valimiskasti, see jääks alles ka Soomes.

REPLIIK: Ühtsel Venemaal veab! 
Kindlasti võib läänemaailm jääda Moskvaga lõputult vaidlema, kas pühapäevased Venemaa kohalikud valimised olid ausad või mitte, arvestades kõiki neid valimistelt eemaldamisi, mis räsisid eriti paremerakondi.
Aga üks väike detail siiski. Erakonnad teavad, kui tähtis on, et sinu partei oleks valimisbülletääni nimekirjas esimene, sest siis hakkavad sinu kandidaadid esimesena silma. Eestis loositakse erakondade järjestus valimisbülletäänis. Sama nõuab seadus ka Venemaal. Loositigi. Enamikus kohtades kandideeris ikka vähemalt kümmekond nimekirja. Ja juhtus uskumatu lugu: kaheksas kohas 14-st sai Kremli võimuerakond Ühtne Venemaa bülletäänides esimese koha!

JUHTKIRI: Aids ei hüüa tulles
Hinnanguliselt on 1,3 -1,5% Eesti täiskasvanuid HIV-positiivsed. Selle aasta kahe kuu jooksul on surmaviiruse diagnoosi pandud juba 109, eelmisel aastal kokku 668 korda. Miljoni elaniku kohta on Eestis olnud aastas 460 (2005) ja 497 (2006) uut HI-viiruse juhtu, Soomes on see arv 26, Euroopa keskmine aga 30-50.
HI-viiruse kandjate hulga suurenemine tähendab, et järjest tõenäolisem on ka aidsi haigestumise plahvatuslik kasv. HIV-positiivne võib elada aastaid täisväärtuslikku elu, ravi vajatakse tavaliselt alles kuus-seitse aastat pärast viiruse avastamist. Ravi on efektiivne ka rasedate puhul: 2006. aastal HIV-positiivsetele emadele sündinud 105 lapsest 101 ei kandnud viirust. Kanadas tehtud analüüs on näidanud, et HIV- positiivseid lapsi sünnib vaid emadel, kes ei tea oma viirusest või ei ole järginud arsti ettekirjutusi. Eestis on siiani ravi rahastanud ameeriklaste Global Fund, sotsiaalministeerium kavatseb ravi rahastamist jätkata. HIV leviku piiramiseks on lisaks ravile kõige tulemuslikum ja odavam korraldada narkomaanidele süstlavahetus, tõdes eelmise aasta lõpul Yale'i ülikooli meditsiinikooli uuring. Eestis paraku ei mõisteta, et süstlavahetus ei soodusta narkomaaniat, vaid piirab HI-viiruse levikut.

Erakonnad jõudsid maksureformides kokkuleppele
Täna jätkunud läbirääkimistel kinnitasid erakondade esindajad, et tulumaks alaneb 18 protsendini ning tulumaksuvaba miinimum tõuseb 3000 kroonini, samuti selgus ka pensionitõusu suurus.
Sotsiaaldemokraatide esindaja Ivari Padar ütles ajakirjanikele, et tulumaksuvaba miinimum hakkab tõusma 250 krooni aastas.
Reformierakond kinnitas, et tulumaks langeb 18 protsendini tempoga 1 protsent aastas.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles Aktuaalsele Kaamerale, et neil tuleb leppida tulumaksu langetamisega, kuna rahvas on valimistel oma sõna selles küsimuses öelnud.
Lisaks rakendub maksuvabastus ka esimese lapse sünni puhul.
Märkimisväärseks uudiseks läbirääkimistelaua tagant võib pidada ka pensionitõusu.
Plaani kohaselt tõuseb pension käesoleva aasta jooksul 18 protsendi võrra, vahendas Reformierakonna pressiesindaja.

Jaan Kross: Lennart Meri on ajalooline suurkuju
Kirjanik Jaan Kross ütleb homme Eesti Päevalehes ilmuvas intervjuus oma lähedast sõpra Lennart Merit meenutades, et Meri on ajalooline suurkuju, kellesarnast teist Eestil pole.
Homme möödub aasta president Lennart Meri surmast ning sel puhul meenutavad teda Eesti Päevalehes talle lähedased inimesed.
Vastates Lennart Meri näitel küsimusele, mis vahe on ajaloolisel suurkujul ja tavalisel inimesel, nentis Jaan Kross: "Üks on suur ja teine ei ole. Üks vestleb Valge Maja ovaalkabinetis president Bushiga, kuidas ta Siberis karujahil käis, ja teine ei tee seda."
29.-31, märtsini toimub esimene Lennart Merile pühendatud mälestuskonverents "Mäleta tuleviku Euroopat". Krossi hinnangul on Lennartit tundnud kaasamõtlejate arutlused tema rolli kohta Euroopa poliitikas õpetlikud. "Aga sinna hulka võib sattuda ka möödapääsmatut pläma," hoiatas Kross.

Kultuuriminister Palmaru jätkab dekaanina
Praegune kultuuriminister Raivo Palmaru kavatseb jätkata pärast uue valitsuse ametisseasumist dekaanina akadeemias Nord.
Palmaru õpetas minstritöö kõrvalt akadeemias Nord kommunikatsiooniteooriat ning nüüd siirdub sinna põhikohaga dekaaniks, ütles kultuuriministeeriumi pressiesindaja Päevaleht Online'ile.
Pärnumaal Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Palmaru sai valimistel 138 häält.

Tervishoiutöötajad pöördusid oma õiguste kaitseks kohtusse
Eesti Arstide liit (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate kutseliit (EKTK) pöördusid oma liikmete huvide kaitseks kohtusse.
"Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel toimunu tõendab, et Eestis on ametiühingutel töötajate õiguste eest seista väga raske. Äärmiselt pikaks venitatud läbirääkimised lõppesid töötülile lahenduse otsimisega riikliku lepitaja juures," teatasid Eesti Arstide liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate kutseliit.
Väljakuulutatud üldstreigi tõttu pingelises õhkkonnas toimunud lepitusmenetlus lõppes kokkuleppe saavutamisega 25. jaanuaril. Osapooled leppisid kokku, et 1. aprillist 2007 kehtestatakse miinimumtunnitasudeks arstidele 99, õdedele jt keskastme tervishoiutöötajatele 52.50 ja hooldustöötajatele 29 krooni.
"Lepitaja kuulutas rahu maa peale saabumist ja sotsiaalminister Aab rõõmustas, et nüüd on nooremarstidel rohkem motivatsiooni kodumaal töötamiseks," ütlesid tervishoiutöötajate esindajad.

President kinnitas kaitsejõudude peastaabi ning õhuväe ülemad
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsustele, millega nimetas kaitsejõudude peastaabi ülemaks kolonel Neeme Väli
Õhuväe ülemaks kinnitati kolonel Valeri Saar.
Ühtlasi vabastas riigipea kaitsejõudude peastaabi ülema ametist brigaadikindral Alar Lanemani, kes lahkus ametis erinevate juhtimisvigade tõttu.

Harjumaal põles koolibuss lahtise leegiga
Harjumaal Harku vallas süttis kella 16 paiku põlema lapsi vedav buss, õnnetuses keegi viga ei saanud.
Õnnetus juhtus Rannamõisa tee 12. kilomeetril, Pangapealse elamurajooni teeotsas. Üks õnnetuskohal viibiv pealtnägija ütles Päevaleht Online'ile, et buss põleb lahtise leegiga ning lapsed on bussist välja pääsenud.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et politsei sai teate kell 16.04. Esialgse info kohaselt bussiga õnnetust juhtunud ei ole, süttimise põhjus ei ole veel teada.
Päästeameti kohale jõudes põles lahtise leegiga bussi tagaosa. Lapsed olid bussist väljunud, kui sõiduki tagaosast hakkas salongi suitsu tulema.
Tulekahju saadi kontrolli alla umbes kümne minutiga, põlengu tagajärjel sai kahjustada bussi tagaosa ja seal paiknev mootoriruum.Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Piirivalve saab Ida-Virumaal kaks uut kordonit
Siseminister Kalle Laanet ja piirivalve peadirektor kolonel Roland Peets asetavad homme nurgakivi Mustvee kordonile ning avavad neljapäeval Alajõe uue äsjavalminud piirivalve kordoni.
Mustvee kordon on piirivalve jaoks ajalooline, kuna esialgselt ehitati see juba 1923. aastal. Pärast taasiseseisvumist taastati küll lähedal asuvad Omedu ja Ninasi kordonid, millest esimene asub endises sibulahoidjast kohandatud hoones ning teine ajaloolises Ninasi postijaamas, kuid mõlemad hooned on tänapäevase piirivalveteenistuse läbi viimiseks sobimatud.
Lisaks sellele, et isikkoosseisu elamistingimused ei vasta Ninasi ja Omedu kordonis kaasaja nõuetele, puudub nende läheduses võimalus ujuv-vahendite vette laskmiseks ja hoidmiseks. Selle tõttu aga pikeneb oluliselt piirivalvurite aeg sündmuskohale jõudmiseks, et tabada piiririkkujaid ja teha päästetöid piiriveekogul.

Advokatuur valis esimeheks taas Aivar Pilve
Täna üldkogule kogunenud Eesti Advokatuur valis järgmiseks kolmeks aastaks teist ametiperioodi järjest oma esimeheks vandeadvokaat Aivar Pilve, kelle sõnul kavatseb ta advokatuuri eesotsas varasemast tugevamalt hakata rääkima kaasa õigushariduse taseme tõstmise osas Eestis.
"Tänan kolleege usalduse eest, millest loen välja senise juhatuse töösuundade heakskiitmist," ütles Aivar Pilv. "Uuel perioodil on väljakutseid ja lahendamist ootavaid probleeme palju, kuid avalikkuse jaoks pean olulisemateks juriidilise hariduse ühtlustamist kõrgkoolide ja erinevate õppeprogrammide vahel ning riigi õigusabi viimist abivajajateni ka tsiviilasjades. Samuti on advokaadi kutsetegevuse seisukohalt olulisteks märksõnadeks isiku põhiõiguste kaitse ja kohtupraktika ühtlustamise vajadus."
Aivar Pilve sõnul teeb advokatuurile muret asjaolu, et ca 40-50% ulatuses toodetakse Eesti kõrgkoolides juriste, kelle ettevalmistus ei vasta tasemele, mida tänane Eesti õigussüsteem eeldab ja vajab. "Probleeme pole Tartu Ülikooli ja Õigusinstituudiga, veel mõne kõrgkooliga, kuid teistest koolidest tulevad juristid on väga sageli ebapiisava ettevalmistusega," sõnas Pilv. "Lahendamist vajav probleem on siiski laiem: tänane õigusharidus seisab valiku ees - kas hariduspoliitikas kavandatakse ühtsed suunad ja põhimõtted õigusteaduse õppekavade koostamisel ja lähtutakse edaspidi ühetaolistest nõudmistest või kurvaks tegev olukord üksnes süveneb. Selget nägemust selles osas ei vaja mitte ainult õigussüsteem, vaid eelkõige ka noored, kes juristiks pürgivad." Pilve sõnul on täna osad noortest olukorras, kus läbitud ja riiklikult tunnustatud õppekava ei anna õigussüsteemis töötamiseks konkurentsivõimelist haridust. "Iga õppeasutuse kommertshuvidest eespool peaks seisma eesmärk anda kvaliteetsest haridust," lisas ta.

Ärimees Oliver Kruuda on kuriteos kahtlustatav
Põhja ringkonnaprokuratuur on tunnistanud ärimees Oliver Kruuda seoses kriminaalmenetlusega kuriteos kahtlustatavaks.
Põhja ringkonnaprokuratuur alustas Oliver Kruuda suhtes seoses keskkonnakahju tekitamisega kriminaalmenetluse 2006. aasta novembris.
Prokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu kinnitas Päevaleht Online'ile, et Oliver Kruuda on kriminaalmenetluse raames kuriteos kahtlustatavana ülekuulamisel käinud.
"Täpset menetlustoimingute sisu, sealhulgas Kruuda ütlusi pooleli oleva kriminaalmenetluse tõttu hetkel avalikustada ei saa. Praegu toimub kriminaalmenetluse raames võimalike tõendite kogumine," lisas Mäesalu.
Avalduse kriminaalasja algatamiseks tegi Harjumaa keskkonnainspektsioon, kes hindas Kruuda ebaseadusliku tegevusega tekitatud keskkonnakahju suuruseks kokku 249 743 krooni, mille hulka on arvestatud nii ebaseaduslik metsaraie kui ka pinnase täitmisega tekitatud kahju.

Muusikaliteater süüdistab Jäppineni laimus
Muusikaliteater on nördinud Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni väidete üle, nagu varjaksid nad piletimüügitulusid.
Muusikaliteater kinnitab, et tema vastu ei ole alustatud pankrotimenetlust ning sellekohane viide linnavalitsuse pressiteates on alusetu.
MTÜ Muusikaliteater ja AS Tallinna Linnahall on sõlminud 15.02.2007. aastal võlgnevuse tasumiseks vastavasisulise lepingu lisa ja esitanud maksegraafiku.
Muusikaliteater avaldab ühtlasi nördimust pressiteates avaldatud abilinnapea Kaia Jäppineni põhjendamatute ja laimavate väidete üle piletimüügitulude varjamise kohta, kuivõrd see seab kahtluse alla Piletilevi ja teiste piletite müügiga tegelevate ettevõtete usaldusväärsuse.

Lang: mitu kõrgkooli annab kaheldava väärtusega õigusharidust
Justiitsminister tundis täna advokatuuri üldkogul peetud kõnes muret õigusalase hariduse kvaliteedi pärast, mis mõjutab oluliselt õigusteenuse kvaliteeti.
"Kokkuvõttes on meie eesmärgiks kehtestada ja ühtlustada nõuded teadmistele, mida üks jurist peab õiguse praktiseerimiseks teadma - vähemalt kohtuniku, advokaadi, prokuröri, notari ja kohtunikuabi ametis," tõdes Lang.
Ministri sõnul annab see lootust, et realiseerudes seab ühtne juristieksam standardi ka erinevatele õppeasutustele ning võimaldab anda võrreldavaid hinnanguid seal antavale õigusharidusele.
Täna peetud kõnes rõhutas justiitsminister Lang, et advokatuur peaks tunnetama oma vastutust õigusemõistmise eest tervikuna, nagu seda on hakanud tegema kohtunikkond ja prokuratuur.
"Kas on vahe sees advokaadil, kes töötab lõpliku õigeksmõistva lahendi nimel ja saavutab selle ning advokaadil, kes töötab selle nimel, et kohus sisulise lahendini kunagi ei jõuaks?" küsis Lang oma pöördumises.

Politsei uurib Jõe tänavalt leitud kahtlase ainega seotud isikuid
Põhja politseiprefektuur uurib esmaspäeval Jõe tänava elu- ja büroohoonest leitud võimaliku lõhkeaine tagamaid, kuid kriminaalmenetluse huvides ei ole võimalik menetlusest täpsemat informatsiooni anda.
Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse vanemkomissar Priit Pärkna ütles Päevaleht Online'le, et hoonest leitud aine on hetkel ekspertiisis, kuid tegemist on lõhkeainekahtlusega. Praegusel hetkel ei teada, mis ainega täpselt tegemist on, samuti ei avalikustata leitud aine kogust.
"Sellest, mis oli aine eesmärk on täna veel vara rääkida", ütles Pärkna, lisades, et hetkel tegeletakse korteriga seotud isikuteringi välja selgitamisega.
Pärkna lisas, et eilne ulatuslik politseioperatsioon, inimeste hoonest evakueerimine ning liikluse sulgemine Jõe tänaval oli vajalik sealsete inimeste turvalisuse huvides ning politsei palub inimestelt mõistvat suhtumist.

Kohus mõistis endiselt linnapealt Püssi linna kasuks välja 54 000 krooni
Tartu halduskohus rahuldas Püssi linna kaebuse endise linnapea Enn Siska suhtes osaliselt ning mõistis Siskalt linna kasuks välja süülise teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 54 000 krooni.
Püssi linn soovis oma kaebusega Enn Siskalt 158 925,90 krooni väljamõistmist, kuna sellises summas Siska ostetud kaupade ja teenuste osas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid nende kasutamist Püssi linna tarbeks.
Kohus leidis, et Siska puudulikule töökorraldusele linnapeana viitab olukord, kus sularaha eest ostetud kaupade ja teenuste kohta on küll olemas kuludokumendid, kuid kaupade ja teenuste tegelikku otstarvet ja saamist ei kinnita miski.
Avaliku teenistuse seadus (ATS) võimaldab ametniku poolt riigile või kohalikule omavalitsusele tekitatud kahju täies ulatuses välja nõuda aga ainult juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult. Püssi linn ei ole kohtule väitnud ega tõendanud, et Enn Siskal oli tahtlus linnale kahju tekitada. Seetõttu tuleb kahju tekitamist pidada hooletusest toime pandud teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise tagajärjeks.

Tartu valib taas parima omaalgatuse
Kuni 3. aprillini on taas võimalik esitada vabatahtlikke, noorteühendusi ja omanäolisi algatusi konkursile "Parim omaalgatus 2006".
Konkursil võivad osaleda kõik Tartus tegutsevad noorteühendused, vabaühendused, vabatahtlikud ja üliõpilasorganisatsioonid, kes on aasta jooksul kaasa aidanud Tartu linna arengule.
Kandidaate võivad konkursile esitada kõik tartlased ja organisatsioonid.
Ettepanekuid saab teha postiaadressil Raekoja plats 3, 51003 Tartu; e-posti aadressil Martin-Joel.Bachmann@raad.tartu.ee või Tartu linna koduleheküljel vastava lingi alt. Kandidaate saab esitada kuni 3. aprillini kell 15: 00.
Konkursi töörühma kuuluvad linnavalitsuse erinevate osakondade esindajad, töörühma juht on abilinnapea Vladimir Dokman.

President ei andnud poistepilastajale ega kupeldajale armu
President Toomas-Hendrik Ilves otsustas eile lükata tagasi 20 armuandmispalvet, sealhulgas ka pedofiil Toivo Kleini ning kupeldaja Jüri Kuld-Kuninga oma.
Harju maakohus mõistis üle 50aastase Toivo Kleini süüdi alla 18aastase isiku suhtes sugulise kire vägivaldses rahuldamises, sugulise kire rahuldamises lapseealisega, lapseealise seksuaalses ahvatlemises, suguühenduses lapseealisega, alla 18aastase isiku kallutamises alkoholi tarvitamisele, vägistamises ja varguses ning karistas teda kokku üheksa-aastase vangistusega.
Kuna tegemist oli lühimenetlusega, vähendas kohus karistust kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jäi kuus aastat vangistust.
Eile palus Klein presidendilt armu, kuid tema palvet ei rahuldatud.
Kupeldaja Jüri Kuld-Kuningas (49) mõisteti samuti Harju maakohtu poolt süüdi prostitutsiooni vahendamises süüdi ja karistas teda vangistusega.

Tartu Kunstigümnaasium ja Kutsehariduskeskus saavad ühise spordiväljaku
Tartu Kutsehariduskeskuse ja Kunstigümnaasiumi vahele planeeritav spordiväljak peaks valmima tuleva aasta suveks ning seal hakkavad paiknema jalgpallistaadion, korvpalliväljakud, jooksurajad ja heitesektorid.
Kopli 1/Aianduse 4 aadressile rajataval väljakul hakkavad asuma jalgpallistaadion, välikorvpalliväljakud, jooksurajad ja heitesektorid.
Lisaks on territooriumil kunstmuruga kaetud mini-pichid - eraldatud väljakud, mis sobivad nii korvpalli kui väravpalli mängimiseks, aga ka võimlemisharjutuste tegemiseks.
Spordiväljakut hakkavad kasutama Kunstigümnaasium ja Kutsehariduskeskus ühiselt, kuid abilinnapea Jüri Sasi kinnitas, et ruumi ja aega jätkub seal ka harjutajatele väljastpoolt neid kahte kooli.
"Kuna jalgpalliväljakul on looduslik muru, siis nii mõnigi jalgpalliklubi saab endale seal suurepäraste tingimustega harjutusplatsi," rääkis Sasi.

Narkoärikas Toomas Helin soovib ennetähtaegselt vabaneda
Eestisse tonni marihuaanat smugeldanud Toomas Helin taotleb 22. märtsil Harju maakohtus ennetähtaegset vabastamist.
2005. aastal jättis riigikohus jõusse Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega mõisteti Toomas Helin, Indrek Sürje ja Märt Joller ligi tonni marihuaana smugeldamise katses süüdi.
Süüdistuse järgi lõi tollal 38-aastane Helin 2000. aasta lõpus suure koguse narkootilise ainega seotud kuritegude toimepanemiseks kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid veel Joller ja Sürje. Jolleri ülesanne oli süüdistuse järgi hankida kuritegude toimepanemiseks vajalikku informatsiooni ja dokumentatsiooni ning luua tehnilist baasi. Sürje pidi abistama Helinat ja Jollerit.
2001. aasta algusest kuni sama aasta sügiseni korraldas Helin suure koguse narkootiliste tablettide valmistamist, milleks Joller ja Sürje pidid hankima vajaliku teabe, tehnilised vahendid, laboritarbed ja kemikaalid.

Laar: NATO on Gruusiale realistlikum eesmärk kui Euroliit
Gruusia president Mihhail Saakašvilit nõustav Isamaa ja Res Publica Liidu üks juhte Mart Laar peab Gruusia puhul NATO-t lähiajal realistlikumaks eesmärgiks kui Euroopa Liitu.
Laar ütles ETV hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus, et Gruusial tuleb veel väga palju ära teha, et NATOsse pääseda, kirjutab ETV24.
"Palju tuleb läbi käia Euroopa Liiduga seotud astmeid ehk teha neid reforme, mis pole otseselt sõjalise arenguga seotud," märkis Laar.
Tema hinnangul tuleb Gruusial arendada kõvasti ka sõjaväge.

Vang pöördus ärajäänud söögikorra pärast kohtusse
Tallinna halduskohus arutab Murru vangla kinnipeetava kaebust, kuna viimane jäi ilma oma hommiku-ja lõunasöögist.
Halduskohtu pressiesindaja sõnul esitas kinnipeetav Tallinna halduskohtule kaebuse, mille kohaselt jäi ta ilma seadusega ettenähtud toidust 4. septembril 2006. aastal.
Kinnipeetava väidetel ei võimaldatud talle hommiku- ega lõunasööki ning seda vaatamata korduvatele palvetele, samuti ei väljastatud kaebajale tema äraviimisel Murru vanglast kuivpajukit.
Kohtu pressiesindaja selgitas, et 4. septembril toimus seoses kriminaalmenetlusega kaitsepolitseiameti juhtimisel erakorraline läbiotsimine Murru Vanglas, kaasa arvatud kinnipeetava kambris.
Kohtuvaidlus peab järgnevalt selgitama, kes oli kohustatud seonduvalt erakorralise sündmusega organiseerima kinnipeetava toitlustamise - kas Murru vangla või kaitsepolitsei.

Kaitsevägi hangib massirahutusteks turvavarustust
Kaitseväe logistikakeskus kuulutas eile välja riigihanke turvavarustuse muretsemiseks, mida plaanitakse rakendada massirahutuste mahasurumiseks välisoperatsioonidel, vajadusel ka Eestis.
Asutus plaanib riigihanke käigus muretseda 160 komplekti, mis sisaldavad massirahutuse kilpe, turviseid, kiivreid, plastiknuiasid ning lõike- ja löögikindlad turvakindaid, ütles Kaitsejõudude peastaabi pressijaoskonna ülem Georgi Kokošinski Eesti Päevaleht Online'ile.
Kokošinski sõnul hakkab konkreetset varustust kasutama Üksik-vahipataljoni väljaõppekeskuses koolitatav sõjaväepolitseikompanii. Samuti hakkab varustust kasutama NATO kiirreageerimisjõududesse NRF kuuluv sõjaväepolitseirühm ning seda võidakse kasutada NATO operatsioonidel üle maailma.

Eesti avas Seattle's aukonsulaadi
Nädalavahetusel avas Eesti peakonsul New Yorgis Peeter Reštšinski Eesti uue aukonsulaadi Seattle'is.
Peamiselt Washintoni osariiki teenivat aukonsulaati hakkab juhtima Paul Aarne Raidna, teatas välisministeerium.
Paul Aarne Raidna on õppinud ärijuhtimist Washingtoni Ülikoolis ning töötab praegu finantsdirektorina külmutusseadmetega tegelevas ettevõttes SCS Refrigirated Services, LLC. Ta räägib eesti keelt ning on aktiivne eestluse alalhoidja ja edendaja Seattle'is.
Eestil on Ameerika Ühendriikides aukonsulid veel Los Angelesis, Chicagos ja Portsmouthis. Kokku on Eestil üle maailma 101 konsulaati.
Aukonsulaat asub aadressil:
9133 View Avenue NW
Seattle, WA 98117
Telefon: 206-310-2153
e-post: paulr@scs-ref.com

Toetused aitavad mulgi keelt arendada
Kultuuriministeeriumi programm "Lõunaeesti keel ja kultuur" jagas tänavu toetusi rohkem kui tosinale mulgi keelega seotud projektile, kokku 2,2 miljoni krooni eest.
Kultuuriministeerium otsustas toetada Halliste vallavalitsuse ja põhikooli esitatud projekti algkooliõpilastele mulgi keele laagri korraldamiseks 10 000 krooniga, kirjutab Sakala.
"Oleme muidugi õnnelikud, et meile toetust tuli ja saame mulgi keele õpetamist arendada," vahendas Sakala Halliste põhikooli õpetaja ja folkloorirühma Karikakar juhendaja Milvi Kulli sõnu.
Viljandimaal sai suurima toetuse - 40 000 krooni Abja kultuurimaja. Selle rahaga plaanitakse jätkata Abja gümnaasiumi õpilastele mulgi keele valikainena õpetamist ning lastelaagrite korraldamist.
Lisaks pälvis toetust Eesti Raadio Lõuna-Eesti uudised, kus üle nädala on eetris Mulgimaa sõnumid. Ka telesaadete sarja "Üks tegu" mõni osa peaks rääkima Mulgimaa tavadest.

Jääkiht veekogudel on muutunud ohtlikult nõrgaks
Soojad ilmad ning kevadpäike on veekogudel jääkatte nõrgaks sulatanud.
Sulama hakanud jää on ülimalt ohtlik ning võib kergesti murduda, teatas päästeamet.
Eriti nõrk on jääkate jõgedel ning teistel liikuva veega veekogudel. Jää paksus ja tugevus on väga erinev ka sama veekogu piires ning jäätingimused muutuvad tundidega.
Eriti tähelepanelik tuleks olla kohtades kus kasvavad kõrkjad ning kus jõgi pöörab või kitseneb, samuti on ohtlik ka kaldaäärne jää.
Möödunud laupäeval uppus Pärnumaal Sindis jõejääle mängima läinud kümneaastane poiss, kelle otsingud jätkuvad ka täna. Tänavu on läbi jää vajunud ning uppunud juba neli last.
Päästeamet palub kõigil olla ettevaatlik ning hoiduda jääle minemisest.

Prügisorteerijad leidsid kilekotti pakitud mehe surnukeha
Jäätmesorteerijad leidsid eile õhtul töö käigus Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval asuvast hoonest kilekotti pakitud vägivallatunnustega mehe surnukeha.
Jäätmesorteerimistehase töötajad leidsid seni tundmatu mehe surnukeha Suur-Sõjamäe tänaval asuvast hoonest eile õhtul kella 21: 09 ajal, teatas Põhja politseiprefektuur.
"Laip oli pakitud musta prügikotti. Hukkunu isik ja juhtunu asjaolud on selgitamisel," ütles ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Eesti Päevaleht Online'le.
Politsei algatas juhtunu uurimiseks kriminaalasja tapmist käsitleva paragrahvi alusel.

Narkopolitsei konfiskeeris ligi miljoni krooni väärtuses narkootikume
Veebruari alguses tabasid Põhja prefektuuri narkopolitseinikud ühel päeval läbi viidud kahe politseioperatsiooni käigus kaks narkokuriteos kahtlustatavat ning konfiskeeriti ligi 350 grammi narkootilisi aineid.
Päeva esimese politseioperatsiooni tulemusel konfiskeerisid politseinikud 245 grammi trimetüülfentanüüli ehk "valget hiinlast." 31-aastane mees, kelle Lasnamäel asuva elukoha läbiotsimisel aine leiti, peeti kinni ja ta on praeguseks vahistatud.
Sama päeva õhtupoolikul tabasid narkopolitseinikud Koplis 26-aastase noormehe, kelle üürikorteri läbiotsimisel leiti 97 grammi kokaiini. Temagi on vahistatud.
Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse vanemkomissari Kaido Kõplase sõnul mõjutab narkoaine vahendajate tabamine mitte ainult narkootikumidega seotud süütegude arvu, vaid ka üldist turvalisust tänaval.
"Just paadunud narkotarvitajad panevad uimasti hankimiseks vajalike ressursside leidmiseks toime suure osa röövimistest, avalikest vargustest ning vargustest sõiduautodest," selgitas Kõplas.

Politsei tuvastas Raplamaal kaks valeraha kasutamise juhtumit
POlitsei avastas Raplamaal nelja päeva jooksul kaks valeraha kasutamise juhtumit, mis ei ole omavahel seotud.
Rapla linnas Viljandi maanteel asuvas pangakontoris soovis naine 12. märtsil kella 15.40 paiku enda arveldusarvele panna raha, mille hulgas oli võltsimistunnustega 500-kroonine rahatäht. Võltsimistunnustega 500 kroonine kandis seerianumbrit BL427384, teatas Rapla politseijaoskonna infojuht Kaire Kozlova.
Rapla maakonnas Vigala vallas Jädivere külas asuvas kütusetanklas kasutas mees 9. märtsil kella 21.00-22.00 vahel diiselkütte ostmiseks võltsimistunnustega 100-kroonist rahatähte seerianumbriga AJ620518. Valerahaga kütust osta soovinud mehe isik on kindlaks tehtud.
Mõlema juhtumi osas on alustatud kriminaalmenetlust. Juhtumid ei ole omavahel seotud.

Orissaare internaatkooli saatus on lahtine
Möödunud nädalal kogunenud Orissaare internaatkooli nõukogu otsustas kooli jätkamise küsimusega pöörduda haridus- ja teadusministeeriumi poole.
Orissaare internaatkooli nõukogu esimehe Orissaare vallavanema Raimu Aardami sõnul võeti reedesel koosolekul vastu otsus esitada haridusministrile konkreetsed seisukohad kooli jätkamise võimalikkuse kohta, kirjutab Oma Saar.
Aardami sõnul on mõeldavaid lahendusi kaks - riik sekkub jõuliselt kooli arengusse, mis tähendab vastavaid finantseeringuid kooli olukorra parandamiseks või tuleb kool Orissaarest mujale viia.
Orissaare internaatkool loodi 1959. aastal ning oli mõeldud Saaremaa ja Lääne-Eesti piirkonnas elavatele vanemliku hoolitsuseta ja rasketes majanduslikes oludes olevate perede lastele. 70ndate algusest alates hakati kooli suunama psüühika- ja käitumishäiretega õpilasi kogu vabariigist.

Rakvere haigla läks karantiini
Rakvere haigla sise- ja neuroloogiaosakonnas nakkavat viirushaigust põdevate patsientide tõttu otsustas haigla juhtkond esimest korda viimase 10 aasta jooksul kehtestada karantiini.
Rakvere haigla sulges eilsest külastajatele haigla sise- ja neuroloogiaosakonna, ennetamaks viiruse laiemat levikut, kirjutab Virumaa Teataja.
"Seal on kõhulahtisusega patsiente ning kõik viitab sellele, et tegemist võib olla oksendustõvega, mis on äärmiselt nakkuslik ja tahame piirata haiguse levikut," põhjendas Rakvere haigla mikrobioloog doktor Marina Ivanova ja lisas, et meetmed kehtivad ainult külastajatele, haigeid ukse taha ei jäeta. Ivanova sõnul ei ole viimase kümne aasta jooksul haiglas karantiini kehtestamise järele vajadust olnud.

Kihelkonna volikogu umbusaldas vallavanemat
Saaremaa Kihelkonna vallavolikogu tagandas eilsel istungil umbusalduse tulemusena Marju Lõbusa vallavanema ametikohalt.
Avalikul hääletamisel oli Lõbusale umbusalduse avaldamise poolt viis ja vastu kolm istungil osalenud üheksast volikogu liikmest, kirjutab Meie Maa.
Volikogu enamusega vabastati Marju Lõbus vallavanema ametikohalt 12. märtsist, palka saab ta edasi kuni 23. märtsini.
Kihelkonna vallavolikogu liikme Aivar Kallase sõnul põhjustas vallavanem Lõbusa umbusaldamise algatamise 2006. aasta vallaeelarve rikkumine ja vallalehes avaldatud artikkel Kihelkonna vallavolikogu otsustest, mida kunagi ei olevat vastu võetud ja millega olevat solvatud nii valla elanikke kui volikogu liikmeid ning antud elanikele valeinfot.

President vajab residentsi
Mitmed kõrged riigiametnikud, sealhulgas peaminister ja õiguskantsler on arvamusel, et presidendil on vaja esinduslikku residentsi, kus oleks võimalik vajaduse korral ka külalisi vastu võtta.
Residendi ehitamist pooldab ka peaminister Andrus Ansip, kirjutab SL Õhtuleht. "Praegune elamine ei ole presidendile kohane, tegemist on kunagise kantseleiülema korteriga. Seega peaministri taha asi ei jää, kui uus ja riigipeale väärikas residents nii elamiseks kui külaliste võõrustamiseks leitakse," vahendas valitsuse pressiesindaja peaministri sõnu. Samas rõhutas Ansip, et initsiatiiv peab tulema presidendi kantseleilt.
Presidendi elu- ja töökoht peaksid olema lahus
"Riigikontrolör Oviir on valitsuskabineti nõupidamisel selgelt toetanud peaminister Andrus Ansipi sellekohast mõtteavaldust. Taon jätkuvalt seda meelt, et töökoht ja eraelu tuleb lahus hoida ning et vabariigi presidendile on kindlasti vaja residentsi," vahendas riigikontrolli avalike suhete juht Toomas Mattson riigikontrolöri seisukohta.

Auto süttis kokkupõrke järel põlema
Kahe auto kokkupõrke järel süttis üks autodest põlema, kuid autos olnud ema ja tütar pääsesid õnnelikult.
Esmaspäeva hommikul kella kaheksa ajal toimus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Viljandi - Suure-Jaani tee 8. kilomeetril, kus kaks autot põrkasid omavahel kokku, teatas Keskkriminaalpolitsei.
VW Passat, mida juhtis Heitlin (s 1980), kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Ford Sierra, mida juhtis Imbi (s 1973).
Kahe auto kokkupõrke tulemusena süttis Ford Sierra põlema, milles viibinud ema ja tema kolmeaastane tütar pääsesid siiski ehmatuse ja põrutusega. Põrutada said ka teise auto juht ja tema kolmeaastane poeg.
Pärast õnnetust lubati kõik kannatanud kodusele ravile.

Pärnu veekeskuses päästeti laps uppumissurmast
Nädalavahetusel sattus Pärnus Tervise Paradiisi veekeskuses uppumisohtu kolme ja poole aastane laps, kes siiski päästeti.
Selili vee peal olnud lapse leidsid kaks ujujat, kes viisid poisi kiiresti turvamehe juurde, vahendab SL Õhtuleht perefoorumit.
Tervise Paradiisi turundusjuht Riin Põldme kinnitas, et õnnetus toimuski möödunud laupäeva lõuna ajal kell 14.50.
"Tänu möödujate tähelepanule ja Tervise Paradiisi päästjate kiirele reageerimisele õnnestus halvimat vältida," ütleb Põldme.
Pärnu haigla avalike suhete juhi Eda Amuri sõnul alustas lapse elustamist juba kiirabi. Uppumissurmast päästetud Poiss viidi koos vanematega Pärnu haiglasse ning lubati peatselt koju.

Janek Mäggi: Kroon devalveerub niikuinii
Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja Janek Mäggi kirjutab, et uus valitsus peaks lõpetama inflatsiooni suurendavate lubaduste hoogsa täitmise, sest vastasel juhul kuumeneb majandus üle.
Mäggi sõnul on uue valitsuse eesmärk on jagada rahvale niipalju raha laiali kui võimalik ilma makse tõstmata, kirjutab Postimees. Näiteks avaliku sektori palkade tõus sunnib erasektorit sellele järgnema ja ongi riigi laialijagatavad tulud senisest suuremad.
Mäggi sõnul seisneb probleem krooni devalveerumises. Samas peab ta näiliseks riigi rikkust, mis on näiliselt sama suur kui laenukoormus. Eesti ei saaks viie Euroopa rikkaima riigi hulka isegi saja aasta pärast mitte. Eesti majanduse pääsemiseks Euroopasse on vaja saada eurotsooni.
Kroon on vaikselt, aga kindlalt devalveerunud 1992. aastast alates ja tema pidevalt nõrgenev ostujõud on juba vähendanud meie ekspordivõimet, kirjutab Mäggi ning ennustab trendi jätkumist.

Eksminister Varikut ähvardab hiigelnõue
Pärnu maakohus arutas eile 2005. aastal jahikaaslast tulistanud endise põllumajandusministri Andres Variku süüasja, milles kannatanu nõuab valurahaks üle kahe miljoni krooni.
28-aastasel Kaupo Kasemetsal, keda Varik tulistas, said viga mõlemad jalad ja töövõimetuna liigub ta siiani karkude toel, kirjutab Pärnu Postimees.
Kuna kannatanu on töövõimetu, nõuab tema advokaat, et Varik maksaks praegu 28-aastase Kasemetsa pensioniikka jõudmiseni talle miinimumpalka, praeguse seaduse järgi 3600 krooni kuus. Kokku teeks see pea 1,5 miljonit krooni. Lisaks nõuab kannatanu ühekordset hüvitist 725 569 krooni.
"Vabandan siiralt, et olen teile suuri kannatusi põhjustanud," pöödrus Varik eile kannatanu ja tema pere poole.

Tabasalus suleti gaasilekke hirmus liiklus
Politsei ja päästjad sulgesid täna varahommikul inimeste ohtu seadmise vältimiseks Harjumaal Tabasalu peatänaval liikluse, kuna teelt välja sõitnud auto vigastas seal gaasitrassi.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesndaja ütles Päevaleht Online'ile, et õnnetus juhtus kella 6.30 paiku Klooga maantee ja Mere tee ristmiku lähedal.
Päästjatele laekunud esialgsete andmete kohaselt oli sõiduauto Seat sõitnud seal vastu teepervel olevat kasti, mis hakanud sisisema. Kohapeal selgus, et tegemist oli gaasitrassi osaga, nn gaasipostiga.
Säästmaks möödujaid võimalikust plahvatusohust, otsustasid politsei ja päästjad liikluse teel mõneks ajaks sulgeda. Sündmuskohal viibis ka gaasiavariid likvideeriv meeskond, kes keeras trassi siibrid kinni.

Maaomanik võitis kohtus riiki
Riigikohus mõistis läinud nädalal riigilt välja kolm miljonit krooni eaka õpetaja Siiri Miti ja ta kolme venna kasuks, kellelt riik võttis ülekohtuselt ära kümme hektarit maad.
Osa Siiri Miti (70) ning tema vendade Tiidu, Olevi ja Ülo Tüvi vanaisale kuulunud Roosimäe talu maadest on Harjumaale Jõelähtme valda Jõesuu külla rajatud golfiväljakute all, kirjutab Postimees. Lisaks kerkib maale 42 uhket elamut, millest igaühe müügihind 8-9 miljonit krooni.
"Ma ei tea, kus olid muinsuskaitsjate silmad, kui golfiväljakud iidsete kivikalmete vahele pressiti," lausus Mitt. "Piinlik, aga ärihaide huvid kaalusid isegi esivanemate luud üles."
Miti väitel sokutasid Jõelähtme vald ja Harju maavalitsus talumaad ärimeestele ajal, kui me veel õnnest oma riigi sünni üle oimetud olime. Kohalikku rahvast mõjutati maast loobuma ning maast loobumise eest pakuti telefoniliine ja kaabeltelevisiooni.

Komisjon: matke Tõnismäe säilmed ümber
Eelmise nädala lõpus kogunenud sõjahaudade komisjon soovitab kaitseministril Tõnismäel asuvad säilmed ümber matta.
Sõjahaudade komisjoni esimehe Mati Raidma sõnul leidis komisjon, et praeguses asukohas Tõnismäel pole hauarahu tagatud ning selle tagamiseks tuleks pronkssõduri lähistel asuvad säilmed ümber paigutada Tallinna kaitseväe kalmistule.
"Komisjoni seisukohalt väärikas koht, tagamaks hauarahu ning sõjahaua väärika kohtlemise põhimõtet. Kaitseväe kalmistule on maetud Eesti, Suurbritannia ja Nõukogude Liidu sõjaväelased, kes on sõdades langenud," seisab komisjoni protokollis.
Eile õhtuks polnud sõjahaudade komisjoni ettepanekud kaitseministrini veel jõudnud. Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhi Madis Mikko sõnul kujundab minister komisjoni otsustest arvamuse alles pärast nendega tutvumist. "Minister võib arvamust kujundada tunni, kaks või terve päeva, nädala või võtta komisjoni otsuse ka lihtsalt teadmiseks," lisas Mikko.

Mere kaanetanud pakane päästis hüljeste järelkasvu
Ka meie vetes haruldastel viigritel tõotab tänavu tulla järelkasvu poolest hea aasta.
Eelmisel nädalal Saaremaa läänerannikul hüljeste käekäiku uurimas käinud hülgeuurijad leidsid kinnitust lootusele, et tänu mere jäätumisele on nendel kaitsealustel tänavu oodata head poegimisaastat.
"Vaatamata sellele, et jääolud on veidi kehvemad kui tavapärastel aastatel, on enamik hülgeid ikkagi jää peal," ütles ühepäevasel uurimisretkel käinud Ivar Jüssi. "Ühtekokku hakkas merejääl silma umbes paarkümmend hallhüljest ja äsjasündinud poega."
Veel jaanuari keskel polnud erakordselt sooja talve tõttu Läänemerele tekkinud jääkübetki ning see andis põhjust kartustele, et suure tõenäosusega pole meie vetes elavatel hallhüljestel ega ka haruldastel viigritel sel talvel järglasi oodata.

Homne keelepäev toob kiirlugemise, näitusi, konverentse ja auhindu
1999. aastal alguse saanud emakeelepäeva tähistatakse üle Eesti eri üritustega.
Homne emakeelepäev algab Rakveres keelepäeva mõtte algataja Meinhard Laksi austamisega pansionaadis Kuldne Sügis.
Eakas emakeeleõpetaja, kellele keelepäeva sündmuste rohkus heameelt teeb, paneb kõigile eesti keele kasutajatele südamele, et nad ei unustaks täna rahvuslipu heiskamist. Õhtu hakul avatakse Lääne-Viru keskraamatukogus Virumaaga seotud teise vägeva keelemehe, Pent Nurmekunna mälestusnäitus. Näitusega tähistab keelepäeva ka Hiiumaa Kärdla linnaraamatukogu.
Üks erilisemaid keelepäeva üritusi on Tartumaal, Konguta koolis, kus toimub kiirlugemiskonkurss, mil on kümne aasta pikkune ajalugu. Minutilugemise rekord on ligi 900 tähemärki.

Arestimajadel tuleb suvest anda paremat arstiabi
Viimane surm arestimajas oli alles mõni kuu tagasi, kui kambris suri narkouimas inimene.
Arestimajades sureb osaliselt puuduliku arstiabi tõttu mitu inimest aastas, lähikuudel peab politsei hakkama joobnud inimeste tervist palju rangemalt kontrollima.
Praegu arestimajades pidevat arstiabi ei ole, alkoholi- või narkojoobes inimeste elu sõltub üksnes vajadusel kutsutavast kiirabist.
Tallinna kesklinna politseiosakonna välijuhi Taavi Kirsi sõnul on suurem osa nende arestikambrites olevatest vahistatutest purjus või narkouimas inimesed, kellele kutsutakse kiirabi, kui nad seda paluvad ja olukord seda nõuab.
"Igaks juhuks kutsume ikka kiirabi, siis on kindlam tunne," märkis Kirss, kes tunnistas, et arstiabi puudusel töötatakse kõrgendatud riskiolukorras.

Jupo jätkab liikluse rahustamist
Möödunud reedel Tallinna-Tartu maanteel liiklust rahustamas käinud julgestuspolitsei korraldab suure tõenäosusega sääraseid operatsioone ka edaspidi.
"Vähemalt lähikuudel on kavas selliseid sündmusi korrata. Võimalik, et edaspidi käime ka teistel maanteedel," ütles julgestuspolitsei pressiesindaja Martin Luige.
Luige sõnul jäi politsei reedese üritusega kindlasti rahule, kuna inimesed sõitsid rahulikumalt. "Kogu operatsiooni käigus jäi kiiruse ületamisega vahele vaid kolm autojuhti. Kõige suurem kiirus, mis mõõdeti, oli 135 kilomeetrit tunnis."

Eesti Rahva Muuseumi uue maja ehitus ähvardab aastateks seiskuda
Võidutöö autorid on viiel korral hinda alla lasknud, aga Eestil pole ehitamiseks raha.
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone arhitektuurivõistluse võidutöö autoritega ligi aasta peetud hinnaläbirääkimised pole seni andnud tulemusi ning kui märtsi lõpuks kokkuleppele ei jõuta, ei alga Raadile kavandatud hoone ehitustööd järgmise kahe aasta jooksul.
ERM-i direktori Krista Aru selgitusel on aasta eest ERM-i uue, Raadile kavandatava peahoone võidutöö "Memory Field" autorite puhul probleem peamiselt hinnas. Kuigi viiel korral on autorid Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane oma latti alla lasknud, ei ole Eesti riigil niivõrd palju raha, et ehitama hakata. Kui suure summa üle vaidlus käib, ei saa Aru sõnul riigihangete seadustest tulenevalt ütelda.

Küsitlus: vastuhääle andmine kogub populaarsust
Eesti elanike seas on pisut rohkem neid, kes toetaks sotsiaalteadlaste soovitatud vastuhääle andmise võimalust valimistel, selgus Eesti Päevalehe tellitud ja Faktum & Ariko eelmisel nädalal korraldatud 500 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest.
Ehkki vastuhääle andmise võimalusest on räägitud vaid idee tasandil ning ükski poliitiline jõud pole sellest otseselt kinni võtnud, toetas selle võimaluse seadustamist 44 protsenti Faktum & Ariko küsitlusele vastanutest. 41 protsenti oli selle vastu ning 15 protsenti ei osanud oma seisukohta avaldada.
Vastuhääle andmise võimalusega valimistel tuli esmalt Eesti Päevalehe arvamusloos (19.2) välja Eesti Televisiooni ajakirjanik Mart Linnart. Hiljem on ideed toetanud ka ühiskonnateadlased Raivo Vetik (EPL 27.2) ja Rein Taagepera (PM 5.3).

Narkouimas tabatud juhtide arv lõi rekordi
Tavaliselt jäävad narkojoobega vahele 20-30-aastased, kellel on mõni üksik trahv hinge peal.
Ida-Harju konstaabel Urmas Krull on koos paarimehega viimase kuu aja jooksul kinni pidanud kümme narkojoobes juhti, kahe kuuga on Harjumaal ja Tallinnas tabatud neid kokku juba 30.
Viimati pidas Krull uimasteid kasutanud autojuhi kinni möödunud nädalavahetusel. "Maardus tegi üks isik oma autoga nii-öelda kannaka. Läksime kontrollima, kes ta on ja miks ta nii tegi," ütles Krull. "Ilmnes, et teda oli varem narkootikumide tarbimise pärast karistatud ja oli näha, et tal võis ka nüüd probleeme olla. Ekspertiisist tuligi positiivne vastus amfetamiini kohta."
Selle aasta kahe kuuga on Põhja prefektuur Tallinnas ja Harjumaal kinni pidanud kolm korda rohkem narkouimas juhte kui sama ajaga möödunud aastal, sama palju on kasvanud ka kogu aasta jooksul vahelejäänute hulk. Kui möödunud aasta jaanuaris tabas politsei vaid kolm ning veebruaris kaheksa narkootikume tarvitanud autojuhti, siis tänavu on mõlemas kuus vahele jäänud 15 seaduserikkujat.

Ekspertiis leiab narkootikumide jälgi uriinist ka mitu päeva hiljem
Wismari haigla ravijuhi Jaanus Mumma sõnul võib ekspertiis leida uriiniproovist kinnituse kuni kahe nädala tagusele kanepisuitsetamisele.
Kui alkohol läheb verest välja suhteliselt kiiresti, siis narkootikum püsib kehas palju kauem. "Näiteks amfetamiin, kokaiin ja fentanüül on tuvastatavad kuni kaks ööpäeva pärast viimast tarvitamist, ent kroonilise kanepisuitsetaja proovist leiab kinnituse ka kaks nädalat hiljem," ütles Mumma.
Kui politseil tekib kahtlus, et mõni autojuht on uimasteid kasutanud, peab ta kinnituse saamiseks viima kahtlusaluse mõnda haiglasse proovi andma.
"Politsei toob juhi valvearsti juurde, kes kõigepealt teeb läbivaatuse: kas isikul on koordinatsioonihäireid, on ta adekvaatne, uimane, kuidas ta pupillid reageerivad valgusele," selgitas Mumma. "Pärast seda võetakse juhilt uriiniproov ning arst määrab, mis aineid sealt otsida tuleb." Mumma sõnul näitab proov kõige sagedamini fentanüüli kasutamist, järgnevad amfetamiin, kanep ja kokaiin.

Koalitsioonileping rõõmustab õpetajaid ja noori isasid
Läbirääkimistel jõuti kompromissile tulumaksuvaba miinimumi tõstmises 3000 kroonini.
Eile hilisõhtul lõppenud pika tööpäeva kestnud koalitsiooniläbirääkimistel peeti oluliseks jätkata ülejäägiga riigieelarve poliitikat ning põhimõtteliselt soostuti ka tulumaksuvaba miinimumi ning õpetajate palga tõstmisega.
Reformierakonna kindlal nõudel jätkub järgneval neljal aastal tulumaksu alanemine kuni 18 protsendini. Sotsid soovisid tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 2000 kroonilt 4000 kroonile, kuid esialgu leiti kompromiss 3000 krooni juures.
Kuigi peaminister Andrus Ansip jõudis ajakirjanikele teatada, et maksuküsimustes on kokku lepitud, jahutas sotsiaaldemokraat Eiki Nestor eufooriat. "Üheski küsimuses pole veel lõplikku kokkulepet ja ka esimese päeva läbirääkimiste punktides on ees veel küllalt vaidlusi," ütles Nestor.

Viacom Media kaebab Google'i ja YouTube'i kohtusse
Meelelahutusgigant Viacom Media kaebab kohtusse Google'i ja YouTube'i ja tahab neilt kohtus välja nõuda 1 miljard dollarit kahjutasu.
Google ostis möödunud aasta lõpus YouTube'i ära ja nüüd süüdistab Viacom neid kahte selles, et nad kasutavad salaja ja tasuta Viacomi teleprogramme, vahendab BBC.
Viacom väidab, et YouTube'i laeti loata umbes 160 000 klippi ja neid vaadati seal enam kui 1,5 miljardit korda.
Meediagigant tahab nüüd, et YouTube ja Google maksaks talle üks miljard dollarit kahjutasu ja lisaks tahab Viacom veel kohtutõkendeid, et edasist autoriõiguste rikkumist vältida.

Iraani tuumaplaanidele anti tõsine löök
Teherani tuumaambitsioonid on saanud tõsise löögi pärast Venemaa teadet, et tuumaelektrijaama käivitamine lükatakse makseprobleemide tõttu edasi.
Vene spetsialistid on ehitustööd Bushehris lõpetanud, kirjutab The Times.
Selleks, et tuumaelektrijaam tööle hakkaks, peab Venemaa tarnima Iraanile tuumakütust. Tööettevõtja kompanii Atomsrieksporti avalduse kohaselt lükatakse see projekt aga määramata ajaks edasi.
Avaldusele eelnes Vene-Iraani vaidlus, mille kohaselt Iraan maksis vaid osa 25 miljonist dollarist. Teheran omalt poolt nõuab, et Moskva täidaks oma kohustusi ja tarniks tuumakütust kahe nädala vältel.
Väljaanne märgib, et Moskva otsuse eesmärgiks oli sundida Iraani täitma rahvusvahelise aatomienergia agentuuri nõudmisi peatada uraani rikastamine ja teha inspektoritega täieulatuslikku koostööd.

Vene siseministeerium koostas juhtide "musta nimekirja" 
Venemaa siseministeerium on loonud aasta jooksul diskvalifitseeritud isikute andmebaasi, kus asub informatsioon ametiseisundi kuritarvitamise eest süüdimõistetud kodanike kohta.
Andmebaas hakkab kehtima 1. aprillist, teatas RIA Novosti. Andmebaas on suunatud korruptsiooni tõkestamiseks ja majanduse kriminaliseerimise peatamiseks.
Vastavalt vene seadustele peab tööandja enne isiku juhtivale ametikohale määramist kontrollima tema tausta loodud andmebaasis. Kontroll on kohustuslik ning mittetäitmise eest on ettenähtud trahv kuni tuhande miinimumpalga ulatuses.

Londoni pussitamise asjus on kinni peetud 14 inimest
Eile Ida-Londonis õppeasutuse juures asetleidnud pussitamises sai kaks noormeest raskelt haavata ning ka kolmas vajas haiglaravi.
Haveringi kolledži juures toimunud massikaklus lõppes kolmele noormehele pussitamisega, vahendab BBC.
Kakluspaigalt leiti ka rünnakus kasutatud noad.
Vahejuhtumi asjaolud on selgitamisel, kuid uurijad arvavad esialgu, et kaklus toimus endiste ning praeguste kolledži õpilaste vahel.

Streik halvas Itaalia lennuliikluse
Itaalia suurim lennufirma Alitalia tühistas täna 96 lendu, sest lennudispetšerid streikisid.
Alitalia lennudispetšerid korraldasid neljatunnise streigi, mistõttu pidi lennufirma ära jätma 96 lendu, millest suurem osa olid riigisisesed, teatas Reuters.
Streikivad töötajad esitasid firma juhtkonnale rea kaebuseid, milles kurtsid adekvaatse personalipoliitika puudumist ning suutmatust alustada lennudispetšeritele mõeldnud ametialased koolitusi, nende seas tööks vajalikku inglise keele õpet.
Riigi poolt kontrollitav Alitalia, mida valitsus oksjonile panemiseks ettevalmistab, on korduvalt süüdistanud streigihimulisi ametiühinguid kroonilises laostamises, sest iga päevaga kasvab firma kahjum 1 miljoni euro võrra.

Indias sõitis pulmaseltskonda vedanud buss kuristikku
Eile sõitis Põhja-Indias teelt välja ja kukkus 500 meetri sügavusse kuristikku pulmaseltskonda vedav buss, vähemalt 18 inimest hukkus ja veel 33 sai vigastada.
Pruut ja peigmees jäid õnnetuses ellu, vahendab CNN.
Kohaliku politsei andmetel sõitis buss teelt välja maalihke tõttu.

Husseinile surmaotsuse määranud kohtunik palus asüüli
Iraagi kohtunik Rauf Abd al-Rahman, kes määras eksdiktaator Saddam Husseinile surmaotsuse, palus poliitilist asüüli Suurbritannias.
Abd al-Rahman palub asüüli seoses ohuga enda ja oma lähedaste vastu, kirjutas Rossiiskaja Gazeta. Husseini pooldajad on lubanud kohtunikule Iraagi endise juhi surma pärast kätte maksta.
Briti vaatlejate hinnangul võtab Abd al-Rahmani taotluse läbivaatamine mitu kuud aega, kuid vastus on tõenäoliselt positiivne.

Vene ajaleht: Eesti ähvardab vaimse terroriga
Vene ajaleht Nezavisimaja Gazeta (NG) kirjutab, et Eesti ajaloovastane tegevus on vaimse terrorismi ilming, millega tuleb võidelda.
Vaimsel agressioonil on mitmesugused ilmingud, mille hulka kuulub ka Eesti poliitika, kirjutab NG.
Ajalehe hinnangul on Eesti president Toomas Hendrik Ilves väga kogenud poliitik, aga tema sõnad on vastuolulised. Esmalt kritiseeris ta Eesti endist juhti Arnold Rüütlit 9. mail 2005. aastal Moskvasse mittesõitmise eest, aga hiljem nimetab pronkssõdurit massimõrvade monumendiks.
Samas osutatakse sellele, et Eesti vaimsuse vastane tegevus on tingitud kasu saamise eesmärgist lähtudes konkreetsest olukorrast. "Faktid näitavad, et printsiibitu poliitiline "äri Eesti moodi" toob häid dividende," märgib NG. Väljaanne lisab, et Euroopa Liit maksab Eesti natsionalismi ja profašistliku poliitika eest väga hästi.

Soomes muutuvad ravimiretseptid elektroonilisteks
Soomes muutuvad alates aprillist ravimiretseptid elektrooniliseks, paberil retseptid jäävad samuti kasutusele veel mitmeks aastaks.
"Seadus näeb ette nelja aasta pikkust üleminekuperioodi ning alles pärast seda on kohustus võtta kasutusele vaid elektrooniline ravimiretsept. Pika üleminkuperioodi tingib peamiselt tehnoloogia, mis nõuab artikeskustelt uut tehnikat ning uusi programme," selgitas Soome ajalehele Kaleva sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi nõunik Pekka Järvinen.
Soome arstide liidu esindaja Risto Ihalainen on seisukohal, et uus seadus on arstidele positiivne uuendus, kuid üleminekuaja ajakava on natuke liige tihe. Tema sõnul ootab lahendust veel mitu tõsist tehnilist probleemi, nagu näiteks elektroonilise allkirja loomine.
Soome ametnikud loodavad, et uus seadus vähendab oluliselt retseptide võltsimist.

Putin kohtub Rooma paavstiga
Täna kohtub Venemaa president Vladimir Putin Rooma paavst Benedictus XVI-ga, et arutada traditsiooniliste väärtuste kindlustamise ja konfliktide reguleerimise problemaatikat.
Vene õigeusu kirik loodab, et kohtumine tugevdab moraalseid väärtusi Euroopas ja aitab reguleerida kirikutevahelisi konflikte, teatas RIA Novosti.
Õigeusukiriku esindajate arvates on peamine probleem seotud katoliiklaste missiooni tegevusega Venemaal ja katoliiklaste agressiivse käitumisega Ukrainas.

32 000 USA sõdurit sai Afganistanist või Iraagist vaimse häire
Ligi kolmandik umbes sajast tuhandest Iraagis ja Afganistanis teeninud Ameerika sõdurist kannatab psühholoogiliste probleemide käes.
Eile avaldatud California ülikooli uuring vaatles 103 788 Iraagi ja Afganistani veterani. Umbes kolmandikul neist ehk täpsemalt 31% uuritutest oli diagnoositud mõni vaimse tervisega seotud probleem - kokku oli neid 32 010 sõdurit. Enam kui pooltel neist 32 010-st oli kaks või enam psühholoogilist probleemi.
Kõige levinum diagnoos on sõjakolletest naasnud sõduritel posttraumaatiline stress - selline diagnoos pandi 52%-le 32 010-st sõjaväelasest.
Posttraumaatiline stress on häire, mis ilmneb pärast millegi väga vapustava kogemist. See stress võib areneda depressiooni, ravimi-, alko- või narkosõltuvuseni ning mälu- ja tajuprobleemideni.

Gaza sektoris läks kaduma BBC ajakirjanik
Briti ajakirjanik Alan Johnston läks Gaza sektoris kaduma, kuid BBC ei kinnita esialgu Palestiina väiteid, et Johnston on röövitud.
BBC korrespondendi Johnstoni auto leiti Gaza linna lähedalt hüljatult veidi pärast seda, kui ta oli sellega kodust lahkunud, vahendab BBC.
Gazas on viimasel ajal röövitud mitmeid ajakirjanikke, kuid nad kõik on vigastamatult vabaks lastud.
44-aastane Alan Johnston on BBC korrespondent Gazas olnud juba kolm aastat. BBC on ainus suurem meediaorganisatsioon, mis hoiab Gazas pidevat korrepondenti

Rohelised lubavad igaühele 440 eurot ilma tööd tegemata
Soome Rohelise Liidu valimislubaduseks on nn põhisissetulekusüsteemi ettevalmistamine, mis tagab igale soomlasele ilma tööl käimata 440 eurot kuus.
Sarnaselt keskkonnatemaatika toomisega laiema ühiskonna tähelepanu alla tahavad rohelised nüüd algatada sotsiaalpoliitika reformi.
Praegune sotsiaalkindlustussüsteem ei toimi roheliste sõnul ühiskonnas, kus kõigile inimestele ei jagu tööd ja on tekkinud palju töösuhte vorme. Näiteks on Soomes märgatavalt kasvanud tähtajaliste töölepingute arv. Töötute jaoks ei tasu enam alati töötegemine ära, kuna ka väikese tööotsa vastuvõtmine kärbib kohe sotsiaaltoetusi ning hoopis vähendab sissetulekut.
Rikkamad maksaksid rohkem
Rohelised usuvadki, et kindlalt garanteeritud sissetulek tõstab sotsiaalhüvitisi saavate inimeste huvi igasuguse töö vastu. Peale selle peaks nende arvates olema heaoluühiskonnas igaühel hea elada. Tööta inimene tunneb aga ennast kõigele lisaks veel alandatuna, kui ta satub sotsiaalsüsteemi bürokraatia hammasrataste vahele. Baassissetulek laekuks pangaarvele automaatselt.

Robot-salamander näitab maismaaloomade arengut
Teadlased meisterdasid amfiibse roboti, mis suudab ujuda vees ja vingerdada maismaal.
Evolutsiooniteooria kohaselt juhtus millalgi umbes 400 miljoni aasta eest midagi tähelepanuväärset - salamandrilaadne loom ujus kaldale ja liikus seal edasi uimelaadsete jäsemete abil. Kulus veel miljoneid aastaid, kuni seni üksnes vees elanud selgroogsetest arenesid välja tetrapoodid, neljajalgsed maismaaloomad.
Pole täpselt teada, kuidas maismaale elama asumine täpselt toimus, kuid hiljutine uuring näitab, et suurt muutust aju võimekuses selleks vaja ei olnud.
Tegelikult näitavad Prantsuse ja *veitsi teadlased seda lausa "puust ja punaselt" või täpsemini küll plastist ja kollaselt. Nad meisterdasid salamandrit meenutava seadeldise, mis suudab ujuda ja nelja jäseme tõukel vingerdades liikuda peaaegu niisamuti, kui seda võisid teha esimesed maale kolinud loomad.

Läks nagu kavas, kahe üllatusega
Venemaa kohalikud valimised kulgesid ootuspäraselt: võimupartei Ühtne Venemaa võttis ülekaaluka võidu, mida peaks korratama duumavalimistel.
Kui miski veidigi üllatas, siis oli see kommunistide ja Paremjõudude Liidu tubli esinemine.
Kohalikke võimuorganeid ei valitud mitte üle kogu Venemaa, vaid ainult 14 regioonis, peamiselt Venemaa Euroopa-osas. Sellest hoolimata peeti valimisi detsembrikuiste duumavalimiste eelseks trendide näitajaks.
Kui nii, siis on Ühtsel Venemaal võimalus võtta riigiduumas taas enamik kohti. Nüüdsetel valimistel kogus erakond 14 piirkonnast üheksas üle poole häältest, mõnel pool koguni ligi 70 protsenti. Kindel esikoht võideti 13 regioonis 14-st.
Vaid Stavropoli krais jäädi häälte arvult alla teisele Kremli-meelsele parteile Õiglane Venemaa. Vene valimissüsteemi eripära tõttu sai Ühtne Venemaa aga ka sealse omavalitsuse duumasse rohkem kohti kui konkurent.

Gruusia süüdistab Venemaad enda rahutute piirialade ründamises
Tbilisi kinnitusel tulistasid Abhaasia separatistid ning Vene kopterid Kodori kuru.
President Mikheil Saakašvili kutsus rünnaku arutamiseks kokku valitsuse erakorralise istungi. Siseministeeriumi andmetel tulistasid kolm Vene armee kopterit pühapäeva õhtul külasid piirkonnas, kus Gruusia surus mullu maha mässukatse. Samal ajal langesid sinna ka väidetavalt Abhaasiast tulistatud mürsud.
Sõjategevuse tagajärjel otseselt keegi surma ega viga ei saanud. Küll aga hukkusid kolm Gruusia sõdurit, kui nende kiirkorras piirkonda saadetud kopter halva ilma tõttu alla kukkus.
Nii Abhaasia kui ka Venemaa eitavad kategooriliselt, nagu oleks nende üksused vahejuhtumiga seotud. Vene õhujõudude pressiesindaja kinnitas Reutersile, et ükski piirkonnas viibinud lennukitest ei tõusnud intsidendi ajal õhkugi.

Linnahall on muusikalide pärast makseraskustes
AS-le Tallinna Linnahall tekitab makseraskusi rentnike suur võlgnevus, suurima summa võlgneb linnahallile MTÜ Muusikaliteater 1,21 miljoni krooniga.
AS Linnahallil oli 7. märtsiks nõudeid teenuste osutajate vastu 1,81 miljoni krooni ulatuses, neist suurima summa võlgneb linnahallile MTÜ Muusikaliteater 1,21 miljoni krooniga.
Tallinna abilinnapea ja AS-i Tallinna Linnahall nõukogu esimehe Kaia Jäppineni sõnul on muusikaliteater andnud järjest lubadusi tasuda ära võlg Linnahalli ees, kuid lubadusteks on need ka jäänud.
"Viimase abinõuna lepiti kolmepoolselt kokku, et piletituludest laekub 80 protsenti linnahallile, kuid millegipärast peale seda kokkulepet muusikaliteatri piletitulud järsult vähenesid," ütles Jäppinen, vihjates võlgniku skeemitamisele oma kohustuste täitmisel.
"Hakkame juba uskuma, et muusikaliteater on tõsistes makseraskustes ja kaalume pankrotimenetluse algatamist nende vastu," märkis Jäppinen.

Tallinn keelab murul parkimise
Autode parkimine sulast pehmeks muutunud haljastutel kahjustab muruplatse ning halvendab linna välisilmet, teatas Tallinna pressiteenistus.
Tallinna munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku sõnul tuleb kõigil autoomanikel arvestada võimalusega, et parkimine muruplatsil toob kaasa väärteomenetluse ning rahatrahvi.
"Esialgu oleme väärparkijad korrale kutsunud, ent senise praktika jätkumisel, kus haljastuid autoratastega hoolimatult üles küntakse, muutuvad ka munitsipaalpolitsei rakendatud karistused rangemaks," selgitas Järvik.
Viimastel päevadel on fikseeritud 177 parkimist haljasalal, millest 20 puhul alustati väärteomenetlust.
Tallinna munitsipaalpolitsei amet kutsub autojuhte leidma sõidukitele parkimiseks sobivad kohad. Linlased saavad hoolimatult muruplatsidele pargitud sõidukitest teatada telefoninumbritele 1345, 6619860 või e-postile munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

Riik toetab Tallinna koolilaste ujumistunde 725 000 krooniga
Kultuuriministeerium kavatseb Tallinnale eraldada 725 000 krooni algklasside õpilaste ujumise algõpetuse läbiviimiseks.
Linnavalitsus plaanib homsel istungil heaks kiita kultuuriministeeriumi ja Tallinna linna vahelise lepingu projekti, millega ministeerium eraldab spordi toetamise programmi raames Tallinnale 725 000 krooni algklasside õpilaste ujumise algõpetuse läbiviimiseks.
Vastavalt sõlmitavale lepingule võib toetust kasutada ujulate üürimiseks ja/või ekspluatatsioonikulude kompenseerimiseks ja ujumise algõpetuse treenerite ja/või instruktorite töö tasustamise, samuti ujumise algõpetuse täiendkoolituse korraldamiseks.
Tallinna kolmandate klasside õpilaste ujumise algõpetust viiakse läbi Lasnamäe gümnaasiumi, Tallinna Laagna gümnaasiumi, Tallinna Järveotsa gümnaasiumi, Tallinna Arte gümnaasiumi, Tallinna Saksa gümnaasiumi, Tallinna 21. kooli, Tallinna Inglise kolledži, Merivälja kooli, MTÜ Maardu ujumisklubi ning Pirita Purjespordikeskuse ujulates ja Nõmme ujulas.

Tallinn üllitas piltidega illustreeritud kaardi
Kaardile on märgitud Tallinna territooriumile jäävad kaitsealad, ajalooliselt või loodushoiu seisukohalt tähtsamad objektid, jalgrattateed ja muu kodukandi huvilisele linnakodanikule oluline informatsioon.
Tallinna keskkonnaamet koostöös Regioga andis välja Tallinna loodusväärtusi tutvustava piltidega illustreeritud kaardi.
Kaardi valmistamisel on põhirõhku pööratud Tallinnas asuvate looduskaitse üksikobjektide, kaitsealade ja hoiualade tutvustamisele.
"Piltide ja tutvustava lõiguga on varustatud huvitavad objektid, mis tavalisel tööpäeval linnas ringi liikudes võivad märkamata jääda," ütles keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppits.
"Samuti on võimalik kaardi abil plaanida jalutuskäiku või sportlikku harivat jalgrattamatka, selle tarbeks on ära märgitud ka jalgrattateed - nii need, mis kulgevad sõidutee ääres kui eraldiseisvad," lisas Tupits.

Tallinn saab Kelmiküla lasteaia
Tallinna linnavalitsus kavatseb homsel istungil esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, millega asutatakse Tallinna Kelmiküla lasteaed aadressil Tehnika tn 23.
Kelmiküla lasteaeda tuleb neli rühma, neist kolm aia- ja üks sõimerühm. Igal rühmal on mängu- ja magamisruum, samuti riietus- ja tualettruumid. Hoonesse on kavandatud muusika- ja võimlemissaal. Lasteaial on oma köök ja kõik vajalikud ruumid personali jaoks. Õuealale on rühmadele planeeritud mängumajad ja -väljakud. Rühmad komplekteeritakse olemasolevates Tallinna lasteaedades järjekordades olevatest lastest ning koha saab maksimaalselt 90 last.
Lasteaiahoone rekonstrueerimise projekt koostati eelmisel aastal, ehitusega alustati selle aasta alguses. Investeeringute kogumahuks on kavandatud 25 miljonit krooni, milles sisaldub ka vajamineva mööbli ja aknakatete maksumus. Ehitustööde valmimise tähtaeg on september 2007. Lasteaed on valmis lapsi vastu võtma tänavu oktoobrist.

Tallinna kiirendab detailplaneeringute menetlemist
Tallinna linnavalitsus teeb ametitele ja linnaosavalitsustele kohustuslikuks detailplaneeringute elektroonilise menetlemise, mis peaks seda protsessi kiiremaks muutma.
Abilinnapea Kalev Kallo sõnul lühendab detailplaneeringute elektrooniline kooskõlastamine oluliselt menetluse aega ning kiirendab info liikumist.
"Uus veebipõhine menetlus võimaldab elektrooniliselt edastatud planeeringut menetleda samaaegselt kõigis kooskõlastuskohustust omavates linna ametiasutustes," selgitas Kallo.
Planeeringute elektroonilise menetlemise hõlbustamiseks tuleb muuta ja täiendada Tallinna ehitusmäärust. Selleks moodustab Tallinna linnaplaneerimise amet vastava töögrupi ning esitab ehitusmääruse muutmise eelnõu hiljemalt 28. novembril 2007 linnavalitsuse istungile.
Detailplaneeringute elektrooniline menetlemine muutub kohustuslikuks alates 1. maist 2007. Menetlemisega seotud teenistujate väljaõppe tagab Tallinna linnaplaneerimise amet.

Harju tänava liuväli töötab veel pühapäeva õhtuni
Harju tänava liuväli, mis avati möödunud aasta detsembris, töötab kuni pühapäeva, 18. märtsi õhtuni.
Esmaspäeval alustatakse liuväljatehnika kokkukorjamist, et teha ruumi haljasala ehitajatele.
Kommunaalameti juhataja Ain Valdmann ütles, et kuigi liuvälja külmutustehnika võimaldab liuvälja töös hoida ka plusskraadidega on alates esmaspäevast liuväli suletud.
"Harju tänava haljasala korrastamise ja Nõelasilma tänava mälestusmärgi rajamisega tuleb õigeaegselt alustada" ütles Valdmann.
Puhkealale tuleb purskkaev ja haljastus, mis markeerib kunagise hävitatud hoonestuse struktuuri. Nõelasilma värav on kavas kujundada mälestusmärgiks 9. märtsil 1944 toimunud pommitamise ohvritele. Haljasala projekti autoriks on OÜ Kivisilla.

Harjumaal hukkus naine autoavariis
Harjumaal Piibe maanteel hukkus esmaspäeva hommikul teelt välja paiskunud kaubikus eakas naine. Politsei sai õnnetuse kohta teate kell 8.27. Esialgsetel andmetel sõitis 1960. aastal sündinud Mati juhitud Peugeot' kaubik mööda Piibe maanteed Aegviidu poolt Peterburi maantee suunas. Kolm kilomeetrit enne Peterburi maanteed kaotas mees kontrolli sõiduki üle ning sõitis teelt välja vasakule kraavi vastu puud. Õnnetuses hukkus autos olnud 1923. aastal sündinud naine. Kiirabi toimetas sündmuskohalt Mustamäe haiglasse samuti sõidukis olnud 1949. aastal sündinud Nelli.

Haabersti rand muutub promenaadiks
Tulevikus saab mööda rannapromenaadi jalutada Rocca al Marest Stroomi rannani.
Madalale ja soisele Rocca al Mare kaldaäärele ehitatakse suvel nelja meetri laiune ja 1,2 kilomeetri pikkune rannapromenaad.
Ehitustööd peaks algama juunis ja lõppema septembris. Promenaad hakkab kulgema Rocca al Mare koolimajast mere äärt mööda kuni Paldiski mnt 94a kinnistuni, kus see suundub Paldiski maantee kõnniteele.
Plaanitud 1,2 -kilomeetrise ala puhul on tegemist alles tööde esimese etapiga ja ehitus peaks jätkuma järgmisel aastal piki mereäärset ala Stroomi ranna suunas.
Linna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul oleneb ehitustegevuse täpne kulg riigiga kokkulepete saavutamisest ja detailplaneeringute kehtestamisest, sest osa kaldaäärsetest maadest kuulub riigile ja praegu pole selge, mis sinna tulevikus ehitada tahetakse.

Südalinnast leiti suur kogus lõhkeainet
Politsei sulges Jõe tänava liikluseks ning evakueeris kortermajast kõik elanikud.
Eile õhtul kella poole seitsmest kuni kaheksani oli politseioperatsiooni tõttu häiritud liiklus Jõe tänaval, tänavaäärsest majast leiti suur kogus kahtlast ainet.
Operatsiooni käigus piiras politsei lintidega alguses Jõe tänav 7 asuva elumaja esise kõnnitee, hiljem aga sulges liikluseks kogu hooneesise tänavalõigu. Peale politsei oli kohal ka kiirabi ja päästeamet. Majas tegutsenud poed ja bürood suleti. Päästeametnikud evakueerisid hoonest elanikud ning otsisid ruumidest lõhkeainet. Kellelgi hoonesse siseneda ei lubatud.
Kidakeelsed ametnikud
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ei olnud nõus enne politseioperatsiooni lõppu teavet jagama. "Tegemist on politseioperatsiooniga, mille kohta võime täpsemat infot jagada alles pärast selle lõppu," kommenteeris ta kuivalt.

Linn kavandab koostöös Saku vallaga Männikule uut surnuaeda
Tallinna kalmistud on mõne aasta pärast täis ning vajatakse uut matmispaika.
Tallinna linn kavatseb koostöös Saku vallaga rajada Tallinna lähedale Männiku külla uue kalmistu, et leevendada peatset hauaplatside nappust.
Uus, 80 hektari suurune surnuaed algab 1,5 kilomeetri kaugusel Tallinna piirist ja lõpeb 300 meetrit enne Männiku küla peatänavat Tooma teed.
Männiku karjäärist üle maantee Saku valla maadele jäävat tulevast surnuaeda pole Saku vallavalitsuse avalike suhete nõuniku Liisa Väinaste sõnul suurelt teelt võimalik märgata. "Kalmistu rajatakse Tallinna linna ja Saku valla hea tahte lepinguga. See tuleb Saku valla maadele metsa sisse, nii et ta kohe maanteelt silma ei hakka," rääkis Väinaste.
Tallinna linnaaedniku Liis Valgu sõnul luuakse ühendustee kalmistuga maanteelt, kuid ei matmispaiga ega ühendustee valmimisaeg pole kindel. "Surnuaed on kavandatud Tallinna- Saku-Laagri tee äärde ja sealt luuakse ka ühendus. Kalmistu täpne valmimisaeg, maksumus ja hauaplatside arv sõltub planeeringust ja selle põhjal koostaud projektist," ütles Valk.

Linnapolitsei avastas neli koledat fassaadi
Tallinna munitsipaalpolitsei korraldas 8. märtsil laiendatud jõududega heakorrareidi, mille käigus pöörati erilist tähelepanu eeskirjade järgimisele ehitustel ning fassaadide korrashoiule vanalinnas.
Märkused ehitajatele
Ehitustel avastati kokku kolm heakorraeeskirjade rikkumist. Ehitustööde tegijatele tehti märkus ning neid kohustati puudused likvideerima.
Vanalinnas tuvastati esialgsel vaatlusel neli eeskirjadele mittevastavat fassaadi, mille osas korraldatakse täiendav ekspertiis. Pärast ekspertiisiandmete laekumist otsustatakse edasised sammud puuduste kõrvaldamiseks ning hoone omanike korralekutsumiseks.

Tallinna vanadel kalmistutel napib uusi hauaplatse
Tallinna Pärnamäe kalmistule saab kirstuga matta ainult neid lahkunuid, kellele on pereplatsil koht olemas, muidu on kohti vaid tuhaurnide matmisalal.
Teised Tallinna surnuaiad peaksid praeguste prognooside kohaselt täis saama nelja kuni viie aasta pärast.
Ühe kirstu matmisplatsi suurus on 2,5 x 1,5 meetrit, urne mahub aga ühele ruutmeetrile kümme. Urnimatmise võimalust kasutatakse viimasel ajal päris tihti ning tänu sellele on Pärnamäe kalmistul maad oluliselt kokku hoitud.
Hauaplatsi kasutusõigus antakse 25 aastaks. Kui aga matmiskoht on hooldatud, pikeneb platsieraldus veel 25 aastaks. Vastasel juhul püütakse kõigepealt leida viimased matjad, kui neid aga ei leita, võetakse hooldamata platsid uuesti kasutusele.

Mustla keevitajal kakssada tuhat õllesilti
Kogu hinnatakse Euroopaski, paraku ei tunne kohalik vald unikaalse varamu vastu huvi.
Spordiveteranist sepp ja keevitaja Benno Viirandi on kokku kogunud Eesti suurima õllesiltide kollektsiooni. "Aasta lõpul oli 219 698 silti, praegu rohkem," teatab Mustla mees (73) uhke naeratusega. Raamatupidamine on perfektne. Iga aasta lõpus teeb ta oma kogus inventuuri. Saadab aruandeid kogujate ühingutele Tšehhis ja Venemaal. Sealt tulevad vastused teatavad, et tema kollektsioon pole üksnes Eesti suurim, vaid on tähtis ka Euroopa mastaabis.
Paks kaustik kirjutuslaual on talletanud: kahekümne kahe sildikogumise aasta jooksul on mees õlletehastele ja teistele kollektsionääridele saatnud 12 395 kirja, saanud tagasi 8063.
"Ega ma suur õllesõber ole," tunnistab Benno. "Ma ei kogu õlle, vaid huvi pärast." Sildikogumine algas kahe kümnendi eest saunas, kus tol ajal haruldast Tšehhi õlut pruugiti. Sildid aga tulid viletsa liimi tõttu pudelite küljest ära.

OECD ei näe intresside tõstmiseks põhjust
Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) teatas, et inflatsioon nii eurotsoonis, USA-s kui Jaapanis ei õigusta edasisi intressimäärade tõstmisi.
OECD vanemökonomist ütles BBC vahendusel, et mingis staadiumis võiks intressimäärade tõus Euroopas olla vajalik, kuid praegusel hetkel on inflatsioon "kenasti kontrolli all".
Euroopa Keskpank tõstis eelmisel nädalal Euribori aluseks olevat võtmeintressi 3,5 protsendilt 3,75 protsendile. Kuigi OECD ei pidanud tõstmist ilmtingimatuks vajaduseks, ennustab organisatsioon endiselt, et 2008. aasta alguseks tõstab keskpank intressi 4 protsendile.
USA majandus jätkab OECD hinnangul rahulikku kasvu ning seega poleks inressimäära vaja tõsta. Jaapan tõstis veebruaris intressi 0,5 protsendile, mis on aastakümne kõrgeim tase. OECD arvates peaks Jaapani keskpank enne järgmist tõstmist "inflatsioonis kindlalt veenduma".

Katkestus Eesti Energia rikketelefoni töös
Täna öösel toimub telefonijaama hooldus- ja laiendustööde tõttu 30-minutiline katkestus Eesti Energia rikketelefoni ja klienditelefoni automaatvastaja töös.
Hooldustöödest tingitud katkestus toimub öösel kella 3 ja 4 vahel ning sel ajahetkel saab vajadusel Eesti Energiale elektrikatkestustest teateid edastada kas SMS-i teel numbrile 1343 või ettevõtte kodulehe kaudu, teatas ettevõte.

EasyJet pakub Tallinna lennujaamas online check-in teenust
Alates tänasest saab Tallinna lennujaamas sooritada EasyJeti lennueelset check-in protseduuri interneti teel.
Reisijad, kellel on kaasas vaid käsipagas ja kes on interneti teel check-in'is registreerunud, võivad lennujaamas saabuda otse väravasse vähemalt 25 minutit enne lennu väljumisaega.
Võrdluseks - tavapärane check-in tuleb lennujaamas teha vähemalt 40 minutit enne väljumist.
Online check-in on lihtne protseduur, mis võimaldab vaid käsipagasiga reisivatel inimestel vältida lennujaamas lennueelse registreerimise letis järjekorras seismist ja printida oma pardakaart välja otse oma arvutist.
Erinevalt teistest lennufirmadest lubab EasyJet pardakaardi välja printida juba pileteid ostes. Seetõttu pole reisijal tarvis vahetult enne reisi lennujaamas uuesti registreeruda.

Galopeeriv Eesti kadestab sörkivat Soomet
Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp leiab, et Soome majanduskasv on küll vähem tähelepanu äratav, kuid Eesti ja Lätiga võrreldes jätkusuutlikuma struktuuriga.
"Me näeme Soomes ilusat kasvu ja mis peamine, sellise struktuuriga, mis on kordi tõenäolisemalt jätkusuutlik, võrreldes Eesti ja Läti pildiga," ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp Eesti Päevaleht Online'ile.
Eesti ja Läti paistsid 2006. aastal Euroopa Liidus silma ennenägematult kõrge majanduskasvuga. Statistikaameti teatel ulatus majanduskasv eelmisel aastal 11,4 protsendini Eestis ja 11,8 protsendini Lätis.
Üheks edukamaks Põhjalariigiks peetud Soome majanduskasv 2006. aastal oli 5,5 protsenti, vahendab Soome statistikaamet.
Ekspordikasvu aeglustumine tekitab muret

Neljapäeval esineb katkestusi Hansapanga kanalite töös
Neljapäeva varahommikul kl 03-06 võib Hansapanga elektrooniliste kanalite töös esineda mitu kuni 15-minutilist katkestust.
Katkestused on seotud ühtsele tarkvaraversioonile üleminekuga kõigis Hansapanga Baltikumi üksustes, teatas pank.
Katkestuste ajal ei tööta Hansapanga internetipangad hanza.net ja Telehansa.net, Telehansa, sularahaautomaadid ja kaarditerminalid, samuti ei saa Hansapanga pangakaartidega raha välja võtta teiste pankade automaatidest.

Suprema sai esimesena Varssavi börsi liikmeks
Baltimaade juhtiv investeerimispank Suprema Securities sai Baltimaade finantsasutustest esimesena Kesk- ja Ida-Euroopa suurima, Varssavi väärtpaberibörsi täieõiguslikuks liikmeks.
"Tänaseks oleme edukalt testinud meie Poola trading deski toimimist ning pakume nüüd ühest kohast investeerimist ja kauplemist nii Balti börsidel kui ka Varssavis," ütles Suprema juhatuse esimees Peeter Saks. "Suprema Varssavi börsi liikme staatus on suurendanud institutsionaalset huvi meie teenuste vastu, sealhulgas Baltimaades tegutsevate pensionifondide ja teiste suuremahuliste väärtpaberiportfellide haldajate seas. Oleme ainsad Baltimaades ja esimeste seas Skandinaavias, kes omavad vahetut ligipääsu Kesk- ja Ida-Euroopa suurimale börsile."
"Globaalsete suurpankade fookus kipub Varssavi börsil piirduma vaid 10-20 suurima noteeritud ettevõttega, meie tähelepanu all on ka keskmised ja väiksemad börsiettevõtted, millel on ehk isegi parem kasvupotentsiaal," ütles Suprema aktsiamaakler Andres Kaljo.

Tartu linn algatas transpordi arengukava keskkonnamõju hindamise
Tartu linnavalitsus algatas tänasel istungil transpordi arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Möödunud aasta novembris algatas Tartu linnavalitsus linna transpordi arengukava 2008-2013 koostamise, mis püstitaks eesmärgid nii rahvusvahelise, üle-Eestilise kui Tartu linnaliikluse kohta.
Kuna transpordi arengukava elluviimisega võib kaasneda pinnase, õhu ja vee saastatus, müra ja vibratsiooni tasemete muutus ning mõju Natura 2000 alale, leidis linnavalitsus nüüd, et vajalik on algatada arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine, teatas linnavalitsuse pressiteenistus.

Mäo Klaas võib omanikke vahetada
Rahvusvahelisse Saint-Gobaini kontserni kuuluv klaaspaketi tootja AS Baltiklaas tahab omandada Mäos tegutseva Eesti kapitalil põhineva klaaspaketitootja AS-i Mäo Klaas.
Mäo Klaasi üks omanikke Toomas Agasild ütles Järvamaa Teatajale, et ei taha omanikevahetust pikemalt kommenteerida enne, kui see on aset leidnud.
Siiski kinnitas ta, et ettevõte kuhugi ei kao ja jätkab ka uute omanike käe all senist tegevust. "Kümne aasta perspektiivis vaadates ettevõte kindlasti võidab sellest sammust," sõnas ta.
Mäo Klaasi tulude maht oli 2005. aastal üle 30 miljoni krooni ja puhaskasum ligi 1,8 miljonit krooni.

Tehnoloogiahuvilised kogunevad CeBIT-ile
15.-21. märtsini osalevad Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtjad ja avalik sektor Saksamaal Hannoveris info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) messil CeBIT.
Ühisstendil tutvustavad oma tooteid ja teenuseid need Eesti ettevõtjad, kes näevad oma klientidena teiste riikide avaliku sektori esindajaid. "Stendi lipukiri "Made in Estonia" rõhutab IKT-sektori osatähtsust Eesti arengus ja ekspordivõimekuses," tutvustas stendi kontseptsiooni ettevõtluse arendamise sihtasutuse innovatsiooniprogrammide arenduskonsultant Aali Lilleorg.
Oma tooteid ja teenuseid tutvustavad sel aastal kaheksa ettevõtet: Cybernetica AS, Oskando OÜ, Developers Team OÜ, Makselahenduste OÜ, Koolitööde AS, ML Arvutid AS, AS Sertifitseerimiskeskus ning Smartlink. Avaliku sektori teenuseid tutvustab riigi infosüsteemide arenduskeskus.

PRIA alustab metsastamistoetuse taotluste vastuvõtuga
Alates homsest kuni 2. aprillini võetakse põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) piirkondlikes büroodes vastu taotlusi põllumajandusmaale rajatud metsakultuuri hooldamise ja täiendamise toetamiseks.
PRIA maaelu arengu toetuste büroo peaspetsialist Aire Vesteri sõnul on metsakultuuri täiendamis- ja hooldustoetus mõeldud neile taotlejatele, kes on kahel eelmisel aastal maaelu arengukava raames taotlenud põllumajandusmaa metsastamise toetust ning selle abiga metsakultuuri rajanud.
"Toetuse eesmärk on vähendada põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja põllumajanduseks vähemsoodsate maade osakaalu, toetades seeläbi väärtusliku metsaga metsamaa kujunemist," selgitas Vester meetme eesmärke.
Hooldustoetust saab igale põllule taotleda kokku neli korda viieaastase kohustuseperioodi jooksul ning toetuse määr on 1205 krooni hektari kohta. Täiendamistoetust hukkunud metsakultuuri taastamiseks saab kogu kohustusperioodi jooksul taotleda igale põllule ühel korral, selle toetuse määr on 2003 krooni ühe hektari kohta. Täiendamistoetus makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 10. oktoobriks ja hooldustoetus hiljemalt järgmise aasta 2. veebruariks, teatas PRIA.

Sampo Pank tõstab hoiuseintresse
Sampo Pank tõstab alates tänasest tähtajaliste hoiuste intressimäärasid.
Nii krooni kui ka euro aastase tähtajalise hoiuse intressimäär on panga teatel 3,6 protsenti senise 3,5 protsendi asemel.
Sampo Pank korrigeerib jooksvalt tähtajaliste hoiuste intresse vastavalt muutustele üldistes intressitasemetes. Viimati tõstis pank Eesti krooni ja eurohoiuste intressimäärasid 23. jaanuaril.

Suurim tuulepark käivitas tiivikud
Eile algas Limbergi veski nimelise tuuliku käivitamisega Eesti suurima Viru-Nigulas asuva tuulepargi testiprogramm, mille käigus lülitatakse testimiseks võrku kaks tuulikut nädalas.
Tuuleparki haldava Viru-Nigula Tuulepark OÜ juhataja Martin Kruusi sõnul alustati tuulepargi testimisega eile, kuigi üht generaatorit pööritati prooviks ka reedel, kirjutab Virumaa Teataja.
Tootmisest siiski veel rääkida ei saa. "See, kui tuulik teeb ühe ringi, ei ole veel tootmise alustamine," rääkis Kruus, kuigi seegi genereeris võrku energiat. Testiprogramm nägi ette ühe tuuliku käivitamise eile ja kaks pannakse liikuma loodetavasti nädala teises pooles.
Kahesajal hektaril asuva kaheksast tuulegeneraatorist koosneva tuulepargi ehitamine läks maksma üle 500 miljoni krooni. Tuulepargi alajaama ehitus lõpetati 30. jaanuaril ja selle kogumaksumus oli 18,7 miljonit krooni. Park hakkab tootma 64 gigavatt-tundi elektrienergiat aastas, mis moodustab Eestis toodetavast elektrienergiast ühe protsendi.

Koongas elab elektrita üheksa majapidamist
Pärnumaa Koonga valla üheksast majapidamisest kahe asukail pole kodus elektrit tarbida õnne olnudki, kolm on langenud traadivaraste ohvriks ja ülejäänuis on aeg oma töö teinud.
Näiteks Kaasiku peremehele läheks liitumine maksma 16 000 krooni, Eesti Energia Jaotusvõrk lisaks 135 000 krooni, mille eest saavad paigaldatud uued elektriliinid koos mastidega, kirjutab Pärnu Postimees.
OÜ Jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg põhjendas liitumistasu sellega, et kuna Kaasiku talu elektritarbimine ning lepingulised suhted energiatootjaga jäävad 1980. aastate lõppu, on talu kaotanud õiguse tasuta elektriühenduse taastamisele.
Tulenevalt võlaõigusseadusest tuleb katkenud elektriühendus taastada kolme aasta jooksul pärast viimast tarbimist ning lepingulist suhet. "Selline põhimõte kehtib kõigile Eestis tegutsevatele elektrivõrgu ettevõtetele, mida on Eestis paarkümmend," teatas Hamburg.

Eesti Pank: krooni vahetuskursi muutmine ei ole vajalik
Kuigi Eesti Pank ennustab lähiaastatel majanduse kasvuhoo raugemist, ei pea institutsioon vajalikuks krooni devalveerimist ning pooldab praeguse majanduspoliitika jätkamist.
Valuutakurss ei ole kindlasti sobiv vahend võimalike konkurentsivõime probleemide lahendamiseks väikeses avatud majanduses, teatas Eesti Pank. Devalveerimisega ei saa ka inflatsiooni alandada, sest nõrgenev kurss kiirendab hinnakasvu, mitte ei aeglusta.
Eesti majanduse kasvuhoog lähiaastatel küll mõnevõrra raugeb, kuid kõikide prognooside kohaselt jääb Eesti siiski üheks kiiremini kasvavaks piirkonnaks Euroopas, kinnitas Pank.
Panga sõnul saab krooni vahetuskurssi muuta vaid riigikogu, mis teeb võimaliku devalveerimisprotsessi väga avalikuks ning aegavõtvaks.
Panga andmeil on hirm krooni kursi muutumise osas püsinud 1992. aastast saadik.

Riigieelarve tulud ületavad kulusid pea miljardi krooni võrra
Veebruari lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud tehtud kulusid 0,9 miljardi krooni võrra.
Rahandusministeeriumi andmetel laekus aasta kahe esimese kuu jooksul riigieelarvesse 11,4 miljardit krooni ehk 15,1 protsenti eelarves planeeritud tuludest. Võrreldes eelmise aasta kahe esimese kuuga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud 25,2 protsenti - eelmisel aastal oli veebruari lõpuks riigieelarvesse laekunud 9,1 miljardit krooni.
Makse laekus veebruari lõpuks 9,5 miljardit krooni, sellest veebruaris 4,2 miljardit - laekunud on 15,8 protsenti kavandatud maksutuludest. Eelmise aastaga võrreldes on kahe esimese kuu maksutulude laekumine suurenenud ligikaudu 2 miljardi krooni ehk 26,1 protsendi võrra.
Sotsiaalmaksu laekumine püsis veebruaris jätkuvalt kõrgel tasemel, kasvades võrreldes eelmise aasta veebruariga 26,3 protsenti. Eelkõige on selle põhjuseks deklareeritud töötasude kasv, mis veebruaris esitatud deklaratsioonidel oli 22,6 protsenti. Tegevusalade lõikes võib välja tuua ehituse, kus laekumine kasvas veebruaris 33,4 protsenti, ning hulgi- ja vahenduskaubanduse, kus kasv oli 28,8 protsenti võrreldes eelmise aasta veebruariga.

Starmani Kehra klientide valikuvõimalused suurenevad
Peale kaabellevivõrgu rekonstrueerimise lõpetamist saavad Kehra elanikud kasutada Starmani interneti- ning tavatelefoniteenuseid.
Lisaks uutele teenustele tõuseb nähtavate kaabel-tv kanalite arv 60-le.
Kaabellevivõrgu renoveerimistööd lõpetatakse Kehras selle aasta teise kvartali jooksul, kuid juba praegu saavad kohalikud elanikud liituda ZUUMtv digitelevisiooni teenusega, teatas Starman.

If: suverehve ei tohiks veel autole alla panna
Kuigi ilmad on läinud soojemaks ja autojuhtidele võib tunduda, et teed pole enam libedad, ei soovita If Eesti Kindlustus veel suverehve autodele alla panna, sest ilm on heitlik ja teedel võib tekkida libedust.
"Eesti kevad on ebastabiilne - kord paistab päike ja teed on kuivad, kord aga on öökülma või hakkab isegi lund sadama ja teed muutuvad väga libedaks," hoiatas If Eesti Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juht Erik Mägi.
"Ifi statistika järgi tõuseb liiklusõnnetuste arv kevadeti alati, kui lumi peaks maha sadama või külm teed libedaks muutma," kirjeldas Mägi. Paljud autojuhid panevad kohe märtsi alguses suverehvid autole alla, uskudes, et talv on läbi, kuid tegelikult see nii pole.
If Eesti Kindlustus soovitab inimestel, kes sõidavad autoga palju või kes alustavad sõite varahommikul, vahetada talverehvid suverehvide vastu viimastena, alles siis, kui kevad on tõesti juba käes ja ilmad soojaks läinud.

Arengufondi juhatuse esimeheks sai Ott Pärna
Eesti arengufondi nõukogu kinnitas oma koosolekul fondi juhatuse esimeheks Ott Pärna.
Arengufondi nõukogu esimehe Indrek Neivelti sõnul on Ott Pärna väga suure potentsiaaliga juht, kellel on töötamise kogemus nii ettevõtluses kui ka riigisektoris, seda innovatsioonipoliitika väljatöötamisel ja rakendamise koordineerimisel. Lisaks on Neivelti sõnul Pärnal vajalik teaduslik taust.
Pärna peab oma esmasteks ülesanneteks meeskonna komplekteerimist, tegevusprotsesside väljatöötamist ja arenguseire käivitamist. "Tegemist on suhteliselt väikese institutsiooniga, millel on ambitsioonikad ülesanded. Seda olulisem on arengufondi meeskonna komplekteerimine väga heade inimestega."
Pärna on hariduselt ökonomist, kaitsnud magistrikraadi Tallinna tehnikaülikoolis. Lõppfaasis on doktoritöö Inglismaal, Sussexi ülikooli mainekas teadus- ja tehnoloogiapoliitika uurimiskeskuses SPRU. Ta on muuhulgas töötanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika eksperdina, juhtinud muuhulgas üle-eestilist ettevõtete innovatsiooniuuringu läbiviimist.

Kallis jäämurdja seisis enamiku talvest katkisena
Maailmas ainulaadse jäämurdja-poilaevana välja reklaamitud EVA-316 on sel talvel enamiku ajast katki ning tema asenduslaeva rendikulud ulatuvad sadadesse tuhandetesse kroonidesse.
EVA elektrimuundur oli katki juba enne Pärnu lahe jäämurdeaja algust 6. veebruaril. Laev käis garantiiremondis Norra firma Wacon inseneride juures ning 11. veebruaril jõudis laev tagasi Pärnu lahele, kuid nädala pärast tekkis sama viga. Vahepeal hakkas EVA tööle, kuid 6. märtsil rauges elektrikonverteri jõud taas ning laev seisab praegu Pärnu sadamas jõude.
Veeteede ameti peadirektor Andrus Maide ütles, et tegemist on tehnilise veaga. "Tegemist on õnnetu veaga," põhjendas Maide. "Ühel inimesel sõidab auto viis aastat ja teisel laguneb iga päev. Loodetavasti parandab laevaehitaja laeva niiviisi ära, et ta rohkem katki ei lähe," sõnas ta.
Sel ajal, mil EVA oli remondis, asendasid teda Soomest toodud Alfons Hakansi laevad. Iga asenduspäeva eest maksab riik 98 000 krooni prahi- ehk rendiraha, pluss kütusekulud. Maide rääkis, et EVA peale ei kulunud oluliselt vähem raha, sest aastane garantiitasu on nagunii 1 miljon krooni.

Sõõrumaa: Keila-Joa mõisas ma korteriäri ajama ei hakkaks
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas taas välja enampakkumise Keila-Joa lossi müügiks, seekord alghinnaga 25 miljonit krooni.
Sõõrumaa ütles aripaev.ee-le, et kavatseb algul pakkuda sarnase summa nagu eelmisel korral - natuke alla 30 miljoni krooni, kirjutab Äripäev.
Keila-Joa mõisakompleksi eelmisel enampakkumisel oli ärimees Gunnar Kool valmis mõisa eest välja käima 45,1 miljonit krooni. Seda hinda peab Sõõrumaa ülepakutuks.
Ka praegust mõisa alghinda 25 miljonit krooni peab ettevõtja kõrgeks: "Alghind on pakutud lakke. Tundub, et on mindud müümise peale välja, mitte ei rõhutata ajalugu kandva mõisa taastamisväärtust."
Sõõrumaa ütles, et kui tema saaks Keila-Joa mõisa endale, paneks ta selle paiga kunsti ja kultuuri teenima: "Korteriäri ma seal ajama ei hakkaks."

Jaapanlane ostab Eestit kokku
Nii Salajõe kui ka Kadrina elanikud on jaapanlase pensionärideprojektide vastu.
Jaapani ärimehele Toshio Kawabele kuuluv ettevõte Apix OÜ on soetanud Läänemaal Oru vallas Salajõe külas 33 hektarit maad, kuhu tal on plaanis ehitada mitmekümne eramuga puhkeküla jaapani pensionäridele. Uue elamurajooni arendust haldab ettevõte Global Community OÜ, mille juhatuse liikmeks on samuti Kawabe.
Lisaks Salajõele on jaapanlane alustanud elamurajooni loomist ka Läänemaal Ridala vallas Pusku külas. Varem on Toshio Kawabe kinnitanud, et peaaegu kõik Ridalas arendatava elamurajooni krundid on müüdud jaapanlastest omanikele ning küla edasine ehitamine seisab vee- ja kanalisatsiooniühenduse taga.
Kuigi Salajõel lubab lähteülesanne 3000-5000-ruutmeetriseid krunte, ei ole külarahvas kavandatava elamurajooniga nõus. Nad ei soovi näha ajaloolise hajaküla hävimist. Samuti ei taheta, et Salajõe külast saaks turismiobjekt.

Mobiiltelefoni turvakood on liiga lihtsalt lahti muugitav
Telefoni turvakood pole enam tõsiseltvõetav vahend telefoni andmete kindlustamiseks.
Et internetis ja mustal turul on järjest enam levinud vahendid telefoni turvakoodi tuvastamiseks, soovitavad turvaspetsialistid telefoni kaotamisel kohe pöörduda oma mobiilside operaatori poole.
Oma olemuselt on turvakood (security code) mobiiltelefonile teatud turvataseme loomiseks ning kaitseks soovimatu kasutamise eest. Võõra SIM-kaardi kasutamisel küsib telefon seda automaatselt ning enne õige koodi sisestamist telefoni kasutada ei saa. Üldiselt annab iga tootja telefoniga kaasa standardse turvakoodi, mida klient võib soovi korral - ning operaatorid ka soovitavad - muuta.
Koos mobiiltelefonide laiema levikuga on tuule tiibadesse saanud ka piraatlus. Telefoni turvakood on võimalik välja arvutada telefonil kirjas oleva IMEI-koodi sisestamisel. Nii ei olegi turvakood enam tõsiseltvõetav vahend telefoni andmete kindlustamiseks, nendib Tele2 äriturvalisuse juht Kati Ambo. Tegelikult leiab vahendi turvakoodist mööda lipsata mõnestki nurgatagusest telefonipoest või isegi kohalikelt veebiaadressidelt. Turvakoodi puudulikkust näitab juba seegi, et numbrikombinatsioone võib valesti sisestada lühikeste vaheaegadega kas või lõpmatult. Niisiis pole telefonimälusse sisestatud andmed automaatselt kaitstud.

Eesti jäi EL-is SKP kasvult alla vaid Lätile
Eesti majandus kasvas eelmisel aastal 11,4% ja sellega oleme Euroopa Liidus Läti (kasv 11,9%) järel teisel kohal.
Statistikaameti andmetel oli SKP 2006. aastal jooksevhindades 204,6 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 158,1 miljardit krooni. 2006. aasta SKP kasv oli kogu aeg rea ulatuses kiireim, toetudes peamiselt suurele sisemajanduse nõudlusele, mis kasvas püsivhindades 15,1% (2004. ja 2005. aastal vastavalt 9,5% ja 7,4%). Sisemajanduse nõudluse kasvu põhjustasid eelkõige kiire eratarbimiskulutuste ning investeeringute, eriti ettevõtete sektori investeeringute kasv.
2006. aastal ekspordi kasv püsivhindades aeglustus (võrreldud on kahe viimase aastaga). Kaupade ja teenuste eksport kasvas impordist aeglasemalt, kasv vastavalt kümme protsenti ja 14,7%.

Enne Haapsalu festivali näeb õudusfilme Kinomajas
Tallinna kinomajas leiab teisipäeval, 20. märtsil aset Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali eelüritus, kus linastub Briti uue horrori programm.
Kell 18 juhatab ürituse sisse loeng Briti õudusfilmidest, millele järgneb avalik diskussioon.
Kell 20 saab näha režissöör Terence Fisheri mängufilmi "Frankensteini needus" (Suurbritannia 1957, 82 min). Filmi sisu on järgmine: parun Victor Frankensteini (Peter Cushing) teaduslike katsete eesmärgiks on luua üliinimene. Tema töö tulemusel valmib aga hoopis maniakaalne koletis (Christopher Lee), kes saab saatuslikuks oma looja lähedastele. Teadlane ise kaotab loometöö käigus reaalsusetaju ning on oma eesmärkide saavutamiseks valmis kõigeks - isegi mõrvaks.
Kell 22 näidatakse Adam Masoni ja Simon Boyesi mängufilmi "Murtud" (Suurbritannia 2006, 90 min). Möödunud aastal palju poleemikat tekitanud praktiliselt eelarveta vändatud "Murtud" on üks selliseid filme, mis sarnaneb austria vanameistri Michael Haneke ("Benny videod", "Funny Games" jt) varasema perioode töödega.

Tekstiilikunstnik 2006 on Milvi Thalheim
Eesti tekstiilikunstnike liit nimetas 2006. aasta tekstiilikunstnikuks Milvi Thalheimi, kelle loomingu põhiosa moodustavad dekoratiivsed trükikangad ja tekstiilpannood.
Eelmisel aastal toimus Milvi Thalheimil kaks isikunäitust - Viinistu kunstimuuseumis ja Estonia teatri talveaias, kus ta esitas sarja dekoratiivtekstiile erilises söövitustehnikas.
Aasta noore tekstiilikunstniku preemia saab rühmitus Disainkombain, kuhu kuuluvad Eelike Virve, Kärt Ojavee, Ülle Jehe, Pille Jüriso, Virge Loo, Aadam Kaarma ja Ville Jehe.
Aasta tekstiiliteos on Monika Järgi põrandavaip "Palju Õnne!". See on põrandasse tikitud vaip, tekstiil, mis elab koos ruumiga.
Eripreemia pikaajalise tekstiilikunstnike infolehe "Koiliblikas" toimetamise eest sai Kadi Pajupuu. 2006. aasta lõpuks on "Koiliblikat" ilmunud üle 30 numbri. Kogu selle aukartustäratavalt pika aja vältel on "Koiliblikas" täitnud parimal moel talle pandud ülesandeid - vahendanud sõnas ja pildis laialdast ja vajalikku tekstiilialast teavet, olnud kohal paljudel tekstiilisündmustel Eestis ja mujal maailmas, valgustanud tähelepanuväärseid sündmusi kultuuriajaloost, hoidnud informeerituna kogu tekstiilikunstnike liidu tegusa ja loova liikmeskonna.

Tauno Aintsist saab rahvusmeeskoori helilooja
Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas käskkirja, millega eraldatakse Eesti Kontserdile vahendid Eesti Rahvusmeeskoori juurde resideeriva helilooja kutsumiseks.
Helilooja Tauno Aints asub Rahvusmeeskoori juurde tööle järgmiseks, 2007/2008 hooajaks.
Eesti Rahvusmeeskoori direktor Indrek Umbergi sõnul valis koor resideerivaks heliloojaks Tauno Aintsi, sest koor ja helilooja on varemgi koostööd teinud. "Koos ansambliga Metsatöll esitatud Tormise "Raua needmine" on üks viimaseid näiteid. Aintsi tehtud seaded ansamblile ja koorile näitasid tema väga head professionaalset taset ja meil on hea meel temaga koostööd jätkata," ütles Indrek Umberg.
Umbergi sõnul on koor tellinud Tauno Aintsilt järgmiseks hooajaks kaks suuremat teost - vaimuliku suurvormi orkestrile ja koorile ning ühe laulude tsükli. "Kui esimese teose puhul on mõnes mõttes suund ette antud, siis teisega on heliloojal vabad käed," ütles Umberg.

TLÜ kirjandusauhinna nominendid esitavad oma loomingut
Täna kell 18.00 algab Tallinna Ülikoolis autorite õhtu "Kell kuus kirjandusest", kus oma loomingut tutvustavad Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominendid.
Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua algatusel jaanuaris välja kuulutatud ülikooli kirjandusauhinna konkurss sündis kavatsusest tunnustada ja tutvustada eesti autoreid, kes õpivad või õpetavad Tallinna Ülikoolis või on selle vilistlased. Veebruaris lõppenud konkursile seati üles kümme autorit nende 2006. aastal ilmunud loometöö eest.
Kirjandusõhtul "Kell kuus kirjandusest" kõlab Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominentide looming nende endi ja nende austajate esituses:
Jeanette Wintersoni teoste tõlked - Kätlin Kaldmaa (anglistika üliõpilane)
Romaan "Tema" - Jan Kaus (vilistlane)
Luulekogu "Vana laul" ja pikaajaline tõlketegevus - Indrek Koff (tõlkekoolituskeskuse õppejõud)

Theatrumis toimuvad Emakeelepäeval kuulamistalgud
Emakeelepäeval 14. märtsil ning saab Theatrumi saalis kuulata suurtest kõlaritest Eesti Raadio Raadioteatrile2007 tehtud emakeelset kuuldemängu "Elu sees".
Kuuldemäng "Elu sees" põhineb Saaremaa talumehe, soomusrongil "Kapten Irv" Vabadussõja läbi teinud mehe Aleksander Alleni märgetel.
"Elu sees" on Aleksander Alleni poolt kirja pandud vahetult enne surma. Elu aastatel 1900-1926 läbi Alleni pilgu on lugu ajast, mil inimesed olid veel võimelised tegema asju koos, "talgute vormis".
Ka raadiokuuldemäng on tehtud "talgute vormis", ühise mees/naiskonnana, mille liikmeteks on Tõnis Leemets, Külli Tüli, Mart Aas, Marius Peterson, Ott Aardam, Toomas Lõhmuste.
"Elu sees" on lugu mehest, kes vihkas igasugust tapmist ja sõda, kuid kellest paradoksaalsel kombel sai Vabadussõja ordeni kavaler. Inimestest, kellele olid olulised väärikus, vabadus ja sõprus.

Valge Daami kodulinnas näidatakse õudusfilme
Haapsalu Kultuurikeskuses toimuva õdusfilmide festivali kavas on maailmas kõrgelt tunnustatud fantaasia- ja õudusfilmi.
Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival (HÕFF) toimub tänavu teist korda ja toob Valge Daami kodulinna kokku õudusfilmide režissöörid, teemaga seotud rahvusvahelised filmiinimesesed ning fantaasia- ja õudusfilmide fännid. HÕFF toimub Haapsalu linna, Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali ning Haapsalu Kultuurikeskuse ühisprojektina.
"Piir fantaasia- ja õudusfilmi ning musta huumori vahel on sageli väga mõtteline ja on raske öelda, kus lõpeb fantaasia ja algab koomiline hirm. Paljudel tunnustatud festivalidel linastuvad kõrvuti mõlemasse žanri kuuluvad filmid ning otsustasime HÕFFi programmi koostades sama teed minna," sõnas festivali juht Sten Saluveer.

 "Fidelio" suurlavastuses astub lavale Ludwig van Beethoven ise
Tõnu Kaljuste koondab Nargen Opera egiidi all oma uude ooperisse huvitavaid lavajõude.
Augustikuus Viinistus lavale toodavas Beethoveni ooperis "Fidelio" tuleb lavastaja soovil lavale ooperi autor ise, keda kehastab trio koosseisus Peeter Oja,
Tarmo Leinatamm ja Hannes Võrno.
"Fidelio "lavastaja Liis Kolle meelest peitub kuulsa helilooja ainsas ja keerulise lavasaatusega ooperis endas helilooja lavaletoomise ahvatlus. Suur sümfonist Beethoven tahtis väga ooperit kirjutada, aga see oli talle kõike muud kui kerge. Ta ei suutnud loobuda, kirjutas mitu uut versiooni ja kuigi esimesele läbikukkumisele järgnes mõningane edu, jättis ta selle žanri hilisemas loomingus rahule. Nii tundus helilooja olevat selles teoses väga "kohal" ja trügivat vägisi lavale. Kuna libretos leiduvad dialoogid on tänapäeval enamjaolt oma funktsiooni kaotanud, jutustades meie kiiresti vahelduvate ärritustega treenitud taju jaoks liiga palju üle ja ümber, siis mul on hea meel need mõnes kohas helilooja nii-öelda otsese kõnega asendada." Oja, Leinatamm ja Võrno hakkavad Beethovenit kehastama üheskoos, esindades helilooja erinevaid tahke.

Võiduromaani autoriks osutus ajakirjanik Tiina Laanem
Eesti romaaniühingu korraldatava romaanivõistluse võitis seekord Tiina Laanemi käsikiri "Väikesed vanamehed". Teisele kohale jõudis Olle Lauli "Niguliste õpilased" ning kolmandale Aarne Biini "Linna valitsemine".
Laanemi sõnul sündis "Väikeste vanameeste" idee tõdemusest, et väga tihti näevad inimesed oma ligimesest vaid fassaadi, vaevumata tõsisemalt süüvima. Pikka aega Eesti Päevalehes ajakirjanikuna töötanud ja nüüd naisteajakirjas Anne ametis olev Laanem nentis aga, et "Väikesed vanamehed" on tegelikult lõbus raamat, mille lõpp on helge.
Žürii liikme Teet Kallase sõnul kuulub võidutöö, mis kujutab vanadest tuttavatest koosneva seltskonna taaskogunemist ühes Eesti maakohas, sotsiaalse närviga kirjutatud proosa valdkonda, mille järele on praegu suur lugejatepoolne nõudlus. Anonüümseid käsikirju lugenud žüriiliikmed olid üllatunud, et võidutöö autor on naisterahvas, sest lugu oli kirja pandud jõulises ja mehelikus stiilis.

Miljard Kilk siirdus slaidimaalist fantaasiatesse
Pühapäeval avas Miljard Kilk Viinistus sõprade ringis oma
Kilgi sünniaasta 1957 ütleb iseenesest, mis ajendas teda oma loomingu ülevaadet tegema. Muide, sama aastakäiguga on Kilgi kunagine relvavend Ilmar Kruusamäe, kelle näitust saame sügisel näha Tartu kunstimuuseumis.
Nemad kahekesi vedasidki Tartu slaidimaali. Nooremale publikule peaks meenutama, et slaidimaali termini tõi kasutusse 1980. aastal Sirje Helme. Asi oli selles, et Eesti hüperrealismist innustunud maalijad ei järginud hüperrealismi selle voolu algkujul. Eriti puudutab see Eesti hüperi teist lainet.
Tagasitee hüperisse?
Miljard Kilk, kes muide on õppinud hoopis nahkehistööd, kasutas küll fotot ja slaidi, kuid maali jaoks lavastas ta mingi stseeni. Kultuspildiks kujunes tema "Let's go!" (1979), kus näeme Tartu noori kunstnikke stardijoonel.

Viimast korda saab kino neljapäeval
Improvisatsioonilised filmietendus-kontserdid "Kas kino ka saab?" on jõudmas lõpule, ülehomme linastub rahvale Metropolis ning musitseerib Luarvik Luarvik.
"Metropolis" (1926) - Fritz Langi tugevate ekspressionismi mõjutustega film kõneleb tulevikuühiskonnast - futuristliku ulmefilmi tegevus toimub aastal 2026.
Tollal maailma kalleimas filmis kujutatakse anti-utoopilist nägemust, milline võib maailm välja näha peale tööstusrevolutsiooni võidukäiku, kus masinad valitsevad inimeste elu ning millised on väärtused, millel tulevikuühiskond võiks püsida.
Filmist kõneleb Tõnis Liibek, muusika kollektiivilt Luarvik Luarvik.
Üritus toimub Tallinnas Suurgildi hoones, kell 19.00. Sissepäes on tasuta.

Harry Potter jäädvustati Prantsusmaal postmargile
10-st margist koosnev kollektsioon avalikustati eelmisel nädalal Prantsusmaal peetud üleriigilisel postmarkide festivalil.
Harry Potteri ning tema kaaslaste Hermone ja Roni piltidega postmargid hakkavad Prantsusmaal maksma 0,54 kuni 1,12 eurot, teatab Reuters.

Kohvikute kett Starbucks asutab oma plaadifirma
Üle maailma 13 000 kohvikut omav Starbucks on juba väljastanud albumeid brändi Hear Music alt, ostes lugude litsentsiõigusi teistelt plaadifirmadelt.
Kohvikute kett Starbucks asutab enda plaadifirma, mis plaanib lisaks olemasolevatele õigustele sõlmida lepinguid ka uute artistidega, teatab BBC.
Starbucksi juhid leiavad, et oma plaadifirma loomisega muutub kohvikute keti tegevus muusika valdkonnas sõltumatumaks ja väljastatav muusika haakub paremini kokku firma korporatiivse identiteediga.
Ametlikult ei ole uue loodava plaadifirmaga veel lepingut sõlminud ükski muusik, kuid esimeste lepinguliste artistide nimed peaksid selguma lähinädalate jooksul.
Starbucksi kaubamärgi Hear Music senine tippsaavutus on Grammy võitnud Ray Charlesi duettide kogumiku "Genius Loves Company" väljastamine.

Aston Martin müüdi ligi miljardi dollariga
Ford Motor Company müüs briti päritolu sportauto tootja Kuveidi investoritele, tehingu maksumus oli 925 miljonit USA dollarti ehk umbes 12 miljardit krooni.
Aston Martini uueks omanikuks sai Prodrive grupp, kellel on muuseas plaanis ka oma meeskonnaga startida järgmise aasta Vormel-1 sarjas, vahendab Reuters.
Prodrive'i suurt ostu finantseerivad kaks Kuveidi investeerimispanka - Investment Dar ja Adeem Investment Co., ning laevandus- ja pangandusärimees John Sinders USA'st.
Ford teatas juba möödunud aasta augustis, et plaanib Aston Martini maha müüa, et toetada teisi gruppi kuuluvaid brände.
Ford Motor Company teatas möödunud aastal suurimast kahjumist firma üle saja-aastase ajaloo jooksul. Kahjum oli 12,7 miljardit dollarit, selle raha eest saaks osta Aston Martinit 12 korda.
Firma krahhi põhjuseks oli kütusehindade ning pangalaenude intresside tõus, mis tõttu inimesed ei olnud enam suurte, kallite ning ebaökonoomsete maasturite ostmisest huvitatud.

Tartu ülikool tutvustab Rakveres nanoteadust
Tartu ülikooli ja AHHAA teaduskeskuse koostöös avatakse 15. märtsil Rakvere spordihalli galeriis näitus nano- ja tehnoloogiasaavutustest ning rakendusuuringutest.
Näitusel selgitatakse publikule nii nanoteadustega seotud suurte ootuste kui ka mõningate hirmude tagamaid. Tänaseks on efektiivsed nanotehnoloogiad jõudnud nii arstiteadusse kui ka iluteenindusse.
Eestiski tegutseb hulk firmasid nanotehnoloogiliste toodete vahendamisel - saadaval on autokosmeetika, jalatsikreemid ja palju muud põnevat. Näitus püüab anda vastuse küsimusele kas uued ja vaimustavad võimalused on ka ohutud.
Ameerika Ühendriigid investeerivad praegu aastas nanotehnoloogiate arendamisse rohkem kui NASA (1958. aastal loodud Ameerika Ühendriikide riiklik organisatsioon, mille ülesandeks on kosmoseuurimine ning tsiviil- ja sõjalise otstarbega õhu- ja kosmoselennundusuuringud) projektidesse.

Sylvester Stallone vedas Austraaliasse keelatud ainet
Näitleja Sylvester Stallone'ile on esitatud süüdistus seadusega keelatud hormoonikasvu tõhustava aine omamises ja toomises Austraaliasse.
Tollitöötajad pidasid Stallone kinni eelmisel kuul Sydney lennujaamas, kui näitleja pagasist avastati keelatud ainet, teatab BBC.
Sylvester Stallone saabus Austraaliasse reklaamima oma viimast linateost "Rocky Balboa".
Tollitöötajad avastasid nii Stallone reisipagasist kui hiljem läbi viidud haarangul näitleja hotellitoast kokku 48 väikest pudelit hormoonikasvu soodustava ainega.
Kõnealust ainet käistletakse Austraalias kui keha sooritusvõimet tõstvat narkootikumi, mille omamine ja sissevedu ilma vastava loata on Austraalias keelatud. Maksimaalne karistus aine omamise eest on viis aastat vangistust.

Kadri Bussov lahkus MTV Eesti saatejuhi kohalt
Eile lõpetas MTV Eesti töölepingu telekanali VJ (Video Jockey) Kadri Bussoviga.
"Lõpetamine oli kahepoolne otsus," kommenteeris toimunut MTV Eesti turundusjuht Karoli Hindriks. "Kadri hakkas ajapikku tundma, et see töö pole ikka päris tema jaoks ning loomulikult austame me tema otsust," lisas Hindriks.
Kadri ei siirdu siiski joonelt uusi väljakutseid seljatama, vaid lubab võtta kuu mõtlemisaega. "Jõudsin äratundmisele, et ei tunne VJ töö vastu sellist kirge nagu see ehk eeldaks. Kui Martin (Kadri kolleeg VJ Martin Veismann) lõi eetris üha enam särama, siis mina tundsin, et süda kutsub siiski mujale... Olen oma otsusega rahul," sõnas Bussov.
Kadri Bussovi viimaseks esinemiseks MTV Eesti eetris jääb 16. märtsil toimuva Noortebändi konkursi finaalürituse kajastamine.

Alanud filmiaasta toob endaga kaua oodatud linateoseid
Enam kui pool tänavustest menufilmidest on millegi järjed, olgu siis "Rocky" või "Shrek".
Otsa teeb lahti kinopubliku lemmik Mr. Bean, kelle seiklus nimega "Mr. Beani puhkus" jõuab ekraanidele 30. märtsil.
Nädal hiljem saavad õudusfilmifännid doosi isa ja poja, Wes ja Jonathan Craveni kahasse kirjutatud filmist "Mägedel on silmad 2", kus mägedesse päästeoperatsioonile saadetud sõdureid varitsevad mutantidest kannibalid.
4. mail alustab suviste blockbuster'ite nimistut "Ämblikmees 3". Näitlejate Tobey Maguire'i ja Kirsten Dunsti meeldival osavõtul hargneb lugu, milles oma elu lõpuks ometi tasakaalu saanud Ämblikmehe eksistentsi ähvardavad ühelt poolt õelad vaenlased, teisalt armastus teise naise vastu.
Rahamasin nimega "Kariibi mere piraadid" sülgab oma järjekordse ehk kolmanda noosi kapten Jack Sparrow'd välja mai lõpupoole.

Internet: www.anythingleft-handed.co.uk
Internet: www.anythingleft-handed.co.uk - siit leiab põneva valiku asju, mis on tehtud spetsiaalselt inimestele, kes on vasakukäelised. Näiteks nn peegelpildis meisterdatud pastakad, joonlauad ja käärid. Üks huvitavamaid leide on aga vasakukäelistele mõeldud kaardipakk!

Aerosmithi piletitest müüdi ära üle poole
Nelja kuu pärast Tallinna Lilleküla staadionil esineva rokkbändi Aerosmith kontserdi piletitest müüdi eile, esimesel päeval enam kui pool. Piletimüük algas kell 10 hommikul ning väga suuri järjekordi ei tekkinudki. Kontserdi pressiesindaja Ilja Judeikini sõnul oli piletimüük rahulik tänu sellele, et korralikult toimis ka internetipõhine müügisüsteem. Ta lisas, et kui hommikul müüdi sada piletit minutis, siis pärastlõunal oli ka aeg, kus müüdi 1000 piletit tunnis. Kokku müüakse kontserdile 22 000 piletit. Piletihinnad algavad 495 kroonist.

Kalev oli Tartus võidukas
SEB Balti liiga kohtumises olid Tartu Ülikooli spordihoones vastamisi II divisjoni liidrid Tartu Ülikool/Rock ja BC Kalev/Cramo, kui kolm selle hooaja liigamängu oli võitnud Rock, siis nüüd sai esimese silma pähe ka Kalev.
Esimese veerandaja võitis küll Rock 25: 22, kuid poolajaks oli lahtise ja korviderohke mängu tulemusena ees Kalev 50: 44.
Teise poolaja alguses jäi Rock taha 44: 57, kuid 11: 0 vahespurt tegi mängu taas võrdseks. Enne viimast veerandaega oli siiski endiselt ees Kalev 60: 57.
Neli minutit enne normaalaja lõppu jõudis Rock Kullamäe kolmesest ühe punkti kaugusele (66: 67), kuid see oli ka võõrustajatelt kõik. Kalev mängis viimased minutid enesekindlamalt ning võitis 77: 71, vahendab Sportnet. 

Piret Pormeister sai U-23 MM-il pronksi
MURDMAASUUSATAMINE:
Kuldse autasuga pärjati slovakitar Alena Prochazkova, hõbeda pälvis Laura Valaas USA-st, vahendab Sportnet. 
Nõmme Spordiklubi esindaja Pormeister saavutas eelmisel aastal samal võistlusel 32. koha. Eesti meessuusatajatest oli parim Timo Simonlatser 37. kohaga.
Eelsõidus näitas Pormeister paremuselt teist aega sloveenlanna Katja Visnari järel. Veerandfinaalis sõitis eestlanna välja teise koha ning kiire sõit poolfinaalis avas tee medaliheitlusele. Finaalsõidus jätkus Piretil ilus minek ning selle krooniks teenis 21-aastane suusaneiu oma esimese suure medali.
Meeste klassis pidi algselt startima neli eestlast, kuid Tauno Tõld haigestus. Eestlaste kohtadeks eelsõidus märgiti Timo Simonlatser 37., Ats Uiboupin 41. ja Algo Kärp 43.

Pormeister sprindi eelsõidus teine
MURDMAASUUSATAMINE:
Naiste kvalifikatsioonis näitas head minekut Piret Pormeister, kes sai kirja teise aja. Meeste distantsil eestlasi jätkajate hulka ei jõudnud. Parima eestlasena kuulus 37. koht Timo Simonlatserile, vahendab Sportnet.
Naiste hulgas sai Pormeisteri ees parima aja kirja sloveenlanna Katja Visnar. Meeste klassis pidi algselt startima neli eestlast, kuid Tauno Tõld haigestus. Eestlaste kohtadeks eelsõidus märgiti Timo Simonlatser 37., Ats Uiboupin 41. ja Algo Kärp 43.
Mullu Kranjis peetud juunioride MM-il saavutas eestlastest kõrgeima koha Timo Simonlatser, kes oli noormeeste 10 km klassikadistantsil 21. ja sprindivõistlustel 22. Kaili Sirge oli U-23 klassis naiste sprindis 26., samas sõidud näitas 32. aega Piret Pormeister.

Suzuki ei too WRC autot Soomes rajale
AUTORALLI:
Just Soomes pidi Jaapani autotootja võistlema esimest korda ka WRC arvestuses. Suzuki andis teada, et kavatseb siiski osaleda käimasoleva hooaja kahel viimasel etapil, Korsika ning Walesi rallidel, vahendab Sportnet.
Hetkel võistleb Suzuki JRC sarjas, jaapanlaste toodangut roolivad teiste seas ka Urmo Aava ja Jaan Mölder jr. Ka sarja 2004. aasta võitja, möödunud hooaja kolmas ning hetkel tabeli tipus olev rootslane Per Gunnar Andersson võistleb Suzukil.

Jääpurjetamise European Cup-i võitsid Peeter Siniväli-Rein Leitma
Haapsalus lõppenud European Cup-i võitsid meie jääpurjetajad Peeter Siniväli-Rein Leitma.
2. kohale tulid Vadim Bikhler- Kirill Ivanov Venemaalt ja 3.koha saavutasid Mats Akerbald-Peter Friis Rootsist. Vello Jürjo-Andres Laul tulid neljandaks, vahendab Sportnet.
Võistlusel osales 18 meeskonda 5 riigist.

Albu rahvas korjas suusaässadele lund
Albu rahvas ühendas jõud ja tegi imet - Jaak Mae karikatele suusatati korralikul rajal.
Ilusat tava, Mae auhinnavõistluse avavaatust, eilset tähtede sõitu ei suutnud nurjata Albu valla lumetagavara jõudsalt sulatanud vihmahood ega kevadine ilm.
Korraldustoimkond eesotsas Albu vallavanema Kalju Kertsmikuga korjas seitse päeva järjest Valgehobusemäe puude alt lumeriismeid kokku, et sellest võistluse nimeandjale ja tema esinduslikule kaaskonnale 1,75 -kilomeetrine heatasemeline suusarada valmistada.
"Teadsime, et Jaak tegi külaliste kutsumisel suure töö, ei saanud häbisse jääda," tõdes Kertsmik. "Keeruline olukord lume ja rajaga liitis kohalikke inimesi - ühendasime jõud."
Kertsmikule tulid appi Kõrvemaa jahimehed ja Albu valla harrustusvõrkpallurid, eelmisel nädalal töötas raja kallal pidevalt veerandsada inimest. Kolm džiipi vedasid järelkärudega trassile ligi 300 koormatäit lund.

Kaitsejõud totaalkaitses ilmataadi vastu
Sõjaväelaste MM-i korralduskomitee jätkab soojalaine kiuste valmistumist 21.-25. märtsini Haanjas peetavateks võistlusteks.
MM-i kavva kuulub murdmaasuusatamine ning laske- ja patrullsuusatamine. "Oleme totaalkaitses ilmataadi vastu ning kasutame ära kõik võimalused, et MM saaks peetud," ütles Eesti kaitsejõudude spordijuht Heino Märks.
Kõige halvem oleks vihm, mis võib rajad hävitada. "80% ulatuses on rajad korras, ülejäänud osal tuleb kõvasti tööd teha," lausus Eesti laskesuusatajate peatreener Hillar Zahkna.
Varuvariandina saab murdmaasuusatamises võistelda Otepääl. Laske- ja patrullsuusatamine peab jääma Haanjasse, sest Tehvandi lasketiir pole valmis.

Rocki peatreener Brazys: musta tööd teeme vähe
Tartu Ülikool/Rocki peatreener Algirdas Brazys ei mõtle lepingu pikendamisele enne, kui on meeskonnaga midagi kaalukat võitnud.
Kas olete leidnud hoolealustega hea kontakti?
Kui saame üheksa võitu järjest, peaks kõik olema normaalne. Aga kui tuleb kolm kaotust järjest, pead mõtlema, millest jääb puudu. Meil on normaalne töömeeleolu, inimesed on meeldivad, paanikat pole. Pujäänikute suhtes muutun karmiks, aga väga karm pole pidanud olema.
Milles näete meeskonna arenguvaru?
Meil on küllaltki pikk vahetusmeeste pink, mis hakkab ilmselt just hooaja lõpus kasu tooma. Treeningutel osaleb 14 korvpallurit, päris suur hulk mehi, keda võin platsile saata.
Põhiviisikus on viimasel ajal enamasti alustanud Tein, Kullamäe, Müürsepp, Bailey. Kui Butkevicius sai vigastada, tuli tema asemel kasutada korvi all jõulise ründaja ehk number nelja kohal Kikerpilli. Tarmo on hea mängija, aga ta jääb korvialuse mängija rollis lühikeseks. Kui ta on tegutsenud number neljana, oleme sageli kaotanud lauavõitluse. Valmieras kaotasime jälle lauavõitluse ja kaotasime ka mängu. Kikerpill on hankinud mängus keskmiselt kaks lauapalli, mida on selle positsiooni mängija kohta vähe.

Venemaa valis koondise
Venemaa jalgpallikoondise peatreener Guus Hiddink nimetas 20 mängijat, kes valmistuvad 24. märtsil Tallinnas peetavaks EM-valikmänguks Eestiga.
20 pallurit:
Väravavahid: Igor Akinfejev (CSKA), Vjatšeslav Malafejev (Zenit). Kaitsjad: Aleksandr Anjukov, Sergei Ignaševitš, Aleksei Berešutski (mõl CSKA), Deniss Kolodin (Moskva Dinamo), Roman Šiškin (Moskva Spartak). Poolkaitsjad: Jevgeni Aldonin, Juri Žirkov (mõl CSKA), Jegor Titov, Vladimir Bõstrov, Dmitri Torbinski (kõik Spartak), Dinijar Biljaletdinov (Moskva Lokomotiv), Igor Semšov (Dinamo) ja Igor Denissov (Zenit). Ründajad: Dmitri Sõtšov (Lokomotiv), Andrei Aršavin (Zenit), Aleksandr Keršakov (Sevilla), Ivan Sajenko (1. FC Nürnberg), Jevgeni Savin (Amkar).

Saku Kuld villiti purki
Eesti esimene eliitõlu Saku Kuld on alates sellest nädalast lisaks erikujulisele reljeefpudelile saadaval ka eksklusiivses 0,5 -liitrises purgis, teatas Saku Õlletehas.
Saku Kulla villimist purki põhjendas õlletehase juhatuse esimees Ireneusz Smaga sellega, et purk on suveperioodiks üks sobivaimaid pakendeid, olles ühtaegu kerge ja käepärane.
"Tegemist on kvaliteetpakendiga, mis võimaldab õllesõbrale märksa laiema tarbimismugavuse kui seda pakub klaaspudel," rääkis Smaga, lisades, et purki villitud Saku Kulda on võimalik osta ka kuuspakis.
Saku Kuld toodi esmakordselt turule 2005. aasta sügisel. Toona investeeris ettevõte uue õlle tehnoloogia-, toote- ja pakendiarendusse üle nelja miljoni krooni.
Saku Õlletehas on Eesti õlleturu liider, omades õlletootjate liidu andmetel 46,5% turust. Ettevõtte eelmise aasta ärikasum ulatus 142 miljoni kroonini, kasvades aastaga 58%. Saku müüs aasta jooksul kokku 92 miljonit liitrit erinevaid jooke. Saku Õlletehase strateegia on hoida õlleturul liidripositsiooni ning seal kasumlikult kasvada. Samuti on ettevõtte eesmärgiks suurendada kasumlikult oma turuosa siidri-, long drinki-, vee- ja funktsionaalsete jookide kategooriates.

Sundstrandi kasum oli 13,8 miljonit krooni
Kinnisvara arendusega tegeleva Sundstrandi kasum oli eelmisel aastal 13,8 miljonit krooni.
Ettevõtte varade maht on konsolideeritult ligi 70 miljonit krooni.
Olulisemateks sündmusteks ettevõttele kujunesid Jõhvis asuva Linda keskuse müük Arco Vara grupile ja sidusettevõtte OÜ Artevera alustatud kortermaja projekt Jõhvis, Veski tänaval, teatas ettevõte.
"Käesoleval aastal tahame jätkata soetatud positsioonide arendamist Jõhvi vallas, Narva ja Narva-Jõesuu linnades ning Lüganuse vallas. Jätkuvalt on prioriteetseteks valdkondadeks elamuaseme-projektide arendus ning samas jätkame ka ettevõtetele laopindade ja tootmispindade arendustega," ütles Sundstrand juhatuse liige Mart Lee.
OÜ Sundstrand loodi 2001. aastal.

Uus Twingo - ergas väike auto
Uue Twingo turuletoomine ja selle müügi alustamine alates 2007. aasta juunist on osa programmist Renault Commitent 2009 ning 26 uue automudeli lansseerimisest, mille hulka kuuluvad ka 13 mudelit, mis on mõeldud uute turgude vallutamiseks.
Uus Twingo suurendab Renault kohalolekut väikeautode segmendis, kõrvuti Clio II, Moduse ja Clio III-ga. Alates mudeli turuletoomisest 1993. a. aprillis on Renault müünud enam kui 2,4 miljonit Twingot, teatas Renault.
Oma eelkäijast eristab uut Twingot ülihea dünaamika tänu mudeli B-segmendist üle võetud šassiile ja jõuseadmete valikule, kuhu kuulub ja uus TCE (Turbo Control Efficiency) 100 hj bensiinimootor, mis pakub oma klassis parimaid sõiduomadusi ning kütusekulu. Uus Twingo sihib ka laiemat ning rahvusvahelisemat klientuuri tänu GT versiooni iseloomulikule dünaamilisele välisilmele ning teiste versioonide jõulistele joontele, millele lisandub esmakordselt Briti turule mõeldud parempoolse rooliga mudel ning etaloniks seatav 1.5 dCi diiselmootor.

Töövälisel ajal koolitusele saatmise eest tuleb maksta ületunnitöö palka
Ükski Eestis kehtiv õigusnorm ei sea töötajale kohustust osaleda tööandja koolitusel.
Kuigi sellist otsest kohustust ei ole, ei tähenda see, et töötaja võiks keelduda koolitusel osalemisest. Seda juhul, kui tööandja leiab, et koolitus on töötajale vajalik ja aitab luua ettevõttele lisaväärtusi.
Töötajal ei ole alust keelduda koolitusel osalemast, kui tööandja saadab ta koolitusele tööajast ja tööandja kulul. Tööandja selline otsus on võrdne iga teise tema poolt antud seadusliku korraldusega ja selle täitmine, lähtudes Eesti Vabariigi töölepingu seadusest, on töötajale kohustuslik.
Kui töötaja jätab eelnimetatud tingimustele vastavale koolitusele minemata, on see käsitatav tööandja korralduse täitmata jätmisena ja tööandjal on õigus määrata selle eest distsiplinaarkaristus.

Koosolekute hind on kõrge - pea neid arukalt! 
Kui liita koosolekutel osalejate tunnipalk, siis selgub, et üks koosolek on päris kulukas, räägib koolitus- ja arendusfirma SELF II juhtivkoolitaja Siret Ristmägi.
Miks on koosolekuruumis toimuv omaette käsitlemist vääriv teema?
Nõupidamisruumis toimuv on töötajatele omamoodi mudel, kuidas sõlmida kokkuleppeid, teha koostööd, suhelda alluvatega, lahendada probleeme jpm. Nõupidamine on üks väheseid situatsioone, kus kogu meeskond on ühes ruumis koos. Tavaliselt suheldakse ju meili ja telefoni teel. Seetõttu on mõistlik olla teadlik koosolekul tehtava mõjust ja võimalustest ka juhtimise seisukohalt.
Teine oluline põhjus on raha. Uurisime eelmisel aastal nõupidamiskäitumist Eesti juhtide seas ning selgus, et koos ettevalmistusajaga kulub veerand juhtide tööajast nõupidamistele. Kui arvutada kokku koosolekutel osalevate inimeste tunnitasud ning korrutada see koosolekul veedetud ajaga, siis selgub, kui palju üks koosolek tegelikult maksab. Ja kui sellest kulutatud rahast teadlik olla, siis enam ei teki küsimust, miks õppida efektiivset nõupidamiskäitumist ning koosolekute juhtimist.

Outlooki abil saab ka aega planeerida
Enamik kontoritöötajatest tunneb vajadust oma ülesandeid ja kohtumisi igapäevaselt planeerida. Suuremal osal on küll arvutis selline programm nagu Microsoft Outlook, kuid paljud kasutavad seda vaid e-kirjade saatmiseks.
Tegelikult sisaldab programm kõike vajalikku oma igapäevase tegevuse kontrolli all hoidmiseks.
Esimene ja olulisim aja planeerimise reegel on selline: kõik asjad tuleb üles märkida, ja ühte kindlasse kohta. Lähtuda tasub põhimõttest, et kohtumist ja ülesannet, mida kalendris või tegemist vajavate asjade nimekirjas ei ole, pole olemas.
Kalender ja ülesanded
Kaks peamist Outlookis olevat aja planeerimise vahendit on kalender, kuhu saab märkida kõik kohtumised, ning ülesannete nimekiri, kuhu saab märkida kõik tegemist vajavad asjad. Neisse tulekski iga viimane kui kohtumine ja ülesanne kirja panna, sest kui kaks kolmandikku on Microsoft Outlookis, kümnendik paberil ja ülejäänu peas, siis kaob asjadest kergesti ülevaade ning ühtlasi ka usaldus enese jaoks loodud süsteemi vastu.

Ettevõtte rituaalides saab juhist pruut ja ajalehest sõjakirves
Rituaalid aitavad rõhutada sündmuste erilisust ja kohaneda muutustega.
Kujutage ette, et kõik teie ettevõtte töötajad peavad enne ametisse kinnitamist saama n-ö ristitud nagu rebased kõrgkooli astumisel.
Või kujutlege ennast olukorras, kus teie firma suurima vaenlase, õela konkurendiga on vaja hakata koostööd tegema ning selleks puhuks rivistatakse mõlema ettevõtte kollektiivid kuhugi metsa äärde üles ning juhhuu-hüüete ja aplausi saatel kaevatakse maasse sõjakirves või vastastikku tümitavaid artikleid sisaldavad meediaväljaanded.
Samm reaalsuse suunas, ja me leiame endid uue kontorihoone või tootmisliini avamisel lindi läbilõikamisele kaasa elamast, lööme firma aastapäeval klaase kokku ning loeme ajalehest, kuidas mõne organisatsiooni üldkoosolekul torukübarast jäneseid välja tõmmatakse. Need välja mõeldud ja "elust enesest" pärinevad seigad on näited tänapäevastest rituaalidest - erilisel viisil tähistatavatest erilistest sündmustest.

Tehnikaülikooli lahtiste uste päevale saab bussiga
Tallinna tehnikaülikoolis 16. märtsil toimuvale avatud uste päevale saavad väljaspool pealinna elavad huvilised TTÜ bussidega, mis sõidavad sihtkohast Tallinna ja tagasi (tagasisõiduaeg kell 17.00). Eelnevalt tuleb soovitatavalt klassijuhatajal või rühmavanemal registreeruda aadressil  ning teatada sõita soovijate arv ja oma kontaktandmed.

Tartu kõrgkoolide lahtiste uste päevale toob erirong
20. märtsil toimub lahtiste uste päev Tartu ülikoolis, Eesti maaülikoolis, Tartu lennukolledžis ja kaitseväe ühendatud õppeasutustes. Tänu Edelaraudtee ja Hansapanga koostööle on Tallinna ja Harjumaa noortel võimalik tulla Tartu kõrgkoolide lahtiste uste päevale erirongiga, mis väljub Balti jaamast 20. märtsi hommikul.
Erirongiga sõita soovijal peab olema õpilaspilet ja eelnevalt tuleb registreeruda internetis aadressil www.ut.ee/erirong. Sõit on tasuta. Rongis sisustavad noorte aega kõrgkoolide üliõpilasesindused, Ülikooli Kultuuriklubi (tudengite kevad- ja sügispäevade korraldaja) ja Hansapank.

Lahtiste uste päevadel saab aimu akadeemilisest elust
Vahetu kokkupuude õppejõudude ja vanemate tudengitega
Lahtise uste päevad annavad tudengiks pürgijaile võimaluse saada infot, mida internetist ja infovoldikutest ei leia: kes on need inimesed, milline on õhustik ja keskkond, kus mitu parimat aastat oma elus veeta, arvab Tallinna tehnikaülikooli turunduse projektijuht Maris Lehtmets. Tema sõnul aitab eriala valida ka see, kui ollakse kohtunud õppejõudude ja vanema kursuse tudengitega ning näinud oma silmaga eriala laborit.
Sellel aastal peavad TTÜ lektorid tehnikaülikooli avatud uste päeval neli populaarteaduslikku üldloengut, kuhu on kindlasti oodatud kuulama ka kõik need inimesed, kes veel/enam edasi õppida ei plaani.
Palju huvilisi

Kuidas oma ideed edukalt maha müüa
Oma idee kolleegidele või ülemusele müümine võib vahel olla
Ja seda eri põhjustel - mõni inimene kardab idee tagasilükkamist, mõni ei taha kulutada aega idee läbimõtlemisele ja esitluse ettevalmistamisele, mõni ei saa üldse aru, miks peab ideid müüma.
Päris uudset ideed on üldjuhul raske müüa. Inimesi takistab mitu endale seatud piirangut - kuidas on sarnast olukorda siiamaani lahendatud, mida teised arvavad uuest lahendusest, mis siis saab, kui asi ebaõnnestub jne.
Uute lahenduste hindamine minevikukogemuste alusel on üsna riskantne - olukord ei ole suure tõenäosusega enam sama mis minevikus, seega ei saa samad olla ka lahendused. Teistpidi tähendab see ka seda, et minevikus ebaõnnestunud lahendus võib praegu olla superedukas - aeg on saanud küpseks.

Varjupaigataotlejad saavad töötada
Euroopa Liidu liikmesriik peab direktiivi järgi andma isikule võimaluse tööturul osaleda, kui ta viibib varjupaigataotlejana riigis kauem kui ühe aasta. See tähendab, et kõik varjupaigataotlejad saavad töötamisõiguse, kui nende varjupaigataotluse esitamisest on mööndunud aasta ning nad on ikka varjupaigataotleja staatuses. Seda lubab nüüd ka Eesti.
Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille kohta ei piirivalveamet ega kodakondsus- ja migratsiooniamet ei ole langetanud otsust, kas tegemist on pagulasega või isikuga, kes vajab rahvusvahelist kaitset.
Pagulane on isik, kes palub kaitset rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse pärast tagakiusamise eest, viibib väljaspool kodumaad ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt kaitset või viibib nimetatud põhjustel kodakondsusetuna väljaspool oma elukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. Otsustamine, kas anda varjupaika ehk tunnustada inimest pagulasena või mitte, võtab aega ning võib kesta mõnest kuust mõne aastani.

Meeste ja naiste võrdsus on müüt
Tänapäeva kontorites kahel jalal ringi käijad on päri, et sugude vahel pole tegelikult mingit erinevust ning et mehed ja naised on andekuse, asjatundlikkuse ja auahnuse poolest täiesti võrdsed. Tegelikult on see müüt, mille mõtlesid välja naised selleks, et mehed end paremini tunneksid, sest kui väga raskete kastide tõstmine välja arvata, saavad mehed enamikul aladel naistelt pähe. Töölkäivad naised on fakt, millega paljud mehed ei suuda siiani leppida. Kehv lugu.
Eriti emadel on mitmeid eeliseid kontoritööks. Iga naine, kes suudab kamandada majatäit röökivaid lapsi, saab vabalt hakkama juhatuse koosolekutel; igal naisel, kes on ühe käega soojendanud piimapudelit ja teisega vahetanud mähkmeid, pole raskusi reklaamibürooga suhelda, ja iga naine, kes on läbi teinud kaheksatunnise sünnituse, elab üle ka IT-osakonna juhi ettekantud presentatsiooni.

Taani firma pakub telerist jalgpalli vaatamise eest raha
Tudengitest jalgpallifännid saavad ühendada hobi tööga ja teenida taskuraha.
Taani jalgpallistatistikaga tegelev firma Statman pakub jalgpallifännidele võimalust Euroopa klubide jalgpalli vaatamise eest raha teenida. Tööd pakutakse tudengitele ja õpilastele 15-20 tunniks nädalas tunnitasuga 47-94 krooni ja priid jooki-sööki töö ajal. On vaja mängu ajal vaid selleks väljatöötatud tarkvara abil statistikat pidada. Töökoht asub Tallinnas.
"Palk sõltub sellest, kui heaks analüüsijaks töötaja osutub," ütles Statmani tootemargi Betgenius Eesti-poolne juht Kresten Buch. Tema sõnul otsustas firma töötajaks värvata Eesti tudengid just hea inglise keele oskuse pärast ja ka põhjusel, et palgatase on Eestis tunduvalt madalam kui Taanis ja Suurbritannias.

PERSONALIJUHILE: 7T-mudel organisatsiooni atraktiivsuse tõstmiseks
Paljud ettevõtted otsivad imevõtteid, kuidas töötajaid tööl hoida ning uusi ja andekaid töötajaid leida. Mida teevad teisiti need organisatsioonid, kus on suure pühendumusega töötajad ja kuhu inimesed soovivad tööle minna? Personalijuhtimise konverentsi töörühm otsis konverentsi programmi koostades sellele vastust ja töötas välja 7T-mudeli, mis aitab organisatsiooni atraktiivsuse olulistel näitajatel silma peal hoida.
Tööandja tootemark
Tööandja tootemark on omaette kontseptsioon, mille looja Simon Barrow võttis turundusest ja viis personalitöö konteksti. Tööandja brändingu eesmärk on pakkuda inimestele suurepärast töötamise kogemust täpselt nii, nagu turunduse ülesandeks on, et klient saaks võimalikult hea kliendikogemuse. Organisatsioonid investeerivad palju klientide rahulolu kasvatamisse, kuid kas või murdosaga sellest võiks märkimisväärselt parandada oma töötajate rahulolu.

Kuidas... kohaneda töörütmiga pärast lapsepuhkust
Ükskord ikka jõuab kätte päev, kui pesamuna läheb lasteaeda või jääb hoidja juurde ning noor ema naaseb tööle. See on keeruline aeg nii kogu perele kui ka naisele.
Palju sõltub sellest, kas naine läheb tagasi töökohta, kus ta enne on töötanud, või alustab tööd uues kohas. Loomulikult on palju kergem jätkata tööd vanas töökohas kui võtta vastu uusi väljakutseid. Oma töökoormust on kasulik suurendada järk-järgult, sest uus elukorraldus vajab sisseharjumist. Eelnevalt tasub läbi mõelda, mida teha, kui tuleb lapsega koju jääda, kas tema haiguse tõttu või mõnel muul põhjusel. Samas tuleb töö ära teha ning selles osas on hea, kui suudetakse leida tööandjaga sobivaid kompromisse.

MTV Eestit hakkab juhtima Karoli Hindriks
MTV Eesti tegevjuhi kohale asus Karoli Hindriks, kes eelnevalt töötas sama telekanali turundusjuhina.
Senine tegevjuht Indrek Veskis lahkub MTV Eesti ridadest vastastikuse kokkuleppe alusel.
Kanali avalikke suhteid ja uusi tuuli tüürib nüüdsest MTV Eesti veebiportaali peatoimetaja Ingrid Kohtla.
"Kevad toob MTV ekraanile uued tuuled ja uut mõtlemist. MTV uus hüüdlause on "Planeedi popim pätt" - eks nüüd tuleb ka tõestada, et me seda oleme!" on Karoli Hindriks tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud.

Superstaari avasaade pakatas energiast
Pühapäeval TV3-s alanud sarja "Eesti otsib superstaari" avasaade oli naljakas, energiline ja naelutas pilgu ekraanile. Suur teene selles oli särtsakatel saatejuhtidel.
Õnneks otsustasid staarisaate tegijad loobuda avaosas tõsielusarjale tavapärasest pikast saatesse pürginute tutvustusest ning rõhusid selle asemel tempole. Krambivabad saatejuhid Jüri Nael ja Aigi Vahing sidusid kenasti kokku žüriid tutvustavad klipid ning katkendid kandidaatide kohta, kes eelvoorudes oma väärikust ja häält proovile pannes staaristaatuse poole püüdlesid. Vähemasti esimeses saates vürtsitasidki meeleolu just saatejuhid, kes klippe sisse juhatades ausalt ütlesid, kas võis järgnevatel minutitel oodata laulu või kriiskamist. Ja mis on tähtis - nad ajasid ka naerma.
Kui ikka saatejuht Jüri Nael röögib staari mängides peeterojalikult, et ta tahtis ju viit banaani ja mitte seitset, siis see on naljakas. Või kui õbluke kandidaat Sergei sõimab jõmliku otsekohesusega Mihkel Rauda. Hoogsust ja naelutavust lisasid saatele lustakad vaheklipid ning pika ja veniva sissejuhatuse puudumine. Oli nii piinlikkust tekitavaid hetki (läikivates latekspükstes noormehe nutmapuhkemine) kui ka heameelt suurepäraste soorituste pärast (neiu, kes sai lausa kaks edasipääsu lubavat kollast lehte).

Eurovisiooni esinemisjärjekord pandi paika
Eile õhtul selgus Helsingis Eurovisiooni 52. lauluvõistluse poolfinaali- ja finaali esinemisjärjekord. Eesti astub poolfinaalis lavale 23-ndana, pärast Ungarit ja enne Belgiat. Poolfinaali alustab Bulgaaria ning lõpetab Läti.
Seekordsel loosimisel loositi esmakordselt ka nn wild card'id, vastavalt millele said viis maad: Austria, Andorra, Läti, Sloveenia ja Türgi valida koha poolfinaali esinemisjärjekorras loosita, enne teisi poolfinaalist osavõtvaid maid.
Ka finaalis said kolm riiki wild card'i: Armeenia, Ukraina ja Saksamaa. Loositi ka finaalis hääletamise järjekord.
Eesti annab oma punktid 30-ndana, punktide andmist alustab Montenegro ja lõpetab Ungari.

AS Kalev ostis ilu- ja moeajakirja Avenüü
AS Kalev, mille suuromanik on ärimees Oliver Kruuda, sõlmis täna lepingu, millega omandab kõik ajakirjade kirjastuse Eksklusiiv aktsiad.
AS-i Eksklusiiv peamine tegevusala on ajakirjade Avenüü ja Avenüü Professional kirjastamine.
Ettevõtte juhtkonna hinnangul on AS-il Kalev Eesti mainekaima ettevõtte ja suure reklaamiandjana meediaturul toimuvaga otsene suhe ning ettevõte soovib ajakirjandusturule orienteeritud investeerimisportfelli laiendada. Lepingu kohaselt läheb 100 protsenti aktsiate omandiõigusest AS-ile Kalev üle 14. märtsil.
Kalev on seni omandanud osaluse poogentrükikojas Uniprint, rulltrükikojas Unipress ning ajakirjade kirjastuses Inreko Press (Ärielu, Sporditäht) ja Olliwoodis (Just!, Muumi, Basket).

Pihel kirjutab raamatut
Jüri Pihel, kes mullu lahkus telekanali TV3 programmijuhi kohalt, kirjutab praktilist meediaraamatut, teatab ajakiri Nädal. Pihel ütleb ajakirjas, et raamatus ilmub lugusid sellest, kuidas inimesed meediaga suhtlevad, mis mulje meedia inimestest loob ning kuidas meediaga hakkama saada. Raamatu idee pakkus Pihelile välja endine ETV ilmateadustaja, nüüdne Äripäeva kirjastuse raamatuklubi projektijuht Kätlin Kontor. Raamat peaks ilmuma sügisel.

Baskini anekdoodid
Inspektor peatab jahimehe:
"Esiteks, teil ei ole litsentsi. Teiseks, te lasite linde. Tuleb trahvi maksta!"
"Esiteks, mul on möödunudaastane litsents. Teiseks, ma lasin neid linde, kellele ma möödunud aastal pihta ei saanud. Mul on väga hea mälu!"
"Sa ei armasta mind enam!" lausub naine pisarsilmil oma mehele. "Enne sa istusid alati minu vastas, vaatasid mu silmi, hoidsid kätest kinni…"
"Aga kullake, pärast seda, kui me müüsime klaveri, ei ole selleks enam mingit vajadust!"
Ilukirurg vaatab tähelepanelikult daami nägu ja ütleb:

JÄRJEJUTT (1): VALERIO MASSIMO MANFREDI: Viimane leegion
Proloog
Oxford, 20. märts, kell 19.36
Ta lõikab läbi tüdruku auto kütusevooliku, kui too naudib sõbra pool külas viibides varajast õhtusööki, ning vaatab siis, kuidas bensiin pladiseb teekattele ja valgub künkanõlva pidi alla autost eemale, kuidas aegamisi tekkivad jääkaurud.
Mõni minut hiljem näeb ta tüdrukut majast väljumas ja järgneb autole veerand miili mööda maanteed, jälgides vaikselt, kuidas tüdruk tõrkuma hakanud auto teepervele pargib.
Tuled surnuks teinud ja süüte välja keeranud, laseb ta omaenda autol hääletult peatuda hekiga piiratud teeserval viiekümne jardi kaugusel tüdruku sõidukist. Ta kuulab, kuidas tüdruk asjatult proovib käivitada kütusetoiteta mootorit.

Noortel meestel kulgeb eesnäärmevähk enamasti väga agressiivselt
Meestel suureneb eesnäärmevähi esinemissagedus vanusega.
Enamiku pahaloomuliste kasvajate sagedus suureneb koos inimese vanusega. Eesnäärmevähi puhul on selline suund iseäranis selgelt väljendunud.
Enne kui PSA määramine (ehk eesnäärmekasvaja test) muutus 1990-ndate alguses laialdaselt kättesaadavaks, avastati suurem osa eesnäärmevähi juhtudest noorematel meestel tänu sümptomitele või arsti tehtava digitaalse rektaalse läbivaatuse (ehk eesnäärme kontroll sõrmega) käigus avastatud ebanormaalsetele leidudele. Seevastu vanematel meestel diagnoositi eesnäärmevähk sageli juhuslikult eesnäärme healoomulise suurenemise tõttu tehtud operatsioonide käigus või lahangul, kui surm oli saabunud muudel põhjustel. Sellest tulenevalt oli haigus noorematel meestel diagnoosimise hetkeks kaugemale arenenud kui vanematel meestel ja näis, et noorematel meestel on ravivastus halvem. See andis alust üldlevinud arvamusele, et noortel meestel kulgeb eesnäärmevähk väga agressiivselt, samas kui vanematel areneb see võrdlemisi aeglaselt.

Uskumatu, kuid tõsi - grippi saab pildistada
Eesti Päevaleht külastas Brüsselis ainulaadset näitust "Gripp luubi all".
Kuumaastikke meenutavad fotojäädvustused, üleelusuurused mudelid ja seinasuurused fotod... gripist! Näituse külastaja sukeldub põnevasse mikromaailma ning justkui muuseas süveneb aastas ligi 500 miljonit inimest puudutava viiruse hingeellu.
"Need pildid sobiksid minu elutuppa!" hüüatab üks külastajatest. Tõepoolest, värvid on ilusad ja kirkad, kõik hea foto tegemise nõuded täidetud, isegi kompositsioon on paigas. Kuid minu kodus suur gripifoto?
Väga täpne kujutis
Probleem on ilmselt mu eelarvamustes, kuid mõte tundub pisut õõvastav. Mikrofotode tegijate Lennart Nilssoni ning Dennis Kunkeli terava silma ja mikroskoobi alla jäid gripi eri staadiumid. Kes soovib gripi modellidebüüti kaeda, leiab tehtud pildid Brüsseli sündmustekojast. Näitus kannab nime "Gripp luubi all". Varem on küll kaardistatud baktereid kahemõõtmeliste jooniste abil, ent nii täpset kujutist pole veel saadud.

Uni on vajalik teadmiste kinnistamiseks
Teadlased avastasid seose sügava une ja pikaajalise mälu vahel. Seega, kes tahab ees olevaks eksamiks hästi valmistuda, peaks öise tuupimise asemel hoopis korralikult magama.
Lisaks sellele, et keha saab magades puhata, on uni vajalik, et päeval õpitut ajus talletada. Kui päeval kogub aju infot, siis öösel on ta ümber orienteeritud pidevale info sorteerimisele ja arhiveerimisele, vahendab Die Welt Lübecki ülikooli närviteadlaste avastust.
Olulist rolli mängivad seejuures deltalained, mis edastavad ajule sügava une ajal elektrisignaale. Kui teadlased neid signaale elektroodide abil tugevamaks muutsid, olid katsealused järgmisel päeval mäluülesandeid lahendades tunduvalt paremad kui katsealused, keda ei mõjutatud.

Jaanika ja Peeter: kahe peale kaks töötavat neeru
Raske haigus ei ole suutnud kahe noore tallinlase elutahet ja rõõmu murda.
"See oli minu mees, kes su praegu alla pidi ajama!" viskab Jaanika Alak (33) oma Telliskivi tänava hoovimaja trepil nalja. Peeter Pinka, siis see mees, muigab kah rooli tagant ja pargib auto majanurga taha.
Toas on väike ilmakodanik diivanil uinakut tegemas. "Neljakuune, mu õe laps. Ta on ise praegu haiglas," ütleb Jaanika. Jaanikal endal lapsi ei ole - ühe neeruga sünnitamine on enam kui kahtlane tegevus. Liiatigi veel siis, kui neer pole sünnist saati enda oma. Nagu polnud ka eelmine.
Peetril on ka vaid üks töötav neer, samuti siirdatud. Peetril on laps olemas: poeg esimesest abielust.
Jaanika haigestus suhkurtõppe, kui oli alles viiene. "See on meil suguvõsas. Isa jäi küll alles pärast mind haigeks, aga ema poolt on ka suhkruhaigust. Nii et pärilik. 1994. aastal pandi mulle diagnoos - neerupuudulikkus. Olin siis 21-aastane. Ja 1995. aasta aprillis sain oma esimese doonorneeru," võtab ta alguse lühidalt kokku.

Basiilik võitleb gripiviirusega
Vürtsid ei tee üksnes sööki maitsvamaks, vaid parandavad ka tervist.
Küüslauk - kõige parem värskena ja kolm korda päevas. Aitab kaasa vererõhu ja koles-teroolitaseme langetamisele.
Rosmariin - antioksüdant, parandab mälu ja aitab vähki ennetada. Basiiliku, pune ja rosmariini eeterlikud õlid on tuntud kui külmetuste ja gripi-viiruste vastu võitlejad.
Tüümian - hea köharohi.
Kurkuma - põletikuvastane, suutvat seetõttu isegi seljava-lude puhul abiks olla.
Karri - vürtsisegu, mis sisal-dab muu hulgas ka kurkumat, soodustab uurimuste kohaselt soolepolüüpide ehk võimaliku soolevähieeliku taandumist.
Soojendavad vürtsid - ing-ver, muskaat, kaneel, pipar ja Cayenne'i pipar aitavad vere-rõhku langetada. Ingver suudab kõhtu rahustada ja iiveldust lee-vendada.

Hirmust valge arstikitli ees tuleb võitu saada
Hirmuarstide edetabe-lit juhib hambaarst, talle järgnevad güne-koloog ja androloog.
Olude sunnil eksib ka arstipelgur tugevama närvikavaga seltskonna sekka analüüsikabineti ukse taha. Süda taob ärevusest ja kadedusest, nähes, kuidas mõni ootab seal nagu vana rahu ise, olles veel õnnelik, et sai töölt vaba ennelõuna.
Õde saab enne nõelaga lähenemist juhtnöörid: "Võin minestada, olge valmis!" Seda on ka juhtunud, see pole niisama ähvardus! Nõel otsib veeni, aga algaja meedik on ärevusse aetud ja patsiendi lubivalgest näost on näha, et pikka pidu enam pole. Väike suts käib ära, aga verd ei tule! Ärevus on sooned peitu ehmatanud!
Nuuskpiirituselapike sokutatakse pihku, et saaksid ise end vajadusel ergutada. Püüad end raugematu jutuvadaga reaalses maailmas hoida ja selgitad, et veel täna hommikul sõid nimelt, et närv vastu peaks. "Oi, aga te poleks tohtinud üldse süüa! Peame ju ka veresuhkrut mõõtma!" hüüatab õde ja selleks korraks on piinad lõppenud.

Noorukitel on järjest enam seljavaevusi
Noortel inimestel esineb seljavaevusi sama palju kui masendust ja teisi psüühikaga seotud haigusi. Tänapäeva noortel on samasugused seljavaevused, nagu olid varem keskealistel õmblejatel.
12-18-aastaste seas kasvas 1990-ndatel järjest nende arv, kes kaebasid alaselja- ja kuklavalude üle. See kattub ajaliselt sama perioodiga, kui see vanuserühm hakkas veetma üha rohkem aega arvuti ees. Soome Turu ülikooli dotsent Jouko J. Salminen ütles, et valude põhjusteks ei ole ainult arvutimängud ja halb istumisasend.
"Seljaprobleemide lisandumist on kindlasti põhjustanud ka muud tegurid, millele ei ole uurimistöödes veel viidatud. Sellised on näiteks noorte stress ja infotulv," lisas ta.

Tööstuskemikaalid mõjutavad laste ajusid
Tööstuskemikaalid võivad tekitada miljonitele lastele maailmas ajukahjustusi, selgub ajakirjas Lancet ilmunud uurimusest.
Taani ja Ameerika uurijad avastasid üle 200 keemilise aine, mis võivad mõjutada laste aju arengut. Nendest kemikaalidest on ligi 100 sellised, mida kasutatakse sageli tööstustes.
Uurijad leidsid seoseid kemikaalide ja autismi tekke vahel. Samamoodi võivad need mõjutada laste intelligentsust, keskendumisoskusi ja motoorikat ning tekitada agressiivset käitumist.
Tuntuimad laste aju mõjutavad ohtlikud kemikaalid on seatina, elavhõbe ja arseen.
Kõiki tööstusriikides aastatel 1960-1980 sündinud lapsi on kemikaalid suuremal või vähemal määral mõjutanud.

Irratsionaalne hirm taandub, kui me lõpetame hirmutava olukorra vältimise

Spordisõltuvust tunnistades säästad end vigastustest
Treenimisega nagu muudegi sõltuvust tekitavate asjadega võib minna üle piiri.
Hannes Pall (28) alustas jõusaalitreeningutega 15-aastaselt. Ta tegi trenni regulaarselt ja enda sõnul ikka selleks, et keha kenasti vormis oleks.
18-aastaselt hakkas Hannes trenni vastu vastikust tundma. "Tundsin, et kuidagi ei taha jõu-saali minna, hakka või oksele, aga isegi kõrge palavikuga käisin siiski edasi," kirjeldab Hannes toonast olukorda.
Samas ei tahtnud ta enda sõnul minemata ka jätta. "Tekkis selline tunne, et mida rohkem teen, seda parem on tulemus. Samas ei olnud see tundega treenimine, vastik oli," lisab ta ja toob näite, et tegi iga päev 50 kõhulihaseharjutust ja ühel hetkel ei jõudnud enam kümmetki.
Asi päädis sellega, et kord kukkus mees stepper-trenažööril lihtsalt kokku ja kaotas teadvuse. Ületreenimisest tekkisid tal õla- ja põlvevigastus ning tugevad seljavalud. Pärast kokkukukkumist ei käinud Hannes kuus aastat jõusaalis.

Kui käes on üleminekuiga
Juba 35. eluaastast hakkab luude struktuur muutuma ja luumass kahanema.
Seoses hormoonide tootmise vähenemisega 40. ja 50. eluaasta vahel muutub naise ainevahetus oluliselt. Mida lähemale menopausile, seda sagedamini märgatakse tervisehäireid, mida seni ei osanud naine ehk seostadagi organismi hormonaalsete muutustega.
Umbes kümme aastat enne menopausi (viimast menstruatsiooni) algavad naise organismis muutused, mis esialgu on seotud fertiilsuse vähenemisega. Umbes kaheksa aastat enne menopausi algavad hormonaalsed muutused ning neli aastat enne menopausi muutub menstruaaltsükkel ebaregulaarseks.
Koos hormonaalsete muutustega esinevad paljudel naistel (kuid mitte kõigil) äkilised kuumalained ja higistamishood, unehäired, väsimus. Ka psüühiline ebastabiilsus on päris sagedane kaebus: ootamatud meeleolumuutused, pingetunne, hirm, ärrituvus.

Maca's on tervis ning energialaeng
Kellel on talve lõpuks energia külma ja pimedaga rindapistmise tõttu otsakorral, see võiks läbi teha turgutava kuuri mõne loodusliku toidulisandiga.
Maca on valgu-, vitamiini- ning eriti seleeni-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauarikas, temas on teisigi mineraalaineid, rohkelt süsivesikuid, amino- ja küllastumata rasvhappeid. Andide ženšenniks kutsutud maca't on peruulased toiduks kasutanud juba peaaegu 2000 aastat. Ka aitab maca vaimse ja füüsilise väsimuse korral, tugevdab organismi, annab vastupidavust ning suurendab energiat.
Maca't süüakse värskelt või röstitult köögi- ja teraviljatoitudes, tema jahust keedetakse putru ja tehakse küpsetisi. Maitsva ja kosutava mahediku valmistamiseks segatakse püreestatud maca vee või piima, mee, kaneeli ja puuviljadega.

Vähihirmul tegelikku põhjust tihti polegi
Vanematelt päritud vähigeeni olemasolu korral kasvab haigestumise risk mitu korda.
"Mis kliinik, pole siin mingit kliinikut. Üks tuba ainult. 106, kohe siin esimesel korrusel," poriseb Tallinna Magdaleena haigla polikliiniku registratuuritädi, kui temalt vähiuuringute kliiniku asukohta küsin. Ilmselt on tegu äärmiselt lojaalse töötajaga - meie oleme siin riiklik tervishoiuasutus, siis tulevad aga igasugused erakliinikud meie katuse alla tegutsema.
Dr Kristiina Ojamaa, üldarst ja onkoloogia eriala resident, kes tegeleb peamiselt kasvajate diagnoosimise, sümptomite ravi ning perekondliku vähi geneetilise nõustamisega, rõhutab: "Meie siin oleme nii haigete kui ka tervete jaoks. Ehk siis täpsemalt: inimeste jaoks, kes on terved ja tahavad terveks jäädagi. Kui peres on olnud palju kasvajaid, eriti noores eas, siis püüame välja selgitada inimese riski haigestuda ka ise samasse tõppe. Ja anda talle juhiseid, mida ja mismoodi ta peaks tegema, et vähki ennetada või see vara avastada. Selleks on vaja teha hulk uuringuid ja see on inimesele küll pisut koormav, aga ainuke tõhus meetod. Ja lisaks ka sulaselge raha kokkuhoid. Kui näiteks 4. astme rinnavähihaige ravi ulatub 100 000 kroonidesse, siis pidevate mammograafiliste uuringute peale läheb alla 10 000 krooni," selgitab Ojamaa.

TOOMAS KIHO: Kui Meri oli president ja... juhatas väge
Aasta otsa oleme nüüd olnud Lennartita. Kõlagu see pealegi familiaarselt, ent president Lennart Meri oli "meie Lennart", igaühele siin Eestis.
Kindlasti sai Lennart Merist müüt juba eluajal. Tema silmapaistev enese ülalpidamine, ta nõksud ja nõrkusedki, kõnemaneer ja eruditsioon olid üldrahvalikult tuntud. Teatud üldistuse tasemel piisaks kindlasti juba sellestki, et saavutada rahva kestev poolehoid ja tunnustus kogu eluks. Veelgi enam: tundub, et Lennart Meri populaarsus on pärast surma isegi kasvanud.
Miks see nii on? Küllap on siin mängus aja voolus sugenev nostalgiamoment, küllap ka lõpetatus - ei enam ühtki uut üllatust, kõik on selge, kõik on tehtud. Aga kõik need momendid, olen kindel, on kõrvalised. Respekti kasvu taga tuleb eeskätt näha tunnistust, et isiklikust sarmist ja personaalsusest on lõppkokkuvõttes ikkagi tähtsam tegelikult tehtud töö. Selle hindamiseks on aastajagu päevi just paras ajaline vahemaa, et visandada esimesi üldistusi Lennart Meri panusest Eestile. Vahest on Eesti ühiskondlik teadvus alles nüüd valmis mõistma, mida Lennart Meri töö Eestile tähendas.

AAVO KOKK: Kingib sünnipäevaks teisele oma pildi
Sünnipäevakingi valimine on olnud alati keeruline, eriti kui sa inimest eriti lähedalt ei tunne. Seepärast haaramegi viimases hädas kingituseks mõnikord lihtsalt mõne naljaka, aga kasutu asja.
Paar korda olen aga näinud väga kummalist kingitust: inimene läheb teise sünnipäevale ja võtab kingiks kaasa iseenda pildi. Ilusasti raamitud ja kõlbab kohe seinale riputada.

Oma keele häbenemisest
See sündis Austraalias enam kui pool sajandit tagasi. Ühel päeval tõi õpetaja meie klassi uue poisi. Ta võis olla umbes minuvanune, vahest 16-17, ja tal paluti klassi ees öelda oma nimi. Maikl Rändouža! Ma ei taibanud veel mitme koolipäeva vältel, et see oli eestlane Randoja, sisserännanu nagu minagi. Õpetajad ei osanud Rändouža öelda ning kui ühel õpetajal see kord õnnestus, puhkes klassis aplaus.
Olin varem ise lõpetanud kaks klassi Saksamaal Augsburgi eesti gümnaasiumis, kus olin saanud hea rahvusliku kasvatuse. Mul oli tollal ja on praegugi pisut upsakas harrastus näidata sobival võimalusel muulastele, kuidas eesti keel hääldub inglise keelest loogilisemalt. Tolles Austraalia koolis nähtu oli, niivõrd kui mäletan, mu elu esimene kogemus eestlasega, kes oma keelt võõraste pärast moonutab. Tundsin nii ülevoolavat piinlikkust, et hoidsin uuest õpilasest kõrvale ning meie vahel ei tekkinudki kunagi sõbralikku suhet.

REPLIIK: Halb uudis tartlastele
Tartusse Raadi lennuväljale kavandatava Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone ehitamine on muutunud küsitavaks - arhitektuurivõistluse võidutöö autorid tahavad ise kõik valmis teha ja esitavad kavatsetavatele töödele astronoomilisi hindu. Kui 20. märtsiks kompromissi ei leita, võib ERM-i uue hoone ehitamine lükkuda edasi sootuks määramatusse tulevikku.
Praegu on majanduskasvu aastad, mille ajal ERM-i hoonet peaks olema lihtne ehitada. Aga nagu paljud kodused ja välismaa eksperdid hoiatavad: kauaks meil enam pudrumägede ja piimajõgede pidu pole. Majandusseisaku aastatel võib just ERM-i uus hoone sattuda esimesena löögi alla.

JUHTKIRI: Devalveerimine - korduv kuulujutt
Eesti keeles on kaks kena vanasõna: "Kus suitsu, seal tuld "ja" Kus vähe tuld, seal palju suitsu."
Esimene kirjeldab hästi emotsioone, mida tekitavad kuuldused krooni võimalikust devalveerimisest. Eesti krooni peaaegu 15-aastase ajaloo vältel, ka palju raskemates majanduslikes oludes kui praegu, on sellised jutud alati osutunud valeks, aga mis siis: pikem ajalugu on ju näidanud, et purunematuid valuutasid ei ole olemas. Ja inimesele, kellele krooniajal sääste kogunenud, poebki südamesse hirm, et võib-olla seekord...
Teine vanasõna - "Kus vähe tuld, seal palju suitsu" - sobib hinnanguks krooni devalveerimise tegeliku vajaduse kohta. Nimelt ei lahendaks krooni devalveerimine Eesti majanduse praegusi probleeme.

Eesti jõudis viisavabadusele USA-ga sammukese lähemale
USA Senatis võeti täna vastu julgeolekuseadus, mis võimaldaks Eestile Ühenriikidega viisavabadust, ometi on selles seaduses veel vastuolulisi aspekte.
Senatis võeti seadus vastu kujul, kus on sees klausel, mis võimaldaks USA terrorismivastast võitlust toetavatele riikidele, sh ka Eestile viisavabadust Ühendriikidega, teatas Aktuaalne Kaamera.
Esindajatekojas vastu võetud sarnase seaduse tekstis sellist klauslit aga sees ei ole.
Palju oleneb sellest, milline variant julgeolekuseadusest jõuab presidendini, sest viimasel on õigus seadusele veto panna.

TV3 video: koolibussi põleng võis eile alguse saada bussi toitesüsteemist
Koolibussi põleng võis eile saada alguse bussi toitesüsteemist, kuna tulekahju puhkes võrdlemisi kiiresti.
Lapsed saadi kõik ruttu välja, buss ise läks mahakandmisele veel samal õhtul, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

TV3 video: läbirääkimised jätkuvad infrastruktuuri teemal
Täna õhtul arutavad neli koalitsiooni moodustavat parteid infrastruktuuriküsimusi, tähtsamad teemad on Tallinna-Tartu maantee ja Saaremaa püsiühendus.
Parteid läksid arutelule vastu küllalt erinevate seisukohtadega, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Tallinn-Tartu maantee peaks roheliste arvates välja ehitatama kolmerealisena, kuna kütuse hinnatõus peaks autode kasutamist vähendama. Ülejäänud kolm erakonda soovivad Tallinn-Tartu maanteed siiski tulevikus neljarealisena näha.
Saaremaa püsiühendus peab Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul kindlasti tulema, teised erakonnad on antud küsimuses kahtleval seisukohal.

Ilves: Venemaa plaanid Läänemerel on ohtlikud
Helsingi ülikoolis täna peetud aulakõnes avaldas Soomes riigivisiidil olev president Toomas Hendrik Ilves muret Venemaa kavatsuste üle Läänemerel.
President Ilves tundis Helsingi ülikooli aulakõnes erilist muret peaaegu Euroopa sisemereks muutunud Läänemere üle. Üleüldine kliima soojenemine toob Läänemeres kaasa ettearvamatuid muudatusi: osa kalaliike võib kaduda ning viimastel aastatel täheldatud eutrofeerumise tõus kasvab veelgi.
"Meie merd, mare nostrum'it, ähvardavad ka kohalikud ohud," märkis Eesti riigipea, meenutades Venemaa kavatsust suurendada oma Läänemerel sõitvate allveelaevade arvu kümneni.
"Seda rahulikus piirkonnas, kus vaid mõni protsent rannikust ei kuulu Euroopa Liitu," sõnas president Ilves, nimetades ohtlikuks ka Vene valitsuse plaani muuta Läänemeri oma naftatransiidi koridoriks, laskmaks Primorskist läbi kuni 150 miljonit tonni naftat ja naftasaadusi aastas.

Purjus mees juhtis 20 reisijaga kaugliinibussi
Sillamäe politseinikud tabasid täna roolist bussijuhi, kes juhtis purjuspäi 20 reisijaga kaugliinibussi.
Politseile helistas kella 14 paiku Narvast Tartusse sõitva bussi reisija, kelle hinnangul oli bussi juhtinud mees purjus. Prefektuuri juhtimiskeskusest edastastati informatsioon politseipatrullile, mis pidas bussi Sillamäe bussijaamas kinni, ütles Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Reeno Kullamä.
Bussijuhiks osutus 52-aastane Sergei, kellel tuvastati keskmine joove. Sergei selgitas, et oli eile joonud lapselapse terviseks veidi veini.
"Purjus juht on potentsiaalne mõrvar, kes seab ohtu nii enda kui ka kaasreisijate elu," kommenteeris vanemkomissar juhtunut ja tänas avalikult politseisse helistanud reisijat.

Koalitsiooniläbirääkimised mööduvad edukalt
Koalitsiooniläbirääkimised läksid täna kõigi osalenud erakondade sõnul edukalt ja keskkonnaküsimustes oli ühisosa leidmine lihtne.
Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul ei olnud tänastel läbirääkimisvoorudel mingeid pingeid, Räägiti üldistel teemadel nagu õhk, vesi, maa ja maapõuevarad.
Erakonnad otsustasid, et maavarade kaevamahte ei suurendata ja need jäävad 15 miljoni tonnini aastas, nagu seni on olnud. Selleks on vaja kokkuleppele jõuda paari firmaga nagu näiteks Eesti Energia, kellele on antud luba kaevandada rohkem.
Edaspidi kavatseb loodav koalitsioon looduskatastroofide tagajärgede likvideerimiseks rakendada kaitsejõude, et ei korduks eelmise aasta Nõva ranna õlireostuse sarnased juhtumid.
Ansipi sõnul on loodud ka alustekst, kus on kirjas kõikide koalitsiooniläbirääkimistel osalevate erakondade keskkonnaalased põhimõtted.

Mart Kalm: Palmaru surus Keskerakonna ärihuve läbi
Muinsuskaitsenõukogu esimehe Mart Kalmu arvates tegutses Raivo Palmaru kultuuriministrina eelkõige Keskerakonna ärihuve silmas pidades.
Raivo Palmaru aega kultuuriministrina jääb sümboliseerima Keskerakonna ärihuvide toores läbisurumine, demokraatlikult läbipaistva juhtimisstiili asendamine nõukogulikult autoritaarsega ja muinsuskaitse tasalülitamine, kirjutab homse Eesti Päevalehe arvamusküljel muinsuskaitsenõukogu esimees, professor Mart Kalm.
Kalmu sõnul puhkes torm aasta eest, kui kultuuriminister ei kinnitanud muinsuskaitseameti ettepanekut tunnistada Tartu mnt valuutapood mälestiseks. Kuna Palmaru ei küsinud otsust tehes nõu ministri nõustamiseks mõeldud muinsuskaitsenõukogult, koostas ekspertidest koosnenud kogu avaliku pöördumise.
"Järgnes vaibale kutsumine, epistlit ilmestas legendaarse ajalooteaduskonna dekaani Allan Liimi stiilis silmade pööritamine, kuid viimase heatahtliku koolipapalikkuse asemel esines solvunud edevik. Palmaru ei tajunud üldse, et muinsuskaitsenõukogu liikmetele muinsuskaitsest loengut pidades pole ta autoriteet."

Vajadus keskkonnaspetsialistide järele suureneb
Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringust keskkonnaerialade lõpetajate vajaduse kohta tööjõuturul selgub, et keskkonnaspetsialistidest on juba praegu puudus ja vajadus nende järele kasvab.
"Vajadus keskkonnaspetsialistide järele on juba praegu suurenenud, kuid see suureneb kahe kuni kolme aasta pärast veelgi, sest siis vajavad keskkonnaspetsialiste senisest rohkem nii riigiasutused kui ka kohalikud omavalitsused, aga ka eraettevõtted," tegi uuringust kokkuvõtte keskkonnaministeeriumi keskkonnahariduse büroo juhataja Anari Lilleoja.
Kõige enam läheb kahe kuni kolme aasta pärast vaja keskkonnakorraldust ja jäätmevaldkonda tundvaid töötajaid, kuid uuringu käigus küsitletud nimetasid ka metsanduse, looduskaitse, haljastuse, kalanduse ja veespetsialiste ning järelevalveinspektoreid.
"Valdavalt vajatakse edaspidi keskkonnaspetsialistide ametikohtadele kõrgharidusega inimesi, kuid hinnatud on ka rakendusliku kõrghariduse omandanud spetsialistid," täpsustas Lilleoja.

Tartu algatas seoses planeeringusegadusega sisejuurdluse
Tartu linnavalitsus algatas sisejuurdluse Riia, Aleksandri, Soola ja Kalevi tänavatega piirneva ala detailplaneeringu muudatuste osas.
Sisejuurdluse algatas linnavalitsus seoses tänases Tartu Postimehes ilmunud artikliga "Tartu linnaarhiivis möllab poltergeist".
Tartu Postimees kirjutab, et kesklinna maja kavandavat kinnisvaraarendajat tabas üllatus, kui juba kehtestatud detailplaneering salapärastel asjaoludel muutus.
Valge korrektuurpliiatsi abil on muudetud Riia, Aleksandri, Soola ja Kalevi tänavaga piirnevale alale kavandatava hoone korruste arvu.
Linnasekretär Jüri Mölderi sõnul on ajalehes välja toodud parandused esialgsetel andmetel viidud sisse detailplaneeringu menetlemise käigus ehk enne selle kehtestamist.
"Sellisel kujul muudatuste tegemine ja segadus dokumentidega on kahtlemata lubamatud, kuid täpsed asjaolud selguvad juurdluse käigus," ütles Mölder.

Riigikohus arutab kodakondsuse andmist endisele ENSV luure töötajale
Riigikohtu üldkogu arutab Eesti kodakondsuse andmist naisele, kes töötas ENSV Riiklikus Julgeoleku Komitees, pannes ühtlase kahtluse alla seda keelava kodakondsuse seaduse kooskõla võrdse kohtlemise põhimõttega.
Eesti kodakondsust soovib 1954. aastal Eestis sündinud määratlemata kodakondsusega Tatjana, kes töötas 14. veebruarist 1978 kuni 8. maini 1979 ENSV Riiklikus Julgeoleku Komitees (RJK) asjaajajana ja vanem-asjaajajana, kuni ta vabastati omal soovil teenistusest.
Ta esitas kodakondsus- ja migratsiooniametile avalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena naturalisatsiooni korras kodakondsuse seaduse. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2005. aasta korraldusega keelduti Tatjanale kodakondsuse andmisest kodakondsuse seaduse alusel, kuna taotleja töötas välisriigi julgeolekuteenistuses.
Seepeale esitas naine halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Vabariigi Valitsuse korralduse. Tallinna Halduskohus jättis kaebus rahuldamata, kuna leidis, et kodakondsuse seadus sätestab absoluutse keelu anda Eesti kodakondsus välisriigi julgeolekuteenistuses töötanud isikule.

Viimsi vald ostab hõljuklaeva
Viimis vald on esitanud riigihanke seoses sooviga osta multifunktsionaalne hõljuklaev.
Aluse peamiseks ülesandeks saab olema ühenduse pidamine Viimsi valla koosseisu kuuluvate saartega ajal, mil laevaliiklus on võimatu.
Lisaks hakkatakse sõidukit kasutama ka keskkonnajärelvalves.
Hõljuklaev on sõiduriist, mis suudab liikuda põhimõtteliselt igal pool. Eelkõige nähakse teda liiklemas talvisel ajal, mis meri on jääga kaetud.
"Selline universaalne alus aitaks märkimisväärseid summasid säästa, kuna vald ei peaks saartega ühenduse pidamiseks helikopterit üürima," ütles Viimsi abivallavanem Endel Lepik Päevaleht Online'ile.
Kui suur saab olema tehingu kogumaksumus pole veel teada, kuid Lepiku sõnul loodetakse esialgu hakkama saada pooleteise miljoni krooniga.

Võidusambale kõrguse piiri ei seata
Kaitse- ministeerium kuulutas täna välja konkursi, mille eesmärgiks on selgitada välja ideekavand Vabadussõja mälestusmärgi püsitamiseks.
Mälestusmärgi asukohaks saab Tallinnas, Vabaduse väljakul Ingeri bastioni ("Harju mägi") madalam, Harju tänava kõrvale jääv platvorm ehk selle idapoolne flank.
Võidusamba täpsema asukohaga saate tutvuda siit. 
Monumendi loomisel on kunstnikele jäetud võrdlemisi vabad käed - ehitisele ei ole kehtestatud kõrguse piiri ning eelarvet, mille piires püsida.
"Võidusamba maksumus on puhtalt konkreetse lahenduse küsimus," ütles konkurssi tutvustanud arhitekt Tiit Trummal Päevaleht Online'ile.
Ta lisas, et arvestada tuleb esiteks monumendi oma maksumusega ning teiseks sellega, kui palju kulub ehitusplatsi ette valmistamine -arvesse tuleb võtta Ingeri bastioni arheoloogilist väärtust, seega võib seal mõningate ehitusvõtete rakendamine muutuda keerulisemaks.

Kohus loovutas kõik 21 väidetavat juveelivarast Itaaliale
Harju maakohus on loovutanud kohtumõistmiseks Itaaliale kõik 21 juveeliröövides kahtlustatavat eestlast, kellest viis on juba Itaalias.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Piret Seemann ütles Päevaleht Online'le, et Harju maakohus on loovutanud kõik 21 väidetavat juveelivarast Itaaliale ning viis neist on juba Itaalias kohtu all.
Seda, millal kõik kahtlusalused Itaaliaase jõuavad on veel vara öelda, sest mitmed neist on esitanud maakohtu otsuse peale kaebuse ringkonnakohtule ning nende Itaaliasse jõudmine sõltub ringkonnakohtu otsustest.
Juhul, kui kuritegude toimepanemises kahtlustatavad Itaalias süüdi mõistetakse, tuleb neil tulla karistust kandma Eestisse.
Europol teatas veebruari lõpus, et on väljastanud käsu arreteerida 34 Eesti kodanikku, keda süüdistatakse üle Euroopa ühtekokku ligi 200 juveeliröövi korda saatmises.

ÜRO ennustab Eesti AIDSi-haigete arvu püsimist
ÜRO rahvastikuennustuse järgi püsib HIV-kandjate ja AIDSi haigete osakaal Eesti täiskasvanute seas aastal 2025 kõrgemal kui üks protsent, mis tähendaks nappi langust kahe kümnendi jooksul.
2005. aastal oli ÜRO andmetel Eesti 15-49 aastastest elanikest 1,3 protsenti HIV-kandjad või AIDSi nakatunud, aastaks 2025 ennustab ÜRO osakaaluks 1,1 protsenti, mis tähendaks vaid 0,2 protsendipunkti suurust langust, näitavad organisatsiooni ennustused, vahendab ETV24.
Ka Ukrainas ennustatakse HIV/AIDSi-kandjate osakaalu langust 1,4 protsendilt 1,2 -le.
Osakaalu tõusu ennustab ÜRO Venemaale, kus see peaks prognoosi järgi tõusma 1,1 protsendilt 1,4 -le.
Võrdluseks nähakse Aafrika riikidest enim AIDSi-epideemia käes kannatavates riikides, Svaasimaal ja Botswanas, näitaja langust 2025. aaastaks 33,8 protsendilt ja 24,4 protsendilt vastavalt 27,9 ja 16,3 protsendile.

Mikko: Läänemere gaasijuhe on 21. sajandi MRP
Eesti europarlamendisaadik Marianne Mikko rõhutas tänasel istungil Europarlamendis, et Euroopa peab kasutama ajaloolist võimalust hüljata siiani energiapoliitikas tooni andvad vananenud mõttemallid.
"Me ei tohi julgustada Venemaad jätkama stalinlikku mõjutsoonide poliitikat. Läänemere gaasijuhe on sisuliselt Molotov-Ribbentropi pakt 21. sajandil," ütles Mikko tänasel väitlusel Euroopa Ülemkogu istungi tulemuste üle Euroopa parlamendis.
"Iga kilovatt, mille jaoks me ei pea ostma energiat ebademokraatlikelt režiimidelt, on panus maailma julgeolekusse."
Euroopa Parlamendi täiskogu istungi vaheajal kommenteeris Mikko: "Olemasolev gaasijuhe on piisav Euroopa varustamiseks. Tohutute kulude ja riskidega seotud Läänemere juhtme ehitamine on selgelt poliitiline samm, millele Euroopa Liit peab käe ette panema."
Samuti arvas saadik, et Euroopa Liit vajab 50 aastat pärast Rooma lepingut ühtset energiapoliitikat rohkem kui kunagi varem.

Pärnu mnt-l põrkasid kokku liinibuss ja sõiduauto
Täna juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu mnt 23 juures, kus põrkasid kokku liinibuss ja sõiduauto BMW.
Õnnetus toimus kell 12.55, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp Päevaleht Online'ile.
Teateid vigastatutest hetkel Kullerkupu sõnul veel pole.
Õnnetuspaigas on liiklus tugevasti häiritud ning politsei palub kõigil autojuhtidel võimalusel kasutada teist teed.
Avarii tõttu ei sõida praegu ka trammid number 3 ja 4, teatas Kuku raadio.

Presidendid Halonen ja Ilves: Euroopa Liidu tugevus on Soome ja Eesti huvides
Tänasel riigivisiidil Soome Vabariiki kohtus Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves Helsingis Soome presidendi Tarja Haloneniga, kellega arutati Eesti-Soome suhteid, Euroopa tulevikku ja olukorda ühenduse naabermaades.
President Ilves nimetas Eesti-Soome suhet pretsedenditult eriliseks, vahendas presidendi kantselei. "Meie riikide läbikäimine on tihedam ja mitmekülgsem kui kunagi varem," ütles president Ilves.
"Tulevikku vaadates tuleks edendada meie koostööd teaduse ja innovatsiooni valdkonnas, et ühiselt panustada Läänemere piirkonna muutmisse teadmismahukamaks ja konkurentsivõimelisemaks," sõnas Eesti riigipea.
Energiaküsimuse osas pidas president Ilves oluliseks lisaks Estlinki merekaablile Eesti ja Soome vahele täiendavate ühenduste loomist, kinnitades, et Eesti huvitatud Estlink 2 elektrikaabli rajamisest.
Vene-Saksa gaasitoru osas pidasid presidendid Halonen ja Ilves esmatähtsaks keskkonnaga seotud muretde hindamist.

Politsei otsib seoses Jõe tänava sündmustega kahte meest
Politsei otsib seoses esmaspäeval Jõe tänava elu- ja büroohoonest leitud lõhkeainega taga Aleksei Golubtsovi ja Vladimir Muravjovi.
Vene keelt kõnelevad 1970. aastal sündinud Aleksei Golubtsovi ja 1972. aastal sündinud Vladimir Muravjovi seostatakse 12. märtsil Jõe tänaval aset leidnud sündmustega, teatas Põhja politseiprefektuur.
Politseil on alust arvata, et isikud võivad üritada Eestist lahkuda.
Politsei palub kõigil, kellel on piltidel kujutatud meeste kohta informatsiooni, helistada Põhja politseiprefektuuri telefonidel 612 4711, 517 3767 või politsei üldnumbril 110.
Esmaspäeval evakueeris politsei väljakutse peale Jõe tänav 7 asuva äri- ja korterhoone ning sulges liikluseks selle esise tänavalõigu. Hoonest leitud aineks osutus tugevatoimeline lõhkeaine trotüül.

Umbkeelne poemüüja sõimas klienti fašistiks
Tartus esitas poekülastaja politseisse avalduse, sest Maxima kaupluse müüja oli teda fašistiks sõimanud, kuna klient julges nõuda eestikeelset teenindust. Eelmainitud poeketi töötajatel on riigikeelega tõsiseid probleeme, kinnitab keeleinspektsioon.
"Eks riigikeelega on mingil määral probleeme enamikel kauplusekettidel, kuid nii hullu olukorda kui Maximas ei ole mitte kusagil mujal," ütles keeleinspektsiooni järelevalvejuht-peainspektor Leho Klaser.
Keeleinspektsioon on kontrollinud Maxima kauplustes 146 müüja eesti keele oskust, kellest 114 on tehtud ettekirjutus. Sisuliselt tähendab see seda, et üle kahel kolmandikul töötajatest on probleeme riigikeelega.
Keeleinspektsioon sooviks selles problemaatilises küsimuse riigi või kohaliku omavalitsuse sekkumist.
Maxima kauplusi opereeriva VP Marketi avalike suhete juht Erkki Erilaid nõustub, et seoses personaliga neil muresid jagub.

Pankrotistunud Rapla Dairy endise juhi naine võib võlanõudest pääseda
Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse, millega nõuti pankrotis Rapla Dairy endise juhi Mohammad Yaqub Haidari abikaasalt Iryna Haidarilt välja 865 662 krooni.
Riigikohus leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Praeguseks pankrotis aktsiaselts Rapla Dairy esitas 1. juulil 2005. aastal Tallinna linnakohtule hagi Iryna Haidari vastu, paludes viimaselt välja mõista alusetult saadud 865 662 krooni 21 senti, mis tulenes Rapla Dairy krediitkaariga 565 662 krooni väärtuses tehtud ostude summast ning Iryna Haidarile ettevõtte arvelt kantud 300 000 kroonist.
Riigikohtu otsuse kohaselt leidis ringkonnakohus ebaõigesti, et Iryna Haidari rikastus alusetult Rapla Dairy arvel krediitkaardi kasutamisega seetõttu, et ta kasutas krediitkaarti enda huvides.

Noormees päästis joobes mehe liikuva rongi vagunite vahelt
Teisipäeval juhtus Raplamaal õnnelik õnnetus, kui noormees päästis joobes mehe liikuva rongi vagunite vahelt.
Rapla politseijaoskonna pressiesindaja teatel kukkus, eile 13 kella 20.15 paiku Hagudis 1968-aasta sündinud alkoholijoobes meesterahvas liikuma hakanud reisirongi vagunite vahele.
Mees toetas perroonil vastu seisvat Tallinna-Türi reisirongi ning rongi liikuma hakates, kukkus ta kahe vaguni vahele.
Perroonil seisnud pealtnägija 1985. aastal sündinud Kaido tiris mehe liikuva rongi vagunite vahelt välja.
Kiirabi toimetas kannatanu Põhja Eesti regionaalhaiglasse.

Ilves alustas Soome riigivisiiti
President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves alustasid täna varahommikul kolmepäevast riigivisiiti Soome, lahkudes Tallinnast Eesti mereväe lipulaeval Admiral Pitka.
"Sellel riigivisiidil on kolm eesmärki: Eesti ja Soome pretsedenditu erisuhte kinnitamine, Euroopa tuleviku debatis ühiste vaadete kujundamine ning kõrgtehnoloogia alasele koostööle uue tõuke andmine," ütles Eesti riigipea.
Soome vetesse sisenemisel tervitas IlvestSoome mereväe laev Pyhäranta ning Admiral Pitka möödumisel Harmaja majakast kõlasid vastastikku 21-lasulised tervitussaluudid.
Suomenlinna kindluses mängis Admiral Pitka möödudes Soome mereväeorkester Eesti ja Soome hümni.
Admiral Pitka sildub Helsingi kesklinnas Pakkahuone kai juurde, kus president Ilvest abikaasaga tervitavad Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula, Soome kaitseminister Seppo Kääriäinen, Soome suursaadik Eestis Jaakko Kalela ja Eesti diplomaadid Helsingis.

Leisi elanikud ei soovi tanklat keset alevikku
Kuigi ankeetküsitluse põhjal toetas enamik kohalikke elanikke bensiinitankla rajamist keset Leisi alevikku, muudab selle seisukoha vastupidiseks vallale saadetud ligi 40 alevlase pöördumine.
Leisi vallavanema Ludvik Mõtlepa sõnul laekus esmaspäevaks vallale kokku 131 täidetud ankeeti, mille kohaselt toetas tankla ehitamist Leisi aleviku keskele 103 lähikonna elanikku, kirjutab Meie Maa.
Küsitlusest ajendatuna edastasid kohalikud elanikud õpetajate initsiatiivil Leisi vallavalitsusele pöördumise, millele 39 allakirjutanut on vastu tankla ehitamisele Leisi alevikku ja näevad bensiinijaama parema meelega aleviku äärealal või väljaspool seda.
"Aleviku keskele tankla ehitamine oleks Leisi valla elanikele sama, kui tahetaks Tallinna Raekoja platsile bensiinijaama teha," rääkis Leisi vallas elav Gilleke Kopamees, kes oli üks pöördumisele allakirjutanutest. "See on ju meie keskväljak ja vanaaegne laadaplats, me ei taha siia tanklat," protesteeris Kopamees.

Ansip kutsub üles eesti keele eest hoolitsema
Peaminister Andrus Ansip tegi tänase emakeelepäeva puhul pöördumise, milles kutsub inimesi üles keelepäeva tähistama ning samas kandma hoolt eesti keele arendamise, kasutamise, kaitsmise ja säilitamise eest.
Oma pöördumises tõi Ansip välja eelmise Riigikogu toetuse otsusele sõnastada põhiseaduses eesti rahvuse ja kultuuri igikestva säilitamise kõrval ka eesti keele säilimine läbi.
"Teame ja tunneme, et meie riik toimib eesti keeles iga päev. Et meie emad õpetavad oma lastele eesti keelt iga päev. Et loome uut eesti kultuuri eesti keeles iga päev," seisis avalduses.
Täna jagatakse üle Eesti mitmesuguseid preemiaid ja tehakse aastakokkuvõtteid: kuulutatakse välja Eesti romaanivõistluse võitjad, antakse kätte Gustav Suitsu preemia ning koolides emakeelele pühendatud aktused. Majaomanikud vääristavad emakeelepäeva riigilippude heiskamisega majadele.

Strandberg: meie argumendid tuumajaama vastu on majanduslikud
Erakonna Eestimaa Rohelised liidri Marek Strandbergi kinnitusel ei ole rohelised plaanitava Ignalina uue tuumajaama vastu mitte niivõrd maailmavaatest kui majanduslikest argumentidest lähtuvalt.
"Me ei ole sellepärast tuumajaama vastu, et kõik ülejäänud maailma rohelised seda on," ütles Marek Strandberg ETV hommikuprogrammis. "Meie tugineme majanduslikele argumentidele."
Strandberg tõi vastuseisu põhjuste ühe näitena asjaolu, et viimasel 15 aastal Euroopasse ehitatud tuumaelektrijaamade valmimine on kordades üle tähtaja läinud.
"Lisaks tuleb teatavasti 60 % uraanist Venemaalt ja ainuüksi viimase aasta jooksul on uraani hind kasvanud kaks korda. Uraani hind moodustab tuumaelektrienergia hinnast aga juba 60 protsenti," lisas Strandberg.
Enim rõhutas roheliste liider aga tuumajäätmete ladestamise probleemi.

Mikser: SDE lepib tulumaksu alandamisega
Sotsiaaldemokraatlikku erakonda (SDE) kuuluv Sven Mikser tõdeb, et tema parteil pole praegustel võimuläbirääkimistel tulumaksu küsimuses erilist mõjujõudu, kuid ta loodab, et suudab erakonna põhimõtted teistel teemadel maksma panna.
"Kui tulumaksu osas niisugune kokkulepe sünnib, pole me selle üle kindlasti rõõmsad. Teisalt leppisime kohe läbirääkimiste algul Reformierakonnaga kokku, et lõplikult pole ükski teema lukus enne, kui kõik on lukus," ütles SDE erakonna läbirääkimisdelegatsiooni lige Sven Mikser intervjuus ajalehele Sakala.
"Me loodame ikkagi partnereid veenda, et lõputult õhemaks pole võimalik seda riiki muuta. Aga elame, näeme," ütles Mikser.
Mikseri sõnul on Andrus Ansip algusest saadik öelnud, et tahab valitsusse kaasata ka vasakpoolset maailmavaadet.
"Peame õigeks, et uus valitsus hakkab arvesse võtma sotsiaaldemo-kraatlikult mõtlevate inimeste ootusi ja lootusi, mitte et valitsuses on lihtsalt üks selle nimega partei," ütles Mikser.

Passipiltide nõuded ärritavad inimesi
Alates 1. veebruarist hakkasid passide ja ID-kaartide fotodele kehtima uued ja ülitäpsed nõuded, mistõttu kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA) on saatnud hulga inimesi uusi passipilte tegema.
Ühe kiirpassi taotlenud naisterahva sõnul lükkasid KMA ametnikud esimese foto tagasi põhjusel, et tema prillid asusid millimeetri võrra ettenähtust kõrgemal, kirjutab Postimees.
KMA arendusosakonna nõuniku Raul Eksi sõnul seisneb olulisim veebruarist kehtiv muudatus selles, et nüüdsest peab dokumendifotol inimese pea lõuaotsast kuni pealaeni moodustama 70-80 protsenti foto kõrgusest.
Samuti on Eksi sõnul oluline, et silmad asuksid foto alumisest servast 50-70 protsendi kõrgusel.
"Veebruarist kehtima hakanud nõuded ei ole meie enda pastakast välja imetud, tegemist on rahvusvahelise standardiorganisatsiooni (ISO) standardiga," sõnas Eks.

Käsimüügiravimid on väikelastele eluohtlikud
Rohke reklaam on teinud käsimüügiravimitest laiatarbekauba, mis võib panna vanemad unustama, et väikelastele mõeldud rohud võivad nende beebi koguni tappa.
"Peamine, et inimesed mõistaksid: reklaamides soovitatavad külmetusravimid on imikutele ja väikelastele mitte ainult ohtlikud, vaid eluohtlikud," rõhutas ajalehele Postimees TÜ kliinikumi laste intensiivraviosakonna vanemarst Lea Maipuu.
Maipuu sõnul peaks häirekellana mõjuma teiste riikide kogemused, kus kohtumeditsiini laborites on tuvastatud imikute surmajuhte.
Kuigi ravimite infolehed teavitavad, et raseduse ja rinnaga toitmise ajal ning alla kaheaastaste laste puhul tuleb konsulteerida arstiga, on Maipuu hinnangul nende tegelik mõju väikelastele vähe teada.
Maipuu sõnul Eestis käsimüügiravimitest tingitud laste surmajuhtumeid ei ole esinenud, ühel korral sai imik ema rinnapiimas liiga suures koguses paratsetamooli, mis kahjustas ta maksa.

Laar ja Paet võistlevad välisministri koha pärast
Kuigi koalitsioonläbirääkimistel ministriportfelle veel ei jagata, on Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu vahel õhus probleem - mõlemad erakonnad tahavad oma meest välisministri kohale.
Reformierakond näeks hea meelega Urmas Paetit, kes saavutas isikliku häältesaagiga kuuenda koha, välisministrina jätkamas, kirjutab Postimees.
Samas näeb Isamaa ja Res Publica Liit välisministri portfelli rippumas oma peaministrikandidaadi, maailmas hinnatud ja auhindadega pärjatud Mart Laari käes. Välisministri koha asemel IRL oma esinimele Laarile eriti väärikamat valitsuskohta ei näe, kuigi ütlevad, et selle pärast nad läbirääkimistel pilli lõhki ajama ka ei hakka.
Pärast eilseid koalitsiooniläbirääkimisi kinnitasid nii Laar kui ka Paet, et ministrikohtade jagamisest on veel vara rääkida.
"Reformierakonna jaoks on eelkõige oluline, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitika oleks järjepidev ja ühtne," ütles Paet.

Koolipoisi jalg jäi bussirataste alla
Eile pärastlõunal toimus Harjumaal Jüri alevikus koolimaja ees õnnetus, kus 10-aastase koolipoisi jalg jäi väiksebussi rataste alla.
Õnnetus leidis aset kell 14.17 Jüri gümnaasiumi ees, Laste tänaval, teatas Keskkriminaalpolitsei.
Koolist tulnud kümneaastane poiss haaras kinni 1960. aastal sündinud Toomase juhitud väikebussi Mercedes-Benz ukselingist. Seejärel lohises poiss bussile järele ja jäi jalgupidi sõiduki rataste alla.
Kannatanu toimetati lastehaiglasse.

JAAN KROSS: kunagi kirjutab keegi Merist romaani
Andres Laasik kohtus eesti kirjanduse suurkuju Jaan Krossiga ja küsitles teda teise suurmehe Lennart Meri pärandi ning kirjaniku enda elu kohta.
Kuidas tervis on?
Peaaegu hea.
Veljo Tormis otsustas mõni aasta tagasi, et ei kirjuta enam ainsatki nooti. Kui palju teie loometööd teete?
Teen küll. Praegu on käsil mälestuste teine köide. Võib ju fantaseerida novelliköitest.
Aasta tagasi lahkus Lennart Meri. Kas tema sai maisest elust lahkudes ajalooliseks suurkujuks?
Ma usun küll.
Mis vahe on ajaloolisel suurkujul ja tavalisel inimesel?
Üks on suur ja teine ei ole. Üks vestleb Valge Maja ovaalkabinetis president Bushiga, kuidas ta Siberis karujahil käis, ja teine ei tee seda.
Mis oli selle taga, et Lennart Meri omandas autoriteedi riigipeade ja poliitikute seas?

Tallinna lennujaam võib siiski saada Lennart Meri nime
President Lennart Meri mälestust väärtustab esinduslik julgeolekukonverents.
Tallinna lennujaamale Lennart Meri nime andmise mõte leiab pärast aastast vaikelu poolehoidjaid ning võib jõuda isegi koalitsioonileppesse.
"Loodan, et moodustatav koalitsioon jõuab kokkuleppele, et koalitsioonileppesse lisanduks punkt, milles lepitakse kokku, et Tallinna lennujaamale antakse - loomulikult Lennart Meri perekonna nõusolekul - Lennart Meri nimi," ütles kahekordne ekspeaminister Mart Laar.
Ka rahandustegelane Indrek Neivelt pidas parimaks Meri mälestuse jäädvustamise mõtteks just rahvusvahelise lennujaama nimetamist kadunud presidendi nimega.
Mullu mitu Meri mälestuse jäädvustamise ideed avalikkusele pakkunud välisminister Urmas Paet ei tõmbaks samuti maha lennujaama nimetamise mõtet. "Ja kui lennujaama rekonstrueerimine, mis praegu käimas, valmis saab, võiks olla sobilik aeg ka lennujaama ümbernimetamiseks," soovitas Paet.

Helle Meri soovitab: heisake täna Eesti lipud emakeelepäeva auks
14. märts, emakeelepäev, on ühtlasi Lennart Meri lahkumispäev ja Helle Meri sünnipäev.
Lennart Meri lahkumise aasta-päeva eel Helle Merit külastanud Eesti Päevaleht koges, et presidendi koer Matthias Rust on peremeheta aasta jooksul kasvanud Meride Viimsi-kodu uueks peremeheks.
Merelt Meride õuele voogav udu on paks, hall ja minoorne. Põõsaokstelt langeb tilku kui pisaraid. Udu on nii paks, et paneb mõtted ja liigutused käima aegluubis. Surub suure massiga peale, hoiab kinni. Justkui mälestuselasu vääramatu jõuga. Ja mälestuste rasket, kuid helget jõudu on Meride õuel peremehe lahkumisest saati palju.
Peremees lahkus täna aasta eest.
Mõni aeg pärast lahkumist hakkas perenaine tähele panema, et Meride koer Matthias Rust õpib laulma. Tundub, justkui paneks ta enese sees mingi pisikese mootori käima. Ja siis see tuleb: "Urra-urra, kurra-kurra." Samal ajal on Matthiasel tark pilk silmis. Perenaine saab igast loost ja noodist aru, mida Matthias öelda tahab. "Urra-urra, kurra-kurra," tuleb delikaatselt ja sugugi mitte pealetükkivalt. "Justkui tema palve," ütleb perenaine.

Kunstiakadeemia loob tudengitele uusi õpiruume
Eesti kunstiakadeemia renoveerib vanalinna piiril pikka aega tühjana seisnud hoone.
"Nõukogude ajal oli selles majas kool, pärast seda seisis hoone 10-15 aastat tühjana. Hoone katus oli sisse langenud, alles oli ainult neli müüri," rääkis Eesti kunstiakadeemia haldus- ja finantsdirektor Andri Simo Suurkloostri 11a/Nunne 16 asuvast hoonest.
Riik andis möödunud aasta kevadel hoone kunstiakadeemiale, kes otsustas selle restaureerimisteaduskonna tarbeks korrastada.
Simo sõnul oli kunstiakadeemia hoone kordategemisega nõus, sest selle Nunne tänava osa kuulus juba varem õppeasutusele. "Nunne tänaval asub sisearhitektuuri osakond, nii tundus kogu hoone restaureerimine meile loogiline," ütles Simo.
Hanke võitis AS Parmeron, kes alustas renoveerimist novembris ning loodab 22 miljonit maksvate töödega valmis jõuda käesoleva aasta juulis.

Jõe tänava hoonest leiti plahvatusohtlikku trotüüli
Üleeile Jõe tänaval evakueeritud hoonest leitud aine oli anonüümseks soovida jäänud päästeameti töötaja sõnul tugevatoimeline lõhkeaine trotüül.
"Arvatavasti oli tegu trotüüliga, mis ilma sütikuta pole ohtlik. Kuna pommirühm kasutas erivarustust, võib arvata, et antud juhul sütik eksisteeris," rääkis päästeametnik.
Trotüül võib esineda mitmes olekus, pommi valmistamiseks kasutatakse noaga lõigatavat majapidamisseebi taolist massi, millest spetsiaalse sütiku lisamisel saabki lõhkeseadeldise.
Eile veidi pärast kella seitset õhtul Jõe tänava hoonest väljunud pommirühm tassis majast välja kaks kasti, mis võisid olla pommi transpordiks vajalikud konteinerid. "Tavaliselt asetatakse lõhkeseade spetsiaalsesse konteinerisse, et viia see ohutusse kohta kahjutuks tegemisele," kommenteeris päästeameti allikas pommi transporti.

Pensionid tõusevad kahekordseks
Koalitsiooniläbirääkimistel jõudsid neli partnerit eile õhtuks kokkuleppele, et tulumaksuvaba miinimum tõstetakse alles nelja aasta jooksul 3000 kroonini ning pensionid kasvavad samal ajal kahekordseks.
Sel aastal tõuseb pension 18 protsenti ja edasi kuni kahekordistumiseni.
Ka õpetajate kiirem palgatõus võrreldes muu avaliku sektori töötajate palkadega lepiti eile juba konkreetsemalt kokku. Nelja aasta pärast on õpetajate miinimumpalk Eesti keskmise palga tasemel.
Tulumaks langeb vastavalt juba kehtivale seadusele protsendi võrra aastas18 protsendini.
Täna jätkuvad koalitsiooniläbirääkimised keskkonnakaitse ja energeetika teemadel. Homme on läbirääkimistel paus, sest senine valitsus peab istungit. Reedel läbirääkimised jätkuvad, kuid kava järgi tehakse nädalavahetuseks vaheaeg.

Saurusüliõpilastele koidab viimnepäev
Käesoleva aasta suvel lõpetatakse ülikoolides nelja-aastase bakalaureuseõppe kavad.
Kuna selle aasta suvel lõpetatakse ülikoolides nelja-aastane bakalaureuseõpe, on kevade saabudes ülikoolides välja ilmunud ammuseid üliõpilasi, kellel on viimane aeg kooli lõpetada.
Näiteks Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas on selliseid kiiruga kooli lõpetama asunud "saurusi" paarikümne ringis, ajaloo osakonnas ligikaudu 15. Kuna nelja-aastase õppekava järgi sai õppima asuda viimati 2001. aastal, tähendab see, et nad on pidanud ülikoolis olema juba vähemalt kuus aastat.
"On neid, kes on juba ülikoolist välja visatud, ja neid, kellel on lihtsalt jäänud kas lõputöö või ka mõni aine tegemata," ütles ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna õppekorralduse spetsialist Katrin Lendok. Lendok tõi näiteks, et tänavu kevadel lõpetada soovijatest astus üks suhtekorralduse erialale juba 1996. aastal, kui üldse esimest korda sellele erialale tudengeid vastu võeti.

Prokuratuur tunnistas Kruuda kahtlustatavaks
Põhja ringkonnaprokuratuur on tunnistanud ärimees Oliver Kruuda seoses kriminaalmenetlusega kuriteos kahtlustatavaks.
Põhja ringkonnaprokuratuur alustas Oliver Kruuda suhtes kriminaalmenetlust 2006. aasta novembril seoses keskkonnakahju tekitamisega.
Prokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu kinnitas, et Kruuda on kriminaalmenetluse raames kuriteos kahtlustatavana ülekuulamisel käinud. "Täpset menetlustoimingute sisu, sealhulgas Kruuda ütlusi poolelioleva kriminaalmenetluse tõt-tu hetkel avalikustada ei saa. Praegu kogutakse kriminaalmenetlusel võimalikke tõendeid," lisas Mäesalu.
Avalduse algatada kriminaalasi tegi Harjumaa keskkonnainspektsioon, kes hindas Kruuda ebaseadusliku tegevusega tekitatud keskkonnakahju suuruseks kokku 249 743 krooni, mille hulka on arvestatud nii ebaseaduslik metsaraie kui ka pinnase täitmisega tekitatud kahju.

Protestivad arstid andsid riikliku lepitaja kohtusse
Meditsiinitöötajate jaanuarikuine ühis-rinne palgakokkuleppe ja streigi osas lagunes.
Nimelt algatasid arste ja ämmaemandaid, radiolooge ja teisi meditsiinitöötajaid koondavad Eesti arstide liit ja Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliit kaks kohtuasja, millest üks puudutab palgakokkulepet ja teine süüdistab riiklikku lepitajat Henn Pärna lepitusmenetluse rikkumises.
Need kaks liitu loobusid märtsis palgakokkuleppega nõustumast, kuna selles pakutud palgatõus kehtib vaid osale meditsiinitöötajatest. Samas kinnitasid Eesti õdede liit ja tervishoiutöötajate ametiliit pakutuga nõustumist ning jaanuarikuine ühtne streigirinne lagunes.
Ühiskond annab hinnangu
Arstide liit ja keskastme tervishoiutöötajate liit aga peavad allkirjastamiseks pakutavat lepingut ebaõiglaseks, sest see kehtib vaid haiglate liitu kuuluva 21 haigla töötajatele.

Rong viib autod ohutult rööbastel Euroopasse
Autosid vedavad reisirongid aitaksid vähendada Tallinna-Tartu maantee liiklustihedust.
Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, aga ka Soomes saab suuremate ja kaugemate linnade vahel sõita rongiga, mille sappa on haagitud autotreiler. Kõik see võib tõeks saada ka Eestis, kui valmib Baltimaid ühendav Rail Baltica.
Lihtsustatult näeb reisimine näiteks Helsingi ja Rovaniemi vahel välja nii: sõidad enne rongi väljumist tunnikese varem raudteejaama; ajad auto rongi tagaosas asuvasse autovagunisse; istud rongi ja kümmekonna tunni pärast jätkad puhanuna oma teekonda juba autoroolis.
Kahe reisija ja tavalise pereauto ligi 1000-kilomeetrine sõit Helsingist jõuluvanamaale maksab umbes 4500 krooni, auto vedamise hind on sealhulgas ligi 2000 krooni. Eestis küll nii kaugeid vahemaid rongiga sõita ei saa. Küll aga aitaks ehk autosid vedavate rongide kasutuselevõtt vähendada Tallinna-Tartu maantee liiklustihedust ja tooks mugavad autoomanikud rongi.

Politsei vahistas Ventspilsi linnapea
Läti võimud pidasid täna kinni Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi, keda prokuratuur süüdistab altkäemaksu võtmises ja ametiseisundi kuritarvitamises.
Läti õiguskaitseorganid süüdistavad Lembergsi alkäemaksu võtmises alates 1993. aastast kuni 1995. aastani, vahendab lenta.ru.
Lembergs ise peab toimunut poliitiliseks tellimuseks.

Koraan ilmub peagi läti keeles
Sel kevadel lõpetas Läti luuletaja ja literaat Uldis Bērziņš Koraani tõlkimise läti keelde, mis nõudis 15 aastat.
Bērziņš tõlkis ka paljud Piibli raamatud ja valdab ligi 20 keelt, vahendas newsru.com.
Bērziņši sõnul oli töömaht suur ja ta tegi kõikvõimaliku, et edastada Koraani stiili: teha seda keele kogu rikkusega ning imiteerida araabia loogikat.
Aga ta kinnitas, et kunagi ei saa kajastada riime. Bērziņši hinnangul seisnes raskus ka selles, et mõistete süsteemid on lätlastel ja araablastel erinevad. Näiteks sõna "mošee" pidi ta asendama sõnaga "palvekoda".
Bērziņš töötas pool aastat ka Istanbuli raamatukogus, kus tema sõnul on ideaalsed tingimused. Seal on võimalik töötada, süüa ja konsulteerida islamiharitlastega

Prantsusmaal kukkus alla sõjalennuk
Lääne-Prantsusmaal kukkus alla sõjaväe lennuk, pardal üksinda viibinud piloot hukkus.
Õnnetus juhtus täpsemalt Cognac'i piirkonnas kella 11: 30 paiku kohaliku aja järgi, vahendab Le Figaro.
Alla kukkus ühemootoriline Epsilon tüüpi treeninglennuk, mis oli tagasiteel sealsesse õhujõudude baasi.

Paremäärmuslane Le Pen pürib Prantsuse presidendiks
Prantsuse paremäärmuslaste liider Jean-Marie Le Pen teatas, et tal on koos 500 nõutavat allkirja, et aprillis presidendiks kandideerida.
Rahvusrinde partei teatas, et nende liider annab kogutud 500 allkirja isiklikult täna põhiseaduskomiteele üle, vahendab BBC.
Igal Prantsusmaa presidendiks kandideerida soovijal tuleb enda toetuseks koguda 500 oma ametikohale valitud ametniku toetusallkirjad. Enamus 42 000-st allkirjaõiguslikust ametnikust on linnapead.
See nädal on viimane, mil veel taotlusi vastu võetakse ja avalduse esitamise viimane päev on reede.
Veel kandideerivad Prantsusmaa presidendiks Segolene Royal ja Nicolas Sarkozy.

Ukraina siseminister oli Iisraeli kodanik
Ukraina peaprokuratuuri andmetel on endisel siseministril Juri Lutsenkol Iisraeli kodakondsus.
Ukraina peaprokuröri asetäitja Renat Kuzmin teatas, et prokuratuuri käes on koopia dokumendist, millel on Iisraeli ametnike allkirjad ning kus on kirjutatud, et Lutsenko on juudimaa kodanik.
Lutsenko ise lükkab kõik süüdistused tagasi ja väidab, et tema poliitilised oponendid soovivad teda mustata ja näidata sionismi agendina.
Lutsenko kinnitab, et oli väidetaval Iisraeli kodakondsuse saamise ajal hoopis Ukrainas.

Euroopa Liit ligineb tasa Süüriale
Euroopa Liidu välispoliitika juht Javier Solana alustas pärast kaks aastat kestnud vihast vaikust kõnelusi Süüria juhtidega, keda EL peab Liibanoni ekspeaministri mõrvas süüdlaseks.
Javier Solana sai Damaskuses kokku Süüria välisministri, asepresidendi ja lõpuks ka president Bashar al-Assadi endaga ka, vahendab BBC.
See oli nende kahe esimene kohtumine sellest saati, kui kaks aastat tagasi mõrvati Liibanoni peaminister Rafik Hariri. Peale seda katkestas Euroopa Liit Süüriaga suhted hoolimata sellest, et Damaskus eitas vihaselt igasugust seotust Hariri mõrvaga.
Kõneluste eel selgitas Javier Solana, et ta tahab president Assadile selgeks teha, et isolatsioonist pääsemise nimel peab Süüria kõvasti pingutama ja ennekõike Liibanoniga suhteid selgitama.

Hlebnikovi väidetav mõrvar jättis kohtusse ilmumata
Venekeelse ajakirja Forbes peatoimetaja Paul Hlebnikovi mõrvas süüdistatav Kazbek Dukuzov ei ilmunud täna kohtuistungile, mille tulemusena Moskva linnakohus peatas asja käsitlemise.
Kohus tegi määruse kriminaalasja peatamiseks ja kuulutas Dukuzovi tagaotsitavaks, teatas RIA Novosti. Ühtlasi määras kohus talle aresti.
Teised kohtualused Hlebnikovi kriminaalasjas on Musa Vahhaev ja Fail Sadretdinov.
Paul Hlebnikov mõrvati 2004. aasta 9. juulil.

Vene keskvalimiskomisjoni esimees jääb oma ametist ilma
Venemaal arutletakse keskvalimiskomisjoni esimehe Aleksandr Vešnjakovi ametikohalt lahkumise üle. Vešnjakovi volitused lõppevad 26. märtsil ning Venemaa president Valdimir Putin ei nimetanud teda uuesti komisjoni koosseisu.
Tänane Nezavisimaja Gazeta kirjutab, et sel kevadel ootab Vene keskvalimiskomisjoni kaadrivahetus ning Putini nimetatud keskvalimiskomisjoni liikmete nimekirjas Vešnjakovi pole.
Venemaa ametnike sõnul saab uueks esimeheks kas keskvalimiskomisjoni õigustalituse juhi asetäitja Maia Grišina või föderatsiooninõukogu liige Stanislav Vavilov.
Ekspertide arvamusel kaotab pärast uue juhi nimetamist organ oma sõltumatuse, sest just Vešnjakovi juhtumise ajal oli keskvalimiskomisjonil mingisugunegi iseseisvus ning tagati valimiste legitiimsus.
"See asjaolu, et Aleksandr Vešnjakov ei jätka keskvalimiskomisjoni esimehena oli juba teada aasta tagasi, kui ta võttis teravalt sõna uuenduste vastu," vahendas RIA Novosti politoloog Sergei Markovi sõnu. Poliitika fondi juhi Vjatšeslav Nikonov hinnangul aga ei mõjuta Vešnjakovi lahkumine komisjoni edaspidist tööd ega peegeldu järgmistel valimistel.

NASA leidis Saturni kuu pealt mere
NASA kosmosesond Cassini leidis Saturni kuult tõenäoliselt vedela metaani ja etaani seguga täidetud mere.
Cassini leidis Titani kõige põhjapoolsematelt laiustelt tumedaid laike, mis on märksa suuremad kui kõik teised seni sellelt kuult avastatud järved, vahendab BBC.
Seni tuntud Titani järvedest on kõige suurem 100 000 ruutkilomeetri suurune, mis võrdub umbes Ameerika Ühendriikide Suurjärvega.
Must meri on Maa suurim sisemeri ja see hõlmab meie planeedi pindalast 0,085%.
Nüüd Titani pinnalt avastatud mere hõlmab vähemalt 0,12% kuu pindalast ja seega leiavad NASA teadlased, et see vedelikukogum tuleks mereks nimetada.
Titan on Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu ja see on meie Kuust umbes poole suurem.

Vene ajaleht: maffia on surematu
Ajaleht Novõe Izvestija kirjutab Venemaal tekkinud ohtlikust olukorrast, kus organiseeritud kuritegevus järjest suureneb ja tugevneb.
Vastavalt ajalehe käsutuses olevale siseministeeriumi suletud kolleegiumi dokumendile kontrollib vene maffia ligi ühte kümnendikku riigi regioonidest.
Ekspert Aleksei Muhhini arvates on kriminaalgrupeeringud legaliseerunud tänu ametite likvideerimisele, mis võitlesid regionaalse organiseeritud kuritegevusega. Hiljem anti need ülesanded niigi ülekoormatud kriminaalmiilitsale.
Seetõttu on kuritegelikel ühendustel võimalus legaliseerida oma tegevust ja aidata rahaga kaasa oma inimeste pääsemisele juhtivkohtadele. Seega saab väga harva leida kohalikku valitsust, kus saadikutel poleks kriminaalset tausta.
Organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga võitlemise ameti direktori asetäitja Aleksandr Jelin kinnitas, et kui arvestada legaliseeritud kriminaalgrupeeringuid, siis tegutseb Venemaal umbes 10 000 rühmitust, mille liikmete arv ulatub 300 000ni.

Lõuna-Korea: Pyongyang veab alt
Lõuna-Korea teatas, et Põhja-Koreas pole näha mingit märki sellest, et riik oleks sulgemas oma peamist tuumaobjekti.
Ometi oli Yongbyoni tuumaobjekti sulgemine möödunud kuul saavutatud kokkuleppe peamine tingimus, vahendab BBC.
Lõuna-Korea välisminister Song Min-soon kurtis: "Yongbyoni töös ei ole mingeid muutusi näha."
Kuuepoolsetel kõnelustel saavutatud kokkulepe sätestas, et Põhja-Korea saab soovitud koguse majandusabi, aga seda ainult siis, kui Pyongyang lõpetab tuumaobjektide töö.
ÜRO peamine tuumaläbirääkija Mohamed El Baradei on praegu Pyongyangis, et lepingu tingimuste täitmist arutada.

Madal sündimus vaevab Euroopat
Euroopa Komisjonile valmistavad muret rahvastiku vananemine ning madal sündimus, mistõttu kutsutakse riike rohujuure tasandil probleemiga tegelema.
Euroopa tööhõive, sotsiaalasjade ning võrdsete võimaluste eest seisev direktoraat kutsub riike üles elanikkonna vananemise probleemiga tegelema, vahendab eux.tv Euroopa Komisjoni poolt tellitud reportaažis.
Ühe eeskujuliku näitena tuuakse esile Eesti, kus on avatud mitmed keskused laste hoidmiseks, kuhu ei ole end vaja registreerida ning kus tuleb teenuse eest tasuda vastavalt kasutatud ajale. Lisaks on mainitud fakt, et aastast 1990 kuni aastani 2003 on Eesti rahvastik vähenenud 13 protsenti.
Positiivsena tuuakse välja ka seda, et Saksamaal, Lepizigis on infrastruktuuri peresõbralikumaks muudetud ning et Soomes püütakse eakate inimeste töötamisaega pikendada.

Ka Mehhiko tervitas George Bushi märuliga
USA president Bush jätkas oma Lõuna-Ameerika visiiti Mehhiko külastamisega ja ka seal tervitasid teda protestimeeleavaldused.
Sajad demostrandid kogunesid Mexico City USA saatkonna juurde, põletasid seal USA lippe ja pildusid hoone valvureid kividega, vahendab BBC.
Politsei kasutas rahvahulga laialiajamiseks pisargaasi ja üldises möllus sai mitu inimest tõsiselt vigastada - sealhulgas ka mõned politseinikud.
Meeleavaldused järgnesid sellele, et president Bush arutas Mehhiko president Felipe Calderoniga palju vastuolusid tekitanud immigratsiooniseadust.
George Bush on oma reisil juba külastanud Uruguayd, Brasiiliat, Columbiat ja Guatelmalat. Igal reisi etapil on tema vastu korraldatud meeleavaldusi ja mässe.
Samal ajal teeb Lõuna-Ameerikas oma tuuri ka Venezuela president Hugo Chavex, kes selle käigus Bushi vastu innukalt sõna võtab.

Poola tunnustab IIMS ajal 2500 juudi lapse elu päästnud naist
Poola parlament annab lõpuks ka riikliku tunnustuse naisele, kes Teise maailmasõja ajal organiseeris 2500 juudi lapse päästmise.
Irina Sendlerowa on nüüd 97-aastane ja elab vaikselt ühes vanadekodus, vahendab BBC.
Teise maailmasõja ajal oli ta noor sotsiaaltöötaja, keda lubati Varssavi getodesse. Seal organiseeris ta rühma, mis päästis surmast 2500 juudi last. Lapsed toimetati getodest välja näiteks töömeeste tööriistakohvrites, kanalisatsiooi kaudu või ka muid salateid pidi. Lastele leiti uued kodud kas poolakate peredes või katoliku lastekodudes.
Irina Sendlerowa jäi lõpuks siiski vahele, Gestapo arreteeris ta ning teda piinati. Naine ei reetnud siiski midagi ja pääses napilt ka hukkamisest, kuna üks tema valvur õnnestus ära osta.

EL saadab hõõglambi muuseumisse
Euroopa Liit võtab sihikule ühe kõige raiskavama elektriseadme: hariliku lambipirni.
Thomas Alva Edissoni enam kui sajandi eest leiutatud hõõglamp on täpselt sama efektiivne kui vana on tema tehnoloogia. Vaid umbes viis protsenti tarbitavast elektrist väljub valgusena, ülejäänu läheb lihtsalt soojuseks.
Euroopa riigipeade otsusel peaks energiaraiskaja kahe aasta pärast poeriiulitelt kaduma. Tippkohtumisel tegid liikmesriigid Euroopa Komisjonile ettepaneku töötada välja meetmed, kuidas hõõgniidi abil valgustamine järk-järgult välja suretada. Otseselt keelustada pole vanu lambipirne siiski kavas. "Peame andma inimestele natukene aega oma pirnide väljavahetamiseks," märkis kohtumist juhtinud Saksa kantsler Angela Merkel.
Suretatakse välja

Lätis peljatakse põhiseaduslikku kriisi ja oligarhide võimutsemist
Võimu koondumine valitsuskoalitsioonis olevate jõudude kätte ning presidendi vankumatu vastuseis sellele on Lätis esile kutsumas konstitutsioonikriisi.
President Vaira Vike-Freiberga kasutas oma õigust külmutada kaks seadusemuudatust, mis suurendaksid Aigars Kalvitise juhitava valitsuse kontrolli julgeolekuteenistuste üle.
Vaatamata opositsiooni ja presidendi peaaegu kaks kuud kestnud argumenteeritud sõnaheitlusele võttis Läti parlamendi enamus (53 poolt- ja 32 vastuhäälega) vastu muudatused julgeolekuorganisatsioonide ja valimiskampaania rahastamise seadustes. Presidendi hinnangul annavad muutused enneolematu võimutäiuse peaministrile ja seega rikuvad võimude lahususe põhimõtet.
1. märtsil parlamendis heakskiidu saanud muudatused vajavad presidendi allkirja, et need saaksid lõplikult seaduseks. Vaatamata sellele on ümberkorraldused praegu jõus, sest Läti valitsus kiitis need heaks detsembris, tuginedes põhiseaduse 81. paragrahvile. Nimelt annab see valitsusele võimaluse võtta seadusi vastu parlamendiistungite vahelisel ajal, kui tegemist on kiireloomuliste küsimustega.

Noorteühingute toetuste taotlusi saab esitada kuu lõpuni
Toetust eraldatakse noorteühingutele, mis on registreeritud mittetulundusühingute ning sihtasutuste registris. Noorteühingute tegevus peab toimuma Tallinnas, olema suunatud Tallinna noortele või lähtuma nende huvidest, toetama noorte omaalgatust ja linna noorsootöö järjepidevat arengut.
Toetust saavad taotleda noorteühingud, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on vanuses 7-26 eluaastat ning mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine.
Toetuse eraldamisel lähtub komisjon taotleja eelmise aasta tegevusaruandest, taotleja jooksva ja järgmise aasta tegevuskavast; poliitiliste noorteühingute puhul järjepidevast mittepoliitilisest noorsootööst ja taotleja liikmete arvust.

Koplis tegutsevad autorüüstajad
Täna öösel tabati Kopli linnaosas kolm automakivarast.
Täna öösel tabas Falcki ekipaaz kaks noormeest, kes turvatöötajaid nähes viskasid kaenlasolevad kilekotid maha, teatas Falcki infojuht.
Kahtlaselt käituvad noormehed, kelleks osutusid 26-aastane Mart ja 23-aastane Oleg, peeti kinni ning anti politseile üle. Mahavisatud kilekottidest leiti automakk Pioneer, hulk cd plaate, kaks kruvikeerajat ja süstlaid.
Kontrollimisel selgus, et Mart on varem automakkide varguste eest kohtulikult karistatud ja oli politsei poolt tagaotsitav.
Tund aega hiljem pidas Falcki ekipaaž samas kandis kinni Mardi noorema venna Aivari, kelle varustusse kuulusid samuti kruvikeeraja ja automakk. Ka tema anti autorüüstamises kahtlustatavana politseile üle.

Tallinna koolid ja lasteaiad tähistavad emakeelepäeva
Täna, 14. märtsil tähistavad enamus Tallinna koolidest ja lasteaedadest emakeelepäeva, sel puhul korraldatakse essee- ning luulekonkursse, viktoriine, peetakse aktusi ja kutsutakse külla tuntud kirjanikke.
Tallinna Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium korraldas emakeelepäevale pühendatud meediatekstide tõlkimise konkursi "Kuldtipp 2007". Võistlusel said osaleda kõik õpilased üle Eesti, kes õpivad vene või eesti keelt võõrkeelena. Nende ülesandeks oli tõlkida oma emakeelde Eestis ilmuvate eesti- või venekeelsete ajalehtede artikleid, teatas Tallinna linnavalitsus.
Kopli Noortemaja ülelinnalist mudilaste etlemiskonkurssi "Emakeelel ilus kõla", millega soovitakse tunnustada emakeeleõpetajate tööd. Võistluse lõppvoor ja pidulik lõpetamine toimub täna kell 18.00 Estonia Talveaias.
Tallinna Inglise Kolledžis toimub eesti keele nädal, mis kulmineerub emakeelepäeva aktustega. Nädala raames tutvustatakse uudiskirjandust, toimub kultuurilooline viktoriin, kõnevõistlus ja 10. klassi külastab Paul-Erik Rummo.

Skype 3.1 pakub uusi võimalusi kogemuste vahetamiseks üle maailma
Skype avalikustas täna Skype™ 3.1 for Windows lõppversiooni, mille põhilisteks uuendusteks on funktsioonid SkypeFindTM ja Skype PrimeTM (beeta).
Nende lisadega laieneb Skype kõnedelt ja videokõnedelt uutesse valdkondadesse, pakkudes kasutajatele uusi võimalusi oma teadmiste ja kogemuste vahetamiseks.
Vähem kui nelja aastaga on Skype saanud enam kui 171 miljoni registreeritud kasutajaga suhtluskeskkonnaks. SkypeFind on hiliseim uuendus terve rea lisafunktsioonide hulgas, mis võimaldavad kasutajatel interneti kaudu mitmekesisemalt teavet vahetada või meelt lahutada.
SkypeFind on kasutajate enda loodud teejuht, mis lubab inimestel anda ja otsida hinnanguid neid huvitavate teenuste ja ettevõtete kohta üle maailma. Alates SkpeFind beetaversiooni turuletulekust kolm nädalat tagasi on kasutajad sellesse lisanud enam kui 4300 ettevõtet 123-st riigist ning hinnangu kohaselt ulatub see arv aasta lõpuks miljonini.

Sony Ericsson toob turule uue kaameratelefonikomplekti
Sony Ericsson esitleb täna kaameratelefonikomplekti IPK-100, mis on spetsiaalselt mõeldud Cyber-shot telefoni kasutajatele.
Komplektis on telefoni jaoks Cyber-shot kaubamärgiga kaitseümbris, mida saab kinnitada vööle või hoida kotis, samuti väike painduvate jalgade ja hõõrdliitega kolmjalg, mis võimaldab hoida kaamerat automaatpäästiku kasutamisel kindlalt paigal, teatas ettevõte.
Kaameratelefoni komplekt IPK-100 on kogu maailmas saadaval alates selle aasta teisest kvartalist.

Nordea autasustab Riia maratoni rekordi ületajat 10 000 euroga
20. mail toimuva Nordea Riia maratoni auhinnafond on Baltikumi ajaloo suurim, kehtiva Riia maratoni rekordi ületajale on Nordea välja pannud 10 000 eurot auhinnaraha.
Nordea Riia maraton on üks keskseid Riias toimuvaid rahvusvahelisi spordisündmuseid, kus jooksjad saavad oma võimed proovile panna maratonis(42 195 meetrit), poolmaratonis (21 097,5 meetrit) ja minimaratonis (6500 meetrit).
Maratoni kehtiva rekordi omanikuks on meeste arvestuses G. Abduļins ajaga 2.21: 29 ning naiste arvestuses A. Dudajeva ajaga 2.43: 53.
Korraldajad ootavad maratonile jooksjaid umbes 20 riigist, traditsiooniliselt on arvukalt osavõtjaid olnud just Baltikumist ja Põhjamaadest. Seekordseks maratoni patrooniks on Läti aasta sportlane ja juhtiv naismaratoonar Jeļena Prokopĉuka.
Sel aastal on Nordea Riia maraton esimest korda lisatud ka rahvusvaheliste maratonide kalendrisse, teatas Nordea.

Kvaliteetseim leviala Otepää linnas on Elisal
Erinevate teenusepakkujate võrdluses osutus Otepää linnas kvaliteetseimaks kvaliteetoperaator Elisa leviala, näitas hiljutine sõltumatu mõõtmise tulemus.
"Kõige kvaliteetsem levi Otepää linnas on Elisal - 22. veebruaril toimunud sõltumatu mõõtmistulemuse kohaselt ületame seal konkurente nii kvaliteedi, võrgutiheduse kui ka signaali tugevuse osas," ütles Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen ettevõtte teates. "Eesti talvepealinnast Otepääst sai lühikese aja jooksul juba kolmas Lõuna-Eesti linn, kus Elisal on kõige kvaliteetsem leviala. Samasse ritta kuuluvad Otepää kõrval veel Tartu ja Võru."
Sami Seppäneni sõnul jätkab Elisa juba mullu alanud suuremahuliste investeeringutega leviala ja sidekvaliteedi parandamist Eesti erinevates piirkondades ka sel aastal, keskendudes praegu riigi lõunapiirkonnale. "Lisaks Otepää linnale, kuhu rajasime kolm uut tugijaama, tuleb teist samapalju peatselt juurde ka linna lähikonda - koguinvesteeringu mahuks on umbes viis miljonit krooni," märkis Seppänen.

Seesam hüvitas 24,5 miljoni krooni eest kahjusid
Veebruaris hüvitas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS 1436 kahjujuhtumit kogusummas 24,5 miljonit krooni.
Kokku registreeris kindlustusselts veebruari jooksul 1654 uut kahjujuhtumit, millest 511 juhul oli tegemist liikluskahjudega. Kõige rohkem hüvitas Seesam eelmises kuus sõidukikahjusid: vabatahtliku sõidukindlustuse omanikele 14,7 miljonit krooni ja liikluskindlustuses 6,5 miljonit krooni.
Sõidukitega seotud kahjudest on kõige sagedasemad liiklusõnnetuse- ja klaasikahjud. Sula ja külma ilma kiire vaheldumine on muutnud teeolud äärmiselt ohtlikuks, mistõttu esineb sageli autoga teelt väljasõite ja teistele sõidukitele tagant otsa libisemisi. Varakindlustuses maksis Seesam veebruaris 2,4 miljonit krooni hüvitisi, millest eraisikutele hüvitati 0,6 miljonit krooni ja ettevõtetele 1,8 miljonit.

Kompressorikeskus sõlmis koostöölepingu CP-ga
Suruõhu- ja vaakumtehnika terviklahendusi pakkuv Kompressorikeskus OÜ sõlmis koostöölepingu maailma ühe suurima pneumotööriistade valmistajaga Chicago Pneumatic (CP).
Kompressorikeskus hakkab Eestis müüma ja hooldama CP tööstussarja tööriistu ning tarvikuid, teatas ettevõte.

Audentes: Seli ja Veeber suruvad meile peale kinnisvaratehingut
Audentese eraülikool kavatseb müüa Tartus asuva kinnistu ja süüdistab ärimehi Neinar Seli ja Tiit Veeberit endale surve avaldamises kinnistu neile müümiseks.
Audentese nõukogu on otsustanud keskenduda koolipidamisele Tallinnas ning sellest johtuvalt sulgeda regionaalne üksus Tartus ning müüa olemasolev kinnistu eeldusega, et kinnistul jätkatakse kompleksse õppe- ja arenduskeskuse väljaarendust, teatas Audentes.
Audentese nõukogu liikme Heldur Meeritsa sõnul on läbirääkimised jõudnud lõpukorrale mitme haridusasutusega, kellel on huvi jätkata Audentese poolt erakooliks renoveeritud ja ehitatud ruumides teadus- ja õppetööd.
"Audentes on kinnistu arendusse investeerinud palju ning seetõttu on meie jaoks oluline, et hoone ei läheks mitte kinnisvaraarendajate kätte, vaid jätkaks koolina. Tänaseks oleme valmis müüma või üürima turuhinnast odavama hinnaga hoone Tallinna tehnikaülikoolile," lisas Meerits.

E.L.L.  Kinnisvaral valmis Põhja-Leedu suurim moe- ja meelelahutuskeskus
Täna avab uksed Põhja-Leedu suurim moe- ja meelelahutuskeskus Saules Miestas, mis paikneb Šiauliais, võtab enda alla 25 000 ruutmeetrit ning läks E.L.L. Kinnisvara Leedu tütarfirmale maksma ligi 365 miljonit krooni.
Keskuses paikneb ka uus Šiauliai bussijaam ning rohkem kui 90 teenusepakkujat, kauplust, söögikohta ja restorani, teatas ettevõte.
E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon ütles, et ettevõte näeb antud regioonis suurt potentsiaali, mida valdavalt Balti riikide pealinnadele keskendunud kinnisvarafirmad ei ole ehk seni tähele pannud. "Kindlasti saab see olema keskus, mis oma logistiliselt hea asukoha ning kaasaegse ja kvaliteetse sisu tõttu ei jää ka eesti ja läti klientidel külastamata," lisas Dapon.
Saulés Miestas tõi Šiauliaisse mitmed rahvusvaheliselt tuntud kaubamärgid nagu NewYorker, The Body Shop, Reserved, Salamander, Tally Weijl, House ja Monton. Alates möödunud aasta novembrist tegutseb keskuses ka Šiauliai ainuke RIMI Hüpermarket. Keskusel on parklad maa all, teisel korrusel ja keskuse katusel, mis mahutavad kokku 800 autot.

Hansapank tõstab tänasest hoiuste intressimäärasid
Seoses euro intressimäärade tõusuga pankadevahelisel turul tõstab tõstab Hansapank täna hoiuste intressimäärasid.
Aastase Eesti krooni hoiuse puhul tõuseb intressimäär 0,06 protsendipunkti võrra ning on nüüd 3,41%. Aastase eurohoiuse puhul on intressimäär samuti 3,41% senise 3,35% asemel, teatas pank.
Lühema perioodiga hoiuste puhul tõuseb intressimäär 0,25 protsendipunkti võrra.
Viimati muutis Hansapank Eesti krooni ja eurohoiuste intressimäärasid tänavu jaanuaris.

Eesti kõrgeimat ehitist haldab BPE Kinnisvaraekspert
BPE Kinnisvaraekspert, kes on seni tegelenud Eesti kõrgeima ehitise - Kaksiktorni - büroopindade üürile andmisega, haldab alates märtsist ka hoone elamispindade osa.
Selle aasta alguses valminud 117 meetri kõrgune hoone asub Tallinna südalinnas Stockmanni ja Ühispanga peahoone vahetus läheduses Tornimäe tänaval. 30-korruselises korterelamu tornis on ühtekokku 181 korterit, kogupinnaga 10 400 m².
Kinnisvaraekspert Tallinn OÜ haldusjuhi Toomas Uustalu sõnul on võrreldes teiste objektidega Kaksiktorni haldamisel kõrgusest ja asukohast tingitud mitmeid erinõudeid, mida tuleb hoolega järgida. Eelkõige kajastub see mitmetes tehnosüsteemides, näiteks sprinklersüsteemis, mida väiksemate korruste arvuga korterelamutes ei kasutata.
"Kokkuvõtlikult on selle hoone haldamine haldurile meediv väljakutse. Kuna maja on uus siis on põhiülesanne hoida maja tehnosüsteemid töökorras ja lahendada elanike erinevaid muresid alates võtmetest kuni garantiijärgse remondi korraldamiseni," ütles elamu haldur Peeter Lõhmus. "Kui uute majade üks valukohti on sissemurdmised ja vargused nii autodesse kui korteritesse, siis usun, et Kaksiktornis sedalaadi juhuseid ei saa olema."

Ettevõtete kiirasutamine internetis kogub populaarsust
Alates kaughaldusprogrammi rakendamisest aasta algul on kiirmenetluse teel loodud ligi viiendik uutest ettevõtetest.
Alates 1. jaanuarist 2007 on kaudu esitatud esmakandeavalduse 18 % ehk 509 osaühingut, 23 FIE-t, 4 usaldus- ja 3 täisühingut, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja. Kokku on sel aastal muutmiskande- kui esmakandeavaldusi esitatud 10 761 korda, neist 1375 elektrooniliselt.
Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peebu sõnul on esialgselt seatud eesmärk täidetud. "Ettevõtte asutamine kahe tunniga on võimalik," ütles Peep. Edaspidiseks kavandatakse koostööd ka teiste asutustega, et kõik ettevõtte tegevuseks ning eriti tegevuse alustamiseks olulised lingid ja ligipääsud oleksid äriregistri e-kannete portaaliga seotud, märkis Peep ning lisas, et tulevikus loodetakse portaali võõrkeelse versiooni loomist.

Ragn-Sellsi käive kasvas kolmandiku võrra
Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells käive kasvas möödunud aastal 30% ehk 268,3 miljoni kroonini.
Ettevõtte kasum oli 29,3 miljonit krooni, investeeringud 45,6 miljonit krooni, teatas ettevõte.
"Möödunud aasta oli Ragn-Sellsi jaoks kõigi aegade edukaim," ütles Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu. "Ettevõtte käive kasvas kolmandiku võrra, paranes kasumlikkus."
Samas on Leipalu sõnul Ragn-Sellsi omanikud oma Eestis oldud 14 tegevusaasta jooksul kogu teenitud kasumi suunanud ettevõtte arengusse - eelmise aasta 45,6 miljoni krooni suurused investeeringud isegi ületasid kasumit.
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg kinnitas, et eelmise aasta investeeringud toetavad taaskasutuse kasvu strateegiat. "13 miljonit krooni investeerisime töötlemistehnikasse ja erikonteineritesse ning 11 miljonit krooni tavakonteineritesse," ütles Remmelg. "Rajasime Paikuse tootmisbaasi ning renoveerisime Tallinna tööliste hoone - kokku tegime investeeringuid hoonetesse ja rajatistesse 12 miljoni krooni eest. Uusi veokeid soetasime 8 miljoni krooni eest."

Narva Vesi keeldus Kreenholmi heitvett vastu võtmast
Kui Narva munitsipaalettevõtte Narva Vesi suurim klient Kreenholmi Valduse AS ei tasu 19. märtsiks oma ligi 19 miljoni krooni suurust võlga või vähemalt ei kooskõlasta ettevõttega võla tasumise graafikut, lõpetab Narva Vesi Kreenholmi heitvee vastuvõtmise.
Ettevõte on pöördunud kohtusse nõudega Kreenholmilt võlg kiirmenetluse korras sisse nõuda, kirjutab Põhjarannik.
Sellise otsuse tegi 7. märtsil AS-i Narva Vesi nõukogu. Ettevõtte juht Aleksei Voronov selgitas, et see otsus pole Kreenholmi juhtkonnale ootamatu, sest Voronov on viimase poole aasta jooksul saatnud juhtkonnale võla meeldetuletamiseks vähemalt kuus kirja, kus on hoiatatud, et ettevõtte nõukogu võib võtta vastu otsuse heitvee vastuvõtmine lõpetada.
Ettevõtete lepingulised suhted katkesid 2005. aasta 1. jaanuarist. Pärast seda on Kreenholm palunud iga kuu varasemat lepingut veel kuu aja võrra pikendada seoses läbirääkimistega uue lepingu sõlmimiseks. Kuid need läbirääkimised on ummikusse jooksnud, sest Kreenholmi arvates oli nõue reostusnormide ületamise eest tasuda ebaseaduslik. Ka teatas Kreenholmi juht Matti Haarajoki, et veetariifi tõstmine 85 protsenti võib kaasa tuua ettevõtte sulgemise.

Varblasse võidakse ehitada uued tuulepargid
Eesti kapitalile kuuluv Tuuleenergia OÜ plaanib Pärnumaale Varbla valda rajada kaks tuuleparki, kui ettevõtmine ei takerdu keskkonnakaitse nõudmistesse.
Tuuleparkide ala laiub ligi 110 hektaril, osalt rannikualal ja osalt Varbla külje all põllumassiivil, kirjutab Pärnu Postimees.
"Need kaks tuuleparki, kui nad töösse saavad, väldivad aastas 44 000 tonni süsihappegaasi atmosfääri saatmise, jäävad ära kaevandused ja põhjaveereostused," rääkis Tuuleenergia OÜ projektijuht Vello Madiberk.
Projektijuhi sõnul ei häiri pöörlevad tuulikud linde ning hukkunud lindude arv on tühine võrreldes sellega, et tuuleenergia ei saasta loodust vastupidiselt põlevkivitöötlemisele.

Kuressaare linn kirjutab korstnasse kolm miljonit krooni
Kuressaare linn tunnistab lootusetuks AS-lt Pärnu Sadam omandatud intressinõude ja kannab selle 2006. a majandusaasta aruande bilansist välja.
Kuressaare linnavalitsus omandas intressinõude summas 3 498 592 krooni hinnaga 3 094 500 kroonimöödunud aastal seoses AS-i Pärnu Sadam osaluse väljaostmisega AS-st Kuressaare Jahisadam, kirjutab Oma Saar.
Linn peab intressinõude linnale tasumist ebatõenäoliseks, kuna aktsiaseltsi ainsaks varaobjektiks olev sadama faarvaater ei teeni selleks vajalikku tulu. Abilinnapea Kalle Koovi sõnul tähendab nõudest loobumine reaalsuse korrektselt kajastamist raamatupidamises.

Ukraina tööjõudessant Tartusse
Tartu Samelini jalatsivabrikusse maabus esimene tööjõudessant Ukrainast.
Vabriku 5N+1M pilootprojekt valmistab ette kokku 50-100 tööjanuse ukrainlase tulekut, kirjutab SL Õhtuleht.
"Siin on hea," ütleb Julia, kes saabus tööle esimeste töötajate seas 18. jaanuaril. Blond Julia taltsutab Samelini montaažitsehhis furnituurimasinat - tambib norrakate armeesaabaste pealsetesse paelakinnitusi. Tema viisa ja ajutine tööluba kehtivad pool aastat.
Samelinis makstavad 6000-7000 krooni suurused kuupalgad olid Juliale ahvatluseks.
"Meile makstakse siin täpselt samamoodi kui eestlastele," on Julia rahul.

Eesti Pandipakend ostis klaaspudelite loendus- ja purustamismasina
Uus masin on suuteline loendama kuni 150 klaaspudelit minutis, sorteerides klaasi enne purustamist värvide kaupa.
"Uus masin võimaldab klaastaarat loendada varasemast kiiremini ja 99%-lise täpsusega. Uus klaasiloendusmasin aitab kaasa loendamisgraafikus püsimisele ka suvisel tipphooajal," ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Oleg Epner.
Uue loendusmasinaga töötavad kaks operaatorit ning masin jõuab 12-tunnise vahetusega loendada, värvide kaupa sorteerida ja purustada kuni 20 000 klaaspudelit. Enne uue masina soetamist jõudsid neli töötajat ühe vahetuse jooksul käsitsi purustada poole vähem ühekordseid klaaspakendeid.
Loendus- ja purustamismasin telliti Taani firmast ning see saabus Eesti Pandipakendi loenduskeskusesse tänavu märtsis. Masina loendamisvõimsuse suurendamiseks jätkub seadistamine ka töö käigus. Praeguse prognoosi järgi hakkab masin töötlema 14-15 miljonit ühekordse kasutusega klaaspudelit aastas.

Eesti tööandjad ootavad bulgaarlasi tööle
Kuus Euroopa Liidu riiki kutsuvad bulgaarlasi tööle, teiste seas ka Eesti.
Bulgaaria kohalik tööturuamet on saanud vahendada üheksa tööpakkumist Poola ja teise üheksa Sloveenia tööandjatelt. Oodatud on ehitajad, õmblejad, sõidukijuhid ja talunikud.
Pakkumisi on tulnud ka Küproselt, Tšehhist, Slovakkiast ja Eestist, vahendab infoagentuur Focus Bulgaaria päevalehte Standart.

Estonian Air sihib Kuressaare-Stockholmi liini
Estonian Airi teatel avab firma juunikuus lennuliini Kuressaare ja Stockholmi vahel, mida hakkab teenindama 33-kohaline lennuk Saab 340.
Estonian Airi kommertsala asepresident Peter Arvidssoni sõnul liisib firma kaks uut lennukit Saab 340, mille suunab uutele liinidele lähiriikidesse, kirjutab Meie Maa.
Lennufirma plaanib selle aasta juunis alustada opereerimist Kuressaare ja Stockholmi vahel.
Kuressaare lennujaama direktor Mati Tang ütles, et märke ja sahinaid uue liini käivitamise kohta on olnud juba mõnda aega, kuid eilne teade oli temalegi ootamatu.
Juba kolmandat hooaega on samal suunal lende alustamas ka Rootsi lennufirma Skyways, kes teeb koostööd reisifirmaga Grand Tours ja Saaremaa Spa Hotellidega.
Tang ei pea lennufirmade konkureerimist probleemiks, sest usub, et Saaremaa turg on Rootsi kliendi jaoks piisavalt aktraktiivne.

Soomes aegade kõrgeimad dividendid
Soome börsiettevõtted maksavad sellel kevadel aegade kõige suuremaid dividende. Ka Eesti aktsionärid võivad rõõmustada Nokialt ja TeliaSoneralt saadavate dividendide üle.
Investeerimisfirma Fides Asset Managementi arvates võib ulatuda väljamakstavate dividendide suurus kuni 11 miljardi euroni ehk 172 miljardi kroonini. Eelmisel aastal maksid firmad kokku 9,2 miljardi euro eest dividende, kirjutab Äripäev.
Sel nädalal peavad 15 börsiettevõtet aastakoosolekut, teatas Kauppalehti. Suurimad maksjad on dividendimäära poolest TeliaSonera (5,75%), Orion (5,69%) ja Alma Media (5,63%). Absoluutsumma poolest on suurimad Nokia (1,8 miljardit eurot), TeliaSonera (1,7 miljardit eurot) ja Nordea (1,2 miljardit eurot).
Fides Asseti Managementi analüütik Jari Hanko kommenteeris väljamakseid suhteliselt külmalt öeldes: "Nii suures summas dividendide väljamakses ei ole midagi dramaatilist. Paljudel firmadel ei ole praegu edasisi investeerimisvõimalusi ja seega on normaalne, et makstakse välja omanikutulu."

Piimatootjad hädas laenuraha maksmisega
Piimatootjad ja -tööstused teenivad eurotoetuste abil tehtud investeeringuteks laenatud raha tagasi aeglasemalt, kui pankade maksegraafikud ette näevad.
Nii juhtuski, et juba möödunud aasta algul turgutas mitu piimatootjat ning tööstust end mitmemiljoniliste laenudega, mille tagatiseks seati ettevõtteile pante. Laenude tähtajaks tagastamisega jäädi aga ikkagi hätta, kirjutab Äripäev.
Ligikaudu 300 piimatootjat ühendav E-Piim seadis mullu neli kommertspanti ligi 38 miljoni kroonise laenu tagatiseks. Veidi hiljem tekkisid tal esimesed raskused maksete tasumisega.
"Võidurelvastumise maik on juures, see on selge," kommenteeris E-Piim juht Jaanus Murakas viimaste aastate investeeringuid. "Ei tule nii kiiresti tagasi, kui tahaks," lisas ta. "Oleks vaja tõsta piima hinda."

Ettevõtted värbavad töötajaid Orkutis tausta kontrollides
Suhtluskeskkonnas saab kergesti teada tulevase töötaja tausta ja harjumused.
MicroLink Eesti juhatuse esimees Enn Saar kasutab Orkutit personaliotsingul pidevalt. "Meie ettevõttes käib nii, et kui tulevad CV-d, siis alguses vaadatakse, kas inimene sobib oskustelt otsitava profiiliga. Nende kohta, kes pärast esimest ringi sõelale jäävad, vaatame Orkutist, kas on ühiseid tuttavaid või sõpru. Kui on, siis võtame ühendust ja uurime lähemalt, mis inimesega on tegu," selgitab Saar.
Räägivad head
"CV-dega on ka see probleem, et märgitud soovitajad räägivad ju enamasti head. Adekvaatset infot ei pruugi neilt inimestelt alati saada. Orkuti kaudu on võimalik leida ühiseid tuttavaid ning nendega kontakti võtta," ütleb Saar.

Eesti ja Venemaa asuvad ühiselt turiste meelitama
Narva ning Jaanilinn muudavad piirijõe rahvusvaheliseks turismiobjektiks.
Euroopa Liidu ja Venemaa turistid saavad Narva jõe ja piirilinnade ajalooliste kaksikkindluste näol tuleva aasta suveks uue meelelahutuse.
Narva ja Ivangorodi linnavalitsus soovivad uute külastuskohtade avamisega meelitada turiste piirkonnas kauem peatuma ja rohkem raha kohale jätma, ütles Narva linnavalitsuse osakonnajuhataja Anne Veevo.
Jõe mõlemale kaldale rajatakse paatide randumiskohad koos puhkeplatsidega, et luua turistidele looduskaunis teekond Narvast kuni Venemaa Ust-Luuga sadamani, kinnitas Ivangorodi aselinnapea Irina Selivjorstova.
Piirilepingu puudumise tõttu ajavad naaberlinnad Narva jõe avamise projekti turistidele omasoodu, kuid tegevusi omavahel kooskõlastades. "Kui piirileping sõlmitakse, saame projektid ühendada," lausus Selivjorstova.

Pianist Peep Lassmanni kontserdid jäävad ära
Eesti kontsert teatas, et Peep Lassmanni kontserdid täna, 14. märtsil Estonia kontserdisaalis ja homme, 15. märtsil Pärnu kontserdimajas, jäävad ära.
Piletid ostetakse tagasi.

Aasta keeleteo auhinna pälvis õpilaste üleskutse "Kroon eesti keelele!" 
Haridus- ja Teadusministeeriumi asutatud aasta keeleteo auhinna pälvis 19 kooli õpilaste üleskutse "Kroon eesti keelele!"
Ministritest koosneva valikukomisjoni esimehe haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul said selle teo valimisel määravaks kodanikualgatus ja lai kandepind ning teo tegijad - paljude erinevate koolide õpilased ja õpetajad.
Eelmise aasta septembris esitasid 19 kooli 6827 õpilast ajalehes Õpetajate Leht üleskutse kõigile Eesti kooliõpilastele annetada Wiedemanni fondi üks kroon eesti keele õppe ja rahvusliku kasvatuse toetuseks. Algatajad ise kogusid 12 747 krooni ja 70 senti. Allkirjad andis Emakeele Seltsi esimees professor Helle Metslang üle Eesti Kirjandusmuuseumile.
Üleskutse esitasid järgmiste koolide õpilased: Gustav Adolfi Gümnaasium, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium, Jüri Gümnaasiumi, Koigi Põhikooli, Märjamaa Gümnaasiumi, Narva Eesti Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasium, Palade Põhikool, Palamuse Oskar Lutsu Gümnaasium, Puka Keskkool, Räpina Ühisgümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Sonda Põhikool, Tõstamaa Keskkool, Viljandi Maagümnaasium, Võru F. R. Kreutzwaldi Gümnaasium, Väike-Maarja Gümnaasium.

Eesti svingmuusika vanameister Horre Zeiger tähistab 75. juubelit
Sel laupäeval tähistab eesti svingmuusika grand old man Horre Zeiger oma 75. juubelit kontserdiga "Ausalt ja avameelselt algusest alates."
Lisaks Horre Zeiger Bigbandile teevad Sütiste tee 21 saalis toimuval kontserdil kaasa solistid Astra Põder, Silvi Vrait, Uno Loop, Hanna Selgis, Jaan Krivel, Madis Arro ning ansamblid Subito ja Vivere. Ühtlasi esitletakse kontserdil ka Horre Zeigeri loomingu duubel CD-d.
Omanimelise orkestriga on Horre Zeiger andnud kontserte enam kui 52 aastat. Kõik need aastad on bändi juhatanud vanameister ise. Kogu selle aja jooksul on koos maestroga laval olnud palju häid pillimehi ning lauljaid. Pillimeestest võiks nimetada German Pekarevski, Avo Joala, Heiki Kalause, Toomas Vavilovi, Tiit Vartsi ja Koit Kernumehe nimesid.
Lauljatest on läbi aegade koos Horre Zeigeri orkestriga esinenud Helgi Sallo, Uno Loop, Voldemar Kuslap, Silvi Vrait ja viimaste aegade täht Helin-Mari Arder. Vokaalse pilotaaži kõrgeks näiteks oli alles 2 aastat tagasi swingtett koosseisus Helin- Mari Arder, Ele Raik, Marii Väljataga, Teet Raik ja Kaupo Kikkas, kellest nii mõnigi on nüüd soolokarjääri alustanud.

Hando Runnel saab täna kätte Gustav Suitsu stipendiumi
Tänavu neljandat korda Tartu Kultuurikapitali ja Tartu linna poolt väljastatud Gustav Suitsu stipendiumi teenis Hando Runnel oma luulekogu "Viru veri ei värise" eest.
Hando Runneli luulekogu sisaldab Tartu Kultuurkapitali konkursikomisjoni hinnangul isamaaluulet viimistletud kujul, vaimsuse hoidmise vankumatu kohustuse tunnetamist ja gustavsuitsulikku skepsist.
Luuletajale antakse preemia üle tänasele emakeelepäeval pühendatud üritusel Tartu Kirjanduse Majas.
Lisaks Runnelile kandideerisid stipendiumile oma luulekogudega Vahur Afanasjev "Katedraal Emajões", Indrek Hirv "Surmapõletaja", Maarja Kangro "Kurat õrnal lumel", Heiki Vilep "mind oli kaks", Kaupo Meiel "Polügrafisti käsiraamat", Piret Bristol "Nöörist ja seebist" ja Marko Kompus "Vallaliste jõgede tõkestaja".
Gustav Suitsu nimeline 25 000-kroonine stipendium määratakse luuletajale, kes on möödunud aasta jooksul avaldanud vähemalt ühe asjatundliku, filosoofiliselt sügava ja kunstiliselt kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi.

Rokipoeet Erkki Hüva tuleb Tallinna lavale ja kinolinale
"Elukutselisi tartlasi" portreteeriv Jaan-Jür-
Jan Uuspõld läks Tallinnast Tartusse. Täna ja homme tuleb
pealinlastele vahetusesinejana külla Taaralinna rokilaulik Erkki Hüva. Elukunstnik jõuab nii lavalaudadele kui ka kinolinale Von Krahli teatris.
Nimelt on Tartus elav Eesti filmirežissöör Jaan-Jürgen Klaus (sünd 1979) valmis saanud oma uue portreefilmi Hüvast nimega "Sinitäheke". Kui Eesti alternatiiv- või underground-filmist enamasti pole võimalik eriti rääkida, sest filmiga tegeleb üpris kitsas ringkond ning kõik tehtu kerkib kohe põrandalaudade alt välja, siis Klaus on Eesti filmimaastikul üsna erandlik näide, kes seisab tõepoolest väljaspool filmi establishment'i, seda nii toetusrahade kui ka lihtsalt ringkonna mõttes. Sellegipoolest teeb ta regulaarselt ning heal tasemel filme.

Johannes Saali kataloog mõjub meistritööna
Läinud reedel esitles Tartu kunstimuuseum Johannes Saali (1911-1964) kataloogi, mis on ilus lisand käimasolevale näitusele kunstniku elutööst. Juba Saali näitus ise on sündmus, nüüd saame olulist informatsiooni ja tõlgendusi selle omalaadse looja elust ja loomingust.
Koostanud ja toimetanud on kataloogi Tiiu Talvistu, temalt, Mare Joonsalult ja Vaino Vahingult pärineb ka sõnaline osa. Vahing pidas esitlusel ka hiilgava ettekande, milles ta analüüsis Saali loomingut psühhiaatri pilguga.
Kataloogis on reprodutseeritud pea kõik kunstniku teosed (kokku 264 nimetust), avaldatud tema kirjad, päevikud, arvustused tema töödele ja näitustel esinemiste loetelu. Igal juhul on see suur samm edasi ka põhjalikust Elmar Kitse kataloogist. Esimese hooga ei tulegi meelde teist nii korralikult tehtud kataloogi.

Pianist Peep Lassmann annab soolokontserte
Eesti muusikaloo väljapaistvamaid pianiste ning Eesti teatri- ja muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann annab kaks kontserti. Esimene leiab aset täna Estonia kontserdisaalis, teine homme Pärnu kammersaalis. Mõlemad kontserdid algavad kell 19. Kavas on Stravinski, Dubkova ja Liszti teosed.
Tallinna konservatooriumi lõpetamiseni õppis Peep Lassmann professor Heljo Sepa juures. Moskva konservatooriumis jõudis ta end täiendada maailmamainega pianisti Emil Gilelsi juures. Lisaks Eesti muusikutele on tema kontserdipartneriteks olnud muusikuid Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Kuubast, Ungarist, Küproselt, Taanist, Austriast, Tšehhist, Venemaalt ja mujaltki. Ta on esinenud endise Nõukogude Liidu riikides, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Kuubas, Bulgaarias, USA-s jm.

Jaan Toomik: mulle meeldib, kui töö on mitmel tasandil arusaadav
Eestis poleemikat tekitav väliskuraatorite lemmik Jaan Toomik esineb üle kümne aasta näitusega Eesti Kunstimuuseumis. Oma moodi, aga samas teist moodi.
Kui me Toomikuga tema isiku
näituse avamise järgsel hommikul Vabaduse väljakul kohtume, on selle aasta esimene tõeliselt kaunis, päikeseline kevadpäev. Aga Toomik on pahur. Ta pole näitust ette valmistades mitu ööd korralikult maganud, tal on silmad punased, sest ta on hommikul kell seitse ärganud, et laps kooli viia. "Ma ju teadsin, et ajastus on halb," jõuan ennast mõttes kiruda, kui kohvikusse istume ja teed tellime. Toomikust õhkub trotsi, õhust pinget:
"Mis sa siis tahad küsida?"
Ära võta seda nii…
Oled ju ajakirjanik, teed lugu.
Teen lugu, jah.
Igasugused lood pole mulle kasulikud. Ma pean teadma, mis kontekstis sa tahad seda teha, muidu sa võid ju minuga manipuleerida.

The Who lõpetas Ameerikas kontserdi peale esimest laulu
Rockbänd The Who katkestas laulja Roger Daltrey haigestumise tõttu oma kontserdi Floridas peale avaloo esitamist.
The Who kitarrist Pete Townshend ütles publikule, et Roger Daltrey ei saa esinemist jätkata, kuna tal on bronhiit, vahendab BBC.
"Ma just rääkisin Rogeriga ja ta sai vaevu rääkida. Ma püüdsin teda lavale tagasi kutsuda aga ta on tõesti väga haige," ütles Townshend.

Iraan mõistis hukka Hollywoodi uue sõjafilmi
Hollywoodis valminud sõjadraama "300" on eriefektidest kubisev lahingufilm, kus väiksearvuline Kreeka armee osutab visa vastupanu Pärsia invasioonile.
Iraani valitsusametnikud on kritiseerinud Hollywoodis toodetud uut ajaloolist sõjafilm "300", kui rünnakut nende kultuuri vastu, teatab BBC.
Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejadi kultuurinõuniku Javad Shamgadri sõnul lööb kõnealune film segamini riigi ajalugu ja on solvav Iraani tsivilisatsioonile.
Javad Shamgadri märgistab filmi "300" kui psühholoogilise sõjategevuse Teherani linna selle elanike vastu. "Iraani kultuur on siiski küllalt tugev, et sellele rünnakule vastu pidada," ütles Shamgadri.
Kolm Iraani parlamendisaadikut on juba saatnud riigi välisministeeriumile kirja, kus avaldavad protesti, et Hollywoodis on valmistatud Iraani vastane film.

Vanilla Ninja esineb taas Eestis
Tallinna ööklubis Parlament annab 25. märtsil kontserdi ansambel Vanilla Ninja.
Eesti ühe kuulsama popbändi kutsus oma sünnipäevale esinema tüdrukuteajakiri Stiina, mis tähistab kevadel oma üheksandat tegevusaastat.
Lisaks Vanilla Ninjale astuvad ajakirja sünnipäeval üles Def Räädu ning õhtujuhina Kristjan Kasearu.

Noored ja linnaametnikud väitlevad teemal "Kas grafiti on kunst?" 
Homme toimub Tallinna Linnaarhiivi saalis Tallinna Noorteaasta 2007 raames avalike väitlustesari Fookus teemal "Kas grafiti on kunst?", kus esinevad ametnikud ja noored grafitihuvilised.
Grafiti-teemalises väitlusringis on vastamisi linna ja grafitkunstnike esindajad. Põnevat arutelu pakuvad Tallinna Keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppits, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja Ilona-Evelyn Rannala, grafitikunstnikud ja noorte esindajad. Arutelu modereerib Eesti Väitlusseltsi väitlusjuht Kajar Kase.
Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja Ilona-Evelyn Rannala märkis: "Diskussiooniringi põhiliseks eesmärgiks on kokku tuua erinevad osapooled ja arvamused ning näidata, et argumenteeritud arutelu ja soov üksteist mõista viib edasi."
Mõttevahetuse põhiteemaks on "Kas grafiti on kunst?". Arutelu elavdamiseks saab sõna ka publik, kes võib esitada esinejatele küsimusi, repliike või lühikõnesid. Sissepääs üritusele on kõigile tasuta.

Suri Hollywoodi muusikalide staar ja näitleja Betty Hutton
Betty Hutton sai kuulsaks bigbandi solistina juba enne ülesastumisi Broadway'l ja esinemisi Hollywoodis, kus temast sai 1950-date alguses üks suuremaid staare.
Näitleja ja laulja Betty Hutton, kes on tuntud Hollywoodi muusikalidest nagu "Annie Get Your Gun", suri 86-aastasena Palm Springsis Californias, teatab BBC.
Betty Hutton suri pühapäeval ja tema surma põhjuseks peetakse käärsoole kasvajast tingitud tüsistusi. Näitleja viimaseks sooviks jäi tema surma avalikustamine alles peale matuseid, mis leidsid aset eile.
Ajakiri Time iseloomustas aastal 1950 Betty Huttoni kui blondi energiapommi, kelle rollid kinolinal on elavad ja eriliselt isikupärased.
Näitlemine Irving Berlini lavastatud muusikalises biograafias "Annie Get Your Gun", mille keskmes on Metsikus Läänes tegutsev täpsuslaskur Annie Oakley, tegi Betty Huttonist 1950-aastete Hollywoodis tähe.

Kunstiakadeemia tudengid annavad kaubanduskeskusele uue ilme
Märtsis ja aprillis saavad mitmed Ülemiste keskuse müügipinnad ja vaateaknad uuema ja põnevama ilme, sest Eesti Kunstiakadeemia tudengid harjutavad keskuse kauplustes kätt praktilise ettevõtluse ja kommertsruumi stilistika alal.
Ülemiste keskuse vaateaknad ja kaupluste dekoratsioonid saavad kunstitudengite kätt tunda Inessa Josingu kommertsruumi stilistika workshop'i raames. Tänasest reedeni kestvast õppest võtab osa kümme tekstiilikateedri õpilast, kunstitudengite ekspromt-katsetustega saab tutvuda hiljemalt nädala lõpuks.
Lisaks sellele tegelevad Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia kujunduskunsti neljanda kursuse neli tudengit Ülemiste keskuses ka veidi mahukamate kursusetöödega, mille tulemusel valmivad aprilli lõpuks kaupluste vaateakendele või müügipindadele uued kujundused. Hetkel on tudengid oma koostööpartneriteks valinud kauplused Cartini, Dreamland, Saaremaa Sepad ja Triumph.

Internet: www.sonofthesouth.net/leefoundation
Internet: www.sonofthesouth.net/leefoundation on põhjalik andmebaas Ameerika kodusõja (1861-1865) kohta. Veebisaidi üks suuremaid väärtusi on ajalehe Harper's Weekly digitaliseeritud originaalartiklid. Näiteks saab lugeda 1865. aasta 29. aprilli lehenumbrit, milles räägitakse pikalt president Abraham Lincolni mõrvast.

Ilmar Raagi uus film "Klass" sobib enam gümnasistidele
Eile keskpäeval eellinastus Tallinna 32. keskkoolis Ilmar Raagi uus noortefilm "Klass".
Eellinastuse koht oli valitud teadlikult. Nimelt on suur osa filmist võetud üles just selle kooli ruumides.
Filmi põhiteemaks on koolivägivald, aga ka õpilaste omavahelised suhted ja nende suhted oma vanematega. Samuti mõtiskleb "Klass" passiivsuse, karistuse ning kättemaksu teemadel.
Linastusele järgnes arutelu, kus osalesid kooli õpilased, filmis mänginud näitlejad ja filmi autor Ilmar Raag. Tema küsimuse peale, kuidas film meeldis, vaikisid lapsed pikalt. Oli see nüüd häbelikkusest või tegi nähtud film niivõrd sõnatuks?
Esimesena avas oma suu filmis jõhkard Andersit mängiv Lauri Pedaja, kes on samas koolis õppinud. "Naerdi väga valedes kohtades," tõdes ta. Tõepoolest, õpilased naersid kogu südamest mitme stseeni üle, mis olid tegelikult ääretult traagilised ning sugugi mitte naljakad. Tundub, et filmi iva ei jõudnud sugugi kõigi õpilasteni.

Kadri Bussov pani ameti maha
"Jõudsin äratundmisele, et ei tunne VJ töö vastu sellist kirge, nagu see ehk eeldaks. Kui Martin (Kadri kolleeg VJ Martin Veismann) lõi eetris üha enam särama, siis mina tundsin, et süda kutsub siiski mujale..." kinnitas MTV VJ Kadri Bussov.
Tema viimaseks etteasteks jääb reedel telekanali eetris edastatava Noortebändi konkursi finaalürituse kajastamine.
Kuidas ja millal valitakse tema mantlipärija, selgub lähiajal, teatas MTV Eesti turundusjuht Karoli Hindriks.
"Otsime Martini kõrvale inimest, kes sellist põnevat, ent heitlikku elustiili fännaks," ütles ta.

Noori kutsutakse staare jäljendama
"PlayBack FEST 2007" ootab õpilasi staare jäljendama. Kõik lapsed ja noored, kes soovivad festivalist osa võtta, peavad valima jäljendamiseks ühe artisti. Enim hinnatakse seda, kui hästi osaleja teda järgi suudab teha.
Neljandat korda toimuva festivali maakondlikud eelvoorud algavad 26. märtsil Tartus ja lõpevad 11. aprillil Valgas. Finaalkontsert on 19. mail Tartus Vanemuise kontserdimajas. Eelregistreerumine lõpeb päev enne vastava festivali algust. Lõppkontserdi piletid maksavad 60-80 krooni.
Vaata ka:
www.meelelahutusklubi.ee

Peagi valitakse koolimiss 2007
31. märtsil kell 15 toimub ööklubis Parlament maailma suurim koolimissivõistlus. Konkurss toimub kahes voorus.
Üldhariduskoolides peetavates eelvoorudes saavad osaleda 9.-12. klassi õpilased. Lõppvõistlusele Parlamenti pääsevad eelvoorude võitjad.
Praeguseks on selgunud 22 finalisti.
Võitja ehk Eesti koolimissi 2007 valib žürii, kus on nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi spetsialiste. Koolimissi patrooniks on Kristiina Ojuland. Koolimissi valitakse teist korda. Eelmisel aastal võitis tiitli Merle Saar Tartu Raatuse gümnaasiumist.
Vaata ka: www.miss.ee

Võrkpall: NIVEA naiste meistriliigas algasid veerandfinaalid
Võrkpallis alustati täna NIVEA naiste meistriliiga veerandfinaalkohtumistega ja edukaimad olid selles TLÜ/Cartini ja Eesti Noortekoondis.
Tallinna ülikooli võimlas võõrustas tiitlikaitsja TLÜ/Cartini Viljandi Metall/Näituste naiskonda. Avageim läks Tallinna ülikooli naiskonnale 25: 20, kuid järgnev geim külalistele 25: 18. Saadud geimikaotus pani TLÜ/Cartini naiskonna enam pingutama ning järgnevad kaks geimi võideti tulemustega 25: 20 ja 25: 22.
Seega kogu mängu võitis TLÜ/Cartini 3: 1. Võitjate edukaim punktitooja oli Kristiina Raap 18 punktiga ja parimaks mängijaks tunnistati Evelin Lepa. Kaotajate poolel oli resultatiivseim kui ka parim mängija Maarja Kerner 18 punktiga.
Kahe võiduni peetava seeria korduskohtumine toimub 16. märtsil kell 18.00 Viljandi Maagümnaasiumis. Kui parima selgitamiseks läheb vaja ka kolmandat mängu, siis see toimub 24. märtsil kell 13.00 TLÜ võimlas.

Võrkpall: Tallinna Kalev asus 5. koha seeriat juhtima
Eesti meistrivõistluste 5.-6. koha seeria avamängus, mis toimus täna, oli võidukas Tallinna Kalevi meeskond, kes kindlalt 3: 0 alistas Võru Võrkpalliklubi.
Kalevi spordihallis peetud kohtumise avageim kuulus pealinlastele ülekaalukalt 25: 12, ning kuigi Võru meeskond seejärel kosus ja mängupilt võrdsustus, kuulus kindel võit siiski Kalevile. Seeria korduskohtumine peetakse laupäeval, 17. märtsil kell 17.00 Võrus ning Võru võidu korral kolmas mäng pühapäeval, 18. märtsil kell 18.00 Tallinnas.
Poolfinaalmängudega tehakse algust homme, 15. märtsil - Tartu Pere Leib ja Falck Pärnu lähevad kolme võiduni mängitava seeria avakohtumises kell 19.00 vastamisi A. Le Coq spordihoones.
Samad meeskonnad on sel nädalal vastamisi veel kahel korral - laupäeval mängitakse algusega 17.00 Pärnu Rabahallis ning pühapäeval kell 14.00 jälle Tartus.

Täna jätkuvad Eesti võrkpallimeistrivõistlused
VÕRKPALL:
Kahe võiduni mängitava seeria avakohtumises võõrustab Tallinna Kalev kell 18.30 Võru Võrkpalliklubi meeskonda Kalevi spordihallis. Korduskohtumine mängitakse laupäeval, 17. märtsil kell 17 Võrus ning otsustav mäng vajadusel pühapäeval, 18. märtsil kell 18 Tallinnas.
Homme, 15. märtsil tehakse algust ka poolfinaalmängudega - Tartu Pere Leib ja Falck Pärnu lähevad kolme võiduni mängitava seeria avakohtumises vastamisi kell 19.00 A. Le Coq spordihoones. Samad meeskonnad on sel nädalal vastamisi veel kahel korral - laupäeval mängitakse algusega 17.00 Pärnu Rabahallis ning pühapäeval kell 14.00 jälle Tartus.
Teine poolfinaalseeria saab alguse laupäeval - Selver võõrustab avamängus Aeroc Rakvere meeskonda kell 18 Audentese spordihoones.

Margit Rüütel kaotas avaringis
TENNIS:
Paarismängus osaleb Rüütel koos briti tennisisti Sarah Borwelliga, vahendab Sportnet.
Esimeses ringis tuleb neil mängida Hispaania duo Nuria Llagostera Vives-Marta Marrero vastu.

Kalev/Cramo surus Rocki nurka
Nii Kalevil kui ka Rockil säilis šanss jõuda Balti liigas kohamängudele kaheksa parema hulka.
Tartu Ülikool/Rocki peatreener Algirdas Brazys, käsi põsakil ja jalad laual, norutas pärast 71: 77 kaotust koduhallis Kalevile korvpalluritest tühjenenud riietusruumis. Leedulasest juhendaja lasi neljandat mängu järjest käest võimaluse juhtida tartlased võidule ja kindlustada ühtlasi pääs play-off-turniirile kaheksa parema hulka.
Üheksa võiduga teist divisjoni alustanud Rock läheb seisu päästvat kümnendat võitu püüdma laupäeval võõrsil Klaipeda Neptunasega mängides. Võit viib tartlased turniiril kahe parema hulka ja järgmisele etapile.
"Meil pole kuhugi taganeda," lausus Brazys. "Peame endale ise koha play-off'i välja võitlema, mitte jääma teistele tulemustele lootma."

Pormeister päästis MM-i pronksiga Eesti suusaau
Piret Pormeister tegi U-23 MM-il seda, millega eestlased Sapporos hakkama ei saanud.
Alla 23-aastaste MM-il Itaalias Tarvisios eile klassikasprindis pronksi teeninud Piret Pormeister tõi Eestile sel hooajal esimese tiitlivõistluste suusamedali.
"Järgnevaid aastaid silmas pidades on see päev mulle väga olulise tähtsusega," kostis Pormeister. "Tahtsin tõesti nii väga medalit - tegin selle nimel tohutult tööd, jättes õpingudki treeningute järel teisele kohale. Omaealiste seas tippu jõudmine annab edasiseks kindlasti hea lähtekoha."
21-aastane sihvakas tallinlanna trotsis veerandfinaalis, poolfinaalis ja finaalis visalt sooja ilma tõttu vesiseks ja pehmeks muutunud rada ning halvemaks muutunud suuskade libisemist.
Medalite jagunemise otsustanud viimase sõidu lõpusirgel vandus Pormeister alla vaid aasta vanematele rivaalidele: kulla pälvinud Slovakkia esindaja Alena Prochazkovale ning hõbeda võitnud ameeriklanna Laura Aubrey Valaasile.

Eesti koolipoiss tõusis Ida-Euroopa parimaks
13-aastane Marek Marksoo võitis Ida-Euroopa kuni 14-aastaste meistrivõistluste finaalis ukrainlase Aleksei Krõltšuki 6: 2, 6: 7, 6: 2. Vastane on omavanuste Euroopa edetabelis 14., Marksoo 42. kohal.
"Juba finaali jõudmine oli saavutus, esikoht boonus," analüüsis vanalinna hariduskolleegiumi 8. klassi õpilane. "Otsustavas setis jäi õhku juba väheseks, treener soovitas initsiatiivi enda kätte võtta. Õnnestus," lisas Marksoo.
Marksoo treener Coral Clubis on Tiit Kivistik. Sama mees, kes tegi Haapsalus Kaia Kanepist maailma noorte esireketi. Marksoo sai Rakveres algõpetust Donat Masingult. Selleltsamalt mehelt, kes avastas ja pani mängima omaaegse Eesti esireketi Andres Võsandi. Järeldused võib igaüks ise teha.

Endine sõjatehaste kuningriik Krasnojarski krai tahab saada Siberi majandustiigriks
Siberi südames asuvast nelja Prantsusmaa suurusest, aga vaid kolme miljoni elanikuga Krasnojarski kraist peab saama saama tulevase Vene majandusime alustalasid.
Siberi arengu lipulaev saab kraist koos Sahhaliniga igal juhul. Krai noored, eluaastatelt 30-ndate lõppu ja 40-ndate algusse kuuluvad juhid räägivad ilmse uhkusega oma auahnetest plaanidest: peagi hakkab Krasnojarskist tulema kaheksandik Vene naftast ja kümnendik Vene gaasist, neil on ligi kolmveerand hiidriigi söevarudest ning hüdroenergia poolest on nad ühed maailma rikkamad. Lähiaastate jooksul ootab elanike arvult Eestist vaid kaks korda suurem piirkond uskumatult palju, üle 25 miljardi dollari investeeringuid.
Isiklikult on krai kaks esimest meest sama auahned. Äsja oma 42. sünnipäeva tähistanud krai kuberner Aleksandr Hloponin on noobel mees - nagu Vene uuele eliidile kohane, koolitab ta oma lapsi Londonis. On veendunud Harley-fänn, kes veedab igal aastal osa puhkust tsikli seljas mööda Euroopat rännates. Temast ei jää oma elustiililt palju maha veidi noorem asekuberner Edkham Akbulatov. Kohtumistel Moskvast saabunud välisajakirjanikega tundub, et meeste vahel käib mitteametlik maavõistlus, kumb kannab kallimat lipsu.

Meie firmad tahavad tükki sõjatööstusest
Prantsuse raketitootja MBDA ja Rootsi Saabi vastuostule konkureerivad kõrvuti Eesti lapsekingades kaitsetööstus, Eesti IT- ja metallifirmad, instituudid ja ülikoolid.
Kaks nädalat tagasi ostis Eesti kaitseministeerium umbes miljardi krooni eest prantslaste rakette ja rootslaste radareid. Sama tehingu raames peavad nemad meilt midagi vastu ostma. Konkureerima pannakse nii Eesti riigi- kui ka erafirmad, meie pisike kaitsetööstus, tarkvara- ja metallitööstus. Suhtumist on seinast seina: nii "super, suurepärane võimalus" kui ka "elame-näeme".
Kui välja arvata mõned vastuhankes keelatud valdkonnad, jääb otsus, mida konkreetselt osta, prantslaste ja rootslaste teha. Ostku kas või miljardi krooni eest Eesti mööblit. See polegi võimatu, sest nagu selgitab konkursivõitjast raketitootja MBDA esindaja Didier Philippe, võivad nad olla vahendajaks eri tööstusharude vahel, mil pole riigikaitsega mingit pistmist. Näiteks Leedus, kes tegi Balti riikidest esimesena vastuostu kohustusega hanke, tegid paar pakkujat vastuostuks ettepanekuid stiilis: "Ostame teie puitu, ehitame kaubanduskeskuseid." Eesti riigi huvi on, et MBDA raha ei liiguks päris suvaliselt. Nii on vastuostu lepingusse sisse kirjutatud präänikud ehk eelistatud valdkonnad, kust ostu tehes ei pea maksma täismahus, need on näiteks teadus- ja arendustegevus või kõrgtehnoloogilised kaubad. Kui vastuost suunatakse teadusse, tuleks MBDA-l ja Saabil (viimati mainitu võitis hanke radariosa) koefitsienti arvestades tasuda umbes 200 miljonit erinevalt täismahust - miljardist.

Eesti riik hoiab osalust koguni 41 ettevõttes, hotellist trükikojani
Eesti riik trükib ajalehti, peab hotelli, tegeleb meditsiinitehnikaga ja on teedeehitaja omanik.
Tuntud nimede nagu Eesti Energia, Eesti Posti või Eesti Raudtee kõrval on riigil osalus päris veidrates kohtades. Nii kuulub riigile 0,022% Postimehe kontserni trükikoja Kroonpress aktsiaid. Riigi omanduses on ka 0,2% Marcel Vichmanni, Tiit Pruuli ja Aivo Pärna juhitava bussifirma GoBus aktsiatest.
Sajaprotsendiliselt välisministeeriumile kuuluv hotell Lembitu tõi eelmisel aastal kolmemiljonilise käibe juures riigile 600 000 krooni kahjumit. Veel aasta varem oldi veerand miljoniga plussis.
Hotelliärist on riik siiski otsustanud loobuda. Samamoodi on kaalumisel meditsiinitehnika hulgimüügiga tegeleva aktsiaseltsi Medis saatus. Sotsiaalministeerium tunnistab, et äril pole perspektiivi. 2005. aasta aruanne näitab, et, ligi kaheksamiljonilise käibe juures saadi natuke üle 200 000 krooni kasumit. Lõpetamisele kuulub ka riigi omanduses oleva aktsiaseltsi Imanta hariduskeskuse tegevus, likvideerimise lõppfaasis on alkoholiregistrile teenust osutanud OÜ Areto.

Tallinn saab uue kõrghoone
E.L.L. Kinnisvara rajab Tallinnas Järvele endise Neste tankla asemele uhke 14-korruselise äri- ja büroohoone. Ehitise renditavaks pinnaks kujuneb umbes 11 500 ruutmeetrit, millele lisandub 10 200 ruutmeetri suurune parkla. Hoone ehitusmaksumuseks kujuneb 321,6 miljonit krooni, millele lisandub käibemaks.

Delfi uudisteportaal viib tegevuse Ukrainasse
Uudisteportaal Delfi laiendab sel poolaastal oma tegevust Ukrainasse.
Kui lüüa veebibrauseri aadressiribale sisse www.delfi.ua, tuleb praegu veel ekraanile Läti Delfi venekeelne portaal. Peagi läheb käima aga "päris" Ukraina võrguleht.
"Delfi avamine Ukrainas on olnud pikema perspektiivi plaanides juba kolm aastat," kommenteerib Delfi AS-i juhatuse esimees Ville Jehe. "Tegeleme delfi.ua projektiga juba aktiivselt. Avamine on planeeritud käesolevale poolaastale."
Jehe sõnul on internet Ukrainas pealinna Kiievi keskne, kus laialt kasutusel vene keel. Kuna praegu on populaarsemad veebileheküljed riigis venekeelsed, siis tuleb ka Delfi.ua esialgu välja venekeelsena. "Küll plaanime kunagi tulevikus muutuda ukrainakeelseks, muudatuse aeg sõltub interneti arengustsenaariumidest Ukrainas," räägib Jehe.

Kui vahendaja on kuningas ehk millest kerkisid kinnisvarahinnad
Turuhind on hind, millega müüja on nõus konkreetse kauba loovutama ja millega ostja seda ka tahab. Nii seisab raamatutes.
Tegelikus elus on kõik siiski tsipa keerulisem, sest algne turuhinna mõiste kujunes ostja ja müüja vahetust kauplemisest turul. Mis aga juhtub siis, kui mängu astub vahendajate brigaad? Ideaalseid näiteid ei pea kaugelt otsima - Eesti kinnisvaraturg sobib selleks kui rusikas silmaauku.
Vaid mõni aasta tagasi maksid korterid Tallinna kesklinnas umbes 10 000 krooni ruutmeetri kohta. Maatükid Otepää külje all maksid maksimaalselt krooni ja Tallinna elamukrundid 300-400 krooni ruudust. Huvi oli, kuid leige. Objekte müüdi mitmeid kuid. Keskmine pealinlane teenis siis umbes 7000-8000 krooni ja võis selle raha eest osta hektari maad näiteks Otepääl.
Veel paar aastat, ja eestlaste unistus saada miljonäriks oligi täitnud. Isegi Narvas ulatusid kahe-kolmetoaliste vanade korterite hinnad juba üle miljoni, ehkki aasta eest olid need maksnud umbes kaks korda vähem, veel aasta varem aga lausa kolmandiku praegusest hinnast.

Juristi abi: Majandusaasta auditeerimine
Millal tuleb lasta äriühingu majandusaasta aruanne auditeerida?
Äriühingute puhul sõltub majandusaasta aruande auditeerimise kohustus mitmest asjaolust. Kui näiteks aktsiaseltside puhul on aruande auditeerimine alati kohustuslik, siis teiste äriühingute, s.h osaühingute puhul see ilmtingimata nii ei ole.
Audiitorkontrolli läbiviimise kohustus OÜ aastaaruande auditeerimiseks võib tuleneda nii OÜ põhikirjast, äriseadustikust kui ka raamatupidamise seadusest. Kui kas või üks neist näeb ette auditeerimise, siis tuleb seda ka järgida.
Seega, kui audiitorkontrolli kohustus on põhikirjaga ette nähtud, kuigi seadused seda ei nõua, tuleb siiski lähtuda põhikirjast.

Bürokraatia: Euroopas ikka samad teemad
8.-9.märtsini oli Brüsselis koos EL-i ülemkogu. Taas oli üheks peateemaks Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia ülevaatamine. Euroopa ettevõtlusorganisatsioonid (s.h Euroopa kaubanduskodade assotsiatsioon) esitasid ülemkogule omapoolsed ettepanekud, et tagada tulevikus Euroopa ettevõtete konkurentsivõime:
Parema õigusloome initsiatiiv - eesmärk vähendada reguleeritust nii EL-i kui ka liikmesriikide tasemel 25%. Ettepanekuna peavad ettevõtlusorganisatsioonid oluliseks, et reguleerituse vähendamine ei toimuks mitte ainult direktiivide ja rahvusliku seadusandluse tasandil, vaid ka EL-i ülesehituse valdkonnas - kiirendada tuleb kogu otsuste tegemise protsessi.

Soome firma valmistab Pärnus eritellimuse järgi tehtavaid kingi
Soome kingatootja Pomarfin müüb interneti kaudu mõõdu järgi valmistatud kingi.
Kui teile ei meeldi halvastiistuvad kingad, kuid ei meeldi ka poode mööda käia, olete just selline klient, kellest huvitub Jarno Fonsen. Fonsen juhib Soome kingatootjat Pomarfin, mis käivitab uut äri - mõõtude järgi tehtud kingade müüki interneti teel.
Fonseni visioon on intrigeeriv. Tema kava järgi peaksid maailma kingapoed ostma või rentima erilise skanneri, mis mõõdab klientide jalgu suure täpsusega. Andmed edastatakse Pomarfini peakorterisse Soomes Pomarkkus ja seejärel ettevõtte põhilisse kingavabrikusse Eestis Pärnus, kus nende põhjal valmistatakse jalatsid. Kui inimese andmed on salvestatud, võib tulevasi tellimusi juba nende järgi valmistada.

Meile tuttava kujuga käärid leiutati esimesel sajandil
Erinevate kääridega saab lõigata nii mõndagi - paberist hekini. "Ma usun rohkem kääridesse kui pliiatsisse," leidis USA kirjanik Truman Capote.
Vanimad teadaolevad käärilaadsed lõikurid leiti väljakaevamistel Erami linnast, mis paiknes praeguse Süüria aladel. Need pärinevad tõenäoliselt 14. sajandist e.m.a. Tollased kääride eellased olid U-kujulised - kaks tera olid otsast ühendatud.
Kolmandast sajandist e.m.a pärinevate Egiptuse lambapügamiskääride terade vahele oli paigutatud vedru.
Meile harjunud kujuga ristuvate teradega käärid olevat leiutanud roomlased 1. sajandil m.a.j. Kindlasti olid sellised käärid olemas 5. sajandil, mil Sevilla Isidore kirjeldas ristuvate teradega kääre, millel oli keskne pöörlemistelg ning mida kasutasid habemeajajad ja rätsepad. Laialdasemat kasutust sellised käärid Euroopas aga enne 17. sajandit ei leidnud.

Uraanibuumist võidavad kõige enam Austraalia ja Kasahstan
2003. aastal tõusma hakanud uraanimaagi hind on nüüdseks
Kümmekond aastat - 1980. aastate lõpust 2000. aastate alguseni - virelesid uraanikaevandused kahjumis või kahjumi piiril. Aga alates 2003. aasta lõpust on uraanioksiidi hind muudkui tõusnud, märtsi alguse seisuga juba ligi kaheksakordseks ehk 85 USA dollarini ühe naela (454 g) eest.
Reaktorisse jõudva tuumakütuse hind sama palju siiski tõusnud ei ole, sest kaevandusest väljuva maagi osa lõppkütuse hinnas on ligikaudu veerand, ülejäänud hinnaosa määrab olukord maagi rikastamise ja töötlemise turul.
Jooksvates hindades löödi uraanioksiidi varasem hinnarekord juba möödunud suvel. Inflatsiooni arvestavates hindades on see veel löömata, sest 2006. aasta dollarites maksis 1 nael uraanioksiidi 1976. aastal ligi 120 dollarit. Teiseks pisendab uraanibuumi asjaolu, et hetke- ehk spot-hinnaga - praegu, nagu mainitud, 85 USD/lb - müüakse vähem kui 20% uraanioksiidist. Suurem osa vahetab omanikku kolmeks-seitsmeks aastaks sõlmitud lepingute alusel. Samas on pikaajaliste lepingute täitmishind tihti seotud spot-hinnaga, samuti jõuab varem või hiljem kätte nende uuendamise aeg. Kokkuvõttes on viimaste aastate hinnaarengutest olnud enam kui küll, et panna kaevandusfirmasid kavandama tootmise suurendamist.

Erootilised reklaamid avaldavad teleris vaid vähest mõju
Televisioonis seks ei müü, see tõsiasi peab paika iseäranis naiste puhul.
Just nõnda vahendab The Economist ajakirjas Applied Cognitive Psychology ilmunud artiklit. University College Londoni teadlased Ellie Parker ja Adrian Furnham korraldasid kolme väite kontrollimiseks eksperimendi. Esiteks uskusid nad, et nii meestel kui ka naistel on raske meenutada reklaami, mida näidatakse seksi sisaldava saate vaheajal. Teiseks uskusid nad, et erootilise sisuga reklaame mäletatakse muudest paremini. Kolmandaks aga tahtsid nad teada, kas reklaam jääb paremini meelde, kui see on vastuolus nähtava saate sisuga.
Teadlased koostasid 60 täiskasvanust neli rühma. Esimesele ja kolmandale rühmale näidati seriaali "Seks ja linn" osa "Oli sul hea?", milles neli naistegelast püüavad määrata, kui head nad on voodis. Selles võib näha suudlemist, eelmängu, alastust ja seksistseene, lisaks vestlusi seksi hüvede, seksuaalse saamatuse ja homoseksuaalsuse teemadel. Teisele ja neljandale rühmale näidati osa seriaalist "Keskmine Malcolm", mis pajatab kolme pojaga pere teisest, funktsioonihäiretega lapsest. Midagi erootilist see ei sisaldanud.

Krasnojarski metsikud rikkused
Moskvast viie lennutunni kaugusel asuv Krasnojarski krai on üks Venemaa rikkamaid piirkondi, mis annab 40 protsenti oma tuludest föderaaleelarvesse ega saa vastu midagi. Nad on Vene riigi doonorid.
Krais asub 99 protsenti Venemaa plaatinavarudest, 70 protsenti söevarudest, 65 protsenti niklivarudest, 30 protsenti vasevarudest, kümme protsenti kullavarudest ning ligi viiendik kogu riigi tööstuslikust metsaressursist.
Ida-Siberi naftavarud on suuremad kui Lääne-Siberi omad, mis praegu on Venemaa peamine pumpamiskoht. Lääne-Siberis on lihtsalt odavam pumbata ning ligipääs lihtsam.
Kuberner Aleksandr Hloponin väidab, et Lääne-Siberi naftavarude suurus hinnatakse olevat kuni viiendik Ida-Siberi varudest. "See näitab juba meie perspektiivi," lisab ta.

Pilk ohtlikel veostel
Eelmine Ärileht on ajakirjanik Andres Reimeri vahendusel avaldanud loo "Eesti Raudtee loobub ohtlike veoste Tallinnast välja viimisest". Ajakirjanduslikult osavalt komponeeritud lugu, hea lööva pealkirjaga.
Paraku, nagu korduvalt varemgi, on segi aetud põhjus ja tagajärg. Ohtlike veoste toimetamine läbi Tallinna pole raudtee-ettevõtja eraasi, vaid ülesanne, mis omakorda tuleneb sadamate asukohast ning kaubaomanike tahtest ja võimalustest. Eesti Raudtee ja asjaomaste ametkondade vahel on toimunud pikka aega ja jääb kestma koostöö nn ohtlike veoste ohutute transpordiskeemide väljatöötamiseks ja arendamiseks.
Raudteevedu on Eestis toimunud 136 aastat ja toimub edasi. Veetavate kaupade nimistus on olnud ja on lõhkeaineid, ohtlikke kemikaale ja tuumakütust. Raudteeinsenerid on konstrueerinud veovahendid ja moodused, et võimalik oht ei saaks tegelikkuseks. Pikk ajalugu näitab, et need lahendused toimivad.

ÄRIIDEE: Eesti ärimehed teevad pubikülastajast diskori
Kahe kuuga paaris pealinna pubis püsti pandud SMS*JukeBox teenus ulatab diskori puldi kõigile, kel taskus või kotis mobiiltelefon ning kümne krooni ulatuses vaba krediiti.
Blue Cherry nimelist osaühingut vedava Janno Siilbeki ja Erki Põldma sõnul on ettevõte keskendunud eri ajaveetmiskohtades multimeedialahenduste pakkumisele. SMS*JukeBox on firma teenustenimekirjas esimene pääsuke ja seda on firma pakkunud möödunud aasta lõpust. Kui praegu on teenus kasutusel kolmes Tallinna pubis, siis aasta lõpuks kavatsevad ettevõtjad suurendada ajaveetmiskohtade nimekirja kümnekordseks. Mõtteis mõlgub ka kava laiendada tegevust mujale Euroopasse.
"Teenus on omalaadne ja selle väljatöötamine on pikaajalise arendustöö tulemus," selgitas Põldma. Süsteemiga liitumiseks peab ajaveetmiskohal olema internetiühendus ja keskne kõlarisüsteem. Näiteks Prantsusmaal on käivitatud samasugune lahendus koostöös rahvusvahelise mobiilsideoperaatoriga, mis pakub teenust pubidele, klubidele ja ka restoranidele. Muidugi on tehtud suuri investeeringuid ning lisaks muusikale on seal ka videolahendused.

Nädala tegija: Värav maailma
Riia tänavatel kõndimas käinud Tartu linnapea Laine Jänes trehvas seal muu hulgas Riia ametivenna, Läti Raudtee ja lennufirma airBaltic esindajatega.
"Raudteeühenduse taastamine aitaks turismiarengule oluliselt kaasa, seda enam, et Eesti ja Läti on praegu Euroopa Liidus ainsad naaberriigid, kelle vahel puudub reisirongiliiklus," märkis Jänes. Raudtee- ja lennuliikluse arendamine on oluline nii Tartule kui ka kogu Lõuna-Eestile, andis Tartu linnapea ambitsioonist märku.
"Üks võimalik lennuoperaator võiks tulevikus Ülenurme lennuväljalt olla ka lätlaste airBaltic ning ühe võimalusena kujuneda Riiast Lõuna-Eestile lennuvärav maailma."

NÄDALA TEGU: Telefoni kaudu laenuohvriks
Viimane Ekspress teatas, et poole aasta jooksul on SMS-laenu petturid nuputanud välja hulga petuskeeme oma ohvrite koorimiseks. Paljud õnnetud ohvrid pole kuulnudki, et selline laenuliik nagu "SMS-laen" on üldse olemas.
Kelmid kasutavad ära inimeste kergeusklikkust ning peaaegu olematu turvakontrolliga SMS-laene, kus raha saamiseks piisab vaid nimest, isikukoodist ja pangaarve numbrist. Neid kahte ühendades tellivad nad raha võõrale arvele, olles enne meelitanud inimeselt välja loa kasutada tema pangakontot või isegi internetipanga koodid.
Tundub uskumatu, aga mitusada inimest on langenud eri petuskeemide ohvriks. Paljud pettasaanud lähevad esmalt teenima vahendustasuna pakutavat paarisajakroonist väikest preemiasummat. Hiljem läheneb kahjuarve aga 10 000 kroonile.

Ilmus Heino Elleri abikaasa mälestusteraamat
Eesti teatri- ja muusikamuuseumi raamatusarjas ilmus Heino Elleri abikaasa Ellu mälestusraamat "Ühe suve kroonika. Ellu Elleri mälestused suvest Karjalas".
Ellu Elleri päevikulehtedele kirja pandud mälestused pärinevad muuseumi nn avastusfondist. Algselt suurema tähelepanuta jäänud märkmed osutusid lähemal uurimisel värvikaks ja sisukaks mõtetekogumiks, millest õhkub soojust ja isikupära.
Elu oma heliloojast abikaasa kõrval tõi Ellule mõnigi kord kaasa suure vastuolu soovide ja tegelikkuse vahel. Rikas tundemaailm ja huvidering tuli ohverdada pühendumusele "minu helilooja" heaks.
Raamatu koostas Ene Kuljus, kirjastas SE&JS.
Raamat on müügil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ja maksab sada krooni.

Järgmisel nädalal toimub konverents "Kirjanik ja massid" 
Tallinn
Teisipäeval, 20. märtsil teevad ettekanded Rein Pakk ("Consuming the Culture"), Eeva Haverinen Jyväskylä ülikoolist ("Literature and Its Cults: Classifying and Being Classified on The Border of High and Popular" ning Marius Burokas Leedust ("Bad Poetry and Good Life").
Samuti esinevad Berk Vaher Tartu ülikoolist ("How to Write 21st Century? Residual and Emergent Estonian Literatures in the Multimedia Age"), Peter Kirkegaard Aalborgi ülikoolist ("Arne Dahl - A Literary Detective at the Borderlines") ning Stefan Ingvarsson Rootsist ("Highbrow or tablodization? Swedish cultural criticism in practice").
Teine konverentsipäev 21. märtsil algab ümarlauaga, mida modereerib Berk Vaher. Osalevad Kadri Kõusaar, Veiko Õunpuu, Jan Kaus ja Tõnis Kahu.

Baskini anekdoodid
Inglane jalutab suure farmi karjamaa ääres. Kõrval sööb lehm rohtu.
"Tere päevast, söör!"
Mees jääb seisma, vaatab ringi ja küsib:
"Kas keegi ütles midagi?"
"Ma ütlesin Teile tere päevast!" Ärge imestage, söör. Ma õppisin koos peremehega Oxfordi ülikoolis, vastab lehm.
"Kus teie peremees on?"
"Seisab seal koos koeraga!"
"Söör, see on vapustav! Teie lehm räägib!" imestab inglane.
"Kas ta ütles teile, et õppis minuga koos Oxfordis?"
"Jah."
"Ärge uskuge! Ta valetab!" lausub peremees.
Teatrietenduse vaheajal pöördub noormees oma kõrvalistuja poole:

JÄRJEJUTT (2): Michael White: Pööripäev
Michael White'i põnevusloo "Pööripäev" esimene osa ilmus eilses Eesti Päevalehes, kuigi järjejutu pealkiri väitis midagi muud. Vabandame eksitamise pärast!
Tudengina oli Laura kirjutanud siit oma õpingute kohta pikki kirju sõpradele Illinoisisse ja Lõuna-Carolinasse ning kodustele Californiasse. Ta oli siin elamisega isegi kelkinud, kuna tundis, et on saanud selle paiga osaks. Laurale kujutas Oxford endast unelmatelinna, reaalsuseülest ruumi, mis pakkus võhivõõrastele võrratuid rikkusi ja täitis nende kopsud värske õhuga. Oxford on - mõtles Laura, ületades St. Giles Streeti teel restorani, kuhu teda oodati kella kaheksa kolmekümneks - sõna otseses mõttes koht, mis muudab elu elamisväärseks.
Samal hetkel tajus Philip Bainbridge seda linna sootuks teistsugusena. Philip oli sõitnud siia kodunt Woodstocki külakesest umbes viisteist miili sealtpoolt vanu linnamüüre, et võtta peale oma tütar Jo tolle toast St. John's College'is, mis asus St. Giles Streetil. Autosõidu kestel olid talle silma hakanud üksnes Oxfordi halvimad küljed. Kaherajalisel sõiduteel oli talle ette keeranud roostes Rover 216, kus istus kolm hüperaktiivset noorukit kohalikust Blackbird Leysi rajoonist, mis oli unelevatest tornidest vaid mõne miili kaugusel paiknev ja aina laienev geto. Edasi kallas ta valgusfoori taga oodates sõimuga üle mingi Mini Metro juht, kes süüdistas Philipit, nagu olnuks see linna viivalt peateelt maha keerates hoopiski temale ette trüginud. Paar viivu hiljem, kui Philip järjekordse valgusfoori tagant lõpuks liikuma sai, koperdas Banbury Roadilt otse mehe auto ette joodik - ja kell polnud veel isegi pool üheksa õhtul!

Viacom kaebab kohtusse Google'i ja YouTube'i
Meelelahutusgigant Viacom Media, kellele kuuluvad muuhulgas tootemargid MTV ja Nickelodeon, kaebab kohtusse otsingumootori Google ja videofailivahetuse saidi YouTube ning tahab neilt kohtus välja nõuda miljard dollarit (12 miljardit krooni) kahjutasu.
Google ostis möödunud aasta lõpus YouTube'i ja nüüd süüdistab Viacom neid kahte selles, et nad kasutavad salaja ja tasuta Viacomi teleprogramme. Viacom väidab, et YouTube'i on laetud loata umbes 160 000 klippi ja vaadatud neid seal enam kui 1,5 miljardit korda.
Meediagigant soovib nüüd, et YouTube ja Google maksaks firmale 1 miljard dollarit kahjutasu ja lisaks tahab Viacom veel kohtutõkendeid, et edasist autoriõiguste rikkumist vältida.

Kreisiraadio on eetris tagasi - just sama erilisena nagu ennegi
Kreisiraadio uus tulek Kuku raadio eetrisse on selline nagu alguspäevilgi: absurdinaljad, itsitavad mehed ning pisut varjatud ja üle vindi keeratud ühiskonnakriitikat.
Kui Kreisiraadio lubas telesalvestused lõpetada ja meelitas Saku suurhalli rahvast täis, ei uskunud ma küll, et need mehed suudavad kaua selleta hakkama saada. Enne kui Kreisiraadio sümfooniaorkester kokku tuli, pidasid nad siiski kauem vastu, kui ma ennustanuks. Nüüd on nad siis tagasi raadioeetris.
Muidugi ei jaksa isegi Kreisi-trio (või rahva omakaitsjad) iga saate igal minutil olla nii naljakad, et kuulaja naeru käes väänleks, kuid Kreisiraadio uue saate esimesed "külalised" võinuks ju seda olla. Kogemus muidugi ütleb, et need saated on naljakad ka igal uuel kuulamise/vaatamise korral. Ma juba kujutlen, et ainuüksi maale kolinud mehe koerale keskenduda on päris naljakas, ilma muud intervjuud kuulamata - kujutledes Hannes Võrnot terve saatelõigu jagu lihtsalt haukudes intervjuud segamas. Kõik rollid tuleb ju kolme mehe vahel jagada: kui Peeter on maale kolinud vaikust armastav mees ning Tarmo teda intervjueeriv reporter, siis Hannes peab olema hullumeelselt haukuv koer.

Superstaarisaade alustas keskelt
Nädala uustulnuk "Eesti otsib superstaari" on asetunud 176 000 vaatajaga kuuendale kohale. Sellega pakuvad superstaarid seltsi teisele TV3 pidevale edetabelikülalisele ehk mälumängule "Kes tahab saada miljonäriks?", mis on tõusnud eelmise nädala eelviimaselt kohalt teiseks.
Kuigi superstaariotsingute avasaade ei erutanud vaatajaid nii palju kui Kanal 2 mullune "Tantsud tähtedega", on huvitav näha, kas positiivne meediakriitika viib saate järgmise nädala tabelis juba kõrgemale kohale. Edetabeli esiots jätkab vanal kursil. "Pealtnägija" istub tabelis esikohal. Saab näha, kas suudab Peeter Võsa seda järgmisel nädalal kõigutada.

MART KALM: Järelehüüe lahkuvale Raivo Palmarule
Mäletan üsna mitme varasema kultuuriministri - Lepo Sumera, Jaak Alliku, Signe Kivi, Urmas Paeti - tegemisi. Kõik nad on olnud omamoodi, kuid targad ja lugupidamist väärivad inimesed.
Praegu lahkuv kultuuriminister jääb meelde teistsugusena.
Mitmed kultuuriministeeriumi inimesed räägivad Palmarust head. Kuna ta nende valdkonnaga tegelda ei jõudnud, siis ta ei sekkunud. Ajakirjandusega, mida ta peab oma spetsialiteediks, sõdis ta lakkamatult. Muinsuskaitse tundub olevat tema teine meelisvaldkond.
Läinud kevadel puhkes torm, kui kultuuriminister ei kinnitanud muinsuskaitseameti ettepanekut tunnistada Tartu mnt valuutapood mälestiseks. Ministril on selleks õigus, kuid ka moraalne kohustus põhjendada avalikkusele veenvalt oma tavatut otsust. Et valuutapood võiks olla mälestis, oli kõigile veidi uudne mõte ja sündis hoonet ähvardava lammutusohu pärast. Ka muinsuskaitse ringkondades on tugev Nõukogude aega kinni jäänud nostalgiline diskursus, mille jaoks kaitsmisväärne ajalugu lõppes II maailmasõjaga. Ministril olnuks loogiline alustada seepeale diskussiooni, kuidas lähiajalugu mäletada ja mis sellest võiks muinsuskaitse huviorbiiti kuuluda. Ministri nõustamiseks mõeldud muinsuskaitsenõukoguga Palmaru nõu pidada ei soovinud, mispeale ebademokraatlikust juhtimisviisist hämmingus, kuid sisuliste küsimuste pärast muret tundes koostas muinsuskaitsenõukogu avaliku pöördumise. Järgnes vaibale kutsumine, epistlit ilmestas legendaarse ajalooteaduskonna dekaani Allan Liimi stiilis silmade pööritamine, kuid viimase heatahtliku koolipapalikkuse asemel esines solvunud edvik. Palmaru ei tajunud üldse, et muinsuskaitsenõukogu liikmetele muinsuskaitsest loengut pidades pole ta autoriteet.

TOOMAS PAUL: Elu isandad
Patriarhaalne ühiskonna- ja perekonnakorraldus tähendas seda, et nii sünd kui ka surm, nagu kogu elu, oli perekonna asi. Inimene suri üldjuhul kodus ning tema surm oli pere ühine mure.
Surija eest hoolitsemise juurde kuuluvad rituaalid leevendasid lähedaste võimalikke süümepiinu ning aitasid nii lahkujal kui ka siiajääjatel paratamatusega leppida. Piht ja armulaud resp. viimne võidmine kinnitasid lahkuja lootust, et Looja võtab vastu. Nii võis ta rahus minna ja mahajääjad vabaks anda.
Taoline eelindustriaalne elu suurpere rüpes on jäänud minevikku nagu reheahjus küpsetatud aganaleib peatoidusena. USA-s suri juba 1967. aastal 75% inimesi haiglas, mitte kodus. Uudse demograafilise nähtusena täheldati Rootsis 1970. aastatel nn surmavaba põlvkonna tekkimist. 25-aastaste hulgas oli kõigest kaheksa protsenti neid, kes olid üle elanud mõne lähedase inimese surma. Keskmine eluiga on pidevalt pikenenud ning laste suremus praktiliselt olematu. Seega on heaoluühiskonnas täiesti tavaline, et laps kasvab üles ja saab täiskasvanuks, puutudes alles keskeas kokku mõne sugulase surmaga.

MARI REBANE: Pange mees pliidi äärde
Naistepäeva aegu Brüsselis Euroopa Parlamendis peetud kahepäevane arutelu meeste ja naiste võrdsete võimaluste üle tõestas eelkõige seda, et kui me ise asjaga ei tegele, ei tee seda meie eest ka keegi teine.
Kuigi Euroopa Liidu "ajus" tegeleb teemaga terve komitee, on probleemid riigiti nii erinevad, et ühine arutelu pole lihtsalt võimalik. Sellal kui põhjamaalased laiutavad käsi stiilis oleme-selle-teema-juba-läbi-vaielnud, arutavad lõunaeurooplased erutunult, kuidas lahendada olukord, kus naised peavad valima töö ja lastesaamise vahel, sest mõlemat korraga ei saa. Jah, muidugi on pereelu ja töö ühildamine ka siin Euroopa otsas endiselt keeruline, eriti arvestades naiste endiselt liiga suurt koormust kodutööde tegemisel, kuid mõni mustvalge teema on juba tunduvalt hallimaks tõmbunud.
Mis muidugi ei tähenda, nagu võiks siis ühiselt suures ringis probleemidest kõnelemast üldse loobuda. Kui neist ei räägi seal, siis võib-olla ei räägi neist üldse, sest nagu oskas legendaarne Itaalia uudisteankur ja nüüdne parlamendiliige Lilli Gruber lühidalt kokku võtta, ei teagi paljud naised, et nende elu üldse teistmoodi veereda võiks. Võtkem kas või riigikogu valimised. Kuigi uues parlamendis on naisi ligi veerand, on seda olukorras, kus üle poole elanikkonnast moodustavad naised, selgelt liiga vähe. Osalt on see nii kindlasti seepärast, et naised arvavad endiselt, et võim ei ole "nende rida" ega paku huvi, kuigi seal on palju teisigi faktoreid, nagu kirjutas nädala eest Eesti Päevalehes Kadi Viik.

Ükski sõltlane pole oodatud püsiklient
Lugedes intervjuud Olev-Andres Tinniga (EPL, 12.03), tulid minul silme ette 1990-ndate pimedad ja suitsused kasiinourkad, kus ei hoolitud töötajatest ega mängijatest ning vastutustunne oli tundmatu mõiste. Jah, Tinniga tuleb nõustuda, et sellised kasiinod oleks tõesti parem kinni panna.
Mäletan seda Eesti hasartmängude korraldajate liidu (EHKL) algusaegadest ja sellised probleemid meenuvad eredalt. Ilmselt suutmatuse tõttu aja muutuvate nõuetega kaasas käia pidi Tinn oma kohalt ka lahkuma. See seletab, miks ta enda tegemata töö tulemusi nüüd välja elab. Tinni töötamise ajal ei olnud Casino London EHKL-i liige. Praeguseks on selle firma omanikud vahetunud ja sellega ka suhtumine kasiinomeelelahutusse.

REPLIIK: Milleks meile parlament? 
Mis ühendab kaht nii vastuolulist inimest nagu tööandjate liider Enn Veskimägi ja vasakpoolne veteranpoliitik Liina Tõnisson? Aga see, et mõlemad kritiseerisid enne valimisi Eesti poliitikas tavaks saanud olukorda, et koalitsioonilepingutes paneb kitsas ring nädala-kahega riigi arengusuunad detailselt paika, mistõttu on hiljem raske vigu parandada ning parlamendi roll muutub üha marginaalsemaks.
Vaadates praeguseid koalitsiooniläbirääkimisi, mis toimuvad suletud uste taga ja mille lõppemisel erakondade tipud igal õhtul detailsetest kokkulepetest raporteerivad, tundub Veskimäe-Tõnissoni kriitika igati õige olevat. Koalitsiooniläbirääkimistel peaks tegelikult paika panema üldised suunad ning parlamendile tuleks jätta õigus vaielda, kuidas nendeni jõuda. Vastasel korral pole meil parlamenti ju üldse vaja.

JUHTKIRI: "Ma lähen võtan haiguslehe" 
Viimase viie aasta jooksul on pidevalt tõusnud haigekassale esitatavate töövõimetuslehtede hulk ning jõudsalt suurenenud väljamakstavad hüvitised. Selle põhjus on paljuski majanduse ja ühiskonna areng - keskmise palga tõus ning nende inimeste töötamine, kes tervise või ea tõttu ei ole varem tööturul aktiivselt osalenud. Suurem haiguspäevade kasutamine näitab ilmselt ka seda, et haigena julgetakse arsti juurde minna ja töövõimetusleht võtta, selle asemel et tõbisena tööl olles tervise edasise halvenemisega riskida ning kogu kollektiivi nakatada.
Põhjendamatult välja antud haiguslehtede hulk on minimaalne, kuid nende pikkus on sageli põhjendamata, näitas haigekassa tellitud audit. Samas, analüüsida saab

Mart Laar loobus kohast Hansapanka omava Swedbanki nõukogus
Tõenäoliselt Andrus Ansipi moodustatavas valitsuses ministrina tööle hakkav Mart Laar loobus kohast Hansapanga omava Swedbanki nõukogus.
Swedbank nimetas ametisse nõukogu uue koosseisu, vahendas ETV24 Aktuaalne kaamerat.
Aasta tagasi nõukogu liikmeks nimetatud Laar enda tagasivalimist ei soovinud.

Kaablirike seiskas Hansapanga teenused ja jättis tuhanded elektrita
Hansapanga automaadid olid rivist väljas kogu Eestis
Eesti Energia jaotusvõrgus neljapäeva õhtul olnud kaablirikke tagajärjel seiskusid kõik Hansapanga teenused, Tallinnas Lasnamäel Smuuli tänava piirkonnas oli 7000 klienti elektrita ning katkes kaabeltelevisiooni edastus.
Eesti Energia jaotusvõrgu pressiesindaja Kristjan Hamburg ütles Eesti Päevaleht Online'le, et voolukatkestus algas neljapäeva õhtul umbes kella 19.20 ajal.
Elektrita oli jäänud umbes 7000 majapidamist Lasnamäel endises teises mikrorajoonis Smuuli ja Kotkapoja tänava kandis.
Hamburgi sõnul taastati elekter kõigis majapidamistes veidi peale kella 21.
Katkestuse tõttu ei näinud kaabeltelevisioonifirmade STV ja Telset kliendid kogu Tallinnas ligi tund aega Eesti telekanaleid.
Katkestus häiris ka Hansapanga põhiserveri tööd, mistõttu tekkis katkestus panga elektroonilistes kanalites - internetipangas, sularahaautomaatides ja kaardimaksetes. Kaarditehinguid ei saa sooritada üle Eesti.

Leivo: Marrandi on tugevaim kandidaat Rahvaliidu juhi kohale
Rahvaliit otsib peale Villu Reiljani tagasiastumist uut juhti ja kõige tõsiseltvõetavamaks kandidaadiks peetakse Jaanus Marrandit.
Rahvaliitlane Margus Leivo ütles TV3 Seitsmestele uudistele, et peab tänastest kandidaatidest tugevaimaks Jaanus Marrandit.
"Marrandi on uute mõtetega esile tulija ning väljakutsete vastuvõtja," põhjendas Leivo.
Marrandi enda sõnul on esilagu siiski tegemist liialdusega.
"Rahvaliit on saanud valimistel peksa ja tuleb leida, kuidas sellest olukorrast välja tulla," ütles Marrandi.
Leivo sõnul tuleb tõsiselt analüüsida ka Rahvaliidu poolt seni tehtud vigu. Erakond on seni Leivo sõnul olnud liialt Villu Reiljani keskne, samuti tehti suur viga presidendikampaania ülesehitusel.
"Presidendikampaania oli liiga üleolev, ülevalt alla vaatav ja ei arvestanud reaalsusega. Presidendi panek Rahvaliidu ja Keskerakonna vahelise lepingu garandiks oli suur viga," ütles Leivo.

Spordiehitiste investeeringutes nihkub suurem tähelepanu koolidele
Spordiinvesteeringutes on järg jõudnud suurte esindusobjektide ehitamiselt koolide spordibaasideni, ütles kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Tõnu Seil täna Kuressaares toimunud spordikeskuste esindajate seminaril.
Alates 2003. aastast on kultuuriministeerium investeerinud spordiehitistesse ligi 350 miljonit krooni, selle ajaga on Eestisse lisandunud umbes 300 uut spordiobjekti. Spordiinvesteeringute planeerimisel on lähtutud 2002. aasta Eesti Spordi Kongressi otsusest katta Eesti süsteemselt spordirajatiste võrguga.
"Selle otsuse järgi peab igas maakonnas olema vähemalt üks kõigile nõuetele vastav spordisaal, ujula ja staadion, hiljem on lisandunud sellele loetelule ka regionaalne tervisespordikeskus," selgitas Tõnu Seil.
Üle-Eestilise spordikeskuste võrgustiku loomine on jaotatud kolme etappi, millest riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori koostöös on praeguseks praktiliselt täidetud kahe esimese investeeringute etapi eesmärgid.

Kodanikeühendused saavad riigilt miljon krooni
Avatud Eesti Fond ja riigikantselei toetavad kokku miljoni krooniga 13 kodanikeühenduse esitatud Euroopa Liidu alast teavitusprojekti.
Toetuse eesmärgiks on kodanikeühenduste vahendusel elavdada arutelu Euroopa Liidu tuleviku ja kodanike kaasamise võimaluste üle Euroopa Liidu otsustusprotsessis.
Jaanuari alguses välja kuulutatud konkursile "Osalev ja kaasav Eesti Euroopa Liidus" laekus 23 projektitaotlust, millest osutusid edukaks kaks kolmandikku. Toetuse saajate hulgas on näiteks Eesti Euroopa liikumine, Eesti Roheline liikumine ja MTÜ Avatud Vabariik.
Konkursi korraldasid Avatud Eesti Fond ja riigikantselei Euroopa Liidu teabetalitus juba seitsmendat aastat. Möödunud aastatel on üle saja kodanikeühenduse saanud 143 Euroopa Liidu alase teavitusprojekti toetuseks kokku üle 8 miljoni krooni.

Kirikute nõukogu presidendiks valiti taas piiskop Einar Soone
Tänasel Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolekul Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku ruumes valiti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone taas tagasi kirikute nõukogu presidendiks.
Piiskop Soone on olnud selles ametis alates 1993. aastast.
Asepresidentideks valiti tagasi Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan ja Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president pastor Joosep Tammo. Kirikute nõukogu revidendiks valiti pastor Ruudi Leinus.
Presidendi ja asepresidentide ülesandeks on koordineerida ja esindada Eesti Kirikute Nõukogu tegevust. Samuti kuulub nende esindusülesannete hulka ka liikmete huvide kaitsmine.
Lisaks rahuldati töökoosolekul oikumeenilistele projektidele esitatud taotlusi. Eesti Kirikute Nõukogule esitatud 50 projektitaotlusest rahuldati täielikult või osaliselt 39 projekti kogusummas 495900 krooni.

Astoki asemel sai Tartu volikokku Loodmaa
Tartu linnavolikogu valis täna riigikokku pääsenud Hannes Astoki asemel volikogu uueks aseesimeheks Verni Loodmaa.
Reformierakondlasest Verni Loodmaa poolt hääletas 28 volikogu liiget. Volikogu opositsioon esitas aseesimehe kandidaadiks sotsiaaldemokraadi Tõnu Intsu, keda toetas 13 volinikku.
Riigikogu valimiste esialgsete tulemuste põhjal on riigikokku valituks osutunud nii Tartu volikogu esimees Aadu Must kui ka senine aseesimees Hannes Astok. Riigikogu töökorra seaduse kohaselt ei saa riigikogu liige kuuluda kohaliku omavalitsuse volikokku.
Tänane aseesimehe valimine oli tingitud vajadusest tagada, et Tartu volikogu ei jääks riigikogu valimiste tulemuste kinnitamisel juhtideta, teatas linnavolikogu pressiesindaja.

Ansip: ah, nimetage mind lobisejaks
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul pole valitsuses täna põhimõttelise heakskiidu saanud pensionitõusu tarvis nähtavasti uut lisaeelarvet vaja koostada ning pensionitõus tuleb mitte veel avalikustatud prognoosi kohaselt hästi laekuva sotsiaalmaksu arvelt.
Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul on pensionitõusu mõju riigieelarve tasakaalule suurusjärgus 550 miljonit krooni sel aastal. Katteallikate osas pole valitsus ministri kinnitusel otsuseid teinud, nagu ka arutanud lisaeelarve vajalikkust.
Rahandusministeeriumi majanduse kevadprognoos saab valmis lähinädalail, milles sisalduvat ei saa Sõerdi sõnul hea tavakohaselt enne tähtaega avalikustada.
Peaminister Andrus Ansip otsustas täna ajakirjanikele prognoosi siiski välja lobiseda.
"Mis me keerutame, Aivar (Sõerd-toim) tegelikult teab, et sotsiaalmaksu laekumine saab prognoosi kohaselt olema piisav, et katta ära pensionitõus sel aastal," ütles Ansip. "Ah, nimetage siis mind lobisejaks."

Pedofiil pääses uurija ründamise süüdistusest
Tallinna ringkonnakohus vabastas 13- aastaks vangi mõistetud pedofiili Meelis Hansari uurija ründamise süüdistusest.
Harju maakohus mõistis 2006. aasta oktoobris Meelis Hansari (31) süüdi erinevates seksuaalsüütegudes ja karistas teda 13-aastase vangistusega.
Kohus mõistis Hansari süüdi noorema kui 14-aastase isikuga suguühendusse astumises ja sugukõlvatus tegevuses noorema kui 16-aastase isiku suhtes. Veel mõistis kohus Hansari süüdi vägistamises, mis pandi toime isiku suhtes, kes ei olnud võimeline toimunust aru saama. Lisaks mõisteti Hansar süüdi psüühilise vägivalla kasutamises oma ametikohustusi täitnud uurija suhtes.
Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldustega, mis puudutasid psüühilise vägivalla kasutamisest uurija vastu ning leidis, et kohtuotsus tuleb selles osas tühistada ja Meelis Hansar õigeks mõista.

Palmaru: Kalm on põhimääruse muudatusest valesti aru saanud
Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul on Mart Kalm muinsuskaitse uuest põhimäärusest valesti aru saanud ja see ei muuda muinsuskaitse nõukogu töös oluliselt midagi.
"Mart Kalm kirjutab tänases Eesti Päevalehes muinsuskaitse nõukogu põhimääruse muudatustest, kuid ta on neist ekslikult aru saanud. Kalm jätab tähelepanuta, et määrus ei muuda ega asenda mingil juhul jätkuvalt kehtivat muinsuskaitseseadust, vaid täpsustab seda," ütles kultuuriminister Raivo Palmaru.
Kalm väitis oma artiklis, et määrus kirjutab ette, kelle küsimise peale nõukogu oma arvamust avaldada tohib. Palmaru sõnul on uues põhimääruses sees säte, mis täpsustab ministeeriumi ja nõukogu vahelist suhtlemist.
"Muinsuskaitse nõukogu ja ministeeriumi viie aasta pikkune koostöö on näidanud, et vaja on loetleda isikud, kellel on õigus nõuandvalt kojalt nõu küsida ja kellele on nõuandval kojal kohustus vastata. Määrus ei kitsenda mingil moel muinsuskaitse nõukogule seadusega antud õigust teha ettepanekuid ja anda arvamusi lisaks määruses esitatule," selgitas Palmaru.

Ilvese lennuk saabus Oulusse hilinemisega
President Toomas Hendrik Ilvese lennuk saabus täna lõunaajal Oulusse plaanitust 40 minutit hiljem.
Soome ajalehe Kaleva võrguväljaande teatel põhjustas hilinemise väike tehniline viga. Presidendi kantselei teatel ei ole hetkel teada hilinemise põhjus, kuid tegemist ei olnud tehnilise rikkega.
Tegemist oli tavalise Finnair'i liinilennuga.
President ja teda saatev äridelegatsioon kohtuvad Oulu maakonna ja linna juhtidega, külastavad Oulu ülikooli, Kaleva kirjastust, teadusparki, ettevõtet PKC Group.
Riigipea nimetas Oulut põhjanaabrite üheks olulisemaks innovaatika- ja teaduskeskuseks.
Presidendipaar saabub tagasi Eestisse homme pärastlõunal.

Siff: me ei kavatse Kopli liinidest loobuda
Ärimees Endel Siff kinnitas Päevaleht Online'le, et tal ei ole kindlasti kavas Kopli liinidest loobuda ning on oma õiguse tagamiseks algatanud kohtuasja.
Siff selgitas, et praegusel hetkel ei ole nad nõus alla kirjutama lepingule, mis sisaldab tingimusi, mida ei ole võimalik täita.
Siffi sõnul ei ole Tallinna linn Põhja-Tallinna linnaosale kehtestanud üldplaneeringut, mistõttu ei saa nemad omakorda luua Kopli liinidele detailplaneeringut, kuna see oleks vastuolus planeerimisseadusega.
Siffi sõnul eeldasid nemad lepingu sõlmimisel, et praeguseks ajaks suudab linn alale üldplaneeringu kehtestada, kuid linn ei ole seda suutnud. Siffi selgituste kohaselt saaks ilma linnaosa üldplaneeringu kehtestamiseta iga kolmas inimene nende loodud detailplaneeringu kohtus vaidlustada ning jääks kohtus ka võitjaks.

Õigustudengid astuvad taas kohtutulle
Eesti ülikoolide õigusteaduse tudengid peavad sel nädalavahetusel riigikohtus kümnendat korda iga-aastast harjutuskohtu võistlust, kus karmi žürii ees jäljendatakse terviklikku kohtuprotsessi.
Harjutuskohtu võistlust peetakse eesmärgiga, et õigusteaduskondade üliõpilased saaksid ennast panna proovile kohtus esinedes. Võistlus koosneb juba läbitud kirjalikust ja laupäeval eesseisvast suulisest voorust, milles kaitstakse oma seisukohti kohtus. Sel aastal on võistluskaasus maksu- ja haldusmenetlusest.
Kirjalikus voorus panid sel aastal oma teadmised proovile Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Õigusinstituudi ja Akadeemia Nord tudengid. Kirjaliku vooru kohtunikeks olnud maa- ja ringkonnakohtu kohtunikud otsustasid, et finaali pääsevad kokku kuus TÜ ja TÜ Õigusinstituudi võistkonda.
Laupäevases finaalis hindavad tudengite väitlemist Harju maakohtu esinaine Helve Särgava, endine rahandusminister Taavi Veskimägi, riigikohtunikud Lea Kivi ja Tõnu Anton, TÜ finantsõiguse dotsent Lasse Lehis, õigusteadlane Andreas Kangur, maksu- ja tolliameti endine jurist Meelis Krautmann, advokaadid Kilvar Kessler ja Triinu Vernik.

Sotsid: Kesk on asunud all-linnas halastamatult omavolitsema
Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkond peab nahaalsuseks keskerakondliku linnavalitsuse otsust, lubada oma suurrahastajal Urmas Sõõrumaal panna viis linna koolimaja laenu tagatisena panti.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul ei rääkinud linnavalitsus eelmisel aastal kümmet linna kooli kahele erafirmale rendile andes sõnagi sellest, et koolimajadele on kavas hüpoteek seada.
"Eilne uudis koolide panti panemisest tuli volikogu liikmetele nagu välk selgest taevast. Linnajuhid on räigelt oma usaldust kuritarvitanud, sest niivõrd põhimõttelistele otsustele peab andma oma hinnangu ka linnavolikogu. Keskerakond on pärast Riigikogu valimisi asunud all-linnas halastamatult omavolitsema," sõnas Juske.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul on eriti kahetsusväärne, et linnal puudub igasugune kava juhuks, kui Sõõrumaa ei suuda võetavat hiigellaenu tagasi maksta ja koolimajad lähevad panga omandisse.

Valitsus muutis Venemaa viisade kompenseerimise korda
Valitsus otsustas laiendada soodustingimusi Venemaa viisade kompenseerimisel ka väljaspool Põlva ja Võru maakonda elavatele isikutele, kelle lähisugulased või sugulased elavad või on maetud Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Vastavalt 2000. aasta Eesti Vabariigi ja Vene föderatsiooni vahelisele kokkuleppele saavad piiriäärsete valdade rajoonide/maakondade elanikud tingliku kvoodi - 4000 isiku - ulatuses mõlemalt poolt taotleda mitmekordseid tasuta viisasid lihtsustatud korras, nimekirjade alusel.
Piiriäärsete alade elanikele lihtsustatud korras viisade andmise korda on Eesti ja Venemaa pool uuendanud igal aastal ning kokkuleppe kehtivuseks on 1 kalendriaasta.
Praegu loetakse piiriäärseks alaks Eesti vabariigi poolelt Põlva ja Võru maakonda ning Vene föderatsiooni alalt Pihkva oblasti Petseri rajooni.

Keskmine vanaduspension suureneb 2007. aastal 20% võrra
Valitsus nõustus põhimõtteliselt riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega suurendatakse 2007. aastal nii pensioni baasosa kui ka rahvapensioni määra.
Koos pensioni tõusu ja selle aasta pensioni indeksi väärtuse tõstmisega suureneks tänavu keskmine vanaduspension võrreldes 2006. aasta 1. aprilliga 20 protsenti, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Riigikogu menetlusse jõuaks pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu pärast seda, kui selle kiidab heaks ka uus valitsus ning otsustab esitada eelnõu parlamendile. Eelnõu kohaselt suureneks 1. juulil 2007 pensioni baasosa 250 krooni võrra. Sellise baasosa korral on 1. juulist 2007 keskmise pensionistaaži (44. a) korral pensioni suuruseks 3769 krooni.
Ühtlasi kinnitas valitsus riikliku pensioni 2007. aasta indeksi väärtuseks 1,122. Möödunud aastal oli pensioni indeks 1,097.

Valitsus kiitis heaks tervishoiutöötajate palgaleppe
Valitsus kiitis heaks valitsuse, Eesti haiglate liidu, Eesti õdede liidu ja Eesti tervishoiualatöötajate ametiühingute liidu vahel sõlmitava tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivlepingu, mida ei tunnistanud Eesti arstide liit.
Lisaks sai sotsiaalminister volitused valitsuse nimel kollektiivlepingule alla kirjutamiseks.
Käesoleva aasta 9. märtsil allkirjastati eellepingu tekst. Eelleppele kirjutasid osapooltest alla sotsiaalminister Jaak Aab, Eesti Haiglate Liit, Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit ning allakirjutamisest keeldusid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit.
Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel ei jõutud kokkuleppele Eesti Arstide Liidu ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga ning seetõttu ei hõlma kollektiivleping arstide ja arst-residentide palga kokkulepet.

Portfellita jäänud ministrid lähevad enamuses riigikokku
Praeguse seisuga valitsusest kõrvale jäävatest Keskerakonna ja Rahvaliidu ministritest enamus jätkab oma tööd riigikogus, ülejäänud siirduvad erasektorisse või ei ole tuleviku osas veel kindlat otsust teinud.
Siseministeeriumi pressiesindaja Katrin Vides ütles Päevaleht Online'le, et praegune keskerakondlasest siseminister Kalle Laanet sai Pärnumaal 2260 häälega valituks riigikokku ning tema perspektiiv on seal.
Rahvaliitu kuuluvale regionaalministrile Jaan Õunapuule on Videse sõnul tehtud paar tööpakkumist, kuid nendest ei soovi minister veel avalikult rääkida. Õunapuu sai valimistel 1739 häält.
Keskerakonda kuuluv praegune sotsiaalminister Jaak Aab, kes sai valijatelt 4229 häält, kavatseb suure tõenäosusega minna edasi riigikokku.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et rahvaliitlasest rahandusministril Aivar Sõerd ei soovi oma plaane hetkel avalikkusega jagada. Sõerd sai riigikogu valimistel 233 häält.

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele minek on laupäevast keelatud
Alates laupäevast, 17. märtsist hakkab seoses kevadiste ilmadega Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kehtima jääkeeld.
Kirde piirivalvepiirkonna ülem kolonel Aimar Köss kehtestas Peipsi järve jääle mineku ning Kagu piirivalvepiirkonna ülem major Tõnu Reinup Lämmijärve ja Pihkva järve jääle mineku piirirežiimi eeskirja alusel.
Otsused on ajendatud toimunud muutustest kliimas ning jääoludes. "Jää on kaldast lahti ning jää struktuur on päikese mõjul muutunud nõeljaks," selgitas Reinup. See tähendab, et koormuse all jää mitte ei murdu, vaid vajub otse läbi.
Ameti teatel kehtib jääkeeld Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kuni jää sulamiseni.

Piirivalvurid päästsid jääteel olevad hädasolijad helikopteriga
Eile hilisõhtul päästis piirivalve lennusalga kopterimeeskond umbes 2,5 kilomeetri kauguselt Kihnu saare lähedalt merejäält viis inimest, kes olid teel Lao rannast Kihnu saarele.
Isikud olid enda sõnul teadlikud jäätee sulamisest ja jääteel sõitmise keelust, teatas Lääne piirivalvepiirkonna pressiesindaja.
Viieliikmeline noorteseltskond oli eile õhtul otsustanud külla minna Kihnu saarel elavale sugulasele.
Mööda suletud jääteed Pärnu maakonnast Lao rannast Kihnu poole sõites jäi aga sõiduauto Opel teele kinni, mistõttu noored otsustasid enne ööpimedust abi paluda.
Kell 19.20 väljus Pärnu piirivalvekordoni toimkond mootorkelgul Kihnu saare poole teele.
Olukord pragiseval jääl oli äärmiselt ohtlik ning piirivalvurid otsustasid saada informatsiooni, kas hädasolijatele oleks võimalik appi minna Kihnu saarelt. Kuna Kihnu saare päästetöötaja Ago Laose sõnul oli saare ümbrus jäävaba, kutsusid piirivalvurid merel hädasolijatele appi helikopterimeeskonna. Olukorrast teavitati ka kannatanuid.

Kundasse kerkivad miljonivaatega majad
Kunda Kronkskaldale kerkib lähiaastatel mitmekümne majaga elurajoon, mille elanikud saavad akendest merele avanevat miljonivaadet nautida.
Kronkskalda I piirkonna krundid müüs kolm aastat tagasi riik ja seal on esimene maja katuse alla saanud, piirivalvekordoni taga asuva II piirkonna krundid müüs aga juba Kunda linn, kirjutab Virumaa Teataja.
Kunda linnapea Allar Aron rääkis, et linn taotles seni riigile kuulunud maa munitsipaalomandisse, et siis see ehituskruntideks müüa. Nüüd saab linn kruntide müügist saadud raha kulutada ainult antud piirkonna arendamiseks, sest vastasel juhul peab linn seaduse kohaselt sellest 65% riigile andma.
"Nii otsustasimegi maa munitsipaliseerida, et kommunikatsioonide ehitamiseks raha saada," ütles Aron.
Kunda linnarahvas sai pahaseks, sest jäi kruntide enampakkumisel üksnes vaatlejate rolli. Linn müüs suurema osa kruntidest kinnisvarafirmadega seotud isikutele, kellel oli ilmselgelt edasimüümise eesmärk.

Häälteostus kahtlustatav taandus Tartu volikogust
Hääletostmisskandaali sattunud Alar Pallon peatas oma volitused Tartu linnavolikogu liikmena, tema asndajaks saab Sergei Teplov.
Tartu linna valimiskomisjon peatas täna keskerakondlasest Alar Palloni volikogu liikme volitused kolmeks kuuks. Vastava avalduse esitas Alar Pallon valimiskomisjonile eile.
Palloni asemel volikogu liikmeks saanud Sergei Teplov töötab Tallinnas Haabersti Vene gümnaasiumi direktorina.
Alar Pallon tõusis avalikkuse huviorbiiti mõned nädalad tagasi seoses häälteostmise skandaaliga Tartu linnas. Pallon ise väitis, et tegu oli provokatsiooniga.

Narvas sõitis liinibuss otsa kahele lapsele
Kolmapäeval juhtus Narvas liiklusõnnetus, milles liinibuss sõitis otsa ülekäigurada ületanud kahele lapsele.
Õnnetus juhtus kella 13.57 ajal Puškini tn 17 maja juures, kus ülekäigurajal teed ületanud 9-aastane tüdruk ja 11-aastane tüdruk said löögi autobussilt Scania, mida juhtis 1957. aastal sündinud Sergei.
Jalakäijad toimetati Narva haiglasse.

Eesti sai järjekordse lotomiljonäri
Kolmapäevasel Viking Lotto loosimisel tõi kohalik jackpot ehk 5+1 võidutasand ühele õnnelikule lotomängijale 1 445 079 kroonise võidu.
Võidupilet oli ostetud Viljandi Männimäe Selverist, teatas Eesti Loto.
Eestis on nüüd 51 lotomiljonäri, Viking Lottoga on enam kui miljon krooni võitnud 16 mängijat.

Sindis uppunud poiss on ikka leidmata
Sindis Pärnu jõel laupäeva õhtul läbi jää vajunud 10aastase koolipoisi otsinguid eile ei jätkatud.
Pärnu politseiosakonna infojuht Hedy Tammeleht ütles, et uppunud lapse otsingute jätkamist arutatakse jooksvalt, sest otsimine sõltub ilmastikust, kirjutab Pärnu Postimees.
Traagiline õnnetus Sindi linnas toimus möödunud laupäeval. Päästekeskusse jõudis teade vette kukkunud poisist laupäeva õhtul kell 18.18.

Endla kohvik unustas lapse sünnipäeva ära
Laupäeval kokkulepitud ajal Pärnu Teatrikohvikusse lapse sünnipäeva tähistama läinud naine leidis eest teenindajad, kes ei teadnud asjast midagi.
"Käisin umbes kuu tagasi Endla kohvikus ja leppisin juhataja asetäitjaga möödunud laupäevaks kokku lapse sünnipäeva," rääkis pärnulanna Valeria Vaino ajalehele Pärnu Postimees. "Paar päeva hiljem helistasin üle ja täpsustasin tordi tegemise kohta. Ühesõnaga, meil oli kõik kokku lepitud."
Kui Vaino laupäeval koos peole kutsutud kuue lapsega Endla kohvikusse oma lapse kuuendat sünnipäeva tähistama läks, ootasid teda ees tühi saal ja kaks õlgu kehitavat teenindajat.
"Teenindajad vaatasid mind sellise näoga, nagu oleksin hulluks läinud," meenutas Vaino. "Tuli välja, et kohvik oli sünnipäeva lihtsalt ära unustanud. Saate aru, lapsed olid paanikas, nutsid ja teenindajad ei saanud isegi kohviku juhatajat kätte, et aru pärida."

Kiirabitöötajad nõuavad ministrilt võrdset kohtlemist
Eesti kiirabi liit palus sotsiaalministril Jaak Aabil taotleda valitsuselt täiendavaid vahendeid tervishoiutöötajate alampalga kokkuleppe rakendamiseks kiirabis.
Eile, 14. märtsil toimus sotsiaalministeeriumis Eesti kiirabi liidu ja sotsiaalministri vaheline kohtumine, kus kiirabi esindus kirjeldas ministrile olukorda, kus planeeritava palgakokkuleppega on katmata ligi tuhat kiirabis töötavat tervishoiutöötajat.
"See tingib alates 1. aprillist 2007 olulise palgavahe haiglates ja kiirabis töötavate tervishoiutöötajate ja kiirabitehnikute vahel," teatas Kiirabi liidu esindus, kes nõuab tingivalt tervishoiutöötajate võrdset kohtlemist.
"Madalam tunnitasu kiirabis süvendab personalipuudust ja oluliselt halvendab kiirabi kättesaadavust ja kvaliteeti kogu riigis," seisab liidu teates.

75% Eesti kodanikest peavad end õnnelikuks
Äsjailmunud Eurobaromeetri eriuuringu tulemusel selgub, et 75% Eesti elanikest peab end õnnelikuks.
Uuring keskendus Euroopa Liidu kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu ning igapäevaelu uurimisele.
Tulemused näitavad, et paljudes Lääne-Euroopa riikides, aga ka Rootsis ja Soomes on üle 90% elanikest oma elukvaliteediga rahul. Baltimaade näitajad on teistest riikidest madalamad: Eesti kodanikest on oma elukvaliteediga rahul 78%, elatustasemega on rahul 68%, Läti ja Leedu kodanike rahulolu näitajad on Eestist madalamad.
Õnnelikuks peab end 75% Eesti kodanikest, ehkki vaid 12% julgevad sellele lisada sõna "väga". Põhjanaabrite soomlaste ja rootslaste seas on õnnelikke lausa üle 90% ning väga õnnelikke vastavalt 28% ja 38%.

Toll avastas sõiduauto kõlarist musta kalamarja
6. märtsil sisenes Venemaalt Eestisse sõiduauto Volkswagen, mille läbivalgustamisel ning kontrollil avastati pakiruumis asuvast mittestatsionaarsest kõlarist 25 500-grammist karpi musta kalamarja.
Vastavalt kehtivatele seadustele tohib musta kalamarja kolmandatest riikidest Euroopa Liitu tuua kuni 250 grammi. Seda kogust ületades on nõutav CITES'i luba.
Toll pidas Kalamarja kinni ning algatas juhtunu osas väärteomenetluse.

Turvavööta sõitjad saavad õppetunni
Eilsel reidil Viljandis jäi politseinikele tunni aja jooksul vahele paarkümmend turvavööta sõitjat, kes said valida, kas maksta trahvi või kuulata loengut rihma kinnitamise kasulikkusest.
"Loodame, et olles loengu ära kuulanud, mõistavad nad turvavöö vajalikkust ja räägivad kuuldu tuttavatele edasi," ütles Lõuna politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkomissar Alvar Pähkel ajalehe Sakala vahendusel.
Enamik kinni peetud juhtidest valiski loengusse minemise, kuid mõni otsustas ka 300-kroonise trahvi tasumise kasuks, põhjendades seda loenguaja sobimatusega.
Pähkli sõnul kasutab maanteeameti uuringu kohaselt turvavööd vaid 60-70 protsenti Eesti liiklejatest.
"Meie ülesanne pole ju trahvidega riigieelarvet täita, vaid inimesi kaitsta," toonitas ta. "Kahjuks aga on trahv sageli ainus abinõu, et panna liiklejat turvavööd kasutama."

Pärnu kaitseliitlased loovad päästegrupi
Kaitseliidu Pärnumaa malev päästegrupi moodustamist, sest veetõusud on viimasel ajal muutunud sagedasemaks.
Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Mehis Born ütles, et päästegruppi on vaja juba seetõttu, et uputused näivad olevat sagenenud, kirjutab Pärnu Postimees.
"Viimased aastad alates 2005. aasta jaanurist on andnud meile selge arusaama: uputused ei käi Eestis niimoodi, et kolmkümmend aastat on vahet. See reegel on murtud," rääkis Born.
Kõik Kaitseliidu tegevliikmed võivad päästegrupiga liituda ning koolitustel osaleda.
Tänavu kavatsetakse alustada 24-liikmelise grupi väljaõpetamist ja muretseda neile varustus - päästeülikonnad.

Saksa ärimehed jagasid kasumit Pärnu haiglaga
Eesti aukonsul Stuttgardis Helmut Aurenz andis eile Pärnu haiglale üle 61 521 eurot, mis on kogutud Saksamaa ettevõtjate annetustest.
"Tark ärimees jagab kasumit ühiskonnaga. Kui ärimeestel läheb hästi, peab ka ühiskonnal hästi minema," ütles Aurenz Pärnu Postimehe vahendusel.
Saksamaa tööstur, ASB Grünland omanik Helmut Aurenz on autasustatud IV klassi Maarjamaa Ristiga. Ta on alates 1998. aastast Pärnu haiglat rohkem kui kaheksa miljoni krooniga toetanud,.
Seekordse, Eesti rahas enam kui 963 000 krooni suuruse annetuse eest ostab haigla kaks ultraheliaparaati naistearstide kabinettidesse ja kaks ema-loote jälgimise monitori sünnitusosakonda.

Ülemus jälitas alluvat tema mobiili positsioneerides
Haiguslehelt tööle naastes sai Sideameti töötaja Mati Tõnts teada, et ülemus Ivo Näro oli mobiiltelefoni positsioneerimise abil nädala jooksul vähemalt üheksa kordal tema asukohta määranud.
"Tuleb välja, et ma olen tööandja oma! Mind kontrolliti väljaspool tööaega, siis kui ma olin haiguslehel, ja ka õhtuti. Ei saa nii, et töökoht tuhnib su eraelus," vahendab Eesti Ekspress Mati nördimust.
Mati Tõnts töötab Sideametis asjaajaja-autojuhina, ta kasutab töötelefoni ning ametiautot. Sideameti peadirektori käskkirja kohaselt peavad töötajad olema telefonil kättesaadavad 24 tundi ööpäevas. Mati sõnul tähendab ööpäevaringne kättesaadavus ikkagi vajadusel helistamist, mitte nuhkimist. "Praegusel juhul on mul taskus jälitusseade, mitte telefon," ütles ta.
Tõe väljaselgitamiseks pöördus Mati Tõnts avaldusega prokuratuuri poole, et välja selgitada, kas mobiilse positsioneerimisteenuse abil töötaja asukoha määramine on kuritegelik jälitamine.

Päästeamet võitleb juba esimeste kulupõlengutega
Päästeametil tuli juba sel nädalal alustada võitlust esimeste kulupõlengutega.
Nimelt teatati eile üle Eesti kolmest kulupõlengust. Neist kaks olid Tallinnas ning üks Raplamaal Kohilas, teatas päästeamet.
Möödunud aastal, mis kujunes metsa- ja maastikupõlengute arvult rekordiliseks, registreeriti esimene kulutuli 4. aprillil.
Aasta jooksul kogunes selliseid põlenguid 6533, kulutule tagajärjel hukkus neli inimest ning hävis 76 hoonet.

Kallis hambaravi tekitab Eesti-sisest raviturismi
Samal ajal kui Euroopast tulevad inimesed madalamate hindade tõttu hambaid ravima Tallinna või Pärnu, otsivad Eesti suuremate linnade inimesed abi väiksemate kohtade hambaravikabinettidest.
Rapla hambaravikliiniku hambaarsti Kristiina Puksoo sõnul on Tallinnas on hambaravi hinnad välismaiste patsientide tõttu kõrgeks aetud, mistõttu käivad paljud tallinlased väljaspool pealinna hambaarstil, kirjutab Postimees.
"Mõned hinnad erinevad ikka katastroofiliselt," nentis Puksoo. Ta tõi näiteks, et kui Tallinnas maksab tarkusehamba väljatõmbamine 500 kuni 1000 krooni, siis Raplas tuleb selle eest maksta 300 krooni.
Hambaravi siseturismi ei takista Puksoo kinnitusel ka hambaravi kvaliteet, mis sõltub pigem arstist kui regioonist.
Türi hambaarst Leelo Luksepp ei kahtle ka väikelinnade ja asulate arstide töö kvaliteedis. "Kõik me tuleme ju ühest koolist," märkis ta.

KAPO ei alustanud Ansipi tegevuse uurimist
Kaitsepolitsei ei alustanud kriminaalmenetlust poliitik Dimitri Klenski avalduse alusel, milles ta taotles peaminister Andrus Ansipi tegevuse uurimist seoses tema väljaütlemistega Tõnismäe monumendi kohta.
Kapo komissari Irina Miksoni sõnul polnud esitatud avalduses kuriteotunnuseid, seetõttu ei algatanud kapo ka kriminaalmenetlust, kirjutab SL Õhtuleht.
Avalduses süüdistas Klenski Ansipit ameti kuritarvitamises, vaenu õhutamises, varjatud kutsumises vägivallale ning Eesti rahvusvahelise maine kahjustamises alates möödunud aasta maist, mil ta nõudis pronkssõduri mahavõtmist.

Politsei ei tuvastanud Kolgaküla rahvamaja põlengu põhjust
Politsei lõpetas kriminaalasja tules hävinud Kolgaküla rahvamaja juhtumis, Kuusalu vald kaebas määruse edasi.
Politsei lõpetas kriminaalasja, mille käigus ei õnnestunud välja selgitada põlengu tekkepõhjust ega maja süütamist, kirjutab SL Õhtuleht.
Kuusalu vald kaebas määruse riigiprokuratuuri edasi, sest ei aktsepteerinud sündmuskohal kinni peetud kahtlustatava naise süüdimatuks tunnistamist pikaajalise alkoholismi ning mälu kaotuse tõttu.

Eesti pättarstid toidavad Soome narkoturgu
Tallinnas on juba aastaid tegutsenud pool tosinat vähetuntud erakliinikut, milles hingeabi sildi all tegeldakse psühhotroopsete ainete äriga.
Viimase nelja aastaga on sellistest asutustest välja paisatud tagasihoidliku arvestuse järgi kümneid tuhandeid narkootiliste ainete ja tugevatoimeliste rahustite retsepte, kirjutab Eesti Ekspress. Kardetavasti on need arstid osalised narkoäris, sest suur osa siin ametlikult välja kirjutatud pillidest jõuab üle lahe mustale turule.
Väidetavates retseptivabrikutes tõusevad selgelt esile kolm psühhiaatrit: Milvi Koplus, Aleksandr Taennikov ja Rostislav Vassiljev, kes on kamba peale treinud rohkem retsepte kui terve Mustamäe haigla või Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kinnisvaraarendajad tahavad Kakumäe merepõhja arvelt maad juurde
Tallinnasse Kakumäe läänerannikule eramaju kavandavad kinnisvaraarendajad tahavad tormide räsitud rannikut hakata pinnasega täitma, et kaotatud maa merelt tagasi saada.
Endine riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve ja Merko Kaevanduste juhatuse liige Peep Siitam soovivad täita merd täita merd 35 meetri ulatuses, 1,35 kilomeetri pikkuselt ja hinnanguliselt ca kolme meetri paksuselt, kirjutab Eesti Ekspress.
Selleks tuleks kohale vedada umbes 140 000 kuupmeetrit täitematerjali.
Seltsingu Kakumäe Pankranniku Kaitse Eest juht Urmas Sõgeli sõnul on tegemist täiesti utoopilise projektiga, mille eesmärk on linnavalitsust hämada, et ehitusluba kätte saada.

Vene händkakud tungivad massiliselt üle piiri Eestisse
Linnuvaatlejad on kohanud kakkusid isegi saartel, kus neid muidu pole nähtud.
Ornitoloogide seas tekitab elevust selle talve enneolematu händkakkude rohkus, asjatundja hinnangul on nende kaitsealuste kakkude invasiooni põhjustanud näriliste vähesus Venemaal.
"Sel aastal on händkakke saaki varitsemas näha kõikjal põldude, teeservade ja rannaalade läheduses, kus neid muidu naljalt ei kohta," tähendas kogenud ornitoloog Indrek Tammekänd. Ornitoloogi sõnul on händkakk oma loomult põline metsaasukas, kel terve aasta vältel metsast lagedamatele aladele muidu asja ei ole.
"Nüüd on üksikud kakud jõudnud isegi Lääne-Eesti saartele, kus nad muidu ei ela ning on seal tavaliselt üliharuldased külalised," imestas Tammekänd.

Peipsi-äärsed elanikud tahavad veepiirile tekkinud maad endale
Järve taandumisel on kohati tekkinud juurde saja meetri laiune omanikuta maariba.
Sajad Peipsi järve äärsete maade omanikud valutavad südant aastatega vee taandumisel nende kruntide otsa tekkinud uute maaribade saatuse pärast, millel roostik ja võsa võimust võtavad.
Ida-Virumaal Vilusi külas asuva suvila omaniku Anu Are sõnul sooviksid kohalikud saada õigust praegu peremeheta alad enda maatükkide külge liita. "Ennekõike on Peipsi-äärsed inimesed juurde tekkinud maatükkide erastamisest huvitatud seepärast, et järve kallast korras hoida," rääkis Aru, kelle krundi otsa on viimastel aastakümnetel järvest sadakonna meetri jagu uut maad tekkinud. "Selle tõttu, et need maad ei kuulu mitte kellelegi, ei ole kohalikud huvitatud nende alade hooldamisest ning seepärast ongi Peipsi kaldad aja jooksul pilliroost ja pajuvõsast niivõrd umbe kasvanud, et paljudes kohtades polegi enam järve näha."

Kohalikud sõdivad Nursipalu polügooni arendamise vastu
Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastu on allkirja andnud 380 kohalikku elanikku.
Võrumaal asuva kaitseväe Nursipalu harjutusväljaku arendusplaanide keskkonnamõjude uuringu kohaselt rikuks harjutusväljakul tankitõrjerelvadega paugutamine ümberkaudsete rahu ning ohustaks ka haruldaste must-toonekurgede pesitsemist.
Hiljuti avaliku arutelu läbinud keskkonnamõjude hindamise aruande koostanud OÜ Hendrikson & KO planeerimisosakonna juhataja Pille Metspalu sõnul mõjutaks harjutusväljaku lähedasi elanikke ennekõike tankitõrjegranaadiheitjate kasutamine, millega kaasneks kõige suurem müra. "Selge on ka see, et müra häiriks alal pesitsevaid must-toonekurgesid."
Rõuge vallavanem Kalvi Kõva nentis, et vallavalitsusel harjutusväljaku suhtes ametlikku seisukohta veel pole, kuna siiani ei ole tehtud mingit taotlust. "Kuna raskerelvade kasutamine vähendaks oluliselt kohaliku elukeskkonna väärtust, siis kahtlemata oleme meie elanike poolt," ütles Kõva, märkides, et kohalikud on harjutusväljaku vastu kogunud 380 allkirja.

Elistvere loomapargi karu ärkas talveunest
Jõgevamaal asuva Elistvere loomapargi asukas emakaru Karoliina otsustas end pärast pea kahekuulist talveuinakut möödunud pühapäeval kevadeks üles ajada.
"Ta polnud meil siin viimased kolm aastat maganud," märkis loomapargi perenaine Asta Sarv. "Magama jäi ta seekord jaanuari keskpaiku uude aedikuossa müüri äärde, kust külastajad teda üles ei leidnud ning segama ei pääsenud."
Kuigi Karoliina on asunud harjumuspäraselt sööma, pole ta siiski veel päris ärksaks muutunud. "Seltskondlik ta veel pole, sest eelistab ikka veel oma aia tagumises rahulikumas küljes istuda, et tasapisi päriselt üles ärgata," tähendas Sarv, kelle sõnul on soojade märtsiilmadega ka kõik loomapargi kährikud talveunest virgunud.

Kaitsekolledži plats võib saada Meri väljakuks
Lennart Meri toetas Balti kaitsekolledži asutamist ning avas selle õppeasutuse.
Ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho idee nimetada Balti kaitsekolledži esine väljak ümber Meri platsiks kogub poolehoidjaid.
Tartu linnapea Laine Jänese sõnul arutas mullu novembris Kiho väljakäidud ideed ajalehe vahendusel küll Tartu nimekomisjon, kuid esimese hooga seda eriti ei toetatud. "Peamine argument oli see, et liiga vara on hakata Meri-nimelist platsi looma," lisas Jänes.
Lisaks kõlas volikogu kultuurikomisjonis ja ka nimekomisjonis argumente, et kunagi asus kaitsekolledži ees "üks Lenini-nimelise mehe kuju" ja äkki ei sobi platsi ajalugu arvestades seda Meri auks ümber nimetada.
Tartu volikogu esimees, ajaloolane ning nimekomisjoni esimees Aadu Must arvas eile, et paljud inimesed ei mäletagi, kelle kuju platsil aastate eest seisis. "See idee on tegelikult parim, mida Tartus saaks Meri auks teha, sest see plats on kujundatud euroopalikuks ning vääriks kindlasti Meri nime," lisas Must.

Leitud lõhkeainega on seotud politseiniku tapja
Üks tagaotsitav toetas mullu Öise Vahtkonna tegevust pronkssõduri kaitsmisel.
Politsei kuulutas eile tagaotsitavaks politseiniku tapja ning autovargusele kaasaaitaja, keda seostatakse nädala alguses Tallinnas Jõe tänava majast leitud suure koguse lõhkeainega.
Nii 1970. aastal sündinud Aleksei Golubtsov kui ka kaks aastat hiljem sündinud Vladimir Muravjov on varem kohtulikult karistatud. Golubtsov vabanes vanglast alles möödunud aasta novembris, kus ta istus 1994. aastal Narva raudteepolitsei kordniku Aleksandr Jefremovi peksmise, kägistamise ja tapmise eest.
Muravjovi on varem karistatud huligaansuste eest ning samuti mõistis Tartu maakohus ta eelmise aasta septembris süüdi selles, et aitas sõbral varjata varastatud BMW-d.
"Üks asi on see, mille eest Muravjovi on reaalselt karistatud. Teine asi aga see, millega ta tegelikult võib seotud olla," lausus Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse ülemkomissar Priit Pärkna. Samas lisas ta, et otsitavaid mehi ei saa veel kahtlustatavateks pidada. "Me seostame neid antud sündmusega ja tahaks nendega vestelda. Kas nad hiljem kuulutatakse kahtlustatavateks, on veel vara öelda."

Koalitsioonipartnerid on valmis madalapalgaliste pensione tõstma
Koalitsiooniläbirääkimistel jõuti üleeile olulise kokkuleppeni, mis peaks tõstma madalapalgaliste töötajate tulevast pensioni.
Seni kehtiva süsteemi järgi määratakse pensioni aritmeetiliselt arvutatud keskmise palga järgi, samas kui reaalne palk, mida üle poole elanikest teenivad, on tuhandeid kroone madalam.
Kui eelmisel aastal ligines keskmine palk 10 000 kroonile, siis mediaanpalk, millest suurema ja väiksema palga teenijad jagunevad pooleks, oli ligikaudu 7300 krooni. Umbes pool elanikest sai kätte aga alla 5500 krooni. Seega hooldekodu töötaja, kes teenib 4000 krooni kuus, saab topelt karistatud ka pensionieas, saades üliväikest pensioni, kuna tema palk on alla poole keskmisest palgast.

Keskkonnateemadel jõuti üksmeelele lihtsalt
Eilsetel koalitsiooniläbirääkimistel arutasid neli erakonda keskkonnaküsimusi. Roheliste esindaja Valdur Lahtvee sõnul oli voor üks edukamaid ja ühisosa kõige kergem leida.
Erakonnad otsustasid, et maavarade kaevemahtu ei suurendata, see on endiselt 15 miljonit tonni aastas.
Edaspidi kavatseb loodav koalitsioon looduskatastroofide tagajärgede likvideerimiseks rakendada kaitsejõude, et ei korduks eelmise aasta Nõva ranna õlireostusega analoogsed juhud.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on loodud ka alustekst, kus on kirjas kõikide koalitsiooniläbirääkimistel osalevate erakondade keskkonnaalased põhimõtted.
Sotsiaaldemokraatide esimehe Ivari Padari sõnul plaanivad nad erametsaomanikele muuta 45 000 krooni ulatuses maa maksuvabaks.

Tõve tõttu haiguslehega koju jääjate arv lõi rekordi
Haigekassa andmetel petavad haiguslehte välja vaid mõned üksikud simulandid.
Tõbiselt töö rügamisest on saamas möödanik: töötajad tunnevad end oma töökohal üha kindlamalt ning võtavad üha sagedamini välja vabu haiguspäevi.
Haigekassa Harju osakonnas kasvab väljastatavate haiguslehtede arv iga aastaga kümme protsenti, sel aastal on kasv aga üsna järsk olnud. Paar päeva tagasi löödi haiguslehtede ajalooline rekord: ühel päeval 2700 lehte. Muidu on see arv jäänud 1000-1500 vahele.
"Kasv on suurenenud alates 2002. aastast," ütles osakonna direktor Ado Viik. Põhjusteks nimetas ta töötavate inimeste osakaalu kasvu ja töötuse langust, samuti töötavate pensionäride arvu tõusu - nemad on samas ka ühed sagedasemad haigestujad. Kasvanud on ka keskmine palk, mis on haigusraha suurendanud.

New Yorgis mõrvas klient ettekandja ja kaks politseinikku
New Yorgis tulistas kahe tulirelvaga ja ligi 100 kuuliga varustatud mees surnuks ühe pitsabaari töötaja ja kaks relvastamata abipolitseinikku.
Tragöödia algas üheksa paiku õhtul, kui valehabemega maskeerunud mees astus sisse ühte New Yorgi pitsabaari, tellis menüü ja seejärel tulistas ettekandjat, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.
Mõrtsukas tappis ka ennast jälitanud abipolitseinikud. Kohale jõudnud politsei lasi mehe maha.
Viimati hukkusid abipolitseinikud 1993. aastal. Rünnaku motiiv on seni selgusetu.

USA poliitikud soovivad värvata armeesse homoseksuaale
Seoses suurte inimkaotustega Iraagis soovivad USA poliitikud sõdurite arvu tõsta homoseksualistide ja lesbide värbamisega.
Pentagon reageeris väga teravalt USA poliitikute geisõdurite teemalisele arutelule, kirjutab Chicago Tribune.
"Ma arvan, et homoseksuaalsed aktid kahe isikute vahel on amoraalsed," sõnas kindral Peter Pace.
Vastavalt president Bill Clinton 1993. aastal kehtestatud printsiipidele "ärge küsige-ärge vastake" oli homoseksualistidele ja lesbidele tagatud võimalus teenida armees. See eeldab, et sõjaväe juhtkonnal ei ole õigust küsida sõjaväelaselt tema seksuaalsest orientatsiooni ning sõdurid saavad edasi teenida selle ajani kui nad ei tee avalikuks oma eelistusi. Seega pehmendati geidele ja lesbidele armees teenimise õiguskeeldu.

BBC esitas avaliku palve Gazas kadunud ajakirjaniku leidmiseks
Esmaspäevast saadik kadunud BBC ajakirjanikust Alan Johnstonist ei ole siiani mitte mingisugust teavet laekunud, BBC on esitanud avaliku palve mingisugusegi info saamiseks.
BBC Lähis-Ida osakonna juhataja Simon Wilson tänab kõiki neid, kes on juba proovinud aidata olukorda lahendada, kaasaarvatud Palestiina president Mahmoud Abbassi ning peaministrit Ismail Haniya, vahendab BBC.
Peaminister Haniya ütles, et on Palestiina vägedele andnud käsu teha kõik, et ajakirjanik üles leida. Ta kinnitas, et kõik välisajakirjanikud, kes Palestiinas tegutsevad on palestiinlaste külalised, keda tuleb igati aidata ning kaitsta.
Haniya lisas, et inimröövid on lubamatud ning need teod kahjustavad "meie rahva tsiviliseeriud palet".
Üha metsikumaks muutuvas Gaza sektoris röövitakse aeg ajalt ikka lääne inimesi, kuid suurem enamus vabastatakse mõne aja jooksul elusalt ning tervelt.

Blair: lääs ei pea vabandama Iraagi sõja eest
Briti peaminister Tony Blair kutsus lääne maailma üles peatama vabandamist õigete tegude eest Iraagis.
Blairi sõnul ei saa terrorismi teisiti võita, vahendas SkyNews.
Tema hinnangul ei pea lääs Iraagis ja Afganistanis demokraatlike väärtuste kehtestamise eest vabandama. "Kui hakkame vabandama, ei võida me kunagi. Mitte meie ei halvenda olukorda, vaid hoopis terroristid," lausus peaminister.
Blair kaitses oma otsust Iraagis sõdida ning ütles, et kallaletung Iraagile oli vajalik ja õiglane vaatamata inimohvritele.

Kohus kinnitas Iraagi endise asepresidendi surmaotsuse
Iraagi kõrgem kohus kinnitas Iraagi eks-asepresident Taha Yassin Ramadani surmaotsuse.
Ramadani karistati 5. novembril 2006. aastal eluaegse vangistusega inimsusevastaste kuritegude eest, teatas RIA Novosti.
Ühe kuu pärast leidis apellatsioonikohus aga, et karistus oli liiga leebe ning saatis asja uuesti läbivaatamisele, et vangistus surmanuhtlusega asendada.
12. veebruaril 2007. aastal tegi kohus surmaotsuse, mille Ramadani advokaadid edasi kaebasid.
Taha Ramadan mõisteti surma 148 šiiidi tapmise eest 1982. aastal Dujaili külas, täpselt nagu ka Saddam Hussein, Barzan al-Tikrit ja Awad al-Bandar.

Putini uus meediaseadus piirab ajakirjandusvabadust
Vene presidendi Vladimir Putini uus meediaseadus, mis näeb ette meedia ja interneti kontrollimiseks uue superagentuuri loomist, tekitab muret Vene ajakirjanikele, kes näevad selles vabaduse piiramist ainsana tsensuurimata internetis.
Putin allkirjastas sel nädalal seaduse, mis liidab kaks meediajärelvalveagentuuri kokku üheks suureks agentuuriks, mis hakkaks ainsana telejaamadele, ajalehtedele ning veebilehekülgedele nende toimetajate programmidele litsentse andma, kirjutab Reuters.
Seadus näeb ette meediajärelvalvet teostava agentuuri Rosohrankultura ja telekommunikatsiooni ja interneti järelevalve teostamisega tegeleva Rossvjaznadzori liitmist. Ametnike sõnul võimaldab seadus meedia sisu ja tehnoogiat paremini jälgida.
Putini valitsemisajal on paljud iseseisvad kirjastajad Kremli-sõbralike ärimeeste poolt üle võetud. Kodumaisele meediale avaldatakse tugevat survet, et see ei kritiseeriks valitsust.

ÜRO: Euroopa kahaneb
Aastaks 2050 on Euroopa praegune 486 miljoni suurune rahvaarv langenud 67 miljoni inimese võrra, teatab ÜRO avaldatud raport.
Rahvastiku kahanemine suurendab maailmajao sõltuvust sisserändest, vahendab Deutsche Welle.
Kogu maailma rahvastik jõuab 2050 aastaks 9.2 miljardini, kasvust suurema osa moodustavad nn. arengumaad.
Lisaks on globaalne tendents see, et peansioniealistest saab arvukaim ühiskonna grupp.

Maoistid tapsid Indias 50 politseinikku
50 politseinikku said surma Kesk-Indias Chhattisgarhi provintsis pärast Maoistide rünnakut nende tugipunktile.
Mässajad ründasid 75-politseinikuga mehitatud keskust neljapäeval pisut enne päikeseloojangut, kirjutab BBC.
Enne keskusesse sissetungimist avasid nad avasid selle pihta tule ning viskasid sinna käsigranaate ja isevalmistatud pomme. Hiljem varastasid nad tühjaks hoone relvahoidla ning põgenesid džunglisse.
Kohalejõudnud päästearmee andmeil nägid nad paljusid langenuid, kuid ei saanud neis kokku lugeda, sest mässajad olid hoone ümbruse mineerinud. Politsei sõnul sai päästeoperatsiooni käigus 12 julgeolekutöötajat haavata ning rünnakus oli hukkunud vähemalt viis mässulist.
Maoistid on 30 aastat võidelnud maata farmerite ning allasurutud hõimude õiguste kaitseks.

Ajaleht: Saksamaa saab Ida-Euroopast kasu
Euroopa Liidu idapoolne laienemine 2004. aastal on Saksamaa majandusele niivõrd head mõju avaldanud, et usutakse, et tööjõuturu avamine uutele liikmesriikide kodanikele elavdaks arengut veelgi.
Hirm ida-poolsete naabrite ees oli alusetu, kirjutab Saksa majandusleht Financial Times Deutschland. Siiski ei ole Saksamaa siiani oma tööturgu uute liikmesriikide kodanikele avanud. Siiski selgub, et kaheksa Ida-Euroopa riigi liitumine Euroopa Liiduga mõjutas Saksamaa väliskaubandust vägagi positiivselt.
Pärast 2004. aasta laienemisvooru kasvas Saksamaa eksport aastaga 56,2 miljardilt eurolt 64 miljardi euroni ning import 55, 5 miljardilt eurolt 59 miljardi euroni, selgub Saksa tööturu ja elukutseuuringute instituudi uurimusest. Instituudi ametnike sõnul on selline edu seotud uute liikmesriikide vastuvõtmisega, vastasel juhul ei oleks majanduskasv niivõrd märgatav.

Pakistanis tapeti kolm abielurikkujat
Pakistanis loobiti kõigepealt kividega ning seejärel tulistati surnuks kaks meest ning üks naine.
Avatud väljal toimunud tapatalgutel loopisid sajad inimesed ohvrite suunas kive ning mõne aja möödudes avasid kahe abielurikkuja sugulased nende pihta tule.
Abieluväline seks on Pakistanis kriminaalkuritegu, mida mõnedes piirkondades endiselt karistatakse kividega surnuks loopimisega, vahendab Reuters.
Pakistanis tapetakse aastas sadu inimesi, kes on oma perekondadele häbi teinud.

Iraan kinnitab Venemaale oma kohustuste täitmist
Iraani aatomienergia organisatsiooni juhi asetäitja Mohammad Saidi avaldas, et Iraan maksis Venemaale jaanuaris ning veebruaris ligi 25 miljonit dollarit.
"Viimase aastate jooksul tegi Iraan kõikvõimaliku, et aatomielektrijaam käivituks võimalikult kiiresti," vahendas Saidi sõnu ITAR-TASS. Ta lisas, et projekti ühe miljardi dollarilisest maksumusest on Iraanil jäänud veel tasuda ligi 100 miljonit.
Venemaa aatomiagentuuri juhi Sergei Kirienko sõnul ei saanud nad jaanuarist Teheranist ühtegi kopikat. "Võib olla Iraani juhtkonda ei teavitatud sellest täiel määral. Meil on aga selline mulje, et Iraan kaotas huvi ehituse suhtes," lisas ta.

Bulgaaria eks-kuningas sai taas vanaisaks
Bulgaaria kunagise kuninga Simeon Saxe-Coburg tütar sünnitas kolmapäeval poja, kes hakkab kandma oma vanaisa nime Simeon.
Simeon on üle 70 aasta esimene Bulgaarias sündinud kunglikust soost beebi, teatas Reuters.
Simeoni vanemateks on Saxe-Coburgi 35-aastane tütar Kalina ning 48-aastane hispaanlane Munoz Kitin, kes abiellusid 2003. aastal.
Väike Simeon on 1937. aastal sündinud Saxe-Coburgi üheteistkümnes lapselaps.
Simeon Saxe-Coburg sai Bulgaaria kuningaks 1943. aastal, kuid pidi pärast kommunistlikku riigipööret 1946. aastal oma troonist loobuma ning välismaale eksiili põgenema.
Ta naases Bulgaariasse 2001. aastal ning oli kuni 2005. aastani peaminister. Praegu juhib ta vasakpoolsesse koalitsiooni kuuluvat tsentristlikku NMS parteid.

Kaksiktornide katastroofis süüdistatu andis tunnistusi piinamise tõttu
Maailma väljaanded on seisukohal, et Khalid Sheikh Mohammed tunnistas end 9/11 ja teistes terroriaktides süüdi piinamise tõttu.
Sheikh Mohhamed vahistati Pakistanis 2003. aastal, kui ta oli al-Qaida juhtkonnas kolmandal kohal, teatas portaal newsru.com. Pärast vahistamist piinasid ameeriklased Mohammedi väga peenelt. Nad leidsid Pakistanist tema lapsed ning tõid nad Ühendriikidesse. Uurijad lubasid lapsi mitte puutuda ja nende eest hoolitseda, kui Mohammed end süüdi tunnistab.
Samas ähvardati meest saata ülekuulamiseks ka mõnda araabia riiki, kus füüsiline piinamine on tavanorm. Kahe päeva jooksul ei antud Mohammedile võimalust süüa ega juua ning ühel korral täideti ta kamber poolenisti veega.
Kuid Mohammed osutus usust tingitud psühholoogilise kaitse tõttu arvatust kõvemaks pähkliks.

India farmerite mässus on hukkunud 12 inimest
Rahutused algasid juba kolmapäeval, mil Lääne-Bengaali Nanddigrami piirkonna talupojad asusid meelt avaldama valitsuse plaani vastu, hakata seal piirkonnas tööstust arendama.
Politsei avas juba kolmapäeval tule talunike vastu, kes hirmus oma maast ilma jääda olid kogunenud meelt avaldama ning ründasid politseinikke kivide ning kodus valmistatud lõhkekehadega, vahendab BBC.
Valitsusel on plaanis Nandigrami piirkonnas arendada keemiatööstust, mille tarbeks soovitakse talupoegadelt 10 000 aakrit põllumajanduslikku maad ära võtta.
Konfliktis on vigastada saanud 50 inimest. Ametlikult on hukkunuid 12, kuid kohalikud väidavad, et see arv on suurem.

Saksamaa: Raketitõrjebaas ei ole üksnes Poola otsustada
USA raketitõrjebaasi ehitamist Ida-Euroopasse ei saa lahendada kahepoolselt, eriti siis, kui see otsus avaldab mõju teistele riikidele, ütles Saksa asevälisminister Gernot Erler.
Erleri sõnul on baasi rajamine tekitanud probleeme, mis vajavad NATO-sisest lahendust, teatas Reuters.
Erler väljendas taas Saksamaa muret selle osas, et raketitõrjebaasi rajamine võib külmasõjajärgses maailmas esile kutsuda uue võidurelvastumise.
Tema sõnul annavad sellest märku ka Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA, kes on asunud oma tuumaarsenali kaasajastama.
"See tähendab, et kolm kõige olulisemat riiki relvastuvad," ütles ta. Erleri sõnul on seetõttu neil riikidel raske veenda Iraani tuumarelvastumisest loobuma.
Erleri andmeil kavatseb Saksa kantsler Angela Merkel sellise sõnumi reedesel riigivisiidil Poola riigijuhtidele edastada. Asevälisminister avaldas head meelt selle üle, et ka Washington on tunnistanud vajadust baasi rajamist NATO-partneritega arutada.

USA 9/11 terroriaktide üks korraldajatest tunnistas oma süüd
Ülekuulamise käigus Guantanomos tunnistas Khalid Sheikh Mohammed end süüdi 31 terroriaktis osalemises või nende ettevalmistamises.
"Mina vastutasin 9/11 toimunud terroriakti eest algusest peale," vahendas BBC Guantanomo Mohammedi sõnu.
Ta tunnistas, et kavandas plahvatusi ka Londoni Heathrow lennujaamas ja NATO peakorteris Brüsselis. Kokku tunnistas ta üles enese seotuse 31 ellu viidud või planeerimisjärgus olnud terroriaktiga.
Khalid Sheikh Mohammed kinnitas, et sai 1980-ndatel Afganistanis USA poolset toetust Nõukogude Liidu vastu võitlemisel, vahendas RIA Novosti.
"Praegu ma teen sama asja - ma võitlen. Seal ma võitlesin Nõukogude Venemaaga, praegu võitlen Ühendriikidega," sõnas terrorist.
Ülekuulamine andis aluse esitada Mohammedile süüdistused ning mõista tema üle kohut.

Rootsi tunnistab inimõiguste rikkumist
Rootsi valitsus on tühistanud 2001. aastast pärineva deporteerimiskäsu, mille alusel saadeti CIA erilennukiga riigist välja kaks Egiptuse kodanikku.
Ajaloolises otsuses märgitakse, et Egiptuse riigi antud garantii, millega lubati hoiduda väljasaadetute piinamisest, polnud piisav. Ühele deporteeritutest on Rootsi nüüdseks andnud ka püsiva elamisloa, kuigi mees ise viibib endiselt Egiptuses, sest sealsed võimud ei lase tal riigist lahkuda. Valitsus on ka lubanud maksta vähemalt ühele meestest kompensatsiooni tema inimõiguste rikkumise eest.
Kahe egiptlase väljasaatmine 2001. aastal põhjustas rahvusvahelise kriitikalaviini Rootsi vastu. Tollase valitsuse otsuse on mõistnud teiste seas hukka ÜRO piinamisvastane komitee, Euroopa Nõukogu, ÜRO inimõi-guste komisjon ning TDIP (Euroopa Parlamendi juurde loodud ajutine komisjon, mis uuris Euroopa riikide kasutamist USA luure keskagentuuri (CIA) poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks vangis hoidmiseks), kelle arvates rikkusid rootslased ÜRO piinamisvastast konventsiooni, andes mehed USA agentide kätte, kes nad Egiptusesse toimetasid.

President Putin saatis keskvalimiskomisjoni esimehe asju pakkima
Vaatlejate meelest tugevdab Kreml kontrolli duuma- ja presidendivalimiste eel.
Venemaa president Vladimir Putin ei esitanud keskvalimiskomisjoni liikmeks selle senist juhti Aleksandr Vešnjakovi, kes on kritiseerinud mulluseid muudatusi valimisseaduses.
Sisuliselt tähendab see tema vallandamist, sest komisjoni esimees valitakse liikmete seast. Interfaxi tsiteeritud Kremli allika väitel vajas komisjon lihtsalt uut verd, Vešnjakov aga väärivat oma töö eest "kõrgeimat võimalikku kiitust".
Saatuslikud ambitsioonid
Vaatlejate arvates soovib riigipea, et detsembrikuiste parlamendi- ja aasta pärast toimuvate presidendivalimiste korraldamist jälgiks täiesti lojaalne ametnik. "Kreml vajab absoluutselt alluvat isikut, kes oleks valmis kaunis tõsiselt reegleid eirama," arvas Ehho Moskvõ raadios analüütik Georgi Satarov.

NATO kaalub Euroopasse oma raketikaitse rajamist
Loodav Ameerika Ühendriikide raketikilp baasidega Poolas ja Tšehhi Vabariigis hakkab kaitsma ka Eestit - kuid Iraani, mitte Venemaa rakettide eest.
Allianss teatas eile, et vastuseks USA plaanidele ehitada välja raketikilp Põhja-Ameerika ja enamiku Euroopa liitlaste kaitseks Iraani rakettide eest, alustab NATO arutelu selle üle, kuidas tagada liitlastele võrdne kaitse rün-nakuohu vastu.
USA kava rajaneb kahepoolsetel lepingutel Poola ja Tšehhiga, kuhu paigutataks vastavalt püüdurrakettide ja radaribaasid. Venemaa on reageerinud valuliselt, leides, et tegemist on globaalse tuumatasakaalu ohustamisega. USA väitel on Ida-Euroopa baaside asukoht optimaalne, tõrjumaks Iraanist lähtuvat rünnakut ega kahjusta Venemaa "esmalöögi" potentsiaali.
"Meil on jutuks kõige rohkem kümme püüdurraketti, millel poleks mingit efekti sadade rakettide või tuhandete lõhkepeade vastu, mis venelastel on," sel-gitas USA raketikaitseagentuuri juht kindralleitnant Henry Obering. Eesti Päevalehe andmeil oleks USA raketikilp võimeline kaitsma Iraani rakettide eest ka Eestit.

Ärritunud Venemaa ühineb viimaks Iraani-vastase lääneriikide rindega
Moskva on tõmmanud Iraani vastu uute sanktsioonide keh-testamist arutava ÜRO julgeolekunõukogu istungi eel pidurit tuumakoostööle Teheraniga.
Nii teatas Iraanis Busheri aatomielektrijaama ehitav Atom-stroieksport, et reaktori septembriks plaanitud käivitumine lükkub vähemalt paar kuud edasi. Samuti ei tarni Venemaa sel kuul Iraani esimest kogust tuumakütust, nagu oli plaanis.
Ehkki ametlikult tõi riiklik kompanii põhjuseks Iraani-poolsete maksete hilinemise, näitab Kreml välja ärritust Teherani poliitika pärast. Vene agentuurid tsiteerisid tundmatuks jääda soovinud võimu-esindajat, kelle kirjeldusel kasutab Iraan ära Venemaa toetust midagi vastu andmata. "Kanname oma välispoliitikas ja maines kaotusi, samal ajal kui nemad paigal püsivad," kurtis allikas.
Venemaa kannatus katkes

Ilmaennustajad eksisid jaapanlastele kirsiõisi lubades mõne päevaga
Vähe sellest, et ilma prognoosimist võib pidada tänamatuks tööks - Jaapani meteoroloogidelt oodatakse lausa kirsipuude õidepuhkemise ennustamist. Sel aastal olid sunnitud sealsed ilmateadlased häbistatult tunnistama, et panid roosakasvalgete õite ilmumise lubamisega paar päeva mööda.
Nimelt oli eelmisel nädalal üks esiuudiseid meteoroloogiaagentuuri ennustus, et kirsid puhkevad õide juba eeloleval nädalalõpul. Näiteks Tokyos lubati kauaoodatud õisi 18. märtsil, eile hommikul aga teatas agentuur, et arvutivea tõttu on ennustus ekslik ning õige kuu-päev on 21. märts. Kuid hullem veel - pärastlõunal korrigeeriti prognoosi uuesti, nüüd on õisi oodata 23. märtsi kandis.

Linnavalitsus: Siff loobus Kopli liinidest
Tallinna linnavalitsuse kinnitusel teatas ärimees Endel Siffile kuuluv OÜ Primos kinnisvara linna elamumajandusametile, et ei pea Kopli liinide arendamise lepingu sõlmimist võimalikuks.
"Seega loobus hoonestusõiguse konkursi võitnud OÜ Primos Kinnisvara lepingu sõlmimisest," teatas abilinapea Taavi Aas. "See tähendab, et peame leidma sellele perspektiivikale alale teise arendaja."
Aasa sõnul jättis OÜ Primos Kinnisvara lepingu sõlmimise võimaluse kasutamata koguni kolmel korral. Kinnistutele Sepa tn kvartal ja Sepa tn 17 hoonestusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu sõlmimise tähtaeg oli täna, 15. märtsil kell 9.30.
Linnavolikogu otsustas 2006. aasta oktoobris 16,8 ha suuruse nn Kopli liinide ala avaliku ja erasektori koostöös terviklikult rekonstrueerida ja esinduslikuks elupiirkonnaks muuta, sel eesmärgil otsustati seada Sepa tn kvartali ja Sepa tn 17 kinnistule hoonestusõigus tähtajaga 99 aastat.

Tallinnas on prahi ja kulu põletamine keelatud
Tallinna heakorraeeskirja kohaselt on Tallinna territooriumil keelatud jäätmete ja kulu põletamine.
Tallinna keskkonnaameti juhataja asetäitja Madis Kõrvitsa sõnul on igasugune prahi, kulu ja lehtede põletamine koduaedades rangelt keelatud. "Eriti keskkonnavaenulik on kokkuriisutud lehehunnikute põletamine, kuna vanad puulehed kärssavad mitu päeva, saastavad õhku ja ohustavad seega otseselt inimeste tervist," ütles Kõrvits.
Tallinn tervikuna on tiheasutusega ala, mistõttu kulu põletamine isegi eelneva kooskõlastuse olemasolul ei ole kontrollitav ning võib põhjustada väga suurt kahju. Lõkke tegemine okste põletamiseks on lubatud ainult eelneval kooskõlastusel Tallinna keskkonnaametiga.
"Munitsipaalpolitsei, kelle otseseks kohuseks on heakorraeeskirjade rikkujaid korrale kutsuda, võtab kevadised prahi, või kulupõletajad erilise tähelepanu alla ja kasutab nende korralekutsumiseks kõiki seadustega ettenähtud vahendeid," ütles munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik.

Piletita sõiduga jäi Tallinnas veebruaris vahele 5185 jänest
AS Ühisteenused Tallinna linnatranspordi teenindajatele jäi ühissõidukites veebruarikuus vahele 5185 piletita reisijat.
2007. aasta veebruaris on kontrolörid tabanud läbi aegade suurima arvu piletita ühistranspordis sõitjaid.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on jäneste arv kasvanud 1102 rikkuja võrra. Trahvidest laekus Tallinna linnakassasse veebruaris 1,4 miljonit krooni. Aastaga on veebruari trahvisummade arv kasvanud 0,2 miljoni krooni võrra.
Piletikontrolöride töö takistamise eest määrati veebruaris 30 trahvi kokku 51 180 krooni eest.
Tallinna ühistranspordi piletimüügi käive oli veebruaris 19,9 miljonit krooni. Eelmise aastaga võrreldes on käive tõusnud 4,3 %.

Politsei otsib kesklinnas toimunud kakluse pealtnägijaid
Seoses kriminaalmenetlusega otsib Põhja prefektuuri Kesklinna politseiosakond tunnistajaid, kes nägid 23.vebruaril kella 11 ajal pealt Tallinnas Roosikrantsi 10a maja külje peal sõiduautode parkimiskohtade juures toimunud kaklust kolme mehe vahel.
Politsei palub kõigil, kellel on informatsiooni antud juhtumi kohta või juhtusid seda pealt nägema, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 42 33, 55 697 507 või politsei üldnumbril 110.
Helistaja anonüümsus garanteeritakse.

Tallinna tänavatelt on koristatud sadu tonne prügi
Tänavapuhastusfirmad alustasid käesoleva nädala alguses jalgrattateede ja suuremate magistraalide esmase kevadkoristusega.
Tänavapuhastusfirma Jaakson & Ko on Tallinna lääne ja põhja piirkonna tänavatelt kogunud 150 tonni pühkmeid 10 tonni olmeprügi. AS Teho on ida ja lõuna piirkonna teedelt ja tänavatelt koristanud 250 tonni jäätmeid ning talviseid puistematerjale. Tänavapuhastuse AS on käesoleva nädala jooksul korjanud tänavatelt kokku 140 tonni talve jooksul kogunenud pühkmeid.
Esmane kevadine puhastus tolmuimuritega tehti ratturite ja rulluisutajate ohutuse tagamiseks kergliiklusteedel.

Eesti suveniirid teevad riiulitel matrjoškadele tuupi
Vanalinna suveniiripoodides on müügil segiläbi eesti, vene ja leedu meened.
Kui kaks aastat tagasi muretses toonane Tallinna abilinnapea Toivo Promm, et eesti suveniirid kahvatuvad vanalinnas vene ja leedu meenete rohkuse kõrval, siis praegu on olukord kõvasti paranenud.
Põhiliselt on vanalinnas märgata suveniiripoode, kus on segamini kohalik ja välismaine kaup. Neis poodides leidub küllaldaselt eesti suveniirnukke ja käsitööna valminud patju, kindaid ja linikuid, kuid need jäävad siiski kirevate merevaigust ehete ja matrjoškade varju.
Selline kauplus on näiteks Viru 4a asuv Margarita & Art. Esialgu kitsukesena tundunud poest viib trepp keldrikorrusele, kus on saalitäis merevaigust ehteid ja laevu. Riiulitel seisavad matrjoškadena reas kõik maailma prominendid. Teineteisele naeratavad rõõmsalt George W. Bush ja Osama bin Laden, eemalt vaatab neid Britney Spears. Terve seina on hõivanud Hollandi eluhooneid meenutavad keraamilised majakesed. Paaril riiulil leidub ka eesti nukke, ühel on need alla hinnatud.

Algas võidusamba konkurss
Kaitseministeerium kuulutas eile välja konkursi, mille eesmärk on selgitada ideekavand Vabadussõja mälestusmärgi püstitamiseks.
Mälestusmärgi asukohaks saab Tallinnas Vabaduse väljakul olev Ingeri bastioni madalam, Harju tänava kõrvale jääv platvorm ehk selle idapoolne flank. Monumendi loomisel on kunstnikele jäetud võrdlemisi vabad käed - ehitisele ei ole kehtestatud kõrguse piiri ega eelarvet, mille piires püsida.
"Võidusamba maksumus on puhtalt konkreetse lahenduse küsimus," ütles konkurssi tutvustanud arhitekt Tiit Trummal. Ta lisas, et esiteks tuleb arvestada monumendi maksumust ning teiseks seda, kui palju kulub ehitusplatsi ettevalmistamisele, samuti peab arvesse võtma Ingeri bastioni arheoloogilist väärtust.

Viimsi vald ostab hõljuklaeva
Viimsi vald on esitanud riigihanke seoses sooviga osta multifunktsionaalne hõljuklaev.
Alus hakkab peamiselt ühendust pidama Viimsi valla koosseisu kuuluvate saartega ajal, mil laevaliiklus on võimatu.
"Selline universaalne alus aitaks märkimisväärseid summasid säästa, kuna vald ei peaks saartega ühenduse pidamiseks helikopterit üürima," ütles Viimsi abivallavanem Endel Lepik.
Lisaks hakatakse sõidukit kasutama keskkonnajärelevalves. Hõljuklaev on sõiduriist, mis suudab liikuda peaaegu igal pool. Eelkõige nähakse teda liiklemas talvel, mil meri on jääga kaetud. Hõljuklaev peaks Viimsisse jõudma suve lõpuks.

Tudengid loovad Tallinna virtuaalset mudelit
Tallinna ülikooli ja kunstiakadeemia tudengid loovad soomlase juhendamisel Tallinna virtuaalset mudelit.
"Tegu on justkui suure virtuaalse mänguväljakuga, mis välimuselt meenutab tavalist internetikaarti, mille abil saab linnas ringi liikuda, oma asukohta kindlaks määrata ja ühtlasi hankida informatsiooni," iseloomustas professor Mauri Kaipainen virtuaallinna kontseptsiooni, lisades, et kes täpsemalt tahab aimu saada, millega tegu, võib vaadata WikiMapiat.
Virtuaalse linna idees ei ole tema sõnul iseenesest midagi uut: selliseid projekte on nii lokaalsel kui ka globaalsel tasandil tehtud sadu. Mis loodava mudeli eriliseks teeb, on nii-öelda kogukondlik lähenemine, kus rõhk on sellel, kuidas inimesed ise ümbritsevaid kohti tajuvad ja neile tähendusi omistavad.

Lutheri kvartali ehitus sai rohelise tee
Veebruari lõpus Tallinnas Vana-Lõuna 39a asuva kaitsealuse Lutheri vana katlamaja juures tööd peatanud kultuuriväärtuste amet kooskõlastas neile hilinemisega laekunud põhiprojekti ja ehitus võib jätkuda.
"Projekt oli iseenesest väga hea, kuid probleem seisnes selles, et juba enne kooskõlastuse saamist alustati ebaseaduslikult ehitustöid," rääkis kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Artur Ümar. Kuna hoovis asuva katlamaja katusele salaja kerkinud ja muinsuskaitse eritingimustega lubatud vintskapid kedagi ei häiri, siis nende lammutamist ei nõuta. "Kooskõlastus on nüüd olemas ja meie poolest võib ehitus jätkuda," nentis Ümar. Läbirääkimised käivad veel kõrvalasuva endise masinasaali pärast, mille katus ehitatakse ilmselt kahes etapis. "Loodame, et sinna tuleb algselt plaanis olnud efektne klaaskatus, kuid see võib siiski raha taha pidama jääda," nentis Ümar.

Jaani kirik saab juuniks uue väljanägemise
Jaanuarist alates teeb Jaani kirikus põhjalikke ehitustöid restaureerimisfirma Tarrest. Jaani koguduse peaõpetaja Jaan Tammsalu sõnul ollakse praegu graafikust veidi maas, kuid juuni alguseks jõutakse töödega lõpule. Kirikusaalis võeti lahti kõik pingid, põranda- ja rõdulauad, pingid värvitakse roheliseks ja seinad tumehalli asemel helekollaseks. Samuti puhastatakse laed ja lubjatakse valgeks. Uue välimuse saavad ka lühtrid ja altarimaal. Ehitustööde käigus lammutati kirikusaali kivipõrandad. Juba jaanuari lõpus tasandati uue põranda aluspinda, milleks kulus ühtekokku 200 kantmeetrit liiva. Sinna peale pandi niiskustõke ja paks soojustuskiht - kokku paigaldati 13 kilomeetri jagu põrandakütte torustikke ja sarrusvõrku. Uue põranda valamiseks kulub 123 kantmeetrit betooni, mis kaetakse paeplaatidega. Kiriku restaureerimine maksab 17 miljonit krooni, seda aitavad lisaks kogudusele rahastada ka riik ja Tallinna linn.

Transpordi valdkonna Parima tööandja tiitli saab OÜ Viru Kaubaveod
Parima tööandja tiitli transpordi valdkonnas saab OÜ Viru Kaubaveod, halvimaks tööandjaks kuulutas Transpordi ametiühing bussifirma GoBus.
Transpordi ametiühing annab oma reedesel volikogul teada, kellele kuulub 2006. aasta parima ja halvima tööandja tiitlid transpordi- ja teedesektoris.
Autoveo valdkonnas tunnustab ametiühing Parima Tööandja tiitliga OÜ Viru Kaubaveod, mis austab oma töötajaid ja peab nendega ka regulaarseid läbirääkimisi palgaküsimuses ja töötingimuste parandamiseks.
Teedesektoris tõstab ametiühing esile AS Teede REV-2 tööandja, kes paistab silma tööinimese erilisa austamise poolest ning samamoodi hindab kõrgelt tasakaalustavat sotsiaalpartnerlust.
Sobivate kandidaatide puudumise tõttu jääb aunimetus seekord välja andmata reisijateveo- ja lennundussektoris.

Valitsus korrigeeris maamaksu kolmel Lõuna- ja Kagu-Eesti kaitsealal
Valitsus korrigeeris neljapäeval, 15. märtsil maamaksu Paganamaa ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal ning Karula rahvuspargis, lisaks kolmes maakonnas asuvatel metsise püsielupaikadel.
Uued maamaksusoodustused kehtestatakse seoses kaitsealade suuruse muutmisega ja uute kaitse-eeskirjade kehtestamisega. Eelnõu kohaselt laiendatakse olemasoleva Paganamaa maastikukaitseala ja Karula rahvuspargi maa-ala ning vähendatakse Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala.
Maamaksu korrigeeriti lisaks Tartu, Valga ja Viljandi maakonnas asuvatel metsise püsielupaikadel. Korralduse järgi makstakse vastavates metsise püsielupaikade sihtkaitsevööndites maamaksu 25% maamaksumäärast, piiranguvööndites aga 50% maamaksumäärast. Täpse maamaksu suuruse saab teada kohalikust omavalitsusest.
Maamaksu vähendamisega hüvitatakse maaomanikele kaitsekorrast tulenevatest kitsendustest saamata jäänud tulu. Valdadele maamaksust laekumata jääv summa kompenseeritakse riigieelarvest.

Kruuda ei kuulu enam toiduainetööstuse liidu juhtkokku
Eesti toiduainetööstuse liidu üldkoosolekul valiti liidule uuteks juhtkogu liikmeteks Spratfili juhataja Peetr Loim, õlleliidu juht Jüri Kert ning Leiburi tegevdirektor Ants Proman.
Eelmisest juhtkogust jätkavad Liviko nõukogu esimees Enn Kunila ning Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orav.
Toiduliidu volikogu esimees Oliver Kruuda ning ase-esimehed Olle Horm ja Kadi Lambot esitasid lahkumisavaldused nädal tagasi. Uus volikogu esimees valitakse esitatud kandidaatide seast toiduliidu järgmisel üldkoosolekul 12. aprilli. Praegu asendab volikogu esimeest volikogu aseesimees Enn Kunila.
Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp ütles, et õhus on värsked tuuled ja liidu tegevus muutub juba lähiagadel palju jõulisemaks ning sektorit laiemalt haaravaks.
"Meie elujõulisusest annab tunnistust 3. mail esmakordselt Eestis toimuv toiduainetööstuse aastakonverents. Samal, toiduainetööstuse päeval, kuulutatakse välja ka konkursi "Parim Toiduaine 2007" võitjad," rääkis Potisepp.

Läti latt langes euro suhtes rekordmadalale tasemele
Läti latt on nõrgenenud viimase kuu jooksul peamiselt devalveerimiskartuste tõttu ning langes kolmapäeval euro suhtes rekordiliselt madalale tasemele.
Latt langes kolmapäeval 0,2 protsenti, jõudes kursini 0,709 latti euro suhtes. Kõige madalam tase, millel Läti keskpank lubab kauplemist on 0,7098 latti, vahendas ETV24 agentuuri Bloomberg.
Kõige suurema languse alates 2000. aastas tegi latt läbi 16. veebruaril, langedes 1,6%, mistõttu puhkesid spekulatsioonid võimaliku devalveerimise üle ja paljud lätlased kogunesid pankadesse ostma eurosid.
Londoni investeerimispanga Bear Stearns Cos. juhtivstrateegi Tim Ashi kinnitusel on kriis ähvardamas ning esimesed häirekellad löömas. Tema hinnangul peab latt nõrgenema, et vähendada väliskaubanduse puudujääki.

Aasta betoonehitiseks valiti Luku-Experdi kontorihoone
Eesti Betooniühing kuulutas tänasel 7. Betoonipäeval Tallinna Ülikooli uues õppehoones välja konkursi "Aasta Betoonehitis 2006" võitjad.
Aasta Betoonehitiseks 2006 valiti Luku-Experdi kontorihoone Tallinnas (Tartu mnt. 74):
Konkursi peapreemia - arhitekt Hindrek Kesler. Tellija auhinna sai Luku-Expert OÜ, konstruktori auhinna Ago-Allan Kuddu, ehitaja auhinna Ahti Väin Konsult OÜ, betooni auhinna AS E-Betoonelement.
Žürii kommentaarid: See on hoone, mis torkab linnapildis silma oma keskkonda sobivuse poolest. Paiknedes kivist hoonete vahel, sulandub perfektne betoonkuubik tänavavööndisse viisil, mis ei tekita mingisuguseid vastuväiteid.
Hoone konstruktiivne loogika on kooskõlas arhitektuuriga ja ka detaililahendus on iseloomulik just nimelt betoonehitisele. Betoonehitis annab kindlustunde, mis on kooskõlas tellija tegevusala, lukkudega.

Helenius: minu nägemus oli agressiivsem
Trigoni Capitali omanik Joakim Helenius ütles Äripäevale, et lahkarvamuste põhjuseks lahkunud juhtidega oli see, et tema nägemus varahaldusfondide arenemisest oli agressiivsem kui lahkunud juhtidel.
"Lahkumine oli sõbralik ning seda oli ette näha," kommenteeris Helenius täna avalikuks tulnud ettevõtte töötajate lahkumist.
Trigon Capitali varahaldusosakonna viis võtmetöötajat tegid eile Trigon Capitali aktsionäridele pakkumise osta 540 miljoni krooni eest Trigon Capitali aktsiafondide juhtimise äri. Kuna aktsionärid lükkasid pakkumise tagasi, teatasid võtmeisikud ettevõttest lahkumisest.
Trigon Capitali uus juhatuse esimees Ülo Adamson kinnitas aripaev.ee-le, et firma üksuste uued juhid on määratud.

Eesti Raudtee ostab 650 vagunit
Eesti Raudtee ostab rahvusvahelise riigihanke kaudu 650 uut vagunit, mis lähevad ettevõttele maksma kokku orienteeruvalt 350 miljonit krooni.
Eesti Raudtee ostujuht Karl Kaasik ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et Eesti Raudtee kaubaveomahud suurenevad ning seetõttu uuendab ja täiendab ettevõte oma vaguniparki.
"Ootame pakkumisi üle üle Euroopa," ütles Kaasik. Pakkumise üks tingimusi on, et vagunid peavad olema kasutatavad Balti riikides ning SRÜ-s. Nende riikide raudteedele sobivaid vaguneid valmistavad peamiselt Venemaa ja Ukraina tehased.
Kaasiku sõnul võib kogu ostuprotsess aega võtta kuni pool aastat.

Fordi luksusbrändide turuväärtus on ligi 120 miljardit krooni
Peale Aston Martini müümist kuuluvad Ford Motor Company'le veel kolm premium-klassi kuuluvat sõidukibrändi Land Rover, Jaguar ning Volvo.
Eelmisel aastal oma ajaloo suurima kahjumi teeninud Ford Motor Company müüs hiljuti Aston Martini, et finantseerida oma teiste brändide arendust.
Nüüd teoretiseeritakse, milline autobränd järgmisena maha müüakse, vahendab Reuters.
Ford on oma toodangus selgelt eristanud premium-klassi ehk segmendi kuhu kuuluvad sellised margid nagu Jaguar, Land Rover ning Volvo.
Kuigi ametlikke samme müümise suhtes ei ole veel astutud, siis on selgunud luksusbrändide umbkaudne turuväärtus.
Jaguar ja Land Rover pandaks müüki tõenäoliselt korraga ning nende ostmiseks peaks olema rahakotis ligi 20 miljardid Eesti krooni, Volvo eest tuleks välja käia umbes 100 miljardit krooni.

Vormsilased hädas rootsi metsavedajatega
Vormsi elanikud pole rahul parvlaevaliini üleveohindade alanemisega, kuna see on vesi rootslastest metsaomanike veskile.
Metsaveoautod veavad puitu, mis kuulub peamiselt rootsi maaomanikele, puit läheb saarelt välja. Kohalikele metsa ülestöötamisest suurt tulu ei tõuse, sest ka töömehed tuuakse saarele, kirjutab Lääne Elu.
Suured metsaveoautod võtavad praamil ära kohalike elanike ruumi, lõhuvad teid ja küladest läbi sõites tekitavad ka müra jm ebameeldivusi. Sel talvel oli metsavedu kohalikele eriti pinnuks silmas, sest veebruari keskpaigast sõitis Vormsi ja mandri vahel Reedast väiksem jäälõhkuja Lotta.
"Me ei saa rootsi maaomanikke diskrimineerida selle pärast, et nad on Rootsi kodanikud," tõdes maavalitsuse nõunik Harri Erman.

Tallinki reisijate arv kasvas veebruaris 137 protsenti
Tallink Grupp teenindas 2007. aasta veebruaris 455 727 reisijat, mis on 137.2 protsenti rohkem kui 2006. aastal samal ajal.
Ettevõtte veetud kaubaveo ühikute arv suurenes veebruaris 181.6 protsenti ning veetud sõiduautode arv 101.8 protsenti.
Eesti ja Soome vahelisel liinil teenindas Tallink veebruaris 161 419 reisijat, 15 558 sõiduautot ning 7 971 kaubaveoühikut.
Eesti ja Rootsi vahelisel liinil vedas ettevõte möödunud kuul 34 333 reisijat, 2 771 sõiduautot ja 3 556 kaubaveoühikut.
Läti ja Rootsi vahelisel liinil olid vastavad andmed 9 061 reisijat, 1 735 sõiduautot ja 611 kaubaveoühikut.
Soome ja Saksamaa vahelisel laevaliinil sõitis veebruaris vastavalt 6 273 reisijat ning veeti üle 2 094 sõiduautot ja 6 099 kaubaveoühikut.
Soome ja Rootsi vahelistel laevaliinidel teenindasid ettevõtte laevad kuuga 244 641 reisijat, 7 939 sõiduautot ja 10 607 kaubaveoühikut.

YIT alustas Pärnus hotelli ja spordikompleksi ehitust
YIT alustas Pärnusse Ranna puiesteele rajatava apartment-hotelli ja spordikompleksi ehitust.
"5-korruselise hoone esimesel korrusel on avatud parkla, vastuvõtt ning väliterrassiga kohvik. Hoone 2.-5. korrusel asuvad külaliskorterid, iluteenuste salong ja abiruumid. 4.-5. korruse külaliskorterid paiknevad läbi kahe korruse ning nende külaliskorterite juurde kuuluvad ka 21m² terrassid. 5. korrusel asub ka 200m² terrassiga kohvik-restoran," ültes tööd teostava YIT Ehitus kinnisvaradirektor Rein Soosalu.
"Spordikompleksi pääseb kahel viisil - Ranna puiesteelt ning apartment-hotelli kasutajatele ette nähtud galerii kaudu otse majutushoone teiselt korruselt. Spordikompleksis on ujula, jõu-ja aeroobikasaal, saun, riietus-ja pesemiseruumid ning kabinetid treeneritele ja massööridele. Spordikompleksi all on avatud parkla, et säilitada vaade hoone alt Ranna puiesteelt ranna promenaadile, suplusranda ja merele," lausus Soosalu.

Trigoni varahaldusosakonna võtmetöötajad lahkuvad ettevõttest
Investeerimis-panga Trigon Capital varahaldus-osakonna viis võtmetöötajat tegid eile Trigon Capitali aktsionäridele pakkumise osta 540 miljoni krooni eest Trigon Capitali aktsiafondide juhtimise äri, kuna aktsionärid lükkasid pakkumise tagasi, teatasid võtmeisikud ettevõttest lahkumisest.
Trigoni varahalduse osakonna endine juht Kristel Kivinurm-Priisalm ütles, et varahaldusäri põhineb usaldusel ja pikaajalistel kliendisuhetel, mis on kõige paremini tagatud, kui tegevmeeskond on ettevõtte aktsionär. Seetõttu tegid võtmeisikud Trigonile fondiäri väljaostupakkumise.
Pakkumise tegid varahalduse osakonna endine juht Kristel Kivinurm-Priisalm ning endised investeeringute juhid Toomas Reisenbuk ja Aadu Oja, kes töötasid ettevõttes üle kümne aasta ning osalesid varahalduse äriliini loomises Trigonis, endine fondijuht Valdur Jaht ja endine finantsjuht Kadri Haldre.
Investeerimispanganduses on sarnaste juhtkonnapoolsete väljaostupakkumiste tegemine ja inimeste liikumine Kivinurm-Priisalmi sõnul tavapärane. Meeskonna edasisi plaane kommenteerides ütles Kivinurm-Priisalm, et neile on tehtud pakkumisi Skandinaavia ja Lääne-Euroopa investeerimispankadelt, kuid täpsemalt saab rääkida lähinädalail.

Hansapank avaldab pensionifondide ülevaated edaspidi ajalehes
Hansapank avaldab kvartaalsed pensionifonde ja pensionitemaatikat laiemalt käsitlevaid ülevaated edaspidi suuremates päevalehtedes.
Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukase sõnul tahab Hansapank siiani kodudesse saadetud pensionifondide raportite asemel pakkuda klientidele tänapäevasemal ja mobiilsemal kujul tagasisidet nende valitud pensionifondi tootlusest, samuti mitmekülgset infot pensionitemaatikast laiemalt.
Esimesed ülevaated ilmusid eile Postimehes ja täna Eesti Päevalehes. Järgmisel nädalal ilmub ülevaade venekeelses päevalehes Molodjož Estonii.
Pensionifondide ülevaated kajastavad infot nii kohustuslike pensionifondide ehk II samba kui ka vabatahtlike pensionifondide ehk III samba kohta. Kaheleheküljelises ülevaates tuuakse lugejateni ka pensioniteemaga seotud uudiseid, näiteid teistest riikidest, soovitusi ja nõuandeid.

Toomas Pärnast sai United Motorsi Tallinna esinduse juht
United Motorsi Tallinna esinduse juhatajaks sai ettevõtte senine turundusdirektor Toomas Pärna.
United Motorsi juhataja Kaljo Karilaid hakkab ettevõtte teatel juhatuse liikmena koordineerima kogu grupi tegevust ja ettevõtte arendust ning laienemist.
"Võtsime kasutusele uue korporatiivse juhtimise mudeli. Oleme väga jõudsalt laienemas ja seetõttu tuli vastutusvaldkonnad ettevõtte juhtimises üle vaadata ning uued vastutavad ametikohad luua," ütles Karilaid. Ta lisas, et United Motors on määratlenud pikaajalise arengukava, mille alusel jätkab firma lähiaastatel jõudsat laienemist ja panustab hästi toimiva müügivõrgu ning kvaliteetsete hoolduse, remondi ja muude tugiteenuste arendamisele üle Eesti.
AS United Motors esindab Eestis BMW ja MINI sõidukeid, firma sai ametliku maaletooja ja diileri õiguse 2000. aasta juunis.

1 küsimus: Mille poolest erineb Balti Luxi piim Tere piimast? 
Kodusel viisil testides ei ole vahet, kas juua Tere piima või Rimi odavketis müüdavat pea krooni võrra liitri eest vähem maksvat Balti Lux piima.
Mõlema kaubamärgi all toodab piima piimanduskontsern Tere ning väidetavalt valmib piim isegi ühel liinil, ainult et siis pakendid on erinevad.
Eesti Päevaleht Online palus selgitust AS Tere juhatuse esimehehelt Kadi Lambotilt: mille poolest need piimad õigupoolest erinevad? Ja sai vastuseks, et "üks on private label, teine eestimaalaste armastatuim piimabränd".
"Mõlemad on kvaliteetsed," kinnitas Lambot.

Riik võtab Eesti Raudteest dividende
Valitsus otsustas tänasel istungil võtta AS-ist Eesti Raudtee välja 2005. aasta dividendid, eelmise aasta dividendid jäid ettevõttest välja võtmata.
Valitsus ei nõustunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuga jätta AS Eesti Raudtee 2005. aasta majandusaasta eest riigile makstavad dividendid summas 77 272 500 krooni välja võtmata ning kanda need jaotamata kasumi hulka, teatas valitsuse pressiteenistus.
Samas otsustas valitsus jätta ettevõttest välja võtmata dividendid 2006. aasta majandusaasta eest.
Seega jäi peale rahandusminsiteeriumi ettepanek osa dividende ettevõttest välja võtta. Veel veebruari lõpus oli majandus- ja kommunikatsiooniministeerium veendunud, et dividendid tuleks jätta võtmata ja väljavõtmata raha tuleks panustada ettevõtte arengusse.

Testkliendid pidasid parimaks Kristiine Kasiinot
Testkliendid pidasid parima klienditeenindusega kasiinoks Kristiine Kasiinot.
Esmakordselt kasiinode seas uuringu teinud Dive Service Quality Development järjestas teisele-kolmandale kohale võrdselt Olympic Casino ja Kasiino Paradiisi. Veel osalesid uuringus Admiral Kasiino, City Casino, Eldorado Casino, Grand Prix Casino, Mapau Casino, Play-In Casino, Sfinks Casino ja Videomat Casino.
Kasiinode teenindusaspektide hinnangute koondtulemus oli Dive Service Quality Developmenti teatel teistest eelmisel aastal uuritud valdkondade teenindusettevõtete keskmisest veidi nõrgem. Keskmisest paremad tulemused olid teenindajatel klientidega suhtlemisel ja kontakti loomisel, samuti olid head teeninduskoha ja teenindajate välimus. Arendamist vajavad kliendi vajaduste määratlemine ja eriti kontakti lõpetamine.

Rautakesko avab Tondil ehituskaupluse
Rautakesko AS avab täna Tallinnas Tondil oma suurima ehitus- ja sisustusmaterjalide kaupluse Eestis.
Kaupluse üldpind on 9000 ruutmeetrit, kaubahoov koos hoonetega hõlmab 5500 ruutu. Ülejäänud pinna moodustavad kontoriruumid, parklad, sissesõiduteed jne. Rautakesko investeeris kompleksi kokku 150 miljonit krooni.
Uues kaupluses saab tööd 100 inimest. Ärikliente teenindab eraldi 10-liikmeline müügijuhtide tiim.
K-rautakesko kaubamärgi all tegutsev Rautakesko AS on Soome kaubandus- ja logistikakontserni Kesko ehitusmaterjalide müügiga tegelev haru Rautakesko ltd tütarfirma. Ettevõte annab Eestis tööd enam kui 450 inimesele.

Eesti ettevõtete käive kasvas 541 miljardi kroonini
Eesti ettevõtete netokäive oli möödunud aastal esialgsetel andmetel 541 miljardit krooni, see on 19% suurem kui eelneval aastal.
Ettevõtete netokäibest andis 41% kaubandusettevõtete, 20% töötleva tööstuse ettevõtete ning 13% veondus-, laondus- ja sideettevõtete käive, teatas statistikaamet.
Käibe kasv oli aasta varasemaga võrreldes suurim ehituse, kinnisvara, rentimise ja äritegevuse ning hariduse tegevusalal. Ehituses tulenes kasv nii hoonete kui ka rajatiste ehitamisest, teatas statistikaamet.
Kinnisvara, rentimise ja äritegevuse ning hariduse tegevusalal suurenes ettevõtete arv aastaga ligi viiendiku.
Ettevõtted investeerisid mullu materiaalsesse põhivarasse 39 miljardit krooni - 36% rohkem kui 2005. aastal. Investeeringud kasvasid kõige rohkem kalapüügi-, kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus- ning tervishoiuettevõtetes. Peamiselt investeeriti hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse, samuti masinatesse ja seadmetesse.

Psühhiaater Haugi sajandileping
Tallinnas Lai tänav 26 elab endine linnavolikogu ja Riigikogu liige, psühhiaater Arvo Haug, kes üürib imeodavalt ligi 200 ruutmeetri suurust pinda.
Kui arvestada, et Laial tänaval jäävad üürikorterite turuhinnad keskmiselt 15 000-20 000 krooni piiresse ruutmeetri eest, on Tallinn eesotsas toonase kesklinna vanema Jüri Otiga teinud Keskerakond kuuluva Haugiga imelepingu: leping kehtib aastani 2093, selle üürihind 117 ruutmeetri eest on 10 krooni, 63 ruutmeetri eest 39 ja 13 ruutmeetri eest 5 krooni, kirjutab Äripäev.
Iga kolme aasta tagant vaadatakse üürimäär üle ja tõstetakse seda vastavalt tarbijahinna indeksile, tavaliselt umbes krooni võrra, lepingu järgi pidi Haug esimese kolme aastaga investeerima majja 1,6 -2,1 mln krooni.
Haug ise ütleb, et tegemist on nn hooldusrendilepinguga, mis sõlmiti temaga 1994. aastal. "Rentisin linnalt ühe müüri, kus polnud vaheseinu, aknaid, katust, treppe. Kõik tuli ise taastada," ütleb ta. "Mitte keegi ei tahtnud seda maja!" Tegelikult polnud Haug toona ainus, kes Laia tänava tulekahjus kannata saanud maja tahtis, sest konkursil osales veel kaks parema pakkumise teinud firmat, kes pakkusid Haugist kõrgemat hinda.

Sõõrumaa paneb koolid laenu tagamiseks panti
Suurärimees Urmas Sõõrumaa firma saab seada Tallinna viiele koolile 750 miljoni kroonise hüpoteegi ning võtta sellele tuginedes sadu miljoneid kroone laenu, otsustas eile Tallinna linnavalitsus.
Vivatex Holdingu juhatuse liige Esko Parelo ütles, et laenu võetakse veidi üle 400 miljoni krooni ning selle raha eest peaksid viis kooli hiljemalt järgmiseks, 2008. aasta sügiseks korda saama, kirjutab Äripäev.
Sõõrumaa ütles eile, et mis seal ikka imestada, hüpoteegi seadmine on ju loogiline asi, ega muidu ei saa finantseerida, kui hüpoteeki ei saa panna ning kui tasumisega peaks midagi juhtuma, siis "on kool rootslaste oma ja kindlates kätes".
"Tegelikult jääb kool täpselt sinna, kuhu ta ehitatakse, ärimehed võivad vahetuda, pangad võivad vahetuda, aga kool jääb sinna ja kool tehakse korda. See on fakt ja see on põhiline," märkis Sõõrumaa.

Diislikütus võib aktsiisi mõjul kõvasti kallimaks minna
Euroopa Komisjon teatas sel nädalal kavast tõsta üle Euroopa diislikütuse aktsiisi. Kui ettepanek läbi läheb, siis tõuseks Eestis aktsiis praeguselt 3,8 kroonilt liitri kohta etappide kaupa aastaks 2014 peaaegu kuue kroonini. Võrdluseks: eile maksis diislikütuse liiter Statoili tanklates 13 krooni ja 30 senti.
Komisjoni kava taga on soov ühtlustada bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad üle Euroopa.
Eesti rahandusministeerium lisab, et kuna maksuteemad on Euroopas tundlikud, siis võtab komisjoni plaani kinnitamine kindlasti aega. Pealegi tõuseb Eestis diislikütuse aktsiis niikuinii, 1. jaanuariks 2010 peab see olema 4,7 krooni liitri kohta.

Aknatootja palkab tellimustega hakkama saamiseks 23 ukrainlast
2003. aastast alates oma käivet enam kui kolmekordistanud aknafirma Arutech leiab töötajad kontserni Ukraina tütarfirma vahendusel. Üheksa neist on Eestis hooajatöödel viibinud ka möödunud aastal, 14 uut töölist läbivad enne reisi kohapeal väljaõppeprogrammi.
Juhatuse liikme Areg Artjunjani sõnul kutsuvad nad tööle peamiselt akende paigaldajaid, kuna kohalikul tööturul asjalikke kandidaate pole.
Aknatootja maksab Artjunjani sõnul muulastele eestlastega võrdset palka ning uusi töötajaid ületunde tegema ei innustata. Suurima nõudluse pärast suunatakse ukrainlased montaažitöödele Tallinnas ning nende majutamisel loodetakse üüripindadele.

Eesti spaad on kuni suve lõpuni rahvaga üle ujutatud
Nädala sees on mõni vaba koht veel Haapsalu, Pärnu ja Kuressaare spaahotellides.
"Märts on täis, aprill saab kohe täis, suvi on juba täis," ütleb Kirde-Eesti uhkeima puhkekeskuse Toila Spaa müügiosakonna juht Villu Pung.
Tema kolleeg Lõuna-Eestist, Ly Voolaid Pühajärve spaahotellist, lisab omalt poolt: "Kui täna meile helistate ja nädalavahetuse kohta küsite, siis saate alles septembriks."
Nii Toila kui ka Pühajärve on hea näide eestlaste kasvavast spaa-lembusest, mõlema selle aasta külastajatest on ligi 90 protsenti siseturistid.
Olukord ei erine ka välismaistele turistidele suunatud kohtades. Näiteks Kairi Jõekäär Tallinna külje alla jäävast ning peamiselt Skandinaavia turiste teenindavast Viimsi spaast kinnitab, et praegu on vähe valida.

Disainiaasta sündmused jõuavad Valgamaale
Esmaspäeval avatakse Disainiaasta raames Valga Kultuuri- ja Huvikeskusesse, kus avatakse disaini rändnäitus "Disain tuleb külla".
Neljapäeval kell 14.00 toimub Disainiaasta raames Valgas ka seminar "ABCDisain" ettevõtjatele ning laste töötuba "Noorte õu".
Seni on Disainiaasta külas käinud mitmel pool Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Põlvas ja Võrus. Ettevõtjate huvi seminaride vastu on olnud suur ja nendelt saadud tagasiside annab tunnistust taoliste ettevõtmiste vajalikkusest. Kohalviibinud märkisid, et said ettekandeid kuulates ja praktilisi ülesandeid lahendades oma mõtlemisse uue suuna. Samuti tunnistasid paljud, et kuna teema on nende jaoks uudne, siis oli hea kuulata praktikas tegutsevaid disainereid, kes räägivad teooriat läbi praktika.
Kultuuri- ja Huvikeskuses üles seatud Eesti disaini ülevaatenäitusel "Disain tuleb külla" esitatakse näiteid toimivast koostööst tootja ja disaineri vahel, aga ka ideedest, mis alles ootavad teostumist. Stendidelt saab teavet nii disaini kui ka disaineri kohta.

Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus mõtestab elamise kunsti
Tallinna Kunstihoones avatakse homme Eesti Kunstnike Liidu 7. aastanäitus "Elamise kunst".
Näitusel on väljas ligi 70 kunstniku peamiselt selleks näituseks valminud tööd. Žürii kooseisus Katrin Pere, Mari Roosvalt, Enn Põldroos, Jaan Toomik ja Anu Kalm tegi oma otsuse enam kui 80 kunstniku töö hulgast. Eksponeeritud töid iseloomustab pigem mõtlik ja sissepoole suunatud hoiak kui pulbitsev elamislust ja -rõõm.
EKLi aastanäituse kuraator on Katrin Pere ja kujunduse autorid Terje Kallast ning Urmas Luure.
Näitus otsib vastuseid küsimustele ja teemadele nagu, kas kunstnik vahendab sisekaemust või dokumenteerib olemasolevat kõrvalseisjana, annab hinnangu nähtustele, sündmustele, visualiseerib emotsiooni või seisundit? Kas ilu tõrjemaagia on mina- ja mittemina maailma piiril piisav? Kas ainult loodav ideaalmaastik suudab täita kunstniku ootusi korrastatud keskkonnast?

Imetenor Zeffiri demonstreerib "Estonias" kõrgeid noote
Itaalia tenor Mario Zeffiri esitab reedel ja laupäeval Rahvusooperis Estonia Bellini ooperi "Puritaanid" kontsertettekannetel nii kõrgeid noote, mida Eestis harva kuuleb.
"Saalis proovi kuulates oli ikka müstiline kuulata küll, kui vabalt Zeffiri teise oktaavi noote võtab," kommenteeris Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer.
"Kõrged noodid on see täpset mõõtmist võimaldav osa vokaalmuusikast, mis seisab kõige lähemal tippspordile, ning eelkõige oodatakse neid tenoritelt. Heliloojad aga on juba aastasadade jooksul püüdnud publiku ootusi täita, kirjutades virtuooslikke soolopartiisid," ütles Volmer.
"Bellini kirjutas "Puritaanide" tenorirolli väga võimekale Giovanni Battista Rubinile, kelle sarnaseid tipplauljaid leidub ka tänapäeval väga vähe. Zeffiri on kindlasti üks neist - proovis re-bemolle võttes lubas ta, et võib-olla tõstab ta kontserdil lati isegi kuni fa-ni. On tore, et 170 aastat pärast Rubinit on selline tenor olemas ja Eestissegi laulma tulnud," sõnas Arvo Volmer.

XXVI Tallinna Vanalinna Päevade keskmes on linnakodanik
Tänavu toimuvad Vanalinna päevad 28. maist kuni 3. juunini ja pidustused keskenduvad linnakodanikuks olemise teemale.
Tallinna Vanalinna Päevade korraldustoimkond on kinnitanud tänavuste Vanalinna päevade juhtlauseks "Väärikad kodanikud, väärt meistrid".
Vanalinna päevade korraldustoimkonna esimehe, Kesklinna vanema Marek Jürgensoni sõnul on oma kodanikukohust täitvad linnakodanikud igati väärikad. "Samas on väärt meistrid läbi ajaloo andnud meile selle keskkonna, kus on väärikal kodanikul hea elada," kommenteeris Jürgenson tänavuste vanalinnapäevade juhtmõtet.
Sõbrapäeval sõlmisid Tallinna Kesklinna vanem Marek Jürgenson ja Eesti Nukuteatri direktor Meelis Pai koostöölepingu, mille kohaselt saavad 26. vanalinnapäevad toimuma 28. maist 3. juunini ja programmi lülitatakse Nukuteatri korraldatav rahvusvaheline teatrifestival Tallinn Teater Treff. XXVI Tallinna Vanalinna Päevad - Tallinn Teater Treff toob nädala jooksul Tallinnasse rahvusvahelise esinejaskonna.

Pärismaalased kurvastavad Paul Rodgersit
Kunstnik Paul Rodgers uurib väikerahvast, kes tahab teenida ka šamaanluse pealt.
Rodgers on aktiivselt osalenud Eesti kunstielus juba mituteist aastat ning on saanud selle iseenesestmõistetavaks osaks. Olles küll sulandunud suuresti aborigeenide hulka, on ta ometi säilitanud arvestatava "võõra", kõrvaltvaataja pilgu, mis laseb tal märgata asju, millele kohalikud enamasti ei oska või ei taha tähelepanu pöörata.
Oma praegusel näitusel "Transplants", nagu ütleb selle pealkirigi, vaatleb Rodgers peaasjalikult võõrast päritolu transplantaatide siirdamise võimalikke tagajärgi Eesti ühiskonda, kuna nende olemus ja kaugemad eesmärgid on jäänud kohalikele ebamääraseks. Olgu nimetatud Euroopa toetustele pühendatud töö ("European subsidies can seriously damage your health"), mille osana esitatud kahel fotol on kujutatud tugevasti lõigatud inimest ning esemeliselt nende alla paigutatud riiulile kahte südant, millest üks on "rauast" ja teine sentidega täidetud.

 "Ühe skandaali märkmed": kui kiindumusest tõuseb tüli
Zoe Helleri romaani põhjal valminud mängufilm näitab naisõpetajate armuelu.
Skandaale on meedias pidevalt või vähemalt parasjagu, et lugejat-vaatajat-kuulajat oma konksu otsas hoida - skandaali tekitajaks sobivad nii presidendi lapselapsed kui ka nukuteatri aknast välja roniv Liis Lass.
Meediaskandaalid on justkui elu kohustuslik osa, mis iseenesest muidugi vähendab mõnevõrra nende skandaalsust. Ka Jean Baudrillard kirjeldas, et meediaskandaalid on justkui valmispaketid, mis on koos sündmusele järgnevate reaktsioonide ning kommentaaridega riiulist võtta - skandaal on juba enne selle toimumist ära olnud. Avalik šokk ning moraalitsev peavangutamine on mäng, mida publik on harjunud kaasa ja läbi mängima. Presidendi lastelaste "orgia" (!) suutis ju lausa mitu nädalat leheveerge täita, avades endast üha uusi ja põnevamaid tahke.

Moskva kaja juhib Eesti vene teatrisse
Seekordsed Pjotr Fomenko teatri külalisetendused olid hoopis teistmoodi. Saalid olid puupüsti täis kalli pileti ostnud õhevil huvilisi. Kohal olid staarid.
Fomenko teater on käinud Eestis varemgi esinemas, ent hoopis teisel moel. Veel mõned aastad tagasi polnud kinokunst, televisioon ja meedia selle teatri noort näitlejaskonda ja staariseisusse tõstnud. Nad olid teatrikunstile pühendunud inimesed, oma õpetaja ja lavastaja Pjotr Fomenko andunud jüngrid.
Teater, mille nad tollal kohale tõid, oli püha ja täis kunsti. Nüüd on näitlejad saanud staariks, meisterlikkust on võib-olla rohkem, ent kas on rohkem ka kunsti, see ei ole nii väga kindel…
Kogu selle muutuse juures on tähelepanuväärne, kuidas Pjotr Fomenko teatri näitlejate värske staariks saamine on tuntud-teatud asi siinsele vene publikule, kes tormas külalisetendustele. Kas ollakse nii väga informeeritud Moskva teatrielust, kus Fomenko teatril on väga hea renomee? Võib-olla on see nii, kuid arvatavasti töötavad provintsivenelase (kellena võib teatud mõttes vaadelda ka siinset vene inimest) jaoks enam muud meediumid, näiteks film. Suur osa Fomenko teatri näitlejaid mängis näiteks tuntud Aleksei Utšiteli filmis "Jalutuskäik", mis lisaks menukusele kogus ka auhindu. Tallinnas näidatud lavastuses "Südamete murdumise maja" Boss Mangani rolli mänginud Maksim Litovtšenko mängib praegugi Sõpruses jooksvas filmis "Eufooria". Enamikul teatri näitlejail on olnud osa mõnes menukas televisioonisarjas.

TV3 video: rokkmuusikud harjutavad jalgpalli
Eesti tuntumad rokkmuusikud kogunesid täna Tallinnas Kotka sisehalli, et harjutada järgmisel nädalal toimuva Eesti ja Vene muusikute vaheliseks jalgpalli-kohtumiseks.
Üritusest saadud tulu annetatakse Laste- ja Noorte kriisiprogrammile, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.

TV3 video: esilinastus Ilmar Raagi film "Klass" 
Ilmar Raagi film "Klass" esilinastus täna õhtul Coca-cola Plazas keskendub koolivägivallale ja õpetajate soovimatusele õpilaste omavahelistesse probleemidesse sekkuda.
"Klass" sisaldab koolivägivallast nii võikaid stseene, et on alla 12-aastastele lastele keelatud, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Film põhineb tõestisündinud lugudel.

Täna õhtul: laibad, kes söövad inimesi! 
Täna õhtul annab klubis Hollywood kontserdi maailmakuulus metalbänd Cannibal Corpse (E.K "inimsööja laibad").
See, kas väga austatud ning kaugelt maalt tulnud moosekandid tegelikult ka kalmistult maiuspalasid otsivad, pole teada, kuid üks on kindel - täna saab klubis Hollywood korraliku koguse death-metalit.
Cannibal Corpse tuli kokku 1988. aastal Ameerika Ühendriikides, algkoosseisust on tänaseni vastu pidanud bassist ning trummar.
Kokku on mehed andnud välja 10 täispikka albumit ning plaate on müüdud miljoni ringis.
Kellel julgust, siis siit saab kuulata ansambli loomingut.
Tänasel kontserdil on soojendusesinejateks on Disavowed Hollandist ning Mortem Venemaalt.

Rokkarid ja punkarid müristavad Stockmanni kaubamajas
1. märtsil Tartu Kaubamajas ja Sadamateatris toimunud kontsertfestival suundub Tallinnasse, kus sel laupäeval toimub Tartu Rock 2007 üllatuslikult Stockmanni kaubamajas ja Rock Café's.
Tallinnas toimuval välkfestivalil esinevad Eesti noorte seas populaarne Slide Fifty, punkbänd Chungin & The Strap-On-Faggots ning legendaarne Vennaskond, kes viimasel ajal on eelistanud esineda Sealandi lipu all ja nimega The Flowers Of Romance.
Algselt vaid ühekordse üritusena kavandatud festival sai hoo sisse peale Tartu kontserte ja kavatseb sama nimega mürtsu teha ka Helsinkis, Stockholmis ja Riias. "Vaatame, mis peale laupäeva juhtub. Tänapäevasel intenetiajastul liiguvad ideed jube kiiresti. On küll mõte minna naabritele külla ja mitte tühjade kätega," kergitab saladuskatet festivali korraldaja, Vennaskonna kitarrist Roy Strider.

Noorte teatrifestivalili "Kanutiaia Kann" osaleb 802 taidlejat
Homme avatakse Kanutiaia Noortemajas viis päeva kestev Tallinna koolinoorte teatrifestival "Kanutiaia Kann".
Kuuendat korda toimuval festivalil on seekord osalejaid 802, neist 539 väikest esinejat lasteaedadest (36 näitetruppi) ja 263 koolinoort.
Koolidele toimus eelvoor veebruaris, kust finaali pääses 18 etendust 25-st. Teatrifestivali alustavad lasteaedade näitetrupid 16., 17., 18. märtsil, koolid jätkavad 19. ja 20. märtsil.
Lasteaedade kavas on rohkesti instseneeringuid tuntud ja vähemtuntud muinasjuttude põhjal, aga ka omaloomingut. Mängukavast leiab terve rea muinasjutuklassikat - "Pöial-Liisi", "Punamütsike", "Hunt ja 7 Kitsetalle", "Kakuke", "Muna", "Hans ja Grete" ning palju teisi.
Koolinoored esitavad festivalil väga mitmekesist repertuaari - kajastamist leiavad erinevad noori puudutavad teemad. Korraldajate sõnul näitas eelvoor, et seekord on näidenditesse rohkem kaasatud noormehi ja tõusnud on kostüümide ning kujunduste kvaliteet. Koolinoortele toimub konkurss peaauhinnale - suurele keraamilisele ja teatraalsele Kanutiaia Kannule eraldi kolmes vanuseastmes (1. - 4. klass, 5. - 9. klass, 10. - 12. klass).

Iisraeli tuumasõjast jutlustav laul lubati eurovisioonile
Iisraeli vastuoluline eurolaul "Vajuta nuppu" sai vaatamata otsestele viidetele riigi tuumaprogrammile esinemisloa tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusel.
Eurovisiooni lauluvõistluse pressiesindaja Kjell Ekholmi sõnul leiti, et ansambli Teapacks poolt esitatav lugu "Vajuta nuppu" on esitamiseks üldjoontes sobiv, vahendab BBC.
Veel kaks nädalat tagasi leidis Kjell Ekholm, et Israeli tuumasõjast rääkiv võistluslaul "Vajuta nuppu" võidakse Eurovisiooni võistluslaulude nimekirjast eemaldada.
Ansambli Teapacks esitatava lugu "Vajuta nuppu" on paljude arvates vastuseks Israeliga vaenutseva Iraani tuumaambitsioonidele ja islamivabariigi presidendi Mahmoud Ahmadinejadi juudivaenulikkudele sõnavõttudele.
Lauluvõistluse lugude ülevaataja Syante Stockseliuse sõnul põhjustasid mõned lood küll diskussiooni, kuid ühegi võistleva maa laulu eraldi ei arutatud.

Ansambli Boston laulja võttis endalt vingugaasiga elu
Ameerika rockbändi Boston laulja Brad Delp sooritas eelmisel reedel ensetapu
Testide tulemused näitavad, et 55-aastaselt endalt elu võtnud Brad Delp suri vingugaasi mürgitusse oma kodus New Hampshires eelmisel reedel, teatab BBC.
"Brad Delp andis inimestele endast kõik niikaua kui suutis ning väsis lõpuks ära. Meile pakub leevendust teadmine, et Brad puhkab lõpuks rahu," on kirjas Delpi perekonna avalikkusele suunatud pöördumises.
Brad Delp laulis 1970-datel kuulsaks mitmed ansambli Boston lood, teiste seas "More Than a Feeling" ja "Long Time".

Type O Negative kontserdile tulid müügile lisapiletid
Eile alanud piletimüük Ameerika gootilegendi Type O Negative'i kujunes lühikeseks, kõik 900 piletit osteti päeva jooksul ära.
Type O Negative'i kontserdi korraldaja BEM Agency otsustas täna panna Piletilevi vahendusel müüki veel täiendava koguse pileteid hinnaga 595 krooni. "Täna panime müüki täiendavad sada kontserdipiletit," ütles Martti Leetsar BEM Agency'st EPL Online'ile.
"Kui ka need sada piletit kiiresti maha müüakse, siis arutame Rock Cafe esindajate võimalusi lisapiletite müüki paiskamiseks. Meie sooviks on, et ükski fänn ei jääks kontserdil kurvalt ukse taha," lisas Leetsar.
"Selline huvi oli meile suureks üllatuseks. Tõesti ei oleks osanud oodata ", sõnas BEM Agency tegevjuht Gunnar Viese. Olen bändi ise kaks korda kontserdil näinud ja võin väita, et kontserdis ei pea keegi pettuma - bänd annab alati väga nauditava etenduse," lisas Viese.

Homme selgub parim noortebänd
Klubis Hollywood homme toimuval Noortebänd 2007 finaalis astuvad võistlustulle kaheksa ansamblit.
Konkursi Noortebänd 2007 finaali pääsesid ansambli R-Corp, Pimpfish, Playout, Fond, Nikns Suns, Bedwetters, Speed King ja GangBang Familya. Peaesinejana on laval ansambel Mushey. Finaalvõistlust tuleb uudistama ka Baltikumi MTV esindaja Vidmantas Cepkauskas. Nii nagu nelja eelvooru puhul teevad MTV ja ZEN ka finaalist erisaate, mida näeb MTV Eesti ekraanil.
Võitja väljaselgitamiseks võetakse esmakordselt arvesse nii zhürii kui ka publiku hääled. "Eelvoorude ajal sai ZENi koduleheküljel hääletada oma lemmiku poolt. Finaalis arvestatakse publiku hääled ümber 8-palli süsteemi ja liidetakse zhürii punktidega. Nii selgubki tänavune võitja," selgitas konkursi korraldaja Kadi Maarand.

Jolie lapsendas järjekordse arengumaa lapse
Hollywoodi staar Angelina Jolie adopteeris kolmeaastase Vietnami poisi.
Jolie on eelnevalt adopteerinud ühe lapse Kambodžast ning teise Etioopiast. Eelmisel aastal sündis tal ka tütar.
Filmitäht külastas Ho Chi Minhi lastekodu koos oma elukaaslase Brad Pittiga, vahendab BBC.
Kui väike vietnamlane neid nägi hakkas ta südantlõhestavalt nutma. Lastekodutöötaja on veendunud, et selle põhjuseks oli väiksese lapse hirm võõraste inimeste ees ning tegelikult on ta õnnelik, et sai endale nii toreda perekonna.

Tartu Kliinikum õpetab käsi puhtaks pesema
Kampaania eesmärkideks on tõsta nii kliinikumi töötajate kui külastajate kätehügieeni alast teadlikkust.
Kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhataja dr Matti Maimetsa sõnul on hea kätehügieen on kõige tõhusam, lihtsam ja odavam viis ennetada haiglasisest infektsiooni. Peamiseks meetodiks on käte töötlemine spetsiaalselt selleks ette nähtud alkoholilahusega (antiseptikumiga).
Haiglasse saabuvad erinevaid mikroorganisme kandvad patsiendid paljudest Eesti piirkondadest, vahel välisriikidest. Levides patsiendile patsiendile võivad sellised mikroorganismid põhjustada haiglasiseseid infektsioone.
Dr Maimetsa kinnitusel on kliinikumi infektsioonikontrolli teenistus töötanud välja kätehügieeni juhendi, mis kehtestab ühtsed nõuded kõikidele töötajatele. Lisaks personalile peaksid kätehügieeni eeskirju järgima ka kõik külastajad.

Internet: www.hellokitty.com
Internet: www.hellokitty.com - imearmas kodulehekülg, mis on pühendatud populaarsele Londonis elavale animeeritud kangelasele ning tema sõpradele. Siit saate alla laadida Hello Kitty teemalisi taustapilte, mängida Hello Kitty mänge jpm. Hoiatus! Oht saada ninnunännununnust üledoos!

MTV Eesti meeskond muutuste keerises
Vaid mõne päeva jooksul toimusid MTV Eesti meeskonnas suured muudatused.
Indrek Veskis lahkus MTV Eesti tegevjuhi kohalt ning tema asemele tuli Karoli Hindriks, kes töötas siiani MTV Eesti turundusjuhina. Karoli Hindriksi ametiposti võttis esmaspäeval üle Ingrid Kohtla. Saatejuht Kadri Bussovit näeme MTV Eesti eetris viimast korda sel reedel ning Mart Niineste koondati muusikatoimetaja kohalt.
"Siiani, esimese poole aasta jooksul, polnud meil MTV-s vaja teha muud kui lihtsalt kopeerida rahvusvahelist muusikakanalit. Aga nüüd võime alustada tõelise lokaliseerimisega," aitab MTV Leedu juht Marius Veselis piiluda Balti MTV siseellu.
Muudatused Balti MTV-s puudutavad otseselt MTV Eesti tegemisi. Indrek Veskis lahkus tegevjuhi kohalt seetõttu, et tema vaated ei ühtinud leedulaste omadega.

Ansambel Kiritöö esineb Tartus
Täna õhtul saab Tartus Genialistide klubis kuulata ansambli Kiritöö kontserti. Viljandi kultuurikolledži kohviku nurgalauas loodud bändi kuuluvad Margus Põldsepp, Talvo Pabut, Sulev Salm, Marju Varblane ja Peeter Piik. Bänd teeb hilisromantilist folk- ja rahvamuusikat. Kontsert algab kell 19, pilet maksab 50 krooni.

Võrkpall: Tartu Pere Leib võitis poolfinaalseeria avamängu
Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeria avamängus, mis toimus täna, oli võidukas Tartu Pere Leiva meeskond, kes alistas kodusaalis tulemusega 3: 0 Falck Pärnu.
Kohtumise geimid kulgesid tasavägiselt ning Tartu suutis need enda kasuks kallutada minimaalse 2-3 punktilise paremusega.
Kolme võiduni mängitav poolfinaalseeria Tartu ja Pärnu vahel jätkub laupäeval, kui kell 17.00 mängitakse Pärnu Rabahallis ning pühapäeval ollakse kell 14.00 vastamisi jälle Tartus. Ka teine poolfinaalseeria saab alguse just laupäeval - Selver võõrustab avamängus Aeroc Rakvere meeskonda kell 18 Audentese spordihoones.
Laupäeval jätkub ka 5.-6. koha seeria, kui avamängu võitnud Tallinna Kalev sõidab Võrru (mängu algusaeg 17.00) ning Võru võidu korral peetakse kolmas otsustav mäng pühapäeval, 18. märtsil kell 18.00 Tallinnas.

Kalev kooliliiga hooaeg kulmineerub Viljandis
Võrkpalli üle-eestiline koolidevaheline harrastajate võistlussari Kalev kooliliiga kolmas hooaeg kulmineerub eeloleval nädalavahetusel - 17.-18. märtsil toimuva finaalturniiriga nii tütarlastele kui poistele.
Finaalturniiri võõrustajaks on traditsiooniliselt Viljandi, kus ligikaudu 400 kooliõpilase osavõtul peetakse kahel päeval üle 100 võrkpallilahingu. Laupäevased alagrupimängud toimuvad lisaks veel Suure-Jaanis. Lisaks võistlusprogrammile toimub laupäeva õhtul noorte tantsutrall ning õpetajate ja korraldajate vestlusring.
Eesti Võrkpalli liidu (EVF), Eesti Koolispordi liidu ja toetajate ühisprojekt Kalev kooliliiga kujutab endast üleriigilist harrastajate kaheastmelist võistlussüsteemi, kus ei osale EVF tiitlivõistlustel osalevad ja litsentseeritud noorvõrkpallurid. Esmalt peetakse võistlused nii tütarlastele kui poistele 19 regioonis, sh 15 maakonnas, Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus. Finaalturniiril osalevad regioonide võitjad - kokku kuni 40 võistkonda.

Vaiko Vooremaa võitis jääpurjetamise EM-il pronksi
Vaiko Vooremaa saavutas Haapsalus sel nädalal peetud Euroopa meistrivõistlustel jääpurjetamise DN klassis kolmanda koha.
Kuldfliidis peeti seitse võistlussõitu. EM kulla viis koju Andreas Bock Saksamaalt, hõbedale tuli Micha Burczynski Poolast ja pronksi võitis Vaiko Vooremaa. Vooremaa eelmine tiitlivõistluste medal pärineb 2005. aastast, mil ta võitis Euroopa meistrivõistlustel hõbeda.
Kuldfliidis võistelnud eestlastest tuli veel Rene Kuulmann 14. kohale, Mihkel Kosk sõitis end 19. kohale, Mati Hool võttis 29. koha ning Agu Toomingas leppis 43. kohaga. Kokku võistlesid kuldfliidis 50 sportlast. "Viimane sõit oli väga tavapäratu, kuna mõlemad distantsipooled olid väga erinevad," ütles pronksi võitnud Vaiko Vooremaa.
"Stardis ei läinud kõige paremini, sest vaimne koorem oli väga suur - üks kehv koht oli mul juba olemas ja kuna distants oli lühike, siis stardis kaotatut ei olnud enam kuidagi võimalik tasa teha. Kokkuvõttes olen saavutatuga väga rahul, sest sellistes oludes ei ole üldse kerge võistelda. Eriti rahul olen aga eelviimases sõidus saavutatud kolmandas kohaga, sest see võistlus toimus väga vaikses tuules," rääkis Vooremaa.

Eesti ujujad ootavad MM-i avapauku
Koondise peatreeneri Tõnu Meijeli sõnul on eesmärgiks vähemalt neli poolfinaalkohta.
Pühapäeval lendab Eesti ujumiskoondis Austraaliasse Melbourne'i, kus 17. märtsist 1. aprillini peetakse veespordialade MM.
Eestit esindavad kuus ujujat - Martin Liivamägi, Martti Aljand, Jana Kolukanova, Triin Aljand, Elina Partõka ning Maria Albert.
Neil jääb ajavahega kohanemiseks aega viis päeva - 25. märtsil teevad kõik kuus MM-i avaetteaste - Liivamägi 50 m liblikujumises, Martti Aljand 100 m rinnulidistantsil ja Eesti naiskond 4 x 100 m vabaujumises.
"Siis saame teada oma teateujumise seisu. Tahaksime ikka 12 hulka tulla, mis annaks Eestile kohe olümpiakoha," ütles Meijel. "Eks ta natuke julge eesmärk on, aga usun, et kui kõik ennast natukene ületavad, siis on seda võimalik saavutada."

Eesti suusasprinterid põrusid MK-etapil Norras
Eesti meessprinterite laeks suusahullus Drammenis jäi Priit Naruski 41. koht.
"Olen nii väsinud, nagu sõitnuks läbi 30 kilomeetrit," ütles Narusk pärast MK-sarja eelviimast sprindivõistlust Norras. Viiendasse kümnesse jäänu kaotas eelsõidu parimale rootslasele Björn Lindile 10,52 sekundiga.
"Ei olnud meie päev - olime kõik ühtlaselt kehvad," võttis Narusk kokku ka kaaslaste, 42. koha saanud Peeter Kümmeli ja 52. kohale jäänud Anti Saarepuu esinemise. "Ei ole midagi või kedagi süüdistada, lihtsalt ei jõudnud."
Üheksakraadise soojaga muutus 1,2 -kilomeetrine klassikarada pehmeks, mis halvas kõigi suuskade libisemist. "Suuskade kaela ei saa midagi ajada. Näiteks mina ja Anti sõitsime klassika- ning Peeter uisusuuskadega, aga nagu aegadest näha, polnud erilist vahet."

Iisraeli peatreener valis koondise mänguks Eestiga
Iisraeli vutikoondise peatreener Dror Kashtan nimetas mängijad, kes asuvad valmistuma 28. märtsil Tel Avivis toimuvaks EM-valikmänguks Eestiga.
24 koondislasest 18 mängivad kodumaal, kuuest võõrsil leiba teenivast pallurist neli esindavad Inglise klubisid. Meeskonna tugitala on West Ham Unitedis leiba teeniv keskväljamootor Yossi Benayoun.
Mullu septembris kaotas Eesti Lilleküla staadionil Iisraelile 0: 1 - värava eeltöö tegi Benayoun ning palli koksas Mart Poomi selja taha esimest koondisemängu pidanud Argentina juurtega ründaja Roberto Colautti.
Iisraeli koondis:
Väravavahid: Dudu Aouate (La Coruna Deportivo), Nir Davidovich (Haifa Maccabi) ja Shavit Elimelech (Tel Avivi Hapoel).

Mitmekülgne Lars Berger: olen jätkuvalt biatleet! 
Biatleediks nimetab 27-aastane norralane Lars Berger end sellepärast, et kuulub maailma tippu kahel alal, nii murdmaa- kui ka laskesuusatamises.
Olete Norras väga populaarne, peaaegu rahvuskangelane?
Selle üle otsustagu teised. Tean, et olen üsna tuntud.
Mida ütles hing pärast kuldmedalivõitu Sapporo MM-il 15 km murdmaasõidus?
Sipelgad jooksid üle selja. Muidugi olid ilmaolud selles üllatustega sõidus minu poolt. Võit olnuks magusam, kui kõik oleksid saanud suusatada ühesugustes oludes.
Olite üllatunud?
Olin üllatunud pigem sellest, et võit tuli ootamatult kergelt. Aga kordan, favoriidid pidid sõitma lumesajus, mina startisin enne saju algust. Teiselt poolt: olin Oberstdorfi MM-il kahe aasta eest samal distantsil neljas. Miks ei võinud ma tahta nüüd poodiumikohta…

Patune Navarro sai pika võistluskeelu
Meistrite liiga kaheksandikfinaali korduskohtumise järel Milano Interi mängijat Nicolas Burdissot näkku löönud ja tolle nina purustanud Valencia kaitsjale David Navarrole määras Euroopa vutiliit UEFA seitsme kuu pikkuse võistluskeelu eurosarjades.
Mõlemad klubid peavad mängujärgse kakluse eest UEFA-le tasuma 250 000 *veitsi frangi suuruse trahvi. Lisaks said Interi pallurid Burdisso ja Maicon kuue-, Ivan Cordoba kolme- ning Julio Cruz kahemängulise võistluskeelu. Valencia pallur Carlos Marchena peab vahele jätma järgmised neli eurokohtumist.
UEFA lubas pöörduda ülemaailmse jalgpalliliidu FIFA poole, et 26-aastase Navarro karistus laieneks ka rahvusvahelisele tasandile. Siis ei tohiks ta seitsme kuu vältel esindada ka rahvuskoondist ning mängida eri riikide liigades.

Dacia esitles 5- ja 7-kohalist Logan MCV mudelit
Kaks aastat pärast Logani automudeli tutvustamist laiendas Dacia oma mudelivalikut Logan MCV (Multi Convivial Vehicle) turuletoomisega.
Eile tutvustati Eesti publikule esmakordselt nii viie- kui seitsekohalist Logan MCV mudelit, teatasDacia esindus.
Logan MCV esitlusel Lillepaviljonis demonstreeriti, kuidas 7-kohalisse mudelisse mahub vaevata ära terve korvpallivõistkond - 5 pikakasvulist mängijat, massöör ja treener tundsid end koos spordikottidega autos igati mugavalt. Renault Polska Baltimaade direktor Marek Malachowski rõhutas ettekandes senist Dacia edukat müüki Eestis ning andis ülevaate auto võimalustest.
Logan MCV on äärmiselt ruumikas, universaalkere ja suure kandevõimega auto, millel on kõik Logani sedaanmudeli hinnatud tugevused ja lisaks interjööri modulaarne ülesehitus ja oluliselt mitmekülgsemad kasutusvõimalused. Uus mudel mahutab kuni seitse täiskasvanud reisijat ning see tekitab universaalsõidukite turul samasuguseid ümberkorraldusi, nagu tegi seda Logan peresedaanide maailmas. Universaalmudeli pikem teljevahe (+27 cm võrreldes Logan'iga) annab veel täiendavat ruumi lisaks juba sedaani rekordilisele ruumikusele.

Salva Kindlustus maksis veebruaris üle 22,2 miljoni krooni hüvitisi
Salva Kindlustus maksis tänavu veebruaris ligikaudu 1000 kahjujuhtumi eest kokku 22,2 miljonit krooni hüvitisi.
Tavapäraselt maksis Salva enim hüvitisi liikluskindlustuses, kus hüvitamisele kuulus üle 11,7 miljoni krooni, ja kaskokindlustuses, kus hüvitati ligi 8 miljoni krooni eest kahjusid. Möödunud aasta sama perioodiga võrrelduna kasvasid makstud hüvitised ligi 27%, teatas selts.
Sõidukitega seotud kahjusid oli veebruaris kokku 899, neist 545 liiklusjuhtumit ja 354 kaskojuhtumit. Võrreldes eelmise aasta veebruariga on sõidukikahjude hulk jäänud peaaegu samasse suurusjärku, vähenedes 21 juhtumi võrra.
Varakindlustuse hüvitisi maksis Salva Kindlustus veebruaris 1,4 miljonit krooni, reisikindlustuses kuulus hüvitamisele ligi miljoni krooni eest kahjusid.

If maksis veebruaris 51 miljonit krooni hüvitisi
If Eesti Kindlustus maksis veebruarikuus 51 miljonit krooni hüvitisi, seda on 12,3 protsenti enam kui mullu veebruaris, kui kahjuhüvitisi maksti ligi 46 miljonit krooni.
Suurim veebruaris hüvitatud kahju oli seltsi teatel 1,39 miljonit krooni.
Enim maksis If Eesti Kindlustus veebruaris välja vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kaskokindlustuse hüvitisi - üle 21 miljoni krooni. Mullu veebruaris maksis If kaskokindlustuse hüvitisi välja 16 miljonit krooni.
Tänavu veebruaris maksis If kohustusliku liikluskindlustuse hüvitisi välja ligi 21 miljoni krooni eest. Seda on 18,6 protsenti rohkem kui eelmise aasta veebruaris, mil liikluskindlustuse väljamakstud hüvitised moodustasid veidi üle 17 miljoni krooni.
Suurim veebruaris välja makstud kahju oli 1,39 miljonit krooni, tegemist oli varakindlustuse kahjuga.

Samsung esitleb maailma esimest USB-ühendusega kuvarit
Samsung Electronics esitleb maailma suurimal IT-tehnoloogia messil CeBIT 2007 UbiSync vedelkristallkuvarit SyncMaster 940UX, mille saab arvutiga ühendada USB-ühenduse kaudu.
Uus kontseptsioon teeb Samsung Electronicsi teatel mitme kuvari korraga kasutamise oluliselt lihtsamaks, sest nii saab arvutiga ühendada kuni kuus kuvarit korraga.
Lisaks paigaldab kuvar arvutiga ühendamisel automaatselt oma draivertarkvara. See hoiab ära niisugused ebamugavused nagu uue graafikakaardi ostmine ning eraldi draivertarkvara allalaadimine ja paigaldamine.
Kuvari sisse-ehitatud DVI ja D-sub sisendühendused ning USB 2.0 jaoturühendus (hub) hõlbustavad kuvari teiste seadmetega ühendamist ja laiendavad selle kasutusvõimalusi.
Uus toode on mõeldud sülearvutite kasutajatele, kes on tüdinud väikestest ekraanidest, aga ka haiglate ja kontorite töötajatele, kes kasutavad oma igapäevatöös mitut kuvarit korraga. Võimaldades paralleeltöötlust nii tööl kui kodus, on see kuvar kindlasti edukas nii ärirakendustes kui erakasutajate hulgas.

 "Terevisiooni" võib ajutiselt juhtima hakata Vaiko Eplik
ETV hommikust teleprogrammi "Terevisioon" võivad hakata juhtima Liis Lusmägi ja Vaiko Eplik.
"Terevisioon" uuteks saatejuhtideks Toomas Luhatsi ja Kaileen Mägi kõrval võivad saada Raadio 3 saatejuht Liis Lusmägi ning muusik ja Raadio 2 saatejuht Vaiko Eplik.
"Nii Lusmägi kui Eplikuga käivad hetkel läbirääkimised. Mingeid lepinguid veel sõlmitud ei ole," ütles "Terevisiooni" tootva firma BEC produtsent Raivo Suviste EPL Online'ile.
Senine hommikuprogrammi juht Katrin Vaga, kelle töö Lusmägi üle võtaks, asub kevadest Eesti Raadio ja ETV korrespondeniks Brüsselisse.
Vaiko Eplik asuks aga asendama pikal väisreisil viibivat saatejuhti Priit Kuuske. "Vaiko Eplik asendaks pikal reisil viibivat Kuuske, kes naaseb kindlasti eetrisse tagasi sügisel," ütles ETV pressiesindaja ja samuti üks hommikuprogrammi saatejuhitdest Toomas Luhats EPL Online'ile.

Bulgakovi Meistri ja Margarita ekraniseering jõuab ETVsse
Sel pühapäeval on Eesti Televisiooni eetris esimene osa Venemaal valminud kümneosalisest draamasarjast "Meister ja Margarita".
Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka, mis on mõjutanud ka tervet põlvkonda Eesti kultuuriinimesi. 2005. aastal valmis romaani põhjal teleseriaal, mida paljud peavad geniaalseks - ainuüksi Moskvas vaatas seda ligi 60% elanikkonnast. Nüüd on ka Eesti Televisiooni vaatajail võimalik seda näha.
Mihhail Bulgakovi kultusromaan oli ideoloogiliselt sobimatu, tähistades mitmele põlvkonnale vabaduse ideed. Müstiline ja põnev väärtsari toob suurteose groteski suurepäraselt ekraanile ning laseb tõmmata paralleele ka meie ametnikeühiskonnaga.
2003. aastal jõudis teleekraanile Fjodor Dostojevski klassikaromaani "Idioot" suurejooneline ekraniseering. Sarja populaarsus võimaldas "vene tänapäeva parimaks telerežissööriks" ülistatud Vladimir Bortkol asuda lavastama Mihhail Bulgakovi igihaljast meistriteost "Meister ja Margarita". Müstikaseguse satiiri produtsendiks oli eeskätt filmilavastajana tuntud Valeri Todorovski. Kvaliteetsarja kaasati vene näitlejate paremik eesotsas Oleg Basilašvili (Woland), Kirill Lavrovi (Pontius Pilatus), Anna Kovaltšuki (Margarita), Aleksandr Galibini (Meister), Aleksandr Abdulovi (Korovjev) ja Sergei Bezrukoviga (Ješua).

Päevaleht hilineb Tallinna piires
Tänane Eesti Päevaleht ei jõua trükitehnilistel põhjustel mõnedes Tallinna piirkondades õigel ajal tellijani.
Kanne toimub kindlasti päeva jooksul.
Päevaleht vabandab!

Baskini anekdoodid
Blondiin sõidab uue bemariga maale. Peatub ühe farmi juures:
"Öelge, palun, miks sel lehmal pole sarvi?" küsib ta talunikult.
"Mõnikord me saeme lehmadel sarved maha, kui nad üksteist vigastama hakkavad. On palju loomi, keda me kasvatame üles sarvedeta. Aga konkreetselt seellel lehmal ei ole sarvi selle pärast, et ta on hobune!"
"Juku, ära müra ja mine nüüd magama. Kui ärkad, toob jõuluvana sulle ilusa tuletõrjeauto!" "See on vahva! Siis on mul juba kaks tuletõrjeautot!"
"Kuidas nii?"
"Ma leidsin eile voodi alt teise!"
"Ema, isa lõi mind täna kaks korda!"

JÄRJEJUTT (3): Michael White: Pööripäev
Nad läksid üle tänava ning jalutasid mööda kunagisest Kveekerite Saalist. Kõnnitee oli kitsuke: vasakul metallkäsipuude read, paremal liiklus. Kõnniteed ääristasid käsipuude külge lukustatud vanad jalgrattad. Sealsamas ligidal loopis räsitud olekuga tänavaesineja oma tavalisel kohal saamatult apelsine õhku. "Natuke leivaraha?" mangus ta lootusrikkalt, kui isa ja tütar möödusid.
Eespool, kahekümne jardi kaugusel, märkasid nad Laurat, kes neid Browni restorani ees ootas.
Taldrikud olid koristatud ning ettekandja oli uuesti täitnud veiniklaasid. Laura silmitses skeptilisel pilgul magustoidukaarti ja rüüpas lonksu veini. Nende laud asus köögiuste lähedal ja personali sisse-välja saalimise ajal võis vilksamisi näha kulissidetagust kontrollitud kaost. Suitsetajate poolelt heljus tubakalõhna ning umbes sadakonna õhtustaja vestlus tõusis häältesuminaks, mis põimus ühte kõlaritest kostuva vaevukuuldava acid-jazz'iga.

Ühistu peab keeluga arvestama häid kombeid
Korteriühistu poolt majaelanikele seatud piirangud laienevad uuele omanikule vaid siis, kui kinnistusraamatusse on tehtud vastav sissekanne.
Ostsin korteri, aga selgub, et minu peni peab ukse taha jääma. Või et suitsu pean käima tegemas välisuksest saja meetri kaugusel. Kas korteriühistul on tõepoolest õigus seada elanikule ehk siis ühistu liikmele mis tahes piiranguid?
"Päris nii see ikka ei ole, et ühistu kirjutab ette: teie köögisein tuleb pruuniks värvida," muigab Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask selgitab, mida ühistu otsustab.
Milliseid piiranguid võib korteriühistu seada?
Ühest vastust on sellele küsimusele raske anda. Korteriühistu seadus ei käsitle selliste piirangute seadmist. Seega tuleb lähtuda korteriomandi seadusest, mis ütleb, et omanik võib korterit kasutada oma äranägemise järgi, kui kasutus ei lähe vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega.

Sulelised vajavad oma kinnisvaraarendust
Metsade langetamisel jäävad puuõõnsustes elavad linnud koduta, neile on vaja pesakaste.
Pesapaikade järgi jagunevad linnud mitut moodi. Avaspesitsejate pesa on rohttaimedel, põõsastel või puudel. Kuldnokki, kes eelistavad varjatud pesa ja peituvad puuõõnde, nimetatakse suluspesitsejateks. Õõnsustes pesitsevad linnud on ka rähnid, tihased, puukoristajad, kärbsenäpid, varblased ja lepalinnud. Poolsuluspesitsejad on need, kes eelistavad pesapaigana veidi varjatud, kuid avarama juurdepääsuga peidupaiku.
Oma pesaõõnsuse suudavad puusse raiuda vaid rähnid. Üle-jäänud suluspesitsejad kasutavad rähnide vanu pesakoopaid või siis looduslikke puuõõnsusi ja -lõhesid. Pesapaiku jääb aga aina vähemaks vanade raie-küpsete metsade langetamise, samuti uute tiheasumite rajamise tõttu, kuna arendajatel on saanud tavaks õõnsad või rähniaukudega puud esmajärjekorras maha võtta.

Tallinnas tuleb asendada mahavõetud puud uutega
Pealinnas peavad kinnisvaraarendajad mahavõetud puud
2005. aasta sügisest kehtib Tallinnas puude raie kord. Tallinna keskkonnaameti juhataja ase-täitja Madis Kõrvitsa sõnul jälgib keskkonnaamet detailplaneeringuid ja ehitusprojekte koos-kõlastades, et uued krundid ja elamuarendusalad haljastataks.
"Asendusistutuse süsteemi väljatöötamise tingis asjaolu, et omavalitsustel pole likvideeritava haljastuse eest võimalik tasu küsida. Et kompenseerida haljastuse hävimist linnas, peavadki elujõuliste puude likvideerijad mahavõetavate asemele uued istutama," põhjendab Kõrvits eeskirja vajalikkust.
Asendusistutusel järgitakse põhimõtet, et uus puu saaks võimalikult selle koha lähedale, kust eelmine raiuti. Kui see pole võimalik, leitakse linnas mõni teine koht, kuhu oleks vaja puid istutada.

Kinnisvara vead võivad viia kohtusse
Kinnisasja müük võib veel aastaid hiljem tuua müüjale kaela kohtuprotsessi.
Kas kujutate ette olukorda, et veel kaks aastat pärast oma kinnisvara müüki peate selle pärast pead valutama ning kohut käima? Just sellisesse seisu on jõudnud 50-aastane Tiiu (nimi muudetud), kes müüs oma merest kiviviske kaugusel oleva kinnistu ühes 250-ruutmeetrise majaga.
Müügilepingu sõlmimisele eelnes kahekuuline periood, mil naine hoiatas tulevasi omanikke kõikvõimalike ohtude eest. Et maja asub mere lähedal, ujutas üks suurem torm keldrikorruse üle.
Sellest ja kõigest muust, mida mõnikümmend aastat peavarju pakkunud elamu on läbi elanud ja mis on oma jälje jätnud, teavitas majaproua ka ostjaid. Ometi sai naine aasta pärast maja müüki kohtukutse. Nüüd on ta pidanud aasta otsa tõestama, et müüs maja seisukorras, mis vastas tema kirjeldatule ning ostjate silmaga tuvastatule. Olukorrast ei näe müüja hetkel väljapääsu, loodab vaid, et närvid peavad vastu.

Britid otsivad Eestist investeerimisvõimalusi
Soomlaste ja itaallaste kõrval otsib Eestis sobivat kinnisvara
The Baltic Guide ajalehtede müügi- ja turundusdirektor Marko Remes (29) tuli koos elukaaslasega Londonist Eestisse kolme aasta eest. Üürikorteri said nad Ilmarise elamurajooni.
"Asukoht on suurepärane, meri lähedal ja vanalinn ka siinsamas," kiidab Marko. Võeti vastu otsus, et miks maksta üüri, kui võiks oma kodu osta.
"Ostsime korteri just enne kinnisvarabuumi algust. Meil vedas: elamispinna väärtus on praeguseks juba poole võrra tõusnud," on Marko rõõmus, et 2005. aasta suvel sai pooleli olevasse majja korter soetatud. Venima jäänud ehituse pärast sai paar alles kolme nädala eest sisse kolida.
Ober-Hausi kinnisvaraspetsialisti Gerdi Anupõllu sõnul on välismaalased, kes nende firma kaudu Eestisse korteri ostavad, peamiselt pärit Iirimaalt või Inglismaalt. Enamasti soetavad nad investeeringu eesmärgil korteri Tallinna kesklinna, Kadriorgu või vanalinna. Ta eristab kaht tüüpi investoreid. "Osa on kiire rahateenimise peal väljas. Kahjuks või õnneks on nende aeg lõppenud, sest hinnad enam nii müstiliselt ei tõuse ja broneeringu edasimüümine pole nii lihtne ja kiire," kirjeldab Anupõld. Teise rühma moodustavad need, kes investeerivad pikemaks perioodiks ja üürivad seniks korteri välja. Kuigi praegu on korterite müügipakkumiste arv kasvanud, pole nende hulgas välismaalaste omi tavalisest enam.

Hinnakujundus: Kinnisvara lõpliku hinna kujundab müügiperiood
On inimesi, kes on veendunud, et teavad ise kõige paremini oma kinnisvara hinda. Enamasti hindab omanik vara kõrgemalt, kui on samaväärse kinnisvara keskmine turuhind. Kliendi koduks olnud kinnisvara turuväärtust tõstab just emotsionaalne väärtus - hinda põhjendatakse enamasti korteri enda koduks ehitamise/renoveerimise, kvaliteetse töö ja hoolikalt valitud materjalidega.
Ise müügihinna määramisel lähtutakse pakutavate korterite hindadest ning kuuldustest, mis hindadega on lähiümbruses tehingud toimunud. Sel juhul tuleb aga arvestada, et neid objekte on võib-olla müüdud tulemusteta juba kuid, seega võivad needki olla üle hinnatud.
Samuti ei pruugi kuuldused hiigelhindadega tehtud tehingutest alati paika pidada: tegemist võib olla kellegi hooplemisega või oluliselt paremas seisukorras oleva varaga. Need on aga allikad, kust inimesed oma kinnisvara turuväärtuse tuletavad.

Kinnisvara saab virtuaal-esitluse
Uus Maa alustas virtuaalesitluste lisamist oma andmebaasis olevatele kinnisvaraobjektidele, mille tunneb ära logo 360° järgi. Esimesena said virtuaalesitluse Metsaveere elamurajooni näidismaja ja ümbrus. Uus Maa turundusjuhi Tiina Sheini sõnul on esitlusi lisandunud paar-kümmend, iga päev valmib paar-kolm uut esitlust.
"Plaan on enamik objekte varustada virtuaalesitlustega, seega teeme neid iga päev juurde. Peamiselt just uutele ja eksklusiivsetele objektidele ning arendustele," lisab Shein. "Julgen öelda, et suurtest büroodest, kes seda süsteemi iga päev kasutaks, oleme meie küll esimesed."
Virtuaalesitlus teeb kodu otsimise lihtsamaks ja säästab aega, sest arvuti taga istudes saab parema ülevaate korteri või maja ruumilahendusest. Kliendid soovivad kohale minna vaid juhul, kui pakutav tõesti meeldib ja asja kohta tahetakse täit selgust. See on kasulik ka välismaalastele, kellel pole võimalik kõike kohapeal vaatamas käia.

EL viis Bulgaaria eestlaste radarile
Praegu saab Bulgaarias kinnisvaraturul hinnatõusu pealt
Bulgaaria menust annab tunnistust mitu kinnisvarafirmat, kes on viimaste kuude jooksul alustanud sealse kinnisvara vahendamist. Kõige kauem ehk mullu sügisest vahendab Bulgaaria kortereid Liivimaa kinnisvarabüroo, mille juhataja Aulis Günnineni sõnul teevad nad stabiilselt ühe tehingu kuus.
Günnineni ütlusel soovib eestlane peamiselt osta kahe-kolmetoalist korterit uusehitises, mida kerkib tänu aktiivsele ehitusele hulgaliselt. Populaarseimad on Musta mere äärsed liivarannad ja suusapiirkonnad.
Peale soodsate hindade annab investeerijaile kindlust seegi, et tänavu sai Bulgaaria ühes Rumeeniaga EL-i liikmeks. Gün-ninen meenutab Eesti liitumist, millega kaasnes tormiline areng kinnisvaraturul ja ehitussektoris. "Kõik ei pea seal muidugi üks ühele korduma, aga laias laastus jätkub seal hinnatõus kindlasti," on ta veendunud. Ta lisab, et Rumeenial ja Bulgaarial on väga suur potentsiaal.

Tallinna ja Tartu konkureerivad motomessid kuulutavad kevadet
Tänavu kuulutavad tsiklihooaja algust koguni kaks motomessi, neist üks Tartus.
Nädalavahetusel tegi pealinnas debüüdi motomess Elumoto ja seda kaks nädalat enne kolm aastat Tartus eestlaste tsiklihuvi kütnud traditsioonilist Motoexotika messi.
Elumoto peakorraldaja Jane Tiro sõnul käis kevadekuulutajaid kaemas umbes 12 000 inimest. Tiro ütlust mööda meeldis külastajaile, et laval oli kogu aeg tegevust ja mess nägi ilus välja.
Vähe varustust
Mootorratturid on küll uue messi eest tänulikud, kuid samas kiruvad, et varustust pakuti nii vähe - huvi uute mudelite vastu sai küll rahuldatud ja sõidutuju tekitatud, kuid kellel oli uusi sõidukindaid, soojemat joppi või tagaistujale kiivrit vaja, pidi pettuma.

Valged autod lähevad taas moodi
Kui tahad lähiaastatel moega kaasas käia, siis osta endale valget värvi auto.
Eelmisel nädalal alanud selle aasta tähtsaima autosündmuse Genfi autonäituse üks peamisi tulevikusõnumeid on valge värv. Eesti autoostjale valge värv ei meeldi. Järelturul maksavad blondid autod hõbedastest ja muudes menukates värvitoonides sõidukitest vähem, kuid sellest hoolimata on neile ostjat raske leida. Valge on tööautode ehk firmasõidukite värv. Tüüpiline turvafirma või müügimehe masin. Kuid mitte enam. Nüüd hakkavad sellist värvi autodega sõitma rikkad ja edevad. Tänavapilti tulevad valged luksussedaanid, kabrioletid ja maasturid.
Nii nagu kangatootjad näitavad rõivatööstusele uued suunad kätte, tegid ka värvitootjad autofirmadele selgeks, et nüüd tuleb hakata valget värvi autosid disainima. Ega selles ole midagi uut: enne hõbeda võidukäiku oli vähemalt Lõuna-Euroopas suurem osa autodest valged. Tegemist pole siiski enam tavalise mattvalgega, vaid värvile on lisatud näiteks vilgukivi, mis annab autole pärlmutrise ning eri nurga alt vaadates muutuva efekti. Genfi messi magusamad eksponaadid olid enamasti valget värvi. Olgu nendeks siis Rolls Royce, Aston Martin, Lamborghine, väikesed moodsad kabrioletid kui ka näituse üks oodatumaid eksponaate, uus C-klassi Mercedes-Benz.

Uus automood Genfi messilt
Autonäitus: Aasta üks olulisemaid autosündmusi Genfi näitus on kaotanud osa oma glamuurist - seksikaid modelle on vähem ning esitlustel pakutakse šampanja asemel apelsinimahla. Samas on kõik autotootjad kohal ning paljastavad oma lähitulevikku. Väljas on Eesti turu jaoks mitu olulist uudist, nagu Mercedese C-klass, Ford Mondeo, Mazda 2 ja Hyundai i30. Pildil on näitust külastanud vanaproua võtnud istet oma noorusajast pärit 60 aastat vana Fiat 500 Barchetta rooli taga. Auto konstrueeris ja ka ehitas ainueksemplarina valmis Nuccio Bertone. Näitusel tähistas disainistuudio Bertone oma 95. sünnipäeva.

EVI ARUJÄRV: Kevadmõtisklus
Nädalavahetusel viibisin maal eaka suguvõsaliikme matusel. Vana talu metsade vahel. Kevadudus porimülkad. Mahajäetud, hääletu ning vaene Eestimaa perifeeria.
Kirikutagune surnuaed. Nimed hauakividel, üsna sarnased nendega, mis Mats Traat on kirjutanud oma luulesse, mille tähendus on mulle alles ajapikku avanenud… Mulla ja kevade, kaduviku ja tärkava looduse lõhnad ja märgid - ja valus ning õnnelik tunne, Eestimaa-tunne. Tunne, mida ei leia Tallinna külje alla laenurahaga liisitud miljonikarpidest. Veel: vananemise märgid kaua aega tagasi kohatud inimeste näos. Keegi, kes mõtlikult mõõdab samu märke sinu enda näos. Uued, noored ja värsked näod, kelle nimed esimesel hetkel ei meenugi. Ja kurba sündmust vaikimisi saatmas eestlaste igavene, tammsaarelik küsimus: mis saab talumaadest pärast peremehe lahkumist? Noortel on ju teised sihid. Noored võivad avada linnas küünestuudio või leida tasuva teenistuse kasiinos.

INDREK MUSTIMETS: Valitsuskõnelused otse-eetrisse
Praegu koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad tutvustasid enne valimisi üksipulgi oma erakondade programme ja tulevikuvisioone.
Miski ei jäänud rääkimata - pea igal poliitikul oli oma blogi, kus ta avaldas arvamust vastaskandidaatidest ja erakondadest ning analüüsis vastasprogrammide nõrkusi ja tugevusi, vahel ehk salvaski.
Nüüd, mil istutakse veel läbirääkimiste laua taga, võinuksid need neli erakonda olla just niisama läbipaistvad ja kodanikele avatud kui enne valimisi. Kas neis kõnelustes on miskit salajast ja valijale arusaamatut, et need ei võiks toimuda "otse-eetris"? Riigisaladustega ei saa ju tegemist olla. Sõnavara, mida läbirääkijad kasutavad, on maakeelne ja asjalik. Neis kõnelustes ei tohiks ju olla midagi sellist, mida peaminister peaks e-hääletuslikult triiksärgikäisega varjama või millele võiks lüüa templi "riigisaladus"? Milles on siis asi?

Helsingin Sanomat: Ilves EL-i ja NATO suhteist
Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese arvates on oluline tihendada kaitsekoostööd Euroopa Liidu ja NATO vahel, kirjutas Soome ajaleht. Tema sõnul pole mõttekas, et eksisteeriks kaks paralleelset organisatsiooni, millel oleks teineteisega vähe kontakte. "Suured riigid võiksid ehk lubada endale kaksiksüsteemi, kuid mitte väikesed," ütles Ilves. Eesti kuulub nii NATO-sse kui ka Euroopa Liitu, aga Ilves ei soovinud Soome ja NATO suhetele hinnangut anda. "Iga riik teeb oma otsused ise," ütles Ilves koos Soome presidendi Tarja Halosega antud pressikonverentsil.
Ilves alustas oma Soome-visiiti kolmapäeval. See on mullu presidendiks valitud Ilvese esimene riigivisiit.

Kaleva: Oulu ja Eesti sidemed
Oululaste lähedased kontaktid Eestiga on osa linna ajaloost, märkis Oulu päevaleht Kaleva oma juhtkirjas. Eesti uus president Toomas Hendrik Ilves külastab esimese riigivisiidi käigus Helsingit ja Oulut. Reisi sihtkohtade valik räägib palju. Üle Soome lahe tuldi seekord Eesti mereväe laevaga, nii nagu tulid ka Eesti juhid enne Teist maailmasõda.
Maade eriliselt lähedane suhe ei ole jäänud jutu tasemele, vaid sellele annavad tõelise mõtte kodanikud ise. Geograafiliselt on Oulu Eestist kaugel, aga hingeliselt on olukord teine. Oulu ja oululaste Eesti-suhted on hinnaline osa linna lähiajaloost.
President Ilves ei tule põhja vaid selle nostalgia pärast, vaid nüüdisajast haaratuna. Technopolis, ülikool ja üldse uue tehnoloogia roll on asjad, mis huvitavad modernset Eestit ja kus Oulul on, mida anda.

REPLIIK: Pisut paremale kaldu
Eestis on vaieldud, kas viimased valimised võitsid parem- või vasakpoolsed. Andrus Ansip on kuulutanud parempoolsete parteide võitu, Edgar Savisaar aga vasakpoolsete ideede võitu. Mida ütlevad arvud?
Parempoolsed erakonnad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit kogusid 50 häält. Sellele võib lisada ka rohelised, sest kui vaadata roheliste maksundus- või tervishoiuideid, on maailmavaatelt tegu selgelt parempoolse parteiga. Kokku seega 56.
Keskerakond, sotsid ja Rahvaliit kogusid 45 saadikukohta. Eelmistel valimistel oli suhe sarnane. Res Publica, Reformierakond ja Isamaaliit said 54, Keskerakond, Rahvaliit ja sotsid 47 kohta. Seega võib öelda, et poliitiline pendel on Eestis stabiilselt pisut paremale kaldu.

JUHTKIRI: Ebapopulaarseid otsuseid oodates
Sel sügisel suletakse Eestis hulk koole ja mõnest koolist kaob kõrgem õppeaste. Kui vaadata meie õpilaste hulga kahanemist ja põhjusi, miks mõnes asulas gümnaasiumi elus hoitakse, ei maksa koolide sulgemises näha midagi traagilist.
Haridusest rääkides armastatakse Eestis sageli tuua eeskujuks Soomet. Meid soomlastega võrreldes räägitakse põhjanaabrite hariduse suuremast egalitaarsusest ehk sellest, et lapsel on sõltumata tema elukohast või vanemate sissetulekust võimalik saada igal pool kvaliteetset haridust. Vähem küsitakse, miks see nii on.
Põhierinevus tuleb sisse haridusse suunatud raha kasutamise tulemuslikkuses. Soomes on ühe õpilase kohta koolis keskmiselt 12 ruutmeetrit, Eestis 20. Õpetajaid õpilase kohta on Soomes kolmandiku võrra vähem. Me kulutame ühe õpilase koolitamiseks soomlastega võrreldes märksa enam raha. Kütame selle sõna otseses mõttes ära. See on raha, mille me võiksime suunata õppekvaliteedi ja õpetajate palkade tõstmiseks.

Üliõpilased: varing meie ühiselamus on märk koalitsiooniläbirääkijatele
Tallinna ülikooli tudengite hinnangul on Pärnu mnt ühiselamus täna öösel toimunud varingut märgiks koalitsiooniläbirääkijatele.
"TLÜ Pärnu mnt 59 üliõpilaselamus täna öösel toimunud varing tähendab meie jaoks üht: tänastel koalitsiooniläbirääkijatel tuleb arvesse võtta Eesti üliõpilaskondade liidu ja Rektorite nõukogu ettepanekuid kõrghariduse rahastamise kohta," teatasid TLÜ üliõpilaste pressiteade.
"Mitte ainult riikliku koolitustellimuse baasmaksumuse tõus vähemalt 30%, mitte ainult tudengite sotsiaalsete garantiide parandamine, mMitte ainult teadustööle suunatavate rahade suurendamine ei ole meie mureks. Vaid eriti oluline on ka see, mis kõigile inimestele hästi silma torkab - ülikoolide hooned ja nende korrashoid," lisasid üliõpilased.
Täna öösel toimus varing Tallinna ülikooli kõige halvemas korras olevas üliõpilaselamus. Halbade elutingimuste tõttu ei ole see üliõpilaselamu täis (majas on ruumi kokku 340 üliõpilasele), kuid seal elab siiski 200 üliõpilast. Valitsuse aastatepikkune viivitamine rahastamisega tuli üliõpilaste hinnangul ilmselgelt liiga hilja.

Kohus peatas korterhotelli September ehitamise
Tallinna ringkonnakohus rahuldas Viktor Siilatsi kaebuse ja peatas Pärnu randa ehitatava korterhotelli September püstitamiseks väljastatud ehitusloa kehtivuse, ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata ei saa.
Korterhotelli läheduses, Kaarli 18 elav Siilats palus tühistada Septembri ehitusloa, sest sellega lubatakse Rannapargi serva ehitada planeeringust erineva funktsiooni, teistsuguse liikluskorraldusega ja oluliselt avalikku ruumi vähendav hoone, kirjutab Pärnu Postimees.
Tallinna halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 19. jaanuaril rahuldamata, leides, et kaebus on eduväljavaadeteta. 14. märtsil asja arutanud ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustunud ja otsustas ehituse kohtuvaidluste ajaks peatada.
Kohus pidas usutavaks Siilatsi väiteid, et korterhotell võib piirkonna liikluskoormust oluliselt suurendada ja miljööd muuta.

Lõhkeaine avastamiseni viis arvatava röövimise uurimine
Esmaspäeval Tallinna Jõe tänava elu-ja büroohoonest leitud suure koguse lõhkeaine leidmiseni viis prokuratuuri kinnitusel arvatava röövimise uurimine.
Põhja ringkonnaprokuröri Ave Eiseli sõnul on kriminaalmenetlus alustatud karistusseadustiku paragrahv 200 tunnustel, mis käsitleb röövimist.
"Kriminaalmenetluse raames läks politsei kontrollima Jõe tänava korterit, kust leiti lõhkeaine kahtlusega ainet. Praegusel hetkel on kinni peetud isik kahtlustatav vastavalt kriminaalmenetluse alustamise paragrahvi järgi, ehk siis röövimine. Tulenevalt Jõe tänava sündmustest tõenäoliselt kinni peetud isiku kahtlustus laieneb," rääkis prokurör Päevaleht Online'le.
Seoses uurimisega on praeguseks kahtlustatavaks kuulutatud 1970. aastal sündinud Aleksei Golubtsov, 1979. aastal sündinud Julia Bratõna ja 1972. aastal sündinud Vladimir Muravjov. Aleksei Golubtsov pöördus neljapäeval kella 14.30 ajal vabatahtlikult Põhja prefektuuri, praeguseks on mees kahtlustatavana kinni peetud.

Koalitsioonikõnelustel tuumaenergia osas kokku ei lepitud
Koalitsiooniläbirääkimistel jõuti täna kokkuleppele taastuvenergia ressursi kasutamise osas, kuid tuumaenergia kasutamise seisukohas kokkuleppele ei jõutud.
Reformierakonna pressiesindaja Riina Vahtra ütles Eesti Päevaleht Online'le, et tänastel koalitsiooniläbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et erinevatele energialiikidele peaks olema turul võrdne kohtlemine. See kehtib ka taastuvenergia suhtes, kus lepiti kokku, et selle üleüldine maht peaks jõudma Euroopa Liidu tasemele. 2020. aastaks peaks seega taastuvenergia osakaal olema 20%.
Tulevased koalitsioonipartnerid leppisid kokku, et luuakse taastuvenergia teemaplaneering ja see peaks käsitlema selliseid teemasid nagu kuhu üldse saaks tuuleparke luua ning kuhu luua biokütuse tootmiskohti. Samuti peaks teemaplaneering ära määratlema konkursi tingimused ettevõtetele taastuvenergia loomiseks ja olema suunatud hajutatud tootmisele.

Uus riigikogu koguneb arvatavasti 2. aprillil
Vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ütles Eesti Raadio uudistele, riigikogu uus koosseis koguneb tõenäoliselt alles 2. aprillil.
Sibula sõnul peab enne valmistulemuste välja kuulutamist riigikohus langetama otsuse kahe kaebuse suhtes.
Lisaks on vaja tulemused Riigi Teatajas avaldada ning seejärel on presidendil aega 10 päeva uus riigikogu koosseis kokku kutsuda.

Saare maavanem keelas jääle mineku
Saare maavanem Toomas Kasemaa keelas seoses jää sulamisega tulenevast ohust jääle mineku.
Saare maavanem keelab Saare maakonna haldusterritooriumiga piirnevale merejääle ja avalikult kasutatavatele veekogude jääle mineku seoses jää sulamisega tulevast ohust inimeste elule ning võimaliku õnnetuse kahjust keskkonnale.
Kontrolli käesoleva korralduse täitmise üle paneb maavanem keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna Saaremaa büroole, Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonnale ja Lääne piirivalvepiirkonnale.
Korraldus kehtib jää sulamiseni 2007.aasta kevadel.
Korralduse peale võib esitada kaebuse Tallinna halduskohtule 30 päeva jooksul korralduse jõustumisest arvestades.

Bussijuht varastas kassast 40 000 krooni
Viljandi kohus mõistis süüdi Kaido, kes bussijuhina töötades oli vaid kuu aja jooksul oma tasku pannud 40 333 krooni firma raha ning selle kasiinos maha mänginud.
Kaido endist tööandjat, aktsiaseltsi Taisto Transport kohtus esindanud Tiia Kängsepp rääkis, et umbes aasta ettevõttes töötada jõudnud mehel oli puudujääke juba varemgi, kuid ta suutis need ära maksta, kirjutab Sakala.
Päris käest läks asi eelmise aasta 8. augustist, mil Kaido omastas veidi rohkem kui kuu aja jooksul 40 333 krooni 40 senti. Riisumine
Kokkuleppemenetluse korras karistas kohus süüdlast 30-päevase vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei riku 18-kuulise katseaja tingimusi.

Lääne-Virumaa puiduettevõttes jäi tööline konveieri vahele
Kolmapäeva hommikul juhtus Lääne-Virumaa ühes puiduettevõttes raske tööõnnetus, kus 47aastane mees jäi hooldetööde ajal puidukonveieri vahele.
Maakonna tööinspektsiooni andmetel olid mehel vigastatud mõlemad jalad ja üks käsi, kirjutab Virumaa Teataja.

Sebe buss blokeeris tudengibussi tee
Alates eelmist nädalalast Tallinna-Tartu vahet sõitev tasuta tudengibuss ei saanud täna oma sõitu õigeaegselt alustada, sest Sebele kuuluv buss blokeeris tee.
Tudengibuss plaanis oma tänast sõitu alustada kell 12.30 Akadeemia tee 5 asuva ühiselamu juurest, kuid ei saanud seda teha, sest AS Sebele kuuluv buss blokeeris tee, teatas OÜ Tudengibussi juhataja Liis Reinhold Eesti Päevaleht Online'ile.
Reinholdi sõnul väitis Sebe bussijuht, et buss läks katki.
Buss blokeeris vähemalt pooleks tunniks liikluse esimese ühiselamu läheduses, takistades nii tudengibussi väljumist kui ka sõiduautode liikumist.
Tudengid püüdsid Sebe bussi liikuma saada. "Lükkasime bussi, tegime igasuguseid asju, aga lõpuks sõitis buss siiski ise minema," ütles Reinhold.
Tudengid kutsusid kohale politsei, kes sündmuse registreeris.

Tallinna ülikooli ühiselamus vajus osa laest sisse
Tallinna ülikooli Pärnu mnt 59 ühiselamu ühisköögis vajus öösel sisse osa ühisköögi laest.
Tallinna ülikooli pressiesindaja Krista Männa ütles Eesti Päevaleht Online'le, et õnnetus juhtus radiaatori lõhkemise tõttu. Sisse ei kukkunud terve lagi, vaid see osa, mis oli radiaatori juures, pudenes.
Tegemist on ühisköögi nurgapealse osaga ja liikumist õnnetus seetõttu ei sega. Vigastada keegi ei saanud.
Samuti saavad tudengid endiselt süüa teha, kuna ühiselamus on veel kööke.
Ühisköök, milles õnnetus toimus, on remondiks suletud.
Tallinna tudengid avaldasid eelmisel kevadel mitmeid kordi protesti lagunevate ühiselamute pärast, nõudes, et riik nende remonti rohkem raha investeeriks.
Tallinna Ülikooli Pärnu mnt 59 ühiselamu on ehitatud 1954. aastal. Ühiselamus on 340 kohta ning seal elab hetkel 200 üliõpilast.

Arstid: sotsiaalminister Aab ei saanud oma tööga hakkama
Eesti Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa peab arstide ja kiirabitöötajate väljajätmist tervishoiutöötajate kollektiivsest palgaleppest sotsiaalminister Jaak Aabi tegemata jäänud tööks.
"On äärmiselt kahetsusväärne, et täna allkirjastatud lepe jätab osade töötajate palgatingimused teistega võrreldes hoopis halvemaks," ütles Rehemaa Eesti Päevaleht Online'ile.
Kuigi palgaleppest väljajäävate arst-residentide ja kiirabitöötajate palk tuleb riigieelarvest mitte haigekassalt, usub Rehemaa, et kollektiivlepingule allakirjutanud sotsiaalminister oleks riigi esindajana pidanud just riigieelarveliste tervishoiutöötajate palgatõusu eest seisma.
"Aab ei saanud riigi esindamisega hakkama. Riik ei võtnud 2007. aastaks endale ühtegi kohustust," ütles Rehemaa ja lisas, et varasemates kollektiivlepingutes tõsteti kõikide meditsiinitöötajate palkasid.

Ilmajaam: homsest hakkab lörtsi ja lund sadama
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmeil hakkab homsest Eestis lörtsi ja lund sadama, olulise sajuta ilm jätkub alates järgmise nädala teisipäevast.
Täna on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab vihma, puhub edela-ja läänetuul 4-10, puhanguti 12-14 m/s. Sooja tuleb neli kuni üheksa kraadi.
Laupäeva öö on vahelduva pilvisusega ja peamiselt sademeteta. Hommikul pilvisus tiheneb ning hakkab enamasti lörtsi sadama. Puhub lõunakaarte tuul 7-12, saartel ja rannikul 13-17 m/s. Õhtupoolikul pöördub tuul saartel edelasse ja läände. Päevane temperatuur jääb nulli ja kolme plusskraadi vahele.
Pühapäeva öö on pilves selgimistega, kohati sajab lörtsi või lund. Päev on pilvisem ning mitmel pool sajab lund, lörtsi ja vihma. Puhub lõunakaarte tuul 5-12, saartel ja rannikul 12-17 m/s. Päevane temperatuur jääb samuti nulli ja kolme plusskraadi vahele.

Haiglad: palgalepe võimaldab patsientidele enam tähelepanu suunata
Eesti Haiglate Liidu sõnul loob täna allkirjastatud uus palgaleppe võimaluse keskenduda tervishoiu põhieesmärkidele ja suunata tähelepanu eelkõige patsiendile.
Haiglate Liidu hinnangul sai palgalepe võimalikuks ainult tänu sellele, et läbi raviteenuste hindade suunati tervishoidu lisaraha, teatas Eesti Haiglate Liit.
Kuigi läbirääkimistel saavutatud alampalk ei olnud eesmärk omaette, on see oluline samm tervishoiusüsteemi parendamise suunas, sest konkurentsivõimeline palk hoiab töötajaid lahkumist tagasi, millest võidavad eelkõige patsiendid.
Haiglate liidu sõnul kindlustab antud kokkulepe tervishoiutöötajate palgatõusu vähemalt kaheks aastaks.
Ka Eesti Õdede Liit pidas palgatõusu suureks edasiminekuks.
"Saavutatud tunnipalga alammäära lepe on kindlasti märk, et Eesti ühiskond on hakanud tervishoiutöötajate tööd senisest enam väärtustama. Loodetavasti julgustab see noori õeks õppima ja motiveerib neid ka pärast kooli lõpetamist valitud kutsealal tööle asuma," ütles Eesti Õdede Liidu president Ester Pruuden.

Pätid valasid Põlvas linnakodaniku auto happega üle
Politsei sai eile teate, et Põlva linnas Lao tänava õuele pargitud sõiduk Honda on millegagi üle valatud ja pestes hakkas värv autolt maha kooruma.
Eile hommikul avastas Põlva linnas Lao tänavale oma auto parkinud linnakodanik, et tema auto on mingi vedelikkuga ülevalatud. Autod puhtaks pesema asunud omanik märkas, et pesemise käigus koorub maha auto värv.
"Auto omanik hakkas autot puhtaks pesema ja avastas, et pesemise käigus koorub maha auto värv. Happega oli koos suurema osa autost. Tõenäoliselt on tegemist mingi happelise ainega, mille täpsema koostise selgitab ekspertiis," ütles Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva osakonna pressiesindaja Klaire Ründva EPL Online'ile.
Auto omanikule tekitatud kahju suurus on ligi 10 000 krooni. Juhtumi uurimiseks alustas politsei väärteo menetlust.

Politsei tabas ühe Jõe tänava lõhkeainega seotud mehe
Politsei pidas seoses Tallinnas Jõe tänaval avastatud lõhkeainega kinni ühe kahtlusaluse, kahtlustavateringi lisandus ka üks naine.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja teatel pöördus neljapäeval kella 14.30 ajal Põhja prefektuuri Aleksei Golubtsov. Praeguseks on mees kinni peetud.
Seoses Jõe tänaval aset leidnud sündmustega otsib politsei taga ka 1979. aastal sündinud Julia Bratõnat. Samuti jätkuvad 1972. aastal sündinud Vladimir Muravjovi otsingud. Eesti Raadio andmetel on tegemist elukaaslastega.
Politsei palub kõigil, kellel on piltidel kujutatud isikute kohta informatsiooni, helistada Põhja politseiprefektuuri telefonidel 612 4711, 517 3767 või politsei üldnumbril 110.
Politsei avastas esmaspäeval Jõe tänava elu-ja büroohoonest suure koguse trotüüli, meedias levinud info kohaselt võis olla tegemist lõkspommiga.

Eilse kaablirikke põhjustajat pole veel leitud
Seoses eile õhtuse Eesti Energia kaablirikkega, leidis aset ka Hansapanga ajaloo üks rängemaid tööhäireid - kasutada ei saanud internetipanka, maksekaarte ega ka pangaautomaate kogu riigis.
Eesti Energia kaablirikke tagajärjel seiskusid eile õhtul kõik Hansapanga teenused ning Tallinnas Lasnamäel jäi 7000 klienti elektrita.
Täpset kaablirikke kohta ei ole veel leitud, kuid elekrikatkestuse piirkonna toide on tõstetud ümber teiste kaablite ja liinide toitele. Kõik eile häiritud olnud teenused töötavad täna korralikult, ütles Eesti Energia pressiesindaja Kristjan Hamburg Päevaleht Online'ile.
Rikkelise maakaabli tuvastamine käib nii, et alajaama ühendatakse keerukad seadmed, mis teostavad mõõdistusi ja näitavad peale arvutusi võimaliku rikkekoha kaugust alajaamast. Seejärel saab seadmete abil näidatud rikkekoha lahti kaevata ja asuda seda parandama, selgitas Hamburg töö käiku.

Riigikohus omistas Ramon Raskile lõplikult cum laude diplomi
Riigikohus ei võtnud menetlusse Tartu ülikooli kaebust ringkonnakohtu otsuse peale, millega omistati Ramon Raskile cum laude diplom.
Tartu ringkonnakohus jättis 2006. aasta detsembris muutmata Tartu halduskohtu otsuse, millega rahuldati Ramon Raski kaebus Tartu ülikooli kohustamiseks väljastada talle baccalaureus artiumi kraad kiitusega (cum laude).
Samuti jäi ringkonnakohus halduskohtuga samale arvamusele osas, millega tuvastati Tartu ülikoolis kasutusele võetud cum laude omistamise tõlgenduspraktika õigusvastasus, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.
Ramon Raski kohtule esitatud kaebuse järgi omistati selle aasta mais Raskile Tartu ülikooli õigusteaduskonnas baccalaureus artiumi kraad ilma kiituseta. Kaebaja arvates vastas ta aga haridusministri 1999. aasta määrusega kehtestatud cum laude diplomi omistamise kriteeriumidele, kuna täitis bakalaureuse õppekava täies mahus, sooritas kõik eksamid hinnetele A, B ja C, lõpetas keskmise hindega 4,63 ning kaitses lõputöö hindele A.

Reisilaeval Victoria läksid välismaalased kaklema
15. märsti öösel kell 3 toimus Tallinna-Stockholmi liinil sõitval reisilaeval kaklus, mille käigus tungiti kallale Küprose kodanikule.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja teatel ründasid kaks noormeest reisilaeva kajutis 25-aastast Küprose kodanikku Ulast.
Laeva turvatöötajad pidasid kinni kaks Leedu kodanikku, 20-aastase Edgarase ja 19-aastase Karolise ning andsid Tallinnas üle politseile.
Juhtunu asjaolud selgitamisel.

Audentes: lastevanemate esindajad olid meie pakutud hinnaga nõus
Erakooli Audentes juhtide kinnitusel oli lastevanemaid esindav selts nõus nende pakutud hinnaga Tartu filiaali ostmiseks, kuid viis täide oma ähvarduse minna kooli vastu meediasõtta.
"Tartu Erahariduse Edendamise Seltsi (TEHES) esindaja Valter Teppan oli meie pakutud hinnaga - 37 miljonit krooni- sel esmaspäeval nõus ja sai kokkuleppe kohaselt kolmapäevani aega, et rahastajatega läbi rääkida ja kokkuleppele lõplik kinnitus anda," ütles Päevaleht Online'ile Audentese turundusjuht Alar Rikberg.
Rikbergi sõnul tuli aga välguna selgest taevast järgmisel päeval Eesti Ekspressis ilmunud artikkel, kus lastevanemate esindajad süüdistasid Audentest laste pealt hiigelkasumi teenimises.
Audentese nõukogu esimees Heldur Meerits teatas juba kolmapäeval, et TEHESt esindavad ärimehed Neinar Seli ja Tiit Veeber on neile Puiestee tänaval asuva kinnistu müümiseks agressiivset survet avaldanud. Rikbergi sõnul seisnes see surve just nimelt ähvarduses minna kooli vastu meediasse.

Müüjat tappa ähvardanud poevaras jäi vabadusse
Kolmapäeval varastas 23aastane alkoholijoobes Andrei Viru-Nigula kauplusest avalikult õlut ja ähvardas müüja tappa, kui too peaks politseisse teatama.
Psühhoneuroloogia haiglas arvel olev 23-aastane alkoholijoobes Andrei varastas avalikult Viru-Nigula kauplusest Õ-Pood kaks pooleliitrilist õllepudelit juba teisipäeva õhtul, ahkudes lubas mees kassaaparaadi puruks lüüa, kirjutab Virumaa Teataja. Kolmapäeval aga ähvardas purjus mees jälle pärast kahe õllepudeli vargust müüja tappa.
Ometi lasid korravalvurid Andrei vabadusse kohe seejärel, kui mees oli Rakvere politseiosakonnas oma peatäie välja maganud.
Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Tiit Jõgi selgitas, et neljapäeval jõustunud seadusemuudatuse järgi ei ole vargus alla 1000 krooni väärtuses enam kuritegu, vaid väärtegu. Seepärast ei jäänud politseinikel muud üle, kui vormistasid Andreile väärteoprotokolli ja lasid ta vabadusse.

Sillamäel tapeti korteris mees
Eile kella 20.59 ajal leiti Ida-Virumaal Sillamäel Viru puiestee korterist Andrei (s 1976) vägivallatunnustega surnukeha.
Ohver leiti oma kodust surnuks pussitatult.
Kahtlusalusena on kinni peetud 1970. aastal sündinud Aleksandr, kellega koos tapetu eelnevalt alkoholi tarbis ning hiljem tülli pööras, teatati Ida Politseiprefektuurist Päevaleht Online'ile.

Viru vangla piirkonna kuivendussüsteem maksab 37 miljonit
Jõhvi kirdeosa liigvee probleemi lahendus, mis puudutab ka Viru vangla ehitust, maksab 37 miljonit krooni, ent kui ehitus seetõttu toppama jääb, ei jõuta vanglat tähtajaks valmis.
Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi projektijuht Kalev Raadla, kes koostas Jõhvi kirdeosa liigvee probleemi lahendamise tegevuskava, ütles, et ainuüksi vangla territooriumi kuivendamine ei anna lahendust ning veetaset tuleb alandada kogu piirkonnas, juhtides selle läbi kuivendussüsteemide Pühajõkke, kirjutab Põhjarannik.
Tema hinnangul läheb drenaažisüsteemi rajamine maksma 37,3 miljonit krooni. Ent tööde teostamist võib venitama hakata asjaolu, et need puudutavad ka veekogusid, mistõttu tuleb eelnevalt kindlasti korraldada keskkonnamõjude hindamine. "See võtab aega minimaalselt pool aastat," lausus Raadla.
Vanglaehituse tellija, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ütles, et poole aasta pikkune viivitus ei ole vangla ehituse seisukohalt mõeldav, kuna juba praegu ollakse tähtaegade täitmisega hädas ning ehitust takistav veeprobleem on RKASi ja peatöövõtja, ehitusfirma Merko suhted pingeliseks ajanud. "Täna oleme üsna ummikus ning suhtleme Merkoga tippadvokaatide vahendusel," sõnas Saarniit.

Leisi vald plaanib Anglasse töötava tuuliku ehitamist
Leisi vald hoiab jätkuvalt päevakorral ideed ehitada Kuressaare-Leisi maantee ääres asuva Angla tuulikute ansambli lähedale üks töötav tuulik.
Leisi vallavanem Ludvig Mõtlep ütles Oma Saarele, et vald ise praegu tuuliku ehitamiseks kulutusi teha ei soovi, küll aga ollakse valmis liituma mõne turismialase koostööprojektiga.
Arvame, et töötav tuulik võiks rohkem turiste meelitada, kuigi ka Angla tuulikutest on kujunenud külaliste huviobjekt, rääkis vallavanem. "Nii et raske öelda, kas töötav tuulik tõesti täiendavalt rahvast juurde tooks."
Uue tuuliku ehitamiseks taotles vald ühisprojektis Orissaare ja Valjala vallaga raha ka mõned aastad tagasi, kuid siis toetust ei saadud. Tuuliku ehitamiseks tuleb leida maad naabrusest või teiselpool teed, sest uus tuulik ei mahu olemasolevate tuulikutega ühele kinnistule.

Kuressaare linnasadama arendamine võib lükkuda mitu aastat edasi
Eelmisel aastal Kuressaare sadama ainuomanikuks saanud Kuressaare linnavalitsus peab sadama arendamisega vähemalt poolteist-kaks aastat ootama, sest täiendavaks süvendamiseks vajalik vee erikasutusluba eeldab uut keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Kuressaare linnavalitsus lootis seni, et linnale oluline infrastruktuuri objekt õnnestub Natura 2000 võrgustiku piiridest välja jätta ja sellega täiendavast keskkonnamõju hindamisest pääseda, kirjutab Meie Maa.
Kuressaare linnavalitsuse keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt ütles Meie Maale, et tänaseks on aastaid peetud võitlus sisuliselt kaotatud. "Muudatusi ei tule," tõdes Valt.
Nimelt tehti viimastel kohtumistel keskkonnaministeeriumis Kuressaare linna juhtidele lõplikult selgeks, et juba 2004. aasta 1. maiks esitati euroliidule ettepanekud Natura 2000 võrgustikku lülitatavate linnu- ja loodusalade kohta, mida nüüd revideerima hakata pole võimalik.

Päevaleht hilineb Tallinna piires
Tänane Eesti Päevaleht ei jõua trükitehnilistel põhjustel mõnedes Tallinna piirkondades õigel ajal tellijani.
Kanne toimub kindlasti päeva jooksul.
Päevaleht vabandab!

Pärnu Vanapargi pärnaallee uueneb
Esmaspäeval hakatakse saagima Pärnus Vanapargi tänaval kõnniteid raamistavat pärnade alleed, vanade ja haigete puude asemele istutatakse uued.
Pärnu linnaaednik Kristiina Kupper andis 19. sajandi lõpus istutatud pärnade allee saagimiseks loa, sest puud on vanad, haiged ja murdumisohtlikud, kirjutab Pärnu Postimees.
Maha saetakse 128 puud. Asemele istutatakse Hollandist toodud 165 noort pärna.
Saagimistööde ajaks suletakse Vanapargi tänaval liiklus. Tööd alleel plaanitakse lõpetada aprilli keskpaigas.
Allee noorendamine läheb maksma ligi miljon krooni.

Kõuts: sõjaväeluure teema on üles puhutud
Kaitseväe endine juhataja ei soovi kaitseministriks saada.
Kaitseväe endise juhataja Tarmo Kõutsi sõnul on viimasel ajal üles kerkinud süüdistused sõjaväeluure vastu üles puhutud.
Kõutsi sõnul on kahetsusväärne see, et sõjaväeluure skandaal puhuti suure kella külge just enne valimisi, rääkis Kõuts ETV hommikuprogrammis.
Kõutsi kinnitusel on materjalid koguaeg kaitseministeeriumis kättesaadavad olnud ning on häbiväärne, et asja soovitakse lahendada meedia abil mitte omavahel mõistlikul viisil.
Kõuts näeb skandaalis teatud isiklikku suhtumist, mis on seotud kaitseminister Jürgen Ligi isikliku antagonismiga tema ja kaitseväe suhtes ning selles võib täheldada teatud püüdu allutada kaitsevägi ja kaitseliit poliitilisele juhtimisele.
"Isiklikku suhtumist ei ole mõistlik kõigile näidata," ütles Kõuts.

Oliver Kruuda vallandas Sporditähe peatoimetaja
Ajakirja Sporditäht peatoimetaja Risto Berendson sai hiljuti teada, et jääb oma töökohast ilma.
Väidetavalt pahandas ajakirja uusi omanikke tema lugu kapost meesteajakirjas Klubi, kirjutab SL Õhtuleht.
"Ma võin seda öelda küll, et esmaspäevast ma enam Sporditähe peatoimetaja ei ole," tunnistab Berendson. "Väga üldiselt võin öelda, et minu ja minu tööandjate arusaamad ajakirjandusvabadusest on erinevad, ja sellepärast katkeb meie koostöö," kommenteerib ta vallandamise põhjust.
Ajalehe andmeil ei meeldinud ajakirja välja andva Inreko Pressi ostnud uuele omanikule, Oliver Kruudale meesteajakirjas Klubi avaldatud Berendsoni lugu kaitsepolitsei töömeetoditest, mis kutsus esile ka KAPO meelepaha.

Vaegnägijad said õppetööks tuge
Tartu Emajõe kooli nägemispuudega noored õppurid saavad nüüd õppetööks kasutada uhiuusi vahendeid.
Tartu Emajõe kool, kus õpib 76 nägemispuudega last kogu Eestist, nende hulgas 20 pimedat, muretses uued 900 000 krooni maksnud abivahendid haridusministeeriumi poolt eraldatud raha eest, kirjutab Tartu Postimees.
Selle raha eest soetati ligi 25 vahendit, millest siiski igapäevaselt kõigile õppijatele ei jätku.
"Iga õpilane saab uue abivahendiga tutvuda umbes kuu ja siis läheb see järgmisele õpilasele kasutamiseks," selgitas Tartu Emajõe kooli direktor Arvo Pattak.
Õpilaste kasutada on mitu punktkirjamasinat ning punktkirjadispleid, mille abil saavad õpilased õpetaja antud ülesandeid lahendada.

Ajateenijad ei saanud relvadega mängimise eest karistada
Eelmise aasta mais suurõppusel "Kevadtorm" relvadega mängimine kaadrikaitseväelastele karistusi ei toonud.
Kuperjanovi pataljoni ülema major Eero Rebo korraldusel algatatud teenistusli-ku juurdlusega tuvastati, et õppustel osalenud kaadrikait-seväelased ei olnud toimu-nust teadlikud, kirjutab Võrumaa Teataja.
-Ajateenijad olid juurdluse -algatamise ajaks juba reservi arvatud ja nende distsi-p-li--naar-vastutusele võtmiseks puudub seaduslik alus ja võimalus.

Noormehed pääsesid jäisest karjäärist
Järvamaal Türi vallas vajusid läbi jää kaks noormeest, kellel aga õnnestus kaldale pääseda.
Neljapäeval sai päästeamet teate kahe noormehe kohta, kes olid Türi vallas Kõltsi karjääri jääst läbi vajunud, teatas päästeameti koordinatsioonikeskus.
Noormehed suutsid iseseisvalt kaldaäärse kruusahunniku otsa ronida, päästjad tõid nad sealt kaldale ja andsid üle kiirabile.

Riigikohus tunnistas aprillinalja seaduslikuks
Riigikohus ei võtnud menetlusse Ida-Viru ärimehe ja poliitiku Nikolai Ossipenko kaebust, millega ta soovis saavutada Põhjarannikus ilmunud aprillinalja ümberlükkamist.
Ossipenko kaebas ajalehe Põhjarannik kohtusse pärast seda, kui 2005. aasta aprillinaljas kirjutas Põhjarannik, et Kohtla-Järve linn püstitab kuju legendaarsele konkursivõitjale Nikolai Ossipenkole, kirjutab Postimees.
Esmalt esitas Ossipenko kaebuse Viru maakohtusse ning saavutas selle, et Põhjarannikut pidi ümber lükkama aprillinaljas ilmunud tegelikkusele mittevastavad väiteid Ossipenko kohta.
Põhjarannik kaebas otsuse Viru ringkonnakohtusse edasi, kus nõustuti aga Põhjaranniku väitega, et 1. aprill on üldiselt teadaolevalt naljapäev.
"Ringkonnakohus on seisukohal, et libauudisena avaldatud aprillinali üldjuhul ei sisalda mingeid faktiväiteid, tema eesmärk ei ole tõeste andmete esitamine, vaid naljategemine," seisis otsuses.

Audentese vastu tahab kohtusse minna väike osa lapsevanematest
Vaid väike osa Audentese erakooli õpilaste vanematest kavatsevad minna kohtusse, et sundida erakooli omanikke jätkama Tartu filiaali tööd.
Audentese Tartu filiaalis õpib 231 last, nende hulgas ka eelkoolilapsed. Lapsevanemaid esindaval hagil on lapsevanem Liina Vaheri sõnul 33 allkirja, kirjutab Tartu Postimees.
Vanemaid esindav vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein ütles, et Audentese erakoolil on lapsevanematega koolitusteenuse osutamise lepingud, mille ülesütlemine kooli poolt on ebaseaduslik.. Nii püüab advokaat kohtus saavutada selle, et kooli omanikud oleks sunnitud kooli tegevust jätkama.
Vanematel on kooli päästmiseks teinegi plaan - avada Audentese erakooli Tartu filiaali asemel Tartu Erakool.
Vanemate loodud mittetulundusühingul Tartu Erahariduse Edendamise Selts (TEHES) on uue kooli avamiseks koos kogu vajalik dokumentatsioon. Ainsana on puudu koht, kus uus kool saaks tegutseda. Viimane päev haridus- ja teadusministeeriumilt koolitusluba taotleda on 31. märts - selleks ajaks peab kooli majaküsimus olema lahenenud.

Palmaru: Kalm on põhimääruse muudatusest valesti aru saanud
Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul on muinsuskaitsenõukogu esimees Mart Kalm muinsuskaitse uuest põhimäärusest valesti aru saanud ja see ei muuda nõukogu töös oluliselt midagi.
"Mart Kalm kirjutab Eesti Päevalehe arvamusartiklis muinsuskaitse nõukogu põhimääruse muudatustest, kuid ta on neist ekslikult aru saanud. Kalm jätab tähelepanuta, et määrus ei muuda ega asenda mingil juhul jätkuvalt kehtivat muinsuskaitseseadust, vaid täpsustab seda," ütles kultuuriminister Raivo Palmaru.
Kalm väitis oma artiklis, et määrus kirjutab ette, kelle küsimise peale tohib nõukogu oma arvamust avaldada. Palmaru sõnul on uues põhimääruses sees säte, mis täpsustab ministeeriumi ja nõukogu vahelist suhtlemist. Kultuuriministri sõnul on igati tervitatav kolmanda sektori järjest suurenev aktiivsus Eestis, aga tuleb teha vahet, mis on kolmas sektor ja mis mitte.

Enamik portfellita jäänud ministreid läheb riigikokku
Oma tulevast töökohta ei soovinud avaldada vaid Aivar Sõerd ja Rein Randver.
Praeguse seisuga valitsusest kõrvale jäävatest Keskerakonna ja Rahvaliidu ministritest jätkab enamik oma tööd riigikogus, ülejäänud siirduvad erasektorisse või ei ole tuleviku kohta veel kindlat otsust teinud.
Siseministeeriumi pressiesindaja Katrin Vides ütles, et praegune keskerakondlasest siseminister Kalle Laanet sai Pärnumaal 2260 häälega riigikokku valituks ning tema perspektiiv on seal.
Rahvaliitu kuuluvale regionaalministrile Jaan Õunapuule on Videse sõnul tehtud paar tööpakkumist, kuid nendest ei soovi minister veel avalikult rääkida. Õunapuu sai valimistel 1739 häält.
Keskerakonda kuuluv praegune sotsiaalminister Jaak Aab, kes sai valijatelt 4229 häält, kavatseb suure tõenäosusega minna edasi riigikokku.

Jahimehed on tänavu seadust rikkunud poole vähem kui mullu
Senisest karmimad karistused sunnivad jahimehi metsas seadusetähte järgima.
Kui mullu tekitasid jahimehed aasta esimese kolme kuuga keskkonnale kahju pea veerand miljoni krooni eest, siis tänavu sama ajaga oli see summa vaid 66 000 krooni ning jahialaste õigusrikkumiste hulk on aastaga vähenenud kuuekümne viielt kahekümne neljani.
Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Mait Tindi hinnangul on kütte sundinud reeglitest üha enam kinni pidama karmimad seadusevõimalused.
"Kui keegi küttidest saab karistada, siis võivad jahilube väljastavad keskkonnateenistused tema jahitunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks peatada ning pärast tuleb rikkujal selle tagasisaamiseks kõik eksamid uuesti teha," selgitas Tint.
Probleemiks salakütid

Selgus kolmas autovõitja! 
Eile toimus Päevalehe tellimiskampaania järjekordse võiduauto üleandmine. Kolmanda autona välja loositud Nissan Pathfinderi õnnelikuks võitjaks osutus Jaak Lind Tallinnast. Pildil on õnneliku autovõitja särav abikaasa Lia Lind koos pojaga võiduautot vastu võtmas.

Imesta või oimetuks - setu küla ja keel keset Siberit
Tuhandete kilomeetrite kaugusel Eestist kuuleb siiani algupärast setu keelt, kuid sajandi eest Venemaale rännanud rahvakillu identiteet on kadumas.
"No istume siia holodilnik'u juure," ütleb 70-aastane Liidia Andrejeva setu murdes ja tõmbab pingi laua alt välja. Saab aru, et ma murdest eriti aru ei saa, ning jätkab juba vene keeles. See jutuajamine toimub teispool Eesti-Vene piiri. Aga mitte sugugi Petserimaal, millest me kõik teame, et seal elab palju setusid. Oleme hoopis üle 5000 kilomeetri eemal, kauge ja külma Krasnojarski krai külas, millel nimeks Haidak ehk setupäraselt Hait.
On kummaline kohata kaugel Siberis pesuehtsaid setusid, kellega sa pead rääkima vene keeles, sest mina ei oska eriti setu murret ja nemad eesti kirjakeelt. On kummaline kuulata keelt, mis on säilinud sellisena, nagu see Setumaalt sada aastat tagasi kaasa toodi, ning mille kõik uued sõnad on pärit vene keelest, nagu seesama holodilnik külmkapi kohta. Kui Siberi setude esivanemad siia tuhandete kilomeetrite kaugusele kolisid, siis lihtsalt polnudki veel selliseid asju.

President Ilves külastas eile Oulut
Kolmapäeval Soome riigivisiidile läinud president Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves külastasid eile Oulut, mida Eesti riigipea nimetas põhjanaabrite üheks olulisemaks innovaatika- ja teaduskeskuseks.
Eilne külastus algas aga väikese viivitusega. Laupäevasesse lehte pikemat reportaaži ette valmistav Päevalehe ajakirjanik Andres Keil ütles, et visiit Oulusse hilines ligi 40 minutit. "Hilines, sest üks varasem lend jäeti ära ja seepärast lendas ka lennuk välja ettenähtust hiljem," märkis Keil. "Aga aega näpistati osavalt tagasi, nii et kella viieks õhtul oli kõik taas paigas," lisas ta.
Ilves ja teda saatev äridelegatsioon kohtusid eile Oulu maakonna ja linna juhtidega, külastasid Oulu ülikooli ja teadusparki. "See on linn, kus saavad kokku traditsioonid ja julgete mõtete realiseerimine," ütles president Ilves Oulu linnavalitsuses tema auks antud lõuna-söögil. "Tänane päev on kinnitanud minu veendumust, et innovaatilisi ideid rakendada ja rahuldustpakkuvalt elada on või-malik ka väljaspool metropole. Oulu - kiiresti arenev, nooruslik, visioonide ja julgete katsetuste linn - on selle ilmekas näide."

Kiirabi mures palga tõttu lahkuvate arstide pärast
Palgakokkuleppest välja jäämine võib sundida kiirabimeedikud
Täna sõlmitavast meedikute liitude, sotsiaalministri ja haiglate liidu palgakokkuleppest jäävad välja riigieelarve kaudu palka saavad residendid ja kiir-abitöötajad. Eesti kiirabi liit saatis sotsiaalminister Jaak Aabile kirja, milles väljendas muret palgakokkuleppe pärast. Kirjas märgiti, et kiirabi tänavune eelarve ei võimalda kiir-abitöötajatele kokkuleppes kavandatavat palgatõusu.
Sõlmitavas kollektiivlepingus on siiski hea tahte avaldusena võetud eesmärgiks tõsta kiirabis töötava õe tunnipalga alammäär 52 krooni ja 50 sendini tunnis ning kiirabitehniku tunnipalga alammäär 42 kroonini tunnis. Palgaleppeta pole aga otsest kohustust lisaraha palgaks eraldada.

Tuleval aastal sulgeb uksed üksteist kooli
Kuna tegu oli valimiste aastaga, siis ebapopulaarseid sulgemise
Omavalitsused teatasid haridus- ja teadusministeeriumile, et soovivad sulgeda või liita tuleval õppeaastal 11 kooli, see on üle aastate üks väiksemaid arve.
Kokku teatasid kohalikud omavalitsused märtsi alguseks 20-st koolivõrgu muudatusest, lõviosa neist on seotud kas lasteaed-algkooli muutmisega lasteaiaks või gümnaasiumi muutmisega põhikooliks. Vaid Audentese erakooli Tartu filiaali omanikud teatasid haridus- ja teadusministeeriumile, et soovivad kooli sulgeda.
Kuid ka selle kooli puhul on praegu võimalus, et kool jätkab sügisest hoopis teise nime all ja kooli hakkavad majandama lapsevanemad ise.
Kahe õpilasega kool
Koolivõrgu muudatused pidid kohalikud omavalitused vastu võtma hiljemalt veebruari lõpuks ja otsuseid saab hakata ellu viima alles sügisest, mil algab uus õppeaasta. Maakondades koolivõrgul silma peal hoidvad maavalitsuste haridusosakondade juhid tunnistavad, et kuna tegemist oli valimiste aastaga, siis koolide sulgemisplaanid eriti populaarsed polnud.

Briti vanglast Iraagis põgenes 10 kahtlustatavat
Vangid pääsesid põgenema, sest vahetasid riided neid külastama tulnud isikutega, kes ka hiljem asusid nende asemele kinnipidamisasutusse.
"See oli hästi organiseeritud põgenemine, kuna end hiljem vangidena esitlenud isikutel õnnestus pettust varjata mitu päeva," vahendas RIA Novosti Briti kaitseministeeriumi pressiteadet.
Põgenenud vangidele ei olnud jõutud veel süüdistusi esitada. Briti kaitseministeeriumist teatati, et 10 vale vangi peetakse kinni ning nende isikud tuvastatakse.

Vene eks-peaminister jääb oma villast ilma
Vene kohus otsustas täna, et riigi endine peaminister Mihhail Kasjanov peab loobuma oma luksusvillast, mille ta väidetavalt sündsusetul viisil omandas.
Föderaalne omandiagentuur kaebas Kasjanovi kohtusse, nõudes temalt kallis elurajoonis omandatud luksusvilla riigile tagastamist, teatas Reuters.
Kasjanov eitas õigusrikkumist ning ütles, et võimud on teda taas ahistama hakanud. Eks-peaminister seostas seda ametivõimude kampaaniaga, mis sai alguses pärast seda, kui Kasjanov teatas, et liitub opositsiooniga ning kavatseb 2008. aasta valimistel presidendiks kandideerida.
Kasjanovi pressiesindaja sõnul ei sisaldanud dokumendid materjali, mille põhjal oleks saanud eks-peaministri seadusevastast käitumist tõestada.

Vene peapiiskop: pronkssõdur tuleb hävitada
Ühe vene õigeusklike sekti peapiiskop Gotfski Amvrosi on arvamusel, et pronkssõdur tuleb teisaldada.
"Ma olen Eesti poolt!" ütles peapiiskop intervjuus ajalehele Izvestija. Ta lisas, et ootab aega, mil sellised puuslikud nii Eestis kui ka Venemaal lõplikult hävitatakse.
Oma seisukohta põhjendas ta sellega, et Nõukogude Liidu sõdurid olid okupandid nii Venemaal kui ka Eestis.

Inglismaal pussitas 7-aastane poiss oma ema sõbrannat
Suurbritannias Liverpoolis pussitas seitsmeaastane poiss tema emaga vaielnud naist.
Naine, keda poiss mitmel korral kätesse ning tuharatesse pussitas, viidi haiglasse, kuid tema elu ei ole ohus, teatas Reuters.
"Me usume, et kahe naise vahel tekkis vaidlus," rääkis Merseyside'i politseametnik. "Konflikti käigus ründas seitsmeaastane poiss tema emaga vaielnud naist."
Naine oli ütlasi poisi ema sõbranna. Last ei ole võimalik kriminaalvastutusele võtta ning teda ei saa vangistada.

Saksamaa lubab eksponeerida läbikriipsutatud haakristi
Saksamaa kohtu otsuse kohaselt on avalikult lubatud kasutada anti-natsi sümboleid nagu näiteks läbikriipsutatud haakrist.
Karlsruhe ringkonnakohus leidis, et sellised kujutised on selgelt natsivastased ning seega ei ole nende eksponeerimine mingil juhul kuritegu.
Küsimus tuli arutlusele, kuna Stuttgarti kohus oli ühele kaupmehele teinud 3600 eurot trahvi, kuna mees müüs läbikriipsutatud haakristi pildiga suveniire ning riietusesemeid.
Trahvi saanud Jürgen Kammil on äri, mis müüb mitmeid teesärke ning rinnamärke, kus on eksponeeritud läbikriipsutatud haakrist. Mõndadel kaupadel on pilt, kus haakrist visatakse prügikasti.
Karlsruhe kohus leidis, et sellised tooted ei ole mingil juhul natside propageerimine, vaid hoopis selle liikumise vastane nähe. Mehel tehtud trahv tühistati.

Transbalkani naftajuhe tugevdab Venemaad
Venemaa president Vladimir Putin sõlmis eile Kreeka ja Bulgaaria peaministrite Costas Karamanlise ja Sergei Stanisheviga naftatorustiku ehitamise lepingu.
Ajaleht The Times'i kinnitusel tugevdab kokkulepe Venemaa positsiooni Euroopa energeetilisel turul. Käivitumise hetkeks 2009.aastal hakkab 279. km pikkune naftatorustik aastas edastama ligi 35-50 miljonit tonni naftat.
Torustik hakkab pumpama naftat Bulgaaria sadamast Burgast Kreekasse Alexandroupolise linna. See annab Venemaale otsese juurdepääsu Vahemerele.
"Globaalne energeetika turg on selles projektis huvitatud. Mida varem me alustame, seda parem," ütles Putin.
Kreeka ja Bulgaaria hakkavad teenima kümneid miljoneid dollareid transiidist, tagades samas ka oma energeetilist julgeolekut. Kreeka näeb selles projektis võimalust saada regiooni energeetika sõlmpunktiks.

Bulgaaria parlament nimetas ametisse ELi asjade ministri
Parlament kinnitas Bulgaaria uueks Euroopa Liidu asjade ministriks Gergana Grancharova pärast seda, kui tema eelkäijast Meglena Kunevast sai Euroopa Komisjoni tarbijakaitse volinik.
Pärast Bulgaaria liitumist Euroopa Liiduga 2007. aasta algul leidis parempoolne opositsioon, et riigil ei ole enam vaja ELi asjade ministrit, vahendas Reuters.
Nendega ei nõustunud aga peaminister Sergei Stanishev. "ELi asjade ministri valimine näitab meile valmisolekut ELi väljakutseteks," ütles ta.
Sotsialistliku valitsuse noorimaks liikmeks olev liberaalsesse NMS parteisse kuuluv Gergana Grancharova on eelnevalt olnud abivälisminister ekskuninga Simeon Saxe-Coburgi valitsuses.
"Paljud teist ütlevad, et tõsine töö on nüüd, pärast ELiga liitumist tehtud, kuid ma usun, et meil on veel palju teha," ütles Grancharova.
Ministri määramine teeb lõpu poliitilisele nääklemisele sotsialistide ja liberaalide vahel, mis sai alguse pärast liberaalist Kuneva lahkumist Brüsselisse.

Iisraelis uuritakse palestiinlaste "elava kilbina" kasutamist
Iisraeli inimõiguslaste organisatsioon Betselem edastas Iisraeli armee juristidele tunnistajate ütlused, mille kohaselt varjasid juudimaa sõdurit end enne majadesse sisenemist palestiinlaste taga.
Iisraeli sõjaväepolitsei kontrollib esitatud dokumente, vahendas RIA Novosti.
Iisraeli sõjaväelasi süüdistatakse selles, et nad sundisid palestiinlasi esimestena sisenema majadesse, kus võisid varitseda vastaspoole võitlejad. "Elavate kilpidena" kasutati ka 11 kuni 15- aastaseid lapsi.
Betselemi hinnangul on "elavate kilpide" kasutamine rahvusvaheliste normide jõhker rikkumine, samuti keelavad seda Iisraeli sõjaväe reeglid.

Talibani mässulised tapsid Itaalia ajakirjaniku autojuhi
Sel kolmapäeval mõrvasid Talibani võitlejad Afganistanis röövitud Itaalia ajalehe ajakirjaniku Daniele Mastrogiacomo autojuhi.
Talibani esindaja teatas autojuhi hukkamisest kohalikule meediale telefoni teel, vahendas RIA Novosti.
Mastrogiacomo sattus koos kahe afgaaniga (autojuht ja tõlk) Talibani mässuliste kätte 4. märtsil. Taliban süüdistab neid brittide kasuks spioneerimises ning on lubanud ajakirjaniku tappa juhul, kui Itaalia valitsus ei kehtesta oma sõjaväe Afganistanist tagasitoomiseks tähtaega ega vabasta vangistatud Talibani liikmed.

Britid viskavad ära kolmandiku toidust
Suurbritannia majapidamistes jääb aastas 6,7 miljonit tonni toitu üle, selle prügimäel ladustamine põhjustab omakorda ökoloogilisi probleeme.
Enamik ära visatud toidust jõuab prügimäele, kus selle lagunemise käigus tekib suurtes kogustes kasvuhoone gaase, vahendab BBC.
Ära visatud toiduainetest umbes pooled on tegelikult söögikõlbmatud, näiteks teekotid.
Siiski tähendab see ikkagi seda, et igast toidule kulutatud kroonist 15 senti visatakse lihtsalt minema, selgub Inglismaal avaldatud teemakohasest raportist.
Inimestele tuletatakse ka meelde seda, et ligi viiendik planeedi atmosfääri sattuvatest süsinikgaasidest tekib toiduainete valmistamise, töötlemise, hoiustamise ning transpordi vältel.

Hiina kiitis heaks uue omandiseaduse
Oma aastaistungil võttis Hiina parlament vastu seaduse, mis suurendab eraomanike õiguseid.
Lisaks omandiõiguse kaitse seadusele võttis parlament vastu seaduse, mis lõpetab välisettevõtete soosimise, kehtestades kõikidele firmadele ühtse - 25 protsendilise tulumaksumäära, vahendas BBC.
Hiina poliitikuid on aastaid pidanud sisemist võitlust eraomandi kaitse seadustamise üle, mida nähakse olulise pöördepunktina üleminekul kommunistlikust ühisomandist moodsale turumajandusele.
Osad parlamendisaadikud kardavad, et isegi kui uus seadus soosib kodumaiseid tootjaid ning aitab ära hoida maa arestimist, õõnestab see Hiina sotsialistlikke printsiipe.
Hoolimata seaduse vastuolulisusest, hääletas selle poolt 99,1 protsenti Hiina parlamendi 2889-st saadikust.

Laidre: me olime nii natsi- kui ka sovjetiokupatsiooni ohvrid
Eesti suursaadik Londonis Margus Laidre avaldas Briti ajalehes The Guardian vastukaja Vene riigiduuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatšovi artiklile.
Laidre väidab, et ajalugu saab hinnata erinevalt. Venemaa jaoks tähendasid aastad 1941-1945 Suurt isamaasõda, kus natsid ründasid Nõukogude Liitu ja kaotasid. Nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola jaoks algas sõda 1939. aasta augustis pärast seda, kui Stalin ja Hitler jagasid Euroopa mõjusfäärideks.
Suursaadiku sõnul kaotasid Balti riigid oma iseseisvuse 50 aastaks. Ta viitab Venemaa esimese presidendi Boris Jeltsini Ungaris tehtud avaldusele, kus ta vabandas NLi tegevuse eest. Jeltsin kinnitas, et pärast fašismi hävitamist tabas Ida Euroopat teine vägivaldne ideoloogia.
Lükates Kossatšovi sõnu tagasi, kirjutab Laidre, et eestlaste jaoks tähendas 1944. aasta septembris NL sõjavägede uus sisenemine Tallinna ühe okupatsioonirežiimi asendamist teisega.

Moskva miilitsaid kahtlustatakse 15 mõrvas
Moskva prokuratuur esitab lähiajal Venemaa pealinnas eile vahistatud viiele endisele ja praegusele miilitsale süüdustuse 15 inimese mõrvas.
Moskva prokuratuur teatas, et vahistatud inimesi kahtlustatakse miilitsa majori tapmises ja Hiina kodanikule kallaletungimises, vahendas RIA Novosti.
Uurimise andmetel panid kahtlustatavad osa kuritegusid toime miilitsa vormis.
Kohus andis prokuratuurile loa mehed vahistada.

Ungaris toimus taas vägivaldne meeleavaldus
Täna öösel leidsid Ungari pealinna Budapesti tänavail aset vägivaldsed kokkupõrked politsei ja äärmuslaste vahel.
Vägivald sai alguse pärast rahvuslase Gyorgy Budahazy arreteerimist, keda politsei seostas septembris alanud vägivaldsete meeleavalduste korraldamisega, teatas BBC.
Politsei kasutas meeleavaldajate kesklinnast eemale tõrjumiseks pisargaasi ning veejugasid.
Eile päeval korraldas opositsioon rahvuspäeva tähistamiseks rahumeelse protestimarsi, mis öösel muutus vägivaldseks.

Läti mõjukaimaks oligarhiks peetav mees jäeti vahi alla
Ventspilsi linnapea vahistamisel nähakse seost presidendi ja
Ventspilsi linnapeale Aivars Lembergsile esitati süüdistused korruptsioonis, rahapesus ja omandi varjamises ning Riia ringkonnakohus andis loa tema vahi all hoidmiseks.
Lembergsile pannakse süüks altkäemaksu väljapressimist eriti suures ulatuses, kuritegelikul teel saadud 10 miljoni lati legaliseerimist ja valeandmete esitamist oma majanduslike huvide deklaratsioonis. Läti üheks mõ-jukamaks inimeseks peetud ja Venemaa eeskujul lausa oligarhiks nimetatud Lembergs peeti kinni Ventspilsis kolmapäeva hommikul, kui ta oma advokaadi väitel oli teel arsti juurde.
President haaras ohjad
Kuuldused tema peatsest vahis-tamisest said hoogu nädalavahetusel, kui president Vaira Vike-Freiberga lükkas tagasi parlamendi kinnitatud seadusemuudatused, mis võimaldaksid valitsusel sekkuda julgeolekuteenistuste töösse. Nii mõnigi kohalik vaatleja usub, et valitsuspoliitikud püüavad sel moel takistada nn oligarhide uurimisprotsesse.

Aga mustlased saadame välja…
Sloveenlaste näilise tolerantsuse pinna
Kui ühe mustlasperekonna saatusest peaks saama suundumus, siis pole ka Jugoslaavia sõdadest pääsenud Sloveenias etniline puhastus mägede taga. Oma inimeste põgenikelaagrisse toimetamisega on rahva soovil ning valitsuse käsul juba tehtud algust.
Mullu sügisel sai Ambruse küla elanikel mõõt täis. Muidu puhtalt sloveeni külas elas juba üle 40 aasta ka mustlasi:
31-liikmeline perekond, kellest 14 olid lapsed. Kõige korralikumad inimesed nad vist polnud, vähemalt ülejäänud külaelanike meelest mitte.
Küll tekkis neil vaidlusi maatüki pärast, küll olla mustlasperekonna pea löönud ühel sloveenil nina lömmi. Otsustati: mustlased peavad külast kaduma.

Lühhike öppetus sellest, kuidas "tiblad" maailmast ära kustutada*
Unustage meie hallipassimeeste nurin diskrimineerimise üle. EL-i edukaim uusliige Sloveenia näitab, kui brutaalselt võib üks riik muust rahvusest inimesi kohelda.
26. veebruaril 1992. aastal kadus Sloveeniast 18 305 inimest. Tuues analooge meie rahvuslaste mõttekäiguga - "sealseid tiblasid". Ise nad seda veel ei teadnud, kuid ühel hetkel neid lihtsalt enam ei eksisteerinud. Polnud kunagi olemas olnud-
ki - ja tuhandeid neist pole olemas praegugi.
Kui nad peaksid sünnitama, võetakse imik leidlapsena lastekodusse, sest ta on sündinud olematutest vanematest. Kui nad peaksid surema… See on juba tõsine probleem: inimest polnud, aga laip just nagu oleks. Kui nad püüavad endast kuidagi märku anda, ootab olematuid inimesi paari tunni jooksul piirile deporteerimine, et nad Sloveenia elust ka lõplikult kaoksid. Ülejäänud rahva vaikiva heakskiidu saatel.

Tallinna teenindussaalis saab tasuta õigusnõu
Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) annavad juuratudengid linnakodanikele jätkuvalt tasuta õigusabi.
Õppeperioodil jagavad tudengid tasuta õigusabi kaks korda nädalas - kolmapäeviti kell 14-17 ja neljapäeviti kell 12.30-15.30.
Tasuta õigusnõustamine on osutunud linlaste seas väga populaarseks, väga palju on pöördumisi olnud perekonnaõiguse, võlaõiguse, pärimis- ja asjaõiguse küsimustes.
Kuna abisoovijaid on rohkesti, siis on vastuvõtt ka Tallinna ringkonnakohtus (Pärnu mnt. 7). Esmaspäeviti toimub vastuvõtt kell 12.30-17.00, kolmapäeval kell 9.00-10.30 (ainult eesti keeles) ning reedel kell 14.30-17.30.
Täpsemat infot ringkonnakohtus osutatava õigusabi kohta saab telefonil 628 2708.
Tasuta õigusabi jagatakse Eesti juristide liidu ja Tallinna üliõpilaste õigusbüroo koostöös kuni 20. maini.

Tallinna tasulise parkimise ala laieneb alates 1. aprillist
Aprillist alates on tasulise parkimise ala piiritletud Tallinna lahe, Kalasadama tänava, Põhja puiestee, Kotzebue tänava, Kopli tänava, Telliskivi tänava, paralleelselt Tehnika tänavaga kulgeva raudteega kuni Filtri teeni, Filtri tee, Odra tänava, Türnpu tänava, Vilmsi tänava, Gonsiori tänava, Rohelise aasa tänava, Poska tänava, Narva maantee ja Bensiini tänavaga.
Kesklinna elanikud saavad parkida aastakaardiga, mille hind on 100 krooni aasta eest.
Oma sõiduki kodu juures tasuta parkimiseks saavad aastakaardi rahvastikuregistri järgi tasulise parkimisala piires elavad inimesed. Enda kasutuses oleva sõiduki parkimiseks on aastakaart õigus saada neil elanikel, kes on rahvastikuregistri andmetel vähemalt ühe aasta Tallinnas elanud, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi asub avaliku tasulise parkimisala piires ning kelle nimi koos isikukoodiga on kas mootorsõiduki omanikuna, rentnikuna või kasutajana kantud sõiduki registreerimistunnistusele.
Aastakaardi väljastamise otsustab ja selle väljastab soodustuse saajale transpordiamet ning sellele märgitakse sõiduki registreerimisnumber ja parkimiskoht, kus parkimine on lubatud. Elanike aastakaarte väljastatakse Tallina Linnavalitsuse Teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7, laud 3). Telefon 640 4456.

Heakorda kontrolliv politsei paneb kontorirahva patrulli
Olenevalt juhtumist võib haljasalale pargitud auto omanikku karistada 6000 krooniga.
Tallinna heakorraküsimustega tegelev munitsipaalpolitsei kaasas naistepäeval korraldatud patrullreidil seni peamiselt kontoritööga tegelenud menetlusosakonna töötajaid ja see muutub kuu lõpust igapäevaseks.
"Kirja teel ja infotelefonil 1345 laekub meile linlastelt nii palju informatsiooni, et osa kaebusi hakkavad kontrollima just päevased patrullid," rääkis kolm nädalat munitsipaalpolitseid juhtinud Kaimo Järvik.
Seni edastas ööpäev läbi linnas ringi sõitev patrull õigusrikkumiste kohta kogutud materjalid vastavate linnaosade inspektoritele, kes sellega edasi tegelesid. "Kuna asju menetletakse kohapeal niikuinii edasi, on lihtsam, kui ametnikud ise rohkem liiguvad ning saavad kiiremini reageerida," nentis Järvik.

Kulu põletamine on rangelt keelatud
Heakorraeeskirja kohaselt on Tallinnas, sealhulgas koduaedades jäätmete ja kulu põletamine rangelt keelatud.
"Eriti keskkonnavaenulik on kokkuriisutud lehehunnikute põletamine, kuna vanad puulehed kärssavad mitu päeva, saastavad õhku ja ohustavad seega otseselt inimeste tervist," ütles Tallinna keskkonnaameti juhataja asetäitja Madis Kõrvits.
Lubatud kooskõlastatud lõke
Tallinn tervikuna on tiheasustusega ala, mistõttu kulu põletamine isegi eelneva kooskõlastuse olemasolul ei ole kontrollitav ning võib põhjustada väga suurt kahju. Lõkke tegemine okste põletamiseks on lubatud ainult eelneval kooskõlastusel Tallinna keskkonnaametiga.

Veebruaris jäi vahele 5185 piletita sõitjat
Piletita sõiduga jäi veebruaris Tallinnas vahele 5185 inimest ehk ühe kuuga tabasid kontrolörid aegade suurima arvu piletita sõitjaid. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas jäneste arv 1102 võrra. Trahvidest laekus Tallinna linnakassasse veebruaris 1,4 miljonit krooni. Piletikontrolöride töö takistamise eest määrati veebruaris 30 trahvi kokku 51 180 krooni eest. Tallinna ühistranspordi piletimüügi käive oli veebruaris 19,9 miljonit krooni. Eelmise aastaga võrreldes on käive tõusnud 4,3 protsenti.

Linn otsib Koplisse uut arendajat
Endel Siff: ma ei ole nõus alla kirjutama lepingule, mille tingimusi on võimatu täita.
Oktoobris Kopli liinide hoonestusõiguse võitnud suurärimees Endel Siffile kuuluv OÜ Primos Kinnisvara loobus eile linnaga lepingu sõlmimisest, mis tähendab, et piirkonna arendaja leidmiseks tuleb välja kuulutada uus konkurss.
"Võtame lähiajal vastu otsuse uue konkursi korraldamise kohta ning kuulutame eelmise nurjunuks," rääkis abilinnapea Taavi Aas. Hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused jäävad tõenäoliselt samaks. "Seekord tõstame vaid tagatisraha summat, et enam ei tuldaks niimoodi nalja tegema," ütles Aas.
Siffi kinnitusel pole tal kavas Kopli liinidest loobuda. Oma sõnul ei ole Siff lihtsalt nõus alla kirjutama lepingule, mille tingimusi on võimatu täita. Kuna linn pole Põhja-Tallinna linnaosale üldplaneeringut kehtestanud, ei saa arendaja omakorda luua Kopli liinidele detailplaneeringut.

Vanalinna päevad väärtustavad kodanikke
Tänavu toimuvad vanalinna päevad 28. maist kuni 3. juunini ja pidustused keskenduvad linnakodanikuks olemise teemale.
Tallinna linnapea Jüri Ratas tõdes, et vanalinna päevad on üks pikema traditsiooniga üritusi, mis on kujunenud omamoodi suvehooaja sissejuhatuseks Tallinnas. "Ootame vanalinna päevadel turistide kõrval osalema rohkem linlasi, seepärast keskendume tallinlastele ja väärtustame tänavu just meie linna kodanikke," ütles Ratas.
Korraldustoimkond on kinnitanud tänavuste vanalinna päevade juhtlauseks "Väärikad kodanikud, väärt meistrid".
"Väärt meistrid on läbi ajaloo andnud meile selle keskkonna, kus on väärikal kodanikul hea elada," kommenteeris toimkonna esimees, kesklinna vanem Marek Jürgenson vanalinna päevade juhtmõtet.

Minirobotid sanitarideks
Ei pruugi võtta kaua aega, kui vähemasti osa meditsiinitöötajate palgaläbirääkimistest jääb ajalukku.
Sanitaride ja isegi õdede ülesanded võtavad endale minirobotid.
Igatahes on selle endale eesmärgiks seadnud Saksamaa Fraunhoferi tööstusliku inseneriteaduse instituudi juhitav
EL-i projekt IWARD (intelligent robot swarm for attendance, recognition, cleaning and delivery).
Robotid võivad aidata leida üles arsti, kutsuda hooldaja, puhastada palatit, näidata külastajatele teed.
Robotite meeskond on plaanis koostada järgmise kolme aastaga.
Nende uudsus seisneb hajutatud intelligentsis. Igaüks võib tegutseda autonoomselt, ent on ka pidevalt ühenduses oma kolleegidega. Robotid tehakse nii väikesed kui võimalik, mitte suuremad kui poolemeetrise küljega kuup.

Loogika ja elu paradoksid
See raamat ilmus küll aastal 2003, kuid on Apollos ja Rahva Raamatus müügil praegugi, ja eriti soodsa hinnaga. Seetõttu näppu sattuski. Ja osutus põnevaks. Inglise kirjanik Mark Haddon kirjeldab maailma autistliku poisi silme läbi. Poiss on matemaatikageenius ja tahab, et kogu elu põhineks aksioomidel ning oleks seejärel loogiliselt tuletatud. Nii et huvitav lugemine ka teadushuvilistele.

Lennundus pürib roheliseks, kuid taevas jääb ikka ja alati siniseks
Hoolimata sellest, et tehnoloogia edeneb, on lennukid ikka sellised nagu 50 aasta eest.
Millalgi 1950. aastatel kirjutas Ralf Parve lastele sellise luuletuse: "Lennuk lendab nagu lind, viib Tartust Tallinna mind. Võin lennata ka Moskva, sest juhtida ma oskan."
Praegu lennatakse aastas maailmas kokku umbes 4000 miljardit reisijakilomeetrit. See arv kasvab aastas viie protsendi võrra. 1970. aastal lennati kümme korda vähem. 1950. aastatel võib-olla isegi sada korda vähem. Praegu tehakse iga päev 85 000 kommertslendu ja see arv kahekordistub aastaks 2050.
Õhusõit on õhusaast
Päevas neelavad lennukid viis miljonit barrelit, mis teeb kogu transpordile minevast mootorikütusest kümme protsenti. Igal aastal kasvab lennukite kütusejanu kokku viis protsenti. Kuid lennukid ei vea kaugeltki mitte kümnendikku reisijatest. Nõnda neelab lennatud reisijakilomeeter kõigist transpordiliikidest enim kütust.

Reval Credit avab Jõhvis kontori
Reval Credit avab 19. märtsil Jõhvi kaubanduskeskuses Tsentraal uue harukontori.
Uue kontori avamisega soovib AS Reval Credit olla oma Ida-Virumaa klientidele lähemal ja muuta neile laenuvõtmine võimalikult mugavaks. AS Reval Credit soovib olla klientidele sõbraks laenuasjus ning näidata, et laenamine võib olla lihtne ja meeldiv.
Uus avatav kontor pakub klientidele kõiki AS Reval Credit tooteid, sealhulgas ka väike- ja hüpoteeklaene, teatas ettevõte.

Tere haaras kahe kuuga 17% toorjuustuturust
Uuringufirma ACNielseni andmetel ulatus piimanduskontserni Tere osa Eesti toorjuustuturul 17,1 protsendini.
Tere tõi esimesed eestimaised toorjuustud müügile eelmise aasta novembri lõpus. Tere toorjuustude turuletulekule eelnenud ajaga võrreldes kasvas siinne toorjuustuturg 13 protsenti.
Tere juhatuse liikme Siret Liivamägi kinnitusel olid tulemused positiivsed ning andsid kinnitust, et ollakse õigel teel. "Hetkel tegeleme Tere toorjuustude uute maitsete väljatöötamisega ning loodame juba õige pea tarbijaid üllatada," sõnas Liivamägi.
Eesti oma toorjuustud on naturaalsed, väherasvased, tervislikud ega sisalda säilitusaineid. Müügil on kolm erineva maitsega kodumaist toorjuustu: Tere toorjuust küüslaugu ja sibulaga, hapukurgi ja tilliga maitsestatud toorjuust ning maitsestamata toorjuust.

Buduaar kutsub liituma tubakavastase kampaaniaga
Naiste meelelahutusportaal Buduaar.ee avas kolmapäeval autahvli, kuhu saavad oma nime lisada need inimesed, kes on tubakast vabad.
Portaali teatel on inimestel oma nime lisamisega võimalus avaldata toetust tubakavastasele võitlusele.
"Meie plaan on koguda võimalikult palju nimesid ja avaldada need ka mujal meedias edastades eeskuju läbi sõnumi eelkõige noortele, et suitsetamine ei ole sugugi populaane," kommenteeris Buduaari väljaandja Marge Rahu. "Enamus halbu trende nagu näiteks ostuhullus, näljutamine, mõnuained, võetakse noorte poolt üle arvamusliidritelt ja iidolitelt. Kui inimesed loevad neid nimesid ja tunnevad seal ära oma tuttavaid ja teisi tuntud nimesid, siis ehk kujundavad ka oma suhtumist ümber."
Kampaaniaga soovib Buduaar tuletada kõigile meelde, et nikotiin on kahjulik keemiline ühend ja suitsetav sõber või töökaaslane ohustab ka teiste inimeste tervist.

Kobe Asset emiteerib kinnistute tagatisel võlakirju
Kobe Asset 2 OÜ emiteerib SEB Eesti Ühispanga vahendusel 30 miljoni krooni ulatuses võlakirju.
Üheaastaste võlakirjade lunastustähtpäev on 17. märts 2008. a. Võlakirjad on tagatud 2. järjekoha hüpoteegiga emitendi kinnistutele.
Kobe Asset 2 OÜ on investeerimisettevõte, mille omandis on Elcoteqi tootmiskompleksina tuntud rohkem kui 4 hektari suurune kinnistu Peterburi teel. Ettevõtet haldava AS Kobe Investments nõukogu esimehe Veljo Kuuski sõnul oli tegemist ettevõtte olemasoleva finantseerimisstruktuuri ümberkujundamisega.
AS Kobe Investments on asutatud 2006. aastal. Ettevõtte juhitavate varade kogumaht ületab 500 miljonit krooni ja grupi investeerimisettevõtete poolt emiteeritud võlakirjade puhasväärtus 160 miljonit krooni.

Saku tõi turule KISS Spritzer Rosé
Saku Õlletehas tõi turule uue spritzeri- ja viinamarjamaitselise siidri KISS Spritzer Rosé.
Uudne KISS Spritzer Rosé on tootja teatel maheda ning hõrgu aroomiga, enamikest siidritest väiksema suhkrusisalduse ja madalama karboniseeritusega suvine jook. Parima maitse nautimiseks on KISS Spritzer Roséd soovitav juua jahutatult, joogile võib lisada ka jääd. Kõige paremini sobib siidri serveerimiseks kõrge klaas.
Rosé on Saku spritzer-tüüpi siidrisarja teine jook.
Eesti siidri jaeturg kasvas uuringufirma AC Nielseni andmetel 2006. aastal 8%, ulatudes 5,4 miljoni liitrini. 2005. aastal oli kasv 10%. Saku Õlletehase turuosa siidrikategoorias ulatus 2006. aastal 37%ni, kogumahus 2,6 mln liitrit. KISS siidri turuosa kasvas 2006. aasta jooksul 4% võrra.

ERGO omanikud lasid juhtkonna lahti
Suuruselt teises kindlustusseltsis Ergo lahkus töölt 3 juhatuse liiget kuuest.
Veebruari lõpus tehtud nõukogu otsuse kohaselt pidid asjad pakkima juhatuse esimees Olga Reznik ja juhatuse liikmed Georg Männik ja Kaido Kepp, kirjutab ajaleht Delovõje Vedomosti.
Firma juhtkond loobus toimuvat kommenteerimast enne ametliku avalduse tegemist. Männik ütles aripaev.ee-le, et nädala alguses tuleb nende lahkumise kohta täpsem informatsioon. "Olen uue töökohaga seoses juba ringi vaadanud," ütles ta.
Anonüümsust soovivad firmale lähedalseisvad allikad teatasid, et omanikud heidavad Ergole ette kehva tööd, mille tõttu kaotab firma positsioone turul, samuti käib firmas sisemine võimuvõitlus.

RKAS-i müügitulu kasvas veerandi võrra
Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) eelmise aasta müügitulu oli 187,8 miljonit krooni, kasvades aastaga 24%.
RKAS-i üüritulu kasvas ettevõtte teatel aastaga 14,2 miljoni krooni võrra 143,1 miljoni kroonini. Osutatud teenuste maht kasvas ligi kaks korda 41,4 miljoni kroonini. Ettevõtte ärikasum oli 2006. aastal 38,1 miljonit krooni.
RKAS on 2001. aastal loodud 100% riigile kuuluv 1,6 miljardi krooni suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte. Aktsiaid valitseb rahandusministeerium.

Viljandimaale tuleb sõnnikul põhinev energiatootmine
Viljandimaale Viiratsi valda tuleb biojäätmetest ja sea vedelsõnnikust energiat ja väetisi valmistav tootmisjaam.
Täna kirjutasid Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte, jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi ning seakasvatusettevõtte Ekseko esindajad alla vastavale koostöölepingule.
Planeeritava koostootmisjaama elektriline võimsus on 1,7 MW ja soojuslik võimsus 1,9 MW. Tekkivat soojust hakatakse kasutama biogaasi tootmise protsessis ning seafarmi soojusvajaduse rahuldamiseks. Uut koostootmisjaama hakatakse ehitama pärast kõikide vajalike uuringute läbiviimist ja investeerimisotsust orienteeruvalt 2008. aastal, teatasid ettevõtted.
"Eesti Energia ja Ekseko on Viiratsisse võimaliku elektri ja soojuse tootmise jaama rajamise võimalusi uurinud juba 2004. aastast," rääkis projekti taustast Eesti Energia taastuvenergia ja koostootmise valdkonnajuht Toomas Niinemäe.

Nädalalõpp saabub ja massid vallutavad vanalinna söögikohad
Selleks, et nädalavahetusel sõpradega Tallinna vanalinna õhtusel ajal einetama minna, tasub juba nädala alguses restoranikohad reserveerida.
Isegi reedesel päeval on raske sobivasse paika reserveeringut saada ning reserveeringuta õhtul kohale minnes tuleb suure tõenäosusega ukselt-uksele käia ning üle administraatori õla piidelda, kas ta ära öeldes ehk ei eksi.
Raekoja platsi lähedal paikneva küüslaugurestorani Balthasar reserveerimisnumbril vastanud kelner Markus Randmann kinnitas, et reede-laupäeva õhtul reserveeringute restorani sisenenutele kohti pole.
Täna hommikupoolikul oleks saanud õhtul kella seitsmeks laua kahele, kuna kaks kahest lauda oli veel vaba, aga kolmele enam kohti poleks olnud. "Homme näiteks sel kellaajal kohti enam üldse ei ole," ütles Randmann, kelle sõnul tuleks reserveeringu tegemiseks helistada nädala esimestel päevadel.

Tallinna lennujaam teenindas mullu 1,54 miljonit reisijat
See on kümnendiku võrra rohkem kui tunamullu ning 160 tuhande reisija võrra vähem kui on plaanis teenindada käesoleval aastal.
AS Tallinna Lennujaama kasum oli möödunud aastal 95 miljonit krooni.
Käesoleval aastal on firmal plaan investeerida 400 miljonit krooni Tallinna, Kuressaare, Kärdla ning ka Tartu lennujaamadesse.
Tänavu avatavad lennuliinid hakkavad kulgema Tallinnast näiteks Göteborgi, Palangasse ning Viini.

Maksu- ja tolliamet saab elektroonilise asjaajamise süsteemi
Maksu- ja tolliamet saab uue elektroonilise dokumendihalduse süsteemi, mis vähendab nii dokumentide liikumise aega kui dokumendihaldust paberkandjatel.
8,5 miljonit krooni suuruse maksu- ja tolliameti vastava riigihanke võitis Mikrolink Eesti, teatasid maksu- ja tolliamet ning Mikrolink Eesti ühisteates.
Maksu- ja tolliameti kommunikatsioonijuht Liis Plakk ütles, et kui välisklientidele suunatud e-teenustes ja e-rakendustes on maksu- ja tolliametis jõutud juba väga heale tasemele, siis uue dokumendihaldussüsteemiga on plaanis teha samasugune arenguhüpe ka siseteenuste valdkonnas.
"Infoajastule omaselt on nii avalike kui ka erasektori organisatsioonide seisukohalt oluline vähendada paberkandjal asjaajamist, süstematiseerida asjaajamise protseduurid ning viia need turvaliselt elektrooniliseks," ütles MicroLink Eesti juhatuse liige Raigo Raid. "IT ei tähenda tänapäeval arvutiostu või internetiteenust, vaid terviklahenduste sissepõimimist tegelikku igapäevatöösse, muutes seda kiiremaks, selgemaks ja turvalisemaks."

Krediidipangas algas tähtajalise hoiuse sooduspakkumine
Krediidipangas algas tähtajalise hoiuse sooduspakkumine, mille käigus saavad kliendid sõlmida 4,2 -protsendilise intressimääraga Eesti krooni hoiuse tähtajaga alates 12 kuud.
Kampaania jooksul on tähtajalise hoiuse intress Krediidipangas 6 kuulise tähtajaga lepingu puhul 3,8% aastas, 9 kuulisel lepingul 3,95% ja 11 kuulisel 4,05% aastas, teatas pank.
Samuti on senisega võrreldes kõrgemad ka eurodes tehtavate tähtajaliste hoiuste intressimäärad. Eurodes sõlmitud tähtajalise hoiuse intress 12-kuuliseks tähtajaks on 3,8% aastas, 25-60 kuuks tehtud hoiustel 4% aastas.

PRIA-st saab metsamajandustoetust
Järgmise nädala esmaspäevast kuni 13. aprillini saab põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA) taotleda metsamajanduse toetust.
Metsamajanduse toetust saavad taotleda nii eraisikud kui ka metsaühistud. Eraisikud saavad toetust taotleda kahjustatud metsa taastamiseks ja noorendiku hooldamiseks, metsaühistud lisaks metsade säilitamisele ning arendamisele veel ka metsahooldustehnika ja taimekaitsevahendite soetamiseks, ühistu tegevuse toetamiseks ja arendustegevuseks, teatas PRIA.
Kahjustatud metsa taastamiseks antakse toetust 11 700 krooni hektari kohta, noorendiku hooldamiseks kuni 2400 krooni hektari kohta. Metsahooldustehnika ja taimekaitsevahendite soetamiseks antakse toetust kuni 50% abikõlblike kulude maksumusest.
Metsaühistu tegevuse toetamise puhul antakse toetust kuni 75% abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 100 000 krooni ühe metsaühistu kohta, arendustoetuse puhul kuni 50 % abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni ühe metsaühistu kohta.

Baltika omandas täielikult oma tütarettevõtte Elina STC
Õmblusettevõte AS Baltika omandas 1,3 miljoni krooniga 37,5% oma tütarettevõtte AS Elina STC aktsiatest, millega sai Baltika tütarettevõtte ainuomanikuks.
"Baltika omandab tütarettevõttes 100%-lise kontrolli seoses oma jaesüsteemi kiire kasvuga ning suurenenud vajadusega kvaliteetse tootmisbaasi järele. AS Elina STC põhitegevusalaks on naisterõivaste tootmine," teatas ettevõte börsile.

Eesti Energia sai Energy Globe'i auhinna
Eesti Energia keskkonnaprojekt OSELCA ehk põlevkivielektri olelusringi hindamine sai rahvusvahelisel projektikonkursil Energy Globe auhinna.
Konkursil osales kokku 730 projekti 94 riigist, Balti riikide esitatud kuuest projektist valis rahvusvaheline keskkonnaekspertidest koosnev žürii silmapaistvaimateks Eesti Energia poolt läbiviidud põlevkivielektri olelusringi hindamise ning Läti Vides projekti, teatas Eesti Energia.
"Eesti on ainulaadne riik maailmas, kuna ta on ainus, kus energeetika põhikütuseks on põlevkivi. Ligikaudu 95% Eesti elektrivajadusest kaetakse Kirde-Eesti elektrijaamades põlevkivi põletamisest saadud energiaga. Loomulikult kaasnevad sellega ka mitmesugused keskkonnamõjud," sõnas Eesti Energia keskkonnaosakonna projektijuht Reigo Lehtla.
Projekti eesmärgiks oli tutvustada ja juurutada Eestis uudset keskkonnametoodikat - olelusringi hindamist - ning ühtlasi rakendada seda metoodikat Eesti Energia põhitoodangu, põlevkivielektri peal. Projekti käigus võrreldi põlevkivielektrit kivisöe- ja taastuvenergiaga ning analüüsiti Eesti tulevikuenergia stsenaariumite keskkonnamõjusid. OSELCA projekti rahastas Euroopa Liidu Life-Environment fond, projektis osalesid partneritena Soome keskkonnainstituut SYKE ning Eesti firma Cycleplan.

Majutusasutustes peatunutest üle poole olid eestlased
Jaanuaris olid üle poole majutusasutustes peatunutest eestlased, mis on enam kui kuue aasta jooksul esimest korda.
Jaanuaris peatus statistikaameti andmetel majutusettevõtetes seitse protsenti rohkem turiste kui eelmisel aastal samal ajal, kokku 117 000 turisti.
Majutusettevõtetes peatunud välisturistidest 45 protsenti saabus Soomest, kuid Soomest saabunute trend on langev ka sel aastal. Rohkem turiste kui aasta tagasi saabus Venemaalt ja Norrast.
Jaanuaris oli külastajatele avatud 644 majutusettevõtet 14 700 toa ja 31 300 voodikohaga. Täidetud oli ligi kolmandik tubadest.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 441 krooni, Tallinnas 551 krooni. Hotellides ja motellides maksis ööpäev keskmiselt 497 krooni, muud liiki majutusettevõtetes 249 krooni. Ööpäeva keskmine maksumus oli 6 protsenti kallim kui 2006. aasta jaanuaris.

Sooman: suur kinnisvarahindade tõus on läbi saanud
Pindi Kinnisvara juhatuse esimehe Peep Sooman ütleb tänases SL Õhtulehes, et kodu ei ole kinnisvaraobjekt, millega spekuleerida, seda enam, et kinnisvarahindadel ei ole välismaistega võrreldes enam kuhugi tõusta.
Professionaalse ja isehakanud kinnisvaraärimehe vahe seisneb selles, et esimene oskab vaadata turul toimuvat riskijuhtimise seisukohalt, teine seevastu võtab riske, hüpates sageli ka üle oma varju. Eestlasi, kes on võtnud kiire rikastumise lootuses hulljulgeid riske, on Peep Soomani sõnul hirmuäratavalt palju.
"Äritegemine on kahtlemata positiivne ning rõõmustada võib nende üle, kes on suutnud majanduse kiiret tõusu targasti ära kasutada ja oma kapitali kasvatada," ütles Sooman. "Viimased 3-4 aastat on olnud superhinnatõus, aga kui võrrelda välismaiseid kinnisvarahindu Eesti omadega, siis enam ei ole õieti kuhugi tõusta. Suur tõus on praeguseks juba läbi saanud."

Viimsi SPA kõrbes Horvaatia plaaniga
OÜ Viimsi SPA plaan ehitada Horvaatiasse selle aasta lõpuks 250 miljoni kroonine tervisekeskus kukkus läbi, sest äri ajamine Horvaatias osutus arvatust piinarikkamaks.
OÜ Viimsi SPA juhatuse liikme Peeter Kuke sõnul oli Horvaatias üheks raskemaks asjaks maa hankimine, sest kogu maa on killustatud paljude omanike vahel ja peaaegu võimatu on hankida pinda suure projekti jaoks, kirjutab Äripäev.
Teiseks on keskkonnakaitse eesmärgil kogu Aadria mere äärsel alal kindlalt paika pandud, mitu hotelli ja tervisekeskust võib sinna rajada.
Oma projektiga jõudis Viimsi SPA nii kaugele, et üks maaüksus oli juba ära broneeritud ja broneeringute eest ka tasutud. Kui palju see kõik maksma läks, ei soovinud Kukk öelda, küll aga hindas ta saadud õppetundi hinna vääriliseks. "Suurim õppetund meile oligi see, et palju targem on osta kohapealt juba mõni valmis objekt ja see lihtsalt kaasaegseks muuta," rääkis ta.

Keskerakonnale annetanute rahal allilmaga seotuse kahtlus
Äripäev kontrollis politsei vihjeid, et Keskerakonnale helde annetuse teinud partei finantssekretäri Ain Seppiku poegade Sulevi ja Siimu äritegevuse niidid võivad viidata võimalikele sidemetele nn ühiskassa juhtfiguuri Oleg Lvoviga.
Seppikute äripartner Kristian Kesner ajab äri koos Denis Vassiljeviga. Eravestlustes nii kaitsepolitsei kui ka keskkriminaalpolitsei ametnikega selgus, et operatiiv- ja jälitustegevuse andmed kinnitavad Vassiljevi ja Lvovi võimalikke seoseid, kuid ametliku järelepärimisega kinnitust neile seostele ajakirjanik ei saanud.
Ettevõtja Sulev Seppiku kinnitusel tuli 600 000 krooni annetuse tegemiseks dividendidest. Dividendide väljamaksmise ja annetuse tegemise kuupäevad küll ei klapi, ent see on Seppiku sõnul näpuviga.
Küsimus on ka praeguseks kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuva ettevõtmise algkapitalis. "Mingit erilist algkapitali pole meil küll olnud. Panustasime kinnisvarahindade tõusule ning pankadepoolsele finantseeringule. Natuke ulatuslikumaks muutus meie äri aga alles 2006. aastal," vastas Sulev Seppik algkapitali päritolu puudutanud küsimusele.

Eesti prügi müüakse hiinlastele
Maailmaturul lähevad hästi kaubaks vanapaber, joogipakend ja must metall.
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg ütles, et nad veavad jäätmeid juba kaheksasse riiki, kus neid taaskasutatavaks töödeldakse. Leedu ja Hollandi kõrval läheb hulk vanapaberit ja pappi Hiinasse, aastane kogus on vähemalt 10 000 tonni. Märtsis läksid laevaga Rootsi Halmstadis asuvasse ohtlike jäätmete käitluskeskusesse esimesed kaks merekonteineritäit õli- ja kütusefiltreid ning reostunud taarat.
Pole otstarbekas
Ohtlike jäätmete väljaveo põhjus: Eestis puudub nende taaskasutamiseks vajalik tehnika. Kuna siinsete ohtlike jäätmete kogused on liiga väikesed, pole nende käitlemiseks vajaliku tehase rajamine otstarbeks.
Kuna Eestis puuduvad sulatustehased, mis vanametalli toorainena tarbiksid, ekspordib AS Kuusakoski aastas ligi 250 000 tonni musta metalli peamiselt Korea ja Türgi turule. Ka värviline vanametall jõuab lõpuks Aasiasse. AS-i Kuusakoski toote-

Haavapuitmassi tehas Estonian Cell plaanib oma tootmisjäägid Rootsi viia
Kunda tehase aia ääres lööb ekskavaator kopa musta, kirbelt lõhnavasse jäätmesegusse.
Aina kõrgemaks muutuvad biomuda ja puukoore kuhilad varjavad Kunda-Viru-Nigula maanteelt tehasevaadet. Üksteist kuud töötanud Estonian Celli jäätmeprobleem ootab lahendust, päevas tekib neid lisaks üle 120 tonni.
"Meil pole mingit jäätmeuputust, sest alati on võimalik eksportida need Rootsi, kus meie partnerfirma Econova AB samalaadseid jääke mitmes kohas ümber töötab," selgitas tehase juht Margus Kohava. "Aga kuna tegemist on kodumaise taastuvtoorainega, mida võib ümber-töötamise järel kasutada kütusena, oleks seda rumal ja kahjulik teha," lisas ta.
Estonian Cell ise oma jäätmeid töödelda ei saa, puuduvad nii luba kui ka koht. "Tootmisluba tehas küsis, jäätmeluba mitte," selgitas Lääne-Viru keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärv. "Ju loodeti, et Eestist leitakse ümbertöötleja, paraku see ebaõnnestus," nentis keskkonnaspetsialist.

Eesti Rahva Muuseum hakkab ajalehte välja andma
Kevade esimesel päeval 21. märtsil esitleb Eesti Rahva Muuseum oma ajalehe Värat esimest numbrit.
Eesti Rahva Muuseumi ajalehe eesmärgiks on luua kanal senisest elavamaks ja vahetumaks dialoogiks avalikkuse ja muuseumi vahel.
"Väravad viivad alati kuhugi, soovime, et Värat viiks erksama mõttevahetuseni erinevate põlvkondade ja kultuurikogemuste vahel. Loodame, et Värat kujuneb laiahaardeliseks väljaandeks, kus saavad sõna inimesed, keda huvitab eestlaste ja meie hõimurahvaste kultuuriga tegelemine ning selle väärtustamine," sõnas Kaidi Tago ERM-ist.
Värat hakkab esialgu ilmuma kaks korda aastas Eesti Päevalehe vahel, lehte on võimalik saada ka muuseumi näitusemajast.
Samal päeval allkirjastatakse ka leping Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Rahva Muuseumi vahel, mille sihiks on tihendada asutustevahelist koostööd kultuuri uurimise ja järjepidevuse kandmise vallas. Seejärel tutvustakse Ennistuskoja Kanut poolt käesoleval aastal välja antud trükist "Kostüümide ja tekstiilide hooldusjuhend muuseumidele".

Mart Laar: "Nimed marmortahvlil" valimine maailma 100 mõjukama filmi hulka on tunnustus
Eesti film "Nimed marmortahvlil" osutus valituks kogumikku "100 mõjukamat filmi maailmas".
Mart Laar kirjutab oma blogis sellest, et äsja anti teada, et Saksamaal sellel sügisel kokku 27 keeles välja antav kogumik "100 mõjukamat filmi maailmas" on otsustanud nende hulka arvata ka Eesti "Nimed marmortahvlil".
"Kuigi nime järgi otsustades on tegemist kogumikuga, mis pole pühendatud maailma sajale parimale filmile, vaid maailma erinevate rahvaste poolt tehtud parimatele filmidele, on ikkagi tegemist kõrge tunnustusega. Eesti omad kriitikud tagusid filmi mäletatavasti maatasa - sest kunstiks ei saa pidada ju filmi, mida nii palju inimesi vaatamas käivad," leiab Mart Laar oma blogis.
"Saavutatu üle rõõmu tundes võiks vaadata tulevikku. Miks näiteks võtta järgnevalt ette järgmine Eesti ajaloost pajatav film - näiteks "Sinimäed". Otsustades samanimelise dokumentaalfilmi edu järgi - sai Kultuurkapitali aastapreemia - oleks huvi selle vastu kahtlematult olemas. Tegijaid peaks selle idee ellu viimiseks jätkuma," lõpetab Laar oma viimase sissekande blogis.

TLÜ kirjandusauhinna pälvisid Hasso Krull ja Nadežda Ptšelovodova
Tänasel Tallinna Ülikooli moodustamise aastapäeva aktusel kuulutati välja Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna laureaadid: Hasso Krull luulekogu "Talv" eest ning Nadežda Ptšelovodova Eesti luuleklassika tõlkimise eest udmurdi keelde.
"Suurem auhind ja 10 000 krooni läheb Hasso Krullile luulekogu "Talv" eest. See on ühtaegu peen ja ligipääsetav teos - luule, mis võiks olla loetav nii pühendunud huvilisele kui ka inimesele, kes puutub tänapäeva luulega üksnes harva kokku. Elementaarsetest elulistest, ühiskondlikest ja mütoloogilistest asjadest kõnelevad üksikluuletused on seotud raamatu labürintjasse tervikusse. Kosmiline ja argipäevane, ürgaeg ja päevakajalisus põimuvad ühte suurde eepilisse voogu," kommenteeris ostust kirjandusauhinna žürii esimees Märt Väljataga
Hasso Krull on Tallinna Ülikooli vilistlane ja kultuuriteaduse lektor TLÜ Eesti Humanitaarinstituudis. Tema kandidatuuri seadis üles Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteaduse osakond

Markus Kasemaa maalidega saab tutvuda 24 tundi ööpäevas
Virtuaalses 24h galeriis on kõigile vaatamisesks avatud e-näitus Markus Kasemaa figuurimaalidest.
"Kasemaa kuulub nende loojate hulka, kelle kunstiline sõnum on saanud vormiks samasuguse enesestmõistetavusega nagu kord sõna sai lihaks. Eks ole ta enesekindlus sama sorti kui see, mis vaatab vastu Beckmanni autoportreedelt või Picasso "Guernica" hiigelsuurelt lõuendilt? Muidugi pole Markus Kasemaa kunstnikuna veel valmis ja see ongi tore! Ka oma akrüülmaale töötleb ja tõlgendab ta digitaalsete vahenditega üha edasi," sõnas Kunstikeskus.ee toimetaja Vano Allsalu.
Markus Kasemaa on õppinud Tartu Kunstikoolis skulptuuri ja Tartu Ülikoolis maali ja on Eesti Kunstnike Liidu liige. Kasemaa sõnul on võiksid tema maalid vaatajale pakkuda võimalust omaenda hetkeseisundi, meeleolu ja prioriteetide analüüsimiseks - olles omamoodi psühhooloogilised "tindipleki-testid", milles igaüks näeb talle hetkel olulist nüanssi.

Romaaniülikool: Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" 
Traagilise aja ülevus ehk kuidas seda lugeda: Armastuse vägi võib panna praktilist aega ja ümbrust unustama. Siiski ei sünni ükski romaan, koguni mis tahes kunstiteos väljaspool selle aja kulumist, mille vältel autor oma loomingu kallal töötab.
Victor Hugo murde- ja raugaea vaheline aeg jääb ajastusse, mille algust märgib Bourbonide I restauratsioon ja lõppu Kolmanda vabariigi jõudmine poliitilisse murdeikka.
Kas kõike seda peab armastuse suuruse läbielamiseks korralikult tundma? Ei, kuid see teeb Esmeralda ja Quasimodo põnevamaks ning lugeja selle võrra rikkamaks. Võim ja vaim, mida meie tunneme näiteks Betti Alveri kaudu, ei ole sugugi ainus võimuga seotud mõistete opositsioonipaar. On olemas ka vastandused "võim" ja "armastus", "juht" ja "mass", "vabadus-igatsus" ja "poliitiline paratamatus" jne.
Victor Hugo kui Napoleon I aegse sõjaväelase poja lapsepõlv möödus nende vastanduste keskel ühiskonnas, kus olevik oli pidevalt ebakindel ning ajalugu ei andnud päevakajalistele küsimustele üheseid vastuseid. Pealegi otsisid Hugo kõrval vastuseid ka teised, ja sugugi mitte ainult Prantsuse ajaloost.

TV3 video: moekunstnikud kahtlevad Kuldnõela žürii usaldusväärsuses
24 Eesti moedisainerit ja kunstnikku tegi täna avaliku pöördumise, milles seavad kahtluse alla moedisainerite konkursi Kuldnõel tänavuse žürii usaldusväärsuse.
Läinud reedel korraldatud Kuldnõela galal võttis moeauhinna vastu Kartin Kuldma. Et Kuldnõel just Kuldmale anti, seda moekunstnikud ei vaidlustanud, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.
Žürii ebausaldusväärsus seineb disainerite sõnul selles, et seal ei olnud ühtegi moekunstnikku.

Cannibal Corpse kollitas Hollikas
Eile õhtul tõi klubisse Hollywood kohale täismaja USA raskemuusika kollektiiv Cannibal Corpse.
Kõigepealt on pisut veider see, et soojendusbändiks oli valitud ansambel, kes oli muusikaliselt tehnilisem ning rütmiliselt kiirem.
Hollandlaste Disawoved esinemine oli täis puhast energiat, moodne death-metal-grindcore kõlas tõeliselt värskelt enne Cannibal Corpse'i.
Cannibal Corpse seevastu jättis pisut väsinud ja vaevatud mulje. Sellest andsid tunnistust ka näiteks ligi minutised hingetõmbepausid lugude vahel.
Kui Disawoved suhtles publikuga pigem sõbramehelikult, siis peaesineja imago seda ilmselt ei lubanud.
Cannibal Corpse lavaline olek viitas sellele, et nad on kõige kurjema ja kõige rajumad, kes üldse metalis on. See pilt oli usutav, kuid viidates juba eelkirjutatule, väikeste mööndustega.

Noored amatöörrežissöörid näitavad Tartus oma loomingut
Järgmise nädala alguses toimub Tartus Sadamateatris Noorte Amatöörfilmifestival NAFF 2007, kus on võimalik vaadata huvitavaid-ekstreemseid-ilusaid noorte valmistatud amatöörfilme.
19. - 21. märtsil toimuva NAFF-i avapauk on esmaspäeval kell 12.00 Tartu Sadamateatris. Kolme päeva jooksul on publikul võimalik näha erinevate audiovisuaalkunstist huvitatud noorte valmistatud filme.
Noorte amatöörfilmide programmis on nii tõsisemaid mängufilme, dokumentaalfilme kui ka peadpööritavalt naljakaid absurdifilme.
Esmaspäeva ja teisipäeva õhtul toimuvad festivali raames Anne Noortekeskuse Multimeedia Laboris ka õpikojad, kus valmistatakse üheskoos lühifilme, vahetatakse filmimise oskusi ja kogemusi ning tuntakse ennast lihtsalt hästi.
Festivali võtab 21. märtsil kokku legendaarse filmi "Tulnukas" režissöör Rasmus Merivoo, kes tutvustab oma filmi olemust ja analüüsib filmi mõju ühiskonnas. Näidatakse ka kurikuulsat filmi "Tulnukas".

Koolivaheajal kutsutakse noori disaini töötubadesse
Kevadisel koolivaheajal on õpilastel mitmel pool Eestis võimalus osaleda disaini tutvustavas praktilises õpitoas "Noorte õu", mis õpetab mõistma disaini olemust ning tutvustab disaineri elukutset.
Neljapäeval kell 14 oodatakse koolinoori Valga Kultuuri- ja Huvikeskusesse. Samal ajal saavad disainialal kätt ja mõtet harjutada lapsed ka Nõo Kultuurimajas.
Laupäeval kell 14.30 on huvilistel võimalus ennast disaini alal proovile panna Tallinnas, Sally Stuudios. Samal päeval on Kiilis toimuva arendus- ja ehitusmessi raames noored oodatud Kiili Gümnaasiumis kell 12.30, et koos disaini olemusse süübida.
Noortele mõeldud disainialases õpitoas saavad noored mõelda ja disainida linna, millised nemad elada tahaksid. Ideede teostusena valmivad noorte endi vajadustest lähtuvad, ideaalseid linnakeskkondi kajastavad maketid, millest kohtadel jääb avatuks näitus.

Ameerikas ilmub Harry Potteri uus raamat megatiraažis
J. K. Rowlingu viimase raamatu "Harry Potter and the Deathly Hallows" tiraaž USAs on rekordilised 12 miljonit.
Raamatut Ameerikas kirjastav firma Scholastic toetab juulis ilmuvat teost "Harry Potter and the Deathly Hallows" lisaks mitmetesse miljonitesse dollaritesse küündiva turunduskampaaniaga, vahendab BBC.
Jonnne Kathleen Rowlingu kirjutatud "Harry Potteri" raamatuid on tõlgitud 64 eri keelde ja müüdud üle maailma 325 miljonit eksemplari. Samuti on raamatute põhjal valmistatud neli menufilmi. Selle aasta 13. juulil linastub kinodes raamatul "Harry Potter and Order of the Phoenix" ("Harry Potter ja Fööniksi Ordu") põhinev viies film.

Eesti moeloojad seavad kahtluse alla Kuldnõela žürii usaldusväärsuse
Eesti professionaalsed moeloojad tegid ühise avaliku pöördumise, milles seavad kahtluse alla moedisainerite konkursi Kuldnõel selleaastase žürii usaldusväärsuse.
Avaliku pöördumise tingis asjaosaliste sõnul fakt, et sel aastal ei olnud žüriis ühtegi moekunstniku haridusega inimest, ehkki tegemist on erialakeskse konkursiga.
Tänavuse Kuldnõela moekonkursi žüriisse kuulusidTallinna Kaubamaja ostudirektor Edward Köster, kes oli žürii esimees, Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna esindaja Jüri Siim, moefotograaf Olga Makina, FIBITi promootor Anu Kikas ja ajakirja Muusa peatoimetaja ja kunstnik Tanel Veenre.
Professionaalsete moeloojate ühispöördumises on kirjas, et tulemuse muudab küsitavaks ka see, et üks žürii hääleõiguslik liige, fotograaf Olga Makina oli konkursil osalenud moekunstniku võidutöö kaasautor.

Skaudid peavad 100. aastapäeva puhul konverentsi
Täna tähistab Eesti Skautide Ühing skautluse 100. aastapäeva konverentsiga Skautlus 100.
Jagamaks teavet eesti skautluse ajaloost ning skautluse rollist ja olemusest tänapäeva ühiskonnas nii Eestis kui ka maailmas, korraldab Eesti Skautide Ühing täna algusega kell 11.30 Tallinnas City Hotel Portuses konverentsi Skautlus 100.
Konverentsi peaesineja on Skautide Maailmaorganisatsiooni Euroopa Regiooni direktor David McKee, kes peab ettekande skautluse rollist tänapäeva maailmas. Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe räägib skautluse olulisusest Eestis täna. Eesti Skautide Ühingu skaudijuhid käsitlevad ajalugu enne Teist maailmasõda ning skautliku kasvatusmeetodi tähtsust lapse arengule. Rein Asu Eesti Skautmasterite Kogu Rootsi Koondisest annab ülevaate pagulusskautluse algusaastatest.

Shakira tõestas, et tema puusad tõesti ei valeta
Üleeile Helsingis täismajale kontserdi andnud Shakira tegi külmadele soomlastele elu sisse. Kontserdi märksõnad: hõbeda- ja kullasära ning kõhutants.
Juba Hartwall Arenale saabumine on meeldiv sündmus omaette. Erinevalt Saku suurhallist on siia ehitatud korralik parkimismaja ning autojuhid ei pea parkimiskohtade pärast võitlema. Ka joped saab kahe minutiga riidehoidu antud. Kogu elevust varjutab veidike asjaolu, et ühe jope hoid maksab röögatud kaks eurot (veidi üle 30 krooni).
Soojendusbändiks on kutsutud DJ Cut Chemist USA-st, kuid muusika suhtes ei ilmuta publik erilist huvi. Küll aga läheb sõu toredaks siis, kui DJ ronib rahva hulka ning pärib, mis kellegi nimi on ning kust keegi pärit on. Hiljem miksitakse linti võetud tutvustusklipid muusikavideoteks ning näidatakse suurel ekraanil. Vahva. Rahvale meeldib väga ja juba ollakse ootusärevil.

Täna selgub parim noortebänd
Täna kell 17 toimub klubis Hollywood võistluse "Noortebänd 2007" finaal. Konkursi peaauhind on muusikavideo tegemine ja see jõuab MTV Eesti eetrisse. Finaali pääsesid R-Corp, Pimpfish, Playout, Fond, Nikns Suns, Bedwetters, Speed King ja GangBang Familya. Peaesineja on ansambel MUSHY.
Vaata ka: www.noorteband.ee

Kaks kontserti ja tuur
Täna annavad Kosmikud Rock Cafés oma selle aasta esimese kontserdi. Lisaks astuvad üles Shelton San ja The Nymph. Piletid eelmüügis hinnaga 100 krooni, kohapeal maksab pilet 150 krooni.
Agent M alustab oma tuuri täna Saaremaal üritusel "Endless nameless". Homme on bänd Raplas Linna Pea Rockil.
Vaata ka:
www.kosmikud.ee, agentm.pri.ee

Bulgakovi meistriteos jõuab ETV vahendusel Eesti vaatajateni
Pühapäevast hakkab Vladimir Bortko lavastatud "Meister ja Margarita" jooksma ETV-s.
Bulgakovi klassikaks saanud teose tegemine pole pälvinud vaid kiidulaulu. On ka neid, kelle arvates pole see ekraniseering õige Bulgakov ja surematu romaani põhjal on valminud vaid surrogaat. Hoolimata vastakatest arvamustest on üldine huvi suur, filmi vaatasid nii pooldajad kui ka vastalised ja enam kui aasta tagasi toimunud televisioonilinastus nautis kõrget reitingut.
Kui võtta lühidalt kokku "Meistri ja Margarita" filmikeelde tõlkimise iseloom, siis sobib selleks suurepäraselt väljend "kaanest kaaneni". Ülesehituselt järgitakse üksüheselt romaani ülesehitust. Filmi käsikiri ei loobu ühestki vähegi tähtsast peaosalisest. Dialoog toetub suuresti romaani dialoogile.

Sõnavara: pritsima
Sõnavara: pritsima - näiteks pappi pritsima, kui keegi laristab palju raha (ei tea, kas tulevasest riigikogust saab papiprits või mitte); ta pritsib õnnetust, kui kellegagi juhtub tihti õnnetusi; rusikaid pritsima - kui keegi norib tüli või vehib rusikatega. Näiteks Mart Kalm pritsis eilses Eesti Päevalehes Raivo Palmaru pihta sõnu.

Naiste võrkpall: TLÜ/Cartini võitles end poolfinaali
NIVEA naiste meistriliigas täna peetud teisel veerandfinaalkohtumisel võitis TLÜ/Cartini Viljandi Metall/Näitusi 3: 1.
NIVEA naiste meistriliigas peeti täna teine veerandfinaalkohtumine TLÜ/Cartini ja Viljandi Metall/Näitused naiskondade vahel.
Avamängu võitis TLÜ/Cartini 3: 1 ning ka täna Viljandis peetud kohtumise võitis sama tulemusega tiitlikaitsja. Esimese geimi võitsid võõrustajad 25: 20, kuid järgnevates jäädi siiski vastasele alla 22: 25, 23: 25 ja 17: 25.
"Meie mäng on hooaja jooksul paranenud," sõnas Viljandi naiskonna esindaja Margus Keerutaja. "Kahjuks on meie mängus veel lihtsad vead, mis kipuvad tulema just otsustavatel momentidel," lisas ta.
Võitjate edukaim punktitooja oli Kristiina Raap 17 punktiga ja parimaks mängijaks tunnistati Katrin Kõverjalg. Kaotajate poolel oli resultatiivseim Maarja Kerner 22 punktiga ja parimaks mängijaks tunnistati Karen Kotlov 18

Põnevusmäng viib kokku Flora ja Levadia
Laupäeval, 17. märtsil peetava Eesti jalgpalli Meistriliiga II vooru põnevusmängus kohtuvad kell 17: 00 Sportland Arenal Tallinna klubid FC Flora ja FC Levadia.
Olulisi mänge on aga teisigi, algust tehakse juba kell 11: 00, kui vastamisi on FC TVMK ja JK Tallinna Kalev, vahendab Sportnet.
Kell 11: 00 Tallinna FC TVMK - JK Tallinna Kalev, Sportland Arena
FC TVMK peatreener Vjatšeslav Smirnov märkis, et Tallinna Kalev võitles Flora vastu tublilt ja annab kindlasti ka tema meeskonnale lahingu. "Aga Kalevi peatreeneri kommentaarid on kindlasti huvitavamad. Meil on endiselt palju mängijaid vigastatud, kuid kohtumine tuleb võita," lausus Smirnov.
TVMK poolkaitsja Kert Haavistu lisas: "Eks Balti Liiga mäng ole veel jalgades, aga sel aastal on tihe graafik, nii et tuleb harjuda."

Nädalavahetusel selgub naiste Eesti - Läti ühisliiga võitja
VÕRKPALL:
Liigas osalesid riikide 2005/2006 meistrivõistluste kolm paremat, ühtekokku kuus klubinaiskonda. Põhiturniiril mängiti kaks ringi võõrsil-kodus süsteemis, misjärel turniiritabeli kaks paremat Eesti ja Läti naiskonda pääsesid Final Four-i. Võistlusjuhendi järgi mängitakse poolfinaalid süsteemis LAT I vs EST II ja LAT II vs EST I.
Niisiis läheb Final Four-is valitsev Eesti meister TLÜ/Cartini esimese poolfinaalis laupäeval kell 17.00 vastamisi Läti meistri FC Riga naiskonnaga. Favoriidiks selles paaris on lõunanaabrite naiskond, kes põhiturniiri 12-st mängust võitis tervenisti 11, sealhulgas kaks korda ka TLÜ/Cartini naiskonda. Esimene omavaheline mäng Tallinnas oli väga tasavägine ning venis viiegeimiliseks, mis annab lootust, et riiakad pole võitmatud.

Avatreeningute kiireimad olid Ferrarid
VORMEL-1
Päeva kokkuvõttes osutusid kaheks kiireimaks Ferrari sõitjad Felipe Massa ja Kimi Räikkönen, vahendab Sportnet.
Pooleteisetunnisel esimesel sessioonil oli 22-st rajal käinust nobedaim Fernando Alonso (McLaren). Albert Parki ringi asfalt oli algul piisavalt märg ja tihedam liiklus läks lahti alles viimasel kümnel minutil. Alonso aeg 1.29, 214 oli pea 1,5 sekundi võrra parem kui Massal.
Teisel treeningul olid olud niivõrd paranenud, et Massa kärpis oma avasessiooni parimast tulemusest üle kolme sekundi. Brasiillase 1.27, 353 polnud teistest peajagu üle, sama sekundi sisse mahtusid ka kaheksa järgnevat. Räikkönen jäi tiimikaaslasest maha 0,397 ja seekord paremuselt seitsmenda aja välja sõitnud Alonso oli Massast aeglasem 0,687 sekundit.

Margit Rüütel kaotas Hispaanias ka paarismängus
TENNIS:
Koos maailma 217. reketi briti Sarah Borwelliga jäädi esimeses kohtumises 1: 6, 1: 6 alla Hispaania duole Nuria Llagostera Vives-Marta Marrero, vahendab Sportnet.
Maailma 1073. reket Julia Matojan osaleb 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF jõuproovil Ateenas. Kvalifikatsiooni avaringis võitis Matojan 6: 2, 6: 2 Sladana Saveljici Montenegros, teises ringis aga bulgaarlanna Anita Paliiska 6: 3, 6: 4. Põhiturniiril alustas Matojan samuti edukalt, võites bulgaarlanna Desislava Mladenova (710.) 7: 6, 6: 3. Teisest ringis eestlanna enam edasi ei pääsenud ja tuli tunnistada itaallanna Elisa Balsamo (527.) paremust numbritega 4: 6, 4: 6.

Moggi korruptsioonivõrk
Itaalia jalgpalli raputas mullu kevadel kokkuleppemängude skandaal, mille keskmes oli kõrgliigast välja heidetud ning 2005. ja 2006. aastal võidetud Itaalia meistri tiitlist ilma jäetud superklubi Torino Juventus.
Uurimine tuvastas, et Juventuse bossid eesotsas Luciano Moggiga kontrollisid paljudele mängudele kohtunike määramist ning mitmed Juve pallurid olid panustanud suuri summasid oma klubi mängudele. Üks pallur olevat kihlvedudele kulutanud ligi poolteist miljonit eurot.

Narvalane sai Soomes "kuulsaks" 
Mullu tekkis mitu kokkuleppemängu kahtlust ka Soomes. Neist viimane septembris, kui esimese divisjoni liidermeeskonna Atlantis väravavaht Aleksandr Mištšuk ei teinud liigamängus RoPS-iga katsetki tõrjuda Rovaniemi pallurite pealelööke.
Atlantise juhid pöördusid Soome jalgpalliliidu poole palvega uurida oma väravavahi tegevust või tegevusetust. Helsingin Sanomat kirjutas, et kihlveobörsil Betfair tehi selle mängu tulemusele panuseid 314 000 euro eest, kuigi esiliiga mängude tavaline panuste kogusumma on 10 000 euro ringis.
Suvel sattus skandaali ka teise esiliigameeskonna PP-70 üks väravavahte, narvalane Sergei Ussoltsev. PP-70 kaotas Ussoltsevi osavõtul mitu mängu, mille tulemust peeti kahtlaseks. Populaarne portaal Veikkaus kõrvaldas PP-70 mängude tulemused oma ennustuslistist.

Vilemees trellide taha
2005. aasta talvel lahvatas hiigelskandaal Saksamaal. Selle taga seisid kolm horvaatidest venda, kes kostitasid kohtunikke ja sportlasi altkäemaksuga. Kui jalgpallimatš lõppes kokkulepitud tulemusega, teenisid vennaksed sporditotalisaatoril Oddset mängides suuri summasid. Lisaks käivitasid horvaatidest mafioosod oma kihlveokontori. Arreteerimisel oli vendade hoiuarvel 2,44 miljonit eurot.
Mahhinatsioonid hakkasid politsei tähelepanu köitma 2004. aastal, kui madalamates liigades madistav SC Paderborn alistas karikamängus Bundesliga meeskonna Hamburger SV 4: 2. Kohtunikuna tegutsenud Robert Hoyzer, kes saadeti hiljem trellide taha, kinkis Paderbornile kaks küsitavat karistuslööki. Nagu hiljem selgus, sai petturist vilemees Hoyzer sobingu eest 10 000 eurot, sama suur summa anti Paderborni kaptenile Thijs Waterinkile.

Merkuur pääses puhtalt
Ka Eesti jalgpalli tabas 2005. aasta sügisel kokkuleppemängu kahtlus, kui Tartu Merkuur kaotas ootamatult 1: 2 autsaider Tallinna Dünamole, kellele tehti ennustusportaalides palju panuseid. Politseiuurimine siiski kahtlusaluste süüd ei tuvastanud.

Pohlak: usun, et edaspidi mängitakse Balti liigas ausalt
Balti jalgpalliliiga tegevjuht Aivar Pohlak loodab, et kihlveoskandaali segatud Läti klubi, Daugavpilsi Dinaburgi väljaheitmine turniirilt aitab uue võistlussarja kaabakatest puhastada.
Millal tekkisid kahtlused kolmapäevaõhtuse Narva Transi - Daugavpilsi Dinaburgi mänguga (2: 0) seotud kihlveopettuses?
Juba mängu alguses. Arvan, et ei reeda väga suurt saladust, kui ütlen, et üheks esimeseks kahtluste tekkimise allikaks on üldisest tasemest selgelt eristuva kihlveopanuste arvu olemasolu teataval mängul võrreldes teiste samasugustega. Ka kõnealuse mängu puhul oli see nii.
Kes on pettuse korraldaja -
Dinaburgi juhtkond, mõned mängijad, treenerid...?
Küsimusele peab andma vastuse politsei. Meile on täna (eile - toim) selge, et rikuti ausa mängu põhimõtet, sest Dinaburg Transiga väljakul ei võistelnud. Miks see nii oli, peab selgitama juurdlus.

Kink koondisse, Piiroja mängimine kahtlane
Viimati kaks aastat ja üheksa kuud tagasi Eestit esindanud Tarmo Kink naasis vutikoondisse.
21-aastase FC Levadia ründaja üllatus oli väga suur, kui rahvusmeeskonna hollandlasest peatreener Jelle Goes talle eile hommikul helistas ning kutsus eelseisvateks EM-valikmängudeks Venemaa ja Iisraeliga koondisse.
"Jelle ütles, et on mind viimastes mängudes jälginud ja nähtuga rahule jäänud," selgitas Kink. "Kui eelmine hooaeg läks aia taha, siis tänavu olen tõesti paremini mängima hakanud," lisas teisipäevases Balti liiga kohtumises Liepaja Metalurgsiga 25 meetrilt iluvärava kõmmutanud pallur.
Juba 17-aastase noorukina Vene hiiu Moskva Spartakiga lepingu sõlminud ja rambivalgusse tõusnud Kink esindas rahvuskoondist viimati 2004. aasta juunis, kui Eesti kaotas sõprusmängus Makedooniale 2: 4.

Vähem eksinud Tartu alistas Pärnu kindlalt
Tartu Pere Leib võitis Eesti meistrivõistluste esimeses poolfinaalis Pärnu meeskonna 3: 0.
Kuigi geimide lõppseisud (28: 26, 25: 22, 25: 22) peegeldasid tasavägist heitlust ning Pärnu suutis ka juhtida, kontrollis kohtumist kodus mänginud Tartu meeskond. Samas oli heitlus ilusast võrkpallist kaugel.
Mängus kokku 18 serviviga teinud Falck Pärnu peatreener Andrei Ojamets tunnistas, et ootas pärast Schenkeri liiga finaalseeriat mõningast mängutasemel langust.
"Aga ei uskunud, et poisid nii ära lagunevad," ütles ta. "Mäng sõltus rohkem ülepüüdmisest kui väsimusest."
Statistika järgi olid pärnulaste kaotuse põhjused Ojametsa sõnul lihtsad. "Servi vastuvõtust ja enda servist andsime ära ligi geimi jagu punkte," lausus ta.

Treener: usun, et Kanter saab Aleknast lõpuks jagu
Gerd Kanter jahib homme Ukrainas peetavatel Euroopa talvistel karikavõistlustel esikohta.
Möödunud hooajal Eesti rekordiga 73.38 maailma edetabelit juhtinud Kanteri lihastes varitseb raskete treeningute väsimus, ometi tahab 27-aastane kettaheitja jätkata mullu katkenud talvise tähtsaima võistluse võiduseeriat.
"Treenitakse ju selleks, et võistelda, aga kettameestel pole sisehooaega ja hing ihkab juba teistega konkureerida," ütles Kanter. "Kui jaanuaris heitsin juba Lõuna-Aafrika treeningulaagri esimesel päeval üle 65 meetri, siis nüüd peaks saama 66-67 meetrit."
Treener Vesteinn Hafsteinsson andis 2003.-2005. aastani Euroopa karika võitnud Kanterile pärast kahenädalast treeningulaagrit Rootsis Helsingborgis kaks prii päeva, eile tegi eestlane Jaltas kerge soojenduse.

ANDRES LAASIK: Vjatšeslav Molotov - suurele Stalinile surmani truu
Värske raamat Molotovi eluloost tõestab, et Venemaa on suur ja lai ning seal leidub kõike.
Ka inimesi, kes 20. sajandil toimunust enam-vähem mõistlikult aru saavad, nii et nende kirjapandut võivad ka Vene karust hirmutatud eestlased rahumeeli lugeda.
Õigupoolest pole raamatu "Molotov: Juhi vari" autor Boriss Sokolov siinmail tundmatu: temalt on eesti keeles ilmunud käsitlused Beriast, Talvesõjast ja Stalini pojast. Peale 20. sajandi ajaloo on Sokolov tegelenud ka kirjandusteadusega ja teda peetakse heaks Bulgakovi asjatundjaks. Mingit moodi on see loogiline: puutuvad ju stalinismi ja Bulgakovi uurimine servapidi kokku, nii nagu Bulgakov ja Stalingi kokku puutusid.
Boriss Sokolovi lugedes on tunda, et ajalugu kirjutab osav literaat, kes kasutab kunstilist ülesehitust, et oma lugu paeluvaks vormida. Kohe sissejuhatuses saab Vjatšeslav Molotov vankumatu stalinisti tunnusjooned ja edasi jätkub tema draama juba etteantud voolusängis: oma aadete eest peetavas võitluses, kus peakangelane pääses surma tõttu oma võitude põrmuks pudenemise nägemisest.

SIGNE KALBERG: Tänapäeva teismelise Taimi põnev eneseleidmise rada
Pole vist ühtegi teismelist piigat, kes poleks muretsenud poiste, ühiskonnas oma koha leidmise ja end klassi liidrite malliga sobitamise probleemide pärast.
Tartlase Siiri Laidla eelmise aasta lõpus ilmunud "Pärnaõietee" peategelane, huvitava mõttemaailmaga Taimi on veidi isepäine neiu, kes küll ootab suurt armastust, kuid ei lase end teiste arvamusest eriti kõigutada. See toob kaasa suhtlemisprobleemid klassiõdedega.
Emata kasvanud tüdruk surub oma lootused alla õe lapsi kantseldades ja isa eest hoolitsedes, saab valusad armumise õppetunnid koolivennalt ja leiab ka poisi, kelle oma südamesse lubab.
Laidla laseb peategelasel kokku puutuda nii anoreksia kui ka õemehe seksuaalse ahistamisega.

Põnevuslugu ülemaailmsest veeuputusest
"Sarasvati liiv" jutustab üleujutusest ning maailma päästvatest keskkonnateadlastest.
Hiljaaegu saime ajalehest lugeda, et Läänemere kandis tõuseb temperatuur ja veetase ning siinmail hakkavad elama malaariasääsed. Kole lugu! Sedalaadi lugusid loeme ju ikka ja jälle, ning ikka on need seotud Maa nabapiirkondade jää sulamisega, millele aitab kaasa inimene. Ühtpidi üsna paras fantastika. Samas kinnitavad seda valitsustevahelised kokkulepped, nagu Kyoto, ja Eesti riigikogu valimised - esimest korda pääsesid riigikokku rohelised.
Nii on ju omamoodi ime, et Eestis ilmutatakse nõnda vähe kunstkirjandust, milles käsitletakse peamiselt keskkonnaprobleeme. Võib-olla oligi "Kalevipoeg" Eesti esimene ja viimane ökoloogiline põnevusromaan? Soomlased ei maga selleski osas. Risto Isomäki ökopõnevik "Sarasvati liiv" kirjeldab, kuidas hukkus veeuputuses tegelik Atlantis ning tekib uus üleilmne veeuputus. Atlantis asus India veerel, aga uus uputus tekib Gröönimaa jääliustike vettekukkumise tagajärjel. Hamburg täitub veega, nii et vaid kõrghoonete antennid ulatuvad sealt välja.

Mats Traat: kristlikud väärtused on meie kultuuri raudvara
Mats Traati tabas tänavu auhinnasadu. Lisaks elutöö- ja Tuglase novellipreemiale sai ta emakeelepäeval kultuurkapitali aastapreemia teose "Naised ja pojad" eest.
Traat usub, et meie kultuuri raudvara on kristlikud väärtused ning püsime rahvusena täpselt niikaua, kuni suudame säilitada eesti keelt.
"Naised ja pojad" kujutab kadunud maailma, maaelu hääbub.
Talupoeg traditsioonilises mõttes on kadunud. See on praeguse tootmisviisi juures paratamatu. Juba möödunud sajandi 1930-ndatel, mil selle teose tegevus toimub, hakkas maa noortest inimestest tühjenema. Ega asjata toodud Eesti taludesse Poola põllutöölisi. Nõukogude ajal liideti majandeid, et neid käigus hoida, aga liida kuidas tahad, ikka tekkisid keskused ja ääremaad. Ääremaastumine jätkub praegugi. Need koolid, kus mina õppinud olen, on kõik kinni pandud, töötab veel vaid Rannu kool, mis on edenenud gümnaasiumiks.

Matsirahva kirjanik Mats Traat
Kui 1962. aastal ilmus Mats Traadi esikkogu "Kandilised laulud", olin küllalt üllatunud autori eesnime üle. Tollasest ajast ei tulnud ei eakaaslaste ega vanemategi hulgast meelde ühtegi sellise arhailiselt kõlava nimega isikut. Küll aga ristiti Traat oma nime ja luule sisuga sobivalt kohe "maapoeediks". Ning põhilises on ta ju oma proosas jäänud maarahva kirjanikuks kuni praeguseni.
Eesnimi Mats on keeleliselt mitut pidi huvitav, sest ta on ühtaegu nii päris- kui ka üldnimi. Nagu Mattias, Mati, Madis, on ka Mats ürgvana heebrea päritolu nimi, aga üldnimena eesti keeles pikka aega kasutuses ka kui talupoja või maamehe kohta käiv halvustav tähendus, mille tekitajateks olnud parunid ja saksad, võib-olla osalt ka keskaegsed linnapürjelid.

F-1 austajatel avaneb võimalus kommentaatoritele küsimusi esitada
Uuel hooajal saavad vormelifännid TV3 kommentaatoritele küsimusi esitada
Vormelifännidel on uuest hooajast alates võimalus TV3 vormeliülekannete kommentaatoritele Tarmo Klaarile ja Toomas Vabamäele e- maili teel küsimusi esitada, millele vastatakse otseülekande ajal.
"Uus hooaeg tuleb sedavõrd põnev, et mõtlesime pakkuda võimalust ka vaatajatel sekkuda ja küsida-kommenteerida," märkis Tarmo Klaar.
Televaatajad saavad oma küsimusi kommentaatoritele esitada aadressil f1@tv3.ee
Juba homme varahommikul jõuavad TV3 eetrisse kvalifikatsioonisõidud Austraaliast.
"Eks põnevust krutivad eelkõige muutused - Michael Schumacher on läinud ning põhipretendentidel Alonsol ja Räikkönenil tuleb kohaneda uute võistkondade ja autodega. Lisaks lubatakse vihma, mis võib niigi libeda tänavaraja täiesti ettearvamatuks muuta," sõnas Klaar.

Igas Riigikogus on leidunud "hullude fraktsioon" 
Mitmed tuntud arstid soovitavad sisse seada kontrolli riigijuhtide vaimse tervise üle, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom oma värskes numbris.
Eesti psühhiaatrite patsiente ehk kas mingi vaimse hälbega või alkoholismi kalduvaid isikuid on leidunud igas Riigikogus. Mitmed tuntud arstid soovitavad siiski sisse seada kontrolli vaid täitevvõimu esindajate ja presidendi, mitte aga rahvaasemike vaimse tervise üle.
Eesti üks tuntumaid arste, praegu tervishoiuametnikuna töötav Peeter Mardna rääkis nädalalehele Den za Dnjom, et mäletab 5-6 isikut 1995. a Riigikogust, keda oldi ravitud Tartu psühhiaatriakliinikus. Hiljem läksid neid puudutavad dokumendid kiinikust kaduma. Tartu kliinik samas eitab dokumentide kadumist, väites, et kõiki haiguslugusid jm dokumente on hoitud rangelt vastavalt seadustele.

Kaliningradi südalinnas toimus Tõnismäe monumendidraama peaproov? 
Venekeelses Delfis ilmus üüratult suur Dimitri Klenski artikkel, milles autor süüdistab tema poolt mittehääletanud venelasi venelaste reetmises, Eestit - ameerikameelsuse ja marurahvusluse kasvus, president Ilvest - russofoobias, nimetab Savisaart natsionalistiks, Vesti Dnjad - Goebbelsi leheks, ja loetleb "vene poliitikute valimiseelse pogrommi" eest vastutavate ajakirjanike nimesid - need olevat Boriss Tuch, Jevgenia Garanža, Pavel Ivanov ja Ivan Makarov.
Artikli alguses väidab Klenski, et valimiste päeval tõi roheliste juht Strandberg demonstratiivselt pronkssõduri juurde jalutama oma koera ja Nevski katedraali tungis rühm eestlasi, raudvardad varrukates, nõudes: "Vene sead kasigu koju minema!" Valimistele järgneval päeval sai Klenski tuttavalt naisjuuksurilt teada, et "esmaspäeva hommikul nõudsid 15 klienti, et neid teenindaks ilmtingimata eestlanna". Väga usaldusväärne allikas poliitiliste süüdistuste esitamiseks.

Baskini anekdoodid
Ajalootund Venemaa koolis:
"Lapsed, kes oli Kutuzov?" küsib õpetaja. "Vasta, Petja."
"Kutuzov oli suur Vene väejuht. Kui ta sõdis Napoleoniga, lasi ta prantslased Moskvasse, ootas külma Vene talve saabumist ja kihutas vaenlase minema!"
"Õige, tubli! Aga kes oli Jassir Arafat? Vasta, Volodja."
"Jassir Arafat oli kuulus araabia vägede ülemjuhataja. Ta lasi juudid Jeruusalemma ja jäi ootama, millal saabub külm Vene talv!"
Mees on voodis naisega, kelle abikaasa on sõitnud komandeeringusse. Heliseb uksekell. Naine jookseb ukse juurde, vaatab ukseavasse ja sosistab: "Mees tuli!"

JÄRJEJUTT (4): Michael White: Pööripäev
Sa räägid juba nagu minagi, torkas Philip.
"Nojah, küllap olen ma sinu iseloomu väikestesse veidrustesse aastate jooksul liiga karmilt suhtunud." Laura nõjatus toolileenile ja lonksas veini. Kuni Philip pilgu mujale keeras, et kelneri tähelepanu püüda, piidles Laura mehe profiili ning teda üllatas tõsiasi, et nende tutvumisest oli kulunud üle kahekümne aasta. Philip polnud tolle ajavahemiku vältel õieti põrmugi muutunud. Mõistagi leidus mehe tumedas kahupeas nüüd nii mõnigi hall karv, tema nägu oli täidlasem ja pilk rohkem väsinud. Aga tema naeratus oli endiselt enesekindel ja veidike tülpinud, miski, mis oli Laurat kahekümne kahe aastase Philipi puhul veedelnud. Ka mehe silmad olid samad, hingeminevalt pruuni värvi.

Mercedes-Benz hakkab hübriide aretama
Saksamaa autotootja Mercedes-Benz plaanib 2009. aastaks tuua turule hübriidmootoriga sõidukid.
Plaanis on luua nii täis- kui poolhübriid masinad, vahendab VerdictOnCars.com
Täishübriid kujutab endast autot, mis suudab aeglasel kiirusel liikuda vaid elektromootori abil, nagu näiteks Toyota Prius.
Poolhübriid auto ei saa kasutada liikumiseks ainult elektrit. Elektrimootor käitub kütusemootori abilisena näiteks kiirendamisel.
Kütusekulu peaks täishübriid mootori puhul vähenema 20% ning poolhübriid mootori puhul 10%.

MIHHAIL GORBATŠOV: demokraatia ei ole lahustuv kohv
Päevalehe lugejatel on nüüd võimalus saata küsimusi Mihhail Gorbatšovile vastamiseks.
Eesti Päevaleht osaleb koos paarikümne maailma ajalehega projektis, mille kaudu on ka Eesti inimestel võimalik esitada küsimusi N Liidu viimasele juhile Mihhail Gorbatšovile.
Selleks tuleb saata oma küsimus esmalt Eesti Päevalehele (arvamus@epl.ee või posti teel) ja meie omakorda saadame selle edasi. Küsimused võib saata ka eesti keeles, me tõlgime need. Päevalehe ja teiste ajalehtede saadetud küsimuste seast valib Gorbatšov igal kuul vastamiseks välja parima.
Esimesel korral valis Gorbatšov vastamiseks küsimuse, mille ajendas tema kolumn "Kas puhkeb uus külm sõda?", mille avaldas ka Eesti Päevaleht (25. jaanuaril). Tähelepanuväärne, et külma sõja puhkemise eest hoiatas vahetult pärast Gorbatšovi ka Venemaa president Vladimir Putin Müncheni julgeolekukonverentsil. Seekordne lugejaküsimus kõlas aga nii: "Kui te räägite teise külma sõja puhkemise ohust, siis kelle vahel võiks see puhkeda? Kas USA ja ülejäänud maailma, lääne ja islami, islami ja ülejäänud maailma või lääne ja Venemaa vahel?" (Jel McGill, London)

ANDRUS KIVIRÄHK: Tahan olla superhüpermega
Iseenesest poleks ju niisugusest saatest nagu "Eesti otsib superstaari" üldse mõtet rääkida. Eeter tuleb millegagi täita, lausa sahiseda lasta seda ei saa - noh ja andku hagu!
Mõtlema paneb vaid see, kui palju on Eestis ikkagi inimesi, kelle jaoks pole mingi probleem kujutleda ennast tulevase "superstaarina". Neid käis ju katsetel üle tuhande!
Üritan ette kujutada, kuidas säärane otsus sünnib. Inimene ärkab hommikul, lülitab raadio sisse või toob postkastist ajalehe. Sealt saab ta teada, et peagi käivitub uus saatesari, mille võitja kroonitakse superstaariks. Ta sügab end kõrva tagant, urgitseb natuke aega ninas. "Hm... superstaar... No see on ju küll midagi täpselt minu jaoks," mõtiskleb ta. "Jaa, ma olen tegelikult alati tundnud, et ega see McDonald'sis töötamine ja kotletisaiade müümine pole minu õige amet. Just, just, mina olen see... kuidas see sõna kirjutatigi... superstaar! Vohh! Täpselt!"

REPLIIK: Läbi huumoriprisma
Piisas Andrus Veerpalul ja Kristina Šmigunil end Edgar Savisaarega korraks ühele fotole sättida, kui suusatippude vanker hakkas kolinal allamäge veerema: ühel on põlv haige, teine pani vormi tipu sättimisega mööda ja jäi MM-medalist ilma.
Mõni päev tagasi vahistati Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs, kellele pandi süüks korruptsiooni, rahapesu ja omandi varjamist. Ja mis me näeme: mõni aeg tagasi on ka Lembergs lasknud end Savisaarega koos pildistada. Vaene mees! Siit moraal: vaadake igaks juhuks oma fotoalbumid üle - ega teie ei ole end juhtumisi Savisaarega ühele pildile sättinud?

JUHTKIRI: Vägivald pole kunagi lahendus
Täna algab koolivaheaeg. Lastele tähendab see rõõmupidu, vanematele aga pahatihti peavalu. Kui lapsevanemal vähegi võimalik, võiks ta anda oma võsukesele taskuraha ning saata ta koolivaheajal kinno Ilmar Raagi värsket filmi "Klass" vaatama. Ja vaadata seda ka ise.
Filmikriitikutel võib olla õigus, et kunstiliselt pole "Klass" ehk just esimese suurusjärgu linateos, kuid see ei vähenda selle filmi tähtsust.
"Klass" põhineb paljuski tõsielulugudel, ehkki nii traagilist lõppu kui seal pole seni Eestis juhtunud. See on meile tuttav pigem filmidest või Ameerikast pärit uudistest. Aga me ei saa sada protsenti välistada, et ühel päeval ei või ka Eestis nii minna. Film paneb vähemasti vaataja mõtlema: kuidas reageeriks Eesti ühiskond, kui meil midagi sellist juhtuks?

Video: kohus peatas Pärnu korter-hotelli ehituse
Pärnu Rannaparki linnavalitsuse ehitusloa saanud korterhotelli ehitus on Tallinna ringkonnakohtu otsusega peatatud.
Seda tänu Pärnu linnakodanike, maavanema ja ka mereteadlaste sekkumisele. Mereteadlased on kuulutanud ehitusalaks plaanitud maa üleujutusohtlikuks. Algse detailplaneeringu mahte üle kahe korra ületav korterhotell ei sobi kodanike arvates Pärnu rannamiljöösse ning tekitaks ka hulgaliselt liiklusprobleeme. Korterhotelli ehitusloa kaebas kohtusse läheduses elav ärimees Viktor Siilats. Lähemalt rääkisid Seitsmesed Uudised

Loodav valitsusliit suurendab eesti keele õpet vene koolides
Loodav valitsusliit soovib suurendada eesti keele õpetamise osa vene koolides ning anda võimalus osaleda eesti keele kursustel tasuta.
"Selleks soovime kindlasti ka keele õpetajate ettevalmistamisele tähelepanu pöörata. Samuti ka eesti keele õpetajatele eripreemiat maksta selleks, et nad regionaalülesannete kõrval läheksid ka vene koolidesse," rääkis Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen Aktuaalsele kaamerale.
Ühtlasi kutsub uus valitsusliit määratlemata kodakondsusega inimesi otsustama Eesti kodakondsuse kasuks. Kodakondsusseadust muuta ei kavatseta, vahendab ETV24.
Eesti keele kursusel osalemine saab olema tasuta.
"Ja selle erinevusega, et kui me siiani maksime selle kinni olukorras, kui inimene sooritas eksami, siis nüüd me hakkame maksma kinni, kui inimene osaleb keele eksamil," märkis Atonen.

Riigimaanteed on valdavalt märjad
Pärastlõunal enne kella nelja olid teekatted suurematel riigimaanteedel valdavalt märjad, Lääne-Eestis paiguti niisked.
Lääne-Eestis oli kella 16 seisuga sadu lõppenud, vihma või lörsti sadas veel mitmel pool Kesk- ja Ida-Eestis, teatas maanteeinfokeskus.
Teepinna temperatuure mõõdeti +2... +4 kraadi.

Vormsilased kaitsevad oma kuusikuid
Vormsis elav soome abielupaar kogus üle 170 allkirja saare kuusemetsade kaitseks ja lageraie vastu.
Neljapäeval keskkonnateenistusele allkirjad üle andnud Aura Koivistu on ajakirjanik, kuuendat aastat vormsilane. Koos abikaasaga, loodusfotograafi Risto Sausoga, kogusid nad kuu jooksul üle 170 allkirja, 140 neist saare püsielanikelt, kirjutab Lääne Elu.
Avalik kiri Vormsi metsade kaitseks ütleb, et saarel on tavaks saanud masinatega tehtud lageraie, vanadest tavadest enam ei hoolita.
Allkirja andnud soovivad avalikku arutelu ja saarerahvaga arvestamist.
"Vormsi näitab seaduse puudujääke," sõnas kohalik metsamees Ants Varblane. Tema hinnangul vajab Vormsi mets tsoneerimist ja selgitustööd metsaomanike seas: "Et ta teaks, millega riskib, kui metsa maha ajab."

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele minek on tänasest keelatud
Alates tänasest hakkas seoses kevadiste ilmadega Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kehtima jääkeeld.
Kirde piirivalvepiirkonna ülem kolonel Aimar Köss kehtestas Peipsi järve jääle mineku ning Kagu piirivalvepiirkonna ülem major Tõnu Reinup Lämmijärve ja Pihkva järve jääle mineku piirirežiimi eeskirja alusel.
Otsused on ajendatud toimunud muutustest kliimas ning jääoludes. "Jää on kaldast lahti ning jää struktuur on päikese mõjul muutunud nõeljaks," selgitas Reinup. See tähendab, et koormuse all jää mitte ei murdu, vaid vajub otse läbi.
Ameti teatel kehtib jääkeeld Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kuni jää sulamiseni.

Kehvad teed takistavad tuletõrjujaid
Võrumaa päästetöötajad seisavad kevadisel teedelagunemise ajal taas silmitsi põlise hädaga: veelastiga rasked päästeautod jäävad enne sündmuskohale jõudmist pehmel külavaheteel kinni, mistõttu kannatab kustutustööde kvaliteet.
Lõppeval nädalal tekkis juurdepääsuprobleem kahe elumaja põlengu kustutamisel, kirutab Võrumaa Teataja.
Teisipäeval kell 20.20 teatati Meremäe vallast, et Tuulova külas on süttinud elumaja. Kohapeal selgus, et maja on lausleekides ja seda päästa ei õnnestunu, töö tegi raskemaks pehme tee, mis ei võimaldanud kõikidel masinatel kohale jõuda.
"Konkreetselt Meremäel toimunud tulekahjule jõudis üks Vastseliina tulekustutusauto kiiresti - 13 minutiga," ütles Võrumaa päästeosakonna juhataja Andres Nõmme. "Teine auto kahjuks sündmuskohale ei jõudnudki, jäi kakssada meetrit enne põlevat maja porri kinni," lisas ta.

Võru linn loobub suurtest tänavaehitusprojektidest
Võru linnavolikogu otsustas kolmapäeval toimunud istungil 2007. aasta lisaeelarve teisel lugemisel sel aastal suurtest tänavaehitusprojektidest loobuda ja kümnete väikeste tänavate ning tänavalõikude korrastamisele keskenduda.
Nii jääb tänavu rekonstrueerimata Antsla maantee sild ning välja ehitamata ka suurejooneliselt kavandatud Vilja tänava ja Räpina maantee ristmik. Viimast siiski hooletusse ei jäeta: ristmik freesitakse ja kaetakse uue asfaldiga, kirjutab Võrumaa Teataja.
Suurima tööna võetakse ette Jüri tänava kõnniteede ja tänavavalgustuse ehitus Kreutzwaldi tänavast Piiri tänavani, see läheb maksma neli miljonit krooni.
2007. aasta lisaeelarve esimese ja teise lugemise vahel kahanes tänavate ehitusele mõeldud summa 17,1 miljonilt kroonilt 15,2 miljoni kroonile.

Jäälagunemine sunnib piirivalvurid topelt valvsusele
Kevadise jäälagunemise ajast hoolimata nõrgale lahejääle kogunevad kalastajad panevad piirivalvele topeltkohustused, sest seaduse järgi peab otsingu- ja päästetöid merealal toimetama piirivalve.
Otsingu- ja päästeoperatsioonid siseveekogudel on aga päästeteenistuste ülesanne, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnu piirivalvekordoni ülem Margus Toomsalu rääkis, et piirivalvel on viimased aastad õnnelikult läinud, sest kalastajatega, kes varasematel aastatel piirivalvuritele palju muret on teinud, pole tänavu probleeme olnud.
"Lahes pidi kala nappima ja seetõttu on vähem kalamehigi, mõne päeva eest lugesime neid kokku ja saime ligi 150," selgitas Toomsalu. "Probleem võib tekkida, kui ilm muutub ja tuul pöördub põhja või kirdesse, siis võivad lahvandused tekkida ja kalurid jääpangal avamerele triivida."

Ruhnu lennuki piloodi tegevust esialgu ei peatata
Saare maavalitsus ei võta Ruhnu lennukiga metsa maandunud Saksa piloodi Jan Brunzema suhtes tema Ruhnu lennuliinil lendamise jätkamise osas otsust enne lennuõnnetuse uurimise lõppu.
Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja Marek Raua sõnul tuleks enne otsuste langetamist uurimistulemused ära oodata, et saada lõplik vastus küsimusele, mis põhjusel lennuõnnetus toimus, kirjutab Meie Maa.
"Liinilepingut me peatama ei hakka. Ainus asi, mis võib kõne alla tulla, on teiste pilootide kasutamine. Firma siin süüdi ei ole, sest tegemist oli piloodi otsusega välja lennata ja maanduda üritada," ütles Raud.
Praegu mingeid sanktsioone sakslasest piloodi suhtes ei rakendata.
Lennuõnnetus juhtus, 3. märtsil, kuid Pärnust väljunud liinilennuk piloodi ja kahe reisijaga pardal maandus Ruhnus 200 meetrit lennurajast eemal metsa, keegi õnnetuses viga ei saanud.

Briti kohus saatis saarlase 11 aastaks trellide taha
Norwichi kohus Inglismaal mõistis veebruaris 11-aastase vanglakaristuse Kuressaarest pärit Kulder Ojaäärele, kes osales läinud suvel toimepandud kahes relvastatud röövis.
24-aastane Ojaäär kuulus kolmeliikmelisse jõuku, mis mullu 21. juulil Cambridge linna üht juveelipoodi rünnates sai saagiks 2,3 miljoni krooni väärtuses luksuskelli, kirjutab Meie Maa.
Nädal hiljem, 28. juulil, tungisid kurikaelad juveeliärisse Norwichi linnas, kuid olid personali ennastsalgava tegevuse tõttu sunnitud ilma saagita põgenema. Mõlemal juhul kasutasid röövlid relvataolisi esemeid.
Ojaäärele said saatuslikuks Cambridge'i röövi ajal mahapillatud päikeseprillid. Neilt saadud DNA-proov viis lõpuks tema tabamiseni.

 "Must arheoloog" rikkus haruldase Vabadussõja-aegse relva
Metsadest sõdurilaipu otsiv mees tõi päevavalgele Vabadussõja-aegse soomusauto Toonela kuulipilduja, ent asus haruldase leiu riigile loovutamise asemel seda hoopis omal käel taastama.
Sõjahaudade otsimise ja hooldamisega tegelev Viljandimaa mees Ville Dreving avastas mullu detsembri algul Jõgevamaalt Tapiku soost hulgaliselt relvi, mis lebanud seal II maailmasõja aegadest, kirjutab Postimees.
Muude esemete seas tuli päevavalgele ka väga hästi säilinud vanaaegne, I maailmasõja perioodist pärinev inglise kuulipilduja Vickers ning selgus, et ta oli leidnud tõelise aarde: Vabadussõja lahinguis osalenud soomusauto Toonela kuulipilduja.
Haruldane leid pole aga siiani jõudnud museoloogide hoole alla. Dreving peab muinsuskaitsjatega avalikku sõnasõda ning on kuulipilduja omal käel restaureerinud ja politseis arvele võtmiseks deaktiveerinud, paljud spetsialistid kardavad, et relv on selle käigus päästmatult rikutud.

Presidendi kantselei direktor saab luksusauto
Presidendi kantselei kuulutas välja riigihanke ametiauto liisimiseks kantselei direktorile Rainer Saksale. Nõutavad parameetrid tõotavad luksusklassi sõidukit.
Hanke tingimused eeldavad uueks sõidukiks ligi miljonikroonist autot, mis omadustelt ei jää presidendi omale oluliselt alla, kirjutab SL Õhtuleht.
Presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam kinnitab teavet, et kantselei direktorile otsitakse uut ametiautot. "Hanke korraldamise tingib asjaolu, et praeguse sõiduki liisinguleping on kohe lõppemas," selgitab ta. Seni sõitis kantselei direktor ringi Volkswagen Passatiga, mille hinnaklass jäi alla 500 000 krooni. Selle auto kasutusrendi viieaastane leping lõpeb järgmisel kuul. Passati kõige kallim ja võimsam mudel uue hanke nõuete järgi ei kvalifitseeru, sest auto pole piisavalt lai, kõrge ega piisava teljevahega.

Ruhnu karu otsimisel lõpp
Looduskaitsjad ei hakka tänavu enam Ruhnu saarele jääpangal triivinud karu jälgi ajama.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul pärinevad kindlad märgid, et karu on Ruhnu saarel, eelmise aasta juunist, kirjutab SL Õhtuleht.
"Juulis saime teate karu tegutsemisjälgedest Kuramaalt, kus ta oli eksikülaline," ütles Niittee SL Õhtulehele. Ta arvas, et on üsna tõenäoline, et see oli meie mesikäpp. "Ruhnu karu otsimisega enam ei tegeleta," kinnitas Niittee.
Pruunkaru jõudis Ruhnu saarele läinud aasta aprilli keskel jäätükil triivides.

Öösel hukkus tulekahjudes kolm inimest
Ööl vastu tänast leiti Jõgevamaal Visusti külas toimunud elumaja põlengult hukkunu, Kuressaares hukkus majapõlengus kaks inimest.
Häirekeskus sai Kuressaares toimunud tulekahjust teate kell 2: 51 öösel. Päästjate kohale jõudes olid mansardkorrusega elumaja (mõõtmetega 12x12) alumise korruse akendest leegid väljas.
Kustutustööde käigus tõid päästjad põlevast majast välja kolm inimest. Kõigepealt toodi maja ülemiselt korruselt elusana välja mees, kes anti üle kiirabile. Haiglas mees siiski hiljem suri.
Hoone alumiselt korruselt toodi välja naisterahvas kelle kiirabi haiglasse viis ning hukkunud meesterahvas. Tules hävis osaliselt hoone sisustus ja katus, hoone sai suitsu ja veekahjustusi. Tulekahju kustutati kell 5: 05.
Eile kell 21.59 teatati häirekeskusele, et Jõgevamaal Palamuse vallas Visusti külas põleb elumaja lahtise leegiga.

President Ilvese esimene riigivisiit: Halonen oli vanast sõbrast võlutud
Eesti Päevalehe reporter kirjeldab, mida ta nägi ja kuulis kahe pingelise päeva jooksul president Toomas Hendrik Ilvese esimese riigivisiiidi ajal Soomes.
Sisuliselt on ikka veel öö. Kell on 4.24. Presidendi kantselei ees raekojas seisab lehvivi hõlmu presidendi pressipealik Toomas Sildam. Valge särk pintsaku ja mantli all, ülemine nööp lahti. Lips on esialgu taskus. Ta ise näitab.
Enne mind on saabunud nii 15 ärimeest, kes lähevad koos president Toomas Hendrik Ilvesega tema esimesele riigivisiidile kaasa. Kohe pärast mind astub taksost välja Neinar Seli.
Sildam: "Neiku! Millised inimesed! Kas suudleme?" Ei, nad ei suudle. Nad embavad.
Ja siis kohe "Subboteja" kogu oma aus ja hiilguses: Zukermann ja puha - loomulikult IR Taksoga.
Sildam: "Kakije ljudi!"
On öö. Väljas on külm, sees kohvi ja pirukate juures palav. Palavas on praegu juba kümneid tumedates ülikondades mehi. Neivelt ja Liive ja Pärnits ja nii edasi ja kes kõik veel. Koti saab ära anda, ainult laualt tuleb silt võtta, et kotile külge panna. Sildile on kirjutatud: "State Visit of the President of the Republic of Estonia. Mr. Andres Keil. Hil- ton." Enne Hiltonit läheb kott valgesse kolimisteenuste bussi. Teine silt tuleb rinda panna, sinna on kirjutatud: "Andres Keil. Eesti Vabariigi presidendi riigivisiit." Uhke värk, aga nii varajasel tunnil jõuab see kõik minuni läbi uduse filtri.

Raagi "Klass" lööb valusalt
Ilmar Raagi neljapäeval esilinastunud koolivägivallast kõnelev mängufilm teeb haiget.
Film lööb oodatult valusalt, sest teema on lihtsalt selline. "Klassi" keskmes on kolm poissi. Joosep (Pärt Uusberg), keda kiusatakse. Andres (Lauri Pedaoja), kes kiusab. Ning Kaspar (Vallo Kirs), kes satub nende kahe vahele. Nad käivad kõik ühes keskkooliklassis, väikeses suletud mikroühiskonnas, kus toimuv on ehk armutumgi kui kooliseintest välja poole jääv reaalsus. Aga nagu üks peategelastestki ütleb, üle tuleb see elada.
Nii filmi režissööri kui ka stsenaristi Raagi - film põhineb tema kogutud koolivägivallalugudel ning lõplik stsenaarium valmis koostöös näitlejatega - valitud teema ja lähenemine on iseenesest väga levinud. Lähiaastatest meenuvad piiri tagant Gus van Santi "Elevant" (2003) ning kodumaise kino minevikust noorsooprobleemidega tegelevad "Naerata ometi" ja "Õnnelind flamingo".

Politsei avastas lõhkeaine arvatavat röövimist uurides
Üks röövi pärast kaht-lusaluseks tunnistatud isik ilmus ise politseisse ja ta võeti vahi alla.
Prokuratuuri kinnitusel leiti esmaspäeval Tallinna Jõe tänava elu- ja büroohoonest suur kogus lõhkeainet arvatava röövimise uurimise tõttu. Praegu on üks kahtlustatav juba ka vahistatud.
Põhja ringkonnaprokuröri Ave Eiseli sõnul alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku röövimist käsitleva paragrahvi tunnustel.
"Kriminaalmenetluse raames läks politsei kontrollima Jõe tänava korterit, kust leiti lõhkeaine kahtlusega ainet. Praegu kahtlustatakse kinnipeetud isikut kriminaalmenetluse alustamise paragrahvi järgi ehk siis röövimises. Tulenevalt Jõe tänava sündmustest suureneb tõenäoliselt kinnipeetud isiku kahtlustus," rääkis prokurör.

Naisministrid esitlesid raamatut
Reedel esitleti Tallinna Matkamajas Eesti naisüliõpilaste seltsi ja Tartu ülikooli eetikakeskuse koostööna valminud 358-leheküljelist raamatut, mis kannab suurejoonelist pealkirja "Eesti Vabariigi naisministrid. Koguteos naistest poliitika tipus". Matkamaja saali oli kogunenud valdavalt naistest koosnev esinduslik seltskond. Teiste hulgas olid kohal praegused ja endised naisministrid Tiiu Aro, Signe Kivi, Katrin Saks, Mailis Reps ning Ester Tuiksoo. Ava-kõnes kiitis TÜ eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop poliitikas läbi löönud naiste tugevust ning lisas, et just selle karakterijoone järgi sai ka raamatu esikaanele valitud Hans Burgkmairi puulõike "Tugevus" reproduktsioon.

Kaablirike muutis Hansapanga kaardid kasututeks plasttükkideks
Kogu Eestis ei saanud kasutada ei internetipanka, maksekaarte ega pangaautomaate.
Seoses neljapäevaõhtuse Eesti Energia kaablirikkega toimus üks Hansapanga ajaloo rängemaid tööhäireid.
"Rahvas oli meie peale väga-väga pahane, sest kliendile ei lähe see korda, et see oli hoopis panga viga. Kui palju me seepärast kahju kannatasime, ei ole veel selge," ütles Järve Selveri juhataja Marje Udras.
Udras märkis, et voolukatkestusest põhjustatud pooleteisetunnine kaardimaksete häire tabas poodi ootamatult kella kaheksa paiku õhtul, kui külastuse tippaeg veel kestis. "Kõik ostjad, kes olid arvestanud kaardiga maksmisega, olid sunnitud täis ostukorvid keset müügisaali jätma," nentis Udras, lisades, et segadust võimendas omakorda asjaolu, et ka kõik sularahaautomaadid olid rivist väljas.

Verivärske riigikogu liikme Arvo Sarapuu bussifirma sai trahvi
Kolmapäevasel koosolekul otsustas Järva ühistranspordikeskuse juhatus trahvida äsja riigikogusse valitud Arvo Sarapuule kuuluvaid bussifirmasid Atko Trans ja Atko Liinid 2000 krooniga.
Bussifirmad sõlmisid ligi aasta tagasi ühistranspordikeskusega reisijate liiniveo lepingud kahes liinigrupis, muu hulgas on nad kohustatud reisijaid vedama keskmiselt 6,6 aasta vanuste bussidega.
Järva maavanema Üllar Vahtramäe ütlust mööda pole aga Sarapuu firmad suutnud seda nõuet täita. Varem pole juhatus firmasid trahvinud. "Juhatus on saatnud Sarapuule mitu märgukirja, neile on Sarapuu vastanud vaid lubadustega," selgitas ta. Juhatus otsustas, et kui aastas on ühistranspordikeskus sunnitud bussifirmat trahvima kolm korda 2000 krooniga, siis edaspidi on trahvi suurus 40 000 krooni.

Õpilased tahaksid riigieksamite tulemusi meedia eest varjata
Õpilaste hinnangul tekitab riigieksamite tulemuste meedias
Eesti õpilasomavalitsuste liit on teinud haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku keelata tulevikus iga-aastaste riigieksamite tulemuste avalikustamine koolide lõikes, sest see sunnib koole paremate näitajate saavutamiseks eirama õpilaste huve.
Eesti õpilasomavalitsuste liidu esimehele Martti Martinsonile on pealinna eliitkoolide õpilased kurtnud, et pingeridade avalikustamise tõttu ei lubata näiteks matemaatikas kesiseid õpitulemusi näidanud õpilastel valida matemaatika riigieksamit.
"Need iga-aastased pingeread, mis avalikustatakse kas Eesti Ekspressis või mujal ajakirjanduses, tekitavad õpetajates ja õpilastes pingeid, sest koolijuhid tahavad paremaid tulemusi ja neid saavutatakse veidrate vahenditega," selgitas Martinson. Mis koolide õpilased on talle eksamite valikuvabaduse piiramisest rääkinud, ei soostunud õpilasomavalitsuste liidu esimees avalikustama.

Kiirabitöötajad ja arstid jäid meedikute palgaleppest kõrvale
Haiglate liit ja õdede liit on eile sõlmitud kollektiivse meedikute palgaleppega rahul.
Pärast pikki läbirääkimisi sõlmiti eile meedikute palgalepe, mis tõstab enamiku meditsiinisfääris töötavate inimeste miinimumpalka, leppest jäid kõrvale arstid ja kiirabitöötajad.
Õdedele ja ämmaemandatele leppes fikseeritud miinimumtasu on tänavu 52 krooni ja 50 senti tunnis, mis teeb kuus umbes 8820 krooni, ja 2008. aastal 60 krooni tunnis ehk 10 080 krooni kuus. Praegu kehtib õdedele miinimumtasu 39 krooni tunnis ehk umbes 6500 krooni kuus.
Lepingule kirjutasid alla Eesti haiglate liit, valitsuse nimel sotsiaalminister, Eesti õdede liit ja Eesti tervishoiualatöötajate ametiühingute liit.
Leppest loobus Eesti arstide liit ja Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliit. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa peab arstide ja kiirabitöötajate väljajätmist tervishoiutöötajate kollektiivsest palgaleppest sotsiaalminister Jaak Aabi tegemata tööks. Kuigi palgaleppest välja jäävate arst-residentide ja kiirabitöötajate palk tuleb riigieelarvest, mitte haigekassalt, usub Rehemaa, et kollektiivlepingule alla kirjutanud sotsiaalminister oleks riigi esindajana pidanud seisma just riigieelarveliste tervishoiutöötajate palga tõstmise eest.

Laidre lükkas Kossatšovi süüdistused ümber
Eesti Londoni suursaadik Margus Laidre avaldas Briti ajalehes The Guardian vastukaja Vene riigiduuma väliskomitee esimehe Konstantin Kossatšovi artiklile.
Laidre väidab, et ajalugu saab hinnata erinevalt. Venemaa jaoks tähendasid aastad 1941- 1945 Suurt Isamaasõda, kus natsid ründasid Nõukogude Liitu ja kaotasid. Nii Eesti, Läti ja Leedu kui ka Poola jaoks algas sõda 1939. aasta augustis pärast seda, kui Stalin ja Hitler olid jaganud Euroopa mõjusfäärideks.
Suursaadiku sõnul kaotasid Balti riigid oma iseseisvuse 50 aastaks. Ta viitab Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini avaldusele, milles ta palus N Liidu tegude pärast vabandust.
Suursaadik lõpetas oma arvamusloo üleskutsega aidata Venemaal tema minevikku ümber hinnata ning neonatsismiga võidelda.

USA väitel haigestus Iraagis gaasipommide tõttu 350 inimest
USA armee väitel kasutati Iraagis Falluja linnas kahes enesetapurünnakus mürgist kloorgaasi sisaldavaid pomme, mis põhjustasid 350 inimese haigestumise.
Teine väiksem rünnak Ramadi lähistel paiskas samuti õhku kloorgaasi, vahendas ETV24.
Haiglaallikad sõnasid varem, et Falluja pommirünnakutes oli kaheksa inimest hukkunud ning kümned haigestunud.
USA armee sõnul olid nad eelmisel kuul avastanud Falluja lähedal al-Qaeda autopommide tehase, kus valmistati kloorgaasi sisaldavaid pomme.

Rootsi sotsiaaldemokraadid valisid esmakordselt naisliidri
Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Partei valis laupäeval Stockholmis oma juhiks 50-aastase Mona Sahlini, kes oli ka ainus kandidaat.
Sahlinilt loodetakse erakonna taas jalgele tõstmist, mis mullu augustis lükati võimult paremtsentristide poolt, vahendab ETV24.
Mona Sahlin vahetas erakonna juhi ametis välja kümme aastat parteijuht ja peaminister olnud Göran Perssoni, keda süüdistatakse valimistel ebaõnnestumises.

Julgeolekunõukogu: Iraanil on aega 60 päeva
Uus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni eelnõu kutsub Teherani üles täitma 2006. aasta 23. detsembri resolutsiooni nõudeid 60 päeva jooksul.
Diplomaatide hinnangul pannakse dokument hääletusele hiljemalt järgmise nädala keskel, teatas RIA Novosti.
ÜRO resolutsiooni eelnõu nõuab Iraanilt uraani rikastamise peatamist, ühtlasi kehtestatakse sanktsioonid 13 Iraani firma suhtes, mis on seotud tummaprogrammi uuringutega või rakettide ehitamisega.
Samas kehtestatakse sanktsioonid ka 15 füüsilise isiku vastu, kes on peamiselt firmade juhid või võtmefiguurid islami revolutsiooni valvurite korpuses.
Resolutsioon eeldab mainitud firmade ja inimeste kontode külmutamist.
Ühendriigid kinnitasid, et väljastavad Iraani president Mahmoud Ahmadinejadile viisa, et ta saaks kaitsta oma riigi tuumaprogrammi ÜRO Julgeolekunõukogu ees. Iraani juht on juba teatanud, et Teheran ei tagane oma õigustest.

Iraanis hukkus liivatormis viis inimest
Kagu-Iraanis asuvat Bami linna tabanud liivatorm nõudis viis inimelu, tormis hukkus ka kolm last, vigastada sai 14 inimest.
Kohalike võimude teatel oli tuule kiiruseks kohati 130 kilomeetrit tunnis, vahendas Reuters.
"Kolm ühe aasta vanust last surid lämbumise tagajärjel, kaks inimest hukkus liiklusõnnetuses," nentis linna kuberner. Ta lisas, et põllumajandusele ja ehitustele tekitatud kahju küündib 100 miljoni dollarini.
2003. aastal toimus Bamis maavärin tugevusega 6,3 palli Richteri skaala järgi, mis nõudis ligi 31 tuhat inimelu ja 18 tuhat inimest sai vigastada.

Taani politsei kasutas eluohtlikku gaasi
Taani politsei tunnistas, et kasutas Kopenhaageni noortekeskuse lammutamisest tingitud rahutuste vaigistamiseks eluohtlikku pisargaasi.
Taani meedia teatel ei tohiks politsei kasutuses olevat gaasi kasutada otseselt inimmasside vastu. Otsene kontakt gaasiga võib tappa, vahendab STT.
Kopenhaageni politsei esindaja sõnul tingis eluohtliku gaasi kasutamise eksitus.
Kannatanutest siiski andmed puuduvad.

Venemaal hukkus lennuõnnetuses seitse inimest
Venemaal, Samara linnas hukkus lennuki hädamaandumisel seitse inimest, vigastada sai umbes 50 inimest.
Esialgse info kohaselt tegi lennuk järsu maandumise, mille tulemusena purunes lennuki kereosa.
Õnnetuses sai viga 50 inimest, kelle vigastused on Vene eriolukordade ministeeriumi teatel erinevad, vahendavad välisagentuurid.
Tegemist oli TU - 134 tüüpi lennukiga, mis oli teel Siberist Samarasse.
Lennukis viibis esialgsetel andmetel 57 inimest, kellest seitse kuulusid meeskonda.

Lätis tähistati leegionäride päeva
Leegionäride ehk Läti Waffen-SS-i diviisis teeninud meeste mälestuseks pidasid huvilised eile jumalateenistuse, liikudes seejärel lilledega Vabadussamba juurde, kuigi selleks polnud linnavõimude luba. Tugeva politseivalvega Riias korraldasid meeleavalduse ka leegionäride ja nende mälestajate vastased, kelle üks loosung oli "Fašism ei lähe läbi".

Elevant portselanipoes solgib julgeolekusuppi
Viimastel nädalatel Ida-Euroopasse rajatava USA raketitõrje-süsteemi ümber üles keerutatud tolm on varjutanud ühe lähiajaloo mõttes epohhiloova arengu.
Nimelt on USA, keda on küm-mekond aastat kahtlustatud Euroopast mitte huvitumises, siia naasnud. Seda küll kui elevant portselanipoodi, luues kahepoolseid sidemeid Poola ja Tšehhiga üle nimeliselt meie maailmajaos julgeolekupoliitiliselt suveräänsete NATO ja EL-i pea - kuid see on juba portselani, mitte elevandi mure.
Radaribaas Tšehhis koos Poola sõsarbaasiga kümne püü-durraketi jaoks võib tõesti olla mõeldud Iraani poolt kardetava ohu neutraliseerimiseks - nagu väidavad USA sõjaväelased - ja mitte Venemaa vastu. Miski ei muuda siiski tõsiasja, et nii Poola kui ka Tšehhi tahavad varjamatult kasutada olukorda ära USA-ga otsesidemete tugevdamiseks, seda mõistetavast soovist kindlustada end Venemaa vastu. Poola on lisaks vihjanud, et tahaks püüdurbaasi eest vastutasuks samasugust kahepoolset julgeolekulepingut, mis on USA-l Jaapaniga.

T-särk revolutsiooni toetuseks ähvardab taanlasi vangistusega
Prokuratuur esitas süüdistuse seitsmele inimesele, kes toetasid särke müües terroriste.
Ettevõte Fighters and Lovers lubas eelmisel aastal, et annetab iga internetis müüdud särgi pealt viis eurot Colombia revolutsioonilistele relvajõududele (Farc) ning Palestiina vabastamise rahvaarmeele (PFLP). Nende kinnitusel pidi raha eest finantseeritama Farci raadiojaamu ja PFLP graafikastuudioid.
Pole selge, kas nad ülekandeid tegid ning kas tegelikult mõni särk ka müüdi. Sellele vaatamata palusid Colombia või-mud eelmise aasta jaanuaris Farci toetajad vastutusele võtta.
Kuni kümme aastat vangistust
Nii nagu EL tervikuna, peab Taanigi mõlemat liikumist terroristlikuks. 2002. aastal vastu võetud seaduse järgi ootab terroristide finantseerijaid kuni kümneaastane vangistus. Fighters and Lovers pole ainuke. Eelmise aasta oktoobris hakati uurima veel üht Taani ühendust, kes kutsus neid organisatsioone toetama.

Linn ootab teateid liiklusohtlikest löökaukudest
Tallinna linn palub autojuhtidel teatada eriti ohtlikest, terava servaga löökaukudest Tallinna tänavatel abitelefonile 1345.
Sealt edastatakse informatsioon Tallinna Teede AS-le, kes saab operatiivselt augulappimise ette võtta, teatas linna pressiteenistus.
Samuti on kõikidele mootorsõiduki juhtidele palve hoiduda teepeenardele sõitmisest. Teepeenrad on kevadiselt pehmed ja kahjustuvad tavalisest kergemini. Teine oluline põhjus teepeenrale sõitu vältida on linna üldine puhtus ja heakord. Iga haljasalale või pehmele teepeenrale pargitud sõiduk veab ratastega pori tänavatele ja teeb linna räpasemaks.
Tallinna tänavapuhastusfirmad alustasid juba eelmisel nädalal tänavate esmase kevadkoristusega. Mida vähem autoratastega muda tänavatele kantakse, seda puhtam on linn.
Tallinna Teede AS jätkab ka sel nädalavahetusel liigveest ja temperatuuri muutustest tulenevate aukude lappimisega.

Signaali meistrid vuhivad parkimisalale märke teha
Suurenevat parkimisala tähistavate märkide valmistamist alustati juba nädala eest.
Aprillist laieneva tasulise parkimisala tähistamiseks tuleb aktsiaseltsi Signaal meistritel valmistada 133 liiklusmärki ja 300 lisatahvlit.
Liikluskorraldusdirektori Margus Ploomanni sõnul alustati kesklinna suurenevat parkimis-ala tähistavate märkide valmistamist nädal tagasi. Suurem osa märkidest on laotud Signaali märgitöökojas müriseva teedejoonimiskatla kõrvale seina äärde virnadesse ja need on ülesseadmiseks valmis.
Tootmisosakonna projektijuht Vahur Hiir saatis eile arvutist kilemasinasse veel viimaseid hinnatahvlite kujundeid. Valmis kiled jõudsid edasi kolme kleepija töölauale. "Ühe märgi kleepimiseks läheb viis kuni kümme minutit," ütles meister Dmitri Olinpov.

Tudengitelt saab tasuta õigusnõu
Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis Vabaduse väljak 7 jätkavad juuratudengid linnakodanikele tasuta õigusabi andmist.
Õppeperioodil jagavad tudengid tasuta õigusabi kaks korda nädalas: kolmapäeviti kella 14-17 ja neljapäeviti kella 12.30-15.30.
Vastuvõtt ka ringkonnakohtus
Tasuta õigusnõustamine on osutunud linlaste seas väga populaarseks, palju küsimusi on esitatud perekonnaõiguse, võla-õiguse, pärimis- ja asjaõiguse asjus.
Kuna abisoovijaid on rohkesti, siis on avatud vastuvõtt ka Tallinna ringkonnakohtus Pärnu mnt 7. Esmaspäeviti toimub vastuvõtt kella 12.30-17.00, kolmapäeviti kella 9.00-10.30
(ainult eesti keeles) ning reedel kella 14.30-17.30.

Osa ühiselamu lage vajus sisse
Tallinna ülikooli Pärnu mnt 59 asuva ühiselamu ühisköögis vajus eile kesköö ajal sisse osa lage. Vigastada keegi ei saanud. Ülikooli pressiesindaja Krista Männa sõnul juhtus õnnetus radiaatori lõhkemise tõttu. Tegu on köögi nurgapealse osaga ja liikumist õnnetus seetõttu ei sega. Tudengid saavad endiselt süüa teha, kuna ühiselamus on veel kööke. Tallinna tudengid avaldasid eelmisel kevadel mitu korda protesti lagunevate ühis-elamute pärast, nõudes, et riik nende remondiks rohkem raha annaks.

Sakala keskus kahaneb kiiresti
Kohe esimesel valimistejärgsel päeval alanud Sakala keskuse lammutamine on kulgenud üsna hoogsalt ja kahe nädalaga pole hoonest peale säilitatava torni ja fassaadiosa enam suurt midagi alles. "Kuigi see võib visuaalselt nii tunduda, pole me lammutusgraafikust ees," ütles AS-i Uus Sakala juhatuse esimees Ilmar Kompus. Tema sõnul oligi lammutustöö kavandatud paariks-kolmeks nädalaks ja prahi äravedamine kestab ilmselt maikuuni. "Aga kui lammutajad leiavad, et tööd saab kiiremini lõpetada, siis iga võidetud päev annab võimaluse protsessiga edasi minna," nentis Kompus. Ehituse nurgakivipaneku aega Kompus ennustada ei osanud, sest ettevalmistused võtavad aega ja muuta tuleb ka uue keskuse alla jäävaid trasse.

Kolu mõisas tegutseb uus omanik
Kolu mõisa uued omanikud lubavad paigutada lähiaastatel kompleksi kuni 35 miljonit krooni, et kujundada sellest konverentside ja kultuuriürituste paika.
Kolu mõisa ostis kolmapäeval firma PMC Ehitus, mille omanik ja juhataja Priit Pae kinnitas, et tööd algavad lähiajal, kuid siiski pole loota, et aasta või paariga nendega ühele poole jõuab, kirjutab Järva Teataja.
"Töid alustame kevadel pargis, kus tuleb võsa maha võtta ning sildu ja teid korrastada," täpsustas ta.
Sügiseks on Pae seadnud eesmärgi korrastada mõisa küttesüsteemi, et hoone talvel külma ei jääks. "Esimeste tööde hulgas on ka terrassi korrastus ja korraliku trepi ehitus," lausus ta.
Sisetöid lubas Pae alustada sellest, et uurib kõigepealt põhjalikult mõisa ajalugu ja peab aru Muinsuskaitseametiga.

Ligi tuhat Rootsi pokkerimängijat tuleb Eestisse mõõtu võtma
Rootsi karm hasartmänguseadus sunnib 800 sealset pokkerimängijat selgitama Rootsi meistrit Tallinnas; nädalapikkuse turniiri võitja pistab tasku ilmselt ligi kolme ja poole miljoni Eesti kroonise auhinnaraha.
Rootsi Pokkeri Föderatsioon, mis on sunnitud oma võistlusi korraldama Rootsi pinnalt eemal, otsustas varem päikeselises Hispaanias korraldatud meistrivõistluse tuua kevadisse Tallinna, kirjutab Postimees. "Leidsime, et see on lähemal ja siia pääseb ka lihtsamini," ütles võistluse korraldaja ja Rootsi meister Mikael Norinder.
Pokkeriturniir, kus põhivõistlusel saavad osaleda vaid Rootsi passi omanikud, kestab 9.-16. aprillini ehk nädal aega. Võistluste kohaks on valitud Reval Park hotelli kasiino ja mängijaid kokku 800 ringis.
Sellisel tasemel hasartmängude ümber sädeleb vaieldamatult raha sära, seetõttu on lisaks väga kopsakale auhinnafondile muljetavaldav turniiri osavõtutasu - selleks on planeeritud 12 500 Rootsi krooni ehk enam kui 21 000 Eesti krooni.

Kultuuriministeerium toetab 62 uue heliteose tellimist
Kultuuriminister allkirjastas sel nädalal käskkirja, millega eraldab erinevatele muusikakollektiividele ja -organisatsioonidele 873 400 krooni uute muusikateoste tellimiseks.
Suurimad tellijad on Eesti Muusika Päevade ning NYYD Festivali korraldajad, kes taotlesid ministeeriumi programmist toetust vastavalt 23 ja 7 uudisteose tellimiseks.
"Muude teoste seas on sel kevadel oodata näiteks Erkki-Sven Tüüri 6. sümfoonia esiettekannet Põhjamaade Sümfooniaorkestri esituses, Timo Steineri flöödikontserti Küberstuudio kontserdil ja sügisel René Eespere klaverikontserdi esmaettekannet Pärnu Linnaorkestri isadepäeva kontserdil," tõi Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Marko Lõhmus mõned näited toetust saanud projektidest.
Lisaks toetatakse sama programmi raames ka helilooja resideerimist kindla kollektiivi juures. Järgmiseks hooajaks asub Eesti Rahvusmeeskoori juurde helilooja Tauno Aints, meeskoor on temalt tellinud kaks uut heliteost.

Video: Algas Jaapani joonisfilmide festival
Täna õhtul saab alguse Eesti esimene Jaapani Anime Festival.
Jaapani animafilmid on sageli filosoofilised ja pakuvad mõtlemisainet ka täiskasvanutele. Festival toob eksootilised joonisfilmid kinno terveks nädalaks, tutvustasid Seitsmised Uudised.

Tartu ja Selver poolfinaalis võidukad
VÕRKPALL:
Tartu alistas Falck Pärnu tasavägises kohtumises tulemusega 3: 2 ning läks kolme võiduni mängitavat seeriat 2: 0 juhtima. Pere Leiva meeskond võib finaalikoha kindlustada juba homme, kui kell 14.00 ollakse vastamisi Tartus.
Selver ja Aeroc Rakvere olid täna Audentese spordihallis vastamisi seerias esmakordselt kui kindla 3: 0 võidu võttis kodumeeskond. Selver ja Aeroc on seeria teises mängus vastamisi neljapäeval, 22. märtsil kell 19.00 Rakvere spordihoones.
Täna selgusid ka Eesti meistrivõistluste viienda ja kuuenda koha omanikud, sest Tallinna Kalev alistas 3: 1 Võru VK ning võitis sellega seeria 2: 0. Kohtumise avageim kuulus 25: 18 Võrule, kuid ülejäänud minimaalse kahepunktilise vahega siiski Tallinna Kalevile.

Rock kaotas suurelt Klaipeda Neptunasele
KORVPALL:
Rocki jaoks oli tegemist ellujäämismänguga, sest võit oleks saatnud tartlased play-off'i. Rocki oleks aidanud ka Kedainiai Nevežise võit Valmiera Lacplesa aluse üle, kuid lätlased alistasid lõunanaabrid 96: 89. Neptunase kasuks viskas Ronald Dorsey 23 punkti ning toetas meeskonda 12 lauapalliga. Tartu poolel oli edukaim 26 silma visanud Tarmo Kikerpill. Georgi Tsintsadze lisas kontosse 17 punkti, vahendab Sportnet.
TÜ/Rock läks Martin Viiaski kahese ning Gert Kullamäe kolmese läbi kohtumist 5: 0 juhtima, kuid minut hiljem surus Dorsey palli korvi ning kui veerandajast sai mängitud neli minutit, olid võõrustajad haaranud Evaldas Dainyse vabavisete ja Dorsey korviga 6: 5 eduseisu. Ka järgmised neli silma viskasid leedulased. Kikerpilli ja Kullamäe kolmepunktivisked aitasid Rocki hetkeks 11: 11 viigini, kuid eduseisu haarata ei suudetud ning veerandaeg lõppes kodumeeskonna kasuks 17: 15.

Jaak Mae sõitis Holmenkollenis seni parima maratoni
Murdmaasuusatamise MK-etapil Oslos Holmenkollenis võitis meeste 50 km klassikadistantsi Odd-Björn Hjelmeset, Jaak Mae oli kuues.
MK-sarja esikoha teeninud Tobias Angerer sai teise koha, kodupubliku silme all võitnud Hjelmesetile kaotas ta 9,8 sekundit. Pronksmedali sai legendaarses võistluspaigas täna Frode Estil. Jaak Mae tegi elu parima maratoni ning lõpetas kuuendana, pool sõidust viiendana sõitnud eestlasest pääses lõpuks tugeva spurdiga ette põhjanaaber Sami Jauhojärvi. Kaspar Kokk lõpetas tänase võistluse 19. kohaga, vahendab Sportnet.
Jauhojärvi ning esikolmiku vahele mahtus veel Rene Sommerfeldt. Hjelmeseti esimene maratonivõit Holmenkollenis oli veel magusam seetõttu, et 20 kilomeetrit enne lõppu haaras Angerer esikoha enda kätte, läbis ka viimase vaheajapunkti liidrina, kuid pidi lõpuks tunnistama norralase supersõitu.

Kalevist TVMK-le vastast ei olnud
JALGPALL:
Sportland Arenal vaid 20 pealtvaataja silme all avati skoor juba esimesel minutil, palli saatis Janno Hermansoni selja taha koondislane Oliver Konsa, vahendab Sportnet.
Sergei Terehhov suurendas kolm minutit hiljem eduseisu kahele väravale ning seda seisu hoidsid meeskonnad kuni 51. minutini.
Teise poolaja kuuendal minutil oli täpne Aleksandr Kulatšenko ning veel veerand tundi hiljem skooris sama mees teist korda. Punkti pani 75. minutil Artur Ossipov, kes realiseeris penalti. Mõlemad mehed olid vahetustest sekkunud.

Eesti invasportlased püstitasid Euroopa meistrivõistlustel rekordeid
INAS-FID (Rahvusvahelise Vaimsete Puuetega Inimeste SpordiliiT) kolmandad Euroopa lahtised meistrivõistlused sisekergejõustikus toimuvad 14.-19. märtsil Tšehhi Vabariigis Prahas.
Võistlustel osaleb 112 sportlast 13 maalt. Eestlasi on võistlustules neli. Sydney Paraolümpiamängude medaliomanik
Sirly Tiik (1974) saavutas viievõistluses esikoha ja ühtlasi püstitas omas klassis (T20) punktisummaga 2622 uue maailmarekordi.
Sirly treener Liivi Rünk jäi eriti rahule õpilase kuulitõuke tulemusega (11.00). Nii kuulitõukes kui kaugushüppes saavutas Sirly ka alavõidu. Meeste arvestuses oli samal alal eestlane Martin Lillepuu 2527 punktiga neljas.
Eelmise hooaja Paraolümpiakomitee parim noorsportlane, 18-aastane ujuja Kardo Ploomipuu, kes Eesti meistrivõistlustel Tartus parandas oma klassi (S10) Euroopa rekordit 50 m selili distantsil, ujus välja aja 30.84 ning tegi Taani lahtistel meistrivõistlustel Esbjergis tulmusega 00.30, 09 uue Euroopa rekordi. Ühtlasi tagas saavutatud rekord talle ka pääsu Pekingi Paraolümpiamängudele.

Holmenkollenis said kaksikvõidu soomlannad, Šmigun kaheksas
MURDMAASUUSATAMINE:
Alates teisest vaheajapunktist võistlust juhtinud Saarinen edestas teise koha saanud kaasmaalast Virpi Kuituneni 30,6 sekundiga. Sloveenlanna Petra Majdic sai täna Oslos pronksi, kaotust võitjale kogunes 48,6 sekundit. Üle poole võistlusest kaheksandal kohal sõitnud Kristina Šmigun selle kohaga ka lõpetas. Tubli sõidu tegi Tatjana Mannima, kes teenis 28. kohaga elu esimesed MK-punktid, vahendab Sportnet.
Esimesse, kahe kilomeetri vaheajapunkti sõitis kõige kiiremini Claudia Künzel-Nystad. Soomlannat Aino Kaisa Saarineni edestas sakslanna kahe ning sloveenlannat Petra Majdicit 3,4 sekundiga. MK-sarja üldvõidu kindlustanud Virpi Kuitunen kaotas Künzel-Nystadile 4,2 sekundit. Kristina Šmigun sai kirja üheksanda aja, liidrile oli kogunenud kaotust täpselt kümme sekundit. Tatjana Mannima oli kahe kilomeetri järel liidrist 29,9 sekundit aeglasem ning asetses 34. kohal.

Massa loodab ebaõnnele vaatamata poodiumile jõuda
VORMEL-1
Massa Ferrari käigukast oli ärevust tekitanud juba reedestel treeningutel, kuid vaatamata vea parandamisele, ilmnes see uuesti, vahenab ETV Sport.
"Olen pühapäeva osas positiivselt meelestatud. Vaatamata ebaõnnele on võimalik kõrget kohta püüda, tuleb vaid loota, et tehnika peaks vastu."

Räikkönen tõestas punaste kiirust
VORMEL:
27-aastane soomlane edestas vormel-1 Austraalia GP kvalifikatsiooni otsustaval kolmandikul valitsevat maailmameistrit Fernando Alonsot (McLaren) nelja sekundikümnendikuga ja sõitis välja oma karjääri 12. pole position'i. Ferrari rõõmu tumestas Felipe Massa sõiduvahendi käigukasti tõrkumine teisel veerandtunnil ja nii pääseb brasiillane rajale alles 16. stardikohalt, vahendab Sportnet.
Räikkönenile mõõdeti kümne parema seltskonnas kihutades ajaks 1.26, 072. Jäämehele oleks tabeli tipus koha taganud ka paremuselt teine ring, Alonso kaotas 0,421 sekundiga. Vähem kui sekundiga jäid ajasõidu võitjale alla ka teise stardirea piloodid. Kahe kiirema selja taga alustavad pühapäeval Albert Parki ringil Nick Heidfeld (BMW) ja Lewis Hamilton (McLaren).

Kas noored ületavad vormel-1 sarjas vanamehi? 
Homme Melbourne'is asuvad tiitlijahile kogemustega noored Alonso, Massale ja Räikkönen.
Herald Tribune esitab sellise küsimuse, nagu just peakirjas toodud. Seos on ilmne: mullu rajalt lahkunud Saksamaa legend Michael Schumacher oli 37 eluaastaga MM-sarja vanim.
Suure meistri lahkumisetendust Brasiilia etapil vaatas televisiooni vahendusel 154 miljonit huvilist üle kogu maakera. Mullu oli see spordis suuruselt neljas TV-auditoorium. Kas noortest on Schumacheri asendajat?
Homme Melbourne'is algava MM-sarja pilootide keskmine vanus on 27,5 aastat. Vanim on 35-aastane David Coulthard Red Bulli meeskonnast, noorim 21-aastane Williamsi piloot Nico Rosberg.
Herald Tribune'i arvates pole tiitlivõidust kõneldes suuremaid šansse ei vanadel (lisaks Coulthardile 34-aastased Rubens Barrichello ja Giancarlo Fisichella) ega verinoortel, vaid pigem kogenud ja ikka veel noorte kilda arvatud 25-aastastel Fernando Alonsol ja Felipe Massal või kaks aastat vanemal Kimi Räikkönenil.

Sevilla puurilukk tegi Poomi - lõi edasipääsu andnud värava! 
Karikakaitsja FC Sevilla päästis UEFA sarjast autilendamisest väravavahi imeline värav.
Donetski staadioni kell tiksus kohtuniku lisatud üleaja neljandat minutit ning kohaliku *ahtari vutimehed ja Ukraina publik rõõmustasid sisimas juba UEFA karikavõistluste veerandfinaali pääsemise üle, kui juhtus kõige hirmsam, mida nad 2: 1 eduseisus üldse ette kujutada oskasid.
Väljalangemisega silmitsi sattunud mullusel UEFA sarja võitjal FC Sevillal oli viimastel sekunditel kasutada nurgalöök ja ennäe imet - Daniel Alvesi poolt karistusalasse teele saadetud pallini jõudis esimesena väljaku teisest otsast kohale spurtinud Hispaania klubi puurivaht Andres Palop, kes koksas selle peaga väravasse!
"Joosta nurgalöögi ajal vastaste karistusalasse on väravavahile ebatavaline ülesanne," tõdes 33-aastane Palop, kes pühendas tabamuse kahele pojale.

Tartu Rock vajab nurjumisest pääsemiseks võitu
Tartu Ülikool/Rock mängib täna Balti liigas Klaipeda Neptunasega ja Kalev Panevežysega.
Balti liiga teises divisjonis üheksa võiduga teisel kohal asuv Rock seisab ohualas. Võit oma viimases turniirimängus võõrsil Neptunase üle kindlustab Tartu meeskonnale madalamas divisjonis vähemalt teise koha ja pääsu play-off-sarja. Kaotuse korral sõltub Rocki edasipääs rivaalide mängu tulemustest.
"Avaringis Tartus 100: 78 võiduga lõppenud mängu Neptunasega vaadates ei tekkinud kahtlust, et suudame selle meeskonna ka teist korda alistada," ütles Rocki abitreener Tõnu Lust ja lisas, et kriisist pole küll põhjust rääkida.
"Ükski võistkond pole kogu aja parimas hoos, nagu ka Kristina *migun ei suuda terve talve olla tippvormis," ütles Lust. "Meeste vaim on valmis võitlema ja võitma."

Vutiliiga vastamisi Flora ja Levadia
"Vanade sõprade" FC Flora ja FC Levadia tänane mõõduvõtt Lilleküla vutikompleksi kunstmuruväljakul algusega kell 17 lükkab Eesti meistriliigale sisse täishoo.
Flora, kes alustas hooaega kahe hävitava lüüasaamisega Balti liigas ja mannetu 1: 0 võiduga meistriliiga avavoorus uustulnuka Tallinna Kalevi üle, vajab enesekindluste taastamiseks vähemalt viiki.
Sestap saadab peatreener Pasi Rautiainen algkoosseisus väljakule oluliselt kogenumad pallurid kui kolmapäevases Balti liiga kohtumises Riia Skontoga (0: 4).
Mullu Eesti Chelseaks ristitud Levadiat rahuldab vaid võit - seda enam, et Balti liigas on tulnud seni leppida kahe viigiga.

Peeter Volkonski naljad
Vanem daam seisab reisilaeva reelingu ääres ja hoiab kahe käega kübarast kinni, et tuul seda ära ei viiks. Mööda läheb üks härrasmees ja juhib tema tähelepanu: "Vabandage mu otsekohesust, proua, aga kas te teate, et teie kleit lehvib tuule käes?"
"Tean küll," vastab daam, "aga mul on kübara hoidmiseks mõlemat kätt vaja."
"Kuid proua," ütleb härrasmees murelikult, "teil paistab alt kõik välja!"
Vana daam vaatab alla, heidab siis härrale tõsise pilgu ja vastab:
"Härra, see, mida te seal all näete, on 85 aastat vana. Kübara ostsin ma alles eile."
Mees läheb kohvikusse ja näeb, et põrandal lamab koer.

Angola lihtsate asjade võlu
Kaks ja pool nädalat Angolas, läbisõit 1230 kilomeetrit. Rattaid vahetada ja kumme parandada tuli umbes tosin korda. Mis veel juhtus ja mis silma hakkas, kirjeldab Stefan Loot.
Saabusime õhtul pimedasse külakesse. Tundmatu, kuid sõbralik reisikaaslane Marque, kes toob LAV-ist Angola rikastele koerakutsikaid, oli meile hostelit soovitanud, mispeale ronisimegi bussist välja ja kõndisime madala ehitise suunas. Sünges pimeduses tuli vastu õlilambi valguses välkuvate hammastega mees, tervitas meid ning palus edasi astuda. Sisenesime hämarasse ruumi, mis osutuski öömaja vastuvõtutoaks. Kirjutasime nimed vihikusse, tasusime ööbimise eest ja läksime püssimehe saatel läbi hoovi oma tubadesse.
Olime saabunud Oshikangosse, Namiibia-Angola piiriületuspunkti. Hommikul ostsin supermarketist viie päeva toidumoona. Enne uksest väljaminekut haarasin kaks kolmeliitrist veinipakki kaasa. Igaks juhuks, keegi ikka vajab.

Agent M ei jäta midagi muusiku ja helipuldi vahele
Nii-öelda komeedina Eesti helimuusika taevasse lennanud rokkbänd Agent M alustas kohe-kohe välja tuleva plaadi esitluskontserte. Täispikast albumist ja muusikalistest arengutest räägib Tiiu Laksile kitarrist Marten Vill.
- Kui Agent M kuue looga
EP-ga "Šokolaad" eelmise aasta septembris välja tuli, siis andsite mõista, et tulev täispikk plaat on karmim. Mida võib siis uuest plaadist "Spionaaž" oodata?
- "Šokolaadi" valmimisel oli arvuti roll ikka päris suur - sinna said lood, mis olid meil paari aasta jooksul koduseinte vahel valminud ja mingit pidi tunnustust leidnud, kogu kõlapilt oli palju masinlikum. Uuel plaadil on täiesti ehedal kujul ja elavate pillidega ka meie väheke teistsugused lood, mis on juba mõnda aega laval kõlanud, aga helikandjal veel mitte.
Retro-disko-roki kõrval on rohkem viiteid nii stoner-rokile (näiteks lugudes "Väike tüdruk" ja "Araablane New Yorgis") kui ehk ka isegi gootile ("Kaugel maal", "On maksud maksmata"). Muidugi on need paralleelid üsna tinglikud ja lähtuvad pigem sellest, mida mina mingis stiilis näen. Igatahes on plaat tervikuna palju minoorsem kui seda oli EP.

Nädala plaat
Elektroonika
LCD Soundsystem
"Sound of silver"
LCD Soundsystem suutis küll täielikult üllatada! Samal ajal kui teised indie-bändid kasutavad üha rohkem elektroonilisi helisid, tõmbub LCDSS oma daftpungifänluses veidi tagasi ja toob täiesti omamoodi helikeelde retrot, diskost kuni tänapäevamõistes indie algusaegadeni. Endiselt on neil siiski kombeks loo ehitamiseks oma aeg võtta - kõigepealt trummisämplid, pool minutit hiljem sünteka monotoonne biit, minut hiljem korralik trummipartii, alles poole loo peal ka vokaal ja siis läheb lahti! Kui "All My Friends" oleks lühem või mitte nii veniva algusega, oleks see tingimata uus indie-hümn. Loomulikult on ka võimsama kiirendusega lugusid, näiteks ülimalt catchy "North American Scum". Endiselt on neil ka kombeks kirjutada ülimalt vaimukaid sõnu, thank you north american scum!

Seks?  Tänan, suurima heameelega! 
Reede õhtul kell 10.30 astub Anna-Maria Penu Valencia eeslinna Paterna teatrisaali, mille tagasihoidlikele punastele toolidele on kõik külastajad prantsatanud talvejopede ja mantlitega. Ei mingeid kuldseid läbipaistvaid pluusikesi, kõrgeid kontsi ega lipsuga ülikondi.
Vaatan oma musta kleidikest ja mõtlen, et hea, et vahetuskingi kaasa ei võtnud! Ka oma mantliga ei oska ma õieti midagi peale hakata. Nii suur tahtmine on see etenduse ajaks kellelegi sokutada, aga mida pole, seda pole. Garderoobi siin ei tunta.
Saalitöötaja märkab mu ebalevat pilku ja küsib lohutavalt, kas soovin lavale istuda. Mis mõttes lavale istuda? Kehitan õlgu, muigan nagu keegi, kes tahaks olla julgem, aga pole seda mitte, ja kehitan igaks juhuks tervet keha, sest kui istuksin lavale, siis raudselt küsitakse just minu käest midagi, mille peale ma punastan ja hakkan kokutama, kui üldse mõne hääliku üle huulte saan, ja pärast seda ei taha ma enam kunagi Hispaanias teatrisse tulla, mis tähendab seda, et nemad jäävad ilma ühest väga tänulikust vaatajast, ja see on nende jaoks kindlasti nukker variant, nii et - mõlema poole huvides...

 "Talupoja mõistus" saab täiskasvanuks hiljem kui võiks ja peaks
Peeter Raudsepp lavastas Rakvere teatris itaallase Dario Fo "Talupoja mõistuse". Esietendus oli möödunud reedel. Vaatamas käis Andres Keil.
Dario Fo on nobelist - juba kümme aastat -, aga mitte mingi akadeemiline kuivik, nagu me miskipärast nobeliste endale ette kujutame. Samas, nobelist on ka Jelinek, eks ole.
Dorio Fo on bufonaad, commedia dell'arte, rämekoomika, sotsiaalsus ja skandaalid üheskoos. Dario Fo Rakveres on ennekõike ehk lustmäng.
Lustmäng, mis esimestest taktidest ei käivitu. Õigem oleks öelda, et partituuril lapatakse väga mitu lehekülge edasi, enne kui asi käima läheb. Selle muidugi võib kanda "esikanärvi" arvele, ent siiski. Niisiis, lavale astujaid, sest seal on publik koos näitlejatega, võtavad vastu kolm ülikondades härrasmeest Velvo Väli, Tarvo Sõmer, Eduard Salmistu. Pakuvad küpsist ja morssi. Väga halba morssi.

Legendaarse Pesakonna kammbäkk
Pärast aastatepikkust vaikust on hiilinud meediasse tagasi üheksakümnendatel kollase ajakirjanduse veergudel ohjeldamatult joonud, vägivallatsenud ja ropendanud koomiks "Pesakond". Loojat Madis Otsa küsitleb Eda Post.
Madis Ots hakkas absurdihumoorikat "Pesakonda" joonistama kõmulehele Post 1994. aastal koolipoisina. Noorte seas kiiresti popiks saanud hunt, jänes, karu, siil ja rästik kolisid pärast Posti kinnipanemist esmalt Õhtulehte ja siis Sõnumilehte. Viimati ilmus "Pesakond" 1998-1999 kümmekond korda Eesti Päevalehe lisas Uus Meedia. Siis tuli pikk vaikus ning 2006. aasta lõpp ja ajakiri DI (mis nüüdseks on Klubi).

JUSKE PILDIVEERG: Vintide dünastiast
Võib-olla vaid Okased suudavad konkureerida Vintidega Eesti suurima kunstnikedünastia tiitlile. Leonhard Lapin on kirjeldanud oma esimest kohtumist Tõnis Vindiga: "Kohtusin meistriga esimest korda 1967. aasta kevadtalvel tema eramus Nõmmel Harku tänavas, kus sellal peale tema vanemate elasid ka vend Toomas Vint (elab samal krundil praegugi), vennanaine Aili Vint, Tõnis Vindi abikaasa Mare Vint ning perekonna noorim, õde Maara Vint - kõik kunstnikud." Lapinile on meelde jäänud Tõnise kompromissitus Nõukogude võimu ja kunstipoliitika suhtes ja üleskutse luua alternatiivseid kunstnikeühendusi. Tegelikult pidaski ta aastakümneid oma korteris Lomonossovi tänavas põrandaalust kunstikooli, kus ta tõelise guruna koolitas mitut põlvkonda noori kunstnikke. Tegevus toimus enamasti öösiti ja ka päeval elas ta hämaruses.

Moskva kunstibiennaal reaktsiooni teenistuses? 
1. märtsil avati rahvarohkelt Moskva 2. nüüdiskunsti biennaal. Välja hüüti ka kunstisündmuse kolm läbivat teemat: geopoliitika, turg ja amneesia. Kirjutab Johannes Saar.
Esimest biennaali kummitanud tsensuuritont seekord nägu ei näidanud. Ehk sellepärast, et keegi ei tahtnudki võtta sõna Tšetšeenia, Putini ega õigeusu teemal. Ja kui võttiski, siis enamjaolt leebelt, mõtlikult ja isegi igatsevalt. Kunstnikud on terake rahunenud, Putini Venemaa samavõrra liberaliseerunud.
Biennaal on ehtinud end külaliste puhuks lääne vippkunstnike eriprojektidega. Yoko Ono, Matthew Barney, Pipilotti Rist, Jeff Wall, Valie Export ja Pierre & Gilles andsid oma kohaloluga mõista, et tegu on biennaaliga, mis kuulub nüüdiskunsti absoluutsesse tippu. Põhiekspositsioone kokku pannud kuraatorite tase pole teps kehvem: Hans-Ulrich Obrist, Nicolas Bourriaud, Daniel Birnbaum, Iara Boubnova, Jossif Bakštein, Roza Martinez jt. Kuraatorite hulgas astub edukalt üles ka endine kurikuulus aktsioonikunstnik Oleg Kulik. Pea kahekümnest näitusest on loodud massiivne mitmetahuline sündmus, mis väljahüütud aktualiteetide kiuste sirutub tungivalt ka tagasi ajalukku, sooviga seda ümber kirjutada ning smugeldada sinna uusi teemasid, kontseptsioone ja inimesi.

90 aastat katsest Venemaal demokraatiat kehtestada
1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga Venemaal saavutatud vabadused lämmatati juba oktoobris enamlaste jõuga. Ajalugu tutvustab Heiki Suurkask.
"Uus Keiser Mihhail Aleksandrowitš," kuulutas Päewalehe esikülg 3. (uue kalendri järgi 16.) märtsil 1917. "Meil on nüüd esimene konstitutsiooniline keiser ja esimene konstitutsiooniline ministeerium." Vormiliselt oli Päewalehel õigus, sest kuna Nikolai II pani keisriameti maha, päris trooni tema vend Mihhail, kes omakorda loobus võimust päev hiljem, eile 90 aastat tagasi. See teade aga tähendas ka monarhia lõppu Venemaal.
Veebruarirevolutsioon algas leivapuudusest. Veebruari viimaseks päevaks oli ka Tallinnas teada, et pealinnas Petrogradis (praegune Peterburi) möllavad rahutused. Need puhkesid Petrogradi äärelinnades ja põhjuseks oli rukkileiva varude lõppemine. Venemaa linnades nähti tohutult pikki leivajärjekordi, kuid valitsus kinnitas ikka, et jahu jätkub ja leivapuuduse põhjuseks olevat vaid inimeste paanika. Kuulujutud täies jahulaadungis rongidest, mille sisu rahvale ei jagata, leidsid järjest enam uskujaid.

Soome tipplavastaja Kristian Smedsi Via Baltica
Täna õhtul esietendub Von Krahli teatris Kristian Smedsi lavastatud "Kajakas". Smeds istub saalis, proov on läbi. Tal on kahe käe peale kokku kolm sõrme - Tallinna vanalinna trepid on salakavalad. Lavastaja sadas Krahli trepist alla ja nüüd näeb välja nagu sõjaveteran - tema enda sõnad - ega taha lasta endast värskeid pilte teha. Meiega on koos ka Smedsi assistent selle lavastuse juures, Viljandi kultuuriakadeemia lavastajaeriala diplomand Jaanika Juhanson. Räägime juttu. Mina olen Andres Keil.
Kuulsin veel, et Liina (Vahtriku) ema ning Juhani (Ulfsaki) ja Taavi (Eelmaa) isad on näitlejad, ja et nad tahaksid teha midagi koos vanematega. Panin need asjad kokku: okei, ma toon nad kokku, aga selleks peaks olema mingi kunstiline põhjendus. Mõtlesin: vau, see on raske ülesanne, see pole niisama teema, et kõik peaksid aru saama, miks nii on tehtud.

Ingrid Rüütel: "Jõuan veel üsna palju töötada" 
Ingrid Rüütel võtab ajakirjanikud vastu Nõmme residentsis, mida valvab üksik heatujuline politseinik. Fotokaamerat silmates otsustab perenaine, et peaks endale õige midagi külge riputama, ning tuiskab hetkeks kõrvaltuppa. Külas käis Kaarel Kressa.
Lennart Meri ajal pidasid kuuldavasti sekretärid ja valvemeeskonna sõdurpoisid lossis orgiaid, mille tõttu viimased said nädal aega kartsa. Lehes ilmus selle kohta väike nupp, kuskil ei olnud "Pealtnägijat" pealt nägemas...

Kaarel Oja - verisulis teatrijuht
Möödunud nädalal asus Indrek Saare asemel teatri NO99 tegevjuhi kohale 21-aastane Kaarel Oja. Kõik, kes on temaga töiselt kokku puutunud, ütlevad ühest suust: "Kaarel on us-ku-ma-tult tõhus!" Sihtasutuse Eesti Teatri Festival loomenõukogu liikmena julgeb Andres Keil omalt poolt kinnitada - on küll tõhus.
Aga eks selle ettepaneku taga on mu kolmeaastane töö sihtasutuses Eesti Teatri Festival. Küllap olen oma sealsete tegemistega inimestele silma jäänud.
- Ja mis töö see oli - need kolm aastat?

Looduskasulik heinapõletus laiul
Möödunud laupäeva udune hommik selgib kesk-
Saarnaki laid, üks suuremaid Hiiumaa ümbruses ja suurim Hiiumaa laidude maastikukaitsealal, külalisi endale lihtsalt ligi ei lase. Eriti, kui nad niisama tulevad. Teine asi on siis, kui minna sinna kindla eesmärgiga teha midagi laiu looduskeskkonna säilitamiseks. Nii kurioosne kui see ka pole, aga meie seekordne eesmärk on heina põletada.
Saarnaki üks loodusväärtusi seisneb selles, et aastasadade jooksul on seda kujundanud lambad. Ja inimene, kes lambale talveks heina teeb. Ka praegusajal viiakse lambad suvekuudeks laiule. Sealsetelt heinamaadelt tehakse heina, kuid sellele ei ole talvel kohapeal sööjaid, sest lambad lähevad suurele saarele lauta. Jää ei kanna veokit, millega saaks heina ära tuua. Nii tulebki laiul heinakuhjad mereranda vedada ja siis külmal ning märjal ajal neile tuli otsa pista. Veel enne, kui rändlinnud kohale jõuavad. Paradoksaalsel viisil on see kõige ohutum käitumine.

Tõnu Naissoo - 56
Homme on sünnipäev Eesti džässi raudvaral, pianistil ja heliloojal Tõnu Naissool. 1966. aastal liitus ta tänini tegutseva legendaarse bigbändiga Mickeys. Oma trioga sai ta tuntuks 1967. aastal, Tallinna rahvusvahelisel džässifestivalil. 1982 lõpetas Naissoo Tallinnas riiklikus konservatooriumis professor Eino Tambergi kompositsiooniklassi. Ta on esinenud palju kodu- ja välismaal, kirjutanud nii filmi- kui ka teatrimuusikat, mänginud sellistes ansamblites nagu Collage, Laine ja Kaseke. Klaveri kõrval on Naissoo mänginud ka elektroonilisi klahvpille.

Hans H. Luik - 46
Viimasel talvepäeval, 20. märtsil tähistab sünnipäeva Eesti mõistes meediamagnaat Hans H. Luik. Tema hea sõber Rein Lang meenutab, et 1982. aastal oli Luik üliõpilasmalevas Muhumaal, kus ta Liiva poe juures keset päeva mingit miitingut korraldas. Seda juhtus pealt nägema kohalik KGB-lane Jalakas, kes vaimustus Luige kõnest täielikult ja helistas Moskvasse "peakorterisse", raporteerides Muhu üliõpilasrahutustest.
Moskvast helistati Karl Vainole ja Nõukogude süsteem käivitus. Saaremaa partei-, komsomoli- ja KGB ülemustel oli tükk tegemist, seletamaks, et Luik ei kutsunud mässule, vaid viskas niisama temale omasel moel poe juures villast.

Elo Viiding - 33
Elo Viiding alustas luuletajana 1987. aastal Elo Vee nime all, vältimaks võrdlust klassikust isaga. Ristinime juurde naasmine oli omajagu sümboolne: Elo Viiding on ennast juba ammuilma eraldi suurusena kehtestanud. Ümbritsevas ilmas igavesti domineeriv nürimeelsus põhjustab poetessis ajuti masendust, enamasti aga trotsi ja põlgust.
Viidingu luule rajaneb sümbolitel, assotsiatsioonidel ja vihjetel. Kunst ei pea tema arvates olema kergesti ega üheselt mõistetav, mitmetähenduslikkus ja looritatus pole poeesia puhul mingiks paheks. Seevastu hiljuti ilmunud ühisteoses "Kaardipakk Kaks" seletab Viiding oma luuletused pööblile joonealuste märkuste abil üksipulgi lahti. Sarkasm? Jah.

Indrek Neivelt - 40
Täna saab 40-aastaseks Eesti üks hinnatumaid tippjuhte ja Hansapanga ülesehitajaid Indrek Neivelt. Vähese jutuga mees, kelle sõnadel on seda enam kaalu. Kuue aasta eest Neiveltist raamatu kirjutanud ajakirjanik Sulev Oll iseloomustab teda järgmiselt.
Indrek Neivelt on mees, kellele väga lihtsalt lähedale ei pääse. Ta pole ebasõbralik, kaugel sellest! Ta lihtsalt jääb distantsile, seda millegi konkreetsega toonitamata. Neivelt ei loobi sõnu, mis on ilmseid põhjusi, miks teda peetakse üheks Eesti arvamusliidriks. Räägi vähe, aga seda tihedamat teksti - just see põhimõte iseloomustab tema arvamuslugusid, millega ta Eesti ajakirjandust just viimasel ajal rikastama on hakanud.

Victoria laeva Rootsi laud hiilgab rikkalikkusega
Laev. Suur laev. Suurem kui maja. Sõidab vee peal. Hakkab Vana Tooma juurest õhtul sõitma ja hommikuks on Rootsi Kunni juures. Seega - laeval on õhtu ja hommik. Ja õhtul on õhtusöök, hommikul hommikusöök - loomulikult Rootsi lauas.
Laeva nimi on Victoria. Jah, muidugi, laeval on ka öö, öös juhtub igasuguseid asju, aga see oleks pigemini Joogi, mitte Köögi Komando rida, nii et las nad jääda, las nad juhtuvad omasoodu.
Rootsi laud - buffet, nagu seda peenema sõnaga kutsutakse - on pehmelt öeldes ohtlik. Eriti aplamatele kodanikele. Alustame õhtusöögist.
Laeval, mis on suurem kui maja, on söögisaal, mis on suurem kui söökla. See on selge. Nagu ka see, et peenem. Kui tahad kiiresti Rootsimaale saada, mine lennukiga ja näri, mis sulle fooliumkausis ette antakse. Kui oled hedonistlikuma meelelaadiga ja aega on laialt käes, siis lõbutse laevas. Söö ja joo, sest kuusteist tundi kois konutada oleks muidugi tüütu.

Kohalikelt elanikelt saad parimat nõu
Kõikjal maailmas kasutatakse netifoorumeid. Eestis on peamiseks reisifoorumiks www.trip.ee. Olen minagi seda lugenud ja tundnud hämmastust, kui vähe sealt tegelikult teavet saab. Kui algaja reisija esitab lihtsameelse küsimuse ja ootab sellele selget vastust, siis häid nõuandjaid kohtab harvemini kui parastajaid.
Seepärast lihtne soovitus: kasutage konkreetse maa foorumeid. Neis annavad nõu sihtmaal elavad kohalikud ja välismaalased. Korralikumate foorumite töösse on kaasatud isegi näiteks migratsiooni-, turismi-, kinnisvara- ja muud spetsialistid. Kui te ei leia vastuste hulgast teid huvitavat infot, siis lisage oma küsimus ja vastuseid tuleb nagu murdu.
Foorumitest võite leida ka sõpru, kes teid asukohamaal aitavad. Mõnikord piisab mõne kohaliku telefoninumbrist, kes võib teid näiteks politseisse sattumise puhul aidata kas või telefoni teel kohaliku politseiniku jutu tõlkimisega, sest umbkeelseid ametnikke leiab kõigist riikidest. Need polegi nii vähetähtsad nüansid.

India Goa: hipilikkus, mis kaob
Neile, kes pole varem Indias rännanud, soovitaks reisi eel teha korralikult kodutööd. Kui reisiaeg on piiramatu, siis on mõnus niisama ringi luusida ja juhuse peale avastusretkel olla. Kui aga jutt käib näiteks kahest nädalast või mis eriti hull, nädalast, siis mõelge täpselt välja, mida te näha tahate.
Tänu üsna värskelt alanud tsarterreisidele on eestlaste praegune lemmiksihtkoht Goa osariik. Mõistetav, sest Goa pole mitte ainult lääne turistide seas populaarne paik. India jagunebki siseturistide jaoks kaheks: rannamõnusid otsitakse lõunaosast peamiselt Goast, kargema õhu ja mägede võlu põhjapoolseimast osariigist Jammust ja Kashmirist. Kashmiris sisuliselt pole välisturiste, aga lõuna poolt saabunud kohalikke üsna palju. Neile kohalikele, kes tulevad Kashmiri talvekuudel, on see huvitav elamus - kõikjal näeb karvastes käpikutes ja veidrates talvemütsides inimesi, paljud neist kogevad nii külma ilma võib-olla esimest korda elus.

Tingides austa kaupmeest
Aasia on paikkond, kus saate teada, mida asjad tegelikult maksavad. Pole ju mingi uudis, et tingimine on sealkandis kohustuslik. Aga ka tingimisel on oma kirjutamata reeglid. Neist peamine: ära osta kunagi mitte midagi, ilma et sa ei tingiks.
Eri maades on tingimine erinev. Lähis-Idas kuulub tingimise protsessi juurde kaupmehe ja kliendi ühine maha istumine ja tee joomine. Näiteks Iraagis Bagdadis veetsin äritänaval paar tundi kaupluseomanikega teed juues, elust rääkides ja sinna vahele kauba üle tingides. Omanik võttis välja paberi ja kirjutas sinna summa ning ulatas paberi üle laua minule. Tõmbasin tema summa maha ja kirjutasin oma nägemuse tema kauba väärtusest. Vahele lonks teed, naeratusi, küsimusi pere kohta, ning tingimine jätkus.

Malaisia saartelt põika Taisse ja sinna jäägi
Malaisia on üks maailma enamreklaamitud turismipaiku. Paljud on ehk kuulnud CNN-i ja teiste maailma telekanalite reklaamidest laulvat tunnuslauset: "Malaysia, truly Asia!"
Kuidas võttagi... Kindlasti on Malaisia huvitav sihtpunkt, kuid üksnes sealt ei maksa küll "tõelist Aasiat" otsima minna. Tõelist Aasiat näeb ainult siis, kui käite mitmes Aasia riigis. Ja see on äärmiselt lihtne, sest sõit on naabermaade vahel suhteliselt odav ning alati tasub piirkonda sattudes külastada mitut maad korraga. Eriti esimesel reisil Aasiasse, kui vaatamisväärsuste järele on suur sisemine tung ning rannaliival vedelemine on niigi "tasuta põhivarustuses".

Võluv Koh Lipe võtab jalust nõrgaks
Kuah'st seilab parvlaev Taisse Satuni sadamasse. 90 krooni eest 45 minutit sõitu. Kuni kahenädalase turistiviisa saab Tai piirilt. Odav see just pole - 560 krooni. Kindlasti on vaja fotot, kui seda pole, tehakse teie passipildist koopia ja kleebitakse see viisapaberile.
Meie valisime sihtpunktiks Koh Lipe saare (kirjutatakse ka Lipeh, Lipet, Li-Pe). Teel Lipele jääb ette suur Tarutao saar. Arhipelaagis on veel saari, aga soovitan kindlasti minna Lipele. See on võrratu paik.
Veetsin Lipes ühe oma parima puhkuse. Kui tahate rahulikku, kuid vajadusel ka aktiivset puhkust, siis Lipe on parim paik. Unustage Tai Phuketi, Phi Phi või pagan teab mis paljureklaamitud saared.

Kuala Lumpurist ahviparadiisi
Kuala Lumpuri lennujaam on teada-tuntud oma ilu, puhtuse ja arusaadava ülesehituse poolest. Linna saab kohe otse terminalist lahkuva tänapäevase rongiga, mis viib teid kiiresti Kuala Lumpuri kesklinna. Kui te reisite vähemalt neljakesi, siis tasub võtta väikebuss, tuleb odavam. Lennujaama miinus on see, et see asub 75 kilomeetrit pealinnast. Liig mis liig.
Seljakotireisijad, kes on odava hinna nimel nõus vähesega hakkama saama, leiavad kõik hostelid Chinatownist. Lonely Planet pakub välja normaalse valiku odavaid ööbimispaiku. Elamistingimused on seal loomulikult äärmiselt askeetlikud. Neil hetkedel aga mõelgegi askeetidele, kellel ei olnud aegade hämaruses isegi mitte koridoris WC-d ja sooja veega dusiruumi, rääkimata arvutist ja televiisorist fuajees.

Malaaria, hepatiit, tüüfus, linnugripp... 
Tallinna Merimetsa nakkuskeskuses on reisimeditsiini kabinet, kust saab kõige professionaalsemat nõu. See muidugi maksab. Olenevalt riigist võib vaktsineerimine minna maksma päris palju, aga kui see on tehtud, siis on asi mõneks ajaks korras ning julgem rännata. Keskuse lehekülg: www.ltkh.ee.
Paljusid vaktsiine pole vaja ainult reisides ja eksootilistes maades. Näiteks hepatiidivorme esineb ka Eestis.
Viimasel ajal on mitu inimest Indias nakatunud malaariasse, kuigi Indiat ei peeta malaariaohtlikuks maaks. Kahjuks ei saa end selle tõve vastu vaktsineerida. Profülaktiliselt mõjuvad tabletid, mis on kallid ja mida tuleb hakata võtma enne reisi ning jätkata ka reisi ajal kindlate intervallidega. Need tabletid mõjuvad inimestele erinevalt, mõnel vajub "katus" pisut viltu, teine ei saa arugi.

Palolem - ilmselt parim rand
Mitte et ühe eaka uppuja näite põhjal saaks teha suuri üldistusi ranna meeleoludest ja olukorrast, aga natuke üldistada ikka saab. Vabandan väga, kui eeldan, et peamiselt reisivad Indiasse noored inimesed ning jääb mulje, et eakad sinna ei sobi. Sobivad ikka ja eakatele turistidele ongi ilmselt just Baga-sugused rannad mõnusad. Aga noortele ning noore hingega eakatele on palju huvitavamaid kohti.
Loetlen mõned, aga üldiselt tasub kogu Goa ise läbi sõita ning enda lemmikkohad leida, sest ei pretendeeri oma arvamusega küll kivisse raiumisele.
Kellele meeldib väike rand, külastagu Vagatori. See asub järsu ranniku süles kivirahnude vahel. Bangaloid on seal vähe, rahvast samuti mitte palju.

Kui seljakott ütleb: nägemiseni! 
Kui olete sage reisija, siis pole mingit küsimust: tehke tervisekindlustus aastaks. See tuleb kokkuvõttes palju odavam kui lühema aja kindlustus.
Pagasi kindlustamine on tark tegu, eriti näiteks Indiasse reisides. Sealset rahvaste paabelit ja kohalike töökultuuri arvestades on pagas kiire kaduma. Mis on muidugi hea: saate kogu kraamist lahti ja rännata on palju kergem.
Viimati juhtus see minuga Delhis teel Kashmiri. Alles jäi ainult väikses käsipagasi seljakotis olev elektroonika. Ainuüksi oma kaasreisijate seast leidsin kuus-seitse saatusekaaslast, aga kaebelettide ääres seisis oi kui palju inimesi.
Pagasilintide ees seismine on üldse üks lennureisi juurde kuuluvaid põnevamaid momente. Kott kas tuleb või ei tule - 50: 50 võimalus on selles mõttes vastik, et ühel juhul kahest jääte kindlasti oma asjadest ilma. Ja kui ootusärevus lõpeb teile halvasti, siis valmistage end ette piinarikkaks, bürokraatlikuks, aeganõudvaks ja närvesöövaks kogemuseks. Kui kotis on väärtuslikke asju, olge järjekindel ja kannatlik. Säärases olukorras näete enda kõrval alati inimesi, kes käituvad vastupidi. Just sellised reisijad ajavad lennujaama töötajate närvi püsti ning nad muutuvad algsest olekust veelgi tõrksamaks. Olge teie rahulik ja viisakas ning te näete, et lõpuks tegelevad asjamehed meelsamini pigem teie kui teie kõrval räuskava lääne turistiga.

Täpseimad viisanõuded leiab riikide netiküljelt
Rohked küsimused puudutavad reisi kavandamisel viisat. Kas seda on vaja? Kas viisat saab piirilt või saatkonnast? Kui kaua võtab aega saatkonnast viisa hankimine? Mis see maksab? (Saatkonnas ja piiril on tavaliselt eri hind.) Kui pikaks ajaks viisat saab? Mis nõuded on viisa saamiseks vaja täita? (Foto, mõnes riigis küllakutse, kohalik sponsor/vastutaja, tõend töökohast või naistel isegi abielutunnistus üksi reisimisel jms.)
Kuldset keskteed viisatingimuste leidmiseks pole. Internet on täis lehekülgi, mis koondavad eri maade viisatingimusi, kuid mitte ükski neist pole sada protsenti usaldusväärne. Enamik on lausa vihaleajavalt ebatäpsed.
Parim koht tõeste andmete otsimiseks on sihtpunkti lähima saatkonna netikülg. Selles mõttes on Soome hea riik, et paljud maad on seal esindatud. Trükkides otsingumootorisse näiteks "indian embassy in finland", saate selge vastuse.

Jälgi loodusõnnetusi

Vale reisiaeg võib rikkuda puhkuse
Aasiasse reisides võiks endale esimese asjana selgeks teha, millal minna. Põhjus on lihtne: kui valel ajal kohale satute, võib teid tabada otsatu vihm, tappev niiskus, sääsehordid ja muu märja ajaga kaasnev eksootika või siis vastupidi piinarikas palavus, puhkust rikkuvad päikesepõletused. Ehk siis äärmused, millega eurooplane pole harjunud ning mille käes vaevlevad tihti isegi kohalikud.
Internetist võib leida palju ilmaennustusi pakkuvaid lehekülgi, tõsiseltvõetavaid pole aga kuigi palju. Eriti just Aasiat silmas pidades. Põhja-Ameerika ja Euroopa ilma on käsitletud palju paremini.
Olen reise kavandades kasutanud tihti netilehte www.wunderground.com. Seni pole pidanud pettuma.

Otsi seiklusi ja rända Aasias omapäi
Reisibüroode pakkumiste nimekirja lugedes võib kõhna rahakotiga inimest ehmatada reiside kallidus - siis otsige muid võimalusi ja te leiate neid ohtralt.
Kaks nädalat Mehhikos - 40 830 krooni, poolteist nädalat Hiinas - 54 900 krooni, 14 päeva Malaisias - 26 460 krooni… Nimetasin meelega kolme näidet, mis pole teada-tuntud Euroopa-bussireisid. Otse Eestist reise korraldavate firmade pakkumistesse on viimastel aastatel lisandunud ikka kaugemaid ja vähem avastatud paiku. See on hea. Kuid saab ka odavamalt, kui ise julgelt oma sihtpunkt välja valida ning lennukisse astuda.
Kirjeldan mõnda sihtpunkti Aasias: kuidas sinna võimalikult odavalt kohale jõuda, mida asukohamaal arvestada ning kuidas sealses piirkonnas rännata. Nendeks maadeks on Lääne-Malaisia ja Langkawi saar ning Tai lõunaosa, kristalse veega imepisike Lipe saar ning viimasel ajal eestlaste seas populaarne Goa osariik Indias. Fotosid on ka India põhjapoolseimas tipust, Himaalaja küljealusest Jammu ja Kashmir osariigist.

Soome valimised võitis Keskpartei
Soome parlamendi (Eduskunta) valimised võitis napilt peaminister Matti Vanhaneni Keskpartei (Keskusta).
Valimised napilt 23,1 protsendi häältega võitnud Keskpartei saab uues parlamendis 51 kohta, mida on neli kohta vähem kui eelmises parlamendis, vahendab Helsingin Sanomat.
22, 3 protsenti häältest saanud Koonderakond (Kokoomus) saab juurde kümme kohta ning omab uues parlamendis 50 kohta.
Sotsiaaldemokraadid said võrreldes eelmiste valimistega kaheksa kohta vähem, kolmandaks tulnud erakonnal on uues parlamendis 45 kohta, mis saadi 21,5 protsendi häältega.
Vasakliit (Vasemmistoliitto) saab 17 kohta, rohelised (Vihreät) 15, Kristlikud Demokraadid 7, Põlissoomlased 5 ja Rootsi Rahvapartei 9 kohta.

Taliban vabastab Itaalia ajakirjaniku
Itaalia meedia teatel vabastab Taliban ajalehe La Repubblica ajakirjaniku 52-aastase Daniele Mastrogiacomo ja tema tõlgi 25-aastase Adjmal Nashkbandi.
Itaalia valitsus kasutas Mastrogiacomo ja tema tõlgi vabastamiseks kõikvõimalikke vahendeid, vahendas RIA Novosti. Itaalia peaminister Romano Prodi oli pidevalt kontaktis vahendaja humanitaarorganisatsiooni juhi Gino Stradaga.
Sel laupäeval lõppes Talibani Itaalia võimudele esitatud ultimaatumi tähtaeg. Mässulised muutsid ajakirjaniku vabastamise tingimusi ning jätsid jõusse ainult nõude vabastada Afganistani vanglast kolm taliibi.
Taliban teatas, et nad edastasid kohalikule politseile Mastrogiacomo ja tema tõlgi asukoha, kus nad viibivad kuni vahetuseni.
Itaalia välisministeerium ei kinnita ajakirjaniku vabastamise infot. "Selle ajani, kuni ajakirjanik ei ole itaalia võimude käes, ei saa me kindlusega rääkida tema vabastamisest," teatas pressiesindaja.

Venemaa lennuõnnetuse viga saanud 27 inimest viibivad haiglas
Venemaa ametnikud teatasid, et laupäeval TU-134 lennuki hädamaandumisel viga saanud inimestest 27 viibib haiglas.
15 inimeste seisund on hinnatud raskeks, kaheksa isikut viibivad üliraskes seisundis, vahendas RIA Novosti.
Lennuk TU-134 maandus laupäeva hommikul 400 meetrit enne maandusmisrada. Lennuk puudutas tiivaga maapinda ja purunes osadeks, mille tagajärjel hukkus kuus inimest.
Lennukompanii peab avarii põhjuseks halbu ilmatingimusi, lisades, et lennuki meeskond oli kogenud ja kvalifitseeritud.
Transpordiministeeriumi anonüümseks jäänud allikas teatas, et lennukid TU-134 on vananenud nii moraalselt kui ka füüsiliselt.

Mehhikos toimus politsei peamajas narkohaarang
Mehhikos korraldasid sõjaväelased ja politseinikud narkohaarangu Tabasco osariigi politseiameti peamajas.
Haarangus osales mitusada politseinikku ja sõjaväelast ning selle käigus vahistati Tabasco endine kui ka praegune politsei peadirektor ning mitu kõrget politseiametnikku, vahendavad välisagentuurid.
Osariigi politseid süüdistatakse ulatuslikus narkokaubanduses.
Politsei peadirektorite vahistamine on seotud ka kaks nädalat tagasi osariigi turvalisuse eest vastutava ministri tapmiskatsega. Kahtluse kohaselt sekkus kohalik politsei ebaseaduslikult ka selle uurimisse.

Teadlased avastasid Marsil seitse võimalikku koobast
NASA Odüsseia kosmosesõidukilt saadetud Marsi kujutisi uurides avastasid teadlased seitse võimalikku koobast.
Teadlaste sõnul on tegemist väga olulise avastusega, vahendab BBC.
Koopad võivad olla ainukesed looduslikud vormid Marsil, mis on võimelised kaitsma primitiivseid eluvorme mikrometeoroidide, UV kiirguse ja muude kahjulike faktorite eest, mis jõuavad planeedi pinnale.
Koobaste eksistentsi toetavad Odüsseialt saadetud andmed temperatuuri kohta, päevasel ajal on üks koobastest soojem kui ümbritsev keskkond.
Koobaste sissekäigud on 100-252 meetrit laiad, koobaste sügavust ei ole võimalik määratleda.

Tallinna-Pärnu maanteel hukkus kolme auto kokkupõrkes inimene
Täna kella 18 ajal juhtus raske liiklusõnnetus Harjumaal Kernu vallas, kus Tallinna-Pärnu maanteel põrkasid kokku kolm sõiduautot, neist üht juhtinud mees hukkus.
Kella 18: 01 ajal teatati politseile liiklusõnnetusest Harjumaal Kernu vallas Tallinna - Pärnu mnt 44. kilomeetril.
Tallinna suunas liikunud sõiduauto Opel Vectra kaotas juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku otse vastu liikunud sõiduautoga Opel Astra ja seejärel Astra taga sõitnud sõiduautoga Audi A4.
Liiklusõnnetuses hukkus sõiduautot Opel Vectra juhtinud 52-aastane Viktor ja sõidukist välja paiskunud väikest kasvu koer. Kiirabi viis sõiduautot Opel Astra juhtinud 27-aastase Mareti Mustamäe haiglasse.
Politsei palub kõigil, kes juhtunud liiklusõnnetust pealt nägid, helistada Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna korrapidajale telefonil 612 5666 või politsei lühinumbril 110.

VIDEO: Inimesed peavad suurimaks turvariskiks vargusi ja pimedaid tänavaid
Küsitlused on näidanud, et suurlinnade magalarajoonide elanikud peavad kõige suuremaks turvariskiks oma kodukohas vargusi ja pimedaid ning räpaseid tänavaid, kus kurikaelad end mugavalt tunnevad.
Politseid igale tänavanurgale seisma panna ei saa, kuid oma turvalisuse tagamiseks saab iga kodanik ka ise palju ära teha, vahendasid Seitsmesed Uudised.

Eesti Päevalehe romaanisarja avaraamat lõppes kauplustes esimese päevaga
Laupäeval alanud romaaniklassika sarja avalöök võeti vastu väga suure huviga. Sarja avaraamat kadus poodidest kiiresti, kuid tellijatel on veel võimalik see endale soetada ning valitud poodidesse viiakse lisaeksemplare.
Laupäeval jagas Eesti Päevaleht lehe ostjatele kingituseks 19 000 romaanisarja avaraamatut Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" ja lehe tavapärast poodidesse minevat tiraazhi suurendati umbes kuus korda. Raamatuid oli võimalik saada rohkem kui 350 kauplusest üle Eesti. Kingituseks jagatava raamatu kogus ja müügikohtade hulk oli seekord suurem kui poolteist aastat tagasi Eesti Päevalehe 20. sajandi klassikasarjal. Vaatamata koguste suurendamisele said laupäeval mitmetes maakauplustes raamatud otsa juba päris hommikul ning Tallinnaski jagus neid vaid lõunatundideni.
Kuigi sarja avaraamatut ei jätkunud laupäeval kõikidele soovijatele, on siiski veel võimalik seda saada. Eesti Päevaleht saadab nädala alguses kauplustesse, kus raamatutest tuli kõige kiiremini puudus, veel 2000 lisaeksemplari. Sarja avaraamatut trükiti kokku 40 500 eksemplari, millest ligi pool läks laupäeval kauplustesse ja ülejäänud on mõeldud Eesti Päevalehe ja romaanisarja tellijatele. Eesti keskmine raamatutiraaž on vaid 1000 eksemplari.

Katkes parvlaevaühendus Hiiumaa ja mandri vahel
Väga rasked ilmastikuolud, tugevnev tuul ja rüsijää kuhjumine takistavad parvlaevaliiklust Rohuküla-Heltermaa laevaliinil.
Eriti keerulised on jääolud Rohuküla sadama lähistel nn Rukkirahu kanalis. Ilmaennustuste kohaselt hakkab tuul vaibuma esmaspäeva pärastlõunal, teatas ettevõte.
Täna enam reise ei toimu.
Kuivastu - Virtsu ja Triigi - Sõru liinil tuul veel liiklust ei sega.

Ilmajaam: järgmisel nädalal tuleb 14 kraadi sooja
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmeil on järgmise nädala keskpaigast alates oodata kevadiselt sooja ilma.
Esmaspäeval on pilves selgimistega ilm ning mitmel pool sajab lörtsi ja vihma. Öösel puhub lõuna- ja kagutuul, päeval lõuna- ja edelatuul 10-15, puhanguti 18-22, saartel 14-18, puhanguti 22-25 m/s, õhtupoole hakkab tuul nõrgenema. Päevane temperatuur jääb kolme ja kuue plusskraadi vahele.
Teisipäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Öösel olulise sajuta, õhtupoolikul Kagu-Eestis pilvisus tiheneb ja hakkab lörtsi või vihma sadama. Öösel puhub lõunatuul 5-10, saartel ja rannikul puhanguti 12-15 m/s, päeval pöördub tuul idakaarde 3-9 m/s. Päevane temperatuur jääb kolme ja kaheksa plusskraadi vahele.
Kolmapäeval on öösel pilves, päeval pilves selgimistega ilm. Öösel sajab paljudes kohtades, kuid päeval kohati vihma. Öösel puhub muutliku suunaga tuul 2-8, päeval ida- ja kirdetuul 4-10, Liivi lahel õhtul puhanguti 13 m/s. Päevane temperatuur jääb kolme ja üheksa plusskraadi vahele.

Mees jalutas F1 granaadiga politseiosakonda
Reedel ilmus Ida-Harju politseiosakonda mees, kes tõi endaga kaasa F1 granaadi, mille tagajärjel evakueeriti politseiosakonna töötajad.
Kella 10.21 ajal reede hommikul ilmus osakonda mees, kes tõi sinna F1 granaadi, mille ta oli päev varem metsast leidnud.
Koheselt evakueeriti politseiosakonna töötajad ning kutsuti kohale päästeameti pommigrupp. Kella 11.25 ajal viisid pommirühma töötajad granaadi ära ning tegid selle kahjutuks.
Ida-Harju politseiosakonna juhi komissar Veiko Randlaine sõnul paneb politsei inimestele südamele kõikvõimalikke kahtlaseid esemeid mitte puutuda.
"Juhul, kui inimene leiab lõhkeaine kahtlusega eseme või aine, on kõige mõistlikum sellest asukohast koheselt eemale minna," sõnas komissar Randlaine. "Kindlasti tuleb seejärel leiust teatada häirekeskusele lühinumbril 112 ning hoolitseda, et ka keegi teine võimalikku ohupiirkonda ei satuks."

Maanteedel esineb libedust
Maanteeinfokeskuse teatel on lume- ja lörtsisajust ning temperatuuride langusest tulenevalt teedel libeduse tekke oht.
Pärastlõunal enne kella nelja sadas Harju-, Lääne-, Rapla- ja Pärnu maakonnas ning Saare- ja Hiiumaal lund, lörtsi või vihma. Teekatted põhi- ja suurematel tugimaanteedel olid saju piirkondades märjad.
Mujal Eestis oli ilm veel sademeteta. Teekatted olid valdavalt kuivad, metsavahelistel lõikudel kohati niisked.
Õhutemperatuure mõõdeti 0 kraadi Lääne-Eestis kuni +5 kraadi Kagu-Eestis.

Võidupüha paraad keskendub tänavu õhuväele
Kaitseliidu korraldatav võidupüha paraad, mis toimub 23. juunil Rapla maakonnas, panustab tänavu õhuväe võimekusele.
Kaitseliidu teatel toimub paraadi järel Kuusiku lennuväljal ja selle kohal õhujõudude demonstratsioonesinemine, millel on esindatud õhuvägi, Kaitseliidu lennukorpus, sõjaväe langevarjuklubi ning Baltimaid turvavad NATO hävitajad, vahendas ETV24 Eesti Raadiot.
Lisaks on maapeal tehnikanäitus ning pakutakse sõdurisuppi.
Kaitseliidu esindaja sõnul on plaanis panna Raplas paraadi toimumiskoha ja Kuusiku lennuvälja vahel käima eribussid, et paraadi külastajad saaksid pärast rivistuse lõppu õhuväe esinemist vaatama minna.
Paraadile eelneval päeval toimub Varbola maalinnuses tulesüütamistseremoonia. Võidupüha hommikul aga traditsiooniline pärgade asetamine Rapla Vabadussõja mälestusmärgile ning jumalateenistus Rapla kirikus.

Naine suutis põlengu omal jõul kustutada
Täna hommikul puhkes Järvamaal Kareda vallas elumaja köögis tulekahju, suurema õnnetuse hoidis ära majaperenaise õigeaegselt äratanud
Teade tulekahjust elumajas Kareda vallas Mäeküla-Koeru maantee ääres tuli täna hommikul kell 7: 24, teatas Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.
Päästemeeskonnad sõitsid välja Koerust ja Paidest. Vaevalt viis minutit hiljem tuli sündmuse kohta uus info, kus selgus, et majaperenaine oli põlengu omal jõul kustutanud. Kohale sõitnud päästjad tõid majast välja veel suitseva diivani ja avasid tulekollete leidmiseks ka osaliselt seina. Köök sai suitsu ja tulekahjustusi.
Majaperenaine ise rääkis, et oli hommikul 7.20 ajal veel poolunes, kui lakke kinnitatud suitsuandur ühtäkki piiksuma hakkas. Selle peale püsti hüpanud ja kööki jooksnud noorem naisterahvas avastas, et köögis põlevad kardinad. Tules olid ka esemed laual ja diivanil. Seejärel helistas perenaine hädaabinumbrile 112 ja teavitas olukorrast häirekeskust, haaras siis ämbri ning kustutas leegid umbes nelja pangetäie veega. Millest tulekahju alguse sai, ei osanud ta arvata.

Päästeamet alustab suitsuandurit propageeriva kampaaniaga
19. märtsist 1. aprillini korraldab päästeamet teavituskampaania
Suitsuanduri kampaania on osa terve aasta kestvast projektist "Kodu tuleohutuks!", millega soovitakse parandada inimeste teadlikkust kodu tuleohutusalastest riskidest, teatas päästeamet.
Soomes, Rootsis ja Norras on suitsuanduri kasutamine kõigis eluhoonetes kohustuslik. Eestis muutub suitsuandur kohustuslikuks aastast 2009. Seega on kampaania ülesanne teadvustada tõsiasja, et enamik inimesi on suutelised ise oma kodu tuleohutumaks muutma ja seda selliste lihtsate vahenditega nagu suitsuandur, tulekustuti ja tuletekk.
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viola Murdi sõnul ei peaks inimesed ootama, et riik nende endi turvalisuse neile seadusega kohustuseks teeb. "100-150kroonine investeering on jõukohane igaühele, kes hoolib oma kodust ja elust," märkis Murd.

Tallinnas Narva mnt-l seiskas õnnetus trammiliikluse
Täna keskpäeval juhtus Tallinnas liiklusõnnetus, milles sai punase fooritulega teed ületanud naine trammilt löögi.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et politsei sai teate õnnetusest kell 12.05. Esialgse informatsiooni kohaselt sai punase tulega teed ületanud naine Kadriorust kesklinna suunas liikunud trammilt löögi.
Viga saanud jalakäija viidi haiglasse.
Tallinna trammi- ja trollibussikoondisest öeldi Päevaleht Online'le, et õnnetus seiskas trammiliikluse tunniks ja kümneks minutiks.

Piirivalvurid trahvisid 43 Peipsi jääle mineku keelu eirajat
Piirivalvurid trahvisid laupäeval 180 krooniga 43 isikut, kes olid vaatamata kehtivale keelule läinud Peipsi järve jääle, samas pühapäeval pole keegi keelust üle astunud.
Omedu kordon trahvis 36 isikut, kellest enamik olid Läti kodanikud. Just selles piirkonnas olid harrastuskalamehed ka kõige kaugemale ehk 1,5 kilomeetrit kaldast läinud, rääkis Kirde piirivalvepiirkonna infojaoskonna ülem major Valeri Kiviselg ETV24-le.
Kiviselja sõnul pidid rikkujad 30 sentimeetri kuni meetri laiusest lõhest üle hüppama, kuid nad õigustasid oma käitumist sooviga nautida veel viimast korda sel talvel jääpüüki.
Ninasi kordoni piirkonnas tabati neli, Alajõe kandis kolm rikkujat.
Kiviselg arvas, et laupäeval kehtestatud jääle mineku keeld oli õigesti ajastatud. Lisaks nähtavale kuni meetri laiusele lõhele on kohati veel all varjatud praod.

Politsei palub liiklusõnnetuse pealtnägijate abi
Põhja politseiprefektuur palub abi inimestelt, kes nägid pealt täna kella 8 ajal Tallinnas Järvevana teel juhtunud liiklusõnnetust, milles sai üks inimene viga.
Täna hommikul kella 8 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Järvevana teel Veerenni tänava ja Järvevana tee ristmikust ca 150 meetri kaugusel, kus sõiduauto Audi kaotas juhitavuse ja sõitis paremale teelt välja vastu puud.
Liiklusõnnetuse tagajärjel viidi sündmuskohalt Mustamäe haiglasse 22-aastane Reijo.
Politsei palub kõigil, kes juhtunut pealt nägid, helistada Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna korrapidajale telefonil 6 125 666 või politsei lühinumbril 110.

Täna kaks aastat tagasi loodi Tallinna ülikool
18. märtsil 2005 tekkis Tallinna ülikool, kuhu koondusid kokku endised Ajaloo instituut, Akadeemiline raamatukogu, Audentese ülikooli meediateaduskond, Eesti humanitaarinstituut ja Tallinna pedagoogikaülikool.
Reedel, 16. märtsil pidas ülikooli aastapäeva aktusel kõne rektor professor Rein Raud, kes ka ise Tallinna ülikooli idee elluviijate tuumikusse oli kuulunud.
Aastapäeva tervituskõnes ütles Rein Raud, et Tallinna ülikooli ühisvaim on erinevatest osadest kokku saanud ülikoolina uus ja jätkuvalt edasi uuenev kooslus. "Usun, et siia peaks olema kokku koondunud nii palju väärtusi, 16. sajandit pärit ürikutesse kirjapandud tarkust, eelmise sajandi alguse maa soola südidust, rasketel aegadel ajaloo pärandit hoidnute hoolt, eelmise sajandi lõpus iseseisvuse taastulekul tärganud vaimlist julgust," lausus rektor.
Sel aktusel esmakordselt asetas rektor 50-le tänasele Tallinna ülikooli professorile kaela punahõbedased sallid. Pidulikel sündmustel kantavaid Tallinna Ülikooli ehissalle on kolme liiki: punavalged doktoritele, punahõbedased professoritele ja punamustad audoktoritele. Sallid sümboliseerivad ülikooli austusavaldust kandjatele nende töö eest.

Liikluseeskirja eirav mees sõitis liinibussile ette
Laupäeva õhtul juhtus Tallinnas liiklusõnnetuse, mille põhjustas foori punast tuld eiranud autojuht, kokkupõrkes bussiga sai viga sõiduauto kaassõitja.
Õnnetus juhtus kella 21.16 ajal Mustakivi ja Laagna tee ristmikul, kus foori keelava punase tule ajal ületas ristmikku sõiduauto BMW, mida juhtis 1955. aastal sündinud Sergei. Sõiduauto sai löögi liinibussilt Scania, mida juhtis 1971. aastal sündinud Marina.
Õnnetuse tagajärjel sai viga BMW kaassõitja 1954. aastal sündinud Niina, kes toimetati PERH Mustamäe korpusesse.

Tallinna linna istutatakse kevadeks 3,5 miljoni krooni eest lilli
Tallinna kaunistamiseks lilledega kulutab linnavalitsus sel aastal 3,5 miljonit krooni, mida on kolm korda rohkem kui möödunud aastal.
Esimesed kevadised lillekaunistused pannakse välja juba 15. aprillist alates, teatas linnavalitsus.
Praeguste kavade kohaselt kaunistatakse aprilli teisel poolel sibullilledega Kunstihoone esine, Vilde ausamba lillevaasid, Politsei aed, Lindamägi, Tammsaare park, Musumägi ja kui renoveerimistööd võimaldavad siis ka Jaani kiriku esine. Aprilli lõpuks istutatakse võõrasemad M. Saare ja H. Elleri monumentide juurde.
Lilleamplite, lilletornide ja muude kompositsioonide kõrval saab Tallinn eeloleval suvel Viru väljaku ringile püsikonstruktsiooniga "lillepuu", mis muudab linna üldilme rõõmsamaks. Püsikonstruktsiooniga "lillepuu" alus on mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Talvel saab sama alust jõuludekoratsiooniks kasutada.

EL tahab piirata roaming'utasu 50 eurosendini
Euroopa Liidu telekommunikatsiooniga tegelevad ministrid leppisid kokku, et mobiiliga teises liikmesriigis helistamise ehk roamingu tasu tuleb piirata 50 eurosendini (7,8 kroonini) minutilt.
BBC teatel loodavad ministrid, et kehtestatud piir hakkab kehtima juuli algusest.
Kavatsusele peab enne andma heakskiidu Euroopa Parlament, mis arutab küsimust mais.

 "Jan Uuspõld läheb Tartusse" on kogunud üle 50 000 vaataja
Veebruari lõpus esilinastunud Rain Tolgi ja Andres Maimiku mängufilmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" oli 16. märtsi seisuga kinodes vaatamas käinud 50 604 vaatajat.
"Selle tulemusega on Tolgi ja Maimiku film käesoleva aasta vaadatuim film Eestis ja läbi aegade neljas Eesti film - eespool on vaid "Nimed marmortahvlil"," Vanad ja kobedad saavad jalad alla "ning" Leiutajateküla Lotte ", teatas Anu Krabo Eesti filmi sihtasutusest.
Näitleja Jan Uuspõllu elust inspireeritud filmi saab jätkuvalt vaadata Tallinnas kobarkinos ja Tartus Ekraanis. Film linasyub ka Võru kinos Kannel.

Suri maalikunstnik Valdemar Väli
Laupäeval, 17. märtsi pärastlõunal oma 98-ndal eluaastal suri Eesti maalikooli silmapaistvamaid esindajaid, maalikunstnik Valdemar Väli.
Väli õppis Tallinna erastuudiotes, 1938-ndast aastast Tartu "Pallases" Ado Vabbe juures, 1943. aastal lõpetas ta Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused, teatas Eesti Kunstnike liit
1947 - 1988 oli ta Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, 1969. aastast maalikunsti osakonna professor ja 1993. aastast emeriitprofessor.
1945. aastast kuulus ta Eesti Kunstnike Liitu, 2002. aastal valiti ta Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks, 1999. aastal autasustati teda Valgetähe III klassi ordeniga.
Väli 1943. aastal maalitud hilisimpressionistlik Hilda Üpruse portree on saanud krestomaatiliseks osaks meie kunstiloos. Maastikumaali ja rannarahva motiivide kõrval sai portreežanrist Valdemar Väli põhiala. Väli 70ndate/80ndate värvikäsitlus on dekoratiivsem, neil aastail maalis ta ka rea abstraktseid kompositsioone. Väli teosed on esindatud KUMU, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna Kunstihoone Fondi kogudes ja mitmetes erakogudes üle maailma.

Aasta albumi tegid Tanel Padar and The Sun
Täna jagati Tartus Eesti Muusikaauhindu ning ka sel aastal pälvis kõige rohkem auhindu Tanel Padar and The Sun.
Aasta Album kategoorias viis võidu koju Tanel Padar and The Sun albumiga 100% rock n roll. Samale tiitlile kandideerisid veel Dagö albumiga Joonistatud mees ning Vaiko Eplik ja Eliit albumiga - 1.
Aasta Uus Tulija on Mari-Leen looga Rahutu tuhkatriinu ning Aasta Hiphop/RnB Artist on Tommy Boy.
Aasta Elektroonikaartist tiitli vääriliseks peeti Kööki albumiga Telegramm ning Aasta metal/punkartist on Shelton San.
Tanel Padar and The Sun võitis ka Aasta Rockartisti kategoorias, seljatades Kosmikud ning Vaiko Epliku ja Eliidi.
Aasta Jazzartist on Toomas Rull albumiga Going North ja Etno/Folkartist on Diskreetse Mango Trio albumiga Prigadi-pragadi

BC Tarvas säilitas võiduga Pirita üle lootuse kuuendale kohale
KORVPALL:
Pirita Majandusgümnaasiumis vaatas vigade- ja pallikaotusterohket mängu 350 inimest. Kodusaalis mänginud Pirita alustas mängu kindlalt: avaveerandaeg võideti 19: 15 ja tundus, et mäng kujuneb tasavägiseks. Teisel veerandajal näitas Tarvas head mängu nii kaitses kui rünnakul. Silver Kallase aktiivne kaitsemäng hoidis Evgeny Belousovit, Pirita üht resultatiivsemat mängijat, kontrolli all ning samas panustas Kallas ise hoolikalt rünnakul visates poolajaks üheksa punkti. Võõrustajad suutsid teise veerandajaga visata 16 punkti, samas kui Tarvas mängis väga resultatiivselt ning veerandajaga koguti 33 punkti. Poolajaks juhtis Tarvas 35: 48.
Pärast puhkepausi jätkus Tarvase ülekaal ka kolmandal veerandajal. Vahet kasvatati jõudsalt ning kohati oli see isegi üle 20 punkti. Jätkuvalt näitas ilusat mängu Silver Kallas. Ka kolmanda neljandiku võitis Tarvas kindlalt 17: 9.

Tartu Pere Leib pääses finaali
VÕRKPALL:
Tartus peetud kohtumine oli ühekülgne, pärnakad ei suutnud üheski geimis kahekümnest punktist enamat.
Tartlaste resultatiivseim oli 13 punkti toonud Priit Luik, kes oli +10 silmaga ka meeskonna efektiivseim. Diagonaalründaja Ragnar Pähn tõi tartlastele 12 punkti ning jäi statistika põhjal 9 punktiga plussi.

Närvide mängus tuli MK-sarja üldvõitjaks Andrea Henkel
Laskesuusatamise MK-sarja hooaja viimase võistluse Venemaal Hantõ-Mansiiskis võitis rootslanna Helena Jonsson, karikas kuulub aga 15. koha saanud sakslannale Andrea Henkelile.
Enne 12,5 km pikkust ühisstardist sõitu oli rootslanna Anna-Carin Olofssonil ja sakslannal Kati Wilhelmil 860 ning Henkelil 854 punkti, vahendab ETV Sport.
Närvide mängus tõmbas pikema kõrre Henkel, kes 15. kohaga tagas MK-sarja üldvõidu. Wilhelm rahuldus 17. ja Olofsson 20. kohaga.
Võitis tiirudes 1 (0+0+1+0) korra eksinud Jonsson 39.26, 1-ga. Samuti 1 (0+0+1+0) möödalasu teinud ukrainlanna Oksana Hvostenko kaotas teisena 3,2 ning 3 (0+1+1+1) trahviringi läbinud sakslanna Kathrin Hitzer kolmandana 16,4 sekundit.
MK-sarja kokkuvõttes sai Henkel 870, Wilhelm 863 ja Olofsson 860 punkti. Juba varem hooaja lõpetanud Eveli Saue oli 154 silmaga 34.

Algasid Eesti karikavõistlused jäähokis
Eesti jäähoki karikasarja veerandfinaalide avakohtumistes said laupäeval, 17. märtsil võidu Tartu Välk 494 ja Narva Paemurru SK.
Välk 494 alistas Kohtla-Järvel kohaliku Viru Sputniku 20: 0 (5: 0, 4: 0, 11: 0), võitjate parimad olid Vassili Titarenko kahe värava ja kaheksa resultatiivse sööduga ning Ivan Loginov kolme värava ja nelja sööduga.
Narva PSK oli Jeti jäähallis 5: 4 (1: 0, 3: 1, 1: 3) parem HC Eaglesist, võiduvärava viskas Anton Perov (55.42).
Korduskohtumised toimuvad pühapäeval Tartus ja Narvas algusega kell 16.00.

Vormel-1 hooaja avaetapi võitis Kimi Räikkönen
Austraalias Melbourne'i ringrajal toimunud tänavuse vormel-1 sarja hooaja avaetapi võitis soomlane Kimi Räikkönen Ferraril.
28-aastane soomlane kontrollis Austraalia GP-d stardist finišini, vahendab Sportnet.
Räikkönen edestas vormel-1 hooaja avasõidul Melbourne'is tema koha McLarenis hõivanud valitsevat maailmameistrit Fernando Alonsot küll vaid 7,2 sekundiga, kuid sisuliselt polnud Ferraril vajadust kordagi viimast võtta. Vormel-1 esimene mustanahaline piloot Lewis Hamilton kindlustas oma debüütstardil McLarenile teisegi poodiumikoha.
Räikkönen võttis kõik, mis võtta andis - esikoht kvalifikatsioonis, GP-võit ja kiireim ringiaeg. Ferrari jääb avaetapi järel Konstruktorite karika arvestuses aga siiski ühe punktiga McLarenist maha, sest pärast mootorivahetust viimaselt stardikohalt lähtunud Felipe Massa jõudis tänu konkurentidest väiksemale boksipeatuste arvule lõpuks kuuendaks. McLarenil on kirjas 14, Ferraril 13 punkti.

MARTIN REBANE: Tartu ülikool taastab poliitõppe
Ajal, mil president tsiteerib oma kõnes sotsiolooge, on rahvusülikooli juhtkond leidnud võimaluse lämmatada sotsiaalteadusi, nõnda et eksisteerima jääksid vaid neile "mugavad" sotsiaalteadused ning lakkaks kriitiline mõtlemine ja arendustöö ühiskonna kitsaskohtade kallal.
Ajalooliselt on massiivsemad sotsiaalteadused sotsioloogia, psühholoogia, politoloogia, majandus- ning õigusteadus. Viimasel kahel on mõlemal omaette teaduskond, mille vajalikkuses ei tule vahest kahelda, hoolimata sellest, et mõlemad tegelevad vaid piiritletud valdkonnaga ühiskonnaelust.
Segasem lugu on nende teadustega, mis käsitlevad elu laiahaardelisemalt ning mille tõstatatud probleemidki on suuremad, nagu sotsioloogias ning sotsiaaltöös, mis hakkasid Eestis vabalt arenema alles pärast taasiseseisvumist.
Ka N Liit võttis oma ideoloogilise platvormi aluseks filosoofi ja sotsioloogi Karl Marxi ideed ühiskonna arengust, muutis neid meelevaldselt, pilastas terrori ja genotsiidiga ning serveeris pärast õnnetoova marksismi ja kommunismina. Paradoksaalselt oli Nõukogude Liidus aga sotsioloogia keelatud teadus, millega sai laiemalt tegeleda vaid range parteilise ning poliitilise järelevalve all. Oleks ju iga vähegi mittepunane sotsioloogiatudeng avastanud, et Nõukogude ideoloogial on vähe pistmist Marxi ideedega. Nõnda ei eksisteerinud ses riigis ka sotsiaaltööd, mis kasutab sotsioloogia ning sotsiaalpoliitika teadussaavutusi ühiskonnaprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks ning aitab muutuste keerises maha jäänud inimesed tagasi "ree peale". Küll aga lokkas "punane politoloogia", mis tollal oli kõikvõimalike siltide all igas eluvaldkonnas esindatud.

OLARI TAAL: Jagades praegust jagame vaesust
Pidin hiljuti kuulma, kuidas üks tore inimene tõreles, et need, kellel on head autod ja kallid jahipüssid ning kes armastavad blonde naisi, on oma varandusele aluse pannud ebaausalt ning suurendavad seda nüüd edasi, ekspluateerides jõhkralt meie tublisid Eesti töötajaid.
Minu teada on too ütleja töökas ja edasipüüdlik kodanik, kelle täisteadvuses domineerib parempoolne maailmavaade. Püüdes asjas esialgu esineda kõrvaltvaatajana, tundsin ennast jahipüssiga seoses siiski sedavõrd puudutatuna, et tekkis mõte pidada rahvavalgustuslik loeng inimestest, kes on võimelised looma töökohti- ja kes, muide, peale heade autode paistavad silma ka lühikese elueaga... Ning turu ja maksuameti ühisselektsiooni tulemusena on need ettevõtlikud inimesed nüüdseks enamasti vägagi korralikud ja seaduskuulekad.
Minu kujuteldav loeng jäi küll ära, ent küsimus, kuidas võib arukas inimene (olgu või vihasena) üldse niimoodi mõelda, jäi mind edasi kummitama. Ehmatava paralleelina võis samal ajal jälgida meie parteide valimislubadusi ja järeldada, et kui need rahvale niimoodi mõjuvad, siis järgmised, 2011. aasta valimised peaks pika puuga võitma erakond, kes lubaks natsionaliseerida pangad, sest siis saaks kustutada valijate laenud! Just niisugune lubadus oleks ju lähisuguluses mõnede äsjaste valimiste juhtmõtetega, kuigi möönan, et suurusjärk on veelgi jõhkram.

VILLU ZIRNASK: Suure Katkestuse hirm
Kui vaadata kaubanduskeskuste kassasid läbivaid inimesi, on selge, et pangakaardid on Eestis sularahale "ära teinud" - sularahas maksjad on vähemuses.
Olen minagi juba aastaid kuulunud nende hulka, kes eelistavad peaaegu kõikjal kaardiga maksta, ning vaadanud sularahale truuks jäänuid veidi kõõrdi, sest kroonide ja sentidega sekeldamine võtab kassiirilt tavaliselt rohkem aega kui kaardi makseterminalist läbi libistamine.
Neljapäeva õhtu, mil elektrikatkestuse tõttu polnud Eestis ligi tund aega võimalik pangakaartidega maksta ning Hansapanga kaartidega ei saanud isegi sularahaautomaatidest raha kätte, oli minusugustele muidugi õppetund, et sularaha ei tohi päris unustada. Ei ole mõnus passida õhtul tühja kõhuga supermarketis, taskus kõigest mõnikümmend krooni, ja oodata teadmatuses, kunas sa pääsed jälle ligi oma pangakontol olevale rahale.

Et nad loeksid ega mõistaks
Toomas Paul esitab 15. märtsi EPL-is suurepärase pildi postindustriaalses ühiskonnas valitsevatest väärtussuundumustest.
Raskem on leida artiklist tema suhet sellesse, millest ta räägib. Kui näha selles postmodernistliku teoloogi arutlust, võib tema seisukoha kergesti samastada kirjeldatavaga: nimelt et inimesed on elu isandad ning elu ja surm on kokkuleppe asi.
Kui aga näha selles kiriku hingekarjase mõtisklust, võib tema tekstis aduda kurba irooniat selle üle, kuidas end elu isandaks pidav inimene lepib kokku oma elu alguse ja lõpu, rääkimata sisust.

Sport versus kultuur
Sport on teadupoolest peamiselt kultuuriministeeriumi valitsemisalas, mistõttu seda kõrvutatakse automaatselt teiste kultuurivaldkondadega.
Pidev teisega võrdlemine ei tule aga kasuks ühelegi valdkonnale, halvemal juhul võib isegi pidurdada iga-aastase eelarve võimalikku juurdekasvu.
Viimastel aastatel on siit-sealt läbi käinud mõte luua spordiministeerium, mille kaudu oleks võimalik sporditeemadele kõrgemal tasemel rohkem tähelepanu pöörata ning seeläbi spordiprogrammidele ka rahalisi lisavahendeid hankida.
Kuid 1996. aastal likvideeritud Eesti spordiameti taastamine ministeeriumina tähendaks põhimõtteliselt toimivate spordiorganisatsioonide ümberstruktureerimist. Kindlasti oleks Eesti-sugusele väikeriigile luksus, kui tal sarnaselt Poolaga oleks spordiministeerium, kus tegutsevad majanduse, infrastruktuuri, arengu, puuetega inimeste, juriidika, tervisespordi, rahvusvahelise suhtlemise jms osakonnad - kõike eesmärgiga arendada terviklikku spordiühiskonda. Poola näide on Euroopa Liidu kontekstis haruldane. Spordiministeerium eksisteerib peale Poola veel vaid pisikeses Luksemburgis.

REPLIIK: Läti ikka Eestist ees
Nii majanduskasv, inflatsioon kui ka tööjõu kallinemine olid Lätis möödunud aastal veidi suuremad kui Eestis.
Ka jooksevkonto puudujääk on lõunanaabril kopsakam.
Ees on Läti Eestist aga mitte ainult nimetatud näitajatega, vaid ka neist mõne vastu võitlemisega. Nagu Eestiski, oli ka Lätis valitsus üsna pikka aega seisukohal, et pole midagi teha. Kuid nüüd on Riias jõutud kavadeni, mis peaksid eelkõige inflatsiooni ohjeldama. Tõsi, leidub küllalt kriitikuid, kes ühelt poolt ütlevad, et kavandatud meetmetest pole piisavalt abi, ning teisalt leiavad, et need on suuresti deklaratiivsed - mida näiteks üleskutse tööviljakust ja konkurentsivõimet tõsta muidugi ongi.

JUHTKIRI: Et ei töötaks ennast surnuks
Tööstress läheb Euroopa Liidu vanadele liikmesriikidele aastas maksma vähemalt 20 miljardit eurot (üle 300 miljardi Eesti krooni), ja seda konservatiivsete hinnangute kohaselt.
Ainuüksi Suurbritannias põhjustab see aasta jooksul rohkem kui poolel miljonil inimesel haigusi, mille ravi on keeruline, kulukas ja pikaajaline. Tööstressiga seotud haiguslehtede kestus oli brittidel keskmiselt 29 päeva.
Neid, kes tegid taasiseseisvunud Eestis une ja puhkuse arvelt panuse tööle, ootas ühelt poolt edu, kuid teisalt on paljudel vabariigi ülesehitajatel nüüdseks tõsiseid terviseprobleeme. Eestis ei ole siiani ületöötamist ega tööstressi põhjalikult uuritud, kuid arstide kinnitusel saab liigse pinge tööl otseselt siduda näiteks südame- ja veresoonkonna haigustega, mis on Eestis peamisi surmapõhjusi.
Väike stress annab tööle ehk vürtsi juurdegi ning valmistab inimese organismi ette katsumusteks. Pidev pinge ning kurnatus aga vähendab oluliselt produktiivsust. Haigekassa hakkab ületöötamist uurima, ehkki võib-olla isegi veidi liiga hilja.

Leito: ajaleht on Kruuda uus kohuke
Täna börsile minekust teatanud Ekspress Grupi juhataja Priit Leito kinnitusel ei ole otsus kuidagi seotud suurärimees Oliver Kruuda plaanidega suures koguses meediat kokku osta.
"Suurärimees Oliver Kruuda ümber on olnud palju kära, kuid reaalselt on praegu investeeritud mõnedesse nišiväljaannetesse, tema tegevusega ei ole praegune börsile minek kuidagi seotud," ütles Priit Leito online-intervjuus lugejate küsimustele vastates.
Ekspress Grupi enda uute investeeringutena mainis Leito plaani laiendada Grupi kirjastustegevust Lätti ja Leetu ning investeerida online meediasse.
Lätis ja Leedus huvitab firmat siiski eelkõige kirjastamine - ajakirjad, ajalehed, veebis kirjastamine.
"Rumeenias oleme käinud uurimas võimalust kopeerida sinna meie edukas Ekspress Hotline'i ärimudel. Sealsel turul puudub meile nii harjumuspärane asi nagu infotelefon," lisas Leito.

Lang: reedeks on ministriportfellid jagatud
Reformierakonna juhatuse liige Rein Lang ütles täna pressile, et ministrikohtade jagunemine peaks selguma käesolevaks reedeks.
Kuidas portfellid täpselt jagunevad pole veel avalikustatud. Küll on aga suhteliselt kindel, et peaministrikoht läheb taas Reformierakondlaste juhile Andrus Ansipile.
Täna keskenduti läbirääkimistel infotehnoloogilistele ning sisejulgeoleku küsimustele, vahendab Reformierakonna pressiteenistus.
Koalitsioonileping allkirjastatakse tõenäoliselt tuleval esmaspäeval, 26. märtsil.

Rahvaliidu ajutiseks juhiks sai Ester Tuiksoo
Riigikogu valimistel seitse kohta kaotanud Rahvaliidu volikogu valis Villu Reiljani asemel erakonna esimehe kohusetäitjaks Ester Tuiksoo.
Tuiksoo juhib erakonda kuni partei erakorralise kongressini 29. aprillil.
Rahvaliit sai riigikogu valimistel 39 215 häält, mis andis kuus mandaati.
Jõgeva- ja Tartumaa ringkonnas kandideerinud Villu Reiljan sai seekord vaid 2855 häält.
Tegemist on Rahvaliidu järjekordse kaotusega kahel olulistel valimistel järjest. Sügisestel presidendivalimistel põrus Rahvaliidu soositud kandidaat president Arnold Rüütel.

Laevaliiklus Rohuküla-Heltermaa liinil on täielikult taastunud
Väinamere Liinide teatel on graafikujärgne liiklus Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil täielikult taastunud.
Kell 16.30 väljusid Heltermaalt St Ola ja Harilaid, järgmine väljumine toimub kell 18.30 Rohuküla sadamast. Parvlaevade edasine graafikuspüsimine sõltub tuuleoludest.
Seoses erakordselt raskete jää- ja tuuleolude tõttu oli laevaliiklus Hiiumaa ja mandri vahel hommikupoole häiritud.

Tudengite harjutuskohtu võistluse võitis Tartu ülikool
Eesti ülikoolide õigusteaduse tudengite iga-aastase harjutuskohtu võistluse võitsid Tartu ülikooli tudengid.
Tartu ülikooli võistkond koosseisus Merit Lind, Andreas Veeret, Piia Kulm ja Leho Vool olid parimad nii võistluse kirjalikus voorus kui laupäeval riigikohtus toimunud näidiskohtuprotsessil.
Teiseks tuli napilt TÜ Õigusinstituudi võistkond, mille liikme Priit Raudsepa tunnistas kohtunike kolleegium parimaks oraatoriks.
Võistlusel lahendamisel olnud kaasus puudutas sel aastal muu hulgas maksuhalduri poolt maksumaksjale antud vastuste siduvust ja maksumenetluses maksumaksja enda kaasaaitamiskohustust.
Võistluse žürii üheks liikmeks olnud endise rahandusministri Taavi Veskimägi sõnul oli laupäevane võistlus tema jaoks äärmiselt põnev, kuna kaasus oli reaalse maksustamise probleemidega tihedalt läbi põimunud.

Kiirabitöötajad valmistuvad palgatõusu nõudmiseks
Homme kogunevad Tallinnasse üle Eesti kiirabiautojuhid-meditsiinitehnikud, kes kavatsevad panna aluse Transpordi ametiühingu kiirabisektsioonile, mille eesmärgiks on palgatõusu taotlemine.
Eelmisel nädalal sõlmitud tervishoiutöötajate palgalepe kiirabitöötajatele otsest palgatõusu kaasa ei toonud, teatas transpordi ametiühingu pressitalitus. Samuti pole meesteni jõudnud veel tänavuses riigieelarves ette nähtud enam kui 10-kroonine tunnipalgatõus.
Loodava sektsiooni esmaeesmärk on tagada kiirabiautojuhtidele korralik palgatõus. Esimese koostööpartnerina nähakse palgaküsimuses Õdede Liitu, kellega üheskoos kogu kiirabikoosseisu huvisid esindada.
Operatiivõigustes tippautojuht teenib täna kiirabis keskmiselt kaks ja pool korda vähem kolleegist eestisisesel kaubaveol, teostades seejuures ise ka lihtsamaid meditsiiniprotseduure.

Pärnumaa keskkonnateenistus palus puude langetamise peatada
Pärnumaa keskkonnateenistus on teinud Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku peatada puude langetamine Pärnu Vanapargi alleel kuni erinevate seisukohtade selgumiseni.
Pärnu linnavalitsus pöördus keskkonnateenistuse poole kirjaga, millele oli lisatud dendropatoloog Märt Hanso aruanne 79 Pärnu Vanapargi allee puu dendroloogilise hinnanguga. Palve oli kooskõlastada Vanapargi allee noorendamine, mille käigus langetataks mitmeid puid, teatas keskkonnaministeerium.
Tuginedes dendroloogilisele hinnangule andis Pärnumaa keskkonnateenistus nõusoleku Vanapargi allee noorendamiseks. Selle tarvis andis keskkonnateenistus nõusoleku asendada Vanapargi tänavat ääristavad ohtlikud ja oma füüsilise eluea piiril olevad puud (kokku 48) uute istikutega.
"Kooskõlastust andes pidasime silmas asjaolu, et ajaloolise puiestee järjepideva säilimise kindlustamiseks on vaja puiestee noorendamine ning sellega viivitamine ei ole otstarbekas," selgitas hinnangut Pärnumaa keskkonnateenistuse juhataja Toomas Padjus.

Laevaliiklus Rohuküla-Heltermaa liinil normaliseerub
Erakordselt raskete jää- ja tuuleolude tõttu häiritud laevaliiklus Hiiumaa ja mandri vahel on normaliseerumas.
Rohuküla sadamast väljus parvlaev Scania kell 12.50 ning Harilaid kell 13.30. St Ola plaanib Rohukülast väljuda graafikujärgselt kell 14.30.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on Heltermaal järjekord, kuid kolme laeva järjestikused väljumised peaksid olukorra lahendama. "Siiski palume reisijatel arvestada tavapärasest pikema ülesõiduajaga, kuna jääolud on endiselt halvad ning ülesõit võib kesta vähemalt kaks tundi," ütles Hiiuväin.

Audentese õpilaste vanemad tahavad kooli rendile võtta
Audentese erakooli Tartu filiaali lapevanemaid ühendav mittetulundusühing TEHES tegi filiaali haldavale OÜ-le Evernord ettepaneku rentida koolihoone uuest õppeaastast tööd alustavale Tartu Erakoolile.
"Sooviksime sõlmida koolihoone 4-aastase rendilepingu hinnaga 47 krooni ruutmeetrilt. Hinnapakkumise aluseks on koolide rendi keskmine turuhind, mille parimaks indikaatoriks on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) poolt teostatavad renditehingud," teatas TEHES avalikus kirjas.
TEHESE pakutud rendihind ei sisalda mõõdetavaid kulusid: vesi, elekter, küte. Soovi korral oleme valmis esitama Teie poolt aktsepteeritava garantiikirja.
"Meenutame, et esmalt soovisime Teiega kõnelusi alustada just koolihoone renditingimuste üle, ent Teie tungival soovil esitasime lõpuks kinnistu ostupakkumise. Kuna meie jaoks (ja nagu Teie sõnadest lähtub, Teiegi jaoks) on esmatähtis kooli tegevuse jätkamine, mitte kinnisvarabisness, pöördume esialgse mõtte juurde tagasi," seisab TEHES-e kirjas.

Kohus võib mõista juhilubadeta sõitmise eest aresti
Juhtimisõiguseta autorooli istumise eest võib kohus mõista inimesele kahe kuni 22-päevase aresti.
Ainuüksi eelmisel nädalal mõistis Tartu maakohus Tartu kohtumajas kokku üheksale 16- kuni 34-aastasele juhtimisõiguseta autot juhtinud isikule kahe kuni 22-päevased arestid. Kaks karistatut olid alaealised ning kaks juhtisid autot lisaks juhtimisõiguse puudumisele ka alkoholijoobes. Kaks isikut sõitsid lisaks tehnoülevaatust mitteläbinud ja kohustusliku liikluskindlustuseta autoga.
Sõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta karistatakse liiklusseaduse järgi kuni 6000-kroonise trahviga või arestiga. Kui isik on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, tema juhtimisõigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või tema juhtimisõigus on ära võetud ning karistatu sellest hoolimata uuesti autorooli istub, võib teda karistada kuni 18 000-kroonise trahviga või arestiga.

Meelis Lao end omavolis süüdi ei tunnistanud
Meelis Lao (40) ja Taavi Paldra (34), keda süüdistatakse 2004. aasta sügisel Viru tänaval asuva McDonald's Eesti AS-i ruumides omavolitsemises, end täna Harju maakohtus alanud protsessil süüdi ei tunnistanud.
Ainsana tunnistas osaliselt oma süüd Rimon Stint (34), keda lisaks omavolile süüdistatakse ka 2003. aastal toimepandud kelmuses.
Kohus alustas tunnistajate ülekuulamist.
Põhja ringkonnaprokuröri Luule Pello süüdistuse kohaselt tungisid omavolis süüdistatavad Lao, Stint ja Paldra 2004. aasta 8. septembri hommikul kell 6.00 tagaukse kaudu Viru tänaval asuvasse McDonald'si kiirtoidurestorani, kutsusid kohale Feba OÜ turvateenistuse ning keelasid McDonald'si töötajatel toitlustuskohta sisenemise. Paldra riputas restorani uksele sildi "avarii".
Sissetungi põhjuseks oli OÜ Tartelone, keda esindas Stint, ja Fixor Invest vahel sõlmitud Valli 2/Viru 24/Müürivahe 38 äriruumi üürileping. Tsiviilvaidlused seoses ruumide kasutus- ja valdusõigusega olid lahendamata ja seetõttu ei olnud ka vastavat kohtuotsust.

Pärnu linnavalitsus peatas pärnaallee langetamise
Pärnu linnavalitsus peatas Vanapargi puiestee pärnade langetamise, sest Pärnumaa keskkonnateenistus polnud puude langetamist riikliku looduskaitsekeskusega kooskõlastanud.
Looduskaitsekeskus peab pärnade langetamise suhtes seisukoha võtma viie tööpäeva jooksul. "Sel nädalal töid ei alustata," ütles Pärnu linnaaednik Kristiina Kupper Pärnu Postimehele.
Linnavalitsuse esialgse kava kohaselt oleks täna maha saetud 128 Vanapargi põlispärna, Pärnu lubas looduskaitsealuste puude asemele uued istutada.

Ametiühing: tudengibuss õhutab piraatvedajaid
Transpordi ametiühing kutsub tudengitele tasuta transpordivõimalust pakkuvat OÜ Tudengibussi oma tegevust seadusega kooskõlla viima, et mitte õhutada üliohtliku linnadevahelise piraatveo taasteket.
"Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda ikka suuremast pildist, mida seaduseväänamine kaasa võib tuua. Ka iga piraatbussi omanik suudab oma sõidud tellimusveoks võltsida ja nii oleksid vanad ajad tagasi," teatas Transpordi ametiühingu esimees Peep Peterson, viidates mitmele piraatbussidega juhtunud raskele liiklusõnnetusele.
Ametiühingu sõnul on tüliga seotud AS Sebe ja Hansabuss mõlemad ühed Eesti soliidsemad bussiettevõtted, kus austatakse nii tööinimest kui reisijaohutust.
"Kahjuks pole sama mudeli tulevased kasutajad enam nii esinduslikud tegijad. Seda tulebki ette näha," hoiatas ametiühingujuht. "Kui liinivedu ikka liiniveona registreerida, tagab see võrdse konkurentsi ja piisava sissetuleku professionaalsete bussijuhtide palkamiseks," rääkis Peterson.

Sideamet alluva jälitamise suhtes sisejuurdlust ei algata
Möödunud nädalal Eesti Ekspressis avalikustatud positsioneerimisjuhtum sideametis sisejuurdlust endaga kaasa ei too.
Juhtum leidis aset 2006. aasta jaanuaris, mil sideameti varahalduse osakonna juhataja Ivo Näro positsioneeris ühe nädala jooksul vähemalt üheksal korral oma alluva, haiguslehel viibiva Mati Tõntsi asukohta.
Sideameti peadirektor Ando Rehemaa ütles Päevaleht Online'ile, et vestles mõlema töötajaga ja võttis neilt juba 2006. aasta aprillis ka seletuskirjad. "Mobiiliga positsioneerimise teenus eeldab abonendipoolset nõusolekut. Ivo Näro väitel oli positsioneerimisteenuse jaoks olemas Mati Tõntsi varasem nõustumine. Mati Tõnts seda ei eitanud."
"Lõpetasime asja kolmepoolse vestlusega, mille lõpus mehed surusid omavahel kätt, vabandasid vastamisi ja kinnitasid mõlemad, et jätkavad normaalse töösuhtega. Formaalset sisejuurdlust ei algatanud ja ei kavatse seda ka praegu teha," selgitas Rehemaa. Edasise hinnangu andmiseks ootab sideamet ära riigiprokuratuuri seisukoha.

Harjumaal on kaablirikke tõttu 3000 inimest telefoniühenduseta
Harjumaal Sauel lõhuti täna hommikul kaevetööde käigus Elioni kaabel, mistõttu ei tööta paljudel inimestel telefoni- ega internetiühendus.
Ühendus ei tööta Saue, Saku, Kiisa, Kohila, Tõdva, Kurtna, Kohila, Kanama ja Varbola piirkonnas, ütles Eesti Päevaleht Online'le Elioni pressiesindaja.
Kokku on häiritud umbes 3000 telefoniühendust ja 900 interneti püsiühendust.
Rikke parandamise täpset kellaaega ei tahtnud Elioni pressiesindaja ennustada, kuid arvab, et see juhtub hiljemalt kella 15ks.

Võrtsjärve jääle minek on keelatud
Viljandi maavanem Kalle Küttis keelas oma korraldusega Võrtsjärve jääle mineku alates 21.märtsist.
Jääkate Võrtsjärvel on muutunud hapraks ning jääle minek on seoses sellega ohtlik, teatas maavalitsuse pressiesindaja.
Keelu rikkujat on võimalik karistada halduskorras.

Algas Tervise Arengu Instituudi uus narkovastane kampaania
Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2007. aasta uimastiennetuskampaania "Narkojutud ei lõpe kunagi hästi" keskendub noortele, kes pole veel narkootikume proovinud või on seda teinud vaid mõned korrad.
Erinevad uuringud näitavad, et uimastite pruukimine Eesti noorte hulgas on viimaste aastate jooksul järsult tõusnud. Kui 1995. aastal oli Eesti õpilastest uimasteid proovinuid 7%, siis 2003. aastal juba 24%.
Viimased uuringutulemused näitavad, et vähemalt korra elus on narkootikume proovinud koguni 34,8% ehk enam kui kolmandik 16-24 aastastest noortest. Teismeliste seas on järjest rohkem hakanud levima ravimite kuritarvitamine.
Tänase seisuga on Eestis ligi 13 900 süstivat uimastisõltlast, neist enamus alla 25. aasta vanad. Arvutused näitavad, et ühes kuus kulutatakse süstitavate uimastite hankimiseks kokku ligikaudu 176 miljonit krooni, see teeb aastas enam kui kaks miljardit.

Ilmajaam: nädala algus tuleb tormine
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt on nädala alguses oodata tugevat tuult, kuid nädala lõpu poole muutub ilm aina soojemaks.
Esmaspäeval määrab ilma märtsikuu jaoks ebatavaliselt sügav tsüklon, mis põhjustab Läänemerel lõuna-edelatormi.
Sama tsükloni tagalas kaugele Vahemerele tungiv külm õhk tingib esmaspäeval Põhja-Itaalias uue tsükloni sünni. Edaspidi suunduvad järjestikku mitu lõunatsükloni Läänemere poole ning nendega haaratud lõunalaiuste soe õhk jõuab ka Eestini.
Seejärel tekib Skandinaavial ja Läänemeremaades püsiva iseloomuga kõrgrõhuala. Võimalik, et nädala teisel poolel küündib maksimumtemperatuur +15 kraadini.
Täna on pilves selgimistega ilm. Sajab vihma ja lörtsi. Puhub valdavalt lõunatuul 8-13, iiliti 16-20, saartel iiliti 22-25 m/s, õhtul tuul nõrgeneb veidi. Sooja on 3 kuni 6 kraadi.

Roolijoodik ründas politseinikku
Reedel, 16 märtsil ründas eelnevalt liiklusõnnetuse põhjustanud joobes autojuht politseinikku.
Paide politseijaoskonna pressiesindaja teatas, et reedel kella 12.20 paiku lõi 1978. aastal sündinud Janek Järva maakonnas Roosna-Alliku alevikus politseisõidukis tööülesandeid täitvat politseiametnikku jalaga kõhu ja reie piirkonda ning rusikaga näkku.
Eelnevalt oli joobes Janek põhjustanud liiklusõnnetuse, kui sõitis mopeediga üle haljasala ning otsa Ristiku tänaval liikunud mootorsõidukile Ford Sierra.
Politseiametniku ründamise asjus on Janek vastutusele võetud ning alustatud on kriminaalmenetlust.

Joobes 14-aastane sõitis autoga vastu prügikasti
Pühapäeval sõitis Põlva linnas alkoholi jääknähtudega alaealine autoga vastu prügikasti.
Põlva politseijaoskonna pressiesindaja teatas, et pühapäeval kella 11.40 ajal sai politsei teate, et Põlva linnas Jaama tänaval sõitis sõiduauto Audi otsa prügikastile.
Roolis oli juhiloata ja alkoholi jääknähtudega 14-aastane nooruk.
Poiss toimetati jaoskonda ja anti üle sugulasele.

Narva politsei saab linnalt motorollerid ja fotoaparaadid
Narva linn otsustas annetada politseiosakonnale viis digitaalset fotoaparaati ja neli motorollerit.
"Sellises mahus politsei toetamine on Narva linna ajaloos taasiseseisvunud Eestis esmakordne. Annetuse eesmärgiks on parandada prefektuuri tehnilist varustatust ja muuta linnas patrulleerimine mobiilsemaks," ütles Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin.
Stalnuhhini sõnul on fotoaparaadid vajalikud selleks, et politseinikud saaksid fikseerida linnas toimuvaid seaduserikkumisi, eelkõige valesti pargitud sõidukeid. Tänu pikaajalisele ja viljakale koostööle Narva linnajuhtide ja politseiosakonna vahel, hääletasidki linnavolikogu liikmed politsei prefektuuri tehnilise varustuse täiendamise ja arendamise poolt.
Eduka koostöö üheks märgiks on ka see, et mõned nädalad tagasi tunnustati Narva abilinnapead Sofja Homjakovat Ida politseiprefektuuri teenetemärgiga.

Parvlaevaliiklus Rohuküla-Heltermaa liinil on taastumas
Väinamere Liinide teatel on pühapäeva, 18. märtsi lõunal raskete jää- ja tuuleolude tõttu katkenud laevaliiklus Hiiumaa ja mandri vahel taastumas.
Esmaspäeva hommikul kell 7.30 Rohuküla sadamast väljunud parvlaev Scania ülesõitu takistavad liikuvad jäämassid ning marsruudi läbimine võtab tavapärasest oluliselt rohkem aega. Scania jõuab Heltermaale orienteeruvalt kell 10 ning väljub Rohuküla suunas kell 10.20.
Harilaid väljus Heltermaalt kell 9.10. Parvlaev St Ola väljumine Rohukülast on ilmastikuolude tõttu edasi lükatud.
Tormi tõttu on peatunud parvlaevaliiklus ka Sõru-Triigi liinil.

Kalamehed lõid oma huvide kaitseks uue ühingu
Ettevõtlikud kalamehed Väinamere piirkonnast, põhjarannikult ja Pärnumaalt otsustasid luua uue kutseühingu, Eestimaa kalapüüdjate ühingu, kuna Eesti kalurite liit ei kaitsnud piisavalt rannavetekalurite ja laevafirmade õigusi ning liikmemaks tõsteti kalurite jaoks liiga kõrgeks.
Asutamiskoosolekul valiti juhatusse kolm võrdõiguslikku liiget: Läänemaalt Indrek Jõgisoo, Hiiumaalt Rein Raudsepp ja Saare maakonnast Tiiu Kupp, kirjutab Oma Saar.
Uus ühing on oma sõnumi saatnud nii põllumajandus- kui ka keskkonnaministeeriumile. Mõlemad riigiasutused on ühendust aktsepteerinud.
Teavitatud on ka Euroopa Liidu kalanduskomisjoni, kust loodetakse operatiivselt saada kalamajandusse puutuvat informatsiooni.

Naarits annab riigile maa ostueesõiguse
Kohtu kinnistusosakonnast tulnud teade, mis andis maa esimese ostuõiguse riigile, mõjus sadadele Hiiumaa talunikele kui kapatäis jääkülma vett kaela.
Käina ja Emmaste valla 172 inimese maade kohta oli seal kirjas, et tulenevalt looduskaitseseadusest on nende kinnistu koormatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks, kirjutab Postimees.
Teisisõnu tähendab see, et nad ei saa oma maad müüa enne, kui riik pole kinnitanud, et ei ole maaostust huvitatud.
Ostueesõiguse põhjus peitub haruldaste, kaitsmist vajavate loomade, lindude ja taimede püsielupaikades, kellest Hiiumaal elavad Euroopa naarits ja merikotkas ning kasvab taim nimega pisilina.
Maa-ameti nõuniku Rita Annuse sõnul pole inimestel põhjust karta, et riik hakkab massiliselt ostueesõigust kasutama, ta selgitas, et juriidiliselt pole kellelgi teisel peale maaomaniku võimalik ühte maaüksust teisest eraldada ning nii pannaksegi koormis kogu kinnistule.

Võimsaid transmittereid ootab konfiskeerimine
Sideamet hoiatab, et internetipoodides pakutava uudistoote FM-transmitteri mõned mudelid võivad lubatust suurema võimsuse tõttu hakata häirima raadiolevi ja kuuluvad seetõttu konfiskeerimisele.
Paljudesse Eesti arvuti- ja tehnikakauplustesse müügile jõudnud moeröögatus kujutab endast seadet, mis võimaldab edastada mälupulgale või MP3-mängijasse salvestatud digitaalset muusikafaili FM raadiosagedusel, kirjutab Postimees.
Transmitteri on muutnud populaarseks võimalus kuulata autos sama muusikat, mida mujalgi endaga kaasas kantakse - MP3-mängijast transmitteri edastatud muusikat saab kuulata tavalisest autoraadiost, seega puudub vajadus osta autosse plaadimängija.
Toite saab FM-transmitter ehk modulaator auto sigaretisüütajast ja muusika kuulamiseks tuleb aparaat häälestada raadiosagedusele vahemikus 87,5 -108 megahertsi, samas vahemikus edastatakse ka kõiki Eesti raadiojaamu.

Eesti abituriendid valivad humanitaar-, vene koolide omad reaalaineid
Juba kuu aja pärast, 14. aprillil algavad riigieksamid näitasid abiturientide aine-eelistusi.
Riigieksamitega tegelev Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spetsialist Marika Käi märkis, et maakonnakoolide abiturientide eelistused sõltusid sellest, mis keeles õppetöö toimus, kirjutab Põhjarannik.
Eesti koolides eelistatakse riigieksamitena traditsiooniliselt humanitaaraineid, vene koolides tehakse panus sellistele ainetele nagu matemaatika, keemia ja bioloogia. Ühepalju abituriente valib riigieksamiks inglise keele.
Kui keemia ja bioloogia riigieksami vastu on huvi vene koolides keskmine ning eesti koolides väga väike, siis füüsika on riigieksamiks valinud vaid väga vähesed.

Õiguskantsleri sekkumine annab tuhandetele pensionäridele maamaksuvabastuse
Kohtla-Järve volikogu oli sunnitud sel nädalal õiguskantsler Allar Jõksi survel märkimisväärselt suurendama nende pensionäride hulka, kel on õigus saada maamaksuvabastust.
Kohtla-Järve volikogu liige sotsiaaldemokraat Eduard Odinets pöördus peale eelmise aasta oktoobris määrusega maamaksuvabastuse andmise ulatuse ja korra kehtestamist õiguskantsleri poole, sest leidis, et osa volikogu määruse punkte on vastuolus maamaksuseadusega ja kahjustab suure hulga linnaelanike huve, kirjutab Põhjarannik.
Kohtla-Järve volikogu määrus lubas maamaksuvabastust ainult vanadus- ja töövõimetuspensioni saajatele, jättes sellest ilma rahva- ja toitjakaotuspensioni saajad. Lisaks sellele ei rakendatud Kohtla-Järvel maamaksuvabastust korteriomandite puhul, kuigi ka need asuvad elamumaal.
Õiguskantsler Allar Jõks leidis, et Kohtla-Järve volikogu eelistas oma määrusega mõningaid pensionisaajaid teistele, millega kaasnes nende ebavõrdne kohtlemine.

Pärnu sümbolallee pärnad lähevad sae alla
Suvepealinnas saetakse maha 128 Vanapargi põlispärna, Pärnu lubab looduskaitsealuste puude asemel uued istutada.
Looduskaitsealune allee kulgeb Kuninga tänava põhikooli juurest Riia maantee algusesse. Hollandist toodud esimesed pärnad istutati 19. sajandi keskel, kirjutab SL Õhtuleht. Riigikogu liikme Mark Soosaare hinnangul on Vanapargi pärnaallee vaieldamatult üks Pärnu sümboleid. "Sealsed pärnad on näinud poeglastegümnaasiumi kõndivaid Eesti riigi loojaid Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi, Hugo Kuusnerit ja teisi," ütleb ta.
Nüüd alustab Pärnu linnavalitsus allee noorendustöid. Täna hommikul läheb sae alla 128 puud. "Kahjuks on niimoodi otsustatud jah. Kuid sellega tuldi välja vahetult enne tööde algust, et avalikkus ei saaks midagi teha," ütleb Soosaar. Tema sõnul kehtib näiteks Austraalias kord, kus mahasaagimist ootavale puule pannakse silt: langetatakse kuu aja pärast! Kellel on poolt- või vastuväiteid, andke teada!

Politsei uurib sekeldust valimissedeliga
Pärnu politsei selgitab juhtumit, kus inimene lahkus valimissedeliga valimisjaoskonnast.
4. märtsil helistati Häädemeeste valla Treimani küla valimisjaoskonnast konstaablile ja teatati, et valija keeldus valimissedelit valimiskasti panemast ega taha seda ka tagastada, kirjutab SL Õhtuleht. Mõni hetk hiljem helistati uuesti ja tühistati väljakutse, sest inimene oli koos sedeliga valimisjaoskonnast lahkunud. Pärnu politseijaoskonna infojuhi Hedy Tammelehe sõnul on politseile sedeli välja viinud inimene teada.
Rikutud on riigikogu valimise seaduse paragrahvi, mis keelab hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia ja mille eest on ette nähtud karistus kuni 20 trahviühikut.

Rakvere ainsa raamatupoe sulgemine ehmatas kohalikke
Rakveres poolsada aastat raamatuid müünud kauplus Varrak sulgeb 20. märtsil uksed, sest väikelinna raamatuäri pole omaniku sõnul kasumlik, poe asemele tuleb pangakontor.
1995. aastast Rakveres raamatuäriga tegelenud jurist Reet Relvik ütles, et häbi tal poe sulgemise ja pangakontorile renti andmise pärast küll ei ole. "Nüüd sulgemisotsuse järel sain esimest korda kaheteistkümne aasta jooksul kuulda, et meie pood oli hea ja vajalik," ütles Relvik. "Olime viimasel ajal pidevalt miinustes," rääkis omanik, kes ei usu, et Rakvere kesklinn jääb suisa raamatupoeta. "Küll tulevad asemele suured ketid, kes suudavad odavamalt majandada." Kohalike šokeeritud raamatusõprade hulgas on poe sulgemine pälvinud juba nimetuse "Rakvere Sakala". Kurblikult meenutatakse, et ligi kaheksakümne ruutmeetrise pinnaga kauplus Rakvere keskväljaku ääres oli suurim eestikeelseid raamatuid müüv pood kogu Virumaal. Juhataja Aino Rohtmetsa sõnul oli parimatel päevadel müügil kuni 12 000 nimetust raamatuid.

Kaitsevägi saab peagi kätte viimased ostetud soomukid
Lähinädalatel jõuavad Eestisse viis Soomest ostetud kuue-kümnest Pasi soomukist, mis on varustatud side- ja juhtimistehnikaga.
Viimase viie Pasi kohale- jõudmisega saab läbi ka üle 200 miljoni krooni maksma läinud ning mitu aastat kestnud kaitseministeeriumi hange. Uusi soomukeid hakkab kasutama scoutspataljon, kes kasutab neid ka välismissioonidel.
Samasuguseid Pasi soomus-transportööre kasutavad lisaks Eestile ka Soome, Rootsi, Norra ja Hollandi kaitsejõud.

Looduskaitsekeskus soetab endale lähiajal merekaatri
Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon ostab endale lähiajal kaatri, et saaks meres paiknevatel loodushoiualadel paremini silma peal hoida.
"Loodusvahtidel peab olema võimalus hoida silma peal Pärnu lahel, mis on tervenisti hoiuala, ning kontrollida, kas lindude pesitsemisaladel kehtivatest liikumiskeeldudest kinni peetakse. Tänu väikeste aluste kasutamisele on pidevalt ette tulnud olukordi, kus keegi töötajatest ei pääse Sorgult, Manijalt, Kihnult või mõnelt Kihnu laiult tulema, kuna antud on tormihoiatus," selgitas regiooni direktor Enn Vilbaste.

Parkimisautomaadid ei tunnista uusi kümnekrooniseid
Uute rahatähtede kasutamiseks tuleb automaadi kiip Ameerikas ümber kirjutada.
Parkimisautomaadid ei tunnista äsja käibele tulnud ja uute turvaelementidega varustatud kümnekrooniseid rahatähti.
Automaate haldava AS-i Hansab projektijuht Aarne Suitsu sõnul ei saa nad praegu olukorra lahendamiseks midagi ette võtta, vaid peavad ära ootama, millal teeb automaatide tarkvara tootja süsteemis vastavad muudatused.
Vajalike turvaelementidega info on talletatud spetsiaalsele mälu mikroskeemile, mis tuleb ümber kirjutada.
"Oleme uute rahatähtede näidised küll juba Ameerikasse saatnud," selgitas Suits, aga praeguseks ei ole veel vastust tulnud, millal tootja tööga valmis jõuab.
Kuna Hansab saab uued rahatähed kätte alles siis, kui pank need ametlikult välja laseb, ei saa raha muudatuste õigeaegseks sisseviimiseks varem tootjale ära saata.

Tuhanded koolijütsid otsivad loodusest kevade esimesi märke
Nähtud kevadekuulutajad kantakse ühtsesse andmebaasi, mida saab internetis jälgida.
Üle Eesti märtsikuust maini kestvas põhikooli- ja lasteaialastele mõeldud esimeste kevadekuulutajate otsimise projektis "Tere, kevad!" on tänavu rekord- arv osalejaid - enam kui 4700 loodushuvilist.
Loodusharidusliku ettevõt-mise projekti käigus tähendavad koolijütsid kõikides maakondades üles enam kui kolmekümne kevadise taime, liblika või linnu kohtamise kuupäeva ning sisestavad need ürituse veebilehe kaudu ühtsesse andmebaasi. Tulemusi ehk siis seda, kui kaugele on kevad ühes või teises Eestimaa paigas arenenud, saavad kõik huvilised vastavalt veebikaardilt jälgida (tere.kevad.edu.ee).
"Asja mõte on lastele olulisemate ja lihtsamate liikide tutvustamine kevadel, kui need ükshaaval lisanduvad ning neid on kerge märgata ja teistest eristada," rääkis Val Rajasaar, kes on juba kaheteistkümnendat korda toimuva projekti üks eestvedajaid.

Jõe tänavalt leitud pommiga seotud naine andis end üles
Reedel andis end politseile üles juba teine Jõe tänava lõhkeainega seostatav isik.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Gerrit Mäesalu teatel pöördus 1979. aastal sündinud Julia Bratõna reede õhtul Põhja politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonda. Politsei võttis naise vahi alla.
Jõe tänava kortermajast leitud lõhkeainega seostatavatest isikutest andis päev varem end politsei kätte ka Aleksei Golubtsov. Endiselt on tagaotsitav 1972. aastal sündinud Julia Bratõna elukaaslane Vladimir Muravjov. "Muravjov on endiselt tagaotsitav ning politsei palub elanike abi tema tabamiseks. Mehest midagi teadvad inimesed peaksid helistama politsei lühinumbril 110," lausus Mäesalu.
Pommi ei kommenteeri
Millal võivad kinnitust saada kahtlused, et tegemist oli suure koguse trotüüliga, ei soostunud Mäesalu veel kommenteerima. "Ma ei soovi spekuleerida, millal ekspertiisi andmed selguda võivad, kuid enne eksperthinnangute andmist ei ole võimalik rääkida, mis ainega ning kui suures koguses tegemist oli. Öelda võin ainult, et politseil on põhjendatud lõhkeaine kahtlus," selgitas Mäesalu.

Riigi ülesehitajate põlvkond vaevleb tervisehädade küüsis
Haigekassa hakkab esmakordselt uurima ületöötamise mõju inimeste tervisele.
Haigekassa asub esmakordselt põhjalikumalt uurima ületöötamisega kaasnevaid terviseprobleeme, kuna oma riigi ülesehitamisel ületunde tegema harjunud inimeste tervis on nüüd hakanud üles ütlema.
"Kümme aastat tagasi 24-tunniseid tööpäevi tegema hakanud inimestel on nüüd käes tõsised tervisehädad," nentis haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik.
Tema sõnul on see ilmselt ka haiguslehtede väljavõtmise kasvu üks põhjus viimastel aastatel. "Pere- ja eriarstid on kurtnud selle üle, et nende inimeste mootorid, kes alustasid uue Eesti Vabariigi alguses riigi ülesehitamist, hakkavad nüüd läbi põlema," selgitas Viik.

Romaanisarja avaraamat sai otsa esimese päevaga
Tellijatel on veel võimalik raamat endale saada, osasse poodidesse viiakse lisaeksemplare.
Laupäeval alanud Päevalehe romaaniklassikasarja avalöök võeti vastu väga suure huviga, sarja avaraamat kadus poodidest kiiresti.
Laupäeval jagas Eesti Päevaleht lehe ostjatele kingituseks 19 000 romaanisarja avaraamatut Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" ja lehe tavapärast poodidesse minevat tiraaži suurendati umbes kuus korda. Raamatuid oli võimalik saada rohkem kui 350 kauplusest üle Eesti. Kingituseks jagatava raamatu kogus ja müügikohtade hulk oli seekord suurem kui poolteist aastat tagasi Eesti Päevalehe 20. sajandi klassikasarjal. Vaatamata koguste suurendamisele said laupäeval mitmetes maakauplustes raamatud otsa juba hommikupoolikul ning Tallinnaski jagus neid vaid lõunatundideni. Kuigi sarja avaraamatut ei jätkunud laupäeval kõikidele soovijatele, on seda siiski võimalik veel saada. Päevaleht saadab nädala alguses kauplustesse, kus raamatud kõige kiiremini otsa said, veel 2000 lisaeksemplari.

Kümnendikku riigikogust seovad peresidemed
Vastvalitud riigikogus seovad kahtteist liiget ehk enam kui kümnendikku perekondlikud sidemed. Perekondade liikmed ei näe võimu perekonnastumises ohtu, pigem toob perekonnaliikmete segiajamine argipoliitikasse sära, pereliikmed lisavad üksteisele aga turvatunnet.
Eelmise koosseisu parlamendiliige Janno Reiljan meenutab, et tema ja Villu vanaisa oli esimesel iseseisvusajal vallavanem, tegutses kohalikus poliitikas. "Isa arutles nii kohalike, riigi kui ka maailmaprobleemide üle. Nii tekkis ka meil huvi asju veidi laiemalt uurida ja plaanida," meenutab Janno Reiljan. Ta lisab: "Mind on kümneid kordi Villuks hüütud ja Villule on korduvalt minu professoritiitlit omistatud."

Itaalia võimud kinnitasid ajakirjaniku vabastamist
Itaalia välisministeerium kinnitas, et Taliban vabastas ajalehe La Repubblica ajakirjaniku 52-aastase Daniele Mastrogiacomo ja tema tõlgi 25-aastase Adjmal Nashkbandi.
Ajakirjanikul lasti minna, kuna Afganistani vanglast vabastati erinevatel andmetel kaks kuni viis taliibi, teatasid AP ja RIA Novosti.
Mastrogiacomo rööviti koos kahe afgaaniga märtsi alguses Helmandi provintsis.

Hiina hakkab suurlennukeid tootma
Hiina rahval on järjest enam raha riigi sees lennukiga sõita ja nüüd asub Hiina ise suuri lennukeid tootma, et konkureerida Airbusi ja Boeinguga.
Hiina valitsus kiitis heaks plaani hakata tootma suuri, üle 150 inimese mahutavaid reisilennukeid, vahendab BBC. Pikemas plaanis loodab Hiina hakata konkureerima Airbusi ja Boeinguga.
Hiina on juba alustanud 78-105 inimest mahutavate kesksuurusega lennukite ehitamist.
Suuremate lennukite loomise jaoks veel täpset ajakava valmis ei ole, kuid enne 2020. aastat see siiski ei juhtu.
Hiinasiseste lendude arv kasvab väga kiiresti, kuna edeneva majanduse tõttu on inimesed rikkamad.
2025. aastaks plaanib Hiina osta 2230 lennukit. Hiina valitsus püüab valitsus kodumaistele firmadele rohkem võimalusi anda ja asub nüüd kohalikku lennukiehitust soosima.

Tšehhi külaelanikud on USA raketikilbi vastu
USA plaani kohaselt paigutataks Trokaveci lähistele sõjaväebaasi raketikilbi osad, külarahvas on sellele otsustavalt vastu.
Külas korraldatud referendumi tulemuste kohaselt olid 90 hääleõiguslikust kodanikust 71 ameeriklaste raketikilbi vastu ning ainult üks inimene hääletas selle otsuse poolt.
Referendumil on ainult sümboolne tähendus, kuna Tšehhi valitsus on keeldunud raketikilbi küsimustes rahvahääletust korraldamast ning selle asemel peetakse piisavaks parlamendi heakskiitu Washingtoni plaanidele.
Avaliku arvamuse uuringu kohaselt on kümnest tšehhist kuus raketikilbi osade riiki paigutamise vastu, vahendab Deutsche Welle.
Samuti ei ole veel sugugi kindel, kas parlament leiab konsensuse ning kinnitab raketikilbi osade paigutamise riiki.

Võitlus kliima soojenemise vastu leevendab veepuudust
Globaalset soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise piiramine võimaldab leevendada miljardite inimeste veepuudust, selgub ÜRO uuringust.
ÜRO vastse uuringu kohaselt aitab globaalse soojenemise vastu võitlemine tunduvalt leevendada selle põhjustatud kahju loodusele ja inimestele, teatas Reuters.
Suurimaks globaalsest soojenemisest tingitud ohuks on veetaseme tõus, mis ähvardab muuseas uputada mitmed Vaikse ookeani saared ning põllumaad, põhjustades miljoneid inimesi puudutavat näljahäda.
Temperatuuritõus 3 kraadi võrra jätaks veeta 3,2 miljardit inimest praeguse 1,1 miljardi asemel ning saagikus langeks kogu maailma põllumajanduspiirkondandes.
"Mida kauem me tegevusetult oleme, seda tõenäolisem on tagasilöökide oht," ütles Briti Hadley keskuse uurija Richard Betts.

Soome parlamenti valiti ka neli olümpiamängude medalivõitjat
Endistest spordikuulsustest pääsesid Soome parlamenti neli olümpiamängude medalivõitjat.
Vanadest tegijatest sai taasvalituks Antti Kalliomäki, kes 1976. aastal võitis Montrealis teivashüppes hõbemedali, vahendab ETV Sport.
Uuteks parlamendisaadikuteks on suusalegend Juha Mieto, 1996. aastal Atlantas maadluses hõbedale tulnud Marko Asell ning mullu Torinos Soome curlingumeeskonna kaptenina samuti hõbedase autasu teeninud Markku Uusipaavalniemi.

Küsitlus: 44% eurooplastest ei ole rahul eluga EL-s
Euroopa Liidu 50. sünnipäeva tähistamiseks korraldatud uuringust selgus, et 44% eurooplastest arvab, et nende elu halvenes pärast EL-i astumist.
Küsitlus korraldati USA-s ja viies suurimas EL liikmesriigis: Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias.
Vaid 25% EL kodanikest arvab, et nende elu paranes pärast riigi liitumist EL-ga, kirjutab Financial Times. Märtsi alguses tehtud küsitlus näitas, et 35% vastajatest on kindlad, et EL põhiseadus mõjus nende riikidele hästi, aga 27% küsitletutest arvavad vastupidist.
Vaatamata paljudele kaebustele usub vaid vähemus, et nende riik elaks paremini kui lahkuks EL-st. Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias leiab vaid 22% küsitletutest, et nende elu muutuks paremaks pärast lahkumist, aga 40% on kindlad selles, et olukord halveneks.

Venemaa tahab raketitõrjesüsteemi oma saatkondadesse paigutada
Vene kosmoseväed tahaksid riigi raketitõrjesüsteemi elemendid paigutada välisriikides asuvatesse Venemaa saatkondadesse.
Venemaa kosmoseväed arutavad välisministeeriumiga raketitõrjesüsteemi elementide paigutamist oma saatkondade territooriumitele mõningates riikides, vahendas newsru.com.
Tegemist on kosmoseruumi kontrolliva radarijaamaga ja kosmosevägede juhi kindral Vladimir Popovkini sõnul annab see võimaluse jälgida raketi startimise esimesi etappe. Popovkin lisas, et radarijaam võimaldab erandjuhtumi tekkimisel korrigeerida püüdurrakettide lendu.
Popovkin selgitas, et radarjaamad ei nõua teenindamist ja võtavad ruumi ainult poole toa jagu. Radarijaamade kaugjuhtimise keskus luuakse Moskva oblastisse Krasnoznamenskisse.

Tippterrorist tunnistas end USA ajakirjaniku tapmises süüdi
Eelmisel nädalal 2001. aasta 11. septembri terroriaktide korraldamise eest süüdimõistetud Khalid Sheikh Mohammed tunnistas, et tappis 2002. aastal Pakistanis USA ajakirjaniku Daniel Pearli.
2002. aastal mõisteti islamivõitlejaid uurinud Pearli röövimise ja tapmise eest poomise läbi surma Suurbritannias sündinud Ahmed Omar Saeed Sheikh, kelle advokaat kavatseb nüüd otsuse edasi kaevata, teatas Reuters.
Omari advokaadi Rai Basheer Ahmed ütles, et tema kliendi surmamõistmine oli õigusemõistmises ülisuur viga.
"Järgmisel kohtuistungil kavatsen ma esitada Khalid Sheikh Mohammedi ülestunnistuse, milles ta tunnistab, et raius Pearlil ise pea maha," ütles advokaat.
"Esimesest päevast saadik olin ma veendunud, et olemasolevatest asitõenditest ei piisanud minu kliendi surmamõistmiseks," ütles ta.
"Ma võtsin oma pühitsetud parema käega maha Ameerika Juudi Daniel Pearli pea," ütles enam kui 30 rünnakus osalenud Khalid Sheikh Mohammed möödunud nädalal Guantanamo vanglas tehtud ülestunnistuses.

Geeniravi võib päästa emaüsas haigestunud looted
Suurbritannia teadlased usuvad, et tulevikus suudavad nad geeniteraapia abiga ravida lapsi juba emaüsas, kuid praegu on uus meetod veel loomkatsete järgus.
Briti teadlaste lootusrikas üritus on juba vastuolusid tekitanud, kuna lisaks eetilisele aspektile on küsimuse all ka loote turvalisus, sest geeniravi võib vallandada mitmeid haigusi, vahendab BBC.
Mõned aastad tagasi olid Prantsusmaal geeniravi tõttu kohtuprotsess, kuna seda ravi saanud kolmeaastane laps haigestus vähki. Sarnane juhus oli ka USA-s ja nüüd uurivad geeniravi pooldavad Briti teadlased, kuidas need pikaleveninud kohtuasjad arenenud on.
Geeniravi tähendab seda, et kahjustatud või ebanormaalne geen kas asendatakse uue geeniga või antakse haigele geenile uued "instruktsioonid", kuidas tõvega võidelda.
Ravigeenid viiakse haige kehasse kas mõne kahjutu viiruse külge ühendatult või siis süstitakse need organismi mõne muu kandjaga.

Åre suusakuurorti ähvardab laviinioht
Åre suusakuurorti Rootsis tabas eile laviin ja täna on seal uue varingu hirmus suletud kõik puuderlumega nõlvad.
Åre suusakuurordi piirkonnajuhi Mikael Lundströmi sõnul polnud eilse laviini ajal õnneks kuurordi kõrgemal asuvad nõlvad avatud, kirjutab Dagens Nyheter.
Praegu on Åre suusakuurordis 15 000 suusasõpra.
Hetkel on laviiniohu tõttu keelatud sõitmine puuderlumega nõlvadel ja suusatajaid lubatakse ainult tähistatud radadele.
Möödunud ööpäevaga on kuurordi aladele maha sadanud kahekümne sentimeetri jagu lund ja vanale pealesadanud uus lumi muudab nõlvad varisemisohtlikuks.
Mikael Lundström kinnitas, et kõik Åre nõlvad suletakse niipea, kui ilmneb väiksemgi oht.
Laviinioht on ka mitmetes teistes Rootsi suusakuurortides: Tänndalenis, Ramundbergetis, Bydalsfjällenis ja Kittelfjällis.

Terrorist ründas Afganistanis USA saatkonna konvoid
Enesetaputerrorist ründas täna hommikul Afganistani pealinnas Kabulis USA saatkonna konvoid ning põhjustas mitme inimese surma.
Politsei sõnul sai suitsiiditerroristi juhitud autoplahvatuses USA saatkonna konvoi lähistel surma mitu inimest, teatas Reuters.
Esialgu puuduvad teated sellest, kas hukkunute seas võis olla USA kodanikke. Saatkonna pressiesindaja Joe Mellocci sõnul suursaadik Ronald Neumann konvois ei viibinud.
Mellocci kinnitusel said plahvatuses vigastada mitmed saatkonna töötajad, paljud neist tõsiselt, ning jalakäijad.
Kui eelnevalt sündmuskohal viibinud politsei ütles, et rünnakus hukkus mitu inimest, siis saatkonna pressiesindaja väitis, et ei tea surmadest midagi.

Plahvatuses Siberi kivisöekaevanduses hukkus vähemalt 106 inimest
Kemerovo regioonis asuvas Uljanovskaja kaevanduses leidis eile hommikul aset võimas metaaniplahvatus, hukkunute arv on tõusnud 106 inimeseni.
Plahvatuse toimumise ajal töötas maa-aluses kaevanduses 168 kaevurit, vahendas Reuters Venemaa eriolukordade ministeeriumi pressiametnikku. Esialgsetel andmetel viibis kaevanduses aga 180 inimest.
Praeguseks on avastatud 106 surnukeha. Päästeoperatsioon jätkub ning praegu püütakse kätte saada veel neli viimast kaevanusse jäänud meest.
Uljanovskaja kaevandus avati 2002. aastal ning kohalike võimude sõnul vastab see kaasagsetele turvanõuetele, vahendab BBC.
2005. aastal sai regioonis samalaadses õnnetuses surma 21 kaevurit.
Plahvatused Venemaa kivisöekaevandustes ei ole kaasaegsete turvasüsteemide puudumise tõttu haruldased.

Kuutolm võib mürgine olla
Kuu peal käinud astronaudid kurdavad, et Kuutolmu sissehingamine põhjustas vaevusi ja nüüd on teadlased avastanud, et sealses tolmus sisalduvad kopse kahjustavad metalli-ja klaasiosakesed.
Hiljutine NASA näitab uuring, et Kuutolmu väikseimad osakesed võivad mürgised olla, vahendab BBC. Nüüd katsetatakse uuringu tulemusi hiirte peal.
NASA pani Kuutolmu uurijate grupi kokku ja uuringud tahetakse valmis saada enne 2020. aastat, sest siis plaanib USA jälle inimese Kuu peale saata.
Kuutolmu sissehingamise mõju tervisele ilmnes pärast NASA Apollo-missioone.
Näiteks kurtis Kuu peal käinud astronaut Harrison H Schmitt "Kuutolmu heinapalaviku" üle pärast seda, kui tema Kuu peal käimisel tolmunud kosmoseülikond veidi hiljem laevas sees talle veavusi põhjustas.
USA kosmoseagentuur NASA püüab nüüd kindlaks teha, mis on Kuutolmu sissehingamise pikemaajalised mõjud.

Süüria valmistub sõjaks Iisraeliga
Iisraeli ajaleht Maariv kirjutab, et Süüria valmistub kiire tempoga sõjaks juudiriigiga ning ostab vene relvastust.
Ajalehe andmetel valmistub Süüria sõjaks Iisraeliga, et saada jõuga tagasi Golani kõrgendikud, vahendas newsru.com.
Süüria ostab kaasaegseid vene tankitõrje rakette ja moderniseerib oma relvastust. Juudiriigis tekitab see aga ohutunnet, kuna kogu Süüriale ostetud relvastus läheb üle Hizbollah'le.
Väljaanne väidab, et relvade ostmist finantseerib Iraan, et tugevdada strateegilist koostööd Damaskuse ja Hizbollah' liikumisega.
Ühtlasi viidatatakse, et Süüria kaitsevõime moderniseerimine lubab Damaskusel tulevikus Iisraeli rünnata

Üleujutus Uus-Meremaal vihjab vulkaani ärkamisele
Pärast loodusliku tammi purunemist, mis põhjustas ulatusliku vulkaanilise muda laviini, on Uus-Meremaa teadlased suunanud oma põhitähelepanu Ruapehu vulkaani kraatrile.
Vulkaanikraatri tammi purunemise tõttu vallapääsenud muda pühkis pühapäeval Uus-Meremaa põhjaosas asuva Ruapehu vulkaani jalamilt minema 2797 ruutmeetri ulatuses metsast pinnast, teatas Reuters.
Varakult tööle hakanud hoiatussüsteemi abil sulgesid päästetöötajad kõik mudalaviini ette jäävad sõiduteed ja raudteed, mistõttu jäi piirkond ülejäänud riigist isoleerituks. Teateid hukkunutest ning vigastatuist ei ole.
1953. aastal asetleidnud samalaadses õnnetuses hukkus Whangaehu jõkke sööstnud reisirongis 151 inimest.
Uus-Meremaa looduskaitseorganisatsiooni andmeil avastasid vulkaanikraatri kohale vaatluseid tegema läinud teadlased, et vulkaanikraatris asuva järve veetase on langenud üle 6,3 meetri. Tammist olid alles jäänud vaid rusud.

Immigrandid toetavad USA-st Lõuna-Ameerika majandust
Ladina-Ameerika immigrandid saadavad USA-st koju oma peredele rohkem raha kui ühendriikide riiklikud abiprogrammid.
Praegu on ühendriikides töötvad immigrandid kodumaale läkitanud juba 62 miljardit dollarit ja pangandusspetsialistide hinnangul võib see summa nelja aastaga tõusta 100 miljardi dollarini, vahendab BBC.
Kõige enam immigrante on USA-s Mehhikost ja Mehhikosse on ka kõige enam raha saadetud - 23 miljardit dollarit.
Immigrantide rahasaadetised hoiavad Mehhikos vaesuspiirist ülalpool kaheksat kuni kümmet miljonit inimest.s

Kõik kolm suuremat parteid lootsid võtta üldvalimistel võidu
Eilsetel parlamendivalimistel eelistasid soomlased peaaegu võrdselt kolme suuremat parteid, eelkõige kindel majandusseis kindlustas tugeva toetuse ka valitsusjuht Matti Vanhanenile.
Väga esialgsetel tulemustel, mis hõlmasid 43,2 protsendi valijate hääli, kellest suurem osa käis eelhääletusel, kujunes Vanhaneni Keskpartei toetuseks 25,8 protsenti, sotsiaaldemokraadid kogusid 22,4 ja Koondpartei 21,3 protsenti.
Keskpartei võidu korral on Vanhanenil võimalik jätkata senise valitsusliiduga, kuhu kuuluvad sotsiaaldemokraadid ja Rootsi Rahvapartei. Kuid Koondpartei hea tulemus võib ajendada ka uue koalitsiooni moodustamise, jättes sotsid kõrvale.

Läti püüab vältida keemaminekut
Keskpank tõstab intressimäära, valitsus üritab täita eelarvet ja vähendada laenamist.
Toetuseks Läti valitsuse hiljuti välja kuulutatud inflatsioonivastasele kavale tõstis keskpank neljapäeval baasintressi määra 5,5 protsendini ehk vähem kui poole aasta jooksul teist korda poole protsendipunkti võrra, püüdes ülekuumenevast majandusest sel moel auru välja lasta.
Keskpank tunnistas, et riigil seisavad ees raskused, kuid väljendas samas usku, et valitsus suudab probleemidega hakkama saada. "Kõrvuti Läti kiire arenguga on võtmetähtsusega makromajandusnäitajate tasakaalustamatus veelgi süvenenud. Need on püsivalt kõrge inflatsioon, suur jooksevkonto puudujääk ja kiiresti kasvav välisvõlg," nenditi panga teates.

President pole oma partei juhti avalikult toetanud
Erinevalt sotsialistidest, kes tegid novembris valiku kolme kandidaadi vahel, polnud Sarkozyl UMP sisevalimistel ametlikke konkurente.
Näilise üksmeele varjus on siiski ka presidendiparteis viimastel aastatel peetud kodusõda. Riigipea Jacques Chirac, kelle toetuseks UMP 2002. aastal loodi, on väjendanud oma toetust siseministrile kõike muud kui ühemõtteliselt.
Praeguse presidendi ja Sarkozy vastuolud pärinevad 1995. aastast, mil viimati mainitu asus presidendivalimistel Éduard Balladuri toetades "valele" poolele. Ehkki 2002. aastal oli just Sarkozy üks Chiraci valimiskampaania korraldajaid, pole siseministri ja presidendi "õukonna", eeskätt aga peaminister Dominique de Villepini suhted olnud kaugeltki pilvitud.
Analüütikute hinnangul soovis valitsusjuhtki presidendiks kandideerida ning vahetult enne UMP kongressi kinnitas ka prantslaste seas väga ebapopulaarne Chirac, et kaaluvat kolmanda ametiaja taotlemist.

Presidendiks pürgiv Sarkozy lubab prantslastele murrangut
Seniste küsitluste kohaselt on parimad võimalused mais Prantsusmaa presidendiks saada pa-remtsentristliku UMP juhil siseminister Nicolas Sarkozyl.
Sarnaselt opositsioonis olevate sotsialistide kandidaadi Ségo-l?ne Royaliga lubab ta aastaid majandusliku ebakindluse käes kannatanud ning oma riigi tuleviku suhtes pessimistlikele prantslastele uut laadi poliitikat. Ometi tunnistavad ka Prantsuse poliitikavaatlejad, et ei tea juba paarkümmend aastat poliitikas osalenud ja mitut ministriametit pidanud Sarkozy poliitilistest veendumustest eriti midagi.
Veel jaanuari alguses kinnitasid küsitlused Royali mõnepunktist edumaad Sarkozy ees. Jaanuari keskel siseministri ameerikaliku massiürituse laadis ametlikult oma kandidaadiks õnnistanud UMP kongress andis aga Sarkozyle presidendivalimisteks sisse hoo, millega teistel riigipeaks pürgijatel näib olevat raske sammu pidada - ta on olnud esimene kõigis pärast parteikongressi tehtud küsitlustes.

Tallinn korrastab Skoone bastioni jaanipäevaks
Käesoleva aasta jaanipäevaks on kavas korda teha Skoone bastioni territooriumi teed ja renoveerida valgustus.
Tallinna kommunaalamet sõlmis bastioni rekonstrueerimistööde alustamiseks lepingu AS-ga ETP Grupp, kus koostati Skoone bastioni ehtiste lammutusprojekt maksumusega 112 000 krooni. Hetkel on projekteerimine lõppenud ja lammutusluba välja antud.
"Skoone bastioni ehitiste lammutustööde teostamiseks on välja kuulutatud riigihange, kus tööde lõpetamise tähtaeg on 15. mai 2007," ütles Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel. "Jaanipäevaks renoveeritakse valgustus ja korrastatakse kõnniteed."
Möödunud aastal tegi AS Mustamäe Haljastus Skoone bastionil 284 907 krooni eest haljastus- ja koristustöid.

Kahe kuuga maksti lapsehoiutoetust 213 lapse vanemale
Linnaosadest laekunud teabe põhjal maksti Tallinnas jaanuaris-veebruaris lapsehoiutoetust 213 lapse eest, kõige rohkem oli toetusetaotlejaid Nõmmel ja Mustamäel, kõige vähem Pirital.
Lapsehoiuteenuse osutajaid linnas on 28, neist 9 FIE-t, 15 osaühingut ja neli mittetulundusühingut. Enim on lapsehoiuteenuse kompensatsiooni makstud MTÜ Meiepere lapsehoid ja OÜ Väikelaste päevahoid (Juntsu) kasutajatele, mis mõlemad asuvad Nõmmel, ning OÜ-le Riva Keskus Mustamäel.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul sätestab sotsiaalhoolekande seadusesse sisseviidud muudatus lapsehoiuteenuse sotsiaalteenusena.
"Vastavalt sellele on kehtestatud teenusele ja selle osutajale kohustuslikud nõuded ning alates 1. juulist 2007 on lapsehoiuteenuse eest õigus saada hüvitist vaid juhul, kui teenuse osutajal on asukohajärgse maavanema poolt välja antud kehtiv tegevusluba," ütles Martinson.

Tallinnas tähistab noorteklubi homme terve päeva kevade saabumist
Tallinna Noorteklubi Kodulinn võtab kevade traditsiooniliselt vastu Musumäel, tänavu saabub kevad 21. märtsil kella 2.07.
Lähenevat kevadet hakatakse tähistama avaliku üritustesarjaga "Kevad kõnnib mööda linna" juba homme, 20. märtsil kell 14.07 Tallinna Loomaaias koos Aleksei Turovskiga ning 15.07 viib Tallinna Botaanikaaias ekskursiooni "Kevadekuulutusi taimeriigis" läbi Urmas Laansoo.
Kell 16.07 etendub Kodulinna majas Gümnaasiumi 3 Viimsi keskkooli muusikalavastus "Hunt ja seitse kitsetalle" ja 17.07 esitletakse samas Tallinna kooliõpilaste Edgar Valteri piltidest inspireeritud kogumikku, kell 18.07 saadetakse koos ansambli "Igihaljas Seitse" ja Sally Stuudio tulegrupiga Piiskopi aias looja selle aasta viimane talvepäike.
Kell 19.07 laulab Kodulinna majas Teaduste Akadeemia Naiskoor, kell 20.07 on samas ühisesse vestlusringi lisaks linnarahvale oodatud linnapea Jüri Ratas, endised linnapead Ivar Kallion, Albert Norak, Harry Lumi, Hardo Aasmäe, Priit Vilba, Ivi Eenmaa, Peeter Lepp, Jüri Mõis, Tõnis Palts ja Edgar Savisaar.

Pahased naabrid sõdivad kavatsuse vastu ehitada Nõmmele kortermaju
Krundiomanik tahab ehitada Nõmme mändide alla kaks kolmekorruselist kortermaja.
Nõmme elanikud kardavad, et omanik võtab hoovi pealt maha täies elujõus puud ja ehitab asemele sobimatu kortermaja.
Algselt tutvustas Vabaduse puiestee ja M. Metsanurga tänava nurgapealse kinnistu omanik naabritele plaani ehitada lisaks olemasolevale elamule krundile väike ühekorruseline majake.
Hilisem teade, et sinna on algatatud detailplaneering hoopis kahele kolmekorruselisele hoonele, kumbki pinnaga 780 m2, ehmatas naabreid tõsiselt.
Kooskõlastused olemas
"Kuna ümbruses on valdavalt ühe- ja kahepereelamud, otsustasime kohe kortermajade vastu võidelda, sest me ei taha siia teist Lasnamäed," oli kinnistu vastas elav Peeter Uusmaa murelik.

Narva maanteel jäi naine trammi ette
Pühapäeva keskpäeval juhtus Tallinnas liiklusõnnetus, milles punase fooritulega teed ületanud naine sai trammilt löögi.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles, et politsei sai teate õnnetuse kohta kell 12.05. Esialgse informatsiooni kohaselt sai punase tulega teed ületanud naine Kadriorust kesklinna suunas liikunud trammilt löögi. Viga saanud jalakäija viidi haiglasse. Õnnetus seiskas trammiliikluse tunniks ja kümneks minutiks.

Tallinn saab mürakaardi
Tallinna keskkonnaamet soovib kaardistada pealinna mürataseme, et linna arendajad saaksid tulevikus müra võimalikkust oma töös arvestada.
Abiks arendajatele
Keskkonnaameti juhataja asetäitja Madis Kõrvitsa sõnul koostati Tallinna liikluse mürakaart viimati 1997. aastal, kui püüti esimest korda luua tänapäevane dokument, mida saaksid oma töös kasutada näiteks nii linnaplaneerijad kui ka arhitektid.
Praegune kaart aegunud
"Kuna tegemist on kaheksa aastat vana kaardiga, mis ei kajastanud enam praeguseid liiklusvooge, siis ei ole selle kaardi kasutamine ehitiste projekteerimisel ja maa-alade plaanimisel enam õige," põhjendas Kõrvits uue mürakaardi koostamise vajadust.
BNS

Endel Siff lubab räämas Snelli pargi staadioni korda teha
Staadionil hakkavad kava järgi sporditunde pidama viis Tallinna südalinna kooli.
Suurärimees Endel Siff soovib erastada Toompea külje all imemagusas kohas asuvat räämas spordiplatsi, selleks peab ta staadioni aga korda tegema.
Siff ostis pärast Nõukogude okupatsiooni erakätesse läinud staadioni endale möödunud aasta alguses. 14 000 ruutmeetri suurusel maal asuv spordiplats on aga senini erastamata: tegemist on vallasvaraga.
Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktori Rain Seieri kinnitusel peab Siff enne maa erastamist hooned ja staadioni kindlasti korda tegema.
"Endel Siff on huvitatud staadioni aluse maa erastamisest. Tegemist on vallasvaraga ja vastavalt maareformi seadusele tuleb selle erastamiseks territooriumil asuvad ehitised korda teha," selgitas Seier.

Märtsi teine nädal: ta tuleb, ta tuleb…
Päris kevad algab meil kolmapäeva öösel kell 2.07, kuid kevademärke on meil praegugi kuhjaga.
Linnukevad on täies hoos, üks rändelaine järgneb teisele. Kuri jäine kelts aga hoiab taimeriigi asukaid maapõuest tärkamast.
Mikk Sarv ütleb, et maakevad algab maarjapäevaga
25. märtsil. Seda päeva loeti aasta alguseks kuni 17. sajandi lõpuni. Maarahva jaoks oli jumalaema ka maaemaks, siit ka maarjapäeva olulisus valge aja algusena, kust alates maa taas ellu hakkab tõusma.
Linnud:
Lausa uskumatu, kuidas paneb vere keema esimene kurehõik rabas! Nüüd on sookured tagasi ja varsti läheb tantsuks. Aga looduskaitsja Enn Vilbaste ütleb, et linde tuleb nüüd aina ja aina ja kohe palju korraga - haned, luiged, pardid, rüüdid ja kõiksugu väiksemat sorti sulelisi. Ja nüüd on ka hääletul ajal lõpp käes - hommikusooja hakul rästaste kõlav laul, päeval põldudel lõokese trillerdamine, õhtul öökulli huik, sekka puukoristaja vile ja rähnide kilkamine. Korraga suvehommikulind võsaraat ja karge talisupleja vesipapp.

Soomaal viies aastaaeg, Hiiumaal teed pehmed
Hagudi: vallas peeti nukuteatripäeva
Reedel peeti Hagudi põhikoolis koos Nukuteatriga Rapla valla koolide ja lasteaedade nukuteatripäeva. Esmalt andsid etenduse oma ala asjatundjad, seejärel said noored näitlejad oma oskusi demonstreerida. Pärast seda kohtuti lastega ja vaadati nukke. Nukuteatripäeva traditsioon sai alguse neli aastat tagasi, kui Nukuteater ja Rapla vald selles kokku leppisid. Age Rebel
Hiiumaa: kohalikud teed rasketele autodele suletud
Hiiu maakonna Kõrgessaare, Emmaste ja Pühalepa vald sulgesid eelmisel nädalal üle 3,5 -tonnise teljekoormusega raskeveokitele liiklemiseks kõik kohalikud maanteed. Teede sulgemine on tingitud teekatte kandevõime nõrgenemisest. Käina vallavalitsus arutab teede sulgemist sel nädalal. Ajutine liikluskeeld raskeveokitele kehtib 2. aprillini. Kadri Pulk

KOBE Asset 3 soetas kinnistu
Investeerimisettevõtte Kobe Investments gruppi kuuluv KOBE Asset 3 OÜ soetas reedel 16. märtsil Tallinnas J. Smuuli tee äärde jääva kinnistu.
Ettevõte rajab krundile tänapäevastele nõuetele vastava 10 000 m2 suuruse neljakorruselise B- klassi ärihoone koos mugava parkimisega.
Ettevõtet haldava AS Kobe Investments nõukogu esimehe Veljo Kuuski sõnul on tegemist pea viimase hoonestamata kinnistuga arenenud ja homogeenses äripiirkonnas. Pärast Smuuli tee pikenduse ja Suur-Sõjamäe silla avamist tänavu mais on piirkonna näol tegemist logistiliselt ühe parema asukohaga Tallinnas.
Krundile rajatava ärihoone esialgse eskiisi kohaselt nähakse esimesele korrusele ette kaubandus-, muus osas büroopinnad. Ehitustööde planeeritud algus on suve lõpp, eeldatav valmimistähtaeg kevad-suvi 2008. Äripindade müümine või üürimine otsustatakse suve alguseks.

AssaBalt korraldab lukustust tutvustava erialamessi
Lukufirma AS AssaBalt korraldab kolmapäeval Tallinnas, Olümpia hotelli konverentsikeskuses erialamessi Assa Baltikumi Konverentsi, kus tutvustatakse mitmeid lukuala uudistooteid ja tulevikutrende.
"Oleme Assa Baltikumi Konverentsi korraldanud juba alates 1997. aastast," räägib AS AssaBalt turundusjuht Maigi Peeduli. "Algselt vaid oma Baltikumi ja Venemaa koostööpartneritele mõeldud konverentsist on tänaseks välja kasvanud lukuala uudistooteid tutvustav rahvusvaheline erialamess," lisab ta.
"Assa Baltikumi Konverentsi näol on tegu minimessiga, kus esitleme lukuala uudistooteid ASSA ABLOY Gruppi kuuluvatelt firmadelt Rootsist, Taanist, Norrast, Inglismaalt ja Saksamaalt," selgitab Peeduli ja leiab: "Üks huvitavamaid lahendusi messil on Eestis esmaesitlusele tulev HiO kontseptsioon, mis on läbipääsusüsteemi komponentide ühilduvusplatvorm. See on tehniline lahendus, mis võimaldab seni üksteisest eraldi toiminud lukustuskomponente lihtsalt ühildada, nende koostööd koordineerida ning arvuti abil jälgida. Uus lahendus annab omanikule täieliku kontrolli hoone läbipääsude, turvalisuse ja toimimise üle. Lisaks tutvustatakse messil ka ajaloolisi EPOK seeria akna- ja rõduukselinke, stiilseid roostevabast terasest ukselinke, uut disainilahendust hotellilukkudele ning palju muud huvitavat."

Tallinna Vesi tulud kasvasid kümnendiku võrra
2006. aastal olid ASi Tallinna Vesi tulud põhitegevusest 589,2 miljonit krooni (37,7 miljonit eurot), ehk 7,1% rohkem kui 2005. aastal. Tulud veemüügist ja reoveeteenusest kasvasid 10,8%.
Tulude kasv tulenes peamiselt vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügi kasvust Tallinnas nii eraklientide kui ka äriklientide sektoris vastavalt 9,7% ja 10%. Müük juriidilistele klientidele väljaspool teeninduspiirkonda, ehk peamiselt ümbritsevatele omavalitsustele pakutav reovee puhastamise teenus, kasvas võrreldes eelmise aastaga 59,3%.
"Mul on hea meel, et ka sel aastal on ettevõte parandanud oma tulemuslikkust: vee kvaliteedinäitajad on kõigi aegade parimal tasemel, reovee puhastamine vastab lisaks Eesti seadustele ka esmakordselt täielikult kõigile Euroopa Liidu regulatsioonidele ning ettevõtte on parandanud oma klienditeenindust uue kliendiinfosüsteemi abil. Oleme aasta jooksul võtnud edukalt vastu mitmed väljakutsed, ning täna saame öelda, et lisaks headele tootmistulemustele on ka finantstulemused kooskõlas meie ootustega," selgitas ettevõtte juhatuse esimees Roch Chéroux.

Estonian Celli käive ulatus 324 miljoni kroonini
Puiduettevõte Estonian Celli käive oma esimesel tegevusaastal oli 324,2 miljonit krooni ning puhaskasum 23,1 miljonit krooni.
Ettevõtte juhatuse liikme Riia Ratniku sõnul möödus käivitusaasta edukalt. Tootmisprotsess stabiliseerus algselt ettenähtust kiiremini ja nii ületati planeeritud toodangu maht 2% võrra. Kokku toodeti eelmisel aastal 67 371 tonni puitmassi.
Ettevõtte tooteid turustab Wilfried Heinzel AG rahvusvaheline müügivõrk. Kliendid on tarnitud kvaliteetidele andnud rahuloleva tagasiside. Peamised turud on Prantsusmaa, Itaalia ja Holland.
Omal soovil ja isiklikel põhjustel lahkub märtsis ametist AS Estonian Cell juhatuse liige, tehase juht Margus Kohava. Otsingud uue tehase juhi leidmiseks on käimas.
Kundas asuv kokku 153 miljonit eurot maksma läinud uus tehas alustas proovitootmist eelmise aasta märtsis, ametlik ülevõtmine ehitajalt toimus septembris. Tootmise aastamaht täisvõimsusel on 140 tuhat tonni. Tehases töötab 87 inimest.

Eesti inflatsioon endiselt Euroopa esirinnas
Eesti jagas veebruaris Euroopa kõrgeima inflatsiooniga riikide seas 4,6 protsendiga Bulgaariaga kolmandat kohta.
Eestist suurem oli inflatsioon Lätis 7,2 protsenti ning Ungaris 9 protsenti, vahendab novinite.com.
Kõige vähem tõusid hinnad Maltal 0,8 protsenti, Prantsusmaal, Küprosel ning Soomes kõigis 1,2 protsenti.
Eurotsoonis oli keskmine tarbijahinnaindeksi tõus 1,8 protsenti ning kogu Euroopa Liidu keskmine 2,1 protsenti.

Lepik: Ekspress Grupp on väga tugev ettevõte
Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepiku sõnul on Ekspress Grupp väga tugev ettevõte, kuid esimese vaatluse tulemusena küsitakse aktsia eest ka väga head hinda.
"Ettevõtete analüüsimine on põhjalik töö, teinekord uurime ettevõtet ka kuu aega, et terviklikku pilti saada. Seega need, kes täna Ekspress Grupi kohta kindla investeerimisotsuse vastu suudavad võtta on geeniused või soolapuhujad. Järgmiseks nädalaks on meil ka konkreetsem analüüs olemas, töö selle kallal juba käib," ütles Lepik Eesti Päevaleht Online'ile.
"Kuid kiirel pilgul on tegemist üsna keerulise juhtumiga. Nimelt on kahtlemata Ekspress Grupp väga tugev ettevõte, mis omab oma sektoris väga tugevat kompetentsi ning head võimalust ka kasvamiseks. Luik on üsna mitmel rindel oma kuldset kätt tõestanud. Kuid nagu ikka elus kipub olema, head asjad maksavad. Ning esimese vaatluse tulemusena küsitakse ka üsna head hinda. Meie - ja ka kõikide investorite - ülesandeks ongi nüüd umbes nädala jooksul otsustada, kas see hea ettevõte on ka seda head hinda väärt."

Kütusefirmad langetasid diislikütuse hinda 50 sendi võrra
Täna langetasid AS Neste, Olerexi ja Alexela tanklad diislikütuse hinda 50 sendi võrra.
Täna kell 15.00 langetas Neste diislikütuse hinda Neste A24 tanklates 50 senti. Futura D Euro maksab nüüd 12,55 krooni liiter, teatas Neste peadirektor Indrek Kaju.
Ka Olerex ning Alexela Oli teatasid diislikütuse hinna langetamisest. Alexela ja UnoX tanklates langetatakse samuti 50 sendi võrra diisli hinda, edastas Alexela. Olerexi kiirjaamades langetati diislikütuse hinda 50 sendi võrra 12,55 kroonini liitri eest, vahendas Olerexi turundusjuht Antti Moppel.
Kütusefirmad põhjendasid hinnalangust diislikütuse odavnemisega maailmaturul, mida seletatakse nõudluse vähenemisega seoses talvise kütteperioodi lõppemisega põhjapoolkeral.

Luik: meie aktsia saab olema dividendiaktsia
Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik ütles täna Ekspress Grupi aktsiaemissiooni puudutanud pressikonverentsil, et börsile toodavad aktsiad saavad olema n-ö dividendiaktsiad.
"Ma loodan, et need, kes meiega riski jagavad, jagavad tulevikus ka tulevast tulu, sest meie aktsia saab olema dividendiaktsia," ütles Luik. Tema sõnul on Eesti Ekspressi aktsia olnud juba minevikus olnud dividendiaktsia. Esimesed dividendid börsiettevõttena maksab ettevõte järgmisel aastal.
Luige sõnul on ettevõtte börsile toomise põhjuseks soov laieneda, esmajärjekorras Balti riikides, kuid mõeldav on sisenemine ka näiteks Rumeeniasse, kus oleks mõtet Ekspress Hotline'i pakutavaid teenuseid müüa. Leedus on Ekspress Grupp esindatud 19 väljaandega, Lätti plaanib ettevõte lähiajal siseneda.
"Suuremaks ei saa enam väga palju kasvada, vähemalt mitte meie alal Eestis," ütles Luik. Plaanide teostamine nõuaks aga suuremat enerigat, enam kaasamõtlejaid ning raha.

Ülemiste City seminarisarja esimeseks esinejaks on Indrek Neivelt
Arengufondi värske nõukogu esimees Indrek Neivelt astub esimesena üles Ülemiste City poolt märtsi lõpus käivitataval seminarisarjal, mille eesmärgiks on tuua ettevõtete töötajatele esinema ühiskonnas tunnustatud mõtlejaid nii Eestist kui ka välisriikidest.
Seminarisarja avalöök peetakse Ülemiste Citys asuva Mainori Kõrgkooli ruumides. Need hakkavad toimuma lõuna-vormis, kus lisaks ajurammule on kuulajatele mõeldud ka kerge lõuna, teatas AS Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin.
"Ülemiste City selge fookus on ettevõtluse arendamine ja toetamine. Tahame pakkuda meie linnaku praegustele ja ka tulevastele asukatele teadmisi ja kogemusi inimestelt, kellel on neid jagada. Pakume võimalust tulla kuulama arvamusliidreid nii äri-, poliitika- kui ka teadusvaldkonnast," ütles Kobin.
Aprillikuisele seminarile on lubanud esinema tulla Nick Leeson, keda maailm tunneb eeskätt üle saja-aastase inglise Barrings panga pankrotistumise süüdlasena, kuid kelle erakordne elu on pälvinud paljude inimeste huvi erinevates paikades üle terve maailma.

Paldiski-Kapellskäri liinil hakkab sõitma teine ro-ro tüüpi parvlaev
AS Baltic Scandinavian Lines toob Paldiski-Kapellskäri liinile teise ro-ro tüüpi parvlaeva Gute, mis alustab tööd kolmapäeval, 21. märtsil.
Mootorlaev Gute on renditud koos meeskonnaga Rootsi kompaniilt Rederi AB Gotland, teatas In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller.
Peamiselt treilerautode vedamiseks mõeldud laeval on 60 kaasaegset kajutikohta, saun, baar ja koduste toitudega buffee. Kuigi Eesti ja Rootsi vahelise kaubaveoga tegeleva AS Baltic Scandinavian Lines'i prioriteet on kaubavedu, on Paldiski-Kapellsär liine teenindavad laevad Via Mare ja Gute valmis pardale võtma ka reisijaid.
AS Baltic Scandinavian Lines, mis kuulub Pakri Marine Investmentsile, alustas tegevust 2005. aastal.

BIG laiendas tähtajaliste hoiuste portfelli
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) pakub alates tänasest ka 6-kuulise tähtajaga hoiuseid.
Kuni 100 000 krooni suurused 6-kuulised tähtajalised hoiused teenivad BIG-is intressi 4,1 protsenti aastas ja üle 100 000 krooni ulatuvad summad 4,15 protsenti aastas, teatas pank.
BIG alustas tähtajaliste hoiuste pakkumist eelmise aasta märtsis. 2006. aasta lõpu seisuga ulatus BIG-i hoiusteportfelli maht 127 miljoni kroonini.
1- kuni 3-aastase tähtajaga hoiuste intress ulatub kolmeaastase perioodiga hoiuste puhul kuni 5 protsendini.

Eestis on puudu 500 IT-spetsi
Värskest uuringust selgub, et Euroopa tehnoloogiasektori töökohad liiguvad Hiinasse ja Indiasse ning Eestiski on puudu vähemalt 500 IT-spetsi.
Tehnoloogiafirmadele keskendunud PR-firmade keti Eurocom Worldwide'i iga-aastane tehnoloogiasektori ülevaade leiab, et Euroopa tehnoloogiasektori tööhõiveväljavaade on paljutõotav, kuid paistab, et töökohtade väljavool madalamate kuludega keskustesse kiireneb.
63 protsenti küsitlusele vastanutest prognoosis töötajate arvu kasvu (võrreldes 58 protsendiga eelmisel aastal) ja ainult neli protsenti vastanutest prognoosis töökohtade kadumist (8 protsenti eelmisel aastal).
81 protsenti vastanutest uskus, et nende maa kaotab tehnoloogiaalase tootmisega seotud töökohti madalate kuludega keskustele, nagu Hiina, India ja Ida-Euroopa. 58 protsenti arvas, et teenustega seotud töökohad liiguvad samuti sinna.

Eesti Post paneb töökuulutuse postmargile
Eesti Post laseb käibele postmargi, mis kannab esmakordselt Eestis üleskutset tulla tööle.
Hüüdlauset "Liitu meie meeskonnaga!" kandva postmargi loomise eesmärgiks oli leida innovaatilisemaid lahendusi terava tööjõuprobleemi lahendamiseks ning erineda ja silma paista senistest traditsioonilistest värbamiskanalitest nagu näiteks lehekuulutus või internetibanner.
Postmark on valminud kasutades Eesti Posti teenust Minu Mark. Margi poogen mahutab 18 postmarki ning esialgseks tiraažiks on 700 poognat. Nominaaliks on margil 5.50, mis võimaldab saata kirja ka Balti- ja Skandinaavia maadesse.
Eesti Posti värbamismark ei tule avalikult müügile, vaid seda jagatakse tasuta erinevate värbamisprojektide raames. Esimestena saavad 10 500 marki kontaktprojekti "Võti Tulevikku" kataloogi tellinud tudengid.

Sampo kontorid pakuvad PIN-kalkulaatoreid
Alates tänasest saab kõikidest Sampo Panga kontortest osta PIN-kalkulaatoreid.
Seni oli klientidel võimalus Sampo internetipangas ja telefonipangas enda identsifitseerimiseks kasutada ID-kaarti, ühekordseid ja korduvkasutusega koodikaarte, siis nüüd on võimalik kasutada ka PIN-kalkulaatorit.
Pank soovitab PIN-kalkulaatorit kõigile, kes ei soovi kasutada tehingute tegemisel ID-kaarti, kuid vajavad suuremaid tehingulimiite või soovivad asendada oma koodikaarte.
Internetikasutuse turvalisuse tõstmiseks otsustas Eesti pangaliidu juhatus kehtestada korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavatele ülekannetele kõikide Eesti pankade internetipankades alates 2. maist maksimaalseks tehingute mahu päevaseks limiidiks 10 000 krooni.

Suurima toetuse sai mullu Võru Juust
Mullu võttis suurima tüki põllumajandus- ja toidutootmistoetustest taas Võru Juust, kellele maksti 20,24 miljonit krooni, esimene põllumeeste ettevõte on toetuste pingereas teisel kohal.
Kokku maksis põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) mullu välja toetusi pisut üle kahe miljardi krooni paarkümnele tuhandele saajale, kirjutab Postimees.
Toetustest üle veerandi ehk 587,7 miljonit krooni said endale sada ettevõtet. Esisaja esimesel kohal oli 20,24 miljoni krooniga Võru Juust, edetabeli lõpetab 3,2 miljoni krooniga Vao Agro.
Toetuste saajate esikümnesse kuulusid ettevõtted, kes said riigi vahendusel abiraha enam kui kümme miljonit krooni. Lisaks Võru Juustule, kes sai tuge juustu Eestist Venemaale eksportimiseks, kuulusid sinna Aravete Agro, E-Piim, OÜ Estonia, Väätsa Agro, AS Perevara, toidutööstus Uvic, Tartu Agro, Peri Põllumajanduslik OÜ ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.

Ehitusfirmad tegid mullu taas korraliku skoori
Kibe nõudlus uusehitiste järele ujutas ehitusfirmad nii Eestis kui ka naabrite juures tööga üle, enamik neist paisutas jõudsalt nii käivet kui ka kasumit.
Juba 1998. aastal Baltimaade suurimaks ehitusettevõteks kasvanud Merko Ehitus teenis mullu 582 miljonit krooni kasumit. Sellest 253 miljonit tuli Läti ja Leedu tütarettevõtete SIA Merks ja UAB Merko Statyba vahendusel. Emafirma ja Eesti tütarde kasum oli vastavalt 218 miljonit ja 111 miljonit krooni. Esimest korda ületas Läti ja Leedu üksuste puhaskasum Eestis teenitud kasumi, kirjutab Äripäev.
"On loogiline, et pärast ligi kümneaastast sihikindlat ja kohalike professionaalide juhitud tegutsemist neil, mahult Eestist suurematel turgudel hakkavad ka meie Läti ja Leedu tulud ületama Eestis teenitut," ütles Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus.

Põllumaa sihtotstarve tasub enne müümist ära muuta
Enne müüki põllumaa muutmine elamumaaks tasub ära, kui see asub elamuehituseks sobivas piirkonnas, magistraali ääres on kasulik seevastu teha ärimaa.
Kinnisvarabüroo Uus Maa kinnisvarakonsultandi Ruben Gornischeffi sõnutsi saab maa sihtotstarvet muuta vaid detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamist peab ta otstarbekas vaid juhul, kui kinnistule on võimalik leida uus ja parem kasutusotstarve, näiteks kui tegemist on potentsiaalses arenduspiirkonnas paikneva krundiga. Samas hoiatab Gornischeff, et valesti koostatud detailplaneering võib kinnisvara väärtust alandada.
Pindi Kinnisvara äriklientuuri osakonna juhataja Hannes Käbi sõnul on mõtet põllumaad teha äri- või elamumaaks, kui põllu asukoht on selleks soodne, näiteks kui maa jääb vahetult mõne asula juurde ja infrastruktuur ei jää kaugele, kirjutab Äripäev.

Ajaleht: Tarbijahinnaindeks valetab inflatsiooni arvestamata korterite ostuhinda
Eesti tarbijahinnaindeks ei arvesta korterite ostmiseks tehtud kulutusi, samas on eluaseme ruutmeetrihinna tõus olnud kaugel ees tarbijahinnaindeksis kajastuvast inflatsioonist.
Eesti palkade ostujõud on 1991.- 2006. aastani kasvanud vähem, kui võinuks järeldada meie palgataseme tõusu ja tarbijahinnaindeksi suhtest, ütleb majandusteadlane Jaanus Reim oma äsja ajakirjas Akadeemia avaldatud uurimuses. Ta võrdleb selles peamiselt linnakorterite hinnataset neil aastail ja peab ka nentima, et eluaseme ostuks kulutatud raha ja ostuhinna kerkimine millegipärast indeksis üldse ei kajastu, kirjutab SL Õhtuleht.
Korterituru avanedes 16. oktoobri 1991. aasta oksjoniga kujunes keskmiseks hinnatasemeks vaid 111 Saksa marka ehk teisisõnu 890 krooni ruutmeetri eest. Müüdi 17 Mustamäe ja Lasnamäe kõigi mugavustega korterit ja näiteks võinuks tol ajal saada ühetoalise korteri omanikuks Mahtra tänavas vaid 470 krooniga ühe ruutmeetri eest. Veidi hiljem alustati korterite müüki Tartus, kus keskmine ruutmeetri hind oli veel odavam - 640 krooni, nendib Jaanus Reim.

Ekspress Grupp läheb börsile
Ekspress Grupist saab esimene börsil noteeritud Balti meediakontsern
Eesti suurim trükimeedia kontsern Ekspress Grupp läheb börsile, et toetada laienemist välisturgudele.
Täna algas aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO), aktsiad noteeritakse Tallinna Börsil, teatas Ekspress Grupp oma veebilehel.
"Ekspress Grupp on edasi liikumas Balti turule, kus on eesmärgiks samasuguse positsiooni saavutamine nagu Eestis - sestap ka börsilemineku otsus, et toetada edasist laienemist," ütles Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik. "1989. aastal asutatud nädalalehest Eesti Ekspress on 17 aastaga välja kasvanud ligi miljardi kroonist aastakäivet näitav meediakontsern, millele Eesti piirid on juba kitsaks jäänud."
AS-i Ekspress Grupp juhatuse esimees Priit Leito ütles Päevaleht Online'ile, et Ekspress Grupi aktsiate avalik pakkumine kestab kuni 29 märtsini. 30. märtsil tehakse teatavaks pakkumise tulemused ning 5. aprill on esimene päev, mil aktsiaga kaubeldakse börsil.

Eesti Energia võidutses Energy Globe'i võistlusel
Eesti Energia keskkonnaprojekt OSELCA ehk "Põlevkivielektri olelusringi hindamine" loeti rahvusvahelisel Energy Globe'i projektivõistlusel auhinna vääriliseks, teatas Eesti Energia.
OSELCA projekti rahastas Euroopa Liidu Life-Environmenti fond, projektis osalesid partneritena Soome keskkonnainstituut SYKE ning Eesti firma Cycleplan.
Võistlusest võttis osa 730 projekti 94 riigist. Balti riikide kuuest projektist valis rahvusvaheline keskkonnaekspertidest koosnev žürii silmapaistvamateks Eesti Energia tehtud põlevkivielektri olelusringi hindamise ja Läti Videsi projekti.

Liikluskindlustus kallineb ohtrate õnnetuste tõttu
Kindlustusseltsid jäid möödunud avariiderohkel aastal kõvasti miinusesse.
Kindlustusfirmadele oli möödunud aasta halb. Kui eelmise aasta lõpus võtsid kindlustusseltsid saadud maksetest maha hüvitised, summad, mis tuleb reserveerida tulevaste hüvitiste väljamaksmiseks, ning kulud, siis jäid nad liikluskindlustuses kokku 29 miljoni krooniga miinusesse.
Üks liikluskindlustuse maksemäärade kallinemise põhjusi on oluliselt kasvanud ravikulud ja inimeste sissetulekute tõusust tingitud kõrgemad isikukahjude hüvitised.
Tariif muutus
Ergo Kindlustuse kindlustusdirektor Sergei Vahnitski tunnistas, et Ergo Kindlustus lõpetas eelmise aasta liikluskindlustuse osas kahjumiga, mistõttu firma oli sunnitud 1. märtsist korrigeerima liikluskindlustuse maksemäärasid. Sõiduautode lõikes kasvasid maksemäärad keskmiselt seitse protsenti. Kuid näiteks maakonniti olid muutused erinevad: kõige rohkem kerkisid maksemäärad Ida-Virumaal, kuid oli ka piirkondi, kus need isegi alanesid.

Priit Pae paigutab Kolu mõisakompleksi 35 miljonit
Pankrotistunud Concordia ülikooli rektorile Mart Susile ja tema naisele kuulunud Kolu mõisa uued omanikud lubavad paigutada lähiaastatel kompleksi kuni 35 miljonit krooni, et kujundada sellest konverentside ja kultuuriürituste paik.
Kolu mõisa ostis kolmapäeval firma PMC Ehitus, mille omanik ja juhataja Priit Pae kinnitas, et tööd algavad lähiajal, kuid siiski pole loota, et aasta või paariga nendega ühele poole jõuab, kirjutab Järva Teataja.
"Töid alustame kevadel pargis, kus tuleb võsa maha võtta ning sildu ja teid korrastada," täpsustas ta.
Sügiseks on Pae eesmärk korrastada mõisa küttesüsteem, et hoone talvel külma ei jääks. "Esimeste tööde hulgas on ka terrassi korrastus ja korraliku trepi ehitus," lausus ta. Sisetöid lubas Pae alustada sellest, et uurib mõisa ajalugu ja peab aru muin-suskaitseametiga.

Sõnnikust ja biojäätmetest hakatakse energiat tootma
Reedel kirjutasid Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte juht Toomas Niinemäe, Ragn-Sellsi juhatuse liikmed Rein Leipalu ja Agu Remmelg ning Ekseko juhatuse liige Andres Veide alla koostöölepingule, mille eesmärgiks on Viljandimaale Viiratsi valda ühisettevõtte loomine biojäätmete ja sea vedelsõnniku baasil energia ja väetise tootmiseks.
Plaanitava koostootmisjaa-ma elektriline võimsus on 1,7 MW ja soojuslik võimsus 1,9 MW. Tekkivat soojust hakatakse kasutama biogaasi tootmise protsessis ning seafarmi soojusvajaduse rahuldamiseks. Uut koostootmisjaama hakatakse ehitama pärast kõikide vajalike uuringute tegemist ja investeerimisotsust esialgsetel andmetel 2008. aastal. Eesti Energia ja Ekseko sõlmisid 2004. aastal koos-töökokkuleppe Ekseko seafarmi jääkidest saadaval biogaasil töötava koostootmisjaama rajamise võimaluste uurimiseks.
Eesti Energia on pidevalt arendanud koostootmist Eestis. Näiteks tagab renoveeritud energiaplokk Balti Elektrijaamas lisaks elektritootmisele ka Narva linna soojusvarustuse ning ettevalmistamisel on aegunud Ahtme koostootmisjaama asemele uue koostootmisjaama rajamine.

Küberstuudio kontserdil Kumus kõlab kaks esiettekannet
Muusikaline kollektiiv Küberstuudio annab teisipäeval, 20. märtsil kell 19 Kumu fuajees kontserdi, kus esitab Eesti heliloojate multimeediateoseid.
Kõik teosed kantakse ette spetsiaalselt sellel õhtul kõlava muusika jaoks kavandatud laval neljas erinevas esituskohas. Lisaks pöördlavale aitavad publiku interaktiivsele kontserdil osalemisele kaasa valgusrežii ja videoprogramm. Kontserdist teeb otseülekande Eesti Raadio Klassikaraadio.
Kavas on Timo Steineri teose "Kontsert flöödile, džässgrupile, löökpillidele ja elektroonikale" esiettekanne, dirigeerib Tõnu Kaljuste. Samuti tuleb esiettekandele Tõnis Kaumanni "Montes Gelboe", kus kaasa teeb ansambel Vox Clamantis.
Mart Siimeri teose "Kadunud sõna" tenorile, tšellole, elektroonikale ja videole esitavad solistid Raul Mikson (vokaal) ja Aare Tammesalu (tšello).

 "Ürgmees" sai endale naise
Ööklubis Papillon toimub 25. ja 26 aprillil koomilise mononäidendi "Ürgnaine" esietendus, mille autoriks on leedu kirjanduse üks tuntuim tegelane - Sigitas Parulskis.
Leedu lavastaja Sigitas Parulskise "Ürgnaine" on omalaadne vastus Rob Beckeri kuulsa näidendi "Defending The Caweman" ("Ürgmehe kaitseks") järgi lavastatud etendusele "Caweman" ("Ürgmees"), milles vastassugupoolega suhtlemisel üleskerkivaid lõputuid probleeme käsitleb Sigitas Parulskise kangelanna läbi huumoriprisma.
Lätis ja Leedus on "Ürgnaine" juba etendunud täissaalidele. Aprillis etendub "Ürgnaine" eesti keeles. Näidend jutustab vaatajatele juba kaugest kiviajast muutumatuks jäänud mehe ja naise üksteisemõistmise raskustest.
"Ürgnaise" lavastajaks on leedulanna Sigitas Parulski ja etenduse režissöör on Kostas Smorigionas. Näitlejana astub lavale Eva Püssa.

Rühmitus Pink Punk avab Draakoni galeriis näituse
Tallinn
Pink Punki kuuluvad alates eelmisest aastast kunstnikud Kristin Kalamees, Sandra Jõgeva, Aino Ingrid Sepp ja Kaarel Sammet.
Rühmituse sõnul on neid alati seostatud glamuuriga. Kuid glamuur on alates rühmituse asutamisest 2003. aastal ja projektist "Kuum Kunstiliin" olnud omamoodi kamuflaažiks, üheks vahendiks teiste hulgas, mille abil oma sõnum publikule kohale viia.
"Samamoodi on kunsti võimalik aines tihti kaitsevärvi maskeeringu all ja kunstnik on see, kelle ülesandeks on sellest läbi näha. Kunstirühmitus omakorda on elav organism, liikumises, muudatustes ja arenemises, väike ühiskonnamudel. See hõlmab ühte koondunud egosid, konflikte ja lahkarvamusi, samuti nagu sümbioosi, üksteise täiendamist ja koostööd," teatab näituse pressitekst.

Kultuuriministeerium toetab 62 uue heliteose tellimist
Kultuuriministeerium eraldab erinevatele muusikakollektiividele ja -organisatsioonidele 873 400 krooni uute muusikateoste tellimiseks.
Suurimad tellijad on Eesti Muusika Päevade ning NYYD Festivali korraldajad, kes taotlesid ministeeriumi programmist toetust vastavalt 23 ja 7 uudisteose tellimiseks.
"Muude teoste seas on sel kevadel oodata näiteks Erkki-Sven Tüüri 6. sümfoonia esiettekannet Põhjamaade Sümfooniaorkestri esituses, Timo Steineri flöödikontserti Küberstuudio kontserdil ja sügisel René Eespere klaverikontserdi esmaettekannet Pärnu Linnaorkestri isadepäeva kontserdil," tõi Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Marko Lõhmus mõned näited toetust saanud projektidest.
Lisaks toetatakse sama programmi raames ka helilooja resideerimist kindla kollektiivi juures. Järgmiseks hooajaks asub Eesti Rahvusmeeskoori juurde helilooja Tauno Aints, meeskoor on temalt tellinud kaks uut heliteost.

Bütsantsi kirikumuusika kõlab sel nädalal Tallinnas ja Viljandis
Kontsertsarja Diplomaatilised Noodid raames kõlavad kahes Eestimaa kirikus sel nädalal autentsed Bütsantsi kirikumuusika traditsioone järgivad laulud.
Kahe kontserdiga "Taeva all ei ole õrnemat kui vesi" loodavad selle autorid luua kunstiteose, millest osasaaja leiab end muusikalis-visuaalsetelt rännakutelt jumalaema, pühaduse, puhtuse, ilu, süütuse ja inimese igipõliste hingeliste vajaduste teemal.
Korraldajate sõnul laulab kreeklane Katsoulis Ioannis veerandtoonides Bütsantsi õigeusu kirikulaule, mida Eestis varem esitatud ei ole ja mille esitamise tehnikat valdavad maailmas vähesed.
Kastoulis Ioannise laulu toetavad džässilike saksofoni- ja kontrabassiimprovisatsioonide ning live-elektroonikaga Heli Reimann ning Taavo Remmel. Heli- ja valgusinstallatsioonide autor on Heli Piisang.

Laupäeval suri maalikunstnik Valdemar Väli
Laupäeva, 17. märtsi pärastlõunal, oma 98. eluaastal suri Eesti maalikooli silmapaistvamaid esindajaid, kunstnik Valdemar Väli.
Väli õppis Tallinna erastuudiotes, 1938. aastast Tartus Pallases Ado Vabbe juures, 1943. aastal lõpetas ta kõrgema kujutava kunsti kursused. 1947-1988 oli ta Eesti kunstiakadeemia õppejõud, 1969. aastast maalikunsti osakonna professor ja 1993. aastast emeriitprofessor.
1945. aastast kuulus ta Eesti kunstnike liitu, 2002. aastal valiti ta Eesti kunstnike liidu auliikmeks, 1999. aastal autasustati teda Valgetähe III klassi ordeniga.
Väli 1943. aastal maalitud hilisimpressionistlik Hilda Üpruse portree on saanud krestomaatiliseks osaks Eesti kunstiloos. Maastikumaali ja rannarahva motiivide kõrval sai portreežanrist Valdemar Väli põhiala. Väli 1970ndate ja 1980ndate värvikäsitlus on dekoratiivsem, neil aastail maalis ta ka rea abstraktseid kompositsioone. Väli teosed on esindatud Kumu, Tartu kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna kunstihoone fondi kogudes ja mitmetes erakogudes üle maailma.

Eri Klas toob Tallinna Vene tipp-balleti
Moskvas Novaja Opera peadirigendina töötav Klas toob suvel oma teatriga Tallinna esinema maailmakuulsa Vene baleriini Maia Plissetskaja loodud balletitrupi.
Praegu Moskva Suure Teatri endise tähttantsija leedulase Gediminas Taranda juhitud Imperski Balet (Impeeriumi Ballett) esineb augustis Pirital Birgitta festivalil. Koos Novaja Opera lauljate ja orkestriga esitavad nad Klasi juhtimisel Raveli "Bolero". "Tüüpilise vene balleti paljuimetletud tase," ütles Klas trupi kohta. "Plissetskaja on juba ise kvaliteedimärk."
Plissetskaja ja Taranda initsiatiivil 1994. aastal loodud balletitrupil pole Moskvas oma maja, seetõttu gastrollib suurem osa trupist pidevalt välismaal, esitades klassikalist vene balletti. Ajakirjanduse andmetel on nende esinemine Venemaal suhteliselt harv juhus.
Teist aastat Novaja Opera peadirigendina töötav 67-aastane Eri Klas tähistas ise üle-eelmisel nädalavahetusel Moskvas haruldast töövõitu. Ta juhatas kolmel õhtul järjest Donizetti ooperi "Armujook" esietendust, kusjuures iga kord laulis erinev koosseis. "Kõik kolm päeva järjest laulis üks solist paremini kui teine," ütles Klas. "Sellist asja pole mul kunagi varem ette tulnud, kuigi olen töötanud ka Moskva Suures Teatris."

Eesti tugevdab kunstiteoste väljaveo kontrolli
Valminud seaduseelnõu seab piirangud Eesti rahvuslike kultuuriväärtuste väljaveole ka EL-i riikidesse. Oht üle piiri kaduda on enim keskaegsel tarbekunstil.
Kui tegin kunagi Ilmar Malini mälestusnäitust, siis laenasin mõned tööd ka tema Stockholmis elanud venna Harald Keilandi perelt. Läks kiireks ja polnud aega asja vormistada. Nii jalutasin, pildid kaenla all, neli korda Tallinna ja Stockholmi tollist läbi, ilma et kumbki pool oleks minu kraami vastu huvi ilmutanud. Ometi oli just nädal varem Moderna Museetist varastatud Picasso ja Braque'i maalid...
Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu tuleb üle vaadata kultuuriväärtuste välja- ja sisseveo seaduslikud alused. EL-is kehtib neid küsimusi reguleeriv 1992. aasta määrus. Nüüd on valminud ka Eestis vastava seaduse eelnõu, mis sätestab kaupade vaba liikumise kõrval siiski piiranguid rahvuslikele kultuuriväärtustele. Eelnõu väljatöötamise töögruppi juhtis kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn. Ministeeriumi õigusnõunik Siiri Pelisaar selgitab, et Euroopa Liidu määrus annab loetelu kultuuriväärtustest, mis vajavad luba EL-ist väljapoole viimiseks, s.t määrus ei reguleeri kultuuriväärtuste liikumist liikmesriikides. Selle määruse rakendamine on aga suhteliselt piiratud. Seetõttu on paljud riigid oma riigisisese õigusaktiga määratlenud rahvuslikud rikkused ning kehtestanud piiranguid kultuuriväärtuste väljaviimisele nii liidu piires kui ka kolmandatesse riikidesse.

Loomaaias toimuvad õpilastele koolivaheajal giidiga ekskursioonid
Alanud kevadine koolivaheaeg pakub pealinna kooliõpilastele mitmekesiseid vaba aja sisustamise võimalusi.
Tallinna Loomaaed korraldab õpilastele üritusi alates homsest kolmel päeval algusega kell 11.00. Õpilastele toimub giidiga ekskursioon loomaaias, lõpetuseks pakutakse sooja suppi ja vaadatakse ühiselt loodusfilmi. Igaks päevaks on valitud erinev dokumentaalfilm mõnest Eestis elavast loomast.
Üritusel osalemiseks tuleb aga kindlasti registreerida kuni 20. märtsini telefonil 6 943 357, sest kohtade arv on piiratud. Lisainfot leiab Tallinna Loomaaia kodulehelt www.loomaaed.ee. Esimene päev ehk teisipäev on mõeldud algklassidele ning kolmapäev ja neljapäev vanemale koolieale.
Tallinna Linnamuuseumi Lastemuuseum korraldab koolivaheajal ja lihavõtete eelsel ajal 21. märtsist 5. aprillini kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti Lihavõttejänese munavärvimiskooli, kus värvitakse martsipanimune.

YouTube jagab esimesi videoauhindu
Videovahetusprogramm YouTube jagab järgmisel nädalal välja esimesed auhinnad parimatele veebikeskkonna kasutajate poolt loodud videotele.
Alates tänasest saavad kõik YouTube'i kasutajad veebikeskkonnas vaadata ja hinnata seitsmes erinevas kategoorias väljavalitud lühivideosid, vahendab Reuters.
YouTube'i kasutajate poolt loodud lühivideotega, mis on hääletamiseks väljavalitud, saab tutvuda aadressil. Kasutajad saavad oma lemmikvideote poolt hääletada reedeni. Võitjad selguvad 26. märtsil.
Auhinnad jagatakse järgmistes kategooriates: kõige kreatiivsem video, kõige inspireerivam video, parim videoseeria, kõige koomilisem video, parim muusikavideo, parim ülevaatevideo. Seitsmes erikategooria kannab nime "Kõige imetlusväärsem video läbi aegade".

Eesti viib esmakordselt maailmas väitluse internetti
Tallinna Ülikoolis toimuva väitlusürituse raames kantakse Skype'i vahendusel esmaskordselt väitlusseltside ajaloos internetis üle väitluskoolitused ja avalikud debatid.
Tallinna Ülikoolis 20 - 24 märtsini toimval väitlusüritusel saavad inimesed üle maailma kuulata Skype vahendusel Eesti poliitikute debatte, USA, Kanada ja Saksa tippväitlejate loenguid ning osaleda "live" väitlustes.
"See, et väitlus läheb internetti just nimelt Tallinna Väitlusklubi algatusel, pole lihtsalt kokkusattumus, vaid järjekordne märk e-Eesti edust," lisas väitlusürituse Tallinn intervrsity 2007 peakorraldaja Uve Poom.
Nädala jooksul toimuvad Tallinna Ülikooli aulas kell 18: 00 avalikud debatid, mis kantakse ühtlasi üle internetis. Ülekandeid on võimalik kuulata aadressil www.tallinniv.org.

Kelle pere on Meie Pere? 
Kui on kavas sünnitada uus meediaväljanne, ka telesaade näiteks, siis kõigepealt arutatakse kahte asja: kellele seda teha ja kuidas seda teha.
Ajakiri Meie Pere

Noortemess turgutab ettevõtlikkust
Täna kell 15 toimub Viru keskuse aatriumis mess "Kõik on enda teha!", mille eesmärk on tõsta noorte ettevõtlikkust, initsiatiivikust ja loovust ning tuua kokku Eesti ettevõtted kui potentsiaalsed tööandjad ja noored kui potentsiaalsed töövõtjad.
Keskuse teisel korrusel on oma koha leidnud SA Noored Kooli, Cityrent OÜ, Tallinna Ettevõtlusamet, Terviseparadiis ja üliõpilasorganisatsioon AIESEC. Samuti on kohal noorteorganisatsioonid nagu Noorte Nõukogu, Eesti Õpilasesinduste Liit, Tallinna õpilasesindus, Tegusad Eesti Noored, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Tallinna Väitlus-klubi, kellest nii mõnedki astuvad üles ka laval.
Aatriumisse on end sisse seadnud 22 riiki oma laudadega, kus riikide esindajad tutvustavad oma maad turismi ja majandus-elu ning rahvuslike maitseelamuste pakkumise kaudu.
Vaata ka:
www.aiesec.ee/koikonendateha

Tallinnas annab kontserdi Vonda Shepard
Aprilli lõpus esineb Rock Cafés USA naislauljatar ja pianist Vonda Shepard, keda laiem publik teab menuseriaali "Ally McBeal" järgi.
Populaarseks on saanud sarjas esitatud muusika, mida Vonda Shepard esitas, ning sarja tunnusmeloodia "Searchin' My Soul". Shepardi muusikukarjäär on kestnud juba 20 aastat ning lauljatar on andnud välja kuus albumit, nende hulgas kaks, millel on telesarja muusika peal.
Vonda Shepard annab kontserdi 24. aprillil Rock Cafés, piletid hinnaga 650-750 krooni on müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Statoilides. Kontsert algab kell 21.

Turismimess tugevdas kodumaa-armastust
"Siin on nii põnev. Oi, kui oleks noorem, küll läheks," ütles messi tarbeks suurele maale seilanud 79-aastane Kihnu Virve silmade särades. Eelkõige tundis Virve rõõmu, et messil on esindatud nii palju ilusaid Eestimaa paiku. ("Enne tuleb ikka Nuustakul ära käia, kui Londonisse minna," kordas positiivsust kiirgav laulu-ema vana tõde veidi redigeeritud kujul.) Virve, kes Kihnu kaubamärgina juba oma olemasolu ja ringiliikumisega saarele reklaami teeb, laulis messil ka end ja Kihnut inimestele lähemale.
Ajastutruud elamust pakkusid Palamuse "kihelkonnakoolmeistrid". Uudistama jäänud huvilistele pisteti pihku krihvel ja tahvel - ilmselt said paljud seal esimest korda elus tunda, kuidas käis esivanemate koolitöö. Teadmisteproov ei olnudki eriti kergete killast. Muu hulgas küsiti, mis materjalist oli kellamees Lible teine silm ja kust olid pärit Imelik ja Kuslap. Palamuse muuseumi juhataja Arne Tegelmann tõdes rahulolevalt, et mõni on suutnud ka kõik kümme küsimust ära vastata. Parimad õpilased said auhindu ja muidugi oli apteeker koolmeistritele kaasa andnud kuulsat punslieli...

Hiddinki esialgsest koosseisust neli mängijat rivist väljas
Sarnaselt Eesti jalgpallikoondisega on ka venelaste rivistust räsinud möödunud nädalavahetus.
Täna selgus, et 24. märtsil Tallinnas peetavaks Euro 2008 valikmänguks Eestiga ei saa Venemaa peatreener Guus Hiddink arvestada nelja eelmisel esmaspäeval nimekirja arvatud palluriga.
Venelaste treener Aleksandr Borodjuk teatas agentuurile Allsport, et Venemaa meistriliiga viimastes mängudes said trauma kaitsjad Aleksei Berezutski (CSKA) ja Deniss Kolodin (Moskva Dinamo) ning poolkaitsja Igor Semšov (Moskva Dinamo).
Lisaks on külmetunud väravavaht Vjatšeslav Malafejev (Zeniit).
Praeguseks on asendusena koondisse kutsutud esiliigas mängiv puurivaht Dmitri Borodin (Moskva Torpedo) ja poolkaitsja Konstantin Zõrjanov (Zeniit).
Koduliiga viimases voorus värava löönud Zõrjanov võib platsile tulla isegi algkoosseisus. Samas pole lõplikult välistatud ka Semšovi Tallinna sõitmine.

Ida-Euroopa meistrivõistlustel oli parim Marek Marksoo
TENNIS:
Üldkokkuvõttes tuli ta Ida-Euroopa MV võitjaks. Turniir koosnes kahest eraldiseisvast teise kategooria Euroopa Juunioride Tuuri 14 & U turniirist, vahendab Sportnet.
Mõlemad turniirid andsid Euroopa juunioride edetabelipunkte. Marek Marksoo alustas turniiri 42. edetabelikohalt, esimese turniiriga tõusis ta 23. kohale ja ülehomme avaldatavas uues edetabelis peaks ta tõusma kümnenda koha piirimaile.
Kahe turniiri turniiri kokkuvõttes kaheksa/üheksa parema hulka jõudnud noortennisistid kaasatakse ITF/Tennise Europe'i suvisesse "touring teami", kus ITF katab mängijate kulud. Selle stipendiumi suurus on ca 2500 USA dollarit.

Tulemas on Baltikumi suurim lendava taldriku võistlus
Viimsi spordihallis toimub sellel nädalavahetusel kümnes rahvusvaheline frisbee ultimate (lendav taldrik) juubeliturniir Kick'n de Kök 2007, mis on ühtlasti Baltimaade suurim sellealane üritus.
Osa võtavad võistlejad Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Eestist.
Tegemist on juba kümnenda Kick'n de Kök turniiriga Eestis. Iga aastaga on huvi turniiri vastu kasvanud ja osavõtjate arv suurenenud. Seekordsele võistlusele on tänaseks registreerinud 32 võistkonda. Tegemist on Baltimaade suurima sellelaadse üritusega, mis kunagi toimunud.
Turniir saab teoks tänu meie headele koostööpartneritele - Eesti Punase Risti Tallinna Selts, A le Coq, City Hotels, hotell Athena ja RIFF.
Frisbee ultimate on olemuselt lihtne mäng, mis eeldab vaid ühe lendava taldriku ja asjast huvitatud seltskonna olemasolu. Mängus ei ole kohtunikke. Mängijad otsustavad omakeskis, kas vastasmängija eksis või mitte. Frisbee ultimate propageerib ausat mängu ja sportlikkust.

Murumets võitis Läti Grand Prix
Eesti tugevaim mees Andrus Murumets võitis Läti Grand Prix 2007.
Kavas olnud kuuest alast võitis ta kaks, sai kahel korral teise ja kahel korral kolmanda koha. Teiseks jäänud ukrainlast Vasil Virastjuki edestas Murumets 9,5 punktiga, vahendab Sportnet.
Lõplik paremusjärjestus:
1. Andrus Murumets - 65
2. Vasil Virastyuk - 55,5
3. Vidas Blekaitis - 55
4. Igor Pedan - 52
5. Agris Kazelniks - 44,5

Ferrari ei kavatse Räikkönenist esisõitjat teha
VORMEL-1
"Hooaeg on alles alanud. Meie eesmärgiks on olla eesotas nii tihti kui võimalik. Meie meeskonnas pole esimest ega teist sõitjat. Eks hooaja edenedes selgub, milliseks olukord kujuneb," lausus Todt pärast Räikköneni võiduga lõppenud Austraalia GP-d, vahendab Sportnet.
"Praegusel hetkel võib ükskõik kumb meie pilootidest sõidu võita, me ei sea mingeid piire," jätkas Todt, kes enda sõnul ootas Räikkönenilt võitu.
"Ausalt öeldes polnud Kimi võit minu jaoks mingisugune üllatus. Ta on täpselt selline naga ma arvasin teda olevat. Oleme temaga rahul ja tundub, et tunne on vastastikune," ütles Todt.

ATP tabelis vähe muutuseid
TENNIS:
Kolmandal kohal jätkab ameeriklane Andy Roddick. Järgmiselt kahelt real leiab vastavalt venelase Nikolai Davõdenko ja tšiili tennisisti Fernando Gonzalese nimed, vahendab Sportnet.
Kuuendalt kohalt langes kaheksandaks ameeriklane James Blake, seetõttu tõusid nii hispaanlane Tommy Robredo kui ka horvaat Ivan Ljubicić koha võrra ning hõivavad uues tabelis vastavalt kuuenda ja seitsmenda koha. Üheksas on jätkuvalt sakslane Tommy Haas. Tugeva progressi tegi serblane Novak Djoković, kes parandas positsiooni kolme rea jagu ning kerkis karjääri kõrgeimale, kümnendale kohale.

Kaia Kanepi kerkis 56. kohale
TENNIS:
Varasem tipptulemus oli veebruaris saavutatud 60. koht, vahendab Sportnet.
Sama edukalt ei läinud paraku Maret Anil, kes tegi 33-realise languse ning on nüüd 186. positisoonil. Koha andis käest ka Margit Rüütel, kes kukkus 226. reale. Peale Kanepi suutis WTA tabelis olevatest eestlannadest kohta parandada vaid Julia Matojan, kes tõusis koha võrra ning on 19. märtsi seisuga 1072. Barbara Kvelstein on pärast viiekohalist llangust 1288.
Üle pika aja on muutunud ka liider, belglanna Justine Henin tõukas troonilt venelanna Maria Šarapova, tennisedaame eraldab küll vaid üks punkt.
Kolmanda ja neljanda koha vahetasid omavahel prantslanna Amelie Mauresmo ja venelanna Svetlana Kuznetsova. Vastavalt viiendal ja kuuendal kohal jätkavad belglanna Kim Clijsters ning šveitslanna Martina Hingis.

Savisaarest on saanud passiivne blogipidaja
Enne valimisi pea iga päev oma blogisse sissekandeid teinud Edgar Savisaar on peale valimisi piirdunud vaid ühe kirjatükiga oma ajaveebis.
Kui enne valimisi võis igaüks Savisaare blogist lugeda pikki sissekandeid valimistest, poliitikast ja linnulaulust, siis peale valimis on Edgar Savisaar üllitanud vaid 6. märtsil ühe kirjatüki, kus tunneb headmeelt, et tema poolt hääletas eelmiste valimistega võrreldes 5000 inimest rohkem.
Edgar Savisaare madalat valimiste järgset kirjutamisaktiivsust oma blogis põhjendab Keskerakonna infojuht Toomas Raag tekkinud poliitilise olukrraga.
"Kindlasti sissekannete tegemine blogisse jätkub, hoog sõltub sellest, kui värvikirev on Eesti lähikuude poliitika," vahendab Toomas Raag erakonna esimehe sõnu, millest paistab, et valimiste järgne olukord ei ole Keskerakonna jaoks hetkel poliitiliselt atraktiivne.

TV3 omandas Bondi-filmide näitamisõigused
Telekanali TV3 ja filmikompanii MGM (Metro Goldwyn Mayer Studios) vahel sõlmitud vastne leping toob vaatajateni James Bondi filmide kullafondi - 20 Bondi filmi näitamisega tehakse algust aprillikuus.
Lisaks paarikümnele Bondi-filmile jõuab TV3 ekraanile ka kümmekond Bondi-teemalist dokumentaallugu. Eksootilised paigad, uskumatud tehnilised imevigurid, ebamaiselt seksikad naised ning kurikaelad, kes ei lepi reeglina vähemaga kui maailma vallutamine - kõik see jõuab vaatajani juba paari nädala pärast pühapäevaõhtuti.
Eluaegse Bondi-austaja, filmispetsialist Lauri Kaare sõnul on James Bond üks neist kangelastest, kelle puhul võib ilma mingite reservatsioonideta kasutada Eesti meedias vägisi devalveeritavat sõna "legendaarne".
"Laitmatult puhtas valges särgis ja smokingus härrasmees on popkultuuri ajaloos sama tähtsal kohal kui Dracula, Sherlock Holmes, Indiana Jones ja Tarzan," märkis Kaare. "Bond on fantaasiakangelane, kelle sarnased tahaks mehed olla ning kellega koos tahaks naised olla," lisas Kaare.

Suurbritannia segane eurofinaal
Laupäeval selgus tänavuse Eurovisiooni viimane ehk 42. võistleja, kui Suurbritannia rahvuslikus eelvoorus valiti võitjaks kunagine teismeliste iidolbänd Scooch looga "Flying The Flag (For You)".
Mõningast segadust külvas finaalis asjaolu, et saatejuhid Terry Wogan ja Fearne Cotton hõikasid esimese hooga välja eri võitjad, esimene Scoochi ja teine bändi finaalivastase, prantslanna Cyndi. Mõned sekundid hiljem Cotton parandas end ning teatas, et rahvahääletuse lemmikuks osutus siiski Scooch. Pärast saadet vabandas BBC segaduse pärast, kuid ei selgitanud, miks aps juhtus, lisades vaid, et "see on otse-eeter ning kahjuks mõnikord selliseid asju juhtub".
Suurbritannia koos Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaaniaga on riigid, mis pääsevad otse finaali. Eurovisiooni poolfinaal ja finaal toimuvad Helsingis vastavalt 10. ja 12. mail.
BBC-st tõlkinud Mari Rebane

 "Terevisioon" saab kaks uut saatejuhti
Pea sajaprotsendise tõenäosusega hakkavad ETV hommikuprogrammis "Terevisioon" alates aprillist inimesi äratama Liis Lusmägi ja Vaiko Eplik, kellest saavad vastavalt seniste saatejuhtide Toomas Luhatsi ja Kaileen Mägi ekraanipartnerid. Lepingud peaks allkirjastatama sel nädalal.
Liis Lusmägi töötab praegu Raadio 3 saate "Ennelõunal" saatejuhina, on kirjutanud Postimehe noortelisas Hip! ning juhtis mullu suvel koos Andri Maimetsaga TV3 ekraanil jooksnud meelelahutuslikku otsesaadet "Suveõhtu Pärnus". Esialgu jätkab Lusmägi samal ajal teles ja raadios esinemist.
Vaiko Eplik on tuntud eelkõige muusikuna. Kaks aastat juhtis ta Raadio 2 hommikuprogrammi "Silmad lahti" (pikka aega koos Toomas Luhatsiga), seejärel sai ta raadioeetris omanimelise muusikasaate, mis on eetris teisipäeva õhtuti.
Senised saatejuhid lahkuvad ajutiselt ja pikemalt - kes kuidas. Katrin Vaga asub mais ETV ja Eesti Raadio korrespondendina Brüsselisse tööle, Priit Kuusk läheb aga jalgrattamatkale Indiasse. "Terevisiooni" produtsent Raivo Suviste kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et Kuusk naaseb kindlasti sügisel teleekraanile.

Baskini anekdoodid
"Poja, mida sa televiisorist nii hilja pärast südaööd vaatad?"
"Loodusfilmi."
"Kes küll lastele nii hilja filme näitab!? Mis filmi nimi on?"
"Honolulu ööliblikad."
Kaks nudisti lamavad rannas. Möödub blond kaunitar.
"Sa vaata, kui vägev figuur!" ütleb üks meestest.
"Aga kas kujutad ette, kuidas ta näeks välja supeltrikoos?!"
Haiglapalatis heliseb telefon:
"Halloo! Siin teie raviarst. Ma pean kahjuks teatama, et teil on kanagripp!"
"Mis te räägite?! Kas te hakkate mind kohe ravima?"
"Muidugi, muidugi. Me määrasime teile vastava dieedi. Te tohite süüa ainult pliine."

REPLIIK: Kust võetakse lubadusi? 
Veel mõni sõna kümnevõistlusest.
Hiljutises teleintervjuus ütles juba teine meie mitmevõistleja, Indrek Turi nimelt, oma lähemaks eesmäriks Eesti rekordi ületamise ning sooviks medali võitmise Pekingi olümpialt.
Optimism on alati kiiduväärt, kui seda toetavad numbrid. Sestap toogem ära järgmine arvuderida: 10,36 -8.06-16.25-2.10-47, 78-13,74 -55.87-5.10-72.00-4.38, 93. Niisugused on maailma kümnevõistluse praeguse liidri ühendriiklase Bryan Clay üksikalatulemused. Ja ennäe - tema kogusummamark 8820 punkti ületab täpselt viie punktiga Eesti rekordi.

Korvpalliklubid vaevlevad oma näo otsingul
Nii Tartu Ülikool/Rocki kui ka Tallinna Kalev/Cramo käsi Balti liigas on kindlasti käinud tunduvalt paremini kui Eesti neljal meeskonnal mullu lõunanaabritega mängides.
Kurjad leedulased ei tohiks nuriseda - ka Läänemere lõunakaldal osatakse veel korvpalli.
Ent sügisel üsna roosades värvides tundunud hooaeg kisub kevadel tumedaks, et mitte öelda äikese-eelseks.
Ei kujuta ette, kuidas leiavad akadeemilise spordiklubi hõlma all mängiva Rocki juhid korvpallurite etteastete hindamiseks õiged sõnad. Praegune seis ähvardab täieliku nurjumisega.
Kuulutas ju mänedžer Meelis Pastak hooaja eel Rocki eesmärgist jõuda Balti liigas nelja parema meeskonna hulka ja eurosarjaski tippu. FIBA Challenge Cupilt kukkus Rocki korvpallurid välja juba alagrupis ja kõige halvema stsenaariumi korral ei saa nad ka Balti liigas play-off'i kaheksa parema meeskonna turniirile.

Põlvkondade vahetus ei kahjusta Ferrarit
Vaevalt keegi uskus, et Kimi Räikköneni esimene start vormel-1 klassi MM-võistlustel Ferrari roolis päädib nii võimuka etteastega.
Ülekaalukas kvalifikatsioonivõit, kindel liidrikoht kogu sõidu vältel (välja arvatud mõned ringid boksipeatuste järel) ning kiireim ring andsid soomlasele Melbourne'is trumbi, mis teinuks au ka seitsmekordsele maailmameistrile Michael Schumacherile.
Paljud kahtlused hajusid hoobilt ning skeptikud imestavad isegi, et nad soomlase võimsusest ilmselgeid märke ei näinud. Vaatamata põlvkondade vahetusele on ka Ferrari taustajõud endiselt head. Räikkönen võib küll olla kehv suhtleja, kuid see ei takista kuidagi tema kiiret edasiliikumist rajal. Brasiillase Felipe Massa "vana olija" staatusest pole mingit kasu, kui auto otsustaval hetkel laguneb. Kas selles võis näha tema kaasmaalase Rubens Barrichello sündroomi?

Relvata
Saladuslik idamaine sõna karate, relvata enesekaitse võitlusviis levis 1960. aastate keskel Eesti ja Nõukogudemaa intelligentsi seas.
Meie selle ala pioneerid olid Rein Siim ja Heiti Vallaste. Purustati lauajuppe, telliskive, näidati nippe, millega tehti pätt hääletult kahjutuks. Algas niinimetatud üleliiduline klubiline liikumine.
Ometi keelasid võimuorganid 1973. aastal ühel kuuendikul planeedist karate. Ala kolis põranda alla, kust väljus kolm korda. Inseneridiplomiga Mart Rossman nakatas noore pedagoogilise instituudi üliõpilase Igor Neemre (vasakul) idamaise pisikuga. Aastaid hiljem tuli ta N Liidu meistriks nii kumites kui ka katas. Praegu on ta klubi Wado president ja treener.

Pilatese-treening annab hoolsale harjutajale hea enesetunde
On ekslik pidada pilatest noore põlvkonna avastuseks.
Pilates on pika traditsiooniga treeningustiil, mille leiutaja ja arendaja oli möödunud sajandi alguses Joseph Hubertus Pilates.
Pilatese treeningustiiliga võivad tegeleda kõik, alates taastusravi vajavatest haigetest kuni tippsportlasteni. Harjutusi võib teha ka iseseisvalt, abiks DVD-d ja raamatud. Kuid esmased põhitõed koos õige hingamisega tuleks omandada asjatundja juhendamisel.
Pilatese kavva kuulub 500 harjutust, millest enamikku sooritatakse põrandal. Nende harjutustega saab tugevdada ja stabiliseerida kehakeset, muuta sirgemaks lülisammast, treenida lihaseid, suurendada painduvust, parandada rühti ja koordinatsiooni. Tulemus on hea välimus koos loomuliku sisemise säraga.

Eesti koondise suurim probleem EM-valikmängu eel on vigastustest räsitud kaitseliin
Peatreener Jelle Goes: Meeskonnas on palju vigastatuid.
Pärast eilset meistriliiga kohtumist Flora ja Levadia vahel on selge, et Artur Kotenkol on purunenud õlaside ja Teet Allasel murdunud ninaluu. Ka Liivo Leetma kurtis kerget põlvevigastust, kuid see võib siiski mänguks terveks saada.
Kotenko asemel olen teiseks väravavahiks kutsunud Pavel Londaku. Ka Martin Kaalma ja Sergei Pareiko olid sõelal, kuid arvestades mängijaomadusi ja meeskonda sobivust, tundus Londak praegu kõige õigem valik.
Kaitseliini uusi nimesid esialgu lisama ei hakka, katsume praeguste jõududega hakkama saada. Ragnar Klavan, kes on viimasel ajal mänginud keskväljal, saab siiski edukalt hakkama nii kesk- kui ka paremkaitses, samuti on meil kasutada Alo Bärengrub, Marek Lemsalu. Kaitse pole mitte ainult väravaesiste mängijate probleem - selle eest peab hoolt kandma terve meeskond.

Sergei Terehhov: Eesti jalgpalli ei kimbuta kriis, vaid ebaõnn
Aasta alguses taas Eestis kanda kinnitanud jalgpallikoondise poolkaitsja Sergei Terehhov tunneb, et on lõpuks koju jõudnud, ega soovi enam
Jalgpallis ei ole Eestil ilmselt Venemaast suuremat rivaali. Lisaks on EM-valikmängul ka kultuuriline ja poliitiline taust - mida teie sellest arvate?
Ma ei tahaks poliitikasse eriti süveneda. Loomulikult võidaks Eesti Venemaad parema meelega kui mõni Skandinaavia riik. Juba kas või sellepärast, et nad on meie naabrid. Venemaa on väga kõva vastane, aga räägin pigem mängu sportlikust küljest kui millestki muust.
Sellegipoolest - Eesti ja Venemaa suhted ei ole just eriti head. Fännide käitumine on ettearvamatu. Mis tunne on sellise publiku ees mängida?
Mängijale annavad kõige suurema tõuke täis tribüünid. Meie mängime ju kodus, meil on kodustaadioni toetus. Arvan, et enamik pealtvaatajaist on ikka meie poolt.

Agressiivne mäng nõudis kolm ohvrit
Eesti meistriliiga teises voorus pidasid pealinna jalgpalliklubid Levadia ja Flora pingelise heitluse, mille saatuse otsustas mängu lõpul vaidlusi tekitanud penalti.
Tallinnas Sportland Arenal leidis 84. minutil Flora värava all aset tõeline draama - pall kukkus karistusalasse, ühel ajal tormasid selle poole nii väravavaht Mihkel Aksalu, Levadia ründaja Nikita Andrejev kui ka Flora kaitsjad Tomas Sirevicius ning Martin Taska. Kokkupõrkes kukkus Andrejev õnnetult - tagajärg lahtine käeluumurd. Kohtunik Margus Kotter osutas penaltipunktile ja palli väravasse löönud Konstantin Nahk tagas Levadiale 2: 1 võidu.
Tõeline põrgu. Flora mehed lahkusid väljakult noruspäi ega tahtnud mängu eriti kommenteerida. Kapten Martin Reimi sõnul valdas Levadia palli rohkem, kuid võimalusi oli rohkem Floral. Vaidlusi tekitanud penaltisituatsiooni kohta jäi Reim aga sõnaahtraks. "Eks seda pea kohtunikud video pealt üle vaatama," lausus ta. Seevastu Flora peatreener Pasi Rautiainen ei hoidnud värve kokku. "Selles mängus oli üks tegelane, kes otsustas kõik," arutles ta emotsionaalselt. "Tahaks küsida kohtunik Kotteri käest, mida ma ja Flora oleme talle halba teinud? Nii kui meil mingi võimalus tekkis, oli tal kohe vile suus. Levadia on nii tugev meeskond, et ei vaja kohtunike abi. Mida peaks ometi tegema, et saada mängule objektiivne vilemees?"

Sauel ilus hooaeg, Henkel võitis karika
Naiste laskesuusatamise MK-sarja järjestus jäi Hantõ-Mansiiskis viimase ala, ühisstardi otsustada. Enne sõitu oli Kati Wilhelmil (Saksamaa) ja Anna Carin Olofssonil võrdselt punkte, Andrea Henkel (Saksamaa) jäi maha nelja punktiga.
Ükski kolmest soosikust ei suutnud end lasketiirudes valitseda. Henkel tegi kuus möödalasku ja sõitis välja 17. koha. Ometi piisas sellest esmakordseks karikavõiduks, sest viis korda eksinud Wilhelm jäi veel tahapoole. Olofsson sõitis koguni seitse (1) trahviringi ning leppis 20. kohaga. Võitis rootslanna Helena Jonsson.
Eesti laskesuusatajad Hantõ-Mansiiskis ei võistelnud. Ilusa hooaja tegi Eveli Saue, kes kahel korral platseerus MK-sarjas esikümnesse. Kokkuvõttes 34. koht, mis eelmisi hooaegu silmas pidades tähendab selget arenguhüpet.
Meestest võitis ühisstardiga sõidu venelane Ivan Tšerezov, maailma karikat võib omaks pidada sakslane Michael Greis. Eesti meessuusatajad olid lõppenud hooajal tagasihoidlikud.

Gerd Kanter haaras Euroopa karika
Kuigi Gerd Kanter võitis Ukrainas neljandat korda Euroopa talvise karika, jäi kettaheitja tulemusse veel arenguvaru.
Mullu Eesti rekordiga 73.38 maailma edetabelit juhtinud Kanteri kehas pulbitseb võimsam ramm kui kunagi varem. Kuid libe heitering ja harjumatud jalatsid pärssisid 27-aastase eestlase tehnilist sooritust ning tal tuli leppida enda kohta tagasihoidliku kettakaarega 65.43.
"Miinimumeesmärgid täitsin - võitsin ja heitsin üle 65 meetri," lausus ka aastail 2003-2005 karika pälvinud Kanter. "Tehnika oli pisut häiritud ja kindlasti jäi osa võimsusest kasutamata."
Mais sihikul 70 meetrit
Eesti rekordimehe põhirivaalid eesotsas leedulase Virgilijus Aleknaga Jaltasse ei tulnud. Esikohaheitluses konkurentsi pakkunud poolakas Piotr Malachowski heitis viimases voorus 65.06. Kolmanda kohaga üllatas türklane Olgundeniz Ercüment 64.34-ga.

Tartu Pere Leib ootab finaalivastast
Pere Leiva meeskond alistas Eesti meistriliiga poolfinaalseerias ka kolmandas mängus Falck Pärnu. Tartus peetud mäng võideti eile 3: 0, samasugune oli ka seeria tulemus.
"Ega need kolm mängu nii ühepoolsed ka olnud," leidis Pere Leiva treener Urmas Tali. "Viimast mängu kontrollisime, kuid teine mäng Pärnus läks otsustavasse geimi ja esimene kodumäng Tartus polnud sugugi raudkindel," lisas Tali.
Pere Leib jõudis meistriliiga finaali ning peab nüüd oma vastast ootama teisest poolfinaalist, kus Tallinna Selver võitis esimeses mängus Rakvere Aeroci. Teine kohtumine on neljapäeval Rakveres.
Kuidas kavatseb Tartu meeskond kahenädalast puhkepausi sisustada, sest esimene finaalmäng on alles 1. aprillil? "Ühelt poolt hea, sest mehed saavad vigastusi ravida. Teiselt poolt jälle paha, sest mängutunnetus võib kaduda. Järgmiseks nädalaks pean kindlasti kontrollmängu otsima," kõneles Tali, kelle mõtted on finaalseeria juures.

Veselin Matic: Kalev püüab võtta maksimumi
Kalev/Cramo korvpallimeeskonna peatreener Veselin Matic näeb hoolealustel jaksu võidelda pääsu eest Balti liiga play-off turniirile.
Kalev kaotas laupäeval kaaluka mängu Paneve? yses 85: 91. Millest jäi teil vajaka?
Ütlesin hoolealustele vaheajal: "Me ei suuda visata 100 punkti. Võidame vaid juhul, kui vastased saavad visata 75-82 punkti." Paneve? ys pole küll Balti liigas esinenud eriti edukalt, aga Leedu liigas asub meeskond neljandal kohal.
Eksisime kolmanda veerandi lõpul kaitses. Kaotasime kolm korda järjest kaitselauas palli - tundsime puudust Catalin Burlacust. Saime valusalt teada, mida tähendavad tema 210 cm.
Mis Burlacuga eelviimases mängus Tartu Rockiga juhtus?
Catalin näitas mulle pärast mängu suureks paisunud sõrme. Järgmisel päeval läks ta arsti juurde - tuvastati luumurd. Lubasin tal sõita koju Rumeeniasse kosuma, teisipäeval tuleb ta Eestisse tagasi. Siis arutame, mis võimalus on teda kasutada pühapäevases kohtumises võõrsil Klaipeda Neptunasega. Võib-olla saab ta mängida sõrmekaitsega.

Jaak Mae sõitis Norras elu parima maratoni
Jaak Mae hankis MK-etapil Holmenkollenis 50 km klassikasõidu kuuendast kohast tugeva emotsionaalse laengu.
Mae pakkus maailmameistri Odd-Bjørn Hjelmeseti võiduga lõppenud eraldistardist maratonis liidritele üle poole distantsist konkurentsi ja taandus kuuendaks alles võistluse lõppjärgus.
"Tempo oli kiirem kui Sapporos," ütles MM-il 50 km ühisstardiga klassikamaratonil kaheksanda koha saanud Mae. "Seal matkasime vahepeal, siin tuli pingutada võimete piiril. Holmenkolleni sõitu pean kindlasti paremaks."
35-aastane otepäälane võitles varem pikkadel suusasõidumaadel jalakrampidega. Ta ütles, et leidis koos füsioterapeut Lauri Rannamaga krampidest hoidumiseks lahenduse - jõi lahjemat spordijooki, mis kiiremini organismis imendus, ja rüüpas süsivesikurikkale geelile peale mineraalvett.

Rocki korvpallurite hooaeg seisab nurjumise lävel
Eesti tähtedest koostatud Tartu Ülikool/Rocki korvpallimeeskonda ähvardab Balti liiga play-off-turniirilt välja jäämine.
Tartu korvpalluritel avanes laupäeval võimalus võidu korral Klaipeda Neptunase üle kindlustada Balti liiga teises divisjonis koht kahe parema meeskonna hulgas, mis viib play-off'i. Kuid Rocki koostöö lagunes juba esimese poolaja lõpul ja viies järjestikune kaotus tuli ilma suurema vastupanuta 81: 104.
"Võin julgelt öelda, et 25-30 protsenti meeskonna potentsiaalist on jäänud kasutamata," hindas Tanel Tein hooaja kulgu. "Kui retsept oleks teada, siis kasutaksime oma võimeid paremini. Siiski on meil veel õhkõrn lootus turniiri jätkata. Halb, et see ei sõltu enam meist."
Vastutab kogu meeskond
Madalama divisjoni lõpetanud Rock seisab silmitsi järjekordse valusa altminekuga. Hooaja eel seadis mänedžer Meelis Pastak Emajõelinna klubi eesmärgiks pääsu Balti liiga nelja parema meeskonna finaalturniirile. Ometi saavad tartlased kaheksa parema meeskonna turniiril jätkata üksnes Kalev/Cramo ja Kedainiai Nevežise ebaedu korral.

Kimi räikkönen näitas ka ferraril tippkiirusi
Parimalt stardikohalt lähtunud soomlane Kimi Räikkönen juhtis MM-sarja avaetappi Melbourne'is algusest lõpuni ja juhtis oma Ferrari esimesena üle lõpujoone.
"Kõik polnud sugugi nii lihtne. Enne starti katkes raadioside tiimiga," kommenteeris Räikkönen, kes asendab Ferraris tippspordist loobunud Saksamaa vormelikuulsuse Michael Schumacherit.
"Õnneks olid mul tiimilt üksikasjalised juhised. Autol oli hea seadistus, mootor vedas kenasti. Mul polnud vajadust kõike välja panna, keskendusin ka konkurentide jälgimisele," lisas Räikkönen, kellele eelmine hooaeg McLarenis tõi rohkesti pettumusi.
Uuel hooajal näitasid McLarenid tiitlikaitsja Fernando Alonso ja debütant Lewis Hamiltoniga roolis end kiiretena, hõivates Albert Parki ringrajal Räikköneni järel teise ja kolmanda koha. See tähendas ühtlasi meeskondlikku liidrikohta, sest Ferrari teise piloodi Felipe Massa autol vahetati pärast ebaõnnestunud ajasõitu mootor ning brasiillane pidi lähtuma kõige viimasena boksiteelt.

Britid valisid kõige loodusesõbralikumaks luksusautoks Jaguari
Jaguar XJ sedaan valiti Suurbritannia kõige loodussäästlikumaks luksusmasinaks.
Diiselmootoriga Jaguar XJ jättis selja taha sakslaste lipulaevad Mercedes-Benzi S-klassi ning BMW 7-seeria, vahendab Reuters.
Masina CO2 emissioon on 214g/km kohta, mille tagab lisaks ökonoomsele V6 diiselmootorile ka sõiduki peamiselt alumiiniumist kere.

Pöördumine riigikogus esindatud erakondade poole
Nendime kahetsusega, et poliitikud ei tee asjatundjate hoiatust kuulmagi: kui ei rakendata efektiivseid meetmeid sündimuse kiireks tõusuks taastetasemele ja välismaalaste sisserände piiramiseks, ähvardab eesti rahvast kiire väljasuremine. Seda on veenvalt põhjendanud Kalev Katus mitmetes intervjuudes ("Kui Eestis sündimus ei tõuse, siis me rahvana kaome", Külli-Riin Tigassoni intervjuu, EPL 20.11.04, või "Võõrtööjõudu pole kusagilt võtta", Sigrid Kõivu intervjuu, PM 02.11.06) ja Rein Taagepera oma arvamusartiklites ("Demograafiline vetsupott", EPL 30.08.05, jt).
Teeme valitsusse pürgivatele erakondadele ettepaneku võtta koalitsioonikõnelustel erakorralise punktina päevakorda abinõude väljatöötamine eesti rahva säilimise tagamiseks. Need abinõud on hädavajalikud, kuid nõuaksid võib-olla loobumist mõnedest erakondade poolt valijatele antud lubadustest ja plaanitud rahaliste vahendite ümbersuunamist. Ei tasu karta, et nimetatud samm ei leiaks rahva mõistmist ja toetust, sest eesmärk, mille nimel seda tehtaks, on sedavõrd tähtis: sellest sõltub eesti rahva püsimajäämine vähemalt 900 000-inimeselise rahvana.

Mälestuse jäädvustamisest
Kuuma kartuli veeretamine president Lennart Meri mälestuse jäädvustamise asjus tuleks ära lõpetada. Kõige õigem oleks Tallinna lennujaam nimetada Lennart Meri nimeliseks lennujaamaks. President Lennart Meri oli aus, soliidne ja erudeeritud riigimees. Kõik see, mida ta Eesti riigi ja rahva heaks tegi, on hindamatu. Arvan, et mingi mälestustahvel või ausammas poleks tema mälestuse jäädvustamiseks kohane.
Eva Rõuk

Arvamusliidrid ja meelelahutus
Tekkisid mõned mõtted seoses Andrus Kivirähki põhjaliku ja analüüsiva kolumniga teemal "Eesti otsib superstaari" ("Tahan olla superhüpermega", EPL, 17.03). Enam-vähem samasugused mõtted, kui siis, mil lugupeetud Berk Vaher otsustas Eurovisiooni tasemes sügavalt kahelda. Minu meelest oleks õige, kui nii soliidsed arvamusliidrid jääksid siiski oma kõrgele tasemele ja mõistaksid, et ühiskond on tõepoolest seinast seina.
Olulise osa rahvast moodustab siiski lihtsam kontingent ja eks meie meelelahutus ole oma olemuselt ju ka ikkagi põhiliselt vähem nõudlikule maitsele orienteeritud. Tegijatel vaimuinimestel poleks vist mõtet pööbli tegemisi ja toimetamisi nii südamesse võtta.

Ettekavatsetud pettuse ohvrid
Minu kui ühe pensionäride organisatsiooni esimehe vastu, kes kutsus oma liikmeid riigikogu valimistel toetama Keskerakonna kandidaate, üritatakse algatada umbusaldust. Algatajad on Mustamäe grupi liikmed, kes andsid oma hääle Jüri Ratasele, aga said riigikokku kunagise EKP sektorijuhataja Margarita Tšernogorova.
Tuleb välja, et kunagised kompartei funktsionäärid, kes NLKP ja EKP nimel lubasid meile helget tulevikku, jätkavad samas vaimus, ainult et Keskerakonna nimel. Huvitav olukord. Kõrgeim riigivõimu kandja teeb oma valiku, aga jääb pika ninaga.
Kui kandidaat pole kavatsenud töötada riigikogus, siis on tegu valijaskonna jõhkra ja ettekavatsetud petmisega ning meie põhiseaduse diskrimineerimisega. Solvunud valijad ütlevad, et nad ei toeta enam kunagi Keskerakonna kandidaate, pigem jätavad valimas käimata.

Riigi raha kasutamisele tõhusam kontroll! 
Eesti jaoks on olnud viimased aastad edukad. Raha peaks jätkuma kõigi elualade rahastamiseks, aga kahjuks ei jätku. Selle peamiseks põhjuseks on olnud riigi ja omavalitsuste raha isegi mitte halb, vaid väga halb kasutamine.
Eestis on erakondadel kombeks hoobelda, kui palju nad kavatsevad kulutada raha mingi eluala edendamiseks. Jutt on ainult kulutamisest, kuid just raha kulutamise üle puudub tõhus kontroll.
Tõestuseks on mitmete ettevõtjate tuline võitlus riigi ja kohalike omavalitsuste hangete pärast. Nende pärast on ettevõtete juhid nõus maksma altkäemaksu, tegema kalleid kingitusi ja sooritama muid väärtegusid. Riigi ja omavalitsuste kontroll tellimuste täitmise üle on paljudel juhtudel puudulik. Selle tõttu saavad tellimuste täitjad teha tööd lohakamalt ja kasutada odavamaid materjale. Selliseid näiteid on küllaga nii spordihoonete, koolide kui ka teede-tänavate ehitamise ja remontimise kohta.

Kas hoolid, Eesti? 
Jällegi on meditsiinivaldkond ületanud uudisekünnise. Seekord tuleb välja, et arst-residendid ja keskastme meditsiinitöötajad peavad palgatõusust ilma jääma.
Kes on arst-resident? See on Eestis minimaalselt kuus kuni kaheksa aastat õppinud, ülikooli lõpetanud kõikide arstiõigustega (diagnoosimis-ravimisõigustega) üldarst. Õpi- ja praktika-aastad seljataga, on noor, vähemalt 24-aastane inimene otsustanud jätkata oma tegevust ja õpinguid endale meelepärasel erialal. Töö ja kolleegide õpetus annab kogemuse, õhtuti pärast päevatööd tuleb aga lugeda-lugeda... Lisaks sellele tuleb töökohas ja erialakolleegidele teha ettekandeid.
Kes võib olla keskastme meditsiinitöötaja? Kas näiteks hooldaja, kes füüsiliselt hooldab meie haigete emade-vanaemade, samuti ka väga raskete haigete keha: peseb, söödab, mähib ja ulatab klaasi vett, kui vaja. Voodi külge aheldatud, üksnes kõrvalisest abist sõltuvad haiged vajavad inimlikku ja hella südant ning pehmeid käsi - seda ootame hooldajatelt nii omaste kui ka arstidena. Kas tõesti pole need töötajad väärt palgatõusu või äkki on nende töö ületasustatud?

KAAREL TARAND: Barbarid on tunginud mu linna! 
12. mail katavad nad Tallinna vanalinna kaitsealused Harju, Niguliste ja Rüütli tänava tuhandete tonnide tehislumega. Jah, needsamad tänavad, mida nad lühikese ja lumevaese talve jooksul õieti kordagi eluohutult lumevabaks koristada ei suutnud.
Aga lume kohaleveoks paistab raha olevat küll.
Need "nemad" on vastu tallinlaste tahtmist pealinna ümbritsevate satelliitlinnade sisserändajate häältega meid valitsema saadetud linnavalitsejad. Kas keegi üldse teab, kes on Tallinna kesklinna linnaosavanem? Ega vist, sest kui teaks, siis ju annaks ikka ka hääli. Kesklinna vanem, keegi Marek Jürgenson, valimiskomisjoni andmetel Tartust pärit mees, sai riigikogu valimistel kesklinnast kokku 32 häält. Ametis on ta olnud poolteist aastat.
Kesklinna valitsuses töötavad veel Palalt, Valgjärvelt, Leisist ja Tartust pärit kenad inimesed, paar sünnijärgset tallinlast ka. Muljetavaldav! Vanema eelkäija, Pärnumaa Tali vallast pärit Kalev Kallo on muidugi tuntum mees, nagu ka praegune meer, Mustamäel kasvanud ja isa abiga Kloostrimetsa taha Lepiku külla kolinud "noorhärra". Nemad saavad hääli küll, aga mitte sellest linnast, mida tallinlane Tallinnaks peab. Ei midagi isiklikku, aga olen veendunud, et kohalikku võimu peaksid teostama inimesed, keda võib pidada nende elukohas põliseks, kes on (soovitavalt ka nende vanemad) seal sündinud ja tunnevad iga kivi, iga tänavanurka ja tagaõuede salateid; kes suudavad seal kinnisilmi liikuda. Ja mis tähtsaim - kel on ka valijate usaldus.

JAAK VALGE: Neli aastat võõras sõjas
Riigikogu hääletas 19. detsembril selle poolt, et Eesti kaitseväelased jätkaks Iraagi okupeerimises osalemist. Sisulist arutelu otsuse üle riigikogus ei olnud ning ka meedia ei võtnud teemat üles.
Vaikne tegutsemine oli poliitikute huvides, sest tegemist oli järjekordse suure otsusega, mis on rahvale selgelt vastukarva. Kodanikkonna vastuseis Iraagi avantüüris osalemisele on pidevalt süvenenud. Pole ka ime, sest vaevalt usub praegu mõni terve mõistusega inimene Saddami massihävitusrelvade olemasolusse. Pärast Iraagi nukuvalitsuse korraldatud võikaid hukkamis-
stseene ei usu keegi enam sedagi, et liitlasvägede toel ollakse sealmail teel demokraatia poole. Poliitikud ei suuda ega püüagi kodanikele põhjendada, miks on vaja Eesti kaitseväelasi Iraagis hoida.
Iraagi-otsus on siiski midagi enamat kui lihtsalt üks järjekordne stseen poliitteatris. Kui kodanikkond lepib eksliku ja vastumeelse poliitikaga, mis puudutab ainult teda ennast, on see poliitikute ja kodanikkonna omavaheline asi - vaba rahva vaba tahe loobuda oma demokraatlikest õigustest. Ent kui sini-mustvalge embleemiga sõdurid tegutsevad võõral maal meie nimel, ei puuduta see ainult meid, vaid ka seda võõrast maad. Sealjuures on iraaklaste valikud võrreldamatult raskemad kui meil. Nende ees pole mugav mõlgutus, kas püüda mõjutada käetõstjaid või mitte, vaid ränk valik, kas võidelda relvastatud võõrsekkujatega või mitte.

The Independent: Armastusväärne eesti aktsent
Briti päevaleht The Independent avaldas pika loo Briti parlamendi liikmest Lembit Öpikust. Lisaks parlamenditööle ning suhetele noore Rumeeniast pärit lauljannaga käsitleti ka Öpiku sidemeid Eestiga - poliitiku inglise keeles olevat endiselt armastusväärne eesti aktsent.
Astronoom Ernst Öpiku lapselaps meenutas, et Põhja-Iirimaal oli keeruline välismaalasena üles kasvada. "Ma ei õppinud inglise keelt kuni ma kooli läksin ning mul oli tugev eesti aktsent. Aga sa leiad strateegiad hakkama saamiseks. Minu oma oli huumor!" ütles Öpik, kelle perekonnanime sageli ka kirjutati O'Pik.
Öpik mainis, et ta käib Eestis kolm-neli korda aastas, viimane käik oli kuninganna visiidi ajal. "Ma ütlen alati rumalaid asju, kui ma kuningannat kohtan, sest ma olen suur monarhia pooldaja. Tema küsis: "Kas peate seda siin oma koduks?" Mina ütlesin, et tegelikult mitte, sest Eesti on vabariik ja mina olen kuningriiklane. Pärast mõtlesin: miks ma küll seda ütlesin?!" kirjeldas Öpik vestlust Elizabeth II-ga.

REPLIIK: Koondumine vasakul
Eesti suurim erakond, kuid valimistel kaotanud Rahvaliit otsib teid, kuidas jätkata. Eesti poliitilist maastikku arvesse võttes oleks kõige mõistlikum, kui Rahvaliit ühineks sotsidega. Mitte küll nii, et üks neelab teise alla, vaid võrdsel alusel, nagu tegid seda Isamaaliit ja Res Publica. Rahvaliidul on tugev esindatus maal, kuid Tallinnas on neil ette näidata vaid üks õnnestumine ja sedagi üheskoos sotsidega viimastel valimistel välja minnes.
Mis võiks selle muidu igati loogilise vasakliidu sünnile saatuslikuks saada? Ühelt poolt isiklikud vastuolud ja erisugune valitsemisstiil. Teisalt see, kui Rahvaliit ja sotsid jäävad pärast valitsuse moodustumist eri pooltele, s.t sotsid lähevad koalitsiooni ja maamehed opositsiooni.

JUHTKIRI: Omanikud ja vaba ajakirjandus
Järgneva üheksa päeva jooksul saavad soovijad osta Ekspress Grupi aktsiaid. See on Eesti suurim meediaettevõte, millele kuuluvad täielikult Eesti Ekspress, Rahva Raamat, Ekspress Hotline ja trükikoda Printall ning osaliselt veel mitmed kirjastusettevõtted, sealhulgas 50% ulatuses ka Eesti Päevaleht. Seega saavad inimesed, kes ostavad Ekspress Grupi aktsiaid, kaude ka Eesti Päevalehe omanikeks.
Päevalehe tellijate seas on tuhandeid inimesi, kes on seda ajalehte aastaid järjepidevalt tellinud ja lehte tehes oleme püüdnud esmajoones arvestada just kõiki neid pikaajalisi sõpru. Nüüd on kõik need inimesed ka aktsiate müügil eelistatud. Päevalehe otsekorraldusega tellijad saavad osta rohkem aktsiaid kui teised inimesed.

Talibani ja al-Qaeda toetajate vahelises konfliktis hukkus 50 inimest
Pakistanis aset leidnud konfliktis on hukkunud 50 inimest, enamik neist olid Talibani režiimi toetajad.
Kuigi nii al-Qaeda kui ka Taliban on USA invasiooni vastu naaberriik Afganistanis, tuleb ette ka nende kahe liikumise omavahelisi arvetklaarimisi, vahendab BBC.
Seekordne konflikt leidis aset Pakistanis Afganistani piiri lähistel. Sealsetel aladel leidub palju Talebani võitlejaid, kes põgenesid Pakistani peale lääne liitlaste sissetungi Afganistani.
Piirkonnas tuleb tihti ette selliseid vahejuhtumeid, kuid märksa väiksemate inimohvritega. Käesoleval kuul on seal eelnevalt juba tapetud 19 inimest.

Vene röövlid võtsid lunaraha ja tapsid pantvangi
Venemaal Saratovis röövisid kurjategijad ajalehe Karjera asutaja Leonid Etkindi ja tapsid ta hoolimata sellest, et neile maksti lunaraha.
Uurimise andmetel said röövijad lunaraha 550 tuhat rubla (umbes 225 tuhat krooni), vahendas Kommersant.
Aga vabastamise asemel otsustasid nad Etkindi tappa, et mitte jätta tunnistajat. Etkindi (32) laip leiti pühapäeval jõe äärest läbilõigatud kõriga.
Miilits vahistas kuriteos kahtlustatavana neli Saratovi elanikku. Ajalehe andmetel on tegemist väikeettevõtjatega, kes soovisid Etkindi äraröövimisega raha teenida.

Ukraina president on kaotamas võitlust välisministri eest
Ukraina parlament lükkas kolmandat korda tagasi läänemeelse presidendi Viktor Juštšenko välisministrikandidaadi Volodimir Ohrõzko.
President Juštšenko on parlamendiga lahinguid pidanud sellest saati, kui presidendi rivaali peaminister Janukovitši venemeelsed toetajad valitsuse moodustasid, vahendab BBC.
Volodimir Ohrõzko on juba jaanuari lõpust saati välisministri kohuseid täitnud.
Ohrõzko hakkas välisministri ülesandeid täitma pärast seda, kui tema eelkäija ja samuti presidendi liitlane Boris Tarasjuk lahkus ametist kuna jäi võimuvõitluses peaminister Janukovitšile alla.

Poola peab abordikeelu pärast trahvi maksma
Poola riik peab naisele, kellel riik keelas arstide soovitustest hoolimata arborti teha, kompensatsiooniks maksma 39 000 eurot, otsustas Euroopa inimõiguste kohus.
Hoolimata arstide hoiatustest, et kolmandat last sünnitades kaotab Alicja Tysiac oma nägemise, ei lubanud Poola riik naisel aborti teha, teatas Reuters.
36-aastase Tysiacili nägemine halvenes tunduvalt pärast tütre sündimist. Nüüdseks on naine ametlikult töövõimetu ning saab riigilt igakuist 140 euro suurust invaliidsustoetust.
Katoliiklikus Poolas on abort seadusega rangelt keelatud, välja arvatud juhtudel, kui see ohustab ema tervist või elu, kui laps sünniks püsiva puudega või kui rasestumine on vägistamise tagajärg.
Kohus otsustas, et Poola riik peab naisele maksma kompensatsiooniks 25 000 eurot ning kulude katteks 14 000 eurot - kokku 39 000 eurot.

USS Cole'i plahvatuse korraldaja tunnistas end süüdi
Waleed bin Attash tunnistas ülekuulamisel, et korraldas USA sõjalaeva USS Cole ründamise 2000. aastal.
Attashi sõnul organiseeris ta 17 mereväelase surma põhjustanud terroriakti poolteist aastat, vahendas ABC News. Ta lisas, et ostis isiklikult lõhkeained ning värbas meeskonna enesetapjatest, kes sõitsid sõjalaeva otsa ja lasid end seejärel õhku.
Lisaks tunnistas Attash ülekuulamisel, et aitas 1998. aastal korraldada terroriakte USA saatkondade vastu Tansaanias ja Kenyas.
Attashi kuulati üle Guantanamo vanglas Kuubal, kus hoitakse terrorismis kahtlustatavaid.

Ameeriklased tunnevad globaliseerumise ees hirmu
Vaid üks kolmandik ameeriklastest peab vabakaubandust majanduslikult tulusaks ning ligi pooled selle mõju töökohtadele ja palkadele negatiivseks.
USA rahandusminister Henry Paulson püüdis ameeriklaste hirmu vähendada põhjendusega, et töökohtade kaotuses võib pigem süüdistada tehnoloogilist arengut kui vabakaubandust, kirjutab International Herald Tribune oma juhtkirjas.
Lisaks töökohtade kaotusele, süüdistatakse globaliseerumist ka palkade alanemises, sissetuleku koondumises eliidi kätte ning sotsiaalsüsteemi õõnestamises. Ebaadekvaatne töötuabiraha ning avalike koolide alaväärtustamise on viinud olukorrani, kus paljud ameeriklased veenduvad üha enam, et globaliseerumisest lähtuvaid majandusriske ei tasu võtta.
Juhul kui USA rahandusminister Henry Paulson ja teised USA administratsiooni liikmed ei võta kodanike hirmuga võitlemiseks midagi ette, kaotab president George W. Bush kiiresti volituse kaubanduslepingute sõlmimiseks ning protektsionistlike seaduste blokeerimiseks.

Briti haridusminister tahab koolides keelata moslemiloorid
Suurbritannia haridusministri Alan Johnsoni hinnangul tuleb Briti koolides keelata moslemilastel oma nägude katmine, kuna see segab õppetööd.
Suurbritannia haridusminister Alan Johnson teatas täna, et eeldab, et koolidirektorid keelavad kooliõpilastel moslemiloori kandmise, kuna see pole turvaline ja segab ka õppetööd, kirjutab The Guardian. Koolidirektoritele annab loori keelamiseks aluse uus koolivormiseadus, mida Suurbritannia haridusminister täna esitles.
Uus koolivormimäärus läheb Suurbritannias veel edasisele arutlusele, sest praegu kannavad tegelikult vähesed õpilased nägu täielikult varjavat loori. Samuti ei keela praeguses variandis seadus tütarlastel pearäti kandmist.
Leiboristist haridusminister Johnson põhjendab loorikandmise keelamise vajadust sellega, et õpetamise efektiivsus ja turvalisus on koolis tähtsmad kui õpilaste usulised tõekspidamised. Johnson kinnitab, et õpetaja ei saa õpilast korralikult õpetada, kui ta tolle nägu ei näe.

Tais hukkus põlevas bussis 28 inimest
Tais süttis põlema kaugliinibuss, mille kõik reisijad hukkusid.
Õnnetus toimus Põhja-Tais, Nakhon Ratchima provintsis, teatas The Nation.
Sõidu alguses läks rikki 40-kohalise bussi pidurisüsteem. Pärast vea parandamist jätkas buss sõitu.
Ajal, mil buss sõitis allamäge, süttis äkitselt põlema bussi mootor. Tuli levis kiiresti reisijatesalongi ning põletas surnuks kõik 28 reisijat.

Dresden võib UNESCO maailmapärandi nimekirjast kaduda
Seoses plaaniga ehitada uus sild üle Elbe jõe võib Saksamaal asuvat Dresdeni linna oodata ees kustutamine mainekast UNESCO maailmapärandi nimekirjast.
UNESCO on teatanud, et kaalub tõsiselt kas kustutada Dresden maailmapärandi nimekirjast, kuna modernne sild mõjutaks tõsiselt linna ajaloolist ilmet, vahendab Deutsche Welle.
Dresdeni elanikud olid tüdinenud pidevatest liiklusummikutest ning 2005. aasta rahvahääletusel otsustati rajada uus sild. Ehitise idee on olnud arendamisjärgus juba pea kümnendi.
UNESCO maailmapärandi nimekiri on prestiižikas loetelu 830 suure ajaloolise väärtusega paigast üle kogu planeedi.
Eestist kuulub nimekirja Tallinna vanalinn. UNESCO andmetel võib tulevikus loetelusse lisanduda ka Kuressaare linnus.

Egiptuse parlamendis valitseb kriis
Egiptuse parlamendi opositsioon boikoteeris president Hosni Mubaraki esitatud konstitutsiooniliste muudatuste arutelu.
Egiptuse opositsioon, mis moodustab parlamendis neljandiku ja koosneb islamistliku organisatsiooni liikmetest, süüdistab Mubaraki konstitutsioonilises riigipöördes ja diktatuuris, kirjutab The Independent.
Nad protesteerivad parlamendis enamiku moodustava presidendimeelse natsionaal-demokraatliku partei poolt esimesel lugemisel vastu võetud 34 põhiseaduse muudatuste vastu. Amnesty International näeb nendes muudatustes inimõigustele ja vabadusele tõsist ohtu.
Seaduseeelnõu muudab nii valimissüsteemi kui ka valimiste üle järelevalve teostamist.
Samas võimaldavad muudatused võtta vastu terrorismivastase seaduse, mis asendaks 1981.aastast alates riigis kehtivat eriolukorda. Seaduse eelnõu kohaselt piiratakse erinevate ühenduste vabadust ning keelatakse erakondade loomine religiooni alusel. Samas annaks terrorismivastane seadus täiendavad volitused julgeolekuteenistustele.

Helsingi sadamas uppus puksiir
Helsingi Vuosaari sadamas uppus juba pühapäeva õhtul puksiir, mille uppumist märgati alles eile õhtul.
Kaheksa meetri pikkuselt puksiirilt valgus merre umbes sada liitrit hüdraulikaõli ja natuke kerget kütteõli, vahendas YLE.
Puksiiril oli kokku umbkaudu 2 000 liitrit kütteõli ning 100 liitrit hüdraulika õli.
Puksiir tõsteti pinnale eile hilisõhtul ning selle uppumise asjaolusid ning põhjust uurib politsei.

Kaks eestlasest juveeliröövlit peavad Salzburgis kohtu ees aru andma
Salzburgi prokuratuur esitas kahele 20-aastasele eestlasele süüdistuse selles, et nad olevat selle aasta 31. jaanuaril röövinud Mozartilinna juveeliäri.
Röövlid, kellest üks ähvardas kolme noobeläri kaastöötajat gaasirelvaga, varastasid kauplusest 17 kella ja seitse paari mansetinööpe, mille koguväärtus on 317 558 eurot.
Mõlemad noormehed, kellest üks on tudeng ja teine ehitustööline, on oma süü üles tunnistanud. Nad teatasid, et röövi läbiviimise motiiviks olid nende suured võlad, mille tôttu tegi kontaktmees Eestis neile ettepaneku teha osa võlgadest rööviga tasa. Sama mees andis neile ka relva. Kolm päeva enne röövi üürisid vargad saadud instruktsioonide kohaselt Eestis auto ja sõitsid sellega Münchenisse. Seal kohtusid nad vahemehega, kes nad Salzburgi kaasa vôttis ning neile röövitavat juveeliäri näitas.

Saudi Araabias kaalutakse naiste osaluse suurendamist riigielus
Saudi printsess Adelya bint Abdullah kutsus Jedda linnas toimunud naiste rollile riigis pühendatud sümpoosionil üles laiendama naiste osalust riigi majanduselus.
Printsess märkis, et Saudi Araabia kaotab majanduslikult naiste töösse kaasamise piirangute tõttu, vahendas RIA Novosti.
Ta lisas, et tööjõudu puudumise tõttu kasutab riik välistöötajad, kes teenivad oma kodumaadele sellega miljardeid dollareid.

Mõned maailma suurimatest jõgedest on hävimisohus
WWF-i uuring näitab, et mõned maailma suurimatest jõgedest on kriisis, kuna tammid, kaubavedu, reostus ja kliimamuutused hävitavad neid.
World Wildlife Fund (WWF) koostas kümne enimohustatud maailma jõe edetabeli, vahendab BBC.
Uuringust selgus, et viis kümnest enimohustatud jõest asuvad Aasias, sealhulgas näiteks ka Ganges, Jangtse ja Mekong.
Euroopas on kriisis üks suur jõgi - Doonau, mida hävitab liiga tihe laevandus.
WWF leiab, et riikide valitsused peaks oma vete seisukorda pidama riikliku turvalisuse küsimuseks.
Aasias on kriisis: Ganges - liiga suur veekasutus, Indus - kliimamuutused, Mekong - liigne kalastamine, Jangtse - reostus ja Salween - tammid.
Põhja-Ameerikas on ohus Rio Grande - liiga suur veekasutus nii joogiveeks kui ka muudeks otstarveteks.

Venemaa vanadekodus hukkus tulekahjus 62 inimest
Krasnodari krai vanadekodu põlengus hukkus 62 inimest, õnnetusest pääses eluga 35 inimest, kellest 30 viidi haiglasse.
Põleng toimus ööl vastu tänast hoone esimesel korrusel, teisel korrusel viibinud inimesed hukkusid vingu tagajärjel, teatas RIA Novosti.
Põlengu põhjuste selgitamiseks loodi juurdluskomisjon ning algatati kriminaalmenetlus.

Kolmas Saddami kaaslane poodi täna öösel
Täna öösel poodi Iraagis üles Saddam Husseini aegne asepresident Taha Yassin Ramadan.
Iraagi valitsus teatas, et Taha Yassin Ramadan poodi täna öösel kohaliku aja järgi kella kolme ajal varahommikul, vahendab BBC.
Taha Yassin Ramadan oli kohtu all koos Saddam Husseini ja veel ühe asepresidendiga ja kõiki kolme süüdistati šiiitide tapmises 1980. aastatel.
Algul mõisteti Ramadanile eluaegne vangistus, kuid apellatsioonikohus suurendas karistust ja mõistis mehe surma.
Iraagi võimud kinnitavad, et hukkamine kulges sujuvalt ja mingeid rikkkumisi ei olnud. Mure hukkamiskorra rikkumise pärast tuleb sellest, et Saddam Husseini mõnitati tema hukkamise ajal.

Poola kaksikjuhid puhastavad riiki kommunistidest
Moraalse revolutsiooni lipukirjaks võtnud vennad Kaczynskid ei kohku kommunistide väljajuurimisel tagasi isegi riigi julgeolekut ohtu seadmast.
Viimase kuu jooksul on Poola avalikkus saanud teada tohutu hulga nimesid - osa neist on endised spioonid välisriikides, teised luurasid oma kaaskodanike järele kodumaal, ja kolmandad on sattunud nimekirjadesse kellegi pahatahtlikkuse tõttu või kogemata.
Veebruari keskel astus valitsus jahmatava sammu. Asekaitseminister Antoni Macierewicz avaldas raporti, mis annab põhjaliku ülevaate mullu oktoobris laiali saadetud sõjaväeluure WSI tegevusest. Ettekanne kirjeldab salateenistuse toimimist viimase 15 aasta vältel - ette võetud operatsioonidest seal töötanud inimesteni.
Raporti autori hinnangul tõendab see, kuivõrd sügavale Poola ühiskonda oli WSI oma kombitsad ajanud. Macierewiczi väitel võis tihedalt Vene luurega seotud WSI agente leida nii poliitilistest parteidest, meediasektorist kui ka erastamisele kuuluvatest riigiettevõtetest.

Soome üldvalimised pöörasid riigi paremale
Matti Vanhaneni juhitav Keskpartei võitis parlamendivalimised napilt Koondpartei ees, mis ennustab Soomele paremtsentristliku valitsusliidu teket.
Igava ja taltsana alanud valimisvõitlus lõppes ülipõnevalt, sest kolm suuremat erakonda püsisid häälte lugemisel tihedalt üksteise kannul. Keskpartei, mida juhib senine peaminister Matti Vanhanen (52), võitiski vaid umbes ühe protsendipunkti suuruse edumaaga, kogudes 23,1 protsendi valijate toetuse.
Samavõrra edestas 22,3 protsendi häältega teisele kohale tõusnud Koondpartei 21,4 protsendi valijate poolehoiuga kolmandaks jäänud sotsiaaldemokraate. Valitsuskõnelustel ongi nüüd suurima partei eelis 51 mandaadiga Keskparteil, koos Koondpartei 50 parlamendikohaga oleks neil Soome 200-liikmelises Eduskunnas ju-ba kahekesi napp enamus.
Võidupärg kuulub aga eelkõige parempoolsele opositsioonierakonnale Koondparteile, kes sai võrreldes eelmiste valimistega juurde kümme saadikukohta. Rohkem mandaate on neil olnud vaid 1987.-1991. aastani. Usutakse, et Koondpartei edus mängis olulist rolli valimiskampaania, mida juhtisid paarisrakendina Soome populaarseim poliitik ning partei eksjuht Sauli Niinistö (58) ja erakonna peaministrikandidaadist esimees Jyrki Katainen (35).

Pärnu linn kavatses kooskõlastatust rohkem puid maha võtta
Pärnumaa keskkonnateenistus kooskõlastas linnavalitsusega
Tulenevalt sellest, et Pärnumaa keskkonnateenistus sai ajakirjanduse vahendusel teada, et Pärnu linnavalitsus kavatseb võtta Vanapargi allee noorendamise ettekäändel maha üle saja pärnapuu, pöördus keskkonnateenistus eile linnavalitsuse poole vastavate tööde katkestamiseks.
Pärnumaa keskkonnateenistus andis linnavalitsusele 30.10.2006 ekspertiisi alusel kooskõlastuse võtta allee noorendamiseks maha 48 vanuse tõttu ohtlikuks muutunud puud.
Avalikkuse ees tõusnud probleem tuleneb asjaolust, et Pärnu linnavalitsus soovis maha võtta üle kahe korra enam puid kui nähtus keskkonnateenistusele linnavalitsuse poolt saadetud taotlusest.
"Kui ajakirjanduses hakati rääkima, et linnavalitsus kavatseb 19. märtsil võtta maha üle poole rohkem puid, kui oli kooskõlastatud, pöördus keskkonnateenistus kiirelt asjakohase abi ja hinnangu saamiseks Riikliku Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni poole," selgitas Pärnumaa keskkonnateenistuse juhataja Toomas Padjus.

Koalitsioonikõnelused: võõrtööjõudu Eestisse tooma ei hakata
Täna jätkunud koalitsiooniläbirääkimistel olid kõik osapooled ühel meelel, et Eesti immigratsioonipoliitika peaks suuresti samaks jääma.
Läbirääkijad olid veendunud, et ei ole vaja riiki sisse tuua välistööjõudu, vaid leida probleemile muid lahendusi.
Sisserändepoliitika jääb uue valitsuse ajal endiselt võrdlemisi jäigaks, küll aga plaanitakse vähendada erinevaid bürokraatlikke takistusi, millega selles vallas kokku tuleb puutuda.
Seoses tööjõu vähesusega tõi justiitsminister Rein Lang tõi näite, et puuetega inimestest teevad tööd vaid 20 protsenti ning avaldas lootust, et see arv tõuseb vähemalt 50 protsendini. Ta lisas, et soodustada tuleks ka pensionäride tööhõivet.
Lang pidas oluliseks uuel valitsusel tegeleda ka sise- ning justiitsministeeriumi koostöö tõhustamisega.

Tallinna südalinna kerkib 110 meetri kõrgune hoone
Tallinna südalinna Maakri tänava piirkonda kerkib veel üks 110 meetri kõrgune hoone.
Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Maakri tn 19/21 detailplaneeringu, millega Rävala puiestee äärsele kõrghoonete alale kesklinna kaksiktorni ja Ühispanga hoone naabrusesse määratakse ehitusõigus kuni 110 meetri kõrguse, 30-korruselise ärihoone ning kuni 10-korruselise äri- ja parkimishoone rajamiseks.
Abilinnapea Kalev Kallo sõnul lähtub planeering lähinaabruses asuvatest ja kavandatud uusehitistest ning linnaplaneerimise ametis valmivast kõrghoonete teemaplaneeringust.
Maakri tn 19/21 detailplaneeringu koostamine algatati kinnistu omanik AS Logoner taotlusel 2001.aastal. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu.

Narva politsei teatas operatsioonist nädal ette
Narva politsei tegi täna avalikult teatavaks, et kontrollib järgmise nädala kolmapäeval linnas turvavööde kasutamise nõuete täitmist.
Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Reeno Kullamä märkis siiski, et turvavöö sihipärast kasutamist ei kontrollita mitte ainult politseioperatsioonil vaid ka igapäevase liiklusjärelvalve käigus.
Operatsioonide vajalikkust põhjendas Kullamäe asjaoluga, et "sõidukis viibivatele kaasreisijatele tuleb meelde tuletada, et ka tagaistmel on turvavöö kinnitamine kohustuslik!".
Eelmise aasta jooksul viis Narva politseiosakond läbi kaheksa politseioperatsiooni, mille käigus kontrolliti turvavöö kinnitamist.
Maanteeameti statistika kohaselt ei kasutanud 45% möödunud aastal liikluses hukkunud sõidukijuhtidest või kaassõitjatest autos sõites turvavööd.

Tuiksoo erakonna uut nägu kujundama ei hakka
Ester Tuiksoo arvates on Rahvaliidu uue näo kujundamine juba uue juhi ülesanne, kes valitakse aprillis peale erakonna kongressi.
Ester Tuiksoo sõnul on Rahvaliidu põrumistel nii presidendi- kui riigikogu valimistel kolm peamist põhjust.
Esimene neist on strateegia ja taktika kohatine segiajamine, s.t. otsustati lähtuvalt lühiajalistest eesmärkidest. Teiseks põhjuseks on KeRa leping, mis ei võimaldanud Rahvaliidul konkureerida valimistel, kuna presidendi valimised osutusid peaministrikandidaadi valimisteks. Viimase põhjusena näeb Tuiksoo vastasseisu meediaga, mis kujundas Rahvaliidust tülinorijate erakonna maine.
Suuri muudatusi erakonnas Tuiksoo enda ülesandena hetkel ei näe.
"Mind valiti erakonna esimehe kohusetäitjaks ja minu ülesanne on tagada valimistulemuste arutelu erakonnas ja valmistada ette erakorraline kongressi toimumine ning luua tingimused esimehekandidaatide ülesseadmiseks. Erakonnale uue näo kujundamine saab uue juhi ülesandeks," ütles Tuiksoo Eesti Päevaleht Online'le.

Tartu Tamme staadioni rekonstrueerimine algab suve lõpus
Hiljemalt septembris peaksid algama Tartu Tamme staadioni rekonstrueerimistööd, esimese etapina tehakse korda jalgpalliväljak ja jooksurada.
Kuigi algselt oli plaanis esmalt renoveerida Tamme staadioni tribüünihoone, on spordiga tegelevad inimesed soovitanud pigem vastupidist tööde käiku.
"Me oleme rääkinud nii jalgpalli- kui kergejõustikuliiduga ja mõlemad on olnud arvamusel, et kõigepealt võiks olemas olla staadion, kus võistlusi pidada, vajadusel saab sinna kasvõi mõne ajutise abihoone püsti panna," rääkis abilinnapea Jüri Sasi.
Staadioni rekonstrueerimisega alustatakse sügisel, et võimalikult vähe jalgpallihooaega segada, valmis peaks staadion saama tuleva aasta kevadeks. Sasi sõnul tuleb uus siirdemuruga jalgpalliväljak universaalne - seda saab kasutada nii jalgpallivõistlusteks kui kergejõustikuvõistluste pidamiseks. Jalgpalliplatsile tuleb katteks siirdemuru, jooksuradadele tartaan.

Pärnu linn pöördus Vanapargi allee asjus keskkonnaministri poole
Pärnu Linnavalitsus pöördus keskkonnaministri poole selgitamaks asjaolusid seoses Pärnumaa Keskkonnateenistuse loa andmisega Pärnu Linnavalitsusele Vanapargi allee noorendamiseks.
Linnavalitsus soovib ministrilt arvamust, miks on Vanapargi allee noorendamise kooskõlastamisel tekkinud selline kahetsusväärne situatsioon, kus Pärnu linnavalitsus pandi olukorda, kus allee noorendamise töid oleks alustatud ilma korrektse loata.
Pärnu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Kristiina Kupperi sõnul oli pargi noorendamiseks neile teadaolevalt kõik kooskõlastused olemas: "30.10.2006 andis Pärnumaa keskkonnateenistus Pärnu linnavalitsusele loa Pärnus asuvat Vanapargi alleed noorendada. Paraku alles esmaspäeval, 19. märtsil, selgus tõsiasi, et Pärnumaa Keskkonnateenistusel oli oma ametisiseses kooskõlastusringis võtmata nõusolek riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioonilt ja seega oli Pärnumaa keskkonnateenistuse poolt linnavalitsusele antud luba peatatud", lisas Kupper.

Kohus mõistis Peeter Võsale 6000-kroonise rahatrahvi
Tartu maakohus mõistis riigikokku kandideerinud Peeter Võsale poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise eest 6000-kroonise rahatrahvi.
Politsei tehtud kahe väärteoprotokolli järgi sõitis Võsa riigikogu valimiste aktiivse agitatsiooni ajal Jõgeva linnas väikebussiga, millele olid paigaldatud reklaamid kirjadega "Võsapets 295 sõidab" ja "Võsapets - Riigikogus".
Võsa väärteoasja saatis kohtule menetlemiseks politsei, kuna riigikogu valimise seaduses sätestatud poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumisi arutab kohus.
Tänase otsuse vaidlustamise soovist saab Peeter Võsa kohtule teatada seitsme päeva jooksul. Kui otsus vaidlustatakse, teeb kohus motiveeritud otsuse teatavaks 3. aprillil.

Tallinnas läks kaduma teismeline tüdruk
Jekaterina Dvornikova läks kaduma eelmisel esmaspäeval ja pole siiani koju tagasi pöördunud.
14-aastana Jekaterina Dvornikova lahkus oma kodust Mahtra tänaval 12. märtsil kella 19.20 paiku ja pole tänaseni tagasi tulnud.
Tütarlaps on 170 cm pikk ja tugeva kehaehitusega. Tal on pikad tumedad juuksed ja helesiniseid silmad. Lahkudes kandis ta punast jopet, helesiniseid teksapükse ja tumedaid spordijalatseid.
Politsei palub kõigil, kellel on pildil kujutatud tütarlapse kohta informatsiooni, helistada Põhja prefektuuri Ida politseiosakonna telefonidel 612 4833, 5030 4833 või politsei üldnumbril 110.

Politsei jõudis Jõe tänava juhtumini pandimaja röövi jälgi ajades
Politsei jõudis möödunud nädalal Tallinnas Jõe tänaval suure koguse lõhkeaine avastamiseni otsides taga veebruari alguses Pärnu maantee pandimaja röövis osalenuid.
Praeguseks on selgunud, et Jõe tänava juhtumi avastamiseni viis pandimaja röövimise uurimine, ütles Päevaleht Online'ile Põhja prokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu.
Mäesalu sõnul pandi veebruari alguses Pärnu mnt-l pandimaja OÜ Abitee ruumes toime rööv, mille käigus kasutati pandimaja töötaja suhtes vägivalda. Röövi käigus viidi kaasa üle 100 000 krooni väärtuses kuldesemeid ja mobiiltelefone. Nimetatud rööviga seoses on alust kahtlustada mitmeid isikuid.
Politsei uurib hetkel seoses Jõe tänava korterist leitud võimaliku lõhkeainega kinni peetud Aleksei Golubtsovi võimalikku osalust pandimaja röövis.

Financial Times: Põhja-Euroopa paremtsentrism annab Kesk-Euroopale silmad ette
Kõigis Euroopa Liidu põhjaossa jäävates riikides on võimule tulnud paremtsentristlikud valitsused, kes suudavad edukalt kombineerida heaoluühiskonda ja liberaalset majandust, eristudes selgelt ülejäänud Euroopast, kirjutab The Financial Times.
Boheemlaslik kodanikkond on kõikide Põhja-Euroopa riikide, välja arvatud Leedu, etteotsa valinud paremtsentristlikud poliitilised jõud, kelle edu heaoluriigi ja liberaalse majanduse ühendamisel annab silmad ette Kesk-Euroopa riikidele, kirjutab Soome äri- ja poliitikafoorumi direktor Risto Penttila Briti majanduslehes Financial Times.
Maksud ja sotsiaalkulutused on moest läinud ning selle asemel lööb laineid hoopis boheemlaslik kodanlus - bohemian bourgeois. Samas ei näita miski, et paremtsentristide valijad oleks väga boheemlased või kodanlikud. Nad lihtsalt usuvad, et Skandinaavia heaolu ning majanduslikku liberaalsust on võimalik omavahel edukalt kohandada.

Mikser ministrikohta ei soovi
Sotsiaaldemokraadist endine kaitseminister Sven Mikser kummutas täna kuuldused uuesti ministritoolile asumisest.
ETV hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus ütles Mikser, et ei plaani taas kaitseministriks hakata.
"Never say never. Aga ma siiski olen praegusel hetkel üsna-üsna veendunud, et jätkan oma tööd riigikogus," rääkis Mikser.
Siiani on kaitseministri portfelli ennustatud just Mikserile, kuna praeguse ministri Jürgen Ligi jätkamise küsimuses lähevad Reformierakonna ja Isamaa Res Publica Liidu arvamused tugevalt lahku.

Pikaajalise elamisloa taotlemisel peab sooritama eesti keele eksami
Alates 1. juunist käesoleval aastal peab Eesti pikaajalise elaniku elamisloa taotleja sooritama eesti keele algtaseme eksami.
Välismaalaste seaduse muudatus jõustus 1. juunil 2006. Sellega kehtestati pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused. Ühe tingimusena sätestati ka integratsiooninõue, mille all peetakse silmas eesti keele oskust algtasemel.
"Integratsiooninõudega anti pikaajalise elamisloa taotlejale aastane üleminekuaeg. See tähendab, et kuni 1. juunini 2007 keeleeksami sooritamist ei nõuta," ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsioonipoliitika osakonna juhataja Kert Valdaru ja lisas, et need isikud, kes soovivad pikaajalise elaniku elamisluba taotleda ilma eesti keele eksami sooritamiseta, peavad arvestama, et selleks on jäänud veel pisut üle kahe kuu.

Vaegnägijast tüdruk sattus rongilt politseijaoskonda
Esmaspäeval toimus Türilt Tallinnasse sõitval Edelaraudtee rongil segane vahejuhtum, mille tulemusel sattus 13-aastane vaegnägijast tüdruk politseijaoskonda.
Rapla politseijaoskonna pressiesindaja sõnul teatas 19.märtsil kella 16.50 ajal murelik ema, et tema 13-aastane vaegnägijast tütar tõsteti Türi-Tallinna reisirongilt Käru jaamas maha, kuna tüdrukul puudus raha pileti ostmiseks.
Politseinikud toimetasid tüdruku Rapla politseijaoskonda, kus ta anti Tallinnast kohale sõitnud vanematele üle.
Edelaraudtee reisijateveo juht Annemari Oherd ütles Päevaleht Online'le, et reisija ja reissaatja vahel mingit konflikti ei toimunud. "Rongi peale tuli suure kotiga tüdruk, kes kohmitses midagi oma kotist ning reisisaatjale midagi ei öelnud," selgitas Oherd. Reisisaatja oli seepeale Oherdi sõnul läinud pileteid järgmisesse vagunisse müüma ning avastas hiljem, et tüdruk oli Käru jaamas ise rongilt maha läinud.

Ajaleht: Tartu rae nahaalne skeem soosis lemmikuid
Tartu raad kasutas läinud aasta lõpus jultunud võtet, et ärastada oravaparteiga seotud ettevõtjate Verni Loodmaa, Kalev Kase ja Alar Kroodo firmale volikogust mööda minnes odavhinnaga maad.
Vahetusskeemi aluseks on Kase, Loodmaa ja Kroodo firma Kvintett Kinnisvara taotlus saada linnalt maad oma spaahotelli ehituseks, linn omakorda soovis laiendada tulevikus Pikka tänavat ja saada selleks kätte siiluke Kvintett Kinnisvarale kuuluvast maast, kirjutab Tartu Postimees.
Maadevahetuse käigus andis linn arendajale lõviosa kahest magusast krundist aadressidel Fortuuna 38, 39 ning Fortuuna 36a, vastu sai omavalitsus Pika tänava laienduseks tarvilise maa, lisaks veel Turusilla lähistel Fortuuna 40 krundi, kuhu rajatakse parklatele ligipääsu tee.
Kvintett Kinnisvara sai linnalt 98 ruutmeetrit rohkem maad, kui ise vastu andis.

Eestit külastab Austria kaitseväe juhataja
Täna pärastlõunal saabub Eestisse kahepäevasele ametlikule visiidile Austria kaitseväe juhataja kindral Roland Ertl.
Kindral Ertl kohtub visiidi raames kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsaga. Kohtumisel kaitsejõudude peastaabis antakse kindralile teisipäeval ülevaade Eesti kaitseväe arengusuundadest, osalusest välisoperatsioonidel ning panustamisest NATO jõududesse. Kõne all on võimalik kahepoolne koostöö väljaõppe vallas.
Kolmapäeval tutvub Austria kaitseväe juhataja kaitseväe ühendatud õppeasutuste ning Balti kaitsekolledžiga.
Kindral Ertl on seotud Austria relvajõududega alates 1967. aastast. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel ÜRO juhitud vaatlusjõudude koosseisus Süürias. Samuti on ta täitnud relvajõudude varustamisega seotud ülesandeid Austria kaitseministeeriumis ning teeninud sõjalise nõunikuna Austria alalises esinduses ÜRO juures.

Eesti ja Läti politsei tabas Valga ööklubides 11 purjus alaealist
Ööl vastu pühapäeva, 18. märtsi viisid Eesti ja Läti politsei koos Kagu tolliinspektuuriga Valga lõbustusasutustes läbi ühisoperatsiooni, mille käigus toimetati politseisse 14 seaduserikkujat, kellest 11 olid alaealised.
Valga linnas tehti politseioperatsioon kolme lõbustusasutusse, kus kontrolliti kokku 58 isikut, teatas Lõuna Politseiprefektuur.
Üheksa alaealist olid alkoholijoobes, neist seiste Läti kodanikud. Valka politsei toimetas alkoholijoobes noored koju. Joobes alaealiste suhtes alustas politsei väärteomenetlust.
"Politseioperatsiooni käigus tabatud alkoholijoobes alaealiste hulk on mõtlemapanevalt suur," ütles Valga politseijaoskonna ülemkomissar Tõnu Kürsa. "Kurb, et noored ei mõista, et alaealiste hulgas on alkoholi tarvitamine lubamatu ja seadusega karistatav. Väärteoprotokoll võib tulevikus rikkuda noore edasiõppimisvõimalusi või töötamist teatud ametikohtadel."

Keilas hukkus puidukoorimismasinasse kukkunud mees
Keilas asuva ettevõtte territooriumil hukkus eile hommikul puidukoorimismasinasse kukkunud noor mees.
1978. aastal sündinud Rene hukkus sündmuskohal, teatas politseiamet.
Politsei selgitab juhtumi asjaolusid.

Saarte Liinid ehitab Virtsu sadamasse eraldi kaubakai
Keskkonnaministeerium avalikustas neljapäeval Virtsu sadamasse lisakai ehitamise ja sellega kaasnevate süvendustööde keskkonnamõju hindamise programmi.
Sadamat haldava AS Saarte Liinid arendusdirektor Peeter Oopkaup ütles, et kaubakai valmib eeldatavasti 2010. aastaks, kirjutab Meie Maa.
Virtsu sadamas on kaubalaevade teenindamine seni toimunud parvlaeva kai pikenduseks rajatud sildumisliini ääres.
Uue kai ehitamise põhjuseks on asjaolu, et valdava osa Virtsust veetavast kaubast moodustab killustik, mille laevadele laadimisega kaasneb nii müra kui ka tolm, mis häirivad parvlaevade reisijaid.
Sadama lääneossa rajatava kaubalaevade kai sildumisliini pikkuseks on 160 meetrit ja sügavuseks kai ääres seitse meetrit.

Startiva lennuki mootorist välja paiskunud leek peatas lennu
Lennufirma Avies reisijaid täis liinilennuk Jetstream-31 ei saanud pühapäeva õhtul stardirajale suundudes mootoririkke tõttu Kuressaare lennuväljalt õhku tõusta, et Tallinna lennata.
Kuressaare lennujaama direktori Mati Tangu sõnul paiskus mootori väljalaskeavast välja leek hetkel, mil kell 18.40 väljuma pidanud lennuk ruleeris lennuväljal, start peatat, kirjutab Meie Maa..
Tule väljapaiskumist Tang väga erakordseks ei pidanud. "See on täiesti normaalne nähtus, sest sisepõlemismootoritel võib teatud režiimidel summutist tulelont välja lüüa. Mootoril midagi kahtlast oli, et piloodid otsustasid enam mitte edasi tegutseda," ütles Tang.
Lennuki pardal viibis 14 reisijat. Lennujaama dispetšer informeeris olukorrast häirekeskust, kuid päästjate abi vaja ei läinud, sest lennuki vasakpoolse mootori väljalasketrakti sattunud kütuse põlemisest paiskunud leek sumbus ise, tekitades suitsu.

Kaks riigikogu liikme bussiettevõtet sai trahvi
Kaks riigikogu liikme Arvo Sarapuu bussiettevõtet sai trahvi, sest sõidutavad Järvamaa elanikke liiga vanade bussidega.
Keskerakonna nimekirjas riigikokku pääsenud Arvo Sarapuu ettevõtetele Atko Liinidele ja Atko Transile tegi Järvamaa ühistranspordi keskus juhatuse otsusega 2000 krooni trahvi, sest bussid on vanemad kui lepingus kirjas, kirjutab Järva Teataja.
Järvamaa ühistranspordi keskuse tegevdirektor Harri Lepamets ütles, et Atko Grupi ettevõtetega on olnud probleeme pikalt ja vanadest bussidest on keskus ettevõtteid teavitanud korduvalt.
Kui nõuetekohased uuemad bussid Järvamaa liinidele ikka ei jõua, võib trahv Lepametsa ütlust mööda tõusta kuni 40 000 kroonini..

Politsei on võimetu ATV-huligaanide vastu
Aasta ringi teevad maavaldajatele muret ATV-sõitjad, kes lõhuvad pinnast ja suusaradu ning kelle vastu on politsei võimetu.
Rakvere vallas elav pensionär Endel Kaasik rääkis, et aastaid on ATV-sõitjad tema maadel luba küsimata kihutanud, lõhkudes pinnast, noori puid, piirdeaedu ja loopinud laiali eramaad tähistavaid silte, kirjutab Virumaa Teataja.
Mehe ütlust mööda pani ta oma maadele traataiad ja eravaldust tähistavad sildid: "Traadid lõigati katki, sildid loobiti minema," jutustas Kaasik.
Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissari Lembit Kalda hinnangul korravalvurid ATV-sõitjate ohjeldamisel võimetud ei ole, kuid politseil puuduvad vahendid, millega ATV-sõitjaid mööda metsi ja põlde taga ajada.
Aprilli alguses korraldatakse vallas külade ümarlaud ja vallavanema sõnul võetakse seal ka arutlusele ATV-de liiklemisele piirangute kehtestamine.

Kevadlõkked võivad kaasa tuua korvamatut kahju
Lääne-Virumaal on süüdatud kevadlõkked väljunud juba kontrolli alt, ohustades inimeste vara ja andes lisatööd päästjatele.
Lõke peab olema hoonetest vähemalt 15, metsast 30 meetri kaugusel, kirjutab Virumaa Teataja. Tuleohutusnõuete eiramise eest võib süüdlast karistada kuni 18 000 krooni suuruse trahviga.
Ida-Eesti päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Rivo Neuhaus ütles, et mullu alustati Virumaal lahtise tule tegemise nõuete eiramise eest umbes 15 väärteomenetlust. Nii näiteks sai üks naine, kelle tehtud lõkkest põles maha naabri puukuur, 3000 krooni trahvi.
Mullu registreeriti Eestis 250 metsa- ja 4726 maastikupõlengut.

Rahvaliit kogub valimisvoldikuid vanapaberiks
Reedeni kestab Rahvaliidu Noorte algatusel Viljandis kampaania "Valimisreklaam ei ole praht", mille käigus kogutakse eeskätt valimisreklaamina postkastidesse jõudnud brošüüre.
Kogumispunkt Viljandi kesklinnas Tartu tänav 9 hoovis on avatud tänasest reedeni kella 16-18 ja vanapaberit oodatakse kõikidelt, kirjutab Sakala.
Valimisvoldikute kogumine on kevadel taas Viljandisse jõudva kampaania "Vanapaber ei ole praht" eelüritus. "Selle asemel et voldikud prügikasti visata, võiks need meie kogumispunkti tuua ning sel moel keskkonda säästa," rääkis kampaania peakorraldaja Monika Kuzmina.
Igal aastal viiakse Eestis prügimäele selline kogus vanapaberit, mille valmistamiseks kulub 383 715 puud.

Reformierakond pakub Viljandi linnapeaks Kalle Jentsi
Reformierakonna Viljandi piirkonna juhatus otsustas eile õhtul esitada maakonnakeskuse järgmise linnapea kandidaadiks ettevõtja ja partei piirkondliku organisatsiooni esimehe Kalle Jentsi.
Teoreetiliselt on võimalik, et homme aset leidval üldkoosolekul lisatakse ka mõni teine kandidaat, kuid see on siiski vähetõenäoline ja ilmselt annavad erakonna kohalikud liikmed juhtkonna valikule heakskiidu, kirjutab Sakala.
Ehkki eilsel nõupidamisel käsitleti põgusalt võimaliku järgmise linnapeana mitmeid nimesid, käis peamine kaalumine ettearvatult Kalle Jentsi ja Margus Timpsoni vahel. Mõlemad mehed väljendasid seejuures valmisolekut linnavalitsuse juhtimine enda kätte võtta.
Kui Reformierakonna koalitsioonipartnerid Jentsi kandidatuuriga nõustuvad, kinnitatakse uus meer kõigi eelduste kohaselt ametisse järgmise nädala reedel, kui toimub linnavolikogu korraline istung.

Narkolao pidaja jääb ligi kuueks aastaks vanglasse
Pärnu maakohus kinnitas eile lihtmenetluse kokkuleppe, mille kohaselt tuleb 34-aastasel Aleksandr Dmitrukil narkokuritegude eest ära kanda viie aasta, kaheksa kuu ja 15 päeva pikkune vangistus.
Märtsis 2006 andis Dmitruk Tallinnas Kristiine kaubakeskuse autoparklas Vjatšeslav Vnukovile vähemalt viis grammi amfetamiini, kirjutab Pärnu Postimees.
Meelemürgi tõi Vnukov Pärnusse, kus ta osa sellest koos Bogdan Šepeli ja Elis Šepeliga (Toompuu) andis Arlika Rahuojale, kes samal päeval toimetati narkootilise aine üledoseerimise tõttu Rapla haiglasse, kus ta mõni päev hiljem suri.
Dmitruki elukohas Tallinnas Õismäe teel ja garaažis Kotka tänavas läbiotsimise teinud politseinikud leidsid ligi poolteist kilo meelemürke, tema garaažiboksist avastati aga tõeline narkoladu: 362,3 grammi marihuaanat, 64 tabletti ecstasyt, 6,9 grammi kokaiini ning rohkem kui kilo ehk 1357,2 grammi amfetamiini.

Valmis papa Jannseni kuju savimudel
Skulptor Mati Karmin jõudis Johann Voldemar Jannseni skulptuuri savimudeli modelleerimisega lõpusirgele.
Pääskülas oma koduses ateljees umbes kolm kuud savi voolinud Karmini kätetööd ootab nüüd jäljendite võtmine, mille järgi valatakse kuju pronksi, kirjutab Pärnu Postimees.
Jannseni, mitmekülgse ühiskonna- ja kultuuritegelase ning Eesti järjepideva ajakirjanduse looja skulptuur valmib 150 aasta möödumise puhul esimese Perno Postimehe ehk Näddalilehe ilmumisest.

Uus võim oleks ihaldatud eurole justkui käega löönud
Andrus Ansipi teise valitsuse seni avalikuks saanud koalitsioonilepingu punktid vaatavad esialgu mööda eri valitsuste ja Eesti Panga ühisest suurest eesmärgist, et Eesti peab liituma eurotsooniga "niipea kui võimalik".
Veel 2005. aasta plaanide kohaselt pidanuks euro olema juba jaanuaris päral, nüüdseks on tulek libisenud kaugesse tulevikku, kuna Eestil takistab euroriigiks saamast kõrge inflatsioonitase, mis kaasneb tohutu majanduskasvuga, kirjutab Postimees.
Koalitsioonikõnelustelt välja imbunud info põhjal julgeb Postimees väita, et peagi ametisse astuva valitsuse mitmed sammud lükkavad eurole üleminekut veelgi edasi. Uue valitsuse moodustajad on kokku leppinud reas riigieelarvele ülikulukas, kuid inimestele heldel käel raha jagavas punktis, mis pigem õhutavad tarbimisbuumi ja hindade kasvu.
"Avalikustatud kokkuleppepunktid võivad avaldada mittesoovitavat mõju inflatsioonile ja tarbimisele," tunnistas lahkuv rahandusminister Aivar Sõerd, kelle väitel saab siiski alles pärast kogu "paketi" sisu selgumist öelda, kas võimule tulijate poliitika inflatsiooni süvendab.

Falcki asemel saavad majavalvurid munitsipaalpolitseinikest
Tallinna linnavõim paneb vanalinnas asuva linnavolikogu maja valvama seni eelkõige linna heakorra eest seisnud munitsipaalpolitseinikud, seejuures toob see endaga kaasa vähemalt 50-protsendise kasvu hoone valvekuludes.
Kui praegu on volikogu maja turvafirma Falcki valve all ning majja sisenedes võtab külalisi valvelauas vastu turvafirma töötaja, siis 2. aprillist hakkavad seal kordamööda vahti pidama kolm munitsipaalpolitseinikku, kirjutab Postimees.
Valvamiseks moodustas linnavalitsus kahe nädala eest munitsipaalpolitsei ametisse sisevalve osakonna, kus esialgu hakkab tööle kolm inimest, kellest sektori juht teenib 15 300 ja inspektorid 9400 krooni kuus. Koos sotsiaalmaksuga kulub linnal valvelauas istuma hakkava kahe inspektori ja nende tööd korraldava peainspektori peale 45 455 krooni kuus.
Lisaks tellib linn ka edaspidi öist ja nädalavahetuse elektroonilist valvet Falckilt, mis tähendab, et linna kulud volikogu maja valvele kasvavad vähemalt 50 protsendi võrra.

Põhiseadus takistab küüditajate väljasaatmist
Nelja küüditamises süüdi mõistetud üle 85-aastast meest ootab võimalik väljasaatmine, samas pakub põhiseadus Eesti kodakondsuseta raukadele tuge nii perekonnaseisu kui ka päritolu tõttu.
"Olenemata sellest, et need isikud on paljudele perekondadele väga palju halba teinud, on siiski tegemist eakate isikutega, üks on rahvuselt eestlane, kaks on abielus Eesti kodanikuga," ütles siseministeeriumi õigusteenindusbüroo juhataja Kertu Tõnnemaa, kirjutab SL Õhtuleht.
"Riigist väljasaatmisel võib tekkida olukord, kus riivatakse nende perekonna- ja eraelu, mis on põhiseaduse kaitse all."
Väljasaatmist ajendab välismaalaste seadus. Vassili Beskovi puhul on tehtud lahkumisettekirjutus, täitmine seisab ka selle taga, riigikohtu menetluses on hetkel tema kaebus. Pjotr Kislõi, Juri Karpovi ja Vladimir Penarti kohta pole valitsus elamisloa andmise kohta otsust teinud.

Uppunud poiss on endiselt leidmata
Politsei lõpetas aktiivsed otsingud Sindis jõkke uppunud koolipoisi leidmiseks.
Lääne politseiprefektuuri infojuhi Hedy Tammelehe sõnul saab põhjalikumalt otsinguid jätkata pärast jääminekut, sest veevool on väga kiire ning jääle minek eluohtlik. Praeguseks on aktiivsed otsingud lõpetatud, politsei kontrollib vaid jõeääri, kirjutab SL Õhtuleht.
Õnnetus juhtus 10. märtsil, kui 10-aastane poiss läks koos sõbraga Sindis Pärnu jõe jääle ja vajus sellest läbi. Sõber jooksis abi järele - paraku ei suudetud vettekukkunud lapse päästmiseks enam midagi ette võtta. Nädalapäevad kestnud otsingud pole tulemust andnud. Otsingutel on osalenud päästjad, tuukrid sonariga ja erikoolituse saanud koerad. Kohas, kus poiss läbi jää kukkus, 15 meetrit kaldast, võib jõgi päästjate hinnangul olla umbes kahe meetri sügavune.

Aasa elurajooni pääseb vaid kummikutes
Aasa elanikud ei soovi muredest rääkida, sest paljud on asunud elamut müüma.
Kevadine suurvesi on teinud Tartu külje all asuvas Aasa elurajoonis liikumise pea võimatuks ja paljudele kruntidele pääseb ligi vaid kummikutes.
Kunagisele põllumaale ehitatud ligi sada uuselamut on ümbritsetud veega ning ligipääsuteed on muutunud mudamülkaks, mida tavalise sõiduautoga julgevad läbida vaid vähesed.
Jaanuari lõpus kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas põllule rajatud küla ähvardab liigvees laguneda. Praeguseks on Aasa elurajoonis saabunud tõenäoliselt aasta nukraim periood, sest tavaliste tänavakingadega pole elurajoonis liikumine isegi mitte mõeldav. Samuti on krundi piiridel paiknevad elektrikapid poolest saati vees.
Kõigest hoolimata jätkub Aasa elurajoonis vilgas ehitustegevus ning inimesed, kes seal juba alaliselt elavad, püüavad arendajaga kokkuleppele jõuda, et koostöös saaks taastatud tekkinud olukorra peasüüdlane ehk vee äravoolusüsteem. Samuti kestavad arendaja, Ülenurme valla ja majaomanike vahel läbirääkimised ligipääsuteede parandamise küsimuses.

Taevavaatlused aitavad selgitada valgusreostust
Ülemaailmse õpilasprojekti Globe at Night eesmärgiks on hinnata öötaeva heledust.
Teist korda toimuv ülemaailmne projekt Globe at Night lõpeb 21. märtsil. Selleks ajaks oodatakse kõigilt huvilistelt, et nad hindaksid eri kohtades taeva heledust Orioni tähtkuju ümber ja sisestaksid näha olevate tähtede põhjal tehtud järelduse koos asukoha koordinaatidega ühisesse andmebaasi.
Globe at Nighti Eesti koordinaatori, TÜ astrofüüsika doktorandi Tõnis Eenmäe sõnul on Orion valitud esmalt seepärast, et ta on lihtsalt leitav ja kergesti meeldejääv tähtkuju.
Ortion on hästi nähtav
"Kuna ta asub taevaekvaatoril, siis on ta kõikjal nähtav, seda isegi mõlemalt pooluselt. Samuti asub ta taevakaarel horisondile suhteliselt lähedal ja sobib seepärast valgusreostuse hindamiseks," põhjendas Eenmäe tähtkuju valikut.

Laevaliikluse taastamine nõudis palju aega ja närve
Nobedamad kasutasid Hiiumaalt mandrile sõiduks võimalust reisida üle Saaremaa.
Tugeva tuulega liikuma hakanud jää tegi pühapäeval ja esmaspäeval nõutuks sajad reisijad nii Heltermaa kui ka Rohuküla sadamas.
Tugeva tuule ja liikuva jää tõttu katkes pühapäeva lõunal laevaliiklus Rohuküla-Heltermaa liinil. Eile laevaliiklus Hiiumaa ja mandri vahel taastati, kuid ülesõitudeks kulus aega peaaegu tunni-pooleteise jagu rohkem kui tavaliselt.
Nobedamad kasutasid Hiiumaalt mandrile sõiduks võimalust reisida üle Saaremaa, kuid Sõru-Triigi liinil katkes laevaliiklus tugeva tuule tõttu esmaspäeva hommikul samuti.
Esmaspäeva lõunal täitis mandrile soovijate järjekord sadamas ühe bussipeatuse vahe, ulatudes mõnesaja meetrini.

Kaitsealused Pärnu pärnad jäid raiumata
Ligemale saja kuuekümnest põlisest pärnast oleks alles jäänud alla kolmekümne.
Pärnu linnavalitsus pidi looduskaitsealuse Vanapargi pärnaallee raiumise peatama, kuna selgus, et kohalik keskkonnateenistus oli ekslikult jätnud 128 puu raieloa looduskaitsekeskusega kooskõlastamata. Põline pärnaallee jõuti eile hommikul mahasaagimise alustamiseks liiklejatele juba sulgeda ning esimesed puud jäid enne keskkonnateenistuselt tulnud tööde peatamise käsku raiumata vaid tänu valjule marutuulele.
Pärnumaa keskkonnateenistuse juht Toomas Padjus tunnistas teenistuse möödapanekut, et puude langetamise kava jäi looduskaitsekeskusega kooskõlastamata. "Oleme sellest teinud oma järeldused ning linnavalitsusele puude langetamise peatamiseks vastava kirja saatnud."

Eestlaste e-kooli projekt äratab Hannoveris huvi
Tehnoloogiamessil CeBIT tunnevad külastajad huvi eestlaste
Hannoveris maailma ühel suuremal tehnoloogiamessil CeBIT tutvustab Eesti ennast roosakas boksis e-kooli, ID-kaardi ning Skype'i infokioski abil.
Silmapaistva värvilahendusega kasesalusse maskeeritud Eesti boksis tundsid eile suurimat rõõmu just e-kooli eestvedajad Ene Lindemann ja Sten Soosaar, kuna nende projekti vastu tundis huvi Alam-Saksi haridusminister. Kui tema eile rahule jäi, võib see e-koolile tulevikus tähendada ulatuslikku koostööd.
"Pärast kümneminutilist ettekannet näitasid vähemalt ministri kaaslaste näod rahulolu. Eks paari aastaga näeb, kas sellest ettekandest ka midagi suuremat välja tuleb," ütles Soosaar.
Lindemanni sõnul meelitas ministri kohale üks Saksamaalt pärit endine vahetusõpetaja, kes töötab nüüd ministeeriumis. "Tema oli seda Eestis kasutanud ja talle meeldis väga," lausus Lindemann.

Värske kirjanik Tiina Laanem sai romaani eest auhinna
Eile tunnustati Kirjanike Majas lilleõie ja diplomiga Eesti romaaniühingu seekordse võistluse parimaid. Nagu juba nädal aega teada, võitis esimese koha Tiina Laanemi käsikiri "Väikesed vanamehed". Lühike austamisüritus musta laega saalis kulges äärmise tõsiduse ja asjalikkuse tähe all, kuid romaani kui aukartustäratava kirjandusžanriga näis see isegi haakuvat. Oma kõnes rõhutas romaanivõistluse žürii esimees Jan Kaus, et käsikirjade ilmudes võivad n-ö teise laine lugejatel kujuneda võiduromaanide kohta hoopis teistsugused hinnangud kui žüriil, kuid see on ka igati loomulik ja loogiline.

Rahvaliidu volikogu valis Reiljani asemele Tuiksoo
Rahvaliidu volikogu valis eile erakonna esimehe kohusetäitjaks Ester Tuiksoo.
Tuiksoo valiti esimehe kohusetäitjaks ühe vastuhäälega ning ta juhib erakonda kuni partei erakorralise kongressini 29. aprillil.
"Selleks ajaks esitavad maakonnaühendused kandidaate erakonna esimehe kohale ja ootus on, et kandidaatidel on selge platvorm ja nägemus nii erakonna arengust kui ka Eesti tulevikust," ütles erakonna teabejuht Agu Uudelepp.
Tuiksoo valiti erakonna eesotsa eilsel volikogu koosolekul, kus kohal olnud üle 70 inimese arutasid Rahvaliidu ebaedu põhjuseid ning viise, kuidas madalseis ületada.
Savisaar tõi kaotuse
Riigikogu valimiste ebaeduks pidas volikogu kolme põhjust. Esiteks on erakonna juhtimisel aeg-ajalt strateegiline ja taktikaline tasand segamini läinud, millest on pikal perspektiivil tekkinud vead. "Teiseks tuleb tagantjärele tarkusena tõdeda, et parlamendivalimiste kontekstis osutus kahjulikuks leping Keskerakonnaga, sest valimised kujunesid peaministri kandidaadi valimisteks," ütles Uudelepp. "Need, kes ei soovinud Edgar Savisaart Eesti peaministriks, ei olnud valmis Keskerakonna alternatiivina valima ka Rahvaliitu."

Venemaalt saabub Tallinna vutimatšile umbes 900 fänni
Moskvast ja Peterburist saabuvad Eesti-Vene vutimatšile ligi 900 fänni, kelle sõidutamiseks pannakse käima lisavagunid.
Eilseks oli viisa juba saanud või tehtud otsus viisa saamise kohta ligi 800 piletiga fännile, ütles Eesti Moskva konsulaadi esimene sekretär Kerli Veski. See fännide arv on Moskva ja Peterburi peale kokku.
Mänguni jäänud päevade jooksul võib viisasaajate arv veel mõnevõrra suureneda, sest Eesti vutiliit eraldas Vene omale mänguks 1050 piletit. Eesti konsulaadid annavad viisasid pileti alusel. Viisat on keeldutud andmast vaid kümmekonnale Vene vutisõbrale. "Keeldumisprotsent pole midagi erilist, olles kuskil üks kuni kaks protsenti nagu tavaliselt," ütles Veski.

Ministrikandidaatide rohkus paneb uue koalitsiooni proovile
Võimuläbirääkijad lubasid uue valitsuse ministrid teatavaks teha alles reedeks, kuid üht-teist on võimalik ennustada juba praeguse seisuga.
Eile lubasid koalitsioonipartnerid, et ministriportfellid peavad saama selgeks reedeks, sest nädalavahetusel kogunevad juba erakondade volikogud koalitsioonilepet arutama.
Endist viisi kinnitasid läbirääkijad, et ikka on veel vara valitsuse koosseisust kõnelda, sest mitu leppepunkti on veel arutamata. Ent kui reedeks loodetakse nii leppe kui ka ministriportfellidega ühele poole jõuda, siis peab kabineti jaotus olema peaministril juba valmimas, et sellega hiljemalt kolmapäeval partnerite ette tulla.
Ministripuudust pole
"Eks me oleme kõik nii kõvad mehed, et allapoole ei laskuks," viskas eilsel pressikonverentsil nalja sotsiaaldemokraatide liider Ivari Padar, kui küsiti, mitu tulevast ministrit praegu ajakirjanike ees seisab. Rivis olid tema kõrval veel Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidust, Rein Lang Reformierakonnast ja rohelistest Agu Kivimägi. Teadagi - ministrikandidaate on kõigil kolm korda nii palju kui kellelgi tegelikult valitsuses kohti hakkab olema.

Linn omandab Põhjaväila rajamiseks vajaliku ehitistealuse maa
Tallinna linnavalitsus annab peremehetuks tunnistatud Petrooleumi tn 10 asuvad ehitised Kesklinna valitsuse valitsemisele ja bilanssi ja võtab need ära OÜ Esmera-B ebaseaduslikust valdusest.
Petrooleumi tn 10 ehitised asuvad vahetult mere ääres endise Kadrioru lõbustuspargi ja sadama hoonestuse vahelisel alal umbes 1,7 ha suurusel maatükil, Põhjavälja väljaehitamise jaoks vajalikul maal.
Petrooleumi tn 10 asuvad ehitised - viis hoonet, puukuur ja teed - tunnistati peremehetuks Tallinna linnavolikogus 17. juunil 2004. aastal vastu võetud otsusega. Seni olid Petrooleumi tn 10 asuvad ehitised OÜ Esmera-B ebaseaduslikus valduses.
Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ eksperthinnangu järgi on Petrooleumi tn 10 ehitiste turuväärtus 25,5 miljonit krooni.

Tallinnas jätkub aukude lappimine
Tallinna Teede AS teehoiu direktori Sergei Kulakovi sõnul likvideeritakse augud esmajärjekorras teedel, kus sõidavad ühissõidukid ja seal, kus need on otseselt liiklusohtlikud.
Teeparandajad töötavad täna Nõmmel Toome puiesteel, Kadaka puiesteel, Männiku teel, Valdeku tänaval ja Õie tänaval. Kesklinnas Pärnu maanteel ja Teatri väljakul.
Vanalinnas kohendatakse kiviparketti Suur-Karja 18 maja juures, Vana -Viru tänaval ja Uuel tänaval. Lasnamäel Pae tänaval, Läänemere Kihnu ja Tuulemäe teel ja Põhja-Tallinnas Kopli, Telliskivi Kotzebue ja Vana-Kalamaja uulitsas. Pirital on töömehed täna Kase, Saare ja Tamme tänaval ning Mustamäel Sütiste ja Vilde teel.
Praegu tehakse löökaukude remonti talvise kuuma mustseguga. Põhjaliku taastusremondiga Tallinna tänavatel alustatakse siis kui ööpäevane õhutemperatuur tõuseb viie soojakraadini ja asfalditehased tööle hakkavad. Suuremad tööd tehakse vastavalt graafikule, mis pannakse paika peale teede lagunemise lõppu.

Tallinna Männiku tee projekt valmib märtsi lõpuks
Tallinna Männiku tee projekt, mille kohaselt laiendatakse see neljarealiseks, peaks valmima märtsi lõpus.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul valmib Männiku tee projekt AS K-Projektiga sõlmitud lepingu kohaselt märtsi lõpuks.
Männiku tee käsoleva aasta tööde ulatus selgub pärast ehituse riigihanke läbiviimist, kui selgub ehitustööde maksumus. 2007. aastal on plaanis rekonstrueerimistöödega alustada Vabaduse pst poolsest otsast.
Kava kohaselt laiendatakse tee analoogiliselt Vabaduse puiesteega neljarealiseks - ehitatakse välja kõnni- ja kergliiklusteed ning olulisemad ristmikud varustatakse valgusfooridega. Ühtlasi rajatakse sademetevee kanalisatsioon ja uuendatakse kogu tänavavalgustus.

 "Tallinn liigub!" programmil on sellel aastal rohkem üritusi
Programm "Tallinn liigub!" ühendab tänavu üle paarisaja erineva terviseliikumisürituse.
Linlastele mõeldud terviseliikumise programm "Tallinn liigub!" alustas täna oma kolmandat hooaega.
Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja Jaak Raie sõnul on spordiürituste sarjas osalevate pealinlaste arv iga aastaga kasvanud.
"Kui möödunud aastal tõmbasid üritused kaasa ligi 100 000 inimest, siis sel aastal ootame sportima 130 000 - 150 000 pealinlast," ütles Raie.
Nädalavahetusel Nõmme spordikeskuses aset leidnud hooaja avaüritusel olid kohal juba esimesed tervisesportlased, kes hoolimata ilmaoludest nautisid suusamõnusid ning harrastasid kepikõndi ja tervisejooksu.
Võrreldes eelmise aastaga on Tallinna linnavalitsuse toetus tõusnud 1 miljonilt 1,5 miljonini. Oluliselt on tõusnud ka sarja raames toimuvate ürituste arv - kui eelmisel aastal leidis aset 173 üritust, siis sel aastal on linlastele pakkuda juba 206 terviseliikumisüritust.

Sõpruse-Vilde-Sütiste ristmiku ümberehitustööd algavad aprillis
Sõpruse-Vilde-Sütiste ristmikul algavad aprilli teisel nädalal suured ümberehitustööd, millega muudetakse see ristmik ohutumaks.
Ristmiku ümberehitustööde käigus rajatakse valgusfooride süsteem, ehitatakse teed laiemaks, tehakse kõikidele suundadele pöörderajad, tõstetakse ümber trollide kontaktliini mastid ja paigaldatakse jalakäijatele ohutussaared.
Linnapea Jüri Ratase sõnul on Sõpruse-Vilde-Sütiste ristmiku ümberehitus käesoleva aasta üks oluliseim tee-ehitusobjekt Tallinnas, kuna tegemist on Mustamäe ühe liiklusohtlikuma ristmikuga.
"Põhieesmärgiks ongi ristmiku rekonstrueerimine ohutuks foorjuhtimisega ristmikuks, kus on pöörderajad ja jalakäijate ohutussaared," ütles linnapea. "Töid alustatakse kavadel 10. aprillil ja ristmik peaks valmima hiljemalt tänavu augusti lõpuks."

Alkoholivaba kohviku avamine lükkub edasi
Tallinna esimese alkoholivaba kohviku aprilliks planeeritud avamine lükkub edasi, kuna selleks remonditavate ruumide olukord on oodatust tunduvalt halvem.
Tallinna abilinnapea Merike Martinson ja Kesklinna vanem Marek Jürgenson külastasid Pärnu mnt 9 keldrikorrusele rajatavat alkoholivaba kohvikut, et tutvuda remonditööde käigu ja avamisvõimalustega.
Seni tegutses äripinnal baar Hidalgo, rendilepingu lõppemise järel andis Kesklinna valitsus ruumid tähtajatule rendile MTÜ-le Ühendus Alkoholivaba Eesti tervislikku elulaadi propageeriva noortekohviku rajamiseks.
Kesklinna valitsuse toel toimub praegu akendevahetus ja algas elektrisüsteemi renoveerimine. Alustatud on ka kanalisatsioonitorustiku parandamisega. Tallinna Ehituskooli õpilased ehitavad praktika korras köögimööbli ning müügileti, noored ise teevad sanitaarremondi. Valminud on ka välireklaam.

Tallinna linnamüüri äärne ala jääb avatuks
Tallinna linnavalitsus kavatseb teha linnavolikogule ettepaneku vahetada täis ehitada plaanitud linnamüüri äärne ala vanalinnas asuva hoone vastu.
"Selline mõlemaid osapooli rahuldav lahendus lõpetaks aastaid kestnud vaidluse ning tagab suure ajaloolise väärtusega linnamüüri äärse ala avaliku kasutuse," ütles abilinnapea Taavi Aas.
Suurtüki tn 4c asuvad korteriomandid on plaanis vahetada Tallinna linna omandis oleva Vana-Viru tn 3 hoonestatud kinnistuga. Vana-Viru 3 hoone on koormatud pikaajalise rendilepinguga OÜ Creo Kinnisvara kasuks, 1993. aastal sõlmitud hooldusrendi leping kehtib 99 aastat - aastani 2092.
"Selline mõlemaid osapooli rahuldav lahendus lõpetaks aastaid kestnud vaidluse ning tagaks suure ajaloolise väärtusega linnamüüri äärse ala avaliku kasutuse," ütles abilinnapea Taavi Aas.

Kodulinna maja saadab kevade linna peale kõndima
Kevade alguse puhul saavad tallinlased kahel päeval külastada põnevaid üritusi.
Tallinna heakorra eest seisev Kodulinna maja korraldab kevade saabumise tähistamiseks üritustesarja "Kevad kõnnib mööda linna", mis on üks pealinna vanemaid traditsioone.
Tänavu juba 34. korda toimuva festivali kavas on täna ja homme 14 üritust. Eriliseks teeb sarja raamatu "Öös on mitu muinasjuttu" esitlus. Teos koosneb Tallinna õpilaste luuletustest ja juttudest, mis on inspireeritud Edgar Valteri piltidest.
Tallinna noorteklubi Kodulinn juhataja Tiina Mäe kinnitusel täidab raamat kahte eesmärki. "Raamatu müügist saadav tulu läheb Edgar Valteri tegelaskujude järgi loodud Pokumaa teemapargi toetuseks," selgitas Mägi. "Samas on õpilaste endi loodud raamat pisuke võitlus kõikjal pealetungiva massikultuuri vastu."

Smuuli teel valmiv sild vähendab koormust Ülemiste ristmikul
Smuuli tee pikenduse sillalt pääsevad autod üle raudtee Suur-Sõjamäe tänavale.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul erineb ülesõit teistest sildadest. "Sild oma 370 meetriga on tõesti kõige pikem Tallinnas. Osa sellest on tavaline, osa vantsild, mis tähendab, et tee pingutatakse trossidega üles," rääkis Koppel.
Eestis seni autodele mõeldud vantsilda ei olegi, Tartus olev ülekäik on avatud jalakäijatele. Ainulaadseks teeb silla veel selle alune 85-meetrine Eesti kõige pikem liiklusava, kust rongid läbi sõidavad.
Merko Ehituse juhatuse liikme Andres Agukase kinnitusel ehitas firma silla raudteeliiklust häirimata. "Samal ajal kui meie valasime sillal betooni, sõitsid all rongid. Liikusime ühe rongide liiklusava haaval edasi nagu Münchhausenid ennast patsist sikutades. Seetõttu pikenes silla valmimine mõne kuu võrra," ütles Agukas.

Jääkamaka turjal ümber ehalkivi sõitmas
Lõpuks olime välja valinud selle õige jääkamaka.
Kunda lähedal Letipea neemel asuv Eesti suurim rahn Ehalkivi on küll kena vaadata, kuid tal on väike viga küljes - kuiva jalaga saab tema juurde vaid eriti kui-val suvel, muul ajal peab esmalt roostikus sumpama ja ega siis ka päris lähedale saa. Ja küll oli laupäeval meeldiv näha, et jää oli merelt tulles roostiku enda alla matnud ning tee kivi juurde vaba. Aga see polnud veel kõik.
Veepiiril oli jää juba veidi pragunenud ja sellest tekkinud suured jääkamakad ulpisid vees nagu paadid - vali vaid see õige ja mine. Kuna riietus oli tuulisele ilmale vastav, jalas olid kummikud ning käepärast ka pikad toikad, tuligi mõte jääparvetamine ära proovida, pealegi kui meie kolmesest seltskonnast oli Leida seda varem teinud - sedagi 20 aasta eest üliõpilasena Peipsi järvel.

Euroopa Liidus on maksutase kõrgeim Rootsis ja Taanis
Rootsis olid 2005. aastal kõrgeimad maksud Euroopa Liidus (EL), ulatudes 52,1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), Taanis tuli maksta kuni 51,2 protsenti SKT-st.
EL-i 27 liikmesriigis oli 2005. aastal keskmine maksutase 40,8 protsenti SKT-st, 2004. aastal oli see 40,4 protsenti. Eurotsooni riikides oli see näitaja 2005. aastal 41,2 protsenti ja 2004. aastal 40,9 protsenti, vahendab ETV24 Eurostati andmeid.
Madalaimad olid maksud Rumeenias (28,8 protsenti), Leedus (29,2 protsenti), Slovakkias (29,5 protsenti) ja Lätis (29,6 protsenti).
Eestis moodustasid 2005. aastal maksud 31 protsenti SKT-st, mis oli samuti üks Euroopa madalamaid näitajaid.

Estonian Air vahetab Pariisi lennujaamas terminali
Estonian Air hakkab alates 25. märtsist lendama Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaama terminali 1 senise terminali 2B asemel.
Ettevõte vahetab ka lennueelse teeninduse koostööpartnerit. Terminalis 1 osutab Estonian Airile edaspidi piletimüügi ja lennule registreerimise teenust SAS Ground Services, teatas ettevõte.
Estonian Air lendab Pariisi suvehooaja alguses kolm korda nädalas - teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval. Mai algul lisandub veel ka reedene lend. Suvine lennuplaan kehtib 25. märtsist kuni 27. oktoobrini.
AS Estonian Air on Eesti rahvuslik lennukompanii, mis pakub Tallinnast otselende 16 Euroopa sihtkohta. Estonian Airi omanikud on Eesti riik, SAS Group ja investeerimispank Cresco.

CyclePlan võitis hindamisprojektide konkursi
Eesti konsultatsioonifirma CyclePlan OÜ võitis koos rahvusvahelise konsultatsioonifirmaga LRDP Rumeenias Phare programmi hindamisprojektide konkursi.
Hindamisprojekti lepingu maht on ettevõtte teatel 31 miljonit krooni ja projekt kestab kaks aastat.
"Kuigi CyclePlan on osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides ja teinud koostööd erinevate Euroopa, aga ka Taga-Kaukaasia riikidega, on sellises mahus projekti võitmine meie jaoks oluliseks läbimurdeks Euroopa hindamisturul," ütles CyclePlan OÜ juhataja Klaas-Jan Reincke.
Phare-Transition Facility projektid aitavad Euroopa Liidu (EL) kandidaatriikidel ja uusliikmetel parandada haldusvõimekust ning viia oma süsteemid erinevates valdkondades vastavusse EL-i direktiividega.

BSL opereerib Paldiski-Kapellskäri liinil kahe laevaga
AS Baltic Scandinavian Lines (BSL) opereerib sellest nädalast Paldiski-Kapellskäri liinil kahe ro-ro-tüüpi parvlaevaga.
Lisaks seni liinireise teinud Via Marele sõidab ettevõtte teatel Eesti ja Rootsi vahel ka parvlaev Gute. Laeval on 60 kaasaegset kajutikohta, saun ja koduste toitudega buffee, mis on mõeldud põhiliselt veokijuhtidele.
Mootorlaev Gute on renditud koos 20-liikmelise meeskonnaga Rootsi kompaniilt Rederi AB Gotland.
"2006. aasta kevadel saavutas BSL Paldiski-Kapellskäri liinil planeeritud käibe ja täituvuse. Oleme loonud stabiilse kliendibaasi ja usalduse oma teenuse kvaliteedi osas. Teise laeva lisamine on olnud meie prioriteediks juba ammu. Laeva otsingud on käinud üle aasta, samal ajal oleme pidanud läbirääkimisi sadamatega sõidugraafikute kooskõlastamise ning vajalike sadamarajatiste ehitamise osas. Paldiski Lõunasadamasse ehitatakse uue laeva tarvis uus kaldaramp," ütles BSL-i juhataja Mart Loik.

Potisepp: praegu ei ole aasta 1997 või 1987
Toiduettevõtete liidu tegevdirektor Sirje Potisepp ütles, et tema suhtub maksu- ja tolliameti koostöösse hästi, kuid toiduliidu ja ameti samalaadseks koostööks nagu amet autoettevõtjate liiduga täna sõlmis, ta esialgu vajadust ei näe.
"Praegu ei ole aasta 1997 või 1987, mil ümbrikupalkade maksmine oli ühiskonnas teemana teravamalt üleval... Toiduliidu liikmed on küll nii soliidsed, et mina küll hetkel põhjust ei näe," ütles Sirje Potisepp. "Me ei ole seda teemat arutanud."
"Ma pooldan alati igasuguseid kontrollitegevusi," ütles Potisepp Eesti Päevaleht Online'ile, viidates oma varasemale pikaajalisele tegevusele alkoholitööstuses ning võitlusele salaviinaga. Toona oli tema sõnul vahel raske isegi aru saada, miks riik raha üles ei korjanud.
"Ainult hirm paneb inimesi seadusi järgima," tõdeb Potisepp praegu. Olles aasta toiduliidus töötanud pole toiduliidus Potisepa sõnul sellist hirmu aga vaja külvata.

Heinaru: Kalev ei peta meid, vaid riiki ja keskkonda
Vee-ettevõtte Elveso juhatuse liige Toomas Heinaru sõnul ei peta Kalev niivõrd vee-ettevõtjat, kuivõrd riiki ja keskkonda.
Eelmise aasta algul saastenormid karmistusid ning Pirita jõkke suunatavad veed pidid varasemaga võrreldes poole puhtamad olema. Ka Kalev peaks Elvesole üle andma reoveed, mis peaks sisaldama 375 mg hapnikku liitri kohta. Äraantavad veed on aga ligi kümme korda enam saastatud. Kuna Kalev ei soovinud lisatasu maksta, soovis Elveso lepingut Kaleviga üles öelda, peale mida aga Kalev firma kohtusse andis.
"Hagi piir oli eelmise aasta keskpaigani, aga nad ei maksa juulist siiani ülereostustasu," ütles Heinaru Eesti Päevaleht Online'ile.
"Nende tegevus on näotu, ega Kalev ei peta niivõrd vee-ettevõtjat, kuivõrd riiki ja keskkonda," lisas ta.

Kalev sai vee-ettevõtte üle kohtus võidu
Harju maakohus tegi 15. märtsil kohtuotsuse, millega rahuldas Kalevi poolt Rae valla vee-ettevõtja vastu esitatud hagi.
AS Kalev esitas 2005. aasta detsembris Rae valla vee-ettevõtja AS-i Elveso vastu hagiavalduse põhjusel, et viimane nõudis Kalevilt põhjendamatult suuri heitvee kanaliseerimistasusid ning ähvardas vastuolus seaduse ja sõlmitud lepinguga tõkestada Kalevi heitvee ärajuhtimist, teatas ettevõte börsile.
Harju maakohus otsustas, et Elvesol ei olnud õigust Kalevi heitvee ärajuhtimist tõkestada seaduses ja Rae vallavolikogu määruses sätestamata alustel. Samuti leidis kohus, et Kalevil oli õigus saada heitvee ärajuhtimise teenust Elvesolt ainult vastavalt Rae vallavalitsuse määrusega kehtestatud hindadele.
Elveso nõutud saastetasu ei ole ettenähtud korras kehtestatud ning puudus alus sellist tasu Kalevilt nõuda. Heitvee ärajuhtimise hinna kehtestamine on vallavalitsusele pandud kohustus, mitte Elveso suvaotsus, ning määratud korra järgimata jätmine vallavalitsuse poolt ei saa kaasa tuua tagajärgi tarbija jaoks.

Täna öösel on Eesti Energia rikketelefoni töös katkestus
Täna öösel toimub telefonijaama hooldus- ja laiendustöödega seoses 30-minutiline sidekatkestus rikketelefoni ja klienditelefoni automaatvastaja töös.
Sidekatkestus toimub öösel ajavahemikul kl 03-04. Sel ajavahemikul saab Eesti Energiat teavitada elektrikatkestustest kas SMS-i teel numbrile 1343 või ettevõtte kodulehekülje kaudu.
Eesti Energia palub oma teates vabandust võimalike ebameeldivuste pärast ning teeb omalt poolt kõik, et sidekatkestus oleks võimalikult lühike.

Baltika avas esimese Ivo Nikkolo kaupluse välisturul
Baltika avas sel nädalal Leedus Vilniuse suurimal kaubandustänaval Ivo Nikkolo esinduskaupluse.
162 ruutmeetri suuruse müügipinnaga kaupluses on esmakordselt kasutatud Ivo Nikkolo uut poekontseptsiooni, mis lähtub brändi käekirjast, teatas Baltika.
Ivo Nikkolo brändijuhi Kaja Milderi sõnul on Leedus avatud kauplus esimene samm Ivo Nikkolo rõivabrändi tutvustamisel Baltimaades. "Oleme võtnud eesmärgiks, et aasta lõpuks on Ivo Nikkolo esindatud kõigis Balti riikides," kinnitas Kaja Milder.
Järgmine kaupluse avab Baltika aprillis Leedus, Lätti jõuab kaubamärk selle aasta teises pooles.
"Järgmise 5 aasta plaanidesse kuulub Ivo Nikkolo arendamine omas nišis arvestatavaks moebrändiks kogu Kesk- ja Ida-Euroopas," ütles Milder.

Autoettevõtete liit kontrollib ise liikmete maksukäitumist
Autoettevõtete liit sõlmis maksu- ja tolliametiga kokkuleppe, mille järgi liit kontrollib edaspidi ka ise oma liikmete maksukäitumist.
Koostöö initsiatiivikamaks pooleks oli autoettevõtete liit. Liidu kõik liikmed on andnud kirjaliku nõusoleku, et maksuhaldur võib liidule edastada nende kohta käivat maksusaladust puudutavat infot, teatas maksu- ja tolliamet.
Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori ütles, et enim peavalu legaalset äri ajavatele transpordiettevõtetele tekitavad äriühingud, kes saavad mittelegaalset tulu ümbrikupalkasid makstes, reaalset käivet varjates, aktsiisivaba ja fiktiivset kütust kasutades ning sõitjateveo valdkonnas ka piletimüügitulu varjates.
"See ei toeta ausa konkurentsi tekkimist ja pidasime õigeks liidu liikmete huvide kaitseks ise samme astuda," ütles Tori.

MKM: tootjahinnad töötlevas tööstuses tõusid aastaga 7%
Statistikaameti andmetel kasvasid töötlevas tööstuses tootjahinnad veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7%.
Eelmise kuuga võrreldes tõusid hinnad 0,6%. Pärast aasta alguses toimunud suuremat hinnatõusu on kuine kasvutempo langenud viimase poolaasta nö tavapärasele tasemele, kuid varasemate aastatega võrreldes on hinnatõus siiski üsna suur. Viimati ulatus tootjahindade aastane kasv 7%ni 2000. aastal. Peamise põhjusena hindade tõstmisel tuuakse välja tööjõukulude kallinemist ning mitmesuguste tootmissisendite hinnatõusu.
Tööstusharude lõikes on pilt üsna sarnane viimaste kuude arengutele. Kõige enam on aastaga tõusnud tootjahinnad puidutööstuses (18%), kümnendiku võrra on hinnad kerkinud metallitööstuses ning ehitusmaterjalide tootmises. Peamine tegur hindade kasvu taga puidutööstuses on toorme nappus: nii kodumaine kui importpuit on märgatavalt kallinenud. Veebruaris toimus suurem hinnatõus rõivatööstuses (kuuga kerkisid tootjahinnad 3,7 ja aastaga 9,3%). Kuna rõivatööstus on tööjõumahukas tootmisharu, siis avaldab tööjõukulude suurenemine ka tugevamat mõju lõpptoodete hinnatasemele.

Hansapank aitab alustavatel väikeettevõtetel turule tulla
Märtsis ja aprillis toimuvad ettevõtlusseminarid alustavatele väikeettevõtetele, kus Hansapanga juhid ja analüütikud annavad ülevaate praegusest majandussituatsioonist ning jagavad praktilisi nõuandeid hästi toimivate ettevõtete rajamiseks.
Hansapanga väikeettevõtete panganduse juht Aet Altroff ütles, et seminaridega soovib Hansapank aidata väikeettevõtjatel käivitada jätkusuutlikku äri.
"Oleme finantseerinud paljusid eri majandussektorites tegutsevaid väikeettevõtteid ja saanud hea ülevaate nende jaoks äriplaani läbimõtlemise juures olulistest teemadest. Meie kogemus näitab, et väikeettevõtjad vajavad konsultatsiooni peamiselt äri planeerimise osas," märkis ta.
Eelmisel aastal asutati Eestis ligi 14 000 uut ettevõtet, kellest rohkem kui iga teine valis Hansapanga andmetel oma finantspartneriks Hansapanga. Kümnendik turule tulevatest ettevõtetest kasutab ettevõtluse alustamiseks vajalikeks investeeringuteks pangalaenu.

Kivinurm-Priisalm: jah, Avaron oli plaan B
"Jah, Avaroni loomine ja sellega liitumine oli meile plaan B," ütles Eesti Päevaleht Online'ile Trigon Capitali varahaldusosakonna juhi kohalt lahkunud Kristel Kivinurm-Priisalm.
Kivinurm-Priisalmi sõnul peab Avaron finantsinspektisoonilt saama osaluse muutmiseks loa ning see järel omandavad Trigonist lahkunud viis võtmeisikut uues varahaldusettevõttes enamusosaluse, mis jaguneb nende viie vahel võrdselt. Finantsinspektsiooni otsus tuleb ilmselt kuu-kahe jooksul.
Kõik ettevõttega lähiajal liituvad töötajad saavad samuti osaluse, kuna Kivinurm-Priisalmi sõnul on see oluline ettevõtte head ja pikaajalist käekäiku ning usaldusväärseid kliendisuhteid arvestades.
Avaroni tegevus puudutab kolme põhilist valdkonda: avatud aktsiafondid, kinnised aktsiafondid (noteerimata ettevõtted) ja kinnisvarafondid.

Trigon Capitalist lahkunud töötajad ostavad Avaronis enamusosaluse
Investeerimispanga Trigon Capital varahaldusosakonna endised võtmetöötajad omandavad enamusosaluse varahaldusettevõttes Avaron Asset Management ning toovad turule Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni investeerivad aktsia- ja kinnisvarafondid.
Kristel Kivinurm-Priisalmi teatel otsustasid endised Trigoni võtmetöötajad liituda Avaroniga, sest Avaronis saavad neist ettevõtte aktsionärid, mis võimaldab tagada meeskonna pikaajalise pühendumise ning luua usalduslikud kliendisuhted.
Osalus jaguneb meeskonna liikmete vahel võrdselt ning Kivinurm-Priisalmist saab Avaroni varahaldusvaldkonna juht. Ettevõtte kinnisvaratooteid hakkab juhtima Aadu Oja.
Kinnisvara valdkonnas keskendub ettevõte Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa, Ukraina, Moldova ja Gruusia turgudele, kus näeb järgmise 25 aasta jooksul väga suurt infrastruktuuri ja muu kinnisvaraarenduse potentsiaali.
"Just Kesk- ja Ida-Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtted kasvatavad kiirelt käivet ja kasumit ning on samas kaubeldavad atraktiivsetel hinnatasemetel," lausus Kivinurm-Priisalm. "Näeme Kesk- ja Ida-Euroopas atraktiivseid investeerimisvõimalusi vähemalt järgmiseks kümneks aastaks. Kiireimat kasvu ootame Poolast, Bulgaariast ja Rumeeniast."

SEB uus toode: elukindlustus laenujäägi ulatuses
Alates veebruarikuust on SEB Eesti Ühispangast kodulaenu võtnud klientidel võimalus kindlustada oma elu laenujäägi ulatuses.
Laenukindluse saab sõlmida üheaegselt laenulepinguga ning selleks ei pea pöörduma eraldi kindlustusnõustaja juurde. Kliendid, kel juba laenuleping olemas, saavad sõlmida kindlustuslepingu oma laenuhalduri juures. Kindlustusleping kehtib kuni laenuperioodi lõpuni või kuni kliendipoolse katkestamiseni, teatas pank.
Laenukindlustus jälgib täpselt laenujäägi muutumist, mis teeb kindlustuse seni pakutust panga hinnangul soodsamaks. Kindlustusmakseid makstakse iga kuu, nagu enamasti ka laenumakseid.
SEB Ühispanga Elukindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul suureneb järjest inimeste hulk, kes, võtnud endale finantskohustusi seoses oma kodu soetamisega, on hakanud mõtlema riskide maandamise vajalikkuse peale.

Tamula järve äärde tuleb kaheksakorruseline hotell
Võrru, Tamula järve kaldal asuva rannatare juurde kerkib kaheksakorruseline hotell koos spaaga.
Hotelli ja spaad asub ehitama OÜ Paradiisirand. Selle üheks osanikuks on ka Võruga seotud firma K & K Partnerid, kirjutab Võrumaa Teataja.
Rannatare ja selle all olev maa on nüüdseks OÜ-lt Volante ära ostetud, kuid hotelli ja veekeskuse rajamine seisavad esialgu maa vähesuse taga. Veekeskus on planeeritud rannatare-esisele platsile, mis kuulub praegu riigi omandisse. Et linn saaks selle ettevõtte kasutusse anda, tuleb maatükk linna omandisse taotleda.
Võru linnaarhitekti Ülevi Eljandi sõnul alustatakse maa munitsipaliseerimist niipea, kui ettevõte esitab detailplaneeringu eskiisprojekti.

Tootjahinnaindeks tõusis aastaga ligi 7%
Võrreldes jaanuariga tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks statistikaameti andmetel 0,6 protsenti, võrreldes eelmise aasta veebruariga kosus indeks 6,9%.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli veebruaris võrreldes jaanuariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 5,7%.
Impordihinnaindeksi muutus oli veebruaris võrreldes jaanuariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 2,5%.

Viimsi spaas "tere" asemel "hei" 
Sattudes eestlasena Viimsi tervisekeskuse seinte vahele, tunned end nagu viies ratas vankri all. Kui üksikut kaasmaalast ei kohtaks, ei tunneks, et viibid Eestimaal.
Spaas ei taheta sinuga kuidagi suhelda eesti keeles. Kõikjale, kuhu silm eksib, kargab vastu soome, rootsi, vähem inglise keel, kirjutab Äripäev. Alates sellest, et kosmeetik pöördub sinu poole tervitusega "hei!" ja silt infolaua juures teatab: "Joka aamu kello 7.40 aamujumppa!"
Kui aga laupäeva õhtul hotelli restoranis seisab baariletil silt "Korttinlukija laite on rikki" ja ettekandja saadab sind hotellist välja, poe juurde kaardiautomaati otsima, saab karikas lõplikult täis. Üksikud eestlased, kes end kevade eel massööri ja kosmeetiku juurde turgutama on tulnud, ostavad poest toitu ja jooki ning sukelduvad hotellituppa. Seal on vähemalt eestikeelne televisioon.

Aprillis võib börsile tulla ka Arco Vara
Ametlikult kinnitamata andmetel soovib vahetult pärast Ekspress Grupi aktsiate avaliku pakkumise lõppu alustada aktsiamüüki börsile tulemiseks Baltimaade suurim kinnisvaraettevõte Arco Vara.
Vaikimiskohustusega seotud ettevõtte juhid ja omanikud jäid Äripäevale börsilemineku kohta kommentaare andes napisõnalisteks või eitavateks. Selle, et ettevõtte börsitaotlus on menetlemisel, võib välja lugeda finantsinspektsiooni vastusest, kirjutab Äripäev.
Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas ütles eile ettevõtte börsiplaanide kohta, et selle teema üle on kogu aeg spekuleeritud, kuid Arco Vara sellega kaasa ei lähe.
Arco Vara finantsjuht ja juhatuse liige Sulev Luiga lisas, et kui juhatuse esimees börsilemineku üle ei spekuleeri, siis tema kui finantsjuht ammugi mitte. "See asi on omanike otsustada. Eks hea ettevõte peab alati olema valmis börsile minema," sõnas ta.

Kruuda ja Seli loovad spordikanali
Loodav Eesti Spordikanal käivitub loodetavasti juba seitsme-
Uuest telekanalist saaks Eesti Olümpiakomitee presidendi ja projekti ühe initsiaatori Mart Siimanni sõnul näha mitmeid spordiülekandeid, mida praegu Eesti telekanalid ei edasta või mis on seni jäänud tagaplaanile. Tõenäoline on teleülekannete jagamine ETV-ga suurvõistlustelt.
Lisaks võivad Eesti Spordikanali vahendusel vaatajani peagi jõuda Euroopa tippliigade korvpalli- ja jalgpallilahingud ning tennise- ja golfiülekanded. Projekti algatajad ei lükanud ümber mõtet piisava vaatajahuvi korral omandada tulevikus ka Vormel 1 teleülekande õigused.
Projekti inspireeris põhjanaabrite kogemus, kus erakätes olev Urheilukanava on leidnud oma niši rahvusliku YLE-TV kõrval ülekannetes, mida viimane ei kajasta. Samas vaatab kanalit ligi 350 000 inimest päevas.

Ekspress Grupi raamatuäri Eesti suurim
Eesti Ekspressi Kirjastuse tütarfirma Rahva Raamat on Eesti suurim raamatuärifirma.
Rahva Raamat on Eesti suurim raamatukaubandusettevõte, mille 2006. aasta esimese poolaasta käive oli 69,7 miljonit krooni. Firmas töötab kokku üle 70 inimese.
AS Rahva Raamat tegeleb nii raamatute jae- kui ka hulgimüügiga. AS-il Rahva Raamat on praegu Tallinnas kaks raamatukauplust: Baltikumi suurim raamatupood Viru keskuses ning Eesti vanim raamatukauplus Pärnu maanteel. 2006. aasta lõpus avati uus kauplus Viljandis ning lähiajal on plaanis avada moodsad raamatupoed kõigis Eesti suuremates linnades. Lisaks oma poodidele varustab Rahva Raamat raamatutega Selveri, Rimi ja Prisma kette, raamatukogusid ja teisi raamatukauplusi üle Eesti.
Detsembris 2006 andis kirjastus välja 23 väljaannet, mille lugejate koguarvu on üle 1,05 miljoni. Eesti 15 loetavama ajakirja hulgas on kümme Ajakirjade Kirjastuse väljaannet.

Ekspress Grupp ja Eesti Meedia - kaks kanget tegijat siinsel turul
Ekspress Grupi börsile jõudmine ei ole mulle eriline üllatus. Sellest on räägitud pikemat ega nii vihjamisi kui ka selgete argumentidega opereerides.
Paljud käigud, mis Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik on viimaste aastate jooksul teinud, on viinud järjest enam tugeva ja üheselt juhitava süsteemi loomiseni. Praegu on Hans Luik ainuomanik vaid Ekspress Grupis, mitte enam selle tütarettevõtetes. Lõpule on viidud Ekspress Hotline'i konsolideerimine gruppi, trükikoda Printall töötab täisvõimsusel ja on tellinud lisaliini, et täita kõiki tellimusi. On võetud selge suund veebikeskkonna äride väljaarendamiseks. Ekspress Grupi juhtimine on professionaalne, samas on tütred ja sidusettevõtted oma otsustes küllalt iseseisvad ja vastutavad äritulemuste eest.
Ekspress Grupi suurim konkurent on Eesti Meedia kontsern, mis kuulub Norra börsiettevõttele Schibsted. Finantsnäitajate poolest on need kaks üsna ühesuurused ettevõtted. Ekspress Grupi 2006. aasta esimese poolaasta käive oli 447,5 miljonit ja kasum 46,6 miljonit krooni. Auditeerimata andmetel oli kogu grupi käive 931 miljonit ja kasum 94 miljonit krooni. Eesti Meedia käive oli 2006. aasta esimesel poolel 346,8 miljonit ja kasum 44,4 miljonit krooni.

Mida arvate aktsiaemissioonist ning kas ise ostaksite aktsaid? 
Rain Tamm
GILD Bankersi juhtivparnter
Eraisikuna ma kindlasti aktsiaid ei märgi, sest selline on GILD Bankersi partnerite vaheline kokkulepe. Kas meie poolt hallatavatest fondidest mõni investeerib, on fondihalduri pädevuses. Ekspress Grupi suurem osa tuludest tuleb Eestist ja seetõttu sõltub ta käekäik suuresti sellest, kuidas läheb Eesti majandusel, eelkõige eratarbimisel, sellest sõltub ju otseselt reklaamiandjate kulutamissoov.
Kindlasti on tervitatav Ekspressi geograafiline laienemine, sest see diversifitseeriks riske geograafiliselt, esitades aga uusi suuri väljakutseid grupi juhimisstruktuuridele.
Ekspressi laienemise puhul ettevõtete ostmise kaudu tuleb silmas pidada ka seda, et meediavaldkonnas konkureerib ta Schibstedi, Bonnieri ja teiste meie mõistes suurte ja kogenud tegijatega ja see konkureerimine ei ole lihtne. Ekspress Grupp on siiamaani küll sellega suurepäraselt hakkama saanud.

Luik ja Leito: grupp jääb Eestist juhitavaks firmaks
Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik ja juhataja Priit Leito vastasid eile Päevaleht Online'i lugejate küsimustele, millest avaldame valiku.
Miks peaks üks lihtne inimene EG aktsiaid praegu märkima hakkama?
Hans H. Luik (edaspidi HHL): Aga mismoodi saaks lihtne inimene muidu osaleda kodumaises meedias pluss võtta osa tubli Eesti firma edust? Mina küll ei külmetaks oma raha kusagil arveldusarvel inflatsiooni käes. Muidugi ei tasu ühte aktsiasse susata kogu raha. Isiklikult tahan alati olla tõusuenergiaga kaasas. Vaadake meie firmade töötajaid ja juhatajaid - selge silmavaatega vägevad tegijad.
Kas aktsiad pannakse automaatselt iga tellija nimele või peab tellija ise ka midagi tegema?
Priit Leito (edaspidi PL): Aktsiate saamiseks tuleb kõigepealt märkida aktsiaid oma pangas.

Tellijad kuuluvad ise kirjastajate hulka
Avate värske lehe, mille kirjastajate ringi te kuulute. Leht on trükitud teile kuuluvas trükikojas ning postkasti tõi selle kandefirma, mis on ka teie omanduses.
Veelgi enam - varsti loevad isegi lätlased ja leedulased teile kuuluvaid ajakirju, internetiportaalidest rääkimata. Olete osaline siinses suurimas meediaäris, tundes end väikese Hans H. Luigena.
Eelnev pole ulme, Eesti Päevalehe omanikeringi kuuluv Ekspress Grupp läheb börsile ning ettevõtte aktsiaid saavad osta ja selle kaudu omanikuks tõusta kõik lehelugejad. Seejuures on aktsiate märkimise ajal eelisseisundis Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi otsekorralduslepinguga tellijad, kes saavad kaks korda rohkem aktsiaid kui teised huvilised.
Ekspress Grupi luigelend sai alguse 1989. aastal Olümpia hotelli toakeses, kus hakati tegema nädalalehte Eesti Ekspress. Põlve otsas ja algelise arvutiga, nagu kaasaegsed teavad rääkida. 17 aastaga sai nädalalehest mitmes valdkonnas tegutsev kontsern, mis on juba Eestist väljagi laienenud ja kus on ametis 2000 inimest.

Ekspress Grupp laieneb Lätti ja Euroopasse
Eile hommikul teatas Hans H. Luige meediafirma, et viib oma aktsiad börsile.
Grupi omanik Hans H. Luik kinnitas, et eelkõige on eesmärgiks laienemine nii Balti turule kui ka mujale Euroopasse.
"Oleme võimelised investeerima ka kohtadesse, millesse meid ei oodata. Ma ei mõtle siin päriselt sokolaadikompvekkide tootmist, vaid näiteks äkilist liigutust, millega tungisime raamatukaubandusse," ütles Luik intervjuus EPL Online'ile. Eilsel pressikonverentsil nimetas Luik aga Rumeeniat, kus puudub tänaseni meile väga omaks saanud infoliin Ekspress Hotline. Luik käis just hiljuti Rumeenias, kus kohtuti nii kohalike- kui ka maailmategijatega, nagu Vodafone.
Ekspress Grupil puudub praegu Baltikumi raames väljund vaid Lätis, kus soovitakse kanda kinnitada. "Tõtt-öelda olime Lätis ühe leheomanikuga õige lähedal tehingule, aga meie suureks hämmastuseks pani see härrasmees kõnesoleva lehe kinni. Kuukene hiljem panid seaduslikud võimud ka mehe enda kinni," ütles Luik. Tegemist oli Ventspilsi linnapeale Aivars Lembergsile kuuluva Rigas Balssi nimelise kohaliku kollase väljaandega.

Hobusepea galeriis alates homsest graafikatudengite näitus
Homme avatakse Hobusepea galeriis Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna tudengite näitus "Triviaalgraafika", näituse esmane eesmärk on Eesti kõige noorema graafika palge paljastamine avalikkusele.
Näitusel on töödega esindatud: Kerttu Ehala & Ave Teeääre, Eleriin Ello, Villem Jahu, Riho Kall, Daane Martinus Klemet, Lauri Koppel, Ilmar Kurvits, Karin Link, Kadri Mägi, Jaanika Okk, Ott Pilipenko, Irina Zorkova, Kadri Toom, Maris Vahter, Olivia Verev, Magnus Vulp.
Näituse kuraator on Urmas Viik.
"Peab tunnistama, et vaatamata järjepidevalt toimuvaile Tallinna rahvusvahelistele graafikatriennaalidele ja kopsakatele Viiralti nimelistele graafikapreemiatele ei ole eesti graafikakunstis eneses viimase kahe kümnendi jooksul olulisi massiivseid liikumisi toimunud," ütles kuraator Viik.
Ta lisas, et graafika nähtusena ei ole ju tegelikult mitte kusagile kadunud, vastupidi - verbaalse liitena kohtab teda vägagi sageli ja üsna üllatavates kohtades.

Rahvamuusikud võistlevad FolkFestil hobusetallis
Kuu aja pärast saab Põlvamaal Mooste mõisas hoo sisse VIII eesti rahvamuusikatöötluste festival, mille keskmes olev võistluskontsert leiab aset hobusetallis.
Tänavu on festivali võistluskontserdil osalejate arv suurem kui kunagi varem - oma nägemuse rahvamuusikatöötlustest esitab koguni 18 kollektiivi. Nende seas on muusikuid Värskast Tallinnani ja Narvast Kihnuni. Mõned kollektiivid on juba aastaid tegutsenud ja kuulsust kogunud, kuid näha saab ka spetsiaalselt FolkFestiks kokku tulnud ansambleid.
Ühe-õhtu-peona alustanud FolkFestivalist on saanud reedest pühapäevani toimuv festival, kuhu kaasatakse lisaks muusikutele veel teatritegijad, tantsijad, käsitöömeistrid ja kunstnikud. FolkFest kestab 20.-22. aprillini. Festivali patroon on alates 2000. aastast olnud Ingrid Rüütel.
Festivali ainulaadsus Eesti kultuurimaastikul põhineb loomingulisel konkursil, mida hindab asjatundjate žürii Tõnu Kõrvitsa juhtimisel.

Tallinnas kuuleb Kristuse kannatusaja muusikat
Tallinna kammerorkester annab 31. märtsil kell 18 Rootsi-Mihkli kirikus kontserdi pealkirjaga "Kristuse kannatusaja muusika".
Orkestrit dirigeerib Risto Joost, kes on samuti ka solisti rollis.
Ettekandele tulevad:
Toivo Tulev "I said, Who are You? - He said, You…" (Esiettekanne) ning "Der Herr ist mein getruer Hirt I, II"
Arcangelo Corelli Concerto grosso Op 6 nr 1 ja nr 3
Antonio Vivaldi "Stabat Mater"
Piletid 100 kr (piiratud koguses sooduspileteid (üli) õpilastele ja pensionäridele 60 kr) on müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.

 "Karistus unelma eest" on film stalinliku režiimi kuritarvitustest läti noorte kallal
Neljapäeval näidatakse Tartu Kunstimuuseumis Riia Dokumentaalfilmi Stuudios 1994. aastal valminud linateost "Karistus unelma eest".
Film kõneleb Läti kultuuriinimestest, kes mõisteti stalinliku režiimi poolt süüdi huvi eest prantsuse kultuuri vastu.
Aastal 1951 arreteeriti ja mõisteti 13 Läti intellektuaali, keda võim tituleeris "Prantsuse grupiks", 25 aastaks sunnitöölaagrisse kontrrevolutsioonilise tegevuse ja kodumaa reetmise eest.
Tegelikkuses ei eksisteerinudki organisatsiooni "Prantsuse grupp" ja selle nime mõtles välja KGB. See oli kirjanike, näitlejate, kunstnike ja õppurite sõpruskond, kes nõukogude okupatsiooni alguspäevil, 1946. aastal, kogunesid ühes Riia südalinna korteris arutlemaks lääne, peamiselt prantsuse kunsti ja kirjandus üle.

Endla teater värbab uusi näitlejaid
Neljapäeval allkirjastatavad Endla teatri direktor Ain Roost ja pealavastaja Tiit Palu TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias teatrikunsti eriala diplomandide ja teatri vahelised töölepingud.
Alates sügishooajast 2007 on üks lavastaja- ja seitse näitleja suuna lõpetajat täisõiguslikud Endla teatritrupi liikmed.
Eesti teatritest väikseima, Endla 17-liikmeline trupp täienes viimati sügisel 2006, mil Pärnusse asusid Karin Tammaru, Indrek Taalmaa ja Märt Avandi.
Ka mõned nüüdsetest Endla teatri uutest tulijatest on publikule juba tuttavaks saanud teatrikuul mängukavva lisandunud ja kriitikute poolt hästi vastu võetud uuslavastustest: Liis Laigna Leea Klemola "Kokkolas", mille on lavastanud Ingomar Vihmar ja Kaili Viidas Margus Kasterpalu lavastatud August Gailiti "Karges meres".
Praegu on Endla proovisaalis Anton Tšehhovi "Kajakas", kus Andres Noormetsa lavastajakäe all teeb rolli samuti tulevane Endla teatri näitleja, Sten Karpov.

Tartu Kõrgem Kunstikool ja ERM tihendavad ühistegevust
Homme allkirjastatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas koostööleping Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Rahva Muuseumi vahel.
Sõlmitav koostööleping näeb ette koostöösidemete arendamist hariduse, praktika ning loome-ja arendustegevuse valdkondades.
Tartu Kõrgema Kunstikooli rektori Vallo Nuusti ja Eesti Rahva Muuseumi direktori Krista Aru poolt allkirjastatava lepingu eesmärgiks on asutustevaheliste koostöösidemete süvendamine ja arendamine.
Lepingu raames ühendavad kunstikool ja muuseum oma jõu ja kompetentsi taotlemaks vahendeid haridusalaste ja uurimuslike projektide läbiviimiseks. Eesti Rahva Muuseumi töötajad on oodatud kuulama TKK välislektorite loenguid ning vastastikkusel kokkuleppel on neil võimalus osaleda TKK regulaarses õppetöös.

Tallinna ja Tartu tantsulavadel etendub Spangbergi "Heja Sverige" 
Käesoleva nädala lõpus on Tartu ja Tallinna publikul võimalus näha Euroopa tantsulavade ühe kõige mitmetimõistetavama kunstniku uusimat etendust.
Oma soolotöös "Heja Sverige" võtab Marten Spangberg korraldajate sõnul ette kahekordse ilmumise riski, juhindudes tervest reast töödest, mis otsivad etenduses nii nähtavat kui tunnetatavat.
"Marten Spangberg on performance kunstnik, kirjanik ja kriitik, kelle töö on intellektuaalselt väljakutsuv, kontseptuaalselt motiveeritud, alati norme ja struktuure küsimärgi alla seadev, milles tants annab võimaluse teistmoodi mõtlemiseks," leiab Kanuti Gildi saali juhataja Priit Raud.
Marten Spangberg elab ja töötab Brüsselis, Berliinis ja Stockholmis. Spangbergi tööd lavastaja-koreograafina ulatuvad soolodest suuremate lavastusteni, nagu näiteks tellimustööd Frankfurdi Balletile. Viimastel aastatel on ta esitanud oma soolotööd "Powered By Emotion" edukalt mitmel pool Euroopas, ka 2003.aastal Tallinnas.

Genfi marionetiteater annab täna Tallinnas 2 etendust
Täna esineb Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis frankofoonia nädala raames kahe etendusega Genfi marionetiteater Les Bamboches.
Esimene Genfi marionetiteatri etendus Rahvusraamatukogus algab täna kell 15.00. Tegemist on nooremale koolieale mõeldud näidendiga "Unistuste kaks külge". See on lugu jõest leitud lapsest ja pillirookülast.
Nooremale publikule mõeldud etendusele järgneb vanemale koolieale ja täiskasvanutele mõeldud näidend "Lumi", mis räägib noorest mehest Yukost, kes üle kõige armastab haikusid. Etendus kestab tund aega.
Genfi marionetiteatri etendused ei eelda prantsuse keele oskust, need tõlgitakse lühidalt eesti keelde. Samuti jagatakse publikule eestikeelseid sisukokkuvõtteid.
Üritus toimub Helsingis tegutseva Šveitsi saatkonna ja Eesti Rahvusraamatukogu Šveitsi saali koostöös.

Külalised tõid Estoniasse Bellini ooperi
"Puritaanide" kontsert-ettekanne Itaalia diri-gendi juhatamisel kõlas igati comme il fault.
Möödunud nädala lõpul toodi Estonia lavale väga heas esituses ooper, mida siinmail mängiti viimati 19. sajandil. Tõsi, seekord külalisetenduse kujul, kontsertettekandena. Kui see tähendab aga võimalust kuulda häid külalismuusikuid, siis miks ka mitte?
Bellini on kõige tüüpilisem bel canto helilooja. 19. sajandi Itaalia ooperiheliloojaid vaimus-tas väga Inglismaad puudutava algmaterjali kasutamine. Sinna omakorda nii Prantsuse kui ka Itaalia ooperikoolkondade sulatamine tekitas paraja stiilide segu. Bellini sümpaatiast prantsuspärase heliloomingu vastu annab tunnistust nii rikkalik
orkestratsioon kui ka Pariisi seltskonnatantsude põimimine muusikasse.

Sofi Oksanen näeb Eesti naist Antiik-Kreeka sangarina
Näitekirjanik Sofi Oksaneni "Puhastus" Soome rahvusteatris kujutab eestlasest naispeategelast tõsitraagilises võtmes nagu Antiik-Kreeka kangelasi.
Nii nagu klassikaliste näitemängude Antigone või Elektra, puutub "Puhastuse" peategelane Aliide Truu kokku tapmise, reetmise ja suurte tabude rikkumisega. Ainuke tõsine erinevus Aliide ja antiikkangelannade vahel on see, et nood kuuluvad kuninglikesse suguvõsadesse, aga traagilise saatusega eestlanna esindab vaid kolhoosieliiti.
Huumorist jääb vajaka
Autori esmane lähtekoht on feministlik, vaatajale serveeritakse kahte naist, kes on ohvri rollis. Aliide Truu (Tea Iste), keda metsavendi jahtivad NKVD-mehed mõnitasid ja vägistasid, satub saatuse ja näitekirjaniku suva tahtel kokku salapärase Siberist pärit Zaraga (Leena Pöysti), kelle naiseks olemisele on jätnud jälje töö prostituudina. Kohtuvad kaks naist, keda ühendab hirm vägivalla ees. Mõlemad naised räägivad häbist - nad kardavad teistele inimestele otsa vaadata.

Nädalalõpu eel kõlab Bütsantsi kirikulaul
Selle nädala viimastel argipäevadel leiab aset järjekordne üritus sarjast "Diplomaatilised noodid". Tegijad taotlevad meditatiivset ja sakraalset meeleolu. Seekord ühendatakse muusikaga video, mis on inspireeritud lõputust kulgemisest. Muusikalise osa moodustab Bütsantsi kirikulaul ja selle tõlgendus pillidel. Ette kantakse hümni, mida tavaliselt lauldakse ülestõusmispühade eelsel ajal. Laulmas on Katsoulis Ioannis Kreekast. Pilli mängivad saksofonist Heli Reimann ja kontrabassist Taavo Remmel. Video ja valguse eest vastutab Heli Piisang ning heliga tegeleb Jevgeni Berezovski.
Kontserdid toimuvad nelja-päeval, 22. märtsil Viljandi Jaani kirikus ning reedel, 23. märtsil Niguliste kirikus. Mõlemad kontserdid algavad kell 19.

Džässile pühendatud aprillikuu võtab kokku Jazzkaare festival
Eesti on liitunud ülemaailmse Jazz Appreciation Monthi (JAM) traditsiooniga ning pühendab aprillikuu džässile.
Nimetuse all "Jazzikuu aprill" leiab Eestis aset hulk džässi tutvustavaid sündmusi: võistlusi, koolikontserte, näitusi, loenguid, õpitube ning tele- ja raadiosaateid. Džässikuu suurejooneliseks kokkuvõtteks on Jazzkaar.
Džässikuu saadikuks on legendaarne Ameerika Ühendriikide saksofonist Archie Shepp. 27. aprillil annab Shepp kontserdi Tallinnas ning 28. aprillil kohtub Rahva Raamatus fännide ja muusikaõppuritega. Esmakordselt antakse välja ka noore džässitalendi auhind.
Koolikontsertide sarja raames antakse kontserte 17 Eesti üldhariduskoolis Jõhvis, Tapal, Valgas, Kehras ja Pärnus. Esinevad Siim Aimla, Raivo Tafenau, Reigo Ahven jt. 25.-30. aprillini viibib Eestis džässiajaloolane ja JAM-i autor John Hasse, kes on pärit USA-st. Hasse esineb Tallinnas ja Kuressaares.

Emma Watson jätkab Potteri filmides
Näitlejatar Emma Watson jätkab tõenäoliselt Hermione rollis kahes viimases Harry Potteri filmis, kuigi liikvel on ka kuuldused tema rollist loobumisest.
Vaatamata kuuldustele Emma Watsoni loobumisest Hermione rollist, on filmistuudio Warner Bros äärmiselt kindel, et näitlejatar teeb kaasa nii kuuendas kui seitsmendas Harry Potteri filmis, vahendab BBC.
Harry Potterit kehastav Daniel Radcliffe on kinnitanud, et kavatseb filmiseerias osaleda lõpuni.
Siiani on JK Rowlingu Potteri raamatute põhjal tehtud neli filmi, kokku on raamatuid seitse. Viimane osa tuleb välja juulis.

Homme esineb Kinomajas Briti tunnustatud õudusfilmiuurija Xavier Mendik
Koostöös Briti Nõukoguga sündinud Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivali (HÕFF) briti õudusfilmide eriprogrammi peaesinejaks on õudus- ja kultusfilmide uurija Xavier Mendik.
Xavier Mendik on kirjanik, Londoni Brunel'i Ülikooli õppejõud ja Kultusfilmide arhiivi direktor, kes tutvustab oma dokumentaalfilmi "Menstrual Monsters: The Ginger Snaps Trilogy".
Mendik uurib tuntud hirmufilmi "Ginger Snaps" alusel, kuidas kajastuvad soorollid, gay-teemaatika ja naiselikkus klassikalises teini-libahundiõudukas.
Tallinna Kinomajas 21. märtsil ning Haapsalu Kultuurikeskuses 24. märtsil toimuvale linastusele järgneb autori kommentaar ning avalik diskussioon, kus režissöör ning produtsent Howard Martin vastavad publiku küsimustele ja arutlevad briti ja teiste õudusfilmide rolli üle ühiskonna tabuteemade häälekandjana.

Tartus läks 50 õpilast koolivaheajal tööle
Alanud kevadisel koolivaheajal asus noorsootööasutuse Lille Maja korraldatud töömaleva rühmades asutustes ja ettevõtetes tööle poolsada Tartu kooliõpilast.
Tartu noortele pakuvad tööd väikelastekodu Käopesa, ajalooarhiiv, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Laste Turvakodu, Lutsu raamatukogu, loomade varjupaik, EELK Maarja kogudus, Tartu hooldekodu, Tartu Mänguasjamuuseum ja Tartu Ülikooli ajaloomuuseum.
"Noored töötavad neli tundi päevas, seejärel veedavad ühiselt oma vaba aega bowling'ut mängides, filmi-ja pitsaõhtut pidades, varahommikul paastumaarjapäeva puhul päikest tervitades, pannkooke küpsetades ja muud põnevat tehes," sõnas Lille Maja direktor Kristel Tannik.
Lisaks juhendajatele tegutsevad tegutsevad maleva tööpaikades rühmajuhid, kellega koostöös planeerivad noored õhtupoolset aega. Kõik malevas osalejad läbisid kahepäevase koolituse, kus tööinspektsiooni spetsialistid käsitlesid töötemaatikaga seonduvat: tööõigus, CV ja motivatsioonikirja koostamine ning välismaal töötamise riskid.

Gerli Padar esitab kontserttuuril Roxette'i menulugusid
Aprillis toimub neljas Eesti suurimas linnaskontserdisari "Armastatud superhitid läbi aegade", kus astuvad üles Gerli Padar, Ivo Linna, Koit Toome ja Kaire Vilgats.
Kontserdisarja "Armastatud superhitid läbi aegade" korraldaja Marko Reikopi sõnul on kavas popiajastu parimad menulood Eesti armastatumatelt lauljatelt. "Laulud on pop-muusika klassikast, alustades Sinatrast ja Beatlitest ning lõpetades Abba ja Robbie Williamsiga," ütleb Reikop.
"Ma arvan, et seda peab ise nägema, kuidas Koit Toome laulab Cliff Richardi või Gerli Padar Roxette'i menulugusid," leiab korraladaja Marko Reikop.
Lauljad esinevad nii solistidena kui ka kolmekesi, neljakesi, segaduetide, mees- ja naisduettidena. "Nii üllatav, kui see pole, pole sellist konsterti Eesti varem korraldatud," lisab Reikop.

Kümnes Tartu MOEKE on vikerkaare teemaline
Tartu Forseliuse Gümnaasiumi saalist 1998. alguse saanud moekonkurss on tänaseks kasvanud üle 40 noore moelooja kollektsiooniga kahepäevaseks ürituseks.
Vanemuise Kontserdimajas 23.-24. märtsil toimuv Tartu linna ja maakonna koolinoorte moekonkurss MOEKE on jõudnud oma esimese juubelini, kandes järjekorranumbrit kümme. Konkursi teemaks on sel aastal "Vikerkaar".
Tänavu rekordilise osalejate arvu tõttu toimub 23. märtsil kell 15.00 moekonkursi eelvoor, kus žürii valib välja need, kes pääsevad osalema 24.märtsil kell 17 algaval finaalvõistlusel.
Traditsiooniliselt toimub hindamine kahes vanuserühmas: 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Ürituse peakorraldaja Riina Vaap sõnul on põhikooli õpilaste osalemine konkursil on olnud üheks põhiideeks MOEKEse algusest peale, sest gümnaasiumiealistel on rohkem võimalusi oma loomingut eksponeerida. Samuti on aeg näidanud, et põhikooli õpilaste ideed võivad olla veelgi lennukamad ning läbi aastate on konkurents just nooremas vanuserühmas olnud eriti tihe.

Mari-Leen: ma olen täiesti tavaline tšikk
Mari-Leen pärjati Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta uueks tulijaks. Tema mullune esikalbum "Rahutu Tuhkatriinu" müüdi läbi pea kahe nädalaga.
See on noorele lauljatarile juba teine tunnustus. Tänavu jaanuaris Raadio 2 auhinnagalal viis Mari-Leen Kaselaan, kes oli avalikkuses enne soolokarjääri tuntud europundi Suntribe liikmena, koju paremuselt teise kodumaise loo auhinna. Seal lausus lauljatar teatavasti kuulsad "Aitäh mulle kõigi poolt" tänusõnad.
Mis tunne sul praegu on?
Tunne on hea, vähemalt on nüüd see osa läbi, kus peab midagi ütlema või kuhugi liikuma. Enne seda värisesin, et äkki ma ütlen jälle midagi "maru tarka", aga kõik läks hästi ja mul on muidugi väga hea meel!
Kas aimasid või teadsid, et saad selle auhinna?
Ametlikult ma muidugi ei teadnud, aga kui ajakirjanikud juba [hommikul] helistasid ja õnne soovisid, siis sain teada - tegelikult on see hea, sest sain selle üle päeval natuke mõelda.

Internet: www.sp-studio.de
Internet: www.sp-studio.de - soovid näha, milline oleksid sina multifilmi "South Park" kangelasena? Siin saad luua uusi "South Parki" stiilis tegelaskujusid - valida neile riideid, soengut, nahavärvi jms. P.S. Kui guugeldad
lause "Create your own South Park character", leiad teisigi seesuguseid lehekülgi.

 "Klass" tõi korralikult vaatajaid
Ilmar Raagi koolivägivallast pajatavat filmi "Klass" käis avanädalavahetusel kinos vaatamas 3182 inimest, mis Forum Cinemasi levijuhi assistendi Timo Dieneri sõnul on täiesti korralik tulemus.
Kuidas võiks "Klassil" minna koolivaheaja nädalal, ei tahtnud Diener ennustada. "Kunagi ei või teada, milline sõna filmi näinud inimeste poolt liikvele läheb ja kuidas mõjutavad tulevast nädalavahetust uued filmid. Kõik need on sellised, mis võivad kooliealist paeluda," sõnas Diener.
Nädalavahetuse menukaim film oli 5912 vaatajaga oma esimest nädalavahetust kinos jooksev "Charlotte koob võrku". Neljandat nädalat järjest kogub kenasti vaatajaid komöödia "Jan Uuspõld läheb Tartusse", mida on nüüdseks kokku näinud ligi 55 000 inimest.

Rock'n'roll'i fantaasialaager
Neil, kes ei ole oma kevadeks lükatud puhkuseperioodi veel suutnud ära plaanida, kes peavad lugu rokkmuusikast ning kel juhtub üle olema paarsada tuhat krooni, võivad sisustada maikuu lõpu Londonis. Seal saab õppida ja rokkida koos veterankuulsustega, kui toimuvad järjekordsed rock'n'roll'i fantaasialaagrid. Londonis saab koos jämmida näiteks Rolling Stonesi endise liikme Bill Wymaniga. Kõigil laagrist osavõtjatel on võimalus salvestada ka mõni lugu legendaarses Abbey Roadi stuudios.
Vaata ka:
www.rockandrollfantasycamp.com

Sven Simuste võitis politsei ja tuletõrje maailmamängudel kuldmedali
Sven Simuste võitis Austraalias politsei ja tuletõrje maailmamängudelel kümnevõistluses kuldmedali. Simuste kogus 6697 punkti, mis on nende võistluste rekord.
Adelaide'is toimuvatel maailmamängudel oselavad 15 Eesti politseisportlast. Võisteldakse 10 erineval spordialal: maadlus, judo, kergejõustik, kümnevõistlus, jõutõstmine, laskmine, sõudeergomeeter, laskejooks, jalgrattakross ja lamades surumine, vahendab ETV Sport.
Politsei ja tuletõrje maailmamängud on kõige kõrgema tasemega spordivõistlused, millest politseinikud ja tuletõrjujad saavad osa võtta ning neid peetakse mitteametlikult politsei- ja päästeametnike olümpiamängudeks.

Ferrari tiimi kahtlustatakse ebaausas mängus
VORMEL-1
Mited Itaalia meeskonna konkurendid peavad võimalikuks, et Ferrari on leiutanud jälle midagi sellist, mis reeglitega kooskõlas pole, kuid ka otseselt keelatud pole, vahendab Sportnet.
McLareni leerist on tulnud signaale, et uue Ferrari põhi liigub reeglitevastaselt. Arvatakse, et F2007 mudelile on paigaldatud mingi mehhanism, millega saab põhja asendit reguleerida. Vormel-1 autodel on aga kõik liikuvad aerodünaamikavidinad keelatud.
Väidetavalt on McLaren valmis esitama ka sellekohase protesti. Inglise meeskonna pealik Ron Dennis keeldus Melbourne'is nimesid nimetamast, kuid kahtlustas, et osad võistlusautod olid reeglitevastased. "Vaatame, kuidas esimesed võistlused lähevad. Õige varsti saame teada, mis on lubatud ja mis ei ole," lausus Dennis.

Tennisist Margit Rüütel kaotas kolmes setis slovakitarile
TENNIS:
Kvalifikatsiooniturniiri avaringis oli WTA edetabelis 226. kohal paiknev eestlanna vaba, teises ringis sai aga jagu hispaanlannast Silvia Soler-Espinosest (WTA 390) 6: 3, 6: 3. Tee põhiturniirile tõkestas 23-aastasel eestlannal Jana Juricova Slovakkiast. Maailma 284. reket Juricova oli parem tulemusega 6: 2, 2: 6, 6: 4, vahendab Sportnet.
Rüütel võtab osa ka paarismängust, kus paariliseks on WTA 208. reket tšehhitar Andrea Hlavackova. Kolmanda asetusega Tšehhi-Eesti duo vastasteks avaringis on Magdalena Kiszczynska (Poola, WTA 396) - Magda Mihalache (Rumeenia, WTA 255).

Suusaässad magavad naril ja söövad sõdurisuppi
Täna avataval sõjaväelaste MM-il Haanjas stardib kolm olümpiavõitjat.
Olümpiamängude medaliomanik Raphael Poiree valis eile endale Prantsusmaa laskesuusatajatest esimesena Võru Kuperjanovi üksikjalaväepataljoni kasarmus Taara magamisnari, mis jääb reedeni kestval sõjaväelaste MM-il tema asemeks. Hilisõhtul tulid tema ruumikaaslasteks sõjaväelennukiga saabunud teised Galliamaa laske- ja murdmaasuusatajad.
Haanjas ja Otepääl peetavatel võistlustel stardib kolm laskesuusatamise olümpiavõitjat: Torinos individuaalkulla pälvinud Florence Baverel-Robert ja Vincent Defrasne ning Salt Lake Citys teatesõidu võitnud Egil Gjelland.
Sõjaväelennukiga saabusid Tallinna ka Saksamaa ja Austria võistkond. Rootsi suusatajad kasutasid Eestisse sõiduks kaitseväe tsiviillennukit. Teised sõdursportlased tuli regulaarlennuga.

1 küsimus Mari-Liis Graumannile
Kumb on Viimsi võrkpallinaiskonnale tähtsam: kas võidukalt lõppenud Eesti-Läti ühisliiga või Eesti liiga?
Vastab
Mari-Liis Graumann,
Viimsi VK Milstrand/EBS-i mängija ja abitreener
Eesti meistrivõistlused on vist isegi tähtsamad, kuna pole kaks aastat võidurõõmu tundnud. Samas oli Balti liiga tugevam. Tänavu võitsime Eesti karika, ühisliiga ja nüüd tahaks ka meistritiitlit.
Lätlased jätsid väga hea mulje, vähemalt nende kaks paremat naiskonda. Riiale olime enne finaali kolm korda kaotanud, kuid otsustava mängu suutsime võita.
Ühisliiga on tore, aga ei asenda koondist, mille loomine on praegu jututasandil. Nii palju, kui aru saan, on asi jäänud treeneri otsimise taha. Mängijaid jätkub, mitu naiste esinevad edukalt välismaal.

Kaia Kanepi pürib 30 parema hulka
WTA edetabelis 56. tõusnud Kanepi alustab homme Miamis Key Biscayne'i suurturniiri.
Värskes profitennisistide maailma edetabelis karjääri kõige kõrgemale kohale kerkinud eestlanna tänavune siht on pääseda 30 parema hulka. See eeldab jõudmist WTA turniiridel teise või kolmandasse ringi.
Kanepi püsis viimastel turniiridel graafikus. Mehhikos Acapulcos jõudis ta teise ringi nagu ka USA-s tugeval Indian Wellsi turniiril.
3,45 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga Key Biscayne'i turniiri hinnatakse tugevuselt suure slämmi turniiridele järgnevaks. Kanepi pääseb otse 96 mängijaga põhiturniirile.
Edetabelis hõivas liidrikoha belglanna Justine Henin, edestades ühe punkti seni juhtinud Maria *arapovat.
Suure languse tegi edetabelis läbi Maret Ani, kes kukkus 186. kohale. Mullu märtsis oli Ani Acapulco turniiri poolfinaalis ja Indian Wellsis neljandas ringis. Nende saavutuste toel tõusis Ani mullu mais karjääri kõrgeimale, 63. kohale.

Tanel Leok timmib Kawasakit MM-i medaliheitluseks
Eesti esisõitja Leok sai Hollandi meistrivõistluste etapil kolmanda koha.
Motokrossi MM-sarja avaetapp sõidetakse 1. aprillil Valkenswaardis. Tiimid kasutavad viimaseid nädalaid tsiklite testimiseks, otsides selleks väiksemaid võistlusi. Tanel Leok tegi nädalavahetusel kaasa Hollandi meistrivõistluste etapil Gemertis ja tuli klassis MX1 kolmandaks.
"Läks päris hästi. Üsna selge, et tippsõitjail oli Gemertis peamine rataste proovimine. Nii ka minul," kommenteeris tehasesõitjana Kawasaki Racing Team Europe'is startiv Leok. Eestlasel on istumise all edasi arendatud Kawasaki mootorratas, mis tuleb täielikku võistlusvalmidusse viia.
"Näib, et oleme õigel teel. Varasematel kontrollstartidel Inglismaal, Prantsusmaal ja Itaalias oli viperusi. Prantsusmaal kukkusin veel lisaks, käsi oli lõhki," lisas Leok.

Venemaa koondisele kõlbab Eestiga mängides ainult võit
Saksamaa jalgpalli Bundesliga ja Venemaa koondise ründaja Ivan Sajenko kinnitas vene jalgpalliportaalile eurofootball.ru, et Eestist tahab Venemaa ainult kolme punkti.
"Muidugi, ainult võitu! Igale mängule tuleb minna sellise mõttega. Ma ei usu küll absoluutselt, et mäng eestlastega kujuneb meile kergeks jalutuskäiguks, ega keegi mängi ju jalgpalli ainult ühe jalaga," lausus Sajenko.
Ka abitreener Igor Kornejev on märkinud, et laupäevane kohtumine Eestiga on EM-finaalturniirile pürgivale Venemaale üks võtmemänge.
"Mõtleme ainult võidust," tunnistas Kornejev Vene raadiojaamale Majak antud intervjuus. "Teame, kuidas Eesti mängib - nende meeskond panustab kaitsele ja vasturünnakutele. Usun, et mängu saatuse otsustab üksainuke värav."

Inglismaa koondisse võib saada esiliiga pallur
Inglismaa meistriliiga kohtumises Newcastle'i vastu põlve vigastanud Charlton Athleticu ründaja Darren Benti asemel kutsub Steve McClaren koondisse ilmselt 21-aastase Preston North Endi edurivimehe David Nugenti.
Eelnevalt koondist vaid U-21 rivistuses esindanud Nugentist saab kutse korral esimene väljaspool kõrgliigat mängiv jalgpallur, kes koondise nimekirja lisatud pärast 1999. aastat, kui selle austava kutse teenis tollal esiliigas mänginud Sunderlandi kaitsja Michael Gray.
Sel hooajal Prestoni vastaseid juba 16 väravaga kostitanud Nugent on tõusnud üheks Inglismaa esiliiga ohtlikumaks väravakütiks, meelitades ligi ka kõrgliigaklubide värbajaid. Liverpoolis sündinud nooruk ise pole kunagi teinud saladust tõsiasjast, et ihkab Evertoni fännina kuuluda just nende ridadesse.

Merko rajab linnale avalikult kasutatava parkla
AS Merko Ehitus rajab Järvevana tee ja Pärnu maantee ristmiku äärde 42 kohalise avalikult kasutatav parkla.
Järvevana tee 9d kinnistul paikneva parkla avaliku kasutuse piiramise õiguse eest kohustub AS Merko Ehitus ehitama Järvevana tee 9C ja Pärnu mnt 143 kinnistutele 42 kohalise avalikult kasutatava parkla, mille isikliku kasutusõiguse tähtajaks määratakse samuti kümme aastat.
Merko saab õiguse tööpäevadel kella 7.00- st kuni 18.00-ni olemasolevasse parklasse sissepääsu piirata, kuid parkimise eest tasu võtta ei tohi.
Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud asjaoluga, et Järvevana tee 9d kinnistule rajatud avalikuks kasutamiseks ette nähtud parklaga piirnevate ettevõtete töötajate ja külastajate sõidukite parkimiseks ei jätku tööpäevadel parkimiskohti.

Tallinna Kaubamaja kogus loomade abistamiseks 127 000 krooni
Tallinna Kaubamaja AS annetas täna Tallinna Loomade Hoiupaigale Sõbrakuu kampaania jooksul kogunenud 127 000 krooni.
"Selliseid inimesi, kes tahavad head teha, sealhulgas kodutuid loomi aidata, on palju," rääkis Tallinna Kaubamaja ASi müügi- ja turundusdirektor Enn Parel. "Koos tegutsedes saab tõesti ka midagi oluliselt paremaks muuta. Sõbrakuu kuuajaline kampaania andis inimestele usaldusväärse ja lihtsa võimaluse annetamiseks. Kampaania toimus nii Tallinna kui Tartu Kaubamajas."
"Kogunenud 127 000 krooni eest saame loomade ravikulusid katta edukalt vähemalt aasta aega," rääkis Loomade Hoiupaiga juhataja Ainike Nõmmisto. "Paljud meie juurde toodud loomad on ennast raskelt vigastanud, kuid selliste traumade ravimiseks meile omavalitsusest raha ei eraldata. Nüüd võime kerge südamega ka traumadega loomakesi vastu võtta ja me teame, et keegi ei pea vahendite puudumise tõttu elu kaotama. See on meile kirjeldamatult suur kergendus."

Norby toob Eestisse rahvusvahelise infotehnoloogia koorekihi
Norby Telecom toob esmakordselt Eestisse rahvusvahelise RIPE infotehnoloogia konverentsi, millest võtavad osa üle 300 telekommunikatsiooni sektori ja valitsusasutuse esindaja üle maailma, kes arutavad IP-aadressiruumi efektiivse kasutamise võimalikkusest ja internetialase koostöö loomisest Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia vahel.
Rahvusvahelise telekommunikatsiooni konverents toimub 7.-11. maini Sokos Hotell Virus. Eesti esindajana on üritust valitud võõrustama Norby Telecom AS, teatas ettevõte.
"Esimest korda ajaloos toimub RIPE NCC foorum Eestis ning see on meile kahtlemata suur tunnustus, et just Norby valiti ürituse võõrustajaks. RIPE foorum on internetiringkondades väga suure tähtsusega sündmus, mida igal aastal oodatakse," ütles Norby Telecom AS-i juhatuse esimees Oleg Švaikovski. "See on suurepärane võimalus nii meie ettevõttele kui ka teistele foorumist osavõtjatele kohtuda telekommunikatsioonisektori kõige vägevamatega ning õppida nende kogemustest."

Renault' arenguprogrammi võidusõitjad 2007
Renault' võidusõitjate arenguprogrammi (Renault Driver Development - RDD) 2007. aasta klassi moodustavad viis võistlejat, kes esindavad Renault'd kõige prestiižsematel Euroopa meistrivõistlustel.
Viie aasta jooksul on Renault võidusõitjate arenguprogramm püüdnud avastada uusi mootorispordi talente ning neid arendada ja ette valmistada suuri nõudmisi esitavaks tööks professionaalsete võidusõitjatena. Pärast 2002. aastal Heikki Kovalaineni võtmist oma tiiva alla on RDD programm viinud ta võistluste tippkonkurentsi. Praegu on soomlane üks kahekordse maailmameistri Renault Vormel 1 meeskonna ametlikest võidusõitjatest.
Sellel hooajal asetab RDD programm panused viiele noorele võidusõitjale, kelle talenti ja püüdlusi demonstreeritakse GP2 sarjas, võistlussarjas World Series by Renault, F3 Eurosarjas ja FR 2.0 võistlustel.

Päikeselille fond jagab sotsiaalprojektide konkursiga miljon krooni
Täna kuulutas Eesti-Hollandi Heategevusfond ehk Päikeselille fond välja teise sotsiaalprojektide konkursi "Rohkem päikest", mis jagab miljoni krooni erinevate sotsiaalsete keskkonda parandavate projektide vahel.
Esmakordselt eelmisel aastal toimunud sotsiaalprojektide konkurss "Rohkem päikest" osutus fondi teatel üle ootuste edukaks. Eesti-Hollandi Heategevusfondi tegevjuhi Piet Boerefijni sõnul on fond Eestis 15 aasta jooksul toetanud jooksvalt üle 65 miljoni krooniga erinevaid projekte, kuid eelmisel aastal otsustati korraldada suurem konkurss.
"See otsus õigustas end igati. Konkursile laekus kuu aja jooksul projektitaotlusi üle 12 miljoni krooni eest. Nägime väga palju huvitavaid ideid ja olulisi tegevusi, mis aitasid leevendada ühiskonna valukohti," märkis Boerefijn. "Projektide valimisel hindame väga inimeste initsiatiivi oma kogukonna heaks midagi ära teha ning tõelisi abivajajaid aidata."

JURIST SELGITAB: Lapsehoolduspuhkus kuulub tööstaaži hulka
Olen praegu alla kolmeaastase lapsega kodus, tagasi tööle peaksin minema selle aasta juunis. Vahepeal on minu ametikoht likvideeritud ja ilmselt ootab mind ees koondamine. Siit ka küsimused. Mitu kuud peab firma mulle koondamisest ette teatama ja mitme kuu eest on mul õigus saada kompensatsiooni? Mille järgi arvutatakse minu keskmine palk? Olen selles firmas töötanud 2000. aasta maikuust ja lapsehoolduspuhkusele jäin 2004. aasta aprillis. Kas mul on ka õigus saada hüvitist töötuks jäämise korral?
Lapsehoolduspuhkuse aeg arvatakse pideva tööstaaži hulka. Küsijal on töölepingu lõpetamise ajaks pidevat tööstaaži sama tööandja juures üle seitsme aasta. Sellise staaži korral tuleb tööandjal töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu kirjalikult ette teatada vähemalt kolm kuud ja maksta hüvituseks vähemalt kolme kuu keskmine palk. Kui tööandja etteteatamistähtaega rikub, tuleb tal selle eest lisaks kolme kuu keskmisele palgale maksta ka hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.

Kas aidsiteemaline koolitus on ettevõttes vajalik? 
Suurem osa eestlastest arvab, et HIV on kuskil Ida-Virumaal, Lasnamäe ja Kopli getos, süstivate narkomaanide ja prostituutide seas. Igal juhul mitte minu lähedal, minu tuttavate, sõprade ja sugulaste hulgas.
See on tüüpiline valearvamus, mille kummutamiseks on Terve Eesti Sihtasutus eesotsas Riina Raudsega algatanud Eesti ettevõtetele suunatud HIV ennetuse programmi.
Eesti on sotsiaalsele katastroofile väga lähedal. Nakatunud on üle ühe protsendi rahvastikust, kusjuures vähemalt pooled viirusekandjatest ei ole oma positiivsest staatusest teadlikud ning nakatavad sugulisel teel pahaaimamatult üha uusi ja uusi inimesi, kes ei oska mingit ohtu aimatagi. Need on täiesti tavalised Eesti inimesed - noored, hilistes kahekümnendates elunautlejad ning uuel ringil olevad keskealised. Statistika kohaselt on meist iga sajas viirusekandja. Paneb mõtlema küll, arvestades, kui suurtes seltskondades me töötame, õpime ja vaba aega veedame.

Emadus, isadus ja kontorielu
Rasedusest teatamine tekitab kontoris alati natuke elevust, kuna see on tõestus, et keegi on ometi otsustanud teha midagi produktiivset. Kontoris on kombeks saata värskele emale õnnitluskaart, kuhu kõik peavad kirjutama vaimukaid õnnitlusi à la "Me teadsime kogu aeg, et see on sinus olemas".
Esimest korda emaks saanud toovad tihtipeale beebid kontorisse ja see võib olla täitsa vahva. Umbes 3,6 sekundit. Kontoriinimeste jaoks pole midagi hullemat kui üritada keskenduda keerulistele arvudele samal ajal, kui laual vedelevate paberite vahele on kiilutud üks kriiskav "loode". Et ta sealt kähku kaoks, tasub vaid juhtida tähelepanu ta silmatorkavale sarnasusele juhatuse esimehega.

Kuidas...mõjub pikka aega töötu olemine? 
Mõned nädalad vaba aega elu üle järele mõtlemiseks ja uute ametialaste valikute tegemiseks on toredad. Ent kui see aeg venib enda tahtest sõltumata ebamääraselt pikaks, hakkab selline olukord närve sööma. Tundub küll, et sobivate töökohtade vahel on võimalik valida, kuid võib selguda, et mõni töökoht ei meeldi endale ja mõnes töökohas ei läbi konkurssi. Kui mitmest soovitud töökohast saadakse eitav vastus, võib see hakata enesehinnangut negatiivselt mõjutama. Ka võivad tekkida majanduslikud raskused.
Pikka aega kestnud töötus langetab eneseusku ning suurendab ebakindlust. Endast kui töötajast võivad tekkida ebaadekvaatsed mõtted ning see ei soodusta sobiva töö leidmist. Sellisel juhul on kasulik analüüsida oma erialaseid oskusi ning võimalikult realistlikult hinnata oma sobivust soovitavale töökohale. Samuti tuleb kasuks paindlik suhtumine lisaõppesse ning oma ootuste ja vajaduste määratlemine tööaja ja töötasu suhtes. Kui inimene tunneb, et sobivat tööd on väga raske leida, siis on kasulik pöörduda karjäärinõustaja poole, kelle abiga saab leida sobivaid lahendusvariante.

Tesco supermarketikett värbab Poolas kodutuid
Poolas värbab Tesco supermarketikett poolakate massilise Suurbritanniasse töölemineku tõttu kodutuid, teatas Ananova.
Tesco Polandi juhtkond kinnitas, et nad otsivad kontakte kodutute öömajade juhatajatega üle kogu riigi, sest inimesi, keda tööle võtta, ei jagu.
Kohalikel tööbüroodel pole supermarketiketile töötajaid pakkuda. Wroclawi linna kodutute öömaja juhataja Dariusz Dobrowolski sõnul on neile viimaste kuude jooksul helistanud paljud tööandjad töötajate leidmiseks. Tema sõnul on sel viisil võinud endale töö leida juba mitu tuhat kodutut.

Õdede palk tõuseb praeguse keskmise palgani järgmisel aastal
Eelmisel nädalal sõlmitud kollektiivlepingu järgi tõuseb 1. aprillist õdede (v.a kiirabiõdede), ämmaemandate, bioanalüütikute, füsioterapeutide, tegevusterapeutide ja radioloogiatehnikute tunnipalga alammäär 52,50 ning hooldajatel 29 kroonini tunnis. Õdede arvestuslik kuupalk on 168 normtunni järgi 8820 krooni ja hooldajatel 4872 krooni kuus.
Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on õdede, ämmaemandate, bioanalüütikute, füsioterapeutide, tegevusterapeutide ja radioloogiatehnikute tunnipalga alammäär 60 ning hooldajatel 33 krooni. Arvestuslik kuupalk on õdedel 168 normtunni järgi 10 080 krooni ja hooldajatel 5544 krooni.
Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul lepiti kokku, et sel aastal seavad osapooled eesmärgiks tõsta ka kiirabis töötavate õdede tunnipalga alammäära 52,50 ja kiirabitehnikutel 42 kroonini.

Tööõnnetusest hoidumise eest vastutab töötaja? 
Töötervishoiu seaduse järgi võib töötaja keelduda tervisele ohtlikku ülesannet täitmast.
Eesti on surmaga lõppenud tööõnnetuste suhtarvu poolest Euroopa esireas. Eelmisel aastal hukkus tööõnnetustes 26 inimest.
"Paljud töötajad mõtlevad: minuga ei juhtu midagi," ütles Tartumaa tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel. Surmaga lõppenud tööõnnetust uurib paralleelselt tööinspektsiooniga ka politsei, kes selgitab, mis tööandja on tegemata jätnud. Tööandja on kohustatud töötajale teatama, kui tema tööga kaasneb risk ja terviseoht. Tööohutusseadus lubab töötajal jätta täitmata ülesande, mis võib seada ohtu tema tervise. Mõnigi kord selgub, et tööõnnetuse puhul on tegu segasüüga: ka töötaja on käitunud valesti või olnud põhjendamatult hulljulge.

 "Aktuaalne kaamera" on laupäeval eetris tavapärasest tund aega varem
Laupäevases ETV programmis on Eesti-Venemaa jalgpalli EM valikmängu tõttu muudatusi.
Laupäeval kell 20.15 ETV ekraanil algava Eesti-Venemaa jalgpalli EM valikmängu tõttu jõuab teleseriaal "Õnne 13" eetrisse kell 19.00, seejärel kell 19.30 on kavas meelelahutuslik sportlik mälumäng "Lõpp mäng!".
"Aktuaalne kaamera" on laupäeval erandlikult eetris kell 20.00 Jalgpalli ülekande vaheajal kell 21.15 on eetris "Sport.Sport" ning seejärel jätkub ETV programm kell 22.35 algava menusarja Kiirabihaigla järjekordse osaga, misjärel jõuab vaatajani Prantsuse filmikuu raames "Ilusalong Venus".
Kell 20.15 algav Eesti-Venemaa jalgpallilahing on pöördelise tähtsusega - seni pole Eestil tabelis ühtegi punkti ja nüüd proovivad eestlased oma punktiarvet avada. Viimati mängis Eesti koondis venelastega eelmisel aastal Sankt-Peterburgis ja kaotas 0: 2. ETV stuudios on Aavo Sarap ja Marko Kaljuveer. Mängu kommenteerib Ivar Jurtšenko.

Sinatamisest ja teietamisest ehk "teie" taandub "sina" ees
Sinatamine ei ole alati kasvatamatuse märk, kuigi meie kultuuriruumis peetakse kombekamaks teietamist. "Sina" või "teie" kasutamisel tasub kuulata terve mõistuse häält.
Mõnikord räägivad keeleuurijad keele võimust - keel mitte ainult ei võimalda, vaid ka sunnib. Eesti keel sunnib valima "sina" ja "teie" vahel. Selle üle, kus, kuidas ja kui palju kumbagi sõna kasutada, võiks lõputult vaielda. Ka ajakirjanduses leidub nii "sina" kui ka "teie" ägedaid kaitsjad ning aeg-ajalt põhjustab küsimus, kumba vormi näiteks intervjuudes eelistada, lehetoimetustes suurt poleemikat.
Praegu on rohkem veel sellist ajakirjanduslikku konteksti, mis nõuab kindlasti teietamist, kuigi näiteks spordi-, kultuuri- ja meelelahutusainese käsitlejad kalduvad sageli eelistama sinatamist. Nendel, kes suhtuvad mõnda keelendisse ülemäära kiitvalt või taunivalt, soovitan uurida keelendite ajalugu. See võib suhtumist otsustavalt muuta, nagu selgub ka järgnevast näitest.

Telekanalid õpivad YouTube'i menust
Ülemaailmsed telekanalid kuulutavad uut trendi: saateid ei tee enam mitte professionaalsed saatejuhid, vaid televaatajad ise. Veebruaris jõudis Nickelodeoni kanalile "ME: TV", millele teevad kaastöid kümneaastased lapsed! TLC alustas aga üle-eelmisel
nädalal saadet "My Life as a Child", kus lastele on antud kaamerad, et nad oma tegemisi filmiksid.
Kui siiamaani on olnud internet põhiliseks "isetegemise" kohaks, siis nüüd üritab televisioon YouTube'i tüüpi programmidega võidu joosta. Iseküsimus, kas tele suudab veebile järele jõuda. Interneti võlu seisnebki ju selles, et videote üleslaadimine ja vaatamine on vaid ühe klõpsu kaugusel. Televisioon sellist vabadust ei paku. "Ükskõik kui põnev internet ka poleks, oma loomingu näitamine rahvusvahelises televisioonis on ikkagi erilisem ja ehk ka hiilgavam [kui veebis näitamine]," on Nickelodeoni peadirektor Tom Ascheim televisiooni uute sihtide suhtes positiivselt meelestatud.

Baskini anekdoodid
Emakeeletund nõukogudeaegses vene koolis:
"Jumal saatis varesele tükikese juustu," dikteerib õpetaja.
"Õpetaja, te rääkisite, et jumalat pole olemas," ütleb Volodja.
"Juustu ka ei ole! Mis siis nüüd teha? Jätame tunni ära või?"
"Me olime naisega õnnelikud kakskümmend aastat!"
"Ja mis pärast seda sai?"
"Me kohtusime ja abiellusime!"
Automootor sureb välja. Roolis istuv ülemus mõtleb:
"Kui ma jään ootama abi, siis mu sekretär mõtleb, et ma ise ei oska viga leida!" Ta ronib auto alla.

JÄRJEJUTT (6): Michael White: Pööripäev
3. PEATÜKK
Mida põrgut sa seal omast arust tegid!? karjus Philip. Laura ei mäletanud, et oleks meest kunagi nii vihasena näinud. "See on minu töö, Laura. Sääraste tempude pärast võidakse mind vallandada."
"Jumaluke, Philip, rahune ometi. Ma kõigest piilusin läbi telgikile. See võmm tegi asjad ise hullemaks, kui mu telki sisse tiris, kas pole?"
Philip pööras pead, vahtis naist hetke ja keeras nördinud pilgu uuesti maanteele. "Tead, mõnikord..."
"No mis?"
"Kuriteopaik ei ole avalikkusele vaatamiseks, kuni politsei seal toimetab. Sa tead seda kuramuse hästi, Laura."
"Okei, okei. Anna andeks. Ma oleksin ju vabandanud - aga mulle ei antud võimalust."

Venelaste jalgpallikoondise kapten Tallinnasse ei tule
Venemaa jalgpallikoondise peatreener Guus Hiddink teatas, et laupäeval Tallinnas Euro 2008 valikmängus Eestiga kohtuvast meeskonnast langes viimasel hetkel välja selle kapten ja mängujuht Jegor Titov.
Tallinnasse sõidab Titovi asemel Peterburi Zeniidi poolkaitsja Kostantin Zõrjanov.
"Titovi meeskonnas ei ole, tal tekkisid ootamatult perekondlikud probleemid. Ma ei tahaks selgitada, millised on need probleemid, sest austan iga jalgpalluri eraelu. Jegoril on vaja need hetkel kiiresti lahendada ja ma andsin selleks loa. Määrasin meeskonnale ka uue kapteni, kuid selle mängija nime teatan kolmapäeval," sõnas Hiddink.
29. mail 1976 Moskvas sündinud Titov on kogu oma 1992. aastal alanud karjääri jooksul mänginud vaid ühe klubi, Moskva Spartaki eest.
Aastatel 1998 ja 2000 valiti ta Venemaa parimaks jalgpalluriks.
Alates 2000. aastast on ta Venemaa koondises pidanud 39 mängu ja löönud 7 väravat.

Porsche 911 saab arvestatava konkurendi
Tuleval aastal jõuab turule uus sportauto Artega GT, mis nii hinna kui funktsiooni poolest pakub tugevat konkurentsi Porsche 911 Carrerale.
Artega GT on alumiiniumkerega kompaktne sportmasin, mida viib edasi 3,6 liitrise töömahuga 295 hobujõuline Volkswageni poolt toodetav mootor.
Sportauto kiirendab 0-100 km/h vähem kui viie sekundiga ning masina tippkiirus on üle 250 km/h, vahendab MSN Cars.
Sarnaselt Porschega asub Artega GT mootor sõiduki tagaosas ning autot hakkatakse kokku panema Saksamaal.
Masina oletatavaks hinnaks on esialgu planeeritud umbes 1,2 miljonit Eesti krooni.

Hyundai kavatseb hakata Lexusega rinda pistma
Hyundai teatas, et toob järgmisel aastal välja luksussedaani, mis hakkaks konkurentsi pakkuma Lexusele.
Koos KIA kaubamärgiga maailma suuruselt 6. müügimahuga autofirma soovib vabaneda odavate autode valmistaja mainest, vahendab CNN.
"Meil on plaanis BH nime kandev luksusmasin turule tuua Lõuna-Koreas 2008. aasta esimesel poolel ning pisut hiljem hakata seda mudelit eksportima ka teistele turgudele," ütles Hyundai esindaja.

Kasuperele on koolitus kohustuslik
Kasuvanemad õpivad PRIDE-koolitusel lapsele professio-naalselt lähenema.
2007. aastast peavad kõik kasuvanemaks hakata soovijad läbima koolitusprogrammi PRIDE, mis aitab neil valmistuda kasulapse kasvatamise võimalike probleemidega rinda pistma.
Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2005. aastal lapsi hooldavaid peresid 597, kellest PRIDE-koolituse oli läbinud 29,5%.
Eesti kasuperede liidu tegevjuhi Andres Siplase sõnul on tihti just maakohtades nii, et laps hakkab peres külas käima ja lõpuks jääbki sinna. Alles seejärel haka-takse suhtlema sotsiaaltöötajaga ja tekib vajadus koolitamise järele. Tema sõnul on koolitused olulised just seepärast, et kasupered õpiksid lapsele professionaalselt lähenema. See näeb ette, et lapse huvide nimel tuleb tööd teha, aga sellesse peavad olema kaasatud ka bioloogilised vanemad, selgitas ta.

Lapsi innustab koos otsustamine
Lapsed löövad koristamisel hea meelega kaasa, kui nad saavad tööjaotuses osaleda.
Lapsed ja koristamine on teemad, mis üritavad üksteist välistada, tunnistab kahe lapse isa Margus Sardis (38). "Hästi mõnus on mänguasjakast ümber pöörata ja selle sisu mööda tube laiali tassida. Kuidas aga selle liikuva pildi saaks tagurpidi käivitada, et asjad kenasti kõik oma kohale naaseks, nõuab juba fantaasiat ja mõttepingutust."
Isa ahvatleb lubadustega
Margus soovitab lapsi innustada ja tulemuse siduda mingi ahvatleva eesmärgiga. "Näiteks: teeme toa korda, siis läheme mänguväljakule, sööme kommi, vaatame multifilmi jne," jagab Margus oma kogemuste põhjal nõu. Samuti on mees veendunud, et heaga saab alati paremini kui kurjaga, ent tõdeb, et üks-kaks korda päevas tuleb ette ka kulmukortsutamist ja kõvemat häält - pikka meelt ei jagu ju lõpmatult.

Nimi ei riku meest, olgu pada või pang, liud või lusikas
Ilmselt lähtub pealkirja pandud eesti vanasõnast enamik lapsevanemaid, sest keeruliste ja haruldaste nimede panek on Eestis endiselt moes.
18-aastane Akis Kracht on harjunud, et ta nimi tekitab tihtilugu küsimusi, ning tunnistab, et tal on lihtsam näidata ID-kaarti kui hakata oma nime tähthaaval ütlema. "Eriti näiteks ööklubides. Kui saan seal kellegagi tuttavaks, ei ole mõtet selle lärmi sees üritada oma nime öelda," ütleb ta.
Oma nimega tekkivat pidevat segadust peab Akis aga pigem huvitavaks kui tüütuks. "Sageli ajavad inimesed segamini ja küsivad, et "mis su nimi oligi - Aksel, Aki või Aivar?"," naerab ta. Enamasti on aga kõik huvitatud ja uurivad nime päritolu, lisab ta.
Akise nimel on oma lugu. Tema isa nimi on Argos ning seepärast otsustati nende peres, et meeste nimed võiksid alata a-tähega. Kuna Argose nimi on pärit Kreeka mütoloogiast, siis võeti ka poja sündides ette selleteemaline raamat. "Akis tähendab Kreeka mütoloogias õnnejuga ning leiti, et see nimi võiks mulle sobida," selgitab ta.

Loomad elavad hästi ka poegadeta
Kasside-koerte steriliseerimine ja kastreerimine vähendavad nende terviseriske ning lõigatud lemmikute eluiga on pikem kui nende opereerimata kaaslastel.
"See, et emane kass või koer läheb peast segi, kui tal ei lasta enne steriliseerimist pesakonda poegi tuua, on müüt," ütleb väikeloomaarstide seltsi juhatuse liige loomaarst Kadri Kääramees resoluutselt. "Ükski koer ega kass ei vaja füüsiliselt ega emotsionaalselt pesakonda või seksuaalkogemust enne kastreerimist/ steriliseerimist selleks, et elada täisväärtuslikku elu. Siin on pigem tegu sellega, et omanikud üritavad oma soove ja vajadusi looma kaudu välja elada, mis pole aga kõige eetilisem käitumine."
Kadri Kääramees, kuidas mõjub steriliseerimine lemmikloomadele?
Esimene ja kõige ilmsem tulemus on soovimatute järglaste sünni ärahoidmine - tänapäeval on see väga oluline, arvestades hulkuvate loomade arvu ja nende tekitatud probleeme.

Esimesed lumikellukesed ja paiselehed kuulutavad kevadet
Puittaimedest on esimesed õitsejad sarapuu, lepp ja mürgine näsiniin.
Taimede kevad on alanud. Soojad ööd ja päevasoe on esimesed lehed kasvama meelitanud ja tähelepanelik silm võib õisigi märgata.
Aiataimedest õitsevad juba esimesed julgemad krookused, lumikellukesed, lumekupud ja lumeroosid, õige pea järgnevad neile märtsikellukesed, siniliiliad, koerahambad, kobarhüatsindid ja priimulad.
Metsa all näeb sinililli
Metsataimedest on kevadel esimesed need, mis moodustavad õiepungad juba sügisel. Kõige tuntum kevadekuulutaja on sinilill, natuke hiljem alustavad valgete õitega võsaülane ja määrdunudlillakate õitega lõokannus. Nendega samal ajal turritab teeäärtes, põllupeenardel ja metsaservades paiseleht oma võikollaseid õisikuid. Paiseleht ajab oma karvased lehed valguse kätte alles pärast õitsemist. Taime nimi tuleb aga sellest, et tema lehti kasutatakse paistetuse vastu.

Ott Arderi "Koer poiss" - klassika, mis jääb kestma
See raamat oleks vana head Otti kindlasti rõõmustanud. Ei jõudnud ta, vaene mees, oma esimest kõvakaanelist lasteraamatut ära oodata. Aga hea meel peaks olema lugejalgi. Sest ega neist kaheksakümnendatel ilmunud Priit Pärna illustreeritud vihikutest ju kodudes suurt midagi alles pole.
Nüüd on Ott Arderi lasteluule paremik vähemalt kindlalt kaante vahel ja ka Priit Pärna pildid kõik kenasti juures. Otti enam pole, kuid luuletused elavad oma elu edasi.
"Koer poiss" sisaldab luuletusi koerast poisist, kärbsest, kuuskedest, tagumisest vagunist, lendavast aabitsast, kevadest, suvest, sügisest, talvest, jõuludest, maasikatest, Emajõest, kastanist, vanaema Marist, õunaussist, harilikust pliiatsist, tilgast, nohust, Allast, kraavist, ookeanist ja veel paljudest, paljudest asjadest, mida siinkohal üles lugeda ei jõua.

Kuidas me põnni oma voodist välja saame? 
Kuna uue tita sünd on juba väga lähedale jõudnud, otsustasime viimaks esiklapse voodist, enda vahelt, välja saada. Ehkki meil on traditsiooniline võrevoodi kodus algusest peale olemas, on liikuva eluviisi tõttu juhtunud, et põnn magab meie vahel. Just ema-isa lähedalolek võõras kohas on hoidnud poja kuldmagajana algusest saati.
Nüüd aga tuleb ääri-veeri ruumi teha uuele, väiksemale titale. No ikka tasa ja targu, et vanema venna hingeke riivatud ei saaks.
Paneme päeval koos pulgavoodisse tema padjakese ja teki ning poiss on bravuuri täis: tema võiks kohe sinna magama jääda. Paneb pea padjale ning kõhuli olles ajab paremat asendit otsides pepu püsti. Selge see, kes on voodi peremees!

Lapsekäru ja reisivoodi on popid üürikaubad
Tihti on nii, et lapsevanemad lähevad kaupa üürima, aga otsustavad selle hoopis osta.
Beebitarvete väljaüürimisega tegelevate firmade kinnitusel üürivad värsked lapsevanemad neilt kõige rohkem reisivoodeid ja kärusid, mis maksavad palju ning mida iga päev ei pruugi vaja minna.
Ema ja Lapse Keskus üürib välja lapsekärusid ja kandelinasid. Keskuse juhataja Ruth Seliranna sõnul üüritakse kärusid päris tihti. "Kuna meil on sellised kerged lapsekärud, siis laenatakse neid välismaale reisimiseks. Kerge käru saab võtta lennukisse kaasa," kirjeldab Selirand.
Palju küsitakse ka kandelinu. "Näiteks Tartu maratoni ajaks rentisime kõik linad välja," ütleb Selirand, kelle sõnul soovitakse linu siiski rohkem suvel kui talvel. "Tihti tahetakse lihtsalt proovida, kui mugav on last linaga kanda. Tuleb ette, et pärast proovimist ostetakse lina ära." Tuhandekroonise kandelina üürihind on 25 krooni päevas ja tagatisraha 300 krooni.

AAVO KOKK: Ära häbene, räägi oma plaanist
Intuitiivselt me muidugi teame, et ülemused on uskumatud tümikad, kes lükkavad otsuseid muudkui edasi ja isegi pelgavad tõsiseid muutusi.
Teame, aga teaduslikku tõendusmaterjali napib. Nüüd on Harvard Business Schooli abiprofessor Julie Battilana Briti meedikute abiga selles valdkonnas natuke ringi vaadanud ning tähendanud oma saagi üles artiklisse "Initiating Divergent Organizational Change: The Enabling Role of Actors' Social Position". Jutt on sellest, kuidas inimeste positsioon mõjutab nende võimalusi asutuses midagi muuta.
JÄTKUB TRÜKITUD EESTI PÄEVALEHES
Minu kolmapäevased autoritekstid ilmuvad ainult Päevalehe paberversioonis.
Kes soovib neid internetis lugeda, saatke e-mail aadressile juhtimine@epl.ee, selgitusse kirjutage TELLIN ja tutvustage ennast.

BERND ULRICH: Kõigepealt tuleb moraal
Me ei taha pidada pikka viha. Sellele vaatamata tuleb taas kord rääkida "öko-idealistidest" ja "keskkonnaideoloogidest". Just selliseid sõnu kasutati, irvitamaks nende üle, kes juba kahekümne aasta eest hoiatasid kliimamuutuste eest ning tegid ettepanekuid selle vältimiseks.
Need, kes keskkonnakaitsjate üle naersid, olid loomulikult kõvad reaalpoliitikud, kes ei saanud mõistagi tegeleda selliste pehmete teemadega nagu ökoloogia - sest nad olid nii hullupööra hõivatud sõdade ja aktsiakurssidega. Nüüd selgub aga, et idealistid olid realistid ning realistid vaatasid hoopis tegelikkusest mööda.
Sellest kõigest võiks muidugi sõnatult kõrvale astuda. Kuid kahjuks pole inimesi, kes kahe aastakümne jooksul kliimamuutusi salgasid, karistatud - ütleme, neljanädalase vaikimiskohustusega. Selle asemel hoiatavad needsamad inimesed, kes mõistlikku poliitikat pikalt blokeerisid, nüüd kliimaküsimustes liigselt kiirustamise eest. George W. Bush nõuab ameeriklastele õigust paisata paari järgneva aastakümne jooksul õhku veel rohkem süsihappegaasi. Ning ka Saksa autotööstus kaitseb end kui üks mees.

Vabadussõja võidusambast
Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva paiku on kavas avada Vabadussõja võitu tähistav mälestusmärk. Vabadussõda ei olnud ainult relvastatud vastupanu just saavutatud iseseisvust hävitada tahtvatele vaenlastele. Vabadussõda kinnitas rahva meelekindlat tahet võõraste võimu alt pääseda ja riigina püsima jääda. Paljude tahe vabatahtlikult oma vabadust kaitsta lõi aluse Vabadussõja vaimule, mis jäi Eesti arengut suunama iseseisvuse aastail. Tollel rahvuslikul kindlameelsusel püsis viiekümnel okupatsiooniaastal ka usk taas vabaks saada.
Täiesti ülekohtune oleks püstitatava samba puhul toimida nii, nagu poleks pärast võidukat Vabadussõda olnud Eestis enam kedagi, kes oleks olnud valmis oma elu hinnaga Eesti vabadust kaitsma.

REPLIIK: Kas Venemaa muutub? 
Nime järgi küll valitsusväline, aga tegelikult Kremlile lojaalne mõttekoda Venemaa välis- ja kaitsepoliitikanõukogu sai maha uuringuga "Maailm ümber Venemaa: 2017". Meie jaoks on olulisim uuringu osa, mis käsitleb Venemaa suhteid lähinaabritega kümne aasta pärast. Uuring ennustab, et Venemaa ei käsitle siis enam lähinaabreid oma mõjusfääri kuuluvatena. Kui nii läheks, oleks see Eesti seisukohalt muidugi hea. Mis aga ei tähenda, et Eesti peaks nüüd hellitama Venemaa suhtes roosasid lootusi ja uus valitsus üritama läbimurret Eesti-Vene suhetes. Öeldakse, et julgeolekuprognoose saab teha halvimast võimalikust stsenaariumist lähtudes. Ehk ärgem unustagem, et Venemaa oli, on ja jääb Eestile suurimaks julgeolekuriskiks.

JUHTKIRI: Kirvega ülikooli kallal
Rahvusülikoolis on viimastel aastatel läbi viidud mitu reformi: mindi üle 3 + 2 õppekavadele, muudeti ülikooli ruumide kasutamise ja selle eest maksmise korda ning uus õppeaasta võetakse Tartus vastu juba oluliselt muudetud struktuuriga ülikoolis. Arengute põhjus on üks: hoida raha kokku.
Eesmärk on iseenesest õilis ning arvestades ülikooli pikaajalist alarahastamist on iga kokkuhoitud krooni vaja. 3 + 2 õpe võimaldab õpetada baaskursusi suuremates gruppides. Iseküsimus, kas näiteks kõigile 568 üliõpilasele (kuid just nii palju oli sügisel sotsiaalkultuurilise psühholoogia sissejuhatava loengu kuulajaid) jõuavad teadmised suures auditooriumis ka pärale ja kas neid teadmisi saab mõtestatult kontrollida. Ruumide eest tasumise muutmine pani ülikooli eri osad oma auditooriume ja kontoriruume kriitiliselt üle vaatama. Füüsikud avastasid, et neil ongi tõesti 1000 m2 üle ja nüüd saab ülikool sellele pinnale kas või hotelli ehitada. Järgmiseks võib küll juhtuda, et mõni teaduskond otsustab üürida ruume hoopis mõnelt keskkoolilt või konverentsikeskuselt või korraldab auditooriumide paremaks kasutamiseks õppetööd ka varahommikul ja hilisõhtul. Soome ülikoolides läks just nii.

Stalnuhhin loobus Keskerakonna Narva piirkonna juhi ametist
Täna toimunud Keskerakonna Narva piirkonna arvult 13-ndal koosolekul teatas piirkonna esimees Mihhail Stalnuhhin, et astub tagasi.
"Ma ei näe võimalust juhtida Narva piirkonna juhatust olukorras, kui juhatuse liige proua Nadezda Sinjakova lobeerib oma tööandja huvisid ja püüab lahendada oma ettevõtte probleeme Narva linna elanike arvelt. Ta teeb seda Keskerakonna nime ja autorteeti kasutades," nimetas Mihhail Stalnuhhin ühe peamise piirkonna esimehe kohalt tagasiastumise põhjuse.
Stalnuhhin leidis, et Narva piirkonna juhatus on teinud tublit tööd, mida näitavad viimaste aastate Narva linna sotsiaal-majanduslikud näitajad ja ka Narva elanike 69 protsendiline toetus Keskerakonnale äsja toimunud Riigikogu valimistel.
"Ma ei saa jätkata olukorras, kus Narva piirkonna juhatuse 7.augusti 2006.aasta otsus proua Sinjakova erakonnast välja heitmise kohta on erakonna juhatuses seniajani lahendamata," lisas Stalnuhhin.

Viljandimaal uppus laps
Täna kell 16.52 teatati häirekeskusele, et Viljandimaal Tarvastu vallas Soe külas on laps läbi tiigijää vajunud.
Enne päästjate kohale saabumist oli kohalik mees juba jõudnud tiigi jääle roomata, et last kahe meetri kaugusel kaldast tiigist välja tõmmata.
Päästetöötajate abiga õnnestus 5-aastane poiss kaldale tuua. Kahjuks lapse elu päästa ei õnnestunud.
Lõuna-Eesti Päästekeskus hoiatab, et õhuke jää ei kanna enam inimest. Sooja ilmaga võib olukord veekogul muutuda tundide ja isegi minutitega. Jääle minnes seab inimene ohtu nii enese kui ka teiste elu.

Atonen: Paet on tööga hästi hakkama saanud
Täna jätkunud koalitsioonikõnelustel nentis Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen, et praegune välisminister Urmas Paet on oma tööga hästi hakkama saanud.
Atonen lisas, et stabiilsuse mõttes oleks riigile hea kui jätkaks välisministri kohal sama inimene.
Uues valitsuses on Reformierakonnale seitse, Isamaa ja Res Publica Liidule viis, sotsiaaldemokraatidele kolm ja rohelistele üks ministrikoht.
Koalitsiooniläbirääkimiste osapooled olid täna seisukohal, et kõik praegu ajakirjanduses välja pakutud ministrikohad on puhas spekulatsioon.
Tänaseks keskseks aruteluteemaks koalitsioonikõnelustel oli kodanikeühiskond.
Uus valitsus kavatseb luua kodanikeühiskonna sihtkapitali, mille eesmärgiks on arendada Eesti kodanikeühiskonda. Sihtkapitali mahuks on esialgu plaanis 20 miljonit krooni.

Borjomi vesi kaob poelettidelt
Tervisekaitseinspektsioon (TKI) on teinud ettekirjutuse Gruusia päritolu mineraalvee "Boržomi" müügilt kõrvaldamiseks.
TKI on tegi täna maaletoojale ettekirjutuse looduslik mineraalvesi "Boržomi" allikast nr 38 ja 41 seoses baariumi kõrgenenud sisaldusega müügilt kõrvaldada.
Lisaks sellele puuduvad "Boržomi" mineraalveed allikast nr 38 ja 41 Euroopa Komisjoni looduslike mineraalvete nimekirjast, mis on tunnustatud looduslike mineraalvete puhul kohustuslik.
Loodusliku mineraalvee märgistusel peab olema kohustusliku teabena muu hulgas kasutatava allika asukoht ja nimi.
Ohuteade tuli RASFF (Rapid Alert System for Food and Feed) kaudu - Läti teavitas Euroopa Komisjoni, et Läti Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis Gruusia päritolu mineraalvett "Boržomi" ning avastas baariumi kõrgenenud sisalduse erinevates partiides - baariumi sisaldus ületas normi kuni kuus korda.

Pärn: meditsiinitöötajate töötüli on lõppenud
Riikliku lepitaja Henn Pärna vahendusel toimunud lepitusläbirääkimistel jõuti põhimõttelisele kokkuleppele tervishoiutöötajate 2007-2008 aasta tunnipalga alammäärade kujunemisel.
Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ning Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liidu avaldus 03.10.2006.a. kollektiivse töötüli lahendamiseks Eesti Haiglate Liidu ja Vabariigi Valitsuse ning töötajate organisatsioonide vahel kollektiivlepingu sõlmimise küsimuses võeti Riikliku lepitaja menetlusse 11. detsembril 2006.a.
Menetluse algus viibis põhjusel, et Valitsuses lükkus edasi uue Riikliku lepitaja ametisse nimetamine.
16. märtsil 2007.a. ühinesid Riikliku lepitaja ettepanekuga ja kirjutasid tervishoiutöötajate tunnipalga alamäära kollektiivlepingule alla Eesti Haiglate Liidu, Eesti Vabariigi Valitsuse, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liidu volitatud esindajad.

Eesti piiridel hakkas ajutiselt kehtima tugevadatud piirikontroll
Tugevdatud piirikontroll hakkas kehtima seoses Eesti-Venemaa vahelise jalgpallimatšiga täna, vastu 21. märtsi ning lõpeb pärast jalgpallimatši keskööl vastu 26. märtsi.
"Senisest tugevdatumat kontrolli jalgpallimatši toimumise perioodil on tarvis, et tagada Eesti piiril suurem turvalisus ning laiemalt riigi sisejulgeolek," kommenteeris piirivalveameti piiriturvalisuse osakonna ülem kolonel-leitnant Raivo Terve.
Venemaalt oodatakse prognooside järgi tuhatkond jalgpallifänni ning seoses suurearvulise isikute piiriületamisega on tarvis tagada, et Eestisse saabuvad isikud tulevad siia heade kavatsustega.
Piiriületajatelt palume mõistvat suhtumist võimalike ebamugavuste pärast piiriületusel.

Riigikohus ei rahuldanud Konstitutsioonierakonna kaebust
Riigikohus ei rahuldanud Konstitutsioonierakonna kaebust lugeda üle kehtetuks tunnistatud hääletussedelid, kuna kaebuses sisalduvad väited jäid liiga üldsõnalisteks.
Konstitutsioonierakond vaidlustas riigikohtus vabariigi valimiskomisjoni otsuse, mille kohaselt keelduti kehtetuks tunnistatud 5236 hääletussedeli veelkordsest ülelugemisest.
Konstitutsioonierakonna esindaja Andrei Zarenkov väitis kaebuses, et riigikogu valimise seaduse (RKVS) rikkumise tõttu jäid erakonnale antud hääled arvestamata ja see võib mõjutada valimiste tulemust ning erakonna õigust saada finantseerimist riigieelarvest.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et esitatud kaebuses sisalduvad väited RKVS rikkumise kohta on liiga paljasõnalised ja umbmäärased. Kolleegium leidis, et pole võimalik teha otsust, millest tuleneks kõigi maakondade valimiskomisjonide kohustus üle lugeda kõik kehtetuks tunnistatud hääletamissedelid, tuginedes pelgalt väitele, et Konstitutsioonierakonna poole on pöördunud isikuid, kes endi väitel kirjutasid hääletamissedelile kandidaadi nime, kuid kelle kandidaadi hääletamistulemuses nende antud hääl ei kajastunud

Veokijärjekorrad on Venemaa piiril kasvanud
Võrreldes viimase paari päevaga on Koidula ja Luhamaa piiripunktides veoautote järjekord märkimisväärselt kasvanud, Narvas on olukord pisut parem.
Muidu vaid mõnikümmend veoautot päevas läbi laskvas Koidula piiripunktis on tänase seisuga ootamas üle 150 masina.
Samuti on harukordselt palju Venamaale soovivaid veomasinaid Luhamaa piiripunktis, kus läbipääsu ootab üle 100 veoauto, kuu alguse poole soovis sealt kaudu Venemaale pääseda mõnikümmend masinat päevas, vahendab Maksu- ja Tolliamet.
Narva piiripunktis oleva järjekorra pikkuses rekordeid ei ole löödud, kuna käesoleva kuu alguses ulatus sealne järjekord isegi 400 veomasinani. Täna ootab seal pääsu Venemaale umbes 200 veoautot, mis on Narva piiripunkti kohta suhteliselt keskmine arv.

Härjapea Koda pöördus Kunda Hiiemäe kaitseks riigikohtusse
Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda esitas riigikohtule kassatsioonikaebuse, milles palub täies ulatuses tühistada Tartu ringkonnakohtu otsus, millega tunnistati kehtivaks Kunda hiiemäe tuulepargi detailplaneering.
Sisuliselt palub Härjapea koda tühistada uuesti Kunda hiiemäe tuulepargi detailplaneering, mille alusel kavatsetakse rajada sinna kaks tuulegeneraatorit, ehitus- ja hooldusväljakud, parkla ning teede- ja elektrivõrk.
Härjapea koda leiab, et tuulepargi rajamine hiide takistab olulisel määral taara- ja maausuliste õigusi usutalituste pidamisel ning selle õiguse piiramine niisugusel kujul ei ole millegagi põhjendatud ja on vastuolus põhiseadusega.
"Detailplaneeringu kehtestamisel ei ole Kunda linnavolikogu põhjendanud, miks tuleb eirata taara- ja maausuliste soove Kunda hiiemäe kui usupaiga säilitamise osas. Ringkonnakohus ei ole sellele aspektile oma otsuses tähelepanu pööranud. Et detailplaneeringu kehtestamise otsus segab olulisel määral taara- ja maausuliste tegevust Kunda hiiemäel, tulnuks nimetatud haldusakti selgelt põhjendada," teatas koda.

Karu sörkis läbi Riuma küla
Osaühingu Väluste PL traktorist Arno Siim nägi möödunud nädalal Tarvastu vallas Riuma külas karu, kirjutab Sakala.
"Karu tuli Taari lepikust ja läks Kõre talu kuusenoorendikku," kirjeldas Siim vaatepilti, mis talle ühel hommikul avanes.
Loom oli liikunud paraja sörkjooksuga, vaadanud korraks traktori poole ja lidunud edasi.
Pealtnägija arvates oli tegemist mõne aasta vanuse karuga, kes oli mõnes metsanoorendikus talveund maganud ja kevade saabudes virgunud.

Jalgpallihaigla laupäeval laamendada ei kavatse
Seoses laupäeval toimuva Eesti-Vene jalgpallilahinguga korraldavad Maarjamaa fännid rongkäigu kesklinnast staadionile, Jalgpallihaigla liider Kojamees lubab igati aidata politseil korda hoida.
"Mõne mängu puhul, lihtsalt on vajalik avitada politseil tagada avalik kord ja seda me laupäeval teeme," ütles Jalgpallihaigla eestvedaja Tarmo "Kojamees" Kruusimäe Päevaleht Online'ile.
Laupäevane rongkäik algab Tammsaare pargist ning kulgeb mööda Pärnu maanteed ja Tehnika tänavat Lilleküla jalgpallistaadionile.
Me peame sõna ja liigume mööda kokkulepitud marsruuti, kinnitas Kruusimäe.
"Paraku kaasneb mõnede rahvuskoondiste ja klubide tõeliste fännidega ka seltskond, kes mitte ei naudi futti eneses vaid ennast futtis ja seda kahjuks väga ebameeldival moel," nentis Kruusimäe.

Kambja kehtestas valla teedel liikluspiirangud
Arvestades kevadise pinnase sulamisega tekkivat tee kandevõime kaotust, kehtestas Kambja Vallavalitsus alates 19. märtsist valla teedel liikluspiirangud.
Keelatud on sõita Kambja valla kruusakattega teedel, kuni need on täielikult tahkunud, mootorsõidukitega, mille tegelik mass ületab kaheksa tonni.
Korralduse eiramise ja valla teede kahjustamise eest on ette nähtud vastutus vastavalt teeseadusele. Tee kahjustajalt nõutakse sisse hüvitis tekitatud kahju ulatuses.

Keit Pentus ministrikohta ei taha
Ajakirjanduses ilmunud spekulatsioonides küll sotsiaal-, sise- ja välisministriks pakutud reformierakondlane Keit Pentus lubab ministrikohale eelistada tööd riigikogus.
"Olen seda küll juba omateada mitmes kohas öelnud, aga kordamine ei võta tükki küljest - mina lähen oma saadud mandaati rakendama riigikogusse," kirjutas Pentus oma ajaveebis.
Pentus on kindel, et 31-liikmelises Reformierakonna riigikogu fraktsioonis ning üsna suures ja värvikas koalitsioonis töötamine annab talle hea kogemuse, mis edaspidi ainult kasuks tuleb.
"Ja saab pakkuma terve hulga väljakutseid. Kindlasti pakuks seda ka ministritöö, aga - mina eelistan sel korral ministritööle end Riigikogu liikmena proovile panna."
Tallinnas Edgar Savisaare ja Mart Laariga ühes valimisringkonnas kandideerinud Pentus kogus 7049 häält ja sai isikumandaadi.

Eesti tüdruk sai Soomes suusatades raske vigastuse
Soomes Himose suusakuurordis suusatanud 14- aastane Eesti tüdruk sai ränga kukkumise tagajärjel raske peavigastuse.
Politsei sõnul oli tüdruk mäest laskudes täiel kiirusel otse piirdeaeda sõitnud ning kukkus üle aia, vahendab Iltasanomat.
Õnnetuse hetkel tüdrukul kiivrit peas ei olnud.
Kiirabi viis tüdruku Tampere Ülikooli kliinikumi ning politsei alustas õnnetuse uurimiseks juurdluse.

Keskmine pension ületas 3000 krooni
Täna avaldatud statistikaameti poolt avatud andmetest riikliku pensionikindlustuse kohta 2007. aasta alguse seisuga selgub, et keskmine vanaduspension on 3027 krooni suurune.
Võrreldes 2006. aasta algusega, on keskmine pension tõusnud 469 krooni võrra, selgub statsitikaameti kodulehelt.
Pensioni saavatest inimestest moodustavad valdava osa vanaduspensioni saajad 291 580 inimest, 65 497 isikut saavad töövõimetuspensioni ning 9537 toitjakaotuspensioni.
Meeste osakaal pensionäride seas on kõigest 36,7 protsenti.
Keskmine töövõimetuspension on 1791 krooni, mis on vaid 269 krooni enam kui eelmisel aastal.

Reformierakond saab välis- ja justiitsministri koha
Eesti Raadio uudiste andmetel jääb Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi kinnitusel välis- ja justiitsministri koht uues valitsuses Reformierakonnale.
Ansipi sõnul jääb uues valitsuses Reformierakonnale seitse, Isamaa ja Res Publica Liidule viis, sotsiaaldemokraatidele kolm ja rohelistele üks koalitsioonikoht.
Riigikogu esimehe koha võiks Ansipi sõnul saada IRL, aseesimehe koha aga Reformierakond.
Sotsidele jääks kaks portfelliga ja üks portfellita ministri koht.
Uue valitsuse ministrid peaksid selguma reedel.

Ilves andis Siitanile ja Hillierile üle Valgetähe teenetemärgid
President Toomas Hendrik Ilves andis täna Kadriorus üle Eesti vabariigi aastapäevaks annetatud Valgetähe IV klassi teenetemärgid Eesti Muusikaakadeemia professor Toomas Siitanile ning tuntud dirigent Paul Hillierile.
"Muusika mängib väga olulist rolli Eesti sõnumi viimisel maailma ja nende inimesteni, kes ei mõista eesti keelt. Toomas Siitan ja Paul Hiller on mõlemad Eesti sõnumi levitamiseks kõvasti panustanud. Eesti riik ja mina isiklikult täname teid selle eest," ütles president Ilves teenetemärke üle andes.
Toomas Siitan on töötanud Eesti Filharmoonia kammerkooris (1981-88) ja dirigeerinud alates 1994. aastast kontserdikavu erinevate kollektiividega, nagu Filharmoonia kammerkoor, Rahvusmeeskoor RAM, Eesti Raadio koor, Tallinna Barokkorkester, Haapsalu Festivali koor jpt. 1994. aastast tegutseb tema juhtimisel vanemale vokaalmuusikale pühendunud ansambel Studio Vocale, samast aastast toimub tema juhtimisel igal suvel Haapsalu Vanamuusikafestival.

Kohus karistas marihuaanat müünud mustlasi vangistusega
Tartu maakohus karistas kahte marihuaanat müünud mustlast reaalse ja tingimisi vangistusega.
Tartu maakohus tunnistas kokkuleppemenetluses marihuaana suures koguses ebaseaduslikus omandamises ja edasiandmises süüdi Elfrida Simane (55) ja Alfreds Burkevicsi (71). Simane mõisteti süüdi ka marihuaana edasiandmises alaealistele ning politseiinspektori suhtes vägivalla toimepanemises.
Simanele mõistis kohus kolmeaastase vangistuse ning Burkevicsile üks aasta ja kaheksa kuud tingimisi vangistust 20 kuu pikkuse katseajaga.
Lisaks mõisteti Simanelt menetluskuludena välja kokku 20 278 krooni ning Burkevicsilt menetluskuludena ja marihuaana müügist saadud summa katteks kokku 12 500 krooni.
Süüdistuse järgi omandas Simane 2005. aasta septembrist kuni 2006. aasta novembrini ebaseaduslikult vähemalt 47,28 grammi ning Burkevics samal ajavahemikul vähemalt 14 grammi marihuaanat. Narkootikume andsid süüdistatavad väikeste kogustena edasi Tartus oma elukohas. Seejuures andis Simane marihuaanat kokku vähemalt 14 korral edasi ka kahele alaealisele.

Riigikohus andis kaebuse tähtaja ületanud mehele õiguse
Mees sai riigikohtus õiguse, kuna tema kaebus jõudis kohtusse päev hiljem Eesti Posti kodulehel olnud väärinformatsiooni tõttu.
2006. aasta juulis soovis Raivo esitada määruskaebuse kohtutäituri otsuse tühistamiseks, kuid jäi sellega ühe päeva hiljaks, kuna luges Eesti Posti kodulehelt väärinformatsiooni.
2. augustil saabus riigikohtusse Raivo määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale, kuid riigikohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata ning tagastas selle avaldajale, sest määruskaebuse esitamise viimane päev oli 1. august.
Raivo esitas seejärel riigikohtule uuesti avalduse, kuna ta postitas vastavalt postikviitungile määruskaebuse 31. juulil kell 11.08 Tallinna linnas ja eeldas Eesti Posti kaudu korrespondentsi väljastust adressaadile hiljemalt 37 tunni jooksul, mis oleks taganud määruskaebuse tähtaegse saabumise Riigikohtusse.

Tallinnas läks kaduma vanem naine
Põhja politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talitus otsib teadmata kadunud 53-aastast Irina Martõnovat.
Naine lahkus oma kodust Tallinnas Kivila tänaval 12. märtsil ja tänaseni puudub informatsioon tema asukoha kohta.
Naine on umbes 170 cm pikkune, kõhna kehaehituse ja tumedate lühikeste juustega. Lahkudes kandis ta sinakas-halli jopet, halli naaritsamütsi ning musti saapaid. Naine kannab prille ning tema suu juures paremal pool võib olla plaaster.
Politsei palub kõigil, kellel on pildil kujutatud naisterahva kohta informatsiooni, helistada Põhja politseiprefektuuri telefonidel 612 4365; 552 4915 või politsei üldnumbril 110.

Põlvamaal uppus jääl kalastanud mees
Vastse-Kuuste paisjärvel kalastanud meesterahvas uppus täna hommikul.
Häirekeskusele teatati täna hommikul kell 9.32, et Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas Leevijõe külas on inimene läbi kohaliku paisjärve jää vajunud. Sündmuskohale sõitis päästemeeskond Põlva linnast.
Päästjate kohale saabudes selgus, et järvel on hädas kaks meesterahvast. Nimelt oli lähedal elav mees uppuja hüüete peale järvele appi jooksnud ning hoidis vaevu augu serval püsides juba vee alla vajunud meest kinni, et ta jää alla ei kaoks.
Kohale saabunud päästjad tõid ujuvat hansalauda kasutades mõlemad mehed järvelt ära. Järve kukkunule appi läinud meesterahvas anti üle kiirabile, järvel kala püüdnud mehe elu kahjuks päästa ei õnnestunud.

Roolijoodik pakkus turvatöötajale altkäemaksu
Falcki patrullekipaaž tabas Tallinnas purjuspäi autot juhtinud mehe, kes politseile üleandmisest pääsemiseks turvatöötajatele altkäemaksu pakkus.
Falcki patrull märkas 20. märtsi õhtul Sõle tänaval Kopli poole suunduvat kahtlase sõidustiiliga punast Mercedest. Aeg-ajalt nii paremale kui vasakule suunatuld vilgutanud sõiduk jätkas siiski liikumist otsesuunas, kuni märkas enda järel sõitvat Falcki patrullautot. Seepeale tegi Mercedes järsu tagasipöörde ning hakkas liikuma Paldiski maantee suunas.
Mõne aja pärast peatus Mercedes tee äärde jääva kaupluse parklas. Kui abipolitseiniku õigustes Falcki turvatöötaja palus joobetunnustega mehel sõidudokumendid esitada, pakkus Mercedese roolis olnud 41-aastane Aleksander turvatöötajale altkäemaksu. Falcki turvatöötajad andsid mehe üle politseile.

Austria kaitseväe juhataja jagas Eesti kolleegidega kogemusi
Eestis ametlikul riigivisiidil viibiv Austria kaitseväe juhataja kindral Roland Ertl tutvus põhjalikult Eesti kaitsejõudude arenguplaanidega, loodava NATO kiirreageerimisüksuse raames loodava Balti ühispataljoniga ning Eesti osalemisega välismissioonidel.
Austria kaitseväe juhataja huvitus reservarmee korraldusest Eestis, Kaitseliidu rollist ja Eesti panustamisest Euroopa Liidu lahingugruppidesse ning NATO kiirreageerimisjõududesse, vahendas kaitsejõudude peastaap.
Kuna Austria kaitsevägi tugineb ajateenistusele ja reservarmeele nagu Eesti riigikaitse korralduski, olid kõne all reservväelaste ja tulevaste reservväelaste motiveerimine.
Ertl rääkis, et Austrias täidavad kaitsejõud suurt osa päästeülesannetest, eriti Alpides.
"Austerlastele on väga oluline see, kuidas Austria relvajõud suudavad rahvast kaitsta erinevate, ka rahuaegsete julgeolekuriskide vastu," ütles kindral Ertl. "Usun, et see on tähtis ka Eestis."

Hiir sõi sularahaautomaadist raha ära
Turvafirma Falck infolehe andmeil sõi hiir ära sularahaautomaadis olnud 500-kroonised kupüürid, kuidas see võimalik oli ning kui suure summa hiired ära sõid, keeldub Falck kommenteerimast.
Falcki pressiesindaja Katrin Paasi sõnul avastasid inkassaatorid ühel päeval sularahaautomaadi rahaseifist hakitud 500-kroonised ning kuulsid kassetis müdistamist ja krabinat.
Hiljem pangas avatud rahakassetist vaatas neile vastu väike hiireke, kes kohe minema jooksis.
Pressiesindaja sõnul ei saa ta rohkem infot juhtunu kohta avaldada.
Professionaalide käest toimunule selgitust uurides sai Päevaleht Online teada, et taoline asi ei tohiks kuidagi toimuda.
Hansapanga pressiesindaja Kristiina Tambergi sõnul ei ole nende panga praktikas sellist asja kunagi ette tulnud ning panga spetsialistide sõnul toimub kogu rahavedu ning rahakassettide hoidmine üliturvalistes tingimustes, mistõttu on neil raske ette kujutada, et selline asi toimuda üldse võiks.

Politsei tabas Tartu pubist õhkrelvaga vehkinud mehe
Teisipäeva õhtul tabasid Tartu politseinikud ühest Küüni tänava pubist õhkrelvaga vehkinud mehe, kelle juurest leiti narkootikumitaolisi aineid.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja Ave Lillemäe sõnul pöördus eile kella 18.50 ajal Tartus raekoja platsil patrullinud politseinike poole Küüni tänaval asuva pubi töötaja, kes teatas, et pubi tualetis vehib üks mees relvaga.
"Kuna tualetti peitunud mees otsustas seal ka pauku teha, sai selgeks, et mehel on käes õhkrelv. Politseinikud andsid mehele käskluse relv ära panna ning tualetiboksist väljuda. Kuna mees korraldustele ei allunud, tuli korrakaitsjatel kasutada kiirust ja jõudu, et tasakaalutu isiku käest õhkrelv inimvigastusteta kätte saada," kirjeldas toimunut Lillemäe.
Relvaga vehkinud 1980. aastal sündinud Maksimi taskust leiti turvakontrolli käigus narkootikumitaolisi aineid ning mees toimetati narkokontrolli.

Võru linnapeaks võib tõusta Kersti Kõosaar
Kinnitamata andmetel saab Võru järgmiseks linnapeaks praegu abilinnapeana leiba teeniv Kersti Kõosaar (43).
Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Erki Saarman ei kinnitanud, kuid samas ei lükanud ka ümber väidet, et erakond on Võru järgmiseks linnapeaks valinud Kõosaare. Küll andis ta mõista, et kandidaat on parteil olemas, kirjutab Võrumaa Teataja.
Täna hommikul on kavas kandidaati koalitsioonipartnerile Keskerakonnale tutvustada.
Napisõnaliseks jäi ka Kõosaar. "Ma pole selles nii kindel," kommenteeris ta väidet, et temast saab peagi linnapea.

Altkäemaksu võtnud politseinikud saavad kaks aastat tingimisi
Kaks Narva politseinikku, kes võtsid mullu enne ja pärast jõule kiiruseületajatelt altkäemaksu, saavad karistuseks kaks aastat vangistust kolmeaastase katseajaga.
20. detsembril küsisid Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse endised konstaablid Narvas kiirust ületanud autojuhilt liikluseeskirja rikkumise vormistamata jätmise eest 900 krooni. Pärast jõule, 28. detsembril langes nende küüsi järgmine kihutaja, kellelt nõuti juba 2000 krooni, kirjutab Põhjarannik.
Viru ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova sõnul õnnestus mõlemad kuriteod avastada tänu sellele, et autojuhid, kellelt altkäemaksu võeti, teatasid ise toimunust politsei sisekontrollile. Selle kohta, et süüdistatavad oleksid altkäemaksu võtmisega regulaarselt tegelenud, prokuröri sõnul tõendid puuduvad.

Narva kool boikoteerib uut direktorit
Narva 6. kooli direktori kohusetäitjaks määratud Tereza Filippova jäi eile kooli administratsioonile ametlikult tutvustamata, kuna mõlemad õppealajuhatajad, majandusjuhataja ja kooli hoolekogu esindajad lahkusid tutvustamise ajaks demonstratiivselt direktori kabinetist
Eelmise nädala lõpus sai tööleping läbi kooli senisel direktoril Svetlana Kolpakoval, kellel on viimasel ajal linnavalitsusega pingelised suhted olnud, kirjutab Põhjarannik.
Kuu aega tagasi saatsid kooli õpetajad ja hoolekogu linnavalitsusele taotluse palvega pikendada lepingut senise direktoriga veel aasta võrra.
"Saime formaalse vastuse, et seaduse järgi määrab direktori või tema kohusetäitja linnavalitsus - ja kõik. Mitte mingit sisulist vastust, miks ei saa lepingut pikendada juhiga, kes on palju aastaid oma kohustustega hästi hakkama saanud, ei tulnud. Samas pole direktori kohusetäitjal, meie kooli õpetajal Tereza Filippoval juhtimiskogemust. Ta isegi ei suutnud vastata kollektiivi küsimusele, millisena ta näeb kooli tulevikku. Vähe sellest, arusaamatu on, miks ei kuulutanud linnavalitsus välja konkurssi direktori ametikoha täitmiseks, nagu seadus seda ette näeb," ütles hoolekogu esimees Natalja Lessina.

Parvlaevadele võib tulla wifi leviala
Möödunud nädalal kohtusid Väinamere Liinide ning Hiiu maavalitsuse, Hiiumaa omavalitsuste liidu, Hiiumaa tootjate liidu ja ühenduse Kodukant esindajad, kes arutasid võimaliku wifi-ühenduse loomist parvlaevadele.
Kuna laev on natuke teistsugune koht kui linnakohvik, siis on wifi paigutamine sinna keerulisem, selgitas Väinamere Liinide juhatuse esimehe Urmas Treieli, kelle sõnul tegi Hiiu maavalitsus ettepaneku leida rahastamisvahendid mõne regionaalpoliitilise projekti kaudu, kirjutab Oma Saar.
Treieli sõnul võtab Väinamere Liinid hinnapakkumised wifi paigaldamiseks kõikidele laevadele.
"On võimalik, et wifi jõuab laevadele juba sel suvel," ütles Treiel.

Kuressaare võib saada lennuliini Riiga
Saaremaa Spa Hotellid on teinud hulga eeltööd, et koostöös Läti rahvusliku lennukompaniiga Air Baltic Corporation käivitada lennuühendus Riia ja Kuressaare vahel.
Homme kohtub Saaremaa Spa Hotellide juhatuse esimees Toivo Ast Riias lennukompanii esindajatega, et võimaliku lennuühenduse osas läbi rääkida, kirjutab Meie Maa.
"Loomulikult läheme sinna selliste mõtetega, et tulla rõõmustavate sõnumitega," sõnas Ast. Ta lisas, et Läti riigi osalusega lennukompanii näol on tegu siiski äriühinguga, mistõttu meie neile tingimusi seada ei saa.
Kui lennuliin Riiast Kuressaarde teoks saab, tähendab see, et meile ja meie külalistele avaneb võimalus reisida Riia kaudu neljakümne viide sihtpunkti üle maailma. "See oleks suurepärane väljund kogu Saaremaale, meil pole siis vaja enam ilmtingimata reisida läbi Tallinna või Helsingi," nentis Ast.

Koer viidi metsa surema
Politsei otsib endist koeraomanikku, kes umbes poolteist kuud tagasi viis oma neljajalgse sõbra Vinni valda Karkuse külla metsa surema.
11. märtsil leidis vanem naisterahvas Vinni vallas Karkuse külas metsatukas koertega jalutades puu külge seotud koera surnukeha, kirjutab Virumaa Teataja.
Koer oli väiksemat kasvu kollakas-pruuni värvi karvaga. Politsei hinnangul on koer metsatukka toodud umbes poolteist kuud tagasi.
Politsei palub kõiki, kel on eespool kirjeldatud juhtumiga seotud infot, helistada mobiiltelefonil 526 0611 või politsei lühinumbril 110.

Kadrina paisjärve kaldast kujuneb puhkepaik
Nõukogude korra lõppemise järel unarusse jäänud Kadrina paisjärve ja selle ümbruse korrastamine parandab looduskeskkonda ja kingib lähiaastatel vallale puhkeala.
Eelmisel nädalal tutvustati avalikul arutelul Kadrina vallas Võduvere ja Jõetaguse külas asuva paisjärve korrastamistööde keskkonnamõjude hindamise (KMH) programmi erinevaid variante selle piirkonna elu- ja looduskeskkonna parandamiseks, kirjutab Virumaa Teataja.
Kinnikasvav ja suviti haisev paisjärv tekitab probleeme lähedal asuvatele elanikele, sealhulgas Jõetaguse uuselamupiirkonnale.
Plaanide kohaselt kinnitatakse keskkonnamõjude hindamise aruanne juunis-juulis ning pärast seda leitakse firmad, kes töö ära teeks.
Paisjärv süvendatakse ning rajatakse paisregulaator ja kalatee, Kadrina-poolne piirkond kujundatakse võimaluse korral supluskohaks.

Pärnu linnavolinik tahab Viisitamme vastu kohtusse minna
Politsei lükkas tagasi linnavolinik Valter Parve avalduse, milles too süüdistab linnapea Mart Viisitamme vaenu õhutamises ja hea nime määrimises.
Sotsiaaldemokraat Parve pöördus politsei poole veebruari viimasel päeval, pärast seda, kui keskerakondlane Viisitamm mainis leheveergudel, et on erakonnakaaslase Koit Pikaro käest kuulnud jutte, nagu oleks Parve last ahistanud, kirjutab Pärnu Postimees.
Politsei pressiesindaja Hedy Tammelehe sõnutsi keeldus politsei kriminaalmenetlust algatamast, sest nende hinnangul puudub Viisitamme sõnavõtus kuriteo koosseis.
Parve arvates on talle siiski kurja tehtud, kuid lapsepilastamissüüdistustest suuremaks patuks peab Parve tõika, et linnapea talle volikogu istungil esitatud arupärimisele abilinnapea Simmo Saare väidetavate minevikupattude kohta vastust ei andnud.

Kulupõletamine läheb keelu alla
Vältimaks viimastel aastatel sagenenud kulu põletamisest alguse saanud traagilisi tuleõnnetusi, kavatseb keskkonnaministeerium järgmisel nädalal võtta vastu määruse, mille kohaselt keelatakse kulu põletamine tuleohtlikul ajal ehk pärast lume sulamist kuni sügisvihmadeni.
Mullu hukkus üle Eesti kulupõlengutest alguse saanud tulekahjudes neli inimest. Maastikupõlenguid registreeriti möödunud aasta kevadsuvel üle Eesti 5000, Pärnumaal ligi 360, kirjutab Pärnu Postimees.
Päästeamet kavatseb koostöös keskkonnainspektsiooni ja politseiga senisest tunduvalt jõulisemalt rakendada ka tuleohutusalast järelevalvet, hakates rikkujate tabamiseks tegema õhuvaatlusi.
Füüsilist isikut saab trahvida kuni 18 000 krooniga ja juriidilist isikut kuni 50 000 krooniga.

Tartu meer õigustab küsitavat maatehingut
Tartu linnapea Laine Jänes õigustab maatehingut, millega linnavalitsus müüs kesklinna maatükid umbes pool miljonit krooni turuhinnast madalamalt.
Mullu vahetas Kvintett Kinnisvara maad Tartu linnavalitsusega ning käest kätte käis ligi 1000 ruutmeetrit maad kesklinnas. Et aga eraomanik sai vahetusega ligi 100 ruutmeetrit maad rohkem, tuli selle eest tasuda rahas, kirjutab Tartu Postimees.
Tartu volikogu värske aseesimehe Verni Loodmaa osalusega Kvintett Kinnisvara maksis maa eest 400 000 krooni, kinnisvaraekspertide hinnangul oleks maa olnud väärt kuni miljon krooni.
Tartu linnapea Laine Jänese sõnul ei saa tehingut nimetada kalliks kingituseks ärimeestele, kuna otsus langes väga põhjalike läbirääkimiste ja arutelude tulemusena ning 4250-kroonist ruutmeetrihinda ei saa kindlasti nimetada odavaks müügiks.

Eesti ja Vene teadlased uurivad Peipsi järve
Piirivalve hõljuk viis eile hommikul Eesti ja Vene teadlased vee- ja põhjasetete proovide võtmiseks Peipsile, täna sõidavad nad Pihkva järvele.
Teadusretke eesmärk on koguda veekeemia, elustiku ja põhjasetete proove kogu piiriveekogu akvatooriumilt, et analüüsida Peipsi järve talvist ökoloogilist olukorda ning teha prognoose järve seisundi muutumise kohta, kirjutab Postimees.
"Ühisekspeditsioonid on ainus võimalus võtta analüüse ka Vene vetest, et saada tervikpilt järve seisundist ja reostusallikatest," selgitas Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur.
Uurimisretke teine ülesanne on võtta paralleelproove ning analüüsida neid Eesti ja Vene laborites, et andmeid võrrelda.
Ekspeditsioonil kogutud andmete põhjal saab hinnata inimtegevuse ning looduslike ehk ilmastikust tingitud protsesside mõju suurjärve seisundile.

Ustimenko viidi Tartu vanglasse
Sarimõrvar Juri Ustimenko viidi Tartu vanglasse, kuigi kinnipeetav ise oli sellele vastu.
Juri Ustimenko ümberpaigutamist Tartu vanglasse taotles Murru vangla, kirjutab SL Õhtuleht.
Hiljuti viibis Ustimenko Tallinna vangla tervishoiuosakonnas ning esitas paar avaldust sotsiaaltöötajaga kohtumiseks. Praegu ta enam ministeeriumi poole pöördunud ei ole.
Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedevi toime pandud kuritegude sarjas kaotas 2002. aasta veebruarist kuni maini Eestis ja Lätis elu seitse ning sai vigastada kuus inimest. Ustimenkole pandi süüks Eestis viie ja Lätis ühe inimese tapmine.

Tartu Audentese õpilased otsivad uut kooli
Halvemal juhul tuleb ligi sajal Audentese erakooli õpilasel leida endale uus kool.
Kui Tartu Audentese erakooli tegevust jätkata soovivad lapsevanemad ja kooli praegused õpetajad ei leia uue õppeaasta alguseks koolile õpperuume, tuleb ligi kakssada õpilast paigutada teistesse Tartu koolidesse.
Tartu abilinnapea Jüri Sasi sõnul on linnavalitsus MTÜ-ga Tartu Erahariduse Edendamise Selts (TEHES) ja lastevanematega kohtudes pakkunud välja võimaluse, et kõik kooli õpilased saaks paigutada Veeriku kooli. Lapsevanemad linna pakkumisega nõus polnud, mis tähendab, et kooli tegevuse lõpetamisel tuleb igal lapsevanemal leida lapsele uus kool oma äranägemise järgi.
"Esialgu on veel vara kooli tegevuse lõpetamisest rääkida, sest käivad läbirääkimised praeguse koolihoone rendilevõtmiseks ja kui need ebaõnnestuvad, on linnal võimalik pakkuda ajutisi rendiruume," lisas Sasi.

Rähn seljatas kase
Iisaku metskonnas Varessaare metsaonni lähistel on oma talvetööga valmis saanud pöörane rähn, kes võib saavutuste nimekirja panna kasepuu langetamise. Tõenäoliselt ühe linnu tehtud hekseldamistöö ja suured puutükid on seletatavad faktiga, et puu ise oli kuivanud ja kõdupehme.

Hiiumaa põllumehed otsivad riigilt abi
PRIA kaudu saadud pindalatoetuste tagasi-nõudmine on tekitanud pingeid poolteist aastat.
Hiiumaa põllumehed koguvad allkirju järjekordsele pöördumisele, mis on adresseeritud peaministrile, põllumajandusministrile ja õiguskantslerile. Pöördumises paluvad nad abi, lahendamaks rohkem kui poolteist aastat kestnud erimeelsused pindalatoetuste taotlemise, kontrollimise, määramise ja tagasinõudmise suhtes.
Pahameele põhjuseks on endiselt puisniitude, puiskarjamaade ja rannaniitude toetusõiguslikkus. PRIA nõudis Lääne-Eestis toetused tagasi mitmelt põllumehelt, kui järjekordse pildistamise käigus selgus, et toetust saanud alad ei vastanud nõuetele. Tagasinõudmist on kohtus vaidlustanud kaks tootjat, ülejäänud ootavad PRIA peadirektori otsust või kavatsevad kohtusse pöördumist. Põhjuseks on tootjate hinnangul Lääne-Eesti ja saarte looduslik eripära ning tagantjärele tehtud uued otsused.

Atonen plaanib tipp-poliitikast taanduda
Reformierakonna tipp-poliitik ja valimistel üle nelja ja poole tuhande hääle kogunud Meelis Atonen plaanib riigikogust ning üldse poliitikast kõrvale astuda ja suunduda ärisse.
Reformierakonna aseesimees Atonen (40) on esialgu küll aktiivselt koalitsiooniläbirääkimiste laua taga, kuid Eesti Päevalehele teadaolevalt kavatseb ta lepingu allkirjastamise järel poliitikast taanduda.
"Ma ei kommenteeri kuulujutte," vastas Atonen sellesisulisele küsimusele. "Võib ju öelda sedagi, et olen rase." Tuttavatele on ta juba pikemat aega öelnud, et on poliitikast tüdinenud ja tahaks vähemalt vahepeal midagi muud teha. Eesti Päevalehe andmeil jääb Atonen koalitsiooniläbirääkimistele lõpuni, kuid ministriportfelli endale ei soovi ning tõenäoliselt teatab oma taandumisest, kui riigikogu koguneb esimest korda 4. aprillil.

Gümnaasiumi püritakse juba märtsis
Tänapäeval proovivad põhikoolilõpetajad korraga astuda mitmesse gümnaasiumi.
Ühes märtsikuise koolivaheaja algusega on suuremad gümnaasiumid alustanud tulevaste abiturientide väljasõelumist. Põhikoolilõpetajate hulgas on seejuures saanud tavaks käia sisseastumiskatsetel mitmes koolis.
Praegune "üheksandik" Marek Ross on käinud juba sisseastumiskatsetel Tallinna 32. keskkoolis ja Liivalaia gümnaasiumis, ees ootavad teda veel katsed Mustamäe gümnaasiumis. "32. keskkool on mu praegune kodukool ning teistesse astumist soovitasid mul tuttavad proovida," põhjendas ta oma koolide valikut. "Seni on katsetel tulnud teha teste matemaatikas, eesti ning inglise keeles. Eliitkoolidesse pole aga tulnud pähegi astuda."
Tallinna ühisgümnaasiumis üheksandat klassi lõpetav Nele Kirsipuu käis esmaspäeval Tallinna reaalkooli sisseastumiskatsetel ning juba järgmisel nädalal kavatseb minna ka Tallinna 21. kooli astumist proovima. "Reaalkoolis anti matemaatika, füüsika ja eesti keele testide tegemiseks vahepausideta aega kokku kaks tundi," pajatas Kirsipuu oma katsumustest, milleks ta eraldi ei valmistunud. "Ülesanded olid päris rasked ning pärast teadis üks sisseastuja rääkida, et keegi pole kunagi teste maksimumpunktidele teinud."

Tudengite ja raha nappus sunnib Tartu ülikooli vormi muutma
Struktuurimuutustest tekkinud pinged on rahunenud ja ülikooli töö-tajad harjuvad mõttega.
Suvel Tartu ülikooli pürgivaid tudengeid ootab ees uuendatud ülikool, kus osa teaduskondi ja õppetoole on tõstetud kokku suuremateks üksusteks.
Tulevikus kõiki Eesti ülikoole ees ootavale tudengite vähenemisele sammub Tartu ülikool vastu muudatustega, mille läbivaks jooneks on väikeste üksuste ühendamine suuremate alla. Osa teaduskondi tõstetakse kokku, nende piires luuakse omakorda instituute, mis koondavad endasse eri valdkondi.
Ühendamine peaks ülikooli teadusprorektori Ain Heinaru sõnul parandama ülikooli konkurentsivõimet ja koostööd. "Suuri instituute on vaja see-tõttu, et nad on jätkusuutlikumad, saavad näiteks tõukefondide projekte kirjutada, sest väikesel õppetoolil pole selles osalemiseks raha," ütles Heinaru. "Teiseks aitavad suured üksused soodustada suundade arengut." Instituudi loomisega jäävad tema sõnul alles nii õppekavad kui ka osakonnad, kuigi viimased ei ole enam otseselt struktuuri-üksused.

Chirac toetab Sarkozy seljatagust
Prantsusmaa president Jacques Chirac kinnitas, et toetab tulevastel presidendivalimistel Nicolas Sarkozyd.
Chiracil ja praegusel siseministril Sarkozyl on olnud suuri omavahelisi erimeelsusi, kuid president on otsustanud siiski toetada Sarkozyd.
President kinnitas, et annab oma hääle Sarkozyle ning sama moodi käitub ka võimul olev paremliberaalne partei UMP, vahendab BBC.

Rootsi ja Kuuba sattusid diplomaatilisse kriisi
Rootsi ja Kuuba vahele on üles kerkinud diplomaatiline kriis, kuna Kuuba diplomaat süüdistab Rootsit etnilises puhastuses ja imperialismis.
Konflikt sai alguse sellest, et üks kõrgelseisev Kuuba diplomaat süüdistas Rootsit etnilise puhastuse tegemises, kirjutab Dagens Nyheter. Lisaks sellele avas Kuuba diplomaatide pagasisse kuulunud kohvreid.
Rootsi välisminister Carl Bildt teatas, et Rootsi-vastane sõnavõtt oli absoluutselt lubamatu.
Kuuba saadik Rootsis kutsuti viivitamatult välisministeeriumi aru andma ja talle anti protestinoot.
Konflikti tagamaad on 12. märtsil Genfis peetud ÜRO inimõigusteistungil. Seal luges Carl Bildt ette rea riike, kus tema arvates rikutakse süstemaatiliselt inimõigusi. Üks neist riikidest oli Kuuba.
Selle peale vastas Kuuba ÜRO-esindaja Juan Antonio Fernandez Palacios ootamatult tigedalt: "Oma agressiivse rünnakuga viis ta (Bildt) meid tagasi Rootsi imperialismi mitte just auväärstesse aegadesse, mis olid täidetud vere ja valuga."

Mauritaanias on orjandus täies elujõus
Aafrika riigis Mauritaanias on pärisorjus siiani täies elujõus hoolimata sellest, et 1981. aastal jõuti orjandust keelustava seaduse loomiseni.
Mauritaanias, Sahara kõrbes asuvas islamiriigis, segab sajandeid vana orjandustava tänapäevase demokraatia jaluletõusmist, kirjutab Reuters.
Mauritaanias on orjad siiani päritavad - orja poeg sünnib orjaks ja isanda poeg pärib oma isa orjad.
Orjade ülesanded hõlmavad kõike kaamelite karjatamisest kuni tee serveerimiseni.
Orjandusvastaste aktivistide hinnangul võib praegu Mauritaanias olla mitu tuhat orja. Mauritaania on rassiliselt lõhestunud maa, eliidiks on maurid, kes jutlustavad allumise hüvedest.
Orjana sündinud ja nüüd orjandusvastane aktivist Boubacar Messaoud selgitas: "See on nagu lammaste või kitsede pidamine. Kui naine on ori, siis on tema järeltulijad ka orjad."

Väikesed dinosaurused kaevasid urgusid
Teadlased leidsid USA-st Montanast luud, mis kuulusid väikestele, umbes kahe meetri pikkustele dinosaurustele, kes uuristasid endale pinnase sisse urgusid.
95 miljonit aastat vanad kondid kuulusid ühele täiskasvanud loomale ja kahele noorloomale, vahendab BBC. Luud leiti maa alla uuristatud kambrist, milleni viis 2,1 meetri pikkune tunnel.
Uurijate sõnul on uus leid esimene vaieldamatu tõend selle kohta, et mõned dinosaurused kaevasid tunneleid ja hoolitsesid neis oma järglaste eest.
Dr David Varricchio selgitas: "Urgude kaevamine tähistab käitumismehhanismi, mille abil suutsid väikesed dinosaurused taluda mägede ja polaar-või kõrbealade ekstreemseid tingimusi."
Paleontoloogid pole selliseid saurusi nagu nüüd Montanas varem näinud ja nad andsid liigile nimeks Oryctidromeus cubicularis.  Teadlaste sõnul viitavad avastatud dinosauruste kärsad, õlavööd ja vaagnaluud loomale, kes võis kaevuda maa sisse.

EL kaebas Prantsusmaa odava tubaka pärast kohtusse
Euroopa Komisjon kaebas Prantsusmaa tubakatoodetele miinimumhinna kehtestamise eest kohtusse.
Euroopa Komisjoni arvates läheb tubakatoodetele miinumumhinna kehtestamine vastuollu ühenduse õigusega, rikub õiglast konkurentsi ning esindab üksnes tubakatootjate huve, tagades neile püsiva kasumi, vahendas Reuters.
"Tubakatoodete maksustamise eesmärgiks on vähendada tarbimist. Selle poliitika järgmine ei lähe vastuollu õiglase konkurentsiga," lisas komisjon.
Prantsuse valitsus ning parlament kehtestasid 2004. aasta juulis tubakatoodete miinimumhinnaks 4,46 eurot 20 sigareti kohta, kirjutab Les Echos. Otsus oli suuresti motiveeritud tubakatootjate raskustesse sattumisest pärast kestvaid hinnasõdasid.
Samasugune süüdistus ootab ees ka Belgiat.

Forbes'i peatoimetaja kaotas kohtus Moskva linnapea abikaasale
Moskva Tšertanovi kohus rahuldas Inteko, mille omanik on Moskva linnapea Juri Lužkovi naine Jelena Baturina, hagiavalduse venekeelse Forbes'i peatoimetaja Maksim Kašulinski vastu.
Kohtuotsuse järgi peab peatoimetaja maksma kokku 109 165 rubla (umbes 55 tuhat krooni) ärimainet teotava info levitamise eest, teatas RIA Novosti.
Forbes'i peatoimetaja avaldas meedias infot Inteko tegevuse ja selle kohta, et firmat toetavad riigivõimud, mida Baturina pidas valeks.
Kašulinski advokaat Aleksandr Dobrovinski ütles, et kohut ei huvitanud kohtuprotsessi olemus ja selle tulemus oli seetõttu etteaimatav. Ta kinnitas, et nad kaebavad tehtud otsuse Moskva linnakohtusse edasi.

Rootsis sai Forsmarki tuumajaam pommiähvarduse
Rootsis tehti Forsmarki tuumajaamale pommiähvardus ja praegu on politsei suurte jõududega kohal ning tuumajaama territoorium on ümber piiratud.
Rootsi politsei ei taha veel midagi kommenteerida, kuid Uppsala politsei pressiesindaja Christer Nordstöm kinnitas siiski, et otsest ohtu ei ole, kirjutab Dagens Nyheter.
Sellest hoolimata kutsus politsei appi kaitsepolitsei. Lisaks sellele on kogu 1. reaktori ja kontrollruumi personal evakueeritud ja tõkestatud on tuumajaamani viivad teed.
Politseinikud küsitlevad jaama töötajaid.

Vene ajaleht: öine vahtkond kaitseb pronkssõdurit
Öise vahtkonna (ÖV) liige Dmitri Linter õhutab dialoogi kahe rahvuse vahel, aga hoiatab, et kui pronkssõduriga midagi juhtub, siis ei püsi Eestis SS-sõduritele pühendatud ausambad kaua.
Linter ütles intervjuus vene ajelehele Rossiiskie Vesti, et rünnak pronkssõduri vastu on kõigepealt EL-i mure. Ta lisas, et ka Moskva saab nõuda monumendi mõnitamise peatamist, aga see pole Venemaa probleem.
"Tahaks, et Venemaa välispoliitika oleks kõva, mõnikord jõhker, aga prognoositav," märkis ÖV liige. Kui Venemaa hakkaks ähvardama sanktsioonidega, siis tooks see tema hinnangul kaasa selle, et Euroopa Liit toetaks pigem Eestit, vaatamata sellele, et "Eestis taastatakse neofašistlikke meeleolusid".
Linteri kinnitusel moodustavad eestlased ÖV aktivistidest minimaalselt 10%. Ta näeb ÖV ülesannetena eelkõige takistada fašismi taastamist ja Eesti praeguse poliitilise eliidi "ümberkasvatamist."

Jacques Chirac asus presidendivõitluses Nicolas Sarkozy selja taha
Prantsusmaa president Jacques Chirac asus toetama oma partei presidendikandidaati Nicolas Sarkozyd - seni on need kaks meest vaenujalal olnud, kuid partei kampaania toetuseks moodustasid nad ühisrinde.
Chirac teatas veel, et UMP partei juht Sarkozy lahkub siseministri ametist 26. märtsil, vahendab Reuters. Presidendivalimiste esimene voor on 22. aprillil.
President Chirac kinnitas, et kuna terve UMP partei toetab Sarkozyt, siis on üksnes loomulik, et ka tema annab siseministri presidendikspürgimisele oma täieliku toetuse.
Varem oli Sarkozy ka Chiraci lemmik, kuid kümmekond aastat tagasi lahknesid nende veendumused.
Nicolas Sarkozy on mõista andnud, et ta ootas presidendi toetusavaldust, kuna kauaaegse riigipea poolehoid suurendab tema šansse presidenditoolile pääseda.

Ukraina uueks välisministriks saab Arseni Jatsenjuk
Ukraina parlament kiitis täna suure enamusega heaks president Juštšenko nimetatud uue kompromisskandidaadi välisministri kohale.
Jatsenjuki poolt hääletas 450-st parlamendisaadikust 426, teatas Reuters. 32-aastane Jatsenjuk on eelnevalt olnud majandusminister.
Eile lükkas parlament kolmandat korda tagasi Juštšenko välisministrikandidaadi - karjääridiplomaadi Volodimir Ohrõzko.
Läänemeelse "Oranži revolutsiooni" juhil Juštšenkol on eelmise aasta valimistest saadik olnud raskusi võimu hoidmisega, pärast seda kui peaministri kohale asus valimised võitnud Moskvaga lähedasi suhteid soosiv Viktor Janukovitš.
Lisaks välisministrile määras parlament ka uue majandusministri, kelleks saab Anatoli Kinakh. Viimane toetas Oranži revolutsiooni ajal Juštšenkot ning oli aastatel 2001 - 2003 president Leonid Kutšma ajal peaministri ametis.

Vene kord peletab välismaised meediakontsernid minema
Iiri meediakontsern Independent News & Media teatas täna, et tühistab Venemaale laienemise plaani ning sihib selle asemel Aasia turgu.
"Me sooviksime poliitilistes ning ajakirjandusvabaduse küsimuses suuremat kindlust, enne kui me Venemaale investeerima hakkame," vahendas Reuters meediakontserni tegevjuhti Gavin O'Reillyt.
"Selguks, et suuremat osa meediast kontrollib Kremli oligarh," ütles ta. Firma otsust motiveerisid Vene president Putini sammud ajakirjanduse üle kontrolli saavutamiseks. O'Reilly kommenteeris seda sõnadega: "Kõik tähed ei sära".
O'Reilly kinnitas, et edaspidi keskendub firma koostöös Austraalia kontserniga APN News & Media eelkõige Aasia turgudele - eriti huvipakkuvad on India ning Indoneesia. Hiinasse siiski investeerida ei kavatseta, sest sealne turg huvitab eelkõige tööstusi.

Kasahstanis toimusid kokkupõrked tšetšeenidega
Kasahstani Alma-Ata oblastis toimusid massilised kokkupõrked kasahhide ja tšetšeenlaste vahel, mille tulemusel hukkus kolm inimest ja paljud said vigastada.
Kõik algas kasahhi ja tšetšeeni vahel joomingu käigus tekkinud tülist, mis lõpuks kakluseni viis, kirjutab Kommersant. Peksa saanud tšetšeen soovis kätte maksta ja kutsus kohale oma sugulased. Konflikt liikus spiraali mööda, kus vägivallale tasuti vägivallaga.
Lõpuks kogunesid kasahhid miitingule skandeerides "Kasahstan on kasahhide jaoks! Tšetšeenid välja siit!".
Ühes külas tekkinud tüli haaras ka oblasti teisi asulaid, mille käigus kasahhid põletasid tšetšeenide maju ja autosid. Konfliktis hukkus üks tšetšeen ja kaks kasahhi, umbes 20 inimest said vigastada.
Riigivõimud ja eriteenistused püüavad praegu korda oblasti asulates kontrolli all hoida ning vältida konflikti arenemist. Ühtlasi luuakse kahe rahvuse esindajatega leppimiskomisjonid.

Üldstreik halvas Iisraelis rahvusvahelise lennuliikluse
Iisraelis streigib 400 000 transpordi-ja avaliku teenistuse töötajat ning seetõttu on juba halvatud lennuliiklus ja katked ootavad ka muid transpordivaldkondi.
Iisraeli peamine ametiühing Histadrut alustas täna tähtajatut üldstreiki, mis ärhvardab kogu riigi transpordi ja avaliku sektori seisma panna, vahendab BBC.
Iisraeli ainsas rahvusvahelises lennujaamas jäeti täna ära kõik lennud.
Streigi korraldas mõjukas ametiühing pärast seda, kui luhtusid palgaläbirääkimised võimudega.
Streigist võtab osa umbes 400 000 töötajat valitsusasutustest, tuletõrjest, bussiliiklusest ja raudteelt.

Venemaa ei tunnista radarijaamade paigutamist saatkondadesse
Venemaa kaitseministeerium nimetas väljamõeldiseks vene meedias ilmunud infot nagu kavatseks Moskva paigutada teistes riikides asuvatesse vene saatkondadesse raketitõrjesüsteemi elemendid.
"Radarijaamu ei ole Venemaa saatkondadesse paigutatud ning seda ei tehta ka tulevikus," vahendas Rossiiskaja Gazeta kaitseministeeriumi pressitalituse juhi Vjatšeslav Sedovi sõnu. Ta lisas, et see on vastuolus rahvusvaheliste normidega, mida Venemaa rikkuda ei kavatse.
Vene meedias ilmus hiljuti kosmosevägede juhi kindral Vladimir Popovkini arvamuslugu, milles ta väitis, et Venemaa kosmoseväed arutavad välisministeeriumiga võimalust paigutada osades riikides oma saatkondade territooriumitele raketitõrjesüsteemi elemendid.
Tegemist on kosmoseruumi kontrolliva radarijaamaga, mis annab võimaluse jälgida raketistardi esimesi etappe ja erandjuhtumi tekkimisel korrigeerida püüdurrakettide lendu.

ÜRO-s toimuvad konsultatsioonid Iraani küsimuses
ÜRO Julgeolekunõukogus toimuvad täna esimesed konsultatsioonid resolutsiooni eelnõu üle, mis eeldab Teherani vastu suunatud sanktsioonide karmistamist.
Uue resolutsiooni vastuvõtmise vajadus oli tingitud Iraani soovimatusest peatada uraani rikastamine, teatas RIA Novosti.
Eelnõu algatajateks on USA, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ja Saksamaa, kes eeldavad, et resolutsiooni hääletus toimub juba sel nädalal.

Streikivad sjtuuardid seiskasid Taanis SAS-i liikluse
Täna algas Taanis Kopenhaagenis SAS-i lennukompanii teenindava personali streik ja selle tõttu on juba üle paarikümne SAS-i lennu täna väljumata jäänud.
SAS-i lennuteenindajate ametiühingu teatel streigivad stjuuardid ja stjuardessid sellepärast, et läbirääkimised tööandjaga lõppesid eile öösel tulemusteta, kirjutab Politiken.
Streigi tõttu on SAS täna ära jätnud üle 20 Kastrupi lennujaamast väljuma pidanud lennu.
Lisaks sellele on SAS-i esindaja Jens Langergaardi sõnul peaaegu kogu lennukompanii liiklus streikivate Taani töötajate tõttu häiritud. Langergaard kinnitas, et SAS püüab töötajaid veenda, et nad kohe oma ametipostidele naaseks.

Saksa autojuhti kahtlustatakse 19 prostituudi mõrvas
48-aastast Saksa veoautojuhti kahtlustatakse 19 inimese tapmises Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias.
Saksa politsei vahistas Hispaania võimude käsul mehe Volker E. 2006. aasta novembris Kölnis, vahendas Le Monde Eurojusti - Euroopa Liidu Haagis paiknev asutust, mis tegeleb piiriülese kuritegevuse uurimise koordineerimisega.
Politsei leidis tema autost Hispaanias ja Prantsusmaal tapetud prostituutide juukseid, riideid ja fotosid.
Mees tunnistas üles, et tappis aastatel 1999-2006 viis naist ning 1974. aastal oma 14-aastase sõbra, olles ise 15-aastane.
Arvatakse, et Volker võis aastatel 1974 - 2006 tappa kokku 19 inimest, kellest suurem osa olid prostituudid.
Töö tõttu sõitis Volker regulaarselt Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania vahet.

Venemaal on täna leinapäev
Venemaa president Vladimir Putin kuulutas kolmapäeva leinapäevaks, sest mõne viimase päevaga on Venemaal toimunud kolm suurt õnnetust, mis on kokku nõudnud 175 inimelu.
Viimased päevad on Venemaal olnud õnnetud: esmaspäeval toimus kaevandusplahvatus ja vanadekodupõleng ning nädalavahetusel oli lennuõnnetus, vahendab Reuters.
Esmaspäeval toimus Siberi kivisöekaevanduses plahvatus, milles hukkus vähemalt 107 inimest ja 93 inimest suudeti päästa. Päästjad otsivad veel kolme kadunut, kuid lootus kellegi elusana leidmiseks on kaduvväike.
Samuti esmaspäeval süttis Venemaal Musta mere äärne vanadekodu, mille põlengus hukkus 62 vanurit.
Nädalavahetusel toimunud lennuõnnetus nõudis viimastel andmetel kuue inimese elu.

Moskva eksperdid: USA põgeneb Afganistanist nagu venelasedki
Islamimaailma ootavad suured muutused ning Moskva loobub pidamast endist NSV Liidu ala oma mängumaaks, ennustavad Venemaa välispoliitika korüfeed.
Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu äsja välja antud põhjalik ülevaade "Maailm ümber Venemaa: 2017" kirjeldab kõige negatiivsemalt võimalikke arenguid Iraagis, Afganistanis ja Pakistanis, kuid annab näiteks lootust Palestiina rahuprotsessile.
Kui Iraagi kohta langevad Moskva ekspertide ennustused ühte paljude arvamusega ka läänemaailmast - et lähema kahe-kolme aasta jooksul USA ja tema liitlased lahkuvad sealt, riik langeb kodusõtta ning jaguneb seejärel kurdide, šiiitide ja sunniitide vahel -, siis nende Afganistani tulevikunägemus on palju intrigeerivam. Ilmselt lähtuvad venelased selles paljuski 1979-89 peetud sõja kogemusest.
Sarnaselt tollase konfliktiga ennustavad nad nüüdki, et kohalike radikaalide aktiivse vastutegevuse tõttu on ameeriklased ja NATO Afganistanist kümne aasta pärast läinud ning riigis jätkub kodusõda, mis lõpeb mitmete "riigisarnaste" moodustiste (nn kvaasiriikide) tekkega.

Euroopa Liit võib otsida Iraanist Venemaa energiale alternatiivi
Eraldi põhjaliku ülevaate järgmise kümne aasta arengutest annavad asjatundjad energeetikas.
Nad ennustavad, et nafta ja maagaas jäävad endiselt põhilisteks energiaallikateks, ning nende tarbimine saavutab kõrgtaseme, kuigi USA, Euroopa Liit, Jaapan ja isegi Hiina teevad suuri jõupingutusi oma energiasektori naftasõltuvuse vähendamiseks.
Musta kulla hinna (ja seega ka meie kõigi igapäevaelu) kõige suuremaks mõjutajaks peavad venelased Iraani ümber toimuvat: nad näevad kolme võimalikku arengustsenaariumi.
Kõige tõenäolisemaks peavad Moskva eksperdid Washingtoni ja Teherani vastasseisu jätkumist, mis aga ei too siiski kaasa sõjalisi kokkupõrkeid. Sellisel juhul hakkavad naftahinnad peagi tasapisi alanema ning kukuvad kahe-kolme aastaga tasemeni 40-50 dollarit barreli eest. Praegu maksab naftabarrel 60 dollarit.

Rootsi astub uue seadusega ohtlike koerapidajate vastu
Põllumajandusminister Eskil Erlandsson valmistab ette seaduseelnõu, mis pakuks ühiskonnale senisest paremat kaitset agressiivsete koerte vastu.
Kuigi inimesi rünnanud koerte pingerida juhivad mõningad võitluskoeratõud, ei taha minister keelustada mitte koeratõuge, vaid hoopis ohjeldada teatud koerapidajaid.
Uus seadus näeks ette loomaomanike suuremat vastutust. Erlandssoni sõnul kohustaks see koerapidajaid võtma tarvitusele terve hulga meetmeid, mis muudaksid nende lemmikud ümbritsevale keskkonnale ohutuks. Esmalt tuleks agressiivsusele kalduvat koera pidada alati rihma otsas ja kui sellest ei piisa, ka suukorviga. Järgmine abinõu oleks kurja peni omanikult äravõtmine. Viimase lahendusena võimaldaks uus seadus inimesel koerapidamise sootuks keelata.
Omanikku pureti rängalt

Gruusias kohtu all "Moskva mahitatud riigipöörajad" 
Tbilisis algas kohtuprotsess riigipöördekatse organiseerimises süüdistatavate üle.
Gruusia võimude väitel on kohtualused seotud end Venemaal varjava endise julgeolekuministri Igor Giorgadzega, keda Interpol otsib ühtlasi taga ekspresident Eduard *evardnadze atentaadikatse pärast. Uurijad usuvad, et ka kavandatud riigipöörde taga olid Vene eriteenistused.
Avalikkus sai väidetavast mässust teada mullu septembris, mil politsei arreteeris 29 Giorgadze toetajat. Ühe vahistatu kodust leiti tollal võimude andmetel Kalašnikovi automaate ühes 50 000 dollariga rahvarahutuste finantseerimiseks. Hiljem esitati neist süüdistus 13-le.
Kohe seejärel langesid Gruusia ja Venemaa suhted ülimasse madalseisu, kui Tbilisi arreteeris ning saatis maalt välja neli Vene luurajat, Moskva aga kehtestas vastuseks majandusblokaadi.

Arendaja: Viru Poja keskkonnamõjude aruanne on subjektiivne
AS Uus Viru juhatuse liikme Yrjö Vanhaneni sõnul näitavad dokumendid, et Viru Keskuse arendajad on täitnud kõiki linnavalitsuse poolt ette kirjutatud keskkonnanõudeid, mis olid sisse kirjutatud juba konkursi tingimustesse.
"Rõhutan veel kord, et Viru Keskuse, bussijaama ja juurdeehitise rajamiseks on arendaja kõiki tingimustes esitatud nõudeid täitnud. Kõik muu on tõlgendatav poliitilise populismina," lausus arendaja esindaja Yrjö Vanhanen ning lisas, et tegu on linna poolt tellitud projektiga, millele linn kirjutas ette tingimused, mida on ka täidetud.
"Väide, et ühel hoonel, mille põhjapindala on 19x20 meetrit, on suured mõjud linnaruumile ja kultuurikeskkonnale, aga ka sotsiaalsele keskkonnale ja looduskeskkonnale, tundub pigem otsituna, eriti arvestades mujal Tallinna kesklinna ehitustandritel toimuvat," kommenteeris otsust AS-i Pontos direktor Yrjö Vanhanen "Oleme arendamisel jälginud kõiki Eesti seaduseid ning meile ette nähtud tingimusi, nagu näitas ka septembrikuine kohtuotsus."

Valmis infovoldik Tallinna kesklinna tasulisest parkimisalast
Tallinna transpordiameti tellimusel valmis infovoldik "Tallinna Kesklinna valveta tasuline parkimine", mis toimetatakse kesklinna tasulise parkimisala piires elavate linnakodanike postkastidesse.
Voldikul on tasulise parkimisala kaart, parkimise aastakaardi andmise ja kasutamise kord ja selle vormistamiseks vajalike dokumentide loetelu. Voldikute trükiarv on 10 000.
Voldikuga saab tutvuda Tallinna kodulehel ja need on saadaval ka linnavalitsuse teenindussaalis aadressil Vabaduse väljak 7.
Alates aprillist on Tallinna Kesklinna tasulise parkimise ala piiritletud Tallinna lahe, Kalasadama tänava, Põhja puiestee, Kotzebue, Kopli ja Telliskivi tänava, paralleelselt Tehnika tänavaga kulgeva raudteega kuni Filtri teeni, Filtri tee, Odra tänava, Türnpu tänava, Vilmsi tänava, Gonsiori tänava, Rohelise aasa tänava, Poska tänava, Narva maantee ja Bensiini tänavaga.

Jäppinen: koostöö erasektoriga on koolide remondiks ainus võimalus
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on ainuke võimalus koolide võimalikult kiireks remondiks koostöö erasektoriga.
Jäppinen ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et Tallinna linnaeelarvest plaanitud rahast koolide täielikuks remondiks ei piisa. Investeeringute maht koolidele linnaeelarvest on ligikaudu 100 miljonit krooni, millest piisab vaid jooksvate remonttööde tegemiseks.
Kui 2007. aasta linnaeelarve investeeringute kogumaht on 1,4 miljardit krooni, siis koolide remondiks kulub pea 700 miljonit krooni. Sellise summa eraldamine linnaeelarvest tähendaks aga Jäppineni sõnul seda, et korda jäävad tegemata teed ja tänavad.
Linnaeelarve vahenditest koolide kordategemine võtaks abilinnapea sõnul aega 15-20 aastat. Tallinn on seadnud endale aga eesmärgiks, et nelja aasta pärast on kõik linna üldhariduskoolid renoveeritud ja korras.

Aruanne: Viru Poja keskkonnamõjud on pigem negatiivsed
Hendrikson & Ko koostatud keskkonnamõjude hindamise aruande järgi on Viru hotelli juurde kavandatava juurdeehituse Viru Poja keskkonnamõjud pigem negatiivsed.
Suurimad mõjud on juurdeehitusel linnaruumile ja kultuurikeskkonnale aga ka sotsiaalsele keskkonnale ja looduskeskkonnale.
Lisanduvat mahu mõju linnamaastikule peavad eksperdid pigem negatiivseks, kuna juba olemasolev Viru hotelli maht on linnaruumiliselt problemaatiline ja sellele veel lisanduv maht on nii kvantiteedilt kui kvaliteedilt ebasobiv.
Aruande järgi oleks variant, et juurdeehitust ei ehitata, pigem positiivne. Ka mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale hinnatakse pigem positiivseks.
Konsultatsioonifirmalt Hendrikson & Ko tellis keskkonnamõju hindamise Tallinna linnavalitsus.

Harju tänava puhkeala valmib mais
Tallinna vanalinna Harju tänava puhkeala valmib 15. maiks ja näeb ette terrassaedu, veesilmi, kino- ja puuaeda ning kohvikuid.
Harju tänava endise varemeteala puhkealaks muutmise esimene etapp valmis detsembri alguses, kui asuti liuvälja rajama.
"Head meelt teeb see, et linnakodanikud võtsid Eesti esimese välitingimustes avatud liuvälja rõõmuga vastu ja napilt kolme kuuga oli külastajaid ligikaudu 27 500," ütles linnapea Jüri Ratas. "15. maiks teevad AS Terrat töömehed valmis Ülle Grišakovi projekteeritud puhkeala ja Harju tänav saab uue elu."
Puhkeala näeb ette terrassaedu, veesilmi, kino- ja puuaeda, kohvikuid ja muud huvitavat. Tallinna linn investeerib puhkealasse 20,2 miljonit krooni.
Liuväli Harju tänaval avatakse taas novembri keskel.

Rannamäe tee äärne linnamüürilõik jääb maju täis ehitamata
Linn kavatseb pakkuda Restorile linnamüüriäärse maa vastu hoonet vanalinnas.
Linna ja Restori vahel linnamüüri esise täisehitamise pärast käiv vaidlus võib peagi saada lahenduse, täna teeb linnavalitsus volikogule ettepaneku vahetada linnamüüriäärne ala vanalinnas asuva hoone vastu.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul peaks terve linnamüür kuuluma linnale ja selle nimel on tehtud pidevat tööd, et saada see tagasi linna omandusse.
Vaidlus mainitud müürilõigu üle on käinud viimased neli aastat. "Kui asi nii edasi seisaks, siis müür muudkui laguneks ja olukord ei meeldiks kellelegi," tunnistas Restori peadirektor Arsi Kook oma rahulolu linna pakutud tehinguga.
Kuna Restor ei ole praeguseks vahetusse minevasse piirkonda veel kortereid ehitama hakanud, siis teoreetiliselt loovutabki ta kõigest oma õiguse piirkonda ehitada. Vastu annab linn firmale Vana-Viru 3 asuva hoonestatud kinnistu.

Lauluväljak laieneb vaba aja keskuseks
120 miljoni krooni toel kerkivad lauluväljakule nii restoran kui ka mänguväljakud.
Lauluväljaku juhataja Riho Rõõmuse idee kohaselt muutub lauluväljak paari aasta pärast aasta ringi toimivaks atraktiivseks vaba aja veetmise ja kultuurikeskuseks, kus terve pere leiab omale põnevat tegevust.
"Lauluväljakul pole aktiivset autoliiklust, nii on see ideaalne koht igat sorti hobispordi harrastamiseks ja piknike korraldamiseks," rääkis Rõõmus.
Tänavu peaks lõpule jõudma lauluväljaku peamaja rekonstrueerimine ja järgmisel aastal on oodata kogu kompleksi põhjalikku ümberkujundamist. SA Tallinna Lauluväljak on välja töötanud oma kontseptsiooni, kuidas võiks ligi 30-hektarine ala tulevikus välja näha. Kavand sisaldab nii olemasolevate hoonete ja objektide renoveerimist ning laiendamist kui ka päris uute rajamist, visuaalse väljundi on loonud Irina Raud R-Konsulti arhitektuuribüroost. Kultuuriväärtuste amet on kogu projektile andnud põhimõttelise heakskiidu.

Maakri tänavale veel üks pilvelõhkuja
Tallinna linnavalitsus võtab tänasel istungil vastu Maakri tn 19/21 detailplaneeringu, mis määrab ehitusõiguse kuni 110 meetri kõrguse ja 30-korruselise ärihoone ning kuni kümnekorruselise äri- ja parkimishoone rajamiseks.
Abilinnapea Kalev Kallo sõnul lähtub planeering lähinaabruses asuvatest ja kavandatud uusehitistest ning linnaplaneerimise ametis valmivast kõrghoonete teemaplaneeringust. Maakri tn 19/21 detailplaneeringu koostamine algatati kinnistu omaniku AS Logoner taotlusel 2001. aastal.

Viinavaba kohviku avamine lükkub edasi
Tallinna esimese alkoholivaba kohviku aprilliks kavandatud avamine lükkub edasi, sest selleks remonditavate ruumide olukord on oodatust tunduvalt halvem.
Välireklaam valmis
"Kuna ruumide olukord on oodatust tunduvalt halvem, lükkub ka aprilliks planeeritud avamine edasi," ütles remonditööde käiguga tutvumas käinud Tallinna abilinnapea Merike Martinson. Kesklinna valitsuse toel vahetatakse praegu aknaid ja on alustatud elektrisüsteemi renoveerimist. On hakatud panema ka kanalisatsioonitorustikku. Tallinna ehituskooli õpilased valmistavad praktika korras köögimööbli ning müügileti, noored ise teevad sanitaarremondi. Valminud on ka välireklaam.

Kevad kasvatab linna ümber ebaseaduslikud prügimäed
Tallinna ümbruse vallad on hädas ebaseaduslike prügimägedega ning ähvardavad süüdlaste tuvastamiseks koguni DNA-analüüsi appi võtta.
Tallinna ümbritsevate isetekkinud prügimägede uurimine algab telefonikõnedest ümbritsevate valdade keskkonnaametnikele.
Jõelähtme valla korrakaitse ja keskkonnajärelevalve vanemspetsialist Arvo Lassi teab esimesena nimetada Maardu külje all olevat Põhjakarjääri, kuhu pidevalt tekib uusi prügikotte, ehitusprahti ja vana mööblit.
Kui kohale jõuame avaneb pilt, mis eesmärki silmas pidades on väärinud kohalesõitmist. Ühel pool seisavad "datšad", õigemini küll hurtsikud oma peenramaadega, teisele poole aga avaneb õõvastav vaade eriilmelistele prügihunnikutele.
DNA-ekspertiis appi?
Teeservas laiutab suurem hulk riidekraami, mis on täiesti puhas ja kuiv. Fotograafi tundlik naisekäsi määrab kohe ära, et tegemist on samal päeval toodud kraamiga. Järgmine kuhi olmeprahti toob aga üllatuse - otse kuhja otsas on kümneid tükkideks rebitud arveid ja postimüügikatalooge, mis kõik adresseeritud perekond Saveljevile elukohaga Maardus, Keemikute tänav 26.

Eelmisel aastal tehti kinnis- ja vallasvaraga 74 787 tehingut
Maa-ameti andmetel tehti eelmisel aastal 74 787 võõrandamistehingut, neist 72 511 kinnisvaraga ning 2276 vallasvaraga.
Kinnisvaratehingute aktiivsuse poolest oli aktiivseim Harjumaa, kus tehti 47,3% tehingutest, järgnesid Tartumaa (11,4%), Pärnumaa (7,7%) ja Ida-Virumaa (7,4%).
Tehingute käigus liikus kõige enam raha Harjumaal - koguväärtusest 70,1%, järgnesid Tartumaa (10,8%) ja Pärnumaa (6,2%).
2004. aastal tehti maa-ametisse laekunud andmetel vallas- ja kinnisvaraga kokku 56 027 tehingut.

Sõerd: kõik kandidaadid sobiksid rahandusministriks
Rahandusminister Aivar Sõerd soovitab järgmisel rahandusministril jätkata kitsendavat eelarvepoliitikat, millele tuginedes ka rahandusministeerium täna järgnevate aastate majandusprognoosi avaldas.
"Tänavuses kontekstis, kus sisetarbimine toetab käibemaksu ülelaekumist ning tootlikkusest kiiremini kasvavad palgad omakorda sotsiaalmaksu ülelaekumist, tuleks ülelaekuvad maksutulud suunata reservidesse," selgitas minister Eesti Päevaleht Online'ile. Sõerdi sõnul 2008. aasta eelarve koostamine juba käib ning selle puhul tuleks seega ka järgmisel rahandusminsitril kindlasti arvestada eelarve ülejäägiga.
"Üks tähtsamaid eesmärke on kindlasti eurole ülemineku saavutamine, mille puhul on oluline majanduspoliitiline ülesanne hinnastastabiilsuse kriteeriumi täitmine," lisas Sõerd.
Küsimusele, keda Sõerd sooviks kõige meelsamini näha oma tööd jätkamas, ütles rahandusminister, et seni välja käidud kandidaadid on kõik võimelised seda tööd jätkama. "Ma usun, et kes iganes nendest, kelle nimi on avalikkuses läbi käinud, saaks selle ülesandega väga hästi hakkama, aga muidugi on valdkond keeruline ja ministriportfell ise üks keerulisemaid, aga samas ka üks olulisemaid," rääkis Sõerd.

RM: Eesti majandus kasvab tänavu 9,2 protsenti
Rahandusministeeriumi (RM) täna avalikustatud kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sel aastal 9,2 ja järgmisel 8,3 protsenti.
Majanduskasvu veavad sisenõudlus ja eksport, kuigi mõlema kasvutempo tõenäoliselt aeglustub. Sisenõudluse panus majanduskasvu väheneb rahandusministeeriumi hinnangul eelmise aastaga võrreldes peamiselt eratarbimiskulutuste kasvu pidurdumise tõttu. Sellest hoolimata on eratarbimise kasvutempo endiselt märkimisväärne: seda toetab keskmise palga kiire tõus ja hõivatute arvu mõningane suurenemine.
Tarbimisbuumi toidab usk heade aegade jätkumisse ning tulumaksumäära alandamine, tarbimislaenude mõju on aga juba kahanemas. Järgnevatel aastatel hakkavad eratarbimise kasvu piirama palga ja hõive kasvutempode alanemine ning suurenevad laenuteeninduskulud.

Säälik: Eesti majanduse olukord on võrreldes Lätiga erinev
Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik kinnitas täna, et Läti olukord on oluliselt erinev Eesti omast.
"Lätis on eelarvedefitsiit, Eestis on eelarve olnud ülejäägis juba palju aastaid ning tänavune eelarve erinevalt eelmistest juba planeeriti ülejäägiga. Läti jooksekonto puudujääk on umbkaudu 25%, Eestis 15," ütles Säälik.
"Vale on öelda, et Eestil pole plaani ülekuumenemise riskide vähendamiseks ja sealhulgas ka ülemäärase hinnatõusu vältimiseks. Selleks on iga-aastaselt koostatav ja Euroopa Liidule hindamiseks esitatav konvergentsi- ehk lähenemisprogramm, mis käsitleb loomulikult ka eelarvepoliitilisi otsuseid. Erinevalt Lätist ja Leedust pole Eestil otsest vajadust võtta ette täiendavaid samme eelarvepoliitika muutmiseks lisaks konvergentsiprogrammile."

Hardo Pajula prognoosib majanduskasvu aeglustumist
Uut SEB koostatud Ida-Euroopa majanduse ülevaadet tutvustanud SEB ökonomist Hardo Pajula ootab lähitulevikus majanduskasvu aeglustumist.
"Selge on, et 2006 oli väga erakorraline aasta," nentis Pajula. "Stsenaarium, kus hoogsale kasvule järgneb aeglasem kasv, tundub praegu kõvasti tõenäolisem, kui see, et asjad suure pauguga hapuks lähevad."
Pajula sõnul ootab Eestit ees kohanemine - kõigepealt muutused inimeste hoiakutes ja ootustes, seejärel aga juba ka käitumises.
SEB prognoosib Eesti tänavuseks majanduskasvuks 8,0% ja järgmiseks aastaks 7,0%.

Järgmise aasta alguses jõustuvad muudatused maksukorralduse seaduses ja käibemaksuseaduses
Eelmisel nädalal Riigi Teatajas avaldatud maksukorralduse seaduse (MKS) ning käibemaksuseaduse (KMS) muudatused toovad 2008. aastal mitmeid uuendusi, neist olulisim on siduva eelotsuse regulatsioon.
Maksu- ja Tolliamet hakkab alates 2008. aastast maksukohustuslase taotlusel väljastama siduvaid hinnanguid tulevikus sooritatavate toimingute maksustamise kohta, teatas maksu- ja tolliamet.
Maksuhaldur lähtub isiku maksukohustuse hilisemal tuvastamisel eelotsuses enda antud hinnangust, st tehing maksustatakse viisil ja määras, mis on määratletakse eelotsuses. Eelotsust saab küsida seonduvalt kõikide riiklike maksudega. Siduvuse tingimusteks on üksikasjaliku ja õige teabe esitamine taotleja poolt ning tehingu sooritamine taotluses märgitud korras ja tingimustel. Maksuhalduril on õigus eelotsusest keelduda, kui toimingu eesmärk on maksudest kõrvalehoidumine, taotlus on ebaselge või oletuslik või puudutab siirdehindade kindlaksmääramist.

Norby Telecom: WiMAX võrk ei häiri telepilti
Traadita internetti pakkuv Norby Telecom pööras ümber väite nagu segaks WiMAX traadita võrk telepilti.
Firma sõnul segab televõrgu levisagedust hoopis Eesti Energia Televõrkude traadita internet, sest WiMAXi levisagedus on tunduvalt kõrgem kui Televõrgul, teatas Norby Telecom.
Kuna WiMAX levib Televõrgu levisagedusest - 450 megahertsi ligi 7 korda kõrgemal (3,5 Ghz), mis on Eesti sideametipoolt spetsiaalselt eraldatud sagedus traadita pühisühenduse jaoks, siis häireid nii telekapildis kui ka läbi õhu levivatel teenustel on WiMAX-i klientidel välistatud.
Programmi "Külatee 3" raames Eesti maapiirkondadesse paigaldatud WiMAX tehnoloogial põhinevad seadmed nii Pärnumaal, Viljandimaal kui ka teistes maakondades klientide telepilti ei sega.

Tuludeklaratsiooni parandades võib tekkida maksuvõlg
Tuludeklaratsioonis peale kinnitust parandusi teinud inimestele võib pikeneda raha tagastamise tähtaeg, neil võib tekkida maksuvõlg või tuleb neil enammaksutud summa tagastada jõutud rahast tagasi maksta.
Neil inimestel, kel parandamise käigus tekib täiendav maksutagastus, ei kehti tagastusel viie tööpäevane tähtaeg, kuna maksu- ja tolliamet soovib kontrollida kordusdeklaratsiooni tegemise põhjusi.
Kui paranduse käigus väheneb tagastamisele kuuluv tulumaks ning tulumaks on juba isikule tagastatud, siis tuleb enamtagastatud tulumaks ametile tagasi maksta. Viivitamisel on ametil õigus nõuda iga päeva eest 0,06 protsenti intresse.
Tänase seisuga on maksuhaldurile parandusdeklaratsiooni esitanud 2200 klienti. Kokku on esitatud 391 606 e-deklaratsiooni, mille alusel kuulub tagasimaksmisele 1,17 miljardit krooni ja juurdemaksmisele ligi 201 miljonit krooni. Tulumaksu on tagastatud 292 765 deklaratsiooni alusel kokku ligi 946 miljonit krooni, teatas maksu- ja tolliamet.

Tallinn-Peterburi rongiliin alustab tööd 31. märtsil
Märtsikuu viimasel päeval avab Go Rail Tallinn-Peterburi rongiliini.
Rong hakkab mõlemast linnast väljuma iga päev ning pileti hind istevagunis algab 300 kroonist, kupeevagunis 500 kroonist teatas AS Go Rail.
Sõiduaeg on seitse tundi ning piiril ei pea passikontrolliks rongist väljuma. Rongis on juhtmeta internetiühendus, reisijatel on võimalus osta suupisteid, tee ja kohv on pileti hinnas. Korraga mahutab rong ligi 200 reisijat.
Tallinn-Peterburi rong väljub igal pealelõunal kell 15.25 Balti Jaamast ja igal hommikul kell 7.15 Peterburist.
Rong peatub Eesti poolel Tapal, Jõhvis ja Narvas, Venemaal on peatused Ivangorodis, Kingisepas ja Volosovos.
Rongiliini avamine on tingitud Vene turistide huvi suurenemisest Tallinna külastada.

Totali juhil lasub korruptsioonikahtlus
Prantsuse politsei pidas täna kinni riigi suurima kütusefirma Total tegevjuhi Christophe de Margerie.
Politsei seostab de Margerie'd korruptsioonisüüdistustega, mis on seotud Iraagi õli-toidu-eest programmiga ning Iraani gaasiprojektiga, vahendas Reuters Totali pressiesindajat.
Kuigi de Margerie sai Totali etteotsa alles kuu aega tagasi, on uurijad teda juba eelmise aasta oktoobrist jälginud.
Prokuratuur alustas Iraani suurima gaasiväljaga seotud projekti "South Pars" tagamaade uurimist 2006. aasta detsembris. Mullu oktoobris viibis de Margerie vahi all seoses Iraagi õli-toidu-eest programmi uurimisega. Teda hoiti kinni 48 tundi ning lasti seejärel vabadusse, sest kohus ei leidnud piisavalt tõendusmaterjali.
Enne Totali tegevjuhi kohale asumist Thierry Desmarest asemele oli de Margerie Totali arendus- ja tootmisjuht.

Eesti kokahakatised saaks Hispaanias kohe tööd
Neli Rakvere kutsekeskkooli kokaeriala õpilast läksid praktika käigus viieks nädalaks Hispaaniasse Cordoba linna sealsete toitlustusettevõtetega tutvuma ning tagasi ei tahetud neid lastagi.
Enne tagasiteed pistsid ülemused eesti noortele pihku oma visiitkaardid ja andsid korralduse kohe pärast kooli lõpetamist tagasi tulla ja neile ametlikult tööle asuda, kirjutab Virumaa Teataja.
"Näiteks minu boss hakkas lahinal nutma, kui ma minekuks sättisin," rääkis Kerli Vaht.
Mis puutub Hispaania toidukultuuri, siis selle mõistega seostavad õpilased järgmisi märksõnu: fritüür, friikartulid, tilluke köök, kitsas, muna.
Imre Aulise spetsialiteediks olid magustoidud. Nii tuli tal päevast päeva koksida mune, sest valdav osa hispaanlaste magustoite koosneb Aulise sõnul just munast ja võist. "Magustoitude hulgast leiab munamaiuste kõrval ka šokolaadist valmistatud hõrgutisi," rääkis ta.

Pärnu ettevõtjad tõttasid kaubamärke kaitsma
Kuldlõvi nime kasutamise ümber lahvatanud skandaal on pannud Pärnu ärimehi oma firma kaitsmise nimel tegutsema.
"Tõepoolest, sagenenud on helistamised ja uurimised sel teemal," tõdes Pärnu ainuke tegutsev patendivolinik Uno Jääger Pärnu Postimehele.
Kui avada internetist kaubamärkide andmebaas, saab iga huviline kontrollida, milline sõna või sõnaühend on juba kaitstud kaubamärgiga, milline aga saadaval.
Nii näiteks on vabad Endla, Pärnu rand, Pärnu muul, Rannapark ja Vallikäär, Teatrikohvik, Rannakohvik ja suur hulk menukaid söögikohti. Ka sõna September annab erinevates variatsioonides kaubamärkide andmebaasist vastuseks nulli.
Kui enamik Pärnu suuremaid kaubanduskeskusi on oma nime kaubamärgina registreerinud, on näiteks Lepa kaubamaja nimi kaitsmata. Mis tähendab, et kel soov kaupluse omanikku kiusata, võib esitada patendiametile taotluse.

Loomisel Euroopa suurim turismifirma
Saksa turismifirma TUI, mille partnerid Põhjalas on Fritidsresor ja Finnmatkat, teatas esmaspäeval soovist ühineda Briti firmaga First Choice.
Ühisfirma nimeks saab TUI Travel ja selle kogukäive oleks 350 miljardit krooni. Loodavas firmas saavad TUI Traveli aktsionärid 51% ja First Choice'i aktsionärid 49% aktsiatest, firma peakorter jääb Londonisse ja selle aktsiad noteeritakse Londoni ja Frankfurdi börsil, kirjutab Äripäev.
Tegemist oli otsese vastusega kahe konkurendi Thomas Cooki ja My Travelsi mõni nädal tagasi teatatud ühinemisplaanidele. Et selle tulemusena tekib Euroopas kaks domineerivat turismifirmat, kardetakse, et see võib tekitada neis kiusatust hakata hindu ülespoole kruvima.
Firmad loodavad ühinemise kolme aastaga lõpule viia ja säästa selle aja jooksul 2,3 miljardit krooni aastas.

Maksumärk viis poest ametliku joogi pähe müüdud salaviina
Ühes kange alkoholi maksumärgi kasutuselevõtuga on hüppeliselt suurenenud ametlikult müüdud viina kogus, see annab spetsialistide kinnitusel tunnistust seaduslike tootjate varasemast ulatuslikust salaviinamüügist.
Sellest, et mõned tootjad on juba aastaid kokkuleppel kaupmeestega müünud tavapoodides aktsiisiga maksustamata alkoholi, on räägitud juba aastaid, kirjutab Postimees.
Petuskeem on lihtne - ametlikku viina tootev firma suunab teatud poodidesse ühes aktsiisiga maksustatud kaubaga ka osa samasugust viina, millelt aga aktsiisi pole tasutud. Maksuks minema pidanud raha (Umbes 30 krooni pooleliitrise pudeli pealt.) jagavad osalised omavahel ära.
"Erinevail hinnanguil võis kange salaalkoholi osa moodustada 20-30 protsenti tarbitud kangest alkoholist ja oli ilmne, et valdav osa salaalkoholist müüakse legaalses müügivõrgus," rääkis maksu ja tolliameti peadirektori asetäitja Margus Noormaa.

Uus valitsus ei plaani euro tulekut lähemale tuua
Kuigi loodava valitsusliidu juhid nimetavad sõnades euroga liitumist prioriteediks, ei kirjutata koalitsioonileppesse euroga liitumise kuupäeva ega ka ühtegi ainsa liitumistõkke - inflatsiooni - alandamiseks mõeldud sammu.
"Me ei astu euroga liitumiseks mingeid erakorralisi samme," sõnas peaminister Andrus Ansip eile õhtul ja lisas, et kui me hakkame oma majandust haavama või majandusedu suisa hävitama ja õigustame seda laastamistööd euroga, siis käitume väga valesti, kirjutab Äripäev.
Küsimusele, kas tulevane valitsus oma heldekäelise rahajagamisega ei õhuta tarbimisele ja seeläbi inflatsioonile takka, vastas Ansip, et "kui majandus kasvab üheksa, kümme või üksteist protsenti, siis midagi peab ju selle rahaga tegema". "Kui suudame teha ikkagi ülejäägiga eelarve, on valitsus teinud omalt poolt kõik, et hoida majandust ülekuumenemisest," ütles Ansip.
Läti värske inflatsiooni ohjamise kava kohta ültes Ansip, et "Läti soovib järgmise paari aastaga tuua oma inflatsiooni alles meie praegusele tasemele".

Pahkla elanikud tõrjuvad uut kruusakarjääri
Kohila vallavalitsejad tahavad iga hinna eest avada Pahkla külas kruusakarjääri. Arendaja istub vaikselt seina ääres, vallavanem jagab karjäärile kiitust.
Esmaspäeva õhtul on Pahkla küla vana koolimaja kütmata saali kogunenud ligi 30 murelikku külaelanikku. Vallajuhid tulevad tutvustama TÜ *eikeri kava avada külas kruusakaevandus, mille juurdepääsutee hakkab kulgema täpselt läbi külakeskuse. Rahvas püsib eelseisvat oodates murelik ja ootusärevalt vaikne.
Ka kaevandaja, TÜ *eikeri esindaja Annes Tori istub vaikselt, pilk maas, seina äärde toolile. Kogu õhtu jooksul saab ta vaevalt sõna suust.
Juba koosoleku algus kuulub vallaametnikele: rahvas kuuleb, kuidas menetlustoimingud käivad, ja sedagi, et keskkonnaregistri andmeil on Pahkla kohaliku tähtsusega kruusakarjäär.
Ehitab musta kattega tee

 "Matteuse passion" kõlab Paul Hillieri juhendamisel Tallinnas, Tartus ja Riias
Hiljuti Grammy võitnud dirigent Paul Hillier ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor annavad kolm kontserti, kus tuleb esitlusele J. S. Bachi suurteos "Matteuse passioon".
Muusikaajaloo üht olulisemat teost, milles kujutatakse Kristuse kannatuslugu Matteuse evangeeliumi järgi, peetakse Bachi peateoseks ja tema loomingu kontsentraadiks.
Kontserdid toimuvad 23. märtsil Riia Jaani kirikus, 24. märtsil Tartu Jaani kirikus ja 25. märtsil Tallinna Metodisti kirikus. Lisaks kammerkoorile on esitajateks Tallinna Kammerorkester ja rahvusvaheline solistideansambel.
Solistipartiisid esitavad nii Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljad kui külalisesinejad Suurbritanniast, Taanist ja Soomest.
Evangelisti partiid laulab Euroopas praegu üks enim nõutud Bachi interpreete Julian Podger, kes on kontserte andnud ja salvestanud koos selliste maailmanimedega, nagu John Eliot Gardiner, Andrew Parrott ja Philippe Herreweghe.

Vanemuine teeb suvel Pädaste mõisas teatrit
Vanemuise teater on otsustanud anda juunis ja juulis Muhumaal Pädaste mõisas üheksa etendust Paul Barzi elegantse komöödiaga "Võimalik kohtumine".
"Vanemuine jätkab tänuväärset traditsiooni, otsides oma suvelavastustele uusi ja põnevaid mängupaiku," ütles teatrijuht Paavo Nõgene. "Kaks suve etendasime Setumaal Obinitsas ülimenukalt "Taarkat", seekord läheme Muhumaale imekaunisse Pädaste mõisa parki. Ikka eesmärgiga minna oma publikule võimalikult lähedale," lisas Nõgene.
Komöödia "Võimalik kohtumine" tõlkis Maarja Jakobson, lavastab Raivo Trass ning kunstnikutöö teeb Vanemuise peakunstnik Kristiina Münd. Näidendis mängivad Aivar Tommingas, Raivo E. Tamm ja Ao Peep. Etendustel musitseerib Tartu Keelpillikvartett.
Muusikamaailma kaks suurkuju, ühel ja samal 1685. aastal sündinud Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel, ei kohtunud tegelikult mitte kunagi. Pädaste vabaõhulaval toimuv komöödia on näitekirjaniku fantaasia vili - ehkki kõik see oleks võinud ju ka Leipzigis 1747. aastal just täpselt niiviisi juhtuda.

Draamateater avab täna näituse Ivo Uukkivi maalidest
Varasematest aastatest on Ivo Uukkivi maalid jõudnud näiteks Mati Undi, Andrus Vaariku, Ülle Kaljuste, Elina Reinoldi, Guido Kanguri koju.
Täna avab Eesti Draamateater oma 2. korruse jalutussaalis teatri näitleja Ivo Uukkivi maalide näituse. "Pilte", nagu Ivo Uukkivi ise neid nimetab, on ta teinud juba aastaid ning valdavalt kolleegide, sõprade, pereliikmete soovil ja tellimusel. Oma maali sai näiteks pulmadeks Dan Põldroos.
Pilti tehes mõtleb Uukkivi alati inimesele, kelle jaoks maal valmib, ka siis, kui maal alles tegemise käigus kindla adressaadi saab, sugeneb sinna kindlasti midagi olemuslikku pildi tulevasest omanikust.
Ivo Uukkivi lõpetas Lavakunstikateedri 1992. aastal, ta on mänginud Eesti Draamateatris rohkem kui 30 rolli, osalenud mitmes filmis ja teleprojektis. Varasemast noorusest on Ivo Uukivi tuntud ka kui ansambli Velikije Luki solist ja eestvedaja.

Britid plaanivad filmi Margaret Thatcherist
Telejaama BBC poolt kavandatava filmi keskmes on Briti peaminister Margaret Thatcher 1982. aastal puhkenud Falklandi sõja eelsel perioodil.
Produktsioonifirmade Pathe ja BBC Films poolt toodetav linateos saab olema dramaatiline dokumentaalfilm Briti poliitikas valitsenud pingelisest olukorrast ning Briti-Argentina suhetest, teatab BBC.
Pathe filmistuudio teatel on kavandatav film paljastav ja intiimne portree Margaret Thatcherist ajal, mil ta võitleb oma karjääri päästmise eest 17 päeva vältel enne sõja puhkemist. Filmistuudio lisab, et 17-päevane periood on oluline, sest just nii kaua kestis Briti mereväe reis Falklandile.
"Nende 17. päeva jooksul oli Margaret Thatcher sunnitud vaatama silma oma isiklikele hirmudele, seisma vastamisi meestega, kes temas kahtlesid ja kujundama maine, mis isegi tänapäeval heidab varju üle kogu poliitilise maastiku," seisab kirjas Pathe avalduses.

Õpiaastad läbi teinud kääbusest kasvas meister
Dmitri Bertmani lavas-tatud ooperit "Hoffmannilood" vaadata pole igav, kuid väsitav küll.
Maailmamastaabis on Tartu pisike linn ja Tartu ooper pea tundmatu. See on kääbuste häda, et suured tegijad ei võta neid tõsiselt. Kuid Vanemuise ooper on viimasel ajal käinud kindlalt tõusuteed. Edukale "Võluflöödile" on nüüd lisandunud usutavasti sama edukaks kujunev "Hoffmanni lood".
Dirigent Lauri Sirp (teine dirigent Toomas Vavilov) pani esietendusel muusika elama. Orkester pakub head, ilusate tunnetuslike nüanssidega heli. Lavastaja Dmitri Bertman, kunstnik Igor Nežnõi ja kostüümide autor Tatjana Tulubjeva on külalised Moskva Helikoni teatrist. Ja vähemalt Bertman on maailmamastaabis ooperihiid, kelle küllatulek kääbusele on ilus žest. Bertmani kaubamärk on eeskätt liikumine. Koori keeruka joonisega kõnni-, jooksu- ning tantsumustrid, rekvisiidid (klaasid, jalutuskepid, lehvikud, päevavarjud), lisaks käteseaded, mille punktiiri annavad vahelduva värviga kindad - see kõik paneb vaatajal pea ringi käima, on lausa koreograafiliselt võimas saavutus. Et koor jääb kohati originaalkeele hääldusega hätta, on selle kõrval väike häda.

Kas maksta raha ette või taha? 
Loomeinimestele raha jagamine on alati seotud võimalusega, et rahastatud teost ei sünnigi. Siin aitaks kultuurkapitali ja kunstniku vaheline detailne leping.
Pärast Avo Viioli skandaali muutus kultuurkapital rangemaks: nõuti põhjalikke projektide kirjeldusi ja aruandlus karmistus. Kohati nõutakse lausa valmis käsikirja või näitusetöid. Sageli aga tekib surnud ring. Miks ma peaksin kirjutama või maalima, kui ei tea kindlalt, kas ma raha saan?
Sama on ka spordis. Omal ajal hurjutati noort kaugushüppajat, kes oli nii jultunud, et ütles: "Andke raha, siis hüppan kaheksa meetrit." Muidugi öeldi talle, et hüpaku ta ikka enne ja siis saab raha. Treeninguteks ja varustuseks tuleb aga kuskilt raha saada.
Nii ei kujuta ma ette, et mõni installaator küsiks kuluka projekti jaoks raha ja talt nõutaks peaaegu töö ettenäitamist. Olgu, meil on kindlaid tegijaid, kes kunagi alt ei vea, kuid seda raskem on noortel. Muidugi on vastupidiseid juhtumeid, kus hästi rahastatud projekt nurjub ja ega siis kultuurkapital mahavisatud raha tagasi saa.

Agregaatõhtu kultuuritehases: tütarlapsed grillis ja piinapingil
Erik Alalooga tegevuskunstiüritusel asetati inimene kui mutrike hammasrataste vahele.
Kultuuritehas Polymer on vaikselt arenenud ja võtnud enda rüppe lisaks ansamblitele ja pidudele ka ridamisi kunstnikke, kel on seal ateljeed. Parem aga on, kui kogu ilu ei hoita ainult stuudiovaikuses, vaid seda näidatakse ka rahvale. Just nii talitas Erik Alalooga, korraldades tegevuskunstilise agregaatõhtu.
Alalooga on kunstnikuna tuntud kui masinaehitaja, kelle skulptuurid on alati liikumises ja suhestavad end inimkehaga. Selle loomemeetodi veelgi klassikalisem esindaja on Meeland Sepp, kes samuti kõnealusel ettevõtmisel osales. Masinaehitust õpetab Alalooga ka oma tudengitele Eesti kunstiakadeemias. Eesmärk ei ole aga pelgalt passiivsete vaatamisobjektide valmistamine.

Põlva folkfest kolib Mooste mõisakompleksi
Kaheksas Põlva Folkfest toimub tänavu 20.-22. aprillini Mooste mõisakompleksis, kuhu mahuvad kõik kontserdid ja muud üritused. Pelgulinna folkklubi eest-võtmisel kantakse ette folkmuusikal "Nuga terava".
Tavapäraselt toimub Põlva Folkfestil rahvamuusikatöötluste võistlus, konkursil tuleb interpreteerida ühte rahvaviisi. Tänavu on selleks rahvalaul "Kus käisid sa, mu pojake?". Võistulaulmise võitjale on ette nähtud tuhandeeurone peapreemia.
Pileteid müüakse ansambli Untsakad ja rahvamuusikatöötluste võistluskontsertidele. Tasulised on veel näidendid Veskiteatris, millele müüakse pileteid kohapeal. Kõik ülejäänud üritused on tasuta.

Enamus Elton Johni muusikast kolib internetti
Rohkem kui 30 Elton Johni plaati on selle kuu lõpust allalaadimiseks kättesaadavad internetis.
Internetis digitaalseks allalaadimiseks avatav muusikakataloog sisaldab üle 400 Elton Johni muusikapala, teatab Reuters.
Enam kui 200 miljonit albumit müünud 59-aastane popstaar on mõned oma varasemad lood Ameerikas juba allalaadiseks internetti paisanud. Nüüd aga teeb Elton John online-muusikapoes kättesaadavaks kogu oma muusikalise kataloogi.
Elton Johni muusikakataloog tehakse 26. märtsil eksklusiivselt avalikuks Apple'i omanduses olevas iTunesi muusikapoes internetis. Hiljem hakkab muusikakataloog olema kättesaadav kõigile legaalselt muusika allalaadimise teenust pakkuvatele internetipoodidele.

Eesti parimad breiktantsijad selguvad laupäeval
Tallinnas toimuvatel Eesti Meistrivõistlustel Breiktantsus 2007 võistleb Eesti breiktantsijate koorekiht.
Breiktantsulahingud toimuvad tavapärases battle süsteemis, kus üksteist püüavad üle tantsida loosi alusel valitud kaks meeskonda. Lisaks breiktantsulahingutele on üritusel võimalus nautida ka robottantsu ehk electric boogie võistlust. Tantsu hindab ja parimad tantsijad selgitab rahvusvaheline žürii.
Võitjameeskond garanteerib endale pääsu Eesti Breiktantsu Liidu (EBL) korraldatavale Põhjamaade ja Baltikumi suurimale breiktantsufestivalile Battle of EST (BOE) 2007, mis leiab aset 6. oktoobril Tartus.
Üritusel hoiavad meeleolu üleval mitmed DJ-d, sealhulgas rahvusvahelisel breiktantsijate võistlusel Battle of the Year 2007 esinenud DJ Kid Skraam Rootsist ja DJ Möls Eestist.

Ska Faktor ja Pimpfish esinevad 35.  Peda Folgil
Esialgselt plaanitud viie bändi asemel valis žürii 17. aprillil Rock Cafesse esinema kuus tudengikoosseisu.
Tänavusel Peda Folgil astuvad publiku ette ansamblid: 400, Illustraator, Külalised, Neljapäev, Pimpfish, Ska Faktor. Lisaks astuvad üles konkursi väliselt Noortebänd 2007 võitja Bedwetters ja parim TLÜ bänd Kruuv.
Peda Folgi projektijuhi Elina Keva sõnul on 35. Peda Folgi esinejad kõik omanäolised tudengikollektiivid, kes viljelevad muusikat rockist džässini ja funkist poprockini.
Peda Folgi bändikonkursil osales sellel aasta üle 20 tudengikollektiivi, mida oli rohkem kui eelmine aasta. Juubeli Peda Folgi peakorraldaja Elina Keva sõnul oli tõesti palju häid bände oma demosid konkursile saatnud. "See, et valisime planeeritust rohkem bände näitab seda, et ka žüriil oli raske otsust teha ning selle aastasel Peda Folgil on muusika mitmekesine ja toob Rock Cafesse erinevat kuulajaskonda," ütles Elina Keva.

Noored koguvad abivajajatele teatejooksuga raha
17. mail jooksevad koolinoored Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Paides heategevuslikul Teatejooksul, mille tulud lähevad õnnetuse läbi liikumisvõime kaotanud laste ravi toetuseks.
Jooksu eestvedaja Erik Pallase sõnul on Teatejooksule oodatud kõik noored üle Eesti oma koolikaaslastest või ka lihtsalt sõpradest koosnevate võistkondadega. "Noored saavad tunda rõõmu liikumisest ning annavad ühtlasi panuse nende eakaaslaste jaoks, kes on õnnetu juhuse tõttu viga saanud ja liikumisvõime kaotanud. Loodame, et Teatejooksust saab üleriigiline hea traditsioon meie noortele," rääkis Pallase.
Teatejooksu tuludest ja maikuus avatavalt Elioni heategevusnumbrilt saadavad annetused lähevad Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse toetuseks, kus ravitakse liikumisvõime kaotanud lapsi.
"Mulluse Teatejooksu 55 tuhande kroonise annetuse eest ostsime seisulaua ja laste mängutoa sisustuse, millest on olnud oluliselt abi. Meil on suurim vajadus erinevate füsioterapeutiliste seadmete järgi, mis aitavad edasi arendada laste asendi ja arengu abi," ütles Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskuse juhataja Zemfira Tammik.

Mäger jõudis postmargile
Neljapäeval laseb Eesti Post käibele järjekordse margi sarjast "Eesti fauna".
Sarja "Eesti fauna" seekordne margiloom on mäger. Varasematel aastatel on margisarja loomadeks olnud metssiga, viigerhüljes, hunt, kobras ja põder.
4,40 krooni maksva suureformaadilise ruudukujulise margi on kujundanud margianimalist Sandor Stern, kes on ka sarja varasema viie margi autor.
Mägramarke trükiti 210 000 ning neid on võimalik osta alates sellest neljapäevast.

Internet: www.myfootprint.org
Internet: www.myfootprint.org - iga uus asi on hästi unustatud vana. Oma ökoloogilise jalajälje väljaarvutamisega tasub endale aeg-ajalt teadvustada, kui palju me kallist Maad oma tarbimisega kurname. Leheküljel saab oma tarbimisharjumuste järgi välja arvutada, mitu Maad oleks vaja siis, kui kõik inimesed elaksid nii nagu meie.

Uus sohvabaar tahab külastajaid inspireerida
Märtsi lõpus avatakse Tallinna kesklinnas Meloni kaubanduskes-kuse majas uus lounge.
"UpUp peab inimesi inspireerima," sõnastab UpUpi partner Janar Toomesso uue ajaveetmiskoha moto. UpUp kõrgub läbi kahe korruse ja rõdu - esimesel korrusel ja rõdul saab tšillida ning keldrikorrusel asuvad WC-d ja seminar-lounge. Viimane kujutab endast hubast ruumi, kus saab korraldada nõupidamisi ja koosolekuid. Mis puudutab tualettruume, siis neid tasub esimest korda UpUpi sattudes külastada isegi siis, kui tegelikku vajadust ei ole. Need lihtsalt näevad põnevad välja - neli unisex-üheinimeseruumi, mis on kõik erineva kujundusega, alates juba värvidest. "Sisekujunduse on teinud peamiselt UpUpi teine partner Kaarel Grepp," sõnab Toomesso.
Mitu korda käib Toomesso jutust läbi sõna "innovatiivsus". Uues sohvabaaris on mõeldud nii moe- kui ka tehnikahuvilistele. Näiteks hakatakse suurel ekraanil kuvama tehnikat ja moodi puudutavaid uudiseid, samuti saab UpUpis vastavaid ajakirju sirvida ning vaadata ja katsuda Sony kõige uuemaid tehnikavidinaid.

Heategevuskontsert klaveri nimel
Täna kell 19 toimub Gustav Adolfi gümnaasiumis heategevuslik kontsert, kus astuvad üles Maarja-Liis Ilus ja Koit Toome. Kontserdi piletitulud lähevad koolile uue kontsertklaveri soetamiseks. Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri sõnul on kool mõelnud klaveri soetamise peale juba mõnda aega. "Meie sooviks oleks muuta kooli suurepärase akustikaga kaunis aula täisväärtuslikuks kontserdipaigaks, kus saaks edaspidi kõlada tipptasemel klaverimuusika," selgitab ta. Piletid hinnaga 35-75 krooni on müügil kohapeal.

Monroe portreel ülikõrge hind
Mais läheb Christie oksjonimajas haamri alla Andy Warholi tehtud kuulus portree Marilyn Monroest, mille hinnaks prognoositakse kujunevat vähemalt 180 miljonit krooni, kirjutab BBC. "Lemon Marilyn" (lemon - sidrun ingl k), mida pole müügiks pakutud juba 45 aastat, osteti kunagi vaid 250 dollari
(u 3000 krooni) eest Warholi esimeselt isikunäituselt ning on siiani sama USA erakollektsionääri käes olnud.

Simonlatseri ja Kümmeli laeks jäi veerandfinaal
Murdmaasuusatamise MK-sarja viimase sprindivõistlusel Stockholmi kesklinnas, kuningalossi ümbruses jäi eestlaste laeks veerandfinaal, sest ei Timo Simonlatser ega Peter Kümmel suutnud viie konkurendi seast vähemalt nelja edestada.
Simonlatser startis teises sõidus esimeselt rajalt ning oli stardisirge lõppedes kuues. Juhtima läks Emil Jönsson, järgnemas Janusz Krezelok ja Trond Iversen.
Poolel maal asus juhtima poolakas, kuid lõpukiirendusega panid Jönsson ja Iversen oma paremuse maksma. Krezelokit oli küll kolmas, kuid pääses edasi ühena kahest lucky loserist.
Simonlatseril oli lõpu jaoks veel nii palju tagavaraks, et Drammeni võitjat Börre Nässi 0,4 ja Andreas Domeij'd 0,8 sekundiga edestada.
Kümmelit tabas kolmandas veerandfinaalis sama saatus, mis Simonlatserit - esimeselt rajalt startimine ei lubanud korralikku positsiooni saada. Keijo Kurttila läks ette, rootslased kannul.

Simonlatser ja Kümmel jätkavad
MK-sarja klassikasprindis Stockholmis pääsesid kolmest Eesti meessuusatajast kaks 30 parema hulka ning saavad täna õhtul osaleda vähemalt veerandfinaalides.
60 mehe seas 21. rinnanumbriga rajale pääsenud Peeter Kümmel kulutas 1000 meetri läbimiseks aega 2.29, 30 ja see andis 29. koha.
34-ndana ajasõitu alustanud Timo Simonlatser (pildil) oli kaasmaalasest 0,25 sekundi võrra kiirem ning hõivas 26. koha.
Anti Saarepuu minek oli taas vaevaline, 2.33, 73 andis vaid 53. koha.
Kaks kiiremat olid kodupubliku rõõmuks rootslased. Mats Larsson kulutas ringi läbimiseks 2.23, 86, Robin Bryntesson 0,23 sekundit rohkem.
Kolmas oli soomlane Matias Strandvall 2.24, 81-ga, esikuuikusse kihutasid end veel ameeriklane Andrew Newell 2.24, 91, parima norralasena Trond Iversen 2.25, 26 ja poolakas Janusz Krezelok 2.25, 40-ga.

Venelased peavad Operit kõige ohtlikumaks
JALGPALL:
Kõikidelt palluritelt küsiti üheksa küsimust, milles taheti muuhulgas teada, mida nad teavad Eesti jalgpallist ning keda peavad kõige ohtlikumaks Eesti koondislaseks. Samuti uuriti, mis neil Eestiga seostub ning mõistagi ei saadud üle ega ümber pronkssõdurist. Kõige lõpuks paluti Venemaa jalgpalluritel rääkida mõni anekdoot eestlastest või Eestist, paraku keegi midagi vaimukat välja ei suutnud mõelda, vahendab Sportnet.
Küsimustele vastasid Ivan Sajenko (1.FC Nürnberg), Jevgeni Savin (Amkar), Juri Žirkov (CSKA), Vladimir Bõstrov (Moskva Spartak), Igor Semšov (Moskva Dinamo), Deniss Kolodin (Moskva Dinamo), Roman Šiškin (Moskva Spartak), Dinijar Biljaletdinov (Lokomotiiv), Vjatšeslav Malafejev (Zeniit) ja Dmitri Borodin (Torpedo).

Eesti-Venemaa mängul kehtivad pealtvaatajatele ranged turvameetmed
JALGPALL:
Publikul palutakse eriti suurt tähelepanu pöörata sellele, et muutunud on kohtumise algusaeg - esialgu pidi mäng algama kell 18: 00, uueks algusajaks on kell 20: 30. Kuna pileteid EM-valiksarja mängudele müüdi paketina juba möödunud aasta suvel, on enamustel pääsmetel trükitud algusajaks just kell 18: 00.
Eesti Jalgpalli Liit tuletab meelde, et staadioni väravad avatakse 2 tundi enne kohtumise algust ning pealtvaatajatel palutakse kohal olla varakult, et õigeks ajaks oma istekohale jõuda.
Liiklusummikute vältimiseks on publikul soovitatav tulla A. Le Coq Arenale ühistranspordiga, staadioni läheduses on parkimiseks piiratud võimalused.

Kuveidist välja saadetud jalgpallur Zahovaiko treenib Floraga
JALGPALL:
27. jaanuaril sõlmis Zahovaiko viieks kuuks laenulepingu Kuveidi jalgpalliklubiga Al-Kuwait, kuid ootamatult öeldi talle klubi juhatuse poolt, et leping on kehtetu. Kuna taoline käitumine on reeglitega vastuolus, anti see edasi FIFA-le lahendada, vahendab Sportnet.
"Mul oli achilleuse kõõluse kerge põletik, midagi väga hullu ei olnud. Äsja lõppes mul taastusravi, homme lähen juba trenni. Tahan juba kangesti mängida, kuid nüüd ei teagi, kas saan veel Flora eest platsile, või pean suveni ootama," kurdab Zahovaiko.

Iluuisutamise tähed jagavad MM-medaleid Tokyos
Eesti noored jäätantsijad Grethe Grünberg ja Kristjan Rand debüteerisid õnnestunult.
Esmakordselt täiskasvanute MM-võistlustel osalevad juunioride MM-I hõbemedaliomanikud Grünberg ja Rand pidasid tippkonkurentsi pingele vastu. 18-aastane Grethe ja aasta vanem Kristjan hoiavad kohustusliku rumba järel 23. kohta.
Treener Lea Rand ütles, et Grethe ja Kristjan tegi väga tubli etteaste. "Nende tänavune peamine eesmärk oli juunioride MM, seal esinesid nad edukalt," lausus juhendaja. "Suurel MM-il ootan neilt pääsu 24 parema paari hulka ja kui see õnnestuks, oleks super!"
Juhib Kanada paar
Lea Rand möönis, et hoolealused taluvad nii juunioride kui ka täiskasvanute seas võisteldes topeltkoormust.
"Kindlasti kahel rindel võistlemine kulutab," lausus treener. "Kuid see on vajalik - tänavusel MM-il Eesti kohtunikku pole, aga kuna meie jäätantsupaar osaleb MM-il, saame õiguse panna järgmisel aastal välja oma kohtuniku." Homme esitavad jäätantsijad originaaltantsu ja reedel vabakava.

Venemaa koondis tuleb Eestisse kaptenita
Venemaa koondise pea-treener Guus Hiddink hoiatas, et Eesti mängib kodus väga võitluslikult.
Hiddink hindas eile Moskvas pressikonverentsil Eestit tugevaks ja motiveeritud meeskonnaks. "Eestlased mängivad kodus tugevasti, seda näitasid nad ka eelmises valiktsüklis, ja tahavad eriti Venemaad võita," rõhutas ta.
Venemaa ja Eesti peavad EM-valikmängu laupäeval Tallinnas. "Minu mulje järgi on meeskonna sisekliima optimistlik. Mängust Eestiga loodetakse auga välja tulla. Nimelt seda me vajamegi," hindas Hiddink.
Venemaal langes välja kapten Jegor Titov. "Tal tekkisid ootamatult perekondlikud probleemid ja praegu ei saa ta meid aidata," lausus hollandlasest treener. "Ma ei tahaks täpsustada, milles väljenduvad Titovi probleemid, sest austan mängijate eraelu. Ent Titovil tuleb oma muredele lahendus leida."

Ujujad võitlesid meduusidega
Ujumise MM-võistlustel Melbourne'is pidid naised 10 km avaveeujumises heitlema nii väsimuse kui ka meduusidega. Distantsi kõige kiiremini, ajaga 2: 03.57, 9 läbinud venelannal Larissa Iltšenkol õnnestus meduuse tõrjuda, aga talle vaid sekundiga kaotanud inglanna Cassie Patten kurtis, et mereelukad torkasid väga valusalt kätesse, jalgadesse ja isegi näkku. Mitu ujujat tuli mereelukate rünnakute järel veest päästa.

Kalev vajab Balti liigas jätkamiseks kahte võitu
Panevežyse 89: 85 võit Balti liiga teises divisjonis Kedainiai üle ras-kendas Kalevi seisu.
Kalevlasi hoiti eileõhtuse treeningu ajal kahe Leedu meeskonna mõõduvõtmisega pidevalt kursis. Kedainiai Nevežise võidu korral vajanuks Kalev play-off'i pääsemiseks kahes järelejäänud kohtumises ühte võitu, ent läks teisiti.
Madalama divisjoni turniiri üheksa võiduga lõpetanud Tartu Rockist möödumiseks ja turniiril jätkamiseks peab kaheksa võitu omav Kalev alistama 25. märtsil võõrsil Klaipeda Neptunase ja 27. märtsil kodus Vilniuse Sakalai.
Kui Kalev saab vaid ühe võidu, kogub pealinna meeskond üheksa võitu. Sama palju võite on ka turniiri lõpetanud Rockil, kuid omavaheliste mängude punktide vahe annab eelise Tartu klubile.
"Neptunasel on hea meeskond, seda tõestasid nad viimati kindlalt Rocki alistades," ütles Kalev/Cramo peatreener Veselin Matic. "Kuid ka meil on hea meeskond ja oleme sel hooajal kaks korda Klaipeda meeskonda juba võitnud. Oleme näidanud, et suudame võõrsil võidelda ega anna alla."

Tippsporti lõpetav Raphaël Poiree: mind vajavad kaks imekena tütart
Seersandipagunitega Prantsusmaa laskesuusatähe Raphaël Poiree sõna maksab ka sõjaväes: liibanonlased pidid tema käsul kasarmus suitsetamise lõpetama.
"Siin ma magan," osutas Poiree eile pärastlõunal kahekorruselisele narile Võrus Kuperjanovi pataljoni kasarmus, kus peatub kuni reedeni, sõjaväelaste MM-i lõpuni. Ta räägib väga vaikselt, sest suures ruumis viibib palju magavaid mehi.
"Kord on kenasti paigas, välja arvatud vaid liibanonlaste suitsetamine möödunud öösel. Aga tegin neile kohe märkuse ning mehed viskasid seejärel konid minema," lisas seitsmekordne maailmameister.
Raphaël, kuidas teid kõnetama peaks, kas härra, seersant või kuidagi kolmandat moodi?
Härratamine ei meeldi mulle üldse. Kuna olen praegu sõja-väelaste MM-il, siis sobiks öelda ka mu auaste - seersant.

If Eesti Kindlustuse juhtkond vahetus
If Eesti Kindlustuses alustab finantsdirektorina tööd Tanel Talme, müügidirektoriks sai Artur Praun.
Mõlemad uued juhid on ettevõtte teatel tulnud If Eesti Kindlustusse suurettevõtetest.
Värske müügidirektor Artur Praun on 34-aastane. Kogu senise tööelu tegutses Praun kütusekontsernis Neste Oil, kus alustas 1994. aastal Neste Eesti juhtkonna assistendina ning liikus edasi läbi mitmete ametikohtade Neste Oili Balti äriüksuse arendusjuhi kohale. Enne seda töötas Praun üle kahe aasta Neste Loode-Venemaa jaemüügi direktorina ja oli pikalt ka Neste Eesti jaemüügijuht.
"If Eesti Kindlustusel on väga hästi arenenud müügikanalid - 40 teenindusbürood üle Eesti, internetis e-büroo, kust saab eluaseme-, reisi-, kaskokindlustust osta 15 protsenti soodsamalt, kindlustustelefon 1211, professionaalsed müügitiimid ning üle 200 koostööpartneri," ütles Praun. "Minu jaoks on oluline uus väljakutse Eesti suurimas kindlustusseltsis müüki ja klienditeenindust edasi arendada ja tulla klientidele veelgi lähemale."

Lukufirma Valnese käive oli 109 miljonit krooni
Valnes grupi ettevõtete käive oli eelmisel aastal 109 miljonit krooni ja maksueelne kasum 9 miljonit krooni.
Võrreldes eelmise aastaga kasvas ettevõtte käive ligi 20 protsenti, teatas ettevõte.
AS Valnes on innovatiivse nägemusega, erinevate lukukaupade toote- ja projektimüügi ning paigaldusega tegelev ettevõte. AS Valnes tegevusaladeks on turvalukkude, lukukaupade ja läbipääsulahenduste tootmine, komplekteerimine, projektimüük, projekteerimine, paigaldus ja hooldus.
Ettevõte tegutseb aastast 1993 Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Venemaal. Ettevõtete grupis töötab 40 inimest.

Cisco ostab juhtiva veebirakenduste firma WebEx
Cisco sõlmis lepingu maailma juhtiva veebipõhiste tugirakenduste firma WebEx ostmiseks.
Tehingu tulemusel parandab Cisco oma positsiooni väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) suunatud toodete turul ning võimaldab edaspidi pakkuda spetsiaalselt sellele segmendile mõeldud unifitseeritud lahendusi, teatas ettevõte Eesti esindus.
Cisco Eesti juhi Endo Viirese sõnul võimaldab Cisco ja WebExi ühendamine tuua turule veelgi tõhusamaid ja ökonoomsemaid lahendusi, mis aitavad viia ärisuhtluse uuele tasandile.
"WebExi tehnoloogia ja teenustevalik täiendavad Cisco juhtivat rolli unifitseeritud sidelahenduste turul. WebExi unikaalne ärimudel annab Ciscole võimaluse pakkuda veelgi efektiivsemaid lahendusi kiirelt kasvaval väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turul," kommenteeris Viires tehingut.

Helmes kolib Ülemiste Citysse
Ülemiste City sõlmis üürilepingu IT-firmaga AS Helmes ettevõtte kolimiseks Ülemiste innovatsioonilinna.
"Läbirääkimisi Helmesega pidasime juba ammu, lepinguni jõudsime eelmisel nädalal," ütles Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin.
"Helmese suuromanik Jaan Pillesaar oli üks esimesi, kelle peal ma Ülemiste City kontseptsiooni 1,5 aastat tagasi kompasin ning kelle positiivne tagasiside oli vaieldamatult üheks julgustajaks idee elluviimisel. Mul on hea meel, et Helmes nüüd ka ise Ülemiste Citys asuma hakkab," lisas Kobin.
Kobini sõnul on Helmese uus büroo 2000-ruutmeetrine ning büroo hakkab paiknema Ülemiste City peatänava ääres linnaku keskse restoranihoone ühes tiivas.
Ülemiste City on Tallinna lennujaama naabrusesse rajatav innovatsioonilinn. Linnakusse tuleb üle paarisaja tuhande ruutmeetri büroopinda ja kõrgtehnoloogilisi tehaseid. 2006. aasta sügisel kolisid Ülemiste Citysse tarkvaraarendusettevõte Webmedia ning Mainori kõrgkool. 2007. aasta sügiseks valmib linnaku südamesse restoranitänav ja ML Arvutite tehas ning 2008. aasta kevadel saab valmis Baltikumi suurima IT ettevõtte Microlink hoone.

Uus Ignalina tuumajaam ripub niidi otsas, mängu võib tulla ka Gazprom
Tuumajaama võimalikkuse uuringu järgi osutus Ignalina tuumaprojekti nõrgimaks lüliks Leedu, kes peab alles looma teovõimelise energiaettevõtte.
Kolm sõpra - Leedu, Läti ja Eesti - kavandavad tuumajaama ehitamist nagu džunglist aarete otsimist, millest saadavasse kasusse võib üksnes uskuda. Majandusministeerium ja Eesti Energia ei avalikusta Ignalina tuumajaama ehitamise tasuvusuuringut, sest vaatamata levinud ettekujutusele seda lihtsalt pole olemas.
Dokument, mida avaldamast keeldutakse kolme riigi energeetikaettevõtete ärisaladuste kaitsmise nimel, kujutab endast uuringut tuumajaama ehitamise võimalikkusest.
Uuringu kohal ei valitse pahatahtlikku mahavaikimise soovi. Dokumenti saab lugeda, kui allkirjastada saladuse hoidmise leping. Sellepärast tugineb järgnev kirjutis majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli selgitustele ja maailma tuumaassotsiatsiooni materjalidele.

Müüt vaesuse ja terrorismi seostest on purunemas
Uuringud näitavad, et vaesus ega hariduse puudumine pole terrorismi* põhjuseks.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt reastatud 50 kõige vaesemast maast on terrorismi küüsis ainult Afganistan, mõningal määral ka Jeemen ning Bangladesh. Ülejäänud 47 riigis pole terrorismi eriti täheldatud. Selline makrovaatest tehtud järeldus ei saa küll ilmselt olla ammendav, ometi kummutavad ka mitmed viimasel ajal korraldatud uuringud käibetõde, et vaesus ja puudulik haridus toodab terrorismi. Pigem vastupidi. Edukas terrorist on hea hariduse ning jõuka päritoluga.
Kas kõrgem elatustase soodustab terrorismi toetamist? Tulemused, mis Ameerika teadlased Alan Krueger ja Jitka Maleckova said Palestiina ning Liibanoni elanikke küsitledes, näitavad hoopiski, et kõrgema sissetulekuga inimestest toetas terrorismi 43,3%, vaesematest 34%. Sama suhe kehtis ka haridusskaalal. Christina Paxson Princetoni ülikoolist oponeerib seda järeldust irooniliselt: "Kas investeeringud Liibanoni haridussüsteemi toodavad rohkem terroriste?" Paxson nõustub, et kuigi terrorismi toetamine kasvab koos haridustaseme tõusuga, suureneb sama uuringu järgi koos haridustasemega ka terrorismivastasus. Paxon järeldab, et pigem on vaesemate inimeste hulgas rohkem ükskõikseid ning haridus- ja majandustaseme paranemine sunnib võtma seisukoha.

Eesti firma aitab luua intelligentseid kalakasvandusi
End ise juhtiv kasvatussüsteem aitab kaladel kiiremini kaalus juurde võtta.
Eesti mõõteriistade tootja Aswega osaleb koos mitme teise maa teadlaste ja ettevõtjatega intelligentse kalakasvatustehnoloogia loomisel. Lõppeesmärgina peab valmima isejuhtiv (sealt sõna intelligentne) kasvatussüsteem, mis lööb kaks kärbest ühe hoobiga: rangemad keskkonnanõuded ja kalade kiirem kaalus juurdevõtt.
Ettevõtmises osalevad bioloogid, ökoloogid, metallbasseinide ehitajad ning kalakasvatajad. Projekti käivitajateks on norralased. Kuna kogu tegevus keerleb ümber vee - kuidas lisada hapnikku ja toitaineid, kuidas vett puhastada -, siis Aswega hooleks ongi vastavate vedelikuarvestite arendamine.
Tallinna bussijaama kõrval asuva Aswega direktor ning üks omanikke Valentin Moldovanov on uhke, et tegu ei ole kellegi teise jooniste järgi valminud asjaga, vaid originaalloominguga. Moldovanov viitab veel ühele nüansile, mida rahvusvaheline koostöö annab: "Eestis puudub labor, kus saaks elektroonikaseadmeid katsetada." See tähendab aga, et kui elektroonilise allhanke tegijatel pole probleeme, siis omaloomingule on keeruline eurosertifikaate saada. Pole lihtsalt autoriseeritud kohta, kus toodangut proovida. Norras katsetamine tähendab õnnestumise korral ka olulist lisatulu. Tehnoloogia heakskiitmise järel peavad kõik Euroopa Liidus selle järgi rajatud uued kalakasvandused viie aasta jooksul kasutatama Aswega seadmeid.

Eestlased teevad puusütt uut tüüpi tehnoloogiaga
Euroopa Liidu rahade toel tehtavaks tööks on pandud kokku rahvusvaheline konsortsium. Ettevõtmist juhivad hollandlased, osalisteks on veel poolakad, Saksamaa Kasseli ülikool ja Rootsi Metsaülikool. Eestit esindab aktsiaselts Ener EA, kelle osaks on tehnoloogilised testid ning prototüübi valmistamine. Eneri juht Jaan Akermann ütleb, et osa töid on nad omakorda allhankena lasknud teha Tallinna tehnikaülikooli teadlastel.
Puusüsi on kõigile tuntud grillmaterjal. Ühistöö eesmärk on aga välja töötada tehnoloogia, mis võimaldaks viia söe tootmise mahu ning hinna tasemele, et seda saaks kasutada suurtes elektrijaamades. Sihtturuks on praegu Hollandis kivisütt põletavad ja loodust reostavad elektrijaamad.

Saksamaa CO2 plaan võib tekitada Eestile raskusi
Nädal tagasi tegi Saksa kantsler Angela Merkel ametliku ettepaneku vähendada Euroopas CO2 väljalaset 2020. aastaks 20-30%. CO2 ehk süsihappegaasi peetakse peamiseks kliimasoojenemise põhjustajaks. Merkeli kava läbiminek tähendaks Eesti riigi jaoks keerulisi läbirääkimisi. Põlevkivist elektrit tootev Eesti Energia peab aga tegema veelgi suuremaid pingutusi tootmise moderniseerimiseks, samuti võib löögi alla sattuda kvoodikaubandus.
Eesti on absoluutarvudes küll väike CO2 reostaja, kuid suhtarvult elaniku kohta oleme maailma esirinnas. Seniste reeglite raames oleme nautinud lendstarti. Eelkõige NL-i kokkuvarisemise ning suurtööstuse kadumise tõttu on meie CO2 emiteerimine vähenenud võrreldes 1990. aastaga poole võrra. Euroliidu plaan aga nõuaks uusi läbirääkimisi ning arvepidamine algaks ilmselt nullist.

Water Ser haarab idast turgu juurde
Eesti vee-, gaasi ning kanalisatsioonisüsteemide ehitaja Water Ser valmistub laienemas Venemaale, Ukrainasse ja euroliidu uusliikmetesse.
"Kolme aastaga soovime ületada miljardilise aastakäibe piiri," lisab Water Ser grupi arendusjuht ning üks osanikest Andres Pürg. Gruppi kuuluva kümmekonna firma kogukäibeks on 2007. aastal plaanitud umbes 600 miljonit krooni ning töötajaid 300 kandis.
Firma on kohal juba Leedus ning eelmise aasta lõpus saavutati läbimurre Lätis: võideti 65 miljoni kroonine Euroopa Liidu hankekonkurss Valka ja Riia eeslinna torustike ehituseks. Geograafilise laienemise kõrval minnakse ka uutele aladele. Tallinna ümbrusse on ehitatud 30 kilomeetrit gaasitorustikku ja tegeletakse gaasimüügiga. Kavas on ka soojatorud. "Jah, tahame minna ka soojavaldkonda," kinnitab Pürg gaasikatlamajade ja küttetorustike ehitamise plaane.

Rootsis valmib õhus hõljumise masin
Rootsi firma Crystal Research valmistab valkude uurimiseks LEVMAC-nimelist levitatsiooniaparaati. Levitatsioon tähendab õhus hõljumist. LEVMAC mõte on tekitada kaaluta olek, panna sinna valgutilgake hõljuma ning hoida seda võngete abil paigal. Siis hakatakse valgutilgakesele pihustama spetsiaalset lahust, mis aja jooksul kristalliseerub. Nii luuakse reaalne kolmemõõtmeline valgumudel.
Seade on oluline ka meile, sest veel mõni aeg tagasi osalesid rootslaste töös ka eestlased. Avigdor Vasserman meenutab, et nende töö oli anda rootslastele tehnilist nõu.

Jagatud toetustest kulub 9% asjaajamiseks
Uuring toob esile ettevõtetele EL-i struktuuritoetustega kaasneva
"Loodan, et tulemused ametnikke sedavõrd ära ei hirmutanud, et halduskoormust tulevikus ei uuritagi," kommenteerib Eesti kaubandus-tööstuskoja poliitikadirektor Reet Teder värsket uuringut "Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamisega seostuv halduskoormus ettevõtetele 2004-2005".
Pelglikkust võib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käitumisest välja lugeda küll. Lõppraport liigitati olevat "ametkondlikuks kasutuseks", avalikkus saab kätte vaid lühiversiooni. Uuringu esitlusele kutsuti kokku valitud seltskond. Tolle nädala esmaspäeval ajakirjanikele meiliga laiali saadetud ministeeriumi nädala eelinfos küll esitlust mainiti, kodulehele riputatud teabes aga see enam ei kajastunud. Meiligi sattus see tegelikult kogemata, tunnistab üks ametnik eravestluses.

BÜROKRAATIA: Siirdehinnad ja ülemäärane bürokraatia

JURISTI ABI: Vallasasja üleandmine
Mis on koduukseleping?
Koduukselepinguks nimetatakse võlaõigusseadusest tulenevalt sellist vallasasja üleandmise või teenuse osutamise lepingut, mille puhul majandus- või kutsetegevusega tegelev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku alustada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Teine koduukselepingule omane tingimus on see, et pakkumise või ettepaneku tegemine ei toimu pakkuja äriruumides.
Eelmainitud tingimusi arvestades on koduukseleping niisiis leping, mis sõlmitakse tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetus läheduses, välja arvatud juhul, kui tarbija töökohta või eluruumi on pakkumuse või ettepaneku tegemiseks külastatud tarbija eelneval selgesõnalisel soovil. Tarbija eluruumi või töökoha kõrval on analoogsete lepingu sõlmimise paikadena käsitatavad ka ühissõidukid ja tänavad ning muud kohad väljaspool pakkuja äriruume (näiteks vabaajaüritused).

Riik ja ehitus
Võib järeldada, et ehitussektor jääb väljapoole poliitikute huvisfääri, sest ühegi poliitiku valimisprogrammis ei kohanud ehitussektorit puudutavaid küsimusi. Ühest küljest võib seda mõista, kuna ehitus on innovaatilisuse mõttes konservatiivne, valdavalt töömahukas käsitöö, mis kahtlemata ei kuulu kõrgtehnoloogia valdkonda. Lõpuks on ehitussektor täielikult erakapitali valduses ja liberaalse majanduspoliitika seisukohast peaks riigi sekkumise puudumine olema tema efektiivsusele kasulik. Ka ei ole ehituses näiliselt monopolide ohtu, sest registreeritud ettevõtete hulk, kelle tegevusvaldkonnaks on märgitud ehitus, ulatub tuhandetesse.
Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus erilist rolli mängiv ekspordisektor. Kogu maailmas moodustab ehitussektori eksport umbes kümme protsenti. Ka ei ole Eestil erilisi ehitustehnoloogiaid, mis annaksid raja taga konkurentsieelise. Kuid kas ei ole riigi kohustus aidata kaasa ehitusturul infrastruktuuri loomisele - nii tururegulatsiooni kui ka seda toetava ning kontrolliva organisatsiooni osas, mis tagaks kõigi turu osapoolte õiguste kaitse ja soodustaks tõhusat arengut? Vähe abi on seadustest, kui puuduvad nende täitmist kindlustavad alamaktid ja kontroll nende täitmise üle.

Lameekraanide vallas võib tunda uusi tuuli
Vedelkristallekraanide ehk LCD-de hindade langedes võib mõneski seltskonnas kuulda inimesi põlevi silmi pajatamas, millise teleri nemad kavatsevad soetada.
Jutt läheb ekraanidiagonaalilt sujuvalt kontrastsusele ja kõikvõimalikele muudele tehnilistele detailidele. Paarist nädalast või kuust kaugemale tulevikku piiluv rahvakild unistab aga juba uut liiki ekraanidest.
Ülemöödunud nädalal ilmunud The Economisti kvartali-tehnoloogialisa toob esile kolm arenevat ekraanitüüpi. Mõnes valdkonnas suudavad need tõenäoliselt peagi vedelkristallekraanidele kannale astuda. Nende pilt on teravam, värvid erksamad, voolutarbimine väiksem. Ise on nad ka õhemad. Lahendust ootab vaid mõni tehniline probleem.
Juba 1970-ndatel Xeroxi laborites välja arendatud elektrooniline paber ehk e-paber jõuab tavatarbijale aina lähemale. Nii mõnigi tootja, näiteks Sony, loodab, et e-paberil raamat, mis võiks sisaldada mitut eri teost, asub peagi tavapäraste raamatute ja ajalehtede asemele.

Munitsipaalsektorita poleks maal tööd
Võrreldes 1950. aastaga on Soome munitsipaalsektori töötajate hulk neljakordistunud. Põhjuseks on vahepealsetel aastakümnetel juurutatud haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenused.
Keskvalitsuse töötajate hulk on pärast 1980. aastate tippu ligi 80 000 võrra vähenenud ja jõudnud tagasi 1950. aastate tasemele, selgub Soome statistikaameti avaldatud analüüsist
Erasektori töötajate hulk on poole sajandiga 1,6 -kordistunud. Erasektori töökohti on loodud põhiliselt Lõuna-Soomes ja suuremates linnades. Munitsipaaltöökohti on juurde tulnud nii linnades kui ka maal.
Paljud õpivad
1950. aastatel töötas 71% 15-24-aastasi soomlasi. Praegu töötab selleealistest soomlastest 35%, ülejäänud õpivad. Ka töötavast 35%-st käivad paljud samaaegselt koolis.

Passi hind: 0-3300 krooni
Mõnes riigis saab kodanik passi tasuta, mõnes peab selle eest maksma tuhandeid.
Neist 127 riigist, mille passi väljaandmise reegleid Maailmapanga migratsiooniuurija David J. McKenzie möödunud aasta alul uuris, annab tasuta passe välja siiski vaid üks - Armeenia.
Eesti oma 150-kroonise riigilõivuga esikümnesse ei pääse, aga on sellele küllalt lähedal. Kõige kallimate passide hinnale jääb Eesti oma üle kümne korra alla. Näiteks Türgi nöörib oma kodanikelt passi eest üle 3000 krooni.
Kui võrrelda passi hinda riikide elatustasemega, siis selgub, et seaduslik emigreerimine on paljude riikide kodanike jaoks välistatud juba selle tõttu, et passi hankimine on kujuteldamatult kallis. Näiteks maaimarekordi omaniku Kongo Demokraatliku Vabariigi pass maksab summa, mis McKenzie arvutuste järgi võrdub 125%-ga Kongo aastasest rahvatulust elaniku kohta. Riike, kus see suhtarv ületab 10%, on maailmas vähemalt 14.

NÄDALA TEGIJA: Luik toob meedia börsile
Ekspress Grupi börsile toonud Hans H. Luik lubab aktsionäridele tublisti dividende.
"Ma loodan, et need, kes meiega riski jagavad, jagavad tulevikus ka tulevast tulu, sest meie aktsia saab olema dividendiaktsia," ütles Luik.
Tema sõnul on ettevõtte börsile toomise põhjuseks soov laieneda, esmajärjekorras Balti riikides, kuid mõeldav on sisenemine ka näiteks Rumeeniasse, kus oleks mõtet müüa Ekspress Hotline'i pakutavaid teenuseid. Leedus on Ekspress Grupp esindatud 19 väljaandega, Lätti plaanib ettevõte siseneda lähiajal.
"Suuremaks ei saa enam väga palju kasvada, vähemalt mitte meie alal Eestis," ütles Luik. Plaanide teostamine nõuaks aga suuremat energiat, enam kaasamõtlejaid ning raha.

NÄDALA TEGU: Eesti Post paneb töökuulutuse postmargile
Eesti Post teatas oma kavast trükkida töökuulutus ära postmargil.
Sellega üritatakse taas kord leida innovaatilisemaid lahendusi terava tööjõuprobleemi lahendamiseks ning silma paista ja erineda senistest traditsioonilistest värbamiskanalitest.
Postmargile pannakse hüüdlause: "Liitu meie meeskonnaga!" Margi nominaaliks on 5,5 krooni, mis võimaldab saata kirja ka Balti- ja Skandinaavia- maadesse. Nii on Eesti Postil rahulikult võimalik tööle värvata näiteks lätlasi ja rootslasi. Kulub ära.

Hiinlase pantvang
Trellide taga istuv kunagine naftamagnaat Mihhail Hodorkovski veedab oma aega kirjutades. Ta kirjutab, et tulekul on uus maailmakord, mis pannakse paika Pekingis. Hiina ei pane end maksma üksnes poliitilise ja sõjaväelise võimuna, vaid ka majandusliku supervõimuna. Hiina proovib tiibu. Manipuleerib ülejäänud maailmaga kui suurim kõigi kategooriate tööstuskaupade tootja, "maailmatehas" ja kui maailma suurima reservvaluuta, dollari hoidja. Ka meie, eestlased oleme tegelikult muutunud hiinlaste pantvangideks.
Hiinlased näitavad ka füüsiliselt oma mõjuvõimu. Venemaa Aasia-osa kiire hiinastumine on juba ammu alanud ja kujutab endast päris karmi strateegilist ohtu eeskätt Venemaale.

ÄRIIDEE: Kui peseks õige õhku? 
Supi-, pannkoogi- ja muude lõhnadega täidetud trepikojad ning ühiskasutatavad ruumid jäävad modernses kodus õige pea unustusse. Ei, juttu ei tule revolutsioonilistest köögikubudest ega sidrunilõhnalistest õhku värskendavatest vurtsuballoonidest. Sedapuhku seisneb äriidee õhu pesemises - ja seda kõige otsesemas mõttes.
Iseäraliku toote loomise au kuulub firmale HoMedics. Veekeetmisanumat meenutav õhupesumasin eemaldab õhust 99% lõhnu. Aroomide õhust väljapesemine piirab omakorda bakterite levikut. Seadme töö rajaneb veekeerise põhimõttel, mis tekitab ruumi nn vihmametsa efekti. Aroomidega õhuniiskuse imeb masin endasse, peseb ning paiskab keskkonda tagasi bakterivabana.

Rikkaimate seas võttis pronksikoha Mehhiko telekomimonopolist
Kui mullu käis Mehhikos vihane heitlus kahe presidendikandidaadi vahel, leiti, et pole vahet, kumb võidab. Riigi võimukaimaks meheks jääb ikka Carlos Slim Helu.
Valimised võitis parempoolne Felipe Calderon, Mehhikos kõigile Slimi nime all tuntud 67-aastane mees aga tegi paari nädala eest ajakirjas Forbes avaldatud tänavuses maailma rikaste edetabelis võimsa hüppe ja hingab nüüd kuklasse kahele pikaajalisele esimiljardärile, Bill Gatesile ja Warren Buffettile. Esimesest jääb tema 49 miljardi dollarine varandus maha seitsme, teisest kolme miljardi rohelise pangatähe võrra. See pole ju midagi, kui arvestada, et mullusega võrreldes kosus Slimi mammonahunnik 19 miljardi dollari võrra - nii jõudsat kasvu pole Forbesi edetabelis viimased kümme aastat nähtud.
Slimi varandus küündis 6,3 protsendini Mehhiko mullusest SKT-st. Võrdluseks - oleks Bill Gatesi vara suhe Ühendriikide SKT-sse sama, ulatuks see 784 miljardi dollarini. Pole siis ime, et Slimi rikkus tekitab paksu verd, eriti veel nii vaeses riigis. "Miks peaks käputäis inimesi haarama endale kogu rikkuse, kui enamikul mehhiklastest ei ole piisavalt süüa ja 30 miljonit mehhiklast peab tulema toime vähem kui 22 peesoga (23 krooni) päevas?" põrutas endine vasakpoolne presidendikandidaat Andres Manuel Lopez Obrador, kui värske Forbesi nimekiri ülemöödunud nädalal avalikuks sai.

Kvantarvuti astub ellu
Ameerika ja Kanada teadlased esitlesid esimest ärikasutuseks kõlblikku kvantarvutit.
Ettevõtte D-Wave Systems poolt rahastatud ja Silicon Valleys publiku ette toodud kvantarvuti nimeks on Orioni Vöö. Teeme ühe asja kohe alguses selgeks: sõltumata sellest, mida räägiti ajakirjanikele, ei ole kindlasti tegemist esimese äriliselt kasutatava kvantarvutiga. Ja ilmselt pole üleüldse tegemist kvantarvutiga.
Asi pole selles, nagu ameeriklased valetaksid. Ega selles, et Orioni Vöö peaks töötamiseks lebama vedelas heeliumis, uskumatus külmas ligi -273 °C kraadi juures, mis pole just eriti praktiline. Probleem on pigem selles, et maailma teadlaskond alles vaidleb, kas kvantarvuti kui selline on teoreetiliseltki võimalik.
Miljardid dollarid

Warren Buffett otsib uut Buffettit
Vabanemas on üks maailma ihaldatumaid töökohti - investeerimisfirma Berkshire Hathaway juhi oma. Praegu seisab ettevõtte eesotsas Warren Buffett, kes on Berkshire Hathaway asutaja ning paikneb oma 52 miljardi dollari ehk 624 miljardi krooni suuruse isikliku varaga maailmas rikkuselt teisel kohal. Hiljutisel aastatulemuste esitlusel - need olid muidugi head (kasum 11 miljardit dollarit) - teatas Buffett, et on tulnud aeg otsida tööd jätkama keegi noorem ja särtsakam.
Buffett ise on saanud 76-aastaseks, tema parem käsi Lou Simpson on ka juba 70-aastane. Pärast järglase otsimise teadet pidi Buffett tunnistama: "Olen väsinud, sest oma CV on saatnud sajad pankurid."

Hiinlased teevad Boeingu ja Airbusiga konkureeriva reisilennuki
Hiina ametimehed on teatanud soovist arendada välja kodumaine reisilennuk, mis konkureeriks Airbusi ja Boeinguga. Kava kohaselt peaks disain olema valmis 2010. aastaks ja tootmine algama enne 2020. aastat. Tugevaks trumbiks on Hiina enda turunõudlus. Aastaks 2025 tuleb Hiinasse osta ligi 2500 uut reisilennukit. Praegu ollakse ostetavate reisilennukite hulgalt veel USA järel teisel kohal.
Üleilmset reisilennukiturgu jagavad omavahel kolm firmat: suurte lennukite osas Airbus ja Boeing, lühematel piirkondlikel liinidel on tegija ka väiksemaid lennukeid tootev brasiillaste Embrace. Maailmas lendab ringi ka sadu Fokkeri ning Saabi reisilennukeid, kuid uute tootmine on mõlemas firmas lõpetatud.

Transiit seljatas pronksmehe
Pronkssõduri-tülist hoolimata kasvas Eestit läbiva Venemaa naftatransiidi maht.
Aasta kahe esimese kuuga kasvas Venemaa naftafirmade poolt Eesti kaudu läände veetavate kütusetonnide hulk mullusega võrreldes ligi kümnendiku.
Tallinna Sadama kliendid töötlesid jaanuaris-veebruaris üle 4,4 miljoni tonni naftatooteid, eelmisel aastal aga alla 4,1 miljoni tonni. Kasv toimus vaatamata Venemaa poliitikute ähvardustele panna transiit pronksmehe teisaldamise kavatsuse pärast seisma.
"Transiiti mõjutab vaid tuluarvestus, mitte poliitika," ütles Eesti suurima kütuseterminali, AS-i E.O.S. juht Arnout Lugtmeijer. Tallina Sadama eelis on võime võtta vastu suuremaid laevu kui konkureerivad Ventspilsi ja Peterburi sadam, selgitas Lugtmeijer. Kui väiksemate laevadega on kütust kasulik vedada üksnes Euroopasse, siis Tallinn suudab lastida ka üle ookeanide sõitvaid laevu.

Endine Pimp-TV juht rajab uut telekanalit
Aprillis alustab Eesti kaabeltelevisioonivõrgus testperioodi uus meelelahutuslik telekanal TV 4.
Esialgu on TV4 näol tegemist muusikakanaliga, kus mängivad viimaste kümnendite parimad hittlood, kuid sügisest lubatakse alustada juba kvaliteetse täisprogrammi saadete edastamisega.
Projekti käimalükkajaks on Priit Pedanik koos professionaalse meeskonnaga, kellel tele- ja meediavaldkonnas ligi kümme aastat kogemust. Pedaniku sõnul on tegemist seltskonnaga, kellel on olemas tehnilised teadmised, vahendid, ideed ning vaimujõud teha midagi enamat kui kuiv muusikakanal.
"Tahame kaasata protsessi võimalikult palju auditooriumi, rääkida ühiskonna valupunktidest ja vahel ka neisse sisse torgata, mida ei saa ehk nii teravalt teha teistes kanalites. Filmi- ja muusika osas on soov koostööd teha ajakiri Muusa kultuuri- ja filmipealiku Dagmar Reinoltiga.Oma käe kokkupuutepunktide leidmiseks on ulatanud meile Eesti suurima muusikateemalise internetikeskkonna Rada7.ee tegijad," rääkis Pedanik.

 "Eesti otsib superstaari" saadet vaadatakse rohkem pühapäeviti
Emori 11. nädala esi-kümnes on tagasi "Võsareporter", kadunud on superstaari saade.
Emori uuritud nädalal on esi-kümne tabelis taas koha sisse võtnud "Võsareporter". Pärast saatejuhi Peeter Võsa riigikogusse kandideerimise aegset eetrikeeldu ei ole saade jõudnud enam esikohale, kust ta lahkus viis nädalat tagasi, vaid peab leppima kolmanda kohaga, loovutades positsiooni "Pealtnägijale" ja sarjale "Õnne 13".
Uustulnukat "Eesti otsib superstaari" uuritud nädala esi-kümnes ei ole, kuigi nädal enne seda oldi pühapäevase avasaatega kuuendal kohal (176 000 vaatajat).
Emori projektijuhi Peeter Teedla sõnul jäi "Eesti otsib superstaari" uuritud nädalal 163 000 vaatajaga 11. kohale, mis on kahe eetripäeva keskmine - neljapäevaõhtusel saatel oli 139 000 vaatajat, pühapäevaõhtusel (18. märts) 186 000. Seega oli viimase pühapäeva saate vaatajaskond isegi suurem kui avasaatel.

Soomlased jagavad vaid ülinappi Eurovisioni-infot
"Mul on väga raske öelda, kuidas soomlastel Eurovisioni ettevalmistused sujuvad, sest ma ei tea seda," ütles Eurovisioni Eesti delegatsiooni juht Juhan Paadam, kes möödunud nädalal käis Helsingis delegatsioonijuhtide koosolekul.
45 aastat Eurovisioni-võitu oodanud soomlased pole siiani olnud kuigi jutukad ning seetõttu puudub praegu adekvaatne pilt sellest, mis delegatsioone maikuus ees ootab, kirjutab SL Õhtuleht.
"Kõik on neil töös, aga selle põhjal, mida me kuulsime, on keeruline ka seda öelda, milline on soomlaste ettevalmistuse tase," rääkis Paadam. "Meile räägitu oli üldine ja väheinformatiivne. Näiteks saate ülesehitusest saime vaid pealiskaudse ülevaate."
Rohkem delegatsioonijuhid Helsingis enne Eurovisioni lauluvõistlust kokku ei saagi - nii tuleb neil kõigil kuni mai esimese nädalani pimeduses kobada.
Et Paadam on Eestis Eurovisioni lauluvõistluse korraldamist juhtinud, ilmutas ta teadjana teatavat kriitikameelt selle suhtes, mida niisuguse suurürituse ülesehitamine nõuab. "Minu ettekujutus heast ettevalmistusest on teistsugune," hindas ta ülemerekolleegide tegutsemist. "Eestil oli samaks ajaks ette näidata kolm toorest vaheklippi, soomlastel - ei midagi. Neil pole vaheklipid veel monteeritudki, kuid sel aastal on klippe ju lausa 42…"

JÄRJEJUTT (7): Michael White: Pööripäev
Laurat tabas see hoop raskel hetkel. Ta oli just hakanud politseireportaaže tegema ega osanud veel kohaneda inetuse ja agooniaga, mille tunnistajaks nüüd päev-päevalt sattus. Pärast seda, kui tal tuli kajastada mõrvalugu, mille puhul prostituut oli hammustanud küljest kliendi peenise ning seejärel tulistanud ennast näkku, oli Laura otsinud abi antidepressantidest ja iganädalastest teraapiaseanssidest.
Aga ka see faas sai mööda ja Laura karmistus sünge reaalsuse mõjul, mille keskel rügamisega ta oma arveid maksis. Sageli ta küll kahetses tehtud valikuid; Philipiga kohtudes vaevas teda alatine teadmine, et asjad võinuks minna teistsugust rada, et õigupoolest ta armastas meest ja tema elu poleks pruukinud üldsegi olla selline. Kuid niimoodi mõtiskledes oli ta ühtlasi pidevalt teadlik, et nad on teineteisest lahku kasvanud ja et soovida alternatiivset tegelikkust, kus nad kolmekesi - Jo, Philip ja tema ise - kõik koos viibiksid, muutub ajapikku mitte hõlpsamaks, vaid keerukamaks.

Fiat toob turule maanteemuhu järglase
Tuleval suvel esitleb Fiat uut mudelit 500, tegemist on stiilse väikeautoga, mille ajalugu ulatub tagasi pool sajandit.
Tegemist ei ole siiski täiesti uue mudeliga Fiati ajaloos, kuna 500 nimeline sõiduk tuli esimest korda välja juba 1957. aastal.
Uut Fiat 500 esitletakse päeva pealt 50 aastat hiljem kui selle nimeline masin esimest korda rahva ette toodi, vahendab autoexpress.co.uk.
Fiat 500 uusversioon on 3,55 meetrit pikk ning 1,65 meetrit lai. Masinale hakatakse pakkuma 1,3 liitrise töömahuga diiselmootorit ning kahte 1,2 ja 1,4 liitrise töömahuga bensiinimootorit.
Huvitava faktina võib lisada, et 1957. aastal tootma hakatud Fiat 500 disaini võtsid tol ajal üle ka Nõukogude Liidu autotootjad, kes nimetasid masinat ZAZ 965. Rahvakeeli kogus sõiduk aga tuntust nimega maanteemuhk.

KARIN HALLAS-MURULA: Nekroloog Sakala keskusele
Valimisjärgsel hommikul alanud Sakala lammutamine mõjus keskerakondliku kättemaksuna puudujäänud häälte eest.
Nagu vägivaldse vanema laps, nii ei suuda ka ükski maja linnas ennast jõudemonstratsioonide vastu ise kaitsta. Ent kaitsetu kallal vägivallatsemine ei tee küll ühelegi mehele au.
Sakala lammutamine ei lahendanud probleeme, vaid tõstis need teravamalt esile. Nii mõnigi tajus kogu asja absurdsust alles siis, kui oma silmaga reaalset lõhkumist nägi. Detailplaneeringu staadiumis ei olnud võimalik lammutamist vaidlustada, sest seal ei nähtud seda ette, ka hoonestusõiguse lepingus pole lammutamisest sõnagi juttu. Ometi sai jäme lõhkumine võimalikuks. Loomingulised liidud, muinsuskaitsenõukogud ja kõik Eesti muinsuskaitseorganisatsioonid nõudsid hoone allesjäämist. Kõik suuremad parteid kinnitasid enne valimisi, et ei poolda Sakala lammutamist, peaminister ja linnapea leidsid, et hoone peaks säilima, aga mõned klubimehed lihtsalt tahtsid teisiti. Kodanikuühiskonna hääl ei suutnud murda parteistunud ametnike massiivset ringkaitset. Tanke ega muid reaalse jõu vahendeid kodanikel võtta ei ole.

ANDI HEKTOR, MAIT MÜNTEL: Vastuväiteid vaba seksi teooriatele
Pärast kivipõletamise lõpetamist Narvas tekib Eestil küsimus, kust saada peamine osa vajaminevast elektrist.
Seoses sellega on viimasel ajal meedias üritatud maha müüa mõtet, nagu oleks laialdane tuuleparkide rajamine kõige odavam alternatiiv (vt Marek Strandberg "Vaba seks kõigile!", EPL 13.3). Paraku on avalikkuse veenmiseks kasutatud üsna ekslikku infot. Toetudes mitmetele rahvusvahelistele ja riiklikele (USA, Suurbritannia ja Soome) energiastrateegia dokumentidele, võib tõestada hoopis vastupidist.
Eesti vajadusele vastav tuumajaam (1,6 GW) maksab u 60 miljardit krooni, sama võimsusega tuulepark 30 miljardit. Kuna tuulikud ei tööta liiga nõrga ega liiga tuleva tuule korral, saab arvestada ainult 30%-ga nende nimivõimsusest. Lisaks tuleb ehitada kiirestireguleeritavad gaasijaamad (u 20 miljardit) ja/või väga suure mahuga kaablid naaberriikidesse (u 30 miljardit) ning oluliselt ümber ehitada Eesti-sisene jaotusvõrk (u 20 miljardit). Tuumajaama puhul oleks need lisatööd oluliselt väiksemas mahus, mis teeb kokkuvõttes tuulikutele rajatud energiasüsteemi peaaegu kaks korda kallimaks.

LIISA PAST: Täiesti mõttetud suhtekorraldajad
Lähiajal saab uus valitsus ametisse. Vastse ministri üks esimesi samme on oma meeskonna kokkupanemine, sealhulgas ka pressinõuniku või suhtekorralduskonsultandi valimine.
Lisaks on igal ministeeriumil vastav osakond. Eks ikka selleks, et riigis toimuvast võimalikult paljudele võimalikult selgelt teada anda.
Loogika on lihtne: poliitiku edu sõltub otseselt sellest, kuivõrd valijad teda toetavad. Valijad aga toetavad vaid neid, kellest nad on heal arvamusel. Hästi arvatakse neist, keda teatakse. Teatakse neid, kes enda olemasolust teada annavad. Analoogselt - keegi ei tea, et muna on munetud, kui sellest ei kaagutata.
Suhtekorraldajate roll on klassikalise definitsiooni kohaselt tagada oma leivaisa ja eri sihtgruppide - sealhulgas nii laiema avalikkuse kui ka ajakirjanduse - üksteisemõistmine ning vastastikune toetus.

Rahvaliit nišiparteiks? 
Rahvaliit on tagasi saamas nišipartei mõõtmeid, kaalu ning vastavalt sellele ka oma kohta, mõjujõudu ning -välja Eesti paraku küllaltki kirevalt muutlikul poliitilisel maastikul. Seesuguse järeldusega sundis reporter oma läbimõeldult kavalate küsimustega teisipäeva lõuna paiku Vikerraadio saates nõustuma Rahvaliidu üht juhtivtegelast, endist ministrit Margus Leivot. Raadioajakirjanik nentis tabavalt, et seoses Arnold Rüütli tõstmise või surumisega presidendiametisse tõusis Rahvaliit küll mõneks ajaks pisipartei tasandilt kõrgemale, kuid on nüüd, mil presidenditool ega -kantselei ei toeta Rahvaliitu enam ei otseselt ega kaude, pidanud taas ühiskonnas oma endise, loomuliku ning erakonna potentsiaalile vastava koha sisse võtma. See koht näidati Rahvaliidule kätte viimastel riigikogu valimistel, kus Rahvaliit sai vaid hädised kuus parlamendikohta senise 13 asemel.

REPLIIK: Mürgel prügi ümber
Kohustusliku prügiveo korraldamisega on Tallinna linn jõudnud selleni, et linnaosade kaupa antakse ühele või teisele ettevõttele tegutsemismonopol. Elanikud on segaduses ega mõista, miks on linnal vaja sekkuda teenusesse, mis ka vaba turu tingimustes hästi toimis. Pealegi on uue firma tariifide struktuur ning teenuse osutamise viis klientidele harjumatu.
Keegi ei vaidle, et kohustuslikku prügivedu on vaja kas või selleks, et inimesed ei kaevaks oma mittepõlevat olmeprahti koduaias õunapuu alla. Maal, kus prügiveokulud on vahemaade tõttu suured, on kogu piirkonna jaoks ühe pakkujaga lepingu tegemine vältimatu. Küsimus on aga selles, miks tekitab linnavõim hästi toimivat teenust üle reguleerides elanikele lisastressi.

JUHTKIRI: Oravate puhtad paberid
Kui vaadata nelja viimast Eesti valitsust (Andrus Ansipi, Juhan Partsi, Siim Kallase ja Mart Laari juhituid), ilmneb üks omapärane seaduspära: Reformierakond, kes on olnud osaline kõigis nendes koalitsioonides, pole mitte kordagi võtnud enda kanda ei haridusministri, sotsiaalministri ega ka siseministri ametikohta.
Laari viimases valitsuses (märtsist 1999 jaanuarini 2002) olid haridus- ja siseministri kohal isamaalased, sotsiaalministri koht oli sotsidel (Mõõdukatel); Kallase valitsuses (jaanuarist 2002 aprillini 2003) olid kõik nimetatud kolm ministrikohta Keskerakonna kanda; Partsi valitsuses (aprillist 2003 aprillini 2005) olid nii haridus- kui ka sotsiaalministri koht Res Publica käes, siseministri tool kuulus aga Rahvaliidule; Ansipi lahkuvas valitsuses (alates aprillist 2005) on nimetatud kolm ministrikohta taas ainult Keskerakonna käes.

Jalakas: rohelised ilma keskkonnaministri kohata valitsusse ei lähe
Lisaks Reformierakonna ja IRL-i tülile välisministri koha pärast teatas ka Erakonna Eestimaa Rohelised eestkõneleja Peeter Jalakas, et rohelised ei soostu keskkonnaministri kohata moodustatavasse valitsusse minema.
"Ühe ministrikoha pakkumine valimistulemusi arvestades tundus mõistlik. Kuid täpsem ministrikoht küll mõistlik pole," ütles Peeter Jalakas Päevaleht Online'ile.
Jalakase sõnul on tegemist esialgu tema isikliku seisukohaga, kuid ta kavatseb seda kaitsta nädalavahatusel erakonna üldkogu nõupidamisel.
Reformierakond pakkus rohelistele eile regionaalministri kohta täpsema nimetusega avaliku halduse ja kodanikuühiskonna minister.
Jalakase sõnul oleks tal koalitsiooniläbirääkimiste nurjumise üle väga paha meel, kuna valminud koalitsioonilepe sai väga hea.
Küsimusele, kas Reformierakonna poolt täna õhtul esitatud uus koalitsioonikohtade jaotus tähendas midagi uut ka roheliste jaoks, ütles Jalakas: "Idarindel muutusteta. Meie jaoks polnud seal midagi uut."

Reformierakond esitas partneritele uue pakkumise
Reformierakonna koalitsiooniläbirääkimiste delegatsioon edastas Isamaa ja Res Publica Liidule, sotsiaaldemokraatidele ja rohelistele moodustatava valitsusliidu ministrite jaotust puudutava uue pakkumise.
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles pakkumise sisu kommenteerides, et IRL-i seisukohast võetuna on tegu väga hea pakkumisega.
"Meie koalitsiooniläbirääkimiste delegatsioon otsustas tänaste sündmuste valguses eile esitatud Reformierakonna pakkumise üle vaadata. Selle tulemusena valmis uus ja IRLi seisukohast kindlasti parem pakkumine," ütles Atonen.
Ta lisas, et loodab väga, et meie partnerite eestseisused annavad delegatsioonide liikmetele volitused pakkumise sisu üle uuesti läbi rääkida. Juhul, kui see tagasi lükatakse, paneks see mind küll arvama, et meie partneritel on kas teised plaanid või on tegu lihtsalt jonniga, ütles Atonen.

Riigikohus ei rahuldanud küüditaja kaebust
Riigikohus ei rahuldanud endise küüditaja Vasily Beskovi kaebust, milles ta palus tühistada riigist lahkumise ettekirjutus.
Valitsus on kaks korda keeldunud Vasily Beskovile elamisloa andmisest, põhjendades seda välismaalaste seadusega (VMS), mis ei luba anda elamisluba isikutele, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et nad on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid.
Beskovi seaduslik alus Eestis viibida lõppes talle määratud karistuse kandmisega.
Vasily Beskovile ei võimalda VMS elamisluba anda isegi erandkorras, sest ta pani 1940-ndatel aastatel toime inimsusevastaseid kuritegusid.
Kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA) tegi 2006. aastal Beskovile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, leides, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult. Beskov esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada enda lahkumisettekirjutus. Halduskohus ja Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud Beskovi kaebust ja riigikohus ei täitnud tema kassatsioonkaebust.

Uus: Keskerakonna hinnangul näitavad läbirääkijad vaid hambaid
Keskerakonna peasekretäri Kadri Musta hinnangul jätkuvad koalitsiooniläbrirääkimised samas koosseisus üsna pea.
"See on vaid hammaste näitamine," ütles Must Eesti Päevalehele.
Musta sõnul ei kiirustaks Reformierakond ka Keskerakonnaga koalitsiooni, sest seal ei saaks ellu viia niipalju oma lubadusi kui sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Res Publica liidu ja roheliste koalitsioonis.

Koalitsioonikõnelused läksid lõhki
Läbirääkimised ei jätku enne, kui välisministri küsimus lahendatud
Koalitsiooniläbirääkimised nelja osapoole vahel katkesid täna pärastlõunal, kuna Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit ei suutnud kokku leppida välisministri portfelli saaja osas.
Kas nelja erakonna vahelised kõnelused veel jätkuvad pole teada.
"IRL hindab oma positsiooni ning seega on arusaadav nende soov ministrikohtade üle kaubelda," ütles peaminister Andrus Ansip ajakirjanikele.
Mart Laar lükkas ümber Ansipi poolt eelnevalt esitatud väited nagu IRL oleks käitunud ultimatiivselt. Ta kinnitas, et seda nad ei teinud ega kavatse ka edaspidi ultimatiivselt käituda.
"Meil on hea meel, et peaminister on loobunud oma esimesest emotsionaalsest otsusest lõpetada läbirääkimised ning meie seisukohta arutatakse reformierakonna volikogul," lisas Laar.
"Esitasime läbirääkimistel oma eestseisuse seisukoha vastutuse jagunemise kohta koalitsioonis," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna. "Andrus Ansip teatas, et tehtud ettepanek on Reformierakonnale täiesti vastuvõetamatu ja arutamisele ei kuulu. On loomulik, et koalitsiooni moodustavad erakonnad esitavad oma seisukohti, kuid Ansip ei pidanud IRLi seisukohta isegi arutamisvääriliseks."

Õpilaste saatmise Louvre'i otsustab uus minister
Haridus ja teadusminister Mailis Repsi algatatud plaani, saata kõik õpilased Kumusse, Ermitaaži või Louvre'i, peab heaks kiitma ka uus minister.
Haridus-ja teadusministeeriumi kommunikatsiooni nõunik Priit Simsoni sõnul toimuvad hetkel väiksemamahulised reisid. Selleks, et kõik Eesti õpilased reisist osa saaksid, peab algatusele andma oma hinnangu ka uus teadus- ja haridusminister.
Simsoni sõnul oleks praegusel hetkel algatuse täiemahuliseks toimimiseks vaja riigieelarvest 70-90 miljonit. "Tegemist on ennekõike eelarvelise küsimusega, kuid samuti ka poliitilise tahte küsimusega," lisas Simson.
Järgmine väiksem kultuurireis toimub juba homme Peterburi, kuhu läheb kaks bussitäit Rakvere õpilasi. Simsoni sõnul on tegemist riigi kulul toimuva väiksema reisiga, mis saab toimuda ennekõike koostöös kohaliku omavalitsusega.

Vaher: Helin pääses kergelt
Eelmine justiitsminister Ken-Marti Vaheri ütles kommentaariks Toomas Helina vabastamisele, et narkokuritegude puhul ei ole teemaks mitte niivõrd ennetähtaegne vabastamine kui määratud karistuse pikkus.
"Minu ministriks oleku ajal karmistati narkokuritegude eest määratavaid karistusi oluliselt. Maksimumkarituseks organiseeritud narkokaubanduse eest sai 2004. aastal eluagne vanglakaristus," ütles Vaher Päevaleht Online'ile.
Helinale mõisteti karistus aga enne karistusseadustiku muudatuste jõustumist ja seega oli talle määratud karistus oluliselt lühem.
Vaher oli kriitiline sel aastal jõustunud uue korra suhtes, mille kohaselt ei pea vangid enam ennetähtaegseks vabastamiseks isegi avaldust kirjutama vaid nende materjalid lähevad enamasti juba poole karistusaja kandimise järel automaatselt kohtusse.

Kohus nõustus narkoärimees Toomas Helina ennetähtaegse vabastamisega
Harju maakohus rahuldas narkokuriteos süüdimõistetud Toomas Helina ennetähtaegse tingimisi vabastamise taotluse.
Kohus arvestas otsuse tegemisel Helina pikka eelvangistuses viibitud aega, samuti seda, et kuriteo toimepanemisel oli tegu II astme kuriteoga, mis jäi ettevalmistuse ja katse staadiumisse, teatas Harju maakohtu pressiesindaja.
Helin kinnitas kohtus, et on nõus täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid, kavatseb vabaduses olles tööd teha ega suhtle enam endisaegse tutvusringkonnaga.
Põhja ringkonnaprokurör Triin Bergmann on Helina vabastamise vastu ning ütles Päevaleht Online'ile, et kavatseb kohtule kaebuse esitada. Bergmann on arvamusel, et narkokurjategijaid ei peaks üldse ennetähtaegselt vabastama.
Lisaks sellele on Bergmann Helina vabastamise vastu ka mehe isiku tõttu.

Rakvere politsei tabas noorte kogunemiselt hulga purjus alaealisi
Politseinikud tabasid Rakveres Näituse tänaval asuva eramu kontrolli käigus täna öösel kümme alkoholijoobes ja ühe narkootilisi aineid tarvitanud alaealise.
Politseisse tuli eile õhtul kella 22.25 ajal teade, et Rakveres Näituse tänaval asuvas eramajas toimub noorte kogunemine ja arvatavasti tarvitatakse seal alkoholi.
Sündmuskohale sõitnud politseipatrull märkas juba eramaja ees pundi noori inimesi. Majja sisenedes põgenesid osad noored eramu teise korruse tubadesse ning lukustasid uksed.
Kontrolli käigus selgitati välja, et kümme alaealist oli tarvitanud alkoholi ja üks narkootikume. Alaealised toimetati politseisse, kus neile vormistati vääreteomaterjal. Paljud alkoholi tarbinud noored polnud kohalikud, vaid õpivad erinevates Rakvere koolides.
Politsei hinnangul võis hetkel majas olla ligi kakskümmend inimest. Vestlusel noortega selgitati välja, et pidu külastanud isikute arv oli suurem, sest osa seltskonnast lahkus ja osa liitus hiljem.

Kohus karistas prostitutsiooni vahendajaid tingimisi vangistusega
Harju Maakohus mõistis tingimisi vangistused neljale inimesele, keda süüdistatakse prostitutsiooni vahendamises.
Kohus karistas Tajana Rubtsovat (38) seitsme-, Oleg Devjaterikovi (37) viie-, Vladimir Jevstratovit (24) nelja- ja Nikolai Kuznetsovi (47) kolme-kuulise vangistusega tingimisi, määrates kõigile katseajaks kolm aastat.
Sergei Sergejevit (54), keda samuti süüdistati prostitutsiooni vahendamises, mõistis kohus tõendamatuse tõttu õigeks.
Põhja ringkonnaprokurör Kati Maitse süüdistuse kohaselt vahendas nimetatud viisik prostitutsiooni algul Mere pst. 8 ja hiljem Tartu mnt. 51 asuvas korteris, kus töötas nn massaažisalong.
Rubtsova oli salongis administraator, suhtles klientidega ja võttis tellimusi ning raha ja maksis prostituutidele tasu. Tema elukaaslane Devjaterikov aitas teda sealjuures, samuti saatis ta prostituute väljasõitudel klientide juurde. Tartu mnt. korteri andis Rubtsovale üürile Sergejev.

Kaks eestlast jäi Soomes suure koguse kokaiiniga vahele
Soome toll kahtlustab kahte eestlast ja ühte soomlast Soome 2,5 kilo kokaiini smugeldamises.
Uudisteportaali Yle 24 andmeil oleks nimetatud koguse maksumus tänavakaubanduses olnud 330 000 eurot.
Toll alustas juurdluse 2006. aasta oktoobris, kui sai vihje, et kaks eestlast toimetavad soomlasest diilerile narkootikume. Kuigi eestlased reisisid Soome alati erinevaid teid pidi, kuid kohtusid sealse diileriga alati Helsingis.
Soome politsei tabas mehed detsembris ühes Helsingi kaubanduskeskuses otse teolt, kui meeste seljakotist leiti kilo kokaiini. Ülekuulamisel kinnitas eestlast narkokuller, et oli seljakotis olnud kokaiinist teadlik. Soomlase kodu läbiotsimisel leiti kokaiini levitamiseks mugandatud vahendeid ja ligi 4500 euro väärtuses raha. Seni on mees oma osalust kuritegudes eitanud.

Üle poole Eesti veekogudest on ohus
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liivi sõnul ohustab reostus 63% Eesti pinnaveekogudest.
Täna Euroopa veekonverentsil avaldatud EL riikide veemajanduse ülevaatest selgus, et Eesti jääb 27 liikmesriigi hulgas oma veekogude ohustatuse poolest keskmiste hulka.
"Siiski on Eestil oht, et me ei saavuta aastaks 2015 rohkem kui poolte pinnaveekogude puhul head ning looduslikku seisundit," ütles Harry Liiv. "Ligi viiendiku praeguseks hinnatud pinnaveest moodustavad veekogud, mille seisund on niivõrd mõjutatud, et selle korrastamine võib olla kas tehniliselt või liialt suurte kulude tõttu lihtsalt võimatu," selgitas Liiv.
Pinnavee seisundi peamiseks halvendajaks on nii reoveepuhastitest kui ka maakasutusega seotud tegevustest pärinev reostus.

Riigikogu keskfraktsiooni uueks esimeheks saab Vilja Savisaar
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi täna otsuse valida fraktsiooni uueks esimeheks Vilja Savisaare.
Keskfraktsiooni aseesimeesteks otsustati valida Ain Seppik ja Toomas Varek.
Fraktsiooni uus juhtkond asub ametisse pärast riigikogu valimistulemuste kinnitamist.

Politsei on tugevdatud jõududega väljas juba homsest
Politsei on seoses laupäeval toimuva Eesti-Venemaa jalgpallimatšiga reede hommikust kuni pühapäeva õhtuni väljas tugevdatud jõududega.
Põhja politseiprefektuuri vanemkomissar Kristian Jaani sõnul on politsei suurendatud jõududega väljas juba reedel, mil saabuva Tallinna esimesed vene fännid ning politsei jaoks lõppeb operatsioon pühapäeval, mil peaksid kõik välisfännid Eestist lahkunud olema.
Kokku tuuakse pealinna korda tagama üle paarisaja politseiniku.
Kuigi organiseeritud rongkäigu on ametlikult registreerinud vaid Eesti fänne ühendav Jalgpallihaigla, on politsei valmis reageerima ka teistele improviseeritud ühistegevustele.
"Me oleme väljas tugevdatud jõududega ning kindlasti jõuab meieni informatsioon taolistest improviseeritud ühinemistest ning kindlasti võtame me need on järelevalve alla," lisas Jaani.

IRL nõuab läbirääkimistel välisministri kohta
Isamaa- ja Res Publica Liidu eestseisus andis täna oma koalitsiooniläbirääkimiste delegatsioonile siduva ülesande taotleda moodustatavas valitsuses erakonnale välisministri koha.
"IRL-i selge esimene valik valitsuses on välisministri positsioon, mis on ka parim valik Eestile. Koalitsioonivalitsusi moodustatakse alati kindlate ja kokkulepitud reeglite järgi," ütles IRLi peasekretär Margus Tsahkna Päevaleht Online'ile.
IRL-i eestseisus on seisukohal, et pikaajaliselt töötava koalitsiooni moodustamise aluseks peab olema Euroopa hea poliitiline tava, mille järgi saavad koalitsioonis osalevad erakonnad teha oma esimese valiku valitsuse positsioonide osas vastavalt valimistulemustele.
Tsahkna ütles, et portfellide jaotamise aluseks on loogika, mis lähtub erakondade häälelisest panusest koalitsiooni moodustamiseks.

IRL: koalitsioonilepe tuleb eelarvestada enne seisukohtade võtmist
Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus otsustas täna, et enne koalitsioonileppe suhtes seisukoha võtmist tuleb see eelarvestada, et tagada konservatiivne ja tasakaalus riigieelarve.
"See tähendab, et meie läbirääkimisdelegatsioonil pole volitust parafeerida koalitsioonilepet enne, kui see pole eelarvestatud ning majandusprognoosis esitatud eelarveprognoosiga kooskõlla viidud," ütles IRLi liider Mart Laar.
"Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne ja vastustundlik erakond ning meie allkirjaga koalitsioonilepe peab olema tõsiseltvõetav dokument," lisas Laar.

Tuiksoo: Rahvaliit teeb tuleviku-, mitte ühinemisplaane
Rahvaliidu esimees Ester Tuiksoo lükkab ümber Tiit Tammsaare ütluse, justkui kaaluks erakond ühinemist sotsiaaldemokraatidega.
"Täna ajakirjanduses ilmunud endise riigikogu liikme Tiit Tammsaare arvamus, et Rahvaliit peaks ühinema Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, on ühe erakonnaliikme isiklik seisukoht - seda teemat ei ole erakonna juhtorganites ametlikult arutatud," ütles erakonna esimehe kohusetäitja Ester Tuiksoo.
Aprilli lõpus kogunev Rahvaliidu erakorraline kongress valib erakonnale uue esimehe ning kujundab erakonna tulevikuvisiooni.
"Rahvaliit on ainus erakond, kellel on üle 10 000 liikme ja kõige tugevam üle-eestiline organisatsioon," rõhutas Tuiksoo. "Praegu tuleb seda organisatsiooni tugevdada, määratleda edasised sihid ning tegutseda nende elluviimise nimel. Meie esmaülesanne on korrastada oma tegevust ja tuua erakond madalseisust välja," lisas ta.

Politsei toimetas metsanduskoolist 14 noort narkoekspertiisi
Üleeile toimus Jõgeval politseioperatsioon narkootikumide kasutajate ja omajate tabamiseks Palamuse vallas asuvas õppeasutuses, reid tuvastas kanepit ning amfetamiini tarbinud noori.
Operatsioon viidi läbi Palamuse vallas asuva kooli ühiselamu ruumides kella 19.00 ajal õhtul. Eesmärgiks oli tabada narkootikumide omajaid ja tarbijaid.
Jõgeva haiglasse narkoekspertiisi toimetati 14 ühiselamu asukat.
Seitsmel noormehel vanuses 17 - 19 aastat tuvastati narkootikumide kasutamise tunnused, neist viiel kanepi ja kahel amfetamiini tarvitamise tunnused.
Ühtlasi tabas politsei operatsiooni käigus kaks alkoholi jääknähtudega 17-aastast noormeest. Ühele 17-aastasele noorukile koostati protokoll tubakatoodete omamise eest.
"Politseioperatsiooni põhjuseks oli saabunud vihje, et koolis tarbitakse tõenäoliselt narkootikume. Saadud tulemus on äärmiselt kahetsusväärne. Politsei eesmärk on kindlasti ka edaspidi ennetada ja takistada narkootikumide kasutamist ja levitamist, seda eriti õppeasutustes. Saabunud vihjed on alati teretulnud ja informatsiooni kontrollime kindlasti," ütles Jõgeva politseijaoskonna vanemkomissar Valentin Kekišev.

Kulu põletamine on keelatud alates lumesulamisest
Möödunud aastal registreeriti ligi 5000 kulupõlengut, nendes hukkus neli inimest ning süttis 80 hoonet.
Kulu põletamine on ülimalt ohtlik ning võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi, teatas päästeamet.
Tule tegemine on keelatud alates lumesulamisest kuni sügisvihmade saabumiseni ehk ajal, mil looduses on tuleohtlik aeg. Tuleohtliku aja alguse määrab Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia Instituut.
Kulu põletamise keeluajal tehakse regulaarselt kontrollreide keelust üleastujate tabamiseks. Keelust üleastujaid võib oodata rahatrahv kuni 18 000 krooni füüsilisele isikule ning kuni 50 000 juriidilisele isikule.
Kulupõlengu põhjustaja tasub ka tekitatud keskkonnakahju.
Kulu põletamisest tuleb hoiduda ning juba sügisel maja ümbrus risust ja vanast murust puhastada.

Ansip: välisministri koht kuulub loogiliselt meile
Peaminister Andrus Ansip kordas oma eilset väljaütlemist, mille kohaselt saab välisministri koht moodustatavas valitsuses kuuluma Reformierakonnale.
"Täiesti selge on olnud kogu aeg, et välisministri koht peab igasuguste loogikareeglite kohaselt kuuluma Reformierakonnale. Teadupärast Reformierakond võitis valimised. Reformierakond võtaks hea meelega endale ka peaministri portfelli," ütles Andrus Ansip täna ajakirjanikele.
Ansipi sõnul peab ta Urmas Paeti jätkamist väga loogiliseks. "Urmas Paet - väga hea välisminister, väga selge sõnakasutusega, ei ühtegi lapsust mitte kunagi, väga hästi hakkama saanud, väga ettearvatava käitumisega." Ansipi sõnul usub ta ka, et Rein Lang jätkab justiitsministri kohal.
Teisena saab endale Ansipi sõnul valikuõiguse suuruselt teine koalitsioonipartner IRL. "Eeldada on, et nemad valivad endale riigikogu esimehe koha. Ma ei näe mingit põhjust, miks nemad peaksid ka kolmanda valikuõiguse saama," ütles Ansip.

Noored hakkavad esmaspäevast staare jäljendama
Järgmisest nädalast saab alguse staarijäljendamsifestival "PlayBack Fest 2007", mis külastab 11. Eesti linna.
"PlayBack FEST" alustab neljandat hooaega 26. märtsil Tartust ja kuni 11. aprillini toimuvad maakondlikud eelvoorud kokku 11 linnas. Esmakordselt külastab festival ka Valgamaad, kus peetakse 11. aprillil tänavuse festivali viimane eelvoor.
Festivali osalejate ülesandeks on jäljendada muusikaartiste, matkides muusikavideosi või live-esinemisi, püüdes tuua publikuni võimalikult täpse koopia originaalesitusest.
2004. aastal Tartust alguse saanud noortefestival on kasvanud aasta-aastalt. Esimesel aastal oli osalejate arvuks 420, teisel aastal juba 860 ning eelmisel aastal osales festivalil juba 3572 noort.
Igal noorel inimesel on omad lemmikud ja eeskujud, kelle moodi nad püüavad olla. See väljendub nii riietuses, hoiakus kui ka kõnes. Paljud laulavad ja tantsivad oma lemmik artiste kuulates ja vaadates kaasa. "PlayBack FEST" pakub noortele väljundi festivali näol, kus nad saavad ennast vabalt tunda ja olla täpselt selline nagu on seda nende eeskuju ja iidol.

Laulasmaa kool avab uuel nädalal uksed
Järgmisel esmaspäeval avatakse pidulikult Laulasmaa kool.
26. märtsil avatatakse Keila vallas, Laulasmaal uus kool, mille ehitus läks maksma 71,9 miljonit krooni, teatas Riigi Kinnisvara AS.
4000 ruutmeetri suuruse üldpinnaga kahekordses lasteaia- ja koolihoones on aula, raamatukogu, söökla, pesemisruumid, neli mängu- ja magamisruumi mudilastele ning 18 klassiruumi õpilastele.
Keila vald ja Riigi Kinnisvara AS sõlmisid lepingu uue koolihoone rajamiseks 12. aprillil 2005. aastal. Nurgakivi pandi paika mullu 24. märtsil.
Hoone lasteaiaosa valmis 2006. aasta septembriks ning kooliosa detsembri lõpuks.
Hoonekompleksi eskiisprojekti tegi OÜ AD Ansambel ning valmis ehitas AS Eesti Ehitus.

Valitsuskomisjon: Estonia uppumist ei ole võimalik siiani kirjeldada
Reisiparvlaeval Estonia relvaveo uurmiseks moodustatud valitsuskomisjon tõdeb oma täna avalikustatud aruandes, et siiani ei ole võimalik kirjeldada laeva uppumist ning vastuseta on mitmed küsimused, mis puudutavad laeva veega täitumist.
"Komisjon jääb oma eelmises aruandes esitatud seisukoha juurde, et alumiste tekkide veega täitumise küsimust ei ole (varem tegutsenud) ühiskomisjon piisavalt ammendavalt uurinud. Kuni ei ole teada, millal ja kuidas pääses vesi autoteki alla, ei ole võimalik laeva uppumist täpselt kirjeldada. Vee sattumisega autotekile saab seletada ainult laeva ümberminekut, mitte kiiret uppumist," seisab valitsuskomisjoni aruandes.
Valitsuskomisjon ei pea vajalikuks jätkata võimaliku plahvatuse uurimist laeva vöörivisiiri juures. "Võimaliku plahvatuse tuvastamiseks teostati visiiri sisemusest võetud värviproovide õhukese kihi kromatograafia, vedelikkromatorgraafia ja tilkanalüüs. Kuna need lõhkeaine jälgi ei näidanud, siis muid uuringuid ei tehtud."

Urvaste vald sulges kodulehel avaliku foorumi
Urvaste vald otsustas oma koduleheküljel sulgeda foorumi, milles oli ohtralt anonüümseid kriitilisi lausungeid kohaliku võimu suhtes.
Arvatavalt põhjustas selle otsuse sõnasõjaks paisunud arvamustevahetus, mis puhkes ühe Vaabina küla garaažiboksi üle.
Urvaste vallavanem Lembit Luts oli imestunud, kuna tema sõnul oli ajakirjanik esimene, kes foorumi sulgemise küsimusega tema poole pöördus. "See paneb imestama, sest ükski kohalik elanik ei ole seda veel küsinud," sõnas Luts.
Tema arvates tähendab see asjade ajamist ümber nurga. "Kõigi nende inimestega on võimalik rääkida, kuid ei ole pöördutud ei minu, samuti mitte volikogu liikmete poole," ütles Luts.
Enda sõnul foorumi sissekandeid mittejälgiv Luts sõnas, et temani jõuab nii või teisiti kõik see negatiivne, mis sinna on kirjutatud. Samas ei andnud vallavanem ise korraldust foorumit sulgeda. "Tõenäoliselt oli see tehniline samm, mille astus vallasekretär," sõnas Luts.

TTÜ sai valitsuselt loa kolme õppehoone müümiseks
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, mis annab Tallinna Tehnikaülikoolile loa mitme teaduskonna hoonete võõrandamiseks.
Valitsuse korralduse kohaselt antakse TTÜle luba võõrandada ülikooli omandis olevad Tallinnas asuvad kinnistud kui vara, mis ei ole ülikoolile tarvilik tema eesmärkide saavutamiseks, teatas Vabariigi valitsuse kommunikatsioonibüroo.
TTÜ plaanib riigila tasuta võõrandada Kopli 101 asuva hoone, kus on praegu majandusteaduskond. 2009. aastal alustab hoones õppetööd Eesti Mereakadeemia ja Mereakadeemia merekool, mille juurde on vaja ehitada ühiselamu, õppelaborid ja merekooli õppeklassid.
Korralduse kohaselt läheb Kopli 116 asuv TTÜ soojustehnika instituudi kinnistu võõrandamisele avaliku enampakkumise korras. Instituut kolitakse Mustamäe ülikoolilinnakusse.

Soomes määratud trahve saab välja nõuda ka Eestis
Soomes tänasest kehtima hakanud seaduse järgi on võimalik Soomes Eesti kodanikele vormistatud trahve ka Eestis välja nõuda.
Uue seaduse kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriikidel õigus sisse nõuda oma kodanikele Soomes määratud trahvid ning soomlased peavad omakorda tasuma EL-i liikmesriikides saadud trahvid, vahendab YLE24.
Seni oli õigus trahve välja nõuda vaid Põhjamaadel.
Soomes määratakse välismaalastele aasta jooksul umbes 17 000 trahvi, eelmisel aastal määrati Soomes Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele 6500 trahvi.

Padar: Rahvaliidul on probleeme korruptsiooniga
Sotsiaaldemokraatliku partei esimees Ivari Padar arvab, et Rahvaliidul on aeg sisekaemuseks ning ei pea kahe erakonna ühinemist lähiajal tõenäoliseks.
"Sotsiaaldemokraatlik erakond ei ole seda (Rahvaliiduga ühinemist - EPL Online) arutanud," ütles Padar Eesti Päevaleht Online'ile, rõhutades, et neil on koalitsiooniläbirääkimistega palju tegemist ning muudeks asjadeks ei ole aega jäänud.
Tunnistades, et Rahvaliidul ei läinud seekordsetel valimistel hästi, ütles Padar, et Rahvaliidul on aeg sisekaemuseks. Samas arvas ta, et Rahvaliidus on palju meeldivaid inimesi, kellest oleks Eestile kasu.
Padar toonitas, et kuigi kahe erakonna sotsiaalsed nägemused on sarnased, on parteidel kadrinaalselt erinev nägemus demokraatiast, korruptsioonist ja õigusriigist.
"Rahvaliidul on olnud probleeme korruptsiooniga," tunnistas ta.

Politsei: jalgpallipublikut oodatakse kohale varakult
Laupäeval, 24. märtsil Tallinnas toimuval Eesti - Venemaa jalgpallimatšil kehtivad täiendavad turvanõuded, mida peavad täitma nii mängu korraldaja kui ka politsei.
Põhja Politseiprefektuuri vanemkomissar Kristian Jaani sõnul tuleb kõigil pealtvaatajatel arvestada turvakontrolli tõttu lisanduva ajakuluga ning seepärast tuleks kohale saabuda aegsasti.
"Turvakontrolli kiiremaks läbimiseks soovitame pileti juba varakult välja otsida ning kaasa võtta võimalikult vähe mittevajalikke esemeid. Ühtlasi tasub meeles pidada, et staadionile pääseb ainult piletil märgitud sektorist," ütles Jaani. Turvakontrolli viib läbi Falck.
Jalgpallistaadioni vahetus läheduses on muudetud ka liikluskorraldust. Parkimisvõimalused staadioni ümbruses on piiratud ning parklasse pääseb vaid erilubadega. Eraldi parkimispileteid kohapeal ei müüda.

Tapal langes järjekordne inimene sms-laenu ohvriks
Kahe päeva jooksul võttis tundamatu isik 59- aastase mehe nimel 11 200 krooni eest sms-laenu.
Rakvere politseiosakonna pressiesindaja Mari Riina Risti teatel tellis tundmatu isik ajavahemikul 13.-14. märst Tapal 1948. aastal sündinud Leo isikuandmeid kasutades erinevatest firmadest sms-laene kogusummas 11 200 krooni.
Samuti on Leo pangaarvelt mitmel koral välja võetud sularaha kogusummas 11 175 krooni.
Pressiesindaja ütles Päevaleht Online-ile, et Leo pöördus eile politsei poole, kuna talle laekus arve sms-laenu kohta, mehe sõnul ei ole ta aga laenu taotlenud. Lisaks teatas mees, et kuigi pangakaart on tema käes, on tema kontolt välja võetud suur summa raha.

Petukirjad nõuavad Nordea panga klientidelt paroole
Tänase hommiku jooksul on paljud Nordea panga kliendid saanud e-maili, milles palukatse neil avaldada oma internetipanga paroolid.
Tegemist on petukirjadega ning pank soovitab meilid kohe ära kustutada ning neile mitte vastata, teatas Nordea pank. Nordea palub petukirjade saamise korral teavitada neist koheselt Nordea Panka telefonil 1772.
Pank palub klientidel meeles pidada, et Nordea ei palu kunagi e-posti teel avaldada oma kasutajatunnuseid, paroole, krediitkaardi numbreid või muud salajast informatsiooni.

Pärnus jäi jalgrattur bussi alla
Pärnus toimus eile õhtul liiklusõnnetus, kus 15-aastane jalgrattur sõitis ette linnaliinibussile.
Õnnetus juhtus eile õhtul kella 19.13 ajla Pärnu linnas Merimetsa ja Saare tänavate ristmikul, kus 15-aastane jalgrattur sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud liinibussile, mida juhtis Igor (s 1976).
Jalgrattur toimetati Pärnu haigla intensiivravi osakonda.

Veebruaris oli iive negatiivne
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil registreeriti veebruaris kokkus 1147 lapse sünd, kellest 595 olid poisid ning 552 tüdrukud.
Veebruaris registreeriti 18 paari kaksikuid, neist 7 paari poisse, 3 paari tüdrukuid ja 8 segapaari, teatas siseministeerium.
Populaarsemad veebruaris poistele pandud eesnimed olid Markkus/ Marcus, Aleksander/ Alexander/ Aleksandr, Kristofer/ Christofer, Artjom, Artur, Martin/ Marthin, Mattias/ Matthias, Andre/ Andree.
Tütarlastele anti sagedamini nimeks Anastasia/ Anastasija/ Anastassia, Carolina/ Karolina/ Karoliina, Maria, Arina, Eliise/ Elise, Anete/ Anette/ Annette, Grete, Kaisa.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna veebruari statistika järgi registreeriti Tallinnas 425 lapse sünd, Tartumaal 152, Harjumaal 120, Ida-Virumaal 112, Pärnumaal 76, Lääne-Virumaal 49 Viljandimaal 34, Järvamaal 30, Saaremaal 27, Raplamaal 25, Võrumaal 21, Jõgevamaal 19, Valgamaal 19, Põlvamaal 18, Läänemaal 16 ja Hiiumaal 4 lapse sünd. Surnult sündis 4 last.

Uute nõuete kohaselt ei tohi ujulate põrandad libedad olla
Sotsiaalministeerium kehtestas määruse, millega kaasajastatakse tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ning teenuse osutamisele.
Valitsus kiitis eelmisel neljapäeval heaks määruse Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, millega nõuded kaasajastatakse. Määruse jõustub alates järgmisest aastast.
Arvestades, et basseini kasutavad erinevas eas, erineva ujumisoskuse ning füüsilise võimekusega inimesed, sätestatakse nõue ujula kasutajatele osutada vajadusel esmaabi. Vettehüpete sooritamisel tuleb tagada hüppajate ja ujujate ohutus.
Ujulas ja veekeskuses tuleb basseinikasutajale nähtavas kohas esitada teave basseinide sügavuse, õhu ja basseinivee temperatuuri kohta. Soovi korral tuleb anda teavet basseinikasutajale basseinivee teiste kvaliteedinäitajate kohta.

Infot piirijärjekorra pikkuse kohta saab ka SMS-i teel
Maksu- ja Tolliamet alustas informatsiooni eeldatava piiriületuse aja koht lisaks ameti veebilehe edastama ka lühisõnumi teel.
Alates tänasest saab informatsiooni piirijärjepikkuse kohta ka SMS-i teel, saates lühisõnumi märksõnaga "border" numbrile 15980. Teenus on kättesaadav kõigis Eesti mobiilsidevõrkudes, ent ainult siis, kui ka mobiiltelefon asub füüsiliselt Eestis. Sõnumi hind on 3 krooni, teatas amet.
Teate tulemusena on lühisõnumis kirjas info eeldatava ooteaja kohta Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktis. Andmed sisestatakse kolmest Eesti-Vene piiripunktist ameti veebilehele igal hommikul hiljemalt kella kümneks.
Maksu- ja Tolliameti veebi ning SMS teenuse kaudu edastatav info suunatud eeskätt vedajatele, hankijatele ja tarnijatele üle kogu Euroopa, kes saavad selle alusel oma tegevust paremini planeerida ning logistikat operatiivselt paika panna.

Suri üks Eesti vanimaid inimesi
Kihnu kiriku kellad lõid teisipäeval hingekella kolmekuningapäeval oma 105. sünnipäeva tähistanud Maria Kösterile.
1902. aasta 6. jaanuaril Kihnus sündinud Maria abiellus kolme lapsega leskmehega, abielust sündis poeg, kirjutab Pärnu Postimees.
Poeg Jaani ja ta kaasa Maria ning nende kolme lapse ja ühe lapselapse hoolt sai Luha Mari tunda viimse päevani.
Sõda võttis Marialt ühe kasulapse ja paiskas kaks võõrsile. Kanadas Vancouveris rajas kodu Maria kasutütar, seal on tal sirgumas kaks lapselast ja kaheksa lapselapselast.

Haruldase mündi eest maksti rekordhinda
Möödunud pühapäeval viis Eesti ainus mündioksjonite korraldaja G. Haljak Mündioksjon läbi juba oma viienda enampakkumise.
Seekord läks pakkumisele rohkem kui 800 münti, kirjutab Eesti Ekspress.
Kõrgeimate hindadega müüdi kaks Tartu piiskopi Johannes VI Bey (1528-43) aegset Tartus vermitud veeringut. Aastal 1533 löödud mündi haamrihinnaks kujunes 66 000 krooni (alghind 15 000 krooni), varasema, aastast 1529 pärit veeringu hind kerkis 50 000 kroonini (alghind 15 000 krooni). Oksjonikorraldaja Gunnar Haljaku sõnul pole nende veeringute eest varem kunagi nii palju raha välja käidud.
Veering oli veerandmargane raha, mis tuli Liivimaal uue ja seni suurima kohaliku käibemündina ringlusse 16. sajandi teisel kümnendil. Ajaloolase Inna Põltsami andmeil pidi Tallinna lihttööline ühe veeringi saamiseks tollal töötama kolm päeva. Aga näiteks toop (u 1,1 liitrit) luksusjoogiks peetud vürtsiveini klarett maksis aastal 1532 kolm veeringit.

Vangid filmisid surmaga lõppenud omakohut
Lähema kuu jooksul jõuab kohtusse kriminaalasi, kus mitme kurikuulsa retsidivisti kõrval satuvad süüpinki kolm vanglaametnikku: Murru vangla endine asedirektor Gunnar Bergvald, julgeoleku osakonna ülem Raivo Põder ja vangivalvur Olav T.
Kriminaalasi maalib jahmatava pildi, kuidas valvurid tantsisid mõjukate kurjategijate pilli järgi, võimaldasid neile karistusasutuses silmatorkavalt luksuslikku elustiili ega reageerinud "isakeste" omakohtu juhtumitele, kirjutab Eesti Ekspress. 
Kõige hullem juhtum sisaldab kaasvangi surnukspeksmist ja selle filmimist.
Kokku saavad süüdistuse 15 meest, kellest 12 on endised või praegused kinnipeetavad ning neist mõned allilmas vägagi prominentsed. Selle loo tuntuimad antikangelased on eluaegset karistust kandvad mõrtsukad Romeo Kalda ja Rene Vainik ning Leo Pulst, kelle hirmutegude seas on pesapallikurikaga tapetud ohvri kõrvade kääridega peast lõikamine.

Algab kohus õllepudeli pärast tapja üle
Kuressaare kohtumajas algab aprilli algul protsess, milles 58-aastast meest süüdistatakse mullu oktoobris oma elukaaslase peksmises ja mõrvas.
Uurimise tulemusena selgus, et tüli mehe ja naise vahel sai alguse õllepudelist, kirjutab Meie Maa.
"Väidetavalt sai tüli ajendiks asjaolu, et naine oli osa alkoholi ära peitnud ja keeldus selle asukohta mehele avaldamast. Selle peale vihastanud mees tungis naisele kallale, peksis teda ja kägistas lõpuks surnuks," ütles ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu.
Mõned tunnid hiljem võttis mees ühendust teiste majaelanike ja oma sugulastega ning teatas, et tema naine on vist surnud.

Krõpsuvaras põgenes politsei eest kaupluse katusele
Pärnu politsei sai eile järjestikku kaks väljakutset vargustele, mille toimepanijad ka tabati, neist üks kaupluse katuselt.
Esimene väljakutse saabus Lääne politseiprefektuuri juhtimiskeskusele teisipäeva ööl kell 1.19, kui Pärnus Rääma tänaval parklas seisnud veoautost Scania oli varastatud 200 liitrit diislikütust ja vilkur, teatas Pärnu politsei infojuht Hedy Tammeleht.
Teataja oli märganud ka noorukite seltskonda kanistriga auto juures toimetamas ning lahkuva auto suunda. Sündmuskohale saabunud politseipatrull asus kirjeldatud autot otsima ning Haapsalu maantee ja Nurme tee ristis tabatigi sõiduk kuue noorukiga.
Auto kontrollimise käigus leiti sellest 20-liitrine kanister ning vilkur. Tabatuteks osutusid 18-aastane Ragnar ning viis alaealist noormeest.

Abi vajavad saarlased saavad euroliidult 15 tonni makarone
Puudust kannatavad saarlased saavad Euroopa Liidu toiduabiskeemi alusel kevadel ja sügisel kokku 15 tonni makarone.
Esmalt on omavalitsuste ja Eesti Punase Risti koostöös abivajajateni jõudvaid makarone kavas jaotada aprillikuus ning teine ports sügisel, kirjutab Meie Maa.
Kokku saab makaroniabi 1500 saarlast, esimese jaotusega saab iga puudust kannatav inimene viis kilo makarone. Ehk siis, kui on tegu näiteks toimetulekuraskustes 6-liikmelise perega, saavad nad korraga 30 kilo makarone.
Saaremaa omavalitsused on juba koostanud nimekirjad abivajajatest, kellest kõige suurem hulk elab Kuressaares.

Veoautod hirmutavad Piibe maantee inimesi
Piibe maantee ääres elavad inimesed kardavad, et veoautode suunamine sellele maanteele seab nende elu ohtu ja autod võivad koguni mõnesse majja sisse põrutada.
Maanteeamet kavatseb sügisel suunata reede õhtupoolikutel kella kahe ja kaheksa vahel raskeveokid Tallinna - Tartu maanteelt Piibe maanteele, kirjutab Järva teataja.
Kui see annab oodatud tulemust, võib samasugune suunamine veokeid ees oodata ka esmaspäeva hommikuti.
Praegu takistab maanteeameti kava ellu viimast Piibe maantee vilets seis, kuid suviste remontidega kavatseb maanteeamet tee olukorda parandada, nii et veokite ümbersuunamine on võimalik.
Kahe aasta pärast peaks Aegviidu ja Nelijärve vahel algama remont - vald loodab, et siis on võimalik rajada ka kergliiklustee inimeste tarvis.

Tammsaar: elagu Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Rahvaliit! 
Nii presidendi- kui riigikogu valimistel põrunud Rahvaliidu aseesimehe Tiit Tammsaare hinnangul võiks taas tõsta päevakorda sotsiaaldemokraatide ja Rahvaliidu ühinemise teema.
"Mingil ajal oli kõvasti juttu sellest, et sotsid ja Rahvaliit võiks ühineda. Kui see ära tehtaks, see oleks kõva sõna. Mina arvan küll, et seda võiks täitsa arutada edasi," ütles Tammsaar intervjuus Eesti Ekspressile.
"Ma käisin ise sotside kongressil tervituskõnet pidamas. Ja lõpuks ütlesin, et "elagu Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Rahvaliit"! Siis vaatasin, et plaksutati kõvasti, aga mõned esimesed read ei plaksutanud üldse," tõdes Tammsaar.
Tammsaare hinnangul on nimetus maapartei pigem Rahvaliidule külgekleebitud silt. "Aga võtame sellesama küsimuse, kas õhuke riik või paks riik. Siin on meie seisukoht küllalt (sotsiaaldemokraatidele - EPL Online) lähedane. Et on vaja suurendada tulumaksuvaba miinimumi. Mõlemad parteid on selle poolt," tõi Tammsaar näiteid sotside ja Rahvaliidu lähedaste vaadete kohta.

Veskimägi: peaministril ei ole siin midagi nõuda
Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Taavi Veskimägi sõnul ei ole koalitsiooniläbirääkimistel vastupidiselt peaminister Andrus Ansipi väidetele uue valitsuse koosseisu osas midagi otsustatud.
"Peaministril ei ole siin midagi nõuda - oleme vaid kokku leppinud, et peaminister teeb läbirääkijatele ettepaneku kohtade jaotuse kohta uues valitsuses. Selle ta eile ka tegi ja kuni ta ei ole seda teinud avalikult, ei hakka meie ka midagi täpsemalt kommenteerima," ütles Taavi Veskimägi ETV hommikuprogrammis.
Veskimägi tõdes - viidates meedias ilmunud spekulatsioonidele uue valitsuse koosseisu kohta -, et koalitsiooniläbirääkimiste puhul teab meedia kohati rohkem kui asjaosalised ise.
"Paigas ei ole siin enne midagi, kui kõik on paigas," kordas Veskimägi. Veskimägi sõnul on koalitsioonileppe enda puhul lahtised veel ligi 10 on punkti.

Võsu vana tellisetehase korstna lammutamine tekitab pahameelt
Eraomanduses olnud Võsu Jaanioja tellisetehase korstna lammutamine tekitab kohalikes elanikes pahameelt, ehitusregistrisse kandmata ehitise lammutamist poleks saanud peatada ka vald.
Vihula vallas Võsul asuva Jaanioja tellisetehase korstna hiljutine lammutamine on kohalikud inimesed nukraks teinud, kirjutab Virumaa Teataja.
Vihula vallasekretäri Kristi Tomingase sõnul ei olnud korsten ehitusregistrisse kantud ja seega ei saanud vallavalitsus lammutusluba välja anda, tema sõnul ei tulnud ka valda ühtegi kirjalikku teatist, et plaanitakse korstna lammutamist.
Sügisel krundi omandanud Artur Antropovi sõnul oli korsten ülevalt lagunenud ja selle säilitamine oleks olnud liiga kallis.
Nii Vihula vallavolikogu liige Leo Luus kui ka üle viiekümne suve Võsul suvitanud Lennart Savolainen on seisukohal, et tegu oli Võsu ühe sümboliga ning meremärgiga.

Viljandi plaanib vangla asemele ärihooneid ja elamuid
Viljandi linnavalitsus algatas Tallinna tänav 41 asuva noortevangla kvartali detailplaneeringu ning tahab krundi jaotada ärihoonete ja elumajade vahel.
Viljandi arhitektuuri- ja planeerimisameti juhataja Leelo Saar ütles, et ärihooneid kavandatakse justiitsministeeriumile kuuluva vangla maa-ala Tallinna tänava poolsesse külge, elamumaa jääks aga Köleri ja Maramaa tänava äärde, kirjutab Sakala.
Vanglahoonete säilimise kohta ei osanud juhataja veel midagi öelda, sest linnavalitsuse ametnikud pole nendega tutvumas käinud. On võimalik, et punasest telliskivist hoone fassaadid vääriksid püsti jätmist, kuid muinsuskaitse alla maja ei kuulu.
Selle üle, kuidas ministeerium väljaminekud linnale kompenseerib, peaks linnapea Peep Aru hakkama veel käesoleva nädala jooksul justiitsministeeriumiga läbi rääkima.

Pärnu elamumessini jääb kaks aastat
Eesti esimese elamumessi korraldab MTÜ Eesti Elamumessid koostöös Pärnu linnavalitsusega 2009. aasta suvel Pärnus.
Elamumessiks valmib Papiniidu silla juures uus elamukvartal kokku 40 hoonega, kirjutab Pärnu Postimees.
Ehitatakse 31 eramut, kolm ridaelamut, kolm kortermaja ja kolm ühiskondlikku hoonet. Papiniidu 2 üheteistkümnehektarilisest krundist on plaanis hoonestada kuus-seitse hektarit.

Opositsioon tahab algatada Tartu maatehingute uurimise
Tartu volikogu opositsionäärid kavandavad esitada tuleva neljapäeva volikogu istungil linnapea Laine Jänesele järelepärimise ja algatada maatehingute uurimise.
Isamaaliidu fraktsiooni juhi Margus Tsahkna sõnul kavatseb opositsioon esitada arupärimise linnapeale seoses spaahotelli maavahetuse skandaaliga, kirjutab Tartu Postimees.
Tsahkna sõnul on opositsioonil võimalik küll tegutseda revisjonikomisjoni kaudu, aga asi on tegelikult palju tõsisem: "Me võime minna kuni riigikontrollini välja - riigikontrollil peaks täna olema õigus auditeerida kohaliku omavalitsuse tegemisi."
Tartu linnavalitsuse eilse pressiteate hinnangul ei ole aga Tartu Postimehe artiklis "Tartu rae nahaalne skeem soosis lemmikuid" kirjeldatud maatehingutes midagi kahtlast.
Abilinnapea Anto Ili teatel oli müüdud maa iseseisva ehitusõiguseta krunt, mistõttu ei maksa selle maa ruutmeeter kindlasti 10 000 krooni nagu ümberkaudsetel ärimaadel.

Eestlane suri Soome vanglas
Eelmisel nädalal suri Espoo vanglas jaanuarist saati eeluurimise all olnud eestlane.
Omastele öeldi, et ta olla end ise üles poonud, kui lähedased seda ei usu, kirjutab SL Õhtuleht.
Eestist Soome viidud 1500 Subutexi tabletti edasijagamiseks vastu võtnud eestlane Tarmo (24) võeti selle eest vahi alla ja pandi eeluurimise ajaks Espoo vanglasse, kus ta möödunud laupäeval suri.
Eestis elavatele vanematele teatas politsei, et Tarmo võttis endalt elu ise.
Tarmo isa Avo, kes eile perega Soomes poja üksikkongi vaatamas käis, ei suuda uskuda, et poeg end seal ise ära tappis.
Isa sõnul oli Tarmo päev enne enesetappu kohtunud advokaadiga, kes teatas, et esmaspäeval viiakse ta üle Vantaa vanglasse.

Järve unustatud võrgud ohustavad kalu
Peipsist tõmmati mullu mõne päevaga pea 40 kilomeetri jagu vanu võrke välja.
Keskkonnakaitsjatele ja kaluritele valmistavad üha enam peavalu aastakümnetega Peipsisse ja Võrtsjärve kogunenud tapjavõrkudeks kutsutavad vanad kalavõrgud, mis ohustavad nii kalu kui ka tähtsamaid kalakoelmuid.
25-aastase kogemusega Lohusuust pärit Peipsi kaluri Raimo Kivi sõnul on tänu vanadele võrkudele järvel kalastamine väga ajakulukaks ja närvesöövaks muutunud. "Põhjanoodaga ei saa enam sama hästi kui üldse kala püüda, sest roiskunud kala täis võrgud mässivad noodad pidevalt nii kinni, et neid tuleb vänge haisu tõttu hinge kinni pidades noaga puhtaks lõigata," kirus Kivi. "Suurema osa sellistest võrkudest jätavad järve
ennekõike just röövpüüd-jad, kes panevad neid vette märgistamata."

President tunnustas muusikamehi
President Toomas Hendrik Ilves andis eile Kadriorus üle Eesti Vabariigi aastapäevaks annetatud Valgetähe IV klassi teenetemärgid Eesti muusikaakadeemia professorile Toomas Siitanile ning tuntud dirigendile Paul Hillierile. "Muusika mängib väga olulist rolli Eesti sõnumi viimisel maailma ja nende inimesteni, kes ei mõista eesti keelt. Toomas Siitan ja Paul Hillier on mõlemad Eesti sõnumi levitamiseks kõvasti panustanud. Eesti riik ja mina isiklikult täname teid selle eest," ütles president Ilves teenetemärke üle andes.

Falcki teatel sõi hiir sularahaautomaadi rahakasseti tühjaks
Hiire ära söödud raha kogust keeldub turvafirma kommenteerimast.
Turvafirma Falcki infolehe andmeil sõi hiir ära sularahaautomaadis olnud 500-kroonised rahatähed. Kuidas see võimalik oli ning kui suure summa hiired ära sõid, keeldub Falck kommenteerimast.
Falcki pressiesindaja Katrin Paasi sõnul avastasid inkassaatorid ühel päeval sularahaautomaadi rahaseifist hakitud 500-kroonised ning kuulsid kassetis müdistamist ja krabinat.
Hiljem pangas avatud rahakassetist vaatas neile vastu väike hiireke, kes kohe minema jooksis.
Hiir pääses minema
Rahasööja kinnipüüdmisel osalesid pooled pangakontori töötajad. Kuna loomake ei suutnud kahejalgsetele arusaadavalt selgitada, kuidas ta rahakassetti pääses, lubati ta Falcki infolehe andmeil linnahiire täisväärtuslikku elu nautima.

Peaminister püüdis ministrikohtade jagamisel oma ainuvõimu näidata
Ansip ütles ajakirjandusele, et soovib jätta välis- ja justiitsministri portfelli oma erakonnale.
Koalitsiooniläbirääkimistel hõõgus eile tuli tuha all juba väga ähvardavalt, kui peaminister Andrus Ansip andis partneritele teatamata ajakirjanduse kaudu teada, et välis- ja justiitsministri koht jäävad Reformierakonnale. Eelnevalt olid mitmed peaministripartei läbirääkijad lubanud, et ministrikohtadest hakatakse rääkima kolmapäeva õhtul.
Ansipi tagantselja käiku ei kibelenud partnerid avalikult küll kritiseerima, kuid läbirääkimiste õhkkond oli vibuna pingule tõmmatud. Selles sammus nähti partneritele, eelkõige Isamaa ja Res Publica Liidule surve avaldamist, sest IRL-i soov on läbirääkimiste algusest peale olnud saada oma esinumbrile Mart Laarile välisministri koht.

Roolimobiilikud eiravad seadust
Roolis mobiiltelefoniga rääkivate juhtide hulk on nelja aastaga kahekordistunud.
Kuigi Eestis võib juht rääkida asulasisesel teel sõidu ajal telefoniga üksnes siis, kui ta kasutab käsi vabaks jätvat seadet, selgus maanteeameti eelmise aasta lõpus tellitud uuringust, et seda eeskirjapunkti eirab 5-9 protsenti juhtidest. Esimene ja ainuke samalaadne uuring valmis 2002. aastal ning siis oli mobiiltelefoniga rääkivate juhtide suhtarv peaaegu kaks korda väiksem.
"Peatusin punase tule all ja autole põrutas tagant sisse teine sõiduk," meenutas 35-aastane Ivar Tallinnas Ahtri tänaval toimunud liiklusõnnetust. "Pidurdamisega hiljaks jäänud juht ütles, et ei märganud minu auto peatumist, sest rääkis mobiiltelefoniga." Selliseid näiteid võib Eesti teedelt tuua palju ning ka statistika näitab, et probleem on tõsine.

Lennujaama alt võib hakata kulgema autotunnel
Tallinna volikogu otsustas täna teha linnavalitsusele ülesandeks koostada kava väikese ringtee rajamiseks Smuuli tee pikendusest kuni Tartu maantee Peetri ristmikuni ning sealt edasi Viljandi ja Pärnu maanteeni, ehitades tunneli Tallinna lennujaama lennuraja alla.
Eelnõu esitanud linnavolikogu esimees Toomas Vitsut märkis, et uute asumite rajamine Tallinna naaberomavalitsustes on pingestanud liiklust linna suubuvatel magistraalteedel.
"Eriti puudutab see Tartu maanteed, sest Rae vallas Peetri külas käib hoogne kinnisvaraarendus ning lisaks elamupiirkondade rajamisele selle maantee ääres areneb seal intensiivselt ka ettevõtlus," ütles Vitsut.
Ta lisas, et liiklusintensiivsust suurendaks ka bussiterminali ja raudteejaama võimalik rajamine piirkonda, kus teedevõrk on ammendanud oma läbilaskevõime. "Üha kasvavate liiklusummikute vältimiseks on vaja radikaalsemaid lahendusi, milleks kahtlemata oleks uus ringtee," sõnas Vitsut.

Tallinn kohandab lapsehoiutoetuse seadusele
Linnavolikogu otsustas viia lapsehoiuteenuse rahastamise korra alates 5. aprillist vastavusse sotsiaalhoolekande seadusega.
Sotsiaalhoolekande seadus sätestab lapsehoiuteenuse sotsiaalteenusena ja kehtestab teenusele ja selle osutajale kohustuslikud nõuded.
Seaduse järgi kohaldatakse alates 1. juulist 2007 tegevusloa nõue praegustele lapsehoiuteenuse osutajatele, kellele see tegevus on 2007. aasta 1. jaanuari seisuga põhikirja või põhimääruse järgne.
Teenuse osutamisõiguse praegused taotlejad peavad tegevust alustama 5. aprillist jõustuva uue korra järgi.
Õigus saada lapsehoiutoetust tekib vanemahüvitise seaduse alusel makstava hüvitise lõppemisel ja see õigus lõpeb lapse kandmisel koolieelse lasteasutuse või kooli nimekirja.
Tallinna linn maksab munitsipaallasteaedadele ja koolieelsetele eralasteasutustele toetust nende laste eest, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinn ning kes on kantud Tallinna linna eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogusse.

Tallinnas muutus heakorra eeskiri
Volikogu muutis täna Tallinna heakorra eeskirja tulenevalt linna jäätmehoolduseeskirjast ning täpsustades ametiasutuste ülesandeid heakorratööde korraldamisel.
Eeskiri keelab põletada jäätmeid (prügi) ja kulu. Lõkke tegemine avalikus kohas on lubatud ainult keskkonnaameti eelneval kooskõlastusel, kui pole tegemist linnavalitsuse poolt avalikus kohas välja ehitatud ja märgistatud lõkkeplatsiga.
Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmete põletamine lubatud ainult vastava loa alusel, mida väljastab Harjumaa keskkonnateenistus. Muudatus keelab ka linna territooriumil linde jahtida ja püüda, mis seni oli keelatud ainult linnas paiknevast veekogust.
Keskkonnaamet hakkab korraldama ja koordineerima linnametsade, laste mänguväljakute, koerte jalutusplatside ja ujumiskohtade hooldust. Kommunaalameti heakorra koordineerimise valdkond täieneb linna avalike tualettide ja magistraalteede äärse linnamööbli haldamise, jalakäijate tunnelite ja purskkaevude hooldamise ja korrashoiu kohustustega, tutvustas muudatusi abilinnapea Olga Sõtnik.

Teisaldatud sõidukite parkla asukoht Tallinnas muutub
Parkimiskorra rikkumise eest Tallinna transpordiameti kontrolöride otsusel teisaldatud sõidukid veetakse alates homsest Balti jaama kõrval asuvasse parklasse.
Alates 23. märtsist saavad liikluseeskirja eiramise tõttu teisaldatud autode omanikud oma sõiduki kätte Rannamäe tee ja Suurtüki tänava nurgal asuvast parklast. Parkla asub Balti jaama vahetus läheduses, maaliinide busside parkla kõrval.
Tegemist on AS Ühisteenused opereeritava tasulise valvega parklaga, mis töötab ööpäevaringselt. Tasulisse parklasse võivad vabade kohtade olemasolul oma sõiduki parkida kõik autojuhid.
AS Ühisteenused tagab Tallinnas teisaldatavate sõidukite äraveo ja parklas hoidmise alates 1. märtsist ja vaid juhul kui selleks volitatud transpordiameti töötajad teisalduse tellivad.
Väärteootsuse saavad teisaldatud sõiduki omanikule vormistada samuti ainult selleks volitatud linnaametnikud. Sõidukite teisaldamisel kasutab AS Ühisteenused alltöövõttu OÜ-lt Instructor.

Haaberstis remonditakse täna teepeenraid
Teepeenarde remonti tehakse täna Haabresti linnaosas, löökauke lapitakse Pirital, Nõmmel ja kesklinnas ning vanalinnas kohendatakse graniitparketiga sillutatud tänavaid.
Tallinna Teede AS teatel tehakse teepeenarde remonti Haaberstis Printsu, Tiskre, Jõeküla, Kuuseranna ja Kiviranna teel ning Räime, Tindi ja Jõeoti tänaval.
Vanalinnas tehakse tänavasillutise remonttöid Kullassepa, Olevimäe ja Vene, Pikal ning Uuel tänaval.
Pirital on remondimehed täna Ranniku teel, Siniladva tänaval, Regati puiesteel, Pojengi tänaval ja Lõhmuse ning Randvere teel.

Tallinna päeval saavad noored tutvuda linnajuhtide tööga
Käesolev aasta on pealinnas noorteaasta, mistõttu on ka Tallinna päeval 15. mail põhitähelepanu noortel, mil noored saavad töövarjudena tutvuda linna tööelu ja juhtimisega.
Projekti "Võim linnas noortele" eesmärgiks on lähendada linna noortele ja noori linnale. Tallinna päeval võtavad linna juhtimisest osa noored, kes on huvitatud linnaasutuste töökorraldusest ja valitsemisest. Noored asuvad tööle linnavalitsuse ametiasutuste ja linnaosade juurde sarnaselt töövarjupäeval juhte saatvate töövarjudega.
Tallinna linnapea Jüri Ratas märkis, et karjäärivalikute eel tuleb noortele tutvustada erinevaid võimalusi ja miks mitte ka avaliku sektori tööelu.
"Meie soov on mõista paremini noori ja olla ise noorte poolt mõistetud, loodetavasti aitab sellele projekt "Võim linnas noortele" olulisel määral kaasa," ütles Ratas.

IRL: korterite otsustuskorras müük tuleb viia uutele alustele
Sundüürnike probleemi lahendusena näeb IRL kolimistoetuse mitmekordistamist, samuti sundüürnike majutamist munitsipaalmajadesse, mille ehitamist saaks finantseerida realiseerides linnale kuuluvaid üksikuid kortereid turuhinnaga.
Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil kavatseb Keskerakond müüa endisele sundüürnikule 55-ruutmeetrise korteri Nõmmel Tungla 27 hinnaga 9300 krooni.
"Sundüürnike liigitamine "väljavalituteks" ning ülejäänuteks, kellele kortereid ei kingita, on ebaõiglane ja korruptsiooniohtlik," lausus IRL linnavolikogu fraktsiooni esimees Toomas Tõniste.
Sundüürnike probleemi lahendusena näeb Tõniste eeskätt kolimistoetuse mitmekordistamist, samuti sundüürnike majutamist munitsipaalmajadesse, mille ehitamist saaks finantseerida realiseerides linnale kuuluvaid üksikuid kortereid turuhinnaga.
"Kui üldse rääkida sundüürnikele korterite müügist otsustuskorras, siis võiks hind kujuneda nii, et võetakse turuhind ja lahutatakse sama sundüürniku poolt selle korteri parendamiseks tehtud investeeringud," ütles Tõniste. "Investeeringute lahutamise võimalus ei tähenda toreduslike kulutuste mahaarvamist, vaid seda, et arvesse võetakse uuendatud elektrisüsteem, uued aknad, torud ja radiaatorid, paigaldatud turvauks ning muu taoline."

Vabaduse väljaku parklas kipub autoalarm tõrkuma
Mullusest sügisest on paljud autojuhid olnud Vabaduse väljaku parklas hädas oma sõiduki signalisatsiooni alla seadmise ja alarmi mahavõtmisega, sest tundmatu tugev raadiolaineallikas takistab selle tööd.
Oma pool aastat kestnud probleem ei puuduta kõiki autosid, mis Vabaduse väljaku parklast läbi on käinud, vaid peamiselt Toyotade ja Lexuste omanikke, veidi vähemal määral ka Chrysleri ja Subaruga sõitjaid.
Samuti ei toimi salapärane tugevaid raadiolaineid kiirgav seade kogu parklas, alarmsüsteem streigib vaid selle Moskva kohviku poolses otsas. Paljud eelnimetatud automarkidega sõitjad on püüdnud seal asjatult oma sõidukit puldist signalisatsiooni alla panna, auto lihtsalt ei reageeri.
Toyota ja Lexuse ametliku esindaja, AS Amserv Auto hooldusnõuniku Kristjan Soodla sõnul on Vabaduse väljaku veider mõju osale automarkidele nende firmas juba ammu küsimusi tekitanud.

Tallinn ei allu teelaiendust segava krundi omanike väljapressimisele
Merivälja tee laiendamist takistava kinnistu omanikud tahavad linnale müüa terve krundi, juhul kui nad sellele mereäärsele maatükile ehitusõigust ei saa, linn vajab aga krundist ainult ühte riba.
Tallinna linnavalitsus saatis eelmise kuu lõpus Merivälja tee 71 kinnistu omanikele, osaühingutele Technosol ning Vatson & Vatson, krundi ligi 3000 ruutmeetri suuruse riba sundvõõrandamise otsuse eelnõu, siiani ei ole nad vastust saanud, kirjutab Postimees.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei ole linn jõudnud kinnistu omanikega maatüki ostmise tingimustes kokkuleppele, kuigi läbirääkimisi on peetud juba aasta aega.
Tema väitel tahavad omanikud tee-ehituseks vajaliku maariba loovutamise eest ehitusõigust tervele magusale mereäärsele kinnistule, kui linnavalitsus aga niisugust luba ei anna, soovivad nad, et linn ostaks 30 miljoni krooniga ära kogu rohkem kui 11 000 ruutmeetri suuruse kinnistu.

Harju tänava puhkeala valmib mais
Harju tänava puhkeala valmib 15. maiks ja näeb ette terrassaedu, veesilmi, kino- ja puuaeda ning kohvikuid.
Harju tänava endise varemeteala puhkealaks muutmise esimene etapp lõppes detsembri
alguses, kui asuti rajama liuvälja.
Liuväli oli popp
"Head meelt teeb see, et linnakodanikud võtsid Eesti esimese välitingimustes avatud liuvälja rõõmuga vastu ja napilt kolme kuuga oli külastajaid ligikaudu 27 500," ütles linnapea Jüri Ratas. "15. maiks teevad AS-i Terrat töömehed valmis Ülle Grišakovi projekteeritud puhkeala ja Harju tänav saab uue elu."
Üle 20 miljoni
Tallinn investeerib puhkealasse 20,2 miljonit krooni. Liuväli avatakse Harju tänaval taas novembri keskel.

Valmis tasulise parkimisala voldik
Transpordiameti tellimusel valmis infovoldik Tallinna kesklinna valveta tasulise parkimise kohta, mis toimetatakse parkimisala piires elavate linlaste postkastidesse. Voldikul on tasulise parkimisala kaart, parkimise aastakaardi andmise ja kasutamise kord ja selle vormistamiseks vajalike dokumentide loetelu. Voldikutega saab tutvuda ka Tallinna kodulehel ja need on saadaval ka linnavalitsuse teenindussaalis aadressil Vabaduse väljak 7

Parkimiskoha puudus ei vabasta haljasalal parkijat vastutusest
Haljasalade ääres elavad inimesed on varmad valesti parkijatest politseile teatama.
Nädala alguse seisuga on munitsipaalpolitsei patrull avastanud 289 juhtumit, kus auto oli pargitud haljasalale. Kõikidel juhtudel asetasid patrullid auto esiklaasile kojamehe vahele hoiatavad sildid. Need teavitavad sõiduki omanikke seaduserikkumisest.
Rikkumisi on avastatud kõige rohkem magalapiirkondades Lasnamäel, Mustamäel ja Haaberstis, kus paneelmajade õued pole mõeldud tänapäevase autohulga jaoks. Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järviku sõnul ei vabasta see aga vastutusest. "Mustamäel pole vist tõesti eriti ka tasulisi parklaid, aga see ei õigusta auto haljasalale parkimist. Vahel tehakse ka hoiatusmenetlusi, kuid üldjuhul lõpevad menetlused ikkagi rahatrahviga," rääkis Järvik.

Prügiveofirmad nõuavad värava avamise eest lisatasu
Uus prügiveokord surub ühistutele peale lepingu linna korraldatud konkursi võitjaga.
Põhja-Tallinna elanikele on saadetud prügifirmade teated vanade lepingute lõpetamise kohta ja kirjad uute lepingutega. Elanikud on praeguste prügifirmadega rahul, uute suhtes tekitavad vastumeelsust lisatasud, näiteks hoovivärava avamise eest.
Alates 1. aprillist kehtib linnaosas uus prügiveokord, mille kohaselt tuleb leping sõlmida linna korraldatud konkursi võitjaga. Merimetsa-Kelmiküla ja Pelguranna-Kopli piirkonnas hakkab jäätmeid vedama OÜ Prügivedu Tallinn ning Kalamaja-Paljassaare-Karjamaa-Sitsi piirkonnas Ragn-Sells AS.
Korteriühistud ja majaomanikud on rahulolematud peamiselt seetõttu, et vaba konkurentsi tingimustes selliseid lisateenuseid nagu "värava avamine kliendi võtmega" eraldi ei maksustatud. Nüüd aga hakatakse ka selle eest raha küsima.

Eksperdid: Viru Poeg mõjub linnakeskkonnale halvasti
Eile selgus Hendrikson ja Ko koostatud keskkonnamõjude hindamise aruandest, et Viru hotelli juurde kavandatava juurdeehituse, nn Viru Poja keskkonnamõjud on pigem negatiivsed.
Suurimad mõjud on juurdeehitusel linnaruumile ja kultuurikeskkonnale, aga ka loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale.
AS-i Uus Viru juhatuse liikme Yrjö Vanhaneni sõnul näitavad dokumendid, et Viru keskuse arendajad on täitnud kõiki linnavalitsuse ettekirjutatud keskkonnanõudeid. "Viru keskuse, bussijaama ja juurdeehituse rajamiseks on arendaja kõiki tingimustes esitatud nõudeid täitnud. Kõik muu on tõlgendatav poliitilise populismina," lausus Vanhanen.

Tadžikistani president vahetas perekonnanime
Tadžikistani president Emomali Rahmonov muutis oma venepärase perekonnanime tadžikilikuks.
President võttis oma perekonnanime Rahmonov lõpust ära "-ov", vahendab BBC. President põhjendas nime muutmist sellega, et tema esivanemad kandsid Rahmoni, mitte Rahmonovi nime.
Tadžikistani juht Rahmon kutsus üles naasma ajalooliste juurte juurde ja kasutama ka rahvuslikke kohanimesid.
Paljudel Vene impeeriumi annekteeritud rahvastel on venepäraseks vahetatud kas perekonnanimede lõpud või terved nimed.
Esimesena kutsus üles venestatud nimesid vahetama endine Aserbaidžaani president Abulfaz Eltšibei (Aliev).

Prantsuse kohus mõistis Taani karikatuurid õigeks
Prantsusmaa kohus mõistis täna õigeks ajakirja Charlie Hebdo, mis hiljuti avaldas aastatagused skandaalsed Taani karikatuurid prohvet Muhamedist.
Prantsusmaa moslemirühmitused väitsid, et Charlie Hebdo tahtis karikatuuride avaldamisega moslemivastast viha üles kütta, vahendab Reuters.
Kohus otsustas siiski, et ajakirjal Charlie Hebdo oli sõnavabadusest tõttu täielik õigus karikatuure avaldada.
Kurikuulsad Muhamedi-karikatuurid ilmusid esimest korda 2005. aasta sügisel Taani ajalehes Berlingske Tidende. Ilmumisele järgnesid moslemite vägivaldsed rahutused kogu maailmas. Rahutustes hukkus ligi 50 inimest.

Euroopa Komisjon annab Eesti kohtusse
Euroopa Komisjon annab Eesti Euroopa Liidu kohtusse, kuna Eesti ei ole teinud nõutavat telekommunikatsioonituru analüüsi.
Telekommunikatsioonituru analüüsid on EL seaduste järgi kohustuslikud ja need on mõeldud välja selgitama, kas riigi telekommunikatsiooniturul valitseb ikka vaba konkurents, vahendab Reuters.
Euroopa Komisjon annab kohtusse veel teisigi riike muude rikkumiste eest. Näiteks lähevad Itaalia, Leedu, Hollandi, Portugali ja Slovakkia kohtusse selle eest, et nad ei ole suutnud juurutada rahvusvahelise hädaabinumbri kasutamist, nii et juhuslikult hätta sattunud rändur saaks riigist hoolimata kohe abi kutsuda.
Kohtus ootaab lahendamist nende riikide probleem hädaabinumbrile helistaja asukoha tuvastamisega - see funktsioon on eriti oluline just ränduri jaoks, kes ei pruugi teada, kus ta võõral maal asub.

Saksamaa kohtunik lähtus otsuse tegemisel Koraanist
Saksamaal on poleemikat tekitamas juhtum, kus kohtunik lükkas tagasi mehe käest korduvalt peksa saanud naise lahutusavalduse.
Maroko päritolu sakslanna soovis samuti islami usku abikaasast lahku minna, kuna viimane peksis teda korduvalt.
Kohtunik aga selles piisavat põhjendust ei näinud, kuna Koraanis olevat naisepeks lubatud.
Frankfurti ringkonna kohtust teatati, et 26-aastane naine ning kahe lapse ema oli tõepoolest lahutusavalduse teinud.
Kuna lahendus sellisel kujul kehtima jääda ei saa, pannakse asjaga tegelema uus kohtunik, vahendab Deutsche Welle.

Bagdadis rünnati ÜRO peasekretäri raketiga
ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni ja Iraagi peaministri pressikonverentsi katkestas vali plahvatus, mis purustas osaliselt saali lae, keegi ruumisviibijaist viga ei saanud.
Bagdadi kindlustatud tsoonis asuvas hoones kõnet pidanud Ban Ki-moon võpatas plahvatuse peale ja näis vapustatud, vahendab BBC.
Pressikonverents lõpetati pärast plahvatust paari minutiga.
Pealtnägijate sõnul läks raketitabamus Ban Ki-mooni hoonest umbes 50 meetri jagu mööda.

Prantsuse presidendikandidaadid lubavad homodele rohkem õiguseid
Prantsuse kõige populaarsemad presidendikandidaadid on alustanud võidujooksu homoseksuaalsete inimeste toetuse pälvimiseks.
Sotsialistide kandidaat Ségolène Royal lubas geiajakirjale Tetu antud intvervjuus geidele abiellumis- ning lapsendamisõigust, lubades presidendiks saades kiiresti seadust muuta, vahendas Reuters.
Konservatiiv Nicolas Sarkozy ning tsentrist Francois Bayrou jäid siiski tagasihoidlikumateks, olles endiselt geiabielude vastu, kuid lubasid neile uusi rahalisi õiguseid ja laste adopteerimist.
Võrreldes 2002. aasta presidendivalimistega on suhtumine tunduvalt liberaalsemaks muutunud. Siis toonitasid president Jacques Chirac ja tema suurim konkurent Lionel Jospin, kui tähtis on heteroseksuaalne abielu ning lapse õigus emale.
Prantsuse seaduste kohaselt võivad geid astuda tsiviiluniooni, mis pakub neile samu seaduslikke eeliseid nagu abielu, kuid mitte adopteerimisõigust. Samas on üksikutele inimestele adopteerimine lubatud.

Nelja aasta pärast on sülearvutid saavutanud võidu lauaarvutite üle
Rahvusvahelise uuringufirma raportist selgub, et sülearvutid võtavad 2011. aastaks maailma arvutituru üle ja lauaarvutite müügi kasv peaaegu peatub.
Rahvusvahelise uuringufirma IDC viimane raport näitab, et 2011. aastaks kasvab sülearvutite turg 16,1%, aga lauaarvutite turg vaid 3,8%, vahendab BBC.
IDC analüütiku Doug Belli sõnul ootab lauaarvutite turgu küll 2007. aasta lõpus ja 2008. alguses ees mõningane lisakasv, kuna turule tuleb Windows Vista. Seejärel aga saabub püsiv langus.
Möödunud aastal müüdi maailmas 140 miljonit lauaarvutit ja 82 miljonit sülearvutit.
2006. aasta tulemusi 2005. aasta omadega võrreldes näeb, et sülearvutite müük kasvas tolle aastaga 26,3% ja lauaarvutite müük vaid 2%.
Sülearvutite müüki toetab firmade järjest suurenev nõudlus mobiilse tööjõu järele. Samuti on oluline, et traadita võrgud on üha enam kättesaadavad - näiteks ühe USA uuringu andmetel kasvas 2006. aastal traadita võrgu kasutajate arv ligi poole võrra.

Ajaleht: Venemaa ründab Euroopat mitmel rindel
Tänane The Wall Street journal kirjutab, et Venemaa püüab Euroopa energeetilist sõltuvust suurendades ning Kosovo tulevikku rikkudes Euroopa agendas domineerida.
Moskva strateegiat suhetes Euroopa Liiduga (EL) iseloomustavad kolm elementi: ELi üksmeele nurjamine, võtmeriikide üle kontrolli saavutamine ning NATO ja ELi edasise laienemise ära hoidmine, kirjutab Washingtonis asuva strateegiliste rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Janusz Bugajski.
Moskva lõikab ELi ühise Vene-poliitika puudumisest ohtralt kasu. Kõige suuremad erinevused valitsevad ELi uute ja vanade liikmete vahel. Kui esimesed kardavad Venemaa taassündi ning eelistavad seetõttu Kremli võimu piirata, siis Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia eelistavad Moskvaga mitte tülli minna. Nemad lähtuvad peamiselt pragmaatilistest majandushuvidest ning Euroopa kasvav sõltuvus Vene energiast allutab nende riikide valitsusi Kremlile.

Jukose asi mõjutas vene voliniku vahetamist Euroopa inimõiguste kohtus
Venemaa president Vladimir Putin kirjutas käskkirja, mille kohaselt Pavel Laptev, 56-aastane Euroopa inimõiguste kohtu endine volinik, läheb erru ja tema asemel asub ametisse 38-aastane Veronika Milintšuk.
Laptevi ei vabastata seetõttu, et Venemaa kaotas eelmisel aastal Strasbourgis rohkem kui 80 kohtuasja, kirjutab Kommersant.
Ajalehe allikate andmetel on volinike vahetamine seotud kütuseettevõtte Jukose kohtuasjaga, mida hakatakse Euroopa inimõiguste kohtus läbi vaatama. Milintšuk on aga Vene justiitsministri Vladimir Ustinovi vana kolleeg.
Samas leiavad õiguskaitsjad, et voliniku vahetamine ei mõjuta kohtuasja käsitlemist. "Kahjuks mõtlevad meie võimud, et tegemist on konkreetse inimesega Pavel Lapteviga. Nad lihtsalt ei mõista, et probleem on meie kohtusüsteemis," märkis õiguskaitsja Irina Jasina.
Ta lisas, et Moskva on harjunud sellega, et Venemaa kohtutes on võimalik kokkuleppeid teha, ja nad arvavad, et sama asi on võimalik ka Euroopa inimõiguste kohtus. Jasina ütles, et kui kohus otsustab asja käsitleda, siis ta teeb seda, vaatamata sellele, kas Venemaad esindab Laptev, Milintšuk või justiitsministeerium.

Kossatšov on nõus pronkssõduri teisaldamisega
Riigiduuma välisasjade komisjoni juht Konstantin Kossatšov tegi erakondadevahelisel välispoliitika nõupidamisel ettepaneku muuta Venemaa seisukohta pronkssõduri teisaldamise küsimuses.
Kossatšovi arvates peaks pronkssõduri teisaldamine toimuma aga kooskõlas Venemaaga, teatab Regnum.
Tema sõnul töötatakse hetkel Eestiga välja mitteametliku kokkuleppe sõlmimise võimalust, mille kohaselt teisaldab Eesti väärikalt monumendi ja korraldab säilmete ümbermatmise. Venemaa nõustub antud tingimustega ning osaleb pidulikel üritustel.
Teised nõupidamisel osalejad Kossatšovi seisukohta esialgu siiski ei toetanud, vaid tegid ettepaneku kasutada pronkssõduri teisaldamise korral jõhkramaid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi meetmeid.
Kossatšov teemat ei kommenteeri
Konstantin Kossatšovi pressiteenistus teatas Päevaleht Online'ile, et nad ei soovi antud teemat veel kommenteerida.

Põhja-Korea katkestas tuumakõnelused pangaülekande hilinemise pärast
Kuuepoolsete kõneluste järjekordne voor luhtus, kuna Põhja-Korea ei saanud teiste osapoolte lubatud 25 miljonit dollarit piisavalt ruttu kätte.
Põhja-Korea tuumaprogrammi lõpetamise kuuepoolsete kõneluste seekordne voor kuulutati ametlikult luhtunuks, vahendab BBC. Katkemise põhjustas see, et Põhja-Korea peamine tuumaläbirääkija lahkus kõnelustelt ootamatult keset tüli rahaküsimuste üle.
Pekingis toimunud kõnelused peatusid pärast seda, kui Pyongyang keeldus oma tuumarajatisi sulgemast enne, kui saab kätte lubatud 25 miljonit dollarit. Ülejäänud viis osapoolt jäid nõusse.
Põhja-Koreale raha lubanud riigid kinnitavad, et nad ei tea, miks raha üle kandmine viibis.
Põhja-Koreas pealäbirääkija Kim Kye-gwan ei kommenteerinud oma lahkumist ja sõitis Pekingist nii kähku kui võimalik kodumaale tagasi.

Balti riigid hakkavad biodiislit eksportima
Kolmes Balti riigis on biodiisli tootmine niivõrd edukaks osutunud, et katab kogu sisenõudluse ja jätkub ka välismaale müümiseks.
Järgmisel aastal plaanivad mitmed tootjad alustada biodiisli eksporti, vahendab Austria pressiagentuur APA.
Eesti, Läti ja Leedu biodiisli toodang ületab järgmiseks aastaks sisenõudluse, avaldas Soome agraar- ja toidu-uuringute instituut MTT oma kolmapäeval avaldatud uuringus. Tõenäoliselt toodetakse Balti riikides 2008. aastal 30 000 tonni rohkem biodiislit kui kohalik turg vajab. Usutakse, et ületoodang eksporditakse Lääne-Euroopasse, peamiselt Saksamaale.
Uuringust selgub, et Eestis ja Lätis tõuseb biodiisli toodang 2015. aastani 0,7 miljonilt tonnilt 1,2 miljoni tonnile ning Leedus 3 miljoni tonnile.
Sisenõudluse kasv ärgitab paljusid talunikke vilja ja rapsi kasvatama, et seda biodiisli rafineerimistehastele müüa. Praegu vajavad rafineerimistehased aastas kokku 300 000 tonni rapsi. Paljud Eesti ja Leedu tootjad ostavad toorainet välismaalt.

Venemaal põrkasid kokku kaks hävitajat
Venemaa Rostovi oblastis põrkasid eile kokku kaks lennukit Mig-29, õnnetuse käigus keegi viga ei saanud.
"Esialgsetel andmetel oli avarii põhjuseks juhtimisviga," vahendas RIA Novosti Venemaa õhuväe ülemjuhataja asetäitja Aleksandr Drobõševski sõnu.
Lennukid põrkasid kokku õppelendude käigus. Pärast lennukite kokkupuudet õnnestus pilootidel lennukid Degtevo külast eemale suunata ning katapulteeruda. Üks piloot sai kergeid vigastusi, teine viga ei saanud.
Sõjaväeprokuratuur algatas juhtunu kohta kriminaalmenetluse.
Videot sündmuskohalt saab vaadata siit.

Briti allveelaeval hukkus plahvatuses kaks meremeest
Arktika jääkilbi all tööd teinud Briti tuumaallveelaeval HMS Tireless plahvatas õhupuhastusseade, õnnetuses hukkus kaks meremeest ja veel üks sai vigastada.
Allveelaev viga ei saanud ja tõusis pärast plahvatust läbi jää pinnale, vahendab BBC. Allveelaev tuli pinnale Alaska lähedal.
Vigastada saanud meremees viidi Alaskal Anchorage'i haiglasse ja arstide hinnangul peaks ta terveks saama.
Plahvatus tekkis õhupuhastusseadmes, mis toodab keemilise reaktsiooniga hapnikku.
USA merevägi kinnitab, et HMS Tirelessi tuumareaktor plahvatuses kahjustada ei saanud ja laev ise ohtu ei sattunud.
Vene uudisteagentuuril RIA Novosti on õnnetusest ka video.

Vastuhakk kõrgetele maksudele pöörab Põhjamaid paremale
Mullu tuli Rootsis võimule paremkoalitsioon, sama toimub nüüd ilmselt ka Eestis ja Soomes, vasakpoolsete käes on ohjad veel vaid Norras ja Leedus.
Kas Põhja-Euroopa puhul saab rääkida üleüldisest parempöördest? Financial Times kirjutas, et ka Prantsuse sotsialistist presidendikandidaadil Ségolène Royalil tasuks vaadata põhjala poole ja mõista, et sotsiaaldemokraatlik lähenemine "tõsta makse ja kuluta" enam ei toimi.
Viis Põhjamaad - Taani, Norra, Island, Rootsi ja Soome - on juba aastaid olnud heaolu sünonüümiks. Baltimaadele on nad selgelt eeskujuks. Kuid samal ajal kui elatustase on tõusnud, on kerkinud ka maksukoorem. Maksude alandamise idee on aga relv, millega on viimasel ajal üha kergem sotse valimistel võita.
Reformid pelutavad põhjalat
Praegu võib täheldada isegi Eesti eeskuju võimendumist Lääne-Euroopas, kus paremparteid on hakanud vargsi ühetaolist tulumaksu kaaluma. Euroopa idaosas on see mudel leidnud järgimist juba enamikus riikidest. Põhjala heaoluühiskondades kardetakse tõsisemaid reforme, kuid maksukoorma kärpimise loosung on sealgi populaarne.

Kas valguskiir padrikus või uus viigileht? 
Eesti voliniku Siim Kallase ettepanekul otsustas Euroopa Komisjon eile hakata registreerima EL-i otsustusprotsesse mõjutavaid lobigruppe.
Tulevast aastast käivitatav register näitab, keda Brüsseli hinnanguliselt 15 000 lobitöö tegijat esindavad ja mis raha eest.
Nimistuga kaasneb erialane eetikakoodeks. Liitumine saab olema vabatahtlik, Siim Kallas asetab lootuse "reputatsioonilistele kaalutlustele". Otseseid karistusi uus kord ette ei näe, v.a komisjoni ähvardus jätta eirajad ametlikest konsultatsioonidest kõrvale.
Initsiatiiv on klassikaline näide ettevõtmisest, milles võivad ühtmoodi peituda nii tema hävingu kui ka edu seemned. Vaid aeg annab arutust, kas tegemist on võrsega, millest kasvab järjekordne Brüsseli viigileht, või on tegu esimese - ja mitte viimase - valguskiirega EL-i padrikuks kasvanud mõjusuhetes ja võimusfäärides.

USA senat ründab presidenti võimu kuritarvitamise pärast
Väidetav poliitiline vallandamine on ajanud kongressi ja presidendi kaevikusõtta.
Skandaal lahvatas eelmisel nädalal, kui pinnale tõusid süüdistused, nagu oleks justiitsminister Alberto Gonzales vabastanud enne aastavahetust poliitilise allumatuse tõttu ametist kaheksa föderaalprokuröri. Võimude hilisemad ebalevad selgitused on õli üksnes tulle valanud ning nüüd nõuab senat Valge Maja töötajaid vande all tunnistama.
President George W. Bush lubas võidelda oma abiliste "näidisprotsessidele" tirimise vastu ning hoiatas kongressi kontrollivaid demokraate, et nood ei kasutaks skandaali ära poliitilise profiidi lõikamiseks.
Enda kinnitusel peab Bush oma inimesi kaitsma, et nad julgeksid anda presidendile nõu ka tulevikus, kartmata pärast ristküsitlemisele sattumist.

Horisont evolutsioonist ja energiast
Värske Horisont tutvustab tundmatu otstarbega kiviriista Hiiumaalt ning seda, kuidas Maa toimib energiajaamana. Juttu tehakse põlevkivielektrist ning intervjueeritakse Darwini teooria tundjat bioloog Mart Viikmaad, kes kinnitab, et evolutsiooniteooria pole viimaste aastatega muutunud.

Niels Bohri postulaat ohus
80 aastat tagasi postuleeris Taani füüsik Niels Bohr oma komplementaarsuse ehk täiendatavuse printsiibi. Selle kohaselt ilmutavad elementaarosakesed, nagu näiteks elektronid ja footonid, mõnes katses osakeste, mõnes teises aga laine omadusi. Seda aga mitte ühel ajal. Nüüd on Ameerikas elav iraanlane Shahriar Afshar teinud lihtsa katse, mida ta tõlgendab kui footonite laine- ja osakeseiseloomu koosavaldumist. Eksperiment on klassikaline kaksikpilu katse, mida on täiendatud piludetaguse läätsega. Läätse ette aga asetatakse paralleelsetest traatidest võre. Tulemust tõlgendab Afshar kui Bohri postulaadi rikkumist. Töö trükiti ära ajakirjas Foundation of Physics, mida toimetab Nobeli preemia laureaat Gerard't Hooft. Nii et nüüd on kvantfüüsikutel põhjust 80 aasta tagused vaidlused jälle üles võtta.

Kvantmaailma üllatused pakuvad ka uusi rakendusi
Intervjuu Austria füüsiku Anton Zeilingeriga.
Möödunud nädala lõpus toimus Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses Soome füüsikaühingu aastakoosolek, mis korraldati koos Eesti füüsika seltsiga.
Üritust toetas ka Tallinna volikogu. Teemaks oli "Füüsika ületab piire". Üks paeluvamaid esinejaid oli tuntud Austria füüsik Anton Zeilinger, keda Eesti Raadio teadustoimetaja Priit Ennetiga ka intervjueerisime. Zeilinger on teinud kuulsaid katseid, milles ilmneb osakeste põimumine ja teleportatsioon ehk siis seisundite välkkiire edasikandumine, mida tavamõte just liiga kergesti hoomata ei suuda.
Hiljuti kirjeldas Shahriar Afshar USA-s katset, milles tema väitel ilmnevad üheaegselt nii footoni laineline kui ka korpuskulaarne omadus. See räägib vastu kuulsale Bohri komplementaarsuse printsiibile. Mida teie sellest arvate?

Tänavune talv pani Kihnu vahet reisijate närvid tõsiselt proovile
Kihnu õpetajaks minnes andsin endale aru - alati ei pruugi üle saada. Aga sellist asja küll ette ei kujutanud.
Tagantjärele tundub isegi uskumatu, et esimene kooliaasta nii valutult kulges - ma ei jäänud kordagi ei ühele ega teisele poole toppama.
Ent aastad pole vennad. Tänavune talv on pannud närvikava tõsiselt proovile. Sekeldused algasid juba sügisel. Ai-ai, kui palju kordi laev Amalie tormi tõttu sõita ei saanud.
Aga päris rist ja viletsus algas siis, kui meri jäätus ja lennuk Kihnu vahet lendama hakkas. Lõpmatu sulailm ja vihmasadu muutsid Kihnu lennuvälja juba jaanuarikuus pehmeks mülkaks, kuhu lennuk maanduda ega kust õhku tõusta ei saanud. Kui asi päris hulluks läks, tellis Pärnu maavalitsus vangistatute vedamiseks helikopteri. Kui aga üks lennureis maksab 8000 krooni, siis kopterireis hammustab 30 000-kroonise ampsu. Kopter on tänavu kümneid kordu Kihnu vahet sõitnud ja maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu on rahakotti piiludes üsna murelik.

Rootsis häkkisid tudengid Swedbanki internetipanka
Kahe nädalaga häkkisid kaks Rootsi tudengit katse korras sisse iseenda kontodesse Swedbanki internetipangas, sundides nii panka süsteemi muutma.
Tudengid said Blekinge tehnikakõrgkoolis ülesandeks testida IT-turvalisust ja nii otsustatigi proovile panna Swedbanki sisselogimissüsteem, vahendas aripaev.ee Rootsi majandusportaal di.se.
"Ma ei uskunud oma kõrvu," ütles tudengite õppejõud doktorand Martin Boldt.
Tudengid kasutasid nippi, kus inimesed suunati valele veebilehele, kus panga kliendid oma koodid tavapäraselt panga sisselogimissüsteemi sisestasid, kuid kust need liikusid häkkerite kätte.
"Fakt on see, et kaks tudengit suutsid sellega hakkama saada kahe nädalaga. See ei ole hea, kuid on hea, et tudengid selle võimaluse enne kedagi teist leidsid ja et panka on sellest nüüd teavitatud," ütles õppejõud.

Uurimiskeskus parandas prognoosi Soome majanduskasvu kohta
Majandusuurimiskeskus ETLA suurendas ennustust Soome majanduskasvu kohta tuleval aastal poole protsendipunkti võrra, kuna peab olukorda maailmamajanduses varem arvatust soodsamaks.
ETLA jäi varasema ennustuse juurde, et Soome majandus kasvab tänavu 2,7%, kuid prognoosis 2008. aasta majanduskasvuks 2,8% septembris ennustatud 2,3% asemel, vahendas ETV24 portaali YLE24.
Soome Panga arvates kasvab majandus tänavu pisut üle 3% ja tuleval aastal 2,7%.
ETLA hinnangul jätkub maailmamajanduse tugev kasv vaatamata väikesele langusele USA majanduses. USA majandust arvatakse tänavu ja tuleval aastal kasvavat alla kolme protsendi.
Maailmamajanduse mootor on ETLA hinnangul Aasia ning eriti Hiina ja India. ETLA peab maailmamajanduse soodsale arengule peamiseks ohuks USA majanduse oodatust suuremat aeglustumist, mis vähendaks Euroopa ja Aasia riikide ekspordivõimalusi.

Juurdepääs Tallinna börsi kodulehele on õhtul häiritud
Täna õhtul kl 18-21 on häiritud ligipääs Tallinna, Riia ja Vilniuse börside ning Eesti Väärtpaberikeskuse poolt hallatavatele kodulehekülgedele.
Võimalikud katkestused on tingitud veebiserverite korralisest hooldusest, teatasid Tallinna Börs ja Eesti Väärtpaberikeskus.

Laitinen: suuri kauplusi tuleb juurde ja väikepoed panevad uksi kinni
AS Prisma Peremarketi ja SOK Eesti tegevjuhi Leena Laitineni sõnul käib jaekaubandusturul hoogne laienemine ning seetõttu muutuvad kauplused ja poeketid üha suuremaks ning väikepoodide arv väheneb.
"Olukorras, kus aastane majanduskasv on 11,4% ning palgatõus eelmisel aastal 20%, läheb kogu jaekaubandusturul väga hästi," ütles Laitinen Eesti Päevaleht Online'ile. "Muudatusi tuleb lähiajal ilmselt jaekaubanduse struktuuris, väheneb väikeste poodide ning kasvab suurte kaupluste osakaal."
Sellega on Laitineni sõnul seotud ka suurte kaupluste pindalade suurenemised.
Ühe olulisema muudatusena näeb Laitinen ka jaekaubandusettevõtete "panbaltikustumise": VP on tulnud Eestisse, Prisma liikub Lätti ja Leetu ja samuti liigub Läti turule Selver.
Prisma kett avas Lätis esimese kaupluse eelmise aasta novembris, aastal 2009 avatakse Prisma Riga Plaza kaubanduskeskuses.

Tallinna-Helsingi vahel alustab lendudega uus lennufirma
3. aprillist alustab Tallinn-Helsingi liinil lende uus lennufirma Finncomm Airlines.
Ettevõtte teatel hakkavad lennud uue 68-kohalise ATR 72-500 tüüpi lennukiga Eesti ja Soome pealinnade vahel toimuma üheksa korda nädalas.

Tarkinvestor.ee korraldab Ekspress Grupi aktsiaemissiooni teemal seminari
Tarkinvestor.ee korraldab spetsiaalse Ekspress Grupi IPO-teemalise seminari "Kas Ekspress Grupi IPOs tasub osaleda?".
"Järjekordne uus aktsia Tallinna Börsil on Eesti investorite kogukonna ajanud kihama. Kuna huvi IPO vastu on väga suur, siis otsustasime kiirelt reageerida ning korraldada Ekspress Grupi IPO teemalise seminari," ütles Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik portaali teates.
"Seminari esimeses pooles räägin sellest, kuidas investor peaks ühte IPO-t analüüsima ning seminari teises pooles vaatame ka Ekspress Grupi juhtumit täpsemalt. Ühtlasti avaldame oma nägemuse IPO-hinna kohta ning ka seda, kas ise IPO-s osaleme. Oleme teinud põhjaliku analüüsi ning jagame seda investoritega," lisas Lepik.
Seminar toimub Olümpia hotelli konverentsikeskuses esmaspäeval algusega kell 18. Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerumine.

Tallinna Rocca al Mare Prisma laieneb poole võrra
Tallinna Rocca al Mare Prisma laieneb järgneva kahe aasta jooksul poole võrra.
Ehitustööd algavad käesoleva aasta kevadel, esimene laienemisetapp lõpeb aastal 2008, teine 2009. aasta lõpuks. Rocca al Mare keskuse omanik Citycon Oyj investeerib ostukeskuse ehitusse ligi 68 miljonit eurot, teatas SOK Eesti.
Prisma, mis praegu paikneb 8000 ruutmeetril, saab juurde 4000 ruutmeetrit müügipinda. Sellest 2000 ruutmeetrit saab hüpermarket juurde laienemise esimeses etapis, mis kestab 2007. aasta kevadest 2008. aastani. Teises laienemisetapis lisandub veel 2000 ruutmeetrit, mille tulemusel kasvab Prisma pindala 12 000 ruutmeetrini.
SOK Eesti tegevjuhi Leena Laitineni sõnul omab Prisma kett Tallinna hüpermarketite turul tugevat positsiooni ehk enam kui 20%-suurust turuosa. AS Prisma Peremarketis on 700 töötajat.

Toormepuudus ähvardab männipuust mööbli hinna üles kruvida
Männipuust toodetud mööbli hind tõuseb, sest palgipuudus on toorme hinnad kõrgeks kruvinud ja mööblitootjatel on valida oma toodete hinna tõstmise või männipuu kasutamisest loobumise vahel.
Pikemate tarnelepetega seotud firmasid võib koguni pankrot tabada, kirjutab Võrumaa Teataja.
Männist tehtav saematerjal on viimase kolme-nelja kuu jooksul kallinenud rohkem kui kolmandiku võrra ja suure tõenäosusega hinnatõus jätkub.
Eesti ühe suurema saeveski ASi Toftan juhataja Martin Arula sõnul õhutab hinnatõusu valitsuse poliitika, mis ei soosi metsalangetamist. Teisalt valitseb elavnenud elamuehituse tõttu Euroopas saematerjali järele suur nõudlus, see avaldab mõju ka Eestis toodetud saematerjali hindadele.

Ehitajad hakkavad Soomest tagasi tulema
Eestist pärit ehitajad, kes on aastaid rassinud Soomes asuvatel ehitusobjektidel, on avastanud, et kogenud töömehe palk Eesti ehitusturul on tõusmas ligikaudu võrdsele tasemele Soomes saadavaga.
Eesti ettevõtjad on omakorda kutsunud siia võõrtööjõudu Poolast ning teistest riikidest, põhjendades seda asjaoluga, et Eesti enda kvalifitseeritud tööjõud - meedikud, ehitajad, keevitajad, bussijuhid - on parema palga lootuses suundunud Lääne-Euroopasse, kirjutab Pärnu Postimees.
Osaühingu Saints Group juhataja Tarmo Tuuliku väitel on Eestist pärit ehitajad Soomes küll hinnatud, paraku takistab eestlaste suuremat töölevõtmist Soome ametiliitude ja ühingute tegevus, mis näib olevat suunatud meie ehitusmeeste väljasöömisele.
Sama meelt on Soomest naasnud ehitaja Veiko Luha, kes väidab, et palgad on siin ainult natukene väiksemad, samal ajal on tööaeg normaalne ja lõpuks oled ikkagi kodus.

RKAS hakkab projekteerima uut kriminalistikakeskust
Valitsus andis justiitsministeeriumile loa sõlmida Riigi Kinnisvara AS-iga (RKAS) leping Tallinnasse Rahumäe tee 6 rajatava kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ning Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo ühise hoone projekteerimiseks.
Kuna uue kriminalistikakeskuse ehituskuluga ei ole arvestatud 2007. aasta riigieelarves ega kehtivas riigi eelarvestrateegias, siis arutatakse hoone ehitamiseks vajamineva täiendava rahalise kohustuse võtmist selle aasta kevadel koostatava eelarvestrateegia käigus, teatas valitsuse pressiteenistus.
Valitsus otsustas siseministeeriumi haldusalasse kuuluva kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ning justiitsministeeriumi haldusalas tegutseva Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo üheks justiitsministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks ühendada eelmise aasta oktoobris.
RKAS esitas justiitsministeeriumile pakkumise uue ekspertiisiasutuse hoone ehitamiseks oma kinnistule. Hoone peaks valmima 2010. aasta jaanuaris. Hoone esialgne netopind on planeeritud 8 348 ruutmeetrit ja hoone läheb maksma tõenäoliselt 277 miljonit krooni.

Kaubanduskoda käivitab ärihommikusöökide sarja
Eesti kaubandus-tööstuskoda koostöös Nordea Pangaga käivitab aprillis ärihommikusöökide sarja, mille eesmärk on tuua Kaubanduskoja liikmetele erinevatel majandusteemadel esinema tunnustatud persoone Eestist ja välismaalt.
Sarja avaüritus toimub 3. aprillil Radisson SAS hotellis, kus Hong-Kongi Ülikooli makromajanduse professor Leslie Young kõneleb teemal "Sotsialismist turule: Hiina vs Venemaa", teatas koda.
Professor Young ootab Eesti ettevõtjaid kuulama ja kaasa mõtlema, miks samal ajal turureformidega alustanud Venemaa ja Hiina on tänaseks jõudnud väga erinevatele tulemustele. Young viibib Eestis Estonian Business Schooli kutsel.

Rahandusministeeriumi asekantsler lahkub ametist
Rahandusministeeriumi siseteenuste asekantsler Tauno Tats lahkub märtsis rahandusministeeriumist erasektorisse.
Rahandusministeeriumi teatel jääb tugiteenuste valdkonda esialgu juhtima ministeeriumi kantsler Tea Varrak.
Tats on rahandusministeeriumi asekantslerina töötanud alates 2001. aastast, muu hulgas juhtis ta oma ametiajal maksu- ja tolliameti ühendamise protsessi. Siseteenuste asekantsleri alluvuses oli ministeeriumi personali-, infotehnoloogia-, haldus-, finants- ja juriidiline osakond.
Tats asub tööle Skype'i eestlasest kaasasutajate investeerimisfirmasse Ambient Sound Investments (ASI).
"Mulle on sümpaatne nende visioon ühendada oma tehnoloogiline know-how ja kapital, investeerides alustavatesse rahvusvaheliste väljavaadetega tehnoloogiaettevõtetesse. Annan oma panuse selle äriidee elluviimisesse," ütles Tats.

SAS teeb lennureisid mugavamaks
Lennufirma SAS toob turule uued tooted ja teenused - tasuta internet äriklassis, uus veebilehekülg, online check-in ja SMS-teenused.
Uuendused ulatuvad innovatiivsest check-in teavitusest kas e-posti või SMS-i teel (alates juunist) kuni tasuta interneti- ja internetitelefoniühenduseni SAS-i äriklassi reisijate salongides lennujaamades (alates 27. märtsist).
Uue kujundusega SAS-i koduleht muudab online-broneerimise lihtsamaks ja sisaldab senisest enam infot, teatas SAS.
Sel aastal plaanib SAS juurutada online check-in-süsteemi kodus väljatrükitavate, vöötkoodiga pardakaartidega, mida aktsepteeritaks Euroopa lennujaamades. Praegu tuleb pardakaart välja trükkida lennujaamas.
SAS täiustab oma mobiiliteenuseid. Alates juunist saavad reisijad broneerimise ajal tellida uue check-in-teavituse teenuse. Nad saavad SMS-sõnumi või e-kirja (22 tundi enne väljalendu), mis teavitab neid sellest, et interneti check-in-teenus nende lennule on avatud.

Ühistranspordiga sõitjate arv suurenes veidi
Ühistransporti kasutas eelmisel aastal 214,2 miljonit sõitjat, varasema aastaga võrreldes suurenes sõitjate arv kaks protsenti.
Viimastel aastatel langustrendis olnud sõitjate arv seega suurenes mullu. Endiselt oli populaarseim maantee- ehk bussitransport, mida kasutas 66% sõitjatest. Järgnesid trammi- ja trollitransport (28% sõitjatest), mere-, raudtee- ja õhutransport (3%, 2% ja 1% sõitjatest), teatas statistikaamet.
Linnatransport ehk bussi-, trammi- ja trollitransport hõlmas kogu sõitjateveost 78% ning mõjutas oluliselt sõitjate koguarvu suurenemist.
97% sõitjatest veeti riigisisestel ja 3% rahvusvahelistel vedudel. Aastaga suurenes sõitjate arv riigisisestel vedudel 2% ja rahvusvahelistel 12%. Rahvusvaheliste vedude sõitjate arvu kasvu mõjutas enim maantee- ja meretransport, kus sõitjate arv suurenes aastaga vastavalt 30% ja 15%.

Vajaka 800 müüjat ja 300 keevitajat
Kui Euroopa tööjõuturg vajab enim kelnereid, ettekandjaid, kokkasid ja IT-spetsialiste, siis Eestis on praegu suurim põud müüjatest, kassapidajatest, õmblejatest, keevitajatest ja teistest lihttöölistest.
Hotelliärimees Tarmo Sumberg ütles, et headest teenindajatest on suur puudus. "Arvan, et kaubandus-ja teenindussektoris on puudu 10 000 inimest," nentis Sumberg Äripäevale.
Eesti tööturuameti andmetel otsitakse praegu 800 müüjat. Eesti kaupmeeste liidu tegevjuht Marika Merilai ütles, et müüjate-kassapidajate seas on tööjõuvoolavus suur - kiiresti tehakse karjääri, kuid jäädakse ka lapseootele. Pensionile ja lapsepuhkusele jääb igal aastal kaubandusest kuni 2000 töötajat, igal aastal vajatakse 600 uut töötajat
Tööturuameti andmetel on praegu Eestis puudu 319 keevitajat ja leeklõikajat.

Taani selts haaras ERGO juhid endale
Lähiajal tegevust alustav taanlaste kindlustusselts Codan Forsikring siseneb enam kui 3-miljardilise aastamahuga Eesti kahjukindlustusturule aplombikalt, ostes üles Eesti kindlustusseltside ajusid, sh ERGO Kindlustuse tuumiku.
Eelmisel nädalal levis kuuldus, justkui oleksid ERGO Kindlustuse omanikud lasknud lahti kolm juhatuse liiget ning veel kaks osakonnajuhti. Väidetavalt ei olnud ülemused oma tööga hakkama saanud ning said sellepärast ka hundipassi, kirjutab Äripäev.
Täna võib öelda, et asjad päris nii ei olnud. Kolmele neist pani lahkumissoovi pähe hiljuti Eestisse laienenud kindlustusselts Codan, kel kindel plaan helgemad pead konkurentidelt üle osta.
"See oli ahvatlev pakkumine," vastab praegu veel ERGO Kindlustuse juhatuse liikme kohustusi täitev Kaido Kepp kergelt naerdes küsimusele, mitu korda suurema palgaga taanlased ta enda juurde Eesti filiaali juhtima meelitasid.

Sarapuu lööb piletihinnad pilvepiirile
Konkurendid nimetavad Atko Grupi pakutud tingimusi põhjendamatuks.
Lääne-Virumaa liiniveo riigihankel tunnistati parimaks Atko kontserni firma AS-i Harjumaa Liinide pakkumine, kus ettevõte küsis riiklikku dotatsiooni alla kahe krooni kilomeetrilt. Konkursil teiseks jäänud AS GoBus nimetas konkurendi pakkumist ebaharilikult madalaks ning eksitavaks.
"Kahekroonine dotatsioon oli normaalne ehk kümme aastat tagasi," meenutas GoBus Rakvere regiooni direktor Rene Alpius. Tingimustes, kus tööjõukulu ja kütusehinnad on kõvasti kerkinud, pole tema sõnul võimalik inimeste vedamine nii väikese toetusega. GoBus pidas liinide majandamiseks vajalikuks umbes poole suuremat summat. Ülejäänud pakkujate, sealhulgas Atko Grupi teise tütarfirma Järve Bussipargi küsitud tasu oli veelgi kõrgem.

Pangad karmistavad laenutingimusi
SEB ja rahandusministeerium ootavad Eesti majanduse pehmet maandumist.
"Ei ole saladus, et Rootsis on olukord muutunud närvilisemaks," viitas SEB ökonomist Hardo Pajula, et SEB ja Hansapanga sealsed omanikud jälgivad Baltimaade majandust erilise hoolega. Küsimusele, kas see tähendab laenuandmise tingimuste karmistumist, kostis ta, et lühike vastus on - jah.
SEB Ida-Euroopa majanduse värske ülevaade tõsise majanduskriisi puhkemist siinmail siiski ei oota. "Stsenaarium, kus hoogsale kasvule järgneb aeglasem kasv, tundub tunduvalt tõe-näolisem kui see, et asjad hapuks lähevad," kinnitas Pajula. Temaga nõustus ka rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik, kes sõnas ministeeriumi kevadise majandusprognoosi esitlusel, et kriisimärkide puudumisel võib eeldada pehmet maandumist.

Õed soovivad palgatõusust hoolimata Soome minna
Värbamiskampaania vastu tundis ainuüksi Tallinnas huvi ligi 60 meditsiiniõde.
Vaatamata sellele, et õdede palgad alates 1. aprillist tõusevad, moodustus OÜ Varumeesteeninduse Tallinna kontorisse eile lõunaks õdedest lausa järjekord. CV tõid ligemale 60 õde.
Värbamispäevad korraldati ka Tartus, Pärnus ja Haapsalus ning neiski linnades oli õdede huvi märkimisväärne, ütles OÜ Varumeesteeninduse projektijuht-konsultant Kaidi Tusova.
Väga lihtne
Soome tööle minek on õdedele võimalikult lihtsaks tehtud ning töötajaid värvata soovivad haiglad on oma soovides paindlikud. Kuigi kandideerima oodati juba soome keelt oskavaid meditsiiniõe haridusega inimesi, kellel on elementaarne arvutikasutamise oskus ning soovitavalt ka eelnev ametialane töökogemus, siis otseselt tagasi ei saadeta kedagi.

Seekordsel Improtestil kuuleb Lippajaid
Täna kell 19.30 esineb Kanuti Gildi saalis Improtesti sarjas ansambel Lippajad.
Lippajad on pärast Megan Quarteti laialiminekut Tarvo Kaspar Toome juhtimisel 2001. aastal moodustatud muusikaline kollektiiv, mis tegeleb sellise nüüdisaegse instrumentaalmuusika loomise ja esitamisega, mille iseloomustamiseks sobiks parema termini puudumisel nimetus "post-fusion".
Seekordsel kontserdil Vendi Kurje Kääbuseid ja Habemega Naist ei näe, aga see-eest sööstavad Hüppavad Õnnelikud Tiigrid läbi põleva rõnga ja vähemalt Ühe Peaga Pikk Mees lastakse kahuriga orbiidile või kaugemale.
Kanutis esineb Lippajad koosseisus Ahto Abner (löökriistad), Meelis Vind (klarnet), Rivo Laasi (bass), Tanel Paliale (süntesaatorid), Tarvo Kaspar Toome (süntesaatorid ja kitarr), Hüppavad Õnnelikud Tiigrid (visuaal) ja Ühe Peaga Pikk Mees (püroefektid).

Festival Ruhrpott tutvustab eestlastele Saksa NRW kultuuri
Tänavu märtsist maini toimuva festivali Ruhrpott raames avaneb Eesti publikul võimalus saada ülevaade Saksamaa Nordrhein-Westfahleni (NRW) liidumaa mitmekülgsest kultuurielust.
Saksamaa tihedaimalt asustatud piirkonnas asuvad lähestikku rahvusvaheliselt tuntud kultuurikeskused nagu Köln, Bonn, Düsseldorf, Dortmund, Münster, Essen, Wuppertal, Oberhausen.
Neis linnades toimub terve rida olulisi festivale ja kunstisündmuseid ja tegutseb palju põnevaid institutsioone ja loovisikuid. Ruhri piirkonnaga seonduvad märksõnad nagu urbanism, industriaalkultuur, tehased ja kaevandused.
NRW kultuuriline avatus ja mitmekülgsus avaldub ka Eestis läbi viidava festivali programmis: esindatud on kaasaegne tants, klassikaline, elektrooniline ja jazzmuusika, teater, film, fotokunst ning interdistsiplinaarsed projektid.
Samuti kuuluvad programmi ekspertide kohtumised. Alates märtsi algusest on aset leidnud juba mitmed muusikaüritused ja ekspertide kohtumised. Festivali programm kulmineerub aga aprilli esimesel poolel, mil toimub tihedalt üritusi kõikides esindatud valdkondades.

Täna algas konkurss noore kultuuritegelase preemiale
Noore kultuuritegelase preemiale saavad kandideerid kõik kuni 35-aastased kultuuritegelased, kellel on vähemalt kahe tunnustatud kultuuriinimese või loomeliidu soovitus.
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu poolt välja antav 75 000 krooni suurune noore kultuuritegelase preemia on mõeldud kuni 35-aastastele Eesti päritolu kultuuritegelasele, kelle kunstilised saavutused on leidnud laialdast tunnustust või kelle looming ning kunstiline tegevus on oluliselt kaasa aidanud Eesti riigi ja kultuuri tutvustamisele maailmas.
Kandidaate võivad Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule esitada 30. aprillini nii taotlejad ise, nende juhendajad, õpetajad, tööandjad, samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed.
Kandideerimiseks tuleb soovijail esitada kirjalik avaldus koos isikuandmete ja lühikese elulooga, loomingulise tegevuse kirjeldus ning vähemalt kahe tunnustatud kultuuritegelase või loomeliidu ja ühe tunnustatud kultuuritegelase soovitus.

Tanja Muravskaja osaleb fotoseeriaga "Ootused" EL-i kultuuriprogrammis
Saksamaa EL-i eesistumise kultuurilisse raamprogrammi kuulub Goethe-Instituudi poolt korraldatud internetiprojekt "Odüsseus Euroopa otsinguil", milles osalevad 27 EL-i liikmesriigi esindajad.
"Homerose Odüsseus satub oma teekonnal seni tundmatutesse maailmadesse, einestab koos kuningatega, võitleb kõikvõimsate varjudega... ja ihkab koju tagasi pöörduda. Nagu Odüsseus, on ka Euroopa enese otsinguil," sõnas Heli Meisterson Goethe-Instiduudist Tallinnas.
Projekt "Odüsseus Euroopa otsinguil" jälgibki omamoodi euroopalikku odüsseiat, mille käigus lisandub jaanuarist juuni lõpuni igal nädalal uus asukohamäärang ja tükike Euroopa identiteedist läbi liikmesriikide kunstnike, kirjanike, teeliste interpretatsiooni.
Fotograaf Tanja Muravskaja neljast fotost koosnev seeria kannab pealkirja "Ootused". Muravskaja lakoonilist käsitlust avavateks märksõnadeks on: ootus, tulevik, põlvkond, noored, võimalused, unistused.

Suri Eesti nukufilmi rajaja Elbert Tuganov
Eesti Kinoliidu teatel suri täna varahommikul Eesti Nukufilmi rajaja ja Eesti Kinoliidu liige Elbert Tuganov.
Elbert Tuganov sündis 1920. aasta 22. veebruaril Bakuus. Aastatel 1927-1939 õppis ta Saksamaal Berliinis, puutudes seal esmakordselt kokku ka animafilmiga.
1957. aastal valmis Tuganovi esimene nukufilm "Peetrikese unenägu", mis pani aluse Eesti Nukufilmile ning on olnud eeskujuks paljudele filmitegijaile.
Elbert Tuganovi käe all valmis 30 aastaga 38 animafilmi, ta tõi eesti animatsioonile ka esimese rahvusvahelise auhinna.
Elbert Tuganov on näiteks nukufilmide "Põhjakonn", "Metsamuinasjutt", "Mina ja Murri", "Peaaegu uskumatu lugu", "Hiirejaht", "Eesel, Heeringas ja Nõialuud", "Aatomik", "Krõll" ja "Kaupmees ja ahvid" autor.

Eesti Kunstiakadeemia muutis sisseastumistingimusi
Eesti Kunstiakadeemia nõukogu kinnitas 2007/2008. õppeaasta sisseastumiseksamid, mille kohaselt suureneb riiklike eksamitulemuste kõrval loominguliste oskuste osakaal.
Uued vastuvõtutingimused annavad silmapaistvate loominguliste võimetega isikutele võimaluse jätkata haridusteed riigieksamitulemustest sõltumata.
"Tingimusi muudeti selleks, et emakeele või võõrkeele eksami hinne ei saaks loominguliselt andekate inimeste komistuskiviks," põhjendas uuendust akadeemiline prorektor Andres Tali.
Eelmistel aastatel arvestati emakeele ja võõrkeele riigieksamite tulemusi sisseastumise pingereas ainepallina, nüüd aga on riigieksamite nõue lihtsalt eeldus sisseastumiseksamitele pääsemiseks.
Mõned erialad siiski arvestavad riigieksamite tulemusi ainepallina, näiteks arhitektuur, kunstiteadus või tootedisain, kus on oluline hea keeleoskus või rehkendamine.

Muusika- ja Teatriakadeemia rektorina jätkab Peep Lassmann
Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu valis kolmapäeval rektoriks ainsa kandidaadina ülesseatud professor Peep Lassmanni.
Muusika- ja teatriakadeemia nõukogu valis kolmapäeval rektoriks ainsa kandidaadina ülesseatud professor Peep Lassmanni.
Valimistel osales 28-liikmelise muusika- ja teatriakadeemia nõukogu 21 liiget, kellest 20 hääletas Lassmanni poolt, teatas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Rektori ametiaeg algab 1.septembril ja kestab viis aastat.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on õppe-, kultuuri- ja teadusasutus, kus on võimalik omandada akadeemiline või diplomikõrgharidus muusika- ja teatrierialadel.

 "Kalevipoeg" tõlgitakse hindi keelde
Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" hindi keelde tõlkimiseks on eraldatud Vishnu Kharele tõlkestipendium 100 000 krooni, võib lugeda Kultuurkapitali möödunud aasta neljandast ehk viimasest jaotusest.
India tõlkija ning luuletaja Vishnu Khare ei pane "Kalevipoega" hindi keelde eesti keelest ümber otse, vaid kasutab tõlkimisel inglis- ja saksakeelsete tõlgete abi, kirjutab Eesti Ekspress.
Ta on tunnistanud, et see pole küll kõige õigem viis rahvuseepose tõlkimiseks, ent see on siiski parem kui üldse mitte tõlkida.
Hindi keelde on Vishnu Khare varem tõlkinud juba "Kalevala", millest sealmail on ilmunud kaks trükki.

Endla teatri direktori konkursile laekus kaks avaldust
Kultuuriministeeriumi välja kuulutatud Pärnu Endla teatri direktori ametikoha täitmise konkursile laekus tähtajaks kaks avaldust.
Teatri praeguse direktori Ain Roosti leping lõpeb 31. augustil, kirjutab Pärnu Postimees.
Roost tunnistas, et kandideerib kohale. Teatridirektori ametit on ta pidanud kokku peaaegu 12 aastat.
Konkursi dokumendivoor toimub 27. märtsil ja vestlusvoor 10. aprillil.

Aastanäitus: rahunemine ja vana hea estetism
Kunstnike liidu aastanäitusel "Elamise kunst" eksponeerib suur osa maalikunsti raudvarast hedonismi. Näituse naelaks on aga Jüri Ojaveri installatsioon.
Pea iga algaja kriitik on alustanud ülevaatenäituste materdamisest ja ega need näitused ka Kunstihoone kuraatoritele eriti meeldi. Kuid hea, et need on siiski olemas, sest nii saavad paljud kunstnikud vähemalt kordki aastas näidata oma töid ilma näitusepinda rentimata.
Lisaks annavad ülevaate-näitused ikkagi mingi panoraamsema ülevaate kunsti hetkeseisust, kuigi ka seekordse ekspositsiooni puhul võib osalevatele 70 kunstnikule lisada teist sama palju neid, kes ei esine.
Üldmulje ongi rahunemine. Tagasi on tulnud vana head estetismi, mis oli Nõukogude ajalgi kevad- ja sügisnäitustel alati esimeses saalis väljas. Ja midagi pole öelda: Enn Põldroos on tagasi kõrgvormis oma fovistliku laadiga, samuti näeme taas vana head Olev Subbit, Nikolai Kormašov üllatab impressionistliku maaliga "Kiigel". Ainult Jüri Arraku "Tolad" tunduvad tema senise laadi taustal kuidagi maneristlikud. Ilmselt on grotesk põhjendatud sellega, et võib arvata, keda kunstnik tolaks peab.

 "Kaheksast viieni" seob töö ja traumad
Vaalas on väljas noorte kunstnike Elis Saareväli, Katrin Koskaru ja Alvar Reisneri näitus. Kuigi Saarevälile, Koskarule ja Reisnerile meeldib esineda näitustel koos (näituseseeria "Ajukepp"), siiski rühmituseks seda kolmikut nimetada ei saa.
Koostöö ei toimu siin mitte kollektiivse teostuse põhimõttel, vaid haakuvate ideede ja ühiste teemade tasandil. Seekord sai ühisteemaks töö ning sellega seotud vägiteod, traumad ja draamad.
Esile toodud probleemil on väga tugev sotsiaalne aspekt, samas ei tegeleta sellega mitte niivõrd otseselt, kasutades fakte, sotsioloogia või dokumentalismi (uurimis) meetodeid, vaid pigem metatasandil ja isegi poeetiliselt. Käsitlusse haaratakse müüdid, mis on (post) industriaalajastul tekkinud tööstuse ja tootmise fenomeni ümber, analüüsitakse vastavat retoorikat ja lavastatakse tüüpsituatsioone.
Saareväli omapärane diptüh-hon "Majanduskasvataja" kujutab töölist, kelle terve ja treenitud keha tagab tootmise kõrge koefitsiendi, ning futuristlikuna mõjuvat seadet kuskil tsehhis. Nii töölise hüpertrofeerunud musklid kui ka hiiglaslik masin, mille kõrval inimene jääb üsna pisikeseks, mõjuvad üsna ähvardavalt. Nostalgilisele stahhaanovluse ja progressi retoorikale lisandub ulmeline varjund, kus legendaarsed lööktöölised ja töökangelased jääksid liiga inimlikuks.

Rakvere teater etendab Jakob Karu uut näidendit
Homme esietendub Rakvere teatris Eesti Ekspressi kolumnisti Jakob Karu uus näitemäng "Vanaema juures".
Jakob Karu nimetab tükki ennast maaelu atraktsioonideks kahes vaatuses, lisades samas, et see on pigem komöödia, aga tõsine komöödia. Lavastaja on Üllar Saaremäe, kunstnikutöö on teinud Kristi Leppik. Näitlejatest teevad kaasa Peeter Rästas, Toomas Suuman, Peeter Jakobi, Margus Stalte, Heido Teder, Volli Käro, Helgi Annast jt.
"Vanaema juures" on Eesti Näitemänguagentuuri 2005. aasta näidendivõistlusel auhinnatud teos. Sama autori "Asjade seisu" on mängitud Draamateatris Tiit Ojasoo lavastuses.

Laupäeval selgitatakse Eesti parimad breiktantsijad
Laupäeval, 24. märtsil toimuvad Tallinnas Salme kultuurikeskuses Eesti meistrivõistlustel breiktantsus 2007.
Breiktantsulahingud toimuvad tavapärases battle süsteemis, kus üksteist püüavad üle tantsida loosi alusel valitud kaks meeskonda.
Lisaks breiktantsulahingutele on üritusel võimalus nautida ka robottantsu (electric boogie) võistlust. Tantsu hindab ja parimad tantsijad selgitab rahvusvaheline žürii.
Võitjameeskond garanteerib pääsu Eesti Breiktantsu Liidu (EBL) korraldatavale Põhjamaade ja Baltikumi suurimale breiktantsufestivalile Battle of EST (BOE) 2007, mis leiab aset 6. oktoobril Tartus.
Üritusel hoiavad meeleolu üleval mitmed DJ-d, sealhulgas DJ Kid Skraam (Battle of the Year 2007) Rootsist ja DJ Möls (Sounds od Hip Hop) Eestist.

Eesti osaleb Euroopa Liidu sünnipäeval Berliinis
24. ja 25. märtsil tähistavad Euroopa Liidu 27 liikmesriiki Berliinis üheskoos Rooma Lepingu sõlmimise 50. aastapäeva, pidustused jagunevad ametlikuks programmiks ja rahvapeoks.
Ametliku programmi raames osalevad pidustustel Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kutsel Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid, teiste hulgas peaminister Andrus Ansip koos abikaasaga.
Pidustused algavad laupäeval kontserdiga Berliini Filharmoonias, kus Sir Simon Rattle'i dirigeerimisel kantakse ette Beethoveni 5. sümfoonia. Liidupresident Horst Köhler abikaasaga võõrustab kõrgeid külalisi õhtusöögil Bellevue lossis.
Pühapäeva hommikul toimub Berliini südames, Unter den Lindenil asuva Saksa Ajaloo Muuseumi Schlüterhof'is pidulik aktus, mis tipneb Berliini deklaratsiooni allakirjutamisega. Deklaratsioon teeb kokkuvõtte sellest, mida on Euroopa Liit 50 aasta jooksul saavutanud, analüüsib tänase päeva seisu ning seab sihte tulevikuks.

Under Marié avaldab oma debüütalbumi esimese singli
Alternatiivset kitarripoppi mängiv ansambel Under Marié avaldab 26.
Singliks valitud "What What?" on ansambli ametlik eellöök Tartu plaadifirmas Forwards aprilli lõpus välja antavale esimesele kauamängivale.
"What What?" raadioverisoon on tänaseks juba kõigile muusikahuvilistele tasuta allalaadimiseks ansambli kodulehel.
Singliplaat, millel ka sama loo pisut popim klubimiks, jõuab hästivarustatud plaadipoodidesse müügile esmaspäeval 26. märtsil. Lisaks on albumi esiksinglist aprilli keskel valmimas muusikavideo.
"What What?" on kollektiivi teine raadiosingel. Võrreldes 2006. aasta kevadel avaldatud demosingliga "Any Place Close" viitab see debüütalbumi elektroonilisemale helikeelele.

Motosõdurid tulevad Lauluväljakule tsiklitega trikitama
Tallinna Lauluväljakul saab 31. märtsil jälgida pöörast freestyle motokrossi show'd, kus neli julget motoässa võtavad ette hullumeelseid katsetusi kohapeale paigutatud hoovõturämbilt rekka veoauto katusele maandudes.
Juba homme antakse Mehhikos avalöök freestyle motokrossi aasta tippüritusele Red Bull X-Fighters (RBXF) ja seetõttu otsustas Red Bull seda nädal hiljem tähistada ka Eestis, korraldades Tallinnas tsiklitega demonstratsioonesinemise.
RBXF alustab oma seitsmendat hooaega esimest korda pikema tuuriga, mis liigub Mehhikost Iirimaale, sealt Venemaale Moskvasse ning viimane üritus peetakse Hispaanias, kus selgub kogu sarja 2007. aasta võitja.
Red Bulli motokrossi show-esinemine Tallinna Lauluväljakul toimub lumelauahüppevõistluse Nokia Big Air raames algusajaga kell 19.00.
Freestyle motokrossi sõitjad Tallinnas on:

Grand Wizard Theodore esineb nädalapärast Tallinnas
Järgmisel neljapäeval astub Tallinna Noorteaasta 2007 ja Club Prive koostöös toimuval vanakooli peol "Heroes of Hip-Hop" plaadimängijate taha legendaarne Grand Wizard Theodore.
DJ Grand Wizard Theodore on maailmas tuntud "scratch" ja "needle drop" plaadimängimistehnika leiutamise tõttu.
"Koolist koju tulles armastasin plaate mängida ning ühel päeval astus ema õiendades tuppa, sest tegin jälle oma muusikaga liiga kõva lärmi. Unustasin käe veel mängival plaadile ja sellest tekkis lahe heli. Hiljem hakkasingi seda tehnikat kasutama oma show'des ning ülejäänud on juba ajalugu," on G. W. Theodore iseloomustanud enda loodud stiili tekkelugu.
Karjääri algusajal tegutses Theodore ka breiktantsijana, aga kuulsuse ja populaarsuse tõi talle kuulumine kollektiividesse L Brothers ja The Fantastic Five liikmena.

Paul McCartney'st saab esimene Starbucksi plaadifirma artist
Sir Paul McCartney on esimene muusik, kes on sõlminud lepingu rahvusvahelise kohvikuteketi Starbucks loodud plaadifirmaga.
Starbucksile kuuluv plaadifirma Hear Music allkirjastas esimese plaadistuslepingu uue artistiga, teatab BBC.
Eelnevalt on Starbucks brändi Hear Music alt väljastatud ainult litsentsiõiguse alusel omandatud lugudest koosnevaid kogumikplaate.
Plaadifirma Hear Music seniseks kõrghetkeks on olnud Grammy võitnud Ray Charlesi duettide kogumiku "Genius Loves Company" väljastamine.
Esimene Hear Music'uga lepingu sõlminud sooloartist Sir Paul McCartney loodab oma esimese albumi uue plaadifirma alt väljastada juuni alguses.

Sõpruse Puiestee sai valmis uue singliloo
Ansambel Sõpruse Puiestee on valmis saanud uue singli "See aeg on kadunud", mis bändi arvates esindab sügavama sisuga muusikat.
Kui uuelt siglilt pärinevat lugu "Lahkumist" on ansambel mänginud juba viimastel kontsertidel, siis singli nimilugu "See aeg on kadunud" on kuulajate ees esmakordselt. "Laul räägib inimesest, kes on sündinud ENSV-s ja jõudnud aastasse 2007," iseloomustab uut lugu Sõpruse Puiestee basskitarrist Mait Vaik, kes on ka laulu sõnade ja muusika autor.
Lugu jutustab lapsepõlvest ja sellel järgnenud keerulisest elust ning ajastust, mille jooksul on kogetud kaotusi, pettumusi ja valu, kuid loo minategelane ei taha alla anda ning püüab kõigele vaatamata jääda iseendaks.
Laulus on elektroonikaga segamini kasutatud naturaalset trummi ja bassi, mis Vaigu sõnul teevad elektroonilise põhja elavamaks. Suure panuse andis muusikasse ka Sõpruse Puiestee süntesaatorimängija Margus Tammela.

Täna tähistatakse Tartus rahvusvahelist Veepäeva
Mänguliste, harivate ja meelelahutuslike Veepäeva üritustega soovivad päeva korraldajad juhtida nii laste kui ka täiskasvanute tähelepanu toimetulekule vee nappusega.
Täna kell 12.00 algavad Tartus rahvusvahelisele Veepäevale pühendatud üritused pealkirjaga "Piisast piisab pikaks päevaks!" Päeva korraldavad Peipsi Koostöö Keskus ja Tartu Keskkonnaharidus Keskus.
Veepäeva jooksul on lastel võimalik osaleda meisterdamis- ja õpitubades, panna oma teadmised ja oskused proovile "Vesisel viktoriinil" ja orienteerumismängul, vaadata filmi "Vee tee".
Gümnaasiuminoored on oodatud rollimängule teemal "Toimetulek veenappusega Tartus aastal 2050". Õhtul saab kuulata Urmas Kokassaare loengut "Vesi meis eneses" ning TÜ Botaanikaaia õppeklassides avab Hermes Sarapuu näituse "Lume- ja jääkristallid". Õhtu lõppeb kevadsuplusega Emajões ning Veepäeva peoga Lodjakojas.

Internet: aadressil dna.imagini.net/friends
Internet: aadressil dna.imagini.net/friends (ilma www-ta) asub visuaalne isiksusetest. See tähendab, et kasutaja valib eri kategooriate alt (mida tähendab sinu jaoks puhkus või armastus?; sinu jook, söök ja magamistuba?) kõige rohkem meeleoluga kokkupassiva pildi. Valitud piltide järgi arvutab programm välja sinu isiksusetüübi.

Tunnike soolikaid kinolinal aitab argipäevast välja
Täna algav teine Haapsalu õudusfilmide festival pakub neljapäevast õudusteraapiat nii mullusest kui ka aastakümnete tagusest filmiklassikast.
Õudusfilmid mõjuvad inimestele väga erinevalt. On inimesi, keda see veretsirkulatsiooni omatahtsi manipuleeriv žanr ei suuda absoluutselt loksutada - olgu siis tegemist kõige verd tarretama panevama episoodiga jaapanlaste õudusklassikaks saanud "Ringust", Jack Nicholsoni õõvastavate grimassidega Stanley Kubricki suurteosest "The Shining" või treppipidi silla-asendis alla sööstva tütarlapsega "The Exorcistist". Samas leidub hulgi filmisõpru, kes juba Freddy Kruegeri esimese ilmumise peale teleritoast välja tormavad.
Ning loomulikult on inimesi, kes tunnevad õudusfilme vaadates küll peopesade higisekstõmbumiseni ulatuvat hirmu, ent seda õudu siiski kõigi pooridega naudivad. Umbes nagu Ameerika mägedel pea alaspidi rippumise eest uskumatuid summasid maksma nõustuvad äärmuste fännid.

Räpp tunnistati rokiks
Eelmisel nädalal lisandus Rock'n'Rolli Kuulsuste Kotta esimene hiphop-artist, žanri isaks kutsutud DJ ning produtsent Grandmaster Flash (Joseph Saddler) oma ansambliga The Furious Five.
"See samm avab uued uksed meie kultuurile," ütles Grandmaster Flash New York Timesile. Meie aja menuräppari Jay-Z sõnul kuulis toda New Yorgis Bronxis kõlanud kõmakat terve maailm.
1980-ndate hakul hittidega "The Message" ja "White Lines" endale nime teinud Grandmaster Flash & The Furious Five'ile omistatakse hiphopi muusika enamiku stiilivõtete väljatöötamise au. Ta oli esimene, kes kasutas vinüülimängijat muusikainstrumendina. Vastupidiselt populaarsele eksiarvamusele Flash ei räppinud. Selleks olid bändis teised inimesed.

Breiktantsijad selgitavad parima
Laupäeval toimuvad Tallinnas Salme kultuurikeskuses Eesti meistrivõistlused breiktantsus. Tantsulahingud toimuvad tavapärases battle'i süsteemis, kus üksteist püüavad üle tantsida loosi alusel valitud kaks meeskonda. Algus kell 15, pilet 50-75 krooni.
Vaata ka:


Koolivaheaeg disainiga
Praegu on õpilastel üle Eesti võimalus disaineriameti ja disaini olemusega tutvust teha õpitoas "Noorte õu".
Näiteks täna kell 14 oodatakse koolinoori Valga huvikeskusesse, samal ajal saavad lapsed harjutada ka Nõo kultuurimajas.
Õpitoas saavad noored disainida sellise linna, millises nemad elada tahaksid.
Vaata ka: www.disainiaasta.ee

Inglismaa esimene vastane uuel Wembleyl on Saksamaa
Inglismaa jalgpallikoondis mängib oma esimese kohtumise uuel Wembley staadionil tänavu 22. augustil, vastaseks Saksamaa koondis.
Ajalehe L' Equipe teatel kinnitas seda Saksamaa koondise peamänedžer. Uus Wembley staadioni pidi valmima juba mulluseks FA Cupi finaaliks, kuid staadonit rajanud Austraalia ehitusfirma ei suutnud graafikust kinni pidada.
Peaaegu aasta hiljem on lõpuks kõik valmis ning eeloleval laupäeval, 24. märtsil tehakse uue ja uhke rahvusstaadioni väravad 60 000 vutisõbrad ees lahti.
Avamängu au on Inglismaa U-21 vanuseklassi koondisel, kes võõrustab Itaalia eakaaslasi. 19. mail peetakse samas ka FA Cupi finaal, vahendab Sportnet. 

Eesti vutikoondis valmistub venelaste agressiivseks mänguks
Nii Eesti koondise mängijad kui ka treener häälestusid laagripaigas Hollandis võidule.
Erinevad teated Venemaalt, mis näitavad, et vigastused räsivad ka Eesti meeskonna vastast, pole peatreener Jelle Goesi sõnul hoolealuste treeningutele pühendumist täna lõppevas Hollandi-laagris seganud.
"Meie ülesanne on ikkagi oma mängule keskenduda," lausus Goes. "Venemaa on igal juhul väga heal tasemel, nii et meie jaoks ei muuda nende vigastused suurt midagi."
"Neil on nii palju häid mängijaid, et vahet pole, kes platsile jooksevad," jäi ka poolkaitsja Ragnar Klavan vastaste koosseisu hinnates ettevaatlikuks.
Üllatust ei tule
Goes on laagris panustanud taktikale, et vältida Vene koondise kuulsa peatreeneri Guus Hiddinki välja hõigatud "üllatust eestlastele".

Pikk Anna ei taha rohkem kasvada
Neidude võrkpallikoondise tugitala 16-aastane Anna Kajalina otsustas Itaalia kasuks.
"Kui see tsirkus siin niimoodi jätkub, teeme veel mitu seeriat läbi!" lõikas Eesti alla 18-aastaste võrgupiigade koondise treeningu pallimütsudest ja lõbusatest naeruturtsatustest läbi juhendaja Peeter Vahtra karm hoiatus.
Tsirkuseks nimetas Vahtra ülesande viletsat sooritamist. Näiteks hiljuti 16-aastaseks saanud narvalanna Anna Kajalina ülaltsöödule järgnev üle turja rullumine Audentese hallis meenutas puhuti kentsakat uperpalli. Ent proovi sa ise akrobaadina vehkida, kui pikkust on täpselt üks pügal üle kahe meetri!
Miks Narva Soldina gümnaasiumi 10. klassi tüdrukut on juba mitu aastat endale himustanud nii Venemaa, Itaalia kui ka Saksamaa treenerid, selgus aga siis, kui asuti üle võrgu lööma. Erinevalt peajagu lühematest kaaslastest ei pea Kajalina ülearu palju pingutama, et pall kõva pauguga soovitud kohta toimetada.

Balti Juhtimiskonverents kolib Ülemiste Citysse
Ülemiste City sõlmis Eesti ühe suurima konverentside korraldajaga OÜ Balti Juhtimiskonverents üürilepingu ettevõtte kolimiseks Ülemiste innovatsioonilinna.
"Ülemiste City roll ettevõtete arengu toetamisel on selgelt suunatud teadmiste ning kogemuste jagamisele," ütles Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin. "Eesti ühe tuntuma konverentside korraldaja asumine Ülemiste Citysse on meile heaks toeks ettevõtete koolitamisel. Esimese reaalse koostööprojektina toome me Ülemiste Citysse aprillis esinema skandaalse börsimaakleri Nick Leesoni. Mais plaanime Balti Juhtimiskonverentsi toel Ülemiste Citysse esinema kutsuda tuntud rahvusvahelise strateegilise mõtleja Rowan Gibsoni," lisas Kobin.
"Meie ettevõtte suurim toode Pärnu Konverentsid on aastaid olnud Eestis uuema juhtimismõtte kandja ning Eesti juhtide ideedevahetuse keskpunkt," lausus OÜ Balti Juhtimiskonverents juhatuse esimees Toomas Tamsar. "Balti Juhtimiskonverentsile sobib Ülemiste City kontseptsioon väga hästi. Ülemiste City on keskkond, mille eesmärgiks on erinevate ideekandjate ja -loojate kontsentratsioon. Meie ootused uue keskkonna suhtes on kõrged," lisas Tamsar.

CeBIT suurendas Eesti ekspordivõimalusi
Eile lõppes nädal aega Hannoveris Saksamaal toimunud mastaapne info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mess CeBIT 2007, mis näitas Saksamaa tuntavalt kasvanud huvi Eesti IT-teenuste vastu.
"Kaheksa aasta jooksul, välja arvatud ehk Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, ei ole Eesti saanud nii palju positiivset kajastust Saksamaa suuremates päeva- ja majanduslehtedes kui nüüd e-valimiste puhul. See tõstis Eesti huviorbiiti ka messil," sõnas ettevõtluse arendamise sihtasutuse esindaja Saksamaal Riina Leminsky.
Eesti stendi vastu tundsid võrreldes eelmiste aastatega palju suuremat huvi nii Saksa avalik sektor kui ka ettevõtjad. "Ühe põhjusena võib esile tuua majanduse olukorda Saksamaal, mis on pärast mitmeaastast paigaltammumist jälle tõusuteel. Kasvavad investeeringud seadmetesse ja otsitakse uusi kasutajasõbralikke tarkvaralahendusi. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted tahavad vahetada välja aastakümneid kasutusel olnud töömahukad programmid. Samuti otsivad kohalikud omavalitsused võimalusi lihtsustada ametkondade igapäevast tööd," ütles Leminsky.

Microsoft Eesti annetab erivajadustega lastele arvuteid
Juba kolmandat aastat viivad Microsoft Eesti, DHL ja IT Kolledži Robootikaklubi läbi heategevusprojekti "Uus algus", mille käigus kogutakse ettevõtetelt ja asutustelt kasutatud arvuteid, seatakse need töökorda ning annetatakse erivajadustega lastele.
Sel aastal loodavad projekti korraldajad koguda kindlasti üle saja arvuti, teatas Microsofti esindus.
Eelmiste aastate jooksul on uuendatud ja annetatud kokku rohkem kui 250 arvutikomplekti. "Nende kodude hulk, kus on olemas arvuti ja internetiühendus, kasvab aasta-aastalt. Siiski on Eestis neid peresid, kel arvutit väga vaja, kuid kes selle ostmist endale lubada ei saa. Alates üle-eelmisest aastast, kui "Uue alguse" projektiga alustasime, oleme saanud mitmeid e-kirju peredelt, kes endale projekti kaudu arvutit saada sooviksid," ütles Microsoft Eesti esinduse juht Rain Laane.
IT Kolledži Robootikaklubi esindaja Margus Ernitsa sõnul saavad projektis kaasa löövad esmakursulased igal aastal hea praktilise kogemuse arvutite töökorda seadmises. "Praktiline töö kinnistab õppetöös saadud teadmised ja annab tudengitele kindlust ning kogemust. Seega teeb iga projektis osaleja heateo ja omandab lisaks erialase kogemuse," lisas Ernits.

Renault' puhaskasum oli 2,9 miljardit eurot
Renault' eelmise aasta puhaskasum oli 2,9 miljardit eurot ja rentaablus 11,4%.
Eelmisel aastal jätkus Renault' kasv väljaspool Euroopat, moodustades 30% kogu müügitulust. Edukalt toodi turule Logan MCV, esimene programmi 26 uuest mudelist. Renault saavutas oma 2006. aasta tegevuse käiberentaabluse eesmärgi, puhaskasumiks saavutati 2 943 miljonit eurot. Laenukapitali ja omakapitali suhe oli 31. detsembril 2006 11,4%, teatas ettevõte.
Äritegevust mõjutasid 2006. aastal väiksemad müügimahud Euroopas ja sellest tulenevalt madalam püsikulude absorbtsioon, toorainete hindade eeldatust suurem kasv, Euro 4 standardile ülemineku kulud, mida ei kantud edasi müügihindadele.
Tänu jätkuvale 26 uue toote ning keskkonnahoidlike ja turvatehnoloogiate arendamisele ulatusid uurimis- ja arenduskulutused 2 400 miljoni euroni, 136 miljonit eurot rohkem kui 2005. aastal. See kasv on tingitud Renault' investeeringute kasvust innovatsiooni, et valmistuda tulevikuks.

Illusionist Jürgen Veber alustab oma telesaatega
Eile ETV telesaates "Pealtnägija" esinenud illusionist Jürgen Veber alustab esmaspäeval Kanal 2-s mustkunstisaatega "Trikimees".
Laiema avalikkuse ette jõudis 24-aastane Jürgen Veber seoses hiljuti Tallinna Linnavalitsusele esitatud taotlusega, milles ta palus luba "ära kaotada" ja seejärel omale kohale "tagasi panna" Tõnismäel asuva nn. Pronkssõduri monumendi.
"Trikimehe" saates läheb Jürgen oma efektsete ja lõbusate mustkunstitrikkidega rahva sekka - tänavale ja kaubanduskeskusesse. Igasse saatesse on kavandatud ka vähemalt üks tõeliselt suurejooneline illusioon. Esimeses "Trikimehes" proovib Jürgen kõndida läbi Patarei vangla müüri.
"Oma saade on mulle suur väljakutse. Ehkki ma olen illusionistina esinenud ka sadadesse küündiva publiku ees, siis televisiooni mastaapidega seda muidugi võrrelda ei saa. Igatahes annan endast parima, et" Trikimehe "saade oleks otsast lõpuni hoogne, lõbus, üllatav ja põnev", kommenteeris Jürgen Veber.

Noortebänd 2007 finaali näeb MTV Eesti ekraanil
Reedel näitab MTV Eesti pooletunnist kokkuvõtet nädal tagasi Club Hollywoodis peetud noortebändide konkursi finaalist, mille võitis kollektiiv Bedwetters.
Noortebändi konkursi eelvooru erisaated olid MTV Eesti eetris käesoleva nädala teisipäeval ja kolmapäeval. Reedel pakutakse desserdiks pooletunnist kokkuvõtet nädal tagasi Club Hollywoodis peetud lõppheitlusest.
Ekspertide sõnul oli tänavuse konkursi üldpilt üllatavalt mitmekülgne ning noorte algajate pühendumus ja asjatundlikkus andis silmad ette nii mõnelegi paadunud profi(pubi) bändile. Võitis bänd, mis suutis esitada lollikindla muusika ja imago vahekorraga retsepti.
Finaalüritust väisanud Baltikumi MTV talendi ja muusika manager Vidmantas Cepkauskas hindas nähtud bändide taset kõrgeks.
"Oleme hetkel olukorras, kus MTV Balticul on kõige rohkem video ettepanekuid Eestist. Ja see, mida täna õhtul nägin, kinnitab selle põhjust. Ülesastumised on läbimõeldud, on show'd ja erilisust, loomingut ja pillimängu," sõnas Cepkauskas.

Savisaare blogi ärkas ellu
Keskerakonna liider Edgar Savisaar alustas eile pärast valimistejärgset mõnenädalast pausi taas oma ajaveebi täitma, milles nimetas ennast tulevaseks opositsioonipoliitikuks ja andis edasi nägemuse ministrportfellide jaotuse kohta tulevases valitsuses.
"Mina isiklikult arvan, et (Mart - EPL Online) Laar võiks küll olla välisminister. Ei ole ühtegi põhjust, miks Ivari Padar ei võiks olla majandusminister - vaja siis igale kohale (Meelis) Atoneni või (Urmas) Paeti panna," kirjutab Savisaar oma blogis.
"Küll oleks minu meelest lõbus kui Reformierakond võtaks valitsuses sotsidelt sotsiaalministri portfelli. Reformil ju vaja tõestada, et nende uus sotsiaalne programm, mis palju hääli sai, ka ellu rakendub," lisas Savisaar.
Savisaare hinnangul võiksid sotsid omakorda taotleda rahandusministri tooli, sest muidu hakkavad endised respublikaanid neid hiljem jälle süüdistama vasakpoolsuses ja sotsialistlikus majandamises. "Nüüd saaksid näidata - me oleme veel suuremad konservatiivid, kui Taavi Veskimägi!"

Elton Johni muusika kolib internetti
Rohkem kui 30 Elton Johni plaati on selle kuu lõpust allalaadimiseks kättesaadavad internetis. Avatav muusikakataloog sisaldab üle 400 Eltoni muusikapala, teatab Reuters. Nüüd aga teeb ta online-muusikapoes kättesaadavaks kogu oma muusikalise kataloogi. Elton Johni muusikakataloog tehakse 26. märtsil eksklusiivselt avalikuks Apple'i omanduses olevas iTunesi muusikapoes. Hiljem saab seda kõigist legaalselt muusika allalaadimise teenust pakkuvatest netipoodidest.

Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas haridus- ja teadusministeeriumi kaebust Eesti Päevalehes 1. veebruaril 2007 ilmunud artikli "Reps nõuab trahviga ähvardades haridusministeeriumi ülistamist" peale ning otsustas, et leht on rikkunud head ajakirjandustava.
Artikkel räägib sellest, et haridusminister Mailis Reps surub omavalitsustele peale lepinguid, mis kohustavad ministeeriumi kui lasteaedade ning koolide remondi ja ehituse rahastajat reklaamima. Artikkel nimetab sellist reklaamimist "mõõdutundetuks reklaamimiseks".
Haridusministeerium leiab aga, et "mõõdutundetu reklaamimine" on hinnang, mille sobilikkus antud uudisloos on kaheldav. Ministeeriumi kinnitusel on tegu tüüplepingutega, mida ministeerium sõlmib juba aastaid ja igal aastal 1500 ringis. Lepingu partneritel on kohustus kasutada logo ja mainida ministeeriumi, kuid seda ei saa nimetada "mõõdutundetuks reklaamimiseks". Artiklis on lepingutingimusi seostatud ilma allikaviideteta Mailis Repsiga, kuid sarnaseid lepinguid on ministeeriumi väitel sõlmitud juba 2001. aastast.

Endine Pimp-TV juht rajab uut telekanalit
Aprillis tahab Eesti kaabeltelevisioonivõrgus alustada katseperioodi uus meelelahutuslik telekanal TV4. Projekti käimalükkajaks on endine Pimp-TV juht Priit Pedanik koos oma meeskonnaga. Plaanitakse alustada muusikakanalina, kus mängitakse viimaste kümnendite hittlugusid, kuid sügisest lubatakse alustada kvaliteetse täisprogrammi saadete edastamist.
TV4 plaanid on esialgu tehtud viie aasta peale, praegu oodatakse ringhäälinguloa saamist ning räägitakse läbi kaasfinantseerijatega. Kaabellevioperaatoritest on TV4 pakkumised esitatud nii STV-le kui ka Elionile, läbirääkimised käivad Starmani ja Telsetiga. Loodav telekanal kavatseb programmi edastada peaaegu kogu Eestis.

Vene leht tutvustab Kallaste linna allakäiku ja volikogu esimehe hirmutegusid
Venekeelsed lehed on mõnevõrra tüdinenud pronkssõduri ja eesti natsionalistide teemast, mida ei saa öelda venekeelse Delfi kohta, mille kõige kommenteeritavamad arvamusartiklid oleksid selles mõttes nagu ühest suust kukkunud. Veidi viimaste päevade lugudest.
Aavo Savitschi artikkel "Kas Eesti 1940. aastal okupeeriti või mitte?" ütleb, et ei okupeeritud ning et Laidoneri kuju on Viljandis püstitatud Nõukogude-aegse peldiku kohale, mis olevatki õige hinnang sellele "kangelasele". Sergei Lõzini kirjutisest "Nad langesid, et meie saaksime elada" selgub, et pronkssõdur on päästja ja vabastaja. Mihhail Petrovi lool "Eestlasele - Eesti meditsiin" tasuks eraldi peatuda, sest eestlaste igakülgse paljastamise kihk sunnib autorit panema ühte patta vene õigeusu kiriku ja haige patsiendi kannatused. "Esmakordselt Eestisse tulnu ei saa aru, miks räägivad eestlased endast homo sapiens'i positsioonilt," teravmeelitseb autor. "Väidetakse isegi, et globaalkatastroofi juhul võtab mets eestlase vastu, sest ta ei ole geneetilisel tasemel minetanud metsas elamise harjumusi. Suur hulk äärmiselt lihtsustatud ettekujutusi ümbritsevast maailmast on tunginud eestlase teadvusse ja ladestunud sinna mütologiseeritud kujul," kirjutab eestlaste hõimust vaevatud Petrov oma üüratus meditsiiniteemalises följetonis (?), epigraafiks fraas: "Elab veel see viimane Nõukogude orjuses siginud eestlane, kes mäletab veel tasuta Nõukogude meditsiini." On see rahvusliku antipaatia õhutamine geneetilisel tasemel või lihtsalt pikk siiras röögatus inimeselt, keda ärritavad Eestis elavad eestlased - ei oska öelda, kuid sellise autobiograafilise haigusloo avaldamine artikli kujul on imelik. "Abordi ohvriks" oleks selle autorit nimetanud Ostap Bender. Tasuta Nõukogude abordi ohver.

Baskini anekdoodid
Uks avaneb ja tuppa jookseb noormees:
"Tere, isa!"
"Kus sa kolasid?"
"Sõjaväes olin aasta aega!"
"Siin ei tohi forelli püüda!" ütleb kalainspektor.
"Ega ma püüagi, me jalutame kalaga. Lasen ta vette, siis vilistan, ja ta tuleb tagasi, jälle viskan…"
"Näita!"
Mees viskab forelli vette. Seisavad ja vaatavad. Lõpuks inspektor ütleb:
"Vilista!"
"Milleks?"
"Et kala tagasi tuleks?"
"Milline kala?"
Pere vaatab õhtul televiisorit. Vanaisa vahetab pidevalt kanalit. Pojapoeg läheb juba närviliseks:

JÄRJEJUTT (8): Michael White: Pööripäev
Laura jaoks olid nad tol hetkel mõttekobarad, igatsuste, ihade ja mälestuste, murede ja hapruse kimbud. Ent siis hetk möödus ja tulukesed teisenesid millekski muuks. Kiirteest sai veresoon ja tulukestest, kehatutest valgustäppidest verelibled, piduritulede punased ja esilaternate valged libled, nad voogasid arteri kaudu edasi-tagasi läbi tumeda keha, mis kindlasti lamas seal all, pimestava sära keskel nähtamatu.
Laura võpatas ärkvele ja tõusis istuli. Silmi vidutades taipas ta, et kell näitab 5.32 hommikul. Õues lõõtsus torm. Siis meenus talle, et Jo polnud veel kodus, kui nad Philipiga just enne südaööd siia jõudsid. Ta polnud tütre tulekut kuulnud.
Nüüd oli Laura täiesti virge ja eile nähtud pilt kahvatust laibast autos kerkis mällu. Auto sisemust olid katnud veri ja soolikad, miski, millega ta oli harjunud - kuid siis meenus talle tüdruku lahtirebitud rind, vaade, mis oli talle avanenud auto lähedal, Monroe kõrval seistes. Näis, et ribid olid lõigatud läbi erialariistaga, mõne esemega, mida kasutavad kirurgid. Lõige oli sooritatud vankumatu täpsusega, oskuslikult. Edasi viirastusid talle katkenud arterid ja veenid, verevarustuse masinavärk, millest eraldati süda. Siingi oli tegutsenud osav eksperdikäsi.

Nissan asub sakslastega jõudu katsuma
Nissanile kuuluv autotootja Infiniti toob järgmisel aastal Euroopa turule kupeemudeli, mis hakkab rinda pistma Mercedez-Benzi CLK ning BMW 3-seeriaga.
Euroopas seni võrdlemisi vähe tuntud autotootja Infiniti kavatseb uue kupeega jõuliselt Euroopa turule siseneda, vahendab carmagazine.co.uk
Sportauto mudelinimeks saab G37, mis viitab kapotti alla pandavale 3,7 liitrise töömahuga V6 mootorile. Esialgu on see ainuke mootor, millega masinat pakkuma hakatakse.
Masina maksumus saab olema 750 000 krooni ringis, mis on umbes samas järgus analoogse mootori ning varustusega Mercedes-Benzi CLK või BMW kolmanda seeriaga.
G37 ametlik esitlus toimub USA-s juba aprillis, kuid Euroopasse jõuab masin alles tuleval aastal.

Rahvuslikku ehitust õppivad tudengid tegid handi haabja
Rahvusliku ehituse esimene lend tegi praktikatöödest näituse, kus on väljas ka haabjas.
Kes soovib "imelooma" näha, seadku sammud kultuuriakadeemia hoone poole, sest selle fuajeesse ongi handi tüüpi haabjas sätitud. Lisaks saab näha rahvusliku ehituse eriala tudengite parimaid joonistusi, rehielamute ja taluõuede makette ning slaidiseeriat rahvuslike ehitajate töödest-tegemistest.
Kogu see toredus on tingitud eile Viljandi kultuuriakadeemias toimunud lahtiste uste päevast, kust loodetakse järelkasvu ka rahvusliku ehituse nelja-aastasesse õppesse. Vastuvõtt toimub üle kahe aasta, esimese lennu kaheksa tudengit on oma õpinguis jõudmas poole peale. Selle ajaga on valminud juba muljet avaldavaid töid.
Rahvusliku ehituse õppekava hoidja Priit-Kalev Partsi sõnul on õppekava eesmärk suunata ja hoida rahvatraditsiooni ehituses, kus praegu lokkab karjala-vene ja Šveitsi segastiilis palkelamute ehitus. Ka vanade palkhoonete restaureerimine ja renoveerimine on tööpõld, kus jätkub leiba veel sajanditeks.

Kivi murrab välisfassaadilt üha jõulisemalt tuppa
Kivisein läheb moodi, sest lihtsa vaevaga toob tuppa jõulisust ja peletab üksluisust.
Kivi on majade fassaadidelt hakanud aina enam tungima siseruumidesse, kus ta võetakse rõõmuga kasutusse kipsseina, tapeedi ja odava muljega euroremondi asemel. Kivi on üks kallimaid, kuid samas stiilsemaid materjale.
Müüritöödega tegeleva OÜ Rannala tegevjuhi Imre Oruste sõnul on kivi viimasel ajal sisekujunduses üha populaarsemaks muutunud. "Tundub, et tapeet ja euroremont on inimesi väsitama hakanud, ning tuppa otsitakse tugevuse ja stiili märke," arvab ta. Kivi on leidnud sisearhitektide soosingu, sest see on praktiline ja helikindel ruumieraldaja, samas ka nägus sisustuselement.
Siseruumides kasutatakse samu kive mis fassaadil. Läbi aegade on olnud eluruumides populaarne paekivi, viimasel ajal on moes käsitsi valmistatud ja hinna poolest kalleim antiikkivi. Isegi Fibo plokina tuntud lihtne savitellis on pärast värviga katmist dekoratiivne.

Käes on aeg oksakäärid käiku lasta
Hoolas aednik võib oksalõikust alustada kohe, kui pole enam suurte külmade ohtu.
Iga viljapuu võra kujundamist tuleb alustada juba pärast puu istutamist. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et parim on jätta kasvama neli kuni viis suure väljumisnurgaga põhioksa.Edasine võrakujundamine seisneb juht-oksa suunamises ehk ladva ja puu kõrguse väljaarendamises.
Igal aastal tuleb tüvepikendus lõigata kõige alumise teravnurga all väljuva oksani, sellest kasvatab puu uue ladva. Seda tuleb teha seni, kuni puul on soovitud kõrgus käes. Iga uus ladvaoks tuleb valida nii, et see kasvaks eelmisele vastassuunas - nii saab puu ülaosa kergelt siksakiline.
Oksalõikuse tehnika
Viimane tagasilõikus tuleks teha rõhtsale või laia väljumisnurgaga oksale. Tähelepanekud näitavad, et sellistel kõverustega okstel nõrgeneb vegetatiivne kasv ning suureneb viljakus. Seemik-alusel õunapuul ei soovita ma lasta kasvada üle kahe ja poole kuni kolme meetri.

Eterniitkatuse trump on hea hind
Asbestita eterniidi populaarsus tuleneb materjali kergusest ja soodsast hinnast.
Nüüdisaegne eterniit kogub tänu oma soodsale hinnale, kergusele ja lihtsale paigaldusele populaarsust. Asendamatuks muutub materjal vanemate majade renoveerimisel, kuna nende katusesõrestik või vundament ei talu rasket kivikatust.
"Tänapäeval on eterniidi valmistamise tehnoloogia hoopis teistsugune kui Nõukogude ajal. Eterniit on elastsem ja vastupidavam ega ole enam nii haavatav," rääkis AS-i Ekaros P.V.M juhatuse esimees Peeter Sossi.
Nüüdisaegne tsemendil või bituumenil põhinev laineline katusekatteplaat ei ole varasema eterniidiga päris sarnane - koostisosade hulgast on kadunud mürgine asbest. Selguse mõttes kasutavad nii edasimüüjad kui ka ehitajad ikkagi eterniidi nime, sest välimuselt on plaadid ühesugused.

Sajandivanusest meiereist sai kodu ja stressi maandamise koht paljudele
Pensionär ehitas vanast meiereist kodu ja tegi sinna ühtlasi stressi maandamise koha.
Eestimaal on palju meiereisid ja piimapunkte, millel pole enam ammu otstarvet. Sisustus on enamasti laiali kantud ja hooned tuulte meelevalda jäetud. Piimatööstused on koondunud suurtesse keskustesse.
Jõgevamaal Maarja-Magdaleena asulas ostis ühe sellise enam kui sajandivanuse laguneva piimatööstuse ära Ilme Roosmäe. Tegi sinna endale kodu ja ühtlasi hingekosutuspaiga kõigile soovijatele. Ilme meelest on vanas hoones mingi eriline hingus, mida mujalt ei leia. See sobitub Ilme enda hingelaadiga hästi.
Individuaalmaja, kus Ilme varem elas, paistab talle aknast kätte ja seisab praegu tühjana. "Energiat pole seal ollagi. Siin on hoopis teine asi. Ega siis vanasti nii ehitatud, et törts - ja valmis. Valiti ikka kohta ja vaadati veesoonte järgi. Maakividest hoone on inimeste hoole ja armastusega ehitatud ühistöö," loetleb ta vana meierei eeliseid.

Omavoliline ümberehitus võib lõppeda varinguga
Arvamus "oma tuba, oma luba" võib ohtu seada terve korrusmaja kandevõime.
Korrusmaja korteriomanik tahab sageli ehitada oma kodu ümber, soovides seejuures muuta planeeringut ning tehnosüsteeme. Planeeringu muutmine tähendab aga vaheseinte lammutamist või ümbertõstmist, uute ukse- või aknaavade tegemist jne.
Ehitusseaduse kohaselt on ehitamine piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine, seejuures ka kandvatesse seintesse avade tegemine. Kipsplaatide paigaldust, mittekandvate vaheseinte asukoha muutmist ja nendesse uute avade tegemist peetakse remondiks.
Ehitamine eeldab ehitusprojekti ning kohalikult omavalitsuselt saadud ehitusluba. Tehnosüsteemide muutmiseks tuleb omavalitsuselt taotleda kirjalikku nõusolekut. Tehnosüsteemide alla kuuluvad korteri küte (keskküte, ahjud, kaminad), veevarustus, ventilatsioon, elektrivarustus, gaasivarustus jne. Põhjendatud juhtudel on omavalitsusel õigus nõuda ka ehitusprojekti.

Lugejate lemmik - Viimsi keskkool
Eesti Päevalehe lugejate hulgas korraldatud hääletusel valis 28 protsenti osalejatest aasta parimaks betoonehitiseks Viimsi keskkooli uue õppehoone, mille projekteerisid arhitektuuribüroo Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid. Spetsialistidest koosnenud žürii poolt võidutööks valitud Luku-Experdi büroohoone tunnistasid lehelugejad kuuenda koha vääriliseks. Häälte arvu poolest saavutas teise koha Tallinna ülikooli uus õppehoone ja kolmanda koha Norber Grupi ärikeskus Rävala 4. Paari nädala jooksul oli kõigil soovijatel võimalik EPL Online'i vahendusel valida 13 nominendi hulgast oma lemmik. Kokku osales hääletusel 467 lehelugejat. Hääletajate vahel loosisime välja Eesti Päevalehe aastatellimuse, mille võitis Martti Jaanus.

Austraalia saadab Kuuba eeskujul hõõglambid pensionile
Kolme aasta pärast leiab Austraalias tavalisi hõõglampe vaid muuseumist.
Hõõglampide väljavahetamise idee sai praegune Austraalia valitsus Kuuba valitsejalt Fidel Castrolt, kes keelas juba paar aastat tagasi hõõglampide sissetoomise, et lahendada elektrivarustusega seotud probleeme.
Nimelt on Kuuba elektrivarustus äärmiselt ebakindel, mistõttu on ka pealinna Havanna kaks miljonit elanikku sageli tundide kaupa elektrita. Saare jõujaamad on vanad ja nõrgad ning elektritarbimise vähendamiseks otsustati Hiinast tellida 3,5 miljonit säästulampi.
Kliimakaitse
Maailma üks suuremaid kivisöetootjaid Austraalia otsustas järgida Kuuba eeskuju, et leevendada veidigi keskkonnale avaldatavat kahjulikku mõju. Austraalia kuulub USA-ga nende riikide hulka, kes pole majanduslikel põhjustel Kyoto protokolliga ühinenud. Nüüd leiab Austraalia keskkonnaminister Malcolm Turnbull, et isegi väikesel asjal võib olla suur mõju, eriti kui seda eeskuju järgiks ka ülejäänud riigid. Euroopa Komisjon on lubanud lähiajal ka samasuguse ettepanekuga välja tulla.

Üsna praktiline röövmööbel sai kesta koomiksimaailmast
Röövmööbel Piraat on tehtud tegemise lustist ja ilma konkreetse tellimuseta.
Disainerite Jan Grapsi ja Ken Ruudu loodud Piraat on rööv-mööbel, mis "sõidab sisse" ja kõneleb oma lugu. "Piraat on võõras liik, mis varitseb moodsa linnakultuuri äärealadel, tehislooduse ja elusa orgaanika piiril. Skaneerides lagunenud kivisadamate tumedat vett ja valget heina. Trendi ja dekadentsi sohilaps. Õudusfilmide soerd. Uhke kiskja, kelle kuulihaavadest imbub valkjasrohekat valgust ja kostab kaldatuulte sahinat," kirjeldab üks loojatest Jan Graps värvikalt oma tööd. Grapsi sõnul saab toodet kasutada universaalse mahuti või kummutina - seega on see üsna praktiline. Selle väline kest pärineb aga koomiksimaailma radadelt ja kaldub veidi müstikasse. Meenub ka film "The Predator" (tõlkes kiskja). Piraat on kui getos kasvanud laps, kes on omandanud selle maailma jõulised reeglid ja peegeldab, matkib ümbritsevat omal moel. Getotaustale viitab ka "kuuliavade" rivi kirstu esiküljel.

Söödav haute couture ja kartulikrõpsud
Toidudisainerid disainivad kõigi meelte, mitte üksnes silmade või kõhu jaoks.
Kui kuulsin esimest korda mõistet "toidudisain" (food design), tuli mulle esmalt silme ette kondiitriäri, kus lettidele on välja pandud eri vormi ja kujuga koogid ja saiakesed ning šokolaadist kujud. Tegelikult hõlmab toidudisain veel palju muud, mis ei ole otseselt söödav, kuid on oluline selleks, et saada esteetilist ja gastronoomilist naudingut.
Tõelisele gurmaanile on lisaks toidu kvaliteedile oluline ka see, kuidas toit on serveeritud - millistelt nõudelt ja millises keskkonnas süüakse. Toidudisainerid disainivad kõigi meelte, mitte üksnes silmade või kõhu jaoks. Seega võibki toidudisaini nimetada tinglikult meeleliseks disainiks.
Ergonoomilised kartulikrõpsud

IVAR TALLO: Kas tõmbame vee peale? 
Tallinna külalistele räägitakse tihti muistendit Ülemiste vanakesest, kes käivat uurimas, millal linn valmis saab, et sellele siis karistuseks järv peale lasta. Mulle meenub see jutuke, kui mõtlen Eesti riigi ehitamisele.
Valimisvõitluse käras jäi täiesti märkamata, et kolme ministri Eesti riigiaparaadi korrastamiseks tehtud algatusel oli 10. aastapäev. Iseenesest pole selles midagi erakordset, ainult et riigi uuendamise teema on jäänud viimase kolme valitsuse tähelepanu alt täiesti kõrvale - nagu oleks Eesti riik valmis saanud.
Viimaseks valitsuseks, kes haldusreformiga tegeles, oli 1999 võimule tulnud kolmikliidu valitsus. Tollased initsiatiivid ebaõnnestusid ja haldusreformi hakkasid poliitikud pidama õuduseks, mis võib valitsejate poliitilist populaarsust ainult vähendada.
Tagasivaates võib öelda, et Eesti riik on kahetsusväärselt langenud ohvriks valitsevale arusaamale, mis keskendub ainult indiviidi huvidele. Samal ajal kui ettevõtluses mõeldakse pidevalt sellele, kuidas äri paremini toimima panna, on riigi arendamine lastud minna isevooluteed. Kolmikliidu valitsuse ajal peaministri kantseleis loodud avaliku halduse büroo saadeti laiali ning ministeeriumlikeks vürstiriikideks jagatud täitevvõimu valdkondades mõeldakse paremal juhul sellele, kuidas oma konkreetset vastutusala korrastada.

TOOMAS HENDRIK ILVES: Viiskümmend aastat Rooma lepingut
Eestlased ei saanud 1957. aastal kaasa rääkida Rooma lepingu sõlmimisel. Siis, pärast Stalinit tauninud Hruštšovi "salajast kõnet" NLKP 20. kongressil, hakkasid esimesed Stalini poolt küüditatud alles koju tagasi tulema.
Samal ajal saadeti Gulagi, nagu tulevikus veel kahel korral, keskkooliõpilane Enn Tarto, kes 35 aastat hiljem valiti Eesti parlamenti. Tema kuritegu? Protest Nõukogude vägede Ungarisse tungimise vastu oktoobris 1956.
Kevadeks 1957 olid natsi- ning Nõukogude okupatsioon hoidnud eestlasi juba enam kui kümnendi vägivaldselt eemal Euroopast ja selle väärtustest. Eesti rahvas nägi (täpsemini öeldes kuulis läbi segajate lääne raadiojaamadest) mõtlikult nukra aukartuse ja kadedusega, kuidas kord sõdinud rahvad kogunesid Rooma. Nõukogude okupatsioon jättis eestlased ilma osalusest sel kokkusaamisel, nagu see oli nad ilma jätnud ka sõnavabadusest, liikumisvabadusest, õigusest hääletada mitmeparteilistel valimistel jpm. Rooma leping esindas Euroopat, mis pidanuks olema ka Eesti oma.

Helsingin Sanomat: Biokütuse edu Baltimaades
Balti riikides kerkib järjest uusi biodiislikütuse tootmisele pühendunud ettevõtteid. Hiljemalt 2008. aastal suudavad kolm Balti riiki toota juba enam kui 400 000 tonni biodiislikütust, kui ehitatavad tehased saavutavad täistootmisvõimsuse, kirjutas Helsingin Sanomat.
Esialgu keskendutakse ekspordile Lääne-Euroopasse, ennekõike Saksamaale. Leedus tahetakse tugineda kohalikule rapsitoodangule, Lätis arvatakse kolmandik toorainest tulevat koduselt turult, Eesti loodab aga importtoorainele.
Oma toodanguga võistlevad nad aga Soome ettevõttega Neste Oil, kes on lubanud tõusta maailma suurimaks biodiislikütuse valmistajaks. Neste esimene tehas valmib Porvoos tänavu juunis ja saavutab toodangumahu 170 000 tonni aastas, peamiseks tooraineks seal on Malaisia palmiõli.

Wall Street Journal: Moskva kasutab ära EL-i nõrkust
Venemaa strateegiat suhetes Euroopa Liiduga iseloomustavad kolm tuumikelementi: lõhestada EL-i konsensus, saavutada mõju võtmeriikide üle ning hoida ära NATO ja EL-i edasine laienemine, kirjutas Washingtonis asuva strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse "Euroopa uute demokraatiate" projekti direktor Janusz Bugajski.
Moskva saab suuresti kasu sellest, et Euroopa Liidul puudub Venemaa suhtes sidus poliitika. On olemas suhete korraldamise formaalsed mehhanismid, kuid neil on piiratud mõju, kuni liikmesriigid ei suuda kokku leppida üksikasjades, nagu näitab EL-i ja Venemaa partnerlus- ja koostööleppe uuendamise nurjumine. Kõige märgatavamalt erineb EL-i Ida-Euroopa uusliikmete ning Prantsuse, Saksa ning Itaalia valitsuse poliitika. Viimased kolm pelgavad kutsuda esile vaidlusi, samas kui varem mainitud kardavad Venemaa jõukogumist ja eelistavad seetõttu Kremli mõju piirata.

REPLIIK: Rahvaliitlaste flirt sotsidega
Mõni päev tagasi ennustas Eesti Päevaleht, et õige pea puhkeb arut-elu selle üle, kas Rahvaliit peaks ühinema sotsidega. Nii ka läks. Rahvaliidu ja sotside ühinemine oleks iseenesest loogiline, sest sotsidel on kindel valijaskond linnades, Rahvaliidul maal. Kokku saaks küllaltki stabiilse toetuspinnaga erakonna.
Aga 99-protsendise tõenäosusega lähitulevikus sellist ühinemist ei tule. Esiteks jäävad erakonnad suure tõe-näosusega pärast uue valitsuse sündi eri pooltele. Teiseks välistab ühinemise kahe partei väärtuskonflikt. Kuna sotsid riskivad kolme paremparteiga valitsusse minnes oma näo kaotada, võivad pärast 2009. aasta kohalikke valimisi hoopis sotsid olla need, kes toovad ühinemiskava uuesti lagedale.

JUHTKIRI: Hea uudis Savisaarele
Eesti Päevaleht ei taha võtta seisukohta, kummal on koalitsioonikõneluste katkemises rohkem süüd, kas Reformierakonnal või Isamaa ja Res Publica Liidul. Küll aga on mitte koalitsioonileppe, vaid ministriportfellide pärast tülli minek ilmne märk sellest, et kui ka erakonnad peaksid uuesti läbirääkimistelaua taha istuma ning lõpuks nelikliidu looma, siis nelja aastat see kohe kindlasti vastu ei pea.
Ühelt poolt on mõistetav, et valimised võitnud Reformierakond tahab võtta loodavas valitsusliidus juhtohjad ning et Andrus Ansip soovib kaasa rääkida selles, kes tema meeskonda kuuluvad.
Kummaline on aga see, et Reformierakonna esimees tõttas kõiki varasemaid lubadusi rikkudes enne läbirääkimiste lõppu BNS-i vahendusel ministrikohti jagama, jättes partneritele kõik ebamugavamad kohad ja nõudes enda parteile n-ö mugavusministrite toole.

Somaalias hukkus alla tulistatud lennukis 11 inimest
Somaalia pealinna Mogadishu lennuväljalt õhku tõusnud lennuk tulistati alla vahetult peale õhkutõusu.
Tegemist oli vene päritolu kaubalennukiga Iljushin-76, mille pardal viibisid Vene või Valgevene kodanikest insenerid, vahendab BBC kohalikku pressi.
Somaalia valitsus teatas, et lennuki suunas olevat tulistatud 3 raketti.
Rünnaku korraldajad ei ole teada.
Ellujäänutest andmed puuduvad.

Türgi võib rünnata Põhja-Iraaki
USA püüab vältida Türgi kallaletungi Põhja-Iraagile, mida kontrollivad kurdid, sest see võiks rööbastelt välja lüüa julgeoleku tugevdamise protsessi Bagdadis.
Ankara ametiisikute hinnangul kavatsevad umbes 4000 kurdidest võitlejat rünnata Kagu-Türgit, kirjutab The Guradian. Samas on Türgi valmis andma vastulööki, kui USA ei võta kasutusele vastavaid meetmeid.
Kurdistani tööpartei liider Murat Karayilan ütles sel nädalal, et kui Ankara ei tagane, siis terendab silmapiiril "hull sõda".
USA ja Türgi vahel on lahkhelisid, mis tugevdavad pingeid. Türgi on kindel, et Washington rahastab kurdide liikumist Teherani vastu ja toetab rahvahääletust naftarikkas provintsis Kirkukis. Ohutunnet suurendab asjaolu, et kui kurdid võtavad Kirkuki kontrolli alla, siis võib see saada prelüüdiks iseseisva Kurdistani loomisele.

Iraagi asepeaminister võitleb haiglas oma elu eest
Iraagi valitsuse tähtsuselt teine isik, asepeaminister Salam al- Zobaïe sai täna hommikul Bagdadis toimunud attendaadis eluohtlikult vigastada.
Meditsiinitöötaja sõnul on Bagdadis rohelises tsoonis asuvas haiglas operatsioonil viibiv asepeaminister ebastabiilses seisundis, vahendas Le Figaro.
Täna hommikul tehti 48-aastasele sunniidist asepeaministrile tema kodu lähedal kahekordne atendaat.
Rünnakus hukkusid peaminister Nouri al-Maliki nõunik ning kolm teist inimest ning vigastada said 10 inimest.
Iraagi teises asepeaministriks on Barham Saleh.

Iraani väed võtsid vangi 15 Briti sõdurit
Iraani sõdurid võtsid täna Pärsia lahes vangi 15 Briti mereväelast, kes olid parasjagu oma laevaga igapäevast kontrollsõidul.
Iraani väed võtsid Briti mereväelased kinni siis, kui nood olid Pärsia lahel Iraagi ranniku lähedal ühe laeva pardla, millel olevaid inimesi kahtlustati autode salakaubaveos, vahendab BBC.
Britid olid laeva kontrollimise just lõpetanud, kui Iraani alused brittide laevad ümber piirasid. Iraanlased eskortisid inglased nende kahel laeval Iraani territoriaalvetesse.
Suurbritannia merevägi kinnitas, et meeste vabastamiseks tehakse kõik, mis võimalik.
Mereväe andmetel on vangi võetud meremeestega praegu kõik korras ja neile ei ole viga tehtud.
Briti merevägi kinnitab, et Briti sõdurid olid oma laeva HMS Cornwalliga rutiinset patrullsõitu tegemas.

Norras langes maanteele suur mudalaviin
Kesk-Norras varises täna hommikul maanteele mitmeid tonne muda ja kive, laviini alla võis jääda ka autosid ja inimesi.
Sündmuspaigal otsivad võimalikke laviini alla jäänuid päästemeeskonnad ja eriväljaõppega koerad, kirjutab Aftenposten. Kohal on ka õhukiirabi helikopter, mis kammib õnnetuspiirkonda laiemalt läbi.
Ligi saja meetri laiune laviin vajus maanteele Namsosi linna lähedal täna hommikul kella üheteistkümne ajal.

Detroidi kinnisvarabuum: maja maksab sama palju kui auto
USA suurlinna Detroidi kinnisvara hinnad on langenud rekordmadalale tasemele, põhjuseks on Ameerika kiratsev autotööstus.
Ameerika autotööstuse meka Detroit on viimase 30 aastaga kaotanud poole oma elanikkonnast, suurenenud on kuritegevus, koolide tase on madalam kui kunagi varem ning kogu linna vaevavad erinevad sotsiaalsed probleemid.
Kõige kurja juur on kahjumis vaevlev USA autotööstus eesotsas General Motorsi ning Fordiga. Detroitlastel pole lihtsalt tööd ning nad on sunnitud oma kinnisvara maha müüma ning minema mujale õnne otsima.
Korralik maja maksab Detroidis praeguse hinnakirja järgi keskmiselt 30 000 dollarit, mis on Eesti rahas umbes 400 000 krooni. Sama summa eest saab osta keskmise sõiduauto.
Teada on ka näiteks selline juhtum, kus nelja magamistoaga maja võrdlemisi heas elamupiirkonnas müüdi 7 000 dollari ehk vähem kui 100 000 krooni eest, vahendab Reuters.

Kuuba kutsus Rootsi saadiku vaibale
Havanna kutsus täna välja Rootsi saadiku ja andis talle üle Kuuba ametliku ja vihase seisukoha, et Rootsi on süüdi kahe riigi vahele tekkinud konfliktis.
Rootsi ja selle välisminister Carl Bildt on Kuuba ilmselgelt välja vihastanud, kirjutab Dagens Nyheter.
Rootsi ja Kuuba vahele tekkis tüli siis, kui Carl Bildt teatas ÜRO inimõigusteistungil, et Kuuba on üks neist riikidest, mis pidevalt rikuvad inimõigusi.
Selle peale süüdistas Kuuba saadik Rootsit etnilises puhastuses ja imperialismis.
Sellele vastas Carl Bildt kindla sõnaga, et niisugune süüdistus on täiesti lubamatu ja et ta ootab Kuubalt vabandust. See sõnum anti üle Kuuba saadikule Rootsis.
Täna kutsuti Rootsi saadik Kuubas oma Havanna kolleegide jutule, kuid vabandusest oli asi kaugel. Selle asemel väljendasid Kuuba diplomaadid oma ärritust selle üle, et sõnavahetus on Rootsis nii suure kella külge pandud.

Peres: sõda Liibanonis oli viga
Iisraeli asepeaminister Shimon Peres väidab, et juudimaa otsus rünnata Hezbollah'd eelmise aasta suvel oli viga.
Peresi sõnul ei olnud Iisrael valmis laiaulatuslikuks lahingutegevuseks, vahendas AP. Ta lisas, et Hezbollah kajastas sõjasündmusi meedias paremini kui Iisrael.
"Kõige suuremaks veaks oli sõja fakt ise. Kui see sõltuks minust, siis ma ei alustaks sõda," märkis asepeaminister. Ta lisas, et ei väidelnud omal ajal kallaletungi vastu, kuna ei soovinud lõhestada valitsust ega näidata rahvale selle nõrkust.
Iisraeli sõjaväeoperatsioon Hezbollah'i liikumise vastu kestis 12. juulist kuni 14. augustini 2006. aastal ja lõppes kahepoolse kokkuleppe sõlmimisega ÜRO vahendusel. Konfliktis hukkus koos võitlejatega ligi 1200 liibanonlast ning 120 iisraeli sõdurit ja 39 elanikku.

Angela Merkel: EL peaks moodustama ühise armee
Saksamaa kantsler Angela Merkel leiab, et Euroopa Liit peaks liikuma ühisarmee moodustamise suunas.
Tänane Saksa ajaleht Bild küsis kantsler Merkelilt, kuidas ta näeb EL arengut lähema viiekümne aasta jooksul. Kantsler Merkel vastas: "Me peame Euroopa Liidus sees liikuma Euroopa ühisarmee poole."
Saksamaa on selle aasta esimesel poolel Euroopa Liidu eesistuja.
Möödunud aastal rääkis ühisarmeest Poola president Lech Kaczynski, kes kinnitas, et tema riik tahab moodustada koostöös Euroopa Liidu ja NATO-ga 100 000-mehelise armee, mis kaitseks kas Eurioopa rahu või osaleks missioonidel üle terve maailma.

Kossatšov: Venemaa ei kuulutanud uut külma sõda
Vene riigiduuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatšov väidab, et president Putini kõne Müncheni julgeolekupoliitika konverentsil ei olnud uue külma sõja kuulutamise signaaliks.
Kossatšovi sõnul võiksime uue külma sõja kuulutamisest rääkida alles siis, kui Putin teataks, et Venemaa nii nagu USA alustab ühepoolseid tegevusi, kirjutab The Financial Times.
"Aga Putini esinemise mõte ei seisnud selles," rõhutas riigiduuma liige. Ta selgitas, et Venemaa president kutsus Washingtoni üles taas ÜRO-ga koostööd tegema ning esitas küsimusi, millele Moskva pole vastuseid saanud.
"Ma olen pettunud selles, et me ei saa vastuseid isegi pärast tema esinemist," nentis Kossatšov. Tema hinnangul on probleem selles, kas USA on valmis edaspidi kasutama sõjajõudu ilma ÜRO Julgeolekunõukogu otsuseta. Väliskomitee juht viitas ka reguleerimata julgeolekuküsimustele seoses tuumarelvastuse vähendamisega maailmas ja raketitõrjesüsteemi paigutamisega Euroopasse.

Solana: G8 tuleb muuta "suureks kümneks" 
EL-i välispoliitika juht Javier Solana arvab, et Hiina ja India tuleb võtta G8 klubisse ning muuta see "suureks kümneks".
"Võtame G8. Praegu ei tööta see piisavalt efektiivselt ja vajab koosseisu muutmist," vahendas RIA Novosti Solana sõnu. Ta lisas, et miks ka mitte muuta see G10-ks, liites klubiga Hiina ja India.
Solana hinnangul tuleb ka ÜRO julgeolekunõukogus teha ruumi uute liikmete jaoks. Ta rõhutas, et uued suurriigid peavad andma endale aru, et suur globaalne mõju näeb ette suurt vastutust.

Mosambiigis hukkus relvalao plahvatuses 72 inimest
Aafrika riigi Mosambiigi pealinnas Maputos plahvatas kõrge temperatuuri tõttu vanade relvade ladu, hukkus 72 ja viga sai 200 inimest.
Laos oli umbes 20 tonni vanu relvi, vahendab Reuters, Plahvatuse tõttu lendasid laost õhku ka raketid ja miinipilduja miinid, mis maandusid lao ümbrusesse tihedalt asustatud elamupiirkonda. Paljud hooned said pihta ja purunesid, vigastatuid on praeguseks juba umbes 200 inimest.
Esimesed plahvatused toimusid laos juba eile.
Suletud on Maputo lennujaam ja Mosambiigi president Armando Guebuza jättis õnnetuse tõttu ära Lõuna-Aafrika visiidi.

Põhja-Korea hülgas taas kõnelused
Eile katkes jälle kuue riigi arutelu Pyongyangi tuumaprogrammi lõpetamiseks.
Kommunistliku riigi asevälisminister Kim Kye-gwan lahkus kiirustades Põhja-Korea Pekingi saatkonnast, kihutas lennujaama ja naasis koju. Neljandat aastat kestvad kõnelused seiskusid mitmendat korda, mistõttu sellega on juba harjutud.
USA tahab saavutada, et Pyongyang viiks ellu oma lubaduse sulgeda tuumareaktor ja plutooniumitehas ning lasta riiki rahvusvahelised vaatlejad. Ometi oli sel korral Washingtonil võimalik ka Põhja-Korea pahameelega nõustuda ja teha etteheiteid hoopis hiinlastele. Kõnelused katkesid nimelt sellepärast, et Hiinale kuuluvas Macaus asuv pank venitab Pyongyangi pangakontodel oleva raha ülekandmisega. Panga tõrksuse põhjuseks on aga USA enda otsused.

Dollari ja euro asemel tuleb rääkida rublast
Nüüdsest peale peavad Vene ametnikud igal võimalikul juhul kasutama rublasid dollarite, eurode ja muu välisvaluuta asemel, kuid karistada nad vääratuse eest siiski ei saa.
Jutt on küll vaid sõnade pruukimisest ja selle põhjuseks on asjaolu, et ametnikud räägivad sageli hindadest dollarites, mitte aga omamaises vääringus. Mullu algatati duumas eelnõu, mis keelanuks vähemasti ministritel sõna "dollar" kasutamise sootuks ning esimesel lugemisel hääletati sisse isegi karistus - 5000 rubla (192 dollarit) trahvi sobimatult kuuldavale toodud rahaühiku eest. Samas pole patust prii ka president Vladimir Putin. Näiteks oma iga-aastasel pressikonverentsil kasutas ta sõna "dollar" üheksal korral.

Itaalia paparatsokuningat süüdistatakse šantaažis
Riiki tabanud skandaali keskmesse on sattunud kõmufotograaf, kes nõudis kuulsustelt raha, ähvardades muidu müüa neid kompromiteerivad pildid meediale.
1950. aastate lõpu lõbujanuse Rooma loovintelligentsi dekadentlikku elu kujutav Federico Fellini kultusfilm "La dolce vita" tegi sõna paparazzo kuulsaks kogu maailmas.
Itaalias uurivad prokurörid praegu paparatsode kuningaks hüütud Fabrizio Corona ja tema agentide äärmuslikke töövõtteid. Lisaks Coronale on vahi all veel kaks ning koduarestis üheksa isikut. Uurijate väitel on kõmufotograafid näitlejatelt, sportlastelt ja poliitikuilt kompromiteerivate fotode eest välja pressinud hiigelsummasid.
Alati pronksjalt päevitunud, lihaseline ja särava naeratusega Corona oli süüdistuste kohaselt piilupiltnike ja nende objektiiviohvrite vaheline läbirääkija.

Solvunud Kuuba saadik heidab Rootsi ministrile ette imperialismi
Stockholm nõuab, et Havanna paluks oma ÜRO esindaja väidete pärast vabandust.
Sõnasõda puhkes 12. märtsil, mil Rootsi välisminister Carl Bildt kritiseeris ÜRO inimõiguste komisjonis Kuuba olukorda.
Kuuba ÜRO-suursaadik Juan Antonio Fernandez Palacios ei jäänud vastust võlgu. Bildti sõnavõtt olevat peegeldanud "Rootsi imperialismi mitte just eriti hiilgavaid aegu, mis täitsid nende naabermaad vere ja valuga", kuulutas ta.
Ligi kakssada aastat rahus elanud põhjala riik pidas koloniaalsõdu 16. ja 17. sajandil. Ameerikas omastas ta Uus-Rootsina tuntud piirkonna, Guadeloupe ja Saint-Barthélemy saared ning Aafrikas Rootsi kullarannikuks kutsutud maasääre.
Palacios viitas ka hiljutisele skandaalile, mil Rootsi lubas CIA-l toimetada riigist välja kaks Egiptuse kodanikku, keda kodumaa vanglates väidetavalt piinati: "Erinevalt Rootsist ei kiusa Kuuba taga immigrante ega vii läbi etnilist puhastust, mis lubab jääda riiki elama vaid inimestel, kelle naha- ning juuksevärv vastab kunagiste viikingitest vallutajate omale," märkis kuubalane.

Mihhail Hodorkovski tuuakse uuteks rünnakuteks Moskvasse
Vanglas aastatepikkust karistust kandev Hodorkovski saavutas harukordse kohtuvõidu.
Maksupettuste eest karistust kandva naftafirma Jukos eksjuhi advokaadid väljendasid otsuse üle rahulolu: Moskvas on Hodorkovskit kergem kaitsta ning ka meedia pöörab protsessile suuremat tähelepanu kui kaugel Siberis. Kuid sellega head uudised Venemaa kunagise rikkaima mehe jaoks ka lõpevad.
Põhjus, miks Hodorkovski ning tema äripartner Platon Lebedev Tšitast pealinna tuuakse, on uued rahapesu- ja vargusesüüdistused, mis võivad pikendada nende vanglakaristust veel aastate võrra.
Prokurörid leiavad, et süüdistatavad on varastanud Jukose tütarettevõtetest kahe peale 32 miljardi dollari väärtuses naftat. Lisaks aidanud naftafirma eksjuhid väidetavalt pesta raha enam kui 24 miljardi dollari ulatuses. Kohtualuseid esindav advokaat Juri Schmidt nimetab süüdistusi absurdseteks ja hullumeelseteks.

Parts: Ansipi tegevuses on viimastel päevadel olnud tunda rabedust
Endine peaminister ning Isamaa- ja ResPublica liidu liider Juhan Parts ütles täna Päevaleht Online'ile antud intervjuus, et peaministri viimaste päevade tegevus on olnud pisut rabe ning ta peaks natuke rohkem arvestama koalitsioonikõneluste partneritega.
"Meeskonnatunne ja usalduslikud suhted looksid hea valitsuse," ütles Parts ning lisas, et Ansipi viga oli meedia vahendusel läbirääkimispositsioonide peale surumine.
Endine peaminister kinnitas intervjuus, et tänaseks ei ole IRL otsustanud ühtegi ministrikandidaati.
Samas ei välista Parts ise mõne ministriportfelli haaramist, kuid konkreetse ministrikoha vastuvõtmise otsustab ta siis, kui erakond sellise pakkumise teeb.
Parts lisas, et ministrikohtade jagamise juurde saab tulla alles siis kui koalitsioonilepingus on valitsusvastutused jagatud.
"Täna töötame selle nimel, et selline valitsus sünniks," kinnitas Parts ning kinnitas, et IRL on oma otsustes ühtne.

Ilves osaleb Brüsselis Rooma lepingu juubeliüritustel
President Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves lendasid täna Brüsselisse, kus nad osalevad Belgia kuninga Albert II kutsel Rooma lepingu allakirjutamise 50. aastapäeva tähistamisel.
Vabariigi President osaleb homme Belgia Kuningapalees korraldataval sümpoosiumil "Euroopa integratsiooni tähtsus", kuningas Albert II pidulikul vastuvõtul ning Rooma lepingu juubeliürituste kultuuriprogrammis.

Juske: Tallinna asub juhtima selle tegelik juht
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske arvates on Savisaar Tallinna koguaeg juhtinud, kuid tema otsus taas meeriks hakata näitab, et ta on kaotanud igasuguse lootuse ministrina jätkata.
"Eks ole avalik saladus, et Savisaar on niikuinii kogu aeg Tallinna linna juhtinud. Jüri Ratas on olnud pigem marionett-linnapea, kes täitis kuulekalt majandusministri kabinetist tulnud korraldusi. Nüüd on asi selgem - linna asub juhtima selle tegelik juht," kirjutab Juske oma blogis.
Juske arvates kardab Savisaar, et riigikogu valimistulemustest tingitud muudatused võivad ohustada Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas ning seetõttu plaanib ta ise asuda korda looma, sest Ratas ei oleks seda otsustavat rolli lihtsalt välja kandnud.
"Ka näitab Savisaare otsus taas pealinna meeriks hakata, et mees on kaotanud, vaatamata uue valitsusliidu sünnivaludele, igasuguse lootuse ministrina jätkata," lisas Juske.

Raid: Ansip talub vaid keskpärasust
Ajalehe KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raid otsib homse Eesti Päevalehe arvamusküljel vastust põhjustele, miks laguneb nelikliit Andrus Ansipi sõrmede vahel samamoodi, nagu omal ajal küpsis "Õnnelik lapsepõlv".
"Mul on ammu tunne, et komsomoliridadest tubliks sportlaseks sirgunud Andrus ei kannata enda kõrval midagi peale keskpärasuse. Siit ka trall Laari ümber: ei roni siin midagi püünele, kulla Mart, püsi vagusi ja toimeta haamrikesega riigikogu laua taga."
Raidi sõnul oli kummaline ka Ansipi mõttekäik, et keegi ei tea, milline on IRL-i välispoliitika, kuid Reformierakonna välispoliitikat teab ja tunneb kogu maailm.
"Ma kujutan ette, kuidas Toomas Hendrik Ilves seda kuuldes ennast Kadriorus hoopis üheks teiseks loomaks vihastas: mis kuradi jutt see on "partei välispoliitikast"?"
Raidi sõnul oli eriti lame viis, kuidas Ansip teleris reformerite välisministri kandidaati Urmas Paeti kiidab, kes muidu on igati tubli poliitik.

Pentusel on linnapea kohast loobunud Ratasest kahju
Reformierakonda kuuluv endine Tallinna kesklinna vanem Keit Pentus kirjutab oma ajaveebis, et tal on Tallinna linnapea ametist loobunud noorest Jüri Ratasest kahju.
Pentuse sõnul on on jutud sellest, et riigitasandil opositsiooni jääv Edgar Savisaar tõstab Jüri Ratase Tallinna linnapea kabinetist peagi välja.
"Üsna kehva kaotajana tuntud Savisaar ei olevat lihtsalt valmis alla neelama opositsioonipoliitiku staatust Riigikogus ja tuletab seetõttu noorele abilinnapeale meelde - linnapea koht oli talle antud partei armust vaid ajutiselt," kirjutab Pentus oma blogis.
Pentuse sõnul on Savisaar väidetavalt mitmel korral väljendanud erakonnasiseselt oma rahulolematust sellega, et Ratase kripeldav südametunnistus on pannud linnavalitsuses seisma mitmed planeeritud Keskerakonna pealinna kinnisvaraskeemid.
Pentuse arvates ei osutunud Keskerakonna Tallinna nõukogu otsus Savisaarest jälle Tallinna linnapea teha üllatavaks vaid näitas lihtsalt, et Keskerakonna sisene võimuvõitlus lõppes sel korral Savisaare vastastiiva kaotusega.

Uus-Sakala riigile viivimitase eest kahjutasunõuet ei esita
Sakala keskuse arendaja AS Uus-Sakala ei kavatse riigilt Sakala keskuse ümberehituse viivitamise tõttu kahjutasu nõuda.
AS Uus Sakala plaanis detsembris esitada riigi vastu miljoni kroonini küündida võiva kahjutasunõude, kuna polnud saanud alustada tähtaegselt keskuse ümberehitustöödega.
AS Uus-Sakala esimees Ilmar Kompus ütles Eesti Päevaleht Online'le, et kahjutasu riigilt ei nõuta, kuna lepiti kokku, et enne teatu protsesside läbimist seda ei tehta.
"Kuna riik on sellest kokkuleppest kinni pidanud, siis me kahjutasu ei nõua," ütles Kompus.

Atonen: koalitsiooni purunemise eest vastutaks Ansip
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles täna, et valitsuse kokkupanemise eest vastutab peaminister Andrus Ansip.
"Peaminister vastutab selle valitsuse kokkupanemise eest," vahendas ETV24 Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni Eesti Raadiole öeldud sõnu.
"Kui ta ebaõnnestub, siis see on vaieldamatult peaministrikandidaadi väga suur ebaõnnestumine," lisas Atonen.
Ansip kinnitas täna pärast erakonna volikogu, et peab õigeks välisministri portfelli jätmist Reformierakonnale ning lisas, et peab valeks Isamaa ja Res Publica liidu käitumist välisministri kohast kinnihoidmisel.
"Sellist euroopalikku tava ei eksisteeri," ütles Ansip. "Kui näiteks (Euroopa Komisjoni president - EPL Online) José Manuel Barroso koostas Euroopa Komisjoni, siis me sellist tava seal küll ei näe, et riigid oleks esitanud oma kandidaate kindlatele positsioonidele."

Pühapäevast kehtib Eestis suvine lennuplaan
Pühapäevast, 25. märtsist kehtestatakse kõikjal maailmas ja ka Eestis suvine lennuplaan, mis toob endaga kaasa muudatusi lennugraafikutes.
Suvise lennuplaani kohta on võimalik infot saada Tallinna lennujaama koduleheküljelt aadressil ning infotelefonil 605 8888.

Eesti läheb üle suveajale
Eesti läheb pühapäeval, 25. märtsi öösel kell 3.00 üle suveajale, seoses sellega tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.
Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse kohta.
Suveaeg lõpeb oktoobrikuu viimasel pühapäeval kell 4.00 öösel ning siis tuleb kellaosuteid nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Reform: läheme läbirääkimistega edasi
Reformierakonna volikogu otsustas, et nemad on nõus koalitsiooniläbirääkimisi jätkama.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles Eesti Päevaleht Online'le, et erakond on nõus koalitsiooniläbirääkimisi jätkama ning ootab ära teiste erakondade arvamuse eile õhtul tehtud kompromissleppe osas.
IRL, Sotsiaaldemokraadid ja rohelised ütlesid, et otsustavad kõneluste jätkamise pühapäeval.
Michali sõnul kiitis volikogu heaks ulatusliku sisulise töö, mis seni on läbirääkimiste käigus tehtud. "Koalitsioonileping on liikunud mööda õiget rada, seda näitas tänane volikogu otsus. Seniste kokkulepete tulemus on tugev koalitsioonileping, mille eesmärk on moodustada Eestit edasiviiv valitsus neljaks aastaks."

Politsei jätkab Tallinna-Tartu maanteel liikluse rahustamist
Täna õhtusel tipptunnil viib julgestuspolitsei liiklusjärelevalve üksus Tallinna-Tartu maanteel läbi järjekordse politseioperatsiooni, mille eesmärgiks on rahustada liiklust.
"Eelmine samalaadne politseioperatsioon 9. märtsil näitas, et liiklejad vajavad politseipoolset kontrolli selleks, et liigelda ohutult ja arvestada teisi liiklejaid. Politsei eesmärgiks pole mitte suure hulga rikkujate tabamine, vaid ootus, et liiklejad hakkaksid ise aru saama, mis on ohutu liiklemine," ütles julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse vanemkomissar Tõnis Sulu.
"Kiirustamine, oma sõiduaegade planeerimatus, teistega mittearvestamine - kõik need liiklusse mittesobivad tegevused muudavad meie liikluse ülimalt närviliseks. Politsei loodab oma tegevusega näidata juhtidele, et tegelikult osatakse liigelda teisi arvestavalt, pidades silmas liiklustihedust ja ohutust."

Soomes kahtlustatakse võimalikku Eesti e-apteeki pettuses
Soome ravimiameti hinnangul on väidetavalt Eestis asuva netiapteegi www.net-apteekki.com näol tegemist petufirmaga.
Oma kodulehel teatab ettevõte, et hakkab Soomes esimese e-apteegina retseptivabasid ravimeid soomlastele senisest odavamalt kätte toimetama, vahendab Helsingin Sanomat.
Ettevõtjaks on veebilehel märgitud Hollandi-Saksa apteeker, teeninduskeskus, logistika ja laoteenindus asub Eestis. Lisaks on märgitud, et tegevus on Eesti ravimiameti kontrolli all ning olemas on ka Euroopa Liidu ja Soome ravimiametnike heakskiit.
Soome ravimiameti hinnangul on aga tegemist pettusega, sest Eesti ravimiamet on neile kinnitanud, et Eestis taolist ettevõtet ei ole.
Soome ravimiamet ei ole vaatamata mitmele katsetele e-apteegiga ühendust saanud.

Nädalavahetusel on oodata sooja ja päikeselist ilma
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt on nädalavahetusel ning uue nädala alguses soe ja päikesepaisteline ilm.
Laupäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 4-10, saartel ja rannikul öösel puhanguti 12 m/s. Päeval on oodata sooja kuus kuni kuusteist kraadi.
Pühapäeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Päevane temperatuur jääb viie ja neljateist soojakraadi vahele.
Ilmamuutust ei ole oodata ka esmaspäeval, kui on vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Päeval on oodata sooja viis kuni neliteist kraadi.
Teisipäeval on samuti vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-5, päeval 2-7 m/s. Sooja on kuus kuni kaksteist kraadi.

Eesti Raudteelt diislikütuse varastamises kahtlustatakse 19 isikut
Soldino raudteejaamas aset leidnud diislikütuse vargustes kahtlustatakse 19 inimest.
Narva politseile laekus 2005. aasta aprillis teade, et Vaivara vallas asuvast raudteejaamast avastati kütuse vargus. Esialgseks kahjuks hinnati 142 553 krooni.
Ida Politseiprefektuur algatas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb vargust. Menetlus kestis peaaegu kaks aastat.
17.aprillil 2005. aastal avastasid piirivalvurid Soldino raudteejaamas mitu mahutit, milles oli punast värvi kütus. Kohapeal peeti kinni vedurijuht Roman (s 1966) ja narvalane Igor (s 1965). Piirivalvurid kutsusid kohale politseinikud, kes vaatlesid sündmuskohta. Politseinikud avastasid kaks ühetonnist mahutit, mis olid mulla sisse maetud ning umbes 800 meetri jagu voolikuid.

Pangad lõpetavad isikut tõendavate dokumentide väljastamise
15. aprillil lõpeb isikutunnistuste ja passide väljastamine pangakontorites.
Väljastuskohaks panga valinud inimestel tuleks dokumentidele järele minekuga kiirustada, sest vastavalt isikut tõendavate dokumentide seadusele on Kodakondsus- ja Migratsiooniametil (KMA) õigus tähtaegselt välja võtmata dokumendid hävitada, teatas amet.
Pankadest väljastamata jäänud isikut tõendavad dokumendid toimetatakse KMA-sse. Kõik väljastamata dokumendid hoiustatakse KMA-s pool aastat taotluse vastuvõtmisest arvates. Nimetatud aja vältel on taotlejal võimalus esitada KMA-le kirjalik avaldus sobivast teenindusbüroost dokumentide kättesaamiseks.
"Inimestel tuleks oma isikut tõendavad dokumendid kindlasti õigeaegselt välja võtta, sest vastasel juhul need hävitatakse ja uue dokumendi taotlemist tuleb jälle otsast alata - sellega kaasneb ka riigilõivu uuesti tasumine," ütles KMA kodakondsuse osakonna juhataja Koidu Mesilane.

Online intervjuu: lugejate küsimustele vastas Juhan Parts
Eesti Päevaleht Online lugejate küsimustele vastab Isamaa- ja Res Publica Liidu (IRL) üks juhtpoliitikutest, endine peaminister ja riigikontrolör Juhan Parts.
Nelja erakonna koalitsioonikõnelustesse tekkis mõranemise oht juba nädala keskel, mil reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip asus partneritega läbirääkimata avalikustama oma eelistusi ministrikohtade jaotamisel. Ansip raius nõudmist välisministri koht koduparteile jätta ka eile.
IRL-i eestseisus näitas Reformile hambaid vastu ja andis oma läbirääkimisdelegatsioonile siduva nõude ilma välisministri kohata mitte tagasi tulla. Reform ei hakanud IRL-i sellist nõudmist lõpunigi kuulama ja katkestas eile koalitsioonikõnelused. Õnnetusse seisu jäid rohelised, kes ei jõudnudki välja öelda, et ka nemad ei tahaks ilma keskkonnaministri kohata valitsusse minna.

Sepp: Ansipi uued mängureeglid tekitavad erakonnas sisepingeid
Keskerakondlane Evelyn Sepp seostab Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi jõulist toimetamist sooviga end erakonnasiseselt maksma panna.
"Pigem oligi see peaministri esimene avalik läkitus oma siseringile sõnumiga, et seekord teeb ta oma meeskonna ise ja et nüüd hakkavad ka Reformierakonnas kehtima uued mängureeglid," kirjutas Sepp oma blogis.
Sepp peab Ansipi suurimaks rivaaliks Meelis Atoneni. "Meelis Atoneni kuri korralekutsuv toon on märk Reformierakonna siserivaliteedist," kirjutab ta.
Lisaks arvab Sepp, et reformierakondlased ei ole oma parteiesimehest vaimustatud.
"Pole ju kellelegi saladus, et omal ajal Tartu mehe Tallinnasse tulekust ei olnud kõik sugugi vaimustuses. Kahtlen selleski, kas erakonna esimehe sedavõrd silmapaistev valimistulemus erakonna enda sees just siirast vaimustust esile kutsus," lisas Sepp.

Laar: jälgime Katuse-Karlssoni põhimõtet
Isamaa ja Res Publica Liidu juhtiv poliitik Mart Laar peab koalitsiooniläbirääkimistel oluliseks jälgida Katuse-Karlssoni põhimõtet: rahu, ainult rahu.
"Koalitsiooniläbirääkimised on alati keerulised - sõlmitakse kokkulepet ühiseks tegutsemiseks ju neljaks aastaks. Seetõttu on peamine jälgida Katuse-Karlssoni põhimõtet: rahu, ainult rahu," kirjutab Mart Laar oma blogis.
"Nii nagu ennustasin, sai peaminister esimesest üli-emotsionaalsest reaktsioonist, millega ta koalitsiooniläbirääkimised lõpetas, kiirelt üle. Praeguseks ollakse läbirääkimisprotsessis tagasi ning see on hea märk," kirjutas Laar.
Kommenteerides ministriportfellide jaotust, kirjutas poliitik, et küsimus ei seisne konkreetsetes ministriportfellides, vaid põhimõtete paika panemises, kuidas koalitsioonis koostööd tehakse.

Vene vutifännid jõudsid Tallinna
Täna hommikuse Moskva rongiga saabus Tallinnasse poolsada muust rahvast selgelt eristatavat vutifänni.
Kuigi rongikoosseis on tavapärasest üle kahe korra pikem, saabub peamine hulk Venemaa meeskonna mängule kaasaelajaid Eestisse homme.
Fännidel olid vastas mitmete reisikoraldajate esindajad, kes nad kohe majutuspaikadesse sõidutasid. Mitmed seltskonnad olid tulnud Eestisse pikemaks, jäädes siia ka kaheks-kolmeks päevaks pärast mängu.
Rong hilines Balti jaama pool tundi, osalt oli selle põhjuseks suurem reisijate hulk. Narva raudteepiiripunkti ülema Andrus Tindi sõnul võttis dokumentide kontroll tavapärasest veidi rohkem aega.
Vutifänne saabub Eestisse eri teid pidi, mitmed neist on organiseerinud oma grupile bussi, tulijaid on ka sõiduautodega ja erilennukitega. Eesti vastuvõtvad reisikorraldajad suurt tungi nende teenuste järgi pole tundnud.

Margus Tsahkna peatas oma volitused Tartu linnavolikogus
Margus Tsahkna ja Peeter Oleski Tartu volikogu liikme volitused on alates tänasest peatatud, asendusliikmetena saavad volikokku Tarmo Punger ja Avo Rosenvald.
Margus Tsahkna (Isamaaliit) volitused peatas linna valimiskomisjon kolmeks kuuks tema täna esitatud avalduse alusel. Tsahkna ei ole osalenud viimasel viiel volikogu istungil. Teda asendab volikogus Oskar Lutsu majamuuseumi järelvaataja Avo Rosenvald.
Tartu linna valimiskomisjon peatas täna Peeter Oleski (Isamaaliit) volikogu liikme volitused, kuna ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul.
Peeter Olesk e osales viimati linnavolikogu istungil 9. novembrit 2006. aastal. Oleski asemel saab volikogu liikmeks Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimees Tarmo Punger.

Valimiskomisjon kuulutab homme valimistulemused välja
Vabariigi valmiskomisjon koguneb homme koosolekule, et kuulutada välja riigikogu valimiste tulemused.
Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et kuna riigikohus lõpetas valimiskomisjonile esitatud kaebuste menetlemise, koguneb valimiskomisjon homme kokku, et kuulutada välja riigikogu valimiste tulemused.
Riigikohus otsustas täna mitte rahuldada Ain Lõivu ja Juri Seroštanovi kaebuseid valimistulemuste kohta.
Lasva valla valimisjaoskonnas vaatlejana valimistoiminguid jälginud Ain Lõiv esitas Võru maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et jaoskonnakomisjon on rikkunud Riigikogu valimise seaduses sätestatud nõudeid. Määruse järgi peab valimiskomisjon vaatleja esitatud kaebusest teavitama kõrgemalseisvat valimiskomisjoni. Kaebuses riigikohtule väitis A. Lõiv, et Lasva valla valimisjaoskonna jaoskonnakomisjoni toimingutega on rikutud tema õigust tutvuda komisjoni dokumentidega ja hääletada. Riigikohus leidis, et Vabariigi valimiskomisjon on vaatleja kaebust nõuetekohaselt kontrollinud, kuid jättis tähelepanuta Lõivu riigikohtule esitatud väite, sest isik oleks pidanud need esitama Võru maakonna valimiskomisjonile. Riigikohus saab kaebuse läbi vaadata ainult nende väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui Vabariigi Valimiskomisjonis.

Tartu kesklinna saab parkimise eest nüüd maksta ka paberrahas
Viies Tartu kesklinna parkimisautomaadis saab alates eilsest parkimise eest maksta ka paberrahades, kokku paigaldatakse lähipäevil selliseid automaate kümme.
"Praegu olid kodanikud mures, et nad pidid mitu kilo münte kaasas kandma või pidevalt raha vahetama - see probleem on nüüd lahendatud," rõõmustas linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.
Paberrahasid vastu võtvad automaadid asuvad Poe tänaval, Raekoja taga, ülikooli peahoone ees, Kaubahalli parklas ning postkontori ees. Automaadid võtavad vastu viie-, kümne-, 25- ja 100-krooniseid rahatähti.

Erakonnad on Ansipi uue pakkumise suhtes äraootaval seisukohal
Isamaa ja Res Publica Liit, sotsid ja rohelised on Reformierakonna uue koalitsioonipakkumise suhtes äraootaval seisukohal, kuid pakkumise täpset sisu ei soostu avalikustama.
Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna ütles Päevaleht Online'le, et erakonnal on hea meel, et Reformierakond otsustas läbirääkimisi jätkata.
Uut pakkumist Tsahkna läbi meedia kommenteerima ei nõustunud, kuid lisas, et tegemist on parema pakkumisega.
"Isegi Mart Laar ütles, et tegemist on parema pakkumisega," lausus Tsahkna. IRL arutab pakkumist pühapäeval eestseisuse koosolekul.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padar ütles Päevaleht Online'le, et erakond arutab uut pakkumist pühapäeval erakonna volikogul.
"Eestlased on rahulik metsarahvas, küll me arutame ja vaatame," lisas Padar.

Politoloog: Reform võib Laari vastu olla oma rahastajate survel
Reformierakonna rahastajatele ei pruugi meeldida Mart Laari saamine välisministriks, tõi Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts välja võimaliku seletuse, miks Reformierakond välisministri positsiooni Isamaa ja Res Publica Liidule loovutada ei taha.
Saarts andis tänahommikuses Vikerraadio hommikuprogrammis mõista, et ühe spekulatsiooni järgi tunnevad Reformierakonna mõjukad rahastajad hirmu, et kui Mart Laar saab välisministriks, võib Eesti hakata ajama senisest veelgi Venemaa-kriitilist poliitikat, mis kahjustaks nende isiklikke ärihuve.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles Eesti Päevaleht Onlinele Saartsi seisukohta kommenteerides, et see on "üsna metsik fantaasia".
"Läbirääkimisi peavad erakondade tipud, mitte nende rahastajad. Läbirääkimiste põhisisu on koalitsioonilepe ja alles siis võimalikud kohad valitsuses ja riigikogu juhatuses," ütles Michal.

Narva võimud mõistsid koolijuhi määramisel tehtud viga
Üleeile leidis ajutise lahenduse Narva 6. koolis seoses direktori kohusetäitja määramisega tekkinud tüli.
Koolikollektiiv oli üksmeelselt sellele kohale määratud inimese vastu, kirjutab Põhjarannik. Linnavalitsus otsustas tühistada oma otsuse määrata Tereza Filippova direktori kohusetäitjaks ja lähiajal kuulutatakse selle ametikoha täitmiseks välja konkurss.
Konkursil määratud direktor asub tööle uuest õppeaastast, selle ajani täidab direktori kohuseid üks õppealajuhataja. Senine direktor Svetlana Kolpakova vallandati töölepingu lõppemise tõttu.

Kuressaare 80 miljonit maksev ringtee suurremont algab 2008. aasta suvel
Kuressaare ringtee rekonstrueerimise projekti koostajaks valitud Reaalprojekt OÜ juht kohtus eile ringteega piirnevate omavalitsuste esindajatega ja kohalike teemeistritega.
Lepiti kokku, et Kuressaare linn ja Kaarma vald selgitavad kahe nädala jooksul välja kõik ringteega haakuvad detailplaneeringud ja kaugemad arendushuvid, kirjutab Oma Saar.
Omavalitsuste ülesandeks jäävad ka läbirääkimised rekonstrueerimistöödega haakuvate maade omanikega maade võimaliku omandamise või võõrandamise suhtes. Saarte Teedevalitsuse juhataja asetäitja Toomas Magus ütles, et kindlasti kaovad ringteelt mõned ristmikud.
Ringtee rekonstrueerimise projekt Roomassaare sadamast kuni Kellamäe ringini kulgeva 8,4 km pikkuse teelõigu osas peab valmima järgmise aasta veebruaris.

Padar: rahvas ei vääri kogu seda tsirkust
Sotsiaaldemokraatide juhi Ivari Padari hinnangul peaksid tülli keeranud koalitsiooniläbirääkijad kindlasti kokkuleppele jõudma, et kõnelusi ei tuleks alustada uute osapooltega.
"Võib ütelda, et mul ei ole kunagi olnud illusiooni, et läbirääkimised saavad kerged olema. Igal juhul ei ole hea, et ministrikohtade jagamine hakkas toimuma avalikkuse silme all," ütles Ivari Padar ETV hommikuprogrammis.
Tekkinud tüli koalitsioonikohtade jaotamise üle on Padari sõnul lihtsalt ilmekas näide sellest, et poliitikud on ka inimesed. "Ootamatu oli see, et läbirääkimiste aeg jäi eile nii väikeseks ja osapooled tõusid lihtsalt püsti."
Padar ei tahtnud seisukohta võtta ühe või teise poole kaitseks välisministri küsimuses. "Loogika on selles, et IRL-ile tehti teine pakkumine saada spiikri koht ning ka Urmas Paetil on kompetentsi olemaks välisminister. Samas oli kõigile pikalt teada, et Mart Laar soovib seda kohta endale."

Õpilased peavad tunni segamise pärast trahvi maksma
Lõppenud õppeveerandil alustas Paide politsei väärteomenetlust kolme õpilase suhtes, kes rikkusid järjepidevalt koolis tunni korda ja käitusid ebaõpilaslikult.
Paide politseijaoskonna pressiesindaja Kaire Kozlova teatas, et kahele korrarikkujale on juba vormistatud väärteoprotokoll avaliku korra rikkumist käsitleva paragrahvi alusel, kirjutab Järva Teataja.
"Et poisid on vanemad kui 14 aastat, seega jõudnud vastutusikka, ootab neid otsuse jõustudes trahv," selgitas Kozlova.
Kolmas korrarikkuja pole veel vastutusealine, seetõttu on tema materjalid vormistatud alaealiste asjade komisjonile.
Kõik kolm juhtumit leidsid aset sel kuul Järvamaa eri koolides.

Jalgrattur põrkas kokku mootorrattaga
Vigastatud jalgrattur, kes väitis, et oli eile õhtul sõitnud vastu posti, sai tegelikult löögi mootorrattalt.
39-aastane jalgrattur Aivar sai vigastada kolmapäeval kella 18 paiku Paistu vallas Hendrikumõisas, kirjutab Sakala.
Liiklustalituse vanemkomissar Alvar Pähkel rääkis, et esialgu tuli politseile teade, nagu oleks tegemist olnud ratturile otsasõiduga, kuid Aivar ütles, et oli sõitnud vastu raudposti.
Neljapäeva lõunaks oli politseinikele siiski selge, et jalgrattur oli kokku põrganud mootorrattaga ja kannatanu püüdis juhtunut varjata.
Aivar ei kandnud kiivrit ja sai koljuvigastuse, mille tõttu saadeti ta Viljandi haiglast edasi Tartu ülikooli kliinikumi kompuuteruuringule.

Eliitkoolides pürib ühele kohale kuni kaheksa tulevast gümnasisti
Tuhandetele põhikoolilõpetajatele algas sel nädalal gümnaasiumisse pürgimise maraton, kus oma võimeid pannakse proovile paljudes koolides ja konkurents võtab juba ülikoolikonkursiga sarnaseid mõõtmeid.
Miina Härma gümnaasiumis esmaspäeval alanud katsetel pürgis gümnaasiumi kümnendate klasside 108 kohale üle 800 õpilase ehk ligikaudu kaheksa õpilast kohale, kirjutab Postimees.
Tallinna 21. koolis algab katsetele registreerimine pärast koolivaheaega, kooli direktori Naida Toomingase sõnul on oodata tavapäraselt suurt konkurssi, kus ühe 32 õpilasega klassi kohta on paarsada soovijat ehk kuus-seitse õpilast kohale.
Tallinna Gustav Adolf gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri sõnul pürgis 10. klassidesse ühele kohale kuni kuus õpilast.
Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi direktori Ott Ojaveeri sõnul osales nädala alguses toimunud katsetel ligi 900 õpilast, kellest vastu võetakse 180.

Neiule otsa sõitnud Ruhnu vallavolinikule tehti protokoll
Politsei tegi protokolli Ruhnu vallavolikogu liikmele Reigo Jõele, kes purjuspäi sõitis Ruhnu saarel otsa teel kõndivale neiule.
Kuressaare politseijaoskonna pressiesindaja Kristi Mägi sõnul on Reigo Jõel pärast otsuse jõustumist õigus see 15 päeva jooksul vaidlustada, kirjutab SL Õhtuleht.
"Politsei koostas Reigo Jõele protokolli," ütles Kristi Mägi. Tema kinnitusel ei avalikustata, mis paragrahvi järgi see tehti. Politsei teatel oli Reigo Jõe õnnetuse põhjustades alkoholijoobes.
Õnnetus juhtus mullu esimese jõulupüha õhtul Ruhnu saarel: vallavolinik Jõe sõitis Nissan Terranoga otsa 14-aastasele neiule. Laps sai vigastada ja lennutati samal ööl piirivalvekopteriga Tallinna haiglasse. Neiu oli tol õhtul käinud sõbranna juures ja oli siis koduteel, kui auto talle otsa sõitis.

Sadamas kukkus kraana ümber
Eile päeval kukkus Tallinnas Paljassaare sadamas ümber kraana, juht jõudis õnneks kabiinist välja hüpata.
Pealtnägija sõnul kukkus hüdrauliline kraana sadama värava juures treileri pealt maha, kirjutab SL Õhtuleht.
Vägev masin kaalub tema arvates umbes 25 tonni. "Ja kui noole täitsa püsti ajab, siis on kümmekonna meetri kõrgune. Keegi õnneks vigastada ei saanud ja ka juht jõudis välja hüpata," rääkis pealtnägija. "Kui juht oleks sees olnud... Seda ei tea keegi, mis siis oleks võinud juhtuda. Juht istub seal paari meetri kõrgusel maapinnast. Nüüd oodatakse kindlustust ja mõeldakse välja, kuidas kraana püsti saab," lisas ta.

Ujulad peavad järgmisest aastast karmistama oma hügieeninõudeid
Valitsuse heakskiidetud seaduse eesmärk on tõsta ujulakülastajate turvalisust.
Senine 1996. aastast pärinev seadus ei arvestanud sellist suurt hulka veekeskusi ja külastajaid nagu tänapäeval. Seetõttu oli uue reeglistiku kehtestamine hädavajalik. Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise üksuse peaspetsialisti Ööle Jansoni sõnul arvestab seadus praegusi Eesti ujulaid.
"Määruses tegime selliseid muudatusi, et ujulad peaks võimalikult vähe oma sisseseadet uuendama ja varustusele kulutusi tegema. Tähtis on, et vett vahetataks vastavalt basseini koormusele ja temperatuurile, kloori ja mikroobide tase oleks vees õige ning soovi korral avalikustaks ujula kliendile vee seisukorda puudutavad andmed. Kord kuus peaks veekeskus toimetama vee laborisse kontrolli," loetles Janson uusi reegleid. "Põrand ei tohi olla libe. Kuigi Eestil selles oma regulatsiooni ei ole, on soovituslik järgida Saksa Dini standardeid."

Jalgpallurist illusionist taotleb luba kaotada silmapetteks pronksmees
Oma saadet alustav mustkunstnik Jürgen Veber on trikiks valmis-tunud juba üle aasta.
Kuigi luba kuju kaotada ei ole Veber linnavalitsusest veel saanud, on ettevalmistused selleks kestnud juba üle aasta. "Ega ma sellega iga päev 24 tundi ei tegele, aga katsetan pidevalt uusi võimalusi triki huvitavamaks tegemiseks," ütles Veber.
Plaanitava triki teeb tema sõnul keeruliseks ja erakordseks just ühe sambaosa kaotamine. "Kui suuri hooneid on varem küll ja küll ära kaotatud, siis sellist asja ei ole kunagi varem tehtud," selgitas noormees.
Alates esmaspäevast võib noormeest näha ka Kanal 2 uues saates "Trikimees". Uue saate näitamine tähendab tinglikult uut etappi ka Veberi jalgpallurikarjääris. Kui siiamaani oli jalgpall tema põhitööks ja illusionistina esinemine hobi, siis nüüd on need kaks omavahel kohad vahetanud.

Lahkus Eesti nukufilmi rajaja Tuganov
Rahvusvaheliselt tunnustatud animafilmide autor Elbert Tuganov lahkus 87-aastasena.
"Ise olen väikene, kuid mu jõud on suur," laulis laste sõber Aatomik Arvo Pärdi muusika järgi. Enamik täiskasvanuid teab seda laulu, sest nukufilm, kust laul pärineb, kujundas nende lapse-põlve. Selle ja paljude teiste oma ajastu näo kujundamises osalenud animafilmide autor Elbert Tuganov lahkus eile varahommikul, ütleb Eesti kinoliidust tulnud teade.
Kui Voldemar Pätsi "Kutsu-Juku seikluste" loomine aastal 1931 tähendas meie animatsiooni sündi, siis Elbert Tuganovi eestvedamisel tegi see läbi kooliea ja küpsemise. Tuganovi 1957. aastal loodud "Peetrikese unenäoga" algas üks pikk ja järjepidev Eesti animatsiooniteekond, mille teises otsas on praegu nii Eestis kui ka välismaal vaatajate poolehoidu nautiv "Leiutajateküla Lotte". Tuganoviga koos töötasid Rein Raamat ja paljud teised loojad; temast sai alguse protsess, milles nüüd osaleb juba mitmes Eesti animaatorite põlvkond.

Omavalitsused püüavad töötuid hädaabitöödele motiveerida
Hädaabitöödele saadetu tasu arvestatakse maha ette nähtud
Seadusandlusest tulenevalt ei saa ükski omavalitsus enda töötuid hädaabitöödele sundida, kuid vaatamata sellele on mitu omavalitsust mõelnud välja nutikaid lahendusi ja põnevaid töid.
Töötute hädaabitöödel teenitav miinimumpalk on 21,5 krooni tunnis. Tööhõiveameti poolt hädaabitöödele saadetu tasu arvestatakse maha seadusega ette nähtud toimetulekutoetusest, seega ei soodusta see tööharjumuse taastamist. Omavalitsuste tasandil on võetud vastu paikkonniti erinevaid õigusakte.
Võrus on selleks asutatud Nöörimaa tugikodu, kus on loodud tingimused, et tööharjumuse kaotanud saaksid teha tubaseid töid alates maja remontimisest ja lõpetades käsitööga.

Rannikumere vesi on muutunud puhtamaks
Soome lahe fosfaatide sisaldus on mõne
Jaanuari lõpul ja veebruari alguses meie rannikumerest vee-proove võtmas käinud mereteadlased on pärast proovide ana-lüüsimist jõudnud järeldusele, et kohati on rannikumere vee kvaliteet viimaste aastatega paremaks läinud.
Uuringu tulemustest rääkinud Tartu ülikooli mereinstituudi teaduri Andres Jaanuse sõnul võeti kahe laevaga korraldatud ekspeditsiooni käigus Soome ja Liivi lahe ning Väinamere pindmistest ja põhjakihtidest ligi 80 veeproovi.
"Merevee toitainete sisalduse uurimiseks analüüsisime proovide lämmastiku- ja fosforiühendite taset," rääkis Jaanus. "Võrreldes kahe aasta taguste talviste andmetega, hakkas kohe silma, et fosforiühendite kontsentratsioon on jäänud tunduvalt väiksemaks, eriti just Soome lahes."

Kohus lubas narkoärika enne tähtaega vabastada
Harju maakohus rahuldas Toomas Helina ennetähtaegse tingimisi vabastamise taotluse.
Kohus arvestas otsuse tegemisel Helina pikka eelvangistuses viibitud aega, samuti seda, et kuriteo toimepanemisel oli tegu teise astme kuriteoga, mis jäi ettevalmistuse ja katse staadiumisse, teatas Harju maakohtu pressiesindaja.
Helin kinnitas kohtus, et on nõus täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid, kavatseb vabaduses olles tööd teha ega suhtle endise tutvusringkonnaga.
Põhja ringkonnaprokurör Triin Bergmann on Helina vabastamise vastu ning ta ütles, et kavatseb esitada kohtule kaebuse. Bergmann on arvamusel, et narkokurjategijaid ei peaks üldse enne tähtaega vabastama.
Lisaks sellele on Bergmann Helina vabastamise vastu ka mehe isiku tõttu. "Helinal on varasem kriminaalne taust, tal on välja kujunenud tugev kuritegelik tutvusringkond nii vanglas kui ka väljaspool, tal puudub seaduslikul teel elatise teenimise kogemus, kuid samas on harjunud priiskava eluviisiga, lisaks on tal kalduvus rikkumistele ning ta soovib asuda tööle ettevõttes, mille üks omanik on varem narkokuriteo pärast karistatud," loetles Bergmann põhjusi, miks Helinat ei tuleks vanglast enne tähtaega vabastada.

Venemaa fännid saabuvad täna
Eile saabus Tallinna Venemaa jalgpallikoondis, kes kohtub laupäeval Lilleküla staadionil Euroopa meistrivõistluste valikmängus Eesti rahvusmeeskonnaga. Üksikud Venemaa fännid olid eile jõudnud ka lennujaama, et oma koondist vastu võtta. Venemaa meeskonna poolehoidjate põhimass jõuab Eestisse täna ja homme. Seoses mänguga on täna hommikust kuni pühapäeva õhtuni väljas tugevdatud politseijõud. Mujalt tuuakse pealinna korda tagama üle paarisaja politseiniku. Tugevdatud piirikontroll kehtib kuni keskööni vastu 26. märtsi.

Kevad püstitas eile lõuna ajal Eesti soojarekordi
19 kraadi päevasooja oli Eestis viimati 1968. aasta märtsis, kuid alles kuu lõpus.
Kolmapäeva öösel alanud kevad sai eile pärastlõunal maha ülivõimsa avapauguga, kui Valgamaal Tahevas asuv automaatne ilmajaam registreeris õhusooja 19,4 kraadi. Nii vara pole meil veel kunagi sellist sooja olnud.
Sünoptik Merike Merilaini sõnul ei saa automaatse ilmajaama mõõdetud pea 20-kraadist rekordtulemust küll ametlikult kirja panna, kuid sellele vaatamata sai märtsikuu 22. päeva uus soojarekord püstitatud.
"Valgas ja Elvas mõõdeti ametlikult uueks absoluutseks rekordiks 18,4 plusskraadi," märkis Merilain. "See on erakordne, sest niisugust sooja pole meil sel ajal varem ealeski olnud. Sama soe oli viimati 1968. aasta 30. märtsil, kui Valgas tõusis õhutemperatuur 19 plusskraadini."

Keskerakond: reformikad pole veel meil kosjas käinud
Keskerakonna peasekretäri Kadri Musta kinnitusel polnud eilseks Reformierakond koalitsiooniläbirääkimiste kutset neile esitanud.
Samas peab Must vähetõenäoliseks, et Reformierakond alustab Keskerakonnaga koalitsiooniläbirääkimisi.
"Ma arvan, et see on vaid hammaste näitamine ja tõenäoliselt lepivad nad veel ära," lisas Must. Ennekõike olevat praegu toimuvate koalitsiooniläbirääkimiste edukast lõppemisest huvitatud reformierakondlased, kes on jõupositsiooni kasutades saavutanud koalitsioonilepingu, milleni Keskerakonnaga jõuda ei õnnestu, arvas Must.
Musta hinnangul juhtus koalitsiooni moodustamisel eile see, mida oli võimalik juba nädalapäevad ette ennustada.

Vaatlejad läbirääkimiste lähitulevikku ei ennusta
Sotsioloog Juhan Kivirähki ja politoloog Rein Toomla sõnul oli ennustatav, et läbirääkimistel tekib mõni suur vastuolu.
"Mina ootaks küll lepitust, aga kui nüüd tülli pöörati, siis hakatakse Savisaarega asju ajama," prognoosis Kivirähk.
Lepitusprotsessis ei peaks Kivirähki hinnangul osalema ainult IRL ja Reformierakond, vaid kõik läbirääkijad. "Kuigi Reformierakonnal on riigikogus enim hääli, siis ülejäänud kolmel on neid kokku rohkem ja see peaks avalduma ka koalitsioonileppes," lisas Kivirähk.
Sotsioloogi hinnangul võib läbirääkimiste lõhkiajamine olla ka taotluslik, sest Isamaa ja Res Publica Liit ja Reformierakond on omavahel häälte osas konkurendid. "Koostöö programmilises mõttes oleks sujuv, aga küsimus on selles, kumb on tähtsam ja tegusam erakond."

Ansip andis sotsidele prääniku, aga IRL-ile esitas ultimaatumi
Ansip teatas eile, et läbirääkimised on lõppenud ja selles on süüdi IRL-i esinumber Laar.
Pressikonverentsil ehk veerand tundi pärast läbirääkimiste laua tagant lahkumist oli Ansipi hoiak endiselt jäik ning ta jätkas Isamaa ja Res Publica Liidu ehk Mart Laari süüdistamist läbirääkimiste ummikusse ajamises. Samas ei soostunud ta ajakirjanikele ühemõtteliselt kinnitama, et läbirääkimised on lõppenud.
Paar tundi hiljem ehk kella kaheksa ajal teatas Reformierakond, keda esindas Meelis Atonen, et partneritele on ministrikohtade jaotuse kohta esitatud uus pakkumine. Ülemvõimu näitamist jätkati aga nõudega, et täna hommikul kell 10 peaks partnerid pakkumise kohta oma seisukohad teatama.
Esimeses pakkumises, mille Ansip esitas kolmapäeva õhtul, olid IRL-ile lubatud riigikogu esimehe, kaitse-, põllumajandus-, sise- ja sotsiaalministri koht. IRL-i põhinõudmine, millest nad olid teatanud juba eelkonsultatsioonidel enne läbirääkimisi, oli esimese eelistusena anda välisministri portfell Mart Laarile.

Tallinnas Lindmäel mälestatakse märtsiküüditatuid
Lindamäel toimub pühapäeval 25. märtsil kell 16 traditsiooniline märtsiküüditatute mälestustseremoonia, kus peetakse leinaseisak ning asetatakse pärgi ja lilli kuju jalamile.
Eesti rahva kannatusi tulevad mälestama Tallinna abipraost Patrick Göransson, Läti vabariigi suursaadik T.E.Rihards Muciņš ja Tallinna linnapea Jüri Ratas.
Presidendi, peaministri ja kaitsejõudude pärgade asetamise järel kõnelevad Memento esimees Leo Õispuu ja Valga Memento esindaja Tiiu Teesalu ning IRL esindaja Elle Kull.
Noorteorganisatsioonide nimel asetavad pärjad Angelika Naris ja Anne Eenpalu. Laulab Eesti Meestelaulu seltsi Tallinna meeskoor Kuno Arengu juhatusel.
Järgneb mälestustund Okupatsioonide muuseumis.

Tallinn soovib vabanevate vangide jaoks riigilt toetust
Tallinna linnavalitsus soovib vabanevate vangide majutamiseks saada riigilt lisatoetust.
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul peaks sotsiaalministeerium toetama vanglast vabanenute rehabiliteerimist praegusest suuremas ulatuses.
"Tallinn on tänavu eraldanud Tallinna hoolekandekeskusele 1,5 miljonit krooni teenuse osutamiseks, sealhulgas vanglast vabanenutele, ja Männiku teel asuvale Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskusele 110 000 krooni, kuid sellest ei piisa," ütles abilinnapea.
"Sotsiaalteenustest olulisem on peavarju küsimus ja siin võib linnal tekkida probleeme, kui vanglast vabanenud soovivad Tallinna jääda," ütles Martinson.
Tänavu on menetluses ca 1100 kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine, kes jäävad kriminaalhoolduse järelvalve alla. Neist suur osa pole oma elukohta määratlenud ning eelistavad kogemuse põhjal jääda Tallinnasse, vajades samal ajal elamispinda. Seega suureneb linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade töömaht ja kodutute öömajade ning varjupaikade koormus.

Savisaar läheb linnapeaks, ent lubab kiiret valitsusse naasmist
Jüri Ratas läheb riigikokku
Keskerakonna juht Edgar Savisaar teatas täna otsusest asuda Tallinna linnapea kohale, ent lubas samas kiiret valitsusse naasmist.
Täna toimus Keskerakonna büroos Tallinna nõukogu koosolek, kus otsustati, et Tallinna linna juhtidest lähevad Jüri Ratas, Olga Sõtnik ja Vilja Savisaar Riigikokku ning praegune majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar läheb Tallinna volikogus üles linnapea kandidaadiks.
Edgar Savisaar tuletas meelde, kuidas ta 2005. aasta kohalike valimiste eel oli seda tallinlastele lubanud. "Tookord ma lubasin hakata linnapeaks, aga hoiatasin, et sellega läheb aega. Nüüd täidan toonase lubaduse, aga ma kavatsen pidada kinni ka äsjastel Riigikogu valimistel antud lubadusest osaleda kogu Eesti riigi juhtimisel. Ma usun, et mõne aja pärast ja võib-olla kiiremini, kui arvatagi osatakse, on Keskerakond jälle valitsuses ning sellest ei jää kõrvale ka erakonna esimees."

Löökauke remonditakse Tallinnas ka nädalavahetusel
Haabresti linnaosas remonditakse teepeenraid, löökauke lapitakse Mustamäel, Kristiines ja Pirital ning homme tehakse kevadist teeremonti Põhja -Tallinnas.
Tallinna Teede AS teatel jätkatakse täna teepeenarde remonti Haabersti linnaosas. Löökaukude remonti tehakse Mustamäel Sõpruse puiesteel, Tammsaare, Sõpruse ja Sütiste teel ja Sõpruse puiesteel. Kristiines Marja tänaval, Laki tänaval ja Paldiski maanteel.
Vanalinnas Laial tänaval paigaldatakse täna uut kiviparketti ja kõnniteid remonditakse Raekoja platsil, Pikal tänaval ja Suur-Kloostri tänaval.
Homme, 24. veebruaril remonditakse löökauke Põhja -Tallinna tänavatel. Suuremad objektid on Sirbi, Lõime, Telliskivi, Rohu, Tehnika, Sõle, Timuti ja Ristiku tänaval ning Kolde puiesteel.

Kassaaparaat segas autoalarme
Probleem, et autoalarmid juba pool aastat Tallinnas Vabaduse väljakul tõrkuma tükkisid, leidis lõpuks lahenduse.
Sideameti spetsialistid tegid kindlaks raadiolaineallika, mis autoalarmide kaugjuhtimispultide tööd segas: üllatuslikult osutus kurja juureks Moskva kohviku kassaaparaat, kirjutab SL Õhtuleht.
Kohvik pole sideameti andmetel millegi vastu eksinud, sest kassaaparaat vastab Euroopa Liidus kehtestatud tingimustele. Toyotade ja Lexuste omanikud võivad seega hätta sattuda ka mujal, kus samasuguseid kassaaparaate kasutatakse.

Ülemiste ristmiku ehitamist alustatakse järgmisel aastal
Veel pole otsustatud, kumba liiklussõlme varianti linn lõpuks ehitama hakkab.
Liiklussõlm, mis hakkab ühendama kuut teeharu, võib tulla ringristmikuga või maa-aluse tunneliga - mõlema variandi puhul asuks viie aasta pärast valmiv lahendus kolmel eri tasapinnal.
Kuigi rahalise poole pealt on kaks varianti enam-vähem samaväärsed, on K-Projekti projekteerimisdirektori Toivo Viilepi sõnul mõlemal omad plussid ja miinused.
"Kuna ringristmiku puhul on tarvis kokku viia kuus teeharu, siis nõuab see keerulisemat tehnilist lahendust," selgitas Viilep, "Samas on selle variandi plussiks suundade lahendus ilma foorideta."
Pika maa-aluse tunneli jaoks on omakorda tarvis tunduvalt rohkem ruumi, et sinna oleks mugav sisse sõita. "Otstarbekam oleks see ehitada osaliselt avatuna, sest nii saab ruumi kokku hoida ja ennetada probleeme ventilatsiooniga," lisas Viilep.

Algatusrühm loob põlistallinlaste kogu
Vähemalt kolmandat põlve Tallinnas elavad ja kodulinna arendamisel kaasa rääkida soovivad linlased saavad seda peatselt teha Põlistallinlaste Kogu kaudu. Ettepaneku autor Jüri Kuuskemaa rõhutas kolmapäeval toi-munud algatusgrupi koosolekul, et ühendusse on oodatud vähemalt kolmanda põlvkonna tallinlased sõltumata rahvusest, usutunnistusest või parteilisest kuuluvusest.

Noored tutvuvad linnajuhtide tööga
Tallinna päeval 15. mail saavad noored tulla linnavalitsuse ametiasutustesse ja linnaosadesse töövarjudeks. Osalemiseks tuleb saata hiljemalt 23. aprilliks motivatsioonikiri Tallinna spordi- ja noorsooametile aadressil Vabaduse väljak 10b, 10146, Tallinn või e-posti aadressil noorteaasta@ tallinnlv.ee märksõnadega "Võim linnas noortele".

Teisaldatud sõidukite parkla uues kohas
Alates 23. märtsist saavad liikluseeskirja eiramise tõttu Tallinnas teisaldatud autode omanikud oma sõiduki kätte Rannamäe tee ja Suurtüki tänava nurgal asuvast parklast. Parkla asub Balti jaama vahetus läheduses, maaliinide bussiparkla kõrval, mis on avatud ööpäev läbi.

Linn vahetab välja üle 300 ühissõidukite ootepaviljoni
Tallinnal on käimas konkurss 320 uue ühissõidukite ootepaviljoni püstitamiseks, et vahetada välja amortiseerunud rajatised.
Veebruaris alanud Tallinna ettevõtlusameti konkurss peab esmajärjekorras leidma paviljonid peatustesse, kus need seni puuduvad. Teisena lähevad vahetusse kiosk- paviljonid, kus ettevõtted on oma tegevuse lõpetanud.
Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste kinnitusel hoolitseb asutus, et ootekodadesse mahuks võimalikult palju inimesi. "Tallinnas on rahvarohkematesse peatustesse paigaldatud mitu kõrvuti asetsevat bussiootepaviljoni, et mahutada kõiki ühissõidukit ootavaid inimesi. Seda suunda püütakse võimalusel ka jätkata," lausus Teniste.

Rootsi majandusleht: Baltikumi ootab majanduskriis
Rootsi majandusajaleht Dagens Industri maalib Baltikumi majanduse tulevikust sünge pildi ja leiab, et Rootsi pangad peaks vastutustundlikumalt käituma.
Dagens Industri (DI) kirjutab, et Rootsi pangad SEB ja Swedbank lisavad veelgi tuld niigi juba ülekuumenenud Baltikumi pankadesse.
DI jätkab: kui Rootsi pangad jätkavad ahnete kommertspankade käitumismudeliga, siis juhivad nad Balti pangad otse majaduskatastroofi suunas. Teine võimalus oleks käituda vastutustundlike keskpankadena ja ohjata raha laiali jagamist.
Eesti, Läti ja Leedu majandused meenutavad DI-le 1980. aastate teise poole Rootsi "kasiinomajandust" - inflatsioon tõuseb ja väliskaubanuse puudujääk suureneb. Rootsis lõppes "kasiinomajandus" 1990. aastal ränga kriisiga, kõige hullemaga, mida kunningriik viimase seitsmekümne aasta jooksul näinud on.

Kreenholm peatab tootmise
Eesti suurim tekstiiliettevõte Kreenholm saadab oma tuhanded töötajad sundpuhkusele ja katkestab tootmise, kuna ei saanud munitsipaalettevõttega Narva Vesi kokkuleppele heitvete hinna küsimuses.
Ligi pool aastat kestnud vaidlus AS Narva Vesi ja Kreenholmi tekstiiliettevõtte vahel jõudis täna tupikseisu.
Hommikul toimunud kohtumisel Kreenholmi ja Narva Vesi juhtide vahel kompromissi ei saavutatud ja vee-ettevõte sulgeb 27. märtsi hommikul kell 9 Kreenholmi heitvete vastuvõtu.
Konflikt sai alguse, kui Narva linna munitsipaalettevõte teatas hinnatõusust, mis lõi kõige valusamalt just nimelt Kreenholmi. Hinnatõus oli kahekordne, sellele lisaks ka diferentseerimine heitvee saastatuse alusel. Kokku hindas Kreenholm hinnatõusuks suurusjärgu 10 miljonit krooni aastas.
Täna teatas Kreenholmi Valduse AS-i juht Matti Haarajoki, et ettevõtte tootmine peatatakse tähtajatult. Kreenholmi õmblusvabriku direktor Nadežda Sinjakova teatas täna pärastlõunal, et käib töötajate teavitamine tootmise seiskamisest ja sundpuhkusele saatmisest.

Kliendid maksvad kinni Eelektriraudtee palgatõusu
AS Elektriraudtee tõstab 1. maist keskmiselt 8 protsenti elektrirongide piletite hindu, et kompenseerida oma töötajate palgakasvu, muuta sõitmist mugavamaks ning lisada graafikusse uusi ronge.
Ühekordsete piletite hind tõuseb kuni kaks krooni ning 30-päeva kaartide hind kuni 30 krooni, teatas Elektriraudtee.
Mai algusest kasvab näiteks ühe korra pileti hind Elektriraudtee 2. tsoonis 14 kroonilt 15 kroonile ja 3. tsoonis 18 kroonilt 20 kroonile. Uute 30-päeva kaartide hind on 2. tsoonis 350 krooni senise 320 krooni asemel.
Elektriraudtee müügi- ja arendusdirektori Kuldar Väärsi sõnul kehtivad elektrirongide senised piletihinnad 2006. aasta jaanuarist. Samas on möödunud aasta algusega võrreldes rongijuhtide palk suurenenud 37%, rongijuhi abidel 56%, lukkseppadel ja mehhaanikutel 42% ning klienditeenindajatel 10%.
Ettevõte teeb sel aastal mitmeid reisijate mugavusele suunatud investeeringuid nagu näiteks uus infosüsteem vagunites ja WiFi kasutamise võimalus. Mai lõpuks soetab Elektriraudtee lisavaguneid, et pikendada liinil olevaid ronge seoses kasvanud reisijatearvuga.

Leok: huvi suvekodude vastu on suurenenud
Inimeste huvi suvilate vastu on tõepoolest tuntavalt suurenenud, tõdeb Pindi Kinnisvara majade ja maade maakler Olav Leok.
"Kuid pigem kasutatakse tänapäeval terminit "suvekodu"," ütles Leok Eesti Päevaleht Online'ile.
Leoki sõnul on huvi kasvul kaks peamist põhjust: esiteks on viimaste aastate majanduslik edu teinud suvekodu soetamise paljudele võimalikuks ja teiseks väärtustatakse järjest enam kvaliteetset puhkamist.
"Ostjate soovid on siiski üsna erinevad sellest, mida mõisteti suvila all paarkümmend aastat tagasi, kui suvilad asusid tihedalt koos väikestel kruntidel. Tänased suvekodu soetajad otsivad eeskätt privaatsust ehk distantsi naabritega," ütles Leok.
"Ostetakse nii olemasolevaid renoveerimist vajavaid maju kui krunte, millele ise maja ehitada. Suvekodu krunt peaks olema vähemalt 0,5 hektari suurune, kuid selleks otstarbeks on ostetud ka kuni 10 hektari suurusi maatükke. Väga tüüpiline soov on leida ka vana, korrastamist vajav talukoht, millel on juba väljakujunenud aura - ajalugu, kõrghaljastus, ümbruskond."

Hansapank: suvilad on jälle moes
Hansapanga kinnisvaraturu statistika põhjal on tänavu näha suunda, et üha rohkem linnakorteri elanikke soovib endale suvila osta.
"Praegu leviv käitumismall järgib vahepealsetel aastatel unustusehõlma jäänud suunda - säilitatakse olemasolev korter ning otsitakse juurde suvilavõimalust, mitte ei soovita kindlasti eramusse kolida," rääkis Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna partnersuhete juht Ardo Pajur.
"Kindlasti vajavad inimesed suvilaid ka seetõttu, et uued elurajoonid on üsna tihedalt kokku ehitatud. Üha rohkem on aga juttu sellest, et eestlased on hakanud rohkem puhkama."
Ta viitas mitmete kinnisvarafirmade suvilaprojektidele, mis on osutunud ostjate seas väga populaarseks - näiteks Pindi Kinnisvara uus suvilaprojekt Peipsi põhjarannikul (35 krunti), Arco Vara arendusprojektid Kauksi rannas ning BREIC suvilaprojektid Saaremaal ja Hiiumaal.

Pfizer Eesti sai uue tegevjuhi
Ravimifirma Pfizer Eesti uueks tegevjuhiks saab seni Pfizer Läti filiaali juhatanud Laima Rutka, kes jääb seda ka edaspidi Pfizer Eesti juhtimise kõrval juhtima.
Rutka sõnul on tema eesmärgiks Pfizeri nähtavuse suurendamine väljapoole Viagra ja südame-veresoonkonnaravimite varju.
"Me toodame olulisi ravimeid mitmes ravivaldkonnas, mis muudavad inimeste elu kvaliteetsemaks," ütles Rutka ettevõtte teates. Näiteks omistati hiljuti Pfizerile õigused turustada Euroopa Liidus uudset suitsetamisest loobumise ravimit ning lisaks sellele neeru- ja seedeelunditevähi ravimit. "Minu ülesanne on neid ja ka teisi Pfizeri uuendusi Eestis tutvustada ning seeläbi täiustada tervishoiu ekspertidele pakutavat valikut nii, et Eesti patsientidel oleks juurdepääs parimatele olemasolevatele ravimitele, mis vastavad just nende tervislikule seisundile. Samuti soovin, et Pfizeri kaasaegsed ravimid jõuaksid Eesti turule kiiremini."

Kilk: Pärnu saab uue sõudebaasi
Eile sai Pärnu linnavalitsuses allkirjad ühiste kavatsuste protokoll, mis annab lootust, et Pärnu jõe paremkaldale kerkib kaasaegne sõudmis- ja tervisekeskus.
Kavatsusi kinnitasid allkirjaga kultuuriminister Raivo Palmaru, Pärnu linnapea Mart Viisitamm ja Eesti sõudeliidu president Rein Kilk, kirjutas Pärnu Postimees.
Rein Kilk ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et uus baas tuleb vana sõudebaasi kõrvale. Baasi "nihkumisega" nihkub ka sõudedistants ligi 200 meetrit Kesklinna silla poole.
Eskiisiprojekt on Kilgi sõnul valmis ning käib arutelu erinevate rahastamisskeemide üle. Uus hoone läheb maksma 50 miljonit krooni, millest enamiku rahastab riik, oma abi on lubanud ka Pärnu linn. "Linn on olnud väga positiivne," kinnitas Kilk.
Linnal on ka põhjust õlg alla panna, kuna lisaks sõudebaasile, saab Rääma linnaosa ja kogu linn arvestatava vaba aja veetmise koha, kuhu lisaks sõudmisega seotud võimalustele - sõudmistrennid, ergomeetritega jõusaal - tulevad jõeäärsed rulluisurajad ning pallisaal.

Loomakasvatajad saavad järgmisest nädalast PRIAst toetusi taotleda
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) piirkondlikes büroodes võetakse vastu taotlusi loomakasvatuse täiendava otsetoetuse saamiseks 26. märtsist kuni 13. aprillini.
Võrreldes varasemate aastatega on toetuse taotlemise tingimustes toimunud olulisi muudatusi.
Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse eesmärgiks on osaliselt hüvitada loomakasvatajate tehtud kulutused ning tõsta nii nende konkurentsivõimet. Samuti on eesmärgiks toetada selliseid taotlejaid, kes enam loomakasvatusega jätkata ei soovi, kuid jäävad endiselt tegevaks põllumajandussektoris.
Toetust makstakse uttede ja ammlehmade eest loomade arvu järgi, nii nagu see on olnud ka varasematel aastatel. Veisetoetust makstakse eelmisel aastal toetuse menetlemise käigus kindlaks tehtud veiste loomühikute järgi, toetust piima tootmiskvoodi alusel makstakse taotlejale määratud piimakvoodi kilogrammi eest.

Suuremad kütusemüüjad alandasid hindu
Neste, Statoil, Olerex ja Alexela alandasid täna bensiinide ja diislikütuse hindu 35 sendi võrra liitri kohta.
Futura 95 euro maksab Neste tanklates alates tänasest 12,8 ning futura 98 euro 13,3 krooni liitrikohta. Diislikütus futura D euro hind on 12,2 krooni liitri kohta.
Neste Eesti jaemüügijuht Ivar Kohv ültes Eesti Päevaleht Online'ile täna kl 10 paiku, et need hinnad kehtivad esialgu ainult nädalavahetusel.
Kohvi sõnul ei ole tegemist päris ühekordse pakkumisega. "Tegemist on tavalise pakkumisega klientidele. Me ei välista üldse sarnaseid kampaaniad ka edaspidi," ütles Kohv.
Ka Statoil langetas täna hommikul kütuse hindu. Ettevõtte teatel maksab bensiin 95 euro teenindusjaamades 13,05 krooni liitri kohta, 95 euro ultima 13,3 krooni, 98 ultima 13,55 krooni ning diislikütus euro fortis 12,45 krooni liitri kohta.

Wõro üllatab uue pakendikujundusega
Eesti suuruselt teine lihatoodete valmistaja Wõro töötas välja uue kujunduse, mis aitab Wõrol kireval turul senisest paremini eristuda.
Pakendiuuendus läks ettevõtte teatel maksma ligi miljon krooni.
Wõro turundusjuht Rene Kiis usub, et Wõro uue kujundusega pakendid annavad kireval lihatoodete turul konkurentsieelise ning pakuvad selgust nii Wõro toodete lõpptarbijatele kui ka klientidele.
"Lähtusime sellest, et Wõro mahedamaitselised ja lepasuitsused tooted eristuksid poelettidel selge, lihtsa ja omanäolise kujundusega ning oleksid juba kaugelt äratuntavad," lisas Kiis.
Uue kujunduse loomine oli pikk protsess ning pakendite väljavahetamine toimub järk-järgult. Uus kujundus loodi koostöös reklaamiagentuuriga Zavod.
Wõro tootevalikusse kuulub ligi sada eri nimetust lihatooteid. Ettevõte annab tööd 200 inimesele, olles Ahja valla suurim tööandja. Wõro turuosa liha- ja vorstitoodete turul on 13 protsenti.

Jüri Mõis: jutud majanduskriisist on lollus! 
Ärimees Jüri Mõis peab hoiatusi Eesti majanduse ülekuumenemise ja peatse majandusseisaku kohta rumaluseks. "Mida suurem on inflatsioon, seda paremini meil läheb," usub ta.
Mõis usub hoolimata eri hoiatustest, et head ajad Eesti majanduses jätkuvad veel nähtavas tulevikus, kirjutab SL Õhtuleht.
"Kui just mingit globaalset riket ei tule. Tuumasõda või midagi taolist. Eesti on ajalooliselt alati kuulunud kõrgtsivilisatsiooniruumi ja nüüd ta areneb järele. Singapur, Hongkong... Neil on ju 40 aastat jätkunud ligemale 10% majanduskasv. Ei juhtu midagi! Eks seal ole ka selliseid rumalaid jutte räägitud ülekuumenemisest, kriisist ja krahhist," räägib Mõis.
Ärimehe hinnangul on Eesti ülemaailmsete arengute meelevallas. Tema sõnul kestis kriis siin 50 aastat ja 15 aastat tagasi see alles lõppes. Ohumärke Mõis ei näe. "Seda ma pean rumaluseks. Inflatsioonijuttu ja kinnisvara ülekuumenemist - seda ma pean lihtsalt selleks, et midagi oleks kirjutada," ütleb Mõis. Kõrge inflatsiooninäit ilmestab tema sõnul kiirust, millega Eesti arenenud maailmale järele jõuab.

Magnum ostis Leedu veterinaartoodete hulgimüügi turuliidri
Eesti ravimituru liidri Magnumi kontserni kuuluv AS Magnum Veterinaaria omandas 100% Leedu veterinaartoodete hulgimüügi turuliidri Linas Agro Veterinarijos Centras (LAVC) aktsiatest.
LAVC tegeleb veterinaarravimite, söötade ja lemmikloomatoodete hulgimüügiga Leedus, Lätis ja Valgevenes. Ettevõtte portfellis on mitme suurtootja (sh Pfizer) preparaadid ning ligi 600 klienti. Ettevõte käive moodustas eelmsiel aastal ligikaudu 106 miljonit krooni.
Magnumi kontserniettevõtted tegutsevad ettevõtte teatel veterinaartoodete hulgimüügi turul kõigis kolmes Balti riigis ja Soomes.
AS Magnum kontserni tegevjuhi Leon Jankelevitši sõnul saavutas sellega Magnum veterinaaria valdkonna ees olnud suurima eesmärgi, võita turuliidri positsioon Baltikumis.
"Veterinaartoodete hulgimüügi valdkonna osakaal kontserni peamise tegevusala - humaanravimite hulgi- ja jaekaubanduse kõrval on kasvanud 7%-ni ning toimunud tehing kindlustab valdkonna jätkusuutlikkuse", - märkis Jankelevitš.

Leedo tunneb huvi pankrotistunud Hiiumaa Kalatööstuse vastu
Hiljuti Saaremaa Liha- ja Piimatööstuskombinaadi lihatööstuse osa ostnud ettevõtja Vjatšeslav Leedo tunneb huvi pankrotistunud Hiiumaa Kalatööstuse vastu, et käivitada seal vorstitootmine.
Leedo ütles, et Saaremaa Lihatööstus otsib võimalust käivitada vorstitootmine. Üheks selliseks võimaluseks oleks tema sõnul omandada Hiiumaa Kalatööstuse varad, kirjutab Meie Maa.
Leedole kuuluv investeerimisfirma Saare Finants ostis hiljuti Saaremaa Liha-ja Piimatööstuskombinaadi lihatööstuse osa ning moodustas selle baasil uue ettevõtte OÜ Saaremaa Lihatööstus.
Pankrotistunud Hiiumaa Kalatööstuse vastu tunnevad ajakirjanduse andmetel huvi ka ettevõtjad Oliver Kruuda ja Rein Kilk.

Hiiumaa mets koondub suurte tegijate valdusesse
Hiiumaa läbi aegade suurim metsatehing, mille käigus vahetas omanikku 800 hektarit erametsamaad, tõstis Hiiumaa mõjukaima metsamajandusfirma ASi Hiiumaa Erametskond saare suurimaks erametsamaa omanikuks.
Jaanuaris sõlmisid metsamaade müüja OÜ Belaisa ja Hiiumaa Erametskond lepingu, millega vahetas omanikku 95 kinnistut ehk kokku 800 hektarit metsamaad, kinnitamata andmetel oli jäi tehingu maksumus 5,6 miljoni krooni vahele. Hiiumaa Erametskonnale kuulub nüüd ligi 3000 hektarit metsamaad ehk 400 hektarit rohkem kui senisele liidrile OÜ-le Traperii, kirjutab Äripäev.
"Metsaomand Hiiumaal on konsolideerunud riigimetsa, erametsaomanikke koondava metsaühistu ja kahe suurema firma kätte," kinnitas Hiiumaa Erametskonna juhataja Andrus Ilumets.
Maa-ameti andmeil tehti eelmisel aastal Hiiumaal kokku 68 metsamaatehingut, mille käigus vahetas omanikku 590 hektarit metsa.

Rakvere eelarve jõuab veerand miljardini
Rakvere linnavolikogu arutas juba selle aasta esimest lisaeelarvet, mille mahuks on kavandatud 19,8 miljonit krooni.
Lisaeelarve vastuvõtmisel ulatuks linnaeelarve esimest korda ajaloos üle veerand miljardi krooni, kirjutab Virumaa Teataja.
Lisaeelarve arutamisel kerkis tõsiselt päevakorrale endisesse kasarmuhoonesse linna kavandatud munitsipaalkorterite ehitamise vajalikkus. Kahe aasta eest taotles Rakvere linn KREDEXilt raha munitsipaalkorterite ehitamiseks, nüüd laekus lõpuks positiivne otsus Rakverele 4,36 miljoni krooni eraldamiseks, millele linn peab sama palju ise juurde panema.
Eelmise aasta lõplikuks eelarvemahuks kujunes 181,7 miljonit krooni.

Harkukalda elurajooni ehitust saadavad kohtuasjad
Kohalik elanik andis kohtusse Harku vallavolikogu otsuse, mille alusel ehitusfirma SRV rajab järve äärde Harkukalda elurajooni.
Roland Amos oli häiritud oma kodumaja kõrvale kerkivast uuest Harkujärve elurajoonist, mille teke pole tema hinnangul üldplaneeringuga kooskõlas. Ta kaebas Harku vallavolikogu vastava detailplaneeringu kehtestamise halduskohtusse ning kaotas esimeses astmes, samas kaebas ta otsuse edasi ringkonnakohtusse, kus istung toimub eeloleval teisipäeval, kirjutab Äripäev.
Keskkonnainspektsioon on kirjutanud ettevalmistustööde käigus juba kaks 3000-kroonist trahvi SRV alltöövõtjaile, vihjed andis selleks Amos, kes taotles ka õiguskaitse korras ehituse peatamist, kuid mida miringkonnakohtunik ei lasknud sündida, nüüd arutab teemat riigikohus.
SRV Kinnisvara tegevjuht Margus Mändmets rääkis, et nemad tegutsevad seaduse piires ja Amos on professionaalne kaebaja, kes üritab kahjustada inimeste mainet. Järve kallas on ka tema kinnitusel valla üldplaneeringus tiheasustusala, kuigi Amos üritab vastupidist väita.

McDonald's asub muutma termini McJob tähendust
Kiirtoidukett McDo-nald's soovib kõrvaldada ingliskeelsest kõnepruugist termi-ni McJob, mis on saanud kehva palga ja mainega töökoha sünonüümiks.
Sageli üleilmastumise ja amee-rikaliku tarbimiskultuuri süm-bolina kasutatava McDo-nald'si Inglismaa haru kavatseb algatada avaliku pöördumise, et veenda Briti sõnaraamatukirjastajaid muutma termini McJob definitsiooni, kirjutab Postimees.
Autoriteetne sõnaraamat Oxford English Dictionary kirjeldab terminit McJob kui "vähemotiveerivat, -makstud ja väheste väljavaadetega töökohta eeskätt laienevas teenindussektoris".
McDonald'si Põhja-Euroopa personalijuht David Fairhurst nimetas sõnastikus olevat seletust aegunud definitsiooniks, mil pole tegelikkusega mingit pistmist.
Oxford English Dic-tio-na-ry hoidus kiirtoiduketi palvet otsesõnu tagasi lükkamast, kuid ei tõtanud ka oma vastu-tulekut kinnitama.

Eramuomanikud on korrusmajade vastu
Tallinna Lilleküla eramajade elanikud esitavad linnavalitsusele protestikirja.
Lilleküla eramajade omanikud kavatsevad ühineda piirkonda kortermajade ehitamise vastu ning moodustada oma elukeskkonna eest võitlemiseks mittetulundusühingu. Üleeile õhtul kogunes Välja tänava rahvas sama tänava kohvikusse, kogumaks allkirju linnavalitsusele adresseeritud protestikirjale.
"Avaldame protesti Välja tänav 1A ja 3 detailplaneeringu vastu, milles arendaja on ostnud väikeelamute alal kaks kinnistut ja soovib rajada sinna äri- ja kortermaja ning taotleb üldplaneeringu muudatust," seisab Kalev Kallo, Mihhail Korbi ja Jüri Ratase nimele adresseeritud pöördumises.
Nördinud inimesed heidavad linnavalitsusele teravaid kriitikanooli, et see on algatanud detailplaneeringu, kus arendaja taotleb linnalt väikeelamuala korrusmajade alaks muutmist.

Judokad ehitavad üksteise võidu spordikeskusi
Lisaks Indrek Pertelsonile rajab spordikeskuse ka tuntud judotreener Jaan Lutsar.
Kolmeteistkordne Eesti meister judos Jaan Lutsar ehitab idamaiste võitluskunstide harrastajatele OÜ-ga Kristiine Judokeskus spordikeskuse Tondil oleva Audentese ülikooli ühte tiiba. Ehitustöödega tehti algust eelmise aasta suvel.
Kuigi esimesed treeningud peaksid uues spordihallis algama juba sellel suvel, on ametlik avamine kavandatud septembri algusse.
Trenni tegema ning saali kasutama on oodatud kõik idamaiste võitluskunstide huvilised ning keskus teenindab kuni 400 inimest. Lisaks avatakse spordikeskuse ruumides ka spetsiaalset treeningvarustust pakkuv kauplus ning hoone teine korrus kavatsetakse samuti korda teha. Praegu on meil plaanis ehitada teisele korrusele hostel. See ei ole mõeldud ainult judokatele, vaid kõigile sportlastele, kes on tulnud Tallinna laagrisse või võistlustele ning vajavad odavat ööbimiskohta.

Saaremaalt saab maikuus Riiga lennata
Vähem kui kahe kuu pärast, 3. mail stardib Saaremaalt Kuressaare lennuväljalt esimene lennuk Riia suunas.
Asja ühe eestvedaja Saaremaa Spa Hotellide juhatuse esimehe Toivo Asti sõnul hakkab lennuk esialgu lendama kaks korda nädalas neljapäeviti ja pühapäeviti, arvestades spaa töötsüklit. "Meile on raske tulla," põhjendab Ast lennuliikluse avamise vajadust.
Lendama hakkab Läti rahvuslik lennukompanii Air Baltic Corporation Fokkeri-tüüpi lennukitega, kuhu mahub korraga ligi 50 reisijat.
Uuest lennuliinist ei saa kasu mitte üksnes spaas tervisekosutajad, vaid ka reisihimulised saarlased, sest Riiast sõidavad lennukid 45 sihtkohta üle kogu maailma.

Kunstiakadeemias tuleb näitus Vepsamaast
Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia galeriis võib alates esmaspäevast näituse "Taivas. Armastusega Vepsamaast" raames imetleda vepslaste juurde korraldatud kahe uurimisreisi kunstisaaki.
1990. ja 2006. aastal toimunud ekspeditsioonide käigus tehtud fotodel ja etnograafilistel joonistustel võib näha osakest nende helesiniste silmadega inimeste maailmast.
Jäädvustatud on kesk- ja lõunavepsa külade elanikke, nende eluolu (majapidamiste plaanid, interjöörid, kasetohust ja puidust tarbeesemed, peen näputöö) ning väikestes kabelites või iidsetes pühapaikades külapühakte päevade tähistamist.
Näituse ja uurimisreisi võtab kokku ettekannete päev 5. aprillil EKA aulas kell 10.00-14.00.
Vepsamaal nähtust ja kogetust, unustamatutest kõnelustest kohalike elanikega ja saadud huvitavatest teadmistest räägivad ja näitavad vastvalminud videofilme eelmise suve ekspedistiooni asjaosalised.

Kätlin Rooviku dokumentaalfilm näitab kiirteed taevasse
Aprilli alguses esilinastub Tallinna Kinomajas dokumentaalfilm "Kiirtee taevasse", mille tegevus toimub Lõuna-Aafrikas asuvas "inglimajas".
Massimeedia poolt loodud pilt Lõuna-Aafrikast on sageli väga negatiivne, kontsentreerudes haigustele, vaesusele ja kriminaalsusele. Filmi "Kiirtee taevasse" autor Kätlin Roovik viibis Lõuna-Aafrikas 2005. aastal ja sai sealt teistsuguse kogemuse.
"Broadband to heaven" ("Kiirtee taevasse") on pea 5-kuulise antropoloogilise uurimustöö ja 1,5 -aastase filmiprojekti tulemus, mille fookuses on Daniela Leigh-i "inglimaja" Kaplinnas. Film annab sõna kohalikele inimestele, kes jagavad oma vaimset tarkust ja kogemusi inglimajast.
Peategelane Giovanna avab vaatajaile oma hinge, kirjeldades viimase kuue kuu kogemusi, mis kaasasid endaga "kehavälise kogemuse taevas". Daniela Leigh aitab inimestel taastada ühendust oma hingede ja taevaste vägedega - olgu selleks siis inglid, esiisad, Jumal või kellesse iganes usutakse.

Kultuuriministeerium toetab uute muusikatrükiste väljaandmist 937 000 krooniga
Kultuuriministeeriumi hindamiskomisjoni otsusel toetatakse 36 erineva muusikaalase raamatu, noodiväljaande või ajakirja kirjastamist.
Traditsiooniliste suurimate noodikirjastajate - edition 49 ja SP Muusikaprojekti - kõrval toetatakse ka Eesti Muusikafondi viie eesti helilooja uudisteose väljaandmisel.
"Raamatutest pean eriliselt oluliseks juubeliaastal Heino Elleri, Ester Mägi, Neeme Järvi ning Ene Üleoja elulooalbumite ilmumist. Samuti on rõõm, et ilmub kolmas osa Valter Ojakääru "Eesti levimuusika ajaloost", mis käsitleb sõjajärgset perioodi," tõi Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Marko Lõhmus välja mõned näited toetust saanud trükistest.
Lisaks toetatakse sama programmi raames ka mitmete traditsiooniliste aastaraamatute ja ajakirjade ilmumist, nagu "Klaver", "Keelpilliõpetaja" ja "Tubina Ühingu aastaraamat".

Vanemuise kevadkontserdil kõlab Lepo Sumera helilooming
Vanemuise teatri sümfooniaorkester annab 29. märtsil Tartu Jaani kirikus kevadkontserdi, kus kõlavad Sumera, Brunsi ja Pärdi heliteosed.
Vanemuise kevadkontserdi kavas on Lepo Sumera "In memoriam", Victor Brunsi "Fagotikontsert nr 3" ja Arvo Pärdi "Sümfoonia nr 3".
Kevadkontserti dirigeerib Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent Toomas Vavilov ja fagotil soleerib Rene Sepalaan.
"Muusikast võib palju filosofeerida ning Pärdi ja Sumera muusika annavad mõtisklusteks ja meditatsioonideks alati põhjust." ütles Toomas Vavilov.
"Aga filosoofiliste targutuste taustal ei maksa unustada Neeme Järvi tuntuimat lauset: tulge ja kuulake lihtsalt head muusikat," lisas Vavilov.

KUMUs esilinastub kunstnikufilm Ants Viidalepast
Film "Mees meistrite linnas" püüab avada Ants Viidaleppa läbi kunstniku igapäevaelu konteksti.
Lõppenud aastal 85. juubelit pühitsenud Ants Viidalepp on nooremale kultuuripublikule tuntud eelkõige oma viimastel aastatel ilmunud meenutusraamatute kaudu. Ent ligi 30 minutit kestva filmi raamistuseks on hoopis vanameistri möödunudkevadine näitus Viinistu kunstimuuseumis.
KUMU kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul onAnts Viidalepa kahe viimase aastakümne looming on rahvalikult groteskne, väikeseformaadilistel õlimaalidel arenevad koomiksitaoliselt naljalood, kus tegelastel seljas läinud sajandi algusaegade pidurõivad, nägudel lihtsameelsed naeratused ja igal pildil oma veider väike olmeline faabula nagu Viidalepa lõpmatutel meenutuslugudelgi.
Filmis "Mees meistrite linnast" avaneb vana kunstniku igapäevaelu kontekst: suvekodu Kassaris, vanad Kassari tuttavad, ateljeekorter Tallinna Kunstihoones ja jalutuskäigud koeraga lähedasel Toompea nõlval.

Kirjandusfestival Prima Vista ootab algajaid kirjanikke võistlema
Prima Vista kirjandusauhinnale "Esimene samm" oodatakse kandideerima autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on möödunud aasta jooksul mõnes väljaandes on ilmunud.
Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise või vastavate meediaväljaannete toimetajad, kus autorite esimesed kirjanduslikud tekstid on ilmunud.
Auhinna taotlemise tähtaeg on 14. aprill 2007. Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline ekspertžürii.
Preemia antakse konkursi võitjale pidulikult üle 4.mail 2007 Tartus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista raames. Kirjanduspreemia auhinaafond on 5000 krooni.
Preemia makstakse välja stipendiumina Tartu Kultuurkapitali Kirjandusfestival Prima Vista fondist.
Kirjanduspreemia võitja valib žürii koosseisus: Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Krista Ojasaar, kirjanik Hannes Varblane, kirjanik Lauri Sommer, kirjanik ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher ja Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär Agne Tamm.

Eesti Vabaõhumuuseum sai uue logo
Logo vahetuse tingis asjaolu, et vabaõhumuuseumi loomisest möödub 22. mail 50 aastat.
Viiekümne aastaga on saanud väikesest muuseumist suur ja uhke 12 talukompleksiga maa-arhitektuuri keskmuuseum, mida külastab aastas üle 140 000 inimese.
"Uus logo on märk, kus on ühendatud Eestimaa, meie maa-arhitektuuri sümbol rehetare ning samuti Eesti lipu kolm kaunist värvi," sõnas Ingrid Piirsalu Eesti Vabaõhumuuseumist.
Lisaks logole loodi vabaõhumuuseumile ka tunnuslause "ajal on lugu", mis viitab sellele, et elame ajaloo keskel ning igal ajastul sünnib lugusid, mis väärivad ülestähendamist ning talletamist järeltulevatele põlvedele.
"Logo on taotluslikult uudsust, sõbralikkust ning optimismi sisendav, sest soovime, et iga meie külastaja lahkuks muuseumist just nende tunnetega," ütles Piirsalu.

Kivirähki "Voldemar" on lavaküps
Sel pühapäeval esietendub Eesti Draamateatri suures saalis Merle Karusoo lavastuses Andrus Kivirähki näidend Voldemar Pansost.
"Kes on Voldemar? Eks muidugi Panso! Aga mitte see vägev patriarh, kellena me teda mäletame ning fotodel ja filmides näinud oleme, vaid noor Panso. Teatrikooli õpilane, noor näitleja, armunud, ülemeelik, veidi vintis, lokkis pea ning suure uudishimulike silmadega. Lootustandev koomik, kelle pea on ometi täis palju tõsisemaid mõtteid ja plaane. Oleks ainult aega need teoks teha," sõnas näidendi autor Andrus Kivirähk.
Näidend kulgeb aastal 1955 Nõmme rongis, kus ühel pingil tukub plikaohtu Helmi, teisel istub vana maamees August, kolmandal räbaldunud sinelis 3-0aastane Lemmergas.
Teekond Kivimäelt Balti jaama kulgeb reaalsuse ja kujutluse, tõsielu ja mängu hoos. "Elagu elu, mis põletab rinda!", hüüab noor Voldemar Panso. Ta sõidab oma lavastuse "Kuningal on külm" esietendusele, kuid mängib lühikesel rongisõidul koos reisikaaslastega läbi pool elu - isa ja ema, tüdrukuid ja armastatuid, koolikaaslasi ja õpetajaid, näitlejaid, muid eluteele ette tulijaid.

Peeter Jalakas toob lavale õnne valemi
Peeter Jalaka kauaoodatud näidend "Õnne valem/To Define Happiness" esietendub vanas tolliloas.
Von Krahli Akadeemia esimesel, kosmoloogiateemalisel sessioonil alguse saanud idee, mis on inspireeritud füüsiku ja filosoofi Stephen Hawkingi raamatust "A Brief History of Time", on tänaseks arenenud Peeter Jalaka juhtimisel lavaküpseks näidendiks.
Multikulturaalne suurteos ühendab endas muusikat, teatrit, tantsu, skulptuuri, keskkonnakunsti, filmi, valgust ja midagi, millel pole veel nime. Näidendi tarvis on spetsiaalselt Von Krahli Teatrile kirjutanud originaalmuusika maailmakuulus minimalist Gavin Bryars ("The Sinking of the Titanic", "Jesus Blood Never Failed Me Yet").
Teooriale universumi tekkest on Peeter Jalakas rajanud kaaluka ja visionäärse vastuse inimliku olemasolu põhiküsimustele, proovides vastata küsimusetele: Mis kell algab õnn?

Raamatustki saab teada, mis see teater on
Raamatut tehakse pika vinnaga. Sestap on mitu teost, mis mõeldud kaunistama eesti teatri 100-aastaseks saamist, ilmunud alles nüüd, kus juubeliaasta otsas.
Tänases Arkaadias vaatleme viimastel kuudel ilmunud olulisi teatrialased või teatriga otsapidi seotud teoseid, et anda pisuke panus järgmisel teisipäeval tähistatavasse rahvusvahelisse teatripäeva.
Eestlastel pole põhjust oma teatrialase kirjanduse hulga üle kurta. Seda nii võrreldes veidi suuremate rahvastega või siis sellega, kui palju ilmub eestikeelset kirjandust teiste kaunite kunstide vallas.
Teatriraamatute ilmumise tarvis on andnud raha kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital. Aga mõni raamat on ilmunud ka ilma et fondid oleks sinna alla raha pannud. Teatriraamatud hakkavad leidma endale oma kindlat kohta raamatupoodide riiulil. Ilmselt on olemas lugejaskonna tellimus - raamatud suurkujudest on nõutav kraam ja Eesti teatriinimesi kuulub vaieldamatult suurkujude hulka.

Romaaniülikool: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" 
Valimise vaev: August Sang oli umbes 45-aastane, kui ta kirjutas oma luuletuse "Mälestus" (1959): nukravõitu enesepildi sellest, kuidas vanem mees vaatab noori, ja meenutab, missugune oli ta ise samas vanuses.
Niisuguse pildi visandas mees, kellel täiskasvanuks saades polnud valmis vastuseid, kuid kes vanemaks saades oli valimise vaeva näinud. Dostojevski oli "Kuritööd ja karistust" kirjutades samuti 45-aastane. Mitut valimise vaeva oli ta juba näinud, kuid veel mitte kõiki.
Näib, nagu poleks enamik meie praeguse iseseisvuse aegsetest võimukandjatest, kellest paljud on omaaegsest Dostojevskist märksa nooremad, "Kuritööd ja karistust "kordagi korralikult lugenud. Oleks see teisiti, oleks seda kuskiltki näha. Ma ei mõtle kellegi kolmanda kirjutatud, aga ministri nimel avaldatud artikleid. Ma mõtlen tegusid ja poliitilisi seisukohti. Tänapäevane Eesti poliitika väldib mõisteid" patt ", "kannatamine", "mõistmiseni jõudmine". Nende asemel valitsevad niisugused imaginaarsed kategooriad nagu "jokk", mis on ju patu vastand, või väited nagu kui see ei ole see, siis mis see on?", mis tähendab mõistmiseni mittejõudmist.

 "Klass" kogus avanädalal 7647 vaatajat
Ilmar Raagi tehtud noortefilmi näidati avanädalal viies linnas: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Rakveres ja Kuressaares.
Ilmar Raagi tõestisündinud lugudel põhinev draama "Klass" on lugu sellest, kuidas süütu juhuse tõttu tekib vastasseis kahe poisi, Andersi keda mängib Lauri Pedaja ja Vallo Kirsi kehastatud Kaspari tegelaskuju vahel. Tülist kasvab välja sõda, mis paneb kaalule nii noorte au kui armastuse.
Rikkaliku filmikeelega noortefilmis "Klass" arenevad mitu all-teemat, mis puudutavad koolivägivalda, õpilaste suhted vanematega ja õpetajatega ning karistust ja kättemaksu.
Filmi näidatakse hetkel Tallinnas ja Tartus ning mujal Eestis.
Levikava:
24.03, 25.03 ja 28.03 Jõhvi Kontserdimajas
24.03-29.03 Võru Kultuurimajas Kannel

Playstation 3 saabus Euroopa turule
Sony paiskas Euroopas ja Austraalias poelettidele kauaoodatud PlayStation 3 mängukonsooli.
Londonis anti igale mängukonsooli ostjale kaasa 46-tollise diameetriga HD televiisor, kokku jagati pildikaste 6 miljoni krooni eest rohkem kui sajale esimesele õnnelikule.
Lisaks tasus firma ka PlayStationi ostnute taksoarve koju.
Järjekorras esimeste seas olnud 17-aastane Ritatsu Thomas ütles, et PlayStation 3 oli väärt 36-tunnist ootamist poe ukse taga.
PlayStation 3 on varustatud Blu-Ray DVD mängija, interneti ühenduse võimaluse ning Celli protsessoriga. See on piisavalt veenev, et mängurid on nõus maksma konsooli eest ligi 9 500 Eesti krooni.
Sony loodab, et uut mängukonsooli saadab suurem müügiedu kui konkureerivate firmade Nintendo ja Microsofti omi, vahendab BBC.

Vandaalid ründasid Harry Potteri rongi
Harry Potteri filmidest kuulsaks saanud rongi Inglismaal rünnanud pättide tekitatud kahju suuruseks hinnatakse umbes 50 000 naela.
Kuueliikmelist noortejõuku kahtlustatakse rongi Hogwarts Express kahesaja aknaklaasi puruks peksmises Lancashire'is, kus rongi hoitakse, teatab BBC.
Rongiga opereeriva firma West Coast Railways andmetel kasutati tugevdatud klaaside puruks löömiseks haamreid. Puruks löödi rongi 230-st aknaklaasist 200.
Rongi ninaosale maalitud numbrikombinatsioon 5972 ei vaja Harry Potteri lugude fännidele kindlasti tutvustamist. Nimelt on samast rongist juttu Joanne Kathleen Rowlingu Potteri-raamatutes. Suviti on rongi kasutatud turismiobjektina, mida on külastanud paljud Harry Potteri raamatute ja filmide austajad.
Samuti on West Coast Railways laenanud rongi filmistuudiole Warner Bros Harry Potteri filmide tegemiseks.

Täna algaval motomessil on üle 40 eksponaadi
Tartus toimuval motomessil Motoexotika eksponeeritakse kiireid ja vihaseid masinaid ning kõik sellega kaasnevat varustusest tätoveeringuteni.
Motomessile on võimalik lähemalt uurida erinevaid ATV-sid, rollereid ja iseenesest mõistetavalt mootorrattaid. Motoextikal näeb bike-sid, krossirattaid, streetfighter-eid, matkarattaid ja chopper-eid, millest enamik on turul täiesti uued mudelid.
Vastandiks uutele kiiretele mootorratastele esitletakse Motoexotikal ka ülesvuntsitud vanu rattaid ja käsitsi valmistatud tsikleid.
Käsitsi valmistatud tsiklite seas kujuneb korraldajate sõnul kindalsti külastajate jaoks suurimaks magnetiks firma MC 39 poolt Inglismaalt Eestisse toodud liikuv baar "Beer Engine", mille looja on ka ise 24. märtsil Motoexotikal MC 39 messiboksis.

Kuidas sünnib stuudios Vaiko Epliku sõu
Pühapäeval taas kord pärjatud popmuusik Vaiko Eplik ei löö raadiotöö ees kartma.
Raadiomaja. Kohtun Vaiko Eplikuga Raadio 2 kümnenda korruse ruumides. Äsja Eesti muusikaauhindade jagamisel Jää-ääre kaveri eest aasta hittloo auhinna saanud muusik salvestab erandkorras keset päeva oma raadiosaadet. Fotograaf Joosep asub pildistama.
Vaiko selgitab, et tavaliselt ta saadet ei salvesta. Teeb otse ning kutsub tihti mõne sõbra stuudiosse. "Siis ma tean, et mul on vähemalt üks kuulaja," naerab ta. Korraks salvestusele põiganud peatoimetaja Heidy Purga teab, et Vaiko Epliku sõu on internetiraadio arvestuses üks õhtuse vööndi kuulatavamaid saateid.
Muusikas kõigesööja
"Tere! Mina olen Vaiko Eplik," teatab Vaiko kindla häälega ning paneb mängima esimese loo. Nagu kinnitab seekordse saate lugude valik, on Eplikul lemmikuid kõigist möödunud küm-nendeist, igast žanrist. Nii jõuavad ühes saates eetrisse nii soomlaste Leevi & The Leavings, venelaste Kino, brasiillaste Os Mutantes ning Eesti oma Tornaado. Viimati mainitud esitaja loo - Kraftwerki hiti "Model" seitsmekümnendate lõpul ENSV-s salvestatud töötluse juures palub Vaiko tähelepanu pöörata trummisaundile: "Täielik motown!" Fotograaf Joosep läheb tagasi toimetusse. Tema töö on tehtud.

Noortemood Vanemuises
Täna ja homme toimub Vanemuises Tartu linna ja maakonna koolinoorte moevõistlus MOEKE. Eelvoor toimub täna kell 15 ja finaal homme kell 17. Võistluse teemaks on "Viker-kaar". Osalejaid hinnatakse kahes vanusegrupis. Piletid hinnaga 15-40 krooni eelvoorule ja 35-60 krooni finaaletendusele on müügil kohapeal.

BC Tarvas alistas üliolulises kohtumises Valga Welgi
Täna alistas BC Rakvere Tarvas turniiritabeli seisukohast üliolulises kohtumises kolmandat korda sel hooajal Valga Welgi tulemusega 67: 78.
Valga Spordihoone tribüünid olid pilgeni rahvast täis ning kohtumist jälginud 300 inimest said väga põneva korvpallimängu tunnistajateks.
Tarvase peatreener Andres Sõber hindas mängu võtmeks kõva kaitsemängu.
"Kaitses mängisime ka esimesel poolajal tublisti, aga ei visanud palle sisse. Teisel poolajal pääses kaitsemäng maksvusele, Logo pani omad korvid ära. See oli töövõit, me oleme Piritaga ja Faustoga paar analoogilist mängu teinud, nii et küll see meie käekiri ka natuke on," ütles Sõber.
"Nüüd on fakt see, et me oleme Raplat ja Valgat kolm ja Piritat kaks korda võitnud. Ees seisab mäng Pärnuga, mis ei saa ka kerge olema. Meil on kõik kolm mängu nendega rasked olnud," lisas ta.

Sõjaväelaste suusa-MMil võtsid prantslased üheksa võitu kümnest
Võrus mängiti täna õhtul 49. Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu maailmameistrivõistluste lõputseremoonial üheksa korda Prantsuse hümni, sest Prantsuse sportlased loovutasid võidu kümnest võistlusalast vaid ühel.
Murdmaaetappidel, mis peeti 21. märtsil Tehvandil, võitsid kuldmedali naiste arvestuses Karine Philippot ja meeste arvestuses Vincent Vittoz, samuti said Pranstuse meeskonnad kuldmedalid nii meeste kui naiste võistkondlikus arvestuses.
Meeste laskesuusatamise sprindi võitis 22. märtsil Haanjas Raphael Poiree ning naiste sprindi Floren Baverel-Robert, samuti said prantslased kuldmedali sel alal nii meeste kui naiste võistkondlikus arvestuses.
Täna hommikul lühendatud distantsil peetud patrullvõistluse võitsid naiste distantsil prantslannad koosseisus Sandrine Bailly, Floren Baverel-Robert, Delphine Peretto ja Christelle Gros.

Järve pääses MK-etapil otse põhitabelisse
Saksamaal toimuval epeevehklemise MK-etapil (54. Heidenheimer Pokal) jõudis kvalifikatsioonist otse põhitabelisse 64 hulka Sven Järve, kes alistas alagrupis kõik kuus vastast.
Kaido Kaaberma (3 võitu ja 3 kaotust), Meelis Loit (2/4) ja Sten Priinits (2/4) pidid 64 hulka jõudmiseks alistama kaks vastast.
Ainsana suutis oma esimese kohtumise võita Kaaberma, kes oli skooriga 15: 12 parem belglasest Steven Cazaerckist.
Meelis Loit pidi tunnistama ka Sergei Hodose (Kasahstan) paremust 15: 12 ning Priinits kaotas Venemaa esindajale Anton Avdejevile 11: 15.
Kaaberma järgmine vastane on Miroslav Šnopek Tšehhist, vahendab Sportnet. 

Villu Reiljan jätkab spordiliidu Jõud presidendina
Eestimaa Spordiliit Jõud kiitis heaks Villu Reiljani jätkamise presidendina ning valis uueks peasekretäriks Tarmo Voldi.
Koos Reiljani ja Voldiga kuuluvad uude juhatusse Erik Horn, Kaiu Kustasson, Prits Liblik, Piret Maaring, Ants Noot, Lembit Toru ja Uno Valdmets, teatas spordiliidu esindaja.
Tarmo Volt vahetas välja senise peasekretäri Ants Saare, kes oli antud ametikohal töötanud 1975. aastast saadik.
Tarmo Volt on aastast 1984 erinevatel ametikohtadel juhtinud Põlvamaa sporti, 2004.aastal asus tööle Jõudi projektijuhina, aastast 1990 on ta kuulunud Jõudi juhatusse.
Seni ametlikku nime Eesti Maaspordiliit Jõud kandnud organisatsiooni uueks nimeks valiti Eestimaa Spordiliit Jõud.
2007. aastal on EMSL Jõudi suurimaks korraldatavaks ürituseks Eesti XIII maaspordimängud, kus võisteldakse 16 alal, kusjuures kreeka-rooma maadluses, sangpommi mitmevõistluses, tõstmises, vabamaadluses, jahilaskmises, noorte jalgpallis, jalgrattakrossis, kergejõustikus, meeste ja naiste korvpallis, meeste käsipallis, laskmises, orienteerumises ja petangis on võistlustele oodatud maakondade võistkonnad.

Kaia Kanepi sai Miami turniiri avaringis võidu Pironkova üle
TENNIS:
Avaringis alistas eestlanna 19-aastase bulgaarlanna Tsvetana Pironkova (WTA 80) 6: 4, 6: 4. Pärast võidetud avasetti jäi Kanepi teises setis taha 1: 4, kuid võitis seejärel viis geimi järjest, vahendab ETV Sport.
Järgmises ringis on eestlanna vastaseks 11. asetusega šveitslanna Patty Schnyder (WTA 13). Omavahel varem kohtutud ei ole.

Kultuuriministeerium kinnitas stipendiumid 40 sportlasele
Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas 2007. aasta esimese poolaasta riiklikud spordistipendiumid 40 sportlasele 16 alalt.
Stipendiumi 5000 krooni kuus saavad Andrei Inešin, Künter Rothberg, Marko Luhamaa, Gerd Kanter, Aleksander Tammert, Heiki Nabi, Andrus Veerpalu, Kristina Šmigun, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä, Igor Kuzmin, Allar Raja, Irina Embrich ja Sven Järve.
Stipendiumi 3000 krooni kuus saavad Margus Hunt, Andrus Värnik, Leonid Gulov, Jüri Jaanson ja Jaak Mae.
Stipendiumi 2000 krooni kuus saavad Rene Mandri, Aleksei Budõlin, Martin Padar, Kristjan Rahnu, Kaire Leibak, Marek Niit, Ksenija Balta, Eveli Saue, Meelis Kanep, Olle Kärner, Deniss Karpak, Kaspar Kokk, Piret Pormeister, Jevgenija Rõndina, Kaisa Pajusalu, Marko Albert, Jana Kolukanova, Martin Liivamägi, Toomas Mets, Nikolai Novosjolov ja Maarika Võsu.

Prantslased võtsid oma, Eveli Saue kaheksas
Nii hullu rada pole varem nähtud, kuid hea, et võistlus peetud sai, leidis Indrek Tobreluts.
Sõjaväelaste MM-võistlustel Haanjas jõudis eile järg laskesuusatamise kätte. Naistest võitis prantslanna Florence Baverel-Robert, Eveli Saue oli kaheksas. Meestestki võitis soosik, võistluste kuumim nimi Raphael Poiree Prantsusmaalt, Eesti edukaimana oli Indrek Tobreluts 20. kohal.
"Nii hullu rada pole varem kohanud. Aga õige otsus, et võistlus ikkagi peeti," lausus Tobreluts, kiites Kuperjanovi pataljoni võitlejaid. "Poisid nägid lume kokkukandmisega ränka vaeva ja võistlus võis toimuda."
"Hea kogemus. Kohati lõi rajal vesi kahele poole laiali. Mustal lumel polnud libisemisest juttugi, aga tingimused olid ju kõigil võrdsed," kommenteeris lõppeva hooaja Eesti parim laskesuusataja Saue.

Eesti tantsupaari originaaltants õnnestus hästi
MM-võistlustel Tokyos said Grethe Grünberg ja Kristjan Rand originaaltantsus paremuselt 19. tulemuse ning tõusid üldises pingereas 21. kohale.
"Grethe ja Kristjan tegid originaaltantsus õnnestunud esituse. Eriti kiiduväärt oli kava raskusaste, mis oli ainult 12 paaril kõrgem," rõõmustas Eesti tantsupaari treener Lea Rand, lisades, et kahe tantsu kokkuvõttes on teenitud hea punktisumma 68,85.
Eesmärk täidetud
Treeneri arvates on noor Eesti paar, kes juunioride MM-il tuli medalile, Tokyos oma eesmärgi täitnud. "Siht oli saada 24 parema hulka, see on saavutatud. Vabakavas on võimalus tõusta veel koha või kahe võrra," pakub Lea Rand. Kokku osales Tokyos 29 paari.

Tallinna Selver finaalist vaid ühe võidu kaugusel
Meeste võrkpalliliiga poolfinaali teises kohtumises Rakveres alistus kohalik Aeroc Tallinna Selverile taas 0: 3. Selver asus seega seeriat kahe võiduga juhtima.
Selveri peatreeneri Avo Keele sõnul oli mängu tulemus küll sama, mis esimesel omavahelisel kohtumisel, kuid vahe tuli sisse teises geimis, mis kujunes ootamatult tasavägiseks. Selver võitis selle tulemusega 25: 23.
"Rakvere lõi väga tugevat servi," selgitas Keel. "Juhtisime juba 24: 20, kui Rakverel asus servima väga tugev mängija, ning siis jäime natuke hätta. Kolmanda geimi alguses tõin sisse mõned uued mängijad. Mehed, kes sisse tulid, täitsid oma rolli hästi ning kolmas geim oli taas meie kontrolli all," hindas Keel.

Guus Hiddink: keskendun mängule, mitte poliitikale
Ütled Guus Hiddink, mõtled Venemaa jalgpallikoondist ning vastupidi.
Mullu Venemaa vutikoondise peatreeneriks palgatud 60-aastane hollandlane Hiddink on homme Eestiga kohtuva idanaabrite meeskonna suurim staar. Ühtlasi oli ta Vene koondisest ainuke, kes eile õhtul Tallinna lennujaamas meelsasti ajakirjanike küsimustele vastas - mängijad vaatasid intervjuu küsijaist kõrgilt mööda.
Hiddink mäletab Eesti koondise käekirja väga hästi mullu oktoobrist Peterburist, kus ta viis venelased EM-i valikturniiri E-alagrupi kohtumises 2: 0 võidule. Sinisärklased suutsid toona avapoolajal hästi vastu hakata, kuid murdusid teisel kolmveerandtunnil ülisuure surve all.
Mida võib Eestilt oodata Tallinnas peetavas kordusmängus?
"Loomulikult austame meie neid ja nemad meid," ütles Hiddink. "Kui mõtlen tagasi eelmisele kohtumisele, siis püsis Eesti päris kaua vee peal. Arvan, et meil tuleb taas raske mäng ning loodan, et ka vastasel."

Rossija!  Rossija! 
Tallinna lennujaama tuli eile õhtul oma lemmikuid tervitama kümmekond Venemaa jalgpallikoondise särki kandvat fänni. Nad tahtsid autogrammi saada eeskätt välismaa klubides leiba teenivatelt Ivan Sajenkolt ja Aleksandr Keržakovilt.
Kui idanaabri vutikoondis asus politseeskordi saatel bussiga kesklinna sõitma, karjusid poolehoidjad täiest kõrist: "Rossija! Rossija!" Kisakoori võimsale toetusele saavad venelased loota ka homsel mängul - Peipsi järve tagant saabub Tallinna ligi tuhat fänni.
Meediaesindajatega soostus autogrammide jagamise vahel veidi vestlema vaid Saksamaal Nürnbergis palliv Ivan Sajenko, kuid temagi pillas üksnes lühikesi repliike, mis kandsid sõnumit - Eesti pole kerge vastane. Sama tunnistasid külalised ka ärasõidu eel kodumaisele meediale.

Eesti Energia veebruari müügitulemused Eestis
Eesti Energia elektrimüük Eestis oli veebruaris 731 gigavatt tundi (GWh), mis on 66 GWh ehk 9,9 protsenti rohkem kui varasemal aastal.
Müügikasvu mõjutasid Eesti üldine majanduskasv, suure tarbija lisandumine ning vabatarbijate impordi langemine, teatas ettevõte. Müügikasvu soodustas ka eelmise aastaga võrreldes külmem veebruar - keskmine temperatuur oli kraadi võrra madalam.
Eesti Energia keskmiseks hulgimüügi hinnaks Eesti suletud turul veebruaris oli 377,3 kr/MWh, sama perioodi keskmine elektrihind Põhjamaade energiabörsil NordPool oli 470,7 kr/MWh, mis on 20% kõrgem kui Eestis.
Eesti Energia avatud turu ehk suurtele äriklientidele suunatud müük Eestis kasvas veebruaris 24%. See kasv on tingitud eelkõige uue tarbija lisandumisest võrreldes eelmise aasta veebruarikuuga. Suletud turu müük oli 42 GWh ehk 8% võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Sealhulgas müük koduklientidele tõusis ligi 15,5% ja äriklientidele 4,4% võrra.

Teatriajaloo kõik teed viivad Vana-Kreekast Oxfordi
"Oxfordi illustreeritud teatriajalugu" panustab eestikeelse teatrisõnavara rikastamisse.
Ühte suurt kultuurilist lünka täitev "Oxfordi illustreeritud teatriajalugu" asub tänapäeva Eesti raamatukultuuri peateel ehk siis angloameerika tõlkekirjanduse hulgas.
Londoni raamatuturu tuules kirjastamises on esmapilgul midagi tuima. Need inimesed, kes seda raamatut väga vajavad, suudavad seda arvatavasti ka originaalis lugeda. Interneti-poodides on originaal müügil 16 dollari eest ehk on kaks korda odavam kui eestikeelne. Tegelikult on aga väga rumal raamatuhinnaga provotseerida, pisikese rahva emakeele kasutamine on üks kallis ja möödapääsmatu luksus. Maailma teatriajaloo uus raamat ei ava ainult teatri mineviku saladusi, vaid annab oma panuse ka eestikeelse teatrialase sõnakasutuse elujõule.

Laval särava loomenatuuri inimlik pool paljastub pikemas jutus
Purje intervjuuraamat paljastab lihtsa asja - näitleja inimlik pool tuleb väga hästi ilmsiks just pikemas teatriteemalises usutluses.
Ega raamatu autor ja näitlejate küsitleja ei räägi ainult teatrist, tasahilju pillab ta teatritöö teemaliste küsimuste hulka isiklikkegi. Aga võta sa kinni, kus lõpeb näitleja jaoks teatritöö ja algab isiklik elu, nii on ka need küsimused leidnud vastused.
Aga põnevad loomenatuurid ei avane lugeja jaoks sugugi ainult tänu eraelu puudutavale poolele. Oma tööst ausalt rääkiv näitleja ongi suur ja põnev. Saavutusi ja ka ebaõnne vaagiv inimene kannab ikka üldiselt mõistetavat inimlikku draamat ja selles mõttes on neid kolmeteist näitlejaintervjuud kindlasti huvitav lugeda neilgi, kes teatriga väga seotud ei ole.

Mängumees ja tagaaetav Jüri Üdi
Hasso Krull koostas näitlejast luuletaja Jüri Üdi loomest valikkogu "Tiibadega raamat".
On üksjagu tänuväärne, kui olulised ja kirjanduslooliselt pöördeliseks osutunud tekstid saavad oma uue välise kuju ning jõuavad taaskord raamatukaante vahele. Viidingu "Kogutud luuletuste" ilmumisest on möödas ligi kümme aastat, seetõttu on seekord pelgalt Jüri Üdi loomingut sisaldava valikkogu ilmumine (taas Hasso Krulli pilgu ja käe läbi) parajalt kena ning tähendusrikas sündmus.
Kuna tegemist on valikkoguga, siis ilmselgelt ei kanna see eneses üdilikkuse tervikut, kuid praegusel juhul ei olegi see kõige tähtsam, sest siia kätketud osa on tähenduselt samaväärne tervikuga - koostamine on olnud suurepärane. Üdi poeesia kõikvõimalikud tahud on oma paiga leidnud ning ilmnevad tihedalt ka lugejale.

Aurukatel ujub mineviku hämarusest nähtavale
Lilian Vellerand on koondanud dokumendid lavastusest "Tants aurukatla ümber".
Kui palju on teatrit võimalik muude meediumide abil taasluua? Sõna kasutavad inimesed on tihti tajunud oma mannetust, võrreldes oma tulemust ajas ja ruumis toimetava näitleja maagiaga. Üle pika aja püüab üks raamat taasluua kunagist lavastust, seekord on kaante vahele koondatud materjalid Voldemar Panso lavastatud "Tantsust aurukatla umber", mis valmis Mats Traadi teose ainetel.
Milline ka ei oleks tulemus, tasub raamatu "Tants aurukatla ümber" loojate ees müts maha võtta, sest nad pole kartnud võimatuna tunduvat ettevõtmist. Ent ettevõtmise võimatus ehk teebki selle žanri teatrist kirjutava inimese jaoks kõige tipuks. Lavastusest jäänud riismete kokkukraapimine ongi mineviku teatri puhul tõdede tõde.

Näitleja Yoshi Oida tõstab oma ameti rambivalgusesse
"Nähtamatusse näitlejasse" koondab jaapanlane Yoshi Oida oma suure teatrikogemuse.
Yoshi Oidal on seljataga juba 50-aastane lavakarjäär. Samuti on ta praeguseks ise lavastanud mitmeid näidendeid, õpetanud teatrikoolides ning kirjutanud raamatuid.
"Nähtamatus näitlejas" võtab Oida oma lavakogemuse kokku idamaise lühidusega - 150 leheküljel. Seejuures sobib raamat nii käsiraamatuks näitlejatele kui ka võimaluseks kõigile teistele, kes tahavad näitlemise maailma piiluda. Lisaks võib võtta teost kui teatud tonaalsusega eneseabiõpikut ning lühikest sissejuhatust Jaapani klassikalisse teatrisse.
Oida seab tervikuks oma klassikalise Jaapani teatri tausta ning kogemused läänes. Ta on pikalt töötanud kuulsa Briti lavastaja Peter Brookiga (kes on raamatule kirjutanud ka eessõna), samuti teinud kaasa umbes paarikümnes filmis-teleseriaalis, muu hulgas mängis ta Peter Greenaway "Padjaraamatus" üht peaosa.

 "Sajandi sada sõnalavastust" - professionaalne kapak üle teatriloo
Reet Neimari koostatud teatriraamatu suurimaks plussiks on sõna ja pildi tasakaal.
Oo-jaa, see on suur tükk, kaheldamatult. Napilt pärast professionaalse teatri 100. sünnipäeva nägi ilmavalgust paks, raske ja kogukas köide - kaalukas nii sisult kui ka vormilt.
Koostaja on valinud sajandipikkusest teatriloost sada etendust ja neid kommenteerinud, lisadena kõrval omaaegne kriitika. Alati ja iga valiku kallal saab norida. Oleneb, kust otsast vaadata, kas valik on vale või väga vale. Jäägu see - lepime sellega, et see on lihtsalt valik. Või siis Neimari valik.
Reet Neimar on vaieldamatult teravdatud teatritunnetusega ja aastakümnete pikkuse (teatri) mäluga teatriajaloolane. Kusjuures tal on lausa fenomenaalne mälu. Liigub legend, et ta võib ja suudab tänaval vastu tulevad inimesed kaheks jaotada - need, kes on viimase 30 aasta jooksul teatrikooli katsetel käinud, kas või esimeses eelvoorus, ja kes mitte - mine võta kinni, kui tõene see linnalegend on, aga mina isiklikult kaldun seda uskuma. Selles mõttes ongi tema ehk ainuke õige valik seda koguteost koostama. Tema ja ta kolleegid-võitluskaaslased Lea Tormis ja Ivika Sillar moodustavad Eesti teatriloolaste grand-old-trio, neis kolmes peas on Eesti teatri ajalugu, kõik see, mida elavad saavad üleüldse mäletada, ja seda ühtse, laia võrgustikuna. Nii Tormis kui ka Sillar saavad raamatus tajutaval määral sõna.

Otepääl toimub põhikoolide meedialaager
Täna algab Otepää Gümnaasiumis kolm päeva kestev põhikooliõpilaste meedialaager, kus õpilased üle Eesti saavad tutvuda ajakirjandusega ja uurida, kuidas teha head koolilehte.
MTÜ Noorte Meediaklubi korraldatavasse põhikoolide meedialaagrisse tuleb kokku 40 noort üle Eesti. Nende seas on nii nende põhikoolide õpilased, kus juba ajaleht toimib, kui ka õppurid, kes alles plaanivad oma koolilehe asutamist. Meediakoolitusel jagatakse nõuandeid ka koolilehtede juhendajatele.
Laager stardib Otepää Gümnaasiumis reede õhtul kell viis, mil toimub laagri avamine. Peale avamist jagatakse noored nelja toimetusse, mille järel kogunetakse oma juhendajate juures, tutvutakse ja vahetatakse seniseid kogemusi koolimeediast.
Laupäeval jätkatakse loengutega uudisest, olemusloost ja reportaažist. Seejärel saavad õpilased päeva jooksul omandatud teadmised praktikasse rakendada ja kirjutada ise erinevates žanrites lugusid. Parimatest uudistest, olemuslugudest ja arvamustest pannakse pühapäeva hommikuks kokku laagrileht. Laagri lõpetamisel tunnustatakse usinamaid tegutsejaid.

Sogase metalliäri keeristesse upub aastas 50-75 miljonit krooni
Eesti suurima vanametalli kokkuostja Kuusakoski kõrval Tallinnas Betooni tänaval tegutsevad väiksemad puukkonkurendid, kes toituvad suurfirma klientidest, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom oma värskes numbris.
Nii on igal vanametalli müüjal võimalik valida, kas ajada asju ametlikumalt ehk Kuusakoskiga või vähem ametlikumalt ja tema konkurentidega. Loomulikult pole vaja palju mõelda, millist metalli eelistatakse müüa vähem ametlikult. Den za Dnjomi andmetel sattus just üks neist puukfirmadest veebruaris maksu- ja tolliameti huviorbiiti, kus praegu menetletakse seoses vanametalli kokkuostmisel kõrvale hoitud maksudega kriminaalasja. Kuna "optimeeritud" maksusumma, 16,4 miljonit krooni suunati ärisse, siis kahtlustatakse ka rahapesu. Korraldati 25 läbiotsimist ning vahistati kuni 6 kuuks 12 kahtlustatavat. Ära võeti ligi miljon krooni sularaha. Metalli kokkuostmisel on teatavasti keelatud sularahas arveldamine.

ETV teeb Teatripäeva peolt Kuressaarest otseülekande
Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil antakse Eestis traditsiooniliselt üle teatri aastaauhinnad möödunud aasta töö eest.
Teatripidu toimub tänavu Kuressaare Linnateatris. Eesti Televisioon teeb Teatripäeva peolt kahetunnise otseülekande, mille esimeses osas kell 20-21 toob ETV vaatajateni galaõhtu tipphetked, kui auhinnad jagatakse parima nais- ja meesnäitleja ning parima pea- ja kõrvalosa eest. Samuti näeb teleri vahendusel parima lavastuse autori selgumist.
Õhtu teine osa algab ETV-s kell 21.35. Hetki peomelust ning intervjuusid laureaatidega vahendavad saatejuhid Anu Välba ja Marko Reikop. Õhtujuhid on Piret Rauk ja Garmen Tabor Kuressaare Linnateatrist ning Saaremaalt võrsunud teatrimehed Ott Aardam ja Indrek Saar.
Peamiste auhindade nominendid on järgmised:

Telejaamad plaanivad YouTube'ile rivaali loomist
Kaks USA telejaama plaanivad kombineerida oma telesaated ühtsesse internetiportaali, et alistada ohud, mida neile avaldavad YouTube'i sugused videovahetusprogrammid internetis.
Telejaamad NBC Universal ja Fox Network plaanivad loodavale tasuta videosite-ile ülesse riputada mitmeid populaarseid telesaateid ja show-sid, teatab BBC.
Kavandatava online-portaaliga loodavad telejaamad saavutada parema kontrolli ligipääsu üle oma telesaadetele internetis.
Mitmed meediaeksperdid usuvad, et ka teised telejaamad võivad lähitulevikus liituda projektiga, mis võimaldab internetis oma saateid levitada. See peaks pakkuma publikule võimalust vaadata interneti vahendusel ka selliseid menufilme nagu "Borat" ja "Saatan kannab Pradat" ning mitmeid telesarju.
Telejaamade esialgne kava näeb ette levitada oma toodangut Yahoo, AOL-i, MSN-i ja MySpace-i võrgukeskkondades, mis on ühtlasi ka Google'ile kuuluva YouTube'i konkurendid.

Iga kaheksas eesti-maalane vaatab selget digitelevisioonipilti
Viie aasta pärast peab Eesti olema üle läinud teleprogrammide digitaalsele edastusele.
2012. aastaks peaks kogu Euroopa Liidus välja lülitatama praegu kasutusel olev analoogvõrk.
Aastavahetuse seisuga oli digitaaltelevisioon kodus olemas 13% Eesti elanikest, selgub Turu-uuringute AS-i korraldatud elanikkonna tele- ja raadioküsitlusest. Seega on digi-TV-ga liitunud iga kaheksas eestimaalane. Uuringutulemustest selgus, et 40% eestlastel ja 53% mitte-eestlastel ei ole kodus digitaaltelevisiooni ja nad ei ole huvitatud ka selle soetamisest. Liituda ei soovinud eeskätt vanemad, sageli üksi või kahekesi elavad inimesed. Samuti need, kel on praegu võimalik vaadata vaid kuni kolme telekanalit.
Praegu saab Eestis digi-TV teenust kas õhu või kaabli kaudu mitmelt suuremalt pakkujalt: Viasat, Elion, Levira, STV, Starman ja Zuum TV.

Tehisjalaga täht osales tantsu-saates
Endise biitli Paul McCartney eksnaine Heather Mills McCartney tegi Ameerika tähetantsude saates julge etteaste. Proua McCartney tantsis saates "Dancing with the Stars" fokstrotti ja seda hoolimata tõsiasjast, et tal on tehisjalg. Žürii liige Bruno Tonioli tunnustas McCartneyd sõnadega: "Sul on rohkem söakust kui Rambol." Endise modelli Heatheri vasak jalg amputeeriti põlvest 1993. aastal, kui politseimootorratas talle otsa sõitis. Mills McCartney sõnul osaleb ta tantsusaates näitamaks, et puudest on võimalik üle olla. Esimeses saates kritiseeris žürii Millsi kehahoiakut. "Kui sa muretsed oma jala pärast liiga palju, tekib su õlgadesse pinge," ütles koreograaf Carrie Ann Inaba. Sellest hoolimata saavutasid Mills ja tema partner Jonathan Roberts üheteist-kümne paari seas kuuenda

Valimised läbi, poliitikute blogid vinduvad
Valimiste eel vohama hakanud ligi 80 poliit-blogist jätkuvad
Valimiste eel enim kõneainet pakkunud Edgar Savisaare blogis kannab viimane sissekanne märtsikuu 21. kuupäeva. Kokku majandusminister pärast valimisi postitanud oma mõtteid kahel korral. Teravkeelne Evelyn Sepp on pärast valimisi bloginud viiel korral. Teemad varieeruvad isiklikest poliitilisteni. Saame teada ka, mida arvab endine modell Kuldnõela žürii umber puhkenud skandaalist.
IRL-i poliitikute blogides valitseb üldjoontes vaikus. Jaak Aaviksoo pole alates jaanuari lõpust silpigi avaldanud. Ken-Marti Vaheri ja Taavi Veskimäe viimased postitused jäävad veebruari lõppu. Juhan Parts on pärast valimisi võtnud sõna ainult ühel korral. Oma valijaid on tänanud Ott Lumi ning Mart Laar. Viimati mainitu on pärast valimisi postitanud neljal korral. Eesti esimene videoblogija Tõnis Lukas pole loorberitele puhkama jäänud. Valimiste järel on kunagise ministri videopäevikusse lisandunud seitse uut klippi. Siiski jääb mulje, et blogimine on IRL-i poliitikutele vabatahtlik-sunniviisiline ettevõtmine.

Baskini anekdoodid
"Sõbrad, mul on teile kaks uudist - üks on hea ja teine halb!" ütleb mees sünnipäevapeale kogunenud külalistele. "Mu naine pettis mind ja läks minu juurest ära!"
"Kumb neist on hea ja kumb halb uudis?"
"Halb on see, et ta varem ei läinud. Hea uudis on see, et ta ikkagi läks ära! Aga see, et ta mind pettis - see pole üldse uudis!"
"Doktor, ma kuulsin, et saab teha sellist operatsiooni, et lapsi enam ei tule. Tehke mulle selline operatsioon!"
"See on tõsine otsus, kulla mees. Seda tuleb kaaluda, arutage oma perega see läbi."
"Mul on kõik juba läbi arutatud. Me hääletasime kodus - kaks häält oli vastu, 17 poolt!"

JÄRJEJUTT (9): Michael White: Pööripäev
Laboratoorium polnud iseäranis suur: ehkki Newton oli juba kakskümmend aastat Cambridge'i ülikoolis loodusfilosoofia professor, ei käinud kooli juhtkond temaga eriti heldekäeliselt ümber. Kuid ruumi mahust piisas täiesti. Ta süütas tõrvikud kummalgi pool ust, tekitades akendeta laboratooriumi tuhmid valgussõõrid, ja lukustas ukse enda järel. Ta teadis küll, et Wickins viibib Manchesteris külas oma perekonnal, ent ei soovinud siin isiklikus valduses riskida ainsagi vahelesegamisega ega taluda vähimatki nuhkimistegevust. Kamina juurde sammunud, asetas ta tuleasemele paar halgu ning kasutas üht leegitsevat tõrvikut, et süüdata pragisev lõke, mis peletas ruumist varjud ja laskis ta pilgul tungida läbi siin igal kellaajal hõljuva tiheda kemikaaliaurude vine.

Sirje Eesmaa (55) 
Sirje Eesmaad teavad nägupidi kõik. Teleinimese saatus. Paljud tunnevad teda ka häält pidi. Raadioinimese saatus.
Vähemad, ent paljud ometi teavad Eesmaad kui "põrnikaklubi" aktivisti. Ta on öelnud, et kui ta oma "põrnikasse" istub, läheb tuju heaks.
Ehk vähemad veel teavad Eesmaad kui põlist Nõmme patriooti, vahest hoopis vähesed, et teletähe kõrgharidus on pärit hoopistükkis Tallinna polütehnilisest instituudist - sealt sai Hiiumaa juurtega tüdruk majandushariduse.
Õnneks on elul vahel omadus inimesi õigetesse kohtadesse juhtida - särav daam on olnud üks säravamaid uudisteankruid siinse telemaastiku ajaloos. Soovime palju õnne sünnipäevaks 27. märtsil!

Urmas Past (52) 
Esmaspäeval, 26. märtsil saab 52-aastaseks ettevõtja ja meelelahutusärimees Urmas Past. Äripartner Juhan Kolk meenutab, et kui Past tähistas oma 50. sünni-
päeva, siis eelistas ta glamuuri ja sära nautimise asemel korraldada hoopis konverentsi ning arutada töökaaslaste ja teiste ärimeestega tulevikuteemasid. Kolk usub, et sünnipäevale liigse tähelepanu pööramist ei luba Past endale ka sel korral.
"Urmas pole mees, kes armastaks suurt tähelepanu," sõnab Kolk. "Ta on tööle pühendunud inimene ja sünnipäevad pole tema jaoks asjad, mida tuleks tingimata suurelt tähistada. Ta peab oma sünnipäeval küll alati meeles oma töökaaslasi."

Anu Lamp (49) 
Tagantjärele jõuab kohale. Aastatega ja vanusega hakkavad lahti kooruma need oskused, oskamised ja osutused. Oleme saanud tunda inimlikku intelligentsi ja näinud seda naervat inimest. Enamik Anu õpilasi on õnnega koos. Harva leidub kedagi, kes suudab sulle nii oskuslikult teadmisi ning tarkust pähe valada, et kasu on sellest kogu aeg ja iga edasine päev. Harva on sellist inimest, kes suudab oma ideedega niivõrd nakatada ja eeskujuks olla.
Anu on meie Õpetaja. Õpetaja suure algustähega. Õpetaja, inimene ja elunäitaja/elunäit-
leja.
Parimad soovid sünnipäevaks 29. märtsil õpilastelt.

Märt Väljataga (42) 
Tõlkija, luuletaja, kriitik ja toimetaja Märt Väljataga, kel sünnipäev 30. märtsil, oli üks esimesi literaate, kes asus siinmail postmodernismi mõistet juurutama. 2005. aastast Vikerkaare peatoimetajana töötav Väljataga on eestindanud arvukalt tänapäeva juhtivate intellektuaalide mõtisklusi, mis on avaldatud nii eraldi raamatutena kui ka Väljataga enda juhitavas väljaandes.
Ta on tõlkinud ka suures koguses maailmakirjandust (J. Joyce, B. Byron, W. B Yeats jt) ja käivitanud raamatusarja "Avatud Eesti Raamat". Koos Ringvee, Trubetsky ja Sinijärvega 1988. aastal luulekassetiga debüteerinud Väljataga on jäänud enda kui luuletaja panuse hindamisel tagasihoidlikuks ning peab end eelkõige tõlkijaks.

Jelle Goes - käekirjaga mees (37) 
26. märtsil saab 37-aastaseks Eesti jalgpallikoondise peatreener Jelle Goes.
Kui Eesti jalgpallikoondis alistas 2005. aasta septembris kodumurul Läti, polnud kiidusõnadel otsa ega äärt. Võideti ju naaberriiki, kes alles aasta varem oli end murdnud EM-i finaalturniirile ning kelle üle polnud meie vutikoondis juba 65 aastat võidurõõmu maitsnud. Mängu peakangelaseks ei tõusnud aga mitte värava löönud Andres Oper või Maksim Smirnov, vaid Eesti koondise hollandlasest peatreener Jelle Goes. Ajakirjandus ristis mehe taktikageeniuseks, kes suutis viia "kõigi aegade vigastuslaines" sipleva jalgpallikoondise ka varumeestega võidule.
Seda võitu Läti üle peab Jelle (spordiajakirjanikud kutsuvad teda pressikonverentsidel ikka eesnimepidi) treenerikäekirja eredaimaks näiteks ka Eesti jalgpalliliidu asepresident Aivar Pohlak, kes tollal abitreenerina töötanud Goesi 2004. aasta oktoobris pärast Arno Pijpersi lahkumist ametisse kutsus. Pohlakut ei heidutanud Jelle vanus: tollal vaid 34-aastasest hollandlasest sai Euroopa noorim jalgpallikoondise peatreener.

Naistel lasub suur vastutus
Iibeprobleemist kuuleme seoses oma rahva jätkusuutlikkusega üha rohkem. Kahjuks taandub rõhuasetus ainult materiaalsele tahule.
On tunne, et meie ühiskonnas pannakse naistele tohutult suurem vastutus ja koorem. Kui vaatame mitmeid tuntud mehi, kes ütlevad endal olevat palju lapsi ja et oma laste jaoks on nad alati olemas, siis arvan, et nende lapsed vajaksid uue arvuti või jalgratta asemel hoopis rohkem normaalset perekonda.
Helgi Saar, Kolu, Järvamaa

Meenutades president Merit
President Lennart Meri elab meie mälestustes edasi kui inimene, kes oskas tutvustada kogu maailmale oma väikest kodumaad. Ta oli üle paljudest poliitikutest, kes on küll tublid mehed-naised, aga kipuvad olema ilmetud ja igavad. Kindlasti on hea idee korraldada Lennart Meri mälestuseks rahvusvaheline esinduslik konverents. Loodan, et see saab traditsiooniks.
Erika Vain

Tahtsime parimat, aga... 
Eesti poliitikas nüüdseks tekkinud olukord on piisavalt murettekitav, sest kindlasti oli enamiku valijate soov lõhkuda seni võimul olnud igav ja sobimatu koalitsioon. Neid partnereid ei sidunud mitte ühised ideed, vaid pikaajaline võimul püsimise tahe.
Tundub, et liigume äärmiselt ohtlikul kursil. Isiklikud huvid ja võimujanu on need, mis annaksid "semukoalitsioonile" tuule tiibadesse, jättes valijad peatselt pealt vaatama nii majanduse kui ka poliitika allakäiku.
Selge on ka see, et "oravapoisid" kardavad "mõmmit". Eesti riik vajab jõulisemat välisministrit, kelleks Mart Laar kahtlemata oleks.
Väino Uibo

Vesi pole tule partner
Pole vist kunagi hilja ikka ja jälle rõhutada üht rusikareeglit: mida rikkam erakond, seda enam sõltub ta võõrastest huvidest. Meie rahvuslike huvidega ja riigi arengust huvitatud valijate lootustega näib mõne erakonna rahastajatel olevat veidi rohkem, mõnel vähem ühist. Aga paljud valijad ei arvesta rahvuslikke ja üldisemaid huvisid. Neid ei pane mõtlema seegi, kui palavalt armastatud parteijuht sõlmib võimuliidu poliitiliste antipoodidega, näiteks vilgutab pidevalt vasakut suunatuld, kuid tegelikult pöörab (võimupartneri kiiluvees ulpides) hoopis paremale.
On aeg tõdeda, et ideoloogiliste vastaste võimuliit on ebasoliidne, valijaid eksitav (Ansipi valisid, said ka Savisaare) ja valitsuse tööd pidurdav.

Suitsetamispahe küüsist priiks
Suitsetamise kahjulikkusest tervisele on palju räägitud ja kirjutatud, kuid kasutegur on nullilähedane. Lapssuitsetajaid lisandub rohkem juurde, kui vanu piibumehi kustub. Teretulnud on siiski see, et suitsetajaid on hakatud seadustega ahistama.
Nooruses olin ka ise suitsetamispahe küüsis. Algas see sellest, et tahtsin olla vanemate kaaslastega võrdne.
Edasi muutus suitsetamine juba harjumuseks ja organismi tarbe rahuldamiseks - ja seda 25 aastaks.
Kolmandal katsel suitsetamisest loobuda jätsin ühel hommikul tööle minnes suitsupaki ja tikud esikusse kapi peale. Ütlesin endale - aitab! Oli selgitatud, et mineraalvesi pidi suitsetamisest loobumisele kaasa aitama. Ostsin puhvetist Värska vee ja sellest tööpäevaks jätkus. Kui pea iga tunni tagant tekkis tarve suitsetada, siis lonks vett leevendas seda.

Olari Taali kallutatud jutt
Lugesin Olari Taali murelikku artiklit (EPL 19.03) ega uskunud oma silmi. Kuidas võib mõelda nii kallutatult rahva ja rikkuse olemusest ja sedagi alles poliitikast välja astudes?
Taali häirivaks asjaoluks on kellegi arvamus, et rikkad on oma varandusele aluse pannud ebaausal teel ja suurendavad rikkust nüüd edasi, ekspluateerides meie tublisid Eesti töötajaid.
Tegelikult peab see arvamus paika. Rahva ja riigi varanduse endale kantimine oli mõnede arvates ju koguni aateline Nõukogude võimu lammutamine. Omaaegne nomenklatuur sai kohe ausate ärimeestena jätkata. Tegijatena.
Kunagi silma torganud üksikute talude ümbruse tehnikarikkus, mis võimaldas midagi ette võtta või arendada, sai alguse sovhooside ja kolhooside varast, mille tolleaegne juhtkond osavalt laiali kantis. Lihtsam rahvas ei saanud samal ajal millegi alustamiseks õieti laenugi.

JUKU-KALLE RAID: Kahesuunaline ja neljarajaline Ansip
Lause, millega tema käitumist iseloomustada, on Ansip juba ammu ise öelnud. "Tule taevas appi!" - just nii võib kommenteerida õhku täis läinud peaministri käike.
Äsja tuult tiibadesse saama hakanud nelikliit mureneb Ansipi näppude vahel nagu küpsis "Õnnelik lapsepõlv", Ansip aga ise on nii suur ja õilis, et mahub vaevu-vaevu tuppa ära.
Ja põhjus - ei maksa hämada, nagu oleks asi lihtsalt välisministri kolme jalaga taburetis ning küsimuses, kellele see kuulub. Mul on ammu tunne, et komsomoliridadest tubliks sportlaseks sirgunud Andrus ei kannata enda kõrval midagi peale keskpärasuse.
Siit ka trall Laari ümber (kes oleks välisministrina oma sidemete tõttu, olgem ausad, täiesti omal kohal): ei roni siin midagi püünele, kulla Mart, püsi vagusi ja toimeta haamrikesega riigikogu laua taga.
Niisiis, kõige masendavam ongi tõdemus, et reformaritel on a) nelikliidust ja hästitoimivast riigist kas täiesti ükskõik või b) meie juhtivreformistid on läinud sedavõrd õhku täis, et unustavad igasuguse mõistlikkuse ning on nõus riigile normaalsemat mentaliteeti tõotava liidu jonni pärast vastu seina kildudeks äsama. Ühesõnaga panevad ülbet, selle asemel et riigimehelikult sekeldada.

MARGOT WALLSTRÖM: Elu algab viiekümneselt…
50 aastat tagasi kohtusid kuue Lääne-Euroopa riigi juhid ja peaministrid Roomas Kapitooliumi künkal, et kirjutada alla Euroopa Ühenduse asutamislepingule, mis hiljem sai tuntuks Rooma lepinguna.
Vaevalt võisid nad siis aimata, et järgneva viie kümnendi jooksul otsustab koguni 21 naaberriiki "klubiga" liituda.
Olles kogenud maailmasõja koledusi, nägid Jean Monnet, Robert Schuman jt Euroopa integratsioonis võimalust pääseda vältimatuna tundunud uuest sõjast. See on tugev argument, mil on siiani kaalu maailmajaos, mis on olnud aastasadu sõjatanner ning kus rahu ei ole alati olnud enesestmõistetav - väljaspool Euroopa Liitu ka mitte lähiminevikus. Me ei pea aga igavesti sellele argumendile toetuma. Homse päeva eurooplastele on vaja sama pädevat põhjendust.
Oxfordi ülikooli professor Timothy Garton Ash kirjutas hiljaaegu, et Euroopa koosneb 27 liikmesriigist, kes püüavad leida oma lugu (Ashi visioon tuleviku Euroopast ilmub 30. märtsil Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitilises ajakirjas Möte - toim). Ma usun, et EL-il on oma lugu, oma identiteet, kuid samas vastab tõele, et mõlemad on viimasel ajal veidi hägustunud.

JUMAL: Noa laevas polnud aktsiat
Ahoi, ristirahvas! Jumal tuleb siit jälle oma kolumniga, nii et äikesepilv taga!
Kevad on käes ja päike paistab iga päevaga aina soojemalt. Mida see ühele usklikule inimesele tähendab? Aga loomulikult seda, et soojaarved lähevad suuremaks! Aitab küll kopikate veeretamisest! Terve talve olete hõlpu saanud, nüüd kraamige oma sajalised välja ja tooge heaga kiriku korjanduskarpi. Kas te arvate, et päike on tasuta? Ja et merevee ujumiskõlbuliseks kütmine on minu eralõbu? Eh-hei, vennikesed! Mina ise üldse meres ei suplegi, mina püherdan pilvedes! Nii et on aeg minna üle suveajale ja venitada oma rahakotirauad ammuli lahti. Küttearved toimetab teile kätte Püha Vaim.
Aevastav piiskop
Nüüd siis vähem pakilistest probleemidest. Mulle helistas... No arvake ära, kes? Muidugi, loomulikult! Ikka peapiiskop Andres Põder. Küll te olete targad! Kohe esimese korraga pihta. See on sellepärast, et ma lõin teile suure aju. Kärbes ja kirp poleks elu sees suutnud vastust ära arvata.

REPLIIK: Inimese saatus
Nobelisti Orhan Pamuki hiljuti eesti keeles ilmunud raamatus "Lumi" satub peategelane Ka pärast aastaid pagulaselu Saksamaal tagasi Türki ning läheb ajakirjanikust sõbra palvel Karsi linnakesse uurima, miks kohalikud noored neiud end tapavad. Ta külastab kohe kohaliku ajalehe toimetust, kus talle näidatakse järgmise päeva lehte. Ootamatult avastab Ka, et esiküljele on pandud nupp sellest, kuidas ta sama päeva õhtul kohalikele luuletusi loeb. Ka imestab, kuidas saab leht sellest kirjutada, kui ta ei tea üritusest midagi. Peatoimetaja vaatab talle mõtlikult otsa ja vastab: üldiselt on nii, et see, millest me kirjutame, kipub ka tõeks minema.
7. märtsi juhtkirjas ennustas Eesti Päevaleht, et "kui Keskerakonda ei kaasata Toompeal võimuliitu, näeme õige pea linnapeatoolil Edgar Savisaart". Juhtkirja ilmumisega samal päeval tegi Savisaar avalduse, milles kuulutas, et kindlasti ei lähe ta linnapeakohale. Eile teatas Keskerakond, et Savisaarest saab linnapea. Nii et Savisaarel tasub lugeda Päevalehe ennustusi…

JUHTKIRI: Rohkem kui ainult mäng
Täna Lilleküla jalgpallistaadionil toimuv jalgpalli EM-valikmäng Eesti ja Venemaa vahel on rohkemat kui sportlik mõõduvõtt. Kuigi palluritele see vaevalt mingit mõju avaldab, lasub tänasel mängul avalikkuse jaoks ka Eesti-Vene suhete teravnemise vari.
Naabrite kohtumised spordiareenil on alati sensitiivsed, meenutagem kas või Rootsi ja Soome jäähokikohtumisi. Nii on lugu ka Eesti ja Venemaa, aga ka Eesti ja Läti vaheliste mõõduvõttudega. Ent Eesti-Vene kohtumisele lisavad kindlasti oma varjundi ka viimase aasta jooksul pronkssõduri teisaldamise kavatsuse tõttu teravnenud suhted. Kas sellega seoses juhtub mõni provokatsioon, on raske ennustada. Igal juhul on politsei jaoks tänase mängu eel ja järel Tallinna tänavatel toimuv märksa suurem väljakutse kui 9. mail vahti pidada, millega teadupärast pole just kõige paremini hakkama saadud.

Purjus jalgpallifänn põhjustas kakluse
Täna umbes kella 18.00 ajal õhtul leidis kino Kosmose juures aset kaklus Eesti jalgpallimeeskonna toetajate vahel.
Tüli alustas üks purjus Eesti fänn, kes viskas õllepudeli vastu mööda sõitnud trammi akent.
Pudel purunes ning kildudega sai pihta umbes 10-12 aastane laps, vahendas otse sündmuskohalt Eesti Päevalehe reporter.
Seepeale tormasid mõned lähedal olnud fännid märatsejale kallale.
Kohale saabus politsei ning viis kaasa konflikti algataja ning ühe mehe, kes purjus laamendajale kallale läks.
Põhja politsei prefektuurist teatati Päevaleht Online'ile, et laamendajaks osutus 1987. aastal sündinud Oliver, kes praeguseks hetkeks on paigutatud arestimajja.
Täpsemad asjaolud on veel selgitamisel.

Raplamaal süttis lõkkest elumaja
Raplamaal süütas prahi põletamise lõke elumaja, pool hoonest sai tules kahjustada.
Täna kell 13: 38 sai häirekeskus teate, et Raplamaal Nõmmkülas on süttinud laudaga ühise katuse all asuv elumaja, päästjate tulekahjukohale jõudes oli suure talumaja katus juba ära põlenud.
Paarikümne meetri kaugusel majast asus lõkkease, kus hommikust saati oksi oli põletatud.
Lõkkest lendunud säde süütas hoone pööningu. Tulekahju märgati, kui katuse harjast hakkas suitsu tulema. "Kuna pööning oli kogu maja ulatuses üks ruum, oli tulel piisavalt õhku, et kiiresti levida," ütles kohapeal käinud Lääne-Eesti päästekeskuse menetlusbüroo inspektor Raido Mets.

Valimiskomisjon registreeris riigikogu uue koosseisu
Vastavalt riigikogu valimise seadusele registreeris Vabariigi Valimiskomisjon oma tänasel koosolekul XI Riigikogu liikmed ja asendusliikmed.
Seoses sellega, et kümme vastvalitud Riigikogu liiget jätkavad kuni uue valitsuse ametisseastumiseni oma tegevust tagasiastuva valitsuse koosseisus, otsustas valimiskomisjon kümne asendusliikme asumise Riigikogu liikmeteks.
Jaak Aabi asemel asub Riigikogu liikmeks Kersti Sarapuu, Andrus Ansipi asemel Tatjana Muravjova, Kalle Laaneti asemel Margus Tammekivi, Rein Langi asemel Erik Salumäe, Jürgen Ligi asemel Ülle Rajasalu, Urmas Paeti asemel Raivo Järvi, Mailis Repsi asemel Aivar Riisalu, Paul-Eerik Rummo asemel Mait Klaassen, Edgar Savisaare asemel Kalev Kallo, Ester Tuiksoo asemel Rein Randver.
Kuna ka Rein Randver on tagasiastuva valitsuse koosseisus, asub tema asemel Riigikogu liikmeks Janno Reiljan.

Maaülikool toetab Pärnu Vanapargi noorendamisel Märt Hanso ekspertiisi
Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut saatis Pärnu Linnavalitsusele seoses juba kurikuulsaks saanud pärnaalleega kirja, kus selgitatakse Hanso pädevust eksperdina.
Instituut teatab, et puude haigustekitajate määramisel ja kahjustuste hindamisel EMÜ metsanduse- ja maaehitusinstituudi professorist Märt Hansost pädevamat spetsialisti Eestis pole ning tema kompetentsuse kahtluse alla seadmine on õigustamatu.
EMÜ metsanduse- ja maaehitusinstituudi direktori Paavo Kaimre sõnul on Märt Hanso näol tegemist Eesti dendropatoloogia alal tippteadlasega, kes on laialt tunnustatud ka rahvusvahelisel tasandil.
"Professor Hanso on oma pika teadlasekarjääri jooksul uurinud väga erinevaid puudel esinevaid seeni. Suur osa puudel esinevatest haigustest, sh. tüve- ja juurte mädanikud on aga põhjustatud just patogeensetest seentest," ütles Kaimre.

Pärnumaal hukkus tules inimene
Eile kell 14: 05 teatati päästeametile tulekahjust Pärnumaal Are vallas Võlla külas.
Ühekorruseline elumaja oli suitsu täis.
Hoonest leiti vanema mehe põlenud surnukeha.
Õnnetuse tekkepõhjus on selgitamisel.

Vabadussõja ajast on Eestil miljardeid võlgu
Eesti Vabariigil on siiani maksmata praeguses vääringus miljardite eest laene Ameerika Ühendriikidele ja Suurbritanniale, kellelt saadud relvade ja varustusega võideti Eesti Vabadussõda.
Vastsündinud Eesti Vabariik oli 1919. aasta algul üliraskes olukorras - kuigi eelmise aasta novembris alanud Nõukogude vägede pealetung Eesti vallutamiseks oli peatatud ning suurem osa Eesti territooriumist punavägedest puhastatud, seisis nii armee kui ka riik tervikuna katastroofi äärel.
Kuigi lääneriikide tarneid nimetatakse tihti abiks, unustatakse seejuures, et suurema osa kauba eest pidi Eesti pärast sõda maksma.
Ajaloolase Toe Nõmme sõnul olid Vabadussõja võitmisel oluline osa nii Suurbritanniast saadud relvastusel kui ka ameeriklastelt saadud toiduainetel ja kütusel, kirjtab tänane Postimees.
Kuigi ei lääneriigid ega Eesti pole pärast taasiseseisvumist tõstatanud vanade võlgade tagasimaksmise küsimust, võiks need ajaloolase Jaak Valge sõnul tasuda.

Politsei palub abi seoses lapsega juhtunud liiklusõnnetusega
Eile kella 17.23 ajal sõitis Tallinnas Telliskivi tn. 38 maja juures jalgrattur ette veoautole Mercedes-Benz.
Ootamatult jalgrattaga sõiduteele sõitnud 9-aastane poiss sai löögi veoautolt Mercedes Benz, mida juhtis 1953. aastal sündinud Toomas.
Jalgrattur toimetati Tallinna Lastehaiglasse.

Tartus sattus mopeedijuht avariisse
Eile kella 14.12 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Tehase ja Tähe tänavate ristmikul, kus põrkasid kokku sõiduauto ning mopeed.
Sõiduauto Land Rover, mida juhtis Raivo(s 1966), sõitis peateele, kus põrkas kokku mopeediga, mida juhtis Harry(s 1933).
Mopeedijuht lubati peale esmaabi kodusele ravile.

Pärnus sündis uus soojarekord
Sel nädalal tõid lõunatuuled kaasa soojalaine, mis sundis liikuma jää Pärnu jõel ja põrmustas senikehtinud soojarekordid.
Pärnus 87 aastat püsinud märtsi absoluutse soojarekordi 14,7 kraadi asemel on üleeilsest uuena kirjas 18,1. Kihnuski on sellest nädalast uus soojarekord - 13,8 kraadi.
Päikesepaistelised ilmad rõõmustavad pärnakaid vähemalt poole nädala jagu, vahendab Pärnu Postimees.

Kuressaares läheb elamuarenduseks
Kuressaare linnavolikogu kehtestas neljapäeval Tori tänav 2a kinnistu detailplaneeringu, andes hotelliärimees Tarmo Sumbergile rohelise tule Georg Otsa spaa taha viie korterelamu ehitamiseks.
"Kavatseme hakata ehitama niipea kui võimalik, sest kõik vajalikud ettevalmistused on tehtud," lausus spaa-hotelli Georg Ots opereeriva Legendijuhtimise AS-i juhatuse esimees Tarmo Sumberg.
Tema sõnul on Kuressaare jahisadama ja Georg Otsa spaa vahele jäävale Tori 2a krundile kavas rajada viis kuue korteriga elamut ehk kokku 30 korterit, vahendab tänane Meie Maa.
"Kavatseme pakkuda täispaketti ning ehitada hooned ja korterid välja koos sisekujunduse ja sisustusega," osutas Tarmo Sumberg.
Korterid on suunatud neile Kuressaaret külastavatele turistidele, kes eelistavad hotellide asemel teistlaadseid majutuskohti, näiteks residentsi.

Gulagi õuduste muuseum Moskva kesklinnas meenutab küüditamist
Eesti Päevalehe Moskva korrespondent Jaanus Piirsalu käis homse märtsiküüditamise aastapäeva puhul tutvumas Moskva Gulagi muuseumiga.
Teravad okastraadid ja valvurite vaatetornid on Moskva kesklinnas Petrovka tänaval teravas vastuolus kallite boutique'idega ning kohe vastas asuva uhke Marriott-Aurora hotelliga.
Ühel tänaval on kaks täiesti eri maailma, millest üks meenutab Stalini repressioone ja eestlastele ka homme 58 aastat tagasi toimunud massiküüditamist ning teine Venemaa tänapäevast kasvavat rikkust.
Moskva Gulagi muuseum ei ole suur, kuid seal hoitavad mälestised 30 aastat kestnud inimeste pidevast hävitamisest töölaagrites äratavad õudust.
"Gulagis hukkunute arvu on raske öelda. Ehk oli umbes 10 miljonit inimest, kes seal oma elu kaotasid," räägib muuseumi giid Margarita Lobovskaja. "Tagantjärele on seda raske kindlaks teha, sest siiamaani ei taheta meile Venemaal kõiki arhiivimaterjale välja anda." Välismaa eksperdid räägivad koguni kuni 30 miljonist hukkunust, kui arvestada ka laagris viibimise tagajärjel surnute hulka.

Ajalooprofessor Aadu Must 25. märtsil oma sünnipäeva ei pea
Riigikogusse valitud ajalooprofessori Aadu Musta jaoks ei ole tema sünnipäev kunagi olnud erilise tähtsusega päev.
Aadu Must oli oma sõnul veidi üle kümne aasta vanune poiss, kui sai teada, et sünnipäevad on siiski tähtsad. Siis selgus ka see, et mõne teise pereliikme sünnipäevi ikkagi tähistati. Tekkis suur dilemma, miks teistel on sünnipäevad tähtsad, aga temal ei ole.
"Ema siis seletas, et mõned päevad on sellised, kus lihtsalt ei sobi pidu pidada. Meie peres oli samuti neid, kes Siberisse viidi, juba 1941. aastal. Vanavanaema oli üle 80 aasta vana, tema tagasi ei tulnudki," rääkis Must. "Ajaloo suurte sündmustega on juba kord niimoodi, et nad puudutavad meid otsesemalt või kaudsemalt. Nii ongi küüditamine puudutanud mind sünnipäeva kaudu."

Pühapäeval mälestatakse Lindamäel märtsiküüditatuid
Pühapäeval kell 16 algab Lindamäel traditsiooniline märtsiküüditatute mälestustseremoonia, kus peetakse leinaseisak ning asetatakse kuju jalamile pärgi ja lilli.
Eesti rahva kannatusi tulevad mälestama Tallinna abipraost Patrick Göransson, Läti Vabariigi suursaadik Rihards Mucinš ja Tallinna linnapea Jüri Ratas.
Presidendi, peaministri ja kaitsejõudude pärgade asetamise järel peavad kõne Memento esimees Leo Õispuu ja Valga Memento esindaja Tiiu Teesalu ning IRL-i esindaja Elle Kull. Noorteorganisatsioonide nimel asetavad pärjad Angelika Naris ja Anne Eenpalu.
Laulab Eesti meestelaulu seltsi Tallinna meeskoor Kuno Arengu juhatusel.

Päevas saabub Eesti rannaaladele kümneid tuhandeid rändlinde
Linnukevad algas tänavu tänu soojale ilmale mullusest tervelt pool kuud varem.
Ornitoloog Indrek Tammekännu sõnul on viimastel päevadel massiliselt pärale jõudnud Madalmaades talvitunud luiki ja hanesid, kes kogunevad enne põhja poole pesitsusaladele lendamist umbes kuuks ajaks põldudele end nuumama.
"Rabahanede parvesid võib juba näha ka kõikjal sisemaal, samuti haruldasemaid laululuikesid ja väikeluikesid," tähendas Tammekänd, kelle sõnul on Lääne-Eesti põllu- ja heinamaad luiki kohati päris täis. "Ka suur-laukhanesid võib sageli üle Kesk-Eesti põhja poole lendamas näha."
Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus juba aastaid rännuteel olevaid sulelisi loendatakse, jääb vaatlejatele praegusel ajal päevas silma tuhandeid linde. Üle Eesti loendatakse saabujaid päevas aga kümneid tuhandeid. "Soojad ilmad ja lõunatuuled annavad rändele veelgi hoogu juurde. Esimesed värvulised, kes hakkavad tavaliselt massiliselt tulema alles aprilli alguses, on juba kohal," rääkis Tammekänd. Ta lisas, et võrreldes mullusega algas linnukevad seekord kaks nädalat varem. "Mullu tulid esimesed soojad alles märtsi lõpu poole ning siis saabusid lõokesed, tänavu oli lõokeste mass-ränne juba märtsi alguses."

Valitsusläbirääkijad peavad nädalavahetusel erakonniti aru
Eile õhtuks olid koalitsiooniläbirääkimiste osapooled aja maha võtnud ning Andrus Ansip jõudis enne Euroopa Liidu pidustustele Berliini lendamist teatada, et välisministri kohta ta ei loovuta.
Eile Pärnus kogunenud Reformierakonna volikogu kiitis koalitsioonileppe heaks.
Politoloog Tõnis Saarts esitas eile mõttekäigu, et Reformierakonna rahastajad survestavad Ansipit Mart Laari Islandi väljakult eemale jätma, sest see halvendaks eestlaste äritegevust Venemaal.
Isamaa ja Res Publica Liidu laiendatud eestseisus koguneb pühapäeval ning annab vastuse Ansipi viimasele ettepanekule ministrikohtade jaotuse kohta.
Ansip pakub IRL-ile sotsiaal- ja siseministri tooli asemel kirjas haridus- ja kultuuriministri kohta. Esimese kohta oli IRL läbirääkimistel öelnud, et selle üle tahaksid nad arutada, kuid kultuuriministri kohta ei ole isegi kuluaarides IRL-ile pakutud. Sotsiaaldemokraatidele tähendas see pakkumine haridusministri koha sotsiaalministri omaga asendumist. Ka sotsid arutavad olukorda ning uut pakkumist pühapäeval.

Narva Kreenholm peatab tootmise
Kreenholmi kompleksis jätkab ainsana tööd ühe ettevõtte rentniku seal asuv suurköök.
Eile teatas Kreenholmi Valduse AS-i juht Matti Haarajoki, et ettevõte katkestab tootmise, sest munitsipaalettevõttega Narva Vesi ei jõutud kokkuleppele vastuvõetava heitvee vastuvõtu hinna küsimuses.
Haarajoki kinnitas, et tootmine peatatakse tähtajatult ja kõik töötajad saadetakse sundpuhkusele. Kreenholmi õmblusvabriku direktori Nadežda Sinjakova sõnul alustati kohe töötajate teavitamist tootmise seiskamisest ja sundpuhkusest.
Sinjakova, kes on ka Narva linnavolikogu liige, ei välistanud, et töötajad võivad lähipäevil korraldada Narva linnavolikogu ja linnavalitsuse ees spontaanseid meeleavaldusi.
Kogu Kreenholmi kompleksis jätkab ainsana tööd ühe ette-võtte rentniku seal asuv suur-köök, mis varustab söögiga enamikku Narva koole.

Bussifirma on sadu kordi jätnud reisijaid peatusse pika ninaga
Harjumaa Liinide bussid veavad üha sagedamini Tallinna ümbruse elanikke alt.
Tallinna ja Harjumaa valdade vaheline bussiühendus on teinud tänavu meelehärmi mitmele tuhandele inimesele, kes on aasta esimese kahe kuuga pidanud enam kui 400 ärajäänud reisi tõt-tu asjata bussi väljumist ootama.
"Me ei räägi enam olukorrast, kui liinilt kaob paar bussi, vaid et päevas jääb ära 20-30 väljumist," kirjeldas Harku valla majandus- ja kommunikatsiooni-osakonna juhataja Mait Kornet olukorda tema koduvallas. Korneti sõnul ühistransporti peaaegu polegi ning selle kvaliteet ei kannata kriitikat.
Kiili vallavanema Vambo Kaalu hinnangul on ühissõidukitega väga tõsiseid probleeme. "Busse jääb massiliselt ära, vähemalt paarkümmend korda kuus ja just hommikusel tipptunnil," kurtis ta.

Iraagis hukkus enesetaputerroristide rünnakutes üle 30 inimese
Plahvatused leidsid aset Bagdadi piirkonnas ning nende sihtmärkideks olid peamiselt Iraagi politseinike positsioonid, lisaks hukkunutele said kümned inimesed ka haavata.
Enamik plahvatusteseerias hukkunuid olid Iraagi politseinikud, vahendab Reuters.
Tänastest rünnakutest kõige raskem oli suunatud Bagdadi Dora piirkonna politseijaoskonna aadressil.
Lõhkeainet täis auto sõitis maja juurde ning plahvatas, tappes korraga 20 inimest.

Rootsis hukkus ümber läinud soomuki alla jäänud ohvitser
Õnnetus juhtus täna hommikul kella 4 paiku varahommikul Lõuna-Rootsis toimunud õppustel, meditsiinilist abi vajas veel 8 sõdurit.
Tegemist oli Rootsi päritolu Stridsfordon 90 tüüpi tankiga.
Sõjamasin pööras tee pealt järsult kõrvale, ilmselt sooviga ületada vett täis maanteekraav.
Paraku rullus soomuk seda manöövrit sooritades katusele, vahendab thelocal.se kohalike politseinike sõnu.
Kuna õnnetus juhtus pimedas, siis ei ole veel selge, mis võis tankile saatuslikuks saada.
Asjaolude selgitamine veel käib.

USA kongressi alamkoda tooks 2008. aastal väed Iraagist välja
Kongressi esindajatekoda hääletas selle poolt, et USA tooks oma väed Iraagist koju 2008. aasta 1. septembriks, president George W. Bush kavatseb sellele otsusele veto peale panna.
Otsuse poolt oli alamkojas 218 kogressi esindajat ning vastu 212 peamiselt vabariiklastest saadikut, vahendab Reuters.
Iraagis ning Afganistanis sõdimiseks kulub Ameerika Ühendriikidel käesoleval aastal 124 miljardit dollarit riigi reservfondidest.
Ettevõtmise maksumus oligi põhiline argument millele toetudes demokraadid Iraagi missiooni küsimuse hääletusele panid.

Rootsi ajakirjanik 2000 päeva poliitvangina trellide taga
Rootsi ajakirjanik Dawit Isaak on istunud juba 2000 päeva Eritrea vanglas. Tema ainus kuritegu seisneb selles, et ta on ajakirjanik, kuid vabaks teda ei lasta.
Kolmapäeval võtsid tema abikaasa ja lapsed Rootsis vastu talle määratud, publitsistide klubi poolt esmakordselt välja antud sõna- ja trükivabaduse auhinna, mis asutati mõrvatud Vene ajakirjaniku Anna Politkovskaja mälestuseks.
Eritrea päritolu ja Rootsi kodakondsusega Isaak vahistati koos mitme oma kohaliku kolleegiga Eritrea pealinnas Asmaras 2001. aasta septembris. Mees töötas tollal vaba ajakirjanikuna ajalehe Setit juures, mis on tuntud riigis valitseva korra suhtes kriitilise hoiaku poolest. Senini ei ole Isaaki vastu esitatud mingeid süüdistusi ega peetud tema üle kohut. Isaak on ainus Rootsi ajakirjanik, kes viibib poliitilises vangistuses.
Rootsi võimud vaikivad

Hillary Clinton esineb menukas veebivideos "1984" diktaatorina
Kriitiline filmike on näide uutmoodi valimiskampaaniast, mida võib teha igaüks.
Märtsi algul internetti riputatud 74-sekundine video, mis ründab presidendikandidaadiks pürgivat Hillary Clintonit ja kutsub hääletama tema rivaali Barack Obama poolt, on kogunud eri hinnangutel kuni kaks miljonit vaatajat. Filmilõigus on kasutatud arvutifirma Apple reklaamklippi, millega 1984. aasta SuperBowli ajal rün-nati rivaali IBM-i. Süžee viitab muidugi George Orwelli õudusloole "1984".
Sedapuhku on aga Suure Venna rolli pandud Hillary Clinton, kelle kujutist näidatakse suurel ekraanil. Näha on pöetud peadega klooninimesi, kes marsivad militaarselt saali, kuulama oma presidendiks kandideerimisest teatavat Clintonit. Samal ajal kui ta räägib, jälitavad turvamehed naisterahvast (teravama pilguga vaatajad näevad teda kandmas Apple'i muusikamängijat iPodi), kes suudab enne jälitajate küüsi jäämist heita vasara Clintonile näkku ehk ekraani. Lõpus on näha ka Apple'i õunalogoga sarnane O-täht.

Liitlased kritiseerivad ajakirjaniku vabaks ostnud Itaaliat
Pantvangist ajakirjaniku Daniele Mastrogiacomo vabanemine oli võiduks terrorismile.
Afganistani valitsus vabastas ajakirjaniku kättesaamiseks Itaalia palvel viis Talibani võitlejat. Itaallane küll vabastati, kuid tema autojuhil lõikasid taliibid kõri läbi ning ta tõlk on tänini kadunud.
Tegemist oli praegustes Iraagi ja Afganistani sõdades esimese korraga, mil üks lääneriikidest avalikult enda kodaniku välja ostis. Liitlased kardavad, et see julgustab Talibani võitlejaid veelgi aktiivsemalt välismaalasi röövima.
Rooma samm pälvis kohe USA ning Suurbritannia terava kriitika ning parasjagu Kabuli külastanud Hollandi välisminister Maxime Verhagen hoiatas, et kui luuakse olukord, kus on võimalik Talibani käest ajakirjanikke välja osta, siis neid sinna lihtsalt rohkem ei lähe.

Soojad kevadilmad toovad aprillis Tallinna tänavatele asfaldimasinad
Esimese suurema objektina algab tee-ehitus aprilli keskel Vilde
Kui ilm püsib kevadiselt soe, siis on suuremaid tee-ehitustöid pealinnas oodata juba aprillis, praegu lapitakse tänavatel suuremaid auke.
"Sõltuvalt ilmast hakatakse suuremaid tee-ehituse ja -remonditöid tegema ilmselt aprilli keskel, siis, kui õhutemperatuur on ööpäev läbi pluss viis kraadi," rääkis Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel. "Esimesena põhjustab muudatusi liikluses ilmselt Vilde tee ja Sõpruse puiestee ristmiku renoveerimine, mille tõttu suletakse liikluseks Sütiste tee ots. Sõltuvalt ilmast võib liiklust häirida ka Merivälja tee remont."
Taksojuht Aleksandri arvates pole Vilde tee - Sõpruse puiestee ristmiku ümberehitus esmatähtis. "See võiks minu poolest jääda nagu on, mingeid suuri probleeme seal ei ole. Momendil on kõige hullem just Ülemiste ristmiku olukord. Kui seal midagi juhtub, siis on tulemuseks läbimatu ummik." Sõidetavamatest teedest on taksojuhi kinnitusel kõige hullemas seisukorras Männiku tee.

Uisutav karu häirib loomakaistjaid
Liikumise Loomade Nimel liikmed ja teised vabatahtlikud korraldavad laupäeval Tallinnas linnahalli ees aktsiooni, protestimaks loomade kasutamise vastu Moskva jäätsirkuse etendusel.
Paarkümmend osalejat
Ettevõtmise üks korraldajaid Linda-Mari Väli ütles, et üritusel osaleb paarkümmend loosungitega inimest, kes esitavad mitu tundi kestva protesti ajal oma seisukohti ka ruupori kaudu ja lendlehti levitades.
Väli sõnul ajendas aktsiooni asjaolu, et etendusel mängivad keskset rolli loomad, näiteks uisutavad karud. "Me arvame, et loomade koht on metsas," ütles ta.

Vabanenud vangid kolivad Tallinna
Tallinna linnavalitsus soovib vabanevate vangide majutamiseks saada riigilt lisatoetust.
"Tallinn on tänavu eraldanud Tallinna hoolekandekeskusele teenuse osutamiseks 1,5 miljonit krooni, sealhulgas vanglast vabanenutele, ja Männiku teel asuvale sotsiaalse rehabilitatsiooni keskusele 110 000 krooni, kuid sellest ei piisa," ütles abilinnapea Merike Martinson.
Tänavu on menetluses u 1100 kinnipeetava ennetäht-aegne vabastamine, kes jäävad kriminaalhoolduse järelevalve alla. Neist suur osa pole oma elukohta kindlaks määranud ning eelistab kogemuse põhjal jääda Tallinnasse.

Hardo Pajula: Nähtamatu inflatsioon
Mõned nädalad enne 1929. aasta New Yorgi aktsiakrahhi teatas Ühendriikide tolleaegne nimekaim ökonomist Irving Fisher, et "aktsiahinnad näivad olevat jõudnud igaveseks kõrgele platoole".
Tema optimism rajanes ühelt poolt järgmisel lihtsal võrrandil MV = PQ, kus M on ringluses olev rahamass, V raha ringluskiirus, P hinnatase ja Q reaaltoodang, ning teiselt poolt tõsiasjal, et 1920-ndatel aastatel ei kaasnenud rahamassi kiire kasvuga hindade tõusu. Tõepoolest, ajavahemikul 1923 - 1929 kasvas rahapakkumine (M2) USA-s keskmiselt 9,2 protsenti aastas, ent sisemajanduse kogutoodangu (SKT) deflaatoriga mõõdetud keskmine inflatsioonimäär oli samal perioodil võrdne nulliga. Võrdluseks nii palju, et perioodil 2006 on USA M2 kasvanud keskmiselt 6,8 protsenti aastas ning keskmine inflatsioon (taas SKT deflaatori järgi) on olnud 2,5 protsenti.

Räppar Snoop Doggi ei taheta Suurbritanniasse lubada
Ameerika räppstaari ei taheta lubada riiki esinema, väidetavalt on küsimus tema eelnevas probleemses käitumises Suurbritannias.
Ühendkuningriigi immigratsiooniamet juhtumit ametlikul ei kommenteeri, vahendab BBC.
Snoop Dogg pidi koos P Diddyga andma kontserte mitmes Suurbritannia linnas.
Vastuolulise käitumisega räppar sattus mõned nädalad tagasi narkootikumide tarbimise tõttu peale Rootsis antud kontserti Stockholmi arestimajja.

Eesti muusikud said venelastelt palliplatsil lüüa
Eile toimunud heategevuslikul Eesti-Vene muusikute vahelisel jalgpallimatšil tuli eestlastel võtta vastu napp kaotus, mängu lõppseis jäi venelaste kasuks 7: 6.
Esimese poolaja kaotasid eestlased seisuga 5: 2.
Mängu teisel poolel tuli Eesti meeskond venelastele järgi ning korraks olid tablool isegi viiginumbrid 6: 6.
Lõpuks tuli eestlastel ikkagi vastu võtta napp kaotus 6: 7.
Mängu korraldasid FC Levadia ja Teletoomise OÜ.
Publikut oli kahjuks vähevõitu, kusagil 400 inimese ringis, ütles Päevaleht Online'ile FC Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo.
Üritusel mängisd ja esinesid Tanel Padar, Summer, G-enka, Kaarel Kose, Cram, Tomi Rahula, Tõnis Mägi, Viktor Zintšuk, Nikolai Trubatš, Valeri Jarušin, Gruppa Zahvata ja paljud teised.

Kanepi lõi Patty Schnyderi auti
Kaia Kanepi kohtus Miami WTA turniiri teises ringis 11. asetusega mängiva šveitslanna Patty Schnyderiga ning alistas kuulsa konkurendi 6: 1, 6: 4.
Shnyder on võitnud karjääri jooksul 10 WTA turniiri üksikmängus ning neli paarismängus, maailma edetabelis on ta hetkel 13. kohal, kuid parimaks kohaks on 2005. aasta novembris saavutatud seitsmes koht.
Kanepi kohtub järgmises ringis paari Vera Duševina ja Marion Bartoli võitjaga.
WTA tabelis 101. kohal oleva venelanna Duševinaga pole Kanepi varem turniiridel kohtunud.
Prantslanna Bartoli mängib Key Biscayne'is 21. asetusega ning maailmaedetabelis on ta 22. real.
Kanepi ja Bartoli on kohtunud varem kahel korral - 2005. aastal Dubais võitis prantslanna tulemusega 6: 2, 6: 0. 2006. aastal Prahas oli Kanepi kord võita, matši lõppskooriks jäi 6: 7 (7: 5), 6: 3, 6: 2.

Šmigun pani hooajale punkti viienda kohaga
Naissuusatajate MK-sarja viimasel individuaalvõistlusel Falunis sai esikoha Marit Bjørgen, Šmigun tuli viiendaks.
Tänavu alles teise etapivõidu korjanud norralanna järel finišeerisid 7,5 +7,5 km suusavahetusega sõidus 10-meetriste vahedega Katerina Neumannova ja Therese Johaug.
Kristina Šmigun lõpetas võitjast 11,3 sekundit hiljem viiendana.
Oma parima esituse MK-etappidel tegi Tatjana Mannima, kes lõpetas sarnaselt eelmise nädalavahetuse Holmenkolleni maratoniga punktikohal, sai 25. koha.
Juba kaks nädalat tagasi endale MK-sarja üldvõidu kindlustanud Virpi Kuitunen oli laupäeval alles 28.
Lahtis võitnud ja veel kaks korda poodiumile pääsenud Šmigun lõpetas hooaja üldarvestuse 11. kohaga, vahendab Sportnet. 

Eesti naiskond sõidab oma esimesele MM-turniirile
Eesti naiste jäähokikoondis sõidab oma esimesele MM-turniirile, mis toimub 26. märtsist 1. aprillini Rumeenia linnas Miercurea Ciuc.
Eesti naiskonna vastased 4. divisjoni MM-turniiril on 26. märtsil Horvaatia, 27. märtsil Türgi, 29. märtsil Rumeenia, 30. märtsil Uus-Meremaa ja 1. aprillil Island, vahendab Eesti Jäähokiliidu pressiteenistus.
"Meid ootab ees justkui tundmatus kohas vette hüppamine, vastaste tugevusest meil erilist ettekujutust pole. Kohtunud oleme ainult Islandiga, keda 2005. aasta novembris võitsime 8: 2," ütles koondise üks treeneritest Christian Adami.
"Viimaseks me ei jää ja debütantidena esikoha peale veel ka ei mõtle," lisas ta.
Eesti koondis, väravavahid:
Monika Janis (Turu Palloseura) ja Kaidi Ilves (ilma klubita).

Jalgpallist Venemaaga mängu koidikul
Üks eriline mäng on tulemas, sest kindlasti on Venemaaga mäng seda, aga sama erilised on ka mitmed tulevased mängud. Näiteks kohtumine Inglismaaga.
Siia ritta kuuluvad veel võimalikud mängud Itaalia, Saksamaa, Brasiilia ja Argentinaga, kuigi tõsi on ka, et nende erilisuste tähendused on erinevad.
Kui Guus Hiddink ütleb, et eestlased tahavad Venemaad väga võita, siis ma olen sellega nõus, aga täpselt sama väga tahavad need mängijad võita ka Inglismaad. Pealtvaatajate-kaasaelajate jaoks on asi muidugi veidi teistmoodi, sest meedia kütab üles poliitilist ja ajaloolist vastasseisu, aga samamoodi köetakse publik üles ka Inglismaaga mängu eel. Siis küll teemal, et tegu on jalgpalli sünnimaaga ja eestlase hinge jaoks kõige hingelähedasema jalgpalli suurriigiga.
On loomulik, et mängijad kin-nitavad kui ühest suust end minevat mängu võitma, võidu nimel ju mängitaksegi. Võitmiseks on aga vaja väravaid ja väravalööjatepõua ühte olulisemat põhjust tuleb näha noortejalgpallis.

Ekspeatreener Roman Ubakivi: õhulosse ei maksaks ehitada
Taasiseseisvunud Eesti jalgpallikoondise teine peatreener, aastail 1994-1995 rahvusmeeskonda juhendanud Roman Ubakivi tunneb muret Eesti vuti arengu pärast.
Kas lähete Eesti - Venemaa mängu staadionile vaatama?
Muidugi. Mul pole peaaegu ühtki koondise kodumängu vahele jäänud. Suur tänu jalgpalliliidule, et mind ikka priipiletitega meeles peetakse. Muidu vist ei läheks - piletid müüakse kiiresti läbi ja mul poleks tahtmist hangeldajatega suhelda.
Miks ei suuda Eesti koondis enam väravaid lüüa?
Meie pallurid pole lihtsalt nii head.
Olid ajad, kus Eesti koondist alahinnati ning me suutsime vastaste lohakust ära kasutades väravaid lüüa. Näiteks kunagine kodumäng Rootsiga, kui kaotasime vaid 2: 3 (1997. aasta suvel - toim). Nüüd on meie mängijate tase ja võimekus vastastele väga hästi teada - Eesti on ju Euroopa üks kogenumaid meeskondi, arvestades koondislaste maavõistluste arvu. Kui vanasti ei viitsitud meie mängujoonise uurimisega vaeva näha, siis praegu on see kõigile teada.

Goes tahab võita, mitte Hiddinkile kohta kätte näidata
Eesti peatreener Jelle Goes ei värise venelaste kuulsa juhendaja Guus Hiddinki ees.
Kuigi Eestile oleks positiivne tulemus ka viik, ei kavatse juhendaja Goes tänaõhtuses kohtumises keskenduda vaid kaitsele. "Viik on hea, aga see ei tähenda, et me ei läheks võitu püüdma. Me ei kavatse hakata ainult oma värava suunas tagasi jooksma. Selleks, et võita, peame ka ründama."
Eesti meeskonna õnneks näitas mõnepäevane ettevalmistuslaager Hollandis, et sinisärkide suurim väravakütt Andres Oper on vigastuse ületanud ja sada protsenti mänguvalmis.
Vigastusest räsitud kaitseliin toimis väravavaht Mart Poomi sõnul korralikult ka varumeestega. Eriti kõrgelt hindas Poom pärast mitmeaastast pausi taas esindusse kutsutud veteran Marek Lemsalu panust.

Kalev/Cramo peab Balti liigas esimese ellujäämise mängu
Sõrmevigastusest paranev Catalin Burlacu ei saa Kalevit homme Klaipedas aidata.
Täna Leedu sadamalinna sõitvatel kalevlastel tuleb lahendada äärmiselt raske, kuid mitte üle jõu käiv ülesanne. Kui nad võidavad homme Klaipeda Neptunase ja teisipäeval kodus Vilniuse Sakalai, saavad nad Balti liiga teises divisjonis esikoha ja kohtuvad kaheksa parema tiimi play-off-turniiri avaringis Riia Baronsiga.
Võidu võti on kaitses
Kui Kalev kaotab kas või ühe kohtumise, tõuseb Tartu Ülikool/Rock teisele kohale ja pääseb koos Valmiera Lacplesa Alusega play-off'i. "Ees on ellujäämise mäng," ütles Kalevi abitreener Aivar Kuusmaa.
Sel nädalal said kalevlased veidi hõlpu - nad jooksid kolmel hommikul õues ja puhkasid neljapäeval. Travis Reed osales FIBA eurosarja tähtede mängul, sõrmevigastusest paranev Catalin Burlacu käis kodus Rumeenias ja Kristjan Kangur jäi palavikuga eemale.

Eesti võtab mõõtu Sloveenialt
6.-8. aprillini peab Eesti Tallinnas Davise karikasarja Euro-Aafrika tsooni teise grupi avaringi kohtumise Sloveeniaga.
Eesti meeskonda kuuluvad Jürgen Zopp, Vladimir Ivanov, Mait Künnap ja Mikk Irdoja, varus on Sven Käsper. "Jaak Põldmad meeskonnas pole, sest ta ei ole veel täiest terve," ütles meeskonna kapten-treener Ain Suurthal.
"Kümme päeva enne matši, seega teisipäeval tuleb üles anda neli nime. Praeguse seisu järgi on varus Käsper," kinnitas Suurthal, lisades, et ei otsusta veel praegu, kes eestlastest mängivad esimesi üksikmänge.
Teise iseseisvuse ajal on Eesti mänginud peamiselt tsooni kolmandas grupis, mullu õnnestus tõusta aste kõrgemale. Sloveenia on matši soosik, sest nende nelik paikneb ATP edetabelis keskmiselt tuhat kohta eestlastest kõrgemal.

Peeter Volkonski naljad
Moiša on Moskvas poliitõppusel.
"Kui sul oleks jahtlaev, siis mis sa sellega teeksid?"
"Kingiksin Emakesele Venemaale."
"Aga kui sul oleks loss, siis mida sa sellega teeksid?"
"Kingiksin Emakesele Venemaale."
"Ja kui sul oleks kampsun, siis mida sa sellega teeksid?"
Vaikus.
"Moiša, miks sa ei vasta?"
"Sest kampsun mul on."
Keskerakondlane ja reformierakondlane istuvad baaris ja ajavad juttu.
"Ma kasutan alati võimalust, et oma erakonda reklaamida," ütleb keskerakondlane. "Näiteks jätan ma taksojuhile alati suure jootraha ja palun tal Keskerakonna poolt hääletada."

Veider väikeriik Andorra, kus lund peaks leiduma aprilliski
Kuni ülestõusmispühade lõpuni kihavad Andorra suusakuurordid turistidest. Kohalviibijate teatel on praegu Andorras lund rohkem kui veebruaris, sest tänavu on kõik käinud nihkega: lumi tuli hiljem ja püsib kauem. Väikeriigi elust ja seal suusatamisest kirjutab Margit Kirsipuu.
Märtsis näitab Andorra oma päikeselisemat poolt, madalamal asuvad nõlvad hakkavad juba sulama. Lumeolude poolest saab Püreneedes ka aprillis talverõõme nautida, aga kuu keskpaigas pannakse Andorra mäekeskused turistide nappusel kinni.
Aprillis ongi tore just see, et turiste eriti ei ole ja kõik hinnad on soodsamad. Nõlvad, mis jäävad kõrgemale kui 2000 meetrit, on täiesti sõidetavad. Grandvalira suusakeskuse võrgustik on piisavalt vaheldusrikas, et leida igaühe maitsele, vanusele ja oskustele sobiv mägi. Kahes suuremas suusapiirkonnas Grandvaliras ja Vallnordis kokku on 300 kilomeetri jagu eri raskusastmega radasid.
Pole olemas kahte sarnast orgu, avanevat horisonti, keskust ja küla. Lähiajal valmib Prantsusmaa piirialal lisaks veel uus keskus, mis loob kahe riigi vahele tõstukiühenduse. Eri mäenõlvadel kehtib ühine mäepilet. Massiivsel mäeahelikul laskujad hajuvad ja tekib pisut kõhe, aga samas peibutav üksiolemise hetk, kui tunned end osakesena ümbritsevast võimsast mäemassiivist. Kuid valvsust ei tohi kaotada. Siin pead sa olema valmis võitlema looduse stiihiaga.

Korall, mitte katedraal
Ahto Lobjakas Brüsselist kirjutab, et paljudest sel nädalal Euroopa riikide lehtede arvamuskülgedelt läbi libisenud juubelimetafooridest tundus tabavaim Die Zeiti kolumnisti Josef Joffe võrdlus: Euroopa Liit pole igaveseks ehitatud katedraal, vaid lõputult kasvav korallrahu.
Võrdlus tabab hästi seda, mis EL-i teemalistes aruteludes tihti varjule jääb: plaanid on teisejärgulise tähtsusega, tähtis on kasv ja areng. Palju poliitilist närvi söönud vastasseis süvenemise ja laienemise vahel on vaid pinnavirvendus, tasakaal tuleb leida igal hetkel siin ja praegu, mitte suurtes mõttekonstruktsioonides.
See ei tähenda, et visioon, mujalt inspiratsiooni otsiv pilk ei kuuluks asja juurde. Luksemburgi peaminister, tänapäevase Euroopa Liidu üks grand old man'e Jean-Claude Juncker ei tee lihtsalt suuri sõnu, kui ta intervjuus Prantsuse lehele Les Echos ütleb, et "Euroopa on kingitus meile meie vanematelt". Saksamaa ja Prantsusmaa kolm sõda - millest kaks kasvasid maailmasõdadeks - ei ole mitte anakronistlikud tagasivaated, vaid meenutus sellest, millest alustati ja kui kaugele on jõutud. See, et EL sündis maailmajao sõdadest päästmiseks, ei ole üksnes sõnakõlks, vaid ühenduse olemuslik osa enamiku jaoks tema ligi 500 miljonist elanikust.

Euroopa Liit: 50 aastat laienemist, tulevik hägune
Rooma impeeriumi lagunemisest saadik on Euroopa kultuuris püsinud ühe suure riigi idee, mida eri rahvad on edutult püüdnud erinevate vahenditega ellu viia. Seni sobivaim viis avanes pärast Teist maailmasõda. Homme möödub 50 aastat päevast, mil Roomas kirjutati alla Euroopa Majandusühenduse asutamise lepingule. Kirjutab Riho Laurisaar.
Euroliidu algus
Euroliidu loomiseni viis paljude asjaolude ja vajaduste kokkulangemine: külma sõja kontekstis pingestunud suhted, Prantsusmaal ja Itaalias valitsev hirm kodumaiste kommunistide ees, Saksamaa soov end majanduslikus ja poliitilises mõttes rehabiliteerida, Prantsusmaa püüe muutuda kaasaegsemaks.
Idee lähtekohaks sai Prantsuse terasesektori ja Saksa söetootmise tihe seotus. Need kaks strateegilist majandusharu määrasid riikide sõjalis-poliitilise mõjujõu ning ulatuse piirid.
Sõjajärgne ühistöö
Kõik Euroopa demokraatlikud riigid, kes olid Prantsuse-Saksa initsiatiivist huvitatud, võisid algatusega liituda.

Nädala plaat
INDIE
Arcade Fire
"NEON BIBLE"
Plaat nõuab hoolikat kuulamist, muidu võib see kergesti mööda libiseda. Kui "Funeral" astus sundimatult ligi ning sa mõistsid, et loomulikult tuleb temaga kaasa minna, siis "Neon Bible" jääb pisut eemale seisma ega nihku lähemale, kui sa ei tee ise esimest sammu, et seda omaks võtta. Ma soovitaks selle sammu astuda. Isegi neis paigus, kus on tegemist esmapilgul reipalt pretensioonitu ja lihtsakoelise indie-rokiga, omandavad helid oma õige rolli ja tegeliku kaalu, kui sõnadesse süveneda. Neis tekstides puudub konkreetne ja selge sõnum - pigem on need ebamääraselt krüptilised ja plastilised, valmis võtma mis tahes tähendust, mida kuulaja neile annab. Ja see tähendus võib iga päevaga teiseneda. "Neon Bible" on tõeliselt interaktiivne album, mis siseneb sinusse täpselt sel määral, kui sa ise temasse sisened.

Iris Oja laulab valetamata
Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester esitavad täna ja homme Bachi Matteuse passiooni. Dirigeerib Paul Hillier ja üks solistidest on lauljatar Iris Oja (29), kellega rääkis Brigitta Davidjants.
Iris Oja sõnul kuuluvad passioonid ja oratooriumid loomuliku osana aasta ringkäiku. Passioonid on Kristuse kannatuslood, mille tekst on pärit evangeeliumidest.
"Kui kõik läheb dirigendi soovi kohaselt, tuleb sellest põnevalt jutustatud lugu, milles on kohati lausa ooperlikku piltlikkust. Evangelisti tuleb Inglismaalt laulma Julian Podger, kellega esitasin hiljuti Pärdi "Passiot". Podgeril oli Pilatuse roll ning tema käsitlus oli nii inimlik ja psühholoogiliselt läbi töötatud, et ootan põnevusega tema seekordset osa," selgitab laulja.
Pikalt Paul Hillieriga koostööd teinud Oja peab dirigenti tohutu delikaatseks inimeseks, kes ei jaga palju soovitusi ning kellega on seetõttu kohati raske soolosid laulda. Samas iseloomustab ta teda inimliku, sooja ja toetavana, kel on hirmuäratavalt suur töövõime, mida ta ootab ka teistelt.

300 isamaalist spartalast kutsuvad endaga vaidlema
Kolmesajast Sparta sõdurist jutustav film tekitab laineid. Vaprad mehed, kes hoidsid oma elu hinnaga Kreekast eemal tohutud barbarite väed, panevad endast rääkima praegugi, kuigi lugu ise on kaks ja pool tuhat aastat vana, tõdeb Andres Laasik.
Endast rääkima paneb film "300" mitte ainult Ameerikas ja Euroopas, kus rahvas käib linateost usinasti vaatamas. Hiljuti mainis filmi ka Iraani sõjakas president Mahmoud Ahmadinejad, kelle väitel olevat film osa Iraani vastu peetavast psühholoogilisest sõjast. Nimelt peavad tänapäeva iraanlased ennast pärslaste järeltulijateks ja spartalaste võitlusest pärslastega film jutustabki.
Olgu mainitud, et filmi pärslasi halvustav suhtumine on äratanud Iraanis tõsise diskussiooni - kuni ajaloo isaks nimetatava Herodotose (kelle kaudu Antiik-Kreeka ajalugu on meieni jõudnud) süüdistamiseni. Iraani asjatundjate väitel olevat see ajalugu ühekülgne, juba Herodotose puhul võivat täheldada erapoolikust.

 "Kajakas" näitab teed ideaalidega maailma juurde
Andres Keil istus kolm ja pool tundi Von Krahli teatris. Pärast seda on ta mõtlikum ja õnnelikum, kui oli enne.
Smedsi "Kajakas" hõljub ilmaruumi eetris, me ümber ja me sees. See haarab endasse. Ma ei oska seda lavastust kuidagi paremini kokkuvõtvalt kirjeldada. Lavastust, mille etendusel on rõõm viibida. Etendusel, kus istudes tunneb vaataja, et ta kohtub kunstilise võiduga, nüüdsama, parajasti. Laval ja lavastuse taga on piloodid, kes võtavad vaatajad reisile ja pakuvad lennureisijatele kunstilist kõrgpilotaaži, nii et liblikad löövad kõhus oma värelevat tantsu.
Poeetiline, kas ma olen liialt poeetiline? Ei ole. See lavastus on poeetiline. Olemata imal, muidugi, aga selles ei kahtlusta Smedsi ega Von Krahli punti niigi keegi.
Esietenduse päeval suurte päevalehtede nädalalõpulisade kaanepoisiks tõusnud Smeds on ise öelnud, et "Kajakas" on lavastus kunstist, põlvkondadest ja teatrist iseenesest. Eks ta on muidugi, aga on rohkemgi veel. On üldistus - hea küll, see kõlab banaalselt, aga mis ma teha saan, kui kolme ja poole tunni sisse on tõmmatud jõujooned, mis meid määravad. Ausalt, see on peaaegu elu mudel. Selles mõttes on see ideaalne lavastus. Ideaalne just kokkuhaaravuse tähenduses. Ei ole mõtet hakata arvustuses osiseid loetlema. Milleks? Teater sünnib ju teatris ja teatri mõistmise koht on teatris. Siis, kui väga hästi on läinud, siis pole kriitikal tarvidust vaatajat suunata - teater teeb seda ise. Ja ega selle lavastuse puhul ole teatrikriitikal tavatähenduses mõtet. Seega on see artikkel lehes sügavalt soovitusliku iseloomuga.

Festival: "Maailmafilm" Tartus
Esmaspäeval Eesti Rahva Muuseumis algav ja nädala kestev maailmafilmide festival pakub esilinastuseks Liivo Niglase ja norralase Frode Storaasi koostööfilmi "Vihma tegemine", mis räägib Mosambiigist. Lisaks näidatakse eriprogrammi Eesti dokumentalistikast. Kokku saabub Tartusse kogu maailmast ligi 30 antropoloogiliste filmide loojat, kelle teosed valmivad paikades, kuhu argipäev ja meedia pilk alati ei jõua.
Töötubades arutletakse selle üle, kas ja kuidas saavad koos toimida antropoloogiline uurimismeetod ja dokumentaalfilm.
"Tänapäevane antropoloogiline dokumentalistika ei ole mitte erialaspetsidele mõeldud lakooniline kirjeldus," ütleb üks festivali korraldajaid Pille Runnel. "Sageli on need mõtlemapanevad ning esteetiliselt nauditavad filmid. Tihti tegelevad antropoloogid tänapäeva elus väga oluliste teemade tõlgendamise ja avalikkusele vahendamisega ning filmikaamera on selleks märksa tõhusam vahend kui raamat või artikkel."

KEELEMÕTE: Teeme ise uue sõna? 
Aeg-ajalt tuleb käibele uusi sõnu. Mõni neist on hea leid, mida on mõnus kasutada ja hõlbus mõista. Mõni teine seevastu ei võta juuri alla ja unustatakse. Ent teinekord kohtab ajaleheloos, mis peaks olema arusaadav laiemale lugejate ringile, ka sõnu, mida kasutatakse täie enesestmõistetavusega, aga mille tähendus jääb segaseks. Nii oli hiljaaegu ühes eesnäärmevähist rääkivas kirjutises juttu sellest, et teadlased on tuvastanud: "Noorematel meestel on haigusevaba elulemus pikem." Mis imeasi on elulemus?
On sõna ega ole ka
Õigekeelsussõnaraamatust ega interneti keelenõuvakast "elulemust" ei leia. Ei leia ka tegusõna "elulema", millest see peaks justkui olema moodustatud. Keelenõutelefonilt vastatakse: jaa, neile on sellist küsimust varemgi esitatud, aga nemad soovitaksid "elulemuse" asemel pigem kasutada sõnu elumus (vrd suremus, sündimus) või üleelamine, ellujäämine.

Juske pildiveerg: Delfti sfinks
Sellise hüüdnime on kunstiajaloos saanud hollandlane Jan Vermeer van Delft (1632-1675). Seda eelkõige seepärast, et teame tema elust vaid üksikuid fakte. Lisaks on temalt teada vaid 35 maali, mis lummavad oma peene värvi- ja ruumikäsitlusega.
Üks tema kuulsamaid maale on Viini kunstiajaloo muuseumis olev "Maalikunstniku ateljee" (u 1665), mida tuntakse ka "Maalikunsti allegooria" nime all. Selles maalis on nähtud kunstniku kreedo pildilist väljendust. On oletatud, et "Maalikunstniku ateljee" oli tellimus Püha Luuka gildi hoonele, kuid Vermeeri surma järgsetest dokumentidest ilmneb, et kõnesolev maal oli üks vähestest, mis jäi perekonda. Maal on formaadilt suurem (120 x 100 cm) kui enamik Vermeeri pilte.

Psühhedeelne Foorumi kaubamaja
Ajakirja Ruum toimetaja Aale Kask nägi enne kuldmunani jõudmist kullakarralist sissepääsu, rippuvaid aedu ja kolhoosidirektori unelmat. Kõike seda leiab Tallinnast Narva maantee ja Hobujaaama nurgalt.
Esimene eufooriline kaubamaja kirjeldus leidub Emile Zola romaanis "Daamide õnn" ja kirjeldab tengelpungade avamiseks loodud muinasjutulist tarbimisruumi. Mõnede teoreetikute meelest oli kaubamaja esimene keskkond, kus kõrgematest kihtidest naisterahvad said vabalt, ilma saatjata liikuda, ja mängis seega rolli naiste emantsipeerumisel.
Kaubamajade buum algas 19. sajandil passaažidega, mis kujutasid endast kaetud tänavaid. Idee oli selles, et daam ei peaks ostlemishoos poriloikudest läbi tatsama. Ka Tallinna oli 20. sajandi algul kavas rajada esimene passaaž, asukohaks valiti Viru, Sauna ja Väike-Karja tänava vaheline kvartal, projekt sai tellitud Helsingist, ent grandioossed plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda.

Kuidas leiti pool sajandit kaotsis olnud vahakujud
Märtsi algusest Tartu ülikooli vanas anatoomikumis kummalisimaidki haigusi tutvustava vahakujude kogu Panoptikoni lugu on nagu omamoodi tõlgendus da Vinci koodist. Kuidas, uurib Riho Laurisaar.
Panoptikoni loomine algas 1856. a Dresdeni ülikoolis, et toonased arstitudengid saaksid tutvuda inimkeha detailidega. Rudolf Pohl, kellest hiljem sai Panoptikoni suur meister ja põhitegija, oli toona nelja-aastane. Kollektsiooni loomine jätkus aga ligi 50 aastat ja sellesse kuulub praeguseks umbes 300 mudelit. Tartus on neist välja pandud 160.
Vahakujude loomise traditsioon on pärit Itaaliast, mil seal alustati ka anatoomiliste teatrite ehk avalike lahkamiste tava. Mõne suurema mudeli tegemiseks kulus Rudolf Pohlil mitu aastat ja suur hulk kvaliteetset mesilasvaha. Näha saab lõppjärgus süüfilist, pidalitõbe, gonorröad, vähki, sõjahaavu ja paljusid toonase arstiteaduse ravimisvõtteid.

Bürokraadinahas boheemlane Brüsselis Vahur Afanasjev
Vahur Afanasjev lahkus kodumaalt Brüsselisse euroametit pidama. See ei takista teda kodumaad väisamast ning siin luulet ja proosat avaldamast. Äsja ilmus tema sulest satiiriline juturaamat "Kaadrid otsustavad", mida autor nimetab ka kirjalikuks komejandiks tühjuses. Väliseestlaseks saanud kirjameest usutleb Kaarel Kressa.
lete oma suhteliselt noore elu jooksul juba palju avaldanud, praeguseks vist kolm proosateost ja kolm luulekogu. Mis pilguga te mõlemas vallas tehtud debüüdile tagasi vaatate?
- Debüüt on asi, mis tuleb ära teha. Pilt läheb selgemaks, kui teos on paberil. Vanad tekstid lähevad tavaliselt enda jaoks hapuks, milleks raisata. Proosadebüüt "Kanepi kirik" on tegelikult päris põnev teos, kujutab muu hulgas üsna otsekoheselt Tartu NAK-i seltskonda. Ja esimesest luulekogust "Kandiline maailm" leidsin äsja väga hea teksti väikesest Annast, kes ei peaks luuleraamatut välja andma. Tegin sellest laulu, mis ilmub maikuus laulvate kirjanike plaadil. Kõva plaat tuleb, muuseas: Rooste, Ilves, Sommer, Müller ja paljud teised on seal peal.

See, kes Veinipööningul veini joob ja lugusid kuulab, on tore inimene
Kuna tegemist ei ole tavalise söögikohaga, vaid veini ja teatri kohtumispaigaga, kehastus seekord Köögi Komandoks ja käis Veinipööningu etendusel teatrikriitik Andres Keil.
Köögi Komando, eks ole... Harjumuspäraselt käime suurtes, vahel peenemates, vahel maalähedasemates söögisaalides nii maal kui ka linnas, nii sellel kui ka muul maal. Maitseme, mis tublid kokad köökides kokku on vaaritanud ja lahked ettekandjad ette kannavad - mekutame suuga, laseme silmadel ümbrust hinnata ja tagumendil tunda, kas tool on ikka piisavalt mõnus. Seejärel anname lugejale teada, kuidas mekkis, kuidas paistis ja kuidas tundus. Nii on see tavaliselt.
Aga köök pole ometi ju ainult koht, kus toitu keedetakse - seda teab igaüks, kelle kodus on kunagi mõni pidu maha peetud või kes ise on kellegi teise kodus pidu pidamas käinud. Kööki koguneb alati seltskond - köögis on jutud, lood ja laulud, köögis on vein ja tubakas. Köögis on vahel väga mõnus.

Verinoored valitsejad
Eesti elanikkond vananeb, aga oma parlamenti valib ta järjest nooremaid rahvasaadikuid. Eelmiste valimiste järel paistsid riigikokku valitute seas oma noorusega silma Res Publica "äraostmatud". Kes on noorimad vastvalitud riigikogus? Vastab Kaarel Kressa.
"Äraostmatutest" kolm - põhiseaduskomisjoni juhtinud Urmas Reinsalu, endine rahandusminister Taavi Veskimägi ja endine justiitsminister Ken-Marti Vaher - pääsesid Toompeale ka sel korral. Noortest ja vihastest meestest on saanud üle 30-aastased poliitikud, kes mõjuvad mõne kolleegi kõrval juba veteranina.
Eks annab kogemusi ka kõrgete ametite pidamine. Riigikogu noorimaid poliitikuid, senine Tallinna abilinnapea Olga Sõtnik, on kõigest 26-aastane, kuid Keskerakonna valimisreklaamil nägime teda erakonna juhi Edgar Savisaare enda kõrval mööda liipreid Balti jaama poole marssimas. Seepärast on teda raske poliitikas uustulnukaks nimetada. Keskerakonna noortekogust on tuule tiibadesse saanud õige mitu uue parlamendi liiget, teiste hulgas on kesknoorte seast välja kasvanud näiteks Kadri Must ja Sven Mikser.

Euroopa Liidu liidrid näeksid kiireid reforme
Täna Berliinis allakirjutatud deklaratsiooni kohaselt soovitakse läbi viia mõni liidu institutsionaalne uuendus enne 2009. aasta europarlamendi valimisi.
Nii nimetatud "Berliini deklaratsioon" avaldati tähistamaks ühtse Euroopa idee 50 aastapäeva.
Kirjutis vaatab tagasi aega, mil Euroopa oli "idee rahust ja üksteisemõistmisest".
Paraku ei puuduta deklaratsioon märksa konkreetsemaid, tülitekitavamaid ning päevakorralisemaid küsimusi nagu näiteks EL põhiseaduslik leping ning Türgi võtmine liitu.
Tekstiga tutvunute sõnul on tegemist ümbernurga viitega Euroopa Liidu läbikukkumise äärel oleva põhiseadusliku leppe reformimiseks, vahendab BBC.

Venemaal aeti laiali Putini vastane meeleavaldus
Nižni-Novgorodis eile toimunud valitsuse vastasel meeleavaldusel arreteeriti kümneid inimesi.
Miilitsad lohistasid kinnipeetavad meeleavaldajad mikrobussidesse ning viisid nad minema, vahendab BBC.
Meeleavaldajad protsesteerisid selle vastu, et Venemaa president Vladimir Putin surub riigis alla demokraatlikke väärtusi.
"Umbes 30 inimest on asjaolude selgitamiseks kinni peetud, 4-5 isikut on seotud meeleavalduse otsese korraldamisega," teatas Venemaa miilitsa pressiesindus.
Tegemist on viimaste nädalate teise suurema valitsusevastase meeleavaldusega Venemaa, eelmine kord toimus see Sankt Peterburgis, kus vahistati ligi 100 inimest.

Texases tahetakse abordi tegemata jätmist tasustama hakata
Ameerika poliitik esitas seaduseelnõu, mille kohaselt pakutaks aborti plaanivale naisele operatsiooni ära jätmise korral 500 dollarilist kompensatsiooni.
Texase poliitik Dan Patrick loodab, et 500 dollarit motiveeriks naisi ikkagi sünnitama ning peale sünnitamist laps adopteerimiseks anda, vahendab Reuters.
Tema idee näeks ette, et haiglates pakutaks naisele võimalust valida abordi või kompensatsiooni vahel. 500 dollariline "vaevatasu" makstaks välja 30 päeva pärast sünnitust.
"Texases tehakse 75 000 aborti aastas ning juhul kui uus plaan käivituks ning kasvõi 5 protsenti sellest arvust abortidest jääks tegemata, sünniks juurde 3000 inimest, mis on umbes sama palju kui USA on kaotanud Iraagis," ütles Patrick.
Patrick on seaduseelnõu edastanud, kuid osariigi valitsuses ei ole sellekohast hääletust veel toimunud.

Jaapanit raputas maavärin
Lääne-Jaapanis Honshu piirkonnas toimus 7,1 magnituudine maavärin, hukkus üks inimene, ligi 150 on vigastatud.
Täna hommikul toimunud maavärinat oli tunda ka Jaapani pealinnas Tokyos, vahendab BBC.
Loodusõnnetus põhjustas maalihkeid ning mõnes piirkonnas on antud ka tsunami hoiatus.
Maavärinaid registreeriti ka Vaikses ookeanis asuval Vanuatu saarel. Teavet kannatanutest ei ole laekunud.

Iraan lükkas ÜRO uued nõudmised tagasi
Iraan ei aktsepteeri ÜRO julgeolekunõukogu poolt esitatud nõudmisi ning plaanib jätkata uraani rikastamist.
Vaatamata sellele, et tuumaprogrammi jätkamisega kaasneb võimsate välisriikite majandusabi kadumine on Teheran hetkel veendunud uraani rikastamise jätkamise vajalikkuses, vahendab Reuters.
"Maailm peab teadma, et isegi kõige karmimad poliitilised ja majanduslikud sanktsioonid ei heiduta Iraani rahvast oma legaalsete ning seaduslike soovide täitmisel," ütles Iraani välisminister Manouchehr Mottaki.

Moskva ööklubi põlengus hukkus 10 inimest
Eile õhtul Venemaal aset leidnud ööklubi põlengus sai kümme inimest surma ning mitmed vigastada.
Esmase informatsiooni kohaselt sai tuli alguse ööklubi baari lähistelt, ruum täitus kiiresti suitsuga ning inimestele sai saatuslikuks vingumürgitus.
Pealtnägijate sõnul said leegid alguse sellest, kui oma iga õhtust etendust andnud tulega žongleerija riided õnnetul kombel süttisid.
Leekides meelelahutajalt kandus tuli laval olnud piirituse anumasse, mispeale süttis ka baari sisustus.
Kaks tulekahjus hukkunud isikut olid Bulgaaria kodanikud, ülejäänute puhul on tegemist venelastega, vahendab BBC.
Linnavõimud arvavad, et traagiliselt lõppenud õnnetuse põhjuseks võisid olla ööklubi täitmata tuleohutusnõuded.

Reformierakond avaldas partnerite otsuse üle head meelt
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal avaldas head meelt Isamaa ja ResPublica Liidu otsuse üle koalitsiooniläbirääkimisi jätkata.
"Usun, et juba algaval nädalal saab selgeks, et leppe sisuline osa, mis seob kõigi nelja osapoole mõtteid on olulisem kui kohtade jaotus valitsuskabinetis ja järgmiseks nädalaks on meil uus koalitsioon sündinud", ütles Michal.
"Reformierakonna läbirääkimiste delegatsioon koguneb homme ennelõunal ning seejärel lepime kokku juba täpsed sammud - millal taas partneritega kohtume ja kuidas saame kokkulepele küsimustes, mis täna valijatele antud oluliste lubaduste realiseerimist takistavad", märkis Michal.

IRL: oleme valmis läbirääkimisi jätkama
IRL-i tänasel eestseisuse koosolekul jäädi kindlaks, et enne kui hakata astuma edasiseid samme on vaja koalitsioonilepe eelnevalt eelarvestada, läbirääkimisi ollakse valmis jätkama.
"Praegu on kõige olulisem koalitsioonileppe eelarveprogramm paika saada," kinnitas Isamaa ja ResPublica liidu eestseisuse liige Mart Laar Päevaleht Online'ile
Laar lisas, et selline samm tagab riigieelarve tasakaalu ning hoiab ära olukorra, kus tuleks hiljem hakata koalitsioonileppest maha tõmbama punkte, mille täitmiseks raha ei jätku.
Laar ütles, et koalitsioonilepingus on paar punkti, millega väga rahul ei olda, kuid põhimõtteliselt näeb ta võimalust läbirääkimistega edasi minna.
Riigikoguliikme äriühingu töös osalemise lubamine või mittelubamine on näiteks üheks lepingus erimeelsusi tekitavaks küsimuseks.

Pronkssõduri ümber läks rüseluseks
Täna kella 13 ajal toimus vahejuhtum Tõnismäel, kus avaliku korra tagamiseks ja inimeste turvalisuse kaitseks pidi politsei sekkuma.
56-aastane Jüri oli teavitanud nii linnavalitsust kui ka politseid oma kavatsusest minna Tõnismäele asetamaks sinna pärg seoses 1949. aasta märtsiküüditamise aastapäevaga.
Kuna inimesel takistati jõuga vaba liikumist, siis põhiseadusliku õiguse ja turvalisuse tagamiseks sekkus politsei.
Politsei sekkumine seisnes kahe erimeelse seltskonna lahus hoidmises.
Politsei pidas sündmuskohal kinni 31-aastase Sergei ja 43-aastase Andrei, kes rikkusid avalikku korda ja takistasid Jüri vaba liikumist.

SDE kiitis koalitsioonilepingu heaks
Sotsiaaldemokraadid kiitis tänasel volikogu koosolekul nelja erakonna koalitsioonilepingu teksti heaks ning otsustas jätkata läbirääkimisi nelikliidu sõlmimiseks.
"Lõplikku heakskiitu ei saa anda enne, kui on kokku lepitud ka vastutusvaldkonnad ehk ministrikohad," märkis SDE aseesimees Eiki Nestor.
Eiki Nestor ütles, et koalitsioonikõnelused olid tänu maailmavaatelistele erimeelsustele sotsiaaldemokraatide jaoks rasked, kuid edukad.
"Meie jaoks oli meeldiv kompliment see, kui Reformierakonna esindajad heitsid meile korduvalt ette, et Keskerakonnaga olnuks neil sisulistes küsimustes lihtsam ja odavam kokkuleppele jõuda," lisas Nestor.
Esmaspäeval jätkavad sotsiaaldemokraadid koalitsioonikõnelusi Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning rohelistega leidmaks parimat lahendust ministrikohtade jaotusele valitsuses.

IRL ja SDE peavad täna aru
Erakonnad arutava koalitsioonileppega seotud küsimusi ning ministrikohtade jaotust.
Sotsiaaldemokraadid alustasid volikoguga kell 12.
Isamaa ja Res Publica liidu eestseisus tuli kokku kella 14 paiku.
Enne tänaseid läbirääkimisi on spekuleeritud ministrikohtadega järgnevalt:
Sotsiaaldemokraadid: rahandus-, haridus- ja rahvastikuminister
Isamaa ja ResPublica liit: sise, - kaitse, - põllumajandus ning sotsisaalminister.
Samuti on pakutud IRL'ile riigikogu esimehe kohta.
Koalitsiooniläbirääkimiste kõige teravam küsimus on endiselt välisministri koht, millele pretendeeriks nii IRL kui Reformierakond.

Kaitsevägi ei soovita homsest Sirgala karjääri sattuda
Alates esmaspäevast osaleb ligi 300 kaitseväelast Scoutspataljoni, Viru Üksik-jalaväepataljoni ja Tagalapataljoni allüksustest Ida-Virumaal Sirgala karjääris harjutusel BAM-2, õppused lõppevad 4. aprillil.
Nädala jooksul harjutatakse ründetegevust, rahutagamisoperatsioonidele omaste ülesannete täitmist ning koostööd pataljoni koosseisuliste ja juurdeantud toetusjõududega.
Samuti sooritatakse käsitulirelvadest lahinglaskmised.
Harjutusel järgitakse keskkonna-, liiklusohutus- ning tuleohutusnõudeid.
Kaitsevägi palub kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist ning soovitab ajavahemikul 26. märtsist kuni 4. aprillini Sirgala karjääri ilma mõjuva põhjuseta mitte minna.
Samuti palutakse liiklejatelt mõistvat suhtumist sõjaväemasinatest ja soomukitest moodustatud kolonnide liikumisel 26. märtsil marsruudil Paldiski-Sirgala ja 3. aprillil marsruudil Sirgala-Paldiski.

Vene kaubalaev sõitis Eesti vetes madalikule
Venemaa lipu all sõitva laeva lastiks on puit, alus uppumisohus ei ole.
Täna öösel sõitis Soome lahel Eesti territoriaalvetes madalikule Venemaa lipu all sõitev kaubalaev, õnnetuses keegi 12 pardal olevast inimesest viga ei ole saanud ning laeval uppumisohtu ei ole, vahendab YLE24.
Tallinna merepäästekeskus sai teate avariist kella ühe paiku.
95 meetri pikkune laev nimega Baltiski 102 oli sõitu alustanud Tallinnast ning suundus Suurbritannia poole.
Laev on kinni põhjamudas ning liikuma saamiseks on lastud vett välja laeva ballasti tankidest, mis põhjustasid väikese kütteõli lekke.
Hommikul üle lennanud piirivalve lennusalga lennuk täheldas laeva juures väikest õlikirmet, mis keskkonnale ohtu ei kujutannud. Praeguseks on see merelt juba hajunud.

Lindamäel mälestatakse Eesti rahva kannatusi
Täna kell 16 algab Lindamäel traditsiooniline märtsiküüditatute mälestustseremoonia, kus peetakse leinaseisak ning asetatakse pärgi ja lilli kuju jalamile.
Eesti rahva kannatusi tulevad mälestama Tallinna abipraost Patrick Göransson, Läti Vabariigi suursaadik T.E.Rihards Muciņš ja Tallinna linnapea Jüri Ratas.
Presidendi, peaministri ja kaitsejõudude pärgade asetamise järel kõnelevad Memento esimees Leo Õispuu ja Valga Memento esindaja Tiiu Teesalu ning IRL esindaja Elle Kull.
Noorteorganisatsioonide nimel asetavad pärjad Angelika Naris ja Anne Eenpalu.
Laulab Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoor Kuno Arengu juhatusel.
Järgneb mälestustund Okupatsioonide Muuseumis.

Harjumaal põhjustas roolijoodik liiklusõnnetuse
Eile kella 14.03 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Paldiski mnt 27 kilomeetril, kus põrkasid kokku veoauto ning vastassuuna vööndisse kaldunud sõiduauto.
Sõiduauto Renault Kangoo, mida juhtis alkoholijoobes 1953. aastal sündinud Lembit kaldus vastassuna vööndisse ja põrkas kokku vastutulnud veoautoga Mercedes Benz Actros, mille roolis oli 1972. aastal sündinud Ingmar.
Päästekomando abi vajati ühe vigastatu välja saamisel avariilisest sõidukist ning maantee saneeriti 300m2 ulatuses.
Sõiduauto juht toimetati PERH Mustamäe korpusesse ravile.

Jalgpallimängu järgses kakluses sai viga 6 inimest
Eile õhtul kella 23: 30 ajal toimunud vahejuhtum leidis aset Tatari tänaval, kannatada sai kuus meesterahvast.
Kaklus toimus Tatari tänava Vabaduse väljaku poolsemas otsas, klubi Rockstars ning Wootstocki lähistel.
Kuidas intsident alguse sai ning muud selle sündmuse asjaolud selgitatakse alustatud kriminaalmenetluses.
Eilne päev ning Eesti-Vene jalgapallimatš möödusid võrdlemisi rahulikult. Peale mängu pidi politsei sekkuma mitmetesse väiksematesse konfliktidesse.
Kogu päeva jooksul tugevdatud jõududega väljas olnud politseil tuli enamasti tegeleda alkoholijoobes spordihuvilistega.
Staadionil vormistati väärteoprotokoll kaheksale Alkoholiseadust rikkunud pealtvaatajale ning ühele avaliku korra rikkujale.

Avatakse esimene teadusseltsiga ühendatud spordimeditsiinikeskus
Homme avatakse Tartus Eesti esimene erakapitalil põhinev ja teaduspõhise majanduse ideest lähtuv Spordimeditsiinikeskus Vomax, kus lisaks tippsportlastele asutakse teenindama ka kõiki harrastajaid ja tervisest huvitatuid.
Vomaxi juhatuse liikme Tõnis Saagi sõnul on tegemist hetkel Eesti kõige kompaktsema üksusega, kust soovija leiab kõik vajalikud teenused ühest kohast.
"Pakume oma klientidele kõike spordiga seonduvat - alates koormustestidest ja alpimajast kuni massaaži ja toitumisalase nõustamiseni. Meie eesmärgiks on teha spordimeditsiiniteenused kliendile kergesti kättesaadavaks. Tegemist ei ole vaid sportlastele mõeldud asutusega vaid siia on asja kõigil," selgitab Saag.
Konsultatsiooni- ja tervisekontrollikeskusega paralleelselt asub tegutsema ka spetsiaalne mittetulundusühing Vomax Teadusselts, kuhu on kaasatud mitmeid võimekaid teadlasi.

Estonia alustab piletimüüki sügishooajaks
Alates esmaspäevast, 26. märtsist on kõigil teatrihuvilistel võimalik osta ja broneerida pileteid Rahvusooper Estonia sügishooaja etendustele.
Lisaks senistele etendustele on esietendusena tulekul Minkuse ballett "Don Quijote" ja Verdi ooper "Rigoletto".
Enne sügishooaja algust esineb Rahvusooper Estonia külalisetendustega augusti keskel Rootsis Dalhalla vabaõhulaval, mängides seal Bizet' "Carmenit" ja Verdi "Rigolettot".
8. septembril on traditsiooniline Estonia turupäev, kus saab tutvuda nii algava hooajaga kui estoonlaste tegemistega laiemalt.
Esimene esietendus sügisel toimub 4. oktoobril, kui lavale jõuab Tiit Härmi lavastatud Ludvig Minkuse ballett "Don Quijote".

Kanepi Duševinale vastu ei saanud
Floridas Key Biscayne'is peetaval WTA suurturniiril teises ringis 11. tabelisse paigutatud Patty Schnyderi alistanud Kaia Kanepi kolmandast ringist edasi ei saanud.
Täna oli eestlanna vastaseks Vera Duševina ning mõlemad setid lõppesid üsna kiiresti venelanna võiduga 6: 1.
Neljandas ringis ehk 16 parema seas kohtub Duševina nüüd kas Viktoria Azarenko (Valgevene) või Nicole Vaidišovaga (Tšehhi).
Seevastu 17-aastane Poola tennisist Agnieszka Radwanska sai hakkama oma senise profikarjääri suurima üllatusega, kui alistas viiendana tabelisse paigutatud šveitslanna Martina Hingise 4: 6, 6: 3, 6: 2.
Poolatari järgmine vastane on kas Jaroslava Švedova (Venemaa) või Tathiana Garbin (Itaalia), vahendab Sportnet. 

Finaalis kohtuvad HK Stars ja Narva Paemurru SK
Eesti meeste jäähoki karikasarjas jõudis HK Starsi finaalivastaseks Narva Paemurru SK, kes poolfinaali korduskohtumises alistas täna võõrsil Tartu Välk 494 7: 3.
Avakohtumise laupäeval kodujääl võitis samuti Narva PSK 3: 2.

Kalev/Cramo jäi Balti liigas ellu
Valitsev Eesti meister BC Kalev/Cramo jätkab heitlust koha eest SEB Balti liiga play-offides, sest II divisjoni eelviimases kohtumises alistati võõrsil täna Klaipeda Neptunas 90: 84.
Kalev kaotas esimese veerandaja 19: 21 ja oli taga ka poolajaks 40: 44.
Teisel poolajal pääses Kalev esimest korda ette 1.56 enne kolmandal veerandaja lõppu, kui Arbet tabas kolmepunktiviske seisuks 61: 59.
Viimast kümmet minutit alustati siiski viigiseisult 63: 63.
Viimase veerandi pooleteise minutiga spurtis Neptunas ette 69: 63, kuid Travis Reedi kaks korvi ja Arbeti tabamus seadsid taas jalule viigi.
Viis minutit enne normaalaja lõppu oli Neptunas ees 74: 73, kuid 3.40 enne lõpuvilet alustas Kalev lõpuspurti.
Kristjan Kangur tegi korvist ja vabaviskest 79: 76, Reed lisas korvi seisuks 81: 76.

Selver pääses finaali
Eesti meeste võrkpalli meistrivõistluste mõlemad poolfinaalseeriad lõppesid kolme mänguga, edasi pääsesid Tallinna Selver ja Tartu Pere Leib.
Tartu Pere Leib võitis kolm korda järjest Falck Pärnu VK, Tallinna Selver oli kõigi kolmes mängus parem Rakvere Aerocist.
Kolme võiduni mängitav finaalseeria Selveri ja Pere Leiva vahel algab pühapäeval, 1. aprillil. Eesti meistrivõistluste pronksiomaniku selgitavad Falck Pärnu ja Aeroc.

Naiste teates võit Saksamaale, Eesti naiskond kümnes
Naissuusatajate jaoks said selle talve maailmakarikasõidud läbi tänase Faluni 4x5 km teatevõistlusega, võidukad olid sakslannad.
Teises vahetuses viis Virpi Kuitunen Soome juhtima, kuid ankruetapil jäi Aino Kaisa Saarinen aga Claudia Künzel-Nystadiga hätta - sakslanna jõudis järgi ja edestas finišisirgel soomlannat kaheksa sekundikümnendikuga.
Pool minutit hiljem oli sama tuline heitlus ka kolmandale poodiumikohale, kus rootslanna Britta Norgren seljatas norralanna Marit Björgeni.
Eesti kvartett - Piret Pormeister, Tatajana Mannima, Kristina Šmigun, Kaili Sirge - oli esimese vahetuse järel 13 võistkonna hulgas eelviimane, kuid Šmigun tõstis eestlanand juba üheksandale kohale.
Lõpuks finišeeriti võitjast 3.08, 4 hiljem kümnendatena.

Berliini deklaratsioon
Eesti Päevaleht avaldab deklaratsiooni, mille Euroopa Liidu juhid Rooma lepingute allakirjutamise 50. aastapäeva puhul pühapäeval allkirjastasid ning mis peaks rajama teed euroliidu tulevikule
Sajandeid oli Euroopa üksnes idee - unistus rahust ja üksteisemõistmisest. See unistus on nüüd täitunud. Euroopa ühendamine on toonud meile rahu ja õitsengu. See lõi ühtsustunde ja aitas ületada vastuolusid. Euroopa ühendamisse ning demokraatia ja õigusriigi tugevdamisse on andnud oma panuse iga liige. Tänu Kesk- ja Ida-Euroopa inimeste vabaduseigatsusele on Euroopa loomuvastane jaotus nüüdseks minevik. Euroopa integratsioon annab tunnistust sellest, et me oleme õppust võtnud oma kannatusterohkest ajaloost, mis on täis veriseid konflikte. Praegu elame kõik üheskoos, nagu ei kunagi varem. Meil, Euroopa Liidu kodanikel, on õnn elada ühendatud Euroopas.

REPLIIK: Punkti ja väravata
Eesti koondise põhimõtteline mäng Venemaaga jalgpalli EM-valiksarjas lõppes Eestile kurva 0: 2 kaotusega, ehkki Andres Oper arvas mängu järel, et "ei oleks pidanud kaotama sellele Venemaale". Me alustasime mängu hästi ja pidasime vastu ka venelaste esimese poolaja lõpusurvele, aga teisel poolajal Eesti mäng lagunes. Guus Hiddinki juhendatav noor Vene koondis oli meist selgelt parem.
Eesti on nüüd alagrupis pidanud neli kohtumist ning seis on meie jaoks üsna nukker: meil on tabelis 0 punkti ja oleme löönud 0 väravat, kuid kergemaks meil järgmistes mängudes ei lähe, pigem vastupidi: 28. märtsil mängime võõrsil Iisraeliga, 2. juunil kodus Horvaatia ja 6. juunil Inglismaaga. Kõige magusam oleks muidugi, kui Eesti pallurid rehabiliteeriksid end mänguks Inglismaaga.

VIKTOR TRASBERG: Maksusüsteemi ei saa muuta populistlikult
Endine rahandusminister Tõnis Palts pakkus enne valimisi Eesti Päevalehes välja omapärase õnne valemi, mis sobib kirjutaja sõnul kõikidele poliitilistele huvirühmadele.
Nimelt tegi Palts ettepaneku kaotada samm-sammult tulumaksud ja asendada need suuremate tarbimismaksudega. Kahjuks on tegemist asjatundmatute, et mitte öelda rumalate ettepanekutega.
Eesti valitsussektor kogus eelmisel aastal 15 miljardit krooni tulumakse ja 25 miljardit tarbimismakse. Seega tulumaksude kaotamisel peaks tarbimismaksudesse olema lähiaastatel "sisse kirjutatud" vähemalt 60%-ne laekumiste suurenemine.
Mida aga näiteks käibemaksu (VAT) tõstmine meie majandusele tegelikult tähendaks?
Esiteks, tarbimismaksude tõstmine muudab kaubad kallimaks. Sellega kaasneb maksukoormuse siire jõukamalt ja mobiilsemalt elanikkonnalt vaesematele ja paiksemale. Lihtsamalt öeldes, rikkamad hakkavad asju ostma välismaalt ja vaesemad on sunnitud ostma kohapealt kallimaid asju. Mitte millegagi pole tagatud, et maksudest üle jääv raha just nimelt Eestis kaupadele-teenustele kulutatakse. Oht meie maksutulude kinkimiseks teistele riikidele on aga vägagi reaalne.

HELDUR MEERITS: Läbirääkimiste lõpetuseks
Audentese Tartu erakooli teemal on viimase kahe nädala jooksul fakte avalikkusele pillutud nõndaviisi, et tõest pilti kokku panna ei ole enam võimalik.
Tunnen Audentese nõukogu esimehena kohustust teha tagasivaade kogu sündmuste käigule. Vaid siis võib aru saada, kuidas Eesti ühe parema kooli teemal on suudetud nii palju negatiivset rääkida-kirjutada ja kes võiks olla sellest huvitatud.
Ilmselt mitte küll lapsevanemad, kes tõepoolest oskavad oma kooli hinnata ning otsivad laste samaväärse hariduse huvides positiivset lahedust. Kummatigi on aga läbirääkimisi saatnud kokkuleppe otsimise asemel ühepoolne kihutustöö ning lapsevanemaid justkui esindavate aktivistide tegutsemismotiiv näib olevat: "Tambitagu või kool porri, kui aga kinnisvara odavalt kätte saaks."
Audentes on iseseisvusaja laps, Eesti vabanenud haridusmaastikul esimesi eraalgatuse hea tahte väljendusi. Tagasi vaadates oleme oma tollase pealehakkamisega nii Tallinnas kui ka Tartus rahul. Ja nagu oleme võinud kogeda, on rahul ka lapsed ja nende vanemad, põhikooli riigieksamite tulemused ületavad piirkonnata koolide tulemusi. Eks meie kooli headuse märgiks tuleb pidada ka lastevanemate soovi, et kool jätkaks ka Tartus.

MIHKEL RAUD: Ei ole üksi ükski laul
Sel kevadel möödub kakskümmend aastat päevast, mil trobikond tollaseid esimese suurusjärgu popstaare kandis avaliku ühislauluna ette Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi epohhiloova "Ei ole üksi ükski maa".
See toimus Tartu Raekoja platsil ning toonase kohaliku miilitsa tegevusest poliitiliselt keerulise muusikateose esiettekande puhul räägitakse tänini põnevaid ja ilmselt praegugi valgust pelgavaid lugusid. Mäletan seda aega päris hästi. Tõnis Mägi, Riho Sibul, Silvi Vrait, Hardi Volmer, Karl Madis, Kare Kauks ja kogu ülejäänud selleaegne absoluutne popeliit oli pisikese püüne peale kokku litsutud ning vaevalt oskasid nad sel hetkel tajuda toimuva olulisust ajaloolises perspektiivis.
Mäletan sedagi, et ühele heavy metal'i seniitajastu produktist teismelisele tundus see häbenemata pateetiline lõõritamine ilge estraadina, mida ei suutnud päästa isegi Gunnar Grapsi märgatava rokiambitsiooniga kümnesekundine "kisasektsioon". Ma ei suutnud taluda nootigi tollest tagantjärele vaadates ainulaadsest poliitilisest avaldusest, millesarnasteks poolhullud muusikud ühiskondlikult komplitseeritud oludes ilmselt ainult võimelised ongi.

European Voice: Kallas loob EL-i lobistide registrit
Euroopa Liidu küsimustele keskenduv Brüsseli ingliskeelne nädalaleht kirjutas esiküljel Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase algatusest luua register EL-i institutsioonides lobitöö tegijaist.
Lobitöö tegijailt, sealhulgas valitsusvälistelt organisatsioonidelt, oodatakse teatamist, keda nad esindavad, mis on nende missioon ja kuidas neid rahastatakse. Kallase sõnul on peaees-märk kindlustada, et otsusetegijad ning avalikkus saaksid tuvastada mõjustamistegevuse taga olevaid olulisi jõude. Ettepanekud järgnevad läbipaistvuse suurendamise esialgsele töövisandile, mille Kallas esitas mullu mais.
Üks Euroopa Komisjoni põ-hinõudmisi on olnud, et Brüsseli lobitegijate olulisemad ametiühendused peaksid omavahel kokku leppima seni erinevate tegevusnormide standardiseerimises. Ühise koodeksi loomine ongi hoogustunud, aga komisjon näib olevat kaotanud lootuse, et selle koodeksiga liituksid veel muudki valitsusvälised organisatsioonid.

JUHTKIRI: Oravanäoga koalitsioonilepe
Viimastel aastatel on mitmel Euroopa Liidu uusliikmel tulnud võimule populistlikud jõud. Verivärskete liikmete Rumeenia ja Bulgaaria esimene "kingitus" Euroopale on suisa neofašistlik fraktsioon europarlamendis. Selle taustal on Euroopas tervitatud Eesti valimistulemusi - Reformierakonna võidus ja sündivas reformimeelses võimuliidus on nähtud Eesti viimaste aastate stagnatsioonist välja aitajat. Kõrged ootused on uuele võimule ka Eestis endas, mis peegeldub arvamusküsitlustes.
Kui vaadata koalitsioonilepet, mis peaks saama sündiva võimuliidu nurgakiviks, siis midagi vaimustavat selles paraku pole. Kõik tähtsad valdkonnad on leppes saanud küll oma peatüki ja hulga alalubadusi, aga kui neisse pisut süüvida, siis puuduvad lubadustel tähtajad või on need segaselt sõnastatud. Ikka "tõstame", "suurendame", "edendame". Ja nagu saanud halvaks tavaks, ei öelda ka, mis lubadused maksma hakkavad.

Rohelisi IRL-i ettepanekuid arutama ei kutsutud
Roheliste erakonna eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul neid teisipäevaks valitsuskõnelustele, kus asutakse arutama IRL-i kompromissettepanekuid, kutsutud pole.
Meelis Atonen ütles, et viimase 70 tunni jooksul peetud arutelud on suunatud kokkuleppele, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat. "Kõik on läbirääkimiste faasis, asi on mitte enam lõpusirgel vaid lõpuruudustikus. Ma olen väga optimistlik ja usun, et teatud selgus saabub täna õhtul ja homme suudame selle ka fikseerida mingi konkreetse dokumendina," lausus ta.
Atonen ütles juba enne Marek Strandbergi avaldust, et koalitsioonikõnelused võivad jätkuda ka ilma roheliste osaluseta. "Roheliste erakonna esindajad on ise väga selgeid vihjeid andnud ja ütleme, et nende osalemine võib olla kõige suurema küsimärgiga," sõnas Atonen.

Eesti õpilasid näitasid teadmisi Vene ajaloost
Eesti koolide õpilased aga näitasid täna Tallinna ülikoolis oma teadmisi Vene ajaloost ja kultuurist.
Selgitamaks välja, mida noored teavad, esitati küsimused 30 aastat vana nõukogude komöödiafilmi põhjal, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Jalgpalliliit ei ole rahul Falcki tegutsemisega
Eesti jalgpalliliit ei ole sugugi rahul turvafirma Falck tegutsemisega laupäevaõhtuse Eesti-Vene jalgpallimatši aegu.
Nimelt võib Falcki ebapiisav kontroll kaasa tuua trahvi nii Eesti kui Venemaa jalgpalliliidule, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Jüri Liim tahab Metsatölluga ajalugu tutvustada
Rahvuslane Jüri Liim korraldab 9. mail Tõnismäe pronkssõduri juures Eesti ajaloo tutvustamise päeva.
Varahommikust hilisõhtuni kõlavad ettekanded ajaloolistel teemadel, sekka peaks Liimi kujutlustes mängima ka etnorokkansambel Metsatöll.
Muusikud ise selliseks etteasteks valmis ei ole, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Reformierakond ja IRL loodavad homme kokkuleppele jõuda
Täna toimunud konsultatsioonidel Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu vahel esitasid mõlemad pooled oma positsioonid ning lubasid homme taas kohtuda.
Delegatsioonide liikmete sõnul on lootus edasiminekuks olemas.
Pärast konsultatsioone IRL-ga korraldas Reformierakond ka isekeskis nõupidamise. Erakonna avalike suhete juht Liina Vahtras ütles Päevaleht Online'ile, et homseks loodetakse kõik asjad korda saada.
Reformierakond ja IRL otsustasid võtta mõtlemisaja teisipäeval lõunani, mil kogunetakse uuesti Stenbocki majas. Pooled leppisid ka kokku selles, et läbirääkimistel esitatud pakkumiste sisu avalikkusele ei kommenteerita.

Dendroloogia selts ei pea Pärnu Vanapargi allee langetamist vajalikuks
Täna Pärnus asuva looduskaitse all oleva Vanapargi allee seisundit hindama asunud Eesti Dendroloogia Seltsi komisjon ei pea vajalikuks kõigi puude langetamist.
Komisjoni tööd juhtiva seltsi president Aino Aaspõllu sõnul antakse iga alleepuu tervise ja mehhaanilise vastupidavuse kohta tänapäevaseid meetodeid kasutades hinnang, mille alusel on võimalik määrata puu tulevik.
Aaspõllu sõnul selgus juba esimesel tööpäeval, et kogu puiestee langetamiseks mõjuvaid põhjuseid pole.
Dendroloogia seltsi uurimistöö tellis Riiklik Looduskaitse Keskus ning lõppraport esitatakse 15. aprilliks.

Murru vangid kaevasid põgenemiseks tunnelit
Murru vangla töötajad avastasid eelmisel nädalal tunneli, mida vangid põgenemiseks kaevasid.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivaski ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et tunnel asus kinnipeetavate elublokis vähekäidavas kohas.
Samaaegselt käigu avastamisega peeti kinni kaks seal viibinud vangi, kes olid ametis käigu kaevamisega. Põgenemislootus ei olnud vangidel siiski kuigi suur, kuna kaevata oleks tulnud veel kümneid meetreid.
Juhtunu suhtes on algatatud kriminaalasi ja süüdimõistmise korral võib asjaosalisi oodata viis aastat karistust.
Sarnaseid põgenemiskatseid üritati Murrus kinnipeetavate poolt ka 2004. ja 2005. aastatel.

Kulu põletamine on keelatud üle vabariigi
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on alates möödunud nädala lõpust lumikate sulanud ning alanud tuleohtlik aeg.
Kulu põletamise keeluajal tehakse regulaarselt kontrollreide keelust üleastujate tabamiseks. Keelust üleastujaid võib oodata rahatrahv kuni 18 000 krooni füüsilisele isikule ning kuni 50 000 juriidilisele isikule. Kulupõlengu põhjustaja tasub ka tekitatud keskkonnakahju.
Möödunud aastal registreeriti ligi 5000 kulupõlengut, nendes hukkus neli inimest ning süttis 80 hoonet. Kulu põletamine on ülimalt ohtlik ning võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi.
Esimene väljasõit kulupõlengule oli tänavu 14. märtsil Tallinnas Lasnamäel, tänaseni on registreeritud 185 väljakutset kulupõlengutele. Tuleoht Eesti looduses suureneb iga päevaga.

Algas ringhäälingumaja arhitektuurilahenduse ideekonkurss
Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on koostöös Arhitektide Liiduga kuulutanud välja avatud pakkumismenetlusega riigihanke, mille käigus soovitakse leida parim arhitektuurne lahendus uuele ringhäälingumajale ja lähiümbruse planeeringule.
"Uus ringhäälingumaja peaks tulema väljapaistva arhitektuuriga, loomingulist tegevust soodustava interjööriga, madala energiakasutusega, suure mürapidavusega, kaasaegse meedia tootmisprotsessi eripäradega arvestav, rahvusringhäälingu ruumivajadusele vastav ning sobima ümbritseva maastiku ja arhitektuuriga," teatasid Eesti Raadio ja Eesti Televisioon.
Uue ringhäälingumaja 23934 m2 krunt asub aadressil Tuisu 21, Kristiine linnaosas ning ideekonkursile esitatavad tööd peavad lähtuma piirkonna üldplaneeringust.
Võidutöö alusel algatatakse kinnistu detailplaneering ja jätkatakse hoonetekompleksi ning lähiümbruse projekteerimist.

GoBusi töötajad võivad streikima hakata
Transpordi ametiühingu andmeil lõpeb pühapäeval bussiettevõttes GoBus kollektiivlepingu kehtivus ning ühtlasi töörahukohustus.
Kuigi ametiühing on taotlenud läbirääkimisi kollektiivlepingu uuendamiseks alates jaanuarist, pole tänaseks ühtegi kohtumist toimunud, teatas transpordi ametiühing.
Transpordi ametiühingul hetkel konkreetseid streigiplaane siiski pole ja jätkatakse jõupingutusi rahumeelsete läbirääkimiste alustamiseks. Usaldusisikute sõnul võib see positsioon kiiresti muutuda.
Ametiühingu kinnitusel võib töörahukohustuse lõppemine põhjustada liinibussiliikluse häireid seitsmes Eesti maakonnas.
Ametiühing esitas esimese ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks 26. jaanuaril. Seaduse kohaselt on tööandja kohustatud läbirääkimisi hiljemalt seitse päeva pärast kirjaliku ettepaneku saamist alustama. Esimene kohtumine pidi toimuma alles 26. märtsil, kuid ka see jäi ära juhatuse esimehe väidetavate terviseprobleemide tõttu.

Laar on valmis ministrikohalt eemale jääma
Isamaa ja Res Publica Liidu juhtiv poliitik Mart Laar ei välistanud, et jääb uue valitsuse ministrite seast välja.
Laar ütles esmaspäeval enne Reformierakonnaga kahepoolsete konsultatsioonide jätkamist ajakirjanikele, et kindlasti on ta valmis ka ministrikohalt eemale jääma, vahendas Eesti Raadio.
"Kogu probleemi taga ei olnud ju ükski konkreetne isik, kaugelt mitte minu oma," lisas ta.
Isamaa ja Res Publica Liidu delegatsioon pakkus Reformierakonnale koalitsiooniläbirääkimiste edukaks jätkumiseks kaks lahendust, millest ühes ollakse valmis välisministri kohast loobuma.
"Nende kaudu saame kindlasti liikuda teovõimelise ja Eesti huvide eest seisva koalitsiooni suunas," teatas IRLi peasekretär Margus Tsahkna.

Jürgen Ligi: läbirääkimised Savisaarega juba käivad
Reformierakondlasest kaitseministri Jürgen Ligi hinnangul on koalitsiooniläbrirääkimised nelja osapoole vahel ummikusse jooksnud ning alanud on läbirääkimised Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega.
"Nagu Savisaar alati on öelnud, et ole Eestis võimalik luua stabiilset valitsust ilma Keskita. Ja nagu paljud, tahab Ansip tegelikult teha Savisaarega. Nii ongi. Nelja läbirääkimised on ummikus. Edgar aga kaasatud. Saame pressist ta juhiseid, kellele mis portfelli andma peaks ja kellele millist mitte," kirjutab Jürgen Ligi oma blogis [tsitaatide tekst muutmata nii siin kui edasipidi - Päevaleht Online].
Ligi naljatles ka Savisaare sõnapidamatuse üle, kuna viimane oli alles mõne nädala eest lubanud, et läheb riigikokku, kuid on nüüdseks otsustanud taas linnapea ametit proovida.

Narvas tuleb neljapäeval kaks suurt miitingut
Narvas on seoses Kreenholmi ja linna vee ettevõtte konfliktiga oodata töötajate protestiaktsioone, mis toimuvad samal ajal ja samas kohas, seetõttu pole välistaud ka kokkupõrked.
Teisipäevast sundpuhkusele jäävad Kreenholmi töötajad kavatsevad piketeerida ASi Narva Vesi kontorit, vahendas ETV24 Eesti Raadiot. Kreenholmi ametiühingu plaanitavast piketist võtab osa 500 inimest.
Samal ajal koguneb samasse kohta vastumiitingule umbes 500 vee ettevõtet toetavat inimest. Selle ürituse on Narva linnavalitsuses registreerinud tekstiiliettevõtte käitumisega rahulolematu Vene kodanik Mihhail Denissov.
Narva linnasekretäri Ants Liimeta sõnul polnud linnavalitsusel põhjust keelata kahte ühel ajal toimuvat vastandlikku meeleavaldust, kuna toimumise aadressid on erinevad.

Audentese ja lapsevanemate läbirääkimised jooksid lõplikult liiva
Erakooli Audentes Tartu filiaali haldav OÜ Evernord lõpetas läbirääkimised kooli lapsevanemaid ühendava mittetulundusühinguga TEHES ja ei võtnud vastu nende pakkumist kinnistu müügiks või rentimiseks.
Evernordi osaniku Heldur Meeritsa sõnul jätkatakse läbirääkimisi teiste huvilistega kinnistu müümise eesmärgil ning MTÜ TEHES pakkumine ruumide rentimiseks hinnaga 47 krooni ruutmeeter ei paku Evernordile huvi.
"Jätkame läbirääkimisi Tartu kinnistu osas teiste huvilistega, seades eesmärgiks haridusteenuse osutamise jätku Puiestee tänava kinnistul," kordas Meerits oma varasemat seisukohta.
Info Evernordi ja TEHES vaheliste läbirääkimiste lõppemisest Puiestee tänava kinnistu teemal ning selle välistamisest ka tulevikus saadeti TEHESele juba 16. märtsil.
Audentese juhatuse liige Ahto Orav kinnitas, et Audentes on jätkuvalt valmis uuele koolipidajale ühe krooni eest müüma kooli vallasvara, mille väärtus ulatub miljonitesse kroonidesse. MTÜ TEHESele on tänaseks juba üle antud kogu know-how uue kooli loomiseks vajalike materjalide osas.

Politseiamet moodustas uue kriminaal- ja korrakaitsetalituse
Tänasest muutub politseiameti struktuur, muudatuste kohaselt siirduvad mõningad politsei põhitegevuse korraldamisega seotud funktsioonid keskkriminaalpolitseilt ja julgestuspolitseilt politseiametile.
"Muudatused viisime läbi selleks, et kokku koguda politsei analüüsi- ja planeerimistöö aju ja tugevdada politseiameti rolli politseitöö koordineerijana," ütles politseipeadirektor Raivo Aeg.
Vastavad funktsioonid koonduvad politseiameti politseitöö osakonda, mis reorganiseeritakse. Luuakse uus kriminaal- ja korrakaitsetalitus, mis kujuneb politsei põhitegevust koordineeriva töö peamiseks üksuseks. Meeskond moodustub nii politseiameti kui ka julgestuspolitsei olemasolevatest kõrgel tasemel spetsialistidest, kes koondatakse uude talitusse.
Politseiametisse luuakse uus teabeturbe osakond. Osakonna põhiülesanded on riigisaladuse kaitse tagamise ja andmekaitse korraldamine, infosüsteemide turvapoliitika arendamine, rakendamise tagamine ja järelevalve. Ka selle osakonna loomiseks kasutatakse olemasoleva oskusteabe ja spetsialistide koondamist ühte üksusesse.

Tulusid saab deklareerida veel ühe nädala
Maksu- ja tolliamet palub tähele panna, et 2006. aasta tulusid saab deklareerida veel seitsme päeva jooksul, viimane tuludeklaratsiooni esitamise kuupäev on 2.aprill.
Kokku on täna hommikuse seisuga on esitatud 398 614 e-deklaratsiooni, mille alusel kuulub juurdemaksmisele ligi 222 miljonit krooni ja tagasimaksmisele ligi 1,193 miljardit krooni. Maksu- ja Tolliamet ootab sel aastal 550 tuhandet tuludeklaratsiooni.
Maksu- ja tolliamet on tänase, 26. märtsi seisuga tagastanud 78 999 deklaratsiooni alusel kokku ligi 962 miljonit krooni enammakstud tulumaksu.
Nendel, kel tuludeklaratsioon esitatud, soovitame jälgida oma personaalset tuludeklaratsiooni juures olevat infolehekülge e-maksuametis, kust saab informatsiooni oma deklaratsiooni esmase kontrolli tulemuste kohta.
Tulude deklareerimist puudutavat info ja abi saab tööpäevadel kella 08.00 - 20.00 infotelefonile 1811 helistades, samuti maksuhalduri koduleheküljelt ning maksu- ja tolliameti piirkondlikest teenindusbüroodest.

Tiit Vähi soovitab valitsust ilma Laarita
Tiit Vähi: Laar peab loobuma välisministri ja võibolla isegi valitsusliikme kohast.
Täna Moskvasse Venemaa transiidimessile sõitnud endine peaminister Tiit Vähi kutsus Mart Laari valitsusliikme kohast loobuma.
"Andrus Ansip ei saa võtta oma põhioponenti Mart Laari välisministriks ja võibolla ei saa teda üldse mitte valitsusse võtta," ütles Eesti Päevalehele Vähi, kes on seni aastaid vältinud poliitikasse sekkumist.
"Tundes Laari, ta ei jäta võimalust kasutamata valitsuse poliitika põhijoonele ja ka Ansipile isiklikult ära tegemiseks."
Isamaa ja Respublica liit sai nendel Riigikogu valimistel poole vähem hääli kui eelmistel, mistõttu pole temal Vähi kinnitusel õigust valimised suurelt võitnud Reformierakonnale tingimusi esitada.
"Isamaaliidul on õigus küsida, et neid võetakse paati, kuid pole õigust seda paati roolima hakata," lausus Vähi. "Ansip ei saa lubada Laaril rusikaga vastu lauda lüüa, sest muidu hakkavad isamaaliitlased valitsuses ka edaspidi samuti käituma."

Maardus viis varas 80 000 krooni väärtuses velgesid koos rehvidega
Maardu linnas Keemikute tänaval viis varas 23. märtsil kahelt autolt veljed koos rehvidega ning kütust, tekitades kokku kahju 77 880 krooni eest.
Vargused toimusid mõlemad Maardu linnas Keemikute tänaval, kus ühel autol viidi veljed koos rehvidega tänavalt, tekitades omanikule kahju 45 000 krooni.
Teine vargus toimus samal päeval Keemikute tänava garaažist, kust varastati neli velge koos rehvidega ja kütust, tekitades omanikule kahju 32 880 krooni.

Ilmajaam: nädal tuleb soe
Alanud nädalal püsib normist tunduvalt soojem ilm ning ööpäeva keskmine õhutemperatuur on 2 kuni 10 soojakraadi piires, lühike külmalaine võib tulla nädalavahetusel.
Valitseva kõrgrõhuala tingimustes on kuiv ja päeval soe ilm muutnud maastikud tuleohtlikuks, tuleoht suureneb kiiresti ka sel nädalal. Olukorda muutvate sadude tõenäosus on 1.aprillini alla viie protsendi, teatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
Täna on vähese pilvisusega ja kuiv. Puhub põhja- ja loodetuul 2-7 m/s. Sooja tuleb 10 kuni 16, põhjakaare tuulele avatud rannikul 6 kuni 9 kraadi.
Teisipäevast kuni reedeni on kuiv ilm. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Öösel on temperatuur -4 kuni +2 kraadini, päeval 6 kuni 15 soojakraadini.
Laupäeval võib kohati vihma sadada. Puhub põhja- ja loodetuul 5-10 m/s. Öösel jääb temperatuur -6 ja 0 kraadi vahele, päeval on sooja 4 kuni 10 kraadi.

Päästjad on pidanud kustutama 185 kulupõlengut
Täna hommikuse seisuga on päästeamet vähem kui kahe nädala jooksul käinud kustutamas 185 kulupõlengut, viimase ööpäeva jooksul oli Eestis kokku 119 tulekahju, millest 65 olid metsa- või maastikualal.
Päästeameti pressiesindaja Rain Porss ütles Päevaleht Online'le, et esimene kulupõleng registreeriti 14. märtsil.
Porsi sõnul kulupõlengud inimkannatanuid kaasa pole toonud, küll aga on süttinud hooned - Raplamaal süttis laupäeval lõkkest eluhoone ning Saaremaal süttis pühapäeval kulupõlengust laut.
Kulupõlengud keelatakse üleriigiliselt ära sel nädalal ning siis alustab päästeamet kontrollreide, mis toimuvad nii maa- kui ka õhuvaatlusena.
Kulu põletamine on keelatud alates lume sulamisest kuni sügisvihmade saabumiseni ehk ajal, mil looduses on tuleohtlik aeg.

Keskerakond oli Savisaare osas hääletuseta üksmeelel
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare nimetamine Tallinna linnapea kandidaadiks toimus ilma erakonna sisese hääletamiseta väidetavalt täieliku üksmeele alusel.
Savisaare seadmise Tallinna volikogus linnapea kandidaadiks otsustas Keskerakonna juhatus eelmise nädala reedel, 23. märtsil.
"Otsus oli konsensuslik, hääletust ei nõutud," ütles Eesti Päevaleht Online'le Keskerakonna peasekretär Kadri Must.
Varem on praegune linnapea Jüri Ratas Päevaleht Online'i küsimusele vastates öelnud, et jääb linnajuhiks ning tööd on talle Tallinnas piisavalt.
SL Õhtuleht kirjutas laupäeval, et suur osa Keskerakonna liidritest oli Ratase taandamise vastu, kuid Savisaart nende arvamus ei huvitanud.

Tülitsejad loopisid pubis taldrikuid ja joogiklaase
Pühapäeval, 25. märtsil tekkis Tartus ühes pubis kolme noormehe vahel tüli, mille käigus hakati ühte noormeest lauanõudega loopima.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja sõnul teatati ööl vastu pühapäeva kella 01.20 ajal, et Tartus Raekoja platsil asuvas pubis lõhutakse nõusid.
Kohapeal selgus, et pubis oli tekkinud tüli 20-aastase, 21-aastase ja 17-aastase noormehe vahel ning kuna sõnadega ei suudetud asju ära klaarida, hakkasid kaks noormeest kolmandat taldrikute ja joogiklaasidega pilduma.
Loobitud esemetega sai pihta ka 20-aastane pubi töötaja.
Kannatanud viidi traumapunkti, pildujad toimetati kainenema.

Võrus tapeti reedel inimene
Reedel, 23. märtsil kella 7.40 ajal leiti Võrus Linda tänaval ühest eramust meesterahva surnukeha.
Tapetuks osutus 1951. aastal sündinud Jaak.
Vägivallatunnustega surnukeha saadeti ekspertiisi, juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Naine süüdistab Valga arste loote tapmises
Nii ei tea noor naine siiani, kas rasedust katkestades võeti talt oodatud laps, või tegid arstid kõik, et ära hoida halvimat.
Kui naine, kes oma nime avaldada ei soovi, 17. jaanuaril Valga naistenõuandlasse kontrollile läks, oli ta viimast kuud 17-aastane.
Vaatamata naise võrdlemisi noorele eale oli lapse sünd oodatud, kirjutab tänane Postimees.
Valga naistenõuandlas tehti rasedustest, mille tulemus oli positiivne. Edasi läks naine Valga haiglasse, kus tuvastati tal väidetavalt emakaväline rasedus ning seoses ohuga naise enda elule soovitati loode tappa.
Valgas otsustati teha loote tapmiseks mürgisüst.
Lugu võttis uue pöörde, kui naine läks samal päeval Võrru end igaks juhuks kontrollima. Seal väitsid arstid, et rasedus oli normaalne, mitte emakaväline.

Viljandi kaalub kujunemist loomeinimeste magnetiks
Viljandi kultuurikonverentsil käidi välja idee, et linn peaks leidma võimalusi loomeinimeste kohalemeelitamiseks.
Võimalike peibutistena nimetati stipendiume ja elamispindade leidmist.
Praegune Eesti president Toomas Hendrik Ilves pakkus juba 2004. aastal välja idee, et Viljandi sobiks hästi nii Eesti kui Põhjala alternatiivinimeste elupaigaks.
Viljandi kultuuriakadeemia direktori Anzori Barkalaja sõnul saab iga omavalitsus eelistada mingit ettevõtlusvaldkonda ning Viljandi võiks asuda toetama loomemajandust.
"Me peaksime leidma need hoovad, mis loomeinimesi Viljandisse alaliselt elama tooksid, et neil oleks siin meeldiv ja inspireeriv olla," arvas pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg.
Kivibergi ettepaneku järgi võiks Viljandi vanalinnas loomeliitude liikmetele mõistliku hinnaga elamispindu rentida, vahendab Sakala.

Liiklusõnnetuse tagajärjel vajas 5 inimest haiglaravi
Eile kella 12.35 ajal toimus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Pärsti vallas Viljandi ühendustee 1. kilomeetril, kus põrkasid kokku kaks sõidautot.
Opel Calibra, mida juhtis 1983. aastal sündinud Görel, põrkas kokku peateel liikunud sõiduautoga VW golf, mille roolis oli 1969. aastas sündinud Maie.
Saadud löögist paiskus VW Golf kraavi.
Mõlema sõiduki juhid, VW Golfis viibinud kaks teismelist tütarlast ning 1940 aastal sündinud Aarne toimetati haiglasse.
Kahe vigastatu kättesaamiseks avariilisest autost oli vaja päästeameti abi.

AS Kuressaare Jahisadam võidakse likvideerida
Linnale kuuluv AS Kuressaare Jahisadam võib minna hingusele, kui firma nõukogu otsustab aktsionäride üldkoosolekut kokku kutsudes panna arutlusele ettevõtte edasise tuleviku.
Meie Maa andmetel pooldab linnavalitsus AS-i Kuressaare Jahisadam tegevuse lõpetamist ja seda meelt on ka firma nõukogu esimees Kalle Koov.
"Ärme ruttame sündmustest ette ja ootame kõigepealt ära järgmise nädala reedel toimuva AS-i Kuressaare Jahisadam nõukogu kokkusaamise ja seejärel aset leidva aktsionäride üldkoosoleku," lausus Kalle Koov.
AS-i Kuressaare Jahisadam nõukogu arutab kahte päevakorrapunkti. Üks neist käsitleb 2006. aasta majandusaasta aruannet ning teine aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist.
100-protsendiliselt linnale kuuluva AS-i Kuressaare Jahisadam tegevuse võimalik lõpetamine on tingitud sellest, et eile linnavolikogu poolt sadama haldajaks kinnitatud AS Saarte Liinid võtab üle ka suurema osa AS-i Kuressaare Jahisadam funktsioonidest.

Venemaa jalgpallifännid vallutasid Tallinna
Eesti ja Venemaa jalgpallifännid kohtusid kohalike politseijõudude valvsa pilgu all ja jätsid kohtumisest maha üllatavalt rahuliku Tallinna.
Politseijõud olid kogu Eesti-Vene jalgpallimatši päeva kõrgendatud valmisolekus ja tegutsesid professionaalselt. Emotsiooniderikas mäng ning selle eel- ja järellugu olid suhteliselt rahulikud, kui jätta välja kuue kannatanuga kaklus kesklinnas, vastu trammiakent purunenud pudel ja pühapäeval Tõnismäel puhkenud rüselus. Viimasel puhul oli küll tegemist juba nn kaatri-päevaga, kui emotsioonid üle pea kokku lõid.
Laupäeval kell viis on pronks-sõduri juures kõik rahulik. Nagu Vene vutifännid on lubanud, tulevad nad enne mängu tõesti samba juurde lilli panema. Politsei jälgib eemalt, takistusi ei tehta ka sellele mehepojale, kes jätab oma fännisalli pronksmehele käevangu.

Soldina kütusevargus viib Narvas kohtu ette 19 Eesti Raudtee töötajat
Diislikütuse varastamiseks rajati salamahutitest ja pumpadest koosnev süsteem.
Möödunud nädala lõpul andis Narva politsei süüdistuse esitamiseks prokuratuurile üle Soldina jaamas kaks aastat tagasi toime pandud suuremahulise kütusevarguse uurimismaterjalid, mis viivad kohtu ette 19 Eesti Raudtee töötajat.
Kütusevargusele viitavad jäljed avastas Erna retkeks valmistuv piirivalve kaugluurerühm. Nemad asusid tegevuspaika varjatult jälgima pool nädalat enne varaste kinnipidamist.
2005. aasta 17. aprillil kella ühe paiku päeval lähenes Soldina jaamale Narva poolt vedur, mis peatus täpselt ühe rööbaste vahele peidetud pumba juures. Kaks meest tuli vedurilt maha ja nende juurde astus kolmas. Voolik ühendati veduriga ja alustati kütuse väljapumpamist.

Hooletud kulupõletajad tegid tuletõrjujatele tööd
Kuivad ja soojad kevadilmad tõid endaga esimese ohtliku kulupõlengulaine.
Päästeameti teatel oli sel laupäeval 50 kulupõlengut, pühapäeva õhtul kella kuueks olid päästekeskused üle Eesti saanud juba 41 väljakutset tulla tuld kustutama.
Päästeameti pressiesindaja sõnul on selle aasta 14. märtsist saadik kokku olnud 160 kulupõlenguga seotud väljakutset. Tema sõnul on põlengud jäänud keskmiselt paarisaja ruutmeetri raadiusse.
Seoses soojade ja kuivade ilmade püsimisega on tuleoht looduses muutunud väga suureks, hoiatas eile meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
Tuli nõudis majakatuse
Lääne-Eesti päästekeskuse teatel sai Raplamaal Raikküla vallas Nõmmkülas asuva talumaja põleng alguse eile lõunaajal prahi põletamise tõttu. Tules hävis katus. Elumajast lendunud sädemetest võtsid tuld ka kaks puidust kõrvalhoonet, kuid need suudeti kiiresti kustutada. Kuigi lõke tehti mitukümmend meetrit majast eemal, süütas hoone pööningu lõkkest tuulega lendu läinud säde. "Kuna pööning oli kogu maja ulatuses üks ruum, oli tulel piisavalt õhku, et kiiresti levida," ütles kohapeal käinud Lääne-Eesti päästekeskuse menetlusbüroo inspektor Raido Mets.

Võimuleppe keskmes on pere
Möödunud nädalal kooskõlastatud võimaliku koalitsioonileppe raskuskese on suunatud perepoliitikale ning eesti rahvuse ja keele säilimisele.
Nelja koalitsiooniläbirääkimistel osaleva erakonna koostöös sündinud koalitsioonilepe on enam-vähem valmis ning kui ministrikohtade jagamises kokkuleppele jõutakse, tutvustavad osapooled seda lähipäevil ka laiemale avalikkusele.
Eesti Päevalehel õnnestus lugeda keeleliselt ja juriidiliselt toimetamata leppe eelnõu, mis jätab paljudes punktides küll soliidse, ent samas lühiajalise valitsemisprogrammi mulje. Leppe pikaajalistest eesmärkidest saab esile tuua vaid pere- ja keelepoliitika. Majandus- ja energeetikaosast on samal ajal tunda, et erimeelsuste tõttu ei ole suudetud peale maksualandamise eriti konkreetsete pikaajaliste eesmärkideni jõuda.
Näiteks Leedu tuumajaama kohta öeldakse leppes: "Valitsusliit otsustab osalemise tuumaalases koostöös Leedu ja Soomega valitsusliidu osapoolte konsensuse alusel, viies enne lõplikku otsust läbi põhjalikud keskkonnamõju hindamised ja uuringud, milles võrreldakse tuumaenergia pikaajalist tasuvust teiste energiaallikatega. Kogu informatsioon uuringutest avalikustatakse ning otsustamisele eelneb avalik arutelu."

IRL nõus välisministri koha asjus läbi rääkima
Pühapäeval nõu pidanud Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus andis koalitsiooniläbirääkijatele volitused arutleda kõigi ministrikohtade üle ega seadnud välisministri kohta ultimaatumiks läbirääkimiste jätkumisel.
"Meie jaoks on jätkuvalt prioriteet välisministri koht," kinnitas IRL-i aseesimees Jaak Aaviksoo pärast nõupidamist.
"Aga eestseisus andis läbirääkijatele volitused kõikide kohtade osas vabalt läbi rääkida, ilma ultimatiivsete nõudmisteta. Hoiak oli paindlik, aga me siiski leiame, et piisavalt suure erakonnana meil on omad positsioonid, millest me niisama ühepoolselt ei saa taganeda," selgitas Aaviksoo nõupidamise tulemusi.

Eurosaadikuid ähvardab kiire lend Brüsselist koju
Seadus sunnib riigikokku valitud Tarandit, Saksa ja Oviiri loobuma europarlamendist.
Riigikogu uue koosseisu ilmumine homses Riigi Teatajas võib enne tähtaega lõpetada kolme Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadiku volitused.
Kuigi nii Keskerakonna nimekirjas riigikokku valitud Siiri Oviir kui ka sotsiaaldemokraatide nimekirjas riigikokku pääsenud Andres Tarand ja Katrin Saks on varem teatanud, et soovivad hoolimata rahva usaldusest europarlamendis jätkata, võib juhtuda, et nad peavad asuma riigikogu liikmeks.
Tarandi, Oviiri ja Saksa jaoks on probleemid tingitud sellest, et riigikokku valituks osutunud kandidaadi ametivolitused algavad automaatselt pärast valimistulemuste avaldamist Riigi Teatajas. Kuna parlament koguneb avaistungile, kus kõik saadikud annavad ametivande ja saavad soovi korral ka mandaadist loobuda, alles järgmisel esmaspäeval, on kolm eurosaadikut pea nädal aega riigikogu liikmed. Samas näeb Euroopa Liidu direktiiv ette, et Euroopa Parlamendi saadik ei tohi samal ajal olla liikmesmaa parlamendi liige.

Vene kaubalaev sõitis madalikule
Madalikule sõitnud puidulastis laeval pole uppumisohtu, kuid lahti ta ka ei pääse.
Piirivalvuritel ei õnnestunud eile lahti päästa Osmussaare lähedal madalikule sõitnud kaubalaeva Baltiiski-102.
Palke vedanud 95 meetri pikkune laev sõitis Osmussaarest üheksa kilomeetrit kirdesse jäävale Neugrundi madalikule ööl vastu pühapäeva kell üks. "Laeva keres auku ei ole, õli ei leki, kõik on kontrolli all," kinnitas piirivalveameti pressiesindaja Lauri Luht eile. Neogrundi madalal on mere sügavus kohati vaid pool kuni kaks meetrit. Madaliku lähedal on Soome lahe sügavus 22-75 meetrit.
Hommikul õnnetuskohast üle lennanud piirivalve lennusalga lennuk täheldas laeva juures väikest õlikirmet. "Hommikul oli merel ballastivee kirme, mis oli laevast välja pumbatud, et laeva kergendada," ütles pressiesindaja. "Nüüdseks on see hajunud."

Oma elusolemise tõestamine läheb rumeenlannale palju maksma
Rumeenia riigiraudtees piletimüüjana töötav Filoftea Popescu peab oma ühe kuupalga ulatuses riigilõivu maksma, et tõestada, et on elus.
Naine avastas uut passi taodeldes, et Rumeenia isikuandmete registris oli ta ekslikult 2005. aasta novembris surnuks tunnistatud, mistõttu oli ta kaotanud kõik oma kodanikuõigused, vahendab Reuters.
"Läksin politseisse ning avastasin, et mul ei ole Rumeenia riigis mingeid õiguseid, sest ma surin 2005. aastal," rääkis 55-aastane Popescu ajalehele Evenimentul Zilei.
"Advokaat ütles mulle, et kohtuorder maksab 500 leid. Miks peaksin ma maksma, tõestamaks, et olen elus?" ütles Popescu.
Isikuandmete register kahetses juhtunud ning kinnitas, et naise surnuks tunnistamise eest vastutanud inimesed on vallandatud.
Siiski ei ole Popescu perearst Nicolae Toboiu siiani üle saanud šokist, mille ta sai siis, kui naine ühel päeval, pisut aega pärast tema surmatunnisistuse saabumist, elusana tema kabinetti astus. "Kui ta mu kliinikusse tuli, kaotasin ma oma hääle," ütles arst.

Riias sai kohvikus toimunud plahvatuses kaks naist surma
Ühes Riia koolimajas asuvas kohvikus Melissa toimus täna plahvatus, mille tagajärjel sai surma kaks inimest, lisaks said kaks inimest tõsiseid põletushaavu.
Kõik kannatanud on kohviku töötajad, vahendas Läti telekaanali LZK novonews.lv.
Sündmuskohal töötavad praegu päästjad, kiirabi ja politsei.
Plahvatuse põhjustajaks võis olla lõhkenud gaasiballoon. Koolihoone kannatada ei saanud, kuid kohvik vajab kapitaalremonti.

Tatarstanis alustati vanurite adopteerimisprojektiga
Tatarstani Vabariigis on võimalik adopteerida vanaisa või vanaema, kes elab üksi ja vajab hoolekannet.
Zelenodolski sotisaalhoolekande keskuses käivitatud projekt koosneb kahest mudelist, kirjutab Novõe Izvestija. Esimene eeldab, et adopteeritud vanainimene tuleb perekonda elama, teisel juhul kolib perekond üksiku inimese juurde.
Projekti algatajad rõhutavad, et adopteerival perekonnal pole mingeid šansse omastada vanainimese elamispinda.
Ettevõtmine ei eelda materiaalset toetust, vaid arvestab pigem perekonna heatahtlikkusega. Vaatama sellele, on projekt elanike seas väga populaarne. Keskuses töötavad ka psühhologid, kes aitavad adopteerijatel ja vanuritel kohaneda.

Austraalia ehitab ülekaaluliste jaoks kiirabiautosid ümber
Austraallaste suurenev ülekaalulisus on viinud selleni, et tuleb hakata kiirabiautosid korpulentsete kodanike mahutamiseks ümber ehitama.
Suuremad kiirabiautod on juba osaliselt kasutusel ning ka kiirabikopterite ümberehitamine juba käib, vahendab BBC.
Kiirabisõidukitesse paigaldatakse ka uued kanderaamid, mis peavad suutma kanda kuni 220 kg raskust patsienti.
Uuringud näitavad, et 67 protsenti Austraalia üle 25 aastastest meestest ning umbes pooled naised on ülekaalulised.
Hiljuti oli Sydneys olukord, kus 16 päästjat rügas mitu tundi, et toimetada murtud jalaluuga 400 kg kaaluv mees haiglasse.
Mehe majast kätte saamiseks oli vaja lammutada osa tema elumaja seinast.

Tulevahetus Poola vanglas nõudis kahe politseiniku elu
Poolas, Sieradzi linna vanglas tulistas vangivalvur kompleksi läheduses viibinud patrullautot, tappes kaks politseinikku ning vigastades kahte inimest.
Vangivalvur, kelle teo motiiv on seni selguseta, tulistas väheturvatud vanglasse siseneva politseiauto aknasse ning tappis kaks politseinikku ning vigastas ühte ametnikku ja ühte vangi, vahendas Reuters.
Vangla pressiesindaja sõnul on ühe vigastatu seisund eluohtlik.
Poola meedia andmeil sai ka valvur politseiga puhkenud tulevahetuses vigastada.
"Valvur tulistas auto suunas enam kui tosin korda," ütles vanglateenistuse pressiesindaja Luiza Salapa.
Salapa sõnul oli vangivalvur noor mees, kes oli antud valvurina kuus aastat töötanud. "Enne tänast ei olnud me märganud, et temaga midagi viltu oleks," lisas ta.

Toornafta hind tõusis rekordtasemele
Maailmaturul on toornafta hind tõusnud ligi 63 USA dollarini barreli kohta, mis on käsoleva aasta rekord.
USA-s tõusis naftabarreli hind 62,96 dollarini ning Suurbritannias koguni 63,77 dollarini.
Hinnatõusu põhjuseks peetakse jätkuvalt ebastabiilset olukorda Lähis-Idas, vahendab Reuters.
Seoses Iraani vastuseisuga ÜRO sanktsioonidele on nafta hind viimastel päevadel märgatavalt tõusnud ning tõenäoliselt tõuseb veelgi.

Sarkozy astus Prantsuse siseministri kohalt tagasi
Konservatiivist Nicolas Sarkozy astus kavandatult siseministri kohalt tagasi, et keskenduda 22. aprillil toimuvatele presidendivalimistele.
52-aastane Sarkozy sai siseministrina tuntuks kui seaduse ja korra karmi käega toetaja, vahendab Reuters. Mitu kuud avaldati talle tagasiastumiseks survet, kuid tema sõnul ei olnud tal tagasiastumiseks mingit põhjust, hoolimata kriitikast, et ta kasutab oma ministrikohta valimisplatvormina.
Eelmisel nädalal teavitas president Jaques Chirac avalikkust Sarkozy tagasiastumisest ning avaldas talle toetust presidendivalimistel.
Kuigi Chirac ja Sarkozy kuuluvad samasse parteisse, on nad 1995. aastast saadik, mil Sarkozy toetas presidendivalimistel Chiraci vastast, pidevalt omavahel rivaalitsenud. Chirac asus Sarkozy kandidatuuri toetama alles eelmisel nädalal.
Kompensatsioonikandidaadina Chiraci ja Sarkozy toetajate vahel nimetati uueks siseministriks ülemereterritooriumide minister Francois Baroin. 41-aastast poisiliku välimusega Baroin'i kutsutakse "Harry Potteriks". Chirac võttis Baroini oma ridadesse pärast seda, kui tema vabamüürlasest isa ja Chiraci suur sõber 1987. aastal lennuõnnetuses hukkus.

Vene meedia: pronkssõdur Guus Hiddink
Vene ajalehed arutavad Eesti-Venemaa jalgpalli matši tulemusi koos pronkssõduri problemaatikaga.
"Tahtsime või ei tahtnud, aga Eesti-Venemaa EM-valikmäng muutus politiseerituks," kirjutab Nezavisimaja Gazeta (NG). Ajaleht märgib, et vene koondise toetajad tulid pronkssõduri juurde, panid lilli ja laulasid sõjalaule. Vaatamata eksisteerivale keelule, olid paljudel fännidel T-särgid ja mütsid kirjaga "???? ". NG viitab sellele, et kui 2002. aastal oli fännidel plakat "Peremehed tulid tagasi", siis sel aastal on lisanud veel üks: "Minu vanaisa on partisan".
Rossiiskaja Gazeta (RG) kirjutab, et Venemaa fännid andsid keset Tallinna toimunud kakluses väärika tagasilöögi Eesti neonatsistidele. Samas käitus Eesti politsei ajalehe hinnangul ebaadekvaatselt. RG väidab, et politsei vaid rääkis skinhead'idega ja sõitis ära, kuid kaklus algas uuesti.

Egiptus püüab referendumiga usuliste grupeeringute mõju kahandada
Egiptlased otsustavad tänasel rahvahääletusel põhiseaduse muutmise üle, mis võimaldaks valitsusel opositsiooniliste islamigrupeeringute võimu piirata.
Seni on hääletamas käinud vaid üksikud egiptlased, teatas Reuters. Kahes pealinnas Kairos asuvas valimisjaoskonnas käis esimese poole tunni jooksul hääletamas kokku kuus egiptlast.
Vaatlejate sõnul on valimisaktiivsus Egiptuse referendumitel traditsiooniliselt madal olnud. Võimud püüavad saavutada 25-protsendilist valimisaktiivsust, saates tsiviil-teenistujaid ning avaliku sektori töötajaid järelvalve all jaoskondadesse hääletama.
Suurem osa opositsiooni kuuluvatest moslemite rühmitustest kutsub rahvast üles hääletust boikoteerima, väites et tulemus ei pruugi tegelikkusele vastata.
Valitsuse sõnul moodustab referendum osa reformiprogrammist, mille eesmärgiks on suurendada parlamendi võimu. Muutuste peamiseks ajendiks on võimaldada võimudel vältida Moslemi Vennaskonna poliitilist aktiveerumist, kes sai 2005. aasta valmimistel viiendiku parlamendikohtadest.

Ajaleht: vene keskvalimiskomisjoni esimeheks saab Tšurov
Venemaa keskvalimiskomisjoni praeguse esimehe Aleksandr Vešnjakovi järglaseks saab riigiduuma liige füüsik Vladimir Tšurov.
Riigiduuma muutis vastavat seadust nii, et see võimaldaks lisaks juristidele keskvalimiskomisjoni kuuluda ka teiste elualade esindajatel, kirjutab Vedomosti.
Väljaanne väidab oma allikatele viidates, et keskvalimiskomisjoni esimeheks saab 53-aastane liberaal-demokraatliku partei liige Tšurov.
Ametlikult selgub keskvalimiskomisjoni esimees homsel esimesel istungil.

Teheran lükkas tagasi ÜRO resolutsiooni
Iraani president Mahmoud Ahmadenijad on seisukohal, et 24. märtsil vastuvõetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1747 ei peata Iraani tuumaprogrammi.
"See sundiva iseloomuga ebaseaduslik resolutsioon ei peata ühekski sekundiks Iraani rahumeelset ja seaduslikku tuumategevust," vahendas Reuters Ahmadenijadi sõnu.
Ta süüdistas Julgeolekunõukogu selles, et see organ esineb üheaegselt kohtuniku, prokuröri, hageja ja otsuse täideviijana. Varem soovis Ahmadenijad osaleda isiklikult resolutsiooni eelnõu arutamisel, aga viidates sellele, et USA väljastas viisa väga hilja, muutis oma otsuse.
Selle tulemusel lendas New Yorki Iraani välisminister Manouchehr Mottaki, keda enne hääletamist ei soovinud Julgeolekunõukogu liikmed Ahmadenijadi sõnul isegi kuulda.
Ühehäälselt vastuvõetud resolutsioon 1747 laiendab sanktsioonide nimekirja ning annab Iraanile 60 päeva oma tuumaprogrammi peatamiseks.

Armeenia peaminister suri südameataki tagajärjel
Armeenia peaminister Andranik Margaryan suri pühapäeva hommikul 55-aastaselt südameataki tagajärjel.
President Robert Kocharyan pidas pühapäeva õhtul peaministri äkilise surma tõttu erakorralise koosoleku, vahendas BBC.
Sovjetiajast dissidendina tuntud Margaryan sai peamininistriks 2000. aasta mais, pärast seda, kui Armeenia äärmuslased 1999. aasta oktoobris eelmise peaministri Vazgen Sarkisjani ning kuus teist inimest tapsid.
Armeena rahvuslasena ning Nõukogude Liidu kritiseerijana tuntud Margaryan oli ühtlasi vabariiklaste partei esimees.
Arvutiinseneri haridusega Margaryan mõisteti 1974. aastal propaganda tegemise ning poliitilise aktiivsuse pärast kaheks aastaks vangi.
1990. aastate alguses osales ta Armeenia-Aserbaidžaani konfliktis, võideldes Armeenia poolel.

Mauritaanias valitakse presidenti
Mauritaanlased ootavad oma esimeste demokraatlike presidendivalimiste tulemusi.
Mauritaania siseministeeriumi andmetel käis hääletamas 60 protsenti riigi 1,1 miljonist hääleõiguslikust kodanikust.
Kaks peamist rivaali presidendi kohale on Sidi Ould Sheikh Abdellahi ja Ahmed Ould Daddah, vahendab BBC.
Mauritaania oli kuni 1960. aastani Prantsusmaa koloonia, peale iseseisvumist kuni 2005. aastani valitses riigis sõjaline diktatuur.

Sri Lanka mässulised pommitasid sõjaväebaasi
Kolm inimest sai surma ning 16 haavata, kui Colombos ründasid Tamili Tiigrid sõjaväe lennuvälja.
Riigi pealinnas Colombos asuvat sõjaväe lennuvälja tabas Tamili Tiigrite rünnak. Üle lennuvälja lendas väikelennuk, mille pardalt visati alla kaks lõhkekeha.
Sõjaväe andmetel tabati täpselt lennuvälja seda osa, kus parkisid sõjaväe lennukid ja helikopterid, vahendab BBC.
Lähedal asuv rahvusvaheline tsiviillennuväli suleti turvakaalutlustel mõneks ajaks.
Tsiviilisikud rünnakus viga ei saanud.

Pantvangidraama varjutas Roomas Euroopa sünnipäeva
Reedel 27 liikmesriigi parlamentide juhtidele korraldatud tseremooniaga alanud EL-i loomise 50. aastapäeva tähistamist saatsid pinged Itaalia ja USA vahel.
Vastuolud kerkisid esile eelmise nädala keskel, kui Ühendriikide välisminister Condoleezza Rice kritiseeris teravalt Itaalia valitsust, et see Afganistanis pantvangis olnud ajakirjaniku vabastamiseks Talibaniga kokkuleppe sõlmis.
Siiski proovisid reedel Roomas alanud Euroopa pidu võõrustanud Itaalia liidrid püüdlikult head nägu teha. Peeti suuresõnalisi kõnesid ühenduse minevikust ja praeguseni püsinud 50-aastasest rahuajast meie maailmajaos. Toonitati vajadust kiiresti heaks kiita põhiseadusleping ja leida ka 27-liikmelises Euroopa peres samasugune ühtsus, nagu siis, kui kuus riiki - Beneluxi maad, Prantsusmaa, toonane Lääne-Saksamaa ja Itaalia - Kapitooliumi künkal Palazzo Conservatoris Euroopa Majandusühendusele aluse pannud kokkuleppe sõlmisid. 2009. aastaks, mil valitakse Euroopa Parlamendi uus koosseis, lubati ühendus "uuele alusele" seada. Muidugi ka söödi ja joodi ning löödi presidendilossis Qurinale palees elegantsel lantšil kokku kallihinnalise vahuveini pokaale. Ikka ja jälle kandus aga viisakate kõnede teema USA-le.

Naise haigus võib Edwardsi kampaania ohtu seada
Abikaasa Elizabethi taas vaevav vähktõbi võib segi lüüa John Edwardsi valimisplaanid.
Demokraatliku Partei sisene heitlus presidendikandidaadi koha pärast, mis sai lisapingeid Barack Obama lähikonna teravate rünnakute tõttu Hillary Clintoni aadressil, ei ole kaugeltki leevenenud. Kolmanda pearivaali John Edwardsi (53) tahtmine nendega võidelda on pandud tõsiselt proovile.
2004. aasta 3. novembril, samal päeval, kui demokraatide riigipeakandidaat John Kerry ja tema asepresidendikandidaat John Edwards pidid tunnistama kaotust George W. Bushile, diagnoositi tema naisel Elizabethil rinnavähk. Vahepeal arvati, et ta suudeti terveks ravida.
Neljapäeval leidis aga kinnitust, et kasvaja on taastunud ja juba ka teistesse organitesse levinud. "Haigus on ravimatu, kuid täiesti hooldatav," kinnitasid Edwardsid ajakirjanikele. Samas ei ela 80-93 protsenti sellise diagnoosiga haigetest järgmist viit aastatki.

Iseseisvuspäev Minskis miilitsa hoopide all
Võimud peksid ka tänavu laiali iseseisvuspäeva miitingud, kuigi üritati väita muud.
Esimest korda viimaste aastate jooksul olid Valgevene võimud andnud ametlikult loa meenutada riigi iseseisvuse väljakuulutamist 25. märtsil 1918, kuid see ei takistanud tumedates vormides OMON-lasi ka sel aastal protestijaid laiali peksmast.
Kokku tuli tänavaile ligemale 15 000 inimest, kes skandeerisid Valgevene iseseisvuse poolt ja president Aleksandr Lukašenko diktatuuri vastu. Võimud olid andnud loa koguneda teaduste akadeemia juurde, kuid hiljutine presidendikandidaat Aljaksandr Milinkevitš keeldus meeleavaldajaid kesklinnast eemale juhtimast.
Miilits nurjas plaanid
Opositsioonijõudude plaan avaldada kell 12 meelt Kastrõtsnitskaja väljakul nurjati täielikult. Juba hommikuks olid miilitsaahelikud kogu platsi sulgenud, sinna pääseda üritanud inimesed otsiti läbi. Kõrvaltänavatel kogunenud meeleavaldajad tõrjuti esmalt eemale, seejärel aga peksti rusika- ja kumminuialöökidega laiali.

Tallinna teede AS jätkab varakevadist remonti
Tallinna kommunaalameti andmetel remonditakse täna löökauke Lasnamäel, Põhja- Tallinnas ja Haaberstis.
Teeparandajad töötavad täna Lasnamäel Narva maanteel, Mustakivi tee ja Purde tänava vahelisel lõigul ja Peterburi teel. Lasnamäel Narva maanteel tehakse täna ka teepeenarde remonti.
Põhja-Tallinnas remonditakse auke Kolde puiesteel ja Kopli, Pelguranna, Orase, Ristiku ning Sirbi tänaval.
Haaberstis tehakse löökaukude remonti Paldiski maanteel ja Astangu tänaval.
Praegu kasutatakse löökaukude remondiks veel talvist tehnoloogiat. Põhjaliku taastusremondiga Tallinna tänavatel alustatakse siis, kui ööpäevane õhutemperatuur tõuseb viie soojakraadini ja asfalditehased tööle hakkavad.

Lindamäel langetati pea küüditatute mälestuseks
Märtsiküüditamine on seniajani jäänud kõigile kannatanutele eredalt meelde.
Eile toimus Lindamäel päiksepaistelise ilmaga iga-aastane märtsiküüditatute mälestustseremoonia. Seal osalenud paarisajast inimesest oli enamikul seoses 1949. aasta 25. märtsikuupäevaga rääkida oma lugu ja jagada mälestusi. Isegi 50 aastat hiljem ei suuda paljud siiamaani juhtunu põhjuseid mõista.
"Ma küsin: mille eest meid sinna viidi, mis süü meil oli?" sõnastas kaheaastasena Siberisse küüditatud Tiiu Teesalu oma küsimuse. "Millal tuleb see aeg, kui kommunismikuriteod mõistetakse samamoodi hukka kui natsismi omad? Kas läheb veel kuuskümmend aastat?"
Teesalu oli vaid üks, kes jäi küüditamise tõttu ilma oma kodust, isast ja normaalsest lapsepõlvest. Koos 31-aastase ema ja kuue-, seitsme- ja üheksa-aastase õega Siberisse saadetud naise isa suri Vene vangilaagris ja ema tuli tagasi muserdatud inimesena.

Harjumaal põhjustas roolijoodik õnnetuse
Laupäeval kell 14.03 toimus liiklusõnnetus Harjumaal Paldiski mnt 27. kilomeetril, kus põrkasid kokku veoauto ning vastassuunavööndisse kaldunud sõiduauto. Renault Kangoo, mida juhtis purjus 53-aastane Lembit, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutulnud veoautoga Mercedes Benz Actros, mille roolis oli 34-aastane Ingmar.
Päästekomando abi vajati ühe vigastatu avariilisest sõidukist välja saamisel ning maantee tõkestati 300 m2 ulatuses. Sõiduauto juht toimetati PERH Mustamäe korpusesse ravile.

Politsei palub seoses õnnetusega abi
Tallinnas sai reede õhtul vigastada ootamatult jalgrattaga teele sõitnud ja veoautolt löögi saanud üheksa-aastane poiss. Politsei palub pealtnägijate abi liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks. Poiss sõitis jalgrattaga kell 17.23 Telliskivi 38 maja juures ootamatult sõiduteele ja sai löögi veoautolt Mercedes-Benz, mida juhtis 53-aastane Toomas. Kiirabi toimetas jalgratturi Tallinna lastehaiglasse.

Sonda: Ihalainen käis tuletikke laenamas
Istekohtadest tuli puudus, kui sondalased kohalikku rahvamajja kogunesid, et näha, kuidas kulgeb Maiju Lassila jutustuse "Tuletikke laenamas" ainetel valminud näitemäng, mille seadis lavale Maie Nõuakas. Peategelast Antti Ihalainenit kehastas Ralf Pahka.
Kuna etendus nõudis palju meestegelasi ja neid külast võtta ei ole, said meeste rollidega suurepäraselt hakkama naised. Leidlikult oli lahendatud lavakujundus, valitud muusika, naerupahvakuid kutsus saalis esile saunastseen.
Anne Valdru

Albu: Noored said rattad alla
Albu noored esitasid sügisel Hansapanga noorteprojektide konkursile "Tähed särama" projekti "Albu noored üheskoos liikuma" ning said novembris positiivse vastuse. Aravete keskkooli abituriendi Katrina Keerdi sõnul leidsid nad koos noortega, et jalgrattaid oleks neile kõige rohkem vaja just selleks, et matku korraldada.
Albus on kaunis loodus ning selle jaoks head rajad olemas. Noorteprojekti rahastati 25 000 krooniga, mille eest osteti kümme jalgratast, mis praeguseks on juba kohal.
Maria Karumets

Hiiumaa: Hiidlased lähevad omakandi helilooja esiettekandele
Hiiumaa muusikahuvilised lähevad 9. mail kuulama Põhjamaade Sümfooniaorkestri hoo-aja lõppkontserti, kus tuleb esiettekandele üleilmselt tuntud hiidlase Erkki-Sven Tüüri
6. sümfoonia. Heliloojal valmis see spetsiaalselt orkestri tellimusel. Orkestri mänedžer Kadri Tali broneeris Hiiumaalt tulijaile Estonia kontserdisaalis 50 sooduspiletit, millest kümme leidsid omaniku juba esimesel päeval.
Nii Põhjamaade Sümfooniaorkestri dirigent Anu Tali kui ka helilooja Erkki-Sven Tüür olid hiidlaste ettevõtmisest teada saades väga rõõmsad. "Kahtlemata ei tule Põhjamaade Sümfooniaorkestril Erkki-Sven Tüüri loomingut esitades muretseda publiku nappuse pärast, pigem vastupidi. Aga ma usun, et orkestril on väga hea meel, kui nad teada saavad, et Tüüri kodusaare inimesed võtavad ette pika reisi, et kontserdile tulla," ütles Anu Tali.

Urvaste: Tamme-Lauri tamm saab interneti
Nädalavahetusel sai Urvaste külakeskus endale tasuta WiFi leviala. Lähinädalatel jõuab WiFi suurima kohaliku vaatamisväärsuse, Tamme-Lauri tammeni.
Tänavu gümnaasiumi lõpetav urvastelane Rain Ruven paigaldas vanasse koolimajja seadmed, mille abil levib õhu-internet nii külamajas kui ka selle lähiümbruses.
Leviala ulatub majast mõne-kümne meetri kaugusele, kuid salamisi loodetud supertulemust internetistada ka Eesti vanim puu, pole veel saavutada õnnestunud. Raini sõnul tuleb soetada veel tuhatkond krooni maksev antenn, mis signaali tammeni ja külakeskuses asuvate korrusmajadeni viib.
Kuna Urvaste kandis on internet praegu tehnilistel põh-justel paljudele kättesaamatu, on tudengitel nüüd lihtsam ka väljaspool arvutiklassi oma sülearvutit kasutada. WiFi hõlbustab ka külakeskuse tööd ning ehk hoiab turistegi Urvastes pisut kauem.

Tallinna lennujaama suvises plaanis on kolm uut sihtpunkti
Tallinna lennujaama suvises lennuplaanis on uute sihtpunktidena Göteborg, Palanga ja Viin ning uute lennufirmadena asuvad tegutsema Tallinnas City Airline, Finncom Airlines ja flyLAL.
Ainsaks uueks odavlennufirmaks on graafikus Finncomm, mis hakkab kolm korda nädalas lendama Tallinna ja Helsingi vahel kolmandiku võrra odavama piletihinna eest kui Finnair, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Lisaks Finncommile tegutsevad Tallinna lennujaamas odavlennufirmadest vaid EasyJet ja FlyNordic ning Tallinna Lennujaama terminali juhataja Mati Sillaku andmetel sel aastal enam uute lisandumist oodata pole.
Järgmise aasta suvel lõppevad Tallinna lennujaamas ümberehitustööd. Praegu töötab lennujaam tipptundidel täiskoormusel.
Lisaks uutele liinidele on suvises graafikus tagasi on ka vahepeal maha võetud Dubrovniku, Simferoopoli, Pariisi ja Hamburgi liinid, sügise lõpus on graafikus oodata taas muudatusi.

Raudteetöölised nõuavad poole suuremat palka
Raudteelaste ametiühing ning vedurimeeste kutseliit alustasid Eesti Raudteega läbirääkimisi, tõstmaks järgneva kahe aasta jooksul raudteelaste palka enam kui 50 protsenti.
Ametiühingute teatel käib jutt 30 protsendi suurusest palgatõusust 2008. aastal, 2009. aastal peaksid palgad tõusma 20-protsenti. Sellele lisanduks tarbijahinnaindeksi (THI) kasv.
Arvestades AS Eesti Raudtee majandustulemusi, peab ametiühing nõudmisi igati põhjendatuks.
"Meie nõudmised ei vii ettevõtet pankrotti, sest küsimuse hind on 2008. aastal ligi 150 miljonit krooni, järgmisel aastal märgatavalt vähem ning jagades lühiajaliselt kolmandiku puhaskasumist töötajatega, võidavad nii ettevõte, töötajad kui ka riik tervikuna," ütles raudteelaste ametiühingu juht Jolan Ševtsov. Samas on tema sõnul selge, et järgmises lepingus ei saa enam leppida 15-20% suuruse palgatõusuga.

VKG Resinsit asub juhtima Imre Saks
Alates tänasest lahkub Viru Keemia Grupp AS-i (VKG) tütarettevõtte VKG Resins AS-i juhataja kohalt David James O'Brock-Kaljuvee, kelle asemel asub ettevõtet juhtima senine tootmisdirektor Imre Saks.
O'Brock-Kaljuvee leidis VKG teatel enda jaoks uue väljakutse AS-is Silmet.
"VKG Resins on kasumit tootev tütarettevõtja. Juhataja vahetus ei too kaasa suuri muudatusi, 2006. aastal alustatud investeeringuid jätkatakse ka 2007. aastal," lisas VKG juhatuse esimees Janek Parkman.
Eelmisel aaastal moodustas VKG Resins AS-i müügitulu 147,2 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 113 inimest.

Sõerd osaleb homme ECOFIN-il
Rahandusminister Aivar Sõerd osaleb homme Brüsselis Euroopa Liidu(EL) rahandus- ja majandusministrite nõukogus ECOFIN.
ECOFIN-is on arutlusel Belgia, Hispaania, Bulgaaria, Rumeenia ja Läti stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid, millele nõukogu peab andma omapoolse heakskiidu. Stabiilsusprogrammid esitavad euroalasse kuuluvad liikmesriigid ning konvergentsi- ehk lähenemisprogrammid euroalasse mittekuuluvad riigid, teatas rahandusministeerium.
Rahandusministrite nõukogu kinnitab seekordsel istungil ka eesistuja Saksamaa esitatud nõukogu prioriteedid 2008. aasta Euroopa Liidu üldeelarve koostamiseks. Eelarve prioriteetide määramine on iga-aastase eelarveprotseduuri esimeseks sammuks.
Ministrid arutavad ka arenguid seoses makseteenuste direktiiviga, mille eesmärgiks on luua ühtne makseteenuste turg EL-is.

Rumeenia ei kavatse kasutatud autode impordimaksu kaotada
Rumeenia peaminister Calin Tariceanu teatas täna, et kavatseb vastu seista Euroopa Liidu ettekirjutusele, mille kohaselt peab Rumeenia kaotama maksu sisseimporditavatele kasutatud autodele.
Rumeenia peaminister Tariceanu põhjendab maksu vajalikkust keskkonna kaitsmisega, teatas Reuters. Valitsuse sõnul aitab maks, mis võib kuueaastase kasutatud auto puhul ulatuda 7000 euroni, piirata vanade autode sissevedu, sest need saastavad keskkonda rohkem kui uued autod.
Euroopa Liit tegi Rumeeniale ja Maltale ettekirjutuse antud maksu kaotamiseks, sest see diskrimineerib teisi liikmesriike.
"Ma kavatsen Rumeenia eest Brüsselis võidelda. Ma keeldun Rumeeniast Euroopa prügikastiks muutmast," ütles Tariceanu. "Ma ei loobu sellest maksust."
Samas ei täpsustanud ta, kuidas ta ELi regulatsiooni vastu võidelda kavatseb.
EL kaebab reegleid täitmast keelduvad riigid kohtusse.

Leito: käibe arvestuses on Ekspress Grupp Eesti suurim meediakontsern
Ekspress Grupp AS-i juhatuse esimehe Priit Leito sõnul on mulluse käibe võrdluses Ekspress Grupi puhul tegemist Eesti suurima meediakontserniga.
"Seoses praegu toimuva Ekspress Grupi aktsiate avaliku pakkumisega on meediaettevõte Eesti Meedia väitnud, et Ekspress Grupp liialdab pidades ennast Eesti suurimaks meediakontserniks," märkis Priit Leito. "Majanduses reastatakse ettevõtteid tavapäraselt käibe järgi ning selles arvestuses pole Eesti Meedia siiski Ekspressi Grupist mööda saanud."
Priit Leito sõnul oli Ekspress Grupi 2006. aasta käive auditeerimata andmeil 929 miljonit krooni ning Eesti Meedial selle juhatuse esimehe Mart Kadastiku poolt BNS-ile öeldu põhjal 856 miljonit krooni. "Ekspress Grupi mullune puhaskasum ulatus 94 miljoni kroonini. Eesti Meedia pole oma puhaskasumit avaldanud, rääkides vaid 104 miljoni kroonisest tegevuskasumist," lisas Priit Leito.

Jooksevkonto puudujääk tõusis 15 protsendini SKP-st
Eelmisel aastal kasvas jooksevkonto defitsiit sisenõudluse suurenemise tõttu ligi 15 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Puudujäägi süvenemine tulenes eelkõige kiirest impordi kasvust ning toimunud ekspordi kasvu aeglustumisest aasta teisel poolel, mistõttu moodustas kaupade ja teenuste bilansi puudujääk sisemajanduse kogutoodangust 10 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Defitsiidi suurenemise põhjuseks on püsivalt tugev sisenõudlus terve aasta vältel. Kaupade väljaveo kasv aeglustus aasta teises pooles oluliselt tänu mitme olulise kaubaartikli, sealhulgas elektriseadmete ja mineraalse kütuse, väljaveo kasvu aeglustumisele.
Tulude bilansi puudujääk eelmisel aastal vähenes. Selle peamiseks põhjuseks oli Eesti residentide poolt välismaal teenitud tulu kiire kasv. Ülekannete bilansi ülejääk kahanes 2006. aastal 0,1 protsendini, kuna kasvas erasektori poolt välismaale tehtud ülekannete maht ning vähenes valitsussektori poolt Eestile tehtud ülekannete maht.

Finncomm lennutas ajakirjanikud taeva alla
Tallinna ja Helsingi vahel aprilli algusest lende alustav Finncomm Airlines tutvustas täna firmat ning uut 68-kohalist lennukit ATR 72-500.
Lennufirma esimene lend Helsingi-Tallinna õhukoridoris väljub 3. arillil kl 13.15 Helsingist ning kestab pool tundi. Tallinnast väljub lennuk kl 14.20 ja jõuab Helsingisse kl 14.55. Lennud hakkavad toimuma esmaspäevast laupäevani.
15. aprillil lisanduvad esmaspäeval, reedel ja laupäeval kl 6.20 Tallinnast ning teisipäeval, reedel ja pühapäeval kl 23 Helsingist väljuvad lennud.
Finncomm Airlinesi kaubamärki omava Finnish Commuter Airlines Oy tegevjuht Juhani Pakari sõnul on firma oma lennuaegade paikapanekul arvestanud paljuski ärireisijatega, kellele vastavalt tuleks Tallinna-Helsingi liinil tihendada lende sobivatel kellaaegadel (vara) hommikul ning (hilis) õhtul.

Kreeka ettevõte ostab Tallinki laeva
Tallink Grupi tütarettevõte Tallink High Speed Line Ltd müüb kiirlaeva Tallink AutoExpress 4 Kreeka ettevõttele Reefer & General Ship Management Co Inc.
Tehingu hind on Tallinki teatel 125 miljonit krooni.
Laev läheb ostjale üle aprillikuu jooksul.

Viimane võimalus osaleda EG aktsiate soodusjaotuses
Täna on viimane päev Ekspress Grupi aktsiate ostu soodusjaotust võimaldavate otsekorralduste sõlmimiseks.
Täna kella 17-ni saab sõlmida Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe otsekorraldusega tellimuse, et saada eelisjaotust Ekspress Grupi käimasolevas aktsiaemisioonis.
Otsekorraldusega tellijale garanteeritakse aktsiate märkimisel ühe lehe otsekorraldusega tellimuse kohta kuni 200 aktsiat.
Mõlema lehe otsekorralduse olemasolul on eelisjaotuse hulgaks 400 aktsiat.
Otsekorraldust saab sõlmida internetis või väljaannete toimetustes: Eesti Ekspress - Narva mnt 11e, Eesti Päevaleht - Narva mnt 13. Lisainfo telefonil 666 2002.
Soodusjaotuse saamiseks peavad otsekorralduse sõlmija ja aktsiate märkija olema üks ja sama isik.

Radiolinja ja Unineti ühinemine Elisa Eestiks jõudis lõpule
Kaks aastat tagasi alanud Radiolinja AS-i ja AS-i Uninet liitumine telekommunikatsiooniettevõtteks Elisa jõudis lõpule äriregistri kandega, mis fikseeris äriühingute ühinemise.
Alates 22. märtsist on Elisa Mobiilsideteenused AS-i ja Elisa Andmesideteenused AS-i uueks ühiseks ärinimeks Elisa Eesti AS, teatas ettevõte.
"Kuigi ettevõte ärinimi on muutunud, ei too see Elisa kliendile kaasa mingeid muutusi, sest nii ettevõtte pangakontod kui ka viitenumbrid jäävad samaks," ütles Elisa Eesti AS-i juhatuse esimees Sami Seppänen.
Mobiilsideoperaator Radiolinja Eesti AS ja püsivõrguoperaator Uninet AS liitusid 2005. aasta veebruaris üheks telekommunikatsiooniettevõtteks Elisa, sest sarnane liitumine oli eelnevalt toimunud Radiolinja ja Unineti emafirmadega Soomes.

Eestit ähvardab Euroopa Liidu prügitrahv
Euroopa Komisjon teatas, et saadab Eestile ja veel 13 liikmesriigile hoiatuskirja, kus nõuab prügiladirektiivide täitmist ning ähvardab kasutusele võtta "õiguslikud meetmed".
Komisjon süüdistab selles, et Euroopa Liidu direktiivi prügilate kohta ei ole nõuetekohaselt riigi seadustes arvestatud, peale Eesti ka Leedut ja Soomet, lätlased on oma prügimajanduse suutnud Euroopa Liidule sobivasse seaduslikku raami suruda, kirjutab Äripäev.
1999. aastal vastu võetud prügiladirektiiviga on kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad, millele prügilad peavad vastama. Selle eesmärk on ennetada või vähendada prügilate kahjulikku mõju.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja edastas, et ministeerium saab komisjoni teadet kommenteerida alles siis, kui on tutvutud direktiivist tulenevate õigusaktide täitmise analüüsiga. Praegu pole analüüs veel Eestisse jõudnud.

Tallinna uus ringtee vähendaks ummikuid
Tallinna linnavolikogul peab 1. juuniks valmima Tallinna väikese ringtee rajamise kava, mis peaks märgatavalt vähendama ummikuid pealinnas.
Ringtee on plaanis rajada Lasnamäelt Smuuli tee pikendusest kuni Tartu maantee Peetri ristmikuni ning sealt edasi Viljandi ja Pärnu maanteeni, kusjuures vahepeal läheb tee Tallinna lennujaama lennuraja alla, kirjutab Äripäev.
Tunnel ongi üks ehituse olulisemaid lülisid. "Kui lennujaama alla seda tunnelit teha ei saa, siis on kogu idee maha maetud," ütles Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.
Ühtegi konkreetset arvu ei osanud Vitsut aga öelda. "Praegu ei tea seda tõenäoliselt keegi, mis seal tegelikult saama hakkab, aga kindlasti võib öelda seda, et tegu on miljardiprojektiga."

Kontrolli ülisoodsat pakkumist hoolega
Mõne aknafirma 50-protsendine soodushind on kõrgem kui teise tavapakkumine.
Endine kaubandustöötaja Helle Kabrits otsustas korteri viis akent välja vahetada. Enne seda uuris ta, millise aknatootja käest tellides tuleks hind soodsam.
Segaseid pakkumisi lugedes jäi selgusetuks, mida hind õieti sisaldab, ja seepärast võttis ta nõuks saada selgust firmade müügikonsultantidelt. Kahjuks tuli pettuda kohalikes firmaesindajates, kes polnud pädevad ostja küsimustele ammendavalt vastama. Alles firmade spetsialistidelt sai ta oma küsimustele vastused.
"Tihti on aknafirmade poolt kõlavalt reklaamitud allahindlus vaid kaubandustrikk, et jätta ostjale muljet, nagu oleks tegu parima pakkumisega," sõnas Kabrits. Tema arvates on tavaline akende tellija paraku asjatundmatu ja praeguste pakkumiste külluse juures võibki valik langeda selle kasuks, kes suudab oma sooduspakkumist suuremate tähtedega reklaamida. Kabrits soovitas aga mitte peljata vaeva ning teha enne otsustamist eeltööd ja uurida, kas soodne on ikka nii soodne, nagu esialgu paistab.

Mõnes maaliinide bussis sõidad kui pommi otsas
Karm konkurents toob liinile eluohtlikud bussid ja peletab bussi-juhid välismaale.
Ülevaatusel sõidukõlbmatuks tunnistatud bussid sõidavad vale numbriga regulaarselt mõnel maaliinil.
Eelmisel nädalal algatas Jõhvi politseiosakond uurimise seoses maakonnaliinidel sõitvate OÜ Ekspress-Auto L ülevaatuseta bussidega, millele olid kinnitatud valed numbrimärgid. Paar nädalat tagasi trahviti sama süüdistuse alusel AS-i Harjumaa Liinid bussijuhti Ivarit, kes enda sõnul polnud ise numbrite vahetusest teadlik. "Busside kütusepaagid on salakütusega sõitmise tõttu läbi roostetanud," lisab kõige tipuks alles hiljuti Soome tööle suundunud bussijuht Rein (nimi muudetud). Mehe sõnul ajendas teda peale palgasumma põhjanaabreid sõidutama tööandjate teistmoodi suhtumine - kodumaal peab bussijuht vastutama ka bussi remondi ja pesemise eest, võõrsil on ülesandeks vaid sõitmine.

Hansapank: suvilad on moes
Korterielanikud on hakanud eramusse kolimise asemel nautima suvel suvilas elamist.
Hansapanga kinnisvaraturu statistika põhjal on tänavu märgata suundumust, et üha rohkem linnakorteri elanikke soovib endale suvila osta.
"Praegu leviv käitumismall järgib vahepealsetel aastatel unustusehõlma jäänud suunda - säilitatakse oma korter ning otsitakse juurde suvilavõimalust, kuid ei soovita kindlasti eramusse kolida," rääkis Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna partnersuhete juht Ardo Pajur.
"Kindlasti vajavad inimesed suvilaid ka seepärast, et uued elurajoonid on üsna tihedalt kokku ehitatud. Üha rohkem on aga juttu olnud sellest, et eestlased on hakanud rohkem puhkama."
Ta viitas mitmete kinnisvarafirmade suvilaprojektidele, mis on osutunud ostjate seas väga populaarseks, näiteks Pindi Kinnisvara uus suvilaprojekt Peipsi põhjarannikul (35 krunti), Arco Vara arendusprojektid Kauksi rannas ning BREIC suvilaprojektid Saaremaal ja Hiiumaal.

Kumus linastub François Ozoni "5x2" 
Tallinnfilmi ja Eesti Kunstimuuseumi näitavad Kumu auditooriumis jätkuvalt väärtfilme, laupäeval, 31. märtsil linastub prantsuse nüüdiskino ühe silmapaistvama režissööri François Ozoni draama "5x2" ("Cinq fois deux", 2004)
Film on autori irooniline tõestus sellele, et aeg tõepoolest hävitab kõik. Ühe abielupaari kooselu sügavuti lahkamise asemel jälgib Ozon vaid kokkusobimatute inimeste kohmetuid püüdlusi oma elu korda seada. See on intriigidele üles ehitatud intelligentne film, mis on samas nii provotseeriv kui ka liigutav ja seda kõike tänu muljetavaldavale lavastusele, muusikalisele taustale ja suurepärastele osatäitmistele.
Osades: Valérie Bruni-Tedeschi, Stéphane Freiss, Géraldine Pailhas, Françoise Fabian, Michael Lonsdale jpt. Valeria Bruni-Tedeschi pälvis Veneetsia Filmifestivalil parima naisosatäitja auhinna ja oli Euroopa Filmiakadeemia auhindade parima naisosatäitja nominant.

Nädalavahetusel algab RUHRPOTT festivali tantsuprogramm
1.aprillil algab Saksamaa Nordrhein-Westfahleni (NRW) liidumaa kultuurifestivali RUHRPOTT tantsuprogramm.
RUHRPOTT festivali tantsuprogramm pakub vaatamiseks mitmekülgse ja meeleoluka läbilõike piirkonna tantsukunstist ning samas annab hea ülevaate Eesti ja NRW kunstnike juba eksisteerivast koostööst. Kokku on kavas viis erinevat lavastust ning peale Tallinna saab etendusi jälgida ka Tartus ja Viljandis.
Tantsuprogrammi avab Düsseldorfis resideeruvate Itaalia koreograaf-tantsija Morgan Nardi ja jaapanlannast videokunstniku Naoko Tanaka (kes kokku moodustavad ühenduse Ludica) ning eestlastele Eriti Kurva Muusika Ansamblist tuntud helilooja-näitleja Sven Kuntu koostööprojekt. Installatsioon-etendus "The Corner" (Nurk) räägib nurgas olemisest, nurka surumisest ning sellest, mida peab tegema, et sealt välja saada ning uuesti mitte tagasi sattuda. Visuaalselt efektne ja põnev installatsioon-etendus on valminud ettevalmistusperioodidel Portugalis ja Tallinnas ning esietendub 1. ja 2.aprillil kell 19: 30 Kanuti Gildi saalis.

Skandinaavia noored folkmuusikud kogunevad Viljandisse konverentsile
Homme algab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusvaheline Põhjamaade pärimusmuusika tudengite konverents RING 2007.
Konverentsist võtavad lisaks Kultuuriakadeemia tudengitele ja õppejõududele osa ka ligi 100 tudengit Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist. Nädalapikkuse töökohtumise jooksul toimuvate seminaride ja õpikodade käigus õpetatakse üksteisele oma maa rahvamuusikat ning kultuuri.
Eri riikide ja koolide tudengitest moodustatakse rühmad ning peamine õpe käib aktiivselt koos musitseerides. Konverentsi projektijuhi Terje Trochynskyi sõnul on taoline koosmusitseerimine pärimusmuusika õppimiseks parim viis.
"Pärimusmuusika on elav kultuur ja selle õppimine praktiseerivatelt muusikutelt on rikastav nii meie tudengitele kui ka külalistele. Näiteks toimuvad muuhulgas ka kandle, torupilli ja eesti lõõtsa õpitoad, mis on põhjamaalastele ainulaadne võimalus neid eesti pille tundma õppida," ütles Trochynskyi.

 "Kuninganna" kolis nädalaks Kinomajja
Tallinna Kinomajas jookseb tänasest, 26. märtsist kuu lõpuni Suurbritannia mängufilm "Kuninganna". Mitmete auhindadega pärjatud film räägib Suurbritannia kuningaperest.
Film, mis tegijatele ohtralt auhindu toonud, kujutab Suurbritannia kuninglikku perekonda kriisis, mis järgnes vahetult printsess Diana surmale. Faktidel põhineva fiktsiooni sündmused hargnevad kuningliku perekonna eraruumides ja valitsushoones pärast printsess Diana ootamatut hukkumist 1997. aasta augustis, kui Inglismaa kuninganna kindlapiiriline tavade kütkes maailm põrkub kokku riigi uue imagoteadliku peaministri Tony Blairi uuendusmeelsusega.
Seansid algavad kell 19. Piletid 35 ja 50 krooni.
"Kuninganna" on võitnud Veneetsia filmifestivalil stsenaariumi, näitlejanna ja FIPRESCI auhinna; Torontos režissööri, näitlejanna, filmi, stsenaarium, meeskõrvalosatäitja auhinna; parima näitlejanna ja parima stsenaariumi Kuldse Gloobuse; Briti Sõltumatu Filmiauhinna stsenaariumi eest ning parima näitlejanna Oscari.

Teatrimuuseum tähistab teatripäeva karikatuurinäitusega
Tallinn
Väljas on valik karikatuure, mis on esitatud 1969., 1970., 1973. ja 1974. aastal Õhtulehe karikatuurivõistlustele seoses teatrikuudega. Karikatuuri joonistajatest on esindatud näiteks Kuulo Vahter, Aarne Vasar, Janno Põldma, Peeter Ernits, Tõnis Teemaa, Olimar Kallas, Ants Kasesalu, Elle Tikerpäe, Eduard Tüür, Felix Kark, Teet Kallas, Elmar Rõugas, Mati Kütt, Ants Kasesalu, Tõnu Puustusmaa, Kuulo Vahter ja Jüri Aljak.
Assauwe tornis on avatud Kaarel Karmi 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus "Minu elulugu on minu töö". Eesti ühe läbi aegade parima meesnäitleja Kaarel Karmi meeldejäävaimad rollid sündisid Tammsaare, Schilleri ja eelkõige Shakespeare'i tükkides (Hamlet, Othello, Petruchio, Antonius).

Ott Sepp ja Aiki Pärle valiti aasta vanemuislasteks
Vanemuise eilsel teatrikuupeol valisid kolleegid aasta vanemuislasteks draamanäitleja ja hiljuti oma lavastajadebüüdi teinud Ott Sepa ning juhiabi Aiki Pärle.
Lisaks aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid rahalise preemia ja hinnalise graveeringuga käekella.
Aasta vanemuislast valiti neljandat aastat ning valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast ja teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Vanemuise igal töötajal oli võimalus anda salajasel hääletusel oma tunnustav hääl kolleegile, kes on nii töiselt tubli kui ka suhtlemises meeldiv.
"Vanemuises töötab 362 inimest ja neist igaühe panus teatri arengusse ja heasse käekäiku on äärmiselt oluline. Seepärast otsustati käesoleval aastal anda hääletustulemuste põhjal lisaks kahele peaauhinnale välja kaheksa eriauhinda laval ja üheksa eriauhinda lava taga töötavaile vanemuislastele," ütles teatrijuht Paavo Nõgene.

Katrin Kivimaa räägib KUMUs nõukogude naisest
Sel kolmapäeval alustab KUMU kunstimuuseum kevadise loengu- ja filmisarjaga "Pilte Nõukogude Eestist".
Uus sari koosneb viiest loengust, mis käsitlevad nõukogude perioodi kunsti- ja kultuurinähtusi siin- ja sealpool ametlikke kaanoneid. Filmiprogrammid esitavad nii tollastele nõuetele vastavaid dokumentaalfilme kui ka omal ajal riiulile jäänud eksperimentaalfilme.
Loengu-ja filmisarja "Pilte Nõukogude Eestist" üritused toimuvad üle nädala kolmapäeviti KUMU auditooriumis ehk siis huvilistele tuttavatel "Kumu dokumentaali" aegadel.
Sarja avaloengul, 28. märtsil käsitleb Katrin Kivimaa nõukogude naise kuvandit eesti kunstis.
Kivimaa ettekande eesmärgiks on vaadelda muutust eesti kunstis, mille tõi kaasa sotsrealistliku kaanoni rakendamine, uue poliitilise, sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise situatsiooni sümptomina. Nõukogude võimu kehtestamisega kaasnes uut tüüpi naiselikkuse - nõukogude naise - idee, mida visuaalkultuuris (fotos, kunstis, filmis, moes) asusid väljendama ja formuleerima konkreetsed tüüpkujutised.

Neljas Maailmafilmi festival teeb visuaalse reisi ümber maailma
Täna algab järjekorras neljas Tartu visuaalse kultuuri festival Maailmafilm.
Nädala jooksul kuni 1. aprillini toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas hommikust õhtuni filmiprogramm poolesaja filmiga. Põhiprogrammi moodustavad värsked dokumentaalfilmid, lisaks toimuvad eriprogrammid, arutelud ja avatakse kolm näitust.
Maailmafilmi festival pakub korraldajate sõnul seiklushimulisele hingele võimaluse toolilt tõusmata näha põnevaid maailmanurki ja kogeda erinevaid maailmakäsitlusi. Hoolikalt valitud viiekümne filmi vahendusel saab teha ringi ümber ilma.
Festivalile saabuvad kohale 30 filmi autorid, kellega publikul on võimalik filmide üle mõtteid vahetada. Visuaalse kultuuri festivali käigus avatakse ka kolm näitust, mis esindavad erinevaid keskkonna visuaalse dokumenteerimise viise: "Kaljujoonised Lõuna-Aafrikas", "Eurooplased lauas" ja "Kaarnad, hundid, seitse konna ja üks lehm".

Jüri Arraku album on sama hea kui elutöö isikunäitus
Tekstirikkas album-raamatus võrdlevad noored kunstiteadlased Arrakut Arvo Pärdiga.
Kes teab, kumb on kunstnikule tähtsam - kas mööduv retro-spektiivnäitus koos originaalteostega või ajalukku raiutud luksuslik album? Arrakul on selles suhtes vedanud, sest tal on olemas mõlemad. Olev Subbi valis ainult luksusalbumi.
Huvitaval kombel on noorest kunstiteadlasest Eero Epnerist saanud vanade klassikute eestkõneleja. Tema eakaaslased on end kuidagi distantseerinud maalikunstnike gurudest ja keskendunud uuemale mittemaalilisele kunstile. Talle sekundeerib põlvkonnakaaslane Andreas Trossek.
Millest noorte huvi?
Nii loeme sellest albumist nende arutelu: Mitmete 60-ndatel alustanud avangardkunstnike suhtes on selgelt tajutav teatud professionaalse retseptsiooni tõrge. Võib-olla pole see päris täpne, kuid ehk võiks seda nimetada katseks toonaseid kunstnikke historiseerida, ajaloostada, ajalooks kinnistada. See tõrge ei tähenda siiski tühikut, unustust - ajalooks muutumine näib tähistavat mitte katset eitada, vaid katset analüüsida kaasajal aktiivselt loovaid

Eesti free-džässil püssirohtu salves veel jätkub
Lippajad põimisid oma kontserdil Kanuti Gildi saalis atonaalsuse
Neljapäeval leidis aset kontsert sarjast "Improtest", kus seekord esinesid Eesti poisid, kelle koondnimeks on Lippajad.
Lippajate kunstiline juht on alternatiivmuusika ringkondades hästi tuntud Tarvo Kaspar Toome. Alailma ümbritsevad teda nii süva- kui ka kergemuusika tuntud tegijad, seekord olid lisaks bassistile Rivo Laasile ja süntesaatoritel mänginud Tanel Paliale külas ka trummar Ahto Abner ning klarnetist Meelis Vind. Toome ise mängis kitarril ja süntesaatoril.
Mürast sündis muusika
Lippajate kontsert oli äärmiselt maskuliinne ning lava testosteroonist paks. Tänapäeval on muusika mõiste oluliselt avardunud ning free-džäss on vaid üks näide selle kohta, kuidas muusika on laienenud mürade valdkonda. Muidugi pole müra eesmärk omaette. Palju muljet-avaldavam on see, kui muusikud suudavad balansseerida korrastamata ja korrastatud võngete vahel. Lippajad igatahes oskasid mürast muusika välja võluda.

Boheemid redus vanaema juures
Jakob Karu lavalugu "Vanaema juures" pakub rohkem küsimusi kui vastuseid.
Uus eesti näitemäng Rakvere teatris räägib põhjakõrbenud intelligendist, kes tuleb vanaema juurde redutama. Et tegu on Rakvere teatriga, tekib lavale Virumaa piltidega maakoha mõõde.
Tegu on Jakob Karu teise näitemänguga. Kui "Asjade seis" oli kollaaž päevakajalistel teemadel, siis "Vanaema juures" on veidi traditsioonilisem, siin on enam läbivat tegevust ja arenevaid suhteid. Ühtse tegevusliinina areneb maale tulnud kahe eri põlvkonna sugulase Peetri (Peeter Rästas) ja Tiidu (Toomas Suuman) omavaheline arvete-klaarimine.
Jakob Karu näitemängu kõige lihtsam ja loogilisem lahendus oleks teha üks viinajoomise tükk, kus pudel on kogu aeg laual ja tegelaskujul keel pehme. On ju ka peategelaste Peetri ja Tiidu dialoog enamasti kui kahe joodiku plära. Ilmselt on lavastaja tahtel selline realistlik tasand välistatud. Ka Smedsi "Kajakas" pole Tšehhovile omast samovari taga teejoomist. Ja kui juuakse pitslinaga laua taga teed, siis on see paroodiline ja irooniline. Üllar Saaremäe väldib lavastajana argist realismi nii järjekindlalt kui näitemäng seda võimaldab. Hakatakse siiski ka viina jooma, külamees Aivar (Margus Stalte) jõuab end segaseks juua. Ent seegi on tehtud tuntava hüperboolina.

J.R.R.  Tolkieni pooleli jäetud raamatu lõpetab tema poeg
J.R.R. Tolkieni pooleli jäetud raamatu lõpetab kirjaniku poeg Christopher Tolkein ja see ilmub aprillis USAs, Inglismaal, Kanadas ja Austraalias ja Uus-Meremaal.
Christopher Tolkein on töötanud viimased 30 aastat raamatu "The Children of Hurin" lõpetamise kallal, mille kirjutamist tema isa J.R.R. Tolkein alustas 1918 aastal, aga hiljem sellest loobus ja käsikirja pooleli jättis, teatab BBC.
Katkendeid raamatust "The Children of Hurin", on avaldatud ka varasemalt. Raamatu on illustreerinud Alan Lee, kes võitis 2004. aastal Oscari filmile "The Return of The King" ("Kuninga tagasitulek") tehtud kunstitöö eest.
Tegemist ei ole esimese korraga, mil Christopher Tolkien viib lõpuni mõne oma isa poolt alustatud projektidest. Christopher Tolkien koostas mitmesuguseid visandeid, et neli aastat peale J.R.R. Tolkieni surma, aastal 1977 anda välja raamat "The Silmarillion".

ETV otsib näitlejaid Sass Henno romaani ainetel tehtavasse filmi
Eesti Televisioon ja Amrion otsivad näitlejaid Sass Henno romaani "Esimene arest" ainetel vändatavasse mängufilmi, mille võtted algavad sügisel 2007.
Noore kirjaniku roomani alusel vändatava filmi esilinastus on planeeritud 2008. aasta kevadesse. Filmi režissööriks on René Vilbre ("Röövlirahnu Martin"), produtsent on Riina Sildos ("Klass") ja operaatoriks Mait Mäekivi ("Vanad ja kobedad saavad jalad alla").
Filmi režissööri sõnul eeldatakse, et kõik, kes castingule tulevad, on raamatut lugenud. Vaja on tüdrukuid vanuses 15 - 19 Hanna ja Säde rollidesse ning poisse vanuses 18 - 23 Rassi, Mõssa, Ruslani, Talise, Janari ja Aivo osadesse. Castingu korraldajate sõnul on varasem esinemiskogemus on väga soovitav.
"Kõik, kes tunnevad, et nemad on just need õiged inimenesed filmi osatäitjateks, siis registreerige end Interneti aadressil minaolinsiin.ee. Kui pilt on küljes ja jutt sobib, siis võtame ühendust ja räägime pikemalt," ütles Vilbre.

BFM avab sünnipäeval kõigile uksed
Neljapäeval toimub Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis 2. sünnipäeva puhul avatud uste päev, kus huvilistele räägitakse filmi- ja teletegemisest ning näidatakse ruume ja tehnikat.
Need, kel plaanis BFMi õppima tulla, saavad lahtiste uste päeval tutvuda kolledži õppekavadega ja tänavuste vastuvõtutingimustega. Üritus toimub BFMi hoones Tallinnas aadressil Sütiste tee 21.
PÖFFi juht ja filmiõppejõud Tiina Lokk ning BFMi direktor ja meediaprofessor Hagi Šein koos üliõpilastega räägivad avatud uste päeval, kuidas tehakse tänapäeval televisiooni ja filme ning millist tehnikat kasutavad BFMi tudengid.
Huvilistele tutvustatakse BFMi stuudioid ja meediateeki, räägitakse ka BFMis õpetatavatest erialadest ning sellest, millised on vastuvõtutingimused meedia- ja filmi erialadele.
Kaks aastat tagasi, 28. märtsil 2005 asutati BFM iseseisva kolledžina Tallinna Ülikooli koosseisu. Kolledž alustas tööd 2006. aastal. Hetkel õpib seal üle 250 üliõpilase rohkem kui kümnelt maalt. BFMis õpetatakse filmi, televisiooni ja suhtekorraldust bakalaureuse- ja magistritasemel nii eesti kui ka inglise keeles.

Jätkuvalt soe ilm ei takista lumelauduritel parimat selgitamast
Märtsi viimasel päeval selgub Tallinna Lauluväljakule püstitatud 30-meetri kõrgusel hoovõtutrampliinil Eesti meister Big Airis.
Eesti meistrivõistluste kaheksa parimat lumelaudurit pääsevad edasi sama päeva õhtul toimuvale Nokia Big Air hüppevõistlusele, kuhu on kutsutud Euroopa lumelaudurite paremik eesotsas Juha Rautaneniga.
Ilmajaam lubab laupäevaks kohatist vihmasadu ja 4-10 kraadi sooja. "Me oleme varunud ligi 900 kuupmeetrit lund, mis laotatakse rajale laiali vahetult enne võistluse toimumist. Samuti tuleb rajale umbes 70 kg meresoola, mis aitab lumest niiskust ja vett endasse imeda, muutes võistlusraja jäisemaks ja libedamaks. Seega võib ainsaks segavaks asjaoluks olla vihasadu, mis raskendab lume laotamist võistlustrassile," sõnas ürituse peakorraldaja Siim Silland EPL Online'ile.

Eesti parimad breiktantsijad on rühmitusest Sleepwalk
Laupäeval Tallinnas Salme kultuurikeskuses peetud breiktantsu Eesti meistrivõistlusted võitnud rühmitus Sleepwalk pääseb otse rahvusvahelisele võistlusele Battle of EST.
Võistkondliku break crew battle'i võitjaks osutus Tallinna meeskond Sleepwalk, kellele garanteeritakse pääs Eesti Breiktantsu Liidu (EBL) korraldatavale Põhjamaade ja Baltikumi suurimale breiktantsufestivalile Battle of EST (BOE) 2007, mis toimub 6. oktoobril Tartus.
Viiendat korda EBL-i korraldatavatel Eesti meistrivõistlustel paistsid osalejad silma hea ettevalmistuse ja kõrge tasemega. "Üritus läks väga edukalt ja võistlevad meeskonnad olid tasavägised," võistluse peakorraldaja Toomas Lill Eesti Breiktantsu Liidust.
Breiktantsulahingud toimusid tavapärases battle-süsteemis, kus üksteist püüdsid üle tantsida loosi alusel valitud kaks meeskonda.

Plaadimüük kukkus USAs aastaga 20%
Uuringufirma Nielsen Soundscan värskeimast uuringust selgub, et CD-plaatide müük Ameerikas on aastataguse ajaga võrreldes kukkunud 20%.
Võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga, mil USAs müüdi 112 miljonit CD-plaati, on tänavu USAs sama perioodi jooksul müüdud 89 miljonit heliplaati, vahendab BBC.
Digitaalse muusika ostmise kasv ei ole suutnud kompensseerida muusikaalbumite läbimüügi vähenemist, mille üldine langus oli 10%.
Uuringufirma Soundscan arvestab iga kümnenda muusikapala allalaadimist internetist kui "digitaalse albumi" omandamist, tuues põhjuseks, et muusikafännidel ei ole tavaks osta internetist endale tervet albumit.
Internetist on tänavu kolme kuuga allalaetud ligi 288-miljonit muusikapala, eelmise aasta samal perioodil laeti internetist alla 242 miljonit heliteost.

Roheline elamussport maapurjetamine
Maapurjetamine on väga mugav elamusspordiala. Inimene
Maapurjetamine on jääpurjetamise sugulane. Eestis praktiliselt tundmatu ala, mille laiem levik siinmail on ainult aja küsimus. Vähemalt annab selleks lootust maapurjetamise "maaletooja" Orm Valtsoni optimism.
Vana surfar Orm sattus internetist jääpurjeka jooniseid otsides maapurjekaid valmistava Uus-Meremaa ettevõtte Blokart kodulehele. Et asi tundus huvitav, võttis mees firmaga ühendust ning üheksa kuud hiljem, tänavu jaanuaris oligi koostöölepe sõlmitud. Uue spordiala populariseerimine võis alata.
Minu proovisõit Blokarti maapurjekaga toimub näituseväljaku parklas. Lahtivõetult sõiduauto pakiruumi mahtuva purjeka kokkupanek on minutite mäng. Rattad raamile alla, rool paika, puri masti külge, mast püsti, soodid jooksma, kiiver pähe, turvavöö peale, kiire juhendus Ormilt ning sõit võib alata.

Agent M ja Sõpruse Puiestee teevad plaati, The Sun otsib trummarit
Agent M sai valmis muusikavideo loole "Queen Of The World". Režissöör Andy Maziukevici vändatud videot saab vaadata. com/-watch? v=hBwajSGMrg4. Videolugu "Queen Of The World" on ingliskeelne versioon Agent M-i märtsi lõpus ilmuva kauamängiva "Spionaaž" avasinglist "Väike tüdruk".
Alternatiivpopi ansambel Sõp-ruse Puiestee andis singlina välja lood "See aeg on kadunud" ja "Lahkumine". "Liigume kolmanda plaadi poole," ütles bändi laulutekstide autor Mait Vaik. Materjali - nii kitarri- kui ka elektroonikapõhist - tema sõnul jagub.
Samuti on Sõpruse Puiestee ridades toimunud väike muudatus - seoses senise klahvpilli-mängija Kaupo Kaldmäe õpingutega Helsingis hoolitseb bändi elektroonilise poole eest Margus Tammela.

Eesti naiste jäähokikoondis alustas MM-i suure kaotusega
Rumeenias Miercurea Ciucis täna alanud naiste jäähoki 4. divisjoni MM-turniiri avavoorus jäi oma esimese MM-mängu pidanud Eesti 0: 12 (0: 3, 0: 6, 0: 3) alla Horvaatiale.
Võitjate ridades viskas 17-aastane Diana Kruselj-Posavec koguni 11 väravat, teatas Eesti jäähoki liit.
Homme on Eesti vastaseks Türgi.

Schumacher sai omanimelise kurvi
VORMEL-1
Mulluse hooaja lõppedes tippspordist loobunud seitsmekordse maailmameistri auks nimetatakse ühte S-kurvi nüüd Schumacher S, vahendab Sportnet. "Michael on väljapaistev saksa vormelipiloot ning me otsustasime tema saavutused sellisel moel jäädvustada," ütles Nürburgringi raja juht Walter Kaltz.
Schumacher ise võidutses 5148 m pikkusel Nürburgringil peetud Euroopa GP-l kokku kuus korda - 1994. ja 1995. aastal Benetton-Fordi roolis ning 2000., 2001., 2004. ja 2006. aastal Ferrari piloodina.

Margus Metstaki karjäär lõppes enne õiget tähtaega
KORVPALL:
45aastase TTP/Pirita keskmängija viimaseks ametlikuks mänguks jäi seega poolteist kuud tagasi Kuressaares peetud meistriliiga kohtumine Tartu Ülikool Rocki vastu. Selle mängu järel hakkasid Metstakki vaevama seljavalud, mis üle-eelmisel reedel ta operatsioonilauale viisid. Edasi mängimine polnud seejärel enam mõttekas, kirjutab SL Õhtuleht.
"Ennast ületama ma ei hakka, inimkatsetusi pole mõtet teha. Tervis on ikka kõige tähtsam asi," tõdes Metstak.
Peatreener Klandorf: Piritale valus kaotus
Meistriliiga tasemel 27. hooaega platsil rassinud legendaarne Kalevi ja Eesti koondise keskmängija kinnitas, et pole sugugi kurb, et vigastus karjääri paar kuud enne planeeritud aega lõpetas ning õige lahkumismäng seega olemata jäi.

Vici uus toode: kalafilee krõbedas tainas
Paljassaare Kalatööstus valmistab mintaist uut toodet - kalafileed krõbedas tainas.
"Meie uus kalafilee krõbedas tainas on sobilik nii põhitoiduks kui ka kergeks vahepalaks. Selle toote valmistamine on lihtne, mugav ja kiire ning jõukohane igaühele," ütles Paljassaare Kalatööstuse peatehnoloog Tiiu Sõudme ettevõtte teates.
AS Paljassaare Kalatööstus on Eesti suuremaid toiduainetööstusettevõtteid, mille põhitoodanguks on paneeritud kala- ja köögiviljatooted, samuti kalapõhised valmistoidud. Paljassaare Kalatööstus kuulub toiduainetööstuskontserni Vichiunai Grupp, kelle tehased asuvad Eestis, Leedus ja Venemaal.

Homme selgub Eesti parim teenindaja
Homme kuulutatakse Salme kultuurikeskuses Hea Teeninduse Kuu raames toimuval konkursil välja Eesti parim teenindaja 2007. Samas kuulutatakse välja ka selle aasta Tallinna parim teenindaja.
Tartu parimaks teenindajaks 2007 pärjati 21. märtsil Kaia Tammekänd, kes on Hansapanga teller/kontorijuhi abi, teatas konkursi korraldaja heateenindus.ee.
Finaalvõistlusel näevad nii žürii kui ka publik videoekraanilt eelmistes voorudes läbi mängitud ja hinnatud teenindussituatsioone, samuti peavad võistlejad ennast 1 minuti jooksul tutvustama ning põhjendama, miks just nemad on seda tiitlit väärt.
Rollimängudes hindas žürii teenindaja valmisolekut teenindamiseks (avatud, sõbralik, pilkkontakt), kuulamisoskust (kuulab klienti tähelepanelikult, püüab välja selgitada kliendi probleemi põhjuse), eneseväljendusoskust (selge, korrektne, arusaadav, konkreetne, asjakohane), valmisolekut võtta vastustust (võtab lahendamise enda peale ei lükka vastututust ülemusele; kolleegile, ei süüdista klienti), loovust probleemi lahendamisel (vajadusel reeglite eiramine, lisaväärtuse pakkumine jms), pakutud lahendi kasulikkust kliendile (kas klient sai oodatud teeninduse või isegi enam), pakutud lahendi kasulikkust ettevõttele (kas ettevõte sai materiaalset kasu või kasu kliendisuhte säilimise näol) ning üldmuljet (positiivsus, proaktiivsus).

Kristiine Kasiino juhtidest saavad teisipäeval klienditeenindajad
Hea teeninduse kuu raames töötavad hasartmängukorraldaja Kristiine Kasiino juhtkond ning administratsioon teisipäeval kogu päevase vahetuse ehk 12 tundi mängusaalides klienditeenindajatena.
Kristiine Kasiino personalijuhi Sigrid Soosaare sõnul on "Tunneta teenindustööd" nime kandva ettevõtmise eesmärk lähendada klienditeenindaja vaatenurka ettevõtte neile töötajatele, kes vahetu klienditeenindusega iga päev kokku ei puutu.
Märts on Kristiine Kasiinos "Hea teeninduse kuu" ja sellega seoses toimub mitu klienditeenindusele suunatud üritust. Tähtsamaid ettevõtmisi on teeninduskampaania "Parim teenindaja 2007". Kampaania käigus palutakse klientidel anda hääl mängusaali parimale teenindajale. Selle tulemusena selguvad finalistid, kes osalevad 29. märtsil Kristiine Kasiino 2007. aasta parima teenindaja valimisel ööklubis Bonnie & Clyde. Toimub mitu võistlusvooru, kus hinnatakse teenindajate teadmisi ja oskusi ning pärjatakse Kristiine Kasiino parim teenindaja 2007.

Šoti turismiettevõtjad: Eesti turismisektoris on rohkelt arenguvõimalusi
Sel nädalal viibivad ärimissioonil Eestis juhtivad Šoti turismiettevõtjad, kes soovivad jagada teadmisi ja kogemusi Eesti kui ühe kiiremini kasvava Euroopa turismi sihtturuga.
Ärimissiooni ja konverentsi eesmärgiks on arendada tihedamaid suhteid Eesti turismisektoriga ning suurendada teadmisi võimalustest kaasata projektide arendamisesse vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Briti suursaadik Nigel Haywood väljendas heameelt, et Eesti ja Šoti turismiettevõtetel on võimalus jagada oma kogemusi Valgas toimuval konverentsil. "Oma kolme siinveedetud aasta jooksul olen näinud tohutuid võimalusi turismi arendamiseks Eestis. Turism on oluline osa Eesti majandusest ja mängib suurt rolli eriti maapiirkondade arengus," sõnas saadik. Ta lisas: Me oleme siin, et jagada Eestiga oma kogemusi. Valga konverents aitab tuua kokku turismi erinevaid valdkondi nagu ajaviitepuhkus või kultuuri-, äri- ja ökoloogiline turism, ja ma olen veendunud, et see loob aluse nähtavalt tõhustunud koostööle.

Rotary klubi kingib Laulasmaa uuele koolile klaveri
Tallinn Vanalinn Rotary klubi kingib täna avatavale Laulasmaa Koolile klaveri, mille valis koolilaste jaoks välja Tõnu Kaljuste.
Klaveri pidulik üleandmine toimus täna kell 14 Laulasmaa Koolis, vahetult enne kooli ametlikku avamist, teatas klubi.
Rotary klubid on heategevusliku suunaga klubid ja panevad ikka õla alla sinna, kus tarvis, ütles Tallinn Vanalinna Rotary klubi president Rein Sibul. "Kuna koolidel pole rikkalikult vahendeid, otsustasime kinkida koolile klaveri."
"Võime kindlusega väita, et tegemist on suurepärase pilliga, kuna selle on välja valinud välja maestro Tõnu Kaljuste, arvestades just laste muusikalise kasvatamise vajadusi," lisas Sibul.
Laulasmaa Kool asub Harju maakonnas, Keila vallas, Laulasmaa külas Lohusalu teeristi vahetus läheduses, Laulasmaa Resort vastas.

EMT toob mobiiltelefoni Messengeri teenuse
Alates 26.märtsist saavad EMT kliendid kasutada arvutimaailmas populaarset suhtlusteenust Microsoft Windows Live Messenger (MSN) ka mobiiltelefonidel.
Messengeri nime kandev teenus põhineb telefoni laetaval JAVA rakendusel ja on saadaval kolmes keeles - eesti, vene ja inglise. Rakenduse laeb klient EMT SurfPortist sarnaselt mängule või helinale, teenuse kasutamine on väga sarnane arvutist tuttavale rakendusele. Messenger võimaldab arvutist juba tuttavat funktsionaalsust: tekstipõhist vestlust ja emotikonide kasutamist, teatas EMT.
"Eestis juba 370 000 kasutajat leidnud interneti suhtlusteenus on jõudnud nüüd Eesti esimese ametliku MSN-i mobiilrakendusena EMT klientideni," ütles EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg. "Pakume kasutajale ametlikku Microsofti ja EMT poolt toetatud teenust, mis lisaks legaalsusele on ka kõige soodsam viis Messengeri mobiilis kasutamiseks."

ZUUMtv parandas leviala Valgjärve masti kattealas
ZUUMtv-d pakkuva firma Eesti Digitaaltelevisiooni AS-i koostööpartner AS Levira sai sideametilt loa tõsta Valgjärve masti võimsust.
ZUUMtv teatel on paranenud maapealse digitaaltelevisiooni leviala Valgjärve masti ümbruses, ulatudes nüüd orienteeruvalt kuni 75-80 km kaugusele mastist. 19. märtsil väljastas sideamet AS-le Levira sagedusloa, mis võimaldasid Leviral tõsta Valgjärve digi-TV saatjate väljundvõimsused esialgselt planeeritud suuruseni. ZUUMtv juhi Ott Alemaa sõnul tagab uus sagedus tuhandete uute klientide ligipääsu ZUUMtv teenusele.
"See on meie klientide jaoks hea uudis. Oleme seda luba pikalt oodanud," ütles Alemaa.
Valgjärve saatjate tänane leivala katab muu hulgas ka Valga, Karksi-Nuia, Viljandi, Põltsamaa, Jõgeva, Kallaste, Räpina ja Misso ning valdava enamuse Lõuna-Eestist. Leviala äärealadel võib ZUUMtv nägemist mõjutada looduslik asukoht. Samuti on oluline korraliku vastuvõtuantenni olemasolu.

Ifi Turvafond toetas veebruaris lasteaedade tuleohutust
If Eesti Kindlustuse Turvafond toetas veebruarikuus Maardu lasteaia Rõõm ja Kõrgessaare lasteaia Vigri tuleohutumaks muutmist.
Maardu lasteaed Rõõm on ehitatud 1968. aastal ja sama vana on kogu elektrisüsteem. Renoveerimise käigus vahetatakse välja kogu juhtmestik, pea- ja jaotuskilbid ning valgustid. Lasteaias on 11 rühma, kus käib kokku 215 last, teatas kindlustusselts.
Lasteaed Rõõm saab Ifi Turvafondist 9500 krooni, et renoveerimise käigus paigaldada kõigi rühmade ja üldväljapääsude kohale akudega EXIT-kirjadega turvavalgustid.
Kõrgessaare lasteaed Vigri soovib paigaldada lasteaeda 32 suitsuandurit ning üheksa EXIT-kirjaga valgustit, samuti soetada vajalikke lisatarvikuid. Ifi Turvafond eraldab lasteaiale suitsuandurid ning 14 700 krooni toetust.

JÄRJEJUTT (10): Michael White: Pööripäev
Newton erines valdavast osast alkeemikutest, Hermes Trismegistosest kuni tema enda siseringini välja, kuna ei soovinud valmistada kulda kulla enese pärast. Röögatu rikkus teda ei peibutanud. Tema silmis tähistas vikerkaare lõpus peituv kuld üksnes puhtakujulist, jumalikkusele lähenevat teadmist, mille saavutamise nimel oli ta nõus tegema mida tahes. Selles seisnes tema eksistentsi mõte. Paljude aastate vältel oli ta ääsi juures uurinud mikrokosmost ning sidunud seda makrokosmosega, mis avanes talle läbi teleskoobiläätsede kiikamisel, oli seosed nagu õhust esile mananud ja viinud holismi arutluskäikude uutesse kõrgustesse. Ajapikku oli ta hakanud ennastki pooleldi jumalikuks pidama, arvama, et on läkitatud maa peale ainukese sihiga: leida tarkade kivi ja avastada kogu Tõde. Jumal, uskus Newton, oli ta ära valinud, loonud ta unikaalseks ja kinkinud talle tema põlvkonna võimsaima mõistuse selleks, et tema, Isaac Newton, Cambridge'i ülikooli loodusfilosoofia professor, võiks täita oma Isa tahtmist ning avaldada terve inimkonna jaoks olemasolu tegeliku mõtte, Looduse kõige peenemadki saladused, universumi ülesehituse.

Baskini anekdoodid
Sureb vana juut. Avatakse testament.
Oma tütrele Saarale jätan 100 000 dollarit, poeg Jakobile 100 000 dollarit, naisele Riivale jätan maja, garaaži ja sõiduauto. Tütremees Aaron palus, et ma ei unustaks teda oma testamendis. Täidan tema soovi: "Ela hästi, Aaron!"
"Mart! Meie kass pissis toasussidesse!"
"Mida? No kurat, neetud loom, tapan ära!"
"Need polnud sinu sussid, vaid ema omad!"
"Anna kassile hapukoort!"
Mees ja naine vaatavad telerist õudusfilmi. Ekraanile ilmub õudne naisenägu suurte hammaste ja pussnoaga.

Google teeb sisulise muutuse - maksad ainult ostu pealt
Otsingumootor Google on leidnud uue prääniku reklaamiklientide meelitamiseks - reklaami eest hakatakse maksma konkreetsete müügitulemuste pealt.

Vene ärimehed protestivad reklaamipauside lühendamise vastu
Venemaa suurimaid reklaamiandjaid ühendav Rusbend töötab lähiajal välja ja esitab valitsusele reklaamiseaduse parandused, kirjutas Lenta.ru viitega ajalehele Vedomosti. Rusbendi tegevdirektori Aleksei Popovitši sõnul kavatsetakse dokumendis teha ettepanek, et jäetaks ära või lükataks paar aastat edasi seadusesäte, mis nõuab alates 2008. aastast telereklaami 15-protsendist piirangut üheksa minutini tunnis. Parandusettepanekut põhjendatakse tarbijaturu negatiivsete tendentsidega. Praeguse, 2006. aasta reklaamiseaduse kohaselt ei tohi telereklaami maht ületada 12 minutit tunnis, 2008. aasta 1. jaanuarist kavatsetakse reklaamiplokkide mahtu kahandada üheksa minutini. Ka Eesti ringhäälinguseaduses on kehtestatud 12 minuti piirang.

Popid narkomuinasjutud hoiatavad vale asja eest
Uus narkovastane šokikampaania ei pane narkootikumide kahjuteguri üle mõtlema, vaid hirmutab sihtrühma kuuluvaid ning neist nooremaid ööklubidest eemale.
Narkomuinasjuttude klipid näivad olevat suunatud kõige tavalisematele noortele. Teate küll - päeval ülikoolis haldusjuhtimine, õhtul vähenõudlik meelelahutus mõnes suures ööklubis. Kuna ööklubid seostuvad traditsiooniliselt kergelt pahelise glamuuri ning poolkinnise staaride seltskonnaga, kust ei puudu ka narkootikumid, näib reklaam rõhuvat argumendile, et kõik pole kuld, mis hiilgab.
Kampaania põhiline möödalask on selle liigne üldistatus. Klippide ülesehitus stiilis tavaline noor läheb ööklubisse, talle pakutakse midagi ning kõik lõppeb halvasti, on kulunud klišee väsinud piitsutamine. Esiteks pole klassikaline ööklubitamine kunagi olnud ei parim ega ainuke võimalus pidutsemiseks. Teiseks liiguvad narkootikumid pigem poolkinnistes seltskondades kui "jaemüügis". Tõenäosus, et kinnisel korteripeol keegi sulle pläru ulatab või triibu kühveldab, on kordades suurem.

Vandaalid ründasid Harry Potteri rongi
Harry Potteri filmidest kuulsaks saanud rongi Inglismaal rünnanud kurikaelte tekitatud kahju suuruseks hinnatakse umbes 50 000 naela (1,15 miljonit krooni). Sigatüüka Ekspressi (Hogwarts Express) nimelise rongi 200 aknaklaasi purukspeksmises rongi hoiukohas Lancashire'is kahtlustatakse kuueliikmelist noortejõuku.
Rongiga opereeriva firma West Coast Railways andmetel kasutati tugevdatud klaaside purukslöömiseks haamreid. Rongi 230-st aknaklaasist purustati 200.
Rongi ninaosale maalitud numbrikombinatsioon 5972 ei vaja Harry Potteri lugude fännidele kindlasti tutvustamist. Nimelt on samast rongist juttu J. K. Rowlingu Potteri-raamatutes ning loomulikult ka filmides. Suviti on rongi kasutatud turismiobjektina, mida on külastanud paljud Harry Potteri raamatute ja filmide austajad.

BC Kalev/Cramo võitis esimese ellujäämise mängu
Kalev/Cramo vajab Balti liigas kaheksa parema hulka play-off-turniirile jõudmiseks veel üht võitu.
Eile võõrsil Klaipeda Neptunase 90: 84 alistanud Kalev kohtub homme Tallinnas Saku suurhallis Vilniuse Sakalaiga. Võit annab kalevlastele Balti liiga teises divisjonis esikoha ja viib nad play-off'is vastamisi Riia Baronsiga.
"Sakalai on soosik, sest neil pole midagi võita ega kaotada," ütles Kalev/Cramo peatreener Veselin Matic. "Meid ootab väga tähtis kohtumine. See on justkui finaal. Aga meil on tänavu juba olnud kaks finaali - eurosarja otsustavas alagrupimängus alistasime võõrsil BC Kiievi ja Eesti karikavõitja selgitamisel Rocki."
Kõva töö kaitses
Võidule Neptunase üle viis kalevlased tugev kaitse - nad valitsesid viimast kuut minutit 21: 10! Viimased seitse punkti tõi Kendrick Johnson, kelle arvele jäi 23 punkti. Matici sõnul suudab ühendriiklane tänu kogemustele tegutseda külmavereliselt.

Kristina Šmigun alustab puhkust
Viimasel MK-sarja etapil Falunis suusavahetusega sõidus viienda koha saanud Kristina *migun otsustab mai lõpus, mida teeb järgmisel hooajal.
*migun ütles pärast mullu kahekordseks olümpiavõitjaks tulekut, et tahab startida ka 2010. aastal Vancouveri olümpial, kuid ilmselt võtab vahepeal ühe puhkehooaja.
"Lasen ajal natuke minna," ütles MK-sarja kokkuvõttes 11. koha saanud otepäälanna. "Ei taha teha järske otsuseid."
Hooajale kiirhinnangut andes kahetses *migun, et haigestus jaanuari alguses. See segas ka MM-iks valmistumist. "Hooaja lõpp läks jälle hästi," ütles ta.
Aprillikuistest suusavõistlustest *migun loobus. "Päike paistab nii eredalt, ema ütles, et peaks juba rattaga sõitma," lausus ta. "Suvel tahaks kindlasti ranniku ääres kanuuga matkata ja telkida."

Kanepi sai karjääri ühe tähtsama võidu
Patty Schnyderi auti löönud Kaia Kanepil Vera Duševina alistamiseks jaksu ei jätkunud.
Miamis toimuval WTA Tour-i 3,45 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri teises ringis alistas Kaia Kanepi WTA 13. numbri šveitslanna Patty Schnyderi - 6: 1, 6: 4.
Veel hiljuti maailma esikümnesse kuulunud šveitslanna ei saanud Miamis oma servi korda ja neljast murdepallist kolm võitnud Kanepi sundis ta alistuma 59 minutiga.
"Kui vaadata edetabelikohta, siis see on kindlasti Kaia karjääri üks tähtsamaid võite," kiitis isa WTA pingereas 56. kohta hoidvat tütart.
Kolmandas ringis kohtus Kanepi läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud 20-aastase venelanna Vera Duševinaga, kes teises ringis mängis üle prantslanna Marion Bartoli 7: 6, 2: 6, 6: 4.

Maadlusele pühendatud elu
Hiljuti manalateele läinud Meinhard Niglas tõusis maadlejana N Liidu tippu ja koolitas treenerina rahvusvahelise klassi mehi.
"Ta oli tõeline maadlusfanaatik, kes treenerina oskas kõike õpitut edukalt edasi anda," meenutas Henn Põlluste. "Tal oli hea silm noore maadleja võimete hindamisel. Nägi kohe ära, kellest saab matil asja."
Hiiumaalt pärit Niglas tegeles mitme alaga. Maadlusvõtteid hakkas ta isevalmistatud roomatil õppima Märjamaalt hiidlastele tarkust jagamas käinud treener Juhan Kalde käe all. Enne lõpliku alavaliku tegemist esindas ta Eestit üleliidulistel võistlustel isegi sõudmises.
Tallinnas treialiks õppinud Niglas tuli kohe esimesel maadlusvõistlusel pealinna noortemeistriks. 20-aastaselt debüteeris Meinhard Eesti meistrivõistlustel, sai jagu kõigist peale August Englase.

AjaPeegel: Nõukogude sportlane ei tohtinud kaotada
Iga kujutis koopaseinal, foto albumis, maal seinal annavad tohutut informatsiooni. Kunagi valisid selle kultuuriinimesed korvpallipildi välja Ida-Saksamaal peetud sõpruspäevadeks.
Kahjuks ei meeldinud pilt Eesti NSV välisministeeriumi kõrgele ametnikule. Põhjus - Nõukogude sportlane peab olema kõrgemal kui USA korvpallur. Kuigi Eesti võitis selle mängu, vahetati foto ümber.
Vasakpoolne korvpallur on Jaak Salumets, kelle saatus 35 aastat tagasi oli palju kurvem. Mees, kes pidi sõitma Müncheni olümpiale, kus Aleksandr Belovi imevise tõi N Liidu meeskonnale kulla, asendati viimasel minutil teisega. Ta kaotas kuldmedali, autoostuloa, korteri, banketid vippide ja töökollektiividega. Eesti ajal võinuks ta hakata saama olümpiavõitja pensioni.

79-aastane nooruslik matikangelane suusatab maratoni
Viimase eestlasena pool sajandit tagasi maadluses olümpiamedali teeninud Edvin Vesterby tunneb end sama energi- lisena nagu sportlaskarjääri tippajal.
Sügisel 80-aastaseks saav Vesterby manööverdas Stockholmi kesklinnas autoga nobedalt. "Olen kogu aeg elanud kiiret elu, pole mahti end vanana tunda," ütles Läänemaalt Riguldi rannast pärit rannarootslane. "Sport ja sportlikud eluviisid hoiavad mind värskena. Mitmedki koondisekaaslased on läinud, aga mina tunnen end noorena."
Aastakümneid keset maadlussporti olnud mees üllatas mõni aeg tagasi kõrvalhüppega teise ala juurde. Uskumatu, ent tõsi - viis aastat tagasi otsustas Vesterby esmakordselt võtta ette Vasaloppeti 90 km pikkuse suusamaratoni. 74-aastaseid debütante ei kohta maratonil just sageli.
"Ega ma üksi poleks vist suusatama hakanud, aga poeg Benny rääkis nõusse," lausus Vesterby. "Vahepeal olid Stockholmis head talved, sain piisavalt treenida."

Vallavanem ärgitab külarahvast liikuma
Pärnu ja Sindi vahel asuvat Paikuse valda teatakse suuresti sportliku vallavanema Kuno Erkmanni järgi.Korvpallurikasvu ideedegeneraator ja nende teostaja on teinud spordist Paikuse ühe visiitkaardi.
"Sport on vallas populaarne, kuid võiks populaarsem olla. Püüame kaasata kooliõpilasi ja noori, kes moodustavad valla elanikest ligi veerandi," lausus vallajuht.
Rohkem raha spordile
Viimastel aastatel on vald suutnud sporti rohkem toetada. Erkmann tõi näiteks, et kui alguses andsid nad spordi toetuseks seitse krooni inimese kohta, siis nüüd eraldab 3650 elanikuga vald spordile üle miljoni krooni, mis teeb ligi 270 krooni inimese kohta. Valla eelarve on 62 miljonit krooni.

Alustage tasa ja targu! 
Kevad on parim aeg enese käsile võtmiseks ja sobiva kehalise koormuse leidmiseks.
Kui te tunnete, et trepist üles kõndimine ajab kiiresti hingeldama ja bussile ei tasu üldse tormata, varuge kannatust - keegi ei suuda kiiresti sportlikku vormi parandada.
Enne harrastussportlaseks hakkamist tuleks ennast testida, et hinnata oma kehalisi võimeid. Testimise tulemuste põhjal saab püstitada lähiajaks jõukohased eesmärgid ja koostada treeningukava. Kui teil pole oma tervise suhtes mingeid kaebusi, võite tasa ja targu alustada.
Heaks abivahendiks on Rein Jalaku koostatud "Enesetestimise käsiraamat", samuti leiab teste, terviseankeete ja treeningukavu tervisespordi kodulehelt www.trimm.ee.

Kuidas ajakirjanik sai viie nädalaga peenikesed jalad
Viienädalane katse näitas, et kõva tamp treeneri käe all tasub ära - tulemused on silmaga näha.
Viienädalane personaaltreening Eesti suurimas spordiklubis Coral Club sai läbi. Olen harjutanud juba üle viie aasta, tulemusi on selle aja jooksul olnud vähevõitu. Mul oli raske uskuda, et mu vorm viie nädalaga oluliselt paraneb.
Jõusaali peatreener Marek Morozov hoiatas enne kokkuvõtete tegemist, et tegelikult ei maksagi viie nädalaga suuri muutusi oodata. Kuid mind tabas üllatus - vähesele kaalulangusele vaatamata (poolteist kilo), kahanes korralikult
vöö-, õlavarre ja reie ümbermõõt. Viimane koguni viis sentimeetrit.
Puhkus on tähtis
Alguses ma isegi ei uskunud tulemusi ja mõõtsime veel korra. Ikka sama. Miks siis kaal nii vähe langes?

Kas treeneriks sünnitakse ning juhiks saadakse? 
Treeneri elukutse omandanud inimesed,
Suurfirmasid vedanud ja Tallinna abilinnapeana töötanud Peep Aaviksoo sõnul moodustavad nii tippjuht kui ka treener meeskonna ning panevad selle liikmed koos mängima ja pingutama.
"Cisco tegevjuht John Chambers on koguni öelnud: "I'm not a boss, I'm a coach"," tõmbas A.P. &P Consulti omanik ja juhataja ning Eesti korvpalliliidu president Aaviksoo võrdluse.
Aastaid kergejõustikutreenerina töötanud Kadrina vallavanema Aivar Lankei meelest peabki ta võistkonda (loe: kollektiivi) samamoodi juhendama nagu näiteks korvpallimeeskonna peatreener.
"Peame suutma ületada erimeelsused isiklikul tasandil ja võitma või andma nauditava lahingu, vastasel korral lahkub publik (loe: klient). Ennekõike tuleb motiveerida inimesi oma võimeid rakendama ühise eesmärgi nimel," lausus Tartu ülikooli lõpetanud Lankei.

Inglismaa vutimehi tabas väravapõud
Inglismaa jalgpallifännid vilistasid oma maa koondislastele pärast EM-valikmängus Iisraeliga tehtud väravateta viiki.
Inglismaa pole kolmes viimases valikmängus ühtegi palli väravavõrku toimetanud. Viimati tabas selline "kollipaine" inglasi 1981. aastal.
"See tekitab muret, aga oleksin rohkem närviline, kui me
poleks loonud võimalusi," ütles Inglismaa peatreener Steve Mc-Claren. "Sellisel tasemel tuleb võimalused väravaks lüüa. Oleksime pidanud võitma, kuid kaotasime kaks punkti."
Iisraeli sõitnud 4000 Inglise fänni andsid McLarenile ja kogu koondisele karmi hinnangu. Lisaks vilekoorile sõimasid vaatajad McClarenit tribüünilt, et ta hästi tegutsenud Aaron Lennoni Stewart Dowinguga asendas.

Eesti-Venemaa 0: 2, arvamused
Jelle Goes
Eesti koondise peatreener
Guus Hiddink
Venemaa koondise peatreener
Väravad tulid ahelreaktsioonina
Oleme väga pettunud. Eriti seepärast, et oleksime võinud kahe väravaga juhtima minna, aga kaotasime 0: 2. Kuigi jah, Venemaale pole kunagi häbi kaotada.
Alustasime väga hästi. 30 minuti järel oleksime pidanud 2: 0 juhtima. Avapoolaja viimasel veerandtunnil ei olnud me kaitses nii ühtsed nagu alguses.
Kindlasti ei olnud viga kehalises treenituses, sest kui meeskond suudab mängus püsida ainult pool tundi, oleks midagi väga valesti kogu ettevalmistuses. Aga kui oled 30 minutit surunud ega ole suutnud väravat lüüa, tuleb pettumus. Muidugi etendas suurt rolli Venemaa mängutase.

Marek Lemsalu: hea, et pole mahti pikalt norutada
Kolmeaastase vaheaja järel Eesti koondist esindanud keskkaitsja Marek Lemsalu väljus mängu järel garderoobist mornina, nagu kõik meeskonnakaaslasedki.
Olete kõik noruspäi - mida garderoobis räägiti?
Erilist jututuju polnud kellelgi. Mis siin ikka - nüüd tuleb müts endale kõrvuni pähe tõmmata, natukene seedida ning homme (pühapäeval - toim) taas pea püsti ajada. Õnneks jääb järgmise mänguni Iisraeliga aega vaid mõni päev. See on hea, et pole mahti pikalt norutada.
Millised on emotsioonid?
Kehvad. Arutasime vaheajal, et avapoolaeg kujunes suhteliselt lootustandvaks, kui jätta veidi ära vajunud lõpuosa kõrvale. Avapoolaja mängupildi põhjal ei osanud sellist lõppseisu küll ette aimata.
Mis juhtus, kui Venemaa jalgpallurid värava lõid?

Hästi tehtud, Arno! 
Eesti jalgpallil oli laupäeval ka hea päev. Enne lahingut Lillekülas sepistas oma esimese võidu UEFA liikmena Borati-riik Kasahstan, kelle jalgpallikoondist veavad teatavasti Eesti eksjuhendajad Arno Pijpers ja Janno Kivisild. Võit oli seda magusam, et 2: 1 seisuga alistati mullusel MM-il osalenud Serbia.

Võitjad räägivad
Aleksandr Keržakov
Venemaa ründaja
Olime kogu mängu vältel ülekaalus ja panime oma paremuse probleemideta maksma. Mäng oli meile isegi kergem kui oktoobris Peterburis. Arvan, et Eesti etteastet võis mõjutada kodupubliku ees mängimisega kaasnev surve, pallurid tahtsid iga hinna eest väravat lüüa.
Kuigi me ei suutnud esimesel poolajal skoori teha, olime kindlad, et kui jätkame mängimist samas võtmes, siis tulevad ka väravad. Ma ei tea, kelle kontosse tuleks kirjutada esimene värav (Keržakovi löögile pani väravajoonel pea vahele Vladimir Bõstrov - toim), aga põhiline, et selle lõi Venemaa koondis.
Kuuldavasti rääkisid mõned inimesed mängu eel poliitikast, aga meie sellele ei mõelnud ja keskendusime vaid väljakul toimuvale. Mind rõõmustab, et meeskonna sisekliima on praegu väga hea.

Valus hoiatus nurjas Stepanovi Iisraeli-sõidu
Kahe sisselastud värava kõrval tumestas Eesti etteastet ka Andrei Stepanovi teenitud kollane hoiatuskaart. Selles valiktsüklis võõrsil Venemaa vastu mängides juba ühe kaardi teeninud keskkaitsja peab nüüd ülehomse kohtumise Iisraeliga vahele jätma.
Stepanov on seega Teet Allase, Urmas Rooba, Raio Piiroja ja Enar Jäägeri kõrval viies põhirivistuse kaitsja, kes kõrvale jääb.
Stepanov pidas hoiatust ebaõiglaseks. "Kui kohtunik oleks peale minu ka Andrei Aršavinit hoiatanud, siis oleksin veel kuidagi leppinud - vastase eksimus vääris minu omast rohkem kaarti. See, et Iisraeli-mäng jääb vahele, teeb kaardi veelgi valusamaks. Jellel on nüüd paras peavalu, keda minu asemel keskel kasutada - ilmselt peab sinna siirduma Taavi Rähn või Ragnar Klavan."

Ennekuulmatu: Poom tuletõrjujaks! 
Laupäevaõhtune Eesti-Venemaa vutimatš sarnanes natuke kääriva moosipurgiga, mille kaas võib
ootamatult pealt lennata.
Venelaste peatreener Guus Hiddink käis enne mängu välja lubaduse eestlasi üllatada. Suur tänu selle eest, Guus! Kuigi üllatust ei tulnud, olime vähemalt vastavalt häälestatud. Kahju, et fännidel pole peatreenerit - ei või ju iial teada, millega poolehoidjad kavatsevad üllatada.
Seekord siiski oli fännide "peatreeneri" rolli juba viimased paar kuud täitnud naaberriigi meedia. Tänu sellele võis kaljukindlalt paika panna, mis plakateid ja hüüdlauseid me staadionil näeme-kuuleme. "Käed eemale pronkssõdurist!" oli siiski värskendavalt vaoshoitud suhtumine võrreldes viie aasta taguse "peremeeste" jutuga.

Lexus toob turule võimsa sportsedaani
Frima kõige väiksema mudeli IS põhjale ehitati läbi aegade võimsaim Lexus - IS-F.
Tegemist on neljaukselise sportsedaaniga, millega võrdlusesse sobib kõige paremini samuti peagi turule saabuv uus BMW M3 või Audi S4.
Jaapani autotootja on uue sportmasina varustanud V8 mootoriga, mille võimsus on 400 hobujõudu.
IS-F kiirendab 0-100 km/h vähem kui 5 sekundiga ning tippkiirus on piiratud 250 km/h.
Euroopa turule jõuab masin 2009. aastal, ameerikasse võibolla pisut varem.
Auto võimaliku maksumuse kohta ei ole veel midagi teada, vahendab autoexpress.co.uk

TOOMAS SAVI: Ühel või kahel pingil? 
Üldsusele on vähe teada tõsiasi, et enne 1979. aastal toimunud Euroopa Parlamendi otsevalimisi koosnes europarlament üksnes liikmesriikide nimetatud rahvusparlamentide liikmetest.
Toona tulid üheksa riigi saadikud harva Strasbourgi, et koos Euroopa asju arutada - aga just arutada, sest kuni 1980-ndateni ei olnud 400-liikmelisel parlamendil iseotsustamisõigust -, piirduti vaid seadusandluse järelevalve- ja kooskõlastusprotseduuridega Euroopa Liidu Nõukogu suhtes. Nn topeltmandaadi küsimus tuli päevakorda hiljem. Euroopa ja kohaliku poliitika sidemete tugevdamise eesmärgil evis topeltmandaat varem selgelt positiivset sisu. Aastate jooksul, kui kasvas parlamendi võim ning koos sellega töökoormus ja vastutus, on topeltmandaadiga saadikute arv pea olematuks vähenenud.
Euroopa Liidu Nõukogu 1976. aasta otsus sätestas, et europarlamendi liikme ametikoht on ühildamatu üksnes liikmesriigi valitsuse liikme ametikohaga, ja alles pärast 1998. aasta resolutsiooni ja pikki vaidlusi otsustasid liikmesriikide juhid, et alates 2004. aasta juunist ei tohi Euroopa Parlamendi liige enam paralleelselt rahvusparlamenti kuuluda. Küll aga kauplesid britid ja iirlased omale välja eriõigused topeltmandaadiks kuni 2009. aastani. Seega tohib House of Commonsi liige Londonis või Iiri parlamendi Oireachtase liige Dublinis samal ajal esindada oma rahvast ka teisel pool La Manche'i väina. Topeltmandaat on praegu Euroopa Parlamendis haruldane ja nii on minu kolleegide hulgas mõned parunid ja parunessid Westminsteri Lordide Kojast.

JOHANNES SAAR: Reaktsioonilised ajad
Reaktsiooniliste aegade saabumist kurdab praegu suure idanaabri loominguline intelligents. Ei kritiseerita enam, ei otsita alternatiive.
Hoopis riigitruudus ja isikukultus kogub tuure. Kreml tugevdab haaret provintsides, lõigub kõri ajakirjanikel ja sõnakuulmatutel vasallidel. Ühiskonnakriitikat asendab metafüüsika ja õigeusk. Kunstnikud on põgenenud esoteerilisse tegevusse.
Ons Eestis asjad oluliselt teistmoodi? Mõnes mõttes küll. Karmi monarhi asemel hoolitseb meil turukapitalismi võidu-
käigu eest parlamentaarne parempoolsus. Koalitsioonipartnerite õhkõrn erisus seisneb vaid rõhuasetuste järjestuses. Vabaturumajanduse võidukäiguks on mandaat hangitud näiliselt demokraatlikumal viisil - värvikate õudusmemuaaridega sotsialistlikust plaanimajandusest. Hirm selle mineviku naasmise ees, täpsemalt selle õhutamine, on soodustanud ülereageerimist.

Helsingin Sanomat: DNA-registrite andmevahetus
Soome ja Eesti kaaluvad võimalusi DNA-registrite andmevahetuseks eesmärgiga lahendada paremini kuritegusid, kirjutas Helsingin Sanomat. Ajalehe teatel annab kahe registri andmete võrdlemine suurema võimaluse leida kuriteopaigale jäetud DNA-näidise omanik.
Helsingin Sanomate hinnangul oleks see kasulikum Soomele, sest Eestist pärit inimesed sooritavad Soomes rohkem kuritegusid kui põhjanaabrid Eestis.
Praegu otsib Soome politsei võimalusi lahendada andmevahetusega seotud juriidilisi probleeme ning on palunud ka andmekaitseametnike seisukohta.
Robin Lardot Soome siseministeeriumist ütles ajalehele, et juurdepääs DNA-registrile ei tähenda isikuandmete automaatset edastamist. Kõne all on võimalus luua süsteem, mis näitab ainult seda, kas Soome või Eesti kuriteopaigalt leitud DNA-näitele on vaste teise riigi registris.

E24.se: Aeg piirata laenuandmist
SEB ökonomistid nendivad, et nende enda pank ning konkurent Swedbank peavad pidurdama laenuandmist ülekuumenenud majandustega Eestis ja Lätis, kirjutas Rootsi majandusuudiste portaal.
1990-ndate lõpus ostis SEB Eestis, Lätis ja Leedus kolm panka. Kokku maksti neli miljardit krooni, et saada Balti pangandusturul teisele kohale. Paralleelselt sai Swedbank enamusosaluse juhtivas Hansapangas. See osalus tõusis 2005. aasta kevadel pärast üsna kallist ülejäänud osaluse kokkuostmist 100 protsendini.
Rootsi suurpankade saabumine oli stardisignaal laenukasvule, mis viimasel paaril aastal on plahvatuslikult suurenenud. Eeskätt Eesti ja Läti majandus on omandanud mullilise iseloomu - tarbimisest tingitud kahekohaline kasv, tormavad kinnisvarahinnad, suured palgatõusud, inflatsioon ja galopeeriv väliskaubanduse puudujääk.

REPLIIK: Korvpall vajab ajutrusti
Korvpallimeeskonda pole võimalik viia Euroopa tippu üksnes välistreenerit palgates ja oma paremaid mängijaid koju tuues. Olgu liidetavad ükskõik kui tugevad, summa jääb väikeseks, kui meeskonna juhid ei näe tervikut. Leedu tähe Rimas Kurtinaitise sõnul saavutavad tipptulemusi meeskonnad, mida juhivad targad ja kaugelenägelikud mänedžerid. Praegu juhivad nii Kalev/Cramot kui ka Tartu Ülikool/Rocki teiste elualade inimesed, kes armastavad korvpalli. Mõlemal puuduvad tulest ja veest läbi käinud juhid, kes suudaksid arutada välistreeneriga võrdselt meeskonna koostamist ja oskaksid pädevalt hinnata, missugune peab olema tugev meeskond paari-kolme aasta pärast.
Parim variant oleks, kui meeskonda juhiks ajutrust: tulihingeline rahastajast juht, karmikäeline treener ja korvpalli läbi ja lõhki tundev mänedžer.

JUHTKIRI: Usu rasked valikud
Viimasel kümnel aastal on Rootsi kirik oma seisukohti ja tegevust muutnud - misjonitöös kasutatakse näiteks noortelaagreid ja rokk-kontserte ning kirik ei sea naistele oma hierarhias töötamiseks piiranguid. Kiriku nüüdisajastamise eesmärk on siduda usk rohkem inimeste igapäevase elu ja huvidega ning mitte vastanduda tänapäevasele maailmale.
Rootsi kirik annab õnnistuse ka samasooliste liitudele ning on nõus kaasa minema ka nende abieludega, kui riik peaks need seadustama. Kirik põhjendas otsust, öeldes, et nende ees on kõik võrdsed. Ennekõike on motivatsiooniks mitte kedagi kirikust eemale peletada. Põhjamaade traditsiooni järgi kogunevad konservatiivsemad poliitiliselt meelestatud kristlased väiksematesse kogudustesse, Rootsis on nendeks näiteks nelipühilased.

Erakonnad täna lahenduseni ei jõudnud
Täna õhtul kogunenud Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit kokkuleppele omavahel siiski ei jõudnud.
Sotsiaaldemokraatide pressiesindaja Piret Pert ütles Päevaleht Online'ile, et peaminister Andrus Ansip lubas uue pakkumise teha homme hommikul kella 10-ks.
Täna õhtusel kohtumisel arutati peamiselt haridusministri teemadel, kuna sotsid tahaksid portfelli Peeter Kreitzbergile ning IRL Tõnis Lukasele.

Nordea paneb kortereid sundmüüki
Nordea pank on viimastel kuudel pannud sundmüüki kaks korterit kuus.
Müüdud on peamiselt spekulatiivselt soetatud kortereid ja maju, kuid sundmüük on tabanud ka üksikuid kodusid, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Strandberg: Reformierakond ei suhtle enam rohelistega
Valitsusest väljajäänud Rohelised iseloomustavad karmide sõnadega
Erakond Eestimaa Rohelised esimees Marek Strandbergi väitel Reformierakond enam isegi ei suhtle rohelistega, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Raplamaal tegi päästeauto avarii
Täna õhtul kella kuue ajal tegi päästeauto Raplamaal avarii, autot juhtinud päästja vigastada ei saanud.
Tulekahjule sõitnud paakauto Scania rullus Kohila-Hageri ristmikul katusele, õnnetuse hetkel oli autos üks inimene. Kiirabi kontrollis õnnetuskohal päästja tervist, meditsiinilist abi ta ei vajanud. Politsei andmetel oli päästeauto juht kaine.
Katusele rullunud paakauto jäi pidama esiotsaga eramaja aeda, auto kabiin ja veepaak said tugevalt kannatada, sõiduki täpsem seisukord selgub põhjalikumal ülevaatusel.
Paakauto sõitis väljakutsele Kohila valda Aespa külla, kus põles ühekorruseline puidust maja. Päästetööde juhi sõnul paakauto avarii kustutustööde käiku ei mõjutanud, tulekahjukohal töötasid kaks päästeautot Kohilas ja Raplast, kummalgi peal üle kolm tonni vett.

Ligi: rohelised ei taju riigivalitsemise reegleid
Reformierakondlasest kaitseminister Jürgen Ligi on arvamusel, et rohelised jäid koalitsiooniläbirääkimistest välja põhjusel, et erakonnana ei ole nad jätnud muljet nagu tajuksid nad riigivalitsemise reegeleid.
Ligi pöörab oma ajaveebis tähelepanu sellele, et uude opositsiooni hakkavad kuuluma erakonnad, kes millegi poolest armastavad rohelist värvi - Keskerakond, Rahvaliit ja rohelised.
Ka ei arva Ligi, et rohelised oleksid riigivalitsemises piisavalt pädevad.
"Roheliste enamikul on kindlasti süda, paljudel ka pea ning kkk-teadmised. Aga erakonnana pole nad jätnud muljet, et tajuvad täpselt riigivalitsemise reegleid. See pole reeglite süü. See taju tuleb ikka tööga," kirjutab ta oma blogis.
Ka usub poliitik, et kuigi roheliste erakonnas on palju toredaid inimesi, ei piisa sellest erakonnana valitsusse kuulumiseks.
"Jõujaotusskeemi, mis ka rohelistele meeldiks, ei ole leitud," kirjutab ta toonitades, et valitsusliidud peavad iga nädal kümneid otsuseid konsensuslikult tegema.

Eesti ja Vene pooled leppisid kokku Peterburi lennuliini avamises
Eesti ja Vene osapooled leppisid täna Moskvas Vene transpordiministeeriumis toimunud lennundusalastel läbirääkimistel kokku Tallinn-Peterburi lennuliini avamises.
Läbirääkimiste tulemusena laiendatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelist lennuühenduse kokkulepet, kuhu soovitakse uue marsruudina lisada Tallinna-Peterburi suund, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Allan Kasesalu ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et riigid loovad Tallinn-Peterburi lennuliini avamiseks eeldused ning jätkuvate läbirääkimiste jooksul otsustatakse kas lennuliini teenidama hakkava firma leidmiseks korraldatakse avalik konkurss või seatakse kitsamad tingimused.
Kasesalu ei teadnud pakkuda, millal lennukid kahe linna vahet sõitma hakkavad ning toonitas, et edasine sõltub nüüd liini teenindamisest huvitatud lennufirmadest.

Lukas: IRL-i roll pole pidevalt tagasi astuda
Tõnis Lukas näeb ennast uue haridus- ja teadusministrina
Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Tõnis Lukase kinnitusel ei kavatse IRL ministrikohtade jagamisel uusi järeleandmisi teha ning täna teemaks tulnud haridus- ja teadusministri portfell saab kuuluma tema erakonnale.
"Isamaa ja Res Publica Liidu roll nendel läbirääkimistel ei ole pidevalt tagasi astuda. Alistuda - see ei ole meie roll. Võime loobuda ühest-kahest soovitud ministrikohast, kolmandat ja neljandat korda me tagasi ei astu," ütles Tõnis Lukas Päevaleht Online'ile.
Lukase sõnul on uus koalitsioon seda tugevam, mida rohkem IRL-iga arvestatakse.
"Koalitsioonileppe haridus- ja teadusküsimusi puudutav osa on väga meie valimisprogrammi nägu," lisas ka varem haridusminister olnud Lukas.
Lukas andis vihjamisi märku, et näeb ennast ka uues valitsuses just selle ministrikoha pidajana. Küsimusele spiikritooli kohta vastas Lukas, et sellele positsioonile on IRL-il väga väärikaid ja akadeemilise taustaga inimesi.

Eestis levib lotopettus
Eestis on viimasel ajal hakanud posti teel levima kirjad, milles kirjasaajat teavitatakse lotovõidust, võidu kättesaamiseks peab inimene maksma loteriivõidu vormistamise tasu.
"Iga inimene peaks esmalt mõtlema, kas ta on mõnest sellisest loteriist osa võtnud. Kui mitte, siis on ilmselgelt tegemist pettusega," ütles Keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Ivo Kolk. "Ebatavaline on ka asjaolu, et loteriivõidu vormistamise eest küsitakse inimeselt eraldi tasu."
Viimase kuu jooksul on sagenenud juhtumid, kus üle Eesti saadetakse inimestele posti teel kirju, et nad on saanud loterii peavõidu suuruses 10 miljonit Eurot. Kirjas palutakse lotovõidu kättesaamiseks täita ankeet, kuhu tuleb kirjutada oma nimi, kontaktandmed ning pangakonto number.
Kui inimene vastab esimesele kirjale, saadetakse talle teine kiri, kus palutakse võidu vormistamiseks tasuda saatja pangakontole teatud rahasumma. Sarnaseid kirju võidakse saata ka e-posti teel.

Atonen: rohelised jäävad esialgu välja
Reformierakonna aseesimees Meelis Atoneni sõnul jätkuvad läbirääkimised esialgu kolme erakonna vahel ning rohelised võidakse kaasata edasiste tegevuskavade selgumisel.
"Kui me oleme lõplikult pildi ette saanud, konsulteerime ka rohelistega," ütles Atonen Eesti Päevaleht Online'ile.
Reformierakonna juhtpoliitiku sõnul tegi asja keeruliseks see, et rohelised jätsid oma üldkogu ära.
Atoneni hinnangul kehtib rohelistele vana pakkumine. "Ega nad rohkem ikka ei saa," lisas ta.
Roheliste erakonna eestkõneleja Peeter Jalaka sõnul käitub Atonen veidralt.
"Atonen otsib absurdseid süüdistusi. Ta käitumine on pehmelt öeldes veider," ütles Jalakas Eesti Päevaleht Online'ile ning lisas, et mõistab hukka meedia vahendusel suhtlemise.
Küsimusele, kas rohelised näevad end veel valitsuses, vastas Jalakas, et kui varem jäi neile läbirääkimistel mulje, et püütakse koostada Eestile parimat valitsust, siis nüüd on see asendunud arusaamaga, et tegelikult püütakse teha hoopis Reformierakonnale parimat valitsust.

Politsei tabas nädalavahetusel Tallinnas ja Harjumaal 57 roolijoodikut
Põhja prefektuuri politseinikud tabasid nädalavahetuse jooksul Tallinnas ja Harjumaal 1 narko- ja 56 alkoholijoobes sõidukijuhti.
Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänaku sõnul näitab joobes juhtide suur arv inimeste hoolimatut suhtumist enda ja teiste liiklejate suhtes.
"Purjus peaga rooliistumine tekitab lisaohte niigi pingelises liikluses," ütles Tänak.
"Politsei soov on, et inimesed annaksid meile teada, kui nad näevad joobes inimest rooli istumas. Samuti võiks numbrile 110 teada anda joobekahtlusega juhtidest teedel ja tänavatel," lisas komissar.
Joobes sõidukijuhtidele lisaks tabasid Põhja prefektuuri erinevate osakondade politseinikud nädalavahetusel kokku 195 kiiruseületajat.

Välisministeerium soovitab Sri Lankale reisijatel olla ettevaatlik
Seoses tiheneva vaenutegevusega Sri Lanka valitsusvägede ja Tamiili Tiigrite mässuliste vahel riigi põhja- ja idaosas soovitab välisministeerium Sri Lankale reisijatel vältida või kohe lahkuda nimetatud piirkondadest.
Samuti tuleb olla väga ettevaatlik ka pealinnas Colombos ja Sri Lanka teistes piirkondades, teatas välisministeerium.
Kiire konsulaarkaitse tagamiseks soovitab välisministeerium kodanikel end enne reisi välisministeeriumi kodulehel registreerida ning sõlmida reisikindlustusleping.
Ankeedi leiab aadressil: http: //www.vm.ee/registreerumine/.
Välisministeeriumi pressisekretär Mariann Sudakov ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et ministeeriumi andmeil viibib Sri Lankal praegu kolm eestlast. 2006. aastal käis saareriigis 34 eestlast.
Kuna Sri Lankal ei ole Eesti esindust, soovitatakse konsulaarabi vajavatel isikutel võtta ühendust teiste Euroopa Liidu liikmesriikide saatkondadega või välisministeeriumi valvesekretäriga telefonil +372 6 377 000.

Madalikule sõitnud laev tõmmati lahti
Puksiir tõmbas Osmussaare lähistel madalikule kinnijäänud laeva lahti kell 14.50.
Laeva tõmbas madalikult lahti puksiir "Lotus", ütles Piirivalveameti pressiesindaja Lauri Luht Päevaleht Online'ile. Operatsioon algas täna hommikul kell 6.20.
Esialgu tõsteti laeva lastiks olnud puit ujuvkraanaga ajutisele pargasele, et laeva massi vähendada. Seejärel asus puksiir laeva madalikult lahti tõmbama.
Praegu seisab laev õnnetuskoha lähedal ankrus ning sellele laetakse kaup peale tagasi, teatas Luht.
Peterburi mereseire operatiivkeskuse (MRCC) kinnitusel siirdub laev nüüd Paldiskisse tehnilisse kontrolli, vahendas Luht.
Laupäeva öösel vastu pühapäeva madalikule sattunud Venemaa lipu all sõitev kaubalaev Baltiski 102 oli teel Tallinnast Suurbritanniasse.

Tartu linnavolikogus toimusid olulised muudatused
Tartu volikogu koosseisus on tänasest mitmeid muudatusi seoses riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisega.
Volikogu esimehe Aadu Musta (Keskerakond), aseesimehe Hannes Astoki (Reformierakond) ning volikogu liikmete Heljo Pikhofi (SDE) ja Karel Rüütli (Rahvaliit) volikogu liikme volitused on peatunud, kuna tänasest on nad riigikogu liikmed.
Volikogu liikmeks saavad uuesti Helmer Jõgi (Refomierakond) ja Jarno Laur (SDE), kuna nende volitused riigikogu liikmena on lõppenud.
Aadu Musta asemel tuleb volikokku Tartu Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Senta-Ellinor Michelson. Karel Rüütlit asendab Robert Närska.
Tänasest on Tartu linnavolikogu liige ka Mihhail Lotman (Res Publica), kellel riigikogu liikmena puudus möödunud aasta septembris võimalus tulla volikokku Toivo Maimetsa asemel. Tänasest on Mihhail Lotmani riigikogu liikme volitused lõppenud ning ta saab asuda linnavolikogu liikmeks.

Jõgeva politsei avastas salasigarette ja -alkoholi
Jõgeva politsei avastas möödunud reedel läbiotsimise käigus ühest talumajapidamisest 38 liitrit salaalkoholi ja 788 pakki salasigarette.
Politsei viis laekunud informatsiooni ja kogutud materjalide põhjal 23. märtsil Põltsamaa vallas Võhmanõmme külas asuvas talus läbi läbiotsimise. Taluperemehe (s. 1951) majapidamisest leiti kokku 38 liitrit salaalkoholi ja 788 pakki Eesti vabariigi maksumärgistuseta sigarette More, North Star, Bond ja LM.
Salaalkohol oli läbipaistvates sinise korgiga plastpudelites, pakendatud sahvris prügikottidesse. Politseinikud leidsid salasigarette elutoas kahest pappkastist ja sahvris prügikotist. Suurem hulk sigarette oli blokkides.
"Möödunud aastal avastasime Põltsamaa piirkonnas kokku 9,5 liitrit salaalkoholi ja 387 pakki salasigarette. Ainuüksi seekordne tulemus ületab sigarettide koguselt möödunud aasta saagi. Kindlasti korraldab politsei sarnaseid operatsioone ka edaspidi. Inimestelt, kellel on informatsiooni ebaseadusliku alkoholi ja sigarettide kohta, ootab politsei teateid ja sellist teavet kontrollime alati koheselt. Kogutud asitõendid ja piisav info aitavad käibelt likvideerida hulga illegaalselt hoitud kaupa," rääkis Põltsamaa konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Üllar Sõmera.

Parvlaev Vironia siirdub remonti
Narva Line OÜ teatel on Sillamäe-Kotka liini teenindav parvlaev Vironia 6.-9. aprillil remondis, sel ajaperioodil jäävad liinil ära reisid.
Laev sai väiksemaid vigastusi 17. veebruaril, kui Sillamäe sadamasse sisenev Kambodža kaubalaev riivas kai ääres seisnud Vironiat. Lisaks parda parandustele läbib Vironia ka korralised uuendustööd, mille tulemusel suurendatakse laeva kajutikohtade arvu 119-le kohale.
Alates 10. aprillist uueneb Sillamäe-Kotka laevaliinil graafik. Väljumised Sillamäe sadamast toimuvad teisipäevast reedeni senisest tund aega hiljem kell 14, pühapäeviti väljuvad reisid Sillamäe sadamast kell 16. Kotka sadamast väljuvad reisid endiselt esmaspäevast reedeni kell 22. Nädalas toimub Sillamäe-Kotka liinil kokku kümme reisi.

Rohelised pole Reformierakonnaga kontakti saanud
Täna jätkuvatele koalitsiooniläbirääkimistel konsulteerivad omavahel Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraadid, rohelised on oma saatuse suhtes teadmatuses.
Eesti Rohelise erakonna juhtpoliitik Peeter Jalakas ütles täna Päevaleht Online'ile, et vaatamata kahele Reformierakonnale saadetud kirjale pole nad mitte mingisugust vastust neilt saanud.
Reformierakond ei ole ka muul moel märku andnud, et rohelised on koalitsiooniläbirääkimiste laua taha oodatud.
Jalakas ei oska sellise käitumisele täpset põhjendust anda ning arvab, et ehk soovitakse nendega hiljem eraldi rääkida.
Vastuseks küsimusele, et mis siis saab kui rohelisi koalitsiooni ei võeta, parafraseeris Jalakas rahvusklassikat: "Mis siis ikka, võtame kandle ja Tiugu ühes ning läheme edasi opositsiooni."
Reformierakonnast teatati Päevaleht Online'ile, et roheliste jätkamine saab olema problemaatiline kuna nad ei ole koalitsioonilepingut oma volikogul või mõnel samaväärsel kogunemisel heaks kiitunud.

Piirivalvurid pidasid Läti päti kinni
Täna öösel pidasid Lääne Piirivalvepiirkonna Ikla piirivalvekordoni piirivalvurid kinni tagaotsitava isiku, kes anti üle Läti piirivalve esindajale.
Täna kell 01.35, sissesõidul Läti Vabariigist Eestisse pidasid Ikla piirivalvekordoni piirivalvurid kinni Läti õiguskaitseorganite poolt alates käesoleva aasta 23. märtsist tagaotsitavate isikute registrisse kantud 1974. aastal sündinud Vladimirsi.
Kinnipeetud mees üritas ületada Eesti Vabariigi piiri reisijana liinibussis, mis sõitis marsruudil Riia-Tallinn.

Veebruaris kutsuti Valgas alaealiste komisjoni ette 14 noort
Kõik neli komisjoni ette kutsutud tüdrukud olid koolikohustuse mittetäitjad, poisid olid süüdi vargustes.
Alaealiste komisjoni sekretäri, Jaanika Kästi andmeil ei ilmunud istungile kaks tüdrukut, kes on ka tagaotsitavad. Tänaseks on nad mõlemad leitud ning üks tüdruk suunati erikooli ja teine jätkab õpinguid koolis, kus need pooleli jäid.
Kolm poissi tungisid võõrasse laohoonesse ja varastasid seal erinevaid asju. Kahele poisile määrati üldkasulikku tööd - üks poiss sai 10 tundi ja teine poiss, kes samas laohoones käis kolmel päeval järjest vargil, 20 tundi üldkasulikku tööd. Kolmanda poisi puhul piirdus komisjon hoiatusega.
Kolm poissi tungisid varastamise eesmärgil kahte sõiduautosse. Ühest autost õnnestus neil varastada automakk, teisest autost ei õnnestunud midagi varastada, kuna nende tegevusse sekkusid kõrvalseisjad.

Falck: Vene fännid leiavad alati kohti, kuhu tormiküünlad peita
Eesti-Vene jalgpallimatši turvamisega jalgpalliliidu kriitika alla jäänud Falck leiab ise, et koostöö jalgpalliliidu ja politseiga sujus hästi.
"Kõik jalgpallisõbrad jõudsid tervena staadionile ja lahkusid sealt samuti vigastusteta," ütles Falcki avalike suhete direktor Andres Lember Eesti Päevaleht Online'ile.
Turvakontrollile vaatamata jõudsid staadionile ka mõned tormiküünlad, mis on Lemberi sõnul Vene fännide puhul olnud lahutamatud.
"Hoolimata sellest, kus maailma nurgas mäng ka toimuks ja kui tugev turvakontroll ka poleks - Vene fännid leiavad kehapiirkondi, kuhu tormiküünlad peita," märkis Lember.
"Turvakontrollis võeti staadionile sisenejailt ära muljetavaldav kogus alkohoolseid jooke, hulk Nõukogude Liidu ja nõukogude armee sümboolikat ning üks poliitilise sisuga plakat. Turvakontrolli käigus avastati ka üks külmrelv," lisas Lember.

Võti Tulevikku aitab karjääriga algust teha
Homme avatakse Võti Tulevikku Karjääripäevad Tallinna Tehnikaülikoolis. Kahepäevase ürituse peaeesmärk on aidata tudengitel leida parimaid võimalusi pakkuv töö- või praktikakoht.
Karjääripäevad toob kokku üle 60 ettevõtte ja tuhendeid tudengeid. Ürituse menu firmade seas on olnud see aasta enneolematult suur.
28. märtsil toimuvad Tehnikaülikooli peamajas (Ehitajate tee 5) üldharivad loengud.
Põnevatel ja aktuaalsetel teemadel räägivad Mart Laar, Jüri Ennet, Gerly Tuisk (CV Keskus), Olga Meinson (Vain & Partnerid) ning Margo Loor (Heategu SA).
Tallinna Väitlusklubi korraldab väitluse teemal "Kõrgharidusega eestlased ei tohiks töötada välismaal", millele ootame kõiki huvilisi kaasa elama.
Samal ajal on võimalus kuulata majandutudengeid otsivate mainekate Eesti ettevõtete presentatsioone Tehnikaülikooli Majandusmajas (Kopli 101).

Laar spiikriks ei lähe
Isamaa- ja Res Publica liider Mart Laar teatas täna hommikul, et ei võta vastu koalitsiooniläbirääkimistel nähtavasti IRL-ile jäävat riigikogu esimehe kohta.
"Mis siin salata. Enda iseloomu teades ei ole see just päris koht, mida oleksin kõige paremini pidanud. Kui see koht Isamaa ja Res Publica Liidule tuleb, siis on meil põhjalik nimekiri inimestest, kes saaksid selle tööga väga palju paremini hakkama kui mina," ütles Mart Laar ETV hommikuprogrammis.
Laari sõnul ei ole ta pettunud selles, et ei saa nähtavasti seda ministrikohta, mida enne koalitsiooniläbirääkimisi lootis.
"Kindlasti mitte, teoreetilistelt kohtadelt ei ole võimalik kuskile kukkuda, ei kõrgelt ega madalalt. Olen neid ametetid piisavalt kaua pidanud ja ühte asja ma ei tee - unetult küljelt küljele ei vähkre," sõnas Laar, keda on peetud uue valitsuse välisministri kandidaadiks.

Portfellitüli lahendus võib võtta Langilt justiitsministri ameti
Reformierakonna ja ühendpartei portfellitüli võib laheneda kompromissiga, kus Reformierakond loovutab talle nii olulised justiits- ja majandusministri postid partnerile ning Mart Laar loobub minemast Andrus Ansipi valitsusse.
Läinud nädalal välisministri koha pärast riidu läinud erakonnad tegutsesid eile tasa ja targu, hoidudes teravustest, kirjutab tänane Postimees.
Läbimurret jääb ilmselt tähistama Isamaa ja Res Publica Liidu kolmeliikmelise esinduse lõunane välkvisiit Stenbocki majja, kus ühendpartei pakkus Mart Laari juhtimisel peaministriparteile kaks lahenduskäiku, mis mõlemad üritavad koalitsioonikõnelusi kriisist välja tuua.
Neist ühe pakkumise järgi ei hoia IRL enam kinni välisministri toolist, kui Reformierakond täidab tema kindlad tingimused.

Mootorratturid kihutavad Paide tänavatel
Soojade ilmadega on talvekorterist välja ilmunud mootorrattad, mis kihutavad linnatänavatel palju kiiremini kui sada kilomeetrit tunnis, seades kaasliiklejad suurde ohtu.
Paide politseijaoskonna ülemkomissari Janno Ruusi andmetel on Paides ligi kümmekond mootorratturit, kes vilistavad kiirusepiirangutele, kirjutab Järva Teataja.
"Võib tõesti öelda, et selles mõttes on kord linnas käest ära," lausus ta.
Ruus tunnistas, et kihutavaid mootorrattureid on politseinikel raske tabada, sest neil on auto eest kerge minema pääseda. "Rattureil on kiivrid peas ja nägu ei paista, nii saavadki nad hiljem väita, et pole sõitnud," kurtis ta.
Ülemkommisar tunnistas, et politseinikud lasevad mõnikord kiirust ületanud ratturi minema seetõttugi, et teda taga ajama hakates võivad ohtu sattuda teised liiklejad.

Rakvere käivitas ajaloo esimese maadevahetuse
Rakvere linnavolikogu andis oma heakskiidu esimesele maadevahe-tustehingule Rakveres, linn saab endale krundi Vallimäel, loovutades selle eest hoonestusõiguse Mõisaväljal.
Rakvere linnavolikogu andis heakskiidu tehingule, mille käigus annab Gunnar Tõnning talle kuuluva krundi Vallimäe tee 1 linnale ja saab vastu Mõisavälja tee 4a krundi hoonestusõiguse.
Vallimäe kinnistu suurus on 593 ruutmeetrit, Mõisaväljal asuval aga 1597 ruutmeetrit.
Rakvere linn on algatanud Vallimäe tee 5 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu ning tellinud selle maa-ala heakorraprojekti, mis näeb ette, et kinnistu Vallimäe tee 1 jääb hoonestamata.
Gunnar Tõnningul oli aga soov oma kinnistule ehitama hakata ja nii saigi maade vahetamine alguse, kirjutab tänane Virumaa Teataja.
Mitut volikogu liiget tegi murelikuks küsimus, kas krundi omanik on ikka teadlik asjaolust, et oma maatüki vastu saab ta vaid hoonestusõiguse, mille kohaselt peab ta krundile kolme aasta jooksul hoone ehitama.

Harjumaal hukkus teetööline
Ränk liiklusõnnetus toimus eile kella 21.06 ajal Harjumaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt. 34 kilomeetril.
Sõiduauto Audi 90, mida juhtis 1988 aastal sündinud Reimo sõitis otsa teeäärde pargitud sisselülitatud kollaste vilkuritega töötavale teetööde autole MAN 10 ning seejärel otsa teeääres liiklusmärki paigaldanud teetöölisele Andrisele (s 1981).
Andris suri saadud vigastustesse sündmuskohal, liiklusõnnetuse asjaolud selgitamisel.

Koolivägivalla ohvri pere süüdistab kooli, kool õigussüsteemi
Tartu Karlova gümnaasiumis ligi kolm aastat kahe klassiõe kiusamise all kannatanud tüdruku 28-aastane vend Janar on kindel, et kui oleks piisavalt midagi teinud poleks õde tüdrukutekambalt peksa saanud.
Janari õde tiriti koduteel Marta tänavasse, kus ta üheksaliikmelise tüdrukutekamba käest peksa sai. Kambas olid ka needsamad klassiõed, kes tüdrukut ennemgi kiusanud.
Tüdruku isa esitas kooli avalduse, milles palub probleemile kiiret lahendust, vahendab tänane Tartu Postimees.
Kooli vastusest selgub, et needsamad kaks kiusajat on kahe õppeaasta jooksul sotsiaalpedagoogi konsultatsioonil viibinud ligi kolmkümmend korda, kool on vestelnud telefonitsi tüdrukute vanematega ja kutsunud neid mitu korda kooli ühistele nõupidamistele.
Õppeasutuse direktor leiab, et kool on probleemi lahendamiseks piisavalt ära teinud. Ta on veendunud, et asi poleks nii kaugele läinud, kui alaealiste asjade komisjon teeks radikaalsemaid otsuseid, selleks on aga vaja ka uusi seadusi.

Jüri Mõis maksab tublidele õpilastele palka
Pärnu Ülejõe gümnaasiumi õpilased, kes aasta jooksul usinasti õppinud, võivad sellel kevadel peale kiituskirjade koju viia rahatšeki.
Kool maksab oma tublimatele lastele "palka" ärimees Jüri Mõisa annetuse põhjal loodud toetusfondist. Kooli vilistlane Mõis annetas sügisel Ülejõe gümnaasiumile 111 000 krooni, kirjutab Pärnu Postimees.
"Õppimine on lapsele tõsine töö ja meie meelest on positiivne õpilasi väga heade tulemuste eest tunnustada," kommenteeris direktor Margus Veri.
1000 krooni makstakse 4. klassi lõpus neile, kellel ainult viied tunnistusel ning 9. klassis ootab sama tulemusega juba 2000 kroonine preemia.
Samuti saavad 2000 need gümnasistid, kellel kolmveerand hinnetest on viied.

Skulptor Mati Karmin kavandab miinimuuseumi
Tartust pärit skulptor Mati Karmin kavandab rajada kas Kuressaarde või Haapsalusse militaarmuuseumi, kus külastajad saavad näha miinidest valmistatud mööblit.
"Olen nii Kuressaare kui Haapsalu linnavalitsuses käinud muuseumi ideed tutvustamas, kuid praegu on peamine takistus ruumiküsimus," lausus Mati Karmin.
Tema sõnul on raske leida sobivat pinda, kuhu ulatuslik miinimööbli ekspositsioon ära mahutada, kirjutab tänane Meie Maa.
"Meremiinid on väga funktsionaalsed, neist saab teha näiteks tualeti, akvaariumi või lapsevankri," osutas Mati Karmin.
Kuressaare või Haapsalu valis Mati Karmin muuseumi jaoks seetõttu, et tegu on merelinnadega, kuhu meremiini-ekspositsioon hästi sobiks. "Tallinnasse ei tahaks teha, sest seal on seda kära ja müra niigi palju," selgitas skulptor.

Mööda ronitaime katuseni roomanud leek süütas maja
Saaremaal Kihelkonna vallas liikus pühapäeva õhtul tuli mööda süüdatud ronitaime hooneni ja leegid haarasid paari aasta vanust heina täis katusealuse.
Häirekeskus sai teate Virita külas puhkenud põlengust kell 17.20.
Naabertalus elav külavanem Osvald Raik ütles, et viibis parajasti kasvuhoones, kui kuulis kõva praksumist. Kakskümmend aastat vabatahtliku tuletõrjujana tegutsenud Raik võttis jalgratta ja sõitis naabertallu vaatama, mis põleb, kirjutab Meie Maa.
Päästjate kohale jõudes olid leegid ühise katuse all asuva garaaži, lauda ja abiruumidega hoone katusest väljas. Pritsimehed hoidsid ära tule leviku kõrval- ja eluhoonele. Tules hävis katus. Ruumid said suitsu- ja veekahjustusi.
Lääne-Eesti päästekeskuse andmetel sai tulekahju alguse kulu põletamisest.
"Kevadtöid teinud naisterahvas oli hoone taga pannud põlema väikese kulusiilu. Sellest võttis tuld maja seina ääres kasvav ronitaim ja sealt omakorda süttis hoone katus," ütles operatiivkorrapidaja Jüri Zabellevitši.

Sõda kulupõletajatega viib päästeametnikud helikopteritega reidile
Kulupõletamine on eelmse nädala lõpust keelatud ja põletajaid ootab ees suur trahv.
Eelmise aasta kulupõlengute traagika ennetamiseks võtavad ametnikud kulupõletajad tõsisemalt sihikule, alustades üleriigilisi kontrollreide. Päästeameti, keskkonnainspektsiooni ning politsei esindajatest koosnevad meeskonnad hakkavad lähipäevil tegema regulaarselt üle Eesti kontrollreide, mille käigus võetakse arvele kõik kulupõletamise keelu rikkujad. Kavas on selleks kasutada ka helikoptereid.
Järelevalve seni nõrk
Siseministeeriumi päästepoliitika büroo nõuniku Priit Laaniste sõnul teevad põlengute ennetamiseks koostööd pääste-
amet, politsei, keskkonnainspektsioon, EMHI ilmaennustajad ja põllumajandusministeerium. "Varasematel aastatel on manitsetud, aga korralikku järelevalvet pole tehtud," märkis Laaniste.

Ilvesed rändavad arvatust rohkem
Lõuna-Eestis jookseb ringi jaanuari lõpus raadiosaatja kaela
Selle aasta jaanuari lõpupoole pandi Tartumaalt kinni püütud emailvesele tema liikumisteede ja kodupiirkonna täpsemaks uurimiseks kaela raadiosaatja. Vaid mõni kuu hiljem osutavad uuringu tulemused, et ilveseid võib praegu olla loendatust vähem, sest nad on osutunud arvatust tunduvalt liikuvamaks.
"Ilves õnnestus kastlõksuga kinni püüda Tartumaal Võrtsjärve lähedal pärast mõnda aega kestnud passimist, kusjuures söödaks oli lõksus viiner," rääkis Tartu ülikooli zooloog Harri Valdmann ettevõtmisest. "Tegemist on ühe- kuni kaheaastase emasloomaga ning paistis, et tal võis lõksu sattudes kõht tühi olla."
Pärast raadiosaatja kaela saamist põrutas ilves kohe Valgamaale Puka lähedale, läbides esmalt ühe ööga pea 25 kilomeetrit. "Praegu jälgitakse ilvese liikumissuunda iga päev. Ta liigub kohutavalt palju - lausa kümme kuni kakskümmend kilomeetrit päevas," märkis Valdmann, lisades, et see võib olla tingitud parasjagu kestvast jooksuajast ning paarilise otsinguist. "Praegu on ta suundumas Valgamaalt Puka külje alt Elva poole. Senini pole olnud teada, et ilvesed nii palju liiguvad."

Tiit Vähi soovitab moodustada valitsuse ilma Mart Laarita
Eile Moskvasse Venemaa transiidimessile sõitnud endine peaminister Tiit Vähi kutsus Mart Laari valitsusliikme kohast loobuma.
"Andrus Ansip ei saa võtta oma põhioponenti Mart Laari välisministriks ja võib-olla ei saa teda üldse valitsusse võtta," ütles Vähi, kes on seni aastaid vältinud poliitikasse sekkumist.
"Tundes Laari - ta ei jäta kasutamata võimalust valitsuse poliitika põhijoonele ja ka Ansipile isiklikult "ära tegemiseks"," lisas Vähi. Isamaa ja Res Publica Liit sai neil riigikogu valimistel poole vähem hääli kui eraldi erakondadena eelmistel, seetõttu pole IRL-il Vähi kinnitusel õigust valimised suurelt võitnud Reformierakonnale tingimusi esitada.

Läbirääkimised võivad täna jätkuda ilma rohelisteta
Valitsuskoalitsiooni moodustamine võib täna jätkuda rohelisteta, keda erakonna juhi Marek Strandbergi sõnul pole läbirääkimistele kutsutud.
Eile pakkus IRL-i delegatsioon koalitsiooniläbirääkimiste edukaks jätkumiseks välja kaks lahendust, millest ühe puhul ollakse valmis välisministri kohast loobuma.
IRL-i peasekretär Margus Tsahkna keeldus paraku ütlemast, milline oli teine kompromisslahendus.
Tsahkna sõnul tegi IRL riigimeheliku ettepaneku, nüüd jääb vaid oodata, mis seisukoha võtab Reformierakond.
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen tunnistas, et kõnelustele kaasa toodud kompromissettepanek oli väga positiivne käik ja selge alus, millest jätkata.

Politsei tabas autojuhilubasid ostnud petturid
Tõendamisel mängisid olulist rolli eksamiruumides olnud turvakaamerate salvestused.
Keskkriminaalpolitsei paljastas ARK-i ametnikest, autokooli õpetajast ning autokooli õpilastest koosneva keti, mis aitas soovijatel ilma eksamil käimata autojuhiluba saada.
Skeemi järgi pakkus autokoolis töötav Igor Ždanov eelmise aasta septembris mõnele inimesele võimalust saada juhiluba eksamit tegemata. Selle eest maksis üks soovija talle altkäemaksu 8000, teine 10 000 ning kolmas koguni 27 000 krooni.
Ždanov korraldas juhilubade soovija ning tema eest eksami tegija kokkusaamise, kus esimene andis teisele oma ID-kaardi ning üleriided. Üleriided pidi teisele inimesele andma seetõttu, et eksamiruumis filmitakse eksamitegijaid.
Altkäemaksuvõtjad lahkunud

Välisministeeriumil pole rotatsiooniks piisavalt diplomaate
Üha pikendatavad konkursid viitavad kaadrinappusele või muudele puudustele.
Viimase paari kuu jooksul on välisministeerium pidanud mitmekümnel juhul pikendama välismaale saadetavate diplomaatide leidmiseks väljakuulutatud konkursse.
Kuigi välisminister Urmas Paeti kinnitusel sujub välislähetustesse saadetavate diplomaatide leidmine plaanipäraselt, puudutab kaadripuudus ka lähiaastail avada kavatsetavaid välisesindusi.
Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul pole väliskomisjonis diplomaatide nappuse probleemi arutatud. "Üha pikendatavad konkursid viitavad kaadrinappusele või muule puudusele ning kindlasti peaks uus välisminister ja riigikogu väliskomisjon seda teemat lähiajal arutama," lisas Mihkelson.

Läbirääkimised Audentesega jooksid liiva
Audentese erakooli Tartu filiaali haldav OÜ Evernord lõpetas läbirääkimised kooli õpilaste vanemaid ühendava mittetulundusühinguga TEHES ega võtnud vastu nende pakkumist kinnistu müügiks või rendile andmiseks.
Evernordi osaniku Heldur Meeritsa sõnul jätkatakse kinnistu müümiseks läbirääkimisi teiste huvilistega ning MTÜ TEHES pakkumine ruumide rentimiseks hinnaga 47 krooni ruutmeeter ei paku Evernordile huvi.
Audentese juhatuse liige Ahto Orav kinnitas, et Audentes on valmis müüma uuele koolipidajale ühe krooni eest kooli vallasvara, mille väärtus ulatub miljonitesse kroonidesse.
Audentes müüs Puiestee tänava kinnistu 2005. aastal hinnaga 29 miljonit krooni OÜ-le Evernord, mille omanikering kattub Audentese omanikega.

Rootsi kirik on valmis homosid paari panema
Rootsi valitsuse moodustatud komitee tegi eelmisel nädalal ettepaneku laiendada samasooliste paaride õigusi. Ettepaneku üheks osaks on ka homoabielude seadustamine, millega on leppinud ka luteri kirik.
Homopaaride tsiviilpartnerlust tunnistab Rootsi 1994. aastast, homoabielu pole aga seni lubatud. Kui uus seadus vastu võetakse, saavad ka seni tsiviilpartnerluses olevad homopaarid automaatselt samad õigused, mis seaduslikult abielluvad homopaarid.
"Kaks meest ja kaks naist peaksid saama õiguse abielluda ja tulevikus peaks neid nimetatama abikaasadeks," ütles komitee juht Hans Regner uudiste-
agentuurile AP. "Kõik sätted, mis kehtivad heteroseksuaalsete abikaasade puhul, hakkavad kehtima ka homoseksuaalsetele paaridele."

Eesti luteri kirik Rootsi eeskujul homoabielusid sõlmima ei hakka
Eesti luteri kirik ei kiida heaks Rootsi kiriku otsust laulatada samasooliste abielusid.
"Meie kirik, nagu paljud teised kirikud, on deklareerinud, et piibli mõistes on homoseksuaalne käitumislaad mõistetav patuna," ütles Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder. "Rootsi kiriku käitumine on luterlikus maailmas küllalt erandlik," lisas peapiiskop.
Põdra sõnul tuletab Rootsi kirik ühelt poolt pidevalt meelde, et paarisuhet, mis tähendab vastastikust vastutuse võtmist, tunnustatakse, kuid homoseksuaalsust ennast mitte. "Teisalt on arusaamu, et nad ei taha homoseksuaalsust üldse patuna käsitleda, ja sellisel juhul tekib Rootsi kirikule juba ka teiste kirikute vastuseis," ütles peapiiskop.
Põdra sõnul võiks kirik suhtuda homoseksuaalidesse samamoodi hoolivalt nagu teistesse inimestesse, kuid kirik võiks püüda neid juhtida oma orientatsiooni muutma. "Kui nad aga seda (orientatsiooni - toim) muuta ei suudaks, siis ei tohiks kirik neid häbimärgistada, sest on palju teisi süülisi käitumisviise, mida me ju ei tuleta kogu aeg meelde," ütles Põder, viidates rootslaste etteheitele, et homoseksuaalne suhe on patt. "Me ju ei käi ega näita kogu aeg näpuga, et oled patune, kui teed pühapäeval seda või teist, ehkki pühapäeva peaks pühitsema."

Tallinnas laieneb tasuline parkimisala
Järgmisest nädalast laieneb Tallinna kesklinna tasuline parkimisala ja seda mitte ühe või kahe tänava kaupa.
Inimeste arvates sel moel autouputuse vastu ei võitle, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Lasnamäe linnaosa valitsuses toimub doonoripäev
Põhja- Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab homme Tallinna Lasnamäe linnaosa valitsuse fuajees doonoripäeva.
Vereloovutus on võimalus aidata raskes seisus patsiente ning päästa nende elu. Doonorivere abil on võimalik sooritada ka paljusid plaanilisi operatsioone, mille jooksul on oht suureks verekaotuseks.
Doonoripäevale oodatakse kõiki terveid ja abivalmis inimesi vanuses 18-60 eluaastat. Doonor peab olema terve ja puhanud inimene, kehakaaluga üle 50 kilogrammi. Vereloovutus on vabatahtlik ning kõiki doonoreid ootavad meened verekeskuse poolt.
Verd saab anda aadressil Punane tänav 16 kell 13.00-17.00. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument.

Tehnika ja Filtri ühendusteest saab osa Lõunaväilast
Euroopa Regionaalarengufondi välisrahastusega rajatava Tehnika ja Filtri tänava ühendustee on osa Lõunaväilast, mille eesmärk on ida-lääne suunas väljaveninud Tallinna piirkondade ühendamine ja linnakeskusest transiitliikluse möödajuhtimine.
Tallinna linnavalitsus saadab linnavolikogule otsuse eelnõu, mille kohaselt nõustub Tallinn osalema juhtpartnerina Euroopa Regionaalarengufondi välisrahastusega projektis "Tallinna Tehnika ja Veerenni tänava ühendustee ehitamine" ja volitab Tallinna kommunaalameti juhatajat Ain Valdmanni alla kirjutama projektis osalemiseks ning toetuse taotlemiseks vajalikele dokumentidele.
Projekt on täies mahus vastavuses Tallinna arengukavaga 2006-2021. Tallinna tänavavõrgu arendamine näeb ette kahe ida-läänesuunalise magistraaltee väljaarendamist, mis kannavad tinglikke nimetusi Põhjaväil ja Lõunaväil.
Projekti kogumaksumus koos käibemaksuga on 62 809 705 krooni, sisaldades välisrahastust summas 27 680 000 krooni ja Tallinna linna omafinantseeringut summas 35 129 705 krooni. Välisrahastuse jaoks avatakse Tallinna linna poolt sildfinantseering tänavu summas 19 140 000 krooni ja 2008. aastal summas 8 540 000 krooni.

Linnavalitsus keelab Haabersti keskusse kasiino rajamise
Tallinna linnavalitsus kavatseb mitte nõustuda Ehitajate tee 109 hoone kasiinoks rekonstrueerimisega.
Sellesse hoonesse kasiino rajamine ei ole avalikke huve silmas pidades aktsepteeritav, leiab linnavalitsus. Hoonest napilt 80 meetri kaugusel asub peatselt avatav noorte vabaajakeskus. Ühtlasi häirib naabrusse jäävate Õismäe tee 1 ja 3 majade elanikke juba niigi öine melu lähistel asuva City Casino ümbruses ning elanikud ei saa nõustuda veel ühe kasiino avamisega elumaja vahetus läheduses.
Elanikud leiavad ka, et lisaks öörahu tagamisele oleks avalike huvide seisukohalt otstarbekam, et need ruumid saaks mõni inimestele vajalikum asutus. Planeeritav kasiino hakkaks paiknema elurajoonis ning oleks tihedalt kortermajadega ümbritsetud.
Tallinna linnavalitsus on seisukohal, et kasiinod ei pea paiknema elamurajoonis kõigile kättesaadavas kohas nagu toiduainete kauplus või linnaliinide bussipeatus, vaid meelelahutusele suunatud tänaval või kompleksis. Seetõttu ei ole aadressil Ehitajate tee 109 hasartmängukoha avamine infrastruktuuriliselt sobiv.

Tallinna Teede AS töötab kevadeti nagu kiirabi
Tallinna Teede AS parandab teid ja tänavaid abitelefonile 1345 saadud kõnede põhjal.
Tallinna abitelefonile 1345 helistati möödunud nädalal kokku 1265 korda, millest 183 korral teatati ohtlikest löökaukudest Tallinna tänavatel ja ühel korral kiideti Tallinna Teede AS töömehi kiire ning asjaliku töö eest.
Kevadiste löökaukude remondiga tegeleva Tallinna Teede AS teehoiudirektori Sergei Kulakovi sõnul on ta tänulik kõigile helistajatele.
"Enamik helistajate poolt teatatud löökaukudest oli meile teada ja ka töökavadesse sisse pandud, kuid tagasiside elanikkonnalt aitas remondibrigaade paremini organiseerida," ütles Kulakov.
Ühel korral avaldati teetöölistele ka tänu. Helistaja teatas, et löökauk Kopli tänaval endise kino Lembitu ees likvideeriti praktiliselt samal päeval.

Suveks valmiv mürakaart aitab leida vaikse kodukandi
Tallinna mürakaart pannakse valmides internetti, kus sellega on võimalik tutvuda.
Tallinna keskkonnaametil on käigus hange asutuse leidmiseks, kes kaardistaks linna kõige mürarikkamad piirkonnad. Kaart peab valmima 30. juuniks.
Srateegiliselt mürakaardilt saab linnavalitsus jälgida, et elurajoonidesse ei kerkiks elanikke lärmiga häirivaid rajatisi, nagu näiteks tööstusettevõtted ja raudteeharud. Samuti peaks kaardilt selguma ka vaiksed alad, mida sellistena peakski linnavalitsus säilitama.
Valmides pannakse mürakaart kõigile huvilistele tutvumiseks Tallinna koduleheküljele.
Tallinna keskkonnaameti juhataja asetäitja Madis Kõrvitsa sõnul on kaardist abi ka inimestele, kes otsustavad, kuhu soetada oma kodu. "Kui inimene oskab kaarti lugeda, siis ta saab sealt kätte informatsiooni, kas ostetav eluase asub mürarikkas piirkonnas või mitte," lausus Kõrvits.

Ringhäälingumaja ootab ideid
Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on koostöös arhitektide liiduga kuulutanud välja avatud pakkumismenetlusega riigihanke, mille käigus soovitakse leida parim arhitektuurne lahendus uuele ringhäälingumajale ja lähiümbruse planeeringule.
Uue ringhäälingumaja krunt asub Kristiine linnaosas aadressil Tuisu 21. Ideelahenduste esitamise tähtaeg on 2. juuli kell 16 ning võistluse auhinnafondis on 810 000 krooni.
Täpsemat infot ideekonkursi tingimuste kohta leiab arhitektide liidu kodulehelt www. arhliit.ee.

Ratase lahkumine linnapea kohalt võib võtta töö neljalt nõunikult
Keskerakondlasest Tallinna linnapea Jüri Ratase ametist lahkumine puudutab nelja nõunikku, kelle ametikoht on seotud linnapeaga, Ratase ainus mittepoliitiline nõunik Kaido Padar kavatseb linnatöölt lahkuda.
Linnapea Jüri Ratase nõunikud on Kaido Padar, Andrei Novikov, Madis Kaasik ja Kristel Geine. Neist kolm viimast on poliitilised nõunikud, Kaido Padar avalike suhete nõunik.
Tallinna linnavalitsuse personalidirektori Marika Lepikulti sõnul sõltub linnapea nõunike edasine töötamine linnakantseleis muu hulgas ka sellest, kas järgmine linnapea teeb neile ettepaneku tööd jätkata.
Linnapea avalike suhete nõunik Kaido Padar ütles, et hakkab pärast praeguse linnapea töölt lahkumist kindlasti uut ametit otsima. Jüri Ratas lahkub teisipäevast Tallinna linnapea kohalt riigikokku, kuni Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ametisse astumiseni täidab Tallinna linnapea kohuseid abilinnapea Taavi Aas.

Harjumaa bussimonopolist blokeerib uusi riigihankeid
Harjumaa bussiliine teenindav firma kasutab monopoli säilitamiseks alatuid nippe.
Kuigi Harjumaal on pidevalt probleeme bussitranspordi kättesaadavuse ja kvaliteediga, ei saa liinide teenindamist mõnele teisele firmale üle anda, sest sisuliselt monopoolses seisundis olev Atko grupp blokeerib uute teenusepakkujate leidmiseks korraldatud riigihankeid.
"Peamiseks märksõnaks ongi riigihange, mille taga kõik seisab," selgitas Harjumaa ühistranspordikeskuse juhataja Ago Kokser. "Pärast detsembris lõuna, lääne ja edela suunal uute ringihangete väljakuulutamist olime õnnelikud ja lootsime, et asi hakkab peatselt paranema," ütles Kokser. Kaua ei saanud keskus rõõmustada, kuna 29. jaanuaril, mõni päev enne hanke lõppu, vaidlustas Atko gruppi kuuluv MTG AS pakkumise kõigil kolmel suunal.

Rotary klubi kinkis uuele Laulasmaa koolile klaveri
Kingitus Tallinna vanalinna Rotary klubi kinkis eile avatud Laulasmaa koolile klaveri, mille valis koolilaste jaoks välja Tõnu Kaljuste. Klaveri pidulik üleandmine toimus esmaspäeval kell 14 Laulasmaa koolis, klaverit kogunesid uudistama nii kooli õpilased kui ka direktor.
"Võime kindlusega väita, et tegemist on suurepärase pilliga, kuna selle on välja valinud maestro Tõnu Kaljuste, arvestades just laste muusikalise kasvatuse vajadusi," ütles Tallinna vanalinna Rotary klubi president Rein Sibul.
Laulasmaa kool asub Harju maakonna Keila valla Laulasmaa külas Lohusalu teeristi vahetus läheduses ja Laulasmaa Resorti vastas.

Leedu rahandusminister astus tagasi
Ootamatult tagasiastunud rahandusminister Zigmantas Balcytis põhjendas oma tegu kohtu otsusega, mille kohaselt ei mõistetud tema poega pettuses ja ametiseisundi kuritarvitamises süüdi.
Balcytis kinnitas, et tema tagasiastumine ei ole kuidagi seotud Leedu euroga liitumise napi läbikukkumisega, vahendas Reuters.
Balicytise poega Donatast süüdistati pettuses ja ametiseisundi kuritarvitamises Euroopa Liidu struktuurifondidest ettevõtetele toetusi jagavas firmas. Balicytis teatas oma tagasiastumisest vahetult pärast kohtuotsust, mis mõistis ta poja õigeks.
Kohus tunnistas siiski, et rahandusministri poja tegusid võib käsitleda ametliku eksimusena kui mitte kriminaalrikkumisena.
"Ma astun tagasi selleks, et vältida minu poja õigeksmõistmisega seotud spekulatsioone. Kohtuotsus oli tema suhtes soosiv, nagu ma alati uskunud olen," ütles endine minister.

Blair: kaalume meremeeste vabastamiseks teistsugusteid meetmeid
Kui diplomaatiliste kõnelustega ei suudeta Iraani poolt kinnipeetavaid briti mereväelasi vabastada, kaalub Suurbritannia nende koju toomiseks teistsuguseid meetmeid.
Suurbritannia peaminister Tony Blair kinnitas, et praegu proovitakse kõiki diplomaatilisi kanaleid kasutades 15 kinni peetavat mereväelast koju tuua, vahendab BBC.
"Me üritame diplomaatiliste võtetega Teheranile selgeks teha, et nende inimeste kinni pidamiseks ei ole absouluutselt mitte mingisugust õigustust," ültes Blair.
Blair avaldas lootus, et ehk on veel võimalik Iraanile olukorda selgitada diplomaatiliste vahenditega. Kui läbirääkimised vilja ei kanna, siis liigutakse suhetes Iraaniga teistsugusele tasemele.
Mida see "teine tase" endast kujutab, Blair ei selgitanud.
Ühendkuningriigi mereväelased peeti Iraani vetes kinni eelmisel reedel. Teheran väidab, et tegu oli piiririkkumisega.

Läti ja Venemaa allkirjastasid piirilepingud
Täna allkirjastasid Vene peaminister Mihhail Fradkov ja Läti peaminister Aigars Kalvitis Moskvas piirilepingud.
Lisaks piirilepingute allkirjastamisele arutati ka majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi, vahendab Ria Novosti diplomaatilisi allikaid.
Piirilepingute sõlmimine toob endaga kaasa lõpliku piiri märkimise, mis välistab tulevikus territoriaalsete nõudmiste esitamise.
Läbirääkimised enne Teist maailmasõda Lätile kuulunud Pihkva regiooni tagastamise osas, luhtusid eelmise aasta aprillis. Tulemuseta jäi ka Läti teine nõudmine, et Venemaa tunnistaks Balti riigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt.
Moskva, kelle sõnul olid mõlemad nõudmised alusetud, keeldus Lätiga piirilepinguid allkirjastamast, kui Läti ei loobu piirilepingutele lisatud deklaratsioonist, millest Läti lõpuks ka loobus.

Turvakontroll seiskas Venemaal mitme kaevanduse töö
Vene kaevanduste turvalisust kontrolliv organ sulges osaliselt töö 12 kaevanduses.
"Tänaseks on töö peatatud 29 söeesis 12 kaevanduses," vahendas Reuters Siberi peamise kaevanduspiirkonna Kemerovo vaatleja Andrei Malakovi sõnu Interfaxile.
Suletud kaevandustest kolm kuuluvad firmale Yuzhkuzbassugol. Eelmisel nädalal hukkus samale firmale kuulunud Uljanovskaja kaevanduse plahvatuses 108 inimest.
Õnnetus tõi päevakorda Vene kaevanduste turvalisuse kontrollimise. Töösturite sõnul kaevandavad töötajad tootmismahu saavutamiseks enam, kui kaevanduse turvalisuse tagamiseks lubatud.

Austraallane tunnistas end terrorismis süüdi
Guantanamo vanglas kinnipeetav austraallane David Hicks tunnistas end terrorismis süüdi, et kiirendada enda kodumaale saatmist ning põgeneda USA vigase sõjaväekohtu süsteemi eest.
"Tema ülestunnistus kujutab endast lihtsat palvet pääseda Guantanamo ebainimlikust vanglast. See on inimlik vastus," ütles Austraalia senaator Bob Brown Reutersi vahendusel.
31-aastane Hicks, keda on viis aastat kinni peetud, tunnistas end USA sõjaväekomisjoni kohtuistungil süüdi al-Qaeda terroristide aitamises 2001. aasta USA Afganistani invasiooni ajal.
Sõjaväetribunali süüdistaja õhuvägede kolonel Moe Davis ütles, et Hicksi karistus selgub selle nädala lõpuks ning ennustas, et mees võidakse juba selle aasta lõpuks Austraaliasse toimetada, kus ta võib oma ülejäänud karistuse ära kanda.
Austraalia konservatiivne peaminister John Howard on seni militaattribunale jõuliselt toetanud, kuid kasvava sisepoliitilise surve tõttu on ta viimasel ajal kritiseerinud Washingtoni-poolset Hicksi protsessi venitamist.

Hispaania ja Suurbritannia peavad läbirääkimisi Gibraltari osas
Esimest korda 300 aasta jooksul pidasid Hispaania diplomaadid esmaspäeval Gibraltaril Suurbritannia kolleegidega läbirääkimisi Gibraltari osas, kuid vältisid enklaavi tulevase staatuse arutamist.
Kohtumine, mis osapoolte sõnul läks rahuldavalt, on märk Hispaania ja Suurbritannia vahelisi suhteid pingestanud 6,5 ruutkilomeetri suuruse pindalaga Gibraltari küsimuse lahendamise kasuks, vahendas Reuters.
1969 aastal sulges Hispaania kindral Francisco Franco Hispaaniat mägisest enklaavist lahutava piiri.
Eelmisel aastal alustas Hispaania Gibraltari delegatsiooniga ametlikke läbirääkimisi selleks, et parandada transpordi- ja kommunikatsioonitingimusi Gibraltaril ning elustada Hispaania piirialade majanduslikku arengut.
"Mul on hea meel siin Gibraltaril olla. See on selle protsessi tulemus, et ma saan siin olla," ütles Hispaania välisministeeriumi Euroopa asjade direktor Jose Pons.

Indoneesias suri kaks inimest linnugrippi
Teismeline poiss ja 22-aastane naine surid linnugripi inimesele ohtliku viiruse H5N1 tagajärjel.
Mõlematel oli linnugripi ohtlik viirus leitud, kuid arstid ootasid teise testi vastuseid, teatas Reuters.
Pühapäeval suri 15-aastane poiss Jaava saarel üheksa päeva pärast erinevates haiglates ravil olemist.
22-aastane naine Sumatra saarelt suri samuti pühapäeval, kuigi ei olnud lindudega kokku puutunud. Samas elas ta kodus vähemalt kümme kassi.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) hoiatas, et kassid tuleks linnugripi levimiskohtadest eemal hoida, vastasel juhul nad võivad haigust edasi kanda.
Indoneesias on siiani kõige rohkem inimesi linnugrippi surnud - 68 inimest.

Endistel NL riikidel on jätkuvalt probleeme inimõigustega
Rahvusvaheline organisatsioon kinnitab, et nõukogude-stiilis inimõiguste rikkumised on hakanud paljudes endistes Nõukogude Liidu vabariikides uuesti pead tõstma.
Inimõiguste Rahvusvaheline Helsingi Föderatsioon (IHF) kritiseerib lisaks endistele NL-i vabariikidele ka lääne demokraatiaid, kus praktiseeritakse poliitvangide kallal füüsilist piinamist.
IHF-i raport kinnitab, et paljud inimõiguslaste grupid on surve all nii Kesk-Aasias, Valgevenes ning ka Venemaal, vahendab BBC.
Raport märgib, et viimase 25 aastaga on eelmainitud piirkondades ühiskond märgatavalt arenenud, kui ikkagi leiavad seal aset samasugused inimõiguste rikkumised nagu Nõukogude Liidu ajal.
IHF on seisukohal, et inimõiguste olukord Venemaal läheb järjest hullemaks, viimase näitena tuuakse valitsuse poolset poliitiliste vastaste avalikkuse eest eemale tõrjumist.

Kaks elevanti Berliinis ehk veel kord EL 50
Kasutades üht ingliskeelset kõnekäändu võiks öelda, et Berliinis 50. aastapäeva tähistanud Euroopa Liidu liidrite kõrval oli ruumis veel kaks elevanti.
Nad olid kohal ja igaühele näha, kuid kõik kohalviibijad tegid näo, nagu neid poleks.
Jutt käib EL-i põhiseaduslepingust ja laienemisest - mõlemad kuuluvad ühenduse praeguse sisekriisi keskmesse, kuid bloki juhtide poolt pühapäeval heaks kiidetud deklaratsioon viimase poolsajandi saavutustest ja edasistest väljakutsetest ei maini kumbagi neist sõnagagi.
EL-i sisekriisile on palju seletusi, aga kõigis neis peitub mingil moel sõna "laienemine".
Põhiseaduslepingut oli vaja, et kohandada ühendust uute liikmete vastuvõtuga. Saatuse irooniana sai see 2004. aasta sügisel EL-i liidrite allkirjad Roomas samas ruumis, kus kuue asutajariigi juhid panid 1957. aastal käe alla Rooma lepingule - tollelesamale, mille sõlmimise aastapäeva Berliinis nüüd pühapäeval tähistati.

Armeenia otsib valimiste eel juhti
President saatis kriisinõupidamisel valitsuse laiali, kuna pühapäeval suri peaminister.
Järgmise kümne päeva jooksul peab riigipea Robert Kotšarian leidma uue peaministri, kelle eestvedamisel saaks Armeenia vastu minna 12. mai parlamendivalimistele.
Nõukogude ajal põranda all tegutsenud ja 1990. aastal suurde poliitikasse tulnud Vabariiklik Partei on riigile andnud kolm viimast valitsusjuhti, neist Vazgen Sarkisjan tapeti parlamendis 1999. aastal ja Aram Sarkisjani tagandas president mõni kuu hiljem. Viimased seitse aastat riiki juhtinud Andranik Markarjan (55) suri nüüd südamerabandusse.
Demokraatlike tavade ülevõtmisega pole Armeenia just silma paistnud. Pärast 27. oktoobril 1999 parlamendis toimunud veresauna, kui relvastatud mehed tapsid peaminister Vazgen Sarkisjani, rahvaesinduse esimehe Karen Demirtžjani ja veel kuus isikut, on jäänud kestma usaldamatuse õhkkond. Vene eksspioon Aleksandr Litvinenko süüdistas tollal rünnaku korraldamises oma FSB-kolleege, Jerevanis 2001. aasta sügisel marssinud meeleavaldajad süüdistasid roimas president Kotšarjani.

Prantsuse ufoarhiivide avaldamine veebisaidil ummistas selle päevadeks
Lendavate taldrikute huvilised saavad uurida 400 toimikut Prantsusmaa ufovaatlustest.
Prantsuse rahvuslik kosmoseagentuur asus internetti üles riputama aastakümnete jooksul kogutud materjale tundmatutest lendavatest objektidest. Esmalt avalikustatud 400 toimikut aga tekitasid ilmselt sedavõrd suurt huvi, et ligipääs aadressile www.cnes.fr oli takistatud.
"Oletasime teatud huvi, kuid mitte sellisel määral," nentis agentuuris ufo-uuringute osakonda juhtiv Jacques Patenet.
Arhiivi on kogutud pealtnägijate tunnistused, politsei ja ekspertide aruanded, fotod, heli- ja videosalvestised. Need on koondatud 1650 toimikusse, millest varaseim pärineb aastast 1937. Aasta lõpuks peaksid kättesaadavad olema ka ülejäänud enam kui 1200 kausta. Avaldamata jäetakse aga tunnistajate nimed ning nende kohta koostatud psühholoogilised raportid.

Märtsi neljas nädal: kahenäoline Eesti
Kui Võrumaal on palja käsivarre ilm, siis mere ja Peipsi ääres tuleb alles kasukahõlmu koomale sikutada. Eelmine nädal tõi Eestisse kevadise soojarekordi - 19,4 pügalat Antslas.
Enamiku inimeste südames tärkab kevad siis, kui jääb silma esimene liblikas, noored ennustavad koerliblika silmamisest suveseikluste kirevust, vanem põlvkond lapsuliblikast aga kuldset suvepuhkust. Nüüd on mõlemad ennustajaliblikad õhus, olge valvel! Minu jaoks oli põnev see, et sellekevadine esimene nähtud liblikas oli nii Itaalias nädala eest kui ka eelmisel neljapäeval Vilusis emane kahvatukollane lapsuliblikas - nii et selline rahulik suveke. Olev Merivee Tõrvast kirjutab: "Mu esimene kevadlendaja (21.03) oli aga hoopis poolunine mesilane, kes istus sopsti mu lähedale pakuotsale haigutama. Nii et midagi mesimagusat on kusagil mind ootamas."
Linnud

EL-i siseste maksete ülekandmine kiireneb
Peagi võib rakenduda eurodirektiiv, mis teeb võimalikuks Euroopa Liidu (EL) siseste maksete tasumise kahe tööpäeva jooksul.
Täna ECOFIN-il kohtunud Euroopa Liidu rahandusministrid saavutasid kokkuleppe makseteenuste direktiivi osas, mis looks EL-i maksete ühisturu läbi Euroopa Liidu tasandil kehtestatava ühtse õigusliku raamistiku, teatas rahandusministeerium.
Tänu direktiivile muutuvad EL-i sisesed maksed kiiremaks ja efektiivsemaks, kuna direktiivi rakendumisel peavad kõik liidusisesed maksed jõudma saajani järgmisel tööpäeval. Direktiiv tihendab ka konkurentsi, kuna selle tulemusel saavad lisaks pankadele makseteenuseid hakata osutama ka uut tüüpi finantseerimisasutused - makseasutused.
Makseasutus on uus finantseerimisasutus, mille põhitegevusalaks on erinevate makseteenuste pakkumine - krediit- ja deebetkaardid, isikutevahelised maksed, otsekorraldused, mobiilimaksed, e-raha jmt teenused.

Rosneft võitis esimese Jukose varade oksjoni
Peamiselt Vene riigle kuuluv Rosneft võitis esimese pankrotistunud naftafirma Jukose varadele korraldatud oksjoni.
Rosneft omandas 9,44% enda aktsiatest, mis kuulusid Jukosele, 7,6 miljardi dollari (üle 90 miljardi krooni) eest ning edestas sellega Vene firma TNK ja Briti firma British Petroleumi ühispakkumist, vahendab BBC.
Jukose varadele korraldatakse aprillis veel kuus oksjonit.
Jukose endine juht Mihhail Hodorkovski kannab Siberis oma kaheksa aasta pikkust vangistust, süüdistatuna maksupettuses. Hodorkovski advokaatid on aga kohtuasja edasi kaevanud Euroopa inimõiguste kohtusse.
Vene valitsus on määranud Jukosele 26 miljardit krooni maksuvõlga. Kuigi pankrotihaldur Eduard Rebgun peab ettevõtte väärtuseks 22 miljardit dollarit, on Jukose esindajate sõnul vara väärt vähemalt nii palju, et määratud võlg ära maksta.

Teel Saksamaale tuleb Tallinki laevalt korraks maha astuda
Kuniks Eesti pole liitunud Schengeni viisaruumiga, tuleb Tallinki laevaga Rostocki reisides sõitjatel Helsingis laevalt väljuda ning läbida kohustuslik passikontroll.
Mõnevõrra ebamugavaks osutub see Saksamaalt tagasi sõites, sest laev jõuab Helsingi sadamasse magusal hommikuune ajal kell 6. Antud korraldus on mõnes reisijas ka küsimusi ja pahameelt tekitanud. Nii näiteks olid omale aprilliks reisi broneerinud Urmas Sarv ja Kaupo Kork pehmelt öeldes üllatunud, kui nägid, et ühe broneeringu asemel on tehtud kaks ning kell 6 tuleb laevalt poolteiseks tunniks maha tulla. Selgitust, miks see nii on, broneeringukinnitusse lisatud ei olnud.
Ka täna broneeringutelefonile helistades ei põhjendanud klienditeenindaja laevalt lahkumise vajadust Schengenist lähtuva passikontrolli kohutustusega, öeldes vaid, et laevalt tuleb väljuda, sest laev teenindab kahe suuna: nii Tallinn-Helsingi kui ka Tallinn-Rostock reisijaid.

Soome õed tahavad suuremat palka
Soome kutseliste õdede liit (SuPer) tegi ettepaneku asutada uus fond, mille tegevus toetaks hoolekandeasutusi.
SuPeri teatel lubaks toetuste suurenemine tõsta ka õdede palku, vahendas agentuur STT.
Hooldeõdede palku ei peeta konkurentsivõimelisteks ning 40 protsenti kutselistest õdedest töötab praegu väljaspool sotsiaalhoolduse ja tervishoiu valdkonda.
Soome õdede keskmine põhipalk on praegu üle 27 000 krooni kuus.

Saksa kauplus tutvustab Eesti toitu
Tänasest kuni märtsi lõpuni on Saksamaal Aue Edeka Simmelmarktis müügil Eesti toidukaubad.
Kaupluses tutvustatakse ja müüakse Eesti tervislikke ja kvaliteetseid ning juba hea vastuvõtu leidnud toidukaupu, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.
Maitsta saab eestimaist puhast ja magusat mett ning tervislikku astelpajusiirupit, müügil on ka grillvorstikesed, juustud, vürtsikilufileed, sprotid õlis, maitsestatud rapsiõli ja eestlaste armastatud rahvustoit kama. Jookidest pakutakse likööre Vana Tallinn ja Kristallkümmel ning viina Viru Valge.
Tegemist on 2004. aastal alguse saanud koostööprojektiga Eesti ja Saksimaa keskkonna- ja põllumajandusministeeriumide vahel.

Mägus: hotellid on valmis teiste valdkondade töötajate ümberõppeks
Hotellide ja restoranide liidu uue juhi Feliks Mäguse sõnul seisab liidu juhatusel ees kaks teemat, mida arutada: tööjõuküsimus ning see, kuidas majutusettevõtteid sihtturgudele paremini n-ö müüa.
Täna hotellide ja restoranide liidu uueks juhatuse esimeheks valitud Feliks Mägus näeb kahte põhilist valdkonda puudutavat probleemteemat, millele tuleb edaspidi tähelepanu pöörata.
"Tööstusharus on kindlasti oluline maineküsimus. Kuidas meelitada rohkem inimesi tööle - nii noori kui ka ümberõppe käigus teistest valdkondadest," rääkis Mägus Eesti Päevaleht Online'ile. Mäguse sõnul on valdkond üsna tööjõumahukas ning tööjõu probleem väga tõsine.
"Teise teema on oluline see, kuidas väga konkurentsitihedas keskkonnas majutusasutusi sihtgruppidele paremini müüa," ütles Mägus. "Eelkõige jah välisturgudele, kuna kaks kolmandikku majutusettevõtete teenuste kasutajatest on välismaalased."

Eesti Pank käivitab eAruande
Eesti Pank käivitab 1. aprillist portaali eAruanne, mille kaudu saavad Eesti Pangale maksebilansistatistikat esitavad ettevõtted oma andmed edastada elektrooniliselt.
Käivituv veebikeskkond sarnaneb Eesti Panga teatel statistikaameti ning maksu- ja tolliameti vastavatele portaalidele eSTAT, e-maksuamet ja e-toll.
eAruandega ühinemine on ettevõtetele vabatahtlik, säilivad ka kõik senised aruannete esitamise võimalused ehk kirja, faksi või e-posti teel. eAruande kasutamine on turvaline, kuna portaali saab siseneda vaid läbi autentimiskanalite, kasutades internetipanka või ID-kaarti.
eAruande kasutajaks saamiseks tuleb eAruande avalehelt alla laadida vastav taotluse vorm ja saata see täidetuna Eesti Panka.
eAruandel on teiste aruandmiskanalitega võrreldes mitmeid eeliseid. Aruanded on osaliselt eeltäidetud juhul, kui eelmise perioodi andmed on esitatud eAruande kaudu. Samuti saab andmeid alla laadida otse ettevõtte andmebaasist. Aruannete sisestusvigu kontrollib tarkvara ja suunab neid parandama. Lisaks säilib kõigist esitatud andmetest terviklik ülevaade ning neid saab vajadusel välja trükkida.

Sumberg astus hotellide ja restoranide liidu juhi kohalt tagasi
Eesti hotellide ja restoranide liit (EHRL) valis tänasel üldkoosolekul liidule uue 11-liikmelise juhatuse, mille etteotsa sai Nordic Hotels OÜ juhatuse esimees Feliks Mägus.
Viimased kuus aastat ERHL-i juhtinud hotelliettevõtja Tarmo Sumberg jätkab tööd EHRL-i juhatuses, teatas liit.
Viimasel 17 aastal erinevaid suuri hotellikette nagu Finest Hotels Group ja Reval Hotels Group juhtinud Mägus märkis, et soovib jätkata senise juhatuse tegevussuundi, sealhulgas hotellide-restoranide erialade väärtustamist ühiskonnas ja kogu valdkonna tuntuse tõstmist sihtturgudel.
Oma põhitööna juhib Feliks Mägus alates eelmisest aastast Nordic Hotels OÜ-d, mille kaasosanikuks ta on ja mis opereerib Tallinnas hotelli NORDIC HOTELL SKÅNE.
Liidu tegevjuhina jätkab Donald Visnapuu.
EHRL-i kuulub 77 erinevat hotelli ja restorani üle Eesti.

Hansapanga Keila kontor vahetab asukohta
Hansapank avab homme Keila endises kinomajas uue kontseptsiooniga pangakontori.
Varem tegutses Hansapanga kontor Keila linnavalitsuse ruumides, mis jäid aga kitsaks seoses piirkonna kiire arengu ja klientide vajaduste kasvuga, teatas pank.
Uuendusena alustatakse avatavas kontoris muude teenuste kõrval ka laenuandmisega väikeettevõtetele, mida siiani Keila kontoris teha ei saanud.
Märtsi keskel avas Hansapank uuendatud kontseptsiooniga kontorid ka Nõmmel ja Kallaveres. Pangal on Eestis kokku 96 kontorit.

Baltika toob turule Mosaici lasterõivad
AS Baltika alustab tänasest Mosaici kauplustes lasterõivaste müüki.
Lisaks meeste- ja naisterõivastele hakkab Baltika tänasest Mosaici kauplustes pakkuma ka lasterõivaid ja -aksessuaare. Sel nädalal jõuab lastekollektsioon Baltika teatel ka Läti ja Leedu turule, Ukrainas ja Venemaal alustatakse müüki aprilli jooksul.
Mosaici brändijuhi Brigitta Kippaku sõnul annab lasterõivaste valik vanematele, kes tulevad poodi endale rõivaid ostma, võimaluse teha kõik ostud ühest kohast. "70 protsenti meie külastajaist on lapsevanemad, seega on lasterõivaste pakkumine igati loomulik samm," lisas Kippak.
Mosaici lastekollektsioon on suunatud 2-10 aastastele poistele ja tüdrukutele.

Amserv Grupi eelmise aasta käive lähenes 2 miljardile
Amserv Grupi AS 2006. aasta konsolideeritud müügitulu jõudis 1,88 miljardi kroonini, müügitulu kasv võrreldes 2005. aastaga oli 618 miljonit krooni ehk 49 protsenti.
Kontserni maksudeeelne kasum moodustas 77,4 miljonit krooni, kasvades võrreldes 2005. aastaga 74 protsenti.
Amserv Grupi ettevõtted Eestis ja Lätis müüsid 2006. aasta jooksul 6719 sõidukit, seejuures uusi sõidukeid 5397.
Uutest sõidukitest müüdi 3203 Toyotat, 1357 Opelit, 443 Lexust ja 394 Chevrolet.
Toyota oli kindel turuliider nii Eestis kui ka Lätis. Väga edukaks osutus mõõdunud aasta ka Lexusele, võrreldes 2005 aastaga oli müügikasv tervikuna Eestis 228 protsenti ja Lätis 224 protsenti.
Arvestades autoturu suurt kasvu ja vajadust hästi teenindada olemasolevaid ja uusi kliente, on käesolev ja ka järgmine aasta Amserv Grupile suurte investeeringute tegemise aeg.

Peleriin Medicial jätab tööta sada inimest
Kuressaares tegutsev ettevõte OÜ Peleriin Medical lõpetab tegevuse, mistõttu kaotab töö ligi sada inimest.
Alates 2000. aastast saksa partnerile ühekordseid kirurgikitleid tootnud OÜ Peleriin Medical täidab viimase tellimuse aprillis, rääkis firma juhatuse liige Tarvi Tiitsaar ajalehele Oma Saar.
"Oleme sunnitud ettevõtte likvideerima tellimuste mahu järsu languse tõttu seoses maailmaturul toimunud muudatustega," põhjendas Tiitsaar ning selgitas, et saksa partnerfirmas toimuvad tootmise ümberkorraldused.
Üha enam võtavad üliodava tööjõukuluga Hiina firmad Euroopa allhanked endale. "Seda ka meditsiinitarvikute turul," ütles Tiitsaar, kelle sõnul mõjub see hävitavalt antud valdkonna tootmisettevõtetele Euroopa Liidus.

DnB NORD Pank tõstis hoiuste intressimäärasid
Seoses euro intressimäärade tõusuga tõstis DnB NORD Pank nii era- kui äriklientide hoiuste intressimäärasid.
Aastase Eesti krooni tähtajalise hoiuse intress tõusis 4%-le, mis on varasemaga võrreldes 0,4 protsendipunkti enam. 6- ja 9-kuuliste hoiuste intressid on nüüd 3,75 ja 3,90% (tõus vastavalt 0,3 ja 0,35%). Eurohoiuse intressid tõusid 0,10 protsendipunkti võrra, teatas pank.
Põhjamaade ühte suuremasse pangandusgruppi kuuluv DnB NORD Pank tegutseb lisaks Eestile ka Soomes, Taanis, Poolas, Lätis ja Leedus. Eesti turul tegutseb pank eelmise aasta kevadest ja pakub tänaseks kõiki peamisi finantsteenuseid nii era- kui äriklientidele.

Starmani teenused on ööl vastu 28. märtsi häiritud
Starmani teenused on ööl vastu 28. märtsi häiritud, kuna uuendatakse Tallinna peajaamas asuvaid elektrivarustusseadmeid, millega seoses võib esineda teenuste edastamises lühiajalisi häireid.
Ettevõtte teatel ei tööta interneti- ning telefoniteenused korrapäraselt 28. märtsi öösel ja varahommikul ajavahemikul 01.00 - 06.00.
Ida-Virumaal võib olla samal ajal häiritud ka kaabeltelevisiooniteenus. Nimetatud kellaaegadel ei tööta ka Starmani klienditeeninduse üldnumber 1770.

Kreenholmi heitvete vastuvõttu ei peatatud
Täna hommikuks plaanitud Kreenholmi heitvete vastuvõttu ei peatatud, kuna vahetult enne vastuvõtu peatamist sekkus olukorda Narva linnapea.
Narva linnapea Tarmo Tammiste läkitas täna hommikul munitsipaalettevõttele AS Narva Vesi kirja, milles palus mitte sulgeda tekstiiliettevõtte Kreenholm heitvete vastuvõttu.
Algselt oli heitvete vastuvõtu peatamine plaanitud kella üheksaks hommikul. Veidi enne seda teatas vee-ettevõtte juht Aleksei Voronov, et Kreenholm palus pool tundi lisaaega, kuni kõik pumbad peatatakse. Selle aja veefirma ka andis.
Kell 9.20 heitvetejaama juurde sulgemist jälgima saabunud ajakirjanikke ootas üllatus, kuna Aleksei Voronov teatas, et Narva linnapea on läkitanud Narva Vee nõukogule kirja, milles palub kaaluda Kreenholmi heitvete jätkuvat vastuvõtmist. Sellise otsuse ka Narva Vesi tegi.

Parima toiduaine tiitlile kandideerib rekordarv uudistooteid
Eesti toiduainetööstuse liidu ja Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi korraldatava konkursi "Parim Toiduaine 2007" tiitlile kandideerib varasemaga võrreldes rekordarv uudistooteid - 150 toodet 38 toiduanetööstusettettevõttelt.
Võrreldes eelnevate aastatega on 13 korda toimuval konkursil toiduliidu andmetel üldse tunduvalt enam osalejaid. Muutunud on ka konkursitingimused: eraldi kategooriates kandideerviad nii toidud kui joogid. Jookide eraldi kategoriseerimise põhjuseks oli joogitööstuse tähtsuse kasv toidusektoris. Selleks, et turutrendidega kaasas käia, on sel aastal esmakordselt ka eraldi valmistoitude kategooria.
Kuldmärke antakse välja neli: "Parim Toiduaine", "Parim Toit Tervisele", "Parim Mittealkohoolne Jook" ning "Parim Alkohoolne Jook". Samuti on plaanis esile tuua toode väikeettevõttelt ning aastaid on komisjoniliikmed huvitavamaid ja uuenduslikumaid tooteid ka ära märkinud. Konkursil saavad osaleda eelmise aasta 1. jaanuarist kuni selle aasta 1. märtsini Eestis turule toodud tooted.

Riigikontroll kahtlustab Tiit Laja korruptiivsetes tehingutes
Riigikontrolli auditi järgi kantis endine riigikantselei peadirektor Tiit Laja Kaitseliidu Kinnisvara SA juhatuse liikmena sadu tuhandeid kroone enda ning oma perekonnaliikmetega seotud ettevõtetesse.
Märtsi keskel avalikustas riigikontroll Kaitseliidu Kinnisvara SA auditi, milles nendib tuhandete ruutmeetrite üle võimu omavas riigikaitseasutuse allüksuses tõsiseid juhtimisvigu ning toob välja selle endise juhatuse liikme, varasema kõrge riigiametniku Tiit Laja korruptiivsed tehingud, kirjutab Äripäev.
Näiteks on märgitud juhtumid, kuidas aastatel 2004 ja 2005 ostis mees enda osalusega osaühingult Fontes Projektijuhtimine sisse bürooteenust ning oma pereliikme firmalt Viirisepa OÜ transporditeenust. Viimase vajalikkus seatakse raportis kahtluse alla seetõttu, et Laja oli Kaitseliidult saanud ametiauto ning ta poleks pidanud Ade Lajale kuuluvale Viirisepale tasuma iga kuu umbes 10 000 krooni, kokku kantis varem ka tööandjate keskliidu juhina töötanud Laja raporti kohaselt 360 000 krooni.

Relvahanke võitja oli Kõutsi jahikaaslane
Koos Eesti kaitseväe tollase juhi Tarmo Kõutsiga mullu jaanuaris jahil käinud Rootsi kaitsetööstuse esindaja võitis tänavu veebruaris sõlmitud Eesti suurima, miljardikroonise relvahanke.
Sel nädalavahetusel kirjutas Taani ajaleht Berlingske Tidende, kuidas mullu jaanuaris käisid Soome ja Taani kaitsevägede juhid koos metsseajahil Laiusel Eestis, seda tollase kaitseväe juhi Tarmo Kõutsi kutsel, kirjutab Äripäev.
Teiste hulgas oli kohal ka Saab Microwave Systemsi Kesk-Euroopa müügiosakonna asepresident Mikael Johannison, kes tänavu veebruaris allkirjastas miljardikroonise relvahanke võitjana Eestisse lühimaa õhutõrjesüsteemi rajamise lepingu.
Endine kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts eitab igasugust seost miljardilise relvastushanke ja aasta varem koos Rootsi kaitsetöösturitega peetud jahipidamise vahel. "See ei mõjuta midagi, kellega mina lõunal või jahil käin. Relvahankeid korraldab meil kaitseministeerium," teatas Kõuts.

Rapla- ja Järvamaa elanikud on lootusetult prügi sisse uppumas
Prügifirma Resk vanade suurte metallkonteinerite tühjendamise auto ütles üles.
Et autod, mis suutsid tühjendada vanu suuri metallkonteinereid, on prügifirma Resk juhi Raivo Ermi sõnutsi tehniliselt kõlbmatud ja nendega ei tohi enam sõita, tuleb Rapla- ja Järvamaa Reski klientidel osta endale uued konteinerid. Selle suurusest sõltuvalt tuleb arvestada 700- kuni 10 000-kroonise väljaminekuga.
Türi linna elanik Kaarel Aluoja sai prügist lahti alles pärast kahe- ja poolekuist ootamist ja korduvaid telefonikõnesid Reski Paide kontorisse.
Kui eramu suur metallkonteiner aasta algul täis sai ja Aluoja, nagu alati, kontorisse helistas, et tellida prügi äravedu, öeldi talle, et sobilikku veokit enam pole ning veebruari lõpuni käib Raplast auto, mis kallutab prügist tühjaks ka järvalaste vanad kastid.

Sel suvel saab ka rannas lesides internetis surfata
Televõrgu mobiilse interneti teenus hakkab katma peaaegu kogu Eestimaad.
Eesti Energiale kuuluv ettevõte AS Televõrk hakkab selle aasta 2. juulist pakkuma kõigile huvilistele WiFi-ga sarnast internetiteenust, mille leviala katab peaaegu kogu Eesti.
Kui internetti soovitakse kasutada statsionaarse arvutiga ja ainult kodus, siis on võimalik osta elektrivõrku ühendatav väline modem. Sellisel juhul on ühendus stabiilsem ja kiirem. Need aga, kes soovivad eri paigus sülearvutiga intenetti pääseda, saavad kasutada USB-seadet meenutavat vastuvõtjat, mis püüab raadiolained õhust kinni. Vajalikke seadmeid saab osta Eesti Energia esindustest.
Sõltuvalt kasutaja asukohast on interneti andmesidekiiruseks 144 KB/s - 2 MB/s. Tavapärane allalaadimiskiirus hakkab olema umbes 600 KB/s ning e-kirjade lugemiseks ja netilehtedel käimiseks sellisest kiirusest piisab. Teenuse tasu saab olema paketipõhine ja hakkab maksma ligikaudu 300-400 krooni kuus.

Klassikaraadio annab välja raamatu nüüdismuusikast
Klassikaraadio tähistab 12-ndat sünnipäeva raamatu esitluse ja kontserdiga reedel 30. märtsil.
Raamat "NYYD-muusika" sisaldab 20 artiklit uue muusika erinevatest aspektidest.
Lugejale pakutakse käsitlusi uue muusika vastuvõtust ja arengust Eestis - klassikast, pärimus- ja populaarmuusikast.
Raamatust leiab autorite tekste saadetest ja arvamusi uuest muusikast, ülevaateid nüüdismuusika esitajatest ja Eesti Raadio osast muusikaelu uuenemisel.
Tekstide kirjutajad on Klassikaraadio toimetajad ja autorid Berk Vaher, Joosep Sang, Kadri Kõusaar, Jüri Reinvere ja Märt-Matis Lill.
Klassikaraadio esitleb raamatut reedel 30. märtsil kell 12.30 Eesti Raadio Valges saalis, esitlus kõlab otse-eetris.

 "Jan Uuspõld läheb Tartusse" esilinastub Wiesbadenis
Saksamaal Wiesbadenis toimub 28. märtsist 3. aprillini seitsmes Kesk- ja Ida-Euroopa filmide festival goEast, kus toimub ka mängufilmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" rahvusvaheline esilinastus.
Andres Maimiku ja Rain Tolgi film "Jan Uuspõld läheb Tartusse" osaleb festivalil goEast filmifestivali võistlusprogrammis nagu ka teine Eesti film "Müümise kunst", mille režissöörid on Jaak Kilmi ja Andres Maimik.
Kesk- ja Ida-Euroopa filmide festivalil osaleb ka Läti-Eesti-Sloveenia koostööfilm "Koer, lennuk ja laulupidu", mille režissööriks on Laila Pakalnina. Wiesbadeni filmifestivali võistlusprogrammis osaleb kokku 10 mängufilmi ja 6 dokumentaalfilmi Kesk- ja Ida-Euroopast.
GoEasti filmifestivalil on kavas veel teinegi võistlusprogramm - tudengifilmidele. Eesti tudengifilmidest on 50 võistleva filmi hulka valitud Birgit Demidova film "Ninanokkija apelsin", Rasmus Merivoo "Tulnukas" Joosep Matjuse film "Suvine dokumentaal" Anastassia Kovõtska "Jälg" ja "Tšempion", mille režissööriks on Kaupo Kruusiauk.

Olmaru ja Sammul lahkuvad Linnateatrist, asemele võib tulla Priit Võigemast
Tallinna Linnateatrist lahkuv näitlejatepaar Liina Olmaru ja Indrek Sammul suunduvad tõenäoliselt Viljandi Ugala teatrisse, kust omakorda võib Linnateatrisse tulla Priit Võigemast.
"Olmarul ja Sammulil lõppeb leping Linnateatriga 30. juunil ja nad mõlemad avaldasid soovi lepingut mitte pikendada," ütles Linnateatri direktor Raivo Põldmaa Eesti Päevaleht Online'ile.
Raivo Põldmaa sõnul soovivad Liina Olmaru ja Indrek Sammul puhata pingelisest teatritegemisest ja vähendada töökoormust. "Meil on loomulikult kahju, et Olmaru ja Sammul otsustasid teatrist lahkuda. Siiski jääb Indrek Sammul Linnateatri juures tegevaks külalisnäitlejana," sõnas Põldmaa.
Linnateatri juht Põldmaa kinnitas, et inimesed teatrites ikka vahetuvad ja koosseisudes toimuvad muutused. Ka Linnateater otsib uusi inimesi ning ühe võimaliku trupiga liitujana nähakse Viljandi Ugala teatri näitlejat Priit Võigemasti.

Täna õhtul selguvad teatri aastaauhindade saajad
Tänasel rahvusvahelisel teatripäeval kuulutatakse Kuressaare Linnateatris välja Eesti teatri aastaauhindade laureaadid.
Peamiste teatriauhindade nominendid on järgmised:
Lavastajad:
Andres Noormets - lavastus "Kauka jumal" (Pärnu "Endla").
Jaanus Rohumaa - lavastus "Vargamäe kuningriik" (Rakvere Teatri ja Pärnu "Endla" ühistöö).
Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper - lavastus "Kuningas Ubu" (Teater NO99).
Ingo Normet - lavastus "Müügimehe surm" (Eesti Draamateater).
Elmo Nüganen - lavastus "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." (Tallinna Linnateater).
Naisnäitlejad:
Hele Kõre - Karin lavastuses "Karin.Indrek Tõde ja õigus. 4." (Tallinna Linnateater).

Metodisti kirikus kõlanud Matteuse passioon seob Eestit Euroopaga
Paastumaarjapäeval sai Tallinnas üle pika aja kuulda Bachi Matteuse passiooni.
See muusikateos ei ole ainult üks Bachi ulatuslikumaid teoseid, vaid ka muusikalise ja teoloogilise mõtte kontsentraat. Matteuse passioon kui lugu on traagiline ning annab oma detailirohkuses hästi edasi Jeesuse paljuski mõttetut surma. Kannatusloo kulminatsiooniks ei olegi tegelikult niivõrd Jeesuse surm - surm on pigem kurbmängu loogiline ja koguni kergendusttoov lõpplahendus. Bach asetab raskuspunkti hoopis ettepoole - Jeesuse surmamõistmisele ülempreestrite ja kirjatundjate ning lõpuks ka nende sõgedaks ässitatud rahvahulga poolt.
Tasakaalus orkestrimäng
Evangelist Julian Podgeril on sümpaatne ja hästi toetatud hääl ning suurepärane diktsioon. Ta on hea näitleja, kes ehitab üles nii täpse muusikalise dramaturgia, nagu poleks tegu kontserdi, vaid kuuldemänguga. Kohati teeb ta üsna looduslapse häält, mis mõjub värskelt. Tomas Medici on temast natuke täielikuma, ooperlikuma tämbriga, ülemised noodid valmistasid aga raskusi nii talle kui ka Podgerile, nagu oleks tenorilaulmine üleüldse looduse poolt vastunäidustatud.

Kumus algab loengusari Nõukogude Eesti kunstist
Homsest algab Kumus loengu- ja filmisari "Pilte Nõukogude Eestist", üritustesarja avab kunstiteadlase Katrin Kivimaa loeng Nõukogude naise kuvandist eesti kunstis.
Kivimaa ettekande eesmärgiks on vaadelda eesti kunsti muutust, mille tõi kaasa sotsrealistliku kaanoni rakendamine uue poliitilise, sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise situatsiooni sümptomina.
Loengud toimuvad Kumu auditooriumis üle nädala kolmapäeviti kell 18. Aprillis esinevad Nõukogude Eesti kunsti tutvustavate loengutega kunsti-teadlased Anu Allas ja Kädi Talvoja, maikuus Eva Näripea ja Mari Laaniste.
Filmiprogramm on koostatud aastatel 1960-70 vändatud dokumentaalfilmidest ja omal ajal esitamata jäänud eksperimentaalfilmidest, sealhulgas "Naine täna" (režissöör Reet Kasesalu), "Tekstiilist viiner" (Jüri Okas), "511 parimat fotot Marsist" (Andres Sööt) jt.

 "Leiutajateküla Lotte" jätab Saksa vaatajad külmaks
"Lotte" filmilevi numbrid Saksamaal on kurvad meedia soosingust hoolimata.
Eelmise nädala seisuga oli Saksamaal käinud "Leiutajateküla Lottet" vaatamas 16 577 inimest, mis on väike arv Saksa kinoturul. Pettunud on ka Saksa levitaja. "Tulemus ei ole selline, nagu ootasime," ütles Yolanda Hernández Esponda filmilevifirmast MFA+.
"Lotte" on jooksnud Saksamaa kinodes alates 22. veebruarist. Berliini filmifestivalist alguse saanud meedia vastuvõtt oli ülisoodne. "Lotte" kogus suure hulga positiivseid arvustusi nii pealinnas kui ka provintsilehtedes.
"Lotte im Dorf der Erfinder "pealkirja saanud teos dubleeriti saksa keelde ja seda levitati suure hulga koopiatega. Filmi arvustused ja tutvustused on eri laadi. Pööratakse tähelepanu filmi isukupärale ja detailitäpsusele. Mõnes kohas tuleb juttu Eesti animatsioonist laiemalt, välja tuuakse Priit Pärna nimi. Lapselikult naljakas koolieelikutele ja nende vanematele," kirjutas Der Tagesspiegel.

Linastub film kunstnik Ants Viidalepast
Täna esilinastub Kumu auditooriumis uus dokumentaalfilm kunstnik Ants Viidalepast.
Film kannab pealkirja "Mees meistrite linnast" ja selle lavastaja ja produtsent on Peeter Brambat, keda on konsultandina abistanud Mai Levin. Stuudios Oculos Film valminud linateos kestab 25 minutit.
Lõppenud aastal 85 aasta juubelit pühitsenud Ants Viidalepp on nooremale kultuuripublikule tuntud eelkõige oma viimastel aastatel ilmunud meenutusraamatute kaudu. Temast jutustavat filmi raamistab vanameistri möödunudkevadine näitus Viinistu kunstimuuseumis.
Filmis avaneb vana kunstniku igapäevaelu: suvekodu Kassaris, vanad Kassari tuttavad, ateljeekorter Tallinna Kunstihoones ja jalutuskäigud koeraga lähedasel Toompea nõlval. Just mäng minevikuga on Peeter Brambati filmi õnnestumise võti. Ta on lasknud Viidalepal rääkida lugusid, jättes ta omatahtsi enda radadele jalutama.

Euroopa Liidu kõrge ametnik vähendab iPodi konkurentsimuresid
Kõrge Euroopa Komisjoni ametnik tõstatas küsimuse, kas ka konkurentsi ametnikud ei peaks reguleerima Apple poolt toodetavaid iPod muusikapleiereid.
Mõned kriitikud on soovitanud võtta kasutusele meetmeid, mis sunniks Apple'it tegema oma online-muusikapoes iTunes müüdava muusika sobituvaks ka teistesse mp3-mängijatesse peale Apple'i enda toodetavate iPodide, vahendab Reuters.
"Enne kui me tõttame konkurentsi turul reguleerima, oleks väärt uurida, kas vabale konkurentsile on üldse liiga tehtud," leidis Euroopa Komisjoni konkurentsi valdkonna juht Philip Lowe Münchenis peetud kartellidevastasel konverentsil.
"Kas mitte ei ole tegemist jõulise konkurentsiga erinevat sorti mp3-mängijate ja muusikakogude vahel," täheldas Lowe, kes on tähtsuselt teine konkurentsiametnik Euroopa Liidus.

Norra poplaulja annab lennuki pardal "maailma kõrgeima" kontserdi
Täna peetakse lennukompanii SAS Braathens Oslost Reykjavikki lendava lennuki pardal "maailma kõrgeim kontsert".
Guinness World Recordsi esindajad on samuti sellel lennul Oslost Reykjavikki, et sündmust fikseerida. Kontsert peetakse ülalpool pilvi, Norra poplaulja Magnet ja tema ansambel tahavad end sel moel ajalukku jäädvustada.
"Me oleme võtnud ära mitu istmerida, niimoodi saab ansambel endale sobiva esinemisruumi lennuki eesotsas. Meie lendudel on piisavalt jalaruumi, kuid trummikomplekti ja topeltbassi jaoks meil ruumi pole," räägib Thomas Midteide SAS Braathensist.
Plaanitav kontsert toimub 41 000 jala ehk enam kui 12 kilomeetri kõrgusel. Guinness World Recordi esindajad on pardal, et fikseerida kõrgus, mis on piisav rekordi löömiseks.

Aivar Pohlak esitab oma loomingut jalgpalliesseede võistlusel
Peatselt avatav internetipõhine jalgpallileht, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Eesti Jalgpalli Liit korraldavad Eesti koolide 8.-11. klasside õpilaste seas läbiviidava jalgpalliesseede kirjutamise võistluse avaüritusele.
Võistluse kuulutavad avatuks jalgpalliajakirjanik Andres Must, Emakeeleõpetajate Seltsi esinaine ja Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi emakeeleõpetaja Piret Järvela ning jalgpalliliidu asepresident ja kirjandussõber Aivar Pohlak, kes kannab ette enda kirjutatud loomingut.
Esseede kirjutamise avaüritus algab 29. märtsil kell 13.00 Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumis aadressil Õismäe tee 130.
Mai lõpus selguv võitja saab korraldajate poolt priipääsme 6. juunil 2007 Tallinnas A.Le Coq Arenal toimuvale EM valikmängule Eesti - Inglismaa. Teise ja kolmanda koha saavutajatele on korraldajad välja pannud pilet 2. juunil A.Le Coq Arenal toimuvale EM valikmängule Eesti - Horvaatia.

Snoop Dogg ei saanud viisat ja jätab ära tuuri Suurbritannias
Ameerika räpparid Diddy ja Snoop Dogg on sunnitud ära jätma oma ühise kontserttuuri Suurbritannias, kuna kohalikud võimud keeldusid viimasele viisat väljastamast.
Kontserttuuri pressiesindaja sõnul otsustati räpparite ühised esinemised ära jätta peale seda, kui "tõsised kulisside tagused pingutused" ei avaldanud ametnikele mõju viisakeelu otsus ümber pöörata, vahendab BBC.
Mõlemad räppstaarid pidid esinema lähipäevil Londonis, Cardiffis, Manchesteris, Glasgows ja Nottinghamis. Tuur jätkub 31. märtsil Dublinis. Piletimüüjad ostavad kehtetud kontserdipiltid müügipunktides tagasi.
"Kuna Snoop Doggile keelduti viisat andmast viimasel hetkel, siis ei jäänud enam aega kavandatud show-sid muuta," ütles kontserttuuri pressiesindaja, kelle sõnul on räppar kujunenud olukorras väga pettunud ja kurnatud.

Hollywood plaanib filmi vutilegend Pele'st
Brasiilia jalgpallistaar Pele on juba sõlminud lepingu Hollywoodis filmiprojekti korraldava talendiagentuuriga.
Talendiagentuur William Morris aitab luua kolmekordsele maailmameistrile rahvusvahelisi äri- ja turundusvõimalusi, teatab Reuters.
"Me ootame väga, et saaksime Pele'l aidata arendada tema juba niigi rahvusvahelist brändi läbi spordi- ja meelelahtuskeskkonna," ütles agentuuri William Morris president Dave Wirtschafter.
Agentuuri arvates on Pele elulugu kinolinale toomiseks küps. Väidetavalt oli just Pele vastutav 48-tunnise relvarahu sõlmimise eest Nigeeria kodusõja ajal, et rahvas saaks vaadata, kuidas ta jalgpalli mängib. Brasiilia valitsus nimetab Pele't oma rahvuslikuks aardeks.
William Morris hakkab filmi osas tegema koostööd Sao Paulos asuva firmaga Prime Licensing, mis omab eksklusiivset õigust ja luba Pele brändi rahvusvaliseks turustamiseks.

NBA korvpallur Tony Parker üllitas räppalbumi
Prantslasest korvpallur ülistab oma debüütplaadil külluslikku elustiili, mida staar kodumaal naudib.
Korvpalliklubi San Antonio Spurs tagamängija Tony Parker on üks enim teenivaid Prantsusmaa sportlasi ja riigi suurim korvpallistaar, aga vaikselt rääkivale Parkerile on see alles esimene katsetus demonstreerida oma muusikalisi oskusi, teatab Reuters.
NBA All Stars meeskonda valitud korvpalluri esikalbum kannab nime "Tony Parker" ja seal esitab vokaalpartii ka Prantsusmaa rahvuskoondise kapten, taustaks kõlamas nii hiphop'ile kui tantsumuusikale iseloomulikud instrumentaalpalad.

Info võib kaduda netisügavikku
Ebaturvalises netikeskkonnas võib ootamatult ilma jääda blogidest või piltidest.
Meisterblogijad Epp Petrone ja Dagmar Lamp kaotasid märtsi alguses ajutiselt oma tekstid.
"Esimesed 24 tundi ei tundnud ma selle pärast muret, aga siis hakkasin päris tõsiselt muretsema. Üha enam inimesi helistas või meilis mulle ja küsis, kuhu mu blogi kadus," räägib Epp.
Ta hoidis blogides nii oma Ameerika-muljeid, tütre lapsesuu-lugusid kui ka intervjuusid vanavanematega ning kartis, et ei saagi tekste tagasi. "Üritasin sellele mitte mõelda, sest see oleks võinud põhjustada ikka väga tõsise depressiooni."
Paanikat süvendas see, et firma, kellelt blogiserverit renditakse, ei suhelnud blogijatega kaks päeva. "Telefon oli automaatvastaja peal ja kirjadele ei vastatud," ütleb Dagmar.

Selgub parim lumelauahüppaja
Laupäeval selgub Tallinna lauluväljakule püstitatud 30-meetrisel trampliinil Eesti meister lumelauahüpetes. Võistlustele on registreerunud 16 lumelaudurit, nende seas näiteks Mario Visnap, Mark Duubas, Kennart Peerna ning Mihkel Toom. Kaheksa paremat pääsevad samal õhtul võistlema Euroopa lumelauduritega.
Vaata ka: www.nokia.ee/bigair

Sleepwalkis on meisterbreikijad
Laupäeval Tallinnas Salme kultuurikeskuses peetud breiktantsu Eesti meistrivõistlused võitis rühmitus Sleepwalk. Crew battle'i võistluse "kinni pannud" Sleepwalk pääseb nüüd otse Põhjamaade ja Baltikumi suurimale breiktantsufestivalile "Battle of EST (BOE) 2007", mis toimub 6. oktoobril Tartus. Meistrivõistlustel osales kaheksa meeskonda üle Eesti. Lisaks peeti robottantsu ehk electric boogie individuaalvõistlus, mille parimaks tunnistati noormees Kappa.

Internet: www.rajaleidja.ee
Internet: www.rajaleidja.ee - siit saab oma tulevikku kavandav noor esmalt tuge minapildi loomiseks ning seejärel nõu, kuidas endale sobiliku ameti tarbeks kool valida. Peale selle on Rajaleidjas eraldi osad täiskasvanule, kes soovib oma senist karjääri muuta, ning suunajale, kelleks võib olla nii nõustaja, õpetaja kui ka lapsevanem.

Eesti naiste jäähokikoondis sai MM-il esimese võidu
Esmakordselt maailmameistrivõistlustel osalev Eesti naiste koondis sai Rumeenias Miercurea Ciucis toimuval 4. divisjoni MM-il esimese võidu, alistades täna Türgi 14: 1 (6: 0, 5: 0, 3: 1).
Ajaloolise esimese värava Eesti kasuks viskas naiskonna kapten Kadri Reitalu, teatas Eesti jäähoki liit.
Neljapäeval on Eesti vastaseks Rumeenia (21.30).

Eesti korvpalli esindab Balti liiga play-offis Kalev
SEB Balti liiga play-off-mängudes esindab Eesti korvpalli valitsev Eesti meister BC Kalev/Cramo.
Kalevlastel oli viimast mängu selg vastu seina, sest kaotus Vilniuse Sakalaile jätnuks nad teise divisjoni turniiril kahe parema hulgast välja. Noored leedulased olid suurema osa mänguajast Saku Suurhallis juhtimas, kuid lõpuks kaotati viie veaga kaks meest ning viimaste minutitega teenisid Kalevi võõrleegionärid Kenrick Johnson ja Travis Reed oma palgaraha siiski auga välja, viies viigiseisust 70: 70 kodumeeskonna ette 75: 70. Kalev võitis 75: 73 ning lükkas teiselt kohalt kolmandaks koduse kibedaima konkurendi Tartu Ülikool/Rocki. Teisena pääses teise divisjoni turniirilt edasi lätlaste Valmiera Lacplesa alus.
Taas suurema osa oma punktidest korvi alt visanud Reed kogus 24 punkti, kaheksast kolmesest neli tabanud Johnson 16 punkti. Eestlastest oli parim Tanel Sokk, kes oma 11 punktist 10 viskas esimesel veerandajal. Sakalai poolel oli edukaim 22-aastane ja 203 cm pikkune Justas Sinica 25 punktiga, Erikas Kuĉiauskas viskas 16 punkti. Lauavõitluse võitis Sakalai 40: 37, 22 kolmepunktiviskest tabasid kalevlased 7, vastased 35-st 12, kirjutab sportnet.ee.

Kubica oli Sepangi rajal kiireim
Autosport
Teisipäeval Malaisia GP rajal peetud treeningsõidul osales kümme sõitjat ning parima ringiaja sõitis välja poolakas Robert Kubica (BMW Sauber) - 1.36, 187, kirjutab sportnet.ee.
Järgnesid Austraalias Melbourne'is avaetapi võitnud soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari) 1.36, 309, austerlane Alexander Wurz (Williams Toyota) 1.36, 612, brasiillane Rubens Barrichello (Honda) 1.36, 826, hispaanlane Pedro de la Rosa (McLaren-Mercedes) 1.37, 106, prantslane Franck Montagny (Toyota) 1.37, 267, jaapanlane Takuma Sato (Super Aguri) 1.37, 389, šotlane David Coulthard (Red Bull) 1.37, 609, brasiillane Nelson Piquet juunior (Renault) 1.38, 199 ja ameeriklane Scott Speed (Toro Rosso) 1.38, 503-ga.

Eestlased sõidavad sudoku MM-le
Neljaliikmeline Eesti esindus sõidab kolmapäeval Prahasse, kus toimuvad II maailmameistrivõistlused sudokude lahendamises.
Eesti võistkonna kapten ja AS Kuma ristsõnade peatoimetaja Jaanus Laidna ütles, et Prahasse läheb kahekordne Eesti meister Arko Olesk, tänavuste meistrivõistluste hõbe Aivar Pardla ning neljandaks tulnud Rauno Pärnits.
Võistlustel lahendatakse ligi 30 erinevat sudokuliiki. Eestis tuntud sudokuliikidest on esindatud klassikaline sudoku, minisudoku, erikujuline sudoku ja diagonaalsudoku.
Tänase seisuga on võistlustele registreerunud 32 riiki Euroopast, Aasiast ja Ameerikast. Tiitlikaitsja on tšehhitar Jana Tylova, võistkondlikus arvestuses toimuvad maailmameistrivõistlused esmakordselt.
AS Kuma, mis on Rahvusvahelise Loogikamõistatuste Föderatsiooni liige ja Eesti ametlik esindaja selles organisatsioonis, korraldas veebruaris Eesti II meistrivõistlused sudokude lahendamises ning nende tulemuste põhjal moodustatigi Eesti koondis.

Ani alustas Kreekas võiduga
Tennisist Maret Ani alustas Kreekas Patrases toimuvat 25000 USA dollari suuruse auhinnakassaga ITF turniiri võiduga.
Kolmanda asetusega mängiva Ani esimeseks vastaseks oli läbi kvalifikatsiooniringi põhiturniirile pääsenud sakslanna Madlen Kadur.
Hetkel karjääri kõrgeimal, 634. kohal olev sakslanna hakkas esimeses setis küll sitkelt vastu, kuid lõppkokkuvõttes võitis Ani mõlemad setid ning ka kogu kohtumise 7: 5, 6: 2.
Ani ootab teise ringi vastast paarist Stanislava Hrozenska ja Nadege Vergos, eestlanna pole kohtunud ei slovakitari ega prantslannaga.
Patrases mängib ka Julia Matojan. Üksikmängus jäi tema teele venelanna Jekaterina Dranets, kes tallinlanna tulemusega 6: 4, 6: 3 alistas.
Paarismängus piirdus Matojan samuti ühe kohtumisega. Koos ukrainlanna Marina Khomenkoga mindi kokku Ani võimaliku vastase Hrozenska ja tšehhitari Zora Vlckovaga, kes kohtumise ka 6: 3, 7: 5 võitsid, vahendab Sportnet. 

Eesti amatöörjalgpallurid toetavad Kiikla laste- ja noortekodu
JK Piraaja korraldatav 31. märtsil toimuv iga-aastane amatöörjalgpallurite Hiiu Pubi Kevadturniir kogub raha Ida-Virumaal asuvale Kiikla laste- ja noortekodule spordiväljaku rajamiseks.
"Kontakt Kiikla lastekoduga tekkis mul töö kaudu ja siis sündis idee lapsi meie juubeliturniiri raames toetada," ütles jalgpalliklubi Piraaja esindaja Kaarel Kosk.
"Klubiliikmed olid mõttega kohe nõus, sest jalgpallurite ja isadena teame, kui olulised on lastele sportimisvõimalused. Loodame kunagi uuel spordiväljakul lastega koos jalgpalli mängida." Toetussumma spordiväljaku rajamiseks koguneb turniiri osalemistasudest ja personaalsetest annetustest.
"Spordiväljak on lastele väga tähtis - lapsed saavad juba varakult harjuda sportliku eluviisiga. Jalgpall ja muud võistkondlikud mängud tugevdavad laste meeskonnavaimu ja ühtsustunnet ning õpetavad neid tegutsema ühise eesmärgi nimel," ütles MTÜ Avatud Värav juhatuse esimees Marie Edala. "Laste mänguväljak on Kiiklas olemas, peale spordiväljaku loodame edaspidi rajada ka korv- ja võrkpalliplatsi."

Võrkpall: NIVEA Naiste Liiga alustab täna poolfinaalidega
Võrkpalli NIVEA Naiste Meistriliigas algavad sellel nädalal poolfinaalmängud, mis selgitavad, kes pääseb võitlusesse kirkamate medalite pärast ja kes mitte.
Poolfinaalmängude avalöök toimub täna Pärnus, kui Falck Pärnu VK võtab kell 18.00 vastu meisternaiskonna TLÜ/Cartini. Kolme võiduni peetava seeria teine mäng toimub juba homme kell 19.00 TLÜ võimlas ning kolmas kohtumine 4. aprillil kell 17.30 Pärnu Rabahallis. Kui kolmest mängust jääb parima selgitamiseks veel väheks siis kohtutakse 5. ja 7. aprillil.
Teises poolfinaalpaaris, kus on vastamisi põhiturniiri võitja Viimsi VK Milstrand/EBS ja TÜ/Eeden peetakse avalahing 31. märtsil, kell 18.00 Viimsi koolis. Teine mäng mängitakse juba järgmisel päeval, kell 13.00 Eesti Näituste spordisaalis. Kolmandaks mänguks sõidetakse 5. aprillil Tartusse, sealses ülikoolis pannakse pall mängu samuti kell 18.00. Kui tartlannad suudavad poolfinaalseerias oma rivaalid esimest korda sellel hooajal alistada, siis neljas ja viies mäng toimuvad 6. ja 8. aprillil, vastavalt kell 17.00 TÜ spordihoones ja 16.00 Viimsi Koolis.

Iisraeli-mäng ei luba Goesil sünnipäevapidu pidada
Eile 37-aastaseks saanud Eesti vutikoondise juhendaja Jelle Goesi sünnipäev möödus Tel Avivis töiselt - tähtpäeva tähistamine võrdunuks ju peoga katku ajal.
Meeskonna täbar tabeliseis EM-i valikturniiril, painajana kummitav väravapõud ja pidevalt hõrenevad pallurite read on pannud Goesi ning tema hoolealused homse duelli eel Ramat Gani rahvusstaadionil võõrustaja Iisraeliga emotsionaalselt keerulisse olukorda.
"Sünnipäevapeo tähistamine tuleks kõne alla alles pärast eelseisvat kohtumist," ütles Goes, kes oli säilitanud vaatamata laupäevase Venemaa-mängu (0: 2) järgsele kriitikalaviinile meeskonna aadressil siiski hea tuju.
Hollandlasest peatreener oli viimane, kes naasis lõuna ajal koondislaste lõdvestavalt rannajooksult Vahemere kaldal meeskonna peatuspaika, plaaži-äärsesse viietärnihotelli Carlton.

Aljandi tädi rekord jäi veel püsima
Triin Aljand ujus küll viimase kolme aasta parima aja, kuid jäi viiendasse kümnesse.
Ainsa eestlasena eile veespordialade MM-il Melbourne'is võistlustulle astunud Triin Aljand ujus 100 m selilidistantsi eelujumises välja isiklikule rekordile väga lähedale küündiva aja 1.05, 53, mis jättis eestlanna kokkuvõttes
44. kohale.
Koondise peatreener Tõnu Meijel avaldas kahetsust, et Triinul ei õnnestunud lüüa oma tädi Kaire Indriksoni 30 aasta tagust Eesti rekordit 1.05, 06. "Ehk oleks rekord vahetanud omanikku, kui Triin viimasel kümnel meetril ujularaja alla poleks kaldunud," nentis Meijel.
Täna võistlevad Melbourne'is 50 m rinnuliujumises Martti Aljand ja Martin Liivamägi ning 200 m vabadistantsil Elina Partõka ja Maria Albert.

Kaia Kanepi kolib ümber liivaväljakuile
Miami eliitturniiril edukalt mänginud Kaia Kanepi võtab täna ette kuuetunnise autosõidu, et osaleda nädala pärast algaval Amelia Islandi (Florida) teise kategooria WTA-turniiril.
"Saan viis päeva kohaneda liivaväljakuil," rõõmustab Kanepi, kellele liiva on olnud eelistatuim väljakukate. "Amelia Islandil mängitakse nn rohelisel liival. See on pisut libedam Euroopas kohatavatest punastest liivaväljakutest."
"Mõned tüdrukud on kindlasti juba Amelia Islandil kohal. Harjutan kellegagi neist või oma treeneriga. Eelistan tõesti liivaväljakuid, kuid saan nüüd kenasti hakkama ka kõval kattel. Euroopas algab liivaväljakute hooaeg, liival mängime ka aprilli keskel Föderatsiooni karikaturniiril, kus Eesti naiskond on tänavugi esiliigas," täpsustab Kanepi, kellel on Miami turniir ikka veel hingel. "Kaks esimest ringi mängisin hästi, eriti endise esikümne tüdruku Patty Schnyderiga. Aga kolmandas ringis ei suutnud enam stabiilsust hoida. Sain oma õppetunni kätte."

Olümpiavõitja ja treener Kurtinaitis: väljakul peab valitsema kord
Korvpalli Balti liigas Kalev/Cramoga kohtuva Vilniuse Sakalai korvpallimeeskonna juhendaja Rimas Kurtinaitise sõnul tuleb tipptulemust jahtival treeneril end maksma panna.
Kui alistate täna Kalev/Cramo, saab play-off'i Tartu Rock. Kas olete valmis Rocki juhendavat endist meeskonnakaaslast Algirdas Brazyst aitama?
Meid segavad vigastused. Rivist on väljas meie pikim, 203 cm pikkune keskmängija, ja kogenuim Darius Lukminas. Leedus võitsime Kalevit, aga praegu pole šansid 50-50, oleme nõrgemad. Pühapäevases mängus Panevežysega, mille lisaajal kaotasime, eksisime normaalajal vabavisetel ja loopisime korvi alt mööda. Mehed pole veel valmis võitma.
Miks alustasite pärast äkilist lahkumist Permi Ural Greatist veebruaris Sakalai juhendamist?
Minu peamine töö seisab ees suvel Leedu koondise abitreenerina. Ramunas Butautas, kes töötas minu korvpallikoolis treenerina, kutsus mind appi. Tavaliselt ei meeldi mulle olla abitreener, aga mõtleme korvpallist ühtmoodi.

Volkswageni maaletooja teeb juubelipakkumise
Volkswageni ametlikul maaletoojal Saksa Auto AS-il täitub selle aasta kevadel kümnes tegutsemisaasta.
Seoses sellega käivitus sel kevadel ka läbi aegade soodsaim kampaania Eesti Volkswagenite müügis, mis kestab aprilli lõpuni, teatas ettevõte.
Sünnipäeva raames teeb Volkswagen koostöös DnB NORD Liisinguga juubelipakkumise:

Siemens ja SAP avavad koolituskeskuse
Siemens ja SAP sõlmisid lepingu Baltimaade SAP koolituskeskuse avamiseks.
SAP Nordic Education ja Siemens IT Solutions and Services sõlmisid lepingu, mille järgi hakkab Siemens IT Solutions and Services osutama SAP-koolitusteenuseid Balti riikides, teatas Siemens.
SAP koolituskeskus saab olema Riias. Koolitusprogramm sisaldab standard SAP-kursuseid inglise, läti ja vene keeles. SAP Nordic Education laieneb peagi Eestisse ja Leetu.

Selveri kliendid peavad parimaks eestimaiseks tooteks Leiburi Rukkipala
Eestimaine jaekett Selver korraldas eestimaise-kampaania ajal klientide seas küsitluse, et selgitada välja, millised on Selveri külastajate eelistatuimad kodumaised tooted.
Rukkipala järel saavutas Selveri teatel teise koha Selveri Pasteet ja kolmanda Selveri Kräsupeakook.
Kampaania ajal andis oma eelistusest teada rohkem kui 70 000 inimest. "Nii ulatuslik osavõtt näitab, et eestlased hindavad kodumaiseid tooteid ja tahavad Eesti tootjaid ka omalt poolt tunnustada," rääkis A-Selver AS-i juhataja Ain Taube. "Oma tootevalikus rõhutab ja eelistab Selver võimalusel kodumaiseid tooteid ja tootjaid. Näiteks on Selveri Köögi tooted kõik kodumaisest toorainest ja ilma säilitusaineteta - see on ka kindlasti üheks Selveri Köögi toodete oluliseks menu põhjuseks."
Parimad tooted valiti kampaania "Ela kaasa eestimaisele!" raames. Oma valiku sai märkida kassatšeki küljes olevale kupongile. "Tooted, mis kliendid parimateks kodumaisteks toodeteks valiti, on ühtlasi ka ühed populaarsemad Selveris," rääkis A-Selver AS-i ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar. "Näiteks on Rukkipala enimmüüdud koorikleib Selveris. Selveri Pasteet ja Kräsupeakook on aga olnud aastaid konkurentsitult Selveri Köögi hitt-tooted. Näiteks söödi eelmisel aastal üle poole miljoni karbitäie ehk 125 tonni Selveri Pasteeti."

Eesti Energia ja TTÜ süvendavad koostööd
Täna kirjutasid Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ning Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Peep Sürje alla koostöö raamlepingule, mille eesmärgiks on teadus- ja arendustegevuste ning innovatsiooni- ja tehnoloogiasiirdealaste tegevuste arendamine.
"Sellisele üha kiiremini rahvusvahelistele turgudele liikuvale ja pidevalt arenevale ettevõttele nagu Eesti Energia on Tallinna Tehnikaülikooli intellektuaalse potentsiaali kaasamine oma projektidesse äärmiselt kasulik," rääkis kirjutatud koostööleppe tähtsusest Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Ta lisas, et tihedam koostöö sellise pädeva teadusasutusega nagu Tehnikaülikool lisab kindlasti lisaväärtust nii Eesti Energiale kui ka energeetikasektorile üldisemalt.
Tallinna Tehnikaülikooli rektori Peep Sürje kinnitusel on koostöö Eesti jaoks sellises elulises valdkonnas meie laiuskraadil nagu energeetika ülioluline. Eesti Energia kui liider energeetikatööstuses on TTÜle igati vääriline partner. "TTÜ energeetikateaduskond on läbi aegade olnud heaks kasvulavaks energeetikatööstusele. Loodame, et sõlmitud leping konkretiseerib veelgi TTÜ ja Eesti Energia senist koostööd, andes sellele uued raamid ja lähtealused," lisas Sürje.

Elektroonikafirmad toetavad Tallinna Linnateatrit
Eile, üks päev enne rahvusvahelist teatripäeva, kinkisid Samsung Electronics ning +/- Elektroonika ja Euronicsi jaemüügiketid Tallinna Linnateatris toimunud koosviibimisel teatrile vajalikku tehnoloogiat.
Samsung Electronics tõi teatrile 10 uut plasma- ja LCD telerit ning 2 DVD mängijat. +/- Elektroonika ja Euronicsi jaemüügiketid andsid telerite jaoks vajalikud kinnituskonstruktsioonid ning organiseerisid tehnika paigalduse teatri ruumidesse, teatasid ettevõtted.
"Samsung Electronics ning +/- Elektroonika ja Euronicsi jaemüügiketid on hea tahtega asunud toetama Eesti kultuuri," ütles Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. "Juba teist aastat annavad need kaks elektoonikafirmat rahvusvahelise teatripäeva eel Tallinna Linnateatrile üle kingituse. Eelmisel aastal oli kingiks komplekt arvuteid kasutamiseks näitlejate garderoobides ning sel aastal plasma- ja LCD telerid ning DVD mängijad. Telerid on leidnud juba oma koha teatri ruumides. Loodan, et teatripäeva-eelne kingituste jagamine kujuneb jätkuvaks traditsiooniks."

Oskando laiendas haaret sõidukite jälgimisseadmete turul
Eesti telemaatikafirma Oskando omandas viiendiku ettevõttest Eurosat Group OÜ, mille GPS- ja GSM-tehnoloogial põhinevaid seadmeid ja teenuseid kasutab Eestis üle saja ärikliendi.
Oskando teatel on telemaatika ehk raadio- ja telefonisidel põhinevate asukohajälgimisteenuste arendamise ja müügiga tegeleva Eurosat Group OÜ toodeteks raskeveokite ja ehitusmasinate kontrolltarkvara Inspect ning sõidukite internetipõhine jälgimissüsteem Track24.
Oskando juhatuse esimehe Ülle Kivirähki sõnul on osaluse omandamine Eurosatis järgmine samm Oskando omanikfirma Ambient Sound Investments (ASI) pikemajalises investeeringute kavas telemaatika valdkonnas. "Meie eesmärgiks on läbi tihedama koostöö suurendada teadmisi ning laiendada tegevuse haaret," ütles Kivirähk.
"Oskando investeeringust võidame väga palju," kommenteeris osaluse müüki Eurosati juhataja Tauno Talv. "Nende kogemus ja panus aitab meil senist kiiret kasvu jätkata. Saame teha ambitsioonikamaid ja pikaajalisemaid plaane, sealhulgas siseneda lähiajal Läti turule."

JURIST SELGITAB: Ületunnitöö hulka puhkepäeval töötamist teistkordselt ei arvestata
Palun kommentaari juristi vastusele "Töögraafik peab võimaldama kahte puhkepäeva nädalas" (). Kas graafiku järgi töötamisel läheb puhkepäeval tehtud töö ka tööajanormi sisse? Kas puhkepäeva töötunnid lähevad arvestusperioodi lõpus omakorda ka veel ületunnitöö arvestusse ning hüvitatakse veel kord 1,5 -kordselt?
20. veebruari juristi vastuses selgitasin tõesti ainult puhkepäevadel töötamist. Lisan nüüd töö-ajanormi probleemi.
Palgaseaduses käsitletakse ületunnitöö tasustamist ja puhkepäevadel töötamise hüvitamist eri paragrahvides. Samas sätestatakse töö- ja puhkeaja seaduses üksnes ületunnitööd kui töötamist üle tööajanormi, kuid ei näidata, kas puhkepäeval töötamine kuulub normi hulka või mitte. Selline pisut puudulik regulatsioon on loonud kahesuguseid eksiarusaamu. Mõned arvavad, et puhkepäeval töötatud aeg ei kuulu tööajanormi hulka, teised aga, et kuulub ning sooviksid topelt lisatasu.

Töökaaslased võivad vanad sõbrad eemale peletada
Kolleegid on üks vahva nähtus, kuid vaid seni, kuni meil enam
Ühel hetkel võivad sõbrad osutuda ka vabal ajal tööteemade "maaletoojaks" ning sellega vanad sõbrad eemale peletada.
Küsin vahel karjäärikoolitustel inimestelt, mida töö teile annab. Saan enamasti vastuseks, et tunnustust, arenemisvõimalusi, raha, identiteeti, põgenemisvõimalusi ja sõpru. Jah, ka sõpru, sest tööl veedetakse palju aega ning ühisosa kolleegidega selle kaudu üha suureneb. Nendega saab töö-asju arutada, mõnd ülemust taga kiruda. Nendega sai nalja hiljutisel firmaüritusel, mitu puuda soola on söödud viimasel meeskonnatreeningul.
Vanade sõpradega on teisiti, neid näed harvem, paljud teemad ei haaku ja sünnipäevadel, kui kolleegid töökoha kuumemad kuulujutud jälle üles võtavad, jäävad nad sootuks omaette nokitsema.

Napi eesti keele oskusega töötud õppisid hooldustöötajaks
Üle-eestiline katseprogramm andis erihariduseta ja vähese eesti keele oskusega tööta inimestele võimaluse asuda tööle hooldustöötajana.
Selleks, et tööta inimesi (kodu) hooldustöötajaks koolitada ja neid ka rakendada, töötati tööturuameti "Koduhooldus-töötajate pilootprojekti" käigus koostöös 12 partneriga välja töötutele mõeldud üheksakuuline koduhooldustöötaja õppe-programm, mis oli suunatud ilma eelneva erihariduseta tööta ja kehva eesti keele oskusega inimestele, kes on tööturul riskigrupiks.
Neile anti projekti käigus vajalikke teadmisi ja oskusi tööturule naasmiseks ning tulevikus hooldustöötajana töötamiseks nii kodudes kui ka hoolekandeasutustes.

Kuidas teha müügitöö nauditavaks? 
Sageli oleme tüdinenud kõnedest, milles meile pakutakse suurepärast kaupa. Kõnesse süvenemata vastame "ei soovi" ja jääme tihti nii ilma väärt lahendustest, mis meie äri või elukvaliteeti oluliselt parandaks. Kui keegi ütleks meile kohe kõne algul veenvalt: "Tõstan teie firma müügitulemust kümme protsenti", siis kuulaksime tähelepanelikult kõneleja ära ja lubaksime tal end suurima heameelega aidata.
Müümine või toote tutvustamine?
Müügitöö on väga pingeline. Negatiivsed kogemused ning olukordade "liiga tõsiselt võtmised" takistavad sageli heade tulemuste saavutamist ja mõjuvad inimestele laastavalt. Minu kogemus ütleb seda, et "100% valmis" müügiinimesi ei ole olemas.

Stressivaba töö on mõttetu töö
Tänapäeva kontoris on stress sama loomulik nähtus, nagu oli kõvakrae kuninganna Victoria ajastul: keegi seda ei sallinud, praktilist otstarvet sel polnud ja kaelavalu oli tagatud. Tegelikult on stress elujaatav nähtus. See annab lihtsalt märku, et oled elus, ja teeb seda senikaua, kuni on su tapnud. Siis kaotab stress oma mõju. Nii et milleks muretseda?
Mõned inimesed suisa armastavad stressi. Meesjuhtide meelistegevuseks on tualetis uhkustada, kui mitu maohaavandit neil on, mitu abielu seljataga ja kui vähe arstid neile elupäevi ennustavad. Ja siis nad, paganad, lähevad ja teevad edasi 24-tunniseid tööpäevi kuni 80-aastaseks saamiseni.
Teisest küljest ei ole mõeldav ka enam avalikult tunnistada, et su töö ei ole stressirikas. Midagi sellist kõva häälega öelda tähendab tunnistada, et istud laua taga päevad läbi nagu potilill ja vahid lakke.

PERSONALIJUHILE: Tööandja imago kasvatab organisatsiooni
Kui turundusest tuttav bränding tegeleb klientide rahuloluga, siis tööandjabrändingu eesmärk on organisatsiooni nii praeguste kui ka homsete töötajate jaoks atraktiivsemaks muutmine. Pühendunud töötajad aitavad palju kaasa organisatsiooni headele tulemustele ning atraktiivsus tööjõuturul aitab uusi inimesi värvata.
Tööandjabrändingu elluviimiseks on kõigepealt vaja konkreetset eesmärki, näiteks tööjõu voolavuse ja haiguspäevade vähendamist, suuremat õnnestumisprotsenti värbamistel jne. Projekti elluviimiseks peavad tihedat koostööd tegema nii personali ja turunduse eest vastutajad kui ka töötajate otsesed juhid - nemad loovadki organisatsiooni kuvandi ja edastavad seda töötajatele ja ka väljapoole organisatsiooni. Siiski ei aita vaid nende panusest. Nagu kõikide suurte muutuste puhul, on väga oluline tippjuhi kaasatus. Ideaalis peaks just tema olema projekti käivitaja ja juht või vähemalt näima sellena töötajatele ja avalikkusele. Väiksemas organisatsioonis, kus juht vastutab paljude funktsioonide eest, on muutuste tegemine kergem.

Ületunnitöö viib töötajate lahkumiseni
Inimeste töötamine üle ette nähtud tööaja on ärile küll kasulik, ent töötajate terviseriskid on taolisel tööl suuremad, motivatsioon aga madal, ning kaadrivoolavus on sellistel töökohtadel suur, kirjutas Eurofoundi uudiskiri.
21 000 Euroopa ettevõttes ja organisatsioonis korraldatud uuringust selgus, et firmajuhid, kes töötavad väljaspool tavatööaega, on 1,6 korda sagedamini haiged kui tavapärasel ajal töötavate ettevõtete juhid. Samuti selgus tõsiasi, et nende motivatsioon on madalam. Ka on nädalavahetuseti töötavates ettevõtetes tööjõu voolavus suurem kui vaid tööpäeviti lahti olevates asutustes.
Pühapäevatöö on uuringu järgi kõige enam levinud Soomes, Lätis ja Rootsis. Uuringutulemuste järgi on ettevõtte suurus samuti oluline näitaja - mida väiksem on ettevõte, seda harvem tehakse seal tööd väljaspool tavatööaega.

Kuidas... vältida kutsehaiguse riski? 
Haigena ei saa oma tööülesandeid täita - selge see! Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Paljud tervisehädad on seotud tööga. Mõned neist on mööduvad, aga sageli võib tekkida krooniline haigestumine, mille tagajärjeks on tõsine tervisekahjustus.
Kutsehaiguste riski vähendamise puhul on määravaks teguriks see, kuidas on tööl tervishoid korraldatud ning kuidas väärtustatakse tööjõudu.
Töötervishoiu peaülesanded:

Hea teenindus supermarketis on haruldane nähtus
Head teenindust kohtab pigem väiksemas poes kui supermarketis.
"Ma loodan, et eksin, aga lähiaastatel pole meil supermarketites lootust head teenindust kohata," ütles M-Partneri värbamisspetsialist Sabina Trankmann. Kassiirid teavad, et ei pea küünte ja hammastega tööst kinni hoidma, sest neid vajatakse igal pool. Samas elavad kliendid ennast just nende peal rohkem välja kui muude müüjate peal.
Samuti ei usu Trankmann, et kassiiri ametikohale satuks inimene, kes on lapsest peale tahtnud kassiirina töötada, pigem ikka valitakse see töökoht olude sunnil. Mõni inimene aga läheb tehnikapoodi müüjaks just sellepärast, et on ise tehnikainimene, ja seepärast teeb müügitööd ka õhinaga.
Trankmann tunnistab, et praegu on poodidesse müüjaid leida raskem kui veel kolm aastat tagasi.

Homme on ETVs Elbert Tuganovile pühendatud eriprogramm
Seoses sellega, et meie hulgast lahkus Eesti nukufilmi rajaja, animafilmi režissöör Elbert Tuganov, pühendab ETV 28. märtsil tema mälestusele eriprogrammi.
Kell 13: 20 näitab ETV sarjas "Anima tsoon" saadet Eesti nukufilmi rajajast, animafilmi režissöörist Elbert Tuganovist (1920-2007). Saatekavas olnud "Anima tsoon: Priit Tender, Ülo Pikkov, Kaspar Jancis" jõuab eetrisse nädal hiljem, 4. aprillil kell 13: 15.
Eriprogramm toob kaasa muudatused ka ETV õhtuses kavas. Elbert Tuganovi mälestusele pühendatud saateblokk koosneb kahest tema tuntud multifilmist ja lühiportreest:
19: 05 Ott kosmoses
19: 25 Viimane korstnapühkija
19: 35 See mis jääb. Elbert Tuganov

YouTube esimesed videoauhinnad leidsid omanikud
Populaarne failivahetuskeskkond YouTube jagas esmaspäeval esimest korda auhindu parimatele kasutajate poolt ülesse riputatud videotele.
Videote võitjad ulatusid Chicago bändist OK Go kuni Sydneys elava meheni, kes on kogunud YouTube'is kuulsust videotega, kus ta kallistab tänavatel võhivõõraid inimesi, teatab Reuters.
Eelmise aasta veebruaris loodud YouTube on domineerinud kasutajate loodud online-videote turgu oma asutamisest alates. YouTube'i esindajate sõnul aitavad nende poolt välja antavad videoauhinnad edendada internetis levitatavate videote fenomeni.
YouTube jagas auhindu järgmistes kategooriates:
Kõige loomingulisem videoklipp:  Ansambel OK Go, "Here It Goes Again". Videos tantsivad neli Chicago bändi liiget tantsivad kaheksal trenažööril. YouTube'is vaatas seda 13 millionit inimest.

Eestlaste huvi telespordi vastu ei ole piisavalt suur
Spordiülekanded pole erakanalitele kasulikud, ETV teeb neid suuresti missioonitundest.
Olulisemad spordiülekanded on Eesti Televisiooni programmis. Erakanalitest näitab vormeliülekandeid TV3. Kanal 2 ekraanilt näeb Eesti meistrivõistlusi võrkpallis ja võistlustantsus. Suure vaatajareitinguga suusatamine ja kergejõustiku MM, olümpiamängud ja muud suurvõistluste alad on ETV ülekannete pärusmaa. Tähtsamad tiitlivõistlused EBU sfääris kuuluvad kõikjal Euroopas rahvustelevisiooni juurde.
Miks on need alad telekanalite vahel nii ebavõrdselt jaotunud?
"Utreerides võib öelda, et peale murdmaasuusatamise ja vormel ühe ei lähe Eesti televaatajale spordialadest eriti midagi korda, kõiksugu tiitlivõistlused (EM-id, MM-id ja OM-id) samuti pigem episoodiliselt. Üldjuhul on potentsiaali rohkem, kui tegemist on kergejõustikuga ja juhul, kui meie oma tipptegijad osalevad ning on favoriitide hulgas," ütles TV3 tegevdirektor Toomas Vara.

TMK vahel tudengifilmid
Aprillikuise Teater. Muusika. Kino juubelinumbri vahel ilmub DVD "Valik eesti tudengifilme II", kuhu on koondatud viimasel kahel aastal valminud põnevamad tudengifilmid. Esimene kogumik ilmus kaks aastat tagasi. DVD-de kogus on piiratud (1800) ning neid saavad vaid TMK ostjad ja tellijad. DVD-l on kümme tööd, mille hulgas on nii dok-, mängu-, anima- kui ka eksperimentaalfilme. Autoriteks on noored veel õppivad või äsja kooli lõpetanud filmitegijad Eesti audiovisuaalset haridust andvatest kõrgkoolidest. Arvestatud on ka rahvusvahelise leviga ning kõikidel filmidel on ingliskeelsed subtiitrid.

Hannesed lahkuvad Kukust
Kuku raadio laupäevane saade "Keskpäevatund" saab järgmisest nädalast uued saatejuhid. Riigikokku siirduv Hannes Astok oli eetris viimast korda eelmisel nädalal, Hannes Rumm, kes läheb riigikokku asendusnimekirjas, on "Keskpäevatunnis" viimast korda sel laupäeval. "Paratamatult tekib saatejuhtidel huvide konflikt, kui nad peavad end ise saates kritiseerima," ütles Kuku peatoimetaja Janek Luts. Uute saatejuhtide nimesid peatoimetaja veel ei avalikusta.

Tehtud on tehtud! 
Mõnikord muutuvad rahva seas käibefraasideks poliitikute mingid tsitaadid. Vahel ei teata isegi nende päritolu, kuid nende kasutusala aina laieneb.
Kes vähegi meediat tarbib, muigab sisimas, kui kusagil mainitakse mis tahes kontekstis kallutatud jõude või inimesi, kel pole oma rahaga midagi peale hakata. Et esimene mõte viitab Villu Reiljani intervjuule Eesti Päevalehes ja teine Oliver Kruuda omale Eesti Ekspressis, kõik itsitajad võib-olla ei teagi. Nende intervjuude järellainetus on olnud nii suur, et algallikat teadmatagi on täitsa lõbus.
Valimisloosungitega on samamoodi. Need on tüütud valimiskampaania ajal, pärast seda lähevad edukamad neist aga folkloori hulka. Selle järgi saab öelda, et eriti õnnestunud kampaaniaga sai seekord maha Keskerakond, sest nende "Tehtud!" levib rahvasuus nagu kulutuli. Vähe sellest, et lähedaste ringis muigvel näoga kas või nõudepesu lõpetades "Tehtud!" kiidetakse, sama sõna on leidnud tee reklaamidesse. Isegi ETV "Aeg luubis" juht Tiina Jaakson võttis saate kokku sõnaga "Tehtud!"

Imevidin Philipsilt
Firmal Philips valmis uus multimeedia pleier, mida saab kasutada koos iPodiga. Philips DCD778 Docking Entertainment Systemi juurde kuulub 8,5 -tolline LCD displei ja selle abil saab näiteks iPodist videosid ja DVD-sid vaadata ning MP3-sid kuulata. Ühtlasi võimaldab üllitis vaadata teleprogrammi ja kuulata raadiot. Vidina juurde kuuluvad kahetollised kõlarid, taimer, kell ning juhtmevaba pult. Süsteem sobib ideaalselt näiteks kööki või vannituppa ning on mõnus koduperenaiste jaoks. Pleier tuleb müüki sel nädalal, hinnaks umbes 400 dollarit.
Ilounge.com-i põhjal Maili Kangur

Baskini anekdoodid
Tänaval astub noore mehe juurde nägus noor naine:
"Vabandage, mul on selline tunne, et te olete ühe minu lapse isa!"
"Kuidas?" kogeleb ähmis mees.
"Ärge närveerige! Ma olen teie laste õpetaja!"
Pariisi väikeses baaris viskab üks külastaja suhu pitsi viina. Mõne aja pärast tellib järgmise, siis veel kaks. Vastas istuv prantslane ütleb:
"Vabandage, aga kas te ei tea, et iga kolmas prantslane on viinavõtmise tõttu maksahaige?"
"Mind see ei puuduta. Ma olen venelane!"
"Doktor, palun aidake minu naist. Ta ei saa magama jääda enne kella kuut hommikul!"

JÄRJEJUTT (11): Michael White: Pööripäev
Ta oli 22 aastat vana ja kaks nädalat varem saanud kinnituse, et lõpetab ülikooli cum laude. Lõputseremoonia päeval sõi ta hommikust sõpradest majanaabrite seltsis nende ühises lobudikus, mis asus Cowley Roadi kandis, kui helises telefon. Helistaja oli onu Greg, Philipi isa vend. Isa auto oli põrganud kokku vastassuunavööndisse kaldunud veokiga. Veok oli Maurice'ile otse eest sisse sõitnud ja ta sai silmapilkselt surma.
Philip oli uskunud, et ei armasta oma isa eriti, ega tunne temast ta surma korral kuigivõrd puudust. Ta mäletas selle mehega seoses liiga palju kibedat. Philip ei suutnud unustada isa toorevõitu hoiakut, seda, et isa oli teinud ema elu õnnetuks ja siis endasse tõmbunud, ümbritsenud end vaikusemüüriga tollest hetkest saadik, mil ema ta maha jättis.

Hiinas valmis esimene MG
Peale pankrotti minekut otsustas briti autootja Rover müüa oma alambrändi MG hiinlastele.
Hiinlastel on plaanis toota aastas 200 000 autot, mis müüakse peamiselt koduturule. Siiski on firmal ka ambitsioon müüa sõidukeid üle kogu maailma, vahendab BBC.
Tootmisesse läks kaks mudelit: MG7 sedaan ning MG-TF sportauto. Masinate hinnad algavad pistu vähemast kui 300 000 tuhandest Eesti kroonist.
Sisuliselt ei ole toodetavates mudelites tehtud mingisuguseid uuendusi võrreldes selle ajaga, mil MG veel brittidele kuulus.

Liighigistamine segab ametit ja igapäevast elu
Liighigistamist saab leevendada antiperspirantide, süstide ja kirurginoa abil.
Perearst Anneli Kalle sõnul on higistamine organismi normaalne füsioloogiline protsess. Higi hulk, koostis ja lõhn sõltuvad Kalle ütlusel paljudest teguritest - ruumi temperatuurist, füüsilisest ja vaimsest koormusest, erutusseisundist, hormonaalsest tasakaalust jne. "Kaenla all asuvate higinäärmete eritisel on tugev lõhn, mis keha seisundist tulenevalt muutub. Mida rohkem on keha pinges või mida suurem on stress, seda teravam on lõhn," ütleb perearst. Antiperspirandid on Kalle sõnul liighigistamise ehk hüperhidroosi ravis eelistatuimad. Need vähendavad oma keemilise toime kaudu näärmetest erituva higi hulka, kuid nende kasutamist soovitab Kalle siiski vaid eriti tugevasti higistavatele inimestele. Antiperspirant suleb näärmed ja see võib põhjustada näärmejuhade põletikku. Deodorandid ehk lõhna neutraliseerijad on leebema toimega - need lasevad higil erituda, aga peidavad terava lõhna. Kui pärast antiperspirantide kasutamist tekib kaenla alla ebamugavustunne, kihelus või isegi lööve, tuleb kindlasti kaaluda, kas tegemist pole sobimatu tootega. Antiperspirantide talumatust esineb sagedamini kui deodorantide talumatust.

Hõlmikpuu aitab Downi sündroomi põdejaid
Hiirtega tehtud katsed näitasid, et Downi sündroomi all kannatajate ajutegevus paraneb hõlmikpuu ekstrakti kasutades.
Stanfordi ülikooli (California, USA) teadlased eesotsas Craig Garneriga uurisid oma eksperimendis hiiri, kes põdesid Downi sündroomiga analoogilist haigust. Nad andsid haigetele hiirtele hõlmikpuu ekstrakti sisaldavaid ravimeid, mis blokeerivad neurotransmitteri (neurotransmitterid on keemilised ühendid, mille abil närvirakud impulsse edastavad - toim) GABA tegevust ajus.
17 päeva jooksul ravi saanud hiirte mälu paranes ravimite mõjul oluliselt. Näiteks suutsid nad palju paremini ära tunda varem nähtud objekte. Paranemise tundemärgid kestsid vähemalt kolm kuud pärast ravi lõppu.

Pillide poolt või vastu
Uuemad pillid aitavad ära hoida munasarja-, soole- ja emaka limaskestavähki.
Hormoonravimid aitavad küll tõhusalt ära hoida rasestumist, kuid annavad põhjuse ka mitmetele küsimustele. EPL Tervis aitab kümmet enimlevinud müüti kinnitada ja ümber lükata.
1. Pillid põhjustavad kehakaalu tõusu
Kombineeritud oraalsed rasestumisvastased vahendid, iseäranis vanema põlvkonna kõrge östrogeeni sisaldusega pillid, põhjustasid mõnedel naistel teataval määral kehakaalu tõusu. Naissuguhormoon östrogeen stimuleerib soolade ja vedeliku peetust organismis ja takistab nende eritumist neerude kaudu. Teisel naissuguhormoonil progesteroonil, mida produtseeritakse munasarjades tsükli teises pooles, on täiesti teistsugune toime - ta soodustab liigse vedeliku ja soolade eritumist. Kui kahe hormooni kogus on hästi tasakaalustatud, tunnevad naised (eriti noored tüdrukud) end hästi kogu tsükli vältel ja nende kehakaal püsib muutumatuna.

Nartsissism ja enesehinnang
Nartsissistlikud inimesed elavad pidevate sisemiste kujutluspiltide hirmus.
Psühhoterapeudid püüavad meis alla suruda üht ja julgustada teist poolust ning aru saada, kuidas need on seotud. Müütiline Narkissos põlgas ära kõik, kes teda armastasid, ja armus seejärel iseenda peegelpilti, mida ta metsaallikas nägi. Nartsissistliku inimese psühhiaatriline definitsioon hõlmab mitut hävitavat enesearmastuse vormi - mitte ainult edevust, vaid ka enese tähtsustamist, endasse süvenemist, enesekesksust ja üleolevat või põlgavat hoiakut teiste suhtes. See on suur probleem ning ka paljude psühhiaatriliste häirete ravi tüsistus. Samas on nartsissismi seostatud enesest lugupidamisega, mida psühhoterapeudid peavad tavaliselt väärtuslikuks ja edasiarendamist vajavaks omaduseks. Seetõttu on äärmiselt tähtis eristada nartsissismi (normaalsuse piires kõrgest) enesehinnangust ning teistest sarnastest iseloomujoontest nagu endale meeldimine, enesetunnustus ja -kindlus.

Rasedust pole vaja ravima hakata
Foolhapet sisaldavad vitamiinipreparaadid aitavad ära hoida loote väärarenguid.
Mitmed rasedusaegsed sümptomid on täiesti normaalsed ja füsioloogilised ning neid ei pea ravima. Piisab, kui arsti või ämmaemandaga konsulteeritakse ja rahulikult rase edasi ollakse. Enamasti kaevatakse iivelduse, kõrvetiste, väsimuse, ülihea lõhnatundlikkuse ja kõhukinnisuse üle. Paraku ei ole universaalset ravimit, mis rasedusega kaasnevad esialgsed vaevused kergemaks muudaks.
Kui rase või imetav naine tuleb apteeki endale ravimit ostma või tahab seda talle keegi teine osta, peab apteekrit teavitama, et tegemist on raseda või imetava naisega. Apteeker ei näe inimest läbi ega oska anda hinnangut.
Raseduse ja rinnaga toitmise ajal toimub naise organismis väga palju muutusi ja organism peab töötama kahe eest. Tervislikult toituv, piisavalt puhkust saav ja värskes õhus viibiv naine ei peaks võtma ilma arsti soovituseta mingeid ravimeid ega vitamiine. Paraku on sellise eluviisiga naisi väga vähe ja toidu täisväärtuslikkust ei saa silmaga hinnata. Seega ongi apteegis saadaval mitmesugused vitamiinipreparaadid, mis sobivad rasedust planeerijatele, rasedatele ja last rinnaga toitjatele. Vitamiinipreparaati valides tuleb kindlasti arvestada oma toitumist ja hiljutisi või praegusi terviseprobleeme. Rasedust planeerides ja rasedana on väga tähtsal kohal foolhappe piisav kogus toidus või vitamiinipreparaadis. Uuringute tulemused näitavad, et kui üks kuu enne soovitud rasestumist hakatakse võtma vitamiinipreparaate, mis sisaldavad vähemalt 0,8 mg foolhapet, saab ära hoida loote väärarenguid. Ka osaleb foolhape koos B12 vitamiiniga vereloomes, foolhape ja B6 vitamiin alandavad homotsüs-teiini (toksiline aminohape) taset veres ja vähendavad südame-

Millest lähtudes jalgratast valida? 
Tee endale selgeks, kas sõidad mägiteedel, tänavatel või ratta-treeningul. Asjatundjalt uuri rattaraami eri osade mõõtmeid, mis määravad ratta sõiduomadused.
Professionaalsed rattapoemüü-jad aitavad raami kõrgust ja mudelit valida ning nende ratastele on valmistajafirma andnud täht-ajalise garantii. Ratta hinna määravad raamimaterjal ja kaal, pidurid, käiguvahetus, kummid ning lisavarustus. Kindlasti tasub enne ostu teha proovisõitu mitme rattaga, et leida võimetele vastav ratas nii rahalises kui ka sõidustiili sobivuse mõttes.
Linnaratas (city bike) sobib rohkem igapäevasõitudeks linnatänavatel. Sportlikkus pole selle ratta puhul esmatähtis, pigem mugav sõiduasend ja retrodisain. Firma Swinn pika traditsiooniga rahulikumalt kulgemise ratastel on hea hinna ja kvaliteedi suhe. Parimaks peetud Swinni lasterataste hind algab 1200 kroonist.

Jalgrattaga auklikelt tänavatelt metsa ja mereranda
Astronoomiline kevad on käes ja paras aeg rattasõiduga algust teha. Ei ole ju halba ilma, on hooldamata ratas, valed riided ja vilets varustus.
Valin trajektoori kesklinnast Pirita kaudu Metsakalmistule ja tagasi. Ratast garaažist välja lükates avastan aga, et esikumm on täiesti tühi. Selle asemel et kummivahetusega ise pusida, helistan kohale abiväe, kes sõidutab mind rattahooldusse.
Rattapoes saab esikumm kiiresti vahetatud, ratas tolmust puhtaks ja kett õlitatud. "Õige oleks rattaga hoolduses käia ikka enne selle talvekorterisse panekut," noomib Hawaii Ekspressi rattaspets Viljer Variksaar. "Hea ratas võib kesta isegi 15 aastat, kui tema eest hästi hoolt kanda."
Temalt saan veel teada, et hoolas rattaomanik õlitab iga 50 kilomeetri tagant ketti ning peseb ratast kord kuus, et tolm ja pori ratta elutähtsatele osadele liiga ei teeks. Minu rattal algab tänavu kolmas hooaeg. Eelmine oleks ehk veelgi vastu pidanud, aga see kadus päise päeva ajal Falcki valvatud parklast nagu tina tuhka. Kui poest naasin, tolknes rattaresti küljes ratta asemel vaid läbilõigatud trossiga lukk. Siis pidingi soetama uue liiklusvahendi, mis sobiks minu rohelise mõtteviisiga. Et võin end liigitada ka harrastussportlaseks, kes võtab vahel osa mõnest rattamatkast, siis langes minu valik universaalsele mägijalgrattale.

Inimese energiakulu sõltub eeskätt tema ainevahetusest
Kaal, sugu ja hulk teisi tegureid määrab ära selle, kui palju keegi kaloreid kulutab.
Mida intensiivsemalt inimene liigub, seda rohkem ta energiat kulutab, kuid igapäevane kalorikulu sõltub paljuski igaühe põhiainevahetusest, selgitab Coral Clubi spordiklubi personaal- ja rüh-matreeningute treener Kai-Riin Bachmann. Inimese energiakulu sõltub näiteks tema soost, vanusest, rasvaprotsendist, pikkusest, kaalust ning tööst.
Bachmanni sõnul vajab näiteks rasket tööd tegev meesterahvas päevas keskmiselt 3800 kcal energiat, kuid arvuti taga istuv mees tunduvalt vähem - 2400 kcal. Meestel kulub aga alati rohkem energiat kui naistel, sest nende lihasmass on suurem ning lihased vajavad rohkem energiat, täpsustab ta.
Nii on ka treeningul kulutatud energia hulk iga inimese puhul väga erinev. Peamiselt sõltub see pulsist ja treeningu kestusest. Väiksema pulsisagedusega on näiteks sellised treeningud nagu fatburn, vesiaeroobika, kepikõnd ning sagedasema pulsiga cardiobody, body-combat, kikkpoks ning tantsutrennid.

Poolpallil treenimine arendab tasakaaluvõimet
Ameerikast alguse saanud bosu-vaimustus on jõudnud ka
Both Sides Up ehk bosu on seni olnud tippsportlaste treeninguvahend ning füsioterapeutide abivahend, aga nüüd on seda hakatud kasutama ka spordisaalides.
Planet Spordi treeningujuhi Ülle Ptšelovodova sõnul on selle õhuga täidetud poolpalliga võimalik treenida keha varbaotstest kuni juuksekarvadeni. Treeninguga saab tõsta kogu keha lihaste toonust, arendada koordinatsiooni, tasakaalu, painduvust ning isegi rütmitunnet.
Ptšelovodova soovitab teha harjutusi muusika saatel. Kindlasti tasub silmas pidada, et bosu ei armasta rahmimist ja seega võiks treeningumuusikagi olla rahulikumat laadi.
Nagu ütleb ka nimi Both Sides Up, on poolpallil võimalik treenida mõlemat pidi. Toetades bosu aluse põrandale, saab sellel sooritada aeroobseid harjutusi ning teha sammukombinatsioone. Kui aga keerata poolpall "pea peale", on võimalik sellel istudes venitusharjutustega tasakaaluvõimet arendada. Bosu-trenn sobib peaaegu kõigile, aga Ptšelovodova ei soovita iseseisvalt treenida neil, kel on vigastusi, ega beebiootel naistel.

Uus raamat
Tsooniteraapia on mõjus loodusravimeetod, mis aitab püsida terve igas vanuses ja igal eluetapil alates puberteedieast kuni menopausiaastateni.
Lihtsad selgitused õpetavad leevendama üle 30 tervisehäda, muuhulgas teismeea aknet, menstruatsioonivaevusi, kandidoosi, põiepõletikku, rasedus-aegset hommikust iiveldust või menopausi sümptomeid: kuumahood, meeleolumuutused, depressioon.
Raamatu autor on maailmas tunnustatud tsooniterapeut, kes on kirjutanud mitu populaarset raamatut.
Tsooniteraapia naistele
Ann Gillanders
Kirjastus Varrak

Liigsed kilod kaitsevad meest enesetapu eest
Liigsed kilod kaitsevad meest enesetapu eest, väidab ajakirjas Archives of Internal Medicine ilmunud uurimus.
Ameerikas aastatel 1986-2002 tehtud uuringus osales 47 000 meest. Teadlased kaardistasid uuritavate pikkuse, kaalu, söögieelistused ja füüsilise aktiivsuse mitu korda aastas. Kuue aasta jooksul sooritas enesetapu 133 meest.
Mida suurem oli mehe kehamassiindeks, seda ebatõenäolisem oli see, et ta endale käe külge paneb. Pikkus, füüsiline aktiivsus, söögivalik, depressiooniravimite kasutamine ja sotsiaalne ümbrus ei mõjutanud seda, kas mees tegi enesetapu või mitte. Lisaks selgus, et paksukesed mehed on kõhnematega võrreldes õnnelikumad - siin kasutati mõõdupuuna elukvaliteedi hindamist ja uuringualustest osales selles 2000 meest.

Hallkae ehk katarakt on tänapäeval välja ravitav haigus
Inimesed võiksid vanemas eas käia tihedamini silmaarsti juu-res, sest hallkae sagenemine tõuseb järsult 50-60-aastaste seas, ütleb dr Harras Mölder.
Mis on katarakt ehk hallkae?
Silmaläätse hägunemine.
Mis põhjustab hallkae teket?
Suures osas põhjustavad hallkaed ainevahetushäired, kuid täpselt ei osata seda öelda. Konkreetsed põhjused on harva esinevad - kiiritus, hormoonravi pärast siirdamist ja mõned ravimid. Haigus võib olla ka kaasa sündinud.
Kuidas haigus avaldub?
Alguses niimoodi, et vanemad inimesed saavad jälle ilma prillideta lugeda. Siis tuleb aga ka miinust juurde. Kui silmad on lühinägelikud, siis miinus suureneb. Järgmine staadium on see, et prillid enam ei aita.
Kas hallkae on noorte või vanade inimeste haigus?
Pigem vanade. Noortel esineb haigust üsna harva. Hallkae sagenemine tõuseb järsult üle 50-60-aastaste seas.

Eestis tuleb pillidest pidevalt rääkida
Pillid annavad peaaegu saja-protsendilise kaitse soovimatu raseduse eest, ütleb Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku günekoloog dr Tiina Angerjas.
Kas täna peab Eestis üldse rääkima kontratseptsioonist?
Jah kindlasti. Ja rääkida tuleb niikaua, kuni meil on probleeme soovimatute rasedustega. Hoolimata sellest, et infot ja teavitamist on tehtud juba omajagu, on endiselt piisavalt noori naisi-neidusid, kes tulevad oma esimest ootamatut rasedust katkestama.
Kellele pillid kui meetod sobib? Kes on kasutajad?
Otsus pillide tarvitama hakkamiseks tuleb langetada koos arstiga. Pille võivad kasutada kõik naised alates esimesest menstruatsioonist kuni 40. eluaastani. Kui neil naistel ei ole terviserikkeid, võib pille tarvitada menopausini. Pillide kasutamisel ei oma tähtsust, kas naine on sünnitanud või ei. Alates 35. eluaastast tuleb tähelepanu pöörata ka suitsetamisele ja kehakaalule. Enne pillide määramist tuleb mõõta ka vererõhku. Sünnitusjärgselt võib pille hakata võtma 6 nädalat pärast sünnitust - imetamisperioodil. Pille määratakse tihti ka ravi eesmärgil - valulikud ja vererohked menstruatsioonid, endometrioos, akne.

Pooled eestlased jätavad hambaarsti visiidi vahele
Soome uurimuse kohaselt ei käida arsti juures hirmu ning suurte ravikulude pärast.
40 protsenti küsitletutest vastas, et ei vaja hambaarsti kontrolli, 26 protsenti tõi põhjuseks hambaravi kõrged hinnad ning 21 protsenti ütles, et ei külasta hambaarsti hirmu tõttu.
Kui samasugune uuring tehtaks Eestis, oleks tulemus tõe-näoliselt sama. Al Mare hambakliiniku hambaarsti dr Marek Vingi sõnul ei käida hambaarsti juures siis, kui kaariese tekkeks pole soodumust ega riski. Ka nimetab dr Vink majanduslikke põhjuseid. "Pooled eestlased ei käi hambaarsti juures, sest nad ei saa seda endale lubada. Eesti riik on lükanud hammaste tervishoiu patsiendi õlgadele ja katab väga väikese osa ravikuludest. Sellist olukorda nagu meil ei ole kuskil mujal Euroopas," tõdeb Vink.

AAVO KOKK: Mõelge rohkem lahustuvale kohvile
Trehvasin ühel seltskondlikul kohtumisel õnnetul kombel inimest, kes arvab, et tööandja suhtub temasse hoolimatult. Ta rääkis, et on firmas töötanud aastaid. Kauem kui suurem osa kolleege.
Jah, tal on hea palk. Töö ka tegelikult meeldib. Kolleegidelgi pole viga. Firma on tubli ja tuba puhas. Aga hing on haige.
Vanasti, kui inimesi oli firmas vähe, pidid kõik tegema kõike vajalikku. Nüüd on organisatsioon rammusaks läinud ja iga töö peale oma inimene. Ületunde enam ei tehta ja elu on kõigiti rahulik. Aga inimene tunneb, et ta pole enam nii vajalik kui vanasti.
Kuulasin, nokutasin pead ja tegin esimesel võimalusel tema juurest minekut. Aga oli teine igavene painask. Astus mulle varsti jälle ligi ja muudkui nurus tähelepanu. Rääkis, et tegelikult on tänapäeva kapitalism ikkagi väga halb. Tööandja tegelikult ei hooli töötajast, kujundab sellise organisatsiooni, kus inimesest ei sõltu enam midagi. Kasutab inimesi vaid senikaua, kui need tulemust annavad, ning vahetab siis uute vastu.

AIRI-ALINA ALLASTE: Sõltuvus kui elustiil
Rääkides uimastitest räägitakse sõltuvusest. Peamiselt peetakse selle all silmas kas füüsilist või psüühilist tungi uimasteid tarvitada.
Seda ka siis, kui kaasnev kahju on ilmne ning tegijale endale teadvustatud. Kliinilise sõltuvuse määratlus seletab uimastikasutamist kontrolli kaotamisega ning näeb selles süvenevat haigust, millest päästab vaid ravi. Ma ei sea kahtluse alla, et teatavad ained tekitavad füüsilise seisundi, mil organism võib anda nende puudumisest ebameeldivalt märku. Sotsioloogina sooviksin aga sõltuvuse mõistet laiendada ning käsitleda seda ka elustiili määrajana või tähenduse andjana.
Praeguseks on pea kõigile teada, et heroiin on kergesti sõltuvust tekitav ohtlik narkootikum. Ometi ei anna ainuüksi see vastust küsimusele, miks sellest on nii raske vabaneda. Ka pärast võõrutusravi pöördub suur osa endisi sõltlasi uimastite juurde tagasi. Miks? Sest füüsilise vajaduse kõrval on oluline tähtsus ka igapäevarutiinil, mis keerleb ümber uimasti. Sõltuvust käsitleksin eelkõige interaktiivse seosena isiku, tema kogemuse ja uimastitarvitamise olukorra vahel.

TIIT KÄNDLER: Matemaatika soodustab lõimumist
Andke mulle toetuspunkt, ja ma tõstan üles kogu maakera. Kes ei teaks seda Archimedesele omistatavat lauset? Kuid kangireegleid ei tea juba nii mõnigi, ehkki kasutab neid vaat et igal hetkel.
Kõndimisel näiteks. Kangina mõjub ka teadus tervikuna, seda nii ühiskonna rikastaja kui ka ühendaja rollis.
Viimasel ajal olen ajakirjanduses avastanud ühe uue ja üllatava suundumuse. Nimelt on mõni sugugi mitte teaduses töötav näitsik intervjuus kinnitanud, et talle on meeldinud matemaatika. Neil pole olnud häbi seda öelda, ehkki veel hiljaaegu valitses ju hoiak, et kes ei kuulutanud, et pole tahtnudki "seda matemaatikat ja füüsikat" kunagi taibata, sai endale luuseri märgi otsaette.
Teadus ei salli voluntarismi
Minu matemaatikahuvi sai alguse koolist, kuhu kusagilt imepaigast ilmus matemaatikaõpetajanna, kes õpetas seda ainet omal leebel viisil väga ebaharilikult. Matemaatikateoreemide tõestusi loen vahel praegugi - mind see justkui vabastaks ja puhastaks. Ning mis siis, et Kurt Gödel tõestas, et kõik pole matemaatikaski lõpuni järjekindel ja loogiline, ikka on ilus vahelgi viibida maailmas, mis oma loogikaga mõjub siiski lootustandvamalt kui ühiskonnaelu möllav kaos.

90 aastat meeleavaldusest Peterburis
Eesti iseseisvuse saavutamisel mängis rolli ka Petrogradi eestlaste suur meeleavaldus 26. märtsil 1917. aastal, kus nõuti Eestile omavalitsusliku autonoomia andmist. Selle sündmuse aastapäeva tähistas läinud pühapäeval Peterburis soomlaste Püha Maria kirikus rohkearvuliselt eestlasi. Süüdati küünlad 25. märtsil 1949. aastal küüditatute mälestuseks, esines peakonsul Lauri Bambus, kontserdi andis Rapla laulustuudio koor, peeti päevakohaseid kõnesid ja toimus mälestusjumalateenistus.
Mis siis juhtus Petrogradis 26. märtsil 1917. aastal? 26. märtsi hommikul oli eestlaste Jaani kiriku ümber inimmeri. Tuhanded Petrogradis elavad eestlased kogunesid demonstratsioonile, et avaldada survet ajutisele valitsusele ning nõuda autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. Demonstratsioonil osales peaaegu 40 000 eestlast, sh 12 000 täies relvastuses eesti sõjaväelast, kes sel ajal teenisid Petrogradi sõjaväeringkonnas.

REPLIIK: Surve Eestile
Puhtformaalselt pole Läti ja Venemaa jõudnud piirilepingu asjus kaugemale kui Eesti ja Venemaa. Mõlemal on allakirjutatud piirileping Venemaaga ning Eesti parlament on selle ka heaks kiitnud, Läti oma veel mitte. Kuid et Läti loobus varem piirilepingule lisatud deklaratsioonist, on Läti ja Venemaa piirilepingu jõustamisele sisuliselt palju lähemal.
Mis tähendab, et kindlasti kasvab surve Eestile, ehkki see ei pruugi olla otsene. Vaadake pigem Venemaa retoorikat: kui 1990-ndatel sai just Läti Venemaalt pidevalt kriitikat väidetava vähemuste õiguste rikkumise ja natsismi rehabiliteerimise eest, siis nüüd ollakse Läti suhtes vait. Või lubatakse isegi präänikut, konkreetselt suhete parandamist transiidi alal. Venemaa kriitikavoog on suunatud nüüd Eestile. See tähendab, et Venemaa püüab lisaks Eesti maine rikkumisele ka mängida Eestit ja Lätit teineteise vastu.

JUHTKIRI: Kahe ja poole aasta valitsus
Kui Andrus Ansip pärast uue valitsusliidu sündi esimest korda riigikogu ette astub, lubab ta suure tõenäosusega, et tema juhitav valitsus peab vastu järgmiste valimisteni aastal 2011. Kui vaadata aga Eesti lähiajalugu ja sedagi, kui raskelt kolmikliit sündis, siis vaevalt on sel lubadusel tegelikkuses erilist katet.
Pärast taasiseseisvumist pole nelja aastat vastu pidanud mitte ükski valitsus - püsimise rekord kuulub kahe aasta ja kümne kuuga Mart Laari teisele valitsusele. Tihti on arvatud, et valitsuste püsimisele on saanud saatuslikuks suur erakondade hulk riigikogus. Pigem on siiski peapõhjus erakondade soov üle aisa lüüa.
Eesti sisepoliitikas toimunut vaadates tuleb peale déjà vu tunne: kõik oleks justkui juba mitu korda toimunud. 1999. aastal tuli võimule kolmikliit, millesse kuulusid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad ning mis lagunes kahe esimese vastuolude tõttu enne valimisi. 2003. aastal tuli võimule Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu liit, mis samuti lagunes kahe esimese vastuolude tõttu. Ja et "vanad sõbrad" on nüüd taas koos, siis pole imestada, kui sama juhtub kolmandatki korda järjest.

Eesti päästjad likvideerisid Daugava jõe õlireostust
Kuueliikmeline Eesti päästeameti õlireostustõrje rühm sõitis Läti päästjate palvel täna pärastlõunal Lätti, et osaleda Daugava jõel avastatud õlireostuse likvideerimisel.
Möödunud reedel voolas Valgevene territooriumil tekkinud naftajuhtme avarii tõttu jõkke 100 tonni naftat.
Eesti päästjatega käisid enne ärasõitu vestlemas Seitsmesed Uudised

Laulasmaal valmis Eesti uusim kool
Eesti uusim kool Laulasmaal valmis sihiga pakkuda põhikooliharidust 216-le õpilasele.
Täna toimub õppetöö siiski vaid esimesest seitsmenda klassini ja õpilasi on ühtekokku 49. Septembris peaks laste arv kahekordistuma.
Laulasmaa uut kooli käisid imetlemas ka Seitsmesed Uudised

Järvamaal hukkus kulupõlengus vanem mees
Täna õhtul nõudis kulupõleng Järvamaal selle aasta esimese inimohvri.
Tules hukkus vanem meesterahvas, teatas Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.
Häirekeskus sai teate kulupõlengust Paide vallas Valgma külas kell 17: 39. Päästjate kohale jõudes põles kulu 80x40 meetrisel alal, põlengualalt leiti hukkununa vanem meesterahvas. Sündmuskohal käinud päästjate sõnul
sai kulupõleng tõenäoliselt alguse lõkkest, kus hukkunud meesterahvas põletas oksi.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel on alates möödunud nädala lõpust lumikate sulanud ning alanud tuleohtlik aeg. Tuleohtlikul ajal kehtib üleriigiline kulu põletamise keeld.
Lääne-Eesti päästekeskus paneb inimestele veelkord südamele, et kulu põletamine on ülimalt riskantne tegevus, mille tagajärjel on inimesed kaotanud elu ning kodu. Ka pealtnäha süütust lõkkest võib alguse saada suurem kahjutuli. Möödunud nädalavahetusel süttis Raplamaal lõkkesädemest eluhoone, pool hoonest sai tules kahjustada.

Erakonnad kirjutasid koalitsioonilepingule alla
Täna õhtul Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu vahel toimunud koalitsioonikõnelustel allkirjastati viimaks ka koalitsioonileping.
Peaminister Andrus Ansip tegi täna hommikul Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ning Isamaa ja Res Publica Liidule uue pakkumise valitsusliidu kohtade jaotuse osas. Nii said haridusministriportfelli ihaldanud sotsid endale lisaks kolmele ministrikohale ka nelja riigikogu komisjoni esimehe kohad.
Sotsiaaldemokraatidele kuuluvad nüüdsest sise-, rahandus- ja rahvastikuministri ning välis-, sotsiaal-, kultuuri- ja maaelukomisjonide esimeeste kohad.
IRL sai viis ministrikohta, kolme komisjoni esimehe ning ka riigikogu spiikri kohad. Ühenderakonna käsutusse jäävad kaitse-, haridus-, põllumajandus-, majandus- ja regionaalministri ning Euroopa Liidu asjade, keskkonna- ja õiguskomisjoni esimeeste kohad.

Ansip tunnustas Gruusia saavutusi riigi demokratiseerimisel
Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Eestis kahepäevasel visiidil viibiva Gruusia euro-atlantilise integratsiooni riigiministri Giorgi Baramidzega.
Kõneldes olukorrast Gruusias andis Baramidze ülevaate riigis läbiviidavatest poliitilistest ja majandusreformidest. Riik on saavutanud edu nii võitluses korruptsiooniga kui ka investeerimissõbraliku majanduskeskkonna loomisel.
Andrus Ansip tunnustas Gruusiat muljetavaldavate saavutuste üle riigi demokratiseerimisel. "Teame omast käest, et euroopaliku ühiskonna ülesehitamine on ainus tee muutmaks riiki sisemiselt jõukaks, stabiilseks ning väljastpoolt raskemini haavatavaks, sellepärast on väga tähtis, et Gruusia oma valitud teel jätkaks," ütles peaminister. Ühtlasi rõhutas Ansip, et Eesti moraalne kohus on toetada Gruusia demokraatlikku arengut. "Omal ajal sai Eesti tuge väga väikeselt Euroopa riigilt - Islandilt, kes ei kartnud meie taasiseseisvumist esimesena tunnustada. Nüüd on aeg käes, kus Eesti saab oma kogemusele tuginedes pakkuda seda hädavajalikku toetust teistele."

Koalitsioonileppe nelja aasta maksumus on 47 miljardit
Täna arutati vähenenud koosseisuga koalitsioonileppe rahalisi punkte ning vaadati üle viimased arvutused.
Koalitsioonileppe nelja aasta maksumuseks on 47 miljardit krooni. "On tulud, mis kaovad ja kulud, mis juurde tekivad," ütles Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen Päevaleht Online'ile.
See summa ei jagune Atoneni sõnul aastate vahel mitte proportsionaalselt, vaid kasvab iga aastaga. Esimeseks aastaks on ette nähtud umbes 7,5 miljardit krooni.
"Natuke jääb ka ülejäägiks," rääkis Atonen ning lisas, et uus koalitsioon teeb kõik endast oleneva, et ülejääki tänasel tasemel hoida. "Seda muidugi siis, kui üllatusi ei tule."
Atoneni sõnul eeldab see loomulikult ka mitmete prioriteetide ümbervaatamist, seda ka ministeeriumite siseselt. "Kõik on tehtav!"

Jõks: Harju maavanemat tuleb Sakala keskuse pärast karistada
Õiguskantsler Allar Jõks peab vajalikuks distsiplinaarkaristuse määramist Harju maavanemale Värner Lootsmanile Sakala keskuse ehitusloa puuduliku järelevalve eest.
Õiguskantsler kontrollis, kas Harju maavanem on teostanud Tallinna linnaplaneerimise ameti poolt 25. oktoobril 2006 Sakala keskuse lammutamiseks antud ehitusloa üle järelevalvet seadusega ettenähtud ulatuses.
Jõksi hinnangul on maavanem järelevalve teostamisel rikkunud seadust ja hea halduse tava. Õiguskantsler saatis täna vabariigi valitsusele seisukoha ning materjalid maavanema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise osas otsuse langetamiseks.
"Maavanem ei ole üldse hinnanud ehitusloa vastavust detailplaneeringule, mida ta kindlasti oleks pidanud tegema", ütles Allar Jõks.
"Maavanem rikkus pooliku järelevalvega selgelt oma seadusest tulenevat kohustust", selgitas õiguskantsler.

Kaitseväekohustusest kõrvalehoidmine on oluliselt kasvanud
Kui 2005. aasta lõpus hoidis kaitseväekohustusest kõrvale 1,2% noormeestest, siis 2006. aasta lõpus oli see protsent juba 3,8.
Arvel kutsealuseid oli 2005. aasta lõpus 31 701, neist 388 ehk 1,2% hoidis teenistusest kõrvale või ei vastanud kutsetele.
2006. aasta lõpus oli kutsealuseid 40 158, teenistusest hoidis kõrvale 1557 meest ehk 3,8% kõigist kutsealustest.
Kaitseressursside amet näeb probleemi ka nn eelkutsetes, mis komplekteeritakse teisel ja 27. nädalal. Nimetatud eelkutsed on orienteeritud kõrgendatud näitajatega kutsealustele, kes kvalifitseeruksid nooremallohvitseride ja teistele keerukamat ettevalmistust nõudvatele ametikohtadele.
Kutsete kalender ei haaku akadeemilise kalendriga ja seetõttu kaotab Kaitseressursside amet suure arvu vahetult keskhariduse omandanud kutsealuseid, kellel on õigus ajapikendusele sisseastumiseksamite sooritamiseks.

Valitsus vabastab ametist Põlva maavanema
Homsel istungil arutab valitsus Põlva maavanema Urmas Klaasi teenistusest vabastamist.
Regionaalminister Jaan Õunapuu esitatud korralduse eelnõu kohaselt vabastatakse Põlva maavanem Urmas Klaas teenistusest 27. märtsist 2007. aastast seoses tema valimisega parlamenti, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Klaas esitas 6. märtsil avalduse enda maavanema ametist vabastamise kohta alates Riigikogu liikme volituste kehtima hakkamisest.
Põlva maavanema kohusetäitjaks saab senine maasekretär Kristina Krantsman.

Laine Jänes võtab ministrikoha pakkumise vastu
Tartu linnapea Laine Jänes otsustas anda oma nõusoleku talle pakutud kultuuriministriportfelli vastu võtmiseks.
"Erakond tegi mulle selle väärika pakkumise ja nagu ma ka varem olen öelnud, on nimetatud teema mulle tõesti südamelähedane," ütles Jänes ja rääkis, et ministrikoha vastu võtmiseks annab talle julgust Tartu valijate tugev toetus, kes on teda usaldanud.
"Ma usun, et oma teadmiste ja oskustega kultuuri valdkonnas saan ma kogu Eestile kasulik olla," ütles Jänes, kes kinnitas, et ei lahku Tartu linnapea kohalt sugugi kerge südamega.
Võimalikke kandidaate Tartu uue linnapea kohale arutab Reformierakonna Tartu piirkonna juhatus tänasel koosolekul.

Eestlane tappis Küprosel suure joogiarve pärast ettekandja
Küprose politsei vahistas Eesti mehe, kes tappis Küprosel Paphose kuurordis talle tema arvates liiga suure arve esitanud kelneri.
Politsei vahistas 26-aastase eestlase, kelle nime ei avaldata, 35-aastase kelneri Roberto Roti ettekavatsetud mõrva eest, vahendab AFP.
Esialgsete andmete kohaselt muutus terve õhtu lokaalis joonud mees vägivaldseks pärast seda, kui kelner esitas talle 150 Küprose naela (4050 krooni) suuruse arve, mida ta pidas liiga suureks.
Küprose kabareesid, kus meestelt võetakse naiste seltskonnas joomise eest eraldi tasu, peetakse kurikuulsalt kalliteks.
Politsei sõnul hakkas eestlane kahte kelnerit rusikatega peksma, mille tagajärjel kukkus Roti põrandale ja sai surmava peahaava. Roti suri teel haiglasse. Teine kelner pääses käeluumurruga.

Pärnu politsei avastas suure koguse salasigarette
Pärnu politsei tabas teisipäeva õhtupoolikul liiklusjärelevalve käigus kodanikud, kelle auto pagasiruumis veeti salasigarette.
Pärnu politseiosakonna konstaablid Ergo Pihlak ja Raido Palu olid teenistuskohustuste täitmisel Pärnus Papiniidu tänava nurgal ja teostasid liiklusjärelevalvet, kui nende tähelepanu äratas sõiduauto, mille juht võis arvatavalt olla lubadeta. Peatumismärguandele reageerinuna esitas politseile juhiload 1961. aastal sündinud naisterahvas.
Politseile oli teada, et antud autoga oli ka varem salasigarette veetud ning otsustati kontrollida auto pagasiruumi. Sealt leiti üle 3000 paki salasigarette, mille turuväärtuseks on hinnanguliselt 16 000 krooni. Sõiduk koos juhi ja kaasreisjaga toimetati Pärnu politseiosakonda.
Algatati väärteomenetlus tubakaseaduse paragrahvi 39 alusel, mis näeb tubakatoote käitlemise korra rikkumise eest maksimumkaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Tartu Ülikooli keldrist eemaldatakse üliohtlikku asbesti
Alates neljapäevast, 29. märtsist kuni 1. maini toimuvad ülikooli peahoone põhikorpuse keldris kütte- ja veetorustikult asbestisolatsiooni eemaldamise tööd.
Töid teostab OÜ Asbeko, teatas Tartu Ülikooli tuleohutuse- ja keskkonnakaitse peaspetsialist Marek Bamberg.
Asbest on tervisele üliohtlik materjal, mida kasutatati vanades katlamajades soojussõlmede isoleerimiseks. Seda sisaldavad ka eterniit, asbottsementtorud ning nõukogudeaegsete elamute prügišahtid. Asbesti sissehingamine võib põhjustada kopsuvähki.

Reformierakond kinnitas ministrikandidaadid
Peaminister Andrus Ansip kinnitas täna kõikide Reformierakonna ministrikandidaatide nimed.
Välisministri kandidaadiks on kinnitatud Urmas Paet, kultuuriministri kandidaadiks Laine Jänes ning justiitsministri kandidaadiks Rein Lang, ütles Päevaleht Online'ile Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
Samuti Reformierakonnale kuuluv sotsiaalministriportfell läheb Maret Maripuule ning keskkonnaministri kandidaadiks sai Jaanus Tamkivi. Peaminstrina jätkab Andrus Ansip.
Reformierakonnale kuulub ka üks riigikogu asespiikri koht, mille saab endale tõenäoliselt Kristiina Ojuland.

Venemaa hoiatab taas Eestit rahvuslike pingete tekitamise eest
Vene välisministeerium saatis taas Eesti poole teele hoiatuse mitte õhutada pingeid eks-sovjetlike monumentide osas.
Ühelt poolt pidas Vene välisministeerium vastumeelseks pronkssõduri ümbruse okastraadiga piiramist, mida politsei põhjendas tseremooniast osavõtjate turvalisuse kaitsmisega, vahendab Vene uudisteagentuur Ria Novosti inglisekeelses uudises.
"Teiseks provokatiivseks näiteks on Eesti ultra-natsionalisti plaan reserveerida pronkssõduri ümbrus 9. maiks, mil Teise maailmasõja natside vastu võidelnud veteranid monumendi juures oma võitu tähistavad," ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Mihhail Kamõnin.
Eesti sõjahaudade komisjon soovitas 13. märtsil pronkssõdur eemaldada ning viia see rahulikumasse paika sõjaohvrite surnuaiale.

Erika Salumäe loobub riigikogu liikme kohast
Rahvaliidu linnaühenduse esimees Erika Salumäe otsustas jääda Tallinna linnavolikogu liikmeks ja loobub kohast Riigikogus.
"Selle otsuse aluseks on tallinlaste kindel soov," põhjendas Erika Salumäe oma otsust. "2005 aasta kohalike omavalitsuse valimistel sain Mustamäel kaks korda rohkem hääli, kui Riigikogu valimistel Mustamäel ja Nõmmel kokku, järelikult soovivad inimesed, et jätkaksin Tallinna linnavolikogus.
Tallinnas olen välja võidelnud laste sporditoetused. Mustamäele on valmis ehitatud puhke- ja terviselinnak. Männipargi näitena usun, et kerkib rattateede ja mänguväljakutega varustatud lasteparke ka teistesse linnaosadesse," võttis Salumäe kokku enda senised suuremad kordaminekud.
Salumäe otsusel on ka teine põhjus: ta on Tallinna volikogus ainus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige, kes on volikogus oma mandaadiga, teised on kõik asendusliikmed.

Rüütel jätkab Rahvaliidu auesimehena
Täna kinnitas Rahvaliidu juhatus endise presidendi Arnold Rüütli erakonda astumise avalduse, ühtlasi taastus ka tema auesimehe staatus.
Rüütel katkestas eelnevalt Rahvaliidu liikmelisuse seoses presidendi ametiga, ütles Rahvaliidu pressiesindaja Anu Jänes Päevaleht Online'ile.
Ekspresident esitas Rahvaliidule kirjaliku avalduse erakonna liikmesuse taastamiseks selle nädala alguses.
Rüütel otsustas liikmelisuse taastada, kuna partei maailmavaade on talle endiselt meelepärane, vahendas pressiesindaja ekspresidendi sõnu.

Eesti päästemeeskond sõidab Lätti
Täna sõidab kuueliikmeline Eesti Päästemeeskond Läti abipalvel õlireostuse likvideerimistöödele Daugavpilsi jõele vastavalt Eesti ja Läti riikidevahelisele koostöölepingule vastastikusest abist õnnetuste korral.
Täna hommikul otsustati Eesti päästeametis vastu tulla Läti Vabariigi abipalvele ning saata Eesti päästemeeskond koos erivarustusega Daugavpilsi reostustõrje töödele.
Eesti päästemeeskond koosneb kuuest spetsialistist, kes oskavad teostada reostustõrje töid veekogudel.
Meeskond stardib täna lõunal ning planeeritav tagasisõit on 31. märtsil.
Möödunud aasta augustis toetas Läti Vabariik sama koostöölepingu alusel Eestit helikopteri meeskonnaga Agusalu metsatulekahju kustutamisel.

Narvas ja Sillamäel oli ulatuslik elektrikatkestus
Täna hommikul kella 10: 53 ajal kadus Narva ja Sillamäe piirkonnas 24-ks minutiks elekter seoses põhivõrgus juhtunud avariiga.
Väljalülitumise põhjuseid selgitab mitmepoolne komisjon.
Jaotusvõrgu juhtimiskeskusest öeldi, et rike toimus põhivõrgu süsteemis ja neil soovitati ümbrelülitusi ise mitte teha. "Tahtsime ise hakata tarbijaid varutoitele viima, kuid põhivõrk teatas, et nad lahendavad probleemi ise," sõnas dispetšer.
Elektrivarustust hakati koheselt taastama ja tarbijad said elektritoite lõplikult tagasi kell 11.17.
Eesti Elektrijaamade pressiesindaja Karina Miksjuki sõnul ei olnud tegemist avariiga elektrijaamas. "Narva Elektrijaamade töös katkestus häireid ei põhjustanud. Elektrijaamad on töökorras - nii nagu nad töötasid, nii nad töötavad ka edasi," sõnas Miksjuk.

Kreitzberg: Ansip pole meie soovidega kopikagi eest arvestanud
Sotsiaaldemokraatliku erakonna ühe koalitsiooniläbirääkija Peeter Kreitzbergi sõnul ei saa ta mitte kuidagi rahul olla Reformierakonna juhi Andrus Ansipi uue pakkumisega koalitsioonikohtade jaotamise kohta.
"Meie ettepanekuga ei ole mitte kopikagi eest arvestatud. Uuest pakkumisest paistab ilmselgelt välja Isamaa ja Res Publica Liidu huvide domineerimine. Mart Laari mitte nimetamine välisministriks on IRL-ile pigem kasu kui kahju toonud," ütles Peeter Kreitzberg Päevaleht Online'ile pärast esmast tuvumist Ansipi uue pakkumisega.
Kreitzbergi sõnul on hetkeseis selline, et sotsiaaldemokraatidel pole ühtegi ministrikohta, mis oleks seotud nende ideoloogilise profiiliga. Erandina nimetas ta portfellita rahvastikuminitri kohta, millel puudub isegi eelarve.
Sotsidele jäävat rahandusministri kohta nimetas Kreitzberg väikese tegevusvabadusega ministriportfelliks. "Rahandusministril tuleb hakata ikka ellu viima Reformierakonna poolt kavandatavat fiskaalpoliitikat. Ka eelarve maht koalitsioonileppega määratud," sõnas Kreitzberg.

Haridusministri koha saab IRL
Peaminister Andrus Ansip tegi täna hommikul Eesti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Isamaa ja Res Publica Liidule lõpliku pakkumise valitsusliidu kohtade jaotuse kohta.
SDE-le pakub Ansip kolme ministri kohta ja haridusministri portfelli asemel nelja Riigikogu komisjoni esimehe kohta. IRL-le kuut ministri kohta ning kolme komisjoni esimehe kohta.
Reformierakonna esimees Andrus Ansip pakub sotsiaaldemokraatidele lisaks rahandus-, sise- ja rahvastikuministri kohtadele välis-, sotsiaal-, kultuuri- ja maaelukomisjonide esimeeste kohtasid.
IRL-le pakutakse lisaks Riigikogu esimehe kohale, kaitse-, haridus-, põllumajandus-, ja majandus- ja kommunikatsiooniministri portfellidele ja regionaalministri kohale Euroopa Liidu asjade, keskkonna- ja õiguskomisjoni esimeeste kohtasid.
Reformierakonnale jääks Ansipi pakkumise kohaselt peaministri, Riigikogu aseesimehe, välis-, justiits-, keskkonna-, kultuuri- ja sotsiaalministri portfellidele lisaks rahandus-, majandus-, kaitse- ja põhiseaduskomisjonide esimeeste kohad.

Tartu alustas tänavate lappimist
Tartu linn alustas peatänavail kevadist tänavaremonti, mille käigus löökaugud täidetakse kuuma asfaltbetoonseguga.
"Seni täideti kõige hullemad tänavaaugud ajutise külma asfaltbetoonseguga, kuid soojemad ilmad võimaldasid nüüdsest alustada teedel põhjalikumate töödega," ütles linna teedeteenistuse spetsialist Siim Mitt.
Kuuma asfaldiseguga saab tänavaaukude tasandamist alustada Miti sõnade kohaselt siis, kui ööpäevane teekatte temperatuur püsib viie kraadi piires.
Asfalteerimisega alustati Fortuuna tänaval ja Narva maanteel, täna-homme jõuab remondijärg Kreutzwaldi ja Tuglase tänavatele. Sealt edasi lapitakse löökaugud Viljandi maanteel ja Ravila tänaval ning järgmisel nädalal jätkuvad remonditööd Võru, Raua, Ringtee ja Turu tänavalõikudel.

President kutsus uue riigikogu avaistungile 2. aprilliks
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele kutsuda riigikogu XI koosseis esimesele istungile 2. aprillil kell 15.
"Ma loodan, et uut riigikogu iseloomustavad teistelegi eeskujuks olev poliitiline kultuur, töökus, koostöö ning lugupidamine opositsiooni ja võimuliidu vahel," ütles president Ilves pärast otsuse allkirjastamist.
"Samuti on vajalik parlamentaarse riigi väärikale seadusandjale kohane nõudlikkus täitevvõimu suhtes. Veel usun, et uus riigikogu teritab tulevikku - ka neljast aastast kaugemale - ulatuvat pilku, mis aitaks Eestit suuremaks muuta," lisas president.
Riigipea sõnul ei kahtle ta, et parlament oskab täpselt märgata sedagi, mis ja kuidas Eesti ümber toimuvast ka meid mõjutab ning mida peaks Eesti mõjutama.

Kohus tunnistas üheksa isikut süüdi sigarettide salakaubaveos
Tartu maakohus tunnistas eile üheksa isikut kokkuleppemenetluses süüdi tubakatoodete suure hulga Vene maksumärkidega sigarettide salakaubaveos.
Suuri koguseid Eesti vabariigi maksumärgiga märgistamata ning eestikeelse tervishoiu üld- ja lisahoiatuse tekstideta Vene maksumärkidega sigarette hoiti, ladustati ja toimetati edasi erinevatel ajavahemikel 2003. aasta juunist 2005. aasta detsembrini.
Erinevate süüdistuste eest mõisteti karistused kokku 11 süüdistatavale, sh ühele juriidilisele isikule.
Rangeim karistus mõisteti mitmetes kuritegudes süüdistatavale ja varem viiel korral kriminaalkorras karistatud Eduard Tsirkovile (33). Tsirkovi karistati nelja-aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulub üks aasta ja seitse kuud vangistust. Ülejäänud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Tsirkov ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab karistusseadustikus sätestatud kontrollnõudeid. Tsirkovile mõistetud vangistuse kandmise algust loetakse eelvangistuse algusest, 11. detsembrist 2005.

Jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus
Alates 1. juulist muutuvad patsientidele 100% soodustusega kättesaadavaks ravimid tõsise kopsuveresoonte haiguse raviks, samas vähendatakse rasestumisvastaste ravimite soodustust 75%-lt 50%-le.
Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon (tõsine kopsuveresoonte haigus) on harvaesinev haigus, mida diagnoositakse Eestis 10-15 haigel aastas.
Kaasaegsed ja efektiivsed ravimid võimaldavad märkimisväärselt pikendada seda haigust põdevate haigete eluiga ning parandada nende elukvaliteeti, kuid ei ole kõrge hinna tõttu ilma 100%-lise soodusmäärata kättesaadavad.
Eelnõu kohaselt soodustatakse rasestumisvastaseid ravimeid 75% ulatuses naistele, kellele sünnitamine on meditsiinilisel põhjusel vastunäidustatud - rasestumine võib olla emale eluohtlik või põhjustada loote väärarenguid.
Ülejäänud naistele väheneb rasestumisvastaste vahendite soodustus 75%-lt 50%-le.

Ida-Virumaal on tulemas 20 nädalat metsatarkust
Ida-Virumaa metsateemalised 20 metsanädalat saavad alguse õpetajatest ning ametnikest, kes kogunevad homme Jõhvi kontserdimajja seminarile projekti "Mets õpetab!" raames.
Seminaridel osalenud viivad läbi metsanädalad RMK kaasabil lasteaedades ning koolides juba aprillis-mais. Metsanädalatel uuritakse ja saadakse teada taimede ja puude ning metsaelukate kooselust.
Selle aasta laulu "Mets on kodu" ja "???????? järgi on tantsuõpetaja Ljudmilla Loss-Maiberg Kuusalu Petsiklubist seadnud metsatantsu, mida õpitakse - tantsitakse läbiviidavatel metsanädalatel.
RMK Kirde regiooni peametsaülema Tavo Uuetalu sõnul ei pidanud ta kaua mõtlema kui tehti ettepanek teha ettekanne seminaril säästvast metsamajandamisest. Oma ettekandes räägin metsakasvatusest, puhkemajandusest, jahindusest, metsakaitsest ning bioloogilisest mitmekesisusest.

Pärnumaal hukkus mootorrattaõnnetuses noormees
Eile kella 18: 20 ajal juhtus liiklusõnnetus Pärnu maakonnas, kus mootorrattur sõitis otsa traktorile.
Liiklusõnnetus juhtus Kaisma vallas Kõnnu-Lokuta tee 3. kilomeetril, kus 16-aastane motokiivrita ja juhiloata noormees juhtis mootorratast IZ 350 ning sõitis tagant otsa ees liikunud haagisega ratastraktorile CASE IH.
Avarii tagajärjel mootorrattur hukkus.
Traktorit juhtis kaine ja vastava kategooria juhiloaga 1964. aastal sündinud Andres.
Täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Valgamaa jätkab koostööd Ukrainaga
Valga maavalitsuse ja omavalitsuste liit asus viima läbi projekti "Abi Šatski rajooni arengustrateegia ettevalmistamisel", mille lõpptulemuseks on Šatski rajooni arengustrateegia valmimine.
17. - 21. märtsil külastas Valga maavalitsuse delegatsioon eesotsas maavanema Georg Trašanovi ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Madis Grossiga Šatski rajooni Ukrainas. Külastuse eesmärgiks oli projekti tutvustamine Šatski rajooni juhtkonnale ning selle käivitamine.
Tegemist on kaks aastat kestva projektiga, mille lõpptulemuseks on Šatski rajooni arengustrateegia valmimine.
Projekti käigus toimuvad seminarid ja õppused, kus tutvustatakse Eesti omavalitsuslikku korraldust, omavalitsuste ülesandeid ja seda, kuidas toimub nende ülesannete elluviimine; viiakse läbi stažeerimispraktika Šatski rajooni spetsialistidele Valgamaal, tegeletakse SWOT analüüsi ja loogilise maatriksi rakendamisega arengukava ettevalmistamisel.

Paet: Moldova on Eesti jaoks oluline arengukoostöö partner
Eile kohtus Moldovas töövisiiidil viibiv välisminister Urmas Paet peaminister Vasile Tarlevi ja välisminister Andrei Strataniga.
Kohtumistel olid kõne all Eesti ja Euroopa Liidu arengukoostöö Moldovaga ning kahepoolsed suhted.
Peaminister Vasile Tarlev tänas Eestit senini tehtud arengukoostöö eest, öeldes, et see on Moldovale suureks abiks. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Moldova ka edaspidi Eesti jaoks prioriteetne riik nii Euroopa naabruspoliitikas kui kahe- ja mitmepoolses arengukoostöös.
"Meile on oluline, et Euroopa Liit pööraks naabruspoliitika raames senisest suuremat tähelepanu Moldovale ning oleks valmis tihedamaks koostööks," ütles Paet.
Välisminister lisas, et suurendada tuleb ka ELi arenguabi ja muu tehnilise abi andmist Moldovale.
Eesti välisministri hinnangul on oluline ka see, milline lepinguline suhe on Moldoval Euroopa Liiduga, kui käesoleva aasta lõpus lõpeb praegune partnerlus- ja koostööleping.

Ansip: 99 protsenti on see koalitsioon olemas
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on koalitsiooniläbirääkimised jõudnud lõpusirgele, ministrikohti enam ümber ei mängita ning ta teeb täna veel vaid ettepaneku riigikogu komisjonide esimeeste jaotuse osas.
"Enam-vähem on kõik teada, 99 % on see koalitsioon olemas. Koalitsioonilepe on sõlmitud, kuigi alla pole veel kirjutatud," ütles Andrus Ansip ETV hommikuprogrammis.
Ansipi sõnul vastab tõele, et sotsiaaldemokraadid ei ole hetkel rahul haridusministri koha jäämisega Isamaa ja Res Publica Liidule ning sellega seoses teeb ta täna kell 10 partnereakondadele viimase ettepaneku.
"Minu ettepanek puudutab eelkõige riigikogu komisjoni esimeeste kohtade jaotust," ütles Ansip, kelle kinnitusel ministrikohtade jaotust erakondade vahel enam ei muudeta. Reformierakond saab koos riigikogu kohtadega seitse, IRL kuus ja sotsiaaldemokraadid kolm kohta.

Uksest väljuv eakas reisija jäi bussi alla
Eile kella 11.51 ajal toimus liiklusõnnetus Valgas Kuperjanovi tänaval maja number 71 juures, kus vanem meesterahvas kukkus bussist väljudes sõiduki alla.
Linnaliinibussi juht, 1947. aastal sündinud Petr, ei veendunud bussipeatusest väljasõidul kas kõik reisijad on väljumise ja sisenemise lõpetanud.
Sõiduki liikuma asudes kukkus bussi tagumisest uksest väljuv 1923. aastal sündinud Valter ning jäi bussi alla.
Reisija sai kehavigastusi.

Lapse vigastusega lõppenud avariis osalenu põgenes
Eile kella 19.04 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Lõime ja Tuulemaa tänava ristmikul, kus kahe sõiduauto kokkupõrkes sai vigastada teismeline poiss.
Õnnetus juhtus kuna 1967. aastal sündinud Liliana poolt juhitud sõiduauto Mitsubishi Lancer ei ei andnud teed sõidueesõigusega sõiduautole BMW 316.

Kohalik mees asub Porkuni probleemseid järvi päästma
MTÜ Porkuni juhatuse esimees Ain Aasa on otsustanud probleemsed Porkuni järved oma hoole alla võtta.
"Esmalt on tarvis teha järvede hüdrogeoloogilised uuringud, mille käigus tuleb välja selgitada, kas järved kannatavad veekasvudest puhastamist ja süvendamist nende kinnikasvavates osades, kirjutab Virumaa Teataja.
Suurjärve keskel on kinnikasvamine eriti intensiivne," rääkis Ain Aasa. Tema sõnul on Eestis selleks olemas ka vastav tehnika.
Järgmise sammuna näeb Aasa kalavarude taastamist ja nende eest hoolitsemist.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg on hästi kursis Ain Aasa seniste ettevõtmistega ja hindab mehe ettevõtlikkust.
"Porkuni järvede periooditi kuivamine pole valus löök mitte üksnes Porkuni rahvale, vaid kogu vallale ja Virumaale," ütles ta.

Pärnu alleevaidlusel on aeg maas
Eesti dendroloogia seltsi aktivistid eesotsas seltsi presidendi Aino Aaspõlluga alustasid üleeile tööd Pärnu Vanapargi alleel, hinnates silmaga ja mõõtes resistograafiga vanade pärnade füüsilist vastupidavust.
Dendroloogia seltsilt tellis uurimistöö riiklik keskkonnakaitseteenistus, tulemusi nõuab Eesti looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni juhataja Enn Vilbaste juba 15. aprilliks, kirjutab Pärnu Postimees.
Aaspõllu, olles töötanud alleel mõne tunni, julges juba öelda, et tervet alleed maha võtta pole õige, sae alla peaks minema ainult mõni puu, millel puudub esteetiline väärtus.
Linnaaednik Kristiina Kupper oli teisel seisukohal. Tema väitis, et Vanapargi alleel on ridamisi murdumisohtlikke puid ja nende võrades surnud harusid, mis ohustavad inimesi ja vara.

Viljandimaal paneb õpilaste autode rohkus koolijuhid liiklust korraldama
Üha suurenev hulk õpilasi, kes käivad koolis autoga, on seadnud õppeasutuste direktorid küsimuse ette, kuidas lahendada oma valdustes parkimine.
"Meil on tõesti nii, et kui veidi hiljem tulla, pole autot enam kuhugi panna," nentis Paalalinna kooli direktor Aavo Palo tänases Sakalas.
Tal on lähemal ajal kavas kooliesises parklas kindlaks määrata, millised kohad on õpetajatele ja millised õpilastele.
Parkimismure, mis on süvenenud koos õpilaste käsutuses olevate autode hulga suurenemisega, kimbutab ka Suure-Jaani kooli, kuid seal pole direktoril kavas õpetajatele eesõigust anda.
Aavo Soopa ütlemist mööda kasutab suur hulk õpilasi autot vajaduse pärast. "Meie noortest on pooled väljastpoolt Viljandit," selgitas ta.
"Aga kindlasti käiakse ka mugavuse pärast ning on noori mehi, kes tarvitavad autot selleks, et saaks vahetundide ajal suitsetada."

Juulist tõuseb Kuressaares vee hind
Kuressaare linnavalitsus kiitis eile heaks AS-i Kuressaare Veevärk kava tõsta alates 1. juulist Kuressaares vee ja kanalisatsiooniteenuse hinda.
Üks kuupmeeter vett hakkab maksma eraisikule senise üheksa krooni asemel 10 krooni ning kanalisatsiooniteenuse hind tõuseb 12 kroonilt 13 kroonile, kirjutab Meie Maa.
Kuressaare Veevärgi tegevjuht Illar Noot ütles, et hinnatõusu põhjustavad inflatsioon ja ettevõtte suurenenud kulud. Oma osa nõuavad ka investeeringud ja torustikuprojekti järgmine etapp.
Noot avaldas lootust, et veetarbimine kasvab ning see võimaldab ka hinnatõusu ohjes hoida. Viimati tõstis veevärk vee ja kanalisatsiooniteenuse hinda möödunud aasta aprillis.

Kreenholmi ja veefirma tüli leidis ajutise lahenduse
Narva Vesi töötleb vastupidisest lubadusest hoolimata Kreenholmi reovett.
Kreenholmi ja AS-i Narva Vesi vaheline tüli kulmineerus eile hommikul tekstiilifirma heitvete vastuvõtu lõpetamise võimalusega, kuid viimasel hetkel sekkus Narva linnapea, kes palus veefirmal vastuvõttu jätkata.
Linnapea Tarmo Tammiste sõnul ajendas teda selleks oht, et Kreenholmi mitu tuhat töötajat võivad tööta jääda. "Nad ei ole selles süüdi, et firmaomanikud on ettevõtte viinud sellisesse seisu, nagu ta just on," ütles Tammiste.
Linnapea süüdistas Kreenholmi juhtkonda soovis ettevõte krahhini viia. Lisaks sulgemise edasilükkamisele tegi ta AS-i Narva Vesi nõukogule ettepaneku valmistada ette hagi Kreenholmi vastu ja pöörduda sellega kohtusse.

Vene fännid hiilisid tormiküünaldega staadionitribüünile
Muu hulgas konfiskeeris Falck poliitilise
Jalgpalliliidu kriitikat tõrjuv Falck leiab, et Eesti-Vene vutimatši turvamine õnnestus, kuigi Venemaa fännid tõid korravalvuritele märkamatult väljakule tormiküünlaid.
"Hoolimata sellest, kus maailma nurgas mäng ka toimuks ja kui tugev turvakontroll ka poleks - Vene fännid leiavad kehapiirkondi, kuhu tormi-küünlad peita," ütles Falcki avalike suhete direktor Andres Lember Eesti Päevaleht Online'ile.
Sellest hoolimata arvas Lember, et koostöö jalgpalliliidu ja politseiga sujus hästi ning kõik jalgpallisõbrad jõudsid tervena staadionile ja lahkusid sealt samuti vigastusteta.
Lemberi sõnul võeti turvakontrollis staadionile sisenejailt ära üks külmrelv, muljetavaldav kogus alkohoolseid jooke, hulk Nõukogude Liidu ja Nõukogude armee sümboleid ning üks poliitilise sisuga plakat.

Tallinna ja Peterburi vahel avatakse lennuliin
Vene transpordiministeeriumis toimunud lennundusalastel läbirääkimistel leppisid Eesti ja Vene osapool eile kokku Tallinna- Peterburi lennuliini avamises.
Ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Allan Kasesalu ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et riigid loovad Tallinna-Peterburi lennuliini avamiseks eeldused ning edasiste läbirääkimiste jooksul otsustatakse, kas lennuliini teenindama hakkava firma leidmiseks korraldatakse avalik konkurss või seatakse kitsamad tingimused.
Kasesalu ei osanud veel öelda, millal lennukid kahe linna vahet lendama hakkavad, toonitades, et edasine sõltub liini teenindamisest huvitatud lennufirmadest.

Sri Lankale reisijaid varitseb oht sattuda rünnaku alla
Seoses riigi põhja- ja idaosas sageneva vaenutegevusega Sri Lanka valitsusvägede ja mässuliste Tamili Tiigrite vahel soovitab välisministeerium Sri Lankale reisijatel neid piirkondi vältida või sealt kohe lahkuda.
Väga ettevaatlik tuleb olla ka pealinnas Colombos ja teistes Sri Lanka piirkondades, teatas välisministeerium. Kiire konsulaarkaitse tagamiseks soovitab välisministeerium kodanikel end enne reisi välisministeeriumi kodulehel registreerida ning sõlmida reisikindlustusleping. Ankeedi leiab aadressil:.
Ministeeriumi andmeil viibib Sri Lankal praegu kolm eestlast.

Laaneots tõrjub vihjed Kõutsi seotusest afääriga
Kaitseväe ülemjuhataja kaitseb eelkäijat ning kinnitab tehingute seaduslikkust.
Praegune kaitseväe ülemjuhataja Ants Laaneots ning kaks kaitseministeeriumi ametnikku kinnitasid, et Laaneotsa eelkäija Tarmo Kõuts, kes suundus poliitikat tegema, ei saanud mõjutada Eesti aegade suurimat relvahanketehingut, millele vihjasid nädalavahetusel Skandinaavia ajalehed.
Laaneots, kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann ja ministeeriumi hangete osakonna juht Ingvar Pärnamäe ütlesid eile Päevalehele, et isegi kui Kõuts sõlminuks kokkuleppeid õhu-tõrjesüsteemi hanke osas, ei mõjutanud kokkulepped hanke tulemusi.
Taani ajakirjanduse andmeil käis sealne kaitsejõudude ülem Hans Jesper Helsø Rootsi relvatootjate Saab ja Hägglunds kulul mullu jaanuaril Eestis jahil ning kohal olid ka Kõuts ja tema Soome kolleeg. Taani seaduste järgi ei tohi kaitsejõudude juht relvatootjatega eraviisiliselt suhelda. 28. veebruaril allkirjastas aga Eesti kaitseminister lepingu relvatootjaga Saab, kellelt ostetakse hulk sõjatehnikat.

Kaitseväelased matkivad sõjaks valmistumist
Kaitseväe ühendatud õppe-asutused avasid eile Tartus matkekeskuse, mis võimaldab virtuaalselt valmistuda kas või tuumasõjaks.
USA abil soetatud arvutiprogramm ja 60 arvutit võimaldavad kaitseväel ja tulevastel Eesti ning teiste Balti riikide ohvitseridel harjutada kõikvõimalikke lahinguolukordi. Kokku läks simulatsioonikeskuse rajamine maksma 61 miljonit krooni, millest kolmandik oli USA abi.
Süsteem võimaldab harjutada ka päästeameti ja kriisireguleerijate tegevust loodusõnnetuste puhul, pantvangide vabastamist jne.

Valitsuse sünd - haige hobune vaol
Kolmandat nädalat kestvatest koalitsiooniläbirääkimistest tülpinud inimesed soovitavad poliitikuil vähem kaagutada, rohkem muneda.
Arvutisse potsatab mitmesajas pressiteade läbirääkimiste ennenägematu edu ja partnerite uskumatu üksteisemõistmise kohta, mida varjutab vaid üksik arusaamatus. Raadio laulab kevadlindudega võidu sama laulu.
"Meile see ajamata habemega Laar ei meeldi ja pakutud töökoht talle ka ei kõlba," teatab Sonda poe ees Dagestani pärit- olu Eesti kodanik Magamed Magamedov selges maakeeles. "Ulvis on karjakut vaja, tulgu Laar tööle, kena suur poiss, jõuab virtsa visata küll," jätkab Magamedov. Vakatab: "Äkki ütlesin pahasti, pannakse veel kinni … "Tegelikult on Magamedovi lemmikuks Edgar Savisaar. Mida lubab, seda ka teeb!"
Autoraadiost kostab parteilist pressiteadet, ikka koalitsiooniläbirääkimistest - millest siis veel?

Rahastajad toetavad uut koalitsiooni
Reformierakonna suurrahastajate arvates sobiks valitsema
Kui ühendpartei ja sotsiaaldemokraatide suurrahastajad kiidavad eile sündinud koalitsiooni taevani, siis oravapartei sponsorite meelest oleks ka Reformi- ja Keskerakonna valitsus vähemalt sama heal tasemel.
"Mulle jääb arusaamatuks, miks on olemasolevat valitsust vaja muuta," ütles Reformierakonnale eelmisel aastal poolteist miljonit krooni annetanud Oliver Kruuda. Ta selgitas, et kuna uuele valitsusele ei ennustata eluiga üle kahe aasta, siis on selle moodustamiseks ja sisseelamiseks kulutatud kolm kuud mahavisatud raha.
Sama suure summaga oma koduparteid Reformierakonda toetanud ärimees Märt Vooglaid sõnas, et Reformierakonnast, ühendparteist ja sotsiaaldemokraatidest koosnev koalitsioon on hea valitsus. "Palju hullem oleks, kui läbirääkimised oleksid lõhki läinud. Aga ka Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon oleks olnud väga hea lahendus," sõnas ta.

Valitsuse sünd takerdus taas ministrikohtadesse
Sotsiaaldemokraadid läksid eileõhtusele koosolekule haridusministri kohta nõudma.
Kolme erakonna valitsusliit eileõhtuse seisuga sünnib, kuigi veel hilisõhtul vaieldi sotsiaaldemokraatide nõudmise üle saada endale haridusministri portfell, mis oli IRL-i käes.
Sotsiaaldemokraadid avastasid eile, et nende positsioonid on Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu vahepealse sobingu tulemusel halvenenud ning nad võtsid eile päeval läbirääkimistes aja maha.
"Reformierakonnal on seitse, IRL-il kuus ja meil vaid kaks portfelliga ministrikohta," ütles sotsiaaldemokraat Eiki Nestor enne hilisõhtust kolme läbirääkija kokkusaamist.
"Meie soov on selles olukorras saada kolm portfelliga ministri kohta," täpsustas Nestor. Sotsidele oli seni lubatud kaks ministeeriumiga ja üks portfellita ministri koht.

Tallinna volikogu sotsiaaldemokraate juhib Maimu Berg
Tallinna volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni uueks esimeheks valiti täna kirjanik Maimu Berg.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on Maimu Berg juhtinud fraktsiooni sisuliselt juba alates eelmise aasta sügisest.
"Seega oli tema valimine fraktsiooni uueks juhiks igati loomulik samm. Fraktsiooni senine esimees Erika Salumäe panustas Rahvaliidu esinumbrina kogu oma aja ja energia riigikokku pääsemisele ja nii oli teda viimastel kuudel volikogu istungeil väga harva näha," ütles Juske.
"Seda ootamatum oli tema tänane otsus riigikogu liikme kohast loobuda. Kui vaadata, kes on Salumäe asendusliige parlamendis, võib olla enam kui kindel, et Rahvaliidu Villu Reiljani tiib tegi kõik Tarmo Männi riigikokku saamiseks. Loodan väga, et Erikal jätkub siiski selgroogu teostada rahvalt saadud mandaati Toompeal," märkis Juske.

Prahi ja kulu põletamine on keelatud
Prahi ja kulu põletamine on Tallinna territooriumil keelatud.
Keelu järgimist valvab munitsipaalpolitsei, keelust üleastujad peavad arvestama kopsaka trahvi võimalusega.
"Eriti ohtlik on lahtise tule tegemine praeguste kuivade ilmadega, sellest sündida võiva varalise kahju näiteid on paraku piisavalt," ütles Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik. "Pealegi saastab prahi põletamisega kaasnev suitsuving keskkonda ning häirib kaaskodanikke ja ohustab nende tervist."
Tallinnas on lubatud lõket teha vaid keskkonnaameti loa alusel ning ka sel juhul tohib põletada üksnes puu- ja põõsaoksi. Igasugune prahi, kulu ja lehtede põletamine on rangelt ja eranditult keelatud.
"Munitsipaalpolitsei, kelle otseseks kohuseks on heakorraeeskirjade rikkujaid korrale kutsuda, võtab kevadised prahi- või kulupõletajad erilise tähelepanu alla ja kasutab nende korralekutsumiseks kõiki seadustega ette nähtud vahendeid," ütles Järvik. "Keelust üleastumistest palume teatada Tallinna abitelefonil 1345."

Tallinn loodab uue linnapea kinnitada järgmisel neljapäeval
Tallinna linnavalitsus loodab, et Edgar Savisaare kinnitamine Tallinna linnapeaks toimub järgmise nädala volikogu korralisel istungil.
Linnapea kohusetäitja Taavi Aasa sõnul oleneb uue linnapea kinnitamine sellest, millal koguneb uus riigikogu ja praeguse valitsuse volitused lõpevad.
"Loodan, et volikogu saab linnapea kinnitada järgmisel korralisel istungil ehk siis järgmisel neljapäeval," ütles Aas.

Tallinn kuulutab Kopli liinidele välja uue konkursi
Tallinna linnavalitsus andis korralduse kuulutada Kopli liinide konkurss kehtetuks ja kuulutada välja uus konkurss.
"Linn on küll kohtuprotsessid võitnud ja õiguskaitse on maha võetud, kuid konkursi võitja ei ole tulnud linnaga lepingut sõlmima," selgitas otsust linnapea kohusetäitja Taavi Aas.
"Meil ei ole muud teed, kui konkurss nurjunuks kuulutada ja korraldada uus konkurss," lisas Aas.
Selleks et edaspidi sarnaseid olukordi vältida, seatakse uuel konkursil pakkujatele karmimad tingimused.
"Esiteks tõstetakse oluliselt tagatisraha, et keegi ei saaks enam nalja tegema tulla," märkis Aas.
Uueks tagatisraha suuruseks oleks koguprojekti maksumusest 10% ehk ligikaudu kümme miljonit krooni.

Tallinn vabastas Vilja Savisaare Põhja-Tallinna vanema kohalt
Tallinna linnavalitsus vabastas täna Vilja Savisaare Põhja-Tallinna vanema kohalt seoses tema siirdumisega riigikokku.
Keskerakondlasest Vilja Savisaart hakkab kuni uue vanema ametisse nimetamiseni asendama linnaosa vanema asetäitja Jüri Jõgeva.
Savisaar peab oma volitused üle andma reedeks, 30. märtsiks.

Algab remont TLÜ Karu tänava ühiselamus
Remonttööd Tallinna ülikooli Karu tn 17 ühiselamus algavad juba sellel nädalal ning selle esimeses etapis võetakse ette torutööd.
Seoses sellega, et 23. märtsil laekus Tallinna Ülikoolile 2007. aasta riigieelarvest ühiselamute renoveerimiseks ja ehitamiseks eraldatud 65 miljonist kroonist 2/3 ning ka Tallinna linna poolt loovutatud 6,5 miljonist kroonist on pool summat kätte saadud, võib remont Karu 17 ühiselamus alata.
Ettevalmistused on tehtud ning esimese etapi esimese osa töödega tehakse algust juba sel nädalal. Remondi põhitööd on plaanis teha ära suvekuudel ning nende teostamiseks kuulutab ülikooli kinnisvaraosakond järgmisel nädalal välja riigihanke.
Remondi esimeses etapis võetakse ette torutööd: vahetatakse vee- ja kanalisatsioonitorud keldris ning püstakud kõigi sektsioonide WC-des, vannitubades ja köökides. Samuti remonditakse WC-d ja vannitoad. Torutöid tehakse ühiselamu kaheksas sektsioonis järgemööda - igaühes neist kestavad tööd umbes kuu. Teise etapi töödega tehakse algust maikuus ning siis on kavas elektrijuhtmete vahetus - neidki töid tehakse järgemööda osade kaupa. Esimene ja teine etapp on remondi ainsad etapid, mis algavad sel kevadsemestril.

FC Flora saab tee rajamiseks uue tähtaja
Linnavalitsus kavatseb täna anda jalgpalliklubile FC Flora Lilleküla staadioni harjutusväljakute juurdepääsutee rajamiseks aega järgmise aasta 15. juunini ja pikendada Floraga sõlmitud staadioni üürilepingut 15 aasta võrra.
Tallinn kandis 2001. aastal Flora arvele ettemaksu 14,4 miljonit krooni, mille eest Flora kohustus rajama Marta tänava pikenduse ja harjutusväljakute juurdepääsutee.
2004. aastal andis linn Florale tänava ehitamiseks täiendava tähtaja. Jalgpalliklubi oli möödunud aastaks teinud ehitustöid 12,3 miljoni krooni eest, jättes rajamata harjutusväljakute juurdepääsutee.
Flora taotles linnalt harjutusväljakute väljaehitamise tähtaja edasilükkamist ning kohustub rajama juurdepääsutee valmiva jalgpallihalli juurde 15. juuniks 2008.

Lasnamäe linnaosas toimub doonoripäev
Põhja- Eesti regionaalhaigla verekeskus korraldab täna Lasnamäe linnaosa valitsuses aadressil Punane tänav 16 doonoripäeva. Vereloovutus on võimalus aidata raskes seisus patsiente ning päästa nende elu.Doonor peab olema terve ja puhanud inimene, kehakaaluga üle 50 kg. Doonoripäevale oodatakse kõiki terveid ja abivalmis inimesi vanuses 18-60 eluaastat. Vereloovutus on vabatahtlik ning kõiki doonoreid ootavad verekeskuse poolt meened. Verd saab anda kella 13-17. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument.

Laulasmaa kooli säravvalge fassaad peidab palju põnevat
Uut kooli ei kasuta ainult koolipere, vaid see on avatud kogu küla rahvale.
Laulasmaa uus koolimaja meenutab esmapilgul pigem kaunist spaad või hotelli kui kooli.
Kooli välimus tekitab direktor Jüri Alteri sõnul võõrastes tihtipeale segadust. "Meie riidehoiutädi saab päris palju selgitada, et tegemist ei olegi lähedal asuva Laulasmaa spaaga," ütles Alter rõõmsalt.
Säravvalge ja valgusküllane on ka hoone sisemus, kus valgetele seintele annavad tooni kohalike inimeste kingitud lopsakad rohelised taimed ja üksikud seinakaunistused.
Direktori sõnul on kõik materjalid õnneks hästi pestavad ja seda hirmu ei ole, et paari aasta pärast on kool määrdunud. Ühtlasi loodab ta, et kui kool on valge ja ilus, siis on õpilastel rohkem motivatsiooni seda sellisena hoida. "Kui kõik oleks pruun, määrdunud ja kole, siis see näitaks, et sa võid ka räpakas olla," arvas Alter. "Küll võivad valged seinad tekitada siin haigla mulje, aga haiged me küll ei ole," naeris Alter ja avaldas lootust, et värvi toovad kooli just lapsed.

Suurbritannia külmutab kahepoolsed majandustehingud Iraaniga
Briti välisminister Margater Beckett teatas täna, et Suurbritannia kavatseb külmutada kõik kahepoolsed majandustehingud Iraaniga nii kauaks kuni Iraan vabastab 15 vangishoitavat Briti mereväelast.
"Me oleme nüüd jõudnud sellisesse diplomaatlisse faasi, kus me peame selle probleemi lahendamiseks kaasama kõik bilateraalsed jõupingutused," ütles Beckett Reutersi vahendusel. "Seetõttu külmutame me selle situatsiooni lahenemiseni kõik ametlikud bilateraalsed ärisidemed," ütles Briti välisminister parlamendile.
Iraani väed võtsid 23. märtsil vangi 15 Briti mereväelast, põhjendades seda kahtlustusega, et mereväelased tegelevad salakauba vedamisega.

Endine kodutu kandideerib Londoni linnapeaks
John Bird, kes kunagi magas tänavatel, kuid töötas end üles, kandideerib Londoni linnapeaks.
Kui 60-aastane Bird saab 2008. aasta valimistel Londoni linnapeaks, kujutab see endast endisele alkohoolikule ning pisivargale oodatud lunastust, vahendab Reuters.
Bird alustas 1991. aastal kodututele elatise teenimiseks nõuandeid jagava ajakirja "The Big Issue" väljaandmist. Ajakirja jagatakse tänavail elavatele kodututele tasuta.
Nüüdseks on ajakirja tiraaž ületanud kaks miljonit eksemplari kuus ning seda müüakse tänavalehtede rahvusvahelise võrgustiku vahendusel maailma eri paigus.
"Enne olin ma osa probleemist, nüüd olen osa lahendusest," rääkis Bird.
Üksikkandidaadina ülesastuva Birdi peamiseks rivaaliks on praegune linnapea Ken Livingstone, kelle suust on viimase seitsme võimuloldud aasta jooksul mitmel korral vastumeelseid märkusi kuuldud. Üks neist seisneb juudist reporteri võrdlemises koonduslaagri valvuriga.

Pariisi meeleavaldustes sai vigastada mitu inimest
Prantsusmaa pealinna Pariisi metroos piletitülist puhkenud meeleavaldustes sai eile hilisõhtul vigastada kaks inimest, arreteeriti üheksa meeleavaldajat.
Politsei kasutas Gare du Nordi lähistel puhkenud 100 noore meeleavaldaja laialiajamiseks pisargaasi, vahendab BBC.
Autode ja poodide aknaid lõhkunud meeleavaldajate ajendiks oli metroos üle elektroonilise piletikontrollpunkti hüpanud ja seejärel piletikontrolle löönud mehe vahistamine võimude poolt, mida vahistamist näinud inimesed pidasid liiga jõhkraks.
Prantsuse siseminister Francois Baroin nimetas juhtunut vastuvõetamatuks, sallimatuks vägivallaks. "Miski ei õigusta raudteejaamas toimunut," ütles ta ning kiitis julgeolekujõude, kes suutsid külma verd säilitada, kirjutab Le Figaro.
Rahvuslase Philippe de Villiers'i sõnul on tegemist etniliste grupeeringute vahel puhkenud konfliktiga. "See on kontrollimatu immigratsiooni tulemus," ütles ta ning lisas, et etnilised grupeeringud on end nende territooriumile sisseseadnud ning peavad isegi raudteejaama nende territooriumiks, soovitades prantsuse rahvuslastel sinna mitte nina pista, kirjutab Le Figaro.

Iraagis sai veoauto plahvatuses 50 inimest surma
Mässulised õhkisid täna hommikul Iraagis Talafari linna turuväljakul kaks veoautot, plahvatuse tagajärjel hukkus 50 inimest ning 125 said vigastada.
Ühe veoauto autojuht sõitis inimrohke turuplatsi lähedale, ootas kuni uudishimulikud ostjad kogunesid ta auto ümber ning laskis siis enda koos autoga õhku, vahendas Reuters Iraagi politseid.
Teine õhitud veoauto põhjustas vähem kahju.
Iraagi teistes osades on tänase päeva jooksul hukkunud veel vähemalt 30 inimest, nende seas üks sunniitide liidritest Harith al-Dari.
Hiljuti plahvatasid Fallujas USA militaarbaasi kontrollpunkti lähistel veel kaks veoautot, tappes 8 Iraagi sõdurit.
20 minutit hiljem tulistati USA sõjabaasi kolm miini ning sellele järgnenud tulevahetuses sai kolm inimest vigastada.
Vaid aasta eest tõi USA president George W. Bush Talafari linna Iraagis kolme aasta jooksul saavutatud edu eeskujuks väites, et USA väed on al-Qaeda võitlejad linnast välja ajanud.

Kõrgõstani president vallandas viis ministrit
President Kurmanbek Bakijev edastas viiele valitsuse liikmele soovituse tagasi astuda.
Valitsuse allika sõnul vallandas president esimese asepeaministri Danijar Usenovi ning veel neli kõrget ametnikku, nende seas rahandusministri, vahendas Reuters.
Teistena jäid oma töökohtadest ilma eriolukordade minister, teine asepeaminister ning presidendikantselei juhataja, vahendas valitsuse allikas.
Poliitiliselt pingeline olukord Kesk-Aasia riigis on kestnud alates president Bakijevi presidendiks saamist 2005. aastal. Opositsioon on viimastel nädalatel mitmel korral nõudnud president Bakijevilt tagasiastumist.
Kõrgõstanis asuvad nii USA kui ka Venemaa lennuväebaasid.
Bakijev nimetas Azim Isabekovi peaministriks jaanuari lõpus pärast seda, kui parlament eelmise peaministri Felix Kulovi kandidatuuri kaks korda tagasi lükkas, vahendab Ria Novosti. Kulov astus tagasi eelmise aasta lõpus rahva massiliste meeleavalduste tõttu.

USA senat pooldab vägede väljaviimist Iraagist
USA kongressi ülemkoda võttis vastu otsuse, mis kehtestab USA vägede väljaviimise tähtajaks 2008. aasta märtsikuu.
Senat lükkas napi enamusega tagasi vabariiklaste nõudmise, mis oleks vägede väljvaviimisklausli kaitsekulutuste seadusest väljajätnud, teatas BBC.
Otsus on kasulik demokraatidele ning tagasilöök vabariiklasest president George W. Bushile, kes on lubanud igale vägede väljaviimisega seotud klauslile oma veto panna.
Ka USA kongressi alamkoda - esindajate koda hääletas eelmisel reedel vägede väljaviimise poolt, kehtestades tähtajaks 2008. aasta 31. augusti. Otsuse poolt oli 218 ning vastu 212 peamiselt vabariiklasest saadikut.
Iraagis ning Afganistanis sõdimiseks kulub Ameerika Ühendriikidel käesoleval aastal 124 miljardit dollarit riigi reservfondidest.

Filipiinidel pantvangi võetud lapsed said vabaks
Kaks relvastatud meest vabastasid Filipiinide pealinnas Manilas pantvangi võetud 31 algkoolilast ning kaks nende õpetajat.
Lapsed vabastasti Manila linnavalitsuse ette pargitud bussist kohaliku aja järgi kell seitse õhtul (13.00 Eesti aja järgi - toim), vahendas Reuters.
Bussi juurde kogunenud pealtvaatajad olid süüdanud küünlad. Pantvangi võtjad olid lubanud kell seitse alla anda ning üks minut enne tähtaega tehti bussi uksed lahti ning lapsed lasti välja. Pealtvaatajad rõõmustasid ning paljud neist tundsid pantvangi võtjate suhtes sümpaatiat.
Kkurjategijad hõivasid lapsi täis bussi avalikkuse tähelepanu saamiseks, et teavitada inimesi riigis lokkavast korruptsioonist. Üks meestest avaldas kohe pärast pantvangi võtmist soovi saada ühendust kohalike telekanalitega ning talle anti suhtlemiseks mobiiltelefon.

Itaalia väed jäävad Afganistani
Itaalia peaministri Romano Prodi juhitav valitsus suutis parlamendis läbi suruda Afganistani missiooni jätkamise.
Hääletus andis lõpliku jah-sõna Itaalia välismissioonide rahastamiseks, vahendab BBC.
Prodi nägemuse poolt oli 180 parlamendisaadikut, vaid kaks liiget hääletas vastu.
Siiski polnud kohal 132 opositsiooniliiget, kelle puudumist tõlgendati Itaalia seaduste kohaselt ei-häältena.
Itaalia väekontingent Afganistanis on praegu umbes 1800 meest.

Ungari eelistab teha gaasitoru koos Venemaaga
Budapest andis hoobi selga Brüsseli püüetele kujundada ühtset energiapoliitikat, valides torujuhtme rajamisel Euroopa Liidu asemel partneriks Gazpromi.
Kui Ungari peaminister Ferenc Gyurcsany tahtis neljapäeval kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, viidi kõnelused ootamatult Kremlist üle pidulikumasse Novo-Ogarjovo residentsi. Vene ajakirjanikud loevad sellest välja eeskätt austusavaldust valitsusjuhile, kes erinevalt mitmest teisest endise sotsialismibloki riigist otsib lähedasi suhteid Moskvaga.
Poolteist nädalat enne kohtumist teatas Ungari, et on otsustanud lüüa Gazpromiga käed ning pikendada mööda Musta mere põhja Türki kulgev Sinihoovuse-nimeline gaasijuhe Ungarini. See projekt konkureerib aga otseselt EL-i kavandatava Nabucco torujuhtmega, mis peaks aitama vähendada ühenduse sõltuvust Venemaa energiast.

Läti püüdis Eesti kinni - eile sai piirileping Moskvas allkirjad
Läti jõudis eile Moskvas Eestiga ühele pulgale: mõlemal riigil on nüüd allakirjutatud piirileping Venemaaga, kuid teatud edumaa lõunanaabritel siiski on.
Läti piirileping pole enam seotud mingite deklaratsioonidega. Eesti allkirjastas Venemaaga piirilepingu 2005. aasta mais Moskvas, aga kuna riigikogu lisas hiljem Tartu rahulepingule viitava preambuli, siis on Vene riigiduuma keeldunud seda seni ratifitseerimast.
Lätlased lisasid samasuguse deklaratsiooni piirilepingu tekstile kohe pärast selle valmimist 2005. aastal ning Venemaa loobus siis lepingule allkirja andmast. Läti valitsuse deklaratsioon sarnanes sisult põhimõtteliselt Eesti parlamendi omaga. See viitas riigi õiguslikule järjepidevusele, mis tuleneb 1920. aasta põhiseadusest, ning sätestas, et ka praegune Venemaa Põtalovo (Abrene) piirkond on Läti lahutamatu osa. Moskva nägi paberis Läti territoriaalseid pretensioone Venemaale.

Osa Kreenholmi tekstiilitööstusest on elektrita
VKG Elektrivõrgud jättis kolmapäeva õhtul pooleli Kreenholmi tekstiilifirma elektritarbimisest väljalülitamise, kuid probleemide tõttu alajaamas on osa tekstiilitööstusest elektrita.
Hommikul alustas Narvas elektrit müüv osaühing VKG Elektrivõrgud Kreenholmi tarbijate väljalülitamist, kuid õhtuks lubas Kreenholmi juhtkond hakata elektrivõlga tasuma ning väljalülitamine peatati, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Narva tekstiilitööstus Kreenholm on lisaks võlgadele vee-ettevõtte ees võlgu ka elektri, soojuse ja gaasi eest, lisaks on rootslastele kuuluval börsifirmal maksmata ka osa riigimakse.
Narvas tegutsev elektrifirma VKG Elektrivõrgud saatis esimese tõsise hoiatuse Kreenholmile juba 1. veebruaril. Kaheksandal märtsil saadetud kirjas aga teatasid elektrivõrgud, et tekstiilifirma peab elektrivõla tasuma 27. märtsiks.

M/S Star alustab Tallinna-Helsingi liinil 12. aprillil
AS Tallink Grupi teatel alustab ettevõtte Aker Yards'i Helsingi tehases ehitatav uue generatsiooni kiire reisilaev seoses valmimise hilinemisega Tallinn-Helsingi liinil opereerimist 12. aprillil algselt planeeritud 5. aprilli asemel.
Et katta nõudlust Tallinna-Helsingi laevaliinil enne Stari saabumist, suunab Tallink ajavahemikuks 5.-12. aprillini lisaks liinil sõitvatele M/S Galaxy'le ja M/S Vana Tallinnale liinile ka M/S Superfast VIII.
Ajutine TallinnaHelsingi laevaliini sõidugraafik ajavahemikuks 5.-12. aprill on hetkel sadamates kinnitamisel ning avaldatakse seejärel ettevõtte kodulehel. Täiendava aluse lisandumisega seoses võivad ajutiselt veidi muutuda ka teiste laevade mõningad väljumisajad.
M/S Galaxy jätkab oma tavapärases graafikus, M/S Vana Tallinna ning M/S Superfast VIII ajutised sõidugraafikud lähtuvad eesmärgist asendada maksimaalselt Stari antud ajavahemikuks planeeritud väljumisi.

Maksuamet algatab e-posti aadresside kogumise kampaania
Maksu- ja tolliamet käivitab e-posti aadresside korrastamise ja kogumise kampaania, et hiljem oleks võimalik kliente operatiivselt teavitada neid puudutavatest olulistest küsimustest.
Maksu- ja tolliamet palub klientidega paremaks ja kiiremaks suhtlemiseks anda ametile teada oma uued, kehtivad kontaktandmed ning seda on ameti teatel võimalik teha läbi e-maksuameti.
Maksusaladuse kaitsmise põhimõttega kaetud infot e-posti teel ei edastata.
Sel aastal pöörab maksuhaldur rohkem tähelepanu ka maksudeklaratsioonide TSD ja KMD esitamisele. Eelmisel aastal esitas käibedeklaratsiooni (KMD) vähemalt viis päeva esitamise tähtajast hiljem 5484 maksumaksjat ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) 8380 maksumaksjat. Kokku esitatakse ligi viiendik kõigist deklaratsioonidest hilinemisega.

Eesti on IT-alal maailmas 20. kohal
Online-teenuste kättesaadavuselt on Eesti maailmas esikohal
Maailma majandusfoorumi globaalse infotehno-loogiaraporti järgi on maailma juhtriik infotehnoloogia (IT) valdkonnas Taani, Eesti on 20. kohal.
Eesti on võrreldes eelmise aastaga tõusnud kolme koha võrra. Kolmes eraldi kategoorias - online-teenuste kättesaadavus, infotehnoloogia kasutamine ja valitsuse efektiivsus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seonduv seadusandlus - on Eesti aga esikohal.
Lisaks on raportis Eestile kui edukale näidisriigile pühendatud eraldi peatükk. Ka sellel esmaspäeval toimunud raporti esitlusel käsitleti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel umbes kolmandik ajast Eesti kaasust.
Eestit märgiti ära kui riiki, millel on infotehnoloogia arendamiseks tegevuskava ja riigipoolne ühtne arusaamine ning visioon. Valitsuse IT-teenuste kasutamise osas oleme maailmas teisel kohal, esikohal on Singapur.

Teetööde käigus lõhuti Jõgevamaal Elioni optiline kaabel
Täna kell 13.17 lõhuti Jõgevamaal Tabiveres teetööde käigus Elioni optiline kaabel.
Rikke tõttu ei tööta Jõgevamaal (v.a Mustvee ja Kasepää piirkond) Elioni digiTV ja internetiühendused ning osaliselt ka telefoniühendused, teatas Elioni suhtekorraldusjuht Päevaleht Online'ile.
Kokku on häiritud 4500 telefoniühendust ja 2000 interneti püsiühendust. Kaabli lõhkumiskoht on leitud ning taastamistööd käivad, rike loodetakse parandada kella 18.00-ks.

Saku Õlletehas maksab dividende
Saku Õlletehase aktsionärid kinnitasid täna üldkoosolekul ühe aktsia kohta makstavaks netodividendiks 25 krooni.
Kokku on aktsionäridele jaotatav kasumiosa kakssada miljonit krooni, teatas ettevõte börsile.
2006. aasta majandusaasta eest on õigus dividende saada neil aktsionäridel, kes omavad aktsiaid 19. aprilli kl 23.59 seisuga. Dividendi väljamaksmine toimub 20. aprillil.

Prismade juurde kerkivad aianduskeskused
Aprilli lõpus avab Soome tarbijate keskliit (SOK) Lasnamäe Prismas aianduskeskuse, kust saab osta aianduskaupu alates puuistikutest ja lõpetades aiamööbliga.
Uues aianduskeskuses on müügipinda umbes 600 ruutmeetrit, millest kaks kolmandikku asub õues. Suurim konkurent Hortese aianduskeskus pakub aianduskaupu 3500-ruutmeetrisel pinnal, kirjutab Äripäev.
"Aianduskeskuste rajamine on üks Prismade kontseptsiooni osa, Soomes töötab see süsteem juba ammu," rääkis ASi Prisma Peremarket ja SOK Eesti tegevjuht Leena Laitinen.
"Pärast esimese aianduskeskuse avamist Lasnamäel tahame samasuguse rajada ka Rocca al Mare Prisma juurde," ütles Laitinen.

MKM: jaanuaris kaubavahetuse kasv aeglustus
Jaanuaris aeglustus nii ekspordi kui impordi aastane kasv. Statistikaameti andmetel kasvas eelmise aasta jaanuariga võrreldes eksport 12,6 ja import 15,2%.
2006. aastal kergitas oluliselt ekspordi ja impordi mahtusid kaubavahetus mineraalsete kütustega, mis nüüdseks on stabiliseerunud. Seega 2007. aastal ei ole enam oodata nii kõrgeid ekspordi ja impordi kasve kui aasta tagasi. Ekspordi kasvu pidurdumine tulenes osaliselt ka rahvusvahelise konkurentsivõime probleemidest tööjõumahukamates tööstusharudes. Samal ajal jätkus tugev sisenõudlus, mille tulemusena ületas impordi kasvutempo taas ekspordi kasvutempot. Sesoonsusest tingituna kahanesid ekspordi ja impordi mahud eelmise aasta detsembriga võrreldes vastavalt 6,2 ja 6,9%.
Jaanuaris jätkus kaubavahetuse puudujäägi mõningane alanemine võrreldes eelnevate kuudega, ulatudes 3,3 miljardi kroonini. 2006. aasta jaanuarikuu näitajast oli defitsiit siiski peaaegu veerandi võrra suurem.

AS-i Elektriteenused juhatuse esimeheks saab Andry Pärnpuu
Eesti Energia teatel asub alates 2. aprillist AS-i Elektriteenused juhatuse esimehe ametikohale Andry Pärnpuu.
Pärnpuu on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli elektriseadmete ja süsteemide eriala. Ühtlasi töötas ta aastail 1998-1999 Põhivõrgus spetsialistina, seejärel Elektriteenuste osakonnajuhatajana (1999-2002), valdkonnajuhina (2002-2004) ning aastail 2004-2005 tegeles ta üksuse juhina uute valdkondade loomise ja arendamisega. Alates 2005. aastast töötas ta rahvusvahelises hiigelkontsernis ABB projektijuhi ametikohal.
Eesti Energia kontserni kuuluv AS Elektriteenused hooldab, remondib ja ehitab Eesti Energia põhi- ja jaotusvõrku.

SEB nõustajad alustavad nõustamist väljaspool kontorit
Homsest avab SEB Eesti Ühispank uue teenuse, kus panga laenuspetsialistid nõustavad kodulaenu vajajaid nii telefoni teel kui tulevad vajadusel kliendiga kohtuma ka väljaspool pangakontorit.
Nõustajaga on võimalik väljaspool pangakontorit kohtuda esialgu Tallinnas, Tartus ja Pärnus, teatas pank.
Pärast kodulaenu taotluse täitmist SEB Eesti Ühispanga kodulehel www.seb.ee, internetipangas U-Net või lähimas pangakontoris võtab laenunõustaja soovijaga ühendust ning siis saab vajadusel leppida kokku nõustamisaja ka väljaspool pangakontorit.

Grillijad ostsid Viljandi kaupluseletid lihast tühjaks
Möödunud nädalavahetusel sai mitmes Viljandi poes juba laupäeva lõuna ajal otsa grillimiseks mõeldud liha, sest kuigi kaupmehed olid ilusate ilmadega arvestanud, ei osanud nad nii suurt nõudlust ette näha.
"Valmistasime ennast ette ja tellisime kaupa suures koguses, aga tarbijad nõudsid palju rohkem, kui pakkuda suutsime," tunnistas Viljandi Maksimarketi juhataja Kristo Mägi Sakalale. "Eks omad vitsad peksa - kui kaupa jätkunuks, oleks käive palju suurem olnud."
Kolme Jaani lihapoodi, tapamaja ja lihakäitlusettevõtet pidava osaühingu Viljandi Render juhataja Tõnu Roslender nimetas nädalavahetuse grill-lihapuudust lausa kriisiks.
"Meie tegutsemisaastate jooksul juhtus esimest korda, et kõik nii tühjaks osteti," rääkis ta. "Isegi jaanipäeval pole sellist asja olnud."

Rakvere siga laulis lihakombinaadi käibe suuremaks
Rakvere Lihakombinaadile Kuldmuna toonud laulva sea reklaam suurendas ka ettevõtte käivet pea kolmandiku võrra.
Rakvere Lihakombinaadi mullused reklaamid võitsid märtsi algul toimunud Kuldmuna reklaamivõistlusel hulga auhindu. TV-reklaamid laulva seaga pälvisid toiduainetegrupis Kuldmuna, kirjutab Virumaa Teataja.
"Ühest küljest tahtsime põnevat imagoloogilist lahendust, et tarbija reklaami märkaks, teisalt oli soov siduda kampaania ka konkreetsete toodetega, et sõnum liiga üldiseks ei jääks," meenutas kombinaadile reklaamid teinud reklaamifirma Kontuur Leo Burnetti projektidirektor Janika Tobi. Sõnumi loomisel lähtuti tarbijauuringust, mis näitas, et liha ja lihatoodete ostul on määravaiks kodumaisus, usaldusväärsus ja värskus.

Pärnu linnavalitsus sai lisaeelarvega maha
Pärnu linnavalitsus esitab volikogule kinnitamiseks 2007. aasta eelarve esimese lisaeelarve kogumahus 51,4 miljonit krooni.
Suurem osa ehk 29,7 miljonit krooni lisaeelarve rahast kulutatakse investeeringuteks, ent olulise osa moodustab ka miinimumpalga tõusuga seotud töötasude suurenemine linnavalitsuse hallatavates asutustes, kirjutab Pärnu Postimees.
Muuhulgas saavad haridusasutused 15,7 miljonit krooni, kultuuri- ja spordiasutused saavad lisaraha 5,4 miljonit. Näiteks leiti 500 000 krooni järgmisel talvel liuvälja rajamise alustamiseks.
Õigeusu kirik saab eelarveplaani kohaselt 350 000 krooni akende taastamiseks, linnavalitsejatest tühjaks jääva raekoja remondiks soovitakse eraldatada 1,5 miljonit, 21,5 miljonit plaanitakse kulutada ministeeriumidelt vara soetamiseks ja remontideks.

LVM ostis täielikult Kurvits Kinnisvara
Pärnu kinnisvarafirma LVM Kinnisvara AS omandas Saaremaal tegutseva osaühingu LVM Kurvits Kinnisvara ühele asutajaliikmele Peedu Kurvitsale kuuluva osa.
LVM-i juhatuse liige Ingmar Saksing ütles, et LVM plaanis laieneda Saaremaale juba möödunud aastal. Sel eesmärgil loodi koostöös Kurvitsale kuuluva ettevõttega Saaremaal kinnisvara valdkonnas tegutsemiseks OÜ LVM Kurvits Kinnisvara, kirjutab Pärnu Postimees.
Et LVM-i kauaaegne äripartner Kurvits soovis edaspidi keskenduda turismitalu arendamisele, jõuti kokkuleppele, et LVM omandab firmas Kurvitsale kuuluva osa. Eelmisel nädalal sai ostu-müügitehing teoks.

Hansapank hakkab korraldama investeerimiskonverentse
Hansapank alustab aprillis investeerimiskonverentside korraldamist.
Avakonverents toimub 12. aprillil Tallinnas No99 teatris teemal "Risk - investori sõber või vaenlane?". Konverentsil on võimalik osaleda kõigil investeerimishuvilistel, teatas pank.
Hansapanga investeeringute juhtimise divisjoni tegevdirektor Helo Meigase sõnul on investeerimine Eestis muutumas üha enam paljude inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetavaks osaks.
"Meil on väga head koostöösuhted maailma parimate varahaldusfirmadega ning tahame nende teadmisi ja kogemust jagada ka meie klientidega," ütles Meigas.

Üle pooltel FIEdel on tänase seisuga tuludeklaratsioon esitamata
Maksu- ja Tolliamet juhib tähelepanu, et tuludeklaratsiooni on kohustatud esitama kõik füüsilisest isikust ettevõtjad (FIEd).
Tänase seisuga on oma tulud deklareerinud 31136 FIEt, amet ootab FIEdelt kokku 76279 deklaratsiooni.
Füüsilisest isikust ettevõtjad esitavad tuludeklaratsiooni põhivormi A ja vormi E kõikidel juhtudel, olenemata sellest, kas või kui palju ettevõtlusest tulu saadi. Juhul, kui ettevõtlustulu ei saadud, esitatakse E-vorm nullidega.
Deklaratsiooni esitamise kohustus on ka siis, kui ettevõtlus aasta sees katkestati või lõpetati. Kui FIE tähtajaks deklaratsiooni ei esita, on maksuhalduril õigus esitamist nõuda, samuti võidakse rikkujaid trahvida.
Ettevõtlustulu deklaratsiooni vormi E peavad esitama ka isikud, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtjana Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksu-ja tollikeskuses registreeritud või kantud äriregistrisse, kuid on saanud maksustamisperioodil ettevõtlustulu.

Eesti suurimaks impordipartneriks tõusis Venemaa
Eesti kaubavahetuse käive oli jaanuaris üle 20 miljardi krooni, esimest korda veeti kõige enam kaupu sisse Venemaalt.
Kaubavahetuse käive oli jaanuaris statistikaameti esialgsetel andmetel 21,9 miljardit krooni, sellest eksport 9,3 miljardit krooni ja import 12,6 miljardit krooni.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 3,3 miljardit krooni, eelmise aasta jaanuaris oli impordi ja ekspordi vahe impordi kasuks 2,6 miljardit krooni.
Kaupade eksport suurenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 13%, kuid vähenes detsembriga võrreldes 7%. Kaupade import suurenes jaanuaris 15% ning vähenes võrreldes detsembriga 6%.
Jaanuaris hõlmas eksport Euroopa Liidu riikidesse 65% ja SRÜ riikidesse 10% kogu kaupade ekspordist ning need näitajad ei ole eelmise aasta jaanuariga oluliselt muutunud. Peamised sihtriigid olid Soome (17% kogu ekspordist), Rootsi (13%) ja Läti (10%).

Rein Kilk võib jätta võlad maksmata
Ettevõtja Rein Kilk registreeris eelmisel nädalal oma Zelluloosi vabaajakeskust ehitanud ja arendanud firma AS-i L.Rei väikesesse Nõva valda Läänemaal ja pani selle etteotsa kogenud firmade likvideerija.
Kahe ehitusfirma juhid, kes loodavad Kilgilt kätte saada ehituse eest võlgu jäädud raha, leiavad, et Kilk astus selle sammu võlgadest pääsemiseks ja L.Rei pankroti ettevalmistuseks, kirjutab Äripäev.
Zelluloosi vabaajakeskuse ehitanud AS L.Rei on Eesti Ehituse tütarfirmale Mapri Projekt koos viivistega võlgu 2,6 miljonit krooni ja Tartu ehitusfirmale KVL Ehitus 400 000 krooni.
Rein Kilk põhjendab Zelluloosi keskust haldava L.Rei võlgu kunagiste juhatuse liikmete Tarmo Teevälja ja Erliko Parisalu tegevusega ja koostööga nn Linnuvabriku grupeeringuga, millega läksid kaasa ka ehitusfirmad. Kilgi kinnitusel kuulus L.Reile 2000. aastate algul 14 ha kinnistuid Tallinna kesklinnas, suure osa sellest müüsid endised juhatuse liikmed võileivahinnaga maha.

Tallink nõuab ema laevale
1. aprillil ühtlustatakse Silja ja Tallinki vanusepiirangud, mille kohaselt ei saa alla 21 aasta vanune noor üksinda Rootsi reisida.
"Sellised piirangud on kogu aeg olnud, kuid nüüd võetakse Tallinki ja Silja normid lihtsalt kokku," ütlesTallink Grupi müügi- ja turundusdirektor Peter Roose, kelle sõnul peaksid ühtlustatud reeglid muutma reisi nii mugavamaks kui ka turvalisemaks, kirjutab Äripäev.
Sellega põhjendab Roose ka vanusepiirangut enamikul laevadel just reede ööl vastu laupäeva. "Nädalavahetusel on laevad rohkem rahvastatud ja reisivad pigem vanemad inimesed, kellel on parem, kui noori on vähem."
Nii ei saagi alla 21 aasta vanune inimene üksinda laevaga Tallinnast Rootsi reisida, sest kõik Tallinki Stockholmi liini reisid sisaldavad ööbimist laeval. Kaasas peavad olema isa, ema või vanavanemad. Ka tädidest, onudest, õdedest ja vendadest on abi, kui nende vanus ületab 30 aastat.

Keila valla auklikel teedel loksudes võib jääda merehaigeks
Auklikel teedel ukerdavad uusasunikud kiruvad omavalitsuse tegemata jäänud tööd.
Järsult suurenenud koormus on muutnud Keila valla suurima asula Klooga peatänava kuumaastiku sarnaseks ning mujalgi ei saaks muretult sõita isegi džiibiomanik.
Viimase paari aastaga on tänu kahe korrusmaja põhjalikule renoveerimisele Klooga aleviku elanikkond kasvanud umbes kolmandiku ehk juurde on tekkinud 150 peret, valdav osa uusasunikest käib enamasti autoga tööl lähedalasuvates linnades. Järgmisel nädalal ametlikult avatavasse kortermajja peavad elanikud manööverdama aga mööda Siberi kevadisi maanteid meenutavaid tänavaid.
"Ega siin eriti liigelda kannata," märkis esimesena valminud maja korteriühistu juhatuse liige Lauri Reemets. Lisaks peatänavale nõuavad aukude vahel ohtlikku slaalomit kõik asumi tänavad. Elanikud loodavad järjekordsele valla lubadusele hakata ilmade soojenedes teid renoveerima. Päevalehe uurimisega samal päeval saabuski teehöövel otsekui võluväel auke lihvima.

Eesti Energia hakkab ise kaugjuhtimisega elektrinäite koguma
Praeguseks on uudne kontrollisüsteem paigaldatud juba 45 000 elektritarbijale.
Eesti Energiale kuuluv ettevõte OÜ Jaotusvõrk paigaldab nii äriklientidele kui ka kodudesse elektriarvesteid, millelt saadakse elektrinäitusid koguda kauglugemise teel. Selle teeb võimalikuks elektriliinide kaudu kulgev andmeside.
Esmases plaanis oli viia kauglugemissüsteemile üle suuremad ärikliendid, kuid praeguseks on sellega liitunud ka paljud kodutarbijad. Praeguse seisuga on töökorras olevaid kauglugevaid elektriarvesteid kokku 45 000, millest 41 000 on paigaldatud korterelamutesse ning umbes 4000 eramutesse ja tootmishoonetesse. Alates märtsi algusest on tehtud tööd selle nimel, et mai lõpuks saaks Eesti eri paikades asuvatesse hoonetesse veel 585 elektriarvestit.

Weroli kolme juhti ähvardab kuni aastane vanglakaristus
Süüdistus Weroli kolmele endisele tippjuhile - Henn Ruubelile, Robert Närskale ja Helmo Hainsoole - jõuab tõenäoliselt kohtusse järgmise nädala lõpus.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Marge Püssi sõnul on selleks kõik ettevalmistused tehtud, "Werol 2" võib peagi lahenduse saada ning mehi ootab süüdimõistmisel maksimaalselt aastane vangistus. Endisele juhatuse liikmele Helmo Hainsoole tuli info peagi saabuvast süüdistusest uudisena, kokkuleppel advokaadiga ta kommentaaridest siiski keeldus. Teisi süüdistatavaid ei õnnestunud telefoni teel tabada.
Ettevõtte arestitud vara omavolilises kasutamises süüdistatud mehed on varem kinnitanud, et kümne miljoni krooni eest vara ja viie miljoni krooni eest firma raha kasutamine teenis eesmärki hoida Weroli õlitehast käigus ning päästa see pankrotist.

Kumu pälvis Chicago arhitektuuri ja -disainimuuseumi auhinna
Soome arhitekti Pekka Vapaavuori loodud Kumu kunstimuuseum pälvis Chicago arhitektuuri ja -disainimuuseumi Atheneum 2007. aasta rahvusvahelise arhitektuuriauhinna.
Aastal 2005. asutatud Chicago arhitektuuri ja -disainimuuseumi auhinnaprogramm tunnustab maineka auhinnaga kõige silmapaistvamaid arhitektuurisaavutusi üle terve maailma. Kumu kõrval oli selle aasta auhinnatuteks veel 56 hoonet ja ehitist 22 erinevast riigist, vahendab ETV24.
Konkursile laekus sadu töid peaaegu igalt mandrilt. Auhinnale oli esitatud nii ärihooneid, pilvelõhkujaid, organisatsioonide büroosid, spordi- ja transpordirajatisi, lennuvälju kui ka memoriaale, eramuid ja kultuuriasutusi.
Chicago Atheneum on USA ainus rahvusvahelises koostöös toimiv arhitektuuri ja disainimuuseum, olles sealjuures eelkõige pühendunud arhitektuurile ja tööstusdisainile.

Eestlased kutsuti Stuttgardis toimuvale disainikonverentsile
Stuttgardi Disainikeskus tegi Eesti Disainerite Liidule ettepaneku olla partner seitsmendal rahvusvahelisel konverentsil "Face2Face" Stuttgardis.
Stuttgardis toimuva disainikonverentsi eesmärgiks on käsitleda riikide disainiarenguid. Esimene konverents "Face to Face" oli Stuttgardi Disainikeskuse ja Briti Nõukogu ühisprojekt, kus osales 350 osavõtjat. Osavõtjate arv suureneb iga aastaga ulatudes tänavu viiesajani.
Disainikonverentsi eelnevateks partneriteks on olnud Holland, Hispaania, Itaalia, Malaisia ja Austria.
Konverentsi "Face 2 Face" eesmärgiks on Baden-Württembergi tööstuse stimuleerimine, kontaktide loomine eesti-saksa disainerite, arhitektide ja firmade vahel ja rahvusvahelise võrgustiku loomine. Disainikonverents on suunatud professionaalsetele disaineritele ja arhitektidele ning äriettevõtetele.

KUMUs esietendub Mart Kivastiku "Sõdur" 
Näidendit "Sõdur" mängib loominguline rühmitus R.A.A.A.M. aprillikuu jooksul nii Tallinnas kui Tartus.
Mart Kivastiku lavastatud näidend "Sõdur" räägib Johan Laidoneri viimastest eluaastatest.
Lavastuses mängivad Ain Lutsepp ja Roman Baskin. Näidendi kunstnik on Ervin Õunapuu ja näitejuht Aleksander Eelmaa.
KUMUs 30. märtsil esietenduvat näidendit mängib MTÜ R.A.A.A.M. veel Eesti Nukuteatris ja Tartu Athena Keskuses.
Näidendit "Sõdur" mängitakse järgmistel kuupäevadel:
30. (esietendus) ja 31. märtsil kell 19.00 KUMU Auditooriumis
11. ja 12. aprillil kell 19.00 Eesti Nukuteatris
22., 23., 24. ja 25. aprillil kell 19.00 Tartu Athena Keskuses

Valiti pealinna miljööväärtuslikud majad
Kultuuriväärtuste amet kiidab täna majaomanikke, kes väärtustavad ajalugu.
Tallinna kultuuriväärtuste amet, kes hoolitseb pealinna mälestiste ja miljööalade käekäigu eest, premeerib igal kevadel kõige paremini restaureeritud majade omanikke, tunnustab tööde teostajaid ja arhitekte. Täna antakse raekojas kätte auhinnad möödunud aastal tehtu eest.
Arhitektuurimälestistest sai seekord auhinna Lai 43 luksuslik kortermaja, mille restaureeritud vana osa liitub hästi lisatud hoonemahuga ja minimalistlikult peene sisekujundusega. Õie tänav 21 asuv puitvilla oma väikekodanliku miljööga seevastu esindab nõmmelikku arhitektuuri. Hea restaureerimistöö on päästnud armetust olukorrast arhitekt Karl Burmani riigivanem Juhan Kukele kavandatud kodumaja. Žürii hindas kõrgelt ka vastvalminud Tondi kasarmuhoone tellisfassaadi eeskujulikku restaureerimist.

Eesti teatri aastal andis tooni oma rahvuslik aines
Rahvusvahelisel teatripäeval jagati Kuressaare linnateatris preemiaid.
Meie žürii töötas koosseisus Reet Mikkel, Andres Keil, Madis Kolk, Mari-Liis Küla, Urmas Lennuk, Pille-Riin Purje ja Boris Tuch. Tänavu töötasime aastal, mil eesti teater tähistas 100. sünnipäeva. Seetõttu oli loomulik, et otsisime tulemusi just eesti dramaturgia hulgast. Teatrid olid selleks valmistunud samamoodi - repertuaarides olulisel hulgal algupärandeid. Kriitikute eritänu kuulub Endla teatrile, kes julges astuda erilise sammu: teha kõik lavastused eesti tekstide põhjal.
Vaatasime ära umbes 80 uuslavastust. Žürii istungid ei olnud lihtsad - otsida seitset kõige paremat oli küll keeruline, kuid tohutult huvitav, vaidlusi sisaldav aeg ka meile.

Endla "Kokkola" valiti Tampere teatrifestivalile
Endla teatris hiljuti lavastatud "Kokkola" sai kutse Tamperre, Soome suurimale teatrifestivalile. Seega kuulutakse festivali rahvusvahelisse programmi, kuhu kutsutakse huvitavaid lavastusi kogu maailmast.
"Kokkola" on soome näitleja ja näitekirjaniku Leea Klemola kirjutatud näitemäng, mis tunnistati Soomes 2005. aasta parimaks näidendiks. Tüki lavastas Endlas Ingomar Vihmar.
Lisaks Endla teatri näitlejatele Jüri Vlassovile, Sepo Seemanile, Kaili Närepile, Lii Tedrele, Ago Andersonile, Enn Keerdile, Lauri Kingile ja Ahti Puudersellile teevad lavastuses külalistena kaasa Andrus Vaarik, Kleer Maibaum ja Liis Laigna.
Tampere teatrifestival toimub 6.-12. augustini juba 39. korda, andes ülevaate soome ja rahvusvahelise teatri parimatest tegijatest. Põhjamaade suurim festival, mida väidetavalt külastab ligi 90 000 inimest, pakub nii professionaalset teatrit klassikalises mõttes kui ka tänavateatrit asjaarmastajatelt.

Suri kuulus vene näitleja Mihhail Uljanov
Ööl vastu teisipäeva suri Moskvas teatri- ja filmikorüfee Mihhail Uljanov.
Näitleja, kes oleks peagi saanud 80-aastaseks, mängis kuni viimase ajani teatris ja filmides. Eestissegi on jõudnud film "Vorošilovi laskur", milles Uljanov täitis peaosa.
Peamiselt on Uljanov tuntud ajalooliste filmide marssal Žukovi rollide poolest, mida ta on mänginud 12 korda.
Kogu oma teatriaja töötas Uljanov Moskva Vahtangovi teatris, kaks viimast aastakümmet teatri juhina. Vastukaaluks laval esitatud fassaaditegelaste rollidele, nagu Lenin, tahtis Uljanov mängida just vastuolulisi isiksusi.
Nõukogude ajal pälvis Uljanov kõik aunimetused ja preemiad, mida üks näitleja võis saada. Filmirollide eest on ta saanud auhindu nii Venemaal kui ka välismaa festivalidel.

Toimub esimene Eesti-Soome maavõistlus romurallis
Eesti-Soome maavõistlusel romurallis astuvad lahingusse 12 Soome parimat romutajat ning ka Eesti poolt 12 paljude tiitlitega pärjatud võistlejat.
"Romuralli alal on Eestis katsetatud ikka päris mitmeid hulle tempe. Sõidetud on nii tavalisel platsil, kui ka 8-kujulisel rajal. Ka romutamised sisetingimustes Saku Suurhallis, mis mujal maailmas on väga haruldane, pole meie jaoks enam midagi enneolematut," sõnas romurallide korraldaja Arvo Vardja alias Surm.
Eesti koondise au kaitsevad maavõistlusel muuhulgas viimaste aastate parim rammija-rallimees Aivo Proskin Võrust ja Üllar Sikk Vastseliinast. Üllatusena on võistlusrajal Raivo Uukkivi ja Vello Burk. Kindlasti ei jää kõrvaltvaatajaks ka kohalik romurallide "isa" Arvo Vardja alias Surm.
Soome poolt tuleb vähemalt samaväärne seltskond, kuhu kuulub ka mitmekordne Soome selle ala meister Sirpi Lehtimäki. Ka kõik teised sõitjad esindavad Soome Romuralli absoluutset tippu.

Kreisiraadio esitleb duubelplaati
29. märtsil esitlevad Kuku raadio ja Kreisiraadio Tallink Spa & Conference Hotel'is oma raadioloomingu paremikku aastatest 1993-1999.
Hannes Võrno, Tarmo Leinatamm ja Peeter Oja sõlmivad samas ka lepingu Eesti rahvuskultuuri fondi esimehe Eri Klasiga Kreisiraadio fondi loomiseks. Fondi hakkab laekuma "Kreisiraadio Kreitest" plaadi müügitulu.
Kreisiraadio sündis 2. aprillil 1993. aastal Kuku raadio otseeetris ja saated kestsid 1999. aastani. Tänaseks on kvaliteetselt taastatud 46 raadiosaadet, seega kokku 40 tundi puhast ja progressiivset absurdi.
Kõige raskema töö tegi ära Anu Välba, kes valis 40 tunnist välja kuus tundi parimaid hetki. 2. aprillist jõuab Kreisiraadio sõpradeni esimene duubelplaat "Kreisiraadio Kreitest Üks", mis sisaldab kreitesteid aastatest 1993-1996.
Enne jaanipäeva ilmub duubelplaat "Kreisiraadio Kreitest Kaks" ja oktoobris kolmas duubelplaat.

Eric Claptoni tribute-bänd tuleb teist korda Eestisse
Tribute-bänd Classic Clapton korraldab 2007. aastal suurema tuuri Ühendkuningriigis ja Euroopas, mille raames esinetakse ka Vanemuise Kontserdimajas.
Tegemist on tribute-bändi teise külaskäiguga Eestisse. Aastal 2004 oli ansambel Elvas toimunud rahvusvahelisel muusikafestivalil "Suvekantri" peaesinejateks.
Classic Clapton moodustati 1985. aastal Inglismaal Newcastle'is - The Animalsi, Mark Knopfleri ja Stingi kodulinnas. Esialgu nimetas ansambel ennast Eric Claptoni esimese soolohiti järgi "After Midnight". Kitarristi ja laulja Mike Halli näol on bändil olemas liider, kes mängib kitarri, laulab ja näeb välja nagu Eric Clapton.
Aastal 1999 võitis Mike Hall rahvusliku sarnasusvõistluse, mis korraldati Madam Tussauds's Londonis. Mike on Eric Claptoniga kohtunud kaks korda. 2001. aasta veebruaris oli ansamblil au esineda Eric Claptoni fännklubi kokkutulekul Londonis.

Agent M valmistas loole "Queen of the World" muusikavideo
Agent M-i uues videos demonstreeritakse autorite arvates nelja maitsekat viisi tappa mehi.
"Video räägib elust nii nagu ta on: üks paras džungel, kus iga nurga taga varitseb sind mõni kiskja. Ja kõige ohtlikumad on need kõige kaunimad olevused," kirjeldab bändi kitarrist Marten Vill uut videot. Võluvalt mõrvalikku naist mängib solist Merili Varik, kes punaste huulte ja kleidi välkudes saadab neljal erineval moel teise ilma neli meest.
Merili Varik ütleb, et mõrvatöö on stiilne ning verd nende videos ei näidata. "Iga kord kui midagi teeme, siis pärast läbi kuulates-vaadates tekib ikka selliseid hetki, kus mõtled, et võib-olla mõnda asja oleks paremini saanud teha, aga üldjuhul olen mina väga rahul," kinnitab Varik.

Eesti parim teenindaja 2007 on Kendra Kairi Vaino
Eile õhtupoolikul selgus Hea Teeninduse Kuu raames toimunud konkursi Eesti parim teenindaja 2007 tiitli võitja, kelleks on Kendra Kairi Vaino Elisa Mobiilsideteenused AS-ist.
Heateenindus.ee poolt läbi viidud parima teenindaja konkursside veebivoorudes osales ligi 170 teenindusprofessionaali ja huvilist, kellest kolmele finaali pääsenule lisandusid Tallinna ja Tartu konkursi kolm parimat.
Tihedas finaalvõistluses kuulutati Eesti parim teenindaja 2007 tiitli vääriliseks Kendra Kairi Vaino, kes on Elisa Mobiilisideteenused Tallinna piirkonnajuht. Teine ja kolmas koht läksid seekord Tartusse, vastavalt Sportland Eesti vanemteenindajale Ketlyn Villemile ja Kaia Tammekändile, kes on Hansapangas teller/kontorijuhi abi.
Värske tiitli omanik Kendra Kairi Vaino ütles, et konkursi võit tuli talle suure üllatusena. "Minu trumbiks oli kindlus ja oskuslikkus nii enda tutvustamisel, teenindussituatsioonide lahendamisel kui ka žürii küsimusele vastamisel", märkis Vaino. Ka žürii leidis, et teenindussituatsioonide läbimängimisel olid Kendra Kairi Vaino pakutud lahendused kasulikud nii kliendile kui ka ettevõttele.

Kas tasub olla rohkem moodne või stiilne? 
Et olla moodne, tuleb mõned korrad aastas poodlemas käia, stiilne olla on raskem.
Siin ei tule juttu kevadtrendidest ega lollikindlalt moekatest riietest, vaid neist, kellele isikupärane väljanägemine on osa identiteedist.
"Paljud riided pole sellised, nagu mulle meeldiks. Samas aga on see lahe, pole nii palju minusuguseid," ütleb Haapsalu koolitüdruk Loviise Vammus. Neiu eelistab glämm-punkstiilis rõivaid - kitsaid pükse, pitsilisi pluuse, "tuunitud" pintsakuid ning värvitud, elegantselt sassis juukseid. Tema sõnul oli poodide rõivavalik mõne aasta eest märksa väiksem.
Igas olukorras klassikalist rokkaristiili - sinna kuuluvad nahktagi, kitsad teksaspüksid, pluus või bändisärk ja terava ninaga jalatsid - eelistav riigiteenistuja Marko von Olderman leiab, et stiiliriiete valik kaubandusvõrgus on nutune: "Tavalist valget pluusi on võimalik saada." Keeruline on tema sõnul juba kitsate mustade teksaspükste leidmine.

Tõlketeenus filmitegijatele
Täna on Saksamaal filmifestivalil mängufilmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" rahvusvaheline esilinastus. Pakume võõrkeelseid pealkirjavariante.

Vali oma lemmik-netipäevik
Täna algab internetilehel Blog.tr.ee ajaveebide võistluse "Eesti ajaveeb 2007" alapealkirjaga "Kohtume teisel pool reaalsust" hääletusvoor.
Mõõtu võtavad kümned blogid, mille seast saavad lehe külastajad oma lemmiku valida.
Erinevalt eelmisest aastast ei vali žürii kõige paremat ajaveebi, küll aga kommenteerivad "arvajad" võistlevaid lehti.
Võistluse eesmärgiks on selgitada välja praegused kuumemad teemad ja populaarsemad ajaveebid.
Hääletamine kestab 11. aprillini. Hääletada saab aadressil 
EPL
Vaata ka:


Internet -www.zone.ee/tuvitehas
Internet -www.zone.ee/tuvitehas annab vastuse küsimusele, kust tulevad tuvid. Tuvitehasest. Ettevõtte põhjalik koduleht pakub ülevaadet hetkel tootmises olevatest mudelitest ning toodangust aastate lõikes. Samuti vastatakse tuvihuviliste korduma kippuvatele küsimustele.

Eesti kaotas Iisraelile 0: 4
Eesti jalgpallikoondis kaotas Euro 2008 valikturniiri E-alagrupis ka oma viienda kohtumise, kui Tel Avivi eeslinnas Ramat Ganis jäädi Iisraelile alla 0: 4.
Kaheksa aastat tagasi saadi samal staadionil kahe koondise esimeses mõõduvõtus veelgi suurem saun (0: 7), läinud aasta sügisel Tallinnas suutis Iisrael aga võita vaid 1: 0. Eesti meeskond on seega endiselt ainus valikturniiril osalevate koondiste seas, kel pole tabelis ainsatki punkti ega ühtegi löödud väravat.
Kodumeeskond lõi mõlemal poolajal kaks väravat. Skoori avas 20. minutil Idan Tal, üksteist minutit hiljem saatis palli Mart Poomi väravasse Tallinnas ainsa värava löönud Roberto Colauti. Viimasel veerandtunnil hiilgas iisraeli jalgpalli uus anne Ben Sahar. Londoni Chelsea'sse kuuluv 17-aastane ründaja sekkus vahetusmeeste pingilt 65. minutil, lõi esimese värava 77. ja teise 80. minutil, kirjutab sportnet.ee.

Haapsalu premeerib oma sportlasi
Haapsalu linnavalitsus otsustas 28. märtsi istungil premeerida jääpurjetajat Vaiko Vooremaad 30 000 krooni ja epeevehklejat Sten Priinitsat 20 000 krooniga.
"Nii jääpurjetamine kui vehklemine on olnud läbi aegade Haapsalule omased spordialad ja seetõttu on igati meeldiv, et need alad on jätkuvalt elujõulised ja kahe sportlase saavutused tunnustamist väärt," ütles Haapsalu linnapea Ingrid Danilov.
"Loodan ka, et linnapoolne rahaline preemia ei jää sel aastal mitte viimaseks, sest tublisid sportlasi, kellelt võime kõrgetasemelist esinemist oodata, on ka teistel spordialadel. Tunnustame hea meelega oma tublisid inimesi, sest nemad on ka Haapsalu maine kujundajad," lisas Danilov.
Vaiko Vooremaa saavutas 2007. aastal Haapsalus toimunud Euroopa meistrivõitlustel kolmanda koha, mis on Eesti jääpurjetamise ajaloos väga hea tulemus.

Vutikoondise tõetund - kas pead hakkavad lendama? 
Enamikus riikides saaks jalgpallikoondise peatreener meeskonna nii täbara tabeliseisu korral, nagu Eestil EM-i valikturniiril praegu on, pikalt kaalumata kinga.
Jelle Goesi juhendatavate sinisärklaste saldo - nelja esimese valikkohtumisega null punkti ja ei ühtki väravat - ei rahulda isegi koondise mängulist arengut vaikides tunnustavaid tulihingelisimaid vutisõpru. Paljudes maades vaadataks sellises olukorras karmilt ka pallurite otsa ja esitataks küsimus: kas neist igaüks väärib ikka rahvusvärvides mängurüüd?
Eestis veereb vutivanker aeglasemalt kui mitmel pool mujal, ning ala juhtide valusaid küsimusi väravavõimaluste luhtamise poolest kuulsaks saanud meeskonnale võib tõenäoliselt veel kaua oodata. Aga võib-olla peaks hoopis kiirustama, võib-olla see annaks vigastustest räsitud koondisele uue hingamise?

Kalev viis võidumängus fännid ekstaasi ja jättis Rocki pika ninaga
Kalev/Cramo pääses 75: 73 võiduga Vilniuse Sakalai üle Balti liigas kaheksa parema hulka.
Noortest leedulastest koosneval Sakalail polnud eilses kohtumises midagi kaalul, kuid kalevlased vajasid võitu nagu õhku ja suure võidu ootuses elasid neile kaasa Saku suurhalli kogunenud viis tuhat vaatajat.
Kalevlased pidid kasutama kogu jõuvaru ja tänu viimaste minutite kaitsele suutsid nad külalised alistuma sundida. 24 punkti toonud Travis Reed karjus pärast Kalevi edu kasvatamist seisuks 75: 70 ja vehkis rusikasse surutud käsi.
"Kogu meeskond võitles nagu jaksas ja jumal õnnistas meid," ütles Reed. "Oleme sel hooajal olnud mitu korda vastu seina surutud, ka seekord polnud kuhugi taganeda. Aga me suutsime taas peale jääda."
Reed andis kaaslastele eeskuju just kaalukatel momentidel. Ta tegi mitu vaheltlõiget ja jooksis kiirrünnakusse kõige nobedamini. Kaotusseisu kahanedes näitas ameeriklane mitu korda publikule kätega, et elagu fännid ägedamalt kaasa.

Ujumise MM-il sündis neli maailmarekordit
Ameeriklastel oli eilsel veespordi MM-il Melbourne'is rõõmupäev - üksteise järel purunes kolm maailmarekordit. Meeste 200 m finaalis alistas Michael Phelps raskusteta hollandlase Pieter Van den Hoogenbandi ning murdis 2001. aastast püsinud Ian Thorpe'i tippmargi tulemusega 1.43, 86. 100 m seliliujumises alistus maailmarekord nii meeste kui ka naiste arvestuses, kui Natalie Coughlin ja Aaron Peirsol ujusid välja vastavalt 59,44 ja 52,98.
MM-il püstitati eile veel neljaski rekord. See tuli juba poolfinaalis - naiste 200 m vabadistantsil finišeeris rekordilise ajaga 1.56, 47 itaallanna Federica Pellegrini.
Eestlastest võistlustules olnud Martin Liivamägi ja Martti Aljand lõpetasid 50 m rinnuliujumise 44. ja 54. kohaga. Liivamägi aeg 29,38 tähendas noormehele ka isiklikku rekordit. 200 m vabaujumises võistelnud Elina Partõka ja Maria Albert jäid 41. ja 43. positsioonile. Ka Albert püstitas isikliku tippmargi ajaga 2.04, 39.

Creative tutvustas esimest autofookusega veebikaamerat
Creative tõi turule uue veebikaamera Live! Cam Optia AF, millel on esimese veebikaamerana autofookus ning kahe megapiksline sensor.
Läikivmusta välimuse ja mitmeelemendilise klaasläätsega kaamera viib veebikaamerate videokvaliteedi uuele tasemele, teatas toote esindaja.
Autofookustehnoloogia näitab kaamera ees olijat alati selgelt ja teravalt ning kõrgekvaliteediline klaaslääts tagab loomulikumate värvidega pildi.
Kõrgresolutsiooniga CMOS sensor edastab 1600 x 1200 resolutsiooniga videopilti ning Creative¹i uudne kaksikmikrofoni süsteem ja Live! Audio tehnoloogia lubavad pidada parima helikvaliteediga, ilma häirivate taustahelideta internetivestlusi.
"Uus veebikaamera on meiepoolne panus internetisuhtluse arengusse," ütles Eoin Leyden, Creative¹i Euroopa tootegrupi juht.

Debi rolleritel uued müügikohad
Alates aprillikuust on võimalik Derbi kaubamärgiga rollereid ja mopeede osta Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskusest ning Pärnust Traver Motox kauplusest.
Derbi tootjafirma on asutatud 1922 aastal Hispaanias. Alates 2001. aastast kuulub Derbi Piaggio kontserni. Derbi rollerid ja mopeedid on mõeldud eelkõige tänapäevastele noortele ja kiiretele, teatas Farmart Holding.

Tallegg valmistab taas kanahakklihasegu
Tallegg soetas Saksamaalt uue hakklihasegu valmistamise ja pakkeliini, millega hakkab taas valmistama varem tootesortimendis olnud kanahakklihasegu.
Uus tootmisliin alustas täna Talleggis tööd. Kokku läks uus liin ettevõttele maksma ligi kaks miljonit krooni.
"Kuna kliendid on pidevalt küsinud kanahakkliha järele, on hakkliha tootmise planeerimine Talleggis juba aastaid jutuks olnud," ütles AS-i Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm. "Praegu jõudsime ideest teostuseni umbes poole aastaga. Uue liiniga suudame päevas toota 2000 kg, kuus umbes 30 tonni värsket kanahakklihasegu. Hakklihasegu tootmisega on iga päev seotud otseselt 4 inimest, kaudselt muidugi oluliselt rohkem."
"Kanahakkliha on maitsev ning hea lahja alternatiiv rasvasemale sea- ja veisehakklihale. Esialgu pakume tarbijatele 400 g väikepakendis jahutatud hakklihasegu, aprilli keskpaigas toome juurde ka samas kaalus külmutatud hakklihasegu, mille eeliseks on pikem säilivus," rääkis Krista Kalbin.

Eesti-Venemaa jalgpallilahing tootis meie kohalikule kihlveoärile kahjumit
Eesti jalgpallimeeskonna kaotus Venemaale tõi Eesti kihlveokontoritele 200 000 krooni kahjumit. Arno Pijpersi juhitud Kasahstani võit jällegi kasumit.
Nagu Eesti jalgpall kaotas laupäeval Venemaale, nii tabas kaotus ka Eesti kihlveokontoreid. Lillekülas toimunud mängule panustati Eestis kokku umbes 400 000 krooni, väljamakseid tehti aga ligi 600 000 eest. Fännid võisid vähemalt teenitud rahast lohutust tunda. Patriootiline õppetund.
Aldo Maksimov Eesti suurimast kihlveofirmast Spordiennustus ütleb, et nende käive oli 150 000 krooni, kuid Eestile panustati ainult 7000 eest. Sama tendentsi kinnitab ka Anre Vooremaa Triobetist. Seda laadi mängud ongi kihlveoäri mõttes kõige kahjulikumad. Kohtuvad favoriit ja autsaider ning ennustajad joonduvad ühe võistkonna taha. Antud juhul panustas Venemaale 95% mängijaid. Venemaa koefitsient jäi selles mängus 1,6 -1,7 vahele. See tähendab, et iga Venemaale panustatud 10 krooni tõi panustajale tagasi 16-17 krooni.

Norma päästab venelaste elusid, muutes nende uudisauto ohutuks
Turvavööde tehase Norma järjekordseks töövõiduks tõusis juba teise AvtoVazi uudismudeli Priora ohutussüsteem, mis tagab ettevõttele idaturul liidri seisundi.
Märtsikuus hakkas Venemaa suurim autokontsern tootma uut väikeautot Priora, mille ohutussüsteemi valmistamise õiguse võitis taas Norma. Kaks aastat tagasi hakkas Norma ainuõigusega tootma turvavöödest ja õhkpatjadest koosnevat ohutussüsteemi AvtoVazi väikesele pereautole Kalina.
Turvavööd valmivad Tallinnas, õhkpadjad aga tuuakse teistest emafirma Autolivi ettevõtetest ning pakitakse siin Venemaale saatmiseks ühte kasti.
AvtoVaz kavatseb tänavu toota 84 000 Priorat, vahetades sellega välja Lada 110 mudeli. Venelased reklaamivad desjatka alusele ehitatud töntsaka välimusega ja 1,6 -liitrise mootoriga Priorat kui potentsikat noorteautot.
Surmapõlgus pidurdab äri

Kreenholm ostis konkurendi seadmed
Tekstiilivabrik Kreenholm ostis pankrotistunud kangatrükkija
Kreenholm laiendab Polytexilt ostetud seadmetega oma sortimenti, sest ettevõttel polnud varem nii laia kanga trükkimiseks sobivaid masinaid, ütles ettevõtte juht Juhani Haarajoki.
"Saame Polytexist ostetud kolme meetri laiuse trükimasinaga lisa juba olemasolevatele võimsustele," selgitas Haarajoki. "Uue tootena võime nüüd oma klientidele pakkuda nn King Size'i voodilinu." Osalised ei soovinud tehingu summat avaldada, kuid Polytexi trükimasinate väärtus oli kaks aastat tagasi 74 miljonit krooni. Seadmed jäävad endiselt Narvast paari kilomeetri kaugusel asuvasse Nakro tööstusparki, kus hakkab tööle 50 inimest varasema ligi 150 asemel.
"Euroopa Liidu turg muutus Polytexile vähem ahvatlevaks kui Venemaa oma ning ärist tagasi tõmbumiseks leidsid omanikud pankroti olevat kõige sobivama," selgitas ettevõtte juht Sergei Stertskov.

Turgani ja Ljadovi reisibüroo Fly Tours lõpetab tegevuse
Reisibüroo Fly Tours OÜ lõpetab omanikevaheliste vastuolude tõttu tegevuse.
Fly Tours püsib möödunud aasta septembrikuust üle 67 000-kroonise võlaga Julianus Inkasso probleemsete võlgnike nimekirjas.
"Põhimõtteliselt küll," kinnitas ettevõtte tegevuse lõppu juhatuse liige Ülle Turgan. Viidates pooleliolevale kohtuasjale, ei soostunud ta aga seda pikemalt kommenteerima. "Firma omanike vaheline koostöö ei klappinud," lisas ta vaid.
Ettevõtte põhiosanikud on Ülle Turgan ja Oleg Ljadov, väiksem osalus kuulub ka Margit Rebane-Pentile ja Eva-Maria Eensalule.

Jaapan hoiatab teismelisi kuulsa gripiravimi Tamiflu eest
Tuntud gripiravim Tamiflu võis põhjustada teismeliste ootamatu surma.
Jaapani ravimituru reguleerija andis gripiravimit Tamiflu tootva Roche'i kohalikule tütarettevõttele Chugaile möödunud nädalal korralduse hoiatada arste, et nad ei kirjutaks seda välja 10-20-aastastele.
Korraldus tuli pärast seda, kui kaks Tamiflud võtnud 14-aastast kukkus korrusmaja aknast surnuks. Pärast 2001. aastat, kui ravim tuli tõusva päikese maa turule, on surnud veel 16 Tamiflud kasutanud alla 16-aastast jaapanlast.
Roche'i frantsiisijuht David Reddy kinnitas Financial Timesile, et viimase kümne aasta jooksul Tamiflud kasutanud 45 miljoni inimese hulgas on olnud 128 kinnitatud surmajuhtumit, neist kaheksa neuropsühhiaatrilistel põhjustel. Reddy väitel aga ei leitud ühelgi puhul seost Tamifluga. Roche'i üleilmse farmaatsiaarenduse juht Eduard Holdener lisas, et jaapanlastel on kõrge enesetapumäär ning gripp ise on sageli seotud neuropsühholoogiliste sümptomitega. Põhjuslikku seost ravimi võtmise ja enesetappude vahel ei ole leidnud ka Jaapani ravimiametnikud.

Leedulased muudavad tuumajaama nimel sektorit
Ajalehe Lietuvos Rytas teatel valmistub Leedu valitsus tegema riigi energiasektoris revolutsioonilisi muutusi, mis on vastupidised varasemale poliitikale eraldada ja müüa energiafirmad.
Valitsus on välja töötanud riikliku investori kontseptsiooni, mis pakub energiajaotusfirma RST ühinemist samuti riigile kuuluva energiafirmaga Lietuvos Energija. Gruppi liidetakse ka energiavõrkude operaator VST, mis on juba müüdud erakätesse. RST ja VST praegused omanikud kaotavad kontrolli ettevõtete üle. Ühinenud ettevõtete grupp oleks Baltimaade suurim.
Leedu peaminister Gediminas Kirkilas ütles, et Lietuvos Energija ei suuda üksi teha uue tuumajaama rajamiseks vajalikke investeeringuid. "Planeeritava grupi varade väärtus vastaks selle rahvusvahelise projekti tulevastele finantskohustustele," ütles Kirkilas.

Oracle paneb konkurendile süüks vargust
Ettevõttetarkvara tootev USA firma Oracle kaebas kohtusse oma Euroopa rivaali SAP, süüdistades seda "laiaulatuslikus varguses", vahendab Financial Times.
Kohtukaebuses süüdistab Oracle, et Saksa firma SAP Texase-haru on tunginud korduvalt loata Oracle'i kliendiandmebaasi ning laadinud alla suurel määral tarkvara ja muid materjale. Sel moel saadud andmeid olevat SAP kasutanud Oracle'i klientide ülemeelitamiseks.
SAP keeldus kohtuasja kommenteerimast. Ettevõttele lähedal seisvate isikute sõnul olevat tegu Oracle'i püüdega peletada tüütut konkurenti.

Prisma juht: suured tegijad suruvad väikepoed selili
AS-i Prisma Peremarket ja SOK Eesti tegevjuhi Leena Laitineni sõnul käib jaekaubandusturul hoogne laienemine ning seetõttu muutuvad kauplused ja poeketid üha suuremaks ning väikepoode jääb vähemaks.
"Olukorras, kus aastane majanduskasv on 11,4% ning palgatõus eelmisel aastal 20%, läheb kogu jaekaubandusturul väga hästi," ütles Laitinen. "Muudatusi tuleb lähiajal ilmselt jaekaubanduse struktuuris, väheneb väikeste poodide ning kasvab suurte kaupluste osakaal."
Sellega on Laitineni sõnul seotud ka suurte kaupluste pindala suurenemine. Üht olulisemat muudatust näeb Laitinen ka jaekaubandusettevõtete "panbaltikustumises": VP on tulnud Eestisse, Prisma liigub Lätti ja Leetu ning Läti turule suundub ka Selver.

Venemaa soovib Narvast Piiterini tasulise kiirtee rajada
Venemaa teedeagentuur näeb Narva sillast sootuks rohkemat - tasulist kiirteed.
Samal ajal kui Narva piirijärjekordadest tülpinud eestlased ootavad uue Narva silla ehitamist, näevad venelased juba vaimusilmas Peterburi poole suunduvat kiire vooluga tasulist erateed.
Venelased asuvad Narva silla ehitamise kallale, kui on jõudnud remontida praeguse Narva-Peterburi maantee, ütles Ärilehele Venemaa teedeagentuuri Rosavtodor anonüümsust soovinud kõrge ametnik.
Eestlastele nii tähtsana näiv Narva sild paistab venelastele olevat hoopis teisejärguline küsimus. Praegune Peterburi poole suunduv auklik ja lainetav maantee on nii haledas seisukorras, et ei suudaks uuest sillast üle voogavat üha kasvavat autorongide rodu välja kannatada, tunnistas Rosavtodori ametnik.

BÜROKRAATIA: Maksuvabad investeeringud
Eesti kaubandus-tööstuskoja initsiatiivil on välja töötatud meie ettevõtete tulumaksusüsteemi ja 2009. aasta probleemi lahendus. Euroopa Komisjoni Kreeka kohtulahendil põhinev tõlgendus
EL-i ema- ja tütarettevõtte direktiivist piirab kasumi maksustamist selle jaotamise hetkel. Kasumi jaotamisel tekkinud maksukohustust käsitletakse selle direktiivi mõttes kinnipeetava maksuna.
Eesti tulumaksuseaduse kohaselt aga maksab äriühing tulumaksu ainult jaotatud kasumilt. Selles peitubki probleemi põhisisu. Nii äriühingute kui ka riigi seisukohalt toimib Eesti maksusüsteem hästi. Ettevõtete investeeringuteks kasutatavat kasumit ei maksustata ja samas laekuvad ka riigi tulud. Seega oleks ettevõtetele ka pärast 2009. aastat vajalik ja kasulik, et Eesti tulumaksusüsteemi sisu de facto ei muutuks ja investeeringud oleksid endiselt maksuvabad.

JURISTI ABI: Viited käibemaksule
Millised käibemaksualased viited peavad arvetel olema?
Kui arve väljastaja on käibemaksukohustuslane, siis tuleb tal järgida ka käibemaksuseaduse nõudeid. Juhul kui arve esitatakse Eestis ning maksumääraks on tavapärane 18%, on arvete esitamine lihtne ning seadusele ei ole vaja viidata. Juhul kui tegemist on aga tehinguga, milles rakendatakse 0%-list maksumäära või käibemaksuvabastust, on ka arvele esitatavad nõuded pisut keerulisemad ning märkida tuleb ka alus sellise maksumäära või -vabastuse kohaldamiseks.
Kõige levinum näide oleks kauba ühendusesisene võõrandamine ehk müük teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos kauba teise liikmesriiki toimetamisega. Sellise tehingu puhul rakendatakse 0%-list määra ning vastav viide tuleb märkida ka arvele. Nimetatud viidete osas on aga nii EL-i õigusaktides kui ka käibemaksuseaduses jõustunud mõned muudatused.

Hiina avastas turumajanduse 2000 aastat tagasi
Itaallased on pidanud iseenesestmõistetavaks, et Marco Polo viis spagettide idee Hiinasse, kus nendest kujundati nuudlid. Suur oli aga nende meelehärm, kui Hiina arheoloogid leidsid väljakaevamistel kivistunud nuudleid, mille vanuseks määrati 14 000 aastat. Ehk teisisõnu: Marco Polo tõi nuudlite idee hoopis Hiinast Itaaliasse. Samamoodi ootab värskendamist või isegi ümberlükkamist arvamus, et vabaturg viidi läänest Hiinasse.
1987 aastat enne seda, kui Adam Smith formuleeris oma teoses "Wealth of Nations" (1777) "nähtamatu käe" mõiste, kirjutas suur Hiina ajaloolane Sima Qian (145-87 eKr): "Odavad tooted liiguvad turgudele, kus nad tõmbavad ligi rohkem kundesid, samas panevad kallid kaubad otsima odavamaid. Kui kõik tehingud tehakse sundimatult, just nagu vesi voolab ööl ja päeval looduses vabalt mäest alla, juhtuvad asjad iseenesest ja inimesed toodavad neid ilma küsimata. On selge, et see on kooskõlas loodusega."

Inimesed kütavad kliimat, poliitikud kasutavad ära
Valijate hulgas leviv kliimasoojenemise hirm paneb tegutsema ka poliitikud. Ometi ei pruugi neil olla selget ettekujutust, kui palju nende sammud maksma lähevad.
Uuringufirma YouGov andmeil usub 85% Suurbritannia elanikke, et üleilmne soojenemine tõepoolest toimub, ja peaaegu sama suur hulk arvab, et see hoogustub, kui kiiresti midagi ette ei võeta. The Economisti andmeil kinnitab hulk teisi küsitlusi, et viimastel kuudel on keskkonnaprobleemid pälvinud valijaskonna murede seas peaaegu sama suurt tähelepanu kui tervishoiu- ja haridussüsteemi olukord ning immigratsioon.
Oma osa mängib ka asjaolu, et 16 kuu eest konservatiivse partei juhi toolile tõusnud David Cameron püüab kliimasoojenemise abil muuta oma erakonda valijale vastuvõetavamaks. Ja see näib mõjuvat. Kopitanud vanapapide ja kübaraga daamide partei maine all kannatanud konservatiivide toetusnäitajad ei ole juba poolteist aastakümmet küündinud sellistesse kõrgustesse.

Skype'i loojate internetitelevisiooni ähvardab asjaliku sisu puudus
Skype'i asutajate uue firma - tasuta internetitelevisiooni Joost - läbimurret takistab seni veel kvaliteetse teleprogrammi puudumine.
Niklas Zennströmi ja Janus Friisi loodud internetitelevisioon Joost hakkab lõpetama katseperioodi ja valmistub massiturule tulema. Praegu on Joost kättesaadav veel vaid suletud ringile, mitmetele tuhandetele katsetajatele üle maailma.
Olles nüüd ise mõnda aega Joosti kasutanud, on mu tunded kahetised. Programmi installeerimine on lihtne. Laed alla, siis mõned hiireklõpsud, ning asi toimib.
Ühenduse kiirus on hea, pilt käivitub kohe ega jõnksu. Kui võrrelda näiteks internetis tuntud videoklippide näitajaga YouTube või kas või ETV koduleheküljel olevate videolõikudega, on Joost ehk isegi kiirem.
Kasutatakse ka muidugi hoopis teistsugust tehnilist lahendust. Kui YouTube'i ja ETV puhul on üks signaalisaatja, server, kus klipid üleval, ning kõik kasutajad ühendavad ennast selle serveriga, siis Joost on läinud sama teed nagu samade tegijate varasemad tööd Skype ja Kazaa. Põhimõtteliselt tõmbab iga Joosti vaataja ühekorraga telekanalit alla ning samal ajal saadab seda ka teistele edasi. Iga kasutaja arvuti muutub suure võrgu osaks, olles nii saatja kui ka vastuvõtja.

Lühim pikkusühik oli mooniseeme, väikseim mahuühik aga suutäis
Täppisteadlaste seas levib juba sajandeid veendumus, et teaduse tegemisel võib arvestada vaid suurustega, mida saab mõõta. Selleks aga läheb vaja mõõteriistu.
Mõõtmine tähendab füüsikalise suuruse võrdlemist teise füüsikalise suuruse - standardiseeritud ühikuga. Saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks.
Mõõtmine ei ole kunagi absoluutselt täpne. Sellega kaasnevat määramatust nimetatakse mõõteveaks. Teaduslik mõõtetulemus koosnebki kolmest komponendist: mõõdetud suuruse hinnangust, veavahemikust ja tõenäosusest, millega tulemus mahub sellesse veavahemikku. Näiteks pinge mõõtmise tulemus võiks välja näha 5 V B± 0,5 V, tõenäosusega 0,95.
Varaseimad mõõteühikud loodi IV ja III aastatuhande paiku Mesopotaamias, Egiptuses ja Induse jõe orus. Neist kõige silmapaistvamaks peetakse just viimast, umbes 2600. aasta paiku e.m.a tekkinud süsteemi, millega suudeti väga täpselt mõõta pikkust, kaalu ja aega.

Hiina teeb, mida Maailmapank ja Bob Geldof pole suutnud
Hiina toorainenälg tirib käima maavarade poolest rikka Aafrika majandust.
Paljude Aafrika maade majanduses on viimase 30 aasta parim aeg - ammu pole Sahara-tagune Aafrika kogenud nii kiiret majanduskasvu kui tänavu oodatav 6% ning tulevaseks aastaks ennustatav 5,5%. Peapõhjuseks pole ei läänemaailma abiprogrammid ega Bob Geldofi mõttekaaslaste kampaaniad, vaid Hiina ja ka India toorainenälg.
Aasia riigid ostavad järjest rohkem Lõuna-Aafrikast rauamaaki, Ghanast mangaani, Beninist, Malist ja Burkina Fasost puuvilla, Kenyast ja Malawist kohvi, Sambiast vaske, Botswanast teemante, Ugandast teed, Mauritiuselt suhkrut jne.
Kasvanud on ka välismaised otseinvesteeringud Aafrikasse - alates 2002. aastast kiiremini kui üheski teises maailma piirkonnas. Enamasti on esialgu investeeritud toorainetööstusse või suure siseturuga riikidesse Nigeeriasse, Egiptusse ja Lõuna-Aafrikasse. Tõusuteel on ka mõni Aafrika jaoks innovaatilisem äritegevus nagu Kenyas ja Uganda lõikelillede eksport ning Nigeeria filmitööstus Nollywood.

Soojenemist püütakse piirata ka tehnoloogiliselt
Viimasel ajal räägitakse aina enam ka võimalustest, kuidas kasutada kliimamuutuse pidurdamiseks ära tehnoloogia pakutavaid võimalusi.
Idee ise ei ole tegelikult sugugi uus. Näiteks 1965. aastal USA presidendile Lyndon Johnsonile esitatud kliimasoojenemist käsitlevas aruandes ei olnud süsinikuemissiooni piiramisest juttu. Selle asemel soovitasid autorid levitada ookeanipinnale väga väikseid peegeldavaid osakesi, mis läkitaksid soojuse ja valguse kosmosesse tagasi.
Kõige suurejoonelisem idee kujutab The Economisti kvartali-tehnoloogialisa andmeil endast kosmoses asuvat päevavarju, mis paikneks sisemises Lagrange'i punktis, kus tsentripetaalne ja raskusjõud hoiaks seda pidevalt Maa ning Päikese suhtes samas asendis. Säärane seade kaaluks umbes 20 tonni.

Odav prügielekter
Läinud riigikogu üks viimaseid otsuseid oli energiaturu seaduse muutmine, millega taastuvenergia krooniti Eesti energialiikide kuningaks. Muu hulgas tuul, aga ka päike ja maasoojus said eelise, et nende baasil toodetud elektri peab riiklik monopol Eesti Energia ära ostma hinnaga 115 senti/kWh. Taastuvenergiaks pean puitu ja muud kasvavat rohtu, võib-olla ka turvast, kuid tuules, mis kord on ja mida kord ei ole (nagu ka päikest), on raske näha taastuvenergiat. Kuigi aeg-ajalt saab neist energiat toota. Samas kirjutame palju prügist, sellest räpasest massist, mis iga päev prügimäele veetakse. Tallinn tootvat seda aasta jooksul kuuldavasti 220 000 tonni.
Kuum värk

NÄDALA TEGU: Taanlased tulevad ja võtavad
Kevadel alustab Eestis tegevust taanlaste kindlustusselts Codan, mis kavatseb riisuda koore enam kui kolmemiljardilise aastamahuga Eesti kahjukindlustusturult, ostes üles Eesti kindlustusseltside ajusid, sh ERGO Kindlustuse tuumiku.
Eelmisel nädalal levis kuuldus, justkui oleksid ERGO Kindlustuse omanikud lasknud lahti kolm juhatuse liiget ning veel kaks osakonnajuhti. Nüüd võib öelda, et asi ei olnud päris nii. Kolmele neist pani lahkumissoovi pähe hiljuti Eestisse laienenud kindlustusselts Codan, kel on kavas helgemad pead konkurentidelt üle osta, kirjutas Äripäev.
Lätis ning Leedus on Codan juba saanud kahjukindlustusturu liidriks. Taanlased teadvat, mis nuppudele vajutada ja milliseid hüvesid pakkuda, et konkurentidelt inimesi üle meelitada. Kuigi firma ei taha täpset tegevuse alguspäeva veel avalikustada, väidavad nende Eesti konkurendid, et see juhtub sel kevadel.

NÄDALA TEGIJA: Võtmepankurid
Endised investeerimispanga Trigon Capital varahaldusosakonna võtmetöötajad eesotsas Kristel Kivinurm-Priisalmiga on omandanud varahaldusettevõtte Avaron Asset Management ning toovad turule Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonda investeerivaid aktsia- ja kinnisvarafonde. Viimati toimus sama mõõtu aadrilaskmine Eesti advokaaditurul paar aastat tagasi. Uus varahaldusfirma keskendub eeskätt Kesk- ja Ida-Euroopa kinnisvarale ning Venemaa, Ukraina, Moldova ja Gruusia turule, kus nähakse vähemalt järgmiseks 25 aastaks väga suurt infrastruktuuri ja muu kinnisvaraarenduse potentsiaali. Kiiret kasvu loodetakse ka Poolast, Bulgaariast ja Rumeeniast.

ÄRIIDEE: Järjehoidja paneb lapse lugema
Aeg, mil lapsed oma kätega tööõpetustunnis järjehoidjaid meisterdasid ja raamatu vahele suskasid, hakkab ümber saama. Ameerika raamatumessil paar aastat tagasi parimaks tooteks kuulutatud digitaalne järjehoidja on midagi enamat kui lihtsalt järje hoidmiseks mõeldud pisividin.
Tsipa üle saja krooni maksev erksates toonides õhuke elektrooniline järjehoidja täidab lisaks põhiülesandele muidki funtsioone. Õigupoolest leiavad lugemisspetsialistid, et see toode aitab lastel raamatuga veedetud aega paremini arvestada ning soodustab oskuslikumat ajaplaneerimist. Niisiis pole elektroonilise järjehoidja kasuteguri nautimiseks vaja teha muud, kui vajutada nupule ja käivitada taimer.

Vene suur toidukett Rosinter tahab Eestisse restorane teha
Venemaa Rosinter Restaurants Holding kavatseb avada restoranid Sofias, Varssavis, Bukarestis ja ka Tallinnas.
Lisaks avab Rosinter aastail 2007-2008 hulga restorane Venemaal. Venemaal kavatseb ettevõte avada restoranid Doni-äärses Rostovis, Krasnodaris, Ufas, Irkutskis, Voronežis ja Kaliningradis. Välislinnadest kavatsetakse restoranid avada veel Odessas, Astanas ja Harkivis.
Tänavu on Rosinteril kavas avada 53 restorani, sealhulgas Moskvas ja selle lähiümbruses 16, Venemaa teistes piirkondades ja SRÜ riikides 34 ning Euroopas kolm restorani.
Rosinter Restaurants Holding kuulub Rostik Groupi, mis tegutseb Vene turul 1990. aastast. Grupi käive kasvas mullu üle-eelmise aastaga võrreldes 30 protsenti, 205 miljoni dollarini.

Leedo tunneb huvi Hiiumaa Kalatööstuse vastu
Hiljuti Saaremaa Liha- ja Piimatööstuskombinaadi lihatööstuse osa ostnud ettevõtja Vjatšeslav Leedo tunneb huvi pankrotistunud Hiiumaa Kalatööstuse vastu, et hakata seal vorsti tootma.
Leedo ütles, et Saaremaa Lihatööstus otsib võimalust käivitada vorstitootmine. Üks võimalus oleks tema sõnul omandada Hiiumaa Kalatööstuse varad.
"Seal on tublid tootmiskogemusega inimesed ning meie peame vorstitootmise käima panema varem või hiljem. Saaremaa Lihatööstus näeks Hiiumaal tootmise käivitamises sünergiaid, kuid üle pakkuma me ka ei lähe," sõnas Leedo.
Leedole kuuluv investeerimisfirma Saare Finants ostis hiljuti Saaremaa Liha- ja Piimatööstuskombinaadi lihatööstuse osa ning moodustas selle baasil uue ettevõtte OÜ Saaremaa Lihatööstus.

Alo Streimann viis paaditootmise Kiievisse
Eesti Posti eksjuht Alo Streimann ostis kaatrite valmistamiseks Ukrainas tehase.
Eelmisel aastal raskustesse sattunud ja pankrotiprotsessi kaasatud Streimanni paaditööstus pani kinni oma Eesti tehase, mis tootis Scandinavali kaubamärgi all eelkõige Soome ja Rootsi turule vabaajakaatreid.
Paaditegemist päriselt siiski ei lõpetatud. Tööd jätkati Läti tehases ning hiljuti ostis Streimann kaatrite valmistamiseks terve tootmiskompleksi Kiievi külje all.
Ärileht on varem kirjutanud, et Streimanni Harjumaal Saue vallas tegutsenud ettevõte tootis Soome firma Sorbsom OY konstrueeritud vabaajakaatreid. Neid tarniti Põhjamaadesse ja Lätti, eksporditi pool toodangust. Samas kannatas ettevõte pidevalt käibevahendite nappuse all.
Samuti kajastas ajakirjandus olukorda, kus Streimanni paadifirma läks pahuksisse oma naabritega, sest tehasest pahvakutena heljuv plastmassipõlemise lõhnaga heitgaas pani läheduses elavate inimeste nina ja kurgu kipitama. Streimann väitis siis, et tema ettevõtte heitgaasid on vastupidi keskkonnaametnike väidetele ohutud. "Mingit haisu ei ole. See, mida inimene tunneb, pole argument," ütles Streimann Postimehele. Väidetavalt töötas paaditehas ilma kasutus- ja saastelubadeta.

airBaltic püüab avada Aasia-lennuliini
Estonian Airi ühtaegu sõsar ja konkurent airBaltic sihib väga pikki liine.
Estonian Airi sõsarettevõte, Läti lennufirma airBaltic kavatseb lähiajal käivitada lennuliini Aasiasse, tõenäoliselt Hiinasse, samuti on võimalik, et lennufirma hakkab lendama USA-sse.
Transpordiminister Ainars Slesers on lennufirma kavatsust kaudselt kinnitanud, öeldes, et plaanid tuleb seitse korda üle vaadata, sest valitsus ei kavatse neid lende toetada.
airBalticu kava liisida kaks lennukit Boeing 757 annab samuti kaudset kinnitust ettevõtte ambitsioonikast kavast alustada lende Hiinasse. 2005. aastal tootmisest maha võetud Boeing 757 mahutab 228 reisijat ning suudab lennata 7700 kilomeetrit ilma tankimiseks maandumata.
Firmajuht keerutab

Üleeilne Äripäev ja homne Postimees ilmusid täna
Postimees ja Äripäev on näpuvea tõttu tänase nädalapäeva segamini ajanud.
Tänased ehk kolmapäevased ajalehed Postimees ja Äripäev on lasknud läbi apsaka ja ajanud segamini nädalapäevad.
Nimelt on tänane Postimees märkinud nädalapäevaks neljapäeva ja Äripäev esmaspäeva. Tegijal ikka juhtub.

Saatekava kellaaja muutmine lõi "Õnne 13" esikümnest välja
ETV laupäevase saatekava muutmine lükkas edetabelist välja ühe liidritest - "Õnne 13".
Kui uuritud nädalas midagi üllatab, siis Eesti-Venemaa jalgpallikohtumise suur vaadatavus. Teine üllataja on "Võsareporter". Saade lahkus valimiseelsele sundpuhkusele oma tipus olles. Viiendal nädalal oldi 302 000 vaatajaga esikohal. Nüüd ei saada aga enam jalgu alla - juba teist nädalat on saade tagasi telekavas, aga tulemus aina halveneb - 179 000 vaatajat on vähe mis vähe.
Üldiselt on märgatav kõigi saadete vaatajanumbrite langus. Emori projektijuhi Peeter Teedla sõnul on sellel nädalavahetusel madalas vaadatavuses süüdi kevadine ilm, mis on inimesed telerite eest viinud. Esikümnest on kadunud ka "Õnne 13". Teedla sõnul oldi 11. kohal (152 000) ja põhjuseks jalgpalliülekande tõttu muudetud algusaeg. "Õnne13" algas laupäeval tavapärasest poolteist tundi varem ja kaotas 70 000 vaatajat. "Eesti otsib superstaari" on vist leidnud oma püsivaatajaskonna, mille kahe saate keskmiseks kujuneb kusagil 160 000 inimese ümber. Sel nädalal on ta mahtunud üheksandale kohale.

Baskini anekdoodid
"Sa ei oska mitte midagi teha!" karjub naine mehe peale. "Võiksid kas või kaks naela seina lüüa!"
Õhtul tuleb naine töölt. Mees viipab seina poole:
"Mine vaata, lõin naelad seina!"
Naine astub magamistuppa ja ütleb:
"Tubli mees! Nüüd tekib vaid küsimus, kuidas ma triikraua pistikusse lülitan?!"
Kaks uusrikast jalutavad oma koertega. Ühel on väike taks, teisel suur ja tige kaukaasia lambakoer.
"Sa anna mulle teed, muidu mu taks tõmbab su kaukaaslase tükkideks!"
"Nalja teed või? Proovime!"
Lambakoer hüppab taksi turja, aga äkki taks avab suu ja nähtavale ilmuvad suured hambad ning ta rebib suure koera tükkideks.

JÄRJEJUTT (13): Michael White: Pööripäev
Laura ja Philip tundsid kergendust, kui nägid, et tütar tõuseb istukile. Jo parema silma kohal terendas inetu kriim ning tema tekile kõverduv käsivars oli küünarnukini sidemeis.
"Ta sai põrutada," seletas arst Jo ravikaarti vaadates. "Aga läbivaatus näitas, et sisemisi vigastusi tal pole. Tuleb teha mõned õmblused, kuid need elab ta arvatavasti üle."
Laura kaelustas tütart õrnalt ja Jo naeratas Philipile, kes seisis voodi kõrval.
"Jumaluke, Jo," ütles Laura. "Ma juba kartsin, et..."
"Ei, ema, ma olen ikka veel siin," sosistas Jo ja paitas Laura põske.
"Kuidas sinu sõbra Tomiga on?" küsis Philip ja pöördus arsti poole.

MARIANNE MIKKO: Häbiväärne palgalõhe
Eesti naiste keskmine teenistus eelmise aasta algusest tänaseni, 29. märtsini, võrdub meeste keskmise teenistusega 2006. aasta jooksul.
Kuigi vaid väike osa ebavõrdsusest langeb otsese diskrimineerimise arvele, ei saa eirata, et meil ei maksta ikka veel võrdse töö eest võrdset tasu. Eurostati andmete kohaselt teenivad meie mehed keskmiselt 24% enam kui naised. Euroopa Liidus on see suhe üldiselt 15%. Naiste teenistus jõudis meeste möödunud aasta palgale järele 22. veebruaril.
Tööturg ei saa olla tõhus ja õiglane, kuni turuosalised ei kauple võrdsetel alustel. Üksik töövõtja ja suurettevõte ei ole võrdsed partnerid. Põhjamaades koondavad ametiühingud töövõtjate jõudu nõnda, et ettevõtetel ei "ununeks" töö- ja puhkeaja seadus ega inflatsiooni mõju reaaltuludele. Meil aga on töötaja jäänud üksikuks. Ametiühingud ei ole suutnud leida rolli, mis näiks tööturu osalistele veenev.

MIHKEL RAUD: Ühe kohtuniku pihtimus
Teel laupäevaöisest Viljandist varahommikusse Tallinna teen peatuse Toidutare-nimelise asutuse ees. Kohalik "purksiputka" muutub sellisel ajal ümbruskonna kõige kuumemaks meelelahutuskeskuseks.
Tosina jagu lühikeseks pöetud soengutega jõmme kulutab päevinäinud sõiduauto kapotile toetudes nädala jooksul kokkuhoitud taskuraha.
"Näe, Raud, raisk," röögatab hõimujuht. "On jah, kurat," elavnevad siidrisegused jüngrid tema ümber. "Kuule, ma tahaks sulle kabatšokki (just nii ta ütleb) laulda," üritab üks end mulle külje alla ajada. Nalja on nabani. Mitte vähem - ma usun - kui neljapäeva ning pühapäeva õhtul teleri ees.
Psühholoogid arutavad
Mul hakkab õudne. Vale oleks öelda, et ma olen hirmunud esimest korda selle lühikese aja jooksul, mil saade "Eesti otsib superstaari" on jõudnud TV3 eetris inimeste elutubades kirgi kütta. Ma tahan joosta kiiresti ja kaugele.

VILLU ZIRNASK: Teine Tallink või teine Olympic? 
Äripäev arvutab Ekspress Grupi P/E suhet valesti, kurtis mõne päeva eest üks aktsiamüügi korraldamisega seotud investeerimispankur.
Probleem oli selles, et Äripäeva moodi arvutades paistab Ekspressi aktsia pakkumishind selle üleekspluateeritud börsisuhtarvu järgi kallivõitu, investeerimispankuri moodi arvutades aga näib olevat palju mõistlikumalt hinnatud. Mõlemad jäid P/E osas oma tõe juurde, aga küllap on aktsiamüügi korraldajad rahul vähemalt Äripäeva eilse pealkirjaga "Ekspressi aktsiaid tasub märkida".
Nüüd oleks originaalne käia omalt poolt välja risti vastupidine soovitus "hoiduda Ekspressi aktsia märkimisest", aga argumente, mis sellist soovitust tugevalt toetaksid, mul tegelikult ei ole.
"Tallinki-risk" välistatud
Kui vaadata asja lühiajalise rahapaigutamise seisukohast, võib arvestada, et IPO-korraldajad üritavad tavaliselt pakkuda potentsiaalsetele ostjatele kiire võidu võimalust - muidu oleks raske suhteliselt suurt kogust uut kaupa lühikese ajaga maha müüa. Tallinki puhul jäi investoritel see võit saamata, Olympicu puhul ületas kõiki ootusi.

Helsingin Sanomat: Eesti kroon nagu Eesti riik
Kuna euroraha kasutuselevõtt lõhestab eestlasi, ei teki ilmselt ka suuremat tüli, kui uus valitsus eurokõlblikuks muutumise nimel eriti ei pinguta.
"Minule meeldib Eesti kroon. See on nagu Eesti riik ja iseseisvus," kinnitas Tallinnas pangakontoris kohatud reisifirma töötaja Martin Käsper ajalehele Helsingin Sanomat, oodates maksualandamist, kuid mitte kartes inflatsiooni. Kui euro pärast hakatakse pingutama, tekivad muud probleemid, leidis ta.
Toetus eurole on Eestis olnud stabiilselt 40 protsendi tasemel. Valitsuse tellitud küsitluses oli 47 protsenti eestlasi euro vastu. Ometi hääletasid eestlased euro poolt juba siis, kui nad Euroopa Liitu astusid. Algselt oli kavas minna eurole üle käesoleva aasta alguses.

Der Standard: Eesti järgneb Lätile? 
Vene peaminister Mihhail Fradkov ja Läti peaminister Aigars Kalvitis allkirjastasid teisi-
päeval Moskvas piirilepingu. Lätis võidakse leping ratifitseerida mai lõpus, kirjutas Austria ajaleht.
Viini rahvusvahelises ülikoolis postkommunistlike riikide eksperdina töötav Olga Kamentšuk nimetas piirilepingut tähtsaks sammuks Venemaa ja Läti suhetes ning avaldas lootust, et selle sõlmimine viib kahe riigi vaheliste pingete alanemiseni. Ka Euroopa Liit väljendas rahulolu kokkuleppe üle.
Nüüd on oodata ka Venemaa piirilepingut Eestiga. Ka siin võib aastaid päevakorras olnud küsimus lõpuks leida lahenduse
EL-i survel. EL on korduvalt rõhutanud sellise lepingu olulisust Euroopa kaubaveo seisukohalt, samuti võitluseks illegaalse piiriületamisega. Leping oligi juba laual, kui Venemaa võttis oma allkirja tagasi. Põhjus: Eesti-poolses teksti preambulis nimetati Eesti liitmist N Liiduga 1940. aastal agressiooniks ja illegaalseks inkorporeerimiseks.

REPLIIK: Neljast kolmega põrunud
Uue hooaja hakul palkas Tartu Rocki korvpallimeeskond Eesti kaks parimat pallurit Martin Müürsepa ja Gert Kullamäe ning seadis endale neli eesmärki: jõuda nii Balti liigas kui ka FIBA EuroCup Challenge'i sarjas nelja parema hulka, võita Eesti meistri tiitel ja ka karikavõistlused. Praeguseks on Rock põrunud juba kolme eesmärgiga ning ainsana on neil veel võimalik tulla Eesti meistriks. Isegi juhul kui see ka võidetakse, on klubi hooaeg siiski tervikuna ebaõnnestunud, mis omakorda tähendab, et väga suure tõenäosusega me tuleval aastal Müürseppa ja Kullamäed, aga ilmselt ka peatreener Brazyst Tartu meeskonnas enam ei näe.

JUHTKIRI: Vale ärimudeli kannatused
Narva suurimal tööandjal Kreenholmil ei ole tegelikult juba ammu kuigi hästi läinud. Osaliselt on põhjuseks Eesti majandusedu, mida tekstiilitootja välisomanike äriplaan ei suuda arvestada ega sellega kohaneda. Ettevõtte tootmismudel vastab pigem meist ida pool (näiteks Hiinas, Bangladeshis, Pakistanis ja Venemaal) toimuvale, kus lihtne musklitöö ning teenused on suhteliselt odavad ja ka reostusmaksud madalad. Eestis on pidanud tööstus õppima suuremat lisaväärtust looma, nelja sirge õmbluse tegemisest enam ei piisa.
Üleeile oleks võlgnevuste tõttu peaaegu lõpetatud Kreenholmi heitvee vastuvõtmine, täna lülitatakse suure tõenäosusega välja elekter. Kõiki kohustusi, ka väidetavat maksuvõlga, mõõdetakse miljonites.

Narva veefirma müüb joogivett ilma loata
Veefirma Narva Vesi on alates esimesest jaanuarist müünud Narvas ja Narva-Jõesuus joogivett ilma vastava loata, sest tervisekaitsetalitus on avastanud, et aeg-ajalt sisaldab veepuhastusjaamast väljuv joogivesi liiga palju tri-kloormetaani.
Tegemist on kloreerimise jääkproduktiga, mille liigne kogus võib tervisele ohtlik olla, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Veefirma juhi Aleksei Voronovi sõnul pole aeg-ajalt ilmnev liiga suur klooriühendi sisaldus narvalaste joogivees tõsine probleem. Luba joogivett müüa kirjutatakse välja lähiajal, ütles Voronov.
Uuest aastast aga väheneb trikloormetaani lubatud piirsisaldus joogivees ja Narva Vesi peab uut luba taotlema, ütles Virumaa tervisekaitsetalituse vaneminspektor Galina Grüning.

Uusi autosid ostetakse poole rohkem
Selle aasta esimesed kaks kuud on Eesti autoturul toonud kaasa osturalli.
Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on uusi autosid ostetud pea poole võrra rohkem. Et üha uuemaid ja kallimaid autosid endale lubada, pikendavad ostjad liisingperioodi tähtaegu.
Automüüjad kinnitasid aga TV3 Seitsmestele Uudistele, et uus trend on aga autode vahetamine enne liisinguperioodi lõppu.

Tuletõrjuja poeg käis maju süütamas
Tartu maakohtu ette astus täna 19-aastane Urmet Paejärv, kes hoidis möödunud aastal mitu kuud Nõo vallas asuvat pisikest Meeri küla hirmu all.
Nimelt pistis noormees seal põlema ridamisi maju, hooneid ja puukuure - ise ta oli alati esimene, kes tulekahjust häirekeskusele teatas ja üks aktiivsemaid kustutajaid.
Põlengutega tekitas pritsumehe pojast kohtualune ligi kaks miljonit krooni kahju. TV3 Seitsmesed Uudised külastasid sarisüütaja all kannatanud küla.

Lapsevanemad võivad peagi saada suurt hüvitist
Lasteaiajärjekordades ootavate laste vanemad võivad tänu värskele
Nimelt saavad vanemad leppe järgi õiguse küsida endale kohast ilmajäänud lasteaialapse pearaha, mis täna on Eestis 18 000 kuni 40 000 krooni aastas.
Kiili vallavanem Vambo Kaal ütles TV3 Seitsmestele Uudistele, et lisarahata pole täiendavaid kompensatsioone võimalik vallal lastevanematele välja maksta.

IRL-i eestseisus kinnitas ministrikandidaadid
IRL-i eestseisus kinnitas tänasel koosolekul kandidaadid ametikohtadele riigikogu juhatuses ja valitsuses.
Kohad kinnitati järgnevalt:
Ene Ergma - riigikogu esimees
Helir-Valdor Seeder - põllumajandusminister
Tõnis Lukas - haridus- ja teadusminister
Juhan Parts - majandus- ja kommunikatsiooniminister
Jaak Aaviksoo - kaitseminister
Vallo Reimaa - avaliku halduse minister
"Olen veendunud, et need inimesed suudavad panustada oma kogemused Eesti arengusse ja esindavad meie erakonda valitsuses väärikalt," ütles IRL-i liider Mart Laar.
Eestseisuse esitatud kandidaadid peab heaks kiitma erakonna volikogu, mis koguneb istungile sel pühapäeval.

Autojuhtidele turvavöö ei meeldi
Täna ennelõunal Rakvere kesklinnas korraldatud politsei operatsioon kinnitas veel kord, et autojuhid ei soovi roolis olles kuidagi tähelepanu pöörata turvavöö sulgemisele.
35 patustajat saadeti vastavale loengule, enamatele juhtidele lihtsalt kohti ei jätkunud ja neil tuli trahvi maksta.
Korravalvurid kinnitas TV3 Seitsmestele Uudistele, et Rakveres kohatu lausa üllatas politseid.

Ilves: ühtse energiapoliitikata jääme energiatarnijate pantvangiks
President Toomas Hendrik Ilves kõneles täna Tallinnas iseseisvuse taastanud Eesti esimesele presidendile Lennart Merile pühendatud rahvusvahelise mälestuskonverentsi "Mäleta tuleviku Euroopat" avaistungil.
Eesti riigipea kõneles valikutest, mille ees seisab Euroopa ning Vana Maailma olevikust ja tulevikust.
"Loid või lausa negatiivne suhtumine [Euroopa Liidu] põhiseadusleppesse sunnib ühenduse mitmeid liikmeid otsima uusi lahendusi ja tõukab meid tuum-Euroopa tekkimise suunas," ütles Ilves. "Ei tasu arvata nagu maailma edukaim majandusühendus jääks toppama, küsimus on, kas kõik selle liikmed saavad võrdselt Euroopa Liidu eduloos osaleda."
President rõhutas, et tugevat Euroopat ei ole ilma Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikata. "Me jääme ka igavesti energiatarnijate pantvangiks, kui meil pole ühtset energiapoliitikat ja ühist arusaamist energiajulgeolekust," sõnas riigipea.

Paet: Eesti toetab Gruusia püüdlusi NATO suunal
Täna kohtus Urmas Paet Eestis viibiva Gruusia euro-atlantilise integratsiooni riigiministri Giorgi Baramidzega.
Kohtumisel oli kõne all koostöö erinevates valdkondades ning Gruusia püüdlused rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumiseks.
Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti NATO liikmelisuse tegevuskava andmist Gruusiale. "Gruusia on teinud edusamme kaitsejõudude reformimisel ja rahvusvahelistel missioonidel osalemisel," kinnitas Paet.
Gruusia riigiminister tänas Eestit toetuse eest Gruusia püüdlustele NATO liikmelisuse suunas. Samuti kinnitas Baramidze, et toetab rahumeelset konfliktide lahendamist. Tema sõnul on tähtis omada sellist sõpra nagu Eesti.
Eesti välisminister toetas vabakaubandusleppe sõlmimist Euroopa Liidu ja Gruusia vahel. "See annaks lisatõuke investeeringute juurdevoolule ja majanduse arengule," lausus Paet. Gruusia minister kinnitas, et näeb hea meelega oma riigis välisinvestoreid, iseäranis Eesti ärimehi.

Margus Hanson kinnitati Tartu abilinnapeaks
Volikogu valis täna Tartu abilinnapeaks Margus Hansoni, tema kandidatuuri toetas 40, vastu hääletas 3 volikogu liiget.
Seni linnamajanduse ja linnavara valdkonda kureerinud abilinnapea Georg Aher esitas 13. märtsil avalduse ametipostilt tagasiastumiseks.
Aastatel 1997 - 2003 oli Margus Hanson Tartu rahanduse ja ettevõtluse valdkonna eest vastutav abilinnapea.
Hansoni abilinnapeaks valimise otsus jõustub 30. märtsil, seejärel teeb linna valimiskomisjon otsuse tema volikogu liikme volituste peatamise ja asendusliikmele volituste andmise kohta.
Riigikohus mõistis Hansoni eelmise aasta novembris osaliselt õigeks riigisaladuse kaotamises, kuid jättis talle määratud karistuse ehk rahatrahvi 97 500 krooni alles.

Lapsevanemad taotlevad Tartu erakoolile koolitusluba
Suletava Tartu Audentese erakooli õpetajad ja õpilaste vanemad taotlevad haridus- ja teadusministeeriumilt Tartu erakooli avamiseks koolitusluba, kuigi kooli tulevane asukoht ei ole veel selgunud.
Uuest õppeaastast tööd alustav Tartu erakooli rajaja mittetulundusühing Tartu Erahariduse Edendamise Selts (TEHES) esitas täna haridus- ja teadusministeeriumile taotluse ja vajalikud dokumendid koolitusloa saamiseks, teatas ühing.
Esimest korda kodanikualgatusel loodav kool plaanib õpilaste eelregistreerimist alustada aprillis ning õppetööd 3. septembril.
"Uus kool on tänaseks sisuliselt valmis, meil on kena tulevane koolipere, head õpetajad, tugeva visiooniga arengukava ja õppekavaks vormistatud selge nägemus õppe- ja kasvatustööst," ütles TEHES juhatuse liige Liina Vaher.
Tartu erakooli haldama hakkava mittetulundusühingu TEHES moodustasid Audentese erakooli Tartu filiaali lapsevanemad ja õpetajad.

Hannes Rumm ministriks ei pürgi
Sotsiaaldemokraat Hannes Rumm lükkab ümber kõik spekulatsioonid enda ministritoolile asumise kohta.
Päris kindlasti ei saa minust ministrit, rääkis Rumm Päevaleht Online'ile.
Sotsiaaldemokraatide juhatuse liikme sõnul on kõik jutud temast kui uuest ministrist spekulatsioonid ning mingit tõepõhja neil all ei ole.
Sotside ministrikandidaadid peaksid selguma pühapäeva õhtuks. Jagamisele lähevad sise-, rahandus- ja rahvastikuministri kohad.

Tartu linnapea kandidaadid ei ole veel kindlad
Tartu linnapea Laine Jänes lükkab ümber info, nagu oleks Tartu tulevase linnapea kandidaatide nimekirjas vaid paar nime, kelle üle edasine arutelu käib.
Jänes ütleb, et Reformierakonna juhatuse koosolekul analüüsiti mitmete isikute sobivust linnapea kohale, teiste hulgas pakkus ta ise välja nii Krista Kruuvi kui ka Urmas Kruuse kandidatuuri.
"Pakkusin lisaks teistele välja need nimed, sest mõlemal on olemas poliitiline ja juhtimiskogemus, nad on tugevad ja arvestatavad kandidaadid," ütles Jänes.
Linnapea sõnul ei ole linnapeakandidaatide nimekiri veel suletud.
"Arutelu on alles algusjärgus, kuna kandidaatidele hakati mõtlema pärast seda, kui minu äraminek linnapea kohalt kindlalt selgus. Neid nimesid võib sinna veel lisanduda," rääkis Jänes.
Juhatus kavatseb kõigi võimalike linnapeakandidaatidega kohtuda tuleval kolmapäeval, linnavolikogu kinnitab uue linnavalitsuse hiljemalt 26. aprillil.

Laar ei lähe valitsusse ja tahab saada IRL-i juhiks
Ansipi sooviks oli näha valitsuses mõlema partnererakonna juhte
Isamaa ja Res Publica Liidu liider Mart Laar otsustas vastupidiselt peaminister Andrus Ansipi soovidele loobuda valitsusse minemisest ning kandideerida erakonna esimehe kohale.
"Isamaa ja Res Publica Liit vajab oma juhilt täit pühendumist, et võtta järgmistel valimistel valimisvõit. Seetõttu loobun ka kõikidele teistele ministripositsioonidele kandideerimisest ning kandideerin üldkogul erakonna esimehe kohale, et keskenduda meie organisatsiooni ülesehitamisele ja tugevdamisele," kirjutas Mart Laar täna erakonnakaaslastele.
Loodavas valitsuses välisministri kandidaadiks peetud Mart Laar nimetas lõppenud koalitsiooniläbirääkimiste protsessi väga pingeliseks.
"Meie eestseisuse selge esimene eelistus loodavas valitsuses oli välisministriportfell. Otsustasime aga koalitsiooni stabiilsuse huvides teha riigimeheliku kompromissi - me loobusime pingeid tekitanud portfellist," tõdes Laar.

Ansip vastas lõpuks rohelistele
Reformierakonna esimees Andrus Ansip saatis eile koalitsioonist väljajäänud rohelistele kirja, milles tänab erakonna esindajaid koostöö eest.
Reformierakonna sõnul jäid rohelised valitsusliidust välja, kuna tulevase valitsuse kohtade jaotus osutus roheliste erakonnale vastuvõetamatuks, teatas Reformierakonna avalike suhete juht Liina Vahtras.
"Mul on hea meel, et meil õnnestus teha head koostööd uue valitsemisprogrammi koostamisel," seisis eile roheliste erakonna juhtpoliitikutele Marek Strandbergile ja Peeter Jalakasele adresseeritud kirjas.
"Pärast kolm nädalat kestnud sisulist tööd ja valitsemisprogrammi valmimist tegin kõigile senistele läbirääkimiste partneritele omapoolse ettepaneku valitsusvastutuse jaotuse osas. Leian ka praegu, et rohelistele tehtud pakkumine oli vastav teie erakonna praegusele kaalule Riigikogus. Paraku teatasite meile seejärel, et selline pakkumine ei ole teile vastuvõetav," kirjutas Ansip ning lisas, et hindab roheliste panust programmi valmimisel.

President võttis vastu Iraani suursaadiku volikirja
President Toomas Hendrik Ilves võttis täna Kadriorus vastu Iraani suursaadiku dr. Reza Nazarahari, kes esitas Eesti riigipeale oma volikirja.
Volikorja üleandmistseremooniale järgnenud jutuajamisel väljendas Ilves Euroopa Liidu muret Iraan koostööprobleemide maailma Aatomienergia Agentuuriga IAEA ning Briti mereväelaste arreteerimise osas, teatas presidendi kantselei.
"Me ootame, et kõik Briti mereväelased, kes 23. märtsil vahistati, vabastatakse võimalikult kiiresti," sõnas Eesti riigipea Iraani suursaadikule.
President Ilves avaldas samuti lootust, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1747 kohaselt viib Iraan oma tuumaprogrammi vastavusse IAEA nõuetega.
"Eesti loodab, et Iraan pöördub diplomaatilise lahenduse poole, lähtudes mullu juunis pakutud Euroopa Liidu nn stiimulite paketist," ütles Ilves. "See pakett võiks olla aluseks pikaajalisele kokkuleppele, mis võimaldaks Iraanil kooskõlas IAEA normidega arendada moodsat tsiviiltuumatehnoloogiat."

Ansip: valimiskampaania lubadused lõhkusid senise valitsuse üksmeele
Peaminister Andrus Ansipi arvates ei saanud senine koalitsioon jätkata, kuna valimiste eel läksid erakondade vaated majandusele väga lahku.
Ansip ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et kuigi eelmise koalitsiooni koostöö sujus üldjoontes hästi, siis põhjus, miks edasi samade partneritega jätkata ei soovita seisneb valimiste eel antud lubadustes.
"Praegu tööd lõpetav valitsus oli läbi aegade kõige konservatiivsema eelarvepoliitikaga," märkis Ansip. "Tundus, et kõik partnerid saavad aru, et headel aegadel tuleb tulevikuks säästa."
"Valimiskampaania käigus aga esitati selliseid lubadusi, mille eesmärgiks oli meie majanduse hävitamine, meie eduloost loobumine ja loomulikult me sellega nõus olla ei saanud," põhjendas peaminister, miks seniste koalitsioonipartneritega enam jätkata ei soovitud.

Loksal baaris relvaladu pidanud mees pannakse vangi
Harju Maakohus mõistis Vladimir Makarovi (56) süüdi lõhkeseadeldise, suures koguses lõhkematerjali, tulirelvade ja laskemoona ning tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises.
Kohus karistas Makarovit nelja ja poole aastase vangistusega.
Sama karistust taotles Makarovile kohtulike vaidluste käigus ka Põhja ringkonnaprokurör Ave Eisel.
Sundraha süüdimõistetult on 9000 krooni. Kohtuotsuse peale saab esitada kaebuse 15 päeva jooksul.
Süüdistuse kohaselt hoidis Makarov 2005. aasta juunist alates oma töökohas Loksal Posti t. asuvas baaris "Mere" ebaseaduslikult kahte lõhkeseadeldist, erinevat lõhkematerjali (ammoniit, trotüül, granaadid ja detonaatorid), suurel hulgal erinevate tulirelvade padruneid, tulirelvi ja mitut tulirelva helisummutit, mis ta väidetavalt leidis Loksa linna ääres asuva metsatuka kraavist.

Julgestuspolitsei korraldab lätlastega ühiskontrolli
Kolmapäevast reedeni korraldab Julgestuspolitsei liiklusjärelvalve üksus koostöös Läti Transpordiinspektsiooniga ühiskontrolli Ikla, Valga ja Murati piiripunktides kontrollimaks raskeveokeid ja ühissõidukeid.
"Põhjuse operatsiooniks on andnud transpordiettevõtete ja raskeveokijuhtide hoolimatus, mis otseselt seab ohtu kaasliiklejad. Massiliselt rikutakse sõidu- ja puhkeaja reegleid," ütles Julgestuspolitsei liiklusjärelvalve üksuse juhtivkonstaabel Priit Tuuna.
Ta lisas, et samuti on kaasliiklejatele ohtlik veoki halb tehniline seisund. Kahjuks esineb ka halva tehnilise seisukorraga busse, mille liiklemine, reisi pikkusest sõltumata, seab ohtu paljude reisijate elu. Kõik see paneb politsei tegutsema, et tagada kaasliiklejate ohutus.
"Ettevõtmine piiripunktides on järg eelmisel aasta Iklas korraldatud operatsioonile, mille käigus fikseerisime 39 rikkumist ning saatsime piiripunktist tagasi 7 veokit. Käesoleval aastal on operatsioon mahukam ning hõlmab paralleelselt kahte riiki. Julgestuspolitsei koos abijõududega kontrollib Eestisse sisenevaid sõidukeid ning Läti Transpordiinspektsioon Lätti sisenevaid," lisas Tuuna.

Haabersti Statoilist leiti kahtlane kott
Täna hommikul leiti Haabersti ringtee läheduses asuva Statoili tankla territoorimilt kahtlane kott.
Täna hommikul kell 10.36 sai päästeameti häirekeskus teate Haabersti ristmiku lähdal asuvas Statoili bensiinijaama lähistel asuva tundmatu kohti kohta, ütles päästeameti pressiesindaja Eesti Päevaleht Online'ile.
Koti peal oli kiri "Pikk saekohver".
Demineerijad jõudsid kohale kell 10.55.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Tuuli Härsoni sõnul oli kohver tühi.

Tallinnas rööviti briti turiste
28. märtsi öösel rööviti Tallinnas Pikal tänaval kolme Suurbritannia kodanikku, veidra asjaoluna istusid nad ise röövlite sõidukisse.
Umbes kella 02 öösel istusid Suurbritannia kodanikud 20-aastane Lewis, 20-aastane Charlotte ja 20-aastane Thomas Pikal tänaval juhuslikku autosse.
Masinas viibinud kaasreisija ja juht võtsid seltskonnalt vägivalla ähvardusel ära mobiiltelefoni, rahakotid sularaha ning dokumentidega ja kaamera.
Esialgsel hinnangul ulatub kogukahju 14 000 kroonini.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel, vahendab Põhja politseiprefektuur.

Valitsus kiitis heaks Euroopa politseiameti loomise
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks siseministeeriumi poolt esitatud Eesti seisukoha ELi nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega soovitakse asutada Euroopa Politseiamet.
Otsuse eelnõu sisaldab mitmeid muudatusi, näiteks Europoli mandaadi ja ülesannete laiendamist, et hõlmata rahapesu, abi kriminaalpreventsiooni valdkonnas, tehnilise ja kohtuliku järelevalve meetodeid.
Lisaks sisaldab eelnõu võimalust osaleda ühistes uurimisrühmades või taotleda liikmesriikidelt uurimiste teostamist või kooskõlastamist ja rohkem teavet Euroopa Parlamendilt.
Ettepanekuga nähakse ette Europoli rahastamine Euroopa ühenduste eelarvest ning ELi personalieeskirjade kohaldamine, mis suurendab Euroopa Parlamendi osalust Europoli juhtimises ning lihtsustab Europoli eelarve ja personali haldamise menetlusi.
Europoli toimimise parandamiseks sisaldab ettepanek Europoli mandaadi ja ülesannete ning andmetöötluse ja andmekaitse valdkonnaga seotud parandusi.

Purjus jalgrattur ähvardas autojuhti relvaga
Tartus Annelinnas ähvardas purjus jalgrattur eile lõuna ajal autojuhti relvaga.
Juhtimiskeskusele helistas eile kella 11.30 ajal kodanik, kes teatas, et Tartus Anne tänaval asuva Maxima kaupluse parklas vehkis mees relvaga ja ähvardas teda. Korrapidaja saatis koheselt teadet kontrollima kaks patrulli.
Kohapeal selgus, et eelnevalt oli sama mees jalgrattal vingerdades auto ees liikunud ja autojuht andis liiklusohu ennetamiseks helisignaali. Joobes 54-aastane jalgrattur valas aga oma viha autojuhi peale välja üsna tavatul moel - relvaga vehkides ja tulistada lubades.
Patrullpolitseinikud nägid tundemärkidele vastavat meest parklas ilma relvata, hiilisid mehele selja tagant ligi ja panid ta käed raudu. Turvakontrolli käigus avastati mehe kaenlaalusest kabuurist 4,5 -millimeetrise kaliibriga õhkpüstol ja vöölt ehituspuss.

Narvalane üritas korduvalt Eestisse kalamarja smugeldada
21. ja 26. märtsil jäi Narva tollipunktis vahele Narva elanik, kes üritas kalamarja deklareerimata üle piiri toimetada.
21. märtsil ei soovinud ta midagi deklareerida, läbivaatuse käigus avastasid tolliametnikud isiku seljakotist ja käekotist 58 x 160g karpi, kokku 9,28 kilo kalamarja. Juhtunu osas koostati väärteoprotokoll.
26. märtsil jäi sama isik taas vahele 10 karbi deklareerimata kalamarjaga, olles seekord ametlikult deklareerinud 6 160-grammist karpi. Toll koostas juhtunu suhtes väärteoprotokolli.
Isiku puhul on tegemist korduva rikkujaga, kes varem kinni peetud seoses salasigarettide ning üle 25 kilo kalamarja Eestisse toomisega.
Vastavalt seadustele tohib kalamarja Euroopa Liitu kolmandatest riikidest tuua kuni 1 kg. Lubatud piirmäära ületamisel peab kaubaga kaasas olema selle kohta välja antud sertifikaadi originaal.

Algab suur kevadine heakorrakampaania
Eesti suurim metallijäätmete käitleja AS Kuusakoski korraldab üle-eestilise kevadise heakorrakampaania koduaedade ja terrotooriumite korrastamiseks vanametallist.
Metallesemete kogumise kampaania kestab 01. aprillist - 31. maini.
Firma juhatuse esimehe Ilmar Jõgi sõnul korraldatakse kevadist vanametalli ja autoromude kogumise aktsiooni juba kümnendat aastat.
"Oleme igal aastal arvanud, et nüüd peaks hoovid küll metallist puhtad olema ja vanametalli kogused vähenema, kuid alati oleme pidanud üllatuma - kogused on pigem veidi suurenenud", kommenteeris Jõgi kevadist metalli kogumise tipphooaega. Kuusakoski kampaania eesmärgiks on aidata kaasa kevadistele koristustöödele ja säästa loodust roostetavast metallist.
Vanade metallist esemete äraveoks saab tellida tõstukiga auto või konteineri. Tõstukauto on kasulik tellida, kui metalli kogus on üle ühe tonni raske. Väiksemad koguseid on mõistlik tuua ise Kuusakoski teenindusplatsile, laenutades selleks firmalt tasuta vanarauakäru.

Alaealine noormees põhjustas avarii
Eile kella 14.13 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Raasiku alevikus Tehase tee 11 maja lähedal, avariis sai vigastada kaks noort.
Sõiduauto Mazda 626, mida juhtis juhtimisõiguseta 16-aastane nooruk, sõitis teelt välja vastu sillapiiret.
Juht toimetati kergete vigastustega Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kaassõitja 15-aastane neiu toimetati Tallinna Lastehaiglasse.
Mõlemad peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

Valgas sõlmitakse kolmikliit
Täna sõlmivad Eesti Reformierakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit Valga linna koalitsioonilepingu 2009. aasta kohaliku omavalitsuse valimisteni.
Koalitsiooni linnapeakandidaadi reformierakondlase Ivar Undi sõnul seisab leping Valga linna edasise arengu eest, kirjutab Valgamaalane.
"Põhimõtteliselt on Eesti Reformierakond valitsenud Valga linna alates 1999. aastast ja tänaseks on tekkinud sobiv aeg laiendada valitsemisvastutust ning kaasata partnerite uusi ja värskeid mõtteid linna valitsemisse. Meie eesmärgid on ambitsioonikad ja oleme veendunud, et suudame need koos partneritega saavutada," lausus Unt.
Valgale valitakse uus linnapea 30. märtsi volikogu istungil. Eelmine Valga linnapea Margus Lepik valiti 2176 häälega Riigikokku.

Lekkiv solgitoru uputab Tammistet
Tammiste Põllu suvilakooperatiivi elanikud lähevad vihast tulipunaseks, kui peavad mõtlema Sindi-Pärnu kanalisatsioonitoru peale, sest kevadised ja sügisesed solgilekked on nende õuedes iga-aastaseks külaliseks.
Põllu 5 elava Ants Puka õues andis 50sentimeetrise läbimõõduga nelja meetri pikkustest malmtorudest ehitatud toru ühenduskoht järele 13. märtsi varahommikul, kirjutab Pärnu Postimees.
Umbes poolteise tunni jooksul pressis kahe meetri sügavusest tulev haisev solk tema maja ette ja naabri õuele.
"Kaevud lõhnavad fekaalide järele ja pesemiseks see vesi ei kõlba," rääkis Pukk solgiuputuse tagajärgedest.
"Solk imbub maa sisse ning reostatud pinnases kasvatatud puuviljad ja maasikad on saastatud ja kõrvalmaitsega," lisas ta.
Viimase solgiuputuse järel Pärnu veepuhastusjaamas tehtud veeproovid näitasid, et torust mõne meetri kaugusel asuva kaevu vesi jäi sel korral puhtaks, kuid eelmiste reostuste ajal on kaevuvesi olnud ropp mis ropp.

Kaarsilla praod näitavad Tartu sildade kehva seisu
Neli Tartus Emajõge ületavat silda on oodanud aastaid remonti, selle maksumus võib tänastes hindades küündida kokku poole miljardi kroonini.
Riigi toeta nende töödega hakkama ei saa, kirjutab tänane Tartu Postimees.
Juba mullu kirjutas Tartu Postimees sellest, et Sõpruse silla küljest langeb suuri betoonikamakaid, mis ohustavad Anne kanali ja Emajõe kaldal jalutajaid.
Üleeile pildistas väljaande fotograaf südalinnas Kaarsilda, millel on Ülejõe-poolses otsas arvukalt pragusid ja kaldal laternaid kandvad otsapostid tugevalt viltu kaldunud.
Tartu teedeteenistuse peaspetsialist Rein-Matti Laarmaa möönis, et seis on küll kehv, aga seda kartust, et sild ei püsi, ei peaks olema.
Tartu linnamajanduse asejuhataja Mati Raamat, et vähemalt Sõpruse ja Võidu sild on vaadeldavad riigi maanteevõrgu osana ja sestap peaks riiklikest vahenditest toetatama ka nende remonti.

Ansip: pronkssõdur viiakse Tõnismäelt minema
Peaminister Andrus Ansip kinnitas ka eile varem välja öeldud plaani pronkssõduri teisaldamiseks, selle ettevalmistamise protsess pidi juba käima.
Ansip kinnitas eilses ETV uudistesaates Aktuaalne Kaamera, et Tõnismäele maetud surnukehad viiakse sõjahaudade kaitse seaduse alusel mõnda selleks sobivamasse kohta ning pronkssõdur teisaldatakse igal juhul.
Selle kohased ettevalmistustööd juba käivad.
Peaminister ei osanud öelda, kas 9. maiks jõutakse monument Tõnismäelt ära viia või käivad sellel ajal veel väljakaevamistööd.

Kuressaare linnapea on riigikogu koha suhtes kahtleval seisukohal
Kuressaare linnapea Urve Tiidus ei ole veel otsust langetanud, kas suundub asendusliikmena riigikokku, kui Jaanus Tamkivi kinnitatakse keskkonnaministriks.
"Ausalt öeldes pole mulle keegi veel helistanud küsimusega, et kuule, Urve, otsusta nüüd ära," lausus Tiidus Meie Maale.
"Kui selline kõne erakonnast tuleks, peaksin enne tükk aega mõtlema," lisas ta.
Kui valimistel Saare-, Lääne- ja Hiiumaal 3615 häälega riigikokku valitud Jaanus Tamkivi kinnitatakse valitsuskabineti liikmeks keskkonnaministrina, on tema esimene asendusliige V valimispiirkonnas Urve Tiidus ning teine Sulev Vare.

Villu Reiljan tahab kalavarud rendile anda
Keskkonnaministeerium avalikustas plaani anda rendile Eesti veekogude kalavarud.
Eeskujudena esitletakse mitut välisriiki, kusjuures esimestena mainitakse Valgevenet ja Venemaad, kirjutab tänane Eesti Ekspress.
Eesti riik näeb väljarentimise ühe peamise põhjusena võimalust kokku hoida kalamaimude kuluka soetamise ja vette laskmise pealt.
Rentimise korral jääks kalavarude eest hoolitsemine rendilevõtja õlule. Rentnik omakorda saab kasu kala püüdmisest või püügiõiguste edasimüügist.
"See on teretulnud idee," ütles Ekspressile Hanno Kask, Eesti Kalaspordi Liidu juhatuse liige. Võtame näiteks Pirita jõe. Kui lõhe tuleb kudema, on jõeäär kalureid täis, püütakse võrkudega, kaitse on mannetu.

Kapo võttis salakaubavedajatelt 100 automaati
Kaitsepolitsei konfiskeeris märtsi algul rahvusvaheliselt salakaubavedajate jõugult ligi sada automaati, kurjategijad kavatsesid viia tulirelvad Eestist Leedusse.
Juhtiv riigiprokurör Margus Kurm ei pidanud kolmapäeval võimalikuks Ekspressile öelda, kust automaadid pärit olid.
Seni on kaitsepolitsei vahistanud kaheksa inimest eesotsas võimaliku ninamehe Aleksander Kaldmaga. Kurmi sõnul pole kõiki asjaosalisi veel kindlaks tehtud, kirjutab tänane Eesti Ekspress.
Lisaks relvakaubandusele tegeles bande ulatusliku narkoäriga. Veebruaris jäid nad Saksamaal Lübecki sadamas vahele 200 liitri fenüülatsetooniga, millest saab valmistada amfetamiini. Ühtlasi tõid kurjategijad Leedust Eestisse üle kolme kilo hašisi.

Viimase Eesti Päevalehe loositud maasturi võitis pealinna pereema
Maasturi omanikuks saanud Katri Tõugu on varem võitnud ainult keeglipileteid.
Viimase Eesti Päevalehe tellijate vahel välja loositud auto - suure Nissan Patroli maastikuauto - võitis Tallinnas elav raamatupidaja Katri Tõugu.
Autot oli ta vastu võtma tulnud koos oma tee-ehitusmaterjale müüva mehe ja arhitektuuri õppiva tütrega. Samal ajal kui pereisa läks müügimehega autot üle vaatama, kiirustas ilmselgelt elevil ema, tütart toeks kaasa võttes, õhinal seletama, kuidas võit tuli.
Võetakse kodus loosi
"Loen juba hulk aega Eesti Päevalehte, seitse aastat vähemalt, kuid võit tundus uskumatu," rääkis Tõugu. "Olin välismaal puhkusel ja mulle saadeti töö juurest sõnum, et Päevaleht otsib mind. Sõbranna tegi veel nalja, et Katri võitis nüüd neljanda džiibi, ja me naersime selle üle. Alguses ei tahtnud ma sõnumitki saata, sest võit tundus nii ebareaalne. Kui siiski saatsin, tuli välja, et tõesti mina võitsingi!"

Teadlased võtavad mudakonna luubi alla
Praegu on Eestis teada vaid vähem kui kaheksakümmend mudakonna leiukohta.
Konnauurijad vaatavad tänavu kuues maakonnas üle kõik teadaolevad mudakonnade kudemispaigad, et saada teada, kuidas neid haruldaseks muutunud kahepaikseid väljasuremisest päästa.
Mahuka uurimistöö tellinud looduskaitsekeskuse liigikaitse peaspetsialisti Ivar Ojaste sõnul on selline uuring hädavajalik, sest praegu puudub ajakohane ning täpne ülevaade, millistest paikadest võib looduskaitsealust mudakonna veel elutsemast leida. "Samas on teada, et viimasel ajal ei lähe sellel liigil sugugi hästi," nentis ta. "Inventuuri ees-märgiks ongi saada selge pilt, milline on hetkel mudakonna levik, ning selle tulemusena on võimalik hakata planeerima neile oluliste elupaikade kaitse alla võtmist või nende kohtade võimalikke hooldustöid."

Lätlased kingivad ruhnlastele 40-kilose šokolaadist karu
Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnul kingib Läti kommivabrik Laima järgmisel nädalal saarerahvale ligemale 40-kilose šokolaadist karu.
"Sellised meeldivad üllatused on alati teretulnud - saame karu Lätist tagasi," ütles Sünter. "Karu pidavat neil juba valmis olema ning üleandmine on plaanitud järgmisele kolmapäevale Tallinnas. Neljapäeval on võimalik see lennukiga kohe Ruhnu tuua."
Juhul kui šokolaadist Ruhnu karu on pika säilivusajaga, on kavas see klaaskarpi panduna huvilistele vaatamiseks jätta. "Kui ta ei säili väga kaua, siis mingi aja pärast tuleb šokolaad siiski saarerahvale laiali jagada," rääkis Sünter, kelle sõnul pannakse karu esialgu vaatamiseks üles Ruhnu rahvamajja.

Tartu uueks linnapeaks saab kas Urmas Kruuse või Krista Kruuv
Laine Jänese otsus asuda kultuuriministriks algatas Tartus
Eile õhtupoolikul koos viibinud Reformierakonna Tartu juhatus ei suutnud leida konsensust uue linnapea osas. Kuigi praeguse Tartu linnapea Laine Jänese sõnul on Reformierakonnal Tartu juhi toolile palju väärikaid kandidaate, on erakonnas tõsiselt arutatud vaid Krista Kruuvi ja Urmas Kruuse kandidatuuri.
Eesti Päevalehega suhelnud Reformierakonna Tartu piirkonna juhatuse liikmete sõnul on Jänes üritanud neid veenda, et sobivaim kandidaat tema järglaseks oleks endine purjetaja, kunagine geenivaramu juht ning pragu Tallinnas OÜ Viruplatsi Arstikeskus juhtiv Krista Kruuv.
Eesti Päevalehe andmeil suhtusid mitmed Tartu juhatuse poliitikud Kruuvi kandidatuuri leigelt ning seadsid üles Elva praeguse linnapea Urmas Kruuse kandidatuuri. Eile toimunud juhatuse koosolekul kandidaate kohal ei viibinud, samuti ei toimunud hääletust.

Kunstilaatade korraldajad ja linnaametnikud läksid tülli
Teisipäevasel kohtumisel vanalinna kunstilaatade korraldajate ja linnaametnike vahel läks olukord teravaks ja päädis turvameestega ähvardamisega.
"Agressiivsus, millega perekond Pollid oma arvamust avaldasid, eeldas minult kui Kesklinna valitsuse juhilt mõtlemist oma töötajate turvalisusele," selgitas Kesklinna vanem Marek Jürgenson inimeste väljaviskamist nõupidamissaalist.
Helgi Polli sõnul kaotas ta kokkusaamisel tõepoolest enesevalitsemine, sest väljareklaamitud arutelu ei toimunud, vaid neljale laata korraldavale firmale anti lihtsalt teada, et nad viiepäevase iga-aastase kunstilaada korraldamiseks luba ei saa.
Põhjus laada kestuses

Narvas ja Sillamäel oli kolmapäeva hommikul ulatuslik elektrikatkestus
Eile hommikul kell 10.53 kadus seoses põhivõrgu avariiga Narva ja Sillamäe piirkonnas 24 minutiks elekter.
Jaotusvõrgu juhtimiskeskusest öeldi, et rike toimus põhi-võrgu süsteemis ja neil soovitati ümberlülitusi mitte teha. "Tahtsime hakata tarbijaid varutoitele viima, kuid põhivõrk teatas, et nad lahendavad probleemi ise," sõnas dispetšer.
Elektrivarustust hakati kohe taastama ja tarbijad said elektritoite lõplikult tagasi kell 11.17.
Eesti Elektrijaamade pressi-esindaja Karina Miksjuki sõnul ei olnud tegemist avariiga elektrijaamas. "Narva Elektrijaamade töös katkestus häireid ei põhjustanud. Elektrijaamad on töökorras - nii nagu nad töötasid, töötavad ka edasi," sõnas Miksjuk.

Eestlane tappis Küprosel suure arve pärast kelneri
Küprose politsei vahistas 26-aastase Eesti mehe, kes tappis Küprosel Paphose kuurordis talle tema arvates liiga suure arve esitanud kelneri.
Esialgsete andmete kohaselt muutus kogu õhtu lokaalis joonud mees vägivaldseks pärast seda, kui 35-aastane kelner Roberto Roti esitas talle 150 Küprose naela (4050 krooni) suuruse arve, vahendas AFP. Politsei sõnul hakkas eestlane kahte kelnerit rusikatega peksma, mille tagajärjel kukkus Roti põrandale ja sai surmava peahaava. Roti suri teel haiglasse. Teine kelner pääses käeluumurruga. Eestlane vahistati pärast esmaabi andmist.
Küprose kabareesid, kus meestelt võetakse naiste seltskonnas viibimise eest eraldi tasu, peetakse ülikalliks.

Kolmikliidu parteid kiitsid eile koalitsioonileppe heaks
Vaidluses haridusministri koha pärast andsid sotsiaaldemokraadid õhtuks järele.
Reformierakond, ühendpartei ning sotsiaaldemokraadid kinnitasid eile õhtul lõpuks koalitsioonileppe, mis tähendab, et ligi neli nädalat kestnud läbirääkimised on lõppenud ning enam ministrikohtadega vangerdusi ei tehta.
Kolm osapoolt ise nimetavad eilset leppe heakskiitmist parafeerimiseks. Lõplikud allkirjad annavad parteide liidrid lepingule järgmisel esmaspäeval, kui esimest korda koguneb ka uus riigikogu.
Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatide vaidluses haridusministri koha pärast andsid sotsid õhtuks järele. Sotsid helistasid eile kõigile oma volikogu liikmetele. 56-st liikmest 52 kiitis leppe heaks.
"Minu allkiri ei tulnud raske südamega, sest leppe koostamiseks oleme kulutanud palju aega ning selle punktid teevad meile rõõmu," ütles sotsiaaldemokraatide esimees Ivari Padar.

Kreenholm lubas elektrivõlast tasuda kaks miljonit krooni
Elektrikatkestus ei olnud tingitud Kreenholmi tarbimise vähendamisel tekkinud avariist.
OÜ VKG elektrivõrgud juht Ahti Puur ütles, et planeeritud õhtused väljalülitamised Kreenholmis jäeti ära, kuna Kreenholm lubas maksta teatud osa ligi viie miljoni krooni suurusest võlast.
"Kolmapäeval pärast kella üheksat hommikul lülitasime välja neli Kreenholmi objekti. Päeva jooksul rohkem väljalülitamisi ei ole toimunud. Ülejäänud ettevõtte fiidrite väljalülitamine oli planeeritud õhtuks," sõnas Puur.
Ta kinnitas, et on päeva jooksul suhelnud Kreenholmis kõigiga alates Haarajokist ja lõpetades firma finantsistidega. "Nad lubasid kaks miljonit üle kanda. Kui see nii on, siis on suurem probleem meie jaoks maas. Samas arvan, et see on ikkagi ajutine lahendus," oli Puur veendunud.

Noormees saatis oma sõbratari välismaale lõbumajja orjatööle
Piinarikkast bordellitööst päästis tüdruku abiühing, kuhu neiu salaja helistas.
Maria oli kaks aastat tagasi 20-aastane neiu, kes kehvas majanduslikus olukorras olles otsustas kinni hakata oma poiss-sõbra pakkumisest sõita välismaale raha teenima.
Sõbra sõnul pidi neiu tööks olema vanurite eest hoolitsemine hooldekodus ja tema eest pidid kohapeal hoolitsema sõbrad. Kohe lennujaamas ootasid Mariat aga kaks meest, kes tegid juba autos selgeks, millist tööd ta tegelikult tegema peab. Mehed sõidutasid Maria otse bordelli - kinnisesse ja halbade elutingimustega majja. Lisaks bordellis "teenindamisele" sunniti neiut tööle ka tänaval.
"Saime ühel päeval kõne tüdrukult, kes ütles, et tema sõbrannat hoitakse välismaal bordellis kinni, küsiti, kas meie saame aidata," meenutas mittetulundusühingu Living For Tomorrow (LFT - eesti keeles "Elades Homse Jaoks") inimkaubitsemise infoliini konsultant Jevgenia Žurba, kuidas Maria lugu nendeni jõudis. Maria turvalisuse, samuti infoliini anonüümsuse tagamiseks ei ole võimalik avaldada tema õiget nime ega Euroopa riiki, kus ta tööle sunniti.

Iraani televisioon kasutas Briti naismereväelast propagandaks
Eile näitas Iraani televisioon Al-Alam intervjuud kinnipeetud Briti naismereväelase Faye Turneyga, milles naine tunnistas Iraani merepiiri rikkumist ning vabandas.
15 Briti mereväelase seas kinnipeetud 26-aastane madrus Turney kandis telesaates islami naistele omast riietust ning tegi suitsu, vahendab Reuters.
Mahasuunatud pilgu ning moslemi naiste traditsioonilist rõivastust kandev blond Turney tunnistas televisioonis Iraani merepiiri rikkumist eelmisel nädalal ning vabandas juhtunu pärast.
Briti meedia pidas naise "ülestunnistust" sunnituks ning nimetas juhtunut põlastusväärselt puhtaks propagandaks.
Kehakeele eksperdi Robert Phillipsi sõnul oli naise toon väga ühesilbiline ning esitatud väga aeglases formaadis. "Ta silmad olid suunatud maha vasakule, mis näitas, et ta on stressis," ütles Phillips.

Venemaa lubas tühistada impordikeelu ELi lihatoodetele
Venemaa teatas täna, et võtab tagasi ähvarduse kehtestada esimesest aprillist Euroopa Liidu lihatoodangule impordikeeld, mispeale teatas Euroopa Komisjon, et saadab oma voliniku Venemaale suhteid parandama.
Euroopa Komisjoni tervisekomisjonär Markos Kyprianou sõidab aprilli keskel Venemaale, et kohtuda Vene põllumajandusministri Aleksei Gordejeviga, teatas Reuters.
Komisjoni teatel on Kyprianou visiidi eesmärgiks veenda Venemaad Poola lihale kehtestatud impordikeeldu tühistama. Kokkuvõttes võib see viia Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise energeetikat, majanduskoostööd ning inimõiguseid hõlmava strateegilise partnerluslepingu uuendamiseni, millele Poola eelmise aasta novembris veto pani.
Küsimusele, kas Venemaa kavatseb ELi lihatoodete impordi keelustada, vastas Vene veterinaarkontrolliagentuuri Rosselhoznadzori pressiesindaja Aleksei Aleksejenko: "Kindlasti mitte. Me loodame neis küsimustel ELiga kompromissini jõuda."

Austraalia iluuisutajad sattusid Sydneys raskesse paadiõnnetusse
Austraalia suurima linna Sydney sadamas põrkasid kokku parvlaev ning paat, millel viibisid paljud riigi iluuisutajate klubi liikmed.
Kokkupõrke tagajärjel hukkus kolm paadis viibinud inimest, sai vigastada kaheksa inimest ja jäi kadunuks üks 14-aastane tüdruk, vahendab BBC.
Õnnetus toimus kolmapäeval kohaliku aja järgi kell 22.45.
Parvlaeva meeskond püüdis pärast kokkupõrget 10-meetrise paadiga veest inimesi päästa.
Suurem osa paadis viibinud 12 inimesest kuulusid Austraalia uisutamisühingusse ning viibisid Sydneys ühisel seminaril.
Vigastada sai kokku kaheksa inimest, nende seas maailmakuulus iluuisutaja Liz Cain, kelle jalg osaliselt amputeeriti.
Õnnetuses hukkusid kaks uisutamise kohtunikku Alan Blinn ja Simone Moore, kolmanda hukkunu isikut ei ole tuvastatud.

EL kutsub Iraani üles Briti mereväelasi vabastama
Euroopa Liidu välispoliitika juht Javier Solana kutsub Iraani üles lõpetama vastuseisu Suurbritanniaga ning tuumaläbirääkimisi taasalustama.
Solana avaldas lootust, et Briti-Iraani konflikt laheneb lähipäevade jooksul, vahendab Reuters.
"Loodame, et mõne päeva või nädala pärast oleme koos Iraani liidritega võimelised lahendama mitte ainult Briti personaliga seotud probleemi vaid ka alustama tuumaküsimusele lõpliku lahenduse leidmist," ütles Solana Euroopa parlamendile.
Solana ütles, et oli Araabia liiga tippkohtumisel Iraani välisminister Manouchehr Mottakiga rääkinud ning öelnud talle, et Euroopa Liit tervikuna peab Briti sõdurite kinnipidamist vastuvõetamatuks.

Politsei vahistas Brüsselis kolm korruptsioonikahtlusega itaallast
Kolm itaallast, nende seas üks Euroopa Parlamendi ametnik, arreteeriti seoses Euroopa Komisjoni korruptsioonijuhtumi uurimisega.
Kolme itaallast seostatakse mitme-miljoni euro suuruse pettusejuhtumiga, mis oli seotud Euroopa Liidu institutsioonide hoonete haldamisega, vahendab BBC.
Brüsseli prokuröri Jos Colpin'i sõnul võib tegemist olla väga tõsise korruptsioonijuhtumiga. Teisipäeval korraldas politsei Euroopa Komisjoni ja parlamendi hoonetes reidi.
Üheks vahistatuks osutus 46-aastane Euroopa Komisjoni välissuhete osakonnajuhataja Giancarlo Ciotti, kirjutab Belgia ajaleht La Libre. Ciottit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises, mis võis talle igakuiselt tuua sisse 4000-8000 eurot. Saksa ajakirja "Stern" andmeil lasi Ciotti heade teenete vastutasuks renoveerida ka oma kodu. Politsei otsis läbi ka Relexi nime kandva Euroopa Komisjoni hoone, kus Ciotti töötas.

Kõrgõstani valitsus vahetub
President Kurmanbek Bakijev esitas opositsiooniga rahu sobitamiseks uueks peaministrikandidaadiks Almaz Atambajevi ning rahuldas oma kaua-aegse liitlase peaminister Azim Isabekovi tagasiastumispalve.
Peaminister Isabekov avaldas soovi tagasi astuda täna hommikul, teatas Reuters. Eile nõudis president Bakijev viie ministri tagasiastumist. Koos Isabekoviga peab põhiseaduse kohaselt tagasi astuma kogu valitsus.
President Bakijev nimetas uueks peaministriks mõõduka opositsioonipoliitiku Almaz Atambajevi ning andis talle ülesande moodustada uus valitsus, mis vajab seejärel ka parlamendi heakskiitu.
Tõenäoliselt ei rahulda presidendi samm opositsiooni radikaalsemat tiiba, mida juhib endine peaminister Felix Kulov, kes soovib Bakijevi tagasiastumist ning enneaegsete valimiste korraldamist.

Türgi kuurordis hukkus gaasiballooni plahvatuses inimene
Antalyas, Beleki kuurorti viietärnilise hotelli köögis toimunud plahvatuses hukkus üks ning sai vigastada kümme inimest, nende seas mitu turisti.
Plahvatus hotelli köögis toimus hommikul kell 7.30 ning selles hukkus köögitööline, teatas Reuters. Vigasaanud inimesed, kelle seas võis olla mitu turisti, viidi lähedalolevasse haiglasse, teatas Türgi televisioon.
Antalya on Saksa, Briti ja Vene turistide seas populaarne kuurortpiirkond.

Tšiili reisilennuk pidi äärepealt kosmilise prügiga pihta saama
Uus-Meremaale teel olnud lennuki piloodid nägid mõne kilomeetri kaugusel lennumasinast leegitsevaid objekte, mis võisid olla kas mõne tehiskaaslase või meteroriidi tükid.
Austraalia ja Uus-Meremaa meedia arvab, et tegemist oli vana ning kasutamiskõlbmatuks muutunud Venemaa satelliidiga.
NASA arvamuse kohaselt oli tegemist pigem meteoriidiga, vahendab BBC.
Kosmiline praht läbis alla kukkudes lennuki kulgemise trajektoori. Pilootide hinnangul eraldas umbes 40 sekundit reisilennukit potensiaalsest katastroofist.

Iraan pakkus brittidele võimalust külastada kinnipeetud mereväelasi
Iraan võimaldab Suurbritannia võimudel külastada 15 kinnipeetavat mereväelast, kinnipeetavate grupi ainus naisliige võidakse vabastada.
Faye Turney, kinnipeetud mereväelaste grupi ainukene naine võidakse vabastada, temaga tehti ka intervjuu Iraani rahvuslikule telekanaline, vahendab BBC.
Iraani välisminister on situatsiooni lahendamiseks välja pakkunud plaani mille kohaselt Suurbritannia peaks tunnistama oma sõjaväelaste sattumist Iraani vetesse. Britid eitavad seda järjekindlalt.
Iraanlaste sõnu kinnitab ka intervjuu andnud kinni peetav briti mereväelane Turney.

Miilitsa hirmuteod sunnivad rahvast kättemaksu otsima
Võimud ajavad relvakokkupõrked sageli alusetult islamivõitlejate kaela.
Kogu viimased aastad kestnud vägivalda ainult vahhabiitide kaela määrida oleks liiga lihte seletus, kinnitas Dagestani tuntuim inimõiguslane Abdurahman Junussov. Tema sõnul on vägivalla üks olulisi põhjusi dagestanlaste kättemaks eriüksuste ja miilitsa hirmutegudele.
"Mulle rääkis ühe linna asemeer, et miilitsad võtsid kinni ühe elatanud mehe, kes oli väga usklik. Teda mõnitati, lubati habe põlema panna," rääkis Junussov. "Ta tuli koju ja rääkis sellest oma pojale. Poeg ütles, et ärgu isa muretsegu. Võttis automaadi ja läks kätte maksma neile, kes ta isa olid alandanud."
Junussov lisas, et islamiradikaalide rünnakud ning kättemaks pole vägivalla ainsad põhjused. Põhjusi on palju. "Peamine neist pole religioosne, vaid majanduslik. Dagestanis on, mida kontrollida." Miilitsaüksused kaitsevad tihti konkureerivate klannide huve.

Kahepalgeline Dagestan - võim reklaamib rahu, kuid inimõiguslased näevad ränki rikkumisi
Mahhatškala sadama peadirektor on värvikas näide Dagestani tänapäevast, kuhu kuuluvad klannide võitlus, islam, seletamatu rikkus ning pidev ohutunne oma elu pärast.
39-aastasel Abusupjan Harharovil on kaks naist, kellega tal on kokku seitse last. Venemaa seadused - aga Dagestan on Venemaa kõige lõunapoolsem osa - keelavad mitmenaisepidamise. Kuid seadused ei sega Dagestanis kedagi.
"Kui ma suudan kahte peret üleval pidada, siis miks ma ei või neid omada?" küsis Harharov. Pealegi, islam lubab seda. Üks Dagestani mõne aasta tagune rahandusminister pidas koguni kolme abikaasat. Rikastel ärimeestel on isegi kuni neli naist.
Esimene oluline küsimus Dagestani jaoks - kui palju määrab nende elu Vene riigis islam? "Kõik on Allahi kätes," ütles Dagestani üks rikkamaid mehi Harharov vestluse käigus korduvalt, eriti siis, kui temalt oli küsitud, kas ta kardab oma elu pärast Venemaa viimaste aastate kõige verisemas provintsis Tšetšeenia järel. Dagestan asub Tšetšeenia naabruses.

1. aprillist tõusevad trammi- ja trollijuhtide palgad
Tallinna trammi- ja trollibussikoondise AS ning Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühingu osakond allkirjastasid täna kollektiivlepingu.
TTTK nõukogu esimees Toomas Vitsuti sõnul kulgesid läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks konstruktiivselt ja viisid ettevõttes töörahu tagava tulemuseni.
"Kollektiivlepingus lubatud palgatõus peaks andma töötajatele vajaliku kindlustunde ja tõstma motivatsiooni," lisas Vitsut.
TTTK juhatuse esimehe Toomas Sepa sõnul on trammi- ja trollijuhtide palk taas konkurentsivõimeline. "Kui 2006. aasta 1. aprillil oli trollijuhi tunnitasu 38 krooni, siis täna allkirjastatud kollektiivlepingu kohaselt on trollijuhtide tunnitasu 53 krooni ja trammijuhtidel 50 krooni ja 60 senti," ütles Sepp.
Kursused uutele trollibussijuhtidele algavad 1. septembril 2007.

Pealinna Raeapteegi muuseum saab uue näo
Senisest muuseumitoast Tallinnas Euroopa vanimas tegutsevas apteegis saab atraktiivne tegevmuuseum.
Lähiajal asub tööle Raeapteegi muuseumi projektijuht, kelle ülesandeks saab koostöös Tervishoiumuuseumi ja Linnamuuseumi spetsialistidega laiendada senist ekspositsiooni ning koostöös turismifirmadega muuta muuseum pealinna turistide üheks vaatamisväärsuseks.
"Korrastame omandisuhted ning loome Raeapteegist omalaadse muuseum-apteegi, kus saaks ühtlasi osta arhailisel retseptuuril põhinevaid medikamente ja terviseteesid, sealhulgas ainulaadset Klaretti, mille retseptuur pärinebki omaaegsest Raeapteegist" tutvustas Martinson kavatsusi.
Teadaolevalt on ligi 600 aastat samas hoones tegutsenud Raeapteek vanimaid tegevapteeke Euroopas. Lisaks ekspositsiooni laiendamisele kavatsetakse taastada endine Raeapteegi sissepääs kohas, kus see sajandeid asus.

Tallinna munitsipaalpolitsei kutsub registreeruma vabatahtlikuks
Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ootab linnakodanikke registreeruma vabatahtlikeks, kes on nõus hoolitsema linna heakorra eest.
Vabatahtlikuks sobivad aktiivsed, tähelepanelikud, kodutunnet tähtsustavad linlased, keda ei jäta ükskõikseks linna heakord ning avaliku korra eeskirjade ja keskkonnahoiu põhimõtete järgimine.
Vabatahtlikuks soovival linnakodanikul tuleb saata vabas vormis või internetis olev avaldus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile, aadressil Paldiski mnt 47, 10614 Tallinn või edastada oma soov Naabrivalve kontaktisikule.
Sooviavalduses märgitakse piirkond, kus soovitakse tegutseda ning oma kontaktandmed.
Vabatahtlik tegutseb talle sobival ajal. Eeskirjade rikkumisest informeerib ta kontaktisikut või jätab teate abitelefonile 1345. Kiiret sekkumist vajava õigusrikkumise korral teavitab vabatahtlik munitsipaalpolitsei patrulli.

Parkimiskontroll laieneval alal on esialgu leebe
Parkimiskontrolörid ei pruugi Tallinna laieneval tasulisel parkimisalal avastatud esmaste rikkumiste puhul kohe trahve välja kirjutada, vaid võivad piirduda juhtide informeerimise ja hoiatamisega.
"Esimesel kahel aprillinädalal võib laienenud tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätnud juht oma sõiduki kojamehe alt trahvikviitungi asemel hoopis uut parkimiskorda tutvustava infovoldiku leida," selgitas Tallinna parkimisoperaatori AS Ühisteenuste parkimiskontrolli juht Ivo Sirgi.
Kontrolöride tehtav teavitustöö aga ei tähenda, et parkijad võiks südamerahus parkimistasu maksmata jätta. Sirgi sõnul ei ole karistamata jätmine absoluutne, vaid sõidukijuhtidele võidakse määrata ka viivistasuotsus.
"Kindlasti kehtib see nende kohta, kes korduvalt rikkumiselt tabatakse," kinnitas Sirgi.
Parkimisteemalise info jagamiseks on ööpäevaringselt avatud ka ASi Ühisteenuste infotelefon lühinumbril 1669. Uue parkimisala kaart on üleval internetiaadressil. 

Alkoholivaba noortekohvik tuleb ka Mustamäele
Alkoholivaba kohviku saavad noorteaastal ka Mustamäe noored, ettevalmistused kohviku rajamiseks algavad juba täna.
Mustamäe linnaosa valitsuses toimus eile noorsootööalane nõupidamine, kus võeti vastu üksmeelne otsus avada Magistrali keskuse lähedal alkoholivaba noortekohvik. Kohvikust saab turvaline ja taskukohane kooskäimiskoht, kus noored mustamäelased ja nende sõbrad saavad omavahel suhelda, muusikat kuulata, filme vaadata, esineda, tantsida, näitusi korraldada.
Kohviku tiimi ülesandeks jääb ka noorteinfo vahendamine ja nn mobiilse noorsootöö korraldamine linnajaos. Tegevuse kavandamisel tuginetakse eelmisel aastal ISMO (International Society for Mobile Youth Work) poolt läbi viidud koolitusele, samuti erinevatele eestimaistele kogemustele. Ettevalmistused projekti käivitamiseks algavad juba täna, kohviku avamiseni loodetakse jõuda uue õppeaasta alguses.

Jõks soovitab maavanemat Sakala pärast karistada
Õiguskantsler Allar Jõks peab vajalikuks distsiplinaarkaristuse määramist Harju maavanemale Värner Lootsmanile Sakala keskuse ehitusloa puuduliku järelevalve eest.
Jõksi hinnangul on Harju maavanem Värner Lootsman järelevalve teostamisel rikkunud seadust ja hea halduse tava. Õiguskantsler saatis kolmapäeval vabariigi valitsusele oma seisukoha ning materjalid maavanema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise otsuse langetamiseks.
"Maavanem ei ole üldse hinnanud ehitusloa vastavust detailplaneeringule, mida ta kindlasti oleks pidanud tegema", ütles Allar Jõks.
Sakala ehitusloa näide on Allar Jõksi hinnangul üks selgemaid kaasusi, kus tõusetub maavanema vastutuse küsimus.

Kopli liinidele tuleb uus konkurss
Tallinna linnavalitsus andis korralduse kuulutada Kopli liinide konkurss kehtetuks ja kuulutada välja uus.
"Linn on küll kohtuprotsessid võitnud ja õiguskaitse on maha võetud, kuid konkursi võitja ei ole tulnud linnaga lepingut sõlmima," selgitas otsust linnapea kohusetäitja Taavi Aas. Uuel konkursil seatakse pakkujatele karmimad tingimused.

Raeplatsil ilmuvad nähtavale vaekoja müürid
Tänavused kaevetööd juhatavad sisse raeplatsi põhjaliku uuendamise tuleval aastal.
Raekoja platsi põhjaliku rekonstrueerimise juhatavad tänavu kevadel sisse arheoloogilised väljakaevamised, mille käigus uuritakse põhjalikult läbi vaekoja ala.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul teenivad tänavused arheoloogilised väljakaevamised kaht eesmärki: uurida raeplatsi kihistusi loodusliku pinnaseni ning selgitada vaekoja müüride seisukord. "Nii imelik, kui see ka pole - Raekoja platsil toimusid 1953. aastal teaduslikud uuringud. Tollal oli see poliitiline käsk ja rohkem seda polegi uuritud," ütles Dubovik.
Turule toodud kaupade kaalumiseks 1554.-1555. aastal raeplatsi loodenurka rajatud vaekoda oli varaseim renessanssehitis all-linnas. Hoonet nimetati algselt suureks ehk uueks vaekojaks, eristamaks seda varasemast, praeguse raeapteegi kohal asunud vaekojast.

Kaaren, vaga linnukene, teab hästi, mida teeb
Loomade käitumise uurijad on vareslasi uurides
Varese arvutusoskuse kohta on üks tore külalegend. Ühe Saksa mõisniku maadel olevat olnud vaatetorn, mille hõivanud vares. Käskinud siis mõisnik oma jäägril varesest lahti saada. Aga kus sa saad, kui lähed torni varitsema, vares aga lendab minema ja passib taamal puu otsas. Läinud siis mees torni koos sõbraga. Seejärel läks sõber tornist minema. Vares aga oli aru saanud, et kaks miinus üks on üks, ja passinud eemal. Mindud torni kolmekesi ja siis läks minema juba kaks meest. Vares aga taipas taas, et kolm miinus kaks on üks ega tulnud ligi. Kui nüüd mehed torni neljakesi läksid ja neist kolm lahkusid, sai varese arvutamisoskus otsa. Ta lendas kohale ning oligi ta lips läbi.

Jaan Einasto lugu
Selle aasta suurima Eesti teaduspreemia saanud Jaan Einasto on vintske mees. Mitte ainult teaduses, vaid ka teaduse tutvustamises. Nüüd siis on ta kirjutised kaante vahel koos. Einasto mõte on, et teadus on globaalne, kuid samas ka midagi eestilikku. Ta ei väsi otsimast seoseid minevikuga, olgu see kehastunud Struve või siis Ernst Öpiku näol. Kuulsusrikas Eesti astronoomia! Paks raamat, hea hind ja väärt mõtted.

Välk toodab aminohappeid
Vene teaduste akadeemia Komi uurimiskeskuses on esmakordselt kirjeldatud, mis toimub, kui välk lööb taimesse. Moodustub nn fütofulguriit. Siiani arvati, et erilised geoloogilised kehad moodustuvad vaid välgulöögi ajal settekivimisse. Selgub aga, et kuiv rohi muutub välgulöögi toimel vahel keeruliseks liitühendiks, mis meenutab bituumenit. Tavaliselt võtab sellise ühendi moodustumine aega miljoneid aastaid. Ebaharilik kivim sisaldab elusorganismidele omaseid aminohappeid, mis saavad tekkida vaid kõrgtemperatuursel sünteesil.
Ühel päeval lõi Tšita oblasti Podvoloki küla heinaküüni välk ja põletas selle maha. Tuhast leiti väike klaasjas kehake, mis osutus fütofulguriidiks. 25 000-kraadise temperatuuri ja kõrge rõhu toimel muutub taimemass mineraaliks, mis koostiselt meenutab bituumenit või huumust. See sisaldab kümneid kordi enam aminohappeid kui mineraalsed õlid. Need aminohapped osutusid 95-protsendiliselt vasakisomeerideks nagu elus-

Luik: Ekspress Grupi aktsiate puhul võimas ülemärkimine
Ekspress Grupi omaniku Hans H. Luige sõnul märgiti grupi aktsiaid tublisti rohkem kui neid pakkumisele läks.
"Võimas ülemärkimine," ütles Luik Ekspress Online'ile, märkides, et börsireeglid ei võimalda tal veel täpsemaid andmeid avaldada.
Täna õhtul 21.00 tehakse teatavaks aktsiate allokatsioon ehk jaotumine investorite vahel.
Luik lubas seista selle eest, et jaeinvestorid, tellijad ning Ekspress Grupi ettevõtete töötajad saaksid võimalikult palju aktsiaid.
Veel märkis Luik, et Viini ja Frankfurdi huvi Eesti meedia vastu teda ei üllatanud, kuid soe vastuvõtt Varssavis oli tõeliseks üllatuseks.
Ekspress Grupi aktsiate märkimine lõppes täna kell 16.

Riik sai Runner 4 reostuse likvideerimise eest tagasi ligi kuus miljonit krooni
Peterburi linnakohus mõistis Vaindloo saare lähedal uppunud Runner 4 reostuse likvideerimise kulude eest riigile välja 5,9 miljonit krooni.
Riigi kogukulud reostuse likvideerimisele ja Runner 4 pardalt kütuse väljapumpamisele olid 33,7 miljonit krooni, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hagis Valday-1 Ltd vastu ka nõudis.
"Kohtulahendit võib lugeda rahuldavaks, kuna asi pole veel lõppenud ning kavas on veel mõned hagid esitada," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi avalike suhete osakonna nõunik Allan Kasesalu.
Kahjusid hüvitati ka Runner 4 alumiiniumilasti omanikule Fortis Corporate Insurance'ile, kes sai kõige suurema hüvitise - 77% vastutuse piiramise fondist, ning Runner 4 omanikule Fertis International Limitided Corp-ile.
Alumiiniumlastiga Runner 4 uppus Eesti territoriaalvetes Vaindloo saare lähedal eelmisel aastal ööl vastu 6. märtsi, kui talle sõitis tagant otsa kaubalaev Svjatoi Apostol Andrei. Uurimismaterjalidest selgub, et otsa sõitnud laeva meeskond tegi vigu ja ei arvestanud laeva manööverdamisoskustega.

Kreenholmi rootslased põgenevad
Eravestlustes on mitmed Kreenholmis töötavad rootslased teatanud, et sellel nädalavahetusel nad pakivad korterikraami ja lahkuvad Rootsi suunas.
"Meie pere sõidab ilmselt laupäeval, aga lisaks tean, et ka teised rootslased on kohe-kohe lahkumas. Homme pean lõpetama lasteaialepingu ja siis ei hoia meid enam siin midagi kinni," sõnas üks anonüümseks jääda sooviv rootslasest Kreenholmi juhtivtöötaja.
Tema hinnangul on lähinädalal Narvast alaliselt lahkumas kümmekond rootslast.
Mõned nädalad tagasi müüs Kreenholm enampakkumisel juhtivtöötajate majutamiseks mõeldud paarismajade linnaku Narva-Jõesuus. Objekti alghind oli enampakkumisel 32 miljonit krooni, väidetavalt müüdi see 37 miljoni eest. Ostjat ei soovinud Kreenholm poolte kokkuleppele viidates avalikustada.
Kreenholmi juhi Matti Haarajoki kohta on tänaseks selgunud, et tegemist on "professionaalse" likvideerijaga, kuna tema kontos on Leedu tekstiiliettevõtte Alytus sulgemine Leedus 1990ndate teisel poolel ja ka ühe Soome tööstusfirma kiire sulgemine.

Sakret ja Paide vald sõlmivad koostöölepingu
Kesk-Eestisse Mäo risti 86 miljonit krooni maksvat ning 150 000 tonnise aastavõimsusega ehituslike kuivsegude tehast rajav ehitusmaterjalide tootja Sakret ning Paide vald sõlmivad reedel koostöölepingu.
Sakreti kommertsdirektori Ursula Paaveli sõnul tajub ettevõte oma sotsiaalset vastutust ja teeb igakülgset koostööd kohalike võimudega. Peaaegu kõik uued töökohad, mis tehase rajamisega piirkonnas luuakse, saavad kohalikud inimesed. Kokku saab uues tehases tööd 30-40 Kesk-Eestist pärit inimest, teatas ettevõte.
Mäo ristis Järvamaal asuv ehituslike kuivsegude tehas hakkab toodangut andma mai alguses, tehase ametlik avamine on kavandatud mai lõppu või juuni algusesse.
Maailma suurim ehituslike kuivsegude tootja Sakret loodi 1936. aastal Ameerika Ühendriikides Cincinnatis. Eelmisel aastal oli Sakret turuosa Eesti kuivsegude turul 12 protsenti.

Peagi saab digiallkirja kasutada üle Baltikumi
Baltimaade suurimad pangad, sideoperaatorid ja sertifitseerimisteenuste pakkujad lõid elektroonilise identiteedi ühtlustamiseks ettevõtte Baltic WPKI Forum.
Värskelt asutatud Baltic WPKI Forumi teatel tähendab see näiteks võimalust vahetada digitaalselt allkirjastatud dokumente Eesti, Läti ja Leedu isikute ja organisatsioonide vahel.
Standardite ühtlustamise ja edendamise kaudu soovivad Forumi liikmed tuua iga e-teenuste kasutajani turvatehnoloogiad, mis seni on olnud väga kallid või mida on rakendatud vaid nt militaarvaldkonnas. Standardite järgimine tähendaks samas ka ühtlustatud kasutajaliideseid ning ühtlaselt kõrget e-teenuste turvataset.
"Mobiil-ID saab loodetavasti olema esimene teenus, mis võimaldab digitaalselt allkirjastatud dokumentide kasutamist kolme Balti riigi vahel ning ligipääsu e-teenustele neis riikides," ütles Baltic WPKI Forum kaasesimees Eriks Eglitis Läti Postist.

Monton riietab Läti olümpiadelegatsiooni
SIA Baltika Latvija ja Läti olümpiakomitee sõlmisid täna lepingu, mille järgi riietab Baltika kaubamärk Monton Läti olümpiadelegatsiooni järgmise aasta Pekingi olümpiamängudel.
Montoni rõivaid kannab kogu Läti olümpiadelegatsioon, nii sportlased kui ka kohapeal viibivad ametnikud. Kokku valmistab Monton rõivaid enam kui 100 Läti esindajale, teatas Baltika.
Lätlaste paraadrõivastuse disainib Montoni disainer Piret Puppart, kes töötab Baltikas eelmise aasta algusest.
Montoni rõivaid kannavad Pekingis ka Eesti ja Ukraina delegatsioonid, kokku riietatakse pea 1000 olümpialast.

Harju Elekter murrab Euroopa turule
Harju Elektri tütarettevõte Harju Elekter Elektrotehnika AS sõlmis madalpinge seadmete müügilepingu Kreeka ettevõttega Metka Metal Constructions of Greece S.A.
Harju Elekter Elektrotehnika hakkab valmistama erinevaid sagedusmuunduritega juhtimiskeskusi Kardia ja Mavropigisi kaevandustele Makedoonias kogumahus 3,2 miljonit eurot ehk 50,6 miljonit krooni, teatas Harju Elekter.
Metka Metal Constructions of Greece S.A. tegutseb energia, kaitsetööstuse ja infrastruktuuri sektoris ning ettevõtte eelmise aasta käive oli 294,2 miljonit eurot ehk 4,6 miljardit krooni.
Harju Elekter on juhtiv elektriseadmete ja -materjalide tootja Baltimaades.

Tööandjate volikogu valis aseesimehed
Eile õhtul kogunenud Eesti tööandjate keskliidu volikogu valis volikogu liikmete seast neli aseesimeest.
Keskliidu volikogu aseesimeesteks valiti hotellide ja restoranide liidu juhatuse liige
Toomas Sildmäe, Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, EMT juhatuse esimees Valdo Kalm ja Tallinna Kaubamaja nõukogu esimees Jüri Käo.
Keskliidu tegevjuhi Tarmo Kriisiga pikendati töölepingut aastani 2010.
"Veebruaris avalikkuse ette toodud manifest viitab Eesti elu kõige kriitilisematele probleemidele ning pakub välja võimalikud lahendused neile, manifest seisab hea kogu Eesti tasakaalustatud arengu eest, mitte ei esinda pelgalt ettevõtjate huve," sõnas organisatsiooni tegevjuht Tarmo Kriis.
Järgneval kolmel aastal panustab keskliit ettevõtlikkuse vaimu tõstmisele noorte hulgas ning selletarvis kutsutakse ellu koostööprojektid partneritega.

Tele2 kõnekaartidega saab nüüdsest ka välismaal SMS-ida
Tele2 kõnekaartidega Smart ja Ultra saab nüüdsest SMS-e saata ka kõigis ettevõtte roaming-partnerite võrkudes üle maailma.
"Tele2 avas Eestis esimesena kõnekaardi klientidele välismaal helistamise võimaluse ja nüüd laiendame teenuste valikut veelgi ning avame kõnekaartide Smart ja Ultra kasutajatele SMS-teenuse välismaal," ütles Tele2 turundusdirektor Kristjan Seema. "Usun, et Tele2 lai roaming-partnerite võrk ja soodne hind tagavad teenuse sooja vastuvõtu klientide hulgas."
Seema viitas, et EMT kõnekaardid SMS-ide saatmist välismaal ei võimalda ja Elisa kõnekaardid võimaldavad seda mõnes valitud võrgus.
Tele2 Smart ja Ultra kõnekaardi kliendile on sõnumi hind kõikjal maailmas ühtne ja maksab viis krooni. Kokku saavad Tele2 kõnekaartide Smart ja Ultra omanikud saata sõnumeid rohkem kui 90s riigis ja 180s võrgus. Teenuse kasutamine on avatud kõikidele klientidele, eraldi seda aktiveerima ei pea.

SRV Kinnisvara rajab Emajõe äärde kaasaegse elurajooni
SRV Kinnisvara rajab Tartus Emajõe läänekaldale, endise Tarmeko tööstuspiirkonna asemele Jõekaare elamurajooni.
Kokku koosneb 2,7 hektari suurusel alal paiknev uus elurajoon 9-st kaheksakorruselisest korterelamust, millest 7 asub SRV Kinnisvarale ja 2 Tartu linnale kuuluval kinnistul, teatas SRV.
Jõekaare elurajooni arhitektuurilahenduse töötas välja Austria arhitektibüroo Atelier Thomas Pucher & Bramberger architects.
"Nende töö vastas kõige paremini seatud kriteeriumidele - luua terviklik elukeskkond, mis harmoneeruks ümbritseva alaga ja oleks üheaegselt nii väliselt efektne kui inimsõbralik," lausus SRV Kinnisvara nõukogu liige Indrek Toome.
"Tänu Jõekaarele on Tartu linn rikkam kaasaegse euroopaliku arhitektuuri võrra. Ühtlasi muudab see inimsõbralikumaks linnakeskkonna - tööstuspiirkond kolib eemale ning kauni vaatega Emajõe ala avaneb linnaelanikele," ütles Tartu linnaarhitekt Tiit Sild. Lisaks elamutele on jõe aarde planeeritud kohvik ning arvestatud on ka paadisadama ala arendamisega.

Sadamatöölised kogunevad homme piketile
Homme algusega kell 10 kogunevad Muuga sadamas tegutseva AS DBT sadamatöölised ettevõtte Tallinnas Narva mnt-l asuva kontori ette piketile, et nõuda kollektiivlepingu sõlmimist.
Alates eelmise aasta kevadest on Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing (EMSA) DBT juhtkonnaga jõuda sisuliste kokkulepeteni, kuid ettevõte ei ole seni näidanud valmisolekut kollektiivlepingut sõlmida, teatas EMSA.
AS DBT osutab Muuga sadamas muuhulgas laevade laadimis- ja lossimisteenust. Tervisele ohtlike kaupade käitlemise tõttu töötavad inimesed pikaajaliselt kõrgendatud terviseriski olukorras. Enim probleeme on töötajail olnud hammaste spetsiifiliste kahjustustega, nägemishäiretega, nahakahjustuste ja hingamisteede infektsiooniga hoolimata respiraatorite kandmisest.
Töötajad soovivad kollektiivlepinguga tagada tööandja suurema tähelepanu töötajate tervise säilimise tõhusamale kaitsele ja muudele sotsiaalsetele garantiidele.

Kreenholmi elektrivarustus taastus, võlad kummitavad endiselt
Keskpäeval taastus Kreenholmi elektrivarustus, võlausaldajad peavad Kreenholmiga läbirääkimisi.
Ettevõte teatas soovist ehitada tulevikus välja enda reovete puhastusseadmed, Narva linnapea Tarmo Tammiste nõuab riigilt kõigile potensiaalselt töökoha kaotavatele inimestele 50 tuhat krooni toetust.
Täna kell 12.30 taastus täielikult Kreenholmi elektrivarustus. Lisaks VKG Elektrivõrkude poolt eile hommikul välja lülitatud toiteliinidele pärssis eile ettevõtte tööd ka nende enda alajaamas tekkinud avarii. Kõige ebamugavamaks osutus elektri puudumine peakontorist, mistõttu oli võimatu korraldada ettevõtte logistikat, teha tellimusi ja muuhulgas sooritada ka ülekandeid võlgade maksmiseks.
Ennelõunal sõlmis Kreenholmi juht Matti Haarajoki VKG Elektrivõrkudega lisaprotokolli võlgade tasumise kohta.

Käimas on viimased tunnid Ekspress Grupi aktsiate märkimiseks
Ekspress Grupi aktsiate märkimine lõpeb kell 16. 30. märtsil tehakse teatavaks pakkumise tulemused ning 5. aprill on esimene päev, mil aktsiaga kaubeldakse börsil.
Ekspress Grupi aktsiate kombineeritud pakkumine hõlmab 5 321 481 uut ja olemasolevat aktsiat, millest 2 873 600 aktsiat müüb senine aktsionär OÜ HHL Rühm ning 2 447 881 on Ekspress Grupi emiteeritud uued aktsiad. Võimaliku ülejaotuse katteks kohustub OÜ HHL Rühm müüma veel kuni 798 222 täiendavat aktsiat.
Pakutavad aktsiad moodustavad ligi 32,26% kogu aktsiakapitalist pärast pakkumise läbiviimist.
Hinnavahemik aktsiate märkimiseks on 81,35 -97,00 krooni aktsia kohta. Aktsiaid saab märkida kõigis Eesti väärtpaberikeskuse kontohaldurpankades.
Jaepakkumises on aktsiate märkimisel eelisolukorras Ekspress Grupi kirjastatavate Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe otsekorralduslepinguga tellijad. Neile on garanteeritud miinimumjaotis 200 aktsiat isiku kohta ning tavamärkijatest soodsam allokatsioon jaeklientide lõikes.

Eelmisel aastal läks pankrotti 171 ettevõtjat
Justiits-ministeeriumi teatel kuulutati eelmisel aastal välja 171 juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtja pankrot ning ärikeelu said 21 isikut.
Kokku oli maakohtute menetluses koos varasemate aastate jääkidega maksejõuetuse ja pankrotimenetlusega seotud kohtuvaidlusi 1534.
Võlausaldajate ja võlgnike avalduste alusel pöörduti juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust võlgnike vastu pankrotimenetluse algatamiseks eelmisel aastal maakohtute poole kokku 630 korral, pankrotimenetlusi oli 851. Et pankrotihaldurite registris oli eelmisel aastal umbes 80 pankrotihaldurit, teeb see keskmiselt 10 menetlust halduri kohta.
Harju maakohtus oli menetluses 827 kohtuasja, Viru maakohtus 315, Tartu maakohtus 213 ja Pärnu maakohtus 179. Menetluses olevatest asjadest jõudsid maakohtud sisuliselt ära lahendada kokku 462 ehk kolmandiku.

Eraisikute väärtpaberid teistega võrdseks
Uus valitsusliit soovib alates järgmisest aastast muuta eraisikute väärtpaberitehingute maksustamist, et tagada sellega juriidiliste ja füüsiliste isikute võrdne kohtlemine ning soodustada investeerimist ja säästmist.
Koalitsiooniparteid on majandusprogrammi sisse kirjutanud tulumaksuseaduse muudatuse, mis kaotab eraisikute kohustuse maksta väärtpaberite müügilt teenitud kasumilt tulumaksu, kui saadud tulu ei võeta eratarbimisse, vaid investeeritakse, kirjutab Äripäev.

Arensburg hotell pakub peagi spaamõnusid
Kuressaare südalinnas asuv Arensburg Boutique Hotel & Spa plaanib mais avada lisahoone.
Arensburgi juhataja Terje Nepperi sõnul tekib juurdeehituse käigus ligi 300-aastase peahoone kõrvale galeriiga ühendatud kaasaegne lisahoone, mis loob senisele 25 toale lisaks 22 delux ja superior tuba ning sviiti.
Lisahoones hakkab lisaks vanas hoones asuvale 50-kohalisele restoranile tegutsema uus 60 inimest mahutav lounge-restoran, äriklientidele avatakse ka konverentsisaal ja business lounge.
Alates maist saavad hotelli kliendid nautida ka spaamõnusid - tavapäraste hooldusteenuste kõrval on rajatavas spaakompleksis kasutamiseks saunad, mullivann ja sisebassein. Vana ja uue hoone vahele rajatakse purskkaevuga sisehoov.

Võlavaidlus segab Ülemiste City arendamist
Eesti üht kõige suurejoonelisemat kinnisvaraarendust - Tallinnasse Sõjamäele Dvigateli kunagise sõjatehase asemele rajatavat innovatsioonilinnakut Ülemiste City segab tõsine vaidlus erastamisvõla üle.
18. aprillil arutab asja tööstus-ja kaubanduskoja vahekohus, kirjutab Eesti Ekspress.
Ülemiste City ja Dvigateli nõukogu esimees Ülo Pärnits pöördus märtsi alguses rahandusminister Aivar Sõerdi poole ja palus abi, sest Sõerdi alluvad nõuavad vana võlga.
Rahandusministeerium nõuab Dvigatelilt 33,4 miljoni krooni suuruse erastamisvõla maksmist. Pärnits teatas, et "Paul -Varuli ja Aivar Pilve advokaadibüroode hinnangul on kogu nõue aegunud".
Sellegipoolest oli ta valmis tasuma erastamislepingu põhisumma jäägi 13,6 miljonit krooni, nelja kinnistu erastamise järelmaksu ligi 0,9 miljonit krooni ja andma veel 3 miljonit krooni peale. Seda tingimusel, et riik loobub edasistest erastamisaegsetest nõuetest.

Endel Siff liitub maadevahetajate "klubiga" 
Tuntud maadevahetajate seltskonda astub uus särav täht - suurärimees Endel Siff.
Temaga seotud firma Balticline Invest püüab 93,3 hektarit looduskaitselist maad Raplamaal Kelba külas vahetada Paldiski külje alla, kirjutab Eesti Ekspress.
Balticline Invest, kus Siffi äripartnerid on varemgi koos tegutsenud trio Ivar Alt, -Valeri Roop ja Vladimir Astašov, soetas kinnistud Raplamaal võla katteks 2005. aastal. Et väärtuslike kinnistutena näivad maatükid on tegelikult looduskaitse all linnuraba, kus majandustegevus ja teedeehitus on keelatud, tuli meestele väidetavalt üllatusena. Nende algne kava oli sinna püsti panna väetiseladu ja kuni 3000-ruutmeetrine ehitis koos juurdepääsuteedega.
10 hektarile oleks ärimeeste sõnul lisaks kerkinud puuistandus. Vahetuskaup Paldiski külje all oli Siffil ja tema kompanjonidel välja vaadatud juba enne, kui põllumajandusministeeriumile maadevahetuse taotlus esitati. Paldiski tükk asub raudtee ja sadama läheduses.

WiMAXi levik pidurdub tehnoloogia tõttu
Kaks aastat tagasi suure reklaami ja kära saatel tulnud WiMAXi levik on takerdunud tehnoloogia arengu taha.
Kuigi WiMAXit on hakatud aktiivselt kasutama, ei ole selle areng siiski mitte nii kiire kui WiFi edenemine omal ajal, nimelt seadmete ja ühilduvusprobleemide tõttu, rääkis Levira Tehnika lairiba- ja IT-teenuste juht Urmo Soe Äripäevale.
"WiFi edu eeliseks oli standardite ühtlustamine, mistõttu töötasid eri tootjate eri seadmed kindlalt üksteisega, see aga alles ootab WiMAXi ees. Teiseks pole kunagi võimalik ette hüpata tehnoloogia arengukurvist ning erinevate lapsepõlveprobleemide väljakasvatamine on WiMAXil alles käimas," selgitas Soe.
Eestis on WiMAXi järgi nõudlus olemas ning edaspidi plaanivad nii Levira kui ka Norby mastide hulka suurendada ning praegune võrk edasi arendada mobiilseks WiMAXiks - see sarnaneks praegu Lõuna-Koreas töötava WiBroga, mis võimaldab liikuda ühe masti levialast teisse, ilma et vahepeal ühendus katkeks, samuti kui töötab mobiilside.

Tööandjad hädas aina haigemate töötajatega
Järjest kasvav haiguslehtede võtmine on muutunud tõsiseks probleemiks tööandjatele, kelle hinnangul annavad perearstid haiguslehti liiga kergekäeliselt.
2006. aastal võtsid Eesti töötajad peaaegu neljandiku võrra rohkem haiguslehti kui kolm aastat tagasi. Tööga kindlustatute arv on suurenenud aga kõigest kümnendiku võrra, kirjutab Äripäev.
"See on meie jaoks tõsine probleem. Näiteks eelmise nädala lõpus teatasid viis Ülemiste Rimi kassapidajat, et nad on haigeks jäänud. Viis kassapidajat on ikka väga oluline tööjõud ja nende puudumine tähendab ka kvaliteedi langust," kommenteeris Rimi Eesti juht Ruth Laatre, kelle hinnangul annavad perearstid haiguslehti kohati ka telefoni teel köhimise eest.
Haiguslehtede arvu kasv tuleneb haigekassa juhatuse liikme Arvi Vase sõnul peamiselt tööjõuturu muutustest ja Eesti madalast omaosaluse määrast sissetuleku vähenemise riski kindlustamisel.

Uute võltsimiskindlate passide kiip annab ka sõrmejälgede infot
Passi vahetada soovijatel on viimane aeg dokument odava hinnaga ümber vahetada.
Mai teises pooles võetakse Eestis kasutusele pass, mille tagakaanel asub väike kiip, kuhu on salvestatud omaniku biomeetrilised andmed. Esialgu kantakse kiibile inimese näokujutis, kuid alates 2009. aastast ka digitaalsed sõrmejäljekujutised. Neid kogutakse spetsiaalse skanneri abil kodakondsus- ja migratsiooniameti büroodes siis, kui inimene läheb passi taotlema.
Uued passid näevad välja samasugused nagu vanadki, ainult et tagumise kaane sees on kiip ning seetõttu on kaas veidi paksem.
"Kõik dokumendid kehtivad nendesse märgitud kehtivusaja lõpuni ning biomeetria rakendumisel ei ole tarvis tulla oma kehtivat passi uue vastu välja vahetama," selgitab kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Anne-Maarja Olei.

Lihavõttepühadeks soovib ostja poeriiulilt vaid valgeid mune
Järgmise nädala munapühade eel paisub munamüük kauplustes mitmekordseks.
Kui tavapäeval valib ostja endale korvi pruunid munad, siis juba praegu on eelistus kandunud valgetele ja pruunide müügiedu võib loota alles siis, kui valgeid enam võtta pole. "Ega mune saa värvimata jätta," sõnas Stockmanni kaubamaja toiduosakonna juhtaja Mairika Juhandi. "Loodame, et saame ikka valgeid mune. Talleggiga on tehtud kokkulepe, et oleme nende prioriteet number üks."
Juhandi sõnul sõltubki läbimüük muna värvist: kui valgeid ikka jagub, kasvab see kolmekordseks.
Talleggi äridirektor Margus Veneläine märgibki, et juba praegu kipuvad ostjad kauplustes karpe sorteerima ja valgete munadega pakke välja otsima.
Talegg loodab müüa vähemalt kolm miljonit muna tavalise ühe miljoni asemel.

Eesti tõusis infotehnoloogia edetabelis 20. kohale
Maailma Majandusfoorumi (WEF) globaalse infotehnoloogiaraporti kohaselt on Eesti võrreldes eelmise aastaga tõusnud kolm kohta, olles nüüd 20. kohal. Kolmes eraldi kategoorias, sh online-teenuste kättesaadavuselt on Eesti aga esimesel kohal.
Maailma juhtriik infotehnoloogia valdkonnas on Taani.
Lisaks on raportis Eestile kui edukale näidisriigile pühendatud eraldi peatükk. Ka raporti esitlusel käsitleti umbes kolmandiku ajast Eesti kaasust. Eesti märgiti ära kui riik, millel on infotehnoloogia arendamiseks tegevuskava ning ühtne arusaam ja visioon. Valitsusepoolse IT-teenuste kasutamises oleme maailmas teisel kohal (esikohal on Singapur).
"Maailma Majandusfoorumi raport on ühelt poolt tunnustus Eesti e-riigile, samas toob ta ka nähtavaks valdkonnad, kus meil tuleb rohkem tööd teha," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Mait Heidelberg. "Kolmes mõõdetud kategoorias (online-teenuste kättesaadavus, infotehnoloogia kasutamine ja valitsuse efektiivsus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seonduv seadustik) saavutatud esikoht maailmas seab lati väga kõrgele ning arenevas maailmas sellist kohta hoida pole kindlasti kerge." Heidelbergi sõnul viitavad meie nõrgemad kategooriad vajadusele panustada rohkem teadus- ja arendustegevusele.

Tuludeklaratsiooni saab esitada kuni 2. aprillini
Maksu- ja tolliamet hoiatab, et hilinejad võivad e-maksuameti umbe ajada.
Eilse hommiku seisuga oli maksu- ja tolliametile esitatud kokku 416 231 e-deklaratsiooni, mille alusel kuulub tagasimaksmisele 1,241 miljardit krooni ja juurdemaksmisele 295 miljonit krooni.
Maksu- ja tolliamet ootab deklaratsiooni esitamist veel umbes 134 000 inimeselt, kokku loodab amet 550 000 laekumist.
Paberkandjal on tulude deklareerimise vorm väljastatud 90 432 inimesele ning ametnikud on täidetult saabunud deklaratsioonidest jõudnud sisestada 40 772 inimese andmed.
Eriti on oodatud füüsilisest isikust ettevõtjate tuludeklaratsioonid, sest nende esitamine on ettevõtjale kohustuslik. Möödunud aastal jäi oma deklaratsiooni esitamisega enam kui kuu aega hiljaks umbes 10 000 FIE-t.

Eestlanna Eda peab Jalta lähistel uhket puhkemaja
Krimmi puhkama sõites leiab ööbimiskoha kuulsa Livadija lossi külje alt mäejalamilt, endisest läbipääsuputkast, mis nüüd on ehitatud kolmekorruseliseks.
Üllatuseks räägib pansionaadi perenaine selget eesti keelt, kui saarlasele omane murre kõrvale jätta.
Krimmi elanik sai Muhus sündinud ja kasvanud Eda Golovkost (Tüür) juba 34 aastat tagasi, kui ta oma ukrainlasest mehe Anatoli ja kaheaastase poja Arturiga Livadijasse kolis. "Kirjuta," sädistab sugugi mitte saare-, vaid hoopis lõunamaiselt energiline Eda, "et mu mehel olid nii ilusad silmad."
Tegelikult polnud Krimmi kolimise põhjuseks aga mitte kaunite silmade kutse, vaid poja kehv tervis - tema bronhe Musta mere äärde ravima sõidetigi. Livadija pisikese majakese vastu andsid Golovkod oma Tallinna vanalinna Laia tänava korteri.
Kavast kolida lapse kooliajaks Eestisse tagasi ei tulnud enam midagi välja, selleks ajaks olid mustad lõunamaa ööd Eda lootusetult ära võlunud. "Aga algus oli raske," tunnistab ta. "Nutsin suuri pisaraid." Neli aastat pärast kolimist sündis ka tütar Ilona ja nii saigi Edast Krimmi-eestlane.

Kolmandad Põhjamaade Draama Päevad keskenduvad naljale
Kahel päeval, 30.-31. märtsil saab publik eesti professionaalsete näitlejate ettelugemisel tutvuda viie värske komöödiaga Põhjamaade teatrite praegusest repertuaarist.
Draama-, Linna- ja Nukuteatri ning teater Variuse näitlejate esituses kõlavad tekstid, mis on oma kodumaal menukad, sest tekstide autorid on tabanud midagi olulist tänapäeva ühiskonnas ning teinud seda vaimukalt.
Ette kantakse Rootsi tähtsaima kirjandusauhinnaga pärjatud Mikael Niemi "Popmuusika á la Vittula", Norra kultuskirjaniku Erlend Loe "Pingviiniabi", Soome populaarse näitekirjaniku ja lavastaja Juha Jokela "Mobile Horror", Soome tunnustatud nüüdisdramaturgi Sirkku Peltola "Soome hobune" ja musta huumorit viljeleva soomlase Arto Salmineni "Ladu".
Lisaks peab kriitik Outi Lahtinen loengu komöödiast soome teatris ja toimub kohtumine "Mobile Horrori" autori Juha Jokelaga.

Tallinnas esietendub Jo Stromgreni "The Orchestra" 
Üks Põhjamaade teatri- ja tantsumaailma tippnimesid, Jo Strømgren, külastab Eestit juba mitmendat korda, viimati esineti publikule üle-eelmisel "Augusti TantsuFestivalil".
Norralase Jo Stromgreni lavastus "The Orchestra" jutustab populaarsest muusikaorkestrist allesjäänutest, kes kannatavad raske pohmelli käes kusagil Soome metsade sügavuses ja ootavad oma esilaulja naasmist.
"The Orchestra" etendused toimuvad Kanuti Gildi Saalis 25. ja 26. aprillil.

Tudengid kujundasid kauplustele uued PIN-i klahvistiku ümbrised
Peagi võetakse kauplustes kasutusele uued PIN-i klahvistiku ümbrised, mille on kujundanud Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengid.
Eesti pangad on hakanud koostöös rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonidega väljastama kiibiga varustatud pangakaarte.
Kiipkaardid on välja töötatud eelkõige kasutajate turvalisust silmas pidades: kaardi PIN-koodi teab vaid kasutaja ja see võimaldab kaardipettuste arvu vähendada.
Kaupmeestele on uus lahendus samuti mugavam: teenindaja ei pea enam kontrollima ostja isikut tõendavat dokumenti ja võib olla kindel, et kaardiga maksab selle omanik.
Kiipkaardi puhul sisestab klient ise oma kaardi PIN-koodi PIN-klahvistikult (inglise k. PIN-pad).
Selleks et kaardiga maksjal oleks mugav PIN-koodi sisestada, tuli välja mõelda lahendus, kuidas hoida PIN-i klahvistik paigal ning ühtlasi varjata koodi sisestamist võõra pilgu eest.

Endla teatri publiku lemmikud on Carmen Mikiver ja Indrek Taalmaa
Teatrikuul on Endla publik traditsiooniliselt valinud lemmiknäitlejad ja -lavastuse.
Endla publiku lemmikud teatrikuust 2006 kuni teatrikuuni 2007 on Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa ja Astrid Reinla komöödia "Koduabiline", mille on lavastaja Tiit Palu. Täna õhtul etenduva komöödia "Linda tahab lahutada" eel annab Pärnu linnapea Mart Viisitamm enim hääli saanuile üle linnavalitsuse rahalised preemiad ja tänukirjad.
Hääletamisel osales 289 ankeeti. Lemmik una naisnäitlejate kategoorias võidutses Carmen Mikiver (53 häält), järgnesid Kaili Närep (46 häält) ja Liina Tennosaar (28 häält). Meestest läks esikoht sügisel Endla trupiga liitunud Indrek Taalmaale (64 häält) Sepo Seemani (58 häält) ja Ago Andersoni (35 häält) ees.

Pühapäevani on võimalik tutvuda näitusega Eesti klaasitööstuse rajajast
Maarjamäe lossis on kuni pühapäevani avatud näitus Eesti rahvusliku klaasitööstuse arengust ning klaasitootmise suurmehest Johannes Lorupist.
Lisaks Eesti Ajaloomuuseumi kollektsioonile on näitusel "Võsaklaasist kristallini" esmakordselt välja pandud ka paljudes erakogudes peituvad haruldused.
Veel mõnikümmend aastat tagasi paljudes Eesti kodudes tavalisena tundunud klaasnõud on täna juba haruldased - näiteks rohelised võsaklaasist mulksuvad 60-liitrised veininõud, vekkpurgid, tänapäeval harjumatute mõõtudega morsiklaasid ja viinapitsid ning toretsevad rasked karahvinid.
Klaasi on Eestis valmistatud alates 1628. aastast, mil alustas tegevust Hüti klaasikoda Hiiumaal. Läbi aegade on Eestis tegutsenud vähemalt 54 suuremat või väiksemat klaasitööstust, mis erinevatel perioodidel on tootnud nii lihtsaid rohekast - nn võsaklaasist - pudeleid kui lihvitud peegleid ja peeneid kristallesemeid.

Kolmekesi loodud "Nurk" mängib unenäo ja reaalsusega
1. aprillil avavad oma etendusega Ruhrpotti festivali tantsusektsiooni koreograaf Morgan Nardi ja videokunstnik Naoko Tanaka ning helilooja Sven Kuntu.
Nende kontseptuaalne installatsioon-etendus, milles nad kõik ka lavale astuvad, kannab nime "The Corner". Tegemist on ülimalt visuaalse ja tehnilise ettevõtmisega, millel autorite endi sõnul pole tantsuga siiski mingit pistmist.
Mis on "The Corner" (eesti keeles "Nurk")?
Sven Kuntu: Meie performance tegeleb suures osas virtuaalsuse, unenäolisuse ja reaalsusega. See, mida inimene näeb unes, tundub tohutult absurdne, kuid igapäevaelu irreaalsus meile pärale ei jõua. Teine aspekt on käitumise tingreflektoorsus. Lugesin hiljuti uuringut, mis väidab, et 80 protsenti meie tegevusest olevat tingreflektoorne. Oma performance'is vaatleme, kuidas asjad on seotud nurgaga. "Nurga" mõiste sisaldab iseenesest erinevaid aspekte, nagu "nurka panemine", "nurgast välja vaatama" või "nurka vaatama".

Kumu pälvis auhinna
Chicago arhitektuuri- ja disainimuuseum Chicago Atheneum valis Kumu kunstimuuseumi 2007. aasta parima uue üleilmse arhitektuuri eest auhinnatud ehitiste hulka.
Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekteeritud Kumu kõrval auhinnati veel 56 hoonet 22 riigist. Sadade Euroopa,
Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ameerika arhitektuuribüroode esitatud võistlustööde hulgas oli eri funktsioonidega hooneid pilvelõhkujatest lennujaamadeni. "Rahvusvaheliste arhitektuuriauhindade" konkursi korraldaja ning Chicago Atheneumi direktori Christian K. Narkiewicz-Laine'i sõnul on konkursi eesmärgiks propageerida rahvusvahelisele üldsusele uusimat ja moodsaimat rahvusvahelist arhitektuuri. Sel aastal moodustasid žürii Vene arhitektide liidu arhitektid.

Toivo Tulevil uudisteos
Laupäeval, 31. märtsil kell 18.00 kantakse Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus ette helilooja Toivo Tulevi uudisteos "I said, Who are You? - He said, You". Tallinna kammerorkester esitab "Kristuse kannatusaja muusika" kontserdil Risto Joosti juhatusel veel Toivo Tulevi "Der Herr ist mein getreuer Hirt I, II", Arcangelo Corelli "Concerto grosso 6/1, 6/3" ja Antonio Vivaldi "Stabat Materi". Toivo Tulevi teos põhineb üheksandal sajandil elanud Pärsia müstiku, sufi Mansur al Hallaj luuletustel ja ütlustel.

Priit Pärn vajutab pedaali põhja
Täna avatakse bioloogi-haridusega maailma-kuulsa filmimehe kunstinäitus
Et meie tiitlitega pärjatud animafilmide tegija Priit Pärn on ka hea joonistaja, selgus alles 1988. aastal, mil ta astus oma joonistustega avalikkuse ette. Ilmselt jäi tal animafilmide ja pildiraamatute tegemisest nii palju energiat üle ja tegelikult ongi need paljuski teises võtmes kui seni tuntud põhilised loomingulised valdkonnad.
Iga kunstnik valib enda väljendamiseks sobivad vahendid ja materjali. Animafilmides on Pärn vaimukas jutustaja ja see kandub üle ka tema staatilistesse piltidesse. Ka söejoonistustesse. Siin näeme pöörast kujundite kaskaadi: kujundid sulanduvad, üks vorm kasvab üle teiseks, üks kontrast vahetub teisega. Erilist leidlikkust ilmutab Pärn, konstrueerides nn ambivalentseid kujutisi, mille puhul võime ühes pildis näha kahte erinevat asja. Kõige tuntum selline kujutis on tuttav pilditaju psühholoogiast, kus pildil on võimalik näha kord kahte vaasi, kord kahte nägu. Pärnal toimub muidugi keerulisem mäng. Ambivalentseid kujundeid on seletatud taju valivuse ja pöördumisega. Üldse on meie nägemistaju tunduvalt keerulisem kui me arvame. Tuntud psühholoog Rudolf Arnheim räägib sellest, et nägemistaju suudab sooritada samasuguseid operatsioone, mida omistame verbaalsele mõtlemisele: taju eristab ja üldistab ning lahendab isegi süllogisme. Pärn armastab paradokse ja groteski, pannes kokku mõeldamatuid asju. Tugev on ka erootiline varjund: rinnakad naised on tal läbiv motiiv. Siin oleks vaja juba kogenud psühhoanalüütiku silma.

Linnateatri Taevalaval kaalutakse lapseahistamise nalja ja süüd
Ameerika näitemäng avab keelatud armuloo tüdruku ja tema
Ei maksa lasta ennast segada karmidest märksõnadest, nagu "lapse seksuaalne kuritarvitamine" ja "insest". Paula Vogeli näitemäng "Kuidas ma sõitma õppisin" Linnateatris pole sugugi masendav ja traagiline. See on humoorikalt vaimukas jutustus seksuaalsusest.
Hoogne huumor ei ole sugugi lavastaja Ain Prosa väljapigistatud väärtus, lavastaja on siin tuginenud täiel määral autori loodud teose vaimule. Vanemas keskeas mehe ja plikatirtsu vahelise keelatud armastuse lugu ongi täis vürtsi, kus autori tahtel mõtleb vaataja asja üle naeruturtsatuste saatel. Huumor ei tähenda siin sugugi seda, et probleemist oleks püütud kuidagi mööda vaadata, pigem vastupidi. Lavastusest kerkib välja kriitiline pilt seksistlikust ühiskonnast, kus inimeste pead täidab peamiselt üksainus mõte.

James Bondi looja revolver müüdi oksjonil 12 000 naelaga
James Bondi tegelaskuju looja, Briti autori Ian Flemingu revolvri eest maksti Londonis toimunud oksjonil 12 000 naela ehk 276 000 krooni.
Colt Python. 375 Magnum tehti kirjanik Ian Flemmingu eritellimusel ning anti talle personaalselt üle Colti kompanii poolt, teatab BBC.
Relvaga käis kaasas kiri valmistajafirmalt ning 1959. aastal Flemingu sulest ilmunud raamatu "Goldfinger" eksemplar.
Oksjonil müüdud Colt on töökorras, sellele on graveeritud "Üle antud Ian Flemingule Colti patenteeritud tulirelvade tootmise kompanii poolt".
Ajakirjaniku ja pankurina töötanud Fleming töötas II maailmasõja ajal Briti mereväeluures, kus ta sai komandöri auastme.

DJ Grand Wizard Theodore asub täna õhtul plaate "kraapima" 
Tallinna Noorteaasta 2007 ja Club Privé koostöös toimuval peol "Heroes of Hip-Hop" esineb täna USA legendaarne DJ Grand Wizard Theodore.
DJ Grand Wizard Theodore on maailmas tuntud "scratch" ja "needle drop" tehnika leiutamise tõttu.
Theodore on rääkinud ainulaadse stiili tekkimisest järgmiselt: "Koolist koju tulles armastasin plaate mängida ning ühel päeval astus ema õiendades tuppa, sest jälle tegin oma muusikaga liiga kõva lärmi. Unustasin käe veel mängival plaadile ja sellest tekkis lahe heli. Hiljem hakkasingi seda tehnikat kasutama oma show'des ning ülejäänud on juba ajalugu."
Theodore on oma karjääri algusajal tegutsenud ka breiktantsijana, aga maailmakuulsaks sai ta kollektiivide L Brothers ja the Fantastic Five liikmena. Lisaks nimekale peaesinejale on neljapäeval DJ puldis Prive resident-DJ Möls ja esmaesitlusele tuleb Eesti tantsijate Oldschool B-boy show.

Ülemaailmne tõrvikuga teatejooks läbib 5 Eesti linna
Ülemaailmse "World Harmony Run" tõrvikutega teatejooksu jooksjad läbivad Haapsalu, Saaremaa, Hiiumaa, Keila ja Tallinna.
"Suvine tõrvikutega teatejooks kulgeb läbi Haapsalu. Rohukülast Haapsalusse jõutakse 31. juuli hommikul. Haapsalu piiskopilinnuses toimub jooksjate vastuvõtmine, mille järel suunduvad jooksjad edasi Keila poole," ütles jooksjate vastuvõttu Haapsalus organiseeriv Haapsalu Linnavalitsuse spordi- ja noorsootöötaja Siret Matteus.
See aasta 8. korda toimuv ülemaailmne teatejooks sai alguse 7. märtsil Lissabonist ja finišeerub oktoobri alguses Amsterdamis. 28. juulil jõuab teatetõrvik Lätist Ventspilsi- Mõntu laevaga Saaremaale. Kuu viimasel päeval rändab teatepulk koos rahvusvahelise jooksumeeskonnaga Tallinna sadamast edasi Soome.
Jooksu eesmärgiks on kaasa aidata rahvusvahelise sõpruse ja üksteisemõistmise tugevdamisele ja läbida 50 euroopa riiki (pluss 3 Aafrika riiki). "Ülemaailmne harmoonia jooks" kannab endas terve ja aktiivse elustiili sõnumit.

Naiskodukaitsjad ootavad noortelt isamaalisi kirjandeid
Naiskodukaitse kuulutas Tartu ringkonna eestvedamisel välja organisatsiooni 80. aastapäevale pühendatud kirjandivõistluse.
Kirjandivõistluse eesmärgiks on panna noori arutlema eestluse, isamaalisuse, kodumaa kaitsmise ja naise rolli üle riigikaitses. Korraldajad ootavad osalema koolinoori nii eesti kui vene õppekeelega koolidest.
Töid hindab Naiskodukaitse poolt moodustatud žürii. Parimate tööde autorid on palutud Naiskodukaitse 80. aastapäeva pidulikule tähistamisele Tallinnasse 19. augustil, kus võitjatele antakse üle auhinnad. Äramärkimist leiavad ka aktiivsemad õpetajad.
Kirjandeid oodatakse järgmistel teemadel:
Milline naine on kangelane?
Kas Eesti riik vajab kaitset?
Naine kui tugevam sugupool: kas müüt või reaalsus?

Olav Osolin ja Vaiko Eplik asuvad eurolaule kommenteerima
Tänavusi eurolaule kuulavad ja kommenteerivad laulude eeltutvustuse saadetes koos televaatajaga kuuel järjestikusel laupäeval melomaan Olav Osolin ja muusik Vaiko Eplik.
Igas tutvustavas saates ETV ekraanil jõuavad vaatajateni 7 võistluslugu koos heatahtliku, humoorika kommentaariga. Kommenteeritavaid laule on kokku 42.
Esimeses neljas saates näeb publik tänavuse poolfinaali laule, kahes viimases aga nende 14 riigi laule, millele mullune publikumenu kindlustas koha tänavuses finaalis. Kõigis saadetes loositakse Eurovisiooni puudutavale küsimusele õigesti vastanute vahel välja 3G telefon.
Saatejuht on Marko Reikop, režissöör Marek Miil, toimetaja Anu Välba. Eurolaul 2007 peaprodutsent on Juhan Paadam.
Esimene saade on eetris juba eeloleval laupäeval, 31.03 kell 20, saates tutvustatakse järgmiste maade lugusid:

10 aastat tagasi ilmus No-Big-Silence esimene plaat
No-Big-Silence tähistab kümne aasta möödumist oma esimesest albumist klubihooaja lõpukontserdiga Rock Café's 11.mail.
Fännidele lisaks tulevad ansamblile õnne soovima ka sõprusbändid - HND Eestist ja 45 Degree Woman Soomest, kes mõlemad viljelevad samuti kvaliteetset elektroonilist rock-muusikat.
No-Big-Silence on oma kümne tegutsemisaasta jooksul välja andnud viis täispikka stuudioalbumit, millest neli on ilmunud füüsilisel kujul CD- ja üks internetialbumina.
Bändi koosseisus on kaasa löönud ja üles astunud kokku kuus muusikut, endised liikmed Marko Atso ja Raimo Jussila on siiani aktiivsed tegelased Eesti muusikamaastikul - Marko on trummar folk-metal ansamblis Metsatöll ja Raimo bassimees hip-hop kambas Toe-Tag.
No-Big-Silence on hetkekoosseisus (Cram - vokaal, Villem Tarvas - bass, Kristo Rajasaare - trummid ja Kristo Kotkas - kitarrid) tegutsenud viimased seitse aastat, mil on antud hulgaliselt meeldejäävaid kontsertelamusi kümnetele tuhandetele kuulajatele.

 "Da Vinci koodi" autor pääses plagiaadisüüdistustest
Londoni kohtu otsus kinnitas, et "DaVinci koodi" autor Dan Brown ei reprodutseerinud raamatu kirjutamisel samu ideid, mida ta oli kasutanud ühem oma varasema eduka novelli kirjutamisel.
Dan Browni kohtus süüdistanud mehed Michael Baigent ja Richard Leigh väitsid, et kirjanik on oma menuraamatu kirjutamisel varastanud ideid nende poolt kirjutatud raamatust "Püha veri ja Püha Graal", teatab BBC.
Londoni kõrgem kohus leidis, et Dan Brown ei ole oma raamatu "DaVinci kood" kirjutamisel varastanud ideid Baigenti ja Leighi raamatust. Kohtus kaotanud meestel lasub nüüd kohustus tasud kohtukuludeks kolm miljonit naela.
Dan Brown avaldas raamatu "Da Vinci kood" 2003. aastal ja seda on tänaseks maailmas müüdud rohkem kui 40 miljonit eksempalri.
Baigent ja Leigh kirjutasid oma raamatu "Püha veri ja Püha Graal" 1982. aastal ja sellest sai ilmumise järel best-seller, mida on müüdud üle kahe miljoni eksemplari.

Mr Bean vurab laimirohelise Miniga täna kinoekraanile
Kümme aastat on möödas ajast, kui süüdimatu Mr Bean kinolinal oma debüüdi tegi.
Täna esilinastub CC Plazas Rowan Atkinsoni kuulsa karakteri teine täispikk film "Mr Beani puhkus", mis jälgib härra Beani lugematuid äpardusi Lõuna-Prantsusmaal.
Nimelt võidab ta kohaliku kiriku loteriil endale videokaamera ja nädalase puhkuse Lõuna-Prantsusmaal, filmifestivali tähe all elavas Cannes'is.
Härra-beanlikult järgneb üks äpardus teisele ning õige pea leiab Bean end piletite ja rahata keset Prantsusmaad, üritades kõikvõimalikke vahendeid kasutades jõuda lähemale Cannes'i liivarandadele.
Et kõik ikka grandioossem oleks, korraldab Prantsuse politsei Mr Beani tabamiseks üleriigilise operatsiooni. Võib arvata, et tegevusest selles filmis kindlasti puudust ei tule.

Kalev/Cramo läheb Riiga kolmepunktilises eduseisus
SEB Balti liiga play-off-mängus, kaheksandikfinaali esimeses kohtumises võõrustas Eesti meister BC Kalev/Cramo Kalevi spordihallis Läti meistrivõistluste hõbedameeskonda Riia Baronsit ja võitis algusest lõpuni tasavägiselt kulgenud mängu 70: 67.
Poolajaks oli Kalev ees 32: 31 ja enne viimast veerandaega 49: 48. Kalev oli veel 3.40 enne lõppu taga nelja punktiga, 60: 64, kuid siis tabas Gregor Arbet kaugviske ning paarkümmend sekundit hiljem viskas palli korvi ka lähiviskest. 3.05 enne lõppu oli seis viigiline, 64: 64. 1.58 enne lõppu läks Barons kolmesest uuesti ette 67: 64, kuid edasi ei suutnud riialased enam palli korvi saada, lisaks vigastas hüppeliigest nende valusa käega ameeriklasest täiendus Curtis Marshall.
Travis Reed tabas mõlemad vabavisked, Kristjan Kangur lõikas vahelt söödu ja lõpetas kiirrünnaku pealtpanekuga. Viimase minuti alguseks juhtis Kalev 68: 67. Baronsi rünnakul sai lauapalli Arbet, Kendrick Johnson võttis rünnaku lõpetamise enda peale ning tema kiire reid korvi alla lõppes kahe punktiga. Barons kiirustas rünnakul ning Kalevile jäid veel mõned sekundid eduseisu suurendamiseks. Taas võttis vastutuse enda peale Johnson, kuid kahjuks tema kolmene ei tabanud.

Särav jalgpalliessee viib Inglismaa mängule
Peatselt avatav jalgpalliprojekt 11 sõpra, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Eesti Jalgpalli Liit korraldavad 29. märtsist kuni 30. aprillini Eesti koolide õpilaste seas jalgpalliesseede kirjutamise võistluse.
Osalema on oodatud kõik 8.-11. klasside õpilased. Kirjutajatel on valida kolme teema vahel: 1. Jalgpall kui ühendaja ja eraldaja; 2. Milleks jalgpall, kui on olemas rate?; 3. Unustamatu jalgpallielamus.
Parimad kirjutajad tehakse teatavaks mai lõpus ilmuva ajakirja "11 sõpra" esitlusel. Žüriisse kuuluvad õpetajad, ajakirjanikud ja jalgpalliliidu esindajaid.
Võitja saab priipääsme 6. juunil 2007 Tallinnas A.Le Coq Arenal toimuvale EM valikmängule Eesti - Inglismaa; teise ja kolmanda koha saavutajaid ootab tasuta pilet 2. juunil A.Le Coq Arenal toimuvale EM valikmängule Eesti - Horvaatia.
Esseevõistluse korraldajate eesmärgiks on uurida noorte assotsiatsioone jalgpalliga, samuti innustada noori otsima jalgpalli seoseid muude eluvaldkondadega. Esseede põhjal saavad jalgpalliga seotud organisatsioonid ülevaate noorte hoiakutest ja suhtumisest jalgpalli.

Eesti võrkpalli selle aasta eelarve on 13,5 miljonit krooni
Eesti Võrkpalli Liidu (EVF) juhatuse liikme Urmas Sõõrumaa juhtimisel toimunud koosolek kinnitas EVF 2007. aasta eelarve mahus 13,5 miljonit krooni.
EVF otsustas kokku kutsuda üldkogu 26. aprillil, kinnitas 2007. aasta eelarve ning kiitis heaks 2006. majandusaasta aruande projekti.
EVF juhatuse liikme Urmas Sõõrumaa juhtimisel toimunud koosolek kinnitas EVF 2007. aasta eelarve mahus 13,5 miljonit krooni. Sobiva kandidaadi ilmumisel oleks 26. aprilli üldkoosolekul võimalus lahkunud Aadu Luukase asemele valida uus EVF president.
Võeti kokku Eesti - Läti meeste ja naiste ühisliigade hooaeg, kinnitati EVF noorterahade jaotus ning seda reguleerivad dokumendid. Kinnitati rannavõrkpalli toimkonna koosseis, tegevusjuhend ja hooaja kalender.
Uudse projektina käivitub juunikuust Elioni suvevõrkpalli sari, mis koosneb kuuest võistlusest, sh seob kolm kohtadel toimuvat tugevate traditsioonidega võistlust (Võru, Haapsalu, Hiiumaa) ning lisab veel kolm (Pärnu, Muhu, Toila) välisväljakute võrkpallivõistlust.

Pohlak: eilne mäng oli allakäigutrepile punkt
Eesti jalgpalliliidu asepresident nendib, et ei maganud täna ööselt väga hästi, sest eilne rahvuskoondise mäng Iisraeliga oli sedavõrd masendab ning küsimusi tekitav.
Eesti jalgpall on hetkel ummikteel, kinnitas Aivar Pohlak täna hommikul ETV saates Terevisioon.
Pohlak lisas, et tema mõte otsib vastuseid sellele, miks Eesti jalgpallikoondisel läheb sedavõrd kehvasti.
"Kõik on rahulolematud: jalgpalliliit, mängijad, treener, fännid ning mina ise ka," ütles Pohlak.
Küsimusele, kas asi on peatreeneris Pohlak otse ei vastanud, vaid nentis, et meeskonna allakäiku ei saa ühe inimese kaela ajada.
Samas meenutas ta, et tööleping praeguse rahvusmeeskonna peatreeneri Jelle Goesiga kestab käesoleva aasta lõpuni.
Pohlak vihjas, et tuleb kaaluda kõiki variante ning ajalises mõttes on just praegu paras aeg asuda otsima meeskonda edasiviivat treenerit.

Venemaa võõrustab Moskvas Eesti tütarlaste koondist
Euroopa U-18 meistrivõistluste finaalturniiriks Tšehhis, Brnos valmistuv Venemaa koondis võõrustab 30.märtsist 1.aprillini Moskvas Eesti tütarlaste koondist.
Koondise vanuseklass on need, kes sündinud 1990. aastal ja hiljem. Peetaks kaks maavõistluse- ja üks sõprusmäng.
Vanemtreener Peeter Vahtra komplekteeris täna Moskvasse sõitva võistkonna järgmises koosseisus: Julija Mõnnakmäe, Dorit Heinastu ja Reelika Raap Pärnust, Kaisa Orav, Egle Püvi ja Anu Ennok Viljandist, Anna Kajalina ja Aleksandra Ossipovskaja Narvast, Heidi Luks (kapten) ja Pille Vahtra Tallinnast ning Piret Rattasepp Paidest ja Kaisa Õunpuu Saaremaalt.
Moskva mängude põhjal koostavad treenerid Peeter Vahtra ja Riina Ernits lõpliku noormängijate tosina, kes EM-finaalis osaleb.
Mängude kava EM-finaalis Tšehhis, Brnos

Liivamägi üllatas ennast ja täitis treeneri lubaduse
Martin Liivamägi ujus MM-il Eesti rekordiga poolfinaali ja täitis Pekingi olümpia A-normi.
Kui 18-aastane Martin Liivamägi seisis eile Austraalias Melbourne'is peetavatel pika raja ujumise MM-i stardipukil, olles vastamisi oma põhiala, 200 meetri kompleksiga, ei mõelnud ta eel-ujumises kindlasti nii heast ajast kui 2.01, 37.
"Treener (Urmas Jaamul -toim.) uskus, et ujun alla 2.02, ise lootsin saada aega alla 2.03," tunnistas Liivamägi, et 2,3 sekundiline rekordiparandus oli ta enda jaoks üllatuspomm.
Mürtsuga täismeeste seltsi
Tablool lõpuaega nähes vajus Liivamägi nägu naerule. Aeg 2.01, 37 tähendas mitut asja korraga. Esiteks on see Eesti uus tugevast mastist rahvusrekord. Teiseks pääses Liivamägi kümnendana (ja noorima osalejana) õhtusesse poolfinaali. Ja kolmandaks täitis ta kolme sajandikuga olümpia A-normi.

Tallinna Kalev otsib võtit Riia Baronsi alistamiseks
Kalev/Cramo võõrustab täna kodus Balti liiga play-off'i avamängus
Kalevlastel on käsil hooaja kõige raskem, ent seni ka kõige vastutusrikkam nädal. Kaks mängu on nad juba võitnud, kaks seisab ees.
"Muidugi tunnen väsimust, ent see ongi play-off'i omapära ja väsimus tuleb unustada," ütles Kalev/Cramo võtmemängija Travis Reed. "Mängin nii palju, nagu treener tahab. Kui vaja, töötan ka homme (täna - toim) 40 minutit."
Balti liiga kõige edukam korvikütt Reed vajab kaaslastelt rohkem abi lauavõitluses. Sõr-mevigastusest paraneva Catalin Burlacu osa jäi teisipäevases võidumängus Vilniuse Sakalai üle kasinaks.
"Reed on ideaalne leegio-när," lausus Kristjan Kangur. "Ta on teinud väga hea hooaja. Tõeline professionaal, kes elab korvpallile ja järgib distsipliini."

2 küsimust Raivo Laastile
Vastab
Raivo Laast
Riihimäe Cocksi käsipalli-meeskonna peatreener
1 •• Väike pluss ka Eesti käsipallile, sest meeskonnas mängivad Paavo Nelke, kes on ühtlasi abitreener, Kristo Järve ja Roald Karotom. Neist Nelke mängis väravas vaheldumisi Timo Puhakkaga, Järve oli finaalseerias Turu Fenixi vastu põhimehi ja ka Karotom tegi kaitses head tööd. Lisaks eestlastele on meeskonnas kaks Ukraina taustaga Peterburi mängijat. Fenix ületas poolfinaalis üllatuslikult Siuntio ja tema sihid olid täidetud. Finaalseeriaks Turu mehi enam ei jätkunud, võitsime mängudega 3: 0.

Õuduste õhtu juudimaal pikendas Eesti vutikoondise kurba nullirida
Eesti jalgpallikoondis, kes tõstis Iisraeli ees alistumise märgiks käed juba enne EM-i valikkohtumise avavilet ja alistus 0: 4, jätkab sügavas mängulises kriisis.
"Kõik on väga õnnetu," möönis keskkaitsja Marek Lemsalu. "Kuigi olime nõrgemad, ei tohtinuks sellegipoolest üle kahe värava endale lüüa lasta. Et neid neli tuli, on jama."
Justkui ilma igasuguse plaanita väljakule tulnud Jelle Goesi hoolealustel kulus koguni
71 minutit, et võõrustajate puuriluku Dudu Awati valdustes esimene ja viimane väravahõnguline olukord korraldada (Tarmo Kinki pealöök).
Esimestest pallipuudetest kindluse kätte saanud Iisrael seevastu tegi, mida tahtis - lisaks neljale tabamusele valdasid juudimaa pojad meisterlikult palli ja kontrollisid mängutempot.
Väravalöömise ilu näidati nii pea kui ka jalaga, nii lähedalt kui ka kaugelt. Väravate sepistajatena suure töö ära teinud Idan Tali, Roberto Colautti ja Ben Sahari kõrval väärisid kiitust kõik väljakul käinud mehed.

Mainori Kõrgkool peab Ülemiste Citys veebiloenguid
Ülemiste City ja Mainori Kõrgkool alustavad aprillis koostööd Interneti vahendusel loengute ülekandmiseks Ülemiste City territooriumil.
Ülemiste City juhatuse esimehe Gunnar Kobini sõnul on veebiloengute eesmärgiks populariseerida Ülemiste Citys elukestvat õpet ning kasvatada linnakus asuvate ettevõtete konkurentsivõimet läbi töötajate haridustaseme tõusu. "See on meie panus Ülemiste City keskkonna arendamisse ja linnakus asuvate ettevõtete konkurentsieelise loomisele. Meie visioonides peab Ülemiste City saama kohaks, kus saab ennast pidevalt täiendada ja arendada. Teadmised on jõud, mis võimaldavad uutel ideedel kasvada millekski tähelepanuväärseks."
"Mainori Kõrgkoolile tähendab see uut väljakutset, sest veebiloengute pidamine nõuab ka lektoritelt suuremat ettevalmistust ja tähelepanu võrreldes tavaloengutega," ütles Mainori Kõrgkooli rektor Mati Lukas. "Veebiloengud on osa meie õppeprotsessi kaasajastamise programmist. Mainori Kõrgkoolis mitte ainult ei räägita innovatsioonist hariduses, vaid astutakse reaalseid samme nii elukestva õppe võimaluste avardamisel kui ka õppekvaliteedi kindlustamiseks."

Olympic Entertainment Group asutas firma Rumeenias
Olympic Entertainment Group asutas ettevõtte Rumeenias, tegemist on esimese sammuga, valmistamaks ette grupi sisenemist sealsele hasartmänguturule.
Registreeritud ettevõte kannab nime Olympic Casino Bucharest SRL, teatas Olympic Entertainment Group.
Olympic Entertainment Groupi juhatuse liikme Andri Avila sõnul pakub kasvava majandusega Rumeenia grupile suurt huvi. "Hetkel käivad ostuläbirääkimised mitme Rumeenia kasiinooperaatoriga," kinnitas Avila. "Sealsete kasiinooperaatoritega võrreldes näeme Olympic Casino eelist meie ainulaadses kontseptsioonis."
Rumeenias elab 22 miljonit inimest, neist üle 2 miljoni riigi pealinnas Bukarestis. Alates selle aasta algusest on Rumeenia Euroopa Liidu liikmesriik.
Olympic Casino kaubamärgi all tegutsev Olympic Entertainment Group on Baltimaade suurim kasiinomeelelahutuse pakkuja, mis opereerib kasiinodega Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Ukrainas. Olympic Entertainment Groupi aktsiad on noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas. Kokku annab grupp tööd ligi 2500 inimesele.

Alla 21-aastaste reisimisvõimaluste piiramisest
Johtuvalt viimasel ajal meedias levinud informatsioonist alla 21-aastaste kodanike reisipiirangute kohta anname teada, et SAILING.EE ei kavatse rakendada vanuselisi, soolisi, rassilisi ega muid diskrimineerivaid piiranguid oma klientidele.
Praegu ja ka tulevikus on kõigil soovijatel, kaasa arvatud alla 21-aastatel, võimalik purjetada erinevatesse sihtpunktidesse ja tagasi ilma vanemate või üle 30-aastaste sugulastest saatjateta.
SAILING.EE seisukoht on "Kapten laevas - jumal taevas". Meie kogemustega kaptenid saavad hakkama mitte ainult laeva juhtimisega vaid ka distsipliini hoidmisega pardal.
Noori, kes sooviksid saada kapteniks, et edaspidi iseseisvalt oma reisimist juhtida, kutsume osalema purjetamiskursustel.

Peaminister tegi tööandjate keskliitu visiidi
Peagi ametist lahkuv peaminister Andrus Ansip tegi eile õhtul, vahetult enne koalitsioonilepingu parafeerimist, tunnustusvisiidi Eesti tööandjate keskliidu volikogu koosolekule.
Ansip kinnitas, et tööandjate manifestis kajastuvad ideed on paljuski sarnased Reformierakonna programmiga ning nende elluviimine alanud valimisperioodil on prioriteetne, teatas tööandjate keskliit.
Peaminister kinnitas tööandjatele, et ettevõtte tulmaksusüsteemis muudatusi ei tule ning ükskikisiku tulumaks väheneb lubatud tempos. Eurole üleminek toimub võimalikult kiiresti, kindlat tärminit on keeruline paika panna kuivõrd paljud tegurid on sellised, mida Eesti mõjutada ei saa, selgitas Ansip.
"Ettevõtete jaoks oluline küsimus, aastaid kõneall olnud uue töölepingu seaduse koostamine, sai peaministri kindla toetuse," sõnas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

Saku sisenes Vichy jääteega karastusjookide turule
Saku Õlletehas tõi Vichy kaubamärgi all turule uudse jäätee Vichy Ice Tea.
Saku Õlletehase teatel toodi turule korraga kaks erinevat maitset, sidruni- ning virsiku jäätee.
Vichy Ice Tea on unikaalse koostisega jäätee, mille teeb eriliseks loodusliku Tseiloni tee ekstrakti ning naturaalsete mahlade kasutamine. Toode on väljatöötatud Sakus ning seda turustatakse lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus.
Vichy Ice Tea on suunatud aktiivse eluhoiakuga noortele, kes hindavad head maitset ja stiilset disaini.
"Jäätee populaarsus on Eestis viimasel ajal jõudsalt kasvanud. 2006. aastal suurenesid müüginäitajad selles joogikategoorias ligi 150%, kergitades jaeturu müügimahte 5 miljoni liitrini," rääkis Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp. "Saku Vichy Ice Tea eesmärgid on kõrged, soovime aasta lõpuks saavutada 15% jäätee turust," lisas Sepp.

YIT Ehitusel valmis Pärnus Papiniidu 58 äri-ja kortermaja
Pärnus Papiniidu tänaval valmis teine YIT Ehituse rajatavatest uutest kortermajadest.
"YIT Ehitus on rajanud Papiniidu tänavale kaks uut kortermaja ning lähiajal on plaanis sinna ehitada veel kaks uut korterelamut," lausus AS-i YIT Ehitus juhatuse esimees Priit Sauk. "Papiniidu tänava hoonetekompleks paikneb väga atraktiivses ja hinnatud keskkonnas. Meri asub korterelamutest 600 meetri kaugusel, läheduses on kool, lasteaed, ujula, kino ja kaubanduskeskus. Lisaks on piirkonnas hea bussiühendus nii Pärnu kesklinna kui ka Pärnu rannarajooniga."
Papiniidu 58 hoone koosneb kahest plokist: madalamast 2-korruselisest ning kõrgemast 8-korruselisest liftiga hoonest, sõnas AS-i YIT Ehitus Lääne-Eesti piirkonna kinnisvarajuht Andres Tõnismäe. "Valminud hoone 45-st korterist ja 3-st äripinnast on müügis veel 8 1-3 toalisest korterit, millest 5 on merevaatega. Väikseim müügis olev korter on 36,4 m² ning suurim 64,6 m². 8-korruselise hoone soklikorruselt pääseb trepikotta, seal asuvad ka panipaigad, tehnilised ruumid ning kaks korterit. Alates neljanda korruse korteritest avaneb vaade merele."

Noored juhtimisgurud võtavad mõõtu
30. märtsil saab TTÜ aulas juba kolmandat korda toimuma Juhtimiskonverents/võistlus JuhtimisAju '07.
Tegemist on kombineeritud üritusega, mis põimib edukalt juhtimiskonverentsi, kus esinevad eesti tuntud juhid (Priit Põldoja, Aarne Ruussaar ning Kristel Kivinurm-Priisalm), ja tudengite mõõduvõtmise juhtimiskaasuste lahendamises.
Juhtimiskaasus on lühikirjeldus mingi probleemide ees seisva firma hetkeseisust ning kolmeliikmeliste võistkondade eesmärgiks on põhjaliku analüüsi teel pakkuda omapoolseid lahendusi olukorra leevendamiseks. Finaalvõistlusele pääsenud 7 võistkonda võistlevad tõeliselt suurtele rahalistele auhindadele (esikoht 15000 kr), kuid välja jagatakse ka hulgaliselt lisaauhindu.
JuhtimisAju on pingeline ja vaatemänguline üritus, mille põhieesmärk on võistlejaid ja pealtvaatajaid harida - seega lubame, et ilma positiivse tõuke ja kõva annuse tarkuseta ei lahku keegi. Üritus ei tunne vanusepiirangut ja ootame kõiki pealtvaatajaid alates koolieast kuni pensionärideni - kui vaid on huvi juhtimise ja äri vastu. JuhtimisAju on mittetulunduslik üritus.

Ettevõtjad värbavad täna tudengeid Tallinna Tehnikaülikoolis
Täna on terve Tallinna Tehnikaülikooli esimene korrus täidetud firmadega, kelle sooviks palgata tööjõudu tehnika- või majandustudengite seast.
Kohal on üle 60 ettevõtte, ning ootame üritust külastama ligi 2000 tudengit. Ettevõtete stendide juures avaneb tudengil võimalus luua kontakt just teda huvitava firmaga. Toimuvad ka firmade presentatsioonid mille vältel iga asutus räägib 20 minuti jooksul miks just nemad on väärt tööandja. Lisaks korraldab CV Keskus praktilisi koolitusi, mis aitavad arendada karjääriredelil tõusmiseks vajalikke oskusi (tööintervjuu läbimine, esinemine, organisatsiooni juhtimine jne).
Eile avas Peep Sürje kahepäevase ürituse Võti Tulevikku Karjääripäevad. Põnevatel ja aktuaalsetel teemadel rääkisid veel Mart Laar, Anu Virovere, Gerly Tuisk (CV Keskus), Olga Meinson (Vain & Partnerid) ning Margo Loor (Heategu SA). Tallinna Väitlusklubi korraldas väitluse teemal "Kõrgharidusega eestlased ei tohiks töötada välismaal", millele ootame kõiki huvilisi kaasa elama.

Hansapanga Uue Kodu Päev esitleb ka sõiduautosid
Sel laupäeval, 31. märtsil korraldab Hansapank Uue Kodu Päeva, mis toimub paralleelselt Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Esmakordselt saab külastaja ürituse raames lisaks kinnisvaraobjektidele tutvuda ka uute autode pakkumistega.
Uue Kodu Päeva eesmärk on pakkuda Hansapanga klientidele ja kõikidele huvilistele ülevaadet uute korterite, elumajade ning suvilate arendus- ja müügiprojektidest. Üritust korraldatakse panga teatel juba üheksandat korda.
Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna partnersuhete juhi Ardo Pajuri sõnul on lisaks uutele arendustele Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Haapsalus kinnisvaraturu selget elavnemist märgata ka teistes piirkondades, näitena Virumaal. Populaarseks on osutunud ka mitmed suvilate või suvekodude projektid üle Eesti. "Praegu leviv käitumismall järgib vahepealsetel aastatel unustusehõlma jäänud suunda - säilitatakse olemasolev korter ning otsitakse juurde suvilavõimalust, mitte ei soovita kindlasti eramusse kolida," kommenteeris Pajur.

Tartu Jaamamõisa Selver avab uksed paari nädala pärast
Tartus avab 12. aprillil uksed Jaamamõisa Selver.
Lisaks Selverile on ostukeskuses esindatud veel Jardin lilled, Säästuoptika, If Kindlustus, apteek Farmacia, Musicbox, Marakratt lasterõivad ja Videoplanet. Avamise puhul on kõikidel Jaamamõisa Selveri poodidel varuks mitmed soodustused ning üllatused, teatas AS Fausto.
Tänu suurele huvile ja positiivsele vastukajale prognoositakse Jaamamõisa Selveri külastatavuseks sarnaselt Annelinna Selveriga umbes 4000 inimest päevas.

Eesti Ekspress korraldab esimese Skype-intervjuu
Eesti Ekspress korraldab täna kell 17.00-17.30 Eesti esimese Skype-intervjuu.
Intervjueeritavad on Linnar Viik ja Peeter Marvet, teemaks Eesti 20. koht IT-edetabelis. Erinevalt tavalisest onlain-intervjuust saavad lugejad reaalajas küsimusi küsida ja jälgida vastuste ilmumist, teatas Eesti Ekspress.
Intervjuu toimub Skype'i grupivestlusena.

Aprill on Klassikaraadios džässikuu
Eetrisse jõuab ligikaudu 60 tundi džässisaateid, sealhulgas15 otseülekannet festivalilt Jazzkaar 2007.
Raivo Tafenau kvinteti kontserdi 27. aprillil vahendab Klassikaraadio Euroraadio džässiseeriasse, mis edastab otseülekannet Eestist18 välisriiki.
Džässi saab Klassikaraadiost kuulata igal tööpäeval kell 9.10 ja laupäeviti kell 14.30.
Teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 15.15 tutvustab Valter Ojakäär parimaid džässiplaate oma kogust.
Joosep Sanga džässisaated on eetris reedeti kell 14.00 ja pühapäeviti kell 21.00
Euroraadio džässkontserte saab aprillis kuulata teisipäeviti ja laupäeviti kl 19.05
Klassikaraadio džässikuu on osa üle-eestilisest aprillikuisest džässiprogrammist, milles osalevad tänavu paljud ajakirjandusväljaanded, haridusasutused, plaadipoed ning Eesti Televisioon.

Kahe nädala pärast selguvad parimad ajaveebid
Sel aastal toimub ajaveebide konkurss "Eesti Ajaveeb 2007" alapealkirjaga "Kohtume teiselpool reaalsust!".
Ajaveeb (ka blogi; inglise keeles weblog või web log,  lühendatult blog "veebipäevik") on eestikeelne vaste interneti rakendusele, mis kujutab endast veebipäevikut. Postitused ajaveebi esitatakse kronoloogilises järjestuses, ning on üldjuhul avalikud kõigile Interneti kasutajatele.
"Konkursi eesmärk on selgitada välja, millised on hetkel Eesti blogimaastiku populaarseimad teemad ja kuumimad ajaveebid. Samuti on plaanis kohtuda "teiselpool reaalsust" ja pidada üks korralik pidu nende teistmoodi tegelastega, kes kutsuvad ennast blogijateks," sõnas ajaveebide konkursi üks eestvedaja Tõnis Hiiesalu.
Seekordsel blogide võistlusel ei toimu hindamist ega ka salajast lõpphääletust žürii poolt. Ei valita kõige-kõige paremat ajaveebi ja isegi kategooriaid pole ette antud. Saidil blog.tr.ee saab anda hääle oma lemmik ajaveebidele vabalt valitud kategooriates. Tulemustest tekib sildipilv, mis sisaldab kõiki konkursile esitatud ajaveebe ja mis kuvatakse selleks loodud saidile internetis.

Armin Karust saab telestaar
TV3 võib järgmisest hooajast ekraanile tuua saatesarja, mida võiks nimetada "Suurim tööintervjuu".
See on karjeristide telešõu, kus kõrge enesehinnangu, hea hariduse ning hästiistuvate ülikondadega noored kandideerivad kõrgepalgalisele tippjuhi töökohale kohaliku kasiinokuninga Armin Karu firmas. Saates osalemiseks peavad nad end töölt lahti võtma ja panema kaalule tuleviku. Iga nädal vallandab Karu iga nädal ühe pürgija, kirjutab Eesti Ekspress.
"Ma ei saa midagi kinnitada," ütleb TV3 tegevjuht Toomas Vara. "Ei seda, et läbirääkimised käivad ja ammugi mitte peaosalise nime."
Armin Karu viibib välismaal, samas kinnitab Olympic Casino turundusosakond, et põhimõttelised läbirääkimised on tõepoolest toimunud.
Saate, ingliskeelse nimega The Apprentice ("Õpipoiss"), esimene hooaeg tuli teleekraanile 2004. aastal Ameerika Ühendriikides ja pälvis ülemaailmse tähelepanu, sest seda juhtis miljardär Donald Trump.

Saaremaa liiga pikk teatripäev
Teatriaasta auhindade jagamiselt tehtud televisiooni otseülekanne võinuks lõppeda ilma teatrirahva peolaua ja lisaintervjuudeta. Lastagu näitlejail puhata!
Teisipäevaõhtune teatriõhtu ülekanne Kuressaare Linna-teatrist, kus jagati aastapreemiaid, ei hiilanud glamuuriga. Argiõhtul üle mere sõidutatud teatrirahva aasta tippsündmus nägi välja ehk liigagi argine, võrreldes mõne varasema ülekandega Tallinna teatrimajadest. Ometi sai kõik ilusasti joonde aetud, tunnustused jagatud, auhinnad ja kingitused üle antud.
Idee, et Eesti rahvas peaks teleülekandes nägema ka ürituse teist poolt, n-ö pidutsemist, oli liiast.
Pärast "Aktuaalset kaamerat" lülituti teatrirahva peole, et hoida näitlejaid veel kord avalikkuse tähelepanu all. Kiire reaktsiooniga rõõmsameelsed saatejuhid Anu Välba ja Marko Reikop püüdsid värskete laureaatidega muljeintervjuusid teha. Ometi tundus see pealesurutud kohustusena täita eetri-aega. On ju näitlejate puhul sageli nii, et ekspromptintervjuudes on nad kordades kahvatumad kui laval esitatud loorberirollides. Ja mida neil oligi kaamera ette püütuna muud öelda kui seda, et jah, neil on tõesti hea meel… Mida filosoofilist ikka vastata, kui sult küsitakse, mis tunne siis pärast auhinna saamist on?

Pronkssõdur: vene lehed muust vist ei kirjutakski
Komsomolskaja Pravda - Severnaja Jevropa avaldas suure artikli "Kas Venemaa vajab venelastest baltlasi?", mis räägib Beljakovide pere saatusest. Aleksandr ja Tatjana olid edukad ärimehed - neile kuulus Riia kesklinnas õmblusateljee ja korter. Kuid nad ei tahtnud endale Läti kodakondsust ja soovisid kolida Kaliningradis elavatele sugulastele lähemale. Kui Putin kirjutas alla kaasmaalaste tagasipöördumise seadlusele, panid nad oma äri kinni, müüsid korteri, said Vene saatkonnast passid ja sõitsid Venemaale. Probleemid algasid juba piiril, kus Beljakove hoiti kuus tundi kinni. Mõlemad autod veeti koos pagasiga lattu, Aleksandril ja Tatjanal tuli läbida kümneid ekspertiise ja iga dokumendi eest pidid nad maksma, nagu ka vara hoidmise eest, kuna tegemist oli ärilaoga, tuli summa väga suur. Kaliningradis selgus, et üks euroliidu liikmesriigi Läti autodest ei vasta Euro-2 normidele, ja ökopassi vormistamise eest pidid nad jälle maksma. Järgnes alandav ja kurnav registreerimisprotseduur: kabinetist kabinetti, muudkui kogu tõendeid ja maksa. Vanemate juurde kolida soovinud poja ja üheksa-aastase pojatütre saatsid ametnikud tagasi Riiga. Siis sekkus asjasse Kaliningradi külastanud ja kohalikku lehte lugenud Venemaa presidendi abi Sergei Jastržembski, kes tegi kohalikele ametnikele säru ja sundis neid Beljakovide peret legaliseerima. Leht märgib kahetsusega, et on vaid üks Jastržembski ja kõiki asunikke tema isiklikult ka aidata ei jõua.

Baskini anekdoodid
Nõukogude ajal küsiti KGB-s vanalt juudilt:
"Millega te tegelesite kuni 1917. aastani?"
"Istusin ja ootasin!"
"Aga pärast 1917. aastat?"
"Ootused lõppesid, algas istumine!"
Kaks uusrikast ajavad juttu:
"Mul oleks vaja leida pojale mõni töö."
"See pole probleem. Mul on üks töö - 15 tundi nädalas, palka 15 000 kuus ja firma auto."
"Sa ei saanud aru. Ma tahan, et ta töötaks kümme tundi päevas ja palka saaks 7000 kuus!"
"Loll oled või! Siis ta peab vähemalt kuus aastat õppima!"
Eksam ülikoolis. Naistudeng on läbi kukkumas. Ukse taga ootab teda kamp kursusekaaslasi, kes püüavad teda kuidagi aidata. Äkki jookseb üks noormees auditooriumi ja karjub:

JÄRJEJUTT (12): Michael White: Pööripäev
Neiu pea sisemuses läikles põhjalikult poleeritud hõbemünt: hõbedane koopia kuldmündist, mida Philip eelmisel õhtul oli näinud vanemdetektiivinspektor Monroe kinnastatud käes.
Philip pöördus ära ja hingas paar korda sügavalt.
"Annan teile mõne minuti aega," pomises Monroe uuesti teerajale ronides. "Aga tunni jooksul vajan ma neid fotosid jaoskonnas."
Philip ei raisanud pildistamise eel sekunditki. Pikaajalise kogemuse tõttu teadis ta, et ainult nii suudab ta sääraseid situatsioone taluda. Mida kohutavamaid asju tal fotografeerida tuli, seda enam ta üritas end sealjuures tegelikkusest välja lülitada, jõuda robotlikku meelteseisu, kus ta pelgalt tegi oma tööd ega osutanud tähelepanu millelegi peale kaamera halastamatu fookuse.

BMW 1. seeria kupee saabub sügiseks
BMW kavatseb tulla sügiseks turule 1. seeria kupeega, järgmiseks aastaks valmib ka kabriolett versioon.
Kupee ehitatakse universaalkerega mudeliga samale põhjale, vahendab autoexpress.co.uk
Väike sportauto saab olema teistes 1.seeria BMW-dest erinevate esitulede ning mootorivõre kujundusega, samuti muudetakse kupeele isikupärasemaks auto sisemust.
Kupee mootorivalik on sama, mis 1. seeria universaalkerega mudelitel, kuid esialgu tulevad müügile vaid diiselmootoritega masinad.
Masin peaks hakkama konkureerima nii Audi A3 kui ka Volkswagen Golfiga.
Sõiduki maksumus ei ole veel teada, kuid hinnanguliselt võib see jääda pisut alla 400 000 krooni.

Ameeriklaste arusaam ilusast autost
Suuremaks kasvanud Chrysler Sebring loobus särtsakast kujust ja sai lõpuks diiselmootori.
Chrysler Sebringu senine mudel on Eestis olnud vägagi menukas. Edu põhjuseid on mitu, üheks kriteeriumiks oli kindlasti keskklassiauto kohta soodne hind ja rikkalik baasvarustus. Hind sisaldas kõiki tüüpilisi ameerika mugavusi, kuid mis peamine - senine Sebring nägi välja kallim ja luksuslikum kui see tegelikult väärt oli. Sebringu omanikku peetakse rikkaks inimeseks, kuigi see auto maksab vähem kui populaarne Toyota Avensis. Voolujooneline ja sportlik välimus tegi sellest vägagi atraktiivse sõiduvahendi.
Paraku pean tunnistama, et Sebringu uus kujustus minus elevust ei tekita. Snitti on küll võetud ilusast kahekohalisest Crossfire'ist (pikivagudega mootorikapott, suured tuled ning kaldus radiaatorivõre), kuid need elemendid mõjuvad suurel sedaanil imelikult. Kadunud on voolujooneline lennukus ning ainus meeliköitev element on auto tagaosa. Maitse asi. Kuid pole halba ilma heata - varsti jõuab müügile Chrysler Sebringu sõsarmudel Dodge Avenger, mis näeb välja oluliselt ahvatlevam. Sebringuga tehniliselt sama auto saab olema lähtemudelist isegi odavam.

Alkolukk ei lase purjus juhil sõiduki mootorit käivitada
Rootsi riik tahab kuue aasta pärast muuta alkoluku kasutamise kohustuslikuks.
Rootsi teedel sureb igal aastal umbes 400 inimest ja tuhatkond saab raskelt vigastada. Kahe auto kokkupõrke põhjustajaks on kolmandikul juhtudest alkoholi tarbinud juht. Teelt väljasõitnud autode juhtidest peaaegu pooled on olnud alkoholijoobes. Rootsi riik otsib nüüd tehnilisi lahendusi, kuidas napsulembelised autodest eemal hoida. Lahendusena nähakse alkolukku ehk täpsemalt alkovõtit, mida Rootsi autotootjad Saab ja Volvo viimastel aastatel on aktiivselt arendanud ja täiustanud. Nüüd on riik võtnud eesmärgiks, et 2012. aastast peavad kõik Rootsis müüdavad uued autod käivituma üksnes alkovõtmest. Selle seadustamise vastu seisavad aga Euroopa Liidu ametnikud, kuna see rikub vaba konkurentsi reegleid. Saabil ja Volvol oleks teiste autotootjate ees tugev eelis, sest peale nende pole keegi alkoluku arendamisega eriti tegelenud.

Lendav auto läheb tootmisse
Hollandi disainifirma Flying Car leidis investori kolmerattalise lendava auto PAL-V (Personal Air and Land Vehicle) tootmiseks.
Auto on varustatud Mazda RX-8-lt võetud 213-hobujõulise rootormootoriga, mis kiirendab sõidukit maanteel nullist sajani viie sekundiga ning võimaldab sõita kiirusega kuni 200 km/h. Head kiirusenäitajad on tingitud masina väikesest tühimassist - 550 kg.
Et lennumasin saaks maapinnal normaalselt sõita, on PAL-V tiivik kokkupandav. Lendav auto suudab tõusta kuni 1200 meetri kõrgusele ja lennata kuni 600 kilomeetri kaugusele. Sõidukijuhil peab olema lenduri litsents.
Õhkutõusmiseks vajab auto vähemalt 50 meetri pikkust sirget, kuid maandumiseks vajab see kümme korda vähem maad. Et riistapuu lennukõrgus on väike, ei pea piloot lennumarsruuti lennujuhtidega kooskõlastama.

Moskvas vali üürikorterit akende järgi
Moskvas nõuab üürikorteri otsimine otsusekindlust, et sobilik korter kohe ära võtta.
Moskvas on korteri leidmine keerulisem kui Tallinnas. Seda põhjusel, et linn on võõras ja ka korterid keskmiselt kallimad. Kasutasin üürikorteri otsimiseks parimat vahendit võõras keskkonnas, nimelt sõprade abi. Kuidas muidu leida usaldusväärne kinnisvarabüroo, milliseid tegutseb Moskvas ilmselt tuhandeid? Kust mina, Tallinna elanik, oleks osanud neist midagi eelistada?
Sõber soovitas valida kahe firma hulgast - Miel või Mian. Ütles, et mõlemad on küll kallid, aga teenus on seda väärt. Valisin siis Miani ega kahetse. Korteri üürimiseks oli mul kaks põhilist nõudmist - kuu üür peab mahtuma 2000 dollari piiresse ning korter peab asuma kesklinnas, et oleks mugav liikuda. Lähimast metroojaamast viieminutise jalutuskäigu kaugusel.

Ajaloolised majad kaovad ööpimeduses
Moskvas Punasel väljakul lammutati ajaloolised hooned, et teha ruumi lukshotellile.
Eesti ei ole ainuke koht, kus lammutatakse terveid maju südalinnas või lohistatakse ööpimeduse varjus monumente minema. Moskvas lammutati presendi varjus neli ajaloolist maja Punase väljaku ääres, mis kuulusid ühtlasi UNESCO maailmapärandi nimekirja.
"Pimeduse kattevarjus veeresid rasked sõjaväeveokid Punasele väljakule ja kadusid tohutute presentkatete taha. Presendile olid maalitud kaetud hoonete fassaadid, jätmaks muljet, et maju renoveeritakse. Katted pidid aga takistama moskvalasi uurimast, mida veoautod seal tegelikult korraldasid," kirjeldab veebruaris toimunut Uwe Klussmann ajakirjas Spiegel.
Ühel hommikul, kui päike tõusis Kremli ja St. Basili katedraali kohale, olid kadunud veoautod, aga ühes nendega ka neli Punase väljaku hoonet, mis olid osa maailmakuulsast linliku struktuuri kompleksist. Arhitektuurilised klassikalises stiilis kalliskivid olid sama unikaalsed kui naabruses asuv Moskva kuulus kaubamaja GUM (Gossudarstvennõi Universalnõi Magazin - Riiklik Universaalkauplus).

Kinkelepingu asemel on ohutum teha testament
Raha säästmise mõttes tahavad paljud oma vara üle anda kinkelepinguga, märksa ohutum on aga teha testament. Sellest saab veel vajadusel taganeda.
Siit ilmast lahkudes jääb inime-sest enamasti maha suurem või väiksem hulk maist vara - mõnikord kinnisvara, vahel ka võlad. Kellele see kõik jääb? Kuidas ise omaste tuleviku eest õigel ajal hoolitseda ja kuidas pärijana toimida? Nõu annab Notarite Koja jurist Kaitti Persidski.
Kas on targem oma vara kinkida või pärandada?
Selle küsimusega pöördutakse sageli notarite poole. Ühest vastust on võimatu anda, sest kinkelepingu või testamendi tegemine toob endaga kaasa täiesti erinevad juriidilised tagajärjed.
Kinkelepingu sõlmimist reguleerib võlaõigusseadus, pärandamist ja pärimist aga pärimisseadus. Juhul kui näiteks vanaema kingib kinnistu lapsele, võib kingi saaja korteriomandit vabalt käsutada, selle müüa või edasi kinkida. Arvestada tuleks, et kuigi võlaõigusseadus võimaldab teatud juhtudel kinkelepingust taganeda, ei tähenda see, et kingitud korteriomand läheks automaatselt kinkijale tagasi. Kui kinkija soov on pärast kinkelepingut kinnistut kindlasti ise kasutada, oleks mõttekas kaaluda isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimist.

Poolesaja Mustamäe korteri eest saab osta uhke mõisa mere ääres
Eesti Päevaleht tutvus müügis olevate mõisatega ning uuris, kuidas elab mõisahärra.
Saaremaal on võimalik endale soetada hetkel Eesti kalleim mõisakompleks 67 miljoni krooniga. Pöide vallas mere läheduses asuv Oti mõis on teadaolevalt vanim Saaremaa parunimõis, mida mainiti esimest korda ajalooürikutes 14. sajandi alguses. Mõis koosneb kolmest hoonest - kahekorruselisest dolomiitplokkidest ehitatud härrastemajast, millele abihoonetena annavad lisaväärtust kolmekordne täiskeldriga kivihoone ning tsemendi- ja toruvabrik. Mõisa ümbritseb park.
Kanada väliseestlane Henno Erikson Parks ostis mõisa küm-ne aasta eest, sest nägi selles võimalust tegeleda ettevõtlusega ja hakkas seda oma käe järgi korda tegema. Kanadalase maitse-eelistused ei kattunud aga kaugeltki muinsuskaitse nõudmistega. "Pakettakendega mõis ajas muinsuskaitsjate ihukarvad püsti," ütleb mõisa müügiga juba paar kuud tegelenud kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Martin Sepp.

VLADIMER PAPAVA: Venemaa illiberaalne "liberaalne impeerium" 
Lääneriikides küsivad paljud, kas Venemaa jätkab maagaasi kasutamist selleks, et avaldada majanduslikku ja poliitilist survet Gruusiale, Ukrainale ning teistele riikidele, mida Kreml peab oma lähivälismaaks.
Energiarelva kasutamine pole siiski pelgalt taktika: see moodustab Vene välispoliitikat suunava doktriini keskme.
Venemaa poliitika postsovetlike riikide suhtes rajaneb "liberaalse impeeriumi" doktriinil. Selle kohaselt peaksid Venemaa tähtsamad riiklikud ja eraettevõtted saavutama varade omandamise teel kontrolli endiste Nõukogude vabariikide olulisemates majandusharudes. Mainitud kontekstis peaks sõna "liberaalne" justkui osutama, et "uut Vene unelmat" tuleks ehitada puhtalt majanduse abil ning mis tahes jõuaktsioonid teiste riikide vastu on välistatud.
Võtmerollis on selles mudelis loomulikult energiatarned postsovetlikele riikidele. Eeskätt Vene maagaasihiiglane Gaz-

EVI ARUJÄRV: Tõsidusest, naljast ja piiridest
Meediapilt on kohati nii segamini, et "Pehmetes ja karvastes" öeldut võetakse järgmisel hetkel tõe pähe ja "Välisilma" dokumentaalfilmi Põhja-Koreast vaadatakse kui naljasaadet, arvas tehistegelikkust tootvast meediast ETV juht Ainar Ruussaar.
Ons inimesed lihtsalt rumalad, ei adu žanrit ega tee vahet tõsise ja naljaka, tõeluse ja näivuse vahel? Või on ka meedia ise segadusega seotud, uputades uudiseid libauudiste sisse ja miksides ilmateadet aluspesureklaamiga?
Tõsiduse ja nalja piiri on ajuti tõepoolest raske tabada. Ka Ruussaare jutus. Rääkides tehistegelikkusele vastanduvast kvaliteetmeediast toob ta positiivseks näiteks: "Jumalateenistuste otseülekanded koguvad tasapisi vaatajaid juurde." Surnust ülestõusmine massidesse - objektiivse tõeluspeegelduse garant?
Argumentide hulgas, millega käsitletakse meedias levinud kõnemodaalsuste kaht kõige problemaatilisemat külge - tõeväärtuse ja inimliku hoolivuse puudumist -, on žanrile viitamine levinumaid. Ka ajakirjandusautoriteet Marju Lauristin on tõmmanud piiri autoriteetse ja mängulise tõelusepeegelduse vahele, rõhutades, et meedia (kuhu kuuluvad reklaam, PR-teated ja meelelahutus) on üks asi ja ajakirjandus hoopis teine. Selge: meelelahutusliku müra seest tuleb tõsised ja tõeväärtusega sõnumid lihtsalt üles leida. Ja ükskõik kui räigest naljast tuleb aru saada - haavatavus ei ole in. Paraku saab selline aktiivset ja teadlikku lähenemist eeldav kontseptsioon kehtida vaid väikese osa inimeste kohta. Ei klapi see hästi kokku ka demokraatiaprintsiibiga, mis eeldab ühiskondlikult olulise informatsiooni selgust ja kättesaadavust. Aga mis teha, avaliku ruumi kaubastumine koos sinna juurde kuuluvate õigustustega tundub olevat paratamatu.

TANEL MAZUR: Narva linnavõim on läbi kukkunud
Viimase nädala sündmused Narvas tõendavad, et kohalik võim on linnaasjade korraldamisel läbi kukkunud ega suuda vaatamata monopolistlikule seisundile ennast kehtestada ei majanduses ega ka poliitikas.
Narva vee- ja solgitüli on vaid üks osa kommunaal-majanduslikest meetmetest, mida valitsev Keskerakond on rakendanud valimisvõitude kindlustamiseks. Aastake enne valimisi alustab linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin oma abilistega "võitlust" ühe või teise kommunaaltariifi nimel. Juhuslikult kuuluvad kõiki teenuseid (vesi, solk, soojus, prügi, transport) osutavad ettevõtted praegu vähemalt 50% linnale. Võideldakse justkui iseendaga.
Enne valimisi saavutatakse võit (tariifid ei tõuse) või viik (tariifide tõus lükatakse edasi) ja see kantakse oma kontosse.
Hinnatõus peab aga ühel hetkel tulema ja loosung "Meil on X tariif Eesti kõige madalam!" maksab kätte. Nii juhtus ka veetariifiga, mida tõsteti nüüd juba loosungi all: "Meie veetariif on seni olnud kaks korda madalam kui mujal ja ta jääb ikkagi kõige madalamaks!"

Itar-Tass: Läti-Vene leppe mõju Eestile
Venemaa ja Läti piirilepingu allkirjastamine aitab teha läbimurde samasuguse leppe asjus Eestiga, ütles Vene uudisteagentuurile sealse parlamendi ülemkoja, föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov.
Margelov nimetas piirilepingut Lätiga väga tähtsaks, kuna see ei määra üksnes riikidevahelise, vaid ka Venemaa ja Euroopa Liidu piiri. Arvestades seda, et Moskva ning Brüssel kavandavad uue partnerlus- ja koostööleppe sõlmimist, võib tema sõnul piiriküsimuse lahendamist nimetada tähtsaks eeltingimuseks transiidi ja migratsiooni teemalistele kõnelustele. "Seda lepet Lätiga sõlmides loob Venemaa aluse tulevastele lepetele EL-iga," ütles Margelov.

Turun Sanomat: Eesti-Vene piirileping ummikus
Läti peaministri ja tema Venemaa kolleegi allkirjastatud piirileping on teretulnud samm Balti riikide ja Venemaa suhete stabiliseerumisel, märkis Soome ajaleht oma juhtkirjas.
Leedul õnnestus lepingule heakskiit saada juba kümme aastat tagasi. Järele on jäänud vaid Eesti, kes ootab oma lepingu ratifitseerimist. Otsustades selle järgi, et Venemaa on pakkunud läbirääkimiste algusest alustamist, ei ole Moskva heakskiitu lähiajal oodata.
Venemaad ärritab lepingu juures Eesti parlamendi viimasel hetkel tehtud lisandus, kus tõdetakse, et leping ei muuda kehtetuks 1920. aastal allkirjastatud Tartu rahulepingut.
Eesti ja Venemaa piirileping näib olevat ummikus. Eesti ei kavatse oma seisukohta muuta ega ole tõenäoline, et oma suurriigi-staatust rõhutav Venemaagi järele annaks. Mingisugust vastutulekut peab leiduma mõlemal osapoolel, kui soovitakse leping kinnitada.

REPLIIK: Tugevuselt 12. valitsus
Kui arvestada eri riikides võimul olevate valitsusliitude toetust parlamendis, oleks Eesti loodav kolmeparteiline valitsus Euroopas tugevuselt 12. kohal. Eesti koalitsiooni 60 kohta 101-st ehk 59,4 protsenti parlamendikohti võimaldab rääkida tugevast valitsusest. Näiteks Liechtensteini kaheparteilisel valitsusel on 88 protsenti, kuid valitsuskriisis oleval Serbia koalitsioonil vaid 18,8 protsenti parlamendikohti.
See-eest valitsuste kestus sõltub juba poliitilisest kultuurist. Soome valitsusliidud püsivad viimasel ajal kindlalt neli aastat, kuigi valitsustes on esindatud rohkem parteisid kui Eestis. Eestis pole aga valimistest valimisteni kestvat valitsust veel nähtudki.

JUHTKIRI: Kas peatreener peaks lahkuma? 
Eesti jalgpallikoondis on pidanud Euroopa meistrivõistluste valiksarjas viis kohtumist ja kaotanud kõik mängud. Me pole suutnud lüüa vastastele ühtegi väravat, kuid oleme ise olnud väga külalislahked, lubades oma väravat kostitada kümne "kolliga". Olukord on üpriski nutune. Täna hommikul koguneb Eesti jalgpalli liidu juhatus ning ennekõike on õhus küsimus, kas Eesti koondise peatreeneri Jelle Goesi leping (mis on sõlmitud aasta lõpuni) lõpetatakse ennetähtaegselt.
Kui hollandlane 2004. aasta oktoobris Eesti koondise peatreeneri ametikoha vastu võttis, asus Eesti FIFA edetabelis 77. kohal. Nüüd on Eesti jäänud 106-ndaks ning pärast kaotusi Venemaale ja Iisraelile langeb ilmselt veel mõne koha allapoole. Võrdluseks - Eesti kõrgeim koht FIFA edetabelis on olnud 60. Toona, detsembris 2002, oli vahetult meie ees Šotimaa ja järel Ghana, kes praegu on FIFA edetabelis kerkinud vastavalt 16. ja 19. kohale. Nüüd peab Eesti end võrdlema selliste riikidega nagu Botswana (105.) ja Ekvatoriaal-Guinea (107.). Kõnekas muutus.

Venemaa Euroopa Liitu astumine pole utoopiline
Endine Briti välisminister ja nüüd peamiselt Venemaal äri ajav lord Owen ennustab, et õige pea mõistetakse nii Venemaal kui ka Euroopas, et vastastikune vaen pole kummalegi kasulik, ning pikemas perspektiivis võib Venemaa saada ka ühenduse liikmeks.
Liisa Past
toimetaja
Lord Owen, oma ettekandes keskendusite peamiselt Euroopa Liidule kui poliitilisele ja majandusühendusele. Mida arvate neist paljudest aruteludest, mis praegu käsitlevad vajadust arendada jagatud Euroopa väärtusi? Kas sellised väärtused on olemas ja mis need võiksid olla?
Usun, et on mõned ühised väärtused, mida on raske kokku võtta. Näiteks solidaarsustunne - aita oma naabrit -, aga see ei ole kõik. On tunne, et organiseeritud üksteiseaitamine on mõistlik. Usun, et see on jagatud Euroopa väärtus.
Kui jagatud Euroopa väärtused piirduvad vaid sellega, tähendab see, et liit võib ka igavesti laieneda. Sellisel juhul piisab Euroopa Liidu osaks saamiseks solidaarsuse ülesnäitamisest ning majandusnõudmiste täitmisest.

Venemaa roll Euroopa Liidu partnerina kasvab
Gert-Rüdiger Wegmarshaus
Tartu ülikooli Euroopa kolledži direktor
Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni poliitilised ja majandussuhted muutuvad järjest olulisemaks. Pärast N Liidu kokkuvarisemisele järgnenud pikaleveninud siirdekriisi seab Venemaa ennast taas oluliseks maailmapoliitikas osalejaks.
Pärast 1990. aastate tööstuslangust ja massilist vaesust parandab Putini Venemaa samm-sammult oma majanduse olukorda, toetudes tohututele loodusvaradele ning kasutades järjest rohkem, ehkki aeglaselt, oma intellektuaalseid, teaduslikke ning tehnoloogilisi võimalusi. Seetõttu on Venemaa Euroopa Liidule kaubanduse, investeeringute ning tööstuskoostöö alal oluline partner.

Saksa saadik: ma ei eristaks uusi ja vanu liikmesriike
Saksamaa suursaadiku Julius Bobingeri (pildil) arvates pole mõtet eristada uusi ja vanu liikmesriike, sest ka uus liikmesriik võib olla väga edukas Euroopa Liidu liige.
Lord Oweni visioon Euroopast on väga britilik - ta rääkis majandusest, poliitikast ja institutsioonidest. Kas teie nägemuses Euroopast on väärtustel suurem tähtsus?
Meie nägemus Euroopa põhiseaduslepingust erineb tõesti brittide omast. Kuid ma hindan mõlemat, sest nad põhinevad tervel mõistusel ning võtavad arvesse Euroopa Liidu olulisust kodanike jaoks. Nii et meil võivad olla eri arvamused, aga on oluline, et arutlused Euroopa Liidu tähendustest ning sellest, mida liit saab kodanikele pakkuda, viidaks inimesteni.

Euroopa ei tohiks arvestada ainult Venemaad
Lela Rekhviašvili
Tartu ülikooli Euroopa kolledži grusiinist tudeng
Lord Oweni arvamus, et Euroopa Liit peab seoses Gruusia-küsimusega olema Venemaa suhtes "tundlik", tegi publikus olevad grusiinid väga närviliseks, sest Owen tunnistas, et ta ei näe Gruusiat järgmise 20 aasta jooksul Euroopa Liitu pääsemas.
On kahetsusväärne, et eurooplased vaatavad olukorda Venemaa huvide vaatenurgast. Arvan, et rahvusvaheline kogukond ei tohiks Gruusia siseasjade analüüsimisel Venemaa positsioone nii palju karta. Sama on ka diplomaatilistes asjades. Kui Euroopa Liit tahab Kosovole iseseisvuse anda, siis tähendab see, et Venemaa saab öelda, et me peaksime nägema ka iseseisvat Abhaasiat ja Osseetiat. See on meie jaoks väga ohtlik tendents.

Euroopa tulevik
Briti poliitika suurkuju lord Owen ütles nädala eest Tartu ülikoolis peetud aulaloengus Euroopa
Lord Owen
endine Suurbritannia välisminister
Ma käisin Eestis 1990. aasta suvel, Eesti jaoks väga erutaval ajal. Olen teie riigi arenguid sellest ajast huviga jälginud. Usun, et Euroopa Liidu saavutuste kiitmiseks ei ole paremat kohta kui Eesti...
Kui Berliini müür 1989. aastal langes, olin ma üks paljudest "külma sõja sõdalastest", kes otsustas avada uue peatüki oma isiklikes suhetes Euroopa Liiduga. Uskusin, et Gorbatšov väärib austust, sest ka Margaret Thatcheri sõnade kohaselt oli ta "keegi, kellega saame koos töötada".
1990. aastal olin ma Ühendkuningriigi Balti riikide parlamendidelegatsiooni juht. Mäletan siiani väga hästi oma vestlust ühe sotsiaaldemokraadist Eesti naispoliitikuga, kes oli seotud otseläbirääkimistega, mida peeti Gorbatšovi ja Jeltsiniga (lord Owen peab tõenäoliselt silmas Marju Lauristini - Möte). "Venemaal on vaid üks demokraat," ütles ta ning kui ma andsin naiivselt mõista, et see on Gorbatšov, vaatas ta mind laastava pilguga ja ütles: "Ei, see on Jeltsin."

Kas Euroopa Liidu laienemisele tuleb piir ette? 
Marianne Mikko
Euroopa Parlamendi saadik
Euroopa Liidu uks peab jääma lahti. Eesti vasaktsentristid jagavad mõtet, et 50 aasta jooksul pärast Rooma lepingute sõlmimist on Euroopa Liidu suurim edulugu olnud just laienemine.
Nii on kirjas ka Rooma lepingus: iga Euroopa riik, mis avaldab soovi ühineda Euroopa Liiduga, peab saama selleks õiguse. Ma arvan, et kui rääkida Türgist, siis on ta paljuski ka geograafiliselt Euroopas. Ma olen sotsiaaldemokraat, mitte kristlik demokraat. Minu jaoks ei ole küsimuse religioosne alltekst nii väga tähtis, pigem geograafia.
Tõsi küll, Türgi ei saa sisse ei viie ega kümne aasta vältel - liitumiskõnelused ei kesta vähem kui 12-15 aastat. Aga just Türgi oma põhiseadusega, mis lahutab religiooni riigist, võiks anda eeskuju, kuidas on võimalik toimida.

Uued liikmesriigid - rohkem muresid või kogemusi? 
Nigel Haywood
Briti suursaadik
Euroopa Liidu uute liikmetega on Euroopa otsuste tegemisse ja mõtetesse tulnud mitmekesine valik erinevaid kogemusi ja isiksusi, sest isiksused on Euroopas väga olulised. See on tegelikult andud Euroopa Liidule tugeva energiasüsti.
Loomulikult on laienemine olnud keeruline, sest suuremat Euroopat on keerulisem juhtida kui 15-liikmelist, aga ma arvan, et kõik britid on nõus, et sellise hulga uute kogemuste lisamine on olnud kasulik.
Keeruline on öelda, kas uute liikmete nägemus Euroopast erineb nende kommunistliku tausta tõttu vanade liikmesriikide omast. Tegemist on riikidega, kellel ei ole suures osas ajaloost olnud õigust tegelikule demokraatiale. Ja nad toovad Euroopasse midagi, mida ülejäänud võtavad ehk iseenesestmõistetavana. Nad toovad endaga tõelise vaimu panna Euroopa demokraatlikult tööle ja keskenduda vabadustele - näiteks tööjõu ja kapitali vaba liikumine, mida neile on keelatud.

Euroopa tõelised lood
Euroopa peab end kohe uuel viisil tõlgendama, sest vanamoodsatest suurtest narratiividest ja euro-müüdist enam ei piisa. Võib-olla sobiks tõeline ja enesekriitiline lugu, mis on kootud ümber kuue eesmärgi ehk väärtuse, pakub Timothy Garton Ash. Nendeks oleks vabadus, rahu, seadused, jõukus, mitmekesisus ja solidaarsus.
Timothy Garton Ash
Oxfordi ülikooli Euroopa-uuringute professor
Euroopa sõlmpunkt on kaotsi läinud. Euroopa ei tea enam, mis lugu ta tahab endast rääkida. Jagatud poliitiline narratiiv hoidis kolme põlvkonna vältel elus sõjajärgset (Lääne-) Euroopa lõimumiskava, aga see on pärast külma sõja lõppu lagunenud. Enamik eurooplasi ei tea praegu, kust me tuleme; veel vähem on meil ühine nägemus sellest, kuhu läheme. Me ei tea, miks meil on Euroopa Liit ja milleks on see kasulik. Niisiis läheb pakiliselt vaja uut narratiivi.
Minu ettepanek on, et meie uus lugu saaks kootud kuuest lõimelõngast, millest igaüks esindab üht Euroopa ühist eesmärki. Need lõngad on vabadus, rahu, seadused, jõukus, mitmekesisus ja solidaarsus. Ükski neist eesmärkidest ei ole Euroopale ainuomane, aga enamik eurooplasi oleks nõus, et meie päevade Euroopale on omane nende poole püüelda. Me ei jõua aga eesmärgile lähedalegi. See läbikukkumine on iseenesest osa meie uuest loost ja peab leidma väljenduse. Tänapäeva Euroopa peab olema võimeline pidevaks enesekriitikaks.

Euroopa ja USA - konkurendid või partnerid? 
Jeffrey Goldstein
USA saatkonna diplomaatiline asjur
Päris algusest peale on USA tervitanud ja pooldanud Euroopa integratsiooni nii sõnade kui ka tegudega. Euroopa majandusliku koostöö komitee ning Euroopa söe- ja teraseühenduse moodustamisest kuni Euroopa ühisraha loomise ning euroliidu Kesk- ja Ida-Euroopasse laienemiseni on USA seda üllast ettevõtmist toetanud.
Me usume, et Euroopa lõimumine on ühtlasi ka meie huvides. Järjestikused USA kongressi koosseisud ning administratsioonid on võinud veenduda, et integratsioon tugevdab Euroopa demokraatiat ja edendab majanduskasvu ning et selline areng tuleb USA-le vaid kasuks.
See veendumus püsib kindlana ka praegu. Nagu ütles president George W. Bush oma teise ametiaja inauguratsioonikõnes: "Vabaduse püsimine meie maal sõltub üha enam vabaduse edust teistes riikides."

Identiteet ja migratsioon
Eurooplased suhtuvad ameeriklaste patriotismi-avaldustesse enamasti küüniliselt või ükskõikselt. Ometigi peaksid eurooplased just ameeriklastelt õppima, kuidas "võõrastega" toime tulla, vastasel juhul plahvatab ühel päeval viitsütikuga pomm, mis teeb Euroopale palju rohkem kahju kui 11. septembril 2001 maailma kaubanduskeskust
Francis Fukuyama
Johns Hopkinsi ülikooli professor,
raamatu "Ajaloo lõpp ja viimane inimene" autor
Tänapäeva identiteedipoliitika tugineb ühele liberaalse demokraatia aluseks oleva poliitteooria puudusele. See puudus on liberalismi vaikimine gruppidest ja nende olulisusest. Tänapäevane poliitteooria, mis algab Machiavelliga ning jätkub Hobbesi, Locke'i, Rousseau ja Ameerika Ühendriikide loojaiks olnud riigiisade kaudu, mõtestab poliitilist vabadust, vastandades riigi indiviidide, mitte gruppidega. Näiteks Hobbes ja Locke ütlevad, et inimestel on indiviididena loomuõigused, mida meie loomulikus olekus saab kindlustada vaid sotsiaalse lepinguga, mis takistab üht indiviidi oma huvide eest seistes teisi kahjustamast.

Õhtumaa viimased tunnid*
London School of Economics (LSE) on eestlastele tuntud ilmselt kõige rohkem selle poolest, et seal "õppis" menuka telesarja "Jah, härra (pea) minister" kangelane Jim Hacker. Mäletate küll, kuidas Oxfordi haridusega Sir Humphrey ja erasekretär Bernard selle fakti üle pidevalt nalja heitsid.
Selles samas LSE-s toimus aga 14. märtsil vägagi reaalne ja tõsine avalik arutelu teemal "Euroopa Liit: järgmised 50 aastat". Sellest võtsid osa nimekad kõnelejad, teiste seas ka tänases Möttes kirjutav Timothy Garton Ash, keda kõikvõimalikud konverentsikorraldajad on siiani tulutult Eestisse kutsunud, aga ka Robert Cooper, kes ongi Eestis esinemas käinud.

Kohustuslik ajateenistus võib lüheneda
Praegune 8-kuuline ajateenistus võib muutuda lühemaks, sellise võimaluse annab vastloodud koalitsioonileping.
Ellu peaks selle viima kaitseministriks saav Jaak Aaviksoo, kuid plaanil on ka vastaseid, vahendavad Seitsmesed Uudised.

Tulekahjus sai vigastada isa kahe lapsega
Täna südaöösel puhkes tulekahju Tallinnas Käo tänaval asuva elumaja teisel korrusel.
Tule kiire leviku tõttu said põletushaavu kaks last ja nende isa. Maja sai tulest ja kustutusveest kõvasti kannatada.
Päeval käisid õnnetuspaigaga tutvumas Seitsmesed Uudised.

13-aastane poiss tegi rolleriga avarii
Täna kella 19 ajal teatati liiklusõnnetusest Rannamõisa tee 28. kilomeetril, kus kokku põrkasid kaubik ja roller.
Õnnetus juhtus Tabasalus, kui Mercedes Benz kaubikuga sõitnud 32-aastane Andres põrkas kokku samas suunas liikunud rolleriga, rääkis Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Päevaleht Online'ile.
Esialgsetel andmetel sooritas roller tagasipööret.
Vigastada sai nii 13-aastane rollerijuht ka 16-aastane kaassõitja. Mõlemad viis kiirabi haiglasse.
Rolleriga tohib sõiduteel sõita alates 14. eluaastast ning 14-15 aastastel peab selleks olema ka vastav juhiluba.
Politsei palub lastevanematel jälgida, et nende lapsed ei paneks ennast ohtu liikudes sõiduteel rolleriga, kuna neil vastavad oskused veel puuduvad.

Pihl tegi avalduse sotsiaaldemokraatidega liitumiseks
Siseministri kohale üllatuslikult kandideeriv Jüri Pihl on teinud avalduse astumaks Sotsiaaldemokraatilkku Erakonda.
Sotsiaaldemokraatide aseesimehe Eiki Nestori sõnul on Pihliga läbirääkimisi peetud mitu nädalat. "Kirjutatud on ka avaldus erakonda astumiseks," ütles Nestor Eesti Raadio uudistele.
Sotsiaaldemokraatide juhatus peaks otsuse Pihli erakonda vastuvõtmise kohta tegema lähipäevil.
Nestor tõrjus väiteid selle kohta nagu oleksid erakonna enda read hõredad sobiva siseministri kandidaadi leidmiseks. "Meil oli endal mitu kandidaati ka oma liikmete seast, aga Jüri Pihli puhul said määravaks tema teadmised ja kogemused," ütles Nestor.
Justiitsminister Rein Langi sõnul avab Pihli astumine siseministri kohale uued võimalused kahe ministeeriumi plaanide sünkroniseerimisele. Oma koostööd praegu justiitsministeeriumi kantslerina töötava Pihliga nimetas Lang võrratuks.

Politsei palub liiklusõnnetuse tunnistajatelt abi
Politsei otsib tunnistajaid täna hommikul Pärnu maanteel jalgratturiga toimunud liiklusõnnetusele.
Täna hommikul juhtus Harjumaal Pärnu maantee ja Jälgimäe tee ristmikul raske liiklusõnnetus, milles sai viga jalgrattur, teatas Põhja politseiprefektuur.
Jälgimäe tee suunas vasakpööret sooritanud jalgrattur sai löögi talle paremalt mööda peateed Tallinna suunas liikunud sõiduautolt Ford, mida juhtis 28-aastane Guido. Kiirabi viis jalgratturi, 35-aastase meesterahva Mustamäe haiglasse.
Politsei palub kõigil, kes liiklusõnnetust pealt nägid, helistada Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna korrapidajale telefonil 612 5666 või politsei lühinumbril 110.

Rahumägi süüdistab Narva linnavalitsust tegevusetuses
Täna hommikul Kreenholmi juhtidega kohtunud riigikogu liige Jaanus Rahumägi leidis, et Narva linnavalitsus ei ole probleemi lahendamiseks piisavat ettevõtlikkust ilmutanud.
Rahumäe sõnul võib musta stsenaariumi järgi piirkonnas kaotada töö 3000 inimest, mis oleks sotsiaalne probleem kogu riigile, vahendas Reformierakonna pressinõunik Henri Arras.
Rahumäe arvates peab just linnavalitsus üles näitama huvi tuhandete töökohtade säilitamise eest.
"Loomulikult ei mõju ühelegi ettevõttele hästi jutud, justkui ollakse teel pankroti poole. Ma kutsun ülesse Narva linnavalitsust konstruktiivsele dialoogile narvalaste nimel, kes kardavad oma töökohtade pärast. Linnavalitsus peaks õppima, et pressi vahendusel süüdistamine ei vii lahendusele lähemale," ütles ta.
"Eraettevõtlus on omanike huvi, aga narvalaste sotsiaalne kindlustatus on kohaliku linnavalitsuse huvi. Täna on Kreenholmi juhtkond valmis lahendusteks ja dialoogiks Narva linnavalitsusega. Paraku tundub soov lahendus leida olevat ühepoolne," lausus Rahumägi.

Sotsid esitavad siseministri kohale Jüri Pihli
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus tegi ettepaneku kinnitada siseministri kandidaadiks Jüri Pihl, rahandusministri kandidaadiks Ivari Padar ning rahvastikuministri kandidaadiks Urve Palo.
SDE aseesimees Eiki Nestor ütles Päevaleht Online'ile, et erakonna volikogu langetab otsuse kandidaatide kinnitamise osas pühapäeval.
Pihli nimetamine SDE siseministrikandidaadiks oli Nestori sõnul mõistlik valik, kuna tegemist on inimesega, kellel on piisav poliitiline kogemus ning kes tunneb siseministri pädevusse kuuluvat valdkonda.
Pihli võimalikke erakonda astumist puudutavaid asjaolusid Nestor ei kommenteerinud.
Jüri Pihl töötab hetkel justiitsministeeriumi kantslerina ning on eelnevalt olnud tegev kaitsepolitsei peadirektorina ja riigi peaprokurörina.
Veel mõned nädalad tagasi väitis Pihl Postimehele, et ei pea poliikasse minemist vajalikuks.

Klient kakles taksojuhiga
Harjumaal Viimsi vallas korrakatsepatrullis viibinud Falcki ekipaaž pidas ööl vastu reedet kinni mehe, kes tungis kallale taksojuhile.
Falcki patrullekipaaž möödus öösel kella 1.20 ajal taksost, mille juures seisid kaks meest ja vaidlesid millegi üle. Kuna olukord tundus patrullis olnud turvatöötajale kahtlane, siis ta pööras auto ümber ja sõitis tagasi takso juurde, kus oligi juba puhkenud kaklus.
Falcki turvatöötaja pidas taksojuhile kallale tunginud mehe kinni ja andis üle politseile. Taksojuhi sõnul tekkis konflikt sellest, et reisija keeldus arvet tasumast.

SLK parvlaevaliinid lähevad üle kevadgraafikule
Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarfirma Väinamere Liinid OÜ teatel lähevad Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinid alates esmaspäevast, 2. aprillist üle kevadisele graafikule.
Väinamere Liinid OÜ teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on kevadisele graafikule üleminekul olulisim muudatus õhtuse sõiduplaani pikenemine Kuivastu-Virtsu liinil.
"Uue graafiku kohaselt toimuvad viimased reisid Virtsust igapäevaselt kell 24, Kuivastust kell 23. Samuti lisanduvad väljumised Kuivastust reedeti kell 24," täpsustas Hiiuväin.
Hiiuväin lisas, et suuremaid muutusi kevadgraafikule üleminek siiski kaasa ei too, sest ettevõte on graafikut pidevalt uute reisidega jooksvalt täiendanud. Kevadgraafik kehtib Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel 3. juunini.
Sõru-Triigi liin jääb talvisele sõidugraafikule aprillikuu lõpuni.

ARK-s tulevad avatud uste päevad
Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse büroodes toimuvad 2. ja 4. aprillil avatud uste päevad.
Avaüritus toimub 2. aprillil kell 12: 00 ARK Tallinna osakonnas. 4. aprillil toimuvad avatud uste päevad ARK Haapsalu, Jõhvi, Kuressaare, Paide, Pärnu, Tartu ja Võru büroos.
Avatud uste päevadel räägime ARK-s teostatavatest registreerimistoimingutest, selle registrisse kantavatest maa- ja veesõidukitest ning anname vajalikke näpunäiteid registritoimingute edukaks sooritamiseks.
Lisaks räägitakse registri arengusuundadest, selles sisalduvatest andmetest ja nendele juurdepääsust, samuti e-keskkonnas andmete saamise või kasutamise võimalustest. Lähitulevikus saavad toimuma olulised muudatused seoses paberimajandusega, seega selgitame, kuidas paberivaba asjaajamine meie klientide elu mugavamaks muudab ja meie teenuste kättesaadavusele mõjub.

Loomakaitsjad mõistavad kassi jõhkra tapmise hukka
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on šokeeritud viimastel päevadel meedias kajastatud tütarlaste kassipiinamise juhtumist ning ühineb ühiskonna poolt väljendatud tugeva hukkamõistu ja meelepahaga tüdrukute jõhkra käitumise suhtes.
"Tegemist on äärmiselt häbiväärse ja väga julma loomapiinamise juhtumiga Eestis. Teo toimepanijad ja selles osalejad peavad saama väärilise karistuse osaliseks," arvab ELS.
"Veebruaris eriti julmal viisil kassi tapnud isikud on küll veel lapseohtu, kuid 13-14-aastastel peaks olema välja kujunenud arusaam sellest, mis on õige ja mis vale. Kassi piinamine, valades kassi üle söövitava kemikaali ja pesupulbriga, looma tapmine, selle teo üle nalja heitmine ja uhkustamine tõestavad, et tegemist on probleemsete isikutega, kes on potentsiaalseks ohuks ühiskonnale ka tulevikus. Nõrgema ja abitu elusolendi piinamine osutab argpükslikkusele ja ebakindlusele," ütlevad loomakaitsjad.

Noorte rahvakultuurikollektiivid said toetuseks üle 17 miljoni krooni
Kultuuriministeeriumis eile kogunenud rahvakultuurieksperdid otsustasid 2007. aasta tegevustoetuse jagunemise laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate noortekollektiivide vahel.
Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedaniku sõnul otsustati, et käesoleval aastal eraldatakse toetust 1213 kollektiivile võrdses summas 14 350 krooni. "Nagu programmi esimesel aastal, eraldatakse ka seekordne kollektiivide tegevustoetuse summa sihtotstarbeliselt kollektiivijuhtide ühekordseks töötasu kompensatsiooniks," selgitas Pedanik.
Programmi esimeste aastate põhieesmärgiks on kollektiivijuhtide tegevuse väärtustamine. "Praegu on kõige teravam küsimus palgaprobleem ja seda eriti väljaspool pealinna. Kui võtta aluseks TALO ja Kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud kokkuleppeline kultuuritöötajate brutokuupalk, mis 2006. aastal oli 6500 krooni, võiks ühe kollektiivi keskmine minimaalne kuutöötasumäär olla 1625 krooni," sõnas Pedanik.

Homsel reidil otsitakse kulupõletajaid lennukiga
Homme korraldatakse mitme ametkonna koostöös üle-Eestiline kontrollreid kulupõletamise keelust üleastujate tabamiseks, lisaks maapealsetele jõududele teostatakse ka õhuseiret lennukiga.
Kulupõletajate tabamiseks korraldatud üleriigilises ühisreidis osalevad pääste-, keskkonna-, politsei- ning piirivalve asutused, samalaadseid reide teostatakse regulaarselt tuleohtlikul ajal ka edaspidi.
Kulupõletamise keelust üleastujaid ootab rahatrahv kuni 18 000 krooni, samuti tuleb kulupõlengu põhjustajal tasuda ka tekitatud keskkonnakahju.
Möödunud aastal registreeriti ligi 5000 kulupõlengut, nendes hukkus neli inimest ning süttis 80 hoonet. Kulu põletamine on ülimalt ohtlik ning võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi.
Esimene väljasõit kulupõlengule oli tänavu 14. märtsil Tallinnas Lasnamäel, tänaseni on registreeritud 392 väljakutset kulupõlengutele.

Balti riikide prioriteet on ühtse jalaväepataljoni loomine
Täna Pärnus lõppenud Balti riikide kaitsejõudude peastaapide ülemate kahepäevane kohtumine keskendus muude koostööprojektide kõrval NATO kiirreageerimisjõudude NRF tarvis loodavale ühisele mehhaniseeritud jalaväepataljonile.
"Balti riigid panustavad loodavasse jalaväepataljoni võrdsetel alustel," ütles Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli.
Ühine üksus hakkab kuuluma 2010. aastal valmiduse saavutava NRF-14 koosseisu. Loodav pataljon saab olema viie kuni 15-päevases valmisolekus ja seda saab rakendada igas olukorras, mida NATO vajalikuks peab, 15 tuhande kilomeetri raadiuses Brüsselist.
Hetkel panustab Eesti NATO kiirreageerimisjõududesse NRF (NATO Response Force) sõjaväepolitseirühmaga. Sõjaväepolitseirühm on viiepäevases reageerimisvalmisolekus. 2006. aastal kuulus NRF koosseisu demineerimismeeskond ja mereväe miinijahtija Sulev.

Lätlasi abistanud päästemeeskond saabub täna koju
Kolmapäevast Lätis õlireostuse likvideerimisel töötav kuueliikmeline Eesti päästemeeskond jätkab Läti kolleegide abistamist, koju saabutakse homme.
Eesti Päästemeeskonna juhi Tõnis Pajo sõnul on koostöö lätlaste ja tänaseks juba sündmuskohalt lahkunud rootslastega sujunud tõrgeteta.
''Olukord Daugava jõel on normaliseerumas. Reostusele on pandud piir ja täiendavat reostust täheldatud ei ole. Tänu soojale ja päikesepaistelisele ilmale aurustub jõge üsna õhukese kihina kattev diiselkütus silmnähtavalt, lisas Pajo.
Möödunud reedel voolas Valgevene territooriumil tekkinud naftajuhtme avarii tõttu Daugava jõkke 100 tonni naftat.

Tulusid saab deklareerida veel neli päeva
Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et eelmise aasta tulusid saab deklareerida veel nelja päeva jooksul, viimane tuludeklaratsiooni esitamise kuupäev on 2. aprill.
Kokku on täna hommikuse seisuga esitatud 428 781 e-deklaratsiooni, mille alusel kuulub juurdemaksmisele ligi 360 miljonit krooni ja tagasimaksmisele ligi 1,275 miljardit krooni. Maksu- ja Tolliamet ootab sel aastal 550 tuhandet tuludeklaratsiooni.
Maksu- ja Tolliamet on tänase, 30. märtsi seisuga tagastanud 309 384 deklaratsiooni alusel üle 1 miljardi krooni enammakstud tulumaksu.
Nendel, kel tuludeklaratsioon esitatud, soovitatakse jälgida oma personaalset tuludeklaratsiooni juures olevat infolehekülge e-maksuametis, kust saab informatsiooni oma deklaratsiooni esmase kontrolli tulemuste kohta.
Tulude deklareerimist puudutavat info ja abi saab tööpäevadel kella 08.00 - 20.00 infotelefonile 1811 helistades, samuti maksuhalduri koduleheküljelt ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikest teenindusbüroodest.

Ilm läheb nädalavahetusel jahedamaks
Ilmajaam lubab nädalavahetusel natuke jahedamat ilma, oodata on öökülma.
Laupäeval tuleb muutliku pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Sooja tuleb 4-12 kraadi. Puhub põhjatuul 4-9 meetrit sekundis.
Ööl vastu pühapäeva lubab ilmajaam temperatuuri nullist kuni miinus kuueni. Pühapäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Sooja tuleb neli kuni kümme kraadi.
Uue nädala alguses on veel oodata suhteliselt sooja ilma. Esmaspäeval jääb temperatuur 6-12 soojakraadi vahele, kuid teisipäevast langeb päevane õhutemperatuur nulli kuni viie plusskraadini.

Hansonit hakkab Tartu volikogus asendama Mölder
Margus Hansoni asemel saab Tartu linnavolikogu liikmeks Janika Mölder.
Tartu linna valimiskomisjon peatas Margus Hansoni volitused volikogu liikmena, kuna ta kinnitati eile Tartu abilinnapeaks.
Margus Hansoni asemel tuleb volikokku võimlemisklubi "Janika" juhataja ja treener Janika Mölder.

Parimad integratsiooniprojektid saavad stipendiumi
Mitte-eestlaste Integratsiooni sihtasutus annab täna üle arendusstipendiumid 2006. aastal läbiviidud integratsiooniprojektide teostajatele.
Üritus toimub algusega kell 14.00 Kaval-Antsu Talus (Uniquestay hotelli õuel) Tallinnas Toompuiestee 23.
Arendusstipendiumid ja tänukirjad kandidaatidele annavad üle rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ja sihtasutuse esindajad. Stipendiaadid tutvustavad oma projekte ning Aserbaidžaani Kultuurikeskus esineb väikese kontserdiga.
10 000-kroonised arendusstipendiumid määrati Holstre põhikoolile, noorteühendusele Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia (ENTA) ja Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskusele Ajdan.
Keelelaagreid on Holstre põhikool korraldanud 2000. aasta suvest, selle aja jooksul on laagrites osalenud ligi viissada last. Keeleõppimine on laagris seotud erinevate ühistegevustega: matkad, ekskursioonid, kohtumised, kontserdid, lõkkeõhtud, sport. Kolmel viimasel aastal on kool eesotsas projektijuhi Helve Hrabrovaga võtnud osa ka Vabaduse teekonna konkursist ja korraldanud ekskursioone, mis avardavad laste teadmisi Eesti ajaloost. Positiivne on see, et igas projektis on osalenud eesti ja vene lapsed koos.

Kas Lasnamäe õigeusukiriku ehitamine külmutatakse? 
Jumalaema "Kiirestikuulja" ikooni auks Lasnamäele rajatava õigeusu kiriku ehitamise algatajad ei eita, et vahendite puudus võib põhjustada ehitustööde peatamise.
Olukorra päästmiseks on vaja umbes 70 miljonit krooni, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
MTÜ Lasnamäe Jumalaema Kiriku Sihtasutuse esimees Anatoli Montšenko teatas ajalehele, et organisatsioonile annetustena eraldatud ligi 10 miljonit on juba kulutatud.
Raha kulus ettevalmistustööle ja soklikorruse betoonmüüride rajamisele. Ainult kiriku maja ehituse lõpetamiseks on vaja veel 45 mln, abiehitiste rajamiseks - 30 miljonit krooni.
Montšenko tunnistas ka, et ehitustööd alustati kindla ettekujutuseta, kust saab puuduoleva summa, kuid rõhutas, et vajaliku summa kogumine ei tähendaks ehitamise edasilükkamist pikkadeks aastateks.

Lendlehtede "Heil Stalnuhhin" autor mõisteti õigeks
Virumaa ringkonnakohus tühistas politseikonstaabli otsuse, millega Narva Linnavolikogu liige Genadi Afanassjevile määrati trahv "vihkamisele üleskutsuvate" lendlehtede levitamise eest
Sloganiga "Heil Stalnuhhin" ning Hitleri ja tuntud keskerakondlaste kujutistega lendlehti levitati Narva Veteranide Liidu liikmete seas kohalike omavalitsuste valimistele eelneval perioodil aastal 2005, kirjutab tänane venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Vastavalt süüdistusele sisaldasid lendlehed "üleskutset Keskerakonna liidri Edgar Savisaare ning keskerakondlaste Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani, Eldar Efendijevi ja Mart Viisitamme vihkamisele".
7. juulil 2006. aastal määras Ida Politseiprefektuuri konstaabel Igor Fjodorov teose autorile Genadi Afanassjevile trahvi 3000 krooni ulatuses "üleskutse vihkamisele või vägivallale rahvusliku kuuluvusega seotud motiividel ja poliitilistel motiividel" eest.

Algab kampaania "Märka konna maanteel!" 
Riiklik Looduskaitsekeskus alustab koostöös MTÜ-ga Põhjakonn ja maanteeametiga 1. aprillist projekti "Konnad teel", et hoolivate inimeste abiga kaardistada Eestimaal kohad, kus konnade rändeteed ristuvad maanteedega.
"Soovime välja selgitada piirkonnad, kus konnad üle teede liiguvad ja projekti lõpptulemuseks määrata kohad, kuhu maanteeametil tuleb maanteede alla planeerida spetsiaalsed tunnelid, mille kaudu konnad saavad ohutult liikuda," ütles Riikliku Looduskaitsekeskuse liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste.
Igal kevadel ja sügisel võtavad konnad ette rändeid kudemisveekogudesse ja talvituspaikadesse aegade jooksul väljakujunenud radu mööda. Hollandis tehtud uurimused näitavad, et isegi teel, kus liigub kuni kümme masinat tunnis, võib rände tippajal hukkuda iga kolmas teele sattunud konn. Kui liikluskoormus on juba vähemalt 60 auto tunnis, saab surma 95% teed ületavatest konnadest.

Tööturul on nõudlus kutseharidusega inimeste järele
15-74-aastasest rahvastikust oli 2006. aastal kolmandik kutse- ja keskeriharidusega, teatab Statistikaamet.
2006. aastal oli 36% 15-74-aastasest rahvastikust kutse- ja keskeriharidusega, naistel oli rohkem keskharidusejärgne, meestel põhiharidusejärgne kutseharidus. Eestit iseloomustab praegu struktuurne tööpuudus - inimeste haridustase, töökogemus ja -oskused ei vasta tööturu nõuetele.
Kui vabad töökohad ja inimeste haridus ei ole vastavuses, tähendab see ressursi raiskamist. Maksu- ja Tolliameti andmetel maksab esimesel täisaastal pärast kutsehariduse lõpetamist tulumaksu 74% lõpetanutest, ülejäänud on kaitseväes ajateenistuses, lapsehoolduspuhkusel, edasi õppimas või töötud.
Kutseharidusega inimeste töötus väheneb ja see annab lootust heade töötajate üha paremale olukorrale tööturul. Kui Eestis oli 2006. aastal töötuse määr* 5,9%, siis kutse- ja keskeriharidusega inimestel 5,7%.

Põlvamaal jäi karu auto alla
Eile kella 21: 05 paiku sõitis Vastse-Kuuste vallas auto otsa karule.
Õnnetus juhtus Vastse-Kuuste vallas kilomeeter Vastse-Kuustest Tartu poole, kus sõiduauto BMW sõitis otsa karule.
Masina esiosa sai vigastada, hukkunud karu anti üle kohalikule jahiseltsile, teatas Lõuna politseiprefektuur.

Haapsalu metsaseminar on alguseks metsanädalatele Lääne-Eestis
Tuleval esmaspäeval Haapsalus toimuv metsaseminar Hiiu-, Lääne-, Pärnumaa ning Saaremaa õpetajatele-ametnikele on projekti "Mets õpetab!" sarjas viies seminar.
Õppepäeva tulemusena viiakse läbi koolides ja lasteaedades metsanädalad, kus viiakse läbi metsavaatlusi, uuritakse milline pinnas sobib puudele ja taimedele ning saadakse teada, kuidas mõõdetakse puu ümbermõõtu ning kas sipelgal on ka oma kodu.
Seminaridel osalenud viivad läbi metsanädalad oma lasteaia või kooliga aprillis-mais. Metsavaatlustega uuritakse puuliike, kuulatatakse, otsitakse jälgi ja loodusmärke.
Valmistutakse Puhta Metsa Peoks õppides metsatantsu laulu "Mets on kodu" järgi.
RMK juhatuse liige, Olav Etverk, rõõmustas, et käesoleval aastal on metsateema saanud sedavõrd laiaulatusliku kandepinna haridusasutustega koostöös Ökokratiga.

Uus valitsuskoalitsioon jätkab koolides väikeste klassidega
Lahkuva haridusministri Mailis Repsi katse lubada põhikoolis klassidesse üle 24 õpilase läks luhta, sest uus koalitsioon kavatseb tühistada klassikomplektide suurendamist võimaldava seaduse.
2003. aastal kehtestas riigikogu põhikoolis klasside suurimaks õpilaste arvuks 24, kuid pärast Juhan Partsi valitsuse kukkumist tahtis keskerakondlasest haridusminister Reps seadust leevendada ja võimaldada koolidel võtta põhikooliklassi vajadusel rohkem õpilasi, kirjutab tänane Postimees.
Leebem kord oleks pidanud kehtima hakkama sellest sügisest, kuid ametisse astuva haridusministri Tõnis Lukase sõnul kavatseb uus koalitsioon Repsi seadusemuudatuse tühistada ja jätta klasside ülempiiri jõusse.
"Uuringute järgi on 22 last klassis piir, kus õpilasel jääb mulje, et kui õpetaja ei räägi minuga, siis ta räägib mu naabriga, ja seetõttu laps kuulab," selgitas piirangu vajadust Lukas.

Rahapuudus lämmatab Pärnu kiirabibrigaade
Võib juhtuda, et sel suvel peavad kiirabi saabumist ootavad pärnakad tublisti kannatust varuma, sest erakorralise meditsiiniteenistuse juhataja Külvar Mand on sunnitud linna teenindavast neljast kiirabibrigaadist ühe sulgema.
Seda juhul, kui riigieelarvest ei leita lisaraha tervishoiutöötajate palgaleppega vaeslapse ossa jäetud kiirabitöötajate palkade tõstmiseks, kirjutab Pärnu Postimees.
Et kiirabi aastaeelarvest moodustab palgafond ligi 80%, ongi ainus võimalus töötajate palga tõstmiseks brigaadide arvu vähendada.
Kolmeliikmeliste kiirabibrigaadide asemel kaheliikmeliste kasutamine ei oleks Mandi arvates samuti suurem asi lahendus. Elu näitavat, et isegi kolmekesi on teinekord keeruline hakkama saada.
Esiti proovitakse raha säästa öötundideks ühest brigaadist loobumisega. Kolme brigaadi jõud käivat veel kohalike elanike terviseriketest üle.

Noormees sõitis mopeediga autole ette
Eile kella 07.56 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Õismäe tee 130 juures, kus sõiduautole sõitis ette mopeed.
Majade vahelt mööda kõnniteed liikunud mopeed, mida juhtis 16-aastane noormees sõitis sõiduteed ületades ette paremalt lähenenud sõiduautole Saab.
Autot juhtis 1968. aastal sündinud Irja.

Tartus algas esimese jalakäijate tunneli kaevamine
Tunnel tuleb Aardla-Ringtee ristmikule, mille ületamine pole jalakäijale naljaasi: seda vilka liiklusega paika läbib ööpäevas 19 000 sõidukit.
"Selles kohas on sõidukite ja jalakäijate vahel konflikt lausa sisse planeeritud," ütles Tartu teedevalitsuse liikluskorralduse ja -ohutuse osakonna juhataja Andrus Prükk Tartu Postimehele.
Jalakäijatele ja jalgratturitele raudbetoonist vundamendile ehitatav tunnel on ligi 4,5 meetrit kõrge, 7,3 meetrit lai ja 46 meetrit pikk. Kui väga tarvis, siis tohivad tunnelist läbi sõita ka operatiivsõidukid, näiteks politsei ja kiirabi.
Tööde peatöövõtja Tilts Eesti Filiaal OÜ peab tunneli valmis saama augustis.

Linnud konfliktis lennukitega
Ülenurmel asuva Tartu lennujaama juhid protestivad äsja avalikustatud Ropka-Ihaste looduskaitseala eelnõu vastu, nähes lindude, eeskätt rändlindude soosimises kasvavat lennuõnnetuste ohtu.
ASile Tallinna Lennujaam kuuluva Tartu lennujaama direktor Rein Mark raputab pead ja sülitab kolm korda üle õla, kui küsida, kas Aardla poldril pesitsevad või sealt läbi rändavad linnud on põhjustanud mõne õnnetuse, kirjtab Tartu Postimees.
"Seni on läinud õnneks, aga me ei tohi tekitada olukorda, mis suurendab kokkupõrke tõenäosust," leiab Mark.
"Linnukaitsealal on eesmärk hoida kevadise lindude rände ajal poldri veetase kõrgel. Meie tahame, et polder hoitaks pidevalt maksimaalselt kuivana," lisas ta.
Lennujaama käidujuht Voldemar Namsing toob hirmutavaks näiteks selle nädala esmaspäeva, kui hommikul maandus otse lennuraja kõrval suur haneparv.

Raul Rebane tahab püstitada "Saaremaa valsi" monumenti
Endine tuntud telenägu ja praegune meediakonsultant Raul Rebane veab projekti, mille eesmärk on rajada Kuressaarde populaarsele laulule "Saaremaa valss" pühendatud monument, millest saaks uus turismimagnet.
"Mulle tundub see olevat võluv idee luua Saaremaal uus märgisüsteem, mis aitaks saart senisest enam tutvustada," lausus ka ketteheitja Gerd Kanteri tiimi juhi ametit pidav Raul Rebane Meie Maale.
Rebase sõnul teeb kava ahvatlevaks see, et kui reeglina püstitatakse monument heliloojale, siis tema teada pole laulule veel monumenti tehtud.
"Üllatuslikult pole ma vastuseisu kohanud, mis tähendab, et monumendi püstitamine võiks teoks saada lähitulevikus," viitas Rebane. Idee tuli Rebasele juba mõni aeg tagasi, kui ta tegeles rahvuslike ja kohalike märgisüsteemidega.
Kuressaare linnapea Urve Tiiduse sõnul on idee hea ja teostamist väärt.

Ravimiseadus lubab apteeki ühte Rakvere äärelinna, aga teise mitte
Rakvere limiit on täis, küll aga mahub uus rohupood üle õue naabrite juurde.
Ravimiamet ei luba ühte Rakvere ääreasumisse apteeki asutada, tuues põhjenduseks apteekide ülekülluse. Sama seadus lubab aga asutada apteegi Rakvere teise äärelinna, sest piirkond jääb juriidiliselt teise omavalitsuse territooriumile.
Kui Rakvere äärelinna Lille- oru memmel on vaja paratsetamooli, tuleb tal kulutada tund aega, et sõita linnaliinibussiga kesklinna, kuhu on koondunud kõik Rakvere apteegid. Tabletipaki hind tuleb talle bussipiletite tõttu kuni kuusteist krooni kallim. Samal ajal seisab memme koduses Lilleoru kaubanduskeskuses juba kuid tühjalt boks, kuhu peaks tulema haruapteek. Paraku ei anna ravimiamet selle avamiseks luba, sest maakonnalinna apteegilimiit on täis.

Tehnikaülikoolis peeti karjääripäevi
Kolmapäeval ja neljapäeval toimusid Tallinna tehnikaülikoolis traditsioonilised kar-jääripäevad "Võti tulevikku", mille eesmärgiks oli aidata tudengitel leida parimaid võimalusi pakkuv töö- või praktikakoht. Karjääripäevad tõid Mustamäe tehnikaülikooli peahoonesse kokku üle 60 ettevõtte ja tuhandeid tudengeid. Korraldajate sõnul oli ürituse menu firmade seas tänavu enneolematult suur. "Võti tulevikku" kontaktprojekt toimus juba 17. korda.

Kreenholmi rootslastest töötajad põgenevad koju
Lähinädalail on Narvast lahkumas kümmekond Kreenholmi rootslasest juhtivtöötajat.
Eravestlustes on mitmed Kreenholmis töötavad rootslased teatanud, et sellel nädalavahetusel pakivad nad korterikraami ja lahkuvad Rootsi.
"Meie pere sõidab ilmselt laupäeval, aga lisaks tean, et ka teised rootslased on kohe-kohe lahkumas. Homme pean lõpetama lasteaialepingu ja siis ei hoia meid siin enam midagi kinni," sõnas üks anonüümseks jääda sooviv Kreenholmi rootslasest juhtivtöötaja.
Tema hinnangul on lähinädalal Narvast alaliselt lahkumas kümmekond rootslast.
Mõni nädal tagasi müüs Kreenholm enampakkumisel juhtivtöötajate majutamiseks mõeldud paarismajade linnaku Narva-Jõesuus. Objekti alghind oli enampakkumisel 32 miljonit krooni, väidetavalt aga müüdi see 37 miljoni eest. Ostjat ei soovinud Kreenholm poolte kokkuleppele viidates avalikustada.

IRL-i üllatusminister: Jõhvi koolijuht
IRL-i kandidaat regionaal- ja avaliku halduse ministri kohale
Eile kogunenud Isamaaja ja Res Publica Liidu eestseisus otsustas pühapäeval kogunevale erakonna volikogule esitada ministrikandidaatidena Juhan Partsi, Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi, Jaak Aaviksoo ja Vallo Reimaa.
Suurimaks üllatuseks on avalikkusele täiesti tundmatu Vallo Reimaa võimalik asumine regionaal- ja avaliku halduse ministriks. Samuti mõjub üllatavana ka Tartu ülikooli endise rektori Jaak Aaviksoo asumine kaitseministriks. Eilse ühendpartei eestseisuse otsuse kohaselt esitatakse volikogule kinnitamiseks ka ekspeaminister Juhan Partsi kandidatuur majandus- ja kommunikatsiooniministri kohale. Tõnis Lukasest saab volikogu heakskiidul haridus- ja teadusminister ning Helir-Valdor Seederist põllumajandusminister.

Algas Lennart Meri esinduslik mälestuskonverents
Eile õhtul algas Tallinnas president Lennart Meri mälestusele pühendatud paljude nimekate külalistega julgeolekukonverents "Mäleta tuleviku Euroopat". Teiste hulgas saabus konverentsile esinema Soome president Tarja Halonen, kes pidas õhtul Kadrioru lossis ka kõne. Tallinnas märtsi viimasel kolmel päeval toimuv mälestuskonverents peaks osavõtjate kuulsust ja mõjukust arvestades tõmbama endale ohtralt ka rahvusvahelist tähelepanu.

Pronkssõdurile on sõjaväekalmistul sobiv plats juba valmis vaadatud
Ausammas veedab oma viimase öö Tõnismäel tõenäoliselt millalgi mai lõpus.
Kuigi koalitsioonilepingusse pronkssõduri ümbertõstmist sisse ei kirjutatud, võib see siiski saada uue valitsuse üheks esimeseks sammuks.
Peaminister Andrus Ansip teatas üleeile kindlal toonil, et ettevalmistused pronkssõduri äraviimiseks juba käivad ning ausamba uueks asukohaks saab Tallinnas Filtri tee ääres asuv sõjaväekalmistu.
"Ansip rääkis väga täpselt. See asi tehakse ära ja uuel kaitseministril pole vaja pead murda," ütles eile kaitseminister Jürgen Ligi, kes juhib pronksmehe teisaldamise eest vastutavat sõjahaudade komisjoni. Ligi sõnul on ka pronksmehele uus plats juba valmis vaadatud ning käivad ettevalmistustööd kuju sinna viimiseks. "Tõsi, platsil labidatega veel ei opereerita," sõnas ta. Rohkem detaile ei nõustunud Ligi pronkssõduri teisaldamise kohta avaldama, sest see põhjustaks liiga palju pingeid.

Bussijuhtide palk tõuseb aprillist 10%
1. aprillist tõuseb Tallinna autobussikoondise bussijuhtide palk 10% võrra.
Otsus palkade tõstmise kohta langetati 26. veebruaril, mil TAK-i nõukogu nõustus juhatuse ettepanekuga tõsta bussijuhtide palka alates 1. aprillist 10%, et väärtustada bussijuhi tööd ja kinnistada Tallinna autobussikoondise bussijuhtide kaadrit.
Bussijuhtide arvestuslik keskmine kuupalk on alates 1. aprillist normtundidega 11 050 krooni.
TAK-i juhatuse ja ametiühingu vahel on sõlmitud kaheaastane kollektiivleping, mis kehtib 1. juunist 2006 kuni 31. maini 2008.

Koolibuss on õpilaste seas üha populaarsem
Koolibussis läbi viidavad loendused näitavad koolibussi kasutajate arvu tõusu, mis annab lootust, et koolibussid jätkavad ka järgmisel õppeaastal.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul näitavad koolibussis läbi viidavad loendused, et koolibuss kogub õpilaste seas järjest enam populaarsust. Kui kuu tagasi sõitis 7.05 väljuva bussiga ligikaudu 30 õpilast, siis nüüd hakkab see arv lähenema juba 50-le.
"Kuigi koolibussis sõitjate arv on kasvanud, soovitan siiski kõigil vanematel, kes ainuüksi lapse kooli toomise pärast Pirita suunalt kesklinna sõidavad, oma võsuke mugavalt just selle transpordivahendiga kooli saata," lisas Mutli.
Koolibuss Viimsi valla ja Tallinna kesklinna vahel alustas sõitmist 5. veebruaril. Projekti ajal loendatakse sõitjaid ja tehakse vaatlusi, et anda hinnang koolibussi vajalikkuse kohta. Kui bussiliini kasutajaid on piisavalt, jätkab liin oma tööd ka uuel õppeaastal.

Uus parkimiskord hakkab kehtima esmaspäeva hommikust
Tallinna kesklinna uus tasuline parkimiskord hakkab kehtima esmaspäeva hommikul kella seitsmest.
Tallinna kesklinna tasulise parkimise ala on alates aprillist piiritletud Tallinna lahe, Kalasadama tänava, Põhja puiestee, Kotzebue tänava, Kopli tänava, Telliskivi tänava, paralleelselt Tehnika tänavaga kulgeva raudteega kuni Filtri teeni, Filtri tee, Odra tänava, Türnpu tänava, Vilmsi tänava, Gonsiori tänava, Rohelise aasa tänava, Poska tänava, Narva maantee ja Bensiini tänavaga.
Kesklinna tasulise parkimise tsoonis, välja arvatud vanalinnas, võib tasuta parkida õhtul kella seitsmest kuni hommikul kella seitsmeni. Tasuta parkimine on ka laupäeviti kella kolmest pärastlõunal kuni esmaspäeva hommiku kella seitsmeni ning riiklikel pühadel.
Kõrgema tariifiga vanalinna ja südalinna parkimisala piirid jäävad samaks, ei muutu ka tsoonidele kehtestatud parkimistasu suurus. Tasulise parkimise ala on jaotatud kolme tasumääraga tsooniks, kus parkimistund maksab 12-48 krooni. Esimesed 15 minutit parkimist on maksuvaba.

Parkimiskontroll jätab laiendataval alal esialgu pigem trahvid tegemata
Parkimiskontrolörid ei pruugi Tallinna laiendataval tasulisel parkimisalal avastatud esmaste korrarikkumiste puhul kohe trahve välja kirjutada, vaid võivad piirduda juhtide informeerimise ja hoiatamisega.
"Esimesel kahel aprillinädalal võib laienenud tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätnud juht leida oma sõiduki kojamehe alt trahvikviitungi asemel hoopis uut parkimiskorda tutvustava infovoldiku," selgitas Tallinna parkimisoperaatori AS-i Ühisteenused parkimiskontrolli juht Ivo Sirgi.
Kontrolöride tehtav teavitustöö aga ei tähenda, et parkijad võiksid südamerahus jätta parkimistasu maksmata. Sirgi sõnul ei ole karistamata jätmine absoluutne, vaid sõidukijuhtidele võidakse määrata ka viivistasuotsus. "Kindlasti kehtib see nende kohta, kes tabatakse rikkumistelt korduvalt," kinnitas ta.

Vanast Raeapteegist saab peagi tegevmuuseum
Senisest muuseumitoast Euroopa vanimas tegutsevas apteegis peaks saama atraktiivne tegevmuuseum, uut ekspositsiooni peaks nägema juba mais.
Lähiajal asub tööle Raeapteegi muuseumi projektijuht, kelle ülesandeks saab laiendada koostöös tervishoiumuuseumi ja linnamuuseumi spetsialistidega senist ekspositsiooni ning muuta muuseum koostöös turismifirmadega üheks pealinna turistide vaatamisväärsuseks.
"Korrastame omandisuhted ning loome Raeapteegist omalaadse muuseum-apteegi, kus saaks ühtlasi osta arhailisel retseptuuril põhinevaid medikamente ja terviseteesid, sealhulgas ainulaadset klaretti, mille retseptuur pärinebki omaaegsest Raeapteegist," tutvustas kavatsusi abilinnapea Merike Martinson.

Trammi- ja trollijuhid saavad aprillist palka juurde
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS ning Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühingu osakond allkirjastasid eile kollektiivlepingu.
TTTK nõukogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul kulgesid kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimised konstruktiivselt ja viisid ettevõttes töörahu tagava tulemuseni. "Kollektiivlepingus lubatud palgatõus peaks andma töötajatele vajaliku kindlustunde ja tõstma motivatsiooni," lisas Vitsut.
TTTK juhatuse esimehe Toomas Sepa sõnul on trammi- ja trollijuhtide palk taas konkurentsivõimeline.
"Kui 2006. aasta 1. aprillil oli trollijuhi tunnitasu 38 krooni, siis täna allkirjastatud kollektiivlepingu kohaselt on trollijuhtide tunnitasu 53 krooni ja trammijuhtidel 50 krooni ja 60 senti," ütles Sepp.

Sel aastal korrastatakse lõplikult Mustamäe ajalooline Löwenruh' park
Hooletusse jäetud 5,6 hektari suurusest pargist peaks saama atraktiivne puhkeala.
Ümberehitustööde käigus korrastatakse pargi haljastus ja teedevõrgustik, ajalooline kaarsild, ehitatakse välja mitmesuguste atraktsioonidega lastemänguväljakud ja suur paviljon. Ajalooline tallihoone restaureeritakse toitlustuskohaks.
Kuna park koosneb ajalooliselt kahest osast, kanaliga ümbritsetud sisemisest pargist ja sellest väljapoole jäävast alast, siis vastavalt sellele antakse neile ka uus eesmärk - saareosa kavandatakse vaikseks muust maailmast eraldatud haljasalaks, mille keskele tuleb paviljon ja soppidesse eri puhkenurgad.
"Sellest saab ideaalne koht igat sorti vabaõhuürituste ja kontsertide korraldamiseks," rõõmustas Kristiine linnaosa haldussekretär Vello Saluste.

Lauluväljakul tuli lumi kile alla maha
Lauluväljakul on kahes kuhjas sulamist aeglustava kile all 60 kalluri jagu ehk 350 tonni tehislund, millest osa ootab 31. märtsi, kui toimub Nokia Big Airi nimeline lumelauavõistlus. Ürituse korraldaja püstitab siis 30 meetri kõrgustele tellingutele raja, millelt hakkavad võidu hüppama tipplaudurid kümnest Euroopa riigist. Lumi laotatakse rambile teleskooptõstukitega ja silutakse labidate ja suuskadega.
Sama lund läheb vaja ka mais vanalinnas toimuval suusasprindi võistlusel. Sprindiks mõeldud lumi on peale kile kaetud ka puidulaastudega, et hoida lund vajalikul temperatuuril kauem. Lumest raja tugevdamiseks plusskraadide ajal kasutavad rajameistrid soola või väetist, mis lumest vee endasse imab.

Laagna tee paeseinad vajavad varinguohu vältimiseks hooldust
Asfaldiriba paeseinte ja sõidutee vahel ongi mõeldud kukkuva kiviklibu kogumiseks.
Laagna tee linnapoolses otsas paikneb liiklusmärk, mis hoiatab möödujaid võimalike varingute eest. Varinguoht pole küll suur, kuid nende vältimiseks vajavad paeseinad hooldamist.
Nii mõnigi mööduja on märganud, et paekallastelt kukub kive. Seda, et paekaldad võivad olla ohtlikud, räägib näiteks liikluskooli omanik Johannes Pirita. "Ise sõidan seda teed vähe, kuid olen ikka kuulnud, et kallastest kukub ohtlikke kive," ütles ta.
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann tunnistab, et põhjalikumalt pole paeseinu aastaid hooldatud. "Paekaldad murenevad nagu teedki ja seepärast on kevaditi temperatuuri kõikumise ajal ajutised varingumärgid vajalikud. Väikseid kivikilde pudeneb seintest kogu aeg, erilist võõpamist pole seal juba palju aastaid tehtud," lausus Valdmann.

Munitsipaalpolitsei otsib vabatahtlikke
Tallinna munitsipaalpolitsei amet ootab linnakodanikke registreeruma vabatahtlikeks, kes on nõus hoolitsema linna heakorra eest. Vabatahtlikuks minna soovijatel tuleb saata vabas vormis või internetis olev avaldus Tallinna munitsipaalpolitsei ametile aadressil Paldiski mnt 47, 10614 Tallinn.

Alkoholivaba kohvik tuleb ka Mustamäele
Mustamäe linnaosa valitsuses toimus eile noorsootööd puudutav nõupidamine, kus võeti vastu üksmeelne otsus avada Magistrali keskuse lähedal alkoholivaba noortekohvik. Sellest saab turvaline ja taskukohane kooskäimiskoht, kus noored mustamäelased ja nende sõbrad saavad omavahel suhelda, muusikat kuulata, filme vaadata, esineda, tantsida ja näitusi korraldada.
Tallinna esimene alkoholivaba noortekohvik on kavas avada maikuus Pärnu mnt 9 keldriruumides, kus Ühendus Alkoholivaba Eesti käivitab tervislikku elulaadi propageeriva vaba aja keskuse noortele. Hakatakse korraldama kultuuriüritusi, näitusi ja töötubasid.

Da Vinci kohvik pakub väikestele maiasmokkadele itaalia jäätist
Kõik roogade valmistamiseks vajalikud toiduained tuuakse uude kohvikusse Itaaliast.
Aprillis avab Narva maanteel uksed itaaliapärane jäätisekohvik lastele, mis peaks pakkuma alternatiivi kiirsöögikohtadele.
Narva mnt 6, endise raamatupoe Areng kõrval avatav kohvik on esimene spetsiaalselt itaalia jäätise müümisele suunatud kohvik Eestis. Söögikoha Da Vinci Gelato avava Da Vinci Groupi OÜ juhatuse liikme Rain Uusküla sõnul erineb itaalia jäätis praegu Eestis müüdavatest jäätistest.
"Mis vahe on ööl ja päeval? Itaalia jäätis on oma koostiselt teistsugune, seal ei ole suuri jääkristalle, mis muudab toote kreemjaks ja pehmeks. Eesti jäätis on lahja, itaalia oma aga tugeva maitsega," rääkis Uusküla.
Kokku hakkab kohvik pakkuma ligi 40 käsitsi valmistatud jäätist, millest korraga on müügil 16-17 sorti. Menüüsse kuuluvad ka jäätisekokteilid, Itaalia singid, supid, vorstid, juustud, pagaritooted, kohv ja kohvijoogid, kastmed ning salatid. Salateid saab klient Rootsi laua moodi letis endale ise kokku segada. Lisaks hakkab kohvikus olema oma poenurk, kust iga soovija saab kaasa osta toiduaineid, mida tavaliselt kaubanduskeskusest ei leia.

FOTO: Raikalade koloonia
Lennufoto raikalade kolooniast Atlandi ookeanis Põhja-Carolina ranniku lähedal.
Suurte haide liigse küttimise tõttu on nende populatsioon 99 protsenti vähenenud, vahendab Reuters.
Teadlaste sõnul põhjustab isuka vaenlase kadumine raikalade populatsiooni plahvatuslikku kasvu.

Sõjakohus mõistis Vene koloneli spioneerimise eest vangi
Vene sõjatribunal mõistis kolonel Valentin Šabaturovi ühe Euroopa riigi kasuks spioneerimise eest 12 aastaks vangi.
Föderaalse julgeolekubüroo agendid arreteerisid 45-aastase Šabaturovi Moskva lennujaamas 2006. aasta märtsis, teatas Reuters.
Kohtu andmeil oli sõjaväelane seitse aastat ühe Euroopa riigi kasuks spioneerinud.
"Ohvitser edastas aastatel 1999-2006 kõrgetasemelise riigisaladuse alla kuulunud infot ning seadis sellega ohtu Vene riigi julgeoleku," seisis kohtuotsuses.
Kohtu hinnangul teenis mees spioneerimisega kokku ligi 100 000 dollarit.
Kohtu sõnul mõisteti Šabaturovile kõige lühem karistuse, sest ta tunnistas oma süüd ning kahetses tehtut. Ta jääb ilma ka oma sõjalisest auastmest ning autasudest.
Mullu augustis mõistis sõjatribunal Vene koloneli Suurbritannia heaks spioneerimises 13 aastaks vangi. Venelaste sõnul paljastas mees Vene välisspioonide kogutud informatsiooni.

Kreeka võrkpallihuligaanide kokkupõrkes hukkus inimene
Üks mees sai surma ning kuus haavata, kui Ateena lähistel toimus võrkpallifännide massikaklus.
Lööming toimus mängu järgselt staadioni lähistel Olympiakos Piraeus ja Panathinaikos Peania toetajate vahel, kirjutab BBC.
Pealtnägijate andmeil osales kakluses umbes 300 inimest, kes olid varustatud kivide, peaspallikurikate ning nugadega.
Politsei pidas kinni 18 inimest. Kreeka meedia väitel olid fännid planeerinud kaklust juba eelnevalt päevi ette.
Kreeka veebiväljaanne Ekathimerini teatas, et üks 22-aastene mees, kes lihtsalt fännidest mööda sõitis sai jalga pussitada, kui huligaanid tema autot ründasid.
Kokku lõhuti vahejuhtumi käigus kaks sõiduautot ning kolm kaupluseakent.

Saksa välisminister püüab oma nahka päästa
Välisminister Frank-Walter Steinmeier pidi eile Saksa parlamendi alamkojale aru andma seoses Türgi päritolu Saksa kodakondsusega Mourad Kurnazi Guantanamo vanglasse "unustamisega".
Saksa parlamendi alamkoja saadikud esitasid eile kuue tunni jooksul sotsiaaldemokraadist välisminister Steinmeierile küsimusi, miks ta Kurnazi tagasitoomisest keeldus, vahendab Belgia ajaleht La Libre.
Endist valitsuskantselei ülemat kritiseeritakse seetõttu, et ta ei võtnud süütult vangis istuva Kurnazi vabastamiseks midagi ette, mistõttu veetis türklane USA häbiplekiks olevas Guantanamo vanglas neli pikka aastat.
Steinmeier ei reageerinud USA pakkumisele tuua Kurnaz Saksamaale tagasi, samuti keeldus ta Saksamaal sündinud türklasele alalise elamisloa andmisest. Steinmeieri sõnul olid tal tol ajal tõsised kahtlused ning ta pidas Kurnazi tagasitoomist ohtlikuks.

Mironov soovib Putini ametiaega pikendada
Vene Föderaalnõukogu spiiker Sergei Mironov tegi ettepaneku muuta seadust nii, et president saaks riiki valitseda kolm ametiaega järjest.
Mironovi arvates peaks riigipea ametisoleku aega pikendama nii palju, et üks isik saaks kolm korda järjest presidendiks olla, vahendab Vene agentuur Ria Novosti.
"Teen teile ettepaneku kaaluda põhiseaduses vastava sätte muutmist," ütles Mironov parlamendi ülemkojale.
"Vajadus (presidendiks olemise aega pikendada - toim EPL Online) on tingitud rahva tahtest," vahendas Reuters Putini liitlase sõnu.
Lisaks tegi Mironov ettepaneku pikendada presidendi ametiaega viie kuni seitsme aastani praeguse nelja aasta asemel. "Neli aastat on liiga lühike aeg, et muutusi läb viia," põhjendas ta.
Teatavasti saaks presidet Vladimir Putini teine ametiaeg läbi järgmise aasta märtsis, mil peaksid aset leidma uued presidendivalimised.

Briti-Iraani vastasseis on pälvinud ÜRO ja ELi põhitähelepanu
ÜRO ja Euroopa Liit väljendavad muret Briti sõdurite kinnipidamise üle Iraanis ning püüavad rahvusvahelise survega Iraani korrale kutsuda.
Euroopa Liidu välisministrid kavatsevad täna Saksamaal Bremenis toimuval mitteametlikul kohtumisel avaldada toetust 15 Briti mereväelasele, kelle Iraani võimud 23. märtsil Golfi lahel väidetava merepiiri rikkumise eest vangi võtsid, vahendab BBC.
Ministrid plaanivad oma mitteametlikus ühispöördumises nõuda Iraanilt mereväelaste kohest vabastamist. Brittide kinnipidamise on hukka mõistnud nii eesistuja Saksamaa kantsler Angela Merkel, ELi välispoliitika juht Javier Solana ning Euroopa parlament. Kohtumisel osaleb ka Türgi välisminister.
Üldiselt arvatakse, et Briti-Iraani vastasseis võib ELi ja Iraani suhteid veelgi halvendada ning raskendada tuumaprogrammi osas kokkuleppele jõudmist.

Valmis Jaapani esimene raketitõrjebaas
Jaapan paigutas Tokyo lähedal asuvasse Iruma õhuväebaasi raketitõrjevarustuse, kaitsmaks riiki Põhja-Korea võimaliku rünnaku eest.
Vaenuliku naaberriigi raketirünnakute eest hakkavad Jaapanit kaitsma PAC-3 tüüpi raketihävitusseadmed, mis on võimelised hävitama raketti selle sihtmärgi läheduses 20 kilomeetri raadiuses, vahendas Reuters.
Ajendi raketitõrjebaasi loomiseks andis Põhja-Korea raketikatsetus 1998. aastal, kui rakett lendas üle Jaapani. Põhja-Korea tuumaambitsioonide suurenemisest tingitud hirmu tõttu valmis baas aasta enne selle esialgset tähtaega.
"Me peame õhutõrjebaasi rajamist äri ja poliitilise keskuse - Tokyo lähistele väga tähendusrikkaks sammuks," ütles Iruma õhuväebaasi avalike suhete esindaja Kazumasa Echizen. "Me jätkame pingutuste tegemist, et olla valmis igaks ohtlikuks olukorraks," lisas ta.

EL jätkab Türgiga liitumiskõnelusi
Türgi liitumiskõnelused on olnud külmutatud kolm kuud, tänaseks on jõutud kokkuleppele, et läbirääkimisi jätkatakse.
Alanud uus läbirääkimistevoor hõlmab 35 tingimust, mida Türgi peab täitma, et tõestada oma vastavust EL-ga liitumise nõuetele, vahendab BBC.
"Me avaldame plaani mille järgi jätkame kõiki vajalikke reforme, käsitleme kõiki vajalikke teemasid, samuti ka Küprosega seotud küsimusi," ütles Türgi ja EL-i vaheline läbirääkija Ali Babacan.
Ta lisas, et avaldamisele tulev 35 peatükiline reformide kava peaks täitmise korral garanteerima Türgile EL liikmelisuse 2013. aastaks.

Bushi sõjaplaani tabas kodumaal tugev tagasilöök
Kongressi mõlemad kojad nõuavad, et enne uue riigipea valimist olgu sõda läbi.
USA presidendi George W. Bushi Iraagi sõjaplaan sai vastulöögi: senat otsustas häältega 51: 47, et 31. märtsiks 2008 peab Ühendriikide lahingutegevus Iraagis lõppema. Selline klausel lisati otsusele, mis tagas Afganistani ja Iraagi sõjale 122 miljardit dollarit lisaraha.
Esindajatekoda seadis juba eelmisel nädalal vägede kojutoomise tärminiks 31. augusti 2008, mis jääks samuti presidendivalimiste eelsesse aega.
"Seda ei juhtu. Kui kongress ei suuda väljastada seadust, millega meie vägesid rindejoonel rahastada, teab ameerika rahvas, keda selles vastutavaks pidada," teatas Bush vastuseks.
Bush on lubanud vägede kojutoomise nõude küll vetostada, kuid kongressi mõlema koja üksmeel teeb sõja jätkamise raskeks: raha jagavad sõjapidamiseks siiski rahvaesindajad, mitte president. Nüüdsete rahaeraldustega kokku tõuseks Iraagi konfliktile kulutatud summa üle poole triljoni dollari.

Kahel toolil istuv saadik tekitab ka Soomes probleeme
Uude Soome parlamenti pääsenud europarlamendi liige Paavo Väyrynen viivitab valikuga.
Kunagine välisminister Väyrynen (61) teatas, et ei registreeri end parlamendisaadikuks enne, kui talle tagatakse koht Eduskunna juhatuses. Eksvälisministri tõrkumise pärast astus Eduskund kolmapäeval kokku 199-liikmelisena. 51 saadikuga Keskusta parlamendifraktsioonist jäi üks selle staažikamaid liikmeid esialgu kõrvale.
Europarlamendi reeglid ei luba samal ajal kuuluda ka liikmesriigi rahvaesindusse, kuid Väyrysel on võimalik teatada saadikukohast loobumisest ja jätkata tööd Brüsselis, nagu ta on teinud juba ka varem - 1995. ja 1999. aastal. Sel juhul laheneks olukord kergelt - Eduskunnas saab koha asendusliige. Kuid Väyrynen on rohkem huvitatud naasmisest Helsingisse, seal ei leita talle aga piisavalt mõjukat kohta. 18. märtsi valimistel kogus veteranpoliitik Lapi valimisringkonnast 10 944 häält.

Maailma kõige pikem mees leidis viimaks sobiva naise
Kuigi teineteisele silma pole neil just kerge vaadata, osutus maailma pikima inimese väljavalituks temast poole noorem ja umbes kolmandiku lühem naine.
Peagi pärast seda, kui Guinnessi rekordiraamat tunnistas Sise-Mongooliast pärit 2,36 -meetrise Bao Xishuni kõige pikemaks meheks, käivitus talle naise leidmiseks peaaegu ülemaailmne kampaania. Nimelt polnud Bao kuni selle ajani ühegi naisterahvaga kokku saanud, põhjuseks nii äärmine pikkus kui ka häbelikkus.
Lõpuks aga leidis 1951. aastal sündinud Bao naise siiski kodulinnast Chifengist ning abiellus müüjana töötava 20-aastase Xia Shujuaniga, kel on pikkust 1,68 meetrit.

DBT töötajad korraldasid piketi
Muuga sadamas asuva firma DBT töötajad nõudsid täna Narva maanteel asuva kontori ees valjuhäälselt töötingimuste parandamist, rõhudes probleemidele hammaste, silmade ja isegi pahaloomuliste kasvajatega.
Ametiühingute keskliidu andmetel on tegemist esimese piketiga, mille on põhjustanud rahulolematus töötervisega, teavad Seitsmesed Uudised.

Lepik: ülemärkimine oli väga korralik
"Ootasime Ekspress Grupi märkimise suhtes suurt huvi, kuid mitte päris nii suurt - ülemärkimine oli ikka väga korralik," ütles tarkinvestor.ee juht Kristjan Lepik.
"See viitab, et ka välisinstitutsioonide poolt oli huvi suur ning ju siis Luik ja kompanjonid suutsid sel nädalal lõppenud üle-Euroopa roadshow'l ettevõttest hea mulje jätta," sõnas Lepik Eesti Päevaleht Online'ile.
"Aga eks tõeliselt põnevaks läheb 5. aprillil kui algab kauplemine - selline korralik ülemärkimine loob üsna head eeldused aktsia tõusuks börsil. Kuid tõusu ulatus sõltub suuresti juba välisfondide edasisest ostuhuvist."

Leito: suurim jaepakkumine oli üle 10 miljoni krooni
Ekspress Grupi juhatuse esimehe Priit Leito sõnul ulatus Ekspress Grupi aktsiaemissiooni käigus tehtud suurim jaepakkumine üle 10 miljoni krooni.
Leito sõnul ta kahjuks suurimate pakkujate nimesid avalikustada ei saa. Kokku märkis Ekspress Grupi aktsiaid umbes 6000 jaeinvestorit.
Institutsionaalseid investoreid oli ligi poolsada. Olulist üksikinvestorit grupi suuraktsionäri Hans H. Luige kõrvale ei tekkinud. "Suurimad investorid Hansu järel omavad kusagil pooleteistprotsendilist osalust," ütles Leito.
"Lisaks tavapärastele Eesti ja Põhjamaade investoritele oli ka päris suur huvi Saksa, Poola ja Suurbritannia investorite poolt," tõdes tänasel aktsiaemissiooni puudutanud pressikonverentsil Suprema Securitiesi ettevõtte rahanduse osakonna juhataja Aavo Koppel.

EG aktsiate pakkumine märgiti 6-kordselt üle
Eile kell 16. 00 lõppenud meediakontserni Ekspress Grupp aktsiate esmasel avalikul pakkumisel ületas kogunõudlus ligi 6 korda jaotatud aktsiate arvu.
Seejuures ületas kutseliste investorite kogunõudlus ligi 6,8 korda neile jaotatud aktsiate arvu ning jaeinvestorite kogunõudlus ületas ligi 3,3 korda jaeinvestoritele jaotatud aktsiate arvu. Aktsiate pakkumishinnaks kujunes 92,30 krooni ühe aktsia kohta.
"Aktsiate märkimistulemus näitab, et turg usub meid. Usub nii reklaamikäibe kasvu meediaturul kui ka online-meedia tulevikku," ütles Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik.
"Tulevased aktsionärid ei hakka ainult ühiselt äri tegema, vaid sellega kaasneb võimalus üheskoos ka head ajakirjandust teha. Ekspress Grupi kui avatud ettevõtte aktsionäride koosolek ei tegeleks ainult sellega, kuidas kasumit jagada, vaid hakkab suunama meedia arengut," lisas ta.

Eesti Krediidipank emiteerib 100 miljoni krooni ulatuses kommertspabereid
Eesti Krediidipank emiteerib täna, 30. märtsil 2007 AS SEB Eesti Ühispank vahendusel kinnise emissiooni raames 6-kuused kommertspaberid lunastustähtpäevaga 1.10.2007 mahus 100 miljonit krooni.
Kommertspaberite tootluseks kujunes vähempakkumise käigus 4,728%.
Eesti Krediidipank on 1992. aastal asutatud ja peamiselt kohalikule turule orienteeritud universaalpangateenuse pakkuja. Panga 2006. aasta kasum oli 75,686 miljonit krooni, 2007. aasta kahe esimese kuuga on pank teeninud 14,3 miljonit krooni kasumit. Panga aktsiakapital on 143 miljonit krooni ja bilansimaht 28. veebruari 2007. aasta seisuga 3,785 miljardit krooni.
"Kommertspaberite emissioon märgiti üle, kuna investorid soovisid oma investeerimisportfellidesse ettevõtete võlakirjade kõrvale ka krediidiasutuste madalama riskiga võlainstrumente lisada," kommenteeris SEB Eesti Ühispanga võlakirjaturgude osakonna juhataja Ülar Kiisla.

Soomanist sai kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees
Eesti kinnisvarafirmade liit (EKFL) valis eile õhtul toimunud üldkoosolekul uue juhatuse ja juhatuse esimehe, kelleks sai Peep Sooman Pindi Kinnisvarast.
EKFL-i juhatuse liikmeteks valiti järgmiseks kaheks aastaks Swen Uusjärv (B.R.E.I.C.), Mart Saa (ERI Kinnisvara), Risto Raus (Simus Kinnisvara) ja Peep Vooro (Ober-Haus Kinnisvara).
Peep Soomani sõnul on uue juhatuse eesmärk muuta EKFL senisest nähtavamaks, seda nii arvamusliidri rollis kui ärikontaktide vahendamisel. "Samuti soovime tihendada liidu liikmete vahelist infovahetust ja koostööd ning liita EKFL-iga uusi professionaalseid tegijaid," märkis Sooman.
1994. aastal loodud EKFL ühendab kinnisvara valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, mis peavad oluliseks klientide korrektset ja asjatundlikku teenindamist. Liidu eesmärgiks on koordineerida kinnisvarafirmade koostööd valitsusasutuste ja ühiskondlike organisatsioonidega.

Danske Bank omandas AS-i Sampo Pank aktsiad
Danske Bank Group võttis täna üle kõik AS-i Sampo Pank aktsiad oma Soomes asuvalt tütarfirmalt Sampo Bank Plc'lt ning sai AS-i Sampo Pank ainuomanikuks.
Danske Bank Group omandas Sampo Bank Plc eelmise aasta 9. novembril ja müügitehing viidi lõpule 1. veebruaril sel aastal. Otsus aktsiate ülevõtmise kohta võeti vastu ostuprotsessi käigus, teatas Sampo Pank.
Danske Banki Balti panganduse direktori Georg Schubigeri sõnul suurendab Balti pankade integratsioon Danske Bankiga nende konkurentsivõimet.
"Kuulumine ühte tähtsamasse finantskontserni Põhja-Euroopas - Danske Bank Groupi - on meile kasulik. Kasutades Danske Banki kogemusi ja platvormi, saame veelgi paremini rahuldada oma klientide vajadusi Leedus, Lätis ja Eestis," ütles Schubiger.
Vastavalt Danske Banki plaanile jõuab Balti pankade integratsiooniprotsess Danske Bankiga lõpule 2009. aastal. Danske Bank Group kulutab 1,6 miljardit taani krooni Soome, Läti, Leedu, Eesti ja Vene pankade integreerimisele.

SEB Eesti Ühispangas asus tööle uus finantsjuht
Sellel nädalal asus tööle SEB Eesti Ühispanga uus finantsjuht Paulius Tarbunas.
Paulius Tarbunase vastutusvaldkonnaks SEB Eesti Ühispangas on finantsarvestus ja -planeerimine ning riskijuhtimine, teatas SEB.
Leedus sündinud Paulius Tarbunas alustas oma panganduskarjääri Vilniaus Bankasest. 2004. aastal valiti ta SEB VB Mortgage Banki presidendiks ja tegevjuhiks. 2005. aasta algusest töötas ta kuni Eestisse tulemiseni SEB Ukraina panga juhatuse esimehe asetäitja ja finantsjuhina.
SEB Eesti Ühispank kuulub 100% SEB Gruppi. SEB Grupp on Põhja-Euroopa finantsgrupp äriklientidele, institutsioonidele ja eraisikutele, 10 koduturuga Põhja- ja Baltimaades, Saksamaal, Poolas ja Ukrainas. SEB-l on 680 harukontorit ja 5 miljonit klienti, kellest ligikaudu 2 miljonit kasutab oma pangatehinguteks internetipanka. Grupp on esindatud 20s riigis üle maailma ning töötajate arv on umbes 20 000.

Nordea sai enamusosaluse Venemaa Orgresbankis
Nordea viis lõpule 75,01 protsendise enamusosaluse omandamise Venemaa JSB Orgresbankis.
Tehingu hinnaks oli 313,7 miljonit USA dollarit (3,6 miljardit krooni) ning aktsiate 22,99 protsendine vähemusosalus jagatakse võrdselt Orgresbanki juhtidest aktsionäride ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) vahel, teatas Nordea.
"Kontrollpaki omandamise kaudu pääseb Nordea suure kasvupotentsiaaliga Venemaa korporatiiv- ja jaepanganduse turule ning Orgresbank saab laiendada oma toote- ja teenustevalikut, pakkudes Nordeas väljatöötatud pangatooteid eluaseme- ja tarbimislaenude, privaatpanganduse teenuste, rahavoogude juhtimise, internetipanganduse ja kapitaliturgude valdkonnas," ütles Nordea korporatiiv- ja institutsionaalpanganduse divisjoni juht Tom Ruud.

Pärnus avab uksed uus spordiklubi
Pärnu kesklinnas uue Hansaport maja kolmandal korrusel alustab 1. aprillil uus spordiklubi Tervisex.
Spordiklubi püsikliendid pääsevad klubisse Eestis esmakordselt kasutatava sõrmejäljega kliendituvastustarkvara abil, mis võimaldab klientidel alustada oma treeningut ilma administraatoriga suhtlemata ja tipuaegadel järjekorras seismata, teatas klubi.
Üle 500 ruutmeetri suurusel pinnal asuvad jõusaal, aeroobikasaal, solaarium ja kohvik.

Abimakarone võib toota Viru Mölder
PRIA peab läbirääkimisi Eesti abivajajatele jagatava 687 tonni makaronide tootmiseks Lääne-Virumaa ettevõttega Markilo OÜ.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) kommunikatsioonibüroo peaspetsialisti Piret Kaevatsi sõnul on leping OÜga Markilo veel sõlmimata, kirjutab Virumaa Teataja.
"Praegu lepitakse ikka veel kokku lepingu tingimustes. Seetõttu ei oska ka lõplike koguste ja abivajajateni jõudmise kohta midagi öelda," lisas ta.
Riigihankekonkursil osalenud neljast ettevõttest osutus parimaks Leedu firma Malsena, kes aga loobus. "Meil on hea meel, et meie pakkumise suurusjärk sobib," rääkis 2005. aastast Viru Möldri kaubamärgi all viljatooteid tootva Markilo OÜ juhataja Urmas Laht. Kui lepingut 5. aprilliks alla ei kirjutata, muutub hange kehtetuks.

Valitsemissektori ülejääk oli 3,8% SKP-st
Eesti valitsemissektori eelarveülejääk oli eelmisel aastal esialgsetel andmetel 3,8% sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Valitsemissektori konsolideeritud võlatase vähenes eelmise aasta lõpuks 4,1% -le SKP-st, teatas statistikaamet.
2006. aastal ületasid valitsemissektori konsolideeritud eelarve tulud kulusid 7,7 miljardi krooniga. Keskvalitsuse eelarveülejääk oli 2,9% SKP-st ja sotsiaalkindlustusfondide ülejääk 0,6% SKP-st.
Esmakordselt jõudis plusspoolele ka kohalike omavalitsuste sektor, mille koondeelarvete ülejääk oli 0,3% SKP-st.
Eesti valitsemissektori konsolideeritud võlatase vähenes 2006. aastal esialgsetel andmetel 0,3 protsendipunkti (4,4% -st 4,1% -ni SKP-st). Nagu ka 2005. aastal, moodustas 55% koguvõlast kohalike omavalitsuste võlg.

Tööstustoodang jätkab kasvutrendi
Eesti tööstusettevõtete toodang suurenes veebruaris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8 protsenti.
Võrreldes jaanuariga tootsid Eesti tööstusettevõtted veebruaris 1% rohkem toodangut kui jaanuaris, teatas statistikaamet.
Kõige rohkem mõjutas töötleva tööstuse toodangu kasvu toiduainetööstuse toodangu kolmeprotsendiline kasv, seda eelkõige jookide tootmise ja piimatoodete toodangu suurenemise tõttu. Toiduainetööstuse toodangu müük kodumaisele turule suurenes 16%, mis näitab sisetarbimise hoogsat kasvu.
Oluliselt mõjutasid töötleva tööstuse toodangu kasvu ka metalltoodete, elektrimasinate ning ehitusmaterjali tootmine. Metalltoodete ja elektrimasinate tootmises toimus kasv eelkõige eksporttoodangu kasvu tõttu. Ehitusmaterjali toodang suurenes oluliselt nii kodumaisele kui ka eksportturule.

Eesti rahastab innovaatilisi poliitikauuringuid
Eesti osaleb koos mitme teise riigiga innovatsioonipoliitika alaste teadmiste hankimise projektis VISION Era-Net, mis kuulutab täna piloottegevusena välja ühishanke ja projektide taotlusvooru.
Peale Eesti kuuluvad konsortsiumi Läti, Austria, Soome, Taani, Rootsi, Norra, Holland, Iirimaa ja Flaamimaa, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Nii hanke kui ka taotlusvooru teemad lähtuvad 10 riigi ühishuvist ning keskenduvad väga aktuaalsetele küsimustele innovatsioonipoliitikas. Hanke raames tellitakse võrdlev innovatsioonipoliitika juhtimissüsteemide analüüs.
Projektikonkurss keskendub küsimusele, milliseid muudatusi eeldab riiklikelt poliitikatelt innovatsiooniprotsessi muutumine avatuks.
Piloottegevuste kogumaht on ligikaudu 8,45 miljonit krooni (540 000 eurot). Suurem osa - 6,9 miljonit krooni - on ette nähtud projektide taotlusvooruks, mille raames toetatakse parimaid uurimiskonsortsiume ning 1,55 miljoni krooni ulatuses rahastatakse ühishanke võitnud pakkujat. Eesti-poolne kaasfinantseerimine on ligikaudu 780 000 krooni (50 000 eurot).

Ostubuum nuumab liisingufirmasid
Eesti suurim liisija Hansa Liising prognoosis eilsel pressibriifingul, et nelja aasta pärast on Eestis igal teisel inimesel auto.
"Eesti liisinguturg on võimsaim maailmas ja kõik teised riigid õpivad meie pealt," ütles AS-i Hansa Liising Eesti juhatuse esimees Mart Mägi, kelle sõnul on viimastel aastatel olnud liisingu osakaalu kasv sõidukite ostmisel meeletu, kirjutab Äripäev.
"Praegu kasutatakse 70% juhtudest sõidukite finantseerimisel liisingu abi," rääkis Mägi.
Mägi sõnul on sellel aastal üllatuslikult kujunenud suurimaks kasvutrendiks mootorrattad. "Eks inimeste elujärg on paranenud ja on hakatud mõtlema rohkem oma vaba aja kvaliteetsele veetmisele," rääkis Mägi, kuid märkis, et mootorratas on siiski luksuskaup.
Lisaks mootorrataste arvu kasvule on turule mõju avaldamas ka huvi luksusautode vastu, samuti on täheldatav perede soov soetada endale teine auto.

Eestlaste Alta Capital ostis Läti ühe suurema ehitusfirma
Eesti investeerimisgrupp Alta Capital ostis kolmapäeval Läti ehitusfirma LEC selle ainuomanikult Janis Kolsilt.
Ekspertide hinnangul võib tehingu väärtus küündida 330 miljoni kroonini. Alta Capitali üks omanikke Indrek Rahumaa tehingu hinda ei avaldanud, viidates lepingu salastatusele, kirjutab Äripäev.
Rahumaa lükkas ümber jutud, nagu kavatseks Alta Capital ettevõtte kohe edasi müüa. "See on täielik jama! Tegu on alusetute juttudega. Me oleme pikaajalised investorid ja ma ei kavatse seda ettevõtet müüa," ütles Rahumaa.
Rahumaa sõnas, et kuna tehing sõlmiti alles üleeile, siis on vara rääkida konkreetsetest tulevikuplaanidest. Kindlasti on ettevõttel kavas laieneda Balti riikides ja ka mujale, märkis ta.

Pangad ennustavad krahhi tulekut, aga meelitavad ikkagi laenu võtma
Laenuandjad kutsuvad üles raha säästma, kuid samas üritavad seda inimestele laenata.
Suurpangad on allesjäänud potentsiaalse 60 000 kodulaenu võtja enda poole meelitamiseks käivitanud uuenduslikud kampaaniad, hoolimata laenuklientide kasvu üldisest pidurdumisest ning kuluaarides räägitud majanduse ülekuumenemisohust.
"Laenuportfelli kasvu aeglustumine on paratamatu," nentis Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk. Kinnisvarahinnad on tõusnud tasemele, kus kodulaenu kuumakse on jõukohane järjest väiksemale grupile.
Koos kasvanud intressidega on laenu kuumakse tõusnud viimase kahe aasta jooksul poole võrra. Veelgi enam, möödunud nädalal toimunud Swedbanki seminaril Stockholmis arutati
võimaliku majanduskrahhi stsenaariumit.

Firmad asuvad kasutama digitemplit
Kui praegu saavad digitaalset allkirja anda ainult üksikisikud, siis hiljuti avaldatud seaduseelnõu paneb paika digitaalse templi kasutamise reeglid. Allkirja saavad anda ettevõtted või muud asutused.
Justiitsministeeriumi talituse juhataja Viljar Peebu sõnul on digitaalallkirja ja digitaalse templi peamine erinevus selles, et kui esimene on seotud konkreetselt füüsilise isikuga - Eesti elaniku isikutunnistuse (ID-kaardi) omanikuga, siis digitempel kuulub asutusele või ametiisikule.
"Inimene, kes saab näiteks Eesti Energialt või maksuinspektorilt digisigneeritud e-kirja, peab praegu hakkama kontrollima, kas sellele alla kirjutanud Vello Vaarikas või Mati Maasikas ikka on pädev ametiisik või lihtsalt teeb keegi hea naaber nalja. Digitemplil klikates avaneb aga allakirjutanu seos digitempli omanikuga", räägib Peebu.

RMK paigaldab augustiks Vihterpallu tuleseirekaamerad
Uudsed tuleseirekaamerad suudavad põlengu avastada võimalikult varakult.
Maikuus alustab riigimetsamajandamise keskus Vihterpalu metsa tuleseirekaamerate paigaldamist, kogu süsteem peaks töövalmis olema augustikuuks.
Seiresüsteem koosneb pöörlevatest kaameratest ning tarkvarast, mis paigaldatakse võimalikult kõrgele, näiteks mobiilimastidele. "Üks kaamera suudab ümbrust jälgida 20 kilomeetri raadiuses," sõnas RMK avalike suhete juht Marko Kadanik.
Kadaniku sõnul jälgib kaamera 360-kraadiseid pöördeid tehes ümbrust, teeb iga kümne kraadi kohta kolm pilti ning võrdleb pilte põhimõttel "enne" ja "pärast". Kui vahepeal on pildis olulised muudatused tekkinud, juhib süsteem sellele operaatori tähelepanu. Põlengukahtlusega kohta on võimalik üldpildist välja suurendada.

Režissöör Terry Gilliam saab elutöö auhinna
Filmirežissöörile ja endisele Monty Pythoni trupi liikmele Terry Gilliamile antakse Amesterdamis toimuval Fantaasiafilmide festivalil üle elutöö preemia.
Amsterdami Fantaasiafilmide festivali korralduskomitee sõnul avaldavad nad austust Gilliamile kui kui lavastajale, kes kunagi ei sea oma kujutlusvõimele piire, vahendab BBC.
Terry Gilliam tuntumad filmid on "Brazil" ("Brasiilia"), "Time Bandits" ("Aja bandiidi") ja "The Brothers Grimm" ("Vennad Grimmid").
Eelnevalt on Fantaasiafilmide festivalil elutöö auhinna pälvinud filmi "Scream" ("Karje") autor Wes Carven ja "Basic Instinct" ("Ürginstinkt") režissöör Paul Verhoeven.

Vanemuine valmistub muusikali "Detektiiv Lotte" lavaletoomiseks
Vanemuise teater omandas 10 aastaks lavastuse "Lotte" lavaõigused Eestis ja Euroopas
Vanemuise teatri ja "Lotte" multifilmide loojate koostöös jõuab 2008. novembris Tartus lavale lastemuusikal "Detektiiv Lotte".
"Detektiiv Lotte" koosneb 15 muusikalisest numbrist, libreto kirjutab Janno Põldma ja laulusõnad Leelo Tungal. Sobiva helilooja leidmiseks kuulutab teater mais välja avaliku konkursi.
"Konkureerida soovivad heliloojad peavad valmis kirjutama kaks "Detektiiv Lotte" laulu, mille põhjal tehakse otsus," selgitas teatrijuht Paavo Nõgene.
Tema sõnul soovib Vanemuine tuua lavale värvika ja särava muusikalavastuse, mille helikeelt luues peavad heliloojad silmas pidama Vanemuise teatri kolmežanrilisusest tulenevat eripära. "Meil on laulvad draamanäitlejad, balletitantsijad ja sümfooniaorkester, keda kõike kavatseme ka selles uues lastelavastuses kasutada," ütles Nõgene.

Baconi maali hind võib oksjonil küündida rekordini
Kunstnik Francis Baconi mais oksjonile mineva maali hind võib kujuneda kõrgemaks kõigist seni müüdud Baconi töödest.
Francis Baconi maali "Töö maalitud Velazquesi paavst Innocentius X portree järgi" võib Sotheby oksjonimaja andmeil ületada 30 miljoni dollari piiri, vahendab BBC.
Tegemist on maailga, mis kuulub Francis Baconi paavste kujutavate maaalide seeriasse. Bacon sai inspiratsiooni paavstidest pildiseeria maalimiseks just kunstnik Diego Velazquesi poolt 1650. aastal maalitud "Paavst Innocentius X portreest".
Sotheby kaasaegse kunsti valdkonna juht Tobias Meyer kirjeldab Baconi poolt 1962. aastal valminud maali kui "ülimat paavsti kujutist". Meyeri sõnul on kunstniku paavst Innocentius X kujutav maal intentsiivne, helendav ja kiirgav.

New Yorgis algavad täna järjekordsed Eesti kultuuripäevad
Sel korral on läbivaks arutelu-teemaks väliseestluse tulevik ehk kas, millisel kujul ja kelle jaoks jääb alles Manhattani 34 tänaval asuv Eesti maja.
Väliseestluse tulevikku puudutavaid küsimusi vaagitakse seekordsetel New Yorgi Eesti kultuuripäevadel üsna mitme kandi pealt, vahendab ETV24.
Kultuuripäevade peakorraldaja Kärt Ullman, kelle põhitööks on New Yorgis ilmuva Eesti ajalehe Vaba Eesti Sõna toimetamine ja kes kuulub ka Eesti maja juhatusse, on ise väliseestluse või Eestist väljas elava eestluse tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud.
Korraldajad loodavad, et kultuuripäevad toovad Eesti maja rohkesti rahvast ka kunsti, uusi Eesti filme ja muusikat nautima.
New Yorgi Eesti kultuuripäevad, mis toimuvad juba 37 aastat, kestavad kuni pühapäevani.

Une Instituut oli Riias võidukas
Mati Küti film "Une Instituut" võitis Lätis toimunud rahvusvahelisel animafilmide festivalil Bimini Grand Prix.
Riia 5. rahvusvaheline animafilmide festival "Bimini" toimus 16.-22. märtsini. Festivali kavas oli viis erinevat võistlusprogrammi - täiskasvanutele ja lastele mõeldud animafilmid, debüütfilmid, eksperimentaalfilmid ning animeeritud reklaamid ja muusikavideod. Igas kategoorias anti välja peaauhind ja lisaks valiti kõigi osalenud filmide hulgast Grand Prix vääriline film.
Lisaks "Une Instituudile" osalesid "Bimini" festivalil Eesti filmidest veel "Miriam merehädas" (rež Riho Unt) ja "Elu maitse" (rež Ülo Pikkov). Festivali erinevates programmides näidati kokku 191 filmi.
Festivali koduleht

Romaaniülikool Saul Bellow "Püüa päeva" 
Kuidas püüda päeva: kuidas peaks inimene, ja iseäranis
- Niipea kui jutt läks rahale, muutus mr Perlsi hääl innukusest veelgi teravamaks. "Noo? Kolmekümne kahe protsendi mees, jah? Või ehk veel kõrgem?" Ta ootas vihjet ega nimetanud arve niisama mokaotsast, vaid tõelise naudinguga. Prrr! Kuidas nad raha armastavad, mõtles Wilhelm. Nad jumaldavad raha! Ilus raha! Püha raha! Asi oli jõudmas niikaugele, et inimesi ei huvitanud enam mitte midagi peale raha. Kui sul raha ei ole, oled sa käkk, käkk oled sa! Korista end siit maamuna pealt!
"No näete," ütles dr Tamkin võidurõõmsalt muheldes, peaaegu pilkavalt muiates. "Psühholoogiline printsiip on sama. Nad on rikkad sellepärast, et teie pea ei jaga, mis toimub. Aga midagi üleloomulikku siin ei ole, ja kui te natuke raha investeerite ja mõningaid vaatlusprintsiipe järgite, hakkate te ise asja taipama. Abstraktne õpetus siin ei aita. (---) Et teada saada, mis tunne on olla merevetikas, tuleb vette minna."

Endine Limp Bizkiti kitarrist pani kokku uue bändi
Fännid ei ole Limp Bizkitist midagi kuulnud juba tükk aega ja ansambli kitarrist Wes Borland otsustas asja muuta ning asutas uue bändi.
Wes Borlandi uus bänd nimega Black Light Burns väljastab oma debüütalbumi "Cruel Melody" 5. juunil ja keskendub rohkem kitarrist Borlandi muusikalistele iseärasustele kui kunagine rap-metal bänd Limp Bizkit, teatab Reuters.
Billboard.com'ile antud intervjuus sõnas Wes Borland, et uues bändis plaanib ta mingil määral küll kasutada Limp Bizkitile sarnast lähenemist, kuid kinnitas, et on avastanud palju muusikaliselt uut ja huvitavat, mida soovib uue bändiga väljendada.
Oma tegevust Limp Bizkitis võrdles Borland rahmeldava ja lapsiku peomuusika tootmisega ja kinnitas, et tegelikult ei ole ta sellist muusikat teha tahtnud.
Black Light Burnsi debüütplaadi produtseerib ansambli Nine Inch Nails endine liige Danny Lohner, kes mängib Borlandi uues bändis basskitarri.

Tallinna Keskraamatukogus peetakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva
Esmaspäeval antakse Tallinna Keskraamatukogu peamaja suures saalis üle 2006. aastal ilmunud ja Keskraamatukogus möödunud aastal kõige loetavama eesti lasteraamatu autori auhind.
Kõige populaarsemaks lasteraamatuks Tallinna Keskraamatukogu noorte lugejate hulgas on 2006. aastal kirjastuse Varrak poolt välja antud Aarne Mägi ja Aare Toikka raamat "Ruudi".
Tallinna Keskraamatukogu tunnustab noorte lugejate hulgas populaarseid eesti autoreid juba kolmandat aastat. Traditsiooniliselt rahvusvahelise lasteraamatupäeval väljaantava auhinna on varasematel aastatel pälvinud Andrus Kivirähk raamatu "Limpa ja mereröövlid" ja Lea Arme raamatu "Duubeltüdruk" eest.
Auhinna väljaandmisega samal üritusel esitleb Tallinna Keskraamatukogu noortele lugejatele mõeldud Tallinna Keskraamatukogu veebilehte ja elektronkataloogi.

Lauluväljakul varises kokku lumelauahüppe maandumisrada
Tallinna Lauluväljakule ehitatud lumelauahüppe maandumisnõlva metallist konstruktsioon ei pidanud lume raskusele vastu ja kukkus kokku täna öösel kaks tundi peale ehitustööde lõpetamist.
Inimesi konstruktsiooni läheduses ei viibinud ja juhtunust andsid peakorraldajale Siim Sillandile teada OÜ Meeskond turvamehed. Sellega seoses jääb ära täna õhtuks planeeritud hüppetreening, kuna ettevalmistustöid asutakse tegema uue graafiku alusel.
Ehitustööde eest vastutava firma OÜ Contender omaniku Mirek Kingi sõnul on tegu ehitaja vea ja õnnetus juhtus kuna osa poste polnud piisavalt toestatud. Nüüd kaasatakse töösse lisajõude, et võistluseks rada valmis jõuda.
Peakorraldaja Siim Sillandi sõnul võetakse eile valminud maandumisrada uuesti lahti. Kindlasti läheb ülekontrollimisele kogu kontruktsioon ja maandumisnõlv ehitatakse ligi 100% ulatuses otsast peale.

Valemivihiku olümpiaad pakub õpilastele uudset väljakutset
Valemivihikute tootja Realister OÜ korraldab Eesti kooliõpilastele internetipõhise olümpiaadi, mis hõlmab nii erinevaid õppeaineid kui ka sotsiaalseid oskusi.
Valemivihiku olümpiaad on suunatud terasele ja väljakutseks valmis Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiõpilasele. Olümpiaadi küsimused põhinevad info leidmisel ja analüüsimise oskusel, sealjuures tuleb osata kasutada juba olemasolevaid üldhariduslikke teadmisi.
Võistlusele eelnevalt registreerinud osalejad vastavad 9.-13. aprillini iga päev interneti vahendusel Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli abiga koostatud küsimustele.
Kahes vanuserühma toimuva võistluse parimad võtavad 18. aprillil Reval Hotell Olümpias mõõtu olümpiaadi finaalvõistlusel, kus tuleb ennast tõestada juba publiku ja žürii ees.
Olümpiaadi finaalvõistluse žüriisse kuuluvad EBSi õppejõud Tiina Tšatšua ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Lehte Jõemaa.

Rein Lang: loomulikult on mul plaan, kuidas võidelda korruptsiooni vastu
Eile vastas Eesti Päevaleht Online'i lugejate küsimustele Reformierakonna üks juhtpoliitikuid, suure tõenäosusega justiitsministri kohal jätkav Rein Lang.
Kas ametnikel on võimalik
rakendada seaduste täitmist
nii, et halduskohtusse pöördumine oleks pigem äärmine abinõu,
mitte esimene ja ainus?
Kui tunnete, et ametnik on teie suhtes olnud ülekohtune ja rikkunud seadust, võib kaevata ka tema otsesele ülemusele, kellel on õigus teenistusliku järelevalve korras kord majja lüüa. Kohtusse võib pöörduda sellest sõltumata.
Kas tutvustaksite korruptsioonivastase võitluse kava, kui selline on olemas. Kommenteerige, palun, selle erinevust Ken Martin Vaheri looduga.
Loomulikult on mul plaan, kuidas võidelda korruptsiooni vastu. See plaan ei sisalda avalikkuse ees pidevat trummide põristamist. Koalitsioonierakonnad on seadnud prioriteediks toimiva ja nüüdisaegse keskkriminaalpolitsei arendamise.

Jack White mängib Elvist
Tallinnaski esinenud Detroiti menuduo The White Stripes meespool Jack White hakkab mängufilmis "Walk Hard" Elvist mängima, raporteerib New Musical Express.
Filmi "Walk The Line" paroodia "Walk Hard" räägib fiktiivse rockabilly-laulja Dewey Coxi seiklustest. Väljamõeldud mees kohtub filmis nii mõnegi päriselt elanud suurkujuga, sealhulgas Elvisega.
White on varem mänginud Oscariga pärjatud filmides "Coffee And Cigarettes" ning "Cold Mountain".

Tähesõjal oma postmargid
USA-s antakse välja "Tähe-sõdade" tegelaskujudega postmargid, et tähistada 30 aasta möödumist esimesest "Tähe-sõja" filmist, kirjutab BBC.
15 tegelasega postmargid, millel näeb muu hulgas Darth Vaderit ja printsess Leiat, lähevad müüki 25. mail, sest 1977. aastal esilinastus esimene "Tähesõdade" film.

Ühiskontsert tühistati
Räpparite Snoop Doggi ja Diddy ühisturnee Suurbritannia-kontserdid jäävad ära, sest hämara minevikuga Snoop Dogg ei saanud Ühendkuningriigi viisat.
Kuna viisataotlus lükati tagasi viimasel minutil, on Snoop Dogg nördinud. "Ma ei saa oma minevikku muuta. Jah, ma olin gängides, tegelesin narkoäriga. Aga ma olen andnud oma elule ammu uue suuna," pahandas räppar MTV-le. Ameerikas on muusikul kaelas kolm narkootikumide ja relvadega seotud kohtuasja.

Tehnoloogiamess tutvustas põgusalt tulevikumaailma
Euroopa suurimal IT-messil sai näha spioonroboteid ja häälega juhitavaid BMW-sid.
Kuigi sel aastal otsustasid mitmed tehnoloogiahiiud Euroopa suurimale IT-messile CeBIT mitte kohale tulla ning seetõttu jäi mess varasemate aastatega võrreldes väiksemaks, esitleti Hannoveris siiski hulgaliselt huvitavaid vidinaid.
Rohkem kui kahekümnes suures hallis laiutanud CeBIT-i ulatusest annab aimu see, et seitsme päeva jooksul külastas messi ligi pool miljonit inimest ning väidetavalt sõlmiti kohapeal tehinguid rohkem kui 11 miljardi euro eest.
Ütle autole: sõida!
CeBIT-i üheks huvitavamaks kohaks kujunes sel aastal Future Parc, millest osavõtjad esitlesid igasuguseid vidinaid ja esemeid, mis varsti peaks inimeste elu mugavamaks tegema. Nii näiteks otsustasid sakslased Euroopa Liidust saadud summade najal ümber ehitada ühe BMW luksusauto. Nüüd on võimalik autos istudes jagada käsklusi-küsimusi stiilis "Palun vaheta raadiokanalit!" või "Kus on lähim kohvik?". Tulevikus peaks originaalse nimega "Talk" -projektist kasu olema nii autojuhtidele kui ka üksi elavatele vanuritele.

Pohlakust sai jalgpalli liidu president
Täna valiti Eesti jalgpalli liidule kaheaastase vaheaja järel taaskord president.
Enamuse üldkogu liikmete häältega osustus oodatult valituks Aivar Pohlak, kes on sattunud presidendi kohale Eesti jalgpallikoondist silmas pidades üsna raskel hetkel.
Märksõnaks on peatreener Jelle Goesi tulevik, vahendavad Seitsmesed Uudised.

Aava tõusis Portugali rallil liidriks
Urmo Aava ja Kuldar Sikk tõusid katsevõiduga Portugali rallil JWRC arvestuses liidriks.
Kiire sõiduga Tavira kiiruskatsel edestati konkurente enam kui kümne sekundiga ning võeti sisse suveräänne liidripositsioon, vahendab Sportnet.
Eilsel publikukatsel parima aja kirja saanud Andrea Cortinovis kaotas eestlasele koguni 41,7 sekundit ja langes kokkuvõttes kaheksandale reale.
Aigar Pärs ja Ken Järveoja teisel kiiruskatsel finišisse ei jõudnud.
Portugali rallil JWRC arvestuses võistlevad Urmo Aava ja Kuldar Sikk võitsid 19,92 kilomeetri pikkuse teise Tavira kiiruskatse. Teist aega JWRC arvestuses näitas Martin Prokop Tšehhist, kes kaotas Aavale 10,3 sekundit. Kolmanda tulemuse sõitis selles arvestuses välja Per Gunnar Andersson (+17,5).

Inglismaa peatreeneri saatus sõltub mängust Eestiga
Inglismaa jalgpallimeeskonna peatreener Steve McClaren kardab, et ta lastakse lahti, kui inglased EM-valikmängus Eestile peaksid kaotama.
McClaren on oma sõpradele väitnud, et ta on Eesti võitmises rohkem kui kindel, vahendab thisislondon.co.uk.
Inglismaa jalgpalliliidust tulnud signaale, et mehe ametikoht on seoses Eesti-Inglise mänguga ohus.
Inglismaa jalgpallimeeskonna viimase aja pisut kehvema esinemise tõttu on ka eelnevalt kaalutud peatreeneri vahetamist. Seni on need mõtted soiku jäänud.
Loodetakse, et võit Eesti üle parandab kogu Inglismaa jalgpallimeeskonna mainet ning enesetunnet.

Kalev/Cramo surus Läti Baronsi taganema
Kalev/Cramo alistas Balti liiga esimeses play-off-mängus Riia Baronsi 70: 67.
Trummid mürtsusid ja kikivarvule tõusnud fänniklubi liikmed tegid viimastel minutitel põrgulärmi. Kalevlased võitlesid kaitses ennastohverdavalt ja neid kannustas kustumatu võidujanu.
Tanel Sokk ja Kristjan Kangur võtsid koos kaitses vastaselt keskjoonel palli ja Kangur lõpetas kiirpealetungi palli ülalt rõngasse surumisega. Kendrick Johnsoni läbimurdest sündis lõpukorv.
"Tunnistan ausalt: ma ei leia, et Barons oleks meist parem meeskond," ütles 15 punkti kogunud Kangur. "Kiirrünnakuid tegime vähe, võinuksime ka suuremalt võita. Kindlasti peame teises kohtumises kaitset tugevdama, sest vastased jalutasid vahepeal meist läbi."
Reedi panus kahanes

Käsipallisarjas nüüd poolfinaalid
Eesti meistriliiga põhiturniiri järjestus:
1. Chocolate Boys 42
2. Põlva Serviti 41
3. HC Kehra 37
4. HC Tallas 16
5. Viljandi HC 16
6. SK Reval-Sport/Kristiine 9
7. SK Tapa 7
Poolfinaalides lähevad vastamisi Chocolate Boys ja Tallas ning Serviti ja Kehra. Mängitakse kolme võiduni, esimene paar alustab 17. aprillil, teine päev hiljem. Põhiturniiri tagumised kolm meeskonda peavad üheringilise turniiri esiliiga kolme paremaga. Esiliiga põhiturniir lõpeb 14. aprillil.

Mart Poom: olukord võib minna hullemakski
Eesti jalgpallikoondise kapten Mart Poom pelgab, et praegu sügavas kriisis siplevat rahvusmeeskonda võivad ees oodata veelgi mustemad ajad.
Iisraeli-mängu järel peab teile esmalt esitama tobeda, kuid põhjendatud küsimuse: kuidas tunne on?
(Mõtleb pikalt.) Ei hakka ebatsensuurseid sõnu kasutama - tühi või kehv tunne on, kui viisakalt väljendada. 0: 4 on ikka suur pakk. Ei saa rääkida, et meil jäi õnnest puudu või...
Aivar Pohlak ütles, et tal on koondise pärast häbi. Kas koondis on kriisis?
Mul on ka häbi. Ei uskunud, et jälle... (Mõtleb.) Pärast Iisraeli-mängu ei saa tõesti vastu vaielda, oleme kriisis.
Mängupildi põhjal tundus, et me ei uskunud taas endasse. Hakkasime alles siis mängima, kui seis oli 0: 2 ja pinge maas. Me ei suuda oma mängu kehtestada - Venemaa vastu küll pool tundi üritasime, aga kodus on see alati kergem. Faktid ja tulemused osutavad kahjuks kriisile, milles on süüdi iga mängija, mina nende hulgas.

Phelpsi saldo: neli kulda ja kolm maailmarekordit
Ujumise imemees Michael Phleps kasvatab MM-il rekordite saatel jõuliselt medaliarvet.
Melbourne'is toimuval ujumise MM-il võitis ameeriklane Michael Phelps järjekordse kuldmedali 200 meetri kompleksujumises maailmarekordiga 1.54, 98. Tipptulemus paranes koguni 0,86 sekundi võrra. Teine oli kaasmaalane Ryan Lochte 1.56, 19-ga, pronksi teenis ungarlane Laszlo Cseh 1.56, 92-ga.
"Phelps on ikka täielik geenius vees - kõik on millimeetri pealt välja arvutatud," kiitis jänkit eile samal distantsil 2.01, 37-ga poolfinaali jõudnud Martin Liivamägi.
Naiste 100 meetri vabaltujumises sai Jana Kolukanova kirja 56,67 (30. koht), Elina Partõka oli koondisekaaslasest 23 sajandikku aeglasem (32. koht). Poolfinaali viinuks tulemus 55,69, mis on Kolukanova nimel olevast Eesti rekordist 12 sajandikku parem.

Portugali testikatsel eile ränk avarii
Portugali MM-ralli eilsel testikatsel sõitis mullune ralli võitja portugallane Armindo Araujo teelt välja ja vigastas viit pealtvaatajat. Neist ühel, kohalikul fotograafil, murdus jalaluu, ühel pealtvaatajaist käeluu. Ülejäänud kolm said kergemaid vigastusi, kuid viidi siiski Faro haiglasse.
Ralli ametlik kodulehekülg kinnitab, et intsident leidis aset kohas, kuhu pealtvaatajate pääs oli keelatud. 41. Portugali ralli on tänavu esmakordselt MM-sarja kavas. Mullune oli nn prooviralli, kus Urmo Aaval õnnestus juunioridest võita.
"Õnnetus toimus just mõni minut enne Urmo starti. Kuni kannatanud haiglasse viidi ja rada vaatajaist puhastati, kulus tund aega. Urmo sai esimesel katse läbimisel juunioridest parima aja ning teist korda sõitma ei läinud," kommenteeris Aava tiimi pressiesindaja Marek Mägar.

Krediidipank emiteerib 100 miljoni krooni ulatuses kommertspabereid
Eesti Krediidipank emiteerib täna AS SEB Eesti Ühispank vahendusel kinnise emissiooni raames kuuekuuseid kommertspabereid lunastustähtpäevaga 1. oktoober 2007. aastal mahus 100 miljonit krooni.
Kommertspaberite tootluseks kujunes vähempakkumise käigus 4,728%, teatas Krediidipank.
Kommertspaberite emissioon märgiti üle, investorid soovivad oma investeerimisportfellidesse ettevõtete võlakirjade kõrvale ka krediidiasutuste madalama riskiga võlainstrumente lisada.

Puumerkki uue laokompleksi ehitusse investeeritakse 50 miljonit krooni
Stora Enso Timberi tütarettevõte, puidu ja puidupõhiste toodete hulgimüüja AS Puumerkki teatas uue laokompleksi ehitusest Rae valda, investeering sellesse küündib 50 miljoni kroonini.
Tallinna linnapiirist kümne kilomeetri kaugusele rajatav laokompleks valmib plaanide kohaselt 2007. aasta lõpuks ning selle kogupindala on kolm hektarit. AS Puumerkki tegevjuht Raivo Olgo sõnul on rajatav laokompleks ettevõtte senisest, Jüris Põrguvälja teel asunud terminalist neli korda suurem. Lisaks ehitatakse laokompleksi juurde ka Puumerkki kontorihoone.
"Uus asukoht Tallinna ringtee ääres ja Jüri tehnopargi külje all on kaubavedudeks väga soodne," hindas Olgo. "Ainuüksi laopind suureneb varasemaga võrreldes seitse korda, ulatudes 5300 ruutmeetrini. Köetav laopind sellest võtab enda alla 1000 ruutmeetrit."
Rajatava laokompleksi paranenud ladustamistingimused võimaldavad Puumerkkil laiendada ka tootevalikut.

GILD Bankers nõustas LEC omanikku aktsiate müügil
GILD Bankers nõustas LEC'i asutajat ja omanikku Janis Kols'i 100 % osaluse müügil Läti ühes suurimas ehitusettevõttes. Janis Kols sõlmis aktsiate ostu-müügilepingu investeerimisettevõttega Alta Capital Partners 28. märtsil 2007.
Reinis Rubenis, GILD Bankers'i Läti kontori juht, on müügitehinguga väga rahul: "Oleme Janisega arutanud ja kaalunud erinevaid alternatiive ettevõtte arendamiseks juba eelmise aasta suvest. Nüüd oleme jõudnud parima lahenduseni. Soovin eduka tehingu puhul Janis Kols'ile ja Alta Capital Partners'ile õnne ja usun, et tehingust võidavad mõlemad osapooled. Kindlasti suudab Alta Capital Partners viia LECi järgmisele arengutasemele."
Lauri Isotamm, GILD Bankers Corporate Finance juht, näeb edukas tehingus tõestust GILD Bankers'i tugevast positsioonist Baltikumi ühinemiste ja ülevõtmiste turul. "Meie varasem kogemus ehitussektoris aitas kindlasti kaasa LECi tehingu õnnestumisele. Sõlmitud tehing tõstab veelgi meie usaldusväärsust praeguste ja tulevaste klientide silmis," lisas ta.

Skype rahastab taas noorte teadlaste olümpiaadireise
Skype sõlmis koostöölepingu Tartu Ülikooli Sihtasutusega, et toetada TÜ Teaduskooli noorte osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel.
Sel aastal rahastab Skype 30 000 krooniga Eesti võistkondade osalemist rahvusvahelistel informaatika- ja matemaatikaolümpiaadidel Horvaatias, Saksamaal, Vietnamis ja Taanis. Skype'i koostöö Tartu Ülikooli Teaduskooliga noorteadlaste toetamiseks sai alguse möödunud aastal.
"Skype puutub tehnoloogiaettevõttena teadusega lähedalt kokku ning seetõttu püüame eestimaise teadlaskonna järelkasvu ikka võimalusel toetada," ütles Skype Eesti juht Sten Tamkivi. "Oleme asutanud stipendiume magistriõppe tasemel, ent möödunud aastast toetame ka säravaid päid keskkoolitasandil. TÜ Teaduskooli tulemused ja rahvusvahelistel olümpiaadidel käinute hilisem elu on näidanud, et need noored on oma erialale kindlad ning teavad, kuhu nad jõuda soovivad. Sestap on meil hea meel neile abiks olla."

Ülemiste teeb sünnipäeval tsirkust
Pühapäeval muutub Ülemiste keskus tsirkuselavaks, tähistades nõnda oma kolmanda tegevusaasta täitumist.
Kell 12.00 algaval sünnipäevapeol esineb tänavu 33. tegevusaastat tähistav ansambel Apelsin, tähtpäevale sobivat meeleolu aitavad luua klounid, akrobaadid ja mustkunstnikud.
Kolme aasta vanuseks saav Ülemiste keskus pakub oma kolmandal sünnipäeval lõbusat tegevust nii lastele kui täiskasvanutele. Kell 12.00 astub publiku ette igihaljas ansambel Apelsin, lisaks saab pealaval näha Folie tsirkusestuudio surmapõlgavat erietendust koos kloun Arleti ja mustkunstnik Mändsaluga.
Täpselt kell 13.00 hakkavad omavahel võistlema trikiperekonnad. "End eelnevalt registreerinud perekonnad astuvad võistlustulle kolmel alal: apelsinidega žongleerimises, kõrgeima kaardimaja ehitamises ning õllekastidest torni ehitamises," kirjeldas toimuvat keskuse turundusjuht Mai Vahtrik. "Pealtvaatajatele saab osaks kaasaelamisrõõm, võitnud perekondadele eksklusiivne klounietteaste neile sobival ajal ja kohas."

Kohtunik Di hiina stiilis lood sobivad ka tänapäeva
Siiski sobiks teos paremini pärast mõnda "sissejuhatavamat" lugu.
Raamat sisaldab kaheksat kriminaalset lühilugu, millele kohtunik Di otsib lahendusi. Nagu ikka aitavad teda seejuures truud abilised Ma Rong, Jiao Tai ja Hong. Esmakordselt mainitakse kolonel Mengi ning kohtuniku perekond saab täiendust kolmanda abikaasa näol.
Kohtunik Di ise on laitmatu moraaliga mees, kes imetleb kaunist naist vaid eemalt ning jääb igas olukorras härrasmeheks. Ülejäänud tegelaskujud sellise väljapeetusega ei hiilga. Siiski on Di tõe teadasaamise nimel valmis laskma inimesi piinata ning kasutab nutikalt ka vaimset vägivalda.
Jutud on kirjutatud klassikalises hiina stiilis, ometi tunduvad nad rahuldavat tänapäevast lugejat. Olles töötanud ajaloolase ja diplomaadina Hiinas ning Jaapanis, polnud autoril Robert van Gulikul seda arvatavasti kuigivõrd raske saavutada. Hea müsteerium mitte ainult ei lase aimu saada inimese võimest sooritada kuritegu, vaid selgitab ka sotsiaalset tagamaad ning annab edasi Vana-Hiina elu ja olustikku.

Uusi põnevusromaane Euroopa äärealadelt
Hiljuti tegid eesti
Üks neist oli itaallase Andrea Camilleri inspektor Salvo Montalbano sarja avaraamat "Vee kuju", teine Harri Nykäneni "Raid ja poiss" Soomes väga menukast Raidi lugude seeriast.
Kui ajaproovile vastu pidanud "Mirabilia" sari ning igiliikurist komissar Maigret välja arvata, siis on olukord Eesti krimitõlketurul üksluiselt kaheülbaline. Masendava ülekaaluga laiutavad ses nišis anglosaksid siit- ja sealtpoolt suurt lompi ning mõned üliproduktiivsed idanaabrid ja -naabrinnad. Nii on teretulnud väiksemgi vaheldus, mis pakub kriminullisõpradele värskeid laipu ja nutikaid detektiive ka mõnest muust maailma nurgast.
Soome ja Sitsiilia on mõlemad äärealad, nende kahe raamatu tegevuspaikade vahemaa on linnulennult peaaegu suurim, mis Euroopas võimalik, ning sama kehtib ka nende ühiskonna kohta. Keskkond, milles tegutseb Montalbano, vastab stampettekujutusele Sitsiiliast täpselt sama palju kui "Raidi ja poisi" keskkond ei vasta üldlevinud arusaamale turvalisest ja korruptsioonivabast Soomest.

Kirjanike liidu uus juht - Karl Martin Sinijärv? 
Täna valitakse plaanide kohaselt Eesti kirjanike liidule (EKL) uus juht. Nagu ikka, liigub sellisel puhul jutte, et kirjanikuhärrad olevat omadega puntras ning keegi ei tahtvat sellele kohale kandideerida. Nii kirjutas näiteks Ave Alavainu eilses SL Õhtulehes, et kirjameeste juhi kohale olevat esitatud kuus kandidaati, kuid kõik neist olevat end sealt taandanud.
Kirjanike liidu senine juht Jan Kaus kommenteeris olukorda Päevalehele nõnda: "Olukord on täiesti normaalne, üks organisatsioon lihtsalt ajab oma põhikirjalisi asju. Praegu on üks kandidaat - Karl Martin Sinijärv -, kelle poolt kavatsen anda ka enda hääle. On aga väga tõenäoline, et üldkogul esitatakse ka teisi kandidaate. Niisiis sarnaneb olukord kolme aasta taguse olukorraga, kus enne üldkogu oli olemas samuti vaid üks kandidaat - mina."

Merca 20 aasta loome - viliseva punkluule vägi ja ulg
Kuulus pungitüdruk Merca koondas oma luule paremiku värvikasse valikkogusse.
Merca luulest õhkub mingit erilist väge ja veidrat jõudu. Esmaste märgiliste tunnussõnadena jäid meelde mõlkuma ulm, ulg, uim, uljus, udu, uni. Üldplaanis kangastubki vaimusilma tubli annus hägusat müstilisust ning salapärast nägemuslikkust. Lihtsaist kujundeist on põimitud sugestiivne poeesia ning saadud hämar ülevus, mistõttu luule mõjub ajuti loitsivana.
Iseloomulikke tugipunkte on luulekogus mitmeid: maalähedus, mütoloogia ja folkloor (haldjad, näkid, libahundid); militaarne olustik; kirg ja iha; kodumaa ja kodu; kriitika sotsiaalse (linna) ümbruse suhtes; hurmav armastus; vein ja laaberdamine; teatav ruumipoeetika. Omal kohal on ka sõnavaev, luulekeele ja värsi paine, ent ometi maast ja elust kinnihoidmine. Samaaegselt kumab luulest rõhutatud ajalikkust ("veab aja käsi ocaette jooni / & räigelt korculiseks muutub kael", lk 84) ja ajatust ("See hetk jääb igavesti / kestma ruumis, ajas", lk 69).

Esmaspäeval on lasteraamatu päev "Maailm on lugusid täis" 
Tänavu peetakse 1967. aastal algatatud rahvusvahelist lasteraamatupäeva juba 30. korda.
Rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu (International Board on Books for Young People - IBBY) valik langes aastakümneid tagasi 2. aprillile, sest see on muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünnipäev.
IBBY looja ja lasteraamatupäeva initsiaator Jella Lepman kirjutas tookord kõigile maailma lastele jutukese Claudiast ja raamatupuust. Lõpetuseks lisas ta: "Oleks hea, kui võimalikult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raamatuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõistaksid täiskasvanuna üksteist paremini."
Igal aastal korraldab päeva mõni IBBY esindustest, mis asuvad 70 eri riigis. Laiali saadetakse läkitus, mille koostab selle maa lugupeetud lastekirjanik. Läkituse autorid on olnud näiteks Astrid Lindgren, Sergei Mihhalkov, Christine Nöstlinger ja Eva Janikovszky. 1975. aastal, mil möödus sada aastat H. C. Anderseni surmast ja lasteraamatupäeva korraldas Taani, tervitati maailma lapsi tema muinasjutuga "Haldjamägi".

Potter - küll mitte Harry, vaid Beatrix - on lemmik läbi aegade! 
Taas hoiab brittide meeli elevil nende
Ekraanile on jõudnud tema elust rääkiv film Renée Zellwegeriga peaosas ning raamatupoodidesse samateemaline raamat keskkonna-ajaloolaselt Linda Learilt.
Helen Beatrix Potter sündis 1866. aastal Londoni jõukas Kensingtoni linnaosas. Tema harimise eest kandsid hoolt eraõpetajad ning üksildase lapsepõlve kõige õnnelikum aeg möödus Põhja-Inglismaal, Inglise Alpideks kutsutavas kaunis ja mägises järvepiirkonnas. Seal sündisid esimesed väljendusrikkad joonistused loomadest ja lilledest.
Tüdruku vanemad, kes jõudsid järeldusele, et väärikat peigmeest silmapiiril ei ole, tegid viktoriaanlikus ühiskonnas laialt levinud otsuse panna tütar majateenija rolli.

Vikerraadio saab teisipäeval 40. aastaseks
Ka seekordsel Vikerraadio sünnipäeval selgitatakse välja populaarseimad saatesarjad ja raadiokuulajatel on võimalus valida oma lemmikraadiohääl.
Vikerraadio sünnipäevapidu peetakse teisipäeval otse-eetris. Kell 14.00 algab ülekanne Eesti Raadio 1. stuudiost, mis jõuab kuulajateni nii, nagu tehti raadiot ringhäälingu algusaegadel - muusikat ei mängita plaatidelt, vaid seda teevad pillimehed mikrofonide ees ja otse-eetris sünnivad ka kõik saatekujundused.
Margus Saare juhitavas saates kuulutatakse välja kuulajate lemmikud ja antakse parimatele raadiotegijatele üle aastapreemiad.
Vikerraadio on jätkuvalt kuulatavaim raadiojaam. Raadiojaam ise peab oma fenomeniks, et informatiivne ja uusi teadmisi pakkuv programm on suutnud säilitada enamasti meelelahutusele suunatud Eesti raadiomaastikul liidripositsiooni juba aastaid.

Baskini anekdoodid
Kaks vanurit istuvad pargipingil. Üks neist neelab pidevalt tablette ja joob vett peale.
"Mis tabletid need on?" küsib üks.
"Valuvaigistavad."
"Kas teil valutab midagi?"
"Ei valuta. Nende tablettide kasutusaeg lõpeb täna otsa!"
Šotlane tuleb hambaarsti juurde:
"Palju maksab hamba väljatõmbamine?"
"Kaks naela."
"Kui kaua see aega võtab?"
"Kümme minutit."
"Kümne minuti eest kaks naela?"
"Kui te kannatate, püüan ma tõmmata tund aega!"
Kaks pensionäri lähevad jalutama.

JÄRJEJUTT (13): Michael White: Pööripäev
Leebudes lõpuks nende keelituste mõjul, kes pidasid teda liialt väärtuslikuks, et temast ilma jääda, tõotas Newton ometi, et osaleb seltsi kohtumistel ainult siis, kui parajasti ise tahab.
Newton mõistis küll, et enamiku inimeste meelest on ta raske iseloomuga. Kahtlemata vältis ta rõhutatult teistega kokkupuutumist ega hoolinud kröömigi, kas säärane seltsimatus teda ümbritsevaid isikuid haavab või mitte. Talle piisas täielikult iseendast ja ta oli selle üle uhke. Ta ei vajanud inimesi, ent inimesed vajasid teda, ning tulevikus toetuvad nad tema teadmistele järjest enam - selles oli Newton kindel. Nimelt taolised mõtted ja tunded hoidsid teda kinni tema Cambridge'i laboratooriumis. Ainuke mees, kellega ta vahel veidi avameelsemalt käitus, oli John Wickins, teoloog ja üle kahekümne viie aasta Newtoni korterikaaslane. Kuid, nagu mõlgutas Newton, sammudes mööda kolledži hoovi, läbides läbikäiku ja pöördudes vasakule kivikoridori, isegi Wickins taipas vaid imenatuke sellest, mis toimus Newtoni peas, ja veelgi vähem sellest, mis tegelikult juhtus laboratooriumis, nii lähedal Wickinsi enda magamiskambrile.

BMW avas Indias tehase
Saksa autotootja BMW avas esimese tehase Indias, riigi suuruselt neljandas Chennai linnas.
Tehases hakkatakse maailma rahvarikkaima riigi turu jaoks kokku panema 3.- ja 5.-seeria mudeleid, vahendab BBC.
Sõidukite Indias kokkupanemine päästab BMW sealsest 60% impordimaksust, mida tuleb maksta kõigi väljaspool riiki toodetavate autode pealt.
Hetkel on plaanis hakata tootma 1 700 masinat aastas. Juhul kui nõudmine tõuseb suudaks tehas aastaga kokku panna kuni 10 000 BMW-d.
BMW suurim rivaal ning luksusmasinate segmendi turuliider Indias on Mercedes Benz, kes müüb aastas umbes 2 000 sõidukit. Mercedes-Benzi tehas on Indias juba 1993 aastast.
BMW näeb Indias tohutut kasvpotentsiaali. Kui 2000. aastal omas isiklikku autot 1000 elanikust iga viies, siis aastaks 2010. on see arv juba poole suurem.

Kui töö käib tervisele
Olen aastakümneid korraldanud töötervishoiu teadusuuringuid ja töötanud töötervishoiuarstina ning sellepärast leian, et peaksin jagama oma mõtteid teatud tähelepanekutest rahva tervist puudutavates küsimustes.
Eesti inimarengu aruande esitlusel jäi kõrvu soovitus tagasihoidlikuma haridusega meestele, et nad peaksid eeskuju võtma kõrgharidusega naiste elustiilist, siis hakkavad ka nemad kauem elama. Küllap oli see heatahtlik, kuid ikkagi väga eluvõõras soovitus. Suur osa meie majanduselust lasub nende õlul, kes kaevandavad põlevkivi, varuvad metsamaterjali, paigaldavad ehitustel armatuuri ja betooni, ehitavad teid ja kanalisatsioonisüsteeme ning veel palju muud. Jah, seda rasket tööd teevad tuhanded mehed nii pakase kui ka lõõskava päikese käes. Nad ei saa kunagi endale lubada büroo hubasuses töötava daami elustiili.

Kukkus halvasti välja
Mina ja kõik minu tuttavad, kes andsid Harju- ja Raplamaal hääle Andrus Ansipile, on nüüd tema käitumise tõttu hämmingus ja pettunud. Jahmatamapanev ja masendav oli Ansipi ütlus meedias, et keegi ei tea, milline on Isamaa ja Res Publica Liidu välispoliitika, aga seevastu Reformierakonna välispoliitikat teab ja tunneb kogu maailm. Siin tuleb tõesti öelda ta oma sõnadega: tule taevas appi! Kas siis "oravatel" on oma välispoliitika ja mis saab siis Eesti riigi poliitikast?
Kõige tugevam ja parem välisminister oleks ikka Mart Laar, kes on tõesti terves maailmas tuntud ja kaitseb ka meie riigi ja rahva huve tingimusteta.
Eva Rõuk

Ootamatu kohtumine
Seoses Jaanus Piirsalu 16. märtsil ilmunud artikliga EPL-is ("Imesta või oimetuks - setu küla ja keel keset Siberit" - toim), meenus järgmine juhtum. 1964. aastal olin Valgevenes sõjaväes. Autojuhte saadeti ikka uudismaale vilja koristama. Meie ešelon laaditi maha Saratovi oblastis Krasnõi Kuti linnas. Sõitsime edasi mööda steppi, raudteeliini äärt mööda, mis läheb Aleksandrov-Gaisse. Enne Novouzenskit sattusime välimuse järgi kasahhi külla.
Meie, eestlastest autojuhid, kogunesime peatuse ajal omaette kokku ja rääkisime eesti keeles. Üks kasahhi vanamees kuulas meid pealt ja ilmselt tundis eesti keele ära. Ütles, et siin pidi meie "zemljakke" küll ja küll olema. Läksime esimesest uksest sisse. Vastu võeti puhtas eesti keeles. Üle viiekümnene naine ütles, et tema ei ole kordagi Eestis olnud, esivanemad on siia tulnud Samarasse rändamise ajal. Varem elanud külas eestlased ja sakslased, nüüd on kasahhe ja venelasi ka. Küla nimi oli Baltika.

Kasiinolik pakkumine jalgpallis
Möödunud sügisel, uue tiitlitsükli koidikul, käidi välja kaksaastaku plaan: koguda 17 punkti. Just sellise suure saagi olime äsja kasseerinud.
Kuid nüüd! Ei adutud, et Fortuuna käsi polnud seekord mitte kullas. Sest Makedoonia pole koduväljakul võrreldav Luksemburgiga või Iisrael Lätiga. Punktiröövijateks osutusid nad meie kodutanumalgi.
Seega tegi see bluffpakkumine meie vutikoondisele psühholoogilise karuteene. Pead norgu lasta on siiski vara, sest mängujoonis on täiesti vaadatav, puudu on vaid meistritöö resultatiivsed nüansid - väravad.
Rein Grenberg, Pärnu

Miks puudub otse-eetri võimalus? 
Ka ETV-l ja Eesti Raadiol võiks olla otseside rahvaga. Eeskujuks võiks olla Raadio Kuku saade "Vox Populi", kus saab otse-eetris avaldada oma mõtteid. Miks sellist saadet pole Vikerraadiol?
Hullem on lugu ETV "Foorumi" saatega. Kui esimestes "Foorumi" saadetes soovitati ka vaatajatel esitada oma küsimusi, siis eetrisse need ei jõudnud. Öeldi, et aeg on otsas. Justkui stuudios polekski kella olnud.
Eerik Lepist, Tartu

TARJA HALONEN: Kuidas elad, Euroopa? 
29. märtsil Tallinnas Lennart Meri mälestuskonverentsil "Mäleta tuleviku Euroopat" peetud kõne
President Lennart Meri oli tõeline eurooplane. Juba lapsena oli tal palju võimalusi: ta õppis tundma Euroopat, sai näha selle mitmekülgset rikkust ning õppis ka mitut keelt. Lennart Meri oli sõna tõelises mõttes kultuuriinimene.
Teisalt tuli tal elada Euroopa pimedaimal ajajärgul ja teha läbi selle õudused: ta nägi võõrvägede sissetungi oma maale ning elas läbi oma rahva alistamise ja vabaduse lämmatamise.
Keset raskusi uskus Lennart Meri väikese rahva õigusse olemas olla ning oma kultuuri ja keele elujõulisusse. Ta uskus eestlaste oma identiteeti ja pidas seda rikkuseks.
Läbi aastakümnete uskus ta kangekaelselt Eesti vabadusse ja kui see oli käes, sõnas ta: "Olen alati teadnud, et nii läheb." Lennart Meri usk ja elutöö on tugev pärand meile, kõigile eurooplastele.

ANDRUS KIVIRÄHK: Ministrid, näitlejad ja jalgpallurid
Inimesed on pahased, et ministriportfellide jagamine nii kaua aega võttis. Ilmaasjata! Lõppude lõpuks jagati ju töökohti. Aga kes meist oleks nõus suvalise ametiga?
Kui mul on soov töötada arstina, siis sõdin ma loomulikult käte ja jalgadega vastu, kui mind üritatakse suunata näiteks tuletõrjujaks.
Nii on ka loomulik, et kui Mart Laar ikka tundis endas kutsumust asuda tööle välisministeeriumi, siis ei saanud talle sugugi meeldida, et teda sokutati haridusministriks või riigikogu esimeheks. Inimesel on ometi unistused! Aga ka Urmas Paetist võib aru saada - töökoht muutub ju aastatega armsaks, kolleegide nimedki hakkavad tasapisi pähe kuluma... On ju ebaõiglane, et just siis, kui sa oled omandanud mingi vilumuse, öeldakse sulle: kobi minema! See on sama, kui teatada väljaõppinud kondiitrile: kuule, aitab küll, homsest hakkad tisleriks. Kuhu ma juba valmisklopitud kreemi panen? Kasutan taburettide kokkuliimimiseks või?

REPLIIK: Metafoori hirm
Uuest külmast sõjast kuuleme siit ja sealt, sellest rääkis Eesti Päevalehega ka endine NATO Euroopa vägede juhataja Wesley Clark. Samas ei ole pea ühtegi tõsiseltvõetavat rahvusvahelises poliitikas osalejat, kes ei peaks ohtu reaalseks. Pigem on mõte külmast sõjast muutunud kõnekujundiks, metafooriks, millega hirmutada.
Loomulikult on "sõda" dramaatiline märk. See eeldab, et on olemas vaenlane, relvad, millega selle vaenlase vastu astuda, ning võitlus käib selgelt võidu, mitte kompromissi nimel. Nii saab oma eesmärkidele toetust taotleda ning tegevust õigustada. Kõnekujundi taga oleme aga ära unustanud maailmapoliitika tõelised pinged. Praegu ongi viimane aeg rahulikult hingamisharjutusi teha ja siis uurida, mis on erakordselt huvitavaks kujunenud rahvusvahelise olukorra tegelikud ohud ja pinged, isegi kui selleks peab unustama ühe armsaks saanud kõnekujundi.

JUHTKIRI: Ministrikandidaat Pihli plahvatusohtlik pagas
Jüri Pihl on kahtlemata märkimisväärne juura, korrakaitse ning julgeoleku ekspert. Ehk just seepärast ongi sotsiaaldemokraatide juhatus teinud ettepaneku kinnitada Pihl siseministri kandidaadiks. Kuid ministrikandidaadi minevik muudab ta potentsiaalselt konfliktiohtlikuks valitsuse liikmeks, kellel on raske pälvida avalikkuse heakskiitu.
Ka sotsiaaldemokraatide juhtpoliitikud Ivari Padar ja Peeter Kreitzberg on Pihli alles mõni aasta tagasi teravalt kritiseerinud. Nimelt ütles ta Ken-Marti Vaheri korruptsioonimõõdikute kava kaitsmiseks leheintervjuus, et poliitikud rääkivat rahvale "valet, ilget valet". Vastukaaluks tegid nelja riigikogu fraktsiooni esimehed ühisavalduse, mis nimetas sõnavõttu "demokraatliku ühiskonna põhiprintsiipide seisukohalt sobimatuks". Kardeti ka, et "mõnede justiitsministeeriumi ja õiguskaitseorganite juhtide hulgas on hakanud levima Eesti riiklusele ohtlik soov asetada ennast kõrgemale rahva poolt valitud demokraatlikest institutsioonidest". Nii teravad suhted ei saa praegugi olla aluseks konstruktiivsele koostööle.

Pakistanis puhkenud vägivallas on kümned hukkunud
Pakistanis värskelt puhkenud vägivallas välisvõitlejate ja kohalike hõimujuhtide vahel on hukkunud juba 52 inimest.
45 hukkunutest on ilmselt Usbeki päritolu välisvõitlejad, vahendab BBC.
Kokkupõrked algasid, kui osaliselt autonoomse regiooni Lõuna-Wasiristani hõimupealikud hakkasid välisvõitlejaid välja tõrjuma. Võitlus on toimunud juba üle nädala.
Ohvrite arvu on hetkel veel raske öelda, kuna ajakirjanike ligipääs sellele territooriumile on piiratud. Pakistani valitsus ise on teatanud ligikaudu 200-st hukkunust, kuid kohalike elanike teadetel on see arv siiski väiksem.

Kiievis toimuvad suured tänavaprotestid
Ukraina pealinnas Kiievis on laieneva poliitilise kriisiga seoses tänavatele tulnud tuhandeid vastasleeride protesteerijaid.
Läänemeelne president Viktor Jušenko ähvardas välja kuulutada erakorralised valimised, vahendab BBC.
Ukraina presidendi ja venemeelsema peaministri Viktor Janukovitši vahel on võimuvõitlus järjest tugevnenud.
Jušenko pooldajad korraldasid protsetiaktsiooni, kutsumaks presidenti üles kuulutama välja erakorralisi valimisi ja saatma Janukovitši kontrollitud parlament laiali.
Meeleavalduse organiseeris opositsioon, kes väidab, et venemeelne koalitsioon soovib ebaseaduslikult võimu haarata.
Valitsev koalitsioon aga soovib, et president taganeks varajaste valimiste väljakuulutamisest ning on täna vastukaaluks samuti organiseerinud meeleavalduse.

Vägivald Somaalias muutub järjest julmemaks
Somaalia pealinna Mogadishut raputab vägivallalaine, mis on viimase 15 aasta hulleim, mitmekümned on hukkunud ja tuhanded põgenevad vägivalla eest.
Võitlus algas uuesti täna, jätkudes juba kolmandat päeva, alates sellest, kui Somaalia ja Etioopia väed alustasid rünnakut islami mässuliste vastu, vahendab BBC.
Etioopia on teatanud, et on operatsiooni käigus tapnud juba 200 mässulist. Kuid tsiviilisikud on väitnud, et linna rünnatakse valimatult ja laibad vedelevad tänavatel.
Ka rahvusvaheline Punane Rist ütles, et vägivald Mogadishus on viimase 15 aasta julmim.

USA keeldub Iraaniga pantvange vahetamast
USA ametnikud keeldusid tehingust vahetada 15 Kuningliku armee ohvitseri, kes Iraanis pantvangi võeti viie iraani kodaniku vastu, kes Ameerika vägede poolt Iraagis kinni võeti.
Viis tabatud iraanlast on usutavalt Iraani revolutsioonlilise kaitse esindajad, vahendab BBC. Mehed tabati jaanuris Iraagi linnas Irbil. Usutakse, et iraanlased varustasid Iraagi mässulisi relvadega.
Britid võeti Iraani revolutsioonilimeelsete poolt kinni, kui nad olid tagasiteel laevaotsingutelt Pärsia lahe põhjaosast. Suurbritannia eitab Iraani väiteid, nagu oleksid mehed tabatud Iraani vetes.
USA on Iraani väited hukka mõistnud ja toetab avalikult Suurbritanniat.

PÄEVALEHT DAGESTANIS: Tšetšeen: ma ei suuda andestada seda, mida on näinud meie lapsed
Dagestanis Tšetšeenia piiri lähedal Hassavjurtis elavad tšetšeeni sõjapõgenike perekonnad, kellest ei paista hoolivat keegi. Ise tulid, ise saagu hakkama.
Nõrganärvilistel ei soovita järgnevat lugeda, eriti Roza Hatujeva pere saatusest.
Roza Hatujeva lugu
"Ma ei soovi isegi vaenlasele sõda," alustas Roza väga vaikse häälega. Kogu oma loo rääkis ta väga vaikselt. "Kui vaatasime kunagi telerist sõjafilme, kus sakslased tapsid inimesi, siis oli meil inimestest nii kahju, et nutsime. See, mida sakslased tegid... Aga nemad mõnitasid Tšetšeenias inimesi palju hullemini!"
"Ma ei süüdista sõdureid, et nemad on süüdi, sest nad käisid ka ise, näljas ja külmas, küladest leiba palumas. Aga seal olid igasugused zek'id, palgasõdurid, nemad korraldasid seda kõike. Isegi kui sul oli kodus keldris pool kotti suhkrut, jahu - kõik võtsid nad ära, kõik, mis võtta andis."

Keskerakond: koalitsioonilepe ei lahenda Eesti probleeme
Keskerakonna hinnangul kavatseb võimuliit tegelda järgmise nelja aasta jooksul mitte riigi arengut uuele tasemele viiva poliitikaga, vaid üksikute, vähenõudlike ja kaunisõnaliste lubadustega.
Keskerakonna volikogu tegi täna avalduse, milles arvustas uue võimuliidu koalitsioonilepet.
Avalduses märgitakse, et koalitsioonilepingu kohaselt kavatseb võimuliit tegelda järgmise nelja aasta jooksul mitte riigi arengut uuele tasemele viiva poliitikaga, vaid üksikute, vähenõudlike ja kaunisõnaliste lubadustega.
Paraku jääb sellest Keskerakonna arvates väheks, et lahendada Eesti ees seisvaid põhiprobleeme. Eelkõige eirab võimuliit õpetajate, politseinike, pääste- ja meditsiinitöötajate jätkusuutliku palgareformi läbiviimise vajadust.
"Seega lubatud palgatõusu ei tule, avaliku sektori töötajaid ootab aga uue teenistusseaduse valguses töösuhte muutmine ning palgataseme külmutamine," märgitakse avalduses. "Sisuline programm puudub ka regionaal- ning sotsiaalpoliitika valdkonnas."

Oviir: valimiskomisjon sunnib seadust rikkuma
Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir ütles, et valimiskomisjoni esimees sunnib riigikogu valimistel osalenud eurosaadikuid seaduse rikkumisele, kui nõuab neilt riigikogu liikme ametivande andmist.
Nii Eesti kui Euroopa Liidu õigusnormide kohaselt ei ole isikul võimalik üheaegselt kuuluda mõlemasse parlamenti ning isik peab seetõttu langetama valiku neist ühe kasuks.
"Andes riigikogu ametivande tähendab see aga riigikogu liikme kohustuste täitmisele asumist, ehk samaaegselt kahe parlamendi liikmeks olemist, seega seaduse rikkumist," märkis Oviir. "Valimiskomisjonile ei saa olla see teadmata."
"Ametivande andmise mõtteks ei ole see, et ametivande andmist või sellest loobumist kasutatakse sellega mitte seotud tahteavalduste teatavaks tegemiseks, käesoleval juhul riigikogu liikme mandaadist loobumiseks töö tõttu Euroopa Parlamendis," lisas ta.

Paet: viisavabaduse teema peaks sisalduma USA-EL deklaratsioonis
Välisminister Urmas Paet leiab Eesti, et viisavabaduse teema USA-ga peaks sisalduma ka Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumise ühisdeklaratsioonis.
Paet osales täna USA viisatühistamise programmiga liituda soovivate riikide välisministrite kohtumisel Bremenis.
Kohtumisel arutasid viisakoalitsiooni - Eesti, Tsehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia - välisministrid USA viisatühistamisprogrammi (Visa Waiver Programme - VWP) reformi praegust seisu ja viisakoalitsiooni edasisi samme.
"Viisavabaduse saavutamisel USAga on oluline roll nii seitsme riigi omavahelisel koostööl kui ka Euroopa Liidu ja USA vahelisel koostööl," ütles Paet.
Välisminister Paet leiab Eesti, et viisavabaduse teema peaks sisalduma ka Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumise ühisdeklaratsioonis.

Sotsid: lammutati ka Sakala keskuse säilima pidanud fassaad
Sakala keskuse arendajad on hävitanud tänaseks ka säilima pidanud keskuse Rävala puiestee poolse paefassaadi ja osaliselt ka torni, teatavad paeliit ja sotsiaaldemokraadid.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on veebruari keskpaigast pärit Sakala keskuse uues projektis selgelt kirjas, et olemasolevast hoonest säilitatakse Rävala puiestee poolne ilus paefassaad ja keskuse torn.
"Eilse seisuga olid arendajad aga lammutanud nii kõnealuse fassaadi kui ka torni ühe külje. Kindlasti leiab Peeter Rebane kümme põhjust, miks lammutusprojeti rikkuma pidi. Tegelik põhjus on aga selles, et Raivo Palmaru kultuuriministriks oleku ajal ei ole arendajatel karta mingisuguseid sanktsioone," märkis Juske.
Paeliidu esimees Rein Einasto rõhutas, et Sakala keskuse arendajad on rikkunud kõiki antud lubadusi.

Eesti ootab Euroopa Liidult naabruspoliitika tugevdamist
Välisminister Urmas Paet ootab, et kevadel avaldatav eesistuja raport sisaldaks konkreetseid juhiseid, kuidas Euroopa naabruspoliitikat edasi arendada ja tugevdada.
Euroopa Liidu välispoliitikajuhtide hinnangul on Euroopa naabruspoliitika üks kõige võimsamaid välispoliitilisi instrumente ELi käes.
"Naabruspoliitika on väga kasulik tööriist majandusliku arengu ja heade valitsemistavade edendamiseks meie naabruses," ütles välisminister Paet eile õhtul Bremenis jätkunud välisministrite mitteametlikul kohtumisel.
Paeti sõnul ootab Eesti, et kevadel avaldatav eesistuja raport sisaldaks konkreetseid juhiseid, kuidas Euroopa naabruspoliitikat edasi arendada ja tugevdada.
"Enam tähelepanu tuleb pöörata konfliktidele meie naabruses," sõnas Paet.
EL-i välisministrid võtsid eile vastu deklaratsiooni, kus taunisid Suurbritannia mereväelaste jätkuvat kinnipidamist Iraani poolt ja avaldasid oma tingimusteta toetust Ühendkuningriigile.

Kuressaares saavad kõik majapidamised vee- ja kanalisatsioonivõrku
AS Kuressaare Veevärk kavandab liita Kuressaares 2009. aastaks vee- ja kanalisatsiooniga kõik majapidamised, kes selleks soovi avaldavad.
Vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamise viimases etapis saavad Kuressaares veetorustiku 144 majapidamist ning kanalisatsiooni 240 majapidamist, kirjutab Meie Maa.
"Usun, et kui projekti lõpetame, on 99,9 protsenti linna majapidamistest saanud võimaluse liituda vee- ja kanalisatsioonivõrguga," lausus AS-i Kuressaare Veevärk projektijuht Raivo Pedanik.
Pakkumiste tegemise tähtaeg on mai lõpus ning siis kulub formaalsuste ajamiseks veel kuu-poolteist.
Raivo Pedanik avaldas lootust, et tööd saavad Kuressaares tehtud tänavuse ja järgmise aastaga.

Kallas: mõistan, miks Ansip ei tahtnud Laari valitsusse
Peaminister ei taha enda kõrvale figuuri, kelle pärast ta peab hiljem kuulma, et ta on peaminister selle ja selle valitsuses, kommenteeris Reformierakonna endine esimees Siim Kallas valitsuskõnelustel puhkenud tüli välisministri portfelli pärast.
Kallase hinnangul tuleb välisministri ameti osas tekkinud lahkhelidest aru saada, kirjutab Äripäev.
"Nii ma ise kui ka Toomas Hendrik Ilves käitusime väliministrina sisepoliitikas kaunis vabalt. Sellest on ka õpitud: peaminister ei saa võimuliitu tüli sisse programmeerida," ütles Kallas ajalehele.
"Ma pole lõplike valikute juures olnud, aga ma näen probleemiasetust küllalt selgesti. Peaminister ei taha enda kõrvale figuuri, kelle pärast ta peab hiljem kuulma, et ta on peaminister selle ja selle valitsuses," märkis Kallas.

IRL-s jätkub võimuvõitlus
Ministrikohast loobunud Mart Laar saab IRL esimehe kohale kandideerides endale ilmselt vastaseks Taavi Veskimägi, kes jäi ministrikohtade jagamisel soovitud majandusministri portfellist ilma.
Juba erakonna ühinemisest saadik on IRLis olnud kaks leeri, millest ühe eesotsas on Laar, teisel Veskimägi, kirjutab Postimees. Veskimägi asemel majandusministriks esitatud Juhan Parts on Laari poolel.
"Ma kaotasin hääletuse, aga küsimus ei ole kaotamises, ma ei saanud aru, mille alusel eestseisus selle otsuse langetas," nentis Veskimägi.
Möödunud sügisel, kui käis võitlus erakonna peaministrikandidaadi koha pärast, tekkis leer Laar versus Jaak Aaviksoo ehk võitlus Laari ja Veskimägi vahel.
Parteisisene võimuvõitlus jätkub erakonna üldkogul 26. mail, mil valitakse ühenderakonnale esimees. Esimeheks soovib ajalehe andmetel kandideerida ka Veskimägi.

Suusaspordis paljastusid miljonilised leppetrahvid
Suusasportlased, kes soovivad ala vahetada, peavad äsja avalikuks tulnud dokumendi alusel maksma miljonilisi trahve.
Suusaringkondades on nii mõnedki sellest salapärasest dokumendist kuulnud, kuid peaaegu keegi pole seda seni näinud, kirjutab Postimees.
Teiseks, ja see on siin peamine, paneb too salapärane dokument Eesti parimaile suusatajaile, alates verinoortest ning lõpetades Andrus Veerpalu ja Kristina Šmiguni mõõtu kahekordsete olümpiavõitjatega, pea kohale ähvardavad koormised, kui nad alaliidule ühtäkki selja peaks pöörama.
A-koondise liige peab ala vahetuse korral tasuma suusaliidule iga koondisse kuulutud aasta eest 400 000 krooni. Seega peaks näiteks Priit Narusk, kes on püsinud A-koondise ridades kuus hooaega, maksma alaliidule 2,4 miljonit krooni.

Esimene rong Tallinnast Peterburi väljub täna
Balti jaamast väljub täna kell 15.25 esimene Tallinn-Peterburi reisirong, mis taastab 2004.aastal katkenud rongiühenduse kahe linna vahel.
Rong hakkab Balti jaamast väljuma iga päev, igal hommikul kell 7.05 väljub rong Peterburist.
Go Rail mõtles Tallinn - Peterburi rongiliini käivitades eelkõige sellele, et reisija peab kohale jõudma mugavalt, kiiresti ja mõistliku hinnaga.
Rongis on nii kupee- kui ka istevagunid; on traadita internetiühendus, mis võimaldab sõidu ajal arvutiga töötada. Sõiduaeg koos piiriületuse ja passikontrolliga on seitse tundi ning piiril ei pea rongist väljuma. Pileti hind istevagunis on 300 krooni, pileti hinnas on tee ja kohv.
Rong peatub Eesti poolel Tapal, Jõhvis ja Narvas, Venemaal on peatused Ivangorodis, Kingisepas ja Volosovos.

Wesley Clark: uus külm sõda väga ebatõenäoline
Eestis Lennart Meri mälestuskonverentsil osalenud endine NATO vägede ülemjuhataja Euroopas Wesley Clark kinnitas, et ei usu uue külma sõja puhkemist.
Hiljuti pidas Venemaa president Vladimir Putin Münchenis kõne, kus ta kritiseeris teravalt USA-d. Kui arvesse võtta ka sündmusi Venemaal laiemalt, siis kas peate võimalikuks, et peagi algab uus külm sõda?
Ma pean uue külma sõja puhkemist väga ebatõenäoliseks. Külma sõja ajal tahtis Nõukogude Liit olla materiaalselt iseseisev ning eksportida ainult oma marksistlikke-leninistlikke väärtusi. Praegu on olukord risti vastupidine. Venemaa ei ole kaugeltki mitte majanduslikult sõltumatu riik ning hoopiski impordib ideid. Need ideed levivad üle riigi ja lõpuks muudavad Venemaad, ükskõik kui palju Putin ka ei proovi seda takistada.
Praegu on Venemaa majanduses kunstliku mulli tekitanud kõrge naftahind. Kui kogu riigis ei kinnita kanda vabaturumajandus, ei suuda peagi ka nafta ekspordist tulev tulu riigi majandust üleval hoida ning sellel on oma tagajärjed.

Narva Veel puudub vee müümiseks vajalik luba
AS Narva Vesi on müünud alates aasta algusest Narvas ja Narva-Jõesuus kraanivett, ilma et ettevõttel oleks selleks tervisekaitsetalituse luba.
Samas ei näe Narva Vesi selles ka mingit tõsist probleemi. Virumaa tervisekaitsetalituselt oodatakse, et uuest aastast kehtivuse kaotanud luba pikendataks aasta lõpuni.
"Narva-Jõesuuga on probleem põhimõtteliselt tänaseks lahendatud, luba pikendatakse aasta lõpuni. Narvas hakkab olukord samuti lõpuks stabiliseeruma," sõnas Virumaa tervisekaitsetalituse Ida-Virumaa osakonna tervisekaitseinspektor Galina Grüning.
Tema sõnul on Narvas pea- probleemiks mürgise triklorometaani ehk kloroformi suurem sisaldus joogivees. Pärast ettekirjutuse saamist on Narva Vesi kloorimist vähendanud ja näitajad hakkavad stabiliseeruma. Tervisele ohtlikus koguses kloori kraanivees ei leidu.

Augustist saab lapsi lasteaia järjekorda panna interneti teel
Vanem saab valida kolme eelistuse vahel, millisesse lasteaeda ta oma last soovib panna.
Kui siiani pidid lapsevanemad oma last lasteaiajärjekorda panema lasteaias, siis alates augustist saavad nad seda teha interneti kaudu.
Uus kord loodi Tallinna haridusameti üldosakonna Rainer Rannala järgi selleks, et järjekordadest oleks üldine ülevaade. "Enne pandi laps igaks juhuks kümnesse lasteaeda järjekorda."
"Vanem saab valida kuni kolm eelistust, millisesse lasteaeda ta oma last tahab panna," seletas Rannala uut korda. Kui ühes neist lasteaedadest koht vabaneb, antakse sellest vanemale teada. Kui aga vanem sellest kohast mingil põhjusel keeldub, kukub ta tagasi järjekorra lõppu. "Elu- ja töökoht ning seega ka eelistus võib ju aastatega muutuda," pani uus kord imestama kaheaastase poja ema Ave Lobja. "Lapsed tuleb ju koha saamiseks järjekorda panna juba sündides, selleks ajaks kui laps kasvab ja järjekord temani jõuab, kulub aastaid ning selle aja jooksul võib juba paljugi muutuda."

Konnade rändest saab teatada telefonile
Looduskaitsekeskus (LKK) alustab koostöös MTÜ-ga Põhjakonn ja maanteeametiga sel pühapäeval kampaaniat "Konnad teel", et sõidukijuhtide abiga kaardistada kohad, kus konnade rändeteed ristuvad maanteedega.
Konnade liikumisest saab alates 1. aprillist teatada Põhjakonna telefonile 5190 0903, mis töötab aprillis-mais ja septembris-oktoobris, kui on konnade kõige aktiivsem liikumisaeg, ööpäev läbi.
"Soovime välja selgitada piirkonnad, kus konnad üle teede liiguvad, ja määrata kohad, kuhu tuleb maanteede alla planeerida spetsiaalsed tunnelid, mille kaudu konnad saavad ohutult liikuda," ütles LKK liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste.
Igal kevadel ja sügisel võtavad konnad ette rändeid kudemisveekogudesse ja talvituspaikadesse, liikudes mööda aja jooksul väljakujunenud radu.

Põlvamaal hukkus autoteel talveunest ärganud isakaru
Karule otsa sõitnud autot juhtinud neiu pääses õnnetusest
Neljapäeval veidi pärast kella üheksat õhtul sõitis Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas auto otsa karule, kes õnnetuse tagajärjel hukkus.
Põlva politseijaoskonna juhtivkonstaabli Railis Rauba kinnitusel oli hukkunud karu näol tegemist 60-kilogrammise ning paariaastase isasloomaga. "Karu toimetati juba neljapäeva õhtul Vastse-Kuuste jahiseltsile, kus ta lahati ning liha kasutamiskõlblikkuse tuvastamiseks saadeti proovid laborisse," rääkis Raup. "Möödunud sügisel käis siinkandis ringi emakaru koos oma kolme pojaga, arvatavasti hukkus nüüd üks poegadest." Karule otsa sõitnud BMW esiots sai kokkupõrkes tõsiselt kannatada ning selle roolis olnud neiu pääses õnnetusest ehmatusega.

Igale Ekspress Grupi aktsiale kuus tahtjat
Börsile viidavad aktsiad märgiti kuuekordselt üle, ühe aktsia hinnaks kujunes 92,3 krooni.
"Ülemärkimine oli märksa suurem institutsionaalsete investorite poolelt, kuid ka jaekliendid esitasid märkimisavaldusi 3,3 korda rohkem kui märkimise võimalus tegelikult tekkis," ütles Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik.
Pakkumisega jaotati üle 6,1 miljoni aktsia, millest 1,33 miljonit jaeinvestorite ning 4,79 miljonit fondide jt institutsionaalsete investorite vahel.
Otsekorraldusega tellijad, kes märkisid lisaks garanteeritud aktsiatele 100 aktsia ostusoovi, saavad juurde osta 27 aktsiat ning need, kel garanteeritud aktsiate arvu ei olnud, saavad osta lisaks 13 aktsiat.
Jaemärkijate arvu poolest oli tegemist Tallinna börsi ajaloos suuruselt kolmanda avaliku pakkumisega - pea 6000 märkijat on seni ületanud vaid Eesti Telekomi ja Tallinki aktsiate turule toomine.

Eesti Päevaleht avaldab võistluse võitnud romaani
Eelmisel aastal alanud romaanivõistluse võitja valis selle kirjastajaks Eesti Päevalehe.
Iga kahe aasta tagant toimuva võistluse võitis ajakirja Anne toimetaja Tiina Laanem oma teosega "Väikesed vanamehed".
Autori sõnul tuli võit talle üllatusena. "See on minu esimene raamat, enne pole ma isegi sahtlisse kirjutanud. Eelmise aasta hakul alustasin kirjutamist ning kui sain teada, et läheneb romaanivõistlusele tööde esitamise tähtaeg, tekkis mõte, et kui pingutan, siis jõuan vähemalt osaledagi."
Laanemi arvates on õige, et raamatu annab välja Eesti Päevaleht. "Eesti Päevaleht on just õige partner teose avaldamiseks, sest raamatu sihtgrupp on 30-40-aastased inimesed, kes loevad Päevalehte kõige enam."

Pihli poliitikasse minek tekitab arvamusliidrites hämmingut
Poliitikud pigem tervitavad kui kardavad endise kapo peadirektori poliitikasse minekut.
Eile üllatas sotsiaaldemokraatide juhatus avalikkust, esitades pikaajalise kaitsepolitsei peadirektori, endise riigiprokuröri ja praeguse justiitsministeeriumi kantsleri Jüri Pihli siseministri kandidaadiks. Pärastlõunal kirjutas Pihl alla ka sotsiaaldemokraatidega liitumise avaldusele, kuigi erakond talle seda ette ei kirjutanud. Pühapäeval kinnitab sotsiaaldemokraatide volikogu Pihli suure tõenäosusega ametlikult siseministri kandidaadiks.
Eile tekitas Pihli otsus küsimusi poliitikute, endiste siseministrite ja teiste arvamusliidrite seas.
Paari aasta eest, kui Pihl lahkus kaitsepolitsei peadirektori ametist, oli mõnigi poliitik ja just sisejulgeoleku tegelased mures, et Pihli vallatav teave võib vale rakendamise puhul tulla kahjuks sisejulgeolekule.

Pealinna politsei leiubüroo on hädas peremeheta asjadega
Kõige kiirem tööaeg on jõulude ja aastavahetuse kõrval suvine turismihooaeg.
Põhja politseiprefekt kutsub suvel esimest korda kokku komisjoni leiubüroosse kogunenud rahakottide hävitamiseks, sest aasta jooksul pole neile keegi järele tulnud.
Aastaga on ainuüksi Kesklinnas politseiosakonda kogunenud ligi tuhat eset, tänavu kolme kuuga lisandus leidude raamatusse 215 kannet. Ehkki mullu suvest riputatakse omanike leidmiseks leidude fotod internetti, ei ole andmebaas pealinnas loodetud tulu toonud.
"Iga päev tuuakse midagi," kinnitab mullu oktoobrist Kesklinna politsei leiubürood juhatav vanemkonstaabel Kadi Muts. Tema tööpäev algab korrapidaja laua kõrval oleva kapi avamisega, kuhu peremeheta asju koguneb enim nädalavahetustel.

Tänavatele tulevad uued isepuhastuvad avalikud tualetid
Aastas Tallinna külastava nelja miljoni turisti kohta tuleb vaid üks välikäimla.
Tallinna enamkäidavad kohad saavad isepuhastuvad tualetid, et vähendada seni valitsevat avalike käimlate puudust.
Praegu käib Tallinna ettevõtlusameti korraldatud konkurss, et leida parima pakkumisega ettevõte, kes paigaldaks kahe aasta jooksul linna 18 avalikku tualetti. Käesoleval aastal läheb linnarahva ja turistide käsutusse üheksa käimlat.
Ettevõtlusameti reklaamimaksu osakonna juhataja Tõnis Veinbergi kinnitusel peab koristaja rajatavaid käimlaid harva külastama. "Tänapäeval on kõik võimalik, alates sellest, et põrand puhastub ise, kuni selleni, et pott peseb ennast ise," rääkis Veinberg.
Samas ei osanud ta kommenteerida, milline hakkab olema 18 uue tualeti tehniline lahendus. "Variante on väga erinevaid, vaatame, mida ettevõted pakuvad."

Uus parkimiskord kehtib esmaspäevast
Kesklinna uus tasuline parkimiskord hakkab kehtima esmaspäeva hommikul kella seitsmest. Tasulise parkimise ala on piiritletud Tallinna lahe, Kalasadama tänava, Põhja pst, Kotzebue tänava, Kopli tänava, Telliskivi tänava, paralleelselt Tehnika tänavaga kulgeva raudteega kuni Filtri teeni, Filtri tee, Odra tänava, Türnpu tänava, Vilmsi tänava, Gonsiori tänava, Rohelise aasa, Poska tänava, Narva mnt ja Bensiini tänavaga.
Pühade ajal tasuta
Välja arvatud vanalinnas, võib mujal tasuta parkida õhtul kella seitsmest kuni hommikul kella seitsmeni. Tasuta parkimine on ka laupäeviti kella kolmest pärastlõunal kuni esmaspäeva hommiku kella seitsmeni ning riiklikel pühadel.

Koolibuss on õpilaste seas üha popim
Koolibussis läbi viidavad loendused näitavad koolibussi kasutajate hulga kasvu, mis annab lootust, et koolibussid sõi-davad ka järgmisel õppeaastal. Kui kuu aega tagasi sõitis 7.05 väljuva bussiga umbes 30 õpilast, siis nüüd läheneb see arv juba 50-le. Koolibuss hakkas Viimsi valla ja Tallinna kesklinna vahet sõitma 5. veebruaril. Viimsi haigla peatusest väljuvad koolibussid kell 6.58 ja 7.05.

Loomakaitsjad mõistavad kassi jõhkra tapmise hukka
Eesti loomakaitse selts on šokeeritud viimastel päevadel meedias kajastatud tütarlaste kassipiinamise juhtumist ning ühineb meelepahaga.
"Tegemist on äärmiselt häbiväärse ja väga julma loomapiinamise juhtumiga Eestis. Teo toimepanijad ja selles osalejad peavad saama vastava karistuse," arvab ELS.
"Veebruaris eriti julmal viisil kassi tapnud isikud on küll veel lapseohtu, kuid 13-14-aastastel peaks olema välja kujunenud arusaam sellest, mis on õige ja mis vale."
ELS leiab, et kassitapu eest vastutavad kõik isikud, kes teo toimepanemise ajal korteris viibisid, kuna mittesekkumine ja teo hilisem mahasalgamine on argpükslik ja näitab, et seda pealt vaadanud kiitsid teguviisi heaks.

Õmblus: tarbimisbuumi kütab eestlaste meeltesegadus ja stress
Eesti tarbimis- ja kinnivarabuum käivitus küll peale odavale laenuressursile juurdepääsu tekkimist, kuid selle edasine areng toimub suuresti inimeste stressi ja meeltesegaduse arvelt.
Kui Eesti tarbija käituks ratsionaalselt, siis üheksa miljardi asemel oleks meil tarbimislaenu võetud miljard-paar ja kindlasti ei kiputaks tarbimiskrediiti võtma kinnisvara tagatisel.
Stress paneb ostma mõttetusi
Majandusbuum tekitab inimestes positiivse stressipinge, mis on oma olemuselt sarnane spordivõistlustel kogetavaga. Stress tiivustab inimesi tavaolukorraga võrreldes tarbima suuremas koguses ning samuti ostma kaupu-teenuseid, mida inimene tegelikult üldse ei vaja. Stressi suurt mõju tarbimisotsuste ülevõimendumisele täheldati teravalt Aasia majandusbuumi ajal ning samuti on see silma paistnud konkurentsitihedates suure asustusega tööstuspiirkondades.

Tantsupidude elav ajalugu sai salve
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts esitleb täna intervjuude kogumikku, kuhu on salvestatud seitsme tantsupidude üldjuhi mälestused peo algusaastaist ja arenguist.
Koostöös Eesti Televisiooniga valmis 7-osaline kogumik, kuhu kahe aasta jooksul talletati teenekate tantsupidude üldjuhitide Laine Mesikäpa, Salme Valgemäe, Helju Mikkeli, Niina Raadiku, Ilma Adamsoni, Henn Tiiveli ja Ilmar
Mossi meenutused.
DVD-plaatidele on kogutud killud juba I Eesti Mängudelt, mis toimusid 1934. aastal Kadrioru staadionil. Sellel tantsu- ja võimlemispeol esines 1500 tantsijat.
"Kogumikus on emotsioone, mälestusi sõpradest-kolleegidest, vaimustust tantsijate üle ning muret ja rõõmu pidude tuleviku üle," ütles kogumiku toimetaja Kadri Valner.
"See, kuidas 1947. aastal laulupeo kõrvale loodud ühest tantsuetendusest kosus suur pidu, on paljus ka nende üldjuhtide panus, kelle mälestused ja arutlused 8-tunnisesse kogumikku talletatud said."

Tartus tuleb varasuvel kontsertfestival "Buzz'07" 
Tartus tuleb 2. juunil kontsertfestival "Buzz'07", kus esineb muuhulgas Soome legendaarne rockansambel Dingo.
Festivali väliskülaliseks on Soome legendaarne rockansambel Dingo, kes paljudele meenub 80-ndate aastate keskelt selliste menulugudega, nagu Autiotalo, Sinä ja minä ning Levoton Tuhkimo ehk eestikeelses versioonis Rahutu tuhkatriinu, mis on alusepanija ansambli kasvavale populaarsusele Eestis.
Dingo kõrval on väga huvitav ka Eesti esinejate koosseis. Ürituseks tuleb spetsiaalselt kokku Tõnis Mägi ja Muusik Seif, mille repertuaarist on tuntud Kuldaja rock'n'roll, Veenus, Doktor aita!, Oled vihm, Sa haara kinni mu käest ja mitmed teised menulood.
Kontsertfestivali avaesinejaks on kutsutud Ines. Põnev on samuti Cool D & DJ Criticali etteaste, mis muidu rockilikku õhtusse toob mõnusat hip-hop rütmi. Festivali lõpetab aga meeldejääva lavashowga elektroonilise industriaalmetalli lipulaev No-Big-Silence.

Eesti Meistrivõistlused lumelauahüpetes jäävad ära
Täna kell 10.00 Tallinna Lauluväljakul algama pidanud Eesti
Kell 15.30 avatakse lauluväljaku väravad Nokia Big Air show-võistluse külastajatele.
Ajakava:
15.30 - Õhtuse osa algus
16: 30 - 17: 00 Laval Noortebänd 2007 finalist "GangBang Familya" koos livebändiga "Psychiatric Ward"
17.15 - 17.45 Laval Noortebänd 2007: "Bedwetters"
17: 45 - 18: 00 Nokia Big Air avamine
18: 00 - 18: 50 I Eelvoor
19: 00 - 19: 15 Red Bull Freestyle Motocross Jam
19: 15 - 20: 05 II Eelvoor
20: 05 - 21: 00 Tanel Padar & The Sun
21: 00 - 22: 00 Finaal
Publik pääseb sisse Oru väravast ning autodega Tiigi väravast, mis jäävad mõlemad Vana-Narva mnt äärde. Pilet üritusele maksab kohapealt 75 krooni.

Korvpall: Kalev/Cramo seljatas Baronsi
Kalev/Cramo alistas 1500 pealtvaataja ees Riias kordusmängus 82: 72 Riia Baronsi ja kindlustas võiduga pääsu SEB Balti liiga kuue parema hulka.
Kaks päeva varem Tallinnas võitis Kalev/Cramo sama vastast 70: 67, vahendab Sportnet. 
Kahe mängu kokkuvõttes osutus Eesti klubi 13 punktilise eduga paremaks. Kalevi parim oli täna 20 punktiga Gregor Arbet.
Järgmisena kohtutakse järgmise Läti klubi Ventspilsiga. Kui kahe mängu kokkuvõttes osututakse paremaks, siis tagatakse koht Balti Liiga Final Fouril.

Käsipall: Eesti klubid on Balti liigas edukad
Balti liiga viimasel etapil Riias algasid laupäevased kohtumised Põlva Serviti 36: 28 võiduga Minski SKA üle.
Turniiritabelisse lisandunus kaks punkti kergitasid põlvalased koos Minski armeelastega jagama kaks vooru enne turniiri lõppu 19 punktiga neljandat kohta, vahendab Sportnet.
Servitile tõi kell 9 alanud kohtumises Mait Patrail 13 väravat, Mario Karuse lisas üheksa, Olari Paumets ja Marius Lepp viis, Henri Sillaste kolm ning Margo Piksööt ühe tabamuse.
Viimati 32: 21 Kaunase Granitase võitnud HC Kehral on kolmandana 20 ja hetkel ühe mängu vähem pidanud Chocolate Boysil 17 silma. Kehra poolel lõid leedulaste vastu Kristjan Järv, Roman Glinkin ja Risto Lepp kuus väravat, Janar Mägi viskas neli, Indrek Lillsoo kolm ning Jaan Kauge kaks palli Granitase väravasse.

WRC ralli: Loeb on endiselt kiireim
Portugali MM-ralli kümnenda kiiruskatse parim oli järjekordselt Citroeni rooliv Sebastien Loeb, kes on võitnud kõik kolm tänast kiiruskatset.
Loebi edu 20,88 km pikkusel Almodovari kiiruskatsel oli Marcus Grönholmi ees 4,1 sekundit, vahendab Sportnet. 
Iga katsega on Loeb täna vahet kasvatanud, mis on teisel kohal sõitva soomlase ees juba 15 sekundit.
Kümnendal kiiruskatsel näitas kolmandat aega sarnaselt Grönholmile Fordi juhtiv Mikko Hirvonen, kelle kaotus Loebile oli 11,5 sekundit.
Norralasest eksmaailmameister Petter Solberg sõitis välja neljanda aja, tema jäi katse võitjale alla 19,5 sekundit.

Jäähoki: karikafinaali avakohtumise võitis Narva PSK
Eesti jäähoki karikavõistluste finaalseeria esimeses kohtumises alistas Narva Paemurru SK täna Linnahalli jäähallis HK Starsi 7: 1.
Võitjate väravad viskasid Aleksei Sibirtsev (4.59), Anton Perov (14.49), Aleksander Ossipov (28.16, 45.37), Anton Jastrebov (36.45) ja Aleksander Bogdanov (38.18, 56.51).
Kaotajate auvärava autor oli Kaupo Kaljuste (41.57).
Kahe võiduni peetava finaalseeria teine kohtumine peetakse pühapäeval, 1. aprillil algusega kell 16.00 Narvas.

Juunioride ralli: Aava on võitnud kõik tänased kiiruskatsed
Urmo Aava ja Kuldar Sikk olid tänasel kolmandal kiiruskatsel endiselt JWRC arvestuses konkurentidest kiiremad.
Portugali MM-ralli kümnendal katsel edestati tiimikaaslast Per Gunnar Anderssoni 4,9 sekundiga, vahendab Sportnet. 
Need kaks meest sõidavad teistest tunduvalt kiiremini ja jagavad ilmselt pjedestaali kõrgeimad kohad. Kolmandat aega näitas kümnendal kiiruskatsel Renault'l kihutav slovakk Josef Perez, kes jäi Aavast maha 20,3 sekundit.
Jaan Mölder juunior näitas kuuendat aega ja jääb kokkuvõttes neljandaks.

Ujumine: Alshammar tõi Rootsile kulla
Melbourne'is jätkuvatel veealade maailmameistrivõistlustel võttis naiste 50 meetri liblikujumises võttis kulla rootslanna Therese Alshammar.
Alshammari aeg 50 meetri ujumises oli 25,91 sekundit, vahendab Sportnet. 
Hõbeda ujus välja kodupubliku rõõmuks austraallanna Danni Miatke, kes jäi võitjast maha 14 sajandikku. Pronksmedaliga pärjati hollandlanna Inge Dekker, kes näitas kahe kümnendiku võrra aeglasemat aega, kui Alshammar.
Maailmarekordit hoidev võitja kaasmaalanna Anna-Karin Kammerling leppis alles neljanda kohaga, kaotust kuldmedalivõitjale 0,41 sekundit.
Meeste 50 meetri vabaujumises osutus parimaks ameeriklane Benjamin Wildman-Tobriner, kelle ajaks märgiti 21,88 sekundit. Hõbedaga leppis koondisekaaslane Cullen Jones, jäädes maha kuus sajandikku. Pronksmedalile ujus end rootslane Stefan Nystrand, kes kaotas võitjale üheksa sajandikku.

Tennis: Ani pääses finaali
Anil õnnestus Patrases (Kreekas) alistada nelja hulgas esimesena paigutatud Iisraeli mängija ja edetabelis 186. kohal olev eestlanna pääses sel aastal juba neljandasse finaali.
Maret Ani ja Margit Rüütel pidasid erinevate ITF-turniiride poolfinaalides kolmesetilised lahingud, kirjutab Sportnet. 
Kolmanda asetusega Ani oli kolm esimest ringi läbinud settigi kaotamata, poolfinaalis kuulus aga esimene sett Tzipi Obzilerile (WTA 97) 6: 2. Järgmises kahes oli edukam 6: 4, 7: 5 aga edukam eestlanna ja jõudis 7-nädalase vaheaaja järel finaali.
WTA rankingus 226. posutsioonil olev Rüütel läks La Palmas kokku Maria-Emilia Salerniga (WTA 317), kes oma parimatel päevadel on kuulunud maailma 100 parima mängija hulka. Argentiinlanna võitis 7: 6 (7: 4), 2: 6, 6: 4.

Puhastustuli: kas vastuolude aeg jalgpallis on möödas? 
Eesti jalgpalli liidu uut presidenti Aivar Pohlakut toetasid ka endised vastased.
Eilne üldkogu valis Eesti jalgpalli liidu presidendiks kodumaise vutielu aastatepikkuse juhtfiguuri Aivar Pohlaku. Varasemate aastate avalik opositsioon ja terav sõnavahetus näib olevat minevikku vajunud - Pohlaku kandidatuuri toetati pea üksmeelselt 81 poolthäälega 83-st.
Värske presidendi enda sõnul annab see tunnistust sellest, et jalgpalliliit on "puhastustulest" läbi käinud ning valmis edasisteks arenguteks.
"Olen püüdnud viimase aastaga liita Eesti jalgpalli liitu ühtseks pereks, et saada üle vastuoludest üksikute liikmete vahel. Tundub, et saavutasin hea tulemuse. Suur toetus annab kindluse, et mind toetavad kõik klubid, ka Levadia," rõhutas Aivar Pohlak.

Urmo Aava haaras liidriohjad
Ralli MM-etapil Portugalis polnud Urmo Aaval juunioride arvestuses avapäeval vastast. Aava võitis kuuest kiiruskatsest viis ja juhib oma tiimikaaslase Per Gunnar Anderssoni ees 34,9 sekundiga. Mõlemad sõidavad Suzuki Swiftil.
"Sõitsin kõike välja panemata," sõnas Aava kommentaariks. "Midagi hullu ei juhtunud, ainult viiendal katsel läks rehv. Vahetama ei hakanud, sõitsime veljel lõpuni. 35-sekundiline edu ei tähenda veel midagi. Ralli on alles ees."
Poolakas Michal Kosciuszko kaotas kolmandana Aavale juba kahe ja poole minutiga. Kuuendal kohal on Jaan Mölder, kes on Aavast maas 4.04. Päeva alguses Aavale visa vastupanu avaldanud tšehh Martin Prokop katkestas viiendal katsel.

Meresaare valik: operatsioonita ähvardanuks mind sandistumine
Vigastuse tõttu Eesti meistrivõistluste finaalseeriast eemale jääv Argo Meresaar proovib kätt börsil. Hakatuseks ostis ta Ekspress Grupi aktsiaid.
Alustuseks: kas ütleme sina või teie?
Kuna oleme ühe kandi poisid, siis mis me ikka teineteist teietame.
Võrkpall su vist Pärnumaal pisikeses Sauga alevikus niisama olesklemisest eemal hoidiski?
Väikese koha asi. Trenni läksin vist teises-kolmandas klassis ja septembrist maini olin igati tipp-topp poiss. Aga suvel sai ikka koos teistega suitsu rebitud ja ka pättusi tehtud. Vanematelt ongi küsitud, et kuidas tema poisil on normaalselt läinud, samas kui nende pojad on halvale teele sattunud. Mõnedki toonased sõbrad on praegu vangis.
Teistest pikem olid juba väga noorena. Mäletan, et kunagises saates "MM Muna" olid omavanuste hulgas Eestis kõige pikem.

Kas Eestisse tuleb krossi MM-medal? 
Juba mullu medali-konkurentsis olnud Tanel Leok esialgu liiga palju ei looda.
Pühapäeval käivitub Madalmaade GP-ga Valkenswaardis uue hooaja motokrossi MM-sari. Eesti huvilistel on sellega seotud erilised lootused: kas mullu seitsmes sõidus poodiumile mahtunud Tanel Leok mahub sinna tänavu ka kokkuvõttes?
21-aastane Leok oli mullu kokkuvõttes mõnda aega kuningliku klassi kuninga Stefan Evertsi järel teine, kuid hakkas hooaja kuludes tahapoole vajuma, lõpetades MM-sarja kokkuvõttes viienda kohaga.
Kümnenda MM-tiitli võitnud Everts loobus hooaja lõpus, jättes trooni tunglejate jaoks vabaks.
Mullu kogu hooaja õlavaluga maadelnud Leok käis oktoobris lõikuslaual ja oli, käsi kaelas, optimistlik: "Muidugi on mu siht tulla maailmameistriks!" Praegu on Leok Euroopas kindlasti tuntuim Eesti tehnikasportlane. Maailma kohta ei julge sedasama väita…

Aigar Leok ravib valusat matsu
Tanel Leoki ennustus läheb täppi. "Saage aru, poiss on kehvas seisus, mõni ime, et ta omaette hoiab," nõustub isa Aivar Leok poja suuvoodriks hakkama.
Vana Leoki jutu järgi vigastas Aigar talvel Hispaanias treenides õlga. "Vesi on õlas. Sõita hädapärast annab, kuid kätt üles tõsta ei saa. Ravi pole loodetud tulemusi andnud. Ma pole pessimist, kuid vaevalt Aigar hooaja esimesel poolel korralikult sõita suudab," valgustab Aivar Leok.
Aigar Leok stardib Team Yamaha Van Beers Racing erameeskonna konkurentsis. Sõidab ta sama rattaga, mis loobunud Everts?
"Ehhee! Teist nii kallist meest kui Everts pole motokrossis olemaski. Madalamad mehed peavad leppima kehvema pilliga. Aigaril on korralik sõiduriist, selle taha ei tohiks midagi jääda," ohkab papa Leok.

Peeter Volkonski naljad
Inimsööjad püüavad Aafrikas kinni kaks misjonäri, panevad nad katlasse, teevad selle alla suure lõkke ja hakkavad keetma.
Mõne minuti pärast puhkeb üks misjonäridest ohjeldamatult naerma. Teine ei suuda seda uskuda ja küsib:
"Mis sul viga on? Nad keedavad meid elusast peast ära! Nad hakkavad meid sööma! Mis siin naljakat on?"
Teine vastab ikka naerdes:
"Ma just pissisin nende supi sisse!"
Elas kord väike kollane konn, kes oli väga õnnetu, sest kõik rohelised konnad narrisid teda. Ükskord mängis ta üksinda metsa all, kui tema juurde tuli päkapikk ja lubas täita tema mis tahes soovi.

Külmetav kunstnik sai Sydneys sooja
Mööda märtsikuisest lõunamaapäikesest kuumaks köetud külateed lähenes õlgkaabus mees, ilmselgelt kodueestlase näo ja moega. "Tere, mina olen Sull (Sulev Teppart)!" pistis ta tseremoonitsemata käe pihku. Nii sai alguse Sidneys elava Tea Taruste kohtumine Austraalias gastroleerinud "Külmetava kunstniku portree" näitetrupiga. Algas põnev ja elamusterohke nädalapikkune teekond.
17. veebruaril Austraaliasse saabunud värvikasse seltskonda, kes oli tulnud siinsetele eestlastele kõrgkultuuri tooma, kuulusid kirjanik ja etendatava näidendi autor Mart Kivastik koos kaasa Margit Kuusega, näitlejad Aarne Üksküla, Raimo Pass, Sulev Teppart, Hendrik Toompere noorem, Kersti Heinloo ja Janek Joost, kostüümikunstnik Mare Raidma, produtsent Märt Meos, Viinistu kunstikompleksi peremees Jaan Manitski koos kaasa Anneliga, teatri NO99 turundusjuht Viktoria Toompere ning Asko Talu.
Vaid mõni päev jäi aega ajavahe ja kängurumaa suvekuumusega kohanemiseks. 20. veebruaril anti etendus Adelaide'is, 25. veebruaril astuti lavalaudadele Melbourne'i Eesti Majas. Pärast kahe väikebussiga tuhande kilomeetri läbimist jõuti Sydneyst 80 km kaugusel asuvasse Thirlmere'i eesti külla, kus paljukiidetud ja tunnustust pälvinud lavastust etendati 2. märtsil.

Lõhe naaseb Thamesi jõkke
Peaaegu kakssada aastat on möödunud ajast, mil lõhed kadus Londonit läbivast Thamesi jõest. Nüüd teatasid eksperdid, et sealne vesi on saanud piisavalt puhtaks, et võiks lõhe sinna taasasustada, ning Thamesi lisajõkke Lambourne'i lasti umbes viis tuhat lõhemaimu.
Lõhelised on reostusele eriti tundlikud ning Thamesi jões kudevad lõhed surid välja 1830-ndatel. Suurbritannia keskkonna-
agentuur loodab, et taasasustamise toel hakkab lõhede asurkond Thamesis viie-kümne aasta pärast uuesti kosuma.

Rootsist leiti teemante
Populaarteaduslik ajakiri Forskning & Framsteg kirjutas, et maa põhjaosast Tornedalenist leiti Rootsi esimesed teemandid.
Sealkandis tegutsev mineraalideotsija leidis teemante ühe oja põhjast, teadet kinnitas ka Rootsi geoloogiliste uuringute keskus. Teemante sisaldavat kimberliiti on leitud ka näiteks Soomest ja Koola poolsaarelt. Seni on vääriskivide kogused olnud nii väikesed, et nende kaevandamine ei tasu end ära, ent mitu firmat jätkab otsinguid.

Hiiddraakon asub turiste püüdma
Hiina ettevõtjad tahavad ehitada 2009. aasta oktoobriks ehk Hiina Rahvavabariigi 60. aastapäevaks Henani provintsi Shizu mäe harjale 21 km pikkuse betoondraakoni, mis peaks tooma piirkonda rohkem huvireisijaid.
Mäel, kus olevat asunud Hiina esimese keisri residents, on valmis juba 800 meetrit rauast ja tsemendist lohemadu. Valminuna tõuseb draakoni pea 30 meetri kõrgusele ning keha on kuue meetri laiune, üheksa meetri kõrgune ja kaetud 5,6 miljoni nefriidist ja kullatud pronksist soomusega. Seest tühja lohesse tuleb meelelahutuskeskus ja seal hakkavad sõitma rongid.
Draakoni ehitamiseks 2005. aasta lõpus loodud firma Zulong presidendi Li Xiongi sõnul läheb rajatis maksma üle kuue miljardi krooni. Ta loodab, et oma panuse annavad sellesse kõik maailma hiinlased, kes saavad väikese tasu eest graveerida lohe soomustele sõnu. Samuti on firmadel võimalik osta eluka pähe reklaamipinda.

Under Marié läheb vallutusretkele
Elektroonilise kõla avastanud kitarripopiansambel Under Marié annab aprilli lõpus välja debüütalbumi "Step into Light".

Nädala plaat
HIPHOP
The Notorious B.I.G
"GREATEST HITS"
Notorious B.I.G oli üks neist, kes suunas hiphopi vagunid 90-ndate alguses teistele rööbastele. Temataolist tumedat, samas pehmet baritoni polnud varem kuuldud. Tema riimimiskunst, jutustamislaad ja flow kirjutati räpiõpikutesse. Poeetilise hingega tüüp, kelle Brooklyni karmist tänavaelust inspireeritud sõnum oli lihtne ja tabav, pääses juba esimese albumiga klassika kategooriasse. Veelgi müütilisem edu saabus pärast tänaseni lahendamata tulistamismüsteeriumi, milles kaks kanget (Tupac Shakur ja B.I.G) pooleaastase vahega maha lasti. Ta jõudis teha kaks albumit ja laulda stuudiolinti mõned laulud. Märtsis möödus kümme aastat legendaarse mehe surmast ja ainult pisut vähem on ta kunagine boss P. Diddy koorinud nahka postuumselt välja antud LP-delt ja kogumikelt. Olulised laulud ("Juicy", "Big Poppa", "Hypnotize", "One More Chance", "Get Money", "Warning", "Unbelievable") on olemas, mõned valituist küsitavad ja osa puudu ("Mo Money Mo Problems", "Party & Bullshit", "Gimme The Loot", "Goin' Back to Cali").

Teatrid hoiavad noortega sidet stuudiote kaudu
Kui Nõukogude ajal Eesti teatrite juures tegutsenud stuudiod koolitasid tulevasi ENSV teenelisi kunstnikke, siis praegused stuudiod - Nukuteatri ja Endla noortestuudio ning Ugala lastestuudio - annavad pigem huviharidust. Kirjutab Tiiu Laks.
Tänapäeval loovad teatrid noortestuudiotega enda ümber nooruslikku aurat ja hoiavad noortega ühendust.
Nukuteatri noortestuudio tegutseb järjepidevalt juba seitsmendat hooaega. Juhataja Reeda Tootsi sõnul loodi see uue aastatuhande alguses ühelt poolt selleks, et noored saaksid seestpoolt näha, kuidas teater töötab, ning sealt õppida, teiselt poolt aga on noored Nukuteatrile indikaatorid, kes toovad kaasa noore maailmanägemise ja hoiavad vanemad teatritegijad niimoodi publiku jaoks õigel teel.
Pärnu Endla teatri noortestuudio juhataja Enn Keerd tõdeb, et noortestuudio loomine oli teatri juhtkonna soov. "Taheti teatri ümber noori, kes saaksid vajadusel Endla lavastustes kaasa mängida ja kes tekitaksid meeldiva järelkasvu tunde," põhjendab Keerd. "Tänapäeva ärimaailmas tuleb kõige eest raha maksta. Stuudio on osalt ka teatrihuvilistele noortele tasuta harrastuse võimaldamine."

Ainulaadne Türi orel kõlab taas vanas headuses
Suure Bachi sünnipäeval peeti Euroopas tänavu esimest orelipäeva. Eri riikide organistid mängisid sel puhul tema loomingut. Nii ka organist Janika Oja, kelle hooldada ja hoida on äsja uuenduskuuri läbi teinud Türi orel. Kirjutab Kadri Pulk.
Üleskutse kolleegidele tähistada Euroopa esimest orelipäeva tegi Itaalia organist, pianist, viiuldaja ja vioolamängija Mauro Papagallo. Kelleni Eesti organistidest tema hõige ulatus, need sel päeval Bachi ka mängisid. Küllap muud ka, et niiviisi end ametikaaslastega ühtsena tunda ning anda oma pillile võimalus teistega koos kõlada.
Türi orel on saanud kodukirikuga taas kohaneda umbes neli kuud. Eelmisel aastal võttis orelimeister Hardo Kriisa ta lahti, viis töökotta ja tegi korda.
Tähelepanuväärse pilli algusots on rohkem kui saja aasta taguses Eberharh Friedrich Walkeri orelitööstuses Saksamaal. Pillil, mis maksis kogudusele 2550 kuldrubla, oli algselt 12 helisevat registrit ja üks manuaal. Aja jooksul kasvasid kuulajate nõudmised ning 1931. aastal ehitasid vennad Kriisad koguduse soovil pilli ümber kontsertoreliks.

Joonas ja teised maailma lapsed Astrid Kandle fotonäitusel
Joonas sai üleeile 11-aastaseks. Kunagi olid tal isa ja koer. Nüüd elab ta kahekesi ETV välisuudiste toimetajast ema Astrid Kandlega, kelle tehtud fotod Joonasest ja teistest maailma lastest on nüüd Tallinna fotomuuseumis näitusel. Vaatamas käis Eda Post.
Pühapäeval avatud näituse "Joonas, tema sõbrad ja teised maailma lapsed" sünd ongi tegelikult Joonase tegu. Eelmisel sügisel astusid nad emaga sisse raekoja taga asuvasse fotomuuseumisse ja kuni ema vanu Tallinna pilte uuris, jõudis Joonas muuseumi kuraatorile rääkida, et ka tema ema teeb pilte, ja kokku leppida, et need tuleks näitusele panna. Teemaks sai lapsed.
Pildid räägivad ise

Ain Lutsepp kehastub Laidoneriks
Eile oli Kumus Mart Kivastiku uue näitemängu "Sõdur" esietendus, kus peategelast kindral Laidoneri mängib Ain Lutsepp. Salapärast meest kongis, kes Laidoneriga kohtub, esitab selles kahemehetükis Roman Baskin. Tänagi Kumus etendatav "Sõdur" tuleb aprillis esitamisele Nukuteatri saalis.

JUSKE PILDIVEERG: Ühest naiskunstnikust
1972. aastal kirjutas Linda Nochlin artikli "Miks on meil nii vähe naiskunstnikke?". Mõnes mõttes peetakse seda feministliku kunstiteaduse alguseks. Tõepoolest, miks on neid kunstiajaloos nii vähe? Esiteks seepärast, et enne 19. sajandit oli naistel raske, kui mitte võimatu saada kunstiakadeemiatesse. Teiseks aga ka seepärast, et kunstiajalugusid on kirjutanud mehed. Tasub ka meenutada, et Eestis ei võetud Karin Lutsu veel 1930. aastatel kunstiühingu Pallas liikmeks ainuüksi seepärast, et ta oli naine.
19. sajandil, mil klassitsismi kaanonid hakkasid murenema, ilmusid ka naiskunstnikud. Kuid temaatika jäi ikkagi meeste omast pisut erinevaks. Peamiselt maalisid naised portreid, maastikke, natüürmorte ja kauneid lillepilte või siis idüllilisi perekonnastseene. Võimsad lahingustseenid jäid ikkagi meeste pärusmaaks.

Algab džässikuu
11Aprill on džässisõprade meeliskuu ja juba homme on esimene üritus: Uno Naissoole pühendatud loominguvõistluse finaal Otsa-nimelises muusikakoolis, kus selguvad tänavused laureaadid.
Džässikuud tähistatakse Eestis esmakordselt ja see on mõeldud eelkõige noortele. Sellesse on haaratud ligi 40 kooli õpilased ja õpetajad, Eesti tuntud džässmuusikud ning džässiõppurid. Enamik üritusi on tasuta.
Jazzikuu väärikaim külaline on Archie Shepp (USA), legendaarne saksofonist ja džässi suunanäitaja juba pea pool sajandit. 27. aprillil kell 20 annab ta kontserdi Vene kultuurikeskuses.
Archie Sheppi kontserdi eel kuulutatakse välja ka kahe uue džässiauhinna laureaadid. Elioni auhind tunnustab viimaste aastate aktiivsemat ja isikupärasemat džässmuusikut. Noore džässitalendi preemia pälvib kuni 26-aastane muusik.

Mis lugu võiks jutustada Kadrioru lossi pidusaali laemaal
Kadrioru lossi peakorruse pidusaali laemaaling kujutab müüti jahimees Aktaionist, kel jätkus jultumust vaadata pealt Artemise ja nümfide suplemist. Karistuseks muudeti ta hirveks ja koerad kiskusid ta lõhki. Andres Adamson pakub laemaalile veel ühe tõlgenduse.
Tempera- ja õlivärvidega maalitud maal pärineb arvatavasti 1720. aastatest, Peeter I või Katariina I valitsusajast. On küll oletatud ka hilisemat valmimisaega, sest pärast 1745. aasta tulekahju koostatud kahjude ja varade loetelus pole seda nimetatud.
Aastal 1754, nende tütre keisrinna Jelizaveta valitsusajal, maali restaureeriti ja tõenäoliselt muudeti mõnevõrra.
Maali kompositsioon on arvatavasti laenatud Magdalena de Passe vasegravüürilt Rembrandt Harmensz van Rijni maalist "Diana suplus". Vaatamata nii auväärsele eeskujule on isegi vilumatule silmale ilmne kontrast küllaltki talutava (ehkki kaugeltki mitte professionaalse) maastikukujutuse ja täiesti diletantlike figuuride vahel. Õigemini - kui Aktaioni ja pildi paremas ülanurgas aimuvate kahe tegelase proportsioonid on üldiselt õiged ning kujutamislaad samalaadne taustaga, siis jumalanna ja nümfide alasti kehad oleksid tulnud nagu mõne algaja õpipoisi pintsli alt. Muidugi võis autoreid algusest peale olla rohkem kui üks.

Jäälahing - lahing, mis otsustas igaveseks ida ja lääne piiri? 
5. aprillil möödub 765 aastat Peipsi Jäälahingust. Enamikule tähendab Jäälahing sündmust, milles Aleksander Nevski lõi sakslasi ning millega pandi paika ida- ja läänekristluse piir. Mart Lätte paneb selle tõlgenduse kahtluse alla ja peatub ka vürst Aleksandri isikul.
1240. aastal toimus Neeva jõel Rootsi ja Vene vägede kokkupõrge, mille võitsid rootslased. Sellest lahingust pärineb ka tollase Novgorodi vürsti, hilisema Vladimiri suurvürsti ja õigeusu pühaku Aleksander Jaroslavitši lisanimi Nevski. "Lahingu osava juhtimise ja isikliku vapruse eest hakkas rahvas Aleksandrit hüüdma Nevskiks, milline nimi talle jäigi ajaloos," kirjutab 1955. aastal ilmunud "Eesti NSV ajalugu I" (peatoimetaja Gustav Naan).
Vene/Nõukogude käsitlustes on Aleksander tulevikku vaatav Vene patrioot, kes näeb, et läänest ähvardab suurem oht kui idast, ning selle tagasilöömiseks alistub mongolitele. Mongolite Venemaalt väljatõrjumine jääb Aleksandri järglastele. Olles juba eluajal tuntud kui Nevski, lõi Aleksander 1242. aastal Peipsil liivimaalaste sõjaväge.

Mingo Rajandi improviseerib nii muusikas kui ka elus
Mingo Rajandi õppis mitu aastat näitlejaks, sai diplomi kätte ja... hakkas džässimuusikuks. Kuidas nii, küsib Kaarel Kressa.
27-aastane kontrabassimängija kehitab küsimuse peale õlgu ja arvab, et nii lihtsalt juhtus. Lapsena puutus Rajandi muusikaga päris tihedalt kokku - alates kuuendast eluaastast õppis ta klaverimängu, aga põhikooli lõpus jättis asja katki. Pärast Pääsküla gümnaasiumi lõpetamist ei osanud neiu esialgu midagi peale hakata ning võttis ühe aasta lihtsalt järelemõtlemiseks. "Väga vähesed teavad kohe pärast keskkooli, mida nad teha tahavad," arvab ta praegu. Seejärel langetas Rajandi otsuse minna humanitaarinstituuti näitlejameisterlikkust õppima, saigi ülikooli sisse ja lõpetas selle edukalt. Diplomitöö sooritas ta koos teiste üliõpilastega 2003. aasta mais Theatrumi laval Merle Karusoo lavastuses "Eestisse sündinud".

Värsked austrid ja sinimerekarbid?  Palun, neljapäeviti kohvikus Tigu
Alustada tuleb sellest, et see kohvik muutub eriliseks iga päev kell 17. Enne seda on tegemist mõnusa kohaga, kus saab veini nautida või süüa lõuna ajal (k 12-14) päevasuppi (alates 25 kroonist) ja -praadi (alates 35-st). Kella 14-17 on peaaegu siesta, siis võib seal lihtsalt olla, veini maitsta, juttu rääkida, midagi näksida.
Väike kahe ruumiga kelder. Kodune ja mugav, just niisugune, nagu neid Vahemere ääres igal sammul ette tuleb. Ei mingit erilist disaini, viimseni välja pigistatud stiili. Interjöör on lihtne: lauad, laudadel lina või linikud, diivanid. Seinal raamitud Prantsusmaa kaart, detailid seotud veini ja merega. Kohe sisenedes tekib tunne, et siin on hea olla. Selline kodukohvik võiks olla igas (Tallinna/Eesti) piirkonnas, igal inimesel. Kadrioru kandi elanikud on õnnega koos - eriti need, kes mereandidest lugu peavad.
Menüü tahvlil
Siin on kõik ebatüüpiline. Menüüd ei ole, see, mida parajasti süüa saab, kirjutatakse kriidiga tahvlile. Üks asi, mis on kindel: head veini saab siin iga päev igal kellaajal. Veinivalik on suur ja nagu väidab veinikirjanik Kalev Kesküla - see on ka väga soodsa hinnaga.

Jarek Kasar ehk Chalice (24) 
3. aprillil sündinud Jarek Kasar ehk Chalice tõusis mõne aasta eest eikuskilt orbiidile. Esmalt ilmus album, mis oli kodustuudios kokku pandud ja lõi siinse "muusikaskeene" kihama, siis tulid esimesed esinemised, pärast mida kihamine oli juba väga elav. "Uus Tõnis Mägi on sündinud," kostis siit nurgast ja sealt nurgast. Nende kahe esimene ühisesinemine tõi festivalil Eclectica keskpõrandale kokku nii palju publikut, et Treffneri gümnaasiumi siseõu ähvardas lõhkeda, osa soovijaid jäi ukse taha. Ja siis muidugi "Minu inimesed"... Vaevalt on sel sajandil räägitud ühest laulust rohkem kui sellest vabariigi aastapäeval esitatust - suisa tõeliseks presidendikõneks nimetati seda. Lisaks möllab noor talent loomingulises ühenduses Kultuurikaptenid ja suvel näeb teda numbriteatri lavastuses "Kuningas Ubu" - tükile on mees ise muusika teinud ja mängib ka osa, mida tegi eelmisel aastal Tõnis Mägi. Õnnitleme Chalice'i teatripileti ostuga.

Indrek Ryytle (27) 
2. aprillil sünnipäeva tähistava Puhja poeedi Indrek Ryytle kolmandale luulekogule "Inglid raudteejaamas" antud kultuurkapitali preemia tõi autori rambivalgusesse. Ega me temast palju tea. Väidetavalt kannab luuletaja ringi jalutades alati kaasas luulevihikut, olgu inspiratsioonipuhangu maandamiseks või avalikuks etlemiseks. Ryytle lemmikvorm on nelikvärss, tema kujundid ja riimid viipavad Trubetskyle, kuid ei plagieeri teda. Alternatiivset rokkmuusikat armastava autori tekste ja elu iseloomustav anarhistlik vaimsus lisab lootust: kui meil leidub Ryytle-suguseid poeete ja neid ka insitutsioonilisel tasemel hinnatakse, on kirjanduse üheülbastumisest vara rääkida.

Jaan Rekkor (49) 
Aprillikuu kolmandal päeval jääb näitleja Jaan Rekkoril veel üks aasta puudu kuldsest 50 aasta juubelist. Viimasel ajal laiemale publikule sarjast "Ohtlik lend" Pärnu politseipealiku Pihelgasena tuntud mees töötab endiselt täie koormusega. Merle Karusoo lavastatud Makarenko "Koloonias" talupoeg Spiridonina oma esimese rolli teinud Rekkor armastab mitmekesisust, mis paistab välja ka tema rollide loetelust: Mogri Märt, Othello, Pearu, don Juan, Keldrikakand jt. Kunagi ajakirjandusõpinguid alustanud, kuid hoopis "lavaka" kümnenda lennu lõpetanud näitlejale ei ole aga meedia võõraks jäänud. Koos heade kolleegide Sepo Seemanni ja Jüri Vlassoviga tehti Raadio 2 reedest hommikuprogrammi, paar korda on ta asendanud Peeter Oja "Ärapanijas".

Henn-Kaarel Hellat (75) 
5. aprillil sünnipäeva tähistav Henn-Kaarel Hellat on tuntud kui üks esimesi Eestis ulmekirjanduse populariseerijaid. Just tänu temale nimetamegi me tänapäeval teaduslikku fantastikat ulmeks ning nii tuleb uudissõna väljamõtleja kaheosalist teost "Naiste maailm" pidada esimeseks eesti ulmeromaaniks. Viljakas ja mitmekülgne kirjamees astus kirjandusellu juba 1960-ndatel, kuigi tema luule- ja proosadebüüt oli alles järgmisel kümnendil. Mõlemas žanris torkab silma autori lugemus ja iroonia, mida ta ei karda suunata ka iseenda vastu. Ühtlasi on Hellat teravapilguline kriitik, kes võitles 1960-ndatel luuleuuenduste eest ning on aidanud samme seada ka harrastusluuletajatel. Lähemal ajal on oodata Hellati uut luulekogu "Salve".

Mati Kütt (60) - vunts, kes käib omapead
Kunstnikku ja filmimeest Mati Kütti võib sagedasti kohata kõndimas Tallinna kesklinnas. Millegipärast käib ta ikka ainult üksi - rõõmus pikkade keerdus vuntsidega nägu peas, justkui oleks ta Vana Tooma lõbus teisik.
Millegipärast on Mati Kütt üksik eraldiseisja ka oma töödes ja tegemistes. Natuke oma- ja teistmoodi. Mitte et tal oleks suhtlemisraskusi või et tema tuttavad kunsti- või filmiringkonnad ei tahaks teda tunnustada. Kuigi Mati Kütil kui usinal iseõppijal pole ette näidata suuri diplomeid, on ta, kus aga vähegi saab, ikka kampa võetud. Lihtsalt on selline tore inimene, kes on kuidagi rohkem omaette kui teised. Ja mis võiks selles paha olla! Hoopis hea on, sest ka Mati Küti looming on isikupärane, sel on Mati Küti nägu ja see nägu on väga põnev.

Ralli: Aava jäi viimasel päeval esikohast ilma
Urmo Aaval ja Kuldar Sikul tuli Portugali MM-ralli viimasel päeval taanduda JWRC arvestuses teisele reale.
Enne viimast päeva tiimikaaslast Per Gunnar Anderssoni 39,6 sekundiga edestanud Aavale sai saatusikuks 16. kiiruskatse, kus ta andis rootslasele ära 26,8 sekundit, vahendab Sportnet. 
Lõpuks kogunes kaotust Anderssonile ülinapid 3,7 sekundit. Andersson võitis kõik täna kavas olnud viis kiiruskatset, mis tagas talle ka rallivõidu.
Kolmanda koha JWRC arvestuses teenis slovakk Jozef Beres, kes jäi võitjast maha 7.48, 9. Jaan Mölder juunior lõpetas Portugali ralli neljandana, kaotades Anderssonile lõpuks 11.56, 5. Aigar Pärsile kuulus kokkuvõttes 14. koht, kaotust Anderssonile märgiti 58.20, 9.

Laagna teel juhtus öösel raske liiklusõnnetus
Raskes liiklusõnnetuses Tallinnas Laagna teel hukkus üks ja sai vigastada kolm inimest.
Liiklusõnnetus juhtus täna öösel kella 2.35 ajal Laagna tee alguses, kus kesklinna poolt mööda Laagna teed Lasnamäe suunas liikunud sõiduauto BMW kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja paremale vastu muldvalli ning rullus üle katuse.
Sündmuskohalt viis kiirabi Mustamäe haiglasse Aleksei (s.1977), alkoholijoobes Aleksandri (s. 1976) ning kaks naisterahvast, kellest üks suri saadud vigastustesse haiglas. Naiste isikud on tuvastamisel.
Auto juht ja liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Politsei palub kõigil, kes liiklusõnnetust pealt nägid, helistada Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna korrapidajale telefonil 612 5666 või politsei lühinumbril 110.

Uus riigikogu koosseis astub homme ametisse
Vastavalt vabariigi presidendi otsusele koguneb homme esimesele istungile XI Riigikogu.
Avakõnega esineb president Toomas Hendrik Ilves.
Seejärel annavad riigikogu liikmed ametivande. Ametivande teksti loeb ette riigikogu vanim liige. riigikogu liikmed kirjutavad ükshaaval alla ametivande tekstile.
Pärast ametivande andmist toimuvad riigikogu juhatuse valimised. Esmalt valitakse esimees ja valimistulemuse teatavakstegemise järel samaaegselt aseesimehed.
Kui juhatus on valitud, astub vastavalt põhiseadusele tagasi vabariigi valitsus. Avaldusega esineb peaminister Andrus Ansip.

Tartu linnapeakandidaatide nimekiri laienes kahe inimese võrra
Lisaks eelmisel nädalal välja pakutud nimedele, kelleks olid Krista Kruuv ja Urmas Kruuse on Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna juhatus üles tõstatanud veel kaks kandidaati.
Nendeks on Tartu Postimehe vanemtoimetaja Vahur Kalmre ning tuntud poliitilise hingeelu tundja Anu Saagim, teatas Reformierakonna Tartu piirkonna pressiteade.
"Mõlemal kandidaadil on omad tugevad positiivsed küljed. Vahur Kalmre omab tänu oma tööle objektiivset ülevaadet Tartus toimuvast ning on tõestanud end hea analüütikuna juba paljude aastate jooksul. Anu Saagim on
vaieldamatult tuntud inimene nii kogu Eestis kui ka Tartu elanike ja poliitikute seas ning paistaks meeslinnapeade hulgas hästi silma.", ütles Laine Jänes.
Juhatus kavatseb kõigi võimalike linnapeakandidaatidega kohtuda tuleval kolmapäeval, linnavolikogu kinnitab uue linnavalitsuse hiljemalt 26. aprillil.

IRL-i volikogu kinnitas ministrikandidaadid
IRL volikogu kinnitas tänasel volikogul ministrikandidaadid ja kiitis heaks koalitsioonileppe.
IRLi volikogu kiitis täna heaks eestseisuse poolt esitatud ministrikandidaadid.
Kohad kinnitati järgnevalt:
Helir-Valdor Seeder - põllumajandusminister
Tõnis Lukas - haridus- ja teadusminister
Juhan Parts - majandus- ja kommunikatsiooniminister
Jaak Aaviksoo - kaitseminister
Vallo Reimaa - avaliku halduse minister
Ene Ergma - riigikogu esimees
IRL pressiesindaja ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et poolt hääletas 74, vastu 21 ja erapooletuks jäid 14 volikogu liiget.
Volikogu kiitis ühehäälselt heaks ka asumise koalitsiooni Eesti Reformierakonna ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Heakskiidu sai kolme erakonna koalitsioonilepe.

Kaitseliitlased lendavad Kuule
Euroopa Liidu kosmoseagentuur EUROSPACE teatas täna, et 2008. aastal
Astronautide väljavalimine on usaldatud Kaitseliidule, teatab Kaitseliidu pressiteade.
"Me teame, et Eesti Kaitseliit komplekteeris lühikese ajaga kõrgtasemel jalaväerühma Euroliidu Põhjala Lahingugruppi," ütles EUROSPACE projektijuht doktor James Goldfinger. "Sellepärast usaldasimegi meie Kuu-
lennu mehitamise eestlastele," lisas ta.
Euroliidu Kuu- missioon stardib täpselt aasta pärast Prantsuse Guajaana kosmosekeskusest. Kolmest astronaudist kaks saavad olema eestlased.
Kosmoseprogrammis osaleda soovijatelt eeldatakse inglise keele oskust vestlustasandil, head füüsilist konditsiooni ja algteadmisi maailmaruumi ehitusest.

Ujumine: Phelps võttis maailmarekordiga seitsmenda kulla
Ameeriklane Michael Phelps püstitas Melbourne'is täna lõppevatel veealade MM-il 400 meetri kompleksujumises ajaga 4.06, 22 maailmarekordi, millega võttis neilt tiitlivõistlustelt oma seitsmenda kulla.
Phelps alistas enda nimele kuulunud maailmarekordi koguni 2,04 sekundiga, vahendab Sportnet. 
Algselt välja kuulutatud unelm võita kaheksa kulda kustus tänases 4x100 kompleksujumises, kus USA meeskond valestardi tõttu maha võeti.
Phelpsi järel võttis hõbemedali kaasmaalane Ryan Lochte, kes sai 3,52 sekundit nõrgema aja. Pronks riputati kaela itaallasele Luca Marinile, kes jäi võitjast maha 3,66 sekundit.

Savisaar: tahan pronkssõdurit Hundisilma õuele
Kuigi Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on siiani pronkssõduri teisaldamise vastu olnud, eelistaks ta monumenti oma kodutalu õuel näha.
"Meil kõigil on emotsioonid, ma mõistan täiesti pronkssõduri pooldajate seisukohti, aga see sammas on mulle väga tähtis," ütles Savisaar Keskerakonna pressiteenistuse vahendusel.
"Mulle meeldiks väga, kui see ausammas seisaks minu koduõues," ütles ta ning lisas, et tema õues olekski pronkssõdurile kõige parem koht. Ühtlasi kinnitas ta, et lubaks pronkssõduri austajad ka oma hoovile.
"Ma tahan seda monumenti! Ma tahan seda endale, oma lastele, meile. Kas ma tahan midagi valesti?"
Savisaare sõnul oli pronkssõduri küsimus aktuaalne enne valimisi ning nüüd loodab ta, et see unustatakse.

Kompus: sotsid külvavad Sakala küsimuses asjatut paanikat
AS Uus-Sakala juhataja hinnangul püüavad sotsid Sakala keskuse küsimuses avalikkuses asjatut paanikat külvata.
Ilmar Kompuse sõnul säilib ehitatava uue Sakala keskuse projekti järgi tulevikus Rävala puiestee poolt hoonele senisega võrreldes identne vaade, säilitatakse vana hoone torn ja taastatakse Rävala-poolne hoone fassaad - just sellist tegevuskava näeb ette ka veebruaris kõigilt osapooltelt kooskõlastuse saanud projekt.
"AS Uus Sakala viimane projekt säilitab praegusest hoonest oluliselt suurema osa kui ekspertkomisjon seda mõned kuud tagasi ette nägi," ütles AS Uus-Sakala juhataja Ilmar Kompus.
Uus Sakala, muinsuskaitseameti ja Tallinna kultuuriväärtuste ameti jaanuaris sõlmitud kirjaliku kokkuleppe kohaselt peab arendaja säilitama või taastama hoone fuajee- ja vestibüülikompleksi interjöörid, sealhulgas ka lühtrid, vitraažid ja saali uksed; praeguse projekti järgi ka vana hoone torni ja Rävala-poolse paekivifassaadi.

Eesti noortel avaneb võimalus reisida ja töötada Uus-Meremaal
Kokkuleppe alusel saavad 100 Eesti noort vanuses 18 kuni 30 aastat reisida ja töötada ühe aasta jooksul Uus-Meremaal.
Uus-Meremaa alustab töö- ja puhkuseprogrammi (Working Holiday Scheme) kokkuleppe rakendamist alates 2. aprillist. Kokkuleppe alusel saavad 100 Eesti noort vanuses 18 kuni 30 aastat reisida ja töötada ühe aasta jooksul Uus-Meremaal, teatas välisministeeriumi pressiteade.
Töötamisõigusega turismi käsitlevale kokkuleppele kirjutasid mullu 28. septembril Tallinnas alla välisminister Urmas Paet ja Uus-Meremaa välisminister Winston Peters.
Välisminister Urmas Paeti sõnul tihendab töö- ja puhkuseprogrammi kokkulepe Eesti ja Uus-Meremaa suhteid ning hõlbustab noorte turismi. Eestil on sarnane kokkulepe ka Austraaliaga, mis jõustus 2005. aastal.

Ida-Virumaal uppus eile mees
Ida-Virumaal Rannapungerjas uppus eile lõunal mees.
Häirekeskusele teatati eile kell 14.07, et Ida-Virumaal Tudulinna vallas Rannapungerja külas on järve uppunud mees.
Tuukrid otsimisel uppunut ei leidnud. Otsinguid jätkatakse täna.

Zimbabwe opositsiooni aktiviste peksti rängalt
Zimbabwe opositsiooni sõnul võeti üheksa nende aktivisti kinni ja peksti neid vahi all rängalt.
Üheksa opositsiooniaktivisti pidid täna kohtu ette astuma, kuid istung lükati edasi, vahendab BBC. Edasilükkamise põhjuseks oli ühe opositsiooni aktivisti kokkukukkumine istungil. Kohtunik nõustus ülekuulamise edasi lükkama, kuni mees saab meditsiinilist abi.
"Neid koheldi julmalt, nad on halvas seisus, kuid nende vaimne tase on kõrge," ütles opositsiooni liider Morgan Tsvangirai.
Zimbabwe politsei peksis Tsvangiraid ennast mõned nädalad tagasi julmalt. President Robert Mugabe tunnistas, et tema rivaali rünnati, kuid ütles, et mees oli selle ise ära teeninud.
President, kelle partei tahab järgmistel valimistel uuesti kandideerida, hoiatas, et vastaseid võidakse karistada.

Nigeerias rööviti Briti naftapuurtorni töötaja
Briti naftapuurtorni šoti rahvusest töötaja rööviti Lõuna-Nigeerias ranniku lähedalt laupäeva varahommikul.
Kinnitamata raporti kohaselt rööviti mees Bulford Dolphini naftaplatvormilt, mis asub 40 miili Nigeri jõe deltast eemal, vahendab BBC. Mehe perekonda on informeeritud.
Praegu käivad läbirääkimised, et leida olukorrale rahumeelne lahendus.
Kuus britti, ameeriklane ja kanadalane rööviti samalt platvormilt eelmise aasta juunis ja vabastati kaks päeva hiljem.
Nigeri jõe delta, mis on üks peamisi naftaekspordikohti riigis, on alates 2005. aastast mitmeid kordi langenud rünnakute alla.
Ründajad soovivad naftakompaniidega läbirääkimisi teemadel, mis mõjutavad kohalikke elanikke, kes saavad naftatööstusest vähe kasu. Teemad puudutavad tööhõivet kohalike seas ning keskkonnamõjusid, mida puurimine avaldab.

Bush kritiseerib Iraani pantvangikriisi pärast
USA president George W. Bush mõistab Iraani "väljavabandamatu käitumise" 15 briti sõduri vangistamisel hukka.
Bush ütles, et toetab selles kriisis kindlalt Suurbritanniat, vahendab BBC.
Iraani president Mahmoud Ahmadinejad väidab aga, et Ühendkuningriik käitub "ülbelt ja isekalt". Ta väidab, et briti okupatsiooniväed tungisid Iraani vetesse ja sealsed piirivalvurid tegid vaid oma tööd.
Bush aga ütleb, et tegemist on eriti tõsise probleemiga, kuna Iraan võttis briti sõdurid kinni Iraagi vetest.
"Selline käitumine on vabandamatu ning ma toetan igati Tony Blairi katseid see küsimus rahumeelselt lahendada. Iraan peab pantvangid tagasi andma," ütles Bush.
Iraan aga ootab Suurbritannialt vabandamist ning tunnistamist, et tungiti nende vetesse.

Parim Toiduaine'2007 alagruppide võitjad on selgunud
"Parim Toiduaine 2007" konkursi alagruppide võitjad selgitati välja professionaalidest moodustatud komisjonide poolt 27. - 29. märtsil.
Komisjonide töös osales kokku 50 eelneva koolituse läbinud professionaalset hindajat, kes kolme päeva jooksul maitsesid ja hindasid kokku 150 toodet.
Alagruppide parimateks tunnistati:
Parim Lihatoode: kanalihavardad Barbeque marinaadis - tootja AS Tallegg
Parim Pagaritoode: Viljakas võileivaviilud rukkihelveste ja -teradega - tootja AS Leibur
Parim Kaste: SO SOJA Sojamajonees naturaalne - tootja OÜ Soya Foods Baltic
Parim Piimatoode: Mumuu funktsionaalne dessert - KIRSI - tootja OÜ Põlva Piim Tootmine
Parim Kalatoode: Jahutatud lõhefilee portsjonid grillmarinaadis - tootja AS Spratfil

Keskpank otsustas krooni kursi vabaks lasta
Eesti Pank otsustas Eesti krooni nädalaks eurost n-ö lahti siduda, et vaadata, kas majandusteadlaste hoiatused krooni madala väärtuse kohta peavad paika või mitte.
Kroon lastakse vabaks alates järgmisest esmaspäevast, 9. aprillist ning fikseeritakse uuesti kursiga kell 00.00 ööl vastu 16. aprilli.
"Ega meil ju muud viisi teada saada ei ole, milline väärtus kroonil hetkel on," kommenteeris keskpanga president Vahur Kraft Eesti Päevaleht Online'ile. "Ütleme nii, et majandusteadlased võivad rääkida, mida nad tahavad, tegelik elu näitab, kuidas asjad tegelikult ka on. Aur tuleb igal juhul välja lasta."
Vaadates ülekuumenevat majandussituatsiooni oli Krafti sõnul tegu ainuõige otsusega. "Sekkuda tuli kohe ning see oli kõige ausam viis," rääkis Kraft.
"IMF (rahvusvahelinte valuutafond - toim) oli igati selle otsuse poolt, võib öelda, et see ettepanek tuligi pigem neilt," rääkis Kraft, kelle sõnul pärinevad sarnased positiivsed näited Djiboutist ja Eestile lähemal asuvast St Portago & Mohiitost. Peale uue rahakurssi kinnitamist suurenes neis riikides ekspordi kasvu vähenemine ning võib öelda, et lausa plahvatuslikult vähenes samaaegselt majandusriskide likviidsuse likvideerimine.

Viljandi folgi passid tulid müügile
Eesti Pärimusmuusika Keskus annab teada, et 31. märtsil algas suvise Viljandi pärimusmuusikafestivali passide müük.
"Et võimaldada kõige püsivamatel festivalisõpradel varakult pääs peole kindlustada, otsustasime alustada oluliselt varem ja teha seda paljudele neist tuttava keskkonna, pärimusmuusikakeskuse ja festivali kodulehekülje kaudu. Praegu saabki passe ja perepasse soetada ainult sealt," sõnas tavalisest poolteist kuud varem alanud müügi kohta Eesti Pärimusmuusika Keskus juhataja Ando Kiviberg.
Kokku läheb müüki vaid 2500 festivalipassi, kuna sisesaalide kohtade arv on piiratud. Sooduspassi hind 590.- kehtib 15.juunini. 16.juunist kuni festivali alguseni on passi hind 790.-. Kiiremad passiostjad saavad kingituse ajakirjalt Muusika - 500 kiiremale passi eest maksnule tuleb ajakirja juulikuu number koju tasuta.

Mati Palm tähistab 65. sünnipäeva ooperigalakontserdiga
Kauaaegne Estonia teatri solist Mati Palm tähistab oma 65 eluaasta täitumist romantilise ooperigalakontserdiga pühapäeval, 15. aprillil kell 19 Estonia teatrisaalis.
Ligi neli aastakümmet Estonia solistina publikut rõõmustanud bass Mati Palm esineb kontserdil "Mati Palm ja sõbrad" rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri ja ooperikoori saatel ning maestro Jüri Alperteni taktikepi all.
Koos juubilariga laulavad veel Margarita Voites, Jaakko Ryhänen (Soome), Aare Saal, Juuli Lill, Jie Yin (Hiina), Nadia Kurem ja Andres Köster. Ooperigalakontserdi lavastab Arne Mikk, kunstnik on Kustav-Agu Püüman. Ettekandele tulevad tuntud aariad ja duetid Verdi, Rossini, Puccini ja Wagneri armastatud ooperitest.
Mati Palm on väljapaistvamaid lauljaid Eestis, tema kaunis ja värviküllane hääl ning emotsionaalne artistlik esitus on pakkunud unustamatuid muusikaelamusi ooperilavadel, oratooriumide esitustel ja kammermuusika õhtutel.

Lumelaud: Nokia Big Airil võidutsesid soomlased
Nokia Big Air'il võidutsesid soomlased - Juha Kinnunen esimesel ja Juha Rautanen teisel kohal.
Nokia Big Air lumelauavõistlus peeti eile Tallinnas. Esimese ja teise koha võitsid soomlased Juha Kinnunen ja Juha Rautanen.
Kolmanda koha saavutas Martin Skogholt Norrast, parim ja ainus eestlane finaalis oli Joel Pärle, kes jäi üldarvestuses 11-ndaks. Kokku osales 30 võistlejat seitsmest riigist.
Kohtunikud jäid väga rahule võistlejate tehniliselt keerukate trikkidega. Kõrged ja efektsed õhulennud panid ka publiku kõvahäälselt kaasa elama, kõige tulisema aplausi teenisid loomulikult eestlased.
Peakorraldaja Siim Sillandi sõnul kiitsid võistlejad üksmeelselt spetsiaalselt FIS reeglite järgi ehitatud hüppetorni. Tänu tihedale koostööle ehitusjärelvalvega Eesti Ehitusekspertiisi Büroost ja meeskonnale suudeti tagada võistlejate turvalisus ning viia läbi heal tasemel võistlus.

Sebastien Loeb võitis Portugali ralli
Citroeni piloodist valitsev maailmameister Sebastien Loeb võitis selle hooaja MM-võistluste viienda etapi Portugalis.
Tänavu juba eelnevalt kaks MM-rallit võitnud Loeb oli 18 kiiruskatsest parim koguni üheteistkümnel ja edestas kokkuvõttes teisena lõpetanud Fordi soomlasest pilooti Marcus Grönholmi 37,1 sekundiga, vahendab Sportnet. 
MM-i kokkuvõttes säilitas Grönholm juhtkoha, oles kogunud viie ralliga 40 punkti. Portugalis kiireim olnud Loeb jääb maha kahe silmaga. Portugali rallil saavutas kolmanda koha Fordi piloot Mikko Hirvonen, kes hoiab kolmandat rida ka MM-i kokkuvõttes.
Loeb ei pidanud viimasel võistluspäeval enam gaasipedaali liialt vajutama, võites viiest kiiruskatsest kaks. Grönholm oli Portugalis parim viiel kiiruskatsel. Ainsana suutis kahe suure kõrval katsevõiduni jõuda Hirvonen, kes võitis kaks kiiruskatset ning kaotas Loebile 2.08, 1.

Naiste võrkpall: Mistrand alistas viiegeimilises lahingus Tartu
NIVEA naiste meistriliiga poolfinaalis läksid täna teistkordselt vastamisiViimsi VK Milstrand/EBS ja Tartu Ülikool /Eeden, kohtumise võitis Mistrand.
Kui eilse kohtumise olid viimsikad võitnud 3: 0, siis tänane mäng oli sootuks tasavägisem.
Esimene geim erilist pinget ei lubanud, kodusaalis mänginud Milstrand võitis selle 25: 13. Teises geimis said tartlannad 25: 20 revansi, kolmandas geimis olid aga taas paremad viimsikad - 25: 19.
Neljas geim oli eriti pingeline, TÜ/Eeden suutis lõpus siiski kindlam olla ja 28: 26 geimivõiduga kohtumise viiendasse geimi viia. Seal olid siiski paremad põhiturniiri võitjad, minnes tänu 15: 10 geimivõidule poolfinaalseeriat 2: 0 juhtima.
Polina Bratuhhina tõi Viimsile 31 punkti, parimaks valiti aga Viimsi kapten Mari-Liis Graumann. Tartu resultatiivseim oli 16 punktiga Helina Klaassen, NIVEA auhind anti Kristi Vinkile.

Jalgrattasport: Maimre sõidab sel aastal Rõuge Racing Team'is
Viimastel kuudel vaimset pinget talunud eelmise aasta Eesti parim mägirattur Raivo Maimre võtab aja maha ja võistleb käesoleval aastal Rõuge Racing Team'i ridades.
Kolme nädala eest treeneri sõimu tõttu Läti profimeeskonnast Rietumu Bankast lahkunud Maimre ei võtnud vastu pakkumist tiimi naasta ning otsustas võtta aastase järelemõtlemisaja ning rahulikult patareisid laadida, vahendab Sportnet. 
"Soovin keskenduda oma sõidule ja tunda rattasõidust rõõmu, Eesti mõistes mitte väga suurte eesmärkidega Rõuge Racing Team on selleks väga sobilik" arutles 24-aastane Maimre.
Elion Estonian Cupist osavõttev Rõuge Racing Team on tegutsenud kaks aastat ning Maimre on lahkesti nõus andma oma panuse klubi arengusse. See aasta esimest korda toimuv Rõuge Rattamaraton, Elion Estonian Cupi II etapp, saab olema tiimi koduetapp ning head tulemust oodatakse just sealt.

Ujumine: Phelpsi kullasaak sai tagasilöögi
Esimest korda MM-võistluste ajaloos ei pääsenud USA meeskond 4x100 meetri kombineeritud teateujumise finaali.
Eelujumises oli kolmandale vahetusele lähtunud Ian Crocker liiga kärsitu vette hüppama ja ameeriklaste tulemus tühistati. Seni Melbourne'ist kuus kulda kogunud Michael Phelps saab seega loota MM-i viimasel päeval vaid maksimaalselt ühte esikohta, vahendab Sportnet.
100 meetri liblikadistantsil Phelpsile viie sajandikuga kaotanud Crocker hüppas stardipukilt vette enne, kui Scott Usher rinnulivahetuselt seinani jõudis. Nii rikkus kahel eelmisel MM-is USA-le 4x100 meetri kombineeritud teateujumise kulda aidanud tuua Crocker Phelpsi unistuse - võtta Melbourne'ist kaheksa esikohta.
Phelps eelujumises üles ei astunud, sest oli vahetult enne seda parima ajaga kindlustanud endale finaalikoha 400 meetri kompleksujumises.

Kruuda ja Seli hakkavad ETVs spordiuudiseid lugema
Seoses plaaniga käivitada Eesti esimene spordikanal tahavad ärimehed Oliver Kruuda ja Neinar Seli tutvuda teletöö telgitagustega ja ETV juhtkonnaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt avaneb neil võimalus lugeda kuu aega teleekraanil ette spordiuudiseid.
Eesti esimese võimaliku spordikanali taga olevad ärimehed tahavad tutvuda teletööga ja ammutada kogemusi spordimeedia tegemisest, et vältida vigu loodava telekanali ülesehitamisel.
Oliver Kruuda ja Neinar Seli pöördusid ETV juhtkonna poole sooviga osaleda ajutiselt telekanali sporditoimetuse töös. Esialgu kõhklevale seisukohale jäänud ETV juhtkond otsustas siiski ärimeestega ajutise töölepingu sõlmida.
Ärimeeste soovile vastu tuleva otsuse langetamisel sai ETV juhtkonna jaoks määravaks asjaolu, et ajutiselt sõlmitud töölepingu garandiks on Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann.
Võimalike riskide maandamiseks määras ETV juhtkond mõlemale ärimehele juhendajad, kes õpetavad tulevastele saatejuhtidele sportlaste keerukate nimede hääldamist, diktsiooni ja muud diktori tööks vajaminevat.

EKSPERDID: Uuel valitsusel on palju häid ideid, aga lubadustel vähe katet
Ivar Tallo, Enn Veskimägi, Linnar Viik, Heiko Pääbo, Andres Võrk, Viive-Riina Ruus, Urmo Kübar ja Viktor Trasberg analüüsisid koalitsioonilepet.
TURVALISUSPOLIITIKA: JOKK-i vastu rohtu ei pakuta
Ivar Tal-lo
si-se-jul-geo-le-ku nõuko-ja asee-si-mees
Tur-va-li-sus-po-lii-ti-kas koa-lit-sioo-ni-le-ping eri-li-si ülla-tu-si ei pa-ku. Sin-na on sis-se kir-ju-ta-tud pal-jud ju-ba teh-ta-vad as-jad, mis näi-tab tur-va-li-sus-po-lii-ti-ka jär-je-pi-de-vust ja on see-ga iga-ti ter-vi-ta-tav.
Üht-sest raa-dio-si-dest kõigi-le si-se-tur-va-li-su-se-ga te-ge-le-ja-te-le on rää-gi-tud ju-ba kümme aas-tat, vä-ga hea, kui see saab lõpuks teh-tud. Sa-mu-ti on le-vi-nud mi-nis-tee-riu-mi-des ja osalt ka rii-gi-ko-gus tur-va-li-sus-po-lii-ti-ka idee, kor-ra-kait-se-sea-dus ning era-de-tek-tii-vin-du-se sea-dus, kuid siia-ni po-le need saa-nud sea-du-se jõudu.

LINNAR VIIK: Hea, kuid mitte piisav
Kõige vahetumalt saab valitsus muuta riigivalitsemist ning avalike teenuste sisu ja vormi ehk viia ellu haldusinnovatsiooni.
Esimest korda saame võimuliidu, kes on toonud e-riigi arendamise programmi tasemele, kuid selle elluviimine muutub üha segasemaks: kui seni on riigikantselei koordineeritava üldise avaliku teenistuse standardi kõrval elanud oma elu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koordineeritav e-riik, siis uue, avaliku halduse ministri positsioon peab end seniste jõujoonte vahel paika loksutama. Seda enam, et eesmärke on suure ministeeriumi jagu…
Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluses toimuva suunamiseks teadmistemahukamale tegevusele on ideid küllaga, kuid praegust mahajäämust ei saa kompenseerida püüdega teha samu tegevusi ja peaaegu samas mahus kui edukaimad innovaatorid. Järelejõudmiseks tuleks pingutada mitme valitsemisperioodi jooksul mitu korda enam kui ülejäänud Euroopa.

VIKTOR TRASBERG: Optimismile rajatud eelarvepoliitika
Koalitsioonilepingus on palju väga kalleid lubadusi, mis on seotud eelkõige pensionide kahekordistamise ja jõulise perepoliitikaga.
Valijate meelitamiseks on sellesse lisatud ka Saaremaa silla laadseid ulmeprojekte, mida pole aga kavaski selle koalitsiooni eluajal täitma hakata.
Kuidas neid lubadusi rahastatakse? Prognooside kohaselt kasvab riigieelarve praegusest kuni 2010. aastani keskeltläbi seitse miljardit krooni aastas. Maksutulude kasv moodustab sellest viis ja välisabi üks-kaks miljardit. Kui tulumaksumäära vähendamine on juba eelarvesse sisse kavandatud, siis koalitsioonilepingu tulumaksuvaba miinimumi kasv ei ole seda teps mitte. See tähendab aga eelarve aastaste maksulaekumiste vähenemist 0,5 -2 miljardit, mida tuleks korvata muude maksudega.
Koalitsioonilepingu täitmise suurim risk on seotud sellega, et ta eeldab kiire majanduskasvu jätkumist, kõrget tööhõivet ja madalaid intressimääru ja sellest lähtuvalt häid maksulaekumisi! Selline olukord aga ilmselt neli aastat ei jätku. Intressimäärade ja hindade tõus võib meie majanduskasvu mootori - sisetarbimise - kiiresti seisma panna. Tööhõive vähenemine annab valusa hoobi sotsiaalmaksu laekumisele ja seega pensionikassale. Üha enam tarbimismaksudest sõltuv riigieelarve ei pruugi olla koalitsioonilepingu lubaduste täitmiseks jätkusuutlik.

IVAR TALLO: JOKK-i vastu rohtu ei pakuta
Turvalisuspoliitikas koalitsioonileping üllatusi ei paku. Sinna on sisse kirjutatud paljud juba tehtavad asjad, mis näitab turvalisuspoliitika järjepidevust ja on seega igati tervitatav.
Hea on süstemaatiline väljaõppele lähenemine ja igati positiivne ka see, et Eesti soovib selles valdkonnas jagada oma kogemusi teistele. Loota võib, et ka näiteks töö küberkuritegevuse vastase kompetentsikeskuse loomiseks valatakse lõpuks mingisse konkreetsesse vormi.
Koalitsioon on toonud esile korruptsioonivastase võitluse, kuid huvitaval kombel on rahapesu jäänud koalitsiooni prioriteetide hulgast välja. Samuti oleks rõhutamist vajanud narkomaaniavastane tegevus.
Korruptsioonivastases tegevuses on rõhk pandud ennetustegevusele, mis minu hinnangul on palju efektiivsem, kuigi ehk vähem märgatav kui mõne aasta tagune kvootide kehtestamine. Samuti on mõistlik samm anda kaitsepolitseiametile tagasi omavalitsustes toimuvate korruptsioonivastaste kuritegude uurimine, sest elu on näidanud, et kohalik politsei on kohaliku võimuga loomuomaselt liiga tihedates sidemetes ega suuda hambaid näidata.

VIIVE-RIINA RUUS: Rohkem head kui halba
Haridus- ja teaduspoliitika peatüki kõige suurem puudus on see, mis sealt puudub. Puudub terviklik ja süsteemne käsitus haridusest pikaajalises perspektiivis.
Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni näikse peetavat oluliseks üksnes kõrghariduses, mitte aga haridussüsteemis tervikuna. Kasutamata on jäetud võimalus kujundada hariduspoliitikat seaduste uuendamise kaudu, kuigi kehtiv haridusseadustik on vananenud ja vastuoluline. Ka tekib küsimus: kui eelmised valitsused on teinud mingeid valekäike, siis kas midagi ka keelustatakse? (Kas ei tuleks lugeda seadusvastaseks koolide avalikke pingeridasid riigieksamite tulemuste põhjal?)
Kas ja kuidas kavatseb valitsusliit teha hariduse seiret, analüüsida ja kiiresti kõrvaldada puudujääke? Kas kaks riiklikku programmi (e-õpe ja venekeelsete gümnaasiumide üleminek osalisele eestikeelsele õppele) pole mitte liiga vähe? Kuidas kavatsetakse haridusotsuste kujundamisel teha koostööd kodanikeühendustega (nimetatud on üksnes üliõpilasi, kõik teised, isegi lastevanemad ja õpetajate esindused on unustatud)?

ANDRES VÕRK: Rahva tervisele vähe tähelepanu
Otseseid kaotajaid ei paista koalitsioonilepingut lugedes olevatki. Neid koalitsioonilepingu sotsiaalvaldkonna punkte, mis olid peamised valimisloosungid, on lubatud asuda täitma väga kiiresti.
Nii tõusevad pensionid täiendavalt juba selle aasta keskel, samuti peaks juba lähikuudel seadusse kirjutatama vanemahüvitise tõus - lepingus uhke nimega "Eesti taassünni preemia". Kiirustamisega näib olevat tuli taga, nagu tõesti kardetaks, et tervet perioodi valitsemiseks ei jätku koalitsioonil võhma.
Kahjuks on jäänud lepingust puudu lubadus analüüsida sotsiaalvaldkonna meetmete mõju ka inimeste töötamise stiimulitele. Kahekordne vanemahüvitis neljanda lapse puhul tähendab, et koju saavad jääda nii ema kui ka isa ning seejuures saab isa topeltpalka. Kas on ikka kindel, et selle võimalik mõju tööturukäitumisele on soovitav?
Pere- ja rahvastikupoliitika viimane punkt lubab tegelda inimeste probleemse tervisekäitumisega - ühe Eesti suurema probleemiga (HIV, narkomaania, suitsetamine, alkoholism). Kuid selle ulatusliku probleemiga tegelemiseks lubatud mehhanism - teavituskampaania 20 miljoni ulatuses - on naeruväärne teiste sotsiaalpoliitika meetmete miljardite kõrval.

REPLIIK: Kümme aastat noorem
Kui vaadata ainult kuiva statistikat, siis on riigikogu eri koosseise võrreldes näha kaks suuremat trendi. Esiteks on keskmine riigikogu liige jäänud 15 aastaga kümme aastat nooremaks: kui 1992 oli nende keskmine vanus 56 aastat, siis täna ametisse asuva riigikogu puhul 46 aastat.
Sama ajaga on peaaegu kahekordistunud naiste osakaal parlamendis: kui 1992. aastal valiti parlamenti 13, siis nüüd 24 naist. Tõsi, osa neist lahkub kohe valitsusse või europarlamenti ning kuna nende asendusliikmed on enamasti mehed, siis langeb kohe kolinal ka naiste protsent riigikogus.

JUHTKIRI: Riigikogu peab end kehtestama
"Parlamendi koosseisus on nii juhmid inimesed, kes asjadest üldse aru ei saa, selges vähemuses," kirjutas 10. riigikogu liige Olari Taal hiljuti Eesti Päevalehes ilmunud poliitilises testamendis. Eesti Päevaleht on Taali hinnanguga üldjoontes päri, ehkki näiteks raudtee tagasiostmine või mõni muu säärane otsus paneb vahel ka selles kahtlema.
Samas on riigikogu roll muutunud Eesti elu korraldamisel aasta-aastalt üha vähem tähtsaks. Selle objektiivne põhjus on, et meie seadusandlik ruum on saanud nüüdseks märksa enam korda kui ta oli aastal 1992 või 1995. Sellepärast tuleb riigikogust ka märksa vähem seadusi ning needki on paljuski mõne seaduse parandamise parandamised või siis mingitest eurodirektiividest tulenevad muudatused.

Ergma: riigikogu on tähtsam kui erakond
Täna parlamendi spiikriks valitud Ene Ergma soovib olla eelkõige riigikogu esimees mitte erakonna esindaja.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Ene Ergma sai tänastel Riigikogu juhatuse valimistel kokku 91 häält, mis on läbi Eesti poliitilise ajaloo rekordiline tulemus.
Ergma põhjendab oma rekordilist edu eelneva kogemusega ning julgusega pidada riigikogu töö koordineerimist erakondlikest huvidest tähtsamaks, vahendas Aktuaalne kaamera.
"Oskasin olla riigikogu esimees mitte erakonna esindaja," ütles Ergma. "Häältesaak on positiivne märk sellest, et me võime seda mõnikord endale lubada," lisas ta.
Ergma toonitas, et valitsuse kõrval on riigikogu esimehel oluline roll ka välissuhtluses. "Välissuhtlusel on suur osa ja see kasvab," ütles ta.

TV 3 Uudised: kontserdipiletid on liiga kallid
Suurkontsertide piletid on liiga kallid, kinnitab promootor Lauri Laubre ja ennustab mõnele kontserdikorraldajale põrumist.
Täna ei häbeneta ka endisaegse hiilgebändi kontserdi odavaima pileti eest ei häbeneta küsida ka 800 krooni, vahendavad TV 3 Seitsmesed uudised.

TV3 uudised: sarisüütaja astus kohtu ette
Tartu maakohtus jätkus täna protsess sarisüütamises süüdistava Urmet Paejärve üle.
Kohus jätkas tunnistajate ülekuulamist, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.
Väidetavalt süütas Paejärv mitme kuu jooksul väikses Tartumaa külas ridamisi hooneid.
Nagu selgus, kandis noormees jälgede segamiseks mitu numbrit suuremaid kummikuid. Päevavalgele tuli
seegi, et üks ohver pääses süütamisest ime läbi vaid vingumürgitusega.

TV3 uudised: Villu Vane läheb pensionile
Legendaarne liikluspolitseinik Villu Vane tähistas täna pensionile minekut.
Villu Vane on miilitsa- ja politseiteenistuses teeninud 27 aastat, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised. Siiski ei plaani Vane veel politseitööst taanduda.

Bridž: Druva kaitses Eesti meistritiitlit
Täna toimusid Tartus 40. võistkondlikud meistrivõistlused bridžis.
Nii kõrgliigas kui esiliigas osales 8 võistkonda, kokku mängiti 21x16 jaotust, teatas Sportnet.ee. Kõrgliigas kaitses meistritiitlit Druva (Pärnu-Tallinn-Tartu) koosseisus Olavi Oja, Sven Sester, Lauri Naber, Leo Luks, Aivar Tihane ja Lembit Dalberg 377,5 VP-ga, hõbemedalid sai kaela Eksprompt (Tallinn) koosseisus Tiit Laanemäe, Marek Kolk, Aarne Rummel ja Ivar Kalma 337,5 VP ning pronksmedalid kuulusid Norsu (Tallinn) mängijatele: Jüri Aava, Tiit Jakobson, Arne-Aivo Kukk, Vahur Kurig, Sven Hein ja Mikk Mirme 334 VP.
Järgnesid Rakvere (Rakvere-Tallinn-Läti) 318, Baltic (Tartu-Tallinn-Läti) 293, Roheline Lammas 283,5 (Pärnu-Tallinn-Läti), Otepää (Tallinn-Paide-Suure-Jaani) 281 ja Monte Carlo (Tartu-Kuressaare) 276,5 VP-ga. Esiliiga võitis Derpt (Tartu-Tallinn) koosseisus Vassili Levenko, Priit Haller, Jaan Saks, Arvo Priimägi, Mart Maastik ja Paul Leis 367 VP-ga, teisena pääses kõrgliigasse Pärnu BK 3 (Pärnu-Tartu) 341 VP.

Europarlamendi saadik Oviir riigikogus ametivannet ei andnud
Euroopa Parlamendi saadik keskerakondlasest Siiri Oviir teatas täna, et viibis riigikogu XI koosseisu tänasel kogunemisel europarlamendisaadikuna ning ei andnud riigikogu liikme ametivannet.
3643 häälega riigikokku valitud Europarlamendi saadik Siiri Oviir kinnitas, et tänasel uue riigikogu esimesel istungil vannet mitte andes oli ta ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, teatas Keskerakonna pressitalitus.
Oviiri sõnul ei varjanud ta riigikogu valimistel kandideerides valijate ees oma kavatsust jätkata Eesti esindamist Euroopa Parlamendis. Tema sõnul näitasid temale antud hääled rahva usaldust nii tema enda kui ka ta erakonna suhtes.
"Austan Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda ja olen jätkuvalt sellele ustav ning eelkõige just seetõttu ei pea ma õigeks tegutseda viisil, mis oleks vastuolus kasvõi seaduse mõttega," ütles Oviir.

Uue riigiprokurörina asus ametisse Helga Aadamsoo
Täna asus uue riigiprokurörina tööle senine Pärnu osakonna ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo.
Prokuröride konkursi- ja atesteermiskomisjon tegi justiitsministrile ettepaneku nimetada Helga Aadamsoo riigiprokuröriks, teatas prokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes.
2006. aasta lõpul kuulutas justiitsminister välja konkursi leidmaks riigiprokurör riigiprokuratuuri süüdistusosakonda.
Helga Aadamsoo alustas oma prokurörikarjääri 1998. aasta mais, olles Pärnu prokuratuuris abiprokuröriks. Alates 2004. aasta märtsist oli ta Lääne Ringkonnaprokuartuuri Pärnu osakonna ringkonnaprokurör.
Riigiprokuratuuri peamiseks ülesandeks on juhtida eeluurimist ning esindada riiklikku süüdistust kõigi astme kohtutes piiriüleste ja muude eriti raskete organiseeritud või avalikkuses suurt kõlapinda leidnud kuritegude puhul.

Haapsalu tõstab vee ja kanalisatsiooni hinda
30. märtsi kinnitas Haapsalu linnavolikogu Haapsalu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad, mis hakkavad kehtima 1. juulist 2007. aastal.
Uue tariifi kohaselt hakkab joogivee kuupmeeter maksma 7,85 krooni, mis on viis senti senisest kõrgem, teatas Haapsalu linnavalitsus. Heitvee ärajuhtimise teenuse hinnaks saab olema 21,50 krooni, mis on 4,85 krooni eelnevast kõrgem.
Haapsalu linnapea Ingrid Danilov põhjendas tariifide muutmist suuremahuliste investeeringutega linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi aastatel 2006-2009.
Tänasel päeval joogivett ei puhastata. Linnavalitsuse sõnul rajatakse lähiaastatel Euroopa Liidu rahadega joogivee puhastamise süsteem ning parandatakse reoveepuhastuse kvaliteeti.
Esialgse plaani kohaselt on investeeringu suuruseks 161 milj. krooni kolme aasta jooksul, lõplik maksumus selgub riigihanke toimumise järgselt.

Tulevane peaminister sai Ilveselt kutse Kadrioru lossi
President Toomas Hendrik Ilves edastas Reformierakonna esimehele Andrus Ansipile kutse saabuda homme hommikul Kadrioru lossi.
President Toomas Hendrik Ilves kutsus Riigikogu valimistel enim hääli saanud Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi hommei hommikul kella 11 Kadriorgu, et määrata ta peaministri kandidaadiks ning teha talle ettepanek uue valitsuse moodustamiseks, teatas presidendi kantselei.

Riigikogu valis esimeheks Ene Ergma
Uus riigikogu valis täna juhatuse.
Tänasel avaistungil valis riigikogu XI koosseis enda spiikriks Ene Ergma, esimeseks aseesimeheks Kristiina Ojulandi ja teiseks aseesimeheks Jüri Ratase.
Isamaa ja Res Publica liitu kuuluva Ene Ergma poolt hääletas 91 ning vastu 6 saadikut. Üks hääletussedel oli kehtetu. Kokku väljastati 98 hääletussedelit.
Ergma ütles, et ei hakka pikka kõnet pidama ning tänas nii riigikogu liikmeid kui ka rahvast võimaluse eest riigikogu tööd juhtida.
"Ma tänan, teeme koostööd, tänan suure usalduse eest," ütles Ergma.
Pärast tulemuste selgumist võttis Ene Ergma valimiskomisjoni aseesimehelt Meelika Aavalt riigikogu istungi juhatamise üle.
Esimeseks aseesimeheks valiti reformierakondlasest endine välisminister Kristiina Ojuland, kes sai 55 poolthäält, ning teiseks aseesimeheks keskerakondlasest endine Tallinna linnapea Jüri Ratas - 38 poolthäälega.

Rahvaliidu fraktsiooni riigikogus juhib Karel Rüütli
Riigikogu Rahvaliidu fraktsioon valis täna oma esimeheks Karel Rüütli ning aseesimeheks Mai Treiali.
Karel Rüütli sõnul jätkab erakonna saadikurühm ka uues koosseisus oma senist poliitikat, teatas riigikogu Rahvaliidu fraktsioon, vahendab ETV24.
"Riigikogu valimistel saadud ligi 40 tuhat häält kohustavad meid kinni pidama neist lubadustest, mida ainsa regionaalerakonnana oleme valijale andnud, ning tegema kõik meist oleneva, et häid kavatsusi jõudumööda ellu viia," ütles Rüütli.
Rahvaliidu fraktsioonil on Riigikogu uues koosseisus kuus kohta.

Ilves soovib valitsusele suuremat rolli riigikaitse korraldamises
Riigikogu XI koosseisu avaistungil kõnelenud president Toomas Hendrik Ilves teatas parlamendiliikmetele, et algatab põhiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on rõhutada täitevvõimu vastutust riigikaitse korraldamisel ja kaitseväe juhtimisel.
NATO liikmesriikides on kombeks, et kaitsejõud alluvad täitevvõimule ja seejuures on oluline, et kaitsejõudude eest kannab ka vastutust just täitevvõim, ütles president, lisades, et niisugune alluvuse ja vastutuse summa tähendabki olulist osa tsiviilkontrollist või tsiviiljuhtimisest, teatas presidendi kantselei pressiteenistus.
"Siit edasi jõuame loogilise ja meile ammutuntud järelduseni, et täitevvõimu ametiisiku määramine ei saa parlamentaarses riigis olla ei parlamendi ega presidendi pädevuses, seda saab teha üksnes valitsus," sõnas president Ilves.
"Eestis määrab seni kaitseväe juhataja ametisse Riigikogu, kes lähtub presidendi ettepanekust. See 1938. aasta põhiseadusest ülevõetud konstruktsioon on tänapäeval tseremoniaalne lahendus, millel pole ratsionaalset põhjendust," ütles ta.

Ilves kutsus riigikogulasi üles rahva huve parteipoliitikale eelistama
President Toomas Hendrik Ilves kutsus täna esimest korda istungile kogunenud vastvalitud riigikogulasi üles kasutama rahva poolt endale seadusega antud võimu eelkõige rahva mitte erakondade huvides.
"Riigikogu ei tohi sõltuda valitsusest," rõhutas president Ilves oma avakõnes ning lisas koalitsiooni kokkuleppele viidates, et saadikud peaksid erakondlikele huvide asemel lähtuma ennekõike rahva huvidest.
"Nõudke vastuseid ning kutsuge korrale neid, kes vastata ei taha," kutsus ta saadikuid üles oma seadusega antud kohustust täitma.
"See eristabki euroopalikku rahvaesindust täidesaatva võimu ripatsina toimivast pseudoparlamendist," sõnas riigipea, meenutades, et parlamendiliikmed on valitsuse tööandjad, mitte aga käsutäitjad, vahendas presidendi kantselei.
"Minu meelest võiks just Riigikogust saada toimiv vahelüli, mis jälgib ja kontrollib valitsuse poliitika vastavust tegeliku elu vajadustele. See aga eeldab igalt parlamendisaadikult avara pilgu kõrval ka pidevat kursisolekut parlamendile otsustamiseks saadetud eelnõude tagamaadega," ütles president Ilves.

Reformierakond esitab riigikogu aseesimeheks Kristiina Ojulandi
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon otsustas tänasel koosolekul esitada parlamendi aseesimehe kohale Kristiina Ojulandi kandidatuuri.
Täna lõplikult allkirjastatud koalitsioonilepingu kohaselt kuulub Riigikogu aseesimehe koht Reformierakonnale, teatas Reformierakonna pressinõunik.
"Erakond on usaldanud mulle tähtsa riikliku ülesande ja tahan seda tööd tehes anda endast parima Riigikogu kui terviku jaoks," ütles Ojuland.
Kristiina Ojuland on olnud Riigikogu liige aastast 1994. Aastatel 2002-2005 oli ta Eesti Vabariigi välisminister.

Reformierakond valis oma fraktsiooni esimeheks Keit Pentuse
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon valis oma esimesel koosolekul ühehäälselt esimeheks Keit Pentuse, fraktsiooni aseesimeesteks valiti Rein Aidma ja Peep Aru.
"Riigikogu koosseisust kolmandiku moodustava Reformierakonna fraktsiooni südameasjad on ka selles Riigikogu koosseisus perepoliitika, nii tööinimeste kui ka pensionäride jõukuse suurendamine ja eesti keele kaitse," vahendas Reformierakonna pressitalitus vastse Reformierakonna fraktsiooni esimehe Keit Pentuse sõnu.
7049 häälega Riigikokku valitud Keit Pentus oli peaministri büroo juhataja aastatel 2005-2007, Tallinna Kesklinna vanem aastatel 2003-2005 ja on Reformierakonna juhatuse liige.

Erakonnad allkirjastasid koalitsioonileppe
Täna allkirjastasid Reformierakonna, Isamaa ja ResPublica liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhid koalitsioonilepingu.
Andrus Ansip Reformierakonnast, Mart Laar Isamaa ja ResPublica Liidust ning Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast kirjutasid valitsusliidu lepingule alla täna kell 13.00 Riigikogu Valges saalis.
Kuigi koalitsioonilepingu koostamisest võtsid osa ka rohelised, tõdes peaminister Ansip, et roheliste erakond on oma käitumises vaba, vahendas Aktuaalne kaamera.
Isamaa ja Res Publica lidu juhtpoliitik Mart Laar ütles, viidates võitlusele välisministri kohale, et väike kaklus alguses oli hea ning tegi asjad selgemaks.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padari sõnul on lepe kompromiss. Ta kinnitas, et sotsiaaldemokraadid enda nägu parempoolses koalitsioonis ei kaota.

Ülikooli alarahastamine puudutab valusalt nooremaid õppejõude
Tartu ülikooli siseringkondades on kuulda suurenevast rahulolematusest töötajate palkadega, streik pole siiski veel ukse ees.
Haridusteaduskonna dekaani Katri Raiki sõnul võiksid pahameelt tunda eriti just nooremad õppejõud, kellele langeb suur koormus õppetöö korraldamisel ning kes on kohustatud tegutsema aktiivselt ka teaduspõllul, kirjutab Üliõpilasleht.
"Rahulolematus seisneb nii palgaküsimuses kui ka selles, et lektoril või assistendil tuleb füüsiliselt palju tunde seista auditooriumi ees ja see ei ole lihtne ülesanne," ütles Raik ning lisas, et palju aega võtab ka iseseisvatele töödele tagasiside andmine, sest tudengite hulk on suurenenud.
Kuigi meedias on kirjutatud, et ülikooli töötajad hauvad oma olukorra parandamiseks lausa streigiplaane, lükkab Tartu ülikooli ametiühingu juht Aleksander Jakobson nende võimalikkuse ümber: "Tartu ülikoolis on töörahu." Ta lisas, et seaduslike protseduuride järgi pole streik lähiajal veel võimalik.

Kõrgem sõjakool korraldab patrullvõistlust
Täna õhtul algab Tartumaal kõrgema sõjakooli 88. aastapäeva tähistamiseks esmakordselt korraldatav patrullvõistlus.
Neljaliikmelised võistkonnad stardivad Kriimatsis, patrullvõistluse rada on linnulennult 25 kilomeetri pikkune, läbides erinevaid ajaloolisi paiku. Võistlusrajal katsuvad võistlejad jõudu viies kontrollpunktis, igaühes neist tuleb täita kolm alaülesannet. Kontrollpunktides sooritatavate ülesannete täitmine on olulisem võistlusraja kiirest läbimisest.
16 tundi kestev patrullvõistlus algab täna kell 19. Võistlusel osaleb kaheksa kõrgema sõjakooli kadettide, kõrgema sõjakooli vilistlastest koosneva Tagalapataljoni, Pioneeripataljoni, kaitseliidu Tallinna maleva, Järva maleva, Sakala malevkonna, Eesti reservohviteride kogu ning Paikuse politseikooli võistkonda.

IRL-i parlamendifraktsiooni juhiks valiti Mart Laar
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon valis oma esimeheks Mart Laari.
Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadikud valisid Riigikogu XI koosseisu esimesel istungipäeval toimunud koosolekul fraktsiooni esimeheks Mart Laari.
Aseesimeesteks valiti Urmas Reinsalu ja Andres Herkel.

Keskerakond esitab asespiikri kandidaadiks Jüri Ratase
Keskerakonna fraktsioon riigikogus otsustas asespiikri kandidaadiks esitada Jüri Ratase.
Keskerakonna pressiesindaja ütles Eesti Päevaleht Online'le, et erakonna fraktsioon toetas endise Tallinna linnapea Jüri Ratase kandidatuuri ühehäälselt ning teisi kandidaate asespiikri kohale ei olnud.
Riigikogu valib esimehe ja aseesimehe täna kell 15 algaval istungil.

Kasiinost leiti mehe surnukeha
Täna hommikul leiti Laste Maailma kõrval asuvast Olympic Casinost mehe surnukeha.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et esialgsetel andmetel ei olnud tegu vägivaldse surmaga.
Mehe isik seni veel teada ei ole.

Sotsid valisid oma riigikogu fraktsiooni esimeheks Eiki Nestori
Sotsiaaldemokraatlik erakonna fraktsioon valis tänahommikusel koosolekul oma esimeheks Eiki Nestori ja aseesimeheks Indrek Saare.
Sotsiaaldemokraatide pressiesindaja ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et Nestori ja Saare kandidatuur pälvis fraktsiooni liikmete üksmeelse heakskiidu.
Eiki Nestor oli seni erakonna aseesimees ning Indrek Saar on endine NO99 teatrijuht.
Senine sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Ivari Padari esitas SDE rahandusministri kohale.

Geenivaramu alustas geenidoonorite andmete kogumist uutes maakondades
Tartu ülikooli Eesti Geenivaramu alustas täna taas andmekogumist Raplamaal, Tartumaal, Lääne- Virumaal ja Järvamaal.
"Ainult 10 protsendil Eesti elanikest on võimalik kuuluda Eesti rahva geeniandmeid hõlmavasse kogusse. Need inimesed saavad anda oma panuse Eesti rahva tervemasse tulevikku.Geenidoonoriks olemine ei sisalda mingit riski." selgitas professor Andres Metspalu, kes on vastloodud asutuse Tartu ülikooli Eesti Geenivaramu direktori kohusetäitja.
"2007. aasta jooksul haaratakse kogumisse järk-järgult kõik Eesti maakonnad. Maakonna perearstidele on läbi viidud täiendkoolitused ja nad on valmis alustama tööd geenidoonoritega," lisas Metspalu.
EGV loodi 2001. aastal ja tänaseks on olemas kümme tuhat geenidoonori tervise- ja sugupuuandmed ning DNA. Sellise andmekoguga on Geenivaramu juba praegu arvestatav biopank kogu maailmas. Eesti riik on teadvustanud Geenivaramu olulisust geeni- ja terviseuuringute läbiviimisel.

Nõos hirmutas purjus mees püssi paugutamisega lapsi
Purjus mees hirmutas laupäeval Tartumaal Nõos jahipüssi paugutades lapsi.
Politseile teatati laupäeval kella 14.10 ajal, et Nõos sõidab ringi joobes juht. Joobes juhti otsinud politseinike poole pöördusid Nõos aga kohalikud lapsed, kes rääkisid, et Nõo paisjärve ääres paugutab mees relvaga ja nad on seetõttu hirmul.
Patrull suundus laste poolt näidatud kohta ja pidas seal kinni alkoholijoobes Urmase (s 1968). Turvakontrolli käigus leiti tema taskust jahipüssi metallosa. Mees toimetati kainenema.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Eestis tapeti nädalavahetusel kolm inimest
Tallinnas Kauba tänaval leiti eile õhtul mehe ja naise vägivallatunnustega surnukehad, tapetud mees leiti ka Narvas.
Tallinnas Kauba tänava korterist leiti eile õhtul kella 19.09 ajal Galina (s 1962) ja Aleksandri (s 1965) vägivallatunnustega surnukehad.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et esialgsetel andmetel on Galina surma põhjuseks kägistamine ning Aleksander suri poomissurma. Ilmselt võttis mees endalt elu peale seda, kui oli tapnud oma naise.
Esialgsetel andmetel võis tüli elukaaslaste vahel tekkida alkoholi tarvitamise käigus.
Politsei alustas kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmist.
Narvas avastati laupäeval Kerese tänaval asuvalt tühermaalt tundmatu mehe vägivallatunnustega surnukeha.

EÜL-i juhatuse esimehena astus ametisse Eimar Veldre
Eesti Üliõpilaskondade liidu uue juhatuse esimeheks on Eimar Veldre Tallinna ülikoolist, juhatuse aseesimeesteks Annika Kruuse, Catlyn Kirna ja Maris Mälzer.
Tänasest EÜL-i juhtiv Eimar Veldre (24) on viimased kaks aastat olnud Tallinna ülikooli üliõpilaskonna juhatuses. Ta õpib Tallinna ülikoolis haldusjuhtimist.
Uue juhatuse peamiseks eesmärgiks on Eimar Veldre sõnul tagada üliõpilaste ligipääs kvaliteetsele kõrgharidusele.
"Meile teeb muret tänane olukord, kus üle poolte üliõpilastest maksavad õpingute eest õppetoetust ning valdav enamik tudengeid on sunnitud töötama, et õpingute eest maksta," ütles Veldre.
Uus juhatus kavatseb süvendada koostööd teiste kodanikuühiskonna ühendustega.
"Koostöös rektorite, tööandjate, haridustöötajate, õpilasesinduste liidu ning teiste haridusvaldkonna organisatsioonidega saame muutuda mõjukamaks partneriks riigile ning saavutada oma eesmärke," märkis Veldre.

Järvamaa talust varastati eelmisel nädalal üle tonni vanarauda
Järvamaal asuva talu hoovist on eelmisel nädalal varastatud umbes 1000 kilogrammi vanarauda.
Tuhat kilogrammi vanarauda varastati ajavahemikul Järva maakonnas Imavere vallas Jalametsa külas asuva talu hoovist ajavahemikul 25.-30. märts.
Sauna ukseluku obaduse vastuse lahtimurdmise teel sisse murtud sauna eesruumi, kust on varastaud ca 100 kilogrammi vanarauda. Täpsem kogus ja kahju väljaselgitamisel.

Politoloog: ühiskonna valupunktid on koalitsioonileppes loosunglikud
Tallinna ülikooli võrdlevad halduspoliitika professor Anu Toots peab koalitsioonilepingu punkte, mis käsitlevad ühiskonna tõsiseid probleeme, loosunglikeks.
Toots ütles tänases ETV-le antud intervjuus, et tõsiste probleemide käsitlemisel on koalitsioonileppes üht kui teist arvestatud, kuid pigem on need käsitletud loosungitena. Näiteks toob ta HIV-i ja teaduspõhise majanduse teemad.
"Ma ei näe seal sisulist progressi," ütles Anu Toots ja lisas, et selles suunas tuleb veel arenguid oodata.
Samuti on Tootsi sõnul oluline see, et välja on jäänud nii presidendi otsevalimiste kui riigikogu valimiste kord, kuna rahulolematust praeguse süsteemiga on omajagu.
"Erakonnad on neid asju paraku ignoreerinud ja mul on sellest kahju. Ma arvan, et see oleks tähtis teema rahvale," märkis Toots.

Vargad tegid politseiniku hoovist ärandatud autoga kaks avariid
Kuressaares ärandasid kurjtegijad ööl vastu laupäeva politseiniku koduhoovist auto ja mõlkisid sellega samal ööl nelja tee äärde pargitud autot ning lõpetasid sõidu vastu posti.
Sündmused said alguse ööl vastu laupäeva, kui kurjategijad ärandasid Piiri tänavast Kuressaare politseijaoskonna vanemkonstaabli Andres Koppeli koduhoovist valge sõiduauto Chevrolet', kirjutab SL Õhtuleht.
Ilmselt südaöö paiku toimunud ärandamise järel sõitsid kurikaelad Chevrolet'ga Ida-Niidu elurajooni, kus rammisid Niidu tänavale pargitud autosid ja põhjustasid nelja auto ahelavarii. Sellega amokisõit ei piirdunud, vaid jätkus kaubamaja parklas, kus pärast suurel kiirusel tiirutamist sõideti vastu valgustusposti.
Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik ütles, et juhtunu kohta on algatatud kriminaalmenetlus ning toimunu asjaolud on selgitamisel.

Jõksi luureskandaali analüüs valmib lähipäevil
Õiguskantsler Allar Jõksi algatatud menetlus Eesti sõjaväeluurajate tegevuse põhiseaduslikkuse kontrollimiseks peaks valmima veel enne uue valitsuse ametisse astumist.
Jõksi avalike suhete nõuniku Jaana Padriku sõnul lüüakse valmivale analüüsile tempel "ametkondlikuks kasutamiseks", kuid samas tehakse avalikkusele siiski kokkuvõte menetluse tulemustest, kirjutab Postimees.
Õiguskantsler hakkas 26. veebruaril uurima, kas kaitsejõudude peastaabi luureosakond on oma viimaste aastate tegevuses austanud inimeste põhiseaduslikke õigusi.
Niinimetatud sõjaväeluureskandaal sai alguse veebruaris, mil avalikkusse lekkisid andmed, et Eesti sõjaväeluurajad on viimastel aastatel väidetavalt jälginud kaitseministeeriumi ja sellega seotud inimeste tegevust, kuigi seaduse järgi tohib sõjaväeluure kontrollida vaid kaadrikaitseväelasi.

Tallinna ehitatav Smuuli tee hiigelsild on kõver
Mai keskel liikluseks avataval Smuuli tee viaduktil torkab silma suur jõnks, mis on silla keskmise betoonosa valamisel tekkinud läbivajumise tagajärg ja mille ehitaja lubab vante venitades likvideerida.
Kui Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tee vahel üle Ülemiste kaubajaama manööverteede kaarduvat silda eemalt vaadata, on selgelt näha, kuidas silla keskosa lainetab, kirjutab Postimees.
Eesti pikima sildeavaga Smuuli tee viadukti ehitusel ametlikku ehitusjärelevalvet tegeva firma Teede Projektijuhtimise AS juhtivspetsialisti Aldur Aasa väitel ei ole midagi nii hullusti, et seda parandada ei saaks.
Aasa sõnul vajusid vantsilla keskmiste osade valamisel silla otsad tõesti umbes poole meetri võrra allapoole, kuid kohe pärast silda ülal hoidvate metalltrosside ehk vantide pingutamist kerkis sild põhimõtteliselt vanasse asendisse.
Aasa kinnitas, et pärast asfaldikihi valamist ja sillapealsete rajatiste paigaldamist pingutavad ehitajad vandid ära ning sild saab oma õige kuju.

Sotside juhatus kinnitas eile hilisõhtul ministrikandidaadid
Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatus kinnitas eilsel koosolekul rahandusministriks Ivari Padari, siseministriks Jüri Pihli ja rahvastikuministriks Urve Palo. Ministrid peab homme heaks kiitma ka erakonna volikogu.
SDE esimees Ivari Padari sõnul on tegemist kompetentsete isikutega, kes suudavad ministri ametiga kaasnevat vastutust kanda.
"Meie jaoks on oluline, et koalitsioonileppesse kirjutatud sotsiaaldemokraatide ideed saaksid teoks. Rahalise katte oma lubadustele saime reedesel erakondade eelarve arutlusel, nüüd oli meie ülesanne leida veel ka inimesed, kes nende lubaduste eest seisma hakkavad. Usun, et erakond käis välja parimad inimesed nendele ametipostidele," lisas Padar.
Jüri Pihl ütles, et on tänulik Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale, kes tegi talle ettepaneku asuda juhtima siseministeeriumi.
"Ma lähen suurima heameelega tööle siseministeeriumisse ja arvan, et seal saab palju ära teha siseturvalisuse tagamisel. Iga politseiniku ja päästetöötaja igapäevased teod ja väljaütlemised peaksid tõstma inimeste turvatunnet," kinnitas Pihl, kes tõstis esile ka erakonna esimehe ja aseesimehe Eiki Nestori head tööd koalitsioonikõneluste ajal.

Riigikogu ees seisab kohustus tõestada end rahva esindajana
Parlamendi tähtsus on juba üle kümne aasta aeglaselt, ent järjekindlalt vähenenud, otsustamisõigus koondub üha kindlamalt valitsuse kätte.
Täna tööd alustav viies taasiseseisvumisjärgne ning ajalooliselt XI riigikogu, mis peaks parlamentaarse demokraatiaga riigis olema kõige suurema võimuga organ, on juba enne esimest kogunemist vähemalt ühe "punkti" tulevasele valitsusele ära andnud.
Kolm nädalat kestnud koalitsiooniläbirääkimised keskendusid valitsusele kui täidesaatvale organile. Ministrikohtade jaotumise üle tuurisid tulised vaidlused, samal ajal kui riigikogu komisjonide juhtimine lepiti koalitsioonierakondade vahel kokku justkui möödaminnes.
Veidi rohkem oli juttu küll riigikogu esimehe kohast, aga see pisendus Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning peaminister Andrus Ansipi kemplemises samuti "kümnendajärguliseks" ametipostiks.

Pettunud Olari Taal astub ühendparteist välja
Kuigi Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas eile koalitsioonilepingu, mis erakonna taas valitsusse viib, teatas Olari Taal erakonnast lahkumisest.
"Ma arvasin, et ma ei sobi poliitikasse ja olin erakonnast lahkumise peale mõelnud juba mitu kuud," ütles endise Res Publica üks asutajaid ning peamisi rahastajaid Olari Taal. Taali sõnul kiirendas tema otsust parteist välja astuda erakonna möödunud nädalal toimunud eestseisuse koosolek. "Kui teistes erakondades põhinevad otsused suurel määral konsensusel, siis IRL-is on nii, et väike enamus domineerib suure vähemuse üle," selgitas Taal. Taal lisas, et talle jäi arusaamatuks, miks Mart Laar ei tahtnud riigikogu esimehena näha Jaak Aaviksood. "Need asjad tuleks selgeks rääkida. Ka see oleks argument, kui Laar ütleks, et kevadel läheb erakonna esimehe koha pärast heitluseks ja nii on tal paremad võimalused."

Tartu füüsikud aitavad luua uut tomograafi
Uus tomograaf peab aitama haigusi diagnoosida patsienti säästvamalt ja odavamalt.
Mõne nädala on Tartu ülikooli füüsikainstituudi teadlased osalenud üle-euroopalises projektis STRING, mille eesmärk on välja töötada uut tüüpi tomograaf, mis muudab haiguste diagnoosimise patsiendisõbralikumaks ning odavamaks.
Füüsikainstituudi teadusdirektori Marco Kirmi sõnul on praegu kasutatavad tomograafid oma aja ära elanud ja tarvidus uute, patsiendisõbralikumate ja ühtlasi analüüsikulusid kokku hoidvate tomograafide järele on väga suur.
Ühel maailma suuremal meditsiinidiagnostika seadmeid tootval ja arendaval ettevõttel Philips on oma ettekujutus, kuidas uus tomograaf luua. "Tegemist on paljuski olemasoleva tomograafi täiustamisega ja efektiivsemaks muutmisega," nentis Kirm.

Sünnipäevapidu mängutoas lõppes lõhkise kulmuga
Jõmmi mängutuba ei pea vigase batuudi tõttu juhtunud õnnetust enda süüks.
Tallinnas Jõmmi peo- ja mängutoas sünnipäeva pidanud kaheksa-aastane poiss kukkus vigasel batuudil hüpates kulmu katki, kuid mängutoa juhataja keeldub lapsele ja ta vanematele kompensatsiooni maksmast.
"Paar külalist oli sünnipäevapeole veel jäänud. Lapsed hüp-pasid batuudil ja ühel hetkel kukkus mu poeg kõhuli, peaga vastu batuudi riiet kinnitatud suuri vedrusid," rääkis poisi ema Helle Tammoja. Tammoja lisas, et ta rabas poisi kohe batuudilt alla ja nägi, et pool nägu oli verine. "Otsisime, millega nägu puhastada. Alguses leidsime ainult WC-paberi. Mängutoa töötaja samal ajal koristas ega tundnud üldse asja vastu huvi," selgitas ta. Koristaja olevat tema sõnul ainult käskinud neil ära minna, sest varsti pidi algama uus pidu. Poisi isa leidis turvakaared, mis oleks pidanud vedrusid katma, hiljem batuudi alt.

Eramaaomanikud nurjasid Suurupi kaitseala loomise
170 hektari maa erakätest riigile ostmine läinuks maksma sada miljonit krooni.
Pärast ligemale kolm aastat kestnud vaidlusi kohalike kinnisvaraarendajatega oli keskkonnaministeerium sunnitud tunnistama lüüasaamist ning loobuma plaanist moodustada Harku valla mereäärsetele elamuehitusest puutumata maadele Suurupi looduskaitseala.
Loomata jäänud looduskaitseala läheduses elavat tuntud bioloogi Tiit Hunti ja keskkonnahariduse aktivisti Val Rajasaart pani keskkonnaministeeriumi eelmisel nädalal langetatud otsus hämmastusest pead vangutama. "Jääb arusaamatuks, kuidas saab ministeerium kaitseala mitte luua, kui ka mullu alale tehtud kordusekspertiisi käigus leidis kinnitust, et siin on terve hulk üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 nõuetele vastavaid väärtuslikke kooslusi," tähendasid mõlemad mehed, kelle sõnul on arusaamatu, miks selline otsus just vahetult enne keskkonnaministri vahetumist langetati. "Tähtis on, et taoline roheala Tallinna külje all säiliks."

Ukraina president saatis parlamendi laiali
Ukraina president Viktor Juštšenko teatas täna parlamendi laialisaatmisest.
Televisiooni otse-eetris rahva poole pöördunud president teatas, et erakorraliste valimiste väljakuulutamine on tema "kohus". Presidendi väitel on parlament oma töös rikkunud põhiseadust, kuna mitmed rahvasaadikud on vahetanud fraktsioone. Ukraina seadused kohustavad rahvaesindajaid jääda selle partei juurde, kelle ridades nad parlamenti ehk Ülem-Raadasse valiti.
Nädalavahetusel nõudsid parlamendi laialisaatmist ka umbes 70 000 Kiievisse kogunenud, nö "oranže" jõude toetavat demonstranti. Paralleelsel meeleavaldusel hoiatas vaatlejate poolt rohkem Moskva-meelseks kandidaadiks peetav peaminister Viktor Janukovitš president demokraatia õõnestamise eest.

TV 3 uudised: Teadlased arutlevad kliima soojenemise üle
Ligi 300 teadlast kogunes täna Belgias toimuvale viiepäevasele konverentsile, millel käsitletakse kliima soojenemist ning selle vastu võitlemist.
Teadlased plaanivad viiepäevasel konverentsil viimistleda kliimasoojenemise mõjude raportit ja leida viise, kuidas inimkond suudaks protsessi vastu võidelda, vahendasid TV 3 Seitsmesed uudised.
Teadlaste arvutused näitavad, et veetase võib tõusta kuni 5 meetrit ning rannikuäärsed inimesed saavad näha
suurt viletsust, kui valitsused ei hakka juba täna kliima soojenemisega ägedamalt võitlema.

Portugalis konfiskeeriti 3,3 tonni hašist
Portugali võimud konfiskeerisid Evora lähistel ühest autost 3,3 tonni hašist.
Portugali ametivõimude andmeil oli narkolaadung teel Hispaaniasse, vahendab Le Figaro.

Hiinas kasvab kirjaoskamatute arv
Hiinas on kirjaoskamatute arv viimase viie aasta jooksul kasvanud 30 miljoni inimese võrra ja praeguse seisuga on riigis 116 miljonit kirjaoskamatut.
Kirjaoskamatuse kasvu peamine põhjus on selles, et talunike lapsed jätavad kooli pooleli, sest peavad endale tööd otsima, vahendab BBC.
Hiina majanduskasvu tõttu lahkub maapiirkondadest miljoneid inimesi, kes otsivad tööd linnas.
Hiinas loetakse kirjaoskamatuks inimene, kes ei oska lugeda ega kirjutada 1 500 hieroglüüfi.
Hiina haridusametnike hinnangul on olukord murettekitav, kuna kirjaoskamatusel on ka suur sotsiaalne mõju.
Hiina kommunistlik partei seadis pärast 1949. aastal võimulesaamist üheks oma peamiseks eesmärgiks kirjaoskamatuse kaotamise. Vahenditeks kasutati hariduse kättesaadavamaks tegemist ja mõnede hierpoglüüfide lihtsustamist. Meetoditest oli kasu, kuid edu saabudes lasksid paljud kohalikud omavalitsused ohjad lõdvemale ja kaotasid kirjaoskamatusega võitlevad asutused ära ning nüüd on see tundma andma hakanud.

Riigiduuma ei soovi võidulipule sirpi ja vasarat
Venemaa riigiduuma ülemkoda tahab II Maailmasõja võidulipule sirpi ja vasarat, kuid alamkoda on sellele vastu.
Venemaa riigiduuma seadus ei saanud toetust parlamendi ülemkojas Föderatsiooni nõukogus, kuna lipul puuduvad sirp ja vasar, teatas Rosbalt.
Riigiduuma kavatseb ülemkoja veto ületada, võtta seadus uuesti vastu ja jätta võidulipp ilma sirpi ja vasarata. Võidulipu heiskas Punaarmee 1945. aastal sõja lõppedes Berliinis Reichstagi hoonele. Vene presidendi esindaja Aleksandr Kotenkov toetas seadust ja ütles, et sirbi ja vasaraga võidulipp oli vaid üks üheksast lahingulipust, mis tehti enne Reichstagi rünnakut. "Meie isad ja vanaisad läksid lahingusse lihtsalt punase lipu all," lisas Kotenkov.
Föderatsiooni nõukogu liikmed olid nördinud sirbi ja vasara puudumise pärast võidulipul. Ülemkoja spiiker Sergei Mironov ütles, et ei saa hääletada 9. mai tähistamise eel seaduse poolt, mille vastu on veteranid.

Ukrainat võivad ees oodata erakorralised valimised
Ukraina president Viktor Juštšenko hakkab parlamendiliidritega läbirääkimisi pidama, kuid samas teatas riigijuht, et on kõneluste luhtumise korral valmis parlamenti laiali saatma.
Ukraina läänemeelne president Viktor Juštšenko hakkab õige varsti venemeelsete parlamendiliidritega läbirääkimisi pidama, vahendab BBC. Juštšenko on öelnud, et kui kõnelused arusaamatusi ei lahenda, siis on ta valmis parlamenti laiali saatma.
Presidendi rivaali, peaminister Viktor Janukovitši toetajad on parlamendihoonet ümbritsevasse parki üles seadnud enam kui 200 telki. Pargis nõuavad protestijad, et president võtaks tagasi oma erakorraliste valimiste korraldamise ähvarduse.
BBC korrespondendi hinnangul võivad erakorralised valimised paisata Ukraina poliitilisse kaosesse.

Saudi Araabia on edukas modžaheedide rehabiliteerimises
Saudi Araabia tegeleb väga edukalt endiste modžaheedide (pühade võitlejate) rehabiliteerimise projektiga ja juba 700 sõjameest on läbinud kursused tavaliseks eluks.
Siseministeeriumi korraldatud rehabiliteerimiskursused on läbinud umbes 700 al-Qaida sidemetes süüdistatud inimest, teatas telegraph.co.uk.
Üks nendest Abu Suleiman (nimi muudetud) töötas enne 2001. aastal vangistamist seitse aastat koos Osama bin Ladeniga.
Oma sõnul läks ta Afganistani pärast seda, kui nägi moslemite genotsiidi Bosnias ja oli kindel, et Lääs peab islamiga sõda: "Kui ma läksin Afganistani, siis läksin aitama kõiki moslemeid maailmas."
Praegu on Suleimanil oma töökoht, auto ja perekond. Rehabiliteerimiskeskuses töötasid temaga psühholoogid, kes abistasid teda nelja-aastasest Guantanomo vangistusest saadud psühhotraumast üle saamisel. Samas rääkisid ka vaimulikud pidevalt temaga islami doktriinist ja sellest, et Koraan keelab inimeste tapmise vaatamata nende usule.

Regnum: Velman pole enam usaldusväärne allikas
Vene infoportaal Regnum lükkas ümber riigikogu liikme Vladimir Velmani sõnad nagu oleks portaal valimiseelses pronkssõduri saagas toetanud konstitutsiooni parteid ning ei nõustunud ka väitega, et Regnumit kureerib Kremlis lähivälismaaga tegelev Modest Kolerov.
Regnumi väitel kajastas portaal palju kordi nii Andrus Ansipit, Edgar Savisaart, Andrei Zarenkovi kui ka Vladimir Velmanni ning seega ei toetanud ega toeta ühtegi Eesti parteid.
"Sellega seoses ei saa Regnum kasutada härra Velmanni enam usaldusväärse info- ja kommentaaride allikana," teatas portaal.

Surnud paavst Johannes Paulus II võib pühakuks saada
Katoliku kirik hakkab uurima, kas lahkunud paavst Johannes Paulus II pani toime ime, mida väidab üks Prantsuse nunn - kui ime ametliku kinnituse saab, siis astub endine paavst sammu lähemale pühakustaatusele.
Paavsti teisel surma-aastapäeval antakse Vatikanis ametlikult üle raport, mis teatab, et Johannes Paulus II võis pärast surma toime panna ühe ime, vahendab BBC. Nimelt väidab üks Prantsuse nunn, et ta paranes Parkinsoni tõvest pärast seda, kui oli palvetanud surnud paavsti poole.
Kui nunnaga toimunu ametlikult imeks tunnistatakse, siis astub paavst pühakustaatusele lähemale, kuid päriselt pühakuks saamiseks on tarvis kahte Vatikani poolt ametlikult tunnistatud imet.
Pühakukskuulutamise protsessi juurde käib ka see, et Vatikan koostab paavsti kohta toimiku, kuhu kogutakse kõik tema kirjutised: nii need, mis ta paavstiksoleku ajal kirja pani kui ka selle aja eelsed. Kõik kirjutised uuritakse läbi veendumaks, et paavst ei ole kunagi mingeid ketserlikke veendumusi väljendanud.

Ergma: eestlased kardavad Venemaad
Tartu ülikooli professor ja riigikogu spiiker Ene Ergma arvates kardavad eestlased sovjetiaja tagasitulekut.
Ergma sõnul püsib Eestis endiselt kartus Venemaa ees, kirjutas Kommersant-Vlast.
"Me kardame, et Nõukogude Liidu ajad tulevad tagasi, aga teil (Venemaal) on varsti ju presidendivalimised," nentis riigikogu esimees.
Ergma märkis, et ohutunne teravnes eriti peale Putini võimule tulekut.

Peterburis põles elumaja
Täna hommikul põles Peterburis elumaja, mille kustutustööde käigus sai viga 23-aastane tuletõrjuja.
Põlengus hävis 2500 ruutmeetrit pinda, vahendas lenta.ru.
Hoonest evakueeriti 45 inimest ja tulekustutamisel osalesid 132 päästetöötajat ja 36 tuletõrjemasinat.

Vene kohus mõistis PricewaterhouseCoopers'i süüdi
Moskva vahekohus rahuldas Venemaa maksuameti hagiavalduse auditkompanii PricewaterhouseCoopers'i (PwC) vastu ja tunnistas, et PwC osales naftafirma Jukose ebaseaduslikes maksuskeemides.
Kõik PwC ja Jukose vahel 2002-2004. aastal sõlmitud auditlepingud tunnistati kehtetuks ning kohus nõudis PwC-lt välja 480 tuhat dollarit, kirjutab Kommersant.
Kohus leidis, et tehingute eesmärk ei olnud auditi teostamine, vaid Jukose aktsionäride petmine valede auditkokkuvõtete koostamise kaudu. Arbitraaži hinnangul teadis PwC, et Jukos hoiab maksudest kõrvale, aga ei teavitanud sellest aktsionäre.
Ajaleht märgib, et PwC litsents lõpeb 20. mail ja vahekohtu otsuse tõttu võidakse selle pikendamisest keelduda. Samas teatas PwC pressitalitus, et firma teostas auditi vastavalt professionaalsetele standarditele ja seega kaebavad nad vahekohtu otsuse edasi.

Saalomoni saari tabas tsunami
Täna varahommikul oli Vaikse ookeani lõunaosas tugev maavärin, mille tagajärjel tabas Saalomoni saari tsunami.
Praegustel andmetel on hukkunud viisteist inimest, kuid kohalike võimude andmetel võib surmsaaanuid rohkemgi olla, vahendab BBC. Kahjude hindamist raskendab see, et piirkonnas on palju väikseid ja eraldatud saari, kust pole veel infot saadud.
Hiidlaine tegi mõned külad täiesti maatasa, kohalike teatel oli laine "mitme meetri" kõrgune. Reutersile kinnitasid kohalikud, et veetase tõusis 4-5 meetri võrra ja merevesi tungis kuni 70 meetri kaugusele maismaale.
Tsunamihoiatus on antud ka Paapua Uus-Guineale, Loode-Austraaliale ja paljudele väiksematele saartele.
Maavärina tugevuseks mõõdeti 8 magnituudi.
Maavärina kese oli 10 kilomeetri sügavusel merepinna all Saalomoni saarte pealinnast Honiarast 345 kilomeetri kaugusel.

Venemaa vanim mošee võtab uskmatuid külalisi lahkelt vastu
"Paljud teist ei loe piisavalt pühakirja, vaid kulutavad oma aega valedele asjadele," manitseb imaam Džuma mošees, mis kuulub maailma viie vanima hulka.
"Vaatate liiga palju televiisorit ja loete valesid raamatuid, tõeliselt usklikke ei näe ma palju," jätkab imaam oma manitsuskõnet. Kui silmad kinni panna ja kuulata vaid sõnumit, siis ei erine see palju luteri kiriku pastori omast.
Kuulajad on aga Kaspia mere ääres asuva Dagestani linnakese Derbenti muslimid - šiiidid ja sunniidid läbisegi.
Venemaa vanima, 8. sajandist pärit mošee imaam teab, mida räägib, sest ringi vaadates näen ühte mošeelist hoolega SMS-e toksimas, teised ajavad nurgas rahumeeli omavahel juttu.
Sisenevad mitu miilitsavormis meest, laskuvad põlvili ja palvetavad. Tänapäeval võib erinevalt Nõukogude ajast isegi miilits Dagestanis vabalt islami usku järgida. Dagestani elanikest on muslimeid 80 protsenti.

Ungari selgitab Venemaaga kavandatavat energiakoostööd
Pärast Eesti Päevalehes 28. märtsil ilmunud artiklit "Ungari eelistab teha gaasitoru koos Venemaaga" palus Ungari saatkond avaldada oma selgituse.
Välismaises ja Ungari ajakirjanduses on viimastel päevadel korduvalt kirjutatud Ungari energiapoliitikast.
Sel puhul soovib välisministeerium pöörata tähelepanu järgmisele: Ungari energiapoliitikas pole toimunud mingit muutust. Meie prioriteediks on varustuskindluse tagamine - sealhulgas ühepoolse impordisõltuvuse vähendamine - ja energia saamise mitmekesistamine. Maagaasi osakaal meie esmases energiatarbimises on erakordselt kõrge, umbes 45 protsenti. Ungari sõltub Vene gaasist ligikaudu 80 protsendi osas tarbimisest ja seega on mitmekesistamine meie parimais huvides.
Seepärast oligi Ungari üks neist maadest, kes avaldas soovi, et EL ja selle liikmesmaad lahendaksid usaldusväärse ja jätkusuutliku energiavarustuse küsimuse liidu ühtset poliitikat kasutades. See peaks keskenduma varustuskindlusele, konkurentsile ja jätkusuutlikkusele, lähtuma liikmesmaade solidaarsuse põhimõttest ning füüsilise alusena seadma sihiks infrastruktuuri arendamise.

Vastupanujuht taunib okupatsiooni
*iia radikaale ühendav Mahdi armee on lõpetanud sõjalised rünnakud ameeriklastele.
Noore Muqtada al-Sadri (33) sõna maksab Iraagis järjest enam, kuigi USA üritab tema mõjule vastu astuda. 9. aprillil, kui möödub neli aastat Bagdadi USA vägede kätte langemisest, kavatseb radikaalne šiiidist poliitik korraldada rahumeelse suurmeeleavalduse, et nõuda ameeriklaste Iraagist lahkumist.
"Okupantide lahkumine tähendaks stabiilsust ja rahu Iraagile, võitu islamile ning terroristide ja uskmatute kaotust," kuulutas al-Sadr, kellele allub ka Mahdi armee.
Erinevalt Saddam Husseini toetanud põrandaalusest sunniitide vastupanuliikumisest võib šiiitide liider, kellel on Bagdadi võimuladvikus tihedaid sidemeid, arvestada suurema rahvusvahelise tähelepanuga.

Märtsis sündis Tallinnas 470 last
Tallinna perekonnaseisuamet registreeris eelmisel kuul 470 sündi, mis on veebruariga võrreldes 47 sündi rohkem.
Märtsis kirjutati välja 461 surmatunnistust - seega registreeriti möödunud kuul taas sünde surmadest rohkem, teatas Tallinna pressiteenistus.
2005. aastaga võrreldes on sündimus 10,4% võrra kasvanud. Eelmise aasta jooksul registreeris Tallinna Perekonnaseisuamet 5557 sündi, 2005. aastal aga 5031 sündi, seega 526 sündi vähem kui mullu.
Võrreldes 2002. aastaga on sündimus kasvanud koguni 42,3% võrra. 2002. aastal registreeris Tallinna Perekonnaseisuamet 3905 sündi ehk 1652 sündi vähem kui 2006. aastal.

Tallinna haiglad jätkavad iseseisvatena
Äsja valminud Tallinna tervishoiu arengukava järgi ei ole Tallinna haiglate liitmine üheks keskhaiglaks otstarbekas ja haiglad jätkavad eraldiseisvatena.
Kõikide Tallinna haiglate nõukogud arutasid vastvalminud Tallinna tervishoiu arengukava ning abilinnapea Merike Martinsoni juures toimunud ühiskoosolekul määratleti ühtlasi linna keskhaiglate edasine areng kuni aastani 2015.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul pole Tallinna linnal seni arstiabikorralduse arengukava.
"Ehkki juba 2003 valmis koostöös Stockholm Care AB abiga kavavariant, oli see keskendunud analüüsile ega andnud konkreetseid arengusuundi," rääkis Martinson. "Praeguseks on olukord muutunud - haiglad on oma hoonete renoveerimisele kulutanud miljoneid, probleeme on arstiabi kättesaadavuse ja meedikute väljavooluga Eestist. Seetõttu ei ole praeguste keskhaiglate liitmine või hoopis uue ehitamine otstarbekas. Seda on silmas peetud ka uue Tallinna tervishoiu arengukava koostamisel."

Sotsid: lammutati Sakala säilima pidanud fassaad
Sakala keskuse arendajad on hävitanud ka keskuse Rävala puiestee poolse säilima pidanud paefassaadi ja osaliselt ka torni, teatasid laupäeval paeliit ja sotsiaaldemokraadid.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on veebruari keskpaigast pärit Sakala keskuse uues projektis kirjas, et hoonest säilitatakse Rävala puiestee poolne fassaad ja keskuse torn. "Eilse seisuga olid arendajad aga lammutanud nii kõnealuse fassaadi kui ka torni ühe külje," märkis Juske.
AS-i Uus-Sakala juhataja Ilmar Kompuse hinnangul aga püüavad sotsid asjatut paanikat külvata. Tema sõnul säilib tulevikus Rävala puiestee poolt hoonele senisega identne vaade, säilitatakse vana hoone torn ja taastatakse Rävala-poolne hoone fassaad.

Laagna teel juhtus raske liiklusõnnetus
Raskes liiklusõnnetuses Laagna teel hukkus üks ja sai vigastada kolm inimest.
Pühapäeval kell 02.35 juhtus liiklusõnnetus Laagna tee alguses, kus kesklinna poolt Lasnamäe suunas liikunud sõiduauto BMW kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja paremale vastu muldvalli ning rullus üle katuse.
Sündmuskohalt viis kiirabi Mustamäe haiglasse Aleksei (s 1977), alkoholijoobes Aleksandri (s 1976) ning kaks naist, kellest üks suri saadud vigastustesse. Naiste isikud on tuvastamisel.
Politsei palub kõigil, kes liiklusõnnetust pealt nägid, helistada telefonil 612 5666 või 110.

Kaunis kevadilm meelitab Kadriorgu
Kadriorus võib kevadhooaja ametlikult avatuks kuulutada, sadade kisavate lindude kõrval on oma koha sisse võtnud noored ja vanad ning poni Fuks.
Veidi pärast keskpäeva jõuavad Luigetiigi äärde viis lõbusat ja taaruvat noormeest. Päike paistab, meeleolu on silmanähtavalt hea ja nii võetakse alustuseks ette väike linnujaht. Toitu noolival tuvil koordinatsiooniga probleeme ei ole ja lind tõuseb ilma erilise vaevata tema poole küünitava noormehe nina eest lendu.
Noormeeste järgmiseks sihtmärgiks on tiigi ääres parte toitvad tüdrukud. Kui linnujahtija oleks andnud ühele natuke tugevama müksu, oleks tüdruk saanud ka selleaastase esimese supluse.
Kogu see lärm ja sebimine ei sega põrmugi päikesepaistel mõnulevaid prouasid, kes pärast hetkelist silmade avamist jätkavad uneleval ilmel päikese nautimist. Üks noormees läheb seina äärde oma loomulikke vajadusi rahuldama.

Ve-ne-la-sed tee-ni-vad eest-las-test vä-hem
Sar-na-selt teis-te Eu-roo-pa rii-ki-de-ga, kus sis-serännanud saa-vad ko-ha-li-kest väik-se-mat pal-ka, tee-ni-vad ka mit-te-eest-las-test me-hed võrrel-des eest-las-te-ga 10-15% vä-hem, sel-gus Tar-tu üli-koo-lis teh-tud uu-rin-gust.
Uu-rin-gust sel-gub, et pal-ga-va-he peapõhjus-teks on per-so-naal-ne või töö eri-ne-vus. Um-bes 2-4% pal-gae-ri-ne-vu-si on se-le-ta-ta-vad ka keh-va kee-leos-ku-se-ga.
Uu-ring ei kin-ni-ta-nud ot-sest mit-te-eest-las-te disk-ri-mi-nee-ri-mist - nei-le sa-ma töö eest eest-las-test väik-se-ma pal-ga maks-mist. Pi-gem on pal-ga-va-he seo-tud eri-ne-va kul-tuu-ri-li-se taus-ta-ga ja töö-tu-ru-le tu-le-ku ras-kus-te-ga.
Pikemalt homme rubriigis  "Töö".

Auto 100 investeerib üle 50 miljoni krooni
Škoda autode esindaja Auto 100 ASi käive ulatus möödunud aastal auditeerimata andmetel üle 250 miljoni krooni, sel aastal investeerib ettevõte 50 miljonit krooni.
Üle-eelmise aasta lõpus Škodade esindusõiguse saanud Auto 100 juhatuse liikme Janek Aaviku sõnul on ettevõte vähem kui pooleteise aastaga rajanud üleriigilise müügi- ja teenindusvõrgu ning Škodade müük on võrreldes ülemöödunud aastaga kasvanud 76%.
"Peame ka turule tänulikud olema - meie turule tulek sattus heale ajale ja meil õnnestus turu kasvust osa saada," märkis Aavik.
Auto 100 müüs möödunud aastal kokku 1070 uut sõidukit. Enim müüdud mudel oli ettevõtte teatel Škoda Octavia.
Tegemist on esimese Škoda tehase kontseptsioonile vastava müügikeskusega Baltikumis.
Auto 100 AS kuulub AS Talleks ettevõtete gruppi.

Kilk: tegin vea, et Hansult Ekspressi nelja miljoniga ei ostnud
Ettevõtja Rein Kilk kahetses, et omal ajal Hans H. Luigelt Ekspressi nelja miljoniga ei ostnud.
"Kuna ma varem ei ole kunagi aktsiaid märkinud, siis nüüd märkisin kohe tublisti," ütles Kilk vastuseks Äripäeva küsimusele, kas ta Ekspress Grupi aktsiaid märkis.
"Üle kümne aasta tagasi pakkus Hans mulle Ekspressi müügiks ligi nelja miljoni krooni eest. Praegu vaatan, et tookord vist tegin vea, et ei võtnud pakkumist vastu. Hansu tegemisi olen ma aastaid jälginud ja need sisendavad mulle kindlust," lisas Kilk.

Nordea tõstis hoiuseintresse
Seoses euro baasintresside tõusuga pankadevahelisel turul tõstis Nordea Pank 1. aprillist hoiuste intressimäärasid kõikides valuutades.
1- kuni 5- kuuliste Eesti krooni ja euro hoiuste intressimäärad tõusid kuni 0,26 protsendipunkti, olles võrreldes suurimate konkurentidega täna turu parimad. 1-kuulise hoiuse uus intressimäär on 3,41% ning 5-kuulise hoiuse intress 3,45%, teatas pank.
Märtsis alanud kampaania intressimäärad 6- kuni 12- kuulistele Eesti krooni hoiustele jäävad kehtima 15. maini. Aastase hoiuse intressimäär on 4,0%, 9-kuulise intress 3,85% ning 6-kuulise intress 3,7%.
Nordea internetipangas lepingu sõlmijatele on kõik intressimäärad 0,1% võrra soodsamad.

Neste sooduskampaania sai läbi
Neste Eesti nädalavahetuse sooduskampaania lõppes täna hommikul, kui bensiinide ja diislikütuse hinnad tõusid 35 sendi võrra liitri kohta.
"Tõepoolest, täna hommikul kell 6 sai läbi meie nädalavahetuse soodsa hinna kampaania," tõdes Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju Eesti Päevaleht Online'ile, "ning hinnad on samad, mis eelmise nädala neljapäeval."
Futura 95 Euro maksab Neste jaamades 13,15, Futura 98 Euro 13,65 ja Futura D Euro 12,55 krooni liitri kohta.

Keemiatööstuse liit rõõmustab mitte millegi üle
Eesti keemiatööstuse liit teatas täna, et kompakt-pesupulbrite kasutuselevõtt vähendas eelmisel aastal kemikaalide sattumist keskkonda kuni 1000 tonni võrra, Tallina Vesi andmed reostuskoormuse vähenemist ei näita.
Aasta tagasi käivitas keemiatööstuse liit koos Euroopa katusorganisatsiooniga projekti "Pese säästvalt!", millel oli mitu toredat eesmärki: tõsta tarbijate teadlikkust uute kompaktsete pesupulbrite teemal, muuta pesupesemine inimeste jaoks mugavamaks ning samas vähendada kemikaalide mõju keskkonnale.
Hiljutised uuringud näitavad liidu andmetel, et projekt oli edukas ning saavutas loodetud tulemuse isegi kiiremini, kui selle algatajad lootsid.
"Arvutuste kohaselt sattus 2006. aastal tänu kompaktpesupulbrite kasutuselevõtule keskkonda kuni 1000 tonni vähem kemikaale kui varasemal aastal. Aastaks 2007 prognoosime selleks suuruseks juba 1500 tonni. Lisaks on säästetud pakendi ja transpordimahtude arvelt. Võib öelda, et projekt on olnud edukas ning seda nii tootjate osavõtu kui ka tarbijate informeerimise osas," sõnab liidu tegevdirektor Hallar Meybaum liidu teates.

Tallinna lennujaam avas tasuta internetipunktid
Tallinna lennujaamas on alates aprillist lennujaamas avatud viis tasuta internetipunkti, millest neli asuvad reisiterminali kinnises tsoonis ehk peale passikontrolli ja üks lahkuvate reiside avalikus tsoonis.
Tallinna lennujaama müügitoetuse spetsialisti Indrek Kaingi sõnul on internetipunktid täiendus märtsi algusest lennujaama poolt pakutavale traadita internetiühendusele.
"Meie wifi-võrku on viimase kuu jooksul kasutanud ligi 4000 inimest. Nüüd saavad kiire ühendusega i-kioskites e-kirju vahetada, infot otsida või uudiseid lugeda ka need, kel sülearvutit kaasas pole," ütles Kaing ettevõtte teates.
Uued internetipunktid on varustatud puute-ekraani ja klaviatuuriga ning kõikidesse arvutitesse on sisse ehitatud ID-kaardi lugejad. Erinevalt paljudest teistest Euroopa lennujaamadest on internetikioskite funktsioonid kõigile tasuta.
Kuni terminali juurdeehituse valmimiseni plaanib lennujaam luua ajutisi lahendusi sülearvutite jaoks täiendavate elektripistikute lisamiseks. "Terminali viimase renoveerimise käigus ei olnud elektripistikute järele nii suurt vajadust kui täna. Järgmisel aastal valmivas lennujaama laiendusprojektis oleme selle peale juba mõelnud ning terminali juurdeehituse lõppedes kavatseme kindlasti ka internetipunkte juurde teha," rääkis Kaing.

Reval Hotelsi ja Reval Inni uus peadirektor on Heikki Vanhanen
Reval Hotel Grupp nimetas Reval Hotelsi ja Reval Inni uueks peadirektoriks Heikki Vanhaneni.
Vanhanen, kes on tegutsenud Reval Hotels regioonijuhina Lätis aastast 2003 ja Reval Hotel Latvija tegevjuhina aastast 2000, on nimetatud uuele ametikohale alates 01. aprillist 2007. Ta võtab ameti üle Karl Otto Skoglandilt.
Reval Hotel Grupp on Baltimaade suurim hotellikett, kuhu kuulub täna kuus täisteenust pakkuvat hotelli ja kolm economy-klassi teenuseid pakkuvat hotelli.
Reval Hotelsi ja Reval Inni omanikuks on Norra kinnisvarafirma Linstow AS. Linstow AS on Anders Wilhelmsen Groupi tütarfirma, kes on luksuslaevu haldava ettevõte Royal Carribean Cruisline suuromanikuks.

Iga nädal läheb mõni kodu haamri alla
Iga nädal panevad pangad müüki mõne võlgniku eluaseme, mis oli panditud laenu katteks, üldiselt aga käituvad eestlased pangalaene tagasi makstes ülikorralikult.
Kahe viimase nädala ametlikke teadaandeid lapates leiab neist järjekindlalt sundenampakkumisteateid, kus kohtutäitur müüb võlgniku vara pangalaenu katteks, kirjutab Postimees.
Seni veel üksikud sundenampakkumised kinnitavad asjatundjate hinnangul aga eranditena reeglit, et enamasti maksab eestlane oma laene ülima kohusetundega.
Hansapanga eluasemelaenude osakonna juht Agnes Makk märkis, et saadab aastas umbes viis laenuga ostetud kodu sundmüüki, et pank oma raha kätte saaks.
Statistiliselt on halbu laene 0,2 protsenti kogu laenuportfellist, seega on pankuritel ikkagi kuldsed päevad - kogu välja antud raha tuleb koos kopsaka marginaaliga mühinal panka tagasi.

Jaekaubandus kasvas aastaga viiendiku võrra
Jaekaubandusettevõtete kaupade müük suurenes selle aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes 21%.
Veebruaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 3,6 miljardit krooni. Kaupade jaemüügi kasvutempo oli kiirem kui aasta tagasi samal ajal, mil jaemüük kasvas 19%, teatas statistikaamet.
Kiireim oli juurdekasv tööstuskaupade kauplustel (30%). Toidukaupade kauplustes kasvas müük eelmise aasta veebruariga võrreldes 12%. Toidukaupade kauplused andsid kogu jaekaubandusettevõtete müügi juurdekasvust ligi 40%.
Tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes jätkus samuti positiivne trend, müük kasvas aastaga 45%. Hästi läks ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustel, kus müük kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 30%.

Preatoni uus korteriprojekt
Maksupettuse kahtlusega Ernesto Preatoni osalusega Pro Kapital täidab Tallinna Tondi endise sõjaväelinnaku elamispindadega, investeerides sinna üle 2 miljardi krooni.
Osaliselt Hansapangalt laenatud raha eest tehakse korda vanad kasarmud, ehitatakse 16 elumaja, milles kokku umbes 600 korterit, ja 6 ärihoonet, kirjutab Äripäev.
Kasarmutega täidetud Tondi tänava krundi soetas endale 1997. aastal tolleaegselt Tallinna suurimalt maaoksjonilt Arti Arakasele, Richard Tomingasele ja Hillar-Peeter Luitsalule kuuluv Arco Vara.
Mehed käisid 18,5 hektari suuruse krundi eest välja 18,63 miljonit krooni. Paljuga krunt Preatonile edasi müüdi, jäävad asjaosalised vastuse võlgu.

Tiit Vähi müüs osaluse terminalis
Tiit Vähi kontrolli all tegutsev Silmet Grupp müüs märtsi lõpus oma 25-protsendilise osaluse Sillamäe sadamas tegutsevas Sillamäe Oil Terminalis.
"Silmet Grupp tahab AS-i Sillamäe Sadam kaudu olla puhtalt sadama infrastruktuuri omanik ning väljumine loodud terminalifirmadest oli juba algselt kavandatud. Seda peamiselt selleks, et vältida huvide konflikti ühelt poolt sadama omaniku ning teisalt seal tegutsevate terminalide vahel," sõnas Silmet Grupi juhatuse esimees Tiit Vähi Äripäevale.
Nii 2004. kui ka 2005. majandusaasta ligi 100 miljoni krooni suuruse puhaskasumiga lõpetanud Silmet Grupi läinud aasta kasuminumbrit ei osanud Vähi veel öelda. Ta tõdes, et Silmet Grupp on valdus- ja investeerimisfirma, mis arendab suuri projekte, ning aasta tulemused sõltuvalt otseselt ühe või teise projekti edukusest.

Firmad otsivad agaralt suveks tööjõudu juurde
Suvine tööjõuotsing algab aegsasti, otsimiseks on käivitatud suured kampaaniad.
Lisatööjõudu otsivad näiteks Saku õlletehas ja Coca-Cola HBC Eesti AS, kelle üleskutsed kõlavad nii meedias kui ka Tallinna ühissõidukites. Suveks kavatseb lisatööjõudu palgata ka jäätisetootja Balbiino.
Saku õlletehas asus uusi inimesi värbama märtsi algul kampaaniaga "Sinu unistuste töökoht" ning tööpakkumised on riputatud kaela poes müüdavatele õllepudelitele.
Samuti ilmuvad töökuulutused ajalehtedes ja neid näeb bussides-trollides.
Saku õlletehase kommunikatsioonijuhi Livia Kulmu ütlust mööda on kavas värvata lattu ja tootmisse juurde 60 inimest. Tootmise kõrgajal läheb lisaks vaja isegi kuni saja inimese abi. Eelkõige loodab õlletehas inimesi palgata Sakust ja lähiümbrusest, kuid kõrvale ei jäeta ka kaugema kandi inimesi. "Oleme isegi valmis pakkuma majutust neile, kes kaugemalt tulevad," märgib Kulm.

Petturist aknafirma vastu on esitatud 55 avaldust
Avalduste põhjal on algatatud ka kriminaalasi, mis käsitleb võimalikku kelmust.
Inimestelt tellimusi võtnud, kuid need täitmata jätnud ja inimeste eest koos rahaga plehku pannud aknafirma OÜ Estmark Grupp vastu on politseisse laekunud kokku 55 avaldust.
Praeguse seisuga on Estmark Grupp tellijatele võlgu 628 000 krooni. See on raha, mis kogunes inimestelt pärast tellimuse esitamist võetud ettemaksust, kuid lubatud tööd - uued aknad, uksed ja nende paigaldus - jättis firma tegemata.
Lõunaringkonna prokuratuuri abiprokuröri Jüri Vissaku sõnul on ettevõtte juhti Marko Sulge korra üle kuulatud, lähiajal kavatsetakse seda veelgi teha. Süüdistust politsei talle esitanud ei ole, küll on ta kuulutatud kuriteos kahtlustatavaks.

Eestlase vana arvuti saavad rumeenlane ja albaanlane
Viis aastat vanale arvutile pole Eestis enam turgu ja see müüakse välismaale.
Arvutihaldusfirma Green IT juhi Margo Lubergi sõnul ei ole viis aastat vanale arvutile tõesti Eestis turgu. "Kui aga kasutada arvuteid kaks kuni neli aastat, siis on ka teisene turg ja neid saab edasi müüa," lisas Luberg.
Teisele ringile lähevad meie arvutid juba vaesematesse Ida-Euroopa riikidesse, kus inimestel on tehnika soetamiseks vähem raha. Näiteks on Green IT-l Bulgaarias, Rumeenias ja Albaanias koostööpartnerid, kes soovivad osta Eestist kasutatud arvuteid. Selle aasta jooksul on edasi müüdud umbes 3000 arvutit, millest 1500 on läinud Bulgaariasse.
Makstakse peale
Vanadest arvutitest vabanemine ei lähe Lubergi sõnul ettevõttele enamasti midagi maksma, sest kuigi purustamisele viidava arvuti eest küsitakse tasu, siis töötava masina eest makstakse jälle peale. "Kuna ettevõtted tahavad meile enamasti ära anda töökorras olevaid arvutikomplekte, siis lõppkokkuvõttes ei maksa vanade arvutite äraviimine neile midagi," selgitab ta. Ühtlasi on Green IT koostööpartneriks ka Harjumaal asuv arvutite ja muude elektrooniliste seadmete käitlusega tegelev AS Weerec. Nii et kui arvuteid edasi müüa ei saa, siis lähevad nad igal juhul purustamisele.

Keila-Joa lossikompleksi vastu ei tuntud ka teisel enampakkumisel huvi
Harjumaal Keila vallas Keila-Joa alevikus asuva Keila-Joa lossi kinnistu võõrandamiseks korraldatud avalikule kirjalikule enampakkumisele ei laekunud tähtajaks ühtegi ostupakkumist.
Riigi Kinnisvara AS-i juhatus otsustab edasise tegevuse Keila-Joa lossi kinnistu osas lähiajal.
Kinnistu enampakkumine kuulutati välja 20. veebruaril ning selle alghind oli 25 miljonit krooni. Ostupakkumiste esitamise tähtaeg lõppes 29. märtsil kell 16.
Riigi Kinnisvara AS kuulutas Keila-Joa lossi võõrandamiseks esmakordselt avaliku kirjaliku enampakkumise möödunud aasta 27. oktoobril. Toona oli kinnistu alghind 10,5 miljonit krooni ning konkursile laekus seitse ostupakkumist vahemikus 11 kuni 45,1 miljonit krooni.

Pollack plaanib filmi George W. Bushi presidendiks saamisest
Oscariga pärjatud režissöör Sydney Pollack hakkab lavastama filmi vastuolusid ja segadust põhjustanud presidendivalimistest Ameerikas 2000. aastal.
HBO Filmsi poolt toodetav film "Recount" ("Ülelugemine") keskendub inimestele, kes olid seotud ligi kuu aega kestnud kohtuvaidlsutega peale 2000. aasta USA presidendivalimisi, mis päädisid George W. Bushi valimiste võitjaks kuulutamiseks, teatab BBC.
Sydney Pollack pälvis Oscari 1985 aastal valminud filmi "Out of Africa" eest.
George W. Bushi rivaal Al Gore keeldus 2000. aasta presidendivalimiste lõppedes tunnistamast oma kaotust Bushile, kui selgus häälte jagunevus kahe kandidaadi vahel niivõrd võrdselt, et kohene võitja otsustamine muutus kaheldavaks.
HBO Filmsi presidendi Colin Callenderi sõnul on tegemist väga mõjusa filmiga, mis võtab kõigile teada-tuntud sündmuse ja lahkab seda erinevate asjaga seotud inimeste vaatenurgast.

Marika Naadel kujutab oma töödes raha rolli tänapäeva elus
Vanemuise Publikugalerii avab homme teatri suure maja jalutusruumis kunstnik Marika Naadeli isiknäituse "Mitu palet", mille alla on kunstnik koondanud oma mitmetahulise loomingu.
Kunstnikuteed alustas Naadel kuivnõelatehnikas cd-graafikat luues. "Mängin teemadega, mis puudutavad argielu, armastust, meid igapäev ümbritsevat. Oma piltidel kujutan palju naist, keda vaataja näeb salapäraselt kumava erootilise kehana," rääkis kunstnik.
Naadeli sõnul on tema linoollõiked seevastu kurva alatooniga, vaadatud valusama nurga alt. "Mind ärritab, kuivõrd määraval positsioonil tänapäeva elus on raha ja kui kättesaamatuna tundub elus alati see, mida hetkel just kõige enam vajad," lisas Naadel.
Lisaks on näitusel "Mitu palet" üleval ka viis abstraktses laadis Marika Naadeli maali.
Marika Naadel on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ning alates aastast 2002 kuulub ta Tartu Kunstnike Liitu. Alates 2001. aastast on ta esinenud isiknäitustega Eestis ja Soomes.

David Vseviov esineb loenguga Vene valitsejatest
Kadrioru lossis toimub sel laupäeval viimane loeng Laupäevaakadeemia ürituste sarjast, mis on tänavu seotud Kadrioru kunstimuuseumi näitusega "Vene valitsejad".
Laupäevaakadeemia seekordseks esinejaks on Eesti üks tuntumaid ajaloolasi, Kunstiakadeemia professor David Vseviov.
David Vseviovi kui Venemaa ajaloo uurija ja populariseerija, kelle nimi seostub ilmselt paljude jaoks just raamatuga "Müstiline Venemaa", esinemine Vene valitsejate portreede näitusele pühendatud loengusarja raames, on korraldajate arvates väga loogiline ja ka ootuspärane.
Laupäevaakadeemia loengu põhiteemaks sel nädalavahetusel on viimane tsaar Romanovite dünastiast - Nikolai II.
Vaatluse alla tuleb kogu Nikolai II ajastu, selle vaimsus, ajaloolised sündmused ning nende sõltuvus või sõltumatus valitseja isiksusega, analüüsitakse ka väliskeskonna mõju keisrile ning tema valitsemisviisile.

Audova kumiseb iseenda valguses
Ennast Eesti kunsti-lukku jäädvustanud naiskunstnik väärib tähelepanu.
Ann Audova (1904-2001) tööde näitus "Kumisev valgus" tutvustab Tallinnas kuulsa Tartu kunstniku loomepärandit esmakordselt nii suures mahus.
Adamson-Ericu muuseumi Eesti esimesi naiskunstnikke tutvustavate väljapanekute sarjas on Salome Trei, Agate Veeberi, Aino Bachi ja Karin Lutsu järel jõudnud kätte tartlase Ann Audova taieste kord. Kahjuks pole seda autorit jäädvustatud Sirje Helme ja Jaak Kangilaski koostatud noorte kunstiloolaste õpikusse "Lühikene Eesti kunsti ajalugu". On vaid rohkelt reprodutseeritud pilt "Pead" 1963. aastast, mille juurde pole isegi lisatud tehnikat, mida kunstnik kasutas. Samas - just tehniliselt oli Audova väga töökas ja loomulikult ka andekas.

Rasedad mehed Eesti tõsist dokumentalistikat ei ohusta
Noorte loojate ümarlaud vaagis Eesti dokumentalistika tulevikku.
Kui jätta kõrvale väike kõmutaotlus, on pealkirjas esitatud järeldus just see, milleni jõuti eelmisel kolmapäeval Tartus Maailmafilmi festivali raames korraldatud Eesti dokumentalistika ümarlauas.
Anders Härmi juhitud vestlusring - koosseisus filmitegijad Jaak Kilmi, Andres Maimik, Rain Tolk, Urmas E. Liiv ja sotsioloog Eeva Kesküla - liikus Liivi provotseeriva baasküsimuseni: kellele meid vaja on? "Meie "all on mõeldud tõsisemate ja kõmuüleste taotlustega dokumentaalfilmitegijaid, kes lisaks pelgalt dokumenteerimisele üritavad ka tabada ühiskonna sotsiaalset närvi. Mida ikkagi näiteks "Vali kord!" tegelikult muutis?" ei jätnud Liiv Maimikut-Tolki rahule.

Pink Punk on surnud, elagu Pink Punk! 
Popiklišeede varjus ühiskonnakriitikaga tegelenud kunstirühmitus Pink Punk, mis alustas aktsioone 2003. aastal koosseisus Kristin Kalamees, Sandra Jõgeva, Krista Rambak ja Margus Tamm ning otsustas märtsis pärast tehniliselt ebaõnnestunud näitust spon-taanselt oma tegevuse lõpetada (koosseisus Kristin Kalamees, Sandra Jõgeva, Aino Ingrid Sepp, Kaarel Sammet), veetis möödunud nädalavahetusel oma rühmituse eksistentsi viimase ööpäeva Draakoni galeriis retrospektiivnäitusel. Galerii oli kõigile avatud 24 tundi. Sandra Jõgeva sõnul käis näituselt ööpäeva jookul läbi hulk inimesi - välisturistidest tuttavateni, kes olid galeriiruumi kohtumise kokku leppinud, ja külalised moodustasid omamoodi läbilõike tervest ühiskonnast. "Arvan, et uut kunstirühmitust me enam ei moodusta," vastas Jõgeva küsimusele kunstnike tulevikuplaanide kohta, "kuid koostöö pole välistatud." Sandra Jõgeva ja Kristin Kalamehe selja tagant piilub pall, mis esialgsete plaanide kohaselt oleks pidanud näitusel "Pink Punk is not dead!" koos teiste endasarnastega ringi veerema, kuid otsustas jääda liikumatuks.

Wagner-fantaasia kui kultuurne ajaveetmise viis
Läbimõeldud sisuga muusikaesitus võib kasvada seltskonna-ürituseks.
Neljapäeval toimus Estonia kontserdisaalis klassikaline Wagneri-õhtu. Kava algas avamänguga Richard Wagneri varasest ooperist "Cola Rienzi, viimane tribuun" ning lõppes Henk de Vliegeri sümfoonilise kompilatsiooniga Wagneri hilisest ooperist "Nürnbergi meisterlauljad". Vahepeale mahtus vokaal-tsükkel "Wesendonki laulud", solistiks meie rahvuslik uhkus Annely Peebo. Kuulamas oli palju inimesi, kes tulevad kontserdile üldiselt harva, panevad end aga selleks puhuks hästi riidesse, käivad usinasti puhvetis, kõnnivad kahes veatus kolonnis mõõdetud sammul mööda jalutussaali ringiratast ning toovad oma lapsi elusuuruses staare vaatama. "Staarid" aga õigustasid oma staatust muusikalise kvaliteediga täiel määral.

Eestlased lõpetasid sudoku MM-i 18. kohaga
Eile Tšehhi pealinnas Prahas lõppenud teistel sudokude lahendamise maailmameistrivõistlustel saavutas Eesti esindus 25 riigi hulgas 18. koha.
Eesti võistkonda kuulusid Kuma ristsõnade peatoimetaja Jaanus Laidna, Arko Olesk, Rauno Pärnits ja Aivar Pardla, teatab Eesti meistrivõistlusi sudokus korraldav AS Kuma oma kodulehel.
Sudoku MM-il ahendatakse ligi 30 liiki sudokusid, mille hulgas on ka Eestis tuntud sudokuliigid, nagu klassikaline sudoku, minisudoku, erikujuline sudoku ja diagonaalsudoku.
Individuaalarvestuses oli eestlastest parim Aivar Pardla, kes 141 lahendaja seas lõpetas 44. kohaga.
Sudokude lahendamise maailmameistriks tuli mullune hõbe Thomas Snyder USA-st, teine oli Jaapani ning kolmas Slovakkia esindaja.
Meeskondlikuks maailmameistriks tuli Jaapan USA ja korraldajamaa Tšehhi ees.

Vanalinna Muusikamajas kohtuvad Tartu ja Tallinna etno-folk
Vanalinna Muusikamajas Tallinnas annab kevadkontserdi ansmbel Indigolapsed.
Tallinna Vanalinna Muusikamajas jagavad 10. aprillil oma laule ja viise Indigolapsed Tallinnast ning lisaks musitseerib folgilaulik Lauri Sommer ehk Kago Tartust.
Ürituse korraldaja ja ansambli Indigolapsed liikme Tom Valsbergi sõnul on odata on ligi kahe tunnist etnoelamust.

Eestis esineb maailmas esimese räpploo esitanud punt
Klubis Privé esineb 10. aprillil Tallinna Noorteaasta 2007 ja club Privé koostöös toimuval vanakooli peol "Heroes of Hip Hop" maailma esimese räp-laulu esitanud bänd, Sugar Hill Gang.
Sugar Hill Gang tuli 1979. aastal välja maailmakuulsa räp-hitiga "Rapper's Delight", mis avas ukse 20 sajandi kõige populaarsemale ja võimsamale muusikastiilile. Tegemist oli esimese räp lauluga, mida mängiti raadiotes ja telesaadetes, tutvustades uut ja põnevat muusikastiili laiemale üldsusele.
"Rappers Delight" on muusikaajaloo üks suuremaid hitte, mida müüdi 1979. aastal 60 000 eksemplari päevas ja tänaseks on müüdud üle 8 miljoni. See aitas rajada teed paljudele noortele ja edasipüüdlikele räpparitele ning tutvustada hip-hop kultuuri laiemale publikule.
Sugarhill Gangi liikmed kehastavad hip-hop kultuuri, millel puudub igasugune sallivus kuritegevuse vastu. Nende mõju räp muusika kõigile aspektidele on hindamatu, sest nemad tõid räppmuusika laiema publikuni.

Hugo Treffneri Gümnaasiumis on parimad väitlejad
Pühapäeval lõppenud keskkooliväitluse Eesti meistrivõistlused võitis neljandat aastat järjest Hugo Treffneri Gümnaasiumi võistkond.
Tasavägises finaalis Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi segavõistkonna vastu osutusid parimateks Gea Lepik, Epp Sinisaar ja Agnes Urbanik Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Eesti meistrivõistluste parima kõneleja tiitli pälvis Jaanus Korjas Tallinna Inglise Kolledžist.
Finaalis väideldud teemal "Kas Eestis peaks alkoholireklaami keelustama" jäi peale seisukoht, et alkoholireklaamil on tuntav mõju noortele, kuna need tunduvad ahvatlevad ning noortele meelepärast eluviisi propageerivad.
Väitluse Eesti meistrivõistlustel osales kokku ligi 40 võistkonda erinevatest Eesti koolidest. Väitlusjuhi Kajar Kase sõnul on keskkooliväitlus Eestis aastatega aina populaarsemaks muutunud ning väitlustase erinevate koolide lõikes ühtlustunud.

 "Serenity" hääletati parimaks ulmefilmiks
"Vampiiritapja Buffy" autori Joss Wheldoni poolt lavastatud film hääletati ajakirja SFX 3000 lugeja poolt parimaks ulmefilmiks.
"Serenity" on 500 aasta kaugusel tulevikus asetleidev fantaasiarikas ulmefilm ja selle aluseks on plaanitust varem lõpetatud kultusseriaal "Firefly", mille lavastaja ja stsenarist on samuti Joss Whedon, teatab BBC.
Valgustkartvate kaupade transpordist ja muudest juhutöödest elatuva kosmoselaeva "Serenity" meeskond võtab peale kaks reisijat. Selle sammuga satuvad nad galaktikat valitseva võitmatu Liidu viha alla ning neid saadetakse püüdma halastamatu palgamõrvar. Lisaks sellele kimbutavad rändureid kosmose ääremaadel tegutsevad kannibalidest metslased. Põgenemise käigus saab kapten Reynoldsile, keda mängib Nathan Fillion ja tema meeskonnale aga selgeks, et kõige suurem oht võib asuda hoopis kosmoselaeva "Serenity" pardal.

Noor Eesti jalgpallur saab mängida koos David Beckhamiga
Selle aasta juunis korraldab spordirõivaste tootja Adidas Hispaanias maailma seni suurima jalgpallimatši "Predator vs. Tunit", kus avaneb võimalus mängida kolmesajal 15-17.aastasel noorel jalgpalluril.
Adidase korraldataval mammutmatšil avaneb noortel vutimeestel üle maailma võimalus mängida jalgpalli koos tuntud jalgpallitähtedega nagu David Beckham ja Lukas Podolski.
Jalgpallistaarid jagunevad mänguks kahte meeskonda: Predator FC ja F50 Club de Fútbol, mis on inspireeritud kahest erinevast Adidase jalgpallijalatsist, mis kannavad nime Predator ja +F50 TUNIT.
Predatori meeskonnas mängivad sellised maailmaklassi staarid nagu David Beckham, Michael Ballack, Kaká ja Juan Román Riquelme, samas kui F50 Club de Fútbol ridadesse kuuluvad Lionel Messi, Arjen Robben ja Lukas Podolski.
Mängijad on meeskondadesse jagatud mängustiili alusel. Predatori tiimi, mille motoks on "Iga meeskond vajab kangelast!" mängijad väärtustavad meeskonnatööd, sihikindlust ja täpsust, samas kui F50 meeskonda, mille motoks on "Iga kangelane vajab meeskonda!" iseloomustab loomupärane andekus, kiirus ja efektne mängustiil.

Clawfinger esineb Rabarockil
Järvakandis toimuval muusikafestivalil Rabarock esineb üks Rootsi legendaarsemaid metalartiste Clawfinger.
Metalit, industriali ja hip-hopi sünteesiv ülienergiline rootsi-norra päritolu Clawfinger sündis 1988. aastal, kui helilooja, sündimängija ja taustalaulja Jocke Skog läks tööle Rosenlundi haiglasse Stockholmi lähistel ja kohtus seal oma uue töökaaslase, bändi tulevase laulja Zak Telliga.
1990 ühinesid nendega norrakatest kitarristid Bard Torstensson ja Erlend Ottem, kes kolisid Rootsi ja alustasid tööd samas haiglas. 1993. aastal nägi ilmavalgust bändi enda poolt välja antud esikalbum "Deaf Dumb Blind". Albumi võtsid ühteviisi soojalt vastu nii kriitikud kui publik, seda müüdi üle 600 000 eksemplari ja pärjati kahe Grammy auhinnaga.

Jaapanis anti maailma pikim kontsert
Pikima vahepausideta kontserdi andmise uus maailmarekord sündis Jaapanis sadade muusikute koostööna.
Omi linnas 23. märtsi õhtul alanud kontserdil osalenud muusikutest noorim oli 6 aastane ja vanim 96 aastane, vahendab BBC.
Muusikud kandsid 182 tunni jooksul ette umbes 2000 lugu, mille esitamise vahepeal tehti maksimaalselt 5 minutilisi puhkepause.
Maratonkontserdi korraldajad kiitsid kõiki pillimehi, kuid eriti tõstsid esile ühte pianisti, kes jätkas oma mängu ka peale kontserdi ajal Jaapanit tabanud maavärinat.
Korraldajate sõnul raputas Jaapanit tabanud maavärin korralikult ka kontserdipaika, kuid sellest hoolimata jätkas naispianist oma mängu.
Kontserdil oli kohal Guinness World Recordsit (Guinnessi maailmarekordid) esindav ametnik, kes andis esinejatele teada, millal uus rekord on püstitatud.

Internet: www.kevad.ee
Internet Täna avatav www.kevad.ee hakkab olema see koht, kuhu fotograafid Ardo Kaljuvee, Dmitri Gerassimov, Lilian Marie Merila ja Terje Ugandi hakkavad püüdma inimesi tänavalt, eesmärk on demonstreerida nende riietumisstiili. Fotograafid teevad ühtekokku 300 fotot, nende seast saavad lugejad valida lemmikuid.

Sõpruse agendid vallutasid südameid
Eesti alternatiivpopi lipulaevade Sõpruse Puiestee ja Agent M-i plaatide ühisesitlus tõi Rock Cafésse kokku palju toredaid inimesi.
Poleks uskunud, et trammis sädistanud emo-hõngulised tütarlapsed ning hõlma alt õlut rüüpav vindine "rokipeer" on laupäeva õhtul sama tee jalge alla võtnud.
Esimene kivi läheb Rock Café kiviktaimlasse. Ka säästutöö-jõuga köetava Leedu poeketi kassajärjekord liigub isegi tipptunnil kiiremini kui rokiklubi
piletisaba laupäeva õhtul.
Õhtu avabänd, esmakordselt Tallinnas esinenud Tartu viisik Smõuk oli minu jaoks meeldiv üllatus. Kuigi stoner-rokk on Eestis arvestatavalt populaarne, on meil pea praeguseni puudunud korralik pikajuukseliste habemike punt. Nüüd tundub ka see tühimik meie muusikamaastikul täidetud olevat. Seni Eestis ainsana kivirokki viljelenud Shelton San on saanud arvestatava noorema kolleegi.

Placebo annab Eestis kontserdi
28. mail esineb Tallinnas Saku suurhallis kuulus inglise bänd Placebo, kinnitas kontserdi korraldaja BDG. Oma pooleteiseaastase maailmatuuri raames annab bänd üle 150 kontserdi Ameerikas, Austraalias, Aasias ja Euroopas. Eestis esineb Placebo eesotsas oma asutaja ja liidri Brian Molkoga esmakordselt. 1994. aastal asutatud bändile tõi tuntuse debüütalbum "Placebo" (1996). Oma viimase albumi "Meds" andsid nad välja mullu. Oma eeskujudeks on bänd nimetanud Smashing Pumpkinsit ja Nirvanat, kriitikud on neid võrrelnud aga R.E.M.-i ja Depeche Mode'iga. Kontserdi peaprodutsendi Peeter Rebase sõnul on Placebol oma eriline stiil - unikaalne punkrokk. Kontserdipiletid tulevad avalikult müüki neljapäeval kell 10. Helsingis müüdi sama sõu välja poole tunni jooksul.

Selgus parim lumelauahüppaja
Laupäeval võtsid Tallinna lauluväljakul mõõtu hüppavad lumelaudurid, esmalt eestimaised omavahel, siis neist parimad omakorda koos välismaalastega. Tiheda rebimise võitis lõpuks soomlane Juha Kinnunen. Finaali ainus eestlane Joel Pärle jäi üldarvestuses 11. kohale. Lumelauahüpete võistluse Nokia Big Air tarbeks toodeti ohtralt kunstlund ning ehitati spetsiaalne hüppetorn.

Koolimiss 2007 Marianne Lillemägi
Laupäeval selgus klubis Parlament koolide esikaunitar - Eesti koolimissiks 2007 krooniti
Marianne Lillemägi Põlva keskkoolist.
Esimese printsessi tiitli pälvis Liana Iila Kiviõli I keskkoolist ning teiseks printsessiks kuulutati Anna Besst Pirita majandusgümnaasiumist. Publiku lemmiku tiitli sai endale Diana Zirkilova Tartu Descartes'i lütseumist.
Viis tundi kestval üritusel astus lavale ligi poolsada 9.-12. klassi tütarlast. Võistluse žüriis olid modelliagentuuride esindajad ja iludusvõistluste korraldajad. Ürituse peakorraldaja Ruth Ojatalu hindab konkursi puhul seda, et võistlust korraldatakse õpilastelt õpilastele.
Võistluse erisaade on Kanal 2 eetris 8. aprillil kell 13.30.

Käsipall: meistrite liiga finaali jõudsid kaks Saksamaa klubi
Euroopa meeste Meistrite liiga finaali jõudsid Saksamaa tippklubid THW Kiel ja SG Flensburg-Handewitt.
Saksamaa valitsev meister ja preagune tabeliliider THW Kiel võitis koduareenil 10300 fänni ees poolfinaali korduskohtumises Hispaania tippklubi Portland San Antoniot 37: 34 (20: 19) ning pääses kahe mängu kokkuvõttes esikohamängule tulemusega 65: 64, vahendab Sportnet.ee.
Kieli edukaimad väravakütid oli prantslasest tagamängija Nikola Karabatic 10 tabamusega, rootslasest mängumootor Stefan Lövgren lisas 8 ning Sloveenia koondise paremäär Vid Kavticnik ning Saksamaa koondise vasakäär Dominik Klein 7 väravat. Portlandi parim väravakütt oli Ruesga Pasarin 12 väravaga, maailma parimaks mängijaks loetav Horvaatia koondise mängujuht Ivano Balic lisas 10 tabamust.

Jalgpall: Blatter on ainus kandidaat FIFA presidendiks
Rahvusvahelise Jalgpalliliidu FIFA praegusel presidendil Joseph Blatteril järgmistel valimistel konkurente pole.
FIFA valib presidendi alaliidu 57. kongressi ajal Zürichis 31. mail 2007. aastal ja kandidaate sai esitada kuni 31. märtsini, vahendab Sportnet.ee. Peakorterisse saabus vaid üks ettepanek, kus 66 riiki tegid soovisid Blatteri jätkamist ka kolmandaks valitsemisjaks, mis kestab kuni 2011. aastani, kirjutab www.fifa.com.
Blatter sai FIFA presidendiks 8. juunil 1998. aastal Pariisis. 29. mail 2002. aastal Söulis valiti ta tagasi. 2003. aasta erakorralisel kongressil Dohas pikendati seekordset presidendi ametisolekut neljalt aastalt viiele.

Jalgpall: Levadia tõusis maailma jalgpalliklubide edetabelis
Jalgpalliajaloo ja -statistika Rahvusvaheline Liit (IFFHS) avaldas maailma jalgpalliklubide edetabeli 2007. aasta märtsi lõpu seisuga.
Tabelit juhib nii nagu kuu aja taguseski paremusreas UEFA karikavõitja ja Euroopa Superkarika omanik FC Sevilla, vahendab Sportnet.ee. Teisel kohal on endiselt Milano Inter ja kolmandal FC Barcelona.
Eesti klubidest on eniselt parim 129. kohal olev Tallinna Levadia, Eesti meisterklubi kerkis viimase kuuga seitse kohta. FC Flora on aga ära andnud tosin kohta ja langenud 154. positsioonile. 350 parema hulka mahuvad veel kaks Eesti klubi - FC TVMK on 194. (163.) ja Narva Trans 268. (232.).
IFFHS-i EDETABELI ESIKÜMME
1. (1) FC Sevilla (Hispaania) 297
2. (2) Milano Internazionale (Itaalia) 255

Tennis: Ani alustas Itaalias Putignanos võiduga
Laupäeval Kreekas Patrase turniiri võitnud Maret Ani tuli juba vähem kui 48 tundi hiljem väljakule Itaalias, Putignanos.
25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF turniiri avaringis sai kuuenda asetusega 25-aastane eestlanna jagu kvalifikatsiooni lucky loser'ina edasi pääsenud Angelika Röschist 7: 5, 7: 6. Viis aastat vanem sakslanna on kunagi kuulunud WTA edetabeli 70 parema hulka, kuid praeguseks langenud 343. kohale, teatas Sportnet.ee.
Patrase jõuproovi eest saadavad edetabelipunktid saabuvad Ani kontosse järgmisel nädalal ja seepärast paremuselt teine eestlanna rankingus hüpet ei teinud, jätkates hetkel 188. kohal. Röschiga oli ta mänginud ka 2002. aastal Budapestis ja siis kaotanud kolmes setis. Siis mängiti cavil, nüüd aga kõvakattega väljakul.

Võrkpall: märtsikuu parim mängija on Evely Vumba
Võrkpalli Nivea Naiste Meistrliiga märtsi parimaks mängijaks valiti Evely Vumba TLÜ/Cartini naiskonnast.
Märkimisväärseks teeb sellise valiku asjaolu, et Evely on üldse esimene libero positsioonil mängiv võrkpallur, kes alates hooajast 2003/04, kui naiste meistrivõistlustel hakati parimaid mängijaid valima, on kuu parimaks nimetatud.
Võrus võrkpalitreeninguid alustanud Evely oli oma esimese treeneri Raivo Jeenase sõnul küll andekas kuid tegi juba nooruses ka rohkem tööd kui paljud teised. Tehtud töö tasus end ära 1996. aasta rannavolle Juunioride Euroopa meistrivõistlustel, kus ta koos Kadri Kruusiga kuldmedalid võitis. Aastatel 1997 - 2001 pallis Evely Soome Meistriliigas, Vaasan Vasama naiskonnas, peale seda naases Eestisse. Evely auhinnakapis on muuhulgas ka kolm Eesti saalivõrkpalli meistritiitlit aastatest 2004-2006 ning 2003 ja 2005 aastate karikavõidud, vahendab sportnet.ee.

Sulgpall: eestlased said alagrupimängudes kolm kaotust
Saksamaal, Saarbrückenis, toimuvatel Euroopa Juunioride Võistkondlikel Meistrivõistlusetel sulgapplis, on Eesti koondis kaotanud kõik kolm alagrupimängu.
Tagamaks püsimajäämine kõrgliigas, tuleb Eestil võita mõlemad homsed vastased.
Eesti kohtus eile Saksamaa koondisega ning kaotas 1: 4. Kohtumine kulges tasavägiselt, mida näitavad ka ilmekalt mängude tulemused. Esimeses mangus kaotas Rainer Kaljumae pingelises heitluses Fabian Hammes'ile tulemusega 1: 2 (21: 18, 15: 21 ja 18: 21). Naisüksikmängus tõi Eestile ainsa võidupunkti Karoliine Hoim, alistades Lisa Deichgraeber'i 2: 1 (21: 18, 21: 23, 21: 19).
Järgmises mangus kaotas meie meespaar Raul Käsner/Ingmar Seidelberg Peter Kaesbauer/Lukas Schmidt'ile 0: 2 (8: 21, 15: 21). Naispaarismaängus Karoliine Hõim/Laura Vana mängisid tasavägise mängu sakslannadega Dana Kaufhold/Mascha Baro, kuid kaotasid 0: 2 (17: 21,18: 21). Segapaaris suutsid Peter Kaesbauer/Julia Schmidt Rainer Kaljumäe/Ketly Freiriku vastu oma kasuks pöörata kolmegeimilises mängu tulemusega 2: 1 (21: 23, 21: 18, 21: 10).

Maksumaksjate liidu fond korraldab uurimistööde konkursi
Eesti maksumaksjate liidu (EML) fond kuulutab välja maksualaste uurimistööde konkursi.
Julgustamaks maksualaste uurimuste kirjutamist, kuulutab Maksumaksjate liidu fond välja maksualaste uurimistööde konkursi. Konkurssi toetavad lisaks EML-ile PricewaterhouseCoopers ja IMG grupp.
Osalemistingimused:
+ Töö peab olema otseselt või kaudselt maksundusega seotud.
+ Töö võib olla nii õpingute raames valminud kui ka spetsiaalselt konkursile kirjutatud. See ei tohi olla varem avaldatud.
+ Töö tuleb esitada eesti või inglise keeles hiljemalt 15. juuniks aadressil Maksumaksjate liidu fond, Ahtri 6a (B-korpus, VII korrus), 10151 Tallinn või saata e-postiga aadressile voistlus@maksumaksjad.ee.

KPMG: Euroopa äriühing aitab ettevõtetel kulusid kokku hoida
KPMG korraldab 11. aprillil tipp- ja finantsjuhtidele Pärnu Finantskonverentsi eelseminari "Euroopa äriühing - efektiivsuse suurendamise võimalus või väljakutse?", mille käigus räägitakse Euroopa äriühingu asutamise võimalustest Eesti ettevõtjatele ning analüüsitakse, millist kasu ja kulude kokkuhoidu see tegelikult maksu- ja äriseadusandluse mõistes annab.
"SE on praegu ainus võimalus äriühingute piiriüleseks ühinemiseks ja ettevõtte kolimiseks ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise. Piiriülene ühinemine annab kasuteguri nii administratiivkulude kokkuhoiu, lihtsama juhtimisstruktuuri kui ka kapitali konsolideerimise osas," selgitas KPMG õigusnõustaja Anu Ahas.

ERI Kinnisvara ja SEB Eesti Ühispanga koostöö tiheneb
ERI Kinnisvara ja SEB Eesti Ühispank viivad aprillis läbi ühise kliendikuu.
Kliendikuu raames tutvustavad ettevõtted vastastikku oma klientidele teineteise tooteid ja teenuseid. ERI Kinnisvara pakub omalt poolt kõigile SEB-i klientidele soodustingimusi erinevatele kinnisvarateenustele ja -tehingutele.
Nii on SEB Eesti Ühispanga kliendile elektroonse eksperthinnangu tellimine kinnisvarale tavapärasest märksa soodsam: paberkandjal eksperthinnangu hinnakirjast -15%. ERI Kinnisvara elamiskinnisvara-alastele teenustele kehtib kogu kuu jooksul SEB Eesti Ühispanga klientidele 40% hinnasoodustus ainuesindusliku maaklerlepingu sõlmimisel ERI Kinnisvaraga. Lisaks mitmeid teisigi erisoodustusi.
ERI Kinnisvara on üks vanimaid kinnisvaraettevõtteid Eestis, mis on loodud 1993. aastal ning on spetsialiseerunud juriidiliste ja eraisikute laiaulatuslikule kinnisvara-alasele teenindusele. Tänaseks hõlmab ERI Kinnisvara tegevus Põhja-, Lõuna- ja Ida-Eestit. ERI Kinnisvaras meeskonnas on hetkel kokku 85 inimest. ERI grupi kogukäive 2006 aastal oli 28 miljonit krooni.

A2 Autoweldi I kvartali kasv 55%
Esimeses kvartalis tõusis A2 Autoweldi brutokäive 49,9 miljoni kroonini, mis teeb võrreldes eelmise aastaga käibekasvuks 55%.
Koguseliselt oli kasv antud perioodil 20% tõustes 163 ühikuni. Edukaim kuu I kvartali müügis, toimus just kevadises märtsis, kui uue omaniku leidis 80 autot. Enammüüdud margiks 1. kvartalis oli VW, teatas ettevõte.
Käibe kasvule aitas kaasa suurema hulga nn luksusklassi autode müük. Paljud varakamad inimesed on aru saanud, et ostes kalli kuni 1,5 miljonit krooni maksva auto salongist on esimese poolaasta hinnalangus vähemalt 500 000 krooni. Ostes aga vaid 3000 km sõitnud tehasegarantiiga auto pool aastat hiljem, ei ole auto omadused sellest muutunud. Ära on toimunud lihtsalt salongiauto ja kasutatud auto hinnakorrektsioon.

Olympic Casino töötajad teevad iga kuu ühiselt ühe heateo
Olympic Casino Eesti käivitas heategevusprogrammi, mille raames tehakse kord kuus kollektiiviga ühine heategu.
Märtsikuu jooksul käisid Olympic Casino töötajad verd andmas, kokku osales aktsioonis 88 inimest ning selle käigus loovutati ligi 40 liitrit abivajajate jaoks nii hädavajalikku verd.
Ettevõtte turundusjuhi Helen Tarmase sõnul on Olympic Casino aastaid hoidnud üleval projekti "Heategu igas panuses", mille raames kogutakse klientide abiga toetusraha erinevate sotsiaalsete algatuste jaoks. "Selle kõrval tekkis aga soov ka ise abivajajate jaoks midagi käegakatsutavat ära teha," selgitas Tarmas töötajatele mõeldud heategevusprogrammi sündi. "Oleme suur ettevõte - ikkagi üle 500 inimese - ning sponsorraha kõrval on kasu ka sellest, kui meie inimesed heategudesse oma aega panustavad."

Cisco tõi turule Unified Communications Solutionsi täiendatud versiooni
Cisco tõi turule väikestele ja keskmise suurusega firmadele suunatud sidesüsteemi Unified Communications Solutions täiendatud versiooni.
Uue 6.0 lahenduse tooted ja rakendused võimaldavad ettevõtetel senisest efektiivsemalt ja sihipärasemalt kasutada oma olemasolevaid sidevõimalusi, teatas Cisco.
Cisco Eesti juhi Endo Viirese sõnul hõlmab uus unifitseeritud kommunikatsioonide lahendus kõne- video- ja andmesiderakendusi, mis parandavad märkimisväärselt liikuvate töötajate produktiivsust ning on tasuvad väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele. "Meie kogemus on näidanud, et turvalised unifitseeritud lahendused loovad olukorra, kus töötaja asukoht pole enam oluline. Seega paraneb töötajate tootlikkus ja koostöövõimalused ning vähenevad erinevate sidekanalite samaaegsest kasutamisest tulenevad kulud," kommenteeris Viires.

United Motors andis esimese uue BMW X5 kettaheitja Gerd Kanterile
BMW ja MINI sõidukite esindaja Eestis AS United Motors andis BMW uue põlvkonna sportmaasturi X5 esimese Eestisse jõudnud mudeli kettaheitja Gerd Kanteri käsutusse.
Koostöö maailma parimaks kettaheitjaks pürgiva Kanteriga jätkub teist aastat, eesmärgiga aidata sportlasel jõuda absoluutsesse tippu, teatas United Motors.
AS United Motorsi müügijuht Kalle Kuuspalu ütles, et esimese Eestisse saabunud uue X5 andmine Kanterile on sümboolse tähendusega. "Gerd Kanteri ja X5 puhul saab rääkida sarnastest põhimõtetest ja ühistest väärtustest. Mõlemad on tuntud oma ideaalse sooritusvõime, parima dünaamika ja uuenduslikkuse poolest. Me usume vägilase mõõtu spordimehe potentsiaali ja toome ta eesmärgile pühendumise osas eeskujuks kõigile X5 huvilistele," lausus Kuuspalu.
Täna Gerd Kanterile üle antud uus X5 on BMW eduka sportmaasturi järgmise põlvkonna mudel, mis eelkäijast suurem, dünaamilised ja sportlikum. Täiustatud neliveosüsteemi xDrive, uue disaini ja uute mootoritega sportmaastur jõudis Eesti turule sel nädalal ning on nüüdsest saadaval ka 7-kohalisena.

RochierRaidla avaldas käsiraamatu
Täna ilmus RoschierRaidla spetsialistide poolt kirjutatud raamat "RoschierRaidla Competition Law Handbook for the EU and Nordic-Baltic area" konkurentsiõigusega seonduvatest teemadest Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis ning Euroopa Liidus.
Raamat annab ettevõtetele ülevaate piirkonna tähtsamatest konkurentsiõigust puudutavatest teemadest.
"Uus raamat on asendamatu teadmisteallikas konkurentsireeglitest äriinimestele, kelle tegevus hõlmab lisaks Eestile ka Lätit, Leedut, Soomet ja Rootsit," ütles advokaadibüroo Raidla & Partnerid partner Raino Paron. "Raamatu eesmärk on tutvustada nii Euroopa Liidu kui ka nende riikide, kus RoschierRaidla põhiliselt tegutseb - Soome, Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu - konkurentsiõiguse põhialuseid. Raamatus keskendutakse just nendele küsimustele, mis meie hinnangul klientide igapäevatöös kõige enam tähtsust omavad."
"Raamat annab abi ja infot ettevõtete juhtidele, kuidas ajada äri väljaspool kodumaad: missugused on konkurentsiõiguse üldised raamistikud, mis on riigiti sarnane, mis erinev," lausus Raidla & Partnerid vandeadvokaat Tanel Kalaus, kes on ühtlasi üks raamatu autoritest. "Käsiraamatus keskendume konkurentsi kahjustavate kokkulepete ning turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeldudele ning ettevõtete koondumisi puudutavatele küsimustele. Usun, et raamat on abiks kõigile neile, kes tahavad piirkonna konkurentsiõigusega kursis olla või kellel on tekkinud või tekkimas konkurentsiõigusega seonduvaid küsimusi või probleeme."

Betooniühing esitleb täna oma juhendmaterjale
Eesti Betooniühing esitleb täna kell 15.00 Ehituskeskuses Tallinnas, Rävala pst. 8, oma värskeid betoonialaseid raamatuid - juhendmaterjale.
"Betooniühingu üheks põhieesmärgiks on erialaste teadmiste kasvatamine ja levitamine," ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Toomas Vainola.
"Oleme korralikult käima saanud oma koolitusseminarid, millest võib meenutada suurt huvi äratanud tehnoloogiapäeva ja parkimismajade seminari," lisas Vainola.
Toomas Vainola: "Täna võime rõõmustada ka ühingu betoonialaste juhendmaterjalide kirjastamise käivitumise üle. Betoonehituse valdkonnas on palju korrastamist vajavat. Loodame, et Eesti parimate erialaspetsialistide juhtimisel koostatavad juhendmaterjalid aitavad kaasa betoonialaste teadmiste kasvule ning hõlbustavad nii ehitusmaterjalide tootjate, arhitektide, projekteerijate, ehitajate kui ka tellijate tööd."

Sampo Hoius + Fond pakub 8-protsendilist intressi
Sampo Pank pakub alates tänasest uut hoiustamistoodet Hoius + Fond.
Tegemist on nii tähtajalist hoiustamist kui fondiinvesteeringut ühendava tootega, mis pakub hoiustajale kuni 8-protsendilist intressi, teatas pank.
Intress sõltub valitud hoiuse ja fondiinvesteeringu proportsioonist. Hoius + Fond sisaldab tavapärasest kõrgema intressimääraga tähtajalist 6 kuu hoiust ja investeeringut Sampo Compass 50 fondi.
Sampo Panga säästu- ja investeerimistoodete osakonna juhataja Rasmus Pikkani sõnul pakub uus toode võimalust teenida tavapärasemast tunduvalt kõrgemat hoiuseintressi ning seejuures tutvuda turvaliselt investeerimisvõimalustega fondidesse.
"Klient, kes paigutab Hoius + Fondi vähemalt 20 000 krooni pooleks aastaks, saab valida kolme erineva paketi vahel. Kasvupakett võimaldab 8-protsendilist, Tasakaalustatud pakett 5,05 -protsendilist ning Stabiilne pakett 3,95 -protsendilist hoiuse intressi," ütles Pikkani. Investeeringu kogupikkuse otsustab klient ise.

Valnes paigaldab kambrilukud Viru vanglale
AS Valnes võitis Merko Ehituse korraldatud allhankekonkursi Viru vanglale kambrilukkude paigaldamiseks.
Valnese pakkumine osutus parimaks Assa, Abloy ning Eltok OÜ pakkumiste ees. Hanke maht on 10 miljonit krooni ning objektile paigaldatakse kokku 3000 lukku, teatas ettevõte.
Merko Ehituse projektijuht Keit Paali sõnul oli Valnese lukkudel parim hinna-kvaliteedi suhe.
"Kuna Valnese lukud on end hästi tõestanud juba Tartu vanglas, siis on meil nende suhtes olemas ka usaldus," ütles Paal.
AS Valnes nõukogu esimees Alvar Veersalu sõnul kasutatakse Viru vangla kambrilukkude osaliselt Valnes 3000 turvalukukomplekti, mis on kasutuses ka elamute ja korterite turvalukuna.
"Kasutame oma lukustuskomplektides Šveitsi kõrgtehnoloogilisi turvavõtmeid Kaba Expert, mis vastavad Euroopa Liidu kõrgeimale turvastandardile. Viru vangla kongidele tellisime aga Saksamaalt spetsiaalse eriluku, mille kaal on kolm kilo," märkis Veersalu.

Balbiino tõi turule uue koorejäätise sarja
Balbiino hakkas tootma 5 uut perepakis koorejäätist: Pohla-koorejäätis iirise täidisega, Vanilli-koorejäätis, Šokolaadi-koorejäätis, Pirni-koorejäätis šokolaadikreemiga ning Vanilli-koorejäätis vahtrasiirupi ja kreeka pähklitega.
"Eesti jäätisesõprade eelistuses domineerib selgelt kodumaine kvaliteetjäätis, mistõttu tõi Balbiino selleks suvehooajaks turule uue koorejäätiste sarja," lausus AS Balbiino juhatuse esimees Riho Niils. "Suvi on jäätisemüügi kõrghooaeg ning ootame hooajal koorejäätiselt läbi sortimendi laiendamise tugevat müügikasvu. Eelmise aasta suvekuudel kasvas Balbiino jäätise päevamüük kuni 1,5 miljoni kroonini."
"Uute koorejäätiste tooteperes on väga erinevatele tarbijatele mõeldud maitsed: alates klassikalistest vanilli- ja šokolaadijäätisest, lõpetades eksklusiivsete ja põnevate maitsetega," rääkis AS Balbiino arendusjuht Merike Pärn. "Kõik uued jäätised on valmistatud rõõsast koorest. Eksklusiivsemate ning elegantsemate maitsete saavutamiseks kasutasime ka näiteks tavapärase kakaopulbri asemel šokolaadimaitse saavutamisel vedelat šokolaadi. Kindlasti tasub proovida ka täiesti uudset maitset: pirnijäätist šokolaadikreemiga. Perejäätiste toote maht on 1 liiter ja kaal 500g."

Ülemiste keskuses avas uksed uus rõivakauplus
Märtsi viimastel päevadel avati Ülemiste keskuses Eesti esimene Junior Dream rõivakauplus.
Kaupluse sihtrühmaks on põhiliselt 8-16-aastased noored, kellele pakutakse rõivaid sellistelt tuntud kaubamärkidelt nagu Tommy Hilfiger, Tom Tailor ja RG512.
Alates selle aasta sügisest tulevad kauplusesse müüki ka moekad laste- ja noortekollektsioonid kaubamärkidelt Miss Sixty ja Energie. Lisaks on kaupluses saadaval valik lasteriideid poistele ja tüdrukutele vanuses 3-7 eluaastat.
Tommy Hilfiger on tuntud Ameerika rõiva- ja elustiilibränd, kelle Euroopas müüdavad kollektsioonid pärinevad Hollandis asuvast Euroopa peakontorist. Tommy Hilfigeri laste- ja noorterõivaste kollektsioonidest leiab laia valiku teksapükse, T-särke, kampsuneid, pusasid, jopesid ja pükse, tüdrukutele veel lisaks ka toppe ja seelikuid. Rõivakollektsioone täiendavad aksessuaarid, saadaval on moekad vööd ja kotid.

Goad külastas nelja kuuga ligi 900 eestimaalast
Aasta tagasi tegevust alustanud reisifirma Travel IN teenindas ajavahemikus detsember 2006 kuni märts 2007 India suunal 860 klienti, Goa otselendude müügitulu oli 18 miljonit krooni.
Travel IN-i juhi Marina Laikjõe sõnul osutusid otselennud Tallinnast kaugele Indiasse Goasse populaarseteks ning turg võttis esimese Eesti kaugtsharteri hästi vastu. "Uuel hooajal plaanime lennata Tallinnast suurema lennukiga ja kavatseme pakkuda lisaks kahenädalastele ka nädalasi Goa puhkusereise. Eesmärk on kasvatada India reiside mahtu 2,5 korda," rääkis Laikjõe.
Ajavahemikus detsember 2006 kuni märts 2007 korraldas reisifirma Travel IN esmakordselt Eestis Tallinnast Goasse seitse otselendu. Ettevõte teenindas 860 klienti, mis on hea tulemus, arvestades, et reisi keskmine hind oli suurusjärgus 21 000 krooni.
Travel IN-i klientide tagaside põhjal võlus Goa puhul kõige rohkem kontrastide rohkus, ilus rand, ülihea kliima ning head ja hinnalt soodsad söögid-joogid. Samuti rõhutati India erilisust teiste sihtkohtadega võrreldes, rääkis Laikjõe.

Kia cee'de tootev Slovakkia tehas püstitab tootmisrekordeid
Aasta alguses Kia uudismudeli cee'd tootmisega alustanud uus Zilina tehas Slovakkias on saavutamas täisvõimsust oodatust varem.
Alates jaanuarist on valminud üle 24 000 Kia cee'di, märtsikuu rekord oli 617 cee'di päevas, teatas KIA Auto.
"Nõudlus Kia cee'di järele on suur," ütles Kia Auto Balti regiooni turundusjuht Kristel Kõrgmaa. "Õnneks on oodata sõiduki ootejärjekordade lühenemist, kuna eelmise aasta detsembris käivitatud Zilina tehas on osutunud oodatust efektiivsemaks. Kia esialgne eesmärk toota esimeses kvartalis 5000 ja alates maikuust 10 000 cee'di kuus on juba ületatud, teine tootmisvahetus käivitati plaanitust 45 päeva varem."
"Teise vahetuse eesmärk on toota 60 cee'di tunnis," lisas Kristel Kõrgmaa. "Märtsi toodang ületas plaanitud 10 000 künnise 2000 auto võrra, maikuus on reaalne toimetada ostjateni ca 14 000 Kia cee'di. Samas tagatakse tänu kõrgtasemel tehnoloogiale sõidukite väga hea kvaliteet, pidades silmas et Kia on otsustanud anda cee'dile kokku 7aastase või kuni 150 000 km läbisõidu garantii."

Esimese IT-ettevõttena katab MicroLinki leviala 95% Eestist
Eesti suurim IT haldusteenusepakkuja MicroLink katab tänaseks 95% Eestist, hallates ligi 9000 töökohta. Klientidele tähendab see tänaseks üle Eesti ühtlast hinnataset IT-teenindusmeeskonna tellimisel.
"Järjepidev e-areng on tõstnud terve Eesti ühtlaselt kõrgele internetiseerituse tasemele," ütleb MicroLinki arendusjuht, juhatuse liige Andres Käärik. "Tänaseks ei ole vahet, kas külastada mõnda ettevõtet Tallinna kesklinnas või Lõuna-Eesti vallavalitsust, arvuteid ja IT-lahendusi kasutavad oma töös kõik ja tänaseks oleme meie valmis kõikidele ühe hinnaga oma IT-tuge pakkuma."
MicroLinki IT-haldus tagab kogu kontoritööks vajaliku IT-toimivuse, aitab ära hoida probleeme ning vähendada ootamatuid tööseisakuid. MicroLinki IT Haldus on tugiteenus, kus tehnilisel meeskonnal on regaeerimisaeg 2 tundi ning rikke kõrvaldamise aeg 8-16 tundi nii maal kui ka linnas.

Dr Hellus on Tere uus tervisesari
Eesti suurim piimatoodete valmistaja Tere tõi müügile Tartu Ülikooli teadlaste loodud tervislikku piimahappebakterit ja kiudaineid sisaldava tervisesarja Dr Hellus.
Tere tervisetoodete sarja Dr Hellus kuuluvad täna erineva maitsega jogurtid ja kohupiimakreemid ning keefir, mis sisaldavad Tartu ülikooli teadlaste Marika Mikelsaare ja Mihkel Zilmeri avastatud ning tööstuses edukalt kasutusele võetud tervistava toimega piimhappebakterit ME-3. Tervisesarja on täiendatud mitmesuguste kiudainetega, mis on head südamele, seedimisele ja immuunsussüsteemile.
Tere juhatuse liikme Siret Liivamägi sõnul on tervisetooted kasvava trendiga kogu maailmas ning on muutumas järjest populaarsemaks ka Eestis. Nõudlus nende järel kasvab lähiaastatel oluliselt. "Üha kasvav nõudlus tervislike lisaväärtusega toiduainete osas on põhjendatav tänaste tarbijate kiire elutempoga ja tõusva terviseteadlikkusega. Vastupidamiseks hakkavad inimesed üha rohkem tervislikele eluviisidele mõtlema. Oluline osa selles on ka toidul," lisas Liivamägi, kelle kinnitusel soovib Tere uue tootesarjaga tervislike toodete turusegmendis haarata liidripositsiooni. Tervisetooteid tarbivad Eestis stabiilselt suurusjärgus 350 000 inimest.

Eesti Energia annab energeetika teadusarenduse projektidele 10 miljonit krooni
Eesti Energia kuulutab täna välja teaduste akadeemia peahoones välja tulevikuenergia sihtkapitali projektikonkursi.
Konkurss on mõeldud teadlastele ja erinevatele teadusasutustele, kelle poolt esitatud energeetikaalaste arendusprojektide edendamisse panustab Eesti Energia 10 miljonit krooni, teatas ettevõte.
Esmakordselt toimuva konkursi avamisel tutvustavad Eesti Energia juhid projektikonkursi tingimusi ja tulevikuenergia sihtkapitali eesmärki.
Projektikonkursi avavad Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ning Eesti Energia tehnikadirektor Raine Pajo. Üritusel osalevad ka mitmed Eesti teadlased ning juhtivate õppe- ja teadusasutuste juhid.

Kuusakoski käivitas Balti projekti
Kuusakoski käivitas Balti projekti turuliidri positsiooni kindlustamiseks ja majandustulemuste parandamiseks.
Selle aasta algusest käivitus Kuusakoski Balti projekti, mille peamiseks eesmärgiks on tõsta kolme Balti organisatsiooni efektiivsust ja tulemuslikkust.
AS Kuusakoski juhatuse esimehe ja Balti regiooni direktori Ilmar Jõgi sõnul on praegu Kuusakoski tugevuseks väga hea katvusega teenindusvõrgustik üle terve Baltikumi.
"Meie seniseks nõrkuseks võib pidada suutmatust kasutusele võtta ühiseid ressursse ja oskusteavet," ütleb Jõgi. Kasutades häid müügivõimalusi maailmaturul ja seda toetavat laevatustegevust, on Jõgi sõnul võimalik kolme Balti ettevõtte baasil luua ühtne taaskasutuse võrgustik kogu regioonile. "See omakorda tõstab meid konkurentsis uuele tasemele," lisab ta. Põhimõtteliselt on Kuusakoski ainus vanametallifirma, kellel on Baltikumis olemas nii hea võimalus jõudude ühendamiseks.

Baskini anekdoodid
"Enam ei kuule ma tema samme ukse taga, ei kuule iga päev kell seitse uksekella!"
"Issand, mis juhtus?"
"Ta ei istu enam mu voodi kõrval ega sosista kolm korda nädalas, et armastab mind, nagu ta tegi seda kaks aastat. Täna õhtul põletan ma kõik tema armastuskirjad!"
"Sa lõpetasid temaga vahekorra?"
"Lõpetasin?! Vastupidi, me abiellume homme!"
Sajandi röövi kaks aastat kestnud kohtuprotsess on lõppenud. Süüalune vabastatakse. Sugulased embavad teda, kõik karjuvad ja hüppavad rõõmust. Vabaks saanud mees pöördub kohtuniku poole:
"Suur tänu, härra kohtunik! Tähendab, kogu raha jääb mulle?"

JÄRJEJUTT (14): Michael White: Pööripäev
Küürakas ja vormitu, kingadeski pelgalt neli jalga ja kümme tolli pikk, kössitas Hooke toolil nagu mingisugune tomp. Newton põlgas toda meest iga ihurakuga ning teadis, et Hooke vastab talle samaga. Tema arusaama järgi olnuks seltsi sekretär valmis kõigeks, et rikkuda Newtoni mainet või kahandada tema kuulsust, ja paratamatult meenutas Newton lõbuga üht iseäranis kahepalgelist kirja, mille oli sellele kääbusele läkitanud ja milles tähendas, et kui tema, Isaac Newton, oli eales teadlasena midagi saavutanud, siis üksnes tänu tõeliselt suurte meeste toetusele.
Äkitselt sammus poodiumile Christopher Wren. Seltsi liikmed tõusid ühekorraga ja aplodeerisid, enne kui laskusid tagasi istekohtadele.

Vikerraadio juubeldab vanaaegse saatega
Vikerraadio tähistab homme 40. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peetakse otse-eetris. Kell 14 algab ülekanne Eesti Raadio esimesest stuudiost ja see jõuab kuulajateni nii, nagu tehti raadiot ringhäälingu algusaegadel - muusikat ei mängita plaatidelt, vaid pillimehed musitseerivad mikrofonide ees ja otse-eetris sünnivad ka kõik saatekujundused. Margus Saare juhitavas saates kuulutatakse välja kuulajate lemmikud ja antakse parimatele raadiotegijatele üle aastaauhinnad. Vikerraadio alustas
3. aprillil 1967 Eesti Raadio teise programmina. Praegu on tal 346 000 kuulajat nädalas, iga kolmas eestlane kuulab Vikerraadiot iga päev.

Ilmumas on uus elustiili ajakiri Tee
Eesti ajakirjandusmaastikule jõuab peagi uus elustiili ajakiri Tee. Ajakirja idee sündis Toomas Trapido ja Rasmus Pedaniku koostöös. Tegijate arvates puudub Eestis seni väljaanne, mis väärtustaks säästvat arengut ja ökoloogilist mõtteviisi kui midagi mõnusat ja praktilist. Ajakirjale lükkavad lisaks Toomas Trapidole ja Rasmus Pedanikule (MTÜ Roheline Värav) hoo sisse ka moekunstnik Anu Lensment, trükikoda Triip jpt. Tee on suunatud kõigile keskkonnahuvilistele inimestele, kes on võimelised loobuma egoistlikust ellusuhtumisest ja suudavad ning tahavad ette mõelda. Ajakiri hakkab ilmuma kümme korda aastas 50-100-leheküljelisena (proovinumber 68 lehekülge). Tee hinnaks pakkus Trapido umbes 40 krooni käsimüügist ning 30 krooni tellimisel. Esimene number ilmub kas mais-juunis või sügisel.

Kuulus Life lõpetab paberil ilmumise
Ameerika fotoajakirja Life, milles on aastakümneid avaldatud maailma kõige kuulsamate piltnike töid, enam ei trükita, teatas AFP. Ajakirja omaniku, meediakompanii Time Inc sõnul kolib Life alates maikuust internetti. Praegu eksisteeriva võrguväljaande baasil plaanitakse luua portaal, kuhu paigutatakse ka ajakirja arhiiv, mis sisaldab ligi 10 miljonit fotot.
1936. aastal asutatud nädalaajakiri on mitu korda formaati muutnud. Alates 2004. aastast ilmub see iganädalase kaasväljaandena ameerika ajalehtede Los Angeles Times, Miami Herald ja Washington Post vahel. Lõpetamise otsus tehti ajalehtede tiraaži ja reklaamiandjate väheneva huvi tõttu.

Spordimehed hommikuti teevad kümme kükki…
Kalevi peatreener Veselin Matic suutis kujundada meeskonna,
1 Balti korvpalliliigas polnud veel mõni nädal tagasi erilist kahtlust, et Tartu Ülikool/Rock saab kaheksa parema hulka ja võib-olla pääseb sinna ka Kalev /Cramo. Nüüdseks on Kalev kuue parema hulgas.
Kalevlased suutsid korduvalt näidata tõelist võitlejahinge ja tulid välja raskest olukorrast, kus selg oli tugevalt vastu seina surutud.
Erinevalt hooaja algusest võitsid kalevlased ka võõrsil ning kallutasid mängu lõpus seisu enda kasuks. Tasuks kohad FIBA Eurocupi 16 parema hulgas ja Balti liiga esikuuikus, mis mullusega võrreldes on edasiminek.
Hooaja edenedes suutis peatreener Veselin Matic kujundada meeskonna, millel on oma käekiri, ja mis peamine - Kalev jaksab mängu saatust otsustada kaitsesurvega isegi siis, kui rünnakul kõik ei klapi.

Mis päästab pallimängud? 
Eesti jalgpallikoondise kaotus Venemaale ja Iisraelile vallandas parastajate koorilaulu: "Noh, mis ma ütlesin!" Vaatasin mänge kui teise ala treener ja oletades, et tean, mis määrab spordis tulemuse, lasin mõtetel joosta.
Lisaks oskustele ja võimetele otsustab pallimängudes palju ka taktika, ja mitte ainult enda, vaid ka vastase oma. Taktika valikus on eestlased ikka olnud osavad, aga lõpptulemused osutasid, et mängu käiku mõjutas muu.
Kui Venemaa ja Iisraeli ründajad möödusid Eesti parematest jalgpalluritest nagu postidest, tekkis küsimus: kas allajäämise põhjus peitus vigastatud mängijate puudumises või hoopis platsil käinute kehalises küündimatuses? Meie mehed ei suutnud isegi palliga joosta vastasega võrdselt, midagi on viltu.
Eesti palluritel nappis nii kiirust kui ka võimsust. See torkab silma ka teisi pallimänguvõistkondi vaadates. Baaskiiruse ja võimsuse madal tase ei võimaldagi vastasele oma tahet peale suruda.

Kiri kõrvalt
Endine Inglismaa koondise jalgpallur ja U21 koondise treener David Plant kasvatas mängijates suhtumist, et nad ei võta pantvange ehk ei halasta nõrgematele. Kui meeskond juhtis poolajal 3: 0, esitas Plant meeskonnale vaheajal alati väljakutse: "Võidame mängu 6: 0."
Allan Dorbek seadis tosin aastat tagasi ELK/Meelise korvpallinaiskonda juhendades enne mängu Püssiga tingimuse, et naiskond alustab kohtumist seisul 0: 50. Mäng lopes 93: 28. Mõlmad treenerid kasvatasid teadlikult oma hoolealustest võitjaid. Võitjahing ei anna voli tundele, et nõrgemate vastu ei pingutata.
Mainekas Rootsi jalgpallitreener Sven-Göran Eriksson juurutab suhtumist, et edukas mängija mõtleb ainult üht: see on minu pall. Mängijate ettevalmistusse kuulub mõtte- ehk vaimne treening.

Virge Naeris: tegin omal ajal supertulemusi
Sportlasena ise enesekindluse puuduse all kannatanud Virge Naeris püüab nüüd psühholoogina noorsportlastele õiget mõtteviisi süstida.
Arvatakse, et sageli psühholoogi kasutades tekib oht temast sõltuvusse jääda.
Õige nõustaja puhul on see välistatud. Psühholoog peab aitama sportlasel saada enesekindlamaks ja ennast tundma õppida. Mingil määral vajavad nõu kõik tippsportlased, sest võistlustel saab tihti otsustavaks psühholoogiline valmisolek. Psühholoogi abi vältimine on valehäbi. Õnneks mõistavad noored, et end paremini tundma õppides on kergem oma võimeid teostada ja elus paremini läbi lüüa.
Kas tippsportlase kogemus annab teile suure trumbi?
Usaldussuhe tekib kindlasti oluliselt rutem. Saan kogetut aeg-ajalt näiteks tuua. Tõelist rõõmu pakub see, kui saan aidata vältida vigu, mida ise tegin. Kui arvestada, millise mõtteviisiga mina sportisin, siis võin julgelt öelda, et tegin omal ajal supertulemusi.

Eesti noored suusatajad karastusid Alaska pakases
Alaskas Fairbanksi ülikooli värvides võistlevad Henri Soom ja Vahur Teppan tegid oma esimesel USA-hooajal korralikke etteasteid.
Tartu suusaklubi kasvandikud Soom ja Teppan üllatasid ameeriklasi sprindikiirusega. Pikematel distantsidel tuleb neil Fairbanksi ülikooli treeneri Scott Jerome'i sõnul veel palju vaeva näha.
"Eesti poisid peaksid treenima vastupidavust, et pikemaid sõite kannatada," lausus treener Jerome. "Henri ja Vahur pühenduvad suusatamisele samamoodi nagu nende tiimikaaslasedki. Võrreldes USA eakaaslastega on nad palju paremini ette valmistatud."
Stipp meelitas
Kaheksa-aastaselt suusatreeningutele läinud Soom otsustas abituriendina, et tahab pärast gümnaasiumi lõpetamist siduda suusasporti kõrgkooliõpingutega. Ta uuris Ameerikas õppinud Katrin *migunilt ja praegu Colorados tudeerivalt Jana Rehemaalt teavet, saatis kolme ülikooli päringud ja valis Alaska.

5.-7. klassi koolipoiste korvpallisari Nike Cup
VÕRU- JA PÕLVAMAA
1. Võru Kreutzwaldi gümnaasium (Bertti Abel, Andreas Org, Richard Sirel, Rivo Rahuoja, Martin Ploom, Argo Kenk, Kevin Orion, Kert Joakit, Tõnis Prants, õpetaja Märt Kuus),
2. Kuldre kool (Kristo Kaelep, Timo Kaasik, Eiko Roosimaa, Kalle Nöps, Kristjan Kovant, Agris Skuditis, Kristjan Kirschenberg, Karlo Bergmann, Rauno Uibopuu, õpetaja Margus Klaar),
3. Võru Kesklinna gümnaasium (R. Chard Puustusmaa, Henry Paesüld, Sander Punamäe, Mark Vislapuu, Tanel Treial, Kris Kranich, Marvin Uku, Robert Täht, Andres Hillep, õpetaja Margus Soome),
4. Vastse-Kuuste põhikooli I (õpetaja Mai Nigul),
5. Viluste põhikool (Valeri Zlatin).

Maratonijooks pole meelakkumine
Kogesin pealkirjas esitatud väidet Otepäält Tartusse kulgenud maratonil täie rauaga: kehakilosid on liiast ja pidin 42,195 km jooksu katkestama.
Kolm aastat tagasi samal rajal joostes sain aja 3: 35.05, mis oli korralik Eesti keskmine, ja mis peamine - paar kilomeetrit enne lõppu lausa lendasin, väsimust nagu polnudki. Ideaalne jooks, ilmselt olin ka elu vormis. Tollal tundus maraton kerge jalutuskäiguna, aga kolme aastaga on palju muutunud.
Kümme või viisteist kilo on kehakaalule juurde tulnud. Nagu öeldakse - mul on praegu sada kilo mehe ilu. Siiski ei jooksnud ma möödunudsuvist Tallinna maratoni halvasti, kuigi 42,195 km läbimisele kulus palju aega. Tulemusega 5: 20 pidin siiski jääma rahule, sest jõudsin üle lõpujoone. Kuigi peaeesmärk - läbida maraton ilma kõndimata - varises 33. kilomeetril põrmu.

AJAPEEGEL: Maadluse maailmameistri Nabi avastaja Tiit Madalvee
Eelmisel aastal lõhkes Eesti spordis üllatuspomm. Kreeka-rooma maadluse maailmameistriks tuli 21-aastane hiidlane Heiki Nabi. Maadlusringkonnad ootasid seda tiitlit üle poole sajandi. Kõige selle melu taga seisab Hiiumaa Suuremõisa põhikooli võimlemisõpetaja Tiit Madalvee.
Madalvee alustas treeninguid spordiühingus Spartak, treener Boris Meose käe all. Õpingud meditsiinikeskkoolis ja hiljem Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas ei seganud noormehel tulla 1962. aastal N Liidu vabamaadluse meistriks ja kolmeteistkümnel korral Eesti parimaks.
Madalvee töötas treenerina mandril, suviti viibis õpilastega Hiiumaal treeningulaagris. Sealne rahulik elu, meeldivad inimesed ja pimedad ööd hakkasid talle meeldima. 1981. aastal kutsuti Tiit Suuremõisa tehnikumi õpetajaks. Pärast koolitunde rassis ta poistega maadlusmatil ja seitse aastat tagasi jäi talle silma Leigri talu perepoeg Heiki.

Pasi Rautiainen: mina Eesti koondise treeneriks?  Kuulujutt! 
Soome ajaleht Ilta-Sanomat kirjutas laupäeval, et FC Flora juhendajast Pasi Rautiainenist võib juba kevadel saada Eesti koondise peatreener, mida Rautianen nimetas kuulujutuks. Küll aga tunnistas soomlane, et tal oleks mõtteid, kuidas Eesti koondis kraavist välja vedada.
"Need on kindlasti ainult kuulujutud," ütles Rautianen Soome meedias avaldatud spekulatsioonide kohta. Mul on leping ikkagi Floraga ja see kehtib veel ka järgmise hooaja. Üritan klubi käima saada ning mul on sellegagi tööd küllalt. Rautiainen ütles, et on lojaalne inimene ja keegi polevat temaga koondisetreeneri kohast kõnelnud.
"Aga ütlen ausalt, et oma peas on mul olemas selge plaan, kuidas peaks koondist treenima. Ma ei võiks muidugi tagada, et kahe aasta pärast jõuab koondis finaalturniirile, aga mul on selge idee, kuidas Eesti-suguse väikese maa koondist peaks arendama," kinnitas soomlane.

Kala hakkab mädanema peast.  Kas ka jalgpallikoondis? 
Mida teha, et kaotustelainel, väravakriisis ja vigastuste küüsis ägavale vutikoondisele eluvaim sisse puhuda? Vahetada välja ideedest tühjaks jooksnud peatreener Jelle Goes või kaaluda senisest põhjalikumalt iga palluri sobivust rahvusmeeskonna sinisesse rüüsse?
Statistika juuresoleval graafikul räägib ju üheselt, et nii Teitur Thordarsoni kui ka Arno Pijpersi taktikepi all arenguhüppe teinud Eesti rahvusmeeskond on langenud Jelle Goesi juhendamisel tagasi 1990. aastate esimesse poolde, kui vaadata koondise saavutusi kõigil eelmistel tiitlivõistluste valikturniiridel.
Koondise vilets käekäik riivab kiibitsejate meeli seda enam, et juba 6. juunil seisab ees EM-valiksarja heitlus jalgpalli sünnimaa Inglismaaga - vastasseis, mida Maarjamaa spordipublik on oodanud pingsalt alates Eesti taasühinemisest rahvusvahelise jalgpalliperega. Oleks väga kurb, kui kõik kümme tuhat pealtvaatajat asuksid egutama hoopis külalisi, sest omad ei suuda millegagi silma paista.

Selveri treener Keel: pall põrkas täna õiges suunas
Tallinna Selveri meeskond alistas Eesti võrkpalli meistrivõistluste finaalseeria avakohtumises Tartu Pere Leiva 3: 1.
Pere Leib oli enne esimest finaalmängu tänavuse hooaja kohtumistes Selveri vastu peal 2: 1. Ent nagu tartlased kaotasid karikavõistluste finaalis, nii tuli neil tunnistada pealinlaste paremust ka pühapäeval Kuressaare spordihallis mängitud meistrivõistluste esimeses finaalkohtumises.
Selveri treener Avo Keel ütles, et seekord tõi võidu korralik distsipliin. "Häälestatus oli mõlemal meeskonnal hea. Olime lihtsalt paremad ja vahel põrkas pall meie poolt vaadates ka õiges suunas," ütles Keel.
Kolmas geim tõi pinget
Kaotanud kaks esimest geimi, alustas Pere Leib kolmandat heas tempos ja läks Marek Pihlaku ründelöögi järel juhtima 9: 4. Selver jõudis bulgaarlase Tsvetan Hristovi servist küll viigini 18: 18, kuid lihtsad vead enamat ei võimaldanud.

Purunenud rehv rikkus Urmo Aava võidusoovi
MM-võistluste Portugali etapil juunioride rallit pikka aega juhtinud Urmo Aava pidi rehvi purunemise tõttu esikoha loovutama.
"Kahju, tuju on tõesti kehv," ütles Aava. "Sõitsime väga hea kiirusega, kuid siis tekkisid mured - laupäeval läks stabilisaatori varras katki ja täielikult lõi taktika sassi rehvi purunemine."
Enne pühapäeva juhtis Aava meeskonnakaaslase Per Gunnar Anderssoni ees küllaltki soliidselt, ligi 45 sekundiga. Lõpuks lahutas eestlast rootslasest 3,7 sekundit.
"Tühised sekundid," ütles Aava. "Kavatsesime täna (loe: pühapäeval) natuke ettevaatlikumalt sõita. Aga ma ei taha öelda, et meil polnud õnne. Tõsi, kohati oli teedel kivimeri. Me lihtsalt ei võitnud ja rootslane tegi väga head tööd."
Rehvi purunemise tõttu 16. kiiruskatsel kaotas Aava Anderssonile 26,8 sekundiga. Tal tuli ligi viis kilomeetrit läbida katkise rehviga, kuid ta säilitas rootslase ees 4,7 -sekundiline edu.

Flora leppis Maag Tammekaga viiki
Eesti jalgpalli meistriliiga laupäevases põnevusmängus Tartu Maag Tammeka - Tallinna Flora vahel jäid väravad löömata, kuigi võimalusi jagus mõlemal.
FC Flora peatreener Pasi Rautiainen tunnistas, et oli ka ühe punkti noppimisega rahul. "Meil mõlemal oli võimalusi, Tartul eriti just mängu lõpus. Viik on õiglane tulemus," lausus ta.
Mõned Flora mängijad leppisid viigiga siiski tunduvalt tõrksamalt kui Rautiainen - vähemalt võis seda järeldada riietusruumist kostnud vandesõnadest.
"See on hea, kui keegi saab vihaseks," arvas Rautiainen ja lisas, et praeguses seisus ei unista Flora poisid Levadia või TVMK alistamisest. "Peame olema realistlikud - praeguse koosseisuga ei ole see võimalik. Kui sel aastal kolme parema hulka mahume, on see meile justkui peavõit. Kolmanda koha pärast võitlemegi Narva Transi ja Maag Tammekaga."

Veselin Matic: saame oma mängu palju parandada
Kalev/Cramo korvpallimeeskonna peatreener Veselin Matic ootab heitluses BK Ventspilsiga igalt hoolealuselt täispanust.
Andsite kalevlastele üle mitme nädala eilseks puhkepäeva. Kas see oli kingitus Balti liigas kuue parema hulka jõudmise eest?
Polnud see mingi kingitus. Pidime korralikult treenima, et jaksaksime võidelda. Nüüd tuleb sama tõsiselt valmistuda kohtumisteks BK Ventspilsiga. Esmaspäeval läheme jooksma ja harjutama jõusaalis. Me ei saanud saalitreeninguks aega.
Teie hoolealustest õhkub enne mänge Ventspilsiga enesekindlust - nad leiavad, et suudavad Läti meistritega võrdselt võidelda. Kas jagate nende seisukohta?
Nad peavadki olema enesekindlad. Ventspils on väga hea meeskond, sinna kuulub mitu Läti koondislast. Lugesin just internetist, et Dabron Johnson lahkus meeskonnast.

Tanel Leok alustas MM-sarja kahvatult
Motokrossi maailmameistrivõistluste MX1 klassi avaetapil Hollandis Valkenswaardis sai Tanel Leok 11. ja Aigar Leok 19. koha.
Kvalifikatsioonisõidus kuuendat aega näidanud kolmandat hooaega Kawasaki tehasetiimi kuuluv Tanel Leok lõpetas esimese sõidu 11. ja MX1 klassi debütant Aigar Leok (Yamaha) 12. kohaga.
Mõlemad kaotasid sõidu võitnud uusmeremaalasele Joshua Coppinsile (Yamaha) enam kui pooleteise minutiga. Teises sõidus oli Tanel Leok koha võrra eespool, lõpetades sõidu 10. kohaga, Aigar Leok katkestas. Teise sõidu võitis hispaanlane Jonathan Barragan (KTM), Coppins kaotas talle 10,4 sekundiga.

Thorpe tõrjub dopingukahtlust
Austraalia tähtujuja Ian Thorpe lükkas tagasi oletused, et ta tarvitas eduka karjääri vältel keelatud aineid. Prantsusmaa spordileht L'Equipe avaldas uudise, et austraallaselt mullu mais võetud dopinguproov sisaldas lubatust kõrgemat testosterooni taset ja hormooni leutenisingi. "Ma pole kunagi petnud," ütles novembris tippspordist loobunud Thorpe. "Olen olnud ja jään dopingukontrolli toetajaks." Austraalia dopinguagentuur möönis, et nad uurivad üht mullu võetud proovi, kuid vara on rääkida dopingujuhtumist. Ka rahvusvaheline ujumisliit teatas, et pole tõendeid dopingureeglite rikkumise kohta.

Kalevlased ihkavad murda Balti liiga esinelikusse
Riia Baronsi korvpallurite alistamisel Kalev/Cramo üheks võtmemängijaks kerkinud Gregor Arbeti sõnul õhutab kogu meeskonda tahe jõuda Balti liiga finaalturniirile.
"Viimased neli järjestikku võitu andsid palju enesekindlust," ütles laupäevases 82: 72 võidumängus 20 punkti toonud Arbet. "Meeskonna omanikud seadsid sügisel eesmärgi jõuda kuue parema hulka. Nagu öeldakse - süües kasvab isu. Püüame veel kõrgemale pürgida."
Kalev heas hoos
Heitluses pääsu eest nelja parema meeskonna finaalturniirile kohtub Kalev/Cramo Läti mulluse meistri BK Ventspilsiga, kes sai Balti liiga kõrgemas divisjonis Kaunase Žalgirise ja Vilniuse Lietuvos rytase järel kolmanda koha.
"Ventspils esitab suure väljakutse," ütles Arbet. "Nad jõudsid ULEB-i karikasarjas veerandfinaali. See ületab kraadi võrra eurosarja, kus meie osalesime, ja nende koht oli meie etteastest parem. Aga me ei lähe kaotama, loodame, et avamängus aitavad palju koduseinad."

Meistrite liiga üllatusvõit Saksamaale
Euroopa tugevaima klubivõrkpalli sarja finaalis Moskvas alistas Saksamaa klubi Friedrichshafen Prantsusmaa Toursi 3: 1.
Üllatuseks võis lugeda juba Saksamaa meistrivõistlusi juhtiva Friedrichshafeni 3: 2 poolfinaalvõitu Itaalia klubi Macerata üle, kes omakorda oli varem võitlusest välja lülitanud Raimo Pajusalu koduklubi Roeselare Knacki.
"Meistrite liiga kulges kui imeilus muinasjutt," ütles Friedrichshafeni peatreener Stelian Moculescu. "Saksamaa võrkpallile on see väga suur võit, eriti kui võrrelda meie klubi eelarvet Itaalia ja Venemaa klubidega." Märt Roosna
Meistrite liiga.
Poolfinaalid: Lube Banca Marche Macerata - VFB Friedrichshafen 2: 3 (25: 20, 24-26, 19-25, 25-13, 13-15), Tours VB - Moskva Dinamo 3: 1 (18-25, 26-28, 25-19, 22-25). Finaal: Tours - Friedrichshafen 1: 3 (20-25, 24-26, 25-23, 19-25). 3.-4. koha mäng: Dinamo - Macerata 3: 0 (25-18, 25-23, 25-18)

Eestlaste klubidel halb nädalalõpp
Inglismaa kõrgliigas kaotas Mart Poomi leivaandja Londoni Arsenal laupäeval Liverpoolile 1: 4. Kübaratriki tegi Liverpooli ja Inglismaa koondise ründestaar Peter Crouch. Väravavaht Mart Poom platsile ei pääsenud. Hollandi liigas kaotasid nii Ragnar Klavani klubi Almelo Heracles kui ka Andres Operi meeskond Kerkrade Roda. Almelo alistus 0: 3 Amsterdami Ajaxile, Kerkrade 0: 1 FC Groningenile. Klavan sekkus 74., Oper 65. mänguminutil. Venemaal viigistas Sergei Pareiko tööandja Tomski Tom 1: 1 Saturniga. Andrei Stepanovi klubi FK Himki jäi alla Kaasani Rubinile 1: 2, Stepanov platsile ei pääsenud.

Ani saldo: neljast finaalist kolm võitu
Maailma tenniseedetabelis saja parema hulka naasta lootev Maret Ani võitis tänavu üksikmängus juba kolmanda ITF-i turniiri, alistades Kreekas Patrases esikohaduellis bosnialanna Mervana Jugic-Salkici. Kohtumine lõppes vastase säärelihase venituse tõttu Ani napil eduseisul 5: 4, kuigi eestlanna juhtis 4: 0 ja 5: 2. "Kaotasin tähelepanu, tegin mängu endale ise raskeks," selgitas Ani edu kiiret sulamist. "Selles mõttes mul vedas, et vastane just siis, kui mäng vihaseks läks, vigastada sai."
25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga Patrase turniiri poolfinaalis alistas kolmanda paigutusega Ani tabelis kõrgeimat asetust omanud Iisraeli tennisisti Tzipi Obzileri (WTA pingerea 97.) 2: 6, 6: 4, 7: 5.

Phelpsi kaheksa kulla unistus nurjus napilt
Alles 21-aastase jänki Michael Phelpsi peas vasardas Austraaliasse ujumise MM-ile sõites ambitsioonikas soov: võita kaheksa kuldmedalit!
Phelps oleks selle vägiteoga üle löönud kaasmaalase Mark Spitzi rekordi, kes 1972. aasta Müncheni olümpial triumfeeris seitsmel distantsil.
Ujumise megastaar alustaski Melbourne'i 50 m basseinis võidujada ja rekorditesajuga. Kui ta võitis laupäeval 100 m liblikujumises juba kuuenda meistritiitli ja alistas viie sajandikuga ka selle ala maailmarekordimehe, kaasmaalase Ian Crockeri, tundus, et kaheksa kulda on tal sama hästi kui kaelas. 400 m kompleksujumine on ju Phelpsi trump ja 4 x 100 m kompleksujumises on ujumise suurriik USA alati üks soosikutest.

UNO TRAAT: Eesti edu hind - rohke kuritegevus
Nagu kõigi riikide puhul, nii saab ka Eesti kuritegevuse taseme kohta veidigi põhjapanevamaid hinnanguid langetada vaid võrdluses teiste riikide ja piirkondadega.
Paratamatult tekib kohe küsimus: mis näitajad aluseks võtta? Kas võiksid selleks olla politseis registreeritud kuritegude näitajad?
Sellised näitajad aga ei ole võrreldavad vähemasti kahel põhjusel: esiteks ei hõlma politseistatistika registreerimata kuritegevust, teiseks on EL-i riikide kriminaalkoodeksid ja kuritegude registreerimise praktika suuresti erinev. Seetõttu on jõutud arusaamisele, et võrdlusaluseks on mõistlik võtta kuritegude ohvriks langemise (nn viktimisatsiooni) võrdlusuuringute näitajad. Järgnevas ülevaates ongi kasutatud Euroopas korraldatud selliste uuringute tulemusi. Neist põhjalikum ja värskeim, EUICS-2005, tehti 2005. aastal.
Uuringust selgus, et Euroopa tavakuritegevuse tase (vargused, röövimised, kallaletungid, vägistamised, muud seksuaalkuriteod jms) on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt langenud. EL-i riikide kuritegevuse tase saavutas haripunkti 1995. aastal, sellest alates on valitsenud järjepidev langustrend. Ka Eestis ilmneb kuritegevuses, vähemalt selle sajandi algusest, sama tendents.

INDERK MUSTIMETS: Puhka rahus, Piibe maantee!? 
Olen ilmselt üks neist sadadest või tuhandetest, kes eelistab Tartu ja Tallinna vahemaa läbimiseks Piibe maanteed.
See maantee on eri aastaaegadel võrratu ning vaieldamatult vana rahu ise - fantastilised loodusvaated, teekäänakud, väike-
asulad, külapoed, rohked veesilmad ja ilmilusad voored, kohati nii korras teed, et võiks küsida, kas ma ei ole näiteks Rootsi sattunud. Piibe maanteel võib kahe suurlinna vahel sõites täheldada, et autojuhil ei tule kellestki mööda sõita ja keegi ei sõida ka temast mööda.
Võimalik, et see tuleb sellest, et kohati ongi teeolud ja kiirusepiirangud üsna kitsad, et möödasõidu manöövreid üldse ette võttagi. Võimalik, et piibemaanteelased ongi seda sorti rahvas, kelle jaoks on olulisem teekond, mitte aeg. Pimedal ja libedal ajal, olgem ausad, on aga Piibe maantee minu arvates jälle üsna ebameeldiv ja ohtlikki. Siis peaks veel erilise ekstra ajaga arvestama. See selleks.

Die Presse: Eesti tüürib paremale
Eestis luuakse paremliberaalide, konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide võimuliit. Selles leppisid nende erakondade esindajad kokku enne esmaspäevast parlamendi avaistungit. Seega lõpeb Reformierakonna ning vasakpopulistliku Keskerakonna siiamaani kestnud valitsuskoostöö. Peaminister Andrus Ansipi sõnul õigustas valimistulemus suunamuutust paremale, märkis Austria ajaleht.
Valitsusliidu programmi tähtsaimaks punktiks on üksikisiku tulumaksu järkjärguline alandamine 22 protsendilt 18-ni nelja aasta jooksul. Pensionid peaksid samal ajal kahekordistuma, samuti loodetakse parandada haridus- ja tervishoiuolusid. Selleks aastaks prognoositava üheksa- ja järgmise aasta oletatava kaheksaprotsendise majanduskasvu juures on valitsusel mänguruumi teha lisakulutusi umbes 3 miljardi euro ulatuses. Kõrvalejäetud Keskerakond näeb ministrikohtade jagamise ümber toimunus uue valitsuse lõpu algust ning kuulutab, et see langeb hiljemalt kahe aasta pärast. Keskerakonna juht Edgar Savisaar ei lepi aga pelgalt opositsioonijuhi rolliga. Ta sundis Tallinna linnapea Jüri Ratase ameti maha panema ja parlamenti minema, et hakata ise juhtima pealinna, kus võimul oleval Keskerakonnal on kindel enamus.

Helsingin Sanomat: Suhted Moskvaga ei liigu paigast
Eesti ja Läti piirilepingud Venemaaga valmisid juba kümme aastat tagasi, kuid poliitiliste suhete pinged lükkasid nende allakirjutamist aastast aastasse edasi. Kaks aastat tagasi paistis kõik olevat selge, kuid ei olnudki, märkis Helsingin Sanomate juhtkiri. Putin kiitis siis eestlaste pragmaatilisust, kuid jättis ära allkirjatseremoonia Lätiga. Läti parlament lisas eelnevalt lepingule oma tõlgendusi, nagu tegi pärast ka Eesti. Venemaa väitel on ainus tee allkirjadeni ühepoolsete deklaratsioonide vältimine.
Eesti ja Venemaa suhetes pole soojenemist näha. Pingeid on veelgi teravdanud pronkssõduri saatus. Läti on samal ajal üritanud Venemaaga suhteid parandada. Läti võttis maha takistused piirilepingu teelt ja kirjutas lepingule alla. Esimest korda 16 aasta jooksul külastas sealne peaminister Venemaad. Läti üritab tõhustada ka energiakoostööd Venemaaga. Poliitiliste pingete tõttu oli Venemaa vähendanud Läti-transiiti ja see tõi Lätile kahju.

REPLIIK: Rohkem naisi! 
Ametisse vannutatud riigikogu liikmetest on pea veerand naised, riigikogu juhatuses on neid kaks kolmest. Ka valitsuses saab olema mitu naisministrit. Meie põhja- ja lõunanaabritel on naispresident ning Prantsusmaal ja USA-s on üks järgmiste presidendivalimiste favoriite naine. Küsimus ei ole loomulikult ainult arvudes ega selles, nagu sobiksid naised poliitikasse loomult meestest rohkem või vähem ning vajaksid sellepärast erikohtlemist. Naisi kõrvale jättes ignoreeriks poliitika lihtsalt poolt võimalikust inimressursist - annetest ja teadmistest. Alla miljoni täisealise kodanikuga Eesti ei saa seda endale lubada. Päevaleht tervitab naiste suuremat kaasamist valitsemisse, sest nii saame olla kindlad, et poliitikas on kokku rohkem tasakaalu, nutikust ja erinevaid kogemusi.

JUHTKIRI: Jälle suur isamaasõda? 
Isamaa ja Res Publica Liit käärib. Jälle. Viimati kääris erakond mullu sügisel, kui Mart Laari ja Jaak Aaviksoo vahel valides otsiti erakonnale riigikogu valimisteks esinumbrit. Siis jäi peale Laar. Nüüd puhkes ametikohtade jagamisega taas suur tüli. Olari Taal virutas nädalavahetusel lauale nii parteipileti kui ka väite, et just Laar olevat selles süüdi, et Aaviksoo ei saanud riigikogu esimehe kandidaadiks. Et Laar olevat tahtnud "ära teha" Aaviksoole kui oma peakonkurendile maikuistel erakonna esimehe valimistel.
Tänases Päevalehes teatab Laar vastu, et Ene Ergma pealejäämine ei tähendanud Aaviksoole "ärategemist". Taustaks levib Laari toetajate väide, et Aaviksoo olevat langenud taas Taavi Veskimäe ambitsioonide lõksu: Veskimägi, kes ihkas ise majandusministri portfelli, olevat keelitanud Aaviksood sellele kohale mitte kandideerima. Läks aga nii, et Veskimägi ei saanud majandusministri kohta ega Aaviksoo riigikogu esimehe kohta. Aaviksoole anti kompensatsiooniks kaitseministri portfell, mis sobib talle tõesti kui sadul sea selga.

Liiklus Narva maantee 145. km on ajutiselt ümber suunatud
Tallinn-Narva maantee 145. kilomeetril Varja lähistel, Ida-Virumaal on liiklus ajutiselt suletud.
Seoses liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimisega Tallinna-Narva maantee 145-ndal km-l Varjal on liiklus ümber suunatud kohalike teede kaudu.
Politsei palub liiklejail olla tähelepanelik ning jälgida paigaldatud ajutise ümbersõidu märke.

Poliitikud toetavad kaitseväe juhataja nimetamist valitsuse poolt
President Ilvese ettepanek viia kaitseväe juhataja ametissenimetamine valitsuse pädevusse on suuremate parlamendierakondade esindajate hinnangul toetust väärt, ohtu nähakse kaitseväe juhataja rolli politiseerimises.
Keskerakonda kuuluv Enn Eesma peab ettepanekut väga tõsiseks ning kaalukaks ning usub, et kõik fraktsioonid mõtlevad selle läbi, vahendab Aktuaalne Kaamera.
"Minu isiklik arvamus on see, et presidendil on suuresti õigus," ütles Eesmaa.
Tulevane kaitseminister, Isamaa ja Res Publica Liidu liige Jaak Aaviksoo pooldas samuti presidendi algatust.
"Ma arvan, et otsus jõu kasutamise kohta on täidesaatva võimu pädevuses ja selle lahutamine eri organite vahel on problemaatiline ja see on tekitanud teatavasti probleeme. Ka president osundas sellele," lausus Aaviksoo. "Küsimuse tõstatus on igati õige. Selgem vastutus nende otsuste langetamisel tuleb kindlasti kasuks," märkis ta.

Ilves arutas Poola presidendiga ELi probleeme
President Toomas Hendrik Ilves toonitas täna Varssavis Poola riigipea Lech Kaczyńskiga, kohtudes, et Euroopa Liit vajab põhiseaduslikku lepingut.
President Ilves avaldas lootust, et Saksamaa eesistumise ajal õnnestub Euroopa Põhiseaduse Lepingu protsessiga edasi liikuda, teatas presidendi kantselei.
"27 liikmega Euroopa Liit ei saa toimida kuue riigi jaoks mõeldud struktuuridega," ütles Eesti riigipea.
President Ilvese sõnul tuleb töötada selle nimel, et Euroopas hakkaks kasvama arusaam, mille järgi on ühised huvid ka iga riigi enda huvid ja nende nimel ollakse valmis vaatama kaugemale üksikute riikide igapäevastest probleemidest.
Regiooni energiaprobleemidest kõneldes kinnitas president Ilves, et Eesti on Poola osalemisest Balti riikide ühises tuumajaama projektis huvitatud.

TV 3 uudised: sõdureid kasutatakse odava tööjõuna
Paljud suurürituste korraldajad on hakanud kasutama ajateenistusse võetud noori odava tööjõuna.
Peamiselt spordivõistlustel, kuid ette tuleb palju muudki, vahendavad Seitsmesed uudised. Soovijatel piisab vaid saata lähimasse väeossa kiri ning kui sõdurite ajakava lubab, saadetakse nad kasvõi spordivõistlustele lund tassima nagu juhtus alles eelmise nädala lõpus Tallinnas.

TV 3 uudised: Savisaar jättis ministeeriumiga hüvasti
Keskerakonna juht Edgar Savisaar jättis täna hüvasti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, ülehomme saab temast ilmselt Tallinna linnapea.
Seitsmeste uudiste andmeil võib Savisaar Riigikokku lahkunud Kalev Kallo ja Olga Sõtniku asemel meeskonda kutsuda Oleg Harlamovi ja Andrei Novikovi. Täna jättis Savisaar ministeeriumiga hüvasti.

TV 3 uudised: pensionär ründas 95-aastast majanaabrit
95-aastane Evald Rooma süüdistab oma pensioniealist majanaabrit kallaletungis.
Onu Eskimona tuntud Eestis esimesena jäätist tootma hakanud 95-aastane Evald Rooma süüdistab majanaabrit, et too tungis talle tüli käigus kallale ja tõukas ta trepist alla peadpidi vastu ukseklaasi, vahendavad TV 3 Seitsmesed uudised.
Pensioniealine majanaaber väitis omakorda, et mingisugust tõukamist polnud, vaid 95-aastane Rooma kukkus ise.

Opositsioon riigikogu komisjonide eesotsas figureerima ei hakka
Vastavalt koalitsioonileppele jagavad riigikogu kaheteistkümne alalise komisjoni esmeeste kohad omavahel ära valitsusliidu erakonnad, opositsioonile jäävad vaid kahe mittealalise komisjoni esimehe kohad.
Kuigi poliitikud komisjonide juhte nimetada ei tahtnud, tunnistasid nad, et kandidaatide üle on arupeetud, vahendab Aktuaalne kaamera.
Euroopa Liidu asjade komisjoni hakkab juhtima Isamaa ja Res publica liidu liige varasem väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson, samale parteile kuuluva õiguskomisjoni esimehe kohale asub endine justiitsminister Ken-Marti Vaher ning keskkonnakomisjoni etteotsa kunagine sotsiaalminister Marko Pomerants.
Reformierakond seab riigikaitsekomisjoni juhiks endise Päästeameti juhi Mati Raidma, põhiseaduskomisjoni esimeheks varasema õiguskomisjoni esimehe Väino Linde, rahanduskomisjoni esimeheks praeguse kaitseministri Jürgen Ligi ning majanduskomisjoni esimeheks senise Põlva maavanema Urmas Klaasi.

Laaneots nimetas Kaitseliidu peastaabi ülemaks major Klettenbergi
Vastavalt Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa käskkirjale sai kaitseliidu peastaabi uueks ülemaks senine kaitseliidu Tallinna maleva pealik major Kajari Klettenberg.
Major Klettenberg (40) on tegevteenistuses 1992. aastast, vahendas kaitseliidu pressiteenistus. Ta on teeninud Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni pioneerirühma ülemana, Kaitseliidu peastaabi pioneeriteenistuse ülemana, Tartu Üksik-jalaväepataljoni ülemana, ja Maaväe staabi pioneeriteenistuse ülemana. 2005.a.-st teenis ta Tallinna Maleva pealiku ametikohal.
Major Klettenberg on läbinud Saksamaa Liitvabariigis pioneeriüksuse ülema ja pioneeripataljoniülema kursused ning Soome Riigikaitsekõrgkooli kõrgema juhtkonna erikursuse.
Teda on autasustatud muuhulgas Kotkaristi V klassi ja Valgeristi III klassi teenetemärkidega.
Major Klettenberg on abielus, tal on kolm last.

Riigikogu juhatus pöördus Europarlamendi saadikute osas riigikohtusse
Riigikogu juhatus otsustas riigikogusse valitud Euroopa Parlamendi saadikute edasise staatuse väljaselgitamiseks pöörduda riigikohtusse.
Riigikogu esimees Ene Ergma ütles, et ainult riigikohus saab praeguse seadusandluse järgi riigikogu liikme volitused lõpetada, vahendab Eesti Raadio.
"Riigikogu liige saab õigustatud staatuse, kui ta on andnud ametivande. Pärast seda on tal õigus tagasi astuda, mida otsustab riigikogu juhatus. Kui ta seda ei tee, siis meil seda õigust ei ole," ütles Ergma.
Riigikokku valitud Euroopa Parlamendi saadikud Andres Tarand, Siiri Oviir ja Katrin Saks olid eile ainsad, kes ei andnud eilsel esimesel istungil riigikogu liikme ametivannet.
Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul pöördus riigikogu juhatus nende saadikute volituste lõpetamiseks riigikohtusse seetõttu, et nad valiti parlamenti rahva mandaadiga.

Siiri Sisask lahkub IRL-ist
Laulja ja poliitik Siiri Sisask on otsustanud lahkuda Isamaa ja Res Publica Liidust.
Erakonna pressisekretär Rauno Veri ütles Päevaleht Online'ile, et teab Sisaski lahkumisplaanidest, kuid midagi otsustatud veel pole.
"Lahkumisavaldust arutab eestseisus," sõnas Veri.
Laulja liitus Res Publicaga neli aastat tagasi, kui oli pikalt juhatanud fondi Saagu Valgus, mille eesmärgiks oli likvideerida tervist kahjustavat õppekeskkonda.
Toona ütles Sisask, et poliitika annab paremad võimalused koolide jaoks midagi ära teha.

Savisaar: koalitsioon lagunes juba enne sündi
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare arvates moodustas Reformierakond valitsuse teiste partnerite nõrkuse arvel.
Reformierakond moodustas oma viienda valitsuse mitte enda tugevuse vaid pigem teiste partnerite nõrkuse arvel, kirjutab Edgar Savisaar oma blogis.
"Kolm nädalat tagasi olid neli erakonda koos laua taga ja mängisid ühtse koalitsiooni sõbralikku mängu, lubades teha valitsusliidu tervenisti neljaks aastaks. Nüüd on ühele neist jalaga antud ja ülejäänud teevad näo, et nemad ei puutu asjasse," kirjutas ta.
Kambaka oht
Savisaare arvates ei olnud roheliste väljajäämine valitsusest üllatav. "Nad olid Reformierakonnale ohtlikud, kuna omasid koos IRL-i ja sotsidega võimalikus koalitsioonis ülekaalu ja olid seetõttu suutelised reformile sobival hetkel valitsuse sees ka "kambakat" tegema," kirjutab ta. Savisaare hinnangul teadsid kõik, et mõlemad "väikesed" - nii sotsid kui ka rohelised on lähedased pigem IRL-ile kui reformistidele.

Eestist väljasaadetava pagasist leiti peidetud mobiiltelefon
Politsei sai täna kell 11.44 teate Falcki lennueelselt julgestuskontrollilt Tallinna lennujaamast, kus Eestist väljasaadetava mehe pagasist leiti peidetud mobiiltelefon.
Kahtlane ese, mis osutus mobiiltelefoniks, avastati rutiinses pagasikontrollis esemete läbivalgustamisel. Sündmuskohal käisid ka eridemineerijad, kes välistasid pommikahtluse, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
Mobiiltelefon koos akulaadijaga oli peidetud habemeajamisevahu pudeli sisse. Lennujaamas piirati ühis- ja erasõidukite liikumist tagamaks operatiivsõidukite ligipääs, inimesed ohus ei olnud.
Kella 13 ajal pääsesid kõik sõidukid lennujaama juures taas vabalt liikuma.

Pärnu Delfine hotelli ebaseaduslikult ehitatud osa kuulub lammutamisele
Pärnu Supeluse 22 asuva hotelli Delfine omavoliline juurdeehitus kuulub kohtuotsuse kohaselt lammutamisele.
Tallinna ringkonnakohus rahuldas Pärnu linnavalitsuse apellatsioonikaebuse Supeluse 22 asuva hotelli Delfine õigusliku aluseta rajatud kolmanda korruse juurdeehituse suhtes, mistõttu kuulub hotelli omavoliline juurdeehitus osaliselt lammutamisele.
Tallinna ringkonnakohus asus teisele seisukohale võrreldes Tallinna halduskohtu Pärnu kohtumaja otsusega rahuldada AS Pärna poolt esitatud kaebus Pärnu linnavalitsuse 21. augusti 2006 korralduse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsusega jäeti jõusse linnavalitsuse korralduse punkt, mille kohaselt kohustati AS Delfine lammutama osaliselt omavoliliselt ehitatud kolmanda korruse.
Linnavalitsus põhjendab lammutamise nõuet avaliku huviga ja sellega, et eelnevad meetmed ettekirjutuste ja sunniraha näol ei olnud piisavad AS Pärna ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks.

Šveitsi Konföderatsiooni president külastab Eestit
9. aprillil saabub Eestisse ühepäevasele töövisiidile Šveitsi Konföderatsiooni president ja välisminister Micheline Calmy-Rey.
Visiidi kavas on kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, rigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Micheline Calmy-Rey kohtub ka Eesti Arengufondi nõukogu esimehe Indrek Neivelti, Eesti tuleviku-uuringute instituudi direktori Erik Terki ja Tallinna ülikooli professori Mati Heidmetsaga. Samuti on kavas kohtumine Šveitsi kogukonnaga Eestis.
Šveitsis on presidendiamet valitsusliikmete hulgas roteeruv. President valitakse valitsuse liikmete hulgast üheks aastaks. 2007. aastal on Šveitsi Konföderatsiooni president välisminister Micheline Calmy-Rey.

Sotsid: Keskerakond hoiab Tallinna volikogu aseesimehe kohta Elmar Sepale
Sotsid on veendunud, et Keskerakond ei vali enne Tallinna volikogule uut aseesimeest, kui Elmar Sepp tagasi on.
"Keskerakondlasest Tallinna volikogu esimees on korduvalt keeldunud panemast linnavolikogu istungi päevakorda volikogule uue aseesimehe ja linnamajanduskomisjoni esimehe valimise eelnõusid. Mõlemad kohad jäid tühjaks, kui Elmar Sepp peatas veebruaris kolmeks kuuks oma volitused linnavolikogu liikmena," seisab sotsiaaldemokraatide avalduses.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske sõnul on Toomas Vitsuti käitumine selge märk, et Keskerakond tahab nendele kahele kohale valida mai lõpus tagasi Elmar Sepa. "Oleks väga kahetsusväärne, kui korruptsioonimaiguliste korteritehingutega vahele jäänud Sepp asuks taas juhtima pealinna volikogu. See kahjustaks oluliselt kogu Tallinna mainet," rõhutas Juske.

TÜ kliinikum sõlmis ametiühingutega kollektiivlepingud
Täna allkirjastasid SA Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees ja õdesid ja hooldajaid ning arste ühendavate ametiühingute esindajad kollektiivlepingud.
Õendus-, hooldus- ja tugipersonali hõlmavad kollektiivlepingud allkirjastasid SA Tartu ülikooli kliinikumi Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu usaldusisik Iivi Luik, Maarjamõisa haigla ametiühingu juhatuse esimees Sirje Viilup ja Eesti õdede liidu usaldusisik Gerli Usberg. Läbirääkimistesse oli kaasatud ka Eesti ämmaemandate ühingu president Siiri Põllumaa.
Arste ja arst-õppejõudusid hõlmava leppe allkirjastas Tartu arstide liidu eestseisuse esimees Margit Närska.
Sõlmitud lepingud tagavad kliinikumis töötavale meditsiinipersonalile järgmised palgaastmed: nooremarst - õppejõudude kuupalga määr on 17 000 krooni, arst-õppejõududel 18 000 ja vanemarst - õppejõududel 20 000 krooni; II astme õdedel 8 850 krooni, I astme õdedel 9 360 krooni ja kõrgema kategooria õdedel 10 200 krooni kuus; hooldajail 4 900 krooni, põetajail 5 100 krooni ja hooldusõdedel 5 600 krooni kuus.

Riigikogu kinnitab valitsuse neljapäeval
President Toomas Hendrik Ilves tegi täna Reformierakonna esimehele Andrus Ansipile ettepaneku moodustada valitsus, viimane avaldas lootust, et uus valitsus kinnitatakse neljapäeval.
"Homme esinen riigikogu ees kõnega ning usun, et nad kiidavad uue valitsuse heaks," ütles Ansip Kadriorus ajakirjanikele.
Ta lisas, et juba homme loodab ta saada ka president Ilvese heakskiidu valitsuskabinetile ning asjade plaanipärase kulgemise korral saavad uued ministrid anda ametivande juba neljapäeval.
Ansip kinnitas, et mingeid üllatusi ministrite jaotuses ette ei tule ning portfellid jagunevad nagu parteide volikogudel eelnevalt otsustatud.
President Ilves avaldas arvamust, et ei ole põhjust spekuleerida kui kaua valitsus vastu peab ning lisas, et võibolla peab see valitsus isegi mitu ametiaega vastu.

Gluhhov sai piraatsõnastike levitamise eest rahatrahvi
Harju maakohus lõpetas piraatsõnastike levitamises süüdistatud Sergei Gluhhovi ja OÜ-le Festart kohtuasja oportuniteedi alusel ning mõistis Gluhhovile ühiskondliku töö ning rahatrahvi.
Gluhhovil tuleb tasuda riigituludesse 125 000 krooni ning teha 100 tundi üldkasulikku tööd, OÜ-l Festart tuleb maksta riigituludesse 250 000 krooni, samuti tasuda kriminaalmenetluse tulud summas 413 682 krooni.
Gluhhovil ja Festartil tuleb kinni maksta ka kannatanu AS TEA Kirjastuse kriminaalmenetluse kulud summas 216 889 krooni. Nimetatud kohustutuste täitmiseks on Gluhhovil ja Festartil aega neli kuud alates tänasest, s.o. 3. aprillist.
Kannatanute AS TEA Kirjastuse ja Tiiu Käärma tsiviilhagi jättis kohus kriminaalkorras läbi vaatamata. Tsiviilhagi suurus on tõendamata ning selleks, et kriminaalmenetluses kahju välja mõista, peab ka selle suurus samuti nagu tsiviilmenetluses olema tõendatud. Tsiviilhagiga on kannatanutel õigus pöörduda tsiviilkohtu poole.

Kulupõlengute vältimiseks võetakse Tartus aiaprahti tasuta vastu
Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistus tuletab elanikele meelde, et kulupõletamine ei ole praegu lubatud, kuni 15. maini võtavad keskkonnajaamad puulehti ja muud aiaprahti vastu tasuta.
Heakorrainspektorid kontrollivad kulupõletamisi iga päev ning aiajäätmete põletamiste avastamise korral on õigus algatada väärteomenetlus ja määrata trahv.
Tartu linna keskkonnajaamades võetakse kuni 15. maini elanikelt tasuta vastu puulehti ja aiaprahti, kogutud praht suunatakse kompostimisele. Tähe 108 ja Jaama 72a asuvad keskkonnajaamad on avatud esmaspäevast reedeni kell 12 - 18 ja laupäeviti kell 10 - 16.
Keskkonnajaamades möödunud aasta sügisel algatatud puulehtede kogumine leidis elanike poolt elavat vastukaja, jaamadesse toodi kompostimiseks sobivaid lehti mitme autokoorma jagu.

Eesti toetab Gruusia ja Moldova diplomaatide õpinguid Eestis
Välisministeerium toetab kahe Gruusia ja ühe Moldova diplomaadi õpinguid Eesti Diplomaatide koolis (EDK) 450 000 krooniga.
Välisminister Urmas Paet kirjutas 29. märtsil alla käskkirjale, millega kiideti heaks Eesti Diplomaatide Kooli (EDK) projekt kahe Gruusia ja ühe Moldova noore diplomaadi koolitamiseks 2007/2008. õppeaastal. Projekti elluviimiseks eraldatakse välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabiks ette nähtud vahenditest 452 400 krooni.
EDK projekti eesmärk on kaasa aidata Moldova ja Gruusia välisministeeriumide haldussuutlikkuse tõstmisele olukorras, kus need riigid vajavad kiiresti noori rahvusvaheliste suhete ning regionaalse integratsiooni alal koolitatud ametnikke.
Välisminister Urmas Paeti sõnul aitab välissuhtlemise süsteemi kaasajastamine muuta Gruusial ja Moldoval euro-atlandi suunalist liikumist efektiivsemaks.

Küprosel kelneri tapnud eestlane viidi haiglast vanglasse
Läinud nädala teisipäeva öösel ühes Küprose kuurordis Paphoses liiga suure arve pärast kelneri tapnud Aivar viidi haiglast vanglasse.
Läinud nädalal Küprosel kelneri tapnud Aivar (26) sai kakluses sedavõrd vigastada, et pääses alles eile haiglast välja, kirjutab SL Õhtuleht.
Nicosia politseijaoskonnast öeldi eile, et Aivar viidi haiglast otse vanglasse. Midagi uut juhtunu kohta Nicosia politseil avalikkusele öelda ei ole.
Esialgsed uurimistulemused näitavad, et mees jõi kabarees ja muutus vägivaldseks, kui talle esitati 150 Küprose naela (ligikaudu 4050 krooni) suurune arve, mida ta pidas liiga suureks.

Inspektorid konfiskeerisid Saaremaal rekordkoguse röövpüüniseid
Keskkonna- inspektsiooni Saaremaa büroo töötajad konfiskeerisid möödunud nädala keskel kahe päeva jooksul rekordkoguse ebaseaduslikult merre paigaldatud nakkevõrke ja mõrdasid.
Keskkonnainspektsioon konfiskeeris möödunud nädala kolmapäeval Pöide vallast Nenu lahest 30 erinevat nakkevõrku ja 10 mõrda, neljapäeval aga Tehumardi rannast viis nakkevõrku, kirjutab Meie Maa.
"Mina oma karjääri jooksul küll ei mäleta, et kahe päeva jooksul oleks nii palju püüniseid korraga ära võetud," lausus ligi kümme aastat keskkonnainspektsioonis töötanud Saaremaa büroo juhataja Tõnu Aus.
Inspektorid avastasid ebaseaduslikult paigaldatud, tähistamata ja märgistamata püünised rutiinse kontrolli käigus. Kummalgi juhul püüniste omanikke ei tabatud.

Aasta algus oli uute sõidukite registreerimisel läbi aastate aktiivseim
Käesoleva aasta esimene kvartal oli sõidukite registreerimiste poolest viimaste aastate aktiivseim, võrreldes eelmise aastaga kasvas uute autode registreerimine 50%.
Autoregistrikeskuse andmetel kasvas võrreldes eelmise aastaga suuremal või vähemal määral kõigi kategooriate sõidukite registreerimine. Uute sõidukite registreerimine kasvas üle 50%.
Suurima tõusu tegi läbi mootorrataste registreerimine, mille kasv võrreldes eelmise aastaga peaaegu neljakordne. 2007. aasta esimese kolme kuu jooksul registreeriti 819 mootorratast sh 200 uut. Eelmisel aastal registreeriti selle ajaga 215 (sh 62 uut) mootorratast. Populaarseimad margid on Yamaha (184), Honda (162), Suzuki (151), Kawasaki (116), KTM (33).
Märgatavalt on kasvanud busside registreerimine. Võrreldes 2006. aasta esimese kvartaliga on uute busside registreerimine kasvanud kaks korda: 2006. aastal registreeriti 44 ning 2007. aastal 88 uut bussi.

Ehitajad trügisid Pärnus võõrale maale
Pärnusse Tallinna maantee äärde Reval Auto müügisalongi rajav Eston Ehitus trügis mullatöödega mitme meetri võrra ehitusplatsi kõrval asuvale riigi maale.
Tellija esindaja Mati Talu Haltron Grupp AS-ist teab ei tea täpselt kui palju Audide müügikeskuse rajamisega võõra maa pealt matti on võetud, kirjutab Pärnu Postimees.
Küll aga teab Talu, et naaberkrundile ei trügitud ülbusest ega oskamatusest planeeringukaarti lugeda, vaid teadlikult - pinnase tõstmise käigus.
Seda, et ehitajad on ületanud lubatud piire märkas ehitusplatsist teisel pool riigimaad asuva elamu korteriühistu juhatuse liige Aivo Paalaid, kes pöördus küsimuses ka linnavalitsuse poole.
Igatahes on nii ehitaja kui tellija valmis oma tehnoloogilist iseärasust pisut korrigeerima.

Pärnus mõlkis auto bensiinijaamas tankijaid
Pärnus juhtus eile liiklusõnnetus, kus veoautoga kergelt kokku põrganud Ford mõlkis veel mitu teist Statoili tanklas seisnud autot.
Linna poole liikunud veoauto Scania juht ei pannud eile Pärnus Riia maanteel Statoili tankla juures rada vahetades tähele kõrval paremas reas sõitnud Ford Focust ja keeras sellele juhipoolse tagumise ratta kohalt sisse, kirjutab Pärnu Postimees.
Kuigi kokkupõrge ei olnud pealtnägijate sõnul eriti jõuline, paiskus Ford risti teele, kihutas üle vastassuunavööndi, sööstis üle kõnniteeserva ja tanklaesise mururiba ning käristas juhipoolse nurgaga puruks tankiva Ford Focuse vasaku külje, Keskealise naise juhitud Fordil oli veel nii palju hoogu sees, et sellest jätkus tankimisjärjekorras oleva Volkswagen Passati mitme meetri kaugusele virutamiseks.

Jüri Saarest võib saada Saaremaa Kihelkonna vallavanem
Kuna Kihelkonna vallavanema ametikohale ei kandideerinud konkursi käigus ühtegi inimest, tegid volikogu liikmed ettepaneku see koht vastu võtta endisele Saare maavanemale ja riigikogu rahvaliitlasest liikmele Jüri Saarele.
Kihelkonna vallavolikogu esimehe Rene Reinsoo sõnul ei laekunud 29. märtsiks, mil sai ümber konkursi tähtaeg, vallavanema kohale ühtegi pakkumist, kirjutab Meie Maa.
Volikogu esimehe sõnul tegi ta Jüri Saarele ettepaneku koht vastu võtta.
Jüri Saar võttis neljapäevani mõtlemisaja. Saare sõnul on ta saanud kokku kolm-neli tööpakkumist, mille vahel tuleb kaaluda.

Raplamaal varastati poole miljoni eest piimatöötlusvahendeid
Rapla vallast Sikeldi külast asuvast farmist varastati nädalavahetusel poole miljoni krooni väärtuses piimatöötlusvahendeid.
Lukustamata uste avamise teel on ajavahemikul 31.märts kuni 2.aprill sisse tungitud Rapla maakonnas Rapla vallas Sikeldi külas asuvasse farmi ja varastatud piimajahutustanki, lüpsiplatsi pesumasina ja lüpsiplatsi roostevabast metallist olevad detailid.
Vargusega tekitatud kahju suuruseks on 500 000 krooni.

Järvamaal reidipäeval kulupõletajaid ei tabatud
Kulupõletamise keelust üleastujate tabamiseks oli laupäeval mitme ametkonna koostöös üle-eestiline kontrollkäik, mille jooksul algatati 50 väärteomenetlust, Järvamaal rikkumisi ei esinenud.
Järvamaal patrullis laupäeval Lääne-Eesti päästekeskuse Järvamaa päästeosakonna vaneminspektor Lennart Okas, kes alustas sõitu piirkondadest, kus eelmisel aastal leidis aset kõige rohkem kulupõlenguid, kirjutab Järva Teataja. Need olid Kareda, Koeru ja Paide vald ning Paide linn.
Ühtegi kulupõlengut Okas reidi jooksul ei tuvastanud, ka ei tulnud päästeameti korrapidajale ühtegi väljakutset.
Kui reidipäev kulges nii maakonnas kui Eestis üldse rahulikult, pidid Järvamaa päästjad sõitma järgmisel päeval kolmele kontrolli alt väljunud kulupõlengule.

Liikluspolitsei liigub nulltolerantsi suunas
Riigikohtu hiljutine lahend võib kaasa tuua nulltolerantsi kehtestamise liikluseeskirjade rikkujate suhtes ehk muuta politseiniku suulise hoiatuse Eesti teedel harvaks erandiks.
Seni võis liikluspolitsei karistada näiteks lubatust 25 kilomeetrit tunnis kiiremini sõitnud autojuhti suulise hoiatusega, kui politseiniku hinnangul sellisest karistusest piisas, kirjutab Postimees.
Riigikohtu hiljutine kohtulahend altkäemaksu andmises süüdistatud endiste liikluspolitseinike Kristjan Pinti ja Sergei Kapustini asjus ütleb aga, et kiiruseületamine 25 kilomeetrit tunnis on kuritegu ja selle kohta protokolli vormistamata jätnud politseinikku ähvardab kriminaalkaristus.
Pint ja Kapustin kuulusid suuremasse altkäemaksuvõtjate kampa, mis paar aastat tagasi suure operatsiooniga vahistati. Nende süüks oli, et kui kuriteo matkija sõitis Tallinnas Laagna teel lubatust 25 kilomeetrit tunnis kiiremini ja kinnitamata turvavööga, pidasid Pint ja Kapustin ta kinni ja võtsid vastu tema pakutud 1000 krooni, et karistusest pääseda.

Riiklik advokaat jättis halvatud mehe hädas üksi
Autoõnnetuses halvatuks jäänud mehele õigusabi korras määratud advokaat ei tundnud oma kliendi kindlustusasjade vastu huvi.
Mees jäi ravihüvitiseta ning nüüd ähvardab teda rahapuuduse tõttu haiglast minemasaatmine, kirjutab Postimees.
"Haigla küsib mult edaspidi 15 000 krooni kuus," sõnab Elva haigla hooldusravipalatis liikumatult lamav 46-aastane Inno Palo, kes on viimased kaheksa aastat oma elust veetnud halvatuna haigevoodis.
Arve maksmine ei valmistaks Paole probleeme, kui viis aastat tagasi oleks riigi määratud advokaat halvatud mehele andnud nõu pöörduda kindlustuse poole, kuid mingil põhjusel jättis advokaat selle tegemata.
Raskete tagajärgedega avarii juhtus 1999. aasta detsembris, kui purjus Gunnar G sõitis oma Mercedesega Tartu-Viljandi maanteel teelt välja ning rullus üle katuse. Sõiduauto kõrvalistmel istunud Inno Palo sai üliraske kehavigastuse: 5. ja 6. kaelalüli nihestuse koos kõigi jäsemete halvatusega.

Ligi viivitab Tõnismäel kaevamise otsusega
Ümbermatmiseks on tarvis kaasata muinsuskaitse ja teiste elualade spetsialistid.
Praegusel kaitseministril Jürgen Ligil on aega vaid kolmapäeva õhtuni, et otsustada oma ametiaja jooksul pronkssõduri juures tehtavate väljakaevamistööde algusaeg. Kui Ligi ei pöördu sõjahaudade komisjoni ettepaneku täitmiseks arheoloogide poole palvega alustada 1944. aasta sügisel "Tallinna vabastamise käigus langenud sõjameeste haudade" väljakaevamiseks muinsuskaitseameti poole, tuleb seda teha uuel kaitseministril.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko sõnul on esialgu langetatud vaid kaitseministeeriumi juures moodustatud sõjahaudade komisjoni otsus, et Tõnismäe haljasala pole sõjahauaks sobiv paik ning sealsed säilmed tuleks ümber matta. "Esialgu tuleb siis väljakaevamisi alustada. Selleks on tarvis ministri korraldust," lisas Mikko.

Kulupõletajad ei hooli keelust
Viimase kolme nädalaga on päästjad pidanud kustutama 626 kulupõlengut.
Nädalavahetusel korraldatud aegade jooksul esimene üleriigiline kulupõletajate tabamise ühisreid päädis 50 väärteomenetlusega, maksimaalset 18 000-kroonist trahvi ühelegi süütajale ei määratud.
Neljatunnise õhus ja maa peal korraldatud ulatusliku reidi ühe korraldaja, päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Kaur Kajaki sõnul tehti lennukil ring peale kogu Mandri-Eestile.
"Üle Eesti sõitis korraga ringi ka ligemale 30 autot," kirjeldas Kajak operatsiooni. "Kui lennukilt nähti midagi põlemas, siis anti sellest teada kõige lähemal asuvale autole, mis kohe kohale põrutas."
Kokku algatati reidi tulemusena 50 väärteomenetlust ning 80 korral tuli päästjatel inimestele selgitada tuleohutusnõudeid ja selgitada lõkke tegemisega kaasnevaid ohtusid. "Rikkumistest pooled olid seotud lõkete tegemisega ning ülejäänud kulu põletamisega," märkis Kajak.

Ene Ergma sai riigikogu spiikri valimistel ülisuure toetuse
Eilsetel riigikogu esimehe valimistel tegi Ene Ergma ajalugu, kogudes 91 riigikogu liikme toetuse. Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ergma valiti riigikogu juhtima juba neljandat korda.
Õnnelik Ergma tänas riigikogu nimel rahvast usalduse eest valimistel ning loobus ettevalmistatud kõnest ja asus pärast aastast pausi taas esimehena riigikogu tööd juhtima.
"Mul on tõesti rõõm täna teda riigikogu esimeheks valida," ütles Ergma erakonnakaaslane Mart Laar eile Eesti Päevalehele. "Tuletan meelde, et Ene Ergma tegi erakonniti ühe parima valimistulemuse."
Riigikogu aseesimeesteks valis vastne riigikogu reformierakondlase Kristiina Ojulandi, kelle poolt oli 55 saadikut, ning keskerakondlase Jüri Ratase, keda toetas 38 riigikogulast.

President soovib loobuda kaitseväe juhi nimetamisest
Valija ei andesta, kui riigikogu loobub talle vabariigi põhiseadusega pandud kohustustest.
Eile riigikogu uue koosseisu avaistungil kõne pidanud president Toomas Hendrik Ilves teatas, et soovib algatada põhiseaduse muutmise eelnõu, mis annaks kaitseväe juhataja ametisse määramise õiguse valitsusele.
Praeguse korra järgi nimetab kaitseväe juhataja presidendi ettepanekul ametisse riigikogu.
"NATO liikmesriikides on ühemõtteliselt ja eranditeta selge, et kaitsejõud alluvad täitevvõimule. Ja seejuures on oluline, et kaitsejõudude eest kannab ka vastutust just täitevvõim," ütles Ilves oma kõnes. "Siit edasi jõuame loogilise järelduseni, et täitevvõimu ametiisiku määramine ei saa parlamentaarses riigis olla ei parlamendi ega presidendi pädevuses. Seda saab teha üksnes valitsus," jätkas ta.

Mart Laar: teatavad erimeelsused on parteis olnud juba mõnda aega
Mart Laar nendib, et on iga peaministri enda asi, kuidas valitsust moodustada: kas ümbritseda ennast tugevate isiksustega teistest parteidest või mitte.
Kas teile või IRL-ile pakuti välisministri kohast loobumise eest mõnda kompromissi, näiteks sillutati teed Euroopasse?
Ei, päris kindlasti mitte! Küll aga pakkusime erakonnaga olukorra lahendamiseks välja kompromisslahenduse, mis tähendas välisministri koha vahetamist kahe teise meid huvitava portfelli vastu ja sellele kokkuleppele me jõudsimegi.
See tähendab, et 2009. aasta novembris ei saa teist uut eurovolinikku Siim Kallase asemel?
Ega selles pole ka kokku lepitud, et ei saa. See polnud läbirääkimiste osa.
Kas Andrus Ansipi väide, nagu peaks pea- ja välisminister kuuluma ühte erakonda, on tõesti ainus põhjus, miks teid portfellist ilma jäeti või peitub seal midagi muud?

Poliitiline kriis on ukrainlased lõhestanud
Ukraina tänavatele on kogunenud tuhanded meeleavaldajad, kellest osad toetavad parlamendi laiali saatnud president Viktor Juštšenkot ning osad peaminister Viktor Janukovitšit, kes on teravalt parlamendi laialisaatmise vastu.
Ukraina peaminister Viktor Janukovitš pidas täna Kiievi kesklinnas tuhandetele toetajate ees kõne, milles nimetas presidendi eilset otsust parlamendi laialisaatmise kohta saatuslikuks veaks, vahendab BBC.
Läänemeelne president Juštšenko süüdistab oma venemeelset rivaali, peaminister Janukovitšit üheteistkümne opositsioonipoliitiku ülemeelitamises oma poolele parlamendi enamuse saavutamiseks ning peab seda põhiseaduse vastaseks. Konstitutsiooni kohaselt võivad poolt vahetada vaid fraktsioonid tervikuna kuid mitte üksikud liikmed.
Paljud parlamendisaadikud keelduvad täitmast president Juštšenko käsku valmistuda uuteks valimisteks. Kui peaministri toetajatel ei õnnestu veenda Juštšenkot otsusest loobuma ning veenda konstitutsioonikohust presidendi otsuse seaduslikkust kaaluma, siis toimuvad uued valimised vähem kui kahe kuu pärast - 27 mail.

TV 3 uudised: USAs pakkus naine internetis oma tütart seksiks
USA's Michiganis astus täna aga kohtupinki naisterahvas, kelle teguviis
Nimelt pakkus ta interneti kaudu võimalust seksida oma 7-aastase tütrega, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Arheoloog: juutide väljaränne on müüt
Egiptuse peaarheoloog dr Zahi Hawass ei leidnud ajalooliseid tõendeid, et juutide väljaränne oleks tegelikult aset leidnud.
Tegelikult on see müüt, vahendas Hawassi sõnu The New York Times.
Hawass lisas, et arheoloogilised kaevamised mõnikord tunnistavad usklike ajalugu, aga mõnikord mitte. "Kui see valmistab usklikele pettumuse, siis mulle on see ükskõik. See on minu kui arheoloogi töö. Ma pean neile tõtt rääkima. Kui see kurvastab neid, siis see pole minu probleem," nentis ta.
Väljarände ajalugu käsitletakse juudi rahvuse moodustamise peamise momendina. Piibli kohaselt oli Moosese ema juudi ori, kes soovides last päästa pani ta korvi ja saatis Niilusele. Moosese päästis ja kasvatas vaarao tütar. Pärast seda sai Mooses teada oma juudi juurtest ja jumala abiga vabastas ta oma rahva orjusest põgenedes Egiptusest.

Ukraina president pöördus peaprokuratuuri
Ukraina president Viktor Juštšenko pöördus peaprokurör Aleksandr Medvedko poole palvega kontrollida lähimal ajal ülemraada otsuseid, mis võeti vastu pärast parlamendi laiali saatmist.
Juštšenko sõnul on parlamendis ja valitsuses toimunu põhiseadusevastane, vahendas lenta.ru. President lisas, et võtab ebaseaduslike toimingute tühistamiseks kasutusele vastavad meetmed.
Pärast parlamendi laiali saatmist võttis ülemraada vastu määruse, milles teatas, et presidendil ei ole õiguslikke aluseid parlamendi laialisaatmiseks.
Samas võttis Ukraina valitsus vastu õigusakti, et hakkab alluma vaid parlamendile. Peale selle saatis valitus oma otsusega keskvalimiskomisjoni laiali ning keelas presidendile raha eraldamise valimiste ettevalmistamiseks.

Kolm EL riiki keerasid Kosovole selja
Slovakkia, Rumeenia ja Kreeka teatasid nädalavahetusel, et ei ole nõus Euroopa Liidu ja USA kavaga anda Kosovole iseseisvus.
Nädalavahetusel kohtusid Saksamaal Bremenis EL välisministrid ja seal tegid oma eitava seisukoha teatavaks Slovakkia, Rumeenia ja Kreeka, kirjkutab EU Observer.
Slovakkia välisminister Jan Kubis selgitas oma riigi seisukohta sellega, et Kosovo küsimuse arutamisel tuleb arvesse võtta nii Belgradi kui Pristina õigusi ja huve.
EL eesistujamaa Saksamaa välisministri hinnangul ei tähenda Rumeenia, Slovakkia ja Kreeka vastasseis siiski Ahtisaari kava üldist kokkukukkumist.
Kosovole iseseisvuse andmise plaani koostas ÜRO erisaadik Martti Ahtisaari. EL ja USA on selle poolt, Venemaa ja Serbia aga vastu. Ahtisaari tahab Kosovole anda järelvalvega iseseisvuse ja märtsis arutasid seda ka serblased ja Kosovo provintsi albaanlased ise, kuid kõnelused kukkusid läbi.

Ivanov: keelduge Eesti toodete ostmisest
Venemaa esimene asepeaminister Sergei Ivanov teatas, et Eesti võimude tegevus pronkssõduri suhtes ei saa mitte mõjutada Eesti-Vene suhteid ja ta kutsus Vene kodanikke üles keelduma Eesti toodete ostmisest ja puhkamisest Eestis.
"Riik peab näitama oma suhtumist selle vandalismi suhtes" vahendas Interfax Ivanovi sõnu.
Ta lisas, et sellest peavad kõigepealt võtma osa vene välisministeerium ja riigiduuma. Ivanov pooldas Kaliningradi oblastis asuva sadama kiiret ehitamist, mille käivitamine lõikaks Eesti eelarvest transiiditulusid.
Ta kutsus venelasi loobuma ka Eesti piimatoodete ostmisest. "Siinkohal ei ole tegemist riiklike sanktsioonidega vaid kodaniku seisukohaga. Ärge sõitke puhkama Eestisse, vaid hoopis Kaliningradi," lisas Ivanov.
Paeti arvates on olukord kahetsusväärne
"Pean kahetsusväärseks, et valimiskampaania huvides püütakse põhjustada oma kodanikele ebamugavusi ning nende tarbimisharjumusi käsu korras muuta," teatas välisminister Urmas Paet Päevaleht Online'ile.

Prantsusmaa püstitas rongide kiiruse uue maailmarekordi
Prantsusmaa kiirrongitootja Alstom püstitas täna rongide uue kiirusrekordi - TGV rong saavutdas kiiruse 574,8 km/h.
Seni oli TGV sõitnud kõige kiiremini 515 km/h ja see rekord püstitati 1990. aastal, vahendab BBC.
Uus rekordipüstitus tehti ühel raudteelõigul Pariisi ja Strasbourgi vahel. Katse sooritas TGV rong, millel on suuremad rattad kui tavaliselt. Katses osalenud rongil oli kaks vedurit, mis vedasid kolme kahekorruselist vagunit. Lisaks suurematele ratastele suurendati ka elektrivoolu pinget - tavalise 25 000 voldi asemel lasti traatidesse 31 000 volti.
TGV-rongide tootja Alstom tahab laiendada oma rongide müüki ja peab turul konkureerima Jaapani Shinkanseni ja Saksa Inter-City Expressi kiirrongidega.
TGV rongid sõidavad Prantsusmaal oma liinireise praegu maksimumkiirusega 300 km/h, kuid alates selle aasta maikuust tohivad nad veel 20 km/h võrra kiiremini sõita.

Briti teadlane: Tšernobõlis on ohutum elada kui suurlinnas
Briti teadlane uuris Tšernobõli katastroofis kiiritada saanud inimeste tervist ja jõudis järeldusele, et radiatsiooni mõttes on praegu ohutum elada pigem Tšernobõlis kui näiteks Kiievis.
Tšernobõli katastroofis ellujäänute risk noores eas surra on märksa väiksem kui tavaliselt arvatud, kirjutab Briti teadlane Jim Smith ajakirjas BioMedCentral Public Health. Smithi hinnangul on praegu Tšernobõlis elamine tervisele umbes sama kahjulik kui passiivne suitsetamine või suure õhusaastega linnas elamine.
Tšernobõli tuumajaama katastroof 1986. aasta 26. aprillil on kõige rängem tuumaõnnetus, mis üldse kunagi juhtunud on. Õnnetuse inimkaotuste suuruse üle on algusest peale tuliselt vaieldud. Täna avaldati Smithi uuring, mis leiab, et katastroofist kõige enam mõjutatud inimestel - päästetöödel ametis olnutel ja kohalikel elanikel - pole peaaegu mingit riski enneaegselt surra. Riskiks hinnati ainult 1%.

Algasid läbirääkimised Briti mereväelaste vabastamiseks
Iraani välisministeerium ja Suurbritannia valitsus alustasid läbirääkimisi 15 Briti mereväelase vabastamiseks, keda Teheran süüdistab oma territoriaalvete ebaseaduslikus ületamises.
"Kui need läbirääkimised hakkavad liikuma õiges suunas, siis toob see kaasa olukorra muutmise ja probleemi lahendamise," vahendas RIA Novosti Iraani rahvusjulgeolekunõukogu sekretär Ali Larijani sõnu.
Tema arvates rikkusid Briti mereväelased Iraani piiri ning ta väljendas hämmastust Euroopa Liidu toetuse üle Suurbritanniale selles küsimuses. "Taolised tegevused mõjutavad EL-i mainet," sõnas Larijani.
Videot saab vaadata siin.

Taanlased tahavad end metsa matta
Taani plaanib paljude taanlaste soovil seadustada inimpõrmu vabasse loodusesse matmise, nii et iga soovija saaks lasta end matta meelepärasesse paika.
Iga seitsmes taanlane soovib, et tema viimane puhkepaik ei oleks traditsiooniline kirikuaed, kuid praegu on Taanis kalmistule matmise ainus lubatud alternatiiv tuha merre viskamine, kirjutab Jyllands-Posten. Möödunud aastal Taanis tehtud uuring näitab, et 75% taanlastest laseb end pärast surma kremeerida ja vaid 25% eelistab laibamatust.
Tuha merre viskamise võimalust ka kasutatakse, kuid üks hiljuti lesestunud taanlane selgitab, et see pole parim lahendus. Nimelt tahab leinaja tavaliselt siiski mingit kindlat kohta, kus lahkunud lähedast mälestada. Paljud soovivad lasta end seega matta, kuid mitte kalmistule. Levinud on soov puhata metsa vaikuses ja rahus. Taanis ei ole siiski metsa matmine lubatud, kuid poliitikud on valmis rahva soovidele vastu tulema ja vabasse loodusesse matmise seadustama - pealegi on paljudes Euroopa maades metsa matmine juba lubatud

Peruu president: kokaiinilaboreid tuleb pommitada
Peruu president Alan Garcia teatas eile, et džunglis peituvate narkolaborite ja narkoveoteede vastu saab võidelda üksnes õhurünnkute ja kuulipildujate abiga.
Peruu on maailmas suuruselt teine kokaiinitootja ja president Garcia selgitas: "Me peame tegema lõpu peale igale viimasele kui kokaiinivabrikule ja igale viimasele kui (narko) lennujaamale. Kasutage A37 lennukeid, pommitage ja rünnake neid lennujaamu ning kasutage kokaiinivabrikute vastu kuulipildujaid."
Garcia andis need juhised üle riigi siseministrile, kes on otseselt vastutav narkovastase võitluse eest, vahendab Reuters.
Maailma suurim kokaiinitootja on Columbia ja Peruu on kohe teisel kohal.
Peruu politsei korraldas möödunud aastal haarangud 718 kokaiinivabrikus ja reidide käigus saadi kätte 14,7 tonni osaliselt töödeldud kokaiini. Lisaks sellele hävitati üle 10 000 hektari kokapõõsa põlde.

Janukovitši pooldajad marsivad ülemraada suunas
Ukraina president Viktor Juštšenko saatis parlamendi laiali ja peaminister Viktor Janukovitši pooldajad liiguvad praegu parlamendihoone suunas, et kaitsta saadikuid oranžide jõudude eest.
Kohale saabuvad meeleavaldajad kavatsevad aidata rahvasaadikuid pääseda tänasele parlamendi plenaaristungile, vahendas RIA Novosti Ukraina telekanalit.
Inimesed soovivad moodustada elusa koridori, et oranžid jõud ei saaks saadikuid takistada.
Ukraina president Viktor Juštšenko saatis eile parlamendi laiali ja määras parlamendivalimised 27. maiks. Ukraina parlamendikriis algas pärast seda, kui 11 parlamendi opositsiooni kuuluvat liiget läks koalitsiooni.
Videot sündmuskohalt saab vaadata siin.

Transnistria igatseb rahumeelset iseseisvust - kartes pronksmeest
Moldovast sõjaga lahku löönud Dnestri-äärses vabariigis annavad kunagisest konfliktist tunnistust veel vaid moondamisvõrgud piiri ääres.
"Ära sinna küll mine, seal on ohtlik," hoiatab mind telejaama Antenna Chisinau asedirektor Dumitru Cozmolici, kui küsin nõu Transnistriasse sõitmiseks. "Või äärmisel juhul võta keegi kaasa, kes olukorda tunneb."
Miski ei ole kaugemal tegelikkusest kui tema ettekujutus. Moldovas võib hirmu pärast 1992. aasta lühikest, kuid verist sõda mõista. Separatistlikus Transnistrias vaadatakse oma ametlike kaasmaalaste peale pigem ükskõikse sõbralikkusega.
"See oli vaid poliitika!" teab enda arvates konfliktile selgitust Transnistria pealinna Tiraspoli lähedal külas elav Nikolai, kes mind oma autoga vaid kümne euro eest Odessast ära sõidutab. "Inimestel on tarvis tööd teha, mitte kakelda. Rääkides teie pronkssõdurist - milleks teil on vaja seda kiskuda?"

Ukraina president saatis vaenuliku parlamendi laiali
Oranžide jõudude kaotusest saadik vindunud vastasseis lõppes ülemraadas suure pauguga.
President Viktor Juštšenko viis eile Ukraina poliitilise kriisi uude faasi, teatades otsusest parlament laiali saata.
Veel viimaste õhtutundideni rippus kõik juuksekarva otsas. President pidas kriisikõnelusi nii peaminister Viktor Janukovitši kui ka parlamendifraktsioonide esindajatega. "Minu ettepanekuid on ignoreeritud," pidi president aga pärast kõnelusi tõdema, hoiatades rahvast vägivaldsete provokatsioonide eest.
Juštšenko hinnangul annab talle parlamendi laialisaatmiseks õiguse valitsusliidu edukas meelitustöö, mille tulemusena vahetas eelmisel kuul poolt 11 saadikut. Ukraina seadused käsivad rahvaesindajatel aga jääda sama partei juurde, mille ridades nad valiti.

Iraani võimud panid pantvangid teleekraanil ülestunnistusi lugema
Britid tunnistasid end piiririkkumises süüdi, kuid kriisi lõppu see veel ei tähenda.
Samal ajal kui lääne meedias on levinud arvamus, et Iraan võttis 23. märtsil 15 Briti mereväelast kinni Iraagi territoriaalvetes, väidab Teheran, et nad olid Iraani poolel.
Ka eksperdid ei suuda täpselt öelda, kust kahe riigi merepiir kulgeb. Propagandistliku kampaania käigus on nüüd Iraani riikliku telekanali IRIB eetris näidatud kõigi 15 pantvangi langenud mereväelase "kahetsuskõnesid," kus kõik nad tunnistasid end piiririkkumises süüdi. Juba tavapäraselt saatis propagandarünnakut ka tudengite meeleavaldus Briti saatkonna ees Teheranis.
Iraan nõuab, et London vabandaks merepiiri rikkumise pärast, britid on samal ajal aga kinnitanud, et nemad tegutsesid vaid Iraagi vetes. Diplomaatiline jõukatsumine ei tõota kiiret lahendust, samal ajal on Iraanil võimalik pantvangid koju saata ka pärast nendepoolseid kahetsusavaldusi.

Saalomoni saari tabas hiidlaine
Eile toimus Vaikse ookeani lõunaosas tugev maavärin, mille järel Saalomoni saari tabas tsunami. Kõige rängemalt laastas mitme meetri kõrgune veemüür saarestiku lääneosas asuvat Gizo linna, ujutades üle maju ja viies ookeaniavarustele kaasa inimesi. Hukkus vähemalt 12 saareelanikku, kaduma jäänute arvel võib ohvreid veelgi lisanduda.

Tallinn toetab maikuise suusasprindi korraldamist
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen ja A.Le Coq juhatuse esimees Tarmo Noop allkirjastasid täna kokkuleppe, mille kohaselt toetab linnavalitsus 12. mail Tallinna vanalinnas toimuvat "A.Le Coq Tallinna Vanalinna Suusasprinti" 250 000 krooniga.
A.Le Coq toetab suurüritust ühe miljoni kroonise summaga, vahendas võistluse korralduskomitee.
12. mail toimuv A.Le Coq Tallinna Vanalinna Suusasprint toimub Eestis esmakordselt. Eesti suusakuulsustest on osalemiseks nõusoleku andnud Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Anti Saarepuu, Peeter Kümmel, Kaili Sirge, Piret Pormeister. Rahvusvahelistest tippsuusatajatest on lubadnud võistelda Oddbjørn Hjelmeset, Jens Arne Svartedal, Emil Jönson, Tobias Fredriksson, Charlotte Kalla, Astrid Jacobsen, Kristin Stormer-Steira ja teised.
Klassikalises stiilis võistlus sõidetakse ligi kilomeetripikkusel rajal, mis kulgeb Vabaduse väljaku, Harju ja Niguliste tänava piirkonnas.

Tallinn Tudengite kevadpäevade keskpunktiks kujuneb Vabaduse väljak
Vastavalt linnavalitsuse korralduse eelnõule antakse nõusolek avaliku ürituse loa andmiseks Tudengite Kevadpäevad 2007 korraldamiseks 16. - 19. aprillini alates kella 11.00 kuni kella 23.00.
Tudengipäevade Sihtasutus esitas 15. märtsil Tallinna linnakantseleile avaliku ürituse loa taotluse Tudengite Kevadpäevad 2007 korraldamiseks. Ürituse läbiviimiseks soovib sihtasutus kasutada 16.-19. aprillil k.a. Vabaduse väljaku kohvik Moskva esist autoparkla ala 50 meetrit korda 25 meetirt ulatuses, kuhu paigaldatakse ürituse telk ja mängudeväljak.
Ehitusööd algavad 15. aprillil kell 23.00 ja lõpevad 20. aprillil kell 10.00. Tudengipäevade Sihtasutus tasub AS-le Falck Eesti laekumata jääva parkimistulu ning parkla piirete ümberpaigutamise ja sõidukite teisaldamisega seotud kulud telgi ülevaloleku aja eest.
Avaliku ürituse loa taotlus on kooskõlastanud Põhja politseiprefektuuri, Põhja-Eesti päästekeskuse, Tallinna Kesklinna valitsuse, transpordiameti, kommunaalameti ja Tallinna kultuuriväärtuste ametiga.

Tallinna kevadine heakorrakuu algab 15. aprillil
Tallinna kevadine heakorrakuu algab 15. aprillil koristustalgutega Järve metsas ja lõpeb 20. mail jalgrattaretkega Paljassaare poolsaarele.
Tänasel Tallinna heakorra alasel nõupidamisel, kus osalesid lisaks linna juhtkonnale ka ametite ja linnaosavalitsuste esindajad, tõdeti et kuigi kevadine heakorrakuu algab alles 15. aprillil, alustati kevadiste koristustöödega juba kolm nädalat tagasi.
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul on Tallinna lepingupartnerid tänavapuhastusfirmad suurematel tänavatel esmase koristuse teinud ja varsti jõutakse töödega ka kvartalisisestele väiksematele tänavatele.
"Kui soodsad ilmad jätkuvad, lõpetatakse tänavate kevadkoristus 1. maiks," ütles Valdmann.
Munitsipaalpolitsei ameti direktori Kaimo Järvikuga lepiti kokku, et senisest suuremat tähelepanu pööratakse heakorrale ehitusplatsidel.

Teetööd sulgevad Sütiste tee lõigu
Seoses tee ehitustöödega suletakse alates 10. aprillist kuni 29. juulini liikluseks Sõpruse puiestee ja Magistrali kaubanduskeskusesse viiva tee ristmike vaheline J. Sütiste tee lõik.
Alates 10. aprilli tööpäeva algusest kuni 29. juuli tööpäeva lõpuni suunatakse liini nr 17A autobussid mõlemal liiklussuunal ümbersõidumarsruudile Tervise tänav, J.Sütiste tee ja Keskuse tänav, teatab transpordiamet.
Liini nr 17A autobusside lõpp- ja algpeatused tehakse Keskuse tänav 5 paikneval trollibussiliinide nr 4 ja 9 seisuplatsil.
Liini nr 61 autobussid suunatakse mõlemal liiklussuunal ümbersõidumarsruudile Tervise tänav, J.Sütiste tee, Keskuse tänav ja Mustamäe tee.
Liinide nr 17A ja 61 autobusside peatused tehakse ümbersõidumarsruudil J.Sütiste teel mõlemal liiklussuunal paiknevates J.Sütiste tee peatustes ja kodakondsus- ja kigratsiooniametisse viiva tee ristmiku piirkonnas paiknevates ajutistes peatustes.

Tallinna pensionärid ja represseeritud saavad maamaksuvabastuse
Tallinna linnavalitsus otsustab 104 pensionärile ning 15 represseeritule maamaksuvabastuse andmise.
Selleks avalduse esitanud ja maksuvabastuse tingimustele vastavad elamumaa omanikest 104 pensionäri vabastatakse maamaksust kuni 500 krooni ulatuses ja 15 represseeritut kogu summa ulatuses. Pensionäride maksuvabastuseks kulub kokku 50 793 krooni ning represseeritute maksuvabastuseks 11 993 krooni.
Koos pensionäridega, kellele maksuvabastus on varasematel aastatel määratud, kulub tänavu 4704 pensionäri maamaksuvabastusele kokku 2,32 miljonit krooni.
Maamaksust võib kuni 500 krooni ulatuses vabastada Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja ning täielikult okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes represseeritud ja represseeritutega võrdsustatud isikud, kelle kasutuses on elamumaa sihtotstarbega maatükk või selle mõtteline osa, kes ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu ning kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn.

Tallinna bussijaama naabrusse plaanitakse hotelli
Tallinna bussijaama lähedale Jakobi tn 28 krundile plaanitakse ehitada 8-korruselist hotelli.
Tallinna linnavalitsus algatab Jakobi tn 28 kinnistu detailplaneeringu koostamise.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta kinnistu sihtotstarvet ning määrata ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused kuni 8-korruselise majutushoone ehitamiseks.
Jakobi, Juhkentali ja Odra tänava vahel asuva kinnistu suurus on 0,2 ha ning maakasutuse sihtotstarve äri- ja elamumaa. Krundil paikneb ühekorruseline arhitektuurselt väheväärtuslik hoone.
Jakobi tn 28 kinnistu paikneb tiheda liiklusega transpordisõlmes. Kontaktvööndis domineerivad kaubandus-teenindusettevõtted.

Linna uus avalik Pikakari rand on kasutusel koduloomade kalmistuna
Linnaosa tahab lemmikloomade hauad enne ranna avamist liivaribalt kaotada.
Tänavu suvel avatava Pikakari supelranna liivaribal paikneb omaalgatuslik lemmikloomade kalmistu, mida randa hooldav firma pole nõus likvideerima.
Paljassaares Katariina kai kõrval asetseva peatse ametliku supelranna päevitusalal, umbes kümne meetri kaugusel merest asub omaalgatuslik lemmikloomade surnuaed. Praegu on seal vähemalt neli hooldatud ja üks hooldamata haud.
Randa korrastama asuva Tänavapuhastuse AS-i juhataja Vello Kink ütles, et hooldusfirma ei soovi korralikult riisutud ja ehitud matmispaiku kaotada. "Tahtsime just linnaosavalitsusega arutada, mis nende haudadega ette võtta. Ühele hauale oli äsja isegi värskeid lilli toodud ja ise me neid ei puutu," ütles Kink. "Muus osas see rand teistest linna avalikest randadest ei erine, ainult kive tuleb algavaks hooajaks liivast rohkem välja sõeluda."

Talvetolm kaob tänavatelt maiks
Tolmutormide terrori Tallinna tänavatel lõpetab põhjalik survepesu aprilli keskel.
Tänavu tavapärasest kuu aega varem kevadkoristust alustanud tänavapuhastajad annavad tehtud tööle lõpliku lihvi aprilli keskel iga-aastase survepesuga.
Kuigi liiva kasutamine libedatõrjeks oli linnas juba neljandat talve keelatud, kihutavad pealinnas kevadeti endiselt tolmutormid. "Liiva on kõvasti vähemaks jäänud. Enne oli kevadeti päris Sahara," ütles Tänavapuhastuse AS-i juhataja Vello Kink.
Puhastajate ponnistusi nurjavad linnas käimas olevad ehitused. Munitsipaalpolitsei on ametijuhataja Kaimo Järviku sõnul saanud tolmavate ehitusplatside ja lahtiste liivakoormatega läbi linna sõitvate veokite kohta hulganisti kaebusi.
Koormakatteta läbi linna sõitvat liivavedajat peatada pole linnapolitseil õigust, patustaja tabamiseks tuleks teda jälitada ehitusplatsini. Ehitusel edasi-tagasi sõitjate vastu on linnapolitsei aga jõuetu.

Rebane: taastame Sakala fassaadi
Fassaadi katnud paeplaadid on ladustatud ning neid kasutatakse taastamistöödel.
AS-i Uus Sakala nõukogu esimees Peeter Rebane peab nädalavahetusel Sakala keskuse Rävala puiestee poolse fassaadi lammutamise ümber puhkenud kära eksitavaks, sest tööd toimuvad plaanipäraselt ning sein ja vestibüülikompleksi sisemus taastatakse.
"Midagi rohkemat polegi toimunud, möödunud nädalavahetusel viidi lammutustööd vastavalt plaanidele praktiliselt lõpule," nentis Rebane.
Laupäeval teatasid Eesti paeliit ja Tallinna sotsiaaldemokraadid, et Sakala keskuse arendajad on hävitanud säilima pidanud Rävala puiestee poolse paefassaadi. "Sotside teade on eksitav ning ilmselt pole nad projekti süvenenud, sest oleme igal pool rõhutanud, et fuajee ja vestibüül taastatakse," ütles Rebane.

Märtsi viimane nädal: Kevad on lootusetult ajast ees! 
Peipsi ääres, Eesti idapiiri külmkapis, peab kevadet lausa otsima. Õhtupoolikul mängivad kosklapaarid valju pladina saatel jäälahvandustes ja kaldavees vilksatab haugi selg.
Tõttava kevade hoogu pidurdab ilmselt veidi täiskuu ilmavigurdus. Mikk Sarv ütleb, et see on esimene selle aasta täiskuu, mis taevas enam päikesest kõrgemale ei jaksa tõusta. Paljud maailma rahvad peavad seda aega suureks pühaks. Ka meie rahva jaoks on see munade- ja kiigepüha, kus munavärvimise, -veeretamise ja kiikumisega päikesele ja kevadele hoogu juurde antakse. Isegi kui saabuv nädal toob lund, lörtsi ja külma, ei suuda miski enam kevade ja päikese väge väärata.
Linnud
Viimased metsavahid - metsvindid - rõõmustavad saemeestele kehva talve üle ja lasevad nüüd rinda ette ajades oma laulul eriti valjult kõlada: "Siit, siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!" Laulvaid metsvinte on tõesti palju. Laulu löövad ka pärliveeretaja punarind ja saatuse sümfoonia esitaja talvike. Tõelise kevadtunde aga tekitavad õhtu hakul hõiskavad laulu- ja musträstad. Rasva- ja sinitihaseid näeb kolmekaupa ja ikka on üks neist põgenejarollis, tegevusväli peamiselt pesakastide läheduses. Lehmalüpsja linnuke - väike-lehelind - on samuti tagasi ja kostab silk-solk. Vilusis taovad linavästrikud sabaga Peipsi jääkaant aina augulisemaks. Muidugi on kõikjal ka valge-toonekured, ehkki konni on veel vähe liikvel.

Viru Vangla saab kaugkütte
AS Kohtla-Järve Soojus sõlmis 2. aprillil lepingu Viru Vanglale kaugkütte magistraaltorustiku ehitamise riigihanke võitjaga AS-iga Küte ja Ehitus.
Sõlmitud lepinguga kohustub AS Küte ja Ehitus 31. oktoobriks ehitama ligi 2 km eelisoleeritud kaugküttetorustikku. Torustiku survestamine ja proovikütmine peab olema tehtud enne selle aasta 31. augustit. Sõlmitud riigihanke maht on 9,15 miljonit krooni, teatas Kohtla-Järve Soojus.
"Tegemist on AS Kohtla-Järve Soojuse mitme aasta suurima ühekordse investeeringuga," ütles AS Kohtla-Järve Soojus juhataja Jüri Mägi.
AS Kohtla-Järve Soojus käitleb soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama Ahtmes ning Ahtme-Jõhvi soojusvõrke. AS Kohtla-Järve Soojus varustab kaugküttega Jõhvi linna, Kohtla-Järve Ahtme linnaosa ja Jõhvi valla elanikke, ettevõtteid ja organisatsioone.

Harju elekter maksab dividende 1,8 krooni aktsialt
Harju Elektri nõukogu tegi 26. aprillil toimuvale aktsinäride üldkoosolekule ettepaneku maksta dividende 1,8 krooni aktsia kohta.
Harju Elektri eelmise aasta puhaskasum oli 47 289 000 krooni ja jaotamata kasum 52 789 000 krooni, millest ettevõte maksab dividendideks 30 240 000 krooni, teatas ettevõtte börsile.
Veel tegi nõukogu ettepaneku määrata aktsiaseltsi nõukogu esimeheks Endel Palla ja liikmeteks Ain Kabal, Lembit Kirsme, Madis Talgre ja Andres Toome.
Harju Elekter kavandab 2010. aastal suunatud aktsiaemisiooni kuni 600 000 kümnekroonise nimiväärtusega nimelise aktsia emiteerimiseks.

EVP-de hüvitamist taotletud 47,1 miljoni krooni eest
Kasutamata jäänud erastamis-väärtpaberite (EVP) hüvitamiseks on selle aasta jooksul esitatud 8409 avaldust, millega soovitakse riigilt saada kokku 47,1 miljonit krooni.
EVP-de kasutusaeg lõppes eelmise aasta 31. detsembril ning enam neid erastamisel kasutada ega nendega muid tehinguid teha ei saa.
Erastamisväärtpaberite keskregistri andmetel jäi eelmise aasta lõpuks kasutamata 398 miljoni krooni väärtuses EVP-sid, millest 2,1 miljonit krooni on alla 250 krooni suurustel arvetel, mis hüvitamisele ei kuulu. Seega tuleb riigil kokku hüvitada umbkaudu 396 miljonit erastamisväärtpaberikrooni.
Hüvitised suurusega kuni 3000 krooni makstakse välja selle aasta neljandas kvartalis, suuremad hüvitised kuni viie aasta jooksul iga-aastaste võrdsete maksetena.
Avaldust kasutamata jäänud EVP-de kasutamiseks saab rahandusministeeriumi teatel esitada kuni selle aasta 2. juulini.

Tallegg lubab pühade ajal munasadu
Linnulihatootja Tallegg lubab munadepüha nädalal müüa kolm miljonit muna, mis ületab tavapärase müügi peaaegu kolm korda.
Tarbijate nõudluse rahuludamiseks teeb Eesti ainus vastava ala tootja Talleg alates märtsi lõpust koostööd ka Baltimaade suurima munatootja AS Balticovoga.
"Kanu ei ole võimalik panna kevaditi munema vaid valgeid mune ega ka mitte kolm korda rohkem kui tavaliselt. Siiski teeme endast sõltuva, et lihavõtete ajal jätkuks mune kõigile," lausus AS Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm.
Eestis süüakse aastas inimtoiduna umbes 230 miljonit muna ehk 170 muna ühe inimese kohta. Euroopas keskmiselt süüakse 218 muna aastas inimese kohta.
Talleggis on mune toodetud alates 1956. aastast, hetkel Talleggi turuosa Eestis kogu munamüügist 35%, ekspordi osakaal on 21%. Pruuni muna osakaal kogutoodangust on umbes 50%. Aprillis müüakse tavapärasest palju rohkem mune: müügikasv eelmise aasta aprillis võrreldes eelmise aasta märtsiga oli 35%.

Sõõrumaa lahkub Eesti Energia nõukogu esimehe kohalt
Urmas Sõõrumaa lahkub Eesti Energia nõukogu esimehe kohalt.
"Kui ta viis aastat tagasi kutsuti, siis siis ta ka ütles, et ta tuleb viieks aastaks," ütles Eesti Päevaleht Online'ile majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik Heido Vitsur.
Vitsuri sõnul sellist lepingut ei olnud ning lubadus oli suusõnaline. "Ma olin ise juhuslikult sel ajal Eesti Energia nõukogus," kinnitas Vitsur.
Riigiettevõetete nõukogud on poliitilised, kuna sinna määratakse peamiselt riiki valitsevate parteide huvide võimalikult kompetentsed esindajad ning pea alati on võimuvahekordade muutudes käinud kaasas muutused ettevõtete nõukogudes. Sõõrumaa Eesti Energia nõukogus oldud aja jooksul on vahetunud kolm valitsust ning seetõttu Vitsur seda tagasiastumist praeguses valitsuse vahetumise situatsioonis poliitiliseks ei pea.

Stockholmi börs on täna aasta kõrgeimal tasemel
Täna hommikul tõusis Stockholmi OMXS-indeks napilt pooletunnise kauplemise jooksul 0,8 protsendi võrra.
Stockholmi börs toibunud terve veebruari kestnud langusest, kirjutab Dagens Industri. Veelgi enam - börs on koguni jõudsalt teel kõigi aegade tipptulemuse ületamise poole.
Aasta algusega võrreldes on Stockholmi börsiindeks tõusnud 7,5 protsenti
Nordneti aktsiaanalüütik Pater Malmqvist nendib paraku, et ta ei taipa, kust praegune optimism küll pärit on ja kuidas on senisest madalseisust nii ruttu üle saadud.
Ekspert usub, et aktsiaturul valitseb praegu suur risk ja et börsilangus võib tulla järsk ja raske.

Eesti Post võtab kasutusele uue postilogistika süsteemi
AS Eesti Post võtab kasutusele uue postilogistika süsteemi, mille tarkvara loob ettevõttele täna sõlmitud lepingu alusel IT-firma Webmedia.
"Loomisel on uus postilogistika süsteem, mis hakkab asendama seniseid infosüsteeme ning võimaldab suuremat paindlikkust äriprotsesside arendamisel ja optimeerimisel," ütles juhatuse liige Aavo Kärmas.
Eesti Posti teatel lihtsustab uus tarkvara töökorraldust neljas posti põhiprotsessi valdkonnas: saadetiste haldus, vedude seal hulgas transiitvedude, postikande ja kullervedude korraldamine ja teostamine, ladustamine ehk klientide kauba hoiustamine ning taara haldamine.
Lahendus võetakse kasutusele üle-eestiliselt sorteerimiskeskustes, postivahetuspunktides ja terminalides ning hallatakse tsentraalselt. Olulise tehnoloogilise uuendusena hakkab postilogistikasüsteem esimesena kasutama lihtsustatud andmevahetuse mudelit ehk integratsiooniserverit, mis võimaldab mugavamalt ja ratsionaalsemalt andmeid vahetada teiste infosüsteemi osadega.

Soome Postist saab Itella
1. juunist muutub Soome Post Oyj nimi Itella Oyj-ks, kogu kontserni nimeks aga saab Itella Grupp.
Muudatus ei mõjuta postiameti Soome kliente, sest neile pakutakse ka edaspidi teenust nime "Posti" all, teatas Eesti Post.
Nimemuutus tuleneb asjaolust, et viimaste aastate jooksul on Soome Post hakanud lisaks postiteenustele pakkuma ka mitmekülgseid andme- ja materjalivoogude haldamise teenuseid.
Muudatuse kasuks räägib ka Suomen Posti Oyj tegevuse rahvusvaheline laienemine. Lisaks Soomele tegutseb Itella Grupp nüüd juba kaheksas Põhja-Euroopa riigis ning tegevus välisriikides annab 23% grupi netokäibest. Ettevõtted ja muud organisatsioonid annavad kokku 95% kontserni käibest.

Balbiino alustas eksporti Rootsi
Baltimaade juhtiv jäätisetootja Balbiino alustas eksporti Rootsi, esimese kuuga müüs ettevõte Rootsi turule 2,5 miljoni krooni eest jäätist.
"Balbiino jaoks on Rootsi uus ja perspektiivikas turg," ütles Balbiino juhataja Riho Niils ettevõtte saadetud sõnumis. "Baltimaad on Balbiino jaoks pärast Läti jäätisetootja Margota ostmist selle aasta veebruaris sisuliselt koduturg. Soomlastele meeldivad Balbiino jäätised väga, nüüd tahame neid tutvustada ka rootslastele."
Balbiino turundusjuht, Läti tütarfirma Margota juhataja Teet Anier ütles, et Balbiino müüs Rootsi esimese kuu jooksul kahte jäätist - Boati ning Raksi.
"Baltimaadega võrreldes on Skandinaavia teistsugune, väga tugevalt väljakujunenud tarbimisharjumustega turg," märkis Teet Anier. "Soome turule sisenesime vaikselt, kuid müügimahud on pidevalt kasvanud ja kaubamärk võidab populaarsust. Sama protsessi loodame läbi käia ka Rootsis. Nii Soome kui Rootsi puhul on tegemist Baltimaadest kordades suuremate turgudega, mis tähendab Balbiino jaoks väga häid tulevikuväljavaateid."

Õnnemängude korraldajate juhina jätkab Armin Karu
Eile toimunud korralisel üldkoosolekul valis Eesti hasartmängude korraldajate liit (EHKL) uue juhatuse, mille esimeheks sai taas Armin Karu.
Juhatusse kuuluvad Olympic Casino Eesti AS-i juhatuse esimees Armin Karu, Cityclub OÜ juhatuse liige Eno Juul, IMG Kasiinod AS-i juhatuse liige Algirdas Rozmanas, Novoloto AS-i juhatuse liige Margit Kohv ja Play-In Casino Group AS-i juhatuse liige Külli Naska.
EHKL-i direktorina jätkab Tõnis Rüütel.
Rüütel ütles, et sellel ametikohal räägib Armin Karu kasuks rahvusvahelise börsiettevõtte juhtimise kogemus ning tema juhtimisstiili iseloomustav sportlik täpsus ja järjekindlus.
EHKL-i kuulub 11 õnnemänguoperaatorit, teatas liit.

DnB NORD ühines Sampo ja Nordea pangaautomaatide võrguga
Alates tänasest saavad DnB NORD Panga kliendid sularaha välja võtta Sampo ja Nordea ühisest pangaautomaatide võrgust.
Sularaha väljavõtt on DnB NORD-i teatel tasuta, seda nii äri- kui ka eraklientidele ning ei sõltu kordade arvust.
Sampo ja Nordea pankade võrgus on Eestis kokku 40 sularahaautomaati, neist 31 Tallinnas. DnB NORD Panga Eesti kliendid saavad sularaha tasuta välja võtta ka Läti ja Leedu DnB NORD automaatidest. Eestis ei plaani DnB NORD Pank sularahaautomaatide võrku ise välja ehitama hakata.
Põhjamaade ühte suuremasse pangandusgruppi kuuluv DnB NORD Pank tegutseb lisaks Eestile ka Soomes, Taanis, Poolas, Lätis ja Leedus. Eesti turul tegutseb pank eelmise aasta kevadest ja pakub tänaseks kõiki peamisi finantsteenuseid nii era- kui äriklientidele.

Silberauto avas uue esinduse Viljandis
Baltimaade suurim autofirma AS Silberauto avas uue müügi- ja hoolduskeskuse Viljandis.
Mulgimaa ei ole ettevõtte jaoks uus regioon, sest alates 1999. aastast tegutses uue müügikeskuse kõrval praeguseks suletud Pargi Autokeskus, mis oli ettevõtte toodete edasimüüjaks Viljandis.
"Seoses kiiresti areneva majanduskeskkonna ja klientide kasvavate nõudmistega teenindajatele olime silmitsi tõsiasjaga, et olemasolevatest vahenditest enam ei piisa ning peame enda tegevust laiendama. Kuna endine hoone nõudis liiga suuri ümberehitusi, siis otsustasime täiesti uue hoone kasuks, mis lubas meil täpselt sellise maja ehitada, et tagada kliendile parim ja mugavaim teenindamine," selgitas Silberauto regioonijuht Andrus Mossov.
Avatud esinduses on lisaks sõidu- ja veoautode teenindusele ka müügisalong Silberauto poolt turustatavate uute Mercedes-Benzi sõidu- ja tarbeautode ning raskeveokite, Chrysleri, Jeepi, Dodge'i ja Mitsubishi sõidu- ja tarbeautode müügiks. Lisaks uutele pakutakse ka samas hoones igat marki kasutatud autosid, mida ostetakse uue auto soetamisel tagasi ning neid imporditakse ka Saksamaalt.

Korduvkasutusega paroolikaardi võimalused ahenevad kuu aja pärast
Klientide kaitsmise ja turvalisema internetikasutuse eesmärgil alanevad 2. maist internetipankade korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavate maksete päevalimiidid 10 000 kroonini päevas.
Pangaliit soovitab klientidel hakata netipankade külastamiseks ja tehingute tegemiseks kasutama paroolikaardi asemel ID-kaarti. Pangaliidu soovitus kehtib kõigile enda turvalisuse eest hoolivatele klientidele, sõltumata tehtavate maksete summadest.
"2007. aastal on ID-kaardi kasutamine internetipankades pidevalt hoogustunud. Aasta algusega võrreldes on kasutajate hulk kasvanud kahekordseks," ütles pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.
Eestis on alates 2002. aastast väljastatud 1,05 miljonit ID-kaarti, millest kehtivaid on 925 000. Internetis on kasutanud ID-kaarti ligi 55 000 kaardiomanikku. Kuue kuuga on ID-kaardi elektroonilisi funktsioone kasutavate inimeste arv pea kahekordistunud. Iga nädal lisandub umbes 500 uut ID-kaardi elektroonilist kasutajat.

Eesti jäätmekäitlejate liidu juhatuse esimeheks valiti Ilmar Jõgi
Eesti jäätmekäitlejate liidu juhatuse üldkoosolekul valiti selle esimeheks AS Kuusakoski juhatuse esimees Ilmar Jõgi.
Üldkoosolekul valitud juhatuse volitused kestavad kaks aastat ja uuel juhatusel on kavas asuda senisest jõulisemalt kaitsma oma liikmete - jäätmekäitlusettevõtete huve nii Eestis kui kogu Balti regioonis.
Eesti jäätmekäitlejate liidu (EJKL) juhatuse esimeheks valitud Ilmar Jõgi on Kuusakoski ASi juhatuse esimees. Liidu juhatuse aseesimeesteks valiti Taidus Aave (liidu juhatuse esimees aastatel 2001-2007) ja Argo Luude AS-ist Cleanaway. Liidu juhatusse valiti veel Agu Remmelg Ragn-Sells AS, Martin Linnupõld Infokaitsesüsteemide OÜ, Janis Lorenz Epler & Lorenz AS ja Teet Kurs Paikre OÜ.
"Eesti jäätmekäitlejate liidu ülesanne on seista liidu liikmete ühiste huvide ja ausa konkurentsi eest jäätmeturul ning jäätmete nõuetekohase käitlemise eest," lausus liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. "Liidu liikmed otsustasid suurendada liidu tegevuste finantseerimist 60% võrra. Finantseerimise kasv toetab eelmisel aastal vastu võetud strateegia ja arengukava elluviimist."

Ajalehed suplevad reklaamirahas
Võrreldes varasema aastaga kasvas Eesti viie juhtiva lehe reklaamikäive esimeses kvartalis 40 protsendi võrra, mis tähendab vaieldamatult meediasektori kuldaega.
"Vaevalt et ükski meediaväljaanne oleks seda suutnud ette näha," ütles Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov Äripäevale, kes uskus erakordse heaolu aja jätkumist vähemalt suve lõpuni. "Sügise suhtes oleksin ma juba ettevaatlik, sest mis siis täpselt saab, ei tea keegi."
Esimese kvartali suurt reklaamikäivet peetakse osaliselt ka valimistest tulenevaks, kuid Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito leiab, et selle on siiski põhjustanud just hea majanduskasv. "Firmadele oli eelmine aasta väga hea ja sellepärast ka reklaamiti rohkem." Milliseks need numbrid tulevikus kujunevad, ei tahtnud Leito seoses Ekspress Grupi börsile minekuga prognoosida. "Ennustamine pole üldse üks tänuväärne tegu, sest kõik oleneb siiski otseselt firmade käekäigust. Kindlasti ei saa kasv olla aga igavene."

Reiljan ja Kallas rahvale kulukad
Eelmisel aastal teenis ministritest kõige enam Villu Reiljan ja kantsleritest Jaan Kallas, selgus eile avalikustatud ametnike 2006. aasta palgaandmetest.
Villu Reiljan teenis eelmisel aastal ministrina tulu 73 328 krooni kuus, talle järgnesid Rein Randver 59 446 krooniga, Edgar Savisaar 59 202 kooniga ja Jürgen Ligi 59 202 krooniga kuus, kirjutab Äripäev.
Eelmisel aastal tunamullusest 70% rohkem raha saanud ja keskkonnaministri kohalt skandaaliga lahkunud Reiljan ütles, et teenitust piisas aja mahavõtmiseks ning taastumiseks. Tema tasu ületas teiste ministrite oma seetõttu, et ta sai ametist lahkumise järel kompensatsiooni väljavõtmata puhkuse eest.
Kantsleritest teenis enim haridusministeeriumi kantsler Jaan Kallas - 79 800, riigikantselei peadirektor Marten Kokk - 67 232, justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl - 59 553 ja siseministeeriumi kantsler Märt Kraft - 55 889 krooni kuus.

Eestlasi on tabanud mootorrattahullus
Võrreldes eelmise aastaga on registreeritud ligi neli korda rohkem mootorrattaid.
Kui 2006. aasta märtsi lõpuks oli Eesti riikliku autoregistrikeskuse andmetel mootorrattaid esmaselt registreeritud 215 ja sealhulgas uusi mootorrattaid 62, siis selle aasta märtsi lõpu seisuga on ainuüksi uusi sõidukeid registreeritud juba 200. Kokku on autoregistri andmetel selle aasta märtsi lõpu seisuga olnud esmaregistreerimisi 819.
Eesti suurima motoportaali Biker.ee omaniku Väino Laisaare sõnul on tsiklimehi tõesti iga aastaga järjest rohkem tekkinud ning kuna uusi mootorrattaid tuuakse Eestisse üha enam juurde, siis langevad ka kasutatud rataste hinnad. "Korraliku mootorratta saab praegu kätte umbes 20 000 krooni eest, kuid samas võib soetada endale ka ratta, mis maksab üle 300 000 krooni või rohkemgi. Kõik sõltub kasutaja soovidest ja rahakotist," räägib motomees. Uut mootorratast soetavale inimesele soovitab ta leida just enda loomusele sobiliku sõiduriista. "Ratast tuleb ikka valida nii, et jõud üle käiks. Ka sõita tuleb mõistusega, siis juhtub ka vähem õnnetusi. Niipea kui hakata ise mingisuguseid lollusi tegema, on ka avariisse sattumise tõenäosus väga suur," on Laisaar veendunud.

Jutud liikluskindlustuse hinnatõusust on ennatlikud
Liikluskindlustuse hinnatõusu puudutavad kajastused, mis on viimase paari nädala jooksul üritanud majandusrubriike vallutada, on mõnevõrra liialdatud.
Soliidse valimiga analüüs E Kindlustuse klientide hulgas andis esmapilgul uskumatu tulemuse - aastaga on liikluskindlustuse hind hoopis kümme protsenti langenud!
Viimasel kuul on tariifide korrigeerimisest üksteise järel teatanud mitu Eesti suuremat kindlustusettevõtet. Hindu on tõstetud keskmiselt kümme protsenti, kuid üldjuhul on kindlustusseltsid rõhutanud, et tariifide suurus sõltub paljuski sõiduki registreerimispiirkonnast, vanusegrupist ja poliisi kehtivusajast.
Liikluskindlustuse hinnatõusu taga on mitu asjaolu korraga. Sõidukite remondihinnad on tõusnud juba ainuüksi töötasude kasvu tõttu. Ravikulud on oluliselt kallinenud, inimeste isikukahjude hüvitised on suurenenud tänu sissetulekute tõusule. Eesti elanikud külastavad järjest enam ja tihedamini välisriike, kus kahjud on tihti paraku palju suuremad. Samuti pole kõik Eestis tegutsevad kindlustusseltsid osanud õigesti hinnata vajalike reservide suurusi.

EKT toetab 100 000 krooniga Laikmaa ja Malini tööde restureerimist
Eesti Kunsti Toetusfondi abiga taastatakse 44 Ants Laikmaa pastellmaali, mis kuuluvad Tartu Kunstimuuseumi kogusse ja Ilmar Malini maal "Inimsõbralik", mis asub Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis.
Ants Laikmaa pastellid on maalitud aastatel 1902 kuni 1933 ning on seega seisnud juba 70 - 90 aastat samas vormistuses. Tolleagsed pildid on enamasti maalitud happelisele paberile ning ka tööde vormistuses on kasutatud happelist tagapappi. Happeline paber mõjub eriti kahjulikult just pastellmaalidele ja võib muuta tööd nii hapraks ning kergesti lagunevaks, et neist jääb alles vaid pastellitolm.
Restaureerimise käigus vahetatakse maalide paspartuud ja tagapapid ning asendatakse pilte katvad klaasid ultravioletkiiri mitteläbilaskvate klaasidega. Taastatakse ka tööde originaalraamid.
Ilmar Malini maali puhul taastatakse maalingu paks värvikiht, mis on suurte laikudena kogu töö ulatuses irdunud ja pragunenud ning parandatakse maali aluskihina kasutuses olnud vineertahvlid.

Tartu Mänguasjamuuseumi direktoriks sai Triin Vaaro
Homsest asub Tartu Mänguasjamuuseumi direktorina tööle seni muuseumi
Märtsis välja kuulutatud konkursile Mängusasjamuuseumi direktori ametikoha täitmiseks laekus kuus avaldust. Abilinnapea Jüri Sasi sõnul osutus Vaaro valituks seetõttu, et tal oli olemas kõige terviklikum nägemus Mänguasjamuuseumi arengust.
"Kavatsen muuseumijuhina jätkata oma eelkäija Tiia Toometi poolt valitud suunda, et Tartu mänguasjamuuseum oleks võimalikult perekeskne asutus ja lastega peredele oleks veelgi suurem huvi külastada meie muuseumi," ütles Triin Vaaro Eesti Päevaleht Online'ile.
Mänguasjamuuseumi rajaja ja kauaaegne direktor Tiia Toomet lahkus ametist pensionile mineku tõttu.

Selgusid Eesti tantsuauhindade nominendid
Juba viiendat aastat jagab Philip Morris Eesti tantsuauhindu kodumaise sõltumatu tantsu tegijaile.
Tantsuauhinnad on mõeldud tantsijatele, koreograafidele ning kollektiividele 2006.aasta loominguliste saavutuste eest, ütles žürii liige Priit Raud.
Aasta tegija 2006 nominendid:
Aasta läbilöögiauhind 2006 nominandid:

Arhitektuurimuuseumis tuleb Sloveenia arhitektuuri õhtu
Järgmisel teisipäeval toimub arhitektuurimuuseumis Sloveenia arhitektuuri õhtu.
Sloveenia arhitektuuri õhtul on kavas tunnine film "The Stone Pygmalion" Sloveenia tuntuimast arhitektist Joze Plecnikust (1872-1957), kelle näitus on praegu eksponeeritud Eesti arhitektuurimuuseumi suures saalis.
Tänavu on Sloveenias Joze Plecniku aasta, tõstmaks esile tema omapärast loomingut ning Kesk-Euroopa modernismipärandit tervikuna.
Joze Plecniku ehitisi on nii Ljubljanas kui Viinis ja Prahas. Aastatel 1920.-1930. projekteeris ta presidendipalee ning aiad Prahas Hradĉanys, Jeesuse Püha Südame kiriku Vinohrady linnajaos ning palju teisi monumentaalseid hooneid, milles ajatute sümbolvormide kaudu julgelt sünteesis klassikalist arhitektuuri ja modernismi.

Vanemuine kogus kolme kuuga ligi 60 000 külastust
Vanemuise teatri etendused ja kontserdid kogusid käesoleva aasta esimese kolme kuuga 58 553 külastust, mis teeb möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 7629 külastust rohkem.
Tänavu esimeses kvartalis andis Vanemuise teater 164 etendust ja kontserti, nendest 26 toimus väljaspool statsionaari. "Statsionaaris tehti 43 204 külastust ning väljaspool statsionaari 15 349 külastust," ütles Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene.
"Numbrid näitavad, Vanemuine on suutnud minna publikule lähemale: iga neljas teatrikülastaja vaatab meie etendusi väljaspool statsionaari. Mujal elab samuti palju teatrihuvilisi, kellele Tartu külastamine on erinevatel põhjustel keeruline. Soovime, et Vanemuise tegemistest saaksid osa võimalikult paljud, ja seetõttu jätkame ka edaspidi aktiivselt külalisetenduste andmist," kinnitas Nõgene.

Meesteportaal valib populaarseimat kunstnikku
Globeart kunstigalerii globeart.ee ja eesti meeste portaal mees.eu korraldavad internetiküsitluse "Vali Eesti populaarseim kunstnik!"
Küsitluses on võimalik hääletada kokku 44 eesti noorema- ja vanema põlvkonna kunstniku üle.
Populaarseima kunstniku väljaselgitamiseks on võimalik oma hääl anda portaalis mees.eu kuni 30. aprilli õhtuni. Kõigi hääletanud ja enda andmed kirja pannud inimeste vahel loositakse välja üks õnnelik, kes saab endale kunstiteose globeart galerii poolt.
Globeart kunstigalerii on 2006. aastal tegevust alustanud virtuaalne kunstigalerii ning on 2006 aasta Hansapanga Noortepanga "Tähed särama!" projektikonkursi laureaat.
Globeart eestvõtmisel avati 2006. aastal ka esimene galerii näitus Radisson SAS hotellis, pannes sellega aluse pikemaajalisemale näitustegevusele Eestis.

Vint ja Ki wa heidavad pilgu labürindile
Rael Artel Gallerys said kokku eri põlvkondade kunstnikud Ki wa ja Tõnis Vint.
Kuraator Elnara Taidre mainib näituse kaaskirjas, et lisaks Ki wale ja Tõnis Vindile on labürindiga seostuvaid motiive kasutanud ka teised Eesti kunstnikud - mis võib tekitada trafaretse uitmõtte, et ju siis on labürindis midagi eestlaste jaoks paeluvat.
Labürint on kui passiivne agressiivsus, millega välditakse nii ohtlikku otsest vastandumist (müür ja silt "ära roni, tapab!") kui veel ohtlikumat avatust (redel ja silt "tapab, aga roni ikka"). Selle asemel katsutakse siseneja kognitiivseid võimeid.
Kelle jaoks normaalne?
Vint ja Ki wa näevad labürinti pigem siseneja pilgu läbi. Nende labürint on isetekkeline ja kui mitte olemas, siis vaieldamatult (taas) tulemas. Tõnis Vindi "Saturni labürintidel" asukohta vahetavad aktiivsed, justkui rips-epiteeliga kaetud "karvased" alad toovad kosmoloogiliste ja numeroloogiliste seoste kõrval meelde Briti matemaatiku John Horton Conway 1970-ndatel loodud simulatsiooni "Life".

Pronksmehe näoga sõdur peab duelli Laidoneriga
Mart Kivastiku näitemängul on kaks peategelast - üks on kindral Laidoner, keda kõik oma koolitarkusestki teavad. Teine on niisamuti sõdur, ent tundmatu. Nagu pronksi valatud mees Tõnismäel.
See NKVD teenistuses mees Roman Baskini esituses kannab lihtsa punaarmeelase tunnus-märkideta vormi ja käitub kui suure masinavärgi viimane väike hammasratas, mis kriibib van-gistatud Johan Laidoneri hinge.
Ain Lutsepa kindral Laidoner on laval suure ja valusa teemaga - kuidas neis ajalooliselt raskeis oludes väärikaks jääda- ja see teema areneb eri variatsioonides traagilise lõpu suunas. Näidend ei too siin üllatusi, vähem ja rohkem tuttavaid fakte serveerides jõutakse kunstis sinna, kuhu kunagi jõudis tegelik elu.

EKA tudengid: halvim kunstnik on Tauno Kangro
Kunstiakadeemia üliõpilastel oli viimase kahe nädala jooksul võimalik lasta kunstiakadeemia kohvikus seisvasse valimiskasti sedel kõige halvema Eesti kunstniku nimega. Eile õhtul selgus hääli kokku lugedes, et Eesti halvima kunstniku tiitlit väärib skulptor Tauno Kangro, kes võitis ülekaalukalt 11 häälega.
Teise koha sai pingereas Jaan Elken ning kolmandat kohta jäid jagama Marco Laimre ja Signe Kivi. Žüriiliikme professor Kaido Ole sõnul oli võistlust vaja, et "anda inimestele võimalus juurelda hea ja halva mõiste üle". Peale 2000-kroonise Eesti halvima kunstniku auhinna anti välja ka 1000 krooni suurune preemia kõige paremale põhjendajale. Valituks osutus arvamus Tauno Kangrost: kunstniku kohta väga tuntud, aga vähe esteetilist uuenduslikkust, vajab abi! See meeldis žüriile just positiiv-

Eastwood kritiseerib sõjavaatemänge
Clint Eastwoodil valmis mullu kaks sõjafilmi, mis sisuliselt teevad kokku ühe.
"Meie isade lipud" ja "Kirjad Iwo Jimalt" näitavad mõlemad Teise maailmasõja ühe lahingu kaht külge.Eesti kinodesse jõudsid filmid vales järjekorras - kõigepealt "Iwo Jima" ja seejärel "Meie isade lipud". Selle tõttu on teistsuguse värvinguga ka nende filmide vaatamiskogemus - Ameerika poolest kõnelev "Lipud" annab vaatamiseks parema platvormi, kuna summad ja autorgi pärinevad sealt.
Baudrillard on Francis Ford Coppola filmist "Apocalypse
Now" kirjutades toonud välja, kuidas saavutab sõda filmide kaudu oma ülima eesmärgi - see muutub hüperreaalseks tarbitavaks vaatemänguks.
Vaatemängulisus on sõjafilmidesse tõepoolest sisse kodeeritud, väljendudes lahinguvälja koreograafiates ning üldises mastaapsuses. Seejuures hindab vaataja kõrgelt usutavust - kas ohvitseride pagunid on ajastu-truud, mis häält teevad kuuli-

Harry Potteri kirjastajal on rasked ajad
Harry Potteri raamatuid kirjastava firma Bloomsbury aastakasum kukkus 74% 2006. aastal, mil kirjastus ei andnud välja ühtegi uut Potteri-sarja raamatut.
Oma 2006. aasta majandustulemuste raportis teatab Bloomsbury, et kirjastuse kasum on aastaga kukkunud 2005. aastal teenitud 20.1 miljonilt naelalt 5.2 miljonile naelale, vahendab BBC.
Bloomsburyle ei tulnud kasumilangus üllatusena, sest kirjastus hoiatas juba detsembris, et firma 2006. aasta kasum on eelmise aastaga võrreldes märgatavalt vähenenud.
Viimane, järjekorras seitsmes Harry Potteri raamat on Blumsburyl plaanis välja anda tänavu juulis.
Bloomsbury kirjastuse juhatuse esimehe Nigel Newtoni sõnul oli 2006. aasta firmale väljakutseid pakkuv. Kirjastuse käive, mis oli 2005. aastal 109 miljonit naela, kukkus aastaga 32% ja oli 2006. aastal 74.8 miljonit naela.

 "Tulnukas" pälvis rahvusvahelisel filmifestivalil publikupreemia
Saksamaal toimuval Kesk- ja Ida-Euroopa filmifestivalil goEast jagati välja auhinnad tudengifilmide kategoorias.
Wiesbadenis 28. märtsist 3. aprillini toimuval seitsmendal filmifestivalil go East võitis Rasmus Merivoo film "Tulnukas" tudengifilmide kategoorias publikupreemia, millega kaasnes ka auhinnaraha 1000 eurot.
"Täna on festivali põhiprogrammis võistlustules eestlaste Andres Maimiku ja Rain Tolgi mängufilm" Jan Uuspõld läheb Tartusse ", Jaak Kilmi ja Maimiku "Müümise kunst" ning Läti-Eesti-Sloveenia koostöös valminud Laila Pakalnina film "Koer, lennuk ja laulupidu," ütles Lili Pilt Eesti Filmi Sihtasutusest Eesti Päevaleht Online'ile.
Eksperimentaalsete tudengifilmide võistlusel sai noore eestlannast režissööri Birgit Demidova film "Ninanokkija apelsin" teise koha. Tudengite mängufilmidest jõudis kolmandale kohale Kaupo Kruusiaugu film "Tšempion".

EL asus uurima iTunesi riigiti erinevaid hindu
Euroopa Liit asus uurima Apple'i muusikapoe iTunes poolset kasutajate maksustamist, süüdistades firmat tarbijate valikuvõimaluste piiramises.
Brüsseli ametnikud usuvad, et Apple'i ja plaadifirmade vahel sõlmitud kokkulepped rikuvad Euroopa Liidu seadusi, proovides ennetada ühe riigi kodanike võimalusi osta muusikat mõnda teisse riiki registreeritud netilehelt, teatab BBC.
Uurimine sai alguse Suurbritannia tarbijakaitseühenduse Wich? kaebusest, milles kurdeti, et Briti kodanikud peavad iTunesi kasutamisel muusika allalaadimse eest maksma rohkem kui teiste Euroopa Liidu riikide liikmed.
Apple reageeris süüdistustele avaldusega, milles firma kinnitas soovi pakkuda üle Euroopa ühtsete hindadega teenust, kuid selle rakendamine jäi erinevate takistuste tõttu toppama.

Iga riigikogulane sai tudengiliidult rulli tualettpaberit
Eesti Üliõpilaskondade Liit andis täna Riigikogu liikmetele üle üliõpilaste poolsed kingikotid väärtusega 26,6 krooni pakk.
Eesti Üliõpilaste Liit (EÜL) kinkis 101-le Riigikogu liikmele kilekoti 26,6 krooni väärtuses tudengile igapäevaeluks tarvilikuga. Riigi poolt on tudengitele ette nähtud 800 kroonine toetus, mis jagatuna kuus olevate päevade arvuga on kokku 26,6 krooni.
EÜLi juhatuse esimehe Eimar Veldre sõnul oli kingituste eesmärgiks juhtida Riigikogu liikmete tähelepanu üliõpilaste sotsiaalsetele probleemidele. "Eile ametisse astunud Riigikogul tuleb vastu võtta seadusi, millega tagatakse Eesti tudengitele vajalikud toetused ja teenused. Eesti teadmistepõhist ühiskonda viib edasi vaid üliõpilaskond, kellel on võimalus õpingutele pühenduda," sõnas Eimar Veldre.

Wallace ja Gromiti looja sõlmis lepingu Sonyga
Wallace ja Gromit looja Aardman Animation allkirjastas kolmeaastase lepingu Sony Picturesiga.
Inglismaal Bristolis asuv firma Aardman Animation on endale otsinud uut Hollywoodis tegutsevat partnerit alates jaanuarist, mil lõppes firma koostööleping USA animastuudioga Dreamworks, teatab BBC.
Sony ühe juhatuse liikme Amy Pascali sõnul on nende firma väga põnevil, et saab hakata tegema koostööd kogu Aardmani animastuudio meeskonnaga.
Aardman Animationi üks asutajatest David Sproxton avaldas heameelt, et nende firma leidis endale Sony näol sobiva partneri, kes jagab nende visiooni.
Sproxton lisas, et mõlemad osapooled ootavad põnevusega võimalust rakendada ühist potentsiaali mitmesse uude animaprojekti, mida plaanitakse ühiselt teostada.

Tallinna noored tegid uurimistöid kodumaise keskkonnakeemia kohta
Uurimistöid tehti puidu-, metsa-, piima- ja lihatööstuse, aga ka mee ja joogivee kohta.
Pealinna õpilastele on taolist konkurssi korraldatud juba kuus aastat. Ürituse eesmärk on igati üllas - tõsta noorte keskkonnateadlikkust. Võistluse tänavune teema oli "Eelista Eestimaist".
Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased Kelly Meiessaar (18) ja Liisa Scaffrik (17) on ühed neist, keda selle aasta võistlusel diplomiga pärjati. Tüdrukud tunnistavad, et tegelikult õhutas neid osalema keemiahinne, mitte mure keskkonna pärast.
"Põhimõtteliselt rääkis keemiaõpetaja sellest, et kui me selle ilusasti ära teeme ja kaitstud saame, siis on meil keemia koolieksam tehtud. Seega oli see nagu kaks kärbest ühe hoobiga," räägib Kelly. Kumbki tüdrukutest pole varem keskkonnakonkurssidel osalenud, aga seekordne võimalus koolieksam hoopis uurimistööna vormistada, tundus ahvatlev.

Rabarockil astub lavale Clawfinger
Rabarocki esinejate nimekiri täienes Skandinaavia legendi Clawfingeri võrra. Metal'it, industrial'i ja hiphoppi sünteesiv ülienergiline Rootsi-Norra pärit-olu bänd loodi 1988. aastal, esimese kauamängivani jõuti 1993. aastal. Nende seni viimane plaat ilmus kaks aastat tagasi, järgmist on oodata tänavu juunis. Rabarock toimub 15.-16. juunil Järvakandis. Kahel päeval astub kahel laval üles 18 artisti. Festivalipass maksab aprillis 595 krooni.

Naissoo võistluse võitis Voorand
Aprillis ehk džässikuul jagati Eestis noortele heliloojatele Uno Naissoo nimelisi preemiaid. 23. korda toimunud võistlusel osales kümme pala. Võistluse võitis Kadri Voorandi lugu "Tunde kaja". Teise koha sai Tuuli Tauli "Kuus ruutmeetrit põrandapinda" ning kolmanda Kristjan Mazurtchaki "Kas sa kuuled mu häält?". Võistluse korraldas Georg Otsa muusikakooli popi- ja džässiosakond, mis loodi 1977. aastal Uno Naissoo algatusel. Žüriisse kuulusid Uno Loop, Anne Erm, Raivo Sersant, Maian Kärmas ja Vladimir Võssotski.

Internet - www.andrewmackenzie.com
Internet - www.andrewmackenzie.com on moekunstniku Andrew Mackenzie ametlik kodulehekülg. Ekstravagantse stiili poolest tuntud disaineri kõige uuemad tööd maanduvad lavalaudadelt otse sellele saidile. Kodulehekülje stiil muutub vastavalt kollektsioonide vahetumisele, kandes praegu, hooajal kevad/suvi 2007, tumedat ruudulist rüüd.

Tennis: Kanepi kaotas Petrovale
Kaia Kanepi kaotas Amelia Islandis peetaval Bausch & Lomb Championships turniiri teises ringis venelanna Nadežda Petrovale 4: 6, 0: 6.
Amelia Islandis peetaval 600 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri Bausch & Lomb Championships teises ringis kohtus Kaia Kanepi esimese asetusega venelanna Nadežda Petrovaga ja kaotas 4: 6, 0: 6, vahendab Sportnet.ee.
Mullu sama turniiri võitnud maailma hetke seitsmes reket läks avasetis juhtima 4: 1, kuid siis leidis oma mängu ka eestlanna. Kuuendas gemis suutis ta oma servigeimi võita, seitsmendas murdis Petrova pallingu ning kaheksanda geimi lõpetas enda kasuks ässpallinguga!

Korvpall: Welg alistas kindlalt TTÜ
Valga klubi Welg alistas täna kodulinna spordihoones peetud SEB korvpalli meistriliiga mängus kindlalt TTÜ KK 82: 62.
Mängu algus tudengitele hävingut ei tõotanud, sest veel teise poolaja alguses olid tablool viiginumbrid 40: 40, vahendab Sportnet.ee. Siis TTÜ mäng lagunes ja Welg kasvatas vahe kiiresti kahekohaliseks, peagi juba 20-punktiliseks. Samas oli Valga meeskonna mänguline ülekaal veelgi suurem, kui skoor näitab - nimelt jäi võitjail realiseerimata koguni 21 vabaviset! Valga meeskonna kasuks antud 43 vabaviset on meistriliiga selle hooaja rekord, nagu ka Šarunas Skadase isiklik saak - 18 vabaviset, millest tabas 9.
Skadas oligi Valga meeskonna suurim punktitooja - 23 punkti ja koguni 18 lauapalli. Leedulase vastu tehti 10 viga. Tomas Purlis lisas 16 punkti (vabavisked 11-st 2!), Toomas Kandimaa 14 punkti ja 11 lauapalli. TTÜ-le tõi Anton Batanov 12 punkti.

Võrkpall: Viimsi VK Milstrand/EBS avas finaaliväravad
Viimsi VK Milstrand/ EBS tagas endale finaalikoha Eesti naiste meistrivõistlustel, alistades kolmandas poolfinaalkohtumises TÜ/Eedeni 3: 1.
Avageim Milstrandile 25: 18 ja teine sama tulemusega Tartule, vahendab Sportnet.ee. Kolmandas ja neljandas geimis ei suutnud tartlannad enam Milstrandile vastu hakata ning geimid kaotati numbritega 18: 25 ja 15: 25. Võitjate resultatiivseim oli 25 punktiga Polina Bratuhhina ja pävis ka Nivea auhinna. Kaotajate poolel tõid enim 11 punkti Aigi Ermel ja Elis Tenis, parimaks mängijaks tunnistati Kristi Vink.
Juba kolmandat aasta järjest finaalis mängiv, kuid seni alati hõbemedaliga leppima pidanud Viimsi VK Milstrand/EBS on tänavuse hooaja meistritiitli pretendent number üks, sest põhiturniiril jäädi võitmatuks. Milstrand saab oma finaalivastaseks Falck Pärnu VK või TLÜ/Cartini, hetkel juhib seda seeriat mängudega 2: 0 Pärnu. Homme kell 17.30 peetakse Pärnu Rabahallis nende kolmas poolfinaalmäng.

Ujumine: Lenton püstitas maailmarekordi
Melbourne'is ujumise maailmameistrivõistlustel viiekordseks võitjaks kroonitud austraallanna Lisbeth Lenton püstitas teisipäeval maailmarekordi naiste 100 meetri vabaujumises.
USA ja Austraalia koondiste duellis Sydneys sai Lenton ajaks 52,99 sekundit, eelmine rekord 53,30 kuulus sakslannale Britta Steffenile ja oli püstitatud eelmise aasta augustis Euroopa meistrivõistlustel, vahendab Sportnet. 
Lenton ujus segateateujumises avavahetust ameerika imeujuja Michael Phelpsi vastu ning esialgsete spekulatsioonide kohaselt ametliku maailmarekordiga Lentoni aeg kirja ei läinud. Hiljem teatas Austraalia ujumisliidu juht Glenn Tasker, et rekord siiski kinnitatakse.

Lõppes mootorkelgukrossi MM-sari
Möödunud laupäeval, märtsi viimasel päeval, lõppesid Rootsis mootorkelgukrossi maailmameistrivõistlused.
Käesoleval aastal viiest etapist koosnema pidanud MM-sari kulges läbi raskuste. Saksamaal toimuma pidanud etapp jäi lume vähesuse tõttu pidamata, Soomes Lahtis oli jälle külmakraade liiast ning MM-punktid jäid välja andmata, kirjutab Sportnet. 
Kevadises Falunis peetud viimasest etapist võtsid osa ka kolm Eesti võistlejat. Eestlased osalesid Soome ja Rootsi etappidel.
"Kahjuks rikkus pakane Soome etapi toimumise. Oleme seal mitu aastat võistelnud ning plaan oli ka sel aastal seal MM-punktide kogumist üritada. Liigse külma tõttu otsustati MM-punkte mitte välja anda" rääkis sel aastal Eesti meistritiitli kindlustanud Urmas Uudmäe.

Moskva Spartak huvitub Roberto Carlosest
Jalgpall
33-aastane brasiillane teatas möödunud kuul, et lahkub pärast üheksat aastat Realist ning selle uudise peale elavnesid mitmed klubid üle maailma. Ajalehe sõnul on Spartaki juhtkond valmis pakkuma Carlosele 2,8 miljoni euro suurust aastapalka. Moskva meeskond pole Carlosele veel pakkumist esitanud, kuid väidetavalt on plaanis alustada kõnelustega juba lähiajal.
Suure tõenäosusgea on brasiillase Moskvasse meelitamine Spartakile üpris raske ülesanne, Carlos ise on öelnud, et soovib minna tagasi Brasiiliasse ning sellisel juhul ei veena teda ümber ka rahasumma, mida ta mujalt kindlasti ei saaks. Karistuslöökidespetsialisti vastu on näidanud huvi üles ka Fenerbahçe, Salzburgi Red Bull ning Carlose meeskonnakaaslase David Beckhami tulevane meeskond Los Angeles Galaxy, kirjutab sportnet.ee

Federer sai kolmandat aastat järjest Laureuse auhinna
Tennisetäht Roger Federer nimetati kolmandat aastat järjest aasta meessportlaseks Laureuse auhindade jagamisel.
Federer edestas golfistaari Tiger Woodsi ja tippspordist loobunud vormelisõitjat Michael Schumacherit. Aasta naissportlase tiitli pälvis venelanna Jelena Isinbajeva, kes troonib jätkuvalt naiste teivashüppes.
Parima võistkonna tiitel läks 2006. aastal jalgpalli maailmameistriks kroonitud Itaalia koondisele. Kandidaadid valisid välja 128 riigi ajakirjanikud ja võitjad otsustas 43-liikmeline Laureuse Akadeemia liikmeskond. Aasta jooksul kõige rohkem arenenud sportlase kategoorias võitis tennisist prantslanna Amelie Mauresmo. Aasta tagasitulijaks valiti USA tennisetäht Serena Williams.
Invasportlastest hindas žürii kõige kõrgemalt Saksamaa suusatajat Martin Braxenthalerit. Alternatiivspordi kategoorias anti auhind ameeriklannast surfarile Kelly Slaterile. Elutöö eest pälvis auhinna Franz Beckenbauer. Spordivaimu üles näidanute seas valiti laureaadiks Barcelona jalgpallimeeskond, kirjutab sportnet.ee.

Sulgpall: Eesti sai juunioride EM-l 15. koha
Eesti juunioride sulgpallikoondisele jäi Euroopa Juunioride Meistrivõistlustel kokkuvõttes 15. koht.
Eesti juunioride sulgpallikoondis, olles varasemalt kaotanud kolm alagrupikohtumist, mängis täna kohtadele 13-16. Finaalkohtumises Euroopa Meistri tiitlile kohtuvad homme Inglismaa ning Holland, pronksile Taani ning Venemaa koondised.
Esimeses tänases kohtumises tuli Eestil vastu võtta 3: 1 kaotus Šveitsi koondiselt. Karoliine Hõim pidi naisüksikmängus alla vanduma Tenzine Pelling'ile 0: 2 (17: 21, 19: 21). Ainsa võidupunkti tõi Rainer Kaljumäe meesüksikmängus, alistades Šveitsi esindaja Marc Scneidereit'i 2: 0 (21: 11, 21: 11). Tenzine Pelling/Justine Ling alistasid Laura Vana/Karoliine Hõimu 2: 0 (21: 18, 21: 18). Meespaaris kaotasid Raul Käsner/Ingmar Seidelberg Anthony Dumartheray/Shane Razi'le 0: 2 (15: 21, 13: 21). Segapaarismängu ei peetud, kuna antud mäng poleks üldtulemust mõjutanud. Kokkuvõttes Eestile siis 1: 3 kaotus.

Kalevist jalga lasknud Scooter McFadgon staarib NBA sõsarliigas
Kalevi abitreener Aivar Kuusmaa: sellise tasemega mehed ennast katseajal ei lõhu.
Mullu kuu aega Tallinna Kalev/ Cramos testimisel viibinud ameeriklasest tagamängija Scooter McFadgon on NBA tütarsarjas
D-League'is sattunud suurepärasesse viskehoogu. Kui keskmiselt on Bakersfieldi Jami esindav jänki oma kontosse kandnud 15,5 punkti, siis viimase nelja mängu keskmine on tal 25 punkti (tabavus 56%). Tulemusega 130: 118 võidetud mängus Colorado 14ers'iga loopis 195-sentimeetrine McFadgon aga tervelt 48 silma.
Nädala parimaks mängijaks nimetatud McFadgon kirjutas end selles mängus ka liiga rekordiraamatusse 22 tabatud vabaviskega, vaid üks üritus nurjus. Bakersfield on endiselt lääne divisjoni viimane, ent võidetud on neli mängu järjest.

Soomlastel jälle nahk üle kõrvade
Portugali ralli žürii leidis pärast võistluse lõppu, et Fordi autode tagumised küljeaknad olid 0,5 mm võrra lubatust õhemad. Nii Marcus Grönholmile kui ka Mikko Hirvosele lisati viieminutiline trahv, mis viis mehed üldjärjestuses neljandale ja viiendale kohale, ralli võitja Sebastien Loebi aga üldkokkuvõttes liidrikohale.
"Reeglid on reeglid," tunnistas Hirvonen. "Samas on selge, et see eksimus ei tõsta auto kiirust kuidagimoodi."
"Oleme löödud konstruktorite eksimusest. Uurime, kuidas niisugune asi võis juhtuda," ei vaidlustanud Fordi rallitiimi juht Malcolm Wilson otsust.
Ralli MM-sarja ametlik järjestus: Loeb 38, Grönholm 37, Hirvonen 30, Daniel Sordo 19, Petter Solberg 16 punkti.

Judomaadlejad sõidavad EM-ile segases seisus
Ükski Eesti judomaadleja pole endas nii kindel, et võtaks kõvahäälselt sihikule EM-medali.
Mullusel EM-il pronksivõiduga üllatanud Künter Rothberg paraneb põlvevigastusest. Viimastel tiitlivõistlustel alt läinud Aleksei Budõlin õpib välistreeneri käe all uut stiili.
Martin Padaris pulbitseb Eesti koondise peatreeneri Aavo Põhjala sõnul pauer ehk kiiruslik jõud. Samas lisas juhendaja ettevaatlikult, et kunagi ei tea ette, mida Martin suudab oma kehaliste võimetega tatamil peale hakata.
"Seis on natuke segane," ütles Põhjala enne nädalavahetusel Belgradis toimuvat EM-i.
Rothberg ei pelga kedagi
Eesti judomaadlejad on toonud tiitlivõistlustelt medali üksteist aastat järjest. Eeskätt ootab Põhjala medalikursi hoidmist kehakaalus kuni 66 kilo kümne maailma parema judoka hulka kuuluvalt Rothbergilt.

Pasi Rautiainen: noored ei tea, mida tähendab jalgpalluri elu
Kas Eesti jalgpallis valitseb kriis?
Jalgpalliliit ja rahvas peaksid endalt küsima, millised on nende ootused ja eesmärgid. Kui fännid tõsiselt ootavad, et koondis võidaks Venemaa ja Horvaatia suguseid jalgpalliriike ja pääseks finaalturniirile, siis on selge, et need ootused ning reaalsus ei lange kokku ja nii tekib pettumus.
Jah, finaalturniiri ootus on ehk tõesti ebarealistlik, aga võime ju ometi oodata, et Eesti ei kaotaks Iisraelile 0: 4…
On selge, et Eesti koondis ei saa endale praegu lubada Piiroja puudumist, tema on ikka tõesti üks juhtivaid mängijaid. Kui aga koondis koosneb peaasjalikult palluritest, kes mängivad Eesti meistriliigas, siis sellest lihtsalt ei piisa. Ausalt öeldes ei ole koondisel siis (rõhutades) mitte mingisugust võimalust.

Arco Vara ja DnB NORD Pank sõlmisid koostöölepingu
Arco Vara Kinnisvarabüroo ja DnB NORD Pank sõlmisid koostöökokkuleppe, mille tulemusena saab laenuklient aprillis ja mais kogu kinnisvara ostu- müüki ning samas ka kinnisvaralaenu puudutava asjaajamise korraldada kas pangas või kinnisvarabüroos.
"Me tahame, et klient kulutaks oma väärtuslikku aega endale sobivaima kodu leidmisele ja oma võimalustele kõige paremini vastava finantseerimislahenduse väljavalimisele, mitte panga ja kinnisvarabüroo vahet jooksmisele," selgitas koostööleppe mõtet Arco Vara Kinnisvarabüroo hindamisosakonna juht Tõnu Luts.
DnB NORD Panga erakliendi müügijuht Catlin Vatsel ütles, et tulenevalt oma väiksusest ja tahtest asju paremini teha, soovib DnB NORD Pank olla kõige kliendisõbralikum, paindlikum ning kiirem oma laenuotsustes. "DnB NORD Pank on erakliendi jaoks hea alternatiiv suurtele pankadele, kus klient on paratamatult üks tuhandete seas. Meie juures on iga klient eriline," ütles Vatsel.

Ehitatavas Sõpruse Ärimajas on üle poole pindadest hõivatud
E.L.L Kinnisvara AS-i tütarfirma Sõpruse Ärimaja OÜ sõlmis lepingud Sõpruse Ärimajas büroopindade üürimiseks Elisa Eesti AS-iga ja Baltikumi suurimaks projekteerimisettevõtteks ühinenud SWECO Projekt AS-iga.
"Selleks ajaks, kui ehitus oli katuse alla saanud ja tähistasime sarikapidu, oli juba üle poole majast kaetud üürilepingutega ja ülejäänud osa valdavalt broneeritud, mis tõestab veenvalt, et nõudlus äripindade järele ületab Tallinnas jätkuvalt pakkumist," ütles ELL Kinnisvara AS müügijuht Jaan Sild.
"Meie maja idee oli muutuda koduks ettevõtetele, kes kasvatavad majandust, loovad töökohti ning tekitavad ühiskonnale lisaväärtust ning meil on heameel, et oleme osutunud nõudlikele klientidele sobivaks partneriks," lisas Sild.
SWECO Projekti juhatuse esimehe Aare Uusalu sõnul tagatakse Sõpruse Ärimajja kolimisega rohkem kui 200-le ettevõttes töötavale arhitektile ja insenerile kõikide nüüdisaegsete mugavustega ja töötervishoiu nõuetele vastavad tööruumid.

Tunnustatud investeerimispankur liitub GILD Bankersi meeskonnaga
Investeerimispangaga GILD Bankers liitub uue partnerina Kimmo Irpola, kellel on laiaulatuslik kogemus private equity investeeringute juhtimisest Soomes, Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.
Kimmo Irpola asub GILD Bankersis arendama ja juhtima uut pikaajalist riskikapitalifondi.
Kimmo Irpola on 43-aastane Soome kodanik, kes on oma pikaajalise karjääri jooksul kasvatanud märkimisväärse tulemuslikkusega noteerimata ettevõtete kapitali erinevates ärivaldkondades. Viimased 8 aastat on ta juhtinud investeeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa juhtivas private equity ettevõttes 3TS Capital Partners. 3TS Capital Partnersi omanike ringi kuuluvad kaks tuntud Euroopa ettevõtet - SITRA Soomes ja 3i Group, mis on suurim börsil noteeritud private equity firma Euroopas. Kimmo Irpola varasem töökogemus hõlmab ka erinevaid juhtivaid ametikohti Põhjamaade ühes suurimas telekommunikatsiooniettevõttes Sonera.

Coca-Cola tõi müügile uue Cappy Ice Fruit sarja joogi
Coca-Cola tõi Eestis müügile Cappy Ice Fruit sarjas virsiku-meloni mahlajoogi, et pakkuda veelgi rohkem rõõmu puuviljade maitsest.
Cappy Ice Fruit mahlajookide sarjas on nüüdsest võimalik valida nelja erineva maitse vahel. Saadaval on multivitamiini (vitamiinidega B, C ja E), õuna-pirni (C-vitamiiniga), apelsini-greibi (vitamiinidega C ja E) ning virsiku-meloni (vitamiinidega B ja E) mahlajoogid. Juba 0,5 liitrit jooki katab 75% selles sisalduvate vitamiinide päevasest vajadusest.
Värsked ja kosutavad Cappy Ice Fruit mahlajoogid ei sisalda säilitusaineid. Cappy Ice Fruit mahlajoogid sisaldavad vähemalt 12% mahla.
Mahlajookide osakaal Eesti mittealkohoolsete jookide turul näitab kiiret kasvutendentsi (ACNielsen, Canadean 2006). ACNielseni andmetel müüdi 2006. aastal Baltikumis peaaegu 60 miljonit liitrit mahlajooke ning viimase 12 kuu jooksul 23% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Renault, RCI Banque ja Hansa Liising pakuvad ühist liisinguteenust
Märtsis alustasid Renault, RCI Banque ja Hansa Liising konkurentsivõimelise liisingutoote pakkumist Eestis, Lätis ja Leedus Renault Liisingu nime all.
RCI Banque on autotootja esimene finantsvaldkonnas tegutsev tütarfirma, pakkumaks ühtlustatud finantseerimisskeeme kõigis kolmes Balti riigis.
Renault, RCI Banque ja Hansa Liisingu vaheline koostööleping sõlmiti 2006. aasta detsembris.
Uus finantsinstrument sisaldab uute ja kasutatud sõidukite standardliisingut, mida täiendavad teenused ja eripakkumised, mis tugevdavad finantseerimise rolli müügitoetusvahendina, eriti eraklientide puhul, kuid ka väikeste ja keskmise suurusega transpordifirmade puhul. Renault Liising kaubamärgi lansseerimisel otsustasid Renault ja RCI tuua turule väga konkurentsivõimelise liisinguskeemi - 3,99% liising(fikseeritud intressiga). Pakkumine kehtib kõikide Renault ja Dacia kaubamärki kandvate sõidukite puhul ning soovituslik liisinguperiood on 36 kuni 48 kuud, minimaalse sissemaksega 10%.

Henkel annab auhinna parimale tööstusdisainerile
Kahekümne kaheksas Kesk- ja Ida-Euroopa ning Kesk-Aasia riigis antakse välja Henkeli kunstiauhind Henkel Art.Award.
Kuuendat aastat järjest annab Viinis paiknev Henkel Central Eastern Europe (CEE) Kesk- ja Ida-Euroopa ning Kesk-Aasia kunstnikele välja kunstiauhinna Henkel Art.Award. Sellel aastal saab 7000-eurose preemia parim tööstusdisainer. Lisaks annab Henkel IdaEuroopa noortele andekatele kunstnikele välja noore kunstniku auhinna summas 2000 eurot. Preemia kandidaatideks on Henkeli pikaajalise partneri, kultuuriprojektidega tegeleva KulturKontakt Austria poolt korraldatavas "Artists-in-Residence" programmis osalejad.
Henkeli 7000-eurone preemiasumma on mõeldud Euroopa integratsiooniprotsessi ja piirkonna kultuurilise mõistmise edendamiseks. EL-i laienemise tõttu Kesk-Euroopa piirkonnas muutuvad need teemad üha tähtsamateks. Henkel Art.Award. hõlmab moodsa kunsti kolme liiki - joonistusi, fotograafiat ja disaini. Kõikides neis valdkondades jagatakse auhindu kordamööda, iga kolme aasta tagant. Sel aastal on kunstipreemia kandidaatideks parimad tööstusdisainerid, ühtlasi lõpeb sellega Henkel Art.Award.-i teine kolmeaastane tsükkel. 2006. aasta konkursi viie finalisti hulka jõudis ka Leedu kunstnik Algis Griskevicius.

Nordea ja Sampo premeerivad sularahaautomaatide kasutajaid
Aprillis loositakse iga päev Nordea ja Sampo sularahaautomaadist vähemalt 100 krooni välja võtnud klientide hulgast välja kümme klienti, kes saavad auhinnaks 500 krooni.
Loosimised toimuvad igal tööpäeval ning võitjad loositakse eelmisel päeval sularaha välja võtnud inimeste hulgast. Reedel, laupäeval ja pühapäeval tehtud kaarditehingute hulgast selgitatakse võitjad esmaspäeval. Võidusumma kantakse kliendi arvelduskontole hiljemalt loosimisele järgneva pangapäeva lõpuks, teatasid pangad.
Kampaania eesmärk on suurendada klientide teadlikkust Nordea ja Sampo sularahaautomaatide asukohtadest ning tõsta nende kasutamise aktiivsust.
"Alanud kampaaniaga soovime anda oma sularahaautomaatide kasutamisele uue impulsi. Täna kasutab osa kliente jätkuvalt teiste pankade sularahaautomaate, kuna pole Nordea ja Sampo ühiste sularahaautomaatide asukohtadest lihtsalt teadlikud," selgitas Nordea Panga turundusjuht Kaja Kibena.

Sõrmejäljelugeja spordikeskustele
Arcoman tõi Eesti turule biomeetrilisel sõrmejäljelugemisel põhineva kliendihaldussüsteemi Gatekeeper Fitness spordikeskustele.
Gatekeeper Fitness tuvastab ja registreerib iga kliendi tema sõrmejälje põhjal. Klient saab tõendada oma liikmelisust, registreeruda külastajaks ja soovitud spordiala kasutajaks vaid ühe sõrmevajutusega, teatas ettevõte.

Nordea kutsub investeerima ja hoiustama
Nordea pakub fondidesse investeerijatele võimalust saada tähtajalistele hoiustele enneolematult head intressi, teatas pank.
Klientidel, kes investeerivad Nordea Luksemburgi aktsiafondidesse ning paigutavad 30% fondiinvesteeringu väärtusest Nordea tähtajalisele hoiusele, on võimalik teenida 1-kuuliselt tähtajaliselt hoiuselt intressi 25% aasta baasil ning 3-kuuliselt hoiuselt 12% aasta baasil. Et saada hoiusele nii head intressi, tuleb fondiinvesteering ning hoius vormistada üheaegselt kuni 15. maini.
Nordea Panga investeerimistoodete juhi Jürgen Rehemägi sõnul on praegu säästmiseks ja investeerimiseks väga sobiv aeg, kuna majandus on haripunktis ja palgad suuremad kui kunagi varem. "Eestis on täna veel vähesed inimesed teadvustanud endale säästmise olulisust pikemas perspektiivis. Tänane majanduslik õitseng, palga- ning elatustaseme tõus ei pruugi püsida samal tasemel, mistõttu oleks mõistlik kindlustada end kiirelt arenevas ja muutuvas majanduskeskkonnas," märkis Rehemägi.

Ratastoolis noormehed otsivad IT-alast tööd
Esialgu otsib liikumis-puuetega inimeste koda noormeestele praktikakohti.
Tallinna puuetega inimeste koda alustas märtsikuus seitsme noormehe koolitamist, et nad võiks leida töökoha infotehnoloogia alal. Siiani olid nad vaid tavakasutajad, kes programmeerimiskeeltest midagi ei teadnud. Praegu otsib puuetega inimeste koda neile praktikakohti.
"Nad on tublid, kuigi õppimine on väga intensiivne," kiidab Tallinna puuetega inimeste koja projektijuht Ian Oja.
Andres Õunpuu luges programmeerimiskursustest ajalehest. Poolteist aastat tagasi kukkus ta ehitusel töötades kaheksa meetri kõrguselt katuselt alla ja jäi selle tagajärjel alakehast halvatuks. "Mis tööd ratastoolis ikka muud teha saab, kui arvuti taga," tõdeb noormees. Kõige keerulisem on tema jaoks programmeerimiskäskude õppimine. Kuna noormehed on kõik alles programmeerimises rohelised, vahetasid nad MSN-i aadresse, et koduste ülesannetega kimpu jäämisel oleks võimalik üksteiselt nõu ja abi küsida. Kuhu ta tööle minna tahaks, ei ole ta veel otsustanud, kuid tööle tagasi minna tahab ta oma sõnul kindlasti.

Parim teenindaja: suurim väljakutse on panna kliendid naeratama
Negatiivselt meelestatud klient on hea väljakutse klienditeenindajale, arvab parimaks teenindajaks valitud Elisa Eesti AS-i Tallinna piirkonnajuht Kendra Kairi Vaino.
Kas olete nõus väitega, et heaks teenindajaks pigem sünnitakse kui õpitakse?
Põhimõtteliselt olen sellega nõus, kuid koolituseta on väga heaks teenindajaks saada raske. Sisemine soov ja tahe teenindada peab inimeses endas olema, aga kuidas seda kõige paremini teha, seda õpib koolitustel.
On kuulda olnud kurtmist, et eestlased pole head teenindajad.
Ei ole. Eestlased kipuvad olema kidakeelsed ja väheemotsionaalsed. Kas koolitusel õpitut ka töös rakendada, on juba teenindaja valik.
Kas teil endal on veel koolitustelt midagi põnevat õppida?
Viimane põnev asi, mis teada sain, on teooria neljast isiksusetüübist. Kliendid jagunevad samuti selle järgi domineerivateks klientideks, kes soovivad kiiret ja täpset teenindust, suhtlejateks, kes räägivad endast palju ja tahavad ka toodete kohta palju teada saada, stabiilsust armastavateks klientideks, kellele ei meeldi suured muutused, ning analüütilisteks klientideks, kelle jaoks on kõige tähtsamad faktid. Üldjuhul on klient segu kahest tüübist. Teenindaja ülesandeks on ära tunda, millist tüüpi klient esindab, ja teda siis vastavalt ka teenindada.

JURIST SELGITAB:: Töötaja tekitatud kahju hüvitamise korrast
Liftimehaanik tekitas maja valdaja nõusolekuta ummistunud äravooluava avades majas üleujutuse. Kahjud nõudis kohus välja liftifirmalt. Seoses sellega kohustati kõiki töölisi alla kirjutama paberile, mille kohaselt on töötaja edaspidi sellistel juhtudel kohustatud korvama kõik kahjud täies ulatuses. Kas töötaja peab sellisele paberile alla kirjutama? Kui suures ulatuses saab tööandja kahju kinni kinni pidada?
Kõigepealt peaks tööandja kehtestama korra, mida töötaja peab kirjeldatud olukorras tegema, selle töötajatele üksipulgi selgeks tegema ja allkirja vastu tutvustama. Kui siis töötaja näiteks hooletuse tõttu korda rikub ja tööandjale kahju põhjustab, tuleb see tööandjale hüvitada, kuid üldjuhul mitte üle oma ühe kuu keskmise palga.

PERSONALIJUHILE: Töökohta saab väärt kandidaadile müüa vanade heade müüginippide abil
Üha enam kasutatakse müüginippe ka värbamises. Kunagi, kui töötasin Narvas pangakontori juhatajana, võis pank valida, millisele kliendile anda laenu ja millisele mitte. Laenuküsijaid oli omajagu, müüa polnud seejuures tarvis midagi.
Sama seis oli töötajatega - paljud inimesed tahtsid meile tööle tulla. Meie pidime nende hulgast sobivad välja valima ja neid koolitama. Ka siin polnud tarvidust midagi müüa. Nii oli väga mugav elada. Praegu, küm-mekond aastat hiljem, paluvad pangad ja laenukontorid kõiki, kes juba rääkida ja kõndida oskavad, et nad tuleks ja võtaks laenu, isegi tagatist pole enam vaja - isegi peale makstakse.
Samuti murravad värbajad kõvasti pead, kuidas meelitada enda juurde tõsiseltvõetavaid kandidaate.

10 nippi esimeste tööpäevade üleelamiseks
Sa said selle koha. Palju õnne! Rõõm rõõmustatud, nüüd tuleb ka tööle hakata. Kui tunned uue töökoha suhtes mõ-ningast ängistust, pole hullu - sa pole ainus. Uus töökoht tähendab nii uusi inimesi, uut ümbruskonda kui ka uusi väljakutseid.
Tööeksperdid on koostanud kümme rusikareeglit, mis aitavad sul esimesed päevad uues kohas õnnelikult üle elada.
1. Ilmu kohale õigel ajal. Kuna oled uus, ei ole sul erilist lootust vaikselt hommikul töötajate hulka sulanduda, ilma et sinu hilinemist märgataks. Miski ei näita inimese lõtva töössesuhtumist rohkem kui esimestel päevadel hilinemine. Ilmu kohale õigaegselt, veel parem - pisut enne tööpäeva algust.

Väike meelehea päästab päeva
Tööelu oleks täiesti talumatu, kui poleks väikest meelehead, mida saab endale lubada, et vähendada delegeerimise, meeskonnatöö ja kliendi rahulolu poole püüdlemise piinu.
Kui aega hästi planeerida, võib endale lubada veelgi rohkem meelehead. Näiteks kui lepid kella 10.45-ks kokku kohtumise majast väljas, siis võid vabalt end voodist välja ajada alles üheksa paiku. Samuti kui veedad palju aega teel, siis saad leppida ühe kohtumise ennelõu-naks ja teise õhtuks, nii et vahele jääb korralik ajavaru. Siis võid ühineda selle üllatavalt arvuka seltskonnaga, kes pargib oma autod kõrvalistele teedele, lülitab välja oma mobiilid ning veedab tunde ajalehe ja kohvitermose seltsis.

Kuidas... ligihiilivat töönarkomaaniat ära tunda? 
Töönarkomaaniks ei sünnita, vaid saadakse. See on nagu salamisi hiiliv haigus: algul mõni päev kauem tööl, siis mõni lisatöö ja märkamatult ollaksegi töökohustustesse uppunud.
Töönarkomaaniks saada on eelsoodumus nendel inimestel, kellel on kalduvus kõike üliperfektselt teha ning vajadus pidevalt saada tööalast tunnustust.
Loomulikult aitab kaasa ük-sildane eluviis ning tööga mõ-nes muus vallas mingite puudujääkide kompenseerimine.
Siiski on vaid aja küsimus, mil ületöötamine annab tervise kaudu ennast tunda. Tervise märguandele tasub reageerida ning enda jaoks lahti mõtestada see, millise koormusega on mõistlik töötada, kus asub piir laiskuse ja üliusinuse vahel. Tark mõte on kujundada endale välja sobiv töö ja puhkuse rütm, et keha ja vaim saaks piisavalt puhkust.

Venelased teenivad eestlastest vähem
1980-ndate lõpus eestlaste ja mitte-eestlaste vahel tekkinud palgavahe väheneb.
Sarnaselt teiste Euroopa riikidega, kus sisserännanud saavad kohalikest väiksemat palka, teenivad ka mitte-eestlastest mehed võrreldes eestlastega 10-15% vähem, selgus Kristjan-Olari Lepingu ja Ott Toometi Tartu ülikoolis tehtud uuringust.
Uuringust selgub, et palgavahe peapõhjusteks on personaalne või töö erinevus. Umbes 2-4% palgaerinevusi on seletatavad ka kehva keeleoskusega. Uuring ei kinnitanud otsest mitte-eestlaste diskrimineerimist - neile sama töö eest eestlastest väiksema palga maksmist. Pigem on palgavahe seotud erineva kultuurilise taustaga, tööturule tuleku raskustega.
Vahe väheneb
Eestlaste ja venelaste palgalõhe on suurenenud alates 1980. aastate lõpust. Kõige suurem oli see 2003. aastal, ulatudes 20%-ni. Viimastel aastatel on palgavahe vähenenud. Kõige suuremad palgavahed ilmnesid just pealinna piirkonnas. Mitte-eestlaste palga erinevus ei sõltu ka nende vanusest: nii nooremad kui ka vanemad töötajad saavad eestlastega võrreldes samavõrd vähem palka. Mitte-eestlastest töötajad on peamiselt koondunud Harju ja Ida-Viru maakonda. Nende osakaal Eesti tööturul on umbes 30%.

Hüvitis ja teist korda töötuks jäämine katseaja järel
Ira Songisepp
töötukassa juriidilise osakonna
juhataja
Olin kaks kuud tööta ja sain töötuskindlustushüvitist, siis leidsin uue töö. Kahjuks ei soovinud tööandja pärast katseaja lõppu minuga töösuhet jätkata. Olen uuesti tööta, kuid olen kuulnud, et töötuskindlustushüvitist ma ei saa, sest pole vahepeal vähemalt 12 kuud töötanud ja töötuskindlustusmakset tasunud.
Teilt ei nõuta töötuskindlustus-hüvitise saamiseks 12 kuu kindlustusstaaži täitumist, kuna läk-site eelmine kord tööle enne teile määratud hüvitise maksmise perioodi lõppu. Hüvitist on võimalik uuesti saada nende päevade eest, mis jäid teil eelmise töötuse eest kasutamata. Näiteks kui teile oli hüvitis määratud 180 päevaks, kuid hüvitist maksti 60 päeva eest, on teil nüüd õigus saada hüvitist veel kuni 120 päeva.

Eelmisel aastal pankrotistus 171 ettevõtjat
Eelmisel aastal kuulutati välja 171 juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtja pankrot.
2006. aastal lõpetati maakohtutes 199 pankrotimenetlust, millest valdav osa oli seotud sellega, et võlgnikul ei jätkunud rahalisi vahendeid pankrotimenetluse jätkamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peebu sõnul on seoses majanduskasvuga pankrottide arv varasemate aastatega võrreldes tunduvalt vähenenud.

Eelmisel aastal sai kõige rohkem liikmeid meremeeste ametiühing
Eelmisel aastal kasvatas kõige enam liikmete arvu Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing - 502 liikme ehk ligi 42 protsendi võrra, teatas ametühingute keskliit. Haritlaste ametiühingusse astus 137 inimest (kasv 9%) ning teeninduse ja kaubanduse ametiühing sai jurde 84 inimest, ehk ligi 12 protsenti.
Tegevusalade lõikes on ametiühingulisus kõrgeim mäetööstuses - 40 protsenti, järgnevad metsandus (28,5 %), energeetika (28%), tervishoid ja sotsiaalhooldus (24%). Eesti ametiühingute keskliidul oli aasta algul 37 283 liikmemaksu maksvat liiget. Eelmise aasta alguse seisuga võrreldes on liikmeid 302 inimese võrra vähem.

Baskini anekdoodid
Mees tuleb panka ja palub aastaks 100 dollarit laenu. Palutakse jätta midagi panti. Mees jätab oma viimase Mercedese mudeli. Aasta pärast tuleb ta tagasi, maksab 103 dollarit ja võtab auto.
"Miks te tegite sellise tehingu?" küsib panga ametnik.
"Kus veel saaksin parkida aasta otsa oma autot paremini kui teie pangas?!"
"Millal sa ükskord parandad oma hinded?" küsib isa pojalt.
"Isa, ma püüan seda iga päev teha, aga õpetaja ei lähe minutikski klassist välja!"
"Kullake, ütle, kas mu silmad on nagu hommikune kaste?" küsib naine mehelt.

Illusionist Jürgen Veberi maagia võlujõud paelub ka ekraanilt
Firma Osakond on teinud Kanal 2-le hea telesaate trikimees Jürgen Veberist.
"Trikimehe" saate fenomeni lahti harutades pole põhjust peatuda selle televisioonikunsti aspektidel. Seda laadi meelelahutus lihtsalt ei toimi, kui pusida asja kehvade kutseoskustega. "Trikimehe" saate kaamera jutustab väga hoolikalt "ime" juhtumise lugu. Pildirežii kasvatab kenasti triki juhtumise või mittejuhtumise dramaatilist pinget ja peab välja loo puändi. Koos silmamoondusega peab toimuma laitmatu silmamoonduse edastamine ekraanile ja see
"Trikimehe" tegijatel kahtlemata õnnestub.
Teine asi on "Trikimehe" saate ühiskondliku fenomeniga. Selles mõttes on väga iseloomulik sarja teise saate esimene lugu, kus imemees teeb väikese vehkimisega kortsus õllepurgi sirgeks. Veel veidi kaane silitamist ja purgi ava on jälle kaetud. Mõni liigutus veel ja purk on taas täis õlut. Selliste oskustega inimene võiks ju hakata tööle Jeesus Kristusena.

JÄRJEJUTT (1): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torm II osa
Proloog
Meremees
Laskur ärkas segasest unenäost, mille keskmes terendas üksainus kujutluspilt: meremees tarokikaardipakist, millest mees mustas oli välja jaganud laskuri enda pahaendelise tuleviku (või jätnud lihtsalt sellise mulje).
Ta upub, see laskur, lausus mees mustas, ja keegi ei heida köit välja. Noor Jake.
Kuid tegemist ei olnud luupainaja, vaid pigem meeldiva une-
näoga. Meeldivaga seepärast, et uppujaks oli ta ise, mis tähendas, et ta polnudki Roland, vaid Jake, ja ta leidis sellest kergendust, sest parem uppuda Jake'ina kui elada edasi mehena, kes oli külma unistust jahtides lapse usaldust ära kasutanud ja ta hukutanud.

Kolm peetud vankrit ja kaks käru, lastest rääkimata
Eesti oludes peavad lapsevankril olema suured rattad ja tugev konstruktsioon.
Esmakordselt kerkis meie peres titekäru küsimus päevakorda, kui olin kakskümmend kaks. Eesti oli äsja vabaks saanud, mina äsja ülikooli lõpetanud, aeg ja olud tite pidamiseks enam kui kasinad. Meie esimese lapse esimene käru oli nõukaaegne, toodetud Valgevenes ning saadud pruugitud kujul päranduseks abikaasa venna perekonnast.
"Vene imed"
Taganjärele tundub, et ega nendel veneaegsetel lapsevankritel suurt viga olnud - kriuksusid teised küll mõnevõrra rohkem ja olid kohmakad, kuid ajasid asja ära. Aga eks nimetatud eksemplar sai vatti ka: veetsin pika suve metsa vahel külateedel käru lükates ning sügisel selgus, et rataste kumm on katki mis katki. Isoleerpaelaga parandamine ei aidanud sugugi! Laps aga oli pisike, vaevalt neljakuune, pealegi harjunud vaid õues magama. Uue vankri muretsemine tundus kulukas. Mida teha?

Inglased panevad väikelapsed õppekava järgima
Briti valitsuse koostatud õpperaamistik peab tagama lasteaia-laste eakohase arengu.
Tuleva aasta sügisest peavad kõik Inglismaa lasteaedade kasvatajad ja lapsehoidjad hakkama jälgima laste arengut kuni nende viieaastaseks saamiseni. 54-leheküljeline raamistik ja 114-leheküljeline õppekava kirjutab ette 69 varase õppe ees-märki, mille lapsed peaksid saavutama enne kooli minekut.
Beebide puhul peavad hoidjad jälgima, kas laps laliseb ja mängib oma varvastega. Koolieelikud peavad oskama loendada kümneni ja suutma laulda peast lihtsamaid laulukesi. Oskused varieeruvad lihtsamate sõnade kirjutamisest kuni õigel ja valel vahet tegemiseni, samuti peaksid lapsed mõistma, et inimestel on erinevad vajadused, nägemused, kultuur ja usk.
Konservatiivide meelest annab väikelastele mõeldud õppekava tunnistust valitsuse üha kasvavast tarbetust sekkumisest, kirjutab The Times. Nad leiavad, et lastele seatud standardid on naeruväärsed. "Selline detailne inspekteerimine on nii väikeste laste puhul kohatu," taunib varivalitsuse lasteminister Anne McIntosh valitsuse õppekava. "Ma ei usu, et see on vajalik või hakkab toimima. Iga laps on erinev ja areneb omas tempos."

Uus pereliige võib muuta lemmiklooma armukadedaks
Loom võib tajuda beebis konkurenti, aga vahel asub teda hoopis kaitsma.
Perre sündinud beebi võib muuta lemmiklooma armukadedaks, sest loom peab vahel last konkurendiks. Selle vältimiseks tuleb leida tasakaal lapsele ja loomale tähelepanu jagamise vahel, ütleb Västriku loomakliiniku juhataja Triin Abel. Samas peaks loom võtma omaks, et beebi on nüüd peres esikohal.
Abeli sõnul tekib tõenäoliselt vähem probleeme loomadega, kes alluvad peremehele juba enne lapse sündi. "Armukadedaks võivad muutuda näiteks need kassid, kes on harjunud palju süles olema."
Suured koerad asuvad kaitsma
Koerte puhul võib armukadedust täheldada pigem väikest kui suurt kasvu loomadel, jätkab Abel. "Väiksemat kasvu koerad on sageli isekamad ja tahavad ennast rohkem tõestada," selgitab ta. "Suured koerad aga võtavad lapse sageli karjaliikmeks." Igal juhul peab Abel oluliseks, et väikest last ja looma ei jäetaks järelevalveta.

Püütonid lesivad päevad läbi soojenduslambi all
KUMMALINE KODULOOM
Kui teised lapsed on vaimustuses merisigadest ja hamstritest, koertest ja kassidest, siis Mari tassis endale väiksena koju hoopis nastiku. Nii see nastik tal kodus elas, kuni paar aastat tagasi kinkis ema tüdrukule võimsa kuningpüütoni. Mari sõnul on ta huvi eksootiliste loomade vastu saanud just emalt, kellele on ohtlikud loomad alati meeldinud.
Püütonit kodus pidada tundub päris lahe, sest suurt vaeva temaga nägema ei pea. Kuna maol puuduvad silmalaud - õigemini on need kokku kasvanud ja läbipaistvad -, siis on raske kindlaks teha, mida ta päevad läbi teeb: kas magab või peesitab niisama soojenduslambi all. Vahel ronib ta ka okstel ringi või käib end veekausis kastmas.

Koolid suhtuvad verinoortesse emadesse mõistvalt
Lapse saanud õpilase õpingute jätkamine sõltub eeskätt noorest inimesest endast.
Kredi Rohelpuu (28) oli 1995. aastal üks 122st 16-aastaselt sünnitanud tüdrukust. Neiu õppis sel ajal kutsekoolis, kuid jättis kooli lapse sündimisel pooleli. Rohelpuu kinnitusel suhtuti koolis temasse raseduse ajal vastutulelikult ja mõistvalt. "Klassijuhataja muretses kogu aeg, et ma üle ei pingutaks ja et ma saaksin ikka puhata," meenutab ta.
Noored lähevad tihti õhtukooli
Tallinna Pelgulinna Sünnitusmaja sotsiaaltöötaja Marita Ilmoja räägib, et peamised mured ongi rasedatel tüdrukutel seotud kooliteega. Samas tunnistab ta, et koolid on tänapäeval nende õpilaste suhtes vastutulelikud ja paindlikud.
"Kui tüdruk ikka ise tahab koolis edasi käia, siis tuleb kool ka vastu," tõdeb ta. Vaid ühel juhul on Ilmoja pidanud lahendama tüdruku ja koolidirektori vahelisi arusaamatusi, kuid needki lahenesid positiivselt.

Patagoonia pingviinid on truud abikaasad
Küllap seostab enamik teist pingviine lõunamandri tohutute jäälagendikega. Seal nad seisavad rühmakesi koos ja trotsivad karmi tuult ja pakast. Hauvad isegi oma tibud välja, hoolimata sellest, et ümberringi paugub 50-kraadine pakane! Tõe-poolest, nii elavad näiteks keiserpingviinid, kes on kasvult sama kõrged kui kümneaastased lapsed. Ent pingviine elab maakeral kokku 17 liiki ja keiserpingviin on vaid üks sellest seltskonnast.
Lõunalaiustega ühendab kõiki pingviine siiski tõsiasi, et kõik nad on lõunapoolkera elanikud, mis tähendab, et põhja pool ekvaatorit neid ei ole. Tõsi, läänepingviinid elavad otse ekvaatori naabruses, Galapagose saartel. Nemad on ka ainsad, kes taluvad nii palavat ilma.

Melissa salat ja burger
Kümneaastase Melissa firmaroog võileiva-burger valmib täisterakuklist
Melissa firmaroog on võileiva-burger, aga seekord otsustab ta teha ka krevetisalatit. Esmalt võtabki ta ette salati. Selle tarvis on Melissa keetnud ühe muna ja sulatanud külmutatud krevetid. Kõigepealt koorib tüdruk muna ja hakib selle siis hoolikalt pisikesteks tükkideks.
Tüdruku sõnul on vaja krevetid kindlasti liigsest veest tühjaks pressida. Huvitav on jälgida, kuidas tavaliselt väga jutukas tüd-ruk vaikides krevette küüslaugupressi topib ja neist hoolega viimsedki mahlad välja pigistab.
Kui krevetid on salati sisse pandud, tuleb veel lisada kurgitükid ning natuke majoneesi ja soola. Kogu kupatust segades teatab tüdruk, et lõhn on igatahes väga hea, ning tunnistab, et tegu on tema elu esimese omatehtud salatiga. Siis tõstetakse salat mulle ette, et saaksin tema tööd hinnata. Salat on tõesti imemaitsev ja tervislik ka!

Lapsed üksi autos.  Kas karistada vanemaid? 
Väikelaste järelevalveta jätmine lööb vanemad kahte leeri - ühed on poolt ja teised vastu.
"Ma ei jäta kunagi oma last hetkekski omapäi autosse," teatab kolmeaastaseks saava Miia ema Reet Ruubel. Lapse magusast unest tähtsamaks peab ema kindlat teadmist, et lapsega on kõik korras.
Reet Ruubeli arvates ei ole laps kunagi kaitstud, kui ta on üksi autos. Mis saab siis, kui auto ärandatakse ning vargad ei märka autos magavat beebit? Ise jääb Ruubel alati nõutult auto kõrvale seisma, kui ta näeb tühjas autos magavat last. Taunimisväärne on see, et Eestis puudub kodanikualgatus ja lapsest kõnnitakse lihtsalt mööda. Puudub süsteem, mis sunniks last aitama, leiab Ruubel.
Kanada šokeeriv kogemus
Sotsiaalministeeriumi nõuniku Anniki Tikerpuu sõnul on uue lastekaitseseaduse eelnõu arutamisel. Olgugi et plaanis oli seadus valmis saada aasta alguses, on nüüd teada, et eelnõu arutamine võtab kauem aega. Kehtiv lastekaitseseadus märgib ära küll lapse õigused ja kohustused, ent jätab soovida seaduse rakendusliku poole pealt. Uues seaduses on kavas luubi alla võtta vanemad, kes jätavad oma eelkooliealised lapsed järelevalveta koju või sulgevad nad poeskäigu ajaks autosse.

Suure kõhu lood
Viimaste nädalate ülisuureks paisunud kõht on lapseootel naisele kas suur pahameelt tekitav ebamugavus või ajab mõnusalt naeru mugistama.
Mõni loendab väljavenitatud nahale tekkinud rebendeid, teine, kelle nahk annab lõputult venima, naerab, kui kingapaelu sidudes kipub hing kinni jääma või trepist üles jõudes peab tükk aega lõõtsutama.
Tõsi on aga see, et kaalukasvu tõttu saavad suurt mahvi just jalad. Mõnikord hoomad, et õhtul on jalgade asemel lausa puust kargud, teinekord aga annab see märku hommikul, kui tundub, nagu oleks talla all padjakesed, ning hakkad mõistma kasside maailma.
Esimese lapseootuse lõpunädalatel oktoobris, kui õues püsisid endiselt soojad ilmad, olin päris hädas, sest õhtuks pakkudeks tursunud jalad ei tahtnud tagasi anda ka hommikuks. Siis saigi alustatud kodust jalamassaaži. Ei-ei, mitte et ma ise oleks küünitanud üle suure kõhu jalgu mudima. Lahendasime selle asja nii, et õhtune abikaasaga koos telerivaatamine sai meelelahutusele lisaks ka kasuliku vormi: minu jalgade masseerimise (ja heaolu) näol. Õhtust sai õndsus ja hommikused kassikäpad olid unustatud.

DMITRI ŠLAPENTOHH: Tereškova unistus
Hiljuti tähistas Valentina Tereškova - esimene Nõukogude naiskosmonaut, üleüldse esimene kosmoses käinud naine - oma 70. sünnipäeva.
Ühes usutluses teatas Tereškova oma ainukesest soovist: lennata Marsile, kas või ühe-otsa-piletiga. See oli kaudne soov teha silmapaistvas vormis enesetapp silmapaistvalt proosalisel põhjusel: kadunud on elu eksistentsiaalne alus. Sedasama on kogenud tuhanded tema põlvkonna Vene naised.
Tereškova põlvkond elas suure osa oma elust Nõukogude korra tingimustes, aga neid oli kasvatatud Vene naiselikkuse traditsiooni kohaselt. Olles Nõukogude režiimist palju vanem, rõhutas see eneseohverdust - enda ohverdamist mitte ainult oma lähedaste, vaid ka suurte eesmärkide, nagu riigi, teaduse või kunsti heaks. Samas oli see suhtumine sügavalt vaenulik rahakogumise ja asjade kui elueesmärgi suhtes.

AAVO KOKK: Jõuluvana on alati kohal
Noore inimese mõistus mõtleb välja igasuguseid pööraseid asju. Oli arvatavasti aasta 1986, kui me vedasime ennast ühel kaunil oktoobrihommikul Tartu ülikooli sõjalise õpetuse Riia tänava õppehoonesse.
Polkovnik Skorohod (kes mõistagi kohe sai hüüdnimeks Kiirkäija) kontrollis kohalolu. Jõudis nimekirja lõpuni ja tegi siis andestamatu vea.
Mees küsis, kas rühmas on veel üliõpilasi, keda pole mingil põhjusel tema nimekirjas mainitud. Muidugi, kostis kohe klassist, kaks meest on puudu: Arthur Valdes ja Ülo Kiple. Kes ei mäleta, siis Arthur Valdes oli kirjandustegelane, kelle Friedebert Tuglas 1916. aastal välja mõtles. Aga Tuglas oli selle tegelase elustamisel nii osav, et paljud arvasid veel kaua, et selline kirjandusmees ongi olemas. Ülo Kiple oli aga mees, kes kirjutas tollal kõikjal linnas plankudele "haiguste ravi kontrollitud" ja muid sellesarnaseid sõnumeid.

Kas elame islamiriigis? 
Selle nädalalõpu telekavasid vaadates jääb mulje, et elame islamiriigis, kus meedia püüab igati kristlust ja kõiki euroopalikke väärtusi mõnitada. Teisiti ei saa võtta tõsiasja, et Suurel Reedel on meie kahel eratelekanalil päev läbi valdavalt komöödia- ja märulifilmid.
Kas tõesti ei ole Kanal 2 ja TV3 juhid - kes ju peaksid olema haritud inimesed - kuulnud Vaikse Neljapäeva, Suure Reede, Vaikse Laupäeva ja ülestõusmispühade tähendusest? Juba meie esiisad pidasid vaikset nädalat - see on nädal enne ülestõusmispühi - rahu ja mõtlikkuse ajaks. Aga Suure Reede kohta öeldi, et sel päeval ei kasva rohigi.
Kuid ilmselt on asi selles, et sovetlik kasvatustöö annab vist veel kaua tunda ennast ka haritlasteks pidavate inimeste seas.

Kaleva: Eesti ülikuum majandus
Eesti uus valitsus ei taha majanduskasvu äkkpidurdada, märkis Soome ajaleht oma juhtkirjas. See tähendab kõrget inflatsiooni ja euroga ühinemise viibimist. Ülikuum majandus tähendab ka tõsiseid riske.
Eesti uuel koalitsioonil on parlamendis 60 kohta 101-st. Valitsus võib seega ajada tugevat poliitikat. Uus valitsus annab nüüd majanduskasvule üha enam süüdet juurde: tulumaksu vähendatakse veelgi. Aastaks 2011 peab see olema vaid 18 protsenti.
Euroga liitumiseks ei ole uus valitsus isegi tähtaega seadnud. Majandusministeerium teatas hiljuti, et kõne alla võiks tulla 2011. aasta. Eesti tõsisemad riskid on seotud ebarealistlikult kõrgete kinnisvarahindadega. Hindade tõusule võib järgneda nende järsk langus ja seega tõsised raskused maa majandusele. Probleemide hulka kuulub ka tööjõunappus, eriti ehituses.

Die Presse: Eesti IT-edu ohus
Austria ajaleht kirjutas, et infotehnoloogia arendamise vallas on Eesti olnud teenäitaja: juba aastaid peab valitsus paberitevabu istungeid, eestlastel on tasuta juurdepääs sadadele internetipunktidele ning internetis saab nii valida kui ka tulusid deklareerida. Ent maailma majandusfoorumi läinud nädalal avaldatud "Globaalne IT-raport 2006/07" asetab Eesti IT-sõbralikkuselt maailmas 20. kohale ehk üpris võrdseks Austriaga, mis võrreldes varasema uuringuga on oma kohta parandanud ja asetseb nüüd 17. kohal. Teised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid paiknevad tagapool, järgmine on alles 30. kohal olev Sloveenia. Uuringus hinnati infotehnoloogia arendamiseks loodud raamtingimusi; eraisikute, ettevõtete ja riigi valmidust IT-lahendusi kasutada ning nende tegelikku rakendamist.

REPLIIK: Lüpsilehm ja poliitika
Ühenderakonna ja ehk ka sotside algatus mitte määrata riigiettevõtete nõukogudesse parlamendi liikmeid on ainuõige. Lisaks ebastabiilsusele toovad poliitikud nõukogudesse ka hulga oskamatust. Riigikogulastel, kellest vähestel on majandusharidus või kogemusi ärimaailmast, kulub paratamatult aasta aega sisseelamiseks, et õppida tundma konkreetset ettevõtet ning lugema näiteks bilanssi ja kasumiaruannet.
Ilmne on ka oht, et poliitikud ei lähtu riigifirmat juhtides riigi või ettevõtte huvidest. Huvide konflikti võib põhjustada riigifirma lüpsilehmana kasutamine, kus ettevõte soosib sponsorluse või koostöö kaudu poliitikule südamelähedasi eesmärke ja organisatsioone. Sama ohtlik on ka ettevõtete poliitikavahendina rakendamine, kui näiteks lükatakse valijaid puudutavat hindade tõstmist valimistejärgsesse aega edasi.

JUHTKIRI: Tartu ülikool vajab ühendajat
Tartu ülikooli rektori valimisi pole asjatult võrreldud presidendivalimistega. Tartu ülikooli rektor pole üksnes Eesti tähtsaima õppe- ja teadusasutuse juht, vaid ka üks olulisemaid arvamusliidreid. Selles mõttes ei valita rektori näol ainult ühe avalik-õigusliku institutsiooni juhti, vaid üht kogu Eesti olulisemat ametimeest või naist.
18. jaanuaril kukkusid TÜ rektorivalimised teadupärast läbi. Kukkusid sellepärast, et valimiskampaanias lasti käiku poliitikast tuntud räpased võtted. Teisalt ei suutnud paljud valimiskogu liikmed vaadata kaugemale omaenda isiklikest või oma valdkonna/teaduskonna/instituudi huvidest ja hirmudest.
Tartu ülikool ei saa endale lubada, et rektorivalimised kukuksid ka teist korda läbi. Sellepärast peavad kõik rektorikandidaadid, nende selja taga seisvad huvigrupid ning iga valimiskogu liige eraldi käituma vastutustundlikumalt kui eelmine kord.

Afganistanis rööviti kaks prantslast
Talibani mässulised röövisid Kagu-Afganistanis kaks prantsuse humanitaartöötajat.
Talibani võitlejad kinnitasid, et röövisid kolmapäeval Nimrozi provintsis kaks prantsuse humanitaartöötajat ning nende kolm afgaanist saatjat, kirjutab Le Figaro.
Prantsuse ja Afganistani võimude kohaselt ei ole lastekaitsega tegelev humanitaarorganisatsioon kadunud liikmete kohta teisipäeva hommikust saadik teateid saanud.
Prantsuse välisminister juhtunut kommenteerida ei soovinud. Humanitaarorganisatsiooni liikme sõnul soovitas ministeerium neil vaikselt oodata ning deklaratsiooni mitte esitada.
Märtsi alguses rööviti samas piirkonnas Itaalia ajakirjanik Daniele Mastrogiacomo, kes vabastati siiski kahe nädala pärast, vastutasuks viie Talibani mässulise vabastamise eest. Ajakirjaniku autojuht tapeti, tema tõlk on endiselt röövijate valduses.

Bosnia serblane mõisteti 15 aastaks vangi
ÜRO sõjakuritegude tribunal mõistis Bosnia serblasest endise politseiniku 15 aastaks Bosnia moslemi naiste vägistamise ja piinamise eest vangi.
46-aastane Dragan Zelenovic tunnistas end vahemikus 1992-1995 toimunud Balkani sõja ajal toimepandud kuritegudes süüdi, vahendab BBC. Mees töötas siis Focas sõjaväepolitsei asejuhatajana.
Ülestunnistus päästis mehe seistmest teisest süüdistusest. Enda sõnul püüdis ta säästa ohvreid, kes oleksid muidu pidanud protsessil tunnistama.
Valenime kasutanud Zelenovic arreteeriti 2005. aastal Venemaal. Eelmisel aastal anti ta Haagi tribunali alla.
Kohtuprotsessi ajal ei ilmutanud mees mingeid emotsioone.
Kohtuniku sõnul osales Zelenovic mitmetes grupivägistamistest. Üks ohvritest oli grupivägistamise toimepanemise ajal vaid 15-aastane, teist ähvardati vägistamise ajal relvaga.

Iraan laseb Briti sõdurid vabaks
Iraani president Mahmoud Ahmadinejad teatas, et "kingib" 15 vangivõetud Briti mereväelast nende kodumaale tagasi.
President väitis taas, et Briti meremehed tungisid Iraani territoriaalvetesse, kuid et Iraan vabastab nad ikkagi - kingitusena Suurbritanniale, vahendab BBC.
President tegi meremeeste vabastamise otsuse teatavaks uudistekonverentsil. Samal konverentsil autasustas ta medaliga brittide kinnivõtmisel osalenud Iraani sõjaväelaste juhte.
Mahmoud Ahmadinejadi sõnul vabastatakse Briti mereväelased otsekohe ja nad viiakse lennujaama.

Mõned Vene kauplused lõpetasid Eesti toodete müümise
Venemaale kuuluva Karjala linnas Petrozavodskis lõpetas mitu kauplust täna Eesti toodete müümise.
Petrozavodski suurim kauplustekett Ariana lõpetas täna Eesti toodete müügi ja riputas oma poodidesse üles ka sildid, milles väljendatakse nördimust Eesti võimude tegevuse pärast, vahendab Interfaks.
Lisaks kauplustes Eesti toodete müügi lõpetamisele toimus Petrozavodskis täna ka pronkssõduri mahavõtmise vastane pikett. Piketi korraldas noorteühenduse Naši kohalik osakond.
Našilased sidusid meeleavalduse sellega, et täna külastasid Petrozavodskit Eesti suursaadik Marina Kaljurand ja Eesti peakonsuli St Peterburis Lauri Bambus. Eesti diplomaadid olid teel kohtuma Petrazavodski linnaesindajatega ja linnavalitsuse hoone ees tervitas neid Našilaste pikett.

Suurbritannia valvekaamerad hakkavad "rääkima" 
Suurbritannias on Middlesbrough linnas on käivitatud projekt, kus valvekaameratele on lisatud ka valjuhääldi, et politseinikud saaksid vajadusel koheselt verbaalselt sekkuda.
Middlesbrough's on projekt juba mõnda aega töös olnud, nüüd plaanitakse edasi laieneda ka teistesse Suurbritannia linnadesse, kirjutab The Telegraph.
Valjuhäälditega varustatud valvekaamerate funktsiooniks saab ilmselt peamiselt vandalismiaktidesse sekkumine.
"Linnavõimud kõikjal on väsinud antisotsiaalsest käitumisest ning valjahääldid aitavad selgitada inimestele, mis on normaalne käitumine ning mis mitte," ütles Suurbritannia siseminister John Reid.
Suurbritannia asub 20 protsenti kõikidest maailma valvekaameratest.

Soomes alustavad valitsuskõnelusi neli erakonda
Uut valitsust moodustav peaminister Matti Vanhanen kaasab Keskpartei (Keskusta), Koonderakonna (Kokoomus) ja Rootsi Rahvapartei kõrval valitsuskõnelustesse ka Rohelised.
"Otsustavaks said nii valimistulemused kui ka erakondade valimisprogrammid," selgitas Vanhanen oma valikut ajalehele Helsingin Sanomat.
Vanhaneni sõnul on järgmise valitsuse tegevuskava peateemad energia- ja kliimapoliitika, tööhõive ja ettevõtlus ning sotsiaalpoliitika.
Valitsuskõnelused algavad järgmisel nädalal ja kestavad neli või viis päeva.

Poola tühistab EL-Venemaa kõneluste veto
Euroopa Komisjoni andmetel on Poola nõus loobuma oma Venemaa EL-kõnelustele vetost, mille Poola kehtestas viis kuud tagasi selleks, et sundida Venemaad impordikeelust loobuma.
Poola andis märku, et on valmis tühistama oma vetot Venemaa ja EL vaheliste strateegilise partnerluse kõneluste suhtes, vahendab Reuters. Poola vetostas kõneluste alguse möödunud novembris.
Euroopa Komisjon teatas, et on Poola võimudelt saanud vihjeid, et riik on kõneluste lubamise suhtes leebumas.
Euroopa Komisjonist ei öeldud, kas Poola tahab kõneluste lubamise eest ka midagi vastu.
Poola vetostas EL kõneluste mandaadi, et niimoodi nõuda, et Venemaa lõpetaks Poola liha- ja taimsete toodete impordi embargo.

Briti õhuväe juht kutsus sõjaväelendureid kamikazedeks hakkama
Suurbritannia õhujõudude juht asemarssal David Walker kutsus sõjaväelendureid üles laskemoona lõppemise korral läbi viima enesetapumissioone, seda näiteks juhul kui terroristid on kaaperdanud lennuki või märgatakse terroriste vedavat autot.
"Kas teile ei tundu mõistlik, kui ma käsin teid suunata oma lennuk autole, kus asub Talibani või al-Qaida liider?", küsis Walker seminaril esinedes sõjaväelendurite käest.
Piloodid olid ettepanekust šokeeritud, kirjutab ajaleht The Sun. Üks lendur oli nõus, aga seda ainult juhul, kui asemarssal esimesena näitab, kuidas seda teha.
Väljaanne meenutab, et ühe sõjaväelenduri, kelle elu Walker nii kergesti on valmis ohverdama, ettevalmistamine maksab kuus miljonit naela ning lennuk umbes 50 miljonit naela.
Briti kaitseministeerium kinnitas, et õhuvägede juhi ja sõjaväelendurite vahel selline vestlus aset leidis.

Ukraina peaminister hakkas valimisi boikoteerima
Peaminister Viktor Janukovitš tugevdas täna veelgi survet presidendile ja teatas, et hakkab erakorralisi valimisi boikoteerima.
Ukraina erakorraliste valimiste kampaania pidi täna algama, kuid peaminister Janukovitš teatas, et ei tee valimistega mingit tegemist enne, kui Ukraina põhiseaduskohus on üle vaadanud parlamendi laialisaatmisotsuse - oli see üldse õiguslik või mitte, kirjutab Reuters.
Lisaks süüdistas Janukovitš presidenti selles, et ta avaldab survet riigiametitele, sealhulgas ka põhiseaduskohtule. Nimelt väidab laialisaadetud parlamendi esimees ja üks peaministri liitlastest, et põhiseaduskohtu esimees on tagasi astunud. Kohus pole siiani sellele väitele kommentaari andnud.
Ukraina president Viktor Juštšenko teatas eile õhtul peaminister Janukovitšiga peetud kohtumisel, et ta ei võta parlamendi laialisaatmise määrust tagasi, kirjutab Reuters. Janukovitš on varem öelnud, et parlamendi laialisaatmine oli "saatuslik viga".

Atlandi ookeani tabab tänavu palju orkaane
USA teadlased ennustavad, et tänavune orkaanihooaeg toob Atlandi ookeanile 9 orkaani ja 17 troopilist tormi.
Atlandi ookeanil tuleb 2007. aasta orkaanihooaeg märksa aktiivsem kui tavaliselt, sest tänavu on oodata üheksat orkaani, kirjutab Reuters. Värskest prognoosist selgub, et USA-l on tänavu suur oht saada mõnest orkaanist tabatud.
Colorado ülikooli teadlaste hinnangul tuleb juuni algusest novembri lõpuni kestval orkaanihooajal tänavu 17 troopilist tormi. Teadlased usuvad, et orkaane tuleb 9 ja neist 5 on kolmanda kategooria orkaanid, mis tähendab üle 177 km/h tuulekiirust.
Möödunud aasta oli orkaanide mõttes võrdlemisi mahe, kuid 2005. ja 2004. aasta olid rängad. 2005. aastal rüüstas New Orleansi Katrina, kokku oli siis 15 orkaani ja 28 troopilist tormi. 2004. aastal tabas Floridat neli tugevat orkaani.

Venemaal toimub debatt presidendi ametiaja üle
Moskva linnapea Juri Lužkov toetas Vene föderatsiooninõukogu esimees Sergei Mironovi algatust, milles pani ette pikendada Venemaa presidendi ametiaega 5-7 aastani ning lubada kolme järjestikust ametiaega.
Lužkov märkis, et pole mõtet vahetada riigijuhti, kes on ennast oma ametikohal hästi näidanud, teatab Interfax.
"Kas Inglismaal on olemas riigijuhi jaoks kaks tähtaega? Ei. Miks me mängime kaasa USA demokraatiale, mis tekitab kahtlusi ja on kehtinud vaid 250 aastat?" lisas Moskva linnapea.
Segei Mironov, kes valiti eelmisel nädalal kolmandat korda parlamendi ülemkoja esimeheks, pani ette muuta Vene põhiseadust presidendi volituste küsimuses.
Samas avaldas praegune Venemaa president Vladimir Putin 2006. aasta septembris, et põhiseadust muuta ei tohi ning kutsus üles seaduse järgi elama.

Boliivia farmerid nõuavad Coca-Cola nime muutmist
Boliivia farmerid tahavad, et Coca-Cola võtaks oma nimest ära sõna "coca", kuna see sõna viitab otseselt kokapõõsale, mis on boliivlaste kultuuri oluline osa.
Andides paiknev rahvas on veendunud, et sõna "coca" kasutatakse limonaaditöösturite poolt liiga kergekäeliselt, kuna paljudele boliivlastele on see taim püha.
Farmerite soov oleks läbi viia seadusemuudatus, mis keelustaks rahvusvahelistel firmadel sõna "coca" kasutamine oma toodetes, vahendab USA Today.
Samas ei oleks boliivlastel midagi selle vastu, kui nad saaksid ise kokapõõsa lehti mingisugusel kujul eksportida. Praegu on see neile ÜRO poolt keelatud.
Kokapõõsa lehti kasutatakse Boliivias ergutina, mille toime on umbes sama, mis kohvil. Näiteks valmistatakse sellest tee-laadset kuuma jooki.
Ameerika Ühendriigid on seisukohal, et kokapõõsa toodete ekspordiluba suurendaks ka kokaiini levikut.

ABC: USA maksab Pakistani islamistidele Iraani õõnestamise eest
USA telekanal ABC väidab, et Ühendriikide valitsus maksab ühele Pakistani islamirühmitusele selle eest, et rühmituse võitlejad Iraani ametnikke mõrvavad ning röövivad.
Ühendriikide presidendi Geroge W. Bushi administratsioon kasutab salaja Jundallah organisatsiooni ja teiste terrorigruppide võitlejaid, kes tegutsevad Pakistani territooriumil ja osalevad Iraani sõjaväelaste ja ametiisikute mõrvamises ja äraröövimises, teatab telekanal ABC.
USA ametiisikud usuvad, et relvastatud võitlejate kasutamine võib destabiliseerida ja õõnestada Teherani keskvalitsust. TV-kanal märgib Pakistani valitsuse allikatele viidates, et Iraanivastase salakompanii Jundallah kasutamist arutati selle aasta veebruaris toimunud USA asepresident Dick Cheney kohtumisel Pakistani presidendi Pervez Musharrafiga.
CIA ametiisikud lükkasid tagasi kõik väited, et USA finantseerib Jundallah tegevust. Nimetamata jäänud USA luure esindajad kinnitasid ABC-le vaid seda, et Washington kasutab Jundallah teenuseid al-Qaida modžaheedide otsimiseks ja tabamiseks.

Saalomoni saarte tsunami hävitas 900 kodu
Saalomoni saari tabanud tsunami on praegustel andmetel tapnud 30 inimest ja hävitanud 900 kodu, kuid andmed ei ole veel lõplikud, kuna kaugemate saartega pole ühendus taastunud.
Saalomoni saarte ametnikud kinnitavad, et seekordne tsunami ei põhjustanud palju inimkaotusi, kuid samas möönsid nad, et praegu on veel liiga vara, et hukkunute arvu lõplikuks lugeda, vahendab BBC. Hetkel on teada, et tsunamis hukkus 30 inimest.
Kohaliku katastroofiametniku hinnangul hävitas tsunami 900 kodu ja mõjutab 5000 inimese elu.
Info laekumine on aeglane, kuna saarestik on hajali ja kaugemate saartega pole veel ühendust saadud. Samuti saabub eraldatud piirkondadesse aeglaselt.
Paljud tsunami eest mägedesse pagenud saareelanikud on ikka veel mägilaagrites, kuid seal napib nii toitu kui vett.
8-magnituudine maavärin toimus Vaikses ookeanis esmaspäeva hommikul ja see tõi Saalomoni saartele kaasa tsunami.

Ukraina juhid jooksid ummisjalu poksiringi
Parlamendi laiali saatnud president Viktor Juštšenko käskis eile rahvaesindajail ja valitsusel oma käsule alluda ning hoiatas jõu kasutamise eest.
Oranži revolutsiooni harjal riigi etteotsa valitud Juštšenko teatas, et tema otsus on lõplik: laialisaadetud ülemraada asendatakse erakorralistel valimistel 27. mail uuega. Eilsel kohtumisel peaminister Viktor Janukovitšiga andis riigipea korralduse oma käsk täita.
Sama revolutsiooniga presidendiametist tõugatud ning hiljem valitsusjuhina naasnud Janukovitš ei näita selleks siiski mingit valmidust. Ta kirjeldab Juštšenko dekreeti sisulise riigipöördena: "Dekreet pole mitte üksnes viga. See on suunatud riigi ja Ukraina rahva vastu," kuulutas ta umbes kahele tuhandele toetajale, kes seadsid Kiievis parlamendi kaitseks püsti telklinnaku.
Janukovitš lubab, et valitsus ning parlament jätkavad tööd. 53 laialiminekukäsu saanud rahvaesindajat saatsid aga eile konstitutsioonikohtule kaebuse, et presidendi korraldus tühistada. Ülemraada asus ka aktiivsele vasturünnakule, saates laiali keskvalimiskomisjoni ning keelates valitsusel finantseerida valimiskampaaniaid.

Enamik britte nuhib oma partneri järele
Enamikule brittidest meeldib luurata oma partneri järele, lugedes salaja tema tekstisõnumeid, kuulates pealt telefoni-kõnelusi ning jälitades kaaslast veebikaamerate ja lausa satelliitnavigatsiooniseadmete abil.
Kõige levinumaks mooduseks elukaaslase jälgimisel on tema mobiiltelefoni SMS-sõnumite lugemine. Seda tunnistas pool hiljutises uuringus küsitletutest.
Eelkõige püütakse tuvastada, kas partner petab armuelus. Selle väljaselgitamisel on populaarsuselt teiseks abinõuks e-kirjade läbivaatus, mida teeb 42 protsenti küsitletuist. Kolmandal kohal on vanamoeline kahtlusaluse taskutes tuhnimine (39 protsenti), eriti harrastavad seda naised. Meestele meeldib aga rohkem partneri päevikusse pilku heita, vahendas Reuters Londoni teadusmuuseumi uuringu tulemusi.

Pronkssõduri juurde maetute sugulased pöördusid kohtusse
Tallinna kesklinnas pronksõduri juurde maetud Nõukogude sõjaväelaste Venemaal elavad sugulased esitasid Tallinna halduskohtule kaebuse kaitseministeeriumi peale.
Vene saatkonna teatel on sugulased seisukohal, et kaitseministeerium ei ole täitnud jaanuaris riigikogu poolt vastu võetud sõjahaudade kaitse seadusest tulenevat kohustust tähistada hauad sõjaohvrite säilmete austamist ja väärikat kohtlemist tagaval viisil, vahendas ETV24 Vene agentuuri Interfax.
Sugulaste huvide esindamine kohtus on usaldatud Vene saatkonnale Eestis.

Üleliigsed laovarud tõid Eestile kaela järjekordse trahvi
Euroopa Komisjon trahvis ELi uusliikmeid üleliigsete laovarude eest, Eestile määratud trahv küündis 118,5 miljoni kroonini.
Euroopa Komisjon määras Eestile 7,57 miljonit eurot ehk 118,5 miljonit krooni trahvi põllumajandustoodete ülemääraste varude kogumise eest, vahendab Aktuaalne kaamera.
Tänasel komisjoni istungil määratud trahv on eelkõige seotud piimatoodete, riisi ja veini üleliigse laovaruga, mis oli Eestis Euroopa Liiduga ühinemise hetkel 2004.aasta 1. mail. Otsus edasikaebamisele ei kulu.
Kõige suurem osa trahvist on seotud piimatoodetega, peamiselt piimapulbri ja võiga. Ülemäärase riisikoguse eest saadud trahv on tühine - 78 000 krooni, veini puhul 657 000 krooni.
Poola trahvisumma on suurim - 12,5 miljonit eurot. Tšehhil - 12,3 miljonit eurot, lisaks lihale probleem olnud ka puuviljadega, Eesti trahvisumma eurodes jääb auväärsele kolmandale kohale. Seevastu Lätil tuleb maksta vaid 3.2 miljonit ja Leedul kõigest 0.2 miljonit eurot.

Libataksojuhid otsivad reisisadamast kliente
Tallinna reisisadamas turiste noolivad "varukateks" kutsutavad libataksojuhid napsavad välismaalastest kliendid seaduslike taksojuhtide eest ära.
Pärast reisijate saabumist asuvad niinimetatud "varukad" endale kliente ära rääkima, vahendab Pealtnägija. Õnnestumisel korral jooksevad nad koheselt välja parklasse, kuhu on pargitud nende eramasin. Erinevalt legaalsetest taksojuhidest, kes peavad sadama väljapääsu ees seismisõiguse 4000-5000 krooni eest lunastama, ei või "varukad" taksodele mõeldud kohtadesse parkida.
Sadama väljapääsu eest võetakse klient peale ning seejärel sõidetakse vahest läbi bordelli otse viinapoodi.
Paraku jätavad just need "varukad" välismaalastele esimese mulje Eestist.
Teiseks napsavad nad ära legaalsete taksojuhtide võimalikud kliendid. Siiski ei soovi taksojuhid "varukatega" tüli norida, sest kõigil on oma nahk kallis, väidab üks taksojuht.

Kalev/Cramo võitis Ventspilsi 75: 74
SEB Balti liiga play-off-mängude veerandfinaali avamängus võõrustas BC Kalev/Cramo Kalevi spordihallis viimased seitse aastat järjest Läti meistriks kroonitud BK Ventspilsi ja võitis tänu Kendrick Johnsoni poolt sekund enne mängu lõppu sooritatud kolmesele 75: 74.
Esimese veerandaja võitis Kalev 20: 19, poolajaks oli ees Ventspils 37: 34. Kolmandal veerandajal sai Kalev korraks ette 10 punktiga, kui 14: 2 vahespurt lõppes seisul 54: 44. Paraku osati suur edu viimase kolme ja poole minutiga praktiliselt maha mängida ja enne viimast kümmet minutit juhiti vaid 55: 54, vahendab Sportnet.ee.
Neljanda veerandaja alguses viis Johnson Kalevi ette 57: 54, kuid seejärel ei saadud tükil ajal enam korvilisa. Justin Love ja teise poolaja alguses neljanda vea saanud Dušan Jelići (20 punkti) asemel mängu sekkunud Timermanise korvidest läks Ventspils ette 59: 57. Kalevi edukaim Travis Reedi oli kaaslaste poolt kui unustatud - ameeriklane sai väga harva palli katsuda. Kui lõpuks jälle sai, siis ka tabas ning Kalev juhtis taas 60: 59.

Kohus mõistis narkokaubitseja vangi
Tartu maakohtus mõistis täna vangi narkokuriteos süüdistatud mehe, otsustavaks sai tunnistust muutnud tunnistaja.
Määravaks sai üks tunnistaja, kes kinnitas, et ostis kohtualuse käest 2005. aastal narkootikumi, vahendavad Seitsmesed uudised.
Eelmisel aastal maakohtus kinnistas aga sama tunnistaja, et ta ei ostnud süüdistatava käest narkootikume. Tõenäoliselt võttis kohus täna seisukoha, et sel korral rääkis tunnistaja tõtt.

Kaitseministeeriumi ees toimus pikett
Liikumine Öine Vahtkond ja Dimitri Klenski soovisid avaldada täna meelt pronksõduri äraviimise vastu Kaitseministeeriumi ees.
Paraku olid nad selleks luba taotlenud ja ka saanud hoopis kõrval asuva teatri ette, vahendavad Seitsmested uudised. Sellegi poolest sai pikett teoks.
Kaitseminister Jürgen ligi kinnitas täna, et pronkssõduri äraviimise protsess on käivitatud.

Eesti noorte emakeel halveneb
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse poolt kogutud andmed näitavad, et Eesti noorte emakeel on halvenemas.
Peagi kirjutavad abituriendid lõpukirjandit, vahendavad Seitsmesed uudised. Siis selgub, kuidas tänavused abituriendid komareeglitega toime tulevad.

Inglise kolledž avas uue spordihoone
Tallinna Inglise kolledž avas täna uue 70 miljonit krooni maksma läinud spordihoone.
Inglise kolledz sai endale lõpuks spordikompleksi, millest on kool puudust tundnud 67 aastat, vahendavad Seitsmesed uudised.
Uus spordihoone läks maksma 70 miljonit krooni, iga seitsmenda krooni ehk 10 miljonit annetasid kooli vilistlased ja lapsevanemad.
Võrdluseks vastavatud spordihoonele külastati ka Sikupilli keskkooli, mille võimla on Tallinna hullemaid

Keskerakond saatis vanurist linnavoliniku minema
Tallinna valimiskomisjon otsustas eile peatada Elmar Sepa asendusliikme 89-aastase Semjon Školnikovi volitused volikogu liikmena.
Endine filmimees ja kolmekordne Stalini preemia laureaat lahkus volikogust isiklikel põhjustel, järeldub Tallinna valimiskomisjoni 3. aprilli otsusest.
Elmar Sepa asendusliikmeks nimetatud vanuri asemele nimetati 1983. aastal sündinud avalikkusele tundmatu Maksim Krivorutšenko. Sepp peaks volikogusse naasma 22. mail.
Tallinna sotsiaal-demokraatide esimees Jaak Juske seletab Školniku lahkumist Keskerakonna murega, et vanurist volikogulane ei ole piisavalt pädev erakonna huvide eest hääletama. Samuti olevat probleeme tekitanud voliniku kehv eesti keele oskus.
"Iga hääl ülimalt tähtis ja nii ei saanud (keskerakondlased - toim EPL Online) midagi saatuse hooleks jätta," kirjutas Juske oma blogis.

Eestlased käisid Sosnovõi Bori tuumajaamas
Eesti teadlased käisid aprilli esimestel päevadel Venemaal Sosnovõi Bori tuumajaamas, kus neile tutvustati "ujuvate" tuumaelektrijaamade rajamise kava.
Sosnovõi Boris käisid akadeemik Anto Raukas, Eesti mereakadeemia rektor Jüri Kann ja mereakadeemia haldusprorektor Jüri Kaljuvee.
Esimest "ujuvat", see tähendab merre rajatud tuumaelektrijaama hakatakse 15. aprillil ehitama Arhangelski oblastisse, Severodvinski linna kanti. Jaama elektrivõimsus on 70 megavatti, soojusvõimsus on umbes 300 megavatti.
Eestlased käisid vene tuumateadurite kogemusi kuulamas pelgalt isiklikust huvist, selgub tuumajaama üllitatud pressiteatest.
Teadlasi võttis Sosnovõi Boris teiste hulgas vastu Vene energiafirma Rosenergoatom filiaali asedirektor Aleksei Titov.
Akadeemik Anto Raukas on varem korduvalt rõhutanud, et Eesti peaks kindlasti ehitama oma tuumajaama, mitte osalema Leedu tuumaprojektis.

SDE valimiskampaania läks maksma ligi 8 miljonit krooni
Sotsiaaldemokraatlik erakond kulutas tänavuste riigikogu valimiste ajal valimiskampaaniaks kokku 7 942 607 krooni, millest ligi pool on endiselt tasumata.
Aprillikuu alguse seisuga on valimiskampaania kulutustest tasumata üle 3,5 miljonit krooni, teatas SDE pressiesindaja. Kava kohaselt tasub erakond kõik võlgnevused 2008. aasta suveks riigieelarveliste laekumiste ja füüsiliste isikute annetuste arvel.
Riigieelarves valimiskampaaniaks ettenähtud vahenditest saadi ligi 1,4 miljonit krooni. Lisaks võttis erakond Sampo pangalt 3 miljonit krooni suuruse laenu.
Erakonna kõige suuremaks kuluartikliks osutus valimisreklaam, millele kulutati üle 5,6 miljoni krooni. Sellest moodustas ligi 2,4 miljonit krooni telereklaam,

Ehitaja uurib Vene-Saksa gaasijuhtme nihutamist Eesti vetesse
Vene-Saksa gaasijuhet ehitav Nord Stream teeb täiendavaid uuringuid gaasijuhtme kulgemisliini muutmiseks kolmes eri kohas, sealhulgas Eesti majandusvööndis.
Firma sõnul kaalutakse gaasijuhtme nihutamist leidmaks optimaalsemat võimalust negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks, teatas Nord Stream oma kodulehel.
Soovitus gaasijuhet Soome lahel lõuna poole, Eesti majandustsooni nihutada tuli soomlastelt, kelle arvates võib see keskkonnale vähem ohtlik olla.
Lisaks Eesti majandustsoonile kaalutakse uute gaasijuhtme asukoha nihutamist Rootsi Gotlandi saarest lõuna poole jäävale alale ning Taanile kuuluva Bornholmi saare lähistele.
Uuringute tulemused lisatakse sügiseks valmivale gaasijuhtme keskkonnamõju hindamise raportile, mis edastatajse ka kõnealustele Läänemere riikidele.
Kompanii teatel ei mõjuta uued uuringud ajagraafikut, vaid need lisatakse keskkonnamõjude hindamise raportisse, mis peab valmima sügisel, teatas ettevõte oma veebilehel.

Jõks: kaitseväeluure jälitustegevus on ebaseaduslik
Õiguskantsleri Allar Jõksi sõnul on kaitseväeluure eesmärgid ja ülesanded seaduse tasandil sätestamata ning kaitsejõudude peastaabil puuduvad volitused luure- ja vastuluurega tegelemiseks.
Õiguskantsleri poolt täna avaldatud luureskandaali analüüsi kohaselt vastutavad kaitseväes toimuva eest valitsus, kaitseministeerium ja kaitsejõudude peastaap, vahendas õiguskantsleri pressiesindaja.
"Pean taas kord rõhutama järeldust, et kaitseväe korralduse probleemid on puuduliku õigusliku baasi peegeldus. Nagu varasemas menetluses ilmnenud Afganistani missiooni juhtimise õiguslike probleemide puhul, nii on ka kaitseväeluure ebaseadusliku tegevuse üks oluline põhjus puudulik ja vastuoluline seadusandlus," ütles Jõks.
"Riigi ootused kaitseväeluure suhtes ületavad tunduvalt kaitseväeluurajatele antud õiguslikke volitusi nende ootuste õigustamiseks," leidis Jõks. Seaduse tasandil on sätestamata kaitseväeluure ülesanded ja eesmärgid, kuigi erinevatest seadusesätetest on väljaloetav riigi soov, et kaitsevägi täidaks ka julgeolekualaseid ülesandeid luure- ja vastuluuretegevuse kaudu, seisis analüüsis. Jõksi sõnul on valitsuse määrus kaitseväeluure eesmärkide ja ülesannete kohta ebaseaduslik, sest valitsusel puudub selleks seadusandja volitus.

Tallinna ülikooli ühiselamu on osaliselt varisemisohtlik
1954. aastal ehitatud Tallinna ülikooli Pärnu mnt 59 ühiselamu seisukorda kontrollinud sise- ja väliskomisjonide hinnangul varitseb varingoht ühiselamu kolmel korrusel, lisaks vajab lähiajal remonti hoone katus.
16. märtsi öösel kukkus alla ühiselamu teise korruse ühisköögi lagi. Õnnekombel ei saanud õnnetuses ühiselamu 200 elanikust keegi vigasta.
Pärast õnnetust vaatasid hoone üle kaks ekspertkomisjoni, kes tuvastasid, et lisaks teise korruse ühisköögile, mida praegu remonditakse, on varisemisohtlikud ka kolmanda ja neljanda korruse köökide seinad ja laed, mis on täiesti läbi mädanenud, ütles TLÜ pressiesindaja Krista Männa Eesti Päevaleht Online'ile.
Siiski leidis komisjon, et kui kõnealustes ruumides viia läbi põhjalik remont, siis võib öelda, et maja üldolukord on rahuldav ning maja on elamiskõlblik ka järgmisel kolmel aastal.

Peaministri bürood asus juhtima Arto Aas
Alates möödunud nädalast töötab peaminister Andrus Ansipi büroo juhina Arto Aas.
Endine büroo juhataja Keit Pentus asus tööle riigikogu XI koosseisu liikmena, teatas valitsuse kommunikatsiooni büroo.
Arto Aas on alates 2002. aastast töötanud Reformierakonna peakontoris valimiskampaaniate juhina, samuti on seni tema juhtida olnud erakonna kommunikatsiooniüksus. Varem on Aas töötanud nõunikuna Tallinna linnavolikogus ning olnud linnavalitsuses teedeehituse-, keskkonna- ja linnaplaneerimise valdkonda kureeriva abilinnapea nõunik.
Peaministri nõunikest lahkusid ametist ja asusid riigikogu liikmetena tööle ka Taavi Rõivas ja Mati Raidma.
Alates sellest nädalast naaseb peaministri majandusnõunikuna tööle riigikogu X koosseisus asendusliikmeks olnud Kalev Kukk. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusgeograafia erialal ning kaitsnud seal ka majandusdoktori kraadi. Kuni Eesti taasiseseisvumiseni töötas Kukk TA Majanduse Instituudis ja seejärel Eesti Pangas. Ligi kümme aastat on Kukk olnud riigikogu liige ning aastatel 1995-96 teede- ja sideminister.

Ilves: paremad ühendusteed Euroopas on kriitilise tähtsusega
President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Varssavis Poola peaministri Jaroslaw Kaczyńskiga, arutamisele tulid energeetika ning infrastruktuuriga seotud küsimused.
Teiste hulgas pakkusid riigimeestele kõneainet Via Baltica ja Rail Baltica arendamine, Läänemere gaasijuhtme rajamine ning Ignalina tuumajaama tulevik.
Balti riike läbivatest raudtee- ja maanteeühendustest kõneledes märkis president Ilves, et Euroopa majandusruumis on üksteisega üha tihedamalt seotud Euroopa riikide vahel paremate ühendusteede loomine kriitilise tähtsusega.
Energiateemadel peatudes tõdesid nii Vabariigi President kui Poola peaminister, et energeetilise julgeoleku nimel tuleb kõigil Euroopa riikidel ühiselt pingutada ning erinevaid algatusi - nagu Läänemere gaasijuhe - tähelepanelikult hinnata.
"Läänemeri on meie ühine meri. Seetõttu tuleb kaldariikidel selle juhtmega seotud keskkonnariske väga tõsiselt kaaluda," sõnas Eesti riigipea.

Võru uueks linnapeaks sai Kersti Kõosaar
Võru linnavolikogu valis täna erakorralisel istungil uueks linnapeaks senise reformierakondlasest abilinnapea Kersti Kõosaare.
Kersti Kõosaar töötas siiani abilinnapeana ning tema vastutusalla kuulusid sotsiaal- ja tervishoiuküsimused, ütles Võru linnavalitsuse pressiesindaja Eesti Päevaleht Online'ile.
Salajasel hääletusel hääletas 19-st kohal viibinud Võru Linnavolikogu liikmest Kersti Kõosaare poolt 18 volinikku, vastu oli üks.
Volikogu otsuse kohaselt tunnistati Ivi Eenmaa Võru linnapea ametikohalt tagasiastunuks ja ametist vabastatuks alates 27. märtsist 2007.
Kersti Kõosaar on sündinud 11.aprill 1963.aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna psühholoogia erialal ning Tallinna Pedagoogilise Instituudi keeleteaduskonna eesti keele ja kirjanduse erialal.

Ansip: valitsusel seisab ees kümme suurt väljakutset
Homme kell 10 algaval riigikogu istungil astub ametisse peaminister Andrus Ansipi juhitav Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsiooni valitsus.
Ansipi valitsus sai täna riigikogult volitused 62 poolthääle ja ühe erapooletu häälega, 32 riigikogu liiget jätsid hääletamata. Uus valitsus annab riigikogu ees ametivande homme.
Riigikogu ees kõnelenud peaminister Andrus Ansip lausus, et uuel valitsusel seisab ees kümme suurt väljakutset, millest esimene on iibe pööramine positiivseks ning teine energeetilise sõltumatuse ja julgeoleku tagamine.
Kolmandaks väljakutseks on püsimine globaalses maksu- ja ettevõtluskeskkonna konkurentsis, neljandaks hea hariduse kättesaadavus ning majandusstruktuuri muutmine inimmahukalt tootmiselt teadmismahukaks, innovatsiooni taganttõukamine kõigi vahenditega ja viiendaks väljakutseks on eestvedaja ja vaimse liidri rolli kujundamine Euroopa Liidu ja NATO tugevdamisel ning läänemaailma ühtsuse taotlemisel.

Kevad on vanametalli kogumise tippaeg
AS Kuusakoski korraldab koostöös Tallinna linnavalitsusega traditsioonilise kevadise heakorrakampaania koduaedade ja territooriumide puhastamiseks vanametallist.
AS Kuusakoski metallesemete kogumise kampaania toimub 1. aprillist - 31. maini.
Vanametallist esemete äraveoks saab tellida tõstukiga auto või konteineri. Tõstukauto on kasulik tellida juhul, kui metalli kogus kaalub üle ühe tonni. Väiksemad kogused on otstarbekas ise Kuusakoski teenindusplatsile viia.
Kõik soovijad saavad Kuusakoskist vanametalli veoks laenutada kaheks tunniks tasuta vanarauakäru. Haagisega saab korraga vedada kuni 550 kilo vanametalli.
Kampaania raames metalli loovutanud või müünud inimeste vahel loositakse sel aastal välja Statoili 5000-kroonised kinkekaardid.
Igas Kuusakoski osakonnas loositakse välja üks kinkekaart. Kuusakoskil on 12 osakonda, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Valgas, Võrus, Viljandis, Narvas, Rakveres, Jõhvis, Türil, Haapsalus ja Paldiskis.

Esimene luuhõrenemise ravim sai 75% soodustuse
Esimene osteporoosi ehk luuhõrenemise ravim Bonviva sai alates 1. aprillist 75% soodustuse.
Enne aprilli algust olid kõik osteoporoosi raviks mõeldud preparaadid 50% ravisoodustusega ja seetõttu kalli hinna tõttu kättesaamatud enamusele ravi vajavatest osteoporoosihaigetest.
Kõrgema 75% soodustuse saavad patoloogilise luumurruga osteoporoosihaiged, kelle lülisamba või reieluukaela mineraalne tihedus on -2,5 SD või vähem DEXA meetodil määratuna. Esimese retsepti väljastamise õigus on reumatoloogil või ortopeedil, edaspidi saab retsepte uuendada oma perearsti juures.
"Selline otsus näitab Eesti riigi tõsist suhtumist haigusesse, mis on laialt levinud," ütles Eesti Osteoporoosihaigete Liidu juhatuse liige ja Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog Karin Laas.

Rohelistele läksid valimised maksma 2,5 miljonit krooni
Erakonna Eestimaa Rohelised valimiskampaania kulud riigikogu valimistel olid ligi 2,5 miljonit krooni.
Erakonna juhatuse liige ja Riigikogu XI koosseisu saadik Aleksei Lotman andis riigikogu nn. korruptsioonikomisjonile üle erakonna valimiskulude aruande, teatas erakond.
Roheliste valimiskampaania kulud olid kokku 2 499 960 krooni ja 13 senti.

Tartu linnapeaks pürgib ka ettevõtja Jaanus Kriisk
Tartu linnapea kandidaadiks on lisaks varem üles seatud Urmas Kruusile ja Krista Kruuvile tõusnud ka ettevõtja Jaanus Kriisk.
Tartu senine linnapea Laine Jänes ütles ütles raadiole Sun FM, et tegi Kriiskale üleeile ettepaneku osaleda linnapea kandidaatide tutvustusvoorus, vahendas Eesti Raadio.
Linnapea kandidaatide tutvustusvoor toimub täna õhtul ning Jänese kinnitusel pole seal kellelgi mingeid eeliseid, vaid kõik on võrdsed kandidaadid.
Jaanus Kriisk ütles, et tal on Tartu arendamise kohta oma visioon, kuid enne sellega avalikkuse ette tulemist, tutvustab ta seda oma erakonnakaaslastele.

Aas: Tallinn ei hakka pronkssõduri juures kaevamisele vastu
Tallinna linnavalitsus lubas juhul, kui pronkssõduri juures peaksid aprillis kaevamised algama, käituma vastavalt sõjahaudade seadusele ning mitte riigi tegevusse sekkuma.
Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas ütles tänasel pressikonverentsil, et kui pronkssõduri juures kaevamisteks läheb, käitub linn vastavalt sõjahaudade kaitse seaduse paragrahvile, mis käsitleb, kuidas peab säilmete kaevamine ja identifitseerimine toimuma ning kuidas tuleb säilmeid ümber matta.
Sõjahaudade kaitse seadus sätestab ka selle, et kohalikul omavalitsusel ei ole sekkumisõigust, kui riik on otsustanud alustada säilmete väljakaevamist. Seega vaatamata sellele, et Tallinna linn on sõjahaudade kaitse seaduse selle punkti riigikohtus vaidlustanud, käitub linn Aasa sõnul vastavalt seadusele ja ei sekku.
"Kõik õigused, kohustused ja ka vastutuse on endale võtnud riik," ütles Aas.

Võõrast last enda juures hoidnud mees sai rahatrahvi
Tartu maakohus tunnistas 31-aastase mehe kokkuleppemenetluses süüdi 12-aastase poisi salajases äraviimises lapse vanemate loata ning karistas meest 7500-kroonise rahatrahviga.
Lisaks peab süüdistatav menetluskulude katteks tasuma 10 015 krooni.
Süüdistuse järgi oli mees perekonnatuttav lahutatud naisele, kes kasvatas kolme alaealist last. Mees abistas naist majapidamises, toetas teda rahaliselt ning hoolitses ka laste eest. Kui mees hakkas aga kuritarvitama naise nõusolekut tema lastega tegelemiseks ja võttis lapsi endaga kaasa ilma vanemate loata, hakkasid vanemad mehelt nõudma loa küsimist lastega tegelemiseks. Kuna mees vanemate nõudmisele ei reageerinud, informeerisid vanemad sellest politseid.
Mehele esitati süüdistus selles, et 2005. aasta oktoobris võttis ta 12-aastase nimetatud vanemate poja kooli juurest endaga salaja kaasa ja hoidis last mitu päeva enda juures.

Ametnike hiigelpistise kriminaalasi võib laheneda kokkuleppega
Harju Maakohus lükkas täna edasi korduvas pistisevõtmises süüdistatavate sotsiaalkindlustusameti (SKA) endiste juhtivtöötajate ning pistiseandmises süüdistatava ametile IT teenuseid osutanud aktsiaseltsi juhatuse endise liikme kriminaalasja uurimise.
Kohus andis endiste ameti juhtivtöötajate Indrek Kressale (59) ja Teet Kallastele (37) ning pistiseandmises süüdistatava SKA-le IT teenuseid osutanud aktsiaseltsi juhatuse endise liikme Mari Hermlinile (54) kuni 20. aprillini aega arutada võimalikku kokkuleppemenetlust.
Riigiprokurör Laura Feldmanis esitas Sotsiaalkindlustusameti endise peadirektori asetäitja Indrek Kressa (59) osas uue süüdistuse.
Kressat süüdistatakse korduvale pistisevõtmisele lisaks ka ametiseisundi kuritarvitamises. Tänavu 15. märtsil jõustunud karistusseadustiku muudatus tunnistas ametiseisundi kuritarvitamise paragrahvi kehtetuks, seetõttu asendati see Kressa süüdistuses altkäemaksu võtmisega.

Rootsi annab Paul-Eerik Rummole Põhjatähe ordeni
Rootsi suursaatkond annab endisele rahvastikuministrile Paul-Eerik Rummole, Noa-Rootsi vallavanem Ülo Kalmule ning lääne maasekretär Epp Mitile üle Põhjatähe ordeni ja medali.
Saatkonna info- ja kultuurisekretär Liina Kümnik ütles Päevaleht Online'ile, et ordeni ja medali andmine on seotud eestirootslaste kultuuriautonoomia taastamisele kaasaaitamise ja Eesti-Rootsi kultuuripärandi säilitamise alase tegevusega.
17. märtsil kogunes esimest korda Eestis Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu, mille eesmärgiks on säilitada ja arendada eestirootslust ning ühendada Eestis ja välismaal elavaid eestirootslasi

Ida-Virumaal eile toimunud liiklusõnnetuse tagajärjed on likvideeritud
Ida-Virumaal Varjal eile õhtul toimunud raske liiklusõnnetuse tagajärjed on nüüdseks likvideeritud.
Raske liiklusõnnetus toimus eile õhtul peale kella 17 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Varjal (Tallinn-Narva mnt. 145. km), kus sõiduauto Mercedes Benz kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku kütuseveokiga Volvo.
Kokkupõrke tagajärjel hukkus sündmuskohal sõiduauto juht ning kütuseoveok paiskus külili.
Kütuseveoki haagisest voolas maanteele ja kraavi põlevkivi kütteõli.
Päästemeeskonnad katsid tee absorbeeruva ainega, veoki haagis pumbati tühjaks ning maanteekraavist eemaldati ca 60 meetri ulatuses pinnas koos sinna valgunud kütusega. Reostunud pinnas korjati konteineritesse ja viidi Vaivara ohtlike jäätmete hoidlasse, kust see toimetatakse edasi ümbertöötlemisele Harjumaale.

Dokumentidest ilma jäänud mees sai kaela pangalaenu
Teisipäeval pöördus Narvas politsei poole mees, kelle nimele vormistati varastatud dokumentide abil pangalaen.
Narva politseiosakonna pressiesindaja teatel pöördus politseisse 1964. aastal sündinud Pjotr, kes teatas, et temalt varastati dokumente ning hiljem on tema nimele vormistatud pangalaen.
Mehele tekitati kahju 3 195 krooni.

Ratta- ning rolleriõnnetustes on kevadel viga saanud kaheksa inimest
Tallinnas ja Harjumaal kevadel juhtunud seitsmes raskes liiklusõnnetuses rollerijuhtide ja jalgratturitega sai viga kokku kaheksa inimest, kellest viis olid alaealised.
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänaku sõnul tuleb juhtidel harjuda suviseks muutunud liiklusoludega.
"Nii ratturid kui mopeedijuhid peavad arvestama, et nad on liikluses tunduvalt haavatavamad kui autojuhid. Oma sõiduoskusi ei tasu ülehinnata ja alati tuleb olla tähelepanelik," ütles Tänak. "Samuti peavad seoses ratturite liiklusesse ilmumisega oma sõiduharjumisi kohendama autojuhid," lisas komissar.
Politsei tuletab vanematele meelde, et enne laste liiklusesse lubamist on neile kindlasti vaja selgitada ohutu liiklemise põhimõtteid. Kaitsekiivri kasutamise olulisust ja vajadust tuleks noortele sõidukijuhtidele rõhutada igapäevaselt.

Viljandimaal on keelust hoolimata kulupõletajatega probleeme
Kulupõlengud jätkusid esmaspäeval Viljandimaal keeldudest ja karistusega ähvardamisest hoolimata.
Esmaspäeval tuli päästjatel kustutada kolm põlengut, kirjutab Sakala.
Kell 12.59 teatati, et Karksi vallas Univere saeveskis on seinast väljuva korstna ümber süttinud saepuru ja kulu. Veel teatati kulupõlengutest Paistu vallas Luiga külas suurel maa-alal ja Holstre külas.

Viljandi haiglal on parkimiskorraga probleeme
Parkimine Viljandi haigla juures on üks linna liikluskorralduse problemaatilisemaid küsimusi, kuna puudub korralik parkla.
Viljandi maavalitsuse liikluskomisjoni esimehe Reevo Maidla sõnul on parkimine haigla juures kaootiline ja ebamugav nii personalile kui haigla külastajatele, kirjutab Sakala.
"Praegu jäetakse autod tee äärde nurga alla," märkis Maidla.
Mureks on ka see, et kiirabiautod ei pääse alati haigla juurde, sest külastajate sõidukid seisavad sisse- ja väljasõiduteedel.
Komisjoni hinnangut mööda peaks haigla töötajatel olema oma parkla eraldi sissepääsuga.

Muhus lagunes võimuliit
Muhus lagunes Sõltumatute Muhulaste Valimisliidu ja Eesti Reformierakonna Muhu piirkonnaorganisatsiooni koalitsioon, kuid olulisi muutusi see valla juhtimises kaasa ei too.
Muhu vallavolikogu esimehe Kadri Tüüri sõnul tekkisid nii põhimõttelised kui maailmavaatelised erinevused, kuid konkreetseid näiteid ei soovinud volikogu esimees nimetada, kirjutab Meie Maa.
Üheks lahkumineku põhjuseks on ajalehe andmeil tõsiasi, et koalitsioon ei hääletanud kõigis küsimustes ühtselt ning see tekitas võimuliidus pingeid.
Muhu vallavolikogus on 13 kohta, millest seitse kuulub Sõltumatute Muhulaste Valimisliidule, kaks nii Reformierakonnale, sotsiaaldemokraatidele kui Keskerakonnale.
Olulisi muudatusi koalitsiooni lagunemine valla juhtimises Tüüri hinnangul kaasa ei peaks tooma.

Falck hakkab Paide järvel valvet pidama
Paide tehisjärvel rannavalveteenistuse osutamiseks korraldatud riigihanke võitnud AS Falck Lõuna-Eesti hakkab tehisjärvel vahti pidama järgneval kolmel aastal.
Paide linnavalitsuse heakorraspetsialisti Tiina Kivila ütlust mööda teisi pakkujaid peale Falck Lõuna-Eesti polnud. Ettevõtte pakkus teenuse hinnaks 594 720 krooni, millest tänavune maht on 188 800 krooni, järgmisel aastal 198 240 ja viimasel aastal 207 680 krooni, kirjutab Järva Teataja.
Tänavu algab rannahooaeg 24. mail ja kestab 2. septembrini.
Eelmistel aastatel pakkus Paides vetelpäästeteenust Eesti vetelpäästeselts.

Jänes ministriametiga kaasnevat tähelepanu ei pelga
Endisest Tartu linnapeast tulevane kultuuriminister Laine Jänes ei karda, et ministrikohaga kaasnevat tähelepanu.
Jänes ütles täna hommikul Terevisioonile antud intervjuus, et kui juba Tartu linnapeana sai ta kõrgendatud tähelepanu osaliseks ja alati ei olnud kajastused negatiivsed.
"Ma ei ütleks, et Tartu linnapea positsioon oli turvaline ja avalikkuse tähelepanu väike," ütles Jänes.
Eelmise kultuuriministri Raivo Palmaru tööle Jänes hinnangut anda ei tahtnud.
"Ministri tööle peaks hinnangu andma ajalugu, mitte üks minister teisele," märkis Jänes.
Esimese valdkonnana soovib tulevane kultuuriminister käsile võtta laste ja noorte kultuuritarbimise võimaluste suurendamise ja neis kultuuri vastu huvi tekitamise. Selleks tahab Jänes muuta ligipääsu kõikvõimalikele huviringidele kättesaadavamaks.

Ida-Virumaal hukkus eile veo- ja sõiduauto kokkupõrkes mees
Ida-Virumaal Tallinn-Narva mnt 145,4 kilomeetril eile õhtul toimunud kütuseveoki ja sõiduauto kokkupõrkes hukkus sõiduauto juht.
Õnnetusest Ida-Virumaal Lüganuse vallas Varja külas Tallinn-Narva maantee 145.kilomeetril teatati eile õhtul kella veerand kuue ajal. Sõiduauto Mercedes Benz, mida juhtis 1975. aastal sündinud Igor, sõitis vastassuuna vööndisse ning põrkas kokku vastutuleva tsisternveokiga Volvo, mida juhtis 1959. aastal sündinud Mykola. Mercedese juht hukkus sündmuskohal.
Sündmuskohale sõitsid päästemeeskonnad Kiviõli ja Kohtla-Järve komandodest, päästekeskuse korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja ja kiirabi ning pääste, politsei ja keskkonnainspektsiooni ametnikud.
Liiklusõnnetusele sõitnud Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Andri Karbi sõnul võis sõidukite kokkupõrke põhjustada Narva suunas liikunud sõiduauto Mercedes, mis kaldus vastassuunavööndisse.

Eraraadiojaamasid tabas muusikute miljonihagi
Muusikuid ja produtsente esindavad ühingud on kohtusse kaevanud Eesti suuremaid eraraadiojaamu omavad firmad, et nõuda neilt välja miljonitesse kroonidesse ulatuvad tasud muusika raadios esitamise eest.
Juba mõnda aega on heliloojatel ja laulude sõnade autoritel võimalik saada oma loomingu raadios esitamise eest raha, kuid muusikutel ja produtsentidel puudub siiani eraraadiojaamadega asjakohane kokkulepe, kirjutab Postimees.
Seetõttu kaebasidki muusikuid esindav Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing eraraadiojaamade omanikfirmad kohtusse.
Eraraadiojaamad maksavad iga aasta 4,5 protsenti oma reklaamikäibest autorite ühingule, kusjuures eelmisel aastal ulatus raadioreklaami käive Eestis 105 miljoni kroonini.
Samuti maksab raha Eesti Raadio, kellel on juba mõnda aega kokkulepe, et raadios kõlanud palade ees tasustatakse nii muusika autoreid, esitajaid kui ka produtsente.

Haiglajuhid teenivad ministritest rohkem
Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur teenis mullu keskmiselt 64 643 krooni kuus, viies palgapäeval koju rohkem raha kõigist ministritest, välja arvatud Villu Reiljan.
Veelgi suurem oli mullu Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee kuu keskmine brutopalk - 70 161 krooni, endisest keskonnaministrist Reiljanist vaid pisut üle 600 krooni kuus vähem, kirjutab Postimees.
Allikvee sai aastas palgale lisaks veel lisatasusid ja hüvitisi 117 429 krooni ning muid tasusid 78 000 krooni.
Siigur ütles enda palka ning talle mullu kevadel määratud 100 000-kroonist lisatasu kommenteerides: "Mina ei ole pädev hindama, kas mu palk on õiglane, oma süsteemis on vahekord akseptaabel, kui ma võrdlen juhatuse liikme palka keskmise arstipalgaga."
Vastse palgastatistika kohaselt peab keskmine arst pelgalt Siigurile makstud hüvitussumma väljateenimiseks tööl käima napilt alla nelja kuu. Arsti keskmine palk on kliinikumis umbes 26 000 krooni kuus.

Nõukogud jäävad IRL-i ja SDE saadikuteta
Reformierakond lubab hakata oma saadikuid riigiettevõtete nõukogudesse määrama.
Uus võimuliit peab lähinädalail kokku leppima, kuidas määrata 32 riigi osalusel tegutseva äriühingu nõukogude liikmed. Enamik neid ametikohti on tasulised.
Kolmel erakonnal on võimalik määrata riigiettevõtete nõu-kogudesse üle viiekümne liikme. Enamikku nõukogukohti tasustatakse 3000-4000 krooniga kuus. Muu hulgas tuleb täita ligi viis aastat Eesti Energia nõukogu juhtinud Urmas Sõõrumaast jäänud koht. Sõõrumaa on teatanud, et tahtis nõukogust lahkuda juba aasta tagasi, kuid poliitikud palusid tal jätkata kuni valimistsükli lõpuni. Kas uus energiafirma nõukogu esimees tuleb poliitikute seast või on poliitikaväline ekspert, on nüüd Reformierakonna otsustada.

Patsient: pidin Merimetsa haiglas ise põrandat küürima
Väikelapse ema süüdistab nakkuskeskust hooletuses, haigla lükkab süüdistused tagasi.
Külmad ruumid, tolmused põrandad, katkised ja mustad riided, vale menüü - väikelapse ema etteheidetel Merimetsa nakkuskeskusele ei ole otsa. Haigla ei saa enda sõnul anonüümsetele süüdistustele vastata, üldised tingimused vastavad aga normidele.
Aastase lapse ema Kätlin (nimi muudetud - toim) sattus Merimetsa haiglasse paar kuud tagasi. Olles ise kunagi 20 aastat tagasi viibinud samas asutuses, pidi naine nentima, et haigla üldised olmetingimused ja patsienti suhtumine polnud selle ajaga muutunud.
Naise sõnul oli neile antud palat juba sisenemisel tolmune ja koristajalt abi loota tulutu. "Ta hakkas rääkima, kui raske töö tal on ja et ta lihtsalt ei jõua. Mulle anti kätte puhastusvahend ja lapp ning pesin siis ise kahel päeval need põrandad puhtaks," ütles Kätlin, kes nakatus haiglas ka ise lapse tõppe.

Ansip sai Ilveselt volitused
President Toomas Hendrik Ilves tegi eile Reformierakonna esimehele Andrus Ansipile ametliku ettepaneku moodustada valitsus. Täna esineb Ansip riigikogu ees kõnega. Peaministri hinnangul saavad asjade plaanipärase kulgemise korral uued ministrid anda ametivande juba neljapäeval.

Matti Haarajoki: ma ei ole likvidaator
Kreenholmi tekstiilitööstuse tegevjuht Matti Haarajoki kinnitab, et rootslastest omanikel on Narvas veel suured plaanid. Ta lükkab ümber kõik spekulatsioonid, nagu kavatsetaks ettevõtet sulgeda.
Intervjueeritav Haarajoki on silmatorkavalt rahulolematu. Ta leiab, et see, mida eelnevalt Kreenholmist meedias on kirjutatud, on eksitav.
"Kas sina kirjutasid sellise "jama" kokku, et rootslased põgenevad Narvast?" küsib Haarajoki nõudlikul toonil. "Keegi ei põgenenud kuhugi, nende tööleping lihtsalt lõppes ning seega ei ole neil enam põhjust Narvas viibida," jätkab ta.
Meedias levib tema sõnul liiga palju kuulujutte, nagu näiteks seesama eelmainitud põgenemise lugu.

Meelis Virkebau: Kreenholm peaks meediaga suhtlema
Kreenholmi endise juhi sõnul on Kreenholmi suurim viga nõrk meediasuhtlus.
"Mind paneb lihtsalt ahastama, kui ma näen, kuidas Narva linnavolikogu esimees Stalnuhhin raporteerib pressile, kui suur on Kreenholmi üks või teine võlg. Kus on ettevõte ise?" ei mõista aastail 1995-2003 ettevõtet juhtinud Meelis Virkebau ettevõtte praegust käitumist.
Samuti ei saa Virkebau aru, kuidas saab Narva linnapea Tarmo Tammiste väita, et 3000 töötut pole linna jaoks probleem. "Pidin ikka kohe maha istuma, kui ta televisioonis seda teatas. Loomulikult on see kohutav probleem. See mõjutab kogu linna ja selle arenguid rohkem, kui osatakse arvata," sõnas Virkebau.
Samuti leiab ta, et peaministri möödunud neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil esitatud väide, et Kreenholmi probleem pole nii hull kui paistab, oli läbi mõtlemata. "Ta ütles seda mõtlematult ja ta ütles seda valel ajal," leiab Virkebau. Samas on eksjuht veendunud, et ka Narva linn on käitunud ühe vajaliku tööandjaga väga ülbelt. "Ma ei arva, et riik peaks hakkama eraettevõtte võlgu kinni maksma. Samas on olemas teised hoovad, mida riik ning omavalitsus saavad ja peavad kasutama," sõnab Virkebau.

Narva hing hävib koos Kreenholmi kombinaadiga
Kunagine hiiglaslik tekstiilikombinaat Kreenholm ägab praegu, oma saja viiekümnenda sünni-päeva künnisel, ähvardava pankroti ootuses.
Kreenholmi saatus ripub sõna otseses mõttes kraani küljes. Pruugib Narva veefirmal võlgade pärast kraan kinni keerata, kui hiigeltehas jääb seisma.
Narvast on võimatu leida inimest, kes poleks töötanud ise Kreenholmis või töötanud koos Kreenholmis töötanutega. On Kreenholmi kangad ja kangrud, linnaosa, haigla. Streigivõitluse lugu, ajakirjanduse lugu, arhitektuuri lugu, Narva kosk. Kudumistelgedega täidetud hiigelsaalid, Kreenholmi alleed, kevad ja armastus - tuhanded seosed.
Kreenholmis on poolteistsada aastat elanud Narva tegelik hing. Jätta Narva Kreenholmita on sama, mis likvideerida Moskvast Vana Arbat või Tartust Toomemägi koos Pirogovi platsiga. Linn jääb, kuid midagi olulist, tähtis hingeside on jäädavalt läinud.

Sergei Ivanov: ärge ostke Eesti kaupa! 
Venemaa esimene asepeaminister Sergei Ivanov teatas, et Eesti võimude tegevus pronkssõduri suhtes ei saa jätta mõjutamata Eesti-Vene suhteid, ja kutsus Vene kodanikke loobuma Eesti toodete ostmisest ja Eestis puhkamisest. "Riik peab näitama oma suhtumist sellesse vandalismi," vahendas Interfax Ivanovi sõnu.
Ta kutsus venelasi loobuma ka Eesti piimatoodete ostmisest. "Tegemist ei ole riiklike sanktsioonidega, vaid kodaniku seisukohaga. Ärge sõitke puhkama Eestisse, vaid hoopis Kaliningradi," lisas Ivanov.
Eesti välisminister Urmas Paet ütles Päevalehele, et peab kahetsusväärseks, et valimiskampaania huvides püütakse põhjustada oma kodanikele ebamugavusi ning nende tarbimisharjumusi käsu korras muuta. "Eeldan, et iga Vene kodanik otsustab ise, mis on talle ning tema perekonnale hea."

Sutrop, Karis ja Kalm pürivad rektoriks
Kõik kolm professorit kinnitasid Eesti Päevalehele oma huvi ja
Esmaspäeva õhtul oli Tartu ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaare juures ülikooli dekaanide nõupidamine, kus vaeti võimalikke rektorikandidaate. Sõelale jäi kolm nime: Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop, Eesti maaülikooli rektor professor Alar Karis ning rakendusgeoloogia professor Volli Kalm.
Kõik kolm professorit kinnitasid Eesti Päevalehele, et nendega on ühel või teisel moel rektoriametisse kandideerimisest räägitud, ning teatud tingimustel lubasid kõik kolm ka rektoriks kandideerida. Ametlikult tuleb kandidaadid üles seada 7. maiks.
Seekord ainsa naisena rektoriks pürgiva Margit Sutropi selja taga on ennekõike humanitaar- ja sotsiaalteadlased, kuid tal on toetajaid ka teistes teaduskondades. Sutropi toetajad peavad tema eeliseks olla kogu ülikooli rektor, mitte esindada kitsalt ühe või teise teaduskonna huve.

Kurnav sisesõda Isamaa ja Res Publica Liidu ridades
Ühenderakonnast avalikkuse ette lekkinud probleemide juured ulatuvad Res Publica algusaegadesse ja ikka on need olnud seotud Taavi Veskimäe ambitsioonidega.
Suure ja ennastunustava töö-võimega Veskimägi liitus eelmiste riigikogu valimiste eel "äraostmatutega" poolvägisi. Juba siis olid noormehe ambitsioonid ülikõrged, kuid soovitud ministrikohta ta Juhan Partsi valitsuses pärast hiilgavat valimisedu ei saanud.
Kompensatsiooniks eraldati mehele fraktsiooni esimehe koht ning muu hulgas jäi tema ülesandeks ka suhtlus teiste erakondadega. Väheteada fakt on, et Res Publica ja Reformierakonna nelja aasta taguste ühinemiskõneluste juures oli Veski- mäel kanda üks põhirolle. Kuna ühinemine ei õnnestunud, hakkas Veskimägi hiljem oma osa eitama.
Totaalne muutumine
Hea võimalus ministritoolile tõusmiseks avanes Veskimäel pärast Tõnis Paltsi lühikese rahandusministrikarjääri kuulsusetut lõppu. Kuni selle ajani käitus Veskimägi erakonnakaaslaste sõnul "suhteliselt mõistlikult", rahandusministriks saades asi aga muutus. "Erakonna arvamus teda enam ei huvitanud, ta marssis koosolekutelt uksi prõmmides lihtsalt minema," on erakonnakaaslased tagantjärele avameelselt kriitilised. Mõni valitsuskabinetis endast kaks ja enam korda vanemate ministrite peale hääle tõstmine jõudis ka avalikkuseni.

Tallinlaste arv ligineb 400 000-le
Tallinna elanike arv kasvas märtsis 256 inimese võrra, 1. aprilli hommikuse seisuga elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 399 860 inimest.
Prognoos näitab, et kevadeti registreerumine hoogustub. Ka tasulise parkimisala laienemise ja parkimislubade taotlemisega võib elanikeks registreerumine elavneda.
"Loodan, et varsti on Tallinnas jälle 400 000 elanikku," ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil linnapea kohusetäitja Taavi Aas.

Aprilli lõpus toimuvad Tallinnas ohtlike jäätmete kogumisreidid
Tallinna keskkonnaamet korraldab kevadisel heakorrakuul kahel nädalavahetusel, 28. ja 29. aprillil ning 5. ja 6. mail, ohtlike jäätmete kogumisreidi, mille käigus saab tasuta ära anda kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid.
28. ja 29. aprillil toimub ohtlike jäätmete kogumisreid Haaberstis, Põhja Tallinnas, Mustamäel ja Kristiines. 5. ja 6. mail on ohtlike jäätmete kogumisreid Nõmmel, Pirital, Kesklinnas ja Lasnamäel.
Vastu võetakse jääkõlisid (kuni 20 liitrit korraga), õlifiltreid, õliseid pühkmematerjale värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepakendis (kuni 10 liitrit), patareisid ja akusid piiramatus koguses ning elavhõbelampe (kuni 10 tükki korraga).
Aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid meditsiinilisi jäätmeid võetakse vastu kuni 2 kg korraga. Kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid kuni 10 liitrit ning elavhõbekraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid kuni 2 kg korraga.

Kuulsa Valli baari interjöör võetakse muinsuskaitse alla
Tegemist on Tallinna ainukese 1960-ndatest pärit originaalinterjööriga baariga.
Esimese Tallinna baarina võetakse muinsuskaitse alla Sõpruse kino kõrval asuva Valli baari interjöör. Baari praegusel kujul säilitamine on kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul oluline, sest tegu on ainukese 1960. aastatest pärit originaalse interjööriga. "Ülejäänud on kõik kas ümber ehitatud või ära lammutatud," kurtis Dubovik.
Kuna Valli baari omanikul Valli Kaseorul ei ole kunagi olnud vähimatki soovi olemasolevat kujundust muuta, on tal ainult hea meel, et koht kaitse alla võetakse. "Valli baari teebki eriliseks just siinne atmosfäär, sest mujalt midagi sellist naljalt ei leia," nentis Kaseorg, kelle arvates on ülejäänud Vanalinna pubid kõik üksteisega äravahetamiseni sarnased.

Elektrivead viisid uue sauna rivist välja
Jaanuaris avatud uus Pelguranna saun sai töötada vaid mõned päevad, sest valesti reguleeritud elektrisüsteem ütles üles.
"Tuulemaa 6 asuvasse avalikku sauna elektrisüsteemi paigaldanud töömehed kalibreerisid selle valesti, nii et osa võrgust sai ala-, osa aga ülekoormatud," selgitas sauna eest vastutav kinnisvarahaldur Ülari Tiits. Seetõttu osutus sauna elektrikeriste kasutamine võimatuks.
Tiitsu sõnul läheb pesemiskoha taasavamisega veel aega. "Linn tellis uue kilbi, mille saabumine koos uue elektrisüsteemi paigaldamisega võtab aega. Sauna loodame avada aprilli viimastel nädalatel," ütles Tiits.
Linn hakkas ehitama avalikku sauna Tuulemaa 6 asuva

Munitsipaalpolitsei tahab reididega puhastada tänavad ehitustolmust
Igal nädalal hakkavad ametnikud tegema reide, et kontrollida ehitusplatside nõudeid.
Aprillis suurendab munitsipaalpolitsei patrullkäikude arvu linna ehitusplatsidele, kus pööratakse erilist tähelepanu veokite rataste puhtusele ja koormakatete olemasolu kontrollimisele, mis peaks tänavad tulevikus puhtamad hoidma.
Munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku sõnul pööravad patrullid senisest suuremat tähelepanu tolmutamisele ehitusplatsidel, poriste ratastega väljasõitmisele ja puistematerjalidega veokite koormakatetele. "Kui tegu on pideva rikkumisega, siis alustame kindlasti menetlust ning juriidilist isikut saab karistada kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahviga," ütles Järvik.
Reidide põhitähelepanu koondub kesklinna suurematele ehitustele, kust tuul liiva ja tolmu tänavatele keerutab. "Palju kaebusi on tulnud Paldiski maaneel Meriton Grand Hotel Tallinna kõrval asuva ehitusaugu, samuti Balti jaama, Pärnu maantee ja Sõle tänava ehitustandrite kohta," rääkis Järvik. Puudujääke on leitud ka Villardi ja Endla tänava nurgal ning Ravi tänav 7 asuvate ehituste puhul, kuid loetelu on palju pikem.

Selgitatakse parim piljardimängija
Teist aastat Mustamäe ja Haabersti avatud noortekeskuse korraldataval võistlusel osalevad parimad noored piljardimängijad üheksast Tallinna noortekeskusest. "Võistlusmoment ja tunnustamine meelitasid noortekeskustesse eelvõistlustele piljardit harjutama palju 14-18-aastaseid noori, kes seni hängisid tegevusetult tänavatel. Paljud neist noortest hakkavad edaspidi osalema noorsoovahetuses, ringide ja vabatahtlikus töös," rääkis Haabersti avatud noortekeskuse projektijuht Jevgenia Varbla.

Pensionärid ei pea maamaksu tasuma
Tallinna linnavalitsus otsustab 104 pensionärile ning 15 represseeritule maamaksuvabastuse andmise. Selleks avalduse esitanud ja maksuvabastuse tingimustele vastava elamumaa omanikest 104 pensionäri vabastatakse maamaksust kuni 500 krooni ja 15 represseeritut kogu summa ulatuses.

Teetööd sulgevad Sütiste tee lõigu
Tee ehitustööde tõttu suletakse 10. aprillist 29. juulini liikluseks Sõpruse puiestee ja Magistrali kaubanduskeskusesse viiva tee ristmike vaheline J. Sütiste tee lõik, mis tähendab mitme bussiliini peatuste ja marsruutide muutumist.

A.  Le Coqi kvartalimüük kasvas 11%
Eesti suurima joogitootja kogumüük oli 2007. aasta I kvartalis 28 miljonit liitrit, kasvades 2006. a tulemusega võrreldes 11%.
Eksport moodustas ettevõtte kogumüügist 4,3 miljonit liitrit, kasvades möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 12%, teatas A. Le Coq.
I kvartali müügitulemuste põhjal on A. Le Coqi müügis teinud suurima kasvu energia- ja spordijoogid (kasv +44%), mahl (kasv +19%) ning vesi (+15%).
A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles tulemusi kommenteerides, et esimese kvartali müügiandmed jaekaubanduse joogiriiulitelt kinnitavad uute, tervislike toodete jätkuvat eelistamist tarbijate poolt, mis on ettevõtte turuedu tagajad.
"Suur hüpe on toimunud näiteks nooremale põlvkonnale mõeldud energia- ja spordijookide segmendis, kus Dynami: t ning Arctic toodete müük lähenes esimese kvartaliga 600 tuhandele liitrile," ütles Noop antud kategooria 44% müügikasvu selgitades.

Maasikatükkidega nisukliiküpsised sobivad ka salenejatele
Aprillis saabuvad poelettidele uued maasikatükkidega nisukliiküpsised Kalevilt.
Maiused on tänu väiksele kalorsusele ja suurele kiudainete sisaldusele tervislikuks vahepalaks ka neile, kes kevadel kaalust alla võtta soovivad, teatas Kalev Chocolate Factory.
Uute küpsiste madal kalorsus on saavutatud tänu koostisele, kus tavasuhkur on asendatud puuviljasuhkru ehk fruktoosiga. Võrreldes suhkruga on fruktoos suurema magususega, mistõttu lisatakse seda küpsistele vähem. Samuti on puuviljasuhkur kehale paremini omastatav.
Lisaks eelpool nimetatule on uued maasikatükkidega nisukliiküpsised Kalevi teatel ka säilitusainetevabad, mistõttu on toode suunatud eelkõige teadlikule ja oma tervisest hoolivale tarbijale.
Uued küpsised ilmuvad poelettidele 280-grammistes paberkottides, mille tunneb ära etiketile lisatud rohelise Tervis Pluss logo järgi.

In Studio Vinum pakub Eesti suurimat veinivalikut
Tänasest on Tallinnas aadressil Suur-Karja 18 avatud Eesti suurimat veinivalikut pakkuv veinirestoran In Studio Vinum.
Uus ajaveetmiskoht ühendab endas veinipoe, a la carte restorani ning vabaõhuterrassi.
Veinirestoranis In Studio Vinum on esindatud enam kui 1200 eri veini nii kohapeal nautimiseks kui ka kaasaostuks, 65 istekohaga restoran pakub kõrgetasemelist gurmeetoitu.
In Studio Vinumi sommeljee Imre Uussaare sõnul on Tallinnas mitmeid häid restorane ja vinoteeke, kuid sageli jääb restoranides vajaka heast veinisoovitusest ja vinoteegis pakutakse vaid snäkke. "Veinirestoran pakub lisaks veinile ka gurmeetoitu, lisaks on külastajail võimalus proovitud veine veinipoest kaasa osta," tutvustas Imre Uussaar In Studio Vinumi kontseptsiooni. Lisaks siseruumides asuvale veinipoele ja restoranile on suvehooajal avatud ka 40 istekohaga vabaõhuterrass, mis asub Georg Otsa nimelise muusikakooli hoovis.

Rimi parklates saab esmaspäevast kiiresti rehve vahetada
9.-22. aprillinini saab Rimi suuremate kaupluste parklates üle Eesti vahetada rehve tavapärasest kiiremini ja mugavamalt. Foster's F1 kiirrehvivahetuse tuuri raames pakuva autoomanikele rehvivahetust professionaalsed rallimeeskondi teenindavad mehhaanikud.
Rimi Eesti turundusjuhi Evelin Mägioja sõnul soovib Rimi pakkuda lisaks heale teenindusele ka muid külastajatele olulisi lisaväärtusi, mille üheks võimaluseks on koostööpartneritega klientidele huvipakkuvate ürituste korraldamine Rimi parklates. "Rehvivahetus on aktuaalne teema, millele mõtlevad praegu kindlasti paljud inimesed," ütles Mägioja.
Foster's õlle maaletooja AS Tridens esindaja Andre Puki sõnul pakuvad ürituse korraldajad autoomanikele töökojas järjekorras seismise asemel võimalust vahetada rehve kodulähedase kaupluse juures kiiresti ja mugavalt.
Foster's F1 kiirrehvivahetuse tuuri ajal paigaldatakse Rimi hüpermarketite parklatesse telk, kus on eraldi ala rehvivahetuseks ning diivani ja teleekraaniga sisustatud ooteruum kliendile. Rehvivahetuse viivad läbi mehhaanikud, kes on töötanud erinevatel võistlustel rallimeeskondade heaks. Samal ajal kui professionaalid rehve vahetavad, saavad autojuhid oodates mängida Playstation'il Vormel 1 mängu. Päeva parimaid mängijaid autasustab Foster's.

Kasiinoäri kontrolli alla! 
Kevade alguses moodustatud üleriigiline kasiinoäri riigistamise pooldav apoliitiline ühiskondlik liikumine "Riigikasiino2011" www.riigikasiino.com koostöös ühiskonna organisatsioonidega, omavalitsuste ja äriringkondade esindajatega ning meediafirma DypoS plaanib 23. aprillist kuni 29. aprillini teist suurt üleriigilist kampaaniat - "Kasiinoäri kontrolli alla!".
Lisaks esialgselt planeeritud kampaaniale Tallinnas, Tartus ja Pärnus, laieneb kampaania ka Ida-Virumaa linnadesse Narva, Kohtla-Järvele, Sillamäele ja Jõhvi. Kampaania põhieesmärk on jätkata ühiskonnas tekkinud kriitilist diskussioon üha keerulisemaks muutuva probleemi üle, mille lahendusena nähakse riigi poolt kasiinoäri tugevama kontrolli alla võtmist.
"Kasiino epideemia, mis valitseb täna Eestis purustab ja hävitab ühiskonna intellektuaalset potentsiaali kiiremini kui mingi muu sõltuvus või haigus.
Sellest tekib ühiskonna ja riigi julgeolekut ohustav nähtus, mille tagajärjel pääseb riigi ja ühiskonna üle kontroll kasiinoärikatte kätte, kes kasutavad selle saamiseks hasartmängusõltlasi, sõltuvait poliitikuid ja avalik meedia", arvas liikumise liider Max Kaur.

Airline Management esindab Wyndham hotelligruppi
Lennufirmade ja turismiorganisatsioonide esindusfirma Airline Management esindab Wyndhami hotelle kõigis kolmes Balti riigis.
Wyndham hotelligrupp andis Airline Management OÜ-le ekslusiivsed õigused nende esindamiseks Eestis, Lätis ja Leedus. Esindus hakkab ellu viima hotellifrantsiisiketi kohalikku müügi- ja turundustegevust. Wyndhami ettevõtmisi Balti riikides koordineerib edaspidi Airline Management juhataja Leela Lilleorg, teatas ettevõte.
Ülemaailmsesse Wyndhami hotelliketti kuulub 6 500 hotelli rohkem kui 543 000 hotellitoaga ning järgmised hotellibrändid: Ramada, Days Inn, Howard Johnson, Super 8, Wingate Inn, Travelodge, Baymont Inn, Knights Inn ja AmeriHost. Wyndham hotelligrupi lojaalsusprogramm TripRewards on osalevate hotellide arvu järgi suurim lojaalsusprogramm hotellinduses.

Kia Picantot müüakse Kaubamaja osturallil 89 000 krooniga
10 Kia Picantot pannakse Kaubamaja osturalli käigus Tallinnas ja Tartus müüki hinnaga 89 000 krooni tükk.
Kia Picanto on väga ökonoomne 5 uksega luukpära-tüüpi väikeauto, mis võitis aastal 2005 Autolehe soodsaima linnaauto tiitli, teatas KIA Auto.
"Kia Picanto on esimene auto, mida Eestis sellise kampaania raames pakutakse," ütles Kia Auto Balti regiooni turundusjuht Kristel Kõrgmaa. "Tegemist on mudeliga LX, mis on muidu müügis baashinnaga 131 500 krooni. Kia Picantol on 1,1 liitrine bensiinimootor, auto kütusekulu on keskmiselt 4,9 liitrit 100 km kohta. Lisaks Autolehe tunnustusele on Picanto tunnistatud ka Leedu kõige ökonoomsemaks autoks."
"Kia Picanto oli eelmisel aastal oma segmendis müüginumbritelt Eestis teisel kohal," lisas Kristel Kõrgmaa. "Osturallil pakutava Picanto standardvarustuses on muuhulgas juhi turvapadi, lastelukud tagaustel, kaks kõlarit, esitulede kõrguse regulaator ja roolivõimendi. Picanto kere on korrosioonivastase täistöötlusega, pikantse disainiga 5-kohalise sõiduki pakiruum muutub tänu allakäivatele tagaistme seljatugedele väga avaraks."

Helenius: Eesti Ekspressi aktsia kohta võin öelda, et turud on tõusmas
Investeerimispankur ja Trigon Capitali omanik Joakim Helenius ütles aripaev.ee online-intervjuus lugeja küsimusele vastates, et aktsiaturud on endiselt üldjoontes tõusmas.
Küsimusele, kui kõrgeks prognoosite Eesti Ekspressi aktsia tõusu just lähimas ajaperioodis, vastas Helenius: "Usun, et turud on endiselt üldjoontes tõusmas, mida oli ka näha viimatisest langusest, millest turg taastus võrdlemisi kiirelt. Kas ettevõttel on 10, 20 või 30% tõusuruumi lühikeses perspektiivis, on väga raske ütelda. Samas võib kindlasti tõdeda, et Kesk- ja Ida-Euroopa on jätkuvalt üks atraktiivsemaid investeerimispiirkondi arenevatel turgudel."

Ruhnlased said šokolaadist karu
Magusatootja Laima Eesti esindaja Ivo Loonurm andis täna Ruhnu vallavanemale Aare Sünterile üle šokolaadist valmistatud karu.
Tänaseks juba legendiks saanud lugu räägib seda, et eelmise aasta aprilli keskel saabus Ruhnu üle mere jääga triivinud pruunkaru. Otsingud karu tagasiviimiseks mandrile kestsid mõnda aega, kuid lõppesid lootusetult. Juuni lõpuks oli karu kadunud ning tema jälgi nähti tõenäoliselt Lätis.
Läti magusatootja Laima kinkis täna Ruhnu rahvale uue karu, mille Ruhnu vallavanem lubas Ruhnu rahvamajja klaasist kupli alla panna, et kõik ruhnulased ja suvel saart väisavad turistid saaksid seda vaatamas käia.
Laima esindaja sõnul kaalub karu 36 kg ning tema säilivus peaks olema poolteist aastat. Koostisest tingituna seisab karul ees ainus oht - ta võib ajapikku valgeks karuks muutuda. Sulamisohtu šokolaadist karul ei ole.

Reebok kaebas Nike kohtusse
Peamiselt spordijalatseid tootev Adidase tütarfirma Reebok kaebas kohtusse sporditarvete gigandi Nike, põhjuseks patendiseaduse rikkumine.
Reebok kinnitab, et kokku 11 Nike'i jalatsimudelit kasutavad nende poolt patendeeritud tehnoloogiat, vahendab Reuters.
Tüli põhjustanud tehnoloogia võimaldab jalatsid pakkida näiteks reisile minnes eriti ruumisäästlikult kokku.
Nike'i esindajad ütlesid, et firma alles tutvub esitatud süüdistusega ning hetkel olukorda ei kommenteeri.

Diil avas esimese esinduse
Säästuoperaator Diil avas oma esimese esinduse Tallinnas Lasnamäe Centrumis, kus on võimalik osta säästuhindadega telefone ning samuti teha liitumisi Diiliga.
Diili ärijuhi Riho Jürvetsoni sõnul on lisaks Nokia mobiiltelefonidele Diili esindusest võimalik osta ka teiste tuntud mobiilitootjate nagu Samsung, SonyEricssson, Motorola, LG ja Alcatel mobiiltelefone.
"Spetsiaalselt Diili klientidele hangitud telefonide hinnad on täna selgelt ühed odavaimad pakkumised turul. Ja kindlasti on kliendid juba tüdinenud sellest, et saavad konkurendi juurest osta odava telefoni vaid tähtajalise lepingu sõlmimisel. Diili esindusest saab odava telefoni osta ka ilma tähtajalist lepingut sõlmimata," selgitas Jürvetson.
Säästuoperaator Diil kuulub EMT-le ja pakub mobiilsideteenuseid EMT telefonisidevõrgus.

Märtsis müüdi Eestis 3438 uut sõidukit
Sõiduautosid müüdi 2881 ning tarbesõidukeid 557, edukaimaks firmaks osutus Toyota 411 müüdud tarbe- ja sõiduautoga.
Toyotale järgneb müügimahtudelt teine Jaapani autotootja Honda 275 sõidukiga.
Kolmas koht jääb prantslastele - Citroen'e müüdi märtsikuus 252 masinat.
Vastu kevadet osteti Eestis ka 6 Porschet.

Saaremaa Piimatööstus spetsialiseerub juustutootmisele
Üleeile esimest päeva lihatööstusest eraldi ettevõttena tegutsev AS Saaremaa Piimatööstus näeb oma tulevikku juustutootjana.
"Suund on spetsialiseeruda ainult juustutootmisele ning viia juustutoomine nii efektiivseks, kui see on Saaremaa väikse piimakoguse juures võimalik," ütles AS Saaremaa Piimatööstus tegevjuht Andi Saagpakk ajalehele Oma Saar.
Praegu müüb tööstus suveperioodil 35-40 protsenti Saaremaal toodetud toorpiimast maakonnast välja, kuna olemasolevate seadmete võimsus on väike. Lihatööstuse müügist saadud rahaga tahetakse saavutada võimsus, mis lubab kogu piimast juustu toota. Suurt rõhku tahetakse panna juustule täiendava turu leidmiseks, seda ka Soomes ja Venemaal.
Saaremaa piimakombinaat eraldus lihatööstusest märtsi algul, kui ettevõtja Vjatšeslav Leedo omandas lihatööstuse 55 miljoni krooniga, millele lisandusid ettevõtte laenukohustused.

Chrysleri ostuks on tehtud kolm pakkumist
Praegu Daimlerile kuuluva Chrysler grupi ostust on huvitatud kolm ettevõtet, hinnaks kujuneb tõenäoliselt ligi 8 miljardit USA dollarit.
Kahe ostuhuvlise Cerberus Capital Managementi ning The Blackstone Group'i näol on tegemist investeerimisfondidega, vahendab Reuters.
Kolmas pakkumise teinud firma on Kanada päritolu autovaruosade tootija Magna International.
Autotootja ebaedu põhjuseks on inimeste vähenev huvi suurte ning ebaökonoomsete sõidukite vastu, see segment on hetkel aga Chrysleri grupi leivanumber.
Chrysleri gruppi kuulub kolm autobrändi: Dodge, Chrysler ja Jeep.
Eelmisel aastal oli grupi kahjum 1,5 miljardit dollarit. Lisaks algas ka koondamine, mille tõttu jääb lõpuks töökohast ilma 13 000 inimest.
2008. aastal loodetakse jõuda uuesti kasumisse.

E-maksuameti kaudu laekus üle 450 000 tuludeklaratsiooni
Viimaseks tulude deklareerimise ametlikuks päevaks, 2. aprilliks, laekus kokku 452 143 e-deklaratsiooni.
Maksu- ja tolliameti töötajad on jõudnud sisestada üle 51 000 paberdeklaratsiooni, teatas amet.
Esitatud e-deklaratsioonide alusel kuulub tagasimaksmisele ligi 1,45 miljardit krooni. Tänase seisuga on sellest 320 995 deklaratsiooni alusel tagastatud üle 1,04 miljardi krooni. Juurdemakseid deklareeriti üle 572,8 miljoni krooni.
Maksu- ja tolliamet palub tähele panna, et kuigi tulude deklareerimine on lõppenud, on siiski läbi e-maksuameti ja paberkandjal võimalik tuludeklaratsiooni esitada ning kliendid, kes on kohustatud tuludeklaratsiooni esitama, peaksid seda kindlasti tegema. Amet ootab tuludeklaratsioone kõikidelt füüsilisest isikust ettevõtjatelt ehk FIE-delt.

Eesti peab lisaks suhkrutrahvile veel trahvi maksma
Euroopa Komisjon teeb peagi teatavaks põhiliselt piimapulbri, või, riisi ja veini üleliigsete laovarudega seotud trahvi suuruse, mis on arvatavalt 7,57 miljonit eurot ehk 118 miljonit krooni.
Euroopa Komisjon lubab Eestil trahvi maksta neljas osas, seega siis umbes 30-miljoniliste osamaksudena, vahendas ETV 24 Terevisiooni uudised.
Suhkru laovarudega tegeleb euroliidus eraldi komitee ning see on Eesti suhtes juba ammu kõik selgeks vaielnud ja Eesti on ka riigieelarvesse 715 miljoni kroonise trahvisumma planeerinud.
Kuid Euroopa Liidu hinnangul oli Eestil liitumishetkel ka teisi üleliigseid varusid kui suhkur. Nende täpsustamine on võtnud peaaegu kolm aastat.
Esialgu lähtus Euroopa Komisjon 2001.-2003. a statistikast ja nende alusel kujunes trahvisummaks umbes 330 miljonit krooni. Nüüd on Eestil õnnestunud pika vaidlemise tulemusena trahvisummat väiksemaks kaubelda.

Päritud pensioniosakuid saab välja võtta sularahas
Möödunud aasta lõpuni oli võimalik kogumispensioni II samba osakuid pärida vaid osakutena, alates sellest aastast tehakse pensioni II samba osakute pärimisel ka rahalisi väljamakseid.
Alates 1. jaanuarist on tehtud väljamakseid 380-le inimesele, keskmine väljamakse suurus on olnud 9 000 krooni, teatas Eesti väärtpaberikeskus.
Pärimise korral võib päritud osakud kanda oma pensionikontole või võtta välja rahas, võimalik on ka päritud osakutest ühe osa kandmine pärija pensionikontole ning teise osa väljavõtmine rahas. Samas tasub meeles pidada, et osakute rahas väljavõtmisel peetakse väljamakse summalt kinni tulumaks.
"Inimesed on hakanud päritud pensionifondi osakuid rohkem välja võtma rahas, kuid kindlasti tasuks mõelda ka osakute kandmisele enda pensionikontole ning selle peale, millist kasu need osakud võiksid pärijale tulevikus, pärija pensionieas, tuua," ütles väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Johanson.

Alta Capital Partners omandas suure tüki Mieszkost
Investeerimisfirma Alta Capital Partners omandas eile 66,18% suuruse osaluse Varssavi börsil noteeritud Poola juhtivas maiusetootjas Mieszko.
Alta Capital Partners sai Mieszko osanikuks, kuna omandas hääleõiguse 100% USA investeerimisfondi Central European Confectionary Holdings B.V aktsiate ostu kaudu.
1993. aastal asutatud Mieszko on Poola oma tegutsemispiirkonnas tuntud maiusetootja, kelle tugevasse tooteportfelli kuuluvad šokolaadi ja maiustuste kaubamärgid nagu ZOZOLE, Kleinoty, Cherissimo, Amoretta ja Frutis.
Ettevõtte 2006. aasta müügitulu oli 50 miljonit eurot ehk 775 miljonit krooni. Mieszko maiustused on müügil ka Baltikumis, Saksamaal ning teistes Euroopa riikides.

Raieõiguse või metsamaterjali ostu-müügi kohta tuleb esitada teatis
Sellest aastast alates tuleb kõigil raieõiguse ja metsamaterjali müüjatel ning ostjatel esitada maksu- ja tolliametile kvartali jooksul müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta teatis.
Esimesed teatised esitatakse selle aasta esimese kvartali kohta ja nende esitamise tähtaeg on 10. aprillil.
Paberkandjal on võimalik teatist esitada ameti piirkondlikes maksubüroodes. E-maksuameti kaudu saab teatisi esitada alates 10. aprillist, kuna selleks ajaks valmib maksu- ja tolliameti esindaja Liis Plaki sõnul vastav e-rakendus. Teoreetiliselt tähendab see seda, et e-maksuameti kaudu saab esitada teatisi esitada ühe päeva jooksul ning maksu- ja tolliamet vabandab ka seetõttu oma klientide ees.
Teatise peavad esitama kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on müünud või ostnud metsamaterjali ning kasvava metsa raieõigust. Esitamise eesmärgiks on andmete koondamine ühe ametkonna haldusalasse, mis annaks parema ülevaate puidu ostu- ja müügitehingutest Eestis.

1 küsimus: kuidas sooritada üle 10 000-krooniseid makseid välismaal olles? 
Alates 2. maist ei saa internetipankade korduvkasutusega paroolikaartidega enam 10 000 krooni suurust ülekandelimiiti päevas ületada.
Eesti Päevaleht Online uuris, kuidas teha makseid sel juhul, kui viibid välismaal ja tahad näiteks Hollandi autoturult ostetud auto eest kohe internetipanga kaudu maksta ja samal päeval ehk veel paar ülekannet teha. Kas peab selleks kaasa võtma ID-kaardilugeja ja vastava tarkvara või saab seda teha kuidagi lihtsamalt? Selgub, et vahetult enne muudatuse jõustumist turule tulev Mobiil-ID teenus päästab olukorra.
Järgnevalt küsimusele saadetud vastus, mille saatis Eesti Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm:
Alates 2. maist alanevad tõepoolest internetipankade korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavate maksete päevalimiidid. Muudatus puudutab ainult korduvkasutusega paroolikaarte. Endiselt jäävad autentimisvahenditena lisaks ID-kaardile kehtima kõrgemat päevasisest makselimiiti võimaldavad PIN-kalkulaatorid ning ühekordsed paroolilehed.

Kalatööstus hingitseb
Kuigi praegu on üldine majanduskasv Eestis oma tiibu sirutamas, ei saa enamik kalatööstureid kindlasti pidada tänast päeva oma hiilgeajaks.
"Kogu sektoris on praegu raske ja seda just eksporditurgudel," ütles OÜ Viru Kalatööstus tegevjuht Toomas Aul, kelle sõnul tuli neil möödunud suvel isegi tootmine kuuks ajaks erakorraliselt seisma panna, kirjutab Äripäev.
"Põhimure on see, et kalakonserve toodetakse liiga palju. Kalakonservide nõudlus on jällegi tugevalt vähenenud ning seetõttu on hind langenud," rääkis Aul.
Viru Kalatööstusele andis hoobi ka Venemaa otsus piirata kalatoodete importi Euroopa Liidust, auku rahakotis rebis veelgi suuremaks palkade kasv.
Palgamure üle kurdab ka AS Pärnu Laht. "Meil ongi palk üheks suuremaks probleemiks, sest kaader kipub ikka väga tihti vahetuma," ütles AS-i Pärnu Laht tegevjuht Ott Sool.

Karu saab ligi 80 miljonit krooni dividende
Olympic Entertainment Groupi otsus maksta aktsionäridele dividende teeb Armin Karust 78 miljoni krooniga Eesti ühe suurema omanikutulu saaja.
Kasiinokontsern plaanib omanikele maksta dividende kaks krooni aktsia kohta, mis tähendab, et dividenditootluseks kujuneb aktsia eilse sulgemishinna järgi 1,16%. Karu kõrval saab 42 miljoni kroonise tulu ettevõtte teine suuromanik Jaan Korpusov, kirjutab Äripäev.
Karu kavatseb dividenditulu investeerida eri valdkondadesse. Täpsemaid plaane ta ei avaldanud.
"Kahe autoga korraga ei sõida ja kolme praadi ka järjest ei söö. Enda arvates tarbin mõistlikult ja mõistusega, ülejäänud vahendid aga investeerin," märkis Karu e-posti vahendusel küsimustele vastates.

Kontrollitud taksodest olid Tallinnas pooled "piraadid" 
Taksokomisjoni sel aastal Tallinnas kontrollitud 262 taksost
"Taksokomisjon avastas ka 27 piraattaksot, isehakanut, kel pole taksosõiduks litsentsi," ütles Tallinna linnatranspordi osakonna peaspetsialist Margo Reiska. Kordistajaid ehk seadmeid, millega sohvrid taksoarvet ülespoole kerivad, on leitud üheksal korral. Ülejäänud rikkumised on olnud väiksemad: kas pole hinnakiri õigesti paigutatud või on sõiduk avariiline. Rikkumiste kirja läheb ka asjaolu, kui taksojuht autos suitsetab.
Eraldi ühegi seadust rikkunud taksofirma nime Reiska ei ütle, sest rikkumisi on tuvastatud neist igaühes.
"Oleme teinud kontrollkäike koos maksu- ja tolliameti, julgeoleku ja narkokoeraga," märkis Reiska. Sellest tulenevalt on ühes sõidukis avastatud ka erimärgistusega diislikütust, narkokoer on reageerinud kolmel korral. Reiska ütlust mööda võib see tähendada aga ka, et taksos on sõitnud narkomaan.

Keila elanikud protestivad kavandatava magala vastu
Korterelamute eskiisprojekt teenis väikelinna elanikelt väga
Ideekavandi avalikul arutelul laekunud 150 elaniku protestikirja edastas Keila linnavalitsus arendajale OÜ KOM Elamud, kes soovib eramajade piirkonna äärde ehitada 15 kolme- ja neljakorruselist kortermaja. Projekt suurendaks linna elanikkonda umbes tuhande inimese võrra.
Elanike pöördumise vormistanud Peeter Danelsoni sõnul pole Keila vaiksesse lõunapiirkonda korrusmaju ehitatud viimase 30 aasta jooksul ning loodetavasti ei tule neid Jõe tänavasse ka tulevikus. "See rikuks aedlinnamiljöö ja elukeskkonna, samuti muutuks meie tänavate liikluskoormus talumatuks," selgitas mees oma initsiatiivi.
Planeeritava territooriumi vastu 1960. aastatel elama asunud Maimu selgitas, et valiski kunagi selle koha elamiseks rahuliku keskkonna pärast. "Lootsime, et kõrgepingeliin teisel pool tänavat kaitseb meid arenduse eest, aga nüüd tahetakse sinna vist parkla rajada," kurtis vanaproua.

Kirjandusfestival Prima Vista valib parimat deüütteksti
Tallinn
Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise või nende meediaväljaannete toimetajad, kus tekst on ilmunud.
Preemia taotlemiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ning koopia avaldatud tekstist koos ilmumisandmetega.
Vajalikud materjalid tuleb saata või tuua Tartu Kirjanike Majja (Vanemuise 19, Tartu 51014), märgusõnaks "Esimene samm".
Auhinna taotlemise tähtaeg on 14. aprill 2007.
Võitja valib viieliikmeline ekspertidest koosnev žürii, kelle otsus kuulutatakse välja kirjandusfestivalil Prima Vista 4. mail Tartus.
Auhinnafond on 5000 krooni. Preemia makstakse välja stipendiumina Tartu kultuurkapitali Prima Vista kirjandusfestivali fondist.

Nädalavahetusel näeb Sõpruses 8 Tarkovski filmi
Kinos Sõprus näeb sel nädalavahetuse Venemaa kultusrežissööri Andrei Tarkovski 75. sünniaastapäevale pühendatud eriprogrammi.
Sel reedel algava filmiprogrammi "Tarkovski 75" avafilmiks on Mosfilmi poolt 1962. aastal toodetud "Ivani lapsepõlv". Seanss algab kell 12.00. Veel näeb reedel algusega kell 18.00 Mosfilmi poolt 1979. aastal toodetud kultusfilmi "Stalker".
Laupäeval algab Tarakovskile pühendatud filmiprogramm 1986. aastal Rootsi-Prantsusmaa-Suurbritaania ühistööna valminud filmiga "Ohverdus". Seans algab kell 12.00. Õhtuse filmina pakub Sõprus kinopublikule vaatamiseks 1972. aastal Mosfilmi poolt toodetud filmi "Solaris", kus mängib ka Jüri Järvet.
Pühapäeval linastub Sõpruses kell 12.00 1983. aastal Itaalias valminud film "Nostalgia". Andrei Tarkovskile pühendatud filmiprogrammi lõpetab pühapäeval kell 18.00 algav lühifilmide eriprogramm filmidega "Mõrvarid", mis on 1958. aastal valimud Tarakovski kursusetöö, 1959 aastal valminud kursusetöö "Tänaseks linnaluba ei saa" ja 1960. aastal valminud diplomitöö "Teerull ja viiul".

Noorte keraamikute taldrikud ja pokaalid Hop galeriis
Tallinn
Tegemist on noorte keraamikute esimese koostööprojektiga.
Kunstnikud ise ütlevad oma näituse kohta järgmist: "Kas siin elus, siin ilmas, saab midagi tasuta või tuleb kõige eest kuidagi maksta? Igal heal ja halval teol on oma hind, mis saab ühel hetkel "tasutud". Igal otsusel on oma tagajärjed nagu ka igal teol ja mõttel, mis kas kohe või mõni aeg hiljem meile tagasi peegeldavad ja tasutud saavad."
"Ka teod, mida teeme lihtsalt niisama ilma vastuteenet või tasu tahtmata, leiavad vastukaja kas läbi inimeste või juhtumiste, kellega oma elus kokku satume," kaalutlevad Pungas ja Arro.
Liisu Arro taldrikute ja Kaie Pungase pokaalidega kaetud lõunalauda saab külastada 17. aprillini.

Kolm endist ERKI kursusekaaslast avavad homme näituse
Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on homsest avatud ERKI kolme kursusekaaslase juubelinäitus "Kannud, vakad ja kaheksakand".
Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on homsest avatud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi kolme kursusekaaslase juubelinäitus "Kannud, vakad ja kaheksakand".
Eesti Riikliku Kunstiinstituudi kunagiste tudengite ja praeguste kunstnike 60. sünnipäevale pühendatud nahakunsti- ja keraamikanäitus on nahakunstnik Sirje Keva ning keraamikute Anu Roosma ja Sirje Kuuskmanni teine ühisnäitus.
Sirje Keva meelisteema on vakad. Töödes kasutab ta eesti rahvusornamentika motiive. Neist suurima energiaga märk on kaheksakand. Seda sümbolit armastab oma keraamiliste kannude dekooris ka Sirje Kuuskmann. Suur osa Anu Roosma eksponeeritud töödest on valminud just juubelinäituse tarvis. Tema teosed teeb rõõmsaks kevadmeeleolu ja rahvusornamentide segamine.

Virumaa Muuseumide stipendiumi pälvis Viljar Valdre
SA Virumaa Muuseumid poolt antava stipendiumi saaja Viljar Valdre on Tartu Ülikooli ajaloo osakonna magistriõppe tudeng.
Viljar Valdre uurimistöö teemaks on "Ohvitserid Rakveres: linna elu-olu ja mentaliteedi kujundajad 1920. - 1930. aastatel." Stipendiumi komisjon tõstis esile teema aktuaalsust, selle senist vähest uurimist, laekunud projekti põhjalikkust ning stipendiaadi head õppeedukust.
Kirjutatav uurimistöö tugineb Eesti Riigiarhiivi allikatele ja selle täitmiseks on aega üks aasta.
Virumaa Muusuemid stipendiumi eesmärgiks on toetada ajalootudengeid nende õppe- ja teadustöös ning ergutada üliõpilasi süvendatult tegelema Rakvere ja Virumaa ajalooga.

Stradivari viiul müüdi 2.73 miljoni dollariga
Stradivari poolt 1729 aastal valmistatud viiuli hinnaks New Yorgis Christie oksjonimajas kujunes 2.73 miljonit dollarit, mis on kaks korda kõrgem hind, kui korraldajad olid lootnud.
Viiuli, mis on tuntud kui "Solomon, Ex-Lambert", sai endale oksjonil osalenud anonüümne pakkuja, teatab BBC.
Anonüümseks jäänud ostjat esindanud kauplemisagent Ric Heinl sõnas, et oksjonil toimus arvestatav kauplemine. Heinli arvates on viiuli väärtus tunduvalt kõrgem, kui tema poolt esindatav ostja selle eest välja käis.
Antonio Stradivari poolt tehtud viiulid on kollektsionääride seas kõrgelt hinnatud ja oksjonitel müüakse neid väga harva.
Christie oksjonimajas müüdud viiul sai oma nö. nime "Solomon, Ex-Lambert" selle kahe viimase omaniku järgi, kelleks olid plaadifirma Vanguard Records asutaja Seymour Solomon ja Briti orkestri viiuldaja 1920 - 30-datel aastatel Murray Lambert.

Martin Juhls: "Leidsin Tormise muusikast väga moodsaid kõlasid" 
Dortmundi Phoenix Halle ümber on maa kilomeetrite raadiuses üles kaevatud. Endisel rasketööstusalal asuv kunsti- ja meediamaja, kus eelmisel aastal aset leidnud Balti kunsti festivali ajal esinesid ka Eesti muusikud, asub saastunud pinnasel, mis tuleb uuega asendada. Maja avatakse taas juunis, ülejäänud tehasealale tuleb teaduspark.
Nii seletab mulle kohapeal olukorda Dortmundis elav muusik Martin Juhls, tuntud ka nimede Marsen Jules ja Krill.Minima all. Juhls loob helisid küll elektrooniliste vahenditega, kuid seal on olulisel kohal emotsioon ja avar atmosfäär. Mulluse festivali muusikaosa kureerinud Juhls tuleb aprilli keskel Tallinna, et esitada eesti muusika päevadel oma tõlgendusi Veljo Tormise muusikast.

Roostes Ruhrpoti tööstusmaastikel võrsub kultuur
Enamikule eestlastest piirdub Saksamaa Berliini, Hamburgi ja Müncheniga. Nordrhein-Westfahleni festival Ruhrpott Eestis annab põhjuse kiigata kaugemale.
Kas või juba sellepärast, et Ruhri, Reini ja Lippe jõgede vaheline piirkond, kunagine maailmaliider söekaevandamises ja terasetootmises, otsib juba mõnda aega uusi väljundeid, et kehtestada ennast kultuuri väärtustava piirkonnana, kus ei sära ainult urbaniseerunud Köln ja Düsseldorf, vaid ka kohad, kus käed kunagi tõsiselt mustaks tehti.
Nagu mitmel pool mujalgi maailmas, otsustati lasta industriaalset minevikku sümboliseerivatel hoonetel anda oma panus uude, kultuursesse ruumi. Midagi samasugust on tekkimas ka Tallinna elektrijaama katlamajja, kuid ilma suurte omavalitsuste finantseeringute ja moraalse toeta.
Sõitsin vaatama PACT Zollvereini Essenis, 1920. aastatel arhitektide Fritz Schuppi ja Martin Kremeri projekteeritud endise söekaevanduse ruumides asuvat etenduskunstide ja koreograafia keskust, mis ainukesena Saksamaal annab nii residentuuri- kui ka esinemisvõimalusi professionaalsetele tantsu- ja performance'i-kunstnikele. Paari aasta eest resideerisid seal ka Tallinna ja Viljandi tantsuüliõpilased.

Wiesbadeni publik hindas Eesti tudengifilmi
Wiesbadeni filmifestivalil hääletas publik tudengite lühifilmide kategoorias esimesele kohale Rasmus Merivoo filmi "Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas".
Saksamaal Wiesbadenis teisi-päeval lõppenud 7. goEasti festivalil olid Eestist võistlusprogrammis Andres Maimiku ja Rain Tolgi mängufilm "Jan Uuspõld läheb Tartusse" ning Maimiku ja Jaak Kilmi dokfilm "Müümise kunst". Lisaks veel Laila Pakalnina "Koer, lennuk ja laulupidu", koostööfilm lätlastega. Need filmid auhinda ei saanud, auhinnasadu tabas hoopis tudengifilme.
Mängufilmide konkursis oli kümme filmi, sealhulgas praegu Sõpruses linastuv Ivan Võrõpajevi "Eufooria", ülepaisutatud verd pritsiv Vene draama, mis võitiski žürii südamed ja peaauhinna Kuldse Lily.
Serbia režissööri Srdan Golubovic'i film "Lõks" ja bosnialase Ognjen Svilicic'e "Armin" pakkusid festivalil vahest enim kõne-ainet. Ja mõlemad märgiti ka ära: Srdan Golubovic' pälvis parima režissööri ning FIPRESIC-i auhinna. "Armin" sai spetsiaalse auhinna ja märgiti mitu korda ära.

Totalitaarsed unistused ärkasid fotodel uuesti ellu
Tallinnas näituse avanud Valgevene kunstnikke võlub stalinistlik hüperreaalsus.
Kui utopist Tommaso Campanella kirjutas 1602. aastal oma "Päikeselinna", oskas ta vaevalt unistada, et selliseid linnu hakatakse kord ka ehitama. Kuid seda on üritanud kõik suured totalitaarsed režiimid, olgu see siis Napoleoni-aegne Pariis, Nõukogude Venemaa või Ceausescu Rumeenia. Totalitaarsel režiimil on see eelis, et keegi ei küsi, kas võib lammutada ja panna püsti suurejoonelisi generaalplaane. Tulemuseks on võimsad esindushooned ja korrapärane laiade alleedega tänavavõrk, mis kokku annab stiilse ansambli.
Kõike seda on varjamatu imetlusega, kuid kindlasti ka irooniaga jäädvustanud Valgevene fotokunstnikud. Minsk ja ka Kiiev ehitati pärast sõda suurejooneliselt üles. Artur Klianau seeria kannabki pealkirja "Unenägude päikeselinn".

Unistuste sillal käib praegu tihe liiklus
Nii tugevat Soome silda pole kunagi olnud, kui on teatri alal praegu. Pätsu unistuste ühendriigis liiguvad inimesed ja ideed üle Soome lahe vilkamalt kui iial varem.
Kristian Smeds, kelle ukselekoputust ootab viimane kui Soome teater, tegi oma teise tähenduselt suure lavastuse Von Krahlis. Pärnus puhus hea vaimu suurde saali sisse Leea Klemola kirjutatud tükk "Kokkola", mis kutsuti ka Tampere festivalile. Ja õige kah, siin peitub publikumagnet: kes ei tahaks võrrelda, kuidas Andrus Vaarik mängib rolli, millega sai maha soomlaste suur staar Heikki Kinnunen.
Soome poole peal on veidi vaiksem, kuid Eesti-lainetusi on näha sealgi. Sofi Oksaneni "Puhastus" Rahvusteatris kajab häälekalt üle Helsingi. Sügisel toodi lavale Kivirähki "Romeo ja Julia".
Üks soome kolleeg küsis, miks eestlased "Kokkola" lavastasid. Vastata saab küsimusega: aga kes siis veel, kui mitte eestlased? Palju jahvatatakse loovtööstusest ja kultuuriekspordist, kuid asjad on lihtsamast lihtsamad. Toimib põhimõte, et vanema poisi hea kulumata riie kõlbab ka noorema venna selga. Ja hea, kui selline vend on.

The Sun sai valmis video kolmanda päeva mehest
Tanel Padar & The Sun esitleb homme klubis Hollywood uut muusikavideot "Third Day Man".
"Kolmanda Päeva Mees satub välisturistidest prouadega ekskursioonibussi, mis alustab oma tavapärast tuuri Tallinnas. Ootamatult muudetakse aga linnaekskursioon rock'n'roll ekskursiooniks," Võtab Aarne Saluraid The Suni managementist video süžee on lühidalt kokku.
Loo "Third Day Man" video võtted kestsid kaks päeva. Videost võtsid lisaks Tanel Padar & The Sun liikmetele osa rohkem kui 20 energilist naisvõimlejat.
Tanel Padar & The Sun esitleb uut videot ja uut lugu esitluskontserdiga klubis Hollywood sel neljapäeval.
Video idee töötasid välja režissöör Dirk Hoyer ja The Sun. Video tootjaks on Lugukala OÜ, produtsent oli Eero Talvistu, operaatorid Maksim Golomidov ja Meelis Veeremets.

John Lennoni klaveri abil levitatakse rahusõnumit
Klaverit, millel John Lennon komponeeris hittloo "Imagine", kasutatakse USAs erinevates vägivallaga seotud kohtades, et levitada sõnumit üleilmsest rahust.
Praegu George Michaelile kuuluvat püstklaverit pildistatakse sel nädalal Ameerikas kohas, kus 1968. aastal mõrvati Martin Luther King, teatab BBC.
Rahusõnumit levitavast tuurist on heategevuslikel eesmärkidel plaanis teha dokumentaalfilm ja anda välja fotoalbum.
Lugu "Imagine" oli John Lennoni mõrvamise järgselt 1980. aastal kõikjal Briti muusikatabelites esikohal. Aastal 2000 ostis poplaulja George Michael Lennoni klaveri 1.67 miljoni naela eest.
Lutheri mõrvaplats kuulub praegu Ameerika Kodanikeõiguste Muuseumile. George Michaeli sõnul kutsub klaveri pildistamiseks valitud plats kindlasti kõigis esile väga tugevaid tundeid.

Airport Jam toob Haapsallu tech-trance'i looja
Haapsalus Kiltis lennuväljal toimub teist korda klubimuusikafestival Airport Jam.
Festivali meediajuhi Reno Hekkonensi sõnul on ürituse kahe lava peaesinejad tech-trance'i muusikastiili looja Marel Woods, klubihiti "Sadness" autor Richard Durand, maailma klubimuusika edetabelite tõusev täht Sander Van Doorn, hardstyle'i esindaja Euroopas diskoriduo Showtek ning hittide "Timeless" ja "Endless" autor Ron Van Den Beuken.
"Eelmine aasta esimest korda toimunud Airport Jami külastas ligi viistuhat inimest ja tänavu on oodata veelgi suuremat inimeste hulka, sest ka esinejaid on mullusega võrreldes rohkem. Loodame kahepäevasel festivalil näha umbes 10 000 inimest," ütles Reno Hekkonens Eesti Päevaleht Online'ile.
Reno Hekkoneni sõnul on festivalil tänavu eelmise aastaga võrreldes rohkem esinejaid ja kohale tulevad mitmed maailmas tipptegijate statuses klubimuusika tegijad.

Keith Richards tõmbas oma isa tuhka koos kokaiiniga ninna
Rolling Stonesi kitarrist Keith Richards tunnistas intervjuus, et segas oma surnud isa tuhka kokaiiniga ja tõmbas seda ninna.
Keith Richards, kelle kiindumus narkootikumidesse on avalik-saladus juba kümnendeid, ütles intervjuus Briti muusikaajakirjale NME, et viis ebatavalise eksperimendi "isalikkusega suurentatud" kokaiiniga läbi viis aastat tagasi, kui tema isa suri, vahendab Reuters.
"Kõige kummalisem asi, mida ma olen tõmmanud? See on mu isa tuhk. Ma tõmbasin ninna oma isa. Ta oli tuhastatud ja ma ei suutnud vastu panna soovile segada tema jäänuseid kokaiiniga," ütles Richards NME veebilehele riputatud intervjuus.
"Mu isale ei oleks see korda läinud. Kokku segatud narkootikum läks päris hästi alla ja ma olen endiselt elus," lisas Ricards.
Ajakirja NME pressiesindaja kinnitas, et intervjuu on ehtne ja tegemist pole hilinenud aprillinaljaga.

Gaja Arutjunjan: põnevatel bändidel on raske elus püsida
Neljapäevast pühapäevani saab Eestis kuulata tuntud vene rokkbändi Deti Picasso. Ansamblile annab erilise sära karismaatiline solist Gaja Arutjunjan.
Kuidas ansambel sündis ja miks on tal selline nimi?
Ansambli lõime venna Kareniga 1999. aastal. Lõplikult kujunes grupp välja 2001. aastal, kui meiega liitusid trummar Bogdan Bobrov, tšellist Vadim Kuznetsov ja basskitarrist Aleksei Filippik. Mis puutub nimesse, siis te ei kujuta ette, kui palju meilt seda on küsitud... Bänd sai nime samanimelise laulu järgi.
Kas olete muusikat õppinud?
Oleme vennaga käinud mõned aastad muusikakoolis, aga see oli nii igav, et jätsime pooleli. Nii oleks äärepealt juhtunud ka mu kõrgharidusega. Jumaldasin arhitektuuri, astusin Moskva arhitektuuriinstituuti ja pettusin selles ametis kohutavalt. Praegu on muusika meie peamine tegevus.

Klubikontserdid Tartus ja Tallinnas
Neljapäeval kell 20 esineb Tartus Genialistide klubis etno-folk-džässansambel Indigolapsed koos kitarristist hingelauliku Taisto ja jutuvestja Mehis Heinsaarega. Pilet maksab 50 krooni.
Reedel ja laupäeval on Tallinnas ja Tartus minituuril ansamblid Id_Rev, Luarvik Luarvik ja Cosmobile (FIN).
Id_revi laulja Neeme Lopi sõnul teeb Cosmobile Soome uuema laine rokkmuusikat ning bändi solist on töötanud ka kaubamajas DJ-na. Märtsis avaldas bänd debüütalbumi "Travels".
Turnee kontserdid algavad reedel kell 21 Tartus klubis Rock'n'roll ja laupäeval kell 20 Tallinnas baaris Juuksur. Pilet maksab 75 krooni.

TTÜ tudengid tubaka vastu
Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) üliõpilasesindus algatas suitsetamisvastase kampaania "Suitsetaja, arvesta teistega!". Selle eesmärk on likvideerida suitsetamine ülikooli peauste juures ning korrastada suitsetamiseks ettenähtud ruumid, et säästa kaaskondlaste tervist ning arvestada mittesuitsetajatega. "Suitsetamine on Eestis üks tõsiseid probleeme. Üha enam noori hakkab igal aastal suitsetama. Hetkel ei arvesta suitsetajad aga kaaskodanikega ega hooli sellest, kus nad suitsetavad," põhjendas TTÜ üliõpilasesinduse sotsiaaltoimkond. Kampaania käigus korraldatakse seminare, kus teiste seas esinevad ka Andrus Lipand ja Jüri Ennet.

Kinomajas uus koguperefilm
5.-12. aprillini saab Tallinna Kinomajas vaadata koguperefilmi "Röövel Hotzenplotz", mis on dubleeritud eesti keelde. Oma hääle on tegelastele andnud näiteks Sepo Seeman ja Helene Vannari. Otfried Preussleri samanimelisel raamatul põhinev lugu räägib röövel Hotzenplotzist, kes peab end maailma kõige suuremaks röövliks ja vehib sisse vanaema kohviveski. Kasperl ja Seppel vannuvad, et hangivad selle tema käest tagasi. Mängu tulevad ka posija Schlotterbeck ja tema krokukoer Wast ning haldjas Amaryllis, kes on konnana kurja võluri koopas vangis. Poolteisetunnine film linastub iga päev kell 15. Pilet maksab 30-50 krooni.

Internet: www.langorigami.com
Internet: www.langorigami.com - kunstnik Robert J. Lang on tegelenud Jaapani paberivoltimiskunsti origamiga üle kolmekümne aasta ning praegu peetakse teda selle valdkonna suurmeistriks. See lehekülg koondab endasse kunstniku tööd ja tegemised ning tutvustab ühtlasi põhjalikult Jaapani paberikunsti.

Tennis: Maret Ani võitis taas
Maret Ani võitis seitsmendat korda järjest ning pääses veerandfinaali.
Eelmisel nädalal Patrase turniiri võitnud 25-aastane eestlanna on Putignano 25 000 USD suuruse auhinnafondiga ITF jõuproovil teinud selle hooaja neljanda esikoha suunas kaks sammu, kui alistas 1/8-finaalis 6: 1, 6: 3 iirlanna Kelly Liggani. Kaheksa hulgas on WTA edetabelis 188. kohal asuva Ani vastaseks seitse aastat noorem venelanna Jekaterina Makarova, kelle leiame rankingus 244. positsioonilt, vahendab Sportnet.ee.
Kui Makarovaga pole Ani turniiridel vastamisi olnud, siis Ligganiga oli ta mänginud kaks korda ka varem ja mõlemad matšid võitnud. Kolmapäeval koliti Putignanos turniiril õuest katuse alla, sest väljas oli vihmane. Edetabelis 42 kohta tagapool olev iirlanna, kes kunagi pole 180 parema hulka küündinud, jäi klassiga selgelt alla.

Võrkpall: Falck Pärnu VK jõudis finaali
Võrkpalli NIVEA Naiste Meistriliigas täna peetud kolmandas poolfinaalkohtumisesvõitis Falck Pärnu VK mulluse meisternaiskonda TLÜ/Cartinit 3: 0.
Geimid 25: 19, 25: 23 ja 26: 24 Falck Pärnu VK-le, vahendab Sportnet.ee.
"Oli väga närviline mäng," tunnistas mängujärgselt võitjate treener Rein Mõnnakmäe. "Kuigi meie rünnak ei olnud täna kõige paremal tasemel suutsime vastaste servi vastuvõtu halvata," lisas ta.
Parimateks mängijateks tunnistati Pärnust Airi Kasela ja TLÜ/Cartinist Siret Rits. Resultatiivseim pärnakas oli Annika Raadik 15 punktiga, tallinlannadele tõi enim -10 punkti Evelin Lepa. Finaalis läheb Falck Pärnu VK vastamisi põhiturniiri võitja Viimsi VK Milstrand/EBS naiskonnaga.
5.-6. koha mängud algasid täna Viljandis. Eesti Noortekoondis pidi avamängus alla vanduma Viljandi Metall/Näituste naiskonnale 1: 3. Võõrustajad kaotasid avageimi 23: 25, kuid suutsid järgnevates vastasest üle olla numbritega 25: 20, 25: 12 ja 27: 25. Võitjate resultatiivseim 20 punktiga ja parimaks mängijaks osutus Maaraja Kerner. Kaotajate poolel tunnistati parimaks 17 punkti toonud Heidi Luks.

Flora ja TVMK said võidud, Levadia ja Trans viigistasid
Eileõhtusel meistriliiga kohtumisel purustas hooaega kahvatult alustanud Tallinna Flora Pärnu Vapruse koguni 7: 0. Tallinlaste ridadesse külvas rõõmu ka pikka vigastuspausi pidanud Kristen Viikmäe naasmine vutiväljakule - 72. minutil vahetusest sekkunud koondislane lõi mängu viimasel minutil ka värava.
Võidupunktid korjas ka teine Tallinna klubi, TVMK. Sportland Arenal alistati Tartu Maag Tammeka 2: 0. Seevastu kolmas pealinlane, valitsev meister Levadia leppis mulluse hõbedameeskonna Transiga Narvas väravateta viiki.

Kalev hüppab kõrgemasse klassi
Kalev/Cramo tänane vastane BK Ventspils on tugev, kuid võidetav meeskond.
Kõigi selle hooaja statistiliste näitude järgi peaks kalevlased Balti liiga veerandfinaalis BK Ventspilsile alla jääma. Kuid Eesti meistrid näitasid viimase nelja kaaluka kohtumise võitmisel tugevat kambavaimu ega löönud isegi eurosarjas kõvemate vastaste ees põnnama.
"Ventspils on küll kraadi võrra Kalevist tugevam, aga siiski haavatav," ütles Tartu Ülikool/Rocki kapten Gert Kullamäe. "Kalevlased mängisid viimati päris ladusalt ja nad tunnistasid ka ise, et koostöö klapib. Pakuksin 50 - 50."
USA abi Lätile
Aastaid Euroopa tugevuselt teises klubisarjas, ULEB-i turniiril karastunud Ventspils pääses tänavu kaheksandikfinaali, mullu aga veerandfinaali. Balti liigas sai Läti klubi korra jagu ULEB-i finalistist Vilniuse Lietuvos Rytasest.

Keskpärane MM ei löönud ujujate lootusi kõikuma
Eesti koondise peatreener Tõnu Meijel: usun kindlalt saavutustesse Pekingi olümpial.
Eesti ujumiskoondis naasis Melbourne'is aset leidnud MM-ilt peaaegu tühjade kätega, sest endale pandud lootusi suutis õigustada vaid Martin Liivamägi. Tõsi, tema täitis need kuhjaga - 200 m kompleksujumises ujus ta võimsa isikliku rekordi 2.01, 37 ning saavutas kokkuvõttes 14. koha.
Tõnu Meijel pidas Liivamägi saavutust suisa hiilgavaks. "On ju selgelt näha, et Martin on juunioride klassist sammumas otse meeste paremikku. Siin tuleb kindlasti esile tuua tema treeneri Urmas Jaamuli oskust i-le õiges kohas punkt panna."
USA tudengiujumise karussell
Seevastu teiste koondislaste tulemusi analüüsides tunnistas Meijel, et kõik ei suutnud MM-il anda endast parimat. Rääkides kahe suurlootuse Jana Kolukanova ja Triin Aljandi "kõrbemisest"

Eesti paneb Davise karikasarjas rõhu koduväljakueelisele
Davise karikasarja mängudes loevad edetabelikohad vähe: iga matš on kordumatu.
"Peamine on säilitada optimistlik meel," leiab enne reedel Tondiraba hallis algavat Davise karikasarja kohtumist Eesti meeskonna kogenuim Mait Künnap. Tegemist on auväärse - Davise karikasari loodi aastal 1900 - sarja Euro-Aafrika tsooni teise grupi avaringi matšiga Eesti ja Sloveenia vahel.
"Edetabelikohad ei maksa Davise karikamängudes midagi. Me ei tee seda viga, et Eestit alahindaksime," toonitab Sloveenia treener Žiga Janskovec hoolimata tõsiasjast, et ATP edetabelis on sloveenlased eestlastest keskeltläbi tuhat kohta kõrgemal.
"Oleme eelseisvaks matšiks teinud kõik, mis võimalik. Mängijad peaksid olema värsked ja särtsu täis, sest koormused pole olnud liiga suured," kommenteerib Eesti kapten-treener Ain Suurthal, kelle juhendamisel on Eesti nelik kolme nädala vältel Tondiraba halli kiire põrkega vaipkattega kohanenud.

Eesti Wabariigi majanduskasv oli nagu tänagi Euroopa esimeste seas ka enne Teist maailmasõda
Eesti Vabariik nautis 70 aastat tagasi erakordselt kiiret majanduskasvu ja analüütikud hoiatasid samade ohtude eest mis praegugi.
Teise maailmasõja eelsetel aastatel oli Eesti majanduse kasvukiirus Euroopa esimeste seas. Nagu ka praegu. Ja analüütikud rääkisid ka siis kasvavast tööjõupuudusest ning majanduse ühekülgsest struktuurist. Kui viimastel riigikogu valimistel tõid rohelised kõneaineks ebaefektiivse energiamajanduse, siis selle kauge eelkaja oli Eesti Panga 1938. aasta aruande lõik "Kütteprobleemi ebaratsionaalsest käsitlemisest".
Sisemajanduse kogutoodangut ei mõõdetud 70 aastat tagasi samal viisil nagu tänapäeval, nii on keeruline tuua esile täpseid arve ja võrdlusi (vt kõrvallugu). Aga võrrelda saab alati naabritega. Gröningeni ülikooli emeriitprofessor Angus Maddison on arvutanud maailma riikide ajaloolisi SKT muutusi. Eestit tema andmebaasis küll pole, kuid Soome on. Kuna Eesti Panga tollase hinnangu järgi kasvas Eesti majandus sama kiiresti või isegi kiiremini kui põhjanaabrite oma, siis võivad Maddisoni arvud, mis ta on esitanud Soome 1933.-38. aasta kohta ja näitavad keskmiselt 10%-st majanduskasvu, olla orientiiriks ka meie puhul. Akadeemik Raimund Hagelberg kirjutab sama perioodi kohta: "Rahvuslik sissetulek suurenes 1933. aastal 8% ja 1934. aastal 25%." Akadeemik teeb küll täpsustuse, et seda ei saa kindlasti pidada identseks tänapäevase SKT-ga, kuid suundumust näitab selline hinnang küll.

Rõiva- ja tekstiilitööstusel läheb Eestis üpris hästi
Kui mitte rääkida Kreenholmist. Väiksemad tootmised on oma niši leidnud, Eestis leidub tõelisi edulugusid. Nad toodavad rohkem lisaväärtust kui Kreenholm.
"Ei ütle, et peaks täiest kõrist ainult hurraa karjuma, aga seis on tõesti hea," ütleb Tartu rõivatootja Ilves-Extra nõukogu esimees Arvo Kivikas. "Joon selle vahel, kas asjaga tasub tegeleda või mitte, ei lähe sealt, mida tehakse, vaid sealt, kuidas tehakse. Küsimus seisneb selles, kui palju õnnestub tootesse mõttetööd ja kui palju õhku sisse panna." Ehk - milline on tootearenduse osakaal, kas vallatakse oma kaubamärki ja kui tugev see on.
"Kui meie disainer, tootearendaja, tehnoloog või turundusinimene võistleb Rootsi disaineri, tootearendaja, tehnoloogi või turundusinimesega, siis on konkurentsivõimet veel küll ja küll," kinnitab Kivikas.

Eesti kodude pildid pannakse internetti
Kinnisvaraportaal Kv.ee paneb internetti kõigi Eesti kortermajade fotod.
Kinnisvaraportaal Kv.ee pildistab kõiki Eesti kortermaju, äri- ja büroohooneid ning ühiskondlikke asutusi. Seejärel pannakse fotod interaktiivsele kaardile, millele klõpsates avaneb maja pilt, müügi- ning ostupakkumised. Ühiskondlike hoonete, näiteks lasteaedade juurde hindu loomulikult ei tule.
"On ju tore, kui kinnisvara otsiv inimene saab kohe üle vaadata ka samas piirkonnas asuva lasteaia," selgitab kv.ee juht Tarvo Teslon. Praeguse kava järgi eramaju ei pildistata.
Juba 10 000 fotot
Juba praegu on pildipangas ligi 10 000 fotot ning Tallinn, Tartu, Pärnu ja Rakvere on suures osas kaetud. Klõpsitava kaardiga prooviversioon asub aadressil. Sõna "blog" viitab, et lisaks maja fotole tulevad selle juurde ka ostu-, müügi- ja üürikuulutused.

Läti kardab lati devalveerimist, Eesti maksebilanss on punane
Eesti majandust ähvardavate ohtude osas on analüütikud suhteliselt üksmeelsed. Ükski tõsiseltvõetav vaatleja ei usu suurt krahhi, pigem pehmet maandumist.
Näiteks rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi esitlusel tõstis ametist lahkuv rahandusminister Aivar Sõerd eraldi esile kolm riski: tootlikkust ületav palgatõus, kiiresti suurenev laenukoormus, aga ka maailma toormeturgudel toimuvad arengud. Viimase ohuteguri seosed maailmas toimuvate poliitiliste liikumistega muudavad selle ka kõige raskemini ennustatavaks. Ülejäänud kahe arengut võib aga märksa hõlpsamini ette aimata.
Tööjõuturul toimuvat tuleb SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula hinnangul vaadata Skandinaavia kontekstis. Kuna näiteks soomlaste tööpuudus on langenud tasemele, mida viimati sai näha paar kümnendit tagasi, ning Põhjamaade, kuhu eestlased piiranguteta tööle võivad minna, majandusele ennustatakse veel paariks aastaks hoogsat kasvu, ei ole ka mingit põhjust loota, et siinse tööjõuturu olukord muutuks lähiaastail ettevõtjatele lahedamaks. Palkade reaalkasvuks (kasv miinus inflatsioon) prognoosib SEB Ida-Euroopa majandusülevaade lähitulevikus 7-8%. Pikema aja jooksul võiks leevendust tuua haridussüsteemi täiustamine.

Mobiiltelefon otsib rohkem tööd
Maailma suurim digifotoaparaatide valmistaja ei ole mitte Canon, Olympus ega Minolta. Ei, maailma suurim digifotoaparaatide valmistaja on loomulikult Nokia, kellele pangad ei tahtnud veel 15 aastat tagasi laenu anda, sest pidasid seda liiga riskantseks.
Nüüd Nokia õilmitseb - tänu mitmefunktsioonilistele mobiiltelefonidele.
Mõne aastakümnega on mobiiltelefonist saanud inimeste kõige südamelähedasem kaaslane, mida kantakse endaga kaasas kõikjal. Praegu on maailmas 2,2 miljardit mobiiltelefoni kasutajat. Telereid on 1,6 miljardit, personaalarvuteid "kõigest" üks miljard. Mobiiltelefonita oleks justkui võimatu elada. Eestis on mobiiltelefonide penetratsioon jõudnud tasemeni, kus uusi abonomente lisandub vähe ning peamiselt laste ja vanemate inimeste hulgast.
Mobiil on targem kui Apollo
Ericssoni juht Carl-Hendric Svanberg ütleb, et praegune mobiiltelefon on juba targem kui 1969. aastal Kuule laskunud kosmoselaev Apollo. Tark mobiiltelefon on suunatud eelkõige arenenud turule. Tulu kasvatamiseks on vaja pääseda uuele ja kiiresti kasvavale turule.

JURISTI ABI: Üüritud asja tagastamine
Millises seisus tuleb üüritud asi tagastada?
Üürilepinguga kasutada saadud asi tuleb üldjuhul anda üürileandjale tagasi samas seisus, milles see oli kasutada saamise ajal. Erandiks on vaid asja harilikust kasutamisest tingitud muutused või muudest, üürnikust mittesõltuvatest asjaoludest tekkinud mõjutused.
Seaduse kohaselt peab üürnik pärast lepingu lõppemist tagastama üüritud asja koos päraldistega (majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on näiteks kinnisasjal asuvad masinad, seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mida läheb vaja korrapäraseks majandustegevuseks kinnisasjal) seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

BÜROKRAATIA: Nirud näitajad ja vildakad järeldused

Eestlased on hõivanud juhtivad kohad Soome värvitootja Tikkurila Ida-Euroopa ärides
Poola, Leedu, Ukraina, Venemaa - kõikjal, kus Tikkurila oma tegevust arendab, kuulub meeskonda ka eestlasi. Idaregioon on firmale esmatähtis.
Kõrgeimal ametikohal on neist Janno Pajo, kes on Tikkurila kontserni asepresident ning Ida-Euroopa piirkonna direktor. "Minul läheb Tikkurilas 15. aasta," märgib Pajo, kes alustas firmas töötamist müügimehena ning on karjääriredelil üha ülespoole tõusnud. Kuus aastat juhtis Pajo Tikkurila Poola tehast. Ida-Euroopa tootmise ja investeeringute eest vastutab Raivo Voit, Andres Kurimi vastutusalasse jäävad administratsiooni-, IT- ja finantsteemad.
Mauno Nurm töötab müügidirektorina Moskvas, Tanel Nelling juhib Tikkurila tütarettevõtet Vilniuses. "Õiged inimesed on järelikult sattunud õigel ajal õigesse kohta," vastab Pajo küsimusele: milles peitub eestlaste Tikkurila juhtivate kohtade saladus?

Tänapäevase seifi eelkäijaks võib pidada keskaegset kirstu
Rikkuse kogunedes tekib ka vajadus seda hoolikamalt paharettide eest kaitsta. Nüüdisaegse seifi otseseks eelkäijaks võib pidada keskaegseid kirste.
Väärtuslikuma kraami säilitamiseks mõeldud kirstud varustati alguses luku ja rauast vitstega, hiljem aga valmistati üleni rauast. Need olid tavaliselt kaunilt sepistatud, lukk peideti sageli kuhugi ornamendi varju. Mõne iseäranis turvalise kirstu ettevaatamatut avajat tabasid vedrujõul väljaviskuvad noad.
Väärtesemete hoiustamislaegaste hind langes tublisti umbes 1780. aasta paiku, mil tööstusrevolutsiooni viljana said populaarseks valurauast surnukirstud. Keegi tuli tollal mõttele, et lisaks kallitele kadunukestele võiks samal moel kaitsta ka maapealset vara. Osa inimesi küll kurtis kommete allakäigu üle, kui sepistatud käsitöö asemele asus vormitu rauakobakas.

Ajaloo äärmused aktsiaturul
Poliitilised kriisid laostavad investoreid valikuliselt, majanduskriisid laastavad kõiki.
Paljude investeerimisnõustajate standardvarustusse kuulub jutt, et ajaloos pole olnudki ühtki 20-aastast perioodi, mil aktsiatesse investeerimisega oleks jäädud miinusesse. Jutt peab osalt paika: USA aktsiaturu ajaloos on pärast 1900. aastat pikim miinusperiood kestnud 16 aastat, ajavahemikus 1905-1920.
Ent teiste suurriikide investorid pole olnud sama õnnelikud, näitavad London Business Schooli professorite kogutud andmed. Elroy Dimsoni, Paul Marshi ja Mike Stauntoni andmeil kestsid pikimad miinusperioodid - kui vaadata reaaltootlust ehk inflatsioonijärgset tootlust - Saksamaal, Prantsusmaal ja Jaapanis üle poole sajandi.
1900. aastal eksisteeris aktsiaturg vähemalt 33 riigis, neist 17 kohta (vt tabelit) on professorid praeguseks suutnud taastada ajavahemiku 1900-2006 tootluse andmed. Lisaks sellele hakkavad nad kokku saama andmejada ka Soome, Austria ja Uus-Meremaa kohta. "Põhimõtteliselt on võimalik kokku koguda andmed ka Argentina, India ja Hongkongi ning teiste turgude kohta," on professorid optimistlikud.

ÄRIIDEE: Elektrilöök jopest - mõeldud ainult meestele
See äriidee on nii lihtne kui ka originaalne. Põhimõtteliselt ei ole kolm aastat tagasi raketina tehnikamaailma üllatuste sekka lennanud enesekaitsevahendis midagi uut ega erilist.
Uuendus seisneb varem tuntud asjade ühendamises: sedakorda on paari pandud jope ning elekter.
Kaks disainerit, Adam Whiton ja Yolita Nuget on leiutanud pealtnäha tavalise jope, mis muutub paari nupuvajutusega tõhusaks enesekaitsevahendiks. Õrnema soo esindajat kaitseb ahistaja soovimatu puudutuse vastu kuni 80 000-voldine elektrilöök.
Kokkupuude kaubamärgi No-Contact (inglise keeles "mitte mingit kontakti" - toim) all tuntuks saanud rõivaeseme elektrit juhtivate kiududega tekitab tunde, nagu oleks pistetud näpud hetkeks pistikupessa.
Kandjat kaitseb liigse laengu eest turvasüsteem. Kuid ühtaegu muudab eseme kohmakamaks asjaolu, et elektrilöögi tekitamiseks tuleb kehakattel vastav funktsioon siiski enne rünnakut sisse lülitada - olgu sündmuspaigaks pime autoparkla, inimtühi park või muud kohad, kus enesekaitsevahendeid vaja võiks minna. Seega läheb jaki kaitsevõime aktiveerimiseks vaja ka tillukest võtit. Kui keerata varruka sisse ehitatud lukku, hakkab kehakate voolu koguma ning märgatavalt pragisema. Silmanähtavalt elektriga laetud jakk peaks peletama eemale iga kurikaela. Jaki hind on sama krõbe kui pragin - umbes 12 000 krooni. Kandjat ennast kaitseb patareiga varustatud jope elektrilöögi eest sisseõmmeldud kummikiht. Pealt katab jopet veekindel nailon.

Bulgaariast lahkumise aeg
Meie ettevõtjad jumaldavad Bulgaariat ja Rumeeniat. Kinnisvaraärimehed teatavad mõnuga oma uutest ettevõtmistest Musta mere ääres. Arco Vara topib Bulgaarias kolme kinnisvaraprojekti 300 miljonit krooni. BRC Kinnisvara soovitab: investeeri Bulgaariasse, kasuta ära Nõukogude Liidu kogemus. Bulgaariasse meelitaks justkui ka laenuintress, umbes 2,2 protsenti. Rumeenias ja Ukrainas on lugu muidugi juba kurvem - läheb üle 9,5 protsendi.
Meie fondijuhid sekundeerivad kinnisvaraärimeestele. Trigon Capital annab oma aktsiaturu ülevaates teada: "2007. aasta alguses on oluline olla fundamentaalselt alahinnatud kiire kasvuga ettevõtetes, mida leidub Poola, Rumeenia ja Bulgaaria väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas või dividendi- aktsiates - see turusegment on turu liikumiste suhtes vähem tundlik."

NÄDALA TEGIJA: Luige ülemärkimine
Meediakontserni Ekspress Grupp aktsiate esmasel avalikul pakkumisel ületas kogunõudlus jaotatud aktsiate arvu ligi kuuekordselt.
Seejuures ületas kutseliste investorite kogunõudlus neile jaotatud aktsiate arvu ligi 6,8 korda ning jaeinvestorite kogunõudlus jaeinvestoritele jaotatud aktsiate arvu ligi 3,3 korda. Aktsiate pakkumishinnaks kujunes 92,30 krooni ühe aktsia kohta. "Aktsiate märkimise tulemus näitab, et turg usub meid. Usub nii reklaamikäibe kasvu meediaturul kui ka online-meedia tulevikku," ütles Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik.
"Ekspress Grupi kui avatud ettevõtte aktsionäride koosolek ei tegeleks ainult sellega, kuidas kasumit jagada, vaid hakkab suunama meedia arengut."

NÄDALA TEGU: Kreenholmi keeruline tulevik
Kreenholmi Manufaktuuri elulugu on kirju justkui sünnipäevaks valmistatud "kirju koer". Pärast erastamist on ettevõte eduloo asemel pigem vaakunud kahjumi ja null-tulemuse vahel. Kuigi eelmise aasta tulemuseks raporteeriti kasumist, lisandus sellele klausel, et tegemist olevat erakordse tuluga.
Tekstiiliettevõtte tegevus on vastuoluline. Ühelt poolt ostetakse uut tehnikat - Polytexi lai tekstiilitrükkimise masin -, teisalt ollakse võlgu nii vee, elektri kui ka sooja eest. Peale selle veel riigimaksud. Ja endiselt on õhus töötajate streigiähvardus.
Praegu tundub, et Kreenholmil võib olla kaks arenguteed: kas pankrot, kus kõige suuremaks võlausaldajaks on ettevõtte emafirma Boras Wäfveri, või jõuline tehnoloogia uuendamine. Ka emafirma tunnistab, et aina raskem on maailmaturul võistelda odava Hiina ja India kaubaga. Pankrot annaks suure tõenäosusega rohelise tee Kreenholmi kinnisvaraarenduselele ja võib-olla ka tootmise üleviimise mõnda odavamasse riiki. Võimalik on ka Narvas suuremat lisaväärtust andva tööstuse arendamine.

Zillow on muutunud USA kinnisvarapiibliks
Aasta tegutsenud kinnisvaraportaal erutab ameeriklaste meeli, aga kogub ka kriitikat.
Eelmise aasta veebruaris avatud kinnisvaraportaal Zillow.com on pannud hinnasildi külge 67 miljonile Ühendriikide kodule ja teeninud sellega "Uue kinnisvarapiibli" hüüdnime.
Zillow' kiire edu tagatiseks on olnud uudne väljanägemine ja inimliku uudishimu arvestamine. Kinnisvaraportaal kasutub satelliidifotosid, millelt saab vaadata kogu riigi kinnisvaraturgu ning suurendada pilti osariigi, linna, tänava ja lõpuks majani välja. Uurides tervet riiki või ka mõnda piirkonda eraldi, on võimalik sisse lülitada tavalisteltki maakaartidelt tuntud värviskeem. Punased värvid tähistavad kõrget, sinised madalat ja vahepealsed keskmist taset. Zillow' puhul ei ole kõrgust muidugi arvestatud merepinnast, vaid mõeldakse ikka paiga kinnisvarahindade kõrgust või madalust. Nii märgib kõige tumedam punane hinda, mis ulatub üle 700 000 dollari (8,4 miljonit krooni), ja ennäe: see värv hakkab silma California rannikul, Florida ida- ja lääneosas, New Yorgis ja sealt põhja pool. Mujal kohtab seda vähem.

Sääsk aitab ise inimestel malaaria vastu võidelda
Leitud on viis, kuidas panna pisikesed vereimejad ise malaaria vastu võitlema.
Aastas miljoneid inimesi tappev malaaria levib sääskedega. Johns Hopkinsi ülikooli teadlased Mauro Marrelli ja Chaoyang Li on malaariavastases võitluses võtnud kasutusele vana sõjakavaluse: tee vaenlasest oma liitlane, kirjutab viimane Economist. Malaaria puhul, nagu teada, on vaenlasteks sääsed, kes kannavad edasi malaariatekitajaid, mis põhjustavad aastas hinnanguliselt üle kolme miljoni inimese surma.
Kui seni keskenduti peamiselt eesmärgile hävitada sihtmärk ehk malaaria ise, siis Marelli ja Li mõtlevad sellele, kuidas katkestada malaaria levikuahel. Eesmärgiks on aretada laboratoorselt sääsed, kes ise ohjeldaksid oma organismi sattunud malaariatekitajaid, ning siis levitada uut tüüpi sääsed loodusesse.

Enne sõda olid rikkad riigid USA ja Suurbritannia, Eesti jäi neist poole võrra maha
Eesti praegusaja rahvapärimuses levib kujutlus, et Eesti Vabariik oli jõukas Euroopa väikeriik, kus kraanist voolas sularasva ja majandusraskusi ei tuntud. See polnud nii. Tegelikult olime Euroopa keskmisest vaesemad. Naabritega võrreldes jäime Soomest maha veidi, Rootsist aga päris kõvasti. Lätist olime ehk kriipsukese ees, kuid leedulased olid meist kindlasti vaesemad.
Kui Eesti, Soome, Läti ja Leedu olid kõik veel agraarmaad, kus kõikjal töötas üle 60% inimestest põllu- ja metsamajanduses, siis Rootsi oli juba muutunud tööstusriigiks. Autofännidest eestlastele võib mainida, et Rootsis tuli üks auto 33 elaniku kohta, Soomes 90, Eestis 205, Lätis 335 ja Leedus lausa 928 inimese kohta.

Sakslastele kuuluv meditsiinitehas värbab uusi töötajaid
Storzi eesmärgiks on suurendada sel aastal töötajate hulka kolmandiku võrra.
"Tööjõudu on vaja, et täita emaettevõtte tellimusi," ütles ettevõtte tegevdirektor Tõnis Pilvisto. Saksa perekonnale kuuluva rahvusvahelise optiliste sondide ehk endoskoopide tootja Karl Storz Video Endoscopy Tallinna ettevõte kasvab jõudsalt.
Storzi tehas põhineb peenel käsitööl, mille käigus ühendatakse mikroelektroonikal, -optikal ja -mehaanikal põhinevad detailid. Ligi pool seadmete valmistamiseks vaja minevatest detailidest valmistatakse Eestis.
Storzi Eesti tehase edust annab tunnistust maikuus Tallinnas korraldatav rahvusvaheline endoskoopia konverents, mille käigus tehakse Tallinnas valmistatud seadmete abil patsiendi mao nn otseülevaatus. Hiiu onkoloogiakeskuses korraldatav vaatlus kantakse üle Radisson SAS-i konverentsikeskusse.

Hirm lati devalveerimise pärast mõjutab Lätis automüüki
Hirm Läti lati kursi muutumise ees on ajendanud Läti elanikke ja firmasid muutma oma seniseid liisingulepinguid.
Autokaupmeeste sõnul seotakse senised latil põhinevad liisingulepingud euro kursiga.
Parema müügitulemuse nimel on Lätis sõlmitud seitsme aasta pikkuseid ja suure jääkväärtusega kasutusrendilepinguid, mida Eestis ei riskita vormistada. "Praegu on liisijatel hirm ning lepingud vormistatakse ümber," tõdes Nissan Nordic Europe'i Balti osakonna juht Margus Mikk.
Tema hinnangul võib hirm lati pärast mõjutada ka automüüki tervikuna. "Paljud on autoostuotsust edasi lükanud ning see võib mõjutada väiksema turuosaga automarkide müügitulemust," ütles Mikk.

Šveitsi eurolugu on satanistlik
Šveitsi kristlased tahavad keelustada laulu, millega riik kavatseb võistelda sel aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel, kuna lugu on nende arvates satanistlik.
Valitsusele anti avaldus 49 000 allkirjaga, milles nõutakse karmide meetmete rakendamist DJ Bobo laulu "Vampires are alive" suhtes, kirjutab Ananova.
Protestijate arvates muudab 39-aastane laulja põrgu ja saatana tähenduse labaseks ning tema laulusõnad on okultsed, näiteks "vabasta oma vaim peale südaööd, müü oma hing" ja "taevast põrguni, naudi oma reisi".
"Meil pole midagi DJ Bobo vastu, kuid laulul on hävitav tähendus ning me tahame sellele lõppu teha," rääkis üks liikumise juhte Thomas Feuz.
DJ Bobo, õige nimega Baumann, on süüdistustega hädas: "See on naeruväärne ja absurdne. Need sõnad on ju väljamõeldised…igaühel on õigus öelda, mida tahab."

Baskini anekdoodid
"Mida tähendab haiglas kitsas spetsialiseerumine?"
"See on nii, et kui kaks medõde teevad haigele klistiiri, siis üks teab, kuidas seda panna, teine teab, kuhu panna!"
Kelner: "Palun, siin on teie kohv. Otse Lõuna-Aafrikast!"
Klient: "Nüüd ma sain aru, kust te pärit olete!"
Kaks töötajat vestlevad:
"Täna ma panin bossi lauale avalduse: "Te kas tõstate mu palka või ma lahkun firmast!""
"Ja millega teie jutuajamine lõppes?"
"Me jõudsime kompromissile. Tema ei tõstnud mu palka ja mina ei läinud ära!"

JÄRJEJUTT (2): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Dod-a-chock? Häälitsus kostis palju lähemalt. Vee pärast muret tundes oli ta unustanud eluka, kelle laine oli kaldale paisanud. Laskur vaatas ringi ja nägi olendit endast vaid nelja jala kaugusel. Eluka sõrad kaevusid teokarpidega kaetud kiviklibusse ja vedasid lähemale tema kopsakat sakilist keha, mis meenutas põgusalt skorpioni, kuid Roland ei märganud ta keha otsas mürgiastelt.
Järjekordne laine lähenes eelmisest märksa valjemini möirates. Elukas peatus hoobilt ning tõstis sõrad koomiliseks auhoiakuks.
See laine oli eelmistest suurem. Roland hakkas end uuesti mööda randa ülespoole vinnama. Kui ta käe kiviklibusse surus, lähenes elukas talle kiirusel, millest tema eelmised vaevalised ponnistused polnud mingit aimu andnud.

 "Kreisiraadio" seltskond alustas heategevust
Üleeile jõudis müüki "Kreisiraadio" raadionaljade esimene duubelheliplaat "Kreitest 1", mis sisaldab parimaid palu aastaist 1993-1996 ja mille müügist saadav tulu läheb heategevuseks Kreisiraadio fondi, mille asutasid Hannes Võrno, Tarmo Leinatamm ja Peeter Oja koostöös Eesti rahvuskultuuri fondiga.
"Kassetimüügist saadud rahast kavatsetakse toetada kas mõnd noort muusikut, lastekodu või kedagi muud. Piiranguid ei ole pandud," ütles Kuku peatoimetaja Janek Luts. "Kord aastas tehakse ettepanek stipendiumi määramiseks. Esimesel plaadil on ligi paarkümmend sketši, teisel on seitse trekki, seal on pikemad heietused," ütles Luts.
Plaatide jaoks on kvaliteetselt taastatud 46 raadiosaadet. Suure töö tegi Anu Välba, valides 40 tunni raadiomaterjali seast välja kuus tundi parimaid hetki. Enne jaanipäeva ilmub duubelplaat "Kreitest 2" ja oktoobris kolmas. Audioraamatud annab välja kirjastus Elmatar. Plaati müüakse hinnaga 199 krooni, iga esimest trükitakse 1500 tükki.

 "Trikimees" püstitas märtsi vaatajarekordi
Eelmise nädala kõige vaadatum saade oli Kanal 2-s alanud Jür- gen Veberi "Trikimees", mis 265 000 vaatajaga püstitas ka märtsi vaatajarekordi. Avasaadetest on veel suurema vaadatavuse teeninud vaid "Tantsud tähtedega" (295 000). Tavaliselt esikohal olev "Pealtnägija" esikümnes ei kajastu, sest saadet uuritud nädalal eetris ei olnudki.

FRANCIS FUKUYAMA: Ajalugu ajaloo lõpus
Viisteist aastat tagasi väitsin ma oma raamatus "Ajaloo lõpp ja viimane inimene", et kui ühiskond tahab olla modernne, ei ole alternatiivi turumajandusele ja demokraatlikule poliitilisele süsteemile.
Loomulikult ei taha kõik olla modernsed ja mitte kõik ei suuda rakendada institutsioone ning vajalikke poliitikaid demokraatia ja kapitalismi töölepanekuks, aga mitte ükski alternatiivne süsteem ei annaks paremaid tulemusi.
Kuigi "Ajaloo lõpp" oli seega põhiolemuselt arutlus moderniseerumisest, on mõni inimene minu teesi ajaloo lõpust sidunud president George W. Bushi välispoliitika ja USA strateegilise hegemooniaga. Ent need, kelle arvates minu ideed moodustavad intellektuaalse aluse Bushi administratsiooni poliitikale, pole pööranud tähelepanu sellele, mida ma olen alates 1992. aastast demokraatia ja arengu kohta rääkinud.
President Bush põhjendas algselt sissetungi Iraaki sellega, et Saddam Husseinil olid massihävitusrelvade arendamise programmid ja sidemed Al Qaidaga, samuti sellega, et Iraak rikkus inimõigusi ning seal puudus demokraatia. Kui kaks esimest neist põhjendustest 2003. aasta sissetungi järel kokku kukkusid, rõhutas administratsioon järjest enam oma tegude aluspõhimõttena demokraatia tähtsust nii Iraagis kui ka üldse Lähis-Idas.

HANS DERKITS: Isa ei ole ainult pangaautomaat
Mõne aja eest vallandus Austria meedias suur diskussioon vanemaõiguse üle: Austria ühe lahutatud juristi kolm last olid aastaid elanud täiesti kasimata korteris.
Aastatel 1992-1995 Tartu ülikoolis austria kirjanduse lektorina töötanud Hans Derkits kirjutab laste hooldusõiguse probleemist, millest ta on isana otseselt puudutatud: ta tohib oma kaheksa-aastase pojaga kohtuda vaid paar tundi aastas Tallinna linna ametiruumides.
Eesti Päevaleht
Korter oli täis rämpsu ja putukaid ning laste mänguasjadeks olid hiired, kellele nad panid isegi nimesid. Kuna lastel puudus kontakt teiste inimestega, oli neil välja arenenud teatud laadi omavaheline keel, mis oli terapeutidele raskestimõistetav. Kuna ema oli lapsed koolist välja registreerinud, ei torganud nende unarusse jätmine kellelegi silma.

ANTS JUSKE: Uue stagnatsiooni lävel
Hea kolleeg Johannes Saar kirjutas siinsamas rubriigis 27. märtsil artikli pealkirjaga "Reaktsioonilised ajad".
Tulnud värskelt Moskvast, kirjutas ta järgmist: "Reaktsiooniliste aegade saabumist kurdab praegu suure idanaabri loominguline intelligents. Ei kritiseerita enam, ei otsita alternatiive. Tuure kogub hoopis riigi-
truudus ja isikukultus... Kunstnikud on põgenenud esoteerilisse tegevusse." Midagi sarnast leiab autor ka tänapäeva Eestis.
Kõik see on loomulik. Iga murranguline aeg tekitab uusi ideid ja uusi inimesi. Meenutame kas või näiteks sõjajärgseid aastaid. Endine vaimueliit oli kas küüditatud, represseeritud või emigreerunud. Nii sai põlvkond, kes jäi nooruse tõttu mobilisatsioonidest puutumata, noorelt võimu juurde. Oli täiesti tavaline, et 25-aastaselt saadi partorgiks, kolhoosiesimeheks, professoriks või kõrgkooli rektoriks, ja nii kuni perestroikani, mil nad olid juba pensionieas või paadunud stagnandid.

DPA: Ignalina ja energiajulgeolek
Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese Poola-visiidil oli oluliseks teemaks energiapoliitika, märkis Saksa uudisteagentuur. Ilves arutas kohtumisel Poola presidendi Lech Kaczynskiga Balti riikide ja Poola koostööd uue tuumareaktori rajamiseks Leetu Ignalinasse.
"Poola ja Eesti on ühisel seisukohal, et uue tuumareaktori ehitamine Ignalinasse tugevdab nende energiajulgeolekut," teatas Poola parlamendi spiiker Marek Jurek pärast Ilvesega kohtumist.
Varssavis ka avaliku loengu pidanud Ilves rõhutas, et ühise energiapoliitika puudumine on suurimaks ohuks 27-liikmelise Euroopa Liidu julgeolekule.

REPLIIK: Kelle rahaga? 
Õiguskantsler Allar Jõks andis eile väga ühese hinnangu, et valimiste eel puhkenud luureskandaal oli siiski enamat kui ainult reformierakondlasest kaitseministri Jürgen Ligi isiklik kättemaks kaitseväe juhi kohalt poliitikasse (Isamaa ja Res Publica Liitu) lahkunud Tarmo Kõutsile. Jõksi analüüs ütles üheselt - kaitseväeluure jälitustegevuse käigus ületati seaduse piire. Kaitseminister Ligi on varem avalikult tunnistanud, et luuramiste, praeguses kontekstis siis ebaseaduslike luuramiste võtmeisik oli hiljuti peastaabi ülema kohalt Inglismaale õppima lahkunud brigaadikindral Alar Laneman. Kaitsejõudude peastaap peaks värskete uudiste valguses avalikustama, kelle raha eest Laneman Inglismaal õpib. Kas iseenda, brittide või taga targemaks, Eesti riigi rahaga.

JUHTKIRI: Ka sina, Juštšenko
1993. aastal saatis tollane Venemaa president Boriss Jeltsin sõnakuulmatuks osutunud parlamendi vastu tankid. See, mida lääs ülistas varem demokraatia triumfina, osutus tagasivaates esimeseks astmeks Vene lühikese demokraatia allakäigutrepil. Uks oli lahti tehtud - kui parlament edaspidi ei kuuletunud, valitses president oma ukaasidega. Tuli võimuvahetus ning presidendi asemel näeme nüüd juba pigem isakest tsaari.
Sama kibe pettumus vaatab praegu vastu Ukrainast, kus demokraatliku maailma hurraahüüete saatel võimule tulnud president Viktor Juštšenko saatis esmaspäeval laiali parlamendi. Presidendi peamine põhjendus oli, et… vastasleer hakkab muutuma liiga tugevaks. Viimaseks piisaks presidendi kannatusekarikasse sai üheteistkümne opositsioonis olnud saadiku üleminek tema suhtes vaenuliku peaministri võimuleeri.

Viinakatk ja kohalik võim
Alkoholi liigtarvitamine muutub aina teravamaks sotsiaalprobleemiks.Toomata siin väga täpselt ära neid liitreid absoluutset alkoholi (teadupärast vähemasti 15 liitrit), mille joomine ühe inimese kohta (imikud kaasa arvatud) ilmselt idioodistab tugevasti kogu meie rahva vaimupotentsi, kirjeldan vaid mõningaid ilminguid meie lausliberaalse valitsuse juhtimise all kiiresti arenevas jooma-Eestis.
Keskmises ja kogunisti raskes joobes üksi ja kambakesi autoga vastu teeäärseid kive või puid kägarasse kihutamised, sagenevad olmekaklused - see on vaid asjaloo väliseid külgi. Nooralkohoolikutel pole enamasti esikohal enam edasiõppimine või korraliku karjääri tegemine, vaid vabade tundide täitmine õlle-, long drink'i või siis koguni viski- või vodkarõõmuga.

Aaviksoo: ainult põhiseaduse muutmine käsuliine ei selgita
Vastse kaitseministri Jaak Aaviksoo sõnul on presidendi ettepanek anda kaitsejõudude juhataja nimetamise õigus valitsusele küll põhjendatud, kuid sellest ei piisa käsuliinide selgitamiseks.
"Arvan, et presidendi tehtud ettepanek see regulatsioon kaitsejõudude juhataja nimetamise kohta põhiseadusest välja võtta on põhjendatud, aga on selge, et ainuüksi selle regulatsiooni muutmisest ei piisa, käsuliinide selguse ja tsiviilkontrolliga on rohkem probleeme ja ma arvan, et need ongi esmased ülesanded, mille kallale tuleb asuda," ütles Aaviksoo intervjuus Aktuaalsele kaamerale.
Aaviksoo nimetas ühe olulisema ülesandena puudujääkide kõrvaldamise kaitseväe korralduse seaduses, mainides seda värske luureskandaali ühe peamise põhjusena. Ta nõustus õiguskantsler Allar Jõksi väitega, et kaitseväes asetleidnud luureskandaali eest vastutavad lisaks selles osalenud ohvitseridele ka kaitseväe juhataja, kaitseminister, kaitseministeerium ja valitsus.

Eestlaste kulud tervishoiule on tõusnud
Statistikaameti täna avaldatud uuringu kohaselt kulutavad eestlased tervishoiule aina enam.
Statistikaameti värske leibkonna kulutuste kohta tehtud uuringust selgub, et näiteks hambaravile kulutatud summa kasvas aastaga kaks korda, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Veskimägi IRLi esimeheks ei kandideeri
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kaasesimees Taavi Veskimägi kinnitas Eesti Televisiooni saates Paar, et ei kavatse kandideerida erakonna esimehe kohale.
Ajakirjanduses on seni kirjutatud, et tõenäoliselt saab Mart Laar IRLi esimehe kohale kandideerides endale vastaseks Taavi Veskimäe.
Mart Laar on varem teatanud erakonnale saadetud kirjas, et kandideerib IRLi esimehe kohale.
Ühenderakond valib esimehe erakonna üldkogul 26. mail.

Eestlanna oli ELi viktoriinis üliedukas
Eile Strasbourgis toimunud Euroscola päeval selgus, et Eesti neiu Meelika on üks parimaid Euroopa tundjaid.
Euroopa Parlamendis toimunud noortele mõeldud Euroscola programmis osales kokku üle 400 noore, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.
Lisaks Europarlamendi tööd tutvustavale programmile korraldati noorte vahel ka Euroopa teemaline viktoriin. Võitjaks tuli neljaliikmeline võistkond, mille edus oli tähtis roll just Eesti tüdrukul.

Eesti ja Läti politsei viisid läbi ühisreidi
Eesti julgestuspolitsei liikluseriüksus tegi Eesti piiripunktide lähistel Läti kolleegidega seni suurima ühisreidi.
Tähelepanu pöörati eelkõige rasketranspordile, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised. Tehniliselt mittekorras autod saadeti piirilt tagasi.
Politseinike sõnul ei ole probleeme üksnes piiril, vaid lausa reisibussidega Tallinna bussijaamas.

Savisaar soovitab Partsil hakata Laari ja Ansipi vahendusmeheks
Edgar Savisaar soovitab uuel majandusministril, Juhan Partsil valvata peaminister Andrus Ansipi ja Mart Laari vahelist läbikäimist nii, et see valitsuse tööd segama ei hakkaks.
"Võid astuda Laari ja Ansipi vahele vahendusmeheks, kes valvab, et nende kahe ambitsioonid tööd valitsuses segama ei hakkaks," kirjutas endine majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar oma blogis. "Võid ka astuda kõrvale ja teha oma tööd," lisas ta.
Savisaare hinnangul kajab inetu tüli ametkohtade pärast valitsuskoridorides veel kaua aega vastu. Endise ministri hinnangul on Partsil kaks valikut: "Sa ei saa olla natuke mõlema poolt või natuke ükskõikne. Ole oma valikus selge ja anna sellest Eesti inimestele teada."
"Ettevõtjad, tööandjad ja töötajad loodavad, et strateegiliste majandusotsuste langetamine ei takerdu selle vaidluse taha, kumb on kahest suurem liberaal, kelle pagunid on muljetavaldavamad ning kes kelle kassi-hiire mängus üle mängib," arvas Savisaar.

Savisaar sai ametlikult Tallinna linnapeaks
Endine majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar sai taas Tallinna linnapeaks.
Tänasel istungil hääletas Savisaare linnapeaks saamise poolt 35 volinikku. Kokku said hääletussedeli 35 linnavolikogu liiget.
Oma kõnes toonitas äsja taas linnapeaks valitud Savisaar, et usub volikogu liikmete omavahelisse läbisaamisse. "Oleme sina-peal nii siin saalis kui ka koridorides," ütles ta. Lisaks edastas ta julgustavad sõnad opositsioonile: "Ärme kardame mingeid mänge - nii siin kui ka Toompeal," ütles ta.
"Ma ei tahakski teid nimetada opositsiooniks, nagu seda tehakse Riigikogus, sest võrreldes parlamendisaadikutega on linnavolinikud rahvale lähemal ja ka üksteisele lähemal," ütles Savisaar.
"Tallinnas ei ole eraldi ja üksteisele vastandatud eestlasi ja venelasi, sakslasi ega juute. Kõik on üks suur Tallinna rahvas, Tallinna kodanikud. Nemad peavad tundma, et see on nende linn ja nende linnavalitsus. Kui nemad seda ei tunne, siis meie ehitus laguneb. Kui nemad seda tunnevad, siis see ehitus sujub," ütles ta.

Kulu põletamine on jätkuvalt keelatud
Seoses algava nädalavahetusega tuletab päästeteenistus inimestele meelde, et kulu põletamine on endiselt keelatud ning hoiatab tugeva tuulega lõkke tegemise eest.
Päästeteenistuse sõnul on lisaks kulupõletamisele keelatud ka lõkete tegemine, kui tuule kiirus on suurem kui 1,5 meetrit sekundis.
Lõkke tegemisel tuleb meeles pidada, et koht peab olema ettevalmistatud ning ümbritsetud mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi).
Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega. Tule tegemisel tuleb tagada ohutud vahemaad hooneteni ja metsani; lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast vähemalt 30 meetri kaugusel.
Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (nt: tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad, märjad oksad). Lõkkease tuleb uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.

Pealinn asutab sihtasutuse Tallinn 2011
Linnavolikogu otsustas asutada sihtasutuse Tallinn 2011, mille eesmärgiks on tagada Tallinna edukas kandideerimine ja valmistumine Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011.
Sihtasutuse, mille tegevust hakkab koordineerima kultuuriväärtuste amet, ülesandeks on koostada kultuuripealinna programm ja tegevuskava, korraldades sel eesmärgil idee- ja projektikonkursse, töötada välja majandamispõhimõtted ning nende alusel koondeelarve, teatas Tallinna linnavalitsus.
Sihtasutuse käivitamiseks teeb linn 300 000 krooni suuruse sissemakse.
Sihtasutuse nõukokku hakkavad kuuluma kultuuriministeeriumi, Eesti Linnade Liidu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt nimetatud esindajad.
Abilinnapea Kaia Jäppinen, kes on ka töögrupi Euroopa kultuuripealinn 2011 juht, kinnitas sihtasutuse töö jätkumist ka pärast 2011. aastat, mil see asub koostöös erinevate organisatsioonidega osalema pealinna kultuurielu arendamises.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerib Volli Kalm
17 Tartu Ülikooli professorit esitasid täna TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalmi ametlikult Tartu Ülikooli rektori kandidaadiks.
Esitajate hulgas oli professoreid üheksast teaduskonnast, sealhulgas kuue teaduskonna dekaanid, teatas TÜ pressiesindaja.
"Kandidaadi esitajad on üksmeelel, et professor Kalm on tugev ja rahvusvahelise tuntusega teadlane ja märkimisväärsete juhiomadustega väärikas kolleeg," ütles haridusteaduskonna dekaan Katri Raik
Ettepanekule on alla kirjutanud järgmised professorid: Aivar Kriiska, Mati Laur, Riho Altnurme, Tarmo Kulmar, Kalle Kirsimäe, Tiit Rosenberg, Kalle Merusk, Ülo Mander, Aaro Toomela, Mati Kilp, Tõnu Meidla, Tõnu Oja, Toivo Leiger, Vahur Ööpik, Helje Kaldaru, Eiki Berg ja Paul Varul.
Tartu Ülikooli rektori kandidaate saab esitada kuni 7. maini 2007. aastal. 24. mail toimub rektorikandidaatide vahel väitluskoosolek. Rektori valimised toimuvad 31. mail.

Lausing võttis majanduse taassünnipäeva eelnõu tagasi
Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest liige Tarmo Lausing võttis tagasi eelnõu, mille kohaselt oleks Eesti raudtee tagasiostmispäev - 9. jaanuar kuulutatud Eesti majanduse taassünnipäevaks.
Lausing kiitis enda parteiesimeest, lahkunud valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniministit Edgar Savisaart, kelle otsus Eesti Raudtee tagasiostmise kohta läks tema arvates ajalukku. Volinik väljendas tõsist rõõmu selle üle, et nüüdsest saab riik ise oma raudtee üle otsustada kuid tõdes, et tõenäoliselt mõistavad paljud eestlased selle otsuse tähtsust alles aastate pärast.
Kahjutundega teatas Lausing, et kuna tema idee osas ei ole seni konsensust saavutatud, võtab ta eelnõu tagasi. "Konsensust täna ei ole. Võtan menetlusest tagasi, kuid ainult ajutiselt. Sobival ajal esitan ettepaneku uuesti," kinnitas ta.
Lausingu arvates läks lisaks Savisaarele ajalukku ka lahkunud valitsuse peaminister Andrus Ansip, kelle enese ja partei huvides tehtud otsus pronkssõduri teisaldamise kohta tekitas keskerakondlase arvates korvamatut kahju nii Eesti sise- kui ka välispoliitikale.

Tallinn ei toetanud tuletõrjujatele ametikorterite andmist
Eelnõu, mis oleks tuletõrjujatele ettenäinud ametikorteri võimaluse, Tallinna volikogus toetust ei leidnud.
Volikogu otsustas tänasel istungil mitte toetada Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra muutmist, mis oleks sarnaselt politseinikega taganud tuletõrjujatele ametikorteri.
Eelnõu algatanud Isamaa- ja Res Publica liitu kuuluva Tarmo Kruusimäe põhjendas selle vajalikkust tuletõrjujate madala palgaga ning sellega, et eluasemeprobleemide tõttu lükkavad nad ka pereloomise edasi.
Kruusimäe sõnul ei ole madala palgaga tuletõrjujatel võimalik oma kodu muretsemiseks isegi pangalaenu võtta. Tema sõnul on kuu keskmine üür Tallinnas ligi 5000 krooni.
Linnavarakomisjoni esimehe Leonid Mihhailovi sõnul otsustas komisjon eelnõud mitte toetada, sest peab prioriteetsemaks sundüürnike, lasteaiakasvandike ning kinnipidamiskohast vabastatute eluasemeprobleemide lahendamist. Lisaks toodi välja linnavalitsuses plaanitav eelnõu, mille kohaselt ehitavad kaks erafirmat 2008. aasta teiseks pooleks valmis 1645 korterit, mille linn saab 10 aastaks oma kasutusse.

Tallinn toetab vaktsineerimist
Tallinna volikogu otsustas muuta sotsiaaltoetuste maksmise korda linnas võimaldamaks osaliselt hüvitada toimetulekuraskustes inimeste vaktsineerimiskulusid.
Otsuse kohaselt muutub linna eelarvest makstavate ja perekonna sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise kord, teatas Tallinna linnavalitsuse pressitalitus.
Lastele, puudega ja eakatele inimestele retseptiravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks muudetakse makstava toetuse nimetust, lisades retseptiravimitele ka vaktsineerimise. Sellega avaneb sotsiaalhoolekande osakondadel võimalus hüvitada toimetulekuraskustes inimestele osaliselt ka vaktsineerimise maksumus.
Nagu märkis abilinnapea Merike Martinson, tahab linn senisest enam toetada majanduslikult vähekindlustatute tervise edendamist.
Teine eelnõu, mis seisnes üle 65-aastastele tallinnlastele gripivastase vaktsineerimise kulude hüvitamises, volikogus toetust ei pälvinud.

Tarbijakaitseamet seljatas kohtus Olympic Casino
Tallinna halduskohus jättis jõusse tarbijakaitseameti ettekirjutuse Olympic Casino Eesti AS-le, millega amet kohustas ettevõtet lõpetama hasartmängureklaamide avalikustamise väljaspool mängukohti.
Tegemist on 2005. aastal alanud kohtuvaidlusega, mille raames Olympic Casino Eesti AS vaidlustas kohtus tarbijakaitseameti reklaamiseaduse alusel tehtud väärteootsuse, millega amet trahvis ettevõtet 40 000 krooni suuruse rahatrahviga keelatud hasartmängu ja mängukohtade reklaami avalikustamise eest väljaspool mängukohta.
Tallinna linnakohus tunnistas ameti otsuse sisuliselt õigeks, kuid tühistas selle seoses asjaoluga, et keelatud reklaami avalikustaja vastutus ei olnud piisavalt tuvastatud.
Olympic Casino Eesti AS'i poolt jätkuva reklaamiseaduse eiramise lõpetamiseks tegi tarbijakaitseamet 2005. aastal järgmise sammuna ettevõttele ettekirjutuse, millega kohustas ettevõtet lõpetama seadusevastaste hasartmängureklaamide avalikustamine väljaspool mängukohti. Olympic Casino Eesti AS vaidlustas ameti ettekirjutuse halduskohtus. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, tunnistades käesoleval nädalal ameti ettekirjutuse õigeks.

IRL-i valimiskampaania maksis ligi 20 miljonit krooni
Isamaa ja Res Publica Liit esitas täna riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile valimiskampaaniaks kasutatud vahendite ja kulude aruande.
Kampaania kogukulu on 19,8 miljonit krooni, teatas erakond.
IRL kulutas reklaamile teles 5,2, raadios 0,8, trükimeedias 1,8, muudel trükistel 6,0 ja teisteks kuludeks 6,0 miljonit krooni.

Reform kulutas valimiskampaaniale 32,4 miljonit krooni
Valimised võitnud Reformierakond kulutas valimiskampaaniale 32,4 miljonit krooni, liikmemaksudest, annetustest ja riigieelarve eraldistest laekus erakonnale 29,9 miljonit krooni.
Reformierakond andis Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile üle erakonna valimiskulude aruande, teatas erakond.
Enim kulus Reformierakonnal telereklaamile - 8,6 miljonit, trükistele 3,5 miljonit, reklaamidele ajalehtedes ning ajakirjades 3 miljonit ja raadioreklaamile pisut alla ühe miljoni. Muud kulutused olid ligi 8 miljonit, mille hulgas on valdavalt tööjõukulud ja erinevad reklaamkingitused. Suhtekorralduskulud jäid alla poole miljoni krooni. Avalikele üritustele kulus 2,5 miljonit, postikuludeks 1,5 miljonit krooni.
Väljaspool erakonna üldist kampaaniat ehk üksikisikute poolt täiendavalt tehtud kulutused jäid pisut alla kahe miljoni krooni.

Volikogu vabastas ametist Tallinna linnapea ja kaks abilinnapead
Tallinna volikogu otsustas täna vabastada Jüri Ratas linnapea ning Olga Sõtnik ja Kalev Kallo abilinnapea kohtadelt.
Linnapea vabastamine toimus avaliku teenistuse seaduse alusel seoses Jüri Ratase valimisega riigikogu liikmeks. Volikogu otsustas maksta Ratasele tulemustasu poolteise kuu ametipalga ulatuses.
Ratas tänas volikogu liikmeid hea koostöö eest linnavalitsusega.
"Olete olnud mulle head tööandjad, meie suhted on olnud töised, kuid kui vaja, olete juhtinud tähelepanu ka kitsaskohtadele ja andnud endast parima, et võitja oleks eeskätt Tallinna linna elanik," ütles Ratas.
Volikogu vabastas samuti linnavalitsuse liikme kohustustest ja teenistusest kaks abilinnapead - Olga Sõtniku ja Kalev Kallo. Vabastamise aluseks oli samuti avaliku teenistuse seadus ja riigikogu liikmeks valituks osutumine.

Ansipi esindusautoks saab seitsmenda seeria BMW
Julgestuspolitsei vahetab lähipäevil välja Eesti peaministri Andrus Ansipi esindusauto Audi A6, mis asendatakse seitsmenda seeria BMW-ga.
Soetatav BMW on hetkel kasutusel olevast ametiautost klass suurem, vastates igati mobiilkaitse üldtingimustele ning võimaldades peaministril töötada ka teel olles, teatas julgestuspolitsei pressiesindaja.
Auto valis välja julgestuspolitsei komisjon ning valikul võeti arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad peaministri julgestusel määravaks saada.
Uus sõiduk kuulub julgestuspolitsei omandisse ning võimaldab pakkuda peaministri julgestamisel terviklahendust.
Sõiduki vahetusega tehtavad kulutused jäävad samasse suurusjärku praeguse ametiautoga ning on planeeritud julgestuspolitsei eelarvesse.

President kohtus Kadriorus uue valitsusega
President Toomas Hendrik Ilves võttis täna Kadriorus vastu riigikogus ametivande andnud Andrus Ansipi juhitava vabariigi valitsuse.
Eesti riigipea soovis uue valitsuskabineti liikmetele edu ja meeskonnavaimu.
"Tehke tihedat koostööd kodanikuühiskonna, haritlaskonna ja opositsiooniga. Tehke Eesti suuremaks, nii et Eestis oleks hea kõigil, kes siin elavad," pani president Ilves ministritele südamele.
"Loodan, et see valitsus püsib kindlalt järgmised neli aastat, see on aga võimalik üksnes siis, kui töötate ühtse meeskonnana," ütles Eesti riigipea.
President Ilves annab kohtumise järel uue valitsuse liikmetele Kadriorus lõunasöögi.

Pärnu päästeametnikel lasub kuriteokahtlus
Enne mitme maakonna päästeüksusi ühendava Lääne-Eesti päästekeskuse tekkimist Pärnumaa päästeteenistust juhtinud Jaanus Teearu pani väidetavalt just sel ajal toime kuriteo.
Lääne ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järva prokurör Merike Lugna ütles, et Teearul lasub suure pistise võtmise kahtlus, kirjutab Parnu Postimees.
Ajavahemikul 2. juunist 2005 sama aasta 23. detsembrini, kui toimus Pärnu depoo juurdeehituse rajamine, olevat hoonet ehitanud firma tasunud tööde ja teenuste eest ka Teearu eramu ehitusel - tööde ja teenuste kogusumma, mille firma Teearu asemel tasus, olevat üle 300 000 krooni.
Teearu nimetas kahtlustusi absurdseks, sest miks pidanuks riigihanke avatud pakkumises kõige väiksema pakkumise teinud firma veel temale maksma.
Kõnealuse riigihanke pakkumismenetluse korraldanud päästeosakonna haldusteenistuse juht Marek Kukk on samuti kuriteos kahtlustatav.

Tallinnas läks vanem naine kaduma
Põhja politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talitus otsib teadmata kadunud 57-aastast Õie Bobretsovat.
Bobretsova lahkus oma kodust Tallinnas Paldiski maanteel 31. märtsi õhtul kella 19 ajal ning tänaseni puudub informatsioon tema asukoha kohta.
Naine on umbes 165 cm pikkune, keskmise kehaehituse ning heledate lühikeste juustega. Ta kandis tumerohelist jopet, helehalli baretti, musti pükse ja musti saapaid.
Politsei palub kõigil, kellel on informatsiooni pildil kujutatud naisterahva kohta, helistada Põhja politseiprefektuuri telefonidel 612 4365, 552 4915 või politsei üldnumbril 110.

Riigikogus moodustati kaks parlamendirühma
Riigikogus moodustati täna kaks parlamendirühma: Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm ja Eesti-Türgi parlamendirühm.
Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma kuuluvad esimees Eldar Efendijev, aseesimees Evelyn Sepp ja liikmed Helle Kalda, Valeri Korb, Tiit Kuusmik, Kristen Michal, Tatjana Muravjova, Keit Pentus, Nelli Privalova, Rain Rosimannus, Olga Sõtnik.
Eesti-Türgi parlamendirühma kuuluvad esimees Evelyn Sepp, aseesimees Eldar Efendijev ja liikmed Helle Kalda, Valeri Korb, Jaan Kundla, Tiit Kuusmik, Inara Luigas, Kristen Michal, Tatjana Muravjova, Kadri Must, Keit Pentus, Nelli Privalova, Olga Sõtnik ja Mai Treial.

Harjumaal püsib iive positiivsena
Märtsis registreeriti Harju maavalitsuse perekonnaseisuosakonna andmetel 125 lapse sünd, surmaakte koostati kokku 112.
Poisse sündis 72 ja tüdrukuid 53. Esmasündinuid oli 59, teisi lapsi 44, kolmandaid 20, viiendaid ja kümnendaid üks.
Surmaakte koostati kokku 112, kusjuures suri 50 meest ja 62 naist. Õnnetusjuhtumi tõttu suri kolm inimest ja alkoholimürgitusse üks.
Lahkunute keskmine vanus oli 75 eluaastat. Mehed elasid keskmiselt 72- ja naised 78-aastaseks. Registreeriti kuus abielu.
Nime muutis üks inimene.

Kuldses Börsis elektripüügivahendit müünud mees sai trahvi
Keskkonnainspektsioon karistas elektrilise kalapüügivahendi müüjat 18000 krooni suuruse trahviga, lisaks tuleb seaduserikkujal tasuda 1720 krooni ekspertiisitasu.
Ebaseadusliku püügivahendi müümiselt tabatud Tartu elanik Kaupo K. väitis, et tema pakutav seade on elektrikarjus, mida võib ka poest osta.
Tõendamiseks korraldatud ekspertiis näitas, et tegemist on siiski elektrilise kalapüügiseadmega, mille omamine, müümine, transportimine ja kasutamine on seadusega keelatud.
Kuldse Börsis oli ka sama isiku kuulutus, millega ta pakkus müügiks elektrilist kalapüügiseadet, lubades ostjale eelnevalt seadme proovimise võimalust.
Ebaseaduslik püügiseade konfiskeeriti.
Kui varem oli seadusega keelatud elektriga kalapüük, siis alates käesoleva aasta 7. jaanuarist on kalapüügiseaduses säte, mis keelab ka elektriliste püügivahendite valmistamise, omamise, ladustamise, müümise ja transportimise, välja arvatud juhul, kui seda tehakse kalavarude uurimise eesmärgil.

IRLi parlamendifraktsiooni tuli neli asendusliiget
Täna andsid Riigikogu liikme ametivande neli IRLi poliitikut, kes on täna ametisse asunud valitsuse nelja ministri asendusliikmed.
IRL on Eesti 39. valitsuses esindatud viie ministriga: kaitseministri kohale on asunud Jaak Aaviksoo, haridus- ja teadusministri ametisse Tõnis Lukas, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööd on asunud juhtima Juhan Parts, põllumajandusministrina andis ametivande Helir-Valdor Seeder ja uus minister siseministeeriumis on Vallo Reimaa.
Lukase asendusliige Margus Tsahkna on IRLi peasekretär Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär. Ta on abielus, kahe lapse isa. Erakonnaga liitus ta 2001. aastal, et seista Eesti käekäigu ja rahvuslik-konservatiivse maailmavaate eest. Margusel oli oluline roll Res Publica ja Isamaa jõudude ühendamisel.
Aaviksoo asendusliige Ott Lumi oli enne parlamenti tulekut IRLi eelmine peasekretär. Enne poliitikasse tulekut töötas ta suhtekorraldajana. Ott on abielus, tütre isa. Sarnaselt Margusele oli ka temal märkimisväärne roll kahe konservatiivse erakonna - Isamaaliidu ja Res Publica - ühendamises.

Nädalavahetusel hakkab lörtsi sadama
Lörtsi- ja vihmasadu on Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi prognoosi kohaselt oodata nii reedel kui laupäeval.
Reedel on muutliku pilvisusega ilm. Kohati võib vähest lörtsi või vihma sadada. Päevased õhutemperatuurid jäävad ühe kuni viie soojakraadi vahele. Puhub loodetuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-18 m/s.
Laupäeval on samuti muutliku pilvisusega ilm. Kohati sajab vähest lörtsi ja vihma. Päevased temperatuurid jäävad ühe kuni viie soojakraadi vahele. Puhub lääne- ja edelatuul 4-10, rannikul puhanguti 12-15 m/s. Õhtul tuul nõrgeneb.
Sadu jätkub ka pühapäeval. Sooja peaks tulema kolm kuni kaheksa kraadi.

Uus valitsus andis ametivande
Reformierakondlasest peaminister Andrus Ansipi koostatud valitsus andis täna kell 10 riigikogus ametivande ning astus ametisse.
Uue valitsuse moodustavad Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon.
Peaminister Ansip luges ette ametivande ning seejärel andsid ametivandele allkirja kõik uue valitsuse ministrid.
Ühtlasi vabastas president Toomas Hendrik Ilves täna ametist 2005. aastal ametisse astunud Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu esindjatest koosnenud valitsuse.
Eile päeval andis riigikogu 62 poolthäälega Andrus Ansipile volitused valitsuse moodustamiseks ning õhtul nimetas president Ilves uue valitsuse ametisse.
President Ilves kohtub uue valitsuse liikmetega täna Kadriorus.

Pensionär võis postkontorist saada võltsitud 500-kroonise
Narva pensionär väidab, et sai postkontorist võltsitud 500-kroonise rahatähe.
Narva politseiosakonna pressiesindaja Kristina Kostina sõnul sai 4. aprillil 69-aastane Taisa postkontorist pensioniraha ning avastas hiljem, et üks 500-kroonine rahatäht on võltsimistunnustega.
Kostina ütles Päevaleht Online'ile, et pensionäri sõnul sai ta võltsitud 500-kroonise just postkontorist ning politsei uurib hetkel võltsitud raha päritolu.

Eesti Päevalehe kojukanne hilineb Tallinna piires
Tänane Eesti Päevaleht ei jõua trükitehnilistel põhjustel mõnedes Tallinna piirkondades õigel ajal tellijani.
Leht jõuab tellijani päeva jooksul.
Eesti Päevaleht vabandab!

Urmas Ott tuleb tagasi teleekraanile
Raskest haigusest paranev Urmas Ott peab plaani sügistest tööle naasta.
Urmas Oti telesaateid produtseerinud Raivo Suviste kinnitab, et nad on Otiga asja arutanud ning koostööks mõtteid on, kirjutab Eesti Ekspress.
"Praegu pole need veel väga konkreetsed, sest telekanalid alles hakkavad järgmise hooaja plaane tegema. Kuu või pooleteise pärast on pilt selgem," ütleb Suviste.
Oti tervis - mis haigust ta põeb ja kas ta üldse saab teletöö juurde tagasi pöörduda -, on terve talve olnud hoogsate kuulujuttude teema. Ott ise on talle omaselt keeldunud vastamast igasugustele tervist ja eraelu puudutavatele küsimustele.
Oti sõprade sõnul on ta praeguseks tõsised terviseprobleemid seljatanud. Ta on rõõmsameelne ja ergas. Nädala alguses, mil Ekspress maestrole helistas, ajas ta linnas töiseid asju.

Mees hukkus autot remontides
Hiiumaal juhtus eile õnnetus, kus sõiduauto vajus enda all olnud mehele peale, mille tagajärjel mees suri.
Hiiumaal Käina vallas Kogri külas vajus eile õhtul kella 18.09 ajal sõiduauto Volkswagen peale auto all olevale Ovele (s 1962).
Mees suri vigastustesse kohapeal.

Kolme inimese surmaga lõppenud avarii põhjustaja pääseb kautsjoni vastu koju
Pärnu maakohus vabastas 600 000 krooni suuruse kautsjoni vastu vahi alt läänevirulase Mikk Segeri, keda süüdistatakse mullu augustis Vändra lähedal kolme inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamises.
Seger taotles 300 000 krooni suuruse kautsjoni vastu vabastamist, põhjendades seda jalaraviga. Segeri jalga opereeriti vahi all viibimise ajalgi, kuid see pole siiani paranenud ja mädaneb, kirjutab Virumaa Teataja.
Pärnu maakohus rahuldas Segeri taotluse, suurendades kautsjonisumma kahekordseks ehk 600 000 kroonile.
Kohus hakkab Segeri süüasja arutama 25. septembril, kohtus süüdi mõistmise korral võib talle määrata kuni 12-aastase vanglakaristuse.

Rakvere lähedal toimus ahelkokkupõrge
Rakvere vallas Rakvere-Haljala maantee neljandal kilomeetril juhtus eile lõuna ajal liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku kolm autot.
Rakvere vallas Rakvere-Haljala maantee neljandal kilomeetril juhtus eile kella 14.15 ajal liiklusõnnetus, kus vasakpöörde võimalust ootavale sõiduautole Mitsubishi Golt, mida juhtis 25-aastane Anne-Liisi, sõitis tagant otsa Opel Vectra, mida juhtis 68-aastane Vello.
Kokkupõrke tagajärjel paiskus Mitsubishi vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu tuleva Renault Grand Espace, mida juhtis 35-aastane Piret.
Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi Mitsubishi juht, kes toimetati Rakvere haiglasse.

Must: saab näha, kas Reformierakond suudab oma lubadusi täita
Pärnumaalt riigikokku valitud Kadri Must ütleb, et Keskerakond ei tunne valitsusest välja jäämise pärast kibestumist, vaid hakkab riigikogu opositsioonis huviga jälgima, kuidas Reformierakond oma valimisloosungite sõnu sisuga täita üritab.
Keskerakonna peasekretäri Kadri Musta sõnul valis Reformierakond praegused koalitsioonipartnerid selleks, et kõigepealt enda lubadused ellu viia ja siis vaadata, mis edasi saab, kirjutab Pärnu Postimees.
"Siin võib juhtuda see, et Reformierakonna partnerid tunnevad ennast nii ebakindlana, et nad ei julgegi tõsiselt tööle hakata, sest nad ei usu, et see liit kestab kaua," ütles Must.
Ka leidis Must, et Reformierakonna valimislubadused olid sõnad ilma sisuta.
"Saab näha, kas Reformierakond suudab oma sõnu sisuga täita ka pärast seda, kui meid enam valitsuses neid toetamas ei ole," märkis Must.

Politseiniku hoovist auto ärandanud noorukid on tabatud
Operatiivtöö tulemusena tabas politsei teisipäeval noorukid, kes ööl vastu laupäeva ärandasid politseiniku hoovist sõiduauto ja tegid sellega kaks avariid.
"Tegu on kahe Kuressaare ametikoolis õppiva mandrilt pärit noorukiga, kes panid oma teo toime alkoholijoobes," lausus Saaremaa ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu ajalehele Meie Maa.
Tema sõnul ei andnud noorukid end politseile ise üles, vaid nad tabati politsei operatiivtöö tulemusena.
Maripuu sõnul ei põhjustanud noorukid Kuressaare politseijaoskonna vanemkonstaabli Andres Koppeli koduhoovist ärandatud sõiduautoga Chevrolet kahte avariid tahtlikult, vaid olematust juhtimiskogemusest.
Seaduse kohaselt ähvardaks noorukeid auto ärandamise ja omavolilise kasutamise eest rahatrahv või kuni kolme aasta pikkune vangistus.

Saaremaal Saiklas hävis tules puidutöökoja tsehhi katus
Seni teadmata põhjusel puhkenud tulekahju tagajärjel hävis eile hommikul Saaremaal Orissaare vallas Saikla külas aiamaju tootva OÜ Novara puidutöökoja akende ja uste tsehhi katus.
OÜ Novara ühe omaniku ja juhatuse esimehe Hasso Sõnajala sõnul märkas viis minutit enne kella kaheksat puidutöökoja poole suundunud töömees tsehhi katuse ääre alt suitsu tulemas ja äratas puidufirma teise omaniku, kes ööbis Saiklas, kirjutab Meie Maa.
Kui Orissaare päästjad kell 7.57 häirekeskusesse saabunud teate peale seitsme minuti pärast kohale kihutasid, oli töökoja katusest leek väljas. Põlengus hävis vaid hoone katus, seest jäi hoone tulest puutumata.
Tegemist on tänavu juba teise puidutöökojas puhkenud tulekahjuga Saaremaal.

Mõisakoolidele terendavad miljonid
Võib olla üsna kindel, et Koigi ja Laupa mõisakool saavad Norrast kokku 40 miljonit krooni abiraha, millega on võimalik Järva maakonna kaks mõisakooli korda teha.
Aastaid Järvamaa mõisakoolide ühendust ja Laupa põhikooli juhtinud Piret Rammo selgitas, et Norra riigi abirahast mõisakoolidele on räägitud aastaid, kuid nüüd on Laupa ja Koigi toetusele üsna lähedal, kirjutab Järva teataja.
Rammo selgitas, et Eesti riik valis paljude kavandite hulgast välja seitse mõisakooli, mida toetada, nüüd tuleb oodata heakskiitu Brüsselist ja Norrast.
Eesti-voorust edasipääs lisab küll rahalootust, kuigi sadat protsenti kindlust siiski veel pole. Rammo teada kandideerisid Norra abirahale ka Väätsa, Koeru ja Sargvere mõis.

Politsei konfiskeeris 400 Viimsi elaniku paberid
Politsei võttis Viimsi vallavalitsuses teisipäeval toimunud läbiotsimisel ära rohkem kui 400 inimese elukohateated.
Tegemist on uue pöördega kriminaalasjas, kus uuritakse 2005. aasta Viimsi vallavolikogu valimistulemuste võimalikku võltsimist, kirjutab Eesti Ekspress.
Korruptsiooniprokurör Janar Lutsu sõnul registreeris Viimsi vald kuu aega enne valimisi mitu korda rohkem elanikke kui tavaliselt. Näiteks pandi ühe eramu aadressil kirja 22 elanikku.
"Uurimisega püütakse välja selgitada, kas tegemist on tuttavate-sõpradega, kes registreerisid ennast ajutiselt Viimsi elanikeks või on selle taga midagi muud," ütleb prokurör Luts.
Elukoha märkimine andis inimestele võimaluse osaleda vallavolikogu valimistel.

Kalevi staadioni tribüünidele tulevad korterid
Kui Oliver Kruuda kontrolli all olev Kalev REC ja/või Arco Vara mehed eesotsas Viljar Arakase ja Richard Tomingasega saavad võimaluse anda uus nägu Kalevi keskstaadionile südalinnas, plaanivad Kalevi staadioni rekonstrueerimise käigus tribüünide kohale ehitada ka korterid.
Tallinn saab mitte ainult uue kaasaegse mitmeotstarbelise staadioni, mis teeks silmad ette A Le Coq Arenale, vaid tribüünidele ehitataks ligi 200 korterit ja tuhandeid ruutmeetreid äripinda vaatega otse staadionile, kirjutab Eesti Ekspress.
See tähendab, et tulevased elanikud ei peagi tantsupeo piletit ostma - kõik 7000 tantsijat paistavad köögi või magamistoa aknast.
Idee rajada korterid tribüünidele rabas spordiseltsi Kalev jalust. Seltsi peasekretär Rein-Vello Ojavere valib projektist rääkides sõnu ettevaatlikult: "Keegi ei oska öelda, kas kuuekordne maja sobiks spordistaadionile."

Ansipi troonikõnet riigikogus saatis vaikiva ajastu hingus
Eile riigikogus vaikiva hoiaku võtnud opositsioon suutis sügavalt jahmatada koalitsiooni ja eriti peaministrit Andrus Ansipit, kellel tuli "troonikõne" järel vastata kõigest ühele küsimusele.
Võimuliidu tegevuskava kohta tavapärase ettekande pidanud Ansip pääses vastasleeri kardetud kadalipust kergelt - 20-minutilise ettekande ja rohelise Aleksei Lotmani maaelu puudutava küsimuse järel kogus ta parlamendilt 62 poolthäält, kirjutab Postimees.
Tema ja kolmikliidu valitsuse vastu ei vaevunud hääletama ükski opositsioonisaadik.
Kõik Eesti sõjajärgsed peaministrid on ametisse hääletatud pärast pikka ja vihast küsimuste-vastuste vooru, mille käigus vastasrind valitsusjuhile armu ei anna.
Keskerakond ootab Ain Seppiku sõnul, et uus valitsusliit täidab antud lubadused ja asub toetama ka opositsiooni häid eelnõusid.
Rahvaliidu fraktsiooni esimehe Karel Rüütli sõnul annab Rahvaliit uuele valitsusele sada päeva, et näha, kuidas sujub nii võimuleppe täitmine kui ka kolme erakonna koostöö.

Mees sõitis otsa 6-aastasele lapsele
Paides toimus eile õhtul liiklusõnnetus, kus mees tagurdas otsa 6-aastasele lapsele.
Paide linnas toimus eile õhtul kella 17.50 paiku liiklusõnnetus, kus kus sõiduauto Ford Probe, mida juhtis kaine ja juhilubadega 22-aastane Janar, ei veendunud enne tagurdamist selle ohutuses ja sõitis otsa auto taga olnud 6-aastasele lapsele.
Laps toimetatud Järvamaa haiglasse.

Väidetav autovaraste juht võeti vahele
Väidetav luksusautovaraste juht Stanislav Volkov võeti vahele.
Stanislav Volkov on mees, keda kaks endist keskkriminaalpolitsei juhti on avalikult nimetanud allilmas üheks olulisemaks tegijaks, kirjutab Postimees.
Tema väidetava juhtimise all õitses aastaid varastatud autode tagasimüük ja tema alluvateks on politsei andmeil lainetena kalleid luksusmasinaid jahtinud professionaalsed autovargad.
Just autovaraste nahaalne ja karistamatu tegevus, kus halvimatel päevadel näpati Tallinna tänavatelt kuus-seitse autot, sundis politsei ja prokuratuuri tagajalgadele.
Iga üksiku autovarguse uurimine jäeti sinnapaika. Pihtide vahele võeti konkreetsed rühmitused, mis kõigest mõne kuu jooksul suudeti lõhkuda ja liikmed trellide taha pista.

Puhtu rannas sulab kirka kevadpäikese käes hiiglaslik jäävall
Läänemaal Virtsu lähedal on selle kevade suurimaks vaatamisväärsuseks kohati ligi seitsme meetri kõrgune jäävall, mille märtsikuine torm Puhtu rannale paiskas.
"Avastasin selle juhuslikult kolm nädalat tagasi, praeguseks on vall pea meetri jagu madalamaks sulanud," ütleb põline virtsulane Rein Küttim, näidates päratut jääkamakatest moodustunud looduseimet, milletaolist nähti Virtsus viimati üle poole sajandi tagasi. "Algul tundus, et lõuna poolt puhunud torm on kogu Riia lahe jää vaid sellele mõnesaja meetri pikkusele rannaribale kokku ajanud!"
Ereda kevadpäikese käes silmipimestavalt kiiskava jäävalli ääres seistes tundub, et tegemist on paranähtusega, sest mitte kuskil mujal kui just sellel lühikesel rannaribal ei hakka silma ühtegi jääkübet. Otsekui oleks see nõiaväel taevast Puhtu-Laelatu looduskaitsealal asuva ornitoloogiajaama lähedale maha potsatanud.

Reformierakonna juhatus valis eile Tartule uut linnapead
Tartu linnapeaks kandideerivad Krista Kruuv, Urmas Kuurse ja Jaanus Kriisk.
Eile kogunes Tartu Reformierakonna juhatus, et arutada täna kultuuriministri ametisse astuva Laine Jänese tühjaks jäetud Tartu linnapea koha täitmist.
Juhatuse koosolekule olid kutsutud ka kolm võimalikku tulevast Tartu linnapea kandidaati.
Nii endise purjetaja ja Geenivaramu endise juhataja Krista Kruuvi, Elva linnapea Urmas Kuurse kui ka ettevõtja Jaanus Kriiski kandidatuuri seadis juhatuses üles Laine Jänes.
Valiku teeb erakona juhatus
"Arvan, et minu poolt oleks viisakas pakkuda Tartu linnale võimalikud linnapeakandidaadid," põhjendas Jänes oma motiive. Jänese sõnul hindab ta kõigi kolme kandidaadi võimalusi saada linnapeaks võrdselt ning lõpliku valiku peab tegema erakonna Tartu piirkonna juhatus.

Riigikogu komisjon uurib täna erakondade rahakotte
Täna peavad erakonnad ja üksikkandidaadid esitama riigikogu nn korruptsioonikomisjonile aruande oma valimiskampaania rahastamise kohta. Eile tegid seda juba sotsiaaldemokraadid ja rohelised, kes kulutasid kampaaniale vastavalt kaheksa ja 2,5 miljonit krooni.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) kampaania maksumusest ligi 5,6 miljonit kulus valimisreklaamile. Valimiskuludest pea 4,44 miljonit krooni tasus SDE aruandeperioodil laekunud rahast, millest ligi kolmandik pärineb riigieelarvelisest toetusest. Lisaks võttis erakond Sampo pangast kolm miljonit krooni laenu.
Valimistel riigikogus kuus kohta saanud erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Aleksei Lotman andis komisjonile üle ka roheliste aruande, mille järgi kulutasid nemad valimiskampaaniale kaks ja pool miljonit ehk täpsemalt 2 499 960 krooni ja 13 senti.

Jõksi hinnangul rikkus sõjaväeluure seadust
Õiguskantsleri hinnangul tuleks luureskandaalide vältimiseks seadusandlust täiendada.
Õiguskantsler Allar Jõksi analüüs tuvastas, et kaitseväe peastaap tegutses ebaseaduslikult, kui sõja-väeluurajad kaitseministeeriumi ametnike järele luurasid.
"Menetluse käigus selgus, et kaitseväeluure jälitustegevuse käigus kogutud ja analüüsitud teave oli tunduvalt ulatuslikum, kui olnuks vajalik seaduses lubatud julgeolekukontrolli läbiviimiseks," teatas Jõks.
Jõks märkis, et kaitseväeluure tegevus on erinevates seadustes reguleeritud äärmiselt vastuoluliselt. Riigisaladuse seadus justkui eeldaks, et peastaap tegeleb ka luure- ja vastuluurega, ent julgeolekuasutuste seaduses peastaapi mainitud ei ole. "Seeläbi ei laiene peastaabile vastavat pädevust ja volitusi, et ta saaks riigisaladuse seaduses toodud funktsioone täita," nentis Jõks.

Eksamineerijatele teeb muret koolilõpetajate kehv emakeeleoskus
Järgmise nädala laupäeval alustavad abiturendid küpsuskirjandiga eksamisessiooni.
Järgmisel nädalal algavate riigieksamite eel tunneb riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus (REKK) kõige rohkem muret abiturientide üha kehvema õigekeelsusoskuse pärast.
Nädala pärast laupäeval koguneb üle 10 000 gümnaasiumilõpetaja esimese eksamina kirjutama just eesti keele kirjandit. REKK-i eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste sõnul aga sai näiteks möödunud aastal umbes kümnendik kirjandi kirjutajatest õigekeelsuse eest null punkti. "See tähendab, et neil oli vähemalt 15 mittekorduvat grammatikaviga," ütles Hennoste ning lisas, et samas ei tea ta ühtki Euroopa riiki, kus oldaks õigekirja tasemega rahul. Teiseks märkis Hennoste, et kirjanditest paistab välja ka õpilaste väike lugemus.

Võimulepe lubab arvutid hoopis õpetajatele
Kuigi ühendpartei üks peamisi valimislubadusi oli anda igale kooliõpilasele sülearvuti, saavad koalitsioonilepingusse jõudnud punkti järgi rüperaali eelisjärjekorras hoopis õpetajad.
Leppes on konkreetselt kirjas, et igale õpetajale tagatakse sülearvuti. Samas, põhikooli viimase klassi õpilastele mõeldes lubab valitsusliit käivitada programmi "eesmärgiga tagada tehniline ligipääs arvutile ja internetile kodus ja koolis".
"Millised need tehnilised lahendused on, nägid koalitsioonipartnerid erinevalt. Aga üldjuhul tähendab see ikkagi mobiilset lahendust," ütles peatne haridusminister Tõnis Lukas. Samas vältis Lukas otsesõnu ütlemast, et õpilased ikkagi kindlasti sülearvutid saavad.

Poliitilist ilukõnet Pihlilt ei oodata
Teade Jüri Pihli tõusmisest siseministrikandidaadiks oli üllatuseks kõigile, ent kirgede raugedes räägitakse, et tegemist on positiivse ja loogilise sammuga.
Pihli iseloomustavate inimeste sõnadest jäävad domineerima: püsiv, otsusekindel, asjalik, ratsionaalne, innovaatiline. Poliitilist ilukõnet ja robotlikku esinemist pole mõtet temalt oodata.
Siseministeerium on nimelt üks raskemaid riigiasutusi üldse. "Siseminister saab olla kas kaks meetrit pikk ja 150 kilo kaaluv mees või tõeline oma ala proff," lausus sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. "Seega peaks meie valik olema igati mõistetav."
"Ma usun, et temast saab väga professionaalne minister," möönis isegi Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. "Kuidas ta poliitiliselt vastu peab, seda on veel vara öelda. Aga ma usun, et Eesti poliitika saab Pihli tulekust palju kasu."

Ansip viib uue valitsuse presidendiga lõunatama
Andrus Ansip sai eile riigikogus koalitsioonilt koos rohelistega õiguse valitsus moodustada ning õhtul nimetas president valitsuskabineti ka ametisse. Täna läheb Ansip uue valitsuse liikmetega Kadriorgu lõunat sööma, et tutvustada presidendile uusi ministreid.
Peaminister sai valitsuse moodustamiseks volituse 62 riigikogu saadikult, üks oli erapooletu ning 33 hääletusel ei osalenud. Hääletamata jätnud tulevane haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kiirustas täpsustama, et teiste hääletust jälgides unustas ta ise nupule vajutada, kuid loomulikult on ta Ansipile valitsuse moodustamiseks volituste andmise poolt.
Opositsioon näitas oma meelsust sellega, et ei esitanud peaministrikandidaadile pärast tema kõnet ühtegi küsimust. Ainukese küsimuse esitas peaministrile roheline Aleksei Lotman, kes ei leidnud valitsusprogrammist ridagi maaelu kohta. Peaminister väitis, et kahes kohas oli maaelu siiski mainitud.

Valimisvõit tõstis niigi armastatud peaministri populaarsust veelgi kõrgemale
Valimiskäitumise uuring näitas, et rahvas on rahul valitsusjuhi
Pärast valimistulemuste selgumist eelistasid pisut enam kui pooled Eesti elanikest järgmise peaministrina näha Andrus Ansipit, selgus Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute korraldatud 1014 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest.
Ametis olev peaminister nautis suurt toetust juba valimiste eel - jaanuaris ja veebruaris pidas Ansipit kõige sobilikumaks kandidaadiks 37-38 protsenti vastanutest, valimiste järel tõusis Ansipi toetus 52 protsendile. Seejuures on Ansip noppinud enim toetushääli juurde hiljutiste Savisaare toetajate seast.
"Et paljud valimiseelsed küsitlused viitasid just võimalikule Keskerakonna võidule, siis on toetuse kogumine nüüdseks opositsiooni mängitud Savisaare arvel üsna loomulik," märkis Turu-uuringute uuringujuht Tõnis Ormisson.

Mis on Andrus Ansipi edu fenomen? 
Peaministri toetajad ja Reformierakonna toetajad erinevad demograafiliste näitajate poolest, mis paneb kahtlema, kas teda valitakse äkki välimuse pärast.
Esmaspäevases Kuku Raadio "Pressiklubis" arutasime Hannes Rummi ja Raul Rebasega, mis on Andrus Ansipi edu valem. Hannes arvas, et Ansipi suurel toetusel on ratsionaalne seletus: esiteks, Ansip kandideeris suurimas, Harju- ja Raplamaa ringkonnas (120 000 valijat, samas näiteks Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal on neid vaid 58 000). Teiseks, Ansip korjas lõviosa häältest Harjumaalt, kus elavad Eesti jõukamad inimesed, kelle valimiseelistus ongi Reformierakond.
Osaliselt Rummi seletusega päri olles, julgesin ma siiski poetada, et pelgalt sellega Ansipi fenomeni seletada ei saa. Arvasin, et Ansipi toetajate seas võib olla ka palju neid, kellele Reformierakond muidu ei sümpatiseeri.

Ukraina peaminister palus Austrialt abi
Ukraina peaminister Viktor Janukovitš palus president Viktor Juštšenkoga tekkinud poliitilise dispuudi lahendamiseks Austrialt abi.
"Ma olen otsustanud asjasse kaasata rahvusvahelised vahendajad: Austria kantsleri - Austria on neutraalne riik ning Euroopas õigusekspertide poolest tuntud," ütles ta ning lisas, et võib hiljem abipalvega ka Venemaa ja Poola poole pöörduda, vahendab BBC.
Peaminister põhjendas kolmanda osapoole kaasamise vajadust sooviga peatada konflikti süvenemine ning vältida selle muutumist tsiviilühiskonda lõhestavaks.
Euroopa Liidu välispoliitika juht Javier Solana kutsus osapooli üles vaoshoitult käituma.
Janukovitši sõnul talitas Juštšenko parlamenti laiali saates ebaseaduslikult. President Juštšenko on kinnitanud, et ei kavatse parlamendi laialisaatmisotsusest taganeda. Ta hoiatas, et igaüht, kes seda ignoreerib, võib oodata süüdistus.

Ukraina poliitiline kriis aina süveneb
Meeleavaldused Ukraina erinevate rivaalitsevate poliitiliste jõudude toetuseks koguvad aina jõudu.
Ukraina poliitiline kriis süveneb iga päevaga Jätkuvalt saabuvad bussid sadade ja isegi tuhandete inimestega, kes ei kavatse Iseseisvuse väljakult lahkuda enne kui nende esindajate nõudmine - parlament laiali saatmata
jätta - on täidetud, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Poola: Vene impordikeeld on poliitiline
Poola välisminister Anna Fotyga ütles täna, et Vene impordikeeld Poola lihatoodetele on kehtestatud poliitilistel ja mitte tehnilistel põhjustel.
Välisministri sõnul on Vene impordikeeld Poola lihale ning teistele toiduainetele poliitiliselt motiveeritud ning mõjutab kahe riigi vahelisi suhteid igal tasandil, vahendas Reuters.
"Need keelud on kehtestatud pigem poliitilistel kui tehnilistel põhjustel," ütles Fotyga.
Välisminister kinnitas ka, et Poola presidendi Lech Kaczynski ja Vene presidendi Vladimir Putini kahepoolne kohtumine ei toimu enne kui keeld on eemaldatud.

Kreeka lähistel jäi kruiisilaev madalikule kinni
Kreeka rannikuvetes jäi madalikule kinni kruiisilaev "Sea Diamond" 1600 inimesega pardal.
Laev oli viiepäevasel kruiisil ning esmaspäeva hommikul alustanud teed rannikulinna Piraeuse sadamast Santorini saarele, vahendas Reuters. Laev valmistus sildumiseks kuid jäi pool miili enne Santorini sadamat madalikule kinni. Laeva meeskond saatis koheselt hädaabisignaali.
Vetelpääste sõnul tungib vesi laevakerre ning laev muutub aina raskemaks.
Laeval viibis 1200 reisijat ning 400 meeskonna liiget. BBC andmeil viibis laeva pardal palju Saksa ja USA turiste. Reisijatele anti korraldus laevalt päästepaatidesse evakueeruda ning neile jagati päästevestid. Vetelpääste sõnul on osad reisijad juba saarele jõudnud.
Evakueerimisel on abiks ligi 12 laeva ning viis sõjaväehelikopterit.

Siberi linna Norilskit ümbritsevad surnud tsoon ja happevihmad
Norilsk on maailma suurim niklitootja, kuid paraku ka maailma suurim happevihmatootja: linna ümbritseb kilomeetritelaiune surnud tsoon ja vähesed lapsed sünnivad ilma mõne terviseveata.
Siberis asuv Norilski linn on tavaliselt välismaalastele suletud ja BBC ajakirjanikel kulus Vene valitsuselt sinnasõidu loa saamiseks kaks kuud, kirjutab BBC. Norilsk Nikkel on maailma suurim nikli ja pallaadiumitootja. Samal ajal on Norilsk paraku ka maailma suurim happevihma "tootja".
Nõukogude ajal oli Norilsk suletud linn, kuna seal olid kontinentidevahelised ballistilised raketid ja nüüd püüab Venemaa seda linna maailma eest varjus hoida saastatuse tõttu.
Norilski poole sõites on kaugelt näha, et linna kohal on halba ilma tõotav must front. Ligemale jõudes näeb, et Arktika muidu selgesse taevasse tõusvad mustad pilved on pärit linna tehaste korstnatest. Norilski ümbritseb kolm suurt sulatustehast.

Piiskop: Kristuse ristilöömine teeb jumalast psühhopaadi
Jeffrey John, kes on üks Suurbritannia radikaalsemaid kirikutegelasi, on sattunud uue skandaali keerisesse väitega, et Jeesus Kristuse ristilöömise traditsiooniline tõlgendus on "vastik" ja näitab jumalat "mingisuguse psühhopaadina".
St Albansi katedraali dekaan Jeffrey John kritiseeris BBC saates nö lunastuse ohvri teooriat, mille kohaselt saatis jumal Jeesuse maailma inimkonna pattude eest karistust kandma.
"Mis jumal see on, kes oli esmalt vihane maailma ja inimeste peale, kelle ta ise lõi ning seejärel nõudis rahunemiseks oma poja vere valamist?" vahendas The Daily Telegraph teoloogi sõnu.
Johni sõnul ei mõista ta, miks pidi jumal meie vabandamiseks karistama seda, kes meie tegudes süüdi polnud. "Seda tõlgendades paistab jumal mingi psühhopaadina."
Tema hinnangul suri Jeesus ristil meie pattude eest, kuid kasu asemel maksis jumal ise kõrget hinda.

Kadunud briti ajakirjaniku leidmiseks pöördutakse Palestiina liidri poole
Suurbritannia diplomaat kohtub Palestiina peaministri Ismail Haniyaga, et saada uut infot röövitud BBC reporteri kohta.
Kohtumine Hamasi liikme Haniyaga leiab aset vaatamata sellele, et Euroopa Liit on võtnud vastu põhimõttelise otsuse, selle liikumisega ametlikult tasemel mitte tegemist teha.
Põhjus, miks ametlikul tasemel suhtlemist ei toimu on selles, et Hamas ei tunnista Iisraeli riiki.
Seekord tehakse aga erand, kuna palestiinlaste peaminister võib osutuda kadunud ajakirjaniku viimaseks lootuseks, vahendab BBC.
BBC reporter Alan Johnston jäi Gaza sektoris kadunuks 12. märtsil, seni pole ühtegi ajakirjaniku sedavõrd kaua pantvangis hoitud.

Fidel Castro: etanoolitootmine viib massilise näljasurmani
Fidel Castro laidab maha USA plaani kasutada etanooli alternatiivse energiaallikana, kuna etanooli tootmiseks tarvilikku toorainet kasvatataks toidukultuuride asemel ja seega ootaks inimesi massiline näljasurm.
Kuuba liider Fidel Castro kirjutas riiklikku päevalehte artikli, milles kritiseerib teravalt USA suunda kasutada etanooli alternatiivse energiaallikana, kirjutab Dagens Nyheter. Castro hinnangul viib etanooli energiaallikana kasutamine miljonid inimesed enneaegselt surma.
Tegelikult on voodihaige riigijuht kirjutanud etanooli vastu koguni kaks artiklit. Esimesega tuli Castro välja pärast seda, kui Brasiilia president Lula da Silva ja USA president George Bush otsustasid hiljuti, et panustavad koos etanooli tootmise suurendamisse.
Peagi ilmus ka teine kriitiline artikkel, milles Fidel Castro rõhutas, et etanooli tootmise suurendamine viib massimõrvani, kuna suhkruroogu hakatake kasvatama maatükkidel, millel muidu saaks toiduaineid kasvatada.

PricewaterhouseCoopers kaotab Venemaal kliente
Audiitorfirma PricewaterhouseCoopers (PwC) kaotab tähtsaid kliente, seoses naftakompanii Jukos ebaseaduslike maksuskeemide realiseerimisele kaasa aitamisega.
Pärast 13 aastast koostööd loobus käesoleval nädalal PwC teenustest autotootmisega tegelev riigifirma AvtoVaz, kirjutab The Times.
AvtoVaz langetas valiku ärilistele põhjustele viidates hoopis Ernst & Young kasuks.
Ajaleht viitab sellele, et PwC jaoks on kaalul kiiresti arenev Vene turg. Kompanii Ida-Euroopa osakond, kus domineerib vene äri, tõi 2006.aastal kasumit 474 miljonit dollarit. See on 26% rohkem kui 2004. aastal. Väljaande hinnangul on PwC viimase seitsme aasta vältel olnud Vene raamatupidamise turu liider.
Moskva vahekohus mõistis märtsis PwC süüdi Jukose maksudest kõrvale hoidmisele kaasaitamise eest. PwC lükkab kõik süüdistused tagasi ja esitas vahekohtu otsuse peale apellatsiooni.

The Independent: Putini järglane võitleb Eestiga
Üks kahest Venemaa presidendi Vladimir Putini järglasest mängis välja poliitilise kaardi ja kutsus kättemaksuks pronkssõduri teisaldamisele boikoteerima Eesti tooteid.
Praegune konflikt on järjekordne emotsionaalse vaidluse ilming kahe riigi vahel ajaloo nägemise kohta, kirjutab The Independent.
Ajaleht märgib, et Ivanovi esinemine tekitas riigi kontrollitavas Vene meedias positiivset vastukaja, mis annab asepeaministrile presidendivalimiste eel täiendavat poliitilist kapitali.
Endine KGB töötaja Sergei Ivanov võitleb iga päev meedias teise võimaliku Putini järglase asepeaminister Dmitri Medvedeviga. Väljaanne leiab, et Ivanovi peetakse jõhkraks natsionalistike vaadetega poliitikuks, kes seisab lähedal Venemaa sõjatööstusele. Seevastu Medvedjevit käsitletakse läänepoolse ja liberaalse inimesena.
Kõik, mis kujundab kandidaatide imagot ühiskonna teadvuses, näiteks Ivanovi Eesti toodete boikoteerimise kutse, tuleb talle kasuks.

Roomas kiskus jalgpallifännide kokkupõrge politseiga veriseks
11 briti jalgpallifänni vajasid haiglaravi peale eilset Manchester Unitedi ja AS Roma meeskondade vahelist UEFA karikasarja mängu.
Probleemid algasid sellega kui Manchesteri poolehoidjad ründasid staadionil korda valvanuid politseinikke, vahendab BBC.
Staadionil eraldati rangelt Inglismaa ja Itaalia klubide toetajad.
Manchesteri fännide väitel peksid märulipolitseinikud neid valimatult kumminuiadega, nende pahameelt põhjustab ka asjaolu, et Itaalia toetajate vastu politsei nii karmilt ei astunud.
Manchester United kaotas Roomale skooriga 1: 2.

Põhja-Rootsis tulevad lihavõtted ränga tormi ja lumelaviinidega
Põhja-Rootsis puhub tormituul praegu kohati kiirusega 30 m/s, elektrita on tuhatkond kodu ja mägedes ähvardab laviinioht.
Paljud Põhja-Rootsi mägiteed on juba liikluseks suletud, kirjutab Dagens Nyheter. Muuhulgas on suletud ka suusakuurordi poolest tuntud Åre maakonna peamine maantee.
Skandinaavia mäestiku põhjapoolseimas osas on suur laviinioht. Björklidenis ja Abisko Nuoljas hindasid meteroroloogid riski viieastmelisel skaalal koguni neljandasse kategooriasse, mis tähendab, et laviinide teke on väga tõenäoline. Ka märksa kaugemal lõuna pool on Kittelfjälli piirkonnas laviinioht.
Rootsi meteoroloogia-ja hüdroloogiainstituut andis Västernorrlandile kolmanda kategooria hoiatuse. Täna on Norrlandis oodata väga karmi ilma, mis võib liikluse täiesti halvata.

Pariisis sai rongiõnnetuses 71 inimest vigastada
Pariisis toimunud rongiõnnetuses sai vigastada 71 inimest, haiglasse viidute vigastused ei ole rasked.
Õnnetus juhtus peale kella 8 Gare de l'Est jaamas, kui reisirong põrkas vastu perrooni lõpus olevat konstruktsiooni.
Kuigi rong oli juba peatumas ning kiirus väike said kokkupõrkes vigastusi ligi poolsada inimest, vahendab BBC.
Prantsusmaa ajalehe Le Figaro andmetel said mitmed inimesed kergemalt põrutada, haiglaravi vajas 58 inimest.

Izvestija: Eesti tooteid boikoteerida pole kerge
Vene ajaleht Izvestija leiab, et on raske täita Vene asepeaminister Sergei Ivanovi üleskutset keelduda Eesti toodete ostmisest ja vältida puhkamist Eestis.
Eesti toodete boikoteerimine on raske ülesanne, kuna neid peaaegu ei ole Vene poodides, välja arvatud vist Loode-Venemaal, kirjutab Izvestija.
Üldjuhul on need tooted konservid nagu kilud tomatis ja liköör Vana Tallinn. Väljaanne väidab, et toidukaubad on Eesti ekspordis alles kolmandal kohal. Esimesel on masinatööstuse tooted, teisel on erinevad metallikonstruktsioonid. Isegi toidukaupade ekspordis on esimesel kohal alkohoolsed joogid.
Izvestija hinnangul pole aktuaalne ka Ivanovi kutse mitte sõita Eestisse. Eelmisel aastal külastas Tallinna vaid 7000 Vene kodanikku, kellest suur osa sõitis oma sugulastele külla.
Ajaleht märkis, et Venemaa ekspordib Eestisse kaks korda rohkem kui Eesti Venemaale. Eesti ostab energiatooraineid - gaasi, naftat - turuhinna eest ja 20% Vene toodetest läheb Euroopa Liitu läbi Eesti.

Paks kass võib Briti loomaomaniku vangi saata
Suurbritannia võtab peagi vastu karmi loomakaitseseaduse, mis muuhulgas loeb ka looma paksuks söötmist väärkohtlemiseks ja määrab lemmiku vale kohtlemise eest kuni aasta vangistust.
Briti loomaomanik, kes oma kassi paksuks söödab või jalutab oma koeraga liiga harva, riskib ränga trahvi või koguni vangistusega, kirjutab BBC. Nimelt võtab Suurbritannia peagi vastu märksa rangema lemmikloomapidamisseaduse. Uue seadusega saavad võimud loa sekkuda niipea, kui ilmneb vähimgi märk looma halvast kohtemisest.
Uus trahvimäär kerkib 467 600 Eesti kroonini ja looma väärkohtlemise eest võib omaniku ka kuni aastaks vangi mõista. Looma heaolu defineerivad britid nii: loomal on sobiv söök ja seda on piisavalt, loom saab liikuda vastavalt oma vajadusele ja lisaks veel: loom saab käituda talle omasel moel.
Hiljuti peatus Suurbritannias kohtuprotsess kahe venna üle, kes lasid oma labradoril minna nii paksuks, et loom kaalus 70 kilo. Vennased pääsesid trahvita, kuid uus seadus neil nii lihtsalt pääseda ei laseks. Suurbritannia varasem loomakaitseseadus ülesöötmist nimelt väärkohtlemisena ei käsitlenud, uus aga küll.

Jugoslaavia sõjakurjategija läheb 15 aastaks vangi
ÜRO sõjakuritegude tribunal mõistis Bosnia serblasest ekspolitseiniku 15 aastaks vangi Bosnia mosleminaiste vägistamise ja piinamise eest Jugoslaavia sõja ajal.
Dragan Zelenovic (46) tunnistas oma süüd ja selgitas, et tunnistas end süüdi sellepärast, et tema ohvrid ei peaks läbima tunnistama tulles meenutama oma kannatusi, vahendab BBC.
Kuriteod pani mees toime 1992. - 1995. aastal endises Jugoslaavias kestnud sõja ajal.
Süüdistus esitati Zeleonovicile juba 1996. aastal, kuid kätte saadi ja arreteeriti ta alles 2005. aastal Venemaal.

Bush: oleme sõjast väsinud
USA president George W. Bush tunnistas California sõjaväebaasis Fort Irwinis esinedes, et ameeriklased on väsinud sõjast Iraagis, lahkumine riigist muutuks aga kaotuseks.
"Ameeriklased on sõjast väsinud, nad küsivad, kas saame saavutada edu või mitte," vahendas Reuters Bushi sõnu.
Bush tunnistas, et Iraagi sõda on "raske sõda", kuid ta otsustas ikkagi saata sinna täiendavaid vägesid, kuna USA sõjaväekontingendi ennetähtaegsel lahkumisel "muutuks see uus demokraatia kaoseks."
Ta nimetas kongressis enamuses olevaid demokraate, kes soovivad vägede välja toomist järgmisel aastal, headeks inimesteks ja patriootideks.
Bush on eelnevalt korduvalt teatanud, et paneb veto igale kongressi otsusele, mis kehtestaks vägede väljatoomise piirtähtaja.

Iraanis vangis olnud Briti meremehed jõuavad täna koju
Täna keskpäeva paiku jõuavad Londonisse 13 päeva Iraanis vangis olnud Briti mereväelased.
Enne lahkumist esines mitu meremeest Iraani riigitelevisioonis, vahendab BBC. Britid väljendasid Iraani eetris oma tänulikkust vabastamise üle. Üks mereväelastest kinnitas ka, et mõistab täiesti Iraani rahva pahameelt oma territoriaalvetesse tungimise üle.
Hiljem näitas Iraani televisioon, kuidas president Mahmoud Ahmadinejad vabastatavate meremeestega naeratades kätleb ja vestleb.

Vene spiooni töised aastad Soomes
President Putini soosik riigipea kohale Sergei Ivanov tegutses Soomes KGB sidemehena.
Ajaleht Helsingin Sanomat otsis välisministeeriumi arhiivist välja praeguse Venemaa esimese asepeaministri ja hiljutise kaitseministri Sergei Ivanovi toimiku. Ta töötas aastail 1984-1990 NSV Liidu Helsingi suursaatkonnas kolmanda ja hiljem teise sekretärina ning tema ülesandeks oli otseselt mõjutada Soome poliitikute otsuseid.
Ivanov värvati nähtavasti KGB-sse tööle otse Leningradi ülikoolist, mille ta lõpetas 1975. aastal inglise filoloogina. Vladimir Putin lõpetas sama kõrgkooli samal aastal juristina. Kaks aastat hiljem läbis Ivanov Minskis KGB kõrgemad kursused, 1982. aastal aga KGB esimese peadirektoraadi kooli nr 101, mis täna kannab SVR-i (välisluureteenistuse) kõrgkoolina Juri Andropovi nime.

Venemaa üritab Euroopa Liidu energiaturul vaipa alt tõmmata
Kuigi energiaimpordi mitmekesistamine - ehk sõltuvuse vähendamine Venemaast - on üks EL-i prioriteete, on ühenduse saavutused selles vallas napid.
Energiasektori asjatundjad hoiatavad, et EL-il libiseb aeg kiirelt sõrmede vahelt, kuna Venemaa punub aktiivselt intriige alternatiivide blokeerimiseks.
Küsimärgi alla on sattumas Nabucco gaasijuhtme ehitamine Türgist Austriasse, mis praeguste plaanide kohaselt võiks aastal 2020 EL-i tuua enam kui 30 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.
Võrdluseks: Venemaa ja Saksamaa vahele ehitatava torujuhtme Nord Stream esialgseks läbilaskevõimeks kavandatakse 27,5 miljardit kuupmeetrit.
Nabucco tuleviku seab ohtu ühelt poolt EL-i apaatsus ning teiselt poolt Moskva aktiivne tegevus torujuhtme rentaabluse õõnestamiseks. Nabuccole võib väga tõsine hoop olla eelmisel kuul Venemaa ja Ungari vahel saavutatud kokkulepe alternatiivse gaasijuhtme ehitamiseks Türgist Euroopasse, mis oleks Gazpromi kontrolli all.

Ungariski lõhestab monument ühiskonda
Budapestis Ungari vabastamise aastapäeva tähistama läinud antifašiste ning sõjaveterane tabas eile rahvuslaste munarahe.
Needsamad inimesed nõuavad Budapesti kesklinnas seisva suure kivisamba mahakiskumist. Viiemeetrine ausammas on pühendatud Ungaris hukkunud Punaarmee sõduritele ning selle tipus särab seadusega keelatud sümbol - kuldne viisnurk.
Praegu seisavad punamonumendi jalamil telgid, kus protestijad koguvad selle mahavõtmiseks allkirju. Ent septembris pidi sammas üle elama märksa karmima kohtlemise. Ootamatult lahvatanud vägivaldsed meeleavaldused võtsid lisaks valitsusele sihikule ka Nõukogude võimu sümboli. Demonstrandid kiskusid sambalt NSV Liidu vapi ning heitsid selle Doonausse.

Tallinnasse tuleb Kelmiküla lasteaed
Linnavolikogu otsustas tänasel istungil asutada Tallinna Kelmiküla lasteaia aadressil Tehnika tänav 23.
Lasteaiahoone rekonstrueerimise projekt koostati eelmisel aastal, ehitus algas sellest aastast ja peaks valmimima septembris, vahendas Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja.
Lasteaed on valmis lapsi vastu võtma tänavu oktoobrist. Investeeringu kogumaht on 25 miljonit krooni, milles sisaldub ka vajamineva mööbli ja aknakatete maksumus.
Kelmiküla lasteaeda tuleb 90 lapse jaoks neli rühma, neist kolm aia- ja üks sõimerühm, mis komplekteeritakse olemasolevates Tallinna lasteaedades järjekorras olevatest lastest.
Abilinnapea Kaia Jäppinen märkis, et Kelmiküla lasteaia rajamine on reaalne samm linna programmi "Lasteaiakoht igale lapsele" elluviimisel. Aastani 2012 on pealinnas juurde tarvis ligemale 4000 lasteaiakohta,

Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsiooni juhib Remo Holsmer
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon valis oma juhiks Remo Holsmeri ja fraktsiooni aseesimeesteks Triinu Rajasalu ning Märt Kubo.
"Tänan fraktsiooni eelmist juhti Keit Pentust ning soovin talle edu Riigikogus," ütles Remo Holsmer. "Suurima opositsioonierakonnana on meie kohustuseks hoida silma keskerakondliku linnavalitsuse tegemistel ning teha häid ettepanekuid linlaste elu paremaks muutmisel," lisas ta.
Holsmeri sõnul tahab Reformierakond seista valimistel antud lubaduste eest - vähendada maamaksu kaks korda ning kehtestada 2500-kroonine lastehoiuraha kõigile lastele Tallinnas.
"Niisamuti tahame suurendada teede investeeringuteks minevat summat vähemalt 500 miljoni kroonini aastas ning turvalisuse suurendamiseks kahekordistada politseipatrullide arvu kõigis linnaosades," ütles Reformierakonna fraktsiooni uus esimees.

Tallinlased saavad tasuta mööblit ära anda
Tallinna Taaskasutuskeskus pakub alates aprillist eraisikutele tasuta transporti suuremahuliste mööbliesemete äratoomiseks.
Taaskasutuskeskus võtab vastu kõiksugust mööblit, mis on piisavalt terve ja puhas, et see võiks leida uue omaniku. Tasuta transpordi teenus kehtib Tallinna ja Tallinna lähiümbruse (kuni 20 km linnast) elanikele.
Transpordi tellimiseks tuleks võtta ühendust Taaskasutuskeskusega telefonil 55 530 242 või saata e-mail info@taaskasutus.ee.

Veehind Mähe 1 ja Mähe 2 piirkonnas Tallinnas muutub
Vastavalt linnavalitsuse määruse eelnõule kehtestatakse alates 1. augustist 2007 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Mähe 1 ja Mähe 2 tegevuspiirkondade ühisveevärgist võetud kuupmeetri veehind ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnad.
AS Esmar Ehitus esitas taotluse kehtestada Mähe 1 tegevuspiirkonnas veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad vastavalt 13,46 kr/m3 ja 10,89 kr/m3 ning abonenttasud veevarustuse osutamise eest 18,70 kr/kuu ja reovee ärajuhtimise eest 15,55 kr/kuu nii elanikkonnale kui juriidilistele isikutele. Kokku teeb see abonenttasuks 34,25 krooni kuus, mis on senisega võrreldes 7,05 krooni võrra odavam.
Aktsiaselts juhib tegevuspiirkonna reoveed AS Tallinna Vesi reovee kanalisatsiooni. Reovee vastuvõtu hinna muutmine AS Tallinna Vesi poolt tingib vajaduse muuta ka hind AS Esmar Ehituse tegevuspiirkonnas. Taotletav reovee ärajuhtimise hind elanikkonnale on 0,58 kr/m3 kohta odavam kui AS-il Tallinna Vesi.

Tallinnas tuvastati kolmes toitlustusasutuses alkoholi müük alaealistele
Tallinna ettevõtlusamet koostöös politseiga kontrollis pealinna toitlustusasutustes alaealistele alkoholi ning tubakatoodete müümist ja tarvitamist, kolmel juhul algatas politsei ka väärteomenetluse.
Tallinna ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitseteenistuse inspektorid koos Põhja politseiprefektuuri politseinikega kontrollisid tänavu kolme kuuga 11-s pealinna toitlustusasutuses alaealistele alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müümist ja tarvitamist. Kolmel juhul algatas politsei väärteomenetluse alaealise suhtes, kes tarvitas alkohoolseid jooke või suitsetas.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on käesoleval aastal lapsevanemad teavitanud tarbijakaitseteenistust neist kohtadest linnas, kus on müüdud alaealisele alkohoolseid jooke.
"Eelmisel aastal ei laekunud mitte ühtegi avaldust, mis näitab et lapsevanemad on teadlikumad ning hakanud rohkem jälgima kahtlasi toitlustusasutusi, kus on võidud alaealisele alkoholi müüa," ütles Mutli.

Sõpruse-Vilde-Sütiste ristmiku ehitustööd algavad järgmisel nädalal
Seoses tee ehitustöödega suletakse alates teisipäevast, 10. aprillist kuni 29. juulini liikluseks Sõpruse puiestee ja Magistrali kaubanduskeskuse vaheline J. Sütiste tee lõik.
Alates 10. aprilli tööpäeva algusest kuni 29. juuli tööpäeva lõpuni suunatakse liini nr 17A autobussid mõlemal liiklussuunal ümbersõidumarsruudile Tervise tänav, J.Sütiste tee ja Keskuse tänav.
Liini nr 17A autobusside lõpp- ja algpeatused tehakse Keskuse tänav 5 paikneval trollibussiliinide nr 4 ja 9 seisuplatsil.
Liini nr 61 autobussid suunatakse mõlemal liiklussuunal ümbersõidumarsruudile Tervise tänav, J.Sütiste tee, Keskuse tänav ja Mustamäe tee.
Liinide nr 17A ja 61 autobusside peatused tehakse ümbersõidumarsruudil J.Sütiste teel mõlemal liiklussuunal paiknevates J.Sütiste tee peatustes ja kodakondsus- ja migratsiooniametisse viiva tee ristmiku piirkonnas paiknevates ajutistes peatustes.

Eile avati Inglise kolledži spordihoone
Eile avatud uus spordihoone paikneb kolledži kõrval ja seal on ligi 3000 ruutmeetrit pinda. Lisaks täismõõdus korvpallisaalile, väiksemale saalile ja abiruumidele mahub sinna 25 meetri pikkune nelja rajaga ujumisbassein. Sisearhitektuuris oli üks peamine ehitusprintsiip hoone võimalikult valgusrikkaks muutmine, selleks on nii ujulas kui ka spordisaalis suured klaasaknad. Korvpallisaali saab jagada eesriidega kaheks, et ruumi saaks kasutada kaks klassi. Ehituse kogumaksumus oli 70 miljonit krooni. Suurem osa sellest kaeti laenuga, mille sihtasutus loodab tagasi maksta ruumide renditulust.

Viru Poja ehitamine on kasulik vaid omanikele
Hotelli valmides muutuvad linna kõige ülerahvastatumas pargis ka liikumissuunad.
Eile linnavalitsuses toimunud Viru hotelli 17-korruselise juurdeehituse keskkonnamõjude hindamise ekspertiisi arutelul rõhutati, et seniste basseinide asemele Viru Poja ehitamisega kaotaks park oma tänase näo.
"Viru Poja ehitus on vastuolus põhimõttega, et kaitsealuse pargi ja uusehitise vahele jääks puhverala, kus maakasutuse intensiivsus läheb järk-järgult üle kaitsetegevuse tagamiseks," rääkis ekspertiisi koostanud Hendrikson & Ko juhatuse esimees Heikki Kalle.
Keskkonnaeksperdi sõnul ükski seadus seda küll rangelt ei nõua, kuid kaitsealade puhul taolist reeglit üldiselt järgitakse. "Kavandatava projekti teostumisel muutub Tammsaare park vähemalt osaliselt hotelli teenindusalaks ja Viru Poeg oleks kasulik eelkõige omanikele, tulevasele hotellipersonalile ja külastajatele. Kõigile teistele on mõju pigem negatiivne," nentis Kalle.

Tallinna ülikooli ühiselamu on osaliselt varisemisohtlik
1954. aastal ehitatud Tallinna ülikooli Pärnu mnt 59 ühiselamu seisukorda kontrollinud sise- ja väliskomisjonide hinnangul varitseb varinguoht ühiselamu kolmel korrusel, lisaks vajab lähiajal remonti hoone katus. 16. märtsi öösel kukkus alla ühiselamu teise korruse ühisköögi lagi.
Et maja püsiks järgmise kolme aasta jooksul elamiskõlblik ja inimestele ohutu, tuleb viivitamatult remontida teise, kolmanda ja neljanda korruse ühiskööke ning hoone ühte katusenurka.
Katuse remont, mille maksumus ei ole veel teada, on plaanitud suveks.
Pooleteisekuulise remondi maksumus on 800 000 krooni ning seda rahastatakse TLÜ ühiselamute renoveerimiseks mõeldud summast. Ülikooli eelarves on ühiselamute remondiks ette nähtud 500 000 krooni.

Tallinlaste arv ligineb 400 000-le
Tallinna elanike arv kasvas märtsis 256 inimese võrra, 1. aprilli hommiku seisuga elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 399 860 inimest. Prognoos näitab, et kevadeti registreerumine hoogustub. Ka tasulise parkimisala laienemise ja parkimislubade taotlemisega võib elanikeks registreerumine elavneda. "Loodan, et varsti on Tallinnas jälle 400 000 elanikku," ütles linnavalitsuse pressikonverentsil linnapea kohusetäitja Taavi Aas.

Linn ei sekku riigi tegevusse
Tallinna linnavalitsus lubas juhul, kui pronkssõduri juures peaksid aprillis kaevamised algama, käituda vastavalt sõjahaudade seadusele ning mitte sekkuda riigi tegevusse.
Linnapea kohusetäitja Taavi Aas ütles eile pressikonverentsil, et kui pronkssõduri juures kaevama hakatakse, käitub linn vastavalt sõjahaudade kaitse seaduse paragrahvile, mis käsitleb, kuidas peab säilmete kaevamine ja identifitseerimine toimuma ja kuidas neid ümber matta.
Omavalitsus ei saa sekkuda
Sõjahaudade kaitse seadus sätestab ka selle, et kohalikul omavalitsusel ei ole sekkumisõigust, kui riik on otsustanud säilmed välja kaevata. Vaatamata sellele, et linn on sõjahaudade kaitse seaduse selle punkti riigikohtus vaidlustanud, käitub linn Aasa sõnul vastavalt seadusele ega sekku. "Kõik õigused, kohustused ja ka vastutuse on endale võtnud riik," ütles Aas.

Lind lendas peatumata 10 200 kilomeetrit
GPS-seadmega varustatud vöötsaba-vigle Limosa lapponica on püstitanud uue kaugrände peatumata lennu rekordi.
Lind lendas Põhjasaarelt Uus-Meremaalt Hiinasse, Kollase mere põhjapoolses otsas asuvasse Yalu Jiangi - kokku 10 200 kilomeetrit, kirjutab BirdLife.
Varasemate andemete tulemusel peetakse vöötsaba-vigle pikimaks lennuks soodsate tuultega reisi Alaskalt Uus-Meremaale ja Austraaliasse. Uued avastused näitavad, et vöötsaba-vigle suudab lennata põhjasuunas ka ilma toetava pärituuleta. Rekordlend kestis üheksa päeva.

Juuda reeturlikkus ja matemaatiline loogika
Kristliku ajaloo vihatuim mees on naasmas. Juuda evangeelium ütleb, et Jeesus käskis end reeta.
Evangelist Matteuse kohaselt reetis Juudas Jeesuse 30 hõberaha eest. Ridade vahelt tuleb välja, et Juudas reetis lihtsalt ahnusest. Kuid jääb siiski mõistatuseks, miks sai Juudas just nimelt 30 hõberaha.
Sellele on püütud leida vastust ühest 1882. aastal avalikuks tehtud ballaadist nimega "Judas", mis asub Trinity College'i raamatukogus Cambridge'is, on kirjutatud varakeskinglise keeles (Early Middle English) ja pärineb 13. sajandi lõpust. Ballaadis pajatatakse, et Jeesus andis Juudale 30 hõbeseeklit, et too juutide paasapühade õhtusöömaaja road ostaks. Teel turule kohtas Juudas oma õde, kes hakkas pärima, miks vend selle kahtlase kuulsusega valeprohveti Jeesusega läbi käib. Puhkes vaidlus, mille lõpus pani väsinud Juudas oma pea õe sülle ja uinus. Ärgates avastas ta, et raha on kadunud. Tal ei jäänud üle muud kui lubada Pilatusele kätte näidata Jeesus ja küsida selle eest 30 hõbeseeklit, et sööki osta.

Sünesteesia värvib elu kirevaks
Sünesteesia on seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värvusi helide või tähtedega. Dublini Trinity College'i teadlane Fiona Newell ja ta kolleegid leidsid, et 42 protsendil sünesteetidest oli sünesteedist lähisugulane. See tähendab, et sünesteesia olemasolu määravad tõenäoliselt geenid. Kuid sünesteesia ei avaldu kõigil ühtmoodi. Teadlasi huvitas, millal sünesteesia tekib. Selleks kasutasid nad kõne tajumise fenomeni, mida tuntakse McGurki- efektina. Tekitatakse olukord, kui kuuldud heli ja näo liikumised ei sobi kokku. Kui hääl ütleb näiteks "mees", aga suu hääldab "moos", siis võib katsealune kuulda hoopis "maas". Kui aga sulgete silmad, kuulete muidugi "mees". Aju püüab korraga aru saada nii näost kui ka helist. Järelikult meeled suhtlevad omavahel. Newell mängis samalaadset videot sünesteetidele, et näha, milline heli viib millise värvusaistinguni. Kui sünesteet kuulis sõna "maas" - kuigi seda ei öeldud -, siis visualiseeris ta ikka selle, mitte sõna "mees". Sünesteetiline efekt toimub pärast seda, kui aju on tähenduse konstrueerinud. Kes ei ole sünesteesiat kogenud, sellele võib omadus kummalisena tunduda. Kuid sünesteetide jutu järgi teeb see elu sõna otseses mõttes kirevamaks. Nii näiteks suudab üks sünesteedist naine kodeerida värvidesse oma krediitkaartide piN-koode. See on tore oskus, mida oma lastelastele pärandada.

Suvel vahetub Nordea Panga korporatiivpanganduse juht
Nordea Panga korporatiivpanganduse juht Aare Tammemäe jätkab tööd Nordeas juuni lõpuni, misjärel asub tööle Arco Vara finantsjuhi ja juhatuse liikmena.
"Nordeas kui Põhjamaade suurimas pangas töötamine on olnud mulle hindamatuks kogemuseks. Tänaseks olen otsustanud võtta vastu uue väljakutse kinnisvarasektoris. Usun, et panganduses jätkub lähiaastatel stabiilne ja positiivne areng ning pole välistatud, et kaugemas tulevikus siirdun sellesse sektorisse tagasi," märkis Tammemäe ettevõtte teates.
Nordea Panga juhatuse esimehe Vahur Krafti sõnul on Tammemäe panus Nordea korporatiivpanganduse loogilise struktuuri ja meeskonna loomises ning uute toodete turuletoomises märkimisväärne. "Aare on loonud Nordea panga korporatiivpanganduses väga tugeva meeskonna ning toimiva süsteemi, mis annab uuele juhile võimaluse tulla ambitsioonikasse ja hästi töötavasse meeskonda," lisas Kraft.

BIG muudab SMS-laenude väljastamise turvalisemaks
Balti Inverteerinute Grupi Pank muudab SMS-kiirlaenude väljastamise senisest turvalisemaks, lisades teenusele laenuvõtja isiku tuvastamiseks täiendavaid protseduure.
BIG-i turundus- ja müügivaldkonna juhi Kaido Saare sõnul lisab BIG SMS-laenu teenusele vajaduse laenuvõtjal end eelnevalt interneti teel või BIGi esinduses registreerida. "Muudatuse eesmärk on suurendada SMS-laenude väljastamise turvalisust. Uue süsteemi loodame käivitada järgmisel nädalal," lausus Saar.
Uue turvalisema toote rakendamiseni on BIG-i SMS-laenu teenus häiritud. Muudatuste sisseviimise perioodil saavad SMS-laenu teenusest huvitatud laenu taotleda BIG-i esindustes või internetikeskkonnas.
BIG hakkas SMS-laene pakkuma eelmise aasta detsembris. Hetkel moodustab SMS-laenude maht BIG-i laenuportfellist veidi üle 1 protsendi.

Sampo internetipanga kliendid ei saanud tund aega Ekspress Grupi aktsiaid osta
Sampo pangast ei saanud täna töötaja lohakuse tõttu tund aega Ekspressi aktsiaid osta.
"Tahtsin Ekspressi aktsiaid juurde osta kell 9.45. Panin piirhinnaks 102 krooni. Seepeale tekkis ekraanile kiri, et hind ei tohi olla üle 15% kõrgem eelmisest sulgemishinnast. Kuna aga 102 krooni võrreldes emissiooni hinnaga 92,3 krooni on vähem, kui 15%, oleksin ma pidanud tehingu teha saama. Helistasin panka, nad möönsid, et tõesti, summa ei ole üle 15% ja ma peaksin tehingut teha saama," kurtis aripaev.ee-le Heli Lehtsaar.
Pangast helistati tagasi kl 10.55 ning öeldi, et kuna nende baasis ei olnud märgitud õiget sulgemishinda, siis seetõttu ei polnud võimalik tehingut teha, probleem oli helistamise ajaks jõutud lahendada.
Ka SEB Eesti Ühispangas oli hommikul probleeme U-netiga. SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul ei pidanud serverid koormusele vastu ja internetipank muutus lihtsalt tavapärasemast aeglasemaks.

Ekspress Grupi aktsia sulgus 111 krooni tasemel
Täna 106,08 kroonilt alustanud Ekspress Grupi aktsia hind sulgus 111,09 krooni tasemel, tõustes märkimishinnaga võrreldes 20,4 protsenti.
Tehinguid tehti kokku 1 252 682 aktsiaga 1877 korral ning aktsiate kogukäive oli 137,7 miljonit krooni.
Kõige kõrgem hind, millega tehing tehti oli 114,22 krooni aktsia eest. Keskmiseks hinnaks kujunes 109,91 krooni aktsia kohta.
Ekspress Grupi aktsia märgiti emissiooni käigus 92,3 krooni eest.
Kauplemise avanädala jooksul avaldab Tallinna Börs Ekspress Grupi aktsia kohta infot reaalajas oma kodulehel.

Lucas: Eesti haavatav koht on jooksevkonto puudujääk
Eestis laineid löönud The Economistis ilmunud artikli "Eesti vajab säravamat valitsust" autor Edward Lucas ütleb tänases Eesti Ekspressis, et Eesti majanduse kõige haavatavam koht on jooksevkonto puudujääk.
"Kasvu jätkusuutlikkus on väga oluline küsimus ja mitte üksnes Eestile, vaid kogu Ida-Euroopale.
Praegune seis on väga hea. Finantssüsteemis leidub palju vaba raha, mis otsib investeerimisvõimalusi. See teeb ettevõtetele laenamise lihtsaks. Juurdepääs ühtsele siseturule on ekskommunistlike riikide majanduses tekitanud buumi. Võib öelda, et ilm on ilus ja kõik väga rõõmsad," ütleb Lucas majanduskasvu jätkusuutlikkusest rääkides.
"Mure on võimalik pööre langusele. Haavatav koht on jooksevkonto puudujääk, sest juhul, kui rahvusvahelise krediidituru olukord karmistub, ei saa arvestada sellega, et 10 protsenti või 20 protsenti SKT-st laenatakse igal aastal välismaalt."

Iru Elektrijaama koostootmisploki ehituse keskkonnamõjude hindamine sai heakskiidu
Harjumaa keskkonnateenistus kiitis heaks OÜ Iru Elektrijaam poolt esitatud Iru Elektrijaama territooriumile jäätmeid kütusena kasutatava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamise keskkonnamõjude hindamise programmi.
"Kavandatava tegevuse eesmärgiks on soojuse ja elektrienergia koostootmine jäätmete põletamise teel, mille tulemusena väheneb jäätmete prügilasse ladestamise negatiivne mõju keskkonnale ning Iru Elektrijaamale Venemaalt imporditava maagaasi kogus," rääkis projekti olulisusest Iru Elektrijaama juhataja Toomas Niinemäe.
Ta selgitas, et jäätmed, mis muidu ladestataks keskkonda, põletatakse, mille tulemusena toodetakse jäätmetest efektiivses koostootmisrežiimis soojust ja elektrit, mis omakorda aitab vähendada hinnatõususurvet tarbijatele.
Kogu Euroopa Liidu ulatuses toodetakse Iru Elektrijaama andmetel jäätmetest energiat umbes 400-s jaamas.

Norby andis üle Pärnumaa WiMAX-internetivõrgu
Märtsi lõpu seisuga on Norby Telecom üle andnud ning maavalitsus vastu võtnud "Külatee 3" raames rajatud WiMAX internetivõrgu.
""Külatee 3" on loonud võimaluse ja eelduse interneti kättesaadavuse parandamiseks Pärnumaal. Selle projekti lõplik tulemuslikkus sõltub Norby aktiivsusest ja koostööst omavalitsustega ning "Külatee 3" võimalikust jätkuprogrammist," ütles Pärnu maavanem Toomas Kivimägi.
"Eelnevast tulenevalt saab lõpliku hinnangu projektile anda paari-kolme aasta möödudes. Määravaks on klientide arv, keda Norby suudab läbi loodud võrgu endale saada. Samas 100%-line interneti kättesaadavus arvestades selle projekti rahalisi vahendeid ja tehnilisi lahendusi polnud "Külatee 3" eesmärgiks nii Eestis tervikuna kui ka Pärnumaal, küll aga vähendada nende majapidamiste arvu, kus internet seni puudus."

Ekspress Grupi aktsia hind sööstis üles
Ekspress Grupi aktsia hind tõusis esimestel kauplemisminutitel 20%.
Hinnaliikumine oli esimestel minutitel niivõrd tugev, et aktsia uueks ülemist võrdluslimiiti tõsteti 15 protsendilt 25 protsendile ehk 7,37 eurole (114 krooni).
Poole tunni jooksul oli Tallinna börsil grupi aktsiatega tehtud 187 tehingut kokku 502 276 euro (7,8 miljonit krooni) väärtuses.
Kl 10.49 oli tehtud 639 ostu-müügitehingut, mille väärtus oli 2 733 512 eurot (42,4 miljonit krooni). Aktsia keskmine hind oli 7,03 eurot, aktsiad läksid alustasid müüki 6,78 eurot (105 krooni) aktsia eest. Avaliku ning institutsionaalse pakkumise teel müüdi 6 119 703 Ekspress Grupi aktsiat hinnaga 5,9 eurot ehk 92,3 krooni aktsia eest.

Inimeste sissetulekud suurenesid eelmisel aastal veerandi võrra
Leibkonnaliikme kuu keskmine väljaminek oli eelmisel aastal 3712 krooni ja netosissetulek 4343 krooni, võrreldes üle-eelmise aastaga suurenes keskmine sissetulek 25 protsenti.
Lebkonnaliikmete väljaminekud suurenesid statistikaameti andmetel 16 protsenti.
Suurima osa väljaminekust moodustasid kulutused toidule, millele kulus veerand väljaminekutest ehk keskmiselt 919 krooni, järgnesid kulutused eluasemele, transpordile ja vaba aja sisustamisele.
Aastaga on toidukulutuste osatähtsus kulude seas langenud ning suurenenud on kulud transpordile (viiendiku võrra), vabale ajale (kolmandiku võrra) ja tervishoiule, kus kulud suurenesid kõige enam - 53% ehk 52 krooni võrra. Seda mõjutas peamiselt kulutuste kasv hambaravile ja ravimitele, mis suurenesid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 95% ja 35%. Aastaga kasvasid kulud eluasemele 18% ehk 88 krooni.

Pohlaku juhitav jalgpalliliit on suurtes majandusraskustes
MTÜ Eesti Jalgpalli Liit eelmise aasta auditeeritud majandusaasta aruandest selgub, et liit vaevleb majandusraskustes, mis audiitori hinnangul seab kahtluse alla liidu edasise tegevuse.
Aivar Pohlaku juhitaval Eesti Jalgpalli Liidul (EJL) oli eelmise aasta lõpuks kogunenud pangalaenude ja võlgade tagasimaksekohustusi suurusjärgus, mis ületab kolm korda liidu varasid. EJL-i netovara on juba mitu aastat suures miinuses, 2006. aasta lõpu seisuga koguni 29,5 miljoni krooniga. Kohustused, millel pole erilist varalist katet, on kasvanud ligi 44 miljoni kroonini, kirjutab Äripäev.
"Majandusettevõtte jaoks tähendaks see pankrotti," nentis EJL-i juhatuse liige Indrek Käo, kes ei osanud aruandes sisalduvaid numbreid aga kommenteerida, sest teda pole juba viimased poolteist aastat juhatuse koosolekutele kutsutud.

Kruuda: olen Laimalt küsinud vastu, et müüge ise mulle oma äri maha
Läti suurima mahlatootja Gutta ja magusavabriku Laima emafirma NP Confectionary AB lubab investeerida kahe aasta jooksul ligi 5 miljardit krooni. Eesti konkurendid Oliver Kruuda ja Tarmo Noop peavad seda kava utoopiaks.
Gutta ja Laima eesmärk on laiendada tegevust Balti riikides, Venemaal, Poolas, Skandinaavias ja Tšehhis, ostes väikeseid ja keskmisi ettevõtteid nendes riikides, kirjutab Äripäev.
Eestis on paraku enamik selliseid ettevõtteid koondunud suurtesse gruppidesse: joogitööstuses on selleks A. Le Coq ja magusatööstuses Kalev.
Kalevi omanik Oliver Kruuda ütles, et eks Laima ole käinud ikka uurimas ja küsimas, et müü ära, kuid selliseid plaane kindlasti ei ole. "Kalevil on Eesti tugevaim kaubamärk ning kondiitriäri aastamaht on 650 miljonit krooni. Ma olen Laimalt küsinud vastu, et müüge ise mulle oma äri maha. Nad pole nõustunud," sõnas Kruuda.

Töövihikud ja õpikud võivad internetti jõuda
Algul saaks materjali vaid alla laadida, hiljem saaks töövihikut veebis ka täita.
Idee üheks eestvedajaks on reformierakondlane Silver Meikar ning tema hinnangul tähendaks õppematerjalide internetti üles panemine eelkõige rahalist kokkuhoidu lapsevanematele, sest õpikute ja töövihikute allalaadimise ja kasutamise eest maksma ei pea.
Kui algul saaks allalaetud lehekülgi vaid välja trükkida, siis teises etapis peaksid vajalikud töövihikud muutuma ka arvutis täidetavaks. "Nii oleks õpetajatel näiteks kodutöö täitmist palju parem kontrollida," selgitab Meikar idee olemust. Täpsema ajakava ja lahendused peab tema sõnul välja töötama ja ellu viima peagi ametisse asuv haridusminister Tõnis Lukas.
Autoriõigus riigile

Chrysleri ostuks on tehtud kolm pakkumist
Eelmisel aastal oli autotootja kahjum 17,6 miljardit krooni ja
Praegu Daimlerile kuuluva Chrysler Groupi ostust on huvitatud kolm ettevõtet, hinnaks kujuneb tõenäoliselt ligi kaheksa miljardit USA dollarit (ligi 94 miljardit Eesti krooni).
Kaks ostuhuvilist, Cerberus Capital Management ning The Blackstone Group, on investeerimisfondid, vahendab Reuters.
Kolmas pakkumise teinud firma on Kanada päritolu autovaruosade tootja Magna International. Autotootja ebaedu põhjuseks on inimeste vähenev huvi suurte ning ebaökonoomsete sõidukite vastu. Selliste autode tootmine on aga praegu Chrysler Groupi leivanumber.
Chrysler Groupi kuulub kolm automarki: Dodge, Chrysler ja Jeep. Eelmisel aastal oli grupi kahjum 1,5 miljardit dollarit (17,6 miljardit krooni). Lisaks algas ka koondamine, mille tõttu jääb lõpuks töökohast ilma 13 000 inimest.

Kütuseliiter võib aprillis 50 senti kallineda
Hinnatõusu taga on Euroopa ja USA hinnaerinevused ning Iraani konflikt.
AS-i Alexela Oil juhatuse liikme Heiti Hääle hinnangul jätkub kütusehinna tõenäoline tõus aprillikuu jooksul ennekõike Euroopa ja Ameerika turgude radikaalselt erisugusest toornafta hinnast. Kütuseliitri hind võiks tema hinnangul tõusta kuni pool krooni.
Samuti muudab analüütikud ärevaks Iraanis ja Prantsusmaal Fos-Lavera sadama kütuseterminalis toimuv tööliste streik.
Spekulatsioonid on läinud juba nii kaugele, et Poola majandusleht Pulsu Biznesu nimetas viimase nelja kuu jooksul kohalikul turul kaks krooni tõstetud kütusehindu Iraani sõjaks valmistumiseks. Just see olevat kütusemüüjate põhjenduseks hinnatõusule traditsioonilise kevadest tuleneva liikluse elavnemise asemel.

Filmirežissöör Bob Clark hukkus autoõnnetuses
Hollywoodi filmirežissöör 67-aastane Bob Clark ja tema 22-aastane poeg Ariel said surma kolmapäeval Los Angeleses toimunud autõnnetuses.
Teise õnnetuses osalenud auto 24-aastane juht ja naissoost kaassõitja toimetati vigastustega haiglasse, teatab BBC.
Los Angelese politsei esindaja sõnul alustati uurimist seoses kahtlustega, et 24-aastasel noormehel puudub juhiluba ja ta oli auto juhtimse ajal alkoholijoobes.
Bob Clark saavutas Hollywoodis edu 1982. aastal valminud noortekomöödiatega "Porky's" ja "Porky's II: The Next Day". Tema kõige kuulsam film oli 1983. aastal valminud "Christmas Story" ("Jõululugu").

TLÜs analüüsitakse keskaegseid kummitusi
Tallinna Ülikoolis esineb avalike loengutega medievist Dr. Marie Anne Polo de Beaulieu, kes on rahvusvaheliselt hinnatud keskaja jutlustamise ja jutluskirjanduse uurijana.
Marie Anne Polo de Beaulieu on pikka aega töötanud teadlasena Prantsuse riiklikus teadusuuringute keskuses ja õppejõuna Pariisi ülikoolis École des Hautes Études en Sciences Sociales'is. Hetkel on tal käsil uurimus keskaja surma- ja teispoolsuskäsitusest, samuti on ta tegev mitmete jutlustekstide toimetamise juures.
Tallinna Ülikoolis esineb rahvusvaheliselt väga hinnatud medievist Marie Anne Polo de Beaulieu kahe avaliku loenguga. 9. ja 11. aprillil.
9. aprillil kell 16.00 algab loeng "Keskaeg ja tema kummitused" ("The Middle Ages and its ghosts"). Kokkuvõte loengust: Traditsiooniline kujutluspilt nõidade- ja tontiderohkest keskajast on kummitanud kaua kirjanikke ja kummitab veel tänapäevalgi filmirežissööre.

Tartu ja Bradfordi noored kunstnikud avavad ühisnäituse
Tartus avatakse homme Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Bradfordi Ülikooli Kunstikolledži ühine graafika näitus "Between Borders".
Graafika näitusel "Between Borders" kompavad oma võimete ja materjali piire Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Bradfordi Ülikooli Kunstikolledzi noored kunstnikud.
"Graafilistes töödes väljendatakse nii oma tajumisi kui kombatakse kunsti avardunud piire," sõnas Andra Siibak Tartu Kõrgemast Kunstikoolist.
Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite tööd valmisid Eva Eesmaa, Malev Toomi, Peeter Alliku ja Kalli juhendamisel.

Noor Läti viiuldaja annab Eestis neli kontserti
Tunnustatud noor viiuldaja Baiba Skride ning ligi 300 aastane pill, Stradivariuse viiul "Wilhelmj", kõlavad järgmisel nädalal neljas Eestimaa linnas.
Baiba Skride on muusik, kes on teinud kiire tõusu paljudele maailma muusikalavadele. Teda nimetatakse selle dekaadi üheks säravamaks nooreks viiuldajaks ja tema mängumaneeri iseloomustatakse soojaks ning intelligentseks.
Lätlanna on maailmas kogunud tunnustust erakordse süvenemise, rafineeritud ja kaalutletud esinemismaneeri ning piirideta mängutehnika eest. Pärast esimese koha võitmist Kuninganna Elisabeti konkursil 2001. aastal on ta üles astunud selliste orkestritega nagu Müncheni Filharmoonikud, Berliini Saksa Sümfooniaorkester, Leipzigi Gewandhausorkester, Zürichi Tonhalle Orkester, The Philharmonia Orchestra ja Helsingi Filharmoonikud.

Romaaniülikool: Mark Twain - "Jänki kuningas Arthuri õukonnas" 
Kuidas (mitte) muuta maailma Ameerikaks?: Ene Mihkelson arvas hiljuti, et eesti rahvas on Andrus Kivirähki "Rehepapist" valesti aru saanud: lagistab naerda ja samastab end rehepapiga, tegelikult aga on see andekalt kirjutatud lugu eesti rahva allakäigu tragöödia.
Minul on samasugune tunne pärast Mark Twaini romaani "Jänki kuningas Arthuri õukonnas" värsket lugemist: autor võis tahta öelda üht, välja aga on tulnud minu meelest vastupidine. Või siiski ei? Oleneb, kes loeb, kus loeb, kuidas loeb.
Mitmemõtteline filosoofia
See ongi üks kirjanduse võlusid, ühtlasi erinevusi "puhtast filosoofiast". Filosoofia kisub mõtted meelelisest, elusast ainest vägivaldselt lahti. Laipa on lihtsam lahata kui elus olevust. Ideedega võib teha mis tahes vigureid, aga nad ei tekita valu. Kirjanduses sulab mõte keha, vere, närvide ja meeltega kokku. Aine vananeb - kes meist ei vananeks? -, reedab mõtte.
Twaini "Jänki kuningas Arthuri õukonnas" (1889) sündis noore, erakordselt võimeka ja tugeva kehaga ühiskonna optimismist. Twain suri enne, kui puhkes Esimene maailmasõda ja hakkas kasvama kommunismivaim. "Jänkit kuningas Arthuri õukonnas" võiks käsitada prohvetliku ettehoiatusena sellest, milleni kaks maailmasõda valla päästnud Vana Maailma mandumine võib lääne tsivilisatsiooni tõugata.

Esmaspäeval esietendub Peeter Jalaka "Õnne valem" 
Lavastaja Peeter Jalakas on lõpusirgel tuntud briti helilooja Gavin Bryarsi uudisteose "Õnne valem" lavale toomisega. Selle maailma esmaettekanne toimub esmaspäeval.
Tegemist on mitmekultuurilise teosega, kus ühendatakse omavahel muusika, teater, tants, videokunst ja veel mitmed kunstiliigid. Kõik see masinavärk läheb käima, et anda edasi teaduses revolutsiooni esile toonud füüsiku Stephen Hawkingi teose "Aja lühilugu" sisu.
Lisaks näitlejatele-tantsijatele on etenduses tegev NYYD Ensemble Olari Eltsi juhtimisel. Lavastuse koreograafia on Jalakas loonud üheskoos Narvast pärit tuntud tantsija-koreograafi Stanislav Varkkiga.
Etenduse kunstnik on Kirke Kangro, kostüümikunstnik Reet Aus. Laulutekstid pärinevad Maarja Kangro sulest. Laval näeb Stanislav Varkki kõrval veel Larissa Lebedevat, Anna Varkki, Riina Maidret, Tiina Mölderit, Annika Vamperit, Eneli Rauda ja Tiina Olleskit. Solist on Kädy Plaas.

Jüri Ojaver - mees metsast ja mere äärest näitab end galeriimiljöös
Pannood maalides kuulas Ojaver Nick Cave'i, kelle muusika kõlab nüüd ka galeriis.
Eile avatud Ojaveri näitus tekitas mõtte: mis on temal ja Jaan Toomikul ühist? Väliselt justkui suurt midagi, kuid mõlemad on kunstnikud, kes ammutavad ainest isiklikest kogemustest ja vahetust ümbrusest.
Seda näitust sel kujul poleks olnud, kui Ojaverid poleks Lasnamäelt Laulasmaa kanti kolinud. Võib-olla poleks ta ka maalima hakanud. Ojaveriga on sageli nii, et paneb näituse aja kinni, kuid esialgu mingit kontseptsiooni polegi. Nüüd tekkis idee kevadist lumeminekut aknast vaadates. Metsaalune oli täis punaseid lipukesi, mis tähistasid uute, 90 välja jagatud krundi piire, mis tähendab tohutu hulga puude mahavõtmist. Nii mõtleski Ojaver panna näituse pealkirjaks "Liputajad metsas".

Kevadpühade ajal kantakse kirikutes ette "Johannese passiooni" 
Vaikse nädala lõpetuseks toovad kontserdiagentuur Corelli Music ja Voces Musicales publiku ette Bachi tuntuima kannatusaegse suurvormi "Johannese passioon".
Üle pika aja saab ka Eesti kirikutes pühade-eelsel ajal kuulda Bachi mõlemat krestomaatilist suurvormi, eelmisel nädalavahetusel kandis "Matteuse passiooni" ette Eesti filharmoonia kammerkoor.
Kontserdid sarjas "Kirikupühad Maarjamaal" on kavas homme kell 19 Tartus Jaani kirikus ja laupäeval, 7. aprillil kell 19 Tallinna metodisti kirikus.
Passiooni esitavad kammerkoor Voces Musicales ning Corelli barokkorkester ajastukohastel pillidel. Jeesuse, Pilaatuse, Peetruse ja kõigi teiste tegelaste rolle täidavad noored eesti lauljad, evangelisti ja solistina teeb kaasa tenor Conny Thimander Rootsist.

Noorte lauluvõistlusele tuleb 208 solisti üle maailma
Salme Kultuurikeskuses toimuv kümnes rahvusvaheline laste -ja noorte laulukonkurss "Tähtede Laul" toob sel aastal kokku noori üle maailma alates Eestist lõpetades Küprosega.
Poolteist kuud kestnud registreerimine tõi laulukonkursile kokku 208 solisti ja üle 260 ansambli liikme. Lisaks varasematel aastatel edukalt osalenud Soome, Poola, Läti ja Leedu noortele, on sel aastal taset tõstmas ning võistlusele värvi lisamas Küprose, Bulgaaria, Rootsi, Moldova, Rumeenia ja Inglismaa lauljad.
Korraldajate sõnul saab parimatest parima väljaselgitamine raske olema, sest tase on ühtlaselt kõrge. "Ühtlase taseme garanteerib see, et need laulja tegelevad pidevalt laulmisega huvikoolides, muusikakoolides või koolide juures. Osalejate seas on ka mitmeid oluliste rahvusvaheliste konkursside võitjaid," lubab võistluse peakorraldaja Varje Lepp.

Coca-Cola kaebus lükkas Jeesuse-filmi linastumise edasi
Itaalia mängufilmi, mille ühes stseenis joob Jeesus Kristus Coca-Colat, kevadel plaanitud esilinastus lükkub karastusjooke tootva firma kaebuse tõttu edasi.
Filmi "Seitse kilomeetrit Jeruusamlemmast" keskmes on keskeakriisis vaevleva reklaamilooja kohtumine inimesega, kes osutub Jeesus Kristuseks, teatab BBC.
Filmi käigus joob Jeesus Kristus ära pudeli Coca-Colat, mille peale reklaamimees hüüatab: "Jumal, milline tunnustus!"
Karastusjooke tootva Coca-Cola Company väitel ei ole filmi loojatele lubatud Coca-Cola kaubamärgi kasutamist.
Oma avalduses leiab karastusjoogifirma, et film, mille peategelaseks on Jeesus Kristus ei ole sobiv koht Coca-Cola brändi reklaamimiseks.
Coca-Cola Company lisab, et firma seisukohast teavitati ka filmi produtsenti ja stsenaristi ning ollakse pettunud, et viimased ei austanud Coca-Cola Company palvet.

Tai keelas YouTube'i ära
Tai valitsus keelas ära YouTube'i, kuna üks 44-sekundiline videoklipp solvab Tai jumalikult austatud kuningat.
Tai kommunikatsiooniminister selgitas, et YouTube keelati riigis ära kuna, kui saidile ilmus 44-sekundiline videoklipp, mis näitab grafitit Tai kuninga näol, vahendab BBC.
Tai kuningas Bhumibol Adulyadej (79) on kaitstud seadusega, mis ei luba kuningat mingil moel kritiseerida.
Tai valitsus keelas YouTube'i kasutamise pärast seda, kui oli kõigepealt palunud Google't, et see solvava klipi maha võtaks. Google keeldus seda tegemast ja järgmise abinõuna keelaski Tai valitsus taimaalastele ligipääsu terveleYouTube'ile.
Tai valitsus kinnitab, et tailased ei pääse YouTube'i kasutama enne, kui majesteeti solvav klipp on maha võetud.

Placebo kontserdi piletit tulevad müüki täna kell 10
Täna hommikul kell 10: 00 jõuavad müüki Placebo kontserdi piletid, viimase aastakümne üks silmapaistvamaid bände Inglismaalt esineb 28. mail Rocca al-Mare suurhallis.
Piletid Placebo Tallinna kontserdile tulevad müüki kõikides Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti.
Kuna Helsingis müüdi sama show välja poole tunniga pannakse Tallinna kontserdi piletid müüki ka Soomes.
Placebo st on viimase aastakümne jooksul saanud unikaalne nähtus tänapäeva muusikamaailmas. Kohe asutamise hetkest, aastal 1994, on valinud bänd oma tee, mis jääb eemale muusikamoe hoovustest. Muusikute endi sõnul näitavad neile suuna kätte nende iidolid - Sonic Youth, Pixies, Smashing Pumpkins ja Nirvana.
Sügava mõtte ja romantilise kõla tõttu võrdlevad muusikakriitikud Placebo lugusid The Cure'i, Morrissey'i, R.E.Mi ja Depeche Mode'i loominguga. Oskuse tõttu ühildada androgüünne välimus ja toored kitarririffid nimetavad nad aga bändi Nirvana glämm-vennaks.

 "Superstaari" saade vajaks nõustajat
Täna on TV3 saate "Eesti otsib superstaari" stuudiovoor. Tartu ülikooli õppejõud, psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs leiab, et saatesse tuleks kaasata psühholoog.
Miks kipuvad noored saatesse?
Kõik sõltub inimesest. Üks asi on tähelepanuvajadus. Kindlasti on mingi hulk inimesi, kes lähevad saatesse põnevuse pärast, et end proovile panna. Kindlasti on mõni inimene, kellel on tunnustuse puudus.
Kas soov kuulsaks saada sunnib tõesti milleks tahes?
Kui palju kirjutatakse seltskonnaajakirjades inimestest, kes on midagi saavutanud? Samas teame, kes on ostnud uue auto. Noorele võib jääda pilt, et kui ta saab kuulsaks, siis teda väärtustatakse. Arvatakse, et kui istuda laua taga ja mõelda välja teooriaid, siis seda ei väärtustata. Ma siiski loodan, et need, kes iga hinna eest kuulsaks tahavad saada, on saates vähemuses.

Jäähoki: HK Stars võitis Eesti karika
Eesti jäähoki karikavõistluste finaalseeria viimases kolmandas mängus alistas HK Stars neljapäeval, 5. aprillil Linnahalli jäähallis Narva Paemurru SK 3: 2 (2: 1, 0: 0, 1: 1) ja võitis seeria 2: 1.
HK Starsi väravad viskasid Mihhail Merkulov (6.07) ja Roman Potšinok (16.50, 43.07) ning Narva meeskonnas tegid skoori Aleksander Ossipov (9.43) ja Anton Jastrebov (47.42), teatas Eesti jäähokiliidu pressiteenistus.
Võitjameeskond sai auhinnarahaks 70.000 ja kaotaja 30.000 krooni.

Võrkpall: Viljandi naiskond jäi meistriliigas viiendaks
Viljandi Metall/Näituste naiskond alistas tänases mängus Eesti noortekoondise tulemusega 3: 0.
Eile Viljandi Metall/Näituste naiskonnale kaotanud Eesti noortekoondis oli täna võõrustaja rollis, vahendab Sportnet.ee. Avamängu 3: 1 võitnud viljandlannad olid aga ka täna noortekoondisest üle, seekord tulemusega 3: 0. Kõik geimid lõppesid numbritega 25: 22. Seega lõpetas Viljandi naiskond liigahooaja viienda, noortekoondis kuuenda kohaga.
"Hooaja hakul lootsime vastu hakata esineliku naiskondadele, kuid küllap polnud selleks veel jaksu," tõdes Viljandi treener Merle Keerutaja.
Võitjate resultatiivseim oli 19 punktiga Maarja Kerner ja pälvis ka Nivea auhinna. Noortekoondise parimaks mängijaks tunnistati Egle Püvi ja suurim punktitooja oli 15 punktiga Heidi Luks.

Võrkpall: Falck Pärnu läks pronksiseeriat juhtima
Neljapäeval, 5. aprillil Pärnu Rabahallis alanud Eesti meistrivõistluste pronksiseeria avamängus alistas kohalik Falck Pärnu meeskond Rakvere Aeroci 3: 0 ning asus seeriat 1: 0 juhtima.
Pärnakad ei jätnud külalismeeskonnale mingit võimalust, andes veidi üle tunni kestnud kohtumises vastastele geimides 14, 17 ja 12 punkti, vahendab Sportnet.ee.
Kahe võiduni mängitav seeria jätkub laupäeval, 7. aprillil, kui meeskonnad on kell 17 vastamisi Rakvere spordihoones.
Pühapäeval, 8. aprillil jätkub ka finaalseeria, kui Tartu Pere Leib võõrustab algusega kell 14 Selveri meeskonda. Kolme mänguvõiduni peetava finaalseeria avamängus osutus 3: 1 paremaks Selver.

Vormel-1: Hamilton peab end võiduvõimeliseks
Britist F1 piloot Lewis Hamilton on seisukohal, et suudab maailma parimaid sõitjad edestada ja võita oma debüüthooajal vähemalt üks GP etapp.
Hamiltoni sõnul on võimalus olemas, kuid palju on teha ka tööd, vahendab Sportnet. Hamiltoni jaoks annab enesekindlust asjaolu, et Austraalia GP-l sõitis ta meeskonnakaaslasest Alonsost sõidu algfaasis eespool. 22-aastane britt on arvamusel, et kui suudab endast maksimaalselt kõik anda, siis pole Alonso alistamine mingi üllatus.
McLarenit rooliv Hamilton lõpetas Melbourne'is kolmandana, tagapool vaid Ferrari piloodist Kimi Räikkonenist ja Alonsost ja loodab eeloleval nädalal Malaisia GP-l taas poodiumile sõita. Noormehe sõnul ei häiri teda selle hooajaga kaasnev meediakära ning suudab maksimaalselt võidusõidule keskenduda. Ka tiimikaaslase Alonso hinnangul on Hamilton võiduvõimeline.

Eesti Suusaliit loob juunioride koondise
Eesti Suusaliit (ESL) ja Eesti Ehitus kirjutavad täna alla koostöölepingule, millega pannakse alus ESL uuele järelkasvustruktuuri üksusele - juunioride koondisele, mis hakkab kandma nime Eesti Ehitus Team.
Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järv peab täna allkirjastatavat koostöölepingut Suusaliidu jaoks äärmiselt oluliseks.
"Edu saavutamiseks rahvusvahelisel areenil peame tagama järjest uute potentsiaalsete olümpiavõitjate esiletõusu," selgitas Järv. "Vaid järelkasvustruktuuridesse panustades loome me eeldused suusaspordi jätkuvale edule rahvusvahelisel areenil."
"Noorele sportlasele on olulisim võistluskogemus nii kohalikel kui rahvusvahelistel võistlustel, aga ka kvaliteetne treeninguettevalmistus ja -varustus. Just neid eesmärke teenibki Eesti Ehituse koostöö Suusaliiduga," sõnas Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ja lisas, et Eesti Ehitus ja ESL on koostööd teinud 2000. aastast alates, mil ESLi toetas Eesti Ehituse tütarettevõte Linnaehitus. Lõppeval 2006/2007 hooajal toetas Eesti Ehitus murdmaasuusataja Anti Saarepuud.

Tõstmise endine maailmameister sai eluaegse võistluskeelu
Tõstmise endine maailmameister Sergo Chakhoyan sai eluaegse võistluskeelu, kui Austraalia anti-dopingu agentuur (ASADA) tuvastas mehe organismis keelatud aineid.
Eluaegse karistuse tõi tõik, et tegu oli juba teise rikkumisega, vahendab ETV Sport.
ASADA teatel rikkus 37-aastane Chakhoyan reegleid 2005. aasta oktoobris Briti rahvasteühenduse mängudel Melbourne'is. Esimese, kaheaastase keelu sai mees, kui jäi 2001. aastal Hea tahte mängudel Brisbane'is vahele anaboolse steroidi kasutamisega.
Rahvusvahelise anti-dopingu reegli alusel tähendab teistkordne vahelejäämine automaatselt eluaegset karistust.
Chakhoyan on juba neljas Austraalia tõstja, kes viimase 18 kuu jooksul keelatud ainete kasutamisega vahele jäänud.

Lillsoo: alagrupi võit oleks üllatus
Juuniorid tahavad kodupubliku ees hästi mängida ja MM-i finaalturniirile pääseda, selleks tuleb alagrupis jagu saada Slovakkiast, Montenegrost ja Kreekast.
Homme alustab Eesti 21-aastaste käsipallikoondis Kehras pürgimist MM-i finaalturniirile. Mullu Euroopa esivõistlustel 16 hulka jõudnud eestlaste võimalusi analüüsib esmakordselt rahvuskoondist juhendav Indrek Lillsoo.
Teisipäeval pidasid poisid esimese ühistreeningu. Mis silma jäi?
Trenn läks hästi, kõik olid heas tujus ja valmis mängima.
Kas saate kasutada kõiki poisse, keda soovite? Kuuldavasti jääb Janis Selge mandlioperatsiooni tõttu kõrvale.
Janis oli täna (teisipäeval - toim) trennis, mis oli ka mulle meeldivaks üllatuseks. Ma ei rääkinudki temaga mandlitest, küll ta selle asja ise korda ajab. Aga Janis oli optimistlik ja valmis koondist aitama. Küll on aga vigastustega eemal Raido Peedomaa ja Martin Verk. Mõlemad on küll taastumas, aga väljakule joosta on veel liiga vara. Teised on kohal, mehi on palju - treeningutel on 19 noormeest.

Imevise tegi Johnsonist Kalevi kangelase
Kalev/Cramo alistas Balti liiga veerandfinaali avamängus
Inimhulki haarav suur korvpall tuli tänu Kalev/Cramole üle mitme hooaja Eestisse tagasi. Üle kahe tuhande vaataja seisis eilse mängu ülipõneval lõpuminutil Kalevi hallis püsti ja pärast Kendrick Johnsoni tabavat kolmepunktiviset huilgasid võidu-rõõmust.
Johnson tõmbas särgi seljast, viskas selle põrandale ja ajas rinna kummi. Kaasmängijad jooksid võidujumalanna soosikut kaelustama ja ühendriiklane võttis kangelase poose.
"Vaadake, täna õhtul olin mina mees," selgitas 16 punkti toonud Johnson särgi seljast kiskumist. "Nii tehakse korvpallis pärast tähtsat võitu ikka ja inimesed tunnevad mind nii paremini ära - olen Kendrick Johnson. Võit, mitte tabav vise pani mu tunded keema. Mind toodigi meeskonda viskama ja see on mu töö."

Liverpool lõi Hollandi klubi pihuks ja põrmuks
Jalgpalli meistrite liiga veerandfinaalid algasid väravatesajuga Hollandis ja Itaalias.
Kuigi Liverpool läks veerandfinaalkohtumisele Eindhoveni PSV-ga vastu favoriidiseisus, tuli nende suur võit võõrsil ootamatult isegi kahe aasta tagusele meistrile endale. Liverpool purustas kodutiimi koguni 3: 0.
Liverpooli avaväravaks suunas Steve Finnani tsenderduse paremalt äärelt peaga võrku Liverpooli kapten Steven Gerrard, kellele tabamus sai klubis rekordiliseks 15-ndaks eurosarjaväravaks. Juubeldamast hoidunud Gerrard hoiatas aga võidujoovastuses fänne, et nad ei arvaks, nagu oleks klubi juba otsaga poolfinaalis. Ka peatreener Rafael Benitez nõustus mängijaga: "Kaks aastat tagasi Istanbulis tulime meie 0: 3 kaotusseisust välja. Jalgpallis võib kõike juhtuda."

Tallinna Börsil algas kauplemine Ekspress Grupi aktsiatega
Täna alustati Tallinna Börsil kauplemist aktsiaselts Ekspress Grupp (EEG) aktsiatega.
Avaliku ning institutsionaalse pakkumise teel müüdi 6 119 703 Ekspress Grupi aktsiat hinnaga 92,3 krooni (EUR 5,90), emissiooni kogumaht oli 565 miljonit krooni (36 MEUR). Aktsia hinnaks kujunes esimese börsipäeva lõpuks 111,09 krooni (EUR 7,10), mis annab võrrelduna emissioonihinnaga tõusuks 20,4%, teatas OMX-i, Tallinna Börsi, Eesti Väärtpaberikeskuse pressiteenistus.
"Investorid näitasid Ekspress Grupi aktsiate avaliku pakkumise käigus üles usaldust ettevõtte pikaajalise nägemuse ja tulevikuvisiooni osas. Tegemist on esimese meediaettevõttega Balti väärtpaberiturul ning see annab investoritele hea võimaluse hajutada oma investeeringuid ka erinevate sektorite lõikes," sõnas Tallinna Börsi juhatuse esimees Andrus Alber. "Usun, et Ekspress Grupi edu annab, vaatamata aasta alguses väärtpaberiturgudel toimunud hindade korrektsioonile, ka teistele ettevõtetele julgust börsile tulla," lisas Alber.

3M uued projektorid ja esitlustahvlid
Tehnoloogiafirma 3M esitles uusi dataprojektoreid ja esitlustahvleid.
Vikuiti Super Close Projection objektiivitehnoloogia võimaldab projektori paigaldada esitlustahvlile või seinale maksimaalselt lähedale. Seinale kinnitatav DMS 800 projektor kuvab pilti diagonaaliga 127 - 215 cm, DMS 700 projektor aga 86 cm kauguselt 152 cm diagonaaliga pildi.
Projektor koos raadioanduri ja juhtpliiatsiga võimaldab esitlust juhtida nii interaktiivsel tahvlil kui ka siledapinnalisel seinal või ekraanil, teatas 3M.

Eestlased alustavad unikaalse joogivee tootmist
OÜ Logistikaekspert alustab Jaapani teadlase Masaru Emoto veealasele uurimustööle tuginedes unikaalse joogivee sarja "Võluvesi" tootmist.
Vesi ammutatakse Pandivere kõrgustiku laugala põhjaveest ning villitakse originaalpudelitesse. Maailma veeturul ei ole teadaolevalt ühtegi analoogset toodet, mis integreeriks innovatiivsete uurimustööde tulemusi massitarbimisele orienteeritud veetootmisesse.
Tootesarja eesmärgiks on lisaks kvaliteetsele joogiveele anda tarbijale võimalus määratleda end läbi positiivsete väärtuste, teatas ettevõte.

Samsung toob turule SpinPoint S166 kõvaketaste seeria
Digitaalse tarbeelektroonika ja infotehnoloogia juhtiv tootja Samsung Electronics Co teatas täna oma uuest SpinPoint S166 ülivaiksete ja kiirete kõvaketaste seeriast.
Hetkel on tootmises 3,5 -tolliste SpinPoint S166 kõvaketaste 80 GB ja 160 GB versioonid ja need tulevad üle maailma müügile aprilli jooksul.
Uued SpinPoint S seeria kõvakettad pakuvad täiendatud versioone Samsungi patenteeritud SilentSleekTM ja NoiseGuardTM tehnoloogiatest, et kiirendada operatsioonikiirust, vähendades samal ajal müra. Jõudlustestid helitugevuse määramiseks on näidanud, et konkureerivad kõvakettad (80 GB ja 160 GB mudelid) tekitavad koormuseta keskmiselt 2,8 belli (1 bell = 10 detsibelli) ja otsingurežiimis keskmiselt 3,2 belli müra, samas kui Samsungi S166 seeria toodab vastavalt kõigest 2,4 belli ja 2,75 belli. See tähelepanuväärne 15-protsendiline mürataseme vähendamine teeb ideaalseks nende kõvaketaste kasutamise kontoriarvutites ning ka kodutarbeelektroonikas nagu digitaalsed videoseadmed või ükskõik millised kõvakettaga seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks vaikses keskkonnas.

Inteli Centrino Pro täiendab sülearvutite kaughalduse võimalusi
Intel lisab Intel vPro kontoriarvutiplatvormi haldusvõimalused uue kaubamärgi Intel Centrino Pro all äriklassi sülearvutitele.
Nüüd on traadita võrgu kaudu hallatavad nii laua- kui sülearvutid, seega vähenevad nii ettevõtte turvariskid kui halduskulud.
"Intel Centrino Pro võtab parima Intel vPro platvormist ning toob selle meie edukasse Intel Centrino sülearvutiplatvormide tootesarja," ütles Inteli Mobiilsete seadmete valdkonna juht Mooly Eden. "Praegu on uue platvormi turule toomiseks õige aeg, sest sülearvutite osakaal ettevõtetes kasvab."
Intel Centrino Pro protsessorid lubavad IT juhtidel hallata ja turvata sülearvuteid traadita võrgu kaudu. Lisaks saavad administraatorid juhtmega ühendatud süle- ja lauaarvuteid jälgida olenemata sellest, kas need töötavad või on välja lülitatud. Tulemuseks on paremini kaitstud sülearvutid, täpsem ülevaade arvutipargist ning vähem kohapeal käimist ja töökatkestusi.

Taaskasutuskeskus tuleb mööblile tasuta järgi
Alates aprillist pakub Tallinna Taaskasutuskeskus eraisikutele tasuta transporti suuremahuliste asjade äratoomiseks.
"Võtame vastu kõiksugust mööblit, mis on piisavalt terve ja puhas, et see võiks leida uue omaniku. Tasuta transpordi teenus kehtib Tallinna ja Tallinna lähiümbruse (kuni 20 km Tallinnast) elanikele," seisab ettevõtte teates.

Tehnoloogiagrupp omandas osaluse automaatikafirmas Ektaco
Eesti tehnoloogiakontsern Artec Group omandas erainvestorilt 16,51% suuruse osaluse andmekogumise ja protsessijuhtimise süsteemide välja töötavas firmas Ektaco AS.
Tehingu hinda osapooled ei avalikusta.
"Näen, et Artec Groupi kui Eesti ühe silmapaistvama elektroonikalahendusi välja töötava firma näol on Ektaco jaoks tegemist perspektiivika strateegilise aktsionäriga. Mõlema firma intellektuaalsest omandi kasutamisest on loota märgatava sünergia tekkimist." kommenteeris tehingut Ektaco tegevjuht Kaido Jelle.
Artec Groupi juhatuse esimehe Gustav Poola sõnul näeb ta Ektacos edukat, välja kujunenud turusuunitlusega ja kiiresti arenevat tehnoloogiafirmat, millega koostöö tihendamine lubab Artec Groupil oma kõrgtehnoloogiliste teadmiste baasi senisest efektiivsemalt Euroopa turul kasutada. "Mõlema firma pikaajaline kogemus elektroonika ja infotehnoloogia lahenduste vallas lubab loota tihedamast koostööst osapooltele märkimisväärset lisatulu," lisas Gustav Poola.

Toila Spa Hotell peab oma seitsmendat sünnipäeva
7. aprillil möödub seitse aastat Toila Spa Hotelli käivitamisest. Kui esimesel tegevusaastal teeniti ligi miljon krooni kahjumit, siis täna teenib ettevõte 75 miljoni krooni suuruse aastakäibe juures ligi 15 miljonit kasumit.
"Need seitse aasta on möödunud nii ruttu, et pole õieti arugi saanud. Nende aastatega on käive kasvanud umbes 15 korda, ravipäeva hind selle juures vaid kaks korda. Olematust kasumist esimesel aastal oleme jõudnud 15 miljoni kroonise kasumini aastas," ütles Toila Sanatooriumi omanik Sulev Reelo.
Seitse aastat tagasi kui alustati, oli sanatooriumi käive esimesel aastal umbes 5 miljonit krooni ja kahjumiks kirjutati 0,8 miljonit krooni. Lõppenud aastast kokkuvõtteid tehes ulatub käive aga umbes 75 miljoni krooni kanti. Arvud näitavad, et nende aastatega on käive kasvanud 15 korda.
Sellise edu juures on tähelepanuväärne, et seitse aastata tagasi pakuti Toila Sanatooriumis kliendile ravipäeva koos toidu ja majutusega umbes 290 krooni eest. Soodushinnaks oli siis 250 krooni. Tänaseks on ravipäeva hind kallinenud jämedalt arvutades vaid kaks korda.

Delli toodete müük kasvas 50 protsenti
Delli Eesti ametliku esindaja IT Grupi teatel tegi Delli müük 2006. aastal 50-protsendilise tõusu, näidates koguturust kaks korda kiiremat kasvu, kõige enam kasvas Delli sülearvutite ja serverite müük.
IT Grupi juhatuse liikme Esti Ehatamm-Felsi sõnul on Dell lõppenud majandusaastal näidanud Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni turul väga häid tulemusi. "Delli sülearvutite müük kasvas aastaga üle kahe korra ehk tervelt 121 protsenti, samas kui sülearvutite koguturg kasvas 63 protsenti. Suur hüpe on olnud ka Delli serverite müügis, mis aastaga kasvas ca kolm korda kiiremini kogu turu serverite müügi kasvust. Sarnane kasvutempo on olnud ka Eestis," ütles Ehatamm-Fels.
Dell müüs Ida-ja Kesk-Euroopa regioonis eelmisel aastal 2005. aastaga võrreldes 121 protsenti rohkem sülearvuteid, 16 protsenti rohkem lauaarvuteid ning 33 protsenti rohkem servereid. Sülearvutite koguturg kasvas samal perioodil 63 protsenti, lauaarvutite turg 21 protsenti ning serverite turg 12 protsenti.

Carlsbergi õlu uues reljeefpudelis
Rahvusvaheliselt tuntud õllemark Carlsbergi villiti uudsesse reljeefpudelisse, teatas Saku Õlletehas.
Trendikas roheline klaaspudel on senisest sihvakam ning kannab klaasist reljeefset ruumilist Carlsbergi logo. Üleni läbipaistev pudel annab edasi tootjate sõnumi, et tegu on liiga hea õllega, et seda varjata. Uude pudelisse villitud Carlsbergi on võimalik osta ka eriti eksklusiivses läbipaistvast plastikust nelipakis, mida kasutatakse Eestis esmakordselt.
"Silmatorkav ja trendikas välimus muudab Carlsbergi atraktiivseks õlleks, mida on meeldiv käes hoida juba paljalt välimuse pärast, maitsest rääkimata," kommenteeris Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp, lisades, et Carlsbergi värske välimus köidab nii lojaalselt klienti kui vaheldust otsivat õllesõpra ja moeteadlikku tarbijat.

Riigieksamite tegijad saavad raadio otseeetris nõu küsida
Enne eksamiperioodi algust 9.-13. aprillini tutvustab Vikerraadio saade "Huvitaja" iga päev gümnaasiumi riigieksameid ning annab võimaluse huvilistele küsida nõu spetsialistidelt otsestuudios.
Eksaminantidele mõeldud saatesari "Huvitaja" algab Vikerraadios kell 10.05 ja on järelkuulatav ka internetis. Kõigil huvilistel on võimalik telefonitsi ja e-posti teel küsida saates olevatelt spetsialistidelt otseeetris nõu.
Sarja esimene saade esmaspäeval, 9. aprillil tutvustab riigieksamite korraldust, põhimõtteid küsimuste ettevalmistamisel, teadmiste hindamiskriteeriume, tulemuste teada saamist ning vaidlustamise võimalikkust.
Stuudios esinevad Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa ja eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa.
Teisipäevane saade käsitleb kirjandi, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse eksami küsimusi. Stuudios vastavad küsimustele REKK ajaloo peaspetsialist Mare Oja ning eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste.

See laiale avalikkusele tundmatu Helir-Valdor Seeder
Venekeelne Delfi avaldas moskvalase Anton Aleksejevi artikli "Võõra küsimused", milles räägib sellest, et olles "mingil määral Eesti kodanik", jälgib ta Delfi uudiseid ja kommentaare lugedes kaugel kodumaal toimuvat. Autor paneb tähele, et väga palju kommenteeritakse pronkssõduri teemat ja väidab, et ei mõista seda probleemi. "Miks ei või viia mälestusmärki kalmistule? Miks on see lubamatu? Ja mis nimelt on lubamatu? Üleviimine või mälestusmärgi asumine kalmistul? Või ei tohi sinna tuua küünlaid ja lilli?", küsib Aleksejev. Teda paneb imestama, et kommentaarides sõimatakse eestlasi fašistideks ja ta arvab, et ka kirjutajad ise ei usu seda. Ta ei mõista ka väidet, et pronkssõduri sobivamasse kohta viimine tähendaks Teise maailmasõja tulemuste ülevaatamist. "Kuidas, palun? Ka siis kõigile helistatakse õhtul koju ja öeldakse, et 1945. aastal võitis Saksamaa?". Autor esitab veel mitu retoorilist küsimust Delfis kommenteerivatele estofoobidele ja pärib: kui eestlased meid tõesti ei salli, siis mis te arvate, miks? Need neljandat põlve moskvalase ebamugavad küsimused ärritasid Delfi kommenteerijaid sedavõrd, et nad hakkasid sõimama autorit russofoobiks ja Eesti natsiks, väites nagu ühest suust, et moskvalasi vihatakse kogu Venemaal.

Baskini anekdoodid
Mees ja naine sõitsid Pariisi. Jalutavad Louvre'is ja peatuvad "Mona Lisa" maali ees. Seisavad tunni ja teise. Naine küsib:
"Ma ei saa aru, miks sa nii kaua seisad selle pildi ees?"
"Mind huvitab, kuidas inimesed sellele pildile reageerivad!"
"Ja selleks sa vedasid mind Pariisi! Meil on köögis samasugune pilt, isegi raam on ilusam!"
Tsirkusedirektori juurde tuleb mees end tööle pakkuma.
"Mida te oskate?" küsib direktor.
"Mul on haruldane number. Areeni keskele asetan tühja viinapudeli. Ronin lae alla ja hüppan pudelisse!"
"See on ju võimatu," lasub direktor.

JÄRJEJUTT (3): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Laskur astus taganedes üle kivi ja kummardus selle kohale, samal ajal murdus laine täisvõimsusel klibuvallil. Laskuri pea oli olendi putukalaadsest näost vaid mõne tolli kaugusel ja piisanuks vaid ühest tema sõraliigutusest, et mehel silmad näost lõigata, kuid poksikinnaste kombel tõstetud sõrad jäid värisedes kummalgi pool papagoinokka paigale.
Laskur küünitas kivi järele, mille otsa ta oleks peaaegu selili kukkunud. See oli kopsakas ja pooleldi liiva mattunud ning laskuri vigastatud parem käsi kriiskas valust, kui mullatükid ja terav kiviklibu lahtiselt veritseva liha sisse hõõrdusid, kuid tal õnnestus kivi lahti sikutada ja see, hambad irevil, pea kohale tõsta.

Brittide hübriidmootoriga sportauto läheb tootmisesse
Suurbritannia sportautotootja Connaught on seeriatootmisesse paiskamas uut hübriidkupeed, selle tarbeks alustati Walesis tehase ehitamist.
Walesi Llanelli kanti tuleb ka firma uus peakorter ning tootmistehas, kus hakatakse valmistama kupeed mudelinimega Type-D GTH.
Masinal on 2-liitrise töömahuga V-10 bensiinimootor, mida abistab elektrimootor, kirjutab autoexpress.co.uk
Sportauto tippkiirus on umbes 220 km/h ning kiirendus 0-100 km/h võtab aega 6,5 sekundit.
Esimesed autod peaksid klientideni jõudma 2008. aasta alguses.

Ehituspoest saab kõike - ainult ootama peab kaua
Ehitajad kratsivad kukalt, sest kui õigel ajal pole materjali ette tellitud, jääb töö seisma.
"Vene kord on tagasi!" kirub ehitusettevõtja Arne Kuusk ehitusmaterjaliturul valitsevat olukorda. Kõike hangi tutvuse kaudu või oota nädalaid, iseloomustab ta hetkeseisu. "Fiboplokiga on jama, puumaterjaliga nagunii - kes mäletab, millal korralikku põrandalauda poest sai?" küsib Kuusk kurjalt. Ta lisab, et siiski, kui raha on, saab kõike nii-öelda leti alt.
Pealinna ehitusmaterjalipoodides silte "Täna kaupa ei ole ega tule" siiski veel ei ripu. Olukord pole nii hull. Ehitus Service'ist on seina ja vundamendi jaoks Fiboplokke, ka Isoveri soojustusvilla, nii rullis kui ka plaatidena. Ja ei mingit ettetellimist, tule ja osta. Pisike tõrge võib tekkida voodrilauaga, mida peab ootama kuni nädala. Seejuures tuleb poest tootjale helistada ja uurida, kas neil ikka on materjali, millest laudu teha.

Perfektsuse ihaleja peab süüvima plaadimaailma valitsevaisse detailidesse
Vältimaks plaatide tooni- ja mõõduerinevusest tingitud iluvigu, tuleb teada nüansse.
Keraamiliste plaatide seast sobivaima leidmine on tihtipeale aeganõudev ja keeruline, sest plaatide valik salongides on tohutu.
Esmalt uuri plaadi tehnilisi omadusi, et õige plaat saaks õigesse ruumi. Esikus ja tuulekojas soovitan kasutada karedama pinnaga plaate, et vältida libisemist. Samas ei peaks need olema nii karedad kui duširuumis, sest väga karedate plaatide hooldamine on keerulisem.
Värvivaliku puhul on kasulik teada, et tumedad toonid muudavad ruumi väiksemaks, heledad aga suuremaks. Plaadi mõõdu valikul lähtu ruumi suurusest: mida suurem ja avaram on ruum, seda paremad on suuremõõtmelised plaadid, kui aga on väiksem ja sopilisem tuba, vali väiksemad plaadid.

Kallakutega koduõu on huvitavam kui laudsile jalgpalliplats
Maastikuarhitekt soovitab pinnase liigse täitmise asemel panna rõhku drenaažile.
"Kuule, peremees, kas sul õue täita pole vaja?" hõigub veokisohver aia taga. "Mis maksab?" uurib peremees ettevaatlikult. "Midagi ei maksa!" vastab sohver ja koorem liivasegust mulda, mõni juurikajupp siit-sealt välja turritamas, sahiseb õuele. Nimelt ehitati lähedusse uusi eramuid ja arendajal oli odavam ehitusplatsilt kooritud pinnas ümbruskonda ära sokutada.
Järgmisel kevadel tärkavad peremehe hoovis karukellad ja muud metsataimed. Päris kenad teised, mõtleb peremees, pealegi niisama saadud.
Märja maa päästja
Täitmiseks pole mõtet kõige kvaliteetsemat ja ka kallimat mulda raisata. Üsna palju täitepinnast saab juba oma krundilt: vundamendiaugust ja teede alt.

Ehitusmaterjali ohutuse tagab tootja
Varem kontrollis ehitusmaterjali terviseohutust tervisekaitseinspektsioon, nüüd lasub vastutus tootjal. Inspektsioon sekkub vaid kaebuse korral.
1994.-2002. aastani väljastas tervisekaitseinspektsioon ehitusmaterjalidele kooskõlastusi vastavalt kehtinud rahvatervise seadusele. Nüüd ametil see pädevus puudub, sest nõue oli vastuolus Euroopa Liidu kaupade vaba liikumise ja tootja vastutuse põhimõtetega. Kui keegi veel kodulehel oma kaupa tervisekaitse tõendiga reklaamima peaks, siis olge valvsad - see enam ei kehti.
Ehitusmaterjali kvaliteedi ja terviseohutuse eest vastutab tootja, kes peab materjali nõuetele vastavust tõendama keerulise protseduuriga. Kuidas asjad nüüd käivad, selgitab tervisekaitseinspektsiooni keskkonnatervise ekspertiisiosakonna juhataja Marina Karro.
Mis annab tarbijale kindluse, et tootja ei peta suurema müügiarvu nimel?

Vana link vaheta uue vastu vaid viimases hädas
Nii nagu vana maja, nõuab ka päevinäinud ukselink lugupidavat suhtumist ja võimalusel säilitamist.
Vana ja väärika maja uks nõuab samaväärset linki. Ajaloolase Risto Pajula arvates loobutakse liialt kergekäeliselt vanast ukselingist. Vaadatakse, et see ei läigi või on paksu värvikihi all, ja leitakse, et pole mõtet vana linki alles hoida. Tegelikult on võimalik lihtsate vahenditega vana raud läikima lüüa.
"Vanal lingil on ajaloo hõng küljes," selgitab Pajula, miks seda ei tohiks hoobilt prügimäele saata. Samuti usub ta, et vanad lingid on kohati isegi kvaliteetsemad kui tänapäevased, sest need on teinud tõelised meistrid.
Kui linki päästa ei õnnestu või see juba ukse eest kadunud, tuleb uurida, milline oli vana link, et uue ostmisel oleks, millest lähtuda. Selleks soovitab ajaloolane ukse pealt värvi seest otsida vana lingi jälge. Abiks võivad olla ka sarnaste majade ukselingid, mille pealt saab šnitti võtta. Selline vana ukse ja lingi kohtlemine on kindlasti vastutustundlik, ent nõuab omajagu aega ning raha. Pajula meelest on õigustatud ka vana linki järele aimav uus toodang.

Pane muld küpsema kompostikasti
Isetehtud kompostikast aianurgas lahendab pideva toidujäätmete probleemi.
Kompostikasti kokkupanekuks sobib peaaegu iga majapidamisest kättesaadav materjal. Ega peamine pole ju teaduslikult superhead mulda toota, vaid niidetud rohi ja muu taimne/köögine praht kuhugi ära sokutada. Eks kompostimulda läheb pärast aias ju alati tarvis.
Üks võimalus on teha kompostikast näiteks majaehitusest üle jäänud voodrilaudadest. Asjatundjad soovitavad tuhande-ruutmeetrise aia kohta tuhat liitrit jäätmeid mahutavat kasti. Meie kasti mõõdud on 150 x 150 x 150 sentimeetrit. Suuruse tingis kasti asukoht ja ka sodi tekkimise hulga kogemus.
Põhjatu kast
Kast ise on äärmiselt lihtne. Neli posti maasse ja lauad külge. Postiaugud kaevasime umbes poolemeetrised, et talvine külm kasti paigast ära ei tõstaks. Postiaugud tuleb kive ja liiva täis toppida ning hoolikalt kinni tampida.

Hollandlased ootavad pikisilmi oma amfiibmajades üleujutust
Üleujutuse hirm on asendunud ootusega, et saaks oma veekindlaid maju katsetada.
Holland käis mullu välja enam kui kuus miljardit eurot, et kaitsta riiki üleujutuste eest. Kaks kolmandikku riigist oleks ammu vee all, kui tõusuveele poleks ehitatud ette kaitsetamme ja kanaleid. 451 kilomeetri pikkuse rannajoonega riigist on juba praegu pool allpool merepiiri ja iga aastaga vajub pinnas veelgi.
Hirm vee alla kaduda on innustanud hollandlasi lahendusi otsima. Pärast sajanditepikkust jõukatsumist on jõutud arusaamisele, et veega ei maksa võidelda, vaid tuleb õppida sellega koostööd tegema. Tulemuseks on 46 kadestamisväärse vaatega amfiibmaja Gelderlandi provintsis Maasbommeli linnas. Nelja tuhande töötajaga ehitusfirma Dura Vermeer on teinud võimalikuks sadade eestlaste unistuse - elada nii lähedal veele, et saaks varbad trepilt likku panna. Siiani on selline unistus rannaäärseile kalliks maksma läinud, kuid hollandlased üleujutust ei karda, vastuoksa - just ootavad seda.

Jaime Hayoni vannitoad on kunstiteosed
Andekas Hispaania disainer Jaime Hayon mängib vormi ja materjaliga vannitoas.
Andekat ja oma isikupärase stiili poolest tuntud Jaime Hayonit on juba mõnda aega peetud Hispaania silmapaistvaimaks disaineriks. 1974. aastal Madridis sündinud Hayon õppis tootedisaineriks Madridis ja Pariisis. Oma karjääri alustas mees alles kolm aastat tagasi, kui võttis enda õlule hulgaliselt põnevaid eklektilisi disainiettevõtmisi. Ta on disainer, kes on suutnud hägustada piiri tõelise kunsti ja tootedisaini vahel.
Hayoni vannitoakollektsioon "AQHayon" raputas korralikult senist traditsioone austavat vannitoadisaini. "Vannituba on ruum, mis on kõige varjatum osa elamisest," ei ole Hayon rahul senise suhtumisega. Noor disainer ei leppinud aga pelgalt heleda ja steriilse pesemisruumiga. "Miks mitte kohelda vannituba mööblina? Teha sellest tükike, mida võib kasutada ükskõik kus?" See pani Hayoni looma huvitavamaid vorme ning tooma vannituppa. Ta ühendab mängeldes modernse klassikaga - laseriga lõigatud põnevakujulised peeglid on kõr-vuti terase ja keraamikaga. Värvidest on esindatud kuld, kollane, plaatina, must ja valge.

Ornament ja inspiratsioon
Disainigaleriis SooSoo on 14. aprillini avatud vormileidur Jaanus Orgussaare uus, ornamentidest inspireeritud mööbliseeria näitus. Varem moe- ning jalatsidisainerina tuntud Jaanus Orgussaar on seekord oma vormiotsingutel pöördunud tootedisaini ja arhitektoonika juurde, milles on inspiratsiooni saanud arhitektuuribioonikast ja looduslikust ornamendist.
Üheteistkümnest esemest koosnev mööbliseeria on valmistatud kasevineerist laserfreesimise meetodil.

Inglise stiilis kodu sobib heas mõttes kiiksuga inimesele
Traditsioonilisele Inglise stiilile on omane külluslikkus, tugev karakter ja suurejoonelisus.
"Inglise stiilis kodu sobib moodsast sisekujundusest tüdinenud ning pisut heas mõttes kiiksuga inimesele," leiab Inglise stiilis kodu kujundav sisearhitektuuri viimase kursuse tudeng Katrin Emmus. Kodu modernses stiilis kujundamine on tema arvates lihtsama vastupanu teed minemine. Emmus on täheldanud, et üha enam on kodukujundajad hakanud uurima erinevaid stiile ja nii mõnigi on hobikorras kodusid sisustavalt Emmuselt nõu küsinud, kuidas tuua koju viktoriaanlikku hõngu?
Kõige paremini sobib Inglismaa õitseaegadest pärit stiil maakoju. Ideaalis on Inglise stiilis kodus avarust ja kõrged laed. 19. sajandi lõpus alguse saanud stiil on võtnud sellele eelnenud stiilidest parima ja need ühte patta kokku pannud. Selle segamisega mindi isegi nii kaugele, et stiile miksiti koguni tubade kaupa. Nii ei ole tavapäratu, et ühes õiges Inglise stiilis kodus on üks tuba ühes ja teine hoopis teisest ajastust pärit stiilis.

Öövalgustisse saab peita maiustusi
Klaasidisainer Kalli Sein sidus ajaloolise materjali tänapäevaste vahenditega.
"Meeleoluvalgusti kuulub seeriasse "tu.LED". Idee sündis koostöös disainer Gabriel Verilaskjaga, kes tegeleb LED-valgustitega. Tekkis mõte siduda see tilluke energiasäästlik valgusallikas klaasikunstiga ehk objektidega - vaagnatega. Pimedas ruumis helendav klaasvaagen mõjub magnetina - tõmbab tähelepanu ja tõstab tuju. Samas annab ta piisavalt valgust, et seda saaks kasutada ka öövalgustina ja öökommialusena," kirjeldab Sein vaagna saamislugu.
"See klaasvaagen on tehtud mõeldes veele ja mullidele, mida rõhutab ka rohekassinine valgus. Lisaks helendavatele mullidele levib valgus ka koolutatud vaagna servadest ümbritseva ruumi seintele ja lakke, moodustades sinakaid lainjaid valgustriipe ja tekitades merelähedase tunde," seletab klaasidisainer oma töö kasutust ning lisab, et selline värviline valgus muudab terve ruumi olemust ja meeleolu.

Pentagon: Husseini ja Al-Qaeda vahel polnud otseseid seoseid
Täna avalikustas Pentagon raporti, mis kinnitas, et Iraagi ekspresidendi Saddam Husseini ja terroristliku organisatsiooni Al-Qaeda vahel puudusid otsesed seosed.
120-leheküljeline dokument avalikustati senati relvajõudude komisjoni demokraadist esimehe Carl Levini nõudmisel, vahendab Le Monde.
Rapordist selgub oluline vasturääkivus Bushi administratsiooni seniste väidetega, mille eesmärgiks oli põhjendada Iraaki sissetungimise vajadust. Administratsiooni väitel olid Saddam Husseini režiimil otsesed sidemed esiterroristi Osama bin Ladeniga.
Husseini ja Al-Qaeda vahelised seosed olid Iraagi interventsiooni peamisteks ajenditeks. Alates 2003. aasta maist on CIA ja DIA (militaaruuringute läbiviija) süüdistanud Valget maja informatsiooni ignoreerimises ning vaid sellise info arvesse võtmises, mis rääkisid Iraagi sõjakampaania kasuks.

Leedu valitsus ähvardab laguneda
Viimaste päevade dramaatilised sündmused Leedu poliitilisel maastikul võivad peaminister Gediminas Kirkilase sõnul viia isegi valitsuse lagunemisele.
Sel nädalal alustas Leedu võimutsev sotsiaal-demokraatlik partei kõnelusi, millega taotleb parlamendi laialisaatmist, kirjutab The Baltic Times.
Ka ise sotsiaal-demokraatide ridadesse kuuluv peaminister Kirkilas ei välistanud ka enda tagasiastumist.
"Kui tekib vajadus, me teeme seda," ütles Kirkilas neljapäeval Leedu raadiole. Tema sõnul ei ole ta peaministri kohale kinni köidetud ning juhul, kui poliitiline olukord seda nõuab, võib ta tagasi astuda.
Peaministri sõnul sundis sotsiaal-demokraatliku partei initsiatiiv parlamenti laiali saata iga parlamendiparteid on tegevusi hindama.
"Poliitikud käituvad parlamendis väga vastutustundetult. Selle pärast on ka usaldus parlamendi suhtes niivõrd madal. Kes saakski usaldada parlamenti, mis ei suuda poole päevaga ühtegi asja läbi vaadata ning kulutab oma tööaega erinevate komisjonide moodustamiseks ning lõputuks vaidlemiseks," ütles Kirkilas.

Prantsusmaal vahistati 42 relvasmuugeldajat
Prantsuse võimud vahistasid 42 inimest, nende seas mitu Mitterrandi-aegset kõrget riigiametnikku, keda kahtlustatakse Angolale relvade müümises.
Relvaafääri kõige prominentsemaks süüaluseks on endise president Francois Mitterrandi poeg Jean-Christophe Mitterrand, vahendas BBC.
Meest, kes kunagi andis oma presidendist isale Aafrika-alast nõu, süüdistatakse altkäemaksu võtmises.
Prantsuse prokuratuuri sõnul edastati kodusõjas olnud Angola presidendi jõududele aastatel 1993-2000 800 miljoni dollari väärtuses peamiselt Ida-Euroopa päritolu relvi. Kodusõda Angolas lõppes 2002. aastal. Nii noor Mitterand kui ka tema kaks kaas-süüalust endise presidendi nõunik Jacques Attali ning endine siseminister Charles Pasqua eitavad oma seotust afääriga.
Relvamüügi äris süüdistakse kahte ärimeest: Pierre Falcone ja Arkady Gaydamak. Süüdistajate sõnul edastas viimane Angola presidendile Jose Eduardo Dos Santosele relvi, aitamaks tal võidelda revolutsiooniliste Unita vägede vastu. Ka nemad eitavad oma süüd. Prantsuse raadiokanali sõnul on kaks ärimeest Prantsusmaalt lahkunud.

Budapesti lennujaam jätab streigi tõttu ära üle saja lennu
Budapesti Ferihegy lennujaam teatas neljapäeval, et jätab pärastlõunal alanud 48tunnise maapealsete käitlejate streigi tõttu ära 150-160 lendu.
Kõik British Airwaysi, Lufthansa, Alitalia, Delta Airlinesi ja Turkish Airlinesi lennud jäetakse ära kuni streigi lõpuni laupäeva pärastlõunal, vahendas ETV24.
Loetletud lende teenindab Türgi käitluskompanii Celebi Hava Servisi, mille töötajad nõuavad kümneprotsendilist põhipalga tõusu ning viieprotsendilist tulemuspalga tõusu, kuid juhtkond on nõus palka tõstma vastavalt neli ja kolm protsenti.
Nädala eest korraldasid Celebi töötajad ühepäevase streigi, mis põhjustas lendude hilinemist, kuid ühtki lendu ära ei jäetud.

FOTOD: Elektroonilised tibud
Järjekordselt on jaapanlased saanud hakkama millegi elektroonilisega - seekord elektrooniliste tibudega, kes käisid end tõelistele tibudele kanafarmis näitamas.
"Yume Hiyoko" ehk "Unistuste tibu", kes reageerib inimkäe puudutusele suitsumise ja tiibade kergitamisega, ei ole mõeldud üksnes lastele. Jaapani mänguasjatootja Sega Toy kinnitusel võivad siutsuvad elektroonilised tibud olla ka täiskasvanutele meelepäraseks kaaslaseks.

Briti hambaarst urineeris kraanikaussi
Suurbritannia kohus mõistis neljapäeval staažika hambaarsti kraanikaussi urineerimises ning hambaarsti vahendite vales kasutamises süüdi.
Meditsiinilise tribunali sõnul leiti piisavalt tõendeid 51-aastase hambaarsti Alan Hutchinsoni ebahügieeniliste harjumuste kohta, vahendas Reuters.
Teatavasti urineeris mees hambaarstikabinetis olevasse kraanikaussi ning puhastas hambaarsti tööriistadega oma sõrmeküüsi ning kõrvu.
Tribunali sõnul ei kandnud hambaarst kunagi kummikindaid ega pesnud käsi ning seadis sedasi ohtu iseenda, töökaaslaste ja patsientide tervise.
Hutchinsoni juures töötanud õe sõnul tabas ta arsti mitmel korral kraanikaussi urineerimas.
Järgmisel istungil otsustab kohus, kas Hutchinsoni ebahügieenilised harjumused seadsid ohtu tema patsientide tervise ning kaalub tema praktiseerimise keelamist.

Ajaleht: Kadõrov - playboy raudhammaste vahel
Karmi profiiliga Ramzan Kadõrov tõusis eile ametlikult mässulise Tšetšeenia presidendiks.
Tänu karjääriredelil tõusmise eest võlgneb ta Vene president Vladimir Putinile ning oma isiklikule armeele, kirjutab Belgia ajaleht La Libre.
30-aastane rõõmsameelne tšetšeenlane armastab luksust, naisi, tuntud automarke ning oma erilise külalislahkuse märgiks lehvitada enda kaaslaste ees miljonite rublade ja dollaritega. Ta ei keela endale midagi.
Šarmantsel noormehel käivad külas nii maailmakuulus poksija Mike Tyson, kes on siiani vastuolulise Tšetšeenia eksisteerimis ignoreerinud, kui ka "Miss World" iluvõistluste staarid.
Hiljuti tegi ta endale hindamatu kingituse, andes oma julgeolekuvägedele ülesandeks tappa viimane oma isa Ahmat Hadji Kadõrovi mõrvanud elusolevatest inimestest. Tema absoluutseks iidoliks on aga Prantsuse lauljanna Patricia Kaas, kes ei ole siiski veel oma Tšetšeenia austaja küllakutset vastuvõtnud.

USA plaanib Iraaki vägesid juurde saata
USA kaitseministeerium plaanib saata Iraaki veel 12 000 rahvuskaartlast, kelle aastane teenistusaeg algaks 2008. aasta alguses.
Iraaki saadetaks kokku neli brigaadi rahvuskaartlasi erinevatest USA osariikidest, vahendab Reuters.
Iraaki läheks täiendavalt 12 000 meest ja nende aastane teenistusaeg algaks 2008. aasta algusest.
Esmaspäeval teatas kaitseministeerium, et saadab Iraaki veel 9000 USA sõjaväelast, aga rahvuskaartlaste saatmisest juttu polnud.
Alates 2003. aastast, kui sõda Iraagis algas, on USA vägede arv seal ainult suurenenud.

Kaks karile sõitnud Kreeka kruiisilaeva reisijat on kadunud
Kaks neljapäeval Egeuse merel Santorini saare lähistel karile sõitnud Kreeka kruiislaeva prantslasest reisijat on evakueerimise käigus kadunuks jäänud.
Kadunud on 45-aastane prantsuse mees ja tema 16-aastane tütar, vahendab Reuters.
Ülejäänud 1153 reisijat ja 390 meeskonnaliiget on Kreeka merekaubanduse ministeeriumi teatel toimetatud Pireuse sadamasse.
Kreekas registreeritud laev Sea Diamond sõitis Santorini ranniku lähistel karile neljapäeval mõne minuti tee kaugusel rannikust. Laev evakueeriti mõne tunni jooksul ja reedel alus uppus.

Suurbritannia ja USA ametiühingud soovivad ühineda
Suurbrtitannia suurimaid ametiühinguid Amicus alustab läbirääkimisi võimalikuks ühinemiseks sarnaste ametiühingutega USA-s ja Kanadas.
Kui kokkuleppele jõutakse, toob ühinemine Amicusse juurde 1,2 miljonit inimest ehk viib selle liikmeskonna juba kolme miljonini, vahendab BBC.
Amicuse peasekretär Derek Simpson on valmis kohtuma Terase Töötajate Ühinguga täna õhtul.
Ühinemisplaane põhjendatakse sellega, et vajadus võidelda suurte rahvusvaheliste korporatsioonidega on suurenenud.
Kuigi erinevates maades on töötajatele ka erinevad seadused, siis võimaldab selline ametiühing firmade juhtidele survet avaldada. Näiteks on võimalik koordineerida streiki firmades, millel on juured nii Suurbritannias kui USA-s.

Rootsis häiris torm liiklust ja ligi 30 000 jäi elektrita
Meteoroloogide kinnitusel neljapäeva õhtul Rootsis oma haripunkti saavutanud torm sundis riigi põhjaosas teid sulgema ning ligi 30 000 majapidamist jäi elektrita.
Kuigi Rootsi teedel oli seoses lihavõtetega neljapäev õhtul tihe liiklus, ei põhjustanud tormist tingitud halvad teeolud ühtegi raskemat liiklusõnnetust, vahendab ETV24. 
Torm põhjustas tõrkeid ka rongiliikluses, sest mitmel pool langesid elektriliinidele puud.
Lapimaa lõunaosas põhjustasid häire neli lumesaanidega kadunuks jäänud inimest, kes siiski leiti hiljem tervetena ühest majast.

Soomes kadus tormi tõttu elekter kuni 9000 majapidamisest
Soome lõuna- ja lääneosa räsinud tormituulte tõttu kadus neljapäeva õhtul elekter kuni 9000 majapidamisest, kuid reede varahommikuks oli vooluta vaid kümmekond majapidamist.
Lõuna-Soome läänis oli elektrikatkestusi Kanta-Häme maakonnas, ning Lääne-Soome läänis Pirkanmaal, vahendab ETV24.
Elekter oli suuremate tormihoogude ajal kadunud ligi 6000 Fortumi kliendilt ja 3000 Vattenfalli kliendilt.
Kõik alused Tallinna-ja Helsingi vahel liikusid neljapäeval tavapärase graafiku alusel, välja arvatud oma sõidud ära jätnud Linda Line.

Kabuli enesetapurünnakus hukkus neli inimest
Afganistani pealinnas Kabulis sai autopommiga enesetapurünnakus surma vähemalt neli inimest.
Vähemalt üks hukkunutest oli politseinik, vahendab BBC. Mitmed inimesed said vigastada.
Enesetapja lasi ennast oma autos riigi parlamendihoone läheduses õhku, kui politseinikud talle liginesid.
Neli inimest sai surma ka eelmisel nädalal Kabuli peaturu lähedal hommikusel tipptunnil toimunud plahvatuses. Rünnakud on viimasel ajal sagenenud.

Kliima soojenemine muudab juba maailma
ÜRO raporti kohaselt on kliima soojenemisel juba praegu looduskeskkonnale suured mõjud.
Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel (IPCC) usub, et kliima soojenemisel on ka oluline, kuigi vähem selge mõju olnud juba inimühiskonnale, vahendab BBC.
IPCC peaks oma raporti avaldama täna, kuid vaidlus toimub selle ümber, kui tugevat signaali soovitakse maailmale saata.
"Eurooplased saata tugevat signaali, USA tahab olukorda vähem rõhutada," ütles üks ametnik.
Ka Venemaa ja Hiina on mõnede raporti peatükkide üle muret tundnud.
Raport ütleb, et temperatuuri tõus 1,5 kraadi võrra alates 1990. aastast on seadnud ohtu 1/3 maailma liikide säilimisest. Kõige tõsisemaks ohuks inimestele on aga puhta joogivee varude vähenemine, kuna looduslikud reservuaarid nagu mägede liustikud sulavad.

Õpilased tahavad ülikooli sisseastumiseksamid taastada
Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) kavatseb teha valitsusele ettepaneku viia riigieksamite kõrvale sisse ülikooli sisseastumiseksamid.
Õpilased leidsid Viimsi koolis alanud 16. EÕELi üldkoosolekul, et riigieksamid ei anna täit ülevaadet õpilaste tulevikuplaanidest, vahendas Aktuaalne kaamera.
"Kahjuks on väljalangevus suur, mis tõestab, et õpilane ei ole päris kindel või teda ei ole testitud selleks, kas ta on selle õppeaine õppimiseks õige inimene," ütles EÕELi juhatuse esimees Liisa Nuut.

Riigikohus arutab eurosaadikute volituste lõpetamist
Riigikohus arutab riigikokku valitud europarlamendi saadikute Katrin Saksa, Andres Tarandi ja Siiri Oviiri volituste lõpetamist eeloleval teisipäeval.
Europarlamendi saadikute volituste lõpetamist arutab riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik ehk 18 riigikohtunikku, vahendas Eesti Raadio riigikohtu õigusteabe osakonna peaspetsialisti Marelle Leppikut.
Riigikokku valitud Euroopa Parlamendi saadikud Andres Tarand, Siiri Oviir ja Katrin Saks olid esmaspäeval ainsad, kes esimesel istungil riigikogu liikme ametivannet ei andnud.
Riigikogu juhatus pöördus riigikohtusse europarlamendi saadikute volituste lõpetamise küsimuses nädala algul.
Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul pöördus riigikogu juhatus nende saadikute volituste lõpetamiseks riigikohtusse seetõttu, et nad valiti parlamenti rahva mandaadiga. "Riigikogu liige saab õigustatud staatuse, kui ta on andnud ametivande. Pärast seda on tal õigus tagasi astuda, mida otsustab riigikogu juhatus. Kui ta seda ei tee, siis meil seda õigust ei ole," ütles riigikogu esimees Ene Ergma teisipäeval.

Narva piiril seisab 200 veokit
Narva piiripunktis ootab üle Venemaa piiri pääsemist 200 veokit.
Narva tollipunkti töötajate hinnangul võtab Vene tolli praeguse töötempo jätkumisel veokitel piiriületus aega poolteist kuni kaks ööpäeva, vahendas Eesti Raadio.
Märtsi viimastest päevadest alates on Narvas piiriületusjärjekorras seisnud pidevalt üle 200 veoki ning aprillis on seisuaeg järjest pikemaks veninud.
Koidula piiripunktis ootas reede hommikul piiriületust 50 veokit, mis teeb ooteajaks 10-12 tundi ning Luhamaal 35 veokit, mis teeb ooteajaks kuni kümme tundi.

Laupäeval on linnahallis kutsikate näitus
7. aprillil toimub Tallinna linnahallis kõikide tõugude kutsikate näitus Nublude Show.
MTÜ Nublu korraldatav näitus algab Tallinna Linnahallis kell 10.00, finaalvõistlused algavad orienteeruvalt kell 14.30, teatas MTÜ Nublu esindaja.
Kokku on oodatakse osalema kutsikaid 72 erinevast tõust.
Eestis vähem levinud tõugudest võtavad osa soome püstkõrv, hollandi väike veelinnukoer ja lhasa apso. Kõige rohkem on näitusele registreeritud chow chow'sid, ameerika buldoge, newfoundlandi koeri ning cavalier king charles spanjeleid.
Näituse täpsema ajakavaga saab tutvuda MTÜ Nublu kodulehel.
Näitusel on kohal erinevate tõuühingute ja hoiupaiga esindajad, kellelt saab kutsikate kohta kõike küsida.

Võrumaal hukkus liiklusõnnetuses mees
Täna varahommikul sõitis 1970. aastal sündinud mees Võrumaal Rõuge-Vastse-Roosa teel sõiduautoga teelt välja ning hukkus.
Õnnetus toimus täna hommikul kella 8.30 ajal Rõuge - Vastse-Roosa tee 4. kilomeetril, teatas Valga politseijaoskonna pressiesindaja.
Sõiduauto BMW 320i, mida juhtis mees (s. 1970), kaldus teelt välja kraavi ja rullus katusele. Sõiduauto juht hukkus.

Economist: Ansip oleks pidanud Laarile võimaluse andma
Briti mainekas majandusleht The Economist hindab Andrus Ansipi teeneid Ida-Euroopa ühe stabiilsema valitsuse juhtimisel, kuid nendib, et uute väljakutsetega võitlemiseks oleks uude valitsusse pidanud kaasama ka kangelasliku Mart Laari.
Eesti valitsust võib pidada Ida-Euroopa kõige paremaks valitsuseks. Poola valitsus paistab silma oma ebakompetentsuse poolest, Tšehhi nõrkuse ja Rumeenia haavatavuse poolest. Pilt on üsna sünge, eriti kui võtta arvesse suure naabri - Venemaa musklivenitamist, kirjutab Economist.
Naabruskonnaga võrreldes paistis isegi Eesti lahkuv valitsus adekvaatne. Andrus Ansipi juhtimisel oli see stabiilne ning mõistlikult efektiivne ning majandus arenes jõudsalt. Kuid stabiilsus tuli arengu arvelt. Eesti kuulus innovatiivne sära tuhmus, korruptsioon hakkas võimu koguma, eriti Andrus Ansipi teiste koalitsioonipartnerite juhitud ministeeriumites ja kohaliku omavalitsuse üksustes. Elulistes valdkondades nagu haridus ja e-valitsus reformid takerdusid.

Laar: kaitseväe seadusandlik vaakum tuleb likvideerida
IRL-i riigikogu fraktsiooni esimees Mart Laar leiab, et kaitseväge puudutavates küsimustes oleks aeg loobuda süüdistustest ning alustada seadusandliku vaakumi likvideerimisega, milles kaitsevägi ja selle juhtkond on pidanud aastaid tegutsema.
Kommenteerides presidendi ja õiguskantsleri ettepanekuid kaitseväe arendamise alal ütles Isamaa ja Res Publica liidu juht Mart Laar, et need tuleb ellu viia.
"Õiguskantsleri juriidiline analüüs näitab selgelt, et seadusandlik vaakum, milles kaitsevägi ja selle juhtkond on pidanud aastaid tegutsema, tuleb kiiremas korras likvideerida," sõnas Mart Laar.
"Tuvastatud õiguslike puuduste taustal on kaitsevägi viimastel aastatel oma ülesannetega hästi toime tulnud ja suutnud tema ette seatud ülesanded operatiivselt lahendada - Eesti kaitsevägi on kõrgel tasemel ning NATO standardid on praeguseks osa nende igapäevatööst," lisas Laar.

Ergma: õpilaste koostöö on oluline
Riigikogu esimees Ene Ergma saatis tervituse Viimsis toimuvale Eesti Õpilasesinduste Liidu XVI üldkoosolekule, kus rõhutas õpilaste omavahelise koostöö olulisust.
"Eesti õpilased on mures meie ühiskonnas levivate tendentside pärast - mitteläbisaamine, pidev lahterdamine õigeteks ja valedeks, headeks ja halbadeks. Selle spektri värvid on ehedalt näha filmis "Klass", mille autor Ilmar Raag suudab väga isikliku lähenemisega panna vaatajad oma käitumist hindama ning mõtlema, kuidas sünnivad kuriteod, kurjategijad ja nende ohvrid," kirjutas Ergma oma tervituses.
Ergma sõnul on just õpilasesindused ja nende koostöö üks võtmetest nende probleemide lahendamisel.
"Ainult koostöös sünnib mõistmine, et õpilane on palju rohkem kui tema hinded, et tunnustada tuleb kõike, mis on hästi tehtud, et omavaheline läbikäimine peab olema austav ja arvestav, et õpetajad kuulaksid ka õpilasi ja vastupidi, õpilane austaks oma õpetajaid ja riik vaataks haridust kui osa inimeste elust, mitte kui tootmisprotsessi," ütles Ergma oma kirjas.

Reps saab Õpilasesinduste Liidult teenetemärgi
Viimsi koolis algab täna kell 12 suurima Eesti õpilasi esindava
Koosolekul valitakse liidule uus juhatus, tehakse otsuseid liidu alusdokumentide muutmise üle, arutletakse päevakajaliste hariduspoliitiliste küsimuste üle ning võetakse vastu pöördumine vabariigi valitsusele, teatas EÕEL.
Üldkoosoleku raames tunnustavad õpilased ka Eesti Õpilasesinduste Liitu toetanud inimesi, teenetemärk otsustati omistada tänavu ka endisele haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile. Lisaks Repsile saavad teenetemärgi õpilasaktivistid.
Õpilasi tulevad reedel tervitama mitmed koostööpartnerite esindajad nii Eestist kui ka välismaalt. Oma kirjaliku tervituse läkitavad delegaatidele riigikogu esimees Ene Ergma, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning

Veok sõitis noorele jalgratturile otsa
Narvas sõitis eile veoauto otsa 13-aastasele jalgratturile.
Liiklusõnnetus juhtus eile kella 13.48 ajal Narvas, Puškini tn 59 juures, kus veoauto Scania, mida juhtis Aleksandr (s 1959) sooritades vasakpööret, ei lasknud läbi jalgrattateel sõitnud jalgratturit.
Jalgrattur 13-aastane poiss toimetati kehavigastustega Narva haiglasse.

Viljandimaal hukkus jalakäija
Viljandimaal sõitis auto öösel otsa jalakäijale, kes hukkus sündmuskohal.
Liiklusõnnetus toimus öösel kella 00.30 ajal Viljandimaal Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee 56 kilomeetril, kus sõiduauto Mitsubishi Galant, mida juhtis Konstantin (s 1986), sõitis lauges kurvis otsa sõiduteel tumedates riietes ja helkurita kõndinud seni kindlakstegemata jalakäijale.
Jalakäija hukkus sündmuskohal.

Hotellikett "Hyatt" siseneb Baltikumi ja Skandinaavia turule
Hyatt Internationali tütarettevõtte Global Hyatt Corporationi asepresident ja kinnisvaraarendusprojekt Tango Projekti omanik sõlmisid eile lepingu Hyatt Regency Riga - Tango Square hotelli püstitamiseks Riias.
Hyatt on üks maailma prestiižsemaid hotellikette, mis ei ole seni veel Balti- ega Skandinaaviamaades esindatud.
Vastavalt Global Hyatt Corporationi asepresident Gerbhard F. Raineri ja Tango Projekti omanik, Läti vandeadvokaat Jānis Loze poolt allkirjastatud lepingule avatakse Hyatt Regency Riga - Tango Square 2009. aasta sügisel.
Projekt viiakse ellu osana Tango Projektist Riia kesklinnas krundil, mis asub Dzirnavu, Tērbatas, Blaumaņa and Kr. Barona tänavate lähinaabruses.
Mitmest hoonest koosnevasse projekti kuuluvad veel kaks seitsmekorruselist eluhoonet, seitsmekorruseline hotell ja viiekorruseline büroohoone ning selle arhitektuurilise lahenduse koostas tunnustatud arhitektuuribüroo

Supermercado pakub munadega meelelahutust
MTV Eesti elustiili-ostukeskus Supermercado laob pühade puhul letti ahvatleva assortii piprast paparazzo-pastat, tasuta tarkvara ja munadega meelelahutust.
Võõrustajaks on VJ Martin Veisman, teatab MTV Eesti.
Supermerkantiilne tunnike sisaldab reportaaže Nokia Big Air lumelauavõistluselt ja Läti indie-ime Tribes of the City kontserdilt; usutlust õnneliku Avril Lavigne'i fännitariga ning "Eesti John Peeli" Raul Saaremetsa pihtimust "Kuidas minust sai DJ".
Juttu tuleb järgmisel nädalal MTV Eesti eetrisse tulevatest uutest sarjadest "Väikese talendi konkurss", Raudsed tibid "ja" Futurama ".
Välja loositakse patakas kino- ja peopileteid ning suurima auhinnana mp3 mängija.
Enne kui Supermercado uksed suleb, lipsab sealt läbi ka Baltikumi väisav Saksa menubänd Reamonn.

Tennis: Ani mängis end finaali
Tänavu juba kolm ITF-i turniiri võitnud Maret Ani (pildil) jätkab võidukursil ka Itaalias 25 000 dollarilise auhinnafondiga Putignanos toimuval jõuproovil.
Ainsa asetatud mängijana konkurentsi jäänud eestlanna kohtus poolfinaalis ameeriklanna Jessica Kirklandiga, kes asetseb maailma edetabelis 288. real, 100 koha võrra Anist madalamal. Eestlanna vormistas võidu 19-aastase konkurendi üle tulemusega 6: 3, 7: 6 (7: 5), 6: 2, vahendas Sportnet.ee.
Avaringis alistas 25-aastane eestlanna Angelika Röschi 7: 5, 7: 6 ning teises ringis käis eestlanna jaks 6: 1, 6: 3 üle iirlannast Kelly Ligganist. Veerandfinaalis alistas Ani 4: 6, 6: 4, 6: 2 Venemaa esindaja Jekaterina Makarova (WTA 244).

Tennis: Künnap viigistas Sloveenlaste vastu seisu
Davis Cupi Euroopa/Aafrika tsooni teise alagrupi esimese ringi teises kohtumises suutis Mait Künnap seisu Sloveenia vastu viigistada.
ATP tabelis 1050. kohta jagava Künnapi vastaseks oli temast 677 koha võrra kõrgemal olev Marko Tkaleć, vahendas Sportnet.ee. Kohtumise esimene sett vajas võitja selgitamiseks kiiret lõppmängu ning selle suutis eestlane 7: 5 võita, Tkaleć võitis järgmise seti kergelt 6: 2 ning viigistas matši seisu. Kaks järgmist setti venisid jälle pikale - Künnap võitis mõlemad kiire lõppmänguga, tulemused vastavalt 12: 10 ja 7: 5. Kohtumise lõppskooriks jäi 7: 6 (7: 5), 6: 2, 7: 6 (12: 10), 7: 6 (7: 5).
Päeva esimeses kohtumises kohtus Jürgen Zopp ATP tabelis 302. kohal oleva Grega Zemljaga, võitis tugevama vastase vastu esimese seti 6: 4, kuid kaotas kolm järgmist numbritega 4: 6, 6: 7 (3: 7), 3: 6. omme kohtuvad Künnap ja Zopp paarismängus Luka Gregorći ja Blaz Kavcićiga.

Aljand ja Granström valitsesid ujumisvõistluse Tartu Kevad avapäeva
Aura Keskuse 50 m rajal toimuva Tartu Kevad 2007 avapäeval said Martti Aljand ja Martina Granström esikoha kõigil startidel, kus kaasa tehti ja kahe peale nopiti viis esikohta.
MM-võistlustel 200 m kompleksis 28. koha saanud Aljand lõi samas distsipliinis kõiki konkurente enam kui 7-sekundilise ülekaaluga, vahendab Sportnet.ee. Granström võitis 200 m kompleksi kõrval individuaaldistantsidest ka 200 m liblikujumise, seejuures oli 16-aastase Jönköpingi neiu niivõrd võimas, et meestest oli samal alal kiireim vaid võitja. Nii Aljand kui Granström kuulusid ka 4x50 m krooliteate võidukvartettidesse.
"MM-võistluste järgse pingelanguse pealt mingi ajalist eesmärki ei seadnud, soovisin vaid võita. Kui tulnuks Martin Liivamäega konkureerida, siis oleks motivatsioon olnud muidugi teine. Auhinnad on märkimisväärsed, püüan esikoha pärast heidelda ka kolmel ülejäänud individuaaldistantsil," ütles laupäeval 100 m selili-, 50 m rinnuli- ja 100 m vabaltujumises vette hüppav Aljand. Iga ala võitjat ootab ümbrik 500 krooniga, Tartu Kevad 2007 auhinnafond on 100 000 krooni.

Tennis: Eesti kaotas esimese mängu
Davis Cupi Euroopa/Aafrika tsooni teise alagrupi esimese ringi kohtumises Eesti ja Sloveenia vahel jäi Eesti pärast esimest mängu taha.
Jürgen Zopp kohtus ATP tabelis 302. kohal oleva Grega Zemljaga, võitis tugevama vastase vastu esimese seti küll 6: 4, kuid kaotas kolm järgmist numbritega 4: 6, 6: 7 (3: 7), 3: 6. Teises üksikmängus kohtuvad omavahel Mait Künnap ning Marko Tkalec, vahendab Sportnet.ee.

Käsipall: eestlased kaotasid Poolas kõik kohtumised
Eesti 1990. aastal sündinud noormeeste koondis osales 4.- 6. aprillini Poolas Malborkis kolme koondise turniiril, kuid ei toonud sealt kaasa ühtegi võitu.
Avapäeval kohtuti võõrustajate meeskonnaga ja kaotati 31: 39. Teisel päeval tuli kaotused numbritega 23: 36 vastu võtta Prantsusmaalt ja 22: 28 Poolalt. Viimasel päeval jäädi teistkordselt tulemusega 28: 34 alla prantslastele, vahendab Sportnet.ee.
Eesti meeskonnas mängisid Henry Kristoving (Põlva KPK), Mikk Mäesepp, Kaspar Lees, Aleksander Oganezov, Jaanis Eisan, Mihkel Koppelmann (kõik SK Tapa), Marko Slastisnovski, Robi Vest, Richard Laanemets (kõik HC Tallas), Geio Heil, Kristo Voika, Ott Varik (kõik Viljandi HC), Rudolf Põld (Siili PK), Mikk Pinnonen (HC Viimsi), Rando-Juku Sirkas (HC Kehra). Koondise peatreenerina oli kaasas Jüri Lepp ja treenerina Elmu Koppelmann.

Korvpall: Noortekoondis võitis esimese finaalmängu
Eesti korvpallimeistrivõistluste meeste esiliiga finaalseeria esimeses kohtumises alistas Noortekoondis 86: 59 Tartu Rock II.
Noortekoondis kasvatas vahet iga veerandiga, avakümnendi järel juhiti 21: 19, poolajaks oli seis 45: 31, kolmanda veerandja lõpuks juhtisid väljakuperemehed 66: 40 ja lõpuvile kõlades oli vahe veel punkti võrra suurem, vahendab Sportnet. 
Korduskohtumine peetakse eeloleval kolmapäeval Tartus. Kuldmedalite saamiseks tuleb vastane alistada kahel korral.
Neljapäeva õhtul peeti esiliiga play-off tabelist veel üks kohtumine, kus 5.-8. koha poolfinaalis olid Jüris vastamisi Rae Koss/Hansaviimistlus ja Hito/Askele. Kohtumise võitsid külalised 93: 80, kindlustades sellega pääsu meistriliiga üleminekumängudele, kuhu on endale juba koha kindlustanud esiliiga.

Jalgpall: USA miljardär ostis 10% Arsenalist
Ameerika suurärimees Stan Kroenke ostis omale ligikaudu kümme protsenti Inglise jalgpalliklubist Arsenal.
Kroenke ostis ära telekanalile ITV kuulunud 9,9 -protsendise osaluse, vahendab BBC.
Londoni Arsenal on Premiershipis juba neljas meeskond, mis osaliselt kuulub ameeriklastele. Lisaks Arsenalile on ameeriklased osalised Manchester Unitedis, Aston Villas ja Liverpoolis.
USA miljardärile kuulub ka NHLi jäähokimeeskond Colorado Avalanche, NBA korvpallimeeskond Denver Nuggets.
Kroenke asub Forbesi 400 rikkaima ameeriklase nimekirjas 153. pulgal, mis annab talle seitse pügalat kõrgema koha kui ManU omanike Glazerite perekond ning 89 kohta kõrgema positsiooni võrreldes Aston Villa omaniku Randy Lerneriga.

Algas võistlejate registreerimine Tallinna rallile
Osavõtjate registreerimine Tallinna rallile algas 5. aprillil ning lõpeb 26. aprillil kell 16.00.
Tänavune Tallinna ralli kuulub Eesti meistrivõistluste arvestusse teise etapina sõiduautodele, vahendab Sportnet. 
Samuti on mai algul peetav võidusõit karikavõistluste esimene etapp veoautodele ning teine etapp sõiduautodele, sealhulgas II liiga autodele. Ühtlasi antakse Tallinna rallilt punkte Balti karikavõistluste arvestuses.
Kolme-etapilisse karikasarja kuuluvad tänavu lisaks Eestis toimuvale võistlusele ka Kurzeme ralli Lätis Liepajas ja Aukštaitija ralli Leedus.
Esimesel päeval lubatakse starti 130 autot.
Kümnest kiiruskatsest koosneva "Koger ja Partnerid Tallinn ralli 2007" algab 4. mail kell 18.30 Tallinnast Vabaduse väljakult. Esimene võistlusauto finišeerib ligi 400 kilomeetri läbimise järel järgmisel õhtul kell 18.40 Tallinnas Premia jäähalli juures.

Korvpall: Lääne suurte heitluses lõi Spurs Sunsi
Läänekonverentsis kolmandat kohta hoidev San Antonio Spurs võõrustas koha võrra eespool olevat Phoenix Sunsi ning võttis kodus 92: 85 võidu.
Suurima panuse triumfi andis Tony Parker, kes loopis vastaste korvi hooaja isiklikku rekordit tähistava 35 punkti, vahendab Sportnet.
San Antonio on nüüd koduväljakul alistanud Phoenixi juba seitsmes järjestikuses kohtumises. Suns jätkab enne lähenevat play-offi 56 võidu ja 19 kaotusega, Spursi saldoks on 54 võitu ja 21 allajäämist.
Liiga parimana on Dallasel koos 62 võitu ja 12 kaotust.
Cleveland Cavaliers võõrustas läinud öösel valitsevat meistrit Miami Heati ning pidi lisaajal vastu võtma 90: 94 kaotuse. Võitjate poolel tõid Shaquille O'Neal ja Antoine Walker võrdselt 20 silma, kaotajate parim oli 35 punktiga LeBron James.

Tennis: Ani jõudis Itaalias poolfinaali
Tennisist Maret Ani jõudis Itaalias Putiganos poolfinaali.
Tänavu juba kolmel ITF-i turniiril triumfeerinud Maret Ani jätkas võidukalt Itaalias 25 000-dollarilise auhinnafondiga Putignanos toimuval jõuproovil, vahendab Sportnet. 
Veerandfinaalis alistas eestlanna 4: 6, 6: 4, 6: 2 Venemaa esindaja Jekaterina Makarova (WTA 244) ning jõudis poolfinaali, kus tema vastaseks on ameeriklanna Jessica Kirkland, kes asetseb maailma edetabelis 288. real. Kuuenda paigutusega WTA 188. real seisev Ani on ainus konkurentsi jäänud asetatud mängija.
Avaringis alistas 25-aastane eestlanna Angelika Röschi 7: 5, 7: 6 ning teises ringis käis eestlanna jaks 6: 1, 6: 3 üle iirlannast Kelly Ligganist.

LAURI VAHTRE: Euroajalugu - miks mitte? 
Mõte kirjutada Euroopa ajalugu, mis kõlbaks nii prantslastele, sakslastele, inglastele kui ka üldse kõigile Euroopa (Liidu) rahvastele, on omamoodi ülev.
Mingil juhul ei maksa seda kohelda üleoleva põlgusega, nagu tegi keegi noor ja vihane eesti literaat, kes oskas seda ettevõtmist võrrelda kõigile N Liidu rahvastele peale surutud "ühise" ajalookäsitlusega.
See on ju valeanaloogia. N Liit oli ühe rahva, vene rahva, ajaloo ja kultuuri diktaat teiste üle. Mitte kedagi ei huvitanud N Liidus küsimus, kuidas luua tekst, mis kõlbaks nii eestlastele, venelastele kui ka kasahhidele, vaid see oli üksnes küsimus, kuidas määrida vene pilguga nähtud ajalugu kaela kõigile Vene võimu alla surutud rahvastele. Kuidas teha neile selgeks, et raadio leiutas Popov ja kirjaoskuse tõi nende maale progressiivne vene rahvas, isegi kui ta juhtus virelema tagurliku tsaarivalitsuse all? Või kuidas teha Siberi rahvastele selgeks, et röövmõrtsukas Jermak tõi õnne nende õuele?

ELMAR SELJANKA: Kuidas valitsus valmis õmmeldi
Valitsus on lõpuks valmis. Aega võttis, aga asja sai. Ega siis valitsus pole mingi kartulikotist tehtud särk, et lõikad aga kääridega augud sisse ja ongi kõik.
Valitsus peab esindama kõrgmoodi, see peab olema peaministrile keha järgi õmmeldud, kordumatu ning ainulaadne rätsepakunsti ime, aga mitte kuskilt täikalt ostetud odav praht.
Peab ütlema, et Andrus Ansipile valitsust teha oli lausa lust. Mehel on suurepärane figuur, täiuslik keha! Sellepärast ma pakutud töö vastu võtsingi. Näiteks Savisaarele pole ma elu sees nõus valitsust moodustama. Talle otsi välja kui tahes head ministrid, lõppkokkuvõttes ikkagi kogu krempel lihtsalt ripub tal seljas ning kisub igalt poolt.
Aga Ansip on teine tera. Talle istub kõik nagu valatult. Ehkki loomulikult - kõike selga panna ei passi. Peab ikkagi lähtuma trendist. Ja on mõningad materjalid, mis igale inimesele ei sobi. Näiteks Laarist soovitasin ma Ansipil kohe alguses heaga loobuda.

REPLIIK: Eestil puudub seisukoht
Ukraina (samuti Gruusia ja Moldova) on riik, kellele Eesti viimastel aastatel on usinasti õpetus- ja toetussõnu jaganud. Sel nädalal kulmineerus Ukrainas suur sisepoliitiline võitlus, mille peategelasteks on taas läänemeelne president Viktor Juštšenko ja Venemeelne peaminister Viktor Janukovitš.
Eesti välisministeeriumist ei kosta aga nüüd ei kippu ega kõppu, ehkki just praegu vajaks Ukraina läänemeelsed jõud väljastpoolt toetavat sõna, sest halva sõnaga peab neid pidevalt meeles Venemaa. Peaminister Andrus Ansip ütles hiljuti, et Urmas Paet peaks jätkama välisministrina, sest kõik teavad, milline on Reformierakonna välispoliitika. Teame jah, selleks on seisukohtade puudumine ja suu kinni hoidmine.

JUHTKIRI: Valimiskampaania kuludele ülempiir
Ametlikult kulutasid riigikogusse pääsenud erakonnad valimiskampaaniale kokku 117,4 miljonit krooni. Rõhutame just sõna "ametlikult", sest kõikide erakondade esindajad tunnistavad eravestlustes, et tegelikult olid kulud siiski palju suuremad. Paraku soosib praegune süsteem ka kulude peitmist - näiteks ei pea eratelekanalid (kus toimus kõige massiivsem reklaamikampaania) avalikustama, kui palju erakonnad neile tegelikult reklaamiraha tõid.
Sellele vaatamata on ka ametlikud 117,4 miljonit krooni üle mõistuse suur summa, sest see teeb ühe saadikukoha maksumuseks 1,16 miljonit krooni. Eesti Päevaleht on varem juhtkirjas rõhutanud, et valimiskampaania kuludele tuleks seada ülempiir. Värsked valimiskampaania kulude aruanded lisavad meie seisukohale vaid kindlust. Miks ei ole piiramatute summadega kampaania hea?

Filipiinidel põles maha ligi 400 maja
Filipiinidel põles täna varahommikul teadmata põhjustel alguse saanud tulekahjude seerias maha ligi 400 maja.
Esmalt süttis Manila agulis üks maja. Põleng süütas kõrvamaja, need omakorda järgmised majad ja nii edasi. Kokku põles maha umbes 400 maja, kus kokku elas 1200 perekonda, teatasid TV3-e Seitsmesed uudised.
Enamuses olid majad valmistatud vaid puust ja papist. Tulekahjud kestsid kokku viis tundi. Elanikud on paigutatud koolidesse.
Viga sai vaid kaks inimest.

Moskva-Riia maanteel põrkasid kokku 40 autot
Moskva-Riia maanteel põrkasid täna hommikul mitmes hiigelavariis kokku 40 sõidukit, inimesed vigastada ei saanud.
Mitu pea üheaegset kokkupõrget toimusid Moskva aja järgi kella 10.30 paiku maantee kilomeetritel 35-40, teatas RIA Novosti.
Õnnetuste põhjuseks oli tugev lumesadu, mis muutis tee nii libedaks, et juhitavuse kaotasid ka väikesel kiirusel sõitvad autod.
Ilmajaama teatel jätkub lumesadu Moskva lähistel veel terve ööpäeva.

Grusiine kiusanud Moskva kaevati Euroopa kohtusse
Euroopa inimõiguste kohtusse pöördunud Gruusia nõuab Venemaalt hüvitist.
Oktoobris Tbilisis 132-ühikulise inimlastiga maandunud kaubalennuk oli esimene "loomavagun", millega on tänaseks veetud Venemaalt minema ligi viis tuhat kodumaale küüditatud grusiini.
Gruusia kodanike ülesrivistamine algas pärast septembris lahvatanud luureskandaali, kui Tbilisi vahistas spionaažisüüdistusega neli Vene sõjaväelast. Moskva andis vastuseks koguni koolijuhtidele korralduse otsida nimekirjadest gruusia nimedega lapsi, et neid saaks vajaduse korral deporteerida. "Etnilise puhastuse mõõdukas vorm," hindas toimuvat Gruusia asevälisminister Gela Bežuašvili.
Kuus kuud kogus Tbilisi väljasaatmiste kohta materjali ning pöördus esmaspäeval viimaks Euroopa inimõiguste kohtusse. Kaebusega on seotud ka 17 küüditatu isiklikud hagid.

Hispaania soolise võrdõiguslikkuse seadus lööb laineid
Hiljuti vastu võetud võrdõiguslikkuse seadus on mõnestki vaatenurgast poleemiline, ent tõotab muuta Hispaania ühiskonda jäädavalt.
1978. aastal vastu võetud Hispaania põhiseaduses on kirjas, et kõik hispaanlased on seaduse ees võrdsed ja sooline diskrimineerimine on keelatud. Paberilt loetuna kõlab see ilusalt, aga tegelikkus räägib veel 29 aastat hiljem teist keelt. Vaja oli uut, soolise võrdõiguslikkuse seadust.
Kuigi viimaste aastate jooksul on hispaanlannade emantsipatsioon edenenud peadpööritava kiirusega, pole ikkagi jõutud tegeliku võrdsuseni. Akadeemilistes ja poliitilistes ringkondades istuvad endiselt mehed, enam-vähem võrdsena on suutnud end nende kõrvale sättida vaid mõni üksik naine, ka suurte ettevõtete juhtkonnas on naisi vaid 3,6%, rääkimata ligi 25-protsendisest palgavahest ning tööpuudusest, mis kimbutab naisi kaks korda rohkem kui mehi.

Tormituuled häirivad Tallinn-Helsingi laevaliiklust
Tugeva tuule tõttu tühistasid Nordic Jet Line ja Superseacat väljumised Tallinn-Helsingi mõlemal suunal.
Nordic Jet Line tühistas laupäeval kella 15.00, 17.25 ja 19.30 väljumised Tallinnast ning väljumised Helsingist kell 15.00, 17.10 ja 19.30, ütles Tallinna reisisadama infoliin ETV24-le.
Superseacat tühistas väljumise Tallinnast kell 19.40 ja Helsingist kell 17.20.
Ülejäänud laevad väljuvad sõiduplaani kohaselt, viimane laev Normandia väljub Tallinnast Helsingisse kell 18.00.

Aivar Pilv: menetlus Bolideni juhtumis jätkub
Riiki esindava vandeadvokaadi Aivar Pilve kinnitusel ei saa tänasel päeval väita, nagu oleks riik sunnitud pankrotistunud AS-i Boliden juhtumis tunnistama 30 miljoni krooni kaotamist.
"Kindlasti ei võimalda sellist järeldust teha ka riigikohtu möödunud nädalal tehtud määrus. Määruse lõpus on selgelt avaldatud, et kuna riik on pankrotiseaduses ettenähtud õigust kasutades pöördunud hagiga kohtusse, siis on seeläbi olnud võimalik ka taotleda hagi tagamise abinõude rakendamist. Seetõttu tühistas riigikohus küll kõnesoleva määruse, kuid menetlus asjas ei ole lõppenud," teatas Aivar Pilv Eesti Päevalehele.
Aivar Pilve sõnul on Eesti riik Bolideni pankrotimenetluses kaitstud nõude kohtus vaidlustanud, kuna leiab, et see tugineb võltsitud andmetele. Kohus on hagi tagamiseks teinud määruse ja keelanud kõik väljamaksed pankrotivarast.

Iseseisvuspartei punnitab vana juhiga edasi
Iseseisvuspartei suurkogu lükkas uue esimehe valimised edasi mai lõppu ning otsustas esialgu jätta rahuldamata senise erakonna esimehe Vello Leito lahkumisavalduse.
Erakonna esimehena jätkav Vello Leito selgitas ETV24-le, et kuna partei arengus on näha uusi suundi ning praegu on veel palju lahtisi otsi, jäeti laupäeval kogunenud suurkogul lõplikud ostused vastu võtmata.
Ühtegi teist kandidatuuri peale Leito erakonna esimehe kohale laupäeval ei esitatud.
Suurkogu võttis vastu pöördumise, mille partei ei tunnista valimistel toimunud oma kaotuseks, sest eestlastelt on riiigikoguparteide ning meedia koostöös võetud ära võime reaalsust näha.
Tallinnas kogunenud erakonna suurkogu tõdes, et eesti rahvas keeldus faktidele otsa vaatamast, nägemaks, et väide nagu Eesti majandus kasvaks, on suurim vale, mis Eesti territooriumil riiklikul tasandil on korda saadetud, teatas erakond.

Kohus: hotelli vastu olev Soosaar ei ela piisavalt lähedal
Tallinna halduskohus keeldus läbi vaatamast Mark Soosaare, Valter Parve, Helgi Metsa ja Elmo Endreksoni tühistamiskaebusi Pärnusse rajatava apartment-hotelli "September" ehitusloa kohta, kuna leidis, et nad ei ela hotelli asukohale piisavalt lähedal.
Kohus jättis kaebused läbi vaatamata kohtusse pöördumise õiguse ilmselge puudumise tõttu. Kohus märgib oma määruses, et kaebus ehitusloale on vastuvõetav ainult kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise korral ehk kui kaebajad elaksid kavandatava apartment-hotelli "September" läheduses, teatas Pärnu linnavalitsus.
Kohtumäärusest tulenevalt pole kaebajate õigusi seoses "Septembrile" ehitusloa väljastamisega rikutud.
Eelnevalt jättis Tallinna halduskohus rahuldamata Mark Soosaare, Valter Parve, Helgi Metsa ja Elmo Endreksoni esialgsed õiguskaitse taotlused põhjendades seda asjaoluga, et erinevalt detailplaneeringust ei ole ehitusloa vaidlustamine igaühe õigus.

Venemaa prokuratuur uurib Kozlovi mõrva asjas Eesti jälge
Nädalalehe Den za Dnjom andmetel viivad Vene keskpanga asejuhi Andrei Kozlovi mõrva uurimisel niidid Eesti pankadeni.
Märtsi viimastel päevadel teatas infovärav APN, et Vene peaprokuratuur uurib keskpanga aseesimehe Andrei Kozlovi tapmise uut versiooni. See seostub konfliktiga Kozlovi ja kommertspanga Tsentuurio faktiliste omanike vahel. Nimelt õnnestus Kozlovil tänu koostööle Venemaa Siseministeeriumi majandusliku julgeoleku valitsusega Tsentuurio panganduslitsentsist ilma jätta.
Selgus, et Tsentuurio oli aastatel 2005-2006 kuritegeliku grupeeringu tööriist, mis "pesi" nii selle rahandusasutuse, kui ka pankade Vek ja Novaja ekonomitšeskaja pozitsija kaudu läbi enam kui 200 miljardit rubla, 391 miljonit dollarit ja 60 miljonit eurot.
Den za Dnjom-i andmetel jättis Vene keskpank Tsentuurio litsentsist ilma ligi kolm nädalat enne Kozlovi tapmist ehk 23. augustil 2006. Tsentuurio kaudu avati arveid ka Eesti pankades. Eestis pankade järelevalvega tegelev finantsinspektsioon hoiab suu lukus, kas ja kui palju jõudis Kozlov Eesti võimudega Tsentuuurio osas koostööd teha.

Falcki kiirabil tuli märtsis turgutada 19 narkomaani
Falcki kiirabil tuli selle aasta esimese kolme kuu jooksul turgutada hingamisseiskumisega narkomaane 33 korral, neist 19 korral märtsikuus.
Turvafirma kiirabi sai esimeses kvartalis kokku 3971 väljakutset, mida on 333 kutse ehk ligemale kümnendiku võrra rohkem kui mullu samal perioodil, teatas Falcki pressiesindaja.
Selle aasta esimese kolme kuu jooksul teenindatud väljakutsetel sai Falcki meedikutelt abi 3253 täiskasvanut ja 477 last. Valeväljakutseid tehti Falcki kiirabile esimeses kvartalis 73, annulleeriti 65 kutset. Surma tuli konstateerida 103 korral.
1229 korral (31 % juhtumeist) nõudis patsiendi olukord haiglasse toimetamist. Traumade tõttu pidi Falcki kiirabi abi andma 445 korral, neist 319 juhtumil tuli kannatanu haiglaravile viia.
Enim esines olmetraumasid - 226 korral, vägivallast tingitud kehavigastusi oli 84 ja liikluses viga saanuid tuli aidata 52 korral.

Turvatöötajat rünnanud mehe sõbrad tulid kätte maksma
Ühes Tallinna supermarketis kauba rikkumise ja Falcki turvatöötaja ründamise eest politseile üle antud mehe sõbrad tulid poodi turvatöötajale kätte maksma.
5. aprilli õhtul märkas Falcki turvatöötaja, kuidas üks mees võttis kaubanduskeskuse müügisaalis riiulilt likööri Jägermeister, avas pudeli ja asus jooma. Kui turvatöötaja läks meest korrale kutsuma, tõukas korrarikkuja turvatöötaja kaubakärude otsa ja jooksis tänavale.
Seejärel üritas kauba rikkunud mees end peita kaubanduskeskuse kõrval asuva maja hoovi. Kinnipidamisel tungis mees turvatöötajale kallale, kuid koos appi tulnud linnakodanikuga peeti agressiivne 31-aastane Mihhail kinni ja anti politseile üle.
Pärast korrarikkuja politseile üleandmist suundus turvatöötaja supermarketi tagaruumi, et end korda seada. Veidi aja pärast tungis poodi 4-5liikmeline kamp mehi - äsja kinni peetud Mihhaili sõbrad. Üks meestest asus turvatöötajat sõimama ja tungis talle kallale, üritades turvatöötajat kägistada.

Viljandis põles suur tööstushoone
Viljandis põles täna varahommikul suur tööstushoone, inimesed tules kannatada ei saanud.
Lõuna-Eesti häirekeskusele kell 6.02 saabunud teate kohaselt oli põlema süttinud Piiri tänaval 960 ruutmeetri suurusel maa-alal asetsev tööstushoone. Päästjate kohale saabudes olid AS-ile Aken ja Uks kuuluva suure tootmishoone ühe poole akendest ja katusest leegid väljas, hoone teine osa oli eraldatud tulekaitsemüüriga, teatas Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.
Päästjad sisenesid tulekolde leidmiseks tootmisruumi, kus selgus, et põlevad aknalengid ja muu puitmaterjal.
Tulekahju lokaliseeriti kella 7.16 ja likvideeriti kella 7.52.
Päästetöödejuhi sõnul suudeti tänu päästetöötajate operatiivsele tegutsemisele veelgi suurem kahju ja tule levik ligi 20 meetri kaugusel asuvale laohoonele ning elumajale ära hoida. Töö käigus pidid päästjad arvestama lisaohtudega, milleks olid suure süttimisohuga värvianumad.

Afganistani siirduv kompanii ei saa Eestis ründamist harjutada
Scoutspataljon läheb koos teiste kaitseväe üksustega homme Läti Adaži polügoonile pealetungi harjutama, kuna Eestis pole võimalik nii suurt õppust läbi viia.
"Õppus Gungnir 2007 korraldatakse Lätis Adaži polügoonil, sest Eestis ei ole võimalik pataljoni suurusel üksusel viia normaaltingimustel läbi harjutust koos lahinglaskmistega," teatas Kaitsejõudude peastaap.
Õppuse põhieesmärgiks on saavutada juunikuus Afganistani operatsioonile siirduva kompanii Estcoy-4 selline väljaõppetase, et sujuks hästi kompanii juhtimine ja tegutsemine pataljoni koosseisus.
Jalaväekompaniid treenivad pealetungi erinevaid etappe ning operatsioone toetavad kaks miinipildujarühma 81-mm ja 120-mm miinipildujatega. Lahinglaskmiste käigus tulistatakse nii seisvaid kui liikuvaid sihtmärke automaatidest, kuulipildujatest, tankitõrjerelvadest ja soomustransportööride pardakuulipildujatest.

Suure reede liiklusõnnetused: kaks hukkunut ja palju purjus juhte
Eesti teedel juhtus eile 10 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus kaks sõidukijuhti; suure osa õnnetustest põhjustasid auto teelhoidmisega hätta jäänud purjus juhid.
Esimene liiklusõnnetus juhtus 14 minutit peale südaööd Harjumaal Kose - Jägala maantee 19. kilomeetril, kus sõiduauto Ford Escort kaotas kurvis juhitavuse, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Kiirabi toimetas sõidukis viibinud Kaido (sündinud 1973) ja Tõnise (1989) Mustamäe haiglasse. Politsei selgitab, kumb meestest õnnetuse hetkel autot juhtis.
Kell 8.31 ajal juhtus traagiline liiklusõnnetus Võrumaal Rõuge vallas, Rõuge - Vastseroosa tee 5. kilomeetril, kus 1970. aastal sündinud Aigari juhitud sõiduauto BMW 320 sõitis teelt välja kraavi ja rullus katusele. Juht suri sündmuskohal.
Kella 14.40 paiku toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Vihula vallas, Potsu - Vihula tee 10. kilomeetril, kus purjus 1952. aastal sündinud Matti ei tulnud toime sõiduauto Volkswagen Passat juhtimisega. Auto sõitis teelt välja kraavi ning juht ja kaassõitja Armilde (s 1954) said vigastada.

Eesti suurim kirik taastub siiski
Aleksandri kirik Narvas saab endale kirikutorni uskmatute kahtlustele vaatamata.
Neliteist aastat tagasi asutati Narva Aleksandri Kiriku sihtasutus eesmärgiga taastada Eestimaa suurim pühakoda. Vaatamata uskmatute kahtlustele on see praeguseks iga päevaga üha rohkem teoks saamas. 62 aastat olematu kirikutorn tõuseb ülestõusmispühade eel ja järel oma endisesse kõrgusse.
1881. aastal alustati Kreenholmi manufaktuuri rahastamisel Narva Aleksandri kiriku ehitust. Kaheksa kuuga kerkisid müürid, 1884. aastal õnnistati kirik sisse, aga 1944. aasta kevad tõi purustused, suvi torni hävingu. "Siiani ei ole teada, kes ta juulikuus õhku lasi ning miks seda tehti. Linn oli rahvast tühi, Nõukogude väed seisid teisel pool jõge," räägib Narva Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo kurbadest sündmustest.

Savisaar: ükskord pannakse Reformierakond ise paika
Edgar Savisaare sõnul on Reformierakond siiani alati teisi parteisid paika pannud, kuid kaugel pole aeg, kui Reformierakond ise paika pannakse.
Neil valimistel ei ilmunud kuskilt ei Keskerakonda kompromiteerivaid linte ega jäetud tundliku sisuga pabereid ka kuhugi lifti vedelema. Ometigi ei võitnud Keskerakond valimisi, mis võttis teilt võimaluse süüdistada valimiste kaotamises taas kord meediat. Miks Keskerakond ei võitnud valimisi?
Enda jaoks Keskerakond võitis valimised. Kogu maailmas võrdlevad parteid oma valimistulemust eelmiste valimistega ja meie saime selles võrdluses 17 000 häält juurde. Meil on valimistest valimistesse olnud tõusev trend - alustasime 1992. aastal 55 000 häälega ja nüüd saime neid 142 000. See, et Reformierakonnal läks veel paremini - palju õnne neile! Mis puudutab valimiste kaotajat, siis ajakirjandus on selleks nimetanud Rahvaliitu, aga tegelikult kaotas Isamaa ja Res Publica Liit eelmiste valimistega võrreldes 60 000 häält. Nemad on veel suuremad kaotajad.

Filippovite kevade tervitamine suvilas lõppes sünnitusega
Filippovite pere kuuendast loost saab teada, kuidas tuli ilmale praeguseks kahenädalane kevadetüdruk Marina.
Pühapäeval, 25. märtsil oli soe ilm. Filippovid sõitsid datša'sse ehk suvemajja kevadet tervitama, kaasas grill ning tomatid ja kurgid. Lapseootel Alesja võttis igaks juhuks ühes ka koti, mis sünnitusmaja tarvis valmis pandud.
Kui õhtul koju jõuti, sai pereisa Aleksandr just koduriided selga, kui Alesja kostis: "Asjata vahetasid riideid, nüüd on niimoodi…"
Aleksandr uuris, kas ikka päris "niimoodi".
Kaks poega sünnitanud Alesja teadis täpselt: päris täiesti ja just täpselt niimoodi.
Sünnituse juures oli Alesja ema. "Hoidis kätt, rääkis anekdoote, ta oli ka eelmisel korral mu kõrval," meenutab Alesja parajasti, kui korraga kostab vabariigi vastse kodaniku Marina käginat koos ärkamishuikega. Marinal on rammu küllaga: sündides kaalus ta 4,38 kilo ja oli 57 sentimeetrit pikk.

Rakvere linnus särab nagu pühademuna
Sihtasutus Virumaa Muuseumid värvis Rakvere kesk-aegse linnuse lihavõteteks püha-demuna sarnaseks. Kirjamiseks kasutati kuut prožektorit, mis paigaldati linnusesse läinud sügisel Rakvere valguspargi rajamise ajal, mil lisaks linnusele illumineeriti ka kaks kirikut ja teater.
"Enne värviliste prožektorite sisselülitamist ei tea me ka ise täpselt, milline see tulemus võiks olla, aga värvikirevad munade-pühad on kindlasti parim aeg proovida ära kõik meie valguspargi võimalused," sõnas linnuse juhataja Aivar Ojavere.
Vaikse neljapäeva õhtul Rakvere kohal Vallimäel särama löönud värvikirev linnus teenis virulastelt heatahtlikku tähelepanu.

Riigikohus otsustas: riik peab leppima 30 miljoni kaotamisega
Riigikohtu määrus võimaldab AS-il Boliden saada riigilt 30 miljonit krooni.
AS-i Boliden nõue riigi vastu sai alguse 1996. aasta suvel, mil Tartu tolliinspektuuri tolliamet konfiskeeris väidetavalt võltsitud ja infotolli süsteemi sisestamata eeldeklaratsioonide alusel Venemaalt Eestisse toodud 491 594 kg bensiini A-76, 516 820 kg bensiini A-92 ja 62 263 kg diislikütust.
Konfiskeeritud kütus müüdi tollioksjonil ja saadud 7,9 miljonit krooni deponeeriti. Tallinna halduskohus tühistas tolliameti otsuse, kuid Boliden ei saanud kütuse müügist saadud raha ja läks 2001. aastal pankrotti.
Viljandi maakohtus kinnitati samal aastal ka võlgniku pankrotihalduri esitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati Jaak Ginteri kui suurima võlausaldaja ja väidetavalt ka Bolideni omaniku 55 442 634-kroonist nõuet. Kohtutäitur Reet Vokk kandis 2002. aasta aprillis AS-i Boliden arvele 7,9 miljonit krooni riigi raha.

Uppunud lasti päästmine hüvitab riigile miljoneid
80 meetri sügavusel oleval Runner-4 vrakil on ligemale 5600
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on enam kui aasta tagasi Vaindloo saare lähedal põhja läinud Runner-4 lasti omanikule andnud põhi-mõttelise nõusoleku alusel olev alumiinium suvel üles tõsta. Riigil on selle kaudu lootust vraki ümberpumpamisega seotud kulude katteks lisasummasid saada.
MKM lennundus- ja merendusosakonna juhataja Aivo Linnu kinnitusel soovib umbes 80 meetri sügavusel lebavat alumiiniumilasti omav kindlustusfirma Fortis Corporate Insurance alumiiniumi üles tõstma hakata juunikuus. "Täpsed kuupäevad on veel paika panemata, kuid tuukrite abil ligemale 5600 tonni alumiiniumi pinnale tõstmiseks kuluks kõige rohkem poolteist kuud," ütles Lind, lisades, et ülestõstmistöid hakkab tegema Hollandi ettevõte Mammoet.

President soovis uuele valitsusele meeskonnavaimu
President Toomas Hendrik Ilves võttis neljapäeval Kadriorus vastu äsja ametisse astunud Andrus Ansipi juhitava valitsuse.
Ilves soovis uue valitsuse liikmetele edu ja meeskonnavaimu, teatas presidendi kantselei.
Alumisel fotol esimeses reas (vasakult): sotsiaalminister Maret Maripuu, peaminister Andrus Ansip, president Toomas Hendrik Ilves, kultuuriminister Laine Jänes, rahvastikuminister Urve Palo; keskmises reas (vasakult): haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, avaliku halduse minister Vallo Reimaa, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, välisminister Urmas Paet, kaitseminister Jaak Aaviksoo; tagumises reas (vasakult) rahandusminister Ivari Padar, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, siseminister Jüri Pihl, justiitsminister Rein Lang.

Odavaimalt riigikokku pääsenud roheliste koht maksis 0,42 miljonit
Riigikokku pääsenud kuus erakonda kulutasid valimistele kokku üle saja miljoni krooni.
Riigikoguvalimistel debüüdi teinud ning kohe ka valimiskünnise ületanud rohelised kulutasid oma valimiskampaania peale üle 15 korra vähem raha kui ametlikel andmetel enim kampaaniaks kulutanud Keskerakond.
Riigikogu nn korruptsioonikomisjonile esitatud aruannetest ilmneb, et rohelised kulutasid kampaaniale kokku alla kahe ja poole miljoni krooni, sotsid ligi kaheksa miljonit ja Rahvaliit 13,5 miljonit krooni. Ülejäänud kolm erakonda kulutasid märgatavalt rohkem: ühendpartei 20 miljonit, valimised võitnud Reformierakond 32 miljonit ning Keskerakond koguni 41 miljonit krooni. Seega kulutasid kuus parteid valimiste peale kokku üle saja miljoni krooni.
Kaks erakonda võtsid laenu

Tallinna kõrgeimast kortermajast avanevad hingematvad vaated
Eesti Päevaleht uuris, kuidas korterid välja näevad ja kes võiks olla potentsiaalne ostja.
Kuigi Eesti kõrgeima elumaja suuremad ja viimastel korrustel asuvad korterid on leidnud juba uue omaniku, on osa elamispindu veel vabad.
21. korrusel asuvast 2,8 miljonit krooni maksvast tillukesest ühetoalisest korterist avaneb hingemattev vaade Tallinna vanalinnale ja merele, mis esimest korda korterisse siseneja lausa jalust nõrgaks võtab. Kaks tugitooli ja aknalaual lebav binokkel mõjuvad kutsuvalt. "Inimene võtab binokli ja võib end tundideks lesima unustada ning lõõgastuda," hindas ERI Elamispindade Kinnisvara OÜ maakler Maria Pruul eksklusiivset vaadet ja lisas, et Naissaart on korterist selge ilma korral näha isegi ilma binoklita.
Pruul kujutab korteri tulevase omanikuna ette eelkõige inimest, kes tahab endale muretseda väikest büroopinda või kodulähedast kontorit, kuna tavalise elamispinna tarvis võib korteris ruumi väheseks jääda. "Sellisele inimesele, kes otsib oma nurgakest, kus rahulikult tööd teha ja inspiratsiooni ammutada, oleks see igati sobiv lahendus," pakkus Pruul.

Linn asutab uue sihtasutuse
Linnavolikogu otsustas asutada sihtasutuse Tallinn 2011, mille eesmärk on tagada Tallinna edukas kandideerimine ja valmistumine Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011. Sihtasutuse ülesandeks on koostada kultuuripealinna programm ja tegevuskava, korraldades sel eesmärgil idee- ja projektikonkursse, töötada välja majandamispõhimõtted ning nende alusel koondeelarve. Sihtasutuse tegevust hakkab koordineerima kultuuriväärtuste amet.

Savisaarest sai ametlikult linnapea
Neljapäevasel istungil hääletas Savisaare linnapeaks saamise poolt 35 volinikku. Kokku said hääletussedeli 35 linnavolikogu liiget. Oma kõnes toonitas äsja taas linnapeaks valitud Savisaar, et usub volikogu liikmete omavahelisse läbisaamisse. "Oleme sina peal nii siin saalis kui ka koridorides," ütles ta. Lisaks edastas ta julgustavad sõnad opositsioonile: "Ärme kardame mingeid mänge siin ega Toompeal," ütles ta.
Abilinnapead lahkusid
Eilsel istungil vabastas volikogu ametist senise linnapea Jüri Ratase ja abilinnapead Olga Sõtniku ja Kalev Kallo, kes on alates 27. märtsist riigikogu liikmed. Edgar Savisaar sai volikogu toetuse ülejäänud seniste abilinnapeade - Jaanus Mutli, Merike Martinson, Taavi Aas, Kaia Jäppinen - jätkamiseks linnavalitsuses.

Peeter Volkonski naljad
Mees abiellub kaunitariga, kellel on kaksikõde. Juba vähem kui aasta pärast annab ta sisse lahutuse.
"Öelge, palun, kohtule, miks te soovite lahutust?" küsib kohtunik.
"Vaadake, Teie Ausus," alustab mees, "iga kord, kui mu naiseõde meile külla tuleb, lõpeb asi sellega, et ma satun eksituse tõttu temaga voodisse."
"Aga mingi vahe peab neil ju ometi olema," ütleb kohtunik.
"Just nimelt, Teie Ausus, sellepärast ma lahutust soovingi!"
Kolm kirikuõpetajat lõunastavad restoranis, kui äkki ilmub nende ette peaingel Gabriel ja ütleb ühele neist:
"Mul on sulle kingitus, kuid sa pead valima - kas sa soovid saada kõiketeadjaks või miljon dollarit?"

Cambridge võitis akadeemilise sõudelahingu
Suurbritannias Thamesil toimus täna legendaarne Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolide vaheline kaheksapaatide võiduajamine. 6779 meetrise distantsi finishisse libises võidukalt eeldatud soosik Cambridge.
Ka eelmisel aastal peeti favoriidiks helesinist vormi kandvat Cambridge'i, kuid võidu noppis tumesiniseid võistluskostüüme kandev Oxford. Tänavu pandi asjatundjate aga ka kihlveokontorite poolt panused jällegi helesinistele, sest meeskond moodustus eranditult sõudemaailmas ilma tegevatest tippsõudjatest.
Nii istusid paadis mullugi tõmmanud, kuid kaotusekibedust tundnud, aga see eest Saksamaa kaheksapaadil Etoni MMilt kulla võitnud Thorsten Engelmann ning Sebastian Schulte, Sydney Olümpiavõitja Kieran West, Suurbritannia kaheksase liige Tom James, lisaks kanada MM-medallist Kip Mcdaniel, tema kaasmaalane Dan O'Shaughnessy, jänki Jake Cornelius ning inglane Peter Champion.

Võrkpall: Falck Pärnu meeskond võitis pronksmedalid
Võrkpalli Eesti meistrivõistlustel saavutas kolmanda koha Falck Pärnu meeskond, kes võitis täna toimunud pronksiseeria teises kohtumises 3: 0 Aeroc Rakvere.
Rakveres peetud kohtumine oli sarnaselt seeria avamängule ühekülgne, pärnakad andsid vastastele geimides 21, 17 ja 19 punkti, teatas võrkpalliliit.
Homme, 8. aprillil jätkub Eesti Meistrivõistluste finaalseeria, kui Tartu Pere Leib võõrustab algusega kell 14 Selveri meeskonda. Kolme mänguvõiduni peetava finaalseeria avamängus osutus tulemusega 3: 1 paremaks Selver.

Tennis: Eesti läks Davis Cupil Sloveenia vastu juhtima
Tennise Davise karikasarja euroaafrika tsooni kohtumises Tallinnas Eesti ja Sloveenia vahel läksid võõrutsajad juhtima 2: 1, kui Mait Künnap ja Jürgen Zopp võitsid paarismängus sloveenide paari 3: 2.
Eestlased võitsid esimese seti 6: 2, kuid kaotasid kaks järgmist võrdse tulemusega 3: 6. Neljandas setis läks võitja selgitamiseks vaja kiiret lõppmängu ning Künnap ja Zopp jäid ellu - 7: 5 ning settide seis 2: 2, teatas Sportnet.
Viiendas setis olid eestlased Tondiraba hallis veidi kindlamad ning võitsid selle 6: 4.
Otsustavad üksikmängud peetakse pühapäeval.

Kalev/Cramo ei pääsenud Balti liiga finaalturniirile
Korvpalliklubi Kalev/Cramo ei pääsenud SEB Balti liiga finaalturniirile, kuna kaotas veerandfinaali kordusmängus Ventspilsile rohkem kui ühe punktiga.
Avamängu Tallinnas võitsid kalevlased 75: 74. Korduskohtumise esimese veerandaja järel oli Läti meister ees koguni 28: 13. Teisel veerandajal võttis Kalevi peatreener platsilt neli algviisiku mängijat ning võistkond läks üle maa-ala kaitsele. Muudatused tõid edu ning Eesti klubi spurtis lätlastele hoogsalt järele.
Ka teise poolaja esimesed seitse minutit sujus Kalevi mäng hästi. Viimase kahe ja poole minutiga sai Eesti meister aga juurde vaid ühe punkti ning Ventspils läks juhtima 53: 51. Kolmas veerandaeg lõppes tulemusega 55: 51.
Neljandal veerandajal pani Ventspilsi võistkond end lõplikult maksma ning mängu tulemuseks kujunes 79: 72.

Judo: Budõlini jaoks lõppes EM esimese kohtumise järel
Kehakaalus kuni 81 kg võistlev Aleksei Budõlin kaotas Belgradis toimuva judo Euroopa meistrivõistluste teises ringis kreeklasele Vaza Zintiridisele.
Esimeses ringis armeenlase Armen Ispiryani alistanud kreeklane alistas esimeses ringis matšivaba olnud Budõlini ipponiga. Paraku ei saa Budõlin miinusringis jätkata, sest Zintiridis sai kolmandas ringis kaotuse sakslaselt Ole Bischofilt, teatas Sportnet.
Aleksei Budõlini EM-ide parim saavutus jääb kuue aasta taha, 2001. aastal teenis ta Pariisis esikoha. Hõbemedal on talle kaela riputatud kahel korral - 1999. ja 2002. aastal. 2000. ja 2003. aastal oli ta pronksil.
Palju paremini ei käinud ka kuni 73 kg kaalukategoorias võistleva Georgi Ladogini käsi. Teises ringis oli Ladogini vastaseks Venemaad esindav Salamu Mežidov, kes sai matšis kirja ipponi, waza-ari, yuko ja kaks kokat, Ladogini saagiks jäi üks hoiatus. Ka Ladogini jätkamine oleneb alistaja edasisest võistlusteest.

Vormel-1: Alonso ei usu võiduvõimalusse
Malaisia GP kvalifikatsioonisõidu järel teise stardiruutu platseerunud McLareni sõitja Fernando Alonso ei usu, et tema vormeli kiirus on piisav Ferraride edestamiseks võistlussõidus.
"Ausalt öeldes pole meie auto ilmselt piisavalt kiire, et Ferraridest jagu saada. Samas, võistlus on pikk ja ilm palav ning kõikidel võib probleeme ette tulla," lausus hispaanlane. "Auto töötab paremini kui Austraalias, sellel eeldusel on hea jätkata," ütles valitsev maailmameister.
Kvalifikatsioonis kolmanda aja välja sõitnud Kimi Räikkönen on mõnevõrra optimistlikum vahendas Sportnet MTV3-e.
"Ma aimasin seda (kolmandat kohta kvalifikatsioonis), kogu nädala jooksul on auto seadistamisega probleeme olnud," lausus Ferrari roolis hooaja avaetapi võitnud soomlane.

Vormel-1 Malaisia etapil stardib esikohalt Massa
Vormel-1 MM-sarja teisel etapil Malaisias Sepangi ringrajal stardib homme esikohalt brasiillane Felipe Massa.
Ferrari rooli keerav Massa edestas täna sõidetud kvalifikatsioonis teiseks tulnud McLareni sõitjat Fernando Alonsot 0,267 sekundiga. Kolmandaks tuli Massa meeskonnakaaslane Kimi Räikkonen.
Massa stradib võistlejaterivi esireast homme 8. korda, kvalifikatsiooni on ta võitnud nüüdseks neli korda.
Homse stardirivi esikümme:
1. Felipe Massa Ferrari 1.35, 043
2. Fernando Alonso McLaren +0,267
3. Kimi Räikkönen Ferrari +0,436
4. Lewis Hamilton McLaren +1,002
5. Nick Heidfeld BMW-Sauber +1,500
6. Nico Rosberg Williams +1,786
7. Robert Kubica BMW-Sauber +1,853
8. Jarno Trulli Toyota +1,859

Eesti käsipallurid kaotasid Kreekale lõpuminutitel
Eile Kehras alanud MM-i alagrupimängudel kuni 21-aastastele noormeestele pidi Eesti esimeses mängus võtma vastu üheväravalise kaotuse Kreekalt.
Kohtumise alguses võttis initsiatiivi Kreeka koondis, kes asus kiiresti juhtima 3: 7. Pallikaotuste, valesöötude ja muude tehniliste apsakate tõttu andsid eestlased Lõuna-Euroopa külalistele korraks isegi 6: 11 edumaa. Hiljem hakkas mäng siiski paranema, ning 27-ndaks minutiks suudeti Janar Mägi kolmest järjestikusest tabamusest viigistada 11: 11. Poolajavile kõlades oli tablool 13: 12 Eesti kasuks.
Kuigi eestlased võitlesid terve tasavägiselt kulgenud teise poolaja, sattus meeskond lõpuminutitel Kreeka juhtima viinud väravast peataolekusse, millest enam välja tulla ei suudetudki. Kohtumine kaotati 27: 28.

Kaks küsimust Kaia Kanepile
Vastab
Kaia Kanepi,
Eesti esitennisist
1••
Kuidas oled rahul nelja turniiriga Ameerikas?
Kokkuvõttes jäin Acapulco turniiriga Mehhikos ja kolme tugeva turniiriga USA-s väga rahule. Kui hakkasin eelmisel aastal regulaarselt WTA turniire mängima, tundsin end alguses mõistagi ebakindlalt. Sageli lõppes turniir minu jaoks juba esimeses ringis. Nüüd õnnestus kõigil neljal turniiril jõuda vähemalt teise ringi ning pidada terve rida kohtumisi tippmängijatega. Võitsin Patty Schnyderit ja kuigi kaotasin Amelia Islandil esikümne mängijale Nadja Petrovale, oli kohtumine tasavägisem, kui numbriline tulemus seda näitab. Kõige enam vajangi tugevaid mänge. Olen tippseltskonnas kohanenud ega pruugi enam kedagi karta.

Davise karikas: Künnap jättis Eesti lootused alles
Eesti noor meeskond maksab mainekas karikasarjas paratamatu kooliraha.
Mait Künnapi iluvõit Marko Tkaleci üle viigistas avapäeva järel seisu matšis Sloveeniaga Davise karikasarja Euro-Aafrika tsooni teises grupis. Avapäeva esimeses kohtumises kaotas Jürgen Zopp Grega Žemljale.
Künnap hoidis pealtvaatajad pinges. Ta võitis kõik kolm kiiret lõppmängu, mis on tennises üpris oluline. "Matši otsustasid hea serv ja külm pea," kinnitas Künnap, Eesti meeskonna kogenuim, kes koduriigi eest väljas juba kuuendat aastat.
Esimese seti kiire lõppmängu võitis Künnap, kuid teises setis tuli vastu võtta 2: 6 kaotus. Nii kolmandas kui ka neljandas setis otsustas kõik taas kiire lõppmäng. Pealtvaatajad sundis pingesse eriti kolmanda seti tie-break, mis lõppes Künnapi kasuks punktidega 12: 10.

Märt Israel loodab, et ohtlik laiskus USA-s külge ei hakka
Kettaheitja Märt Israeli Ameerika-kogemused: oma päritolu varjav iraanlasest toanaaber, mõrtsukast ülikooli professor ja McDonaldsi tegumoega jalgpallurid.
Siirdusite sügisel USA-sse Seattle'i ülikooli. Kuidas olete kohanenud?
Nüüd on juba okei, aga esimesed kolm kuud olid päris rasked. Keelebarjäär, teistsugune elukeskkond ja ameeriklaste maailmavaade - see kõik nõudis harjumist.
Milline see ameeriklaste maailmavaade siis on?
Seda kujundab kõige rohkem televiisor. Keskmine "usakas" on ikka selline: mina ja maailm. Näiteks maailma kõige suurem spordiala on nende jaoks loomulikult ameerika jalgpall.
Tüdrukutel on ameerikalik keep smiling ees ja neile meeldib ikka keskmine USA poiss, kel on p...ni ulatuvad püksid, nokamüts ja kes sõidab truck'iga (kastiauto - toim) ringi. Samas on siin ka teistsuguseid inimesi. Kes on Euroopas käinud, on märksa laiema silmaringiga.

Sukeldujate paleus - Thistlegormi vrakk Punases meres
Suurepärase nähtavuse, sooja vee, ammendamatu kirevuse ja liigirikkusega Punane meri peidab ka põnevat osa ajaloost - laevavrakke. Paljud neist on suutnud saada legendiks. Legendaarseimale vrakile Thistlegormile sukeldus fotograaf Rauno Volmar.
Üks maailma kuulsamaid ja enim külastatud laevavrakke Thistlegorm uppus oktoobris 1941. Thistlegorm ehitati aastatel 1939-1940 Inglismaal Sunderlandi laevatehases. Pikkus 126,5 meetrit, veeväljasurve 4898 tonni. Viimase, kolmanda reisiga vedas ta Inglismaalt sõjavarustust Briti 8. armeele, mis asus parajasti Egiptuses ja seisis vastamisi sakslastega. Lastiks olid kaks vedurit, kaks tanki, mootorrattad, džiibid, veoautod, saapad, raadiosaatjad, relvad, laskemoon - kõik, mis armeele vajalik.
Reis ümber Aafrika Punasesse merre ja sealt Suessi kanali suudmesse kulges ladusalt, kuid 6.oktoobri varahommikul märkasid ankrus olevaid laevu Saksa pommitajad, kes otsisid küll hoopis laeva Queen Mary. Kuna pommitajatel hakkas kütus lõppema, oli vaja enne baasi naasmist pommidest vabaneda ja nii valitigi välja suurim laev, mis ette jäi. Kaks pommi tabas laeva kaptenisilla taga olevat trümmi, kus veeti laskemoona. Võimas plahvatus rebis laeva keskosa tükkideks. Laev uppus umbes kümne minutiga. Enamik meeskonnast päästeti, kadunuks jäi üheksa meest.

Linnugripp kümme aastat inimeste kallal
Tänavu möödub kümme aastat ajast, mil kurva kuulsusega H5N1-linnugripiviirus ründas esimest korda inimesi, nakatades Hongkongis 18 isikut ja surmates nendest kuus. Ennustatud pandeemiat pole seni sündinud, kuid vara on kergendatult ohata, ütleb epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Aastate jooksul on inimesele liigivõõras viirus tasapisi jõudu kogunud, et vallandada kauaennustatud järgmine gripipandeemia. Õnneks ei ole seda juhtunud, mis on andnud nii mõnelegi gripieksperdile alust väita, et gripipandeemiat ei tulegi.
Paraku ei ole tegelikkus niisama optimistlik, sest nii H5N1-linnugripiviirus kui ka muud gripiviirused muutuvad pidevalt. Veel halvem on lugu siis, kui mõni linnugrippi põhjustav viirus peaks vahetama pärilikkuse materjali tavapärase inimgripi- viirusega. Need kaks teed viivad vaid ühes suunas - tekib liigibarjääri ületav, inimesele väga ohtlik ja inimeselt inimesele leviv uus gripiviirus, mille rännuteel riigist riiki ning mandrilt mandrile ei ole enam tõkkeid.

Nädala plaat
ELEKTROONILINE MUUSIKA
Eri esitajad
"Audio"
Hiphopimeeste Legendaarne Records on väljastanud "Eesti elektroonilise muusika kogumiku Audio". Mõistagi ei hõlma selle 18 rada kogu e-muusika spektrit. Albumi avab Arian Levini (Def Räädu) lounge'ilik "Eeooee" ning plaat jätkub sümpaatselt moodsa džässi võtmes... On ka rokkivaid hetki. Näiteks Raul Saaremetsa ehk Ajukaja kelmikas house-pala, mis kasutab Duran Durani "Riot". Eskimo minimalistlik ja tüüne muusika kõlab, nagu ei kirjutataks tema nimi mitte suure, vaid väikese tähega. Žanriliselt üllatab Chalice - trummi ja bassi looga "Tee teine pool on tee", mida võiks kaverdada mõni segakoor... või siis vähemalt Huutajat! Alati tasemel Critikal virutab letti raskepärase biidi ja suurteose vormiga viieminutilise "Unevõlglase". Nii et valikut ikka on, kuigi pooled palad on igavad või poolikud.

Reamonni muusikalt ei küsita piiril passi
Täna õhtul annab Rock Cafés kontserdi saksa rokkansambel Reamonn. Sel puhul vestles bändi laulja Raymond Garveyga Tiiu Laks.
Oleme alles hiljuti hakanud tajuma, kui suur edu meid on saatnud, milline võimalus on olnud anda suuri kontserte ja olla nii populaarne. Algselt oligi meie eesmärk lihtsalt elada muusikuelu. Me ei ole oma muusika koha pealt muutunud religioosselt hardaks, me oleme alati avatud uutele ideedele ja peamine on ikka muusikategemisest lõbu tundmine.

JUSKE PILDIVEERG: Aasta siis oli viiskümmend viis
1955. aastal sai tänu Paul Rummole kokku mitu eri taustaga loomeinimest. Nimelt ilmutati Eesti Riikliku Kirjastuse egiidi all Paul Rummo luuleraamat "Kiri Tallinnast". Illustratsioonid tegid Avo Keerend ja Allex Kütt. Paul Rummo oli 1940. aastal kaasa läinud juunikommunistide paatosega, Keerend ja Kütt mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Kütt töötas sanitarina ja sai Sinimägedes haavata, Keerend omakorda sai koolituse Berliinis sõjakirjasaatjate joonistusstuudios ja oli Eesti diviisi sõjakorrespondent ning langes 1945. aastal tšehhide kätte vangi. Rummo luulekogu ümbriskaane on kujundanud Richard Uutmaa, kes pääses sõjakeerisest puhaste paberitega ja pälvis juba 1950. aastatel teenelise tiitli.

KEELEMÕTE: Sõnavara räägib ajaloost - ka vihjamisi ridade vahelt
Sõnad on see osa keelest, mis kõigepealt silma ja kõrva torkab ning kõige kergemini ja kiiremini muutub. Ehkki olulisemat rolli mängivad tegelikult grammatilised põhimõtted, hinnatakse keeltevahelisi seoseid enamasti kõigepealt just sõnavara järgi. Ükski keel ei tule toime ainult põliste oma sõnadega - kõik on võtnud midagi ka teistelt.
Sõnavara ladestub aja jooksul keelde kihtide kaupa. Midagi tuleb juurde, midagi kaob või asendub uuega. Ka oma sõnade tähendusvarjund muutub. Kui Koidula kirjutas lehkavast isamaast, ei vihjanud ta roiskumisele, kuigi meie päevil sobiks lehkavaks nimetada pigem valimiskampaaniaid.
Siiruviiruline sõnavara

Poola minevikuklaarimine on jõudnud tankistide ja koerani
Poola poliitikas toimuv kommunistliku minevikuga arvete klaarimine on jõudnud aruteludeni, kus seatakse küsimuse alla kunagised televisiooni kultussarjad.
Möödunud kuul vahetus Poola rahvustelevisiooni Televizja Polska peadirektor. Maha võeti kaksikvendade Kaczynskite soosikuks peetud Bronislaw Wildstein, kes on võidelnud uues Poolas kommunistide vastu. Paar aastat tagasi, kui Wildstein töötas ajalehes Rzeczpospolita, paiskas ta avalikkusse paarisajatuhandelise nimekirja poolakatest, kes on teinud koostööd kommunistliku võimu salateenistustega.
Viimati jõudsid avalikkuseni Wildsteini ütlused Poola Rahvavabariigis loodud filmide kohta, mida mees süüdistas väärates hoiakutes. Kõige suurem löök tabas Eestiski omal ajal näidatud teleseriaale "Neli tankisti ja koer" ("Czterej pancerni i pies", 1966) ja "Kaalul on rohkem kui elu" ("Stawka wieksza niz zycie", 1968), mis mõlemad on kultusteosteks saanud.

Kõrgused, kuhu me pole vaadanud
"Olen mõned semestrid nii sisemist kui ka välimist arhitektuuri isegi kõrgkoolides õppinud," tunnistab Tõnu Lensment. "Võib-olla just selle pärast, et olen põgusa õpinguga rikutud, tahaksin midagi arvata kõrgusesse ja laiusesse ehitamisest."
Kunagi ammu veidi aega külalisüliõpilasena Ühendriikides viibides istusin koolis kõrvuti ühe arhitektuuritudengiga. Kord kui ta tegeles parasjagu ühe mulle arusaamatu kolmemõõtmelise planeerimisülesandega New Yorgi mingi sadamaala kohta, hakkasin tema tegemiste vastu veidi huvi tundma - ta oli mitu tundi tulutult pusinud ja näost üsna valge, kui lõpuks röögatas: "It is so vertical, so fucking vertical!!!" See oli imelik, kuidas sadamaala saab mõjuda nii ängistavalt vertikaalsena. Aga probleem polnudki sadamas. Vaid ruumis tervikuna, kus sadama rajatis pidi paiknema.
Sõitsin pärast seda kohe New Yorki ja sain, usun nii, ka vastuse. Tudengitele oli antud ülesanne siduda mingi tehnilise sadamarajatise visuaal linnaruumi lähemate ja olulisemate dominantidega. Need dominandid ei olnud aga kaugeltki sellised, kui olin ette kujutanud. Näiteks seistes WTC tornide ees ja üritades näha, kui kõrged nad ikkagi on, kukkusin ma lihtsalt selili ja lõin pea valusalt ära. See pilt oli tõepoolest so f…… vertical.

Laine Jänes omade juures tagasi
Sel hetkel veel mitte kultuuriminister Laine Jänes, kes arvas, et kui kell kolm algab riigikogus esimene istung, siis ega see üle paari tunni ei kesta - saab Andres Keiliga kell viis Toompeal vene kiriku ees kokku.
ara veel - ei ole need Tallinna asjad nii selged. Kõigepealt lükkame kohtumist korduvalt telefonitsi edasi, veerand seitsmeks oleme fotograafiga Toompeal. Minutid tiksuvad. Kevad-
päike hakkab päevateed lõpetama.
Kolmveerand seitsme paiku sõidab lossihoovist välja must auto. Autos on kaks endist ajakirjanikku, kaks Urmast. Urmas Paet ja Urmas Klaas. Paet on roolis ja keerab juhiakna alla. "Tere! Laine oli, jah, juba ähmis, et ta hakkab kohe härra Keilile intervjuud andma," mugistab Paet oma olematusse habemesse.
"Kas sa rahustasid ta maha?" küsin tehtud naeruga. Tõsi, tuleb tunnistada, et võrdlemisi jabur ja "ebatunne" on lossiväravas niimoodi tiksuda.

Fotograaf Tanja Muravskaja ei rahuldu provintsitari rolliga
Kui Tanja Muravskaja (snd 1978) tuli 11 aastat tagasi Pärnust pealinna tudeerima, polnud ta veel päris kindel, mida ta tahab. Nüüd ilmuvad tema moefotod ajakirjades Di ja Ruum ning 15. aprillini näeb Tallinna Linnagaleriis tema isikunäitust "Positsioonid". Kirjutab Ave Randviir.
Paistab, et Tanja vahepealsetel aastatel tehtud valikud on end enam kui õigustanud: nüüdseks on kunstiakadeemia fotograafia magistrantuuri lõpetavast Tanjast saanud teatud-tuntud moe- ja reklaamifotograaf ning üha tihedam esineja kunstigaleriides. Tema viies isikunäitus portreteerib noori eesti kunstnikke ning nende suhtumist kodumaasse.
Edu toonud fotograafia juurde jõudis Tanja aga hoopis ajakirjanduse kaudu. Kohtume tema näitusel. "Kui "pedas" oli esimest korda vastuvõtt vene ajakirjanduse erialale, oli sinna tohutu konkurss," alustab Tanja tausta avamist, kui oleme vaikse nurgakese otsinguil lõpuks jõudnud hommikuselt asjalikku Kuku-klubisse.
"Ma sain sisse ja hakkasin kohe esimesel kursusel vene ajalehtedele kirjutama. Teisel kursusel võeti mind tööle Den za Dnjomi uudistetoimetusse."

Peeter Mardna julgeb kõigest rääkida
Täna on maailma tervisepäev. Eestis on tervishoiuteemadel julge sõnavõtjana tuntud tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja, kogenud arst Peeter Mardna, kes on selle pärast korduvalt ka ülemuste juurde kohvile kutsutud. Aga ta märgib, et tema vanuses pole enam midagi karta, ja räägib Eda Postile kõik ära.
Praegugi on Peeter Mardna (järjekordselt) uurimise all. Tervishoiuameti peadirektor algatas tema kohta distsiplinaarmenetluse, sest Mardna näitas telesaates "Pealtnägija" nn retseptivabrikute probleemist rääkides ka täidetud retsepte (ehk delikaatseid isikuandmeid). Kahtlustatakse teisigi samasuguseid lugusid. Kuna uurimine alles käib, siis sellest me järgnevas loos ei räägi.

Restoran Clazz ehmatab bluusi seenepastaga ära
Naised liftis rääkisid, et vastavatud džässiklubis-restoranis Clazz söömine mõjuvat rahakotile veel rängemalt kui selle suuremas sõsaras Olde Hansas einestamine. Kõrged hinnad - erakordne toit, mõtles Köögi Komando ja läks põnevusega kaema.
Juba sisse astudes on näha, et sisekujundus on kummastavalt eklektiline. Ühelt poolt lillaka helgiga tumepunase sametiga kaetud toolid ja kulunud efektiga oranžid seinad, teiselt poolt pikkade baarilettide alt valgetele pukkidele hõõguv valgus, mis vaheldub kõigis vikerkaarevärvides. Ja nurgas asuva lava kohal kõigub muljet avaldav valguspark.
Menüü pakub lisaks korralikele hindadele (pearoad 170-320 kroonini) palju nalja. Ilmselt inglise keelest eesti keelde tõlgitud toitude nimed on klass omaette. Näiteks menüüd uskudes "hiilib lihataldriku kõrvale lisatellimusel hanemaksake", "sahvtine suitsulõherull hüpleb rõõmsalt hingesse", "sisefileerullid hõrknevad suus kui armsama suudlused huultel" ja "rõõmus seenepasta paitab sind ja ajab bluusi ära". Veel teisegi plussina võib välja tuua tärnikeste süsteemi: ühe tärniga märgitud toit sisaldab seeni, kahega küüslauku ja kolmega kala. Muidu ei olekski ehk teada saanud, et huvitaval kombel on Clazzis sidruni- ja ürdijäätisega serveeritava Viini šnitsli sees kala!

Eesti delikatessid Stockholmi kesklinnas
Eesti riik kulutab Eesti toidu propageerimisele kümneid miljoneid kroone. Kolm hakkajat eestlast võtsid aga kätte ja asusid tegudele. Mullu augustist töötab Stocholmis pood ja kohvik Estniska Delikatesser - Eesti delikatessid. Poes käis Kadri Papp.
Üks poe osanikke Eline Engman on Rootsis elanud viimased kuus kuni seitse aastat. Idee tekkis kohalikus poeketis Vivo töötades, kuid tee ideest teostuseni võttis pisut aega ning oli, teadagi, konarlik.
Aluseks olid omakapital ja pangalaen, kuid vähemalt sama keeruline oli ka sobivate ruumide leidmine. Osa kinnisvara-
omanikke keeldus ruume rentimast põhjusel, et tegemist on toiduainetega (millega koos võivad hoonesse sigineda rotid või muud kahjurid), osa aga lihtsalt sellepärast, et tegu oli eestlastega - mine tea, kas äri pole kuidagi seotud maffia või rahapesuga.
Lõpuks leiti omanik, kes nõustus rendile andma endise kopeerimisbüroo räämas ruumid. Talumaja stiilis sisekujunduse tegi Eline ise. Seejärel ehitati välja köögiosa. Praegu on firmas tööl viis täiskohaga ja üks poole kohaga töötaja. Tasapisi on äri edenema hakanud ja aina rohkem kundesid enda jaoks uue poe avastanud. Eline usub, et kui suveni vastu peetakse, võib kergendatult öelda: õnneks läks! Nimelt asub läheduses stockholmlaste seas populaarne Haga park, kus soojemal ajal käib alati palju rahvast, ja eestlaste pood jääb neile just täpselt tee peale.

Ülle Kaljuste (50) 
Mul on väga hea meel, et ajalehes on lehekülg, kus saab väärikatele inimestele õnne soovida. Ja mitte ainult - avalikud õnnesoovid on alati palju rohkem kui lihtsalt ütlemine: "Palju õnne!" Avalik õnnesoov on alati kaheldamatu tunnustus tehtud tööle. Tööle, mis on silmapaistev, paljudele korda minev. Selge see, et on ameteid, mille pidajad on rohkem silme all, kelle töö torkab suuremale hulgale silma, kuid ka nende ametite pidajate hulgas on alati - elu paratamatusena - neid, kellele leheveergudel õnne ei soovita. Leheveergudel olev õnnesoov on kollektiivne tunnustus, ma arvan. Selle taga ei ole vaid see isik, kelle sõrmed õnnitluse kirja panevad, vaid sajad, kes temaga ühinevad. Lugedes ja kaasa noogutades.

Liina Olmaru (40) 
11. aprillil sündinud Liina Olmaru on väga Tartu moodi. Tartu selle sõna kõige hellemas mõttes. Tartu lasteteatri trummirütmide ja villakampsunite maalt kasvanud Iwona, Burgundia printsess. Näitlejanna, kelle tähendus ühes linnas on ilmsesti kasvanud teatrimaja, teatriruumi ja teatrimaailma piiridest kaugemale. 1990. aastate keskpaiga Tartu kultuuriruumi üks kese, üks paar, milleta seda ette ei kujuta, oli tandem Mati Unt ja Liina Olmaru. Eks mõneti on tänini.
Nii, nagu Mileedina Linnateatrisse põiganud Olmaru sinna maha jäi ja oma vaimu istutas. "Silda" tunnevad ju kõik, kas pole?
Ja nüüd saab seda vaimu tunda kolmas linn - Viljandi. Palju õnne Liina Olmarule ja Viljandi linnale!

MATI TALVIK (65) 
Kolmapäeval sünnipäeva pidav telekuulsus Mati Talvik sattus publitsistikasse Tallinna 20. keskkooli raadiosõlmest, millest sai alguse karjäär raadios ja seejärel televisioonis.
Nooruses oli Talvik kõva spordimees. Hüppas kaugust ja oli korduvalt koolinoorte Eesti meister.
Teles oli 1960-ndatel vähe tegijaid ning nii tõmbas omal ajal vähemalt sama kuulus Gunnar Hololei Talviku eetrisse sporti kommenteerima. Sealt sai alguse ka edasine karjäär. Aga intervjuudes on Mati Talvik nimetanud oma suurimaks saavutuseks hoopis seda, et tal õnnestus meelitada Vladimir Võssotski Tallinna esinema. Igatahes on Talvik löönud templi televaatajate mällu. Kasutavad ju noorema põlvkonna filmitegijadki Talvikut oma tegelaskujude prototüübina.

Video: kunstnikud sõdivad jätkuvalt Kangro "Kalevipoja" vastu
Kunstnikkond võitleb TV3-e Seitsmeste uudiste teatel jätkuvalt Tallinna lahte püstitatava Tauno Kangro Kalevipoja monumentaalskulptuuri vastu, väites, et töö on nii kunstiliselt küündimatu kui ka linnakonteksti sobimatu.
Linnaametnike sõnul võitis Kangro aga avaliku konkursi ning selle tühistamiseks põhjuseid vähemalt esialgu pole.

Eestisse saabus Jeruusalemmast erilennukiga õnnistatud tuli
Tallinnasse saabus ööl vastu pühapäeva Jeruusalemmast Moskva kaudu erilennukiga transporditud õnnistatud tuli, üks osa sellest põles ka Tõnismäe pronkssõduri jalamil.
Esmalt jõudis lihavõtete puhul süüdatud tuli laupäeval Jeruusalemmast Moskvasse. Samal päeval siirdus tuli erilennukiga Tallinna poole, ütles RIA Novostile MTÜ Vene kodu juht Jevgeni Tomberg.
"Eestis tegutsevad õigeusklikud ärimehed rentisid tule toomiseks spetsiaalse lennuki, seetõttu jõudis tuli ka seisakute ja probleemideta Tallinnasse," rääkis Tomberg. Lennu ajal hoiti tuld spetsiaalses konteineris, et tagada lennuohutus.
Edasi jaotati tuli mitmesse erinevasse konteinerisse, millest ühe andis Tomberg metropoliit Korneliusele. Teise konteineri viis Tomberg Tõnismäe pronkssõduri jalamile.
Õnnistatud tuli viiakse Aleksandr Nevski katedraalist ka Kuremäe kloostrisse.

Paet eraldas Eesti päästemeeskonnale 3,6 miljonit
Välisministeerium eraldas 3,65 miljonit krooni rahvusvahelistel pääste- ja humanitaarabi operatsioonidel osalevale Eesti päästemeeskonnale.
Raha kulub kolme aasta jooksul investeeringutele ja ametnike koolitamisele, mille viivad läbi päästeameti enda ametnikud.
Välisminister Urmas Paeti käskkirja kohaselt eraldatakse summa välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ette nähtud vahenditest.
Paeti sõnul osaleb päästemeeskond ka siseriiklike kriiside ja suurõnnetuste lahendamisel.
Arengu- ja humanitaarabi vahendite maht välisministeeriumi eelarves 2007. aastal on 23 miljonit krooni.

Eesti langevarjurid osalesid kujundhüppe maailmarekordis
USA-s Florida osariigis Skydive City lennuväljal püstitati märtsi viimasel päeval kujundlendamise maailmarekord, milles osales ka kaks eestlast.
139 langevarjurit väljus kuue kilometri kõrgusel kaheksast lennukist moodustades vabalangemises kaks kujundit (bigway sequential). Rekordis osalesid Eesti Langevarjuklubi liikmed Kristiina Kasemets ja Priit Võsu, teatas langevarjuklubi
Rekordiürituselt äsja naasnud Kristiina Kasemets ütles, et maailmarekord tehti nädalase laagri viimase päeva viimasel hüppel. "Täitsa uskumatu lugu, sest selleks hetkeks ei uskunud meist enam keegi, et rekord tuleb," sõnas Kasemets.
Maailmarekordi sooritanud hüppajaid nimetatakse ühiselt Z-Team'iks. Peakorraldaja ameeriklane Guy Wright, kes on sooritanud juba üle 11 000 hüppe, on rekordiüritusi korraldanud juba viis aastat.

Eile põhjustasid liiklusõnnetusi vaid purjus või lubadeta juhid
Eesti teedel juhtus laupäeval neli raskemat liiklusõnnetust, mille põhjustajateks olid eranditult purjus või juhtimisõiguseta juhid.
Esimene tõsisem liiklusõnnetus juhtus mõned minutid pärast südaööd Harjumaal Jõelähtme vallas, Vana-Narva mnt 8a maja juures, kus purjus ja vastava kategooria juhtimisõiguseta 1980. aastal sündinud Sergei sõitis Peugeot 406-ga tagant otsa ees liikunud sõiduautole Ford Scorpio. Ka Fordi roolis oli purjus ja vastava kategooria juhtimisõiguseta Marjo (s 1983).
Ford paiskus saadud löögi tagajärjel küljega vastu posti. Viga said Fordis viibinud Rannus (s 1980) ja Helli (s 1987) ning kiirabi toimetas nad Ida-Tallinna Keskhaiglasse.
Veidi enam kui tund aega hiljem, kella 1.15 paiku toimus liiklusõnnetus Harjumaal, Laagri - Saue teel, kus purjus ja juhiloata Raido (s 1983) ei saanud hakkama sõiduauto Volkswagen Golf juhtimisega. Auto põrutas teelt välja põllule. Viga sai kaassõitja Teele, kelle kiirabi Mustamäe haiglasse toimetas.

Taliban hukkas ajakirjaniku tõlgi
Afganistanis paiknevad Talibani väed teatasid, et hukkasid koos Itaalia ajakirjanikuga möödunud kuul röövitud afgaanist reporteri.
Rühmituse teatel tapsid nad Ajmal Naqshbandi, kuna valitsus keeldus vastu tulemast nõudmisele vabastada vastutasuks vanglast mõned organisatsiooni tähtsad tegelased, teatas BBC.
Itaalia reporteri Daniele Mastrogiacomo vabastas Taliban siis, kui Afganistani valitsus soostus Itaalia tugevale rahvusvahelisele survele järele andes vastukaubana vabastama viis Talibani liiget.
Kaks reporterit ja nende autojuht rööviti 6. märtsil Helmandi provintsis. Autojuhil löödi üsna ruttu pea maha.
Taliban hoiab hetkel pantvangis veel viit kohalikku arsti, kahte Prantsuse ja kolme kohalikku humanitaartöötajat.
"Nende saatus otsustatakse järgmisena," teatas Taliban.

Moskvas piketeeris 500 noort Lääne vastu
Moskvas piketeeris noorteorganisatsiooni "Euraasia liit" 500 liiget etniliste konfliktide ja Lääne interventsiooni vastu.
Mingisuguseid konflikte ega provokatsioone miitingu käigus aset ei leidnud, teatas RIA Novosti.
Aktsioon oli Moskva linnavõimude poolt sanktsioneeritud. Ürituse korraldajad ise lootsid ligi kolm korda suuremat meeleavaldajate hulka.???????????????.

Ukraina ülemraada laialisaatmise vastased lubavad hiigelaktsioone
Ukraina venemeelse peaministri Viktor Janukovitši pooldajad lubavad algaval nädalal tänavatele tuua kuni 60 000 inimest, et avaldada meelt president Viktor Juštšenko otsuse vastu saata ülemraada ennetähtaegselt laiali.
"Suurendame oma jõudusid ja juba teisipäeval-kolmapäeval saab tänavatel olema 50-60 000 inimest," ütles RIA Novostile parlamendifraktsiooni "Regioonide partei" liige vadim Kolesnitšenko.
Kolesntšenko sõnul viibib Ukraina pealinna keskmesse rajatud telklinnakutes praegu pidevalt kuni 10 000 inimest, päevast aktsioonidest võtvat osa aga kuni 40 000 meeleavadajat.
Parlamendifraktsiooni liikme sõnul plaanivad meeleavldajat pärast pühadeaegset vaikivat protesti ette "palju tõsisemaid aktsioone".
Kolesnitšenko kinnitusel ei võta Regioonide partei osa ennetähtaegsetest parlamendivalimistest, mille president on määranud 27. maile. "Ootame konstitutsioonikohtu otsust," lisas ta.

Katjušast tulistatud rakett tappis Iraagis vähemalt 15 inimest
Iraagi pealinnast Bagdadist lõunas asuvas Mahmudiya linnas tabas rakett hoonet, milles hukkus vähemalt 15 ja sai viga 25 inimest.
Kohalike politseiallikate andmeil põhjustas plahvatuse linna keskosas asuvat hoonet tabanud Katjušast tulistatud rakett, teatas BBC.
Plahvatuse jõud oli niivõrd suur, et muutis hoone rusudeks.

Iraak kaotab naftatööstuse ründamise tõttu 165 miljonit dollarit päevas
Iraagi naftaministeeriumi andmetel kaotab riik igas päevas 165 miljonit dollarit naftatöötlemisobjektide pideva ründe tõttu.
Käesoleva aasta märtsis eksportis Iraak naftat 1,6 miljonit barrelit päevas. Riigi võimekus oleks oleks aga päevas riigist välja toimetada 1,9 miljonit barrelit päevas, teatas RIA novosti viitega kohalikule ajalehele.
Terroriaktide tagajärjel ei jõua riigi põhjaosast Türgi sadamate terminaalidesse 300 000 tonni naftat päevas.
Enne ameeriklaste sissetungi riiki 2003. aasta märtsis eksportis Iraak päevas 2,2 miljonit barrelit toornaftat päevas.

Esimene inimene suutis läbida täispikkuses Amazonase jõe
Sloveenlane Martin Strel on esimene inimene, kes suutis täispikkuses läbida 5265 kilomeetri pikkuse Amazonase jõe.
Eile võidukalt jõe suudmes asuvasse Belémi sadamasse jõudnud 52-aastasel Strelil kulus distantsi läbimiseks 66 ööpäeva. Mehel saatjateks teekonnal olid piraajad, krokodillid, iiveldus, peapööritus, kõhulahtisus, päikesepisted ja kurnatus, teatas BBC.
"Arvan, et loomad lihtsalt leppisid minuga. Olin nendega nii kaua koos ujunud, et nad hakkasid mind üheks endi seast pidama," naljatles Strel.
Mees jõudis sihtkohta siiski neli päeva enne plaanitud päeva. Guinnessi rekordite raamatusse kantakse mehe nimi tõenäoliselt mõne nädala jooksul.
Mõni päev enne sihtkohta jõudmist kurtis Strel, et ookeani looded olid nii suured, et ta liikus kohati soovitule vastassuunas. Lisaks vaevasid teda valud seoses sellega, et organism ei suutnud vett endast välja viia.

Triinu Pungits ja Alan Proosa avavad Võrus näituse
Võru
"Installatsioon on interaktiivne - näitusekülastajal on võimalik seda keskkonda teatud ulatuses muuta - sekkuda. "mutato nomine" on katkendid erinevaist aeg-ruumidest - nende suhestumine ning uue, suure loo jutustamisega alustamine. Näitus pühitseb elu, ilu ja armastust," teatas galerist Katrin Ruus.
Installatsioon on galeriis avatud 30. aprillini.

Võrkpall: Selver võitis ka teise finaalmängu
Eesti Meistrivõistluste teises finaalmängus alistas Selver taas Tartu Pere Leiva võistkonna.
Selver võitis kohtumise tulemusega 3: 0, geimid 25: 21, 25: 20 ja 25: 22. Möödunud nädalavahetusel oli mängu tulemuseks 3: 1 ja Selver juhib nüüd seeriat 2: 0, teatas Sportnet.
Teise finaalmängu algus õnnestus paremini Selveril, tugevate pallingute toel saavutati eduseis 9: 2. Seejärel kosus ka kodumeeskond, kes mängis vahe minimaalseks. Avageimi võitis lõpus kindlamalt tegutsenud Selver tulemusega 25: 21.
Teine geim algas punkt-punkti heitluses, esimesele tehnilisele vaheajale mindi tartlaste 8: 6 eduseisus. Ka geimi keskpaigas jätkus pingeline ja võrdne heitlus, kolm järjestikust punkti viisid tallinlased ette 16: 14, seejärel kasvatati eduseis 22: 18-ni. Geimivõit kuulus Selverile 25: 20.

McLaren võttis Vormel-1 Malaisia etapil kaksikvõidu
Vormel-1 Malaisia etapi võitis McLareni hispaanlasest piloot Fernando Alonso meeskonnakaaslase Lewis Hamiltoni ees.
Alonso edestas britti finišijoonel 17,5 sekundiga. Kolmandaks tuli Ferraril sõitev soomlane Kimi Räikkonen, kes kaotas Hamiltonile finišis vaid 0,7 sekundit.
Neljandaks tuli sakslane Nick Heidfeld BMW-l, viiendaks brasiillane Felipe Massa Ferraril, kuuendaks itaallane Giancarlo Fisichella Renault'l, seitsmendaks itaallane Jarno Trulli Toyotal ning kaheksandaks soomlane Heikki Kovalainen Renault'l.
Sarja üldliidriks kerkis kahe etapi järel 18 punktiga Alonso. Räikkönenil on 16 ja Hamiltonil 14 punkti.
Loe võistluse kohta lähemalt Sportnetist.

Tennis: Ani võitis juba neljanda ITF-i turniiri
Tänavu seni juba kolm ITF-i turniiri võitnud Eesti tennisemängija Maret Ani eestlanna lisas oma turniirivõitude ritta eile veel neljandagi esikoha, kui alistas Itaalias Putignanos toimunud 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri finaalis sakslanna Carmen Klaschka.
Turniiri kuuenda asetusega alustanud Ani võidujaht valikmängude kaudu põhitabelisse pääsenud sakslanna vastu oli tasavägine, kuid mõlema seti viimaste punktide mängimisel oli vastasest kogenum eestlanna kindlam, teatas Sportnet..
Esimene sett sai otsa seisul 6: 6 ning võitja selgitamiseks tuli appi võtta kiire lõppmäng. Ka see oli võrdsete heitlus, kuid lõppes siiski Ani kasuks 10: 8. Teises geimis tie-breaki vaja ei läinud, sest Ani võitis selle 6: 4 ja kogu kohtumise seega 2: 0.
Poolfinaalis oli WTA edetabelis 284. real paiknev Klaschka olnud nimekast itaallanna Antonella Serra Zanettist parem 6: 0, 7: 5. Ani kohtus sama sakslannaga ka Capriolos peetud ITF-i turniiri finaalis ning ka tookord oli võit tema päralt, tõsi kolmes setis (2: 6, 6: 1, 6: 1).

HENN KÄÄRIK: Demokraatia võimalikkusest Eesti Vabariigis
Demokraatia mõiste tuleb mäletatavasti kreekakeelsetest sõnadest d?mos (rahvas, mass, pööbel) ja krátos (võim) ning tähendab rahva võimu.
Esindusdemokraatias on rahvas küll võimu kandja, ent kahjuks ainult teoreetiliselt. Praktiliselt rahvas kõrgeimat võimu kanda ei jaksa ning peab selle õiguse kellelegi delegeerima. Ent kui rahvas delegeerib oma võimu, siis loobub ta võimust. Kui ta loobub võimust, siis tal seda enam ei ole. Kui rahval võimu enam ei ole, pole ta võimu kandja. Kui ta pole enam võimu kandja, pole mõtet teda arvestada.
Saatuse kibeda irooniana juhindub sellest jõhkravõitu loogikast kogu praeguse Eesti poliitika. Siiski tohiks siit järeldada, et rahvas saab end suveräänina tunda vähemasti enne valimisi ja valimiste päeval. Seegi illusioon hajub, kui lüüa lahti riigikogu valimise seadus. Me ei leia sealt igasuguse tehnilise pudipadi kõrval kõige tähtsamat: kui suur osa rahvast peab valima, et valimised oleksid kehtivad? Seega on pikemata selge, et riigikogu valimised on igati õnnestunud isegi siis, kui "kodanikukohust" käivad täitmas ainult parteilased, nende sugulased, tuttavad ja kirjasõbrad. Ja kui valimisjaoskonnast astuksid läbi veel Rebane Alice ja Kass Basilio (võimalusel kikilipsuga), oleks rahva tahte triumf täielik. Milleks siia rahvas?

DMITRI JAROŠ: Kes toetab Lukašenkat? 
Pea kõiki välismaalasi üllatab, et Valgevene rahva enamus toetab ülekaalukalt autoritaarsuses süüdistatava president Aljaksandr Lukašenka režiimi.
Riigi juht on oma meelekindlusega tõepoolest võitnud kodanike usalduse. Valgevenes öeldakse, et 1990. aastatel ei olnud kurjategijatel mingit võimalust riiki paljaks varastada. Ning Lukašenka eduks peetakse ka tööstuse kosumist ning suurte tehaste veatut tööd. Ka ma ise mäletan, kuidas Lukašenka külastas vahetult pärast ametisse nimetamist Minski suuremaid kauplusi ning vallandas kehva töö pärast nende juhid. Seejärel hakkas Lukašenka riigis "korda majja" lööma. Riigisektori töötajate palgad tõusid alates 1990-ndate algusest viis kuni kümme korda. Vähekindlustatud perekondade ja noorte korteriküsimus on samuti sama hästi kui lahendatud. Ning sellele lisandub veel tasuta tervishoid ja ülekaalukalt riiklik tasuta haridussüsteem.

MIHKEL RAUD: Need vanad kirjanditeemad
Sel laupäeval istuvad tuhanded noored taas kord pidulikult paberite ning kirjutusvahenditega kaunistatud laudade taha ning kuulavad raadiost hinge kinni pidades, kas varem oletatud lõpukirjanditeemadest läheb mõni ka täppi.
Vähemalt vanasti oli see nii.
Ülikondadesse ja särkidesse pressitud koolilõpetajad said oma olulisima lõpueksami teemad teada aulate seintele kruvitud raadiotranslatsioonikarbikestest. Võimalik, et tänapäeval saadetakse need SMS-sõnumiga otse õpilaste mobiiltelefoni või meilitakse nende sülearvutitesse. Väga võimalik, et need muutused tulevad oluliselt varem, kui me oskame oodata.
Üks, mis ei taha maakera järjest kiiremaks kiskuvate tiirude tuulevihina ja areneva elu kiuste muutuda, on kirjanditeemad ise. Pole vahet, mis tehnikat nende teatavakstegemiseks kasutatakse - suhteliselt hõlpsasti ennustatavad on nad olnud aastast aastasse ja näib, et pimesi aimatavateks nad ka jäävad. Juba aastaid on eduka lõpukirjandi kirjutamiseks piisanud Anton Hansen Tammsaare "Tõe ja õiguse" läbilugemisest ning mis veelgi olulisem - kirjandusõpetaja tõlgitsuse konspekti päheõppimisest.

The Economist: Eestil on kõige vähem halb valitsus
Briti nädalakirja The Economist hinnangul on Eesti uus valitsus Ida-Euroopa valitsuste seas kõige vähem halb, kuid sellega ei tasu Eestil kiidelda. Ajakiri märkis, et ametist lahkunud valitsus oli tänu peaminister Andrus Ansipi säästlikkusele stabiilne ja tagas majanduskasvu, kuid see stabiilsus tuli arengu arvelt.
"Eesti terav innovatiivsus nüristus. Korruptsioon hakkas kasvama, eriti mõnes ministeeriumis ja omavalitsuses, mida kontrollisid Ansipi koalitsioonipartnerid. Eluliselt tähtsates valdkondades, nagu haridus ja e-valitsus, reformid peatusid," tõdes The Economist.
Briti ajakirja hinnangul peaks Ansipi uus koalitsioon kiirust lisama, mitte hoogu maha võtma.

REPLIIK: Venemaa punalipuline demokraatia
Stalinlikud sümbolid on - ehk isegi meile üllatuseks - suur probleem ka Venemaal. Paljud venelased tegid küll sõjatee läbi Stalini lippude all, kuid teised mäletavad pigem Gulagi trelle, ja siit algabki lahkheli.
Sirbi ja vasara eemaldamine ametlikult võidulipult, mida Vene armee oma sümbolina kannab, on muidugi vältimatu, kui Venemaa tahab olla tänapäevane riik, mitte omaaegne punaimpeerium. Venemaa riigiduuma rõhuv enamus hääletaski seaduse poolt, mis keelab 1945. aasta võidulipul sirbi ja vasara kujutamise.
Riigiduumas võimutsev partei Ühtne Venemaa kasutab kahepealist kotkast ja sirpi-vasarat küll lihtsalt vahendina opositsiooniliste kommunistide ja muidu punapatriootide ohjeldamiseks. Kuid kuna ka Venemaa üritab stalinismipärandit mineviku prügikasti saata, ei ole meil põhjust häbeneda. Meie rünnakud stalinismipärandi vastu võivad idapiiri taga leida isegi ootamatult viljakat pinnast.

JUHTKIRI: Palun kvaliteetselt! 
Uue valitsuslepingu välispoliitika peatükk lubab Eesti Televisioonile ja Eesti Raadiole rohkem väliskorrespondente. Meie väikses riigis on hädasti vaja saada maailmast otseinformatsiooni.
ETV-l ja ER-il on praegu kaks ühist korrespondendipunkti - New Yorgis ja Brüsselis - ning mooduseid maailma sündmuste vaatajate-kuulajateni toomiseks on otsitud juba aastaid. Aastate 2006-2008 arengukavas loodetakse arendada juba loodud rahvusvahelisi korrespondendipunkte ning tagada kaastööliste võrk Eesti naabermaades. Sama dokumendi kohaselt kavatsetakse 2007. aastal avada korrespondendipunkt Moskvas ning aasta hiljem Prahas või Berliinis. Eelmine, 2003.-2005. aasta arengukava nägi samuti ette Moskvas korrespondendipunkti avamist ning Brüsselis asuva laiendamist, kuid seda ei suudetud teostada. Ehk läheb sel korral paremini, poliitiline kokkulepe tundub ju olemas olevat.

Šveits toetab Eestit 400 miljoni krooniga
Šveits toetab sellel aastal Eestit erinevate abiprogrammide raames 400 miljoni krooniga.
Šveitsi välisminister Micheline Calmy-Rey ütles, et finantsabiga soovib riik aidata kaasa Eesti jõudmisele Euroopa Liidu tasemele, vahendab Aktuaalne Kaamera.
"Šveitsi finantseeritavad projektid peaksid kaasa aitama Eesti üldisele kiirele arengule ning lisama hoogu ka kahe riigi koostööle," märkis Paet.
2004. aasta 19. mail toimunud Euroopa Liidu ja Šveitsi tippkohtumisel teatas Šveits kavatsusest eraldada uutele liikmesriikidele viie aasta jooksul üks miljard Šveitsi franki, toetamaks majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopas.
Raha peaks laekuma selle aasta lõpuks.

Video: Korduvalt tundi segava õpilase võib saata koduõppele
Kristiine gümnaasiumis saadeti pidevalt koolitööd seganud poiss eelmisel veerandil koduõppele.
Tunnis korda rikkuvad õpilased valmistavad õpetajatele üha suuremaid probleeme, millele aitab kaasa ka noorte kasvanud teadlikkus oma õiguste asjus, teatavad TV3 Seitsmesed uudised. Õpetajatel jääb sisuliselt loota vaid lapsevanemate koostöötahtele.
Kristiine gümnaasiumis vähemalt üks juhtum sellisel kombel ka lahenes, kui koolitööd seganud kaheksanda klassi poiss eelmisel veerandil koduõppele saadeti.
Poisi kõrvaldamist palusid ka klassikaaslased, kes ei saanud tunnis õppimisele keskenduda. Poiss saadetigi koduõppele tänu lastevanemate aktiivsele sekkumisele, kuna õpetajatel pole õigust otseselt sekkuda.

Video: Julgestuspolitsei ajas kontrollreidi käigus taga põgenevat juhti
Julgestuspolitsei liikluseeriüksus pidi oma pühade aegse reidi käigus Kagu-Eestis toime tulema nii maani purjus liiklejate, kui ka politsei eest põgenevate juhtidega. Kokku kontrolliti natuke üle 2000-nde sõiduki.
Kokku kontrolliti natuke üle 2000-nde sõiduki.Peeti kinni 29 joobes ja 24 juhtimisõiguseta juhti, lisaks avastati ridamisi muidki rikkumisi, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Ohtlikud kurjategijad võivad edaspidi vangi jääda pikemaks ajaks
Koalitsioonileping sisaldab plaani, millega edaspidi võivad ohtlikud kurjategijad ka peale karistusaja lõppemist trellide taha jääda.
Edaspidi võivad kohtu otsusega pärast karistusaja ära kandmist edasi vangi jääda kurjategijad, kelle puhul on korduva retsidiivsuse oht, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.
Selliste kurjategijate hulka kuuluvad näiteks sarimõrvarid, seksuaalkurjategijad. Vangi võivad jääda ka need kurjategijad, kes on ähvardanud vabanedes viga teha prokurörile või mõnele tunnistajale.
Esialgu on tegemist siiski idee tasandiga. Eestis oleks selliseid vange 20-30.
Justiitsministeerium algatas idee peale Aleksander Rubeli vabastamist eelmisel suvel. Rubel tappis kuus inimest ja oma tegu ei kahetsenud.

TÜ arstiteaduskond esitas rektori kandidaadiks Alar Karise
Tartu ülikooli arstiteaduskonna nõukogu esitas oma tänasel istungil ülikooli rektori kandidaadiks Alar Karise.
TÜ arstiteaduskonna dekaani professor Toomas Asseri sõnul vajab ülikool praegu tugevaid rektorikandidaate, kes võimaldaksid tekitada diskussiooni Tartu ülikooli edasise arengu suhtes. "Alar Karis on ennast nii rahvusvahelise kogemusega teadlasena kui ka Eesti Maaülikooli rektorina heast küljest näidanud. Ka inimesena on Karis avatud ning suhtlemisaldis, mis on vajalik ühendamaks ülikooli sees erinevaid valdkondi ja huvigruppe," selgitas Asser.
Alar Karis on sündinud 1958. aastal Tartus. Ta lõpetas 1981. aastal Eesti põllumajandusakadeemia veterinaarteaduskonna. Hiljem on ta ennast täiendanud erinevate ülikoolide juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis.

Tartus algab kümnes heakorrakampaania
Juba kümnendat aastat toimuv Tartu heakorrakampaania kestab sel aastal 16.-30. aprillini ja ootab taas kõiki tartlasi korrastama oma koduümbrust ja lööma kaasa linna heakorratalgutel.
Linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg on sel aastal linlastele koristamiseks välja vaadanud kuuskümmend krunti, teatas Tartu linnavalitsus.
"Need on peamiselt võsa varjus asuvad nurgatagused kohad, kuhu mõned inimesed, kellel oma-linna-tunnet tekkinud ei ole, ikka kipuvad prahti poetama," ütles Tammeorg. Kuigi kampaaniale registreerumine alles algas, on juba linna koristama registreerunud üle kolmesaja inimese.
Talgutele registreeruda ja koristamiseks sobiva koha saab valida, helistades Madis Tammeorule telefonidel 736 1267 või 503 7215 või saates e-kirja aadressile madis.tammeorg@raad.tartu.ee. Talgutel on olemas töövahendid, kehakinnitus ja parimatele auhinnad.

Politsei avastas Pärnu koolides 129 tubakaseaduse rikkujat
Pärnu politseiosakond ja munitsipaalpolitsei kontrollisid Pärnu koolide ümbruses tubakaseaduse täitmist ning avastasid 129 rikkumist.
Operatsiooni käigus kontrolliti kokku 13 kooli ümbrust, teatas Pärnu politseiosakonna infojuht. Põhilisteks rikkumisteks olid tubakatoodete tarvitamine ja omamine.
Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Tõnu Kivis märkis, et täisealised kooliõpilased arvavad ekslikult nagu oleks neil kooliterritooriumil suitsetamine lubatud.
Tema sõnul on kooli territooriumil suitsetamine keelatud kõigile ja karistatav tubakaseaduse paragrahvi alusel. Kivis lubas, et Pärnu politsei ja munitsipaalpolitsei jätkavad selliseid operatsioone kindlasti ka edaspidi.

Reform esitas kandidaadid riigikogu komisjonide juhikohtadele
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon esitas täna kandidaadid viie komisjoni esimehe kohale.
Rahanduskomisjoni esimehe kandidaadiks sai Jürgen Ligi, põhiseaduskomisjoni esimehe kandidaadiks Väino Linde, riigikaitsekomisjoni esimehe kandidaadiks Mati Raidma, majanduskomisjoni esimehe kandidaadiks Urmas Klaas ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe kandidaadiks Jaanus Rahumägi.

Meelis Atonen siirdus suurest poliitikast kullamüüjaks
Reformierakonna aseesimees ja riigikogu liige Meelis Atonen on alates tänasest valuutavahetusettevõtte AS Tavid nõukogu liige ja aitab seda muuta investeerimiskulla müüjaks.
"Oleme juba mõnda aega otsinud võimekat inimest, kes hakkaks tegelema irma ümberprofileerimisega valuutavahetusfirmast investeerimiskulla müüjaks," kommenteeris Atoneni palkamist AS Tavidi nõukogu esimees ja ettevõtte omanik Alar Tamming.
Meelis Atonen ütles Päevaleht Online'ile, et jääb erakonna aseesimeheks vähemalt kuni mai alguses toimuva üldkoguni, mil määratakse muu hulgas ka erakonnale uued aseesimehed.
"Sinnamaani on minu jaoks tegemist mõtlemisajaga. Olen juba praegu ennast taandanud kohtadest valitsuses ja riigikogus ning ei saa välistada, et avastan end taas sealt, kust seitse aastat tagasi alustasin - ettevõtlusest," märkis Atonen.

Jupo: paljude autojuhtide pühadeaegne tegevus oli pidutsemine
Julgestuspolitsei liiklusjärelvalve talitus korraldas neljapäevast pühapäevani politseioperatsiooni, mille käigus pidas kinni 29 purjus ning 26 juhtimisõiguseta juhti.
"Pikad pühad annavad vabadustunde ja unustatakse ära ohutu liiklemise põhitõed. Eriti tooks korraldatud operatsioonist esile suure juhtimisõiguseta juhtide arvu, mis näitab selgelt, et ei hoita ennast ega ligimesi ning tagajärjed on näha." kommenteeris nädalavahetust julgestuspolitsei liiklusjärelvalve talituse komissar Tõnis Sulu.
"Pühadeaegne liiklusõnnetuste statistika ja julgestuspolitsei liiklusjärelvalve talituse korraldatud operatsioonil avastatud rikkumised näitavad selgelt, et paljude eestimaalaste pühadeaegne tegevus on pidutsemine, mille käigus asutakse ebakaines olekus ka autot juhtima," lisas Sulu.
5.-8. aprillil korraldatud politseioperatsiooni käigus peeti kinni 29 joobes, 26 juhtimisõiguseta, 24 kiirust ületanud ning kuus alkoholi tarvitanud juhti.

Kohus võib väljakaevamised pronkssõduri juures edasi lükata
Tallinna halduskohus võib edasi lükata kaitseministeeriumi plaanitavad väljakaevamised Tõnismäe pronkssõduri juures, kuna üks Vene kodanik on pöördunud ministeeriumi vastu kohtusse.
"Tallinna halduskohtusse laekus 4. aprillil Venemaa kodaniku Esmiralda Menšikova avaldus, milles ta palub kohustada kaitseministeeriumit tähistama sõjahauda sõjahaudade kaitse seadusest lähtuvalt," ütles Päevaleht Online'ile halduskohtu pressiesindaja Jaanika Topkin.
Avalduse esitaja puhul on Interfaxi andmetel tegemist on pronkssõduri juurde väidetavalt maetud Sergei Sõssojevi Venemaal elava sugulasega.
Topkini sõnul ei sisalda avalduses küll esialgse õiguskaitse taotlust kaevamiste mittealustamiseks, kuid kohus võib sellise otsuse vastu võtta ka iseseisvalt.
Sõjahaudade kaitse seaduse kohaselt on selle kinnisasja omanik, millel on sõjahaud, kohustatud tagama sõjahaua ja selle tähistuse säilimise.

Regionaalminister teeb esimese töövisiidi Lääne-Virumaale
Regionaalminister Vallo Reimaa teeb homme oma esimese töövisiidi Lääne-Virumaale, et kohtuda maavalitsuse juhtkonnaga ning Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu liikmetega.
Reimaa väisab Rakvere erakooli ning esineb kõnega Lääne-Viru maavalitsuse 90. aastapäevale pühendatud aktusel. Samas tähistatakse 80 aasta möödumist maavalitsuse asumisest praegusesse majja.
1927. aastal 10. aprillil avatud Viru Maavalitsuse hoone oli üks esimesi Eesti Vabariigi ajal selleks otstarbeks projekteeritud administratiivhooneid.
Pärastlõunal siirub minister Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse, vaatab üle Venevere Haridus-ja Kultuuri Seltsi ja külastab Roela MTÜ-d "Kodukant".

Vangide palk kasvab valvurite omast kiiremini
Justiitsministeerium tahab piirata vangidele vanglas tehtud tööde eest makstavat palka, põhjendades seda asjaoluga, et vangide palgad on võrreldes vangivalvurite omadega läbi aastate kiiremini kasvanud.
Kinnipeetavate töötasustamise aluseks olev kuutasu alammäär kehtestati esimest korda 2000. aastal ja selle suuruseks oli siis 8,25 krooni tunnis. Madalama astme vanglaametnike kuutasu alammäär oli samal aastal 3000 krooni.
Kui vangivalvurite kuupalga alamäär jäi veel 2002. aasta lõpuni täpselt samaks, siis vangide tunnitasu alammäär oli selleks ajaks kasvanud 1,32 korda.
Käesoleval aastal saaks vangide tunnitasu alammäär olema 21,5 krooni ja see on võrreldes 2000. aastaga kasvanud 2,57 korda. Vanglatöötajate palga alammääraks saab sel aastal olema 6100 krooni, mis tähendab võrreldes 2000. aastaga aga 2,03 -kordset kasvu.

Eesti politsei uus sideohvitser Peterburis on Aleksander Gutmann
Eesti lähetas aprilli alguses Peterburi uue Eesti politsei sideohvitserina keskkriminaalpolitsei komissari Aleksander Gutmanni.
"Venemaa on Eesti jaoks strateegiliselt oluline piirkond ning seetõttu on Eesti politseil olnud juba aastaid Venemaal sideohvitser," ütles Keskkriminaalpolitsei politseidirektor Lenno Reimand. "Aleksander Gutmanni ülesanne on jätkata väga head koostööd Venemaa õiguskaitseasutustega ning tagada operatiivne koostöö."
1972. aastal sündinud Aleksander Gutmann on lõpetanud Sisekaitseakadeemia politsei õppesuuna. Politseilist teenistust alustas Gutmann 1991. aastal Harju politseiprefektuuri kriminaalpolitsei politseiinspektorina. Keskkriminaalpolitseis 1994. aastal alustanud Gutmann on töötanud politseivaneminspektori ning -juhtivinspektori ametikohal ja olnud ka komissari ülesannetes.

Õpilasesindused ei usu valitsuse mitmetesse plaanidesse
Eesti Õpilasesinduste Liit avaldas oma üldkogul vastuvõetud pöördumise valitsuse poole, milles seab kahtluse alla värskesse valitsusprogrammi kirjutatud mitmete eesmärkide täitmise võimalikkuse.
"Ebareaalne näib lubadus viia ellu riiklikult rahastatud programm, mille eesmärgiks on venekeelsete gümnaasiumide üleminek 60% osas õppekavast eesti keelele aastatel 2007-2011. Senine praktika näitab, et selliseks optimismiks pole meil põhjust, kui just uus minister ei esita konkreetset plaani lubaduse täideviimise kohta," seisab näiteks õpilasesinduste pöördumises.
Lisaks hämmastab õpilasi valitsuse plaan sõlmida lasteaia, üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ning huvikooli juhtidega tähtajatud töölepingud asendades viie aasta tagant toimuv konkurss atesteerimisega. "Leiame, et tänane konkursisüsteem on atesteerimisest õiglasem," seisab õpilaste kirjas valitsusele.

Narva linnapea nõuab Kreenholmilt volitustega läbirääkijaid
Narva linnapea Tarmo Tammiste pöördus avaliku kirjaga sadu töötajaid koondava Kreenholmi juhtide poole, milles palus ettevõttel määrata volitustega esindajad läbirääkimiste alustamiseks ja lõpetada valeinfo levitamine.
"Teen avaliku pöördumise Kreenholmi juhtide poole, et nad määraksid need isikud, kes esindaksid ettevõtet ja osaleksid läbirääkimistel uue ümberõppe ning tööhõive programmi väljatöötamisel nende töötajate jaoks, keda plaanitakse koondada. Samuti tuleks neile inimestele anda kõik vajalikud volitused," ütles Narva linnapea Tarmo Tammiste.
Narva linnapea kinnitusel eksitavad üksikud AS Kreenholmi Valduse juhid pidevalt ühiskonda oma avaldustega sellest, et Narva linna juhid suhtuvad ükskõikselt ettevõttes koondada plaanitavate 800 töötaja saatusesse tulevikus.
Oma avaliku pöördumise teises punktiks soovib Narva linnapea ümber lükata mitmete AS Kreenholmi Valduse juhtivtöötajate väite, nagu ei tahaks Narva linnajuhid alustada läbirääkimisi ettevõtte vee- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse üle. Samuti nende võlgnevuse üle, mis tekkisid enne uute tariifide kehtestamist eelmise aasta novembris.

Tallinnas tegutsevad taksode libakontrolörid
Tallinnas tegutsevad taksode libakontrolörid, kes taksosid kontrollides küsivad protokolli koostamata jätmise eest 9000 krooni.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on taksojuhtidelt pärineva informatsiooni põhjal selliseid juhtumeid esinenud paaril - kolmel korral.
"Kui keegi taksojuhtidest on sattunud libatakso kontrolöride küüsi, siis palume kindlasti teavitada sellest Tallinna Transpordiameti Linnatranspordi osakonda või politseid," ütles Mutli.
"Tallinna Transpordiameti taksokontrollid esitavad kontrollides Transpordiameti poolt väljastatud töötõendi," ütles Linnatranspordi osakonna juhataja Tiia - Liis Jürgenson.
"Taksokontrolöridel on ka ametiriietus, mis sarnaneb politsei vormiriietusele," lisas ta.

Eesti pank: sisetarbimine kiirendab inflatsiooni
Inflatsiooni suurenemises võib jätkuvalt süüdistada suurenevat sisetarbimist, aga ka hinnataseme ühtlustumist muu Euroopaga ning välist hinnasurvet.
Statistikaameti andmetel tõusid märtsis hinnad ühe protsendi võrra ning eelmise aasta sama kuuga võrreldes oli inflatsioon 5,7 protsenti, mis on rohkem kui viimastel aastatel keskmiselt, teatas Eesti pank.
Veebruaris olime tunnistajaks üllatavalt väikesele hinnatõusule - kuu lõikes 0,1 protsenti, samas kujunesid märtsi näitajad oodatust kõrgemaks, kommenteeris Eesti panga keskpangapoliitika osakonna majandusprognoosi allosakonna juhataja Martin Lindpere.
Märtsis domineerisid inflatsioonis ka toiduained, kallinedes enam kui protsendi võrra, milles on paista tootjate ja kaubanduse suuremaid juurdehindlusi. Kallinemist jätkasid ka tervishoiuteenused, mis endiselt tuleneb suuresti meditsiiniseadmete käibemaksuerindi kaotamisest. Märtsikuu inflatsiooni tõstis ka mootorikütus, kuigi aasta võrdluses on selle mõju inflatsioonile muutunud pea olematuks.

Ka Narva bussijuhid nõuavad palgatõusu
Transpordi ametiühingusse kuuluvad bussijuhid seiskavad reede, 13. aprilli hommikul kell 7-8 hoiatusstreigiga Narva linnaliinid, sest vaatamata pingutustele ei kandnud palgakõnelused tööandjaga soovitud vilja.
Narva bussijuhtide palgad ühed Eesti madalaimad, küündides normtundidega, brutopalk küündib vaevu üle 6000 krooni, vahendab transpordi ametiühing.
Streigijuhi Vladimidr Mjatlini sõnul näitavadki bussijuhid oma hoiatusstreigiga nii tööandjale kui linnavalitsusele, et senise madala palgaga ei kavatseta enam leppida.

Liiklusõnnetustes hukkus kolm metslooma
Reede õhtul hukkusid Läänemaal liiklusõnnetustes põder ja metskits, Põlvamaal metssiga.
Lihula vallas Tuudi teeristis hukkus õhtuvidevikus sõiduautole Toyota Land Cruiser ette jooksnud põder, teatas Lääne politseiprefektuur. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.
Teine liiklusõnnetus toimus Ridala vallas Uuemõisa lähedal, kus sõiduautole Kia Rio jooksis ette metskits. Kokkupõrke tagajärjel loom hukkus, kuid inimesed kannatada ei saanud.
Põhja politseiprefektuuri andmeil hukkus reede varahommikul Põlva vallas Partsi külas Holvandi-Partsi tee 5. kilomeetril autole ettejooksnud metssiga. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk tehnilisi vigastusi, inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.

Soojemat ilma on oodata nädala lõpu poole
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt võib veel kolmapäeval lörtsi sadada, kuid pühapäeval võib tulla kuusteist kraadi sooja.
Alanud nädalal jääb valitsevaks kõrgrõhkkondade mõju ja domineerib sajuta ilm. Vaid kolmapäeval liigub üle Skandinaavia põhjaosa madalrõhkkond ja selle lõunaserv laieneb üle Läänemere ümbruse ja ka Eestis on saju tõenäosus kõikjal suur.
Õhutemperatuuri foon on nädala esimesel poolel normilähedane, nädala teisel poolel õhutemperatuur tõuseb. Nädalavahetus kujuneb keskmisest mõne kraadi võrra soojemaks.
Täna päeval on kuiv ilm, puhub kagu- ja idatuul 1-7, saartel 5-10, puhanguti kuni 14 m/s. Sooja on kaks kuni seitse kraadi.
Teisipäeval võib Lõuna-Eestis kohati sadada. Puhub kagu- ja idatuul 4-10, puhanguti kuni 13 m/s. Öösel jääb temperatuur kahe kuni kaheksa külmakraadi vahele, päeval on oodata kolm kuni üheksa kraadi sooja.

Veokiga kokku põrganud rolleri juht hukkus
Täna hommikul juhtus Tallinna ringteel üliraske liiklusõnnetus, milles hukkus rollerijuht.
Kella 7.55 ajal põrkasid Tallinna Ringteel Kiili ristis kokku Tartu maantee poolt tulnud veok Scania ning Kiili poolt lähenenud roller, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
Rollerijuht, 1941. aastal sündinud Einar hukkus sündmuskohal.
Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Kuressaare gümnaasium sai miljonikroonise talveaia
Neljapäeval avati Kuressaare gümnaasiumis talveaed, mille esimesed taimed tõid kooliõpilased ise.
"Mõte oli, et iga klass võiks tuua kooli oma taime, mida nad ka pärast koolilõpetamist saaksid vaatama tulla," selgitas ettevõtmise eestvedaja Maarja-Linda Põld, kelle sõnul tõid oma taime talveaeda 31 klassi 37-st, vahendab Oma Saar.
Lisaks õpilastele on talveaia roheluse eest hoolt kandnud kooli huvijuht Anneli Meisterson, Tema sõnul külvati talveaeda kõigepealt muru, esimeseks asukaks sai aga havisaba.

GoBus pressib valdadelt toetusi välja
Kui neli Saaremaa valda ja maavalitsus ei ole nõus bussifirmat GoBus Tallinn-Kihelkonna-Kuressaare bussiliini käigushoidmiseks rahaliselt toetama, lüheneb selle marsruut mõne kuu pärast tunduvalt.
AS GoBus Saaremaa osakonna juhi Margus Männiku sõnul bussiliini mitte mingil juhul ei suleta, sest sõiduaeg on igati sobiv, kirjutab Meie Maa. "Küsimus on selles, kust buss edaspidi läbi sõitma hakkab," ütles Männik, kelle hinnangul suurendab suure ringiga kulgev bussiliik kulusid ning toob vähe raha sisse.
Kui omavalitsused leiavad, et inimestel on ikkagi vaja mugavamalt koju jõuda, peaksid vallad hakkama bussiliini doteerima. "Kui nad sellest huvitatud ei ole, tõmbame liini otseks ja muud midagi. Tühja bussiga sõita pole mõtet," lausus Männik.

Tükike Jõgevamaad kolib pealinna
Jõgevamaa avab esimese maakonnana Tallinnas oma esinduse, lootes seal tutvustada turistidele käsitöö ja reklaami kaudu maakonda ning pakkudes ärikohtumisteks jõgevamaalastele kättesaadavat paika.
"Tallinnas kolleegide, külaliste ja äripartneritega kohtumiseks või ürituste korraldamiseks saavad jõgevamaalased kasutada esinduse ruume ja võimalusi," kinnitas Jõgeva maavanem Aivar Kokk ning avaldas lootust, et nii-öelda omal territooriumil läbirääkimiste pidamine annab ka kaudseid eeliseid, kirjutab Tartu Postimees.
Teisalt saab maavanema sõnul kõigile jõgevamaalastele pealinnas olema kindel toetuspunkt, kus kiiresti vajalikku e-kirja vaadata või lihtsalt aega parajaks teha.
Vanalinnas aadressil Nunne 7 asuv esindus avatakse kolmapäeval, 11. aprillil, maakonna 58. aastapäeval.

Ülenurme vallavanem sai ametisse seadusevastaselt
Täna etendub Tartu maakohtus järjekordne vaatus Ülenurme vallavanema Aivar Aleksejevi kohtuasjas ning ehkki seaduse järgi ei tohiks Aleksejev ametis olla, jätkab ta valijate toetusele osutades, kirjutab Tartu Postimees.
Juba 2005. aasta kohaliku omavalitsuse valimiste ajal oli ta kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on ette nähtud vabadusekaotus. Sellist isikut ei luba seadus teenistusse võtta.
Ametis võib küll jätkata juhul, kui eeluurimist või kohtuasja alustatakse pärast teenistusse võtmist. Pärast valimisi esitab vallavalitsus aga lahkumispalve ning volikogu kinnitab ametisse uue omavalitsusjuhtkonna.

Peterburi kuberneri poeg ehitab Pirita jõe saarele luksusvillasid
Peterburi kuberneri Valentina Matvienko poeg Sergei tahab koos suurärimeeste Jevgeni Bolšakovi ja Aleksandr Saveljeviga ehitada Lagedile Pirita jõe saarele kaheksa villat ning kopteri maandumisplatsi.
Vene rikkurid ostsid 9,9 -hektarise saare 2005. aastal, kuid villade ja kopterilennuvälja ehitamist pole siiani saadud alustada, kirjutab SL Õhtuleht. Nimelt on saar ametlikult ehituskeeluala ning seal tohib ainult põldu harida.
Sestap taotlevad venelased vallavõimult maa sihtotstarbe muutmist. Jõelähtme vallavalitsusele esitati villade paiknemise eskiis ja järgmiseks ootab vallavanem Andrus Umboja seltskonnalt maa-ala detailplaneeringu kirjeldust.
Umboja sõnul ei ole kohalikul võimul midagi selle vastu, kui saarele kerkivad vene ärimeeste nooblid eramud.

Rahvastikuministri büroo jooksis töötajatest tühjaks
Uus rahvastikuminister Urve Palo avastas pärast ameti ülevõtmist, et koos eelmise ministriga lahkuvad ka kõik ametnikud, mistõttu tal tuleb hakata nullist meeskonda koostama.
Lahkunud on kõik rahvastikuministri büroo senised ametnikud poliitilised nõunikud, kelle töölepingud lõppesid koos Paul-Eerik Rummo ametist lahkumisega, kirjutab Postimees. Büroo kümmekonnast töötajast jääb ametisse vaid kaks sekretäri.
Palole oli inimestest tühi büroo ebameeldiv üllatus. "Kindlasti ei pea ma seda olukorda normaalseks ja oleks parem, kui seadus ei soosiks, et kompetents lahkub koos ministriga," lausus Palo.
Ministriametist lahkuv Paul-Eerik Rummo sõnul pole vilunud töötajate kaotus siiski väga tõsine, sest rahvastikuministri büroo töötab riigikantselei juures ja selle töötajad koos vana valitsusega ei lahku. Rummo märkis, et neli aastat tagasi tööd alustades aitasid ta meeskonnal hakkama saada ametnike tehtud tööst alles jäänud paberid ja koosolekute protokollid.

Kirjastus TEA kaebab riigi Euroopa kohtusse
Mitu aastat kestnud piraatsõnastike protsessi tulemuses pettunud Kirjastuse juht Silva Tomingas kavatseb õiguse nõudmiseks kaevata Eesti riigi peale Euroopa inimõiguste kohtusse.
TEA Kirjastuse juht Silva Tomingas on protsessi lõpetamisest aga nördinud ning kavatseb otsuse edasi kaevata kas Euroopa inimõiguste kohtusse või Euroopa kohtusse Luksemburis, kirjutab Postimees.
Harju maakohtu esimees Helve Särgava lõpetas teisipäeval ligi kaheksa aastat menetluses olnud kriminaalasja kirjastuse Festart ja selle juhi Sergei Gluhhovi vastu, kes tunnistati süüdi TEA Kirjastuse sõnastikest piraatkoopiate tegemise eest. Ta peab riigituludesse ja TEA-le maksma üle miljoni krooni ja tegema 100 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.
TEA Kirjastuse hinnangul on neil Festarti piraatsõnastike tõttu saamata jäänud kümneid miljoneid kroone.

Allikmaa ja Ruussaare duell selgitab sündiva meediahiiu juhi
Ühinevate Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhid Margus Allikmaa ja Ainar Ruussaar on praegu kõige tõsiseltvõetavamad kandidaadid 1. juunil alustava rahvusringhäälingu juhatuse esimehe kohale.
Ruussaar pole veel kandideerimisotsust langetanud, Allikmaa aga kavatseb kindlasti sellele vastutusrikkale juhipostile pürgida, kirjutab Postimees.
"Mul ei ole midagi varjata. Ütlen "jah"," lausus pikalt Eesti Raadio eesotsas seisnud Allikmaa. "Olen selle nimel kümme aastat tööd teinud."
ETV juhatuse esimees Ruussaar tahab enne lõpliku vastuse andmist näha, kellest hakkab koosnema kümneliikmeline rahvusringhäälingu nõukogu, mille pädevuses on sündiva meediakontserni juhatuse esimehe nimetamine.
"Ootan konkursi väljakuulutamise ära. Kõigele vaatamata ja iga hinna eest ma ei kandideeri. See koht pole olnud üks minu tuleviku suurtest eesmärkidest," rääkis Ruussaar, kel on küll südamel mitu alustatud teleprojekti. Ruussaar tunnistas, et näeb vaimusilmas, kuidas sündivat ettevõtet juhtida.

Saaremaal sündinud mees redutas punkris koos Adolf Hitleriga
Koos Hitleriga punkris redutanud mehe päästis mitmel korral surmast vaid puhas juhus ja õnn.
Nädala eest jõudis avalikkuse ette teade, et surnud on Saaremaal sündinud mees, kes redutas ühes Adolf Hitleriga punkris, ent taipas õigel ajal füüreri hüljata ja lahkuda.
Bernd vabahärra Freytag von Loringhoven sündis 6. veebruaril 1914 Kuressaares aadliperekonnas. Loringhovenite esivanemad, kes pärinevad teutooni rüütlitest, rändasid Baltimaadesse juba 15. sajandil.
Paruni isa Burchard töötas kubermanguvalitsuse sekretärina, Saaremaa rüütelkonna sekretärina ja Saaremaa aurahukohtunikuna. Ema Oda, samuti Kuressaares sündinud, oli aga maalikunstniku ja Kaali mõisniku Otto von Moelleri tütar.
1920. aastal siirdus perekond Saaremaalt Saksamaale, sest isale pakuti seal head töökohta.

Krasnodarka küla tänaval Krimmis kõlab laste suus selge eesti keel
Prohvet Maltsveti jälgedes Krimmis käinud Eesti Päevalehe ajakirjanik veendus, et 140 aastaga ei ole eesti keel Krasnodarka külast kuhugi kadunud.
Märtsikuises Krasnodarka külas Krimmi põhjaosas ei viita veel miski kevade saabumisele, vastupidi, vihma sajab kolinal ja tuul lõõtsub mis kole. Tuuline ilm on selles eesti ning tegelikult ka tatari-vene-tšehhi ja kes-teab-mis-veel-rahvaste sega-külas täiesti loomulik - ümberringi laiub vaid lage stepp ning mis seal varju andma peakski. Külma tuule kaitseks on paljud aknad talveks kilega üle löödud, sest ehkki gaasi jagub kütmiseks piiramatult, seab rahanappus omad piirid.
Krasnodarka peresid võib iseloomustada ühe mudeli järgi: mehed kuskil kaugel (enamasti Jaltas) tööl, naised kodused või peavad lehmi. Piimaandjad annavad seal väga kaaluka osa pere sissetulekust.

Isad hiilivad elatise maksmisest kõrvale
Eestis on ligikaudu 36 900 last, kes ei saa neile ette nähtud elatist.
Justiitsministeeriumi hinnangul on Eestis umbes 23 000 inimest, kellele pole kohtu kaudu ametlikku elatise maksmise nõuet esitatud ja kes seda lapse või laste ülalpidamiseks ei maksa.
Kui Jüris elav Diana Ehas kaks aastat tagasi oma kahe lapse isast lahutas, oli ta seisukohal, et kohtu kaudu ta elatist välja nõudma ei hakka. "Tahtsin, et lapsed isa ja vanaemaga suhtleks, uskusin, et ekskaasa ikka lastest hoolib ja toetab nende ülalpidamist," pajatas Ehas.
Lepiti kokku, et laste isa maksab talle iga kuu 2690 krooni. Sellist summat pole Ehas aga kordagi näinud, kui raha saigi, siis märgatavalt väiksema summa. 2005. aasta jõulude eel pöördus Ehas kohtutäituri poole, kuid ka tema kaudu pole elatis lasteni jõudnud. Naise sõnul on kohtutäitur tunnistanud, et kuna isa pangakontol raha pole, siis ei saa midagi kinni pidada.

Lääne-Virumaal eksis talu juurde paarikuine karupoeg
Asjatundja hinnangul võis karu emast ilma jääda pesas, kui keegi emakaru häiris.
Möödunud kolmapäeva õhtul sattus Lääne-Virumaal Arbavere külas ühe metsatalu õuele sel talvel ilmavalgust näinud karupoeg, kelle pererahva koer tükiks ajaks maja lähedal kasvava kuuse otsa hirmutas.
"Õhtul poole kuue paiku hakkas meie koer aias väga ägedalt haukuma," kirjeldas pensionieas perenaine Karmen Lehtsaar, kes valju kära peale kohe välja tormas. "Kuulsin väravast kolm meetrit eemal kasvava noore kuuse otsas küünte krabinat ning nägin, et teisel pool puutüve on mingi pontsakas asi. Lõpuks pistis ta ilmselt uudishimust oma pea tüve tagant välja - kui ümmargusi kõrvu ja silmi nägin, sain aru, et tegemist on karupojaga."
Võib emaga veel kokku saada

Valitsus lubab Eesti Raadiole ja ETV-le rohkem väliskorrespondente
Ideaalne oleks paari aasta jooksul rajada üks korrespondendipunkt kas Prahasse või Berliini.
Uus koalitsioonileping tõi ETV juhatuse esimehe Ainar Ruussaare näole naeratuse, kuna lepingu üks punkt näeb ette korrespondendipunktide loomise maailma olulistes keskustes.
"Olen seda punkti lugenud korduvalt ja kogu aeg on nägu naerul," rääkis Ruussaar. "See on suurepärane punkt, sest olgem ausad, praegu on ETV-l ja Eesti Raadiol välismaal vaid kaks ühist korrespondendipunkti."
Ruussaare sõnul oleks ideaalne paari aasta jooksul rajada kas Prahasse või Berliini üks korrespondendipunkt, mille korrespondent kataks ka Tšehhit, Ungarit ning Balkanit. "Aga rahvusringhäälingu prioriteet oleks kindlasti saata oma korrespondent Moskvasse," ütles ta.

Iraagis toimus täna suur meeleavaldus
Sajad tuhanded Iraagi šiiidid avaldasid täna pühas linnas Najafis meelt USA vägede viibimise vastu Iraagis.
Demonstratsiooniga tähistati nelja aasta möödumist päevast, mil USA väed sisenesid Bagdadi ja kukutasid Saddam Husseini režiimi, vahendab BBC.
Bagdadis on seoses aastapäevaga kehtestatud liikumiskeeld. Autopommirünnakute hirmus on 24-ks tunniks kehtestatud kõigile mootorsõidukitele kehtestatud liikumiskeeld.
Meeleavaldus möödub BBC korrespondendi Jim Muir'i sõnul rahumeelselt. Protesteerijad lehvitasid lippe, laulsid ja kutsusid okupatsiooni lõpetamisele.

Kaheldava legitiimsusega Ukraina parlament tuli kokku
President Viktor Juštšenko poolt laiali saadetud Ukraina ülemraada tuli täna kokku ja võttis vastu pöördumise, milles teatas vastuseisust ennetähtaegsete valimistele.
Pole teada, kui palju 450-liikmelisest parlamendist täna kohal oli, kuid 258 neist hääletas pöördumise poolt.
"Me pole ennetähtaegsete valimiste vastu, oleme vastu ebaseaduslikult määratud ennetähtaegsetele valimistele," seisab RIA Novosti teatel rahvale adresseeritud pöördumises.
Venemeelset peaministrit Viktor Janukovitšit toetav opositsioon teatab pöördumises, et ootab konstitutsioonikohtu otsust presidendi otsusele ning süüdistab vastaspoolt kokkupõrgete provotseerimises.
Ukraina president Viktor Juštšenko kirjutas 2. aprillil alla ülemraada laialisaatmise otsusele ja määras uued parlamendivalimised 27. maiks. Osad rahvasaadikud pöördusid konstitutsioonikohtu poole palvega kontrollida presidendi otsuse vastavust põhiseadusele.

Moskva kõrgkoolis läksid kasahhid ja tšetšeenid kaklema
Moskva gaasi ja nafta ülikooli üliõpilaskülas märtsi lõpus toimunud kokkupõrge tšetšeenide ja kasahhide vahel leidis kinnitust.
Internetikeskkonda YouTube on üles pandud video, millel on kuulda püstolipauke ning näha kahte tudengigruppi üksteist kividega loopimas, kirjutab Nezavisimaja Gazeta.
Ülikooli juhtkonna väitel pole kaklust toimunud ning seetõttu ei ole alustatud ka kriminaalmenetlust. Ühe tudengi sõnul leidis kahe rühmituse vahel aset aga tõeline kokkupõrge ning sündmuskohale tuli ka miilits.
Prorektor ja üliõpilasküla direktor Vladimir Filatovi kinnitusel oli tegu väikese olmekonfliktiga, kuid mingit rahvavaenu ega ksenofoobiat ei esinenud. Kooli juhtkond ei soovi kaklust siduda sündmustega Kasahstanis, kus tšetšeenide ja kasahhide vahelise konflikti tulemusena hukkusid mitmed inimesed.

Gotlandil võidakse hakata naftat puurima
Saaremaa naabersaarel Gotlandil on asutud tõsiselt otsima võimalusi, kuidas saada kätte sealses maapõues peituvat naftat.
Naftakompanii Tethys Oil alustab proovipuurimisi Gotlandi põhjaosas. Seoses jätkuvalt tõusvate maailmaturu naftahindadega on firma arvamusel, et Gotlandil nafta ammutamine võib kasumlikuks osutuda.
Firma tegevdirektor meenutas, et 1970. ja 1980. aastatel pumbati Gotlandil maapõuest naftat päris suurtes kogustes, vahendab Thelocal.se.
Lisaks Tethys Oil'ile asub võimalikke puurimiskohti otsima ka teine naftafirma Gotoil.

Prantsusmaa valib kahe nädala pärast presidenti
Prantsusmaal algas täna presidendivalimiste ametlik kampaania - kaks nädalat enne valimisi on rahva lemmikuks paremtsentristlik Nicolas Sarkozy, kellele järgneb sotsialist Segolene Royal.
Prantsusmaal algas täna ametlik presidendivalimiskampaania, mis kestab kaks nädalat, vahendab BBC. Valimiste esimene voor on 22. aprillil.
Esimesest voorust pääseb edasi kaks kandidaati ja praegu on parimad šansid paremtsentristide kandidaadil Nicolas Sarkozyl ja sotsialistide kandidaadil Segolene Royalil. Kolmas on tsentristide kandidaat Francois Bayrou. Ka paremäärmuslane Jean-Marie Le Pen on viimastel päevadel palju toetust kogunud.
Siiski pole suur osa Prantsuse valijatest veel oma otsust langetanud ja seega on valimiste tulemus ettearvamatu.

Kõrgõzstani opositsioon alustab massilisi protestiaktsioone
Paljudes Kõrgõzstani regioonides algavad täna opositsiooni pooldajate massilised miitingud president Kurmanbek Bakijevi tagasiastumise, uute ennetähtaegsete presidendivalimiste korraldamise ning põhiseaduse reformimise nõuetega.
Opositsiooni esindaja endine peaminister Feliks Kulov teatas, et konfliktide vältimiseks ei toimu miitinguid vaid riigi lõunaregioonides, kuna seal elavad praeguse presidendi pooldajad, vahendas RIA Novosti.
Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul võivad kavandatud opositsiooniaktsioonid üles kasvada vägivaldseks üleriigiliseks konfliktiks. Kõrgõsztani lõunaregioonides toimuvad aktsioonid aga president Bakievi toetamiseks ja tema pooldajad kavatsevad korraldada 9.-11. aprillil samasugused miitingud pealinn Biškekis.
Samas toimub parlamendihoone ees juba neljandat päeva opositsiooni poliitiline näljastreik, millest võtab osa umbes 80 inimest. Aktsioonis osalejad kavatsevad jätkata näljastreiki, kuni võimud täidavad kõik nõudmised.

Liiklusõnnetus Iraanis nõudis 26 inimelu
Veoki ja autobussi kokkupõrkes sai vähemasti 26 inimest surma ning 18 vigastada.
Üle silla sõitev veok kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva bussiga, vahendas RIA Novosti Iraani televisiooni. Kokkupõrke tagajärjel kukkus buss sillalt alla, kaheksa inimest hukkus sündmuskohal ning 18 suri hiljem haiglas.
Iraani teede olukord on maailma üks hullemaid, seda seoses liikluseeskirja mittejärgimisega, tehniliselt mitte korras autode kasutamisega ning ebapiisava teehooldusega.
Igal aastal hukkub Iraani teedel 26 tuhat inimest.

Kasahstan sai Araali mere päästmiseks maailmapangalt laenu
Kasahstani valitsus sai maailmapangalt 126 miljoni dollari suurust laenu, millega rahastada Araali mere säilimiseks mõeldud projekte.
Saadud laenuga rahastatakse mere põhjapoolse osa säilitamiseks mõeldud projekti, mille eesmärgiks on leevendada Araali merele põhjustatud korvamatut keskkonnakahjut ning kindlustada maailma suuruselt neljanda siseveekogu vähemalt osalist säilimist, vahendab BBC.
1970ndatel aastatel otsustas Nõukogude Liidu valitsus kõrvale juhtida kaks Araali merd toitvat jõge, et kasutada nende vett Usbekistani ja Kasahstani puuvillapõllunduseks. See lükkas käima protsessi, mille tulemusena hakkas kõrb veevarustuseta jäänud veekogule peale tungima. Kõrbe levik muutis kliimat, hävitas majanduse ja ökosüsteemi, suretades välja paljud liigid, ning sundis inimesi piirkonnast lahkuma. 1990ndateks aastateks oli merest säilinud vaid üks neljandik.

Sirp ja vasar tekitasid Moskvas võimutüli
Riigiduuma keelas föderatsiooninõukogu vastuseisu eirates võidulipul sirbi ja vasara.
Samal ajal kui Venemaa on raevukalt protestinud Eesti sõjahaudade seaduse vastu, võttis sealne rahvaesindus vastu võidusümbolite seaduse, mis põhjustas punaveteranidel peaaegu sama suure raevuhoo.
Kui president Vladimir Putin õigusakti kinnitab, tohib 9. mail kanda Venemaa võidupidustustel küll punalippu, millel on viisnurk, kuid ilma sirbi ja vasarata. Ja viisnurk olgu valge, mitte kollane.
Riigiduuma teine hääletus kummutas föderatsiooninõukogu veto, sest 332 poolthäält oli selgelt enam kui nõutav kaks kolmandikku. Poolt hääletasid Ühtse Venemaa ja Liberaaldemokraatliku Partei esindajad, vastasrinna moodustanud kommunistid, Õiglane Venemaa ja Rodina jäid selgelt vähemusse.

Grusiinid kuulavad eestlasi meelsamini kui sakslasi
Tbilisis on mitme Euroopa Liidu riigi, USA, Türgi, Kasahstani, Armeenia ja Aserbaidžaani saatkonna kõrval leidnud endale koha ka Eesti esindus.
Saatkonna hoone asub Gruusia pealinna rahulikus ja vaikses Saburtalo linnajaos. Kohalikud nimetavad seda Tbilisi üheks paremaks piirkonnaks. Kinnisvara on siin hinnas ja ka kuritegevust on vähem kui mujal.
Mõne grusiini meelest asub Eesti saatkond Tbilisi ilusaimas hoones. See hakkab tõepoolest juba kaugelt silma ja eristub ümbritsevast hallusest oma rõõmsa kollase tooniga.
Maja valiti välja neljakümne hoone hulgast. 90 protsenti kinnisvaraturul pakutavaid ehitisi on projekteeritud pereelamuteks. Neid olnuks raske, kui mitte võimatu tööruumideks kohandada. Hoone valimisel pidi aga arvestama eraldi konsulaadi vajadusi ja turvatingimusi.
Gruusia tunnustas taasiseseisvunud Eestit 1991. aasta 27. augustil. Üsna kohe pärast seda sõlmiti kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted. Toona ei jagunud Eestil raha esinduse rajamiseks ning saatkond avati alles möödunud aasta lõpus.

Venemaal seljatab usk opositsiooni
"Kristus on üles tõusnud!" kuulutab preester ja rahvas vastab: "Tõesti on üles tõusnud!" Mitu korda järjest - see on õigeusklikele paastuaja kulminatsioon.
Ööl vastu eilset vastas preestrile Moskva kesklinnas Sretenka Väravate kloostris umbes paar tuhat õigeusklikku, kes tegid kaasa ristikäigu, kõigil küünlad peos.
Küünaldest algabki ülestõusmispüha ristikäik, õigemini küünalde ostmisest kloostri väravas.
Inimesed seisavad kannatlikult järjekorras. "Andke palun üks see kaanega punane küünal." "Palun, 40 rubla!" - "Aga palju maksab see suur-suur küünal?" - "150 rubla, aga sinna on ka 33 küünalt kokku seotud." Peenikesi-peenikesi küünlaid on seotud kokku täpselt sama palju, kui mitu aastat Kristus väidetavalt maa peal elas.
Kirik saab rahvast täis umbes pool tundi enne jumalateenistuse algust ehk ligikaudu tund enne ristikäiku. Aga rahvas ei trügigi eriti kirikusse. Läbi suurte akende on näha, kuidas peamiselt vanemad inimesed vihuvad paberile oma palveid kirjutada. Järgmisel päeval loevad preestrid need teenistusel ette ning paluvad nende täitumise eest.

Tallinn suurendab kesklinnas soodsalt parkida saajate arvu
Tallinn väljastab seoses kesklinna tasulise parkimisala piiride laiendamisega sealsetele elanikele võrreldes senisega ligi 2000 parkimise sooduskaarti enam.
Kui seni oli käibes ligi 3000 elaniku parkimise sooduskaarti, siis peale tasulise parkimisala välispiiride laiendamist väljastatakse elanikele üle 5000 parkimisloa, teatas linnavalitsus.
Tallinna kesklinna laiendatud tasulise parkimisala elanike sooduskaarte on tänase seisuga väljastatud veidi rohkem kui 1850 ja umbes 400 - 500 luba tuleb veel välja anda. Samaaegselt uute parkimiskaartide väljastamisega käib ka eelmisel aastal väljastatud parkimiskaartide asendamine.
"Kuni 1. jaanuarini 2007 väljastasime elanikele poolaastakaarte, alates sellest aastast aga aastakaarte," ütles Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo. "Seega eelmise aasta viimastel kuudel loa saanutel lõpeb pooleaastane tähtaeg just nüüd ja järgmistel kuudel."

Noortele motorollerijuhtidele algas kevad tänavu õnnetusterohkelt
Noorte hulgas populaarsete motorolleritega juhtub iga aastaga rohkem õnnetusi.
Esimeste soojemate kevadilmade saabudes on Tallinna ja Harjumaa teedel toimunud motorolleriõnnetustes viga saanud ja haiglaravi vajanud juba kuus noorukit.
"Iga aastaga tuleb sõiduvahendeid juurde ning kuna ilm läks tänavu varem soojaks, on kevad mopeedijuhtidele üsna kurvalt alanud," nentis Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänak.
30. märtsil Tallinnas Rannamõisa teel autole ette keeranud noorim mopeedijuht oli vaid 13-aastane. Nii noorelt tegelikult sõita ei tohikski. "Palju sõltub kodust, sest tihti täidetakse kõik laste soovid, hoolimata vanusest või liikluseeskirjade tundmisest," ütles Tänak. Kuna läikiv motoroller on noorte seas ka poosetamise vahend, sõidetakse sageli ilma kiivrita. Möödunud aastal toimus Eestis mopeedijuhtidega 56 raskemat õnnetust. Pooled juhtidest olid alaealised. Lapsed ei oska liiklusmöllus tihti ohte ette näha, kuid ka autojuhid pole mopeedidega veel harjunud. "Näiteks Pärnu maanteed mööda linnast välja sõites on esimene rada mõeldud jalgratastele ja mopeedidele, aga paljud juhid seda ei vaata," rääkis Tänak. Liikluspilt on mõne aastaga palju muutunud ja motorolleriga sõitvate lastega juhtub raskeid kannatanuga liiklusõnnetusi juba sama palju kui jalgrattaga sõites ning aina nooremas eas.

Algab Sõpruse-Vilde ristmiku ümberehitus
Aprilli teisel nädalal algab Tallinnas Sõpruse-Vilde-Sütiste ristmiku ümberehitus - paigaldatakse valgusfoorid, laiendatakse teid ja tehakse kõikidele suundadele pöörderajad.
Maksab 44 miljonit
Lisaks tõstetakse ümber trollide kontaktliini mastid ja paigaldatakse jalakäijate ohutussaared. Ehitustöid teeb Skanska EMV ja projekti koostas K-Projekt. Kogu ümberehitus läheb maksma 44 miljonit krooni.
Eelmine Tallinna linnapea Jüri Ratas on nimetanud Sõpruse-Vilde-Sütiste ristmiku ümberehitust üheks selle aasta olulisemaks linna tee-ehitusobjektiks. Tema sõnul peaksid tööd valmima augusti lõpuks.
Liiklus häiritud

Kestab vanametalli kogumise kampaania
Linnavalitsus korraldab aprillis ja mais koostöös AS-iga Kuusakoski traditsioonilise kevadise heakorrakampaania koduaedade ja territooriumide puhastamiseks vanametallist.
Vanametallist esemete äraveoks saab tellida tõstukiga auto või konteineri. Tõstukauto on kasulik tellida juhul, kui metalli on üle ühe tonni. Väiksemad kogused on otstarbekas ise Kuusakoski teenindusplatsile viia. Kampaania raames metalli loovutanud või müünud inimeste vahel loositakse sel aastal välja Statoili 5000-kroonised kinkekaardid.

Aprilli teine nädal: ökoväetist sajab! 
Vanarahvas tavatsenud öelda, et kevadine lumi on põllule sõnnikustki parem. Hiljuti ladestus mõnel pool valget ökoväetist kuhjaga.
Põnev looduseaasta on alanud, linnud tulid jupp maad hiljemgi kui mullu, kuid taimeriik ärkas kevadele vaata et kuu aega varem. Praegu on rohelised piilurid igast pungast kikkiskõrvul päikest kuulatamas - kas tasub lehepind lahti rullida? Julgemad - mage sõstar, must sõstar ja toomingas - said aga öökülmadelt veidi kõrvust sakutada. Nagu taimed ei mallanud tõelist kevadet ära oodata ka putukad, nende sigin-sagin vaibub vaid rahe- ja lumehoogude ajal.
Linnud
Vilusi nädala linnu-uudiseks oli uhke päikesevalgusest läbi kumava valge sabaga merikotka seirelend Peipsi kalavarude kaemiseks ning kohalike kajakate ja vareste valjuhäälne ning teravanokaline protest selle vastu. Pikalt rännuteelt on tagasi ka väike-konnakotkas ja kalakotkas ning must-toonekurgki.

Vihula: folkloorifestival "Viru säru" räägib sellel aastal rahast
Rahateemat laiemalt võttes saab esitada rikaste ja vaeste teemalist folkloori.
5. ja 6. juulil Virumaal Vihulas toimuva folkloorifestivali "Viru säru" peateema on raha. Nii otsustas Rakveres koos olnud korraldustoimkond tuliste vaidluste ning eneseirooniliste mõtte-mõlgutuste järel.
"Kui vaadata praeguses Eestis ringi, siis mis on kõige tähtsam? Ikka raha," selgitas kunstiline juht Igor Tõnurist. "Kui vaatame aga ajalukku ja folkloori, siis näeme, et raha on tähtis olnud läbi aegade, meenutagem kas või jutte rahapadadest või siis raha peale mänge. Mündid on kasutusel olnud ka ehetena. Ning rahateemat laiemalt võttes saame esitada ka rikaste ja vaeste teemalist folkloori, mida on meie vaimuvaras rohkesti," selgitas Tõnurist.

Vabakutseline haigruotsija peilib uusi pesitsemiskohti
Linnuhuvilised proovivad välja selgitada Eestis pesitsevate haigrute kolooniaid, et seal minikaitsealasid rajada.
Projekti Haigruotsija abil tahavad linnuhuvilised terves Eestis uued kolooniad üles leida, et sinna minikaitsealad moodustada. Abi oodatakse kõigilt, kes haigrukolooniaid teavad.
Samuti on oodatud info haigrute lennusuundade kohta, et nende abil uusi kolooniaid välja peilida, sest endisaegsed haigrukolooniad on hajunud.
Ennast vabakutseliseks haigruotsijaks nimetava Marek Vahula sõnul on praegu väga raske öelda, kui palju haigruid Eestis pesitseb, sest kolooniate asupaigad pole stabiilsed.
"Eks nad Eesti linnuatlase tegemise käigus saa enam-vähem arvele, aga igasugune info on teretulnud. Praegu on teada kaks suuremat pesitsuspaika, neist üks Mikitamäel ja teine Häädemeeste kandis," räägib Vahula.

Koguva küla rahvas tegi Meri mälestuseks lõket ja süütas küünlaid
Lennart Meri raamatute juurest läks jutt eestlaste päritolu ja
29. märtsi õhtul kogunes Muhu muuseumi ja Koguva küla rahvas ümber lõkketule mälestama ja austama Lennart Merit. Mälestusi Lennart Meri külaskäikudest Muhusse jagasid oma muhedal moel kohalikud Koguva küla inimesed.
Meri raamatutest hargnes arutelu eestlaste geneetikast ja päritolust, Kaali meteoriidist ning sellega seotud pärimustest ja legendidest.
Ühe levinuma legendi järgi tulnud eestlaste peajumal Taara lennates Ebavere mäelt Saaremaa poole ja kukkunud Kaali järve.
Et hinnata Taara teekonna pikkust ja trajektoori Ebaverest Kaalini, võeti appi ühe lahke külamehe püksirihm ja mõõdeti ära otsetee suurel Eesti administratiivjaotuste kaardil, mille Muhu vallavanem Tiit Peedu äsja oli muuseumile kinkinud.

Aravete: kardikeskus leidis rentniku
Aravete kardikeskus on juba eelmisest aastast otsinud rentnikku, kes on nüüdseks leitud. Ambla vallavolikogu kinnitas 15. märtsi istungil Aravete kardikeskuse rendikonkursi võitjaks Aravete Külalistemaja OÜ, kellega sõlmitakse üürileping kümneks aastaks.
Maria Karumets

Rocca al Mare: aiaehitamise meistriklass
Aprilli kolmandal ja neljandal nädalavahetusel korraldab vabaõhumuuseum täiskasvanutele kaks meistriklassi, kus teoorias ja praktikas õpitakse tegema puitaedu.
Esmalt tutvutakse Eestis kasutusel olnud puitaedade ajalooga, seejärel tehakse ise puit- aeda (alates materjali ettevalmistusest kuni aia valmimiseni). Valikus on roigasaed ja põimaed. Aiaehitamise meistriklass kestab kaks päeva. Osavõtjatele maksab puitaedade saladustesse tungimine 300 krooni, selle eest söödetakse ka kõht täis.
Ingrid Piirsalu

Kivi-Vigala: küla tabas liikumisbuum
Rapla maakonna südamenädalal, moodsate tervisekilomeetrite kogumise käigus on juba märtsi lõpust Vigala valla Kivi-Vigala küla tabanud eriline terviseliikumise buum.
Inimesed alates lasteaialastest kuni vanemaealisteni osalevad aktiivselt mitmesugustes ettevõtmistes: kepikõnd, jalgrattasõit, jalutamine, jooksmine, sportmängud, ujumine. Tänu punktitabelitele on külas tõusnud pühapäevasportlaste arv, keda meelitavad sportima üles märgitavad punktid või nende puudumine.
Kui maavalitsus tervisetabeli idee välja käis, siis oli nende eesmärk motiveerida inimesi enam liikuma. Kivi-Vigala küla aga on ideest teinud hoopis uue elustandardi - kõik liikuma!

Valgu: näiteringid käisid veskil
Raplamaal Valgu rahvamajas peeti maakonna täiskasvanute näiteringide festivali, mille tänavune teema oli "Veski". Oma teemakäsitlust näitasid trupid Raplast, Kodilast, Vana-Vigalast ja Kivi-Vigalast, Purkust, Hagerist, Haimrest ja Valgust.
Peapreemia pälvis Rapla täiskasvanute näitering, kes esitas katkendi Andrus Kivirähki tükist "Armastus seebiks".
Rapla näiteringi juhendaja Valter Uusberg märkis, et teema oli hea ja sellest peeti üsna hästi kinni.
Seekord saadi kokku Valgu rahvamajas, mille täiskasvanute näitering pälvis mullusel festivalil arvestatava uustulnuka tiitli. Aasta pärast on korraldaja Haimre rahvamaja.

Maksu- ja tolliamet nõuab Kalevilt 136 miljonit krooni
Maksu- ja tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (MTK) tegi 29. märtsil otsuse, millega määras AS-ile Kalev uuesti suhkru üleliigseks laovaruks 15,6 tuhat tonni ja määras selle eest tasumisele kuuluvaks summaks 136 miljonit krooni.
2005. aasta 17. juunil tehtud samasisulise otsuse tühistas Põhja MTK möödunud aasta novembri alguses põhjusel, et üleliigse laovaru määramise otsus toetus õigusvastastele alustele. Tühistatud üleliigse laovaru määramise otsusele maksuteadet ei järgnenud, kuna halduskohus peatas AS-i Kalev taotlusel selle otsuse kehtivuse kuni kohtuvaidluse lõpuni, teatas Kalev täna börsile.
Tallinna halduskohus lõpetas jõustunud määrusega sellekohase menetluse ja mõistis maksu- ja tolliametilt AS-i Kalev kasuks välja menetluskulud.
Käesoleva aasta 29. märtsi otsusega määras Põhja MTK AS-ile Kalev ka üleliigse laovaru tasu summas 135,6 miljonit krooni.

Ülemiste City investeeringud kasvavad 570 miljoni kroonini
Innovatsioonilinnaku Ülemiste City investeeringute maht kasvab ehitatavate objektide valmimisel järgmise aasta aprilliks 570 miljonini kroonini.
Linnakus on valminud ja valmimisel 8 objekti, milles on ühtekokku 45 000 ruutmeetrit pinda ja 3520 töökohta. Sellel aastal valmib 4 uut objekti, teatas Ülemiste City esindaja.
"Loome kaasaegset töökeskkonda, kus lisaks kontoritele on ka spordiklubi, terviseasutused, toitlustuskohad, soodne parkimine ning lasteaed," rääkis Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin. "Infrastruktuur peab olema sama hea kui päriskodus, teenused parimad ja innovatiivseimad ning ettevõtete vaheline koostöö ja kogemuste vahetamine tihe, mis loob eeldused klastrite tekkimiseks. Maailmas on palju näiteid, kus hea keskkond soodustab edu ja arengut, kuulasaim on ehk Silicon Valley USA-s."

Riik kutsub majandusaasta aruandeid elektrooniliselt esitama
Justiitsministeerium soovitab ettevõtetel esitada majandusaasta aruanded elektrooniliselt, kuna leiab, et see on mugav ja lihtne ning aitab andmeid kiiremini töödelda.
Samuti on klientidel võimalik infoga tutvuda varem, kui seda paberkandjal esitades, teatas ministeerium.
Et vältida aruande esitamise viimastel päevadel registriosakonnas järjekorras seismist, soovitab ministeerium selle esitada interneti teel võrgulehel. Selleks peab esitajal olema ID-kaart või arve internetipangas.
Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori Marko Lehese sõnul piisab aruande elektroonilisel esitamisel, kui selle esitab üksainus registrisse kantud esindusõiguslik isik, näiteks juhatuse liige, likvideerija või pankrotihaldur. "Kui aruanne on auditeeritud, lisab aruandele oma elektroonilise kinnituse ka audiitor," lisas Lehes.

Nordea Pank: Andrei Kozlov pole Nordea vastu huvi tundnud
Nordea Pank lükkab ümber venekeelses nädalalehes Den za Dnjom esitatud väite, et Vene keskpanga asejuhi Andrei Kozlovi huvi paelusid tema Eesti visiidi ajal mõned kahtlased arved Nordea Pangas.
Nordea kinnitab, et Kozlov pole Nordea Eesti filiaali külastanud ega panga tegevuse vastu huvi tundnud.
Nädalaleht Den za Dnjom kirjutas eelmisel nädalal, et Vene keskpanga asejuhi Andrei Kozlovi mõrva uurimisel viivad niidid Eesti pankadeni. Muuhulgas paelusid nädalalehe andmetel Eestit külastanud Kozlovi huvi mõned kahtlased arved Nordea pangas.

Donald Trump investeerib Rumeeniasse miljard eurot
Ameerika kinnisvaragigant Donald Trump investeerib Rumeeniasse miljard eurot ja selle tulemusel kerkivad lähema viie aasta jooksul Rumeeniasse Trumpi-nimelised kontorid ja elamukompleksid.
Ameerika miljardär Trump allkirjastab Rumeenia kinnisvaraäri koja ja kinnisvarainvestorite assotsiatsiooniga koostööprotokolli, vahendab doingbusiness.ro.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis kerkivad lähema viie aasta jooksul Rumeeniasse Trumpi kontorihooned, elamukompleksid ja võibolla isegi hotellid.
Esialgu on teada vaid niipalju, et Trump tahab kõik projektid enda järgi nimetada.
Donald Trumpile kuulub kinnisvaraimpeerium ja lisaks sellele on Trump Organisation suurim hotellioperaatorite turul.

Avati bussiliin Toila ja Peterburi vahel
Toila ja Peterburi vaheline bussiliin käivitus koostöös Peterburi turismifirmade ja bussifirmaga Sebe.
"Kolm aastat töötasime selle nimel, et Peterburi elanikel tekiks kiire ja mugav võimalus Toilasse puhkama sõita. Paar nädalat tagasi olid siin Peterburi turismifirmade esindajad koos meie vabariigi peakonsuliga Peterburis härra Lauri Bambusega ja siis toimuski selle liini pidulik avamine," ütles Toila Sanatooriumi müügiosakonna juhataja Villu Pung.
Peterburist laupäeva hommikul väljuv buss jõuab lõuna ajal (kell 12.30) Toilasse ja sõidab sama päeva varajasele pealelõunal (kell 15.30) tagasi Neeva-linna.
"Eks iga uue asja käivitamine võtab aega, aga kui Toilasse sõidu võimalus saab tuntuks üle Peterburi, siis ei tohiks huvilistest puudust olla. Oleme igatahes optimistid," rääkis Pung ja lisas, et Ida-Virumaal tegutsevat kolm SPA-hotelli on koopereerunud ja nii teebki buss enne Toilasse jõudmist peatused ka Narva Jõesuu Sanatooriumi ja Laagna hotelli juures.

Nordea taasavas laienenud peakontori
Täna taasavati Hobujaama ärikeskuses senisest poole võrra avaram Nordea peakontor, mis on nüüdsest avatud ka laupäeviti.
Värske ilme saanud Hobujaama kontoris pakutakse pangateenuseid kahel korrusel ning kontoris töötab 10 tellerit, 15 konsultanti ning infoteller, teatas Nordea pank.
Lisaks põhjamaisele sisekujundusele on muutunud ka kontori töökorraldus. Uuendusena on kontor avatud lisaks tööpäevadele kl 9-18 ka laupäeviti kl 10-15.
"Toomaks remondi ajal mujale suundunud era- ja ärikliendid tagasi Hobujaama uude ja avarasse kontorisse, näitame uut taset nii klienditeeninduses, sooduspakkumistes kui kontori lahtiolekuajas. Kindlasti on klientide jaoks oluliseks ja meeldivaks muudatuseks see, et nüüdsest on kontor avatud ka laupäeviti," ütles kontori juhataja Teet Parring.

Merko Ehitus ostis enamusosaluse Fort Ehituses
Merko Ehitus omandas 75%-lise osaluse osaühingus Fort Ehitus.
Vastavalt AS Merko Ehituse, OÜ Tamax Holdingu ja OÜ Saxon Trade'i ostu-müügilepingule tasub Merko Ehitus ostuhinnast kohe 15 miljonit krooni, ülejäänud ostusumma tasutakse kolme aasta jooksul ning lõplik ostuhind sõltub Fort Ehitusele seatud eesmärkide täitmisest, teatas Merko Ehitus börsile.
OÜ Fort Ehitus põhitegevusalaks on hüdrotehnilised ja vaiatööd. Osaluse omandamise eesmärgiks on kontserni vaiatööde ja hüdrotehnilise ehituse valdkonna kompetentsi tugevdamine. Firma tulevikuplaanidesse kuulub eelkõige laienemine kohtvaiade segmenti ja lähiturgudele.

Nõo Lihatööstusel valmis tehase juurdeehitis
Nõo Lihatööstus avab neljapäeval uue tehase juurdeehitise, mis läks maksma 45 miljonit krooni.
Lihatööstuse tootmispind kasvab tehase laiendamise tõttu üle kahe korra ning tootmisvõimsus peaks ettevõtte hinnangul tõusma praeguselt 40 tonnilt nädalas 55 tonnile.
Eesti kapitalil põhinev ettevõte tegutseb 1992. aastast ja on üks Lõuna-Eesti suurimaid tootmisettevõtteid, andes tööd enam kui 100 inimesele.

Tarbijahinnaindeks märtsis tõusis
Tarbijahinnaindeks tõusis märtsis võrreldes veebruariga ühe protsendi võrra.
Sealhulgas muutusid hinnad statistikaameti andmetel järgmiselt: kaubad 1,2%, sh toidukaubad 1,3% ja tööstuskaubad 1,1%, ning teenused 0,8%.
Tarbijahinnaindeksit mõjutas märtsis võrreldes veebruariga keskmisest enam mootorikütuse ja toidu kallinemine.
Võrreldes eelmise aasta märtsiga olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 5,7% kallimad. Sealhulgas muutusid kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad 3,2% ja mittereguleeritavad hinnad 6,5%.

Luik murdis Ekspressiga Karu rekordi
Hans H. Luige asutatud Ekspress Grupp tegi reedel Eesti parima börsistardi ning seljatas senise liidri Armin Karu juhitava Olympic Casino.
Värsked Ekspress Grupi väikeomanikud loodavad investeeringust kiiret tulu ja kavatsevad asuda aktsiat müüma, kui hind tõuseb 130 kroonile. Neljapäeval kerkis hind 111,09 kroonile, kirjutab Äripäev.
Pikemalt kui aasta ei kavatse Äripäevaga vestelnud investoritest peaaegu keegi aktsiat hoida ning enamik tunnistas, et läks selle ostuga kiire ja kindla kasumi peale välja.
"See oli puhtalt spekulatiivne riskivaba tehing kiire kasumi eesmärgil," ütles transiidiärimees Oleg Ossinovski, kes üle poole aasta aktsiaid kindlasti ei hoia. Ta paigutas Skinest Investeeringute OÜ kaudu Ekspress Gruppi üle 300 000 krooni

Sõõrumaa annetas valimistel 7,5 miljonit krooni
Ärimees Urmas Sõõrumaa toetas valimisi 7,5 miljoni krooniga, jagades selle võrdselt peaaegu kõigi erakondade vahel, ilma jäid vaid Eestimaa Rohelised ja SDE.
Peaaegu kõiki võimuerakondi heldelt toetanud Urmas Sõõrumaa kinnitas, et seekord mindi kampaaniate ning rahanumbritega, mis selleks kulutati, räigelt üle piiri, kirjutab Äripäev.
"Olgugi et summa, mis kõigi valimiskampaaniate peale kokku kulus, ei ole meeletult suur, ligi 110 miljonit krooni, on ikkagi tegemist inimeste hullutamisega raha poolt. Kellel on suurem rahakott, see saab rohkem hääli," sõnas Sõõrumaa.
Sõõrumaale järgnesid suurimate eraisikust annetajatena Oliver Kruuda 4,5 miljoni krooniga, Märt Vooglaid 2,1 ning Andres Ooper 1,5 miljoni krooniga. Miljon krooni või rohkem annetas 9 inimest.

Lihatööstused valmistuvad grillihooajaks
Et alanud grillihooajal 3000tonnisest grilltoodete turust võimalikult suur suutäis ampsata, on lihatööstused paisanud turule uuenenud suvesortimendi.
Lihatöösturite prognoosi kohaselt süüakse tänavusel grillihooajal umbes kolm miljonit kilo grilltooteid ehk ligi kaks kilo iga eestlase kohta. Kui klassikaline grillvorst hoiab positsiooni, siis tõusvad trendid on toored grillvorstid ja grill-lihad. Näiteks eelmisel aastal suurenes võrreldes 2005. aastaga marineeritud liha turg rohkem kui poole võrra, varem pole üks lihatoodete grupp aastaga nii palju kasvanud, kirjutab Äripäev.
AS-i Rakvere Lihakombinaat tegevjuhi Olle Hormi sõnul on suurim grillihooaeg juunist septembrini. "Eks esimene ilus nädalavahetus tule ikka ootamatult," vihjas Horm päikselisele nädalavahetusele märtsi keskel, kui paljudes kohtades olid kauplused grilltoodetest tühjad.

GoBusi bussijuhid nõuavad uuest aastast kuupalgaks 11 000 krooni
Ametiühing taotleb GoBusi juhtkonnalt oma liikmetele 17% senisest kõrgemat palka.
Transpordi ametiühingu (ETTA) usaldusmeeste kinnitusel valmistutakse tööseisakuteks, sest võimalust pidada läbirääkimisi GoBusi 400 bussijuhi palgatingimuste üle pole nad saanud juba kolm kuud. Uue lubaduse on ettevõtte juhtkond andnud alanud nädalaks, kuid tõenäoliselt lükkub kohtumine veelgi edasi. Kollektiivleping ETTA-ga ning ühtlasi töörahukohustus lõppes möödunud nädalal.
"Oleme otsustanud jätkuva kannatlikkuse kasuks, ootame lubatud kohtumise toimumise või mittetoimumise ära ja testime seni oma streigivalmidust," tutvustas ETTA juhataja Peep Peterson plaane.
Brutopalka nõutakse bussijuhtidele senise 8000 krooni asemel tänavuseks 9700 krooni ja järgmiseks aastaks 11 000 krooni kuus. Sellega saaks ametiühingu hinnangul tagada järelkasvu ja lõpetada töökäte põua.

Kohila juhid on kruusakarjääri poolt, elanikud aga selle vastu
Homsel Kohila vallavolikogu istungil esitab vallavalitsus oma nõusoleku selleks, et Pahklas avataks kruusakarjäär, mille vastu on kohalikud elanikud.
"Keskkonnateenistus ütleb, et kui nad sinna luba ei anna, siis ei saa nad kuhugi anda," märkis vallavanem Hillar Kalmet. "Lõpuks saab ka keskkonnateenistus meie eitava seisukoha puhul loa ikkagi anda."
Mõni nädal tagasi toimunud külakoosolekul märkiski keskkonnateenistuse spetsialist Raul Aalde, et ei ole mingit põhjust jätta luba väljastamata.
Kohalik rahvas seisab kaevanduse vastu, sest kardetakse, et see rikub turvalise elukeskkonna. Vallavalitsusse on esitatud ka protestikiri ning käidud vallamaja ees pikettimas.

Üheksa muukeelset teenindajat kümnest jäid eesti keelega hätta
Tänavu kontrollitud 164 teenindajast ja müüjast ei oska eesti keelt tervelt 155.
Kui kõrvutada tänavusi andmeid möödunudaastase kontrolli tulemustega, siis on olukord läinud kehvemaks. Mullu ei kõnelnud nõuetele vastavalt eesti keelt 875-st kontrollitud teenindajast 603 ehk 69%. Sel aastal on see protsent juba 94,5.
Keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomusk märgib, et eeltoodud arvud näitavad töötaja esmast kontrolli sellel töökohal. Kui inimene rändab ühest töökohast teise, käsitleb inspektsioon tema kontrolli uuel kohal esmakordsena.
Kõigile keelt mitteoskavatele inimestele tehakse ettekirjutus sooritada keeleeksam. "Kui kõrvutame ettekirjutuste täitmise tulemuslikkust, siis teenindajatel on see suurem kui vene koolide õpetajatel," tõdeb Tomusk. "Kui sajast õpetajast teeb eksami ära kümme, siis sajast teenindajast õpib keelt ja sooritab eksami kakskümmend. Müüjate motivatsioon õppida on suurem kui õpetajatel."

Tallinna ülikoolis tuleb suur raamatulaat
Kolmapäeval, 11. ja neljapäeval, 12. aprillil kella 10-16 toimub Tallinna ülikooli Uus-Sadama 5 maja aatriumis suur raamatulaat, kus saab raamatuid osta soodsama hinnaga kui poest.
Kauplevad kirjastused Allecto, Argo, Ilo, Kunst, Maalehe Raamat, Olion, TEA, Valgus, Varrak ning Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Kohapeal saab tutvuda kõige kirjastuste poolt pakutavaga ning toimuvad raamatuesitlused.
Laada teisel päeval paneb iga kirjastus näitusele välja raamatu, mida eelmisel laadapäeva kõige rohkem müüdi.

Eestisse tuleb kuulus Inglise katedraalikoor
Salisbury katedraali koor annab Tallinnas ja Tartus 11. ja 12. aprillil kaks tasuta kontserti.
Rahvusvaheliselt tunnustatud Salisbury katedraali koor, mille ajalugu ulatub aastasse 1091, annab kolmapäeval Tallinna Kaarli kirikus ja neljapäeval Tartu Jaani kirikus tasuta kontserte.
24-28 noormehest koosnev koor on Inglismaal väga tunnustatud ning on laulnud muuhulgas ka kuningliku perekonna sündmustel. Nad on esinenud koos mitme maailmastaariga, reisinud palju Ameerikas ning osalenud arvukatel koorifestivalidel.
Koori muusikaline juht on David Halls, juhi assistent Daniel Cook, organist Timothy Ravalde.
Kavas on muuhulgas Anton Bruckner - Locus Iste; Ave Maria; Christus factus est William Byrd - Mass for Five Voices - Kyrie/Gloria/Sanctus/Benedictus/Agnus Dei C.V. Stanford - Justorum animae; Beati quorum via; Coelos ascendit hodie.

Lastekirjanduse sõbrad kohtuvad Tartu linnaraamatukogus
Kolmapäeval, 11. aprillil kell 11 arutatakse Tartu linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5) algupärase lastekirjanduse päeval muinasjutulisuse ja intertekstuaalsuse üle lastekirjanduses.
Kokku tulevad lastekirjanduse uurijad, kriitikud, pedagoogid, raamatukoguhoidjad, õppurid ning teised laste- ja noortekirjanduse huvilised. Kohal on kirjanik Peeter Sauter - laiskade laste isa, et kõnelda lastekirjanduse ja iseenda suhtest.
Ettekandepäeva avavad ettekandega "Tumedad ained kirjanduses ja päriselt" Mare Müürsepp Tallinna ülikoolist ja Antti Tamm Tartu observatooriumist.
Bibliograaf Krista Kumberg viib kuulajad tutvuma elustunud nukkude elukäiguga enne ja nüüd. Tartu Ülikooli õppejõud Malle Reidolv vaatleb oletatava intertekstuaalsuse fenomeni Harry Potterist Tanja Grotterini.
Raamatukoguhoidja Krõõt Kaljusto-Munck arutleb kirjaniku teksti ja kunstniku pildi vastastikuste mõjude üle. Mari Niitra uurib teksti ja reaalsuse suhteid lastekirjanduses - kumb prevaleerib? Kas mängult või päriselt?

Maarja Kangro jagab oma kogemusi tõlkijana
Teisipäeval, 10. aprillil kell 18 algab Tallinna ülikooli keeltemaja (Narva mnt 29) auditooriumis K-240 kirjandusliku tõlkimise õpikoda, kus oma kogemusi jagab noorema põlvkonna tõlkija ja luuletaja Maarja Kangro.
Kangro on tõlkinud luulet, ooperilibretosid, näidendeid, romaane, laste- ja populaarteaduslikku kirjandust, kirjutanud ise luuletusi, libretosid, proosat nii lastele kui täiskasvanutele, saatesõnu ja kirjandusarvustusi.
Õpikojas räägib Kangro, kuidas tema mõtestab tõlkimist ja enda tegevust tõlkijana. Koos kohaletulnutega arutatakse kahe teksti, Louis Andriesseni ja Jeroen van der Lindeni tähestikulaulu ning Philip Larkini luuletuse "This Be The Verse", tõlkimisel tekkivaid küsimusi ja nende lahendamisvõimalusi.
Õpikotta on oodatud kõik ilukirjanduse tõlkimise huvilised. Osavõtt on tasuta.
Õpikoda korraldab Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakond.

Maailmakuulus viiuldaja Sarah Chang esineb Pärnus
Klassikalise muusika superstaar, maailmakuulus viiuldaja Sarah Chang esineb 29. aprillil koos Pärnu linnaorkestriga Pärnu Kontserdimajas.
Kontserdil kõlab vene heliloojate muusika - Šostakovitši "Viiulikontsert nr 1" ja Rahmaninovi "Sümfoonilised tantsud", dirigeerib Jüri Alperten.
Sarah Changi peetakse üheks andekaimaks ja lummavaimaks klassikalise muusika interpreediks, kes köidab publikut eeskätt oma emotsionaalse esitusega.
Ta on USA-s sündinud Korea päritolu noor artist, kelle karjäär on olnud peadpööritavalt kiire. Sarah Chang alustas viiuliõpinguid 4-aastsena, juba 8-aastaselt kutsusid dirigendid Zubin Mehta ja Riccardo Muti ta soleerima New Yorgi Filharmoonikute ja Philadelphia orkestri ette. Aasta hiljem salvestas ta oma esimese heliplaadi.
Tänaseks on Sarah Chang (26) esinenud pea kõikide väljapaistvamate orkestrite ees, teinud koostööd paljude tippdirigentidega (Daniel Barenboim, Sir Colin Davis, Bernard Haitink, James Levine, Lorin Maazel, Kurt Masur, André Previn, Sir Simon Rattle, Wolfgang Sawallisch, Leonard Slatkin, Michael Tilson Thomas) ning mänginud kuulsaimatel kontserdilavadel (Carnegie Hall, Washingtoni Kennedy Center, Chicago kontserdimaja, Bostoni Sümfoonia saal, Londoni Barbican Center, Berliini Filharmoonia ja Amsterdami Concertgebouw).

EKA tudengid näitavad lõputöid
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) galeeriis avatakse täna kell 18.00 lõputööde näitus "Kuldaveärt Karud".
"Kunstiakadeemia kolmanda kursuse egotrippi põdevad graafikatudengid koostöös teiste vabade kunstide üliõpilastega esitlevad läbi infantiilse ruumiinstallatsiooni oma kolmeaastase tudeerimise tulemust," võtab kunstikool kokku näituse olemust.
Näitusel osalevad: Mari Prekup, Britta Benno, Helen Unt, Kadri Mägi, Marju Ago, Anna Škodenko, Tanel Rannala, Maria Arusoo, Kadri Toom ja "Kuldaveärt Karud".
Näitus jääb avatuks kuni 16. aprillini.

Kirjanduspidu Sotsia tahab linnarahvale üha lähemale tulla
Homme avatakse Tallinnas Ku-galeriis kirjandusfestival Sotsia, järjekorras juba kuues.
Nelja päeva jooksul toimub tosin üritust, lisaks tavapärastele kultuursetele paikadele Vabaduse väljaku läheduses jõuab festival ka "äärealade" noortekeskustesse ehk siis rahva juurde, nagu tänavune loosung suunab.
Luuletaja Andra Teede, Sotsia vastne peakorraldaja, on juba vanalinna tänavatel Jaan Pehki riime lugedes ruuporiproovi ära teinud. "Hästi tore oli, huviga kuulati," rääkis Teede. Sel nädalal on kavas veel kaheksa samalaadset luulelugemist. Kolma-
päeval saavad inimesed tänavalt poetry slam'il Kukus ka ise luulet esitada.
Mehed-naised eraldi
Pärast homset ametlikku avamist astuvad Ku-galeriis üles noorte autorite koondise meesluuletajad kavaga "Lihtne nagu röökimine". "NAK lubas väga šefi asja teha," kinnitab Teede.

 "Klassi" vestlusring: hea õpetaja suudab koolivägivalda vähendada
"Klass", Ilmar Raagi mängufilm koolivägivallast, on tekitanud laia vastukaja.
Palusin teemat arutama re-žissöör Andres Maimiku ja sotsiaalteadlase Judit Strömpli.
Kuidas sõnastaksite filmi eesmärgi?
Andres Maimik: Filmil on enamasti polüfunktsionaalne ees-märk. Üks eesmärk on meelt lahutada, teine, kui tegemist on autorifilmiga, pretensioon oma vaatenurka edastada. Lisaks veel soov mõjutada publikut ja tekitada diskussiooni. Kõik need aspektid olid selleski filmis esindatud. Pluss veel misjonäri ambitsioon segatuna osava brändinguga. Kõik need nokatsid ja märgid ja blogid. Ilmar siin ja Ilmar seal. Filmi valmimine, niipalju kui mina tean, meenutas natuke noorsooliikumist. Sama jõuliselt kasutati noorte energiat, tundlikkust ja meie-tunnet vahest ainult paari aasta taguses "Sigade revolutsioonis".

Populaarseim kuupäev abiellumiseks on 7. juuli
Kuupäev 07.07.07 tõi täna Tallinna Õnnepalee ukse taha pika järjekorra.
Seitset peetakse õnnenumbriks, mistõttu tõi kuupäev 07.07.07 Tallinna Õnnepalee ukse taha pika järjekorra, vahendab Aktuaalne Kaamera.
Ühel päeval saab maksimaalselt registreerida 50 abielu. Kõik järjekorras olnud saavad siiski soovitud kuupäeval abielluda. 7. juuliks on Tallinna Õnnepalees tänase seisuga registreeritud 47 abielu sõlmimist kella üheksast hommikul seitsmeni õhtul ilma lõunapausita.
Numbrimaagiast olulisemaks peavad noored abiellujad siiski armastust ja teineteise mõistmist.

Video: Turismihooaeg kuulutati täna avatuks
Just täna kuulutati üle Eesti alanuks turismihooaeg, mis võib Eestisse tuua seninägematul hulgal uudistajaid.
Pealinna külastavad turistid tunnevad tavavaatamisväärsuste, näiteks vanalinna kõrval üha suuremat huvi Tallinna puitasumite vastu. Paraku turismifirmad neid näitama ei tõtta, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Leigo Järvemuusika tähistab sel suvel 10. aastapäeva
Suve viimase kuu kahel nädalavahetusel toimub Valgamaal Leigo talus 10. korda traditsiooniline Leigo Järvemuusika festival.
10.-11. augustil saavad Leigol toimuma klassikalise ja Eesti muusika, Oreli ja sümfoonia ning Eesti leviklassika teemalised päevad. 17.-18. augusti leiavad aset aga Suurte sõjamasinate muusika ja Tango öö.
Idee korraldada Leigol kontserte ja etendusi tekkis bioloogist Tõnu Tammel. Siberis rännates oli tema unistuseks orelimuusika ja metsiku looduse ühildamine ning 1981. aastal Otepää kuppelmaastikul asuvasse Leigo tallu jõudes tundis Tamm, et just siin võiks oma mõtted ellu viia.
Läbi aastate on Leigo järvemuusikal osalenud parimad Eesti muusikakollektiivid, erinevad ansamblid ja orkestrid ning artistid Skandinaaviast, Prantsusmaalt, Venemaalt ning isegi Malaisiast. Tõnu Tamme kõrval on festivali peakorraldajaks sirgunud tema tütar Tiiu.

Suri endine Kissi kitarrimees
Ansambli Kiss endine kitarrimängija Mark St. John suri neljapäeval 51-aastasena ilmselt ajuverejooksu tagajärjel.
Mark St. John oli ansambli Kiss kolmas ametlik kitarrimängija, kes aastal 1984 vahetas välja Paul "Ace" Frehley asemel bändiga liitunud Vinnie Vincenti, teatab Reuters.
Ainus Kissi album, kus Mark St. John kaasa tegi on aastal 1984 ilmunud "Animalization". Albumiloost "Heaven's on Fire" valmistati MTV ekraanil populaarsust kogunud muusikavideo, mis on ka ainus Kissi video, milles Mark St. Johni näeb.
Mark St. Johni kitarrimängus on muusikakriitikud näinud rockbändi Van Halen mõjutusi. Albumi "Animalize" plaadimaterjalile olulise sädeme andjaks peetakse just kitarrist Mark St. Johni. "Animalize" on ansambli Kiss kõige vähem glamrockilik album.

Michael Jacksoni mälestustekogu läheb oksjonile
Jacksoni mälestustekogusse kuulub nii käsitsi paberile kirjutatud laulusõnu kui ka viltkaabu, mida laulja kord esinemisel kandis.
Michael Jacksoni mälestustekogu läheb oksjonile järgmisel kuul Las Vegases, teatab BBC.
Poplaulja mälestustekogu sisaldab kokku umbes 2000 eset, mis hõlmavad Jacksoni ja tema perekonna muusikakarjääri 1960-datest kuni 1990-date algusaastateni.
Jacksoni pressiesindaja Raymone K. Bain kinnitab siiski AP vahendusel, et poplaulja kaalub õiguslike sammude astumist, et peatada oksjoni toimumist. Bain väidab, et Michael Jackson on oksjoni toimumisest vägagi ärritatud.
Oksjonile minevate esemete kollektsioon on praegu vaatamiseks välja pandud New Yorgis Guernsey oksjonimajas.
Ühelegi oksjonile minevale esemele ei ole veel alghinda määratud, kuid Guernsey oksjonimaja president Arlan Ettinger loodab, et mõned Michael Jacksonile kuuluvad esemed tekitavad inimestes suurt huvi.

Kappkellad, ratastega pardid ja hõbelusikad
Tallinna lillepaviljonis kümnendat korda toimunud antiigimess pakkus võimalust piiluda huvitavasse maailma, mis mõnele on hobi, mõnele töö, mõnele kogu maailm.
Lastega antiigimessile minek on vanemate jaoks ilmselt paras katsumus. Nii püüab üks ema pojale diplomaatilis-pedagoogiliselt selgeks teha, miks ei ole hea mõte osta üht veneaegset mänguautot: "See auto maksab 450 krooni. Sinul on praegu taskus viis krooni." Ülemöödunud sajandist pärit 1700-kroonise mängukaru ja 2000-kroonise ratastega pardi kõrval oli see hind veel üsna poisike.
Kellade, kummutite, klaaside, taldrikute, diivanite ja toobrite virvarris paneb pead pöörama lause: "See pole ju üldse kallis. Nii ilus!". Nõmmel elav pensioniealine Maret selgitab täpsemalt: "Ei tohi alustada hinna vaatamisest. Kui midagi ikka meeldib, siis sa näed selle kohe ära. Ja siis võid end vähehaaval hinnaga harjutada, mitte vastupidi - osta seepärast, et on odav."

Kirjastaja kasum vabalanguses
Harry Potteri kirjastaja Bloomsbury kasum langes mullu 74 protsenti. Selle peamiseks põhjuseks peetakse tõika, et 2006. aastal ei ilmunud Potteri sarjast ühtegi raamatut. Võlurpoiss Harry seikluste viimane raamat ilmub tänavu juunis. Kui varem kasvas Bloomsbury kasum tänu Potteri üleilmsele menule hüppeliselt, siis edaspidi, kui Sigatüüka koolilood on lõpusirge läbinud, peab kirjastuskompanii leidma uusi võimalikke menuautoreid.

Haapsalus tuleb jälle Airport Jam
15. ja 16. juunil toimub Haapsalus Kiltsi lennuväljal taas Eesti suurim klubimuusika festival Airport Jam 2007. Üles astuvad DJ-d Inglismaalt, Taanist, Saksamaalt ja mujalt, nende seas Marel Woods, Richard Durand a.k.a. G-Spott, Ron van den Benken. Festivalil on kaks põhilava ja Chill Lounge. Lisaks klubimuusika suurpeole toimub Eesti esimene professionaalne autode drifting show, kus esinevad oma ala parimad Rootsist. Piletid on müügil Piletilevis ja Statoilis, hind algab 250 kroonist.

Internet: www.ideepank.ee
Internet: www.ideepank.ee - inimene, kellel on hea idee, aga kes ei oska seda ettevõtlusteadmiste puudumise tõttu teostada, saab Ideepangas korraldada ideekonkursi. Ja need, kes on ettevõtluses "kõvad käed", võivad talle lahendusi pakkuda. Teenus on tasuta ning parimaid lahendajaid premeeritakse.

Jalgpall: Arsenal jäi neljandat liigamängu järjest võiduta
Viimasest neljast mängust kolm kaotanud Arsenal on tabelis endiselt neljandal kohal, kuid vahepeal terendanud kolmas koht muutub üha raskemini saavutatavaks.
Inglise Premier League'is viimati 14. märtsil võitnud Londoni Arsenal ei suutnud kolme punkti teenida ka 33. vooru kohtumises, kui võõrsil mängiti Newcastle Unitediga väravateta viiki, vahendab Sportnet. 
Ka Liverpoolil on peetud 32 kohtumist, kuid punkte nelja võrra rohkem (vastavalt 60 ja 56).
Punktide poolest võinuks Arsenaliga täna samale pulgale tõusta Bolton Wanderers, kuid kodumäng kuuendal kohal paikneva Evertoniga lõppes 1: 1 viigiga. Kevin Davies viis kodumeeskonna küll 18. minutil juhtima, kuid 33. minutil James Vaughan viigistas seisu. Boltonil on nüüd 54 ja Evertonil 51 punkti.

Vormel: Asmer lõpetas Oulton Parkis teisena
Oulton Parkis peetud hooaja esimesel Vormel 3 võidusõidul lõpetas neljandast stardiruudust lähtunud Marko Asmer võistluse teisena, 0,975 sekundit parima stardikoha omanikust sakslasest Maro Engelist hiljem.
Carlin Motorspordi esisõitja Engel juhtis pool tundi kestnud võistlust algusest lõpuni suuremate probleemideta ning sai oma karjääri teise etapivõidu, vahendab Sportnet. 
Hitech Racingu piloot Asmer tõusis üsna sõidu alguses neljandalt kohalt teiseks ning suutis kõik konkurentide rünnakud nullida.
Kolmanda koha saanud britti Stephen Jelleyt (Raikkonen Roberts Racing) edestas ta enam kui poole sekundiga, järgnesid veel üks britt Sam Bird (Carlin Motorsport) ja rootslane Sebastian Hohenthal (Fortec Motorsport).
Kogu esiviisik mahtus 5,2 sekundi sisse. Kuuendaks kihutas end teises sõidus parimalt stardikohalt lähtuv inglane Jonathan Kennard (Raikkonen Robertson Racing).

Tennis: Kanepi jätkab 50 edukama hulgas
Kaia Kanepi säilitas koha maailma poolesaja edukama naistennisisti hulgas.
Amelia Islandi turniiri teises ringis hilisemale finalistile kaotanud Kanepi asub teist nädalat järjest rankingu 50. real, vahendab Sportnet. Maret Ani punktisummat täiendas nädal varem võidetud Patrase turniiri saak ja paremuselt teine eestlanna kerkis 25 koha võrra 163. positsioonile.
WTA edetabli 10 parema hulgas muutusi pole, esirekt on endiselt Justine Henin Belgiast. Henini järel paiknevad Maria Šarapova ja Amelie Mauresmo, koha on säilitanud ka kõik ülejäänud Top-10 mängijad.
Kanepi järgmiseks võistluseks on 18.-21. aprillini Bulgaarias toimuv Federation Cupi Euro/Aafrika tsooni I grupi jõuproov.

ABB AS-i käive ületas miljardi krooni piiri
ABB AS-i 2006. aasta käive oli 1,4 miljardit krooni, millega ettevõte ületas Eestis esmakordselt miljardi krooni piiri. Aasta varem oli käive 990 miljonit krooni.
ABB Baltikumi juhi Bo Henrikssoni sõnul mõjutas käibe kasvu eelkõige soodne majanduskliima. "Ülemaailmne majandusareng ja suurenenud nõudlus tööstustoodete järele mõjutasid ABB majandustulemusi soodsalt, sest suur osa meie toodangust läheb ekspordiks," märkis Henriksson.
2006. aasta kogukäibest moodustas 58% tootmine. Enim kasvas tuulegeneraatorite ning tööstuselektroonika tootmine, oluliselt mõjutas käivet ka ABB seni suurim projekt Balti riikides - Estlinki merekaabli müük ning paigaldus. "Eelmine aasta oli meie jaoks kaugema tuleviku suhtes otsustav, sest täitsime edukalt mitu ambitsioonikat eesmärki," sõnas Henriksson.

Suprema Securities viis lõpule AS-i Ekspress Grupp esmase avaliku pakkumise
Baltimaade juhtiv investeerimispank Suprema Securities viis peakorraldajana edukalt lõpule Balti riikide suurimate meediakontsernide hulka kuuluva AS-i Ekspress Grupp esmase avaliku pakkumise (IPO) kogumahus 565 miljonit krooni.
Pakkumine märgiti 6 korda üle ning ettevõtte aktsionäride arv kasvas enam kui 6000 aktsionäri võrra.
5. aprillil OMX Tallinna Börsil alanud kauplemise käigus kasvas aktsia hind 20%, tõustes 92,30 kroonilt 111,09 kroonini. Ettevõtte turuväärtus ületas seega 2,1 miljardi krooni piiri. Esimese päeva kauplemise käive ulatus üle 137 miljoni krooni. Tegemist on parima börsidebüüdiga OMX Tallinna Börsil kõigi viimase kolme aasta emissioonijärgsete esimeste kauplemispäevade seas.
"Ekspress Grupi IPO positiivse börsidebüüdi tagasid ettevõtte tuntus ja juhtiv turupositsioon, tugev juhtkond ning head kasvuvõimalused Ida-Euroopas. Aktsiahinna tõus põhines suurel nõudlusel, mis oli selge juba märkimise faasis, ning sobival aktsiate jaotusel märkijate vahel. Suprema pikaajalisel kogemusel ja sidemetel professionaalsete investoritega oli seejuures kandev roll," ütles Suprema juhatuse esimees Peeter Saks.

Edelaraudtee kasvatas taas reisijate arvu
Riigisisest reisirongiliiklust korraldav Edelaraudtee teenindas märtsis 160 000 reisijat, mida on 13 protsendi võrra rohkem kui möödunud aasta märtsis ja ligi neljandiku võrra enam kui tänavu veebruaris.
Ettevõtte teatel on tegemist viimase seitsme aasta parima märtsikuu tulemusega. Aasta algusest alates on kasutanud Edelaraudtee teenuseid 438 000 sõitjat, mida on 44 000 võrra enam kui 2006 aastal samal ajal. Edelaraudtee juhatuse esimehe Kalvi Pukka sõnul tegi suurima kasvu märtsis läbi Tallinna-Tartu kiirrongi reisijate arv, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 36 protsenti. Edelaraudtee populaarseim suund oli samal ajal Tallinn-Türi-Viljandi liin, mida kasutas märtsis üle 58 000 reisija. Pukka sõnul oli märtsikuus reisijate arv rongifirma jaoks üpris ootuspärane. "Hea tulemuse tagasid ühelt poolt koolivaheaeg, mil õppuritest reisijaid oli tavapärasest enam, teisalt ka 1.märtsil toimunud reisiliikluse tihenemine Lõuna-Eestis, mis on lisanud võrreldes eelmise kuuga ligi kolmandiku enam reisijaid Tartu-Valga liinile. See on alguskuu jaoks küllalt hea tulemus ning tõendab, et rongisõitjaid oleks ka regionaalsetel liinidel, kui rong käiks sagedamini. Arvestades, et tegemist oli alles esimese käigukuuga, kasvab reisijate arv kindlasti veelgi, saavutades stabiilse mahu 4-6kuu möödumisel", rääkis Pukka

Üldkoosolek kinnitas Eesti Raudtee aastaaruande
AS Eesti Raudtee üldkoosolek kinnitas 4.aprillil ettevõtte 2006. majandusaasta aruande.
Aktsionäride üldkoosolek kinnitas Eesti Raudtee 2006 aasta müügituluks 1 820 790 000 krooni. Koos muude tuludega olid ettevõtte äritulud kokku 1 950 789 000 krooni. Eesti Raudteel on põhivara 3 098 832 000 krooni väärtuses ja omakapitali suurus 1 965 238 000 krooni.
Eesti Raudtee 2006. aastal kasum enne põhivara kulumit (EBITDA) oli 550 178 000 krooni. Ettevõtte puhaskasum oli 249 299 813 krooni, mis üldkoosoleku ettepanekul jäeti jaotamata ja suunati eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.

Rimi parklates saab tänasest kiiresti rehve vahetada
9.-22. aprillinini saab Rimi suuremate kaupluste parklates üle Eesti vahetada rehve tavapärasest kiiremini ja mugavamalt. Foster's F1 kiirrehvivahetuse tuuri raames pakuva autoomanikele rehvivahetust professionaalsed rallimeeskondi teenindavad mehhaanikud.
Rimi Eesti turundusjuhi Evelin Mägioja sõnul soovib Rimi pakkuda lisaks heale teenindusele ka muid külastajatele olulisi lisaväärtusi, mille üheks võimaluseks on koostööpartneritega klientidele huvipakkuvate ürituste korraldamine Rimi parklates. "Rehvivahetus on aktuaalne teema, millele mõtlevad praegu kindlasti paljud inimesed," ütles Mägioja.
Foster's õlle maaletooja AS Tridens esindaja Andre Puki sõnul pakuvad ürituse korraldajad autoomanikele töökojas järjekorras seismise asemel võimalust vahetada rehve kodulähedase kaupluse juures kiiresti ja mugavalt.
Foster's F1 kiirrehvivahetuse tuuri ajal paigaldatakse Rimi hüpermarketite parklatesse telk, kus on eraldi ala rehvivahetuseks ning diivani ja teleekraaniga sisustatud ooteruum kliendile. Rehvivahetuse viivad läbi mehhaanikud, kes on töötanud erinevatel võistlustel rallimeeskondade heaks. Samal ajal kui professionaalid rehve vahetavad, saavad autojuhid oodates mängida Playstation'il Vormel 1 mängu. Päeva parimaid mängijaid autasustab Foster's.

Epicor tutvustab tootmisjuhtimise tarkvaralahendust
Eelmisel aastal ajakirja Fortune poolt saja kiiremini kasvava ettevõtte hulka valitud Epicor Software Corporation tutvustab teisipäeval erilahendust Epicor for Manufacturing, mis on mõeldud ennekõike tootmisettevõtete tööprotsesside paremaks korraldamiseks.
Epicor Software Estonia piirkonnajuhi Monika Lanemani sõnul on Epicor for Manufacturing tootmisjuhtimise tarkvaralahenduse näol tegemist kõrge funktsionaalsusega lahendusega, mis aitab tootjatel senisest oluliselt tõhusamalt hallata tervet tellimustsüklit.
"Tootmisjuhtimise tarkvara pakub parimaid lahendusi ettevõtte planeerimise-, tootmise-, turunduse- ja müügitegevuse korraldamiseks ning aruandluse ja ärianalüüsi teostamiseks, võimaldades ettevõttel nii märkimisväärselt kulusid vähendada ja tootlikkust suurendada," selgitas Laneman.
Spetsiaalselt tootmisettevõtetele loodud majandustarkvara aitab näiteks ettevõtetel planeerida materjalide tellimist ja tellimuste tähtaegasid, jälgida toodete valmimise erinevaid etappe ja toodete transportimist määratud sihtpunktidesse, genereerida arveid ja jälgida ülekannete laekumist, viia läbi inventuuri ja arvestada töötajate palkasid.

Ingmani käive kasvas kolmandiku võrra
AS-i Ingman Jäätised eelmise aasta käive oli 51,4 miljonit krooni ja kasum ligi miljon krooni, käive kasvas aastaga kolmandiku võrra.
AS Ingman Jäätised juhatuse esimehe Margus Kasteini sõnul oldi möödunud aastal taaskord kõige kiiremini turuosa kasvatav jäätisetootja.
"Kui möödunud aastal kasvas kogu jäätiseturu maht ligi 15 protsenti, siis meie kasv oli rohkem kui kaks korda suurem. Kindlasti aitas meil uusi tarbijad võita Ingmani kui kvaliteetsete koorejäätiste tootja teadvustamine.
Tarbijad on hakanud tegema vahet ühelt poolt koorest ning teiselt poolt vähemkvaliteetsetest ehk taimsetest rasvadest valmistatud jäätiste vahel," ütles Kastein.
Eesti jäätiseturg jagunes 2006. aasta lõpus järgmiselt: Ingman 17%, Premia 42%, Balbiino 36% ja ülejäänud tootjad kokku 5%.

Webmedia laiendas oma tegevust Taani
Webmedia Grupp asutas koostöös Acando AB-ga ühisettevõtte Taanis, laiendades oma ühistegevust üheksas Euroopa riigis.
Webmedia teatel hakkab ettevõtet juhtima Anders Engdal.
Uus firma, millest 51% kuulub Acando AB-le ja 49% Webmedia Grupile, tegutseb edaspidi Acando kaubamärgi all.
"Acando Denmarki eesmärk on saada üheks kümnest juhtivast Taani IT-konsultatsioonifirmast. Meie trumbiks Taani turul on ühest küljest kohalike olude hea tundmine, teisest küljest toetus efektiivse ja lähedal asuva Ida-Euroopa organisatsiooni poolt," ütles Engdal.
Engdali sõnul palkab ettevõte esmalt tööle 25 kõrge kvalifikatsiooniga konsultanti ning loodab aastaga saavutada käibeks vähemalt 2 miljonit eurot.
"Me näeme Taani turul suurt potentsiaali, nõudlus kvalifitseeritud IT-spetsialistide järele on juba ületamas pakkumist ning kliendid on valmis rakenduste arenduse ja hoolduse Taanist välja viima. Meie väärtused ja kogemused on klientidele meele järele, seetõttu oleme veendunud, et suudame teoks teha oma nägemuse Euroopat katvast ja industrialiseeritud tarkvaraarendusprotsessidele tuginevast firmast," ütles Webmedia Grupi juhatuse esimees Priit Alamäe.

If avab Tartus uue teenindusbüroo
If Eesti Kindlustus avab neljapäeval, 12. aprillil Tartus Jaamamõisa Selveris uue teenindusbüroo.
If Eesti Kindlustuse idaregiooni juht Peeter Kase ütles ettevõtte teates, et uues teenindusbüroos saab sõlmida nii kohustusliku liikluskindlustuse kui ka kõikide vabatahtliku varakindlustuse liikide lepinguid.
Uus teenindusbüroo on avatud esmaspäevast reedeni kl 9-19 ja laupäeval kl 9-15.
Tartus on If Eesti Kindlustusel veel neli bürood - Raatuse, Eedeni, Lõunakeskuse ja Kaubamaja teenindusbürood.
If Eesti Kindlustuse turuosa on finantsinspektsiooni andmetel 37 protsenti, seltsil on üle 200 000 kliendi.

Kia tutvustas sportlikku kontsept-linnamaasturit KND-4
Kia Motors esitles 5. aprillil rahvusvahelise Souli Motor Show raames SUV-tüüpi kontseptsõidukit KND-4.
Infotehnoloogia viimase sõna järgi varustatud uus ideeauto paistab muuhulgas silma aktiivmaatriksiga AMOLED-infoekraani, uudse blu-ray-tehnoloogia ja raadiosüsteemi sisseehitatud kõvakettaga.
"KND-4 annab aimu sellest, millised Kia maasturid tulevikus välja võivad näha," ütles Kia Auto Balti regiooni turundusjuht Kristel Kõrgmaa. "Kia on tänu Sorento ja Sportage populaarsusele 4 x 4 sõidukite segmendis väga tugev. Lähiaastatel on trendiks, et üha rohkem kaob vahe linna- ja maastikusõidukite vahel. KND-4 teeb atraktiivseks julge ja dünaamiline disain. Auto on oma olemuselt sportlik, maastikukindlust lisab kõrge kliirens."
"Kia KND-4 on kolme uksega ja 4466 mm pikkune," lisas Kristel Kõrgmaa.

Internet: Tai keelas Youtube'i
Tai valitsus keelas populaarse videolehe Youtube'i. Keelu ajendiks on lehele üles laetud 44-sekundiline videoklipp, mis pilkab kuningas Bhumibol Adulyadejd. Kuninga kritiseerimine on Tais kuritegu.
Valitsus nõudis, et Youtube'i omanik Google provokatiivse video kohe eemaldaks. Kuna Google'i esindajate arvates ei solvanud video kedagi, keelas Tai valitsus ligipääsu Youtube'ile. Videoklipp oli montaaž kuninga piltidest, kus tema pea kohale on kleebitud kaadreid naiste jalgadest. Nüüd on video Youtube'i serverist eemaldanud.

Mobiiltelefoni MSN pole pika jutu koht
EMT uut populaarset suhtlusteenust Windows Live Messenger (MSN) on nüüd võimalik kasutada ka mobiiltelefonides. Mobiil-MSN-iga suuri vestlusi maha ei pea.
Üllataval kombel on mobiiltelefonis MSN-i kasutamine küllalt mugav ning kiire. Korraga on võimalik vestelda mitmes aknas ning kuigi mobiiliklaviatuuril toksimisele kulub kaua aega, ei muutu see liiga kurnavaks. Küll aga võib arvuti taga istuv vestluspartner igavusest tukkuma jääda, kui teiselt poolelt pikka vastust ootab. Mingisuguseid suuri ja sisukaid vestlusi mobiili-MSN-iga küll ära ei aja, ent see polegi asja eesmärk.
Iseküsimus on, miks ja kunas mobiili-MSN-i üldse kasutama peaks. Küllap siis, kui pikal rongi- või bussisõidul on ajalehed juba läbi loetud ning reisikaaslane rahus magada tahab. Või igavavõitu neljatunnises ülikooliloengus. Või jaanipäeva ajal Saaremaa laevajärjekorda toppama jäädes.

Ene Ergma: riigikogu liikme töökoht on riigikogus
Neljapäeval vastas EPL Online'i lugejate küsimustele riigikogu esimeheks valitud Ene Ergma. Avaldame valiku intervjuust. Täisversioon EPL Online'is.
Kui teil oleks valida ükskõik mis ametikoht valitsuses või riigikogus, siis milline neist sobiks teie arvates erakonnakaaslasele Jaak Aaviksoole?
Soovin Jaak Aaviksoole kaitseministri ametis palju jõudu!
Kas peate õigeks, et riigikogu liikmed esinevad televisioonis meelelahutussaadete juhtidena?
Mina isiklikult ei pea seda õigeks. Riigikogu liikme töökoht on riigikogus.
Mida arvate hr Ilvese ideest muuta kaitseväe juhataja ametisse määramist?
Sellel teemal seisavad meil riigikogus ees tõsised arutelud.
Mis te arvate, kui kiiresti muutub kaitseväe juhataja ametikoht samasuguseks valimisjärgse kemplemise objektiks, nagu seda on ministriportfellid?

Riigieksamite tegijad saavad raadiosaatest nõu küsida
Eksamiperioodi eel 9.-13. aprillini tutvustab Vikerraadio pooletunnine saade "Huvitaja" iga päev gümnaasiumilõpetajate riigieksameid ning annab huvilistele võimaluse e-posti teel ja telefonitsi riikliku eksamikomisjoni spetsialistidelt otsestuudios nõu küsida. "Huvitaja" algab Vikerraadios kell 10.05 ja seda saab järelkuulata ka internetis.
Tänane, sarja esimene saade tutvustab riigieksamite korraldust, küsimuste ettevalmistamise põhimõtteid, hindamiskriteeriume, tulemuste teadasaamist ning nende vaidlustamise võimalusi. Teisipäevane saade puudutab kirjandi, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse eksamit, kolmapäeval räägitakse võõrkeelte eksamitest. Neljapäevases saates tutvustatakse geograafia ja füüsika eksamit. Sarja viimane saade reedel annab nõu, kuidas end eksamipäevaks vaimselt paremini ette valmistada. Raadio eksaminädal valmib koostöös riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskusega.

Baskini anekdoodid
"Ma jumaldan loodust!" ütleb üks daam.
"Pärast kõike seda, mida ta sinuga teinud on?!" küsib teine.
"Mis bussi sa ootad?"
"Number viit."
"Aga mina number kahte."
Peatusesse saabub buss number 52. Üks blond hüüatab rõõmsalt:
"Näe, 52, vedas! Sõidame koos!"
"Ilmajaamas oli eile suur pidu!"
"Mille puhul?"
"Kümme aastat on möödas, kui viimati oli ilmaprognoos õige!"

JÄRJEJUTT (4): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Kaks
Laskur ärkas võpatades, peletas vigastatud käega kujuteldavat vaenlast ja oli veendunud, et järgmisel hetkel vajub talle peale üks Läänepoolsest Merest pärit koorikus košmaar-homaar, et meeleheitlikult küsimusi esitades nägu ta kolju küljest lahti rebida.
Kardetu asemel peletas käeviibutus eemale merelinnu, kes oli tulnud uurima ta päikese käes sillerdavaid särginööpe ja nüüd ehmunult krääksatades minema lendas.
Ta paistes käsi tuksles lakkamatus valus. Parem jalg samuti. Mõlemad sõrmed ja varvas väitsid endiselt, et nad pole kuhugi kadunud. Ta oli kasutanud käe ja jala sidumiseks särgi alumisest osast rebitud ribasid ning nüüd kandis rõivast, mis meenutas räbaldunud vesti.

Oleksin parem kui Veselin Matic
Igas mängus tekib peatreeneril raskeid momente. Siis tõuseb teise treeneri roll. Kasutatakse tabavalt ka sõna - abitreener.
1 Kindlasti istus möödunud kolmapäeval Kalevi spordihallis ja telerite ees palju "korvpalliprofessoreid", kes ei mõistnud peatreener Veselin Matici tegevust/tegevusetust Kalev/Cramo kodumängu juhtimisel.
Kalevlased andsid Balti liiga veerandfinaali avamängus BK Ventspilsiga kolmandal veerandajal käest kümnepunktilise edu.
Grupiteraapias kasutatakse ühte lihtsat tehnikat, et paremini mõista teise inimese tundeid ja mõtteid. Tehakse nn rollivahetus inimesega, keda tahetakse mõista ja temast aru saada. Kui elame kaasa emotsionaalsele korvpallimängule, siis miski tõmbab meid ühtäkki istuma peatreeneri kohale või olema koguni platsil, näiteks Catalin Burlacu asemel rünnakul.

Kalev/Cramo väärib lõpuks ka Kalevi nime
Kui Tallinna Kalev/ Cramo korvpallurid said sügisel võõrsil järjepanu mitmelt eeldatavalt nõrgemalt meeskonnalt lüüa, tuli nõustuda kritiseerijate armeega, et see meeskond võib kanda Cramo, kuid mitte Kalevi nime.
Kevadel tasub aga korvpalluritele avaldada tunnustust - Eesti parim meeskond väärib ka Kalevi nime. Kalevlasi liitis ühisvaim, nad püüdsid midagi ära teha. Koos oskuste lisandumise ja eduga tugevnes enesekindlus, mille ilmekas tõestus oli tahe murda Balti liiga finaalturniirile.
Laupäevane korduskohtumine BK Ventspilsiga ei kuulunud Kalevi paremate esituste hulka. Vastastel ei hiilanud kolm välismängijat, Kalevi raudvara Travis Reed tegi neist tunduvalt etema partii. Hiilgasid hoopis lätlased, kes jaksasid põhjanaabritest kiiremini joosta ja tugevamini võidelda.

Kellele koolitab riik suure raha eest häid võrkpallitüdrukuid? 
Eesti alla 18-aastaste tütarlaste võrkpallikoondis mängib teist korda järjest EM-finaalturniiril.
Kui 2005. aastal osaleti korraldajamaana, siis teisipäeval Tšehhis Brnos algavale turniirile pääseti "ausalt" - valikturniiri kadalippu läbides.
Kuid juba enne otsustavaid mänge said tüdrukud hakkama vägiteoga, millega paljud Eesti sportmängude võistkonnad kiidelda ei saa - alistasid sõprusmängus suure ida-naabri Venemaa eakaaslased.
Nii et peamiselt Audentese õpilastel rajanev noortekoondis, mis on tänavu karastunud naiste meistriliigas, on end igati õigustanud.
Ainult üks asi jääb segaseks. Miks koolitab Eesti riik Audentese spordikoolis 73 000 krooni eest aastas heal tasemel võrkpallineide, kuid neile ei leita tulevikus mingit väljundit? Kellele neid kasvatatakse, kui mitte rahvuskoondisele? Rahvusnaiskonnast pole aga kuulda kippu ega kõppu. Viimati mängis naiskond koos 2004. aastal Spring Cupil. Seejärel loobus peatreener Andrei Ojamets viletsatele tingimustele viidates oma kohast ja võrkpalliliidu korraldatud uue treeneri konkursile keegi ei kandideerinud.

Priit Tomson: 40 aastat tagasi võinuks Eesti võita EM-i medali
1967 kujunes Priit Tomsonile üliedukaks. Suvel tuli N Liidu korvpallikoondise ääremängija esmakordselt maailma- meistriks ja teenis rahvaste spartakiaadil Eesti NSV koondises hõbemedali, sügisel
N Liidu koondisega EM-kulla.
1967. aasta oli teie korvpallikarjääri parim aasta?
Ilmselt küll. Sellest aastast pärinevad igatahes kõige kirkamad mälestused. Kõigepealt kuld Uruguayst, siis hõbe Moskvast ja lõpuks EM Helsingis, mis - olgem ausad - ei pakkunud enam mingeid emotsioone. Võtsime Soomest selle, mis meile kuulus.
Teie enesekindlus avaldab muljet! Küllap oli selleks siis põhjust.
1967. aasta oli erandlik. Pärast juunis Montevideos peetud

Eesti neiud ehmatasid Vene neide
Homme EM-i alustav Eesti alla 18-aastaste neidude võrkpallikoondis serveeris Venemaad võites üllatuse.
Venemaa ja Moskva spordijuhid planeerisid ülemöödunud nädalavahetuseks oma pealinna hiigelpeo, mis pidi sümboliseerima Venemaa võrkpalliklubi üleolekut teistest Euroopa tugevamatest. Euroopa Meistrite liiga võitmine võrdub sisuliselt klubide MM-tiitliga. Kuid suursoosik Moskva Dinamo meeskond kaotas Euroopa Meistrite liiga poolfinaalis Tours'ile.
Tolsamal laupäeva õhtul, kui "Prantsus Moskvat vallutas", said Venemaa võrkpallijuhid teisegi ootamatu lopsu: Euroopa noorte meistrivõistluste finaalturniiriks valmistunud Eesti naiskond lõi Moskva teises servas sõpruskohtumises Venemaad 3: 2.
Eesti-Venemaa 1: 2
Eesti noortekoondis kohtus Venemaaga kolm korda. Oli selge, et võõrustajad on tugevamad, küsimus oli vaid selles, kumb mängib rohkem oma võimete lähedaselt. Eesti naiskond alustas avamängu peatreener Peeter Vahtra juhtimisel napi geimivõiduga, kolm järgmist kuulus selge vahega venelannadele.

21 medalit teenisid Eesti kergejõustiklased veteranide sise-EM-võistlustel. 
6.-7. klassi koolipoiste korvpallisari
Nike Cup
TARTUMAA
1. Mart Reiniku gümnaasium (õpetaja Liina Reinup), 2. Miina Härma gümnaasium (Tairo Talvis), 3. Ülenurme gümnaasium (Paavo Russak), 4. Hiie kool (Priit Berg), 5. Puhja gümnaasium (Kaul Karja), 6. Nõo põhikool (Taavi Leetus).
OSAVAIM KORVPALLUR
Viskevõistlus: 1. Jorven Lait (Puhja) 5, 2.-4. Dzonathan *apoval (M. Härma gümnaasium), Joosep Russak (Ülenurme) ja Kevin Semilarski (M. Reiniku gümnaasium) 3.
Kolm tabamust: 1. Tamar Taska (Hiie) 11,63, 2. Oskar Hint (M. Reiniku gümnaasium) 12,04, 3. Joosep Russak 12,99, 4. Kevin Semilarski 13,8, 5. Jorma Kõõra (Ülenurme) 14,8.

Harrastaja väärib märkamist
Alles ajasime suusajuttu ja tundsime rõõmu, et hädiselt alanud talv lasi siiski suusasõite teha, nüüdseks on rajad jooksjaid ja rattureid täis.
Spordiharrastajad on liikumise ausse tõstnud ja teinud seda ilma kõlavate üleskutseteta. Nad lihtsalt tahavad pingutada ja liikumist nautida - saada oma igapäevastele töistele tegemistele vaheldust, aga hankida ka reipust ja virget meelt. Tempokas ja pingeline elu tõstab märkamatult energiat taastava (rekreatiivse) ja vahel ka "akude laadimiseks" kutsutava tegevuse olulisust.
Kuivõrd spordi ja liikumise olulisust ühiskonnas märgatakse ja kas innukas harjutaja või inimene, kes sinna poole sihib, saab abi ja nõu, sellele on võimalik anda üsna poolikuid vastuseid.
Kes on harrastaja?
Ta on üsna teadlik tüüp, kes ei taha niisama aega surnuks lüüa. Kes on ehk pärast teatud eluperioode (õpingud, ametisse asumine) leidnud endale kehalises liikumises liitlase. Täpselt ei oska Eesti harrastajaid keegi kirjeldada, aga näiteks Tartu suusaklubi treener Kerstin Margus saab paariaastase kogemuse põhjal juba üht-teist öelda.

Tervisejooks kutsub koos liikuma
Kuu aja pärast läheb Tallinnas lahti Hansapanga tervisejooksusarja viies hooaeg.
Osalemiseks on tarvis vaid head tahet ja ühistegevuse vaimustust - pange töökaaslaste, sõprade või sugulastega kokku viieliikmeline võistkond, valige tore nimi ja registreerige end võrguleheküljel www.stamina.ee tervisejooksule.
Mullu ligi 3000 osalejat kokku toonud tervisejooksusari on üks paremaid võimalusi lülitada korrapärane sportlik tegevus oma eluviisi. Maist septembrini kestva sarja etapid on igal kolmapäeval pealinna parkides ja metsasaludes. Distantsi pikkus on 3-5 km, start on avatud kella
16-20.
Avaetapp peetakse 2. mail
Pirital. Edaspidi joostakse Kadriorus, Nõmmel, Ülemistel, Pääsküla rabas, Mustamäel Sütiste parkmetsas, Merimetsas, Männikul, Snelli tiigi ääres ja vabaõhumuuseumi territooriumil. Kokku on kavas 21 etappi. Esmaspäeviti peetakse tervisejooksusarja etapid Tartus ja Pärnus.

AjaPeegel: Spordikuulsus päästis mu naha
1949. aasta septembris selgitati Pirital esmakordselt N Liidu meistreid kodumaistel mootorratastel. Saksamaalt sõjasaagiks saadud tehased töötasid juba täisvõimsusel.
Võistlused kestsid ligi kaks nädalat. Õpilased tegid koolist poppi ja pühapäeviti ümbritses ringrada 100 000-pealine eestlastest rahvamass. Iga koolipoiss teadis, kes on Johannes Tomson, Richard Laur, Karl Rinaldo ning õed Õilme ja Virve Gustel.
Kuuskümmend aastat tagasi peitis üks väike kõhetu poisiklutt end rässaka käharpäise poisi selja taha - suuremad tahtsid mulle Tatari tänaval liiga teha. Aastaid hiljem tundsin ajalehes ilmunud fotolt, et mu tookordne päästja oli motosportlane Vambola Helm, kes tuli 1961. aastal esmakordselt N Liidu meistriks.

Mitu kergejõustikuala veereb allamäge
Kergejõustiku varjupool: vasaraheide heinamaal, poole-teibatoetus ja ühenaiseline edetabel. Spordileht uurib, miks osa alasid on Eesti
Eesti kergejõustiklased on 2000. aasta Sydney olümpiamängudest alates igal tiitlivõistlusel poodiumile tõusnud. Rõõmsalt aetakse sõrmega medalitabelis järge ja leitakse, et olemegi maailma parimate hulgas. Paraku on osa alade tase sootuks mandunud ja nii meeste kui ka naiste koondis tervikuna maadleb Euroopa karikavõistlustel mudaliigas.
Tühi meeste vasararing
Kui kettaheites puhkeb tänavu Karksi-Nuia vägilaste Märt Israeli ja Margus Hundi vahel äge heitlus kolmanda Osaka MM-i pääsme pärast, siis vasaraheite MM-i B-norm 74 meetrit on eestlastele kaunis unenägu. Mullu troonis kohaliku edetabeli eesotsas 31-aastane Martti Merila 60.41-ga.

Pere Leiva treener Urmas Tali: olen endas pettunud
Tallinna Selveri võrkpallimeeskond ei kinkinud võõrsil Tartu Pere Leivale geimigi ja juhib Eesti liiga finaalseeriat 2: 0.
Hooaja alguses palju põnevust tõotanud Pere Leiva ja Selveri vastasseis tundub kolme võiduni mängitavas finaalseerias lahjaks jäävat. Kui Kuressaares peetud avamängus võitsid tartlased ühe geimi, siis eilses kohtumises läksid kõik kolm geimi üsna kindlalt pealinlastele - 25: 21, 25: 20, 25: 22.
"Kõik on kuhugi ära kadunud, nii oskused kui ka tahtmine," tunnistas kaotusest muserdunud Pere Leiva treener Urmas Tali. "Ma ei ole meeskonnas pettunud, pigem iseendas. Aga kui ei taheta, ei saa ka sundida. Võime valmistuda küll, aga kui õige hetk on käes, pole sellest midagi järel."
Tali üritas teises mängus läbi ja lõhki tuttavaid vastaseid natukenegi üllatada, jättes lätlasest sidemängija Vjatšeslavs Grimaliovsi pingile ja andes mänguloa Veiko Tihemetsale. Kuid too jäi esimese geimi alguses täiesti tööta - servi vastuvõtjad ei saanud Ardo Kreegi planeerivaid ja Kristjan Sikaste tugevalt löödud pallinguid kätte ning seis oli peagi 2: 9.

Kalev/Cramo loovutas Balti liigas suure võimaluse
Võõrsil BK Ventspilsile 72: 79 kaotanud kalevlastel libises peost suur võimalus - võit viinuks neid Balti liiga finaalturniirile.
75: 74 võiduga lõppenud avamängus kompromissitut võitluslikkust näidanud Kalev/Cramos tuli laupäevases kohtumises esile mitu nõrka lüli. Mitmel korvpalluril nappis jõudu, treener Veselin Maticil tekkis tugevaima viisiku valimisel raskusi ja otsustavatel momentidel lagunes koostöö.
"Viimase mängu põhjal ei saa kuidagi öelda, et jääme Ventspilsile millegagi suurelt alla," ütles Kalevile 16 punkti toonud kapten Valmo Kriisa. "Meil oli kindlasti võimalus võita nii teine kohtumine kui ka kogu veerandfinaalseeria."
Matic pidas mängu kummaliseks - Kalev kaotas avaveerandi 13: 28, kuid pääses kolmandal veerandil ette 50: 43. Ta ütles, et vaid Travis Reed ja Kriisa olid heitluseks täielikult valmis. Teiste etteaste kritiseerimisest serblane hoidus.

Kaheksa meeskonda alustavad korvpalliliigas medaliheitlust
Eesti meeste korvpalliliigas algab kolmapäeval Tartu Ülikool/Rocki ja Valga Welgi mänguga play-off-turniir.
Rocki peatreeneri Algirdas Brazyse sõnul ei tohi Valga meeskonda alahinnata. Pealegi suutis
endistest Tartu korvpalluritest koostatud Welg põhiturniiril Rocki alistada.
"Harjutasime nädal aega Käärikul," lausus Brazys. "Jooksime, mängisime jalgpalli, rassisime kangisaalis. See oli vajalik lõõgastus pärast šokki." *okiks pidas Brazys Rocki väljajäämist Balti liiga play-off-turniirilt. Rocki juhendaja ütles, et nüüd kannustab neid eesmärk näidata Eesti liigas head mängu ja võita meistritiitel.
Kalev/Cramo kohtub neljapäeval avaringis BC Kalev/Raplaga. Kalev/Cramo kapteni Valmo Kriisa sõnul tuleb kohtumisteks tõsiselt valmistuda. "Vastase alahindamine võib valusalt kätte maksta," lausus ta. "Loodan, et kõik mängijad häälestuvad maksimaalselt."

Itaalia rattur võitis esimese tippsõidu
Profiratturite hooaja esimese suure võidusõidu, 259 km pikkuse Flandria "klassiku" võitis itaallane Alessandro Ballan.
Lampre-Fontito meeskonda kuuluv Ballan edestas lõpujoonel mõne sentimeetriga belglast Leif Hostet Predictor-Lotto meeskonnast.
"Mõistagi tahtis Belgia meeskonda kuuluv belglane kodupubliku ees väga võita," ütles Ballan. "Ta oli valmis ees tööd tegema. Ta tegi ka võimsa spurdi, kuid suutsin end kokku võtta ja napilt mööduda."
Kalev Chocolate'i võistkonna rattur Andrei Mustonen sai Prantsusmaal teise kategooria võidusõidul seitsmenda koha.

Käsipallikoondis ei pääsenud MM-ile
Eesti kuni 21-aastaste käsipallurite koondis alistus MM-i finaalturniirile pääsemist otsustanud mängus Slovakkiale 25: 30.
Kuus minutit enne Kehras peetud kohtumise lõppu kaotasid võõrustajad ühe väravaga. Ent viimased viis minutit lahenesid külaliste kasuks - Slovakkia pääses suvel Makedoonias peetavale finaalturniirile.
"Poisid mängisid hästi," ütles Eesti meeskonna peatreener Indrek Lillsoo. "Kuus minutit enne lõppu oli kõik veel võimalik, aga eks see pidev tagaajamine oli psühholoogiliselt väsitav." Pärast reedest 27: 28 kaotust Kreekale alistas Eesti laupäeval Montenegro 38: 31.
Viimasest mängust jäid vigastuste tõttu eemale Janis Selge ja Tauri Volt. "Poisid olid küll väsinud, aga teised olid ka. Pealegi oli tahe tugev," ütles Lillsoo. "Pigem jäi puudu üksteisemõistmisest."

Eesti meeskond kaotas Davise karikasarjas Sloveeniale, kuid tegi seda võideldes
Eesti tennisemeeskonna paljulubav 2: 1 eduseis Davise karikasarja mängus Sloveeniaga sulas viimase päeva kahe üksikmänguga.
Märksa kogenumatel ja parema reitinguga Sloveenia tennisistidel tuli kõik mängu panna, et võita Eestit Davise karikasarja Euro-Aafrika tsooni teise grupi kohtumises 3: 2. Kuigi Eesti juhtis enne viimase päeva kahte üksikmängu 2: 1, ei suutnud paarismängus tähtsa võidu saanud Mait Künnap ja Jürgen Zopp üksikmängus enam üllatada.
"Kaotusega ei saa iial rahul olla," rõhutas Eesti meeskonna kapten ja treener Ain Suurthal. "Siiski pole mul ei Künnapile ega Zopile vähimaidki etteheiteid. Nad võitlesid kolmel päeval mehiselt ja kaotasid alles pärast vihast heitlust."
Murdemänguks kujunes esireketite Künnapi ja Grega Žemlja viiesetiline põnevusmäng, kus sloveenil õnnestus lõpuks paremus enda kasuks kallutada. "Mul tuli küll kõik, mida vähegi oskasin, mängu panna. Mait mängis jälle hästi nagu esimeselgi päeval, tulles välja 0: 2 kaotusseisust," märkis Žemlja, kui oli võitnud otsustava seti 6: 3 ja viigistanud matši 2: 2-le.

Maret Ani: nõrgemate turniiridega saan hästi hakkama, kuid vajan tugevaid
Maret Ani alistas Putignano ITF-i turniiri finaalis sakslanna Carmen Klaschka 7: 6, 6: 4 ja saavutas oma tänavuse neljanda turniirivõidu.
Maret, ITF-i turniiridel saad suurepäraselt hakkama?
Tegelikult olid Putignano mängud kõik rasked. Rõõm, et õnnestus need enda kasuks pöörata. Nõrgematel turniiridel saan tõesti hakkama, kuid ihkan enamat. Olen mitmel põhjusel vajunud edetabelis teise saja lõppu (188. koht - toim) ega pääse nii kehva kohaga enam WTA turniiridele. Ainus võimalus on end üles töötada ja koht kätte võidelda. Seega tahan uuesti pääseda esimese saja sekka.
Putignanos võistlesid taas kõvakattel. Bulgaarias järgmisel nädalal mängitav FedCupi turniir on aga liival?

Fernando Alonso on võimas ka McLarenil
Mullu Renault'ga vormel-1 klassi maailmameistriks kroonitud Fernando Alonso võitis McLareniga Malaisias MM-võistluste etapi ja tõusis sarja liidriks.
Kuigi Alonso auhinnariiulil seisab juba rohkesti võidukarikaid, juubeldas hispaanlane nagu seitsmendas taevas. Tiitlikaitsja sõiduvilumusele ja tema McLareni töökindlusele polnud ühelgi teisel vormelisõitjal Sepangi ringrajal midagi vastu panna.
"Täiuslik tulemus, unistuse täitumine," ütles Alonso, kes näitas kiiremat ringiaega ega teinud ainsatki viga. "Poleks iial uskunud, et suudan nii lühikese ajaga ka McLareniga võita. Olen tiimi üle uhke."
McLareni boss Ron Dennis koges aga topeltrõõmu - uustulnuk Lewis Hamilton kindlustas meeskonnale kaksikvõidu. Dennis tegi mullu uusi sõitjaid palgates suurepärased valikud.

Maailmas müüdi märtsis läbi aegade enim Audisid
Audi kontsern müüs märtsis maailmas rohkem autosid kui kunagi varem - müügitulemus ületas ühes kuus esmakordselt 100 000 sõiduauto piiri.
Käesoleva aasta märtsis müüsid Audi AG edasimüüjad üle kogu maailma 103'000 uut sõidukit ehk 10% enam kui aasta tagasi. Märkimisväärseid kasvunumbreid näitasid märtsikuus suurturud Venemaa (+41%), Šveits (+35%), Rootsi (+32%), Inglismaa (+20%), Hiina (+20%), USA (+15%).
Kokku on tänavu esimeses kvartalis üle maailma müüdud 248 000 uut Audi sõidukit, mis on 9% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Eestis kasvas Audi sõiduautode müük aasta esimese kolme kuuga rekordilised 79%.
Eestis andsid Reval Auto edasimüüjad märtsikuus klientidele üle 60 uut Audi sõiduautot, mis on 35 autot (+71%) enam kui möödunud aasta märtsis. Selle aasta esimeses kvartalis müüdi Eestis kokku 153 uut Audit (+79%).

Volkswagen Golfe on toodetud 25 miljonit
Legendaarne Golf jõudis olulise verstapostini, seda mudelinime kandvaid masinaid on valmistatud tänaseks üle veerandsaja miljoni.
Saksamaal Wolfsburgi tehases valminud ajalooline sõiduk oli punast värvi 1,4 liitrise TSI mootoriga Golf GT.
Esimene Golf sukeldus liikluskeerisesse 33 aastat tagasi, vahendab autoexpress.co.uk.
Sellest ajast saadik on Golfe kokku pandud arvukates Volkswageni tehastes üle kogu maailma. Kõige rohkem Golfe on ehitatud ikkagi Saksamaal - 1974. aastast saadik rohkem kui 15 miljonit.

AGU UUDELEPP: Kas minna propagandasõtta või mitte? 
Igaüks on näinud pilti, kuidas mõni väike koer läheb suure koera lähenemisel närvi, hakkab klähvima ja edasi-tagasi hüppama ning üritab igati näidata, et tema on ka keegi.
Suur koer ei vaevu aga pilkugi heitma ja teeb oma toimetusi rahumeeli edasi, saatjaks vääramatu usk endasse.
Eesti ja Venemaa suhetes on juba aastaid pilt olnud vastupidine. Suur ja vägev Venemaa süüdistab Eestit kõikmõeldavates asjades ning kõikmõeldavates kohtades, väike enesekindel Eesti elab aga oma elu edasi. Seejuures ei ole Eesti selles ignoreerivas ükskõiksuses üksi, samas seisus on ka naabermaa Läti. Venemaale annab see propagandasõjas täiendava võimaluse, kord "surutakse" üht ja siis jälle teist.
Mõni aeg tagasi oli selge, et Venemaa erilise hoole all oli Läti, meenutame kas või venekeelsete lätimaalaste haridusmeele-

KRISTER PARIS: Läbi õlleklaasi terendab raketikilp
Küll neile tšehhidele meeldib ikka rääkida, imestas slovakist sõber, kui nädala eest Prahat külastasin.
Tema kui keele poolest sarnase, ent kultuuriliselt kaunikesti teistsuguse taustaga inimene ei suuda kuidagi mõista, kuidas tšehhid iga teema üle lihtsalt tundide kaupa arutleda võivad.
Praegu vaidleb kogu Tšehhi, kas lubada ehitada ameeriklastel oma territooriumile suurt radarijaama, mis saaks osaks
USA-d (ning ka Euroopat) kaitsvast raketikilbist. Mis sest, et Tšehhi valitsus on juba teatanud, et ameeriklased oma tahtmise saavad. Ja mis sest, et Moskva tõmbab nägu viltu vedades seepeale nukid (tuuma) rusikale.
Kuid küsimus pole selles. Radarijaama ehitamist arutab tõepoolest pea kogu ühiskond: mitmetunnised vestlusringid televisioonis, loendamatud arvamusartiklid leheveergudel. Ja siis juba edasi petitsioonid, tuhandete osavõtjatega meele-

Prügine Mustamäe
Lund pole enam ammugi, aga Tallinn on eriti Mustamäel räämas ja talvekõntsane. Ega ometi oodata 1. mai "sotstalguid"?
Linnaosavalitsusel peaks ka olema oma jõud natukeseks nuputamiseks, kuidas haljasalasid ja tänavaid puhtamana hoida. Aga ikka kordub aastast aastasse: talvel ootamatu lumi ja kevadel ootamatu lumetus.
On ju kirjutamata reegel: selleks, et prügi ei satuks tänavale ja haljasaladele, on vaja, et prügikast oleks nägemisulatuses.
Tunnen hästi Mustamäel Sõpruse puiestee, Ehitajate ja Vilde tee vahelist ala, kus ei ole kilomeetri peal üldkasutatavaid prügikaste. Tõstaks mõne tuules aetud paberi urni, aga urne pole. Miks käib linnavalitsusel nii üle jõu heakorraks elementaarsete tingimuste loomine? Kas jälle oodatakse kedagi, kes teeks ära seni halvasti tehtu või tegemata jäetu? Linnaosavalitsusel tuleks ka natuke rohkem hoolida oma rahvast.

Valimissüsteemi tuleks muuta
Riigikogu valimistel toimuvad osalised valimised. Valituks osutuvad kandidaadid, kes saavad isiku- või ringkonnamandaadi. Neid valitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Kuid ülejäänud (umbes 40%) riigikogulastest määrab kohale võimueliit ja rahavõim: kompensatsioonimandaadi saab kandidaat, kelle võrdlusarv on suurem, ja suurema võrdlusarvu saab see, kes on erakonna üleriigilises nimekirjas eespool. Seega ei saa rääkida õiglastest ja ausatest riigikogu valimistest.
Riigikogu näitab oma töös üles saamatust ja ükskõiksust. Riigikogu polnud võimeline 2006. aastal valima presidenti. Riigi huvid on taandunud isiklike huvide varju.
Täitevvõim on korduvalt tõmmanud riigikogulastele soni silmadele ja need on võimetud tegema õigeid otsuseid. Miks muidu toimub silmakirjalik mäng alkoholireklaamiga?

REPLIIK: Geen suure hurraaga
Äsja Tartu ülikooli koosseisu läinud geenivaramul pole esialgu ette näidata suurt edu teadustööl, aga see-eest avalikkuse toetus ning eesmärk koguda 2010. aastaks geenipanka 100 000 proovi.
Pole kahtlustki, et geenivaramu idee on õilis: tulevikus võib see võimaldada rahva tervist detailsemalt uurida. Kuid ainuüksi geeniproovide võtmisest selleks ei piisa - uurimistöö on tähenduslik vaid juhul, kui iga geeni-
prooviga kaasneb ka detailne haiguslugu ja fenotüübi kirjeldus. Pealegi ei ole veel selge, kuidas riik ja ülikool ettevõtmist rahastavad. Mõni aasta tagasi, kui osalesid ka riskiinvestorid, suutis varamu kolme aastaga koguda 10 000 proovi. Üheksa korda suurem eesmärk järgmiseks kolmeks aastaks tundub ebareaalne.

JUHTKIRI: Noorsugu ei ole hukas
Äsjasest uuringust selgus, et pea iga neljas 13-16-aastane noor on kannatanud kiusamise all ning ligi viiendikult on midagi varastatud. Samast vanusegrupist 16% on kasutanud narkootikume ning järjest levib ka alkoholi tarbimine - sealjuures juuakse linnades lahjat ja maal kanget alkoholi. Iga seitsmes noor on osalenud kaklustes ning 12% vargustes. Probleem ei ole Eestile ainuomane: mõne aasta eest Suurbritannias tehtud uuring näitas, et pooled 15-16-aastased on ühe õhtu jooksul joonud viis või enam alkohoolset jooki ning kümnendik kooliõpilasi ütles, et nad on osalenud sissemurdmistes.
Eesti uuringust näeme veel, et hälbeline käitumine ei tule üksi - suur mõju on ka sõpradel ning üks ja sama noor osaleb rohkem kui ühes ebasoovitavas tegevuses. Kui koolist põhjuseta puudutakse, siis suure tõenäosusega tehakse ka midagi muud ebasoovitavat. Sama kinnitab ka California ülikooli uuring, kus üks kambavägivallas osalenud noormees ütles: "Teate, ma olen teinud palju rumalusi. Läksin kuritegudega kaasa lihtsalt sellepärast, et olin seal."

Teadlased hakkavad kiirlaevalainete mõju uurima
Tartu ülikooli Mereinstituudi teadlased hakkavad Tallinna linnavalitsuse tellimusel uurima kiirlaevalainete mõju merepõhja elustikule ja rannikualadele.
Mereinstituudi Georg Martini sõnul ei ole kiirlaevalainete kahjuliku mõju hindamine võrreldes tormilainetega kerge ülesanne, vahendab Aktuaalne Kaamera.
Martin ütles siiski, et ilmselt kiirendavad kiirlaevalained kahjulikku mõju rannikualale ning osalt ka põhjustavad seda. Kahjuliku mõju vähendamisele aitaks kaasa laevade kiiruste vähendamine. Näiteks Helsingisse sõidavad laevad sisse 15 minuti aeglasemalt kui Tallinna sadamasse.
Laevafirmade esindajate sõnul oleks aga kiiruste vähendamine ajakadu ning nemad sooviks kiirlaevade samade kiirustega liikumise jätkumist.
Tallinna linn püüab pärast uuringutulemuste selgumist leida kõiki osapooli rahuldava lahenduse.

Maanteeamet plaanib Mäo reisikeskuse ümber paigutamist
Maanteeamet ja Järva maavalitsus soovivad Mäo reisikeskuse suunata asulast välja Mäo kolmnurka riigile kuuluvale maale.
Mäo uus reisikeskus soovitaks ehitada Mäo kolmnurka riigile kuuluvale maale, kuna sellega väheneks asula liikluskoormus, vahendab Aktuaalne Kaamera.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puusti sõnul on projekti plaanid valmis.
Ümberehitustöödega tahab maanteeamet alustada 2008. aastal. Selleks kuulutatakse välja riigihange, kus valitakse välja ainult üks pakkuja.
Ohuks on uue reisikeskuse rajamise juures see, et busside soov Paidest läbi sõita võib veelgi väheneda.

Koalitsioon ei toeta Gräzini eelnõud nihutada merepiiri
Koalitsioonipartnerid ei toeta ilmselt Igor Gräzini algatatud seaduseelnõud, millega Eesti merepiiri nihutatakse nii, et rajatav Saksa-Vene gaasijuhe jääks Eesti territoriaalvete piiresse.
Gräzini sõnul tegi ta ettepaneku merepiiri nihutamiseks, kuna sellega pääseks Eesti Saksa-Vene gaasijuhtme arutamise juurde, vahendab Aktuaalne Kaamera.
IRL poliitiku Marko Mihkelson ütles, et sellise eelnõu vastuvõtmine ei mõjuks hästi Eesti välispoliitilisele positsioonile, mistõttu Isamaa ja Res Publica liit seda ei toeta.
Eelnõu tuli SDE aseesimehe Eiki Nestori sõnul üllatusena ka sotsiaaldemokraatidele ja oleks olnud hea, kui enne eelnõu esitamist oleks koalitsioonipartnereid sellest informeeritud. Nestori ütles, et ilmselt ei toeta ka sotsid Gräzini esitatud seaduseelnõud.

Salaalkoholi tarbimise osakaal on vähenenud
Salaalkoholi osakaal on viimaste aastatega oluliselt vähenenud, seda kinnitavad nii politsei kui alkoholitootjate esindaja.
Väljendub salaalkoholi tarbimise vähenemine suurenenud legaalse alkoholi turu mahus ja vähenenud konfiskeeritud salaalkoholi koguses, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Nüüd on võimalik alkoholi ausust testida ka SMS-i teel. See võimalus on aga veel natuke keeruline.

Põlva koguduse preester läks aastaks sundpuhkusele
Põlva koguduse preester Üllar Kask läks tänasest aastasele puhkusele, kuna pettis oma abikaasat.
Kümnest käsust ühe vastu eksinud Põlva kirikuõpetaja Üllar Kask kirjutas täna peapiiskopi juures puhkuseavalduse, mis viib patustanud kirikuõpetaja terveks aastaks oma tegude üle järele mõtlema, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Kase vastu esitas kaebuse Võru praost Andres Mäevere ja Eesti luterikiriku peapiiskop rahuldas selle kaebuse. Aasta pärast otsustab luteri kirik, millisel ametikohal Põlva kirikuõpetaja jätkab.
Koguduse liikmed soovivad preestri jätkamist.
Katoliku kirik oleks juhtumi puhul käitunud karmimalt, kuna kirik peab inimestele Pirita kloostri vaimuliku Vello Salo sõnul inimestele eeskuju andma.
Samal seisukohal on ka katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan, kelle sõnul kaotab vaimulik sellise käitumisega oma autoriteedi inimeste hulgas.

Priimägi: Eesti ühiskonnas levib sotsiaalne AIDS
Reklaamiõppejõu Linnar Priimäe sõnul levib Eesti ühiskonnas sotsiaalne immuunpuudulikkus, kus inimesed ei suuda hakata vastu pankade poolt pakutud ahvatlustele.
Eestlased soovivad värskelt valminud turu-uuringu kohaselt küll varakult pensionile minna, kuid samas ei taha selleks säästa, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Reklaamiõppejõud Linnar Priimägi näeb selles osaliselt süüd pankadel, kes kergelt raha välja laenavad, osaliselt inimestel endal, kes pankade pakutuga liiga kergelt kaasa lähevad.
"Meie ühiskonnas on levimas omamoodi panganduslik immuunpuudulikkuse sündroom, kus finantshariduseta inimesed ei suuda võidelda pankade poolt pakutud ahvatlustega," ütles Priimägi.

Riigikantselei müüb Nõmmel kaks residentsi
Riigikantselei müüb Tallinnas Nõmmel aadressidel Näituse 23 ja Nurme 47 asuvad residentsid avalikul enampakkumisel.
Tegemist on kuulsusrikka ajalooga, ent riigivõimu teostamise seisukohast mittevajaliku varaga, mille müüki korraldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, teatab Riigikantselei.
1938. aastal arhitekt Elmar Lohki projekti järgi ehitatud kapten Oskar Tiidemanni elamu aadressil Näituse 23 on arhitektuuriliselt üks Nõmme suurejoonelisemaid eramaju. Alates 1940. aastast asus hoones lastekodu ning 1970. aastatel läks maja Eesti NSV ministrite nõukogu asjadevalitsuse kätte. Residentsis on Eestis visiidil viibides ööbinud 1973. aastal Iraani šahh, 1984. aastal Indira Gandhi ja 1987. aastal Mihhail Gorbatšov.
4709-ruutmeetrisel krundil asuv 888-ruutmeetrise üldpinnaga Tiidemanni villa on kuulutatud kultuurimälestiseks ning selle alghind avalikul enampakkumisel on 20,5 miljonit krooni.

Rummo saab Rootsilt Põhjatähe aumärgi
Paul-Eerik Rummo, Ülo Kalm ja Epp Mitt saavad eestirootsi kultuuritegevuse toetamise eest Rootsilt kõrge autasu - Põhjatähe aumärgi.
Rootsi suursaadik Dag Hartelius annab homme kell 15.00 saatkonna residentsis üle Põhjatähe ordeni endisele Eesti rahvastikuministrile Paul-Eerik Rummole (esimese klassi komandör) ja Noarootsi vallavanemale Ülo Kalmule (komandör) ning Põhjatähe medali Lääne maasekretärile Epp Mitile.
Paul-Eerik Rummo ja Epp Mitt aitasid aktiivselt kaasa eestirootslaste kultuuriautonoomia taastamisele Eestis, Ülo Kalm on aastaid teinud tööd eestirootsilaste ajaloo tutvustamise ja kultuuripärandi säilimise heaks.

Narkoärimees Toomas Helin jääb trellide taha
Tallinna ringkonnakohus tühistas Eestisse tonni marihuaanat smugeldada üritanud Toomas Helina ennetähtaegse vabastamise.
Tallinna ringkonnakohus rahuldas Põhja ringkonnaprokurör Triin Bergmanni kaebuse ning tühistas Harju maakohtu otsuse, millega otsustati Helina ennetähtaegne vabastamine.
Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja sõnul on tegemist lõpliku otsusega.
Helinal on õigus ennetähtaegset vabastamist taas taotleda kuue kuu pärast.
Tallinna linnakohus karistas Helinat 1. detsembril 2004. aastal suures koguses narkootikumide ebaseadusliku käitlemise katse eest 4-aastase vangistusega. Tallinna ringkonnakohus karmistas karistust, mõistes Helina 4. aprillil 2005. aastal lisaks süüdi narkootikumide salakaubaveo organiseerimises isikute grupi poolt ja karistades teda kuue ja poole aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 3. oktoober 2002 ning lõpuks 9. september 2008. Vahi all on Helin alates 27. veebruarist 2002.

Lilleküla staadioni lähistel vedelesid inimese jalad
Täna hommikul sai politsei teate, et Lilleküla jalgpallistaadioni kõrvalt on leitud inimese jalad.
Praeguseks hetkeks on alustatud kriminaalmenetlus tapmist käsitleva paragrahvi alusel, teatas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu Päevaleht Online'ile.
Kehaosad leidis Lilleküla staadioni lähistelt tühermaalt juhuslik mööduja.
Hetkel ühtegi kuritöös kahtlustatavat ei ole.
Juhtumi täpsemad asjaolud on selgitamisel. Uurimise huvides ei soovi prokuratuur hetkel rohkem asjakohast informatsiooni avalikustada.

Inimesed hindavad laenureklaame agressiivseteks
Hiljuti läbi viidud uuringust selgub, et laenureklaamid mõjuvad suurele osale inimestest häirivalt ja agressiivselt.
Küsitlustulemused näitasid muuhulgas seda, et reklaamide ajel on tarbimislaenu 2006. aasta jooksul võtnud 17% ehk ligi viiendik vastanutest, 9% kavatseb seda tõenäoliselt võtta sel aastal, teatas tarbijakaitseamet.
60% vastajaist ei ole viimasel aastal reklaamide mõjul laenu võtnud ega kavatse seda ka lähima 12 kuu jooksul teha. Üle 40% vastanutest leidis aga, et tarbimislaenude reklaamid mõjusid häirivalt ja agressiivselt.
"See on tõsiseks signaaliks laenuandjatele," leiab tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit. Laenureklaamidesse positiivselt meelestatuid oli vaid 9% vastanud inimestest ning ükskõikselt suhtus 40% vastanutest. Keskmisest kergemini võtavad laenu mitte-eestlastest noored.

Austria president tuleb Eestisse
Austria president Heinz Fischer tuleb neljapäeval, 12. aprillil koos abikaasaga Eestisse ühepäevasele töövisiidile.
Austria riigipea kohtub president Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Andrus Ansipiga, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
Lisaks külastab presidendipaar Kadrioru Kunstimuuseumi ja KUMU kunstimuuseumi.
Evelin Ilves ja Austria presidendi abikaasa Margit Fischer kohtuvad Eesti Kunstiakadeemia rektori Signe Kiviga ning külastavad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi.

Justiitsministeerium otsib vanglakomisjonidesse inimesi
Ministeerium otsib maikuus töödalustavatesse vanglakomisjonidesse inimesi, kes soovivad osaleda üldsuse esindajana vanglate töö kontrollimisel.
Käesoleval aastal on ministeeriumil plaanis moodustada neli vanglakomisjoni, mis hakkavad kontrollima Tallinna, Harku, Tartu ja Viljandi ning Murru ja Ämari vanglate tegevust, teatas justiitsministeerium.
Vanglakomisjonide koosolekud hakkavad toimuma vähemalt korra kuus. Komisjoni liikmetel on oma ülesannete täitmiseks igal ajal õigus siseneda vangla territooriumile, nõuda juhtkonnalt ja vanglateenistujatelt dokumente vangla töö kohta ning kohtuda kinnipeetavatega.
Aastani 2000 tegelesid vanglakomisjonid Eestis kinnipeetavate ennetähtaegse vabastamise avalduste läbivaatamisega.
2000. aastal anti uue Vangistusseadusega ennetähtaegse vabastamise avalduste läbivaatamine vanglate administratsiooni pädevusse, käesolevast aastast lähevad kinnipeetavate vastavad dokumendid otse kohtusse.

Karulaskja jäi kohtus süüdi
Möödunud neljapäeval vaatas Viru maakohus uuesti läbi 2005. aasta veebruaris Ida-Virumaal Iisaku vallas aset leidnud karulaskmise juhtumi ning mõistis laskja süüdi.
2005. aasta 12. veebruaril peeti Iisaku vallas Alajõe jahipiirkonnas metsseajahti, mille käigus küttis Vladimir Tumanov ilma loata ja väljaspool lubatud jahiaega emase pruunkaru, kellest jäid maha kolm poega.
Kuna tegemist oli olulist keskkonnakahju tekitanud rikkumisega, alustas keskkonnainspektsioon kriminaalasja.
Kriminaalasi oli möödunud aastal arutusel Viru maakohus ja Viru ringkonnakohus, kus leiti, et kuriteokoosseis puudub ning karu lasknud jahimees mõisteti õigeks.
Keskkonnainspektsioon, tuginedes asitõenditele ja tunnistajate ütlustele, jäi seisukohale, et tegemist ei olnud hädaseisundi ega õnnetusjuhtumiga vaid tahtliku tegevusega. Samal seisukohal oli Viru ringkonnaprokurör, kes esitas apellatsiooni Riigikohtule.

Krista Kruuv loobus Tartu linnapea kohale kandideerimast
Kunagine geenivaramu juht reformierakondlane Krista Kruuv teatas, et taandab oma kandidatuuri Tartu linnapea kohale.
"Vaatamata väljakutsele, mida linnapea töö endas kätkeks, tegin otsuse taandada end Tartu linnapea kandidaatide nimistust," teatas Kruuv.
Kruuv seletas linnapea kohale kandideerimisest loobumist tööalaste protsesside elavnemisega erasektoris.
"Põhjus selleks sammuks on viimastel päevadel intensiivselt edasi arenenud tööalased protsessid erasektoris, mille elluviimises mul on kanda juhtiv roll ja vastutus," ütles ta.
Eesti Päevalehe andmeil pidas kultuuriministriks saanud endine linnapea Laine Jänes Kruuvi linnapea kohale sobivaimaks kandidaadiks, kuid Reformierakonna Tartu haru juhatuse mitmed poliitikud ei olnud temaga päri ning seadsid linnapea kandidaadiks Elva praeguse linnapea Urmas Kruuse. Lisaks temale kandideerib veel ettevõtja Jaanus Kriist.

Tartu laiendab tasulist parkimisala
Tasulise parkimise ala laieneb Tartus alates 23. aprillist.
Uue korra kohaselt muutub parkimine tasuliseks Akadeemia (Vanemuise-Tiigi lõigus), K. E. von Baeri, Tiigi (Kitsas-Pepleri lõigus), Vallikraavi (Vallikraavi 4a-Lossi lõigus), Vanemuise (W. Struve-Pepleri lõigus), W. Struve ja Väike-Turu tänavatel ning Aura veekeskuse parklas, teatas Tartu linnavalitsus.
Kaardiga saad tutvuda siin.
Aasta alguses kehtestas linnavalitsus parkimishindadeks A-piirkonnas 25, B-piirkonnas 10 ja C-piirkonnas 5 krooni tunnis. Lisaks on võimalik soetada päeva-, kuu- ja aastapileteid.
Esimene tund parkimist on uues piirkonnas tasuta. Parkimistasu tuleb Tartus maksta tööpäeviti kell 8 - 18, parkimine on tasuta laupäeviti ja pühapäeviti ning riiklikel pühadel.

Firmad peavad üleliigsete laovarude eest 520 miljonit krooni trahvi maksma
Maksu- ja tolliamet nõuab 36 ettevõttelt üleliigsete laovarude eest üle 520 miljoni krooni.
Tulenevalt riigikohtu otsusest, mis muudab üleliigse laovaru tasu seadust, on põllumajandusministeerium maksuhaldurile edastanud käskkirjad üleliigse laovaru tasu kohustuste täitmiseks, teatas maksu- ja tolliameti pressiesindaja.
Selle alusel saadab maksu- ja tolliamet lähiajal 28 firmale maksuteateid summas 290 miljonit krooni.
Lisaks on maksu- ja tolliamet väljastanud maksuteated 8 äriühingule üleliigse laovaru määramiseks kogusummas 230 149 219 krooni. Maksude tasumise tähtaeg on 30 päeva alates maksuteate kättesaamisest.
Laovarude kontrolli käigus tuvastati 16 632 636 kilogrammi üleliigset suhkrut, 2 388 435 kilogrammi võid, 13 200 kilogrammi lõssipulbrit ja 400 000 kilogrammi piimarasva.

Kuivastu maantee ääres võib minna ehituseks
Kinnisvaraärimees Kalle Sarnet taotleb Kaarma vallalt detailplaneeringu algatamist Kuivastu maantee jalgrattatee poolses küljes asuvale 37 ha suurusele maaüksusele Saaremaal.
Arvestades Kaarma vallas lubatud ehitusõigusliku krundi suurust, saab sellele krundile rajada 77 elamut, ütles Kaarma vallavalitsuse planeerimis- ja maakorralduse peaspetsialist Peeter Tammai ajalehe Oma Saar vahendusel.

87 protsenti Eesti noortest on alkoholi proovinud
Tartu ülikool ja justiitsministeerium viisid 2006. aastal läbi alaealiste õigusrikkumisi käsitleva uuringu "Alaealiste hälbiv käitumine Eestis".
Eesti lapsed paistavad teiste riikidega võrreldes silma rohke alkoholi tarvitamise poolest - elu jooksul on alkoholi tarbinud 87 protsenti, viimase kuu jooksul 45 protsenti lastest, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Eesti noored tarbivad vene noortest enam alkohoolseid jooke - vastavalt 87 ja 82 protsenti, vene noored tarbivad aga eestlastest enam kanepit ja hašišit - vastavalt 20 ja 15 protsenti. Alkoholi tarbimine kasvab vanusega ühtlaselt nii tüdrukute kui ka poiste puhul.
Erinevaid õigusrikkumisi on toime pannud 12 protsenti uuritud noortest. Kõige levinumaks õigusrikkumiseks on avaliku korra rikkumine, sealhulgas üldkasutatavate asjade tahtlik lõhkumine ja poevargused. Poisse ning tüdrukuid eristab see, et tüdrukutel vanuse kasvades vägivaldne käitumine väheneb, poistel aga kasvab.

Haapsalu Karja tänav läheb garantiiremonti
Eelmisel sügisel kehvasti renoveeritud Karja tänavat Haapsalus hakatakse korda tegema.
Garantiiremont Karja tänaval algab 16. aprillil ning töö lõpptähtaeg on 4. juunil käesoleval aastal.
Tänava kivisillutist hakatakse üles võtma Lossipargi poolsest otsast 25 meetri kaupa. Kõnniteedelt sillutist üles ei võeta, sest kogu töö toimub sõiduteel.
Saue tänav on suletud vaid perioodil, kui selle otsal on sillutisepanek ehk umbes 2-3 päeva.
Linn kavatseb tänava ülekäigurajale osta uued ning suuremad kivid, see läheb maksma umbes 50 000 krooni.
Karja tänava garantiiremonti teostab töövõtjana AS Koger ja Partnerid, kes omakorda kasutab alltöövõtjana OY Kivilinjat.
Ebatasase sillutise laob Karja tänava ehitaja ümber oma kuludega.

Kaks kalameest ootas Emajõel kaks tundi päästmist
Esmaspäeva hilisõhtul sattus Emajõel kaks kalameest ohtlikku olukorda.
Eile kella 21.50 ajal helistas politseisse mees, kes teatas, et ta on koos kaaslasega paadiga Emajõel suunaga Käreverest Tartu poole, teatas Tartu politseiosakonna pressiesindaja.
Paadis olijad ei osanud oma täpset asukohta määrata, neil ei olnud päästeveste ning otsa oli lõppenud kütus.
Kella 23.45 ajal leidis päästekomando paadi üles Tähtvere vallast Vorbuse külast. Paadis viibinud mehed (51- ja 29-aastane) olid terved.

Tamkivi: keskkonnaministeeriumi nõrkus on teavitustöö
Vastse keskkonnaministri Jaanus Tamkivi sõnul saab ministeerium oma tööga hakkama, ent kui ühiskond arvab, et seal toimub midagi salajast, siis avalikkuse teavitamise osas tuleks töö üle vaadata.
"Mul on viimastel päevadel olnud võimalus keskkonnaministeeriumi eluga tutvuda ka seestpoolt ja nende inimestega, kes seal töötavad ning ma tahaks öelda, et seal ei ole tegelikult midagi korrast ära," ütles Tamkivi ETV hommikusaates Terevisioon.
Küsimusele, kas maadevahetuse skandaal viitab sellele, et ministeeriumis on midagi korrast ära, kinnitas Tamkivi, e keskkonnaministeerium saab oma tööga hakkama.
"Avalikus sektoris ongi see, et üks asi on selle töö sisuline pool, aga teine on teavitus ja see, mida ühiskond sellest teab," lausus ta. "Kui on märgata, et ühiskond nendest asjadest midagi ei tea ja arvatakse, et seal toimub midagi salajast, siis kindlasti tuleks keskkonnaministeeriumil selles osas oma tööd pisut üle vaadata."

Väikesadamad ootavad arendajaid
Lääne-Viru Maakonna väikesadamad on halvas olukorras, kaduda võib ka ainus jahisadam.
Seekordne suvi võib kaasa tuua turistide seas populaarse Vergi sadama sulgemise, kirjutab Virumaa Teataja.
Seda kas maakonna ainus jahisadam sel navigatsioonihooajal üldse avatakse, üks omanikke Olev Puldre veel otsustanud pole. Puldre sõnul nõuab sadamate ehitamine ja korrastamine miljoneid kroone ning paraku ei ole abi loota ka riigilt.
"Sellest pole justkui aru saadud, et kui sadam on kinni, lähevad kõik turistid Tallinnasse," rääkis Puldre. Vergi on ainuke sadam Lääne-Virumaal, kus turistid saavad silduda ja maale tulla, sest seal on piir ja toll.
Maakonna ainus jahisadam on juba aasta otsa müügis. "Huvilisi on, aga hinnas pole kokku leppinud," rääkis Puldre. Sadama uus omanik võib muuta sadama ka kinniseks, sest miski ei kohusta seda jätma avalikuks sadamaks.

Suitsuanduri müük pole suurenenud
Kuigi tänavu on tulekahjudes inimesi hukkunud ja päästeamet korraldas suitsuanduri tutvustuse kampaania, pole neid kauplustest rohkem ostma hakatud.
Kustutaja müügiesindaja Paides Harivald Reim selgitas, et ostetakse keskmiselt üks suitsuandur päevas ja nii juba pikka aega, vahendab Järva Teataja. "Seda, et suitsuandureid oleks viimasel ajal rohkem ostma hakatud, küll ei ole," sõnas ta.
Reim kiitis päästeametit, kes inimesi suitsuanduri vajalikkusest teavitab, kuid ei mõista, miks inimesed ometi seadeldist ei soeta.
Samuti ei taipa Reim, miks muutub suitsuandur riigis kohustuslikuks alles 2009. aastal, aga mitte kiiremas korras. "Mida varem inimesed suitsuanduri koju ostavad, seda vähem neid tulekahjudes hukkub," põhjendas ta.
Päästeamet korraldas 19. veebruarist 1. aprillini teavituskampaania "Suitsuandur päästab elusid", et tutvustada suitsuandurit kui üht lihtsamat ja odavamat elupäästjat.

Leiti Vabadussõja monumendi raidkirja originaaltükk
Pärnu muuseumisse jõudis hoiule Vabadussõja kangelastele Amandus Adamsoni loodud monumendi originaaltükk, millel on säilinud suur osa tekstist "Eesti Vabadussõjas langenud kangelastele".
Ööl vastu 15. aprilli 1945. aastal Alevi kalmistul õhitud marmorist monumendi raidkirjatükk lebas Alevi kalmistu vastas Riia maantee ääres vana puukooli endisel territooriumil heki varjus, kirjutab Pärnu Postimees.
Kivile sattusid Pärnu Postimehe ajakirjanik Tõnu Kann ja fotograaf Henn Soodla.
Et monumendi fassaadi kaunistanud tekstiga kiviplaadist on rohkem kui pool tänapäevani säilinud, tuli Eesti sõjahaudade hooldeliidu juhatajale Tiina Tojakule üllatusena.
"1990. aastate alguses tehti monumendi koopiale fassaadikiri vanade fotode järgi, aimamata, et originaalnäidis peidab ennast sealsamas üle tänava asuva puukooli aias," ütles Tojak.

Tudeng eelistab toetust laenule
Üliõpilaskondade liit näeb õppelaenu summa suurendamises 60 000 kroonini ohtu ning eelistaks tudengitele suurema õppetoetuse maksmist.
Põhjendusega, et kõigil oleks võimalus õppida kõrgkoolis, on valitsusliidul kavas suurendada riigi tagatud õppelaenude summat 60 000 kroonini aastas, kirjutab Tartu Postimees.
Üliõpilaskondade liit näeb selle summa suuruses aga hoopis ohtu - viie aastaga ülikooli lõpetanud noorel on kaelas üüratu laenusumma ja see omakorda hakkab ohustama teisi Eestile tähtsaid poliitikaid, eelkõige perepoliitikat.
"Edasi lükatakse eluaseme soetamist, püsiva pere loomist ja laste saamist," rääkis Üliõpilaskondade liidu esimees Eimar Veldre.
Uue haridusministri Tõnis Lukase hinnangul peab õppetoetuste süsteem olema suuruses, mis lubaks üliõpilastel rahuldada oma esmased vajadused, et nad ei peaks õpingute kõrvalt tööl käima.

IRLi noorliikmed ärgitavad nime vahetama
Isamaa ja Res Publica Liidus (IRL) tõstavad läheneva üldkogu eel pead need poliitikud, kes tahavad ühendpartei ristida Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks.
Läinud nädala lõpul tegi varem Res Publica hõlma all olnud parempoolne noorteorganisatsioon Noored Konservatiivid IRL liikmetele, eestseisusele ja volikogule ettepaneku nimetada partei ümber Eest Konservatiivseks Rahvaerakonnaks, kirjutab Postimees.
Endine Res Publica peasekretär ning nüüdne IRLi juhatuse liige Ott Lumi on üks Konservatiivse Rahvaerakonna pooldajatest, kes leiab, et ettepanek aitab erakonna "sisu kõige paremini koorikuga katta".
"Arvan, et sellel nimel on palju toetajaid," ütles Lumi. "Varem või hiljem jõuame selleni." Tema sõnul on ka paljud endised isamaaliitlased on valmis konservatiivideks saama ning tegemist ei ole ühe poole surveavaldusega teisele.

Rootsi kutsub tähistama Lindgreni 100. sünniaastapäeva
Tänavu möödub 100 aastat maailma tuntuima lastekirjaniku Astrid Lindgreni sünnist. Juubelit peetakse üle maailma, Rootsis jätkub üritusi terveks aastaks. Isegi sealsetes koolides õpetatakse lapsi erilise Lindgreni-teemalise õppekava järgi.
Astrid Anna Emilia Ericsson sündis 14. veebruaril 1907. aastal Näsi talus Vimmerby linna lähedal Kagu-Rootsis. Sada aastat hiljem ei tähistata seda sündmust, maailma kõige tuntuma lastekirjaniku sünniaastapäeva, mitte üksnes Vimmerbys ja Rootsis, vaid üle terve maailma.
"Inimesed helistavad meile iga päev üle terve maailma," ütles Juliana Fritzhand Lindgreni juubelikontorist Vimmerbyst.
Vimmerbys, kus on juba aastaid külalisi vastu võetud ehtsasse "Lindgreni maailma", saab muu hulgas näha ka Lindgreni lapsepõlvekodu, mis talle ikka ja jälle inspiratsiooni andis.
"Terve tänavuse aasta korraldame me üritusi nii lastele kui ka lapsevanematele," rääkis Fritzhand. Rootsi koolides aga õpetakse sel aastal n-ö Lindgreni-õppekava järgi: õppeainetesse tuuakse sisse Lindgreni raamatute teemad, mida käsitletakse tegelaste ja nende lugude kaudu.

Ohus naaritsatele pannakse "saba" järele
Väljasuremisohus euroopa naaritsaid hakatakse jälgima, et aidata neil paarituda.
Eesti euroopa naaritsate väljasuremisohust päästmisega tegelevad teadlased püüavad ööpäevase videouuringuga välja selgitada, miks tehistingimustes sirgunud loomad kipuvad olema agressiivsed ega saa järglasi.
Naaritsauurija Tiit Marani sõnul paigaldatakse lähipäevil Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskusse kuue naaritsapesakonna järglaste uurimiseks videokaamerad. "Pidevalt loomade käitumist jälgides loodame lahendada nende paljunemisega seotud probleemi, miks paljud keskuses ilmavalgust näinud isasloomad käituvad sigimisperioodil ebanormaalselt," selgitas Maran mitmeaastase uuringu eesmärki, millesarnast pole Eestis varem veel tehtud.
"Kui me paneme praegu sellised isased emastega kokku, siis paaritumise asemel hakkab suur osa neist emaseid aktiivselt ründama, nähes vastassugupooles kas saaklooma või konkureerivat isaslooma. Loodusest pärit loomadega pole kunagi sellist probleemi olnud," ütles naaritsauurija.

Professor Metspalu: rahvas usaldab geenivaramut taas
Tartu ülikooli alla läinud geenivaramu alustab uuesti rahvusliku pärilikkusinfo kogumist.
Eelmise nädala alguses kirjutasid Tartu ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar ja geenivaramu juhatuse liikmed Andres Metspalu ja Koit Kikas alla rahvusliku geenipanga ümberkorraldusdokumentidele. Geenivaramust sai Tartu ülikooli hõlma all tegutsev teadusasutus ning lähimate aastate suurimaks eesmärgiks on koguda ligi 90 000 uut geeniproovi.
Geenivaramu direktori kohusetäitja Andres Metspalu sõnul tõusis inimeste huvi ja usaldus geenivaramu vastu ainuüksi uudise peale, et geenivaramu läheb Tartu ülikooli koosseisu. Metspalu sõnul pooldas geenivaramu ideed aasta eest 26 protsenti küsitletuist, sel aastal aga juba 39 protsenti küsitletutest. Umbes sama palju inimesi oli veel äraootaval seisukohal.

Pärnu koolides püüti suitsetajaid
Pärnu politsei kontrollis koos munitsipaalpolitseinikega möödunud nädala kahel päeval tubakaseaduse täitmist ja tabas koolide ümbruses üle saja alaealise õigusrikkuja.
2. ja 5. aprillil toimunud operatsioonil kontrolliti kokku 13 kooli ümbrust ja avastati 129 rikkumist. Peamiselt oli tegemist suitsu teinud või tubakatooteid omanud alaealistega.

Uuring: iga neljas noor on sooritanud õigusrikkumise
Noorte kurjategijate ühine tunnus on nende vanemate aja- ja
Kui 2003. aastal sooritasid alaealised 895 süütegu, siis eelmisel aastal tuli neid kirja panna juba 3313, vastvalminud uuringu kohaselt on iga neljas noor toime pannud mõne õigusrikkumise.
Mullu selgitati välja 2056 kuritegudes kahtlustatavat alaealist, kellest 84 protsenti olid 16-17-aastased poisid. Enamik noori õigusrikkujaid paneb toime ühe ja vaid vähesed mitu kuritegu. Kõige suurema osa noorte seadusrikkujate toime pandud isikuvastastest süütegudest moodustasid kehalise väärkohtlemise juhtumid, järgnesid ähvardamine ja raske tervisekahjustuse tekitamine.
Miks on noorte kuritegevus üldise kuritegevuse languse taustal murettekitavalt kasvanud, sellele püüdis vastuseid leida Tartu ülikooli õigusinstituudi kriminoloogia grupp, kes korraldas eelmisel õppeaastal ja selle õppeaasta I veerandil uuringu alaealiste hälbekäitumise kohta. Uuringus osales ligi 2600 7.-9. klassi õpilast üle Eesti.

Ebakindla sõidu pärast bussiroolist võetud juht tegi samal päeval avarii
Bussijuht, kelle politseinikud pühapäeval ebakindla sõidustiili pärast liinibussi roolist kõrvaldasid ja kes sama päeva öösel tagasi rooli lubati, tegi bussiga Tartus avarii.
Pühapäeva õhtupoolikul helistasid AS-ile Taisto Transport kuuluvas liinibussis Võrust Tartu kaudu Tallinna sõitnud reisijad politseisse. Sõitjate väitel kaldus buss mitmel korral vastassuunavööndisse ning pidi isegi kraavi sõitma. Maaritsasse bussile vastu sõitnud politseinikud juhil alkoholijoovet ei tuvastanud, kuid firmast kutsuti kohale asendusjuht, kes istus 60-aastase Toivo asemel rooli.
Sama päeva öösel, kui viis minutit puudus esmaspäeva algusest, sõitis buss Tartus Turu tänaval otsa sõidutee keskel paiknevatele liiklusmärkidele. Roolis oli taas sama juht, kes päeval. Bussis viibinud üheksa reisijat avariis vigastada ei saanud.

Ilves selgitas venelastele Eesti ajalugu
President Ilves vastas eile online-intervjuus venekeelse uudisteportaali lugejate küsimustele.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves vastas BBCRussian.com-i ja vene internetiportaali Rambler.ru lugejate küsimustele, selgitades Eesti ajalugu ning rääkides muu hulgas ka oma vene päritolust.
Ajaloost kõneldes rõhutas Ilves, et Eestit okupeerisid nii Nõukogude Liit kui ka Saksamaa ning kumbki pool mobiliseeris eestlasi oma sõjaväkke. Ilves nentis, et eestlased ei saanud pahatihti ise poolt valida. "See ei olnud supermarket, et astud sisse ja valid endale sobiva režiimi. Eestlasi sunniti nende kahe kuritegeliku režiimiga ühinema," rõhutas president.
Rääkides Eesti-Vene suhetest ütles Ilves, et riikidevaheliste suhete parandamiseks ei oota ta Venemaalt mingit ajaloosündmuste pärast vabanduse palumist, kuid oleks vaja neid vähemalt tunnistada. "Kui me räägime eesti valvuritest Saksa koonduslaagrites, siis meil on selle pärast piinlik. Aga kuni Venemaal peetakse kangelasteks NKVD töötajaid, kes tapsid ja küüditasid inimesi, jääb see probleemiks," rõhutas president.

Autokoolide tase langeb iga aastaga
Sõiduõpetajate nappus sunnib autokoole kasutama kvalifitseerimata tööjõudu.
Üha kasvav juhiloa taotlejate hulk ahvatleb õpetajate kriisis autokoole kasutama kvalifitseeritud sõiduõpetajate asemel juhendaja tunnistusega autojuhte, mistõttu on langenud sõiduõppe kvaliteet ning lisaks jääb riigil saamata miljoneid kroone makse.
Autoregistrikeskuse eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul on selle aasta esimestel kuudel mullusega võrreldes eksamil käijate arv kümme protsenti kasvanud.
"Laulva revolutsiooni lapsed on jõudnud autojuhtimise ikka," ütles Kangur. 2005. aastal käis teooriaeksamil 33 342 ning sõidueksamil 39 516 inimest. 2006. aastal olid vastavad arvud juba 43 519 ja 45 089.
Kanguri sõnul on autokoolituse põhikonks praegu selles, et autokoolid on ülekoormatud ja seetõttu langeb ka kvaliteet. "Möödunud aastast alates on langus silmanähtav," lausus eksamiosakonna juhataja.

Tallinn kavatseb sotsiaalkorterite müügiotsuse tühistada
Tallinna linnavalitsus kavatseb homsel menetlusest tagasi võtta munitsipaalkorteriomandite otsustuskorras müügi Tallinna Kesklinna ja Nõmme linnaosades.
Tallinna linnavalitsus eesotsas uue linnapea Edgar Savisaarega on otsustanud menetlusest tagasi võtta kolm eelnõu, millega oleks müüdud otsustuskorras korterid Tallinna Kesklinna ja Nõmme linnaosades.

Parkimiskontrolörid võivad autoomanike tuvastamisel kasutada politsei abi
Aprilli algul laienenud tasulises parkimisalas parkivate autode omanike tuvastamiseks on parkimiskontrolöridel õigus kasutada politsei kaasabi.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul ei tasu inimestel, kes soovivad tasulises parkimisalas oma sõidukit tasuta parkida, sõiduki registreerimismärke eemaldada.
"Parkimisala laiendamise taga on eesmärk linnas liikluskoormust reguleerida. Meedias kõlanud üleskutse autonumbrite eemaldamiseks ei taga sõidukijuhtidele kindlasti soovitud eesmärki," ütles Mutli. "Selline käitumine autojuhi poolt on kindlasti taunitav ja ülekohtune kõigi teiste ehk parkimistasu maksvate auto omanike suhtes."
Parkimiskontrolöridel koostöös politseiga on õigus auto tasulisse parklasse teisaldada ja seejärel auto omanik kindlaks teha.
"Eesti vabariigis kehtiva korra kohaselt peavad olema kõikidel teeliikluses kastutavatel sõidukitel registreerimismärgid," ütles Tallinna transpordiameti juhataja, Andres Harjo.

Tallinn tahab igaks juhuks võtta 245 miljonit krooni arvelduskrediiti
Tallinna linnavalitsus kavatseb Hansapangalt käesolevaks aastaks võtta 245 miljonit krooni arvelduskrediiti, kuigi ilmselt kasutatakse seda raha vaid mõnel päeval aastas jooksul.
Tallinna linnavalitsuse korraldusega antakse finantsdirektorile Katrin Kendrale volitus allkirjastada aktsiaseltsi Hansapank ja Tallinna linna vaheline arvelduskrediidileping, millega avatakse Tallinna linnale arvelduskrediidi limiit mahus 245 miljonit krooni tähtajaga 31. detsember 2007.
Finantsteenistuse esialgse prognoosi kohaselt võib linnal tekkida arvelduslaenu kasutamise vajadus vaid mõnel päeval, tõenäoline on, et arvelduskrediiti 2007. aastal üldse ei kasutata.
Finantsteenistus saatis arvelduslaenu pakkumise kutsed neljale kohalikule pangale - Hansapangale, SEB Eesti Ühispangale, Sampo Pangale ja Nordea Pangale. Hansapanga pakkumine võeti vastu, kuna see on ainuke, mille puhul linn ei kanna mingeid kulusid, kui ta arvelduskrediiti ei kasuta, samuti on Hansapangal soodsaim intressimarginaal.

Buss number 17A suunatakse ümbersõidule
Seoses Nõmme teel algavate ehitustöödega suletakse enam kui kolmeks kuuks liikluseks Kotka tänava ja Tedre tänava ristmike vaheline lõik.
Seoses Nõmme tee rekonstrueerimistöödega suletakse antud lõik liikluseks alates 17. aprillist kuni 03. augustini 2007, teatas Tallinna pressiteenistus.
Liini number 17A autobussid suunatakse mõlemal suunal ümbersõidule, mis kulgeb marsruudil Endla tänav, Sõpruse puiestee, Linnu tee, Tondi tänav, A.H.Tammsaare tee ja Retke tee.
Buss peatub ümbersõidumarsruudile jäävates peatustes.
Nõmme tee rekonstrueerimisprojekti kohaselt ehitatakse sõidutee 1+1 rajalisena, rajatakse kõnni ja kergliiklusteed, uuendatakse tänavavalgustus, olulisematele ristmikele paigaldatakse foorid, lisaks rajatakse uued vee, kanalisatsiooni ja drenaažitorustikud, sidekanalisatsioon ja elektrivõrk.

Elevant Carl saab suurema maja
Elevandipulli uus kodumaja tuleb lõhkumiskindlam ja talitajatele turvalisem.
Loomaaia elevandipull Carl kolib jaanipäevast uude majja, mis annab emastele elevantidele rohkem ruumi ja muudab talitajate töö senisest turvalisemaks. Paksunahaliste kompleksi laiendamise eesmärk on luua elevantidele sobivad tingimused karjaeluks ja järglaste saamiseks.
Esialgu oli loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul elevandimaja juurdeehitus kavas lõpetada mai alguseks, et maist septembrini remontida emaste elevantide maja. Nüüd on selge, et aega kulub plaanitust enam. "Väiksed viivitused tekkisid sügisel seoses rahastamisega," ütles Kaal. "Päris seisma ehitus ei jäänud, aga igasuguste seadmete ja metalli tellimine lükkus edasi."
Kui aprilli lõpust hakkavad elevandid rohkem väljas käima, siis saab vanas majas kütte välja lülitada ja alustada sisetöid.

Arheoloogid jõuavad kaevetöödega peagi Vabaduse väljaku parklasse
Lähinädalatel kaevavad arheoloogid Moskva kohviku ette kaks kuuemeetrist auku.
Eelmisel nädalal jätkasid arheoloogid vabariigi aastapäeva paiku külma tõttu katkenud proovikaevamisi Vabaduse väljaku kõrval asuvatel tenniseväljakutel, lähinädalatel jõutakse töödega praeguse autoparkla alale. Kaevatakse aga selleks, et välja-kul oleva parkla saaks maa alla viia, nagu on linnal plaanis.
Praegu on tegemist veel proovikaevamistega. "Meie ülesandeks on Ingeri bastioni vallikraavi taguste säilinud kaitserajatiste müüride leidmine ja fikseerimine, mis võiks tulevase maa-aluse parkla ehitusele ette jääda," ütles arheoloogiafirma Agu EMS juhataja Guido Toos.
Põhimõtteliselt otsitakse vanadelt kaartidelt selgelt tuvastatavat umbes kahe meetri paksust paemüüri, mis kindlustas Harjumäge ümbritsenud vallikraavi väliskallast. Alles hiljem hakatakse neid päriselt välja kaevama.

Linn annab rohkem parkimiskaarte
Seoses kesklinna tasulise parkimisala piiride laiendamisega annab linnavalitsus sealsetele elanikele võrreldes senisega ligi 2000 parkimise sooduskaarti enam. Kui seni oli käibes ligi 3000 parkimise sooduskaarti, siis pärast tasulise parkimisala piiride laiendamist väljastatakse elanikele üle 5000 parkimisloa.

Libakontrolörid trahvivad taksosid
Linnavalitsus hoiatas, et Tallinnas tegutsevad taksode libakontrolörid, kes taksosid kontrollides küsivad protokolli koostamata jätmise eest 9000 krooni. Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on taksojuhtidelt pärineva informatsiooni põhjal selliseid juhtumeid esinenud paaril korral. Transpordiameti taksokontrollid esitavad alati ametilt saadud töötõendi.

Paberist sõidupiletite osakaal linna ühissõidukites väheneb veelgi
Transpordiamet otsib uut sõidupiletite trükkijat, kes toodaks aasta jooksul 11 miljonit piletit, mida on tunduvalt vähem kui eelmistel aastatel.
Tallinna transpordiameti peaökonomisti Mart Moosuse kinnitusel põhjustab väiksema trükiarvu ID-pileti edukus "ID-pileti rakendumise järel vähenes paberkandjal piletite vajadus märgatavalt. Samas on see on viimasel paaril aastal stabiliseerunud," lausus Moosus.
Moosuse arvates teeb elektroonilise pileti menukaks tema kasutamise mugavus. "E-riigi mõtte kohaselt loodi ID-pilet selleks, et kiirendada ja muuta mugavamaks sõitjate ja sõiduõiguse kontrollijate igapäevast elu. ID-piletit on kindlasti hõlpsam soetada kui paberpiletit, eriti nüüd, mil inimestel napib rahakotis sularaha, kuna enamik teenuseid on kättesaadavad pärast makset kaardiga või internetipangas," rääkis ta.

Liiklusõnnetus halvas Tallinna trolliliikluse
Õnnetus juhtus pühapäeval kell 23.18 Paldiski maanteel, kus Õismäe suunas liikunud sõiduauto BMW sõitis Soo peatuse lähedal vastu posti ja põgenes sündmuskohalt. Selle tagajärjel aga post murdus ning trolli kontaktliinid katkesid. TTTK töötajatel õnnestus kontaktliinid parandada ja trollide liiklus taastada esmaspäeva hommikul kell 7.18.
Õnnetuse tõttu oli häiritud 6. ja 7. liini trollide liiklus. Pühapäeva õhtul pärast liinide katkemist pidi Õismäe poole sõitma veel kolm 6. liini trolli ja kaks 7. liini trolli. Eile hommikul jäi õnnetuse tõttu ära viis 6. liini trolli ja kuus 7. liini trolli sõitu.

Ukraina kohtunikud keeldusid presidendi otsust läbi vaatamast
Ukraina konstitutsioonikohtu viis kohtunikku keeldusid seoses surve osutamisega käsitlemast president Viktor Juštšenko ülemraada laiali saatmise otsuse seaduspärasust.
"Määratud poliitilised jõud avaldavad jämedalt mõningatele kohtunikele ja tervele konstitutsioonikohtu koosseisule survet," vahendas RIA Novosti konstitutsioonikohtu kohtunik Petr Stetsjuki sõnu. Ta lisas, et selline olukord ei võimalda vastu võtta seaduslikku otsust.
Ukraina president Viktor Juštšenko kirjutas 2. aprillil alla ülemraada laialisaatmise otsusele ja määras uued parlamendivalimised 27. maiks. Ülemraada saadikud pöördusid konstitutsioonikohtu poole palvega kontrollida presidendi otsuse vastavust põhiseadusega.
Asja läbivaatamine pidi toimuma 11. aprillil.

Iraan laiendab oma tuumatööstust
Iraani aatomienergiaagentuuri juht teatas, et Iraan kavatseb laiendada oma tuumakütuse loomiseks vajalikke ettevõtmisi.
Ghenom Reza Aghazadehi sõnul paugaldatakse Natanzi tuumajaama 50 000 tsentrifuugi, vahendab BBC.
Eile teatas Iraan, et on võimeline tööstuslikul tasandil tuumakütust tootma.
USA väljendas uudise üle sügavat meelehärmi.

Gaasi OPEC-i loomine muutub reaalseks
Gaasi peamised eksportijad leppisid Kataris kokku gaasihinna kujunemise võimaluste uurimusgrupi loomises, mis on esimene samm gaasi OPEC-i moodustamise suunas.
Alžeeria, Iraani, Nigeeria, Venemaa ja Katari esindajad kinnitasid foorumil, et kavatsevad koostööd tugevdada, kirjutab The Times.
"Perspektiivis hakkame me liikuma gaasi OPEC-i loomise suunas, aga see võtab palju aega," sõnas Alžeeria energeetika minister Chakib Khelil.
Tema sõnul kuulub kõigepealt lahendamisele hinnakujunemise küsimus. "Gaasi hind ei kajasta selle reaalset maksumust," lisas minister.
Hinna kujunemise uurimusgrupp peab esitama aruande oma tööst järgmisel gaasi eksportijate foorumil, mis toimub Moskvas 2008. aastal.

Somaalia sisevõitluses on hukkunud üle 1000 inimese
Somaalia pealinnas Mogadishus on hiljutistes kokkupõrgetes hukkunud tänaseks enam kui 1000 inimest.
Pealinna peamise hõimu, hawijede, esindaja kinnitas, et viimase viiteistkümne aasta rängimates lahingutes on lisaks tuhandele hukkunule vigastada saanud veel vähemalt neli tuhat inimest, vahendab BBC.
Kokkupõrked puhkesid siis, kui valitsuse väed ja appitulnud Etioopia sõdurid astusid islamisti ja hawije mässuliste vastu. Möödunud aastal õnnestus valitsusvägedel Islamikohtute ühingu moslemivõitlejad pealinnast välja ajada, kuid nüüd on konflikt taas üles kerkinud,

Iraagis ründas pommiga naine politsei värbamiskeskust
Iraagis ründas pommiga varustatud naine politsei värbamiskeskust ja lasi end koos sellega õhku, rünnakus hukkus 14 inimest.
Rünnakus sai surma vähemalt 14 inimest ja veel umbes 20 inimest sai vigastada, vahendab BBC. Enamus rünnaku ohvritest olid politseinikukandidaadid.
Naissoost enesetapuründaja on Iraagis ebatavaline kuid mitte päris ennenägematu.

Austraalia kahekordistab vägede arvu Afganistanis
Austraalia saadab Afganistani oma praegusele 550 liikmelisele väekontingendile peaaegu teist sama palju lisaks.
Põhjus, miks lisajõudusid Afganistani saadetakse on selles, et Talebani võitlustahe ei ole aastate jooksul vähenenud, vahendab BBC.
Austraalia peaminister John Howard ütles, et ilma lisavägedeta ei ole Afganistanis võimalik võidukas olla. Ta palus oma kaasmaalastel valmis olla selleks, et kõik missioonile minevad sõdurid ei pruugi sealt elusalt tagasi tulla.
Afganistani saadetavate uute üksuste seas on vähemasti 300 Austraalia erivägede sõdurit, ülejäänud missioonile minejad on tavasõdurid.
Käesoleva aasta suveks jõuab Austraalia väekontingendi arv Afganistanis 950 sõdurini, järgmise aastaks loodetakse seda arvu veel tõsta umbes 1000 meheni.

Vene ajaleht kujutas prokuröri lõbutüdrukuna
Euroopa inimõiguste kohus võttis menetlusse Venemaa Primorski krai ajalehe Arsenjevskie Vesti ajakirjanike kaebuse prokuröri laimamise asjus.
Primorski kohus tunnistas Arsenjevskie Vesti toimetaja Irina Grebneva ja reporter Nadežda Alisimtšiki süüdi krai prokurör Valerii Vassilenko laimamises, kirjutab Kommersant.
Otsuse põhjuseks sai 2003. aastal ajalehes avaldatud kollaaž, kus prokuröri oli kujutatud kerglaste elukommetega naisena.
Grebneva sõnul tegid nad kollaaži näitamaks räpast valimiskampaaniat, millele õiguskaitseorganid ei reageerinud. "Me kasutasime Vassilnko nägu mitte konkreetse inimese vaid terve süsteemi kujuna," selgitas toimetaja.
Grebneva kinnitas, et kollaaži kasutati illustratsiooniks teksti juures, milles ei olnud kordagi mainitud Vassilenko nime. "Kollaaži eest ei saa kohut mõista!" lisas toimetaja.

Uuring: külmadel aladel soodustavad puud globaalset soojenemist
USA teadlaste hinnangul võivad lumiste piirkondade metsad kiirendada globaalset soojenemist, kuna puude võrad neelavad päikesekiirgust, mis muidu lumelt tagasi peegeldaks.
USA Teaduste akadeemia väljaandes avaldatud uuringu hinnangul võivad Euroopa, Siberi ja Canada männimetsad aidata kaasa globaalsele soojenemisele, vahebdab BBC.
Uurijate arvates on Maa jahutamisel ja pilvede loomisel kasu ainult troopilistest metsadest.
Uuringu autorid rõhutavad siiski, et mingil juhul ei taha nad soodustada puude mahavõtmist, kuna metsad on bioloogilise mitmekesisuse jaoks elutähtsad.

Ukrainas protestib ülemraada laialisaatmise vastu 50 tuhat inimest
Täna jätkavad parlamendi ja valitsuse pooldajad Kiievis suuri protestiaktsioone president Viktor Juštšenko parlamendi laialisaatmise otsuse vastu.
"Me suurendame oma jõudusid ja tänasest-homsest alates tuleb inimesi kokku 50-60 tuhat," vahendas RIA Novosti Regioonide partei fraktsiooni liikme Vadim Kolesnitšenko sõnu.
Ukraina president Viktor Juštšenko kirjutas 2. aprillil alla ülemraada laialisaatmise otsusele ja määras uued parlamendivalimised 27. maiks. Osa rahvasaadikuid pöördus konstitutsioonikohtu poole palvega kontrollida presidendi otsuse vastavust põhiseadusele.
Videot Ukraina sündmustest saab vaadata siit. 

Bagdadis kukkus alla USA helikopter
Bagdadi kesklinnas kukkus alla USA sõjaväehelikopter.
USA sõjaväe Iraagi-esindaja sõnul ei ole praeguseks midagi täpsemat teada, vahendab BBC.
Õnnetuse toimumispaik on ümber piiratud ja sündmuse asjaolusid uuritakse.

Prantsuse tuumaelektrijaamas peatati erakorraliselt reaktori töö
Prantsuse linnas Dampierre'is asuvas tuumaelektrijaamas peatati eile erakorraliselt kolmanda reaktori töö.
Reaktori väljalülitamise põhjuseks oli reaktori vooluringis avastatud rike, vahendas lenta.ru.
Aatomiobjektide erakordsete juhtumite rahvusvahelise seitsmepallise skaala järgi hinnati vahejuhtumit ühe palliga.

Kanada üritab mugavusriigi mainet kaotada
Konservatiivne valitsus vaatab üle topeltkodakondsust lubava seaduse, sest paljud riigialamad kasutavad küll pakutavaid hüvesid, kuid makse ei maksa.
Suvel tekkis Ottawas uus mõiste - mugavuskanadalane. Üldjoontes tähistab see Kanada kodakondsuse saanud inimest, kes elab alaliselt mõnes muus riigis ega tasu vahtralehemaale makse, kuid loodab kriisiolukorras Kanada abile.
Loomulikult oli uudissõna tekke põhjuseks Liibanoni kriis, mille jalust päästeti 15 000 kanadalast. Neist seitse tuhat, kellest igaühe aitamisele oli valitsus äsja kulutanud u 6300 Kanada dollarit (üle 63 000 krooni), pöördus aga mõne aja pärast oma päriskoju Liibanoni tagasi.
Sellised rahakoti pihta käivad juhtumid ongi sundinud konservatiivset valitsust 1977. aastast kehtivat topeltkodakondsust lubavat seadust muutma.
Paljud asjatundjad on soovitanud Kanadal kehtestada sarnase süsteemi USA-ga, kes nõuab kodanikult maksude tasumist olenemata sellest, millises riigis inimene elab.

Kahe Prantsuse gigandi heitluse võib võita kolmas
Eile alustasid tosin presidendikandidaati ametlikult 12 päeva kestvat kampaaniat.
Seni on Prantsuse presidendiheitlust nähtud peamiselt vastasseisuna konservatiiv Nicolas Sarkozy ja sotsialist Ségolène Royali vahel, kuid tegelikult on juba mitu nädalat nende selja taga jalgealust kindlustanud kolmas, tsentristlik kandidaat François Bayrou.
Ja juhul kui ta suudab end kampaaniaga 22. aprillil esimeses valimisvoorus kahe edukama kandidaadi hulka viia, võib Bayrou olla ka juba peamine favoriit riigipea kohale.
Eri küsitlusfirmad pakuvad kandidaatidele toetusprotsente seni kindlas järjekorras. Sarkozy poolehoidjaid on 26-31 protsenti valijaist, Royali 22-26, Bayrou 18-21, parempopulist Jean-Marie Le Peni 12-16 ja trotskist Olivier Besancenot' 3,5 -5 protsendi suuruse toetajaskonna ees. Kui teises voorus on vastamisi Sarkozy ja Royal, jääb peale Sarkozy. Kui aga rinda pistaksid Sarkozy ja Bayrou, võidaks ilmselt Bayrou. Ja Bayrou ülekaal heitluses Royaliga oleks veelgi suurem.

Vangla naabruses tegutsenud narkolabori pidaja taotleb ennetähtaegset vabastamist
Harju maakohus arutab neljapäeval narkolabori, mille juured ulatusid väidetavalt vene maffiani, pidaja Heldur Luhteri ennetähtaegset vabastamist.
Luhter mõisteti 2004. aastal narkokuritegude eest lihtmenetluse käigus 4,5 -aastaks vangi, vabanema peaks mees 2008. aasta alguses.
2003. aastal augustis paljastas politsei Tallinna vangla naabruses tegutsenud narkolabori, mille pidajaks osutus juba Nõukogude ajast tuntud kelm Heldur Luhter.
Laboris ja mehe elukohas oli lähteainet ligi 750 000 ecstasy tableti valmistamiseks. Tegemist oli tollel hetkel väidetavalt suurima Põhjamaades tabatud ecstasy-kogusega.
Helduri renditud ruumidest leidis politsei eest hästi sisustatud narkolabori, kuhu oli ecstasy-tablettide vorpimiseks soetatud suure töövõimsusega masin. Korraga 36 tabletti teinud masin oli politsei sisenemise ajaks jõudnud valmistada ligi kaks kilo ehk umbes 10 000 beežikat risti-logoga ecstasy-tabletti. Samast leidis politsei ligi 500 grammi tablettide pulbrilist lähteainet. Suurim saak ootas politseinikke aga Helduri elukoha ja garaaži läbiotsimisel, kust peale kümnete tablettide leiti anumatest üle 100 liitri vedelal kujul ecstasy't, millest saanuks pärast pulbristamist hinnanguliselt 750 000 tabletti.

Politseinikud tabasid üle 220 km/h kihutanud juhi
Täna varahommikul peatas patrull Saue vallas Pärnu maanteel kihutanud BMW, mille kiiruseks mõõdeti 223 km/h.
Antud rikkumise eest võib sõiduki roolis olnud 41-aastast Olegi oodata rahatrahv kuni 12 000 krooni või kuni 30 päeva aresti. Lisakaristusena võib ära võtta juhtimisõiguse kuni kuueks kuuks, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Harri Mardisoo sõnul on selline vastutustundetu kihutamine eluohtlik.
"Sellisel kiirusel ei suuda juht piisavalt kiiresti reageerida võimalikele ohtudele. Sõidukijuhtidel tuleb aru saada, et teedel kehtestatud piirkiirus on kõigi liiklejate turvalisuse tagamiseks ning vahel on ka 90 km/h liiga palju," ütles Mardisoo. "Kindlasti jätkame liiklusjärelevalvet teedel, et ära hoida kiiruseületajate poolt põhjustatud õnnetusi," lisas komissar.

Pühade ajal on rüüstatud kahte kalmistut
Politsei teatel on vandaalitsetud nii Haapsalu vanal kalmistul kui ka Põltsamaal asuval õigeusu kalmistul.
Haapsalu politseijaoskonna pressiesindaja sõnul avastati esmaspäeval kella 10 paiku, et Haapsalu vanal kalmistul on ümber lükatud ja lõhutud 13 risti ja hauaplaati. Politsei on alustanud juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.
Jõgeva politseijaoskonna pressiesindaja sõnul teatati reedel, 6. aprillil politseile, et Põltsamaa vallas Kuningamäe külas asuval õigeusu kalmistul on ära lõhutud kaks hauaplaati ja kaks puidust risti, kolmas rist on maa seest välja tõmmatud ja visatud eemale.

Kasiinokülastajad lõhkusid WC sisustust
Võrus ühes kasiinos aset leidnud kakluses lõhuti WC pott ning osa tualettruumi seinast.
7. aprilli varahommikul sai Falck Lõuna-Eesti väljakutse ühte Võru linna kasiinosse, kus kaks kasiinokülastajat olid omavahel tülli pööranud.
Kasiino WC-s käis nii äge kaklus, et kannatada olid saanud nii tualettruumi sein, milles suur auk, kui ka WC-pott.
Tekitatud kahju võib küündida kuni paarikümne tuhande kroonini.
Kaklejad lahutati ning anti üle politseile.

Politsei peatas noore autojuhi hoiatuslaskudega
Täna öösel tuli politseil tulistada kuus hoiatuslasku, et peatada 1988. aastal sündinud alkoholijoobes Andri juhitud BMW.
Kella 00.25 ei reageerinud Tartus Jaama ja Papli ristmikul politseinike peatamismärguandele sõiduauto BMW 320i, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Patrullpolitseinikud asusid linnast välja sõitvat masinat jälitama. Mäksa vallas Melliste külas tulistas konstaabel põgeneva auto peatamiseks kuus hoiatuslasku, mille peale juht oma masina ka peatas.
Sõidukit juhtis alkoholijoobes Andri (s 1988), masinas viibis ka alkoholijoobes 16-aastane tütarlaps.
Juhi andmete kontrollimisel selgus, et tal on juba kehtiv karistus joobes juhtimise eest.

Naine süüdistab Eesti Posti võltsitud raha levitamises
Narva pensionär kaebas politseile, et sai postkontoris pensioni välja võttes võltsitud rahakupüüri.
Eelmisel kolmapäeval jäi võltsitud 500-kroonise rahatähega ühes Narva kaupluses vahele eelnevalt kriminaalkorras karistatud pensionär Taisa (69), kirjutab Postimees. Naine teatas seepeale politseile, et oli samal päeval käinud postkontorist pensioni välja võtmas ning et võltsitud rahatäht oli pensioniraha hulgas.
Eesti Posti avalike suhete juht Inge Suder ütles, et juhtum, kus postiasutus on sattunud kahtluse alla väidetavalt võltsraha väljastamisega, on esmakordne. "Tegelikult tuleb ju raha pangast ning kindlasti on see pangas enne pakkimist kontrollitud," rääkis ta. "Ma küll väga kahtlen, et midagi sellist võiks juhtuda."
Politsei alustas menetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb võltsitud maksevahendi kasutamist. Süüdlast ähvardab kuni viieaastane vangistus, ent kui süüdlaseks osutub juriidiline isik, on karistuseks kas rahatrahv või firma sundlõpetamine.

Pärnumaal hukkus tulekahjus vanem mees
Ööl vastu tänast hukku Pärnumaal Halinga vallas Vahenurme külas kortermajas puhkenud tulekahjus vanem mees.
Teate tulekahjust sai päästeamet täna öösel kell 1.27. Põlema oli läinud madrats, kustutustööde käigus leiti ruumist hukkununa vanem mees.
Teise korruse korterist viidi tervisekahjustusi saanud naine Pärnu haiglasse.

Uued Dunlopi suverehvid võimaldavad juhtidel teed tunnetada
Dunlop toob 2007. aasta suve jooksul turule kolm uut suverehvi tüüpi, mis on kõik suunatud Euroopas kiiresti kasvavale suure mootorivõimsusega autode turuosale.
Kõik Dunlopi uued rehvid on välja töötatud Touch Technology abil, mis on unikaalne viis kombineerida mitut erinevat tehnoloogiat, et muuta rehvid juhile kiiresti ja täpselt teeolusid edastavaks. Lisaks kõigele muule on Dunlop välja töötanud erilise tehnoloogia, mis muudab rehvi ja velje vahelise kokkupuute tihedamaks, et võimaldada eriti kiiret ja täpset tagasisidet. Touch Technology parandab juhi võimet teed tunnetada, suurendab sõidunaudingut ning aitab sõidupiiride avastamisel kontrolli säilitada.
Dunlop SP Sport Maxx GT on uus esmaklassiline rehv Dunlopilt. See rehv on suunatud eriti suure mootorivõimsusega autodele, mille puhul on prioriteetideks sõidunauding ja ülihea haarduvus kuival pinnal. Hea ehitusega asümmeetriline turvismuster ning motospordist inspireeritud kummisegu võimaldavad kuival teel uskumatut pidavust. Kõvad tugevdatud sisemised mustriplokid annavad juhile tagasisidet ning seega võimaldavad piiride kompamisel mõningasi lisavõimalusi. Lisaks on Dunlop Sport Maxx GT juhtimisvõime äärmiselt hea ning märjal teel on pidurdusmaa väga lühike. Dunlop SP Sport Maxx GT on saadaval alates mõõdust 18 tolli.

M.A.C tõusis Kaubamaja enimmüüdud eksklusiivkosmeetika brändiks
Kaubamaja avas 30. märtsil Ilumaailmas Eestis esimese eksklusiivse M.A.C kosmeetika väljapaneku.
M.A.C tõusis kohe esimestel päevadel müüduimaks kosmeetikabrändiks ja on seda siiani. Tallinna Kaubamajas avatud M.A.C shop in shop on esimene Balti riikides ja Soomes, teatas Tallinna Kaubamaja.
"Kindlasti on sellise edu taga M.A.C toodete laialdane tuntus kogu maailmas," rääkis Tallinna Kaubamaja ASi ilutoodete peaostujuht Viktoria Gurjev. "M.A.C on üheks maailma meigitrendide loojaks ja hinnatud bränd nii jumestuskunstnike kui ka igapäevaste tarbijate seas. Müügiedu näitab, et ka Eestis oli see väga oodatud bränd, mis võeti kohe esimestel päevadel omaks."
M.A.C toodete heade müügitulemuste põhjus on kindlasti ka pisut soodsam hinnatase võrreldes teiste luksuskosmeetika brändidega. "Kindlasti jääb M.A.C müügiedetabeli tippu ka tulevikus," rääkis Viktoria Gurjev.

Domina Inn City hotelli täitumus oli märtsis 63 protsenti
Domina hotelliketti kuuluva Domina Inn City hotelli täitumus oli märtsis 63 ja Domina Inn Ilmarise hotelli täitumus 40 protsenti.
Domina Inn Ilmarise hotelli operatiivjuhi Teele Rohtla sõnul oli nii Ilmarise kui City hotellide täitumus eelmiste aastate märtsikuudega võrreldes ja ka aastate lõikes keskmine ja peagi saabuva kõrghooaja ettevalmistusseisundile vastav.
Samas kasvas Domina Inn City hotelli täitumus veebruariga võrreldes 5% ja ületas eelmise aasta märtsi tulemust 3% võrra. Sarnaselt veebruarikuule eelistasid hotellis enim ööbida Soome turistid, moodustades klientuurist 21 protsenti. Märgatavalt oli suurenenud Norrast pärit külaliste osakaal, 16%-ni ning 10% tähistas endiselt esikolmikus püsivat Inglismaalt tulnute hulka.
Domina Inn Ilmarise hotelli külastajate osas oli veebruariga võrreldes muutuseks norralaste ja inglaste osakaalu vähenemine ning Soomest pärit külaliste 26%-ni suurenenud osakaal. Endiselt tuli palju turiste Saksamaalt ja Venemaalt, vastavalt 12% ja 11%, ületades paari protsendi võrra veebruarikuu näitajaid.

Levira WiMAX-i leviala katab enamiku Järvamaast
AS Levira käivitas aprilli alguses kaks täiendavat WiMAX tugijaama Järvamaal.
Lisaks Koeru telemastile paigaldati uued tugijaamad Paide ja Türi linna, teatas ettevõte.
Levira on välja ehitanud WiMAX-tehnoloogial põhineva internetivõrgu, mis katab tänaseks juba suurema osa Eestimaast.
Levira laribateenuste divisjoni direktori Raivo Kasepuu sõnul jätkab ettevõte lubatud WiMAX-võrgu laiendust ja uute tugijaamade lisandumisega on nüüd ka enamik Järvamaast kaetud.
"Lisaks Järvamaa 3-le tugijaamale täiendavad meie leviala Järvamaal naabermaakondade WiMAX-võrgud, millega saab võimalikuks teenuse pakkumine suuremal osal Järvamaast. Hetkel on veel lahenduseta vaid põhjapoolne osa maakonnast, kuid ka selle piirkonna katmine on Levira plaanides," märkis Kasepuu.

Täna selguvad selle aasta parimad toiduained
Täna toimub Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja TTÜ Toiduainete Instituudi poolt läbiviidava, Eesti ainsa professionaalse toiduainete konkursi "Parim Toiduaine 2007" lõppvoor, kus hindamiskomisjon valib välja alagruppide võidutoodetest "Parim Toiduaine 2007" võitja.
Sealsamas valitakse "Parim Toit Tervisele 2007", mille juuures degusteerimisele eelnes põhjalik tutvumine kandideerivaid tooteid puudutava infomaterjaliga toitumisspetsialistide poolt ning Kuldmärgid antake veel kategooriates "Parim Jook 2007" ja "Parim Alkohoolne Jook 2007".
Lõppkomisjoni on kutsutud aukülalisena osalema ka endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo.
"Parim Toiduaine 2007" konkursi alagruppide võitjad selgitati välja professionaalidest moodustatud komisjonide poolt 27. - 29. märtsil.
Komisjonide töös osales kokku 50 eelneva koolituse läbinud professionaalset hindajat, kes kolme päeva jooksul maitsesid ja hindasid kokku 150 toodet.

Saksa tööstusdisaini suurkuju Peter Raacket tuleb Eestisse
30.-31. märtsini Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel Stuttgardis toimunud disainikonverentsi tulemusena on oodata sel aastal siia Saksa tööstusdisaini suurkuju Peter Raacket, Stuttgardi äridelegatsiooni visiiti ning Eesti disainerite koostööd Saksa kunstnike ja tootjatega.
"Eesti igatseb vähendada allhangetele suunatud ettevõtete osakaalu ja keskenduda innovatiivsetele lahendustele. Seetõttu otsustaski Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ettevõtmisele õla alla panna," selgitas EASi esindaja Saksamaal Riina Leminsky.
Sügisel peaks avanema ka uued loovtööstust toetavad programmid, kus ettevõtetel avaneb võimalus saada tuge tootearenduseks ja kaasata loomisprotsessi disainereid-konsultante. "Peaasi, et ettevõtted pakutavate võimalustega kaasa tulevad," sõnas Leminsky.
"Ettevõtmine tõestas selgelt Eesti disainimaastiku värskust. Koostöö sakslastega jätkub juba sügisel. Midagi lihtsamat, odavamat ja tõhusamat disaini ja ettevõtluse arendamiseks on riigil raske välja mõelda ning seepärast oleks mõistlik selliseid algatusi edaspidigi toetada," kommenteeris sündmust oma firma KNOK tootedisainer Martin Pärn. "Kui disainerid on ennegi koos üritusi korraldanud, siis ettevõtete kaasamine oli uus ja õnnestunud käik," lisas ta. "Konverents andis võimaluse tutvuda kohalike tootjate ja disainerite mõttelaadiga, et edendada ekspordiplaane," iseloomustas saadud kasu Aquator OÜ disainer Sven Sõrmus.

Osturalli saab homme avapaugu
Homsest antakse stardipauk viiele Osturalli päevale Kaubamajas.
Kokku oodatakse Osturallile Tallinna ja Tartu Kaubamajades ligi 400 000 külastajat ja kaupu plaanitakse müüa enam kui 40 miljoni krooni eest, teatas Tallinna Kaubamaja.
"Osturallide suure menu põhjuseks on kindlasti hoolikalt valitud kaubavalik," ütles Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel. "Seekord tuleme välja seninägematu pakkumisega ja müüme esmakordselt Osturalli raames ka autosid. Tallinna ja Tartu Kaubamajas pannakse müüki 10 Kia Picantot hinnaga 89 900 krooni."
"Osturallidest on kujunenud omaette sündmused, kuhu tullakse eelolevaks hooajaks soodsalt kaupu soetama, aga ka rõõmsat melu nautima. Toimuvad erinevad loosimised ja mängud, inimesi lõbustavad päevajuhid ja artistid," rääkis Enn Parel. "Kevade puhul oleme Tallinnas Kaubamaja poolsele küljele loonud ka välimüügi võimalused. Esmakordselt toimub väljas suur muusika- ja raamatulaat, kontoritöötajad saavad välitelkidest haarata kaasa sobiliku lõunaeine: pakume grilltooted, saiu ja pirukaid, jäätiseid ja värskeid puuvilju."

Värvikeskuste Grupi käive oli ligi 140 miljonit krooni
Sadolini Värvikeskuse kaubamärgi all tegutseva Värvikeskuste Grupp OÜ 2006. aasta käive oli auditeerimata andmetel 133,9 miljonit krooni, mis on üle 32 protsendi võrra suurem kui 2005. aastal.
Värvikeskuste Grupi tegevjuhi Olle Saare sõnul põhineb ettevõtte käibe ja kasumi kasv heale kliendisuhtele. "Usun, et meie tegevuse edu põhiliseks teguriks on klienditeeninduse rolli tähtsustumine kaubanduses üldiselt. Meie poolt pakutav professionaalne klientide nõustamine on turul hetkel üsna ainulaadne," selgitas Saare, kelle sõnul on ettevõtte eesmärgiks olla äriklientide jaoks eelistatuim partner värvide ja viimistlusmaterjalide müügi valdkonnas. Samuti soovitakse Saare kinnitusel olla parim maalritööde materjalidele, teadmistele ja teenindusele spetsialiseerunud lahenduste pakkuja Eestis.
"Ettevõtte uuteks väljakutseteks on pakkuda senisest enam kvaliteetseid erilahendusi, mis aitaksid kliendil kiiremini, lihtsamalt ja odavamalt häid tulemusi saavutada. Üheks sammuks siinkohal on elektriliste pihustusseadmete ja fassaadisüsteemide müük, millega lähiajal ka alustada plaanime," lisas Saare.

Viking Motors laiendas Riia autokeskust
Viking Motors laiendas Riia kesklinnas asuvat autokeskust, eelmisel nädalal avati lisaks Saabi salongile ka Cadillaci ja Corvette'i salong ning Hummeri salong.
Jaanuaris ostis Viking Motors Riia kesklinnas paikneva Läti firma E&S Auto, mis oli alates 1996. aastast olnud Saabi sõiduautode ametlik esindaja Lätis.
"Läti autoturg kasvab jõudsalt ja on palju suurema potentsiaaliga kui Eestis. Selle aasta esimeses kvartalis registreeriti Lätis 68% rohkem uusi sõiduautosid kui aasta tagasi samal ajal. Eestis oli kasv 46%. Uue Cadillaci, Corvette'i ja Hummeri salongi avamisega muutus meie Lätis pakutav mudelivalik mitmekülgseks ja ahvatevaks, sellele annab kinnitust ka esimeste päevade suur salongikülastatavus. Esimesi müügitulemusi ootame aprillis, aga eks õige hoo peab autokeskus saama sisse hiljemalt sügiseks," ütles Viking Motors AS nõukogu esimees Peter Kalli.

Sampo Liidrite Foorum pakub alternatiivseid vaateid juhtimisele
Täna pärastlõunal toimuval Sampo Liidrite Foorumil on peaesinejaks alternatiivne äriguru ja kirjanik Geoff Burch.
Paljude juhtimisalaste raamatute autor ning sädelev esineja Geoff Burch selgitab vaimukate lugude abil, kuidas luua ettevõtlikku organisatsioonikultuuri, teatas Sampo.
Eesti ärikeskkonnas toimivatest juhtimise käibetõdedest ja võimalustest kasutada tervet mõtlemist juhtimisotsuste tegemisel räägib Raivo Vare, hinnatud arvamusliider juhtimise ja ettevõtluse alal.
Sampo klientidele ja koostööpartneritele suunatud konverentsi juhatab sisse Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe ning foorumit modereerib IT Kolledži õppejõud ja visionäär Linnar Viik.
Sampo Panga juhatuse esimehe Aivar Rehe sõnul toob alternatiivne mõtlemine äris sageli häid tulemusi. "Kui juhtida oma ettevõtet teada-tuntud raamatutarkuste kohaselt, on raske konkurentidest eristuda ja neid edestada. Meie meelest on oluline inspireerida juhte leidma originaalseid ja alternatiivseid lahendusi," ütles Rehe.

Riigikontroll leidis tehnikaülikooli varakasutuses puudusi
Riigikontrolli täna avaldatud audit teeb Tallinna tehnikaülikoolile (TTÜ) tõsiseid etteheiteid varade kasutamise ning riigihangete seaduse nõuete eiramise kohta.
Riigikontrolli auditi järgi puuduvad ülikoolil 2005. aastal ja 2006. aasta esimesel poolel esitatud majandustegevuse ülevaates dokumenteeritud koondandmed selle kohta, kui palju põhivara kasutab ülikool oma tarbeks ja kui palju on antud teiste isikute kasutusse ning kui palju seisab pinda tühjana.
"TTÜ ei olnud enamikul juhtudest korraldanud avalikke enampakkumisi ruumide üürile andmiseks. Osal juhtudest olid üürilepingud sõlmitud ülikoolile mitte soodsatel tingimustel," seisab auditis.
Põhivara ümberhindamise kohta on ülikool tellinud küll eksperdihinnangud, kuid raamatupidamisarvestuses on vara ikkagi omavoliliselt mitu korda odavamalt kajastatud. Puudusid juhtkonna hinnangud, miks eksperdihinnangutega ei arvestatud.

Uuring: eestlased pole säästmiseks valmis
SEB Ühispanga Elukindlustus esitles täna Turu-uuringute AS poolt läbiviidud pensioniuuringut, milles selgub, et eestlased ootavad oma pensionipõlve optimistlikult, kuid samas pole valmis selle nimel suurt midagi säästma.
SEB Elukindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on inimestel optimistlikud ootused seoses ees ootava pensionieaga.
"Soovitakse kõrvutada ennast välisriikide pensionäridega, kes elavad pensionipõlves head elu. Arenenud riikides, kus elatustase kasvab, on just pensionärid need, kes aastate jooksul kogutud säästusid ja vara reisides ja hobidele realiseerivad," ütles Holst SEB vahendusel.
Kuigi Eesti kuulub Euroopa Liitu ja riigi majandusnäitajad näitavad positiivset trendi, on üksikisiku säästuvalmidus pensionipõlveks madal. Holsti sõnul on see nii ennekõike keskmise ja keskmisest madalama palga saajatel, kes toetust tulevikus enim vajaksid.

Ekspress Grupi aktsia hind jätkas tõusu
Ekspress Grupi aktsia hind tõusis teisel kauplemispäeval 115 krooni piirimaile.
Tänase päeva keskmine müügihind on aktsial olnud 114, 98 krooni. Tehinguid on tehtud 21,3 miljoni krooni eest. Viimased tehingud on tehtud 115 kroonist kõrgema hinnaga.
Aktsia müügihind avaliku pakkumise käigus oli 92,3 krooni.

Väinamere Liinid teenindas kvartalis üle 283 tuhande reisija
Saaremaa Laevakompanii tütarfirma Väinamere Liinid teenindas 2007. aasta esimeses kvartalis Kuivastu-Virtsu liinil ligi 216 tuhat reisijat ning Heltermaa-Rohuküla liinil ligi 68 tuhat reisijat.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kasvas reisijate vastavalt 33 protsenti ning 86 protsenti, teatas firma pressiesindaja.
Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on reisijate arvu kasv tingitud eelkõige nõudluse regulaarsest iga-aastasest suurenemisest, aga ka tänavusest jäätee lühikesest kasutusajast.
Edu ühe põhjusena toob Hiiuväin välja ka ettevõtte paindlikkuse ja kiire reageerimise nõudluse muutumisele.
"Meie initsiatiiviga teha vastavalt vajadusele lisareise on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning saarte maavalitsused seni hästi kaasa tulnud, mistõttu ei ole tekkinud ka pikki järjekordi," ütles Hiiuväin ja lisas, et pidevalt kasvava reisijate arvu teenindamiseks on firma graafikusse lisanud regulaarseid öiseid reise.

PRIA toiduabi avalik riigihange nurjus
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) tunnistas nurjunuks riigihanke, mille eesmärgiks oli leida toiduainetööstus, kes valmistaks Euroopa Liidu (EL) turukorraldusmeetmete käigus kokku ostetud teraviljast heategevuseks antavaid toiduaineid.
PRIA jätkab läbirääkimisi pakkujatega, et jõuda mõlemaid pooli rahuldava lepinguni.
Kokku esitas avaliku riigihanke käigus oma pakkumise neli ettevõtet. Nii esialgu parima pakkumise teinud OÜ Malsena kui ka paremuselt teise pakkumise teinud OÜ Markilo võtsid oma pakkumised tagasi, Liprama Vilnius UAB ei vastanud täiendavatele järelepärimistele ning Myllyn Paras OÜ toodangu transpordikulud ei mahtunud etteantud piiridesse.
"Ilmselt ei arvestanud ettevõtted teravilja turuhinna muutustega," tõi PRIA toetuste osakonna juhataja asetäitja Marge Sklave välja ühe põhjuse, miks parima pakkumise teinud ettevõtted lõpuks loobusid. Hanke kuulutas PRIA välja eelmise aasta detsembri lõpus.

Eesti Post avab Elvas uue postkontori
Eesti Post avab täna Elvas, Puiestee 1 asuva uue postkontori.
"Linlaste jaoks on uus postkontor kaubanduskeskuste lähedal ja kliendisaal on suurem," ütles Eesti Posti juhatuse esimehe asetäitja Jaan Tuul. "Saame tõsta postisaadetiste töötlemise kiirust ja väljastamist, mis tagab parema kvaliteedi. Klienditeeninduse tase tõuseb, klientidele jääb rohkem ruumi kliendisaalis, parem juurdepääs nii ratastooli kui ka lapsevankriga."

Pärnu randa tuleb sel aastal restoran
Supelsaksad, kes papptaldrikult rasvase grillvorsti ja friikartulite vitsutamist seisusekohaseks ei pea, saavad algaval suvel nautida hõrke roogi ning lauateenindust Sunset Clubi esises terrassrestoranis.
"Meil on kavas teha uhke restoran korraliku mööbli, laudlinade, valgustuse ja päris nõudega," rääkis Sunseti majandava Helio VII OÜ omanik Olga Aasav Pärnu Postimehele.
15. maiks valmivasse restorani tuleb 100 kohta ehk 25 lauda. Ruumi jääb kokteilibaari ja väliköögi tarvis.
See, kas inimene istub praadi nautima trussikutes või tõmbab seks puhuks smokingu selga, sõltub Aasavi kinnitusel igaühe esteetikameelest.

Leedu muutub Baltika suurimaks turuks
Baltika avab täna Kaunase uusimas kaubanduskeskuses Kaunas Akropolis Montoni, Baltmani, Ivo Nikkolo ja Mosaici kauplused, sellega muutub Leedu müügikohtade arvult Baltika suurimaks turuks.
Baltika arendusdirektori Jaan Järve sõnul on Leedu esimene välisriik, kus Baltikal on enam kauplusi kui Eestis. "Usume, et Leedu läheb Eestist lähiajal ette ka käibenumbritelt," on Jaan Järv optimistlik.
Ettevõtte Leedu turu juhi Daina Daubare sõnul on Leedu Baltikale kiiresti kasvav turg, kus ettevõtte kaubamärgid on väga populaarsed. "Viie aastaga on Leedus kaupluste arv neljakordistunud, kasvades seitsmelt 30ni, samas võiks uusi ostukohti avada veelgi," kinnitas Daubare.
Baltikal on Leedu turul kokku 30 kauplust, neist 11 asuvad Kaunases. Leedule järgnevad kaupluste arvult Eesti ja Venemaa turud. Leedu oli 1993. aastal Baltika esimeseks välisturuks, kuhu siseneti kaubamärgiga Baltman.

Meerits: väikeinvestorite arv kasvab sadade tuhandeteni
Väikeinvestoreid puudutavad seadusemuudatused tõstavad Eesti investorite liidu juhatuse liikme Heldur Meeritsa sõnul väikeinvestorite arvu praeguselt 15 000 - 20 000-lt sadade tuhandeteni.
Viimasel erakondade ja finantsorganisatsioonide ümarlaual otsustati muuta tulumaksuseadust nii, et eraisikust ning juriidilisest isikust investorite investeeringute maksustamine põhineks ühesugusel alusel, teatas investorite liit. Seadusemuudatusi toeatab valitsuse koalitsioonilepe. Peamine maksumuudatus puudutaks investeeringutest saadud tulude uuesti investeeritava osa tulumaksust vabastamist, nii nagu ettevõtted ei maksa investeeritavatelt summadelt tulumaksu.
"Antud seadusemuudatus on reaalne samm olemasolevate väikeinvestorite huvide kaitsel ja ilma kahtluseta aitab maksustamistingimuste võrdsustamine suurendada väikeinvestorite arvu praeguselt 15 - 20 tuhandelt sadade tuhandeteni, tõstes Eesti arenenud riikide tasemele," ütles investorite liidu juhatuse liige Heldur Meerits.

Prantsuse moekontsern ostab Puma ära
Prantsuse moekontsern Pinault-Printemps Redoute tahab ligi 5,56 miljardi euro eest ära osta Saksa spordikaupade tootja Puma.
Pinault-Printemps Redoute tegi oma tütarettevõtte Sapardise kaudu ostupakkumise maailma suuruselt kolmandalale spordijalanõudetootjale Pumale, vahendab Dagens Industri. Pinault pakub Puma eest 5,56 miljardit eurot ehk umbes 88,96 miljardit Eesti krooni.
Pinault-Printemps Redoute kontserni kuuluvad praegu teiste seas ka tuntud luksuskaubamärgid Gucci ja Yves Saint Laurent.
Puma on juba mõnda aega olnud ostupakkumisetele avatud ja varem spekuleeriti, et ostust on huvitatud Ameerika gigant Nike.
Puma asutaja on Rudolf Dassler, kelle vend Adolf on Adidase asutaja. Adidas on Saksamaa suurim spordijalanõudetootja, Puma on seni tema järel teisel kohal olnud.

Kaubavahetuse puudujääk kärises aastaga ohtlikult palju
Eksport SRÜ riikidesse suurenes 50 protsenti
Eesti kaubavahetuse bilansi puudujääk oli eelmisel aastal 45,8 miljardit krooni, varasema aastaga võrreldes suurenes puudujääk 14,2 miljardi krooni võrra ehk 45 protsenti.
Kaubavahetuse aastakäive oli eelmisel aastal 284,8 miljardit krooni, sellest eksport 119,5 miljardit krooni (42%) ja import 165,3 miljardit krooni (58%). Aastakäive suurenes 2006. aastal sellele eelnenud aastaga võrreldes 27%, eksport 24% ja import 29%, teatas statistikaamet.
2006. aastal veeti kaupu 151 riiki ja toodi sisse 126 riigist. 94 riigiga oli kaubavahetuse bilanss positiivne.
Euroopa Liidu riikide (EL-25) osatähtsus ekspordis oli 65% (2005. aastal 78%) ja SRÜ riikide osatähtsus 11% (2005. aastal 9%). Eksport EL-i riikidesse suurenes 2,2 miljardi krooni võrra ehk 3% ja SRÜ riikidesse 4,2 miljardi krooni võrra ehk 50%.
Euroopa Liidu riikide (EL-25) osatähtsus impordis oli 74% (2005. aastal 76%) ja SRÜ riikide osatähtsus 16% (2005. aastal 12%). Import EL-i riikidest suurenes 24,7 miljardi krooni võrra ehk 25% ja SRÜ riikidest 11,6 miljardi krooni võrra ehk 78%.

Töötute arv kahanes aastaga veerandi võrra
Märtsi viimase päeva seisuga oli tööturuametis registreeritud 14 257 töötut ehk 2,2 protsenti tööealisest elanikonnast, aastaga on töötus vähenenud 25,8 protsenti.
Võrreldes selle aasta 28. veebruariga oli tööturuametis registreeritud töötuid 182 inimese võrra ehk 1,3 protsenti rohkem.
"Aastaalguse mõningane registreeritud töötute arvu kasv on seotud 1. jaanuarist jõustunud seadusemuudatusega, mis tagas kõikidele aktiivsetes tööturumeetmetes osalevatele inimestele ravikindlustuse ja suurendas töötutoetuse päevamäära. Samas on regiooniti märgata taas langema hakanud töötute arvu," ütles tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson.
31. märtsil oli tööturuametis registreeritud 1746 noort töötut (vanuses 16-24 aastat), vanemaealisi töötuid oli 4537 (üle 50-aastased). Pisut üle 60 protsendi arvelolnud töötutest olid naised.

Wõro ei pääse Oskari tööstust üle võtma
Eile jõudis kohtusaali Wõro Kommertsi kaebus konkurentsiameti otsuse peale, sest amet takistab konkurendi ligipääsu Oskar Lihatööstuse ärisaladustele.
Konkurentsiamet andis möödunud aasta lõpus Oskar Lihatööstuse aktsiaid omandanud Wõro Kommertsile koondumisloa, kuid väiketööstuse tohib üle võtta alles pärast kohtulahendit, mis jätab firma vähemusaktsionäri Aldo Pariku ostueesõigusest ilma, kirjutab Äripäev.
Konkurentsiameti asedirektor Aini Proos põhjendas, et tingimusliku loata poleks Parikul kohtuvõidust enam kasu, sest ülevõtja on selleks ajaks väikefirmas kõik oma plaanid ellu viinud ning kätte saanud ka ärisaladused.
49% Oskar Lihatööstuse omanik Aldo Parik käib praegu endise omaniku Ants Jänese ja temalt aktsiad ostnud Wõro Kommertsiga kohut, et kasutada oma eelisostuõigust.

Järsk hinnatõus lööb eksportijaid
Tänavu märtsis tõusid hinnad mullusega võrreldes viimase kuue aasta rekordilised 5,7 protsenti, mis seab ohtu kohalike ettevõtete konkurentsivõime eksportimisel.
"Ettevõtted püüavad jätkata hindade ennaktempos tõstmist ja suure palgakasvu tõttu ei tee tarbijad sageli kõrgematest hindadest numbrit," ütles Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri Äripäevale.
Tema sõnul ei saa see väga pikalt jätkuda. "Ühel hetkel ei jätku ka tarbijatel raha kallimate kaupade ostmiseks ning odavam import võtab kohalikel tootjatel töö käest. Mida kiiremaks kujuneb hinnatõus, seda kiiremini see aeg kätte jõuab ning valusam tuleb kukkumine."
Toom Tekstiil ASi juht Illimar Toom tunnistas, et kiire inflatsioon ja palgatõus on nende olukorra eksportimisel raskemaks teinud. Tema sõnul tuleb ettevõttel muutuda tõhusamaks, valmistada kallimaid tooteid ja otsida uusi turge.

Ehitamisel on kaks suusatunnelit
Jõulumäele ja Rae valda rajatavad suusatunnelid võimaldavad treenida ka suvel.
Rae vald kavandab suurejoonelist motospordikeskust, mille müravalli alt kulgeks kogu aasta kasutatav 700-meetrine sirge suusatunnel.
"Oleme plaaninud, et tunnel võiks olla müravalli osa, nii et seinakonstruktsiooni saaks kasutada ka tribüüni konstruktsioonina," selgitas vallavanem Raivo Uukkivi. Tegemist oleks
ainulaadse ja võimsa kompleksiga, kus oleks ühendatud motospordi tarvis kolme ja poole kilomeetri pikkune ringrada, vaatevallid, müravall ja tribüün, milles kulgeb suusatunnel. Lisaks oleksid majutusvõimalused, nagu hotell, telkimisplats ja kämpingumajad.
Keskus on kavas ehitada Tallinna-Tartu maantee äärde paar kilomeetrit Jürist edasi Tartu poole. "Seal on praegu täiesti lage põld, esimesed elumajad asuvad ka teisel pool teed," märgib Uukkivi.

Leigo Järveteatris esietendub Shakespeare'i "Rooside sõda" 
Leigo Järveteatris etendub augustikuus "Rooside sõda", milles teeb kaasa täiskoosseisus ansambel Ultima Thule.
Teose on William Shakespeare'i tekstide põhjal näidendiks kirjutanud Andres Keil. Ajakirjanikuna tuntud Keil teeb lavastuses ka näitlejadebüüdi, kehastudes Prantsusmaa kuningaks Louiks.
Tõnu Lensmenti sõnul räägib lavastus võimust, rahast, armastusest ja naistest, armastusest võimu, raha, naiste ja iseenda vastu. Rahast mis aitab osta võimu, võimust, mis toodab raha ja armastust.
"See on lavastus välistest asjadest, mis ometigi sünnivad kellegi seest. Pole vahet, kas laval toimetavad suured Inglismaa kuningad või keegi meie endi hulgast. Kui me vastust otsides seda ei leia, siis on ehk hetk aega, mil endalt küsida: kas tormis murdunud puu on odav ja lihtne küte või looduse igikestev, mõneti kurb ringkäik? Lavastuse lahingustseenid on vaatemängulisemad ja ehedamad, kui Eesti lavadel seni nähtud. Kaasatud on militaarne rasketehnika," pommid "lõhkevad, kuulid vinguvad," räägib Lensment.

Sisekujundaja Andro Kööp avab maalinäituse
Tallinn
Andro Kööp (sündinud 1967) on oma elu jooksul jõudnud tegeleda nii moe-, tarbe- kui ka kujutava kunstiga, olnud Eesti disainerite liidu asutajaliige ja viimased kümme aastat aktiivselt tegutsenud sisekujundajana. Kõige selle kõrval tegeleb ta ka maalimisega.
"Näitusel on väljas Andro Kööbi klassikalises õlimaalitehnikas valminud teosed, mille valmimistõuge on tulnud ruumidest, kus need maalid olema hakkavad," ütles galerist Kai-Riin Meri.
"Hoolimata pealtnäha pragmaatilis-praktilistest põhjustest on näituse idee palju intrigeerivam. Kunstnik käsitleb seekordsel näitusel trendika vormi ja maalilise koloristika abil Vea ja Süsteemi suhet," lisas Meri.

Neli Kermikut avavad disainimuuseumis ühisnäituse
Neljapäeval, 12. aprillil kell 18 avatakse tarbekunsti- ja disainimuuseumis Jüri Kermiku, Riina Kermiku, Liisa Kermiku, Jürgen Kermiku ühisnäitus "2+2".
"2 ja 2" tähistavad selle näituse puhul kahest vanemast ja nende lastest koosnevat kunstnikeperekonda, kus kõik tegelevad erinevatel erialadel kunsti või disainiga.
ETDM-is avatav näitus on 90ndate algusest Suurbritannias resideeruvale perekonnale esmakordne ühine ülesastumine Eestis.
Perekonnast enim tuntud on perekonnapea Jüri Kermik, kes töötab Inglismaal (University of Brighton) disainiõppejõuna ja on kaitsnud Londoni Royal College of Arts'is doktoritöö Lutheri vabriku vineermööbli ajaloost.
Jüri Kermik eksponeerib installatsiooni "Äksi" kollektsiooni toolidest, Eesti kodudes 19.-20. sajandil laialt levinud niinimetatud Läti tooli edasiarendust, seekord tugitooliks, ning nende kõrval kokkupandavaid laudu ja valgusteid.

Tänavuse Võru folkloorifestivali teemaks on pööripäev
Võru folkloorifestivali korraldajate arvates sümboliseerib pööripäev looduse ja loomise lätet ning selle ümber toimuvaid tavasid ja uskumusi.
Võru folkloorifestivali peakorraldaja Peeter Laursoni sõnul on teema valik seotud üheltpoolt festivali varasemate traditsioonidega, mil igal peol on olnud oma teema. Teisalt valiti tänavuseks teemaks pööripäev, arvestades selle tähendust ja olulisust.
"Suvine pööripäeva aeg on parim selleks et kokku saada, tuld teha, loitsida, ennustada, taimi korjata ja ka lustida. Nii suudamegi tabada olemise ja hingamise imet meie umber. Me elame seni kuni jaksame imestada ja imet püüda," sõnas Laurson.
Sel reedel toimuval XIII folkloorifestivali avaesitlusel Võru maavalitsuse siseõuel osalevad maakonna tantsijad, lauljad, pillimängijad ning kohal on Tartu tünnipunt.

Kontserdisaali erilised hetked pannakse CD-plaadile
Eesti Raadio esitleb reedel CD-plaati "Erilised hetked kontserdisaalis", helikettale on valitud nimekate Eesti heliloojate Lepo Sumera, Eduard Tubina, Heino Elleri ja Arvo Pärdi teosed Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses.
Dirigeerivad eesti juhtivad dirigendid Neeme Järvi, Eri Klas, Arvo Volmer ja Peeter Lilje. Muusika on salvestatud avalikel kontsertidel Estonia kontserdisaalis aastail 1967 - 2005.
Salvestustest vanim on heliülesvõte Heino Elleri 80nda juubeli kontserdilt, kus kõlas Viiulikontsert Vladimir Alumäe soleerimisel ja noore Neeme Järvi dirigeerimisel.
Arvo Pärdi "Credo" salvestus on pärit helilooja 70nda sünnipäeva pidulikult kontserdilt. Teost esitavad RAM, Ellerhein, ERSO ja pianist Marrit Gerretz-Traksmann.
Lepo Sumera mahukast sümfoonilisest loomingust on albumil lindistus tema poeemi "Open(r) ing" esiettekandest 1989. Eesti suurima sümfooniku Eduard Tubina teostest kõlab plaadil süit balletist "Kratt".

Eesti Muusika Päevade peaheliloojaks on Tormis
Eesti Muusika Päevad toovad kuulajateni hulga esiettekandeid, erilisi kooslusi ja eksperimente, seekordseks peaheliloojaks on Veljo Tormis.
Homme algav festival Eesti Muusika Päevad esitlevad Tormist nii tema tuntud kui ka vähemtuntud headuses.
Esimest iseloomustab avakontsert "Tormise ring 2007", kus helilooja tippteosed kannab ette Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel; ning teist seekordse festivali luigelauluna ettekandele tulev 1966. aastal kirjutatud ooper "Luigelend".
Kuid publiku ette jõuab ka helilooja täiesti peidus pool - siis, kui Tormise muusikat miksivad festivalilt Hea Uus Heli (HUH) tuntud eesti alternatiivmuusika tipp-DJd.
Tänavune festival on eelmistega võrreldes märksa teatraalsem. Seda ilmestab kasvõi EMP-il esietenduv Indrek Hirve näitekirjanikudebüüt "Pauluse kiriku kellad" Tallinna Linnateatris.

Theatrumis tuleb esmaettekandele Shakespeare'i "Kaks veroonlast" 
Theatrum toob lavale Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi teatriklassi abiturientide lõputöö - William Shakespeare'i komöödia "Kaks veroonlast".
Tegemist on näidendi esmaettekandega Eestis. Teksti tõlkija on Georg Meri ning lavastaja Lembit Peterson.
Etenduse lavakujunduse autor ja kostüümikunstnik on Kristi Soe (EKA stsenograafiaosakonna üliõpilane).
Näidendis mängivad VHK Gümnaasiumi teatriklassi abituriendid - Katariina Tamm, Ingel Undusk, Birgit Õigemeel, Liina Haldna, Mirko Rajas, Mats Kuuskemaa, Juhan Raud, Tanel Velleste, Kalju-Karl Kivi ning Kaarel Roostar, Jaak Johanson, Helvin Kaljula ja Tarmo Song.
"Kaks veroonlast" on Teravmeelne ja romantiline lugu noorest, "otsivast" armastusest, mille vältel proovitakse läbi armumiste, kirejoobumuste ja truuduse, isaarmastuse ja võimu, sõpruse ja andestuse paikapidavus ja väärtus.

Kuradike naise sees jätkab kiusu surivoodil
Näitlejannad Ülle Kaljuste ja Laine Mägi loovad ühe inimese põhjal kaks vägevat rolli.
Draamateatris esietendunud uus Iiri näitemäng "Naine ja hirmutis" peegeldab sureva naise viimaseid hetki. Marina Carri kirjapanduna on neis hetkedes lahkumise traagika koos sarkastilise huumoriga.
Priit Pedajase lavastatud näitemängu pealkirjas peituvad ka selle peategelased. Voodis lamava Naise (Ülle Kaljuste) ümber saalib Hirmutis (Laine Mägi), kes esindab sellesama Naise teist "mina": pahupoolt ja salajasi unistusi. Laine Mäe tõlgenduses on Hirmutis kuradike, kuid ta ei ole päris kristlike manitsuskõnede kurjuse kehastus. Draamateatri väiksel laval on Hirmutis hästi inimlik. Kui ta ongi veidi paheline, siis on ka need pahed inimlikud.
Armastus ja vihkamine

Hea või halb, peaasi, et ikka kunstnik
Valitagu järjekordselt kas parim või halvim kunstnik, näitleja, laulja - päeva lõpuks jääb võitjale alles siiski vaid auhind ise. Pluss natuke kõmu asja ümber.
Möödunud nädalal valisid kunstiakadeemia tudengid kõige halvema Eesti kunstniku. Võitjaks ning kahe tuhande krooni suuruse valuraha saajaks osutus muidugi Tauno Kangro, kes muu. "Kunstniku kohta väga tuntud, aga vähe esteetilist uuenduslikkust, vajab abi!" kirjutas üks teravmeelne hääletaja võidumehe nime kõrvale. Ei pääsenud pjedestaalikohast ka kunstnike liidu president ja EKA rektor. Niisiis ei juhtunud laiemas ühiskondlikus plaanis midagi iseäralikku.
Halvima selle ja teise tiitlit on välja antud ju varemgi. Kunst aga - nagu üks tarkpea kunagi tabavalt tähendas - pole sport, kus tulemust oleks võimalik üheselt fikseerida. Ehk siis: heal ja halval vahetegemine toimub mingite sügavalt subjektiivsete kriteeriumide põhjal ning oh seda õnnetust: objektiivne tõde ei selgugi. Kunst, nagu kirjutas Oscar Wilde, on maailma kõige intensiivsem individualismivorm. Nii et kõik on hästi.

1 küsimus Priit Pääsukesele
Noor filmilavastaja Priit Pääsuke alustas Peeter Sauteri novellil põhineva lühifilmi "Must Peeter" võtteid. Miks köitis just see materjal?
Vastab
Priit Pääsuke
filmitegija
Tegelikult ei ole minu jaoks suurt vahet, milline Sauteri lugu võtta. Nendes kõigis on see elu ja tunne sees, mida ma otsin. Igast loost ei oskaks ma samas filmi teha. Enda sees tuleb sama asi üles leida. "Mustas notsus" ma selle leidsin. Film räägib inimestest, kes on juba mõnda aega koos olnud. Inimesele lähenemine lähedaste suhete kaudu tundub minule kõige loomulikum. Need asjad lähevad mulle kõige rohkem korda. "Must Peeter" filmitakse liikuva dokumentalistliku kaameraga, enamasti interjööris. Kaamera jälgib inimest lähedalt. Ma nägin seda lugu kohe mustvalgena, kunstnikule see meeldis ja operaator tuli ka ideega kaasa. Nüüd siis filmimegi mustvalgele filmile. Proovisime suurt hulka suurepäraseid näitlejaid ja valisime pea-

HND ja Brides in Bloom esitlevad järgmisel nädalal oma plaate
HND ja Brides in Bloom'i plaatide esitluskontsert toimub 21. aprillil Rock Cafés, uksed avatakse kell 21: 00.
Rock Café muudetakse 21. aprillil üheks õhtuks patu klubiks kui lavale astuvad oma kauamängivat "Patu raamat" esitlev HND ja "Love Criminal" nimelist plaati tutvustav Brides in Bloom, teatavad HND esindajad.
Üheskoos üllitajatega astuvad ülesse noored ja vihased Helena Nova. Uus põlvkond raputab vanalt majalt tolmu, valab saali üle viskiga ning peab maha peo, millest lastelastele rääkida.
Pileti hind on eelmüügist (Lasering, Billy Pood) 125 krooni, kohapeal 150 krooni. Esimest 300 külalist tervitatakse Jim Beam'iga.

Video: Sugar Hill Gang saabus Eestisse
Eestisse saabus hip-hop muusikastiili isa Sugar hill Gang, kes esineb täna klubis Prive.
Sugar hill Gang'ist võib saada suvel toimuva Sun Dance Music festivali üks peaesinejaid. Nii bänd kui festival tahavad populariseerida tervislikke eluviise, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Sugar Hill Gang tahab pakkuda alternatiivi kuritegevust propageerivale muusikale.

Tarantino uus film alustas lendu USA kinodes madalalt
Quentin Tarantino uus ambitsioonikas film "Grindhouse" ei toonud Ameerikas esilinastuse järgselt kinodesse nii palju publikut kui autorid ise olid lootnud.
Mitmete kultusfilmde lavastaja Tarantino ühendas käed režissöör Robert Rodrigueziga ning meeste ühise töö tulemusena valmis kolm ja veerand tundi kestev õudustest ja verest "ligunenud" austusavaldus 1970-datel valmistatud madalaeelarvelsitele õudusfilmidele, teatab BBC.
Ameerika kinodes linastunud filmide edetabelis maandus "Grindhouse" neljandale kohale, teenides esilinastusele järgnenud kolme päevaga 11,6 miljonit dollariti piletitulu. Filmi loojad ise prognoosisid aga sama perioodi piletituluks Ameerikas 20 miljonit dollarit.
Ameerika kinolevis on teist nädalat järjest enim vaadatud film komöödia "Blades of Glory" Will Ferelliga peaosas.

Tudengite rongipidu sõidab Tallinnast Rakverre
Balti jaamast väljub homme õhtul kell 18.10 Rakvere suunal rong, kus reisijateks tudengid - algab rongipidu, mis kestab varaste hommikutundideni.
Tagasi Tallinnasse saabuvad pidulised 12. aprillil kell 7.39.
Pidu algab siis, kui rong väljub Tallinnast. Sõidu ajal mängib muusikat Mitokonder.
Toimub ka debatt "Kas kõrgharidus on regionaalpoliitika tööriist?", kus väitlevad Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen, Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimees Eimar Veldre, Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev, regionaalsete kolledžite direktorid ning tudengid suurte ja väikeste linnade ülikoolidest.
Rakverre jõuab rong kell 20.05. Edasi suunduvad tudengid Rakvere rahvamajja (Kreutzwaldi 2), kus algaval peol mängivad bändid Boamadu, Happy Boy, KukeProtest, Süütu Vanaema ja Shotgun Suicide.

Lordi suundub Aasiat ja Ameerikat vallutama
Soomlastele Eurovisiooni lauluvõistlusel esikoha toonud Lordi plaanib alustada Aasiat ja Põhja-Ameerikat külastava kontserttuuriga.
Teatraalsete ja pürotehnikat täis lavashowde poolest tuntud koletisrokkarite bändi Lordi kontsertuuri avalöök toimub esmaspäeval Jaapanis ja jõuab Ameerikasse 20. aprillil, teatab Reuters.
Lordi naaseb tagasi kodumaale vahetult enne 12. mail toimuvat Eurovisiooni lauluvõistlust, et esineda ka Helsingis Hartwall Arenal toimuval Eurovisiooni lõppvõistlusel.
Peale Eurovisiooni lauluvõistlust suunduvad koletisrokkarid tagasi Ameerikasse, et jätkata oma augustikuu lõpuni kestvat kontserturneed.
Lisaks on Lordi juba alustanud õudusfilmi tegemist, mille esilinastus peaks toimuma enne jõule. "See on verdtarretav õudusfilm, kus Lordi tegelaskujud ilma igasuguse ilustamiseta lihtsalt tükkeldavad inimesi. Tegemist saab olema filmiga, mis ei ole mõeldud lastele." sõnas üks maski taha varjunud ansambli Lordi liige.

Noortele leiutajatele jagatakse täna auhindu
Haridus- ja Teadusministeerium korraldas koostöös Disaini Innovatsioonikeskusega ja AHHAA teaduskeskusega õpilastele leiutamiskonkursi "Muuda koolielu paremaks!", kuhu laekus üle 700 noore leiutaja töö.
Leiutamiskonkursist võttis osa pea 700 õpilast üle Eesti. Zürii hindas nooremas vanuserühmas 250, keskmises 375 ja vanemas 75 tööd. Esimest korda võttis õpilaskonkursist osa õpilane väljaspool Eestit - Petseri 2. Keskkooli õpilane. Parimate autasustamine toimub täna kell 14.00 Haridus- ja Teadusministeeriumis.
Leiutajad pakkusid ideid, mis aitasid lahendada nii raske koolikoti kui mahaununevate kooliõpikutega seonduvaid probleeme, samuti jooksis paljudest töödest läbi õpilaste mure koolivägivalla pärast.
Nii laekus konkursile hulgaliselt töid, kus õpetajal oli tunnis abiks robot, kes tegeles marakrattide korralekutsumisega, raskele koolikotile oli juurde leiutatud kas tiivad või rattad ning rääkivad ranitsad andsid teada, kui vajalik vihik polnud õigel ajal kotti pistetud.

Tallinna parim kooliteatrilavastus tuleb tänavu Kullo teatrikoolist
Kahe nädala pärast kogunevad teatrinoored Viljandisse kooliteatrite riigifestivalile.
Seal võtavad üksteiselt mõõtu maakonniti juba parematest paremateks sõelutud. Nii korraldataksegi neil päevil usinasti eelvoore. Möödunud nädalal vaatas žürii teatritükke nii Tartus kui ka Tallinnas. Eesti Päevaleht oli kohal pealinnas.
Alustuseks tuleb tunnistada, et hämmastavalt vähe oli sel aastal truppe, kes pealinnast festivalile pürgisid - gümnaasiumist neli ja põhikoolist vaid üks.
Aastakümnete pikkuse teatriklassitraditsiooniga Tallinna 32. keskkooli "kümnendikud" näitasid tekstipõimikut August Gailiti ainetel, lavastajaks-juhendajaks oli kooli vilistlane Gerda Kordemets, liikumise sättis samuti vilistlane Laine Mägi.
See oli väga puhtalt seatud tunnine lavatükk-koolitöö, sees laulud ja igihaljad Nipernaadi lood. Sümpaatne ja siiras. Ainsa küsitavusega ehk - kas teatriklassi esimesel aastal peaks hambaid proovima just nimelt tunnise dialoogidel seisva tükiga? Ent samas - tules karastub teras.

Kinomajas uus dokumentaalfilm
Tallinna Kinomajas saab täna vaadata Kätlin Rooviku dokumentaalfilmi "Kiirtee taevasse" ("Broadband to heaven") korduslinastust. Film räägib Lõuna-Aafrikast. Antropoloogilise uurimistöö tulemusel valminud linateose fookuses on Daniela Leigh' inglimaja Kaplinnas. Daniela aitab inimestel taastada ühendust oma hingede ja taevaste vägedega. Film annab sõna kohalikele inimestele, kes jagavad oma vaimset tarkust ja kogemusi. Seanss algab kell 19. Pilet maksab 80 krooni.

Sugar Hill Gang klubis Privé
Täna õhtul klubis Privé "Tallinna noorteaasta 2007" ja Club Privé koostöös toimuval vanakoolipeol "Heroes of Hip Hop" esineb 1979. aastal maailma esimese räplaulu "Rapper's Delight" esitanud bänd Sugar Hill Gang. "Rappers Delight" on üks muusikaajaloo suuremaid hitte, mida on müüdud üle kaheksa miljoni. Peol on kohal ka Eesti räppar Tommy Boy ja DJ Möls, näha saab breiktantsusõud. Pilet maksab 100-200 krooni. Uksed avatakse kell 21.
Vaata ka: www.clubprive.ee

Internet: www.mitteformaalne.ee
Internet: www.mitteformaalne.ee - see osa õppimisest, mis toimub kooliruumidest väljaspool ja mis on võetud ette just enda arendamiseks, on mitteformaalne õppimine. Nimetatud kodulehekülg tutvustab, kuidas on võimalik omandada väärtuslikke kogemusi tavapärasest õppetööst erilisemate ja põnevamate tegevuste kaudu.

Jalgpall: Flora kaotas Skontole lõpuhetkil
Tallinna FC Flora kaotas täna Riia klubile Skonto matši lisaajal 1: 0.
Tallinna FC Floral Balti liiga esimesel hooajal kaheksa parema sekka asja ei ole, kirjutab Sportnet. 
Teisipäeval võõrustati D-alagrupi eelviimases voorus A.LeCoq Arenal Riia Skontot, kellele varakevadel Riias oli kaotatud 0: 4. Edasipääsulootuste säilitamiseks tulnuks kohtumine kindlasti võita. Flora andis hea lahingu, kuid väravat lüüa ei õnnestunud.
Flora viimane võimalus Balti liigas ikkagi üks võistlus võita on 22. mail, mil võõrsil mängitakse Vilniuse Vetraga.

Vormelitiimi omanik: ka Eesti riik võiks Marko Asmerit toetada
Briti vormel-3 klassi meistrivõistluste liidriks tõusnud Marko Asmeri tiimi Hitech Racingu omanik David Hayle leidis, et Eesti riik võiks oma andeka võidusõitja püüdlusi rohkem toetada.
Asmer on võtnud eesmärgiks Briti vormel-3 klassi meistrivõistluste võitmise, et sillutada teed vormel-1 klassi.
Hayle'i sõnul ei anna Briti meistrivõistluste võitmine veel kellelegi tagatist, et ta pääseb vormel-1 klassi.
"Vormel-1 klassi püüavad pääseda paljud andekad sõitjad, sinna pääsemiseks ei piisa ainult tugeva võistlussarja võitmisest," ütles Hayle Eesti Päevalehele. "Marko on väga lähedal maailmatasemele, vormel-1 klassile. Aga sinna jõudmiseks on vaja paljude inimeste toetust. Markole tähendaks palju ka Eesti riigi toetus. Kui teda rohkem toetataks, oleks tal palju rohkem võimalusi olla ka edaspidi edukas."
Marko Asmer osaleb tänavu nii Briti vormel-3 kui ka Jaapani vormel-3 sarjas. Ta on öelnud, et lepingu järgi on küll peamine Jaapani sari, kuid ta ihkab eeskätt läbi lüüa Briti sarjas.

Maret Ani võidujada jätkub
TENNIS:
Ani on nüüd võitnud 11 kohtumist jutti ning on sel aastal kroonitud võitjaks juba neljal ITF-turniiril. Teises ringis kohtub eestlanna 24-aastase itaallanna Nathalie Vieriniga, kes asub maailma edetabelis 222. real, vahendab Sportnet. 

Pokker on nüüdsest Venemaal ametlikult sport
Venemaa spordiminister, kehakultuuri ja spordi föderaalse agentuuri juht Vjatsheslav Fetissov kirjutas märtsi lõpus alla otsusele, mis muutis pokkeri Venemaal ametlikult spordialaks
Vene president Putin allkirjastas hiljuti eelnõu, mis tugevdab hasartmängude üle teostatavat kontrolli. Eelnõu lõpptulemusena keelustatakse Venemaal kasiinomängud alates 2009. aastast kõikjal välja arvatud neljas spetsiaalses tsoonis. Pokkerist spordi tegemise otsus jätab pokkerimängijatele ja ürituste organiseerijatele vabaduse mängida Venemaal pokkerit ilma hasartmänguseadustega pahuksisse minemata, kirjutab Sportnet.
Pokkeri klassifitseerimine spordina Venemaal võib tuua ülemaailmseid olulisi tagajärgi neile, kes püüavad keelustada nii live- kui ka internetipokkerit.
Mitmed vaatlejad on pokkerifoorumites võrrelnud Venemaa hoiakut hiljutiste USA õiguslike vaidlustega samal teemal. Üks ameerika mängija päris: "Milline maa piirab vabadusi ja milline maa on vaba?".

Tanel Kangert võitis Prantsusmaal tugeva võidusõidu
Jalgrattasport
Kangert, kes esindab Prantsusmaal RO Saint-Amandoise värve, sõitis peagrupil üksi eest ning lõpetas uhkes üksinduses 23 sekundilise edumaaga järgnevate ees. Teisena ületas lõpujoone peagrupi ees prantslane Lo?c Herbreteau (CR4C Roanne) ning kolmandana Nicolas Inaudi (Charvieu-Chavagneux IC).
Grand Prix de Vougy võidusõit on eestlastele olnud väga edukas. Eelmisel aastal sai samal sõidul võidu Rein Taaramäe, kirjutab sportnet.ee.

Heiki Nabi: maailmameistril on alati raskem! 
Eestlasest maailmameister võtab enne EM-turniiri kaalu ja
Heiki Nabi sõitis mullu Hiinasse MM-ile suhteliselt tundmatu mehena. Nädala pärast astub ta Sofias EM-matile maailmameistrina, kellele jagub tähelepanu.
"Maadluses öeldakse, et mehel metsast on kergem võita, kui edaspidi juba tuntuna tiitlit kaitsta," ütles Nabi ja lisas, et võistlustel on videokaamerad sageli temale suunatud: konkurendid tahavad teada, mis seisus on ilmameister.
"Ja seis võiks parem olla," tõmbas Nabi mõtlikuna sõrmega üle roiete. Üks neist on juba mitu kuud valulik. "Argielus ei sega. Aga matil on karutugevad mehed kallal ja pigistavad ilma armuta. Vaat siis on valus," tunnistas ta.
Lubadusi ei jagatud

Marko Asmer kihutas Inglismaal esimeseks
Pärast aastast pausi taas Briti vormel-3 sarjas võistlev Marko
Asmer näitas Briti vormel-3 klassi meistrivõistluste avaetapil Oulton Parkis kõrget klassi, noppides esimese ja teise koha. Võidu pälvis 21-aastane eestlane teises sõidus.
Briti vormel-3 sarjas ka 2004. ja 2005. aastal Hitech Racingu tiimis kaasa teinud Asmer kihutas neljandalt stardipositsioonilt liidriks. Kahel korral kutsuti sõitjad avariide tõttu starti tagasi. Kolmas start õnnestus Asmeril ülihästi ja ta suutis kiiresti mööduda eespool startinud Jonathan Kennardist, Stephen Jelleyst ning Sebastien Hohenthalist.
Kuigi Räikkönen Robertson Racingu piloot Jelley surus eestlasele avariide tõttu kümneringiliseks kahandatud võistluse jooksul järele, suutis Asmer siiski edu hoida. Rootslane Hohenthal Fortec Motorspordist lõpetas sõidu kolmandana.

2 küsimust Jaak Vettikule
Vastab
Jaak Vettik,
kergejõustikuliidu
volikogu esimees
1••
Kergejõustikuliidu volikogu otsustas, et 16-aastased ja vanemad Eesti kodakondsuseta sportlased ei saa edaspidi võistelda Eesti meistrivõistluste medalitele. Varem kehtis piirang alates 18. eluaastast. Miks nihutasite piirangut?
Sellise otsuse vastuvõtmine tulenes ühest juhtumist. Nimelt tuli 17-aastane Konstantin *abanov jaanuaris 60 m tõkkejooksus Eesti juunioride meistriks, mõni nädal hiljem tõmbas ta aga selga Venemaa koondise särgi ja võistles Balti riikide koondise vastu. Samal ajal on *abanov esitanud ka taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks. Tagatist, et ta saab Eesti passi, ei saa aga keegi anda.

Taavi Rähni vintsutused saavad tõenäoliselt lõpu
Vutimees Taavi Rähn loodab täna või homme sõlmida lepingu Panevežyse Ekranasega.
Juba kahes ametlikus kohtumises mullust Leedu hõbedaklubi Ekranast esindanud, kuid ikka veel lepingu allkirjastamist ootavat Rähni pidi eile kommentaaride saamiseks tublisti veenma.
"Sajaprotsendilist kindlust tuleviku suhtes veel ju pole - mida ma sellises olukorras ikka räägin?!" tõdes Eesti koondise pallur, soostudes mõningase pinnimise järel siiski vestlema. "Õnneks näitavad kõik märgid, et vintsutused ja segane seis peaksid kohe-kohe lõppema."
25-aastase Rähni vintsutused kätkevad eelmist hooaega Ukraina esiliigaklubis Lutski Volõn, kes võlgneb talle ligi aastapalga jagu raha ehk sadu tuhandeid kroone. Segane seis tähendab viimast kolme-nelja kuud, kui Rähn oli küll lepinguliselt Volõniga seotud, ent välistas uue tööandja otsinguil Ukrainasse naasmise.

Parimad töötajad saavad järjest suuremaid auhindu
Parimad töötajad saadetakse Türki puhkama või antakse firmavärvides auto kasutusõigus.
Firmade hea käekäik ja vajadus töötajaid hoida annab võimaluse parimatele töötajatele anda järjest ahvatlevamaid auhindu.
Kullerfirma DPD Eesti kolmandik töötajaid sõidab eelmise aasta hea töö eest aprilli lõpul Türki puhkama.
"Meil kinnisvara ega muud vara eriti polegi. Inimesed ongi meie kõige suurem väärtus," põhjendab otsust DPD Eesti tegevjuht Tarmo Tael. Kui juhtkond võistlusest teada andis, reageerisid töötajad sellele väga üllatunult, sest reisi ei osanud keegi auhinnaks oodata.
Kõik kolm DPD Baltimaade esindust võistlesid koos. Võistlus läks kõigil kolmel riigil edukalt, käive kasvas, kasum suurenes ja ka omavahel tegid eestlased-lätlased-leedukad tihedamalt koostööd kui varem - kui vaja, sõitis mõne teise riigi spetsialist appi, maha peeti ka mitmed ühised mõttetalgud.

PERSONALIJUHILE: Vaikivad lepped mõjutavad töösuhteid
Tööandja ja töötaja vaheline vaikiv kokkulepe ehk psühholoogiline leping aitab mõista, mida on töötajad valmis tööandjale andma ning mida nad selle eest vastu ootavad.
Olemuselt on idee lihtne. Töötajatel on ootused töö olemusele, nad valivad võimaluse töötada mingil kindlal viisil ja eeldavad, et saavad selle eest teatud tasu. Näiteks võivad nad töötada väga intensiivselt ning loodavad vastutasuks saada rohkem huvitavaid tööülesandeid.
Kui ootused on täidetud, ei arva inimesed töökohast või tööst halvasti ja soovivad samas kohas edasi töötada.
Kuid mis saab siis, kui töötaja täidab oma ülesande, kuid organisatsioon ei pea kinni omapoolsetest lubadustest? Selline psühholoogilise lepingu rikkumine võib panna töötaja kahtlema selles, kas tulevikus on mõtet samamoodi pingutada, isegi kui ta töötab õigel töökohal.

JURIST SELGITAB: Lahkumisavalduse saab tagasi võtta vaid tööandja nõusolekul
Töötaja esitas töölt lahkumise avalduse omal algatusel kuu aega enne töölepingu lõpetamist. Nüüd, nädal enne töölepingu lõpetamist, soovib ta lahkumisavalduse tagasi võtta. Uus töötaja on end võtnud vanast kohast meile tööle asumiseks lahti. Kuidas toimida?
Töötajal ei ole ühepoolselt õigust oma lahkumisavaldust tagasi võtta. Töölepingu seaduse kohaselt võib töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest loobuda teise poole nõusolekul. Siinsel juhul läheb vaja tööandja nõusolekut. Seega tuleb tööandjal töötajale teatada, et tema avaldus läheb käiku ja tööleping lõpetatakse.
Töötan avalikus teenistuses. Palgajuhendis on punkt, mis ütleb: "Teenistujale, kes viibib teenistuslähetuses, ületunnitöö eest lisatasu ei maksta." Kas sellise lause palgajuhendisse kirjutamine ja olukord on seaduslik?

Eesti Päevalehe vahel ilmub eriväljaanne UUS ID
Eesti Päevalehe vahel ilmub sel reedel moeteemaline eriväljaanne UUS ID.
36-leheküljeline aprillinumber tutvustab selle kevade suundi ehte-, jalatsi-, päikeseprilli- ja sallimoes. Juttu tuleb pruunistavatest kreemidest, tselluliidisõjast, kevade trendiparfüümidest, meigi- ja soengumoest. Samuti koerakostüümidest, millesse trenditeadlikud kodanikud oma lemmikuid riietavad.
Uus ID kirjutab ka teemantidega kaunistatud üle miljoni dollari maksvatest Piaget' kelladest, mida aastas müüakse vaid kümmekond.
Oma kogemustest kohvritega kirjutab Kriss Soonik Londonist, kes rõõmustab, et tootjad panevad peale praktilisuse aina rohkem rõhku ka kohvrite disainile.
Ühe kollektsiooni lugu kõneleb ainulaadsest munapeekrikogust, mis kord aastas - lihavõttepühade ajal - kapist välja võetakse.

Võistluse "Lastelaul 2007" finaali pääses 12 lugu
Lasteekraani Muusikastuudio korraldatud uute lastelaulude konkursile "Lastelaul 2007" saadeti 119 laulu. Žürii, kuhu kuulusid Tauno Aints, Kadri Hunt, Monika Pullerits, Lii Leitmaa ja Lauri Saatpalu, valis finaali 12 lugu.
Need on "Armutu on ema" (Rein Rannap ja Leelo Tungal), "Ave Maria" (Ingrid Kajak), "Eluratas" (Priit Pajusaar ja Maian Kärmas), "Jõulunukrus, jõulu-rõõm" (Ingrid Kajak ja Leelo Tungal), "Kui valgust pole" (Mirjam Mesak ja Eve Viilup), "Kõigi peale paistab päike" (Rein Rannap, Leelo Tungal), "Mesimummu töölaul" (Urmas Lattikas ja Leelo Tungal), "Millal" (Urmas Lattikas ja Kaari Sillamaa), "Muinasjutt" (Tuuli Taul), "Mämmadi, mõmmadi mütt-mütt-mütt" (Kaari Sillamaa ja Angelina Semjonova), "Saatke meile meile" (Juhan Trump ja Leelo Tungal) ning "Väike ööbik" (Riine Pajusaar). Mudilas- ja lastekoori laulude kategoorias hindami-sest loobuti. Finaali laulud kõlavad 15. mail Tallinnas Raekoja platsil.

Taavi Veskimägi: eesmärgi nimel ma erakonda vahetada ei kavatse
Eile vastas EPL Online'i lugejaküsimustele IRL-i kaasesimees Taavi Veskimägi. Viimase aja poliitmaastiku huvitavamaid küsimusi on väidetav võimutüli IRL-is.
Miks te loobusite kandideerimast erakonna juhi kohale? Kas kartusest jääda alla Mart Laarile või on teisi põhjuseid?
Nii nagu sügisel peaministrikandidaati valides, olen endiselt seisukohal, et saavutamaks ühinemisel seatud eesmärki - luua avatud ja laiapõhjaline erakond, kaasates kogu ühenderakonna potentsiaali -, oleks parim inimene, kes ei tuleks kummastki ühenderakonna poolest. Olen langetanud otsuse, et ma ei kandideeri seekord erakonna esimehe kohale. Viimased nädalad on tõendanud, et mul on üle Eesti piisavalt toetajaid, et ma ei peaks pelgama kandideerimist ühelegi ametikohale erakonnas.
Kas vastab tõele, et oma otsusega loobuda kandideerimast erakonna juhi kohale asute te toetama hoopis Jaak Aaviksood ning tema tõusmist IRL-i liidriks?

Baskini anekdoodid
Heliseb usaldusliini telefon. Naispsühholoog tõstab toru:
"Tere, tooge mulle kolm lihapirukat ja pudel viina!"
"Vabandage, te eksisite numbriga. See on usaldusliin!"
"Tõsi? Siis tooge mulle neli lihapirukat ja pudel viina. Muidu teen ma enesetapu!"
Naine mängib toas viiulit.
"Hea küll, hea küll," ütleb mees. "Aitab, ma ostan sulle uue kleidi!"
President tuleb peaministri juurde:
"Kust sa raha võtad?"
"Eelarvest."
"Aga kes selle sinna paneb?"
"Rahvas."
"Imelik, aga rahvas küsib minult…"

JÄRJEJUTT (5): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Magada, nõudis ta keha. Magada, sa pead magama, nüüd kohe, enne pimedat, midagi pole enam alles, sa oled ära kurnatud...Ta vaarus jalule ja vaatas piki tühja rannajoont mõlemas suunas. Liivariba värv meenutas aluspesu, mis polnud pikemat aega vee alt läbi käinud, kaetud ilmetute merekarpidega. Siin-seal turritasid jämedast liivast välja kivid, mis olid kaetud lindude väljaheidetega, alumised kihid iidsete hammaste värvi, pealmised lärakad valged.
Tõusuvee piiri tähistas kuivanud pruunvetikas. Ta nägi selle piiril vedelemas oma parema saapa jäänuseid ja mõlemat veepauna. Ta pidas parajaks imeks, et tõusuvee lained paunu endaga tagasi merre polnud pühkinud. Laskur kõndis nendeni aeglaselt longates. Ta tõstis ühe neist ja loksutas seda kõrva ääres. Teine paun oli tühi, kuid selles oli veel veidi vett. Suurem osa inimesi poleks suutnud paunadel vahet teha, kuid tema suutis neid eristada samamoodi nagu ema üht identset kaksikut teisest. Paunad olid olnud ta reisikaaslasteks juba pikka-pikka aega. Vesi loksus neist ühes. See oli hea - lausa kingitus. Teda rünnanud elukas või tema kaaslased oleksid võinud pauna ühe sõrapigistuse või hammustusega purustada, kuid polnud seda teinud, ja ka lained olid paunad alles jätnud. Kuigi kahevõitlus oli toimunud veest tublisti eemal, polnud ta vastastest enam jälgegi. Ehk olid teised kiskjad ta jäänused hävitanud; ehk olid talle meres osaks saanud matused omade keskel, nagu olevat kombeks hiidkasvu elephauntidel, kellest ta oli lapsepõlves kuulnud ja keda arvati lähedasi matvat.

Briti imemees viib lisakilod ja painava suitsusõltuvuse
Imemees Freddy Jaquin usub, et saab inimesi interneti teel nende muredes aidata.
Londonis asuva omanimelise kliiniku asutaja Freddy Jaquin (54) on veendunud, et tal on olemas võime ja vahendid, et vabastada inimesi nende probleemidest, kirjutab The Independent. Olgu see siis suitsusõltuvus, ülekaalulisus, foobiad või motivatsioonipuudus. Jaquin on hüpnoosiga tegelenud kümme aastat ning väidab, et on aidanud u 25 000 inimesel suitsetamisest loobuda ja tuhandetel kaalust alla võtta. Hetkel loodab ta väidetavalt maailma esimesena pakkuda kiiret hüpnoositeenust tuhandetele arvuti taga istujatele.
Idee elust endast
Idee sellise kodulehekülje tegemiseks tuli Jaquinil ühe ringreisi ajal, mil ta tormas ühe patsiendi juurest teise juurde. Oma kodulehekülje kaudu soovib hüpnoterapeut inimestele näidata, kui suur mõju on mõistusel. Tema sõnul on enamik hüpnoosiseansse pikad ning sisaldavad magamis- ja lõdvestusharjutusi. Jaquin märkas aga, et oli välja töötanud kiire hüpnotiseerimisstiili, mis töötab ka interneti teel. Ta tõdeb, et muidugi on ka teisi hüpnoositeenust pakkuvaid lehekülgi, kuid nende puhul tuleb tellida koju CD või oodata, kuni vastav programm alla laeb. Jaquin pakub aga 15-minutist seanssi kas või tööl lõunavaheaega pidades ning väidab, et pärast seda ei taha inimene enam kunagi suitsu teha.

Vitamiinid aitavad eluküünla rutem kustutada
Taani teadlased usuvad, et kindlate vitamiinide manustamine vähendab eluiga.
Paljusid varasemaid vitamiinide kasutamise mõju uurinud töid analüüsinud Kopenhaageni ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et toidulisandid ja vitamiinid mitte ei vähenda, vaid hoopis suurendavad suremise tõe-näosust.
Teadlased vaatasid üle enam kui 815 sellise kliinilise katse tulemused, mille käigus uuriti A-, E- ja C-vitamiini ning beetakarotiini ja seleeni toimet. Nad valisid neist välja 68, mille metoodika võimaldas objektiivselt kajastada vitamiinide toimet, ning liitsid nende tulemused üheks suureks uuringuks. Selgus, et nende vitamiinide ja toidulisandite manustamine tegelikult ei vähenda ega suurenda suremise tõenäosust. Kui teadlased eraldasid 68 katse seast omakorda 21, mille metoodika võis tulemusi soovitud suunas siiski mõjutada, muutus saadud pilt oluliselt. Kui C-vitamiini ja seleeni kasutamine ei suurendanud surmariski, siis beetakarotiin suurendas seda seitse protsenti, E-vitamiin neli protsenti ja A-vitamiin koguni 16 protsenti.

Diabeet levib teadlaste sõnul arvatust palju kiiremini
Diabeet levib arvatust palju kiiremini, näitas Kanadas valminud ja ajakirjas Lancet avaldatud uurimus.
Toronto teaduste instituudi teadlased jälgisid Kanada Ontario piirkonna inimeste diabeeti haigestumist 1995-2005. aastal. Lorraine Lipscombe'i juhitud rühm avastas, et diabeet on levinud kümne aasta jooksul kiiremini, kui maailma terviseorganisatsioon prognoosis (prognoos tehti 2030. aastani).
Kümne aastaga lisandus suhkruhaigeid 69 protsenti. Kui Ontarios kogutud andmed oleksid praegu aluseks ka teistele kiiresti arenevatele tööstusriikidele, muutuks diabeet väga suureks üleilmseks probleemiks.

Kas foolhape oleks päästnud 300 Eesti lapse tervise? 
Foolhappe puudumine raseduse ajal põhjustab lapsele üliraskeid väärarenguid.
Ratastoolis inimene pole isegi Eestis enam mingi ilmaime, kellele tänaval järele vaadatakse. Uudishimulikke pilke jagub siiski veel neile, kes kõndimiseks tugesid ehk ortoose tarvitavad. Kes on näinud filmi "Forrest Gump", tabab ära, mis need ortoosid on. Mäletate kohta filmist, kus noor Forrest lidub pahade koolivendade eest? "Jookse, Forrest, jookse!" karjub Jenny. Ja Forrest jookseb, jalgade ümber metallist ja rihmadest toed, mis on saapaga kokku ühendatud.
Miskipärast tundub, et selliseid puudega inimesi tuleb järjest juurde. Tõsi, suuresti on tegu sellega, et Nõukogude ajal hoiti vigast inimest sõna otseses mõttes lukus uste ja ettetõmmatud kardinatega kodus - kus selle häbi ots, kui puudega laps peres. Oma osa on muidugi ka kõikvõimalikel õnnetustel, mille tagajärjel inimesed ratastooli satuvad.

Hambaniidiga küünte kallale
Küüne sissekasvamise vältimiseks soovitatakse tänapäeval kasutada hambaniiti.
Kevadel hakkavad paljud hoolitsema oma keha eest, sest eelolev rannahooaeg ennustab napimaid riideid ja jalavarje. On aga neidki, kes ka ilusaima ilmaga oma higised varbad suletud kingadesse kammitsevad, sest pilt, mis sealt avaneks, oleks kõike muud kui ilus. "Oi, kas sul on küüneseen?" küsib mõni häbematu, sest kõikjale ju jalavarjudes ei lähe. Ei see pole seen, vaid midagi sootuks hullemat - see on sissekasvav varbaküüs.
Selle väga valusa kirurgilise diagnoosi eest pole kaitstud ei lapsed, noorukid, täiskasvanud ega vanurid, ei naised ega mehed. Enam kannatavad selle all aga 12-16-aastased noormehed. Põhjusi, miks küüs hakkab sisse kasvama, on erinevaid - halvasti istuvate ja kitsaste jalanõude kandmine, küüne vigastus, peamiselt aga küüne nurkade liiga lühikeseks või ümaraks lõikamine. Tartu ülikooli nahahaiguste kliiniku dotsendi Sirje Kauri sõnul arvatakse sedagi, et mõnel juhul võib olla tegu pärilikkusega. "Probleemne on küüne sissekasvamine eelkõige seetõttu, et pärast ravi kipub see taastekkima," lisab Kaur.

Baaskreemid aitavad meie nahka turvata
Baaskreemid on ravimitehases toodetud turvalise koostisega kaitsekreemid.
Naha üks peamisi funktsioone on organismi kaitse väliskeskkonna mõjude eest. Terve nahk kaitseb organismi väliste ärrituste eest; see on elastne, ei kuiva, ei sügele, ei ketenda, ei puneta ja on lööbeta.
Nahka mõjutavad nii välised kui ka seesmised tegurid. Välised tegurid on kemikaalid, temperatuuri kõikumine, allergeenid, päikesekiirgus, marrastused jne.
Seesmised tegurid on kasutatavad ravimid, söök-jook, süs-teemsed põletikud, samuti pärilikkus. Naharakud uuenevad umbes kolme kuni nelja nädala möödudes, seega ei ole võimalik ainsatki nahaprobleemi paari päevaga ravida. Kui naha niiskustasakaal on mingil põhjusel häiritud, muutub nahk kuivaks, kaotab elastsuse, sügeleb, lõheneb, raskematel juhtudel võib tekkida nahapõletik.

-196 0C, ja soolatüükad läinud
Külm ravib edukalt soolatüükaid, maksa-plekke ja günekoloogilisi haigusi.
"Pane külma peale!" on nii tavaline soovitus, kui oleme end põletanud, muhu saanud või jala välja väänanud. Külm aitab peaaegu alati. Pärast sauna jää-auku kargamine on samuti levinud tervise turgutamise viis. Kordi kangemast külmast saab aga abi näiteks soolatüügaste puhul (ei mingit skalpelli!), näolt kaovad nn maksaplekid ja vahel saab jagu ka reumast. "See on külmaravi ehk krüoteraapia," täpsustab Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku dermatoveneroloog ehk nahaarst dr Elena Dejeva.
Põhimõtteliselt võib külmaravi jagada kaheks: krüokirurgia ehk dermatoloogiline krüoteraapia - paikne külmaravi, ja üldine krüoteraapia, mida rohkem tuntakse külmakambri või krüosauna nime all. Külmaravi kasutatakse ka günekoloogias, näiteks emakakaelahaiguste raviks.

Naised tantsivad treeningul kogu hingest justkui Broadway staarid
Treeningstuudiod pakuvad sõu-, balleti- ja steptantsutreeninguid. Proovin järele, kas selline tantsutrenn on algajale ka võimetekohane.
Stuudio Stiletto Dance de la Soul'i nimeline treening lubab interneti koduleheküljel sõu-tantsu, funky ja dzässtantsu elemente. Sellist erinevate stiilide nimekirja vaadates küsin endalt, kas treening liiga keeruliseks ei osutu.
Klubi esmakordse külastaja jaoks tuleb ära märkida, et esimesse trenni peaks aegsasti kohale minema, sest stuudio asub maja hoovis, mida ei pruugi kohe üles leida, ning neljandal korrusel, kuhu lifti ei käi. Seega on trenni jõudmine juba omaette hea soojendus.
Jooksen mitut astet korraga võttes, sest trenn algab juba ühe minuti pärast. Nahk seljas märg, jõuan lõpuks kohale ja mulle ulatatakse riidekapivõti. Läbi ukseava on näha saalitäit juba hüplevaid naisi. Trennis on umbes 20 eri vanuses naisterahvast ja minu hirm piitspeenikeste teismelistega koos karata kaob.

Päikesetervitus ergastab vereringesüsteemi
Jooga harjutuste kompleks päikesetervitus on parim soojendus päeva alguses, ergastades vereringesüsteemi. See sobib kõigile, eriti aga algajatele ja jäiga kehaga inimestele, sest aitab kiiresti saavutada paindlikkust, regulaarset hingamist ja meele keskendatust.
Tehniliselt on päikesetervitus sari rahulikke hingamisega sünkroonseid liikumisi, kusjuures kasutatakse sadu lihaseid. Lülisammas ja jäsemed võtavad eri positsioone, muutes keha paindlikuks ja liikuvaks.
Traditsiooniliselt sooritatakse seda päikesetõusul, kui õhus on palju energiat ja värskust. Samas võib seda sooritada ka päeval, ehkki mõju on siis väiksem. Õhtul pole mõistlik seda teha, sest harjutus ergastaks liialt uneks valmistuvat organismi.

Eesti Päevaleht aitab Ehal 25 kilo kaalust alla võtta
Mitut dieeti proovinud Eha eesmärk on saavutada normaalkaal ja seda hoida.
Eesti Päevalehe saleneja Eha Lepik on neljakümnendates kaunis naine, kelle aktiivset elu täidab öövalvuri töö, suur majapidamine ja näitering.
"Mul ei ole jäänud midagi paksuse pärast tegemata," teatab Eha. Nii pole ta häbenenud lüüa kaasa kohalikus näitemängus ning teha oma elu teatridebüüt. Ühest asjast on südikas naine siiski loobunud - ta tahaks endale nabarõngast, aga paraku pole selle kandmisel suuremat mõtet, sest kehakumerused, millel on nagu kiuste kalduvus ladestuda vertikaalselt kõhupiirkonda, ei lase kuldsel rõngal niikuinii päevavalgust näha. Niisiis saab tema kaalust allaõtmise juhtlauseks - "Suveks naba-rõngas!" Seda siiski järgmiseks suveks.

Noored võistlevad mais teatejooksus
17. mail jooksevad koolinoored Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Paides heategevuslikul teatejooksul, mille tulud lähevad õnnetuse tõttu liikumisvõime kaotanud laste ravi toetuseks.
Jooksu eestvedaja Erik Pallase sõnul on teatejooksule oodatud kõik noored üle Eesti oma koolikaaslastest või ka lihtsalt sõpradest koosnevate võistkondadega.
Teatejooksu tuludest ja maikuus avatavalt Elioni heategevusnumbrilt saadavad annetused lähevad Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse toetuseks, kus ravitakse liikumisvõime kaotanud lapsi.
"Mulluse teatejooksu 55 000-kroonise annetuse eest ostsime seisulaua ja laste mängutoa sisustuse, millest on olnud oluliselt abi. Meil on suurim vajadus erinevate füsioterapeutiliste seadmete järele, mis aitavad edasi arendada laste asendi ja arengu abi," ütles Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juhataja Zemfira Tammik.

CHRISTINE OCKRENT: Kas asjalood muutuvad? 
Kas selles oleks midagi erilist, kui riiki juhiks naine? Oleks see parem? Ameeriklased võivad peatselt neid küsimusi endalt küsida.
Aga samad küsimused on kummitanud prantslasi sestsaadik, kui Ségolène Royal sai meesrivaale võites sotsialistliku partei kandidaadiks presidendivalimistel.
Olles nii, nagu Prantsusmaa ikka, veendunud oma juhtrollis (kuigi Prantsusmaa parlamendis on võrreldes teiste Euroopa riikidega suhtarvult kõige vähem naisi), tunneme piinlikkust, et Suurbritannia sai oma esimese naispeaministri juba 1979. aastal (ja millise - Margaret Thatcheri!) ning et Saksamaa ja Tšiili valisid endile naisjuhid enam kui aasta tagasi.
Tänapäeva maailmas töötab kõrges poliitilises ametis enam kui tosin naist - USA välisministri Condoleezza Rice'i ja Iisraeli välisministri Tzipi Livni meediakajastus on sama suur kui nende meestest eelkäijate oma. Saksamaa Angela Merkel ja Tšiili Michelle Bachelet aga on kahe demokraatia liidritena meie jaoks kõige olulisemad, sest nende käes on terve täitevvõim.

OLARI TAAL: Igavene häbi pühaduse teotajatele
Mõni aeg tagasi trehvasin kokku Indrek Neiveltiga. Erudeeritud inimene rääkis minusugusele "poliitpõgenikule" Ida-Euroopa majandusuudistest ja sotsiaalsetest ohtudest, milleni meie näiline heaolu ja isekus võivad ühiskonna viia.
Mõnel pikemal autosõidul keris teema mõtetes edasi.
Ühel päeval nägin Keila-Haapsalu maanteed ületavat põdralehma. Olen kuulnud, kuidas vanad jahimehed pärast põdrajahti kergendatult ohkavad: aher lehm. Tapasüü tundub kohe pisemana. Looduse poolt nagunii tupikteele suunatud geenikombinatsioon. Raiskab ressurssi, aga ei täida talle määratud rolli, parasiit sihuke.
Sügisel algab jälle põdrajaht ja mind kummitab mõte - ega ometi mõni lollpea hakka küttima Eesti "püha lehma", Eesti Panka. See olevat juba nii sõltumatu, et temast ei sõltu enam midagi. Korrektse statistika saaks ju osta lätlastelt ja raha emiteerimise võiks usaldada mõnele Rootsi pangale. Ma siiski ei soovi alustada vaidlust selle üle, mida meie keskpank tohib ja saab üleüldse teha või millisel määral pangapresidendi koduerakond, rahva usaldusega pihtasaamisest veidi uimane, on nõus tasandama häält, kuulutades loosungit - meie ei poolda käske ega keelde.

AAVO KOKK: Koosolekul võeti noad välja
Kunagi liikus anekdoot, kuidas inimestele hellalt halba uudist teatada. Väeosa ülemale kapten Ivanovile tuli teade, et reamees Sidorovi isa on surnud.
Kapten Ivanov kutsus enda juurde seersant Petrovi ja tegi talle ülesandeks Sidorovile halb uudis edasi öelda. "Aga teata talle seda mitte otse, vaid kuidagi delikaatselt," tegi kapten Ivanov olulise täpsustuse.
Seersant Petrov lõi käe kõrva juurde ja suundus ülesannet täitma. Ta rivistas väeosa üles, kontrollis meeste kohalolekut ja andis siis käskluse: "Kõik, kellel isad on elus, kaks sammu ette, marss." Suur osa sõduritest astus kaks sammu edasi, reamees Sidorov sealhulgas. "Kuhu kurat sina, Sidorov, ronid," röögatas seda hetke oodanud seersant.
Muidugi peaks iga juht, lapsevanem, pereliige ja õpetaja oma alluvaid, kaaskondseid, lapsi ja jüngreid rohkem kiitma kui laitma. Ning isegi halbu uudiseid esitama delikaatselt ja nii, et oleks näha ka nende uudiste helgem pool. Kuid kui soovime juhina ausad olla ja inimesi aidata, siis peame aeg-ajalt ka edastama halbu uudiseid ja otse välja ütlema, kui töö on meie meelest halvasti tehtud. Teatud piirini./----/

DPA: Šveitsi presidendi ringsõit
Šveitsi president Micheline Calmy-Rey väisas esmaspäeval Eestit, väikseimat ja põhjapoolseimat Balti riiki.
"Eesti on säravaim Euroopa Liidu uutest liikmetest. Šveits soovib edendada koostööd majanduse, keskkonna, teaduse ja sotsiaalarengu valdkonnas," ütles Calmy-Rey. Kolmapäeval külastab Calmy-Rey Lätit ja neljapäeval Leedut.
Šveits pole Euroopa Liidu liige, kuid on valmis andma olulise panuse EL-i uusliikmete arengusse. Läinud novembris eraldas alpiriik miljard Šveitsi franki, toetamaks arengut nendes kümnes riigis, mis ühinesid EL-iga 2004. aastal.
Šveitsi välisministeeriumi kinnitusel saab peaaegu pool sellest summast ehk 489 miljonit franki Poola. Eesti saab 39,9 miljonit franki, Läti 59,9 ja Leedu 70,9 miljonit franki. Raha peaks hakkama saabuma 2007. aasta lõpus, arengutoetust laekub kokku kümne aasta jooksul.

Nezavissimaja Gazeta: Paradoks Balti energeetikas
Vene ajaleht kirjutas, et Balti riigid pooldavad aktiivselt Euroopa Liidu sellist energeetilise julgeoleku poliitikat, milles Venemaa mõju kasvu ühinenud Euroopa energeetikale käsitletakse otsese ohuna. Ühtlasi üritatakse saavutada Venemaast energeetilist sõltumatust: just sellel eesmärgil paigaldati merekaabel Eestist Soome (Estlink). Tulevikus kavatsetakse selline kaabel vedada ka Lätist Rootsi ja ühendada Leedu energeetikasüsteem Poola omaga.
"Baltimaade energeetikasüsteemid on seotud Venemaa ja Valgevene omadega ning töötavad sünkroonses režiimis. Et hinnata Balti riikide energeetikavõrkude Venemaa ning Valgevene omadest täieliku eraldamise võimalust ja sellise tegevuse tagajärgi, oleks Vene EES-i ekspertide hinnangul tarvis tõsiseid uuringuid. Pole aga tarvis pidada elektritootmisvõimsuste arendamist Balti riikides ja ülekandeliinide rajamist Lääne-Euroopasse püüdeks lahutada Balti energiasüsteemid Vene EES-ist. Eelkõige on need meetmed mõeldud energeetikasüsteemide töökindluse tõstmiseks," märkis ajaleht.

REPLIIK: Demokraatiavastane rinne
Qatari pealinnas Dohas nõu pidanud gaasi eksportivate riikide nimekiri kõlab otsekui loetelu diktatuuriõpikust: Venemaa, Iraan ja Liibüa ning veel kolmteist maad, kellest tõeliselt demokraatlikuks saab nimetada ehk vaid paari.
Ülejäänud maailm ei saa kohtumisele kuidagi läbi sõrmede vaadata, sest need riigid hoiavad enda käes energiarelva, mida eksperdid hindavad alanud sajandil sama ähvardavaks kui aatompomme. NATO analüüsi järgi seisab gaasieksportijate eesotsas Venemaa, kes soovib luua gaasiriikide ühisrinnet, et tugevdada oma poliitilist mõjuvõimu Euroopa üle.
Moskva kinnitab, et pole kartellist huvitatud. Ometi astuti Dohas selle suunas esimene samm.

JUHTKIRI: Järjepidevust, kallid ministrid
Värske keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on väljendanud kahtlust Natura 2000 alade kaitsmise suhtes. Nimelt võivad sellekohased otsused olla tehtud kiirustades ning piisava uurimistööta. Ka on endine Kuressaare linnapea mures mitme arendusprojekti - sealhulgas oma lemmiklapse Saaremaa silla - pärast, mida üleeuroopalise tähtsusega linnu- ja loodushoiualad takistada võivad.
Rahva ja valitsuse tahtel Euroopa Liiduga liitudes on Eesti võtnud endale ka teatud kohustusi, muu hulgas Natura 2000 alade kaitsmise, ning nende nimekirjas või selle määramise korras muutuste tegemisel on negatiivseid tagajärgi. Euroopa instantsid on selgel seisukohal, et võrgustiku kujundamisel tuleb lähtuda teaduslikest andmetest ning muude huvide arvestamine võib tähendada märkimisväärseid trahvisummasid. Lisaks on Natura 2000 protsess kestnud pea kümnendi ning Eestis on nimekiri üldjoontes paika pandud ja maaomanikele ka teada antud.

Ivangorodis leitud mürsk peatas rongiliikluse Eesti-Vene piiril
Ivangorodi vaksali territooriumilt leiti täna kaevetööde käigus mürsk, mistõttu oli rongiliiklus Narva raudteepiiripunktis häiritud ligi 2 tundi.
Narva raudteepiiripunkti ülema asetäitja kapten Aivar Lepa teatas täna kell 19.08 Kirde piirivalvepiirkonna staabile, et Vene Föderatsiooni piirivalve andmetel on Ivangorodi vaksali territooriumilt kaevetööde käigus leitud üks mürsk. Kohale telliti demineerijad Vene Föderatsiooni poolelt.
Narva raudteepiiripunktis liiklus peatati ja Tallinn-Peterburi rong hilines seetõttu väljumisega ligi kaks tundi. Rongliiklus taastati kell 20.45.
Peterburi rongis viibis AS Go Groupi kommunikatsiooni juhi Silvia Pärmanni andmetel 45 reisijat. Tänane vahejuhtum ei mõjuta homset Peterburi-Tallinn rongi väljumisaega, kuna selleks on arvestatud piisava ajavaruga, kinnitas Pärmann. Tallinn-Moskva reisirong püsib sõidugraafikus.

Lootsmann: valitsus vabastab mu homme ametist
Harju maavanem Värner Lootsmann, kes homme Sakala keskuse lammutusloale puuduliku järelevalve teostamise pärast ametist vabastatakse, ütleb ise, et selle lammutamise peatamine ei olnud tema võimuses.
Harju maavanem Värner Lootsmannile saadeti eile vabariigi valitsuse korralduse eelnõu koos seletuskirjaga, millega ta vabastatakse homme maavanema kohalt.
"Põhjuseks tuuakse, nagu oleksin järelevalvet Tallinna linna poolt väljastatud ehitusloa üle teostanud puudulikult, millega kaasnes Sakala keskuse lammutamine," ütles Lootsmann.
Harju maavanem ise leiab, et tema ametist vabastamine ei ole õigustatud.
"Kahjuks on poliitiline hasart ja õigustunnetus lootusetult segamini läinud - maavanem ei tühista lammutuslube, maavanem isegi ei peata lammutuslube ja ei saa nende peatamist nõuda ka halduskohtult," ütles Lootsman oma pöördumises.

Video: suitsuandurite müük on oluliselt kasvanud
Kui eelmise aasta jooksul osteti Tamrex Ohutuse AS andmetel suitsuandureid 20 000, siis nüüd on sama arv müüdud juba kolme kuuga.
Viimasel ajal levinud info, et päästeameti suitsuandureid propageeriv kampaania on läbi kukkunud, ei vasta tõele, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Suitsuandurite müük on oluliselt kasvanud ja tõusnud on ka inimeste teadlikkus. Tamrex Ohutuse AS andmetel on viimase kolme kuuga müüdud sama palju suitsuandureid kui seda tehti terve eelmise aasta jooksul.
Suitsuanduri soetamine muudetakse seadusega kohustuslikuks 2009. aastal.

Video: majandusministrit krediitkaardi kasutamine ei hirmuta
Ehkki inimesed ka toidupoes üha sagedamini krediitkaartidega maksavad, ei hirmuta majandusspetsialiste, teiste seas uut majandusministrit Juhan Partsi.
Majandusministrit Juhan Partsi ei hirmuta inimeste tarbimisharjumused, kus inimesed maksavad ka toidu eest krediitkaardiga, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
"Ma arvan, et kui inimesed on optimistlikud tuleviku suhtes, siis nad ka töötavad paremini," ütles Parts.
Marje Josing Eesti Konjunktuurinistituudist näeb selles siiski probleemi, kuna inimesed maksavad krediitkaardi kasutamise puhul toidu eest veelgi rohkem.

Tartu uueks linnapeaks saab ilmselt Urmas Kruuse
Reformierakond seadis Tartu linnapea kandidaadiks endise Elva linnapea Urmas Kruuse.
Reformierkonna pressiesindaja Liina Vahtras ütles Päevaleht Online'ile, et kultuuriministriks siirdunud senise Tartu linnapea Laine Jänese asemele seadis Reformierakonna Tartu piirkond linnapea kandidaadiks üles senise Elva linnapea Urmas Kruuse.
Linnapea valitakse ametisse 26. aprillil, kui toimub linnavolikogu järgmine istung. Siis kinnitatakse Vahtrase sõnul ka uus linnavalitsus.

Kohtla-Järve linnavolikogu esimeheks sai Arne Berendsen
Kohtla-Järve linnavolikogu tänasel istungil valiti selle uueks esimeheks endine Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse direktor Arne Berendsen.
Berendsen sai võimalikust 20 häälest 15 ja sellega osutuski ta valituks Kohtla-Järve uueks linnavolikogu esimeheks (üldse on Kohtla-Järve linnavolikogus 21 saadikut).
"Pean tunnistama, et seda ettepanekut polnud kerge vastu võtta. Viimastel aastatel juhtisin Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskust ning sellele tööle olen andnud väga palju aega ja energiat. Siiski hindan väga kõrgelt tehtud ettepanekut ja nõustusin kandideerima volikogu esimehe kohale," ütles Berendsen.
Berendsen lisas, et volikogu esimehe vahetus ei too linnas kaasa suuri muudatusi - kõik töötab praegu sujuvalt ja pole vajadust reformide järele.
Senine Kohtla-Järve linnavolikogu esimees Valeri Korb suundus riigikokku.

Riik tahab Lillepi parki kaitse alla võtta
Valitsus soovib võtta Tallinnas Pirita linnaosas asuva Lillepi pargi kaitse alla kui maastikukaitseala eritüübi.
Ettepaneku Pirita territooriumil asuva Lillepi pargi kaitse alla võtmiseks tegi MTÜ Lillepi Pargi Selts 24. jaanuaril 2005.
Maastikukaitseala eritüübina käsitletavate parkide kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu ning dendroloogia, kultuuriloo, ökoloogia, esteetika ja puhkemajanduse seisukohalt väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.
Lillepi pargi pindala on 35,6 ha ja kogu pargi ulatuses on tegemist munitsipaalmaaga.

Leivo suundub poliitikast TTÜ etteotsa
Endine riigikogu liige Margus Leivo alustab tööd Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) haldusdirektorina, poliitika tegemiseks aega enam ei jää.
"Pühendumine uuele tööle nõuab piisavalt aega, suures poliitikas ma enam ei jätka," ütles Margus Leivo Päevaleht Online'ile. Ta lisas, et haldusdirektori tööd hakkaks poliitika ilmselt ka segama.
Leivo on seisukohal, et oluline on arendada ülikooli igast nurgast, kuid ametisse astudes peab ta üheks olulisimaks ülesandeks tehnikahariduse prestiiži tõstmist tänapäeva noorte seas.
"Noortele tuleks näidata, et mitte ainult pankurid või kinnisvaramaaklerid ei ole edukad, vaid ka tehnikaerialadel saab elus läbi lüüa," ütles Leivo.
TTÜ rektor Peep Sürje kinnitas Päevaleht Online'ile, et tegemist on väga õige inimesega sellele ametikohale.

Valitsus vabastab homme ametist abiministrid
Valitsus vabastab homme ametist haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaal-, keskkonna- ja põllumajandusministeeriumi abiministrid.
Abiministrid vabastatakse ametist seoses eelmiste ministrite volituste lõppemisega uute ministrite palvel.
Ametist vabastatakse haridus- ja teadusministeeriumi abiminister Erkki Piisang, keskkonnaministeeriumist Olavi Tammemäe, sotsiaalministeeriumist Peeter Laasik ja põllumajandusministeeriumist Rain Vändre.

Keskerakond algatas taas öise alkoholimüügi keelustamise
Keskerakonna fraktsioon algatas täna riigikogus alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt on alkohoolse joogi jaemüük või muul eesmärgil tarbijale üleandmine, keelatud ajavahemikul kella 23.00-08.00.
Keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar ütles, et öise alkoholimüügi keelustamine oli üks Keskerakonna valimislubadustest. "Tahame seda nüüd ellu viia," selgitas ta.
2006. aastal arvas üle poole (52%) küsitlusele vastanutest, et Eesti alkoholipoliitika peaks olema rangete piirangutega (2005. a 40%, 2004. a 42%). Seevastu täiesti liberaalset piiranguteta alkoholipoliitika toetajate osakaal on 3%.
Konjunktuuriinstituudi uuringule "Elanike hinnangud riigi alkoholipoliitikale" vastanutest ainult neljal protsendil võtab elukohale lähimasse alkoholimüügikohta minek kauem kui 30 minutit.
Savisaare sõnul on alkoholi kättesaadavuse piirangud seotud eeskätt suurema ühiskondliku ja sotsiaalse turvalisuse taotlemisega. "Uuringud alkoholi kättesaadavusest on näidanud, et kui alkohol on vähem kättesaadav, siis tarbimine ja alkoholiga seotud probleemid vähenevad," märkis ta. "Kellaajalisi müügipiiranguid on küllaltki odav rakendada ja on rakendatavad suurele osale rahvastikust. Kellaajalised piirangud alkoholi müügile piiravad alkoholi ostu võimalusi ja aitavad kaasa liigtarbimise vähendamisele."

Posti teel tellitud seemned paljastasid kanepikasvataja
Maksu- ja tolliamet avastas, et jaanuaris endale posti teel kanepiseemneid tellinud isik kasvatas märtsis kanepitaime ning omas kanepipuru.
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Karin Laur ütles Päevaleht Online'ile amet kontrollis 29. märtsil Tartus eluruume, mis kuulusid isikule, kellele saabunud postisaadetisest avastas toll jaanuaris 10 kanepiseemet.
Läbiotsimise käigus avastati umbes 5 sentimeetri pikkune kanepitaim, kanepipiip ning üks väike kilekott väikese koguse kanepipuruga.
Laur täpsustas, et toll siiski ei võtnud jaanuaris seemneid ära, vaid hankis kohtumääruse, mille alusel märtsi lõpus isiku eluruumides läbiotsimine korraldati.
Juhtumi kohta on algatatud väärteomenetlus.

Jõgi asemel saab Tartu linnavolikogu liikmeks Martin
Tartu linna valimiskomisjoni otsusega kuulub tänasest volikogu koosseisu Ardo Martin, kuna Helmer Jõgi volitused peatusid tema saamisega riigikogu liikmeks.
Helmer Jõgi läheb riigikokku asendusliikmena endise Tartu linnapea Laine Jänese asemele, kes täidab kultuuriministri ametikohta.
Jõgit hakkab Tartu volikogus asendama Martin.

Politsei tabas poole miljoni kroonises kaablivarguses kahtlustatavad
Ida politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse töötajad tabasid isikud, keda kahtlustatakse AS Repo Vabrikute territooriumil asuvast angaarist toime pandud metallivarguses.
Möödunud aasta 28.septembril laekus Ida politseiprefektuuri juhtimiskeskusesse AS Repo Vabrikute avaldus, mille kohaselt varastati päev varem Püssi linnas asuva ettevõtte territooriumilt erinevaid kaableid ja teisi metallist esemeid, teatas Viru ringkonnaprokuratuur.
Tekitatud kahju hindas ettevõte 532 050 kroonile.
Ida politseiprefektuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse KarS § 199 järgi, mis käsitleb vargust.
"Praeguseks oleme välja selgitanud koha Kohtla-Järve lähedal metsas, kus kahtlustatavad arvatavasti varastatud metalli kokkuostu tarbeks ümber töötlesid," ütles Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor Aleksandr Goršanov.

Liinibussi juht võeti tollis vahele
Maksu- ja tolliameti tollikontrolli ametnikud pidasid Narva piiripunktis kinni liinibussi juhi, kes üritas Eestisse ebaseaduslikult varuosi smugeldada.
Ameti pressiesindaja teatel sisenes 27. märtsil Narva maantee tolli- ja piiripunkti Tallinna - Peterburi liinibuss, mille Venemaa elanikust juht ei soovinud midagi deklareerida.
Läbivaatuse käigus leiti bussi vahekäigu põranda alt suurel hulgal erinevate sõidukite varuosi.
Peidetud ja deklareerimata kaup peeti kinni.

Vastsündinud sillamäelased saavad hõbelusika
Sillamäel sündis alanud aasta esimeses kvartalis 28 uut ilmakondanikku - 15 tüdrukut ja 13 poissi, kes kõik saavad kingituseks hõbelusika.
"Sel aastal tähistatakse linna 50. juubelit. See on ka põhjuseks, miks võeti vastu otsus igale vastsündinule anda lisaks sünnitoetusele ka hõbelusikas, kuhu on graveeritud Sillamäe 2007. See suveniir meenutab ka tulevikus, et vastsündinute ja linna jaoks oli aasta 2007 eriliseks aastaks. Alates käesoleva aasta algusest makstakse Sillamäel 3000 krooni suurust sünnitoetust, mis peaks olema Ida-Virumaa linnade seas kõige suurem," ütles Sillamäe linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna inspektor Larissa Lutsep.
Pidulik vastuvõtt ja väike kontsert, mis on pühendatud Sillamäe vastsündinutele, toimub 15.aprillil Sillamäe kultuurihoones.

Lebedev sai kohtus politsei üle õiguse
Harju maakohus rahuldas Vladimir Lebedevi (54) poolt politsei koostatud väärteootsuse peale esitatud kaebuse ning lõpetas väärteomenetluse.
Kohus leidis, et politsei poolt Lebedevi käitumise suhtes koostatud väärteoprotokoll on ebakonkreetne ning selle põhjal pole võimalik tuvastada süüteo koosseisu.
Kohtuotsuse peale saab 30 päeva jooksul esitada kaebuse.
Politsei määras 2006. aastal Lebedevile 1200-kroonise trahvi selle eest, et ta mullu 9. mail Tõnismäel pronkssõduri juures sõimas rahumeelsel meeleavaldusel osalenuid ja ka politseinikke provokaatoriteks ning häiris meeleavalduse läbiviimist avalikus kohas. Lebedev esitas kohtule politsei poolt koostatud otsuse peale kaebuse.
Lebedev jäi kohtuistungil oma taotluse juurde ja palus talle määratud trahv tühistada, eitades õiguserikkumist.

Pärnu ja Belgia ettevõtted plaanivad koostööd
Pärnu linnapea Mart Viisitamm ja Pärnu ettevõtjad kohtusid eile Belgia Kuningriigi kaubandusatašeega Balti riikides Frank van Eyndega.
Pärnu linnapea Mart Viisitamme sõnul on Belgia valitsuse poliitika, lisaks ärisidemete loomisele teiste riikide pealinnade ettevõtjatega, tutvuda ka partnerriikide regioonide ettevõtluskliimaga ja suhteid arendada, vahendas Pärnu linnavalitsus.
"Eesti piirkondadega tutvumist alustati Tartust, Pärnu suhtes imponeeris atašeele muuhulgas ka Pärnu suuruses väikelinnas õlletootmine," lisas Viisitamm.
Pärnu Ettevõtjate Ümarlaua koosolekul osalesid lisaks kaubandusatašeele ja linnapeale ka AS Pärnu ATP, AS Kanpol, AS Hansapank esindus, AS Puls Brewery, Efore AS ning AS Wendre.
Flaamikeelne Flandria on üks kolmest Belgia Kuningriigi regioonist lisaks Vallooniale ja Brüsseli pealinnaregioonile. Majanduskeskuse rolli Flandrias kannab sadamalinn Antwerpen.

Pihl: korrakaitseorganid on 9. maiks valmis
Vastne siseminister Jüri Pihl ütles täna riigikogus arupärimistele vastates, et korrakaitseorganid on saabuvaks 9. maiks valmis ning seda rohkem kui eelmisel aastal.
Pihli sõnul ei saa provokatsioone kuidagi välistada, kuid kaitsepolitsei ja politseiamet teavad head koostööd. "Julgeolekuasutused teevad kõik, et provokatsioone ei oleks või neid maksimaalselt minimaliseerida."
Siseminister toonitas, et politsei on valmis korda tagama ka Jüri Liimi korraldataval nn ajaloopäeval. Koostööd tehakse ka teiste ministeeriumitega ning seda nii praegu kui tulevikus.
Aleksei Lotmani küsimusele, kas siseminister suudab garanteerida, et möödunud aasta taolist bardakki sel korral 9. mail ei tule, vastas Pihl: "Arvan küll!".
Vene meedias levivaid teateid võimalike pronkssõduriga seotud meeleavalduste ning valvete kohta kommenteeris kaitsepolitsei pressiesindaja Irina Mikson Päevaleht Online'ile öeldes, et kapo jälgib teateid võimalike pronkssõduriga seotud avalike koosolekute kohta.

Tugev tuul häirib laevaliiklust
Tugev tuul häirib kiirlaevade liiklust Soome lahel, samuti on häiritud laevaühendus mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel.
Linda Line teatas, et seoses tormiga ei välju täna Tallinna ja Helsingi vahel sõitvad Lindaliini kiirlaevad.
Tallinna Sadama teatel hetkel andmeid ülejäänud kiirlaevade graafikute muudatuste kohta laekunud ei ole, kuid ette võib tulla kiirlaevade 5 kuni 10 minutilisi hilinemisi.
Saaremaa laevakompanii kodulehe andmeil jäi seoses tugeva tuulega ära kell 12 Kuivastust väljuma pidanud reis, kuid hetkel on liiklus graafikujärgne.
Sõru-Triigi liinil ei väljunud tugeva tuule tõttu hommikune reis, uus väljumisaeg on Triigist täna kell 16. Heltermaa-Rohuküla liinil on laevaliiklus graafikujärgne.
Ilmajaama andmeil puhub täna Soome lahel edelatuul kuni 15 m/s, laine kõrgus on 1,5 kuni 3 meetrit.

Maaomanik ründas päästjaid kirvega
28. märtsil Kihelkonna valda Tagamõisa külla kulupõlengut kustutama kiirustanud päästjad sattusid maaomaniku viha alla.
Tuletõrjujate jutu järgi vehkinud mees kirvega ja lubanud toast püssi tuua, kirjutab ajaleht Oma Saar.
Kulupõlengule lõpu teinud päästeametnikud taandusid ohutusse kaugusesse ja kutsusid endale appi politsei. Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna pressiesindaja Kristi Mägi sõnul oli maaomanik seadusesilmade kohale jõudes taltunud ning andis oma käitumise kohta seletusi.
Päästjate vastase viha põhjuseks ei olnud mitte ülekäteläinud kulupõlengu kustutamine, vaid hoopis tuletõrjeauto poolt maha tõmmatud pesunöörid.

Ilves: palgapoliitika vajab ühiskondlikku kokkulepet
Eesti ametiühingute keskliidu konverentsil kõnelenud president Toomas Hendrik Ilves ütles, et ametiühingute, ettevõtjate ja valitsuse omavaheline regulaarne suhtlus vajab majanduse tõttu ühiskonna poolt aktsepteeritud reegleid.
"Kokkuleppest sõltub ühtede konkurentsivõime ja kasum ning teiste töökohtade turvalisus ja palgatase," ütles Ilves presidendi kantselei vahendusel. "Riigile tähendab see kokkulepe maksutulusid ja vajalikke investeeringuid. Aga ka muud - miks mitte ka näiteks ühisraha euro võimalikult kiiret kasutuselevõttu."
"Selle "sotsiaaldialoogiks" nimetet protsessi tuum on vastastikune lugupidamine. See on mõistmine, et ettevõtja vajab kvalifitseeritud, motiveeritud ja oma tööd hästi tegevat tööinimest," ütles president Ilves.
"Et tööd saab teha turvalises keskkonnas väärilise palga eest. Et töö tegemise õigusruum on stabiilne ja ettearvatav. Et kõik muutused arutatakse eelnevalt läbi ja lepitakse kokku. See on mõistmine, et kokkulepe töövaldkonnas on igal juhul parem kui tüli või vinduv teadmatus," ütles ta.

Jurist: elatis võib olla koormatud tulumaksuga
Endine maksu- ja tolliameti ning praegune Nord Law Office jurist Meelis Krautmann selgitab Päevaleht Online'i lugejatele, kuidas reguleerivad seadused elatiste maksustamist.
Perekonnaseadus kehtestab mitmeid ülalpidamiskohustusi. Abielusuhte kestel on abikaasal kohustus ülal pidada teist abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti ülal pidada abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Nimetatud juhtumil ja teatud tingimustel jääb ülalpidamiskohustus kehtima ka pärast abielulahutust. Üksikasjalikult on reguleeritud ülalpidamiskohustused perekonnas, jagunedes vanemate ja laste ülalpidamiskohustuseks ning teiste perekonnaliikmete ülalpidamiskohustuseks.
Vanemate ülalpidamiskohustus hõlmab oma alaealise lapse ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud lapse ülalpidamist. Tuntum neist on esimene, pakkudes enam kõneainet. Seepärast seda ülalpidamiskohustust näitena kasutatakse.

Toomas Savi sõidab Nigeeriasse valimisi vaatlema
Euroopa Parlamendi liige Toomas Savi sõidab 12. aprillil Nigeeriasse üldvalimisi vaatlema.
Euroopa Parlament on lähetanud Nigeeria valimisi vaatlema delegatsiooni koosseisus Edward McMillan-Scott ja Filip Kaczmarek Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist, Libour Roucek ja John Attard-Montalto Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist, Toomas Savi Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsioonist ning Vittorio Agnoletto Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonist, teatas Toomas Savi assistent Joel Hirv.
Nigeeria Liitvabariigi kuberneri- ja rahvusassamblee valimised toimuvad 14. aprillil, presidendi- ja parlamendivalimised leiavad aset 21. aprillil.
Nigeeria on presidentaalne liitvabariik. Nigeerlased valivad käesoleva aasta 14. aprillil 36 kuberneri ja 990 seadusandliku koja liiget 36 rahvusassambleesse ning 21. aprillil presidendi, 109 senati liiget ja 360 esindajatekoja liiget.

Haapsalus algab heakorrakuu "Kodulinn särama" 
Täna algab Haapsalus heakorrakuu, mille raames korraldatakse jäätmete kogumisringe, laste- ja noorte loomevõistlus ning avatakse heakorratelefon.
Linnakeskkonna osakonna juhataja Krista Vilta sõnul on selle aasta heakorrakuu eesmärk arendada keskkonnaalast teadlikkust nii laste kui täiskasvanute hulgas.
Jäätmete kogumisringid toimuvad kahel järjestikusel nädalavahetusel (27.-29. aprill ja 4.-6. mai). Jäätmete kogumiseks sõidab prügiauto kindlal marsruudil, mis katab kogu Haapsalu linna. Linnakodanikud saavad ära anda ohtlikke-, elektroonikajäätmeid, autorehve, suurjäätmeid (nt mööbel) ning puuoksi.
Käima läheb ka laste- ja noorte loomevõitlus "Kodulinn särama". Võistlusele on oodatud luuletused, esseed, joonistused ja käsitöö. Tööde esitamise tähtaeg on 30. aprill.

Põlevast majast päästeti rahulikku und magav mees
Täna hommikul põles Järvamaal Koigi vallas elumaja, millest päästeti meesterahvas.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Päinurme külas täna varahommikul kell 6: 19, teatas Lääne-Eesti Päästekeskus pressiesindaja.
Päästjate kohale jõudes põles ühekorruseline elumaja lausleegiga ning hoone katus oli tules praktiliselt hävinud. Kohalikud elanikud väitsid, et hoones on inimene.
Päästjad summutasid suuremad leegid ning sisenesid majja. Selgus, et magamistoas, mis oli tules täielikult puutumata jäänud, magas voodis tekk üle pea rahulikku und meesterahvas.
Päästjad äratasid magava mehe üles ja toimetasid ta majast välja, kus ta anti üle kiirabile. Õnnetus oli aga nii õnnelik, et mees ei vajanud isegi esmaabi.
Sündmuskohal töötanud Järvamaa operatiivkorrapidaja Margo Hussari sõnul võis mehe elu päästa tugev tuul, mis puhus leegid magamistoast eemale.

Tartu kutsub linlasi maju värvima ja piirdeaedu korrastama
Tartu linnavalitsus kutsub majaomanikke hooneid värvima ja piirdeaedu korrastama ning kuulutab selleks välja igakevadised kampaaniad "Heade värvide linn" ja "Piirdeaiad korda".
"Nii nagu eelmistel aastatel saab majade värvimise konkursil osaleja linnavalitsusest oma maja korrastamiseks välisviimistluse passi," selgitas arhitektuuri ja ehituse osakonna projektijuht Kristi Kurvits. "Selle alusel saab ta osta soodsalt ehitusmaterjale ja teenuseid linnaga koostöölepingu sõlminud firmadest."
Välisviimistluse passi koostamine maksab 100 krooni, teatas Tartu linnavalitsus.
Ka kampaanias "Piirdeaiad korda" kaasalööjad saavad osta soodushinnaga värve, hekitaimi või ehitusteenust kampaaniat toetavatest ettevõtetest.
"Linnavalitsus annab kampaanias osalejatele piirdeaia rajamiseks ja korrastamiseks piirdeaia tüüplahenduse," ütles Kurvits. "Kui krundiomanikul on aia arhitektuurne lahendus juba olemas, tuleks tal see arhitektuuri ja ehituse osakonnas kooskõlastada."

Maksumaksjate liit valis juhatuse uueks esimeheks Lasse Lehise
Eesti maksumaksjate liit valis 29. märtsil toimunud üldkoosolekul liidule järgmiseks kolmeks aastaks uue viieliikmelise juhatuse, mida hakkab juhtima Lasse Lehis.
Lisaks juhatuse eelmisse koosseisu kuulunud Jüri Allikaltile, Ivo Raudjärvele ja Erki Uustalule valiti uute liikmetena juhatusse Lasse Lehis ja Tiiu Toots, teatas Eesti maksumaksjate liit.
Lasse Lehis töötab Tartu ülikooli finantsõiguse dotsendina ja riigikohtu halduskolleegiumi nõunikuna, tal on doktorikraad õigusteaduses.
Lasse Lehis on maksumaksjate liiduga teinud erinevates vormides koostööd juba ligi kümme aastat - ajakirja MaksuMaksja toimetuskolleegiumis, uurimistööde konkursside hindamisel, lektorina koolitusel jne. Alates 2005. aastast oli Lasse Lehis EML nõukoja esimees.

Sikorsky soovib kohtu ette astuda Soomes või Connecticuti osariigis
Helikopterivalmistaja Sikorsky ja selle varuosi valmistav tütarfirma HSI soovivad Copterline'i hagi arutamise viia New Yorgist üle Connecticuti osariiki või Soome.
Ettevõte põhjendas oma soovi sellega, et New Yorgil ei ole 2005. aasta augustis Tallinna lahel toimunud traagilise õnnetusega mingit seost, vahendab Helsingin Sanomat.
Ajalehe hinnangul soovib ettevõte kohtupidamise viia Connecticuti osariiki, kuna seal asub ettevõtte emakorporatsioon United Technologies ning sealne vandekohus oleks nende vastu leebem. Soomes on aga sarnaste kohtuasjade puhul välja mõistetud kahjutasud üldiselt väiksemad kui USA-s.
Copterline nõuab Sikorskylt ja HSI-lt 60 miljoni dollari ehk üle 712 miljoni krooni suurust hüvitist, kuna peab traagilise õnnetuse põhjuseks kopteri servo riket. Sarnasele arvamusele jõudis ka Eesti lennuõnnetuse uurimiskomisjon, mille lõplik aruanne ei ole veel valminud.

Pikaro kulutas valimisteks 195 000 krooni
Vaatamata riigikogu valimisteks makstud 195 629 kroonile, ei õnnestunud keskerakondlasel Koit Pikarol parlamenti pääseda, reformierakondlane Mati Raidma sai Toompeale vaid 13 750 krooniga.
Pikaro poolt hääletas vabariigi valimiskomisjoni andmeil 992 pärnumaalast. Raidma 3694 häält tulid keskmiselt 3,7 krooniga, kirjutab Pärnu Postimees.
Rohkem kui 100 000 krooni annetasid valimisteks veel reformierakondlane Väino Hallikmägi (153 200 krooni), rahvaliitlased Jaanus Männik (120 000) ja Toomas Alatalu (104 000) ning keskerakondlased Kadri Must (122 129), Ramon Loik (115 502) ja Mart Viisitamm (112 599). Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmetest oli kõige heldem Jüri Kask 54 670 krooniga.

Visu suusavabriku territooriumile kerkivad majad
Pärnu linnavalitsus algatas Rääma 31 detailplaneeringu, et ettevõte saaks endise Visu territooriumil elamuid ehitama hakata.
Ettevõtte suuromaniku Trigon Capitali planeeringu eesmärk on üldplaneeringuga määratud tootmis- ja ärimaa sihtotstarbe muutmine tootmis-, äri- ja elamumaaks, kirjutab Pärnu Postimees.

Tallinnas tegutseb meistermuukijatest vargajõuk
Politsei hinnangul võivad Tallinna kesklinnas tegutseda korterivargad, kes avavad ka kõige keerulisemaid lukke, ilma et jätaksid sellest mingeid märke.
Näiteks on ühte kesklinnas asuvasse korterisse viimase kolme nädala jooksul kahel korral sisse murtud, ilma et sellest oleks kahele korterit kaitsvale ASSA turvalukule mingeid muukimise jälgi jäänud, kirjutab Postimees.
Esimesel korral murti korterisse sisse öösel, kui omanik magas. Teisel korral oli omanik ise tunnistajaks sellele, kuidas vargad ukselukku lahti muukisid.
"Kuulasin vaikselt, kuidas alumise lukuga ragistati umbes 30 sekundit, seejärel hakati ragistama ülemise luku kallal, mis ühel hetkel plõksatas," rääkis Vello (nimi muudetud). Seejärel tõmmati korteriuks vaikselt irvakile ning korteriomanik nägi kahte nooremapoolset meest, kellest üks oli pikka kasvu.

Danilov tahab haigekassat edasi juhtida
Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, kelle ametiaeg lõpeb augustis, kavatseb kindlasti järgmiseks viieks aastaks kümne miljardi krooni suuruse eelarvega haigekassa juhiks kandideerida.
Endise sotsiaalministeeriumi kantsleri Danilovi sõnul motiveerib teda teiseks ametiajaks kandideerima soov lõpetada pooleliolevad tööd, kirjutab Postimees.
"Süsteem on muutunud läbipaistvaks, ja kui vaadata välismaiseid hinnanguid, siis tervishoiu rahastamises peetakse meid üheks edukamaks üleminekuriigiks," rääkis Danilovi haigekassa helgemast poolest.
Lahendusi ootavate probleemidena nimetas Danilov pikki ravijärjekordi ja arstide puudust.
Jõgeva haigla juhatuse esimehe, keskerakondlase Peep Põdderi hinnangul on Danilov haigekassa juhtimisega hakkama saanud.
"Ei oleks vaja teda välja vahetada, sest ta on asja selgeks saanud ja minu teada on tal meedikute laialdane toetus," tunnustas Põdder.

Liiklusõnnetuses hukkus mees
10. aprilli õhtul toimus Lääne-Viru maakonnas Sõmeru-Katela teel liiklusõnnetus, kus keskealine meesterahvas kaotas oma kontrolli oma auto üle ja rullus üle katuse.
Õnnetus leidis aset kella 19.15 ajal Sõmeru vallas Sõmeru- Katela tee 5.kilomeetril, teatas politsei korrapidaja.
1962. aastal sündinud Sergei kaotas kontrolli oma sõiduauto Rover 620 üle ja rullus üle katuse.
Juht suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Alimentide maksustamine pahandab üksikema
Last kasvatav vanem peab alimentidelt maksma tulumaksu, maksja saab selle tagasi.
Üksinda last kasvatav ema peab ebaõiglaseks korda, mille järgi tuleb kohtu kaudu määratud elatise saajal maksta alimentidelt tagasi tulumaksu ning elatise maksja saab selle tagasi.
"Lapselt võetakse veel viimast!" pahandas üksinda kaheksa-aastast poega kasvatav Irina Holland, kelle sõnul seab kehtiv seadus üksikemad veelgi viletsamasse olukorda.
Pojaga ühiselamus 16-ruutmeetrises toas elav Irina, kelle lapse isa maksab pojale alimente 2000 krooni kuus, peab aasta lõpus talle maksudena tagasi maksma ligi 6000 krooni. "Kui perekond elab koos ja isa-ema investeerivad raha lastesse, ei maksusta neid keegi. Aga üksikvanemaid küll!" märkis Holland. "Miks mina pean maksma tulumaksu summast, mida lapse isa lapsele maksab?"

Peagi annab Tallinn veel kümme kooli erafirmadele
Tänavune tehing tuleb mullusega võrreldes linna rahakotile
Tallinna linnavalitsus kavatseb korrata eelmise aasta sügisel palju kära tekitanud sammu, millega anti pealinna kümme kooli 30 aastaks Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruudaga seotud firmadele renoveerimiseks ja haldamiseks.
Täna-homme otsustab linnavalitsus, mis koolid (10) järgmisena erafirmadele antakse ning mille eest linn renti maksma hakkab. "Ma räägiksin sellest neljapäeval. Täna ja homme on mul nendel teemadel veel nõupidamised," ütles abilinnapea Kaia Jäppinen eile.
Jäppineni kinnitusel jääb skeem suures osas samasuguseks nagu eelmisel sügiselgi rendile antud koolide puhul: erafirma renoveerib koolimaja ning linn jääb seejärel kooli 30 aastaks rentima. "Kui eelmiste koolide puhul oli hoonestusõiguse saanud arendajal kohustus teha ka renoveerimisprojektid, siis nüüd on variant, et linn projekteerib ise ning annab selle siis arendajale üle," lausus Jäppinen.

Tallinn võtab 245 miljonit krooni arvelduskrediiti
Tallinna linnavalitsus kavatseb Hansapangalt selleks aastaks võtta 245 miljonit krooni arvelduskrediiti, kuigi ilmselt kasutatakse seda raha vaid mõnel päeval aastas.
Linnavalitsuse korraldusega antakse finantsdirektorile volitus allkirjastada Hansapanga ja Tallinna linna vaheline leping, millega avatakse linnale arvelduskrediidi limiit mahus 245 miljonit krooni ning tähtajaga 31. detsember 2007. Finantsteenistuse esialgse prognoosi kohaselt võib linnal tekkida arvelduslaenu kasutamise vajadus vaid mõnel päeval, tõenäoline on, et arvelduskrediiti 2007. aastal üldse ei kasutata.

Haruldane saatjaga kalakotkas Maria jõudis Aafrikast koju
Haruldane kotkas lendas tagasiteel ühel päeval ligemale 550- kilomeetrise vahemaa.
Möödunud suvel Puhatu soostikus rände uurimiseks GPS-saatja selga saanud kalakotkas Maria on Aafrikast oma kodupesa juurde tagasi jõudnud, rännuteelt on naasnud ka saatjaga konnakotkas Mart.
Kotkaklubi juhatuse liikme Urmas Sellise sõnul kulus haruldasel allpool ekvaatorit Kongo jõe ääres talvitunud linnul kojulennuks peaaegu terve kuu. "Talvituskoha jättis ta maha 7. märtsil ning Eestisse jõudis teisel aprillil, ühel päeval läbis isegi ligemale 550-kilomeetrise vahemaa," rääkis Sellis. "Praegu lendab ta väga laialt ringi, käies vahepeal isegi teisel pool Narva jõge."
Nii nagu polnud kotkauurijatele varem teada, kus kalakotkad talvitumas käivad, oli ka nende kevadine pesa ümbrusest kaugele lendamine uus avastus.

Tamkivi: Natura alad on ebaolulised
Rohelised peavad vastse keskkonnaministri Tamkivi väljaütlemisi asjatundmatuks.
Riigikogu valimistel Saaremaal kandideerides püsiühenduse eest võidelda lubanud Jaanus Tamkivi on juba keskkonnaministriks oleku esimestel päevadel seadnud kahtluse alla üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade vajalikkuse.
Ministri hinnangul võib see hakata takistama suurprojektide arendamist. "Natura alad on ju iseenesest väga toredad asjad ja aitavad loodust hoida ning juhivad sellele tähelepanu," sõnas Tamkivi eile ETV hommikuprogrammis Terevisioon, lisades, et Eestis toimivad niigi omad looduskaitseseadused.
Natura nimekiri juba 1. maiks
Tagantjärele oma sõnu kommenteerides ütles Tamkivi, et Naturat puudutav arutelu on kahetsusväärselt hiljaks jäänud, sest vastavate alade nimekiri peab kinnitatud olema juba 1. maiks. "Kui on näha, et ühiskonnal või riigil on huvi kuskil mingit projekti arendada, siis me ei peaks seda otsustusprotsessi nihutama Euroopasse," ütles Tamkivi. "Kõige ilmekam näide on siin Saaremaa püsiühenduse rajamine, aga Eestis on veel teisigi selliseid asju."

Õpikute kirjastajad surusid ainenõukogud tööst kõrvale
Uus määrus paneb kogu vastutuse ja õigused kirjastustele, kes
Ametist lahkunud haridus- ja teadusministri üks viimastest allkirjadest oli uue õpikute kirjastamise tingimusi põhjalikult muutva määruse all, mille tagant paistavad ühe mõjuka õpikukirjastaja Avita "kõrvad".
1. maist kehtima hakkav, kuid kirjastustelt juba 15. aprilliks õpikute sisu eest täit vastutust kandma hakkavate retsensentide nimekirja nõudev endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsi määrus lihtsustab õpikute ja muu õppematerjali riiklikku kinnitamist. 23. märtsi kuupäeva kandev määrus paneb sisuliselt kogu vastutuse ja õigused kirjastustele, kes ise valivad retsensendid ja maksavad neile ning ise korraldavad õpikute eelneva katsetamise koolides ja maksavad selle eest.

Juštšenko andis kohtunikele ihukaitsjad
Ukraina president Viktor Juštšenko määras konstitutsiooni- kohtu kohtunikele ihukaitsjad.
Presidendi otsusele eelnes viie konstitutsioonikohtu kohtuniku pöördumine, milles nad keeldusid presidendi parlamendi laialisaatmise otsuse seadusepärasuse kontrollimisest.
Kohtunikud põhjendasid keeldu sellega, et mõned poliitilised jõud avaldavad neile survet, teatas RIA Novosti.
Konstitutsioonikohus lükkas asja läbivaatamise 17. aprillile.

Briti naised eelistavad abiellumiseks nooremaid mehi
Vastavalt ONS Social Trends uuringule on 21. sajandi Suurbritannias lapsed tehnika valdkonnas küllaltki arenenud, inimesed ülekaalulised ning naised otsivad endale noori mehi.
Umbes 25% kõigist 2004. aastal sõlmitud abieludest on peigmees pruudist noorem, kirjutab The Times. 1963. aastaga võrreldes on sellised abielud kasvanud 10%. Statistika aga kahjuks ei täpsusta, kas peigmehed on pruutidest 15 aastat või näiteks 15 päeva nooremad.
Teise uuringu kohaselt on 65% Briti meestest probleeme ülekaalu või rasvumisega, naiste hulgas oli see protsent 56.
Statistika andmetel on aga suitsetajate arv oluliselt vähenenud võrreldes 1974. aastaga. Meestest suitsetab 25% ning naistest 23%.
Ajalehe väitel võib see olla üheks põhjuseks, miks meeste keskmine eluiga Suurbritannias on 76 ning naistel 80,5 eluaastat.

Alžeeria pealinna tabas kaks ohvriterohket plahvatust
Alžeeria pealinnas Alžiiris toimus täna mitu plahvatust, milles on praeguseks hukkunud juba 17 inimest.
Esialgu lasti õhku lõhkeainet täis auto. Plahvatus oli suunatud Alžiiri kesklinna valitsushoonete vastu ja selles hukkus 9 inimest, kirjutab BBC.
Kesklinnas Alžeeria peaministri kantselei lähedal toimunud plahvatus oli nii vali, et seda oli kuulda 10 kilomeetri kaugusele. Peaminister Abdelaziz Belkhadem plahvatuses viga ei saanud ja nimetas oma sõnavõtus rünnakut argpükslikuks.
Teine plahvatus tabas Alžiiri idaosas rahvusvahelise lennujaama lähedal asuvat politseijaoskonda. Selles plahvatuses hukkus kaheksa inimest ja veel vähemalt 50 said vigastada.
Plahvatustes on praeguseks hukkunud kokku juba vähemalt 17 inimest.

Sangar tahab Pihkvasse oma vabriku ehitada
Eesti ettevõte Sangar tahab Venemaale Pihkvasse oma vabriku ehitada, kuid sõbralikult meelestatud Pihkva linnapea kardab, et võimude ükskõiksus hakkab äriplaani takistama.
"Eesti ettevõtjad põrkuvad siia tulles esmalt kokku täidesaatva võimu ükskõiksusega," vahendas ajaleht Pskovskaja Gubernija Pihkva juhi Jan Luzini sõnu.
Pihkva juhil oli hea meel, et Sangar soovib ehitada oma vabriku Pihkvasse, kuna uute tuludega tuleb linna ka kaasaegne tehnoloogia.
Luzin pidi vastama ühtlasi küsimusele, miks ta arendab suhteid Eesti ettevõtlusega ajal, kui asepeaminister Sergei Ivanov kutsub üles Eesti tooteid boikoteerima. Luzin selgitas, et nii Venemaal kui ka Eestis on jõude, kes on huvitatud konflikti paisumisest. Sellest pole Luzini sõnul aga rahvas ja ettevõtjad huvitatud.
"Loodan, et täidesaatev võim pöörab tulevikus Eesti ärimeestele rohkem tähelepanu," lausus ta lõpetuseks.

Dagestanist pärit ajateenija õhutab venelaste tapmist
Vene Novosibirski garnisoni sõjakohus alustas reamees Šamil Ahmedovi asja läbivaatamist, keda süüdistatakse rahvusliku ja religioosse vaenu õhutamises.
21-aastane Ahmedov hoidis oma ajateenistuse vältel tervet pataljoni hirmu all, kirjutab Kommersant. Vastavalt kohtu materjalidele rääkis Ahmedov temaga koos teeninud moslemitele islami vahhabiitliku liikumise üleolekust ja slaavi rahvaste esindajate alaväärikusest.
Prokuratuuri andmetel hüüdis mees Vene filmi "9 rood" vaadates terve kasarmule: "Me tapsime venelasi ja jäämegi tapma!" ning "Minu moslemi vennad, ma soovin olla teie moodi!"
Üheskoos sõjaväevormi selga pannes paiskas Ahmedov maha jefreitor Sergei Kotšergini ning palus kaasteenistujal pildistada stseeni, kus hoidis jalga Kotšergini rinnal ja nuga kõril.

Rootsi sotsiaaltöötajad andsid lapse vaimuhaige kurjategija hoolde
Rootsi sotsiaalamet andis 10-aastase lapse vaimuhaige isa hoolde, kes tütart viis aastat seksuaalselt ära kasutas.
Rootsis vajas kodu 10-aastane tüdruk ja sotsiaalhoolekanne leidis talle selle lapse enda isa juures, kirjutab Expressen. Paraku jäi sotsiaaltöötajatel kahe silma vahele, et isa oli just vabadusse pääsenud vangide vaimuhaiglast, kus ta mõrva eest karistust kandis.
Ema oli 10-aastase Louise oma kodust Göteborgist välja visanud ja kodu otsimisel jäi sotsiaaltöötajatele silma Louise isa. Göteborgi sotsiaaltöötaja sõitis Vetlandi isa kodu vaatama. Sealt kirjutas ta raporti, milles kinnitab, et korter on kena ja valgusküllane ja et siin on lapse vajaduses kindlasti rahuldatud. Sotsiaaltöötaja ei märka, et isa on vangla vaimuhaiglas mõrva eest karistust kandnud,

Naši liider: tuleme nõukogude vormides pronkssõdurit kaitsma
Venemaa noorteliikumise Naši liider Vasili Jakemenko lubab tulla oma "sõduritega" Tõnismäele pronkssõdurit äraviimise eest kaitsma.
"Hiljemalt 20. aprillil alustavad meie sõjaaegsetesse nõukogude vormidesse riietatud komissarid pronkssõduri juures valvet," ütles Jakemenko intervjuus Interfaxile.
Jakemenko lisas, et juhul kui mälestusmärk ikkagi teisaldatakse, garanteerib organisatsioon Tõnismäel püsiva mälestusvalve.
"Meile pole oluline niivõrd skulptuuri kui hukkunud kangelaste ja selle sõja mälestuse säilitamine," lisas Jakemenko.

Ülipaksude ameeriklaste arv aina kasvab
Viimase viie aastaga on USA-s poole võrra kasvanud nende inimeste arv, kelle kehal on rohkem kui 50 kilo ülekaalu.
2000.- 2005. aastal kasvas 50% võrra nende ameeriklaste arv, kelle kehal on enam kui 50 kilo ülekaalu. kirjutab Politiken.
Koos rasvumise levikuga on kasvanud ka selle vastu suunatud operatsioonide - näiteks maovähendusoperatsioonide - arv.
Möödunud aastal käis kaaluvähendamise asjus operatsioonilaual 200 000 ameeriklast. 1998. aastal oli see arv ainult 13 000.

Türgi lennukikaaperdajat ootab ees 10 aastat türmi
Türgis eile 184 inimesega lennuki kaaperdanud Mehmet Goksin Goli ootab 10-aastane vanglakaristus.
Mehmet Goksin Gol kaaperdas eile lennuki Boeing 737-800, mille pardal oli 178 reisijat ja kuus lennuki meeskonnaliiget, vahendab Reuters.
Praegu pole veel avalikustatud, miks 40-aastane Goksin Gol lennuki kaaperdas.
Teada on, et Goksin Goli on mitmekordselt karistatud röövimise, narkoäri ja Türgis ebaseadusliku Kurdistani tööpartei toetamise eest.
Goksin Gol kaaperdas õhkulaskmisähvardusega eile õhtul Diyarbakirist Istanbuli teel olnud lennuki ja soovis sellega hoopis Iraani sõita. Oma soovi toestamiseks kinnitas Goksin Gol, et tal on vöö vahel lõhkeseade, kirjutab CNN.
Lennuki kokpitti mees siiski ei pääsenud, kuna see oli lukus. Piloodid teatasid kohe kaaperdamiskatsest ja pöörasid lennuki Ankara poole.

Marokos lasid mässulised end politsei eest põgenedes õhku
Marokos Casablancas toimunud politseireid päästis eile valla tulevahetuse ja enesetapurünnakud, milles hukkus vähemalt viis meest.
Politsei korraldas reidi väidetavasse mässuliste peidupaika ja haarangu käigus lasid võimuesindajad ühe kahtlustatava mässulise maha, vahendab BBC.
Ülejäänud kolm kahtlusalust lasid ennast politsei eest põgenedes õhku. Ühes plahvatustest hukkus peale mässulise ka politseinik.
Politsei jahtis neid mehi seoses 2003. aastal ja ka hiljem toimunud enesetapurünnakutega, milles on hukkunud 40 inimest.

Gaasiriigid astusid sammukese ühise kartelli loomise suunas
Maagaasi eksportivad riigid tahavad hakata omavahel gaasi hinda kooskõlastama.
Varasemad gaasi eksportivate maade foorumi kokkusaamised on möödunud avalikkusele peaaegu märkamatult. Kuid pärast viimast kohtumist kahe aasta eest Trinidadil ja Tobagol teravnes tähelepanu ootamatult. Vahepeal lekkis meediasse NATO tulevikuanalüüs, mis hoiatab püüete eest luua OPEC-ile sarnanevat gaasikartelli. Väidetavalt hakkaks see kasutama oma mõjuvõimu eeskätt poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Eesti Päevalehe Brüsseli-allikate kinnitusel on Euroopa Liit võimaliku kartelli loomise pärast tegelikult väga mures, kuigi avalikkuse ees teema tõstatamisest hoidutakse. Euroliit sõltub Venemaa gaasist 44% ulatuses - ja kui Moskva hakkab koordineerima gaasitarneid ka Põhja-Aafrikaga (eeskätt Alžeeriaga), kasvab tema mõjuvõim veelgi. Muu hulgas kahandab see märgatavalt Euroopa Liidu ehitatava, kuid alles planeerimisjärgus oleva Nabucco gaasijuhtme mõttekust.

Valimised maailma elamisväärseimas riigis
24. märtsil toimusid valimised New South Walesi osariigis, mille võitsid kohalikud leiboristid, kuid ka opositsioonis olevaid liberaale ja rahvuslasi saatis edu.
Heaoluühiskonnaga riik Austraalia reklaamib end ise maailma elamisväärseima riigina (the most livable country), kuid kohalikud valimised jäid Sydneys ilmselgelt alla pisut varem aset leidnud gei- ja lesbiparaadile Mardi Gras, Sydney Harbour Bridge'i 75. sünnipäeva tähistamisele, järgnevatele lihavõtteüritustele ja šokolaadijäneste reklaamidele.
Inimesed on poliitikaga harjunud, tänavapildis vaat et ei kohtagi vali-mind-meeste meeleheitlikku eksponeerimist.
Kohustus valimas käia
Austraalias on kodanikul kohustus osaleda nii föderaal- kui ka osariikide valimistel. Neid kodanikke, kes on kantud valimisnimekirja ja otsustavad valima mitte minna, ootab trahv (ligi 100 Austraalia dollarit). Trahvist pääseb vaid väga mõjuval põhjusel, nt haigus, mis ei võimalda kodust lahkuda.

Vene valimiskomisjoni juht erapooletusega Putini suhtes ei hiilga
Keskvalimiskomisjoni esimehe kinnitusel on president Vladimir Putin ilmeksimatu.
Vladimir Tšurovi esimene intervjuu pärast ametisse astumist pani vaatlejad oma otsekohesusega kulmu kergitama. "Putinil on alati õigus," sõnastas ta nn Tšurovi esimese seaduse.
Kui aga ajakirjanik katsus välja uurida, mis juhtub siis, kui esimene seadus ei peaks töötama, oli Tšurov imestus ise: "Kas Putin saab siis eksida?"
Valimiskomisjoni esimees jätkas samas vaimus. "Putinil pole võrdset maailma liidrite seas," viitas ta Venemaa presidendi ülisuurele populaarsusele. Ta kinnitas siiski, et Putin ei kavatse olla ametis ka kolmandat ametiaega.
Valiks monarhia
"See on tema jaoks tohutu koorem, tohutu töö, mida ta on teinud viimase kaheksa aasta jooksul," tundis ta Putinile kaasa. Tšurov viitas samas, et näeks hea meelega monarhia taastamist, ehkki peab seda praegu Venemaal võimatuks.

Tallinn sai Ranna tee laienduseks vajaliku maa-ala endale
Ranna tee 3 kinnistu omanik OÜ Baltek Arendus loovutab Ranna tee laienduse ehitamiseks vajaliku mõttelise osa kinnistust linnale.
Tallinna linnavalitsus otsustas Ranna tee laienduse ehitamiseks vajaliku mõttelise osa Ranna tee 3 kinnistust tasuta linnale omandada, sõlmides ühtlasi kinnistu mõtteliste osade valdamise ja kasutamise kokkuleppe.
Tallinna linna valdusse tulev 296 ruutmeetrise pindalaga kinnistuosa on vajalik Ranna tee laienduse ehitamiseks. OÜ Baltek Arendus omanudsse jääb kinnistuosa pindalaga 3554 ruutmeetrit. Sellele vastavalt jagatakse kinnistu kaheks.
"See on esimene kord, kui eraomanik soostub osa kinnistust tasuta linnale loovutama," ütles abilinnapea Taavi Aas. "Paraku on avalike huvide isiklikest huvidest kõrgemale seadmine meil erakordne nähtus."
OÜ Baltek Arendus kinnitas oma nõusolekut võõrandada tee-ehituseks vajalik osa Ranna tee 3 kinnistust tasuta Tallinna linnale oma 8. märtsi 2007 kirjaga.

Vanad autorehvid võib jäätmejaamadesse viia
Tallinna jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu vanu autorehve, kuni kaheksa rehvi korraga.
Tallinna jäätmejaamad, mis asuvad aadressidel Artelli 15, Paljassaare põik 9a, Suur-Sõjamäe 48 ja Pääskülas Raba 20 on avatud kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti 14.00-19.00 ja laupäeviti, pühapäeviti 10.00-15.00.
Tallinna jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu vanu autorehve, kuni kaheksa rehvi korraga.
Elanikelt võetakse tasuta vastu töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon jms), paberit ja pappi, kasutuskõlblikku mööblit, elektri- ja elektroonikatoodete jäätmeid (sh külmikud ja telerid), pakendeid, lehtklaasi.
Kohapeal abistab ja juhendab elanikke jäätmete üleandmisel jäätmejaama töötaja.

Batrakova sai Savisaare abiks
Tallinna linnapea Edgar Savisaar kinnitas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et tema abiks saab Moonika Batrakova.
Batrakova on Keskerakonna noortekogu välissekretär. Samuti on ta töötanud kaks aastat Soomes, sealse keskpartei Keskusta heaks.
Teisi abisid ei ole linnapea veel välja kuulutanud.
Pressikonverentsil ei kinnitanud ega lükanud Savisaar ümber spekulatsioone, et linnajuhtimisele võib abiks tulla tema endine nõunik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist Oleg Harlamov.

Savisaar seiskas korterite müügi külmkapi hinna eest
Edgar Savisaare juhitav Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil võtta menelusest tagasi munitsipaalkorteriomandite otsustuskorras müümise kava.
Linnavalitsuse enda plaani kohaselt pidid esimeses järjekorras minema sundüürnikele müüki kolm korterit Nõmmel ning Kesklinnas.
"Enne müüma asumist tuleks tehingute tagamaid põhjalikumalt uurida," põhjendas abilinnapea Jaanus Mutli Päevaleht Online'ile linnavalitsuse otsust, miks uue juhiga linnavalitsus oma plaanist tagasi astus.
Ta lisas, et jälgida tuleks näiteks seda, kas üldse need inimesed, kellele korter müüakse hakkavad seal elama või vahendatakse see kuidagi kellelegi teisele.
Tallinna linnavõimud on aasta jooksul müünud sundüürnikele kümneid kortereid ligi 100 korda turuhinnast odavama hinna eest. Märtsi algusesest jõudis avalikkuse ette näiteks juhtum, kus linnavalitsus suunas linnavolikogusse eelnõu, millega sooviti müüa Herne tänav 27. asunud korter 2640 krooni eest.

Savisaar: Ligi tahtis pronkssõduri asemel Kerese kuju maha võtta
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul saatis kaitseministeerium linnavalitsusele millegipärast kirja, kus teatas, et alustab väljakaevamisi mitte pronkssõduri vaid malekuulsuse Paul Kerese kuju ümber.
Endine kaitseminister Jürgen Ligi teatas möödunud nädalal Tallinna linnavalitsusele, et ministeerium kavatseb alustada Tõnismäe sõjahaudade väljakaevamise ettevalmistusi aprillikuu jooksul.
"Siin on parajsagu arusaamatust. Eelmiselt kaitseminister Jürgen Ligilt tuli tõesti linnavalitsusele kiri, kus räägitakse, et kaevamistöid kavatsetakse tegema hakata Tõnismäe 13, kus on elumaja ja sealsamas ka Kerese büst," ütles Savisaar täna ajakirjanikele. "Meis tekitas tõsist arusaamatust, miks tahab Ligi Kerese büsti hakata maha võtma."
Savisaare sõnul on kaitseministeeriumilt saabunud siiski täpsustav kiri. "Esialgu ma ei oska öelda, kumb neist kahest kirjast õigem on ja millele me peaksime vastama. Arvan, et seoses ministrivahetusega on seal ministeeriumis piisavalt segadusi."

Täna Tallinnas alanud ostumaania ummistas kesklinnas liikluse
Seoses täna alanud "Hullude Päevade" ja "Osturalliga" on liiklus Tallinna kesklinnas eriti Stockmanni kaubamaja ümbruses häiritud.
Täna hommikul kella kaheksa paiku Liivalaia tänava kaudu tööle minna üritanud Päevaleht Online'i lugeja sõnul oli ta pärast pikka ummikus seismist sunnitud tööle jõudmiseks kasutama teist teed. Sama tegid ka teised liiklejad, kelle tee blokeerisid ostukeskuse parklasse keeramist oodanud autod.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et politsei soovitab autojuhtidel, kes ei soovi Stockmanni kaubamajja minna seda piirkonda vältida ning Hulludele Päevadele minejad võiksid kaaluda ka teisi parkimisvõimalusi.

Nõmmel saab lehti ja okkaid punastes kilekottides ära anda
Nõmme linnaosavalitsus viib heakorrakuu raames linnaosa elanikelt tasuta ära sügise ja talve jooksul mahalangenud puulehed ja -okkad.
Sel aastal on kampaania tarbeks tellitud spetsiaalsed punased lehekotid. Igalt kinnistult viiakse tasuta ära kuni kümme 125-liitrist lehekotti, teatas Nõmme linnaosavalitsus.
"Nõmme linnaosavalitsus on kevadeti inimestelt juba mitmeid aastaid tasuta oksi ja lehti ära viinud. Sel aastal tingis erikottide kasutamise asjaolu, et inimesed hakkasid seda kampaaniat kurjasti ära kasutama ning Nõmme tänavate ääred olid pidevalt mustade prügikottide kuhilaid täis," põhjendas uut korda Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra.
Registreerida saab Nõmme linnaosavalitsuse teenindussaalides Jaama 1 ja Vabaduse pst 77 kohapeal. Igalt kinnistult registreeritakse ainult üks inimene ning kinnistu kohta antakse 10 kotti. Registreerimine kestab 7. maini.

UNESCO: Tulevane Eesti Raudtee hoone rikuks vaate vanalinnale
UNESCO Eesti komisjoni muinsuskaitseseltsi esindaja nii kõrget hoonet ei lubaks.
Järgmise aasta suveks Balti jaama juurde Schnelli hotelli kõrvale kerkiv seitsmekorruseline Eesti Raudtee peakontor varjab UNESCO Eesti komisjoni liikme hinnangul kõrguse tõttu vaate vanalinnale.
Praegust projekti on Eesti Raudtee ehitiste ameti juhataja Endel Vatteri sõnul ette valmistatud aastaid, et leida kõigile osapooltele sobiv lahendus. Sellegipoolest väidetakse alles nüüd, et hoone rikub ära vaate Toompeale ja vanalinna siluetile.
"Füüsiliselt see hoone mind ei sega, küll aga visuaalselt," ütles UNESCO Eesti komisjoni kuuluv Jaan Tamm, kes esindab komisjonis Eesti muinsuskaitse seltsi. Ta lisas, et sellise ehitise lubamine saadab välja signaale, et nii kõrgete hoonete püstitamine vanalinna vahetusse lähedusse on täiesti lubatav.

Numbrita sõidukid jäävad trahvimata
Parkimiskontrolöridel pole õigust kirjutada parkimistasu maksmata jätnud numbrimärkideta sõidukite omanikele välja viivistasuotsuseid, Tallinna linnavõimud lubavad sellise parkimisviisi kasutajad kindlasti välja selgitada.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ütles, et parkimiskontrolörid peavad seaduse kohaselt märkima viivistasuotsusele ka sõiduki registreerimisnumbri, kuid numbrimärkide puudumisel ei saa seda teha. Seega on võimalik parkimistasu maksmisest kõrvalehiilimiseks võtta sõidukilt parkimise ajaks numbrimärgid ära.
Koostöö politseiga
Mutli sõnul võivad parkimiskontrolörid sõiduki omaniku kindlakstegemiseks oodata ära, kuni omanik sõiduki juurde ilmub. Samuti on parkimiskontrolöridel õigus autode omanike tuvastamiseks kasutada politsei kaasabi - näiteks teisaldada auto tasulisse parklasse ja teha seejärel auto omanik kindlaks.

Anna vanad rehvid tasuta ära
Mittetulundusühing Eesti Rehviliit ja linna jäätmejaamad võtavad pühapäeval algava heakorrakuu ajal inimestelt tasuta vastu vanu autorehve. Rehve võetakse vastu eraisikutelt ja see toimub Tallinna Prügila kogumispunktis. Samuti võetakse rehve (kuni kaheksa rehvi korraga) vastu linna neljas jäätmejaamas.

Altarimaali kirkad toonid ehmatasid restaureerijaid
Jaani kiriku altarimaali restauraatorid ehmusid, leides teose algsed kirkad toonid.
Baltisaksa kunstniku Karl Gottlieb Wenigi (1830-1908) käe all 19. sajandi teisel poolel valminud Tallinna Jaani kiriku altarimaal "Kristus ristil" üllatas teost puhastavaid restauraatoreid, sest tumeda lakikihi alt tulid ootamatult välja kirkad toonid.
"Algselt oli maal lihtsalt üks tume plekk, kus sai vaevu inimfiguure eristada, see on lihtsalt hämmastav, kuidas ta sedavõrd on oma koloriiti ja värvi muutnud," rääkis AS-i KAR-Grupp konservaator Mare Tael.
Varem on Tael restaureerinud sama autori Niguliste kirikus eksponeeritavat altarimaali. Alguses ta imestas, et maalide koloriit on täiesti erinev. Kui üllatuslikult heledad toonid välja tulid, kutsuti kohale kultuuriväärtuste ameti komisjon, sest esialgu ei söandanud restauraatorid ilma vastava otsuseta oma tööd jätkata.

Uue Tallinki laevaga saab kiirelt Soome aastaringselt
Tallinki uue generatsiooni kiire reisilaev M/S Star alustab opereerimist Tallinn-Helsingi liinil homme ja sellega saab kiirelt üle lahe aasta ringselt.
Uut Shuttle teenust pakkuv alus on maailmas ainulaadne, sest nii kiiret reisilaeva niivõrd lühikese vahemaaga laevaliini jaoks enne ehitatud pole.
Tänu uuele laevale tagab Tallink aastaringse kiirlaevaliikluse Tallinn-Helsingi liinil. Laeva jääklass võimaldab sellel sõita ka talvel. Tallink Shuttle teenus ning selle graafikujärgne opereerimine saab olema aastaringselt stabiilne, sest uus kiire reisilaev saab sõita iga ilmaga. Uus laev on võimeline katma vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel vähem kui kahe tunniga.
Star toob Tallinn-Helsingi laevaliiklusesse täiesti uue kontseptsiooni, sest kuigi tegemist on kiire ülesõiduga, saavad reisijad lühikese reisi jooksul võrreldes kiirlaevadega aega mitmekülgsemalt veeta. Lisaks mitmetele restoranidele, kiirtoitlustuskohtadele ja pubidele on laeval ka business lounge, mis annab reisijatele võimaluse laevareisi vältel ka segamatult tööasju ajada.

Parts: avaliku sektori palgareformi ei tule
Täna uues ametis esimest korda ajakirjanikega kohtunud majandus- ja kommunikatsiooniminster Juhan Parts lubas, et avaliku sektori suur palgareform läks sedapuhku Eestist mööda.
"Selline geniaalne mõte, et palgareform sünnitab majanduskasvu, see münchausenlik poliitika on õnneks nüüd üle läinud, seda äikesevihma sadama ei hakanud," sõnas Parts. "Avaliku sektori palkade puhul ennakkasvu ei tule."
Loomulikult konkureerib riik tööjõuturul ning sellega tuleb ministri sõnul arvestada.
Palkade kasvu ohjeldamine on üks samme, mis peaks täna konjunktuuriinstituudi poolt välja käidud Eesti majanduse suurimat ohtu - palkade kasvu suurenemist võrreldes tootlikkuse kasvuga - vähendama.
Küll aga puudutab koalitsiooni kokkulepe õpetajate ja õppejõudude palkade tõsu. Partsi sõnul on haridusse tehtud investeeringud tehtud ka jätkusuutliku majanduse huvides.

Vene-Saksa gaasijuhe võib tulla Eesti vetesse
Venemaalt Saksamaale mööda Läänemere põhja kulgeva gaasijuhtme rajamisega tegelev ettevõte Nord Stream (NS) hakkab lähiajal uurima, kas hiiglaslikku torustiku kulgemisteed on võimalik Soome poolt Eesti vetesse nihutada.
Täna mastaapse arendusprojekti hetkeseisu tutvustanud NS tegevjuhtkonna esindajad kinnitasid, et vastavate merepõhjauuringute tegemiseks on vastav taotlus juba meie võimude poole teele pandud.
Uute mereuuringute vajadus kerkis gaasijuhtme arendajatel päevakorda, kuna Soome osutas tõsiasjale, et tema vetes on merepõhi toru jaoks liialt ebatasane ja kivine ning seepärast oleks mõttekam see Eesti poole nihutada.
Peaminister Andrus Ansip on neid Soome ettepanekuid tõrjunud ning öelnud, et tuleb teha põhjalik keskkonnahinnang, vahendab ETV24.
"Maksimaalselt kuluks uuringuteks kaks nädalat," ütles NS esindaja Barbara Kallink. "Juhul kui uuringud tõendavad, et Eesti vetes on merepõhi tasasem ning ala on puhas uputatud sõjarelvadest, on torujuhtme praeguse kulgemistee lõuna poole nihutamine võimalik ja ka põhjendatud. Loodetavasti saame vastava otsuse juba tänavu augustis langetada."

EKI: majandust ootab ees "pehme maandumine" 
Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) tänasel majandusaregu prognoosi tutvustusel ütles EKI juhtivteadur Leev Kuum, et Eesti majandust ootab tõenäoliselt ees "pehme maandumine".
"Praegust perioodi me nimetame kõrgkonjunktuuriks, vahel nimetatakse seda ülekuumenenud majanduseks, aga ma ei tahaks sellega päris nõustuda," ütles Kuum.
Kõrgkonjunktuur tähendab kiiret majanduskasvu, tööhõive paranemist, inflatsiooni kiirenemist. Kõik need tunnused on Leevi sõnul olemas, aga klassikalises mõttes ülekuumenenud majandust Eestil praegu pole.
Majanduse dünaamika seisneb tõusudes ja mõõnades ehk kõrgseisule järgneb ajati allakäik ja madalseis. Iseasi, kui järsk allakäik kõrgseisule järgneb. Konjunktuuriinstituudi kogutud ekspertide koondarvamuse järgi on pehme maandumine praeguses majandussituatsioonis pigem reaalne kui ebareaalne. "Eestil on eeldused, et majanduse ülikiire kasv mõõdukalt aeglustub," rääkis Kuum.

Toomas Luman kandideerib taas kaubandus- ja tööstuskoja juhatuse esimeheks
AS Nordeconi juhatuse esimees Toomas Luman kandideerib taas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimeheks.
Järgmisel nädalal valivad Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed oma üldkoosolekul organisatsioonile uue juhatuse, teatas kaubandus- ja tööstuskoda.
Kaubanduskoja juhatus koosneb juhatuse esimehest ja 14 juhatuse liikmest.
Kaubanduskoja juhatuse liikmeks kandideerivad:
Väino Kaldoja, Silberauto AS, juhatuse esimees
Lembit Kaljuvee, Eesti Põlevkivi AS, juhatuse esimees
Armin Karu, Olympic Casino Eesti AS, juhatuse esimees
Gunnar Kobin, Ülemiste City AS, juhatuse esimees
Andres Koern, TK-Team AS, nõukogu esimees
Juhan Kolk, Alexela Oil AS, nõukogu liige
Gunnar Kraft, Sangar AS, juhatuse esimees

Linxtelecom avas moodsaima serverikeskuse
Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniettevõte Linxtelecom Estonia OÜ avas Eesti kõige moodsama serverikeskuse.
Erki Urva, Linxtelecom Estonia juht, ütleb, et serverimajutuse laiendamise vajadus tuleneb eeskätt üha suuremast nõudlusest seadmemajutuse vastu ning ka eksponentsiaalselt kasvavatest andmemahtudest, teatas firma.
"Koos kasutajate arvu kasvuga suurenevad pidevalt ka internetis "liigutatava" materjali mahud ja selle liikumise kiirused," märgib Urva.
"Meie uue majutuskeskuse muudab unikaalseks see, et sealt on avatud "liikluskiiruspiiranguteta kiirtee" nii Eesti kui kogu maailma Internetiteenuste suurimate pakkujate võrkudesse," rääkis Urva.
Urva sõnul eelistab üha enam ettevõtteid jätta serverite majutuse koos kaasnevate investeeringutega tehnilisse infrastruktuuri selleks spetsialiseerunud ettevõtete hooleks.

GILD Financial Advisory Services sai täiendava tegevusloa
Finantsinspektsioon andis AS-ile GILD Financial Advisory Services väärtpaberitega oma arvel kauplemise ja väärtpaberite emiteerimise tagamise täiendava tegevusloa.
AS GILD Financial Advisory Services on asutatud 2004. aasta märtsis AS LHV Group tütarettevõtjana. Eelmise aasta sügisel LHV Group jagunes, mille tulemusel sai AS-i GILD Financial Advisory Services aktsionäriks AS-ist LHV Group eraldunud AS GILD Professional Services.
AS GILD Financial Advisory Services juhatuse liikmeteks on Tõnis Haavel ja Rain Tamm. Ettevõtte nõukogusse kuuluvad finantsinspektsiooni andmel Joel Aasmäe, Heikki Källu ja Tarmo Jüristo.

Aker Yards andis Tallinkile Stari üle
Aker Yards OY andis Tallink Grupi tütarfirmale Tallink Hansaway Limitedile eile üle uue reisilaeva M/S Star.
Rohkem kui 110 miljonit eurot ehk 1,722 miljardit krooni maksnud laeva finantseeris Nordea pank koostöös Soome ekspordi- ja krediidi agentuuriga Finnvera, teatas Tallink börsile.
Uue reisilaeva brutotonnaaž on 33 000, pikkus 186 ja laius 27,7 meetrit, kiirus 27,5 sõlme ning masinate võimsus 48 000 kW. 11 tekiga laeval on 2300 istekohta ning kajutites 520 voodikohta. M/S Star võtab peale kuni 1900 reisijat ning autoteki 2000 liinimeetrit mahutavad kuni 120 treilerit või 450 sõiduautot.
Laeva 1A jääklass võimaldab aastaringset kiirlaevaliiklust Tallinn-Helsingi liinil. Star katab vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel vähem kui kahe tunniga.

Kia Picantod müüdi Osturallil maha 15 minutiga
Kaubamaja korraldatud osturallil 89 900 krooniga müüki pandud kümme Kia Picantot leidsid omanikud 15 minutiga.
"Soovitasime ostuhuvilistel Kaubamajja juba avamisajaks ehk kella 9-ks kohale tulla," ütles Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel KIA Auto saadetud teates. Telefonid olid tema sõnul punased juba mitu päeva enne osturalli algust.
"Otsustasime kõikide kohaletulnute vahel, kes seekord 10 õnneliku hulka ei jõudnud ning kes meile oma andmed jätsid, loosida osturallile järgneval esmaspäeval välja veel ühe Kia Picanto letihinnast 25% soodsamalt," lisas Parrel.
Ilmajääjatele pakub Ülemiste Autokeskus laosolevaid Kia Picantosid ja Riosid kuni osturalli lõpuni lisaks Partnerkaardi viieprotsendilisele allahindlusele veel viis protsenti odavamalt.

Tele2 toob telefoni MSN, AOL ja Yahoo messengeri
Aprillist saavad Tele2 kliendid mobiiltelefoniga kasutada suhtlusprogramme MSN Messenger, AOL Instant Messenger ja Yahoo! Messenger.
Üle maailma tuntud suhtlusprogrammide kasutamine saab võimalikuks läbi eBuddy-nimelise rakenduse, mis ei maksa kasutajale peale andmemahu midagi, teatas Tele2.
Uus suhtlusprogramm töötab enamikes telefonides ning ei eelda installeerimist. Kasutamiseks tuleb minna wap.tele2.ee, valida "chat&date" lingi alt eBuddy ja seejärel logida sisse vastavalt kas MSN Messengeri, AOL või Yahoo! Messengeri kasutajatunnustega. Telefonis on näha samad kontaktid, mis programmi kasutamisel arvutiga.

Tartus avab homme uksed Jaamamõisa Selver
A-Selver avab homme Jaama tänaval Tartu viienda Selveri.
Uue Selveri müügisaal on 1370 ruutmeetrit ja tööd saab 56 inimest, teatas A-Selver.
Lisaks Selverile on Jaamamõisa ostukeskuses esindatud veel Jardin lilled, Säästuoptika, If Kindlustus, apteek Farmacia, Musicbox, Marakratt lasterõivad ja Videoplanet. Selveri ees on 126-kohaline parkla.
Jaamamõisa ehitas AS Fausto. Ettevõte investeeris kahest hoonest koosnevasse 5200-ruutmeetrisse Jaamamõisa ärikompleksi kokku 50 miljonit krooni.
"Jaamamõisa Selver on sealse piirkonna esimene laia valikuga supermarket ja sellepärast on Selveri avamine kindlasti ümberkaudsete elanike seas oodatud sündmus," rääkis A-Selver AS juhataja Ain Taube.

Nordea avas Pirital kontori
Täna avas Nordea Pirita postkontoriga sammas hoones täisteenindusega kontori.
Uues kontoris pakutakse klientidele kõiki sularahaga ja sularahata pangateenuseid ning nõustamist.
Nordea jaepanganduse juhi Toivo Annuse sõnul on Pirital kontori avamine jätk Nordea laienemisele. "Kontori avamine Pirital oli üks kindlaid prioriteete sel aastal, lisaks on Nordeal kavas käesoleval aastal laieneda ka Nõmmele," märkis Annus.
Nordeal on Tallinnas kokku 12 kontorit.

Meremeeste ametiühingud ühendasid Tallinki vastu jõud
Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing (EMSA), Rootsi meremeeste ametiühing SEKO ja Soome meremeeste ametiühing alustasid koostööd, et edaspidi pidada Tallinkiga ühiseid läbirääkimisi.
Eile toimunud ametiühingute koosolekul tegid ühingud Tallink Grupile ühise pöördumise, milles soovivad moodustada Euroopa töönõukogu, mis tagaks kõigi Tallink Grupi kontsernis töötavate töötajate informeerimise ja konsulteerimise asjakohasel tasemel, teatas EMSA.
Ametiühingud leppisid ka kokku, et seisavad tulevikus üheskoos meremeeste õiguste ja paremate töötingimuste eest, kahjustamata seejuures Eesti, Soome ja Rootsi riigi lippude all sõitvat laevastikku.

Riigi kahjutasu Runner 4 reostuse kõrvaldamise eest suurenes
Peterburi arbitraažikohus mõistis kaubalaevale Runner 4 mullu märtsis sisse sõitnud laeva Svjatoi Apostol Andrei vastutuse piiramise fondist Eesti kasuks välja 564 011 USA dollarit ehk umbes 6,5 miljonit krooni.
Kohtu poolt märtsi lõpus tehtud esialgse teate järgi oleks summa olnud 58 000 dollari ehk ligi 700 000 krooni võrra väiksem, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Eesti esitas kohtusse hagi kokku ligi 34 miljoni krooni eest, et katta uppunud Runner 4 juures tekkinud reostuse ning vrakilt kütuse väljapumpamise kulud. Kohus tunnistas hagi kogu ulatuses. Tervet summat ei õnnestunud Eestil aga saada, sest fond jagati laiali proportsionaalselt, vastavalt esitatud nõuete suurusele.
Lisaks Eestile esitasid nõuded ka Runner 4 peal oleva alumiiniumilasti omanik Fortis Corporate Insurance ning Runner 4 omanik Fertis International Corporation. Eesti osaks jäi 16,8%. Lastiomanik osutus suurimaks kahjukandjaks ning tema sai fondist 77%.

Riigikontroll: Weroli ja Eesti Viljasalvega sarnased juhtumid võivad korduda
Pole selge, miks riik äriühingutes ja sihtasutustes osaleb
Kui senine riigi osalusega äriühinguid ja sihtasutusi puudutav poliitika jätkub, siis pole Riigikontrolli hinnangul välistatud uued Werol Tehaste ja Eesti Viljasalvega sarnased juhtumid.
Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste auditeerimine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning põllumajandusministeeriumi valitsemisalas näitas, et riigil puudub ühtne, kokkulepitud ja avalikustatud osaluspoliitika.
"Riigi äriühingute juhtimine sarnaneb praegu lennureisija õudusunenäoga: pole selge kuhu lennatakse, millal kohale jõutakse, ning vähe sellest - lennuki esimese ja teise piloodi tegemisi korraldavad sõltumatult kaks juhtimiskeskust ning kumbki piloot lähtub ainult talle antud suunistest. Lennunduses lõppeks selline olukord katastroofiga," sõnas auditi tegemist juhtinud peakontrolör Tarmo Olgo Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse vahendusel.

Eesti Raudtee suurendab konteinervedude mahtu
Eesti Raudtee teostas selle aasta esimese kolme kuuga eelmise aasta sama ajaga võrreldes poole enam konteinervedusid.
Märtsis püstitati ka ühes kuus veetud konteinerite mahu rekord, kus konteinervedude maht ulatus 1387 TEU-ni (TEU on ühe 20 jalase konteineri ekvivalent), teatas Eesti Raudtee.
"Konteinervedude arendamine Eesti Raudtee prioriteet ja viimase aasta jooksul oleme suutnud pidevalt jooksvaid vedusid võrreldes mullusega suurendada üle 50%," ütles Eesti Raudtee juhatuse liige-turundusdirektor Rene Varek. "Sellele on kindlasti kaasa aidanud eelmisel aastal soetatud uued platvormvagunid. Samuti oleme välja kuulutanud selleks aastaks 300 uue platvormi hanke, et paremini rahuldada klientide kasvavaid konteinervedude vajadusi."
Peale selle aasta hanget suureneb konteinerplatvormide hulk Eesti Raudteel 730-ni, mis moodustab ligi 25% kogu Eesti Raudtee vagunipargist.

Maadevahetajad uue stardipaugu ootel
Ärimehed on maadevahetuse uue stardipaugu ootel - Tallinnas jäi mullusügisese skandaali tõttu kõik pooleli ja vahetamist ootab pea sama palju maastikukaitsealasid, kui juba vahetati.
Mitu maastikukaitseala on ostetud alles mullu, kui politsei juba eelmisi tehinguid uuris. Järjekorras on samad, kes olid jaol eelmise jagamise ajal: Einar Vettusele kuulunud Iru Jõekääru OÜ (eelmisest suvest advokaat Mart Missiku oma), Tullio Liblik, Merko Ehituse tütred, Arco Vara koos Marcel Vichmanniga jne, kirjutab Äripäev.
Vahetuskaubaks on keskkonnaministeeriumil välja pakkuda Tallinnas üle 70 magusa elamukrundi, mida aina juurde vormistatakse, kuid avalikku müüki pole pandud. Ka eelmise vahetuse ajal pakkus Villu Reiljani juhitud keskkonnaministeerium vastu Tallinnas vabu elamumaid, kus läks lahti vilgas ehitamine.
Skeem jäi samaks. Ärimehed ostsid maastikukaitsealad aasta-paar varem peamiselt eakamatelt inimestelt ja esitasid kohe maa-ametile maavahetuse taotluse.

Ehtsate tortide kõrval laiutavad lettidel piraattordid
Kuigi pea kõik kondiitritooted näivad kaupluselettidel ahvatlevad, tuleb pakendit uurida tähelepanelikult, sest tegu võib olla hoopis mõne odava koopiaga.
"Tänapäeval on tootematkijaid terve Eesti täis," kurtis Pihlaka AS-i tegevjuht Arvo Saul, kelle sõnul on nad püüdnud oma tooteid lootusetult ka kaitsta, kirjutab Äripäev. "Väga raske on selles vallas näpuga järge pidada, sest kui mingile retseptile pannakse üks või kaks lisandit juurde, ongi tegu juba uue koogiga."
OÜ Pagaripoisid tegevjuht Meelis Pärn peab piraatluse peamiseks põhjuseks paljude kondiitriäride ihnust mitte raisata raha heale tootearendusele. "Tootearendus on väga kallis ning seepärast minnaksegi lihtsama vastupanu teed," ütles Pärn, kelle sõnul langevad peamisteks ohvriteks just müügihitid. Paraku ei ole toodet võimalik patenteerida ning ainus, mida teha saab, on nimele kaubamärk võtta.

Pensionile tahab eestlane jääda alla 60-aastaselt
Pensioni teise sambaga muudab tuleviku kindlamaks juba pool miljonit eestimaalast.
Vanemalt kui 65-aastaselt soovib pensionile jääda vaid käputäis eestimaalasi, selgub Turu-uuringute AS-i korraldatud pensionipõlveuuringust. Üle poole (65%) küsitlusele vastanutest eelistab pensionile jääda juba enne 60. eluaastat.
Sama arvamus valitseb ka mujal riikides, kus pensionile ihatakse jääda märksa nooremalt, kui seadus võimaldab. Erandiks on vaid Jaapan, kus pensionile saab 61-aastaselt, kuid parema meelega jäädaks koju aasta vanemana.
Eestis tehtud küsitluse tulemustest selgus ka, et mida noorem küsitletu, seda ähmasem on tal ettekujutus oma pensionipõlvest. "Noored ei oska öelda, mida pensionipõlves tehakse," vahendab Karin Reivart Turu-uuringute AS-ist. "Igal juhul pole pensioniaeg midagi sellist, mille poole pürgida, sest reaalset pensionipõlve osatakse näha sellisena, nagu see on praegustel pensionäridel."

Rahvusraamatukogu avab Ülo Vilimaa maalinäituse
Rahvusraamatukogu avab reedel kell 16 oma viienda korruse galeriis Ülo Vilimaa maalinäituse.
Ülo Vilimaa oli aastatel 1962-2002 Vanemuise teatri balletisolist, balletijuht ja lavastaja. Tema viljakat loometeed tähistavad sajad menukad balletiõhtud, ooperi- ja operetilavastused, muusikalid ja show'd. Esimest korda katsetas ta maaliga 1970. aastal, maalimist jätkas 2003. aasta sügisel.
Kui 1960. aastatel väljendas Ülo Vilimaa lavastaja ja koreograafina end balletiseerias "Kontrastid", siis nüüd on ta samad tunded kandnud lõuendile. Kunstnik leiab, et tundeid ei olegi võimalik väljendada muus kui liikumises, muusikas ja värvides.
Käesolev maalinäitus on jätk näitustele "Hingevangla" (2004) ja "Hingevabadus" (2006).

Filmimuuseumi juhataja on aprillist Maria Mang
Filmimuuseumi juhatajana alustas aprillis tööd Tallinna ülikooli filmi ja video eriala lõpetanud noor filmiteadlane Maria Mang.
Filmimuuseum, mille ülesandeks on koguda, säilitada, uurida ja eksponeerida Eesti filmi- ja kinoajalugu, asutati 4. oktoobril 2006 Eesti Ajaloomuuseumi osakonnana. Muuseum paikneb Maarjamäe lossis, kus korraldatakse ka oma näitusi. Aprillis alustas muuseumi juhatajana tööd Tallinna ülikooli filmi ja video eriala lõpetanud noor filmiteadlane Maria Mang.
Käesoleval aastal on Maarjamäe lossis võimalik näha mitmeid Eesti filmiajalugu käsitlevaid väljapanekuid. Augustis võib Nukufilmi vahval juubelinäitusel "Hing sees" kohtuda armsaks saanud filminukkudega. Septembris tähistab Filmimuuseum näitusega "Elu tsitadellis" 60. aasta möödumist samanimelise mängufilmi valmimisest, mis pani aluse pärastsõjaaegsele Eesti mängufilmitraditsioonile. Novembris avatakse Eesti Reklaamfilmi 40. aastapäevale pühendatud näitus, mis käsitleb nii filmi- kui reklaamikunsti, laiemalt ka nõukogudeaegset tarbimiskultuuri.

Raadioteatris tähistatakse Felix Moori sünnipäeva
Homsel Felix Moori sünnipäeva peol annab Eesti Raadio Raadioteater Arvo Kukumägile üle ERi tänavuse näitlejaauhinna.
Eesti Raadio Raadioteater annab homme, esimese kutselise kuuldemängulavastaja, legendaarse ringhäälingu "väljahüüdja" ja raadiomehe Felix Moori sünnipäeval üle Eesti Raadio 2006. aasta näitlejaauhinna Arvo Kukumägile Isa rolli eest Jussi Kylätasku kuuldemängus Ahi, mille lavastas Taago Tubin.
Näitlejaauhinda antakse välja eesmärgiga jäädvustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ning väärtustada näitlejate tööd kunstilise sõnaga.
Auhind antakse möödunud hooaja parima osatäitmise eest kuuldemängus ja/või kunstilise sõnaga viljaka töötamise eest Eesti Raadios laiemalt.
Aastate jooksul on selle auninna saanud Aarne Üksküla, Kalju Orro, Helene Vannari, Rein Oja, Jan Uuspõld, Ines Aru, Liina-Riin Olmaru, Tarmo Tagamets ja Üllar Saaremäe.

Veljo Tormise nägu eesti muusika päevad saavad täna avalöögi
Tormise helilooming saab eesti muusika päevadel uue elektroonilise kuue.
Täna algava festivali peahelilooja on Veljo Tormis, kes on juba 1970. aastate algusest tugevalt mõjutanud eestlaste suhtumist regilaulu ja soome-ugri pärandisse laiemalt. Festivali ametlikul avakontserdil "Tormise ring 2007" esitabki Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste dirigeerimisel peamiselt Tormise regilaulul põhinevat loomingut, sealhulgas nii tuntumaid teoseid ja teosekatkeid kui ka
vähem kuuldud muusikat.
Tormise varasemast, rahvalaulust puutumata loomingust on eesti muusika päevade kavas ooper "Luigelend", kooriteos "Kullervo sõnum" ja vokaaltsükkel "Kümme haikut", mida saab seekord kuulda kandle saatel.
Märk Tormise loomingu aktuaalsusest on kahtlemata Aivar Tõnso produtseeritud Ulme-

Prantsuse kunstiilm taas sündmuse võrra rikkam
Prantsuse kultuuriministeeriumi toel hakkavad sellest kevadest Pariisi Grand Palais's toimuma Monumenta-nimelised suurnäitused. Hiljaaegu renoveeritud, 1900. aasta Pariisi maailmanäituseks ehitatud Grand Palais' kavatseb igal aastal kutsuda oma galeriidesse kohaspetsiifilise suurteosega esinema ühe rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku.
Uuest projektist on nõustunud osa võtma juba kolm staari - 30. maist kuni 8. juulini on galeriis avatud Anselm Kieferi installatsioon, 2008. aastal tuleb sinna Ameerika skulptor Richard Serra ja 2009. aastal prantslane Christian Boltanksi.
Prantsusmaal elav ja töötav maalikunstnik ning skulptor Anselm Kiefer, vaieldamatult üks tuntumatest sõjajärgsetest Saksa kunstnikest, tegeleb oma loomingus 20. sajandi draamade ja mütoloogiaga. Spetsiaalselt Grand Palais' jaoks loodud teos "Sternenfall" on pühendatud kahele Saksa kirjandustegelasele.

Õnne valem: katsuda taevast, varbad liivas
Peeter Jalaka multimeedialavastuses
Laia haardega ja suurt avalikku huvi tekitanud projektis "Õnne valem" sai näha, mis juhtub siis, kui hulk lähikonna helgemaid päid ühendavad oma jõupingutused millegi kvaliteetse ja mittekonventsionaalse loomiseks. Juhtus nii, et domineerima jäi lähteallikas - tekst. Kes tuli kuulama muusikat, vaatama tantsuetendust, imestama laval müstilisi kujundeid loovate liivaskulptuuride või peenmehhaanika üle, ikkagi jäi põhiliseks ajaloo-, füüsika- või filosoofiaõpikust pärit, moonutatud häälega loetud tekst, mis arutles selle üle, kas kunagi luuakse koondteadus kogu universumi kirjeldamiseks.
Sinna vahele Kädy Plaasi mahehäälsed repliigid samal teemal inimkesksest vaatepunktist. Laval olid Reet Ausi juba kuulsatesse valgetesse vattidesse riietatud valgeks mingitud kujud, kes ilma erilise koreograafiata lihtsalt hõljusid.

Punkmuusikud koguvad loomadele raha
14. aprillil kell 19 toimub Viljandi kinos Rubiin punkkontsert "Närime läbi! vol. 2", mille piletitulu läheb Viljandi uue kodutute loomade varjupaiga ehitamiseks.
Heategevuskontserdil astuvad publiku ette J.M.K.E., Psychoterror, ZLO, Die Moritz, R.P.M., Totally Obnoxious ja PsychoBastards. Õhtu erikülaline on luuletaja Contra, teatas korraldaja.
Uue loomade varjupaiga eesmärk on vähendada loomade sunnitud hukkamist ning põhirõhk pannakse loomadele uue kodu leidmisele. Seega ei kujune sellest kodutute loomade vangilaager, vaid paik, kuhu võib julgelt tulla terve perega omale uut lemmiklooma valima.
Viljandisse varjupaiga ehitamist saab ka toetada, annetades sobiva summa Eesti Loomakaitse Seltsi loomade abistamiseks loodud eriarvele 10220023863010, lisades annetusele märksõna "Viljandi".

Hansalodi talvepuhkus sai läbi
Eile pärast südapäeva sai Emajõe vabaujula kõrval lodjakoja juures kuival maal talvitunud hansalodi Jõmmu taas vette.
Talvekorterisse sai 20-tonnine Jõmmu, kes rõõmustas läinud aastal oma esimesel hooajal lõbusõitudega enam kui 4000 inimest, täpselt neli kuud tagasi, kirjutab Tartu Postimees.
Talvel läbis hansalodi tehnohoolduse: parandati läinudsuvise ülimadala veeseisuga tekkinud põhjaaluseid vigastusi ja tehti seenetõrjet.
Tänavu plaanib selts käia Jõmmuga muu hulgas ära Pihkvas.

Raamatud on moes.  Aga väikesed raamatupoed? 
Väikelinnade raamatupoed elavad alternatiivide rohkuse ja rahva rahakoti kiuste.
Selgitamaks, kui palju on jäänud maakonnakeskustesse raamatupoode, helistasime läbi maakonnakeskuste linnavalitsused ning veendusime, et raamatupoed on endiselt elus. Pea igas maakonnakeskuses on vähemalt üks raamatupood. Tihti lisandub ka teine ostukoht - mõne suurema kaubanduskeskuste keti raamatulett.
Mõnikord on asjad halvad. Rakveres sulges esinduspood uksed, ruumid saab endale pank. Uurisime, kui hästi või halvasti läheb raamatuäri väljaspool pealinna.
Raplas, Haapsalus, Vändras ja Pärnus raamatukauplusi pidava Sirje Pragi sõnul on äri üldpilt aastate lõikes jäänud samaks. Kirjandust ostetakse, kuid mitte ülemäära palju. Põlva raamatukaupluse juhataja Naima Kaarov ütleb, et pea suurte kettide turule tulekut on konkurents märgatavalt tihenenud. Kaarov täpsustab, et "präänikuna" oma klientidele pakub Põlva kauplus tellimisvõimalust. Tellimisvõimaluse tähtsust kinnitab ka Pragi.

Korvpall: TÜ/Rock alustas play-off-mänge suure võiduga
SEB korvpalli meistriliiga play-off-mängude seeria avamängus võitis TÜ/Rock meistriliiga uustulnukat Valga Welge 96: 67.
SEB korvpalli meistriliiga play-off-mängude seeria avasid kolmapäeval Tartus mullune hõbe Tartu Ülikool/Rock ja meistriliiga uustulnuk Valga Welg, kel põhiturniiril õnnestus ühena kahest koduliiga meeskonnast Rocki võita, vahendab Sportnet. 
Seekord üllatust ei tulnud - Rock võitis 96: 67 ja kui edukad ollakse ka pühapäeval Valgas, on põhiturniiri võitjal esimene tõke teel finaali suunas ületatud.

Võrkpall: eestlased andsid itaallastele napi võidu
Eesti meeskond andis kolmapäeval Austrias Viinis ja Kremsis alanud noorte EM-võistluste finaalturniiri avakohtumises Itaaliale küll kõva lahingu, kuid pidi üle kahe tunni kestnud mängu lõpuks ikkagi tunnistama vastaste 3: 2 paremust.
Eestlased võitsid esimese ja kolmanda geimi, vahendab Sportnet. Viimane viies otsustav geim lõppes itaallaste eduks 15: 12.
Lisaks Itaaliale on C-alagrupis veel Hollandi koondis, kellega eestlastel tuleb kokku minna juba homme. Mäng algab kell 16.00.
Iga alagrupi kaks paremat pääsevad mängima kohtadele 1.- 8., kuid ka viimaseks jäänutele pole turniir lõppenud, sest välja mängitakse kõik 12 kohta.

Nice'i lähistel hukkus kuulus sukelduja
Nice'i lähistel Vahemeres hukkus kolmapäeval treeningul kuulus prantsuse sukelduja Lo?c Leferme.
Midagi juhtus tema varustusega ning mees ei jõudnud õigeaegselt pinnale, vahendab Sportnet. Leferme'i surnukeha leidsid päästjad merepõhjast.
36-aastane prantslane püstitas oma esimese maailmarekordi vabasukeldumises 1999. aastal 137 meetriga, 2002. aastal sukeldus ta hingamisaparaadita 162 meetrit ja 30. oktoobril 2004 veel üheksa meetrit sügavamale. Leferme'i rekordi ületas 2. oktoobril 2005 austerlane Herbert Nitsch, laskudes 183 meetrini.
Uue sukeldumisstiili nn chapuis freedivingu leiutanud Leferme valmistus 2007. aasta suveks kavandatud uueks rekordiürituseks.

Kalev Chocolate rattatiim: mulluse katkestamise asemel punktikohad
Mullu alustasid Eesti profiklubi ratturid katkestamistega, tänavu on jõutud kümnesse.
Kaks ja pool kuud Itaalias ja Prantsusmaal võistelnud Kalev Chocolate Team tuli mõneks nädalaks Eestisse, pagasina kaasas Andrei Mustoneni kaheksas koht Les Boucles de l'Artois' ühepäevasõidust, mille eest teeniti ka kolm rahvusvahelise jalgrattaliidu (UCI) punkti. Andri Lebedev ja Mart Ojavee lõpetasid Saint-Etienne ühepäevasõidu samuti korralike 8. ja 11. kohaga.
"Ülihästi on tänavu alustatud, oleme teeninud olümpiale kvalifitseerumiseks vajalikke punkte," rõõmustas tiimi juht Jüri Savitskis.
"Punkte on küll kolm ainult, kuid mullu ei jõudnud me sinna ligilähedalegi. Samadel võistlustel tulid ainult katkestamised," kinnitas endine profirattur Innar Mändoja, kes tegutseb alates tänavusest hooajast "šokolaadist pedaalijate" treenerina. Kokku on eestlastel Europe Tour'i arvestuses 22 punkti, millega hoitakse 22. kohta.

Jalgpall: Owen naases edukalt platsile
Ründekuulsus Michael Owen tegi kaasa esimese mängu pärast 2006. aasta MM-il saadud vigastust, oma paranemist tõestas ta väravaga.
27-aastane ründetäht võttis osa Newcastle'i sõprusmängust Šoti esiliiga klubi Gretna vastu, mis võideti 4: 1, vahendab Sportnet.
Tõenäoliselt on rünaja Premiershipis rivis juba 22. aprillil, kui St James' Parkil võõrustatakse Chelsea't. Oweni tagasitulek on suurepäraseks uudiseks nii koduklubi bossile Glenn Roederile kui ka Inglismaa koondise lootsile Steve McClarenile.
Inglismaa mängib ülitähtsa Euro 2008 valikkohtumise juunis Eesti vastu ja suure tõenäosusega kuulub meeskonna koosseisu ka Owen.

Itaallannad marssisid Eesti piigadest üle
Eesti alla 18-aastaste neidude võrkpallikoondis sai Tšehhis Brnos EM-i avamängus Itaalialt korraliku 0: 3 sauna.
"Itaalia tüdrukud olid kindlalt paremad, surusid meid täitsa nurka," tunnistas naiskonda juhendav Peeter Vahtra pärast 16: 25, 17: 25, 10: 25 kaotatud geime.
"Eks nad siia kuldmedali järele tulid. Väga tugev ja hea koostööga võistkond - üheksa neidu mängib neil samas noortevõistkonnas," kiitis Eesti juhendaja vastaseid.
Oma hoolealuste puhul võis treener rahule jääda vaid pallingu vastuvõtuga.
"Vastaste rünnak tuli eriti kõrgelt, pidevalt löödi üle meie bloki," vaagis Vahtra jõudude vahekorda. "Meie sidemängijate ja ründajate koostöö ei klappinud kuidagi."

Vormel-3 pakub Asmerile hüppelauda vormel-1 klassi
Vormelitiimi omanik: ka Eesti riik võiks vormel-1 klassi pürgivat Marko Asmerit toetada.
Briti vormel-3 klassi meistrivõistluste liidriks tõusnud Marko Asmeri väljapaistvad sõidud tõstatasid taas päevakorda küsimuse - kas ta suudab kasutada kõrgelt hinnatud ja tiheda konkurentsiga võistlussarja hüppelauana vormel-1 klassi?
Asmeri ees terendavad ju eeskujud - tänavu kihutab vormel-1 klassi MM-sarjas seitse võidusõitjat, kes andsid oma võimekusest märku Briti vormel-3 klassis. Vormel-1 maailmameistriks kroonitud Ayrton Senna ja Mika Häkkinen kihutasid enne ka saareriigi sarjas.
Asmeri kodutiimi Hitech Racing omaniku David Hayle'i sõnul ei anna Briti vormel-3 meistrivõistluste võitmine veel kellelegi tagatist, et ta pääseb vormel-1 klassi.

Montgomery varastas miljoneid dollareid
Kunagist maailma kiireimat meest ootab tõenäoliselt kolme-nelja-aastane vanglakaristus.
USA sprinter Tim Montgomery tunnistas advokaadi vahendusel üles osalemise vandenõus, kus katteta tšekkidega peteti eri pankadelt välja viis miljonit dollarit ehk ligi 60 miljonit krooni.
"Kahetsen kogu südamest selles inetus loos osalemist. Valmistasin pettumust väga paljudele inimestele ja sellest on mul väga kahju," ütles aasta tagasi arreteeritud 32-aastane Montgomery, kes 2001. aastal jooksis 100 m maailmarekordiks 9,78. Hiljem jänki tulemused küll tühistati, kuna ta oli seotud kurikuulsa BALCO dopingulaboriga, mis tootis tehissteroidi THG.
Kohus süüdistab endist sprindiässa pangale kolme võltstšeki esitamises, mille koguväärtus oli üheksa miljonit krooni. Väidetavalt aitas ta ka oma endisel treeneril Steven Riddickil esitada pangale 10,6 miljonit krooni väärtuses võltsitud tšekke, teenides ise preemiana 234 000 krooni. Riddick eitab oma osalust kokku 13 inimest hõlmanud pettuseskeemis.

Vutipäästja Bernhardt: saunad peavad lõppema
Eesti rahvusmeeskonna taimelava, nelja noortekoondise peatreenerina töötav sakslane Frank Bernhardt ei näe Eesti jalgpallis kriisi.
Kui suur vahe on töötada jalgpallitreenerina Eestis ja Saksamaal?
Peamine erinevus on see, et Saksamaal olin klubitreener (viimati FC St. Pauli reservmeeskonnas - toim), Eestis töötan aga jalgpalliliidu heaks. Üldiselt on vahe muidugi tohutu - Saksamaal treenitakse noori hoopis teisel tasemel. Kümneaastased lapsed harjutavad sama tõhusalt ja kvaliteetselt, nagu Eestis 14-15-aastased.
Nii et Eestisse tööle tulles sooritasite hüppe pilkasesse pimedusse?
Üldsegi mitte pimedusse! Jalgpall on ju igal pool ühesugune. Peab muidugi arvestama, et Saksamaal on jalgpalli tähtsus ja tähendus kordades suurem, kui paljudes kohtades mujal. Vutimäng on juba sadakond aastat Saksamaa populaarseim spordiala, mida ümbritseb erakordne fännikultuur. Isegi kolmanda liiga mänge käib vaatamas 10 000-15 000 inimest, samal ajal elab Eesti meistriliiga kohtumisele kaasa 100-200, parimal juhul 500 pealtvaatajat.

Lõpusekundi iluvärav tõi Florale kaotuse
Kolmes Balti liiga mängus pole Flora jalgpallurid avanud punkti- ega väravaarvet.
Kuigi kolmandaks lisaminutiks oli Flora minetanud lootuse pääseda Balti liiga veerandfinaali, vajutas Riia Skonto meisterlik iluvärav lõpusekundil Flora etteastetele ometi nukra pitseri. Kolmest mängust kolm kaotust kogunud ning väravasse kaheksa palli lasknud Flora võib nüüd oma au päästa viimases liigakohtumises 22. mail Vilniuses Vetraga mängides.
Kohtumine pakkus Flora poolehoidjatele vähe rõõmustavat. Teisel poolajal jäid tallinlased kauaks külaliste surve alla, ka Gert Kamsi kaks rünnakut sumbusid viljatult.
Teravalt nõelas mängu kolmandal lisaminutil hoopis Skonto. Trahvikasti nurgas jäi vabaks Aleksejs Višnakovs, kelle löögist lendas pall Flora puurivahi Mihkel Aksalu tõrjekatsest hoolimata paremasse ülanurka.

Vichiunai läheb uue pitsa-seeriaga Vene turule
Vichiunai Grupp alustas Eestis valmistatud "Vici" pitsade müüki Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Kasahstanis.
Uue tootegrupi kiire lansseerimise tagab Vichiunai Grupi enda kohalike müügiorganisatsioonide kogemus ja tugevus nimetatud turgudel, teatas firma.
"Selle tooterühmaga läheme premium-pitsade turule, mida väljendab ka uus pakend," sõnas Vichiunai Grupi Eesti tehaste juht Mauno Leppik. "Pakume Venemaa ja teistele Ida-Euroopa tarbijatele meie Eesti pitsatehases Vichiunai Nordic valmistatavaid premium-klassi pitsasid, mis Balti riikides ehk meie koduturul on tarbijate poolt juba hästi omaks võetud," lisas Leppik.
Mauno Leppiku sõnul on Vene jahutatud ja külmutatud pitsade turg viimastel aastatel kasvanud ca 20-30% aastas.
"Venemaal on tarbijate ostujõud viimastel aastatel hoogsalt kasvanud, hea toote eest ollakse nõus rohkem maksma. Ka vene tarbija on muutumas nõudlikumaks toidu kvaliteedi osas ning ostujõu kasvuga viimastel aastatel kasvab hoogsalt ka kodust toiduvalmistamise aega oluliselt kokku hoidvate valmistoitude müük," täiendas Leppik.

Creative lahendab arvutimängude helikvaliteedi probleemi Windows Vistas
Digitaalsete meelelahutustoodete valmistaja Creative teatas täna programmi Creative ALchemy avaliku testversiooni valmimisest.
ALchemy on programm, mis teeb Sound Blaster X-Fi helikaardi omanike jaoks populaarsed arvutimängud Windows Vistas kättesaadavaks sama kvaliteetse heliga nagu Windows XP all, teatas firma. Nii saavad arvutimängurid mängida Vistas korraliku helikvaliteediga sellised mänge nagu World of Warcraft, Rome: Total War ja F.E.A.R.
"Microsofti poolne riistvaratuge võimaldava komponendi (Hardware Abstraction Layer - HAL) väljajätmine Windows Vistast valmistab probleeme suurele hulgale mänguritele," ütles Creative'I audio asepresident Steve Erickson. "Paljusid populaarseid mänge ei saa Windows Vistas mängida korraliku helikvaliteediga. Probleem tekib Creative'i ja teiste tootjate ning isegi emaplaadile integreeritud helikaartidega. Kuna seda asja ei paranda tavalise draiveriuuendusega, lõime Creative ALchemy programmi. Sound Blaster X-Fi omanikud saavad selle abil mängida vanemaid arvutimänge Windows Vistas sama kvaliteetse heliga nagu varasemates Windowsi versioonides."

Hansapank korraldab investeerimiskonverentsi
Homme toimuval Hansapanga esimesel investeerimiskonverentsil "Risk - investori sõber või vaenlane?" esinevad investeerimisvaldkonna tippeksperdid nii Eestist kui mujalt maailmast.
Eestisse saabub näiteks maailma juhtiva varahalduri JP Morgan investeeringute direktor Edmund Brandt ja USA fondihaldusfirma T.Rowe Price strateegiajuht Darrell M. Riley, teatas Hansapank.
Hansapanga poolt ellu kutsutud investeerimiskonverentsid keskenduvad investeerimismaailma aktuaalsetele teemadele, igale konverentsile kutsutakse oma teadmisi jagama tippeksperdid kogu maailmast. Avakonverentsil "Risk - investori sõber või vaenlane?" esinevad lisaks Hansapanga juhtidele ja spetsialistidele viis hinnatud investeerimisspetsialisti USA-st ja Suurbritanniast. "Meil on väga head koostöösuhted maailma parimate varahaldusfirmadega ning tahame nende teadmisi ja kogemust jagada ka meie klientidega," ütles Hansapanga investeeringute juhtimise divisjoni direktor Helo Meigas.

BIG emiteeris 668,9 miljoni krooni eest võlakirju
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (BIG) väljastas suunatud emissiooni käigus kokku 42,75 miljoni euro (668,9 miljonit krooni) väärtuses nelja-aastase lunastamistähtajaga võlakirju.
Kvartaalsete kupongimaksetega võlakirjade aastaseks tootluseks kujuneb 3 kuu EURIBOR + 7,5% aastas. Võlakirjad on emitendi poolt tagasikutsutavad.
Käesolev emissioon on esimene osa (tranch) võlakirjaprogrammist, mille maht on kuni 100 miljonit eurot. Edasiste osade ajastus, maht ning tingimused otsustakse lähtuvalt turuolukorrast ning reaalsest finantseerimisvajadusest käesoleva aasta teises pooles.

E-kindlustus pakub nüüdsest täisteenust ka tanklates
Eesti suurim kindlustusmaaklerfirma E-kindlustus laiendas teenusteportfelli, pakkudes täisteenust ka tanklates liikluskindlustuslepingu sõlminud klientidele.
"Nüüdsest saab ka tanklas meie kaudu poliisi sõlminud klient poliisi lõppedes kõikide seltside pakkumised oma tavalisele või e-posti aadressile," selgitas E-kindlustuse juhataja Risto Rossar.
E-kindlustus on hallanud suuremate tanklakettide liikluskindlustuse müüki juba alates 2002. aastast. Kui seni pidid autoomanikud pikendama lepinguid tanklates ning pidama meeles ka kindlustuse lõppemise tähtaegu, siis nüüd saadab E-kindlustus enne lepingu lõppemist kindlustusvõtjale meeldetuletuse koos kõikide seltside pakkumisega.
"Oleme saanud E-kindlustuse automaatsete pikendusteadete kohta klientidelt väga positiivset tagasisidet ning otsustasime koos tanklakettidega analoogset teenust laiendada ka tanklatesse kui meie jaoks väga olulisse müügikanalisse," märkis Rossar. "Enam ei pea klient kindlustuse pärast tanklasse minema, kui on seal juba korra käinud ning lepingu sõlminud."

Lindorff ostab Transfairi
Lindorff Grupp on sõlminud lepingu RFS Holland Holding B.V.-ga, et osta selle tütarettevõte, Hollandi suuruselt teise inkasso ja krediidiinfo ettevõte Transfair Holding B.V.
"Transfairi ostmine on Lindorffi kasvustrateegia esimene samm mandri-Euroopas, mis võimaldab meil kindlustada oma eeliseid võlanõuete haldamise teenusteturu konsolideerumisel Euroopas," ütles Lindorffi esindaja Olav Fjell. Lindorffi eesmärk on Transfairi kaudu panna alus tulevasele laienemisele Euroopas, kus esimeseks sihiks on võetud Beneluxi piirkond.
Lindorff Grupp on juhtiv krediidihaldusteenuste pakkuja Põhja- ja Baltimaades, tegutsedes Norras, Rootsis, Taanis, Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Ettevõte, peakontoriga Oslos, on märkimisväärselt kasvanud alates 2003. aastast kui investeerimisfond Altor omandas enamusosaluse. Lindorff Grupi 2006. aasta müügitulu oli rohkem kui 250 miljonit eurot.

HP: nõudlus arvutite järele väikestes ettevõtetes kasvab
HP hinnangul suureneb lähiajal Eestis arvutite müük enim väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mistõttu HP toob turule korraga turule mitu taskukohase hinnaga energiasäästlikku toodet sellele segmendile.
Nende seas on laua- ja sülearvutid ning väikestele organisatsioonidele mõeldud server.
Uute toodete puhul on enim tähelepanu pööratud madalatele halduskuludele ning energiasäästlikkusele, mis olid käesoleval aastal 600 nimetatud segmenti kuuluva HP kliendi seas läbi viidud uuringu põhjal IT-seadmete ostul olulisimateks kriteeriumideks. Küsitleti Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Poola ettevõtteid.
"Väike ja keskmise suurusega ettevõtted investeerivad aktiivselt oma arvutiparki, suurettevõtete puhul on kasv täna aeglasem," ütles HP Tallinna kontori juht Tõnis Mäe.
Mäe sõnul eelistavad paljud arvutiparki uuendavad ettevõtted üha enam kõrgema hinnaga ning töökindlamaid seadmeid. Samuti pööratakse Mäe hinnangul rohkem tähelepanu toodete garantiitingimustele ning tooteseeriate ühildumisele.

Tulevikus saab elamumesside raames kiigata teiste inimeste kodudesse
Mujal maailmas laialt levinud elamumessid jõuavad lõpuks Eestisse. Esimene mess toimub 2009. aastal Pärnus ja teine aasta hiljem Tallinnas.
Elamumess kujutaks endast teatud piirkonna täis ehitamist ja oleks suvel külastajatele kuu aega avatud.
MTÜ Eesti Elamumessid kommunikatsiooninõunik Ave Reinson võrdleb säärase messi külastamist hea tuttava kodu hoidmisega. "Kõik ümberringi on nagu päris, ainult peremees on ära ja usaldanud kodu messi külastajate hoolde. Saad mööda elamist ringi käia, vaadata, millised on tapeedid, mööbel ja lauanõud ning mis kodutehnikat inimesed kasutavad. Ja häid mõtteid, mida võiks oma kodus kasutada, saab siit igal sammul küllaga," lisas ta.
Seda, et eestlased ei tahaks oma kodu teistele näidata, Reinson ei usu. "Kui inimesele ei tekitata sellega mingit kahju, peaksid nad olema uhked, et neil on selline kodu, mida teistelegi näidata," ütles Reinson.

PepsiCo uus naisjuht Indra Nooyi tegi Warren Buffettile ninanipsu
Mullu oktoobri alguses asus PepsiCot juhtima 51-aastane Indiast pärit Indra Nooyi.
Maikuu hakul, kui tema eelkäija, 58-aastane Steve Reinemund sellest kohast loobub, saab ta ka PepsiCo juhatuse esimehe tiitli.
"Tema võimed ja taiplikkus on PepsiCot oluliselt muutnud," hindas Nooyi varasemat tegevust Deutsche Bank North America analüütik Marc Greenberg ajakirjale Business Week. "Ta on enamikust teistest parem ja teistsugune."
"Kui sa oled naine ning välismaal sündinud, pead olema targem kui keegi teine," leiab Nooyi ise. Viis aastat maailma suuruselt neljanda joogi- ja toiduainekontserni finantspoolt juhtinud Nooyi on PepsiCo 41-aastase ajaloo - enne Frito Layga liitumist kandis ettevõte nime Pepsi Cola Company - viies tegevjuht. Ettevõtte menukaimate kaubamärkide sekka kuuluvad näksid Fritos ja Lay's, spordijook Gatorade, Tropicana mahlad, Quakeri hommikusöögid ja teadagi Pepsi-Cola. Kokku kuulub ettevõttele 17 brändi, mille aastakäive ületab miljard dollarit.

Lätlased ehitavad naftatöötlemistehase
Uus tehas peab katma ligi veerandi Läti vajadustest. Konkurendid on skeptilised.
"Me kavatseme ehitada nelja aasta jooksul Daugavpilsi rajooni Vene piiri lähedale 0,5 miljoni tonnise tootmisvõimsusega naftatehase," ütles valdusfirma Dinaz juht Nikolai Jermolajev.
Tšehhi projekteerimisfirma Key Industry Engeneering Group poolt loodud tehas hakkab 2011. aastast tootma 66 000 tonni bensiini ja 370 tonni diislikütust aastas. See kogus katab Jermolajevi sõnul veerandi Läti aastasest autokütuse vajadusest. Naftat hakatakse tehasesse vedama raudteetsisternidega. Tehase maksumuseks kujuneb ligi 200 miljonit USD.
Bensiini tootmise jäägina tekkivad gaasid kasutatakse ära elektritootmiseks tehasesse kavandatavates gaasiturbiinides. Osa toodetud elektrist müüakse Latvenergole.

Maksuamet otsib taga Eesti totalisaatorikorraldajaid
Internetis spordikihlvedusid vahendavad firmad on sattunud maksuameti luubi alla.
Neljast suuremast Eestist tegutsevast interneti kaudu spordikihlvedude vahendajast on Eestis välja antud tegevusluba ainult aktsiaseltsil Spordiennustus. Ülejäänutel, Unibetil,
Bet24-l ja ka Balti jalgpalliliitude osalusega Triobetil, Eesti luba pole. See tähendab, et need kolm ei maksa ka Eesti hasartmängumaksu. Spordiennustuse juht Sven Kolga kasutabki konkurentide tegevuse kohta sõna "ebaseaduslik".
Maksuameti peajurist Agris Peedu ütleb: "Seisukohta kriminaalasja algatamiseks pole võetud." Probleem ei puuduta tegelikult ainult Eestit, vaid on laiem. Terves Euroopa Liidus on internetitotalisaatori ja -kasiinoäri valdkond ebapiisavalt reguleeritud.

Usbekkidele sobib Eestis elamine palju rohkem kui elu Moskvas
Moskva miilitsa kiusamise eest Tallinna põgenenud usbekk pürib Eesti kodanikuks.
Mida arvata inimesest, kes küsib sööklas selges eesti keeles: mida tähendab pikkpoiss? Söökla toidujagaja igatahes arvas, et Interaltuse ostujuht Rasuljon Qambaralijev teeb tema kulul halba nalja.
Neli aastat tagasi Moskvast Eestisse kolinud Rasuljon oli äsja andnud eesti keele kõrgtaseme eksami, kuid pikkpoisist ei teadnud midagi. Mees räägib eesti keelt nii hästi, et telefonis võib teda arvata kohalikuks.
Rasuljon pühkis Moskva tolmu jalgelt, ehkki seal maksti rohkem palka ning ees ootas tõenäoliselt edukas karjäär News Outdoori mänedžerina. Selle Venemaa suurima välireklaamifirma omanikuks on Rupert Murdochi News Corporation.
Rasuljoni tööks firmas oli Türgi kapitalile kuuluva Ramstori supermarketite keti Venemaa reklaamikampaania. Ramstor on edukas kaubanduskett, mille omanike hulgast võib leida ka Moskva linnapea Juri Lužkovi.

BÜROKRAATIA: EL-i lobijad võetakse luubi alla

JURISTI ABI: Kodulehe autoriõigus
Kas internetis avaldatud kodulehe autoriõigus on kaitstud?
Lähtudes kehtiva autoriõiguse seaduse põhimõtetest on internetis avaldatud veebi- või koduleht kaitstud sarnaselt mis tahes muu teosega. Seejuures võib internetis avaldatud veebileht või portaal sisaldada ka mitmeid autoriõigusega kaitsmisele kuuluvaid teoseid ning ka eri teostel võivad olla eri autorid. Autoriõigusega on kaitstud näiteks kodulehe graafiline kujundus, seal sisalduv originaalne tarkvara, originaalne tekst, andmebaasid ja muud teosed. Kõikide nimetatud teoste reprodutseerimiseks on vaja küsida eelnevalt autori nõusolekut, v.a juhul, kui seadus annab õiguse sellise teose vabaks kasutamiseks.

Eesti kinnisvaraturgu ootab sel aastal kümneprotsendine kasv
Eesti kinnisvaraturust pessimistlikus toonis rääkimine on muutunud moeasjaks. Meedia pealkirjades oleme saanud lugeda raskustesse sattunud arendajatest, inimeste kodude sundmüügist ja mõne analüütiku ennustustest kinnisvarahindu ootava languse kohta. Kui aga süveneda kõlavate pealkirjade taga peituvatesse faktidesse, siis jääb nende väidete argumenteeritus nõrgaks. Asjaolust, et kümnetele tuhandetele peredele kodulaenu andnud pangad on sunnitud laenu katteks üksikud eluasemed sundmüüki panema, ei saa kindlasti teha üldistust, et Eesti pered on sattunud laenude tagasimaksmisel raskustesse.
Usun, et Eesti kinnisvaraturul on kätte jõudnud stabiilsuse ajajärk, mis kutsub paljusid inimesi taas mõistusele. Vahepeal tekkinud kinnisvara arvelt rikastumise massipsühhoos on kadumas ja asendumas arusaamisega, et viimasel paaril aastal toimunu oli erakordne. Paljudel inimestel õnnestus oma jõukust kasvatada. Loodan, et neil jätkub nüüd ka tarkust oma vara säilitada.

Prantsuse restoranikultuurile andis viimase lihvi venelane
Ammusel ajal sõid kõik inimese eellased väljas, suisa puu otsas. Seoses koobastesse kolimisega rändas ka söömine eluruumidesse.
Millalgi aga tekkis komme süüa ka väljaspool oma koduseinu. Tavapäraselt arvatakse, et restoran sündis Prantsusmaal ning kujunes toidukultuuri seisukohalt määravaks jõuks kodanliku revolutsiooni keerises. Võõrastemaju ja kõrtse leidus Euroopas küll juba antiikajal, kuid need olid suunatud eeskätt reisijatele, kohalikud sõid neis harva.
Hiina Songi dünastia aegse pealinna Hangzhou teemajadest ja tavernidest kujunesid esimesena söögikohad, mida meie mõistes võiks nimetada restoraniks. Nimelt jagati neis Cornelli ülikooli majandusprofessori Nicholas M. Kieferi andmeil külastajatele välja menüüd, mille järgi nood said toitu tellida. Lisaks rännumeestele käisid Hangzhou restoranides ka kohalikud.

ÄRIIDEE: Kurikaga tänaval ja täiesti legaalselt
Tere! Siin on teie kurikad. Autod, mida tampida, asuvad otse ees. Arvutid, mobiiltelefonid ja muu kontoritehnika jääb vasakule, laoruumi, "juhendab instruktor päikeselises Hispaanias legaalseks hävitustööks kokku tulnud seltskonda. Kiivrite, kaitseprillide ja muude kehakaitsetega varustatud naised ja mehed vaatavad pisut kohmetult ringi, enne kui marsivad mornilt ja masendunult" objektideni ".
Mõne aja möödudes kõlab esimene kurikahoop. Punase kiivri pähe pannud õbluke blondiin katsetab, kumb on tugevam: kiiver tema peas või kivisein. Firmas autojuhi ametit pidav tüsedam süsimustade silmadega mees tatsab autopargi poole. Platsil seisnud kollase väsinud Fiat Panda esiklaas lendab klirinal kildudeks. On alanud moodsale ajastule omane stressijuhtimiskoolitus.

Venemaa kiusab
Venemaa presidendi Putini järglaseks peetav välisminister Sergei Ivanov on oma sõiduvees. Üleskutse mitte osta Eesti toiduaineid ja tooteid meenutab kahtlaselt muslimiriikide solvumist Taanis prohvet Muhamedi kohta avaldatud karikatuuride pärast, mis tõi kaasa ostuboikoti Taani kaupadele. Esialgu ei ole näha, et Ivanovi üleskutse tooks Eesti firmadele suurt kahju. Venemaal ei müüda eriti Eesti tooteid, samuti ei saa tõsiselt võtta ka Vene välisministri üleskutset, et tema kallid kaasmaalased ei sõidaks Eestisse. Eelmisel aastal käis Eestis 7000 venelast. See on tühine hulk võrreldes teiste turistidega. Meil on ka kogemusi, kuidas käituda, kui Venemaa hakkab meid ahistama. Eelkõige võib meenutada topelttolle, mis kehtisid kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga. Ehkki praegu ei saa Venemaa ühte Euroopa Liidu liikmesriiki ametlikult ahistada, on Ivanovi käik arusaadav - ta valmistub sellega ka tulevasteks presidendivalimisteks. Või vähemalt on välismeedia hakanud juba üsna kindlalt rõhutama, et Ivanovist saab Putini järglane.

NÄDALA TEGIJA: Võimas valimiste eelarve
Suurärimehed olid helded. Raha jagati valimistel kõigile. Kui võtta puhta tõena erakondade esitatud aruandeid, siis lasti inimeste häälte kogumiseks tuulde 110 miljonit krooni. Seda selleks, et saada järgmiseks neljaks aastaks ülemvõimu Toompeal. Kulutati nii ärimeeste, riigi kui ka laenuraha.
Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruuda - kaks meest, kes viimasel ajal on oma tegemiste ja lähedusega Keskerakonnale ning Rahvaliidule eriliselt silma paistnud - olid väga helded... ja poliitiliselt korrektsed. Seda eriti Sõõrumaa, kes ei jätnud annetusega tähelepanuta ühtegi suuremat erakonda. Seda võib iseloomustada kahte moodi - toetusena demokraatiale, nagu Sõõrumaa ise seletab, võis siis peigmees olekuna igas pulmas, nagu see välja paistab. Igal juhul ei saanud Sõõrumaa oma raha eest Keskerakonda Toompeale, nagu talle oleks sobinud. Sestap ei üllata eriti, et Sõõrumaa teatas eelmisel nädalal oma otsusest Eesti Energia nõukogu esimehe kohalt tagasi astuda. Justkui oleks tema aeg ümber saanud.

NÄDALA TEGU: Eestis on autoostubuum
Märts oli Eesti automüügi ajaloo rekordkuu. Eestlaste kirg uute autode vastu näib olevat lõputu. 60-protsendine kasv võrreldes möödunud aastaga annab märku tõsisest ostuhuvist. Hästi tundub minevat kõigil automüüjatel. Kokku müüdi märtsis 2881 autot ja liidriteks olid Toyota, Honda ja Citroën. Kaks neist on Jaapani margid ja kolmas prantslaste toodang. Toyota mäekõrgune üleolek - 374 autot Honda 275 vastu - pani ka kogenud automüüjaid kukalt kratsima. Ja see, et prantslaste Citroën on nii kõrgel kohal, tähendab tunnustust eelkõige selle autofirma viimase aja väga uudsele toodangule ning loomulikult Sebastien Loebi edukale rallikarjäärile. Veel viis aastat tagasi vaatasid eestlased Prantsuse autodele kõõrdi.

Kuus miljonit krooni läheb Sakule maksma logo uuendamine
Saku õlletehas vahetab viie kuu jooksul välja kogu oma korporatiividentiteeti.
Välja vahetatakse kogu korporatiividentiteet alates visiitkaardist kuni pubide õllekraanide kujunduseni. Õlletehase kommunikatsioonijuht Livia Kulm ütleb, et mõtted on selles suunas liikunud juba paar aastat, kuid aktiivne töö algas eelmisel suvel. Senine logo on Sakut teeninud 14 aastat ja lõpuks lihtsalt mõnevõrra väsinud. Pealegi ei anna logol olev õllekapp edasi vee-, limonaadi-, long drink- ja siidriärisse laienenenud Saku tegelikku ampluaad.
Uue Saku kujunduse tegi Eesti reklaamiagentuur Division. Divisioni-poolset loometööd juhtinud Dan Mikkin ütleb, et kokku töötas Saku identiteedi kallal poole aasta jooksul vahelduva eduga kuus kuni kümme inimest.

Eesti poodidesse jõuab telepaatiliselt "mõjutatud" joogivesi
Veetootja Logistikaekspert toob turule Pandivere kõrgustiku põhjaveest villitud ja heade mõtetega "mõjutatud" joogiveesarja Võluvesi.
Idee taustaks on Jaapani teadlase Masaru Emoto uuringud, mis näitavad, et vee struktuur muutub sõltuvalt sellest, milliseid mõtteid ja ka mis muusikat veele suunata.
Logistikaeksperdi sari koosneb seitsme eri mõttega mõjutatud pudeliveest: õnn, elurõõm, küllus, rahu, armastus, tervis ja tasakaal. Pudelisildid on kahepoolsed. Siseküljele on trükitud vastavad soovid, näiteks õnn või tasakaal, et ka vesi saaks neid mõtteid "lugeda". Firma juhataja Mai-Liis Napa lisab, et on mõeldud ka muusika kasutamisele villimise ajal, kuid otsust pole veel tehtud.

Rohutirtsudena tegutsevad barbarid viivad ettevõtteid börsilt
Suletud fondid on paarikümne aastaga viinud börsilt hulga firmasid.
Nad panevad need efektiivselt tööle ja müüvad kasuga maha. Möödunud aastal sooritasid suletud fondid (inglise keeles private equity) Euroopas ja Põhja-Ameerikas 440 miljardi dollari väärtuses tehinguid - üle 50-protsendine kasv tunamullusega võrreldes ja pea kolm korda enam kui 2004. aastal.
Tehingud tehakse ühe käekirja järgi. Suletud fondid otsivad firma, mis nende hinnangul tegutseb ebaefektiivselt, ja omandavad selle, koormates seda suure võlaga. Ettevõtte juhtkonnale tasutakse ülihästi, sageli antakse ka osalus firmas, et tagada huvide kokkulangemine investorite omadega.
Rekordiliseks tõotab kujuneda tehing, mille pakkumise esitasid veebruaris kahe maailma suuremate sekka kuuluva suletud fondi, Kohlberg Kravis Robertsi (KKR) ja Texas Pacific Groupi juhitav konsortsium, mis pakkus Texase energiatootja TXU eest 45 miljardit dollarit.

Eestis tekib prügist põud, kogu praht aetakse ahju
Paari aasta pärast on prügi defitsiit, jäätmetest hakatakse elektrit ja sooja tootma.
Energeetikafirmad kavandavad lähiaastateks Eestisse nii võimsaid prügi põletamise tehaseid, mis neelavad kogu kodumaise prügi. Eesti Energia kavandab Iru elektrijaama 200 000-tonnise aastase prügimahuga energiablokki. Norman Invest kavandab samas lähedal üle Peterburi maantee asuvasse Väo karjääri 80 000-tonnise mahuga jaama. Mõlema jaama prügivajadus ületab Tallinna Jõelähtme prügilas ladustatavate jäätmete mahu ligi kolmandiku võrra.
Samal ajal kavandab Kagu-Eesti Jäätmekeskus koostöös Eesti Energiaga kuni 100 000-tonnise võimsusega prügipõletusjaama Tartusse, mis neelaks kogu piirkonna prügi.
Keskkonnaministeeriumi andmetel ladustatakse Eestis praegu 360 000 tonni jäätmeid, mis jääb alla kavandatavate prügielektrijaamade tootmisvõimsusele. Prügi vähesus sunnib energeetikaettevõtjaid võidujooksule, sest edu ennustatakse sellele, kes oma prügielektrijaama esimesena käima paneb.

Liksutov ja Glinka panevad rongid Šeremetjevo ja Moskva vahele käima
Eesti ärimehed rajavad selle aasta lõpuks rongiühenduse Moskva linna ja Šeremetjevo rahvusvahelise lennujaama vahele.
Šeremetjevosse, kuhu seniajani rongiga ei pääse, ehitatakse 700 miljoni krooni eest raudteeterminal.
Töid teostava ettevõtte Aeroekspress omanikeks on Šeremetjevo lennujaam ning Maksim Liksutovi ja Sergei Glinka firma Transgroup.
Rajatakse ka üheksa kilomeetrit uut ja renoveeritakse paarkümmend kilomeetrit vana raudteed. Aeroekspress ostab ka 110 miljoni krooni eest viis uue põlvkonna reisirongi. Moskva oblasti transpordiministri esimene asetäitja Aleksander Mitussov teatab, et kokku läheb ettevõtmine maksma umbes 1,2 miljardit krooni. Esimene reis uuel rongiliinil on kavandatud selle aasta 31. detsembriks.

Baskini anekdoodid
"Juku, miks su klassikirjandis on samad vead nagu pinginaabril?"
"Meil on ju üks õpetaja!"
"Kust te saite kanaarilinnu?"
"Lendasin spetsiaalselt Kanaari saartele ja tõin selle linnu sealt."
"Aga südalinna loomakaupluses on neid linde külluses!"
"Võimalik, aga kas te olete proovinud seal kusagile autot parkida?"
Meteoroloog dikteerib sekretärile ilmaprognoosi:
"Pühapäeva hommikul on päikesepaisteline ilm, peale lõunat hakkab vihma sadama."
"Kohe üldse ei vea," lausub sekretär, "mul on õhtupoolikul pargis kohtamine ühe noormehega!"

JÄRJEJUTT (6): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Nõrkushoog möödus. Laskur kõndis tagasi randa tuikuval ja vaaruval sammul nagu raskeimas joobeastmes viinanina. Ta seisis ja vaatas tumedat, moorusmarjaveini karva ookeani ja õngitses kotist viimase riba kuivatatud liha. Ta hammustas sellest poole ja sedapuhku võttis nii suu kui ka kõht saagi meelsamini vastu. Ta pöördus, pistis suhu ka teise poole ja jälgis, kuidas päike tõusis üle mägede, kus Jake oli hukkunud - kuidas see esmalt näis takerduvat nende armutute ja puudest lagedate tippude taha ning kerkis seejärel nende kohale.
Roland pööras näo päikese poole, sulges silmad ning naeratas. Ta neelas viimase suutäie liha ja pidas hetke aru.
Olgu siis. Olen nüüd moonata mees, kel sünnipärasest normist kaks sõrme ja üks varvas vähem; olen laskur, kes ei saa oma laskemoonale lootma jääda; mul on eluka hammustusest veremürgitus, kuid ei kübetki arstimit selle raviks; heal juhul jätkub joogivett vaid üheks päevaks; viimaseid jõuvarusid kokku võttes suudaksin kõndida veel ehk tosin miili. Kokkuvõttes olen ma mees, kes on kõiges viimasel piiril.

Uustulnukad "Trikimees" ja superstaarisõu on edukad
Mõlemad hiljuti alanud saatesarjad on televaatajate seas hästi vastu võetud - nii "Trikimees" Kanal 2-s kui ka "Eesti otsib superstaari" TV3-s. Sõu formaadist tulenevalt mõõdab Emor "Eesti otsib superstaari" saate lõpus oleva hääletusploki vaadatavust eraldi. Hääletamisvoor on kogunud kahe saate keskmiseks 204 000 vaatajat.
Tänu "Eesti otsib superstaarile" on TV3 esindatud esikümnes kolmel korral, sest pikka aega kajastus tabeli vaadatavaima saatena vaid mälumäng "Kes tahab saada miljonäriks?".
Eesti vaadatuim telesaade on endiselt "Pealtnägija". Kogu televaatamine hakkab kevadel pisitasa vähemaks jääma. Esialgu avaldub see kümmekonna tuhande vaataja kaotuses, suve lähenedes aga enam.

Auhinnatud pressifoto põhjustab avalikku arutelu
2006. aasta parim pressifoto põhjustas debati, kas see kajastab tegelikkust täpselt.
Tavaliselt on suurima kohalikke kultuurisündmusi kajastava Liibanoni ajakirja Agenda Culturel kaanepildiks mõne kohaliku kunstniku töö. Ent märtsi lõpus ilmunud numbri kaant katab USA fotograafi Spencer Platti rabav pilt, mis võitis 2006. aastal maailma pressifoto auhinna.
Fotol on kujutatud lahtises sportautos sõitvaid moodsa välimusega noori liibanonlasi vaatamas purustusi, mida Iisraeli pommid eelmisel suvel toimunud sõja ajal Beiruti lõunapoolsetes eeslinnades põhjustasid. Pildil väljendatud kontrast on äärmiselt ilmekas, kuid see on põhjustanud vastuolulisi tundeid.
"Me kasutasime seda pilti, et meenutada sõda ja osutada kahe Liibanonis eksisteeriva maailma tohututele erinevustele," selgitab kaks korda kuus ilmuva Agenda üks toimetajatest. Tema sõnul näidatakse fotol sõjaturismi. "See jätab meie riigist negatiivse pildi. Aga niimoodi asjad on."

ANDRES MÄE: Gaasikartell - kas hirmul on suured silmad? 
Rahvusvahelises meedias kõneldi maagaasi eksportivate riikide Doha foorumi eel palju nn gaasi-OPEC-i loomisest.
Mitu asjaosaliste riikide poliitikut eesotsas Venemaa presidendi ja Iraani liidritega avaldas toetust gaasikartelli rajamise plaanidele.
Gaasi importivad riigid on jälginud arutelusid võimaliku kartelli ümber üha kasvava ärevusega.
Ka USA kongressi esindajatekoda nõudis aprilli alguses valitsuselt otsustavaid samme selle "ülemaailmseid energiatarneid pikaajaliselt ohustada võiva väljapressijate organisatsiooni vastu". Veelgi suuremat hirmu tuntakse Euroopas, kus üle poole tarbitavast gaasist ostetakse sisse, peamiselt Venemaalt, Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast. Erinevalt nafta tarbimisest kasvab gaasi tarbimine Euroopas iga aastaga, suurendades sõltuvust impordist.

KADRI IBRUS: Kas keegi on küsinud ka laste arvamust? 
Laste kuulamist ja nende arvamuse küsimist neid puudutavates asjades on meil siiani pigem naeruvääristatud.
Võime naerda, palju tahame, UNICEF-i uurimused laste õnnest seavad samal ajal meie lapsed Euroopa riikide seas viimastele positsioonidele, vägivalla all kannatamises samuti.
Igasugune laste kaitse saab alguse sellest, et me kuulame, mis neil endil öelda on. Ei saa rääkida, kui olulised lapsed meile on, samas neid vaikima sundides. Näiteks hinnates koole, küsimata nende laste arvamust, kes seal õpivad.
Mis siis on selgunud laste küsitlustest riikides, kus neid korraldatakse? Rootsi laste ombudsman teeb regulaarseid küsitlusi eri vanuses laste seas, rajades nende tulemustele oma seadusandjatele tehtavad ettepanekud. Õpilased näiteks toovad peamiste muredena välja kiusamise koolis - nii teiste õpilaste kui ka õpetajate poolt -, viletsa töökeskkonna koolis ja valikuteta koolitoidu, kodutöö ja eksamite raskuse ning koledad koolitualetid. Muide, tasub võrrelda ühe keskmise kooli ja keskmise täiskasvanute asutuse tualettruume... Üks 12-aastane poiss märkis näiteks, et koolides võiksid olla ka meessoost meditsiiniõed, "sest naistest õed ei tunne poiste asju." Ei ole just tühised tähelepanekud.

Die Presse: Tekstiilitööstuse võitlus elu eest
Eesti tekstiilitööstus on eluohtlikus kriisis, kirjutas Austria ajaleht. Sektori suurim tööandja Kreenholm ei suuda enam oma vee- ja elektriarveid tasuda. Narvas ei katkestata neid tarneid vaid seetõttu, et mitte anda firma rootslastest omanikele ettekäänet vabriku sulgemiseks. "3000 töötaja jaoks ei leiduks siin tööd," ütles linnapea Tarmo Tammiste.
Kreenholm vaatab tagasi 150-aastasele ajaloole: õitseajal töötas ettevõttes üle 10 000 inimese. Aga iseseisvuse taastamise järel tuli ka kriis: disain ning tootmisvõtted ei vastanud lääne turu nõudmistele, millele Eesti nüüd keskendus. 1994. aastal võttis riikliku kontserni üle rootslaste Borås Wäferi, nüüdisajastas seadmed ja vähendas tugevalt töötajate arvu.

REPLIIK: Võtmeküsimuseks järelkasv
Eile tähistati Tallinna reaalkoolis teaduspäeva, Tartu ülikooli juures teevad aga teadustööd Saksamaalt ja Eestist pärit gümnasistid. Noorte seas teaduse populariseerimine on hädavajalik, et innovatsioon ja teaduspõhine majandus ei muutuks Eestis tuhmi kõlaga sõnakõlksudeks.
Haridus üldiselt ning reaal- ja inseneriteadused konkreetselt on väga konservatiivsed süsteemid - potentsiaal aastakümnete pärast oleneb praegustest otsustest ja valikutest. Kui jätkame senist joont, kus neil aladel saab suhtarvult hariduse mitu korda vähem noori kui kas või siinsamas Soomes ja Rootsis, on igasugune innovatsioon või teaduspõhine majandus mõeldamatu, eriti arvestades, et juba nüüd on Eestis puudu sadu, kui mitte tuhandeid insenere. Homse ja ülehomse edu võti on just tänases teaduse noorte seas populariseerimises. Selleks ei aita aga miski muu kui just praktilised algatused, kus kooliõpilased näevad, et teadus on nii põnev kui ka kasulik.

JUHTKIRI: Gaasijuhtmega vesi ahjus
Eile esitleti uut plaani panna Vene-Saksa gaasijuhe läbima Soome asemel Eesti majandusvööndit. Soome pool olevat merepõhi liiga ebaühtlane. Nüüd soovitakse uurida, kas Eesti pool oleks pinnas juhtme jaoks sobivam ning näiteks ka, kas meie kohati tihedalt vanu meremiine täis majandusvööndis oleks gaasijuhe üldse mõeldav.
Praegu ei ole selge, kui lähedale juhe rannikule tulla võiks. Ei ole ka teada, mida see meile poliitiliselt, majanduslikult või julgeoleku seisukohast tähendaks. Selge on, et Soome gaasijuhet endale ei taha ning ka Rootsi on äraootaval seisukohal. Ilmne on, et juhe ei hakka Eestisse hargnema. Seega ei ole meil ka otsest majanduslikku kasu loota.

Kristlikud demokraadid soovivad muuta erakondade rahastamise korda
Kristlikud demokraadid sooviks muuta erakondade rahastamise korda nii, et riigipoolset toetust jaotatakse vastavalt valimistel saadud häältele.
Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) pöördus täna peaminister Andrus Ansipi poole taotlusega muuta erakondade rahastamise korda.
EKD ei pea õiglaseks erakondade senist, ebaproportsionaalset finantseerimist, mis annab võitjatele kõik ja jätab teised vaid sümboolse toetusega või hoopis ilma.
"Peame õiglaseks riigipoolse toetuse jaotamist kõigile erakondadele vastavalt valimistel saadud häältele", kirjutas EKD esimees Aldo Vinkel oma pöördumises.

Enamus lõbustusasutusi ei ole eraldi suitsuruume teinud
Eraldi suitsuruume enamus lõbustusasutusi endale ei ole teinud, kuna see on kulukam kui seinale suitsetamise keelav silt riputada.
Veidi enam kui pooleteise kuu pärast jõustuva tubakaseaduse tõttu tuleb suitsetajatel suures osas edaspidi käia suitsetamas väljas, kuna suurem osa ettevõtteid ei ole endale eraldi suitsuruume teinud, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Üks väheseid baare Tallinnas, kus eraldi suitsuruum tehakse, on Stereo Lounge.

Kohus ei rahuldanud Tallinna soovi peatada väljakaevamised
Tallinna halduskohus ei rahuldanud Tallinna linna kaebust, mis pidi peatama pronkssõduri juures kavandatavad väljakaevamised.
Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest ei pidanud seda põhjendatuks.
Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud, kuna vaidlustatud toimingud ei too kaasa tagajärgi, mida ei oleks kaebuse rahuldamise korral võimalik hiljem likvideerida ning samuti ei takista väljakaevamisega seotud tööde toimumine ja sellega seotud võimalikud piirangud Tallinna linnal oma avalik-õiguslike ülesannete täitmist.
Kaebuse esitaja pole määruse põhjal pidanud vähimalgi määral vajalikuks põhjendada ega selgitada, milles nimetatud pöördumatud tagajärjed tema hinnangul seisnevad.
Tallinna linn taotles pronkssõduri monumendi läheduses surnute säilmete väljakaevamisele ja identifitseerimisele suunatud toimingute keelamist kuni Tallinna linna poolt halduskohtule esitatud kaebuse kohta kohtuotsuse jõustumiseni. Tallinna linn esitas halduskohtule ka kaebuse, milles ta nõuab, et kohus tunnistaks õigusvastaseks kaitseministri kavandatava tegevuse, mis seisneb Tõnismäel väljakaevamiseks ja identifitseerimiseks vajalike eeltööde tegemises.

Kelam: Venemaa ja EL suhted on jõudnud kriitilisse faasi
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikme Tunne Kelami sõnul on EL-Venemaa suhted jõudnud "kriitilisse faasi", mis avaldub vastastikuse usalduse vähenemises.
Euroopa Parlamendi Välisasjade komisjon võttis täna vastu arvamuse Venemaa ja Euroopa Liidu suhete olukorrast.
Väliskomisjoni suhtumise võtmesõnaks on seisukoht, mille järgi EL - Vene suhted on "kriitilises faasis", kommenteeris Tunne Kelam. Tema sõnul kajastab see rahvaesindajate tugevasti kasvanud muret Venemaa arengute pärast, aga ka märksa suuremat realismi seal toimuva suhtes.
Kelam viis ERP-ED nimel dokumenti sisse mure vastastikuse usalduse puudumisest, mida pole suudetud siiani ületada.
"Minu arvates peegeldab see sõnastus kõige selgemini praegust olukorda," selgitas Kelam. "Nagu me ei saa kahjuks kõnelda veel ühistest väärtustest, ehkki need on senise partnerlus- ja koostööleppe vormiliseks aluseks, nii ei saa inimõiguste ja õigusriigi institutsioonide süvenev ahistamine Venemaal äratada usaldust."

Kohus karistas liiklusõnnetuse lavastajaid rahatrahviga
Tartu maakohus karistas rahatrahviga kahte mees ja üht naist, kes lavastasid kindlustuselt raha väljapetmiseks liiklusõnnetuse.
Kohus tunnistas Jullo Joametsa (35), Kristi Malviku (24) ja Priit Punnari (25) süüdi kindlustuskelmuses ning karistas neid rahalise karistusega.
Karistuste suurused on Joametsale ja Punnarile 14 500 krooni ning Malvikule 7500 krooni.
"Lisaks mõisteti kolmelt süüdistatavalt solidaarselt välja tsiviilhagina AS If Eesti Kindlustus kasuks 151 153 krooni. Samuti tuleb igal süüdistataval menetluskulude katteks tasuda üle 5000 krooni," ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm Päevaleht Online'ile.
Süüdistuse järgi lavastasid Joamets, Malvik ja Punnar Tartumaal 2005. aasta mais liiklusõnnetuse, kus Malviku ostetud Volkswagen Passat'ga sõideti teadlikult tagant otsa Joametsale kuuluvale Ford Transitile.

Narva bussijuhtide streik lükkub edasi
Narva linnapea lubadus palka tõsta lükkab homme kavandatud bussijuhtide streigi edasi.
Transpordi ametiühingusse kuuluvad Narva bussijuhid jätavad homseks välja kuulutatud tunniajalise hoiatusstreigi esialgu ära, sest linnapea on kinnitanud palgaprobleemi lahendamist aprillikuu jooksul.
"Streigihoiatus jääb jõusse nagu ka meie 40-kroonine põhitasunõue," kinnitas bussjuhtide kohalik usaldusisik Vladimir Mjatlin.
Aprilli lõpuni jäänud aega lubas ametiühingujuht kasutada pingelisteks läbirääkimisteks. Mjatlin ei välistanud streigi toimumist hiljem, kui nimetatud tähtajaks palgalepet sündinud pole.
Narva linnapea nõustus teisipäevasel kohtumisel põhimõtteliselt linnatranspordi dotatsioonide tõstmisega.

Suri Eesti esimene taasiseseisvumisjärgne aukonsul Šveitsis
2. aprilli alguses suri Rootsis Grythyttanis 91-aastasena Enn Vallak, kes oli taasiseseisvunud Eesti esimene aukonsul Šveitsis.
"Me oleme kaotanud hea sõbra, kelle pühendumus Eesti ja Šveitsi sõprussuhete arendamisele oli erakordne," seisab Eesti välisministri kaastundeavalduses.
Enn Vallak täitis Eesti vabariigi aupeakonsuli kohuseid Šveitsis Eesti vabariigi taasiseseisvumisest kuni 1998. aasta 31. märtsini. 1996. aastal andis president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi ordeni.
Vallak sündis 1916. aastal Pärnus. 1944. aastal põgenes ta koos perekonnaga Rootsi ning asus elama Grythyttanisi kirikukülla. Rootsis hakkas Vallak tegelema mänguasjade tootmisega ning hiljem oli tegev metallitööstuses. 1952. aastal revolutsioneeris ta terasetööstust oma patendiga The Vallak Hot Top, mida on peetud Rootsi üheks olulisemaks leiutiseks aastail 1945-1980. Enn Vallak oli ka suurima pagulaskirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv üks asutajaid ja peaaktsionäre. Aastail 1970-1976 oli Enn Vallak Etioopia aukonsul Šveitsis ja Austrias. Samuti rajas ta lennukompanii Multirole Light Aircraft humanitaarabi toimetamiseks Aafrikasse. Enn Vallak oli abielus ja tal oli kaks last.

Looduskaitsekeskus alustab mais karuputke tõrjega
Riiklik looduskaitsekeskus teeb ettevalmistusi selleks, et 1. maist alates saaks taas käivitada karuputke tõrje.
"Välitöödel tehtud vaatluste hinnangul on hiid- ja sosnovski karuputk Eestis levinud umbes 1200 hektaril," ütles looduskaitsekeskuse liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste.
Karuputke tõrjeks kasutatakse peamiselt Roundupi-nimelist herbitsiidi ja Ojaste sõnul jätkatakse tänavu neis kohtades, kus mullu juba töid tehti. Vastavalt võimalustele ja keskkonnatingimustele tehakse kas käsitsimürgitamist koos kaevamisega või mehhaanilist mürgitamist, näiteks veekogude läheduses mürki ei kasutata, seal kaevatakse juured läbi.
Tänavu laiendatakse tõrjeala veel paarisaja hektari võrra, nii et see ulatub kokku umbes 600 hektarini. Uute kolooniate valikul peetakse silmas ka karuputke levikut ehk vaadatakse, kuhu seemned võisid vooluveekogude, sihtide, maanteede ja raudteedega kanduda ja tõrjutakse ka seal.

Tartu volikogu esimeheks sai Olev Raju
Tartu linnavolikogu valis tänasel istungil volikogu esimeheks Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Olev Raju.
Tartu ülikooli majandusteooria professor Olev Raju poolt hääletas 29 volikogu liiget.
Opositsioon esitas volikogu esimehe kandidaadiks eelmise riigikogu koosseisu kuulunud Jarno Lauri (SDE), keda toetas 14 volinikku.
Volikogu otsustas maksta Olev Rajule volikogu esimehe ülesannete täitmise eest tasu 50% (umbes 20 000 krooni) ulatuses palgalisele linnavolikogu esimehele ette nähtud töötasust käesoleva aasta septembrini, alates septembrist 75% (umbes 30 000 krooni) ulatuses.

Algav nädal toob suvesooja
Lähipäevadel on Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel oodata taas veidi soojemat ilma ning algav nädal toob endaga kaasa suisa suvesooja.
Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, sooja tuleb päeval 6-14 kraadi.
Nädalavahetus möödub samuti vähese pilvisuse ja kuiva ilmaga. Tuule kiirus peaks jääma 1-9 m/s piiresse. Sooja lubatakse 8-20 kraadi.
Esmaspäevaks ennustatakse sooja juba kuni 22 kraadi. Ilm on endiselt kuiv ja selge. Puhub läänekaarte tuul 1-7 m/s.

Emelai jääb vanglasse
Tartu maakohus otsustas kokaiini salakaubaveos süüdi mõistetud 40-aastast endist artisti Mike Emelaid ennetähtaegselt mitte vabastada.
Kohtu hinnangul välistab Olisahi toimepandud kuritegude raskus ja laad tema ennetähtaegse vabastamise. Eestisse salakaubana veetud narkootiliste ainetega on Eestis elavatele inimestele tekitatud märkimisväärselt suur kahju.
2005. aastal Tartu vangla direktorile esitatud ja rahuldamata jäänud ennetähtaegse vabastamise avalduses on Olisah kinnitanud oma soovi Eestist lahkuda. Olisahi seotus Eestiga on väga nõrk ning senised vangistusele eelnenud sidemed on kas kadunud või muutunud väga nõrgaks. Kohus peab tõenäoliseks, et Olisah lahkuks pärast vangistusest vabanemist Eestist, kuna see oleks talle omane käitumisviis. Ka Rootsis pärast narkokuritegude toimepanemise eest mõistetud vangistusest ennetähtaegset vabanemist lahkus Olisah koheselt Rootsist. Kuna ei ole usutav Olisahi vabanemise järgselt Eestisse jäämine, ei ole põhjendatud tema suhtes kriminaalhoolduse kohaldamine ja tema käitumiskontrollile allutamine.

Jõustub EL ja Venemaa isikute tagasivõtuleping
Euroopa Liit ja Venemaa vahel jõustub peagi lepingu, mis võimaldab ebaseaduslikult territooriumile sisenenud kodanikke kodumaale tagasi saata.
Euroopa Liidu nõukogu teeb otsuse lepingu jõustumise kohta 16. aprilli kohtumisel, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo. ELi ja Vene Föderatsiooni vaheline tagasivõtuleping jõustub tõenäoliselt käesoleva aasta 1. juunil.
Lepingu kohaselt võib isikud, kes ei vasta Vene Föderatsiooni või Euroopa Liidu territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele, kiiremas korras päritolumaale tagasi toimetada.
Tagasivõtukohustus hõlmab nii oma riigi kodanikke kui ka kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid. Kolmandate riikide kodanike suhtes hakkab antud kord kehtima kolme aasta pärast.
Kodanike tagasivõtukohustus kehtib ka endiste oma riigi kodanike suhtes, kes on kodakondsusest loobunud, kuid ei ole saanud teise riigi kodakondsust või elamisluba.

Pärnu jõest leiti koolipoisi surnukeha
Täna hommikul kella 11 ajal leiti Pärnu jõest lapse surnukeha, uppunuks osutus 10. märtsil Sindis läbi jää vajunud 10-aastane poiss.
Märtsis toimunud õnnetuse järgselt tegelesid otsingutega politsei ja päästetöötajad, kuid raskete tingimuste tõttu ei õnnestunud lapse surnukeha leida.
Eile õhtul leiti Pärnu maakonnas Surju vallas Reiu jõest vanema naisterahva surnukeha. Tegemist on 1948. aastal sündinud naisega, kes jäi kadunuks möödunud aasta novembris.
Mõlemad surnukehad on toimetatud lahangule.

Pealinna narkopolitseinikud konfiskeerisid ülisuure koguse narkootikume
Veebruari lõpus ja märtsi alguses pidas politsei Tallinnas kinni viis meest, kellelt konfiskeeriti suurtes kogustes amfetamiini, valget hiinlast, GHB-d ning rekordkogus ecstasy tablette.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et tabatud koguse väärtus tänavakaubanduses oleks olnud 3,7 miljonit krooni.
Eelnevalt kogutud informatsiooni põhjal planeeritud kolme erineva kinnipidamise käigus avastas politsei kokku poolteist kilo amfetamiini, ligi pool kilo valget hiinlast, 26 000 ecstasy tabletti, 18 kilgrammi GHB-d ja ligi 600 grammi kanepit.
8. märtsil peeti Lasnamäel kinni kaks meest, üks 35- ja teine 23-aastane. Mõlemad olid eelnevalt mitme kuu jooksul politsei huviorbiidis. Meeste valduses olnud garaaži läbiotsimise käigus leiti 13 kilo GHB-d, 452 grammi valget hiinlast, 26 000 ecstasy tabletti ning 79 grammi kanepit.

Volli Kalm kandideerib Tartu ülikooli rektoriks
Tartu ülikooli õigusteaduskond esitas täna ülikooli rektorikandidaadiks rakendusgeograafia professori Volli Kalmu.
TÜ õigusteaduskonna dekaani professor Kalle Meruski sõnul oli professor Kalm nende kandidaat ka eelmistel rektori valimistel ning ta ei näe põhjust, miks seda seisukohta nüüd muuta, teatas ülikooli pressiteenistus.
"Volli Kalm on ennast õppeprorektorina juba tõestanud. Tegemist on võimeka teadlase ja hea strateegiga ning oleme kindlad, et ta on väärikas kandidaat rektori kohale," ütles Merusk.
Rakendusgeoloogia professor Volli Kalm on sündinud 1953. aastal Vändras. 1976. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia erialal ning kaitses 1984. aastal Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudi juures geoloogiakandidaadi kraadi. Ta on olnud TÜ geoloogia instituudi juhataja ning bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan. Aastatel 1998 - 2003 oli Volli Kalm Tartu Ülikooli õppeprorektor.

Valitsus lükkas Lootsmani ametist vabastamise edasi
Valitsus ei arutanud tänasel istungil Harju maavanema Värner Lootsmanni ametistvabastamist, kuna too haigestus, ning andis talle vastulause esitamiseks rohkem aega.
Kuigi eile tegi regionaalminister Vallo Reimaa valitsusele ettepaneku vabastada ametist maavanem Lootsmann teenistuskohustuste jämeda rikkumise eest, mis seisnes Sakala keskuse lammutusloale järelvalve tegemisest keeldumises, ei arutanud valitsus tänasel istungil tema vabastamist.
Lootsmann jäi eile pärast regionaalminister Reimaaga kohtumist haigeks, sõnas minister valitsuse pressikonverentsil.
"Arvestades seda, et ta on haigestunud, otsustasime vastu tulla ja pakkuda võimalust," ütles Reimaa.
Reimaa õigustas ka Lootsmanni otsust paluda oma vastulause esitamiseks rohkem aega, sest materjal on mahukas ning temaatika keeruline. Tähtaega ta ei määranud.

Põlvamaal hukkus elumaja põlengus inimene
Täna hommikul Põlvamaal tõenäoliselt sädemest alguse saanud põleng nõudis mehe elu.
Kell 08.29 teatati häirekeskusele elumaja põlengust Põlva maakonnas Räpina vallas Võõpsu külas.
Kohale saabunud päästetöötajad sisenesid tulekolde otsimiseks ühekorruselise puidust elumaja suitsu täis ruumidesse ja selgus, et seal põleb 1 ruutmeetri ulatuses köögipõrand. Kell 8.51 leiti maja elutoast voodi kõrvalt hukkunud mees.
Tulekollete leidmiseks ja kustutamiseks avasid päästjad umbes 6 ruutmeetri ulatuses köögipõrandat, kogu ruum sai lisaks vee- ja tahmakahjustusi. Maja ülejäänud ruumid said kergeid suitsukahjustusi.
Päästetöödejuhi sõnul on esialgsete hinnangute kohaselt tõenäoline, et traagiliselt lõppenud põleng sai alguse korstnajalas asuvast tahmaluugist välja lennanud sädemest. Põrandasse põlenud auk asus avatud tahmaluugist mõnekümne sentimeetri kaugusel.

Keskerakond esitas koalitsiooni eelnõu enda pähe
Tänasel riigikogu istungil esitas endine siseminister Kalle Laanet korrakaitseseaduse eelnõu, mille vastuvõtmist nägi ette nii eelmise kui ka praeguse koalitsiooni leping.
Laaneti sõnul alustati korrakaitseseaduse väljatöötamist justiitsministeeriumis haldusõiguse reformi raames juba 1997. aastal, kuid siiani ei ole see töö tulemuslikuks osutunud.
Pärast eelnõu esitamist, pöördus endine kaitseminister Jürgen Ligi riigikogu esimehe Ene Ergma poole sõnadega: "Mina olen uus liige, ma ei tea täpselt, kas kodukord näeb midagi ette autoriõiguse kohta, et võõrast eelnõud ei või esitada riigikogu menetlusse?"
Sarnase küsimuse esitas ka Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen: "Kas ma saan nii aru, et näiteks kui keegi on mingi idee välja mõelnud ja ma lihtsalt selle kopeerin, näiteks kirjutan ümber Eesti Vabariigi põhiseaduse ja annan siin üle ja ütlen, et see on nüüd uus eelnõu, et ma olen siis selle autoriks automaatselt saanud või?"

Rahvastikuminister hakkab uurima represseeritute mälestusi
Rahvastikuminister Urve Palo sai lõpuks valitsuselt ministeeriumi juhtimiseks ülesanded, üheks neist on uurida represseeritud inimeste mälestusi ning okupantriikide repressiivpoliitikat.
Minister Urve Palo igapäevasteks ülesanneteks on rahvastikupoliitika analüüs ja monitooring ning integratsioonipoliitika kujundamine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Samuti oleneb temast kodakondsuspoliitika elluviimine ja jälgimine ning väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste suhtes poliitika kujundamine ja rakendamine.
Lisaks peab rahvastikuminister ennetavalt analüüsima valitsuse ja ministrite otsustuste demograafilisele olukorrale avalduvat mõju ja viima läbi järelmonitooringu.
Samuti jääb tema ülesandeks uurida ja jäädvustada represseeritute ja represseeritutega võrdsustatud isikute mälestusi ning uurida okupantriikide repressiivpoliitikat.

Ansipit asendab äraolekul Tõnis Lukas
Valitsus otsustas tänasel istungil, et peaministri äraolekul asendab teda haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning viimase puudumisel rahandusminister Ivari Padar.
Kui mõlemad nimetatud ministrid on ära, asendab peaministrit vanim kohalolevatest ministritest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Nendeks pretendeerivad kaitseminister Jaak Padar ja siseminister Jüri Pihl.
Valitsus määras ka teiste ministrite asendajad:
Haridus- ja teadusminister: Kultuuriminister - Sotsiaalminister - Regionaalminister
Justiitsminister: Sotsiaalminister - Siseminister - Kaitseminister
Kaitseminister: Välisminister - Haridus- ja teadusminister - Siseminister
Keskkonnaminister: Põllumajandusminister - Regionaalminister - Justiitsminister
Kultuuriminister: Haridus- ja teadusminister - Välisminister - Minister Urve Palo

Justiitsministeeriumi uueks kantsleriks saab Margus Sarapuu
Valitsus määras tänasel istungil justiitsministeeriumi uueks kantsleriks Margus Sarapuu.
Valitsus nimetas Sarapuu justiitsministeeriumi kantsleriks viieks aastaks alates 12. aprillist 2007 kuni 11. aprillini 2012, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Sarapuu kuupalgaks määrati 35. palgaastme järgi 25 000 krooni. Lisaks hakkab ta saama lisatasu teenistusstaaži ja akadeemilise kraadi eest.
Eelmisest kantslerist Jüri Pihlist sai uue valitsuse siseminister.
Sarapuu oli siiani justiitsministeeriumi asekantsler kohtute küsimuses.

Riik määras maanteeäärsete kruntide omandamiseks esindaja
Valitsus volitas maanteeameti peadirektorit Riho Sõrmust riigimaantee ehitamiseks vajaliku maa omandamiseks maaomanikega teginguid sõlmima.
Riho Sõrmus hakkab maaomanikega läbirääkimisi pidama ning tehinguid sooritama, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
2007/2008 aastal on riigil plaanis laiendada Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia 8,5 kilomeetri pikkust Eistvere-Arkma lõiku ning ehitada sinna jalgtee. Selleks peab riik 19 kinnistu omanikult ostma kokku 19 106 m² maad.
Samuti plaanib riik laiendada teemaad Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel 6,3 kilomeetri pikkusel Aluste-Kadaka lõigul. Riigile on vajalik osta 10 kinnistu omanikult kokku 10 978 m² maad.

Keskerakond kulutas valimistele suurima summa
Valimistel osalenud erakondadest kulutas suurima summa valimistulemuse põhjal teiseks jäänud Keskerakond.
Riigikogu veebilehel täna avalikustatuid valimiskampaania aruannete kohaselt kulutas Keskerakond enda reklaamimisele 41,39 miljonit krooni. Järgnes valimised võitnud Reformierakond 32,41 miljoni krooniga.
Isamaa ja Res Publica Liit kulutas valmistele 19.79, Rahvaliit 13,43 ning sotsiaaldemokraadid 7,94 miljonit.
Riigikogu ukse taha jäänud kristlikel demokraatidel kulus enda valimiste eel reklaamimisele 4,93 miljonit krooni. Järgnesid Rahvaliiduga riigikogus võrdselt kohti saanud rohelised 2,49 miljoni krooniga.
Konstitutsioonierakond kulutas valimistele 567 861 krooni, Vene Erakond Eestis 22 450 krooni ning Iseseisvuspartei 11 744 krooni.

Valitsus vabastas ametist neli abiministrit
Tänasel istungil otsustas valitsus ametist vabastada neli abiministrit seoses eelmiste ministrite volituste lõppemisega.
Ametist vabastati haridus- ja teadusministeeriumi abiminister Erkki Piisang, keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe, sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik ja põllumajandusministeeriumi abiminister Rain Vändre, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Riigikogu otsustas ühehäälselt muuta põhiseadust
Tänasel riigikogu istungil võeti 93 poolthäälega vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Kohal olnud 93 riigikogu liikmest hääletas seaduse vastuvõtmise poolt 93. Tegu oli esmakordse juhusega Eesti ajaloos, mille põhiseaduse muutmise poolt hääletas kaks erinevat riigikogu koosseisu.
Põhiseaduse muutmise eelnõu eesmärk on muuta põhiseaduse preambulit, et esile tõsta ja tähtsustada eesti keele tähendust eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana.
Preambuli uus sõnastus on järgmine:
"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse."

Aaviksoo: ajateenistuse lõpetamise all kannataks kaitsevägi
Uue kaitseministri Jaak Aaviksoo sõnul tooks ajateenistuse lõpetamine kaasa kaitseväele ja -liidule mitmete täiendust toovate kanalite kinnikuivatamise.
"Ühest küljest on selge, et kaitsevägi peab professionaalsemaks muutuma ja me ootame kõikidelt, nii sõduritelt, kui ohvitseridelt, suuremat professionaalsust," ütles Isamaa ja Res Publica liitu kuuluv Aaviksoo ETV24 vahendusel.
"Teistpidi on ka selge, et lõpetada ära ajateenistus täiel määral kuivataks kinni väga paljud kanalid, mille kaudu siiski tuleb täiendust meie kaitseväele- ja liidule," sõnas ta ja lisas, et koalitsioon ei hakka palgaarmeed ja ajateenistust vastandama.
Kaitsetahte küsimuses arvas kaitseminister, et eestlased võiksid soomlastelt eeskuju võtta. "Me teame seda, et see soomlaste kaitsetahe põhineb nende Talvesõja kogemusel," rääkis Aaviksoo. "Pole päris selge, miks eestlased seda ei suutnud näidata, oli see objektiivne või subjektiivne põhjus," märkis ta.

Põltsamaal leiti kolm inimese pealuud
Laupäeval, 7 aprillil leidsid ehitustöölised Põltsamaal krossiraja lähedusest settekaevust kolm inimese pealuud.
Jõgeva politseijaoskonna pressiesindaja sõnul sai politsei laupäeval kell 21.35 teate, et Põltsamaa vallas Alastvere külas Piiroja krossiraja lähedal asuvast vana siloaugu settekaevust leiti kolm inimese kolpa.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles Päevaleht Online'ile, et pealuud leidsid krossiraja ehitustöölised ümbruskonnas ringi vaadates. Luga täpsustas, et kolbad leiti vana mahajäetud lauda siloaugu settekaevust.
Pealuud saadeti asjaolude uurimiseks ekspertiisi.
Juhtunu uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust.

Harjumaal puhkes aasta esimene metsatulekahju
Harjumaal puhkes eile selle aasta esimene metsatulekahju, päästjatel õnnestus põleng siiski mõne tunni jooksul oma kontrolli alla saada.
Häirekeskusele teatati Kose-Uuemõisa lähedal puhkenud metsatulekahjust kella viie paiku õhtul. Helistaja oli näinud metsast tulemas suitsu. Sündmuskohale saadeti kolm päästemeeskonda Koselt ja Audrust, kaks paakautot ja ATV, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Kohale sõitnud päästjad leidsid eest umbes viie hektari jagu põlema süttinud metsaalust ja raielangi. Tulekahju kustutamiseks veeti metsa alla maha tüviliinid, millest moodustati vajalikud töölõigud. Vesi põlengu kustutamiseks võeti lähedal asuvast ojast.
Tulekahju saadi kontrolli alla mõne tunni jooksul, viimane päästeauto lahkus sündmuskohalt kella 23 paiku.

Jarno Laur kandideerib Tartu linnavolikogu esimeheks
Sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna juhatus otsustas esitada Tartu linnavolikogu esimehe kandidaadiks Jarno Lauri.
"Volikogu ei ole kummitempel" peab Laur volikogu senise tööstiili muutmist kõikide rahvasaadikude ees seisvaks väljakutseks.
Lähiajal linnavolikogus lahendamist ootavad probleemid:
"Need ei ole koalitsiooni või opositsiooni, vaid terve kogukonna probleemid, mida ei saa lahendada koalitsiooni vaikiva käetõstmise või opositsiooni väljamarsiga," selgitas Laur volikogu senise töö muutmise vajadust.

Koolitaja värbas õpilasi võrkturustusse
Lastega suhtlema õpetav Gordoni perekooli suhtlemistreener veenis perekooli läbinuid osalema hämaras äris.
Üha populaarsemaks muutuva Gordoni perekooli eesmärk on aidata inimestel saada paremateks lapsevanemateks, kirjutab Postimees. Töö toimub väikestes gruppides ning juba esimesel kohtumisel lepitakse kokku, et kõik räägitu jääb nelja seina vahele.
Kaks eri aegadel Gordoni perekooli kursuse läbinud naist ütlesid, et koolitusel saadud teadmistele ei ole midagi ette heita, küll aga koolitajale, kes meelitas neid kursuse lõppedes valelubadustega olmekeemiat, kosmeetikat ja toidulisandeid müüva Ameerika päritolu võrkturustussüsteemi Amway müügiagentideks.
Kirjeldatud koolitaja on Gordoni perekooli litsentseeritud koolitaja Tõnu Nael. Küsimusele, kas ta üritas oma õpilasi värvata, vastas Nael: "Väita võib mida iganes, sest inimesed näevad asju erinevalt."

Mustvee ekslinnapea sai tingimisi vanglakaristuse
Eile mõistis Tartu maakohus endise Mustvee linnapea Pavel Kostromini süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ning mõistis talle aasta ja ühe kuu pikkuse vangistuse.
Karistust ei pöörata täitmisele, kui Kostromin ei pane kolme aasta jooksul tahtlikult toime uut kuritegu, kirjutab Tartu Postimees. Lisaks võeti Kostrominilt kaheks aastaks õigus tegutseda mitmetel vastutavatel ametikohtadel riigiasutustes ja omavalitsustes, aga ka äriettevõtetes.
Pavel Kostromin renoveeris 2002. aastal Mustvee linnavalitsuse maja. Riigihanke võitis toonase volikogu liikme Valentin Tsõganovi firma Estras K&V, mis küsis tööde eest veidi üle miljoni krooni.
Pärast seda sõlmis Kostromin Tsõganoviga veel mitu lisakokkulepet täiendavate tööde tegemiseks enam kui miljoni krooni eest, seda mõistagi riigihanketa. Lõppkokkuvõttes esitas firma Mustvee linnavalitsusele akte tehtud tööde kohta 2,2 miljoni krooni eest. Muu hulgas küsis volikogu liikme firma linnalt raha tööde eest, mida tegelikult ei tehtudki.

Ansip hoiatab suitsumehi hinnatõusu eest
Peaminister Andrus Ansip andis eile uue riigikogu esimeses infotunnis teada, et 2008. aastal seisab paratamatult ees sigarettide ja ilmselt ka alkohoolsete jookide hinnatõus.
"Minu sügava veendumuse järgi peame me alkoholi aktsiisi, aga ka tubakatoodete aktsiisi tõstma Euroopa Liidu soovitud tasemeni juba järgmise aasta jooksul," teatas Ansip Postimehe vahendusel. "Võib-olla on suitsetajatel seda valus kuulata, kuid põhjendusi on mitmesuguseid."
Ühe argumendina tõi valitsusjuht välja selle, et Läti kavatseb suurema aktsiisitõusu võtta ette just 2008. aastal. Kui aktsiisimäärad ei tõuse sünkroonis lõunanaabritega, toob see Ansipi sõnul kaasa selle, et sigarette ja alkoholi hakatakse madalama hinnatasemega riigist naabermaale viima. "Loomulikult ei saa see olla meie eesmärk," lausus ta.

Eksminister Jaan Õunapuu sai Weroli juhiks
Regionaalministri ametist taandunud Jaan Õunapuu asus sellest nädalast suurärimees Rein Kilgi teenistusse ja hakkas juhtima Weroli õlitehast.
Õunapuu oli regionaalminister nii Andrus Ansipi kui ka Juhan Partsi valitsuses, kirjutab Eesti Ekspress. Mitme kommentaatori sõnul oli Õunapuu üks kõige silmapaistmatumaid valitsuskabineti liikmeid.
Kilk ostis pankrotiohus Weroli riigilt mullu. Siis juhtis ettevõtet samuti omal ajal ministrileiba söönud Robert Närska.

Laagri kooli õpilasi jälgib sada valvekaamerat
Saue vallale kuuluv Laagri kool on teadaolevalt ainuke Eesti kool, mis on varustatud nii põhjaliku valvesüsteemiga, et salasilm katab peaaegu kogu kooli territooriumi.
Laagri kool korraldab omalaadset eksperimenti, saamaks teada, kuidas mõjub totaalne jälgimine isiksuse arengule, kirjutab Eesti Ekspress.
Direktor Marje Eelmaa räägib, et nende kooli lapsed on viksid ja hea lastetoaga, turvakaamerasse pole püütud ühtki sellist sigadust, millest näiteks räägib Ilmar Raagi koolivägivallafilm "Klass". "Ma ei ole küll tajunud, et lastel oleks mingit kaamerahirmu," ütleb direktor.
On paar kooli, kus on lühiajaliselt mõne turvakaameraga katsetatud, ning on neid, kus turvakaalutlustel on sisse seatud magnetkaartide süsteem.

Jugoslaava sõjakurjategijad võivad Eestisse karistust kandma tulla
Eesti peab otsustama, kas võtta oma vanglatesse karistust kandma Jugoslaavia sõjakurjategijaid.
Välisminister Urmas Paet tegi hiljuti justiitsministeeriumile ettepaneku teemat arutada, kirjutab Eesti Ekspress.
"Algatus on tulnud endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali poolt," ütleb välisministeeriumi ekspert rahvusvahelise õiguse alal Sven Suursaar.
Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunal, mille ÜRO 1993. aastal moodustas, on tänaseks esitanud süüdistuse 160 isikule, kellest üle 50 on tapmistes ja vägistamistes süüdi mõistetud. Oma karistust kannavad kurjategijad Soome, Norra, Prantsusmaa jt riikide vanglates.

Trollibuss põrkas sõiduautoga kokku
Kolmapäeva hommikul toimus Tallinnas Paldiski maanteel liiklusõnnetus, kus sõiduauto sõitis trollibussile ette, kokkupõrke tagajärjel sai vigastada vanem naisterahvast.
Õnnetus toimus eile hommikul kella 08.04 ajal Tallinnas Paldiski mnt 31 ees, kus Tehnika tänava suunas sõitnud ja teisest sõidureast parempööret alustanud sõiduauto Peugeot 206, mida juhtis 23-aastane Angelika, ei andnud teed esimeses sõidureas sõitnud trollibussile Ganz Solaris, mida juhtis 51-aastane Ülo, vahendab politsei korrapidaja.
Kokkupõrke vältimiseks pidurdas trollibuss järsult, mille tõttu kukkus trollibussis reisija 51-aastane Natalja. Naine viidi SA PERH Mustamäe korpusesse ja suunati hiljem kodusele ravile.
Trolli ja sõiduauto Peugeot'i vahelist kokkupõrget trollijuhil pidurdamisest hoolimata vältida ei õnnestunud.

Pronkssõduri tütred kirjutavad Ilvesele ja Putinile
Kaks Vene kodanikku, kes väitsid end olevat Pronkssõduri juurde maetud sõduri tütred, saatsid president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, milles palusid abi ja koostööd.
"Lugupeetud hr. Ilves, meie, Venemaa Föderatsiooni kodanikud Ezmiralda Ivanovna Menaikova ja Svetlana Ivanovna Gnevaaeva, sooviksime pöörduda Teie poole isikliku palvega abi ja koostöö saamiseks," vahendas Eesti Ekspress presidendile saadetud kirja.
"Meie isa, kapten Sõssojev Ivan Mihhailovita, sünd. 1909, kes sõdis 125. diviisi 657. laskurkorpuse koosseisus ning hukkus 22. septembril 1944, ning kes maeti Tõnismäe väljakule Tallinnas kohta, kus praegu asub mälestusmärk sõdur-vabastajale... Me oleme väga mures. Ning me oleme kategooriliselt oma isa säilmete ümbermatmise vastu," seisab predidendikantseleile saadetud kirjas.
Samal ajal esitati Arhangelski oblastis elavate Sõssojevi tütarde nimel Tallinna halduskohtusse hagi Eesti kaitseministeeriumi vastu. Pabereid ajas tuntud advokaat Leonid Olovjanianikov. Tegelikult esindab hukkunud kapteni tütarde huve Vene saatkond, kes ei nõustunud ajalehele tütarde kontaktandmeid andma.

Pealinna pubid loodavad hakkama saada eraldi suitsuruume ehitamata
Suitsukeeluks valmistuvad pubid ja baarid saadavad vähemalt suvel suitsetajad õue.
Suve alguses jõustuv suitsetamiskeeld enamikus Tallinna pubides ja baarides suvel veel suuremaid ümberkorraldusi kaasa ei too, mistõttu peavad suitsetajad hakkama sigarette tõmbama enamasti pubide ees väljas.
Pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt omanik Aivo Sauna ütles, et olemasolevatesse ruumidesse eraldi suitsetamisnurka ei tule, sest esialgu ei ole selleks ruumi ega vajadust.
"Kuna ma ise ei suitseta, siis on mul ainult hea meel, et suitsetamine on varsti keelatud," nentis Sauna, lisades, et ehk kunagi hiljem tehakse terrassi arvel pubile vastav juurdeehitus.
Suitsuruumiks napib pinda
Enne sügist ei tule eraldi suitsetamisruumi ka Von Krahli baari. "Suvel paneme lihtsalt keelava sildi üles ja inimesed võivad väljas suitsetada," rääkis Alo Puustak Von Krahli haldavast aktsiaseltsist Vanaema Juures. Eraldi ruumi otstarbekust kaalutakse sügisel.

Disainer pakub omatehtud lõhnaõli riigi esinduslõhnaks
Lõhnadisainer loodab rukkilillelõhnalisest parfüümist kujundada Eesti kaubamärgi.
Looduslikest õlidest lõhnaõlisid valmistava Riina Tartu idee järgi oleks tema kujundatud parfüüm Rukkilill toode, millega saaks esindada Eestit välismessidel, mis oleks kasutusel välisministeeriumis kinkeartiklina ja mida müüdaks ka suveniiripoodides Eestit esindava kaubana.
"Rukkilill iseloomustab eestlast, olles positiivse, kuid kergelt kibeka lõhnaga. Tema kareda pealispinna all peitub ilus sisu, mida iseloomustab kaunis värv," selgitas Tartu. Parfüümi kinkimiseks riiklikele külalistele valmistab klaasikunstnik Kairi Orgusaar ka käsitsi eripudelid.
"Üle maailma on firmadel kombeks tunnusmärkide lõh-nastamine oma lõhnaõlidega, kuid ühelgi riigil veel oma parfüümi ei ole. Eestlasena soovin, et Eesti oleks esimene riik, kellel on oma tunnuslõhn," ütles Tartu.

Emade kaebused Merimetsa haigla kohta kuhjuvad
Tervishoiuamet alustas Eesti Päevalehes ilmunud artikli põhjal haiglas inspekteerimist.
Eelmisel nädalal Eesti Päevalahes ilmunud artiklile, kus patsient kurtis Merimetsa nakkuskeskuse halbade tingimuste üle, tuli lugejatelt palju samade kaebustega vastukaja. Haiglat asus inspekteerima ka tervishoiuamet.
4. aprillil ilmunud artiklis "Patsient: pidin Merimetsa haiglas ise põrandat küürima" kurtis väikelapse ema haigla mustuse, külmuse ja hoolimatuse üle.
"Selle põhjal, mis oli artiklis kirjas, alustasime eile (üleeile - toim) kontrollimist, mis puudutab just olmetingimusi," kinnitas tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe. Kontrolli tulemused selguvad lähiajal.
Aknad lasevad tuult läbi
Kirjutatule reageerinud aastase lapse ema Pille Kõresaar, kes viibis Merimetsa haiglas eelmise aasta lõpus, kirjeldas sarnaselt teistega oma pettumust. "Pidin last voodis hoidma, sest palat oli nii räpane," rääkis Kõresaar, kes oli sunnitud ise palatit puhastama. Samas liikusid külalised koridorides välisjalanõudes.

Abiministrit soovivad vaid Parts ja Tamkivi
Abiministri palkamisest on kindlalt teada andnud keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ning majandusminister Juhan Parts.
"Nimedest ei ole veel juttu olnud," ütles keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Agnes Jürgens, kuid kinnitas, et abiminister ilmselt siiski võetakse.
Parts teatas pressiesindaja vahendusel, et kavatseb teha valitsusele ettepaneku abiministri koha loomiseks. Abiministri täpne vastutusala ja isik peaks selguma lähinädalate jooksul.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole Maret Maripuul plaanis abiministrit soetada, seda hoolimata sahinatest, et kohta kavatsetakse pakkuda Tartu linnapea kandidatuurist loobunud Krista Kruuvile. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul viib minister ennast alles asjadega kurssi ning abiministrit ei ole plaanis võtta. "See teema ei ole aktuaalne olnud ja väga tõenäoline, et ei muutugi aktuaalseks," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder lausus, et on jõudnud järeldusele, et vähemalt esialgu tema ministeeriumis sellist inimest tööle ei asu.

Lootsmanni maavanema amet on täna kaalukausil
Maavanem Värner Lootsmannil on kehtiv karistus korruptsiooniseaduse rikkumise eest.
Regionaalminister Vallo Reimaa tegi valitsusele ettepaneku vabastada teenistuskohustuste jämeda rikkumise eest ametist Harju maavanem Värner Lootsmann, heites talle ette Sakala keskuse lammutamise järelevalvest keeldumist.
Ka õiguskantsler Allar Jõks leidis, et Harju maavanemal oli kohustus sisulist järelevalvet teha.
Valitsus võib tänasel esimesel istungil erakorralise punktina Lootsmanni vabastamist arutada, kuid on võimalik, et see lükkub ka edasi.
Reimaa sõnul viib ta Lootsmanni vabastamise ettepanekuga lõpule eelmise regionaalministri Jaan Õunapuu algatatud pika protsessi. "Ei ole küll kõige meeldivam ministriametisse asudes esimese asjana kedagi ametist vabastada," lausus Reimaa.

Elva linnapeast Tartu linnapeaks
Reformierakond esitab Tartu volikogule uueks linnapea kandidaadiks Urmas Kruuse.
Reformierakonna Tartu piirkonna juhatus otsustas esitada 26. aprillil Tartu volikogule linnapea kandidaadiks Urmas Kruuse. Piirkonna esimees Laine Jänes selgitas, et otsus esitada Kruuse kandidatuur sündis üksmeelselt.
"Urmas Kruuse on vaieldamatult parim kandidaat Tartu linnapea kohale oma isikuomaduste poolest," ütles Jänes. "Lisaks on ta hea meeskonnatöö korraldaja ja hea suhtleja. Kuid suureks eeliseks olid otsuse tegemisel ka Kruuse kogemused kohaliku omavalitsuse juhtimisel."
Lisaks Kruusele oli arutusel ärimees Jaanus Kriiski kandidatuur. Üleeile taandas end endine purjetaja Krista Kruuv.
Rohkem raha koolidele
2002. aastast Elva linnapea ametit pidanud Kruuse rääkis vahetult pärast otsust, et ta on väga üllatunud, kuid valmis uude ametisse astuma. Kahe nädala pärast kogunev Tartu volikogu kinnitab Kruuse suure tõenäosusega ka ametisse, sest Reformierakonnal on koos Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikutega volikogus 31 kohta 49-st.

Vene-Saksa gaasijuhe võib hakata kulgema läbi Eesti majandusvete
Nord Streami esindaja ei välista võimalust, et torujuhtme haru
Venemaalt Saksamaale mööda Läänemere põhja kulgeva gaasijuhtme rajamisega tegelev Nord Stream (NS) hakkab lähiajal uurima, kas hiiglasliku torustiku kulgemisteed on võimalik Soome poolt Eesti vetesse nihutada.
Eile mastaapse arendusprojekti hetkeseisu tutvustanud NS-i tegevjuhtkonna esindajad kinnitasid, et merepõhjauuringute tegemiseks on vastav taotlus meie võimude poole juba teele pandud. Vajadus uute mereuuringute järele kerkis gaasijuhtme arendajatel päevakorda, kui Soome osutas tõsiasjale, et tema vetes on merepõhi toru jaoks liialt ebatasane ja kivine.
"Maksimaalselt kuluks uuringuteks kaks nädalat," ütles NS-i esindaja Neel Stroebaek. "Kui uuringud tõendavad, et Eesti vetes on merepõhi tasasem ning ala on puhas uputatud sõjarelvadest, on torujuhtme praeguse kulgemistee lõuna poole nihutamine võimalik ja põhjendatud. Loodetavasti saame otsuse langetada juba augustis."

Karjala ja vepsa keel said ühtsed tähestikud
Karjala Vabariigi valitsus kinnitas oma hiljutise määrusega ladina kirjal põhinevad ühtsed karjala ja vepsa keele tähestikud.
Soome-Ugri rahvaste infokeskuse teatel võimaldas seni Karjalas kehtinud määrus kirjutada vepsa keelt nii ladina kirjas kui kirillitsas.
Karjala keele areng kulges järgnevatel aastatel paralleelselt kahe murde põhjal, mida kasutati nii meedias kui keeleõppes, ühtne kirjakeel aga jäigi loomata. Mullu detsembris otsustati Karjala rahvuspoliitika ja usuasjade ministeeriumis Karjala keele arendamise programmi töörühmas luua karjala keelele ühtne tähestik.
Vabariigi orfograafia-terminoloogiakomisjon otsustas ühise alfabeedi loomisel muuta mõlemas murdes ka mõningate tähtede ortograafiat. Otsustati kaotada ära "ž" täht, mida arvuti tavaklaviatuur ei võimalda kirjutada, "ü" täht aga asendada soomepärase "y" -ga.

Ajaleht: USA ignoreerib apartheidi Balti riikides
Vene poliitilis- ja majanduskommunikatsiooni agentuuri direktor Dmitri Orlov leiab ajalehes Nezavisimaja Gazeta, et Eestis ja Lätis toimuv meenutab apartheidi.
Dmiktri Orlov andis oma hinnangu USA välisministeeriumi ettekandele "USA inimõiguste ja demokraatia toetus maailmas", vahendab Nezavisimaja Gazeta.
"Mittekodanikud Eestis ja Lätis - kas see ei meenuta apartheidi?" küsib peadirektor.
Orlovi sõnul fokuseerib USA välisministeerium rääkides inimõigustest ja demokraatiast vaid seda, mis talle kasulik,
Tema sõnul ei anna ettekanne sellele küsimusele vastust, sest kui Kazahstani ja Aserbaidžaani režiimid on USA-le lojaalsed naftatransiidi kontrolli valdkonnas, siis Balti riigid on lojaalsed kõikides mõeldavates sfäärides

Laupäeval on Moskvas märulit oodata
Laupäeval korraldavad Moskvas üheaegselt protestimarsid Kremli vastased, Kremli pooldajad, liberaalid ja rahvuslased, lisaks sellele on Kremli vastaste aktsioon ebaseaduslik ja sellesse võib sekkuda miilits.
Kremli-vastased protestid võivad laupäeval vägivalda mattuda, teatasid protestimarsi organiseerijad, vahendab Reuters. Laupäeval tuleb Moskvas peale Kremli-vastaste marsi veel kolm meeleavaldust. Ühe korraldab Kremli-meelne Noor Kaardivägi, mis on lubanud välja panna 15 000 marssijat. Teise meeleavalduse korraldavad Vene rahvuslased ja kolmanda liberaalide partei.
Opiositsiooniühendus Teine Venemaa läheb laupäeval tänavatele umbes 5 000 inimesega. Moskva linnavõim kuulutas küll nende laupäevase marsi ebaseaduslikuks. Võimud keeldusid marsile luba andmast põhjendusel, et üks teine rühmitus olevat juba samaks ajaks sama koha kinni pannud.

Ramzan Kadõrov vormib Tšetšeeniat endale mugavamaks
Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov muudab oma võimuareeni mugavamaks: asjaajamise lihtsustamise nimel muutub peagi parlamendi ülesehitus, lisaks nimetas Kadõrov peaministriks oma nõo.
Tšetšeenia parlamendi alamkoja spiiker Dukvaha Abdurahmanov teatas, et parlament tehakse ümber ühekojaliseks, teatas Interfaks.
Praegune parlament koosneb vabariigi nõukogust ja rahvakogust. Abdurahmanovi sõnul toetab parlamendi restruktureerimise ideed ka president Ramzan Kadõrov, kes sel nädalal nimetas parlamendi toetusel peaministriks oma nõo Odes Baisultanovi.
Spiikri sõnul on reformimine tingitud õigusaktide vastuvõtmise keerulisest protseduurist, mis on lubamatu luksus. Samas ei selgitanud ta, kas muutused puudutavad praegust parlamenti või teostatakse need alates järgmisest koosseisust.
Abdurahmanovi kinnitusel kutsutakse lähimal ajal kokku volikogu, mis teeb põhiseadusesse muudatuse parlamendistruktuuri kohta.

Iraagi parlamendi kohviku pommirünnakus hukkus kaheksa inimest
Bagdadi ülihoolikalt valvatud parlamendihoone kohvikus lõhkes pomm, hukkunud on vähemalt kaheksa inimest, neist kaks seaduseandjat ja 23 inimest on viga saanud.
Iraagi parlamendihoone kohvik on üksnes parlamendisaadikute ja nende abide käsutuses, vahendab BBC. Plahvatuse ajal olid paljud parlamendiliikmed just parasjagu seal lõunatamas.
Plahvatuse pani toime enesetaputerrorist, kes sokutas end parlamendihoonesse sisse, endal ümber keha lõhkeainevöö.
Parlamendihoone asub Bagdadi ülihoolikalt valvatud Roheliseks tsooniks nimetatud turvaalal, kuhu seni võitlejad suutnud väga harva sisse tungida.

Poola muutis koolivormi kohustuslikuks
Poola parlament muutis eile koolivormi kandmise kohustuslikuks kõigile alg-ja põhikooliõpilastele, gümnaasiumid tohivad koolivormi kohustuslikuks teha kokkuleppel õpilaste vanematega.
Koolivormikohustus hakkab kehtima järgmise õppeaasta algusest ja riik tuleb vaesematele peredele koolivormi muretsemisel appi, kirjutab Svenska Dagbladet
Koolivormide kohustuslikuks muutmise ettepanek tuli Poola pereliidult, mis on ka valitsusse kuuluv parempoolne partei. Partei juht ja haridusminister Roman Giertych leiab, et koolivorm on hea, kuna lõpetab koolides valitseva moeparaadi. Ministri sõnul parandab koolivorm ka distsipliini ja vähendab lapsevanemate kulusid.
Haridusminister Giertych on tahtnud juurutada ka määrust, mis keelaks homoseksuaalse propaganda. Ministri arvates ei tohiks ükski õppematerjal homoseksuaalsust mainida. Homoseksuaalsusest rääkivaid õpetajad tuleks ministri arvates vallandada ja neid veel ka trahvida.

Ukraina laialisaadetud parlament kogunes istungile
Kuigi Ukraina president Viktor Juštšenko saatis 2. aprillil parlamendi laiali, kogunesid 262 saadikut 450-st täna plenaaristungile.
Seekord oli ülemraada päevakorras esmalt kohtunike nimetamise ja vabastamise küsimus ning bioloogilise kütuse arendamise problemaatika, teatas RIA Novosti.
Samal ajal, kui parlament pidas istungit, viibisid riigi pealinnas endiselt nii parlamendi laialisaatmise pooldajad kui ka vastased. Peamiste massiaktsioonide toimumiskohtadesse on püstitatud ligi 660 telki.
Kiievi tänavatel tagavad avalikku korda ligi 7000 miilitsat Kiievist ja regioonidest. Siseministeeriumi andmetel osales Iseseisvuse Maidani platsil toimunud miitingutel umbes 30 000 inimest, kes avalikku korda ei rikkunud.

Terroriaktid Alžeerias ähvardavad Prantsusmaad
Paljude Prantsusmaa ametnike sõnul on eile Al-Qaida Alžiiris korraldatud plahvatused terrorismile hüppelauaks Euroopasse.
Prantslased ei kiida heaks Alžeeria järeleandmispoliitikat ekstremistide suhtes, kirjutab ajakiri Time.
Ühe Prantsuse luuretöötaja sõnul külmutasid radikaalide rahustamise katsed Alžeeria ja Prantsusmaa vahelise koostöö terrorismi tõkestamise valdkonnas. Ta lisas, et ekstremistid said lihtsalt aega ümbergrupeerumiseks, uute liikmete värbamiseks, raha kogumiseks ja tõhusa plaani väljatöötamiseks.
Ajakiri viitab sellele, et prantslased mõistavad, et Alžeeria džihadistid on tõeline oht Prantsusmaa huvidele, kodanikele ja territooriumile. Alžeerias toimunud terroriaktid näitavad, et nende tagajärjed puudutavad ka Pariisi. "Me teame sellest ohust ja valmistume selle vastu. Aga nagu näitasid toimunud sündmused, ei saa olla ettevalmistatud kõige vastu," vahendas väljaanne ühe Prantsuse ametniku sõnu.

Põhja-Korea vahetas vargsi peaministrit
Põhja-Korea vahetas eile vaikselt peaministri välja, riigi uudisteagentuur teatas lihtalt, et kolmapäeval võeti senine esiminister ametist maha ja tööle pandi uus.
Lõuna-Korea analüütikute hinnangul näitab Põhja-Korea ministrivahetus seda, et vaene ja isoleeritud riik tahab rohkem avaneda ning teha tõelisi majandusreforme, vahendab Reuters.
Põhja-Korea peaministrivahetus tuli vaikselt: eile teatas Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur, et riigi parlamendi eilsel istungil võeti ametist maha senine peaminister ja nimetati ametisse uus.
Uueks peaministriks sai senine maa-ja transpordiminister ja riigijuhi nimekaim Kim Yong-il.
Peaministri vahetuse põhjust riiklik uudisteagentuur ei öelnud.
Analüütikute hinnangul võib vahetuse põhjuseks olla senise peaministri suutmatus oma tööga toime tulla ja perspektiiv, et kui tuumaküsimus lahendatud saab, siis on riigil vaja maailmale rohkem avaneda.

Venemaal on 2,3 miljonit alkohoolikut
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist tõusis alkoholi tarbimine Venemaal kolmekordselt.
Uute andmete kohaselt joob keskmine vene kodanik aasta jooksul alkoholi koguses, mis võrdub 34 liitri viinaga, kirjutab The Guardian. 2005. aasta andmetel oli Venemaal 2,3 miljonit registreeritud alkohoolikut. Igal aastal kaotab Venemaa alkoholi tõttu 500 000-700 000 inimest.
Alkoholiga on seotud ka 72% tapmis-, 42% enesetapu- ja 52, 6% surmajuhtudest, traumadest ja avariidest.
Moskva keskuse Alco-Med narkoloog Aleksei Tšistjakovi sõnul on alkoholismi peamiseks põhjuseks viimased 16 aastat, mil Venemaa tegi läbi revolutsiooni ja paljud inimesed kaotasid oma senise elu alused, uut elu aga alustada ei suudetud.

FOTOD: enesetaputerrorist lasi Bagdadis tähtsa silla õhku
Täna hommikul lasi lõhkelaenguga veoautot juhtinud mees end Bagdadi tähtsal Sarafiya sillal õhku - plahvatus purustas silla, tappis kaheksa inimest ja paiskas autosid jõkke.
Enesetaputerrorist ajastas oma lõhkamise vahetult hommikuse tipptunni eelsele ajale, vahendab Reuters. Plahvatuses hukkus kaheksa inimest ja vigastada sai veel ligi kakskümmend. Jõkke kukkus neli-viis autot.
Enesetaputerrorist lõhkas end silla keskel ja osa sillast varises kokku ning kukkus jõkke.
Sarafiya teraskonstruktsioonsild viib Põhja-Bagdadis üle Tigrise jõe.

Kõrgõzstani opositsioon lõpetas näljastreigi
Kõrgõzstani opositsionäärid lõpetasid täna poliitilise näljastreigi, mida nad eelmisest neljapäevast saati Biškeki parlamendihoone ees pidanud on.
Näljastreigi 71 osalejat kavatsevad ühineda eile algatatud opositsiooni miitinguga, teatas Interfaks.
Näljastreigi korraldaja Beknazar Urumov nimetas aktsiooni lõpetamise põhjuseks osalejate terviseseisundit ja seda, et võim ei reageerinud esitatud nõuetele kuidagi.
Ühinenud opositsioon kuulutas eile presidendi tagasiastumist ja põhiseadusreformi nõudes välja tähtajatu protestiaktsiooni.
Eilsest miitingust võttis osa umbes 10 000 inimest, aga opositsioon kinnitab, et osavõtjaid oli 30 000 - 50 000 inimest.

Tai kuningas andis pildisodijale armu
Tai kuningas andis armu šveitslasele, kelle oli varem kümneks aastaks vangi mõistnud selle eest, et mees sodis majesteedi näopilte.
Vanglakaristusest pikka aega Tais elanud Oliver Jufer pääses, kuid Tai saadab ta riigist kiiremas korras välja, vahendab BBC.
Tai kohus mõistis möödunud kuul Oliver Jufer süüdi selles, et ta pihustas purjus peaga kuningas Bhumibol Adulyadej piltidele värvi.
Oliver Juferist oleks äärepealt saanud esimene välismaalane, kes Tai ülirange majesteedisolvamise ja riigireetmise seaduse alusel peab karistust kandma Lääne mõistes tühise süüteo eest.

Kurt Vonnegut on surnud
Üks kaasaegse USA kirjanduse suurkujudest Kurt Vonnegut suri eile oma kodus New Yorgis 84 aasta vanuselt.
Kurt Vonnegut kirjutas näidendeid, esseesid ja lühiproosat, vahendab BBC. Kultuskirjanikuks sai ta 1960.-1970. aastatel tudengite hulgas.
Kurt Vonneguti kõige tuntum teos on "Tapamaja korpus viis", mis põhineb tema nooreea kogemusel Dresdeni pommitamisel. Noore sõjavangina oli Vonnegut Saksamaal tunnistajaks Dresdeni pommitamisele 1945. aastal ja see kogemus hakkas tema kirjanikuteed mõjutama.
Möödunud aastal teatas Kurt Vonnegut, et naaseb "pensionilt" selleks, et kirjutada uus raamat sellest, kui "rahul" on ta president George Bushiga.
Eestlastele on Vonneguti loomingust vast kõige tuntum raamat "Tšempionide eine", mis on eesti keeles ilmunud 1978. ja 2003. aastal.

Karjalased seisavad oma kodus lõpliku venestumise lävel
Arvake ära, mis rahvusest on Anatoli Grigorjev ja Natalja Sinitskaja? Ei ole venelased, hoopis karjalased - meie sugulasrahvas, kes peagi täielikult venestub.
"Kui Petrozavodskis trollis sõita ja omavahel karjala keeles rääkida, siis vaatavad kõik sind kui imelooma," räägib Natalja. "Me tunneme ennast oma kodus nagu välismaal!"
Natalja on 32-aastane, isegi oma põlvkonnas on ta karjalaste seas erand selle poolest, et oskab oma rahva keelt. Mis siis veel noorematest rääkida! Natalja ütleb, et tema seitsmeaastane tütar saab karjala keelest aru, aga ei räägi seda. Kuna Natalja mees on valgevenelane, siis kodus nad karjala keelt ei räägi. Natalja tütargi on tegelikult erand.
"Tütar kuuleb karjala keelt vaid siis, kui me maal külas käime, seal mu vanemad räägivad seda keelt, aga linnas elades pole võimalik karjala keelt peaaegu üldse kuulda ega õppida." Natalja on ise üles kasvanud koos vanaemaga, kes rääkis karjala keelt.

Ühendriigid andsid NATO laienemisele tugeva toetuse
President George W. Bushi allkirjastatud eelnõu toetab viie riigi kaasamist allianssi.
Kongressis suure häälteenamusega läbi läinud seadus eraldab järgmiseks aastaks 42 miljonit dollarit, millega aidatakse Ukraina, Gruusia, Makedoonia, Horvaatia ning Albaania lähemale NATO liikmestaatusele.
Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse nooremteaduri Kaarel Kaasi sõnul tuleb seadust vaadata eelkõige poliitilise, mitte niivõrd rahalise toetusena. "Tegemist on erakordselt tugeva signaaliga, mille taga seisab USA kui NATO juhtiva jõu autoriteet," kommenteeris ta. Rahaliselt pole summad kuigi suured. Eeskätt saavad liikmekandidaadid selle eest koolitust, ent ka näiteks side- jm tehnikat, leidis Kaas.
Moskva vastas Washingtoni toetusele sama jõuliste avaldustega. Duuma võttis vastu resolutsiooni, mis nimetab seadust Ukraina ja Gruusia siseasjadesse sekkumiseks. Riigiduuma väliskomisjoni aseesimehe Leonid Slutski hinnangul on õigusakt aga suisa Venemaa-vastane.

Kreeklased tahavad Türgilt saare ära osta
Kreekale kuuluva Lesbose saare elanikud korjavad raha, et osta ära müüki pandud Türgi väikesaar. Kuid 35,8 hektari suurune Garipi saar ei ole odav, makstes 22 miljonit dollarit.
Egeuse mere saarestik on olnud Kreeka ja Türgi tüliküsimuseks juba alates Kreeka taasiseseisvumisest 19. sajandil, nüüd aga võib tekkida võimalus, et Türgi koosseisu kuuluv väikesaar on edaspidi kreeklaste omanduses.
Mandrist vaid 880 meetri kaugusel asuv maatükk on müügikuulutuse järgi mõeldud erasaareks, kuhu oleks paras ehitada turismi- või eluhooneid.
Viimased paarkümmend aastat on saar kuulunud türklastest vendadele Ali ja Alaatin Dartarile, kuid nad otsustasid selle müüki panna. 100 000 elanikuga Lesbosel on teadaolevalt juba käivitatud korjandus Garipi ostmiseks, kirjutas Guardian.

Abilinnapea Martinson alustas menetlust iseenda hallatava haigla üle
Tallinna abilinnapea Merike Martinson andis korralduse moodustada komisjon, mis asuks uurima pretensioone haigla suhtes, mille nõukogu esimees ta ise on.
Martinsoni korralduse kohaselt hakkab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti loodav komisjon uurima kaebusi Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskorpuse ravitasemele ja suhtlemisvigadele. Merike Martinson on Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu esimees.
Loodavasse komisjoni kuuluvad meedikute kõrval ka tervisekaitsespetsialistid ja selle töös osaleb ka Merike Martinson ise. "Komisjoni kohustuseks on välja selgitada nakkuskorpuse suhtes esitatud kaebuste tõelevastavus ning objektiivsed põhjused," teatas Tallinna pressiteenistus.
Martinson kinnitas, et haigla uus juhatus on alustanud viimastel aastatel seiskunud renoveerimistöödega ja uuendanud mitmed osakonnad. Martinsoni sõnul ootab haigla riigilt abi Euroopa Liidu struktuurifondidest raha saamiseks.

Savisaar: väljakaevamised Tõnismäel oleksid õigusvastased
Tallinna linnapea Edgar Savisaare hinnangul ei vasta kaitseministri otsus alustada Tõnismäel sõjahaudade väljakaevamise vasta seadustega sätestatud nõuetele ning kavandatav tegevus on ilmselgelt õigusvastane.
Savisaar saatis kaitseministrile kirja, milles viitab seadusi mittejärgivale asjaajamisele Tõnismäe haljasalal väljakaevamiste kavandamisel ning juhib tähelepanu segadusele linnavalitsust väljakaevamiste ettevalmistamisest teavitanud kirjades, teatas linnavalitsus.
Endine kaitseminister Jürgen Ligi teavitas aprilli algusel Tallinna linnavalitsust ekslikult, et kavatseb alustada Tõnismägi 13 asuval haljasalal väljakaevamiseks ja identifitseerimiseks vajalikke eeltöid, kuid täpsustas hiljem, et väljakaevamisi alustatakse Kaarli pst 13 asuval kinnisasjal.
Linnapea hinnangul viitab kahele erinevale kinnisasjale viitamine tekitab segadust ning vastuoluliste pöördumiste põhjal ei ole üheselt selge, millisel kinnisasjal väljakaevamisi ministeerium ette valmistab.

Valitsus andis õigeusu kiriku koguduse kasutusse kaks hoonet
Tänasel istungil andis valitsus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku koguduste kasutusse Tallinnas Vene 24 ja Liivalaia 38 asuvad kinnistud.
Hooned antakse koguduse käsutusse 50 aastaks.
4. oktoobril 2002 sõlmisid Eesti riik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikutega kavatsuste protokolli, mille eesmärgiks on osapoolte vaheliste varaliste küsimuste lahendamine.

Savisaar seiskas korterite müügi võileivahinna eest
Abilinnapea sõnul tuleb edaspidi uurida, kas korteri ostjad hakkavad seal elama.
Edgar Savisaare juhitav Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil võtta menetlusest tagasi munitsipaalkorteriomandite otsustuskorras müümise kava. Linnavalitsuse enda plaani kohaselt pidid esimeses järjekorras minema sundüürnikele müüki kolm korterit Nõmmel ning kesklinnas.
"Enne müüma asumist tuleks tehingute tagamaid põhjalikumalt uurida," põhjendas abilinnapea Jaanus Mutli linnavalitsuse otsust, miks uue juhiga linnavalitsus oma plaanist taganes. Ta lisas, et jälgida tuleks näiteks seda, kas üldse need inimesed, kellele korter müüakse, hakkavad seal elama või vahendatakse see kuidagi kellelegi teisele.
Tallinna linnavõimud on aasta jooksul müünud sundüürnikele kümneid kortereid ligi sada korda turuhinnast odavamalt. Märtsi alguses jõudis avalikkuse ette näiteks juhtum, kus linnavalitsus suunas linnavolikogusse eelnõu, millega sooviti müüa aadressil Herne tänav 27 asunud korter 2640 krooni eest.

Reaalkooli pere tähistas isekeskis teaduspäeva
1050 õpilasega reaalkool tähistas eile teaduspäeva, mille jooksul söödi energia tootmiseks ära 20 kilo porgandit ja kuulati keskkonnatarkusi.
Pragiseva lõkke ümber jagas algklassilastele keskkonnatarkust Marek Strandberg. Noored kuulsid, et puuriit on riita laotud päike, elektrit saab ka porgandist ja šokolaadist. Õues uuriti kosmosejaamades kasutatavat magnetpendlit, päikeseahju ja -paneeli ning hübriidautot.
Neljandas klassis õppivad Carl Joosep, Randel ja Marko kiitsid läbisegi, et teaduspäev oli huvitav, sest nad said teada, miks puhub tuul, kuidas saab päikese abil keevat vett, et põdrad söövad puitu ja vaestele inimestele on tehtud vändaga raadiod.

Linn sai kätte vajaliku maa-ala
Ranna tee 3 kinnistu omanik OÜ Baltek Arendus loovutab Ranna tee laienduse ehitamiseks kinnistust vajaliku mõttelise osa linnale. "See on esimene kord, kui eraomanik soostub osa kinnistust tasuta linnale loovutama," ütles abilinnapea Taavi Aas. "Paraku on avalike huvide isiklikest huvidest kõrgemale seadmine meil erakordne nähtus."

Hullud päevad ummistasid liikluse
Seoses eile alanud Hullude Päevade ja Osturalliga on liiklus Tallinna kesklinnas, eriti Stockmanni kaubamaja ümbruses häiritud. Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles, et politsei soovitab autojuhtidel, kes ei soovi Stockmanni kaubamajja minna, seda piirkonda vältida, ning Hulludele Päevadele minejad võiksid kaaluda ka teisi parkimisvõimalusi.

Nõmmel saab lehti ja okkaid ära anda
Nõmme linnaosavalitsus viib heakorrakuul linnaosa elanikelt tasuta ära sügise ja talve jooksul maha langenud puulehti ja -okkaid. Sel aastal on kampaania tarbeks tellitud spetsiaalsed punased lehekotid ja igalt kinnistult viiakse tasuta ära kuni kümme 125-liitrist lehekotti.
"Nõmme linnaosavalitsus on juba mitu aastat oksi ja lehti tasuta ära viinud. Sel aastal tingis erikottide kasutamist asjaolu, et inimesed hakkasid seda kampaaniat kurjasti ära kasutama ning tänavate ääred olid pidevalt mustade prügikottide kuhilaid täis," põhjendas linnaosavanem Rainer Vakra.

Taksode turuliider Tulika tõstab öist taksohinda kolmandiku võrra
Linnatakso läheb hinnatõusuga kaasa, väiksemad taksofirmad
Järgmisel nädalal hakkab AS-i Tulika Grupp kuuluvates taksodes kehtima uus hinnakiri, millega kehtestatakse senisest neli krooni kallim öine sõidutariif. Selle põhjenduseks tuuakse klientide parem teenindamine.
Alates teisipäevast tuleb Tulika Takso ja Tallinna Taksopargi sõidukites kilomeetri eest seitsme krooni ja 80 sendi asemel öösel kella ühest kuueni tasuda 11.80. Päevane tariif tõuseb 9.40-le. Sõidu alustamine maksab endiselt 45 krooni, kuid ootetund on senise 170 asemel 200 krooni. Maksitakso ehk rohkem kui nelja sõitjat mahutava taksobussi kasutamine kallineb päeval kahe ja öösel viie krooni võrra kilomeetri eest ning ootetund 40 krooni võrra.

Raekoja platsil alustatakse kaevamist 23. aprillil
Linna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul alustatakse Raekoja platsil arheoloogilisi väljakaevamisi 23. aprillil ning need kestavad 10. maini.
Tööde käigus uuritakse raeplatsi kihistusi kuni loodusliku pinnaseni ning selgitatakse 1554. ja 1555. aastal platsi loodenurka rajatud vaekoja müüride seisukorda. Kahekorruseline paekivist ehitatud vaekoda hävis 1944. aasta pommitamise käigus. Väljakaevamised puudutavad raeplatsi keskosa ja vaekoja lõunanurka ning seina. Uuringuid tehakse 10 x 10 meetri suurusel alal, kus minnakse kahe kuni kahe ja poole meetri sügavusele.
Raekoja platsi ulatuslik rekonstrueerimine algab Valdmanni kinnitusel järgmisel aastal, praegu koostatakse ala projekteerija leidmiseks konkursi lähteülesannet.

Kalamees leidis jõest naise surnukeha
Kalamees leidis Pärnumaal jõest naise surnukeha, politsei hinnangul võib tegemist olla eelmisel aastal kadunuks jäänud naisega.
Kolmapäeval kell 19.51 käis päästemeeskond politsei palvel Pärnumaal Surju vallas jõest välja tõmbamas inimese surnukeha.
Pärnu politseiosakonna pressiesindaja Hedy Tammeleht ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist oli naise surnukehaga ning selle avastas kalamees.
Esialgu on üleval kahtlus, et tegemist võib olla eelmise aasta novembris Surju külas kadunuks jäänud naisega.
Politsei toimetas naise surnukeha ekspertiisi, kus selgub hukkunu isik.

Noormees kangutas teletorni kaitsjate monumendilt pronkskujukesi
Falcki patrullekipaaž pidas kolmapäeva hilisõhtul Tallinnas kinni noormehe, keda nähti teletorni kaitsjate monumendilt pronkskujukesi lahti kangutamas.
11. aprillil kell 23.05 teavitas teletorni valvur Falcki juhtimiskeskust vandaalist, kes teletorni kaitsjate mälestusmärgilt pronksist inimfiguure lahti murrab.
Sündmuskohale saadetud turvatöötajad pidasid mälestusmärgi juures kinni noormehe, kes vastas teletorni valvurilt saadud isikukirjeldustele.
Mälestusmärgi küljest oli väikese kangiga lahti kangutatud kaheksa pronksist kujukest, mille turvatöötajad leidsid umbes 30 meetri kauguselt ühe suurema kivi tagant.
Turvatöötajad andsid umbes 16-18aastase dokumentideta noormehe politseile üle. Asitõenditena võttis politsei sündmuskohalt kaasa ka kangi ja lahti murtud kujukesed.

Universumgi võib olla enesesarnane
Üks eeldusi universumi seaduste tuletamisel on olnud selle ühetaolisus suurtel mastaapidel. Mis suunas ja kui kaugele ka ei vaataks, on aine jaotatud siiski ühetaoliselt. Kuid nüüd on selles hakatud kahtlema.
Ludwig Boltzmann oli imepärane inimene. Viini keskkalmistule on tema maetud, hauasambal kiri: S = k lnW. See valem seob molekulid ja entroopia. Maailma pisima ja suurima alustala. Rahutuse ja korrapärasuse.
Rahutu oli ka Bolzmanni enda elu. 1870. aastateks oli ta teadusmaailmas juba kuulus, kuid pendeldas aina Viini, Grazi ja Leipzigi ülikoolide vahel. Kui ta vaid ühes sai kanna kinnitatud ning kuulsuse tipule, põgenes mujale. Vabatahtlikult. Sest teda taheti igal pool. Pakuti üksteisest üle.
Sest Boltzmann oli mees number üks. Statistilises mehaanikas polegi talle kedagi vastu panna. Ja ta oli suurepärane lektor ning õpetaja.
1905, mil Einstein avaldas oma teedrajavad artiklid, reisis Boltzmann Ameerikasse. "Berkley on "teetotaalne": juua või osta õlut ja veini on rangelt keelatud," kirjutas ta Viini. California toidud olid jubedad, sealne kaerapuder ei kõlvanuks isegi Viini hanesid nuumama. Muusikasaalid olid tillukesed, ühe sellise nurgas puutumatu Steinway. Bolzmann istus selle taha, mängis Schuberti sonaadi. Ta oli ometi rahul: "Ma ei mänginud meloodiat, see juhatas mu sõrmi."

Tasuta puhtust ei ole
Bensiinimootorite heitgaaside katalüüsil põhinevad puhastid ei olegi nii puhtad, kui arvati. Mürgiseid lämmastikoksiide ja süsivesinikke need küll kõrvaldavad, kuid selle hinnaks on katalüsaatoritena kasutatavate metallide plaatina, roodiumi, pallaadiumi ja iriidiumi keskkonda sattumine. Rooma ülikooli teadlane Claudio Botrè ja ta kolleegid analüüsisid Rooma linna liiklusrikaste paikade õhu sisaldust mass-spektromeetril. Selgus, et mitte tööstus, vaid hoopis sõidukid paiskavad õhku enim plaatina ja muid sarnaseid metalle. Need aga võivad vallandada organismis reaktsioone, mis põhjustavad oluliste biomolekulide askorbiinhappe (C-vitamiini) ja nikotiinamiid-adeniin-dinukleotiidi NADH koguste vähenemist.

Sõõm õudset eesti kunsti
Kunstialmanahh teatab, et fototeoreetik Peeter Linnap kaitses TÜ semiootikaosakonna nõukogu ees doktoriväitekirja "Fotoloogia". Osaliselt on töö ilmutanud Kunst.ee, ühe osa seegi kord. Sedapuhku on see üsna õudne, kuna Linnap keskendub hirmufotograafiale. Näha saab paljutki alates peade maharaiumisest kuni Brežnevi paraadportreeni. Õudne on ka lahti kooruv Eesti litograafiakeskuse lugu kõigi oma intriigide, võitude ja kaotustega. Õli valavad hirmutulle intervjuu Marco Laimrega ja tema jõulised taiesed, millest lõpuks ikkagi keegi aru ei saa. Vürtsi lisab arutlus Jüri Arraku igavikku pürgivast loomingust. Kunst.ee maailm on kirju ja huvitav nagu alati, aga kui õudne see ka poleks, elu jääb ometi ületamata.

Euroopa Parlament tahab roaminguhindu veelgi vähendada
Euroopa Parlamendi komisjon soovib roamingutasusid vähendada väljuvatele kõnedele 40 eurosendini ja vastuvõetud kõnedele 15 eurosendile.
Euroopa Komisjon on varem pakkunud välja roamingutasudena 50 eurosenti väljuvate ja 25 eurosenti sissetulevate kõnede eest, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Euroopa Parlamendi uuringute ja energeetikaküsimustega tegelevas komisjonis pakuti uute hindadena aga 40 eurosenti välujvate ja 15 eurosenti sissetulevate kõnede eest.
Need hinnad ei kehti aga praegu, vaid on veel arutamisel. Mobiiltelefoni firmade sõnul tähendaks hindade langus ka teenuste kvaliteedi langust.
Roamingutasud on välismaal vastuvõetavate ja tehtavate kõnede hind.

Go Busi bussijuhtide palgad tõusevad
Go Busi bussijuhtide palgad tõusevad 1. maist 1000 krooni võrra.
Go Busi juhatuse tänasel koosolekul arutati viimasel ajal teravalt esile kerkinud bussijuhtide palgaküsimust, juhatus otsustas tõsta bussijuhtide kuupalka alates 1.maist keskmiselt 1000 krooni võrra.
"Olukord bussinduses on väga keeruline ja roolikeerajatest on järjest suurem puudus," ütles Go Busi juhatuse esimees Aivo Pärn. "Tulenevalt olukorra tõsidusest otsustas juhatus suurendada bussijuhtide töötasusid uude tehnikasse planeeritud investeeringute arvelt."
Go Busi juhatus jõudis ka järelduseni, et edaspidine töötasude tõusutrend saab jätkuda ainult koos bussipileti hinna tõusuga ja riigipoolse toetuse suurenemisega kõikides regioonides.

Kalevi tütarettevõte suurendas osalust Valmetek Investis
AS-i Kalev tütarettevõtja AS Kalev Paide Tootmine ostis eile 27,96
Kalev Paide Tootmisele kuulub tehingu järel 65,6% Valmetek Invest AS-i aktsiatest. Ligi kolmandiku aktsiatest omandas ettevõte eelmise aasta veebruaris, teatas Kalev börsile.

Nõo Lihatööstus avas täna uue tootmiskompleksi
Nõo Lihatööstus avas täna uue juurdeehituse, millesse investeeris 45 miljonit krooni.
Tehaselaienduse tulemusel kasvas lihatööstuse tootmispind üle kahe korra - praegusele 2400 m2-le lisandus 3017 m2 uut pinda. See võimaldab tõsta tehase tootmisvõimsust praeguselt 40 tonnilt toodangult nädalas 55 tonnile. Tööd saavad lisaks kuni 10 kohalikku inimest, teatas ettevõte.

Euroopa Keskpank jättis intressimäärad muutmata
Euroopa Kekspank (EKP) otsustas tänasel istungil jätta põhilised intressimäärad muutmata.
"Tänasel istungil otsustas EKP nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäärana 3,75%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,75%," teatas Eesti Pank.

Vaesemad pered pole heaolu tõusu aasta jooksul kogenud
Kõige madalama sissetulekuga inimestest 63 protsenti hindab oma pere majanduslikku olukorda viimase aasta jooksul muutumatuks.
Konjunktuuriinstituudi uuring jaotas inimesed sissetulekute järgi neljaks grupiks. Grupiti on näha, kuidas järjest suureneva sissetulekuga kaasneb ka positiivsem hinnang. Kõige suurema sissetulekuga neljandikust 67 protsenti pidas pere majandusseisu paremaks kui aasta tagasi.
Põhjus, miks vaesemad inimesed Eesti majandusedu ei tunneta, seisneb suuresti sundkulude ehk toidu ja eluasemekulude kallinemises, mis konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul lööb valusamini eelkõige väiksema sissetulekuga inimeste rahakoti pihta.
"Olgu see inimene kas 65-aastane pensionär või 35-aastane tööl käiv inimene, ta sööb ju enam-vähem ühepalju. Vahe võib ainult olla ostetava toidu kvaliteedis," ütles Josing.

Riigieelarve tuludest on märtsi seisuga laekunud 22 protsenti
Rahandusministeeriumi andmetel laekus aasta kolme esimese kuu jooksul riigieelarvesse 16,7 miljardit krooni ehk 22 protsenti eelarves planeeritud tuludest.
Sarnaselt eelmise aasta märtsi lõpu seisuga ületavad riigieelarve kulud tulusid, käesoleval aastal 0,2 miljardi krooni võrra. Selle põhuseks on tulumaksutagastuste suurenenud maht aasta esimestel kuudel. Võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud 26,8 protsenti - eelmisel aastal oli märtsi lõpuks riigieelarvesse laekunud 13,2 miljardit krooni.
Makse laekus märtsi lõpuks 14,1 miljardit krooni, sellest märtsis 4,6 miljardit. Kokku on laekunud 23,5 protsenti eelarvesse kavandatud maksutuludest. Eelmise aastaga võrreldes on kolme esimese kuu maksutulude laekumine suurenenud 3,1 miljardi krooni ehk 28,2 protsendi võrra.

Odava tööjõu strateegia on ammendunud
"Eesti tööstusel läheb läheb praegu hästi, välja arvatud mõnedel üksikutel suurettevõtetel, mis on olnud ülesehitatud odava tööjõu strateegiale," ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing instituudi uuringut tutvustades.
"Selline strateegia on tõesti Eestis ammendunud," tõdes Josing.
Tööjõud on muutnud kallimaks ning ettevõtetel on maailmahindu arvestades üha raskem oma kaupu realiseerida.
Strateegiliselt oleks Josingu sõnul oluline, et nende ettevõtete töötajad liiguksid teistesse, efektiivsematesse ettevõtetesse või siis need ettevõtted ise suudavad saada uue hingamise ning uued lepingud natuke teistlaadi toodangule.
Tööstuse kõige suurem probleem on tööjõupuudus. "36 protsenti tööstusettevõtjatest ütles selle aasta esimeses kvartalis, et nende suurim arengut takistav probleem on kvalifitseeritud tööjõu puudus," märkis Josing.
Süvenevaks probleemiks ettevõtjate seas on kaasaegse tootmisvõimsuse puudumine.

Kuum: eurotsooniga võiks ideaalis liituda 7-8 aasta pärast
Eesti konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuumi sõnul võiks Eesti palga- ja hinnatase enne euro kasutuselevõttu ühtlustuda Euroopa keskmise tasemega, mis võib aega võtta 7-8 aastat.
"Kui me ise annaksime euro väja, siis me ka ise ei kaasaks neid riike, kes ei oleks läbinud hinna- ja palgakonvergentsi. Selles grupis peaksid olema riigid, kes on enam-vähem ühe hinna ja palgatasemega, siis saab euro toimida," ütles Kuum.
Hinna- ja palgataseme ühtlustumine teiste euroriikidega võtab Kuumi sõnul omajagu aega. Ta usub, et Eesti läbiks hindade ja palkade konvergentsi umbes seitsme-kaheksa aastaga.
Leebem variant oleks see, kui Eesti hinna- ja palgatase jõuaks umbes 80 protsendi tasemele teiste riikide keskmisest. Sel juhul oleks euroga liitumine reaalne ka aastatel 2010 või 2011.

Tallinlase toidukorv kallines aastaga 8,5 protsenti
Eesti konjunktuuri-instituudi püsiva toidukaaluga nädala toidukorv maksis neljaliikmelisele perele Tallinna kauplustes märtsis 756,48 krooni ning on aastaga kallinenud pea 60 krooni ehk 8,5 protsenti.
Võrreldes detsembriga muutus toidukorv kallimaks 15,46 krooni ehk 2,1 protsendi võrra.
Kõige enam kallinesid aasta jooksul kartul (40, 8 protsenti), juurvili (18,9 protsenti), sai (ligi 30 protsenti), leib (13, 7 protsenti) ning või (11 protsenti).
Aastaga on langenud suhkru hind (2,9 protsendi võrra), samuti hakkliha (1,6 protsenti), kohupiima (0,8 protsenti) ning koore hind (0,7 protsenti).

Ametiühingute liit saab täna 17-aastaseks
Täna 17 aastat tagasi moodustati Eesti ametiühingute keskliit (EAKL), mis oma enam kui 37 000 liikmega on Eesti suurim töötajate esindusorganisatsioon ja ühtlasi suurima liikmeskonnaga mittetulundusühing Eestis.
Eilse konverentsiga "15 aastat sotsiaaldialoogi Eestis" tähistas EAKL nii esimese kolmepoolse - valitsuse, ametiühingute ja tööandjate - vahelise kokkuleppe aastapäeva kui ka 17 aasta möödumist ametiühingute keskliidu moodustamisest, teatas EAKL.
"Selle "sotsiaaldialoogiks" nimetet protsessi tuum on vastastikune lugupidamine. See on mõistmine, et ettevõtja vajab kvalifitseeritud, motiveeritud ja oma tööd hästi tegevat tööinimest. Et tööd saab teha turvalises keskkonnas väärilise palga eest. Et töö tegemise õigusruum on stabiilne ja ettearvatav. Et kõik muutused arutatakse eelnevalt läbi ja lepitakse kokku. See on mõistmine, et kokkulepe töövaldkonnas on igal juhul parem kui tüli või vinduv teadmatus," ütles konverentsil esinenud president Toomas Hendrik Ilves oma tervituskõnes.

Strandist sai Pärnu esimesene neljatärnihotell
Eile võis spaa- ja konverentsihotelli Strand tegevdirektor nelja järku ehk tärni tõendava tunnistuse uhkelt hotelli seinale riputada.
Vilja oli kandnud töö, millega tehti algust juba aastate eest, kui asuti rajama hotelli juurdeehitust, kirjutab Pärnu Postimees.
Nelja tärni kohustuslikest nõuetest on osa just nimelt ehituslikud, sest näevad ette tubade suuruse, aga ka näiteks põrandakütet vannitoas. Samuti tähendab nelja tärni olemasolu perfektset teenindust ja hulka lisateenuseid, näiteks klientide pesu pesemist, aga ka väga varast hommikusööki, kui kellelgi on tarvis enne kukke ja koitu ära sõita. "Ja teenindajate näol peab olema ikka väga lai naeratus," ütles Strandi tegevjuht Aime Vilgas.
Pärnu majutusasutustest on Strand ainus, millel on neli tärni. Hotellil Pärnu on kolm tärni, kunagi kandis kolme tärni ka Rannahotell, aga temal on tärnid aegunud ja ta pole neid uuesti taotlenud.

Selver avab Maardus Grossi Toidukaupadega samas hoones kaupluse
Eesti juhtiv jaekaubanduskett Selver avab järgmise aasta lõpus oma esimese supermarketi Maardus, Nurga tänaval asuvas hoones, kus praegu tegutseb ka Grossi Toidukaubad.
"Käesoleval aastal on jaekaubandusturg väga jõudsalt kasvanud ning ma usun, et trend lähiaastatel jätkub," sõnas A-Selver ASi juhataja Ain Taube ettevõtte teates. "Selver jätkab Eestis aktiivset laienemist ning Maardu on Selveri jaoks uus asukoht. Maardu Selveri planeeritav müügipind on 1300 m², rendipinna kogusuurus 1850 m², mis on samaväärne Selveri seniste supermarketitega."
Taube ütles, et Maardu Selver hakkab tegutsema olemasolevas keskuses, mida rekonstrueeritakse ja laiendatakse.
"Laiendamise järel on uus keskus Maardu suurim ning Selveri ajaloos on see esimene kord, kus samas keskuses tegutseb veel teinegi supermarket," rääkis Taube. "Grossi Toidukaubad on samas keskuses tegutsemas juba täna. Maardu Selver on meie jaoks uus kogemus ning näitab konkurentsi tihenemist Eesti jaekaubandusturul, mille peamine võitja on tänu laiemale valikule tarbija."

Palganõue piirab tööliste Eestisse toomist
Tartu jalatsivabrik Samelin sai aprilli algul majandusministeeriumilt eitava vastuse soovile tuua Eestisse kaheks aastaks 40 Sri Lanka õmblejannat, kuna see ei vasta riiklikule huvile.
Eitav vastus tuli minister Edgar Savisaarelt, kuna õmblejannad ei hakka saama Eesti keskmist palka, mis on umbes 10 000 krooni bruto. Jalatsitööstuses on keskmine palk 7000 krooni, mida AS-i Samelin omanik Leida Kikka lubab, kirjutab Äripäev.
Firma on kulutanud Rootsi konsultatsioonifirma palkamiseks 100 000 krooni. Ühe õmbleja lennupiletid edasi-tagasi maksavad 28 000 krooni, seega pole mõtet neid kuueks kuuks tuua, milleks on lihtsam tööluba saada.
Töökäsi on 240 töötajaga jalatsitehases puudu vähemalt 100 paari. Kikka helistas ka Kreenholmi, kuid seal naerdi ta välja, sest koondatavad saavad häid lahkumistasusid ega ole enne aastat uuest tööst huvitatud.

Strandberg ostis ülikoolile oma firmalt teenust
Riigikontroll avastas Tallinna tehnikaülikooli auditeerides võimaliku huvide konflikti roheliste erakonna juhtfiguuri Marek Strandbergi tehingutes, kus mees palkas kaitseministeeriumi tellitud projekti raames tööde tegemiseks enda osalusega firma.
Tartu ülikooli orgaanilise keemia eriala cum laude lõpetanud Strandberg töötab ajal, mil Riigikogu tema teeneid ei vaja, Tallinna tehnikaülikooli Keemia Instituudis insenerina. Tema ülesandeks on kaitseministeeriumi tellitud projekti koordineerimine, projekti sisu ei olnud nõus avalikustama ei kaitseministeerium ega ka Strandberg, kirjutab Äripäev.
Üleeile avalikustatud riigikontrolli tehtud auditist selgub, et instituut on korduvalt tehniliste projekteerimistööde eest teinud makseid Strandbergi firmale Businext Eesti kogusummas 129 000 krooni. Kirjalikke lepinguid tööde tellimiseks ülikool sõlminud pole, küll aga on tööde vastuvõtmise aktidele tellijana alla kirjutanud Strandberg.

Vanadest rehvidest jõuab ligi kolmandik metsaalust reostama
Vanadest kasutuskõlbmatutest rehvidest 70% purustavad rehviliit ja Kuusakoski.
Ehkki jäätmeseadus kohustab müüdud rehve deklareerima probleemtooteregistris, teeb seda vaid väike hulk autode sissevedajatest. Aastas pole seetõttu teada 4000 tonni vanade rehvide saatus, need võivad jõuda loodust risustama.
Näiteks romulatesse jõuavad masinad, mille rehvide käitlemise eest pole tasutud, ja töötlemisele need tihti ei jõua.
MTÜ Eesti Rehviliit tegevjuhi Kaur Kuurme andmetel käitleb organisatsioon tootjavastutuse süsteemi alusel purustusmasinas vanarehvidest umbes pooled ehk 6000 tonni. See moodustab omakorda 90% rehvide kogusest, mis on rehviliidus registreeritud ning mille eest maksti tootjatelt 2006. aastal taaskasutuse tasu kokku 5,6 miljonit krooni. See võimaldab inimestelt vastu võtta kõik vanad rehvid. Tasuta võetakse rehve vastu ka heakorrafirmadelt ning lepingujärgselt riigimetsa majandamise keskuselt, kes kogub vanarehve Eesti metsadest. Ülejäänud rehvikogusest läheb umbes 2000 tonni AS-i Kuusakoski purustajasse.

Tallinna-Helsingi liinil alustab sõitu Star
Tallinki 1,7 miljardit krooni maksma läinud uue generatsiooni kiire reisilaev M/S Star hakkab sõitma aasta ringi. Tallink Star väljub Tallinnast kell 7, 14 ja 20.30 ning Helsingist kell 10.30, 17 ja 23.55. Reisijapileti hind algab 315 kroonist ja autopaketi hind 1096 kroonist. 11 tekiga laeval on 2300 istekohta ning kajutites 520 voodikohta. Star võtab peale kuni 1900 reisijat ning autoteki 2000 liinimeetrit mahutavad kuni 120 treilerit või 450 sõiduautot.

Zicki tantsuetenduse "Piaf" päästis Edith isiklikult
Tantsuteatri Zick uue eluloolavastuse vaatamist häiris tehniline läbimõtlematus.
On kerge mõista, miks koreograaf Dmitri Harchenko on Zicki uue lavastuse teemaks valinud Edith Piafi ja keskendunud pigem diiva suurte tõusude ja veel suuremate langustega eraelule, kasutades tema loomingut vaid tugeva helitaustana. Natuke raskem on mõista, miks on Harchenko pannud vaataja keerulisse olukorda, kus too peab tähelepanu tantsijate ja ekraani vahel hüplikult jagama.
Einar Lintsi loodud videomaterjal Piafist on küll huvitav ja tänuväärne allikas, kuid varastab tähelepanu samal ajal saali teises otsas tantsivatelt Irina Pähnilt ja Endro Roosimäelt. Hea, kui ekraan oleks piisavalt suurte mõõtmetega ja sellel projetseeruks pigem staatilised pildid.
Niimoodi ekraanil jooksvaid tekste jälgides ei saa vaataja aga kätte koreograafia kordustes peituvat võtit ja kogu liikumine jääb justkui poolikuks ning pigem puhtalt emotsionaalseks kui tähenduslikuks. Ka Harchenko balletitaust tingib pigem emotsionaalset koreograafiat, millele ta mitme aasta jooksul nüüdisaegse tantsu maastikul tegutsedes sobivat lahendust ja tasakaalu ei ole leidnud. Kuigi mõlemast, nii tekstist kui ka tantsust, on üsna raske täispilti saada, täiendavad need kaks poolust - informatiivne ja emotsionaalne - üksteist piisavalt. Kohati tundub aga, et Irina Pähnis on Edith Piafi rohkem, kui koreograafia tal väljendada lubab. Ega ju "varblase pojake" (Piafi hüüdnimi) ise mingi vaoshoitud linnuke olnud. Pähn tabab hästi ära Piafi lapsiku oleku, kurva mineviku varju ja erinevad meeleolud, mis liigagi tiheda intervalliga kõikusid.

 "Tüütu mees" vaeb läbi huumoriprisma ühiskonna seisu
Norra lavastaja Jens Lien loob pildi maailmast, kus kõik soovitu tuleb kätte lihtsalt.
"Tüütu mees" algab sellega, et 40-aastane Andreas (Trond Fausa Aurvaag) saabub pärast enesetapukatset ühte kummalisse väikelinna, kus teda võetakse vastu stoilise heatahtlikkusega - talle antakse töö, kodu ja õige pea ka naine ning seejärel armuke. Andreas ei pea pingutama: kõik tuleb vastupandamatu loomulikkusega, ei mingeid takistusi ega tagasilööke. Isegi sõrm, mille ta tahtlikult paberilõikaja vahele jätab, kasvab varmalt tagasi.
Norra režissöör Jens Lien kutsub vaatajat antiutoopiasse, mille peamiseks omaduseks on kõigi tahtmiste kiire-märkamatu rahuldamine. Humoorikas võtmes film ei kritiseeri või viibuta näppu, vaid toob vaataja ette destilleeritud pildi nüüdis-aegsest heaoluühiskonnast.

Jaak Visnap ja Kadri Alesmaa toovad litograafia jälle moodi
Litograafia on võimalusterikas graafikatehnika. Võib öelda, et lito on sama populaarne nagu omal ajal siiditrükk. Jaak Visnap ja Kadri Alesmaa on juba üle viie aasta vedanud Pärnus Eesti litograafiakeskust ja avasid hiljuti näituse Draakoni galeriis.
Avalöögiks ongi Visnapi "Rusikas", kuhu on kirjutatud "LITO". Juba see iseenesest on jõudemonstratsioon ja väljakutse mõnele teisele, peenutsema kippuvale graafikaliigile.
Näitus "Inimeste elust" kõnelebki inimeste elust. Või õigemini sellest, kuidas kujutame inimeste elu ette. Stampe jagub siin mitme näituse jagu. Näiteks, et kõik traktoristid on joodikud ja kõik tantsijatarid litsid jne.

Jacksonid hakkavad uut popmuusikute peret otsima
Michael Jacksoni õde LaToya ja vennad Jermine ning Tito hakkavad uues USA telesaates otsima järgmist muusikas läbilöövat perekonda.
Ameerika televõrgus CBS jooksma hakkava sarja "Pop Dynasty" täpne format ei ole veel paika pandud, aga eeldatavasti hakatakse saates testima erinevate perekondade võimet esineda ja töötada meeskonnana, teatab BBC.
Telekanali CBS pressiesindaja sõnul ei ole Janet ega Michael Jackson hetkel telesarja juhtimisse kaasatud.
"Pop Dynasty" näol oleks tegemist esimese reality-showga, kuhu on kaasatud erinevad muusikaoskusega perekonnad.

Sepultura annab Eestis kontserdi
Brasiilia ühte tuntuimat bändi hindavad kõrgelt raskemuusika fännid kõikjal maailmas.
Hoolimata sellest, et Sepultura pole kunagi Eestis esinenud, ei vaja bändi nimi Eesti rockihuvilistele tutvustamist - 1992. aastal esines ansambel Riias ja kohalolnute sõnutsi koosnes pool publikust eesti keelt rääkivatest metalfännidest.
Kõigil Eesti thrash-metali fännidel avaneb võimalus Sepulturat kuulata 22. juulil Rock Cafes, kus bänd esineb oma Euroopa kontserttuuri raames.
Sepultura loodi aastal 1983 ja nende läbilöögiks peetakse 1989. aastal ilmunud kolmandat albumit "Beneath The Remains". Peale seda tulid juba fännide poolt kõrgelt hinnatud "Arise" (1991), "Chaos A.D." (1993).
Album "Roots", millelt pärineb Sepultura üks kuulsamaid lugusid "Roots Bloody Roots", nägi ilmavalgust 1996. aastal ja see oli viimaseks plaadiks kauaaegsele bändi lauljale Max Cavalerale. Peale Cavalera lahkumist kohtusid allesjäänud liikmed Igor Cavalera, Paolo Pinto ja Andreas Kisser uue lauljaga, mustanahalise ameeriklase Derrick Greeniga.

Kevadpäevad toovad Tartusse tegusat tudengivaimsust
Kultuuri- ja noortefestival Tartu Kevadpäevad 2007 toob nädalajagu pööraseid seiklusi ning kasulikke, harivaid ja õpetlikke sündmusi.
Seekordseteks märksõnadeks on Tartu Kevadpäevade korraldajate sõnul ühiskondlik aktiivsus, tegutsemisjulgus ja osalusrõõm. Nädalapikkune programm kuni 200 üritusega pakub mitmekülgset osalemis- ja kaasaelamisvõimalust.
Festivali projektijuhi Kunnar Karu sõnul toovad kevadpäevad teguderohke nädala. "Kutsume noori üles olema avatud uutele kogemustele ja tegudele ning aktiivselt ümbritsevas elus kaasa mõtlema ja rääkima. Et kõigest toimuvast täiel rinnal osa saada, tuleb koju jätta tagasihoidlikkus ja esinemishirm, sest tegutsemisjulgus ja aktiivsus garanteerivad meeldejäävad elamused kogu eluks," sõnas Karu
Festival saab hoo sisse 25. aprillil kell 21 Raekoja platsil, kus meenutuste, heade soovide ja muusika saatel süüdatakse kevadpäevade tuli, mis koos rongkäigulistega Toomemäele liigub. Seejärel lauldakse kevadpäevad avatuks öölaulupeol Kassitoomel.

Tom Hanks mängib peaosa "Da Vinci koodi" eelloos
Uus film põhineb Dan Browni raamatul "Inglid ja deemonid" ning selle lavastab "Da Vinci koodi" režissöör Ron Howard ja Robert Langdon'i mängib Tom Hanks.
Näitleja Tom Hanks ja režissöör Ron Howard on jõudnud ülemaailmse menufilmi "Da Vinci kood" eelloo valmimist puudutavate läbirääkimistega lõpusirgele, vahendab Reuters.
Anonüümsete Hollywoodi allikate sõnul on Tom Hanks nõus kordama Robert Langdoni rolli filmis "Inglid ja deemonid" ning teenib sellega väidetavalt suurima summa, mida ühele näitlejale on Hollywoodis kunagi makstud.
Filmistuudio Sony Pictures plaanib Dan Browni raamatul "Inglid ja deemonid" põhineva linateose loomisega algust teha jaanuaris
Sony Pictures on juba palganud Hollywoodi A-kategooria casting-direktorid, kelle ülesandeks on trilleri jaoks sobivate kõrvalosatäitjate välja valimine ja teiste näitlejate, peale Tom Hanksi, välja selgitamine.

Kas kartulitärklisest saab teha kilekotte? 
Eesti õpilased said Saksamaal loodusteaduste olümpiaadil kartuli uurimise eest kuldmedali.
Potsdamis peetud Euroopa Liidu olümpiaadil tuli õpilastel lahendada põnev ülesanne. Nad pidid aitama (kujutletavat) kartulikasvatajat, kes oli mures, et tema saak oli naabrimehe omast nigelam.
Õpilastel oli kaks päeva aega uurida kõike, mis on seotud kartuli ja tärklisega, ning anda peremehele nõu.
Üks võistkonna liige uuris kartulitaimi ja tegi bioloogilisi katseid, näiteks eraldas taimest klorofülli. Teine analüüsis nii peremehe kui ka naabri mullaproove. Kolmas määras kartuli tihedust, et selgitada välja kartuli sort. Päeva lõpuks võeti katsete tulemused kokku ning võrreldi, mis on naabrimehe aias parem.
Tartu ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia lektor Karin Hellat, kes Eesti õpilasi olümpiaadil saatis, rääkis, et teise päeva eksperimendid olid seotud tärklisega, sest kartulit saab toota kahel eesmärgil: toidu- või tööstuskartuliks. Viimasest tehakse tärklist ning tärklisest saab toota kilet. Bioloogist võistkonnaliikme

Internet: 
Internet:  - see lehekülg on abiks algajale või muidu värvipimedale veebimeistrile sobivate värvikombinatsioonide leidmiseks. Korralikku kujundust colorblender muidugi ei taga, aga töö tulemust võib
kindlasti parandada ja ka muidu on tore vaadata.

Võrkpall: Eesti naiskond jätkab EM-il tagumises nelikus
Nii Eesti U-18 vanuseklassi mees- kui naiskond jätkavad omaealiste EM-võistluste finaalturniiril mänge kohtadele 9.- 12.
Neiud kohtusid Tšehhimaal Brnos peetaval turniiril D-alagrupi viimases voorus Türgiga ja kaotasid 1: 3, vahendab Sportnet.
Esimene geim võideti 25: 19, kuid edasi kaotati 16: 25, 18: 25 ja 21: 25.

Tennis: Kanepi naiskonda aidata ei saa
18.- 21. aprillini Bulgaarias Plovdivis peetaval Föderatsiooni karikaturniiri (Fed Cup) Euro-Aafrika tsooni I grupi turniiril ei saa Eesti naiskonnas kaasa teha Kaia Kanepi.
USA-s peetud suurturniiridel hästi mänginud Kanepi haigestus ning Plovdivisse ei sõida, vahendab Sportnet.
Kanepi järgmine võistlus peaks olema aprilli lõpus WTA turniir Varssavis, enne French Openit teeb ta kaasa veel Berliinis ja Roomas.
Eesti Fed Cupi naiskonna kapteni Rene Buschi sõnul kuuluvad naiskonda nüüd Maret Ani, Margit Rüütel ja Anett Schutting. Kokku osaleb Plovdivis 16 naiskonda, kes järgmise nädala alguses loositakse nelja alagruppi.

Korvpall: Fausto ja Kalev/Cramo läksid juhtima
SEB korvpalli meistriliiga veerandfinaalides võitis BC Tartu Fausto BC Rakvere Tarvase 78: 70, tiitlikaitsja BC Kalev/Cramo jagu BC Kalev/Raplast 90: 60.
Tartus võitis esimese veerandaja kodumeeskond Fausto 18: 17, teisel veerandajal pääses Fausto ette 37: 30, kuid siis viskasid virulased viis punkti järjest ning poolajaks olid platsiperemehed ees vaid nelja punktiga, 39: 35, vahendab Sportnet.
Teisel poolajal jätkas Tarvase poolel täpset viskamist James Allen ning tema korvidest pääsesid külalised korraks ette 52: 49, kuid edu edendada ei õnnestunud. Enne viimast kümmet minutit juhtis taas Fausto 56: 55, Allen oli kogunud juba 29 punkti. Üllatust põhiturniiril korra Tartus Faustot võitnud rakverelastel siiski serveerida ei õnnestunud. 2.40 enne normaalaja lõpu juhtis Fausto 74: 66 ja hoidis kaheksapunktilist edu lõpuni.

Võrkpall: poistekoondis EM-l veerandfinaali ei pääse
Austrias Kremsis täna peetud noorte Euroopa Meistrivõistluste finaalturniiri alagrupikohtumises kaotas Eesti poistekoondis 0: 3 Hollandile ning kaotas edasipääsulootuse veerandfinaali.
Alagrupi kolmandana lõpetanud eestlased jätkavad mänge laupäeval, kui alustatakse heitlust kohtadele 9.-12.
EM avakohtumises napilt 2: 3 Itaaliale alla vandunud eestlased alustasid kohtumist südikalt. Avageimi lõpu eel oli Eesti eduseis koguni 23: 20. Seejärel tegid aga eestlased mitu rumalat viga ning tasavägises geimis tuli vastu võtta kaotus 29: 31.
Eestlased suutsid ka teise geimi alguses näidata ilusat võrkpalli, viimased viiginumbrid särasid tablool seisuks 17: 17. Geimi lõpus võttis Holland aga oma ning saavutas geimivõidu 25: 21.
Kolmandas geimis eestlaste mäng lagunes ning vastu tuli võtta kindel kaotus 17: 25. Alagrupi viimaseks jäid ka meie lõunanaabrid lätlased, kes täna alistusid 0: 3 (-19, -20, -22) Poolale.

Arst: Taavi Rähni tabas trendikas luumurd
Jalgpall
Eesti jalgpallikoondise arst Gunnar Männik ütles, et Rähni tabas väsimusmurd. "Tegu on viimase aja trendiga maailma tippjalgpallis," tõdes doktor, osutades mängijate üha kasvavale koormusele ja puudulikule taastumisele.
"Taavi pöialuu murdus mänguliselt süütus olukorras, keegi ei rünnanud teda," lisas Männik. "Ta peab nüüd vähemalt kaks kuud mänguväljakult eemal olema."
Paarikümneminutilise mängu järel vigastada saanud ja kanderaamiga väljakult ära toimetatud Rähn peaks nädala lõpus saabuma Eestisse, et jätkata Männiku juhendamisel kodus ravi.
"Püüan korraldada Taavile operatsiooni," ütles Männik. "Operatsiooniga, mille käigus ühendatakse luud kruviga, on võimalik taastumisaega lühendada. Samuti on siis tõenäosus suurem, et ei teki uut väsimusmurdu."

Rähn murdis Panevežyse Ekranase eest mängides jalaluu
JALGPALL:
Esialgsete uuringute põhjal murdis Eesti koondise poolkaitsja mängus FC Vilniuse vastu jalaluu. Selgusetu on, kas Rähni leping Ekranasega sai varemalt ära sõlmitud või võib see nüüd trauma tõttu ohtu sattuda, kirjutab Soccernet.
Pikka aega oma endise koduklubi Lutski Volõniga lepingutingimuste täitmise pärast protsessinud Rähn tegi Ekranase eest kaasa küll esimesed mängud, kuid ei olnud veel vähemalt 10. aprilli hommikuks lepingut sõlminud.
Leedu üle-eelmise hooaja meisterklubi mäng tabeli teise poolde kuuluva Vilniusega lõppes väravateta viigiga. Hetkel hoitakse ühe võidu ning viigiga tabelis teist kohta.

Eesti klubide vilets käekäik Balti liigas jätkub hoogsalt
FC Levadia sai Balti liiga mängus Liepaja Metalurgsiga hooaja esimese kaotuse.
Eesti jalgpallimeister Levadia justkui ei tahtnukski kodusel Kadrioru staadionil Metalurgsi võita - rünnakuüritused olid hambutud, kui Tarmo Kinki nurgalöögijärgses olukorras peaga lati alla sihitud iluväravat mitte arvestada, ning ka kaitses tegutseti ebakindlalt.
1: 2 kaotus oli kahe eelneva viigipunkti kõrval tõsiasi.
"Meil peab olema hea päev, et selliseid meeskondi võita - paraku polnud," tõdes Levadia peatreener Tarmo Rüütli. "Suutsime vaid kohati hästi tegutseda, samas lubasime endale paar eksimust ning vastane karistas need kohe väravatega ära."
Vaheajal pidi Rüütli kaitset ümber korraldama, sest avapoolajal tugeva löögi palliga vastu nägu saanud kaitsja Vitoldas Cepauskas ei suutnud peapõrutuse tõttu mängu jätkata.

Tartu Rock sai šokist lõpuks üle
Rock alistas Eesti meistriliiga play-off'i avaringi esimeses mängus Valga Welgi 96: 67.
Balti liiga play-off'turniirilt väljakukkumise tõttu moraalse löögi saanud Rocki korvpallurid näitasid taas sisukust. Tõsi, play-off'i väärilist heitlust ei tekkinud.
Mehed olid tahtmist täis, lõpp kujunes vormistamiseks, ütles Rocki abitreener Tõnu Lust. "Samas jäime lauavõitluses alla ja eksisime kaitses."
Welg on finaalheitlusteks valmistuvale Rockile soojendusvastane. Lust ütles, et meeskonnalt on vara nõuda tippvormi.
Rock juhtis avaveerandil 30: 19, Gert Kullamäe tõi oma 16 punktist 13 juba esimese kümne minutiga. Tartlased tabasid 54-protsendilise täpsusega kolmepunktiviskeid - 25 viskest 14.
"Halb, et lasime neil jalad maas visata," lausus Valga juhendaja Jaanus Liivak.

Ferguson: Inglismaa liiga on Euroopa parim
Manchester Unitedi jalgpallimeeskonna peatreener Sir Alex Ferguson pidas hoolealuste 7: 1 võitu Meistrite liiga veerandfinaali kordusmängus AS Roma üle klubi kõigi aegade säravaimaks etteasteks euroväljakuil.
Avamängu Itaalias 1: 2 kaotanud ManU marssis tänu üleeileõhtusele uskumatule väravasajule kodusel Old Traffordi staadionil üldskooriga 8: 3 nelja tugevama hulka, kuhu teisipäeval jõudis ka Londoni Chelsea. Enne eilseid kohtumisi võis end 99,9 -protsendiliselt poolfinalistiks pidada kolmaski Inglismaa klubi FC Liverpool, kes alustas kordusmängu PSV Eindhoveniga 3: 0 eduseisust. "Fakt, et poolfinaali jõudis kolm Inglise meeskonda, annab alust pidada meie liigat Euroopa parimaks," nentis Ferguson, olles juba kindel ka Liverpooli edasipääsus. "Kuus-seitse aastat tagasi oli parim Hispaania jalgpall. Kuid tänavune hooaeg tõestas, et ei Barcelona ega Madridi Real pole lähedalgi tasemele, kus nad olid varasematel aastatel. Samal ajal on Inglise vuti tase pidevalt tõusnud."

Eesti noored profiratturid alustasid hooaega hästi
Mullu alustasid Kalev Chocolate'i ratturid katkestamistega, tänavu on jõudnud esikümnesse.
Kaks ja pool kuud Itaalias ning Prantsusmaal võistelnud Kalev Chocolate Team tuli mõneks nädalaks Eestisse, pagasina kaasas Andrei Mustoneni kaheksas koht
Les Boucles de l'Artois' ühe-
päevasõidult, mille eest teeniti ka kolm rahvusvahelise jalgrattaliidu (UCI) punkti.
"Ülihästi on alustatud, oleme teeninud olümpiale pääsemiseks vajalikke punkte," rõõmustas tiimi juht Jüri Savitski.
Andri Lebedev ja Mart Ojavee lõpetasid Saint-Etienne ühepäevasõidu samuti korralike 8. ja 11. kohaga.
"Mullu ei jõudnud me sinna ligilähedalegi. Samadel võistlustel tulid ainult katkestamised," ütles endine profirattur Innar Mändoja, kes tegutseb tänavusest hooajast "šokolaadist pedaalijate" treenerina. Kokku on Eestil Europe Tourilt 22 punkti, millega hoitakse riikide arvestuses 22. kohta.

Eesti andis Itaaliale viiegeimilise lahingu
Eesti võrkpallikoondis kaotas Austrias Kremsis peetava U-19 EM-i finaalturniiri avamängus Itaaliale 2: 3.
"Andsime kõva lahingu, aga kahjuks ei saanud enda relva - tugevat servi - korralikult tööle," ütles juhendaja Raul Reiter. "Osa meestel oli vilets servipäev, samas tegutses itaallaste sidemängija tipptasemel."
Eesti läks juhtima 2: 1 - geimid 25: 21, 20: 25, 25: 23. "Kui olime 2: 1 ees, hakkasid vastu seina surutud vastased rohkem riskima", ütles Reiter. Itaalia võitis järgmised geimid 25: 16 ja 15: 12.
"Itaalia oli täiesti võidetav, aga kahjuks läks seekord niipidi," märkis juhendaja. Eesti paremad mängijad olid Oliver Venno ja Siim Ennemuist. Homme kohtuvad eestlased teises alagrupimängus Hollandiga, võit viiks suure tõenäosusega edasi veerandfinaali.

KohviAtlase parim kohvik on Kehrwieder Chocolaterie
Eesti barista meistrivõistluste raames välja selgitatud KohviAtlase parima kohviku tiitli pälvis Chocolaterie Saiakangi tänavalt.
Kohvikuid hindas laiapõhjaline žürii - kohtunikena astusid üles nii professionaalid kui ka kohvikukülastajad. Kohvieksperte esindasid Eesti barista meistrivõistluste rahvusvahelised kohtunikud ning baristad. "Inimene tänavalt" sai otsustusprotsessis osaleda, ostes 25 krooni maksva KohviAtlase, mis võimaldas igas osalenud kohvikus lunastada tasuta espresso või cappuccino.
Vanalinnas asuv Kehrwieder Chocolaterie saavutas kindla võidu. Hindajad tõid esile selle koha hubasust ning omapära, väga toredat ja asjatundlikku personali ning loomulikult kohvi kõrget kvaliteeti. Parima kohviku hindamiskriteeriumiteks olidki peale joogikvaliteedi ka atmosfäär ning teenindus.

EasyJet'i reisijate arv kasvas aastaga üle 12 protsendi
EasyJet'i reisijate arv kasvas 2007. aasta märtsis võrreldes 2006. aasta märtsiga 12,3%.
Kui 2006. aasta märtsis reisis EasyJet'iga kokku 2 754 705 inimest, siis 2007. aasta märtsis oli see arv 3 094 588. See teeb kasvuks aastaga 12,3%.
EasyJet on Euroopa juhtiv odavlennufirma, mille 124 lennukit sõidavad 290 sihtkohta 75 lennujaamas 22 riigis.
EasyJet on viimase 12 kuu jooksul teenindanud 33 miljonit reisijat.

Euronics laieneb Lätti
Euroopa suur elektroonikakaupluste kett Euronics laieneb Lätti.
Riia kaubanduskeskuses avatakse 12. aprillil Mols kodumasinate ja audio-videotehnika kauplus, kus müügipinda 800 ruutmeetrit. Märtsi lõpus avati Riias Sky keskuses väiksem, ainult audio-video ja arvutikaupu pakkuv kauplus. Euronics on nüüd Lätis esindatud kolme kauplusega.
Euronics on Euroopa geograafiliselt ulatuselt suurim elektroonikakaupluste kett, 27 riigis tegutseb üle 9000 kaupluse. Euronicsi kogukäive oli 2006. aastal 10,8 miljardit eurot (169 miljardit krooni).
Eestis on PlussMiinus ja Euronics suurim elektroonikakaupade müüja, jaeketti kuulub 18 kauplust üle Eesti. Ettevõtte 2006. aasta jaemüügi netokäive oli 840 miljonit krooni. Eestis antakse tööd 350 ja Lätis 35 inimesele.

KPMG toetab nägemispuudega lapsi ja noori
Täna annab audiitor- ja ärinõustamisfirma KPMG Baltics Lõuna-Eesti Pimedate Ühingule üle 73 465 krooni, mis koguti annetustena klientidelt, koostööpartneritelt ja ettevõtte endistelt töötajatelt KPMG 15. juubeliürituse raames.
Kogutud summa eest soetatakse Lõuna-Eesti Pimedate Ühingule sülearvuti ja kõnetoetusega ekraanilugemisprogramme, teatas KPMG.
"Otsustasime toetada nägemispuudega noori ja lapsi, et aidata neil elus edasi jõuda. Arvuti ja tarkvara ei ole nägemispuudega noore jaoks pelgalt õppevahendid hea hariduse omandamisel, vaid võimalus olla ühiskonda enam ja aktiivsemalt kaasatud," ütles KPMG Eesti tegevjuht Andris Jegers.
KPMG klientide ja partnerite poolt annetatud summa eest ostetakse Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu laste ja noorte jaoks kohandatud sülearvuti, mis läheb Tartu Emajõe Kooli nägemispuudega õpilaste kasutusse ja 4 ekraanilugemisprogrammi Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu arvutiklassi tarbeks.

Sampo Pangal on 150 000 klienti
Täna avas Sampo Panga Ahtri kontoris arveldusarve panga 150 000. klient.
Arve avajaks oli OÜ Unigram. Piduliku sündmuse puhul õnnitles firmajuhti Gert Kotsarit Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe, teatas pank.
Rehe sõnul näitab klientide arvu kiire kasv jätkuvat usaldust Sampo Panga poolt pakutava kvaliteetse ja kiire teenindamise vastu.
"Eriti teeb rõõmu äriklientide arvu jõuline kasv, mis kinnitab Sampo kõrget professionaalset taset ettevõtete teenindamisel. Nii klientide kui ka ärimahtude kasv kinnitavad meie positsiooni pangandusturu kasvuliidrina," ütles Rehe.
Sampo Panga klientide arv on kasvanud 16 protsenti viimase 12 kuu jooksul.
Sampo Pank kuulub juhtivasse Põhjamaade pangandusgruppi Danske Bank Group.

Seesam maksis märtsis 33,2 miljonit kahjuhüvitisteks
Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS hüvitas märtsis 33,2 miljoni krooni väärtuses varakindlustuse kahjusid.
Märtsis hüvitas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS 2001 kahjujuhtumit kogu-summas 33,2 miljonit krooni. Kokku registreeris kindlustusselts märtsi jooksul 1847 uut kahjujuhtumit, millest 491 puhul oli tegemist liikluskindlustuse juhtumitega. Kõige enam maksti märtsis hüvitisi vabatahtliku sõidukindlustuse eest - 18,2 miljonit krooni. Järgnesid hüvitised liikluskindlustuses (11,5 miljonit krooni) ja koduvara- ning reisi kindlustuses (mõlemas liigis 1,1 miljonit krooni).
Käesoleval aastal on Seesam kokku maksnud kahjuhüvitisi 82,5 miljonit krooni, mis on 35% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Enim on kolme kuuga välja makstud vabatahtliku sõidukikindlustuse hüvitisi - 47,5 miljonit krooni ning liikluskindlustuse hüvitisi - 25,9 miljonit krooni.

Saku Õlletehas muutis logo
Saku Õlletehas uuendas oma korporatiivlogo, viies selle vastavusse ettevõtte äristrateegiaga suunata fookus õlleturult järjest enam joogiturule.
Saku Õlletehase visioon on olla liider kõikides joogikategooriates, kus otsustatakse oma brändidega konkureerida, teatas ettevõte.
Saku Õlletehase uue logo tunnuslause 'Värskendav kogemus' seob endasse Saku missiooni pakkuda tarbijatele värskendust ja uudseid elamusi. Asutamisaasta väljendab daatumit, mil esmakordselt mainiti Saku Pruulikoda ning kuldsed lopsakad vilja- ja humalavihud viitavad Saku Õlletehase sügavatele teadmistele ja kogemustele õllevalmistamises.
"Keskkond meie ümber on pidevas muutumises ja need muutused väljenduvad ka õlletehase tegevuses ja arengusuundades. Saku poolt aastate jooksul arendatud õlleturust on tänaseks saanud nö klassikaline joogikategooria ning uuteks tegijateks on innovatiivsed õllejoogid, alkoholikokteilid, siidrid ja maitseveed, mille seos õllega on väike või olematu," lausus Saku Õlletehase juhatuse esimees Ireneusz Smaga ning lisas, et juurtelt õlletehas on Saku alati olnud uute atraktiivsete joogikategooriate eestvedaja ning puidust õllekapp ettevõtte logos ei väljendanud enam ettevõtte tänast arengut.

Baskini anekdoodid
Mees kurdab sõbrale:
"Saatsin paari päeva eest ajalehele kuulutuse, et otsin elukaaslast. Tänaseks on juba sada vastust!"
"Ja mida kirjutatakse?"
"Peamiselt, et võta minu oma!"
"Mis sinuga juhtus? Sa oled ju näost täitsa ära!"
"Eile läks naine mu juurest ära."
"Milline õnnetus."
"Ja muidugi õnnetus ka - eile läks, ja täna tuli tagasi!"
Ärritunud mees jookseb tuppa: "Ma tean kõik!"
Naine: "Väga hea, kohe kontrollime. Austraalia pealinn, kuus tähte?"
"Lapsed, täna õhtul on täielik kuuvarjutus. See on väga haruldane nähtus, ma loodan, et te seda kindlasti vaatate," ütleb õpetaja. "See algab kell kümme."

JÄRJEJUTT (7): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Uks tuli lähemale. Lähemale. Viimaks, umbes kella kolme paiku sel pikal ja meeletul päeval, mil ta vari oli paremal juba päris pikaks veninud, jõudis ta ukseni. Ta kükitas ning vaatas seda kurnatult.
Uks oli kuus ja pool jalga kõrge ning paistis olevat tehtud korralikust raudpuust, kuigi lähim raudpuu kasvas siit arvatavasti oma seitsmesaja või enamagi miili kaugusel. Uksenupp näis olevat tehtud kullast ja viimaks tundis laskur ära ka seda kaunistava filigraanehise: irvitava paavianilõusta.
Uksenupu sees, kohal ega all polnud näha ainsatki lukuauku.
Uksel olid hinged, mis polnud millegi külge kinnitatud - või see ainult tundub mulle nii? arutles laskur. See on müsteerium, imetabane mõistatus, kuid on sel tähtsust? Sa oled surmasuus. Su enda müsteerium - ainus, mis kõigile inimestele kokkuvõttes korda läheb - on lähenemas.

ETV religioonisaadete ideekonkurss kukkus läbi
ETV religioonisaadete sarja ideekonkurss tulemusi ei andnud. "Ükski pakutud sarjadest ei vastanud meie ootustele ega rahakotile," ütles ETV programmitellija Gerda Kordemets. "Oli kuus või seitse pakkumist, ent kõik olid sarnased. Me soovisime eri usundeid tutvustavat saatesarja, kuid saime reisisaadete ideid. Ühes kontseptsioonis oli noortele suunatud lähenemine," üldistas Kordemets. Tema sõnul oli tegemist pigem teemade loetelu kui ideedega, mida ETV otsis.
Järgmise hooaja saatekava koostamisel muretsetakse välismaine usundeid tutvustav hankeprogramm, millele lisatakse Eesti konteksti peegeldavad kommentaarid.
ETV kuulutas talvel välja kolm ideekonkurssi: 70-osalise lastelavastuse, 70-osalise noorte draamasarja ning 35-osalise religioonisaadete sarja konkursi. Laste- ja noortesaadete konkurss kestavad 1. maini.

Dmitri Klenski: Meditsiin on siin võimetu
Kurb on see, et aina tihedamini õhutatakse vaenu juba lausa bioloogilisel tasemel.
Vene Delfis avaldatud ajalehe Den Za Dnjomi kirjutist sellest, et tuntud Venemaa pangajuhi Andrei Kozlovi mõrvas olevat eristatav ka "eesti jälg", kommenteeris esimesena keegi Evgeni, kes kirjutas: "Siin on ju ainult juudinärude perekonnanimed! Millal ometi saavad inimesed aru, et Venemaal on stabiilsuse saavutamine võimalik ainult karmide meetmete abil, vaid füüsiliselt sünagooge külastavat bioprügi hävitades". See juute otseselt tapma kihutav kommentaar ilmus Delfis 9. aprillil kell 8.24 ja rippus seal veel ka 11. aprillil. Keegi seda ära ei koristanud, mis on enam kui imelik. Rääkimata politseijuurdluse algatamisest.
10. aprillil ilmus vene Delfis arvamusartiklina Sergei Lõžini kirjutis, kus autor protesteerib Tõnismäel asuvate säilmete ümbermatmise vastu. Kahtlemata on tal õigus oma arvamust avaldada. Kuid see vaenu õhutamine konkreetsete isikute vastu rahvustunnuse alusel on väljakannatamatu. Autor väidab, et "ülejooksiku Ivanovi ja madam Muravjova" jalge all põleb arvatavasti maa. "Nende kehakestes pole enam vene hõngu, mõtteid ja arusaamu," kirjutab Lõžin lausa geneetilise vihaga. Me oleme kuidagi harjunud, et selle hääletoru kaudu ähvardatakse eestlasi vägivallaga ja kiidetakse päevast päeva massiküüditamisi ning mahalaskmisi. Nüüd on siis kord juutide ja teisiti mõtlevate venelaste käes.

Jeep'd ronisid vulkaani tippu
Kaks Jeep Wranglerit sõitsid 6646 meetri kõrgusele ja püstitasid maailmarekordi.
1937. aastal jõudsid esimestena läänepoolkera kõrguselt teise mäe, Ojos del Salado vulkaani tippu kaks Poola alpinisti
J. Wojsznis ja J. A. Szczepanski. Tänavu - 70 aastat hiljem - vallutasid selle Andides Tšiili ja Argentiina piiril asuva vulkaani esimest korda autod. Eales pole ükski auto nii kõrgele sõitnud. Mäetipp ise asub 6892 meetrit üle merepinna, kuid autoga sõideti 6646 meetrini, sest edasi muutus pinnas varisemisohtlikuks. See ekstreemne üritus registreeriti ka ametlikult Guinnessi rekordite poolt kui "Suurim kõrgus, kuhu autoga sõidetud". Nüüdsest seisab mäetipus silt "Maailma kõrgeim parklakoht - Jeep parking only", sest ükski teine autofirma ei ole sinna tippu veel jõudnud.

Märtsis valdas eestlasi rekordiline autoostupalavik
Märtsis kasvas uute autode müük aasta taguse perioodiga võrreldes 60 protsenti. Enim müüdi taas Toyota marki autosid ning ka ostetuim mudel oli uus Corolla ja selle luukpäraversioon Auris. Teisel kohal olnud Hondat müüdi ligi saja sõiduki võrra vähem ning Honda Civic oli ostjate hulgas üks enimeelistatum auto. Kokku osteti eelmisel kuul 2881 uut sõiduautot ning selle aasta tulemus kokku on 7651 autot.
"Statistiliselt on see kasv äärmiselt tugev. Toyota üleolek on hirmuäratavalt suur ka meie jaoks," kommenteeris Amserv Auto üks omanikest Raivo Kütt võrguväljaandes aripaev.ee. Autokaupmehed loodavad tänavu müüa umbes 32 000 uut sõidu-autot.

Berberi musklimees viidi ilulõikusele
VW Touareg raviti lastehaigustest terveks ja pandi säravamalt naeratama.
Volkswageni üks "hitte" Eesti turul, vägivaldse ja vapra berberi hõimu nime kandev maastur Touareg jõudis sellisesse ikka, et vajas uuenenud konkurentidega sammu pidamiseks hädasti värskendust. Touaregi võimekuse tõestamiseks ja tähelepanu saavutamiseks on VW teinud viimastel aastatel autoga mitmeid PR-trikke: sõitnud maasturitega ümber maailma, roninud Tšiilis Andides 6081 meetri kõrgusele ning pannud Touaregi vedama endast 67 korda raskemat ehk 155 tonni kaaluvat reisilennukit Boeing 747. Sellised eksperimendid loovad autole vastupidava ja võimeka sõiduki maine, kuid autoostjaid meelitab ligi ikkagi uus toode.
"Uus" on äsja esitletud Touaregi kohta siiski palju öeldud. Pigem on tegemist värskendava iluravi ja eluea jooksul ilmnenud vigade parandusega. Kuigi tehas räägib koguni 2300 uuendusest, märkab vilunud pilk üksnes senisest suurema kroomraamiga iluvõret ja uudse kujuga laternaid. Touareg naeratab nüüd nagu uus VW Passat. Maasturi austajaid erutab aga rohkem teadmine, et uuel Touaregil on senisest rikkalikum turva- ja mugavusvarustus ning varasemast võimsam V8 FSI bensiinimootor. Enamik neid täiendusi on pärit sõsarmudelilt Audi Q7.

Maamehe väga suur säästuauto
Maamehe unistus - alla 200 000 maksev täisvarustuses mahtuniversaal.
Euroopa Liidu noorima liikme Rumeenia autoehitajad lõid eelmisel aastal Eestis venelaste Ladalt "rattad alt". Lada esindus oli sunnitud uksed sulgema, kuna Rumeeniast pärit Dacia 100 000 krooni maksev uudismudel Logan röövis Vene auto senised kliendid - Eesti teedele vuras mullu 302 Loganit. See oli Renault' juhtide geniaalne idee osta Rumeenia pankrotis autotootja Dacia ja hakata selle nime all valmistama odavaid ja lihtsaid sõiduvahendeid. Nõudlus selliste autode järele osutus Ida-Euroopas ning ka mujal üle ootuste suureks ning nüüd kavatsevad ka teised autotootjad hakata valmistama odavat liikumisvahendit.
Defitsiit
Renault paiskas aga müüki juba järgmise säästuauto - Dacia Logan MCV (Multi Convivial Vehicle). See on ruumikas mahtuniversaal, mille hinnad algavad 134 900 kroonist. Teised tootjad pakuvad sama raha eest pisikesi "punne". Isegi täisvarustuses (valuvelgede, konditsioneeri ja esimeste elektriakendega) Logani uhke nimega tippversioon Laureate maksab alla kahesaja tuhande krooni. Sama tüüpi prantslaste "naksitralliautod" ei suuda Dacia Logan MCV-ga võistelda ei hinnalt ega ruumikuselt. Pole siis mingi ime, et MCV järele on Eestis tekkinud juba defitsiit. Enamik tellitud autosid on juba maha müüdud.

Sportmootorratta jupid auto omadest kallimad
Katki kukutud bike'i taastamine võib maksta rohkem, kui on
Mootorrataste ostubuumist pimestatuna tsiklit valides tasub uurida, kui palju maksavad selle varuosad ning kas pruugitud või uut ratast saab ka kuskil hooldada ja remontida. Sõltuvalt tootjast on hinnad väga erinevad. Mida moodsam-sportlikum ratas on, seda kallimad on jupid.
Näiteks kui uuemapoolne bike puruks kukkuda, võib selle originaalisarnaseks taastamine kujuneda kallimaks kui mootorratta turuväärtus. Tehasegondlid maksavad enamasti üle paarikümne tuhande krooni, uute originaallaternate hind võib küündida 10 000 krooni kanti. Kukkudes enamasti esimesena viga saavad summutid, radiaatorid ja jalarauad on samuti kallid. Seega pole mingi ime, et "sportrataste" kaskokindlustuse eest küsitakse hingehinda.

Pinnaseuuring aitab ohutult ehitada
Vältimaks kulukaid üllatusi ehituse käigus, tasub enne käia ehitusgeoloogi juures.
Geoloogid teavad rääkida juhtumist, kus pinnase iseloomu uuring jäeti tegemata ja vundament vajus nii tugevasti, et lõhkus seintesse praod. Vundamendi toestamine ja vigade parandamine läks maksma umbes kolmkümmend korda enam, kui oleks tulnud tasuda pinnaseuuringu eest.
"Vundament toetub teatavasti pinnasele, mis võib olla aga eri tugevusega," põhjendab rakendusgeodeesia ja ehitusgeoloogia inseneribüroo (REIB) ehitusgeoloogia osakonna juhataja Indrek Heidemaa, miks pinnast tuleks alati uurida.
Heidemaa sõnul on pikka aega selles vallas valitsenud talupojatarkus asendumas uuringute tellimisega. REIB-i projektijuhi Priit Ilvese sõnul on nende puurmasinad harva tegevuseta, peamiselt tellitakse neid suuremahuliste objektide pinnaseid uurima. Eramajade puhul tehakse seda siiski harvem, peamiselt juhul, kui on teadlik projekteerija, kes on ehk varem kõrvetada saanud ja ei soostu enam riski enda kanda võtma. "Tühise raha pärast riskitakse sellega, et maja hakkab vajuma," arvab Ilves.

Riik peab toetama kortermajade soojustamist
Energiadefitsiidile lahenduse otsimisel on siiani elanikkond tähelepanuta jäetud.
Riikides, kus puudub energiamahukas rasketööstus, tarbivad ligi 40% energiast ehitised. Meil on levinud nõukogude ajal ehitatud külmad majad. Energiadefitsiidile lahenduse otsimisel ainult tootmise suurendamise kaudu jäetaks tähelepanuta elanikkond, kelle kütte- ja sooja vee kulud kasvavad katastroofilise kiirusega. Soojuse kallinemist prognoositakse lähema kolme aasta jooksul üle kahe korra ja seda optimistlike arengute juures. Millised on energiasäästu võimalused kortermajades? Lahendus oleks kortermajade kompleksne soojustamine.
Poolikud lahendused
Laialt levinud paneelmajade otsaseinte ja katuste soojustamine ning soojussõlmede reguleeritavaks ümberehitamine säästab 20-30% energiast. See on aga poolik lahendus, kui enamik piirdeid on soojustamata ja loomuliku õhuvahetusega ventileeritakse välja 40% köetud õhust. Kui soojusjaotuse süsteemid pole reguleeritavad, ei pruugi hoonete osalised rekonstrueerimistööd anda isegi ülalviidatud efekti.

Pealinna metsikust hinnatormist jõudis Kesk- ja Lõuna-Eestisse vaid lainetus
Kesk- ja Lõuna-Eesti uued korterelamud jäävad pärast valmimist pooltühjaks.
Erinevalt Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturu tormilisest arengust valitseb Kesk- ja Lõuna-Eesti kinnisvaraturul vaikelu. Uusi korterelamuid ehitatakse vähe ja needki leiavad visalt ostjaid. "Kui Tallinnas käib torm, siis meieni jõuab lainetus," kirjeldab olukorda Pindi Kinnisvara Valga büroo juhataja Margus Henning. Pealinnast kaugemal jäi hinnatõus kolmekümne protsendi piiresse. Nii kui pangad laenutingimusi karmistasid ja intressid pisut tõusid, pöördus Lõuna-Eesti kinnisvaraturg tagasi vaiksesse stagnatsiooni.
Hannes Loopere
Arco Vara kinnisvarabüroo Paide
esinduse juhataja:
Paide kinnisvaraturg oli mullu aktiivne, enamikus turusektorites ületas nõudlus pakkumise ning andis põhjust hinnatõu-suks. Näiteks kallinesid Paide ja Türi korterid mullu ligikaudu 25 protsenti. Aasta lõpus kasv peatus, nüüd on hinnad stabiliseerumas.

Taime- ja puuost eeldab teadmisi ning põhjalikku taustauuringut
Eestisse toodavate taimede kontroll on pea olematu, see võib tähendada haigusi.
Seoses Hansapanga "Uue kodu päevaga" tutvustas Eesti dendroloogide seltsi president Aino Aaspõllu aiakujunduse trende. Kui meie sisearhitektid on oma ideede poolest esirinnas nii meil kui ka mujal, siis meie aiakunst on peaaegu olematu, tõdeb Aaspõllu.
Eelkõige Tallinna ümbruses, aga mujalgi tegutsevad aiandusfirmad ja puukoolid laienevad ning suurendavad pidevalt kauba sortimenti. Aaspõllu on samas mures, et Eestisse toodavate taimede kontroll on peaaegu olematu, mis võib endaga tuua tõsiseid taimehaiguspuhanguid. Halvem on alles ees, sest nõudlus uute taimede järele kasvab ja impordivõimalused avarduvad.
Aaspõllu soovitab enne ostu hoolikalt uurida taime seisukorda, selgitada välja, millal ta õitseb ning millised taimed meie külmale talvele vastu peavad. Mitmed meil müüdavad hekitaimed, nagu kalifornia ebaküpressid, ei kannata külma, mistõttu kevade tulekul ümbritseb uus-elamurajoonide aedu pruunjas-kollane hekk.

Hoonestusõigus nõuab kalkuleerimist
See on trikiga õigus, millel on kerge libastuda, kui pole olnud piisavalt ettenägelikkust.
Viimasel ajal on kinnisvaraturule üha jõulisemalt tungimas termin "hoonestusõigus", mis tähendab ühe isiku õigust ehitada teise isiku maale maja. Seega, kui kinnisasjale on seatud hoonestusõigus, kuulub kinnisasi (maatükk) ühele, ehitis aga teisele isikule. Miks aga peaks sellist tehingut üldse kaaluma?
Uus Maa Kinnisvarabüroo juristi Helvia Räägeli sõnul on hoonestusõiguse seadmine hea lahendus juhul, kui omanik tahab maatükilt teenida pikaajalist tulu, sest hoonestaja maksab talle selle õiguse eest tasu. Hoonestamisele mõtlevad aga need, kel on soov ehitada, aga pole sobivat maatükki. Hoonestusõigus on tähtajaline ja seda saab seada kuni 99 aastaks, kuid võimalik on ka lühem aeg.

Kinnisvaramüügiks on vaja energiamärgist
Paari aasta pärast peab müüdaval ja välja üüritaval kinnisvaral olema energiamärgis.
Erinevalt auto või koduriistade ostmisest ei saa kordades kallima maja või korteri soetaja kus-kilt infot, milline on ostetava pinna energiavajadus. See peaks muutuma paari aasta pärast.
Tulenevalt mullu septembris vastu võetud ehitusseaduse muudatustest, peab 2009. aastast hoone või selle osa müügil, aga ka väljaüürimisel olema ostjale või üürnikule ette näidata energiamärgis. See peaks andma objektiivse pildi maja seisukorrast ja energiatabest ning võimaldama ostjal seda võrrelda teiste müügis olevate pindadega.
Majandus- ja kommunikat-siooniministeeriumi energia-säästu ja taastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste sõnul on energiamärgis vabatahtlik ja selle puudumisel kedagi trahvi-ma ei hakata.

VADIM BELOBROVTSEV: Pronkssõdur ja punalipud
Mulle ei meeldi, et tänu hiljuti taas kord ametisse vannutatud peaministrile Andrus Ansipile on pronkssõduri teisaldamise pooldajad ja vastased jagatud eestlasteks ja venelasteks.
Justkui kõik eestlased oleksid teisaldamise poolt, venelased aga vastu.
Esiteks, nii Turu-uuringute, Faktum & Ariko kui ka Emori küsitluste tulemused on näidanud, et suhtumine pronkssõduri teisaldamisse ei ole seotud pelgalt vastaja rahvusega - üsnagi paljud eestlased on teisaldamise vastu, samas toetab ideed ligi kümme protsenti venelastest. Teiseks, mulle ei meeldi Eesti elanike jagamine põhimõttel eestlased versus venelased. Minu jaoks on palju meeldivam meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese hoiak: kõik meie riigi elanikud on tema jaoks "kaasmaalased". Me kõik oleme eestlased, sest me elame Eestis.
Üritage Prantsusmaal elavale mustanahalisele selgeks teha, et ta ei ole prantslane! Meid kõiki eristab rahvuslik kuuluvus, kõiges muus oleme eestlased, Eesti Vabariigi elanikud. Piiri taga nimetatakse meid kõiki vaatamata rahvuslikule kuuluvusele eestlasteks. Ning see on minu arvates suurepärane. Just seetõttu olen ma meie kõigi rahvusliku kuuluvuse järgi lahterdamise vastu.

EVI ARUJÄRV: Ilusad ajad
Valgete paremerakondade (nii nad end millegipärast nimetavad) võidu tõttu on kõik justkui väga hästi. Head ja ausad on võimul. Inimestel on tööd ja leiba.
Töökoormus tahab küll ära tappa, aga see-eest ka sissetulek suureneb. Kodanikud mõnulevad laenupakkumiste ja ostupäevade tulvas. Tore on endalgi saada lugupidavaid pöördumisi: austatud see ja see, kas Te ehk ei soovi poolt miljonit kodu kaunistamiseks? Mis selle poole miljoni väärtus praegu rohkemat on? Töökoha saamiseks piisab mõnes valdkonnas vist juba sellest, et inimene oskab oma nime kirjutada ja on enam-vähem kaine. Ilusad ajad on.
Ja justkui ei ole ka. Kompetentsed inimesed vaidlevad, kas inflatsioon on hea või paha. Üks ja teine autoriteet kõneleb majandusliku kollapsi ohtudest - mille kolmas ja neljas mängeldes ümber lükkavad. Just teatas konjunktuuriinstituut, et kõik on hästi: majanduse seis on üheksa palli kümnest. Ometi tundub, et edueufooria uimas on reaalsustaju kadunud - ja seda mitte üksnes majanduslike ohtude kontekstis, vaid pigem laiemas, sotsiaalses plaanis.

ANDRES LAASIK: Pikem saba kuulugu maksu alla
Viimasel ajal on hõljunud õhus autode maksustamise idee. Sellest on kirjutanud Tõnis Palts (EPL 28.02) ja jutuks on tulnud see teema ka inflatsiooni ohjeldamise puhul.
Tegelikult on autoomanikke maksudega kõvasti karistatud. Lisaks liisingufirmade ja kindlustuste toitmisele laseb Tallinna linnavalitsus oma parkimiskorraga nuumata ka turvafirmat Falck. Ja ka uue auto maksud on meil täiesti keskmist sorti. Mida siis maksustada?
Kui füüsikaseaduste järgi piisab mootori võimsuse 60 kilovatist selleks, et sõita maksimaalkiirusel kõigil Eesti teedel, võiks maksustada kõiki kilovatte, mis on sellest vajalikust miinimumist üle. Ehk siis seda suurust, mis teenib arulagedat edevust ja ohtlikku hulljulgust. Nii võiks auto riiklikku aastamaksu arvutada valemi järgi X - 60 x 100, kus X oleks maksustatava auto sisepõlemismootori võimsus kilovattides ja tehte tulemusena saadav number moodustaks aastamaksu kroonides.

Turun Sanomat: Tallink tellib uue laeva
Tallink tellib Aker Yardsilt uue ristluslaeva, mis võib tulla Turu-Stockholmi liinile, kirjutas Soome ajaleht.
2009. aasta kevadeks valmis saav laev on 2006. aastal valminud Galaxy edasiarendus. Tallink Silja juhi Keijo Mehtoneni sõnul on selle tehnilised seadmed samad mis Galaxyl, aga restoranid, poed ja muu sisustus tulevad täiesti teistsugused.
Aker Yardsi Helsingi laevatehases ehitatakse praegu Galaxy-sarja teist alust, mis saab loodetavasti valmis tuleva aasta kevadel ja hakkab sõitma Helsingi-Tallinna liinil. Praegu Helsingi ja Tallinna vahel liikuv Galaxy siirdub siis ilmselt Turu-Stockholmi liinile, seni seda liini sõitvatele Festivalile ja Europale otsitakse Mehtoneni sõnul uut rakendust ehk Riia liinidel.

Pskovskaja Gubernija: Sangar tahab avada vabriku
Eesti ettevõte Sangar tahab avada Venemaal Pihkvas oma vabriku, sest koduses Tartus ei jätku tööjõudu. Meestesärke võiks Pihkvas hakata õmblema umbes sada inimest.
"Eesti ettevõtjad põrkusid siia tulles esmalt kokku täidesaatva võimu ükskõiksusega," vahendas ajaleht Pskovskaja Gubernija Pihkva uue linnapea Jan Luzini sõnu. Sangar oli uurinud kohalikelt võimudelt vabriku avamise võimalusi juba kümme kuud tagasi. Ajaleht märkis, et Sangari toodete kvaliteet on maailmatasemel. "Lisaks töökohtadele, maksudele on need ka uued tehnoloogiad," mõtiskles Pihkva linnapea Luzin võimaliku vabriku kasulikkuse üle.
Luzin pidi ühtlasi vastama küsimusele, miks ta arendab suhteid Eesti ettevõtjatega ajal, kui esimene asepeaminister Sergei Ivanov kutsub üles Eesti tooteid boikottima. Luzin selgitas, et nii Venemaal kui ka Eestis on jõude, kes on huvitatud konflikti paisumisest. Sellest pole Luzini sõnul aga rahvas ja eeskätt ettevõtjad huvitatud.

REPLIIK: Hea või halb uudis? 
Eile europarlamendi tööstuskomisjonis hääletuse läbinud otsus kärpida välismaal võetud mobiiltelefonikõnede hinda kuni 70 protsenti on väga tervitatav. Oli ju ammu teada, et me maksame väliskõnede eest liiga soolast hinda, mille arvelt koorisid suured üle-euroopalised kõneteenuse pakkujad koore. Samas on selge, et meie suured mobiilifirmad, ka nende emaettevõtted Soomes ja Rootsis, kaotavad raha. Kusagilt tuleb see neil ju tagasi võtta, ja siin ei tasu nende firmade tegevust alahinnata. Küsimus on kasumis, ja selle nimel tehakse vahel tagurpidi saltosid. Me ei tea, mida see otsus tegelikult kaasa toob. Igal juhul on Soomest juba kuulda teateid, et seal hakkavad tavakõnede hinnad tõusma. Kui see nii juhtub, siis ei ole kaua oodata, kui laine jõuab ka Eestisse. Ja isegi need, keda see eriti ei puuduta, tõstavad kõne hinda, kuna see on neile lisakasum.

Õnnetu ametikoht
Seni veel Harju maavanema toolil istuv keskerakondlane Värner Lootsmann tegi kolmapäeval advokaadibüroo Lextal vandeadvokaatide Üllar Talviste ja Tarmo Silla (sic!) kaudu avalduse, kus loetles mitu põhjust, miks ta ei saanud peatada Sakala keskuse lammutamist. Eile pidi valitsus otsustama Lootsmanni ametist vabastamise või jätkamise, kuid oh seda üllatust! - ootamatult jäi mees haigeks. Mis seal's ikka, kevadilm on teadupärast salakaval - ju lasi tubli Värner end kevadpäikesest ära petta.
Tegelikult viitab Lootsmanni juhtum palju laiemale teemale kui see, kas ta käitus Sakala keskuse lammutamist vaikival heakskiidul pealt vaadates õiguspäraselt või mitte. See viitab maavanema rollile ja pädevusele tänapäeva Eestis. Postimees avaldas oma hiljutises juhtkirjas arvamust, et maavanema ametikoht tuleks muuta apoliitiliseks. Iseenesest võiks see ju nii olla, aga kui arvestada, et maavanemad on valitsuse käepikendused regioonis, on selline lootus üsna naiivne. Milline võimupartei jätaks kasutamata võimaluse oma mees maakonnas pukki panna?

Seppik: Pihli plaan võib riigi turvalisuse ohtu seada
Värske siseministri Jüri Pihli plaan ühendada politseiamet, kodakondsus- ja migratsiooniamet ning piirivalveamet ühtseks politseiametiks seab keskerakondlasest Ain Seppiku sõnul ohtu Eesti riigi turvalisuse.
Seppik ütles Aktuaalses Kaameras, et Keskerakond ei tõtta Pihli initsiatiivi toetama, kuna näeb selles ohtu Eesti riigi turvalisusele.
Eelkõige pidas Seppik silmas piirivalveorganisatsiooni, kus on niigi toimunud koondamised.
"Ma ei ole kindel, kas piirivalveorganisatsioon kannataks sellise muutuse välja," märkis Seppik.

Tallinnas Erika tänaval asub suur illegaalne prügimägi
Põhja-Tallinnas Erika tänaval asub illegaalne prügimägi, mis asub riigimaal ning kohalik omavalitsus on probleemiga tegelemiseks võimetu.
Kevadine Tallinn näeb välja tolmune ja prügine. Kui linn loodab tolmu peagi tänavatelt kokku koguda, siis inimeste harjumus oma prügi salaja nurga taha poetada on visa kaduma, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.
Üks suuremaid illegaalseid prügimägesid asub Põhja-Tallinnas Erika tänaval. Krunt kuulub riigile.
"Suuremad illegaalsed prügimäed on riigi maa peal ning kahjuks on see tõsi, et riik on täna suhteliselt halb peremees," ütles Tallinna munitsipaalpolitsei juht Kaimo Järvik.
Kohalik omavalitsus ei saa riigimaal olukorra parandamiseks palju ette võtta.

Vanaema põlema pannud mehe suhtes on uurimine lõpetatud
Romani, kes süütas eelmise aasta 2. augustil põlema oma vanaema, kriminaalasja uurimine on lõpetatud.
Kriminaalasja uurimine Romani (36) suhtes, kes mullu 2. augustil valas bensiiniga üle ja süütas põlema oma 73-aastase vanaema, on lõpetatud, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Roman läks peale vanaema süütamist Lätti. Mees peeti kinni 21. augustil ja anti Eesti ametivõimudele välja 5. oktoobril.
Mees ise eitab oma tegu, väites, et tahtis vanaema vaid hirmutada.

Nord Streami poolt esitatud taotlus on ebakorrektne
Veeteede ameti hinnangul on Nord Streami esitatud taotlus alustada uuringuid Vene-Saksa gaasijuhtme võimalikuks Eesti territoriaalvete läbimiseks ebakorrektne.
Veeteede ameti sõnul peab taotluses olema selgelt väljendatud uuringute eesmärk - tööde loetelu, ajagraafik ja vajadused.
"Soovime saada kiiresti ja täpselt selgust selle kohta, milliseid uuringuid tahetakse teha, kus ja millal - nii nagu seadus taotluse esitamise korra ette näeb. Peame teadma milliseid
uuringuid soovitakse teha ja kas ka meie territoriaalvetes - need küsimused on meie jaoks olulised ja tähtsad," ütles valitsuse kommunikatsioonibüroo juht Inga Jagomäe.
Peale uue ja korrektse taotluse saamist on Eestil aega neli kuud vastamiseks. Kõik teemaga seotud ministeeriumid jätkavad tööd mõjude hindamiseks.
Projekti juures on tähtis see, et järsult ei suureneks keskkonnariskid Läänemerel.

 "Kahvli" saates eile esinenud narkomaan tapeti
"Kahvli" saates eile oma elust ja saatusest rääkinud narkomaan tapeti täna Jõhvis.
Roman Kalinini (30) surnukeha leiti täna keskpäeval Jõhvis.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et esmase info kohaselt tuvastas kiirabi ja politsei mehel südamehaava.
Spekuleeritakse, et mõrv võis olla seotud Romani eilse esinemisega TV3 saates "Kahvel". Saatejuht Hannes Võrno loodab siiski, et mehe saates esinemise ja mõrva vahel seost ei ole.
"Roman ei nimetanud ühtegi kuupäeva, kellaaega ega nime," ütles Võrno Seitsmestes uudistes.
Roman oli eile kutsutud "Kahvli" saatesse noortele hoiatavaks näiteks, kuidas kanepisuitsetamisest alguse saanud narkomaania võib välja viia süstimiseni. Noormees oli HIV-positiivne, istunud vangis ning viimasel ajal elas Narvas taastushaiglas.

Eestisse jõuavad arengumaid toetavad "õiglase kaubanduse" tooted
Esimese Balti riigina jõuavad Eestis müügile arengumaadest pärit Fairtrade märgitooted, mis tagavad nende riikide talunikele ja töölistele õiglasemad kauplemistingimused.
Õiglase kaubanduse Fair Trade tooteid müükse 60 erinevas Euroopa, Ameerika ja Aasia riigis. Nüüd on õiglase kaubanduse tooted saadaval ka esimese Balti riigina Eestis, teatas õiglase kaubanduse projektijuht Riina Kuusik.
Siiani on õiglase kaubanduse tooted olnud saadaval vaid väikestes eripoodides, kuid sellest aastast leiab suurematest jaekauplustest Fairtrade märki kandvat suhkrut, teed ja kohvi. Lisaks neile kõige laiemalt tuntud toodetele, jõuavad sel kevadel turule ka õiglased banaanid, vein ja õlu.
"Ettevõtted on reageerinud väga positiivselt üleskutsele pakkuda Eesti tarbijale Fairtrade märgitooteid. Me loodame, et selle aasta jooksul laieneb sortiment veelgi. Oodata on riisi, pähkleid, ananasse jt puuvilju," ütles Kuusik.

Ametite juhid ei oska Pihli ideed kuidagi kommenteerida
Politsei-, piirivalve- ning kodakondus- ja migratsiooniameti juhid ei soovi või ei taha tänasel päeval veel kuidagi kommenteerida siseminister Jüri Pihli ideed ametid ühendada.
"Tänase seisuga piirivalveameti peadirektor siseminister Jüri Pihli ettepanekut kolme ameti ühendamisest ei kommenteeri, kuna hetkel on tegemist vaid ministri visiooniga. Kui moodustatakse töögrupp, siis piirivalve esindajad selle töös kindlasti aktiivselt osalevad. Hinnanguid võimalikele muutustele saame anda siis, kui on olemas ettekujutus nende sisulistes nüanssides," ütles Päevaleht Online'ile piirivalveameti pressiesindaja Riin Kiik.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Anne-Maarja Olei sõnul jagab antud teemal praegu kommentaare vaid Jüri Pihl isiklikult. "KMA-l allasutusena puudub hetkel plaanist veel konkreetne arusaam, kuna kõik on alles algusjärgus ning välja pole veel töötatud ka mingeid tegevuskavasid," ütles Olei.

Pärnus jäi arvutivaras sündmuskohal vahele
Turvatöötajad tabasid 12. aprillil kauplusesse sisse murdnud noormehe otse sündmuskohalt.
Falcki patrullekipaaž reageeris kaupluse sissetungihäirele ning leidis sündmuskohale sõites lahti muugitud ukse, prügikastiga lõhutud vitriini ning maskis mehe poe arvuteid autosse kandmas.
Noormees üritas küll patrulli nähes põgeneda, kuid tee tõkestas vastassuunast lähenev patrullauto.
Turvamehed pidasid 25-aastase varga kinni ning andsid üle politseile.

Eurosaadikuid asendavad Riisalu, Kotkas ja Rumm
Riigikogu juhatas otsustas seoses Siiri Oviiri, Andres Tarandi ja Katrin Saksa volituste ennetähtaegse lõpetamisega määrata riigikogusse asendusliikmed.
Homsest on Oviiri, Tarandi ja Saksa asemel riigikogu liikmed keskerakondlane Aivar Riisalu ning sotsiaaldemokraatidest Kalev Kotkas ja Hannes Rumm.
Riigikohtu üldkogu rahuldas täna riigikogu juhatuse taotluse ja lõpetas enne tähtaega Siiri Oviir, Katrin Saksa ja Andres Tarandi riigikogu liikme volitused.

Politsei otsib kadunud noormeest
Põhja politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talitus otsib taga 1972. aastal sündinud Kalvi Roosi, kes on teadmata kadunud.
5. aprillil lahkus mees oma kodust Keila linnas ning tänaseni puudub informatsioon tema asukoha kohta.
Kalvi Roos on 184 cm pikk, keskmise kehaehituse ja lühikeste pruunide juustega. Ta kandis musta värvi valgete triipudega Adidase jopet, musta kampsuni, musta T-särki ning tumesiniseid teksapükse. Jalas olid tal tumedad spordijalanõud.
Politsei palub kõigil, kellel on fotol oleva noormehe kohta informatsiooni, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4450, 5690 7719 või politsei üldnumbril 110.

Reidid kulupõletajate tabamiseks jätkuvad
Päästeteenistus ja keskkonnainspektsioon jätkavad järelevalvet kulu põletamise keelust kinnipidamise ja lõkete tuleohutusnõuete täitmise üle.
Kulu põletamine on igal pool keelatud, kinnitas Päästeameti pressiesindaja.
Lõket tohib teha üksnes tuleohutusnõudeid järgides:
1) lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 30 meetri kaugusel
2) lõket ei tohi jätta järelvalveta
3) lõkke juures peavad olema valmis esmased tulekustutusvahendid - näiteks tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad, märjad oksad
4) lõket ei tohi teha tugevama tuulega kui 1,5 m/s
5) lõkkease tuleb hoolikalt kustutada
Samuti tuleb meeles pidada, et lõke peab asuma mittesüttival pinnasel (muld, liiv, savi) ning selle lähedal ei tohi asuda kergesti süttivaid esemeid ega kulu.

Riigikohus lõpetas Oviiri, Saksa ja Tarandi riigikogu liikme volitused
Riigikohtu üldkogu rahuldas riigikogu juhatuse taotluse ja lõpetas enne tähtaega Siiri Oviir, Katrin Saksa ja Andres Tarandi riigikogu liikme volitused.
Riigikohtu pressiesindaja Mailin Aasmäe teatas, et Siiri Oviir, Katrin Saks ja Andres Tarand andsid riigikogu valimistel oma erakonna nimekirjas kandideerimiseks nõusoleku, millest võis eeldada, et valituks osutumisel asuvad nad riigikogu liikme ametisse.
"Asjaolu, et nad hiljem oma volitustest loobusid, on saadiku poliitilise vastutuse küsimus, millele riigikohus õiguslikku hinnangut ei andnud," lisas Aasmäe.
Kuna eurosaadikud keeldusid riigikogu liikme ametivannet andmast, sai riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul nad ametist vabastada vaid riigikohus.
Eurosaadikud esitasid 4. aprillil Riigikohtule kirja, mille kohaselt nad ei soovi asuda Riigikogusse ega anda ametivannet, kuna soovivad edasi töötada Euroopa Parlamendis, ning paluvad Riigikohtul Riigikogu juhatuse taotluse nende saadikuvolituste lõpetamiseks kirjalikus menetluses kiiresti läbi vaadata.

Riigikohus andis parkimistülis õiguse parkijale
Tartlane vaidlustas oma 240-kroonise parkimistrahvi riigikohtus, mis tunnistas, et parkimisjärelevalve vajaks paremat korraldamist.
Arusaamatused said alguse sellest, et Falck ja Tartu linnavalitsus ei tunnistanud parkimisaja alguse tõendina 1-kroonise parkimispileti ostmise kellaaega.
Tartus Turuhoone parklas parkinud isik avastas eelmise aasta 24. mail, et talle on kirjutatud 240-kroonine viivistasu otsus parkimisaja ületamise eest kuni üks tund, kuigi tal oli seal õigus üks tund tasuta parkida.
Isik vaidlustas trahvi esmalt linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas väites, et ta on alati oma parkimisaja algust tähistanud sellega, et on ostnud 1-kroonise pileti, kuid antud juhul määrati talle trahv 39 minutit väldanud parkimise eest, kuigi parklas on lubatud tasuta parkida 1 tund. Sõidukil olev parkimispilet näitas, et ta alustas parkimist kell 10.19, kuid parkimiskontrolör määras talle trahvi kell 10.54.

Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi saab Saksa ordeni
Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi saab täna Saksa suursaadikult Eestis Julius Bobingerilt liitvabariigi presidendi poolt talle omistatud Saksa Teeneteristi ordeni "Bundesverdienstkreuz".
Riina Kabi saab autasu eriliste teenete eest Saksa fondi "Mälestus, vastutus ja tulevik" hüvitusprogrammi elluviimisel, teatas Saksa saatkond.
Juhatades endiste sunnitööliste ja teiste natsionaalsotsialistliku vägivallarezhiimi ohvrite hüvitustaotluste Eesti vastuvõtupunkti, aitas Kabi tänu oma isikuomadustele ja suurele empaatiavõimele väga olulisel määral kaasa natsionaalsotsialismi ohvrite lepitamisele ja seega ka rahvastevahelisele teineteisemõistmisele, toonitas saatkond.
Tänu tema erakordsele pühendumusele suudeti hüvitised enam kui 9 000 taotlejale Eestis välja maksta juba 2005. aasta suveks.
Alates 2006. aastast assisteerib pr. Kabi tunnustust väärival moel Saksa fondi taastusravi programmi läbiviimist Eestis elavate natsiohvritele.

Ligi: Savisaar teeb kõik pronkssõduri teisaldamise venitamiseks
Endine kaitseminister Jürgen Ligi sõnul kasutab Savisaar ära kõik enda kasutuses olevad võimalused, et pronkssõduri probleemi teravdada ja venitada.
"Ta on otsustanud, et kasutab ära kõik enda kasutuses võimalused pronkssõduriprobleemi teravdamiseks ja venitamiseks, ehk julgeolekuriski suurendamiseks," kirjutas Ligi oma blogis.
Ligi kinnitusel on isegi endine keskerakondlasest siseminister Kalle Laanet öelnud, et kuju jätmine on ohtlikum kui ära viimine.
Endise kaitseministri sõnul on Savisaar otsustanud mängida kohaliku vene valija huvides ning Eesti valitsuse vastu.
"Vene valitsusele ja pressile tahab ta pakkuda maksimaalset võimalust Eesti kallal närida ja maailma natsijuttudega hullutada. Mida halvem, seda parem, on taas tema kreedo," lisas ta.
Ligi lisas, et on kindel, et Edgari selline käitumine on hea kindlustuspoliis Ansipi valitsusele.

Tabatud bussijäneste arv kasvas viiendiku võrra
Selle aasta esimeses kvartalis jäi Tallinna ühistranspordis kontrolöridele vahele 15 884 piletita sõitjat.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, tabasid kontrolörid 20 protsenti ehk 3261 jänest enam, vahendas AS Ühisteenused pressiesindaja.
Kõige enam piletita sõitjaid tabati märtsis, kus AS Ühisteenused linnatranspordi teenindajad määrasid 5606 trahvi. Keskmiselt trahvisid nad 180 inimest päevas.
Käesoleva aasta piletita sõitjate edetabelit juhib 30aastane Svetlana, kellele kolme kuu jooksul on koostatud 13 väärteoprotokolli. Eelmisel aastal jäi Svetlana kontrolöridele vahele 38 korral. Eelmisel aastal kõige rohkem trahve - 52 - kogunud 42aastane Tatjana on tänavu vahele jäänud viiel korral.
Esimese kvartali bussijäneste TOP 10 on järgmine:

Kuressaare vanasse elektrimasinahoonesse võib tulla diskoteek
OÜ Arvente soovib Kuressaares Tolli tänaval asuvas endises Eesti Energia masinasaali hoones avada diskoteegi.
"OÜ Arvente on meile tõesti esitanud avalduse avada seal hoones diskoteek," ütles Kuressaare linnaarhitekti kohuseid täitev Tuuli Org Meie Maa vahendusel.
Tema sõnul linnavalitsus Tolli 25a asuvas hoones diskoteegi avamise suhtes otsust veel teinud ei ole. "Alles kaalume, kuidas sellesse asjasse suhtuda," ütles Org. "Üks probleem on see, et noorte diskoklubi toob endaga kaasa melu ning öist muusika tümpsumist."
Teise probleemina nimetas Org parkimist. "Krunt sai kunagi planeeringuga määratud nii väike, et sisuliselt on seal tagahoovis praegu vaid neli parkimiskohta," tõdes arhitekt.
"Momendil sinna ei pääsegi - selleks tuleb Vete tänava ääres üks kuur lammutada. Esialgu ütlesid omanikud, et parkimisega on arvestatud tänavatel, aga linn ei saa sellega päris nõustuda."

Pihl ühendab politsei, KMA ja piirivalve
Verivärske siseminister Jüri Pihl tegi täna haldusala juhtidele teatavaks oma plaani ühendada politseiamet, kodakondus- ja migratsiooniamet ning piirivalveamet üheks politseiasutuseks.
Siseministeeriumi kantsleri Märt Krafti juhtimisel tuleb Pihli korraldusel teha juriidilised ettevalmistused ning paika panna konkreetne ajakava ühtse politseisüsteemi väljatöötamiseks. Siseministeeriumi kantsleri juhitavasse töörühma kuuluvad ka kolme ühendatava ameti peadirektorid, teatas siseministeeriumi pressiesindaja Katrin Vides.
Siseminister Jüri Pihli sõnul on kogu siseministeeriumi struktuuride prioriteet number üks liitumine Schengeni viisaruumiga 2007. aasta 31. detsembrist.
Pihl moodutas täna veel kaks töörühma.
Teise töögrupi vajadust selgitades juhtis siseminister Jüri Pihl tähelepanu kohustustele, mis tulenevad siseministeeriumile koalitsioonilepingust, ning eeldavad uurimisasutuste struktuuri ja ülesannete korrastamist. Koalitsioonileppe kohaselt on valitsusliidu prioriteediks nüüdisaegne ja motiveeritud keskkriminaalpolitsei - eriti keerukate kuritegude uurijate palgad muudetakse konkurentsivõimelisteks.

Eesti sai juurde järjekordse lotomiljonäri
Eilsel Bingo Loto loosimisel läks 3,6 miljoni krooni suurune jackpot Saaremaale.
7.aprillil kell 11.06 Kuressaare Rae kauplusest ostetud kahe mänguväljaga Bingo Loto pilet tegi ühe lotomängija 3 690 505 krooni võrra rikkamaks.
Tänaseks on Eestis juba 53 lotomiljonäri, kellest 29 on võitnud Bingo Lotoga.

Filosoofiateaduskond esitas TÜ rektori kandidaadiks Margit Sutropi
TÜ filosoofiateaduskonna nõukogu valis oma 12. aprilli istungil Tartu ülikooli rektori kandidaadiks professor Margit Sutropi.
Filosoofiateaduskonna prodekaani Anneli Saro sõnul on Margit Sutrop väljapaistev teadlane ja hea juht, kes TÜ eetikakeskuse juhina on avalikkuse silmis ka arvamusliider. "Filosoofiateaduskonnale polnud kindlasti ka vähetähtus, et Margit Sutrop esindab humanitaarset mõtteviisi," lisas Saro.
Margit Sutrop on sündinud 1963. aastal Tartus. Ta lõpetas 1986. aastal Tartu riikliku ülikooli ajakirjandise eriala cum laude. Filosoofiadoktorikraadi kaitses Margit Sutrop Konztanzi ülikoolis 1997. aastal summa cum laude. Ta on ennast täiendanud Suurbritannias, Norras, Saksamaa, Šveitsis ja USAs.
Praegu on Margit Sutrop TÜ praktilise filosoofia professor, filosoofia osakonna juhataja ning juhib alates 2001. aastast TÜ eetikakeskust. Tema peamised uurimisvaldkonnad on moraalifilosoofia, ühiskonna- ja poliitikafilosoofia, bio- ja meditsiinieetika, keelefilosoofia, esteetika ja kirjandusteooria.

Parlamendi asendusliikmed saavad suure hüvitise
Mõneks päevaks asendusliikmetena riigikokku pääsenud poliitikud saavad parlamendis töötatud aja eest tuhandeid kroone hüvitist.
Eelmise valitsuse ministrite asendusliikmetena pääsesid seitsmeks tööpäevaks riigikokku keskerakondlased Kersti Sarapuu, Aivar Riisalu ja Margus Tammekivi, kes saavad lisaks riigikogu liikme seitsme päeva palgale sama pika aja eest ka 14 297 kroonini küündivat hüvitist, kirjutab Järva Teataja.
Vastavalt riigikogu liikmete ametipalga, pensionide ja muude sotsiaalsete garantiide seadusele säilitatakse asendusliikmena riigikokku tulnud poliitikule hüvitis proportsionaalselt parlamendis töötatud ajale, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks.

Tulekahjud võtsid elu kolmelt inimeselt
Ööpäeva jooksul hukkus tules kolm inimest, neist kaks Valgas ning üks Põlvamaal.
Täna öösel kell 1.20 sai päästeamet teate tulekahjust Valgas Tartu maantee 46 asuvas elamus, vahendas Lõuna-Eesti Päästekeskus.
Päästetöötajate kohale saabudes ulatusid ühekorruselise silikaat-välisvoodriga puidust elumaja akendest ja katusest leegid välja ning vahelaed olid osaliselt sissekukkunud.
Tulekahju levik piirati kell 01.52 ja kell 02.36 leiti maja esiku põrandalt hukkunud meesterahvas ning toast voodist hukkunud naisterahvas.
Tulekahju tagajärjel elumaja hävis. Päästetöötajad hoidsid ära tule leviku umbes 30 m kaugusel naabruses asuvatele elumajadele.
12.aprillil kell 08.29 teatati tulekahjust Põlvamaal Räpina vallas Võõpsu külas, kus põles elumaja. Ühes toas põlesid diivan ja riided. Kõrvaltoast leiti vanema meesterahva surnukeha.

Pihl lubas poliitilised luukered kappi jätta
Kaitsepolitsei ja justiitsministeeriumi juhi kohalt tulnuna poliitilise siseministri koha vastu võtnud Jüri Pihli kinnitusel ei saa tema kaudu päevavalgele tulema ühtegi kaitsepolitseis töötatud aja jooksul omandatud delikaatset infokildu.
"Kui inimene teab mingist kuriteost, siis peab ta sellest kohe teatama. Seda ei saa hoida oma tagataskus. Aga kui sa oled töötanud kuskile eriteenistustes, jälitusasutustes, siis mitte ainult selle asutuse juhil vaid ka väga paljudel ametnikel tekib informatsiooni, mis on delikaatne, kuid ei ei ole seotud kuritegudega," ütles Jüri Pihl intervjuus ETV hommikuprogrammile.
"On väga kindel reegel - sellist inforamtsiooni ei kasutata kunagi mitte millegi huvides, mitte kellegi vastu. Selles osas kavatsen ma küll täiesti korrektne olla," kinnitas Pihl.
Pihli sõnul ei uskunud ta mõned nädalat tagasi isegi, et poliitikasse läheb ja siseministriks saab.

Tartu skulptorid õpivad ametit nüüd tuulekindlas hoones
Praegused ja tulevased Tartu skulptuuritudengid võivad ametisaladused endale selgeks teha ruumides, kuhu ei puhu pehkinud seintest sisse tuul ning kus ei ole varingu- ega elektrilöögi saamise ohtu.
Tartu Kõrgem Kunstikool avab täna Eha tänava õppehoones uued ruumid, kirjutab Tartu Postimees. Pool sajandit tagasi valminud ja viimastel aastatel tondilossina seisnud tehasemaja tuli selleks remontida esialgu viie ja poole miljoni krooni eest, millest 4,95 miljonit on riigi finantseering.

Tartu Erakool võib alustada füüsikamajas
Mittetulundusühingu TEHES loodav Tartu Erakool, kus saavad õpinguid jätkata senise Audentese erakooli õpilased, võib endale ajutised ruumid leida Tartu Ülikooli füüsikahoones Tähe 4.
TEHESe juhatuse liige Liina Vaher märkis, et Tähe tänava ruumide kasutamiseks on olemas eelleping, perspektiivis võiks kool olla seal 2-3 aastat, kuni leitakse renoveerimiseks sobiv maja või ehitatakse päris uus, kirjutab Tartu Postimees.
Tartu Ülikooli haldusdirektor Riho Illak märkis, et ülikool on saanud informatsiooni erakooli soovide kohta, need töötatakse läbi ja siis läheb asi ülikooli ruumide komisjoni.
"Otsust ruumid anda või mitte anda pole veel tehtud," ütles Illak, kuid lisas, et ülikooli suhtumine on igati positiivne. "Me tahame seda kooli igati aidata, kui vähegi võimalik, aga ka meie võimalused on piiratud."

Mopeedijuhid peavad juhilube taotlema hakkama
Kui uue liiklusseaduse eelnõu riigikogus vastu võetakse, peavad mopeedi- ja rolleriomanikud omama juhiluba ja ka sõiduki registreerima.
Vajadus hakata mopeedijuhtidelt juhilube nõudma on tingitud rohketest õnnetustest. Politsei andmetel on Eesti teedel viimase pooleteise kuuga toimunud 14 õnnetust, milles on osalenud rolleri- või mopeedijuhid, kirjutab Postimees.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Raul Romi sõnul on õnnetuste taga pahatihti asjaolu, et noortel mopeedijuhtidel puudub sõidukoolitus ja teadmised liikluseeskirjast. "Võrreldes jalgrattaga on mopeed päris jõuline sõiduvahend," ütles ta.

Auto põrkas kaubarongiga kokku
Eile õhtul juhtus liiklusõnnetus Lääne-Viru maakonnas Sõmeru-Kabala teel, kus sõiduato põrkas Kabala ülesõidul kokku kaubarongiga.
Mõni minut enne südaööd sõitis 1947. aastal sündinud Andres oma sõiduato Subaru Legacyga Kabala tõkkepuuta raudteeülesõidul kokku kaubarongiga, mida juhtis 1961. aastal sündinud Sergei, teatas politsei korrapidaja. Autojuht toimetati vigastustega Rakvere haiglasse.

Kohus pistis kaks kõrgelt lennanud narkodiilerit vangi
Diilerite juurest leitud narkootikumide kogusest piisanuks sadadeks kokaiinidoosideks.
Kohus saatis hiljaaegu pikaks ajaks trellide taha kaks kokaiinidiilerit. Maksu- ja tolliameti narkotalitus pidas 35-aastase Tanel Reimanni kinni eelmise aasta suve lõpul Tallinnas Mustamäel tema Siili tänava korteri ligidal ning võttis mehelt ära kokku 150 grammi kuni 87-protsendilise puhtusastmega kokaiini. Sama koguse eest mõisteti ta nüüd ka kohtus süüdi. "Poole aasta jooksul pidid tema käest läbi käima ikka üsna suured kogused, kuid süüdistuse esitamisel ei saa spekuleerida ja tuleb piirduda sellega, mis tõendamist leidis," ütles ringkonnaprokurör Rita Siniväli.
Kuigi pealtnäha ei ole 150 grammi kokaiini palju, piisab kohtutoksikoloogide hinnangul ühele isikule joobe tekitamiseks kõigest kümnest kuni kahesajast milligrammist. Reimann küsis oma klientidelt lahjendatud pulbri eest kuni tuhat krooni grammi eest.

Järgmine nädal toob suvesooja üle 20 kraadi
Kevad on sademete-vaene aeg, ka sel aastal on vihma oodata alles aprilli viimasel nädalal.
Ilmaennustajate kinnitusel tuleb järgmise nädala algus suviselt soe. "Lääne-Euroopast jõuab meieni soojalaine ja ka kohapeal on päike juba päris aktiivne. Selle tulemusena võib esmaspäeval ja teisipäeval olla õhutemperatuur 20-22 kraadi," ütles Helve Meitern Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudist.
Sünoptiku sõnul pole aprillikuises suvesoojas aga midagi ise- äralikku. "Sellel aastal jõuab soojalaine tavalisest varem, kuid aprilli ilm on ikka heitlik. Aprillis võib olla nii sooja kui ka kümme kraadi külma," rääkis Helve Meitern.
Tuleohtlikkust ja tolmu vähendavat vihma sünoptik lähi-ajal aga ei luba.
"Prognoose alates järgmise nädala kolmapäevast pole küll teinud, kuid sademeid lähiajal lubada ei julgeks. Vihma võib tulla võib-olla alles aprilli viimasel nädalal. Kevad on Eestis kõige sademetevaesem aastaaeg ja ka näiteks eelmise aasta mais valitses pikem kuivus," ütles Meitern.

Politsei konfiskeeris ülisuure koguse narkootikume
Veebruari lõpus ja märtsi alguses pidas Põhja politseiprefektuur Tallinnas kinni viis meest, kellelt konfiskeeriti suurtes kogustes amfetamiini, fentanüüli (valget hiinlast), GHB-d (nn korgijooki) ning rekordkogus ecstasy-tablette.
Politsei pressiesindaja ütles Päevalehele, et tänavakaubanduses oleks tabatud koguse väärtus olnud 3,7 miljonit krooni. Politsei avastas kolme operatsiooniga kokku poolteist kilo amfetamiini, ligi pool kilo fentanüüli, 26 000 ecstasy-tabletti, 18 kilo- grammi GHB-d ja ligi 600 grammi kanepit.
Narkokuritegude talituse vanemkomissar Kaido Kõplas ütles, et politsenike töö tulemuslikkust näitab asjaolu, et nii suurt kogust ecstasy-tablette pole prefektuuri narkotalitus varem korraga tabanud.

Politoloog: suurärimeeste annetuste tagant ei maksa otsida ärihuvisid
Tartu ülikooli politoloogi Vello Pettai arvates
Viimastel riigikogu valimistel kulutasid Eesti erakonnad kokku üle 100 miljoni krooni.
Ühe riigikogu liikme keskmiseks kampaaniahinnaks kujunes seega miljon krooni.
Kõik parlamendierakonnad saavad igal aastal riigieelarvest kamba peale kokku 60 miljonit krooni, millest siiski ei piisa, et ilma ärimeeste rahata valimiskampaaniaid rahastada.
Kümme suurimat viimaste valimiste jooksul erakondadele raha andnud ettevõtjat on vähem kui nelja aasta jooksul andnud parteidele oma taskust ligi 30 miljonit krooni. Kümnest erakondade suurrahastajast ligi pooled toetavad kõiki suuremaid parlamendi parteisid, samas aga leidub ka neid, kes annavad raha vaid ühele või kahele erakonnale.

Mobiilikõned välismaale odavnevad 70 protsenti
Euroopa Komisjon teatas eile, et ligi sajaprotsendise tõenäosusega langevad mobiiltelefoni välismaal kasutamise nn roaming-tariifid juba juulis kuni 70 protsenti.
Komisjoni optimism rajaneb eile Euroopa Parlamendi tööstuskomisjonis toimunud hääletuse tulemustele, mis suure ülekaaluga kiitis heaks ettepaneku kehtestada mis tahes Euroopa Liidu riigist väljahelistamise piirhinnaks 6,26 krooni (0,40 eurot) kõneminuti eest ning vastuvõetud kõneminuti hinnalaeks 2,35 krooni (0,15 eurot).
Näiteks praegu võib kõneminut Inglismaal maksta üle 40 krooni.
EK pressiesindaja Martin Selmayri sõnul tähendaks see tariifide kukkumist kuni 70 protsenti. Komisjoni 2006. aasta septembrikuu andmetel võivad nii suurt hinnalangust oodata ka Eesti firmade kliendid.
Tööstuskomisjon on kaalukaim Euroopa Parlamendis selle küsimusega tegelev komisjon ning vaatlejad Brüsselis usuvad, et parlamendi positiivne otsus mais on kindel. Kui liikmesriigid juunis samuti oma "jah" -sõna annavad, siis hakkavad uued hinnad kehtima määruse ametliku avaldamise hetkest - eeldatavasti juuli alguses. EK on veendunud, et kõik liikmesriigid on eelnõu põhipunktidega nõus.

Põhiseaduse muudatus tõstis eesti keele aukohale
Põhiseaduse muudatus, mis tõstab eesti kultuuri ja rahva kõrval riigi põhieesmärgina esile eesti keele säilimise, kogus eile riigikogus kõigi 93 kohal olnud saadiku poolthääle ning seda sätet toetab ka vastne koalitsioonileping.
Esmakordselt hääletas põhiseaduse muutmise poolt kaks erinevat riigikogu koosseisu.
"Iseenesest ei taga see muudatus põhiseaduses midagi," ütles Tallinna ülikooli professor keeleteadlane Martin Ehala. "Keele püsimine sõltub eelkõige keelekasutajatest ehk meist kõigist ja sellest, kas ühiskond on nii sidus, et inimesed tahavad sinna kuuluda," lausus professor.
Koalitsioonipoliitikud juhtisid eile riigikogus seadust vastu võttes tähelepanu koalitsioonileppele, kus eesti keelt puudutav osa on isegi pikem kui kultuuri üldisemalt käsitlev.

Alates veebruarist töötab Eestis ilma tegevusloata libakõrgkool
Transpersonaalse hüpnoteraapia ja psühhoteraapia kool SACH International alustas tööd selle aasta veebruaris ja lubab pärast kolmeaastast õpet lõpetajatele kõrghariduse diplomit.
"Õppurid maksavad selle eest iga kuu 2400 krooni ja saavad vastu paberi, mida kuskil ei aktsepteerita," muretses kõrghariduse akrediteerimiskeskuse juhataja Tiit Laasberg, kes ei usu, et kool sellise õppekavaga Eestis üldse kunagi tegutsemisloa saab.
"Sellist eriala ei saagi nii õppida," ütles Laasberg, selgitades, et eriala kuulamiseks on tarvis eelnevat viieaastast baasharidust psühholoogia magistrina.
SACH Internationali koordinaator Katrin Eimla viibib Norras koolitusel ja kooli teine esindaja Kadi Soo ei osanud juhtumit kommenteerida.

Teadlased: unehäired tingivad rida teisi haigusi
Teadlaste sõnul tingivad vähene magamine nii paksuks minemist kui muidu tervisehäireid.
Halb uni teeb paksuks, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised. Nii väidab hiljuti Ameerikas tehtud uurimus kehakaalu ja unevaeguse vahelistest seostest. Lisaks võib see tekitada psühhiaatrilisi häireid ja südamehaigusi.
Täna Rahvusraamatukogus toimunud unemeditsiini konverentsil rääkis uurimusest ameerika tuntumaid uneeksperte.
Eesti Unemeditsiini seltsi president Maie Pindmaa sõnul peab inimene magama öösiti ikkagi kaheksa tundi, kuna nii on füsioloogiliselt ette nähtud.

Eesti teadlased hakkavad lehma kloonima
Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased on seadnud endale eesmärgiks kloonida lehm, kes lüpsab piima, millest saab kerge vaevaga eraldada neeruhaigetele hädavajalikku ravimit.
Juba 1990. aastate lõpust kavandatud projekt võttis konkreetse kuju mullu sügisel, kui kaks ülikooli, TÜ kliinikum ja Eesti biokeskus lõid käed Eesti ravimiarenduskeskuse loomiseks, vahendab Pärnu Postimees Tartu ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektori Ülle Jaakma kinnitusel on lehmapiimas palju valku. Kui lehma geene niimoodi modifitseerida, et väljalüpstav valk oleks ravimitööstuses kasutatav, saaks mitut ravimit toota oluliselt lihtsamalt, kui seda tehakse praegu.
Kroonilistele neeruhaigetele vajalik erütropoietiin on lühendi EPO all saanud kurikuulsaks, sest sportlased on selle ravimi abil püüdnud oma tulemusi parandada.

Tuletõrjujate streik halvas Brüsseli lennuvälja liikluse
Tuletõrjujate streik, mis algas täna varahommikul, on halvanud Brüsseli lennujaama liikluse.
Streik algas täna varahommikul kell kuus, vahendasid Seitsmesed Uudised. Streigi põhjuseks on väidetavalt, et tuletõrjujad ja turvatöötajad süüdistavad lennujaama omanikke nende halvas kohtlemises. Üleval on ka palgaküsimus.
Brüsseli lennujaam teenindab päevas ligikaudu 700 lendu.
Olukorda halvendab see, et saabumas on nädalavahetus, kus paljud puhkama minejad ummistavad lennuvälja niigi,

ABC: Egiptuses algab islami seksrevolutsioon
Diplomeeritud seksuaalnõustaja Heba Kotb hakkab Egiptuse pealinnas seksuaalset revolutsiooni looma.
Kotbi lähenemises seksiprobleemi lahendamisele on Allahil ja Koraanil keskne koht, teatab ABC. Kotbi hinnangul on Koraani peatükis Lehm olemas kõik juhtnöörid inimeste seksuaaleluks. Abiellunud inimeste aitamiseks korraldab Kotb palju konsultatsioone ja esineb Egiptuse tele-eetris.
Kotb ütles, et vaatamata paljude usklike veendmusele õhutab Koraan tegelikult sagedasele seksimisele, pooside vahetamisele ja teineteise rahuldamisele kartmata midagi uut oma intiimsuhetes. Kotb väidab, et kui moslemid järgiksid Koraani, siis oleks paljud nende seksuaalprobleeme lahendatud. "Paljud naised lihtsalt kardavad oma keha uurida ja see on esmalt tingitud sotsiaalsest ja kultuurilisest hirmust, mis on tegelikult vale," ütles ta.

Izvestija: Lužkov on järglase puudumises ise süüdi
Juba 16 aastat Moskva linnapeana töötanud Juri Lužkov plaanib ametikohalt detsembris lahkuda, kuid tema poliitika edasiviijat pole kuskilt võtta.
Linnapea meeskonnas pole ühtegi isikut, kes omaks selget pealinna arengu visiooni, kirjutab Izvestija.
Venemaa politoloogide sõnul toob Lužkovi vahetamine endaga kaasa majandussuhete lõhkumise ehk kapitalistliku revolutsiooni, mis on Kremlile aga parlamendi - ja presidendivalimiste eel vastuvõetamatu.
Ajalehe hinnangul on Lužkov ise süüdi revolutsioonimaigulise olukorra tekkimises ning temast on saanud enda süsteemi pantvang.
Lužkovi süsteem töötab väga hästi, kuid vahetus tähendaks täielikku demonteerimist, mis võib omakorda suuri probleeme tekitada.

Austraalia tahab end HIVi-haigete immigrantide eest lukku panna
Austraalia peaminister John Howard teatas, et riik peaks keelduma HIV-haigete immigrantide vastu võtmisest.
Austraalia peaminister John Howard leiab, et riiki ei tohiks lubada HI-viirusega või AIDS-i põdevaid immigrante, vahendab BBC. Austraalias on 2000.-2005. aastal HIVi nakatunute arv kasvanud 41% võrra ja see on riigimehe murelikuks muutnud.
Praegu kehtib Austraalias keeld, mis ei luba riiki tuberkuloosihaigeid. Immigratsiooni suhtes rangelt meelestatud peaminister leiab, et AIDS-i ja HIV-i haigete riiki tulemise keelamine oleks tuberkuloosikeelu jätk.
Ühe Austraalia HIV/AIDS õiguskeskuse advokaadi David Pulsi sõnul võib immigrantidel riiki sisenemine keelata ainult juhul, kui nad ohustavad avalikku julgeolekut.
Advokaat kinnitas, et riigi meditsiiniteenistus ei pea HIV-i avalikku julgeolekut ohustavaks tõveks. David Puls selgitas, et HIV-i ei saa tuberkuloosiga võrrelda, kuna tuberkuloos on nakkab õhu kaudu, kuid HIV-i saamiseks peab kontakt märksa lähedasem olema.

Gazprom tahab gaasijuhtme kiiremini valmis ehitada
Maailma suurim gaasitootja Gazprom soovib Vene-Saksa gaasijuhtme maapealse osa ehitust kiirendada.
Eelkõige soovitakse kiirendada maismaale jääva osa ehitamist, kirjutab Austria ajaleht Die Presse.
Põhjenduseks tuuakse Venemaad ähvardav terastorude defitsiit. Nimelt saavutab Vene suurim terasetootja 2009. aastaks kõige suurema tootluse.
"Ma pean tööde kiirendamist vajalikuks, sest 2009. aastal saavutab terastorude tootmine Venemaal oma tipptaseme ning pärast seda ei suudaks tootja meie nõudlust enam rahuldada," ütles Gazpromi maapealse ehituse eest vastutav tütarfirma Jamalgazinvest direktor Leonid Tšugunov.
Samuti soovib Gazprom 917 kilomeetri pikkuse maismaa osa ehitamise kulusid vähendada, mis praegu küündivad 4,5 miljardi euroni.

Berezovski intervjuu ajas Kremli tagajalgadele
Boriss Berezovski intervjuu tõi talle Venemaal kaela uue kriminaalasja ja Vene välisministri nõude, et Suurbritannia võimud oligarhi asüülist välja annaks.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov kutsus Briti võimusid üles Boris Berezovskilt ära võtma poliitlise põgeniku staatust, vahendas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Lavrovi hinnangul on kutse vägivaldsele riigipöördele piisav alus õiguslike meetmete rakendamiseks Berezovski suhtes.
Lisaks sellele reageeris Berezovski intervjuule ka Venemaa peaprokurör Juri Tšaika, kes andis viivitamatult korralduse oligarhi vastu kriminaalasi algatada.
Berezovski sõnavõtud on ka varem talle kriminaalasja kaasa toonud.
Näiteks ilmus Prantsuse meedias Berezovski Putini-vastane sõnavõtt ja ka seepeale leidis Venemaa peaprokuratuur, et tarvis on FSB-d ja kriminaalasja.

Teadlased loovad naise luuüdist spermat
Teadlased loovad tehnoloogiat, millega saab naise luuüdist spermat valmistada, nii et peagi pole näiteks lesbipaaridel lapse saamiseks enam meest üldse vaja.
Naised võivad peagi lapsi saada ilma meeste vähimagi osaluseta, sest teadlased töötavad praegu tehnoloogia kallal, mis võimaldab lesbipaaridel saada omaenese bioloogilisi tütreid, kirjutab The Independent.
Praeguseks on teadlased loonud varajses staadiumis spermarakke meestelt võetud luuüdist.
Uue tehnoloogia kasutuselevõtt võimaldaks viljatuks jäänud meestel siiski lapsi saada - lesbipaaride aitamine jääb kaugema tuleviku perspektiivi.
Lesbipaarid saaks oma luuüdist toodetud sperma abil siiski ainult tütreid, kuna poisslapse saamiseks oleks siiski vaja meest ja tema Y-kromosoomi.
Newcastle upon Tyne'i ülikooli professor Karim Nayernia loodab peagi hakata tegelema naise luuüdist spermaraku loomisega. Ta leiab, et teoreetiliselt on luuüdist spermarakkude loomine täiesti võimalik. Professor ei näe ka eetikaküsimuses probleemi - tema hinnangul on kõik korras kui protseduur on turvaline. Siiski peab professor enne katse alustamist saama kolm nõusolekut - luuüdi annetanud naiselt, eetikakomisjonilt ja lõpuks ka haiglalt, mille luuüdipanka naine oma üdi annetas.

Maailmapanga juhile võib sõbranna edutamine maksta töökoha
Maailmapanga president Paul Wolfowitz edutas ametis oma sõbrannat ja tõstis tal seejärel ka palka ning nüüd võib pangajuhti selle eest oodata vallandamine.
Maailmapanga töötajad on nõudnud presidendi tagasiastumist ja Wolfowitz (63) ise kinnitas, et on nõus mistahes karistusega, mille panga nõukogu talle määrab.
Paul Wolfowitz on esitanud ka ametliku vabanduse selle pärast, et ta oma sõbranna USA välisministeeriumi tööle sokutas ja talle seal Maailmapanga arvelt palgatõusu andis.
Paul Wolfowitz läks Maailmapanka tööle 2005. aastal ja et seal mitte huvide konflikti tekitada, kuna ka tema sõbranna seal töötas, suunas mees oma sõbratari välisministeeriumi tööle. Shaha Riza (52) läks küll ministeeriumi tööle, kuid Maailmapank jätkas talle palga maksmist. Lisaks sellele tõstis Maailmapank Riza palka kahel korral, nii et naine sai 32% võrra rohkem raha.

Iisraeli õhuvägi oli valmis hävitama USA reisilennukit
Vaid mõni sekund jäi puudu, et Iisraeli hävitajad oleks alla tulistanud reisilennuki Boeing-777, kuna piloot ei võtnud ühendust Ben Gurioni lennujaama juhtimiskeskusega.
USA lennukompanii Continental Airlinesi piloodi viivitus võinuks nõuda ligi 250 inimelu, kirjutab Kommersant. Side puudumine lennuki piloodiga hirmutas iisraellasi, kes arvasid, et teroristid on lennuki kaaperdanud. Iisraeli seaduste järgi kuulub selline lennuk kohe hävitamisele.
Boeingi kinnipüüdmiseks ja hävitamiseks tõusid õhku neli Iisraeli hävitajat F15 ja F16. Reisilennuk oli juba jõudnud 15 km kaugusele Iisraeli territooriumist ja juudimaa lenduritel jäi vaid mõni sekund aega, et vastu võtta allatulistamise otsus.
Boeingu piloot võttis viimasel hetkel ühendust lahingulennukitega ja pärast kontrollimist andsid hävitajad lennukile loa maanduda.

Hiina immigrandid korraldasid Itaalias märuli
Itaalia märulipolitsei võitles eile Milanos Hiina immigrantidega, viga sai vähemalt kümme politseinikku ja umbes sama palju hiinlasi vajas haiglaravi.
Märul sai alguse sellest, et politsei trahvis Milanos üht hiinlannat selle eest, et too eraautos lubamatult kaupu vedas, vahendab BBC.
Selle peale tuli tänavatele marssima enam kui sada Hiina poepidajat ja nende pereliiget. Hiinlased lehvitasid lippudega ja väitsid, et nad kannatavad rassilise diskriminineerimise all.
Tavaliselt on Hiina immigrandid väga vagurad ja ei põhjusta võimudele mingeid muresid, kuid eile kestsid tänavarahutused öö hakuni ja muuhulgas keerasid hiinlased ka ühe auto kummuli.
Hiina immigrantide kogukond on viimase kümne aasta jooksul Itaalias väga kiirelt kasvanud. Ametliku statistika alusel elab Itaalias 114 000 Hiina immigranti, kuid tegelik arv on arvatavasti kaks korda suurem, kuna illegaalne immigratsioon õilmitseb. 1,3 miljonise elanikkonnaga Milanos elab ligi 12 000 Hiina immigranti.

Tyrannosaurus rex ja kana on sugulased
Teadlased võrdlesid T.rex-i luudest saadud proteiini praegu elavate loomade-lindude omaga ja avastasid, et sauruse proteiin sarnaneb kana omaga.
Tyrannosaurus rexi 68 miljonit aastat vanadest luudest eraldatud proteiin kinnitab veelgi dinosauruste ja lindude evolutsioonilistele sidemete lähedust, vahendab BBC.
Proteiin saadi kätte USA-st Montanast leitud Tyrannosaurus Rex'i luudest. Sealsed kondid olid aastamiljoneid lebanud üle 1000 kuupmeetri liivakivi ja muda all ning neid ei pääsenud rikkuma ükski bakter. Seega said teadalsed analüüsida puhast, rikkumata ainest.

Juštšenko tunnistas valitsuse otsuse kehtetuks
Ukraina president Viktor Juštšenko tunnistas kehtetuks valitsuse määruse presidendi korralduse ennetähtaegsete parlamendivalimiste finantseerimise täitmise võimatusest.
Presidendi otsusel on valitsuse määrus vastuolus põhiseadusega, kuna riigijuhi korralduste täitmise võimalikkuse küsimuste lahendamine ei kuulu valitsuse pädevusse, teatas RIA Novosti.
Presidendi korraldus jõustub alates avalikustamise päevast.

Mehhikot tabas tugev maavärin
Täna hommikul tabas Mehhikot 6-magnituudine maavärin, esialgu teateid hukkunutest ei ole.
Maavärin sundis peainn Mexico City ja kuurortlinn Acapulco elanikke hirmunult tänavatele pagema, kuid esialgu teateid kannatanutest pole, vahendab Reuters.

Šveitsi Alpides kukkus alla Saksa hävitaja
Šveitsi Alpides eile toimunud õnnetuses hukkus Saksa õhuväele kuuluv hävituslennuk Tornado, mille üks lendur hukkus ja teine sai vigastada.
Šveitsi kaitseministeeriumi teatel tankis lennuk enne katastroofi nende lennubaasis, vahendas lenta.ru.
Tunnistajate ütluste kohaselt lendas Tornado enne allakukkumist väga madalal.

Berezovski: valmistan ette uut revolutsiooni Venemaal
Venemaalt Suurbritanniasse põgenenud oligarh Boris Berezovski ütles ajalehele The Guardian antud intervjuus, et Venemaa president Vladimir Putini režiimi vahetamiseks tuleb kasutada jõudu.
Berezovski sõnul pole võimalik kukutada Putini režiimi demokraatlike vahenditega, kuna Venemaa president on lõpetanud kõik demokraatlikud reformid, osutab pidevat survet opositsioonile ja ei järgi põhiseadust.
Ta lisas, et finantseerib presidendile lähedal seisvaid inimesi, kes tegelevad riigipöörde korraldamisega.
Oligarh põgeniku staatust Suurbritannias oma väljaütlemiste tõttu kaotada ei karda. Seda hoolimata faktist, et läinud aastal hoiatas Briti välisminister Jack Straw Berezovskit pärast Moskva raadio eetris avaldatud soovi Putini režiimi jõulisest kukutamisest ning ütles, et mees võib nii kaotada oma põgeniku staatuse.
Venemaa presidendi administratsiooni pressiesindaja Dmitri Peskov teatel on võimalik, et Berezovski kuulatakse taas üle, kuna tema sõnu Venemaa riigipöördest käsitletakse kuriteona.

Iraagi parlamenti rünnanud pommimees võis olla parlamendisaadik
Iraagi parlament koguneb täna eriistungile ja püüab seal välja mõelda, kas üliturvatud Rohelisse Tsooni pommiga tungida suutnud terrorist võis olla parlamendisaadik või mõni turvamees.
Iraagi parlament peab täna eriistungi hoolimata sellest, et reede on neil tavaliselt puhkepäev, vahendab BBC. Istungi pidamise põhjuseks on eilne hävitav enesetapurünnak üliturvatud Rohelises Tsoonis. Eilses kohvikurünnakus hukkus kaheksa inimest, neist kolm olid parlamendisaadikud. Plahvatus vigastas veel vähemalt 23 inimest.
Vastutuse võttis endale al-Qaida, kuid midagi täpsemat ei ole veel teada.
BBC korrespondendi hinnangul uuritakse praegu teooriat, et enesetapuründaja oli parlamendihoone turvameeskonna liige või koguni parlamendisaadik. BBC hinnangul andis eilne rünnak ränga hoobi Iraagi turvaprogrammile, mida riik seni suuril sõnul üles kiitnud on.

Kiievis sai kakluses vigastada viis inimest
Ukraina valitsuse ja ülemraada hoonete lähedal toimus kaklus, kus viis inimest said noahaavu.
Sündmus toimus partei "Vennaskond" kontori juures, kus peeti loengut millele oli vaba sissepääs, vahendas RIA Novosti Ukraina siseministeeriumi pressiteadet.
Inimeste vahel toimus tüli, mis kasvas välja kakluseni. Kannatanute isikud ja neile tekitatud kehavigastused on väljaselgitamisel.

Kolmas ametiaeg jälitab endiselt põiklevat Putinit
Vladimir Putinile lähedal seisvad jõud üritavad enne duuma- ja presidendivalimisi meelitada riigipead endale meelepärast valikut langetama.
Kui palju Venemaa president ka ei korrutaks, et ei plaani rohkem ametisse jääda, ei suuda ta oma ustavate alamate eest ära joosta. Märtsi lõpus tegi ühehäälselt parlamendi ülemkoja föderatsiooninõukogu esimeheks valitud Vladimir Mironov ettepaneku, mis annaks presidendile või-maluse jääda võimule ka kolmandaks ametiajaks. Lisaks pikendab kava tulevaste riigipeade ametiaega praeguselt neljalt aastalt viie kuni seitsmeni.
Konstitutsiooni muutmiseks on Venemaal vaja kahe kolmandiku duuma, kolme viiendiku föderatsiooninõukogu ning ühtlasi kahe kolmandiku piirkondlike esinduskogude saadikute toetust. Praegune jõudude vahekord tagab, et juhul, kui Kreml peaks andma ettepanekule oma heakskiidu, oleks kolmas ametiaeg 80-protsendise populaarsusreitinguga Putinile sama hästi kui kindel.

Kodumaa ootab Potsatajat ja Genat
Vene miljardär Ališer Usmanov proovib tagasi osta Nõukogude-aegseid multifilme.
Nimelt müüdi punaimpeeriumi kokkuvarisemisel nende levitamisõigused läände.
Metalliärimees ütles enda omanduses olevale ajalehele Kommersant, et tahab saada USA kompaniilt Films by Jove tagasi kokku 547 multifilmiga seotud õigusi.
Tehingu õnnestumise korral kavatseb Usmanov anda multikad üle lastetelevisioonile, mis president Vladimir Putini soovitusel peagi ilmselt Venemaal luuakse.
Läbirääkimised tõotavad kujuneda siiski raskeks: nagu Usmanov uudisteagentuurile RIA kinnitas, on tema nõus maksma maksimaalselt kolm miljonit dollarit. Films by Jove küsib aga "kosmilist" kümmet miljonit.
Leping 35 aastaks
Sojuzmultfilmi toonane juhtkond müüs Tšeburaška levitamisõigused juba mõni kuu pärast Nõukogude Liidu kadumist. Esialgu kümneks aastaks tehtud lepingut pikendati aasta hiljem juba 35 aasta peale. Praegu üritab Sojuzmultfilm vaidlustada kogu müügitehingut ka kohtu kaudu.

Tallinnas põles Baha'i koguduse hoone
Neljapäeval süttis Tallinnas Baha'i koguduse hoone, põlengu võis põhjustada süütamine või ehitajate lohakus.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja sõnul märkas keegi neljapäeval kell 11.18, et Loode tänav 6 ühekorruselise paekivist maja katuse vahelt tuleb suitsu.
Kohale kiirustanud Lilleküla pritsimehed tuvastasid, et põleng asus Baha'i koguduse hoone katlaruumis ning kustutasid selle.
Kuna polnud selge, kas tegemist oli süütamise või ehitajate lohakusega, kutsuti välja valveuurija ning politsei. Sündumuskohale kutsuti ka Baha'i koguduse esindaja.
Baha'i usk on maailma kõige noorem iseseisev religioon. Selle rajajat Baha'u'llah'd (1817-1892) peetakse Bahá'íde poolt kõige viimaseks Jumala Ilmutajate reas.

Mutli: magala piirkondadesse tuleks ehitada parkimismajad
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on lahenduseks Haabersti ja Mustamäe parkimisprobleemidele kergkonstruktsiooniga parkimismajade ehitamine.
Abilinnapea Jaanus Mutli ütles tänasel kohtumisel Haabersti ja Mustamäe korteriühistute esindajatega, et parkimisprobleemid magalarajoonides on iga aastaga üha süvenev probleem.
"Täna arutasimegi korteriühistute esindajatega erinevate ja võimalike lahenduste üle, mis sellele probleemile leevendust võiksid pakkuda," ütles Mutli.
Kõlama jäi ettepanek kergkonstruktsiooniga parkimismajade rajamisest elamute lähedusse.
"Kergkonstruktsioonidel põhinevate parkimismajade rajamise puhul on tegemist algusfaasis oleva ideega ning täna tahtsimegi kuulda korteriühistute seisukohti ja arvamusi," märkis Mutli. "Palusime neil viia informatsioon parkimismajade rajamisest oma ühistute liikmeteni ja uurida, kus kohas sellised parkimismajad võiksid nende arvates asuda."

Juba kolmas hüljes jäi kivide vahele kinni
Viimase kahe päeva jooksul on Põhja-Eesti päästekeskuse ametnikud pidanud abistama mitmeid koduloomi, päästjate abi vajavad tihti ka hülged.
Päästekeskuse pressiesindaja sõnul helistati neljapäeval kella poole üheksa paiku hommikul, et Sadama tn 25 on hüljes kivide vahel kinni. Kella 8.51 ajal sai hüljes vabaks ja ujus minema, kuid tegemist on juba kolmanda hülgega, kes selle kuu jooksul päästjate abi vajanud on.
Kella ühe paiku päeval sõitsid päästjad Viimsi valda Luhametsa teele, kus üks kass ei osanud puu otsast alla tulla.
Kella nelja paiku pärastlõunal avastas keegi, et Akadeemia tee 56 juures on vana Nissani kapoti alla kinni jäänud koer. Päästjad muukisid kapoti lahti ja päästsid kutsu välja. Kohale kutsutud politsei jäi juhtumi asjaolusid uurima.

Remont sulgeb liikluseks kolmandiku Nõmme teest
Remondi käigus saab Nõmme tee kõnni- ja rattateed ning uue tänavavalgustuse.
Alates järgmisest teisipäevast suletakse teeremondi tõttu liiklus Tallinnas Nõmme teel Kotka ja Tedre tänava ristmike vahelisel lõigul, ehitustööd kestavad augusti alguseni.
"Teetööd toimuvad küll lõikude kaupa, kuid mingit läbivat liiklust sellel ajal Kotka ja Tedre tänava vahel ei toimu," ütles kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel.
Tee sulgemise tõttu suunatakse 17. aprilli tööpäeva algusest kuni 3. augusti tööpäeva lõpuni liini number 17A autobussid ümbersõidumarsruudile.
Koppeli sõnul ei maksa autojuhtidel remondi ajal Nõmme teelt läbi pääsemisega arvestada. "Operatiivautod peavad tänavaäärsetele majadele ligi pääsema ja elanikud koju saama, aga võib tekkida situatsioon, et sõiduautodega mõnel päeval üldse läbi ei pääse," rääkis Koppel.

Kaitse alla võetud Lillepi park saab miljon krooni
Pirital Rummu ja Kose tee vahel laiuv Lillepi park on nüüdsest maastikukaitseala, kuhu linn plaanib tänavu kergliiklusteede ja mänguväljaku rajamiseks investeerida miljon krooni.
Lisaks ajalooliselt kujunenud looduskeskkonna säilimisele oli Pirita ja Rummu tee ristmikul 17. sajandil asunud talu järgi nime saanud pargi kaitse alla võtmise ajendiks golfiliidu soov muuta suur osa pargist golfiväljakuks.
Linnale kuuluvas looduslähedase ilmega 35,6 hektari suuruses Lillepi pargis on loendatud 75 liiki taimi ja 90 liiki linde. Kadrioru järel suuruselt teise avaliku pargi kaitse alla võtmiseks tegi ettepaneku MTÜ Lillepi Pargi Selts.
"Väga tervitatav, et mittetulundusühingud saavad sõna sekka öelda ja nendega arvestatakse," ütles seltsi esinaine Ene Tomberg. Eile kevadises pargis jalutanud linlased leidsid, et loodus peab linna jääma.

Linn asus Merimetsa haiglat uurima
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet lõi abilinnapea Merike Martinsoni korraldusel komisjoni, mis hakkab uurima Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuses toimuvat.
Abilinnapea lubas ise komisjoni töös osaleda ning kinnitas, et keskendutakse haigla ravitasemele ja suhtlemisvigadele. Martinson on samas ise ka Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogu esimees.
Mitu patsienti on kaevanud haigla ravitingimuste ja personali suhtumise üle.

Tallinlase toidukorv kallines 8,5 protsenti
Eesti konjunktuuriinstituudi kokku pandud nädala toidukorv maksis neljaliikmelisele perele Tallinna kauplustes märtsis 756,48 krooni ning on aastaga kallinenud pea 60 krooni ehk 8,5 protsenti.
Kartul tegi hinnaralli
Võrreldes detsembriga muutus toidukorv kallimaks 15,46 krooni ehk 2,1 protsendi võrra. Kõige enam kallinesid aasta jooksul kartul (40,8 protsenti), juurvili (18,9), sai (ligi 30), leib (13,7) ning või (11).
Suhkur ja koor odavnesid
Aasta jooksul on langenud suhkru hind (2,9), samuti hakkliha (1,6) ning kohupiima ja koore hind (vastavalt 0,8 ja 0,7 protsenti).

PC Magazini lugejate aasta toode oli Kaspersky Anti-Virus
Saksa ajakirja PC Magazin lugejad pidasid Kaspersky Anti-Virus 6.0 parimaks tooteks aastal 2006/2007.
PC-Magazin'i tiraaž on peaaegu 200 000 eksemplari ja see on olnud juba 20 aastat tunnustatud autoriteediks Saksamaa infotehnoloogiaturul.
Ajakirja lugejad pidid määrama oma lemmikud 26 kategoorias, mille seas oli peale digikaamerate, printerite, kuvarite ja videokaartide ka infoturbe tarkvara. Viimases kategoorias eelistasid 20 000 küsitluses osalenut Kaspersky Lab'i toodet.
Kaspersky Anti-Virus nimetati "kõige uuenduslikumaks" ning tootja - "parimaks otsetarnijaks". Teise ja kolmanda koha hõivasid Symantec'i ja Avira tooted.

IMF: Eesti majandus kasvab tänavu 9,9 protsenti
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 9,9 protsenti, millega Eesti on maailmas 11. kohal.
180 uuritud riigist on 2007. aastal kõige suurem sisemajanduse kogutoodangu kasv Angolas - 35,3%, Timoril - 32% ja Aserbaidžaanis - 29,2%. Järgnevad Bhutan, Libeeria, Sudaan ja Afganistan, vahendab ETV24 IMF-i maailma majanduse ülevaadet.
Läti on 10,5% kasvuga maailma riikide hulgas kaheksandal kohal. Leedu majanduse kasvuks ennustatakse 7%.
Lääne-Euroopa riikidest oodatakse kiireimat majanduskasvu Iirimaal - 5%, Luksemburgis - 4,6% ja Norras - 3,8%. Kõige madalam - 1,8% - on sisemajanduse kogutoodangu kasv Itaalias, Portugalis ja Saksamaal.
Venemaa majanduse kasvuks ennustab IMF tänavu 6,4 ja tuleval aastal 5,9%.

Taani analüütik: SMS ei maksa mitte midagi
Taani analüütiku Torben Rube uurimusest selgub, et kuigi klient maksab SMS-i saatmise eest raha, ei maksa sõnumi edastamine teenusepakkujale peaaegu mitte midagi.
Taanlased saatsid 2006. aasta esimese poolaastaga 4,9 miljardit sõnumit, vahendab Ekstra Bladet. Kui taanlased saatsid ka järgmisel aastapoolel sama hoolsasti sõnumeid, siis tuli aastas iga taanlase peale keskmiselt 2 000 SMS-i ja seega tähendab see telekommunikatsioonifirmadele kopsakat sissetulekut.
Torben Rune hinnangul maksab aga iga sõnumi edastamine firmale endale vaid murdosa ööri. Rune selgitas, et telekommunikatsioonifirmad maksavad läbi andmeedastusprotokolli edastatud infopaketi eest, vahet ei ole, kas nende kliendid saadavad tuhat või miljon sõnumit.
Torben Rune hinnangul on sõnumi ärasaatmiseeks ja säilitamiseks vajalik server telekommunikatsioonifirma jaoks ainus kulu - ja analüütik rõhutab, et serveri soetamine on ühekordne investeering.

Hanschmidt, Annus ja Toome tahavad Linnahalli
Tallinna Linnahalli hoonestusõiguse konkursi pakkumiskutse paberid on tänase seisuga välja võtnud seitse firmat.
Nendeks on Tallinki omanikfirma Infortar, ehitusfirma AS TTP, SRV Kinnisvara, Andres Toomele kuuluv OÜ Tradematic, AS Merko Ehitus, Toomas Uripeale ning Rauno Aaslaiule kuuluv OÜ Tatari Arendus ning 1Partner Kinnisvara, kirjutab aripaev.ee.
Enampakkumisel on 50-aastase tähtajaga hoonestusõiguse seadmise tasu algsuurus 60 363 666 krooni. Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 15. maiks.

Õunapuu: segased ajad on Weroli jaoks möödas
Viimase 16 aasta jooksul esimesed viis päeva erasektoris töötanud endine regionaalminister, praegune Werol Tehaste tegevjuht Jaan Õunapuu ütles, et segased ajad peaks Weroli jaoks möödas olema.
Ka uurimise käigus ära korjatud hankelepingud saab ettevõte juba vaikselt tagasi. "Sellelgi nädalal saime mitu lepingut tagasi," rääkis Õunapuu Eesti Päevaleht Online'ile. Tema sõnul käimasolevad kohtuprotsessid Weroli tegevusele mingeid piiranguid ei sea.
"Segane aeg on õnneks üle elatud ning pikale veninud erastamisprotsess lõppenud," kinntas Õunapuu. Ettevõte tegutseb nii nagu teised normaalsed ettevõtted ning otsib uusi hankelepinguid tegevuse laiendamiseks.
"Me oleme ainus rafineeritud rapsiõli tootja Baltikumis ning seetõttu on meie toodang esindatud kõigis Balti riikides, kuid ka Skandinaavias - Soomes, Rootsis," rääkis Õunapuu. "Lähikuudel selgub, millistele turgudele me enam keskendume ning kus oma tegevust laiendama hakkame."

Tööandjad: ametiühingud õõnestavad Eesti laevanduse edu
Teisipäeval aru pidanud Eesti, Soome ja Rootsi merendusala ametiühingud leppisid kokku ühises seisukohas, mille järgi tuleb võrdsustada neis riikides tööjõukulud.
"Taoline avaldus on ühelt poolt imesatama panev teisalt vägagi muret tekitav. Enam ei räägita töötajate palgatõusust vaid Eesti kontekstis tööjõukulude suurendamisest, samas jätavad organisatsioonid enda teada, mis kaalutlustel sellisele järeldusele jõuti," teatas Eesti tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
"On arusaadav, et igivana vaidlus palgatõusust jääb amitühingute ja tööandjate organisatsioone saatma aegade lõpuni, kuid milleks nõuda lihtsalt suuremat kulutamist? Minu hinnangul saevad ametiühingud oksa, millel ise istuvad, kui efektiivne majandamine on Eesti laevandusse loonud sadu, kui mitte tuhandeid töökohti, siis põhjendamata kulutamine võib tulevikus jätta eestlased tööta," lisas Kriis.

Fungi-Farm kasvatab ainsana kuningservikuid
Ao külas tegutsev osaühing Fungi-Farm kasvatab ainsana Eestis kuningservikuid, hinnalisi seeni turustatakse peamiselt Soomes.
Rakke vallas Ao külas tegutseva seenekasvatusettevõtte soomlastest omanikud Kimmo Juhani Käyhkö ja Seppo Eero Kolehmainen on ise välja töötanud seente kasvatamise tehnoloogia, kirjutab Virumaa Teataja.
"Meie ettevõte on ainus Eestis, kes kuningservikuid kasvatab, ning et seadmed ei ole patenteeritud, peame tootmissaladust hoidma," ütles ettevõtte tootmisjuht Urmas Alatsei.
Eestis on neid müügil suuremates kaubanduskettides, nagu näiteks Selveri ja Rimi kauplustes.
"Prantsusmaale on kuningservikut Eestist palju odavam transportida kui Soomest," ütles Alatsei ja lisas, et edaspidi tahetakse seeni eksportida ka teistesse Kesk-Euroopa riikidesse.

Vald paneb krundid loosirattasse
Enne aprilli lõppu kavatseb Viljandimaa Viiratsi vallavalitsus loosida asula ääres välja poolsada elamukrunti.
Vallavanem Väino Luik ütles, et 51 krundi ostmiseks laekus üle saja sooviavalduse ning nõnda otsustas vald esimest korda oma ajaloos krundid välja loosida. Seda tehakse avalikult kõigi soovijate silme all, kirjutab Sakala.
"Ega ole küll kuulnud, et teised vallad loosiga krunte oleks jaganud," sõnas vallavanem. "Pealegi on kombeks, et niisugune arendustegevus on eraettevõtjate, mitte omavalitsuse rida."
Viiratsi valla elanikest soovib Tartu maantee ja Väluste tee vahele jääval tühermaal krunti osta 80 inimest ja mujalt on laekunud 40 soovija avaldus. Täna on viimane päev avaldusi esitada.

Toiduliidu juhiks sai Enn Kunila
Toiduliit valis eile uueks volikogu esimeheks Liviko nõukogu esimehe Enn Kunila.
Kaheks uueks volikogu juhtkogu liikmeks said Tallinna Külmhoone juht Kuldar Leis ning Soya Foods Balticu juhatuse liige Neeme Rõõs. Juhtkogu liikmetena jätkavad ka Anti Orav AS-ist Põltsamaa Felix, Jüri Kert Eesti õlletootjate liidust, Peeter Loim AS-ist Spratfil ning Ants Promann AS-ist Leibur.
Kunila ütles toiduliidu vahendusel, et ta peab jätkuvalt oluliseks kvaliteetse kodumaise toiduaine ausse tõstmist.
"Kui Eesti toiduaine samastub tippkvaliteedina meie endi jaoks, võime loota läbimurdele Euroopas ja teistel maailma turgudel," rääkis Kunila.
"Tänapäeva tingimustes määrab toiduainetööstuse arengu ennekõike selle konkurentsivõime, mille paranemisele kaasaaitamine ongi toiduliidu olulisemaks eesmärgiks."

Ekspress Grupp laienes Rumeeniasse
Ekspress Grupi tütarfirma AS Ekspress Hotline asutas üleeile Bucharestis äriühingu TeleTell Infoline S.R.L.
Loodav firma hakkab tegutsema infoteenuste vallas nii nagu AS Ekspress Hotline Eestis, teatas Ekspress Grupp börsile.
Asutamislepingu kohaselt kuulub 80% osakapitalist AS-le Ekspress Hotline ning 20% IPC Investments OÜ-le.
Uus ettevõte alustab teenuste pakkumist selle aasta augustis. Aasta jooksul kavatsevad omanikud ettevõttesse investeerida alla viie miljoni krooni.

Lääne-Eesti saarestiku piirkond saab uued laevateed
Veeteede ametis algatatud projekti tulemusena peaksid Läänemerel Lääne-Eesti saarestiku piirkonna nõukogude ajast pärit ohtlikud laevateed asendatama paremate navigatsioonitingimustega.
Kolmapäeval Saare maavalitsuses toimunud Lääne-Eesti saarestiku veeteede rekonstrueerimise projekti "Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks Lääne-Eesti saarestikus" esitlusel osalenud veeteede ameti projektijuhi Taivo Kivimäe sõnul on praegused laevateed väljastpoolt tulijatele ohtlikud, kirjutab Meie Maa.
Praegu peetakse Lääne-Eesti saarestiku ümbrust üheks ohtlikumaks piirkonnaks Läänemerel.
Senised laevateed on märgitud Nõukogude Liidu ajal sõjaväekaartide järgi ning tõenäoliselt rajatud kaitseotstarbelistel eesmärkidel.
31 miljonit krooni maksvat projekti rahastatakse enamikus Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

Maxima käive kasvas enam kui poole võrra
Võrreldes mulluse esimese kvartaliga kasvas Balti riikide suurima kaubanduskontserni Maxima käive Eestis tänavu 52 protsenti 621,3 miljoni kroonini.
Kvartali jooksul lisandus Eestisse neli uut Maxima kauplust, nende hulgas ka esimene klassikaline supermarket Maxima XX Tartus, teatas Maxima.
Maxima Eesti OÜ tegevdirektori Arunas Zimnickase sõnul aitasid käivet kasvatada nii kaupluste lisandumine, uute klientide leidmine kui ka soodsad hinnad.
"Tänavu plaanime avada veel üle kümne kaupluse," ütles Zimnickas. "Lisaks kiirele laienemisele, loodame tõsta ka meie teenuste kvaliteeti, milleks korraldame töötajatele nii müügi- kui keelekursusi."
Maxima kontsernil on 376 kauplust, neist 204 Leedus, 111 Lätis, 36 Eestis, 16 Bulgaarias ja 9 Rumeenias.

Investeerimisguru ootab mõõdukalt head aastat
Maailma suurimate varahaldurite hulka kuuluva JP Morgani investeeringute direktor Edmund Brandt usub, et 2006. aasta edu aktsiainvestoreid tänavu ei oota.
"Euroopa turgudel tõi 2006. aasta väga head tulemused. 2007 ilmselt nii rõõmustav ei tule, kuid turg püsib ikkagi kõrgel, usume, et aktsiate tootluseks saab umbes üheksa protsenti ja paremini läheb just suurtel ettevõtetel. Meie arvates on 2007. aastal aktsiad siiski kasulikumad kui võlakirjad," prognoosis Brandt Postimehele antud intervjuus.
USA aktsiaturud teevad JP Morgani analüütikute arvates läbi pehme maandumise - aktsiaturgude kasv võib suvel hakata aeglustuma ning seetõttu jääb kasv aasta lõikes väiksemaks kui 2006. aastal.

Sõõrumaa rahastab Iru soojuselektrijaama konkurenti
Eesti Energia nõukogu esimehe kohalt lahkunud Urmas Sõõrumaa rahastab Eesti Energiale kuuluva Iru Elektrijaama lähedale kerkivat soojuselektrijaama.
Kauaaegne Eesti Energia nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa teatas mõni aeg tagasi, et lahkub nõukogu esimehe kohalt. Põhjuseks enda sõnul võimalik tekkiv huvide konflikt, kirjutab Äripäev.
Nüüd teatab ta aga otsusest, mida on juba mõnda aega aimatud: Sõõrumaa investeerib oma laste vanaisa Priit Marani rajatavasse uude soojuselektrijaama, millest kujuneb Iru Elektrijaama otsene konkurent.
Poliitilistes telgitagustes on väidetud, et Sõõrumaa võttis nõukogu esimehe ametist kõik, mis on vajalik uute energiaprojektide elluviimiseks - surus läbi elektrituruseaduse muudatused, mis tagavad Eesti Energia ostukohustuse; sai siseinfot Iru elektrijaama tulevikuplaanidest; hankis Tallinna linnavõimudelt vajaliku toetuse uue jaama keskkonnamõjude kiireks hindamiseks; saavutas selle, et valitsuse otsusega seati Marani firma Digismart kasuks 70 aastaks hoonestusõigus 57 hektarile Tallinnas otse Iru jaama lähedal.

IMF ennustab selleks aastaks Euroopale USA-st kiiremat kasvu
Euroopa majandus kasvab tänavu USA majandusest kiiremini, prognoosib Rahvusvaheline Valuutafond oma värskes maailmamajanduse ülevaates.
Fond tõstis eurot kasutavate riikide selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,3% -le, samas kui USA kasvuprognoosi on fond kuue kuu taguselt 2,9 protsendilt langetanud 2,2 protsendile. Põhjuseks oodatust kiirem jahtumine USA kinnisvaraturul. USA-st kasvab tänavu kiiremini isegi pikalt mõõnanud Jaapani majandus, kirjutab Äripäev.
Maailmamajandus jätkab aga esimest korda mitme kümnendi jooksul kasvu ka ilma suurima majandusruumi vedamiseta. Kasv püsib IMF-i prognoosi järgi neljandat aastat 5% piirimail.
USA veduri rolli võtavad enda kanda Euroopa, Jaapan ja Hiina.

Estonian Airi lendudel läheb kaotsi umbes iga sajanda inimese pagas
Euroopa suuremate lennufirmade kliendid on pagasi kadumisega palju rohkem hädas.
Estonian Airi eelmisel aastal lennutatud 689 800 inimesest kaotas pagasi või sai selle kätte hiljem kokku umbes 6700 murelikku klienti. "Ideaalis oleks muidugi hea, kui kõik reisijad saaksid oma pagasi kätte kohe pärast lendu, kuid paraku see alati nii ei ole," nentis Estonian Airi käitusala president Rait Kalda.
AEA (Association European Airlines) uuringu andmetel kaob kõige enam pagasit British Airwaysil, kelle ühe lennu kohta läheb kaotsi keskmiselt 12 pakki. Estonian Air oleks selles edetabelis kokkuvõttes neljas. Põhjanaabrite uhkus Finnair kaotas või toimetas hilinemisega kohale 108 137 pakki. Et teenindati ka üksteist korda rohkem kliente, kadus nende ühelt lennult keskmiselt poolteist pagasi ühikut.

Selgusid 15 Booker Prize'ile kandideerijat
Kirjanduse raskekaallased Salman Rushdie ja Philip Roth ning veel 13 autorit võistlevad tänavu Briti mainekaima kirjandusauhinna Booker Prize'i eest.
Eile Torontos toimunud pressikonverentsil etteloetud kandidaatide nimekirja kuuluvad teiste seas Nigeeria kirjanik Chinua Achebe, iirlane John John Banville ja Briti kirjamees Ian McEwan, teatab Reuters.
Lisaks leiab kandidaatide nimekirjast Austraalia kirjaniku Peter Carey, Margaret Atwoodi Kanadast ja Iisraeli kirjaniku Amos Ozi.
Bookeri kirjandusauhinda selgitava žürii liikmete sõnul pakuvad nad lugejatele üle maailma võimaluse laskuda vestlusse 15 kirjanikuga, kes erinevad teineteisest rahvuse, keele, stiili ja teemade valiku poolest, kuid neid kõiki ühendab ja usk sõna jõusse.

Vanemuine tuleb "Suveöö unenäo" ja "Nahkhiirega" Tallinnasse
Vanemuise teater toob Tallinna Rahvusooperisse Estonia võõrusetendustele opereti "Nahkhiir" ja tantsulavastuse "Suveöö unenägu".
Rahvusooperis etendub 20. aprillil belgia koreograafi Hugo Fanari "Suveöö unenägu", kus ta on vaimukalt kokku seganud nüüdistantsu ja klassikalist balleti. Vaatajat üllatatakse lisaks tantsule hiiglaslike dekoratsioonide, pürotehnika ja fantaasiaküllaste kostüümidega. Lavastuse kunstnik on Iir Hermeliin, kostüümikunstnik Minne Jorasmaa Soomest.
Lisaks Mendelssohn-Bartholdy kaunile muusikale on lavastaja Fanari kasutanud muusikalises kujunduses katkendeid filmidest "Tuulest viidud", "Pulp Fiction" ja "Eyes Wide Shut", Verdi ooperist "Nabucco" ning Prokofjevi balletist "Romeo ja Julia".
Vanemuise suurejoonelises tantsulavastuses teeb kaasa peaaegu kogu balletitrupp, samuti sümfooniaorkester, naiskoor, ooperisolistid ja käsitöölisteks kehastunud pillimehed.

Romaaniülikool: J. W. Goethe "Noore Wertheri kannatused" 
Miks noor Werther endalt elu võttis? Suudan meenutada vaid
- Kui ma vaatan seda kammitsetust, millesse on suletud inimese tegevad ja juurdlevad jõud; kui ma näen, kuidas kogu toimekus kulub vajaduste rahuldamiseks, millel omakorda pole muud eesmärki kui me armetut olemasolu pikendada, ja et kogu rahuldus uurimistööst teatud küsimustes on ainult unelev resignatsioon, kuna seintele, mille vahele ollakse vangistatud, maalitakse kirevaid pilte ja selgeid väljavaateid (---).
- Kui kaasakiskuv see oli, kui ta kõneles naise välimusest, ta kehast, mis teda ilma noorusliku veetlevusetagi võimsalt ligi tõmbas ja köitis, seda võin taastada ainult oma hingepõhjas.
- "Ah teid mõistlikke!" naersin mina. "Kirg! Joobumus! Te, kõlbelised inimesed, vaatate nii rahulikult, nii osavõtmatult pealt, noomite joodikut, jälestate hullumeelset, lähete mööda, nagu läks preester, ja tänate jumalat, nagu tänas variser, et ta pole teid seesuguseks loonud, nagu on needsinatsed. Olen rohkem kui ühe korra joobunud olnud, mu kired pole kunagi kaugel olnud meeletusest, aga ma ei kahetse midagi, sest olen oma elus kogenud, et kõiki erakordseid inimesi, kes on loonud midagi vägevat, midagi võimatuna näivat, on alati arutuks ja meeletuks peetud."

Kosmikute kontserdid sel nädalavahetusel jäävad ära
Ansambli lauljale nädala alguses tehtud jalaoperatsioonist taastumine on võtnud oodatust rohkem aega ja arstid keeldusid lauljat haiglast välja laskmast.
Kosmikud teatavad suure kahetsusega, et on sunnitud ära jätma täna Tallinnas Cafe Amigos ja homme Rakveres Kära Kantsis toimuma pidanud kontserdi.
Nimelt tehti Kosmikute lauljale Hainzile selle nädala alguses jalaoperatsioon ja vastupidiselt algsele prognoosile otsustas tänahommikune meedikute suur visiit Hainzi haiglast mitte välja lasta.
Tänaõhtune pidu Rabarocki Warm-Up klubis Amigo toimub ja lisaks Soome ansamblile Kometa, astub lavale Brides In Bloom. Kometa esines Rabarocki festivalil 2005.aastal, kodumaine Brides In Bloom 2006.aastal.
Rakvere kontserdile müüdud piletid ostetakse korraldajate sõnul tagasi.

Harry Potteri viimast raamatut on USAs rekordiliselt ettetellitud
J.K. Rowlingu viimase raamatu "Harry Potter and Deathly Hallows" poelettidele jõudmiseni on aega enam kui 100 päeva, kuid fännide seas käib juba aktiivne raamatu ettetellimine.
Rahvusvaheline raamatukaupluste kett Barnes & Noble teatas teisipäeval, et amtlikult 21. juulil ilmuvat raamatut "Harry Potter and the Deathly Hallows" on nende kauplustest ettetellitud enam kui 500 000 eksemlari, vahendab Reuters.
Ameerika suurima raamatukaupluste keti Barnes & Noble andmeil on nii suur ettetellimiste arv nende kauplusteketis esmakordne.
"Deathly Hallows" on seitsmes raamat Harry Potteri sarjast, mis on lugejad köitnud kõikjal maailmas ja samuti andnud Hollywoodile põhjust mitme kassahiti tootmiseks.

Tehnikaülikooli tudengid teevad e-sporti
Tehnikaülikoolis korraldatakse mehaanika- ja infotehnoloogiateaduskondade eestvedamisel esmakordselt võrgupidu "TTÜ e -Sport 2007".
Võrgupidu ehk LAN party on noorte seas populaarne üritus, kus arvutihuvilised saavad 2-3 ööpäeva ühes võrgus olles omavahel mõõtu võtta arvutimängudes, luua uusi tutvusi ja vahetada teadmisi.
TTÜ LAN partyl 13.-15. aprillini mängitakse selliseid arvutimänge nagu Quake 3 Arena, Colin McRae Rally 4, Flatout 2, Warcraft III: Frozen Throne ning lisaks on veel mõned üllatused.
"TTÜ e-Sport 2007" tutvustab huvilistele ka vabatarkvara kasutamist, mille raames demonstreerib TTÜ tudengiportaali tipikas.ee arendusjuht Martin Vool Linuxi installeerimist ja selle põhitõdesid.
Ürituse peakorraldaja Siim Viilupi sõnul on LAN party eesmärgiks võimaldada TTÜ tudengitel veeta lõbus ja hariv alkoholivaba nädalavahetus.

Eksamiks õppimise viis võib olla väga erinev
Mitte kõik abituriendid ei satu keskkooli lõpueksamite eel tuupimispaanikasse.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse andmetel asub homme eesti või vene keeles lõpukirjandit kirjutama 13 659 abiturienti. Kirjand on avalöök peaaegu jaanipäevani kestvale eksamiperioodile.
"Kirjandiks ei saa õppida, selleks peab lihtsalt valmis olema," arvab Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi õpilane luuletaja Andra Teede, kes kirjandieelsel nädalal korraldab ise kirjandusfestivali Sotsia.
"Praegu mõtlen, et kui Sotsia ja kirjand on läbi, kui hea pühapäev siis tuleb. Väga mõnus pingelangus," ütleb ta. Sealt edasi on Andral eksamiperiood tööst vabaks tehtud.
Jõgeva gümnaasiumi abituriendi Robert Mägi sõnul on õpetajatepoolne surve eksamite eel päris suur, varieerudes tagasihoidlike eksamitulemustega hirmutamisest juba algklassidest tuttava õppige-õppige-mantra korrutamiseni.

Sepultura tuleb Eestisse
22. juulil esineb Tallinnas Brasiilia raskeroki lipulaev Sepultura, kuhu kuuluvad Igor Cavalera, Paolo Pinto ja Andreas Kisser ning laulja, mustanahaline ameeriklane Derrick Green, kes tuli kauaaegse solisti, Max Cavalera asemele kümmekond aastat tagasi.
1983. aastal loodud thrash-metal-bänd Sepultura saavutas rahvusvahelise tuntuse 1989. aastal kauamängivaga "Beneath The Remains". Sealt edasi on bändi karjäär kulgenud sujuvas tõusujoones. Pärast seda tulid "Arise" (1991), "Chaos A.D." (1993) ja "Roots" (1996), millelt pärineb nende üks kuulsamaid lugusid "Roots Bloody Roots". Viimane plaat ilmus mullu ning kandis nime "Dante XII".
Eestis esineb Sepultura esimest korda. Kontsert toimub Rock Cafés ning piletite arv on piiratud. Kontserdi piletid on müügil alates 17. aprillist Piletilevis ja Statoilis ning valitud muusikapoodides.

Eesti muusika öö heliloojate majas
Eesti muusika huvilised saavad täna õhtul eesti muusika päevade käigus osa klubiüritusest Eesti Muusika Öö. Pidu toimub heliloojate maja klubis (aadressil Lauteri 7c), kahel laval.
Teisel korrusel, fotostuudios, esinevad Pastacas ehk Ramo Teder, india filosoofiast tõuke saanud Kirtana Rasa, Weekend Guitar Trio (Tõnis Leemets, Robert Jürjendal ja Mart Soo), kuueaastaselt muusikaga tegelemist alustanud Sander Saarmets & Muschraum ning Algorütmid (Roland Karlson, Mihkel Tomberg ja Hendrik Kaljujärv). Kõik nad on seotud mais ilmuva Veljo Tormise töötluste kogumikuga
All baaris valivad plaadimuusikat Klassikaraadio saate "Fantaasia" DJ-d Rein Fuks, Tiit Kusnets, Mihkel Kleis, Berk Vaher, Kaur Garsnek ja Aivar Tõnso.

Korvpall: Dalkia/Nybit võitis TTP/Piritat
Dalkia/Nybiti võitis TTP/Piritat SEB Korvpalli meistriliiga esimeses veerandfinaalkohtumises 74: 64.
Dalkia/Nybit ja TTP/Pirita kohtusid möödunud põhihooajal neljal korral ning kolmel korral väljus vastasseisust võitjana Nybit, kirjutab Sportnet. 
Edu saatis kodus mänginud Dalkia/Nybitit TTP/Pirita vastu ka SEB Korvpalli meistriliiga esimeses veerandfinaalkohtumises, protokolli kirjutati kümnepunktiline 74: 64 võit.
Põhihooaja neljandana lõpetanud Nybiti kasuks tõi Gert Dorbek 16 ning Sten-Timmu Sokk 10 punkti. Punkte tõid meeskonnale kõik platsil käinud kümme mängijat.
TTP/Pirita resultatiivseim oli taaskord Evgeny Belousov, kelle kontosse jäi 22 silma, nii Kaido Saks kui ka Ivo Uibukant toetasid meeskonda 11 punktiga.

Räikkönen võitis ka teise vabatreeningu
Vormel-1 Bahreini Grand Prix esimese vabatreeningu võitnud Ferrari piloot Kimi Räikkönen oli kiireim ka teisel sessioonil.
Soomlane sõitis 5,4 kilomeetri pikkusel Sakhiri ringrajal 33 ringi ning sai parima ajana kirja 1.33, 527. Vaid 0,013 sekundi võrra aeglasema ringiaja sai kirja McLareni uustulnuk Lewis Hamilton. Kolmanda tulemuse sõitis välja BMW meeskonnas rooli keerav Robert Kubicka, poolaka ringiaeg jäi Räikköneni omale alla 0,205 sekundit, vahendab Sportnet.
Ferrari sõitja Felipe Massa lõpetas teise vabatreeningu neljanda ajaga, brasiillase parim sooritus oli meeskonnakaaslase ajast 0,245 sekundi võrra kehvem.Paremuselt viienda ringiaja teenis valitsev maailmameister Fernando Alonso, kelle aeg jäi Räikköneni omale alla 0,257 sekundit.

Esimese vabatreeningu võitis Räikkönen
VORMEL:
Teiseks platseerus soomlase tiimikaaslane Felipe Massa Brasiiliast, kes kaotas 0,517 sekundit. Kolmandat resultaati näitas britt Lewis Hamilton McLarenil, kes jäi parimast maha 0,948 sekundit, vahendab Sportnet.
Neljanda aja sõitis välja kahe viimase aasta maailmameister hispaanlane Fernando Alonso, kes oma McLarenil jäi Räikkönenist maha 0,999 sekundit. Viiendana lõpetas esimese vabatreeningu Jarno Trulli Toyotal (+1,734) ja esikuuiku lõpetas BMW piloot Nick Heidfeld kaotades parimale 1,914 sekundit.

Ekskalevlane jätkab säravaid esitusi NBA tütarliigas
Ekskalevlane Scooter McFagdon viskas oma kodumeeskonna Bakersfield Jami viimases mängus koguni 41 punkti, mis on mehe paremuselt teine näitaja NBA tütarliigas peetud 21 mängus.
McFagdoni parim punktisumma on olnud 48 punkti. Tema keskmine punktisaak on 17,5, mis on NBA tütarliiga D-League paremuselt 15. näitaja.
8. novembrist 2006 kuni 3. jaanuarini 2007 BC Kalev Cramos mänginud McFagdoni keskmine punktisaak Eesti korvpalli meistriliigas oli kuue peetud mänguga 13 punkti, Balti liiga kolmes mängus keskmiselt 9,3 punkti ning FIBA EuroCup sarja kolmes mängus keskmiselt 11,3 punkti.
Ehkki Kalev pakkus pärast testimist McFagdonile lepingut, ei rahuldanud hooaja eel NBA klubis New Orleans Hornets harjutanud ameeriklast palganumber ning ta ei naasnudki jõulupuhkuselt USA-st Eestisse tagasi. McFagdoni asemele toodi teine jänki Kendrick Johnson.

Korvpall: BC Tarvas pidi Tartus kaotusega leppima
Neljapäeval, 12. aprillil tuli BC Rakvere Tarvasel tunnistada SEB KML esimeses play-off kohtumises BC Tartu Fausto paremust võõrsil peetud mängus.
Pingeline kohtumine lõppes tulemusega 78: 70 Tartu kasuks, vahendas Sportnet.ee.  Tartu A.Le Coq Sporti korvpalli vaatama kogunenud 650 inimese seas oli nii Tarvase kui Fausto fänne. Kohtumise esimestel minutitel tundus, et kuigi tegemist on Eesti meistrivõistlustega, siis eestlastel platsil eriti midagi teha ei ole. Tavapäratult kahe tsentriga alustanud Tarvase eest viskas esimesteks punktideks pärast mõneminutilist sihikuseadmist James Allen kolm tabavat kolmest. Faustost vastasid korvidega Osvaldas Macernis ja Jason Pryor.
Esimese veerandaja punkt-punktimängus viskas Allen Tarvase 17 punktist kokku 11, ülejäänud tulid Kristo Saage ja Aleksandr Surovnevi kolmestest. Jäi mulje, et Tarvas korvi alt võimalusi ei otsi, vaid viskab pigem kaugelt peale, sest peaaegu iga rünnaku jooksul lasti üks kaugvise teele. Enne veerandaja lõpusireeni vigastas Allen veidi oma hüppeliigest ning pidi teist veerandaega alustama jalateipimisega.

Taavi Rähni halb õnn tipnes luumurruga
Pöialuu murd võib nurjata ebaõnnesõduri Taavi Rähni lepingu Leedu mulluse hõbedaklubi Panevežyse Ekranasega.
Pääsenud märtsi lõpus Ukraina esiliigaklubi Lutski Volõni kütkeist, tõotas Eesti vutikoondise poolkaitsja karjäär lõpuks sujuda loodetud rada pidi.
Rähn leppis Ekranasega kokku kaheaastase lepingu tingimused ja pidi andma eile hommikul kontrahtile allkirja, kuid murdis kolmapäevaõhtuses Leedu liiga kohtumises FK Vilniusega (0: 0) paarikümneminutilise mängu järel vasaku jala viienda pöialuu ning tema jätkamine Panevežyse klubis sattus tõsiselt ohtu.
"Nagu neid jamasid veel vähe oleks - Lutskis ei saanud palka kätte, nüüd selline vigastus, kus lihtsalt heast peast käis pöiast krõks läbi ja luu murdus," ohkas kipsi pandud jalaga Rähn eile Panevežyse hotellitoast. "Ei tea, mida see mulle tähendab... Loodan siiski, et ei jää lepinguta. Komberdasin hommikul klubisse, Ekranase treenerid ütlesid, et arvestavad minuga endiselt."

AC Milan näitas Bayernile punast tuld
Kuigi Meistrite liiga veerandfinaalide esimeses kohtumises San Sirol sai 2: 2 viigimängust tänu kahele võõrsil löödud väravale eelise Bayern, suutis AC Milan Münchenis veelgi enamat, kui lisaks väravate löömisele ka oma puuri puhta hoidis.
Samal ajal sai endale esimese 3: 0 võiduga juba edasipääsu sisuliselt kindlustanud Liverpool kodus 1: 0 jagu Eindhoveni PSV-st.

Ani ja Rüütel lubasid Kanepitagi sitkelt mängida
Haigus jätab esireket Kaia Kanepi Föderatsiooni karikasarjast kõrvale.
Eile esitles end Eesti naiskond, kes mängib järgmisel kolmapäeval Bulgaarias Plovdivis algaval Föderatsiooni karikasarja esiliiga turniiril, kuid tegi seda minoorse alatooniga. Esireket Kaia Kanepi jääb ilmselt turniirist eemale.
"Võin 90-protsendilise tõenäosusega väita, et Kaia Plovdivis ei mängi," väitis Kanepi mänedžer Valdo Randpere. "Ta korjas endale USA-s külge mingi viiruse. Palavikku enam pole, kuid on keskkõrvapõletik, köha ja nohu," lisas Randpere.
Põhimängijad on Maret Ani ja Margit Rüütel, kolmas naiskonna liige on kapten Rene Buschi 15-aastane õpilane Anett Schutting.
"Ei maksa tonti seinale maalida. Mängida kannatab kõigiga," kõlas Itaaliast Maret Ani sõnum. Ani peab nüüd käigult ümber kohanema ja mängima esireketi kohal.

James Alleni imevisked Tarvast võiduni ei aidanud
Eesti meeste korvpalliliiga veerandfinaalis alistas Tartu Fausto Rakvere Tarvase 78: 70.
Põhiturniiril kolmanda koha saanud Fausto ja kuuenda koha teeninud Tarvase kohtumine kujunes oodatult põnevaks. Õhtu kangelaseks tõusis Rakvere ühendriiklasest tagamängija James Allen, kes tabas pidurdamatult peaaegu igast paigast.
Ometi ei piisanud Tarvasele 36 punkti toonud Alleni imemängust. Tema kaaslaste panus rünnakuks jäi tagasihoidlikuks.
"Allen mängis nii, nagu on kogu hooaja mänginud - vaieldamatult liiga üks paremaid mehi," ütles Tarvase peatreener Andres Sõber. "Kaitses võitlesime tublilt, aga teistelt meestelt tuli vähe punkte. Meie pikemad mängijad kulutasid kaitses kõvasti energiat ega jaksanud enam rünnakul töötada."

Võrkpall: Eesti võistkonnad EM-il veerandfinaali ei pääsenud
Alla üheksateistaastased noormehed kaotasid 0: 3 Hollandile, aasta nooremad neiud 1: 3 Türgile.
Tšehhis Brnos peetava EM-finaalturniiri avamängus Itaalialt sauna saanud Eesti neiud alustasid teist alagrupimängu Türgi vastu märksa enesekindlamalt ning võitsid avageimi 25: 19.
"See mäng oli hoopis teisest puust," kiitis treener Peeter Vahtra hoolealuseid. "Kuid võitmiseks tulnuks serviga veel rohkem riskida." Kolm järgmist geimi kaotasid eestlannad üsna kindlalt - 16: 25, 18: 25, 21: 25.
Eesti järgmine vastane on tõenäoliselt Ukraina, võidu korral mängitakse üheksandale-kümnendale kohale.
Eesti U-19 koondis juhtis Hollandiga mängides esimeses geimis 23: 20, kuid tunnistas siiski vastase 31: 29 paremust.

Rootslased peavad Eestis jahti miljonitele kroonidele
Homme algusega kell 14 selgitatakse Reval Park Hotel & Casinos välja Rootsi meister pokkeris, võitja pistab tasku 1,47 miljonit krooni auhinnaraha.
Sel kolmapäeval Reval Park Hotel & Casinos alanud Rootsi pokkeri meistrivõistluste põhiturniir tõi kokku 263 välismängijat ning rekordilise - 5,6 miljoni krooni suuruse auhinnafondi. Homme õhtuks selguv Rootsi meister väljub mängust 1,47 miljoni krooni võrra rikkamana, viimasele auhinnalisele kohale ehk 27ndaks jääv mängija saab saagiks 42 585 krooni, teatas Olympic Casino.
Rootsi meistrivõistlusi peetakse pokkerimängus No Limit Texas Hold'em ning homsesse finaallauda jõudvad mängijad selguvad tänases poolfinaalis orienteeruvalt südaööks.
Rootslaste suletud meistrivõistluste näol on tegemist suurima auhinnafondiga võistlusega, mida eales Reval Park Hotel & Casinos peetud. Seni kuulus rekord eelmise aasta maikuus toimunud pokkeriturniirile Baltic Open Championship 2006, mille põhiturniiri auhinnafondiks oli 1,3 miljonit krooni. Tänavu jõuab 17. aprillil Leedus algavav Balti lahtiste meistrivõistluste turniiriseeria Eestisse 1. mail. Eesti pokkerisõprade aasta üks olulisemaid võistlusi kulmineerub põhiturniiriga 4.-5. mail, mil omavahel võtavad mõõtu sadakond pokkerimängijat enam kui kümnest erinevast riigist.

Sportland annab tasuta arvutimängu ostu peale
Sportlandi viib oma kauplustes 13. aprillist kuni 13. maini läbi uue kampaania: kõik ostu sooritanud inimesed saavad õiguse internetist tasuta alla laadida PC arvutimängu.
Eestis esmakordselt toimuva kampaania eesmärgiks on aktiviseerida lapsi ja noori vanuses 6 - 18 aastat ning pakkuda nende vanematele uue kevadkollektsiooni kõrval märkimisväärset kokkuhoiuvõimalust, teatas Sportland.
Sportland on loonud Play-kampaaniaks spetsiaalse noortele suunatud internetikeskkonna: www.sportland.ee/play. Seal saab valida 25 erineva PC arvutimängu vahel järgmistes kategooriates: sport, pere, seiklus, võidusõit ja strateegia. Koodi mängu alla laadimiseks leiab iga Sportlandist ostu sooritanu oma kassatšeki esiküljelt. Peale mängu valikut ja registreerumist, tuleb see sisestada inernetikeskkonnas ja peagi saabub kliendi e-mailile link mängu allalaadimiseks.

ERI Kinnisvara pani müüki uued lao- ja äripinnad
ERI Kinnisvara asus müüma uusi lao- ja äripindasid Tartu mnt ääres.
ERI Kinnisvara asus müüma lao- ja äripinna bokse Rae vallas Peetri külas. Rajatav laohoone asub Tallinna kesklinnast umbes kuue kilomeetri ja linnapiirist paari kilomeetri kaugusel Tartu maantee ääres. Hoone rajatakse kiiresti arenevasse tööstuspiirkonda, teatas ERI Kinnisvara.
Laohoone kogu põhjapindala on 30 x 90 m. Kontoriboksid ja müügisaalid on eraldi ja suurusega 5 x 15 m, laopind 10 x 15 m. Hoones on kasulikku pinda kokku 2700 m2 (1. korrus) + 900 m2 (2. korrus) = 3600 m2. Laoruumide kõrgus on 6m, müügisaali kõrgus: 3 m. Kontor asub 2. korrusel, müügisaali kohal ja selle kõrgus on 3,21 m. Hoone kontorites on 6 töökohta. Boksidevahelised seinad on kergpaneelidest, mida on võimalik hiljem soovi korral kõrvaldada. Kõik boksid on müügiks.

Sind kohtasin Kungla hotelli baaris ehk riimideta luule
Kolmapäeva õhtul kell kuus pidid kirjanike majas esinema naisluuletajad. Esinesid ka. Viis minutit enne õhtu algust on vabu kohti ainult esimeses reas. Viis minutit pärast algust ei ole enam neidki.
Malbelt saab lavale palutud Elo Viiding. Elo hääles kõlab terav ja kindel noot, koolitatud kõne käest ei pääse ükski häälik. Ta alustab väljakutsega kriitikutele, kelle arvates peaks luule olema helge ja turvaline, ja kõneleb järgmistes luuletustes maailmast, mis kipub inimest oma pealetükkivusega vägisi lämmatama. Ühtegi pingutatud riimi kõrva ei jää. Pinge jääb tuppa küll.
Andra Teede on noorim esineja. Mõneti kumab see läbi ka luuletustest, kus peatähtsad on sinaga suhestumine ja varased hommikutunnid, mil baarid on juba kinni. Mõni riim justkui aimub, kuid need jäävad ebakindlaks ja jõuetuks ega kasva suurusesse.

Sotsia festivali vabalava võitja läks koju reha ja punase jalgrattaga
Täna lõpeb kirjandusüritus Sotsia. Siinkohal mõned killud nädala jooksul toimunust.
Kirjanike majale lisaks on Tallinnas kõige tõneäolisem kirjanikke kohata Kuku klubi kandis. Nimetatud lokaalis päädis teisipäeval ka Sotsia avapidu, mis sai hoo sisse korrus kõrgemal Ku-galeriis.
Pärast peakorraldaja Andra Teede avasõnu juhatas kunstihoone kuraator Reet Varblane sisse valgevene kunstnike Aliaksei Fiodarau ja Ruslan Vaškeviši etteasted. Valgevenelaste etteaste mõjus kindlasti löövalt. Õnneks mitte otseses mõttes, sest noort kunstnikku ortodoksi kiriku vineermaketi riismete alt päästma tõtanud Riho Baumannil õnnestus haamri ja puuriga pihtasaamist napilt vältida. Pärast kiriku dekonstrueerimist oli järg kirjanduse käes.
Kõik, kes on ühte NAK-i esinemist näinud, teavad, mida edasistelt oodata - tabav vemmalvärss, vahepalad kitarril ning esinejate ülevoolav eneseusk. Sotsia oleks NAK-ita nagu sotsialism Marxita. Seekord esindasid noori autoreid Wimberg, Contra, Olavi Ruitlane, Veiko Märka, Aapo Ilves ja Jaan Pehk. Luuleürituse pealkirjaks valitud ning Majakovskit parafraseeriv fraas "Lihtne nagu röökimine" oli üsna õnnestunud. Suurimaks plussiks oli võimalus kuulda Ilvese ja Pehki musitseerimist, aga katarsise tekitas ka Contra ja taustaansambli lummavalt atonaalne töötlus laulust "Mu koduke on tilluke".

Kõomäe huumor kõigub terava ja labase vahel
Ärimehest kirjanikul Armin Kõomäel ilmus äsja teine jutukogu "Nägu, mis jäi üle".
Võrreldes eelmise, "Amatööriga" on uues raamatus jutte märksa vähem ning kirjutamisstiil hoopis naturalistlikum.
Kõomäe nüüdisaega kujutavad ja kritiseerivad lühijutud on üles ehitatud eelkõige huumorile, pakkudes meelelahutust veidrate tegelaste, ehmatavate episoodide ja kummaliste olukordade näol. Kriitikanooli lastakse ebaausate ärimeeste, kupeldajate, vaeste üliõpilaste, muusikute ja paljude teiste suunas. Tema naljad kõiguvad iroonia ja labase huumori vahedal noateral, pannes kord muigama, siis jälle pead vangutades kulmu kortsutama.
Kõomäe fantaasiarikkuses ja originaalsuses ei saa kahelda. Tegu on hea sulesepaga, kelle jutud on kaasakiskuvad ja hoogsad ega lase raamatut poole loo pealt käest panna. Samas on autori omanäolisus ja huumorisoon ikka piiratud, vaimukused küll head, kuid suurepärasteks neid siiski ei nimetaks. Mingi säde või löövus on justkui puudu.

Ian Kershaw' "Hitler": oluline panus hitleriaanasse
Kershaw' käsitlus Hitlerist pole mitte ainult mahukas, vaid ka seni ilmunutest parim.
Hitler huvitab inimesi. Seepärast on temast palju kirjutatud ja kirjutatakse veel. Pealkirjas Hitleri nime sisaldavad raamatud müüvad hästi ja viimastel aastatel on neid Eestiski päris palju ilmunud. Paraku on paljud sellistest uurimustest viletsa või vähemasti kaheldava väärtusega. Ian Kershaw' kirjutatud kaheköiteline elulugu pole vaid üks mahukamaid Hitlerist kirjutatud raamatuid, vaid ka üks parimaid.
Kershaw' suurteose esimene köide, mis käsitleb Adolfi poisipõlve, kujunemist nooruses ja tõusmist Saksamaa peaaegu piiramatu võimuga diktaatoriks on mõneski mõttes huvitavam kui Teist maailmasõda ja sellele vahetult eelnevaid aastaid käsitlev teine köide. Esiteks on holokausti ja sõda nii varem ilmunud raamatutes kui ka dokumentaalfilmides märksa rohkem kajastatud kui näiteks Hitleri noorust. Teiseks on see õpetlikum. Kershaw märgib - mitte küll eriti originaalselt -, et "tulevikku saame mõista ainult läbi ajaloo". Tahtes tulevikus kurja ära hoida, on olulisem teada, mis võimaldas diktaatoril oma võimutäiusele tõusta kui seda, mida ta edasi tegi. Temasuguste võimu tugevnemist võiks ehk minevikust õppides tulevikus ära hoida, kuid kui Hitleriga sarnaneval inimesel on võim juba piisavalt kindlalt käes, siis on ajaloost õppimiseks arvatavasti juba hilja.

Noor Mortimer võitleb elu valu ja iseendas elavate deemonitega
Ehmatus, ahastus, viha, süütunne, igatsus. Sisevõitlus käegalöömise ja mustast august väljaronimise vahel. Õlekõrtest haaramine ja kiusatustele vastupanu. Kõike seda sisaldab Birk Rohelendi romaan "Mina, Mortimer".
23-aastase tudengipoisi Mortimeri tavapärane elu laguneb laiali, kui tema sõber, kellel pealtnäha millestki puudust pole, teeb ootamatult enesetapu. Romaani teeb eriliseks see, et rõhk pole niivõrd loo jutustamisel või põhjuste otsimisel, kuivõrd tunnetemöllul, mida sõbra kaotamine Mortimeris tekitab.
Kuigi alguses tekibki kerge hirm, et tegu on taas kord ühe tänapäevaselt laialivalguva raamatuga, kuhu on pandud valimatult kirja rodu neurootilisi mõtteid, mida miski ei seo, tuleb lihtsalt veidi kannatust varuda. Ja võib-olla esimest kümmekonda lehekülge veidi "iisimalt" võtta. Siis ei valgu see enam sugugi laiali, vaid muutub haaravamaks. Ja täiesti olemas ja loetav on ka Lugu, kuhu pole unustatud noorsooromaanilikult sisse põimida pidusid, naisi, seksi ja alkoholi. Aga soliidselt, mõõdukas ja hajutatud koguses.

Temasuguseid jääb üha harvemaks
Kas Vonnegut oli ainult paroodiline ja irooniline ühiskonnakriitik? Seda kindlasti, kuid tema loomingus on ka traagilisi noote. Kogu Maad nägi ta kui surevat ja enesetappu üritavat planeeti.
"Tšempionide eine "tõlkija Valda Raud kirjutab järelsõnas, järgides autorit:" Sageli küsime suu ja sulega, küsime üksteiselt ja iseendalt: miks on meilgi konnad, need kevadised krooksujad, nii harvaks jäänud? Ja miks kimalased, käod, lõokesed? Kuhu kadusid vähid meie jõgedest ja järvedest?"
Tõepoolest, "Tšempionide eine" on tõsinaljakas raamat koos tohutute liialdustega, kuid ehk tänu sellele jõudis tema sõnum ka paremini kohale. Väga tänapäevaselt kõlab tema pila üha kaubastuva ja tarbiva ühiskonna arvel. "Tšempionide eine" on autori enda sõnul firma General Mills registreeritud firmamärk, mida kasutati kaerahelbepakendil.

Hüvasti, Kilgore Trout! 
Kolmapäeval suri oma kodus Manhattanil 84 aasta vanusena kirjanik Kurt Vonnegut.
Kurt Vonnegut kirjutas ja rääkis sageli surmast. Kui arvestada seda, et tema ema tegi enesetapu, et ta nägi Ardennide lahingute tagajärgi ja Dresdeni pommitamist ning et mõni aasta hiljem surid lühikese aja jooksul tema isa, õde ja õemees, siis pole vaja äratada papa Freudi, et mõista selle põhjuseid.
Vähemalt korra üritas ta end tappa ja korra päästeti ta tulekahjust, kui oli suitsetades magama jäänud. Üks kirjaniku lemmiknalju, mida ta armastas kõigile rääkida, oli tema plaan kaevata sigaretifirmad kohtusse valereklaami eest: kiri suitsupakil lubas, et sigaretid tapavad, aga ta ei olnud ikka veel surnud. Vonnegut ütles, et ta imetles Ernest Hemingwayd, kes pani enesetapuga oma elule selge punkti - vanadus pole aga punkt, vaid pigem semikoolon.

Terevisiooni uued saatejuhid on Lusmägi ja Kompus
Täna oli Katrin Vaga viimane saatepäev Terevisioonis, kes suundub edasi Eesti Raadio ja ETV korrespondendiks Brüsselisse.
Terevisiooni teine saatejuht Priit Kuusk istus nädala alguses jalgrattasadulasse, et jätkata eelmisel korral Nepali pealinnas Katmandus pooleli jäänud matka.
Seoses Vaga ja Kuuse lahkumisega Terevisiooni ekraanilt saab Terevisioon algavast nädalast kaks uut saatejuhti. 16. - 18. aprillini tervitavad televaatajaid Liis Lusmägi ja Toomas Luhats ning 19. - 20. aprillil on eetris Meelis Kompus koos Kaileen Mägiga.
Liis Lusmägi töötas siiani Raadio 3s päevases vööndis ning Meelis Kompus on Eesti Raadio uudistetoimetuse vastutav toimetaja.
Vaatajateni tuuakse aga jätkuvalt elusuuruses kõik need persoonid, kes on seotud olulisega, mis meie ümber toimub. Uudiseid vahendavad igal täis- ja pooltunnil Monika Tamla ja Kerli Dello.

Eesti muusikablogid täidavad muusikaajakirjanduse tühimiku
Põhjalikumad käsitlused popmuusikast ning uute bändide tutvustamine on Eestis entusiastidest blogijate pärusmaaks olnud paaril viimasel aastal.
Kui SL Õhtulehe kõmulood poptähekestest ning debüüt-plaatidega maha saanud indie-bändide portreed Eesti Ekspressis välja arvata, kipub muusikast kirjutamine Eestis olema entusiastidest blogijate pärusmaa. Suunatud suhteliselt kitsale ringile, on n-ö musablogid oma valdkonnas põhjalikumad kui "päris ajakirjandus" olla kas saab, tahab või julgeb.
Põhimõtteliselt on muusikablogi kombinatsioon fanzine'ist ja veebipäevikust. Tavaliselt vahendab autor muljeid viimaste kontsertide-pidude kohta, tutvustab huvitavaid leide netiavarustest, kirjutab uutest bändidest ning rohkem või vähem värsketest plaatidest. Erinevalt ajalehe popiküljest ei sea eeldatav lugejate hulk, nende maitse-eelistused ja taustateadmised blogi sisule piiranguid.

Baskini anekdoodid
"Kui vana ta on?"
"Kaksteist. Ma muidugi kontrollin olukorda, nii nagu oskan. Kui ta putru ei öö, siis sigarette ei saa. Kui teeb enesele ilusa patsi, siis saab ühe suitsu. Aga ikka läheb pakk päevas. Hakkasin muretsema, kas see ei mõju tervisele?"
"Ah, see ei tee midagi. Ma ise suitsetasin juba kümneaastaselt. Ja üldse, kes meie ajal ei suitseta?!"
"Seda küll, aga tema olukorras. Seitsmes kuu…!"
Langevarjurite kooli direktor pöördub uue instruktori poole:

JÄRJEJUTT (8): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Üle sellise ukse lävepaku astumine oleks ilmselt tähendanud karjudes kukkumist, minutite pikkust vabalangemist, et end lõpuks maapinna sisse puurida. Ei, sa nägid midagi enamat.
Ta seedis suletud ukse ees juhmilt istudes nähtut, vigastatud käsi põlvedel. Küünarnuki juures võis märgata esimesi tumepunaseid jooni. Polnud kahtlustki, et nakkus jõuab peatselt ta südamesse.
Ta peas kostuv hääl kuulus Cortile.
Kuulake mind, tõugud. Kuulake oma elu nimel, sest just elu võib ühel heal päeval sellest sõltuda. Te ei näe kunagi ainult seda, mida te näete. Üks, mille õppimiseks teid siia minu juurde saadetakse, on see, et näitaksin teile seda, mida te vaadates ei näe, mida te ei näe siis, kui olete hirmul, kui võitlete, kui jooksete või kui kepite. Ükski mees ei näe kõike, mida ta näeb, aga enne, kui teist saavad laskurid - välja arvatud muidugi need, kes lähevad läände -, näete te ühe pilguga rohkem kui mõni mees kogu elu jooksul. Ja mõnd alguses märkamata jäänud asja näete hiljem oma mälupildis - muidugi juhul, kui te nii kaua elama peaksite. Sest nägemine või mittenägemine võib langetada liisu elu ja surma vahel.

Suurus ON oluline! 
Tumeda plastraamiga suured päikeseprillid on olnud eestlase lemmikud juba mitu aastat.
Prillipoodnikud kinnitavad, et eestlane pole see inimene, kes tuleb uuel hooajal värske disainiga päikeseprille otsima. Pigem tundub, et eelmise aasta mudelit eelistatakse märksa enam.
Juba mitmendat aastat ostetakse kõige rohkem tumeda plastraamiga suuri päikeseprille. Kaunistuseks on lisatud sangale firmamärk: mõnel teistest suurem, kuldne või kividega. See klassikaks kujunenud mudel on endiselt moes ka kevadel. Küll aga on uuendusi värvi osas. Armastatud must on ikka aukohal, ent juurde on tulnud pruune, lillakaid, erksaid sinirohelisi ja roosakaid toone. Suurte prillide kõrval seisavad poeriiulil piklikud ja kitsad plastraamid.
Prillisanga kaunistamine kalliskividega lisab silmavarjule hinnalise ehte väärtuse. Disainerile on prillide kujundamisel üks tähtsamaid ülesandeid leida efektne logo eksponeerimise viis. Uue lahendusena on pakutud plastraamiga prillidele erikujulisi metallsangu.

Ettevaatust, värske värv! 
Meigimaailm eeldab sel kevadel suurt mängurõõmu, sest meigivahendid võtavad silme eest kirjuks.
Mäng on teatavasti väga tähtis töö ja pole mingi probleem end kameeleonina kukupaist inglikesest femme fatale'iks muuta, kui õiged tooted ja toonid on käepärast, kinnitas Tallinna väisanud Clarinsi rahvusvaheline koolitus- ja PR-direktor Rose-Marie Castano.
Uus meigipalett pole veel kaugeltki kõik. Jumestuskunstnik Reet Härmati sõnul on sel kevadel moes loomulik värske ilu. "Aga ei tohi unustada, et naturaalne meik tähendab hoolikalt tehtud meigipõhja, kus on kasutatud nii valgust peegeldavat peitepliiatsit kui ka iluvigu korrigeerivat peitepulka."
Tõsi ta on - mõni asi võiks tippvormis olla silmavärvist sõltumata. Ühtlane sile roosakas nahk näiteks annab tunnistust heast eluviisist. Jutt käib nahka matistavatest geelidest, mis pühivad rasuläike võluväel ja täidavad väiksemad kortsuvaokesed (näiteks YSL-i geeli Matt Touch mikropuudriosakesed täidavad väiksemadki kortsud, muutes naha siledamaks), ning särapigmentidega aluskreemidest ja peitepulkadest, mis on nii õhukese konsistentsi ja kauni värviga, et teinekord piisab nendestki. Rose-Marie Castano kiidab Clarinsi toodete uut kõrgtehnoloogial põhinevat koostist, mis sisaldab 3D-pigmenti. Näiteks valgust peegeldavate osakestega meigialune kreem Instant Light Complexion Perfector muudab naha nii ühtlaseks ja kirkaks, et seda enam puudri alla peita ei tahagi.

Kohver - investeering pikaks ajaks
Meie kõigi suureks rõõmuks panevad kohvritootjad aina rohkem rõhku kohvrite disainile - värvile ja tegumoele.
Ei saa salata, et ilusate asjade armastajana vaatan kohvrit valides kõigepealt just selle välimust. Mõni aeg tagasi ei hoolinud ma üldse, kas mu kohver püsib püsti või mitte - peaasi, et ilus välja näeb. Mida rohkem aga reisin, seda enam saan aru, kui oluline on kohvri praktilisus.
Kohver peab olema kerge konstruktsiooniga, stabiliseeritud ratastega - et see iga väiksemagi teekumeruse tõttu ümber ei kukuks -, ning loomulikult peab sinna sisse mahtuma pool elu. Oluline on, et reisikohver oleks vastupidav, ning kahtlemata on üks hea ja kvaliteetne kohver pikaajaline investeering.

Ida-Viru mainemured
Ida-Virumaal on edendatud ettevõtlust, parandatud nii loodus- kui ka elukeskkonda ning otsitud sotsiaalsetele probleemidele lahendusi. See kõik on aidanud piirkonda arendada ning kohalike elu parandada, kuid sotsiaal-majanduslikud näitajad on riigis endiselt viimastel kohtadel ja inimesed põgenevad mujale. Miks nii?
Põhjuseks on ilmselt maine, mis on raskemini muudetav kui mis tahes muu piirkonna parameeter. Tõsi küll, maine on juba paranemas, kuid ilmselgelt ei ole see veel piisavalt hea. Üksikud üritused, konverentsid ning meediateadaanded, mis leiavad natuke ka väljaspool maakonda kõlapinda, ei ole piisavad inimestesse kinnistunud eelarvamuste ületamiseks. On inimlik soov tunda ennast kellestki paremini, ning just negatiivsed uudised teiste kohta toidavad meie enesehinnangut. Nii pakub Ida-Virumaa suurepärast võimalust kajastada leheveergudel viletsust ja vajakajäämisi, mis ühes maakonnas saab olla, samas märkamata seda positiivset, mis seal on toimunud ja toimumas.

Monumendist ja kiirrongist
EPL-i 4. aprilli ülivägev kolmas lehekülg sundis pastakat haarama. Milano õppejõu ülesastumine Bolzano Võidu monumendi (püstitati Mussolini käsul - toim) teemal oli muidugi muljetavaldav. Kui need teod jäid Itaalias siiski "episoodiliseks", siis Stalini režiimi ajal hävitati Eestis üle saja Vabadussõja ausamba. Vahe missugune!
Aga ka lugejakirjadest - Tallinna-Pärnu-Riia-Berliini kiirrong oleks suvepealinlasele muidugi nagu šokolaadikompvek. Ent kahjuks on Tartu-variant küll aegavõtvam, kuid tulusam.
Rein Grenberg, Pärnu

Võimsad autod - ohtlik liiklus
Liiklusõnnetuste arv on ületanud igasuguse mõistlikkuse piiri. Mida kallimad, võimsamad ja nn ohutumad autod, seda suurem on allaaetute arv. Allaaetavad ei ole oma ehituselt muutunud Aadama-Eeva ajast peale, et tehnika viimase sõnani viidud surmatehnika eest pääseda, vöötradadel õhku tõusta või arendada kiirendust - kuus sekundit ja sada sees.
Kõik endast vähegi midagi kujutavad väljaanded avaldavad lehekülgede kaupa reklaame, mis ülistavad viimaseid ülivõimsaid ja -kiireid autosid. Milleks meile sellised autod, milleks neile selline kõikelubav reklaam? Sunnime auahneid ikka võimsamaid masinaid ostma, aga samas oleme mures allaaetute pärast.

Popsist taas peremeheks? 
Eestlaste igapäevasel toidulaual on aastasadu olnud pärisperemees lihtjahust rukkileib. Nüüd on meil palju eri sorte leibu, aga enamik nendest pole tehtud kunagi lauludes ülistatud Eesti heljuvatel rukkiväljadel küpsenud, vaid sisse veetud rukkiteradest.
Eile pidas Tartu lähistel Eesti põllumajandusmuuseumis konverentsi ja Eesti rukki päeva Eesti rukkiselts. Taas kõneldi mureliku suu ja salamahti südames püsiva lootusega rukki kasutuse võimalustest ning kohast meie põllumajandusajaloos ja praegu. Aga seni pole nendest headest plaanidest kasu olnud. Arvud kõnelevad: 2006. aastal saadi 7300 hektarilt alla 18 000 tonni rukkiteri (12% vähem kui 2005). Ainuüksi leivatootmine vajaks igal aastal umbes 45 000 tonni rukist. Praegu kasvatatav rukis aga on suures ulatuses olnud umbrohutõrjeks või haljassöödaks.

Koht riigikogus olgu kohustuslik
Eestis on kombeks kandideerida parlamenti, aga tingimata ei ole kombeks sinna minna, kui saadakse valituks. Kas see ei ole mitte valijate petmine selle kõige halvemas vormis? Miks ametikoht riigikogus on ebapopulaarne linnapeale, kes on valitud riigikokku? Millegipärast kandideeritakse sinna ega alahinnata seda kohta, kuni ollakse kandideerimas.
Mida Eesti peaks tegema, et riigikogukoht oleks ihaldusväärsem? Koht riigikogus peaks olema kohustuslik, kui sa sinna juba kandideerinud oled ja saad valituks. Nii saaks need mõttetud "läbijooksikud" valimistelt kõrvaldada.
Minu meelest on Eestis riigikogulase ametikoht väga hea, ehkki sealt saadavad hüvitised on liiga suured. Eelmise koosseisu liikmetele antav kuue kuu täispalk on minu meelest mõttetu, kuna nad jätkavad ikkagi kusagil.

ENN SAAR: Paberivaba Eesti 2015
Maailma esimesed e-valimised oli hea algus vastse valitsuskoalitsiooni ühele olulisele eesmärgile - Eesti innovatsiooni arendamisele.
Võrreldes teiste riikidega ei looda Eestis midagi uut, mis tervikmajandusele midagi juurde annaks, sest meil puuduvad selleks vajalik tooraine ja fundamentaalsed teadusharud, küll aga on eestlaste tugevus protsessiinnovatsioon ehk oskus võtta kasutusele ja kohandada juba olemasolevaid süsteeme.
Selles vallas on kõige säravam näide vaieldamatult Skype, mille puhul osati oskuslikult kasutada erisuguseid toimivaid tehnoloogiaid ning töötava sõnumi kaudu end nähtavaks teha, mispeale sai toode üle maailma tuntuks. Samas on Skype erandlik näide, sest tavapraktikas on eestlane pigem vaikne nokitseja ning enamik Eestis toimunud protsessiinnovatsioonist jääb meil väljaspoole müümata ning ka riigisiseselt edasi arendamata.

ANDRUS KIVIRÄHK: Kirjaniku palk ja vestlusringid
Palgaarmeest on Eestis palju räägitud, viimasel ajal on aga saanud jututeemaks ka palgalised kirjanikud. "Postimees" küsis lausa Laine Jäneselt, et mida tema sellisest ideest arvab, aga uus kultuuriminister ei arvanud esialgu veel midagi.
Esmapilgul tundub idee igati ilus ja õiglane - ei ole tõesti võimalik täie rauaga loometööle pühenduda, kui sa pead raha teenimiseks kaheksa tundi kuskil kontoris istuma. Niimoodi romaani ei kirjuta. Sõber Sinijärv on viidanud näitlejatele - nemad saavad riigilt palka just nimelt selle töö eest, mida nad teatris teevad. Miks ei võiks kirjanikel samamoodi olla?
Selles võrdluses peitub muidugi üsna suur ebatäpsus. Näitlejad ei saa palka sugugi mitte lihtsalt sellepärast, et nad on näitlejad. Neid on palganud konkreetne teater ja võib vabalt juhtuda, et mõnda näitlejat ei palka mitte keegi. Ja ka palgal olevate näitlejate lepingud pole tähtajatud, mingi aja möödudes tuleb neid pikendada. Siis seisab näitlejal ees vestlus teatrijuhiga. Kui näitlejal pole olnud piisavalt tööd või ei olda temaga mingil muul põhjusel rahul, siis leping lõpetatakse. Nagu ikka, on sellised otsused subjektiivsed ja võib vabalt juhtuda, et sule saab sappa väga hea näitleja, kes lihtsalt teatrijuhiga mingil põhjusel ei klapi.

REPLIIK: Ajutised linnapead
See, et Tartu reformierakondlased ei suutnud 100 000 tartlase seast leida endale linnapeakandidaati, on üsna mage lugu. Samas paistab see olevat tartlastele üsna omane käitumine, sest ka Tartu ülikooli rektoriks kutsuti kandideerima mees mujalt - veterinaarist EPA rektor. Linnapea otsimine on aga seda magedam, et Elvast kohale toodud Urmas Kruuse tunnistas ühes oma esimeses teleesinemises, et Tartu linnapea koht on ennekõike hea stardipaik suurde poliitikasse minekuks. See tähendab, et Kruuse jaoks on Tartu linnapea tool vajalik vaid selleks, et siirduda sarnaselt Laine Jänesega kohe Tallinna, kui esimene ahvatlev võimalus peaks tekkima.

JUHTKIRI: Jüripäev siseministeeriumis? 
Aprillis peetav jüripäev on traditsiooniliselt koristuspäev, 19. sajandini oli see ka kolimispäev, mil lõppesid teenistuslepingud mõisaga. Korrastamise vaimust on kantud ka vastse siseministri Jüri Pihli plaan ühendada politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA).
Ministri tulevikuplaanide kohaselt on meil edaspidi piiripolitsei ja migratsioonipolitsei, mis on ühtse politseistruktuuri osad, ning muutus aitab optimeerida siseministeeriumi haldusala juhtimist. Näiteks piirivalve on politseisüsteemi osa ka mitmes teises riigis. Lisaks on Eestil võrreldav kogemus tolli- ja maksuameti liitmisest, mis ei andnud tõsiseid tagasilööke.
Samas ei kattu kolme liidetava ametkonna eesmärgid ja funktsioonid nii piisavalt, et ökonoomsus saavutataks sisulises töös, pigem hoitakse kokku tehnilise baasi ning tugiteenuste pealt, näiteks raamatupidamises. Plaanist ei tohi kindlasti loota imesid - ükskõik kui ulatuslik struktuurireform ei lahenda iseenesest politsei kaadripuudust ega kiirenda asjaajamist KMA-s või ei aita meie piiril, mis on ka Euroopa Liidu välispiir, paremini silma peal hoida.

Tapetud narkomaani tugiisik: selliseid tapmisi tuleb veel
Eile Jõhvis tapetud ja neljapäeval Kahvli saates esinenud HIV-positiivse narkomaan Romani juhtum on taas käivitanud arutelu narkomaania laia leviku üle Eestis.
Romani tugiisik Aleksander Laanemann ennustas Seitsmestes Uudistes, et selliseid tapmisi tuleb veel.
Kas selline julm shokk paneb noori mõtlema, enne kui tõmmatakse esimene kanepisuits või torgatakse veeni süstal, küsisid Seitsmesed Uudised.

Raudteeülesõidukohal toimunud õnnetuses hukkus naine
Raplamaal raudteeülesõidukohal juhtunud liiklusõnnetuses hukkus autot
Täna kell 18.15 teatati häirekeskusest Lääne politseiprefektuuri juhtimiskeskusele liiklusõnnetusest raudteeülesõidukohal Raplamaal, kus toimus reisirongi ja sõiduauto kokkupõrge.
Pärnu-Tallinna reisirongile sõitis Raplamaal Kehtna vallas Hertu raudteeülesõidul ette sõiduauto BMW 525, mida juhtis 1981. aastal sündinud naine. Auto sai rongilt löögi juhipoolselt küljelt ning rong lohistas autot edasi ca 100 meetrit.
Sündmuskohal hukkus autot juhtinud naine. Tagaistmel, juhi kõrvalistuja koha taga, turvaistmel olnud kolmeaastane tüdruk toimetati Rapla haiglasse. Rohkem reisijaid autos ei olnud.
Rongis olnud reisijad toimetati kell 18.40 Kohilast väljunud rongiga edasi

Evelin Ilves hindas kirjanditeemasid inspireerivateks
Esimene leedi Evelin Ilves hindas tänaseid kirjanditeemasid inspireerivaks.
Loodetavasti kirjutavad koolilõpetajad eestikeelset kirjandit ka 100 aasta pärast. Täna Vabaõhumuuseumis õuesõppe aastat avanud presidendiproua Evelin Ilves nimetas Seitsmestele uudistele tänavusi kirjanditeemasid
inspireerivaks.

Vormsis küpseb metsakonflikt
Vormsi saare metsade kaitseks peetud esinduslik nõupidamine lõppes ebamäärase tõdemusega, et saare metsade majandamise kohta võiks koostada teemaplaneeringu.
Saare metsaga sunnib ametnikke tegelema metsa ülemäärase raiumise vastu antud 220 allkirja, kirjutab Lääne Elu.
Avalik kiri Vormsi metsade kaitseks soovib, et saare metsades tehtaks põhjalik inventuur, et selle põhjal saaks öelda, kui palju jääb okasmetsi kaitse alla ja kus võib metsi majandada. Kiri on lageraiete vastu, sest kuivas pinnases ei lähe uus mets kasvama.
Läänemaa keskkonnateenistuse juht Koit Latik nägi ühe väljapääsuna, et vallavolikogu algatab metsamajandamise kohta teemaplaneeringu.

Sillamäe ametnik kulutas valimisteks terve aastapalga
Keskerakondlasest Sillamäe linnavalitsuse infospetsialist Eevi Paasmäe kulutas riigikogu valimisteks oma isiklikest säästudest 126 311 krooni, mis on ligilähedane summa tema aastateenistusega.
Kohe pärast aastavahetust, 1. jaanuaril laekus Eevi Paasmäelt Keskerakonnale tema valimiskampaania kulude katmiseks 116 311 krooni, veebruaris tegi ta oma erakonnale veel 10 000 krooni suuruse annetuse, kirjutab Põhjarannik.
"See on minu jaoks väga suur raha. Selle koha pealt pole midagi mõtet salata," ütles Paasmäe, kelle igakuine ametipalk ei tohiks Sillamäe linnavalitsuse ametnike palgaastmestiku kohaselt ületada 10 000 krooni. "Aga poliitika on mulle väga meeldiv ja innustav hobi ning oma hobidega tegelemise eest tuleb ikka maksta."
Valimistel kogus Paasmäe 824 häält, kuid sellest ei piisanud riigikogusse pääsemiseks, sest Ida-Virumaal tegid koguni kuus erakonnakaaslast temast veelgi parema tulemuse.

Välisministeerium toetab Iraagi pagulasi ja sisepõgenikke 400 000 krooniga
Välisministeerium toetab ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti programmi parandada nii Iraagi pagulaste kui ka riigisiseselt ümberasustatud elanike olukorda.
Välisminister Urmas Paet kirjutas alla käskkirjale, mille kohaselt eraldatakse projekti elluviimiseks välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabiks ette nähtud vahenditest 400 000 krooni.
Välisminister Urmas Paeti sõnul toob vägivalla ja konfliktide jätkumine Iraagis pidevalt kaasa uusi inimohvreid ning paljude iraaklaste sotsiaal-majanduslik olukord on ebastabiilse julgeoleku tõttu väga halb. "Selline olukord on tinginud paljude iraaklaste lahkumise oma kodudest," ütles Paet. "Aidates kaasa Iraagi pagulaste olukorra leevendamisele, parandame seeläbi ka nende võimalusi normaalse elu juurde tagasipöördumiseks," lisas ta.
Iraagi pagulasi on kokku ligi 2 miljonit. Rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul on käesoleval hetkel iga kaheksas iraaklane pagulane. Suure osa pagulastest moodustavad naised ja lapsed, palju on ka vanureid. Pagulastel on piiratud meditsiiniabi kasutusvõimalus ning enamikul lastest puudub võimalus koolis käia. Samuti on tungiv vajadus ajutiste varjupaikade loomiseks.

Palmse laste mängurühm jääb muuseumile jalgu
Virumaa Muuseumid soovivad lõpetada Vihula vallaga sõlmitud kasutuslepingu Palmse mõisas, mistõttu peaks mõisakompleksi ühest hoonest välja kolima seni seal tegutsenud Võsu põhikooli Palmse mängurühm.
16-liikmeline Palmse laste mängurühm on mõisa valitsejamajas tegutsenud juba aastaid, kuid seoses Virumaa Muuseumide arengukavaga, mis näeb ette, et samasse hoonesse ehitatakse külalistemaja, peavad lasteaialapsed mujale kolima, kirjutab Virumaa Teataja.
SA Virumaa Muuseumid juht Ants Leemets ütles, et probleem on küsimuse all olnud juba aastaid. "Projekt külalistemaja ehitamiseks on olemas, ehitaja on ootamas, kavatseme kohe ka laenu võtta - meil on kõik valmis, et alustada. Ehitamise ajal aga ei saa lasteaed seal kuidagi edasi töötada," rääkis Leemets.
Vihula vallavanem Priit Pramann ütles, et vald mõistab Virumaa Muuseumide soovi mõisa arendada ning on sellega päri, kuid raske on leida kohta, kuhu lasteaed võiks ümber kolida.

Venekeelse kirjandi teemad
Lisaks eestikeelse õppekavaga koolidele, kirjutasid täna lõpukirjandit ka venekeelsed gümnaasiumid.
Venekeelse lõpukirjandi teemad on:
1. On raamatuid, mida loetakse alati
2. Armastatud luuleread
3. Lapsepõlvest noorusesse armastatud raamatukangelastega
4. Elu on antud heategudeks
5. Armastuse katsumus
6. Millised on kaasaegse inimese nõrkused ja tugevused?
7. Internet avab maailma
8. Mõtisklus kaaseaegsest televisioonist
9. Millist rolli mängib minu elus muusika (teater, kino, sport)?
10. Eesti - turistidele huvitav maa

Metsaistutuskampaanial pannakse täna maha 7000 kuuske
Rahvusvaheline metsaistutuskampaania "Roheline laine" saab täna ennelõunal alguse Abja vallas Umbsool, kus pannakse kasvama 7000 noort kuuske.
Kuused pannakse mulda Umbsoo metsaalal, mis sai tugevasti kannatada 2005. aasta jaanuaritormis. Aktsiooni korraldab riigimetsa majandamise keskus (RMK) ja mai alguseks jõuab see Põhja-Eestisse, kirjutab Sakala.
Üle Eesti on välja valitud ning ette valmistatud ligi 250 lanki.
Õisus hakatakse väikseid mände maha panema järgmisel nädalal. Aastas istutatakse selles metskonnas puid ligi sajale hektarile. Seega ootab tänavu istutamine ees 170 000 noort puud.

President Ilvesest telliti üle 1000 foto
Presidendi kantselei tellis uuest riigipeast Toomas Hendrik Ilvesest 390 fotot, mis on saadetud laiali riigiasutustesse, Eesti saatkondadesse jm.
Lisaks on Ilvese 550 seina- ja lauapilti tellinud G-Galerii, kes müütab neid nii firmadele kui ka eraisikutele, loetleb presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Kristel Peterson SL Õhtulehele.
Välisministeerium on tellinud 93 seinapilti.
Kuna kantselei ei varuvat fotosid suuremas koguses, pole president Arnold Rüütli portreefotosid järel kuigi palju.

Abituriendid kirjutavad täna kirjandit
Täna hommikul kell 10 kogunes üle 14 000 abituriendi kirjutama oma esimest eksamit sel aastal - lõpukirjandit.
Kirjutamiseks on noortel aega täpselt 360 minutit.
Kirjandi teemad tellib eksamikeskus gümnaasiumide õpetajatelt ning kõrgkoolide õppejõududelt.
2007. aasta lõpukirjandi teemad:
1. Eesti mured on ka minu mured
2. Kirjutatud ja kirjutamata seadustest
3. Haridus - vahend või eesmärk
4. Kõigel on hind, aga vähesel väärtus
5. Mida suudab avalik arvamus?
6. "Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt)
7. Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist
8. Meedia noore põlvkonna kujundajana
9. Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil
10. "Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu" (Michel de Montaigne)

Pere kasvatab vannitoas lambatalle
Kui vastsündinud utekese ema hinge heitis, ei jäänud pererahval muud üle kui tall linnakodu vannituppa kolida.
"Naine on küll juba hullumas, aga küll me hakkama saame!" kinnitab Kuressaares Ida tänava ühes eramus lambatalle kasvatava Maripuu pere pea Veiko SL Õhtulehele
Uus lemmikloom sattus linnamaja vannituppa elama kurval põhjusel. Tema ema suri raskesse haigusse ning Maripuud pidasid liiga tülikaks hakata neli korda päevas maakodusse sõitma utekest söötma. "No mida ma sain peale hakata - tallest hakkas lihtsalt hale," ütleb Veiko. "Lambatall on nagu titt. Ta nõuab tohutut energiat, sest käib sul kogu aeg toast tuppa järel ning kui kaotab sinuga kontakti, pistab kohe kisama."
Vannitoas suures pappkastis elav Penno tekitas peale pererahva hämmeldust ka koduloomades. Kass Joorits on talle suhtes siiani ettevaatlik, koer Mõmmi aga sai sõrgade kõbinal ringi tormava kummalise loomaga kiiresti sõbraks. Pere toidab Pennot lutipudelist neli korda päevas. Uteke lutsutab korraga kõhtu 200 grammi spetsiaalsest piimapulbrist segatud sooja (39-40kraadist) emapiimaasendajat. Piima vajab talleke ligi neli kuud, kuid juba nädala vanusena tahab ta ka heina ja vilja mekkida.

Proovikaevamised tõid päevavalgele 18. sajandi müüri
Vabaduse väljakult Jaani kiriku eest leiti kunagise muldkindlustuse tugimüür.
Eile alustati proovikaevamistega Vabaduse väljakul Jaani kiriku ees, kust arheoloogid leidsid 18. sajandil rootsiaegsete bastionide täiendavaks kaitseks rajatud muldkindlustuse tugimüüril.
Veidi enne keskpäeva sattus kopp Vabaduse väljaku autoparklas ettevaatlikult liivasegust täitepinnast välja tõstes paekivist laotud müürile, mille olemasolust teati seni vaid sajandivanuste kaartide põhjal.
"Tegu on 18. sajandi teisel poolel Tsaari-Venemaa ajal seniste bastionide vahelise kurtiinmüüri paremaks kaitseks rajatud tenaili ehk täiendava muldkindlustuse tugimüüriga," rääkis Agu EMS OÜ arheoloog Villu Kadakas.
Kuna rootslased jõudsid 17. sajandi lõpuks valmis ehitada vaid kolm uuetüübilist bastionit, jätkati peale Põhjasõda Vene tsaari Peeter I käsul linna kindlustustöödega. "Koos tenaili rajamisega kaevati ka uus ligi paarikümne meetri laiune vallikraav, mille peale pea sadakond aastat hiljem Jaani kirik ehitati," ütles Kadakas. "Vallikraavi täitmiseks kasutati 19. sajandil tõenäoliselt endise kindlustuse muldkeha ülaosa ning müüri tehti madalamaks vaid nii palju kui hädavajalik."

Loode-Eesti rannikule sünnib uus looduskaitseala
2010. aastal loodav kaitseala kohalikele lisapiiranguid kaasa ei too.
Looduskaitsekeskus plaanib rahvusvahelise projekti käigus luua Haapsalu lahte ja Osmussaare ümbruse merealale miljonite veelindude rändetee kaitseks ülemaailmse tähtsusega Ramsari looduskaitseala.
Kolme maailmajagu puudutava projekti "Wins over Wetlands" Eesti-poolse koordinaatori, looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni töötaja Marko Valkeri sõnul moodustakse kokku üksteist rahvusvahelise tähtsusega märgala ehk nn Ramsari ala.
"Nendest kuus jäävad Aafrikasse, kaks Aasiasse ja kolm Euroopasse. Neist on omakorda üheks valitud meie Haapsalu lahest kuni Keibu laheni ulatuv mereala," rääkis Valker. "Pärast põhjalikke uuringuid peaks see Ramsari alaks saama aastal 2010."

Eesti õpilaste e-projekt võitis Pariisis auhinna
Türi gümnaasiumi, Järva-Jaani gümnaasiumi, Albu põhikooli ja Roosna-Alliku põhikooli ühis- projekt "Tehnoloogia õpilase kaaslasena" võitis Pariisis Euroopa uuendusmeelsete õpetajate foorumil innovatsiooni ja kogukonna kategoorias kolmanda koha.
Nelja kooli õpilased ja õpetajad korraldasid veebipõhise küsimustiku abil uuringu, mille tulemused andsid infot selle kohta, kui palju ja millisel eesmärgil õpilased tehnoloogiat kasutavad. Selgus, et õpilastel on e-õppeks olemas kõik vajalikud oskused, vajaka jääb aga tehnilisest baasist. Üllatuslikult leiti, et lapsed kasutavad usinasti ka mobiiltelefone, et internetis surfata. "Koolide õpilased ja õpetajad tegid omavahel palju koostööd," tõi projektijuht, Türi gümnaasiumi õpetaja Laine Aluoja välja projekti tugevuse.

Neljapäeval televisioonis "Kahvli" saates esinenud narkomaan tapeti
"Kahvli" saates neljapäeval oma elust ja saatusest rääkinud narkomaan Roman Kalinin (30) tapeti reedel Jõhvis.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et esmase info kohaselt tuvastasid kiirabi ja politsei mehel südamehaava. Spekuleeritakse, et mõrv võis olla seotud Romani eilse esinemisega TV3 saates "Kahvel". Saatejuht Hannes Võrno loodab siiski, et mehe saates esinemise ja mõrva vahel seost ei ole.
"Roman ei nimetanud ühtegi kuupäeva, kellaaega ega nime," ütles Võrno TV3 "Seitsmestes uudistes". Roman oli nelja- päeval kutsutud "Kahvli" saatesse noortele hoiatavaks näiteks, kuidas kanepisuitsetamisest alguse saanud narkomaania võib välja viia süstimiseni. Noormees oli HIV-positiivne, istunud vangis ning viimasel ajal elanud Narvas taastushaiglas.

Euroopa haridusvolinik: panustage inimestesse! 
Eestit külastanud Euroopa Komisjoni voliniku Ján Figeli sõnul võib Eesti saada tõeliseks suurriigiks, kui investeerib rohkem oma inimestesse.
Lissaboni strateegia, mille eesmärk on Euroopa Liidu majanduskasvu tagamine, üheks peamiseks osaks on teadusesse ja haridusse investeerimine. Olete riikide panustega rahul?
Kuulus eesmärk on tõsta teadus-investeeringud aastaks 2010 kolme protsendini SKP-st. Eelmisel aastal lõime Euroopa Liidus kaks miljonit uut töökohta. Majanduskasv oli 2,7 protsenti, Eestis ja Slovakkias palju suurem, ligi kümne protsenti. Ma arvan, et uued riigid on väga dünaamilised ja aitavad palju kaasa.
Aga Euroopat USA-ga võrreldes?
Me ei ole USA, oleme 27 riigi ühendus. Me ei taha Euroopat ameerikastada. Aga globaalses maailmas tuleb meil liidu sees teha koostööd, et muuta Euroopat mõjuvõimsamaks. Euroopa on ülikoolide häll - Tartu ülikool on peaaegu sama vana kui USA. Maailma vanimad ülikoolid on Euroopas, aga parimad ülikoolid mitte. Me ei saa üksnes viidata ajaloo aule ja uhkusele, vaid peame kaasajastuma ja astuma jälle innovatsiooni ja teadmiste esiliigasse. USA-s investeeritakse kõrgharidusse ühe õpilase kohta aastas 10 000 eurot rohkem kui Euroopas. Sellepärast ei püsi parimad ajud Tallinnas, vaid nad lähevad ära, tihti just USA-sse.

Tartu ülikooli rektoriks pürib praeguse seisuga kolm kandidaati
Kuigi Tartu ülikooli rektori kandidaatide ülesseadmiseks on aega 7. maini, oli eilseks märkimisväärne osa Tartu ülikooli instituutidest ja teaduskondadest oma valiku teinud ning valimiskomisjonile esitanud kas rakendusgeoloogia professorit Volli Kalmu, praktilise filosoofia professorit Margit Sutropit või Eesti maaülikooli rektorit Alar Karist toetavad otsused.
Ajaliselt kõige varem esitati 31. mail toimuvateks ülikooli rektori valimisteks Volli Kalmu kandidatuur. Kalm kandideeris rektoriks ka jaanuaris ja pääses toona koos Ene Ergmaga teise valimisvooru, kuid langes liisuheitmisega konkurentsist välja.
Eile selgitas Kalm, et ootab algavast kandidaatide debatist väga palju. Praegu on paljud eelmiste rektorivalimiste eel toimunud debattides tõstatatud probleemidest Kalmu sõnul töös.

Pihli jõuline reformikava pälvis partnerite äraootava heakskiidu
Pihl ühendaks näiteks politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti.
Viimasel hetkel ministritoolile hüpanud Jüri Pihli eile esitatud kava ühendada kolm allasutust ning korraldada põhjalik inventuur keskkriminaalpolitseis ja kaitsepolitseis ning siseministeeriumi kinnisvara asjus ei tekkinud tühjalt kohalt - kolleegid näevad selles pikaajalise töö tulemust.
Oma ametiaja esimese nädala lõpuks käis siseminister Pihl välja kolm reformikava. Suurim reform ootab ees piirivalve-, kodakondsus- ja migratsiooni- ning politseiametit, mida Pihl soovib panna kokku üheks politseiasutuseks. Uue üksuse nimi võiks ministri sõnul olla lihtsalt politsei.
"Ideest on räägitud eri kohtades, ka siseministeeriumis, kuid ma ei osanud arvata, et sellele ideele on siseministeeriumis nii palju toetajaid," põhjendas ta tulikiiret ühendamise kavaga väljatulekut. "Muudatuste ees-märk on süsteemi tugevdada ning suurendada kodanike turvatunnet, sest politseinike arv üldiselt suureneb," ütles Pihl.

Türgis hukkus liiklusõnnetuses üle 30 lapse
Algkooliõpilasi sõidutanud koolibuss põrkas täna Türgi keskosas kokku
Vigastatuid oli üle 20, vahendasid Seitsmesed Uudised.

Moskva kesklinnas toimus meeleavaldus
Päevaleht Online'i lugejatel on võimalus Päevalehe Moskva korrespondendi Jaanus Piirsalu blogi kaudu hoida end kursis täna Moskvas toimunud meeleavaldustega.
Üsna absurdselt jõuline tegevus OMONi poolt, mitte väga rahvarohke, aga see-eest väga kirglik - need oleksid ehk Moskva tänaste Putini-vastaste meeleavalduste märksõnad.
Ma üritan kirjeldada tänast nö "Mittenõustujate marssi" kronoloogilises järjekorras. Kes tahab korralikku ajakirjanduslikku teksti, peab ootama esmaspäevase Päewaleheni.
Miiting pidi Puškini väljakul algama kell 12. Kui ma kuskil kella 10.30 paiku Puškini poole minema hakkasin, siis oli juba alates Triumfalnaja väljakust valvasid Tverskajal OMON-lased. See on umbes kilomeeter enne Puškini väljakut juba.
Edasi loe siit.

Moskva miilits vahistas Garri Kasparovi
Venemaa pealinnas toimunud massiliste aktsioonide ajal peeti kinni ühendatud kodanikufrondi juht Garri Kasparov ning noorteliikumiste Jabloko ning Da liidrid Ilja Jašin ja Maria Gaidar.
"Nad peeti tõesti kinni," vahendas RIA Novosti allikat õiguskaitseorganites.
Ta lisas, et põhjuseks oli õhutustöö Omoni rünnakuks ja ümberpiiramisest läbimurdmiseks.

William läks kallimast lahku
Briti prints William läks lahku oma kauaaegsest kallimast Kate Middletonist.
Paar on olnud meedia surve all juba ajast, mil nad kohtusid ülikoolis 2001. aastal, kirjutab BBC.
Kuningakoda pole lahkuminekut veel kommenteerinud. Viimastel kuudel spekuleeriti hoopis paari võimaliku kihlumise üle.

Sea ja käo liit pistab täna Moskvas OMON-iga rinda
Venemaal võitlevad kaks maailmavaatelt kardinaalselt erinevat meest - natsionaalbolševik Eduard Limonov ja ekspeaminister Mihhail Kasjanov - käsikäes Putini vastu.
Täna korraldavad ootamatud liitlased koos male endise maailmameistri Garri Kasparoviga Moskva kesklinnas "Mittenõustujate marsi". President Vladimir Putini juhitud režiimi muutmise eest, nagu nad ise ütlevad.
Eduard Limonov juhib Venemaa natsionaalbolševikke, kes on loopinud musta värviga Eesti saatkonda Moskvas, lubanud hakata eestlastel küüditajate vangipaneku eest kõrvu ära lõikama ning teatanud, et Balti riigid on põlised Vene alad, mis tuleb tagasi võtta. Limonovit on peetud Venemaa kõige ultravasakpoolsemaks poliitikuks.
Mihhail Kasjanov oli Venemaa peaminister neli aastat, kuni 2004. aasta veebruarini. Putin vallandas Kasjanovi, kuna ta kritiseeris oligarh Mihhail Hodorkovski vahistamist. Lääne ajakirjandus peab meest paremliberaalse maailmavaate üheks peamiseks kandjaks Venemaal, ning ta tahab kandideerida kaVenemaa uueks presidendiks.

Neljas marss toimub keelust hoolimata
Esimene Putini-vastane "Mittenõustujate marss" leidis aset Moskva kesklinnas eelmise aasta detsembri keskel, kokku on neid seni toimunud kolm.
Esimesel marsil osales paar-kolm tuhat inimest ning see möödus rahumeelselt. Miitingut turvas umbes 8000 miilitsat ja miilitsa eriüksuse OMON võitlejat.
Teine marss korraldati Peterburis 3. märtsil ning see oli senistest suurim ja leidis ka kõige rohkem vastukaja. Kuigi linnavõimud keelasid miitingu, kogunes umbes 5000 inimest. Miilits ja OMON ajasid jõuga ürituse laiali, kasutades kumminuiasid ning muid erivahendeid.
Kolmas marss pidi toimuma 24. märtsil Nižni Novgorodis. Võimud ei andnud ka selleks luba, kuid Teine Venemaa kavatses ikkagi marsi korraldada. Üritus küll ei õnnestunud, kuna miilits vahistas juba eelmisel päeval enamiku marsile sõitnutest ning

Riigipöördeähvardus tõi Berezovskile kaela järjekordse uurimise
Venemaa peaprokuröri Juri Tšaika korraldusel algatati eile uus kriminaalasi oligarh Boriss Berezovski vastu, kes kinnitas Briti ajalehele Guardian antud intervjuus, et toetab Venemaal valitseva režiimi relvade jõul kukutamist.
Berezovski väitis, et rahastab Moskvas jõude, kes tegelevad riigipöörde ettevalmistamisega, kuna president Vladimir Putini ajal on riigis demokraatlik võimuvahetus võimatuks muudetud.
Venemaal hakati juba varem uurima Prantsuse meedias ilmunud sarnaseid Berezovski sõnavõtte. Vene välisminister Sergei Lavrov kutsus Briti võime ka 2001. aastal Venemaalt pagenud oligarhilt poliitilise põgeniku staatust ära võtma.
Mees ise oma väljaütlemiste tagajärgi ei karda, hoolimata sellest, et mullu hoiatas tollane Briti välisminister Jack Straw Berezovskit põgeniku õiguste kaotamise eest pärast Moskva raadio eetris avaldatud soovi kõrvaldada Putini režiim võimult jõuga.

Pirita taastab teletorni ausamba
Tallinna Pirita linnaosavalitsus taastab rüüstamise ohvriks langenud teletorni kaitsjate monumendi lähinädalate jooksul ning kavatseb taastamiskulud sisse nõuda mälestusmärgilt kujud lahti kangutanud noormehelt. Pirita linnaosavanem Enno Tamm ütles, et hinnanguliselt läheb monumendi taastamine maksma umbes 25 000 krooni.
Turvafirma Falck patrullekipaaž pidas kolmapäeva hilisõhtul Pirital teletorni juures kinni noormehe, kes kangutas teletorni kaitsjate monumendilt pronkskujukesi lahti. Noormees oli monumendi küljest lahti kangutanud kaheksa kujukest.

Juba kolmandat korda vajas hüljes aprillikuus päästeametnike abikätt
Viimase paari päeva jooksul on Põhja-Eesti päästekeskuse ametnikud pidanud abistama koduloomi, päästjate abi vajavad tihti ka hülged.
Päästekeskuse pressiesindaja sõnul helistati neljapäeval kella poole üheksa paiku hommikul, et Sadama tn 25 on hüljes kivide vahel kinni. Kell 8.51 ajal sai hüljes vabaks ja ujus minema, kuid tegemist on juba kolmanda hülgega, kes on selle kuu jooksul päästjate abi vajanud.
Samas pole abivajajad ainult hülged - neljapäeval kella ühe paiku päeval sõitsid päästjad Viimsi valda Luhametsa teele, kus üks kass ei osanud puu otsast alla tulla. Kella nelja paiku pärastlõunal avastas keegi, et Akadeemia tee 56 juures on vana Nissani kapoti alla kinni jäänud koer. Päästjad muukisid kapoti lahti ja päästsid kutsu välja. Kohale kutsutud politsei jäi juhtumi asjaolusid uurima.

Soomlased dikteerivad Saaremaal hindu üha vähem
Kui veel mõned aastad tagasi lõid soomlased Saaremaal üles kinnisvarahindu ja olid spaade põhikliendid, siis praeguseks on siseturismi ja -tarbimise kasv andnud hinnadikteerimise ohjad eestlastele tagasi.
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Saare- ja Läänemaa osakonna juhataja Priit Kuusk lausus, et soomlaste mõju Saaremaa kinnisvaraturule kahaneb pidevalt, kirjutab Meie Maa.
"Põhiliselt ostsid soomlased aastal 2001, seejärel on nende osakaal ostjate hulgas oluliselt langenud," osutas Priit Kuusk. "Kuna sel ajal oli eestlaste elatustase võrreldes soomlastega suhteliselt madal, oli neil võimalus kinnisvara eest tunduvalt kõrgemat hinda maksta kui eestlastel."
Viimaste aastate majanduskasv on lükanud Saaremaa kinnisvaraturul soomlased tagaplaanile ja jõuliselt on esile tõusnud sisenõudlus. Välismaalastest kinnisvaraostjate osakaal väheneb samas üha.

Hardo Pajula: Tütarde dilemma
Möödunud aastal kasvas Eesti sisenõudlus 15 protsenti ning seda kogutoodangu 11-protsendilise kasvu juures. Sisenõudluse kaks tähtsamat osist - eratarbimis- ja investeerimiskulutused - viivad meid aga otsemaid tänaste majandusnähtuste juurteni, s.o laenuturule.
Erasektorile antud laenude jääk kasvas möödunud aastal umbes 60 protsenti (olgu siinkohal võrdluseks meelde tuletatud, et veel 1999. aastal oli kasvutempo negatiivne). Seetõttu võib ütelda, et Eesti majanduse käekäigu määrab lähitulevikus ära laenuturul toimuv. Muutused laenuturul on kindlasti kogu majanduse eelseisva kohanemisfaasi tarvilikuks, ja tõenäoliselt ka piisavaks tingimuseks.
Praegu võib väita, et kohanemine on möödapääsmatu ja ilmselt ka juba alanud. Selle hinnangu kasuks räägib eelkõige asjaolu, et viimastel kuudel on Baltikum olnud jätkuvalt rahvusvahelise majanduspressi ja finantsringkondade huviorbiidis ja edasilükkuvad muutused saavad eelmainitud kriitiliste seisukohavõttude arvu ainult suurendada. Sama väite kasuks räägib ka Baltikumis kõige suuremaid laenuportfelle omavate Swedbanki ja SEB tuntav ning järjest suurenev mure siinsete arengute pärast.

Homme selgitatakse Eesti võrkpallimeister
Homme mängitakse Eesti võrkpalli meistrivõistluste kolmas finaalmäng
Juhul kui Selver homme võidab, on tänavuse aasta meistritiitel Tallinnas, teatavad Seitsmesed uudised.

Eesti võrkpallikoondis kaotas napilt Austriale
Täna Austrias Kremsis peetud noorte Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri mängus alistus Eesti poistekoondis napilt 2: 3 Austriale ning mängib homme 11.-12. kohale.
Eestlaste vastaseks viimases mängus on lõunanaabrid lätlased, kes täna kaotasid samuti viiegeimilises mängus Türgile, teatas Eesti võrkpalli liit.
Eestlased alustasid kohtumist hästi - avageimis juhiti 16: 10. Kuigi geimi lõpus lasti austerlased järele, kuulus tasavägine geim siiski 27: 25 eestlastele. Teises geimis mängis Austria aga märgatavalt teravamalt ning võttis võidu numbritega 25: 19. Kolmas geim kuulus jälle 25: 20 eestlastele, punkt-punkti heitluses kulgenud neljas aga Austria meeskonnale. Otsustavas geimis lagunes eestlaste mäng eduseisult 7: 5. Kohtumise lõppu valitses kindlalt Austria, kes 15: 10 geimivõiduga pääses heitlema kohtadele 9.-10.

Massa võitis kolmanda etapi kvalifikatsioonisõidu
F1-hooaja kolmanda etapi kvalifikatsioonivõit läks jällegi Ferrari meeskonnale.
Austraalias startis esimeselt positsioonilt soomlane Kimi Räikkönen, Malaisias sõitis kiireima ringi välja brasiillane Felipe Massa. Tänases Bahreini GP kvalifikatsioonis sai 34-kraadises kuumuses parima aja kirja jällegi Massa, kes näitas aega 1.32, 652. Teise stardipositsiooni hõivas McLareni meeskonda kuuluv britist uustulnuk Lewis Hamilton, kes jäi Massast maha 0,283 sekundit ning teenis välja oma esimese esirea stardikoha.
Ka teisest reast stardivad Ferrari ning McLareni vormelid - kvalifikatsioonis sai kolmanda koha Räikkönen ning neljandasse ruutu platseerus valitsev maailmameister hispaanlane Fernando Alonso. Soomlane jäi tiimikaaslasest maha 0,479 sekundit ja Alonso kaotus Massale oli 0,540 sekundit.

Erki Nool sai Euroopa kergejõustikuliidu komitee liikmeks
Erki Nool valiti Cannes'is toimunud Euroopa kergejõustikuliidu (EAA) 20. kongressil arengukomitee liikmeks.
Komiteesse kuulub 12 liiget, tänavusel kongressil vahetus neli liiget, ühe neist asendas just 2000. aasta Sydney olümpiamängude kümnevõistluse kuldmedali võitja Nool, teatab etvsport.ee.

Hamilton lõi kuue tuhandikuga Räikköneni
Autosport
Kui eile Sakhiri ringrajal keegi alla 1.32 aega ei näidanud, siis laupäeva hommikul sai mustanahaline Hamilton kirja 1.32, 543 ja soomlane 1.32, 549.
Kahele kiiremale järgnesid kaks BMW-d - Nick Heidfeld kaotas nobedaimale 0,109 ja Robert Kubica 0,212 sekundiga. Kahel esimesel sektoril konkurentidest kiireim olnud Felipe Massa (Ferrari) oli kuues (+0,407) ja MM-võistluste üldliider Fernando Alonso (McLaren) seitsmes (+0,692), kirjutab sportnet.ee.

Asmer stardib Suzukas võistlejaterivi keskelt
Marko Asmer stardib Jaapani vormel-3 meistrivõistluste kolmandale etapile seitsmendalt ja neljandale kuuendalt kohalt.
Nädalavahetusel Suzukas toimuvate jõuproovide kvalifikatsioonides jäi esmaspäeval Briti F3 sarja liidriks tõusnud eestlane oma ThreeBondi sõiduvahendiga kiirematele ringil alla enam kui sekundiga.
Kolmanda etapi kvalifikatsioonis oli parim eelmise võidusõidu võitja Kazuya Oshima. Eestlase meeskonnakaaslane Hironobu Yasuda näitas viiendat (+1,509) ja Asmer seitsmendat aega (+1,721).
Neljanda etapi stardijärjekorra määramisel suutis brasiillane Roberto Streit Oshimat kümnendikuga lüüa. Asmer oli üle poole sekundi kiirem kui eelmisel ajasõidul ja parimast 1,2 sekundit nõrgem tulemus andis talle kuuenda stardipaiga. Seekord õnnestus Yasuda kahe sajandikuga selja taha jätta.

Urmo Aava roolib suures rallis Mitsubishit
Eesti lootustandvaim rallisõitja Aava lööb MM-i WRC-sarjas
Pärast mitmekuulisi otsinguid tiimi leidmiseks WRC-sarjas võistlemiseks säras Urmo Aava eilsel pressikonverentsil nagu päike. Mitsubishi Motorspordiga sõlmitud leping annab tema käsutusse autoralli MM-i neljaks etapiks WRC-auto Mitsubishi Lanceri.
"Iga rallisõitja unistus on sõita WRC-autoga mõnel MM-etapil, kuid see õnn langeb osaks vähestele," ütles Aava. "Mulle ja Kuldarile (Aava kaardilugeja Kuldar Sikk - toim) on tähtsaim see, et esimesest hetkest alates tundsin ennast selle auto roolis väga hästi. Enese kindlalt tundmine aitab kiiremini areneda."
Aava sõnul ei sea nad WRC-sarja neljaks etapiks utoopilisi eesmärke. "Me ei loo endale illusioone - loodame, et sõidame kõik etapid lõpuni. Kui kaheksa parema hulka mahume, oleks väga hästi. 2008. aastal tahaksime osaleda juba kaheteistkümnel etapil."

Nybiti noored sundisid Pirita taganema
Dalkia/Nybit alistas meistriliiga play-off'i avamängus TTP Pirita 74: 64.
Pirita meeskonnas hiilgas küll 22 punkti toonud Jevgeni Beloussov, kuid Dalkia/Nybiti korvpallurite koostöö ja võitlusvaim kaalusid veerandfinaali avakohtumises ühe mehe soolonumbrid üles.
"Üks mees võib ju visata kas või kõik 60 punkti, aga kui vastased viskavad 61, võidavad nemad," ütles Dalkia/Nybiti abitreener Üllar Kerde. "Viimasel veerandil saime Beloussovi jälle kinni, meie noored võitlesid kõvasti ja nende tahtmine oli suur."
Beloussovi soolomäng
Nybiti liider Gert Dorbek panustas 16 punkti ja kaheksa lauapalli. Viimasel veerandil tegutses tulemuslikult 18-aastane Sten-Timmu Sokk, kes kogus 10 punkti.

Ekstreemsportlaste meka Sotši pürgib 2014 olümpialinnaks
Buldooser ja dollarihunnikud võivad muuta närvikõdiotsijate meelispaiga Sotši 2014. aastaks maailma talispordikeskuseks, leiab endine laskesuusataja Even Tudeberg.
Käisite hiljuti Sotšis, kus Venemaa tahab korraldada 2014. aasta taliolümpiamänge. Mida te kuurortlinnas nägite?
Sotšis olid vanasti ettevõtetel puhkekodud ja sanatooriumid, enam neid pole. Viimase 10-15 aastaga on tekkinud Venemaal olukord: venelane teenib raske vaevaga raha, lööb selle välisreisidel mängleva kergusega laiaks ja puhkab maailma eri kuurortides. Vene poliitikud on võtnud pähe, et Sotšist tuleb teha keskus, kuhu Venemaa rahvas tahab tulla raha kulutama. Seetõttu on otsustatud sinna investeerida kolossaalseid summasid.
Riik panustab 12 miljardit dollarit. Ka suur hulk oligarhe on lubanud väga suuri summasid investeerida. Sinna tahetakse rajada võimas talispordikeskus, kuhu venelane tuleks puhkama. See ongi olümpia korraldamise ajend, suur strateegiline jõujoon.

Täna saab SEB Eesti Ühispangast kodulaenu lepingutasuta
Täna kella 11.00-15.00 toimub SEB Eesti Ühispanga peamajas Tornimäe 2 ja Tartu Kaubamaja teisel korrusel Uue Kodu Päev.
Tutvuda saab uute elamuprojektidega, uudiste ja targa nõuga on kohal kinnisvarabürood ja -arendajad ja SEB Eesti Ühispanga laenunõustajad. Tallinnas on Uue Kodu Päeval võimalik tutvuda 181 ja Tartus 50 kinnisvaraprojektiga.
"SEB Eesti Ühispanga Uue Kodu Päev on väga hea võimalus klientidele, kes plaanivad lähitulevikus endale uue kodu leida. Sellel üritusel saab väga mugavalt ja lihtsalt ülevaate kõigist headest elamukinnisvara pakkumistest ja seda kõike ühest kohast.
Lisaks headele pakkumistele on võimalik koheselt läbi viia ka laenunõustamine SEB Eesti Ühispanga professionaalsete laenunõustajate juures. Üritusele sissepääs on kõigile täiesti tasuta ja lisaks saab laupäeval Kodulaenu lepinguid sõlmida ilma lepingutasuta," kutsus üritusele SEB Eesti Ühispanga jaepangandusdivisjoni juht Riho Unt.

Peeter Volkonski naljad
Kalamees tuleb mööda muuli, käes kaks püütud merivähki, ja kohtub kalakaitseinspektoriga, kes küsib talt püügiluba.
"Aga ma ei püüdnud neid," vastab kalamees, "need on mu lemmikloomad. Ma käin iga päev mere ääres, vilistan, vähid hüppavad kaldale, ma jalutan nendega kuni õhtuni ja lasen siis merre tagasi."
Inspektor ei usu teda ja korrutab ikka, et ilma loata püüda ei tohi.
"Kui te mind ei usu, eks vaadake siis ise," ütleb kalamees ja viskab vähid merre.
"Ja nüüd vilistage ja näidake, kuidas need merivähid veest välja hüppavad," nõuab inspektor.
Kalamees teeb imestunud näo: "Mis vähkidest te räägite?"

New Yorgis käidud.  Ilus on metsas elada
27. märtsil, rahvusvahelisel teatripäeval, läksimegi Ameerikasse. Uku Uusberg ja Robert Annus teatrikoolist, Veiko Tubin ja Alo Kõrve Tallinna Linnateatrist. Reisimuljed pani kirja Uku Uusberg.
Kõla poolest juba põnev retk. Eestist Ameerikasse New Yorki Manhattani saarekesele kesk pilvelõhkujaid, kus elanikke on 1,6 miljonit. Nagu Eestis kokku. Sai minna filmi sisse. Juba reisile eelnenu sünnitas ootusi.
Viisa. Seda on vaja, et sinna maale saada. Me saime. Aga... üks meist oli saanud pooleaastase viisa, kaks aastase viisa ja Veiko Tubin kümneaastase viisa. Huvitav. See tekitas meis laias laastus... huvi. Meis, kes me polnud Veiko. Ja Veikos tegelikult ka.
Milline riik see siis on, see USA? Me lähme kõik ühise eesmärgi nimel, et esineda New Yorgi ja Baltimore'i Eesti majas rahvusliku kavaga, kuid juba enne on Riik meid eristanud. Usaldus on pälvitud erinevalt, puhtalt kaheminutilise, täiesti pealiskaudse ja kohati totra viisakusvestluse põhjal. Selle järgi otsustatakse, kas lasta Riiki avastama või on olemas mingid salaasjad kuskil keset meid endid, keset meie ajalugu, mis loeb...

Sydney ooperimaja alla kaevatakse uus korrus
Maailmakuulsa Sydney ooperimaja arhitekt taanlane Joern Utzon teatas plaanist ehitada maja ooperiteatri poolele juurde üks korrus. Korrus ehitatakse aga allapoole. Saali põrandat langetatakse neli meetrit praeguste kontoriruumide arvelt ning selle alla, Sydney sadama liivakivisse, kaevatakse lisakorrus.
Kuna hoone ehitus 1966. aastal Utzoni käest rahapuudusel ära võeti ja sellele koostati väiksem eelarve, on algselt kontserdimajja planeeritud, kuid siis teatri poolele tõstetud ooperilavad aastaid halva ruumilahenduse ja akustika käes vaevelnud. Lavataguse ruumi vähesus raskendab lavalt tulevate baleriinide liikumist ning mõned orkestriliikmed istuvad lausa 12 meetri kaugusel lava all. Vähese ruumi tõttu ei saa ka heli kajada, muutes niimoodi akustika ooperimajale sobimatuks. Joern Utzoni poja Jani sõnul on nad ooperimaja üle vaadanud ja leidnud, et plaan rajada korrus praeguse vundamendi alla on teostatav.

Dieedipidamine tõstab enamikul inimestel kehakaalu
USA California ülikooli uurimus sedastas 31 mitmeaastast uurimust kokku võttes, et inimesed kaotavad dieeti pidades esimese poole aastaga keskmiselt viis kuni kümme protsenti kaalust, kuid järgmise nelja-viie aasta jooksul võtab kaks kolmandikku juurde rohkem kilosid, kui dieediga õnnestus kaotada.
Uurimuse juht, ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Traci Mann sõnas, et enamiku dieeti pidanud inimeste tervisele olnuks parem, kui nad poleks hakanudki dieeti pidama - kaal püsinuks laias laastus sama, aga keha poleks pidanud kaalu langetamist ja tagasi kogumist kannatama. Korduvat kehakaalu kõikumist seostatakse näiteks suurenenud südamehaiguste riskiga.
Mann lisas, et paljud dieediprogrammid esitavad klientide võitmiseks puudulikke andmeid, sest kõigi osalenute kaalumuutuste pikaajaline jälgimine näitaks, et dieet pole nii tõhus, kui reklaamitud. Nagu arstid enamasti, soovitab temagi dieedipidamise asemel süüa alati mõõdukalt ja olla füüsiliselt aktiivne.

Poola ja Venemaa sõnelevad natsiohvrite arvu üle
Poola Auschwitzi koonduslaagri muuseum lükkas edasi uue väljapaneku avamise, sest poolakad pole jõudnud venelastega kokkuleppele, kui palju Nõukogude Liidu kodanikke sakslaste koonduslaagris hukkus.
Natsid tapsid 1940-1945 Auschwitz-Birkenaus kokku umbes 1,5 miljonit inimest, kelle seas oli ka sõjavange Nõukogude Liidust. Muuseumi juhtkonna arvates on nende arv (ligi miljon) venelaste koostatud väljapanekus liialdatud, sest Nõukogude Liidu kodanikeks on teiste hulgas loetud ka idapoolakad, baltlased ja rumeenlased (alad, mille Molotovi-Ribbentropi pakt jagas venelastele, ja mis jäid pärast sõda Nõukogude Liidu valitseda). Poolakate arvates tähistab venelaste väljakäidud sõjaohvrite arvuga nõustumine ühtlasi ka MRP heakskiitmist.

Kliima soojeneb ka Marsil
USA kosmoseagentuuri NASA teadlased arvavad, et on lahendanud mõistatuse, miks on Marsil viimastel aastakümnetel nähtud dramaatilist kliima soojenemist.
Viimase kolmekümne aasta jooksul on Marss soojenenud 0,65 °C. Selgus, et Marsi kliimamuutuse põhjuseks on tuul ja tolm. Tuul kannab planeedi tumedamatelt aladelt tolmu ära ning tume pind hakkab rohkem päikesekiirgust neelama. Soojem maapind põhjustab tugevamaid tuuli, mis põhjustab omakorda veel suuremat tolmu lendumist ja kliima soojenemist. Kliimamudeli järgi tugevneb tuul ajapikku nii palju, et ühel hetkel tekib ülemarsiline tolmutorm, mis jagab tolmu uuesti planeedi pinnale laiali ja kogu tsükkel hakkab otsast peale.

Indias anti välja 0-ruupiane
Indias Chennai linnas tegutsev korruptsiooni vastu võitlev mittetulundusühing Viies Sammas trükkis 25 000 Mahatma Gandhi pildiga 50-ruupiase rahatähe koopiat, nimiväärtusega 0 ruupiat, mis on mõeldud altkäemaksude maksmiseks.
Altkäemaksu ootav ametnik küsib, kas Mahatma Gandhi naeratab talle, kirjutas inglise ajaleht The Times. Kuna inimesed ei söanda raha ulatamisest keelduda, tegigi Viies Sammas pangatähest koopia, millel seisab 50 asemel 0. Väikses kirjas on valerahale lisatud "Ma luban, et ei võta ega anna altkäemaksu.". Ühingu president Vijay Anand ütles, rahvas on 0-ruupiasi rahatähti juba kasutama hakanud ja see töötab. Et hoiduda valeraha trükkimise süüdistusest, tegi Viies Sammas 0-raha ühepoolsena. Teisel pool on ühingu tegevuse tutvustus.

Rohkem rokki ja rolli! 
Kui üldiselt tundub aeg imeruttu mööduvat, siis Kolumbus Kris on üks neist bändidest, kes on justkui kogu aeg olemas olnud. Sel nädalal (alles!) kahekümnendat juubelit tähistav orkester ei ummista ehk pidevalt kõigi kommertsraadiojaamade eetrit, ent vaevalt leidub end muusikast natukenegi huvituvaks pidavat inimest, kes Aivar Oja bluusroki nelikust kas või midagi kuulnud poleks.
Kolumbus Kris on nende aastate jooksul elanud kahte elu. Üks neist on puhtalt muusikaline ja sellega kaasneva elustiili keskne. Teine vastandub ootamatult sellesama muusika esi-
isadele, on tavatult ideoloogiline ja räige. Et sünnipäevalapsest on kohane ja kombekas vaid kenasti rääkida, unustagem see poliitiline pool. Ja rääkigemgi ainult muusikalisest.

Tekno on muutunud kunstist klubimuusikaks
Kölnis, Saksamaa elektroonilise muusika kunagises pealinnas, peavad tekno ja minimali plaadifirmat Traumschallplatten Jacqueline Klein ja Richard Riley Reinhold. Neid käis tööajal segamas Mari Peegel.
edule, sest sellist muusikat tehakse maailmas ikka väga palju. Olen kaasautorina välja andnud 12 plaati, mu esimene soolo-
plaat tuleb välja kuu aja pärast.

Nädala plaat
INDIROKK
Maxïmo Park
"Our Earthly Pleasures"
Hiljuti, pärast mu viimaste aastate ühe lemmikbändi Maxïmo Parki uue plaadi korduvat kuulamist, tabasin end plaadiriiuli ees mõttelt, et ma ei taha enam, et ülihead bändid debüüdile järgi teeksid. Järsku tundusid kõik ühe-hiti-imebändid hea asjana. Muidugi oli see hetkeline hullus ja selge emotsionaalne liialdus, kuid viimasel ajal on nn teised plaadid pettumusi valmistanud küll. Mitte et nad halvad oleks! Aga nad on tundunud kas muusikameeli erutanud debüüdi haleda varjuna või tarbetu katsetamisena kuskil sellele bändile mitteomasel tasandil. Aga ei saa ju ka öelda, et ärge, raisad, tehke nii häid debüütplaate! Muidu väga originaalse ja energilise muusikakeelega Maxïmo Parki uus plaat ei ole ka halb, kui lasta esimese albumi mõjudel lahtuda, on ta lausa väga hea. Lood on endiselt varasema britpopi hõnguga indipärlid, riimid vaimukad, n-ö ballaadid täiesti teisest klassist kui muud, aga kustkohast nad lubatud viis singlit välja võluvad, ma küll ei tea.

Tegelikult on kõiges süüdi Anton Hansen Tammsaare
"Kuidas?" küsib Tõnn Sarv, ja vastab: Väga lihtsalt. Kes kirjutas
Tegelikult oli ta juba varem igasuguseid romaane kirjutanud. "Tõde ja õigus" jt. Miskipärast oli tal selline kiiks, et oli vaja ikka talurahva elust rääkida. "Tõde ja õigus" oma esimeses osas just sellest räägibki. Seal on kaks taluperemeest, Andres ja Pearu, kes ajavad omi asju. Siis on veel naised ja lapsed jne. Teised taluperemehed on kuskil eemal, nemad ei puutu eriti asjasse. Mõni on rikkam, mõni on samasugune, noh, kelle asi see on, eks ole.
Aga "Põrgupõhja…" puhul läks asi teravaks. Idee oli ju tegelikult hea: panna maha üks tõeliselt satanistlik romaan eesti moodi. Et kuidas kurat ise kehastub maa peal inimeseks ja mis ta kõik ära teeb. Aga ei - selle asemel suubub jälle kõik samasse tuttavasse talupojaellu.

Klassikaline ahistamine või tavatu armastus? 
Linnateatri näidend "Kuidas ma õppisin sõitma" jutustab keskeakriisis mehe ja alaealise tüdruku keerukast suhtest. Publik seatakse ebamugava küsimuse ette: kas ahistamisest võib välja kasvada armastus? Vastust jälitab Kaarel Kressa.
3. aprillil peeti pärast etendust Taevalaval maha pedofiiliateemaline arutelu, mida juhtis Linnateatri avalike suhete juht Kristiina Garancis. Publiku ette paluti rääkima Tallinna ülikooli professor Aleksander Pulver, psühholoogilise kriisiabi nõustaja Kaie Palmet ja Tallinna laste turvakeskuse juhataja asetäitja Tiiu Peterson. Seega peaks lavastaja Ain Prosa seletama kolmele karmile psühholoogile, mida ta lavastusega öelda tahtis - aga Prosa ei saa tulla, teda asendab näitleja Allan Noormets, kes kehastab tavatu paari meespoolt.
Psühholoogidelt pole teatritrupil tegelikult midagi karta, kõik on ühel meelel, et lavastus oli väga hea.
Peterson viitab sissejuhatuseks, et sarnaselt peategelasele Tirtsule räägivad naised lapsepõlves kogetud ahistamisest üldjuhul alles keskealisena. Aastas jõuab turvakeskuse vaatevälja kaheksa kuni kümme kahtlast juhtumit, mis on paraku kõigest jäämäe veepealne osa.

JUSKE PILDIVEERG: Sots-art - Nõukogude Liit kuubis
Mis sots-art? Esimene reaktsioon oleks, et tegemist on kas sotsialistliku realismi või siis mingi sotsiaalse kunstiga. Või siis nagu härra Maurus arvas, et sotsioloogia on sama mis sotsialismus. Tõsi ta on - sots-art tekkis sotsialismi ajal, ja nagu on kirjutanud hoopis lääne kriitik Max Fray: "Sots-artiga on aeg-ajalt tegelenud peaaegu kõik "mitteametlikud" kunstnikud - nagu kõik NSV Liidu kodanikud räägivad aeg-ajalt anekdoote. See oli loomulik, peaaegu et füsioloogiline vajadus."
1972. aastal ilmus Moskvas sots-arti manifest, milles öeldakse, et "sots-art on sotsialistliku realismi taassünd avangardse kunsti põhimõtetel. Sots-art ei oma mingit pistmist ilu mõiste ja esteetiliste elamustega. Tähtis pole mitte pilt, vaid jutt temast, sots-art on eklektika ja ambivalentsuse avamine."

Ürgnaine esitab väljakutse ürgmehele
Klubis Papillon käivad teatriproovid. Leedust pärit kuulus teatrimees Kostas Smoriginas lavastab seal monotükki "Ürgnaine". Mängib noor näitlejanna Eva Püssa. Asjaosalistega rääkis Andres Laasik.
"Ürgnaine" on vastus Rob Beckeri ülipopulaarsele ühemehesõule "Ürgmees", mida Eestis on suure eduga esitanud Jan Uuspõld. Maailmakuulsates Eimuntas Nekrošiuse lavastustes ürgmeest mänginud Smoriginas on ka "Ürgnaise" taga.
Kui Beckeri "Ürgmees" Leetu jõudis, mängis Smoriginas seda menukalt poolteist aastat ja siis jättis järele. "Ma ei taha, et teatritöö läheks tuimaks rahategemiseks kätte," ütles ta. "Mulle meeldib midagi uut teha." See uus oligi "Ürgnaine" - tekst, mille Smoriginas tellis kirjamehelt Sigitas Parulskiselt. Ehk siis "Ürgmehe" parafraas, mis räägib samamoodi soorollidest, seksist ja võimust.
Parulskis on leedu teatris samuti tuntud mees. On kirjutanud mitu näitemängu. Lavastaja Oskaras Koršunovasele kirjutas Sigitas Parulskis dramatiseeringu Bulgakovi "Meistrist ja Margaritast" ja selle põhjal valmis kuulus lavastus, mis on kõvasti mööda maailma sõitnud ja leedu teatrile kuulsust toonud.

Näitlejad vahetavad koduteatrit
Kevadel vahetab töökohta mitu kultuuritegelast, tööalaselt liiguvad kõige enam teatriinimesed. Märtsi lõpus jõudis meediasse uudis, et Linnateatri näitlejad Liina Olmaru ja Indrek Sammul kolivad Viljandisse. Paar, keda seovad lisaks elukutsele ka abi-
elusidemed, tõi elukohavahetuse põhjuseks soovi liikuda rahulikumasse keskkonda ja pöörata suuremat tähelepanu laste kasvatamisele.
Ehkki lepingut pole siiani alla kirjutatud, ei oleks põrmugi üllatav, kui näitlejapaar leiaks uue töökoha Viljandi Ugala teatris. Käivad kõlakad, et Ugalast on omakorda Linnateatrisse tulemas näitleja Priit Võigemast, ent kindlate andmete saamiseks tuleb ära oodata teatrihooaja lõpp.

Kuidas kujud Kumus vahel katki lähevad? 
Kumu skulptuuriosakonna juhataja Juta Kivimäe teab seda lausa piinliku täpsusega, sest kõiki saale jälgivad Kumus videokaamerad ja asjade käik selgub üsna pea pärast kurba sündmust. Kurb on, et lapsed lõhuvad skulptuuri just tänu väikese inimese suurele huvile.
Ühes neljanda korruse näituseruumis põlvitav Lydia Laasi kipstüdruk õhupüssiga aastast 1952 kaotas ühel mullusel kevadpäeval suure osa oma püssist. Kui kolina peale kohale rutanud saalivalvur asja uurima asus, selgitas väikese poisi ema, et läks kujule kogemata käekotiga vastu. Videopilt näitas aga väikest poissi kärust välja hüppamas ja imekiirelt kipsist tüdruku juurde jooksmas. Püss meeldis talle nii meeletult, et põnn lausa haakis end püssitoru külge, ja nii pahandus juhtuski. Emal oli videot vaadates küll väga paha tunne, ent vale oli juba suust välja jõudnud.
Üks teine videolõik näitab noort isa väikese tüdrukuga Peeter Mudisti "Saaremaa panteoni" juures, millel asetsevad kipsist kummalised väikesed inimfiguurid. Ja kuigi figuurid on Panteonile kruvidega kinnitatud, õnnestus tüdrukul üks ikkagi lahti keerata ja maha pillata. Videopilt näitab isa tüdrukuga kiiresti trepist alla minemas...

Sagrada Familia katedraali ohustab kiirrong
Barcelona kuulsa katedraali Sagrada Familia vundamendi juurde tahetakse ehitada 12 meetri laiune kiirrongitunnel, mis oleks viimane ühenduslüli Hispaania kahe suurlinna Madridi ja Barcelona ülikiires rongiühenduses.
Viimased 22 aastat endiselt lõpetamata katedraali peaarhitekt olnud Jordi Bonet usub aga, et kaevamine ja rongiliiklusest tulenev vibratsioon võivad osutuda kuulsale katedraalile saatuslikuks. Liivasesse ja vesisesse pinnasesse tunneli ehitamine võib tema hinnangul tekitada üleujutuste tekke ohu ning vibratsioon võib lahti raputada 75 meetri kõrgusel turistide peade kohal rippuvaid detaile või tekitada hoonesse pragusid.
Valitsus ja Barcelona ametnikud aga kinnitavad, et uurimustulemuste kohaselt ei kujuta tunnel katedraalile ohtu.

Valitseja - kevade ja suve võrdpildina
Kadrioru lossi pidusaali pilkuköitev keskne plafoonmaal esitab sõja ja vallutuse allegoorilise võrdpildi, suurel maalil kujutatut toetavad neli väikest embleemilist maalingut, mis meenutavad valitsejale tulevikukohustusi. Embleeme tõlgendab Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Ivar-Kristjan Hein.
Embleemide mõistukõnet armastati 17.-18. sajandil ning tolle aja Euroopas levis hulgi eeskujuraamatuid, millele toetudes tegid eri maade kunstnikud losside lae- ja seinamaalinguid, triumfiväravate või ilutulestike kavandeid, raamatute vinjette jms. Kadrioru lossi väiksemate laemaalide puhul oletati kord ühte, kord teist päritoluallikat, kuid ükski neist ei vastanud täiel määral siin pakutule. Hiljuti aga õnnestus leida väljaanne, mis heidab valgust meie lossi maalingute päritolule ning avab selle kaudu täpsemalt ka nende kodeeritud tähenduse.
1662. aastal töötas Charles Le Brun Prantsuse kuningliku gobeläänimanufaktuuri verivärske juhina Päikesekuninga Louis XIV ülistuseks mõeldud gobeläänikavanditega. Ta otsustas kujutada aastaaegade tsüklit, mille kompositsiooni keskmes asusid mütoloogilised figuurid. Kavandeid raamis ornamentaalne äärisvööt. Iga kavandi äärise nurkades kujutati nelja embleemi.

Bagdad põleb - juba neli aastat
Noor iraaklanna, varjunimega Riverbend, kirjeldab aasta hakul kirjastuse Tammerraamat välja antud teoses "Bagdad põleb", kuidas mõjutab sõda tema elu. Raamatut luges Kaarel Kressa.
Mäletatavasti oli Ühendriikide Iraagi-kampaania väljaöeldud ajendiks Saddam Husseinilt massihävitusrelvade võtmine. Seda versiooni uskusid meeleldi ka Eesti poliitikud ning parempoolsed arvamusliidrid. Mihkel Mutt, kelle arvates laskis sõda tauninud Rein Raud end ameerikavastasusest pimestada, kirjutas invasiooni eel koguni, et teda oli veennud USA riigisekretär Colin Powelli poolt ÜRO Julgeolekunõukogule esitatud tõendite ehtsuses just see, et tõendid olid sedavõrd hädised. Ilmselt lasksid end pimestada ka julgeolekunõukogu liikmed, igal juhul tuli Ühendriikidel sõda alustada maailmaorganisatsiooni sanktsioonita.
Praeguseks on tagasi astunud nii sõda õigustama pidanud Powell kui ka operatsiooni peaarhitekt, kaitseminister Donald Rumsfeld. Kuna Saddami seotus al-Qaedaga leidis sama vähe tõestamist kui Iraagi massihävitusrelvade olemasolu, lülitusid sõja toetajad ümber uuele argumendile - sõja positiivseks tagajärjeks tuleb lugeda Iraagi demokratiseerimist, milles siiani esineb üksikuid puudusi. Just selle ülesande hindamisel on "Bagdad põleb" väärtuslik allikas, kuna pakub midagi, mis jääb taga-

Hilton pakub arvatavasti maailma kalleimat kiirsööki
Varakevadine Helsingi. Hotell Hilton Kalastajantorppa. Köögi Komando on kohal. Mnjaa - Hilton. Pange silmad kinni ja öelge vaikselt enda ette: Hilton… Mis silma ette tuleb?
Hea küll, ei tule päris punane vaip, jääkülm šampanja ja Hemingway, kes allkorrusel lobby-baari tühjaks joob, see tuleks nimega Ritz.
Aga piisavas koguses dekadentlikku glamuuri kindlasti. Et see on hotell, kuhu peaks sisenema lipsuga, pagasis kindlasti ka ülikonnakott.
Ja siis muidugi Paris. Sihvakas meelaste huultega blondiin, kes nimetab end elukutseliseks meelelahutusstaariks või kuidagi nii. Lehvib ja laiab mööda selle maailma metropole, teeb mõne filmi või laulukese, viimastel aegadel lehvitab paparatsode ees rinda - vaadake, ma käisin kirurgi juures. Oma sünnipäeval kuhjab lauale valge kuhjakese, nagu kurjad keeled räägivad. Sellepärast ei saa maale lastelaagrisse minna. Ärgu mingu jah, issi hotelle on niigi kõik see ilm täis.

Ellen Uuspõld (80) 
Minu ülikoolielus oli neljapäeval ümmargust sünnipäeva tähistav legendaarne keeleteadlane Ellen Uuspõld esimene õppejõud, kelle ainekäsitlus tugines moodsale keeleteooriale. Aasta oli 1967. Range, nõudlik, põhjalik, tark, kuid mitte iialgi üleolev. Nii kinnitavad koos minuga need tuhatkond eesti filoloogi, kes on 30 aasta jooksul Ellen Uuspõllule tänapäeva eesti keele lõpueksami sooritanud.
Usun, et hea koostöö korral kujundab ja kasvatab vähemalt poole tulevasest spetsialistist tema teadustöö juhendaja. Ellen Uuspõld on õpetaja, kellele olen kõige rohkem tänu võlgu selle eest, et minust sai ülikooli õppejõud ja keeleteadlane.
Ellen Uuspõllult on alati meelsasti nõu küsitud nii eri-

Ruth Alaküla (50) 
Esmaspäeval sünnipäeva tähistav ETV muusikasaadete toimetaja, konservatooriumiharidusega Ruth Alaküla püsib enamasti kaadri taga, kuid mitte alati. Aastakümneid teletööd teinud ja trükimeediaski muusika- ning teatrikriitikat avaldanud daami võib sel telehooajal näha saates "Muusikaelu", mida ta juhib koos Ants Johansoniga.
Kolleeg Piret Suurvälile meenub Alakülaga seoses esmalt märksõna "iginoor". "Ta võtab sageli ette uskumatuid, ootamatuid asju, riskib palju," selgitab Suurväli. "Ei loe enamasti kümneni, vaid haarab härjal sarvist." Alaküla üks meelisharrastusi pidavat olema mäesuusatamine, ent luid pole ta seejuures kuuldavasti murdnud. Tugevat tervist ka edaspidi!

Peeter Mudist (65) 
"Pildi vaatamise, mõtlemise lävel." Nii on kirjeldanud oma tundeid 19. aprillil sünnipäeva tähistava Peeter Mudisti maalide ees Hasso Krull. Ta lisab: "Samuti seisab pilt minu lävel, liikudes õrnalt minu poole ja seisatades, liikudes siis uuesti ja seisatades jälle. Lõpuks olen pildi sisse omaks võetud, kuid lävi jääb ikkagi kusagile alles, võib-olla selja taha."
Mudist pole kerge kunstnik. Mitte seepärast, et ta pole realist või kunstnik, kes püüab rahvale meeldida.
Mudisti pildi sisse saab ainult see vaataja, kellel on sügav empaatiavõime. Kuid kui sa suudad sinna siseneda, siis avaneb kord valulik, kord humoorikas maailm. Maailmakuulus kunstiteadlane inglane Edward Lucie-Smith on Mudisti kunsti nimetanud puhtsüdamlikuks, kohati isegi lapselikult otsekoheseks. Püüame sellele ka nii läheneda.

Kuulo Kalamees (73) 
Homme sünnipäeva tähistav Tartu ülikooli mükoloogia emeriitprofessor Kuulo Kalamees on aastakümneid olnud Eesti seeneliste parim sõber ja tõenäoliselt ka nii mõnegi elu päästja - tema koostatud taskuraamat "Meie seeni" (esmatrükk 1969) käib mõne perega metsas kaasas juba mitmendat põlve. Kalamees on mitme teisegi raamatu autor ja temalt koos Vello Liiviga 2005. aastal ilmunud määraja "400 eesti seent" on juba kolm korda paksem kui 1969. aasta väljaanne. Legendaarse seeneteadlase loengutes on 50 aasta jooksul saanud juhatust ka sadu tudengeid ja veel praegugi õpetab ta uurimistöö tegemise kõrval maaülikoolis. Muu seas on Kuulo Kalamees ka õppinud klaverimängija, hea laulumees ning endine sportlane ja võistlustantsija.

Ihasalu lahe ääres leitud reostus on koristatud
Täna hommikul Jõelähtme vallas Ihasalu lahe idakaldal avastatud rannareostus on suures osas kokku korjatud.
Homme kontrollitakse rannariba täiendavalt üle, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Kella 21: 30 seisuga on ligi kahe kilomeetri pikkuselt rannaribalt kokku korjatud umbes tuhat kilogrammi tahkeid naftaprodukte.
Uut reostust seire käigus avastatud ei ole. Homme päeval kontrollivad rannariba üle Jõelähtme valla ametnikud. Seiret jätkavad lähiajal ka keskkonnainspektsiooni inspektorid.
Päästetöödel osales üks päästemeeskond, kelle käsutada oli kolm masinat eritehnikaga ja kaks ATV-d. Lisaks päästjatele osalesid korjetöödel 20 Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühma vabatahtlikku liiget, keskonnainspektsiooni ja Jõelähtme valla ametnikud ning kohalikud elanikud. Kokku oli täna reostuse kõrvaldamisega seotud 55 inimest.

Naine peab Eesti Energiaga kurepesa pärast võitlust
Otepää-mail Pühajärve külas peab taluperenaine visa võitlust Eesti
Aastaid sama posti otsas pesitsenud valge-toonekurg on looduskaitse all.
Perenaise, Eesti Energia ja looduskaitsespetsialistiga selgitasid asja Seitsmesed Uudised.

Haapsalu ATV-omanikud käisid metsa koristamas
Samal ajal kui Rakvere vald plaanib ATV-dega sõitmise keelustada, on Haapsalu mail mehi, kes püüavad ATV-sid pahategija mainest puhtaks pesta.
Kohalike aktiviste eestvõttel toimusid Valgevälja metsaaluse koristamise talgud. Ehkki kokku viidi ära kolm suurt konteineritäit prügi, ei saanud metsaalune veel puhtaks, sest vaja oleks olnud kaks korda rohkem konteinereid. Kohal olid ka Seitsmesed Uudised.

Harjumaal Jõelähtme vallas leiti rannal reostust
Täna hommikul avastati Harjumaal Jõelähtme vallas Ihasalu lahe idakaldal tahkunud naftasaaduse tükke.
Esialgse informatsiooni kohaselt reostuse juurdeteket täheldatud ei ole. Olukorra püsides loodetakse reostus õhtuks koristada, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Teade kaldareostusest tuli kell 10: 42. Sündmuskoheale sõitsid Põhja-Eesti päästekeskuse päästjad ja keskkonnainspektsiooni esindajad. Kontrollimisel selgus, et reostus on levinud umbes kahe kilomeetri pikkusel rannikuribal ja tegemist on ligikaudu 2-30 sentimeetrise läbimõõduga naftasaaduse klompidega.
Päästetöid juhtiva Põhja-Eesti päästekeskuse korrapidamisbüroo juhataja Marti Magnuse esialgsel hinnangul on naftasaadused pärilt merelt, kuid reostuse juurde teket ei ole praeguseks täheldatud. Sündmuskohal käivad hetkel korjetööd ning olukorra stabiilsena püsides loodetakse naftatükid õhtuks kokku korjata.

Parts tutvustab Euroopa ametivendadele Eesti ettevõtluspoliitikat
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts osaleb homme ja ülehomme Stuttgartis toimuval Euroopa Liidu ettevõtlusega tegelevate ministrite ja väikeettevõtjate foorumil.
Parts esineb sõnavõtuga foorumi lõpparutelul, tutvustades Eesti uue valitsuse Euroopa- ja majanduspoliitikat ning Eesti ettevõtluse arenguteid.
Ürituse peakorraldajaks on Euroopa Komisjoni asepresident Günter Verheugen ning lõppsõnad ütleb Euroopa Liidu eesistujamaa Saksamaa kantsler Angela Merkel.
Foorum keskendub küsimusele, kuidas tõsta Euroopa väikeettevõtluse konkurentsivõimet maailmaturul - mida saaks selleks teha riik ja mida ettevõtjad ise. Arutelude sisu ja võimalike lahendusteede kohta on plaanis koostada deklaratsioon, mida hakkab arutama Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu.

Purjus juht hukkus liiklusõnnetuses
Eile päeval juhtus Saku vallas ränk liiklusõnnetus, mille põhjustanud purjus juht hiljem haiglas suri.
14. aprillil kella 13.24 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Saku vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee 16,65 km, kus sõiduauto Ford Escort kaotas juhitavuse, sõitis teelt paremale välja kraavi ning rullus üle katuse.
Sõidukit juhtis alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta Igor (s 1978). Autojuht ja kaassõitja Imre (s 1975), toimetati kehavigastustega PERH Mustamäe korpusesse.
Igor suri hiljem haiglas.

Tuli nõudis öösel neli inimelu
Täna öösel hukkus Tallinnas ja Pärnus toimunud tulekahjudes kokku neli inimest.
Täna öösel puhkes tulekahju Tallinnas Kristiine linnaosas asuvas ühiselamus. Kustutustööde käigus leiti kaks hukkunut, ühel inimesel õnnestus tulekahjust pääseda, teatas Põhja-Eesti häirekeskus.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kella poole kahe paiku. Sündmuskohale saadeti kaks päästemeeskonda Lillekülast, redelauto ja kiirabibrigaad. Tulekahju oli puhkenud Kotka tänaval asuvas ühiselamu tüüpi majas. Päästjate sündmuskohale jõudes põles esimesel korrusel asuv korter, mille välisuks oli üleni leekides.
Põlevasse korterisse sisenenud päästjad leidsid kustutustööde käigus kahe hukkunud mehe surnukehad. Hiljem selgus, et ühel korteris viibinud mehel õnnestus tulekahju puhkedes omal jõul aknast välja pääseda. Mees leiti hiljem Spordi tänavalt ja anti üle meedikutele.

Holokausti üle elanud iisraellased boikoteerisid mälestuspäeva
Holokaustist eluga pääsenud Iisraeli kodanikest 70 000 kannatab puuduse all.
Kui paljud lääneriigid ning loomulikult Iisrael ise tähistas pühapäeval holokausti päeva, keeldusid ühe Iisraeli pensionäride ühenduse liikmed mälestusüritustel osalemast, protestides nii valitsuse hoolimatuse vastu.
"Inimesed ei tohiks osaleda surnute mälestustseremooniatel, kui tegelikult me peaksime meelde tuletama ja aitama neid, kes veel elavad," ütles pensionäride organisatsiooni Lazaken juht Nathan Lavon.
The Jerusalem Post'ile antud usutluses nentis Lavon, et 35 protsenti umbes 250 000-st Iisraelis veel elavast holokausti ohvrist peab toime tulema allpool vaesuspiiri. Paljud neist peavad valima, kas osta süüa või maksta muu eluks vajaliku eest.

Iraagis kukkus alla kaks USA helikopterit
Põhja-Bagdadis põrkas täna hommikul kokku kaks USA helikopterit, surma sai kaks ning vigastada viis sõdurit.
Helikopterid kukkusid alla varastel hommikutundidel USA sõjaväebaasi lähedal, kirjutab BBC.
Õnnetuse asjaolusid uuritakse, kuid eeldatavasti ei ole tegu siiski vaenlase rünnakuga. USA sõjavägi pole seni avaldanud mingeid andmeid kokku põrganud helikopterite tüüpide kohta.
USA on alates 2003. aasta sissetungist Iraaki kaotanud üle 50 helikopteri ning suurel hulgal sõdureid.

Tallinnas algab täna heakorrakuu
Täna kell 12 toimub Järve metsas kogupereüritus, mis avab pealinna igakevadise heakorrakuu.
Avaüritusel osalejad saavad kaasa lüüa Järve metsaaluse koristamisel, talgulistele pakutakse suppi ja muusikalist meelelahutust, lastele on joonistustelk ja tehakse näomaalingud, koeraomanikud saavad lasta paigaldada oma lemmikloomale soodushinnaga kiibi, teatas Tallinna pressiteenistus.
Talgulistele ütleb tervitussõnad Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli. Päevajuht on Kaarel Kose, keda abistab Miss Tallinn 2007 Viktoria Azovskaja. Kogu ürituse vältel hoiab talguliste tuju üleval ansambel "Ketaspidur".
Heakorrakuu avaüritusele autoga tulijatel on võimalik auto jätta Merko parklasse (Järvevana tee 9G), lähimad bussipeatused on Järve ja Virve (buss nr 5, 18, 32, 36, 57).

Draakoni galeriis avatakse näitus naisest kui kangelasest
Tallinn
"Näitusel on üleval pildid üheksast naisest, kes rääkisid oma elust hämmastavaid lugusid. Mitme puhul oli ime, et nad on üldse meie seas. Üks enam ei olegi. Urve suri eelmise aasta sügisel, peale poolt sajandit tõepoolest väga vaevalist eksisteerimist. See näitus on pühendatud tema mälestusele," ütles kuraator ja fotograaf Margus Kiis.
"Enamik naisi teevad või on teinud rasket tööd - elu. Sadade reeglite, keeldude ja käskude järgi üles kasvanud, oma kehaga sada kahjulikku imet teinud, suure vaevaga meest otsinud, toda kasinud, toitnud, katnud, teenindanud, sageli ka mitmes mõttes poksikotiks olnud, suure vaevaga lapsed sünnitanud, neid kasvatanud, talunud, sõimu kuulanud, keskeas tervisehädadega maadelnud jne siis lõpuks vabaduspäevad üksi ja unustatult veeta. Kokkuvõttes - enamik naisi on läbi teinud lausa üllatavalt raske ja keerulise elu, mille eest pole enamasti mingit kompensatsiooni ega tänu. Minu meelest on nad kangelased," lisas Kiis.

 "Europiraadid" tulevad esmaspäevast Von Krahli
Tallinn
"Europiraadid vestavad publikule lugusid, publik jääb rummist purju kuni lava hakkab kõikuma ning nad kukuvad laeva sisemusse, operetilaadsele teatriareenile. Tants, tegevused, laulud ja stseenid viivad publikult mõistuse ning tekitavad ebalust, tuues esile kahtlused 21. sajandi Circus Maximus'es, kus otsustavaid lahinguid ei peeta mitte ainult merel, vaid ka esteetilisel ja poliitilisel tasandil," lubab etenduse kaaskiri.
Europiraadid kasutavad piraatluse kuvandit, et pääseda lähemale globaalse hüperjõu fantaasiate tagusele Euroopale: see on illegaalsete tööliste ja sparglikorjajate; sigarettide, bensiini ja aiapäkapikkude; hambaarstide, juuksurite ja prostituutide Euroopa; rahapesufirmade ja petiste Euroopa.

Karl Martin Sinijärv kommenteerib kirjanditeemasid
Kirjanike Liidu esimees ja luuletaja Karl Martin Sinijärv nõustus Päevaleht Online'ile kommenteerima selle aasta riikliku kirjandi teemasid.
1. Eesti mured on ka minu mured
Minu mured on ka Eesti mured. Ei ole sis vää?
2. Kirjutatud ja kirjutamata seadustest
Nii mõnigi seadus tuleks juurde kirjutada, teine ümber kirjutada ja kolmas kiiresti seadustekogust kustutada.
3. Haridus - vahend või eesmärk
Vaieldamatult vahend. Nagu ka raha. Liigagi palju on raha, mis teeb ainult uut raha. Ning on ka inimesi, kes harivad end lõputult ning surevad oma tarkuse ohkes midagi teostamata.
4. Kõigel on hind, aga vähesel väärtus
On hindamatuid asju. On ka ootamatult väärtusetuid. Ei maksa niisama suud pruukida ja teemasid noortele hambusse loopida.

Gerli Padar laulab raadiostuudios Arvo Pärdi loodud sambat
Täna kell 14 Eesti Raadio I stuudios algaval kontserdil
Formaat on pärit MTV saatesarjast, kus ka karmima helikeelega muusikud juhtmed kitarri seest välja võtsid ja oma teod kammerlikumasse akustilisse vormi valasid. Olav Ehala on kokku kogunud ansambli ja pundi lauljaid, et avada järjekordne tahk heliloojate lõputust sisemisest kaleidoskoobist.
"Võib tulla üllatusena, et "Tabula rasa" autor on muuhulgas maha saanud ka teosega "Lõõtsapill, va põrguorel" või et kodumaisese lavamuusika klaasikasse kuuluvas ooperis "Raudne kodu" leidub üks tões ja vaimus blues," rääkis festivali Eesti Muusika Päevad kunstiline juht Ülo Krigul.
Eesti tänavust eurolauljat Gerli Padarit kuuleb publik esitamas Arvo Pärdi loodud lugu "Kooliteel", samuti ettekandele tulev Eino Tambergi "Misty Town" on kõlanud varem Gerli Padari ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri ettekandes.

F1 autode MM-sarjas on kolme etapi järel kolmikjuhtimine
F1 autode MM-sarjas on pärast hooaja esimest kolme etappi (Austraalia, Malaisia, Bahrein) võrdselt 22 punkti kolmel piloodil - Fernando Alonsol (McLaren-Mercedes), Kimi Räikkönenil (Ferrari) ja uustulnukal Lewis Hamiltonil (McLaren-Mercedes).
Bahreini GP-l lõpetas esimesena teist etappi järjest parimalt stardikohalt alustanud brasiillane Felipe Massa (Ferrari). 73. korda GP-sõidul osalenud brasiillane sai oma karjääri kolmanda etapivõidu 2,360 sekundiga kolmandal etapil järjest poodiumile jõudnud Hamiltoni ja 10,839 sekundiga Austraalias võitjana lõpetanud Räikköneni ees. Malaisias esikoha saanud Fernando Alonso pidi seekord leppima viienda kohaga, sest laskis võistluse teisel poolel endast mööda kolmandat etappi järjest neljandana lõpetanud sakslase Nick Heidfeldi (BMW-Sauber). Viimased punktikohad said poolakas Robert Kubica (BMW-Sauber), Jarno Trulli (Toyota) ja Giancarlo Fisichella (Renault).

Poistekoondis lõpetas võrkpalli EM-i 12. kohaga
Eesti U-19 vanuseklassi poistekoondis lõpetas Euroopa meistrivõistlused 12. kohaga, viimases mängus alistuti napilt 2: 3 lõunanaabritele lätlastele.
Austrias Kremsis peetud viimases kohtumises sai mängu paremini käima Läti võistkond, kes avageimi võitis 25: 22 ning teise kindlalt 25: 16. Seejärel kosusid ka eestlased, kes kolmandas ja neljandas geimis olid 25: 21 paremad.
Otsustavas viiendas geimis juhtisid eestlased veel 9: 6, kuid eksimused mängu lõpus tõid kaasa turniiri kolmanda 2: 3 kaotuse. Eestlaste suurim skooritegija oli 24 punktiga Oliver Venno (efektiivsus +10). Selle turniiri parima mängu tegi nurgaründaja Oliver Kallion, kes tõi eestlastele 19 punkti ning jäi resultatiivsuses kaheksa punktiga plussi. Eestlaste rivistuses ei teinud viimases kohtumises kaasa temporündaja Meelis Kivisild.

Selver võitis Eesti võrkpalli meistritiitli
Täna selgus Audentese spordihoones Eesti meister võrkpallis, kui Selver Tallinna meeskond alistas kolmandat korda järjest Tartu Pere Leiva.
Viimaseks jäänud kolmas finaalkohtumine kuulus Tallinna klubile tulemusega 3: 1, tartlased suutsid napilt 26: 24 võita vaid kohtumise teise geimi.
Selveri meeskonna viimane meistritiitel pärineb hooajast 2004/05, kui mängiti Audentese Ülikooli nime all. Teisena lõpetanud Tartu Pere Leiva meeskonnale järgnesid meistrivõistlustel Falck Pärnu, Aeroc Rakvere ja Tallinna Kalev, viimaseks jäi Võru Võrkpalliklubi.
EMV finaal, Audentese SH:
15.04 Selver - Tartu Pere Leib 3: 1 (15, -24, 20, 21), seeria 3: 0.
2006/07 hooaja Eesti MV lõppjärjestus:
1. Selver Tallinn
2. Tartu Pere Leib

Eesti jäähokikoondis alustas MM-i edukalt
Hiinas Qiqiharis pühapäeval alanud jäähoki 1. divisjoni A-grupi MM-il alistas Eesti karistusvisete järel Prantsusmaa 4: 3 (0: 1, 3: 2, 0: 0, 0: 0, 1: 0).
Eesti koondise väravad viskasid Andrei Makrov (27.20, 34.09) ja Jevgeni Salagin (32.41), teatas Eesti jäähoki liit.
Karistusvisetel olid täpsed Makrov, Toivo Suursoo ja Eduard Valiullin. Prantslased tabasid oma esimese bulliti, kuid teise tõrjus Aleksei Terentjev.
Eesti tegi mängus 24 pealeviset, Prantsusmaa 34.
Esmaspäeval, 16. aprillil on Eesti vastaseks Kasahstan (Eesti aja järgi kell 8.30), kes MM-i avamängus alistas Hiina 12: 0.

Tanel Leok võitis kvalifikatsiooni
Hispaanias Bellpuigis toimuval motokrossi MM-sarja teise etapil lubas vihm kvalifikatsiooni pidada alles võistluspäeva hommikul.
Suurepärast minekut näitas Tanel Leok (Kawasaki), kes osutus MX1 klassi ajasõidu kiireimaks, lüües 0,7 sekundiga MM-i üldliidrit Joshua Coppinsit (Ymaha) UUs-Meremaalt. Aigar Leok (Yamaha) oli 19., jäädes Tanelist maha ligi kuue sekundiga.
Kaks nädalat tagasi Hollandis Valkenswaardis peetud avaetapil eestlastel rõõmustamiseks põhjust polnud - Tanel ja Aigar Leok said vastavalt 11. ja 19. koha.
MX2 klassis oli Gert Krestinov (KTM) 50 osaleja seas paremuselt 26. Kiireimaks osutunud prantslane Cristophe Pourcel (Kawasaki) oli eestlasest 10,5 sekundi võrra nobedam, kirjutab sportnet.ee.

Siim Aunison osales juunioride lumelaua MM-võistlustel
Austrias Bad Gasteinis toimunud juunioride MM-il saavutas Siim Aunison 10,9 punktiga Big Airis 50. koha.
Esimesel hüppel sooritatud "Frontside 540" jäi Aunisoni parimaks. Teisel hüppel samale trikile gräbi ehk
laua käepuudet lisada ei õnnestunud.
"Päike oli teiseks vooruks kickeri otsa kiiresti pehmeks sulatanud, mis oli mulle pisut ootamatu ja seetõttu ei õnnestunud piisavalt tõugata," kommenteeris Aunison oma sooritust.
Big Airi kolm paremat olid Stian Aannestad (Norra), Thomas Franc (Šveits) ja Kim-Rune Hansen (Norra).

Eestlased esinesid male EM-il suurepäraselt
Dresdenis mängiti laupäeval EM-võistluste viimane voor. Pühapäeval seisavad ees play-off'id, millega mängitakse välja enamus medaleist ning selguvad 33 meest ja 13 naist, kes pääsevad MK-turniirile.
Erakordse saavutusega sai hakkama aga kohtlajärvelanna Valentina Golubenko. Suvel 17-aastaseks saav neiu alistas ka oma viimase vooru vastase, Gruusia suurmeistri Salome Melia ning oli 7,5 punktiga 5.-19. koha jagajate hulgas. See annab talle pühapäeval võimaluse jätkata play-off'ides.
Ühtlasi täitis Golubenko ka meeste rahvusvahelise meistri normi. Naiste suurmeistri normi täitis ta juba kaks päeva varem.
Viimases voorus viigistasid Meelis Kanep ja Kaido Külaots kiiresti ning jäid +1 ehk 6 punktiga 11-st jagama 128.-180. kohta 400 osavõtja hulgas. Külaotsa esitusreiting oli 2570, Kanepil 2513, mis tähendab et mõlemad teenisid turniiriga pisut reitingupunkte.

Asmer lõpetas etapi hooaja parima tulemusega
Autosport
Võidu võtnud Roberto Streitile koatas Asmer 17-ringilisel kihutamisel 17 sekundiga. Eile lõpetas eestlane kolmanda etapi üheksanda kohaga.
Kokkuvõttes on Asmer 22 punktiga kuues, juhib 68 silmaga eilne parim Kazuya Oshima.
Pühapäevasel etapil jagasid neli paremat kohta sõitjad, kes esinelikusse kuulunud ka kolmel eelmisel osavõistlusel. Oma tänavuse esimese võidu saanud brasiillane Streit oli võitnud ka kvalifikatsiooni ja edestas finišis Hiroaki Ishiurat 1,7 sekundiga. Järgnesid Oliver Jarvis ja etapi parima ringiaja eest boonuspunkti saanud Oshima. Seejuures lõpetas nelik vähem kui viie sekundi sees.
Asmeril õnnestus ülejäänud konkurendid selja taha jätta, kuuenda koha saanud Kodai Tsukakoshi lõpetas sekund pärast eestlast. ThreeBondi teine sõitja Hironobu Yasuda oli pühapäeval üheksas.

VELLO SALO: Kelle asi on rahvusraamatukogu? 
Miks ei peeta Tõnismäed Vabaduse väljaku planeeringu osaks?
Teisisõnu: kas meie ainsa rahvusraamatukogu igati esinduslik ümbrus ei peaks olema niihästi pealinna kui ka kogu rahva mure? Tõnismäe ümber on viimasel ajal - täpsemalt alates läinud aasta 9. maist - tehtud palju kära, ent vaevalt on keegi vaevunud mainima rahvusraamatukogu. Ometi tulnuks lähtuda just pealinna üldplaneeringust, mis peaks olema kogu rahva südameasi.
Ilmselt ei saa tähtsate asjadega kiirustada, ent ka vaikimine oleks vale. Eriti kui kuuleme, et Tõnismäe krundid olevat eravalduses. Ei tahaks mõeldagi, mis võiks juhtuda, kui plats rahvusraamatukogu ees ei oleks hästi läbimõeldud linnaplaneeringu osa, vaid nn arendajate hoolde jäetud.
Küsigem korraks: mis sobiks rahvusraamatukogu ette? Minu ettepanek: seal võiks seista Juhan Liivi kuju. Kui lisada tema sõnad

HEIKI SUURKASK: Nomenklatuurne paanika Venemaal
Endise Nõukogude Liidu varemetelt võrsub kõikvõimalikku umbrohtu. Mõned tahavad seda nimetada demokraatiaks Vene moodi, kuid paraku - riigis, kus pole vabadust, pole ka demokraatiat.
Riik, kus kõik peavad võimalikuks varastada - kes väärisesemeid, kes võimu -, õpetab meile vaid seda, kuhu viib suutmatus korruptiivsest punaminevikust välja rabeleda.
Nomenklatura on mõiste, mida Wikipedia seostab kommunistliku valitsemiskorraga. Nomenklatuuri moodustas ühe omal algatusel sündinud partei karjäärihimuline liikmeskond, mis oli haaranud endale kogu võimu. Samal ajal kui ametlik propaganda kirus lääne elitaristlikku valitsemisstiili, oli punaimpeeriumi võimuladvik veelgi kapseldunum, valides ise endale kaadrit ja täites riigi ametikohti oma suva järgi.
Nomenklatuuri needsid juba trotskistid, kelle Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei enda seast varases järgus välja viskas. Ja Milovan Djilas nimetas nomenklatuuri eraldi klassiks. Paljud riigid peavad endist nomenklatuuri kuritegelikuks, sellesse kuulunud isikud aga üldiselt oma vigu ei tunnista. Ja kuigi komparteide diktatuur on kohati ajalukku jäetud, pole nomenklatuur kuhugi kadunud. Meist idas on ta leidnud lihtsalt uue vormi võimul edasi püsimiseks.

espace.ch: Narva sild kui nõelasilm
"Narva, kus kümne aasta eest sai vaevu poodelda, areneb modernseks linnaks suurte supermarketite ja šikkide kohvikutega. See on teistsugune maailm kui Ivangorod, kus aeg näib olevat peatunud," kirjutas *veitsi internetiportaal.
Ent Narva piirisillast on saanud nõelasilm. Mullu novembris ootas Eestis piiri ületamist ajuti 500 veoautot, sest Vene poole piirivalvurid töötasid määruse kohaselt väga aeglaselt ja bürokraatlikult. Praegugi näib Venemaale pääsu ootav autoderivi lõputu.
Rühm Eesti ärimehi eesotsas endise peaministri Tiit Vähiga tahab ehitada üle Narva jõe teise silla ja sinna teise piiripunkti. "Kui riik seda ei tee, teeme me selle eraviisiliselt," ütles Vähi. Nii on ta rajanud ka sadama Sillamäele. Kuna valitsus Tallinnas kõhkles, ehitas ta sadama osalt Vene kapitali toel. See on Euroopa Liidu idapoolseim süvasadam ja mõeldud Vene tooraine ümberlaadimiskohaks. Aga jäävaba ja piirilähedane sadam on kasutu, kui veokid takerduvad piiri nõelasilma. Vähi arvates on Vene tollikaose põhjus konkurents, sest ringkondi, kes tahavad teenida raha Venemaa Ust-Luuga sadamas, häirib võistleja Sillamäel.

Financial Times: Ojuland: EL-is rõhk majandusele
Euroopa Liidu prioriteet ei peaks olema poliitilise liidu rajamine, vaid majanduslik areng ja globaalsel skaalal konkurentsivõime suurendamine, kirjutas riigikogu liige Kristiina Ojuland Briti ajalehe Financial Times eriväljaandes "Euroopa Liit: järgmised viiskümmend aastat".
"Liikmesmaad peavad maksude vallas omavahel võistlema, tugevdades seeläbi oma majandust. Kui liikmesriigid on üksikuna võttes konkurentsivõimelised, saab kogu Euroopa Liit konkurentsivõimelisemaks. Me peame valmistama oma kodanikke ette selleks, et nad peavad rohkem ja tõhusamalt töötama. EL-i riikide valitsused peavad liberaliseerima sotsiaalsüsteemi ja võimaldama ettevõtlussõbralikku keskkonda, et Euroopa oleks investeerimiseks atraktiivne," märkis Ojuland.

REPLIIK: Usalduse edetabelid
Venemaa uuringukeskus Levada avaldas institutsioonide usaldusväärsuse reitingu, mille järgi usaldavad venelased kõige rohkem presidenti, kirikut ja armeed ning kõige vähem riigiduumat, miilitsat, ametiühinguid ja parteisid. Eesti analoogse uuringu (Turu-uuringute AS) järgi usaldavad eestlased kõige rohkem päästeteenistust, piirivalvet ja Eesti Panka ning kõige vähem riigikogu, ametiühinguid, meediat ja parteisid.
Seega langevad venelaste ja eestlaste vähem usaldatavad institutsioonid paljuski kokku: kumbki rahvas ei usalda oma parlamenti, ametiühinguid ega erakondi. Venelased umbusaldavad siiski miilitsat enam kui eestlased politseid, samal ajal on venelaste hinnang oma riiklikult kontrollitud meediale kõrgem kui eestlastel siinsele vabale ajakirjandusele.

JUHTKIRI: Kirjandid üha ühiskondlikumaks
Lõpukirjandi kirjutamine on Eestis alati olnud eriline sündmus. Minister tervitab abituriente raadios, ühed prominendid meenutavad oma kunagisi kirjanditeemasid, teised kribivad ajalehtede palvel neid ise uuesti kirjutada. Miks on kirjandi kirjutamine meile, eestlastele nii tähtis, seda on raske üheselt seletada. Ilmselt on üks põhjusi väikerahva suhe oma emakeelega, teiseks peaks kirjand näitama noore inimese eluküpsust või ebaküpsust.
Mida aasta edasi, seda vähem on kirjanditeemade loetelus kirjanduslikke teemasid ning üha enam domineerivad seal päevakajalised ühiskondlikud teemad. See tähendab, et kirjand eeldab noortelt Eesti (ja maailma) sündmustega kursis olemist, mis on iseenesest hea, sest on ju viimasel ajal noortele ette heidetud vähest huvi ühiskonnaasjade vastu.

Keskerakondlane Stalnuhhin lahkus riigikogust
Keskerakonna üks suuremaid häältemagneteid Mihhail Stalnuhhin astus riigikogu teatel saadikukohalt tagasi.
Stalnuhhini asendusliige on Eesti Põlevkivi juht Lembit Kaljuvee, kes peab aga andma oma nõusoleku, rääkis riigikogu pressiesindaja Gunnar Paal ETV24-le. 
Stalnuhhin kogus riigikogu valimistel Ida-Virumaal ligi 5500 häält, mis andis talle isikumandaadi.

Viru ja Tartu ringkonnakohus ühendatakse
Justiitsministeerium plaanib esialgse kava kohaselt aastaks 2009 ühendada Viru Ringkonnakohtu Tartu Ringkonnakohtuga, sammu eesmärgiks on tõsta kohtute töö efektiivsust.
Justiitsministeeriumi kantsleri Margus Sarapuu sõnul ei ole põhjust kartuseks, et kohtu füüsiline kaugenemine takistaks õigusemõistmise kättesaadavust.
"Moodustatava kohtu kohtunike arv parandab kohtunike spetsialiseerumisvõimalusi, mis aitab kaasa õigusemõistmise kvaliteedi tõusule ning ringkonnakohtute koormuse vähenemisele. Samuti muutub kohtuasjade lahendamine ringkonnakohtutes riigi jaoks vähem kulukamaks ning ühe asja menetlemiseks kuluv aeg lüheneb. Vabanevaid ressursse on võimalik suunata teistesse koormatud kohtutesse," märkis Sarapuu.
Käesoleval ajal lahendatakse Viru Ringkonnakohtus tsiviil-, väärteo- ja kriminaalasju.

Lang annab kohtud justiitsministeeriumi käest ära
Justiitsminister Rein Lang tutvustas täna eesmärke järgnevaks neljaks aastaks, suurim planeeritav muudatus on 1. ja 2. astme kohtute koondamine Riigikohtu alla.
Teisisõnu tähendab see seda, et justiitsministeerium distantseerib end kohtusüsteemist.
"Sedasi moodustuks ühtne kolmas võim, kes tegutseb iseseisvalt ning ka vastutab oma töö tulemuste eest," ütles Lang.
"Kohtusüsteem peab muutuma eraldiseisvaks kolmandaks võimuks, kes iseseisvalt ka vastutaks oma töö eest," kinnitas Lang. Minister loodab reformiga ühele poole jõuda 2011. aastaks.
Lang rahustas inimesi ning nentis, et Eestis ei lasta asjal nii kaugele minna kui näiteks Brasiilias, kus seadusandlik ning täidesaatev võim ei saa kohtu tegevust absoluutselt kontrollida ning selle tegevuse üle järelvalvet teostada.

Reimaa: maavanem Lootsmanni vabastamise protsess läheb edasi
Avaliku halduse ministri Vallo Reimaa kinnitas, et hoolimata Harju maavanema Värner Lootsmanni vastulausetest, tema ametist vabastamise protsess jätkub.
"Vastus on saabunud ja meie spetsialistid on analüüsinud seda ning ei leia, et me peaksime algatatud protsessi sellepärast peatama. Esitame antud eelnõu uuesti vabariigi valitsuse istungi päevakorda," ütles Reimaa Eesti Raadio uudistele.
Eelmise nädalal esitas minister Reimaa valitsusele eelnõu, milles nõudis Lootsmanni ametist vabastamist, kuna too ei täitnud enda kohust ning keeldus Sakala keskuse lammutamisega seotud dokumentide järelvalvamisest.
Eelmisel neljapäeval valitsus Lootsmanni vabastamist ei arutanud, kuna viimane oli väidetavalt haigestunud. Teise põhjusena anti talle rohkem aega oma vastulause esitamiseks, mille tähtaeg oli täna, 16. aprillil.

Politsei tabas "Kahvlis" esinenud narkomaani tapja
Reede õhtul tabati Ida-Virumaal keskealine meesterahvas, keda kahtlustatakse neljapäeval TV3 eetris saates "Kahvel" esinenud narkomaani Roman Kalinini tapmises.
Kahtlustatavana kinnipeetud meest võib tapmises süüdimõistmise korral oodata maksimaalselt 15 aasta pikkune vanglakaristus, ütles riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik Piret Seeman Eesti Päevaleht Online'ile.
Seeman ütles, et mehe kinnipidamine ei ole seotud kannatanu telesaates esinemisega.
Tegemist oli meeste omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tagajärjega, kinnitas Viru ringkonnaprokurör Mariza Lillepea.
Eelmisel neljapäeval "Kahvli" saates oma elust ja saatusest rääkinud 30-aastase narkomaani Roman Kalinini surnukeha leiti Jõhvis reede keskpäeval pussitatuna.

Tänavu remonditakse 57 kilomeetrit raudteed
Eesti Raudtee remondib tänavu kapitaalselt 57 kilomeetrit raudteed, tööde maksumus on pisut üle 167,5 miljoni krooni.
Eesti Raudtee infrastruktuuriteenistuse kapitaalremondi osakonna juhataja Ivo Laht täpsustas, et remonti minevate teede mahust on peateed ligi 42 km, ülejäänud on jaamateed.
Mahukaimad remonditööd võetakse ette Tartu - Petseri liinil 38 kilomeetri ulatuses Reola jaamast Veriora jaamani, mis hõlmab ka Vastse-Kuuste ja Veriora jaamade rekonstrueerimist. Veel remonditakse Tartu jaama peateed kahe ja Tapa jaama peateed 2,5 kilomeetri ulatuses.
Tööde käigus vahetatakse välja raudtee pealisehitis s.o. ballastikillustik, liiprid ja rööpad. Lisaks rekonstrueeritakse kaheksa ülesõidukohta, vahetatakse välja 41 pööret ning vajadusel rajatakse drenaazisüsteemid.

IRL-i Pärnu osakonna juhiks valiti Raul Sarandi
IRL-i Pärnu osakonna liikmed valisid nädalavahetusel osakonna uueks esimeheks Raul Sarandi.
Sarandi on Pärnu linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees ning Pärnu endine abilinnapea.
Valiti ka osakonna uus juhatus, kuhu kuuluvad Mart Alliku, Jüri Kask, Ago Kalmer, Ela Tomson, Marika Laidna ja Olavi Post.

Lang tahab kaotada maavalitsused
Justiitsminister Rein Lang asus toetama Eesti Päevalehe ideed kaotada ära maavalitsused.
Justiitssüsteemi arenguplaane ja eesmärke tutvustanud justiitsminister Rein Lang käis valitsuse seadusest rääkides välja mõtte kaotada maavalitsused.
Langi sõnul on maavalitsuse funktsioonid 2007. aastaks kokku kängumas ning tekib küsimus milleks neid üldse vaja on.
"Need ei meeldi keskvalitsusele, need ei meeldi omavalitsustele. Sellest tulenevalt äkki oleks mõistlik maavalitsused kui sellised üldse likvideerida," lausus Lang.
Langi sõnul on vaja selleks muuta kohaliku omavalitsuse seadust, milleni jõutakse valitsuse seaduse muutmise kaudu.
Eesti Päevaleht leidis oma reedeses juhtkirjas, et tasuks tõsiselt kaaluda, kas paljuski Nõukogude-aegsete rajoonide täitevkomiteede baasilt loodud maavalitsused ja eriti maavanema ametikohad on praegu üldse vajalikud.

Eestis tuleb NATO rahandusalane konverents
16.-20. aprillini toimub Tallinnas, Olümpia hotellis NATO rahandusalase komitee seminar, kus arutatakse operatsioonide riikidevahelise rahanduse korraldamise põhimõtteid ning õppuste ja treeningute rahastamise korraldamist.
Lisaks on seminari eesmärgiks vahetada infot teemadel, mille osas on osadel riikidel juba mõningaid kogemusi, vahendas kaitsejõudude peastaap.
Näiteks võib tuua automatiseeritud tarkvarade kasutuselevõtmisega seotud küsimused, kus osad riigid on juurutamise lõppfaasis, teised alles alustavad.
Konverentsi läbivaks jooneks on ühtsete põhimõtete välja töötamine, mille järel koondatakse need riikidevahelise rahanduse korraldamiseks mõeldud ühtsesse dokumenti koos vajalike täiendustega.
Lisaks analüüsitakse NATO kompetentsikeskuste rahastamist puudutavaid küsimusi ja erinevate väljaõppe ning hindamisalaste dokumentide rahanduspeatükkide sisu. Seminarile on oodatud kuni 50 NATO liikmes- ja partnerriigi esindajaid.

TTÜ hakkab välja töötama mikroelektrijaama ja vesinikkütuse tootmise tehnoloogiat
Tallinna tehnikaülikool ja OÜ Nelja Energia allkirjastavad koostööprojekti, mis hõlmab mitmekülgse kaasaskantavaelektrijaama ja vesinikust toodetud autokütuse tehnoloogia väljatöötamises.
TTÜ rektori Peep Sürje ja OÜ Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus kirjutavad teisipäeval koostööleppele alla, teatas TTÜ pressiesindaja.
Kolmeetapilise koostöö tulemusena peaksid valmima mitmekülgne mikroelektrijaam ning selguma keskkonnasõbraliku autokütuse valmistamine vesinikust.
Esimese kahe etapi, mille põhiliseks juhiks on professor Heiki Tammoja TTÜ elektroenergeetika instituudist, tulemusena arendatakse välja kütuseelemendil põhinev mitmekülgne mikroelektrijaam, millega saab üheaegselt toota nii elektri- kui ka soojusenergiat.
OÜ Nelja Energia juhatuse esimehe Martin Kruuse sõnul on projekti eesmärgiks luua koos kaasaskantava vesiniku- või vedelgaasimahutiga täiuslik komplekt energia tootmiseks suvalises kohas. Esimene prototüüp peaks valmima pooleteise aasta pärast. "Eriti oluline on see piirkondades, kus elektrivõrk pole saadaval," selgitab Kruus.

Purjuspäi sõita soovinud mees ründas parklatöötajat
Maardus asuvas tasulises parklas ründas purjus mees eile õhtul parklatöötajat, kes üritas takistada teda autorooli istumast.
Maardus asuvasse parklasse tuli eile õhtul kella üheksa paiku ilmsete alkoholijoobe tunnustega mees, käes õllepudel, ning soovis autoga sõitma minna. Kuna parklatöötaja ei lubanud purjutajal rooli istuda, tungis mees töötajale kallale. Paanikahäire peale sündmuskohale sõitnud Falcki patrull pidas 29-aastase Aleksei kinni ja andis üle politseile.
Läinud nädalavahetusel andsid Falcki turvatöötajad Tallinnas ja Harjumaal politseile üle veel neli purjus juhti.
Tabasalus anti 14. aprilli öösel kella nelja paiku politseile üle ilmsete alkoholijoobe tunnustega mees, kes juhtis Citroeni kaubikut. Sama päeva õhtul kella kuue paiku pidasid turvatöötajad Kose vallas kinni 50-aastase Oskari, kes sõitis oma Mazdaga purjuspäi maha ühe Falcki kliendi aia.

Narva kindluses ei saa enam abielluda
Perekonnaseisuosakonna Narva kontori ametnikud keelduvad tseremoonia läbiviimisest vanaaegses kindluses, sest nõudlus on liiga suur.
Sel suvel Narva kindluse keskaegses saalis abiellumistseremooniaid enam ei korraldata, kirjutab Põhjarannik. Probleem seisneb selles, et perekonnaseisuosakonna ametnikud sooviksid suure nõudluse tõttu läbi viia pooletunniseid abiellumistseremooniad, kuid muuseumi esindajate arvates on abiellumine tähtis sündmus, mida ei sobi pooletunniste seanssidena konveierkorras korraldada.
"Me registreerisime seal abielusid mitte sellepärast, et me oleksime olnud kohustatud seda tegema, vaid see oli lihtsalt meie soov," ütles perekonnaseisuameti Narva kontori juhataja Asta Kampus ning lisas, et neile ei sobi muuseumi nõudmine korraldada üks registreerimine tunnis, sest neil on üheks abielu sõlmimiseks ette nähtud pool tundi. Kokkuvõttes avaldas ta headmeelt selle üle, et ametnike jaoks on kindluse ja kontori vahel jooksmine nüüdseks läbi.

Politsei palub abi kadunud isikute leidmisel
Narva politseiosakond palub kodanike abi kolme inimese asukoha väljaselgitamiseks:
Leonid Silin (1987), Pavel Valjajev (1985) ja Olga Ivanova (1968) lahkusid kodust ning pole siiani tagasi tulnud.
Kõigil kes omavad infot kadunud isikute kohta, palutakse politseiga ühendust võtta tel. 357 6053, 357 6054 või tasuta lühinumbril 110.

Noorukid süütasid lasteaia mänguväljakul kiiged
Falcki korrakaitsepatrull pidas nädalavahetusel Viimsi vallas kinni noormehe, kes koos kaaslasega lasteaia mänguväljakul kiiged süütas.
15. aprilli öösel nägi lasteaiast möödunud patrullekipaaži turvatöötaja, kuidas noorukid süütasid kahe kiige köied.
Patrullautot nähes panid korrarikkujad jooksu. Turvatöötajatel õnnestus üks põgenikest kinni pidada.
Falck andis 15-aastase süütaja üle politseile, kes tuvastas noorukil ka 1,6 -promillise joobe.

Homsest võib hakata vihma sadama
Homsest võib ilmajaama andmetel hakata sadada hoovihma, nädalavahetus tõotab juba jahedamat ilma ning isegi lörtsi.
Homme tuleb veel soe ilm, päevased temperatuurid tõusevad 14-20 kraadini, saartel ja Loode-Eestis jõuab õhutemperatuur langeda 8-12 kraadini. Päeval suureneb hoovihma võimalus. Tuul pöördub edelast loodesse ja tugevneb 4-10, iiliti 12 meetrini sekundis.
Kolmapäeval sajab samuti vihma ning päevased temperatuurid jäävad 7-12 kraadi piiresse.
Neljapäevast alates langeb õhutemperatuur veelgi ning võib hakata lörtsi sadama. Sooja tuleb 4-10 kraadi. Tugevneb ka tuul, puhudes 6-12, rannikul 15 meetrit sekundis.
Nädala alguse soe ilm asendub nädalavahetuseks külmalainega ning nädala lõpul võib lörtsi ning lund tulla. Õhutemperatuur langeb 3-6 soojakraadini. Ilmajaam ennustab ka öökülma.

Noore looduskaitsja auhinna sai Marek Sammul
15. aprillil andis Eestimaa looduse fondi (ELF) Tallinna Linnahallis üle noore looduskaitsja auhinna, millega kaasneb 10 000-kroonine stipendium.
Auhind anti kätte fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2007 autasustamistseremoonial.
Noore looduskaitsja auhinna žürii otsustas auhinna anda välja Marek Sammulile, kes on Eesti looduseuurijate seltsi president alates 2004. aastast. Samuti on ta ka Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur.
Žürii nimetas Marek Sammuli põhiliseks saavutuseks teaduspõhise looduskaitse arendamist. 34-aastane Marek Sammul on olnud pärandkoosluste kaitse ühingu juhatuse liige aastatel 1997-2003 ja Jakob von Uexkülli keskuse asutajaliige 1993. aastal. Ta on looduskaitse arengukava üks autoritest 2005. aastal ja järjekindel loodushariduse edendaja.

Mihkelson: Kreml näitab oma nõrkust
Sel nädalavahetusel Venemaa suurlinnades asetleidnud massilised vahistamised poliitiliste vaadete avaldamise pärast näitavad riigikogulase Marko Mihkelsoni arvates pigem pigem Kremli nõrkust kui tugevust.
"Avalikult repressiivse jõu kasutamine teisitimõtlejate vastu näitab, kui väga kardab praegune Venemaa võimueliit "värviliste revolutsioonide" kordumist Moskvas," kirjutas Isamaa- ja Res Publica Liitu kuuluv Mihkelson oma blogis.
Mihkelsoni arvates ei saa teisitimõtlemist kartev ja allasuruv võim olla kuigi jätkusuutlik. "Kreml tegi avalikult seadusevastase käitumisega taaskord selgeks, et Venemaa on kiirelt kaugenemas elementaarsetest demokraatlikest ning õigusriigile omastest tunnustest," ütles Mihkelson.
Poliitiku sõnul ei ole Venemaal viimase kuueteistkümne aasta jooksul, kui jätta kõrvale 1993. aasta vastasseis presidendi ja parlamendi vahel, sedavõrd kriitilist vastasseisu võimu ja allasurutud opositsiooni vahel esinenud.

Roolijoodikute süül hukkus kahe päeva jooksul üks ja sai viga 5 inimest
Möödunud nädalavahetusel hukkus Tallinnas ja Harjumaal joobes juhtide põhjustatud neljas raskes liiklusõnnetuses üks ja sai vigastada viis inimest.
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalveosakonna komissar Riho Tänaku sõnul on joobes juht ohtlik nii endale kui teistele liiklejatele. "Nähes, et joobes isik autorooli istub, peaks olema iga inimese kohus teda takistada. Kui võõra inimese takistamine võib olla raskem, siis purjus perekonnaliikme või sõbra käest autovõtme äravõtmine peab saama normiks," ütles Tänak. "Joobekahtlusega juhtidest teedel tuleks kindlasti ka politseile teada anda," lisas komissar.
Komissar Tänaku sõnul sageneb kevadeti raskete liiklusõnnetuste arv, sest ilus ilm, kuiv teekate ja hea nähtavus tekitavad autojuhtides liigset uljust. Lisaks on rohkem vabaõhuüritusi, kus tarvitatakse alkohoolseid jooke. "Olnud nädalavahetuse õnnetused on kurvad aga ilmekad näited sellest, kuidas mõne juhi mõtlematus ohustab kõiki teelolijaid," nentis Tänak.

Rakveres hukkus põlengus kaks inimest
Täna varahommikul Rakveres Viru tänaval puidust korterelamus puhkenud tulekahjust päästeti üks ja hukkus kaks inimest.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 5.19. Päästjate kohale jõudmisel põles mansardkorrusega korterelamu suurusega 8x20m seestpoolt ning leek lõi korteri aknast välja.
Päästemeeskond päästis majast inimese, kelle kiirabi toimetas Rakvere haiglasse. Kustutustööde käigus leiti kell 6.14 ühe hukkunu ja kell 6.51 teise hukkunu surnukeha. Hukkunute tuvastamisega tegeleb politsei.
Tulekahju lokaliseeriti kell 7.12, kuid kustutustööd jätkuvad.
Tulekahju sai alguse maja esimeselt korruselt ja levis mansardkorrusele.
Tulekahju tagajärjel hävis umbes 20% hoonest ning korterid muutusid elamiskõlbmatuks. Põlengu tekke põhjust selgitatakse.

Õigeusu kirik kavatseb Saare- ja Hiiumaale rajada kloostrid
Eesti apostliku õigeusu kirik (EAÕK) kavatseb Saaremaale Orissaare valda Ööriku külla rajada Eesti esimese taasiseseisvumise järgse nunnakloostri.
Sellele lisaks on Hiiumaale plaanis rajada mungaklooster, kirjutab Oma Saar.
EAÕK ülempreester Andreas (Kaupo) Põld ütles, et kui mungakloostri rajamisega Hiiumaale on kõik veel lahtine, siis nunnakloostri osas on enam-vähem kindel, et see tuleb Orissaare valda Ööriku külasse. "Praegu võin öelda vaid nii palju, et mõned meie kiriku nunnad avaldasid soovi Lääne-Eestisse elama asuda ja pärast pikaajalisi otsinguid jäi nende pilk lõpuks pidama Saaremaal," rääkis isa Andreas.
Ta lisas, et kloostri moodustamiseks on EAÕK juba moodustanud toimkonna, kuhu peale metropoliit Stefanuse ja kirikuvalitsuse liikmete kuuluvad veel kiriku varahalduse töötaja, projektikirjutaja, arhitekt ja muinsuskaitse esindaja ning vajadusel kaasatakse kloostri rajamise ettevalmistustöödesse ka teisi oma ala spetsialiste.

Lukas lubab tõsta õpetajate palka nelja aastaga
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas lubab õpetajate alampalga tõsta nelja aastaga Eesti kekmise palga tasemele.
Lukas toonitas Terevisioonile antud intervjuus, et palgatõus alla paarikümne protsendi aastas, olukorra pinget ei vähenda. Palgatõus peab olema hüppelisem, lisaks kaalutakse endiselt ka noortele õpetajatele stardiraha maksmise võimalust.
Veel lubab haridusminister keskenduda üha leviva koolivägivalla vastu. "Kuidas sa süvened õppetöösse, kui ei tunne ennast turvalisena?" küsis Lukas.
Positiivseks küljeks enda juures nimetas Lukas fakti, et tema jaoks ei ole haridusministri amet midagi uut. See tähendab aga, et pole vaja kulutada aega enda kurssi viimisele ministeeriumi tööga, vaid saab kohe tegutsema asuda.

Tallinna laevaehitajad saavad valmis Eesti esimese tankeri
Sel kuul valmib Paljassaares esimene Eestis ehitatud keemiatanker Vedrey Tora, mis hakkab tulevikus vedama nii veini, toiduõli kui ka naftasaadusi.
Praegu toimuvad laeva käigukatsetused, kuu lõpus antakse alus tellijale üle, kirjutab Postimees.
Paljassaare sadama kai ääres 188 miljonit krooni maksvat keemiatankerit ehitava OÜ SRC Uusehitused suuromaniku Neeme Kaarma sõnul algas tankeri ehitus täie hooga mullu jaanuaris. Kui esialgu pidi valmima tavaline tanker, siis nüüd on laeva klass tellija soovil nii palju tõusnud, et alusega saab vedada kõiki keemiakaupu peale hapete.
Vedrey Toral on 11 kaubatanki kogumahutavusega 4200 kuupmeetrit.

Harjumaa Liinid tegid kurva rekordi
Märtsis jättis maakonna avalikke liine teenindav AS Harjumaa Liinid ära keskmiselt tosin sõitu päevas, bussifirma arvates on süüdi väike dotatsioon, mis ei luba sohvritele väärilist palka maksta.
Tallinna-Pikavere liinil sõitjad ootasid märtsis bussi asjatult 68 korral; Tallinna-Pajupea liinil jäi ära 68 ning Tallinna-Lagedi liinil 48 reisi - kokku jäi Harjumaa Liinide buss eelmisel kuul tulemata 375 korral, kirjutab Postimees. Uute vedajate leidmiseks välja kuulutatud nelja riigihanke tulemused viibivad, sest AS-i Harjumaa Liinid omanik Atko Grupp on need vaidlustanud.
"Nad on suutnud selles osas püstitada mitteametliku maailmarekordi," pahandas Rae vallavanema Raivo Uukkivi, "Härra, kes kõige eest vastutab [Atko Grupi osanik ja juht Arvo Sarapuu - toim], istub samal ajal aga rahvaesindajana riigikogus."
MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse (ÜTK) sõitjateveo spetsialisti Kadri Krooni sõnul põhjendab firma viletsat teenindust juhtide puudusega, kuid kindlasti on oma osa ka busside tehnilisel seisukorral, mis politsei huvigi äratunud: "Näiteks kruvisid nad bussile, mis polnud tehnoülevaatust läbinud, külge teise bussi numbrimärgi!".

Vanavara laialitassimisele pole siiani suudetud piiri panna
Pärast Euroopa Liiduga ühinemist sattus Eesti olukorda, kus meilt võib kultuuriväärtusi kontrollita välja vedada.
Kultuuriministeerium pole aastaid suutnud valmis teha eelnõu, mis sahkerdamise lõpetaks, kirjutab Postimees.
Kodanikku, kel oli Võrumaal Haanja vallas Luutsniku külas saun, tabas aprilli alguses halb üllatus, kui kõrvalises kohas seisnud hoonest oli ühel päeval järel vaid lõhutud vundament, kuna palksaun ise oli lihtsalt ära varastatud.
Võru vanemkonstaabel Esta Loos teab, et kurioosne saunavargus pole sealkandis ainus omasugune.
Romantilised palksaunad võivad kokku panduna uue omaniku leida nii Eestis kui ka välismaal, suhteliselt menukas väljaveoartikkel on ka vanad laudpõrandad.

Jüri Estam kaebas Kalle Laaneti kohtusse
Jüri Estam kaebas halduskohtu otsuse mitte tunnistada seadusvastaseks endise siseministri Kalle Laaneti esildis keelata avaliku koosoleku korraldamine Tallinnas Tõnismäel, edasi Tallinna ringkonnakohtusse.
Endine USA armee eriüksuslane Jüri Estam tahtis mullu 27. mail minna Eesti lipuga pronkssõduri juurde. Kuna Estam eiras politseiniku korraldust mitte siseneda politseilindiga piiratud suletud alasse, algatati tema vastu väärteomenetlus ja karistati rahatrahviga, kirjutab SL Õhtuleht.
Hiljem vaidlustas Estam kohtus Laaneti esildise seaduslikkuse. Märtsis Jüri Estami kaebust arutanud Tallinna halduskohus jättis selle täielikult rahuldamata.
Läinud nädalal esitas Jüri Estam Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale.

Eesti loodusfotode tase tõuseb aina
Eilsel fotoparaadil pärjati Eesti loodusfoto paremikku, eriti said kiita noored ja lapsed.
Eile anti linnahallis kätte 2007. aasta loodusfoto auhinnad ja pärjati Eesti parimat noort looduskaitsjat. "Meie loodusfoto on viimaste aastatega läbi teinud palju põnevaid muudatusi ja sammub aina ülesmäge," ütles Eesti üks tuntumaid loodusfotograafe Fred Jüssi, lisades, et loodusfoto teekond 1960. aastatest tänapäevani ei ole sugugi lihtne olnud.
Jüssi meenutas eelkõige oma õpetajat Paul Peret ja viimase kunagist võidutööd "Aega ja kannatust", kuna tema sõnul läheb aega ja kannatust tarvis igal praegusel ja tulevasel loodusfotograafiks pürgijal. "Kassid teevad ruttu, ruttu, ja pojad tulevad pimedad," iseloomustas Jüssi naerdes kannatlikkuse vajadust.

Sportlik pragmaatik Andrus Ansip seab eesmärgiks pika võimuperioodi
Mullu kutsus Meelis Atonen pärast rasket Vasaloppeti maratoni peaminister Andrus Ansipi oma kohalike tuttavate, Rootsi tuletõrjujate juurde sauna.
Ansip läkski. Tuletõrjujad said alles poole saunaõhtu peal teada, et istuvad saunalaval ning kosutavad end kannu õllega koos Eesti Vabariigi peaministriga. "Lihtne ja tore mees," ümisenud tuletõrjujad tunnustavalt.
Kuid Ansipit iseloomustatakse ka sõnaga "ülbe". Mõneti on see ka mõistetav, sest arrogantsus ongi Reformierakonnale mingis mõttes omane.
Ansipi tütar Tiina (26) on aga teist meelt. "Isa ei lähe tühja lobaga kaasa. Ta valib partnereid, kellega väitlema asuda, ja kuna ta on hästi konkreetne, siis see võibki ülbe mulje jätta."
Peaministri bürood juhtinud Keit Pentus leiab, et Ansipit ül-beks nimetanu ei ole "just liiga objektiivne" kodanik. Üks Stenbocki majas töötanud inimene möönab siiski, et "õhku täis" on Ansip küll, ja seda just viimasel ajal. "Küsitlustulemustele viidates teatas ta mitu korda: meil on kõige populaarsem valitsus. Kuid vaadake peaministrit - ta on veelgi populaarsem!"

Rongiga kokku põrganud auto juht suri kohapeal
Laupäeval toimus järjekordne liiklusõnnetus raudteeülesõidukohal: autot juhtinud naine suri sündmuskohal, kaasa sõitnud kolmeaastane tüdruk viibib vigastustega haiglas.
Laupäeval kell 18.15 teatati häirekeskusest Lääne politsei-prefektuuri juhtimiskeskusele liiklusõnnetusest Raplamaal. Hertu raudteeülesõidu kohal sõitis Pärnu-Tallinna reisirongile ette sõiduauto BMW 525, mida juhtis 1981. aastal sündinud naine. Auto juhipoolne külg sai rongilt löögi ning rong lohistas autot umbes sada meetrit edasi.
Autot juhtinud naine suri sündmuskohal. Tagaistmel, juhi kõrvalistme taga turvaistmel olnud kolmeaastane tüdruk toimetati Rapla haiglasse. Rohkem sõitjaid autos ei olnud.

Maardu ühistud astusid prügiveo monopoli vastu
Kohus ei luba Maardu korteriühistutel oma prügi ise prügilasse
Maardu linna 11 korteriühistut ja üks ühisus esitasid mullu halduskohtusse kaebuse Maardu linnavalitsuse vastu, kes ei andnud neile nõusolekut mitte liituda korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud Adelan Prügiveod OÜ-ga. Neljapäeval jättis kohus nende kaebuse rahuldamata.
Maardu Korteriühistuhoolduse MTÜ raamatupidaja Jelena Skvortsova näitas jaanuari- ja veebruarikuu arvet. Kui jaanuaris pidid elanikud tasuma detsembri prügiveo eest kokku 3248 krooni, siis Adelan Prügiveod OÜ prügiarve jaanuari eest oli 8918 krooni.
Skvortsova sõnul ostis viis aastat tagasi asutatud Maardu Korteriühistuhoolduse MTÜ, kes haldab kokku 720 korterit ligi 2000 elanikuga, Ragn-Sellsilt kasutatud prügiveoauto. Vähemalt kolm korda nädalas vedas auto ära olmeprügi, samuti suurema kola.

Eesti tunneb vähe huvi natside tabamise vastu
Venezuelas elav Harry Männil ja Eestis uurimise all olev Mihhail Gorškov on need kaks Eestist pärit endist Natsi-Saksa okupatsiooni aegsete julgeolekujõudude töötajat, kes figureerivad Simon Wiesenthali keskuse eelmisel neljapäeval avaldatud aastaraporti kümne "most wanted" (enim tagaotsitava) sõjakurjategija nimekirjas.
Raport kiidab USA-d ja Itaaliat, kus on enim ära tehtud, et veel elavaid sõjakurjategijaid süüdi mõista, edastab The Jerusalem Post. Kui varasematel aastatel on Wiesenthali keskus paigutanud Eesti nende riikide hulka, kus ei soovita kurjategijate süüdimõistmiseks midagi ette võtta, siis möödunud aasta 1. aprillist kuni tänavu 31. märtsini vaadeldud perioodil on Eesti asetatud vähese huviga riikide sekka.

Neli nädalalõpupäeva röövisid tulekahjudes seitsme inimese elu
Pärast aasta traagilist algust oli alates naistepäevast suhteliselt vaikne periood.
Lisaks kevadistele kulupõlengutele ja väiksematele tulekahjudele oli eelmine nädal tulesurmade poolest üks viimase aja traagilisemaid. Laupäeva öösel hukkus nii Pärnus kui ka Tallinnas tules kaks, eelnevatel päevadel veel kolm inimest.
Põhja-Eesti päästekeskus sai kell pool kaks öösel väljakutse Tallinna Kotka tänava ühiselamusse, mille esimesel korrusel põles ühetoaline korter. Korteri välisuks oli päästjate saabudes juba leekides.
Kustutustööde käigus leiti kahe mehe surnukehad, kelle isik on praegu veel tuvastamata. Politsei leidis samast lähedalt Spordi tänavalt ilmselt akna kaudu tulekahju eest põgenenud 1969. aastal sündinud Aleksandri, kes viidi haiglasse. Mehe vigastused ei ole eluohtlikud.

Kinnisvaraarendaja hakkab Suurupis kahel kinnistul metsa raiuma
Kuna kaitseala jäi loomata, sai omanik loa raiuda oma maal 1000 tihumeetrit puid.
Harjumaa keskkonnateenistus andis kinnisvaraarendusest huvitatud Balti Investeerimisasutuse AS-ile loa teha Suurupis kahel kinnistul tuhande tihumeetri ulatuses lage- ja turberaiet.
Hiljuti maaomanike vastuseisu tõttu moodustamata jäänud Suurupi looduskaitsealale raieloa väljastanud Harjumaa keskkonnateenistuse planeeringute peaspetsialist Ilmar Kaljurand nentis, et teenistus pidi raieloa andmisel lähtuma keskkonnaministeeriumi märtsikuisest otsusest, millega jäeti Suurupi looduskaitseala vaatamata loodusväärtustele majanduslikel kaalutlustel loomata. Selle otsuse tõttu ei olnud meil põhjust loa andmisest keelduda, ütles ta.
Metsa asemel kuus maja

USA ülikoolis tapeti 32 inimest
Vähemalt 32 inimest sai surma ning 28 haavata kui hullunud meesterahvas avas täna hommikul Virginia tehnikaülikooli linnakus inimeste pihta tule.
Politsei andmetel leidis umbes kahe tunnise vahega aset kaks tulistamisintsidenti - esimene ühiselamus ning teine õppehoones, vahendab BBC.
Fox News viitab ametlikele allikatele, mille kohaselt on hukkunute arv tõusnud 32-ni.
Ülikooli politseinik-turvaülem Wendell Flinchum ütles ei ole veel teada, kas tulistaja näol oli tegemist sama ülikooli õpilasega.
Küll kinnitab ta seda, et suurem osa hukkunutest ja vigastada saanutest olid tudengid.
Politsei tappis ründaja.

Horvaatia annab parlamendiliikme sõjakuritegude eest kohtu alla
Horvaatias läheb kohtu alla mõjukas parlamendisaadik, kes lasi 1990-ndate iseseisvussõja ajal väidetavalt serblasi röövida, piinata ja tappa - kui poliitik süüdi mõistetakse, siis ootab teda 20-aastane vangistus.
Horvaatias anti mõjukas parlamendisaadik ja veel kuus inimest kohtu alla 1990-ndatel toime pandud sõjakuritegude eest - mehed olid seotud Serbia eraisikute tapmisega Horvaatia iseseisvussõja ajal, vahendab Reuters.
Horvaatia on seni serblastevastastes sõjakuritegudes süüdi mõistnud mitu sõdurit ja ühe kindrali, kuid Branimir Glavas on esimene kõrge riigiametnik, kes sõjakuritegude eest kohtu alla läheb.
Glavast süüdistatakse selles, et ta andis 1991. aastal oma alluvuses olevale sõjaväeüksusele käsu röövida, piinata ja tappa serblasi. Kui Glavas süüdi mõistetakse, siis ootab teda 20-aastane vangistus.

Briti moslemid seisavad loori eest
Suurbritannia Gallup Poll'i instituudi sellel nädalal avaldamisele tulevas küsitlusest selgub, et moslemid on endiselt seisukohal, et naised peavad oma nägusid katma.
Kümnest moslemist üheksa arvavad, et igasugune valitsuse plaan keelustada loor kahjustab kogu ühiskonna sotsiaalset sidusust, kirjutab The Sunday Telegraph.
55% vastajatest leiavad, et loorist loobumine on integratsiooni seisukohal oluline. Samas vaid 13% moslemitest on nõus loori reaalse keelustamisega.
Küsitletute hinnangul peab briti valitsus muutma oma majanduslikku ning poliitilist suhtumist islamiriikidesse ja rohkem islamiusku austama.
Samuti selgub uurimusest, et Briti moslemid usaldavad riigi institutsioone nagu politsei ja kohus rohkem kui keskmine britt.
Ligi kolm neljandikku küsitletutest andsid mõista, et nad on Suurbritanniale lojaalsed ning 82% vastanuid kinnitasid, et peavad lugu ka teistest religioonidest.

Käesoleval aastal on Vene armees hukkunud 111 sõdurit
Venemaal on 2007. aasta algusest kuritegude ning õnnetusjuhtumite läbi hukkunud 111 sõjaväelast.
Statistikas ei kajastu need sõdurid, kes hukkusid lahingus või haiguste tõttu, vahendas RBK vene kaitseministeeriumi.
Ministeeriumist selgitati, et viis sõjaväelast surid määrustikuväliste suhete tõttu, seitse tapeti kaaslaste poolt, kolm hukkusid relva ettevaatamatu kasutamise läbi ning kuus sõdurit sai surma liikluseeskirjade rikkumise tõttu.
Lisaks lõpetas 65 sõjaväelast oma elu enesetapuga ning 24 hukkus mõne muu õnnetuse läbi.
Inimõiguslaste organisatsioonide hinnangul esitatud andmed tegelikku olukorda vene armees ei kajasta.

Põhja-Korea ei täitnud lubadust ja võib nüüd riisiabist ilma jääda
Lõuna-Korea lubas vaesele põhjanaabrile 400 000 tonni riisi, kuid nüüd kui Põhja-Korea oma lubadust murdis ja tuumareaktorit ei sulgenud, kaalub Lõuna-Korea riisiabi ärajätmist.
Lõuna-Korea kaalub Põhja-Koreale riisiabi andmise katkestamist, kuna Pyongyang ei täitnud lubadust möödunud laupäevaks tuumareaktor sulgeda, vahendab BBC.
Varem sellel kuul teatas Lõuna-Korea, et põhjanaabrid saavad oma riisi kätte hoolimata sellest, kas Põhja-Korea täidab lubadust või mitte. Täna aga on Lõuna-Korea valitsus pealinn Sôulis meelt muutmas.
Põhja-Korea lubas oma Yongbyoni reaktori möödunud laupäevaks kinni panna, kuid see tähtaeg möödus ilma, et Põhja-Korea oleks sõnagagi viivitust põhjendanud. Möödunud nädalavahetusel tähistas terve Põhja-Korea hoopis riigi asutaja Kim Il-Sungi sünniaastapäeva.

Al-Sadr kutsus oma pooldajad Iraagi koalitsioonist tagasi
Iraagi radikaalne šiiitlik liider Moqtada al-Sadr teatas oma pooldajate tagasi kutsumisest Iraagi valitsuskoalitsioonist.
Otsuse tingis USA sõjaväe tagasitõmbumisplaani puudumine, teatas BBC.
Al-Sadri grupile kuulus kuus ministriportfelli ja 32 parlamendikohta 275-st.

Guardian: Berliini juudikogukond lõheneb
Berliini juudikogukonda lõhestavad konservatiivsete juutide ja endistest Nõukogude Liidu vabariikidest immigreerunud juutide vahelised lahkhelid.
Traditsioonilised juudid süüdistavad uustulnukaid stalinismis, kirjutab The Guardian.
Juutide kogukonna endine juht Albert Meyer avaldas, et kavatseb Berliinis luua uue ja eraldiseisva juutide kogukonna. Meyeri sõnul pole kogukonna liikmed rahul "pseudo-bolševikega, kes soovivad muuta kogukonna vene klubiks."
Meyer süüdistab NL-st tulnud immigrante "stalinistlike meetmete" kasutamises, et mõjutada kogukonda ja selles, et viimastel pole huvi juudireligiooni vastu.
Praegune juudikogukonna juht Gideon Joffe keeldus toimuvaid sündmusi kommenteerimast.
Kogukonna liberaalsemad liikmed kutsuvad konservatiivseid juute mõistama oma immigreerunud rahvuskaaslasi. Nõukogude Liidus kannatasid paljud juudid diskrimineerimise all, varjasid oma juuri ning neil oli raske järgida oma traditsioone. Ajaleht viitab ka sellele, et paljud mittejuudid ostsid võltsitud passid, et sõita Saksamaale, kuna juutidele rakendatakse immigreerumisel leebemaid nõudeid.

Taani vaevleb õpetajatepuuduse käes
Taanis on praegu puudu veerand õpetajatest ja lähema kümne aasta jooksul läheb pensionile 40% praegu töötavatest koolmeistritest, nii et Taani õpetajate ühenduse hinnangul on käes katastroof.
Taanis on praegu puudu ligi veerand õpetajatest ja koolid on sunnitud palkama vastava hariduseta inimesi, kirjutab Politiken.
"See on katastroof. Ilma õpetajahariduste inimesed teavad sellest tööst liiga vähe. Nad saavad väga ruttu aru, et õpetajaks olemine on väga nõudlik ülesanne ja nii ei jää nad tööle kauemaks kui pooleks aastaks. See on õpilastele kahjulik." kurdab Taani õpetajate ühingu esimees Anders Bondo.
Õpetajahariduseta, kuid koolmeistritööd tegevate inimeste arv järjest kasvab. Lähema viie kuni kümne aasta jooksul läheb pensionile 40% praegu koolis töötavatest õpetajaharidusega koolmeistritest.

Vene peaprokuratuur nõuab Berezovski väljaandmist
Täna saadab Vene peaprokuratuur Suurbritanniasse pöördumise palvega uuesti läbi vaadata ettevõtja Boris Berezovskilt põgeniku staatuse äravõtmise küsimust.
Ühtlasi saadab Vene peaprokuratuur 1957. aastast kehtiva Väljaandmise Euroopa Konventsiooni sätetele viidates nõudmise võtta Berezovski vahi alla ja anda välja Venemaale, vahendab RIA Novosti.
Peaprokuratuur nõuab ka Berezovski ülekuulamise võimalust uuesti algatatud kriminaalasja alusel. Berezovski suhtes algatati kriminaalmenetlus riigivõimu vägivaldse muutmise paragrahvi alusel, mille eest on ettenähtud vangistus 12-20 aastat.
13. aprillil ilmus Briti ajalehes The Guardian intervjuu Boris Berezovskiga, milles ta kinnitas Putini režiimi vastase revolutsiooni ettevalmistamist.
The Guardian avaldas täna ka Venemaa president Vladimir Putini administratsiooni pressiesindaja Dmitri Peskovi vastukaja, kes lükkab tagasi Berezovski väite nagu kannataks Venemaa autoritaarse diktaatorliku režiimi all.

Ungaris seiskasid jänesed kiirteel liikluse
Küülikuid vedanud auto põhjustas täna Ungaris, Budapestist 40 kilomeetri kaugusel kiirteel liiklusõnnetuse, mille tagajärjel pääses ootamatult vabadusse 5000 pikakõrvalist.
"Tee peal on neid tuhandeid, aga nad ei tea, mida oma ootamatult saabunud vabadusega peale hakata; nad lihtsalt istuvad tee peal, söövad rohtu ja naudivad päikest," vahendas Reuters kiirteepolitsei pressiesindajat.
Tõenäoliselt taastub liiklus Budapesti ja Austria pealinna Viini ühendaval kiirteel alles mitmete tundide pärast. Esialgu peavad ametnikud küülikud kinni püüdma.

Maailmapanga president vabatahtlikult ametist ei loobu
Sõbrannat edutanud Maailmapanga president Paul Wolfowitz teatas eile, et vabatahtlikult ta oma ametit maha ei pane.
Maailmapanga president Paul Wolfowitz teatas eile, et jääb oma ametisse hoolimata sellest, et panga liikmesmaade valitsused on väljendanud muret, et pank ei pruugi Wolfowitzi juhtimisel korralikult töötada, vahendab Reuters.
Maailmapanga töötajate ühendus nõuab selgesõnaliselt, et Wolfowitz ametist lahkuks. Ühenduse esimehe Alison Cave'i sõnul ei näe töötajad võimalust, kuidas Wolfowitz suudaks jälle alluvate usalduse võita.
Maailmapanga arengukomitee on Wolfowitzi-küsimust küll arutanud ja rangesõnalise avalduse teinud, kuid tema ametist lahti laskmise asjus pole otsust veel tehtud.
Paul Wolfowitz on pahameelt põhjustanud sellega, et edutas ametis oma sõbrannat, tõstis tal ohtralt palka ja kui asi avalikuks tuli, siis salgas ja valetas.

Venemaal hüppas mees välja liikuvast metroorongist
Moskva metroos seiskus 20 minutiks liiklus, kuna üks reisija avas sõitva rongi uksed ja hüppas rööbastele.
Üks reisijatest andis vagunist välja hüpanud mehest kohe teada vedurijuhile, kes peatas rongi liikumise, teatas RIA Novosti.
Samuti lülitati metroos välja elektripingestus kontaktrööbastes. Pärast läbirääkimiste pidamist miilitsa ja vedurjuhiga soostus rongist välja karanud mees vaguni alt välja tulema.
Mehe käitumise motiive uurivad õiguskaitseorganid.

Kõrgõzstani opositsionäär poos end üles
Kõrgõzstani miilits avastas pühapäeval, et näljastreigis osalenud Bektemir Akunovi oli end arestikambris oma särgiga üles poonud.
Opositsionäär osutus esimeseks Kõrgõzstanis toimuva poliitilise kriisi ohvriks, vahendas newsru.com.
Kõrgõzstani siseministeerium lükkas kõik süüdistused tagasi väitega, et Akunov suri südameataki tagajärjel teel koju Narõni linna.
Ometi algas täna taas riigi parlamendi ees opositsionääride miiting, kus ligi 2000 inimest nõuab põhiseaduse reformimist, et piirata presidendi volitusi.

New Yorgis uputab
Eile tabas USA idarannikut tugev torm, mis muuhulgas uputas kohati New Yorki ja jättis lennujaamades ära üle 350 lennu.
Eile õhtul katkes mõneks ajaks liiklus Manhattani ja Connecticuti vahel, kuna Bronxi linnaosas olid teed kohati üle ujutatud, vahendab CNN.
New Yorgi linnapea soovitas tungivalt linnarahval autod koju jätta ja kui vähegi võimalik, ühistransporti kasutada.
New York avas eile üheksa hädaabi-öömaja, kuid eile päikeseloojangu ajaks oli neis varju otsinud vaid kaks inimest.
Tormi tõttu jäeti New Yorgi lennujaamades kokku ära üle 350 lennu ja sajad inimesed veetsid öö oma kottide otsas tukkudes ja lende oodates.
Torm käis üle Long Islandi eile õhtul ja tõstis sealsed lained tavapärasest meetri-poolteise võrra kõrgemaks, kuid suuremat kahju ei juhtunud ja täna on Long Islandil koolid avatud ja ka kõik muu toimib.

Palestiina rühmitus teatas, et tappis BBC korrespondendi
Palestiina rühmitus teatas, et tappis nende käes üle kuu aja vangis olnud BBC ajakirjaniku, kuid ükski sõltumatu allikas seda veel kinnitanud ei ole ja BBC kinnitab, et pole korrespondendi surmas kindel.
Ennast Al Tawhid Al Jihadi brigaadiks kutsuv rühmitus saatis eile uudisteagentuuridele faksi, milles kirjutas, et rühmitus tappis BBC korrespondendi Alan Johnstoni, vahendab BBC.
BBC andis omakorda teada, et on küll oma ajakirjaniku pärast väga mures, ent siiski ei ole siiani sõltumatut kinnitust sellele, et rühmitus ajakirjaniku tõesti tapnud oleks.
Alan Johnston rööviti oma Gaza kodust 12. märtsil.

Sõbratari helde palgatõus pitsitab Maailmapanga juhti
Korruptsioonile sõja kuulutanud Paul Wolfowitz astus enda seatud rehale.
Eelmisel nädalal tabas USA asekaitseministri kohalt Maailmapanga etteotsa tõusnud Wolfowitzi kõva kriitika, kui selgus, et ta oli kasutanud oma seisundit, võitlemaks sõbratarile välja pretsedenditut palgatõusu.
Tavapäraselt soliidne pangahoone meenutas ühel hetkel otsekui pintsaklipslaste tänavademonstratsiooni, kus sajad töötajad nõudsid vilistades ning karjudes panga presidendi tagasiastumist.
Reedel ei suutnud panga nõukogu veel nii radikaalset otsust langetada. Mitme riigi esindajaid ootasid veel juhiseid oma rahandusministritelt, kes kogunesid nädalavahetusel Washingtoni Rahvusvahelise Valuutafondi ning Maailmapanga iga-aastasele koosolekule. Peale USA toetasid Wolfowitzi ametisse jäämist vähesed, kusjuures eriti teravat kriitikat tegid Euroopa riigid. Seega võib tema liisk langeda veel täna.

Terrorismitont tõstab Põhja-Aafrika riikides taas kord pead
Marokos tõid äsjased enesetaputerroristide rünnakud kaasa
Läinud nädalal tabas Põhja-Aafrikat plahvatuste seeria. Teisi-päeval laskis end Marokos Casa-blancas õhku kolm enesetaputerroristi, lisaks sai surma üks politseinik ja neljas ründaja tapeti. Kolmapäeval võttis kaks enesetapurünnakut Alžeeria pealinnas Alžiiris 33 inimelu.
Casablancas asuva USA kultuurikeskuse lähistel end laupäeval õhkinud vennad Muhammad ja Omar Maha põhjustasid vigastusi vaid ühele lähedal viibinud naisterahvale. Rünnakule järgnenud haaranguga tabasid Maroko võimud aga kiiresti nende kolm kaaslast.
Ühe juurest leiti ka pommi-vöö, mis sarnanes teisipäevasel intsidendil kasutatuga. Teisipäeval hukkunud Ayoub Raydi vend Abdelfettah oli omakorda end õhku lasknud tänavu 11. märtsil. Nähtavasti on tegemist ühe rühmitusega.

Kahe päeva peale üle 300 vahistamise
Eriüksus OMON ja miilits pidasid Vene opositsiooni meeleavaldustel kinni ligi 350 inimest.
Neist 170 vahistati laupäeval Moskvas ja umbes sama palju pühapäeval Peterburis.
Eile hommikuks oli teada, et üht opositsioonilise Teise Venemaa juhti ja "Mittenõustujate marsi" peaorganisaatorit Garri Kasparovit trahvis kohus 1000 rublaga (450 krooni) selle eest, et ta hüüdis Moskva miitingul valitsusvastaseid loosungeid.
Enamik kinnipeetuid lasti Kasparovi järel samuti vabadusse. Eile õhtuks polnud veel usaldusväärseid andmeid, kui palju Moskva marsist osavõtnuid on endiselt arestimajas.
OMON üritas laupäevasel miitingul kinni pidada ka teist Teise Venemaa juhti, endist peaministrit Mihhail Kasjanovit, kuid tema turvamehed suutsid selle katsenurjata.

Politoloog: jõuvõtete tagant kumab läbi paaniline hirm
Kreml kardab paaniliselt rahulolematuid ning seetõttu käitub nii jõuliselt, kinnitab Moskva politoloog Mihhail Deljagin, kes on nõustanud Venemaa endisi peaministreid Jevgeni Primakovi ja Mihhail Kasjanovit.
Miks kasutas OMON teie arvates laupäeval Teise Venemaa pooldajate vastu nii suurt jõudu?
Sellepärast, et Venemaal on de facto muudetud seda põhiseaduse osa, mis puudutab kodanike poliitilisi õigusi. (Vene põhiseaduse paragrahv 31 ütleb, et miitingute ja meeleavalduste korraldamine on tema kodanike võõrandamatu õigus. - J.P.) OMON kindlustab seda vaikset ja märkamatult toimunud muutust. Nüüd on keelatud väljendada oma rahulolematust valitseva korraga. See lähenemine on loomulikult mitteametlik, aga seda viiakse ellu väga jõuliselt, nii et OMON-i võitlejad peksid nüüd isegi sõjaveterane.
(Deljagin viitas sellele, et Murmanskist sõitis Moskvasse 20-liikmeline grupp eri sõdade veterane. Vene pressi andmeil peeti nad esimest korda kinni juba enne Moskva rongile istumist, et küsida, kuhu ja miks nad sõidavad. Moskvas takistati neid samuti korduvalt, nii et nad ei jõudnudki miitingule. Lisaks kasutati nende vastu jõudu, kui nad protestisid kinnivõtmise vastu. - J.P.)

OMON nuhtles Moskva kesklinnas Vene opositsiooni
"Häbi, häbi!" pidid miilitsa eriüksuse OMON võitlejad pidevalt kuulma laupäeval Moskva kesklinnas opositsiooni marssi ja miitingut laiali ajades.
Aspirantuuris füüsikat õppiv Aleksei Vassiljev (25) on käinud viimastel aastatel aktiivselt Moskvas opositsiooni miitingutel. "Ma pole varem midagi sellist näinud," ütles ta pärast Teise Venemaa nimelise opositsiooniliikumise laupäevast meeleavaldust Turgenevi väljakul. "Peksti mitte ainult mehi, vaid ka naisi ja silmanähtavalt alaealisi. Tulime rahumeelselt, aga nemad kasutasid sellist jõudu!"
Turgenevi väljakul toimuv oli tegelikult juba väljaastumise lõpp. Aga algas kõik keskpäeval otse Moskva südames Puškini väljakul, kus Teise Venemaa liider, male eksmaailmameister Garri Kasparov seisis koos oma pooldajatega silmitsi miilitsa eriüksusega.

Tallinnas alustati teekattemärgistuste uuendamist
AS Signaal alustas täna Tallinna tänavatel teekattemärgistuste taastamist ja pikijoonte mahamärkimist.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul alustas AS Signaal täna hommikul teekattemärgistuste käsitsi taastamist jalakäijate vöötradadel. Alustati ka sõiduradade eraldusjoonte märkimistööde ettevalmistustöödega.
"Kui soojad kevadilmad jätkuvad, alustavad nädala teisel poolel ka joonimismasinad," ütles Mutli. "Teekatte märgistustöödeks Tallinnas on käesoleval aastal eraldatud neli miljonit krooni ja ülekäiguradade märgistamiseks miljon krooni."

Tingimused uute töökohtade loomise toetuseks muutusid soodsamaks
Tingimustes uute töökohtade loomise toetuse taotlejatele alandati nõuet põhikohaga töötajate osas, tõusis töötleva tööstuse toetuse ülemmäär ja alandati nõutavate uute töökohtade arvu.
Uute töökohtade loomise toetuse taotlejatel alandati abilinnapea Jaanus Mutli sõnul nõuet põhikohaga töötajate osas.
"Toetust taotleval ettevõttel peab olema 3 kuni 30 töötajat, endine nõue oli 7-30," ütles Mutli.
Töötleva tööstuse ettevõtetel tõusis toetuse ülemmäär sajalt tuhandelt 200 tuhande kroonini. Teistele ettevõtetele jäi toetuse määraks endiselt 100 000 krooni. Samuti alandati nõutavate uute töökohtade arvu. Kuni 100 000 kroonise toetuse taotlejad peavad looma vähemalt kolm uut töökohta, endine nõue oli viis töökohta.
Tallinn eraldab veel ettevõtte töötajate väljaõppe, ümber- ja täiendkoolituse toetust, ettevõtte praktikajuhendaja toetust, ettevõttele olulise spetsialisti täiendkoolituse toetust ja tööstusomandi esemetele patendikaitse vormistamise toetust (patenditoetus).

Doonoreid oodatakse rahvusooper Estonia talveaeda
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab linnarahvast verd loovutama Rahvusooper Estonia talveaeda 17.-19. aprillil kell 12.00-18.00.
Doonoripäevad rahvusooper Estonia talveaias on saanud traditsiooniks ning sel aastal toimuvad need juba kolmandat korda. Ürituse põhiideeks on vereloovutuse võimaluse loomine Tallinna kesklinnas eesmärgiga võimaldada heateo tegemist ka kiire elutempoga inimestele, kes verekeskusse tulla ei jõua. Teiseks eesmärgiks on doonorluse propageerimine kui tervisliku eluviisi osa.
"Rahvusooper Estonia talveaia doonoripäevad on seni olnud väga populaarsed ning sel korral loodame kolme päevaga koguda umbes 300 veredoosi," märgib verekeskuse juhataja Riin Kullaste.
Doonorpäevade raames tutvustatakse esmakordselt Eesti vereteenistuse maskotti Donat ning kõigil verd loovutanud doonoritel on võimalus osta kaks piletit Estonia rahvusooperi etendustele 50% soodsamalt. Lisaks sellele loositakse iga päev välja neli teatrikutset kahele. AS Ühisteenused võimaldab doonoritele, kes tulevad verd loovutama kaks tundi tasuta parkimist Viru parkimismajas.

Nõmme teel muutub homsest liikluskorraldus
Seoses ehitustöödega suletakse alates homsest liikluseks Nõmme tee Kotka tänava ja Tedre tänava ristmike vaheline lõik.
Käesoleval aastal alustatakse ehitustöödega Kotka tänava poolsest otsast ja rekonstrueeritakse tee kuni Tedre tänavani. Tänavu tehakse ehitustöid Nõmme teel kuni juuli lõpuni ning rekonstrueerimist jätkatakse järgmisel aastal.
Nõmme tee projekti autor on AS K-Projekt. Rekonstrueerimistööde riigihanke võitis Teede REV-2.
Projekti kohaselt ehitatakse sõidutee 1+1 rajalisena, rajatakse kõnni- ja kergliiklusteed, uuendatakse tänavavalgustus, olulisematele ristmikele paigaldatakse foorid, rajatakse uued vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitorustikud, sidekanalisatsioon ja elektrivõrk.
Alates 17. aprilli tööpäeva algusest kuni 3. augusti tööpäeva lõpuni suunatakse liini number 17A autobussid mõlemal suunal ümbersõidule. Ümbersõit kulgeb marsruudil Endla tänav, Sõpruse puiestee, Linnu tee, Tondi tänav, A.H.Tammsaare tee ja Retke tee.

Aia- ja pargijäätmeid võetakse vastu soodushindadega
Heakorrakuul 15. aprillist kuni 15. maini pakub Eesti Jäätmeringlus OÜ soodsamat aia- ja pargijäätmete vastuvõtuhinda ning äraveoteenust kõikidele Tallinna linna elanikele, linnaosavalitsustele ja ettevõtetele.
Eesti Jäätmeringlus OÜ asub Tallinnas Rahumäe tee 5a.
Haljastusjäätmete äravedu saab tellida telefoni, faksi või e-maili teel. Tellimine ja info on telefonil 55 26 439 või 6 44 00 52 või e-posti aadressil iiri@e-compost.ee.
Teenuse hinnad ainult heakorrakuu ajal tehtud tellimustele. Tellimisel alla kümne koti on äraveo hind ühe koti kohta 20.- (tavahind 25.-). Tellimisel üle kümne koti on äraveo hind ühe koti kohta 15.- (tavahind 17.-). Hind sisaldab transporti, käitlemist ja käibemaksu.
Kotid peavad olema mugavalt tõstetava raskusega, pealt seotud ja asuma lähimas punktis tänavale või autoga ligipääsetavas kohas.

Viru hotelli vastu menetlust ei tule
Tallinna linnavõimud ei alusta Viru hotelli omanike vastu väärteomenetlust, sest hotelli katusele pannakse eestikeelne originaalreklaamkiri tagasi.
Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja Toomas Pirni sõnul on AS-i Uus Viru juhatus kirjalikult lubanud, et hoone ajaloolised sildid taastatakse ja paigaldatakse endisele asukohale suveks. Seega väärteomenetlust linnavõimud ei alusta, kirjutab SL Õhtuleht.
AS Sokos Hotel Viru eemaldas 2005. aasta mais remondi ettekäändel hotelli valmimise ajast katusel seisnud reklaamkirja Hotell Viru. Selle asemel on hotelli omanikud lasknud paigaldada hoone katuse nelja külge reklaamkirjad Sokos Hotel Viru.
Linnaplaneerimise amet keelas hotelli reklaamkirja visuaalset kuju, suurust ja asukohta muutmast. Endised reklaamkirjad seisid hotelli katuseserval alates hotelli valimisest 1972. aastal. Tallinna linnakujunduskomisjoni hinnangul võib Viru hotell paigaldada kaubamärgina kasutatava reklaamkirja Sokos Hotel Viru hoone fassaadile sissekäigu juurde.

Kuidas hüvitatakse liiklusavariis tekkinud kahju, kui autole kihutab otsa numbrimärgi ja liikluskindlustuseta motoroller? 
Vastab
Taavi Kullerkupp, Põhja politsei-prefektuuri pressiesindaja
Kehtiv seadustik tõepoolest ei kohusta arvele võtma alla 50 cm3 mootorikubatuuriga mopeedi, mille valmistajakiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis. Seega ei ole sellistel sõidukitel enamasti ka kehtivat liikluskindlustust.
Liiklusõnnetuse korral tuleks helistada politseisse ja käituda vastavalt sealt saadud juhistele. Kui liiklusõnnetuses keegi vigastada ei saa ning osalejad jõuavad omavahel kokkuleppele, siis pole politseid vaja kohale kutsuda.
Kui süüdi on liikluskindlustuseta motorollerijuht, saab ta tekitatud kahju vabatahtlikult korvata. Alaealise isiku puhul teeb seda lapsevanem või hooldaja. Kui õnnetuse osapooled omavahel kokkuleppele ei jõua, tuleb kohale politsei, kes selgitab õnnetuse asjaolud ja süüdlase. Kui süüdlaseks jääb motorollerijuht ning ta pole nõus kahju vabatahtlikult korvama, tuleks kannatajal kahju hüvitamiseks pöörduda kohtusse.

Skoone bastion vabaneb räämas laohoonetest
Ajaloolise Skoone bastioni rekonstrueerimise teise etapina algas vanade Nõukogude-aegsete räämas laohoonete lammutamine. Lisaks tehakse kommunaalameti tellimisel korda kõnniteed ja renoveeritakse valgustus. Plaanitavad tööd peaks valmis saama hiljemalt jaanipäevaks. Kokku kavatseb linn bastioni korrastamisse investeerida umbes miljon krooni, millest tänavu kulub
112 000. Möödunud aastal tegi AS Mustamäe Haljastus bastionil 284 907 krooni eest haljastus- ja koristustöid.
Kesklinna abivanema Kaia Sarneti sõnul kaalutakse bastionile tuleval aastal Linnateatri suvelava paigaldamist. Kui tänavu toimuvad Linnateatri suvelavastused veel traditsiooniliselt lavaaugus, siis järgmisel aastal ei saa lavaauku enam uue maja ehitamise tõttu kasutada ja tekib vajadus uue mänguplatsi järele.

Vanu autorehve saab tasuta ära anda
Eesti rehviliit ja Tallinna jäätmejaamad võtavad pühapäeval alanud heakorrakuu ajal inimestelt tasuta vastu vanu autorehve.
Kaheksa rehvi korraga
Kasutatud autorehve saavad inimesed viia Tallinna Prügila kogumispunkti. Kuni kaheksa rehvi korraga võetakse tasuta vastu ka linna neljas jäätmejaamas. Tallinna heakorrakuu kestab 15. aprillist 20. maini.
Viia saab ka vanarauda
AS Kuusakoski korraldab koos-töös linnavalitsusega koduaedade ja territooriumide vanametallist puhastamise kampaania. Kampaania ajal ehk 1. aprillist 31. maini vanametalli loovutanud või müünud inimeste vahel loositakse välja auhinnad. Kõik soovijad saavad vanametalli veoks laenutada kaheks tunniks tasuta vanarauakäru. Haagisega saab korraga vedada kuni 550 kilogrammi vanametalli.

Jõelähtme vallas leiti rannal reostust
Pühapäeval hommikul avastati Harjumaal Jõelähtme vallas Ihasalu lahe idakaldal tahkunud naftasaaduse tükke. Esialgse info kohaselt reostuse juurdeteket täheldatud ei ole.
Teade kaldareostuse kohta tuli kell 10.42. Sündmuskohale sõitsid Põhja-Eesti päästekeskuse päästjad ja keskkonnainspektsiooni esindajad. Kontrollimisel selgus, et reostus on levinud umbes kahe kilomeetri pikkusel rannikuribal ja tegemist on ligikaudu kahe- kuni 30-sentimeetrise läbimõõduga naftasaadusklompidega.
Päästetöid juhtiva Põhja-Eesti päästekeskuse korrapidamis-büroo juhataja Marti Magnuse hinnangul on naftasaadus pärit merelt. Lisaks päästjatele osalesid reostuse likvideerimisel 19 Tallinna ja Harjumaa reserv-päästerühma liiget.

Õpilasmalev ootab tänavu oma ridadesse ka tudengeid
Õpilasmaleva rühmadesse registreerimine algab juba järgmise nädala esmaspäeval.
Järgmisel nädalal algab registreerimine õpilasmalevasse, korraldajad lubavad tänavu noortele uusi põnevaid tööpaiku ja pakuvad tööd ka esimeste kursuste tudengitele.
Järgmise nädala esmaspäeval kell 15.00 internetis algav õpilasmalevasse registreerimine tõo-tab eelmiste aastate kogemusele tuginedes tulla aktiivne. Sihtasutuse Õpilasmalev juhataja Tiit Teriku sõnul on malevarühmadesse tunglemise taga tihti noorte üliagarad vanemad. "Eelmine aasta jäi sada kohta vakantseks, sest tihti panevad üliagarad vanemad noore kirja ja noor ise ei tea sellest midagi. Helistame, et palju õnne, olete suures konkurentsis saanud endale malevakoha, siis aga selgub, et teismelisel on suve veetmiseks palju popim idee."

Järvakandi: Rabarockile sündis väikevend
Nädalavahetusel tulid Järvakandis kokku seitse Rapla maakonna noortebändi ja panid aluse Rabarocki nooremale vennale "Rock rabab". Üles astusid noortebändid Raplast, Kohilast, Juurust, Märjamaalt ja Järvakandist, peaesineja oli Brides in Bloom. Viieliikmeline žürii jagas parimatele noortele muusikutele auhinnaks viis Rabarocki vabapääset, kaks piletit loositi välja ka käepaela ostnute vahel.
Hindajate arvates oli noorte muusikute esinemine igati tasemel, kuigi pisut on puudu veel lavalisest vabadusest. Järvakandi valla noortejuht Rea Licht ei tahtnud küll oma üritust kiita, kuid kinnitas, et see oli fantastiline. Edaspidi hakkab rokk rabama igal aastal.

Kadrina: pasunakoor rokkis oma sünnipäeval
Ehkki Kadrina puhkpillimuusika ajalugu ulatub üle-eelmisse sajandisse, tähistas kohalik pasunakoor laupäeval rahvast täis rahvamajas kõigest oma küm-nendat sünnipäeva. Kontsert, kus kõlas nii rahvusliku puhkpillimuusika klassika kui ka kirikumuusika, päädis mulluse Eurovisiooni võiduloo "Hard rock hallelujah" ettekandega. Virulaste pilliorkestri ühed erilisemad ülesasted on olnud pillipuhumised parvel kesk Neeruti järve.
Rein Sikk

Elva: edev rähn armastab värvilist metalli
Elvas elab kirjurähn, kes tervitab hommikusi tööleruttajaid Kesk tänava laternapostide otsas nokaga laternakuplitele põristades. See on linnarahva hulgas palju elevust tekitanud. Metalselt kõlav "Trr-rr-rr!" kostab üle hommikuse, veel üsna vaikse peatänava kaugele. Edev linnuke naudib möödujate tähelepanu, sest pärast metalset nokapõrinat peab linnuke vahet, justkui vaataks, kas keegi ikka kuulis. Päeva edenedes, kui tänaval sõitvate autode mürin rähni põrinast üle käib, kolib lind ilmselt Elva parkmetsadesse, ent on hommikul vara taas platsis.
Sirje Veldi

Ruhnu: sündis siniste silmadega varss
Ruhnus Ariina Kollomi hobusetallis elav eesti tõugu mära Alleluuja tõi 10. aprilli öösel ilmale helekollase, helesiniste silmadega täkk-varsa. Teisipäeva hommikul, mil hobuste perenaine Ariina hobuseid jootma läks, oligi tallis oodatud hobuselaps. Noor hobusevarss tundub perenaise sõnul oma esimestel elu-päevadel asjalik ja kepsleb magamistundide vahel pisut ringigi. Ruhnu rahvas rõõmustab ja mõtleb nime, mis peab isa Viguri järgi algama samuti V-tähega.
Kadri Tukk

Albu: ühes vallas kaks suveteatrit
Järvamaal Albu vallas saab teoks kolm aastat vana idee lavastada Albu mõisa Kukenoosi rehehoones Vilde romaan "Prohvet Maltsvet". Etendus toimub ajaloolises Kukenoosi rehes, kus 1861. aastal toimus Albu veresaun, mida on oma romaanis kirjeldanud ka Vilde. Suveks saab rehehoone valla ettevõtmisel korda. "Prohveti "teksti kirjutasid Urmas Lennuk ja Mart Koldits, viimati nimetatu on ka tüki lavastaja. Lisaks mängitakse Albu vallas, Tammsaare mail, tänavu teist suveetendust" Vargamäe kuningriik ". Tõenäoliselt oleme ainuke Eesti maavald, kus etendub ühel suvel kogunisti kaks näidendit," leidis vallavanem Kalju Kertsmik.
Rein Sikk

Käsmu: "Meie valda tuleb metroo ehitada..." 
"Metroo peab algama Käsmust ja kulgema Käsmu lahe alt Võsule, väljuma otse Neptuni juurest," paneb kohalik ärimees Juhan (Aleksander Pritsik, pildil vasakul) kärbse pähe kuueklassilise haridusega külapoliitikule Aadule (Heino Muruvee, paremal), et too selle volikogus oma idee pähe välja käiks. Enne veel on Juhan jõudnud poliitiku töötule naisele Jutale (Ivika Malva) sokutada tasuva sotsiaalametnikutöö kohalikus hostelis.
Kõike seda ja palju muudki sai näha laupäeval Võsu ranna-klubis toimunud Võsu Rahva Teatri näitemängu "Vanim amet" esietendusel. Näidendi on kokku kirjutanud kohalik näitekirjanik ja lavastaja Luule Aasmäe. Pärast kauakestvat tormilist aplausi etenduse lõpus külvati näitlejad sõna otseses mõttes lilledega üle. "Vanimat ametit" mängitakse Võsu rannaklubis suvehooajal vähemalt kord kuus.

Škoda avas Tallinnas uue keskuse
Škoda kontserni juhatuse liige Fred Kappler avas täna Tallinnas, Paldiski mnt alguses 55 miljonit krooni maksma läinud uue Škoda autokeskuse.
Škoda esindaja, Auto 100 ASi juhatuse liikme Janek Aaviku sõnul saavad Škoda kliendid Eestis lõpuks esindusliku ja kontserni nõuetele vastava müügi- ja teeninduskeskuse. "Eesmärk on kahe aastaga rajada ulatuslik üleriigiline müügivõrk ning saavutada sarnaselt Skandinaavia turgudele Škoda müügiks viie protsendi suurune turuosa," lausus Aavik.
Baltimaades ainsas Škoda kontseptsioonile vastavas Tallinna autokeskuses on pinda kokku 3600 ruutmeetrit, millest müügisalong moodustab kahel tasapinnal kokku 600 ruutmeetrit, töökoda 650 ruutmeetrit ja ladu 220 ruutmeetrit. Autode transportimiseks teisele korrusele soetas ettevõte spetsiaalse lifti.

Stockholmi börs purustas seitse aastat püsinud rekordi
Stockholmi börs ületas täna seitse aastat püsinud rekordi, kui OMXS indeks tõusis kauplemispäeva jooksul 0,6 protsendi võrra 413,83 -punktile.
Nordneti analüütik Peter Malmqvist kinnitas aga, et teda hämmastab, et uus rekord just nüüd tuli. "Ma olen üllatunud, et me ületame all-time-high just nüüd, kui mõelda USA-konjunktuuri küsimärgi peale ja sellele, et inflatsioon on tõusuteel," vahendab SVT Malmqvisti sõnu.
2000. aasta 6. märtsist püsinud rekordtulemus oli 413,72.
2000. aastal oli börs kõrgeimal tasemel, kuna toona olid ka infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniäri oma kõrgseisus. Seejärel tuli aga kaks aastat kestnud langus - kõige hullem oli lugu 2002. aasta 9. oktoobril, mil Stockholmi börsi indeks oli vaid 126,4.
Toonasest madalseisust lõplikuks taastumiseks on börsil kulunud ligi viis aastat.

Kinnitamata registreeringud peatatakse 1. mail
Ettevõtjatel tuli hiljemalt 15. aprilliks esitada kinnitus registreeringu õigsuse kohta majandustegevuse registris (MTR), õigeaegselt kinnitamata registreeringud peatatakse 1. mail.
Vastavalt seadusele peab majandustegevuse registris registreeringut omav ettevõtja igal aastal alates 15. jaanuarist kuni 15. aprillini esitama kinnituse registreeringu õigsuse kohta, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Ettevõtjal, kelle majandustegevuse registri registreering on peatatud, ei ole õigust vastaval tegevusalal enam tegutseda.
Registreeringu õigsuse kinnitamise kohustus on vajalik, et register sisaldaks värskeid ja usaldusväärseid andmeid. 15. aprilliks jäi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel registreeringu õigsus kinnitamata 11 000 ettevõtjal 28 000 MTRis registreeritud ettevõtjast.

1 küsimus: kes teostab Elisale sõltumatuid uuringud? 
Mobiilioperaator Elisa on mitmel korral teatanud, et sõltumatute uuringute järgi on nende ettevõtte leviala mitmes Eesti piirkonnas parem kui teistel mobiilifirmadel.
Täna teatas Elisa, et just nii on ka näiteks Valga linnas. Seetõttu ajendas see küsima, et kes on see sõltumatu firma, kes uuringuid teeb ning millised on teiste mobiilifirmade tulemused põhilistes mõõtmiskategooriates.
Elisa Eesti suhtekorraldusjuht Regina Salmu selgitas Eesti Päevaleht Online'ile, et sõltumatuid levialauuringud korraldab firmale mobiilsidevõrkude planeerimise ja häälestamisega tegelev osaühing Pemetel ning et kvaliteedi puhul tasub välja tuua kolm näitajat - signaali kvaliteeti, signaali tugevust ja võrgu tihedust.
Selgub, et signaali kvaliteedi mõõtmiseks on 7 erinevat kvaliteedi taset. Parim kvaliteet on 0-3 tasemeni, see on tase, kus klient ei märka moonutusi kõne kvaliteedis ehk hakkimisi jms, ning nende näitajate põhjal on kõige parem signaali kvaliteet Valgas Elisal, seejärel Tele2-l ja EMT-l.

Le Monde: Baltimaade majanduse ülekuumenemine on murettekitav
Balti tiigrite tohutu majanduskasv hirmutab väikeriikide peamisi rahastajaid Rootsi panku mulli lõhkemisega.
Euroopa Liiduga liitumisest saadik on Baltimaade peamiseks mureks saanud kinnisvarabuum, mis lööb välja Eestis ning veelgi enam Lätis, kirjutab Prantsuse ajaleht Le Monde.
Märtsi lõpus hoiatas Rootsi majandusleht Dagens Industri Rootsi panku mõjutava mulli lõhkemise eest Balti riikides ning kutsus neid üles vastutustundlikumalt käituma vältimaks Balti riikide lükkamist majanduslikku katastroofi.
Kõige kriitilisem on olukord Lätis, kus kaks Rootsi panka SEB ja Swedpank omavad enamat kui 50 protsenti Läti laenuturust nii eraisikute kui ka ettevõtete osas. Soodsad laenutingimused on viinud hindade tõusuni. Ühe analüütiku sõnul on ruutmeetri hind Riias kõrgem kui Viinis või Frankfurdis.

Uuring: vähene info pärsib inimeste soovi tööd leida
Tööturuameti tellimusel Saar Polli poolt läbi viidud uuringu kohaselt on tööalaselt mitteaktiivsete inimeste motivatsioon tööd leida väike, osaliselt aitab sellele kaasa ka vähene teadlikkus riigi poolt pakutavatest tööturuteenustest.
Statistikaameti eelmise aasta tööjõu-uuringu kohaselt on Eestis tööalaselt mitteaktiivseid inimesi vanuses 16 kuni pensioniiga 206 700 ehk neljandik tööealisest elanikkonnast.
Pooled neist on seotud õpingutega, viiendik ei leia tööalast väljundit aga kroonilise haiguse või puude tõttu. Võrreldes aasta varasemaga on mitteaktiivsete inimeste arv langenud 8% ehk 18 500 inimese võrra, olles viimase viie aasta madalaim näitaja, teatas tööturuamet.
Ühelt poolt teeb tööalaselt mitteaktiivsete inimeste koguarvu vähenemine tööturuameti peadirektor Tiina Ormissoni sõnul heameelt, teisalt tuleb jätkuvalt tegeleda ka nende tööellu tagasitoomisega.

Maakler kasutas müügiks võõrast maja
Et kinnisvarabüroo Arco Vara maakler pildistas luba küsimata võõrast maja samasse elamurajooni kerkiva sarnase hoone müümiseks, saabusid pildistatud maja omaniku ukse taha tülikad ostjad.
Pärnumaal Tahkuranna vallas elav Svetlana Platonova pidi sügisel šoki saama, kui ühel õhtul lasi ta maja uksekella kaks võõrast naist, kes soovisid näha tema maja, kirjutab Pärnu Postimees.
Platonova avastas asja uurides, et kinnisvarabüroo Arco Vara müüb nii Pärnu Börsi kui ka interneti ja kaubanduskeskustes olevate teadetetahvlite vahendusel Tahkuranna vallas selle aasta kevadel valmivat ühekorruselist elamut looduskaunis asukohas. Müügikuulutuse juurde on pandud luba küsimata tehtud foto Platonova majast. Nii on maja müügis olnud vähemalt pool aastat.

Trichet: reeglid on kõigile järgimiseks, ka Eestile
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles reedel Washingtonis, et kõik euroga liituda soovijad peavad kehtestatud reegleid järgima, sest see on nii riikide kui kogu süsteemi huvides.
"Te olete teretulnud, kui te olete valmis," teatas Trichet.
Äripäev küsis Trichet'lt reedel Washingtonis, mis sõnumi saadab Euroopa Keskpanga president uutele euroga liitujatele ning kas tal on mingeid soovitusi, kuidas nood võiksid euro tulekut kiirendada, kirjutab aripaev.ee.
Trichet vastas, et eurotsooni 13 praegusele liikmele seatud reeglistik on hästi toiminud ning tema arvates sobib see ka uustulnukatele.

DnB NORD Pank pakub tasuta kodukindlustust
Alates tänasest kuni mai lõpuni saavad kõik DnB NORD Pangaga kodulaenu lepingu sõlminud inimesed aasta lõpuni kodukindlustuse tasuta kaasa.
Kuigi DnB NORD pank on Eestis tegutsenud suhteliselt lühikest aega, pakub pank tänaseks juba kõiki olulisemaid pangateenuseid ka eraisikutele, teatas pank.
Ühte Põhjamaade suuremasse pangandusgruppi kuuluv DnB NORD Pank tegutseb lisaks Eestile ka Soomes, Taanis, Poolas, Lätis ja Leedus. Leedus on DnB NORD varade mahult kolmandal turupositsioonil ja Lätis neljandal. DnB NORD grupi emapankadeks on Norra suurim pank DnB NOR ja Põhja-Saksamaa suurim maapank NORD/LB.

Tartu Tigutorni korterid tulid täna müüki
Täna alustas AS Linnaehitus Tartus, Väike-Turu 5 asuva Tigutorni-nimelise kõrghoone korterite ja büroode teise etapi müügiga.
Ettevõtte teatel läheb müüki 44 korterit ja kolm büroopinda. Korterite hinnavahemik jääb 1,7 - 4,8 miljoni krooni vahele.
"Tigutorn on väga hea asukoha ja ainulaadse arhitektuuriga korterhoone. Eelmise aasta hilissügisel käivitunud esimene etapp läks üle ootuste hästi, väga lühikese aja jooksul osteti kõik müüki tulnud 27 korterit," ütles AS Linnaehituse kinnisvara direktor Toomas Rell.
Emajõe kaldal asuv Tigutorn on 23-korruseline hoone, milles on 85 korterit ja kolm bürood.
Hoone arhitektid on Vilen Künnapu ja Ain Padrik.

Tallinna Börs kuulutab välja üliõpilastööde konkursi
Tallinna Börs koos Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Estonian Business Schooli ja International University Audentesega kuulutab välja üliõpilastööde konkursi.
Konkursile on oodatud nii bakalaureuse kui magistritööd Tallinna Börsi või Balti väärtpaberiturgu puudutavatel teemadel. 2006. või 2007. aastal valminud töid saab konkursile esitada selle aasta 31. oktoobrini, teatas börsi ja väärtpaberikeskuse esindaja.
"Koostöö kõrgkoolidega on oluline Eesti ja Baltimaade väärtpaberiturgude kiire arengu tagamiseks, uute toodete väljatöötamiseks ning investorite teadlikkuse tõstmiseks. Loodame, et läbi konkursi paraneb väärtpaberiturgude analüüsi kvaliteet ning esitatakse innovaatilisi lahendusi ja ideid väärtpaberiturgude tuleviku osas," sõnas Tallinna Börsi juhatuse esimees Andrus Alber.

Põlevkivi hinna tõus kergitab elektri hinda
Eesti Põlevkivi plaanib põlevkivi hinda tõsta kümne protsendi võrra, mis omakorda muudab elektrihinna kallimaks.
"Meie hinnangul peaks põlevkivi hind kallinema suurusjärgus kümme protsenti. Oleme oma arvutused ja põhjendused ETI (energiaturu inspektsioon - toim) spetsialistidele esitanud. Nad teevad oma analüüsid ja eeldatavasti on sügiseks selge, milline uus hind tuleb," ütles Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Lembit Kaljuvee Põhjarannikule.
Kaljuvee sõnul on Eesti Põlevkivi viimaste aastate jooksul pidevalt suurendanud tööviljakust ja otsinud võimalusi, kuidas ära hoida survet hinnatõusuks, aga nüüd on kätte jõudnud piir, kust senise hinnaga edasi minnes satuks kaevanduskontsern kahjumisse.
Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabrak märkis, et kuna Eesti Põlevkivi pole veel teinud konkreetset hinnataotlust energiaturu inspektsioonile, oleks ebaõige eksitada kliente tervikliku hinnakujundust mitte arvestavate prognoosidega lõpphinna osas.

Sampo muutub üha enam Danske Banki filiaaliks
1. veebruaril Sampo Panga ainuomanikuks saanud Danske Banki tegevjuht Peter Straarup vihjab kohaliku panga muutmisele emapanga filiaaliks, kuid väidab, et siinsele juhile Aivar Rehele jääb otsustusõigus täiel määral alles.
Straarup rääkis Äripäevale antud intervjuus, et Danske ei ole veel otsustanud, kas Sampost saab Danske Banki filiaal või midagi enamat.
"Norra pank muutus meie filiaaliks viis päeva tagasi, samuti tegutsevad filiaalidena meie Rootsi ja Iirimaa pangad. Kui Sampo muutub Danske filiaaliks, säilib siiski tema individuaalne identiteet," ütles Straarup.
Straarupi sõnul suuri muudatusi juhtimises siiski ei tule. "Aivar Rehe jääb Sampo Panga juhina niisama iseseisvaks, nagu ta on seni olnud. Kui arvate, et meie Sampo Panga ülevõtjana hakkame igapäevastesse otsustesse rohkem sekkuma, siis eksite. Meie anname kohalikele kolleegidele uusi süsteeme ja tooteid, aga otsused, kas peaksime jahtima ühte või teist klienti, on kohalikud. Laenamist puudutavad otsused on samuti kohalik teema," ütles Straarup.

Automüüjad pelgavad hea elu lõppemist
Möödunud aasta tõi automüüjatele miljardisaju - eestlased kulutasid uutele ja läänest toodud kasutatud sõiduautodele hinnanguliselt kokku umbes 15 miljardit krooni.
Läinud aasta lõpu seisuga on Eesti uute sõiduautode müügi ja elanike suhtarvult mööda läinud peaaegu kõikidest endistest sotsialismileeri riikidest, jäädes alla vaid Sloveeniale, kus on uute sõiduautode müük olnud juba aastaid arenenud lääneriikidega võrreldav. Head tulemused küll rõõmustavad autode müüjaid, kuid samas panevad murelikult tulevikku vaatama, kirjutab Äripäev.
Volkswagenite müüja Saksa Auto müüs 2006. aastal 2384 autot ehk 1200 võrra rohkem kui 2005. aastal. "Kogu ala on sattunud suurde allahindluspöörisesse, üldine häda on, et toote müük on jäänud tagaplaanile. Ega enam toodet ei müüda, müüakse hinda ja finantseerimist," ütles Saksa Auto juhatuse esimees Jussi Pärnpuu.

Meremehed väidavad, et ei nõua kõrgemat palka
Tööandjate keskliit ja meremeeste ameti-ühing kritiseerivad
Kuigi meremeeste kinnitusel ei käsitletud möödunud nädala teisipäeval toimunud kolme riigi ametiühingute kohtumisel palgateemat, levitas tööandjate keskliit pressiteadet "Ametiühingud õõnestavad Eesti laevanduse edu".
Teates kritiseeritakse meremeeste väidetavat ühist seisukohta, mille järgi tuleks võrdsustada Eesti, Soome ja Rootsi meremeeste tööjõukulud.
"Eesti tööandjate keskliidu hinnangul on viimase poole aastaga Eestit tabanud nõudmiste maania, mis võib ühiskonna lisaks kõigele muule ka emotsionaalselt tasakaalust välja viia," seisis kirjas.
Tõrjub süüdistusi
"Hetke seisuga me uue palganõude esitamist ei planeeri," tõrjus süüdistusi Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) esimees Kaia Vask, keda üllatas tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi saadetud pöördumine.

IMF ennustab Eesti majanduskasvuks 9,9% 
Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 9,9 protsenti, millega Eesti on maailmas 11. kohal. Järgmisel aastal peaks kasv olema 7,9 protsenti.
180 uuritud riigist on 2007. aastal kõige suurem sisemajanduse kogutoodangu kasv Angolas - 35,3%, Timoril - 32% ja Aserbaidžaanis - 29,2%. Järgnevad Bhutan, Libeeria, Sudaan ja Afganistan, vahendab ETV24 IMF-i maailma majanduse ülevaadet.
Läti on 10,5% kasvuga maailma riikide hulgas kaheksandal kohal. Leedu majanduse kasvuks ennustatakse 7%.
Lääne-Euroopa riikidest oodatakse kiireimat majanduskasvu Iirimaal - 5%, Luksemburgis - 4,6% ja Norras - 3,8%. Kõige madalam - 1,8% - on sisemajanduse kogutoodangu kasv Itaalias, Portugalis ja Saksamaal.

Majapidamistele kallineb puitküte ligi 1200 krooni
Odavast küttepuidust saab raierahu tõttu tänavu kevadel ülidefitsiitne kaup.
"Kui eraisikud maksavad praegu nii küttepuude kui ka briketi eest viieprotsendilist käibemaksu, siis alates juulikuust peavad nad võrdselt asutuste ja ettevõtetega maksma 18 protsenti. Kui võtta aluseks Koldetule müügihinnad, siis seadusemuudatuse tagajärjel kallineb küttepuude ruumimeetri hind automaatselt 74 krooni," selgitab Koldetule kaubamärgiga turul oleva OÜ VTM Pluss juhatuse liige Arvi Viilup.
Tema hinnangul ostab keskmine majapidamine talveks küttepuid umbes 15-18 ruumimeetrit ja selle alusel tõuseb kütte hind ligikaudu 1200 krooni.
Küttepuidu hind on niigi jõudsalt kasvanud. RMK metsamajanduse turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul on küttepuidu hind tõusnud viie aasta jooksul peaaegu kahekordseks või rohkemgi. Kui enne oli see ligikaudu 130 krooni tihumeeter, siis nüüd juba 260 krooni, ütleb Kaubi. Milliseks kujunevad hinnad sügisel, on Kaubi sõnul raske öelda.

Kumus näeb kilde Oberhauseni lühifilmifestivalilt
Oberhauseni lühifilmifestivali meediakunsti programm ning valik saksa muusikavideosid linastuvad täna, 16. aprillil Kumus ja teisipäeval, 17. aprillil Tartus Saksa kultuuri instituudis.
Programm "Media Art" esitleb aktuaalseid töid black boxi/white cube'i pingeväljalt. Teine programm, "MuVi Award 2004-2006" toob vaatajani 15 eksperimentaalset muusikavideot väljaspoolt MTV ja VIVA mõjusfääri.
MuVi Award on Oberhauseni lühifilmifestivali auhind saksa parimatele muusikavideotele ja seda jagatakse alates 1999. aastast.
Kõik näidatavad videod/lühifilmid pärinevad Oberhauseni festivali arhiivist.
Kumus algab programm kell 17 ja Tartus kell 18.
Oberhauseni lühifilmifestival toimub tänavu 3.-8. maini ning juba 53. korda. Programmid juhatab nii Tartus kui ka Tallinnas sisse Kumu kuraator Hanno Soans. Üritused on osa festivalist Ruhrpott.

Fosforiidisõja sündmused jõudsid näitustesaali
Näitus Ajaloomuuseumis kajastab sündmusi aastatel 1987-1988 - protestiliikumist, mis muutis oluliselt rahvuslikku ühisteadvust ning mis pani aluse Eesti taasiseseisvumise protsessile.
Sel reedel avatakse Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis fosforiidisõjale pühendatud näitus "EI FOSFORIIDILE! 20 aastat fosforiidisõjast".
Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Loodusmuuseumi, Eesti Televisiooni, Tallinnfilmi ja Filmiarhiivi koostööna valminud näitus "Ei fosforiidile" annab ülevaate taasiseseisvumise loo algusest, keskendudes aastatele 1987-1988. Näitusel käsitletakse ka fosforiiditootmist Eestis, Kirde-Eestisse planeeritud kaevanduste planeerimise käiku ning kavandamise keskkonnaohte.
Ekspositsioonis võib näha ka fosforiidimaaki Ülgse kaevandusest. Eesti maastikes on veel tänagi loetavad fosforiiditootmise jäljed Maardus, kuid ka Rakvere ümbruses asuvad paigad, mis räägivad ajast kui Kirde-Eestisse planeeriti fosforiidikaevandusi. Maastikke ja põnevaid detaile nendest paikadest on üles pildistanud Arne Maasik. Näitusel esitletakse ka fosforiidisõja ajal valminud kroonikafilmi "Varandus" fosforiiditeemalisi filmilõike.

Pärnu "Endla" juhina jätkab Ain Roost
Kultuuriminister Laine Jänes kiitis eelmise nädala lõpus heaks ettepaneku kinnitada alates 1. septembrist Pärnu teater "Endla" direktoriks teatri praegune juht Ain Roost, kellega sõlmitakse viieaastane tööleping.
Ain Roost on Endla teatrit juhtinud alates 1995. aastast, varem töötas ta Pärnu Maavalitsuses.
Pärnu teater "Endla" direktori konkursi komisjon tegi ministrile ettepaneku kinnitada Roost sellele ametikohale peale dokumendi- ja vestlusvooru. Komisjonile laekus kokku kaks avaldust, mõlemad kandidaadid pääsesid ka vestlusvooru.
Teatri direktor vastutab teatri kui riigi etendusasutuse töö igapäevase ja strateegilise juhtimise eest, pidades silmas teatrile pandud kunstilisi ning majanduslikke eesmärke. Olulisemaks ülesandeks on teatri loomingulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatud tegevuste elluviimine.

Tänavused eesti muusika päevad vaatavad minevikku ja olevikku
Eesti muusika päevad, kus tänavu on palju uuenduslikku, kestavad veel kolm päeva.
Kui varasematel aastatel on eesti muusika päevad kippunud jääma muusikute ringkonna peoks, siis tänavu on vaade avaram. Nagu ikka, kõlab festivalil palju uudisteoseid, ent samas heidetakse pilk ka minevikku ja ühendatakse jõud teiste kunstivaldkondadega.
Üks selline ühisüritus oli kolmapäevane Nukufilmi 50 aasta juubelile pühendatud programm "Laulud kevadele". Seansi esimene pool mõjus ekskursioonina lapsepõlve. Üksteise järel linastusid Heino Parsi "Laulud kevadele", Elbert Tuganovi "Just nii!", Kalju Kivi "Klaasikillumäng" ning Riho Undi ja Hardi Volmeri "Nõiutud saar", mille heliloojad on Veljo Tormis, Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür ja Lepo Sumera. Sellele järgnesid juubelitükid: Priit Tenderi "Miriami teatriseiklus", Volmeri "Lõpu-õhtu" ning Jelena Girlini ja Mariliis Bassovskaja "Kleit", mille heliloojad on Märt-Matis Lill, Ülo Krigul ja Malle Maltis.

Uus Eesti lühifilm "Südameasjad" sõdib eduühiskonna vastu
Sass Henno käsikirja järgi Mihkel Ulki lavastatud lühifilm mõjub plakatlikult.
Plakatikunstile omaselt on selles lühifilmis selgust, löövust ja seisukoha konkreetsust.
"Südameasjad" on võitlev kunst, kus luuakse satiirilise vaatenurga alt nähtud ulmeline maailm - selles edukas ja õlitatult toimuvas maailmas om meestel südamed ära opereeritud: lihtsalt nii on igasuguseid probleeme vähem. Siit algabki pisike süžee, mille keskmes on koos elavad mees ja naine, keda kehastavad Tambet Tuisk ja Eva Klemets. Kolmanda osalisena astub mängu telemees (Gert Raudsep), kelle tegevus sünnitab suhete pöördeid.
"Südameasjade" teostus on hästi asjalik, ei mingit heietamist. Üldse mõjub kogu alla kümne minuti kestev teos kui üks pikem reklaamfilm. Praegusel juhul siis sotsiaalse reklaami film, kus peituvad väga reljeefselt väljajoonistatud süžee ja sellele laotatud selgepiiriline sõnum. Viimati öeldu süüdistab edule orienteeritud ühiskonda emotsionaalses vaeguses ja ebainimlikkuses. Otsapidi on "Südameasjades" teemana olemas ka ühiskonnas puuduvad lapsed, kes on toodud ohvriks edu- ja tarbimiskultusele.

Gandhi laulab oma õpetust nüüd Londonis
Inglise rahvusooperis etendub teos India iseseisvusliikumise juhist Mahatma Gandist.
Praegu on Londoni muusikamaailmas keskne teema Philip Glassi ooper "Satyagraha", mis on pühendatud India iseseisvuse 60. aastapäevale. Ooperi esi-etendus oli 1980. aastal Rotterdami riigiteatris.
Heliteost, mille Londoni esietendus oli 5. aprillil, esitatakse kokku üheksa korda. Teose peategelane on India kunagine poliitline ja vaimne juht Mahatma Gandi, keda laulab kuulus tenor Alan Oke. Ooperil kõlavad katkendid sanskritikeelsest pühakirjast Bhagavad Gita, mida Gandhi luges iga päev ja millest ta ammutas oma vägivallatu vastuhaku idee.
"Satyagraha" on saanud kõvasti kiita pea kõigis Briti päevalehtedes ja ooperilavastusest on saanud sündmus. Seda suuresti tänu Phelim McDermotti leidlikule lavastusele ja väljendusrikkale lavakujundusele, mille on teinud Julian Crouch. Lavastusse on haaratud suured nukud, hiina stiilis laternad ja pürotehnika, mis loob kolme ja poole tunnisest ooperietendusest võluva vaatemängu.

Man Bookerit ihaldavad ka Rushdie ja Roth
Kirjanduse raskekaallased Philip Roth, Amos Oz, Doris Lessing ning veel 13 autorit võistlevad tänavu ühe mainekaima kirjandusauhinna Man Booker Internationali eest. Lisaks aule saab võitjakirjanik 60 000 naela (umbes 1,5 miljonit krooni).
Neljapäeval Torontos toimunud pressikonverentsil ette loetud kandidaatide nimekirja kuuluvad teiste seas Margaret Atwood Kanadast, Iisraeli kirjanik Amos Oz ja Briti kirjamees Ian McEwan, teatab Reuters.
Lisaks leiab kandidaatide nimekirjast kahekordse Man Bookeri võitja, Austraalia kirjaniku Peter Carey, iirlase John Banville'i, kes võitis selle kahe aasta eest ning nii Man Bookeri kui ka Booker of Bookersi auhinna võitja Salman Rushdie.

Amandus Adamson uues kuues
Kauaaegsele Eesti kunstimuuseumi skulptuuriosakonna juhatajale Heini Paasile tähendas Amandus Adamsoni lühimonograafia ja albumi koostamine küllalt rasket ülesannet, sest ees oli tema kollegi Tiina Nurga 1959. aastal ilmunud monograafia.
Kuid Nurga raamatu päevil oli aeg teine, rääkimata trükikvaliteedist. Nüüd pole Adamsoni loomingule vaja anda õiget marksistlikku hinnangut ega öelda, et skulptori loomingu üle on "vassitud" ja et Adamsoni tööd on üdini realistlikud.
Samuti on lisandunud olulisi fakte, ilmunud välja Adamsoni seni teadmata olnud töid, mis kõik on Heini Paasi raamatus esindatud. Võib-olla ongi hea, et raamatu ilmumine pidi nii kaua ootama (põhimaterjal oli juba üle kümne aasta kirjastuses Kunst ootel, nüüd andis selle välja Kumu). Suur osa on selles Amandus Adamsoni tütrel Maria Carlssonil. Olen temaga ka ise kohtunud ja alati mõelnud: kui lühike on meie rahvuslik kunst. Mõelda vaid - ühe meie esimese skulptori tütar on veel elus!

Tudengipäevade tänane nael on isamaaline laulupidu
Tallinnas algavad täna järjekordsed tudengipäevad, avapäeva tähtsündmuseks on isamaaline laulupidu.
Tudengipäevad avab kell 19 Vabaduse väljakul Tallinna linnapea Edgar Savisaar, traditsiooniliselt saab sealt alguse avaparaad läbi vanalinna.
Tippsündmuseks on Harjumäe kõlakojas kell 20.30 algav isamaaline laulupidu, kuhu lisaks pealinna ülikoolide kooridele oodatakse Tartu esindust.
Kell 22 hakkab tudengitelgis mängima bänd Ska Faktor, samal ajal algab Kuku klubis jamming, kus plaate keerutavad Mart Juur ja Marju Marynel Kuut.

Alternatiivnoorte võrguleht toob lavale rockbändid neljast riigist
Suurim eestikeelne alternatiivset muusika- ja noortekultuuri kajastav veebikeskkond Rada7.ee korraldab peo, mille raames esinevad bändid Itaaliast, Poolast, Lätist ja Eestist.
Internetilehe Rada7.ee taga seisvad noored korraldavad 4. mail peo klubis Rockstars, kus esinevad bändid neljast riigist - Bhimal Poolast, The Disgrazia Legend Itaaliast, Burn Still Eestist ja Tesa Lätist.
Rada7.ee on üks suurima kasutajaskonnaga eestikeelne alternatiivset muusika- ja noortekultuuri kajastav interaktiivne veebikeskkond Eestis, olles oluline sõlmpunkt kõikidele alternatiivmuusikaürituste korraldajatele, artistidele, meediale ja publikule.
Peo eesmärk on korraldajate sõnul tutvustada hardcore-liikumist, mis on Eestis peaaegu et olematu. Liikumist iseloomustavad tervislikud eluviisid, eriti rõhutatakse narkovaba elustiili.

Raadio Maria ja Under Marié annavad homme ühiskontserdi
Homme annavad Von Krahli baaris ühise kontserdi eestikeelset meloodilist pop-rocki mängiv Raadio Maria ja ingliskeelset kitarripoppi viljelev Under Marié.
Muusikasõpradele juba teada Under Marié jaoks on kavandatav üritus nii-öelda eelprooviks aprilli lõpus ja mai alguses korraldatavatele plaadiesitluskontserditele.
Projekti algatajapoolele - peamiselt tuntud kultuuritegelastest koosnevale ning lavalaudadel üliharva nähtavale Raadio Mariale - aga tähendab üritus võimalust ja motivatsiooni end taaskord näidata ning kuuldavaks teha.
Puhtalt vastastikuse muusikalise sümpaatia baasil algatatud koostööd plaanivad mõlemad kollektiivid jätkata ka edaspidi.
Raadio Maria esineb koosseisus: Jaan Sööt, Andres Kuut, Ardo Ran Varres, Kiur Aarma, Reigo Ahven ja Riina Maidre

Festival Future keskendub noortele tantsuloojatele
Viiendat kevadet järjest koguneb Tartusse sadakond noort, kes tahavad väljendada oma mõtteid ja tundeid läbi tantsu.
Tantsufestival Future ei ole konkurss, vaid festival, kus osalejad saavad pingevabas ja loomingulises õhkkonnas oma tantsuloomingut esitada, töid põhjalikult analüüsida, uusi teadmisi omandada ja kogemusi vahetada.
Future korraldaja Maia Karmi sõnul on noorte loojate töid iseloomustavateks märksõnadeks siirus, julgus ning üllatuslikkus.
Festival Future pakub noorele tantsuloojale võimaluse oma tantsuloomingut esitada, töid ekspertidest koosneva Nõuandva Kogu abil põhjalikult analüüsida ning tantsust ja loomisest rääkida. Festivalil esitamiseks on korraldajatele laekunud loovtöid 26-lt autorilt.
Festivali üheks aktraktiivsemaks osaks on kolmepäevane Meistriklassi töötuba, kus valmistatakse ette improvisatsiooniliste ülesnnete baasil ülesastumine festivali lõpetamiseks.

Reedel saab avalöögi "Vägivallata Noorus 2007" 
Kultuurikeskuses Kaja antakse 20. aprillil pidulik stardipauk üheksandale noortefestivalile "Vägivallata Noorus".
Noortefestivali projektijuhi Kätri Kaik sõnul on "Vägivallata Noorus" ainulaadne noorteprojekt Eestis, sest ei ole teist taolist üritust, kus oleks kaasatud sihtgrupp vanuses 15 - 18 aastat ning kahe päeva jooksul toimuks üle 15 erineva ettevõtmise, mille korraldamises ja organiseerimises on just noortel endil suur osa.
Festivalil saab lõbusalt omaealiste noortega aega veeta ja enda oskusi erinevates valdkondades proovile panna. Selle aasta Noortefestival on teiste eelmiste seas eriline, sest kahe päeva jooksul toimub palju erinevaid üritusi, neist nimekamad on Playbox, Moeshow, MC Battle ja Beatbox ning Tantsushow. Väärika punkti festivalile paneb 21. aprilli õhtul toimuv Koolibänd 2007, mis on üks festivali kõige külastatavamaid üritusi MC Battle ja Beatboxi kõrval.

 "Ei kunagi..." - kontsert nagu maitsev tort
Reedel Tallinnas Vene Draamateatris toimunud Lauri Saatpalu ja Katrin Mandeli kontsert oli soe ja mingis mõttes täiskasvanulik elamus.
Naljakal kombel meenus saalis istudes ja algust oodates kunagine Pirita kino, kus ümmarguste laudade ääres jäätist mekkides vähemalt korra oma vanematega midagi vaatamas käisin. Siis oli minu jaoks jäätis see peamine atraktsioon, ekraanilt tulev jättis väikese lapse täiesti külmaks, et mitte öelda, ajas igavusest nihelema. Nüüd, täiskasvanuna, annaksin palju, et samas saalis ümmarguse laua taga istuda ja mõnusalt filmi vaadata. Nüüd oskan seda hinnata, lapsena olid aga teised rõõmud.
Lauri Saatpalu loominguga on samamoodi, tundub mulle. Ja siin polegi nii väga vahet, kas on see Dagö, esinevad nad Peeter Rebasega kahekesi või kannavad Saatpalu ja Katrin Mandel ette teiste kirjutatud lugusid, mida ühendab see, et esitajad on need oma käega välja valinud.

Plaadimüük aina kahaneb
Võrreldes 2006. aasta esimese kolme kuuga on Inglismaal üldine plaadimüük vähenenud 10%, raporteerib BBC. Kokku müüdi tänavu jaanuarist märtsini Ühendkuningriigis 23,4 miljonit plaati.
Viimati olid esimese kvartali müügiarvud nii väikesed 2002. aastal, kirjutab Music Week. Briti fonogrammitootjate liidu (BPI) andmetel on plaadimüük kümne aastaga kahanenud ligi poole võrra.
Ameerikas on plaadimüük kukkunud 20%. Mulluse 112 miljoni albumi asemel müüdi neid tänavu esimese kolme kuuga ainult 89 miljonit.
Mõlemas riigis on märgatavalt suurenenud muusika internetist allalaadimise populaarsus. Mullu esimeses kvartalis laeti Ühendriikides alla 242 miljonit, selle aasta esimeses kvartalis 288 miljonit muusikapala. Ühendkuningriigis kasvas allalaadimiste arv 62%.

Internet: 
Internet:  - lisaks vanadele Volgadele on tänapäevaks kultussõiduki staatusse jõudnud ka niinimetatud nõukogudeaegsed Fordid ehk Ladad. Eesti ladaklubi kodulehel saab lugeda huvitavat infot, vaadata pilte ja ajada juttu teiste nostalgiliste Lada-huvilistega.

Mölder jätkab mitmel rindel
Saksa Auto AMK ja Jaan Mölder sõlmisid kokkuleppe osalemaks selle hooajal Eesti ja FIA Põhja-Euroopa regiooni meistrivõistlustel autode ringrajasõidus, samuti jätkab eestlane juunioride rallimeistrivõistluse (JWRC) sarjas.
Mölder stardib Škoda Octavia RS-il, millega eelmisel hooajal võistles B-2000 arvestuses Raimo Kulli. Viimane tuleb tänavu starti Super 2000 klassi Volkswagen Golfil.
Möldri võistlusauto on praeguseks ümber ehitatud ja vastab uue NEZ 2000 võistlusklassi tehnilistele tingimustele, kinnitas Saksa Auto AMK juhataja Toomas Lambin.
Tänavusel hooajal stardivad nii Super 2000 kui NEZ 2000 (senine B2000) klassi autod üheskoos. B2000 arvestuses muudeti veidi tehnilisi tingimusi ja nii sarnanevad selle võistlusklassi autod väliselt Super 2000 klassi autodele.
Mootorid jäävad küll samaks, kuid et ebavõrdust Super 2000 autodega vähendada, võivad NEZ 2000 võistlusklassi autod olla kergemad.

Kata-Liina Normak sai Prantsusmaal üheksanda koha
Jalgrattasport
Eestlastest oli etapil parim Kata-Liina Normak, kes lõpetas peagrupis ning saavutas 22. koha. Nelja jooksiku hulgas osutus parimaks Aurelie Halbwachs, kes võitis etapi Marina Jaunatre ees. Teistest eeslastest said lõpuprotokolli koha Liisa Ehrberg, kes oli 81. ning Lii Haabma, kes sai 101. koha.
Prantsusmaa naiste karikavõistluseid juhib kokkuvõttes esimese etapi võitnud ja eile teise koha saanud Marina Jaunatre 86 puntkiga. Teine on Lurence Leboucher ning kolmas Karine Gautard.
Kata-Liina Normak on kogunud 50 punkti ning on üheksas, Maaris Meier on 30 puntkiga 25. kohal. Teistel eestlastel punktiarvet avada pole veel õnnestunud. Prantsusmaa naiste karikavõistlustel peetakse kokku kuus etappi, kirjutab sportnet.ee.

Jäähoki: Eesti kaotas MM-il Kasahstanile
Qiqiharis toimuval jäähoki 1. divisjoni A-grupi MM-il kaotas Eesti esmaspäeval Kasahstanile 1: 2.
Eesti koondise auvärava viskas Lauri Lahesalu (55.05), võitjate väravad viskasid Andrei Troštšinski (30.02) ja Maksim Komissarov (54.12).
Eesti tegi kohtumises 17 pealeviset ja Kasahstan 36.
Pärast puhkepäeva on kolmapäeval, 18. aprillil Eesti vastaseks Hiina.

Taaramäe võitis Prantsusmaal tuuri viimase etapi
Prantsusmaal peetud velotuuril Circuit Ardennes sõideti pühapäeval kaks etappi. Hommikupoole peeti 14 km pikkune eraldistardiga sõit, kus Rein Taaramäe (RO Saint-Amandoise) saavutas kõrge neljanda koha.
Võitis sakslane Tony Martin (Thüringer Energie Team) ajaga 18.13, Taaramäe kaotas võitjale 24 sekundit. Tugevalt sõitsid ka teised eestlased. Tarmo Raudsepp (Team U Nantes Atlantique) oli üheksas, Tanel Kangert (RO Saint-Amandoise) 13. ning Caspar Austa (Rietumu Bank Riga) 25.
Õhtul sõideti 94 km pikkune grupisõit, kus puhta töö tegi Rein Taaramäe, kes võitis etapi uhkes üksinduses 12 sekundilise edumaaga peagrupi ees. Tarmo Raudsepp kaotas Taaramäele üle minuti ning sai etapil 22. koha. Kahjuks ebaõnnestus etapp Tanel Kangertil, kes lõpetas Taaramäest ligemale seitse minutit hiljem 87. kohaga ning kaotas võimalused lõoetada velotuur esikümnes.

Kanepi langes WTA edetabelis kaks kohta
TENNIS:
Tänavu ITF turniiridelt neli esikohta teeninud Maret Ani parandas positsiooni 15 koha võrra ning läheb uuele nädalale vastu maailma 148. reketina. Nagu Kanepi, andis punkte käest ka Margit Rüütel, kelle uus koht on 219. Möödunud nädalal oli ta kuus kohta kõrgemal, vahendab Sportnet.
Kohta tabelis parandasid nii Julia Matojan kui ka Barbara Kvelstein, kes on vastavalt 982. ja 1274. ridadel.
Tabeli ülemises otsas märkimisväärseid muutusi pole. Esikohal jätkab belglanna Justine Henin, teine on jätkuvalt venelanna Maria Šarapova ning kolmas prantslanna Amelie Mauresmo. Neljandal positsioonil jätkab viimast aastat tipptennist mängiv belglanna Kim Clijsters, tema kannul tulevad venelanna Svetlana Kuznetsova ning šveitslanna Martina Hingis.

AjaPeegel: Robin Hoodi jälgedes
Esimesed N Liidu vibulaskmise meistrivõistlused peeti 1963. aasta suvel Tallinnas Kadrioru staadionil. Uudse, kuid samas iidse ala eestvedajad olid Feliks Hiie, Aksel Randmer, Heiki Särev, Hubert ja Vahur Tõrva.
Üle Eesti NSV läks lahti vibuspordibuum. Vibustaadionid valmisid Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Järvakandis. Vibukütid tõid suurvõistlustelt igat värvi medaleid ja spordijuhtidele tundus see ala tõelise kullaauguna.
Üks edukam meesvibulaskja oli Pärnu kellassepp Mati Vaikjärv (pildil). Ta võitis 1969. aastal esimese Eesti meistrivõistluste kuldmedali ja lõpuks teenis 40 meistritiitlit. 1972. aastal tuli Vaikjärv harjutuses FITA-2 N Liidu meistriks ja osales samal alal Müncheni olümpial. Vaikjärv kihutas aastaid Pärnumaa teedel kiirabiauto roolis. Nüüd on tema põhitöö vibude katsetamine ja häälestamine ettevõttes Falco TÜ.

Algas registreerimine Eesti turismi- ja käsitöölaadale "EHE 2007" 
Algas registreerimine Eesti turismi- ja käsitöölaadale "EHE 2007", viimane päev registreerimiseks on 14. mai.
Eesti Vabaõhumuuseum korraldab juba viiendat aastat oma territooriumil Rocca al Mares Eesti turismi - ja käsitöölaada, mille eesmärk on väärtustada, tutvustada ja vahendada seda, mis Eestimaal on ehtsat, isetehtut ja rahvuslikku.
Laat toimub laupäeval 26. mail 2007.a. kella 10-18 ja pühapäeval 27. mail kella 10-16.
Laat paikneb muuseumi Saarte alal asuval külaväljakul ja selle ümbruses.
Laada kaupmeesteks võivad olla kõik, kelle poolt pakutav on ehe, eestimaine, ise tehtud. Laadakaubaks on eestimaine toidukaup, Eesti rahvuslik käsitöö ja Eesti-sisese öko-, maa-, loodus-, seiklus- ja taluturismi teenused.
Laadale saab kaupmeheks registreeruda interneti teel aadressil.  Kui internetivõimalus puudub, saab registreeruda ka Eesti Vabaõhumuuseumi infosekretäri abiga telefonil 6549100.

A.  Alliksaare Kinnisvarabüroo alustas DnB NORDiga koostööd
A. Alliksaare Kinnisvarabüroo ja DnB NORD alustasid kinnisvara hindamise osas koostööd.
"Jätkuva huviga kodulaenu vastu alustasid A. Alliksaare Kinnisvarabüroo ja Norra suurpank DnB NORD Eesti esindus koostööd eksperthindamiste osas pangalaenu tagatiseks," teatas A. Alliksaare Kinnisvarabüroo.

Saarte Investeering toetab Saare maakonna õpilasi
Neljapäeval kirjutavad Saare maavanem Toomas Kasemaa ja OÜ Saarte Investeering juhatuse liige Tullio Liblik alla koostöökokkuleppele, mille alusel hakkab OÜ Saarte Investeering toetama silmapaistvaid tulemusi saavutanud Saare maakonna õpilasi ning nende juhendajaid.
Maavanem Toomas Kasemaa sõnul on maavalitsuse ja OÜ Saarte Investeering vahel sõlmitava kokkuleppe eesmärgiks väärtustada haridust ja stimuleerida heade õpitulemuste saavutamist Saare maakonna õpilaste ja õpetajate hulgas. "On äärmiselt meeldiv tõdeda, et maakonnas tegutsev ettevõte peab oluliseks noorte õpihimuliste saarlaste ja nende juhendajate tunnustamist. Loodan, et OÜ Saarte Investeering initsiatiiv leiab järgimist ka teiste Saare maakonna ettevõtjate poolt."
Koostöökokkulepe kohaselt korraldab OÜ Saarte Investeering õpilaste ja õpetajate premeerimise silmapaistvate tulemuste eest järgnevalt, kusjuures aastas väljamakstavate preemiate arv ei ole arvuliselt piiratud: maksab riigieksamil maksimumpunktid saanud Saare maakonna õpilasele kolm tuhat krooni, vabariiklikul aineolümpiaadil I koha saanud õpilasele kolm tuhat krooni, rahvusvahelisel aineolümpiaadil I koha saanud õpilasele viis tuhat krooni, rahvusvahelisel aineolümpiaadil II - X koha saanud õpilasele kolm tuhat krooni; premeerib vabariiklikul aineolümpiaadil I - X koha saanud õpilast raamatupoe kinkekaardiga väärtuses viissada krooni ja rahvusvahelisel aineolümpiaadil I - X koha saanud õpilast raamatupoe kinkekaardiga väärtuses viissada krooni. Samuti premeerib OÜ Saarte Investeering igal õppeaastal ühte parimat juhendajat-õpetajat viie tuhande krooniga.

Noorte ettevõtluskonkurss jõuab lõpule
Eesti kaubandus-tööstuskoja ja elukestva õppe arendamise sihtasutuse Innove korraldatud "Ettevõtluskonkurss 2007" on jõudnud lõpusirgele. Täna Tallinna majanduskoolis toimuval jõukatsumisel selguvad konkursi võitjad.
Konkurss "Meil on hea idee!" koosneb kolmest voorust. Esmalt tuli noortel kodutööna kirjeldada äriplaani vormis ideed, mille nad tahavad ellu viia. Lõppvooru jõudnud tööde hulgas on selliseid, mis aitavad lahendada ühiskonna sotsiaalseid probleeme. Kaks järgmist vooru, oma idee esitlus ja ettevõtlusalane mälumäng toimuvad täna Tallinna majanduskoolis (Tammsaare tee 147). Kolme vooru kokkuvõttes selgub peaauhinna vääriline võistkond. Jõukatsumise vaheajal jagab noortega oma mõtteid Peep Vain, teatas kaubandus-tööstuskoda.
Žürii esimehe, kaubandus-tööstuskoja direktori Siim Raie sõnul on konkurss väga oluline, sest aitab kaasa ettevõtliku mõtteviisi väärtustamisele õpilaste hulgas. "Noorte ettevõtlushuvi tuleb innustada, sest Eesti vajab uuenduslikke inimesi, kes suudavad kanda ka tööandja vastutust. On oluline, et koos erialaga omandataks kutsekoolis teadmised ja oskused, mis on vajalikud ettevõtte juhtimiseks. Sellised võistlused on hea võimalus noortele läbi mõelda ja kogenud inimeste peal oma äriideede potentsiaali kontrollida."

If Eesti Kindlustus toetas Alavere lasteaeda
If Eesti Kindlustus jätkab lasteasutuste toetamist nende tuleohutumaks muutmiseks, aprillis eraldas Ifi turvafond Alavere lasteaiale Mõmmila 18 950 krooni tuleohutuse taseme parandamiseks.
Lasteaed Mõmmila taotles Ifi turvafondist 18 950 krooni, et paigaldada suitsuandurid, häirenupu ja häirekella üleüldise tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamise raames. Päästeamet tegi lasteaiale juba ettekirjutuse nõuete täitmiseks, kuid lasteaia ja kohaliku valla eelarves probleemide lahendamiseks raha napib.
"See on nii tore," lausus lasteaia juhataja Salme Söönurm, saades teada, et If lasteaeda toetab. "Ma olen tõeliselt rõõmus selle üle."
Söönurme sõnul on nad juba aastaid üritanud leida raha signalisatsiooni paigaldamiseks, kuid vallal raha napib ja nii on seda ikka edasi lükatud. Viimases hädas võttis ta appi interneti ja hakkas otsima, kas keegi toetab sellist ettevõtmist. Nii leidiski Ifi turvafondi ja enne kui taotluse tegi, sai positiivse sõnumi ka Anija vallavalitsuselt, kellelt tuleb ülejäänu summa kogu projekti rahastamiseks.

Eesti Energia ja TTÜ käivitavad energiakaubanduse magistriõppe
Alates sügisest käivitavad Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaülikool energeetikateaduskonna juures uue magistriõppe valdkonna, spetsialiseerumisega energiakaubandusele.
Esimesed energiakaubanduse spetsialistid saavad oma lõpudiplomid kätte juba 2009. aastal, teatas Eesti Energia.
"Kommertsoperatsioonid muutuvad elektriäris keerukamateks ja energiakaubandus rahvusvahelistel turgudel kasvab terves Euroopas. Energiakaubandus vajab juurde uusi inimesi, kellel oleksid teadmised energeetikast ja rahandusest. Ma usun, et koos Tallinna Tehnikaülikooliga saame kasvatada noore põlvkonna, kes suudab kaasa lüüa Baltimaade, Venemaa ja Euroopa energiaturgudel," ütles Eesti Energia Energiakaubanduse direktor Jaanus Arukaevu.
Uus energiakaubanduse õppekava on kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu poolt ning sisaldab aineid turundusest ja majandusest kuni seadusandluse ning konkreetsete energiakaubandust käsitlevate kursusteni. Energiakaubanduse magistrantuuri sisseastumiseks on vajalik energeetikaalase bakalaureuse kraadi olemasolu.

 "Ettevõtluskonkurss 2007" innustab noori leidma uuenduslikke ideid
Täna annavad Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Tallinna Majanduskoolis kätte auhinnad parematele noortele ettevõtlusmeeskondadele.
"Ettevõtluskonkurss 2007" koosneb kolmest voorust. Detsembris välja kuulutatud võistluse kodutööna valmistasid meeskonnad ette äriidee, mis vormistati lihtsustatud äriplaani kujul. Lõppvooru jõudnud tööde hulgas oli ideid, mis aitavad lahendada ühiskonna sotsiaalseid probleeme. Kaks järgmist vooru: oma idee esitlus ja ettevõtlusalane viktoriin toimuvad täna Tallinna Majanduskoolis (Tammsaare tee 147). Kolme vooru kokkuvõttes selgub võitjameeskond. Jõukatsumise vaheajal jagab noortega oma mõtteid Peep Vain.
Kutseõppeasutuste ettevõtluskonkursi žürii esimehe, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul on konkurss väga oluline, sest aitab kaasa ettevõtliku mõtteviisi väärtustamisele õpilaste hulgas. "Ettevõtlushuvi noorte seas tuleb innustada, sest Eesti vajab uuenduslikke inimesi, kes suudavad kanda ka tööandja vastutust. On oluline, et koos erialaga omandataks kutsekoolis teadmised ja oskused, mis on vajalikud ettevõtte juhtimiseks. Sellised võistlused on hea võimalus noortele läbi mõelda ja kogenud inimeste peal kontrollida oma äriideede potentsiaali."

Kvaliteetseim leviala Valga linnas on Elisal
Erinevate teenusepakkujate võrdluses osutus piirilinnas Valgas kvaliteetseimaks Elisa leviala, näitas sõltumatu mõõtmise tulemus.
"Hiljuti toimunud sõltumatu eksperdi mõõtmistulemuse kohaselt on Valga linnas Elisa leviala konkurentidega võrreldes parim nii signaali tugevuse, kvaliteedi kui ja võrgutiheduse osas," ütles Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen. "Viimase kolme kuu jooksul sai Valgast Tartu, Võru ja Otepää kõrval järjekorras juba neljas Lõuna-Eesti linn, kus Elisa mobiilsidevõrk võimaldab sideteenuseid kõige kvaliteetsemas levialas."
Sami Seppäneni sõnul on kvaliteetoperaator Elisa sel aastal investeerinud Valga linna uutesse tugijaamadesse 2,5 miljonit krooni, lisaks on Valga maakonda juurde ehitatud seitse uut tugijaama kogumaksumusega viis miljonit krooni. "Lisaks sellele plaanime lähima pooleteist aastal jooksul paigaldada Valga maakonda veel neli uut tugijaama kogumaksumusega neli miljonit krooni, et parandada levi kvaliteeti kogu maakonnas," lisas Sami Seppänen.

ZUUMtv leviala suurenes
ZUUMtv-d pakkuva firma Eesti Digitaaltelevisiooni AS-i koostööpartner AS Levira sai sideametilt loa tõsta Tallinna digi-TV saatjate võimsust esialgselt planeeritud tasemeni.
ZUUMtv teatel on paranenud maapealse digitaaltelevisiooni leviala Tallinnas ja Põhja-Eestis, ulatudes nüüd orienteeruvalt kuni 70 - 80 km kaugusele Tallinna Teletornist. Seni oli see piiratud, kuna Venemaa ametkonnad ei olnud andnud omapoolset kooskõlastust sageduste kasutamisele, teatas ZUUMtv.
Sel nädalal õnnestus sideametil vajalik kooskõlastus Venemaalt lõpuks saada. ZUUMtv juhi Ott Alemaa sõnul on uudis leviala suurenemise kohta paljudele Põhja-Eesti inimestele kindlasti rõõmustav. "Hea meel on tõdeda, et on toimunud areng, mida oleme pikalt oodanud."
AS-i Starman ja AS-i Levira ühisfirma Eesti Digitaaltelevisiooni AS-i peamine tegevusala on tasuliste televisiooniteenuste osutamine maapealse leviga digitaaltelevisiooni ZUUMtv vahendusel. ZUUMtv teenuse tehnilise edastamise eest vastutab Levira, teenuse müügiga tegeleb Starman.

Salva maksis esimeses kvartalis 65,2 miljonit krooni hüvitisi
Salva Kindlustus maksis selle aasta esimese kolme kuuga kokku hüvitisi ligi 65,2 miljonit krooni, mida on 11,2% rohkem kui eelmisel aastal.
Eelnevale aastale sarnaselt maksis Salva enim hüvitisi liiklus- ja kaskokindlustuses, vastavalt 32 ning 23,8 miljonit krooni. Hüvitiste kasv võrreldes 2006. aasta esimese kolme kuu summaga oli liikluskindlustuses 8,5% ning kaskokindlustuses 7%, teatas kindlustusselts.
2006. aastaga võrreldes on seoses varasema kevade saabumise ja seetõttu oluliselt paremate teeoludega vähenenud liikluskahju juhtumite hulk - kui eelmisel aastal oli see 1131, siis selle aasta märtsis registreeris Salva Kindlustus 750 kahjujuhtumit, mis on võrreldav üle-eelmise aastaga.
Varakindlustuses on väljamakstud hüvitised võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suurenenud 20,2%. Eelmise aastaga võrreldes on hüvitatud peaaegu miljoni krooni eest rohkem varakahjusid, summaarselt on tõus 4,6 -lt miljonilt kroonilt ligi 5,6 -le miljonile kroonile.

ELi ajakirjandusauhinna võitis salaja kirjutatud lugu orjatööst Itaalias
Euroopa Liidu 2006. aasta Ajakirjandusauhinna "Erinevuste poolt - diskrimineerimise vastu" võitis Itaalia ajakirjaniku Fabrizio Gatti kirjeldus võõrtööliste ekspluateerimisest Puglia piirkonnas Itaalias.
ELi ajakirjandusauhindade jagamisel läksid teine ja kolmas koht vastavalt Ungari ja Belgia ajakirjanikele. Noore ajakirjaniku eripreemia võitis Soome esindaja artikkel.
Auhind on Euroopa Komisjoni algatus, millega tunnustatakse ajakirjanikke, kelle töö avardab mitmekesisuse ja diskrimineerimisega seotud küsimuste mõistmist.
Itaallase Fabrizio Gatti võidutöö "I was a slave in Puglia" (Ma olin orjana Puglias) avaldati ajakirjas L'Espresso. Artikkel räägib sisserändajatest põllutöölistest, kelle töötingimused võrduvad autori väitel orjusega. Gatti esines ise võõrtöölisena ning uuris teemat põhjalikult. Zürii hinnangul kirjeldas autor värvikalt nende "teise Euroopa" kodanike keerulist olukorda, keda diskrimineeritakse nende etnilise päritolu tõttu.

Rase kriipsujuku ei pane liigutama
Haigekassa rasvumisvastane sotsiaalkampaania ei motiveeri tervise nimel liigutama hakkama, sest üleskutse on liiga üldine ega anna mingit tegevusjuhist.
"Laiskvorst! Ära peta oma keha!" parastatakse haigekassa logoga erksavärvilisel prügikastiplakatil pealtnäha rasedat kriipsukuju. Mööduja satub soojal kevadpäeval kergesti segadusse. Mis mõttes laisk? Ja millega ta oma keha petab? Äkki ei olegi rase? Selgus ei ole õnneks kaugel - sama prügikasti teisel poolel on kuusekeste taustal kekslev kujuke ja üleskutse: "Liigu! Liikumine on inimese parim sõber!"
Ah et spordipropaganda hoopis. Liikumisharjumusel on rahva tervise arendamisel oluline roll, kuid see plakatipaar ei tekita küll tahtmist kapist dressid ja tennised välja otsida ning kodulähedases metsas ringi silgata.
Esiteks, kampaania kasutab süüdistavas toonis negatiivset stereotüüpimist. Tundub, et eesmärk on panna diivanil lesijat ennast halvasti tundma või ümberkaudseid teda naeruvääristama. Parimal juhul tekib sellise süüdistuse peale ehk alaväärsustunne, mis küll kehakultuuriga tegelema ei motiveeri. Stressisööjast eestlased haaravad avaliku häbistamise peale hoopis järgmise piruka, šokolaadi või õlle järele. Plakatite tonaalsus sarnaneb haigekassa eelmise samateemalise kampaaniaga, mis lõpetati lausa varem, sest ekspertide hinnangul õhutab negatiivsete eelarvamuste taastootmine noorte seas vaenu ja kiusamist.

 "Terevisioonil" on kaks uut saatejuhti
Reedel oli Katrin Vaga viimane saatepäev "Terevisioonis," kuna ta suundub Eesti Raadio ja ETV korrespondendiks Brüsselisse. Priit Kuusk suundus aga jalgrattamatkale Nepali pealinna Katmandusse. Seetõttu tuli "Terevisioonile" leida sellest nädalast kaks uut saatejuhti. Esmaspäevast kolmapäevani juhivad hommikuprogrammi Liis Lusmägi ja Toomas Luhats ning neljapäeval ja reedel on eetris Meelis Kompus koos Kaileen Mägiga. Liis Lusmägi töötas siiani Raadio 3-s päevases vööndis. Ta on juhtinud ka TV3 saadet "Suveõhtu Pärnus". Meelis Kompus on Eesti Raadio uudistetoimetuse vastutav toimetaja ning "Terevisiooni" jääb ta juhtima vaid Priit Kuuse äraolekul selle hooaja lõpuni.

Baskini anekdoodid
Kõige suurem sõjapidamise mõttekild kuulub reamees Švejkile:
"Kuhu te, idioodid, lasete? Siin on ju inimesed!"
Eri riikide naised hetkel, mil mees saabub koju, kui naine on armukesega voodis:
Hispaanlanna: "Rodrigo, tapa ta, ainult mitte mind!"
Inglanna: "Lord, te saabusite valel ajal!"
Prantslanna: "Mis seal ikka, Jean, tule kõrvale."
Juuditar: "Aabram? See oled sina? Aga kes on siis minu kõrval?"
Venelanna: "Ausõna, viimast korda! Ära ainult vastu pead löö!"
Naine ütleb sõbrannale:
"Ära kunagi tassi mees moenäitusele!"

JÄRJEJUTT (9): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Kas te sooviksite..., päris naine punases. Lause jätkus,
kuid laskur ei saanud kõigest aru. Kas süüa või
juua, mõtles ta. See punane riie - see polnud puu-
vill. Siid? Meenutas tõepoolest siidi, kuid...
"Džinni," kõlas üks hääl ja laskur mõistis seda. Äkitselt mõistis ta midagi märksa enamat.
See siin polnud uks.
Need olid silmad.
Nii hullumeelne, kui see mõte ka ei paistnud, vaatas ta hetkel sõiduriista, mis lendas läbi õhu. Ta vaatas seda läbi kellegi silmade.
Kuid kelle?
Ta teadis, kelle. Ta vaatas läbi vangi silmade.
II peatükk. Eddie Dean
1
Just nagu selle hullumeelse idee kinnituseks vajus vaatepilt laskuri silme ees allapoole ja libises kiiresti külgsuunas. Vaatepilt pöördus (laskur tundis jälle kerget peapööritust, nagu oleks ta seisnud ratastega plaadil, mida nähtamatud käed ühele või teisele poole keerutavad) ja silmad hakkasid liikuma piki vahekäiku, toolide read järjest uksepiitade taha kadumas. Ta möödus eraldi osakonnast, kus askeldasid ühesugustes punastes sõjaväelikes vormirõivastes naisterahvad. Kambris oli palju terasest esemeid ja laskur oleks soovinud valule ja kurnatusele vaatamata korraks vaatepilti peatada, et asju pikemalt uurida - tegu oli mingite masinatega. Üks meenutas veidi küpsetusahju. Vormis naine, keda ta juba kohanud oli, kallas välja džinni, mida hääl oli palunud. Pudel, millest ta jooki kallas, oli imepisike ja klaasist. Anum, kuhu ta kallas, paistis olevat klaasist, kuid laskur kahtles selles sügavalt.

Mees, kelle elu möödus spordihallis
Tulised korvpalliheitlused, poplauljate kontserdid, tsirkuseetendused - see kõikpakkus Kalevi spordihalli töötajatele põnevat elu.
Kui N Liidu kolmandal rahvaste spartakiaadil Läti koondises tennist mänginud sõdurpoiss Heino Luksep naasis 1964. aastal koju, keelitas tennisetreener Guido Taft
22-aastast noormeest tööle tule-ma uhiuude Kalevi spordihalli.
Kas või ajutiselt, sest töökäsi oli kiiresti vaja.
"16. detsembril 1964. aastal oli minu esimene tööpäev Kalevi hallis," lausus Luksep. "Mind vormistati esialgu tööle elektrikuna, kuid tegelikult sain kohe direktori asetäitjaks."
Ajutisest tulekust sai Luksepa põline tööpaik - ta töötas seal 40 aastat, ühe kuu ja kaks nädalat.
"Olin kui maja hall kardinal, kes elas üle neli direktorit," meenutas Luksep, kes oli kogu aja direktori asetäitja.

Tallinn võiks maksta pearaha ka treeneritele
Tallinna linnavalitsus maksab 4-19-aastaste laste ja noorte sportimise toetuseks pearaha kokku 82,2 miljonit krooni. See on suur summa.
Selle raha eest ootab linn, et klubid ja eraõiguslikud spordikoolid korraldaksid Tallinna elanike registris olevate perede lastele heatasemelisi treeninguid. Hoolsa kontrollimise tulemusel jagunes nime- tatud summa sel aastal 211 klubis harjutavale 19 482 lapsele.
Tegelikkuses on pealinna klubides sportivaid lapsi oluliselt rohkem, sest linnarühmades treenivad ka tuhanded ümberkaudsete valdade lapsed. Neid ei ole Tallinna elanikuks registreeritud või pole nende isiklikke andmeid avaldatud. On tore, et mõned vallad on otsustanud "oma" laste spordiharrastust toetada, kuid suuresti kanna- vad nende laste treeningute korraldamise kulu siiski Tallinna spordiühendused ja maksumaksja.

Head nautimist! 
Käisin läinud nädalal söömas ühes heas restoranis. Kõik oli suurepärane. Lisaks suutis mu tähelepanu köita teenindaja, kes iga roa serveerimisel soovis head nautimist.
Olen väga kiire sööja, kuid seekord tõesti nautisin hõrgutisi ning tundsin nii maitset kui ka lõhnu. Arvan, et mu käitumine muutus tänu teenindajale.
Kolleeg kiirustas samal päeval lugu tegema ning jopet selga pannes teatas: "Käin seal siis ära." Miskipärast riivas see lause mu kõrvu ja tekkis küsimus, kuhu jääb siis nautimine. Meelsamini oleksin tahtnud kuulda tema suust: "Teen ühe hea loo."
Teadlased on kinnitanud, et meie aju ei tee vahet, kas ütlused ja mõtted, mis meie ajju jõuavad, on tõesed või mitte. Seega on väga oluline, kuidas me oma tegemistest räägime ja kuidas mõtleme. Oleme võimelised oma edu või ebaedu mõjutama.

Säravalt kirjutatud jalgpalliessee viib Inglismaa mängule
Jalgpalliprojekt "11 sõpra" (www.11sopra.eu), Eesti emakeeleõpetajate selts ja Eesti jalgpalliliit korraldavad 8.-11. klassi õpilastele jalgpalliesseede võistluse.
Valida saab kolme teema vahel:
1. Jalgpall kui ühendaja ja eraldaja;
2. Milleks jalgpall, kui on olemas rate?;
3. Unustamatu jalgpallielamus.
Võitja saab priipääsme 6. juunil Tallinnas A.Le Coq Arenal peetavale EM-valikmängule Eesti - Inglismaa. Teise ja kolmanda koha saavutajaid ootab tasuta pilet 2. juunil A.Le Coq Arenal peetavale EM-valikmängule Eesti - Horvaatia.
Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak lubas, et kirjutaja, kelle essee talle väga meeldib, vaatab kohtumist Inglismaaga vippide tribüünil peaministri kõrval!

Õpetajad löövad häirekella - lapsed ei viitsi pingutada
Kehalise kasvatuse tund kaotab tähtsust ja järjest halvenevad sporditulemused näitavad õpilaste innustuse kahanemist.
Paljudes koolides püsivad siiani 1980. aastate alguses püstitatud kergejõustikurekordid, mille lähedale jõuab keegi harva.
"Räägime küll, et lapsed jäävad kergesti haigeks ja liikuda tuleks rohkem, kuid olukorra paranemist ei ole kusagil näha," ütleb 30 aastat õpetajana töötanud Ülo Kurig, kes arendab sporti ja kehakultuuri Tallinna saksa gümnaasiumis.
Tallinna tehnikagümnaasiumi kehalise õpetaja Mati Uusmaa arvates tuleks tulemuste parandamiseks uuesti sisse seada varem kehtinud normatiivid, mille järgi saab hinnata õpilase kehalist arengut.
Praegu jälgitakse vaid õpilase arengut aasta jooksul ega seata hindele kindlat latti. "1000 m distantsi võib õpilane ka kümne minutiga läbi kõndida. Järgmisel aastal pruugib tal vaid pool minutit kiiremini jalutada ning hinne "5" ongi käes," lausub Uusmaa.

Jalad on loodud käimiseks
Kui vahel sõidame autoga jõusaali, et lihastesse toonust pumbata, küsime veidi hämmastunult: kas me ei saaks oma kehalise treenituse eest lihtsamalt hoolt kanda? Muidugi saame! Kogunisti iga päev ükskõik mis kell.
Teil pole vaja osta saalipääset, muretseda moodsaid liibuvaid riideid ega peljata, et teete liigselt pingutades oma laisavõitu kehale liiga. Isegi kõige tervisespordivaenulikum isik võib leebuda - igapäevane käimine on jõukohane ja kättesaadav harjutamisviis, mis aitab tervist tugevdada. USA suurleht Los Angeles Times ennustas koguni, et käimisest kujuneb tänavu ulatuslikum harrastusspordi trend - vallandub samasugune buum, nagu oli 1970. aastate alguses sörkjooksus.
"Inimesed on loodud käima," ütleb käimise kasulikkust uurinud USA Minnesota ülikooli meditsiiniprofessor James Levine. "Me oleme saatnud seitse miljonit aastat mööda käies ja nüüd äkki istume päevade kaupa. See avaldab tervisele halba mõju."

Hea hobune hüppab kõrgele
Eelmisel aastal parimaks takistussõitjaks nimetatud Hanno Ellermann peab tundma kõigi oma hobuste hingeelu - igaüks on isiksus.
Need kaks on märad, lausub Hanno Ellermann Vääna ratsabaasi latrite juures kahe kõige lähemal seisva hobuse poole viidates. Üks neist, kaunikõlalise nimega Amber Van Spieveld, saab selga sadula, et Ellermann võiks pildistamiseks hüppeid demonstreerida.
"Amber on väga kaubandusliku välimusega. Samas on tal nagu naisterahva iseloom, mida ta peab alati välja näitama. Mu ruunad on palju rahulikumad," lausub Ellermann.
Igal hobusel on oma hingeelu, mida peab tundma, ütleb ratsutaja. Igaüks on isiksus. Üks rahulikest ruunadest on kümneaastane Poncorde - Ellermanni kõige edukam hobune, kes on MK-etappidelt noppinud kõrgeid kohti.
"Head hobust on väga raske leida. Kogu maailmas otsitakse selliseid hobuseid, kes suudaks suurtel võistlustel osaleda," lausub Ellermann.

Peatreener Räisänen: hea start annab edasiseks kindlust
Eesti jäähokikoondis alustas MM-i 1. divisjoni A-grupi turniiri Hiinas Qiqiharis dramaatilise 4: 3 võiduga Prantsusmaa üle.
"Raskelt tulnud töövõit," hindas Eesti koondise soomlasest peatreener Jorma Räisänen. "Nägime, et targalt ja suure tahtega mängides pole võitmatuid vastaseid. Nüüd tuleb vaid samamoodi jätkata."
Et normaal- ja lisaaeg lõppesid 3: 3 viigiga, selgitati võitja bullititega. Kogu kohtumise vältel tõrjetööga silma paistnud ja Eesti koondise üheks kangelaseks tõusnud puurilukk Aleksei Terentjev peatas Yorick Treille'i löögi, seejärel lajatas Eduard Valiullin võidutabamuse. Valiullini kõrval viskasid Eesti 3: 1 eduga lõppenud bullitiseerias värava ka Aleksei Makrov ja Toivo Suursoo.
"Suurepärane algus turniirile!" rõõmustas Räisänen. "Pidasin avakohtumist kõige olulisemaks, sest selle võitmine annab kindlust edasisekski."

Kalevi supermäng Levadia vastu
Eesti jalgpalli meistriliiga kuuendas voorus sai Levadiale osaks tõeline šokk - mullu septembrist saadik kaotuseta püsinud meister jäi 1: 0 alla Tallinna Kalevile.
Kalevi üllatusvärav sündis mängu 68. minutil, kui nende 20-aastane poolkaitsja Mario Mõistlik võttis karistusalas vastu pika söödu kalevlaste kaptenilt Tiit Tikenbergilt. Levadia kaitsjad jätsid oma väravavahi Martin Kaalma ette spurtinud Mõistlikuga kahekesi, tollel
jäi üle vaid pall Kaalma komistuse järel tühjaks jäänud väravasse lükata.
Kalevi peatreeneri Aavo Sarapi sõnul ei olnud Levadia vastu koostatud mingit erilist mänguplaani.
"Me olime ikka kogu meeskonnaga kaitses ja eesmärk oli olla teineteisele võimalikult lähedal, et mängijad üksteisele appi jõuaks. See toimis seekord väga hästi," rääkis Sarap.
Levadia kapteni, kogenud keskkaitsja Marek Lemsalu sõnul ei osanud keegi neist kaotust oodata. "Kalevit peab kõvasti kiitma. Nende tahe meie vastu hästi mängida oli silmaga näha - nad tegid supermängu."

Usbekk tõusis poksitroonile
Profipoksi WBA versiooni raskekaalu tiitlimatšis alistas usbekk Ruslan Tšagajev üllatuslikult venelasest maailmameistri Nikolai Valujevi.
213 cm pikkusest vägilasemõõtu Valujevist koguni 28 sentimeetrit lühem Tšagajev teenis Saksamaal Stuttgartis peetud duellis võidu tänu kohtunike häältele, olles matši vältel tunduvalt aktiivsemaks pooleks.
28-aastast Tšigajevit on raskekaalupoksija kohta lühikese kasvu tõttu võrreldud ameeriklase Mike Tysoniga - tema hüüdnimigi on Valge Tyson. Laupäevase tiitlimatši üks korraldajaid, kurikuulus promootor Don King võrdles Tšagajevi triumfi Taaveti võiduga Koljati üle.
Tšagajev on nüüd profikarjääri jooksul 24 matšist võitnud 23, neist 17 nokaudiga. 46 võidu kõrvale esimese kaotuse saanud 33-aastasel Valujevil luhtus võimalus ületada legendaarse Rocky Marciano 49-matšiline võitude rekord.

Tartu klubid sillutasid kergelt tee poolfinaali
Tartu Ülikool/Rock ja Tartu Fausto rühkisid Eesti korvpallimeistrivõistlustel erilise vaevata esinelikusse.
Rock alistas võõrsil Valga Welgi 100: 71 ja Fausto Rakveres kohaliku Tarvase 107: 67 ning mõlemad Tartu klubid võitsid play-off seeria 2: 0.
Rock edestas Welge lauavõitluses 37: 23, mis osutus vastastest agressiivsema mängu kõrval üheks võidu võtmeks. Tartlased tegid ka 12 vaheltlõiget Valga nelja vastu ning sundisid Welgi 22 korral palli kaotama. Martin Müürsepp panustas Rocki võitu 20 ja Gert Kullamäe 18 punkti.
Fausto haaras Rakveres initsiatiivi juba avaveerandil, asudes juhtima 29: 13. Pidurdamatus hoos olid külaliste pikad: Ando Tagamets, kes tabas 18 vabaviskest 15, lõpetas 33 punktiga, Ardo Ärmpalu panustas 23 ning Saulius Dumbliauskas 21 punkti. Kaks viimast korjasid veel 11 lauapalli.

Kati Tolmoff rabeles finaalis võidule
Eesti sulgpalluril Kati Tolmoffil on pärast elu parima tulemusena nopitud turniirivõitu lootust pääseda maailma esiviiekümnesse.
GP-sarja sulgpalliturniiril Hollandis Wateringenis esikoha saavutanud Tolmoff kaotas finaalis esimese geimi ja jäi otsustavas geimis taha 17: 20, kuid suutis raskest olukorrast siiski välja rabeleda. Kokkuvõttes alistas Tolmoff ukrainlanna Larissa Griga 12: 21, 21: 15, 22: 20. Ka veerandfinaalis võitis eestlanna mulluste maailmameistrivõistluste veerandfinalisti, inglanna Tracey Hallamit 2: 0.
Tolmoff tunnistas, et sai turniirivõiduga juurde tublisti enesekindlust. "Vaatasin, et pole võimatu võita mängijat, kelletaolistest pole seni jaks üle käinud. Seetõttu olengi kõige rohkem rahul veerandfinaaliga Tracey Hallami vastu. Mängisin ta kiirusega üle," lausus sulgpallineiu.

Veiko Lember: elus on ka muid asju peale võrkpalli
Avaliku halduse erialal doktorikraadi omandava Selveri sidemängija Veiko Lemberi loobumisplaane võiks muuta tugeva välisklubi leidmine.
Kas olete võrkpalliga jätkamise suhtes mingi otsuse teinud?
Ei tea veel täpselt, mis saab. Mu esimene valik oleks välismaale mängima minemine. Teine-kolmas on võrkpalliga lõpetamine ja mingisugune tõenäosus on ka, et jätkan mängimist Eestis. Tahan selle enda jaoks võimalikult kiiresti selgeks mõelda, aprilli lõpus on esimene tähtaeg.
Kas välisklubidelt on pakkumisi tulnud?
Praegu ei ole. Kui sa ei ole just superandekas, siis peab ka õnne olema.
Selver pakub teile kindlasti varasemast märksa paremat lepingut.

Selver: järgmisel hooajal murrame eurosarjas nelja hulka! 
Eesti meeste võrkpallimeistrivõistluste finaalseeria kolmandaski mängus ei suutnud Tartu Pere Leib Tallinna Selverile hambaid näidata.
Selveri jaoks on tänavune hooaeg kujunenud ülimalt edukaks: karikavõit, Eesti-Läti ühisliiga võit ja nüüd siis ka Eesti meistri tiitel. Vaid Tallinnas peetud CEV Cupi alagrupiturniiril jäädi ühegi võiduta viimaseks.
"Eurosarjas jäid tänavu õiged mängud tegemata, järgmisel aastal enam tagasiteed olla ei saa," lubas pärast viimast finaalkohtumist võidušampanja järgi lõhnanud Avo Keel, kellele see oli esimene meistritiitel peatreenerina. "Kindlasti tahame järgmisel aastal kõiki võite korrata ja eurosarjas raudselt Final Fouri jõuda."
Ühepoolne finaalseeria
Tallinnas Audentese spordihallis peetud mõõduvõtt algas tasavägiselt, kuid seisul 13: 13 jooksis tartlaste mängumasin kokku. Kui Priit Luige ründelöök püüti Selveri kolmemeheblokki, näitas tabloo tallinlaste rõõmuks numbreid 25: 15.

Massa võitis, kuid Hamilton tegi ajalugu
Ferrari punased kostüümid võtsid enda alla kaks kolmandikku Bahreini poodiumist, kuid Felipe Massa ja Kimi Räikköneni vahele oskas end sokutada ka McLareni noor talent Lewis Hamilton.
Esimeselt stardipositsioonilt võidusõitu alustanud Felipe Massa juhtis terve kõrbekuumuses kulgenud sõidu. Eilse esikohaga sai brasiillane kirja oma kolmanda karjäärivõidu.
Malaisia etapil Hamiltonile häbistavalt alla jäänud ja seejärel vea tõttu katkestanud Massa tunnistas, et võit aitas pisut siluda ebaõnnestunud hooaja algusest krussis närve. "Kahe esimese sõidu tulemus polnud sugugi see, mis ma lootsin. Seekord aga õnnestus meil kõik tegurid kokku mängida ning see teeb mulle tõesti rõõmu. Nüüd tuleb vaid veelgi rohkem pingutada, et edu hoida."
Selles suhtes Massa ei eksi. Talle Bahreinis kuklasse hinganud Lewis Hamiltoni teine koht oli paljude arvates brasiillase omast erakordsem - 22-aastane Briti debütant lõi sellega rekordigi. Nimelt on kaks teist ja ühe kolmanda poodiumikoha noppinud Hamilton saanud šampanjat pritsida kõigil kolmel tänavusel autasustamistseremoonial. Viimase 57 aasta jooksul pole F1 sarjas olnud uustulnukat, kes oleks seda suutnud teha oma kolmel esimesel etapil.

BMW tõi turule sportkupee M3 uue versiooni
Legendaarse sportauto uusversioon läheb ajalukku kui esimene BMW M3, mille jõuallikaks on V8 mootor.
Kaks aastakümmet tagasi tõestas BMW poolt turule toodud M3 edukalt, et kesklassiauto mõõdus sõiduk võib pakkuda konkurentsi ka klassikalistele sportautodele nagu näiteks Porsche, vahendab Reuters.
Uus M3 on võimsam kui tema eellane ning samuti on masina gabariidid kasvanud mõne sentimeetri võrra.
Vaatamata V6 mootori asemel V8 kasutamisele ning masina mõõtmete suurendamisele kaalub sõiduk vaid 8 kg rohkem kui sama seeria eelmine mudel. Selle põhjuseks on mitmed uued materjalid mida masina kere ehitusel kasutati, näiteks on osa katusest metalli asemel plastikust.
Sportkupee V8 mootori võimsuseks on 414 hobujõudu, mis võimaldab masinal 0-100 km/h kiirendada 4,8 sekundiga. M3 tippkiirus on piiratud traditsiooniliselt 250 km/h juures.

PAUL GOBLE: Vene eliit ei ole Eesti suhtes üksmeelne
Vene võimustruktuuride kõrgete ametiisikute arvamus sellest, mismoodi reageerida Eesti kavale teisaldada Nõukogude sõjamälestusmärk, lahkneb järsult.
Selline olukord võib anda Eestile rohkem tegevusruumi, ent muudab ka Moskva edasise tegevuse vähem ennustatavaks.
Läinud nädalal internetis ilmunud kirjutises väidab Tatjana Stanovaja, et Vene eliit on jagunenud "pistrikeks ja ärimeesteks". Pistrikud tahavad avaldada Eestile survet, et mälestussamba teisaldamisest loobutaks, ärimehed ei taha aga teha midagi, mis häiriks Vene naftatransiiti.
Selle Moskva vaatleja sõnul juhivad pistrike rühma esimene asepeaminister Sergei Ivanov ning presidendi administratsioonis välisriikidega suhtlemist korraldav Modest Kolerov. Ivanov kutsus 4. aprillil boikottima Eesti kaupu ja Kolerov on võtnud veel karmima hoiaku.

REIN SIKK: Tuumajaam - kott peas, meel hea
Rootsi Forsmarki tuumaelektrijaama töötajal Hakan Andresenil vajus suu hämmastusest lahti.
Ta oli minult just küsinud, kui tihti me saame koju ohutusraporteid Venemaa Sosnovõi Bori tuumajaamast, mis asub Eesti idapiiri läheduses.
Vastasin, et kuigi Ida-Virus elatakse tuumajaama ohualas, pole mingeid ametlikke raporteid nähtud.
Ja mis Venest tahtagi, me Eestis pole isegi näinud uuringut selle kohta, kui ohutu, ohtlik, kasulik või kahjulik on meile osalemine Ignalina tuumaprojektis. Peaminister lihtsalt otsustas koos energiafirma juhiga, et osaleme, rahvaga ei rääkinud. Hiljem aeti käojaani sellest, miks ei saa valitud oma valijatega ausalt rääkida.
"Kuidas on see võimalik?" küsis sügavas hämmingus Hakan ja jäi tükiks ajaks vait. Rootsis, kus isegi paari sukkpükste ostmine võib ministri toolil tõugata, on selline oma rahva ees salatsemine mõistmatu.

Le Monde: Muret tegev majanduskasv
Balti "tiigrite" tohutu suur majanduskasv hirmutab väikeriikide peamisi rahastajaid - Rootsi panku - mulli lõhkemisega, kirjutas Prantsuse ajaleht.
Euroopa Liiduga liitumisest saadik on Baltimaade suureks mureks saanud kinnisvarabuum, mis lööb välja Eestis ja veelgi enam Lätis. Märtsi lõpus hoiatas Rootsi majandusleht Dagens Industri Rootsi panku mõjutava "mulli" lõhkemise eest Balti riikides ning kutsus neid üles vastutustundlikumalt käituma, et vältida Baltimaade lükkamist majanduslikku katastroofi.
Kõige kriitilisem on olukord Lätis, kus Rootsi SEB ja Swedbank omavad enam kui 50 protsenti laenuturust nii eraisikute kui ka ettevõtete osas. Soodsad laenutingimused on kasvatanud hindu. Ühe äsjase analüüsi andmeil on elamispinna ruutmeetri hind Riias kõrgem kui Viinis või Frankfurdis.

Vremja Novostei: Gaasitoru Eesti vetesse? 
Vene ajaleht kirjutas, et Eesti lükkas tagasi Vene-Saksa gaasijuhet rajava ettevõtte Nord Stream taotluse merepõhjauuringuteks Eesti majandusvetes, sest taotlus oli vormistatud ebakorrektselt. "Nord Streami uues taotluses peab olema selgelt väljendatud uuringute eesmärk - tööde loetelu, aja-graafik ja vajadused," vahendas ajaleht Eesti valitsuse pressiesindaja sõnu.
"Algselt projekteeriti gaasitrass sellise arvestusega, et mitte läbida Baltimaade ja Poola vesi ning vältida kokkupõrkeid nende riikide reguleerivate ametitega. Aga Soome keskkonna-ametid andsid projekti mõju hindamise raames operaatorile soovituse viia läbi täiendavaid uuringud, eesmärgiga nihutada torujuhtme trass lõunasse, Läänemere Eesti sektorisse," märkis ajaleht.

REPLIIK: Venitamine on halvim
Viimasel ajal on pronkssõduri temaatika murdnud sisse ka mitmetesse Lääne meediaväljaannetesse. Tõsi, Eestit on sealsetes artiklites sõimanud küll Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees, küll Ungari kommunist ehk mitte need, kelle arvamust me väga tõsiselt võtma peaks.
Teisalt uuristab ka veetilk lõpuks kivisse augu ehk mingil hetkel võivad need Eestit mustavad artiklid ka meie seniste toetajate seas mõju avaldada. Sellepärast tuleks pronkssõduri küsimuses teha kiiresti ühene otsus - kas see kiirelt teisaldada või jätta sinnapaika. Mõlemad valikud on omal moel halvad, aga veelgi halvem on otsusega venitamine ehk Eesti pidev sõimata laskmine, mis näikse olevat Edgar Savisaare juhitava Tallinna linnavalitsuse taktika, kes taas kord kohtusse pöördus.

JUHTKIRI: Riigikogu roll väheneb
Erinevalt mõnest uuest ministrist, kes on lubanud esmalt olukorraga ministeeriumis tutvuda ja end valdkonnaga kurssi viia või kes annavad meelelahutusmeediale ainest kirjutada oma garderoobist ja mitte tegevusplaanidest, asusid siseminister Jüri Pihl ja justiitsminister Rein Lang kohe asja kallale.
Pihl lubas viia läbi radikaalse struktuurimuutuse oma haldusalas ehk liita politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti. Lang teatas eile mitmest plaanist - esiteks kaotada maavalitsused, teiseks viia madalama astme kohtud justiitsministeeriumi haldusalast välja ning kolmandaks muuta põhiseadust.
Eesti Päevalehe arvates on mõlema ministri reformid põhimõtteliselt õiged ja väärivad toetust, sest mõlema ministri eesmärk on vähendada vähkkasvajana paisuvat ametnikkonda ja selle kulusid ehk muuta riigivalitsemist ratsionaalsemaks. Madalama astme kohtute viimine sarnaselt riigikohtuga justiitsministeeriumi alt välja tagab aga neile suurema sõltumatuse.

Nigeerias tapsid islamiäärmuslased 13 inimest
Relvastatud islamistid ründasid Põhja-Nigeerias Kano linnas politseijaoskonda, tappes vähemalt 13 inimest.
Tänases rünnakus osales 300-500 inimest, kellest mõned olid võrdlemisi hästi relvastatud, vahendab BBC koahlikke allikaid.
Politsei on konfliktipiirkonnast tsiviilisikud evakueerinud ning korda asuvad valvama Nigeeria riiklikud relvajõud. Kogu linnas kehtib komandanditund.
Vägivallaakti põhjuseid võib otsida tuleval laupäeval toimuvatest presidendivalimistest ning asjaolust, et hiljuti lasti maha tähtis islamivaimulik Ustaz Ja'afar Adam.

Venemaa ehitab ujuva tuumajaama
Venemaa hakkas ehitama maailma esimest ujuvat tuumajaama, mis on mõeldud selleks, et eraldatud piirkondadesse elektrivoolu anda.
Ujuv tuumajaam saab valmis 2010. aastal ja töötada suudab see 10-15 aastat, vahendab BBC. Jaam läheb maksma 200 miljonit USA dollarit ehk umbes 2,5 miljardit Eesti krooni.
Venemaa loodab, et ujuva tuumajaama tehnoloogia ostmine pakub huvi Vaikse ookeani saareriikidele ja väidetavalt ongi juba 12 riiki huvi ilmutanud.
Minatomi kinnitusel tuleb ujuv tuumajaam väga turvaline, kuid keskkonnaaktivistid kahtlevad selles. Minatom väidab, et isegi halvimal juhul, kui viga saab jaama radioaktiivseid aineid sisaldav osa, on radiatsioonikindlus ikkagi nii suur, et inimesed tuleb evakueerida vaid kilomeetri raadiuses.
Ühe keskkonnaspetsialisti sõnul on ujuv tuumajaam absoluutselt ebaturvaline, sest esiteks võib see põhja minna ja teiseks on selle erinevatele tööobjektidele pukseerimine riskantne.

USA kaitseminister sõidab Moskvasse
Ameerika Ühendriikide kaitseminister Robert Gates sõidab tuleval nädalal Venemaale, et selgitada Pentagoni plaane kavandatava Kesk-Euroopa kaitsekilbi kohta.
Gatesi visiit 23. aprillil on tingitud vajadusest Moskvaga suhteid parandada, vahendas Reuters.
Vene kaitseministri, Sergei Ivanovi sõnul võib maikuus aset leida ka USA välisminister Condolezza Rice'i visiit Moskvasse.
Venemaa sõnul seab USA plaan rajada Poola ja Tšehhi raketitõrjebaasi ohtu riigi julgeoleku. Washington lubas pingete leevendamiseks detailseid vestluseid.
Moskva on kritiseerinud ka USA riigiasutuse raportit, mis kritiseerib inimõiguste rikkumist Venemaal, nimetades seda sekkumist Venemaa siseasjadesse.

Virginia mõrvar oli sama kooli lõuna-korealasest tudeng
Virginias 32 inimest tapnud noormees Cho Seung-Hui õppis oma ohvritega samas koolis ja elas ülikoolilinnaku ühiselamus.
Virginia tehnikaülikooli president Charles Steger teatas täna, et 32 noort inimest ja seejärel iseend tapnud asiaat oli tõesti sama kooli inglise keele tudeng, Lõuna-Korea päritolu 23-aastane noormees Cho Seung-Hui, vahendab BBC. Seni sellele kinnitust polnud, kuigi tema üliõpilasstaatust võis arvata, sest tulistaja tundis kooli territooriumi ja hooneid.
Politsei pole küll veel ametlikult kinnitanud, et teist tulistajat ei olnud, kuid ülikooli president Charles Stegeri sõnul on praeguseks selge, et tulistaja tegutses üksi.
Praeguseks on paljud maailma riigipead USA-le oma kaastunnet väljendanud. Teiste seas on ka Iraan teatanud, et mõistab Virginia massimõrva hukka.

Saksa armee instruktor vallandati rassistliku käitumise tõttu
Saksa kaitseministeerium teatas täna, et vabastas ametist instruktori, kes käskis sõduritel ette kujutada, et nad tulistavad New Yorgi Bronxi linnaosas mustanahalisi.
Bundeswehr vallandas ta, vahendas Reuters Saksamaa kaitseministeeriumi pressiteadet.
Saksa telekanalid näitasid 90-sekundilist videot, kus armee instruktor õpetab sõjaväelast automaadist tulistama.
"Sa oled Bronxis ning must mikrobuss sõidab sinu ette, masinast väljub kolm afro-ameeriklast ja nad hakkavad labaselt solvama sinu ema!" räägib instruktor videol saksa keeles.
Ta lisab, et enne iga lasku sooviks kuulda valjult hüütud sõna "motherfucker".
Noorsõdur täidab kuulekalt käsku, kuid samal ajal käsib instruktor veelgi valjemini ropendada.
Kaitseministeerium selgitab praegu välja, kes vahejuhtumit filmis.

Egiptus püüdis kinni väidetava Iisraeli tuumaspiooni
Egiptuse võimud arreteerisid riigi tuumaenergiaagentuuris töötanud mehe, kes väidetavalt müüs Iisraelile Egiptuse tuumasaladusi.
Egiptuse riigiprokurör Hisham Badawi sõnul varastas kinnivõetud insener oma töökohast erinevaid raporteid ja tema eesmäk oli need maha müüa, vahendab BBC.
Lisaks tuumaenergiaagentuuris töötanud mehele on egiptlased praeguseks vangistanud veel kaks välismaalast - väidetavalt iirlase ja jaapanlase.
Egiptus teatas möödunud aasta septembris, et kavatseb elustada oma mõnd aega varjusurmas seisnud tuumaenergiaprogrammi.

Janukovitš ei välista presidendile umbusalduse avaldamist
Ukraina peaminister Viktor Janukovitš ei välista president Viktor Jutštšenkole umbusalduse avaldamist, kui konstitusioonikohus tunnistab parlamendi laialisaatmise otsuse põhiseadusevastaseks.
"Kui konstitutsioonikohtu otsus ei ole presidendi kasuks, siis toob see muidugi president Jutštšenkole negatiivseid tagajärgi, mille üheks variandiks on umbusaldus," vahendas RIA Novosti peaministri sõnu.
Täna hakkas konstitutsioonikohus arutama presidendi ülemraada laialisaatmise ja uute parlamendivalimiste korraldamise otsuse seaduspärasust.

Putin välistab kolmanda ametiaja
Vene president Vladimir Putin ei plaani kolmanda mandaadi võimaldamiseks põhiseadust muuta ning lahkub aasta pärast oma ametipostilt.
"Tegemist on demokraatlike valimistega," vahendas Le Figaro presidendi pressiesindajat, kes lisas, et riigi kõige populaarsemal poliitikul on õigus valijaid nõustada.
"Riigi kõige populaarsemal poliitikul on mõistagi õigus nõustada neid, kes soovivad hääletada," ütles ta.

Kairo lennujaam Egiptuses on liivatormi tõttu suletud
Võimud sulgesid Kairo rahvusvahelise lennujaama nähtavuse ootamatu halvenemise tõttu.
Egiptuse võimud olid sunnitud Kairo lennujaama sulgema pärast seda, kui linna tabas suur liivatorm, mis muutis nähtavuse olematuks, teatas Reuters.
Paljud lennud suunati ümber Šarm el-Šeiki ja Hurghadasse. Ära jäi 15 lendu, peamiselt Euroopassse.
Ilmaennustuste kohaselt peaks liivatorm vaibuma Eesti aja järgi kell kolmeks pärastlõunal.

Kilimanjaro jää sulab 40 aasta jooksul ära
Värske uuring näitab, et Aafrika kõrgeima mäe Kilimanjaro kuulsad jääväljad võivad vastu pidada veel mõned aastakümned enne, kui mägi täiesti "kiilaks" jääb.
Viie aasta tagune uuring näitas, et globaalne soojenemine viib Kilimanjarolt kõik selle liustikud juba 20 aasta jooksul, kuid Austria teadlaste uusim uuring ütleb, et see hinnang oli ülearu murelik ja et liustikke jätkub veel 40 aastaks, vahendab BBC.
Austerlaste Kilimanjaro ilmajaam ja selle andmete põhjal koostatud mudelid näitavad, et troopiline jää peaks vastu pidama vähemalt 2040. aastani ja edasigi.
Innsbrucki ülikooli uurimismeeskonna liikme Georg Kaseri sõnul peaks Kilimanjaro platoode liustikud sulama umbes 30 - 40 aasta jooksul, kuid nõlvade liustikud peavad märksa kauem vastu.
Uus hinnang on rõõmustav, sest jääga kaetud mäetipp (5895 m) vaid kolm kraadi ekvaatorist lõunas tõmbab ligi tuhandeid turiste.

Abbas püüab veenda eurooplasi sanktsioone lõpetama
Palestiina autonoomia (PA) administratsiooni juht Mahmoud Abbas alustab täna oma Euroopa turneed, mille üheks eesmärgiks on veenda Euroopa liidreid lõpetama tema valitsuse vastu kehtestatud sanktsioone.
Abbasi sõidu eesmärgiks on veenda Euroopa liidreid lõpetama Palestiina majanduslikku ja poliitilist blokaadi ning osutama survet Iisraelile, vahendas RIA Novosti PA informatsiooniministri Mustafa Barghouti sõnu.
Lääneriigid nõudsid poliitiliste ja majanduslike sanktsioonide kaudu Hamasi liikmetest moodustatud PA valitsuse radikaalsete vaadete muutmist. Euroopa riigid näitasid oma valmisolekut dialoogiks ühtsusvalitsusega peale mõõdukatele Palestiina jõududele ministriportfellide andmist.
Siiski jääb probleemiks 600 miljonit dollarit, mida Iisrael ei tagasta Palestiinale. Tegemist on maksude ja riigilõivudega, mida juudiriik korjab igal kuul 50 miljoni ulatuses ja blokeerib oma arvetes ühtsusvalitsuse boikoteerimise poliitika raames.

Virginia mõrtsukas lukustas oma ohvrid hoonesse
Eile Virginia tehnikaülikoolis 32 inimest tapnud püssimees tegutses sihikindlalt: ta hoolitses selle eest, et ohvrid majast pagema ei pääseks ja vaatas ka selle järele, et tema klassiruumist lahkudes keegi elusana maha ei jääks.
Tulistaja tappis eile Virginia tehnikaülikoolis 32 inimest, püssimees tegi kahetunnise vahega kaks rünnakut, vahendavad välisagentuurid-ja ajalehed. Rünnakute vahele jäänud aja jooksul ei saanud ülikool aru, mis toimumas on ega hoiatanud oma õpilasi. Veresaun lõppes tulistaja enesetapuga, mis viis hukkunute lõpliku arvu 33-ni.
Võib-olla on teine tulistaja jooksus
Praegu ei ole veel rünnaku põhjused teada, avaldatud ei ole veel ka tema nime ega muid andmeid. Teada pole seegi, kas ta oli sama kooli üliõpilane.
Kohalik politseiülem Wendell Flinchum teatas eile õhtul, et ta ei saa välistada, et rünnakus osales teine tulistaja või lihtsalt kaasteadja. "Ma ei ütle, et keegi on jooksus, aga ma ei ütle ka, et pole," teatas politseiülem.

Türgi kaguosas tapeti 14 separatisti
Türgi armee poolt riigi kaguosas läbiviidud operatsiooni käigus tapeti kahe päeva jooksul 14 separatistliku rühmituse Kurdistani tööpartei võitlejat.
Kokkupõrgetes separatistidega hukkus ka üks Türgi armee sõjaväelane, vahendas RIA Novosti.
Viimase kahe nädala jooksul on Türgi armee ja separatistide vahelistes lahingutes hukkunud 30 võitlejat ja 11 Türgi sõjaväelast.
Türgi sõjaväeallikate väitel on Iraagi põhjaosas ligi 3500 võitlejat, kes soovivad tungida Türki eesmärgiga panna toime riigivastaseid rünnakuid.
Türgi konflikt Kurdistani tööparteiga on kestnud alates 1984. aastast ja nõudnud vähemalt 37 000 inimelu.

Siniroheline valitsus asub Soomet reformima
Neljast parteist koosnev uus valitsusliit kavatseb järgmise nelja aasta jooksul teha Soomest vastutustundlikuma, hoolivama ja innustavama riigi.
Pühapäeval tõmmati koalitsioonikõnelustele joon alla, viimased ministrikohad täidab oma esindajatega täna peaminister Matti Vanhaneni juhitav Keskpartei. Põllumehed, ettevõtjad, soomerootslased ja keskkonnakaitsjad on valitsuses esindatud, kuid ametiühingute toetatavad parteid pidid seekord opositsiooni jääma.
Soome valitsusjuhina jätkab Matti Vanhanen, kuid Keskpartei ülejäänud ministrikohad pole sedavõrd tugevad. Eduskunnas suurima fraktsiooniga erakond ei saanud kõnelustel just palju dikteerida ja uues valitsuses saab olema kaheksa keskparteilast, kaheksa kokoomuslast, kaks rootslaste esindajat ning kaks rohelist. Kokku on neil parteidel 200-liikmelises parlamendis 126 kohta.

Saksamaa lükkab põhiseaduslepingut tagaukse kaudu
Berliin loodab läbikukkunud eurokonstitutsiooni kärbitud kujul siiski elustada.
EL-i eesistujariigi Saksamaa valitsusjuht Angela Merkel peab ülejäänud liikmesmaadega ükshaava "neljasilmakõnelusi" ja kavatseb pärast seda esitada juuni lõpus uue lepingu mustandi. Erinevalt kahes liikmesriigis läbipõrunud põhiseaduslepingust peaks uus variant tulema selline, mida on võimalik vastu võtta ka rahvaga konsulteerimata. Suurbritannia ja Hollandi valitsusjuhid avaldasid vastuseks taas kord arvamust, et ühendus ei vajavat uut konstitutsiooni ning piisab muudatustest olemasolevates lepingutes.
Euroliidus käivate aruteludega kursis olevad Eesti ametnikud leiavad, et ilmselt võetakse uuest tekstist maha euroskeptikutel kõige rohkem harja punaseks ajanud sätted, nagu ühine hümn ja lipp. Peaaegu kindlasti kaob lepingu pealkirjast ka sõna "konstitutsioon". Ilmselt võib kõrvale jääda ka põhiõiguste harta.

USA-d jahmatas koolitulistamine
Eile hukkus Ameerika Ühendriikides Virginia tehnikaülikoolis toimunud tulistamise käigus vähemalt 22 inimest, teiste seas ka arvatav ründaja. Politsei esialgsete andmete kohaselt oli tulistajaid ilmselt üks. Intsident leidis aset ülikoolilinnaku kahes eri osas. Senistest rängim rünnak toimus 1966. aastal Texase ülikoolis, kus hukkus 15 inimest.

Trans võitis suurelt Ajaxit
Kõige rohkem löödi tänasest jalgpalli karikasarja veerandfinaal mängudes Narva JK Transi ja Lasnamäe FC Ajaxi kohtumisel - Trans oli võidukas 6: 0.
Ajaxi kodustaadionil jäid võõrustajad Ivanovile näidatud punase kaardi tõttu arvulisse vähemusse juba 11. minutil ning lasnamäelase eemaldamiseni viinud vea eest määratud penaltist viis Dubõkini ka külalised juhtima, vahendab Sportnet.
Sama mees tegi 15. minutil 2: 0, narvalaste kolmanda värava lõi Tarassenkov 25. minutil.
Veel kaks minutit hiljem tegi Paitsev 4: 0. Teisel poolajal jäi Ajax platsile üheksakesi, sest 62. minutil näitas kohtunik Ain Karutoom teist korda kollast kaarti Altosarele.
Väravalisa teenisid narvalased siiski alles päris mängu lõpus, kui 87. ja 89. minutil skooris Gruznov.

Sepp: Ojulandi avaldus on küüniline
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp ütles, et ta peab riigikogu reformierakondlasest aseesimehe Kristiina Ojulandi avalduse küünilisust jahmatavaks ja asespiikrile täielikult sobimatuks.
"On kahetsusväärne, kui Eesti parlamendi esimene asespiiker omab demokraatia olemusest sedavõrd ebaadekvaatset ettekujutust ega suuda aktsepteerida vabade valimiste tulemusena kujunenud poliitilist reaalsust," märkis põhiseaduskomisjoni aseesimees Sepp, viidates Ojulandi sõnavõtule selle kohta, et sotsiaaldemokraatidel on Euroopas liiga suur võim.
Sepa sõnul esindab Riigikogu aseesimees välissuhtluses eelkõige Eesti Vabariigi parlamenti. "Tema roll ei piirdu haamrikõigutamisega istungitel, kuid ilmselt peab värske kõrge ametikandja selleks rolliks veel mõnevõrra kasvama," ütles ta.
"Loodan, et Riigikogu juhatus peab võimalikuks reageerida antud avalduse mittesobivusele kohaselt ja parlamendi ees vabandada."

Riigikogu kinnitas alatiste komisjonide esimehed
Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu 10 alatise komisjoni täna valitud esimehed.
Keskkonnakomisjoni esimeheks Marko Pomerants ja aseesimeheks Mart Jüssi.
Kultuurikomisjoni esimeheks Peeter Kreitzberg ja aseesimeheks Mailis Reps.
Maaelukomisjoni esimeheks Kalev Kotkas ja aseesimeheks Aleksei Lotman.
Majanduskomisjoni esimeheks Urmas Klaas ja aseesimeheks Kalev Kallo.
Põhiseaduskomisjoni esimeheks Väino Linde ja aseesimeheks Evelyn Sepp.
Rahanduskomisjoni esimeheks Jürgen Ligi ja aseesimeheks Tarmo Mänd.
Riigikaitsekomisjoni esimeheks Mati Raidma ja aseesimeheks Kadri Must.
Sotsiaalkomisjoni esimeheks Heljo Pikhof ja aseesimeheks Jaak Aab.
Väliskomisjoni esimeheks Sven Mikser ja aseesimeheks Enn Eesmaa.

SDE: Ojulandi avaldus on kahetsusväärne
Sotsiaaldemokraadid peavad Kristiina Ojulandi avaldust
Riigikogu väliskomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Sven Mikser avaldas lootust, et Ojulandi on valesti mõistetud või ekslikult tsiteeritud. "Kui aga Ojulandile omistatud mõtteavaldus vastab tõele, siis sooviksime kindlasti teada, kas see peegeldab Reformierakonna ametlikku seisukohta või on tegemist Ojulandi isikliku uitmõttega," ütles Mikser.
Mikseri sõnul on eksitav Ojulandi väide, nagu oleksid parempoolsed erakonnad viimastel Riigikogu valimistel oma toetuspinda kasvatanud. 2003.
aastal said parempoolsed parteid - Isamaaliit, Res Publica ja Reformierakond - Riigikogus kokku 53 kohta, 2007. aastal aga vaid 50. Seevastu viimastel Europarlamendi valimistel 2004. aasta suvel anti ka Eesti valijate poolt tugevaim mandaat just sotsiaaldemokraatidele.

Kaitseministeerium: meil pole pronkssõduri teisaldamise täpset tegevuskava
Kaitseministeeriumi kinnitusel ei ole neil tänasel päeval veel konkreetset plaani, millal algavad Tõnismäel konkreetsed tegevused pronkssõduri teisaldamiseks.
Eesti Päevalehe andmeil arutas pronkssõduri teisaldamise küsimusi täna valitsuse julgeolekukomisjon, kuhu lisaks peaministrile kuulub viis ministrit.
Valitsuse pressiesindaja Martin Jaško ütles peale komisjoni istungit Päevaleht Online'ile, et kogu kinniste uste taga räägitu on riigisaladus ja rääkimiskeelu eiramine oleks seega kuritegu.
Küll aga ütles Jaško, et otsus konkreetsete tegevuste kohta seoses pronkssõduri teisaldamisega peab tulema nüüd kaitseministeeriumilt.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko sõnul on ministeeriumil olemas sõjahaudade kaitse komisjoni seisukoht, mille kohaselt ei ole Kaarli pst 13 sõjahaudade kaitse mõistes sobiv koht sõjahauaks.

Tallinna halduskohus andis linnale vastamiseks aega 21 päeva
Tallinna halduskohus andis linnavalitsusele 21 päeva aega vastata määrusele, millega kohus jättis rahuldamata linna kaebuse pronkssõduri juures plaanitavate väljakaevamiste peatamiseks.
Tallinna linnavalitsuse meediaosakonna juhataja Alar Rästa ütles Päevaleht Online'ile, et kohtule ei ole veel vastatud, kuna linn sai kirja halduskohtult alles täna.
Tallinna halduskohus andis linnavalitsusele 21 päeva aega Tõnismäel pronkssõduri juures väljakaevamiste takistamiseks esitatud kaebuse täpsustamiseks, sest kaebuses esinesid selle menetlusse võtmist takistavad puudused.
Tallinna linnavalitsuse õigusteenistuse direktori Priit Lello sõnul linnavalitsus kindlasti vastab kohtumäärusele, kuid on veendunud, et kaebuse läbivaatamine on võimalik.
"Linnavalitsus loodab, et kohus vaatab kaebuse läbi võimalikult kiiresti," ütles Lello.

Kohus mõistis mõrvari kaheksaks aastaks vangi
Tartu maakohus mõistis 28-aastase Aini mullu veebruaris Võrus 35-aastase mehe tapmises süüdi ning määras talle kaheksa-aastase vanglakaristuse.
Kohus tunnistas 24-aastase Marise ja 23-aastase Eduardi süüdi mõrvale kaasaaitamises ning karistas neid kolmeaastase vanglakaristusega, teatas Tartu maakohus.
Lisaks tunnistas kohus kolm süüdistatavat süüdi varguses ning mõistis neilt kannatanu kasuks solidaarselt välja 14 685 krooni. Lisaks peab iga süüdistatav tasuma kriminaalmenetluse kulud, millest sundraha on 9000 krooni.
Kohus arvestas Ainile karistuse mõistmisel seda, et ta on varem kriminaalkorras karistamata ning aitas kaasa uurimisele. Samuti väljendas Ain kohtuistungil korduvalt siirast kahetsust juhtunu pärast.
Marise ja Eduardi puhul leidis kohus, et nende osalus piirdus Aini toetamisega. Nende puhul puudusid karistuse mõistmisel raskendavad asjaolud ning kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse süüdistatavate kahetsust.

Advokaat loobus Ringmaa kaitsmisest
Venitamine viib süüdistuste aegumiseni
Harju maakohus ei saanud täna pärast lõunapausi jätkata Märt Ringmaa süüasja arutelu, sest kaitsja Raul Otsa esitas kohtule taotluse, määrata Ringmaale uus riiklikku õigusabi osutav advokaat.
Harju maakohtu pressiesindaja Aet Truu teatel põhjendas Otsa oma taotlust sellega, et asub tänavu juulis õppima Prantsusmaa ülikooli.
"Sellest tulenevalt võib juhtuda, et kaitsja peab vahetult enne kohtulikke vaidlusi või vajadusel enne apellatsioonikaebuse koostamist oma kaitseõigusest loobuma, et õppima asuda. Nii võivad kahjustuda süüdistatava kaitseõigused ning kaitsja asemele astuval advokaadil ei ole terviklikku ülevaadet kogu kohtuasja käigust," teatas Truu.
Arvestades süüasja keerukust ja suurt avalikku tähelepanu, nõuab kriminaalasja menetlemine kaitsja poolt asja põhjalikku tundmist ning süvenemist kriminaalasja materjalidesse. Samuti on oluline ekspertide ja tunnistajate küsitlemine võimalikult ühe kaitsja osavõtul.

KMA bürood on sel laupäeval erandkorras avatud
Laupäeval, 21. aprillil on kõik kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) teenindusbürood erandkorras avatud.
Laupäeval, 21. on aprillil Tallinna, Jõhvi, Narva ja Tartu bürood avatud kella 9 - 17, kõik ülejäänud teenindusbürood on avatud kella 9 -16.
"Pühade-eelne töögraafik on muudetud lähtuvalt põhimõttest, et inimestel oleks enne suviseid puhkusi võimalus tööst vabal päeval oma dokumentidega seotud toimingud ära teha. Praegu on just see aeg, mil tasub üle vaadata nii enda kui laste isikut tõendavate dokumentide kehtivusajad, et vajadusel puhkuse- ning koolivaheajareiside ajaks uus dokument taotleda," ütles KMA Põhja regionaalosakonna juhataja Ulvi Sööl.
Esmaspäeval, 30. aprillil ja teisipäeval, 1. mail on kõik KMA bürood suletud.

Rahvusringhäälingu juhi valimine võib viibida
Riigikogulane Peeter Kreitzberg ütles, et uue riigikogu koosseisu töö alustamise viibimise tõttu ei jõua ringhäälingunõukogu 1. maiks koguneda ning seetõttu võivad rahvusringhäälingu juhi valimised edasi lükkuda.
Ringhäälinguseadus nõuab nõukogu kokkukutsumist hiljemalt 1. maiks, kuid seoses viivitustega riigikogu uue koosseisu töö alustamisel võib tekkida kuni kahenädalane viivitus, vahendas ETV24 sotsiaaldemokraadist Peeter Kreitzbergi.
"Me teeme muidugi nii kiiresti kui suudame ning juuni keskpaigaks peaks küsimus olema töös," märkis Kreitzberg, kellest võib saada riigikogu kultuurikomisjoni esimees.
Tema hinnangul sõltub väga palju ka sellest, kuidas ringhäälingunõukogu konkursi välja kuulutab ning kui pika tähtaja ta avalduste esitamiseks annab.
"Usun, et tuleb väga konstruktiivne nõukogu, kes suudab kiiresti tegutseda," leidis Kreitzberg.

Endine kriminaalpolitseinik Jäärats ei tunnistanud süüd
Mitmes ametialases kuriteos süüdistatav keskkriminaalpolitsei endine ülemkomissar Vallo Jäärats eitas täna Harju maakohtus alanud protsessil oma süüd.
Jääratsile pannakse süüks ametiseisundi kuritarvitamist, suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemist, ebaseaduslikku jälitustegevust ja altkäemaksu võtmist.
Kohus alustas täna Jääratsi ülekuulamist ja jätkab sellega ka homme. Lisaks on homseks kutsutud neli tunnistajat, üldse on tunnistajaid kokku 15. Istung on planeeritud ka 26. aprillile ning 14., 15. ja 16. maile.
Eelmise aasta 29. detsembril tühistas Riigikohus ametiseisundi kuritarvitamises, suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, ebaseaduslikus jälitustegevuses ja altkäemaksu võtmises süüdi tunnistatud ja neljaks aastaks vangi mõistetud Jääratsi esimese ja teise astme kohtuotsused kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja saatis kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

Eesti annab Afganistanile 4000 Kalašnikovi
Eesti annetab Afganistani relvajõudude ülesehitamiseks 4000 Kalašnikovi tüüpi automaatrelva ning 4,6 miljonit ühikut laskemoona kogusummas 12 351 675 krooni.
Eesti ja Afganistani kaitseministeerium allkirjastasid täna hommikul kokkuleppe, mille kohaselt annetab Eesti Afganistani relvajõududele 4000 Kalašnikovi tüüpi automaatrelva ning 4,6 miljonit ühikut laskemoona kogusummas 12 351 675,50 krooni.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Afganistani julgeolekujõudude ülesehituse toetamine nii varustuse kui väljaõppega elulise tähtsusega.
"Iseseisvalt opereerivad Afganistani julgeolekujõud, kes suudavad ise tagada julgeolekut omal maal on märk sellest, et meie töö on tehtud ja rahvusvahelised julgeolekuabijõud võivad lahkuda," ütles Aaviksoo.
Paljud NATO riigid on reageerinud positiivselt Afganistani kaitseministri Wardak'i palvele aidata kaasa Afganistani armee varustamisele ning väljaõpetamisele. Erinevad NATO liikmesriigid on praeguseks annetanud Afganistani relvajõududele umbes 50 000 käsi- tulirelva, 110 soomustatud sõidukit ning 12 kopterit ning vajalikku laskemoona. Paljud riigid on relvaabi alles teostamas.

Metallivargad rüüstasid kalmistut
Pärnus Alevi kalmistul tegutsesid nädalavahetusel metallivargad, viies kolmelt haualt ära jämedast raudketist kalmupiirded.
Raudketid varastati 18., 24. ja 25. kvartali hauaplatsidelt, mis asuvad surnuaia vanemas osas kabelite lähedal, kirjutab Pärnu Postimees.
Kalmistu hooldaja Lehte Kuusk ütles, et laupäeval olid ketid veel alles, kuid esmaspäeval olid need läinud.
Kalmistu hooldaja arvates pole varastatud kettidega midagi teha ja vargad viivad need tõenäoliselt metalli kokkuostu. "Loodan, et kokkuostus töötavad ausad inimesed ja nende abiga saab varastele jälile," lausus Kuusk.

Ringmaa pääses ühest süüdistusest
Märt Ringmaa ei tunnistanud ennast täna Harju maakohtus taasalanud protsessil plahvatuste korraldamises süüdi, lisaks aegus süüdistus ühe plahvatusepisoodi kohta.
Ringmaa eitas süüd ka kuue inimese tervise kahjustamises, võõra asja rikkumises ja hävitamises, lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslikus käitlemises ja ulatuslikus varguse katses ning tunnistas end süüdi vaid tööraamatu võltsimises, teatas Harju maakohtu pressiesindaja.
Riigiprokurör Margus Kurm loobus süüdistusest ühes plahvatusepisoodis, mis toimus 1994. aastal Kuusalu vallas, kuna seoses karistusseadustiku muudatusega on see kuritegu aegunud.
Istungi alguses ütles Ringmaa kaitsja Raul Otsa, et toimikust on välja jäetud kaitse seisukohalt olulisi tõendeid ja esitas kohtule taotluse neid otsida. Ringmaa esitas samuti taotluse ja soovis kahe uurimiseksperimendi läbiviimist.

Kolme kuuga hukkus liikluses 39 inimest
Maanteeameti statistika kohaselt on Eestis tänavu esimese kolme kuuga liikluses hukkunud juba 39 inimest.
Jaanuaris hukkus liikluses 10, veebruaris 18 ning märtsis 11 inimest.
Kõige verisemad esimesed kolm kuud olid liikluses 1998. aastal, mil hukkus 42 inimest.
Esimesel kolmel kuul registreeriti Eestis 500 liiklusõnnetust, milles sai viga 681 inimest.

USA uus suursaadik saabub Eestisse kuu lõpus
Eesti aja järgi hilisõhtul vannutas USA välisminister Condoleezza Rice Washingtonis ametisse 7. märtsil USA senati täiskogus heakskiidu saanud USA järgmise suursaadiku Eestis Stanley Davis (Dave) Phillipsi.
Diplomaatilise protokolli järgi omistatakse talle suursaadiku tiitel peale volikirjade üleandmist Eesti Vabariigi valitsusele ning alles siis saab ta asuda täitma oma töökohustusi USA erakorralise ja täievolilise suursaadikuna, teatas Ameerika suursaatkond Eestis.
Esialgsete plaanide kohaselt saabub ametisse astuv suursaadik Tallinnasse aprilli lõpul.

Arstide liit heitis kaks arsti soomlastele Subutexi müümise eest välja
Tallinna arstide liit otsustas üldkogul liikmete hulka kuuluvate arstide Milvi Kopluse ja Rostislav Vassiljevi massilise psühhotroopsete ainete retseptide väljastamise eest välja visata.
Üldkogu otsustas, et soomlastele psühhotroopsete ainete retseptide massilise väljakirjutamisega rikkusid arstid pikaajaliselt kutse-eetikat ning seetõttu tuleb nad Tallinna arstide liidust välja visata, teatas liidu juhatuse sekretär Aasa Randvere. Lähtudes Tallinna arstide liidu otsusest kõrvaldas ka Eesti arstide liit kõnealused isikud oma liikmeskonnast.
Mõlemad arstid töötasid vähetuntud erakliinikutes, mis väljastasid aastate jooksul soomlastele hulgaliselt retsepte tugevatoimeliste psühhotroopsete ainete tarvitamiseks. Tõenäoliselt on need arstid osalised narkoäris, sest suur osa Eestis väljakirjutatud pillidest jõuab läbi Soome mustale turule.

Motoklubi rajab protestiks koertele krossiraja
MTÜ Keila Moto liikmeskond otsustas protestiks Saue vallavalitsuse vastu rajada koertele mõeldud krossiraja.
"MTÜ Keila Moto liikmeskond on jõudnud seisukohale, et meie ühiskonnas tegeletakse liiga vähe oma lemmikutega. Lisaks inimeste vähesest liikumisest tulenevale ülekaalulisusele tuleks hoolitseda ka koerte parema tervise eest," teatas MTÜ juht Toomas Kiiler.
Kiileri sõnul tahab MTÜ tegelikult protestida Saue vallavalitsuse tegevuse vastu, kes ei andnud neile luba krossiraja avamiseks.
Kiileri sõnul on MTÜ-l käimas ka mitu kohtuvaidlust vallaga.
Vallavalitsusele koha kätte näitamiseks on MTÜ Keila Moto ja Saue vallas, Tuula külas asuva Taari kinnistu omanik üheskoos Taari kinnistule maha märkinud koerte jooksuraja, kus kõik soovijad saavad oma lemmikuid jooksutamas käia.

Peeter Mardna sai noomituse
Tervishoiuameti juhataja Üllar Kaljumäe määras telesaates "Pealtnägija" delikaatseid isikuandmeid edastanud tervishoiuameti järelvalveosakonna juhatajajale Peeter Mardnale karistuseks noomituse.
Veel eile kaalus Kaljumäe televisioonis liialt avameelsena esinenud Mardna teenistusest vabastamist, kuid piirdus siiski noomitusega.
"Karistuseks on noomitus," ütles Kaljumäe, kelle sõnul pani Mardna toime distsiplinaarse süüteo, Eesti Päevaleht Online'ile.
Mardna ise tundis oma töökoha säilimise üle head meelt ning nentis, et paotas rohkem suud kui oleks tohtinud. "Võib-olla rääkisin natuke rohkem kui oleks tohtinud," ütles ta.
Kaljumäe algatas distsiplinaarjuurdluse pärast seda kui Mardna andis ETV "Pealtnägijale" intervjuu retseptikaubanduse teemal, näidates seejuures täidetud retsepte, millel olid näha isikute delikaatsed andmed.

Läti vargad murdsid Tallinnas sisse soomlaste bussi
Falcki turvatöötajad pidasid ööl vastu teisipäeva Tallinna kesklinnas kinni kaks Läti kodanikku, kes murdsid sisse Soome numbrimärke kandvasse reisibussi ja varastasid sealt raadiosüsteemi.
Ühes kesklinna hotellis tööl olnud Falcki turvatöötaja teatas täna öösel kell 4.22 juhtimiskeskusele hotelli parklas busside vahel jalutavatest kahtlastest meestest.
Asjaolusid kontrollima saadetud patrullekipaaž pidas sündmuskohal kinni kaks vene keelt kõnelenud Läti kodanikku. Selgus, et 24-aastane Sergei ja kaks aastat noorem Andrei olid lõhkunud Soome registreerimisnumbreid kandva Volvo bussi juhiakna ning eemaldanud raadio.
Falcki turvatöötajad andsid vargad politseile üle. Politsei võttis oma hoole alla ka Läti numbrimärkidega seitsmenda seeria BMW, millest leiti bussist varastatud raadioaparatuur.

Politsei pidas kinni teismelise kulupõletaja
Eile õhtul tabas politsei 14-aastase poisi, kes koos sõbraga kulu põletas.
Kella 18.45 ajal teatati politseile, et Tartus Luha tänaval põletatakse kulu, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Politseinikud said sündmuskohal viibinud kodanikult arvatava kulupõletaja kirjelduse. Mõne aja pärast peeti kirjeldusele vastav 14-aastane poiss metsas kinni.
Poiss esialgu küll eitas, kuid tunnistas lõpuks üles, et pani koos oma sõbraga kulu põlema.
Noorte kulupõletajatega tegeleb edasi noorsoopolitsei.

Kohtla-Järve topeltmõrvas kaotasid elu ema ja poeg
Kohtla-Järvel peksti surnuks vanem naine ja tema poeg, hukkunute tuttav viibib vigastatuna haiglas.
Esmaspäeva hommikul kella 8.40 ajal avastas juhuslik tööle rutanud inimene Ahtme asumis Kaja tänaval maas istumas verise ja pekstud mehe. Politsei avastas sündmuskohale jõudes eramajast 1954. aastal sündinud Helmuthi ja 1929. aastal sündinud Erna peksmisjälgedega surnukehad
Viru ringkonnaprokurör Mariza Lillepea ütles Päevaleht Online'ile, et mõrva ohvriteks olid ema ja poeg, kes tapeti oma kodus. Lillepea sõnul on samuti kannatada saanud hukkunute tuttav hetkel haiglas ning erinevate versioonide läbi töötamise järel loodetakse kahtlusalune täna välja selgitada.
Prokuröri sõnul oli tegemist jõhkra peksmisega - sündmuskohal oli näha katkiseid taburette, mis viitasid kuritöö julmusele.

Viljandis peeti eile hommikul kinni viis joobes juhti
Eile hommikul kella 07.30-08.30 viis regionaalne liiklusjärelevalve grupp Viljandis läbi politseioperatsiooni "Kõik puhuvad", mille tulemusena tabati viis purjus juhti.
Kontrolliti 315 inimest ja peeti kinni viis alkoholijoobes sõidukijuhti, mis esmaspäeva hommiku kohta on ohtlikult suur arv, teatas Viljandi politseiosakond.
Kaks sõidukijuhti olid alkoholi tarvitamise tunnustega, üks oli juhtimisõiguseta ning üks sõidukijuht esitas enda kohta valeandmeid.

Jõgevamaal üritasid mehed tonni metalli varastada
Politseipatrull pidas eile õhtul Jõgevamaal kinni kolm meest, kes üritasid kohapeal asuvast hoonest umbes tonni metalli varastada ja seda sõiduautoga Mercedes minema viia.
Politseile teatati eile õhtul kella 18.55 ajal, et Kasepää vallas Metsaküla külas asuvas endises kolhoosi hoones on mehed, kes lõikavad metalli.
Sündmuskohal pidas politseipatrull kinni sõiduauto Mercedese ja kolm meest, Aleksandr (s. 1972), Anatoli (s. 1972) ja Andres (s. 1982), kes olid kohapeal asuvast firmast varastanud umbes tonni metalli.
Kahju suurus on selgitamisel, politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

Tänasest sõidab Võrust Petserisse liinibuss
Täna avab AS Sebe koos oma Venemaa partneri OOO Nivaga Võru-Petseri bussiliini.
Võrust Petserisse ja Petserist Võrru hakkab buss sõitma teisipäeviti ja laupäeviti, kirjutab Võrumaa Teataja.
AS Sebe liinidirektor Väino Moori sõnul nähakse potentsiaalsete sõitjatena ostuhuvilisi, suviti turiste ning neid, kellel on sealpool piiri sugulased või omaste hauad.
Moor lisas, et initsiatiiv liin tööle panna tuli Venemaa partnerilt, kes käib Võru bussipargis oma busse remontimas.
Esimene sõit on tasuta, pärast seda maksab pilet 60 krooni või 132 rubla, Venemaa viisata sõitjad bussi ei pääse.

Ruusmäe rahvas seisab oma põhikooli jätkamise eest
Lapsevanemad on vastu plaanile kahandada Haanja-Ruusmäe põhikooli Ruusmäe koolihoones klasside arvu üheksalt kuuele, mis võimaldaks vähendada üha paisuvat õpetajate palgaraha puudujääki.
Suur lootus on riigikogu liikmel Ivi Eenmaal, kes lubas haridusministrit väikekoole painavast rahapuudusest teavitada, kirjutab Võrumaa Teataja.
Haanja-Ruusmäe põhikool on seni suutnud mõlemas külas lastele põhiharidust anda ja liitklassideta läbi ajada. Selle hinnaks on tänavu 265 000 krooni suurune õpetajate palgaraha puudujääk, mis tuleb katta valla eelarvest.
Puudujääk suureneb progresseeruvalt, kui praegune olukord jätkub, on 2009/2010. õppeaastal palgafondis puudu umbes 748 000 krooni.

Miilitsad valvasid Peterburis Eesti lapsi
Nädalavahetusel, kui Peterburis peksid sõjaväelased meeleavaldajaid kumminuiadega, pääses kaks bussitäit seal ekskursioonil olnud Järvamaa õpilasi koju terve nahaga, kirjutab Järva Teataja.
"Kohe reede õhtul tuli ööbimiskohta miilits, kes uuris, mis on meie plaanid Peterburis," selgitas Väätsa põhikooli direktor Enn Lehtpuu, "Uuriti meie tausta ja võib öelda küll, et miilits hoidis meie lastel silma peal."
Lehtpuu ütlust mööda teavitas miilits neid, et pühapäeval on Peterburis poliitilisi rahutusi oodata, ja selgitas bussijuhtidele, kust kaudu liigelda, et see õpilaste kultuurireisi ei segaks.
Et pühapäeva pärastlõunal hakkasid õpilased tagasi Eestisse sõitma ja miilits oli bussijuhte probleemsetest kohtadest teavitanud, ei sattunud Väätsa õpilased meeleavaldustesse.
Venemaal Peterburis pühapäeval olnud Kremli-vastane meeleavaldus lõppes Vitebski vaksali juures märulimiilitsa ja osa aktsioonis osalenute kaklusega, miilitsad peksid meeleavaldajaid kumminuiadega ja vahistasid umbes 150 inimest.

Kohus kergendas Ülenurme valla võlakoormat
Tartu ringkonnakohus otsustas kergendada oluliselt Ülenurme valla 1993. aastast pärinevat masuudivõlga, kärpides maksmisele kuuluva summa 467 000 kroonile.
Rahandusministeeriumi võlanõue tekkis 1993. aasta sügisel ministeeriumi ja Ülenurme vallavalitsuse vahel sõlmitud laenulepingust, kirjutab Tartu Postimees. Lepinguga pikendati küttemasuudi eest võlgnetava vähem kui miljoni krooni tagasimaksmise tähtaega 1994. aasta juunini.
Ministeerium nõudis viimati kohtus Ülenurme vallalt tervelt 1,8 miljoni krooni tasumist, Tartu maakohus mõistis tänavu jaanuaris riigi kasuks välja siiski vaid veidi enam kui 1,3 miljonit krooni.
Ringkonnakohus jõudis veendumusele, et Ülenurme vald on võlasumma enda kenasti tasunud ning täitnud osa kõrvalkohustusigi.

Liiklusõnnetuses hukkus kaks inimest
Eile hilisõhtul toimus Valgamaal raske liiklusõnnetus, milles hukkus kaks inimest.
Õnnetus toimus kell 22.01 Valgamaal Jõhvi-Tartu-Valga mnt 198.8 km, sõiduauto VW Passat paiskus ebaõige kiiruse valiku tõttu teelt välja vastu elektriposti ja rullus üle katuse.
Autos viibinud Vladimir (s 1951) ja Oleg (s 1970) hukkusid sündmuskohal, Mati (s 1946) sai kriimustada.
Sõiduki juht on selgitamisel.

Ansipi ja Pentuse dialoog tekitab kummastust
Ka kogenud poliitikuis tekitab nõutust uue riigikogu esimene infotund, kus peaminister Andrus Ansip teatas, et võimuliidu saadikud ei pommita ministreid küsimustega.
"Tööd alustav riigikogu ei ole omandanud veel kõiki eelmiste riigikogu liikmete kombeid, mille järgi tavaliselt koalitsioonipoliitikud ei esita koalitsiooniministritele küsimusi, eriti pole kombeks küsimusi ootamatult esitada," õpetas Ansip läinud nädalal Reformierakonna esimeest Keit Pentust, kes päris suitsupakkide maksumärkide kohta, kirjutab Postimees.
Pentus leidis oma vastulauses, et riigikogul on õigus ise oma kombed kujundada ja lisada neile "väikest vürtsi".
"Igal saadikul on põhiseaduslik õigus kõike küsida," sõnas Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Mart Nutt, kelle hinnangul pole oma ministrite kritiseerimine siiski hea toon.

Teadlased kardavad inglise keele pealetungi
Inglise keeles kirjutamise pealetung sööb eesti keele teaduskeelena välja, kardab osa humanitaarteadlasi.
Teised leiavad aga, et just inglise keeles tulebki tipptasemel teadustöid kirjutada, teatab Postimees. Humanitaarteadlasi hirmutab Eesti teadusinfosüsteem ETIS, mille eesmärk on koondada ühte andmebaasi kõik Eesti teadlaste uurimused, et neile raha jagamisel oleks võimalik lähtuda mingitest ühtsetest lähtealustest, humanitaarid kardavad aga, et süsteem eelistab inglise keeles kirjutajaid.
Nimelt jagab ETIS uurimused kaheks: sellisteks, mille taset tunnistab asjaolu, et need on avaldatud tunnustatud ajakirjades või kirjastustes, ja sellisteks, mille väärtust tuleb mingil muul moel tõestada.
Humanitaaride protesti põhjuseks on, et tippkirjastuste nimekirja pole sattunud ükski Eesti kirjastus ning andmebaasis pole eestikeelseid ajakirju, mistõttu tundub, et riik hindab vaid ingliskeelseid töid.

Südametõved tapavad Eestis liiga noorelt
Kuna Eesti infarktihaiged on keskmiselt kümme aastat nooremad kui Soomes või Saksamaal, rõhub alanud südamenädal laste tervislikule toitumisele, sest maast madalast õpitud toidueelistusi on hiljem raske muuta.
Tervise arengu instituudi projektijuhi Ann Virkuse sõnul on tänavuse südamenädala keskmes laste toitumine, kuna ülekaaluliste laste hulk üha suureneb, kirjutab Postimees. "Paljud vanemad on valmis kulutama suuri summasid, et lastel oleks võimalus käia trennides ja et neil oleks ilusad asjad, kuid söögisedel jäetakse pahatihti hooletusse," ütles Virkus.
Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Margus Viigimaa sõnul peavad arstid iga päev tõdema, et paljud südamerikkega inimesed Eestis on vaid 50-aastased, haruldased pole paraku ka 30-aastased infarktihaiged ning südamehaiged naised.
Arstina on ta kogenud, et kui pärast infarkti suudetakse end kokku võtta ja pöörata tähelepanu sellele, mida süüakse ja kui palju liigutakse, siis kuude möödudes kipuvad endale ja arstile antud lubadused ununema.

Lapsi narkomüüjaks sundinu mõisteti 17 aastaks vangi
Kohus mõistis 17 aastaks vangi mehe, kes sundis Sillamäel kaht poissi peksu ja tapmisähvardusega narkootikume müüma.
Vjatšeslav (27) ja Oleg (28) sundisid kaht poissi müüma amfetamiini, kirjutab SL Õhtuleht. Kui üks tahtis lõpetada, peksti ta läbi ja sunniti tapmisähvardusel edasi tegutsema.
Peale amfetamiini sunniti poissi müüma ka hašišit.
Läinud neljapäeval varem neli korda kohtulikult karistatud Vjatšeslavi kriminaalasja arutanud Viru maakohus mõistis mehele 17-aastase vangistuse, mida prokurör karistuseks nõudis. Olegi kriminaalasi on aga eraldatud, sest ta sai enne kinnivõtmist autoavariis rängalt viga ja lamab voodis.

Rootslaste tuumaenergiausku murendavad õnnetused ja poliitikud
Forsmarki tuumaelektrijaam, kus avastati NSV Liidus varjatud Tšernobõli plahvatus, seisis kakskümmend aastat hiljem silmitsi võimaliku katastroofiga.
Forsmarki väisanud Eesti Päevaleht kohtas jätkuvat enesekindlust, et Rootsi tuumaenergia on maailma ohutuim ning kõige keskkonnasõbralikum. Seda ei ohusta, mitte niivõrd rikked kui poliitikute vähene otsustusvõime.
Kahekümne ühe aasta eest läks Uppsala ülikooli keemik Clifford Robinson tuumakatastroofide ajalukku sellega, et tänu temale sai maailm teada Tšernobõlis juhtunust. Esmaspäeva, 27. aprilli hommikul 7.15, enam kui kakskümmend üheksa tundi pärast saladuses püsinud Tšernobõli plahvatust, sisenes Robinson oma tööpaika tuumajaamas, kui korraga hakkas häiresignaal tööle. Inimeste silmis peegeldus hirm.
Kulus aega, et mõist: valveseadmed ei reageeri mitte jaamast seest, vaid väljast tulevale radioaktiivsusele. Robinsoni vihmamärjad jalatsid kandsid radioaktiivse pilvega 1100 kilomeetri kauguselt saabunud saastet. Kulus ligi tööpäev riiklikke järelepärimisi, kuni Nõukogude Liit juhtunut tunnistas.

Mälestuskivi Karjalas hukatutele
Venemaal Karjalas elavad eestlased kavatsevad suvel püstitada seal Stalini repressioonide ajal hukatud rahvuskaaslastele mälestusmärgi.
Mälestusmärk pannakse püsti Petrozavodskist umbes 150 kilomeetrit põhja poole Sandarmohi-nimelisse kohta, mis oli Karjalas 1930. aastate lõpus suurimaid mahalaskmiskohti.
Sandarmohis hukati 1937. ja 1938. aastal teadaolevatel andmetel 43 eestlast, nende hulgas kümme naist. "Sinna augusti alguseks mälestuskivi püstitamine on praegu meie ühingu peamine eesmärk," rääkis Petrozavodski Eesti sõprusühingu juht Jelena Rjabikova.
Mälestuskivi paigaldamist toetab aktiivselt Eesti Peterburi konsulaat. Praegu lööb Rjabikova kokku kivi maksumust ning seejärel tuleb vajalik raha suure tõenäosusega Eesti välisministeeriumi eelarvest. Vähemalt esialgsed kokkulepped on sellised.

Rakvere loeb Rooma lepingu avalikult ette
Rakveres, kus nelja aasta eest loeti avalikult kaanest kaaneni ette rahvuseepos "Kalevipoeg", kavatsetakse nüüd 9. mail, Euroopa päeval ette lugeda Euroopa Liidu asutamisdokument ehk Rooma leping.
"Lepingut on 250 lehekülge teksti, aga arvestades meie linlaste kogemusi" Kalevipoja "19 032 värsi ettelugemisel, ei näe ma probleemi," ütles Rakvere linnapea Andres Jaadla.
"Praegu alustame vabatahtlike lepingulugejate kirjapanekut ning eeldame, et lugema tulevad Lääne- Virumaalt valitud riigikogu liikmed, Rakvere volikogu ja linnavalitsuse liikmed, rääkimata teatrirahvast, ajakirjanikest, pedagoogidest," selgitas Jaadla.
"Kalevipoega" luges ette 126 vabatahtlikku. Linnapea loodab, et selgi korral on esinemishuvilisi rohkelt.

Liigne avameelsus toob Peeter Mardnale karistuse
Ajakirjandusega avameelselt suhelnud tervishoiuameti ametnik saab karistada.
Tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna pääseb täna tõenäoliselt vallandamisest, kuid noomituse, trahvi või madalamale palgale üleviimise peab ta oma otsekohese ja julge jutu pärast vastu võtma.
Eile hommikul andis tervishoiuameti juhataja Üllar Kaljumäe Mardnale üle distsiplinaarjuurdluse tulemused, millele ootab täna hommikuks Mardna vastust. Seejärel otsustab Kaljumäe, kuidas Mardnat karistada. Üheks võimalikuks karistuseks nimetas Kaljumäe teenistusest vabastamise, selgitades samas, et "halduse hea tava on inimesele öelda, milline on võimalik rangeim karistus". "Distsiplinaarsüütegu on toime pandud, see on tõestatud," kinnitas Kaljumäe.

Nädal saabus Eestisse suvesoojaga
Esimesed tõeliselt soojad kevadilmad meelitasid Tallinna parkidesse hulgaliselt jalutajaid ja värske õhu nautijaid. Randades võis silmata juba esimesi päevitajaid. Samas hoiatab ilmajaam, et rekordiliselt soojad ilmad ei kesta kaua. Kuigi esmaspäeval oli õues kuni 20 kraadi sooja, läheb ilm kolmapäeval jahedamaks ning nädala lõpuks lubab ilmaennustus juba lörtsi.

Lang kavandab tähtsust kaotavate maavalitsuste likvideerimist
Konkreetsetest sammudest maavalitsuste kaotamiseks justiitsminister veel ei räägi.
Eile justiitssüsteemi arenguplaanidest ja eesmärkidest kõnelnud justiitsminister Rein Lang tutvustas valitsuse seadusest rääkides mõtet likvideerida maavalitsused, mille funktsioonid on ministri sõnul kängunud.
"Maavalitsused on viimasel ajal järjest oma rolli kaotanud ning tänaseks on nende ülesannete maht selline, et maavalitsuste olemasolu vajadus on küsitavaks muutunud. Need ei meeldi keskvalitsusele, need ei meeldi omavalitsustele," lausus Lang.
Kuigi minister praegu konkreetselt järgmistest sammudest ei räägi, kinnitab ta, et maavalitsuste teema oli jutuks koalitsioonikõnelustel ning debatti sel teemal jätkatakse, lisades, et selle teema puhul on tegemist siiski eelkõige avaliku halduse ja regionaalministri pädevusega. Samuti ei räägi minister täpselt veel sellest, mis asutus või asutused hakkavad edaspidi maavalitsuse funktsioone täitma.

Pronkssõduri teisaldamise ajakava võib selguda täna
Valminud kava kohaselt võib pronkssõduri uude kohta toimetada kahe nädalaga.
Valitsuse julgeolekukomisjon, kuhu lisaks peaministrile kuulub viis ministrit, arutab tänasel koosolekul Tõnismäe sõjahaudade ümbermatmise ning pronkssõduri teisaldamisega seotud küsimusi.
Juba läinud reedel ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo, et Tõnismäe monumendi asjus on juba lähipäevil konkreetseid samme oodata.
Eesti Päevalehe andmeil on kaitseministeeriumi eestvedamisel valminud põhjalik juriidiline analüüs ning koostatud on detailne plaan, kuidas sõjahauad lahti kaevata, sinna maetud identifitseerida, ümber matta ning sammas teisaldada. Kava järgi on võimalik kõik protseduurid korraldada vähem kui kahe nädala jooksul.
Peaminister Andrus Ansipi poolt korduvalt välja käidud tähtajani, 9. maini on jäänud kaks päeva rohkem kui kaks nädalat. Üks põhiküsimusi, mida veel analüüsitakse, on tähtaeg: kas viia asi lõpule enne või pärast 9. maid. Kui jõutakse järeldusele, et seda on õigem teha enne 9. maid, siis on täna-homme viimane aeg otsustada, millal tööga pihta hakatakse.

Tallinn teavitas veel kolmest sõjahauast
Vastavalt Sõjahaudade kaitse seadusele informeeris Tallinna linnavalitsus kaitseministrit linna territooriumil asuvatest sõjahaudadest, mis ei ole kantud kaitsealuste mälestiste nimekirja.
Tallinna linnavalitsusele teadaolevalt paiknevad Mustamäe Lepistiku pargi lähialal ning Tartu maantee ja Lubja tänava ristumiskohal sõjahauad ning Kopli pargiga külgneval merepoolsel alal loodearmeelaste matmispaik ja mälestuskivi.
"Kuigi sõjahaudade seaduse mõte ja säte on vastuolulised nagu ka selle algatanute taotlused, tahab Tallinn siiski käituda õiguskuulekalt," ütles abilinnapea Jaanus Mutli.
"Arvestades Tõnismäel väljakaevamiste ja ümbermatmise korraldamise õigustamiseks kõlanud peamist selgitust, et hauad ei tohi asuda surnute rahu rikkuvates - avalikes, viimseks puhkepaigaks mittemõeldud - kohtades, peaks sõjahaudade komisjon nende sõjahaudade suhtes vähemalt sama otsusekindlalt käituma," sõnas Mutli.

Tallinn eraldab heakorratöödeks täiendavalt ligi 2,1 miljonit krooni
Tallinna linnavalitsus kavatseb linnavalitsuse reservfondist eraldada linnaosavalitsustele täiendavateks heakorratöödeks kokku 2 082 000 krooni.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul pöördusid linnaosade valitsused avaldusega eraldada linnavalitsuse reservfondist raha täiendavate heakorratööde tegemiseks heakorrakuu jooksul.
"Täiendavate heakorratööde käigus likvideeritakse reformimata riigimaale tekkinud omavolilised prügimäed, korrastatakse talvel sõidukite parkimise tagajärjel rikutud haljasalad, vahetatakse liiv munitsipaliseerimata maadel asuvate lastemänguväljakutel ja korrastatakse nendel olevad elemendid," ütles Mutli. "Linnaosadele eraldatud täiendav raha on ette nähtud ka heakorrakuu üritustel tööriistade hankimiseks ja talguliste toitlustamiseks."
Tallinna keskkonnaameti ettepanekul eraldatatakse linnavalitsuse reservfondist Põhja-Tallinna linnaosa valitsusele 250 000 krooni, Haaberstile 254 000 krooni, Tallinna Kesklinna valitsusele 281 000 krooni, Kristiinele 200 000 krooni, Mustamäele 230 000 krooni, Nõmmele 300 000 krooni, Piritale 267 000 krooni ning Lasnamäele 300 000 krooni.

Tallinn kavandab Kristiinesse jalgpallikeskust
Tallinna linnavalitsus kavatseb teha linnavolikogule ettepaneku kehtestada detailplaneering, mis annab võimaluse rajada Kristiine linnaossa jalgpalli siseväljakuga spordihoone.
Linnu tee, Käo ja Kajaka tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamise eelnõu eesmärgiks on rajada 3,6 ha suurusele maa-alale kolmekorruseline, jalgpalli siseväljaku ja abiruumidega spordihoone. Ühtlasi on võimalik rajada alale jalgpallistaadion ja parkla.
"Kuni 1993. aastani oli planeeritav maa-ala valdavas osas Nõukogude Liidu sõjaväe kasutuses. lisaks oli seal katlamaja, seejärel hakati territooriumi kasutama mitteametliku prügiladustamispaigana," ütles abilinnapea Taavi Aas.
"Nüüdseks on planeeringuga hõlmatud maa-ala osaliselt hoonestatud. Naabruses juba asuvad mittetulundusühingu Kotka staadion spordikompleks ja jalgpalliväljak," lisas Aas.

Tallinnas Ehitajate tee Nõmme tõusul algas kõnnitee remont
Ehitajate tee Nõmme-Mustamäe nõlval oleva kõnnitee remont algas täna.
Remondi käigus korrastatakse kõnnitee asfaltkate, paigaldatakse tõusule uus valgustus ja vajadusel kindlustatakse teega külgnevat mäenõlva. Remonditav lõik algab tõusu algusest ja ulatub mäenõlval asuva parkimisplatsini. Töötsoonis kehtib sõidukitele kiiruspiirang 30 km/h.
"Kõnnitee remont võeti kavva elanike soovil. Liiklustakistuste vähendamiseks teostatakse suuremaid töid öösel. Jalakäijate tarbeks rajatakse remondi ajaks teisele poole teed ajutine jalgrada. Teeremont on kavandatud lõpetada juuni teisel poolel," ütles Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra.
Tööde tellijaks on Tallinna kommunaalamet, projekteeris K-Projekt ning töid hakkab tegema Tallinna Teede AS.

Viimased aastad on Tallinnas olnud sademetevaesed
2006. aasta kevadest kuni talve tulekuni oli sademete hulk ligikaudselt kaks korda alla normi.
Tallinnale on iseloomulik sademete hulk pikaajalise kuu keskmisena umbes 50 millimeetrit.
2004. aasta suvi oli Tallinna jaoks keskmisest vihmasem, kusjuures juulis oli koguni neli korda rohkem sademeid kui tavaliselt.
Seevastu viimased kaks aastat on suhteliselt sademetevaesed, jäädes alla keskmist. 2006. aasta kevadest kuni talve tulekuni oli sademete hulk ligikaudselt kaks korda alla normi. Eriti andis see tunda maist augustini.
2007. aasta jaanuar oli aga väga sademeterohke, ületades keskmise vähemalt kaks korda.
"Seega Tallinn peab valmis olema nii väga sademetevaesteks aegadeks kui suurteks sadudeks. Meie kliima lubab kõike," ütles Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia instituudi peadirektor Jaan Saar.

Mustamäele rajatakse ärikvartal
Tallinna linnavalitsus kavatseb kehtestada Ehitajate tee 110, 110a, 110d, 110e, Kadaka tee 58 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, mis annab võimalisuse rajada alale büroo- ja ärihoonete kompleksi.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Ehitajate tee 110 krundil asuvat olemasolevat neljakorruselist büroohoonet laiendada ja selle kõrvale 12-korruseline büroohoone rajada, Ehitajate tee 110e kinnistul asuvate kaarhallide asemele kolm kolmekorruselist ärihoonet ning Kadaka tee 58 kinnistule neljakorruselise ärihoone rajamine.
Planeeritava maa-ala suurus on 2,5 ha. Detailplaneeringu koostas AS Nord Projekt OÜ.
Detailplaneeringu koostamist taotles OÜ Venus Kinnisvara. Detailplaneering algatati Tallinna linnavalitsuse korraldusega 7. aprillil 2004 ning võeti vastu tänavu 21. veebruaril, 17. märtsist kuni 31. märtsini oli detailplaneering avalikul väljapanekul Mustamäe linnaosa valitsuses ja Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis.

Tallinna Ralli sulgeb 4. mail kesklinna
Seoses Tallinna ralli toimumisega reedel, 4. mail suletakse liikluseks suur osa Tallinna kesklinnast.
Seoses 24. rahvusvahelise võistlusega "Koger & Partnerid - Tallinna Rally" läbiviimisega suletakse sõidukitele liikluseks 4. mail 2007 kella 17.30-st kuni kella 20.30-ni Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee, Toompea tänava Kaarli puiesteest kuni Wismari tänavani, Wismari tänava Toompea tänavast kuni Villardi tänavani, Toompuiestee Wismari tänavast kuni A.Adamsoni tänavani, A.Adamsoni tänava Toompuiesteest kuni Koidu tänavani, Koidu tänava A.Adamsoni tänavast kuni Endla tänavani, Villardi tänava Wismari tänavast Roopa tänavani, Roopa tänav Villardi tänavast kuni Koidu tänavani, Endla tänav Koidu tänavast kuni Toompuiesteeni, Tõnismäe tänava Rahvusraamatukogu ees.

Linnahalli juures varitsevad lahtised vihmaveekaevud
Linnahalli ja vana elektrijaama vahel on vihmavee kogumiskaevud nädala algusest kaanteta.
Kuni pole selge, kellele kaevud kuuluvad, paneb Tallinna Vesi neile piirded ümber, kirjutab SL Õhtuleht.
Kaks suuremat ning kolm väiksemat kaevu asuvad Kalasadama tänava ja linnahalli vahel haljasalal.
Tavaliselt on pinna- ja vihmavee kogumispaigad kaetud raske metallkaanega. Tõenäoliselt on keegi kaevude kaaned lõhkunud ja minema vedanud. Paigale on jäänud vaid metallitükke.
"Need on sügavad, oma viis-kuus meetrit, ning põhjas on praht," kirjeldab sealkandis käinud linlane. "Komistab sinna mõni laevalt tulev naabermaalane ning ei saagi elusalt välja."
Linnahalli kontserdisaali juhataja Leo Lõoke kinnitab, et tunneb jalutajate tervise ja elu pärast muret. "Kaaneta kaevud on küll haljasalal, kuid ikkagi võib mõni pimedas sisse komistada," arvab ta. Mehe sõnul võisid sadevee kaevukaasi lõhkuda narkomaanid või metallivargad.

Viru Poja detailplaneeringust loobumine võib tuua kahjunõude
Arendaja pole kahjunõude küsimisele veel mõelnud ja soovib siiski saada ehitusluba.
Viru Poja keskkonnamõjude hindamise aruande peatse kinnitamise järel peab linn otsustama, kas väljastada arendajale ehitusluba või valmistada ette detailplaneeringu osalise tühistamise eelnõu, mis tooks ilmselt kaasa kompensatsiooninõude.
"Kui ekspertiisid ja keskkonnamõju hindamine näitavad, et Viru Poja ehitus tekitab Tammsaare pargile pöördumatut kahju, siis on õigus avalikku huvi silmas pidades sellest keelduda," rääkis linnaplaneerimise ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba. Tema sõnul otsustatakse ehitusloa väljastamise küsimus pärast aruande kinnitamist ning detailplaneeringu tühistamine võib linnale tulevikus kaasa tuua arendajapoolse kahjunõude.

Estonia talveaias saab verd anda
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab linnarahvast verd loovutama rahvusooper Estonia talveaeda 17.-19. aprillini kella 12-18. Doonoripäevad rahvusooper Estonia talveaias on saanud traditsiooniks ning sel aastal toimuvad need juba kolmandat korda.

Linn uuendab teekattemärgistusi
AS Signaal alustas eile tänavatel teekattemärgistuste taastamist ja pikijoonte mahamärkimist. Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul alustas AS Signaal märgistamist vöötradadest. Alustati ka sõiduradade eraldusjoonte märkimise ettevalmistusi. "Kui soojad kevadilmad jätkuvad, alustavad nädala teisel poolel ka joonimismasinad," ütles abilinnapea Mutli.

Aiajäätmeid saab soodsalt ära anda
Heakorrakuul 15. aprillist kuni 15. maini pakub Eesti Jäätmeringlus OÜ soodsamat aia- ja pargijäätmete vastuvõtuhinda ning äraveoteenust kõikidele Tallinna linna elanikele, linnaosavalitsustele ja ettevõtetele. Eesti Jäätmeringlus OÜ asub Tallinnas Rahumäe tee 5a. Haljastusjäätmete äravedu saab tellida telefoni, faksi
või e-posti teel. Tellimine
ja info telefonil 552 6439 või
644 0052 või e-posti aadressil
iiri@e-compost.ee.

Tudengite kevadpäevad algasid suvises Tallinnas
Eile õhtul algasid traditsioonilise avaparaadiga Tallinnas neljapäevani kestvad tudengite kevadpäevad. Avaparaad liikus Vabaduse väljakult läbi vanalinna Raekoja platsile ja see on ka mitmete ürituste avalöögiks. Näiteks täna õhtul kell 20 algab Rock Cafés 35. korda legendaarne tudengibändide festival Peda Folk.
Peda Folgil esinevad ansamblid 400, Illustraator, Külalised, Neljapäev, Pimpfish, Ska Faktor, Noortebänd 2007 Bedwetters ja parim TLÜ bänd Kruuv. Samuti puhub eesti rahvamuusik ja üks kuulsamaid torupillimängijaid Leanne Barbo hääle sisse torupillile, mida on aastaid kasutatud Peda Folgi logona. Kolmapäeva õhtul valitakse klubis Hollywood Miss University, uksed avatakse kell 23.

Aprilli kolmas nädal: ülased!  Ülased? 
Ülased õitsevad! Õitsevad nii Lõuna-Eestis kui ka põhjas pealinna parkides. Vahe on vaid selles, et põhja pool on valevust alles vähe.
Looduskalendri aastaring Päevalehe veergudel on nüüd täis ja päris põnev on vaadata, mida sai mullu samal ajal kirja pandud. Kevad oli aasta eest hilisem ja porine. Küllap on igaüks isegi millalgi ilmavaatlusi teinud, kuid siis lõpuks väsinud - mõttetu tundub ju teha asju, millest pole midagi "kasu". Vanasti oli looduse jälgimisel oluline mõte. Sellest olenes, millal vili maha külvata, millal kalale minna. Ilmamees Gennadi Skromnov ütleb, et kui sa ikka ei märganud, millal säinas sulpsu lööb, siis parema silmaga naabrimees pani kala pannile, aga sina vesistasid vaid suud.
Linnud
Hea uudis, kevadekuulutajal kuldnokal on munad pesas nii Pärnu- kui ka Virumaal, mõnel tõenäoliselt ka pojad juba väljas, sest vähemalt Avinurmes on puu alt munakoori leitud. Hanesid on kõikjal palju, hommikul ja õhtul lähevad nad lõputus hanereas sööma või tukkuma. Jõgitiirud tulid, saabusid ka uhked sulis-

Parts: riik peab väikeettevõtjate elu kergemaks muutma
Väikeettevõtjate huve ei tohi suurfirmade kõrval varju jätta ning Euroopa riigid saavad palju teha, et nende tegevust toetada, rõhutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts oma tänases sõnavõtus Euroopa Liidu ministrite ja väikeettevõtjate foorumil Stuttgartis.
Parts märkis, et Eesti on siin heaks näiteks erinevate e-lahenduste abil ettevõtete asjaajamist lihtsamaks muutes. Näiteks võib tuua võimaluse asutada ettevõte kahe tunniga, täita tuludeklaratsioon internetis jms, vahendab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Tähtsaks võtmeks, millega ettevõtteid aidata ja tagada püsiv majanduskasv, nimetas Parts panustamist teadus- ja arendustegevusse. Seejuures tuleks kindlasti rohkem kaasata väikeettevõtteid, kellel on halvemad rahalised võimalused arendustööks. "Ka paljude tänaste suurettevõtete edu taga seisavad ju suuresti nendega seotud väikeettevõtete innovaatilised lahendused," nentis Parts.

Hansapank karmistas kodulaenude väljastamise tingimusi
Hansapank karmistas eilsest kodulaenu väljaandmise tingimusi, nüüdsest on kodulaenu taotlemiseks vajalik minimaalne sissetuleku lävi üksiklaenaja puhul 7000 krooni kuus senise 5000 krooni asemel.
Laenuvõimelise üksiklaenaja brutopalk peab seega olema vähemalt 8 461 krooni kuus.
Pooltel juhtudel võetakse kodulaen pere peale - kahe laenutaotleja puhul on panga teatel edaspidi läveks 10 000 krooni senise 7500 krooni asemel.
Hansapank põhjendab tingimuste muutmist vajadusega viia tingimused kooskõlla muutunud inimeste sissetulekute ning elukallidusega. Sissetulekud on viimase paari aastatega kasvanud 10-15%, kuid senised kodulaenu tingimused olid ühesugusena püsinud viimased neli aastat.
Teiseks põhjuseks on viimaste aastate kiire laenuturu kasv, jätkusuutliku arengu tagamiseks peaks see panga hinnangul olema edaspidi aeglasem.

Pangad tõstavad hoiuseintresse
Turuintresside muutuste tõttu tõstab SEB Eesti Ühispank alates homsest hoiuste intressimäärasid. Tänasest tõstab intresse Sampo pank, Hansapank tõstis intresse reedel.
Aastase Eesti krooni hoiuse puhul on SEB Eesti Ühispanga uueks intressiks 3,7 protsenti, eurohoiusel samuti 3,7 protsenti, dollarihoiusel 4,6 protsenti, Rootsi kroonil 2,98 protsenti ja Suurbritannia naela aastase hoiuse puhul 4,95 protsenti, teatas pank.
Sampo pangas on nii Eesti krooni kui euro aastase tähtajalise hoiuse intressimäär alates tänasest 3,7 protsenti senise 3,6 asemel.
Reedel tõstis hoiuste intressimäärasid ka Hansapank. Aastase Eesti krooni hoiuse puhul tõusis intressimäär 0,19 protsendipunkti võrra 3,6 protsendile. Aastase eurohoiuse intressimäär tõusis 3,41 protsendilt 3,6 protsendile.
Viimati muutsid pangad hoiuste intressimäärasid märtsi keskpaigas.

Eesti ettevõtjad asutavad Lätis oma ühingu
Eesti ettevõtjaid on Lätti kogunenud sedavõrd palju, et homme asutatakse seal ametlikult mittetulundusühing Eesti Ettevõtjate Ühing Lätis.
Ühingu eelkäija, mitteametliku Eesti Äriklubi presidendi Hele Lõhmuse sõnul on plaani veeretatud vähemalt neli aastat, kuid nüüd võeti end käsile, kirjutab Äripäev.
"Aega ei ole. Kõik tegelevad oma äridega," selgitas senist venimist Lõhmus, kes igapäevaselt juhib Jurmala spaahotelli.
Läti ettevõtete registri andmetel tegutseb Lätis 1360 Eesti osalusega firmat. Kokku on eestlased investeerinud lõunanaabri majandusse vähemalt kuus miljardit krooni.

Blind Date viib kokku tudengid ja ärimehed
Homme toimub Estonian Business Schoolis uus EBS karjääri- ja nõustamiskeskuse üritus Blind Date, kus EBSi tudengitel on võimalus kohtuda edukate ärimeeste, juhtide ja spetsialistidega erinevatest valdkondadest.
Üritus toimub ameerikaliku kiirkohtingu vormis, mille raames tudengitel on võimalus suhelda kutsutud külalistega, vahetades iga viie minuti tagant kohta ning vestluspartnerit. Blind Date on tudengile hea võimalus jääda silma edukatele äritegelastele ning seeläbi leida omale partner, praktika- või töökoht tulevikuks.
Üritusel osalevad: Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, Pere AS juhatuse liige Cardo Remmel, BDG juhatuse Peeter Rebane, IBM Eesti juht Valdo Randpere jpt.

Elion toob peagi turule Videolaenutuse
Elion alustas täna piiratud hulga klientide seas Videolaenutuse teenuse testimist.
Videolaenutuse kasutamiseks ei ole klientidel tarvis soetada uusi või täiendavaid seadmeid ega olemasolevaid välja vahetada. Teenusel ei ole tellimis- ega kuutasu, tasuda tuleb vaid konkreetsete filmide vaatamise eest, teatas Elion.
Videolaenutuse aktiveerimine ja filmide tellimine toimub digiboksi puldi abil DigiTV menüü kaudu. Tellitud filmi saab vaadata 24 tunni jooksul piiramatu arv kordi. Lisaks on võimalik vaatamine katkestada ja 24 tunni jooksul uuesti jätkata. Filmilaenutuse tasu lisandub igakuisele Elioni arvele.
Täna alanud Videolaenutuse testis osalevad 2500 erinevate DigiTV piirkondade kliendid. Videolaenutus jõuab valmis teenusena kõigi DigiTV klientideni eeldatavalt mai lõpus.

Nordea grupi uus president on Christian Clausen
Reedel, 13. aprillil toimunud Nordea iga-aastasel üldkoosolekul asus grupi presidendi ja tegevjuhi ametikohale Christian Clausen, panga senine juht Lars G. Nordström jätkab tööd Nordea nõukogus.
51-aastane Clausen töötas seni Nordea varahalduse ja elukindlustuse juhina ning oli alates 2001. aastast Nordea grupi tegevjuhatuse liige, teatas Nordea panga Eesti esindus. Clausenil on teaduskraad majanduses ning ta on varem töötanud tegevjuhina Privatbørsenis, Unibørs Securitieses ja Unibank Marketsis.
"Ootan rõõmuga meie kasvustrateegia elluviimise jätkamist koos oma kolleegidega Nordea grupi juhatusest, saavutamaks seatud finantseesmärke. Minu jaoks on Larsi ametikoha ülevõtmine põnev väljakutse ning ma annan endast parima, et jätkata alustatud edukat ja kasuteenivat teed," märkis Clausen.
"Oleme saavutanud enamiku eesmärkidest oodatust tublisti varem, Nordea meeskond on tugev ja meil on kindel tulevikustrateegia, mistõttu leian, et oli loomulik tagasi astuda. Tunnen Christianit - oleme temaga tihedalt koos töötanud juba üle kuue aasta. Tänu laialdastele kogemustele ja suurepärastele isiku- ja juhiomadustele on Christian suurepärane valik uue tegevjuhi kohale," kinnitas Nordström.

Majutusettevõtetes peatub üha vähem välismaalasi
Statistikaameti andmetel jätkus veebruaris trend, kus välismaalaste osakaal majutusettevõtes peatunutest vähenes ning siseturistide arv suurenes.
Veebruaris peatus majutusettevõtetes 131 900 turisti, mis on 12 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal. Nii nagu jaanuaris, olid turistidest üle poole ehk 51 protsenti Eesti elanikud.
Ligi pooled turistid peatusid Tallinna majutuskohtades, välisturiste oli nende seas 80 protsenti.
Veebruaris saabus majutusettevõtetes peatunud välisturistidest 55 protsenti Soomest. Eesti turismi peamisest partnerriigist saabunud turistide arv on aga jätkuvalt langustrendis. Eelmise aasta veebruariga võrreldes suurenes turistide arv lähiriikidest Lätist (17 protsenti), Venemaalt (22 protsenti) ja Leedust (32 protsenti).
Veebruaris oli külastajatele avatud 638 majutusettevõtet. Tubade täitumus oli 37 protsenti. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 431 krooni, Tallinnas 556 krooni. Ööpäeva keskmine maksumus oli 7 protsenti kallim kui eelmise aasta veebruaris.

Lahkumishüvitise saanud läksid ministeeriumisse tööle tagasi
Rahvastikuminister Paul-Erik Rummo ametiaja lõppemisega lahkunud kaks ametnikku tulid pärast lahkumishüvitise saamist uue ministri juurde tööle tagasi.
Tööd jätkavad nõunikud Liina Pello ja Kristina Tähe, kirjutab Äripäev.
Riigikantseleist öeldi, et kõik ministri nõunikud vabastati seoses minister Paul-Eerik Rummo volituste lõppemisega 5. aprillil teenistustähtaja möödumise tõttu.
"Nõunikele maksti vastavalt seadusele kasutamata puhkuse hüvitist ja ühekordset lisatasu kuupalga ulatuses hea töö eest minister Paul-Eerik Rummo tegevuse toetamisel. Ministri nõunike ühekordse lisatasu suurus üheksa nõuniku peale kokku oli 158 100 krooni," ütles riigikantselei infonõunik Sten Hansson.

Iga kolmas eluasemelaen ületab riskipiiri
SEB Eesti Ühispanga töötaja Anu Kulvere magistritööst selgub, et iga kolmas 2005. aasta lõpus pangast antud eluasemelaen oli riskantne ja vastuolus kehtivate tootetingimustega.
Kulvere analüüsis 2005. aasta neljandas kvartalis Tallinnas välja antud laenusid ja leidis, et tootetingimustele ei vastanud neist 32%. Tööst selgub, et soovitud laenu said paljud kätte vaatamata kehvale maksevõimele ja kõrgele vanusele, kirjutab Äripäev.
Laene anti omafinantseeringu nõudeid eirates, 6% laenude puhul oli vastuolu omafinantseeringu ja tagatise turuväärtusega, suurim vastuolu puudutas aga klientide maksevõimet. Kulvere kirjutab: "28%-l ehk 318 laenuvõtjal oli ebapiisav sissetulek laenukohustuse teenindamiseks. Neist 88% olid kliendid, kes kuuluvad keskmise või madalama sissetulekuga klientide hulka." Keskmine või madal tähendab netosissetulekut 5000-20 000 krooni kuus.

Töötutel on palju tegemist ja nad ei tahagi tööle minna
Rohkem kui 200 000 töötust kavatseb lähiajal tööle asuda vaid 13 protsenti.
Parimas eas (25-49) töötute hulgas on tööleasumise soov veelgi väiksem, selgub tööturuameti tellimusel uuringufirmas Saar Poll valminud uuringust.
Uuringufirma juhi Andrus Saare andmetel plaanib neist lähiajal kiiresti tööd leida vaid 15%. "90 protsenti selles eas inimesi, kes ei tööta, tahavadki kodus olla," selgitas Saar.
Palju ilma tööta inimesi pole end üldse ametlikult töötuks registreerinudki, sest tööturuameti statistika põhjal oli möödunud aastal arvel vaid 23 000 inimest.
Uuring hõlmas tööga mittehõivatud inimesi alates 16-aastastest kuni pensionieani, vastuste saamiseks küsitleti 700 inimest. Et küsitlusse kaasati ka kooliealised noored, põhjendab 52 protsenti küsitletuid enda mittetöötamist õpingutega.

Kruuda kolib meediaettevõtted Tornimäele
Kalevi kontsern on rentinud Tornimäe kõrghoones terve kolmanda korruse.
Kalevi kinnisvara majandav tütarfirma Kalev Real Estate Company rentis AS-ilt Tornimäe Kinnisvara ligi paar tuhat ruutmeetrit büroopinda, mida etapiviisiliselt viimistletakse, pidades silmas ka ettevõtte plaane meedias.
"Nad on 1900 ruutmeetriga üks meie suurematest rentnikest," kinnitas Tornimäe Kinnisvara juhataja Rein Tiik. Ruutmeetri rendihinnad on tornmajas tema sõnul vahemikus 220-240 krooni kuus. Seega võib Kalevi igakuine rendimakse ulatuda ligi poole miljoni kroonini.
Ühise katuse alla kesklinnas plaanitakse kolida teiste seas Kalevi omandatud meediafirmad Inreko Press ja Olliwood.
Suurejoonelised plaanid
"Grupi eesmärgid on suuremad kui ehk pealtnäha paistab," põhjendas vihjamisi Olliwoodi tegevjuht Alari Kasemaa meedia ümberasustamise vajalikkust. Samas pole mehe sõnul veel otsustatud, millal nende kolimine täpselt pihta hakkab ning kus väljaannete toimetused tulevikus paiknevad.

Ilus ilm meelitab istikuid ostma
Nädalavahetusel tunglesid inimesed Tallinnas Pärnu maanteel asuvas Hortese kodu- ja aianduskeskuses. Kõige enam taheti osta elupuid ja muid hekitaimi.
Laupäeval aianduskeskusse jõudnud ostjaid tabab väike üllatus, et parkimiskohti ei olegi. Inimesi voorib aina juurde ja ära ei näi keegi minevat. Pärast mõneminutilist ootamist vabaneb siiski üks koht ja saabki minna keskusse kevadet otsima.
Kuigi suurem müügihooaeg algab Horteses alles selle nädala lõpuks ning istikute väljapaneku tarbeks on avatud ainult piiratud müügiala, on müügisaal sagimist täis ja kassades looklevad järjekorrad. Inimestel on lillepotid kaenlas ja nad ootavad kannatlikult oma maksmiskorda.
Küsimusi jagub
Õuealal toimetava klienditeenindaja Marika Karelsoniga jutule saada on päris keeruline, sest pidevalt soovib mõni klient müügil oleva taime või toote kohta rohkem teada saada. On neid, kes tunnevad huvi, kas muruseemne hulka võiks ka ristikuseemet külvata.

Laulvad kirjanikud esitlevad reedel oma plaati
Reedel, 20. aprillil kell 19 esitlevad Tallinnas klubis Juuksur tuttuut heliplaati "Laulvad kirjanikud" Aapo Ilves, Jürgen Rooste, Aleksander Müller, Jüri Kaldmaa, Jaan Pehk ja Contra.
Tegemist on Tartu rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista eelüritusega.
Prima Vistal toimus eelmisel ja üle-eelmisel aastal kaks laulvate kirjanike kontserti, millele sai osaks suur publikuhuvi. Tänu kontsertidel esinenud Aapo Ilvese initsiatiivile saigi alguse idee anda välja laulvate kirjanike heliplaat.
"Kirjanik valdab sõna, ja meeldiv on tõdeda, et nimetatud üheksa on ainult osake nendest sulerüütlitest, kes selle sõna rahvani viimiseks ka laulu väge kasutavad. Volitused ande näol on tugevad," ütles plaadi toimetaja Aapo Ilves.
CD-le on koondatud autorilaulud kontsertidel üles astunud kirjanike Lauri Sommeri, Jüri Kaldmaa, Aapo Ilvese, Jan Rahmani, Merca, Jaan Pehki, Aleksander Mülleri, Jürgen Rooste ja Vahur Afanasjevi esituses.

Pulitzeri kirjanduspreemia võitis Cormac McCarthy
Ameerika kirjaniku Cormac McCarthy kümnes romaan "The Road" pälvis tänavuse Pulitzeri preemia ilukirjanduse kategoorias.
MacCarthy romaani "The Road" ("Teekond") keskmes on isa ja poja võitlus, et jääda ellu maailmalõpu järgses maailmas, teatab BBC.
Muusika kategoorias võidutses 77-aastane jazzsaksofonist Ornette Coleman oma kontsertlindistuste kogumikuga "Sound Grammar".
Pulitzeri ajakirjanduspreemia ühiskondlikult mõjusa tegevuse eest võitis ajaleht The Wall Street Journal oma looga, mis paljastas Ameerika tippjuhtide keelatud aktsiatehingud ja mille tulemusena langes enam kui 100 USA ettevõtet uurimise alla ning mitmed firmad pidid ümberarvestama oma teenitud tulu.
Samuti võitis The Wall Street Journal parima reportaaži auhinna olukorda Hiinas kajastavate kirjutiste eest.

Sõpruses algab kolmapäeval Norra filmiprogramm
Tallinn
Filminädal toimub koostöös Norra saatkonnaga.
"Fookus: Norra" filminädalalal on esindatud väljaspoole Norra kultuuripiire jõudnud linateosed, debüütfilmid ning mitmete auhindadega pärjatud laste- ja noortefilmid.
Kuulsamateks Norra filmideks, mis ekraanile jõuavad, on kindlasti Ellingu-triloogia täies mahus ehk "Elling" (2001) ja "Elling - Armasta mind homme" (2005), mille režissööriks laupäeval Tallinna väisav ja õhtuse seansi eel publikuga kohtuv Petter Næss, ning "Ema oma Elling" (2003) - Eva Isakseni režiitöö.
Väljaspool Norrat on tuntust kogunud ka filminädala avafilm, Bent Hameri debüütfilm "Munad" (1995).

KUMU auditooriumis linastub maailma esimene kinoremiks
Homme linastub KUMUs meediakunstniku Timo Novotny muusikadokumentaal viiest maailma suuremast metropolist, mis võitis Karlovy Vary filmifestivalil publikuauhinna.
Austria meediakunstniku ning tunnustatud elektroonilise muusika kollektiivi "Sofa Surfers" asutaja Timo Novotny film "Elu kordustes: Megacities rmx" on paeluv ning poeetiline dokumentaalne sissevaade viie maailma suurlinna ning nende elanike elurütmidesse.
Maailma "esimene kinoremiks" põhineb Austria dokumentalisti Michael Glawoggeri laia vastukaja leidnud filmil "Megacities". Oma maalilise filmi lõi video jockey Novotny kasutades 30% originaalist, ülejäänud materjal koosnes esialgsest versioonist välja jäänud kaadritest ning operaator Wolfgang Thaleri poolt Tokios spetsiaalselt remiksi jaoks salvestatud uuest materjalist.

Eesti kunstiturg saab pidada väikest juubelit
Tänavu möödub kümme aastat esimesest Eesti kunstioksjonist. Seni hästi vastu pidanud kunstiturgu ootavad nagu mujalgi Ida-Euroopas ees muutused.
Üksnes silmakirjatseja usub, et kunstioksjon on kitsas nišitoode, millel pole mõju kunstimaailmale, või et kunstnikku raha ei huvita. Seda valet kummutavad lugematud näited sellest, kuidas kunstiga seoses ei köida inimesi miski nii väga kui kõmulised kunstimüügid.
Oksjonid õitsevad siis, kui ostja huvi on kõrgele kruvitud. Mäletan selgesti, kuidas Vaal seisis 1990-ndate keskpaigast alates lahendamatu dilemma ees: mis hinnaga müüa tööd, millel on mitu soovijat. Inimesed pakkusid Elmar Kitse töid Vaalale müüki, sest levis kuuldus: Kitsest on saanud moekunstnik. Potentsiaalsete klientide spontaanselt tekkinud ja üksteist üle trumpavad hinnapakkumised andsid Vaala juhtidele märku, et galeriil on aeg oksjonile minna.

Eesti suurimad galeriid võtavad kevadet vastu kunstioksjonitega
Vaal-galerii pakub kevadoksjonil haruldast Ülo Soosterit ja kohustuslikku Eduard Wiiraltit, Haus-galerii laia graafika- ja maalivalikut Ants Laikmaast Marko Mäetammeni.
Haus-galerii alustab kevad-oksjoneid täna: kell 19 algab ArtDepoo galeriis tänapäeva kunsti oksjon. Järgmisel nädalal, 23. aprillil viiakse Haus-galeriis läbi graafika- ja 24. aprillil vanema maali oksjon. Tänapäeva kunsti oksjonil läheb haamri alla 38 teost, neist kalleima alghinnaga - 94 000 krooni - Andres Toltsi õlimaal "Plats" (1978). Hausi juht Piia Ausman on öelnud, et tänapäeva Eesti kunstile on oma ostjaskond juba tekkinud.
Vaala kevadoksjon toimub 26. aprillil. Müüki on pandud 88 kunstiteost, sealhulgas Ülo Soosteri kaks maali ja tušijoonistus ning Edgar Viiese väikseformaadiline pronksskulptuur. Wiiraltilt tuleb enampakkumisele 22 graafilist lehte, Erik Haamerilt ja Endel Kõksilt viis teost.

Popidiot soojendab Tallinnas Pet Shop Boysi
Poppmuusika superstaar Pet Shop Boys valis oma Tallinna kontserdi erikülaliseks Eesti elektro-sünt-popp bändi Popidiot.
Pet Shop Boysi kontserdil avaneb Eesti muusikuil esmakordselt esitada laiemale publikule materjali oma uuelt, käesoleva aasta sügisel ilmuvalt albumilt.
Pet Shop Boysi "Fundamental" maailmatuuril, mille raames muusikud ka 2. mail Eestisse saabuvad, soojendusbändi kaasas ei ole. Pet Shop Boysi nõudmiste järgi kohalikke bände staaridega lava jagama reeglina ei lubata, Popidiotile tehti aga erand.
Kui Pet Shop Boysi management oli tutvunud eestlaste loominguga, andsid "kõrged otsustajad" oma heakskiitva nõusoleku. Niisiis astub Popidiot 2. mail Saku Suurhalli lavale, kus esitab esmakordselt laiemale publikule ka oma uut materjali.

Red Bull Music Academy tutvustab ennast eestlastele
Homme on kõigil huvilistel võimalik klubis Privé tutvuda Red Bull Music Academy'sse pääsemise tingimuste ning õppetööga.
Homsel üritusel jagatakse huvilistele infomaterjale ja näidatakse lõike eelmise aasta Red Bull Music Academy'st Austraalias Melbourne'is.
Kohal on Red Bull Music Academy programmis varem osalenud Eesti esindajad Kaur Kareda (Cape Town 2003) ja DJ Quest (Seattle 2005). Lisaks peab ühe Red Bull Music Academy stiilis loengu, tutvustab akadeemiat ning vastab kõikidele küsimustele legendaarne DJ ja produtsent Tom Middleton Inglismaalt.
Red Bull Music Academy on kaks nädalat kestev üritus, mis hõlmab erinevaid koolitusi, workshoppe ja stuudiosessioone oma ala absoluutsete tippude ja pioneeridega. Lisaks avaneb kõigil akadeemia õppetöös osalevatel noortel võimalus ülesastuda klubides ja raadios.

Tõmba muusikat, kui palju tahad
EMI loobus iTunesi netipoes oma artistide muusika digitaalsest lukustamisest.
Maailma suuruselt kolmas plaadifirma EMI ja Apple'i netimuusikapood iTunes loobusid müüdava muusika "lukustamisest". Apple'i tegevjuhi, idee initsiaatori Steve Jobsi sõnul on astutud suur samm edasi digitaalse muusika võidu suunas.
Tavatarbijale tähendab see vabanemist plaadifirmade seatud rangetest piirangutest.
Näiteks kui seni sai iTunesi netipoest ostetud EMI artisti muusikat arvutist kuulata ainult iTunesi pleieriga ning laule laadida ainult iPodi mp3-mängijasse, siis pärast digitaalsete lukkude eemaldamist EMI artistide muusikalt see piirang kaob ning netipoest alla laetud EMI artisti muusikat saab kuulata ka paljude muude mp3-mängijatega.
EMI otsus muusikalt "lukud" maha võtta teeb senisest vabamalt kättesaadavaks näiteks Robbie Williamsi, Coldplay, Lily Alleni ning Beastie Boysi loomingu.

Internet: www.cheeseracing.org
Internet: www.cheeseracing.org - juusturalli ametlik kodulehekülg! Mis juhtub kilesse pakitud juustuviiluga, kui see kuuma grilli peale visata? Igal juhul ei sula kile ja juust ühtlaseks massiks! Juhtub hoopis see, tänu millele juusturalli üldse tekkis. Uuri kodulehelt, milles see naljakas spordiala seisneb.

Rock Cafés kõlab täna õhtul 35.  Peda Folk
Esialgselt plaanitud viie bändi asemel pääses juubelifestivali kontserdile esinema kuus tudengikoosseisu: 400, Illustraator, Külalised, Neljapäev, Pimpfish, Ska Faktor. Lisaks astuvad üles Noortebänd 2007 võitja Bedwetters ja parim Tallinna ülikooli (TLÜ) bänd Kruuv.
Tudengibändide festivali Peda Folk peakorraldaja Elina Keva sõnul on kõik esinejad oma-näolised tudengikollektiivid, viljeletakse muusikat rokist džässini ja funk'ist poprokini.
Kuulamist peaks jaguma igale maitsele. 35. Peda Folgi bändikonkursil osales sellel aastal üle 20 tudengikollektiivi.
Peda Folk sai alguse 1972. aastal pedagoogilise instituudi tudengite omaloominguõhtust. Keva sõnul on festivalilt tuule tiibadesse saanud Jaan Tätte, Vägilased, Skriimsilm ning paljud teised tänapäeval populaarsed muusikakollektiivid.

Zelinski aitas Levadia poolfinaali
Tallinna FC Levadia alistas tänases jalgpalli karikasarja veerandfinaalis Tartu Maag Tammeka skooriga 1: 0.
Nelja parema sekka valitsev Eesti meister ja karikavõitja siiski jõudis. 1: 0 võidu kindlustas Levadiale Indrek Zelinski, kes 12. minutil sai paremalt äärelt läbi murdnud Tarmo Kinkilt täpse söödu ning suunas palli lähilöögist Kert Küti selja taha.
Kink oli kogu mängu aktiivne, kuid rohkem tartlaste puurivaht enam ei eksinud.
Maag Tammeka avaldas külalistele küll visa vastupanu, kuid puudu jäi kindlusest rünnakute lõpetamisel, vahendab Spornet. 

TVMK jõudis esimesena poolfinaali
Eesti tänavuste jalgpalli karikavõistluste esimene poolfinalist on FC TVMK, kes Kadrioru staadionil peetud kohtumises oli Pärnu JK Vaprusest parem 5: 0.
Külalised jäid kaotusseisu juba 11. minutil, mil Soosaar suunas palli oma väravasse. 32. minutil tegi Ženjov 2: 0 TVMK-le ja kolm minutit hiljem oli märtsis meistriliiga parimaks mängijaks valitud Oliver Konsal hea võimalus oma meeskond juba 3: 0 viia.
Paraku ei suutnud pärast mullust hooaega Tartust Tallinnasse kolinud Konsa penaltipalli väravaks lüüa.
Teisel poolajal kasvatasid TVMK skoori Dobrecovs 76. ning Kulatšenko 87. ja 89. minutil, vahendab Sportnet. 

Hulljulge Lewis Hamilton kihutas vormeliajalukku
Kolmel MM-etapil poodiumile astunud britt Lewis Hamilton on tuntud hulljulge sõitjana.
22-aastane Hamilton jättis paljude võidusõidusõprade mällu unustamatu jälje juba oma teisel Silverstone'i võistlusel GP2 vormelisarjas, kui ta sooritas uskumatuna näiva manöövri, möödudes korraga kahest eessõitjast. Kaheksandalt positsioonilt alustanud Hamilton võitis selle võistluse.
Hamiltoni sõitjakarjäär algas kuueaastaselt, kui tema isa istutas hüperaktiivse poisi kardirooli taha, et too kihutades veidigi energiat välja elaks. Hamilton osaleski kõikvõimalikes kardisarjades ning maandus lõpuks vormeli Renault Briti sarjas, mille 2003. aastal ka võitis. Järgnesid meistritiitlid vormel-3 eurosarjast ja GP2 sarjast. Muide, kardisarjades kihutades pistis noor britt ühtepuhku rinda ka Marko Asmeriga ja jäi eestlasele tollal selgelt alla.

Kes toovad mitmevõistluse superliigas kastanid tulest välja? 
Must stsenaarium: Kadrioru võistlusest võib kujuneda verinoorte atleetide tuleproov.
Talv möödus meie parematel mitmevõistlejatel enam kui nukralt: Kristjan Rahnu loobus sise-EM-ist Birminghamis kannakõõluse vigastuse tõttu, Madis Kallas katkestas EM-i säärelihase ja kannakõõluse kinnituskoha rebenemise tõttu. Andres Raja ja Mikk Pahapill jätsid sisehooaja sootuks vahele, kuna esimene taastus põlvemeniski operatsioonist ja teist piinas hüppeliigesevalu.
Üksikaladel võistles kaasa küll Indrek Turi, kuid tema alamõõduliste etteastete (kõrgushüppes 1.90, kaugushüppes 6.23, tõkkesprindis 8,37) taga oli detsembris saadud kannapõrutus. Tõesõna, nagu santlaager!
Nüüd, kui uksele hakkab vaikselt koputama juuli alguses Kadriorus peetav Euroopa mitmevõistluse superliiga jõuproov, on mainitud meestest kindlasti rivis vaid Turi.

Olympic sai loa Casino Polonia ostuks
Olympic Entertainment Group (OEG) sai eile Poola rahandusministeeriumilt loa Casino Polonia 80% aktsiate ostuks.
Eellepingu kohaselt on tehingu maksumus 9 miljonit eurot, kokku kavatseb OEG kahe aasta jooksul Poola turule investeerida 30 miljonit eurot, teatas OEG.
Saadud luba võimaldab lõpule viia 2005. aasta septembris sõlmitud Casino Polonia aktsiate ostu eellepinguga alustatud ostutehingu. "Viimane takistus meie poolteist aasta kestnud ettevalmistustöös turule sisenemiseks on sellega kõrvaldatud," kommenteeris OEG juhatuse esimees Armin Karu. Lõpliku aktsiate ostu-müügi lepingu sõlmimine OEG ja Casino Polonia vahel eellepingus toodud tingimustel toimub lähinädalate jooksul.
Casino Polonia aktsiate ostuga omandab OEG 80% ettevõttest, millele kuulub seitse kasiinot neljas Poola linnas - Varssavis, Wroclawis, Szczecinis ja Gorzow Wielkopolskis. Kõik kasiinod viiakse tehingujärgselt Olympic Casino kaubamärgi alla.

A.  Le Coq toob turule juubeliõlu
A. Le Coq alustab tänasest uue kvaliteetõlle A. Le Coq Special müüki, mis on pruulitud spetsiaalselt ettevõtte ja kaubamärgi 200. aastapäeva juubeliks.
Tegemist on A. Le Coq'i uue esindusõllega, mille tootearendusse ning turuletoomisse investeeriti 6 miljonit krooni, toodet plaanitakse müüa aastaga 3 miljonit liitrit, teatas ettevõte.
A. Le Coq Special on erilises reljeefses klaaspudelis hele kvaliteetõlu, mis on valmistatud traditsioonilisel põhjakääritusmeetodil alkoholisisaldusega 5,2%.
A. Le Coq'i juhi Tarmo Noobi sõnul on A. Le Coq Special ettevõtte õllevalikus uus kroonijuveel, mis on eriline nii sisult kui vormilt. "Uus õlu on võrreldes A. Le Coq'i õllede senise lipulaeva A. Le Coq Premiumiga luksuslikuma ja kergema maitsega, intensiivsema värvi ja püsivama vahuga, mille tagavad retseptuuris kasutatud eriline pärm, cristal linnased ja erihumalad," ütles ettevõtte juht.

 "Meie oma ökomaja" ökomajade esitlus
21. aprillil toimub suur üle-eestilise õpilaskonkursi "Meie oma ökomaja" käigus valminud ökomaja makettide esitlus Tartus Atlantise konverentsikeskuses.
Esitlusele tuleb vähemalt 20 ökoloogilist maketti erinevatest Eestimaa paikadest, mis on 150 noore inimese talvise õppe- ja loomeprotsessi tulemus, teatas Tartu Keskkonnahariduse Keskus.
Tartu Keskkonnahariduse Keskus koos Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Tamme Gümnaasiumiga kuulutas sügisel välja üle-eestilise koolituse ja konkursi "Meie oma ökomaja". Sihtrühmaks olid aktiivsed 7.-12. klassi õpilased, kes olid huvitatud ökoloogilisest ehitamisest ja keskkonnasõbralikust elustiilist.
Projekti peamine tegevus seisnes õpilasgruppide osalemises ökomajade kavandamise konkursil, st õppepäevi ja iseseisvat tööd kodus oma maketiga.
Selleks, et maketid vastaksid ehituslikult pärismajadele, korraldati huvilistele õppepäevi, mis toetasid "oma ökomaja" valmistamisega seotud iseseisvat tööd kodus. Õppepäevad toimusid 2006/2007. õppeaasta viiel koolivabal päeval.

Assa Baltic Group'i käive kasvas aastaga kolmandiku võrra
Maailma suurimasse lukukontserni ASSA ABLOY kuuluva müügifirma Assa Baltic Group'i 2006. aasta käive moodustab ligi 120 miljonit EEK-i, mis on 32 protsenti enam kui eelmise aasta samal perioodil.
Assa Baltic Group'i kuuluva Eestit ja Lätit haldava AssaBalt ASi käive kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 31,2%, moodustades 75,6 miljonit krooni, teatas AssaBalti turundusjuht. Leedu turul tegutseva Assa Lietuva käive suurenes samal perioodil 37,2% ning moodustas 38,2 miljonit Eesti krooni.
Assa Baltic Group'i ja AssaBalt ASi tegevdirektori Tarmo Talveti sõnul langeb klientide valik üha rohkem turvalisematele ja kvaliteetsematele lukkudele. "Kindlasti on meie üheks müügihitiks konkskeelega lukk, mida loetakse olemasolevate lukkude seas kõige turvalisemaks, kuna konkskeel hoiab ust tugevasti raamis ega lase seda lõõtsana lahti kangutada," selgitab Talvet.

Radisson SAS hotelli restoranides uued menüüd
Alates aprillist pakuvad Radissoni SAS hotelli restoranid Seasons ja Madissoni Grill & Baar hotelli peakoka Rene Uusmehe poolt koostatud uusi laienenud menüüsid.
Spetsiaalselt selleks kevadsuveks loodud Madissoni Grill ja Baari uus "Kraba kaasa" menüü annab võimaluse erinevaid roogi kohapealt kaasa osta, teatas Radisson SAS hotell.
Radisson SAS hotelli peakoka Rene Uusmehe sõnul pakub Madissoni Grill ja Baari kontseptsioon "Kraba kaasa" uut võimalust kvaliteetset restoranitoitu kaasa osta. "Paljud meie kliendid eelistavad soojadel suvekuudel lõunasööki näiteks roheluses nautida. Nüüd on neil see võimalus - Madissoni uuest spetsiaalmenüüst leiab kaasa ostmiseks valiku suppe, salateid, praade ja magustoite," kommenteeris Uusmees. Madissoni "Kraba kaasa" menüüs on üheksa erinevat rooga, mis sooja ja kvaliteetsena kaasa pakitakse.

Jazz Pesulates uudne pehmete ribadega pesuportaal
Esimesena Eestis on Jazz Pesulate Tallinna Merimetsa ja Ülemiste autopesulates võimalik oma masinaid pesta uudse pehmete ribadega pesuportaalis.
Võrreldes tavaharipesuga on Sensofil ribade puhul viidud miinimumini auto värvile tekkivate kriimustuste oht ja lisatud poleerivad omadused, teatas Jazz Pesulad.
"Uudses pesuportaalis kasutatakse poleerivaid ribasid, tänu millele on kvaliteet ühtlasem," selgitab pesulaketti haldava Jazz Pesulad OÜ tegevjuht Janek Mellikov.
"Võrreldes käsipesuga on kvaliteeti hindava kliendi jaoks ribapesu soodsam ja kiirem, kuna ühe tunni jooksul saab pesutänaval pesta puhtaks 10-12 autot," lisab ta. "Üheks suureks plussiks on ka asjaolu, et uudsed pehmed ribad vähendavad kriimustuste ohtu, mis tekivad liiva ja teekattekildude poolt."

Esimene noorte "Ettevõtluskonkurss 2007" jäi silma äriplaanide realistlikkusega
Esmaspäeval lõppenud "Ettevõtluskonkursi 2007" võitis Tallinna majanduskooli võistkond Beebipunker.
Noorte "Ettevõtluskonkursi 2007" võitis Tallinna majanduskooli võistkond koosseisus Annika Päri, Anu Lember, Janika Aule, Katrin Õunroos, teatas Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
Zürii hindas võistlustöö puhul ärilist potentsiaali, nõudluse äratundmist, samuti planeerimisoskust. Võistkonna Beebibunker idee lastetoast Tallinna majanduskoolis on juba teostumas.
Teise koha saavutas Tallinna majanduskooli võistkond koosseisus Jana Koval, Aire Suurhans, Kätlin Ojamaa. Kolmas koht läks Pärnu Kutsehariduskeskuse võistkonnale koosseisus Merit Roosioks, Hele Soonik, Kati Pärn, Aleksandra Martõnenko. Parim juhendaja oli Krista Luhats Tallinna majanduskoolist.

SEB Eesti Ühispank korraldas E.L.L. Kinnisvara AS kommertspaberite emissiooni
SEB Eesti Ühispank korraldas esmaspäeval 16. aprillil E.L.L. Kinnisvara AS kommertspaberite emissiooni mahus 90,15 miljonit krooni. Kommertspaberite tähtajaks on 6,5 kuud.
E.L.L. Kinnisvara AS kommertspaberite pakkumise näol oli tegu suunatud emissiooniga, investorite ring koosnes põhiliselt institutsionaalsetest investoritest, teatas panga kommunikatsioonijuht.
"Heameel on veenduda, et meie senine tegevus on äratanud soliidsetes investorites sellisel määral usaldust," ütles E.L.L. Kinnisvara AS finantsdirektor Katrin Mühls. "Emissioonist saadavad vahendid annavad meile võimaluse kiirelt reageerida turul avanevatele uutele ärivõimalustele."
SEB Eesti Ühispanga võlakirjaturgude osakonna juhataja Ülar Kiisla ütles, et emissiooni tootluseks kujunes 5,5%, mis on keskmisest tootlusest võlakirjaturul oluliselt madalam. "Investorite huvi sellisel tasemel on ettevõttele tunnustuseks," lisas Kiisla.

Isiklikud kriisid on parim meelelahutus
Isiklikud kriisid on kontori parim meelelahutus. Need on juhud, mil keegi kaotab enesevalitsemise, saab vapustuse või käratab olulisele võtmekliendile, et too võib toppida oma tellimuse sinna, kuhu päike eal ei paista. Selliseid kriise tuleb ette kõigil. Mõnel lööb 30 aastat sisimas podisenud pahameel ühel hetkel välja ekseemina. Teistel, sageli meestel, võtab kriis kõva häälega karjumise, vandumise ja kontoris ringi tuiskamise vormi. Tõelised kaklused on harvad ning leiavad aset enamasti müügiinimeste vahel, kes selleks hetkeks on unustanud peenemad läbirääkimisvõtted.
Selliste mehiste tundepursete ajal tuleks kindlasti vältida soovi naeru kihistada. Karjuvad mehed väljendavad kõiki klassikalisi ebakindluse ja võimalikke alumise poole puuduliku varustatuse tunnuseid. Kui nad näevad kedagi samal ajal itsitamas, siis liiguvad nad kiiresti faasi "oled vallandatud", sealt 24 tunni pärast lillekimbufaasi ning kuu hiljem horisontaalse edutamise faasi. Peab aga ütlema, et mitte kõik mehed pole sellised. Personalijuhi vägivaldne vihapurse on sama vähe tõenäoline kui finantsjuhi vaimukas nali.

Lapsepuhkuse lõppedes saab taotleda töötutoetust
Kui ema on kolm aastat lapsega kodus olnud ja seega ei ole viimased 36 kuud töötuskindlustusmaksu tasutud, siis kuidas sellisel juhul töötuskindlustus-hüvitise suurust arvutatakse?
Töötuskindlustushüvitist on õigus saada töötul, kel on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži, mis on täitunud töötuna arvelevõtule eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvitise saamiseks nõutavat töötuskindlustusstaaži arvestatakse tööstaažist erinevalt. Üks kuu töötuskindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle maksti tasu ja sellelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.
Kuna sünnitushüvitiselt, vanemahüvitiselt ja lapsehooldustasult töötuskindlustusmakset ei maksta, ei teki selle aja eest ka töötuskindlustusstaaži. Seega, kui vanem on olnud enne töötuna arvelevõtmist lapsega kolm aastat kodus ega ole samal ajal saanud töötasu ega maksnud töötuskindlustusmakset, siis ei teki tal töötuskindlustusstaaži puudumise tõttu õigust saada töötukassast makstavat hüvitist. Küll on aga võimalik taotleda tööturuametist töötutoetust.

Unimütsid saavad alustada tööpäeva hiljem
Taanis on tuhanded inimesed ühinenud rühmaga, keda liidab vastumeelsus varase ärkamise suhtes. Ennast B-ühiskonnaks nimetav rühm on saavutanud selle, et mitu firmat pakuvad töötajatele võimalust alustada tööd kell kümme varasema 8.30 asemel. Ettevõtmisega on liitunud ka üks kõrgkool, kus kaua magada armastavad üli-õpilased saavad esimesse loengusse minna keskpäeval.
B-ühiskonna loodud kodulehel küsivad liikumise edendajad: "Miks me siiani tõuseme koos kukelauluga ja ajal, mil lehm vajab lüpsmist, kui vaid viis protsenti inimestest töötab põllumajanduses? Tahame A-ühiskonna türannia alt vabaneda ja anda õigused B-ühiskonnale.
Mitu ajalehte on samuti teema tõstatanud ja ka Taani siseasjade minister Carina Christensen on hiliste ärkajate toetuseks sõna võtnud, teatades, et me kõik elame paremini, kui meid ei kontrolli äratuskell."

Kõige kiirem palgatõus lätlastel
Mullu neljandas kvartalis kasvasid Baltimaades palgad kõige kiiremini Lätis, vahendas tööandjate keskliidu nädalakiri.
Läti keskmine netopalk oli aasta viimases kvartalis 489 eurot, mis on 27,9 protsenti enam kui samal ajal aasta varem. Leedus oli keskmine netopalk 501 ja Eestis 653 eurot, mis märkis aastases võrdluses kasvuks vastavalt 19,1 ja 17,5 protsenti. Kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas neljandas kvartalis kõige enam samuti Läti keskmine netopalk - 13,1 protsenti. Eestis tõusis palk 12,6 ja Leedus 4,7 protsenti.

JURIST SELGITAB: Sundpuhkuse tasu sõltub puhkuse liigist
Kas tööandja peab töötajale maksma tasu, kui tööandja on töötaja saatnud sundpuhkusele, kuna firmal pole tööd pakkuda?
Küsimusest ei selgu, mis laadi sundpuhkusega oli tegemist.
Palgata puhkusele ei saa töö-andja ühepoolselt kedagi ega mingil juhul saata. Kui aga töötaja on tööandja palvel ise palgata puhkuse avalduse kirjutanud, ei ole tal alust tasu nõuda.
Tööseisak on seaduse järgi töö seiskumine tööks tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Tööseisaku aja eest tasu maksmine sõltub sellest, kelle süül tööseisak tekkis. Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta. Muul juhul tuleb talle tasu maksta kollektiiv- või töölepingus ette nähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.

Tööandjad suhtuvad laste tööle kaasavõtmisesse hästi
Kuigi lapsed on kontorites üldjuhul teretulnud, ei investeeri firmad
Viieaastasel Miinal on valiku-võimalus, mille peale nii mõnigi lasteaiapõnn kade oleks. Kui ta otsustab hommikul, et ta sel päeva lasteaeda minna ei taha, saab ta emaga tööle kaasa minna ja veeta päeva mängutoas. Kalevi kommivabrik on üks vähestest firmadest, kes otsutas lisaks mitmele köögi- ja puhkenurgale teha kontorisse ka pallimere, teleri ja mänguasjadega sisustatud toa töötajate lastele. Rahvarohkematel päevadel askeldab seal kolm kuni neli eri vanuses last.
"Siis on lärmi ikka rohkem ja ega nad kogu aeg ka mängutoas püsi, kuid keegi altkulmu laste peale ka ei vaata," ütles AS-i Kalev Chocolate Factory juhatuse esimees Kati Kusmin.
"Vajadus lastetoa järele võib-olla olekski, aga keegi pole asja enda peale võtnud," ütles AS-i EMT avalike suhete juht Kaja Pino. Tema sõnul ei mõjutaks firma lastetoa loomine emade varasemat töölenaasmist nii ehk naa, sest mängutuba on ju siiski pigem kriisiabi kui regulaarne lastehoid, küll aga lihtsustaks emade-isade elu just nimelt ootamatute olukordade korral. Näiteks siis, kui hoidja on haigeks jäänud või kui on vaja last paariks tunniks tööle kaasa võtta, et temaga siis edasi koolikatsele või arsti juurde minna.

The Wall Street Journal pälvis ihaldatud Pulitzeri preemia
Esmaspäeval USAs Columbia Ülikoolis jagatud Pulitzeri ajakirjandusauhindadest mainekaima, ühiskondlikult kasuliku tegevuse eest, võitis The Wall Street Journal.
The Wall Street Journalile tõi võidu uuriv artikkel ärijuhtide tagasiulatuva jõuga aktsiatehingutest, mis viis juurdluste algatamiseni ja vallandamisteni Ameerika ärimaailmas, teatab Reuters.
Pulitzeri preemia ühiskondlikult kasuliku tegevuse eest antakse silmapaistvale ja mõjusale kajastusele, mille valmimiseks rakendab ajaleht oskuslikult oma ajakirjanduslikke ressursse.
The Wall Street Journal pälvis auhinna oma loomingulise ja põhjaliku uurimuse eest, mis paljastas USA ärijuhtide tagasiulatuva jõuga akstiaoptsioon, Ajalehe tegevuse tulemusena alustati erinevaid juurdlusi ja vallandati mitmed tippametnikud.
The Wall Street Journal oli üks mitmetest Pulitzeri ajakirjandusauhindade saajatest, mida jagati tänavu 91-st korda.

ETV toob eetrisse värsked "Sopranod" 
Eesti Televisioon alustab sel laupäeval maffiaseriaali "Sopranod" uute osade näitamist. Tegemist on viimase ehk kuuenda hooajaga ja kuuldavasti pole HBO-l enam kavas seda seriaali edasi toota.
ETV toob ekraanile 21 uut, kuuenda hooaja osa ja "Sopranod" saavad endale "Kiirabihaigla" eetriaja laupäeviti kell 21.35.
Uue hooaja tegevus algab ajal, mil on möödunud enam kui aasta päevast, mil FBI agendid korraldasid Johnny Sacki majas läbiotsimise ja mehel tuli vabadusega hüvasti jätta. Sacki bisnist jätkab nüüd Phil Leotardo, kelle läbisaamine Tony Sopranoga on jäänud enem-vähem neutraalseks.

Trammides ja trollides saab reklaami käega katsuda
Trammidesse ja trollidesse on ilmunud uudne reklaamimisviis - käepidemereklaam.
Läbipaistvas plastist käepidemes asuvale kahepoolsele umbes visiitkaardi suurusele flaierile on paigutatud kõikvõimalikku kommertsteksti, olgu selles siis juttu toidust, kodutehnikast, pangateenustest, ostupäevadest, kontsertidest või reisi- sihtkohtadest, hoiatusi taskuvaraste eest ja muid teateid. Tegemist on ainulaadse reklaamimise viisiga mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Baltimaades ja Euroopas. Käepidemereklaami litsentsi omanik on Hello AD OÜ.
"Reklaamime kõike peale tubaka, alkoholi, seksi ja vägivalla," ütles Hello arendusdirektor Sergei Hmelevskihh. Tema sõnul on tulekul ka sotsiaalkampaaniad, mis kutsuvad üles hoolivusele, tähelepanelikkusele, armastusele.

Baskini anekdoodid
"Ma kinkisin naisele hõbepulmaks pärlikee!"
"Parem oleks kinkida sõiduauto, see on märksa praktilisem!"
"Aga kas sa oled näinud võltsitud autot?"
"Isa, ütle kes on optimist?"
"Optimist on selline inimene, et kui ta näiteks leiab kodus sigarikoni, siis arvab ta, et tema naine ei suitseta enam sigarette!"
"Doktor, mul on unetus ja skleroos!"
"Ärge muretsege, paljudel on selline probleem. Kas teil on õhtune või hommikune unetus?"
"Midagi keskmist. Saate aru, ma lähen öösel WC-sse, ja pärast seda keerlen ja pöörlen terve öö ning ei saa uinuda!"

JÄRJEJUTT (10): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Nad olid istunud Regency torni katusekorteri rõdul, mitte veel nokkimas, kuid poolel teel selleni, soe päike näkku paistmas, ise mõnusalt pilves. Need olid vanad head ajad, kui Eddie oli alles ninna tõmbama hakanud ja Henry polnud veel süstla otsa kukkunud.
Kõik jutustavad külmkalkuni-faasist, teadis Henry rääkida, kuid enne selleni jõudmist peab läbi tegema jahekalkuni-faasi.
Ja täiesti hägune Eddie oli hullunult naerda mügistanud, teades täpselt, mida Henry silmas peab. Henry aga polnud isegi mitte põgusalt muianud.
Mõnes mõttes on parem olla külmkalkun kui jahekalkun, oli Henry öelnud. Kui jõuad külmkalkuni faasi, võid olla kindel, et hakkad ropsima, kindel, et hakkad värisema, kindel, et hakkad higistama ja kardad selle kätte uppumist. Jahekalkun on nagu ootamise needus.

Alfa Romeo ehitab linnamaasturit
Nelikveoliste sõiduautote segmendis juba mõnda aega arvestatav tegija olnud Alfa Romeo planeerib 2009. aastaks turule tuua täisverelise linnamaasturi.
Planeeritavat sõidukit arendadatakse hetkel samale kerele Alfa Romeo emafirma Fiati mudeli Palioga, vahdab MSN Cars.
Alfa Romeo linnamaasturi konkurendiks on BMW X3 ning samuti veel arendamisjärgus olev Audi Q5.
Tõenäoliselt ei tasu Itaalia päritolu linnamaasturilt oodata erilisi võimeid maastikul, vaid pigem meeldivat kulgemist maanteedel.
Masina alghind jääb ilmselt umbes poole miljoni krooni kanti.

Selle suve moekas pruut valib kihilise kleidi ja lihtsa soengu
Mood soosib kuldse või hõbedaga segatud valget pitsilist ja detailidega ehitud pruutkleiti.
Sellel kevadel ja suvel on moes mitmekihilised pulmakleidid. "Palju kasutatakse pitsi ning pea igal kleidil on peal pikk samast pitsist mantel, mis lehvib pruudi taga nagu loor," kirjeldab Londoni pulmamessil käinud Annilill Peoteeninduse juhataja Jana Särglep.
Moekunstnik Jana Einardi sõnul on praegu hinnas ka pruudikleidid, mida kaunistavad huvitavad detailid, näiteks spiraalid või metallikarva pits.
Kleiti ehivad vööd
Kleidi värv võib klassikalise valge asemel olla ka kuldse või hõbedaga segatud valge. "Selline kangas jätab huvitava läike. Ka vööd kasutatakse praegu, eriti samast kangast, kuid kleidist heledamas või tumedamas värvitoonis," ütleb Einard. Ta lisab, et kahest osast, korsetist ja seelikust koosnev komplekt peaks olema võimalikult märkamatu üleminekuga.

Aadlike lapsehoidja peab naeratades paikama sakste sokke
Tihti võetakse lapse-hoidja odavaks kodu-abiliseks, kes armutult tööle rakendatakse.
Olen kuulnud lapsehoidjate, peenemalt au-pair'ide, kiidulaulu selle kohta, kui toredaks kujunes aasta võõras kultuuriruumis. Olen kuulnud ka perekondadest, kus lapsehoidjat koheldakse teenijana. On vedamise küsimus, kas satud perekonda, kus kingitakse sulle sünnipäevaks rulluisud ja võetakse Alpidesse perega puhkama, või satud kodusse, kus võid süüa vaid odavat või peagi realiseerimis-aja ületavat toitu, millest annavad märku karpidele kleebitud lipikud "võib süüa" või "mitte süüa". Minu kogemus Saksamaa aadlike perekonnas jäi selle kahe äärmuse vahele.
Fotod neljast imearmsast lapsest ja kirjad idüllilisest pereelust ennustasid aastast puhkusereisi paradiisi. Et tegu oli siiski hoopis maisema rahvaga, selgus juba lennujaamas, kus pidin oma kompsude otsas ootama kaks tundi, enne kui mind üles korjati.

Narkokoer pole narkomaan
Narkokoer ei otsi ainet, vaid selle lõhna ja parim nina selle töö peale on spanjelil.
"Surnukuuris me just treenimas ei käi ja narkomaanid meie koerad ka ei ole," kummutab julgestuspolitsei kriminaalkünoloogia talituse juhtivspetsialist (mees, kes teenistuskoeri ja nende juhte välja õpetab) Tarmo Trepp politseikoerte kohta liikuvaid legende.
Laibakoerte treenimise vahend on enamasti siga kui inimesele kõige lähem imetaja. Õigemini raisku läinud sealiha, millele on inimese juukseid juurde pandud. Ja narkokoerad on õpetatud mängu kaudu lihtsalt teatud konkreetseid lõhnu, mitte ainet ennast otsima. Narkootikumist pole sellisel koeral sooja ega külma. Kui talle pakkuda ühes käes palli ja teises mõnuainet, valib ta raudselt palli - tõotab lõbusaks minna ja saab mängida!

Astu nädalaks oma "hamstrirattast" välja
Laupäeval algab paljudele tööga ülekoormatutele ametlikult aja mahavõtmise nädal.
Veel kunagi varem pole inimesed elanud sellise pinge all kui nüüd. Elu meie ümber on muutunud aina kiiremaks, kurdetakse ajanappuse ja kuhjuva tööhunniku üle. See pole pilt töönarkomaanist, selline on täna-päeval paljude elu.
Sageli on nii kiire, et ei märkagi, kuidas elu on muutunud "hamstrirattas" jooksmiseks: jõuaks vaid põletavad probleemid enne tulekahju kustutada ja siis uute kallale asuda.
Miks on nii, et hoolimata üha uutest masinatest ja tehnika-
imedest - mis peaks meie elu lihtsustama - on tulemus risti vastupidine? Pesumasinad, autod, mobiilid ja arvutid teevad paljud tööd kiiremaks, ent ometi ei saa me lubatud vabadust nautida. Ja isegi vaba aja veetmisest on saanud stressifaktor. Nii mõnigi vaba aja tegevus on muutunud sama väsitavaks kui ületunnitöö kontoris.

Roheleeguanid hoiavad perenaise külalistel valvsalt silma peal
Loreida ja Traco on justkui koduvalvurid, kes jälgivad inimesi ja pahandades sisisevad.
Reet on üks ütlemata eriline loomapidaja: tal on kodus varaanid, maod, gekod, tarantel, kilpkonn, roheleeguanid ja muud loomad. Juba lapsepõlves õpetas bioloogist isa loomi austama ja armastama ning eks see seletabki Reeda suurt huvi loomade vastu.
Üks esimesi kogemusi loomade kodustamisega oli siis, kui Reet alles pisike plika oli. Nimelt leidis tüdruk poegadega vaskussi ja, teades, et niisama teda sellise elukaga koduuksest sisse ei lasta, otsustas tüdruk need karpi panna ja emale sünnipäevaks kinkida. Ema polnud aga ussiperest sugugi vaimustuses ning karp lendas pauguga vastu seina. Reet pidi siis oma ussikesed kokku korjama ja ära viima.
Nüüd on naisel õnnestunud juba päris suur hulk erilisi loomakesi kodustada. Roheleeguanid, isane Traco ja emane Loreida, on ühed tema lemmikud. Imeilusaid loomi oma silmaga nähes pole põhjust selle üle imestada: nad on maaliliselt kaunid ja suursuguse hoiakuga loomad. Peale selle veel nutikad ja reageerivad oma nime peale. Kord aknalaual peesitades avastas Loreida, et akna ees olevat kärbsevõrku annab edukalt eemaldada. Mõeldud, tehtud! Ja loom roniski õue puu otsa.

Väike väänik - meie endi peegelpilt
Meie 1,6 -aastane põnn tõuseb äkki söögilauast ja paneb teise tuppa punuma. Mis nüüd juhtus - laps on ju tavaliselt hea isuga? Ta vudib oma mänguasjakasti juurde ja natuke aega tuhnides õngitseb sealt välja saagi - oma mobiiltelefoni.
Sell vajutab asjalikult klahve ja tõstab telefoni kõrva äärde. Kõnnib toas edasi-tagasi ja vestleb midagi omas keeles, kuid kindla intonatsiooniga. Pole kahtlustki, et sõnum on oluline. Siis paneb telefoni kõrvale ja on sama äkki, nagu laua äärest kadus, seal tagasi, lusikas peos toitu sonkimas, justkui poleks vahepeal midagi juhtunud.
See väike vahepala ajab naerma, kuid paneb ka järele mõtlema, sest on peegeldus meist endist. Kellel meist poleks ette tulnud söögilauast tõusmist, sest telefon heliseb "maailma tähtsaima" kõnega. Hetked, mis meie jaoks tunduvad märkamatud, sisustavad lapse maailma. Nii jäljendab ta oma ema tühjade käte žesti samuti kaht kätt laiutades pärast seda, kui avastab, et kohupiimadessert on otsa saanud, või kilkab rõõmsalt-imestunult "ohhoo", kui teleekraanilt Telepoissi tulemas näeb.

KADRI MUST: Kui palju maksab demokraatia? 
Valimised on läbi ja ajalehtedest leiab nagu ikka värvikaid ülevaateid summadest, mida erakonnad on valimiskampaaniaks kulutanud.
Kindlasti ilmub lähiajal taas välja mõni populistlik poliitik, kes püüab selgeks teha, et "tohutute kulude" kärpimiseks peab midagi ette võtma. Pidagu enne aru ja mõtelgu kaks korda.
Tõsi, erakonnad kulutasid kampaaniale palju raha, kokku rohkem kui neli aastat tagasi. Kuid tähele tuleb panna ka nende spetsialistide kinnitusi, kes ütlevad, et meediareklaami hind on nelja aasta jooksul rekordiliselt tõusnud.
Kindlasti olid kampaaniad mahukamad, aga seda mitte erilisest kulutamishullusest, vaid tugevate liidrite seatud tempo tõttu.
Reformierakond ütles sügisel, et kavatseb võita valimised. Sellele lubadusele järgnesid teod. Valimislubaduse "Viieteist aastaga viie rikkama Euroopa riigi hulka" lansseerimiseks algatati kampaania, mis ajas reklaamikulutusi jälgivad uuringuseismograafid kihelema.

AAVO KOKK: Jack Londoni kajaka keetmise õpetus
Kajaka keetmine on lihtne. Kitku lind sulgedest puhtaks ja pane potti ohtra veega keema. Lisa soola ja loorberit. Keeda tund ja vaheta vesi.
Lisa uuesti soola ja loorberit. Keeda tund ja vaheta vesi. Pane uuesti soola ja loorberit. Keeda kaks tundi nõrgal tulel. Siis võta vesi ja viska minema. Siis võta kajakas ja viska minema. Lõpuks on mõistlik minema visata ka pott, sest sellega ei saa enam nagunii midagi teha, sest mälestus kajakast on nii tugev.
JÄTKUB TRÜKITUD EESTI PÄEVALEHES
Minu kolmapäevased autoritekstid ilmuvad ainult Päevalehe paberversioonis.

Kaks erinevat identiteeti
Oli Nõukogude aeg, kuid Venemaal peeti pidustusi tuhande aasta möödumisest ajast, mil võeti vastu ristiusk. Valitseja oli lasknud rahva ristida 988. aastal. Pidustuste ajal ei rõhutatud asjaolu, et tuhandeaastane usukogemus muudab ka rahva hinge ja mõistust. Mina sain võtme mõistmaks, miks on tavaline vene inimene leplikult heatahtlik ja külalislahkelt sõbralik. Seda, headusesse usku, külvati ju sajandeid. Kui verine vene revolutsioon ajas Venemaalt välja palju õigeusklikke kristlasi, kes leidsid endale kodu Eestis, ei tekkinud mingit rahvuslikku vastuseisu. Ei tulnud ju vandaalid.
Nõukogude võim kehtestas vaid ühe usu, usu Leninisse ja kommunistlikku parteisse. Muu usk rebiti rahva teadvusest välja vangilaagrite ähvardusel. Nõukogude võim mattis surnud pühitsemata mulda linnade platsidele ja turuväljakutele. Ei mingit vaimset austust surnute vastu. Ja seda traditsiooni kaitsevad inimesed, kes peaksid uhked olema vene rahva tuhandeaastase ristiusu viljelemise vaimse kogemuse pärast!

REPLIIK: Broneeritud tool? 
Eile kurtis Peeter Kreitzberg, et riigikogu uue koosseisu töö alguse venimine ei lase rahvusringhäälingule soovitud ajaks juhti valida. Kuid kas see muudabki midagi? Sellele kohale on lubanud kandideerida praegu vormiliselt poliitiliselt sõltumatu, kuid Reformierakonda kuulunud ja ministriametis olnud Margus Allikmaa.
Kui vaadata viimastel aastatel Eestis jagatud olulisi ametikohti, on seaduspära üsna ühemõtteline: Euroopa Komisjoni volinik - Reformierakond (Siim Kallas); riigikohtu esimees - Reformierakond (Märt Rask); Eesti Panga president - Reformierakond (Andres Lipstok); kunsti-
akadeemia rektor - Reformierakond (Signe Kivi). Kuna Reformierakond on meil endiselt valitsuse juhtpartei, siis saab see rida ilmselt loogilise jätku: rahvusringhäälingu juht - Reformierakond (Margus Allikmaa).

JUHTKIRI: Vägivald sünnitab vägivalda
Ameerika Ühendriikide ajaloo ohvriterikkaim koolitulistamine pakub maailma meediale kindlasti arutlusainet päris pikaks ajaks. Arvestades Ameerika ajakirjanduse "verejanu" selliste sündmuste kajastamisel, kaevatakse iga viimsemgi detail sellest loost lõpuks kindlasti päevavalgele.
"Mittekellestki saab keegi," kirjutas eile üks internetikommentaator selle kohta, mis võis olla Virginia täiesti mõistusvastase tulistamise põhjus. Ja tema arvamuses on ilmselt päris palju tõtt. Muutis ju 32 tudengi ja lõpuks iseenda tapmine tolle noormehe piltlikult öeldes "surematuks". Temast kirjutatakse ja räägitakse maailma juhtivates ajalehtedes ja telekanalites veel kuid; iga järgmise aasta samal kuupäeval meenutatakse juhtunut ikka uuesti ja uuesti.

Türgis tapeti raamatukirjastuses kolm inimest
Ida-Türgis asuvas Malatya linnas, peamiselt piiblit trükkivas ning toimetavas kirjastuses tapeti kolm inimest.
Ilmselgelt on tegu rünnakuga Türgi kristlastest vähemuse vastu, vahendab BBC.
Kätest ning jalgadest kinni seotud ohvritel olid kõrid läbi lõigatud.
Kohalikud rahvuslased on eelnevalt sama kirjastuse vastu protesteerinud ning süüdistanud seda ristiusu levitamises riigis.
Türgis on märgata rahvusluse tõusu ning sellega seoses on kristlik vähemus sattunud järjest tugevama surve alla.

Virginia massimõrvar oli saanud psühhiaatrilist nõustamist
Üleeile USA-s Virginia osariigi tehnikaülikoolis 32 inimest ja iseenda tapnud tudeng Cho Seung-hui oli 2005. aastal korduvalt sattunud psühhiaatrite huviorbiiti.
Noormehe peale kaebasid kaks naissoost tudengit, mis peale saadeti ta psühhiaatrilisse kontrolli, vahendab BBC.
Samal ajal tundsid ka õppejõud sügavat muret Seung-Hui vaimse tervise pärast, kuna tema igapäevane käitumine oli kohati ebanormaalne.
Mõrvar oli hästi teada ülikooli turvameeskonnale, kuna tihtilugu pidid nad teda rahustama.
Inimesed, kes temaga kokku puutusid räägivad, et tema käitumine oli väga ettearvamatu. Samuti meeldis talle kirjutada erinevaid vägivaldseid tekste.

Riigiduuma nimetas Tõnismäe kaevetööde alguse salastamist jultumuseks
Venemaa riigiduuma nimetas Eesti valitsuse julgeolekukomisjoni eilset otsust mitte avaldada Tõnismäe sõjahaudade ümbermatmise tähtaega jultumuseks.
"See on Eesti võimude jultunud väljaastumine," vahendas Vene telekanal Vesti riigiduuma seisukohta.
Valitsuse julgeolekukomisjon arutas eile Tõnismäe sõjahaudade ümbermatmist ning pronkssõduri teisaldamist, mis otsustele jõuti, seda ei avalikkusele teada ei antud. Viidati riigisaladuse kaitsmisele.
Tänaseks on olukord selgumas, kuna kaitseminister Jaak Aaviksoo saatis Tallinna linnavalitsusele teatise väljakaevamis- ja identifitseerimistööde teostamise algusest Tõnismäel pronkssõduri juures, milles avaldas lootust, et töid viiakse läbi aprilli- ja maikuus.

Iraagis toimunud viies terroriaktis hukkus 150 inimest
Bagdadis täna toimunud plahvatused tapsid ühtekokku 150 iraaklast, lisaks sai ligi 300 inimest haavata.
Ainuüksi viimases terroriaktis Bagdadi kesk-kvartalis hukkus 75 inimest, teatas Reuters.
Kahe viimase kuu jooksul on Iraagi pealinnas saanud surma ning vigastada ligi 2000 inimest.

Euroopa Nõukogus algatati resolutsioon fašismi vastu võitlemiseks
11 parlamendisaadikut algatas Euroopa Nõukogus resolutsiooni, mille eesmärgiks on algatada uurimine mitmete liikmesriikide suhtumise kohta eemaldada fašismi vastu võitlejatele mõeldud monumendid.
Resolutsiooni algatasid 11 parlamendisaadikut, kes on pärit Venemaalt, Serbiast, Küproselt, Ukrainast, Belgiast ja Suurbritanniast. Tuntumateks nimedeks neist on Vene parlamendi alamkoja väliskomitee esimees Konstatin Kossatšov ja föderatsiooninõukogu välissuhete komitee esimees Mihhail Margelov, selgub Euroopa Nõukogu kodulehelt.
Resolutsiooni eelnõus tuuakse esile Eestis, Poolas ja Ungaris asetleidnud sisepoliitilised radikaalsed muutused rahvusgruppide vahelistes suhetes, mis on põhjustanud ksenofoobilist ning kättemaksuhimulist käitumist.
Dokumendis mainitakse esimesena Eesti riigi kavatsust eemaldada Tallinna kesklinnast fašistide vastu sõdinud tundmatute sõdurite hauale püstitatud monument - pronkssõdur.

Hiinas hukkus sulametalli sees 32 inimest
Hiinas hukkus terasetehases 32 inimest, kui sulaterase konteiner katki läks ja tehasetöölised kuuma metalliga üle kallas.
Õnnetus juhtus Kirde-Hiinas Tielingi tehases, kus sulaterase kopp/konteiner purunes kaheks tükiks ja läheduses koosolekule kogunenud töölised jäid tulikuuma vedela metalli voolule ette.
Katki läinud konteineris oli 30 tonni sulaterast ja see voolas mööda kaldu põrandat lähedalasuvasse koosolekuruumi. Kõik ruumisviibinud inimesed hukkusid.
Esialgu täpsemad andmed puuduvad, sest päästjad ei saanud sulametallist õhkuva kuumuse tõttu sündmuspaigale ligi.

Suurbritannia tuumajaam võttis töötajate laipadelt salaja organeid
Suurbritannia Sellafieldi tuumajaam võttis 30 aasta jooksul oma töötajate laipadelt radiatsiooni testimiseks organeid ilma perekondadelt nõusolekut küsimata.
Sellafieldi tuumajaam võttis mõnede töötajate laipadelt südameid, kopse ja teisi organeid, et neid sälitades ja katseid tehes teada saada radiatsiooni võimalikku pikaaegset mõju, kirjutab The Times.
1960.-1990. aastatel võeti kehaosi vähemalt 65 töötajalt. Organid võeti laibalt ära pärast lahangut, kehaosi säilitati sügavkülmas ja testide käigus need lõpuks hävisid.
Suurbritannia suurima tuumajaama Sellafieldi omanikfirma British Nuclear Group (BNG) väitis eile, et 61-l juhul võeti laibalt organeid kohtuarsti loal. Paraku ei küsitud ühelgi juhul surnu perekonnalt, kas ka nemad organiloovutusega päri on.
1977. aastal teatas Sellafieldi tuumajaama järgi valvanud Suurbritannia aatomienergiaagentuur, et Sellafieldis on täiesti ohutu töötada. Nüüd aga on ilmnenud, et optimistlikust teadaandest hoolimata jätkas agentuur Sellafieldi töötajate surnukehade kontrollimist kuni 1992. aastani.

Ukraina kohtunikud alustasid tööd
Ukraina konstitutsioonikohtu 16 kohtunikku said tööle hakata pärast seda, kui eriüksus Berkut puhastas nende tee opositsiooni pooldajatest.
Konstitustioonikohus jätkas oma tööd ja käsitleb president Viktor Juštšenko otsuse seaduspärasust, teatas lenta.ru
Kohtu esimehe Ivan Dombrovski sõnul puuduvad kaks kohtunikku mõjuvatel põhjustel.
Opositsionäärid süüdistavad eriüksuse võitlejaid selles, et puhastades kohtunikele teed peksid nad ka parlamendiliikmeid.

Öine Vahtkond korraldas Strasbourgis piketi
Kolm Öise Vahtkonna aktivisti korraldas täna Strasbourgis Euroopa Nõukogu hoone ees tunniajalise piketi.
Piketti käigus levitasid aktivistid pronkssõduriga seotud pilte, teatas Regnum. Samas jagasid nad laiali infomaterjalid Eestis vastuvõetavate seaduste kohta, mis on aktivistide väitel suunatud punaarmee sõduritele pühendatud monumentide vastu.
Strasbourgi linnavalitsus oli eelnevalt piketi korraldamiseks loa andnud. Luba taotles Euroopa Parlamendi liige Lätist Tatjana Ždanok.

Soros kritiseerib Iisraeli-meelset lobitööd USA-s
Majandusteadlase George Sorosi hinnangul on USA president George Bushi poliitika palestiinlastele küllaltki lootusetu, kuna seda kujundab Iisraeli-meelsete jõudude lobitöö.
Soros süüdistab oma New York Review of Books'is ilmunud artiklis Ameerika-Iisraeli avalike suhete komiteed (American Israel Public Affairs Committee - Aipac) Iisraeli-vastase kriitika mahasurumises.
Juudirahvusest Soros on kindel, et Aipac ületab oma volituste piire sekkudes Iraani-teemalistesse debattidesse ja toetades invasiooni Iraaki. Tema arvates mõjutab organisatsioon Iisraeli ja Palestiina küsimuste lahendamist halvas suunas.
Miljardär väidab, et Palestiina valitsuse mittetunnistamine vaid Hamasi liikmete koosseisu kuulumise tõttu on võrdväärne poliitilise kaotusega.
"Aipac hakkas ründama kõiki Iisraeli progressiivseid kriitikuid antisemitismis ja ohu tekitamises juudiriigi eksisteerimisega," rääkis Soros. Ta kritiseeris ka Alvin Rosenfeldi, kes nimetas Ameerika-Iisraeli komitee nimel esinedes vastuvõetamatuks Iisraeli tegevuse hukkamõistmist poliitilist ja ajaloolist konteksti arvestamata.

Poola ja Ukraina võõrustavad 2012. aastal jalgpalli EM-i
Poola ja Ukraina võit UEFA hääletusel tuli üllatusena - hääletuse favoriitideks peeti Itaaliat, Horvaatiat ja Ungarit.
UEFA teatel said Poola ja Ukraina hääletamise esimeses voorus 8 häält 12-st, Itaalia sai 4 ja Horvaatia ja Ungari ei saanud ühtki häält, vahendab BBC.
Mängud toimuvad neljas Ukraina linnas (Dnipetropalvlovskis, Donetskis, Kiievis ja Lvovis) ja kuues Poola linnas (Gdanskis, Krakowis, Poznanis, Varssavis, Wroclawis ja Chorzowis).
EM-l osaleb 2012. aastal 16 meeskonda.
Finaal peetakse arvatavasti Kiievi opümpiastaadionil, mis ehitati 1980. aasta Moskva olümpiaks.
Itaalia püüdlusi varjutas möödunud hooaja kohtuniku korruptsiooniskandaal ja nende siiani kestvad probleemid jalgpallihuligaanidega.

Rio de Janeiros hukkus narkojõukude lahingus 19 inimest
Brasiilias Rio de Janeiros hukkus kahe narkojõugu omavahelistes lahingutes 19 inimest, väidetavalt oli lahingu põhjus selles, et mõlemad jõugud tahtsid sama slummi oma kontrolli alla saada.
Tulevahetus puhkes kesklinnas ja vallandas seal tõelise kaose, sest mõned ühe grupi narkodiilerid otsisid lahingu ajal varju ühelt kesklinna surnuaialt, kus toimus parasjagu mitu matusetsermooniat, vahendab BBC.
Rio de Janeiros on narkojõukudega nii palju probleeme, et Brasiilia valitsus pakkus hiljuti, et saadab linna politseile appi sõjaväe.
Sel aastal on Rio de Janeirosse narkojõukudega võitlema saadetud juba hulk föderaalpolitseinikke.

Ukraina opositsioon ei luba kohtunikke kohtumajja
Ligi 3500 opositsiooni pooldajat, nende hulgas ka Tõmošenko bloki ja Meie Ukraina partei liikmed, blokeerisid sissepääsu konstitutsioonikohtu hoonesse ning ei lase kohtunikke tööle.
Opositsionääridest sai mööda vaid kuus kohtunikku, vahendas lenta.ru.
See tähendab, et konstitutsioonikohtu istung jääb kvoorumi puudumise tõttu pidamata, kuna 18 kohtunikust peab istungil viibima 12.
Konstitutsioonikohtu aseesimees Ivan Pšenitšnõi viib president Viktor Juštšenko ülemraada laialisaatmise ja uute parlamendivalimiste korraldamise otsuse seadusepärasuse käsitlemise istungi läbi mõnes teises kohas.

Tõmošenkol lasub kohtunike äraostmise kahtlus
Endine Julia Tõmošenko parteikaaslane süüdistas teda Ukraina konstitutsioonikohtu kohtunike äraostmise katses.
Tõmošenko teatas pressikonverentsil, et tema blokk sooviks tagasi kutsuda konstitutsioonikohtu koosseisu, kuna ta ei tunnista "korrumpeeritud kohtu" otsuseid, vahendas RIA Novosti.
Samal ajal ilmus pressikonverentsile Tõmošenko blokist 2006 aastal lahkunud Kievi linnavolikogu liige Mihhail Brodski, kes väitis, et Tõmošenko palus temalt raha kohtunike äraostmiseks.
"Julia Vladimirovna lubas mulle isiklikult anda pudeli konjakit, kui ta ei osta ära kohtunike. Tõmošenko pöördus minu poole palvega saada kohtunike äraostmiseks raha," ütles Brodski.
Lisaks palus Brodski Tõmošenkol kommenteerida, kust pärineb raha, mille eest ta endale kinnisvara ostis.

Virginia mõrvar käitus kahtlaselt ammu enne tapatööd
Virginia ülikoolis 32 inimest tapnud Cho Seung-Hui tegi õppejõududele muret juba ammu: vaikiv üksiklane pildistas salaja kaastudengeid ja kirjutas vägivallast nõretavaid näidendeid.
Ammu enne seda, kui Cho Seung-Hui Virginia tehnikaülikoolis massimõrva korda saatis, oli üks tema õppejõud noormehe viha pärast nii mures, et eraldas ta oma klassi teistest tudengitest ja õpetas teda üksinda, vahendab CNN.
Inglise keele õppejõud Lucinda Roy rääkis, et Cho ilmutas 2005. aasta sügissemestril loova kirjutamise aine töödes tuntavat, kui mitte ilmselget viha.
Cho kirjatööd olid piisavalt häirivad, et õppejõud pöördus politseise ja otsis abi ka ülikooli töötajatelt. "Ähvardused näisid olevat pealispinna all, need ei olnud otsesed, ja see takistaski politseid," meenutas Lucinda Roy.
Cho kirjutas näidenditesse luupainajaliku vägivalla

Mafiooso tappis Nagasaki linnapea
Jaapani maffia tegi eile Nagasaki linnapeale Itcho Ito'le atendaadi, meer sai südamesse kaks kuuli ja ta suri täna hommikul haiglas.
61-aastast linnapead tulistati kaks korda selga, teatas Reuters.
Kuulid haavasid mehe südant, mistõttu oli ellujäämisšanss minimaalne. Esmalt püüdsid arstid linnapea elu päästa opereerides ning hiljem kunstlikult elustades, kuid sellest ei olnud kasu.
Ito't rünnati ajal, mil ta oli edukalt neljandat korda linnapeaks kandideerimas.
Peatselt tabas politsei ka mõrvari, kelleks osutus 59-aastane Jaapani maffiasse Yakuzasse kuuluva Suishin-kai klanni liider Tetsuya Shiroo.
Politsei uurib ühe tapmismotiivina ehitusprojektide pärast tekkinud konflikti linna ja maffia vahel.

Holokausti tagajärgi näeb palestiinlaste peal
Nõukogude piirivalvur astus õpilasi täis tuubitud bussi ja võttis ette nimekirja. Samm-sammult liikus ta edasi, küsides nime ja oodates lapselt vastust.
Kõik sujus nagu õlitatult, nimekirjas esitatu ja laste arv klappis. Õpetaja ohkas juba kergendatult, kuid just siis, kui Puna-Ivan oli jõudnud bussi tagaotsa, kus laiutasid virna tõstetud triibulised madratsid, liikus üks magamisase. Ivan tõstis madratsi ääre üles ja leidis palavusest punetava poisikese. Piiririkkuja!
Ehk on teistelgi Nõukogude aja lastel rääkida samasuguseid lugusid klassiekskursioonidest Saaremaale. Või mindi Hiiumaale - suurt vahet pole. Miks poissi nimekirja kanda ei saanud, see pole enam meeles, kuid mällu on jäänud vastik tunne.
Samuti tundsin end Palestiina aladelt Ramallah'st Jeruusalemma sõites. Raudbetoon-müüri ääres kontrollpunktis peatunud bussist astusid välja palestiinlased, kellele järele lonkisin. Bussijuht tõmbas mul varrukast ja küsis: "Kuhu sa lähed, sa pole ju palestiinlane? Sa võid ületada piiri bussis olles."

Nablus - surnud ja elavate palestiinlaste kättemaksu linn
"Vaat kui saad 45-aastaseks, siis pääsed üle piiri," teatas Iisraeli sõjaväelane 15-aastasele Palestiina koolipoisile, kes tahtis minna Jeruusalemma.
"Kas ma pean siis 30 aastat ootama?" imestas nooruk. Sellest ka-hekõnest rääkinud ja Nabluses elav 15-aastane Ahmed tahaks tõemeeli Jeruusalemma minna - ülikooli õppima. Mitte kohe, aga varsti, paari aasta pärast.
Enda sõnul püüdis Ahmed mõne aja eest sõita püha linnaga tutvuma, kuid saadeti tagasi. Ta pääses läbi kahest kontrollpunktist, aga viimasest - sellest kõige rangemast, mida ääristavad tohutud betoonmüürid - teda enam edasi ei lastud.
Poiss ütleb, et Iisraeli sõdurite arvates on ta potentsiaalne terrorist - sobib selleks nii vanuselt kui ka rahvuselt. Eriti rahvuselt. Eks juutidel ole ka põhjust karta, kuid kahjuks kannatavad selle hirmu pärast sajad tuhanded palestiinlased, kes tahavad lihtsalt elada oma elu.

Berezovski keeldub Putini ja Briti võimu ees taganemast
Pärast Briti võimudele esitatud väljaandmistaotlust ilmus uus ründav intervjuu.
Ajakirjale Newsweek antud usutluses kinnitas Boriss Berezovski, et ta ei tunne sugugi muret, mida Briti võimud temast arvavad, ega karda Venemaale väljaandmist. "Ma tegutsen Briti seaduste raames," sõnas ta.
Berezovski ennustas, et Putin võidakse kukutada juba tänavu, ning tunnistas, et andis isiklikult Ukraina oranži revolutsiooni õnnestumiseks 50 miljonit dollarit. Venemaa "värviliseks revolutsiooniks" piisaks tema hinnangul umbes poolest miljardist.
Berezovski eelmine intervjuu Guardianile, milles ta kutsus üles president Vladimir Putinit jõuga kukutama, ajas Kremlil harja tõsiselt punaseks. "Peame kasutama režiimi muutmiseks jõudu, sest see režiim on põhiseadusvastane," sõnas ärimees siis.

Rootsis võitlevad sotsid kirikuisadega matuseturu pärast
Töölisliikumisele kuulub riigi suurim matusefirma, mis sõdib
Rootsis on tekkinud omapärane turujagamise tüli kiriklike matusebüroode ja peamiselt sotsiaaldemokraatidele kuuluva kontserni Fonus vahel. Esimesed üritavad kummutada Fonuse liidrirolli turul, teise esindajad aga heidavad kirikuõpetajatele ette huvide konflikti.
Koguduste siirdumine matuseärisse on pahandanud sotsiaaldemokraate. "Seda taudi peame tõrjuma," kurjustas sotside kirikupoliitika nõunik Olle Burrell. "Inimesel on võimatu teada, millal kirikuhärra on kirikuhärra ja millal ta on matusebüroo juhataja."
"Sotsiaaldemokraadid kardavad konkurentsi. Kõigile on selge, et nad vaid kaitsevad Fonust," vastas Fagersta pastor Henrik Rydberg. Tema sõnul pole kogudused rahul, et kommertslikud matusekorraldajad üritavad monopoliseerida lahkunute ärasaatmist.

Virginia mõrtsukas lukustas oma ohvrid ettenägelikult koolihoonesse
Üleeile Virginia tehnikaülikoolis 32 inimest tapnud püssimees
Cho Seung-hui, 23-aastane Lõuna-Korea tudeng, kes õppis samas kõrgkoolis inglise kirjandust, hoolitses selle eest, et ohvrid pagema ei pääseks ja tema lahkudes keegi ellu ei jääks.
Kahetunnise vahega korraldas ta kaks rünnakut - kaks inimest suri esimese, ühiselamutoa tulistamise käigus ja teises, õppehoones toimunud rünnakus hukkus 31 inimest, nende seas ka püssimees ise, kes lõpetas enesetapuga.
Üliõpilased kurdavad, et said hoiatava e-kirja alles siis, kui esimesest tulistamisest oli üle kahe tunni möödas. Rektor Charles Steger seevastu kaitses ülikooli ja selgitas, et esimest rünnakut peeti lihtsalt tulistamisega lõppenud kodutüliks ja usuti, et laskja on lahkunud.

Ansip on ainuke Reformierakonna juhi kohale esitatud kandidaat
Kandidaatide esitamine Reformierakonna juhatusse ja juhatuse esimehe kohale lõppes täna, juhatuse esimehe kohale jääb ilmselt Andrus Ansip.
Reformierakonna esimehe kohale esitasid Tartu linna ja Viljandimaa reformierakondlased erakonna praeguse juhi Andrus Ansipi.
"Usun, et Andrus Ansipi toetus erakonnas on tehtud töö tulemusi vaadates valdav, lihtsalt oli auküsimus, milline piirkond ta esimesena esitab," lasus Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
Kandidaatide ülesseadmine toimus 27. märtsist 18. aprillini. Erakonna esimehe ja juhatuse liikme kandidaatide ülesseadmise õigus oli kõigil erakonna maakondlikel ja piirkondlikel organisatsioonidel, erakonna allorganisatsioonidel ja muudel ühendustel ning igal erakonnaliikmel.
Kandidatuuri ülesseadmiseks tuli koguda juhatuse liikme puhul vähemalt 10 toetusallkirja ning esimehe kandideerimiseks oli vaja vähemalt 30 allkirja.

Aaviksoo: väljakaevamised Tõnismäel algavad aprillis
Kaitseminister Jaak Aaviksoo saatis täna Tallinna linnavalitsusele teatise väljakaevamis- ja identifitseerimistööde teostamise algusest Tõnismäel pronkssõduri juures.
Kirjas linnavalitsusele avaldas kaitseminister Jaak Aaviksoo lootust, et kaevetööd pronkssõduri juures teostatakse aprilli- ja maikuu jooksul.
Säilmete arvu ning täpse paiknemiskoha kindlakstegemisel otsustatakse täiendavalt säilmete võimalik ümbermatmine ning teostatakse vastavad tööd.
Töödega Kaarli puiestee 13 kinnistul ei alustata mitte varem kui sõjahaudade kaitse seaduses sätestatud tähtaega, milleks on üks nädal alates tänasest.
Linnavalitsusel on seitse päeva aega esitada vastuväiteid planeeritavate tööde osas.
"Ma leian, et linnavalitsus on hea koostööpartner ning loodan kohtuda homme ka linnapea Edgar Savisaarega," ütles Aaviksoo tänasel pressikonverentsil ajakirjanikele.

Hariduskomisjon toetab Tartu vene koolide liitmist
Tartu volikogu hariduskomisjon ei toetanud tänasel koosolekul linnaelanike poolt esitatud eelnõu, millega soovitakse tunnistada kehtetuks eelmise aasta oktoobris vastu võetud Slaavi gümnaasiumi ning Puškini gümnaasiumi ümberkorraldamise otsus.
Komisjoni esimehe Hele Everausi sõnul ei ole volikogu teinud koolide ühendamisotsust kiirustades ja ilma põhjaliku analüüsita, nagu väidavad eelnõu esitajad.
"Hariduskomisjon annab endale selgelt aru, et koolide liitmine on valuline teema, kuid hariduse kvaliteeti arvestades on tegemist tulevikku suunatud, strateegilise ja vajaliku otsusega," tõdes Everaus.
19. oktoobril 2006. aastal otsustas linnavolikogu liita Tartu Puškini Gümnaasium Tartu Slaavi Gümnaasiumiga ning nimetada kool Tartu Vene Lütseumiks.
Koolide ühendamise põhjuseks on vene koolide õpilaste arvu pidev ja tulevikus jätkuv vähenemine, mida kinnitavad volikogu otsuses ammendavalt kirjeldatud statistilised näitajad.

Mihkelson: riik peaks loobuma osalusest Estonian Airis
Riigikogulase Marko Mihkelsoni sõnul peaks Eesti riik oma osaluse Estonian Airi müüma, sest SASi omanduses on lennufirma maine oluliselt kahjustunud.
Mihkelsoni sõnul on kunagi päris head mainet omanud Estonian Air paari viimase aastaga oma teenuses kõvasti järele andnud ning usalduse kaotanud, kirjutab poliitik oma blogis.
Mihkelsoni sõnul ei ole täna üllatav see, et "Eesti Õhu" lend hilineb, vaid hoopis see, et ta õigel ajal lahkub. "Vähemalt nime poolest rahvuslikult lennukompaniilt eeldaks enamat odavlennufirmale omasest käitumisest ja teenusepakkumisest," ütles ta.
Mihkelsoni sõnul on Estonian Airi omanik SAS lennufirma kohati saatuse hooleks jätnud ning pole korduma kippuvate probleemide likvideerimiseks midagi ette võtnud. Tema sõnul ei ole ka sagedased juhtide muudatused tulemust andnud.

Padar kutsub inimesi üles raha säästma
Rahandusminister Ivari Padar soovitab inimestel raha säästa ning mitte ära kulutatada kõike, mis palgapäeval kontole laekub.
Ajendatuna Eesti Panga täna avaldatud majandusprognoosist, mis näeb ette majanduskasvu tõusu aeglustumist ning seega majanduse stabiliseerumist, soovitab rahandusminister Padar Eesti inimestel majanduse tervise hoidmiseks enam raha säästa, teatas rahandusministeerium.
"Peame arvestama sellega, et sissetulekute kasv lähiajal enam niisuguses tempos ei jätku ning võetud laenud lähevad intresside tõusu tõttu kallimaks ", põhendas ta raha säästmise vajalikkust. Seega võtavad need tulevikus suurema tüki sissetulekust kui ehk laenuvõtmise hetkel tundus."
Ka aitab headel aegadel säästmine tema arvates peredel paremini toime tulla siis, kui palgad enam nõnda kiiresti ei kasva, ent laenud tahavad siiski maksmist.

Kohus tuvastas Pikaro laimu Rebase kohta
Kohus tuvastas Koit Pikaro laimu Kalev Rebase kohta, kuid jättis täitmata Rebase nõude Pikaro avalikuks vabandamiseks.
Rebase poolt esitatud hagi nõudis kohtult Koit Pikaro, Mart Pukki ja Allan Alaküla meedias väljöeldu ümberlükkamist ning kostjate kohustamist omal kulul samades meediaväljaannetes avaldama vabandava ja selgitava artikli pealkirjaga "Koit Pikaro valetas Kalev Rebase kohta".
Kohus tuvastas, et Pikaro poolt kirjutatud artiklis on Rebase kohta esitatud järgmised valeandmed:
(jätkas) linnas tuttavate ees ähvardusi, et lööb maha politseisse avalduse esitaja. Arveteõiendamist lubas ta samuti endise treeningukaaslase abikaasa ja väikese lapse kallal ",
"on rünnanud oma endist tütarlast. Tuttavad räägivad lugusid vägivallast noore naise kallal. Konkreetne fakt on kerge kehavigastuse tekitamine",

Padar: eurole üleminek on valitsuse prioriteet
Rahandusminister Ivari Padar kinnitas, et valitsus teeb kõik endast sõltuva, et Eesti saaks eurole üle minna võimalikult kiiresti.
Kommenteerides täna lõunal Eesti Panga poolt avaldatud majandusprognoosi ning soovitusi senise majanduspoliitika jätkamiseks, ütles Padar, et soovitused seoses euroga on mõistlikud ja kattuvad suuresti rahandusministeeriumi seatud eesmärkidega, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
"Eesmärgi seadmine sõltub mõistagi majanduskeskkonna loomulikust arengust ning peab tuginema võimalikult täpsel ja pika-ajalisel prognoosil," lisas ta.
Padari sõnul peab valitsus maikuus heaks kiitma riigi eelarvestrateegia, mille üheks osaks on tegevuskava euro võimalikult kiireks käibelevõtmiseks.
Konkreetsetest sammudest rääkides ütles Padar, et muu hulgas plaanib valitsus koondada planeeritavad aktsiisitõusud 2008. aastasse, et tuua hinnatõus kokku ühte aastasse, mitte hajutada seda pikemale ajale.

Maa-ameti kriminaalasja kahtlusaluste mõjutamine ei leidnud kinnitust
Justiitsministeeriumi vanglate sisekontrolli üksus ei leidnud kinnitust kahtlusele, nagu oleks nn Maa-ameti kriminaalasjas kahtlustatavad paigutatud kinnipidamise ajal nende mõjutamise eesmärgil ühte kambrisse HIV-positiivsete kinnipeetavatega.
Justiiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask teatas, et 13. märtsi ajalehes Nädaline väitis Tiit Tammsaar, et Maa-ameti kriminaalasjas pandi mõned kahtlusalused mõjutamise eesmärgil HIV-positiivsetega ühte kambrisse ning neile anti mõista, et "ausalt" ärarääkimise järel on nad pääsenud.
Uurimise käigus küsitles vanglate sisekontroll isikuid, kes olid nimetatud kriminaalasjas vahistatud olnud. Samuti uuriti, millistesse kambritesse ja milliste kinnipeetavatega koos olid nad Tallinna vangla eeluurimisosakonnas paigutatud.
Siilivaski teatel eitasid kõik küsitletud, nagu oleks neid hoitud koos inimestega, keda oleks olnud põhjust pidada HIV-positiivseks, samuti kinnitasid nad, et taolise paigutusega neid ka ei ähvardatud. Niisugusele võimalusele ei viidanud ka sisekontrolli poolt läbi töötatud vangla dokumentatsioon.

Juske: Savisaar toetab Mardnat poliitilistel põhjustel
Tallinna sotsiaaldemokraatide esindaja Jaak Juske sõnul asus Tallinna linnapea Edgar Savisaar tervishoiuameti järelvalveosakonna juhatajat Peeter Mardnat kaitsma põhjusel, et viimane on Tallinna linnavolikogu liikmena olulistel hääletustel keskerakondlikku linnavõimu toetanud.
"Põhjus on lihtne: Rahvaliidu auliige doktor Peeter Mardna on Tallinna volikogu liige ja toetanud poolteist aastat olulistel hääletustel keskerakondlikku linnavõimu," kirjutas Juske oma blogis.
Juske sõnul asus Keskerakond 2005. aastal sotsiaaldemokraatide nimekirjas Tallinna volikokku pääsenud Mardnat kohe pärast valimisi moosima Keskerakonnale lisahääli kindlustama. Et mees murdus kiiresti, tuli see fraktsioonikaaslastele ebameeldiva üllatusena. Selle tulemusena viskasid sotsiaaldemokraadid doktor Mardna oma erakonnast välja.
Siiski on Juske nõus, et eile tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe poolt Mardnale telesaates delikaatsete isikuandmetega valesti ümberkäimise karistuseks määratud noomitus vääriks tühistamist.

Pihl: pronkssõduri teisaldamise otsustab kaitseministeerium
Siseminister Jüri Pihli sõnul on tema ülesanne tagada 9. mail kord, pronkssõduri teisaldamise peab otsustama kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Pihl ütles Päevaleht Online'ile, et siseministeeriumi ülesanne on koos politseiga tagada kord 9. mail sõltumata sellest kas pronkssõdur Tõnismäel on või mitte.
"Siseministeerium ei kavatse küll seda kuju kuskile viia või mitte viia," lisas Pihl.
Pihli sõnul on pronkssõduri saatuse otsustamine kaitseministeeriumi pädevuses. "Võimalike teisaldamiste ja mitte teisaldamiste üle saab otsustada vaid kaitseministeerium vastavalt oma pädevusele," lausus Pihl.

Tamkivi ei pea Suurupi kaitseala loomist vajalikuks
Vastne keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ei pea Suurupi looduskaitseala loomist vajalikuks, sest haruldased elupaigad on ka mujal Eestis olemas ning kaitseala loomine läheks riigile liiga palju maksma.
Harku valla territooriumil asuv Suurupi ala on kuulutatud Natura 2000 alaks seal leiduvate haruldaste või ohustatud looduslike koosluste tõttu ning Euroopa Liidu liikmena peaks Eesti riik antud ala kaitse alla võtma.
Tamkivi aga rõhutas tänases riigikogu infotunnis, et spetsialistide sõnul on vastavad elupaigad ka mujal Eestis olemas. Samuti ei ole Euroopa Liit sätestanud kohustust võtta Natura 2000 kaitsealad 100 protsendi ulatuses kaitse alla, vaid pooldab ka 40-60 protsendilist kaitse alla võtmist. Tamkivi välistas ka võimaluse, et Euroopa Liit võib Eestile keskkonnatrahvi määrata.
Hinnanguliselt läheks Suurupi 170-hektarilise maastikukaitsealale jäävate kinnistute ostmine riigile maksma 100 miljonit krooni.

IRL-i Pärnumaa piirkonna juhiks valiti Külvar Mand
IRL-i Pärnumaa juhatus valis piirkonna uueks esimeheks Külvar Mandi ja aseesimeheks Erik Reinholdi.
Mand on ametilt arst ja esindab IRL-i saadikuna Pärnu linnavolikogus. Endine kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Erik Reinhold on praegu tegev ettevõtluses.
Erakonna Pärnumaa liikmed valisid uue juhatuse möödunud nädalavahetusel. Sellesse kuuluvad lisaks Mandile ja Reinholdile ka Trivimi Velliste, Ela Tomson, Mart Alliku, Mari Suurväli, Andres Metsoja, Rein Talisoo, Einar Saar, Ülar Abel ja Tiivi Liibert.

Roolijoodik kihutas maanteel autoga 204 km/h
Täna kella 1.15 ajal peatasid Ida-Harju politseinikud Tallinna - Tartu maantee 10. kilomeetril Tartu suunas liikunud BMW, mille kiiruseks mõõdeti 204 km/h.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja teatel selgus kontrollimisel, et sõidukit juhtinud 29-aastane Andrei oli alkoholijoobes.
Põhja politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Juhan Jevoneni sõnul on selline käitumine väga vastutustundetu.
"Sellisel kiirusel öisel niiskel asfaldil on peatumisteekond üle 300 meetri ning sõiduki tuled näitavad teed umbes 150 meetri ulatuses. Seega takistuse ilmnemisel on sellisel kiirusel sõiduki peatamine enne takistust praktiliselt võimatu," ütles Jevonen. "Arvestades, et juht oli ka alkoholijoobes, hoidsid politseinikud tõenäoliselt ära traagilise liiklusõnnetuse," lisas komissar.

Savisaar pronkssõduri eemaldamisest veel ei räägi
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ei ole pronkssõduri teemal enne millestki rääkida, kui valitsus on konkreetse eemaldamise plaani avaldanud.
"Kus see plaan on? Ma tahaks seda näha ja küllap siis on ka millegi üle rääkida," ütles Savisaar tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil.
Savisaare sõnul pole praegu millegi muu üle rääkida peale Ligi kahe ühelõigulise kirja, milles ühes pakutakse säilmete ümbermatmiseks välja üks koht ja teises teine.
"Nüüd räägitakse üldse siin kolmandatest kohtadest," ütles Savisaar.
Savisaare sõnul ei toimu ka linnal mingit vägikaikavedu kaitseministeeriumiga ning Tallinna jaoks on veel väga tähtsaid küsimusi, mitte ainult küsimus Tõnismäe monumendist.

Hommikul tühistati kaks Stockholmi lendu
Täna hommikul jäi ära kaks Tallinna lennujaamast Stockholmi väljuma pidanud lendu, reisijatel tekib järgmine võimalus Stockholmi pääseda kell 14.10.
Tallinna lennujaama esindaja ütles Päevaleht Online'ile, et nii kell 6.15 väjuma pidanud SAS-i lend kui ka kell 7.55 väljuma pidanud Estonian Air'i lend jäid mõlemad ära tehnilistel põhjustel.
Reisijate jaoks tähendab see seda, et järgmine võimalus Stockholmi pääseda on kell 14.10 Estonian Air'i lennuga, kuhu peale suunatakse kõik varahommikused ootajad.
Samuti jäi ära ka kell 10.40 Stockholmist Tallinna tagasi lendama pidanud Estonian Air'i lend.

Politseinikutapja nõuab vanglalt moraalse kahju hüvitamist
Politseiniku tapmise eest eluaegset vanglakaristust kandev Romeo Kalda nõuab kohtus Tallinna vanglalt 10 000 krooni suuruse moraalse kahju hüvitamist.
Tallinna ringkonnakohus tühistas 2005. aastal Tallinna vangla direktori käskkirja, millega kohaldati Kalda suhtes üleviimisel Murru vanglasse täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis kujutasid endast eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete ja esemete kandmise ning kehakultuuriga tegelemise keelamist.
Kalda leiab, et nimetatud õigusvastase käskkirjaga on talle tekitatud mittevaralist ehk moraalset kahju ning on esitanud kohtule kaebuse Tallinna vangla tekitatud 10 000 krooni suuruse moraalse kahju hüvitamise nõudes.
1996. aasta aprillis Lasnamäe politseikomissari tapnud Romeo Kaldale mõisteti eluaegne vanglakaristus mitme kuriteo eest: vahi alt põgenemine, ebaseadusliku relva kandmine, korteriröövid, tapmiskatse ja tahtlik tapmine. Hetkel uurib prokuratuur Kalda seotust Murru vanglas toimunud tapmisega.

Laupäeval toimub Pärnus naftareostuse tõrje koolitus
Viimane Eestimaa Looduse Fondi korraldatav naftareostuse tõrje koolitus vabatahtlikele toimub 21. aprillil Pärnus aadressil Pikk tänav 20a.
Projekti koolitusplaani järgi on see viimane koolitus. Koolitusel osalenul on võimalik ühineda vabatahtlike andmebaasiga, teatas Eestimaa Looduse Fond.
Koolitustel antakse üldine ülevaade Läänemere merekeskkonnast ning õlireostustest Eestis, reostusalasest seadusandlusest, õlireostuse likvideerimise korraldamisest, sellega seotud institutsioonidest ja hierarhilisest süsteemist. Tutvustatakse õlireostuse koristamise vahendeid ja metoodikaid, vabatahtlike rolli reostuse likvideerimisel ja antakse juhised õliste loomadega tegelemiseks.
Lektoriteks on Tõnis Pajo, Jaanika Tamm ja Agni Kaldma.
Koolitus kestab kella 10.00 - 17.00-ni.

Tartu jagab toetust vanade majade detailide taastamiseks
Tartu linn alustab taas vanade majade taastajaile toetuse maksmist, kuid tänavu saab toetust taotleda vaid arhitektuursete originaaldetailide restaureerimiseks ja taastamiseks.
"Sellest aastast on restaureerimistoetuse maksmise kord muutunud," selgitas kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Reesi Soodla. "Kui seni võis toetust küsida kõigi Tartu linnas asuvate hoonete terviklikuks restaureerimiseks, siis nüüd eraldatakse restaureerimistoetust miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud hoonete arhitektuursete originaaldetailide restaureerimiseks ja taastamiseks."
Soodla sõnade kohaselt on muudatus tingitud ehitustööde kallinemisest ning taotlejate arvu suurenemisest, mille tõttu jäid toetuste summad tööde maksumusega võrreldes väga väikeseks.

President Ilves kuulutas välja põhiseaduse muutmise seaduse
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna Kadriorus alla otsusele kuulutada välja Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus, mille riigikogu võttis vastu 12. aprillil.
Seadusega muudetakse põhiseaduse preambulit, lisades eesti keele säilimise tagamise nõude.
Preambuli uus sõnastus on järgmine:
"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse."

Paljulapselised pered hakkavad saama suuremat lastetoetust
1. juulist hakkavad suurpered saama 900-kroonist lapsetoetust alates kolmandast lapsest.
Lapsetoetust tõstetakse 1. juulist alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini, teatas sotsiaalministeerium. Ühe ja kahe lapsega peredele makstav lastetoetus on endiselt 300 krooni lapse kohta kuus.
Samaaegselt lõpetatakse kolme- ja enamalapselise peredele kvartalitoetuse maksmine. Kvartalitoetuse suurus kolmelapselistele peredele on 300 kr kvartalis ehk 100 kr kuus lapse kohta ning nelja- ja enamalapselistele peredele on 450 kr kvartalis ehk 150 kr kuus lapse kohta.
"Meeldib, et igakuine lapsetoetus tõuseb 900 kroonile alates kolmandast lapsest. Samas oleks võinud säilida ka kvartalitoetus, kuid kuna raha hulk on piiratud, siis olime nõus loobuma kvartalitoetusest suurema igakuise toetuse kasuks", ütles Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Kalmer Hütt. "Kui aga riik soovib peredesse rohkem lapsi, siis tuleks kindlasti lähitulevikus leida lisavahendeid, et toetada lastega peresid", lisas ta.

Pangakaardi kaotus tõi kaasa pangalaenu
Pangkaardi sularahaautomaati unustanud naine sai Narvas kaela pangalaenu.
Narva politseiosakonna pressiesindaja Kristina Kostina ütles Päevaleht Online'ile, et 1974. aastal sündinud Ljudmila unustas enda väitel pangakaardi sularahaautomaati ning avastas hiljem, et tema nimele on vormistatud pangalaen.
Naisele tekitatud kahju ulatub 11 860 kroonini.
Juhtunu uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust.

Maripuu soovib ülevaadet Tervishoiuameti tegevusest
Tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardnale määratud noomitus tekitas sotsiaalminister Maret Maripuus soovi saada ülevaade Tervishoiuametile pandud ülesannete täitmisest.
Maripuu arvates on lubamatu, kui ametnik saab rikkumisele tähelepanu juhtida vaid ise seadust rikkudes.
"Miski on siin ühiskonnas viltu, kui inimene juhib konkreetsele rikkumisele tähelepanu, aga saab seda teha ainult ise seadust rikkudes. Soovin ülevaadet ja analüüsi ministeeriumi valitsemisala asutustele pandud ülesannete täitmisest. Meie eesmärk on tagada tõhus juhtimise ja kontrolli mudel. Kas me vajame selleks seadusemuudatusi, peame inimesi koolitama või struktuuriüksuseid ümber vaatama, peab selguma analüüsi käigus," ütles Maripuu.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa sõnul julgustab kõiki ametnikke pöörama tähelepanu puudustele, mis on seotud kodanike heaolu ja riigile pandud ülesannete täitmisega. "Inimesed peavad olema kindlad, et nende isikuandmed on kaitstud. Kuna sotsiaalministeerium valmistab ette e-tervise seadust, siis vaatame kogu tervisevaldkonnas üle, kuidas isikuandmetega ümber käiakse," sõnas Mändmaa.

Kuressaare linnavalitsus ei poolda öist alkoholimüügi keeldu
Kuressaare linnavalitsus ei poolda linnas alates öösel kella kahest alkoholimüügi keelamist ning peab otstarbekamaks alkoholivastase ennetustöö tõhustamist.
"Kuressaare linnavalitsus ei pea otstarbekaks kehtestada täiendavaid ajalisi piiranguid pakendamata alkoholi jaemüügile, küll aga peab hädavajalikuks tugevdada korrakaitset ja järelevalvet," selgitas Kuressaare linnapea Urve Tiidus linnavalitsuse seisukohta ajalehele Meie Maa.
Praegu on käsil projekti kirjutamine, mis käivitab uue õppeaasta alguses tõsise ennetuskampaania, kuhu ühe sihtrühmana haaratakse ka täiskasvanud, kes poes "vastutulelike" inimestena alaealistele napsi ostavad.
Viimati volikogus kesklinnas turvalisuse tagamise eesmärgil öise alkoholipiirangu teema tõstatanud Kuressaare volikogu linnakodaniku komisjon esimees Laine Tarvis lausus, et on väga tore, kui linnavalitsus leiab alternatiivi öise alkoholimüügi piiramisele.

Tulekul on Lääne-Virumaa haridus- ja töömess
Lääne-Viru maavalitsus ja Eesti tööandjate keskliit korraldavad 25. aprillil Rakvere spordihallis haridus- ja töömessi.
Algselt kõrgkoolide infopäevana kavandatud ettevõtmine on kasvanud kutse- ja kõrgkoolide ning ettevõtete ühiseks messiks, kirjutab Virumaa Teataja.
Samuti on messi eesmärk arendada koostööd õppeasutuste ja ettevõtete vahel, leidmaks uusi lahendusi kutsehariduse elavdamiseks.
Maakonna kutse- ja kõrgkoolide kõrval esitlevad end ja annavad teavet õppimisvõimaluste kohta ka Tallinna ülikool, sisekaitseakadeemia, Tallinna tehnikaülikool koos Virumaa kolledžiga, Tartu ülikool, Mainori kõrgkool, Tallinna tehnikakõrgkool ja Eesti maaülikool.
Lihakombinaat pakub noortele suviseid töövõimalusi, päästekool tutvustab oma tehnikat, Mainori kõrgkool õpetab maalimist, tööturuamet annab nõu, mida peab teadma tööleminekul, ning esitleb kutseteste, psühholoogid Marika Kongi ja Marika Eisop annavad selgitusi isiksuse- ja kutsetestidele, Hat-Auto esitleb uut autot jne.

Pärnu kalmistul tegutsesid rüüstajad
Pärnus Alevi kalmistul tegutsesid nädalavahetusel metallivargad, viies kolmelt haualt ära jämedast raudketist kalmupiirded.
Kalmistu hooldaja Lehte Kuuse sõnade kohaselt tegutsesid vargad arvatavasti ööl vastu esmaspäeva. "Ketid lohistati Selveri-poolse aia juurde, ilmselt veeti need autoga minema," seletas Kuusk Pärnu Postimehele.
Kalmistu hooldaja arvates pole varastatud kettidega midagi teha ja vargad viivad need tõenäoliselt metalli kokkuostu: "Loodan, et kokkuostus töötavad ausad inimesed ja nende abiga saab varastele jälile."
Politsei alustas varguse kohta kriminaalmenetluse.

Tartlased taotlevad koolide ühendamise otsuse tühistamist
Tartu linnavolikogu otsustab järgmisel neljapäeval, kas rahuldada linnaelanike soov tühistada volikogu oktoobris tehtud otsus ühendada Puškini ja Slaavi gümnaasium.
MTÜ Vene Kool Eestis juhatuse esimehe Valeri Kantšukovi sõnul on nad kogunud ja linnajuhtidele edastanud üle 1200 allkirja, mille abil loodetakse kindlustada Puškini gümnaasiumis õppetöö jätkamine ka uuel õppeaastal, kirjutab Tartu Postimees.
Tema kinnitusel võinuks MTÜ koguda isegi kuni 3000 allkirja, kuid selleks polnud nende hinnangul vajadust - mõte saab niigi edastatud.
Siiski pole Kantšukov üdini optimistlik, et volikogu komisjon, kus hakatakse Puškini ja Slaavi gümnaasiumi ühendamist arutama, jõuab neile soodsa otsuseni.
Tema sõnul on müüt, et linnas pole kolme vene kooli jaoks õpilasi.

Rahvaliidu uue esimehe kohale käib erakonnas tihe rebimine
Rängast valimiskaotusest toibuv Rahvaliit üritab jalule tõusta uue esimehe juhtimisel, kel tuleb partei ühe leeri hinnangul tegutseda selle nimel, et erakond vabaneks Edgar Savisaare ja Keskerakonna painest.
Mitu nimekat rahvaliitlast leiab, et erakonda aitab hääbumisest päästa senisest selgem vastandumine Savisaarele ja kurikuulsale KERA leppele, mis tegi Rahvaliidust korraga nii Keskerakonna pantvangi kui ka satelliidi, kirjutab Postimees.
Need poliitikud näevad uue esimehena Jaanus Marrandit, Keskerakonnast välja astunud kunagist põllumajandusministrit. Rahvaliidu pikaajalisele liidrile Villu Reiljanile ustav tiib tahab aga esimeheks valida eelmist põllumajandusministrit, praegu ajutiselt parteijuhi kohuseid täitvat Ester Tuiksood.
Rahvaliitlased kogunevad uut esimeest ja aseesimeest valima 29. aprillil Viljandisse Ugala teatrimajja. Siis selgub ka see, millise suuna partei võtab.

Rahvaliidus keerleb mõte Reiljan parteist välja heita
Rahvaliidu kongressi künnisel üritavad üksikud rahvaliitlased leida mõttekaaslasi ettepanekule, et Villu Reiljani erakonnast väljaviskamine võib olla üks erakonna parema tuleviku võti.
"Rahvaliidu sees on liikvel jutud, et erakonna enesepuhastamise huvides tuleb Reiljan parteist välja heita. Autoritaarselt erakonda juhtinud Reiljani personaalne vastutus on määramatult suur," ütles üks anonüümsust palunud rahvaliitlane ajalehele Postimees.
Erakonna parlamendifraktsiooni juhtiv Karel Rüütli hakkas selliste väidete peale naerma: "Pehmelt öeldes on see rumal jutt, sellist asja räägib kõige rohkem üks-kaks Rahvaliidu liiget. Need võivad olla inimesed, kes varem andsid erakonnas tooni, aga nüüd on kibestunud," märkis ta.
Rüütli hinnangul peetakse Villu Reiljanit jätkuvalt tugevaks juhiks, kellega seostuvad ka erakonna suurimad saavutused.

President Ilves õpib prantsuse keelt
Presidendikantselei palkas 19. märtsil prantsuse keele õpetaja Hanna-Leana Kuusi president Toomas Hendrik Ilvesele ja tema alluvatele võõrkeelt õpetama.
Mai lõpuni tudeerib riigipea koos alluvatega igal nädalal kaks tundi prantsuse keelt, kirjutab SL Õhtuleht.
Ühe koolitunni eest maksab kantselei õpetajale 658 krooni.
11. jaanuarist veebruari lõpuni õpetas näitleja Anu Lamp presidendile kõnelemisoskust. See õpe läks maksma 10 000 krooni.

Ülekaalulised saavad abi kaalukabinetist
Mustamäel Eesti diabeedikeskuses asuvasse Eesti esimesse kaalukabinetti oleks põhjust sisse astuda 52,2 protsendil meestest ja 42,6 protsendil naistest, keda piinavad ülekaal ja rasvumine.
Eelmisel aastal tehtud uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et ülekaalu-rasvumise käes kannatab eelkõige 35-54-aastane abi-
elus, keskeri- või kõrgharidusega eesti rahvusest mees, kelle peres ületab sissetulek ühe pereliikme kohta 7000 krooni kuus.
Naiste puhul on vastupidi - mida kõrgem haridus ja rohkem palka naine saab, seda vähem on tal probleeme ülekaaluga.
Kuigi eile avas Eesti esimene kaalukabinet ametlikult uksed, on siit ülekaalu langetamise ja soovitud kaalu säilitamisega mures olnud inimesed saanud abi juba kaks aastat. Lohutuseks tartlastele - varsti peaks kaalukabinet alustama tööd ka ülikoolilinnas.
Kaalukabinetist ei tahetudki algselt kaalukabinetti teha, väidavad idee autorid Eesti diabeedikeskusest. "Eesmärk oli nõustada diabeedihaigeid, kuna 90 protsenti diabeetikutest on ülekaalulised," selgitas kaalukabineti endokrinoloog Marju Past.

Eesti lapsed elavad suures õnnetuseriskis
Korralikku ennetus-tööd pärsib Eestis koordineeritud statistika ja analüüsi puudumine.
Eesti lastega juhtub mitu korda rohkem surmaga lõppevaid õnnetusi kui teistes arenenud lääneriikides, selgus tänavusest UNICEF-i uuringust.
Erinevalt Eestist on lastesõb-ralike riikide, näiteks Rootsi saavutuste taga palju teadlikku ja riiklikult organiseeritud ennetustööd, märgitakse uuringu kokkuvõttes. Rootsi päästeameti alla kuulub eraldi üksus, mis tegeleb laste turvalisuse riikliku koordineerimisega. Kõigepealt kogutakse lastega juhtunud õnnetuste kohta täpset statistikat: kellega, kus ja mida juhtub. Vastavalt selle teabe analüüsile koordineeritakse ennetustööd. Riiklik päästeamet aitab samas kaasa kohalikes piirkondades. Koostööd tehakse ka tarbijakaitseametiga.

Koalitsioonileping uut valitsust uljaste plaanide esitamisel ei sega
Valitsuse esimesed algatused on olnud üllatavad, sest neil pole olnud palju pistmist alles hiljuti pärast tõsiseid kõnelusi allkirjastatud koalitsioonilepinguga.
Otsa tegi lahti peaminister Andrus Ansip, kes tutvustas kava tõsta sel aastal ennaktempos aktsiisimakse lootusega, et see võiks aidata ära hoida äkilisemaid inflatsioonikõikumisi aastate pärast, kui on vaja olla valmis euroga ühinema.
Talle sekundeerisid siseminister Jüri Pihl ja justiitsminister Rein Lang, kes leidsid samuti huvitavaid reformikavu lisaks niigi mahukas valitsusprogrammis kirjapandule. Esimene soovib ühendada politsei-, kodakondsus- ja migratsiooni- ning piirivalveameti, teine kaotada maavanemad ja maakonnad.
Samal ajal kui osa ministreid ja ministeeriume on hädas koalitsioonilepingus neile pandud ülesannete kokkukorjamisega, ei pruugi üllatused jääda viimasteks. Me ei tea, kas inflatsioon kasvab edaspidigi ennaktempos ja milline oleks piir, kus rahandusminister peab hakkama mõtlema sellega võitlemise plaanile. Osa sündmusi kipub jääma ennustamatuks.

Subutexi kirjutanud arstid võivad edasi ametisse jääda
Kaks arsti andsid välja märgatavalt rohkem retsepte kui suured haiglad.
Tallinna arstide liidu üldkogu otsustas visata liidu liikmeskonnast välja arstid Milvi Kopluse ja Rostislav Vassiljevi, kes kirjutasid soomlastele hulganisti välja psühhotroopsete ainete retsepte.
Üldkogu otsustas, et arstid rikkusid pikka aega kutse-eetikat ning seetõttu tuleb nad liidust välja visata, teatas liidu juhatuse sekretär Aasa Randvere. Lähtudes Tallinna arstide liidu otsusest, kõrvaldas ka Eesti arstide liit kõnealused isikud oma liikmeskonnast.
Mõlemad arstid töötasid vähe tuntud erakliinikutes, mis väljastasid aastate jooksul soomlastele hulgaliselt tugevatoimeliste psühhotroopsete ainete retsepte. Tervishoiuameti järelevalve-osakonna andmetel väljastas füüsilisest isikust ettevõtjana töötav Milvi Koplus 2003. aastal nelja kuuga ligi 7000 narkootilise aine Subutex retsepti.

Tõnismäe pronkssõduri teisaldamise kuupäev jäi endiselt lahtiseks
Valitsuse julgeolekukomisjon kuulutas pronks-sõduri teisaldamise
Valitsuse julgeolekukomisjon arutas eile Tõnismäe sõjahaudade ümbermatmist ning pronks-sõduri teisaldamist, kuid täpse kuupäeva osas kokkuleppele ei jõudnud.
"Pole veel selge, milline täht- aeg valitakse ja kas see toimub enne või pärast 9. maid," ütles Eesti Päevalehele üks asjaga kursis olev poliitik. "Selle otsuse taga on hulk kaalutlusi, mida aga välja öelda ei saa, sest tegemist on riigisaladusega."
Kahe nädalaga plats puhtaks
Mitu tundi kestnud koosolekult tulnud siseminister Jüri Pihl keeldus eile kommentaaridest, viidates riigisaladusele.
Reformierakond ning osa Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid toetab pronkssõduri probleemi kiiret lahendamist. Kaitseminister Jaak Aaviksoo on pigem nende IRL-i poliitikute poolel, kes on nimetatud küsimuses ettevaatlikud. Eesti Päevalehe andmeil on aga kaitseministeeriumi eestvedamisel valminud põhjalik juriidiline analüüs ning koostatud on detailne plaan, kuidas sõjahauad lahti kaevata, sinna maetud identifitseerida, ümber matta ning sammas teisaldada. Kava järgi on võimalik kõik protseduurid korraldada vähem kui kahe nädala jooksul.

Gigantide võimutüli tõukab liinibussiliiklust allamäge
Atko Grupp eelistab turu võitmiseks vaidlustada bussiliinide riigihankeid.
Eestis võib reisijateveoga seotud bussiliinid jagada kaheks: avalikud ja kommertsliinid. Kui kommertsliine teenindavad bussifirmad peavad kõik kulud ise kandma, siis avalikele bussiliinidele maksab riik näiteks tänavu 220 miljonit krooni toetust.
Selle raha ja turu jagamise nimel on võistlema jäänud kaks suurt bussifirmat: GoBus ja Atko Grupp. Riigihangete vaidlustamise ja aegavõitva kohtuskäimise võttis oma taktikaks kõigepealt aastail 1989-1997 Järva maavanemana töötanud ja nüüdseks Keskerakonna ridades riigikogusse jõudnud Arvo Sarapuule kuuluv Atko Grupp. Viimasel ajal on sama teed läinud ka GoBus.
Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Harri Erman ütles, et kogu riigihangete jandi tõttu on Eesti ühistransport juba viis aastat allamäge läinud. Ettevõtted ei julge teha suuri investeeringuid uutesse bussidesse, ametnikud raiskavad oma tööaega ja maksumaksjate raha kohtus käimistega ning ühistranspordi areng seisab.

Savisaar: linnapildi reostajad tuleb teolt tabada
Tänasel ringsõidul Lasnamäel tõdes Tallinna linnapea Edgar Savisaar, et need vastutustundetud isikud, kes prügikuhilaid Lasnamäe teede ja tänavate äärde jultunult maha poetavad tuleb tabada teolt.
"Vaatamata sellele, et Lasnamäe linnaosa töötajad on teinud tõsiseid pingutusi ja vedanud tonnide viisi ära vanu autorehve ning muid jäätmeid Betooni tänava äärest, Sõstramäe tänavalt, Hooldekodu tee äärest ja muudelt tühermaadelt, kus praegu on nn. reformimata riigimaad, vajab linnaosa kevadkoristus veel väga palju töötunde," ütles linnapea.
"Munitsipaalpolitseinikud peavad tihendama oma reide, et tabada nahaale teolt," lisas ta.
Linnaosavanema Kalle Klandorfi sõnul on kavas koristustöödele kaasata linnaosas tegutsevad MTÜ-d, kooliõpilased, skaudid ja vabatahtlikud linnakodanikud.

Tallinna linnaarhitekti konkursile laekus vaid üks avaldus
Tallinna linna peaarhitekti kohale kandideeris vaid üks inimene.
Konkurss Tallinna linnale uue peaaarhitekti leidmiseks lõppes täna.
Linnaplaneerimisameti personalidirektor Marika Lepiku ütles Päevaleht Online'ile, et konkursile laekus vaid üks avaldus ja selle inimese nime veel esialgu ei avalikustata.
Eelmine linna peaarhitekt Ike Volkov lahkus veebruaris ametist omal soovil, kuna leidis, et töökoormus on muutunud liiga suureks.

Tallinna ajab segadusse Vabadusesamba plaanitav asukoht
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ajal linnavalitsust segadusse kaitseministeeriumi uus plaan rajada Vabadusesammas Vabaduse väljaku ääres asuvate tenniseplatside alusele maale, kui seni kavandati seda Harjumäele.
Savisaare sõnul tekitab segadust olukord, kus kaitseministeerium tulistab linna kirjadega, milles soovitakse Tallinna linnaga sõlmida asjaõigusleping maa-alale, mis kuulub eraomanikele.
"Kirjas teatatakse, et sammas tulevat Vabaduse väljaku ääres asuvate tenniseplatside alusele maale, mis on aga linnale üllatuseks, sest seni kavandas riik sammast hoopis Harjumäele. Üle-eelmine linnapea Tõnis Palts pani sinna isegi sümboolse kivi," ütles Savisaar.
Savisaare sõnul on Tallinna linn valmis vabadussamba rajamise ka enda peale võtma, kui riik ja kaitseministeerium seda linnale võimaldaksid.
Linnapea loodab kaitseministeeriumi ja kaitseminister Jaak Aaviksooga teha koostööd nii vabadussamba kui pronkssõduri teemadel.

Tallinna elanike arv ületas taas 400 000 piiri
Rahvastikuregistri andmeil elab Tallinnas taas üle 400 000 inimese.
Tallinna 400 000. poisslaps sündis eile Janek Tassi ja Diana Laurits-Tassi perre, teatas Tallinna pressiteenistus.
Täna hommikuse seisuga elab ametlikult Tallinnas 400 016 inimest.
Linnavalitsus peab elukoha rahvastikuregistrisse kandmist väga oluliseks. Tallinna eeskujul hakkasid sellele tähelepanu pöörama ka teised kohalikud omavalitsused. Linnavalitsus jätkab elukoha registreerimise vajalikkuse selgitamist - lisaks reklaamidele internetis on plaanis viia läbi ka välireklaamikampaaniaid.

Tallinna uued abilinnapead selguvad homme
Keskerakond otsustab homme hommikul, kelle nad esitavad Tallinna linnavolikogule uuteks abilinnapeakandidaatideks, misjärel volikogu peab need homsel istungil kinnitama.
Linnapea Edgar Savisaar ei soovinud küll veel avalikustada abilinnapeakandidaatide nimesid, kuid ütles, et tegemist on keskerakondlastega ning nad kõik töötavad Tallinna linnavalitsuse või linnavolikogu institutsioonides.
Keskerakond otsustab kandidaatide esitamise homme hommikul kell 9 ja linnavolikogu peab need õhtusel istungil kinnitama.
Tallinna abilinnapeade kohalt läksid riigikokku keskerakondlastest Olga Sõtnik ja Kalev Kallo.

Tallinn hakkab uurima ametikorterite edasist saatust
Tallinna linnavalitsus moodustas peamiselt keskerakondlastest koosneva ajutise komisjoni, mis hakkab uurima kesklinna eluruumide võõrandamise tehinguid, sealhulgas linnaametnikele ametikorteriteks antud korterite edasist saatust.
Komisjoni ülesandeks on uurida mitteeluruumide, tööandja eluruumide ja asustamata eluruumide erastamist ja sellele järgnenud võõrandamistehinguid aastatel 1993-2007.
"Ajendiks komisjoni moodustamisele on dokument ajast, mil kadunud Robert Lepikson oli Tallinna linnapea ja sel ajal avaldati nii Päevalehes kui Postimehes nimekiri 231-st linnaametnikust, kes said kesklinnas ametikorterid," ütles linnapea Edgar Savisaar tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil.
Savisaare sõnul on komisjoni töö eesmärk uurida välja, mis neist 231-st korterist saanud on, kui palju neist on edasi müüdud ja kui palju on nende hind tõusnud.
Savisaar ütles, et tegemist on jätkuga ajakirjanduse poolt tõstetud korterite teemale.

Mustamäed ootab ees ligi kolm kuud liiklusummikuid
Mais suletakse remonditav Sõpruse-Vilde-Sütiste ristmik täielikult liikluseks.
Kui eelmisel nädalal alanud Sõpruse-Vilde-Sütiste ristmiku ümberehitustööde käigus suleti liikluseks üks teelõik Sütiste teel, siis mais läheb kinni juba terve ristmik.
Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugase sõnul kujuneb tekkiv olukord kõigile küll üsna ebameeldivaks, aga kuna valida oli, kas teha töid korraga kolm kuud jutti või vähehaaval ja viis kuud, siis otsustati asjaga saada võimalikult kiiresti ühele poole.
"Kuna ristmikul tuleb ühtlasi teha väga mahukaid kaevamistöid, ei ole võimalik teed ka osaliselt lahti jätta," selgitas Lõugas.
Kuigi tööde valmimise tähtaeg on 29. juuli, ei olnud Lõugas praegu kindel, et selleks ajaks valmis jõutakse. "Nagunii tegutsetakse 36 tundi ööpäevas, sest muidu jääme ajaga jänni," rääkis Lõugas. Ehitusfirmal palutakse öösiti küll vaiksemaid töid teha, aga ilmselt on kohalike elanike öörahu sellegipoolest teatud määral häiritud.

Linn hädas omavoliliselt tekitatud prügimägedega
Munitsipaalpolitseiameti juhataja Kaimo Järviku kinnitusel on Tallinnas tõsine probleem omavoliliselt tekitatud prügimägedega, mis riivavad silma ka riigile kuuluvatel kinnistutel.
"Kui koristamata kinnistu kuulub firmale või eraomanikule, saab määrata vastavalt 20 000 ja 6000 krooni trahvi. Kui aga tegemist on riigile kuuluva maaga, saab munitsipaalpolitsei ainult kirju saata ja paluda pürgi koristamist," ütles Järvik.
Nii seisavadki juba aastaid räpasena rahandusministeeriumile kuuluv kinnistu aadressil Eerika 4a, munitsipaliseerimata riigimaa Jakobsoni 7 ja munitsipaliseerimata riigimaa Petrooleumi 9.
Tema sõnul on eriti häbiväärne, et ka Tallinna linnale kuuluvatel kruntidel on omavoliliselt tekitatud prügimäed. "Näiteks Seebi 36a, Punane 48a ja Punane 16, mis tuleb kiiremas korras koristada ja võtta kõiki meetmeid, vältimaks edaspidi selliste prügimägede tekkimist," lisas Järvik.

Supelrannas olnud lemmikloomade hauad maeti kalmistule ümber
Esmaspäeval kaevas Pikakari randa hooldav Tänavapuhastuse AS lahti päevitusalal paiknenud lemmikloomade hauad ja mattis korjused lemmikloomade kalmistule.
Kokku toimetas ettevõte plaažilt ära nelja looma surnukeha. Supelranda haudu kaevanud inimestest keegi oma lemmikute jäänuste Jõelähtme valda lemmikloomade kalmistule viimise vastu ei protestinud.
Põhja-Tallinna linnaosa avalike suhete nõuniku Maarja Maiste kinnitusel üritas linnaosa tundmatuid hauakaevajaid üles leida. "Kuna inimesi teada ei olnud, polnud neile ümbermatmisest võimalik isiklikult teatada. Linnaosa vanema asetäitja Jüri Jõgeva kutsus omanikke haudu ise ümber matma "Reporteri" saates päev pärast Eesti Päevalehes ilmunud artiklit. Samuti anti ümbermatmisest teada linnaosa ajalehes," rääkis Maiste.

Kotka vutiklubi rajab sügiseks Kristiinesse korraliku sisehalli
Plaanitav sisehall mahutab lisaks jalgpalliplatsile ka abiruumid ja lastekohviku.
Kui Tallinna linnavalitsus kiidab täna heaks vastava detailplaneeringu, rajab MTÜ Kotka Staadion peagi Linnu tee algusesse korraliku jalgpallihalli.
Praegu on Linnu teel olemas juba heal tasemel kunstmuruväljak ning eelmiseks talveks püstitatud kokkupandav jalgpallihall. "Häda pärast sai seal treeninguid läbi viia küll, aga seal sees oli ainult väljak ilma igasuguste abiruumideta," rääkis MTÜ Kotka Staadion juhatuse esimees Garik Iknojan. Iknojani sõnul on neil nüüd kavas rajada 70 korda 50 meetri suuruse kunstmurust väljaku ümber riietus- ja pesuruumid ning eraldi ruumid treeneritele ning arstile. Lisaks on plaanis veel lastekohvik ning halli kõrvale autoparkla.

Haljasala ehitus internetis näha
Tallinna päevaks valmiva Harju tänava varemeteala haljastamist on võimalik jälgida veebikaamera vahendusel aadressil: 11066/. Riigihanke võitnud aktsiaselts Terrat rajab haljasala osaühingu Kivisilla projekti järgi. Ajaloolise 37. kvartali kinnistustruktuur markeeritakse müüride, katendite ja taimedega.

Kõigi aegade kõige soojem 16. aprill
Tallinnas oli esmaspäeval kõigi aegade kõige soojem 16. aprill, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut mõõtis pealinnas 20,4 kraadi sooja.
Kaks kuuma päeva
Eelmise 16. aprilli Tallinna soojarekord pärineb 1984. aastast, kui linnas oli 19,4 kraadi sooja.
Pühapäeval sündis Tallinnas ka 15. aprilli soojarekord, kui ilmajaam mõõtis õhusooja 19 kraadi. Eelmine selle kuupäeva Tallinna soojarekord pärines 1915. aastast, kui sooja oli 18,3 kraadi.

Intel auhindas parimaid arvutidisainereid
Intel kuulutas välja miljoni USA dollarilise auhinnafondiga Intel Core Processor Challenge arvutidisaini konkursi võitja.
Konkursiga soovis Intel hoogustada arvutitööstuse arengut ning leida Inteli Core 2 Duo protsessorit ja Viiv tehnoloogiat kasutavaid stiilseid ja suure jõudlusega arvuteid, teatas Intel.
Traditsioonilise beeži arvutikastiga hüvasti jättes tunnistati peaauhinna vääriliseks Korea ettevõte TriGem Computer Inc. Nende loodud Home Theater Lluon "Black Crystal" arvuti ühendas parimal viisil stiili, funktsionaalsuse ja rohked võimalused koduse meelelahutuse jaoks. Teise koha preemia sai Norra ettevõtte Mesiro arvuti "Asono Merium".
"Intel soovib, et kodukasutajate arvutid muutuksid väljastpoolt sama säravaks ja moodsaks nagu nad tänu Inteli suurema jõudlusega protsessoritele ja uuendustele juba sisemiselt on," ütles Inteli asepresident ja Digital Home grupi juht Eric Kim. "Intel jätkab uute tehnoloogiate arendamist, muutes arvutid veelgi võimsamaks ja energiasäästlikumaks. Me loodame, et nimetatud konkurss õhutab ka ülejäänud arvutitööstuses kiiremat innovatsioonitempot."

Hansabuss sai ISO-sertifikaadi
Bureau Veritas väljastas Hansabussile rahvusvahelise kvaliteedijuhtimisstandardi ISO-sertifikaadi, mis tõestab ettevõtte head juhtimistava ja orienteeritust klientide pikaajalisele rahulolule.
"Väljastatud kvaliteedistandardi tunnistus näitab piltlikult öeldes seda, et ettevõttes on kogu dokumentatsioon ja protseduurireeglid ka praktiliselt kasutusel, ning et paberid ei ole tekitatud ettevõtte juhtkonna poolt formaalselt laua nurgale seisma ", räägib Hansabussi kvaliteedijuht Genro Paas. Pidasime ISO-sertifikaadi saamist vajalikuks ka seepärast, et üha enam on hakatud Eesti riigihangetel küsima, kas ettevõttele on väljastatud kvaliteedijuhtimisstandard või mitte."
Paasi sõnul võimaldab sertifikaat ka rahvusvahelisel tasemel paremini konkureerida. Standard annab Hansabussile kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis võimaldab vältida vigu teenustes ja seda juba nende loomise protsessis.

Webmedia Grupi käive kasvas 112 miljoni kroonini
Tarkvaraarendusettevõtte Webmedia Grupp 2006. aasta käive kasvas kaks korda ehk 112 miljoni kroonini.
Webmedia Grupi möödunud aasta kasum oli üle 15 miljoni krooni. Töötajate arv kogu grupis kasvas 149-lt inimeselt 250-le, teatas grupp.
"Webmedia Eesti kui meie lipulaev tootis eelmisel aastal stabiilselt kasumit ning kogu ülejäänud grupp oli planeeritult nullis. Uutel turgudel tegelesime ettevõtete käimalükkamise ning edasiseks arenguks vundamendi loomisega - töötajate värbamine, juhtkonna käimajooksmine, kliendibaasi loomine jms," ütles Webmedia Grupi juhatuse esimees Priit Alamäe. "Me oleme uhked selle üle, et Webmedia on esimene Eesti ettevõte, millel õnnestus ületada tarkvaraarenduse käibes 100 miljoni piir. Juba praegu näeme, et 2007. aasta tuleb veel parem ja see annab usku, et kaks aastat tagasi valitud Euroopasse laienemise ning industrialiseeritud tarkvaraarenduse ülesehitamise strateegia on olnud õige valik."

Honda Vormel 1 meeskond arendab uut võistlusautot IBMi toel
IBM teatas, et Honda Vormel 1 meeskond on otsustanud arendada ja toota oma 2008. aasta Vormel 1 võistlusauto IBMi tarkvara ja teenuste toel.
Lahenduses kasutatakse firma Dassault Systemes tarkvarasid CATIA ja ENOVIA VPLM, mille tööks vajaliku infrastruktuuri tagavad IBMi toote elutsükli halduse vahendid, sh WebSphere rakendusserver ja IBM Rational Rose Data Modeler.
Üheskoos võimaldavad need rakendused integreerida kõik disaini ja tootmisprotsessi elemendid kasutaja erivajadusi arvestavaks tervikuks. Tulemusena saab Honda arendusmeeskond luua arvutis terve vormelauto kolmemõõtmelise mudeli ning hallata kõiki mudelis toimuvaid muudatusi ja kaasnevaid tööprotsesse ühtses keskkonnas grupitöö ja tootmisprotsessi halduse tarkvaradega.
Tänu IBMi tarkvarale ja ekspertteadmistele saab Honda vormelimeeskond saavutada varasemast kõrgemat tootlikkust, rakendada võistluste kuraatori FIA kehtestatud reeglite muudatusi operatiivselt masina disainis ning püsida tormiliselt arenevas vormelimaailmas paremini konkurentsis.

Selle suve rannarõivastes domineerib luksuslik kuurortiglämm
Montoni naisterõivaste peadisaineri Janika Sootna sõnul on sel nädalal müügile jõudnud Montoni rannarõivad inspireeritud Prantsuse Rivierast.
"Rannakollektsioonis domineerivad ahvatlevad sini-valged ja kuldsed toonid ning šikk joon. Tundub, et rannaskäik on muutumas sama glamuurseks ettevõtmiseks, nagu see oli 60ndatel, kui lisaks päevitamisele oli rand ka oluliseks suhtlemiskohaks," selgitas Sootna.
Sootna soovitab sel suvel naistele ka värvikirevaid kollaseid ja apelsinikarva rannakomplekte ning heegeldatud ja tikanditega päevitusriideid. "Lisaks hooaja moevärvides bikiinidele võiks rannakotis olla ka üks trikoo," rääkis Sootna. Päevitusriiete peale sobivad Sootna sõnul erksavärvilised tuunikad, mida võib soovi korral siidilehvi või vööga kokku tõmmata.
Selle suve kohustuslikeks rannaaksessuaarideks naistele on mereteemaline rannakott, suured päikeseprillid ning värvilised plastmassehted. Sootna sõnul ei eksi ka need, kes kannavad julgelt suve suurimat klassikat - valget.

Samsung töötas välja uue kõvaketaste seeria
Samsung Electronics Co töötas välja kõrgekvaliteedilise 2,5 kõvaketaste seeria SpinPoint MP1 kiirusega 7200 p/min.
Samsungi seeria SpinPoint MP1 pakub tööstusharu kõrgeimat salvestustihedust 200 gigabaiti (GB) kiirusel 7200 p/min 2,5 -tollisel kettabaasil SATA-liidesega. Seeria MP1 on kavandatud selliste ärirakenduste jaoks nagu tööjaamad, RAID ("odavate ketaste liiasmassiiv") serverid ja blade-serverid, teatas Samsung.
Seeria SpinPoint MP1 kasutab perpendikulaarset magnetsalvestamist (PMR), jadaliidest ATA 3.0 Gbps ja omadust Native Command Queuing (NCQ) suure jõudluse jaoks. Kettaajami kaitsmiseks vibratsiooni ja löökide eest on rakendatud pöörlevat vibratsioonikontrollerit (RVC) ja valikulist digitaalset free-fall andurit (FFS).

Wõro pakub rikkalikku suvetoodete valikut
Eesti suuruselt teine lihatoodete valmistaja ning grillvorstide turuliider Wõro pakub sel aasta 31 eri nimetust suvetooteid, millest enamik on uudistooted.
Aastataguse ajaga võrreldes on oluliselt kasvanud marineeritud liha osatähtsus Wõro tootevalikus, teatas ettevõte.
Wõro turundusjuhi Rene Kiisi sõnul jätkub sarnaselt eelmise paari aastaga marineeritud lihade tarbimise kasv ka tänavu. Wõro on nõudluse suurenemiseks valmis ja pakub tükeldatud ning maitsestatud liha seitsme erineva marinaadiga. Suurt müügiedu ennustab Kiis ka tarbijasõbralikes karpides olevatele neljale lihavardale ja soodsale grillribile.
"Meie prognooside kohaselt kasvab Wõro suvelihade müük tänavu võrreldes mullusega kaks korda - seda näitavad juba hetke esimesed müügid. Samas ei kao ka grillvorst kuhugi ja annab meie hinnangul üle poole Wõro kõigi suvetoodete müügist," rääkis Kiis, kelle sõnul on Wõro eesmärgiks hoida grillvorstituru liidrikohta.

Avati uus lennureiside internetiportaal Lendama.ee
Alates aprillist on kõikidel reisihuvilistel suurepärane võimalus muretseda endale nii lennupiletid kui hotellimajutus kordagi laua tagant tõusmata.
Uus internetipõhine lennureiside portaal www.lendama.ee pakub reaalajas ligipääsu enam kui 500 lennufirma lendudele ning üle 65 000 erineva hotellimajutuse võimaluse.
Läti populaarseima reisiportaali lidot.lv sõsarportaal www.lendama.ee pakub kaasaegseimaid vahendeid parimate lennupakkumiste, -hindade ja -ühenduste leidmiseks, hinnavõrdluseks ning lennupiletite broneerimiseks koos kohaletoomisega.
Kakskeelne eesti-vene teenindus, pidev ligipääs lennufirmadele nagu Estonian Air, Finnair, airBaltic, SAS, FlyLAL, Lufthansa, Aeroflot, KLM, LOT, CSA Czech Airlines ja hotellikettidele nagu Radisson, Reval, Accor, Mariott jne muudab broneerimise protsessi lihtsaks ning mugavaks.

Renault müüs märtsikuus kõige enam Dacia sõiduautosid
2007. aasta märtsis müüs Renault oma kolme kaubamärgi - Renault, Dacia ja Renault Samsung Motors - all ülemaailmselt 236 848 sõiduautot.
Renault ja Renault Samsung Motors kaubamärgi ülemaailmne müügi mõningase kahanemise kõrval kasvas Dacia kaubamärgi müük 13%. Eestis müüdi märtsis 160 Renault mudelit ja kahekordistus Dacia müük 48 mudeliga võrreldes 2006. aastaga, teatas firma pressiesindaja.
Euroopa müügitulemuseks saavutati märtsis 167 901 sõidukit (sõiduautod + väiketarbesõidukid) Renault 8,3 -protsendilises turuosas. 2007. aasta esimeses kvartalis jätkus müügitulemuste langus, nii nagu prognoositud. Uus Twingo, mida esitleti märtsis ning mis tuleb müüki juunis, on esimene sõiduk Renault klientide tagasivõitmise strateegias.
Märtsis jätkus Renault müügitulemuste kasv väljaspool Euroopat (+6%)

ZUUMtv leviala laienes Pärnumaale
ZUUMtv-d pakkuva firma Eesti Digitaaltelevisiooni AS-i koostööpartner AS Levira käivitas digitelevisiooni saatja Pärnus.
Pärnu saatja käivitamise tulemusel on ZUUMtv nähtav nüüd suuremal osal Pärnumaast. Leviala ulatub Pärnust 50 km kaugusele ning katab osaliselt ka Viljandimaad, teatas Eesti Digitaaltelevisioon.
Eesti Digitaaltelevisiooni AS juhataja Ott Alemaa sõnul muutub ZUUMtv kättesaadavusega Pärnumaal kohalike inimeste valikuvõimalus oluliselt mitmekesisemaks. "Pärnu ja Pärnumaa inimestele on see uus soodne võimalus saada endale koju palju kvaliteetseid telekanaleid, mille kättesaadavus neil varem puudus," ütles Alemaa.
Lisaks Pärnule suurenes äsja ka AS Levira Tallinna Teletorni saatja leviala, ulatudes nüüd 80 km kaugusele mastist. Sama suure raadiusega töötab Valgjärve mast Lõuna-Eestis ning lähiajal on plaanis lülitada töösse Koeru mast. "Teise kvartali lõpuks jõuavad ZuumTV programmid 75% eestimaalaste kodudesse," lisas Alemaa.

Inteli esimese kvartali müügitulu oli 8,9 miljardit dollarit
Intel teatas, et ettevõtte majandusaasta esimese kvartali müügitulu oli 8,9 miljardit dollarit.
Kontserni tegevuskasum ulatus 1,7 miljardi dollarini, puhaskasum 1,6 miljardi dollarini ja tulu aktsia kohta 27 sendini.
Tulemustes kajastub varem kavandatud maksukulude mahaarvamine 300 miljoni dollari ulatuses, mis tõstab tulu aktsia kohta ligikaudu 5 senti.
"Meie Core-mikroarhitektuuri eelised ja toodete hea vastuvõtt turul, samuti kulude struktuuri paranemine võimaldasid meil jõuda heade kvartalitulemusteni," ütles Inteli president ja tegevjuht Paul Otellini. "Toodete eeliste heaks tunnistuseks on keskmise müügihinna stabiilsus väga konkurentsitihedal turul."

Ettevõtjad lõid liberaalset mõtteviisi kandva ühingu
Aprillis asutasid Andres Arrak, Tarmo Kriis, Meelis Kitsing ning mitmed ettevõtjad liberaalse mõtteviisi edendamiseks Vaba ühiskonna instituudi.
Instituudi patrooniks on Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ja juhatuse esimeheks valiti ettevõtja Paul Vahur, teatas instituut.
Vaba ühiskonna instituudi eesmärkideks on tutvustada uuenduslikke Eestit arendavaid ühiskondlike lahendusi ning uurida Eesti ajalugu, ühiskonda ja poliitikat lähtudes liberaalsetest põhimõtetest. Juhatuse esimehe Paul Vahuri sõnul korraldatakse eesmärkide saavutamiseks konverentse ja seminare, viiakse läbi akadeemilisi uuringuid ning kavas on anda välja raamatuid ja trükiseid.
"Eestis puudus seni vaba turu põhimõtteid toetav sõltumatu organisatsioon. Me loodame lähemate aastatega anda olulise panuse maailmavaatelisse debatti Eestis ning esimeseks sammuks saab olema instituudi esinduslik avakonverents 15. mail Tallinnas Õpetajate Majas," lisas Vahur.

Kaubanduskoja juhina jätkab tõenäoliselt Toomas Luman
Homme valib kaubandus-tööstuskoda uue juhatuse ning juhi, ainsaks kandidaadiks juhatuse esimehe kohale on senine esimees Toomas Luman.
Kaubanduskoja 14 juhatuse liikme kohale kandideerib koja teatel 18 kaubandus-tööstuskoja liiget. Teiste seas kandideerivad Armin Karu, Tiina Mõis, Jüri Käo jpt.
Juhatus ja juhatuse esimees valitakse kaubanduskoja üldkoosolekul ametisse kaheks aastaks.

Uus Maa: spekulantide lemmikud on Sõõrumaa, Kogeri ja Sedini uuselamuprojektid
Uute korterite turul kujutavad endast mõningast ohtu spekulantide poolt suures mahus kokku ostetud korterid, selgub Uus Maa Eesti kinnisvaraturu trendide ülevaatest.
Uute korterite turul kujutavad endast mõningast ohtu spekulantide poolt suures mahus kokku ostetud korterid: nt Fahle majas, Rotermanni kvartalis ja Lutheri kvartalis, mis müüki paisates võivad turutasakaalu paigast lükata, kirjutab aripaev.ee.
Fahle maja arendaja on Koger Kinnisvara, Lutheri kvartalit arendab Pjotr Sedinile kuuluv Grove Invest ja Rotermanni kvartali arendaja on Urmas Sõõrumaale kuuluv kinnisvaraarendusfirma Rotermann Grupp.
Muutunud turusituatsioonis tahab Uus Maa rõhutada, et inimesed, kes on kinnisvara soetanud edasimüügiks, vaataksid oma plaanid üle. Kui korraga ühes projektis suur hulk kortereid müüki tuua, siis kindlasti pikenevad müügiperioodid veelgi ning need kel müügiga kiireks läinud, on sunnitud hinda alandama, mis võib vallandada laviini. Seega oleks tänasel kinnisvaraturul hoopis mõttekam panna oma korter pikaajalist üüritulu teenima.

1 küsimus: miks on euroga vaja ühineda? 
Euroga liitumise tuhinas tasub meenutada, millised on need põhjused, miks me tahame euroalaga liituda ja kas on teiste riikide eurotsoonikogemusest juba midagi õppida. Vastab Eesti Panga president Andres Lipstok.
"See pole niivõrd uus nüanss, aga me oleks siis suurte ja edukatega ühes laevas," toob Lipstok välja peamise rahapoliitilise võidu. Meie rahapoliitikast saaks sellisel juhul suurte riikide rahapoliitika ning väheneksid seega riskid, mis võiksid raha väljaspoolt süsteemi ohustada.
Lipstoki sõnul pole eurotsoonis olles enam vaja rääkida "mingisugusest x-kursist, sellest, et me ei saa midagi teha". "Me mängime nende mängureeglite järgi, mida mängitakse Euroopas ja mis on Euroopa Keskpangas kehtestatud," ütleb Lipstok.
Teiseks toob Lipstok välja asjaolu, et eurotsoonis olles saab Eesti Panga presidendist kohe ka Euroopa Keskpanga nõukogu liige. "Järelikult istub ta kohe selle laua taga, kus tehakse otsuseid, mis Euroopa rahapoliitikat mõjutavad - ta on nii öelda kangide juures," selgitab Lipstok.

Hanzanetis oli PIN-kalkulaatori kasutamine häiritud
Hansapanga internetipangas Hanzanet oli täna osaline tööhäire - PIN-kalkulaatori abil ei saanud sisse logida.
Täna umbes kella 14 ajal oli häiritud Hanzaneti PIN- kalkulaatoriga sisselogimine. Tehnilise rikke kõrvaldamine võttis aega vähem kui pool tundi.
"Tegemist oli võrdlemisi spetsiifilise häirega, mis puudutas ainult PIN- kalkulaatorit kasutavaid inimesi, internetipank iseenesest töötas tõrgeteta," ütles Hansapanga meediajuht Kristiina Tamberg Päevaleht Onlinele.
PIN-kalkulaator on väike elektronseade, mis arvutab kliendi poolt kasutavate Hansapanga elektrooniliste kanalite jaoks vajalikke paroole.
Kuna paroolid on ühekordsed, siis ei pea kasutaja muretsema nende võimaliku pealtkuulamise ega kopeerimise pärast. Kalkulaatori kasutamiseks peab teadma kliendi poolt määratud turvakoodi, seega on võõrale see seade täiesti kasutu.

Lipstok: emapangad on aru saanud, et siin võiks pikalt bisnesit teha
Eesti Panga president Andres Lipstok tervitab pankade laenuandmise kriteeriumite karmistamist.
"Meie fikseeritud kursi juures, meie rahakorralduse juures me ei saa teha ametlikult kõva häälega ettekirjutusi pankadele nende sammude astumiseks, mida nad täna teinud on," ütles Lipstok täna peale Eesti Panga majandusprognoosi avaldamist Eesti Päevaleht Online'ile.
"Loomulikult oleme pankadega korduvalt rääkinud ja vestelnud. Loomulikult on need meetmed, mida me teha saame, olnud suunatud laenukasvu piiramisele," ütles Lipstok. "Ma ütleks niimoodi, et nii meie meetmed kui Euroopa Keskpanga intressitõstmised on jõudnud kohale ja kindlasti ka meie pankade emapangad on aru saanud, et siin võiks ikka pikalt bisnesit teha, mitte lühidalt."

Tartu lennuväli saab uue näo
Ülenurme vallavolikogu kehtestas Tartu lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringu, mis näeb muuhulgas ette lennuraja pikendamise, vajalike navigatsiooniseadmete paigaldamise ja reisiterminali laiendamise.
Tartu linn toetas planeeringu koostamist poole miljoni krooniga.
"Tartu lennujaama areng on oluline Tartule ja kogu Lõuna-Eestile," ütles Tartu abilinnapea Karin Jaanson. "Regulaarsete lennuliinide avamine suurendab Tartu nähtavust maailmas ja ligipääsetavust ning annab arengutõuke kogu regioonile"
Esimesed sammud lennujaama avamiseks regulaarliinidele on AS Tallinna Lennujaam juba teinud - enamik Tartu lennujaama arenguks vajalikke maa-alasid on omandatud ning tänasest on kehtestatud ka detailplaneering lennuvälja rekonstrueerimiseks.
Planeeringus nähakse ette olemasoleva lennuraja pikendamine kuni 1800 meetrini, vajalike navigatsiooniseadmete paigaldamińe ja reisiterminali laiendamine. Reisijate terminali remonti kavatsetakse Tartu lennujaama juhataja Rein Margi sõnul tänavu investeerida 7-8 miljonit krooni.

Eesti Pank ennustab majandusele "pehmet maandumist" 
Eesti Pank prognoosib selle aasta majanduskasvuks 8,4 protsenti, järgmiseks aastaks 6,5 protsenti ning 2009. aastaks 5,6 protsenti.
Eesti Panga andmeil hakkab alates 2005 aastast üle 10 protsendi ulatunud majanduskasv vähehaaval stabiliseeruma. Pank soovitab riigil senise majanduspoliitika jätkamist, sest majanduse kohanemine toimub loomuliku turuarengu kaudu ega nõua senisest erinevat poliitikat, seisab Eesti Panga prognoosis.
"Ka prognoositud kasvunäitajatega on Eesti edaspidi üks kiirema majanduskasvuga riike Euroopa Liidus. Pikemas perspektiivis jätkub elatustaseme kiire lähenemine juhtivate Euroopa tööstusriikide omale ning Eesti majanduskasv peaks ulatuma 7-8 protsendini," teatas Eesti Pank.
Eesti Pank peab kõige mustemaks stsenaariumiks üle 10-protsendilise sisenõudlusel rajaneva majanduskasvu jätkumist, mis suurendaks kasvu järsu aeglustumise tõenäosust järgnevatel aastatel.

Honda vormel 1 meeskond hakkab uut võistlusautot arendama IBMi lahenduste abil
Honda vormel 1 meeskond on otsustanud arendada ja toota oma 2008. aasta vormel 1 võistlusauto IBMi tarkvara ja teenuste toel.
Lahenduses kasutatakse firma Dassault Systemes tarkvarasid CATIA ja ENOVIA VPLM, mille tööks vajaliku infrastruktuuri tagavad IBMi toote elutsükli halduse vahendid, sh WebSphere rakendusserver ja IBM Rational Rose Data Modeler, teatas IBM Eesti OÜ müügi- ja turundusjuht Riina Roosipuu. Üheskoos võimaldavad need rakendused integreerida kõik disaini ja tootmisprotsessi elemendid kasutaja erivajadusi arvestavaks tervikuks.
Tulemusena saab Honda arendusmeeskond luua arvutis terve vormelauto kolmemõõtmelise mudeli ning hallata kõiki mudelis toimuvaid muudatusi ja kaasnevaid tööprotsesse ühtses keskkonnas grupitöö ja tootmisprotsessi halduse tarkvaradega.
Tänu IBMi tarkvarale ja ekspertteadmistele saab Honda vormelimeeskond saavutada varasemast kõrgemat tootlikkust, rakendada võistluste kuraatori FIA kehtestatud reeglite muudatusi operatiivselt masina disainis ning püsida tormiliselt arenevas vormelimaailmas paremini konkurentsis.

Hansapank: raskustes laenajad üldiselt eluasemest ei loobu
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makki sõnul piiravad kodulaenu maksmisega raskustes olevad inimesed pigem kõiki muid kulutusi, kui loobuvad eluasemest.
Makk ütles saates Terevisioon, et laenu maksmisega hätta jäänud inimesed otsivad üldiselt kõiki võimalusi, et kinnisvara säilitada, vahendab ETV24.
"On ju võimalik võtta maksepuhkust, pikendada laenutähtaega, mis vähendab lühema aja jooksul laenukoormust," nimetas ta panga poolt pakutavaid võimalusi.
Laenajad ise saavad tema sõnul kolida väiksemale elamispinnale ja müüa maha pinna, mille laenumaksete tasumine osutus keerukaks, kuid ta lisas, et need juhtumid on üksikud.

Rootsi valitsus annab majanduskasvule hoogu juurde
Rootsi parempoolse valitsuse maksukärped riskivad tugevas kasvutsüklis majanduse üle kuumendada, kui keskpank pidurit ei tõmba.
Selline on hinnang pool aastat võimul olnud valitsuse äsja avalikustatud esimesele eelarvele, mis näeb ette rea maksukärpeid ja tööhõive suurendamise meetmeid, kirjutab Äripäev.
"Valitsuse poliitika on stimuleeriv ajal, mil majandus on tõusutsüklis," kommenteeris ajalehele Financial Times Barclays Capitali ökonomist James Ashley. "See annab tõusule vaid hoogu juurde ning toob kõrgemad intressid."
Läinud aastal kasvas Rootsi majandus 4,4%, mis on kiireim tempo viimase seitsme aasta jooksul. Tänavu kasv aeglustub, kuid jääb kolmest protsendist kiiremaks vähemalt aastani 2010. Kiireneb ka inflatsioon, sest hõive paraneb ja palganõudmised kasvavad, mistõttu keskpangal tuleb valitsuse arvates intressid aastaks 2010 tõsta vähemalt 4,75 protsendile, keskpank ise kergitaks intresse praeguselt 3,25% -lt 3,75% -le.

Tööjõupuudus peletab välisinvestorid Eestist ära
Paarkümmend Eestis kanda kinnitanud välisinvestorit tunnistas rahvusvahelise tööstuse foorumil, et siinne tööjõupuudus on pannud neid mõtlema äri kinnipanemise ja lahkumise peale.
"Peame lahkumise võimalust silmas pidama, kuigi me ei eelista seda," ütles tööriistu valmistava Eurotool OÜ juhatuse esimees Stuart Kennedy Woore paar nädalat tagasi toimunud foorumil, kirjutab Äripäev.
"Meil endal tööjõuga suuri probleeme ei ole, kuid me teeme Eestis koostööd paljude teiste välisinvestoritega, kellel see mure on. Kui nemad lähevad, siis peame kas vähendama oma mahtu või samuti lahkuma," rääkis ta.
Välisinvestoreid vaevabki enim see, et Eestis on töötus olematu ja seetõttu on töötajate lojaalsus ettevõtte suhtes kadunud.
"Tekkinud on olukord, kus saba liputab koera," kasutas viiendat aastat Eestis tegutseva metallitööstuse PNJ Eesti OÜ direktor Jason Clark inglise kõnekäändu.

Soome näitab toiduhinna langusega Eestile eeskuju
Koos Soome uue valitsusega esile kerkinud idee vähendada toidukaupade käibemaksu tekitab Eestiski diskussioone, kas mitte toitu eestimaalasele väiksema maksukoormusega odavamaks muuta.
Võimalikult ühelaadset maksusüsteemi pooldavas Euroopa Liidus on siiski mõned erandid lubatud, mis mitmes Euroopa riigis väljenduvad toidukaupade madalamas maksustamises. Nii kaaluvadki soomlased praeguse 17-protsendilise käibemaksu langetamist 12 protsendile, kirjutab Postimees.
Eesti valitsuse toetust ei ole selline ettepanek aga kunagi pälvinud, kuigi eelkõige põllumajandusministeerium on selle vajalikkusest palju rääkinud.
Toiduainete alandatud käibemaks lubaks inimestele odavamat toidukaupa, annaks Eesti tööstuste kaubale mõningase konkurentsieelise ning vähendaks toidukulude osakaalu eestimaalaste kogukulutustes - kui Euroopas peetakse normaalseks, et inimesed söövad ära umbes viiendiku oma tuludest, siis Eestis on samade kulutuste osa kolmandiku ringis.

Väikesed kinnisvaraarendajad on plindris
Kümned kinnisvaraprojektid on müügis,
Paarkümmend minutit surfamist city24.ee ja kv.ee kinnisvaraportaalides annab kohe mitukümmend kinnisvara arendusprojekti, mis on müügis. Kuni detailplaneeringuni välja - osta, ehita ja müü kortereid.
Kaheksa miljoni krooni eest võib omandada Nõmmele planeeritud kokku 1194-ruutmeetrise kortermaja. Kõik on olemas - löö aga kopp maasse. Või kümne miljoni eest ehitusloaga krundi Hiiul, kuhu on võimalik ehitada 839-ruutmeetrine elamispind. Võimalik on välja käia ka 150 miljonit krooni 3600 ruutmeetri eest Tuukri tänaval, kuhu on planeeritud kuni kuuekorruseline äri- ja elumaja kogupinnaga 8000 ruutmeetrit. Kui nüüd võrrelda hindu, siis esimese näite puhul on ruutmeetri brutohind 6700 krooni, teise puhul

Kanuti Saalis vaetakse provokatsiooni ja alastust laval
Tallinn
Neljapäeval, 19. aprillil alustatakse teemaga, mis kriitikutele ja publikule kõneainet pakkunud palju aastaid - miks kaasaegses tantsus ja tegevuskunstis näeb laval nii tihti alasti keha? Kas alastus on märk millestki? On see lihtsalt enesepaljastus? Tähelepanu tõmbamise vahend? Publiku ehmatamise vahend? Miks seda siiski tehakse?
Kõnelema on palutud praktikud Krõõt Juurak, Ene-Liis Semper ja Linnar Priimägi. Laval alasti oleku ajaloost räägib tantsuuurija Heili Einasto.
Reedel, 20. aprillil liigutakse juba palju laiahaardelisema mõisteni kunstis ja kultuuris üldse - provokatsioon. Kas provokatsioon on olnud alati kunstnike töövahendiks? Kas tänapäeva inimest kõnetavat kunsti ilma provokatsioonita üldse teha ei saa?

Tekstiilitudengid näitavad linlikke sisustuskangaid
Tallinn
Oma töödega osalevad Aili Aamisepp, Erle Võsa-Tangsoo, Irina Gross, Kadri Klampe, Kai Eichen, Kai Nurga ja Kirill Safonov. Juhendajad professor Mare Kelpman ja dotsent Krista Leesi.
EKA tekstiilidisaini osakonna magistantide näitusel "take a seat" eksponeeritakse urbanistlikke sisustustekstiile, mis on inspireeritud visuaalsest ja tehnitsistlikust linnamürast. Väljapanekus kajastuvad öise linnakeskkonna elemendid - tulede peegeldus klaasil, liikluse melu. Näitusel pakutakse võimalust aeg maha võtta ning hetkeks lõõgastuda.
Eriala-projekti raames valminud kangadisainide autorid on Aili Aamisepp ja Erle Võsa-Tangsoo, projekti juhendaja professor Mare Kelpman. Kangad on teostatud Soomes Hämeenlinnas eksperimentaalses ettevõttes Tekstiiliverstas.

Festival Plektrum saab tänavu alguse Tartust
Tänavu neljandat korda aset leidva visuaalsete helide festivali Plektrum avalöök toimub Tartu uues klubis "Kellele ei meeldiks Johhny Depp?".
Festivali peakorraldaja Jaagup Jalakas kinnitas, et seekordne üritus on esmakordselt jagunenud kahe linna vahel. "Tartu on kiiresti arenev ja noortesõbralik linn ning laienemisplaane oleme mõlgutanud juba pikemat aega," sõnas Jaagup Jalakas.
"Tänavu juhtus, et uue klubi avamine ja festival sattusid sobivalt ühele ajale ning nii lõimegi käed. Usun, et Tartu pakub laienemisvõimalusi veelgi ja ma ei välista, et festival muutubki pigem üle-eestiliseks kui pelgalt pealinnakeskseks üritustesarjaks," ütles Jalakas.
Plektrumi avapidu on uues Rein Pakki ja Chalice'i klubis "Kellele ei meeldiks Johhny Depp?" esimene üritus. "Need, kes 26. aprillil Plektrumi avaüritusele tulevad, saavad esimestena klubi põrandal tantsida, sest selle ametlik avamine toimub kaks päeva hiljem," sõnas Jalakas ning lisas, et muusikalise poole pealt on korraldajad festivali ampluaasse lisanud industriaalsemad helid ning aset leiab kõigi Eesti vj-de vaheline nö sõbralik jämm.

Noor venelanna toob Tartus lavale suurlinna elu halastamatuse
Vanemuise teatrit külastas lavastusmeeskond Moskvast, et sõlmida töölepingud uuslavastuse "Jooksvad kulud" lavaletoomiseks 2007. aasta sügisel Sadamateatris.
Näidendi toob Vanemuises lavale Aljona Anohhina, kes on lõpetanud Moskva Kunstiteatri stuudio vene ühe tuntuima nüüdisaegse lavastaja Kama Ginkase õpilasena. Ta on lavastanud Moskva Kunstiteatris ja selle stuudios ning Moskva teatris Doc, aga ka Eesti Vene Draamateatris.
Uuslavastuse kunstnik on Moskva Kunstiteatri stuudios kunstnik-lavastaja eriala omandanud Dmitri Razumov, kes lisaks Moskvale on teinud kujundusi ka Torunis ja Tallinnas.
Vene noorema põlvkonna ajakirjaniku ja teatrikriitiku Viktoria Nikiforova debüütnäidend "Jooksvad kulud", mis esietendus Moskvas 2006. aastal, teeb ausa ja halastamatu sisselõike kaasaegse (suur) linnaelaniku sisekosmosesse, kust vaatavad vastu orjastavad pangalaenud, kappav inflatsioon, ebaausad tehingud, ülbed müügimehed, ärivaistuga surrogaatemad, labasteks sulideks mandunud kirikuisad.

Eesti filmimuuseum kutsub Maarjamäele minevikuga kohtuma
Filmimuuseumi vastne juhataja Maria Mang käivitab uut
Ajaloomuuseumi filiaalina toimiv Eesti filmimuuseum on iseseisva üksusena olemas möödunud aasta oktoobrist. Möödunud nädalal sai filmimuuseum endale juhataja, aastal 2005 Tallinna ülikooli filmi- ja videoõppetooli lõpetanud Maria Mangi, kes on seni ka ainuke töötaja. Mis ei tähenda sugugi, et tal tuleb kogu filmimuuseumi töö üksi ära teha.
"Kindlasti on ajaloomuuseumi katuse all lihtsam alustada, tuleb ju peale hakata praktiliselt nullist. Mu kolleegid ajaloomuuseumist osalevad tööde säilitamisel ja ka ekspositsioonide ettevalmistamisel. Aga kui asi areneb, usun, et siis tuleb kõne alla ka koosseisu kasv," arvas Maria Mang.
Esialgu jääb filmimuuseum tegutsema Maarjamäel asuvasse ajaloomuuseumi kompleksi. "See on soodne koht, kust rahvas voorib mööda," ütles ajaloomuuseumi näitusteosakonna juhataja Inge Laurik. Sealjuures on majal seos filmikunstiga: seal toimusid 1930-ndatel Eesti-Saksa filmi "Kire lained" ja venelaste Sherlock Holmesi filmi "Baskerville'ide koer" võtted. Filmiürituste jaoks on kinosaal, mis sisustati, kui maja muudeti 1987. aastal revolutsioonimuuseumiks. Saali ehivad Arseni Mölderi suured pronksskulptuurid, mis kujutavad töölist ja kolhoositari. Praegu vajab saal lisaks kohendamisele ka korralikku kinoaparatuuri. Tulevikukavades heiastub siiski Eesti filmimuuseumi oma hoone, mis on kirja pandud ka arengukavadesse. Millal see hoone saadakse, pole veel selge.

 "Europiraadid": rumm, sealiha ja alasti inimkeha
Von Krahli teatris toimetavad kaheksal korral ja kolmes keeles europiraadid.
Von Krahli teatri ja sakslaste Showcase Beat Le Mot' koostöös lavale toodud "Europiraadid" ei piira ennast reeglitega ja muutub seeläbi tavalisest etendusest teatrisündmuseks.
Õigupoolest on "Europiraadid" Von Krahlis piraatide taastulemine. Kuue aasta eest laval tagumikku näidanud ja publikut näpistanud piraadid on vahepeal astunud Euroopa Liitu. Jutt on 2001. aastal valminud tükist "Pirates", mille sakslased lavastasid ja eestlased ette kandsid.
Pärast EL-i astumist on piraadid muutunud tõsisemaks, hakanud mõtlema ühiskonnakorra ja hingesihtide peale. Nagu ütles Rain Tolk, kes tegi Saksamaal tükis kaasa, kuid keda Eestis asendas Tiina Tauraite, on piraadilaev mõistetav Euroopa metafoorina, "kus pidevalt arutatakse, kellelt mida ja kuidas peaks röövima ning kuidas ja kelle hüvedes kokkuvarastatut kasutama. Kas peaks rummi jooma või mõõka teritama?"

Noored eesti kunstnikud lähevad Praha biennaalile
Mais avataval kolmandal Praha kunstibiennaalil osalevad Eesti kunstnikest Merike Estna, Alice Kask ja Mark Raidpere, kes esinevad koos läti ja leedu kunstnikega näitusel "Balti mütoloogiad".
24. maist 16. septembrini kestev Praha biennaal, mis on muutunud üheks Kesk-Euroopa keskseks kunstisündmuseks, uurib tänavu kollektiivset mälu ja maalikunsti piire. Lisaks uute regionaalsete moesuundade väljatoomisele - näiteks pühendatakse näitus Rumeenia uuele Cluj'i maalikoolkonnale - tõstab biennaal fookusesse ka 1960.-1970. aastatel kuju võtnud kunstisuunad, nagu Tšehhi minimalism või Slovakkia aktsionism. Need on lokaalsel tasandil mänginud olulist rolli, kuid rahvusvahelise üldsuse tähelepanu alt välja jäänud.

 "Uus" Tolkieni romaan sai valmis
J.R.R. Tolkieni poolt alustatud raamatu kirjutamise viis lõpuni tema poeg Christopher Tolkien 34 aastat peale kirjaniku surma.
Raamatu nimega "The Children of Hurin" kirjutas Christopher Tolkien valmis oma isa lõpetamata käsikirjadele ja märkmetele tuginedes, teatab BBC.
Christopher Tolkein on töötanud viimased 30 aastat raamatu "The Children of Hurin" lõpetamise kallal, mille kirjutamist tema isa J.R.R. Tolkein alustas 1918 aastal, aga hiljem sellest loobus ja käsikirja pooleli jättis.
J.R.R. Tolkieni poja sõnul leiavad sündmused raamatus "The Children of Hurin" aset tunduvalt varasemas ajas kui "Sõrmuste isanda" menukas triloogias ja tegemist on J.R.R. Tolkieni viimase suuremahulise tööga.
Katkendeid raamatust "The Children of Hurin", on avaldatud ka varasemalt. Raamatu on illustreerinud Alan Lee, kes võitis 2004. aastal Oscari filmile "The Return of The King" ("Kuninga tagasitulek") tehtud kunstitöö eest.

Selgus Run DMC liikme mõrvas kahtlustatav
Ameerika prokurör avalikustas hiphopi legendi Run DMC liikme Jam Master Jay mõrvas aastal 2002 kahtlustatava mehe nime.
New Yorgi õiguskaitseorganid avalikustasid vanakooli hiphopi pioneeri Jam Master Jay mõrva kaasosalise, keda süüdistatakse koos seni tuvastamata päästikule vajutajaga, tunnustatud räppmuusiku ja kollektiivi Run DMC DJ-d tapmises, teatab BBC.
Tegemist on 45-aastse ameeriklase Roland Washingtoniga, kelle nimi kerkis päevakorrale seose kohtuistungiga, kus meest süüdistati ühes varguses. Washingtonile ei ole veel mõrvasüüdistust esitatud ja mees ise eitab igasugust seost räppartisti mõrvaga.
Kollektiivi Run DMC liikmena tuntust kogunud hiphopi staar Jam Master Jay, kodanikunimega Jason Mizell, mõrvati aastal 2002 oma helistuudios New Yorgis Queensi linnaosas.

Homme selgub eestlaste muusikamaitse
Kaheksandat korda toimuval auhinnatseremoonial "Kuldne Plaat" antakse üle aasta poppmuusikaauhinnad kokku 8-s põhikategoorias ja 2 eriauhinda.
"Homsed auhinnad väljendavad rahva arvamust, sest neid jagatakse faktiliste andmete alusel nagu plaatide läbimüük. "Kuldse Plaadi" konkursil ei selgita võitjaid välja subjektiivne žürii vaid faktid ja arvud, mis väljendavad rahva arvamust ja muusikamaitset," ütles auhinnagaala korraldaja Auris Rätsep Eesti Päevaleht Online'ile.
"Kuldse Plaadi" saajad selguvad Aasta meesartisti, Aasta naisartisti, Aasta albumi, Aasta ansambli, Aasta uustulnuka, Aasta autori, Aasta raadiohiti ja Aasta plaadifirma kategoorias.
Eriauhinna Aasta kaalukaimale artistile annab gaalashowd toetav OÜ Contender, mis tegeleb artistidele esinemislavade püstitamisega.

Tartu avab homme jalgrattahooaaja
Homse jalgrattapäeva avapeo loosung "Rattad tööle!" kutsub kõiki jalgrattureid Tartu kesklinna hommikusele kohvile, kus arutada linna plaanide üle rattateid arendada.
Hommikukohvile ootavad korraldajad nii rattasõidu veterane kui väntamise rõõme alles avastavaid linlasi.
Raekoja platsile püstitatud infotelgis saavad tartlased kohvi kõrvale puhuda rattateemalist juttu ja avaldada arvamust linna eesmärkidest rattateede arendamise kohta.
Rattatelgi juures on üleval ka Liina Margna fotonäitus "8 põhjust, miks eelistan sõita jalgrattaga".
Tartlastel, kel pole oma töökohas või linna suurtes ja väikestes haridusasutustes korralikku rattaparklat, võivad oma jalgratta parkida tööpäevaks Raekoja platsile rattaparklasse, mida valvab turvafirma.
Rattaparkla nägusamad ja huvitavamad rattad premeeritakse neile vääriliste auhindadega, lubavad ürituse korraldajad ühingust Jalgrattalinn Tartu.

Võigemast enam Püfflis ei laula
Priit Võigemast loobus solistikarjäärist bändis Püffel.
"Seoses värskelt isaks saamisega ja tööleasumisega Linnateatrisse on järjest keerulisem ühildada proove teatris ja ansambli tegemisi," tunnistas Võigemast SL Õhtulehele.
Lahkumise põhjused olid kaks aastat tegutsenud bändi liikmetele arusaadavad, lahkuti sõpradena. Ansambli uus laulja on Taniel Vares, kes on varasemat tuntud kui Vares Unpluggedi liige.
Püffli repertuaar on poprokilik. Lähipäevil salvestavad püfflid stuudios oma versiooni Tepandi loost "Restorani sildil".

Internet: www.comicspage.com
Internet: www.comicspage.com - see lehekülg võimaldab kõigil koomiksi- ja karikatuurisõltlastel oma igapäevase annuse kätte saada. Üle paarikümne koomiksi ja karikatuuri vahetuvad iga päev, eestlastele on siin leiduvatest tuttavaimad ehk "Pink Panther" ("Roosa panter") ja "Love Is..." ("Armastus on...").

Chalice ja Rein Pakk avavad Tartus klubi
Jarek Kasari ja Rein Paku klubi nimeks saab "Kellele ei meeldiks Johnny Depp?".
Kohtume Jarek Kasari ja Rein Pakuga reedeõhtusel Tartu Raekoja platsil. On aprillikuu kolmeteistkümnes päev. Tean, et uus klubi on siinsamas kesklinnas, kuid kus? Niisiis ei jää mul muud üle kui kogukate meeste sabas ühte platsilt hargnevasse tänavasse pöörata ning paar maja hiljem teatud ukse ees peatuda.
Esialgu ei hakka silma midagi erilist. "Tuleb," lubavad mõlemad, kuid põiklevad täpsematest vastustest kõrvale. Otsustan neid veidi irriteerida: "Kust tuli mõte Tartusse veel üks koht teha?" Jarek turtsatab: "Su küsimus kõlab nii, nagu Tartus oleks juba täpselt vajalik arv kohti olemas. Õnneks ei ole see tõsi. Tartusse mahub neid veel ja veel." Selge. Tartu pole Jõgeva.

Tallinnas valitakse kaks missi
Täna selgub Club Hollywoodis seitsmes Miss University. Lavale astub viis tudengineidu, kes tutvustavad end muu hulgas medõe- ja õhtukleidivoorudes. Klubi uksed avatakse kell 23 ning sõu algab pärast keskööd.
Homme valitakse Kristiine noortekeskuses Minimiss 2007. Osalejad on 8-14-aastased tüdrukud, kes näitavad oma oskusi aeroobikas, talendivoorus ja lavalises liikumises. Tasuta üritus algab kell 16.

Rada 7 peab Rockstarsis pidu
Alternatiivmuusikaportaal rada7.ee peab 4. mail Tallinnas klubis Rockstars pidu. Esinevad nelja riigi bändid: Bhimal (Poola), The Disgrazia Legend (Itaalia), Burn Still (Eesti) ja Tesa (Läti). Korraldajate sõnul on peo eesmärk tutvustada hardcore-liikumist, mis on Eestis peaaegu olematu. Liikumist iseloomustavad tervislikud eluviisid, eriti rõhutatakse narkovaba elustiili. Pidu algab kell 21, pilet maksab 75 krooni.

Vingugaasitestriga mõõdeti kopsude puhtust
Eile mõõdeti üle-euroopalise noortele suunatud suitsetamisvastase kampaania "HELP - elagem tubakata!" raames Tallinnas Vabaduse väljakul vingugaasi (CO) taset kõigi soovijate kopsudes. Pikas järjekorras kannatlikult oma korda oodanud inimesed said kontrollida, kas neil on põhjust muretseda või mitte. Organismi CO-tase näitab nimelt, missuguse intensiivsusega keegi sigarette tõmbab. Kusjuures, ka passiivne suitsetamine tõstab vingugaasi taset ning ohtlikult kõrged näitajad pidid olema neil mittesuitsetajatel, kes töötavad tuletõrjujatena! CO-taset saab Vabaduse väljakul mõõta ka homme alates kella 16.

Dalkia/Nybit sai poolfinaali kahe mänguga
SEB korvpalli meistriliiga kõik neli veerandfinaali lõppesid ühe poole 2: 0 võiduga, Tartu Ülikool/Rocki, BC Kalev/Cramo ja BC Tartu Fausto järel vormistas viimasena edasipääsu Dalkia/Nybit.
Mullu pronksiga lõpetanud Nybit võitis kolmapäeval Pirita majandusgümnaasiumi võimlas TTP/Pirita 79: 62. Et esimese mängu oma saalis oli Dalkia/Nybit võitnud 74: 64, sai seeria otsa, vahendab Sportnet. 
Poolfinaalidega tehakse algust tuleval nädalal. Kolmapäeval kohtuvad Tartus TÜ/Rock ja Dalkia/Nybit, päev hiljem alustavad Tallinnas BC Kalev/Cramo ja BC Tartu Fausto. Finaali pääseb kolme võiduga.
Dalkia/Nybit läks kohe ette, võites esimese veerandaja 20: 11. Järgmise kümne minutiga suurendati edu veel kuus punkti võrra ja poolajaks juhiti 40: 25.
Kolmanda veerandaja järel juhtis Dalkia/Nybit 60: 42. Viimase veerandi alguses üritas Pirita meeskond küll veel mängu päästa ja jõudis üheksa punkti kaugusele (52: 61), kuid vastuhakk suruti maha.

Milstrand asus finaalseeriat juhtima
Võrkpalli NIVEA Naiste meistriliiga finaalseeria esimeses kohtumises alistas täna kodusaalis mänginud Viimsi VK Milstrand/EBS kindlalt 3: 0 Falck Pärnu VK naiskonna.
Tänavustel meistrivõistlustel siiamaani kaotuseta olevad viimsikad ei lasknud vastastel üheski geimis 20 punktini jõuda.
Hoolimata numbriliselt ülekaalukast võidust tunnistas Milstrandi peatreener Keete Puri, et mäng oli finaalile omaselt veidi närviline ning ka tema hoolealused tegid palju vigu. "Pärnus tuleb ilmselt palju raskem mäng, sest vastastel potentsiaali on" lisas ta.
Milstrandi nurgaründaja Mari-Liis Graumann tõi võitjatele 13 punkti, kaotajate resultatiivseim oli 8 punktiga Raili Sepp. Graumann teenis välja ka NIVEA parima mängija auhinna, Falck Pärnu VK tublimaks nimetati sidemängija Terje Palu.
Teine mäng toimub laupäeval kell 15.00 Pärnu Rabahallis ning kolmas kohtumine pühapäeval kell 16.00 Viimsi Kooli võimlas.

Margit Rüütel võtab mõõtu esikümne tennisistilt
Kaia Kanepi ja Maret Ani eemalejäämisel teise koosseisuga Föderatsiooni karikasarjas mängiv Eesti tennisenaiskond võitleb Bulgaarias ellujäämise eest.
Eilne loosimine Plovdivis otsustas, et Eesti alagrupivastased Föderatsiooni karikasarja Euro-Aafrika tsooni esiliiga turniiril on Serbia, Sloveenia ja Rootsi. "Loos polnud hea ega halb. Ees on kõ-vad mängud, aga rätikut pole vaja ringi visata kellegi ees," kõlas naiskonna liikme Anet Kaasiku hinnang.
Margit Rüütel kuulas treeneri ja kapteni Rene Buschi teadet, et tema esimene vastane on maailma esikümnesse kuuluv Jelena Jankovic Serbiast, stoilise rahuga. "Ongi juba aeg kohtuda kellegagi esikümne mängijaist!" väitis täna edetabeli seitsmendaga heitlema asuv Rüütel muigega.
Kanepi ja Ani eemalejäämisel esinumbri staatusse tõusnud Rüütel sai oma õlule paraja koorma. "Püüan sellele koormale mitte mõelda, vaid mängida omas laadis. Kõigi alagrupikaaslaste esinumbrite reiting on minu omast parem, kuid naiskondlikul turniiril see ei maksa," arvas Rüütel.

Täna selgub 2012. aasta vuti-EM-i korraldaja
Euroopa jalgpalliliit UEFA teatab täna Walesis Cardiffis, kes saab 2012. aasta EM-võistluste finaalturniiri korraldajaks. Favoriit on Itaalia, lisaks kandideerivad kaks riikide paari: Ungari ja Horvaatia ning Poola ja Ungari.
Kui itaallaste võimalusi finaalturniir endale saada peeti pikka aega parimaks, siis viimasel ajal Itaalia jalgpalli tabanud vägivallalaine pole plusspunkte lisanud. Itaalia vutiliidu ametniku Luca Pancalli sõnul ollakse Itaalias siiski optimistlikud, pealegi on ka valitsus ning spordiorganisatsioonid rakendanud meetmeid olukorra kontrolli alla saamiseks.
Poola ja Ukraina nõrkusteks on Ukrainas kestev poliitiline kriis ja Poolas avalikuks tulnud korruptsiooniskandaal. Ungari miinuseks loetakse samuti ebastabiilset poliitilist olukorda, Horvaatias on aga korduvalt olnud probleeme staadionide turvalisusega.

Jaan Kirsipuu: kõige hullem on möödas
Kuigi Eesti kuulsaim rattur loobus profispordist, treenib ta endiselt peaaegu samas mahus ja kavatseb kogu suve kodumaal võistelda - ja võita.
Kas te pole kordagi kahetsenud otsust profispordist loobuda?
Ei. Veetsin suurema osa talvest ja kevadest Prantsusmaal treenides. Seal võidusõitu vaadates jõudis mulle kohale küll, et olen nüüd teisel pool barjääri, kuid ega mind sinna teisele poole tagasi ka ei kiskunud.
Miks te terve talve ja kevade nii palju trenni tegite? Kas ka ama-töörina ootab ees tihe hooaeg?
Nädalavahetusel hakkavad sõi-dud pihta ja siis läheb kuni septembrini välja nii, et peaaegu ühtki vaba nädalavahetust ei ole vist tulemas. Mu klubi kannab nüüd uue sponsori järgi nime CFC Ruutmeeter. Kavatsen kaasa teha enamiku Eesti kalendris seisvatest etappidest, lisaks veel mõned sõidud Soomes ja Lätis. Treenin peaaegu samas mahus, mis varem - rattasõit ja võistlemine mulle lihtsalt meeldivad, kuigi mitte enam profitasemel. Eesti tase on mulle parasjagu jõukohane. Võib-olla hooaja keskel jõuaks rohkematki, aga milleks? Mul pole vaja ennast enam tõestada, olen seda juba küllalt teinud.

Šokolaadipoisid nuhtlesid poolfinaalis HC Tallast
Eesti meeste käsipallimeistri-võistluste poolfinaalseeria ava-mängus alistas põhiturniiri parim HC Chocolate Boys HC Tallase 41: 22 (22: 12) ja vajab finaali jõudmiseks veel kahte võitu.
Mängiv treener Riho Bruno Bramanis viskas võitjate kasuks kuus ja Ego Riener viis väravat, kaotajate skoori eest hoolitsesid Erkki Maripuu kuue ning Sander Saks nelja tabamusega.
Paari võitja oli sisuliselt teada juba enne seeria algust, sest Chocolate Boys võitis ka põhiturniiri kõik neli omavahelist kohtumist, väikseim võit saavutati kaheksaväravalise eduga ja keskmiselt võideti Tallast 11,15 väravaga. Peatreener Bramaniski tunnistas, et poolfinaalseeriaks ei valmistutud ja kogu selle nädala tegeleb meeskond veel üldkehalise ettevalmistusega, et leida finaaliks parim löögihoog.

Tallinna FC Levadia jõudis raskustega poolfinaali
Valitsev Eesti jalgpallimeister FC Levadia alistas Eesti karikavõistluste veerandfinaalis Tartu Maag Tammeka Indrek Zelinski 12. minuti tabamusest 1: 0.
Levadiast tunduvalt kergemalt käis karikakaitsja FC TVMK käsi, kes jõudis esinelikusse 5: 0 võiduga Pärnu Vapruse üle. Ka eile peetud kolmandas veerandfinaalis nähti väravasadu - Narva Trans alistas Lasnamäe Ajaxi 6: 0. Lasnamäelased jäid 11. minutil kümnekesi ja 62. minutil üheksakesi.

Lukoil kahe heinakuhja vahel, päästab vaid tegevus välismaal
Tänavune aasta kujuneb Lukoilile üpris kurvaks, sest ettevõte kaotab aastaid kestnud positsiooni Venemaa suurima naftaammutajana.
Lukoilile astub kandadele riiklik ettevõte Rosneft, kes käitub üliagressiivselt, ostes turult kokku üha uusi varasid. See peegeldab Venemaa naftatööstuskompleksi peamist suundumust, mille järgi taastab riik oma varem kaotatud positsioone. Riikliku ekspansiooni mootoritena töötavad Rosneft ja Gazprom.
Venemaa omapäraks võib pidada asjaolu, et riik on ära jagatud ärieliidi rühmituste vahel, kellest igaüks kontrollib mõnda majandussektorit. Sellepärast pole Rosneft ja Gazprom mitte niivõrd riigi omanduses olevad partnerid, kuivõrd konkurendid, mida patroneerivad president Vladimir Putini lähimas kaaskonnas tegutsevad grupeeringud. Selline jaotus muudab eraettevõtjatele üheaegse sõbrustamise mõlema suure kütuseettevõtega keeruliseks. Kuid sõbrustama nendega peab, sest mõlema ettevõtte isu aina kasvab, haarates oma huvi alla isegi selliseid gigante nagu Lukoil.

Eesti energiamajanduses valitseb hambutu süsteemitus
Eesti peab seadma eesmärgiks toota kogu vajaminev kütus ja energia Eestis. Valitsus tugineb seni arusaamatult peamiselt Eesti Energia kompetentsile.
Fossiilsete kütuste tarbimise kasv ning nende tootmiskõvera maksimumi tõenäoline ületamine on sundinud enamikku riike senisest põhjalikumalt tegelema energeetika pikaajalise jätkusuutlikkuse kavadega.
Senine fossiilsete kütuste esikasutaja USA on deklareerinud soovi vähendada nähtavas tulevikus nende kütuste tarbimist kuni veerandi võrra. Isegi Hiina pöörab vaatamata oma teravale energiadefitsiidile pilku seniselt ekstensiivselt energiakandjate tarbimiselt üha enam ressursside säästlikuma kasutamise suunas.
Shelli, maailma ühe juhtiva energiagigandi prognoosi kohaselt saavutab vedelkütuste tarbimine 2025. aastal taseme 120 miljonit barrelit päevas. Traditsiooniliste kütuste päevane tootmismaht on 2025. aastal USA geoloogiateenistuse ennustuse kohaselt 81 miljonit barrelit, mõnede arvates veelgi vähem - kuni 42 miljonit barrelit. Defitsiit on seega vähemalt 40 miljonit barrelit päevas.

Rõngu plastmassitehas toodab Volvo ja Scania kindalaekaid
Plastmassitehas kasvatab tuntud automarkide tellimustega tootmismahtu.
Volvo ja Scania veoautode kindalaekaid valmistav Polimoon Rõngu kavandab tootmismahu järsku suurendamist. "Omanikud toovad oma teistest Euroopa tehastest osa tellimusi Eestisse üle," ütles ettevõtte juhataja Indrek Ojamaa.
Tänavuse aasta alguses Oslo börsilt lahkunud rahvusvaheline plastmasstoodete valmistaja Polimoon korraldab oma tootmist ümber, nii et Rõngu tehase töötajate hulk on kasvanud 90-lt 125-ni. Seoses tootmise oodatava laiendamisega kavatsetakse otsida juurde täiendavat tööjõudu. Ettevõte värbab töölisi 25 kilomeetri raadiuses asuvatest küladest.
Eelmisel aastal kasvas Rõngu tehase käive 164 miljoni kroonini, mida on ligi viiendik rohkem kui aasta varem. Kuna tänavu korraldatakse ettevõtte tööd ümber, siis käive oluliselt ei kasva, kuid juba 2008. aastal võib see läheneda 200 miljonile kroonile.

Ameeriklased hakkavad ehitama vedelaid roboteid
Keemiliseks robotiks kutsutav imemasin peab oskama muuta oma kuju.
Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi alluvuses töötav uurimisasutus DARPA kuulutas välja konkursi "vedelroboti" väljatöötamiseks. ChemBotiks ehk keemiliseks robotiks kutsutav masin peab oskama muuta oma kuju ning "voolata" raskelt ligipääsetavatesse kohtadesse. See võiks tähendada siis torusid, pragusid, kraave. Kui sõjaväelane tahab piiluda kinnisesse ruumi, siis on vaja leida vaid mõni auguke, mille kaudu robot saab sisse ujuda.
DARPA seatud tingimustel peab arendustöö esimene etapp lõppema prototüübi valmimisega. Tingimused on järgmised. Normaalolekus peab robot olema umbes 10 cm läbimõõduga palli kujuline. Ta peab suutma liikuda vähemalt viie meetri kaugusele kiirusega 25 cm minutis. Samuti peab robot olema võimeline vähendama oma läbimõõtu kümme korda. Ta peab ka suutma pressida ennast läbi 1 cm suurusest august ning taastama oma normaalkuju 15 sekundi jooksul.

Venemaa analüütikud ennustavad, et rubla variseb paari aastaga
Samal ajal, kui Vene rubla praegu aina tugevneb, ennustavad analüütikud krahhi.
Rubla astub vastu kriisile, mida võib võrrelda kümne aasta taguse majanduse kokkuvarisemisega, hindavad idanaabri valitsusametnikud ja rahandusettevõtete analüütikud.
Kahe aasta pärast oodatav nafta maailmaturuhinna tõusu peatumine nullib Venemaa kaubandus- ja maksebilansi, mistõttu majanduskasv peatub. Majanduse jaoks kujuneb siis ainukeseks väljapääsuks rubla devalveerimine. Sellisele järeldusele jõudsid majandusportaali NEWsru.com andmetel aprilli alguses Venemaa majanduse ja ühiskonna arengu konverentsil nii rahandusministeeriumi ekspertide juht Jevsei Gurvitš kui ka Troika Dialogi peaökonomist Jevgeni Gavrilenkov.
Rubla väärtus langes 1998. aasta augustis neli korda, mis tõi kaasa pankrottidelaine ja elanike kirjeldamatud kannatused. Kuid ühtlasi põhjustas kriis enneolematu majanduskasvu. Venemaa valitsuse majandusanalüütikute hinnangul kestis toonase kriisi põhjustatud positiivne hoog veel kahe aasta tagusesse aega. Kuid nüüdseks on see raugenud ning Venemaa majandus sõltub üksnes naftadollaritest.

Vannitootja Balteco tahab kasvada Euroopa suurtegijaks
Balteco on avanud esinduse kümnes riigis, Eesti vanne müüakse aga 20 Euroopa riigis.
Eelmise aasta lõpus avas Balteco uue esindussalongi Soomes Vantaas ning alates selle aasta jaanuarist tegutseb üks eestlaste värskelt rajatud vannisalong ka Ukraina pealinnas Kiievis. Ettevõtte tegevdirektori Lars Sumbergi sõnul on uute edasimüügipunktide avamine pidev tegevus. "Praegu on meil plaanis kasvada veel Põhja-Euroopas ja avada salongid Rootsis ning Norras.
Selgelt on eesmärgiks laienemine ka Ida-Euroopas," ütleb Sumberg. "Riikide osas me endale piire ei sea, sest vanne oleme müünud ka sellistesse eksootilistesse riikidesse nagu Nigeeria ja Egiptus."
Balteco peadirektori hinnangul on vanniturg riigiti täiesti erinev ning ostjate eelistused sõltuvad paljuski kultuurilisest eripärast. "Igale turule sisenemine nõuab paindlikku lähenemist. Kui eestlaste tarbijaeelistused on suhteliselt sarnased Põhjamaadest pärit inimeste omadega, kes soovivad osta pigem tagasihoidlikumas stiilis vanne, siis idaeurooplased eelistavad tihti toretsevat stiili," toob Sumberg näite.

Kas Eesti on jätkusuutlikum kui Põhjamaad enne kinnisvarakrahhi
Eesti majanduskasv on olnud muljetavaldav, tõustes 2005. ja 2006. aastal kahekohaliste arvudeni. Samal ajal on eramute hinnad pidevalt tõusnud, tootlikkuse maksimaalne kasutamine jõudnud ajaloo kõrgeima tasemeni ja inflatsioon kiirenenud. Ülekuumenemisele viitavate märkide esile kerkides on tekkinud küsimus, kas majandus on võimeline rahulikult jahtuma või mitte.
Raskekujulise jahtumise näiteid on tuua üsna Eesti lähedalt. Eriti huvipakkuvad on Soome ja Rootsi juhtum: mõlema majandussüsteem tegi raske languse läbi 1990-ndate algul pärast majanduse liberaliseerimist, millega kaasnesid ülekuumenenud majanduse ülikõrged eramuhinnad ja laenubuum. Kuigi erinevate majandussüsteemide võrdlemisse eri aegadel tuleb suhtuda ettevaatlikult, on Soome ja Rootsi hädamaandumise põhjuseid võimalik selgelt eristada. Loomulikult ei pruugi sarnasus või erinevused nende maadega tähendada, et Eestil on sama tee jalge all, kuid kindlasti võib teiste maade kogemus anda juhtnööre probleemkohtade leidmiseks.

JURISTI ABI: Kauba teise riiki viimine
Mis on kaugmüük?
Kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt loetakse kaugmüügiks kauba (v.a uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba) võõrandamist ja toimetamist võõrandaja poolt või tema eest teise Euroopa Liidu liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Seega on kaugmüügi olulised tunnused kauba võõrandamise toimumine, kauba toimetamine teise
EL-i liikmesriiki ning nõue, et kauba saaja (ostja) ei ole selles riigis, kuhu kaup toimetatakse, registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Hea näide kaugmüügist on posti- või kataloogimüügid, sh ka internetimüük, kus müüja asub ühes liikmesriigis ning füüsilisest isikust ostja teises.

BÜROKRAATIA: Osalusdemokraatia piirid

Tavalised liinitöölised on muutunud kontorirottidest väärtuslikumaks
Kümmekonna tootmisettevõtte seas korraldatud kiirküsitlus kinnitas, et Eestis valitsev tööjõu nappus sunnib ettevõtteid välja mõtlema uusi boonussüsteeme.
Sõltub ju tänapäeval keevitajast, lukksepast ja õmblejast sageli palju rohkem kui juhtidest, raamatupidajatest või turundajatest.
"Ma ei näe erilist mõtet maksta üle ja motiveerida eri süsteemidega ainult kontoritöötajaid, keda ringleb ümberringi palju," lausub lehtmetallitehase AS Favor omanik Almar Proos, kelle ettevõtte töötajate hulk on viimase paari aastaga kasvanud 70-lt 140-ni.
Proos varub tunnikese aega, et põhjendada oma tööstuses juurutatud motivatsioonisüsteemide tagamaid. "Tööstusettevõttes ei saa panustada ainult juhtidele, efektiivse ettevõtte ülesehitamisse tuleb kaasata ka liinitöölised. Palju sõltub sellest, kui pühendunud on lihtsad töötajad," räägib ta. Proos on üks Eesti aktiivsemaid koolitus- ja boonussüsteemide rakendajaid, kelle ettevõttes jälgitakse praegu ISO 9001, Jaapani autotööstustest alguse saanud "20 võtit" jms programme, mis kõik on suunatud suurema efektiivsuse saavutamisele ja kvaliteedi tõstmisele.

Internetiraadio püüab äratada inimestes huvi muusika vastu
1906. aasta jõululaupäeval paiskas amplituudmodulatsioonraadio kanadalasest leiutaja Reginald Fessenden õhuavarustesse maailma esimese raadiosaate.
Tegu oli nõmmeraadioliku ühemehesõuga: Fessenden mängis viiulil "Püha ööd" ja luges ette katkendeid piiblist. Selle ainus kuulajaskond oli teadmata hulk radiste Kanada idaranniku lähedal seilanud laevadel. Igatahes laevalogiraamatutes ja mujalgi puuduvad märkmed nii selle kui ka aastavahetusel eetrisse läinud teise lühikese saatekatke kohta. Fessenden ise mainis neid teadaolevalt esimest korda 1932. aastal ühele endisele kaastöötajale saadetud kirjas.
Esimese uudistesaate andis eetrisse Detroitis tegutsenud raadiojaam 8MK 1920. aasta augustikuu viimasel päeval. Igapäevaseid meelelahutussaateid hakati edastama esmakordselt 1922. aastal Marconi firma Inglismaal paiknenud uurimiskeskusest.

Erakordselt mõnus olukord: vähem riski ja endiselt soodsad välisolud
Eestile oluline Lääne-Euroopa majandus võib teha positiivseid üllatusi.
Maailmast leiab praegu vaid mõne üksiku riigi, mille majandus ei kasva. Enamiku riikide majandus kasvab isegi väga kiiresti. Nii kiiresti kui möödunud kolmel ning ennustuse kohaselt 2007. ja 2008. aastal pole maailma majandus 1970. aastate algusest kasvanud, näitavad Rahvusvahelise Valuutafondi andmed.
Vähe sellest, et kasv on kiire. Väidetavasti on ka kasvu järsu pidurdumise oht vähenenud. "See võib paljusid lugejaid üllatada, kuid pärast eelmise raporti avaldamist 2006. aasta septembris on üleilmne majandusrisk kahanenud," kirjutab Valuutafond oma tänavukevadises maailmamajanduse ülevaates.
Baltimaade majandusest on IMF-i raportis juttu ainult heast küljest: "Konvergents [Euroopa Liidu vanade liikmesmaadega] on olnud eriti muljetavaldav Balti riikides, kus selle taga pole üksnes madal stardipositsioon ja dünaamilisemad kaubanduspartnerid, vaid ka nende püüe luua atraktiivne ärikeskkond - Leedu ja Eesti kuuluvad Maailmapanga analüüsis "Doing Business in 2006" kahekümne parima riigi hulka - ja tugev makromajanduspoliitika (sh madalam maksukoormus ja valuutakursi varane fikseerimine euro suhtes)."

NÄDALA TEGIJA: Sõber Maailmapangas
Varemgi avalikkuse ees kummaliste saavutuste ja olukordadega hiilanud Maailmapanga juht Paul Wolfowitz tegi seda jälle. Ta andis endale lähedasele naisele parema ametikoha ja tavatult kõrgema palga. Selle tagajärjel võib härra Wolfowitz koguni kaotada enda ameti.
Skandaal lahvatas vahetult enne Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi igakevadist koosolekut, kus arutatakse arenguabi ning liikmesriikide sissemakseid panga laenuvahendite täiendamiseks. Karta on, et tõsisemad ja olulisemad teemad kipuvad sedakorda jääma pangajuhi personaalküsimuse varju.

NÄDALA TEGU: Välismaa mobiilikõned lähevad 70% odavamaks
Euroopa Komisjon andis teada, et ligi sajaprotsendise tõenäosusega langevad mobiiltelefoni välismaal kasutamise nn roaming-tariifid juba juulis kuni 70 protsenti.
Komisjoni optimism rajaneb Euroopa Parlamendi tööstuskomisjonis toimunud hääletusel, kus kiideti suure ülekaaluga heaks ettepanek kehtestada mis tahes Euroopa Liidu riigist välja helistamise piirhinnaks 6,26 krooni (0,40 eurot) kõneminuti eest ning vastuvõetud kõneminuti hinnalaeks 2,35 krooni (0,15 eurot). Näiteks praegu võib kõneminut Inglismaal maksta üle 40 krooni.
Komisjoni pressiesindaja Martin Selmayri sõnul tähendaks see tariifide kuni 70-protsendist langust. Komisjoni 2006. aasta septembrikuu andmeil võivad nii suurt hinnalangust oodata ka Eesti firmade kliendid.

VALLO TOOMET: Mobiilinduse revolutsioon
Eelmise nädala uudis, et Euroopa Komisjon otsustas jõuliselt sekkuda mobiiliärisse (loe ka rubriiki "Nädala tegu"), oli ehk oodatud, kuid üllatav ikkagi. Otsus sundida suurtele mobiilihiiglastele peale oma hinnapoliitika on komisjoni poolt jõuline märguanne, et tegelikult toimis roaming-hindade puhul suurte operaatorite kokkuleplus. Ja seda tarbija arvelt. Ehk teisisõnu - tegemist oli kartelliga.
Mis edasi? Tundub, et esialgu ei muuda see otsus Eestis operaatorite kohalike kõnede hinnapoliitikat. On võimalik, et Eesti operaatorid võidavad sellest otsusest, kuigi võib tunduda, et kohaldatud piirhinnad võiks osa nende kasumist ära süüa. On ka teine loogika, kus meie firmad ei pea teenuse eest enam nii kõrget hinda maksma kui varem. Ja raha jääb koju. Igal juhul kinnitasid eelmisel nädalal vähemalt Tele2 juhid, et neile see otsus meeldib. Järelikult on see firmale kasulik. Selge on, et roaming-tulud ei ole Eesti operaatorite kasumimarginaalis mitte väga suure osakaaluga.

ÄRIIDEE: Disainiidee kogenutele - hüppepallist kontoritool
Kui tavaliselt peetakse mööblimaailma kõvemaks sõnaks tippdisainerite väljamõeldud hirmkalleid võrkse põhjaga ergonoomilisi toole, siis seekordne äriidee on nii lihtne, et selle peale võinuks tulla ka laps.
Tegelikult teenib välimuselt hüppepalli meenutava idee pealt mudilase asemel siiski täiskasvanu. Umbes tuhandekroonise müügihinnaga uue ajastu kontoritooli väljatöötamise au on napsanud endale dr Randy Weinzoff. Praeguseks on leidur jõudnud tasakaalu säilitamiseks ning põhiliste lihaste treenimiseks mõeldud kontoritooli ka patenteerida.
152-179 sentimeetri pikkustele inimestele suunatud äriidee ühendab endas nii naljaka välimusega istumisaluse kui ka treeninguseadme ülesande: kasutajainstruktsiooniga antakse kaasa 15 harjutust, mida saab hõlpsalt kasutada keha paremas vormis hoidmiseks või minitreeninguks. Tavaline ratastega kontoritool teadupärast võimlemist ei võimalda. Maksimaalse mugavuse tagamiseks soovitatakse õnnelikul tooliomanikul kasutada istumisaluse õhumassi reguleerimiseks ka kaubaga kaasas käivat pumpa. Mustas värvitoonis saada oleval kummipallil on 52-sentimeetrine läbimõõt. Hüppepallist kontoritooli leiab müügilt Gaiam.com-i intenetipoest.

Uuringute tulemused näitavad Elisale parimat leviala
Mobiilioperaator Elisa on mitmel korral teatanud, et sõltumatute uuringute järgi on nende ettevõtte leviala mitmes Eesti piirkonnas parem kui teistel mobiilifirmadel.
See ajendas küsima, mis sõltumatu firma neid uuringuid teeb ning millised on teiste mobiilifirmade tulemused põhilistes mõõtmiskategooriates.
Elisa Eesti suhtekorraldusjuht Regina Salmu selgitas Eesti Päevaleht Online'ile, et sõltumatuid levialauuringud korraldab firmale mobiilsidevõrkude planeerimise ja häälestamisega tegelev osaühing Pemetel ning et kvaliteedi puhul tasub välja tuua kolm näitajat - signaali kvaliteet, signaali tugevus ja võrgu tihedus.
Salmu selgitusel on tugevam signaal aluseks paremale siselevi kvaliteedile ning loob võimalused paremaks andmesideks.

Saksamaal asuv õlletootja teeb graanulitest õlut
Müncheni õlletootja tahab enda leiutatud õllegraanulitega vallutada muslimikogukonna.
Müncheni külje all asuv GranMalt on loonud tehnoloogia, mis võimaldab teha õllegraanuleid. GranMalt ostab õlletehastest virret, eemaldab vee ja granuleerib ülejäänu. Lõpptulemuseks on natuke viljateri meenutav kollane tükiline puru. Lisa ainult vett, ja ongi õlu valmis. Täpsemalt - alkoholivaba õlu.
Ei kõla isuäratavalt? Need, kes on maitsnud, ütlevad, et tulemus polevat sugugi paha. Graanuleid proovinud Müncheni õlleakadeemia väidab igatahes, et nii vahutavus kui ka maitse olevat traditsioonilise õlle tasemel.
Suurim turg islamiriikides
GranMalti asutaja Gerhard Kamili idee on müüa õllegraanuleid islamimaadesse. 1,5 -miljardiline muslimikogukond on ahvatlev turg, mis on senini jäänud poliitilistel ja religioossetel põhjustel maailma alkoholiärist eemale. Sealsed õlletehased on tavaliselt karmi riikliku kontrolli all ja importi piiravad tollireeglid. Näiteks 2004. aastal müüdi Saudi Araabias, Kataris, Omaanis, Kuveidis, Bahreinis ja Araabia Ühendemiraatides kokku 77 miljonit liitrit õlut. Eesti õlleturg oli samal aastal 110 miljoni liitrine. Nii ongi maailma suured õlletehased otsinud juba pikalt võimalusi, kuidas sealsetele turgudele ligi pääseda.

Inglased ravivad bakteritega depressiooni
Inglise teadlased arvavad, et liiga hügieeniline keskkond võib põhjustada depressiooni.
Bristoli ülikooli teadlane Chris Lowry on koos kolleegidega avastanud, et bakter nimega Mycobacterium vaccae võib parandada inimese tuju ja ravida depressiooni. Teoreetiliselt tähendab see, et selle bakteri baasil võiks vaktsineerida inimesi depressiooni vastu, nagu praegu tehakse rõugete või gripi vastaseid vaktsiine.
Mycobacterium vaccae bakteril, mille sugulasteks on muuseas tuberkuloosi ja pidalitõbe põhjustavad bakterid, on omamoodi imebakteri kuulsus. Temaga püütakse juba ravida vähki ja reumatoidartriiti, nüüd siis loodetavasti ka depressiooni. Lowry huvi Mycobacterium vaccae vastu tärkaski seoses vähiga. Ta luges onkoloog Mary O'Brieni eksperimentidest, mil too nakatas oma vähihaigeid patsiente selle bakteriga. Vähisümptomite vähenemise kõrval märkas O'Brien ka haigete emotsionaalse seisundi paranemist. Lowry oletas, et ehk aitab Mycobacterium vaccae toota serotiini - see on aine, mida kutsutakse õnnemolekuliks. Serotiin teeb meie tuju heaks ja tema vähesus organismis on ka stressi tunnus.

Toomas Luman ostab Hiiumaal puhkebaasi
Lumanile kuuluval Nordeconil ja Akslite perekonnale Käinas kuuluval Puulaiu Matkamajade OÜ-l on käigus tehing Jausa lahe kaldal asuva väikese puhkebaasi müümiseks.
Akslite perekond pani ligi kaheksa miljoni krooniga müüki kahel hektaril asuva kuue väikese suvemaja ja suurema hoonega asutuse, kus on kokku 45 magamiskohta. Kinnistu juurde kuulub oma paadisadam koos silla, paadikuuri ja kanaliga. Maja läheduses on Käina lahe looduskaitseala loodusrajad. Luman asutas tehingu tegemiseks osaühingu Puulaiu.
Puhkebaasi perenaine Esta Aksli kinnitas, et tehing Lumaniga on käimas, kuid ei soovinud üksikasju avaldada. Samuti teatas Luman, et ta ei kommenteeri tehingut. Puulaiu puhkekeskusest kujuneks Lumani juhitavale Eesti Ehitusele viimastel aastatel tavapäraste suvepäevade pidamise koht.

Kaks apteegiketti võitlevad Ülikooli Apteegi nime eest
Mitmes Eesti linnas Ülikooli Apteegi nime all tegutsev soomlaste Yliopiston Apteekki on kaevanud kohtusse Ülikooli Apteegi osaühingu. Viimati nimetatule on patendiamet tegelikult registreerinud ka kaubamärgi Ülikooli Apteek, kuigi äri tehakse Partneri apteegi nimega.
Osaühingut kohtus esindav vandeadvokaat Ants Mailend selgitab: "See on segaduse vältimiseks, teine pool on lihtsalt hakanud kasutama minu kliendi kaubamärki." Teiseks pooleks ehk kaebajaks ongi siis Yliopiston Apteekki, mis tõlkes tähendab samuti ülikooli apteeki. Tegu on Soomes tuntud vana kaubamärgiga. "Eestis aga see nimi tuntud pole," pareerib Mailend. "Sõnapaari ülikooli apteek kasutatakse paljudes riikides apteekide tähistamiseks."

Lätlaste juhtiv kütusefirma sihib Eesti transiidiäri
Läti firma rajab Riiga terminali, et lüüa üle Tallinna suunduvad kütuserongid.
Kütusefirmale Dinaz kuuluv Baltic Oil Terminal hakkab järgmisel aastal Daugava jõe suudmesse rajama kümne miljoni tonnise aastavõimsusega Eestiga konkureerivat naftaterminali, mille aastavõimsus on kümme miljonit tonni.
"Narva-Ivangorodi raudteeülesõidu koormatuse tõttu saadavad venelased aastas Valka kaudu Eestisse 8,5 miljonit tonni naftaprodukte," selgitas Dinaze juht Nikolai Jermolajev. "Kui need mahud jääksid Lätisse, saaks riigieelarve sissetulekut ligi 300 000 dollarit päevas."
Kolme aasta pärast avatavasse terminali rajatakse 18 mahutit nafta, bensiini, masuudi, bituumeni, keemiatoodete töötlemiseks. Rohkem kui kolmandiku terminali 162 miljoni dollarisest maksumusest kavatseb Dinaz katta omafinantseeringuga, ülejäänuks kasutab aga sündikaatlaenu.

Euroopa lennufirmasid hakatakse üle võtma
Estonian Airi omanikku SAS-i peetakse pigem ülevõetavaks.
Selle aasta märtsis Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud uus "avatud taeva" kokkulepe on katalüsaatoriks Euroopa lennufirmade ühinemisrallis.
Analüütikud jagavad juba firmasid ülevõtjateks ning ülevõetavateks. Esimeste hulka kuuluvad näiteks British Airways ja Virgin Atlantic. Senised üle Atlandi lendudel domineerijad on "avatud taeva" tingimustes suurimad kaotajad ja tahavad nüüd turuosa mõne sobiva ostuga polsterdada. Õli valas kaks nädalat tagasi tulle Ryanair, kes avalikustas soovi hakata pakkuma üliodavaid lende (alates 150 kroonist pilet) üle Atlandi. Samuti on Ryanairi viimastel kuudel seostatud Aer Linguse võimaliku ostmisega.

Baskini anekdoodid
Kaks sõbrannat peavad puhkuseplaane.
"Ma käisin hiljuti puhkusel!"
"Ütle, kui palju see sulle maksma läks?"
"Oleneb sellest, kuidas puhata."
"Ma tahaks väga tagasihoidlikult, mul ei ole seda raha eriti palju!"
"Kui tagasihoidlikult, siis 20-30 tuhat, aga kui mitte eriti tagasihoidlikult, siis tood kaasa umbes 30-40 000!"
Mees sõitis naisele külla kuurordisse, kus see oli puhanud juba kaks nädalat. Hüppasid kohe voodisse - tormiline seks, karjed ja muu. Äkki taob keegi seina taga kõrvaltoas rusikaga vastu seina ja hüüab:
"Kas ei saa vaiksemalt? Ma ei saa juba viiendat ööd rahulikult magada! Ööd läbi käib üks orgia!"

JÄRJEJUTT (11): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Ma tulin läbi. Olen taevavankris, mõtles laskur. Ja sekund hiljem: ta näeb mind peeglist! Roland tõmbus tagasi - mitte ei lahkunud, vaid tõmbus tagasi nagu laps, kes otsib üksindust koridori kõige tagumisest otsast. Ta oli taevavankris, kuid samas ka mehes, kes polnud ta ise. Ta oli Vangis. Sel hetkel, kui ta oli olnud päris ees (ta ei leidnud olukorra kirjeldamiseks paremat sõna), polnud ta pelgalt teises kehas; ta oli olnud kui teine mees ise. Ta tundis endas vaevust, mis teist meest painas, ja aimas, et too tahab hetke pärast oksendada. Roland mõistis, et saab vajadusel mehe keha üle võtta ja seda juhtida. Ta saaks tunda mehe valusid, tunda turjal deemonpaaviani haaret, kuid vajaduse korral suutis ta olla teine mees.

Hiilivast reklaamist Eesti Televisioonis
Eesti Televisioonis on reklaam keelatud. Riigi eelarvest saadav raha on sedavõrd suurem, et rahvustelevisioonis ei peaks reklaami olema.
Ometi on Eesti Televisioon kaugel sellest, et olla reklaamivaba. Kõigepealt - spordiülekanded. Hea küll, saab aru, et kuigi see reklaam on otsene, on tegemist sponsorlusega. Mida iganes see siis ka ei tähendaks, sest sisuliselt pole sponsorlus midagi muud kui ilusama nime all endale reklaamipinna ja -aja ostmine. Aga see selleks, olgu, eesmärk on siiski enam-vähem üllas - arendada saavutussporti ja seeläbi tõsta riigi tuntust. Kuigi, üllusest rääkides peaksid samasugused puhtad reklaamklipid olema lubatud ka näiteks "OP! -i" ees. Kui räägitakse uuslavastusest, võiks olla lubatud seda teatrit sponsiva ettevõtte klipp. Teatrikunst ainult võidaks, sponsori huvi oleks suurem, lisaks tekiks tal ka huvi kunstilt taset nõuda (iga lavastus ei pääse kultuurisaatesse) ja teater saaks rohkem raha.

Minevikust paistab teistsugune Ameerika
Ameeriklaste dokfilm rahumeelsest protestiliikumisest alguse saanud terroristlikust organisatsioonist Weather Underground on õpetlik tänapäeva mõistmiseks.
Kes tahab näha stereotüüpe lõh-kuvat ja ajalooliselt põnevat linateost, vaadaku ameerika dokfilmi "The Weather Under-
ground", mis portreteerib kuue-kümnendate vasakäärmuslasi.
Lavastajate Sam Greeni ja Bill Siegeli teos mõjus kerge vapustusena ka Ameerikas, kui ta 2002. aastal välja tuli. Oli ju tegemist ainesega, millest pole meedias põhjalikult juttu olnud.
Dokfilmi peategelased on kuue-kümnendate uusvasakpoolsed, kes leidsid, et nüüdisaegset kodanlikku ühiskonda teisiti paremaks ei tee, kui pommiplahvatustega üles äratades.
Möödunud aastad lubavad asjale vaadata rahulikult ja asjalikult: "The Weather Underground" ei ole terroristide süüdistusmaterjal, siin suhtutakse lugupidavalt aktivistide motiividesse.

Nädala esimene on "Trikimees" 
Esikolmikus jagavad vahelduva eduga positsioone "Trikimees", "Pealtnägija" ja "Võsareporter". Emori uuritud nädalal oli mustkunstnik Jürgen Veberi saade esimene, "Pealtnägijal" oli vaid tuhat vaatajat saateminuti kohta vähem. Tõusvas joones jätkab kolmandal kohal olev "Võsareporter", kelle auditoorium ületab samuti 200 000 piiri. Superstaaride otsimise saade on kogunud vähem huvilisi kui eelnevatel nädalatel. Üllatajana on esikümnesse tõusnud tõsielusari "Ameerika supermodell". Üldiselt näitavad kõik vaatajaarvud kevadist taset ja kahanevad iga nädalaga.

Biodiisliga sõitev superauto sai tootmisvalmis
Trident Iceni prototüüpi esitleti juba ligi 7 aastat tagasi, tänaseks on masin turule toomiseks küps.
Suurbritannias Norfolkis asuv autotootja on valmis saanud biodiisliga liikuva loodussäästliku sportmasina, vahendab autoexpress.co.uk
Sportkupee jõuallikaks võeti 6,6 liitrise töömahuga Isuzu maasturilt pärinev V8 mootor. Pärast mõningast ümberehitamist suudeti biodiisliga töötavast mootoris välja võluda 375 hobujõudu.
Sportkupee suudab kiirendada 0-100 km/h 3,9 sekundiga, tippkiirus jääb 270 km/h juurde ning seda kõike vaid keskmise kütusekuluga 4 liitrit 100 kilomeetri kohta.
Masina hind on umbes 1,44 miljonit Eesti krooni.

KADRI IBRUS: Korralagedus Merimetsa haiglas tuleb lõpetada
Kui ema läheb lapsega haiglasse, siis vajab ta kõige rohkem rahustust, mõistmist ja selgitust. Need ei ole just väga suured soovid.
Kuna haigla on kõike muud kui üks kodune paik, siis oodatakse, et vähemalt sealsed töötajad püüaksid teha kõik, mis nende võimuses, et muuta seda kogemust inimlikuks ja võtta maha nii palju pingeid kui võimalik.
On mõned lihtsad tõed. Haigla palatis ei peaks olema külm. Haiglas ei peaks külge saama uut tõbe. Palat peaks olema puhas. Haige ei peaks ise palatit puhastama. Väikelaps ei peaks pärast haiglatädidega kokkupuutumist jääma mitmeks päevaks endassetõmbunult valget seina põrnitsema.
Kui ma eelmisel nädalal kirjutasin loo ühe patsiendi kaebusest Merimetsa nakkuskeskuse kohta (külmad ruumid, tolmused põrandad, katkised ja mustad riided, vale menüü), tuli Eesti Päevalehe toimetusse suisa kaebuste laviin. Oli selge, et enam ei ole tegemist ühe õnnetu üksikjuhtumiga.

Helsingin Sanomat: Retseptirohkus tõi karistuse
Kaks arsti visati Eesti arstide liidust välja seetõttu, et nad kirjutasid soomlastele kergekäeliselt psühhotroopsete ainete retsepte, kirjutas Soome ajaleht.
Mõlemad töötavad psühhiaatriakliinikus Gradus Gravis, mis paikneb Tallinna sadamapiirkonnas. Kliiniku juhataja Andre Ernesaks oli süüdistuste peale ärritunud. Ernesaks helistas Gradus Gravise psühhiaatrile Milvi Koplusele, kes oli just lugenud, et ta heideti arstide liidust välja. Üks väljaviskamise põhjusi oli narkovõõrutusravis kasutatava Subutexi retseptide väljakirjutamine 2003. aastal. "Asja uuriti ka siis. Ma tegutsesin seaduste järgi," ütles Koplus.
Veel üht soomlaste seas eelistatud kliinikut on karistatud rahatrahviga. Eesti tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe sõnul oli Kosmedi kliinikus peamiselt soomlastele välja kirjutatud 1400 puudulikku retsepti.

townhall.com: Eesti edukas maksusüsteem
Kolumnist John Stossel kutsus USA konservatiivses internetiportaalis lihtsustama USA maksusüsteemi ja tulude deklareerimist, tuues eeskujuks Eesti.
"Teised riigid on teinud oma kodanike elu paremaks, lihtsustades ja alandades makse. Eestlastel kulub keskmiselt kümme kuni viisteist minutit selleks, et täita tuludeklaratsioon. 84 protsenti esitab selle interneti teel," märkis Stossel.
Kaksteist aastat tagasi sai Eestist esimene riik, mis asus maksustama nii eraisikuid kui ka ettevõtteid ühesuguse maksumääraga. See algas 26 protsendiga, langes 22 peale ning jõuab 2009. aastaks 20 protsendini.
Pole üllatav, et Eestis on majandusbuum. Nüüd on eestlased pea sama jõukad kui nende naabrid, majandus kasvab üle 11 protsendi aastas.

REPLIIK: Karm eksam avaveerandil
Kõige varem järgmisel kolmapäeval algavad Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri juures väljakaevamis- ja identifitseerimistööd. See ei tähenda küll otseselt veel pronkssõduri teisaldamist, aga asja algust siiski.
Ehkki väljakaevamistööde taga on formaalselt kaitseminister, lasub suurim vastutus siiski siseministril. Küsimus pole ju niivõrd väljakaevamistes või kuju teisaldamises, vaid selles, kas see toob mingeid intsidente kaasa.
Sellepärast on see karm eksam siseminister Jüri Pihlile. Väga võimalik, et see saab olema tema ametiaja kõige raskem katsumus üldse. Saab näha, kas Eesti avalikkuses kohati suisa imemehena kujutatud Pihl talle omistatud rolli ka tegelikult välja kannab.

JUHTKIRI: Tühi trummipõrin
Viimase aja stampväited majanduses on: liiga kõrge inflatsioon, liiga kõrge laenukoormus, liiga suur palgatõus, liiga suur tarbimine ja liiga kiire majanduskasv. Eesti on justkui kiirrongile roninud, mis kihutab… kuristikku?
Samas on elu pärast sotsialismi muutunud kardinaalselt. Inimestel on rohkem raha ja nad ostavad endale mugavust ja sotsialismist saamata jäänud inimlikku elukorda. Ostavad uue korteri, aitavad lastel head haridust saada, söövad paremini ja tervislikumalt, lasevad vahel ka püksirihma lõdvemale ja puhkavad mõnuga kusagil kaugel päikesesaarel.
Võtavad isegi pikema puhkuse, et natukenegi patareisid laadida pärast seda meeletut stressi ja töörügamist, mida me nimetame teise vabariigi ülesehituse perioodiks. Viisteist aastat tööd ja kannatust ning nüüd öeldakse, et see, mida te olete saavutanud, on liiga hea, seda on liiga palju ja käib teile üle jõu. Tühi trummipõrin.

Rootsis kukkus alla sõjalennuk
Põhja-Rootsis Norrbottenis kukkus alla hävituslennuk SAAB JAS-39 Gripen, piloot jäi ellu.
Õnnetus juhtus umbes pisut enne kella 16 Vidseli sõjaväelennuvälja lähistel, vahendab Thelocal.se.
Piloot katapulteerus ning vigastada ei saanud, igaks juhuks toimetati ta haiglasse tervislikku kontrolli.
Õnnetuse põhjused on selgitamisel.

EL-i rassismi ja võõrviha vastu võitlemise plaanis jõuti kokkuleppele
Euroopa Liidu sise- ja justiitsküsimuste nõukogu jõudis täna poliitilisele kokkuleppele rassismi ja võõrviha vastu võitlemise raamotsuse sisu üle.
Raamotsusega kaasneb nõukogu deklaratsioon, millega tehakse Euroopa Komisjonile ülesandeks kahe aasta jooksul esitada nõukogule analüüs, kas kommunistlike kuritegude hukkamõistuks on vaja Euroopa Liidu õiguslikku instrumenti.
Komisjoni asepresident Franco Frattini ütles nõukogu istungi järgsel pressikonverentsil, et ta kavatseb lähitulevikus korraldada ühes Balti riigis avaliku kuulamise, millest oodatakse osa võtma ajaloolasi, õigusteadlasi ja kodanikeühendusi.
Sloveenia, kes võtab EL eesistumise üle 2008.a. esimeses pooles lubas korraldada Ljubljanas eesistumise ajal rahvusvahelise konverentsi, mis uuriks võimalusi kommunismikuritegudele õigusliku hinnangu andmiseks.

Ivanov: Venemaa rahvas loodab tsaari peale
Vene asepeaminister Sergei Ivanovi sõnul loodab Vene elanikkond hinges tsaari peale ja iga kandidaat, kes läheb Putini vastu, kaotab presidendivalimistel kindlasti.
"Venemaa ei võta kunagi 100% üle anglosaksi poliitilise eliidi valitsemismudelit," ütles Ivanov intervjuus The Financial Times'ile.
Ivanov lisas, et Venemaa saab demokraatiaks, aga selleks on vaja lubada tal otsida oma demokraatia vormi.
Ivanov märgib, et näiteks sündmused Ukrainas häbistavad demokraatiat.
"Seetõttu, et inimesed näevad kaost, ütlevad nad, et meil pole vaja teie demokraatiat. Andke meile tsaar, andke meile palka ja jätke meid oma demokraatiaga rahule," sõnas asepeaminister.
Ivanov rõhutas, et iga kandidaat, kes läheb valimistele esinedes putinismi vastu, on määratud kaotusele. "Taolisel kandidaadil pole mingeid šansse," lisas ta.

Ajaleht: Prantsuse uuelt presidendilt pole palju loota
International Herald Tribune kirjutab, et hoolimata sellest, kes saab Prantsuse uueks presidendiks, ei ole Prantsusmaa välispoliitikas suuri muutusi oodata.
Hoolimata paljude analüütikute arvamusest, et Prantsuse presidendivalimised kujutavad endast potentsiaalset pöördepunkti Prantsuse välispoliitikas, kirjutab International Herald Tribune, et Prantsusmaa roll välispoliitilisel areenil jääb sama tagasihoidlikuks kui see viimasel ajal olnud on.
Paljud analüütikud ennustavad, et presidendivalimised kujutavad endast potsentsiaalset pöördepunkti Prantsuse välispoliitikas ning eriti selles osas, mis puudutab Euroopa Liidu edasist arengut.
Väljaande hinnangul jääb Prantsusmaa roll uue presidendi valitsemisel maailma asjades veelgi tagasihoidlikumaks ja vähem edasiviivamaks, kui see siiani paistnud on. Vahet ei ole, kes presidendivalimised võidab. Prantsuse poliitikutel ei ole muud võimalust kui öelda seda, mida tahavad kuulda globaliseerumist, immigrante ja majandusreforme kartvad kaaskodanikud.

Cho Seung-Hui võis mõrvates ühte Korea filmi jäljendada
Politsei usub, et Cho Seung-Hui võis oma tapatöös kopeerida Lõuna-Korea filmi "Oldboy" - vägivalla ja kättemaksu lugu.
Politsei teatel võis Cho oma rünnakule eelnevatel päevadel korduvalt "Oldboy'd" vaadata, vahendab Skynews.
Filmi teemad ja kättemaksu kinnisidee korduvad ka Cho enda loomingus.
NBC-le saadetud videos näib Cho imiteerivat mõningaid "Oldboy" stseene: ühes hoiab ta püstolit oma oimul ja teises vibutab haamriga.
"Oldboy" on 2003. aastal valminud ja ohtralt auhindu pälvinud Lõuna-Korea põnevik - näiteks sai see 2004. aastal Cannes'i filmifestivalil žürii peapreemia.
"Oldboy" jutustab loo mehest, kes röövitakse ja pannakse vangi ilma, et talle ühtki põhjust öeldaks. Viisteist aastat hiljem lastakse ta samuti ilma ühegi selgituseta lahti. Talle antakse telefon, rahakott rahaga ja viis päeva aega, et teada saada, kes ta vangi võttis ja miks. Kui tal see õnnestub, siis röövija tapab ennast ära, kui ei - siis sureb peategelase armsam.

Rumeenia parlament tagandas presidendi
Rumeenia parlament hääletas täna president Traian Basescu tagandamise poolt sellest hoolimata, et põhiseaduskohus otsustas, et selleks pole põhjust.
President Traian Basescu on peaminister Calin Popescu Tariceanuga juba ammu vastasseisus olnud, vahendab BBC. Peaminister ja president on üksteist vastastikku süüdistanud mitme miljoni dollaristes energiatehingutes.
Parlament süüdistas presidenti põhiseaduse rikkumises sellest hoolimata, et konstitutsioonikohus leidis, et riigipea on süütu.
Korrespondentide hinnangul on president skandaalist hoolimata riigi populaarseim poliitik.
Parlamendi otsusele järgneb referendum, mis korraldatakse 30 päeva jooksul.

Veereservuaari leke sundis Hiinat evakueerima 2 500 inimest
Loode-Hiinas rebenes veereservuaari ümbritsevasse muldkehasse 20-meetrine lõhe ja sealt välja voolav vesi ähvardas kaks lähedalasuvat küla üle ujutada, nii et 2500 elanikku tuli evakueerida.
Loode-Hiina Gansu provintsis asuvasse Xiaohaizi reservuaari ümbritsevasse muldkehasse rebenes 20 meetri laiune lõhe ja sealt hakkas kiiresti vett välja voolama, vahendab Reuters.
Vee teele jääb kaks küla kokku umbes 2 500 elanikuga ja kohalike võimude käsul on inimesi kiiresti evakueerima hakatud.
Xiaohaizi reservuaaris on 2,8 miljonit kuupmeetrit vett.
Reservuaari ümbritsev muldkeha on 8,7 meetrit kõrge, see ehitati 1958. aastal ja viimati kindlustati seda 2004. aastal.
Lõhe sulgemise kallal töötavad päästemeeskonnad

Vene miilits: võtke kinni, ma ütlesin! 
Täna kõlas raadiojaama Ehho Moskvõ eetris salvestus sellest, mida rääkisid omavahel möödunud laupäeval mittenõustujate marsis osalejaid peksnud OMON-i võitlejad.
Miilitsatöötajate häälte seas on võimalik eristada järgmisi ütlusi: "Võtke kõik kinni!", "Siin seisavad ligi 30 pensionäri, mida teha nendega, võtta kinni?", "Triumfalnaja suunas liigub 50 inimest, kelle seas on Kasparov ", Võta kinni kõik ja Kasparov!", "Jälgi, et Kasparov ei läheks ära!", "Anna käsk, las võtavad Kasjanovi kinni ja panevad bussi! Kas on vaja toetust?", "Kuidas Kasjanov käest lasti? Kes teil Kasjanovi suhtes töötab?" jne.
Saksa telekompanii ARD ja telekanal ZDF saatsid Vene president Vladimir Putinile kirja, kus protestisid OMON-i jõu kasutamise peale, vahendab newsru.com. ARD ja ZDF väljendasid mittenõusolekut oma ajakirjanike kinnipidamisega ja viitasid sellele, et Venemaal puudub ajakirjandusvabadus.

Prantsusmaal plahvatas öösel kolm pommi
Edela-Prantsusmaal plahvatas öösel kolmes eri linnas üheaegselt kolm pommi; anonüümne helistaja andis lõhkelaengutest politseile teada, kuid demineerijad ei jõudnud siiski plahvatusi ära hoida.
Kolm pommi lõhkesid eile õhtul kell 19.00 kohaliku aja järgi Ciboure'i, Guethary ja Saint-Jean-de Luzi linnades, vahendab Reuters. Plahvatused purustasid hooneid, kuid õnneks ükski inimene viga ei saanud.
Üks tund enne plahvatusi helistas kohalikku tuletõrjesse anonüümne helistaja, kes ütles et peagi lõhkevad kolm pommi.
Saint-Jean-de-Luzis oli pomm pandud kinnisvarakontorisse, mis plahvatuses hävis. Ciboure'i pomm oli ühes korteris, mis samuti plahvatuses täielikult hävis. Guetharys oli pomm pandud suvilahoonesse, mis plahvatuses ainult kergelt vigastada sai.
Keegi pole vastutust plahvatuste eest enda peale võtnud.

Mehhikos ründasid narkokaubitsejad haiglat
Mehhikos Tijuana linnas hukkus haiglas narkokaubitsejate rünnakus kolm inimest.
Kurjategijad ründasid Tijuana haiglat, kus politsei valvas uuringutele toodud kinnipeetavaid, teatas AP.
Sõjaväelased vahistasid ründajad pärast seda, kui neil oli õnnestunud haiglat paar tundi enda kontrolli alla hoida.
Tulevahetus nõudis kahe politseiniku ja ühe ründaja elu.
Tijuna on üheks suurimaks USA piiri lähedal asuvaks laadimispunktiks narkootikumide edastamisel Mehhikost Ühendriikidesse.

Briti võimud alustasid juurdlust Berezovski avalduse suhtes
Suurbritannia tahab Venemaaga häid suhteid hoida ja hakkas seetõttu uurima, kas Boris Berezovski riigipöörde-rahastamise avaldus on piisav põhjus oligarhi Venemaale välja andmiseks.
Suurbritannia siseministeeriumi migratsiooniamet käsitleb Vene oligarhilt Boris Berezovskilt poliitlise asüüli äravõtmise võimalust, kirjutas The Guardian.
Samas uurib ka Scotland Yard'i terrorismivastane üksus, kas oligarhi riigipöörde rahastamise avaldus on seadusega lubatud.
Venemaa suursaadik Londonis Juri Fedotov kinnitas, et Moskva suhtub Berezovski asjasse väga tõsiselt. "Tegevusetus võib mõjutada kahepoolseid suhteid ja luua uue olukorra," rõhutas Fedotov.
Ka Briti analüütikud kinnitasid suhete halvendamise võimalust. "Venelased juba loovad välismaal probleeme. See võib sundida neid käituma veel halvemini," ütles üks endine ametnik.

Iraan rikastab maa-aluses tehases uraani
Rahvusvaheline aatomienergiaagentuur (IAEA) kinnitas, et Iraan on Natanzi tuumajaama paigaldanud üle 1300 tsentrifuugi ning alustanud maa-aluses tehases uraani rikastamist.
IAEA sõnul on tsentrifuugid täies mahus tööd alustanud, teatas BBC. Tsentrifuugidesse sisestatud uraanikoguse suurust agentuur ei tea.
Aprillikuu algul kinnitas Iraani president, et Natanzi tehas on tööstuslikult uraani rikastamiseks valmis.
Eelmisel nädalal kinnitas IAEA juht Mohammed ElBaradei, et Iraan on tööle rakendanud vaid mõned sajad tsentrifuugid ning ei ole tööstuslikult uraani töötlemiseks valmis.
Ta kinnitas veel, et Iraan ei ole võimeline tuumapommi jaoks vajaliku kvalitseetselt küllastatud uraani tootmiseks.
Washington süüdistab Iraani rahvusvahelise üldsuse ülesässitamises ning ütles, et Iraan riskib veelgi enam isolatsiooni jäämisega, vahendas Reuters.

Moskva lähistel hävitati mälestusmärk II maailmasõjas langenutele
Moskva lähistel asuvas linnas nimega Himki hävitati eile hommikul linnavõimude korraldusel monument II maailmasõjas langenutele, kaevati lahti ka mõned maailmasõjas hukkunud Nõukogude Liidu kangelaste hauad.
Nõukogude lendurite hauad avati eile varahommikul. Pealtnägijate sõnul toimetati haudade juurde tehnika, mille abil töölised hauad kiiresti avasid, teatas newsru.com.
Veebilehe forum.msk.ru andmeil andis loa haudade lahtikaevamiseks Himki juhtkond, mis tahtis ammu monumenti tehase seinte juures teisaldada. Hauda on maetud kuus Nõukogude Liidu kangelast - lendurit, kes hukkusid sõja ajal selles kohas.
Töölised kaevasid eile hommikul langenute säilmed haudadest välja, toimetasid need surnukuuri, et matta nad hiljem ümber Himki surnuaeda.

Virginia massimõrvar saatis enne tapatööd telekanalile video
Cho Seung-Hui saatis mõrvapäeval USA NBC telekanalile paki video, fotode ja kirjutistega, milles räägib, et ta on nurka aetud ja nüüd ei saa enam vältida seda, mis tulema peab.
Cho Seung-Hui pani paki posti ülikoollinnakus kahe rünnaku vahele jäänud kahe tunni jooksul, vahendab BBC.
"Teil oli mustmiljon võimalust täna toimuvat vältida," teatab Cho videol tigedalt.
"Aga te otsustasite mu verd valada. Te surusite mind nurka ja andsite mulle ainult ühe võimaluse. Otsus oli teie teha. Nüüd on teie kätel veri, mida iial maha pesta ei saa. Ma ei pidanud seda tegema. Ma oleksin võinud lahkuda. Ma oleksin võinud põgeneda. Kuid nüüd ma enam ei põgene," jätkas Cho videol.
NBC teatas, et nad said Cho paki oma New Yorki peakorterisse kolmapäeva hommikul, sest noormees oli selle veidi valesti adresseerinud ja see tingis päevase viivituse. NBC-le saadetud pakile märkis Cho saatja aadressiks A Ismail ja pärast veresauna leiti tema käsivarrelt punase tindiga kirjutatud sõnapaar: Ax Ismail.

Heatujuline Venemaa ajab end tippvormi
Venemaa pole kunagi olnud paremas vormis kui praegu, kinnitas Eesti Päevalehele antud intervjuus Kremlile lähedal seisev politoloog Vjatšeslav Nikonov.
Intervjuu on tehtud vahetult enne opositsiooni väljaastumisi nädalavahetusel Moskvas ja Peterburis.
Hiljuti kirjeldas ajakirja Newsweek Vene väljaanne olukorda Venemaal nii: "Võimud kindlustavad inimestele heaolu kasvu ega sekku nende eraellu, aga vastutasuks ei ole valitsuse tegevuse üle mingit avalikkuse kontrolli ning n-ö kõrvalisi inimesi ei lasta poliitikasse." Mis te sellisest seisukohast arvate?
Vene Newsweekil on üsna spetsiifiline seisukoht, see on Ameerika väljaanne, mida annavad Venemaal välja opositsionäärid. Seal ilmub küll palju huvitavaid asju, aga kõigega nõustuda oleks rumalus.
Aga kuidas te seda mõtet ikkagi kommenteeriksite?

Aaviksoo täna Savisaarega ei kohtunud
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ei kohtunud täna Tallinna linnapea Edgar Savisaarega, et arutada Tõnismäe pronkssõdurit puudutavaid küsimusi.
"Täna ma ei kohtunud härra Savisaarega, küll aga loodan seda teha lähipäevade jooksul," ütles Aaviksoo Päevaleht Online'ile.
Pronkssõduri küsimus on tekitanud pingeid kaitseministeeriumi ning Tallinna linna vahel.
Tallinna linnavalitsus pöördus väljakaevamiste pärast kohtusse, kuid Tallinna halduskohus jättis käiguta linnavalitsuse kaebuse, kuna see oli puudulik. Samuti ei rahuldanud kohus linnavalitsuse uut esialgse õiguskaitse taotlust.
Linnavalitsus teatas eile, et vaidlustab sõjahaudade kaitse seaduse riigikohtus, kuna see piirab põhjendamatult omavalitsuse iseseisvat otsustamisvõimet.

Iru hooldekodus napib endiselt töötajaid
Tallinna volikogu tuvastas Iru hooldekodus jätkuvaid probleeme raviteenuste osutamisel ja hoolduspersonali ametikohtade täitmisel.
Linnavolikogu revisjonikomisjon tegi järelauditi Iru hooldekodus, et kontrollida oma 14. veebruari 2005. a otsuse valguses eelarvevahendite kasutamist hooldekodus alates 2002. aastast.
Komisjon tuvastas jätkuvaid probleeme. Raviteenuste osutamise lepingutest mitmed on vormistatud kokkuleppehindadega ja vajalike kalkulatsioonideta.
Edaspidi peab hooldekodu vältima formaalsete lepingute sõlmimist, kajastades tööde ja teenuste ostmisel vastavaid mahtusid, vastuvõtuaktides tagama aga tehtud tööde ja osutatud teenuste täpse kajastamise.
Ehkki juba 6. septembril 2001 määrati volikogus kinnitatud Tallinna hoolekande arengukavaga hoolduspersonali vajaduseks 0,4 hooldajat ühe hooldatava kohta, pole seni suudetud nõuet täita.

Lootsmann pääses Sakala juhtumist noomitusega
Valitsus otsustas tänasel istungil määrata Harju maavanemale Värner Lootsmannile noomituse puuduliku järelevalve läbiviimise eest Sakala keskuse lammutusloa õiguspärasuse osas.
Distsiplinaarmenetluse käigus selgus, et Lootsmann ei teostanud järelevalvet nõuetekohaselt, jättes muu hulgas hindamata Tallinna linna planeerimisameti väljastatud lammutusloa vastavust detailplaneeringule.
Valitsus leidis, et Harju maavanem jättis sellega kaitsmata olulise avaliku huvi ja kahjustas nii riigi mainet. Maavanem viivitas otsuse tegemisega ja jättis otsuse sisuliselt põhjendamata, mis tõi kaasa Sakala keskuse lammutamise.
Valitsus leidis, et maavanema tegevusetus rikkus riigivõimu usaldusväärsust ja avalikkuse õigustatud ootust, et riigivõimu poolt vastuvõetud otsused oleksid selgelt põhjendatud ja kontrollitavad.

Rahvaliidu uus peasekretär on Kajar Lember
Sel nädalal kinnitas Eestimaa Rahvaliidu juhatus erakonna peasekretäriks Kajar Lemberi, kes on erakonna aktiivne liige juba 1998. aastast.
Endine peasekretär Lea Kiivit teatas eilsel juhatuse koosolekul oma soovist lahkuda ametist. Kiivit on olnud Eestimaa Rahvaliidu büroo juhataja 1999. aastast ning peasekretär 2001. aastast.
Kajar Lember on sündinud 1976.aastal Saaremaal, 2004. aastal lõpetas ta Audentese ülikooli majandusteaduskonna.
Lember on töötanud rahandusministri nõunikuna ja viiendat aastat juhib Tabivere vallavolikogu. Ühtlasi on ta Eestimaa Rahvaliidu noorteühenduse asutajaliige.

Politsei tabas Lääne-Virumaal alaealised narkokaubitsejad
Politsei korraldas eelmise nädala lõpus Lääne-Virumaal politseioperatsiooni, mille tulemusel avastati suures koguses narkootilisi aineid.
Ida Politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostine teatel peeti politseoperatsiooni käigus kinni kolm sõidukit ja teostati läbiotsimisi.
Politseiosakonda toimetati üheksa isikut, kellest kolm olid alaealised. Nendest kuus isikut pidasid politseinikud narkootiliste ainete vahendamises kahtlustatavatena kinni ja prokuröri taotlusel on nad ka kohtu poolt vahi alla võetud.
Narkokuritegude talituse komissari Valdo Arula sõnul korraldati politseioperatsioon varem alustatud kriminaalmenetluse raames ning see toimus koostöös Rakvere politseiosakonnaga ja kestis kokku 6 tundi.
Läbiotsimisel leitud ained on saadetud ekspertiisi ning enne ekspertiisi tulemusi ei ole saa politsei avalikustada milliste ainetega ja milliste kogustega on tegu.

Ilves: põhiseaduse muudatusega väldime kaitseväe juhataja politiseerimist
President Toomas Hendrik Ilves ütles, et kaitseväe juhataja institutsiooni põhiseadusest väljavõtmine annab võimaluse reguleerida tema staatust ja ametissenimetamist seadustega.
President Ilvese sõnul on praegune kord, mille järgi Riigikogu nimetab presidendi ettepanekul ametisse kaitseväe juhataja, üle võetud sõjaeelsest põhiseadusest ja see on muutunud tänapäeval tseremoniaalseks lahenduseks, millel pole ratsionaalset põhjendust, vahendas presidendi kantselei.
"Eelkõige just põhiseaduses sätestatud staatuse ja nimetamise korra tõttu on kõigi seniste kaitseväe juhatajate koostöösuhted täitevvõimuga - kaitseministeeriumiga - olnud problemaatilised," ütles president Ilves tänasel kohtumisel parlamendi riigikaitsekomisjoni liikmetega.
Riigipea kavandatud põhiseaduse muutmise ettepaneku sisu on põhiseaduse tekstist võtta välja viide kaitseväe juhataja institutsioonile, mis annab võimaluse reguleerida tema staatus ja ka ka ametisse nimetamise kord seadustega.

Õie Bobretsova mõrva põhjused võivad peituda üüritülis
Mõne nädala eest Tallinnas toime pandud 58-aastase Õie Bobretsova mõrva põhjused võivad peituda tülis naise ja talt korterit üürile võtnud mehe vahelises tülis.
Eesti Geoloogiakeskuses majandusjuhatajana töötanud Bobretsova mõrva aeg võib prokuratuuri andmeil jääda ajavahemikku 31. märts kuni 10. aprill.
Bobretsova otsene ülemus, temaga kabinetti jaganud Mihhail Brutski ütles Päevaleht Online'ile, et mõrvas kahtlustatav 43-aastane Tarmo oli helistanud 25. märtsil Õiele tööle ja kurtnud, et tal on probleeme üüri tasumisega.
Brutskile teadaolevalt olevat Bobretsova otsustanud üürile antavat korterit järgmisel nädalavahetusel - 30. või 31. märtsil - ise vaatama minna. Pärast seda nädalavahetust jäi naine teadmata kadunuks.
Brutski sõnul oli seoses üürile antud korteriga suurem segadus, kuna viimasel kahel kuus elas selles Tarmo naine, kes oli mehe korterist joomise pärast minema kihutanud.

Bundestag: meil on vähe infot Venemaa propagandarünnakute tagamaadest
Eestis visiidil viibiv Bundestagi asespiiker Susanne Kastner teatas kohtumisel riigikogu esimees Ene Ergamaga, et on mures inimõiguste mahasurumise pärast Venemaal.
Kastner tõdes kohtumisel, et vaatamata moodsate infoühiskondade tihedatele kontaktidele ei ole enamus Bundestagi liikmeid piisavalt kursis Eestile ja teistele väiksematele riikidele sageli osaks saavate Venemaa propagandarünnakute tagamaadega. Lisades, et selles osas on võimalik ulatuslikum koostöö.
Ergma ja Kastner tundsid ühiselt muret Venemaal üha süvenevate antidemokraatlike tendentside pärast. Kastner märkis kahetsusega demokraatlike õiguste mahasurumist meeleavalduste laialiajamisel niihästi Moskvas kui ka Peterburis. "Selline tegevus on taunitav. Venemaal ei käsitleta inimõigusi demokraatlikule riigile kohaselt," ütles Kastner.
Saksamaa on seoses nimetatud sündmustega oma nördimust juba avaldanud. "Me ei soovi mingil juhul jätta muljet, nagu ei kritiseeriks me majanduslike huvide tõttu tõsiselt inimõiguste rikkumisi Venemaal," rõhutas Bundestagi asespiiker.

Ansip: Tõnismäel ei tule "metsikuid meetodeid" 
Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel ei kavatse Eesti võimud võtta eeskuju Venemaa Himki linna võimude käitumisest sõjahaudadega ümberkäimisel ning Tõnismäe pronkssõdur teisaldatakse avalikult ning väärikalt.
"Eesti alustab identifitseerimistöid kookõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud reeglitega. Kui neid töid alustatakse, antakse sellest kohasel viisil teada Vene Föderatsiooni saatkonnale. Me ei kavatse kasutada mingisuguseid metsikuid meetodeid või rääkida prostitutsiooni vastu võitlemisest või millestki taolisest," kommenteeris Ansip Himki võimude teadet, mille kohaselt tuli sealne monument teisaldada, kuna asus prostituutide kogunemiskohas.
"Kui me ükskord jõuame ümbermatmiseni, siis me teeme seda kindlasti väärikalt ja kõiki rahvusvahelisi üldtunnustatud tõekspidamisi järgides," ütles Ansip.
Peaminister kinnitas täna ajakirjanikele, et minisugust kahenädalast ajakava või plaani pronkssõduri teisaldamiseks ei ole olemas.

Riigikogu komisjonid ei näinud sõjahaudade kaitse seaduses vastuolusid
Riigikogu õiguskomisjon ja põhiseaduskomisjon leidsid, et Tallinna linnavolikogu kaebus sõjahaudade kaitse seaduse vastuolust põhiseadusega ei ole põhjendatud ning see ei piira kohalike omavalitsuse õigusi.
Riigikogu põhiseadus- ja õiguskomisjonid arutasid täna Tallinna linnavolikogu kaebust sõjahaudade kaitse seaduse vastuolu kohta põhiseadusega.
Mõlemad komisjonid leidsid, et sõjahaudade kaitse seadus on kooskõlas põhiseadusega ega riku kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi. Sõjahaudade kaitse temaatika on Genfi konventsioonide kohaselt riigi ülesanne ning vaidlustatud sätted ei riku Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet ega piira muul viisil põhiseaduse vastaselt kohaliku omavalitsuse otsustamisruumi.
Tallinna linnavolikogu leidis oma taotluses, et sõjahaudade kaitse seadusega on alusetult piiratud kohaliku omavalitsuse õigust kohaliku elu küsimuse lahendamisel, kuna sellekohane pädevus sõjahaudade ja nende tähiste üle otsustamisel on antud vabariigi valitsusele.

Ansip pooldab maavalitsuste ärakaotamist
Peaminister Andrus Ansip on päri justiitsministri ettepanekuga kaotada ära maavalitsused ning näeb tulevikus suuremat rolli kohalike omavalitsuste liitudel.
Maavalitsuste roll ja funktsioonid on ajas oluliselt muutunud ning ülesandeid on jäänud õige vähe järgi, toonitas Ansip valitsuse pressikonverentsil.
Ansipi sõnul on pärast seda, kui mõned maavanemad riiklike investeerimisprogrammide raames jaotatavat raha Marokosse reisimiseks kasutasid, maavanemate roll riiklike vahendite jagamisel tunduvalt vähenenud. Samuti ei kuulu enam maavalitsuste pädevusse riiklike koolide ja hooldekodude valdamine ning järelvalve teostamine.
Ansipi arvates on kohalike omavalitsusliitude juhtide roll maakondade arendmisel suurem kui maavanematel.
"Juba praegu võiks maavanema austavat tiitlit kanda kohalike omavalitsuste liidu juht ja ilmselt oleks see põhjendatav, sest et maakondade tervikliku arengu eest vastutab sisuliselt rohkem omavalitsusliidu juht kui maavanem," ütles ta.

Inspektorid ja piirivalvurid kontrollivad Liivi lahel kalureid
Keskkonnakaitseinspektorid koos piirivalvuritega patrullivad alates pühapäevast Liivi lahel ja Läänemerel, et kontrollida kalavarude kaitseks kehtestatud ajutistest püügipiirangutest kinnipidamist.
Liivi lahel kui olulisel räimede kudealal rakendatakse igal aastal kalade kudeajal 30-päevast püügikeeldu. Tänavu on Eesti keelanud oma vetes traalpüügi 15. aprillist kuni 14. maini. Läti on kehtestanud oma veealal püügikeelu 12. maist 11. juunini, teatas keskkonnainspektsion.
Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhtivinspektori Heino Vippi sõnul ei ole kontrollimise algusest kuni tänaseni seaduserikkumisi tuvastatud, laevad on kehtestatud püügipiirangutest kinni pidanud.
Kontrollimisel osalevad Keskonnainspektsiooni Lääne- ja Pärnumaa osakonna inspektorid. Patrull-laevaks on piirivalvelaev "Kati".
Inspekteerimine toimub Euroopa Liidu kalanduskontrolli tööplaani raames, mis näeb ette järelevalve teostamist nii oma vetes kui ka väljaspool Eesti lipu all püüdvate laevade üle.

Maripuu nõunikud on Anneli Berends ja Kätlin Atonen
Sotsiaalminister Maret Maripuu nõunikena alustasid sellel nädala tööd Anneli Berends ja Kätlin Atonen, ministri abiks sai Margit Koll.
Ministri nõunik üldküsimustes Kätlin Atonen on Maripuuga koos töötanud alates 1994. aastast, alustades riigikogu liberaalide fraktsioonist. Enne sotsiaalministeeriumisse tööle asumist töötas Atonen Tallinna linnavolikogus Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna.
Ministri nõunik kommunikatsiooniküsimustes on Anneli Berends, kes töötab koos Maret Maripuuga alates 2000. aastast - Tallinna linnavolikogus avalike suhete nõunikuna ja riigikogus aseesimehe nõunikuna.
Ministri abi Margit Koll on töötanud tööturuameti haldus - ja finantsosakonna ESF referendina.
Maripuu sõnul ei võta ta ametisse abiministrit ega nimeta iga valdkonna kohta ühte spetsialiseerunud nõunikku.

Ennetähtaegselt vabanenud vang tappis naise
Politsei tuvastas Lilleküla jalgpallistaadioni lähistel leitud jalgade omaniku ning võttis eile Harju maakohtu loal vahi alla mehe, keda kahtlustatakse veretöö toimepanemises.
Põhja ringkonnaprokuratuuri teatel vahistati ringkonnaprokurör Elle-Mai Vellingu taotlusel eile 43-aastase Tarmo, keda kahtlustatakse 58-aastase Õie tapmises ja surnukeha tükeldamises.
Prokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et Õie surma aeg võib esialgsetel andmetel jääda vahemikku 31. märts - 10 aprill.
Juhtumi uurimiseks alustati kriminaalmenetlust alustati 10. aprillil, mil juhuslik möödakäija leidis Tallinnas Lilleküla raudteejaama ning A. Le Coq staadioni vaheliselt tühermaalt kilekoti, milles oli kaks inimese jalga.
Põhja politseiprefektuur kuulutas Õie Bobretsova kadunuks juba 5. aprillil, kuna naine lahkus 31. märtsi õhtul kodust ning tagasi ei tulnud.

Avatud Eesti Fond autasustab Allar Jõksi ja postuumselt Ülle Aaskivi
Avatud Eesti Fondi 17. tegevusaastat tähistaval üritusel antakse üle 2007. aasta Koosmeele auhinnad, mis Avatud Eesti Fondi nõukogu otsusega määrati Allar Jõksile ning postuumselt Ülle Aaskivile.
Sel aastal on Koosmeele auhinna märksõnaks kodanikutunne.
"Ülle Aaskivi esinemine riigikogu ees oli aasta suursündmus, mis raputas ühiskonda," ütles Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. "Oma kodanikujulgusega oli ta meile säravaimaks eeskujuks läinud aastal."
"Allar Jõks on julgustanud meid küsima ja kahtlema ning andnud uue sisu õiguskantsleri institutsioonile," märkis Hellam.
Koosmeele auhinna lõi Avatud Eesti Fond 1997. aastal eesmärgiga avaldada lugupidamist inimestele, kelle panus on mõjutanud avatud ühiskonna arengut Eestis. Auhinna saajad kuulutatakse välja igal aastal Avatud Eesti Fondi sünnipäevaks.

Harjumaal on volbriööl alkoholimüük keelatud
Harju maavanema korraldusega on peatatud alkohoolsete jookidega kauplemine maakonnas alates 30. aprilli õhtust kella 19.00-st kuni 1. mai hommikuni kella 8.00-ni.
Alkohoolseid jooke (õlut etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muud joomiseks mõeldud vedelikku etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi) ei tohi müüa Harju maakonnas asuvad kauplused, rändkauplused ja välikohvikud. Alkoholimüük on keelatud ka volbriööl maakonnas toimuvatel avalikel üritustel.
Korralduse eesmärk on vähendada volbriööl alkohoolsete jookide rohke tarbimisega kaasnevate õigusrikkumiste arvu maakonnas.
"Asjaolu, kus mõned Harju maakonna kohalikud omavalitsusüksused, s.h Tallinna linn on alkohoolsete jookide jaemüügi Volbriööl keelanud, samas kui naabruses asuvad kohaliku omavalitsuse üksused seda lubavad, on varasematel aastatel suurendanud joobeseisundis olles alkohoolsete jookide järele sõitmist ning alkohoolsete jookide edasimüügiga seonduvate õigusrikkumiste arvu. Samuti on Volbriööl suurenenud sõidukijuhtide poolt toimepandavate õigusrikkumiste hulk," põhjendas otsust maavanem Värner Lootsmann.

Valitsus kinnitas struktuuritoetuste andmist korraldavad asutused
Tänasel istungil kinnitas valitsus asutused, mis hakkavad aastatel 2007-2013 korraldama 53,3 miljardi krooni Euroopa Liidu struktuurivahendite jagamist.
Võrreldes eelmise EL eelarveperioodiga (2004-2006) on asutustevaheline ülesannete jaotus ja pädevus mõnevõrra muutunud ning uuel perioodil saavad struktuuritoetuste andmist korraldavad asutused rohkem otsusutusõigust ja vastutust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Rakendusüksusteks on uuel perioodil EAS, elukestva õppe arendamise sihtasutus INNOVE, keskkonnainvesteeringute keskus, riigi infosüsteemide arenduskeskus, riigikantselei, sotsiaalministeerium, veeteedeamet, maanteeamet, raudteeinspektsioon, Tallinna lennujaam, SA KredEx ja SA Archimedes.
Rakendusasutusteks on uuel perioodil majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, haridus- ja teadusministeerium, keskkonnaministeerium, sotsiaalministeerium, siseministeerium ja riigikantselei.

Alkoholivargad jäid vahele
Turvatöötajad pidasid ühes Tallinna kaubanduskeskuses kinni naisterahva, kes aitas korraldada kalli alkoholi varguse.
Ühes Tallinna kaubanduskeskuse alkoholiosakonnas märkas turvatöötaja, kuidas umbes 25-aastane naine eemaldab kallitelt alkoholikarpidelt ja -pudelitelt turvaelemente ning asetab siis kauba ilusti riiulitele tagasi.
Umbes veerand tunni pärast oli naine meessoost kaaslasega tagasi alkoholiriiuli juures ning koos hakati turvaelementideta pudeleid kotti toppima.
Kassas alkoholi eest ei makstud. Kui turvatöötaja poest lahkuvale paarile järele kiirustas, viskas mees koti koos alkoholiga põrandale ning jooksis minema.
Turvamees pidas varguse kaasosalise Elena kinni ja andis politseile üle. 3449 krooni eest varastada püütud alkohol tagastati poele rikkumata kujul.

Miljonikorterid ostsid missid, ärihaid ja pianist
Eesti Ekspress uuris, kes olid need, kes ei pidanud paljuks osta endale Tornimäe pilvelõhkujasse korter hinnaga 100 000 krooni ruutmeeter ja enamgi.
Nende seas on näiteks Koit Uus, Jüri Uppin ja Toomas Agasild. Mõni võttis kohe kaks korterit - näiteks Indrek Prants, Leho Siimsen ja Jaan Kabin.
Oli ka kunstitegelasi - näiteks pianist Riina Gerretz. Ja ilusaid inimesi - Miss TTÜ 2004 Maarit Talgre ostis kohe kaks korterit.
Ka endised kõrged ametnikud on Tornimäele kolijate seas. Endine kesklinna vanem Hannes Kuhlbach näiteks ja endine Tallinna teedevalitsuse peainsener Mikk Pääru.
Väärikas eas väärikaid tegelasi oli ka. Näiteks Eesti alkoholitööstuse elav legend Udo Themas.
Enim tähelepanu äratavad aga "kaugemad külalised". Tornimäe pilvelõhkuja eksklusiivseimad uued elanikud on Jaapani abielupaar Yoshiko ja Yoko Horie. Horied tegutsevad Jaapani filmitööstuses ning investeerisid Eestisse, sest neile tundus see maanurk turvaline ja huvitav.

Õliparun vaidlustas suure liiklustrahvi
Kütusefirma Select Oil NV eksjuht Nikolai Kulakevita kaebas kohtusse trahvi, mille liikluspolitsei talle määras.
Ühel 2005. aasta suveööl tabati endine õliparun napsitanuna autoroolist, kui ta sõitis oma BMW-ga Alajõe-Kauksi teel Ida-Virumaal, kirjutab Eesti Ekspress.
Politsei määras Kulakevitaile 14 000-kroonise trahvi, mille mees liiklusjurist Indrek Sirgi abiga vaidlustas, paludes otsuse tühistamist.
Viru maakohus vaatab Kulakevitai kaebuse läbi tuleval nädalal.

Pärnus visati mänguväljakule lõhkeainepudel
Tundmatu huligaan viskas eile õhtul Pärnus Mai tänaval laste mänguväljakule plastpudel, mis plahvatades tekitas lapsega mänginud noorele emale vigastusi.
Kella 17.33 ajal maja aknast laste mänguväljakule visatud lõhkeainepudeli plahvatuses sai näole kergeid põletushaavu oma lapsega mänguväljakul viibinud Kadi (s 1981).
Lääne ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mai Merisaar ütles Päevaleht Online'ile, et ilmselt oli tegemist huligaansetel ajenditel korda saatetud avaliku korra raske rikkumisega, kuid midagi kindlat veel antud juhtumi juures öelda ei saa.
Kahtlustatavana pole kedagi kinni peetud.
Samuti ei ole Merisaare sõnul ekspertiis veel kindlaks teinud, millise vedelikuga täpselt tegemist oli.

Eesti on üks suuremaid ohtlike jäätmete tekitajaid EL-is
Eesti on kasvuhoonegaaside ja ohtlike jäätmete heitkoguste poolest Euroopa Liidu üks suuremaid saastajaid, ainuüksi tekkinud süsinikdioksiidi koguste sidumiseks peaks iga Eesti elanik istutama aastas 45 puud.
Eestis aasta jooksul kütuste põletamisel tekkiva 18,5 miljoni tonni süsinikdioksiidi (CO2) sidumiseks oleks vaja istuda aastas ligikaudu 60 miljonit puud. Kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest elaniku kohta on Euroopa Liidu 27 riigi hulgas vaid Iirimaa ja Luksemburg Eestist suuremad saastajad, teatas Statistikaamet.
Kui aga aasta jooksul Eestis tekkinud ohtlike jäätmete kogused Eesti territooriumile laiali laotada, siis kataksid need maapinna ligikaudu kaheksa sentimeetrise ühtlase kihina. Euroopa Liidu 27 riigi hulgas on vaid Saksamaa Eestist suurem ohtlike jäätmete tekitaja.
Eesti ka üks suuremaid põhjavee kulutajaid

Ahtme topeltmõrvas kahtlustatav viidi vigastatuna haiglasse
Haiglasse viidud mees, kelle kaudu politsei sattus jõhkrale topeltmõrvale, on praegu peamine kahtlusalune Ahtmes toimunud veretöös.
Esmaspäeva hommikul kella kaheksa paiku helistas häirekeskusesse keegi möödasõitja, kes teatas, et Ahtme gümnaasiumi vastas Kaja tänava 15. maja juures istub verine mees, kirjutab Põhjarannik.
Kohalesaabunud kiirabi viis Mihhaili (60) Ida-Viru keskhaiglasse, politsei aga avastas majast Erna (78) ning tema poeg Helmuthi (53) surnukehad.
Viru ringkonnaprokuröri Mariza Lillepea ei soostunud ütlema, kas kahtlusalune Mihhail viibib ikka veel haiglas või on juba arestikambrisse viidud: "Temalt on võetud ütlused, ta tunnistas, et viibis seal majas ning et neil oli konflikt."
Lillepea sõnul kavatseb ta kohtult taotleda varem kriminaalkorras karistamata Mihhaili vahistamist.

Varas viis kirikust jumalateenistuseks vajaliku kraami
Varas viis Saaremaal Kaarma vallas Piila külas asuvast Eesti apostliku õigeusu kiriku koosseisu kuuluvast Peaingel Miikaeli kirikust minema jumalateenistuseks vajalikud väärtuslikud esemed.
Vargus tuli ilmsiks pühapäeval, kui Piila Peaingel Miikaeli koguduse vanema Selma Pahapilli abikaasa läks kirikusse, et ruumide tuulutamiseks aknad avada, kirjutab Meie Maa..
Kui koos kogu kiriku vara üle vaadati, selgus, et altarist on ära viidud vasest küünlajalad, kaks armulaua karikat, annetusetaldrik, eestikeelsed käsitsi kaunistatud evangeeliumid, suitsuti ja väike hõbedast rist, mida kasutatakse teatud kiriklike tseremooniate ajal. Eesruumi ukse kõrvalt on kadunud väikesed ikoonid.
Kiriku vanaaegse lukuga välisuks oli Pahapilli sõnul pühapäeval, kui abikaasa kirikusse läks, kinni ja lukus ning mingeid sissemurdmisjälgi näha polnud.

Kuressaare kavatseb sügisest laiendada tasulise parkimise ala
Kuressaare linnavalitsusel on volikogu heakskiidu korral kavas alates sügisest laiendada mitmekordselt linna tasulise parkimise ala.
"Orienteeruv skeem, kuhu linna tasulise parkimise ala laieneb, on olemas, kuid suvehooajal me seda rakendada küll veel ei jõua," lausus Kuressaare linna planeerimise ja ehituse valdkonna abilinnapea Urmas Sepp ajalehele Meie Maa.
Kuigi algselt oli tasulise parkimise alla kavas laiendada juba suveks, ei jõua linn protseduuriliselt seda enne sügist teha.
Riigihankega soovib linn leida firma, kes tähistab tasulise parkimise ala, kontrollib parkimist ning teisaldab valesti parkinud autosid.
Kuressaare linnainseneri Madis Piheli sõnul on tasulise parkimisala laiendamine tingitud autouputusest kesklinnas.

12-aastasel tüdrukul ilmus raamat
Kaheteistkümneaastasel Türi tüdrukul Iti-Pätrik Järvel tuli eile välja taskuvärviraamat, mille lehekülgedel ootab uut ilmet poolsada pilti kõikvõimalikest kummalistest olevustest.
Iti-Pätrik Järve raamat "Putukad ja mutukad vajavad värvi" ütleb üsna otse, mida sellega peale hakata, kirjutab Järva Teataja.
Lugemist raamatus suurt pole, see-eest on musta tindipliiatsiga tehtud joonistusi naljakate nimedega mutukatest ja putukatest, lindudest ja loomadest, kaladest ja ka puhtalt fantaasiailma olenditest - kõik ootamas, et neile värvipliiatsiga uutmoodi tegu ja nägu antaks.
Kümme korda kümme sentimeetrit suur taskuvärviraamatu andis välja Türil tegutsev Saara kirjastus, mille juhataja Anneli Kengi sõnul astus ühel heal päeval Iti-Pätrik koos emaga kirjastuse uksest sisse, ports pilte kaasas: "Et need on hästi omapärased - tal on oma joon ja stiil -, arendasime teemat edasi ja mõtlesime, et äkki teeks hästi väikese värviraamatu."

Kaks valda meelitab töötajaid korteriga
Karksi vallavalitsus kavatseb soetada üürikorterid, et pakkuda neid uutele töötajatele elamiseks esialgu lausa tasuta, pisut teistsugune peibutusplaan on Halliste vallal.
Eile õhtupoolikul arutas Karksi volikogu uuele tööjõule sihtasutuse KredEx toetuse abiga munitsipaalüürikorterite soetamist ja selleks omaosaluse garanteerimist, kirjutab Sakala.
Vallavanem Arvo Maling selgitas, et on plaanis osta neli korterit, mis on mõeldud välja üürida valla palgale tulevatele töötajatele.
Kui inimene asub tööle, on vallal talle pakkuda munitsipaalüürikorter, kusjuures alla 35-aastaste õpetajate käest kolme aasta jooksul üüri ei küsita.
Halliste vald plaanib töötajaid aidata valla omandis oleva, kuid seni osaliselt tühjana seisva kolmekorruselise maja korrastamisega, sinna elama asuvalt inimeselt valla heaks töötamist ei nõuta.

Pärnu jõe all käib torude paigaldamine
Soomest toodud horisontaalpuurimise seade alustas eile Pärnus Emajõe tänava ääres Pärnu jõe alla paigaldatavale ligi 400 meetri pikkusele düükrile tunneli kaevamist.
Eile pärastlõunaks oli jõepõhjast umbes nelja meetri sügavusele tuleva kanalisatsioonitoru paigaldamiseks rajatavast tunnelist valmis umbes pool, õhtuks lootsid töömehed puuriga teisel kaldal maa peale jõuda, kirjutab Pärnu Postimees.
Täna hommikupoolikul tahavad düükri ehitajad hakata 71-sentimeetrise läbimõõduga ja umbes 35 tonni kaaluvat kõrgmolekulaarset kanalisatsioonitoru vastkaevatud tunnelist vastupidises suunas läbi ajama.
Kokku paigaldatakse Pärnu jõe vasakkalda kanalisatsioonisüsteemi Vana-Pärnu puhastusjaamaga ühendava torustiku jaoks jõe alla kaks toru.

Buss hakkab Tallinnast Moskvasse sõitma
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sõitjateveo lubadekomisjoni koosolekul kiideti heaks liiniloa andmine kolmele uuele rahvusvahelisele bussiliinile ja ühele riigisisesele kaugbussiliinile.
Komisjon otsustas teha ministeeriumile ettepaneku anda liiniluba teiste hulgas ASi MootorReis rahvusvahelistele bussiliinidele Narva-Tartu-Riia ja Tallinn-Tartu-Riia ning OÜ Rusetti rahvusvahelisele bussiliinile Tallinn-Tartu-Moskva, kirjutab Tartu Postimees.
Lisaks veel ka rahvusvaheline liin Tartu-Peterburi.

Rakvere kodutud sõidavad taksoga
Ei juhtu just harva, et Rakvere kodutute varjupaiga kliendid tulevad ööbimiskohta taksoga ja pruugivad lähedal asuvas bussipeatuses enne põhkupugemist alkoholi.
Kodutute varjupaiga lähedal elavad inimesed on sageli näinud, et bussipeatuses peatub takso, kust väljuvad teineteist toetavad kodutud, kirjutab Postimees.
Võtnud bussiootepaviljonis napsule lisa, liiguvad nad edasi varjupaika.
Suuremat meelehärmi teevad varjupaiga juures asuvate majade elanikele aga bussipeatuse ümbrusesse loobitud praht ja oma esmaseid vajadusi rahuldavad varjupaigalised.
"Hommikul garaaži minnes pean hoolega jälgima, et mõne hunniku sisse ei astu," kõneles varjupaiga ligidal Vabaduse tänavas elav mees, kelle tõdemusel pole ta kodutute pahatahtlikkust või vägivalda isiklikult kogenud.

Välismaal paremat elu otsinud politseinikud naasevad tööle
Pidev kaadri vähenemine, mis on politseid neli aastat vaevanud, hakkab viimaks ometi lõppema.
Tööle naasevad ka varem välismaale raha teenima läinud politseinikud, kirjutab Postimees. Politseiameti peadirektor Raivo Aeg võis viidata rõõmustavale statistikale: "Kui 2006. aastal vähenes politseinike arv Eestis kuus keskmiselt 14 ja 2005. aastal 11 inimese võrra, siis tänavu veebruaris suurenes see arv juba keskeltläbi kahe ja märtsis seitsme inimese võrra."
Eriti rõõmustav on olukord Rapla politseijaoskonnas, kus vabu töökohti enam pole, kuna viimast kahte vakantset ametikohta hoitakse praegu politseikoolis õppivale kahele kadetile.
Eelmisel suvel lahkus Raplas korraga töölt kuus Norrasse ehitajaks läinud politseinikku, neist kaks naasid nüüd koju politseitööle.

Arne Lokk võitles bürokraatidelt abikaasale tagantjärele emapalga välja
Pensioniamet võttis arvesse pommiplahvatuses nägemise ja käed kaotanud eridemineerija Arne Loki pere eriolukorda ning otsustas, et Loki abikaasal on õigus emapalka saada nagu töötaval naisel.
Erandkorras maksab riik raha tagantjärele, kirjutab SL Õhtuleht.
"Meile on see otsus väga oodatud, sest just selle poole me 1,5 aastat püüdlesime," ütleb Lokk.
Esmaspäeval helistas talle Kristina Pähkel sotsiaalkindlustusametist ja teatas hea uudise: pensionikomisjon otsustas, et eridemineerijat ööpäev läbi hooldaval Natalja Lokil on õigus saada emapalka nagu töötaval emal. Raha makstakse tagantjärele.
"Otsus on siiski erandlik ja selle põhjal üldistusi kõigi hooldajate kohta teha ei saa," toonitab Pähkel.
Seni keeldusid Lokid emapalka vastu võtmast põhimõtteliselt. Riik oli ööpäev läbi abikaasat hooldava naise hinnanud peaaegu töötuks - hooldajale makstakse selle eest 400 krooni kuus -, ja Lokile oli tähtis, et rasket tööd tegev Natalja oleks pärast emaks saamist riigi silmis töötav inimene. Näiteks töötule maksab riik emapalka 2690 krooni, kuid töötav ema saab vähemalt 3600 krooni.

Eluohtlikud kiirendusvõistlused on Saaremaal moes
Kuressaare ümbruse teedel eluohtlikke kiirendusvõistlusi korraldavad noorukid teevad liikluspolitseile muret.
"Oleme mitu korda saanud teada, et noorukid kogunevad autodega mõnda kohta, et hakata kiirendusvõistlust korraldama," kinnitas Kuressaare politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Kaido Vahter SL Õhtulehele.
"Teolt pole me siiski kedagi tabanud," peab ta möönma, et kiirendusvõistluste korraldajad on valvepostid välja pannud ja need hoiatavad korravalvurite eest. Mõne aja pärast saadakse katkenud võistlust teises kohas jätkata.
SL Õhtulehe andmeil kogunevad kiirendusvõistlejad enamasti oma oskust proovima Kuressaare lähedale vähese liiklusega ja seetõttu heas korras maanteedele. Tavapäraselt algab võistlus pimedal ajal kella 22-23 paiku. Enne pannakse välja valvepost(id), kelle ülesanne on mobiiltelefoniga teavet anda, et tee on teistest sõidukitest ja politseist vaba. Et ei juhtuks nii nagu mullu mais, kui politseinikud sattusid peale võistlejaile, kes üle 170-kilomeetrise tunnikiirusega neile vastu kihutasid. Ühe auto roolis oli purjus ja juhiloata nooruk, teise juht jooksis metsa.

Kaarmann taotleb enda Loksa linnapeaks ennistamist
Andres Kaarmann taotleb Tallinna halduskohtult enda Loksa linnapeaks ennistamist.
Kaarmannile avaldati tänavu 9. veebruari Loksa linnavolikogu otsusega korduvalt umbusaldust, kirjutab SL Õhtuleht.
"Kaarmann taotleb otsuse tühistamist ning alternatiivselt tühisuse tuvastamist," ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja Jaanika Topkin.
Kaebaja leiab, et kuna volikogu istung oli ebaseaduslikult kokku kutsutud, siis ei olnud kogunenud inimestel otsuse vastuvõtmise pädevust ja seega on see tühine. Kaarmann taotleb, et kohus ta linnapeaks ennistaks.

Riigikogu soovib muuta infotunni formaati
Riigikogu haub plaani muuta igakolmapäevane infotund senisest paindlikumaks ja päevakajalisemaks.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Keit Pentuse sõnul on praegune formaat keeruline, sest infotunnis aru andvate ministrite nimed määratakse kindlaks juba kuid varem.
Plaani järgi soovitakse iganädalasse küsitlusvooru kutsuda peaminister ning paar aktuaalsete teemadega tegelevat ministrit.
Riigikogu esimees Ene Ergma tunnistab soovi, et infotunnis käsitletaks just neid probleeme, mis on kõige aktuaalsemad.
Plaani toetab ka põhiseaduskomisjoni aseesimees keskerakondlane Evelyn Sepp. "Esimene päevakord on juba täis, kuid sel kevadel võiks see juhtuda küll," andis ta lootust.

Doonoripäevad Estonia talveaias
Tänavu toimuvad kolmandat korda doonoripäevad rahvusooper Estonia talveaias, kus täna kella 12-18 oodatakse linlasi verd andma. Pille Luige (33) sõnul on ta doonoriks käinud kõigil kolmel aastal ning see oli tal juba seitsmes kord verd loovutada. "Tuli lihtsalt mõte, et tahaks kaasinimesi aidata, ning pärast on ka endal hoopis parem tunne," ütles Luik põhjenduseks. Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse pressiesindaja Marina Talisaineni kinnitusel on varasematel kordadel Estonias doonoriks käinud umbes 300 inimest ja tänavu oodatakse vähemalt sama palju osalejaid. Doonoripäevade raames tutvustati esimest korda Eesti vereteenistuse maskotti pelikan Donat. Kõigil doonoritel on võimalik osta poole hinnaga kaks piletit Estonia etendustele ning igal päeval loositakse välja neli teatrikutset kahele. Pärast vereloovutust ootavad doonoreid kehakinnitus ning meened.

Meditsiiniraamatukogu sulgemine pahandab arste
Laial tänaval tegutsenud meditsiiniraamatukogu viiakse Tallinna ülikooli alluvusse.
Sotsiaalministeeriumi lõplik otsus sulgeda meditsiiniraamatukogu uksed ja viia selle fondid Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu alla tõi endaga kaasa asjaosaliste meelepaha.
"Me oleme siis ainuke Euroopa riik, kus ei ole eraldi meditsiiniraamatukogu!" pahandas meditsiiniraamatukogu 40 aastat juhtinud, kuid eelmisel suvel ameti maha pannud Milvi Tedremaa. Tedremaal on ette näidata lehekülgede viisi raamatukogu lugejatest meditsiinitöötajate proteste iseseisva meditsiiniraamatukogu likvideerimise vastu.
Tema kinnitusel tähendab otsus Laial tänaval asunud maja kinni panna asutuse likvideerimist. Iseseisva meditsiiniraamatukogu likvideerimine algas juba 2002. aastal, kuid on tugeva vastuseisu tõttu siiani venima jäänud.

Saaremaa sadamat külastab tänavu seitse ristluslaeva
Võrreldes mullusega ei ole süvasadamat külastavate ristlus-
Kuigi Saaremaal möödunud aastal avatud süvasadam suudaks aastas teenindada 30 ristluslaeva, põikab saarele tänavusel hooajal sarnaselt mullusega vaid seitse ristluslaeva.
"Esimene kruiisilaev saabub Saaremaale 16. juunil," ütles Tallinna Sadama avalikkussuhete juht Sven Ratassepp. "Hooajaks on ette teada seitsme laeva saabumine, mida vahendab neli firmat," lisas Ratassepp. "Kaks Inglise, üks Saksa ja üks Soome firma."
Mullu tõi Saaremaale ristlusturiste üks Saksa firma laevaga Lily Marlene ning kevadel oli kavas kümme reisi, mis kahanes sügiseks seitsme peale ning reise korraldanud firma läks pankrotti. Seda siiski mitte Saaremaale põikamise pärast.

Kaevetööd algavad Tõnismäel veel sel kuul
Kaitseminister teatas eile Tallinna linnavalitusele, et kaevamine
Kaitseminister Jaak Aaviksoo eilne otsus ja teade Tallinna linnavalitsusele ning muinsuskaitse-ametile võimaldab kaitseministeeriumil alustada Tõnismäe haljasalal sõjahaudade väljakaevamisega juba tuleval kolma-päeval.
Siiski võib piirdeaia paigaldamise ja kaevetööde algus lükkuda paar päeva, sest kaitseminister viibib teisipäevast neljapäeva hilisõhtuni välislähetuses *otimaal, kus Eesti mereväele antakse üle uus sõjalaev. Kui valitsusel on siiski soov töödega esimesel võimalusel algust teha, toimuvad need ministrite asendamise skeemi kohaselt välisminister Urmas Paeti juhtimisel.
Aaviksoo otsusele alustada väljakaevamis- ja identifitseerimistöid eelnes kaitseministri ja siseminister Jüri Pihli kohtumine. Eesti Päevalehele teadaolevalt jätkus kahe ministri kohtumisel diskussioon väljakaevamistööde koordineerimise ja vastutuse osas.

Eesti pank ennustab majanduse kiire kasvu sujuvat aeglustumist
Keskpank prognoosib tänavu majanduskasvuks 8,4 ja järgmiseks aastaks 6,5 protsenti.
Eesti Panga andmeil hakkab alates 2005. aastast üle kümne protsendi ulatunud majanduskasv vähehaaval stabiliseeruma ja jõuab 2009. aastal 5,6 protsendini.
Pank soovitab riigil senist majanduspoliitikat jätkata, sest majanduse kohanemine toimub loomuliku turuarengu kaudu ega nõua senisest erinevat poliitikat, seisab Eesti Panga eile avaldatud prognoosis.
"Ka prognoositud kasvunäitajatega on Eesti edaspidi üks kiirema majanduskasvuga riike Euroopa Liidus. Pikemas perspektiivis jätkub elatustaseme kiire lähenemine juhtivate Euroopa tööstusriikide omale ning Eesti majanduskasv peaks ulatuma seitsme-kaheksa protsendini," teatas Eesti Pank. Keskpank peab kõige mustemaks stsenaariumiks üle kümneprotsendilise sisenõudlusel rajaneva majanduskasvu jätkumist, mis suurendaks kasvu järsu aeglustumise tõenäosust järgnevatel aastatel.

Remont ajab lapsed õhtul kooli
Õhtul koolis käivad lapsed peavad loobuma harjumuspärastest ringidest ja trennidest.
Sügisest peavad paljud Tallinna lapsed hakkama koolide remondi tõttu käima tundides õhtuses vahetuses, mis tähendab laste elu pea peale keeramist.
Õhtune kooliskäimine puudutab juba praegu Kristiine gümnaasiumis ligi kahtesadat 1.- 4. klassi õpilast, kelle tunnid lõppevad alles pärast kella kuut õhtul. Lapsevanemad aga arvavad, et linn peaks ehitustööde ajaks tagama kõigile klassidele hommikused kooliajad.
Tiit Krutob, kelle laps õpib Kristiine gümnaasiumi kolmandas klassis, arvab, et selline koolikorraldus pöörab pahupidi kogu lapse sotsiaalse elu. Nii Krutob kui teised 3. a klassi õpilaste vanemad leiavad, et remonditavate koolide lapsed vajavad paremaid tingimusi, kus nende elu-olu ei pandaks aastaks "ootele".

Vitsut: Tallinnas ei jagata kortereid seadusevastaselt
Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut kinnitab, et Tallinnas ei jagata kortereid seadusevastaselt ja põhjendamatult, nagu väidab Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer.
Toomas Vitsuti sõnul ei toetanud linnavolikogu Keskfraktsioon täna Reformierakonna algatatud linnavara võõrandamise korra muudatust, kuna pidas silmas praegu kehtivaid seadusesätteid.
"Kõikvõimalikke kitsendusi saab rakendada siiski seadusemuudatuste kaudu, vastasel korral vaidlustab need õiguskantsler," märkis Vitsut.
Reformierakond tegi ettepaneku keelata linnavara otsustuskorras ja erastamishinnaga müük isikutele, kelle omandis on kinnistusregistri andmetel kinnisasi. Samuti nähti ette seada müüdavale kinnisasjale kaheaastane võõrandamiskeeld.
Vitsut viitas ka võrdse kohtlemise põhimõttele, mida Keskfraktsioon on järginud.

Holsmer: Savisaare juhtimisel hämarad korteritehingud jätkuvad
Tallinna linnavolikogu kukutas tänasel istungil läbi linnavara võõrandamise korra muutmise eelnõu, ettepanek ei saanud vastuvõtmiseks vajalikku koosseisu häälteenamust.
"Uue linnapea juhtimisel jätkuvad Tallinnas hämarad korteritehingud ning olukorra paranemist ei ole kuskilt näha," kommenteeris linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer tänast otsust.
Istungil viibis kohal 63 volikogu liikmest 46. Hääletamisel ei osalenud 14 keskerakondlast ning üks IRL-i liige.
Eelnõu poolt hääletas 27 volikogu liiget, vastu oli 4 ning erapooletu ei olnud mitte keegi.
Reformierakonna poolt esitatud muudatuse kohaselt ei tohiks linnavara otsustuskorras ja erastamishinnaga müüa isikule, kelle omandis on kinnistusregistri andmetel kinnisasi ning müüdavale kinnisasjale seatakse kinnistusregistrisse kahe aastane võõrandamise keelumärge.

Tallinna volikogu valis komisjonijuhte
Tallinna volikogu mitu komisjoni sai täna uue esimehe ning muutus ka komisjonide koosseis.
Linnavolikogu valis revisjonikomisjoni esimeheks Reformierakonna liikme Üllar Lanno. Senine esimees Taavi Rõivas on nüüd Riigikogu liige.
Volikogu lastekaitsekomisjoni esimeheks sai taas Rahvaliidu liige Erika Salumäe, kelle varasem tegevus katkes seoses Riigikogusse valimisega.
Õiguskomisjoni aseesimeheks valis volikogu Tiit Sinissaare Isamaaliidu fraktsioonist.
Seoses muudatustega volikogu koosseisus täienes täna ka volikogu komisjonide koosseis.

Tallinna tornid ja linnamüür kutsuvad huvilisi
Kodulinna Maja korraldamisel on eeloleval nädalavahetusel taas kõigil huvilistel võimalus pääseda linnamüürile ja tornidesse ning õppida puutööd.
Homme pääseb Nunnatorni kaudu linnamüürile, Sauna ja Kuldjala torni kell 12-18, laupäeval ja pühapäeval on pääs avatud kell 11-16, teatas Tallinna pressiteenistus.
Reedel kell 14-16 on Kodulinna Majas traditsiooniline puutöö õppimise pärastlõuna.
Esmaspäeval pääseb linnamüürile ja tornidesse kell 12-18, kell 14-16 saavad huvilised õppida kaltsuvaipa kuduma.

Tallinna abilinnapeadeks said Eha Võrk ja Deniss Boroditš
Tallinna volikogu kiitis tänasel istungil heaks Keskerakonna Tallinna nõukogu poolt abilinnapeade kohtadele esitatud kandidaadid - Eha Võrgu ja Deniss Boroditši.
Kolme kandidaadi poolt hääletas 30 volikogu saadikut, vastu ega erapooletuid ei olnud.
Eha Võrgu, kes töötab praegu Tallinna maa-ameti juhina, valdkondadeks saavad linnavara, omandi- ja maareform ning elamumajandus ning talle hakkavad alluma elamumajandusamet ning maa-amet. Võrgul on haldusjuhtimise magistrikraad Tallinna tehnikaülikoolist.
Deniss Boroditši, kes on hetkel Tallinna linnavolikogu liige, valdkondadeks saavad kommunaalmajandus, infrastruktuuride rajamine, teedeehitus, -remont ja -hooldus, vee- ja küttemajandus, side, keskkonnakaitse, haljastus, jäätmekäitluse korraldamine, riigikaitse ja kriisireguleerimine ning talle alluvad struktuuriüksused on keskkonnaamet ja kommunaalamet. Boroditš on lõpetanud Concordia rahvusvahelise ülikooli õigusteaduse erialal.

Jõe tänava pommimeest pole siiamaani tabatud
Prokuratuur pole seni saanud ka ekspertiisitulemusi, millise ainega tegemist oli.
Kuigi Tallinnast Jõe tänavalt suure koguse lõhkeaine leidmisest on möödas juba üle kuu aja, ei ole prokuratuur senini saanud ametlikke ekspertiisitulemusi, millise lõhkeainega täpselt tegu oli. Samuti on kolmas tagaotsitav mees siiamaani jooksus.
"Konkreetse juhtumi kohta ei saa ma mitte midagi kommenteerida. Aga vahel, kui on suur kogus ainet analüüsida, võib see kaua aega võtta küll," ütles kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse direktor Rene Vihalem. Samas ei nõustunud Vihalem väitega, et keskuses on suur ekspertiiside järjekord. "Vahel oleme tööga üle uputatud, vahel ei ole. Kui juhuslikult leitakse korraga kümme lõhkeainet, siis tekib uputus," rääkis ta.

Komisjon võtab korterid luubi alla
Linnavalitsus moodustas peamiselt keskerakondlastest koosneva ajutise komisjoni, mis hakkab uurima kesklinna eluruumide võõrandamise tehinguid, sealhulgas linnaametnikele ametikorteriteks antud korterite edasist saatust.
Kunagised ametikorterid
"Ajendiks komisjoni moodustamisele on dokument ajast, mil kadunud Robert Lepikson oli Tallinna linnapea, ja sel ajal avaldati nii Päevalehes kui ka Postimehes nimekiri 231-st linnaametnikust, kes said kesklinnas ametikorterid," ütles linnapea Edgar Savisaar. Komisjoni töö eesmärk on uurida välja, mis neist 231-st korterist saanud on. Savisaare sõnul ajendas komis-joni moodustama hiljutised korteriskandaalid.

Uus Sakala pälvis tänavu muinsuskaitse seltsilt ühe Karuteene medalitest
Eile alanud muinsuskaitsekuu raames jagas Eesti muinsuskaitse selts AS-ile Uus Sakala Karuteene medali Sakala keskuse lammutamise pärast.
Selts jagab iga-aastasel muinsuskaitsekuul välja kolm Karuteene medalit Eesti kultuuripärandit oluliselt kahjustanud tegude eest. Muinsuskaitse seltsi juhatuse liikme Elle Leesi sõnul sai Uus Sakala Karuteene kolmanda koha medali kultuuri hävitamise eest. "Sakala keskus ei täitnud nõukogude ajal oma funktsiooni parteipoliitika levitajana, sellest sai hoopis kultuurikeskus, kus toimusid rahvuslikult olulised üritused, messid ja rohelise liikumise kogunemised," selgitas Lees.
Esimese koha vääriliseks luges selts Tartu ülikooli Narva kolledži oma piirkonda mittesobiva õppehoone ehitamise eest ja teise koha pälvis ennetavalt Tallinna linnavalitsus Valli tänaval vanalinna müüri äärde kavandatava seitsmekorruselise hoone detailplaneeringu eest.

Linnaarhitekti konkursile laekus vaid üks avaldus
Konkurss Tallinna linnale uue peaarhitekti leidmiseks lõppes eile. Linnaplaneerimisameti personalidirektor Marika Lepiku ütles, et konkursile laekus vaid üks avaldus ja selle inimese nime veel esialgu ei avalikustata.
Eelmine linna peaarhitekt Ike Volkov lahkus veebruaris ametist omal soovil. Volkovi selgitusel ajendasid teda peaarhitekti kohalt lahkuma hilisõhtusse venivad tööpäevad, mille tõttu arhitekti professionaalsed ametioskused kippusid unarusse jääma ning kohustusi hakkas järjest kuhjuma.
Samuti ei meeldinud talle tegelemine vahemehena erialaliitude ja linnavõimu vahel ning eelkõige skulptorite ja arhitektide liidu mittekonstruktiivne suhtumine, ütles Volkov veebruaris.

Ajaloolane: müüre saaks põnevamalt näidata
Kunstiajaloolase Robert Treufeldti hinnangul peaks linn rohkem fantaasiat kasutama.
Kunstiajaloolane Robert Treufeldt teeb linnaisadele ettepaneku tähistada keskaegsete linnakindlustuste paremaks eksponeerimiseks puuduvad müürilõigud ja väravad ning leida tornidele tänapäevane rakendus.
Kõige enam jätab ajaloolase hinnangul soovida üldmulje loomise oskus. "Suudaksime oluliselt rohkem välja tuua," leidis Treufeldt. "Ei tasu karta mujal Euroopas kasutatud kogemusi, vaid need tuleks mugandada meie oludele."
Raekoja suvisele näitusele pühendatud avalikus loengusarjas esinedes tõi Treufeldt näite Brüsseli vanalinnast, kus säilinud müüritorn on sõna otseses mõttes uusehitise "kaisus", kuid tornile on võimalik teha tiir ümber ja sellesse pääseb uudistama. Võimalusi on teisigi: sulgeda kunagine jõevärav tupikteega, ehitada müüripealse jalutusraja tarvis puuduvad müürilõigud terassillast või avada tornides ööbimiskohad.

Kuidas autod Viru keskuses teisele korrusele said
Öösel vastu eilset tõsteti Viru keskuses kaksteist ilusat autot tellingutega lae alla, et nad saaksid vurada vaikselt keskuse teisele korrusele väljanäitusele. Öösel vastu tänast sõidutati ülejäänud automudelid keskuse esimesele korrusele ja Tammsaare parki. Nimelt algab täna Viru keskuses City Auto automess, mis näitab 35 auto uudismudelit. Tegu on esimese niivõrd suure väljapanekuga ühes kaubanduskeskuses. Sõidukid jäävad Viru keskusesse neljaks päevaks, kuni pühapäevani. Autode jaoks tellingute ehitamine algas umbes südaöö paiku ja viimane auto sõitis teisele korrusele vastu varahommikut.

Päike mängib magnetilist orelit
Astronoomid on avastanud, et Päikese atmosfäär mängib taevalikku muusikat. Päikeselähedane magnetväli moodustab silmuseid, mis kannavad edasi laineid ja käituvad muusikariistana. Sheffieldi ülikooli astronoom Yura Tarojan ja ta kolleegid on välja uurinud, et magnetilised silmused on 100 miljoni kilomeetri pikkused ja neis levivad helilained nagu oreliviledes. Helilained tekivad sageli hiiglaslikes plahvatustes, sisenevad magnettorudesse ja reisivad seal umbes tund, enne kui väga kuumas päikese magnetväljas sumbuvad.
Allikas: AlphaGalileo

Akadeemilised keeleharjutused
Ajakirja Akadeemia märtsinumbris köidab mõtet Juri Lotmani mittememuaarne ja 15 aasta eest dikteeritud tekst, kus ta meenutab oma sõjapäevi. Kogu selle ohtra ja siiani voolava sõjadokumentalistika taustal üllatavalt omalaadne tekst. Veel on siin matemaatikute Ülo Lumiste ja Leo Võhandu kirjutis kolmest Eestis loodud tehiskeelest. Kuni näidisülesanneteni välja. Siiski on see kõik kirja pandud eesti keeles. Nii nagu ka Martin Ehala artikkel keele arengu ökoloogiast. Kerge lugeda, raske mõista.

Kes tulevikku ei mäleta, elab minevikuta
Hiljuti on selgunud, et aju käsitleb üsna samalaadselt nii tulevikku kui ka minevikku. Seetõttu on hakatud üha enam mõtlema sellele, kas mitte kujutletav tulevik ei mõjuta meie olevikku enam, kui siiani on arvatud.
"Kes tulevikku ei mäleta, elab minevikuta." Nii ütleks Juhan Liiv praegu, kui ta vaid elaks. Liiv elas meie jaoks minevikus. Ometi kujutas ta ette ka tulevikku. Ja tema kujutletud tulevik hakkas omal kombel ja vähemal või rohkemal moel ka reaalset tulevikku kujundama.
Ajamasin suriseb me peades
USA teaduste akadeemia toimetistes trükiti jaanuaris artikkel, kus teadlased kinnitasid esimest korda, et teavad, milline aju osa on seotud tuleviku kujutlemisega. Kasutades funktsionaalset magnetresonantskuvamist, leidsid St Louisis asuva Washingtoni ülikooli neuroloogid, et inimmõistus tugineb aju samadele piirkondadele nii mineviku mäletamisel kui ka tuleviku kujutlemisel.

Riigi eelarvestrateegia valmib 24. maiks
Rahandusministeeriumi teatel arutas valitsus täna esmakordselt riigi eelarvestrateegiat aastateks 2008-2011 ning määras strateegia valmimisajaks 24. mai.
"Et tänavu olid valimised, toimub strateegia kokkupanek tavalisest lühema aja jooksul," rääkis rahandusminister Ivari Padar. "Seaduse kohaselt peab strateegia olema valmis mai lõpuks. Praeguse ajakava järgi kiidab valitsus strateegia heaks 24. mail. Peale strateegia valmimist algab töö järgmise aasta eelarvega, mis peab Riigikogule esitamiseks valmis saama septembris."
Riigi eelarvestrateegia on dokument, millega planeeritakse neljaks aastaks valitsuse prioriteetsed tegevused ja nende rahastamine. Strateegia vaadatakse üle igal kevadel ja see on aluseks eelarve koostamisel.
Lisaks prioriteetsete tegevuste rahastamise plaanile on strateegias kirjas ka olulisemad majandus- ja rahapoliitilised põhimõtted, millest valitsus oma tegevuses lähtub.

Kaubanduskoja liikmed valisid uue juhatuse
Kaubandus-tööstuskoja üldkoosolek valis täna uue juhatuse, juhatuse esimehena jätkab Toomas Luman.
Päevakorravälise sõnavõtuga kaubanduskoja liikmetele esinenud peaminister Andrus Ansip lubas, et ettevõtjaid enim huvitavad ettevõtete tulu maksustamist puudutavad küsimused saavad juba aprillikuus valitsuses otsustatud ning veel enne suvepuhkust ka parlamendi heakskiidu, teatas kaubanduskoda.
Sõnavõttu kokku võttes tänas peaminister ettevõtjaid nende senise panuse eest ning sõnas: "Muretsemiseks pole põhjust, paremad ajad ootavad meid ees."
Alates 1995. aastast seitsmendat korda juhatuse esimeheks valitud Toomas Luman rõhutas, et kaubandus-tööstuskoda on apoliitiline organisatsioon.
"Meie osalemine majanduspoliitika kujundamises on argumenteeritud, teadmiste- ja faktipõhine ning lähtub liikmete tagasisidest. Me ei kiida ega laida ühtegi poliitikut ega parteid, vaid kujundame positsioone seaduse jõudu omavate eelnõude ning poliitikadokumentide kohta. Me anname hinnangu, kas tegemist on majanduse arengule kasuliku eelnõuga ning kas see edendab ettevõtlust," sõnas Luman.

GoBusi juht: me ei ole pankrotis
AS GoBusi juhatuse esimees Aivo Pärn ütles täna valitsuse otsust ettevõttest väljuda kommenteerides, et GoBus ei ole kohe kindlasti pankrotis.
"Riigi osalus ei tohiks mingit rolli mängida. See oli nii väike - 0,22%," ütles Pärn aripaev.ee-le. "See, et firma omakapital eelmise aasta kahjumi tõttu 7,2 miljoniga negatiivseks muutus, ei tähenda, et firma oleks pankrotis."
Pärna sõnul tuleb 23. aprillil kokku GoBusi aktsionäride koosolek, kus peaks esialgsete plaanide kohaselt otsustatama aktsiakapitali tõstmine 30 miljoni kroonini.
Täna otsustas valitsus riigi osalusest GoBusis loobuda.

Avaron avab homme kaks aktsiafondi
Fondihaldusfirma Avaron avab homme kaks uut aktsiafondi, mis keskenduvad Kesk- ja Ida-Euroopa väike- ja keskmistele ettevõtetele.
Avaron toob turule kaks avatud aktsiafondi - Avaron Areneva Euroopa Väikeettevõtete Fondi, mis investeerib Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna väikeettevõtetesse. Lisaks tuuakse turule Avaron Balkani Fond, mis investeerib Balkani riikide, eelkõige uute Euroopa Liidu liikmesriikide nagu Bulgaaria, Rumeenia ning tulevaste liitujate Horvaatia, Serbia ja Bosnia ettevõtetesse, teatas Avaron.
"Avaroni meeskonna investeerimisfilosoofia põhineb ideel, et tänased ebaefektiivsed turud tekitavad atraktiivseid investeerimisvõimalusi," lausus Avaroni tegevjuht Kristel Kivinurm-Priisalm.
"Usume, et Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas on hulk väärtpabereid, mille hind ei peegelda nende õiglast väärtust. Selliseid väärtpabereid on võimalik leida vaid ise ettevõtetes koha peal käies, sügavuti nende majandustulemusi analüüsides ja juhtkonnaga tihedalt suheldes. Piirkond on tugeva kasvupotentsiaaliga, seda nii tööstuse, jaekaubanduse kui ka kinnisvara osas."

Eesti kalaliit osaleb messil European Seafood Exposition
Eesti kalaliit osaleb 24.-26. aprillil Belgias Brüsselis toimuval maailma kalaäri suursündmusel, messil European Seafood Exposition ja Seafood Processing Europe.
"Eesti kalatööstuste edu pandiks on orienteeritus ekspordile. Eesti ekspordib kalatooteid hinnanguliselt kolme miljardi krooni eest 70 riiki. Messil osalemise eesmärgiks on Eesti kalaettevõtete ekspordivõime suurendamine kalaäri armutul konkurentsiturul," ütles kalaliidu juhataja Valdur Noormägi.
Eesti kalatööstuste jaoks on Euroopa Liit suurimaid turge, mida iseloomustab maksejõulisus ning kõrged nõuded kalatoodete kvaliteedile. Suuremad ekspordiartiklid on jahutatud ning külmutatud kala ja kalatooted, samuti konservid ja preservid.
Mess European Seafood Exposition on kalaliidu teatel business to business tüüpi mess, kus on esindatud 1600 ettevõtet 80 riigist. Eesti ettevõtted osalevad messil seitsmendat korda.

Tolliamet leidis auto kütusepaagist 182 liitrit alkoholi
Maksu- ja tolliamet avastas piiripunktis Eestisse sõitnud autost 182 liitrit 89-protsendilise kangusega alkohoolset jooki.
10. aprillil sisenes Luhamaa piiri- ja tollipunkti kaudu Venemaalt Eestisse sõiduk Ford Econoline. Täiendava kontrolli käigus avastati sõiduki spetsiaalselt ümberehitatud kütusepaakidest lisaks lubatud alkohoolsetele jookidele 182 liitrit 89-protsendilise kangusega alkohoolset jooki. Koostati läbivaatuse akt ja väärteoprotokoll.
9. aprillil sisenes Venemaalt Narva piiri- ja tollipunkti kaudu sõiduauto Volkswagen Passat, mille autojuht ja kaks kaasreisijat deklareerisid suuliselt 600 sigaretti. Peale sõiduki täiendavasse kontrolli suunamist tunnistas autojuht, et autos on peidus umbes 30 plokki sigarette. Tollikontrolli käigus avastati lisaks algselt deklareeritule veel 5160 sigaretti More Lights, 400 sigaretti North Star ja 400 sigaretti North Star Lights, mis olid peidetud juhipoolsetesse ustesse ning kindalaeka alla. Kokku peeti kinni 5960 sigaretti. Alustati väärteomenetlust.

Riik loobub osalusest firmas GoBus
Tänasel istungil volitas valitsus rahandusminister Ivari Padarit kaotama riigi osaluse reisijate veoga tegelevas aktsiaseltsis GoBus, sest ei pea vähemusosaluse omamist kahjumis olevas äriühingus enam otstarbekaks.
Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil, et 0,002 protsendilisest osalusest loobumine läheb riigile maksma 15 000 krooni, sest riigi osalus on kahjumi tõttu miinuses.
GoBusi esialgsete auditeerimata 2006. majandusaasta tulemuste kohaselt teenis firma 2006. aastal 365,9 mln kroonise käibe juures 31,1 miljonit krooni kahjumit. Sellises olukorras nõuab äriseadustik aktsiakapitali suurendamist, äriühingu lõpetamist, ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist või pankrotiavalduse esitamist.
Rahandusministrile anti õigus hääletada GoBus aktsionäride 23. aprillil toimuval koosolekul aktsiaseltsi aktsiakapitali lihtsustatud vähendamiseks 0 kroonini ja seejärel suurendamiseks 30 000 0000 kroonini 30 000 1000-kroonise nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Rahvaliit soovib metsanoorendikud maamaksust vabastada
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon esitas täna Riigikogu menetlusse maamaksuseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta metsanoorendike alune maa maksuvabaks ja ühtlustada looduskaitsealade maksumäärad.
Metsanoorendike maa maksuvabastamise eesmärk on Rahvaliidu teatel soodustada metsade uuendamist ja muuta see efektiivsemaks.
"Maksuvabastamine toetab metsamajandamise järjepidevust mõistlikul ja sihipärasel viisil," ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liige Villu Reiljan. "Selleks, et ka tulevikus jätkuks Eestis puitu, on metsade uuendamine vältimatu ning riik peab selles metsaomanikke toetama."
Eelnõu kohaselt ei tule maamaksu tasuda kaitse- või tulundusmetsa hulka kuuluvalt metsamaalt alates metsa istutamisest esimese 20 aasta jooksul.
Rahvaliidu esitatud eelnõu näeb ette ka erinevatel kaitsevööditel maamaksusoodustuste ühtlustamise 50 protsendile maamaksumäärast. "Ühtlustatud maamaksumäär aitab vältida olukorda, kus samaväärsetel looduskaitsealadel on erinevad soodusmäärad," selgitas Reiljan. Lisaks vähendab selline regulatsioon ka valitsuse töömahtu, sest maamaksumäärad tulenevad otse seadusest, ega tule igale kaitsealale eraldi kinnitada.

Monton avab Riias oma suurima esinduskaupluse
Baltika Grupile kuuluv moebränd Monton avab täna oma laienenud kaupluse Riia kaubanduskeskuses Mols.
Baltika Grupi arendusdirektor Jaan Järve kinnitusel on täna Riias avatav 603-ruutmeetrise müügipinnaga kauplus senistest brändipoodidest mastaapseim. "Näiteks Eesti suurimast - Ülemiste keskuses asuvast Montonist on see pea kaks korda suurem," tõi Järv võrdluseks.
Riia kauplus on suurem ka mullu sügisel Moskvas Evropeiski kaubanduskeskuses avatud esimesest laiendatud müügipinnaga Montonist. Järv lisas, et varasemast suuremate kaupluste avamist plaanitakse lähiaastail kõikidel turgudel, kus Monton esindatud on.
"Lisaks Montonile avame samas keskuses maikuus ka Mosaici kaupluse," rääkis Järv ettevõtte plaanidest Riias.

Eurolines lisab väljumisaegu Tartu-Riia ja Tartu-Peterburi bussiliinidel
Eurolines Baltic lisab alates 20. maist teise igapäevase väljumise Tartu ja Riia vahel ning juuni lõpus lisandub teine reis ka Tartu ja Peterburi vahel.
Kui täna on Tartu-Riia liinil ainult üks reis päevas mis väljub Tartust hommikul kell 6.45 ja õhtul Riiast kell 19, siis alates 20. maist lisab Eurolines Baltic liinile ka teise reisi väljumistega kell 17 Tartust ja kell 7 Riiast, teatas bussifirma.
Juuni lõpus lisandub teine igapäevane reisivõimalus ka Tartu-Peterburi suunal, väljumistega varahommikul Tartust ja hilisõhtul Peterburist. Lisanduva Peterburi väljumise täpse alguskuupäeva ja väljumiste kellaajad teatame pärast kõigi lõplike kooskõlastuste saamist mõlema riigi ministeeriumitest.
Eurolinesi kaubamärgi all rahvusvahelisi bussiliine opereeriv MootorReisi AS on asutatud 1993. aastal. Ettevõtte bussiparki kuulub kokku ligi 60 turismibussi, mis paiknevad neljas opereerimiskeskuses Tallinnas, Riias, Vilniuses ja Peterburis.

Järve Selver laieneb pea poole võrra
Järve Selveri müügipind laieneb Järve Keskusele tehtava juurdeehituse käigus seniselt 4620 ruutmeetrilt 6460 ruutmeetrile ehk 40 protsenti.
Tallinna Kaubamaja AS ja AS Silikaat sõlmisid lepingu, mille järgi Järve Selver laieneb AS Silikaadi poolt Järve Keskusele tehtava juurdeehituse käigus kokku 3178 ruutmeetri võrra, teatas Tallinna Kaubamaja. Müügipinnale lisaks saab Selver juurde mitmesuguseid lao- ja abiruume, sh töötajatele mõeldud ruume.
"Järve Selveri laiendus võimaldab oluliselt täiendada hüpermarketi kaubavalikut ja muuta ostuprotsessi klientidele mugavamaks," ütles A-Selver ASi juhataja Ain Taube.
"Käesolev 2007. aasta kujuneb Selveri jaoks ettevalmistusaastaks, järgmisel aastal avame taas rida uusi kauplusi ja ka laiendusi," rääkis Taube. "Sellel aastal avame lisaks möödunud nädalal avatud Jaamamõisa Selverile juulis Jõgeva Selveri ning oktoobris Põltsamaa Selveri."

Pikkani ei näe euro käibeletuleku edasilükkumises ohtu
Sampo Panga säästu- ja investeerimisteenuste osakonna juhataja Rasmus Pikkani ei usu, et euro käibeletuleku edasilükkumine kätkeb endast ohtu Eesti majanduskeskkonnale.
"Ohud saaksid tekkida juhul, kui meie ise, rahvusvahelised finantsinstitutsioonid või välisinvestorid mõistaksid valesti meie rahaliidu ukse taha jäämise põhjuseid," ütleb Pikkani Sampo panga kliendilehes.
"Täna on aga arvatavasti kõigile selge, et rahaliidu uks jäi meile suletuks vaid seetõttu, et meie inflatsioon on täna kriteeriumile sobimatult kõrge. Ja kriteeriumile ei vasta meie inflatsioon vaid seetõttu, et meie majandus on jooksmas järele majanduspiirkonnale, mille hinnatase on meie omast 1,6 korda kõrgem."
Selles arengus on Pikkani sõnul raske näha Eesti süüd, sest arenenud Euroopa võimalikult kiire kinnipüüdmine on ju see, millest ei unista mitte ainult meie, vaid ka paljud välisinvestorid.

Tallinna äärelinnas saab uute korterite hindu tingida
Tallinnas on vähese huvi ja liiga kõrge hinna tõttu võimalik nüüd uute äärelinna korterite hindu alla tingida, lisaks muudetakse osa kesklinna kortereid äripindadeks, mille järele on suurem nõudlus.
Uus Maa Kinnisvaragrupi juhi Jaanus Lauguse sõnul on paljud äärelinna uute majade korterid samas hinnaklassis kesklinna uute korteritega ja seetõttu toimub sel aastal äärelinna korterite hinnakorrektsioon allapoole, kirjutab Äripäev.
Äärelinnas on uute korterite kõrge hinna tõttu suurenenud kasutatud korterite müük, sest uusi lihtsalt ei jõuta osta, rääkis Uus Maa analüütik Annika Jakobson. Tehingute arv pole Uus Maas selle aasta esimeses kvartalis vähenenud.
Jakobson ennustab korteritele sel aastal Tallinnas hinnatõusu majanduskasvuga samas taktis ehk 10%, mujal Eestis kuni 10%.

Vene kasiinooligarh soovib Narvas mängupõrguid avada
Venemaal kahe aasta pärast jõustuv uus hasartmänguseadus on tekitanud Vene kasiinoärimeestes huvi Narva piirkonnas uute mängukohtade avamise vastu, räägitud on isegi Kreenholmi saarele suure kasiinokompleksi rajamisest.
Mitmed Narvas kinnisvaravahendamisega tegelevad inimesed kinnitasid sealkandis levivat juttu, et Venemaa uus hasartmänguseadus on toonud kasiinoärimehed Narva, Narva-Jõesuu ning Sillamäe piirkonda mängukohtade jaoks sobilikke ruume otsima, kirjutab Äripäev.
Konkreetselt räägitakse Eestis kaubamärkide CityCasino ning Bally's Casino all tegutseva Ida-Euroopa suurima meelelahutuskontserni Ritzio Entertainment Group huvist avada vähemalt neli uut kasiinot.
Huvi on ajendatud Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt eelmise aasta lõpus allkirja saanud seadusest, millega määrati ära neli piirkonda, kus alates 1. juulist 2009 on lubatud kasiinod ning muud hasartmängukohad: Las Vegase tüüpi hasartmängureservaadid tulevad tühermaale Altai krais Siberis, Primorje krais Kaug-Idas, Rostovi-Krasnodari piirkonnas ning Venemaa läänepoolseimas, Kaliningradi oblastis.

Taluvõi ja taluvõide mõiste jäävad äärmiselt segaseks
Euroopa Liidu määrus ei luba seni taluvõina tuntud toodet enam võiks nimetada.
Sellest aastast alates kannavad paljude tootjate kirevad võipakid kirja "Taluvõie". Kes poes hästi otsib, võib leida ka paki, millel on kirjas harjumuspärane "Taluvõi".
Tootelt koostise kohta infot otsides ei leiagi muud erinevust kui rasvasuse määr. Miks on siis üks toode või, aga teine võie?
Põllumajandusministeeriumi spetsialisti Eha Niinepuu andmetel peitub põhjus Euroopa Liidu määruses ning toote nimetus sõltub rasvasisaldusest.
"Müüginimetust "Või" tohib kasutada ainult nende toodete märgistamisel, mis sisaldavad vähemalt 80%, kuid alla 90% piimarasva, kuni 16% vett ja kuni 2% piimakomponente, mis ei ole piimarasv," selgitab Niinepuu. Et aga eestlasele tuntud taluvõi sisaldas tavaliselt 72% rasva, siis tuligi lisada toote nimetuse lõppu täht "e".

Juhid trügivad tasuta parkima
Kesklinnas töötavad inimesed nuputavad uusi kavalaid viise, kuhu autot tasuta parkida.
Kui enne 1. aprilli oli Tallinna kesklinnas tööl käivate inimeste hulgas populaarne parkimiskoht näiteks Väike-Ameerika tänav, siis pärast tasulise parkimisala laienemist pargitakse samad autod kaugemale.
AS-i Ühisteenused tegevdirektori asetäitja Kristi Vahtra sõnul tekkisid alguses parkimisprobleemid Kadriorus. "Weizenbergi tänaval pargiti kindlameelselt kõnniteele, kuigi ei tohi. Tegime autojuhtidele trahve ja eelmise nädala lõpuks oli olukord lahenenud," ütles Vahtra.
Kõige suurema löögi alla on sattunud uue parkimisala piiril asuvad kaubanduskeskused, mille parklatesse kesklinnas töötavad inimesed autod jätavad ja siis sealt edasi lähevad.

Ajaloomuuseumis tuleb näitus fosforiidisõjast
Homme avatakse Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis fosforiidisõjale pühendatud näitus "EI FOSFORIIDILE! 20 aastat fosforiidisõjast".
Näitusel kajastatakse sündmusi aastatel 1987-1988 - protestiliikumist, mis muutis oluliselt rahvuslikku ühisteadvust ning mis pani aluse Eesti taasiseseisvumise protsessile.
Fosforiidisõda on kinnistunud Eesti lähiajalukku kui esimene avalik protestiliikumine kehtiva nõukogude režiimi vastu, millest kasvas välja Laulev Revolutsioon.
Fosforiidisõja põhjustasid Lääne-Virumaale Toolsesse ja Lääne-Kabalasse kavandatavad fosforiidikaevandused, mis oleksid muutnud suure osa Eestit elutuks tööstusmaastikuks.
Liiati oli majanduslikult mõttetu ja keskkonnavaenulik fosforiidist toodetav mineraalväetis, mille tootmise suurendamist nägid ette üleliidulised plaanid.

Kadri Kõusaare film valiti Cannes'i festivali ametlikku programmi
Täna kuulutati välja 60. Cannes'i rahvusvahelise filmifestivali
Kadri Kõusaare "Magnus" on esimene eesti film, mis on valitud Cannes'i festivali ametlikku programmi. Varem on kõrvalprogrammis Quinzaine de Realisateurs (Directors' Fortnight) osalenud Peeter Simmi film "Inimene, keda polnud" 1990. aastal.
Un Certain Regard on festivali ametlik programm, kuhu valitakse filmid, mis paistavad silma rezhissööri erilise nägemuse poolest. Sel aastal osaleb Un Certain Regard programmis 16 filmi, peamiselt debütantidelt.
"Magnus" on lugu tundlikust poisist Magnusest (Ruuben Rekkor), kes kasvab üles õhustikus, kus keegi temast eriti ei hooli. Magnuse vanemad arvavad, et lapsed kasvavad ise - kui toit laual ja katus pea kohal, pole lastel muud vaja. Magnus põeb kopsuhaigust, mida peetakse ravimatuks, ja mängib surmaga

Tarantino asub Cannes'is püüdma Kuldset Palmioksa
Quentin Tarantino, Gus Van Sant ja Wong Kar Wai kuuluvad nende režissööride hulka, kes võistlevad tänavu Cannes'is peaauhinna pärast.
Palme d'Or'i püüab Tarantino oma filmiga "Death Proof" ("Grindhouse") ja Van Sant filmiga "Paranoid Park", teatab BBC.
Võistleb ka vendade Coenite viimane film, thriller "No Country For Old Men". Samuti on esindatud Emir Kusturica filmiga "Promise me this".
Võistlusprogrammis pistavad rinda ka laiemale avalikkusele vähem tuntud filmimeistrid, näiteks Marjane Satrapi Iraanist ja Chang-Dong Lõuna-Koreast.
Väljaspool võistlusprogrammi esilinastub Cannes'is Michael Moore'i dokfilm "Sicko", mis jutustab USA tervishoiusüsteemist. Moore'i film "Fahrenheit 9/11" võitis Kuldse Palmioksa 2004. aastal.

Jaan Tooming toob lavale "Venuse armumängud" 
Lavastaja Jaan Tooming on valmis saaanud romaanil "Venus karusnahas" põhineva näidendi.
Jaan Toomingu verivärskes lavastuses "Veenuse armumängud" teevad kaasa Veikko Täär, Britta Vahur Eesti Draamateaterist ja Imre Vähi, kes kuulub Eesti Kulturismi Liitu.
Lugu põhineb Austria kirjaniku Leopold von Sacher-Masochi poolt 1870 aastal kirjutatud kuulsal romaanil "Venus karusnahas", mis on Eestis ilmunud Bibliotheca erotica sarjas aastal 2002.
Kirjanik Leopold von Sacher-Masochi nimest ongi tuletatud termin "masohhism", mille üle ta eriti õnnelik ei olnud, kuigi on need sündmused ise läbi elanud ja seda elustiili mitme naisega katsetanud.
"Venus" on korduvalt kinolinale jõudnud ja sellest on tehtud 4 mängufilmi. See on kirgedest lõõmav lugu, kus mees on nii pööraselt armunud, et tahab saada oma jumaldatu orjaks. Naine võtabki pakkumise vastu ja sõlmib temaga lepingu, millel on saatuslikud tagajärjed.

Eesti teadlaste suurteost esitletakse Poolas
Poolas esitletakse 19. ja 26. aprillil Eesti teadlaste ja paljude kaasautorite töö tulemusena valminud entsüklopeedilist suurteost "Johann Christoph Brotze. Estonica".
Entsüklopeedilise suurteose esitlused toimuvad Poolas Johannes Paulus II nimelises Lublini Katoliiklikus Ülikoolis ja Poola Rahvusraamatukogus.
Täna toimub Johannes Paulus II nimelises Lublini Katoliiklikus Ülikoolis seminar "Eesti kultuur ja kunst", mille avab sealne rektor ja Eesti Vabariigi Maarjamaa Risti teenetemärgi kavaler Stanislaw Wilk.
Avamisele järgnevalt esinevad ettekannetega Eesti suursaadik Poolas Ants Frosch (teemal "Eesti ja Poola, täna ja homme") ning Eesti Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid Marie Curie-Sklodowska Ülikooli professor Jan Lewandowski ("Eesti-Poola suhted 19. ja 20. sajandil") ja tõlkija-luuletaja Aarne Puu ("Tõlgi nostalgilistest mälestustest Eesti ja Poola kirjanduses").

Saksa veterannäitleja elutöö leidis tunnustust
Üheks Oscari nominentidest olnud näitlejale Armin Mueller-Stahlil antakse järgmisel kuul toimuval Saksamaa filmiauhindade jagamisel üle elutööpreemia.
Saksamaa veterannäitleja, 76-aastane Mueller-Stahl, tõusis staari staatusse juba tollases Ida-Saksamaal elades, kuid tema talent lõi eredalt särama peale Läände suundumist, teatab Reuters.
Kõrvalosa eest filmis "Shine" teenis Armin Mueller-Stahl 1997 aastal Oscari nominatsiooni.
Filmimaailma laiema tähelepanu pälvis Mueller-Stahl 1990-date alguses, rolli eest Jim Jarmuschi 1991 aastal valminud filmis "Night On Earth", kus sakslane mängis tsirkuseklounist taksojuhti.
Draamas "Shine" mängis Mueller-Stahl probleemse pianist üleolevat isa.
Viimasel ajal on Armin Mueller-Stahl teinud rolle mitmes kvaliteetses teleseriaalis, mängides Iisraeli peaministrit sarjas "The West Wing" ja Nobeli-võitjast kirjanikku Thomas Manni Saksamaa miniseriaalis "The Manns", mis võitis rahvusvahelise Emmy auhinna kui parim teleseriaal.

Mitmed Jazzkaare kontserdid on juba välja müüdud
18. Jazzkaare kontserdipiletitest müüdi esimesena välja funk-bändi Incognito omad.
Juba homme algab Jazzkaar. Järgmise laupäevani leiab üle Eesti aset 50 kontserti, kus astuvad üles põnevad esinejad nii Eestist kui ka välismaalt.
Jazzkaare avapidu on homme Pirita lillepaviljonis. Eesti džässbänd Sonja Créme, mille solistid on Sofia Rubina, Kaire Vilgats ja Sergei Solovjov, mängib lugusid Incognito, George Duke'i ja Chaka Khani repertuaarist. Pidu jätkub Villu Veski Life Jazz Partyga.
Tänavuse festivali peaesinejate hulka kuuluvad vokalist Andy Bey, kitarrist Mike Stern, USA saksofonist ja helilooja Archie Shepp, Briti klubides laineid lööv Incognito ja Kataloonia flamenkobänd Ojos de Brujo. Samuti esineb palju eesti muusikuid, nii vanema kui ka noorema põlvkonna esindajaid.

Euroopa ajalugu 80 fotokaadris
Ülituntud Erich Lessingi fotodel on lisaks ajaloolisele väärtusele ka kõrge kunstikvaliteet.
Võib julgelt öelda, et iga Lessingi foto on hindamatu ajaloolise väärtusega. Ta on dokumenteerinud ajaloolisi sündmusi, nagu Berliini sõjapurustused, müüri rajamine, Ungari 1956. aasta ülestõus, poliitikute tippkohtumised, fotod Hruštšovist jne.
Näiteks foto Berliini linnapeast Willy Brandtist, kes peab kõnet varemetes Riigipäeva hoone ees 1959. aastal. Või siis foto Genfis 1955. aastal toimunud tippkohtumisest, kus Nõu-kogude Liitu esindab veel peaminister Nikolai Bulganin, kelle Nikita järgmisel aastal võimult kõrvaldas. Kuid miks mitte ka inimlikud stseenid tavalistest inimestest, nagu Nõukogude alast lahkuv vana naine, kaasas vaid kaks kotti. Või siis sotsialistliku Poola esimene iludusvõistlus, mis meelitas kohale sellise rahvahulga, et etendus viidi kuurortlinna Sopoti kasiino katusele. Või kuidas võetakse surimaski Ferenc Leharilt. Näituse teeb väärtuslikuks seegi, et Eesti näitusele valis fotod Lessing ise. Võib lisada, et Lessingi fotodel on peale dokumentaalse väärtuse kindlasti ka kunstiline kvaliteet. Tasub vaadata, millised on kadreeringud ja faktuurid.

Sal-Saller oli mullu edukaim muusikalooja
Eesti Autorite Ühingu, Eesti Esitajate Liidu ja NCB Eesti faktiliste andmete alusel oli 2006. aasta edukaim autor Hendrik Sal-Saller, menukaim ansambel oli Meie Mees.
"Kuldne Plaat 2007" auhinna pälvisid:
Aasta Autor - Hendrik Sal-Saller
Aasta Raadiohitt - "Üle tumeda vee" Smilers
Aasta Plaadifirma - Eesti Artistide Agentuur
Aasta Uustulnuk - Mari-Leen
Aasta Ansambel - Meie Mees
Aasta Naisartist - Mari-Leen
Aasta Meesartist - Tanel Padar & The Sun
Aasta Album - Tanel Padar & The Sun "100% rock'n'roll"
Eestimaa koolide seas toimunud küistluse tulemusena selgitas konkursi "Eesti Koolimiss" korraldaja Ruth Ojatalu koolinoorte arvates kauneima poppstaari. Eripreemia "Aasta ilusaim Artist" pälvis Kristjan Kasearu.
Aasta poppmuusikaauhinda "Kuldne Plaat" antakse välja alates 1998. aastast.

Muusikud ja ametnikud väitlevad ropu sisuga laulude üle
Täna toimub Tallinna Linnaarhiivi saalis muusikateemaline diskussioon, kus mõtteid avaldavad punkmuusik Villu Tamme ja räppar MC Busta, ametnikud ja noored muusikahuvilised.
Mõttevahetuse põhiteemaks on "Kas ropp räpp ja punk peaksid olema keelatud?", kus arutatakse selle üle, kas roppused laulutekstides mõjutavad noorte maailmapilti ning kas võiks piirata muusikakirjutajate loometööd.
Diskussiooniringi on korraldajad kokku kutsunud nii muusikud kui ka laste õigusi kaitsvate organisatsioonide esindajad.
Vürtsika sisuga laulude kaitseks kõnelevad punkmuusik Villu Tamme ja hip-hop maastikul tuntud tegija MC Busta ehk Ott Ojamaa ja neile oponeerivad Lastekaitse Liidu esindaja Käthlin Mikiver ning 21. Kooli õpilane Marek Sirendi, kes on ka Eesti Väitlusseltsi liige.
Arutelu juhib Uve Poom Eesti Väitlusseltsist. Arutelu elavdamiseks saab sõna ka publik, kes võib esitada esinejatele küsimusi, repliike või lühikõnesid. Säravamatele küsijatele on korraldajad välja pannud ka auhinnad. Sissepääs üritusele on kõigile tasuta.

Ökokratt korraldab esseekonkursi "Mets õpetab!" 
Kõigil õpetajail on võimalus osaleda esseekonkursil teemal "Mets õpetab!" samanimelise projekti raames.
Konkursi eesmärgiks on saada informatsiooni õpetajate senistest kogemustest, kuidas ta kasutab metsas-retkel nähtut ja kogetut oma igapäevatöös õpilastega.
Konkursiga juhitakse tähelepanu keskkonna probleemidele Eestis ning väärtustatakse õpetajaid, kes oma tegevusega kasvatavad noori säilitama ja kaitsma loodust.
Reimann Retkede ühe omaniku Mart Reimanni sõnul sobib esseekonkurssi iseloomustama kõige enam laused: "Veeda oma vaba aeg süstaga, mitte süstlaga! Looduse avastamine ei pea olema kuiv õpperetk, vaid täis seiklusrohkeid elamusi, mille janus noored on.".
Esseekonkursi võitjale on Reimann Retked OÜ pannud auhinnaks välja meresüsta retke kahele Kolga lahe saarte metsadesse.

Elijah Wood proovib Hollywoodis kätt produtsendina
Frodo rollidega "Sõrmuste isanda" filmides staariks tõusnud Elijah Woodil on kavas sooritada oma debüüt filmiprodutsendina.
Elijah Wood töötab praegu 1953 aastal kirjutatud sünge põnvusromaani "Black Wings Has My Angel" filmiks adapteerimise kallal, teatab BBC.
Ameerika kirjaniku Elliott Chaze'i raamatu keskmes on endine vang, kes plaanib lõbutüdruku abiga viia läbi relvastatud röövi.
Elijah Wood põhjendab materjali valikut oma produtsendidebüüdi tegemiseks sellega, et talle on alati meeldinud sünged filmid ja põnevusraamatud.
Woodi näeb järgmisena kinolinal filmis "Day Zero", mis esilinastub juba sel kuul New Yorgis toimuval Tribeca Filmifestivalil.

Rolling Stonesi kontserdi tõttu saavad 300 hobust rahusteid
Serbia pealinnas Belgradi hipodroomil toimuva Rolling Stonesi kontserdi tõttu antakse kuni 300 hobusele rahusteid, et aidata neil üle elada bändi esinemine.
Plaan anda kuni 300 hobusele rahusteid, et hoida neid rahulikuna ajal, mil Rolling Stones Belgradi hipdroomil esineb, on ajanud Serbia loomakaitseaktivistid tagajalgadele ja viimased pingutavad selle nimel, et linnavõimud muudaksid kontserdi toimumise asupaika, teatab Reuters.
Korraldajad ootavad enam kui 100 000 inimest 14. juulil toimuvale kontserdile Belgradi hipodroomil, mis on Serbia pealinna suurim piiratud sissepääsuga vabaõhuareen. Hipodroomil olevad võistlushobuste tallid jäävad vaid mõne meetri kaugusele Rolling Stonesi esinemislavast.
Serbia suurima loomakaitse organisatsioon ORCA sõnul mõjub niivõrd võimsa kontserdi andmine hipodroomil tingimata hobustele kahjulikult ja loomade vaoshoidmine rahustite abil ei ole kindlasti lahendus.

Vaiko Eplik ja Eliit tutvustavad uusi lugusid
Tunnustatud muusikutest koosnev Eliit astub homme Von Krahli teatris lavale kavaga "Best of Est", mis sisaldab ka kollektiivi tuliuusi ja esmakordselt esitamisele tulevaid lugusid.
Sel reedel toimuval Mutant Discol astub kavaga "Best of Est" üles kodumaine muusikakooslus Eliit - koosseisus Vaiko Eplik (laul ja kitarr), Jarek Kasar (laul ja klahvpillid), Tursk (laul ja bass), Jaan Pehk (laul) ning Raul Saaremets (löökpillid).
Tallinnas Von Krahli baaris esitlusele tulevas spetsiaal-kavas esitab seekordne Eliidi koosseis nii tuttuusi kui vanemaid lugusid Eesti artistide Chalice, Vaiko Eplik & Eliit, Ans.Andur ja Röövel Ööbik loomingust.
Muuhulgas mängib muusikakooslus Eliit palasid varsti ilmuvatelt heliplaatidelt - Vaiko Eplik & Eliit uus album "2" ning Chalice'i kolmas kauamängiv "Positiivsed tulnukad".
Muusikakava "Best of Est" ees ja taga mängivad Mutant Discol plaadimuusikat DJd Rhythm Doctor, Ajukaja ja Siim Nestor.

Eesti lapsed tegid euroseadusi
Päikesepaistelisel aprillihommikul on terve Strasbourg õitemeres ning hiiglaslik kiiskav europarlamendi hoone neelab endasse üle 400 lapse 14 riigist.
On järjekordne Euroschola päev, mil europarlament on õpilaste päralt, et nad kogeksid omal nahal saadikute tähtsat tööd. Teistega koos asuvad "euroseadusi" tegema 30 Rapla ühisgümnaasiumi õpilast.
Sissepääs eurohoonesse pole lihtne: läbida tuleb range turvakontroll. Läbi valgustatakse kõik, käekottidest fotoaparaatideni. Terroriste ei tuvastata ning tööpäev võib alata.
Vastavalt teemadele jagavad õpilased - kõikide riikide lapsed läbisegi - end gruppidesse, kus hakatakse "seaduseelnõusid" välja töötama. Sissejuhatuseks saab proovida hääletamist. Küsimus "Kas on hea, et sinu riik on Euroopa Liidu liige?" toob 346 poolt-, 34 vastu- ja 23 erapooletut häält. Küsimus "Kas europarlament peaks töötama ühes keeles?" annab aga vastuseks 298 "ei" -d ning 83 "jaa" -d.

TÜ/Makroflex läks pronksiseeriat juhtima
Eesti naiste korvpalli meistrivõistlustel võõrustas Tartu Ülikool/Makroflex kahe võiduni peetava pronksiseeria avamängus Mereakadeemia/Piritat ning võitis 89: 69.
Tartlannad võitsid esimese veerandaja 25: 21, kuid poolajaks oli seis viigiline 40: 40. Tasavägist mängu jätkus ka teise poolaja esimeseks pooleks, sest enne viimast veerandit juhtis ülikooli naiskond 59: 55, vahendab Sportnet. 
Neljandal veerandil Mereakadeemia vastupanu rauges, tartlannad võitsid selle 30: 14 ja kogu mängu 20 punktiga.
TÜ/Makroflexi liidrid olid Merike Anderson 27 ja Laina Mesila 25 punktiga, külalistest viskasid Kerdu Arbet 17, Janne Rits 16 ja Keyu-Katre Kulla 12 punkti.
Lauas jäid võitjad peale 36: 31. Visketabavuse protsent oli enam-vähem võrdne (44,6 ja 43,9), kuid tartlannad sooritasid mängust 74 pealeviset vastaste 57 vastu.

Kohtunik tahtis NBA staariga kakelda
Rohkem kui algavatest play-off mängudest räägitakse Ameerika Ühendriikides hetkel Duncan-Crawfordi juhtumist.
Nimelt määras 16. aprillil üks NBA parimaid kohtunikke Joey Crawford San Antonio Spursi ja Dallas Mavericksi vahelises kohtumises Spursi liidrile Duncanile kaks tehnilist viga.
Tüliõunaks osutus just teine "tehniline", mille Duncan teenis ootamatult pärast seda, kui oli varumeeste pingil istudes kohtuniku otsuse peale naerma puhkenud. Tuttava žesti järel vajus 211 sentimeetrise ääremängija suu imestusest ammuli ning mees löntsis turvameeste hordi saatel vahekäiku.
Kuigi Duncanile määrati hiljem ametniku solvamise eest 25 000 dollari suurune trahv, tehti Crawfordi suhtes veelgi drastilisem otsus: 31-aastase staažiga kohtunik eemaldati teadmata ajaks viletöölt.

Eesti jäähokikoondis kaotas lisaajal Hollandile
Qiqiharis toimuval jäähoki 1. divisjoni A-grupi MM-turniiril kaotas Eesti täna lisaaja järel Hollandile 3: 4 (1: 1, 1: 1, 1: 1, 0: 1), hollandlaste võiduvärava viskas Nathaniel Korthuis (61.49).
Eesti väravad: 5.00 Maksim Ivanov (Eduard Valiullin), 30.41 Andrei Makrov (Lauri Lahesalu), 58.47 Makrov (Valiullin).
Eesti tegi kohtumises 34 ja Holland Aleksei Terentjevile 18 pealeviset.
Viimases voorus laupäeval, 21. aprillil on Eesti vastaseks Poola (12.00), teatas Eesti jäähoki liit.

Albert: ma pole susse nurka visanud
Pärast kolmekuulist treeningtsüklit Austraalia kõrvetava päikese käes võitles pruuniks päevitunud Marko Albert end laupäeval Jaapanis MK-etapil kuuendale kohale.
Teenisite nädalavahetusel Ishigaki MK-etapil kuuenda koha, eelmise aasta lõpus tulite Uus-Meremaal teiseks. Kas olete mõõnaperioodist üle saanud?
Uus-Meremaa teine koht oli jah esimene positiivne asi üle pika aja. Kui aus olla, siis ma väga ei kipu tagasilöökidele tagasi vaatama. Loomulikult tegin neist omad järeldused, aga üldiselt arvan, et ma ei ole sportlaste seas mingi eriline näide. Kõigil on tõusud ja mõõnad, mõni kahtleb endas rohkem, mõni vähem. Loomulikult hakkasin ka mina endas kahtlema.
Kuidas te selliste kahtluste küüsis end treenima motiveerisite?
Kui ma endas kahtlengi, siis õnneks motivatsioonikriisi mul pole. Keegi ei taha ennast või teisi väga petta ja pidevalt kinnitada, et saab kindlasti hakkama, kui tulemused räägivad selgelt teist keelt. Ma siiski uskusin pidevalt, et olen võimeline paremaks. Et kui saan endast kõik anda ja õnn on minu poolel, siis pole hea tulemus võimatu.

Kehra palluri Glinkini eemaldamine mõjutas tulist poolfinaali Põlvas
Põlva Serviti asus põnevat poolfinaalseeriat tiitlikaitsja HC
Koduses Mesikäpa hallis täismaja, enam kui 700 pealtvaataja ees peetud kohtumise 33: 28 võitnud Serviti vajab finaali jõudmiseks veel kahte võitu. "Publiku maruline toetus annab meile alati hea emotsiooni," kiitis Serviti juhendaja Kalmer Musting kaasaelajaid. "Mis mängu puutub, siis miinuseks oli liiga suur skoor - järelikult kaitse ei pidanud."
Avamatšis küttis kirgi kehralase Roman Glinkini punane kaart ebasportliku käitumise tõttu 11. minutil. Pingile siirdudes väljendas kolm väravat visata jõudnud pallur selgelt rahulolematust, pomisedes, et kõige rohkem võinuks teda karistada kaheminutilise eemaldamisega.
"Täiesti arusaamatu punane kaart!" pahandas Kehra peatreener Jüri Lepp. "See tuli üllatusena kõigile, mitte ainult meie meeskonnale. Nii kergekäeliselt kui Eestis, mujal punaseid kaarte ei jagata."

Eesti tennisenaiskond langes Serbia ees põrmu
Kindla kaotusega alustanud Eesti tennisenaiskonna treener Rene Busch: elukutselise teeb profiks just iseloomulik hoiak ja keskendumine mängule.
Eesti kaotas Föderatsiooni karikasarja Euro-Aafrika tsooni esiliiga turniiril esimeses alagrupimängus Serbiale 0: 3. Võib öelda, et langeti põrmu, sest asja otsustanud kahes üksikmängus loovutasid võitjad kaotajaile ainult seitse geimi.
Paarismängus hakkasid Margit Rüütel ja Anett Schutting see-eest vahvasti vastu ning alistusid alles otsustavas setis. Serblannad on Bulgaarias võistlevast 16 naiskonnast kolmanda asetusega ja nende ülekaalu tuleb pidada loogiliseks, sest Eesti esineb ilma kahe põhimängijata.
Kui sportlikku duelli eriti polnud, siis jätkus paljuütlevusi emotsionaalses plaanis. Näiteks 15-aastane Schutting tegi oma debüüdi mainekas sarjas ning Rüütel kohtus esimest korda karjääri jooksul tõelise ässaga, maailma esikümnesse kuuluva Jelena Jankoviciga, kelle päralt on praegu edetabeli seitsmes rida.

1 küsimus Ksenja Baltale
Kas talvel enne sise-EM-i saadud kannavigastus lubab taas täisjõuga treenida?
vastab
Ksenija Balta
mitmevõistleja

Logitech võitis neli iFi tootedisaini auhinda
Logitechi juhtmevaba muusikasüsteem (Wireless DJ Music System), universaalne kaugjuhtimispult Harmony 1000 Advanced Universal Remote, interaktiivne kõlarite süsteem Logitech Z-10 ja Logitechi kõlarid AudioStation iPod pälvisid suurepärase disaini eest kõrge tunnustuse.
Logitech teatas, et neli ettevõtte toodet pälvisid prestiižika 2007 iFi (International Forum Design) tarbekaupade disainiauhinna: juhtmevaba muusikasüsteem Logitech® Wireless DJ™ Music System, universaalne kaugjuhtimispult Logitech® Harmony® 1000 Advanced Universal Remote, interaktiivne kõlarite süsteem Logitech® Z-10 ning võimas iPod®-i seadme jaoks mõeldud kõlarite süsteem Logitech® AudioStation™.
"Meil on väga hea meel, et iF meie nelja toodet sedavõrd kõrgelt hindas," ütles Logitechi president ja peadirektor Guerrino De Luca. "Logitech on pühendunud uute digitaalsete toodete väljatöötamisele, mis pakuvad inimestele koduses keskkonnas suurepärase kvaliteediga meelelahutust. Need auhinnad inspireerivad meid jätkama tööd toodetega, mis pakuvad vormi ja funktsionaalsuse täiuslikku tasakaalu."

ERGO Kindlustus maksis märtsis 29,6 miljonit krooni hüvitisi
Suurim ühe kahjujuhtumi hüvitis on tänavu olnud 1,9 miljonit krooni
ERGO Kindlustus hüvitas märtsis 1752 kahjujuhtumit 29,6 miljoni krooni ulatuses.
Kõige rohkem hüvitati märtsis sõidukikahjusid - liikluskindlustuses 12,6 miljonit krooni 723 juhtumi puhul ja vabatahtliku sõidukikindlustuse omanikele 12,8 miljonit krooni 779 juhtumi puhul, teatas ERGO Kindlustus.
Sõidukitega seotud kahjudest olid kõige sagedasemad klaasikahjud (44% kahjujuhtumite arvust) ja liiklusõnnetused (42% kahjujuhtumite arvust). Liiklusõnnetuste puhul on välja makstud 74% sõidukikahjude hüvitiste kogusummast.
Varakindlustuses maksti märtsis 3,2 miljonit krooni hüvitisi. Eraisiku vara puhul oli 72% hüvitiste arvust ja 30% hüvitiste summast seotud veekahjudega. Ettevõtte vara puhul oli suurim hüvitiste arvu osa, 63%, seotud sissemurdmise, vandalismi, süütamise ning muu kolmandate isikute õigusvastase tegevusega. Eraisikutele hüvitati 2,2 miljonit krooni kokku 61 juhul, ettevõtetele miljon krooni 27 juhul.

Saku Õlletehase esimese kvartali müügimaht kasvas kolmandiku võrra
Saku Õlletehas müüs esimeses kvartalis kokku ligi 21 miljonit liitrit erinevaid jooke, mis on ligi 33% rohkem kui möödunud aasta samal perioodil.
Lõviosa kasvust tuli vee ning siidri ja long drinkide kategooriast, õllemüügi mahtude kasv oli kõige tagasihoidlikum, teatas ettevõte.
"On hea meel tõdeda, et Saku Õlletehase müügimaht oli esimeses kvartalis turu suurim," ütles õlletehase juhatuse esimees Ireneusz Smaga.
Müügimahtude kasvu tagamaid kommenteerides ütles Smaga, et lisaks olemasolevate toodete edukale müügile on Saku aasta algusest saadik turule toonud juba kaheksa tooteuuendust, millest enamus on tänaseks tarbijate poolt väga hästi vastu võetud.
"Jaanuaris turule toodud eriõlu Saku Abbey ületas meie esialgseid müügiprognoose mitmekordselt, väga hästi võeti vastu ka aasta alguses turule toodud Saku Kulla eksklusiivne purk, mida müüsime prognoositust kaks korda rohkem. Üliedukalt on läinud ka klassikaliste kokteilide sarjal SIN, millele lisandus aasta alguses kaks uut maitset," rääkis Smaga. "Oma osa müügimahtude suurenemisse on andnud Soome joogitootja Sinebrychoffi toodete turustamine Eestis."

Algab kampaania - "Kasiinoäri kontrolli alla!" 
23. aprillist kuni 6. maini toimub teine üleriigiline kasiinoäri riigistamist pooldav kampaania "Kasiinoäri kontrolli alla!".
Kevade alguses austatud üleriigiline kasiinoäri riigistamise pooldav apoliitiline ühiskondlik liikumine "Riigikasiino2011" www.riigikasiino.com koostöös ühiskondlike organisatsioonidega, omavalitsuste ja äriringkondade esindajatega ning meediafirma DypoS korraldab teist suurt üleriigilist kampaaniat, teatasid kampaania korraldajad.
Kampaania toimub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Ida-Virumaa linnades Narva, Kohtla-Järvele, Sillamäe ja Jõhvi. Kampaania põhieesmärk on jätkata ühiskonnas tekkinud kriitilist diskussioon üha keerulisemaks muutuva probleemi üle, mille lahendusena nähakse riigi poolt kasiinoäri tugevama kontrolli alla võtmist.

Kinema käive oli mullu 70,1 miljonit krooni
Eesti juhtiva tõstuste tootja OÜ Kinema käive oli 2006. aastal 70,1 miljonit krooni ja kasum 6,4 miljonit krooni.
Firma teatel kasvas eelmise aasta käive aastaga 22,7 miljoni krooni võrra ehk 48 protsenti ning kasum 3,8 miljoni krooni võrra ehk 146 protsenti.
Kinema tegevjuhi Andrus Allikoja sõnul oli firma 2006. aasta olulisemateks arenguteks filiaali asutamine Lätis ja aktiivse müügitegevuse alustamine Soomes.
"Lätis tegelesime eelmisel aastal põhiliselt filiaali sisseseadmisega ning sellest aastast oleme juba aktiivse müügitegevuse käima saanud. Soome turul on meil nüüdsest kindel partner, kes stabiilselt areneb ja kasvab ning kindlasti Kinema 2007. aasta tulemustele tugeva panuse annab," ütles Allikoja.
Firma viimase aasta kõige menukam toode oli Kinema tõstuks, mille müük moodustas 60% käibest. Ka müüdi ligikaudu 2100 ust. Lisaks kuulus eelmise aasta olulisemate toodete alla erinevate laadimissüsteemide, tõkkepuude ja aiaväravate ajamite, kiirrulluste ja käärtõstukite vahendus esindusõiguse kaudu.

Samsung töötas välja LED-tagantvalgustusega LCD-ekraanid
Samsung Electronics Co alustas 24-tolliste LED-tagantvalgustusega LCD-paneelide tootmist.
Uue 24-tollise LCD-monitoriekraaniga saavad tehnoloogia osas nõudlikud tarbijad, professionaalsed graafikadisainerid ja digifotograafid nautida sama elutruusid värve kui Samsungi patenditud LED-tagantvalgustusega LCD-telerite puhul. LED-tagantvalgustusega monitoriekraanil on valdkonna kõrgeim värviküllastuse tase 111% (NTSC standard) võrreldes tavamonitoride ainult 72% NTSC küllastustasemega ja see rahuldab kõrglahutusega ülekandes domineerivate kargete värvidega harjunud tarbijaid, teatas Samsung.
Paneeli 24-tolline ekraanisuurus on optimaalne süsteemidele, mis on varustatud Windows Vista operatsioonisüsteemiga. Kuigi tavaarusaama kohaselt töötab Windows Vista kõige paremini 22-tollise ekraaniga (kahe A4 formaadis paberilehe suurus), ei ole 22-tolline piisavalt lai, et toetada täis-HD-d. Lisaks ütlevad tööstusharu eksperdid nüüd, et 24-tolline sobib Windows Vista'ga paremini hõlmates ka Vista parempoolse külgriba ja servad.

Fujitsu ja Sun Microsystems töötasid välja uued serverid
Fujitsu Siemens Computers, selle emafirma Fujitsu Limited ja nende ühine partner Sun Microsystems esitlesid eile uut ühiselt välja arendatud ja toodetud serverite seeriat Solaris/SPARC.
Seeria pakub mainframe-klassi töökindlust ja avatud süsteemide eeliseid. Uued serverid on kiireimad SPARC serverid, mis seni loodud. Serveriseeriat turustatakse SPARC Enterprise brändi all tegutsevate ettevõtete ja tütarettevõtete poolt, teatasid ettevõtted.
Süsteemid on mõeldud klientidele, kelle jaoks on olulised kõrgelt skaleeruvad ja töökindlad serverid ja kellel on vaja saavutada suuremat süsteemi rakendumist ja jõudlust läbi virtualisatsiooni. Servereid iseloomustab Fujitsu missioonikriitilise arvutitehnoloogia loomise kogemus, kõrgete näitajatega protsessorite tehnilised lahendused ning Suni avatud ja skaleeritud võrgutehnoloogia kogemus.

Hansapanga Miljonisaju võidufondi kogunes 1,27 miljonit krooni
Jaanuaris alanud aktiivsete arveldajate programmi - Hansapanga Miljonisadu - esimese kvartali võidufondi kogunes Hansapanga teatel 1,27 miljonit krooni.
70% võidufondist loosib pank välja sajale kampaania tingimustele vastanud kliendile ja 30% jagatakse nelja heategevusprojekti vahel vastavalt klientide poolt antud häältele. Võidusummad kannab pank nii klientide kui ka heategevusprojektide pangakontole 25. aprilliks.
"Programmi eesmärk on ühelt poolt pakkuda meeldivaid üllatusi rahavõidu näol meie aktiivsetele klientidele, teiselt poolt aidata kaasa just nende heategevusprojektide teokssaamisele, mida inimesed kõige olulisemaks peavad," ütles Hansapanga igapäevapanganduse ja segmendijuhtimise osakonna juhataja Oksana Tolmatshova. Ta märkis, et I kvartali jooksul osales toetust saavate heategevusprojektide väljavalimises hanza.netis 61 954 inimest, mis on erakordselt suur osalejate arv heategevuse vallas.

E kindlustus alustas kindlustusemüüki telefoni teel
Eesti suurim kindlustusmaaklerfirma e kindlustus alustas kindlustusemüüki ka telefoni teel.
E kindlustuse juhataja Risto Rossar märkis ettevõtte teates, et telefonimüügiteenuse turule toomine oli ühelt poolt ettevõtte loomuliku arengu tulemus ning teisalt vastutulek klientide soovidele. "On üsna arvestatav hulk kliente, kellel pole võimalik vajaduse korral kindlustuslepingut internetis sõlmida. Nende jaoks lahendab probleemi just telefoniteenus," ütles Rossar.
Eesti suurima kindlustusmaaklerfirma e kindlustuse osa kindlustusmaaklerite turul on 23%. E kindlustuse 2006. aasta käive oli üle 37,3 miljoni krooni. Firma sõlmis eelmisel aastal 114 000 kindlustuslepingut ehk keskmiselt 317 lepingut päevas ning vahendas 261 miljoni krooni ulatuses kindlustusmakseid, mis moodustab 8,3% Eesti kahjukindlustuse turust. E kindlustuse klientideks on 111 132 eraisikut ja 14 541 ettevõtet.

Pärnu ettevõtjatele toimub täna seminar ABCDisain
Täna, 19. aprillil oodatakse kõiki Pärnumaa innovatiivseid ettevõtjaid osalema ettevõtlusseminarile ABCDisain, mis algab kell 15 TÜ Pärnu Kolledžis.
Disainihuvilisi koolinoori oodatakse samal ajal samas majas toimuvasse õpituppa "Noorte õu". TÜ Pärnu Kolledžis on disainiaasta raames avatud ka rändnäitus "Disain tuleb külla" väljapanek.
Seminaril "ABCDisain" käsitletakse disaini rolli äritegevuse edendamisel ning jagatakse juhtnööre, kuidas kaasata disainereid ja disaini ettevõtte arengutesse. Üles astuvad Eesti juhtivad disainerid Kristjan Mändmaa ja Kristjan Jagomägi, kelle edulugude varal selgub, et teadlik disaini kasutamine tagab ettevõttele edu ning toob tulu. Disainiaasta raames toimuv seminar on vaba sissepääsuga ning tasuta. Oodatud on eelkõige ettevõtjad, kuid kasulikku teavet saavad ettekannetest kindlasti ka teised huvilised.

Kiida teenindajat! kampaania tulemused avalikud
Hea teeninduse kuul, märtsis Heateenindus.ee poolt läbi viidud kampaania "Kiida teenindajat!" tulemused on selgunud ning klientide poolt enim kiitusi pälvinud ettevõtete TOP 100 on kõigile tutvumiseks väljas internetilehel www.heateenindus.ee.
Juba viiendat aastat märtsikuus toimunud kampaania Kiida teenindajat 2007 käigus kogunes ligi 1700 kiitust. Edetabelisse kogunes 791 teeninduskohta ja kaubandusketti, millest moodustus hea teenindusega teeninduskohtade TOP 100. Esisajas olevad konkreetsed teeninduskohad saavad "Kliendid kiidavad 2007" uksekleebise omanikuks.
Hea teeninduse kuul korraldatav "Kiida teenindajat!" kampaania kutsub kliente üles teenindajatele positiivset tagasisidet andma ning organisatsioone oma teenindajaid arendama ja koolitama. Kampaania sõnum teenindajale on "Naerata ja pööra tähelepanu oma käitumisele teenindussituatsioonis, sest kliendid" otsivad "head teenindust!".

AS-i Puukeskuse käive kasvas 55 protsenti
AS-i Puukeskuse aasta esimese kolme kuu käive oli ettevõtte teatel 62 miljonit krooni, käive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 55 protsenti.
Ettevõtte tegevjuhi Atso Matsalu sõnul toimus kõige suurem kasv - 380 protsenti - ehituses kasutatavate puitlaastplaatide müügi osas. Tema sõnul on puidu kasutamise trend ehitussektoris märgatav.
AS Puukeskus tegeleb ehituspuidu ja puidupõhiste plaatide hulgimüügiga.

Kaupmeeste liit korraldab klientide võitmise teemal seminari
Täna toimub Eesti kaupmeeste liidu korraldusel seminar "Klienditeenindusest jaekaubanduses: klientide leidmine, hoidmine ja tagasivõitmine".
Seminari põhilektoriks on Kanada University of Western Ontario turundusprofessor Dr. Brent McKenzie, teatas kaupmeeste liit.
Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai sõnul on kliendisuhtlus kaubanduse põhialus. "Professionaalsete kaupmeeste juurde tulevad kliendid taas ja taas. Sestap osaleb meie tänasel seminaril rohkelt huvilisi," ütles Merilai.
Teletorni konverentsikeskuses toimuvat seminari toetab Tallinna ettevõtlusamet. Seminar on liidu liikmetele tasuta.
Eesti kaupmeeste liit on 1996. aastal loodud jae- ja hulgikaubandusettevõtete ühendus, mis esindab ja kaitseb liidu liikmete huve. Suurt tähelepanu pühendab liit koolituste korraldamisele ja kaubanduse valdkonna kutsehariduse arendamisele.

Baskini anekdoodid
Blondile esitatakse autokoolis eksamiküsimus:
"Kuidas töötab mootor?"
"Kas tohib vastata oma sõnadega?"
"Muidugi võib."
"Brrr, rrrr, rrrr…"
"Lapsed, kust jõuab meieni elekter?"
"Džunglist!" vastab Juku.
"Miks sealt?" küsib õpetaja.
"Täna hommikul tahtis mu isa habet ajada ja ütles: "Jälle need ahvid lülitasid elektri välja!""
"Professor, kas see vastab tõele, et te lööte oma naist?"
"Ei vasta. Ma pole professor!"
Hambaarsti kabinetist kargab välja mees ja hoiab põsest kinni.

JÄRJEJUTT (12): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
6
Närvid, kinnitas talle suur selgeltnägija ning silmapaistev narkar. Kõigest närvid. Tere tulemast jahekalkuni faasi, väikevend. Ent kui need olid vaid närvid, mis talle vingerpussi mängisid, siis kuidas sai ta end nii unisena tunda? Enne tõsiseid värinaid ning vappehoogi oleks ta pidanud üleni kihelema, tundma seda vastupandamatut iha end kõikjalt kratsida; kui ta ka poleks olnud Henry jahekalkuni faasis, oleks ta ikkagi pidanud arvestama fakti, et tal oli plaanis smugeldada läbi USA tollisüsteemi kaks naela puhast kokaiini, mis vahelejäämise korral tähendanuks vähemalt kümmet aastat föderaalvanglat, ja nüüd paistis tal pilt aeg-ajalt eest minevat.

Blogivõistlus "Eesti Ajaveeb 2007" jõudis vahefinišisse
Selgusid võistluse Ajaveeb 2007 nominendid. Võitjad kuulutatakse välja mais.
Eile kuulutati välja blogivõistluse Ajaveeb 2007 nominendid. Kokku esitati võistlusele 202 veebipäevikut. Erinevalt mullusest puudusid tänavusel võistlusel etteantud kategooriad. Hääletajad ning blogipidajad said veebipäevikuid võistlusele esitades neid oma äranägemise järgi kategooriatesse liigitada. Ajaveeb 2007 alapealkirjaga "Kohtume teiselpool reaalsust" korraldaja Tõnis Hiiesalu sõnul jäi esitatud blogide arv samasse suurusjärku eelmise aasta võistlusega.
Žüriid kui sellist tänavusel võistlusel pole. Hiiesalu sõnul püüdis ta sel aastal võistlust korraldada "võimalikult rohujuuretasandil". Seetõttu valibki rahvas blogide kategooriad ning võitjad. Blogisid kommenteerivad arvajad, kuid võistluse tulemust nad ei otsusta. "Sain mingil päeval blog.tr.ee esilehe põhjal arvata, et olen koos Mihkel Rauaga üks kahest Eesti vihatuimast mehest," kommenteerib üks arvajatest, noorsootöötaja Kaarel Arb.

Venemaal arvatakse, et Tõnismägi on saanud nime kuulsalt nõukogude lauljalt
Vesti Dnja kirjutas sellest, kuidas tegelikult toimib vene kaasmaalaste Venemaale tagasikolimise riiklik programm.
Artikli autorid pöördusid Tallinnas asuvasse Vene saatkonda, mille pressiesindaja Maksim Kozlov vastas, et ümberasumisega tegelevad hoopis Vene Föderatsiooni migratsiooniameti eriallüksused ja informatsiooni saab internetileheküljelt fsm.ru. "Mitte keegi ei selgitanud, kuid teadma peavad kõik", "Ei oodata päris kõikjal, garantiid ei anta mitte kusagil", "Registreeritakse, ja ongi kõik" - sellised alapealkirjad iseloomustavad ammendavalt ülevaate sisu, milles Venemaa kaasmaalaste ühenduste liidu esimees Sergei Sergejev muuseas märgib, et Venemaal oodatakse noori töökäsi, mis on meilgi nõutud, aga mitte pensionäre ja intelligentsi. Sergejev arvab, et Eestis elavad venelased ei ihka kolida Siberisse ega Kaug-Itta.

Elektrijõul liikuv sportauto valmistub teid vallutama
USA firma Tesla Motors on tootmisvalmis saanud ainult elektrijõul liikuva sportmasina, esimesed sõidukid jõuavad klientideni sügisel.
Auto ammutab energiat tavalisest kodusest vooluvõrgust, ühe laadimisega suudab masin läbida 350-400 kilomeetrit, vahendab autoexpress.com
Sõiduki kiirusomadused on sportautole kohased - kiirendus 0-100 km/h võtab aega vähem kui 4 sekundit ning tippkiirus ulatub üle 200 km/h.
Elektriauto kere on valmistatud peamiselt plastikust, kandavad detailid aga alumiiniumist. Masin kaalub umbes 1200 kilogrammi.
Sõidukit hakatakse kokku panema Inglismaal legendaarse sportauto Lotuse tehases. Elektriauto jõuab kõigepealt USA turule, esimene esindus avatakse Los Angeleses.
Masina hind saab olema ligi 1,2 miljonit krooni.

Metsatalu valgustamiseks tuleb kaasata loodusjõud
Metsamajja kolinud mehe ainus võimalus elektrit saada oli tuul enda kasuks pöörata.
Uku Elken on Leterma metsnikumajas pärisperemees olnud viis aastat. Iisaku metskonda Mäetaguse valda jääva hoone ehitas 70 aasta eest Uku vanaisa, kes jäi metsamehe ametilt pensionile alles 80-aastaselt. Uku on läinud vanaisa jälgedes: ta on Riikliku Metamajandamise Keskuse (RMK) Iisaku metskonna metsakorraldaja.
Maja korrastades ja remontides on Uku elektrit saanud bensiinigeneraatorilt. Kolme aasta eest pöördus ta Eesti Energia poole ja sai sealt elektriühenduse väljaehitamiseks hinnapakkumise 600 000 kroonile. See oli summa, mis kulunuks kolme kilomeetri õhuliini rajamiseks ja liitumistasudeks. Tänaseks on ehitushind ilmselt veelgi kallim.
Tuulegeneraator appi

Väikese rõdulaua teeb valmis igaüks, kel pealehakkamist
Kui rõdul vajalik kohe kuidagi oma kohale ei mahu, siis on väike rõdulauake abiks.
Selle saab väikese materjali- ja ajakuluga igaüks meisterdada. Mõõdud kohanda vastavalt rõdule või olemasolevale materjalile. Sellise konstruktsiooniga lauda on mugav kasutada väikesel rõdul.
Laud on kinnitatud kahe lahtikäiva uksehingega rõdu esiserva külge. Laua siseküljele on poldiga kinnitatud üks jalg, mis võimaldab jala laua sisse pöörata, kui on soov laud üles tõsta. Lauda saab lasta rippasendisse ja talveks võib selle ka maha võtta.
Meisterdamine ise pole kuigi keeruline. Sae kaks külje- ja kaks otsatükki ning kruvi kokku kast. Järgmiseks mõõda välja ja sae latid, mis hakkavad kandma vahelaudu.
Kinnita kruvidega latid lauaraami siseküljele1 nii, et moodustuks üleulatuv serv. Järgmiseks sae vahelauad, mille arv sõltub soetatud lauamaterjali laiusest ja soovitud vahedest. Märgi vahelaudade asukohad ja kruvi iga vahelaud nelja kruviga kinni.

Tapeetimisega kaasnev abieluproov jääb ära
Tapeetimine on nii mõnegi paari proovile pannud, kuid seda tööd saab ka üksi teha.
Seinte kujundamiseks on tänapäeval arvukalt põnevaid võimalusi, ent kuhugi pole kadunud ka vana hea tapeet. Kui olete otsustanud just selle kasuks, siis tuleks esmalt välja arvutada vajalik kogus. Selleks mõõtke toa ümbermõõt ja lahutage sellest akende ja uste kohad. Ühe tapeedipaani laiuseks on 53 sentimeetrit, seega vajaliku paanide arvu teadasaamiseks jagage ruumi ümbermõõt 53-ga. Arvestage sedagi, et ka akende ja uste kohale on vaja väikseid tapeediribasid. Ühest tapeedirullist saab kolm kuni neli paani, olenevalt rulli pikkusest ja mustri sobitamisel tekkivatest üleliigsetest tükkidest.
Kliistripulbri segamiseks sobib väga hästi tavaline köögivispel, kliistrihari olgu võimalikult lai ja tugev. Lisaks soeta tapeedilabidas või -hari paanide silumiseks ja kinnitamiseks. Struktuurse pinnaga ja vinüültapeedid kinnituvad kõige paremini labidaga, ühenduskohtadel kasuta spetsiaalset rulli.

Lipumast peab sobima majaga
Masti valikul ei saa lähtuda sellest, mis käe all siledam, masti eelistuse dikteerib maja.
"Tuul puhub lippudes, suur suvine tuul...," oli pioneeride laul aastast 1969. Aga lipp vajab kohta, kus lehvida. Kui te just padupioneeri kombel seda peos ei kavatse hoida ja koduõuel lipuvalvel seista, tuleb muretseda lipumast.
Valida on puust, metallist või plastist lipumasti vahel. Kõige hooldusvabam on plastist mast, aga kohe päris kindlasti ei sobi selline moodne ja sile atribuut näiteks vana palkmaja õuele. Palgiga klapib enam puust varras, kuigi sellega on tublisti rohkem vaeva kui plasti või metalliga.
Plastikust lipumastid
OÜ Klassik toodab põhiliselt lumivalgeid klaasplastist lipumaste pikkusega 8-12 meetrit ning erineva pikkusega seinavardaid. Lühemaid lipumaste vajavad asutused, kus pole ruumi suurele mastile. Näiteks Tallinna vanalinnas on suurte lipumastide paigaldamine enamasti keelatud.

Hispaanias tuleb uusehitistele paigaldada päikesepaneelid
Hispaania püüab taastuvenergia kasutamisega jõuda Euroopa riikide seas esirinda.
Märtsikuust jõustus Hispaanias täies mahus uus ehitusmäärustik. See näeb ette, et nii uusehitistel kui ka renoveeritud hoonetel on kohustuslikud päikesepaneelid. Eesmärk on vähendada riigi aina kasvavat elektritarbimist ja säästa keskkonda. Hispaania on kuumim Euroopa riik, kus paistab 340 päeval aastas päike. Seega on valitsusel head eeldused plaani täita ja vähendada elektrienergia tarbimist 40 protsenti.
Valitsus on eesmärgiks seadnud, et kõikide uusehitiste soojaveetarbest toodetaks 30-70 protsenti päikeseenergiast. Uued ühiskondlikud hooned, nagu ostukeskused ja haiglad, peavad muretsema fotogalvaanilisi päikesemooduleid, et toota oma elektrit. Lisaks kohustatakse parandama majade isolatsiooni, korrastama soojendus- ja jahutussüsteeme ning kasutama võimalikult palju looduslikku valgust.

Varajane kevad kutsub energiast pakatavad aednikud näppupidi mulda
Maa tahenemine ja soojad ilmad on tava-pärasest rutem toonud kaasa aia elavnemise.
Lume kiire sulamine on loonud tänavu aprillis olukorra, kus tavapärasest talvekatete eelmal-damisest on lausa kohatu rääki-da. Siiski pole saabunud soe veel nii usutav, et julgeks öelda: seemned peenrasse! Öine külmaoht püsib ja valmis tuleb olla taimede lühiajaliseks katmiseks. Jahedad ööd pikendavad aga puude-põõsaste lõikamise aega ning hoiavad aiatööde tempot mõõdukana.
Kärpimine ja muru õhutamine
Puid ja põõsaid tuleb kärpida, seda nii ilu- kui ka ka tarbeaias. Lõikamine pole ohtlik kuni pungade puhkemiseni. Hädavajalikud lõiked võib teha ka pisut hiljem, lõigatud kohta tuleks töödelda "haavaliimiga". Eriti oluline on see juhul, kui lõikepind on suur ning paranemine nõuab puult palju energiat.

Aiakujundajal neli aastaaega korraga
Kui ideid napib, annab asjatundja nõu, kuidas lagedat hoovi ilmesta-da ja vigu vältida.
Värske majaomanik on uude kodusse kolinud. Klaver ja voodi on paigas, kristall kappi laotud. "Õnn on tulnud õuele!" usub ta ja vaatab aknast välja. Õuel õnne siiski pole, sest ehitusjärgne majaümbrus meenutab rohkem sigade songermaad. "Mis teha?" läheb majaomanik paanikasse. Sellest, mida, kuhu ja kuidas kasvama panna, et tulevikus kodukujunduskonkurssidelt auhindu noppida, pole senisel padulinlasel ja korteriasukal õrna aimugi. Käepäraseim lahendus on minna aiakujundaja jutule.
Aiakujundaja Riho Raudi sõnul saab parima tulemuse, kui arhitekt ja aiakujundaja teevad koostööd juba projekteerimise käigus. Näiteks saab igavalt lageda hoovi vundamendiaugust tuleva pinnasega künklikumaks muuta. Koostöö välistab olukorra, et rõdu, kus hommikukohvi juua ja aeda imetleda, ehitatakse maja põhjaküljele. Või selle, et aia magusaim koht on kingitud garaažile. Ka aiavalgustuse saab maja omaga üheaegselt paika panna.

Ehitame ja sisustame internetis maja
Internet pakub võimalust teha oma unistuste majast kolmemõõtmeline joonis.
Plaanin endale ehitada maja. Esmalt tuleb 3D-plaani tegemiseks leida vabavarana saada olev programm. Arhitekt Gert Markov soovitab uurida programmi Blender. Pärast eelmainitud programmi allalaadimist tabab mind õud. Näiliselt süsteemitu ruudurägastik, kümned nupud ja aknakesed on minu jaoks tundmatus koodikeeles. Vannun alla.
Pärast lühiajalist interneti-avarustes surfamist otsustan arvutisse laadida kõige lihtsama 3D-programmi, mis üldse on loodud. Tõsi, programm on tavainimesele loetavam. Siiski hindan oma ruumitaju üle ning pean esialgsest plaanist ehitada nelinurkne maja loobuma.
Ongi aeg meeletuteks ideedeks, ning taeva poole sirutuvad püstised seinad on minu arvates leidnud liigset kasutust. Minu uus maja meenutab telki ning seda katab telliskivirüü. Materjalivaliku leian hõlpsalt. Programmi kasutajasõbralikkuse eest tuleb maksta oma hinda - peas tekkinud pööraste ideede elluviimiseks on valikuvõimalusi napilt. Tühja sellest, punane tellis ajab ka asja ära. Mõne aja pärast taban ära ka nipi, kuidas valmistada neljakandilist ruumi, ning püramiidmaja hakkab kaunistama uhke kollane klaasveranda. Et olen liialt laisk, süüvimaks kasutusjuhendisse, jäävad majale aknad tegemata. Parem ongi, hoiab küttekuludelt kokku. Lisan veel hubaseid varje ning minu kodu ongi valmis. Ehitaja tarbeks panen juurde ka mõõdud. Lapsemäng.

Uus trend on ökokaminad
Uudsed ja praktilised ökokaminad on mõeldud keskkonnast hoolivatele inimestele.
Prantsusmaal teevad võidukäiku kaminad, mis ei vaja korstnat, bensiinijaamas puude järel käimist, gaasi ega elektrit, kust ei pea kunagi tuhka välja võtma ja mida võib paigaldada ükskõik millisesse üürikorterisse, ilma et lakke auku peaks tegema - bio-etanoolil töötavad ökokaminad on mõeldud keskkonnast hoolivatele inimestele. Põlemisjääkidena tekib vaid veeaur ja CO; viimast sama palju kui kahe tavalise küünla põlemisel. Kuna ökokaminal pole korstnat, kiirgab ta kogu soojuse ruumi. Isegi tuli näeb üsna samasugune välja nagu päris kaminas. Kaminate hinnad jäävad keskmiselt 550-4500 euro vahele.

Kosmiline all-in-one- köök prantsuse moodi
Prantsuse disaineri Sebastien Poupeau' köögid ühendavad endas traditsioonilisi ja multimeedialahendusi. Töölaud on varustatud mitme LCD-ekraani ja kõlariga, nii et söögitegija võib kerge vaevaga internetist retsepte otsida, külalistele muusikat valida või ahju kuumust reguleerida. Samuti on võimalik laua kõrgust vastavalt soovile kõrgemaks või madalamaks sättida. Töölaua ja pliidi kohal asub õhupuhastaja, mille küljes asuv fiiberoptiline valgusti on ühtlasi pokaalide riputamise kohaks. Vähesele ruumile vaatamata on Poupeau suutnud ära mahutada nii ahju, pliidi, nõudepesumasina, tööpinna, spetsiaalse marmorist lõikelaua kui ka kõik multimeedialahendused.

JEVGENI KRIŠTAFOVITŠ: Tõnismäe venelased
Kommenteerides Pervõi Baltiiski Kanali projektijuhi Vadim Belobrovtsevi 13. aprillil Eesti Päevalehes ilmunud arvamust "Pronkssõdur ja punalipud", kasutan ma meelega terminit "Tõnismäe venelased", sest tahan siiralt uskuda, et autoril on õigus ja lähenemine pronkssõduri probleemile ei sõltu inimese rahvuslikust päritolust.
Mitte kõik venelased ei kummarda pronksmeest ja mitte kõik eestlased ei nõua tema õhku laskmist. Lõppude lõpuks on meil ju olemas ka "8. mai liikumine", Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei ja Baari-Sirje. Kuid Öine Vahtkond koosneb siiski venekeelsetest inimestest ja verevalamisega ähvardavad regulaarselt üksnes vene nimedega arvamusliidrid. Kuna minu nimi ei ole piisavalt eestipärane, olen nende avalduste pärast mures. Sest kui edasi vaikida, saavadki varsti venelane ja ekstremist sünonüümiks.
Tõnismäe venelased on vähe uuritud ühiskonnagrupp, kellest me ei ole iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel lahti saanud ja kelle kohta ütles õigesti hiljutises avalduses Eesti rindemeeste ühendus: "Nad ootavad varjamatu vaenulikkuse ja salasoovidega oma aega ning Eesti on neile pelgalt elupaik." Kui palju neid inimesi tegelikult on, ei oska ma täpselt öelda. Kuid tõsi on see, et me ise suurendame nende arvu.

ÜLO TULIK: Ja nii nad tapsidki regionaalpoliitika
Jüri Mõisa prohvetlikud sõnad Lõuna-Eesti paratamatust kängumisest on saamas tõeks ning jääb vaid oodata, mil viimased elanikud sunduslikult pealinna viiakse, sest nii on kasumlikum.
Maavalitsustele hingekella lüües tekib küsimus ka maakondade otstarbekusest. Nii jõuame välja ammu unustatud oblastite taastamiseni, mis lõpuks formeerub suur-Tallinnaks ja ülejäänud-Eestiks, kus on hea oma suve- ja talvepuhkust veeta ning rääkida, kui tore oleks tulevikus maale elama tulla.
Kõlab küüniliselt? Kuidas teisiti saab anda hinnangut, kui maavalitsuste kaotamise teema puhul räägitakse suurtest kuludest ning umbmäärasest vastutusest. Maavalitsuste tööd reguleerib pea 380 õigusakti. Lisaks sellele on maavalitsus jäänud ainsaks maakondlikuks organisatsiooniks, mis vaatab maakonda kui tervikut.
Võru maakonna viimaste aastate suuremad arenguprojektid on senini olnud jõukohased vaid kas maavalitsuse eestvõtmisel või koos maavalitsusega. Näiteks Kagu-Eesti puiduklastri arenguprogramm, Baltic Rural Broadband Project, Võrumaa hajaasustuse veeprogramm, Võrumaa tehnoloogiainkubaatori loomine jne. Endise Võrumaa omavalitsuste liidu esimehena pean tõdema, et sellised ülesanded käivad kaugelt üle jõu ka omavalitsuste liidule, sest viimased on sunnitud tegutsema ennekõike projektipõhiselt, mitte strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt.

VILLU ZIRNASK: Kes nõustub palga-ootustes järele andma? 
Kuigi üleilmsetes edetabelites on Eesti ärikeskkond endiselt kõrgel kohal, kuuleb siin tegutsevatelt ettevõtjatelt viimasel ajal rohkem selliseid sajatusi nagu "Kui me oleks kolme aasta eest teadnud seda, mida me teame praegu, oleks Eesti olnud viimane koht, kus tehas avada.".
Eks ikka sellepärast, et napib töökäsi, kes võimaldaksid nii eksportturgudel kui ka siseturul valitsevat suurt nõudlust täiel määral ära kasutada.
Eesti Pank ennustab sel nädalal avaldatud majandusprognoosis, et 2007. aastal on oodata palgasurve süvenemist ehk tööjõukulude suurenemist kasumlikkuse arvel. "Konkurentsivõime seisukohalt võib see olla ohu märgiks. Korrektsioon tasakaalu suunas saabub aastail 2008-2009," kirjutab keskpank. Lihtsamalt öeldes ennustab Eesti Pank, et Eestis aeglustub palgakasv.
Kuidas võiks palgakasvu aeglustumine praktikas toimuda? Valimiskampaania ajal kuulutatud palgalubadusi valdav osa inimesi ilmselt ülitõsiselt ei võtnud, aga küllap mingil määral lasti neil oma tulevikuootusi ikka mõjutada. Kui mitte teadlikult, siis vähemalt alateadlikult. Pealegi on ka keskmine palk paar viimast aastat kiiresti tõusnud - loomulikult ei tähenda see, et igaühe palk on kiiresti tõusnud, aga seda enam ootavad palgatõusu need, kes on seni vaeslapse ossa jäänud.

Hufvudstadsbladet: Suure tuulepargi ehitusplaanid
Eesti ettevõte Nelja Energia OÜ kavatseb rajada umbes 200 tuulikust koosneva tuulepargi Hiiumaast loode poole merre. Sellest saaks maailma suurim meres asetsev tuulepark, märkis Soome rootsikeelne ajaleht.
Nüüd alustatakse keskkonnamõjude hindamist, Soome võimud saavad selles samuti kaasa rääkida.
Tuulikud on kavas ehitada alates aastast 2010 merepõhja rajatavatele vundamentidele. Projekti juures nähakse ette ka merekaabli paigaldust nii Harku alajaama kui ka Rootsi.
Kava järgi peaks Rootsi-kaabel maa peale jõudma mõni kilomeeter Stockholmist lõunas. Nelja Energia OÜ on juba asju arutanud Rootsi võrguomaniku Svenska Kraftnätiga, samuti sealsete keskkonna- ja energeetikaministeeriumiga.

Free-Market News Network: Eesti Türgile eeskujuks
USA Johns Hopkinsi ülikooli professor Steve H. Hanke tõi Kanada internetiportaalis avaldatud kirjutises Türgi majandusest positiivseks eeskujuks Eesti.
"Kui Türgi tahab edendada stabiilset ning kiiret majanduskasvu, peab ta liberaalse majandusreformi teel palju hoogsa-malt jätkama.
Eesti võttis selle tee ette, vaadakem tema saavutusi. Pärast N Liidu kokkukukkumist loobus Eesti Vene rublast, võttes 1992. aastal valuutakomitee süsteemiga kasutusele oma raha, krooni. Väljastatavaid kroone toetavad täielikult välisreservid, kroone saab fikseeritud kursiga vabalt vahetada eurodeks.
Eesti jõustas ulatuslikud turumajanduslikud reformid, sealhulgas viidi sisse lihtne, ühetaoline maksusüsteem. Pole üllatav, et viimase viieteistkümne aastaga on Eesti majandusvabaduselt jõudnud maailmas 12. kohale (kõrgeim näitaja endiste kommunistlike riikide seas) ning tema SKT elaniku kohta on alates 1992. aastast kasvanud kümme korda, tänavuseks ennustatava 12 900 USA dollarini elaniku kohta. Türgil on rahvastikku, asukohta ja ajalugu arvestades suur majanduspotentsiaal ning ta võiks oluliselt parandada oma konkurentsivõimet. Probleem on selles, et seda potentsiaali ei realiseerita küsitava majanduspoliitika ning ebastabiilse raha tõttu."

REPLIIK: Liigutage end, diplomaadid! 
Välisministeeriumil kulus terve ööpäev, et tutvustada kaitseministeeriumi pronkssõduri teisaldamise kava Tallinnas asuvate Euroopa Liidu ja teiste sõbralike riikide saatkondadele. See on infoajastul liiga pikk aeg. Kas e-post ei liikunud ministeeriumite vahel või polnud tõlki, kes paneks Eesti sõnumi inglise keelde?
Meie tubli diplomaatiaga õigustatakse poliitikat, mille järgi üldjuhul ei vastata Venemaalt lähtuvatele kriitikatormidele. Kuid 24 tunni uudiste maailmas ootavad pealinnad oma saatkondadelt kiireid autoriteetseid raporteid. Päev hiljem on need juba ilma Eesti ametliku seisukohata läinud.

JUHTKIRI: Kas Eesti mees on kelgunöör? 
Vaid iga neljas mullu ajateenistusse kutsutud Eesti noormeestest oli nii vaimselt kui ka füüsiliselt täiesti terve ja võis teenistusse asuda. Täiesti teenistuskõlbmatu oli iga kolmas. Ülejäänud pääsesid teenistusse kas mõne kergema tervisehädaga või saadeti lisauuringutele.
Tõsi, need näitajad on suhtelised, sest on saadud pelgalt nende noorte pealt, kes arstlikku komisjoni kutsutakse. Sinna ei kutsuta kaugeltki kõiki. Kui aastakäigus on keskmiselt 10 000 noormeest, kutsutakse arstlikku komisjoni pisut üle 4000. Ja just nende seas on 23% teenistusse sobivaid. Lisaks vabastati mullu neist, kes teenistusse võeti, 357 enne tähtaega. See moodustab teenistusse kutsutute arvust 15% ja see näitaja üha kasvab.

Põlvamaal hukkus elektriliinidele puu langetanud mees
Täna enne kella viit langetas Põlvamaal Veriora vallas keskealine meesterahvas elektriliinidesse puu, mis sattus pinge alla ja andis mehele surmava elektrilöögi.
Kui puu oli juba elektriliinidesse kukkunud, läks mees arvatavasti puutüve saagima, et see liinidest vabastada. Selle tegevuse käigus sai ta sae ning pinge all olnud puutüve kaudu elektrilöögi.
Selliste õnnetusjuhtumite puhul, kui puu kukub raietööde käigus elektriliinidesse, tuleb kindlasti saagimine katkestada ning teavitada toimunust Eesti Energia rikketelefonil 1343.
Samuti võib toimunust teavitada päästeteenistust numbril 112, seda eriti juhtumite puhul kui on vaja tagada sündmuskohal olevate inimeste turvalisus.
Raietööde teostamisel elektriliinide kaitsevööndis tuleb selleks võtta liinivaldaja luba.
Antud protsessi käigus teavitatakse loa taotlejat elektriliini kaitsevööndis töötamise võimalikest riskidest ja ohtudest. Eesti Energiale kuuluvate elektriliinide puhul peab loa saamiseks pöörduma lähimasse EE klienditeenindusse.

SAS oleks huvitatud Eestilt Estonian Airi osaluse ostmisest
Skandinaavia lennunduskontsern SAS oleks huvitatud Eesti riigile kuuluva 34protsendilise osaluse ostmisest lennufirmas Estonian Air.
SAS Groupi avalike suhete juht Hans Ollongren ütles, et kui Eesti valitsus müügiotsuse teeb, on ettevõte kindlasti nõus seda arutama. "Hetkel peame ootama ja vaatama," vahendas Eesti Raadio tema sõnu.
Majandusminister Juhan Parts ütles raadiole, et riik võib kaaluda oma osaluse müüki Estonian Airis, kuid see vajab nii läbirääkimisi kaasosalistega kui ka lennuühenduste arengu arutamist üldisemalt, vahendab ETV24.
Mitmed poliitikud soovitavad riigil müüa oma osalus Estonian Airis, kuna firma on alla käinud. Samuti pole nende hinnangul Eesti riigil oma 34protsendise osalusega võimalik ettevõtte käekäiku mõjutada. Firma suurim osanik on SAS 49 protsendiga, 17% kuulub investeerimispangale Cresco.

Ema peab tütre surma põhjustanud haiglale 25 000 maksma
Kolm aastat tagasi vapustas Eestit uudis, et 24-aastane sünnitaja Viktoria Zelenina suri Narva haigla meditsiiniõe süül, kes süstis noorele naisele eksikombel vale ravimit.
Hukkunu ema nõudis haiglalt miljon krooni, kompenseerimaks talle ja kahele orvuks jäänud lapsele moraalset kahju. Eelmise nädala lõpus jättis Viru maakohus Niina Zelenina hagi rahuldamata, kirjutab Põhjarannik.
Peale selle peab ta maksma Narva haiglale 25 000 krooni, et kompenseerida haigla õigusabikulusid.
Kohus jättis mittemateriaalse kahju hüvitamise hagi rahuldamata ja pidas põhjendatuks Narva haigla nõudmist nõuda Zeleninitelt sisse 25 000 krooni haigla õigusabile tehtud kulutusi.

Pärijad saavad taotleda kasutamata jäänud EVP-de hüvitamist
Avalduse kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite (EVP) hüvitamiseks on üleeilse seisuga esitanud 10530 inimest ja juriidilist isikut, ligi 72 000 EVP-arve omanikku ei ole aga veel avaldust esitanud.
Kuna rahvastikuregistri andmetel on ligikaudu 15 protsenti EVP - arve omanikest surnud, makstakse hüvitis õigeaegsel taotlemisel välja nende pärijatele.
Seega võib pärija sarnaselt arve omanikuga taotleda hüvitise väljamaksmist, esitades hiljemalt 2. juuliks pangale avalduse koos pärimisõiguse tunnistusega.
Seda, kas isikul oli EVP-arve ning kas sellel arvel on hüvitamisele kuuluv üle 250 krooni suurune summa, saavad pärijad kontrollida infotelefonilt 6 715 190.
Pärimisseaduse alusel on pärijal õigus enne pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi ja pärimislepingu sisu kohta kohtult, notarilt ja muult isikult, kelle valduses on pärandvara, testament või pärimisleping.

Juunis jõustub ELi viisalihtsustusleping Venemaaga
Euroopa Liidu sise- ja justiitsküsimuste nõukogu kiitis täna Luksemburgis toimunud kohtumisel heaks Euroopa Liidu ning Vene Föderatsiooni vahelised lepingud, mis lihtsustavad lühiajaliste viisade taotlemist ning ebaseaduslikult riigis viibivate kodanike väljasaatmist.
Viisalihtsusleping puudutab lühiajalisi viisasid, millega saab riigis viibida poole aasta jooksul kuni 90 päeva, teatas siseministeerium. Leping vabastab viisatasust lähisugulased, üliõpilased, kultuuri- ja haridusvahetuse programmides või spordiüritustel osalejad ning humanitaarabiga seotud isikud.
Kõikide lühiajaliste viisade menetlustasuks on 35 eurot, seda nii Vene Föderatsiooni kui ka Euroopa Liidu viisa taotlemisel. Kiirviisade eest tuleb tasuda 70 eurot. Viisatasu maksmist ei nõuta taotluste puhul, mis esitatakse tervisega seotud kaalutlustel ning sugulaste surmaga seotud juhtudel.
Viisalihtsustusleping lühendab viisataotluse menetlemise aega ning lihtsustab reisi eesmärgi tõendamist ja mitmekordsele viisale esitatud nõudeid. Uue lepingu järgi vastatakse viisataotlusele hiljemalt 10 päeva jooksul, kiirviisade andmine otsustakse paari päevaga. Reisi eesmärgi tõendamiseks piisab edasipidi üksnes kutsest või taotlusest.

Jõks - Eesti viie demokraatlikuma riigi sekka
Õiguskantsler Allar Jõksi arvates peaks Eesti võtma eesmärgiks jõuda maailma viie demokraatlikuma riigi hulka ning tugevdama kodanikuühiskonda.
Õiguskantsler Allar Jõks ning Ülle Aaskivi postuumselt pälvisid täna Avatud Eesti Fondi poolt antava 2007. aasta Koosmeele auhinna, vahendab fond. Tänaseks lahkunud Ülle Aaskivi auhinnad võttis vastu poeg Urmas Aaskivi.
Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Andres Kasekamp ütles avasõnavõtus, et 2006. aasta oli kodanikuühiskonna taasärkamise aasta, viidates Ülle Aaskivi esinemisele riigikogu ees 28. augustil.
"Mul on hea meel olla laureaat üheskoos Ülle Aaskiviga," ütles õiguskantsler Allar Jõks auhinda vastu võttes. "Viibisin 28. augustil riigikogu saalis ning nägin lähedalt seda häbitunnet, mis oli riigikogu liikmete silmis peale Aaskivi kõnelemist. Selles seisnebki kodanikuühiskonna tugevus kui inimene, kes pole võimupositsioonil, suudab panna võimulolijad aru andma," lisas Jõks.

Laevaühendus Kihnuga katkes
Seoses tuule tugevnemisega katkes laevaühendus Kihnu saare ja mandri vahel.
Reisiparvlaeva Amalie tänased väljumised on tühistatud.
Seoses ilmaprognoosi kohase tuule tugevnemisega pärastlõunal võib esineda häireid ka teiste liinide laevaliikluses.

Parts: riik võib kaaluda osaluse müüki Estonian Airis
Majandusminister Juhan Partsi sõnul võib Eesti riik kaaluda oma osaluse müüki Estonian Airis, kuid see vajab nii läbirääkimisi kaasosalistega kui ka lennuühenduste arengu arutamist üldisemalt.
(Osaluse müümist) kaaluda võib, aga seda saab tõesti kaaluda kontekstist, kuidas ikkagi tihendada lennuühendusi Tallinnaga. Vaieldamatult on lennuühenduste tihendamine hädavajalik ja see on tegelikult põhiküsimus, ütles Parts Eesti Raadiole, vahendab ETV24. 
"Kindlasti huvitavad ka mind küsimused, et miks on viimasel ajal ikkagi sagenenud uudised, et Estonian Airi lennukitega midagi juhtub," märkis ta.
Majandusminister lisas, et ministeeriumi seisukoht osaluse müümise kohta võiks kujuneda sügiseks. "Ma saan sellest rääkida ikkagi siis, kui me oleme kaasaktsionäridega neid küsimusi arutanud."

Lootsmannile võib saada saatuslikuks hoopis Loksa võimutüli
Vabariigi valitsus jätkab Harju maavanem Värner Lootsmanni peale saabunud kaebustega tegelemist ning esmalt võetakse ette Lootsmannile korruptsiooniseaduse rikkumise eest karistuse toonud Loksa võimutüli.
Valitsus määras neljapäeval Lootsmannile Sakala keskuse puuduliku järelevalve eest noomituse, kuid regionaalminister jätkab teiste Lootsmanniga seotud kaebuste uurimist.
Regionaalminister Vallo Reimaa ütles Päevaleht Online'ile, et valitsus lähtus seni Lootsmanni küsimust arutades Sakala keskuse üksikjuhtumist, kuid edaspidi kavatsetakse asjale komplekselt läheneda.
Reimaa sõnul hakatakse uurima eelmise aasta lõpus valminud siseauditi tulemusi, mis jäid ministri hinnangul varem kahetsusväärselt tähelepanuta, ning Loksa võimutüliga seonduvat.
Kaitsepolitsei määras eelmise aasta lõpus korruptsiooniseaduse rikkumises süüdistatud Lootsmannile küll 3000 krooni trahvi, kuid Lootsmann kaebas selle otsuse kohtus edasi.

Riigivappi võib tulevikus stiliseerima hakata
Siseministeerium tahab leevendada riigivapi seadust, et tulevikus oleks vajadusel võimalik muuta selle elementide kuju ja värve.
Eelnõus näeb ette, et juhul, kui riigivappi kasutatakse kujundus- ja turvaelemendina, võib turvakaalutlustest ning kujundus- ja turvaelemendi eripärast lähtuvalt riigivapi kujutist stiliseerida. Seaduse seni kehtivas redaktsioonis sellist võimalust sätestatud ei ole.
Praktikas tekib vajadus riigivapi stiliseerimise järgi eelkõige riigi väljaantavatel dokumentidel, kutsetel ja muudel trükistel.
Eelnõu autorite hinnangul ei võimalda turvatrüki tehnoloogia omapära alati 100-protsendiliselt kõiki kujutisi reprodutseerida eriliste trükivärvide kasutamise tõttu. Alati ei ole näiteks võimalik jätta taustakujundusse piisavalt valget ala või järgida täpselt vapi eri elementide ja nende piirjoonte värvust.

Mikko: Eesti on terrorismi suhtes haavatav
Europarlamendi liige Marianne Mikko ja siseministeeriumi siseturvalisuse arengukava koordinaator Lauri Lugna on kindlad, et terrorismi küsimus puudutab ka Eestit.
Täna Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud terrorismiteemalisel seminaril kinnitas Mikko, et on tal hea meel, et EL ja Eesti käsitlevad terrorismi suure julgeolekuna ja Eesti võtab sellest osa.
Mikko ei nõustunud levinud arvamusega, et terrorismivastane sõda ja Eesti haavatus selle suhtes on pigem imporditud intellektuaalne teema.
Mikko leiab, et Eesti osaleb Iraagi sõjas ja Afganistani missioonis ning terrorism puudutab seega ka meid. Lugna lisas, et kuna terroristid tahavad muuta rahvusvahelist korda, siis on see oht ka Eestile ja meile kui USA liitlasele tahetakse kätte maksta. Lugna hinnangul on Eesti transiitkoridor ja seega suurendab riske ka riigi geopoliitiline olukord.

Eesti rannikule sattus siinmail haruldane suula
Täna hommikul nägid kaks Soome linnuvaatlejat Pärnumaal Kablis suulat, keda on Eestis seni vaid seitse korda nähtud.
Eesti Linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots ütles Päevaleht Online'ile, et linnuvaatlejad nägid suulat tegutsemas koos kormoranidega ning lind suundus vaikselt Läti poole.
Tänu info kiirele edastamisele õnnestus ka kahel Eesti linnuvaatlejal haruldast külalist Kablist lõunas Lemme küla rannas silmata. Lind liikus endiselt Läti suunas.
Otsa sõnul on tegemist avamerel pesitseva linnuga, keda võib tihti kohata Norra rannikul või Atlandil, kuid mitte Eestis. Eestis on suulat varem kohatud üldse kokku seitse korda, viimati 2000. aastal Osmussaarel. "Tegemist on kõva haruldusega, kes Läänemerele satub harva tugevate tormidega," lausus Otsa.

Eesti otsib abi kasvanud terroriohu vastu
Iraagi ja Afganistani sõjad on tõstnud terroristide huvi Eesti vastu ning peatne ühinemine Schengeni viisaruumiga nõrgestab meie suutlikkust end kaitsta.
Niisugusele järeldusele jõudsid Euroopa parlamendi teemahommikul europarlamendi saadik Marianne Mikko ning Siseministeeriumi sisejulgeoleku arengukava koordinaator Lauri Lugna.
Viimase sõnul pole teada, et ükski rühmitus valmistaks hetkel otseselt ette Eesti ründamist, kuid samas on jäänud silma terrorirühmituste liikmete huvi Eesti vastu.
Marianne Mikko meenutas, et al-Qaeda on lubanud maksta kätte kõigile riikidele, kes USAd Iraagi ning Afganistani sõdades toetavad.
Kuna Lugna kirjeldusel ei ole võimalik Eesti julgeolekupoliitika üht alustala ehk tihedaid liitlassuhteid USAga muuta, tuleb ka meil keskenduda rohkem terroriohu tõrjumisele.

Jüriööd tähistatakse pidulikult üle Eesti
Toris süüdatakse esmaspäeval jürituli, mis saadetakse tõrvikute ja laternate abil teele üle Eesti.
Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris toimub esmaspäeval vabadusvõitluse mälestusele pühendatud jumalateenistus, millest võtab osa vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Seal süüdatakse ka jürituli, mis saadetakse tõrvikute ja laternate abil teele üle Eesti.
Tallinnas saab Jüriöö tähistamine alguse kell 19 raekoja platsilt, kuhu saabub Toris süüdatud tuli.
Tule võtab vastu Tallinna linnapea, kes annab selle üle kolmele ratsanikule. Tuli toimetatakse ratsanike poolt läbi linna Jüriöö parki.
Orienteeruvalt kell 20.00 saabuvad ratsanikud koos tulega Jüriöö parki, kus on üles on rivistatud üksik-vahipataljoni ja üksik- sidepataljoni võitlejad, mängib Eesti piirivalve orkester. Toimub ka üksik- sidepataljoni möödamarss.

Riigikontroll: rahvusooper rikkus riigihangete seadust
Rahvusooperi Estonia majandustegevust uurinud riigikontrolli hinnangul on rahvusooper muude puuduste seas rikkunud riigihangete seadust ning maksnud näiteks kinni õppelaenu koolist eksmatrikuleeritud töötajatel.
Konkreetsemalt heidab riigikontroll oma kontrolliaruandes rahvusooperile ette 2005. aasta märtsis korraldatud pakkumismenetlust publikuruumide renoveerija leidmiseks, mille võitis AS-i Koger & Partnerid pakkumine summas 34 498 007 krooni. Töövõtuleping riigihanke võitjaga sõlmiti sama aasta 13. mail.
Selgus aga, et rahvusooperi haldusdirektor Toivo Erilt oli lisaks peadirektori sõlmitud põhilepingule ja selle lisadele allkirjastanud päev enne lepingu sõlmimist lisa nr 8, millega jäeti renoveerimistööde hulgast välja hulgaliselt töid.
Näiteks meeste sauna ehitus koos trassidega, sinise saali kohal pööningukorruse väljaehitus koos ventilatsioonikambriga, talveaia laoruum ja kaubatõstuk, talveaia uue abiruumi tehnoloogia, keldrikorrusel talveaia abiruumi tehnoloogia, õuesõidualused vahelaed, sinise saali uus mööbel ja valgustid ning 1. rõdul valgustajate ja helitehnikute ruumid koos ventilatsiooniga.

Kaks häälteostu juhtumit on lõppemas kokkuleppemenetlusega
Prokuratuur on viiest riigikoguvalimiste raames toimunud häälteostu käsitlevast menetlusest ühte lõpetamas, kahte endiselt menetletakse ning kahe puhul ollakse jõudmas kokkuleppemenetluseni.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Julia Žmarjova ütles Päevaleht Online'ile, et Tartus ning Jõgeval alustatud menetluste puhul toimuvad kokkuleppemenetluse läbirääkimised.
Žmarjova sõnul läheb aga 2. märtsil Saaremaal Astes alustatud menetlus lõpetamisele.
Seevastu Viru ringkonnaprokuratuuris alustatud Võsul ning Jõhvis toimunud võimalikke häälteostu juhtumeid käsitlevad kriminaalasjad on endiselt menetluses.
Tartus alustati menetlus 21. veebruaril, Jõhvis 23. veebruaril, Jõgeval 27. veebruaril ning Võsul ja Astes alustati menetlus 2. märtsil.

Sutropi kandidatuuri toetab ka sotsiaalteaduskond
19. aprillil võttis Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna nõukogu vastu otsuse esitada rektori kandidaadiks professor Margit Sutrop.
Sotsiaalteaduskonna prodekaani Halliki Harro-Loidi sõnul oli Margit Sutropi esilagne valimisplatvorm sotsiaalteaduskonna jaoks sobivaim. "Väikeste erialade toetamine - ja sotsiaalteadused on väikesed erialad - ning ülikooli juhtimise demokratiseerimine on sotsiaalteaduskonna jaoks olulised punktid," ütles Harro-Loit.
Sutropi valis oma kadidaadiks Tartu Ülikooli rektori kohale 12. aprillil ka TÜ filosoofiateaduskonna nõukogu.
Margit Sutrop on TÜ praktilise filosoofia professor, filosoofia osakonna juhataja ning juhib alates 2001. aastast TÜ eetikakeskust. Tema peamised uurimisvaldkonnad on moraalifilosoofia, ühiskonna- ja poliitikafilosoofia, bio- ja meditsiinieetika, keelefilosoofia, esteetika ja kirjandusteooria.

Vapper perekond tabas vargajõugu
Põlva politsei kriminaaltalituse vanemkomissar Indrek Ploompuu annab täna üle tänukirjad Võukülas elavale perekonnale, kes aitas tabada ja kinni pidada naabrite majapidamises tegutsenud vargad.
Käesoleva aasta 4. märtsi õhtupoolikul märkasid Räpina vallas Võukülas elavad 54-aastane naine ja tema 26-aastane poeg, et naabrite majapidamise läheduses seisab võõras kaubik ning auto ja majapidamise vahet käivad võõrad isikud.
Naabrite juurde asja uurima minnes avastasid ema ja poeg, et maja aken on avatud ja majast on välja tõstetud antiikmööbel. Kuna maja viibiv võõras noormees ei osanud toimuvale mõistlikku seletust anda, otsustasid valvsad naabrid politseisse helistada. Sel ajal kui ema koju helistama läks, jäi poeg majas viibinud noormeest valvama.
Samal ajal sõitis kuriteopaika eemal autos valvanud 43-aastane Andrus, kes, nähes hoovis võõrast isikut, kohe auto ümber pööras ja põgeneda tahtis. See tal aga ei õnnestunud, sest väljasõidutee blokeerisid helistamast tagasi jõudnud naine koos oma abikaasaga, kes auto juhti politseinike saabumiseni kinni hoidis.

Rakvere firma teeb NATO vägedele riideid
OÜ Annyvain on firma asutamisest alates saatnud kogu oma toodangu Norra turule, nüüd on nende klientuur seal veelgi laienenud ning mahukad tellimused tulevad ka Norras paiknevatelt NATO vägedelt.
OÜ Annyvain tegevjuhataja Annika Seppa sõnul õmmeldakse NATO vägedele Norrasse trikotaažist aluspesu ja T-särke, seni on kolme kuu jooksul täidetud kolm tellimust, neljas partii on töös ning peaks valmima mai lõpuks, kirjutab Virumaa Teataja.
"Uus tellimus tuleb peale veel enne, kui eelmise oleme lõpetanud," ütles Seppa.
Esimese tellimusena tuli õmblejatel valmistada 10 000 pesutükki nii naistele kui ka meestele, praegu on aga käsil juba neljas tellimus ja 11 500 T-särgi õmblemine. "Kõik riided on liivakarva ja väga lihtsa väljanägemisega," ütles Seppa.

Pärnus laieneb tasulise parkimise piirkond
Pärnu linnavolikogus läbis eile esimese lugemise tasulise parkimisala laienemise eelnõu, mille kohaselt suurendatakse sel suvel tasulise parkimise ala Pärnu ranna rajoonis ja muudetakse tasu maksmise korda.
Eelnõu järgi laieneb tasulise parkimise ala Pühavaimu tänaval Ringi tänavast kuni Supeluse tänavani, Supeluse tänaval Pühavaimu tänavast kuni Suvituseni, Tammsaare puiesteel Supeluse tänavast Kanali tänavani ja Side tänaval Tammsaare puiesteest Pärnu laheni, kirjutab Pärnu Postimees.
Hübriidautodele on määruse kohaselt parkimine tasuta..

Kirjapapa Jannsen valati pronksi
Pärnus Rüütli tänaval 1. juunil avatava Johann Voldemar Jannseni 190 sentimeetri kõrgune kuju valati üleeile Tallinnas Ars Monumentaali valukojas pronksi ja eile hommikul avati valuvormid.
Ars Monumentaali omanik ja Eesti tunnustatuim pronksivalumeister Vello Kümnik jäi rahule: tulevase kuju kõik seitse valu õnnestusid, kirjutab Pärnu Postimees.
Nüüd puhastatakse kujud valuvormist, keevitatakse osad tervikuks, misjärel kunstnik annab kujule viimase lihvi.
Kunstiprofessor Mati Karmini modelleeritud kujuga tähistab Pärnu Postimees 5. juunil 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe 150. aastapäeva.

Supilinlased pakuvad raeplatsil suppi
Täna ja homme toimuvad Supilinna päevad kutsuvad tartlasi juba kuuendat aastat linna ühele omapärasemale piirkonnale tähelepanu pöörama.
Tähelepanu pööratakse linlastelegi, lisaks traditsioonilistele üritustele pakutakse ka uusi lõbustusi - seda lisaks omamoodi seltskonnale ja aurale, mis Supilinnas nagunii igapäevaselt võtta on, kirjutab Tartu Postimees.
Täna kell neli antakse Supilinna päevade avalöök Raekoja platsil, kus kõik saavad enne laupäevast põhipäeva jõudu koguda ja lasta hea maitsta ei millelgi muul kui supil.
Esimest korda festivali ajaloos tuleb üks tänav - Lepiku - välja päris oma programmiga.
Supilinna päevadel kuulutatakse välja ka Supilinna parim maja: "Et tunnustada neid, kes on oma maja linnaosale iseloomulikul moel stiilselt korda seadnud," seletas Supilinna seltsi projektijuht Marju Varblane.

Päästeameti imependel võib osutuda kasutuks
USA presidendi George Bushi Tallinna-visiidil elevust põhjustanud Eesti päästeametnike salapärane pendel-pommiotsija osutus Ameerika armees tehtud katsetel täiesti kasutuks.
Ameeriklased on juba ammu välja selgitanud, et Eestissegi ostetud pommiavastamise seadeldis Sniffex ei reageeri isegi ülisuurtele lõhkeainekogustele, kirjutab Postimees.
Eestis sai Sniffex kuulsaks USA presidendi visiidi ajal, mil päästeameti spetsialist sellega Eesti Panga ees saladuslikult ringi käis ja ajakirjanike silme all võimalikku pommi otsis. Päästeamet jäi toona ja jääb nüüdki imeseadmest rääkides napisõnaliseks.
Ajalehe Dallas Morning News teatel tegi aga USA merevägi pärast 2005. aasta suvel Londoni metroos toimunud pommirünnakuid Sniffexite efektiivsuse kindlakstegemiseks katse, millest selgus, et praktilises elus pole kiidetud lõhkeaineavastajast vähimatki kasu.

Kaitseväge ähvardavad kopsakad rahanõuded
Kolm Afganistanis teeninud Eesti kaitseväelast nõuavad kaitseväelt kohtus igaüks enam kui poolt miljonit krooni.
Meeste võidu korral võib juhtuda, et riik peab maksma veel sadadele välismissioonidel teeninud sõduritele, kirjutab Postimees. Nagu kümned teised kaitseväelased teenisid ka kapten Jaak Otsason, leitnant Raivo Männik ja staabiveebel Martin Plaser mullu pool aastat Afganistanis ning said oma teenistuse eest kehtiva korra järgi igaüks 160 000 - 170 000 krooni.
Nüüd aga esitasid mehed Tallinna halduskohtule kaebuse rahuoperatsioonide keskuse (ROK) vastu, soovides igaüks riigilt saada kuni 688 000 krooni nende arvates vähem makstud palga, viiviste ja lisatasude eest põhjendusega, et iga välislähetuses viibitud tund tuleb lugeda töötunniks ja seetõttu ka tasustada.

Politsei tabas konvoi käest põgenenu
Politseil õnnetus kätte saada Narvas piirivalvekonvoi käest põgenema pääsenud, mitmes kuriteos kahtlustatava noormehe.
Dmitri (sünd 1989) peeti kinni mullu detsembris seoses tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisega, kirjutab SL Õhtuleht.
"Ta kasutas Venemaale piiri ületamisel teise isiku dokumente," rääkis Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Deniss Minzatov. Ent Dmitril õnnetus toona piirivalvekonvoi käest põgeneda. "Tema kasuks mängis see, et vanust arvestades ei pannud piirivalvurid tal käsi raudu," ütles prokurör.
Nüüd suudeti Dmitri uuesti kinni pidada. Teda kahtlustatakse veel mitmes autoärandamise episoodis Narvas. Kohtu loal võetakse Dmitri vahi alla.
2005. aasta novembris põgenes Tallinnas keskkriminaalpolitsei autost kuriteos kahtlustatud Jevgeni Sadõkov, kes on tabamata.

Tartu ülikool otsib endale tunnuslauset
Sõelale on jäänud kuus tunnuslauset, mille seast valitakse aasta lõpuks välja üks.
Veel enne Tartu ülikooli 375. aastapäeva saab kool endale tunnuslause, mis peaks ülikoolil aitama end tutvustada nii Eestis kui ka välismaal.
Tartu ülikooli õppeprorektor ja ülikooli tunnuslause valimiskomisjoni esimees Birute Klaas selgitas, et kuigi ainuüksi Tartu ülikooli enda nimi on piisavalt tuntud, on ülikool otsustanud, et paremad enesereklaamimise võimalused looks just kindel tunnuslause.
Avaliku konkursi käigus laekus komisjonile 173 tunnuslauset, mille seast valisid valimiskomisjon, teaduskonnad ja kolledžid ning kommunikatsiooni ja turunduse ekspertrühm välja kuus väljapaistvaimat ideed. "Kuna ühtegi kindlat favoriiti ei tekkinud, siis me ei kuuluta esialgu välja ka võitjat, vaid jätkame tööd kõigi kuuega," lisas Klaas.

Naabrid kiidavad Oliver Kruuda omavolilist raiet
Ärimees Oliver Kruudale trahvi toonud võsaraiumine on naabritele meeltmööda.
Tallinnas Helbe tänavas omavoliliselt raiet teinud Kalevi suuromaniku Oliver Kruuda naabrid ei mõista ärimehe tegevust hukka, vaid paluvad linnaosavalitsuselt, et heakorratööd jätkuksid.
Talvel kirjutasid Helbe tänava elanikud kirja keskkonnaministeeriumile, Tallinna keskkonnaametile ja linnaosavalitsusele, et paluda tuge ja abi Kruuda korrastustööde jätkamiseks Helbe piirkonnas, kirjutab Eesti Ekspress.
Kuigi samas väljendab Helbe tänava rahvas taunivat suhtumist ebaseaduslikku tegevusse, paluvad nad midagi võtta ette rabametsa puhastamiseks võsast ja prahist ning jätkata kraavide süvendamist. Kõikidele kirjadele on alla kirjutanud ka Kruuda.
"Kui linn ise ei jõua oma metsaääri korda teha, siis mis seal halba on, kui keegi need oma raha eest korda teeb," ütles Kruuda üks naabritest Eesti Ekspressile.

Apteegikaanide elukohad võetakse kaitse alla
Looduskaitsjad hakkavad sel suvel uurima kõiki teadaolevaid apteegikaanidega veekogusid, et osa neist lähitulevikus kaitse alla võtta.
Uuringuga seotud looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi sõnul on praegu Saaremaal ja Lääne-Eestis teada vaid alla kolmekümne kaanidega veekogu. "Apteegikaanide puhul on kõige suuremaks ohuteguriks peremeesorganismide kadumine, nendeks on olnud ennekõike lehmad ja hobused," rääkis Talvi. Nii nagu juttselgkärnkonnade ehk kõrede puhulgi on ka kaanide käekäik halvenenud ühes sajandeid kestnud traditsioonilise maakasutuse hääbumisega. "Nad on parasiidid ning peavad elutsükli läbimiseks ning edukaks sigimiseks suve jooksul vähemalt kord või kaks mõne imetaja või linnu verd imema. Paraku aga kaanide eluks sobilikel madalate veeloikudega looduslikel karjamaadel loomi, kelle jalgadest verd imeda, peaaegu enam ei peeta."

Tartu maanteel võtab ilmet Pedja jõe kohal kaarduv uus betoonsild
Puurmani uus kaarsild ja kahetasandiline ristmik avatakse liikluseks novembris.
Tallinna-Tartu maantee selle aasta ühel suuremal ehitusobjektil Puurmani liiklussõlmes võtab kaarsild ilmet ning täna alustatakse viadukti talade paigaldamist.
Alla viie kuu kestnud ehitustööd Puurmani liiklussõlmes on jõudmas etappi, kus ka ehituskaugel inimesel on võimalik mõista tööde grandioossust. Viie-kuue meetri kõrgused kruusa- ja killustikuhunnikud laiutavad Pedja jõe paremal ja vasakul kaldal ligi kilomeetrisel alal. Lisaks kümned rassivad töömehed, ekskavaatorid, teerullid ja kraanad.
Visuaalselt on just liivkruusa hunnikud väga muljet avaldavad. Puurmani liiklussõlme ehitava ettevõtte Merko projektijuhi Tiit Joosti sõnul on liivkruusa veetud Puurmani kokku terve talve vältel ning ühtekokku kulub seda kahetasandilise

Saadik: pronkssõduri võiks ära viia linnavõim
Venemaa suursaadik andis mõista, et Moskvast on oodata propagandasõja jätkumist.
Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski ütles eile Audentese ülikoolis, et Eestis riiklikult juhitav pronkssõduri küsimus eristub kohaliku omavalitsuse eestvedamisel kaduvatest Teise maailmasõja mälestusmärkidest Venemaal.
Eesti Päevaleht küsis saadiku käest, miks muretseb Venemaa nii palju Tõnismäe monumendi saatuse pärast, kui Moskva lähedal Himkis on linnavõimud otsustanud kõrvaldada Teises maailmasõjas hukkunutele pühendatud monumendi ning kaevanud kiirkorras lahti ka sinna maetud kangelaste hauad.
"Ma ei saa öelda, et ma Himki võimude tegevuse heaks kiidan, kuid tegemist on siiski kahe erineva asjaga," rõhutas saadik. Tema sõnul võetakse Venemaal Teise maailmasõja mälestust väga tõsiselt. Samas leidis ta, et majanduslikud argumendid räägivad Himki linnavõimude poolt. "Linn vajab kasvuruumi ja neile on vajalikud seal asuvad äritegemise kohad, kus näiteks Eesti ettevõtjadki võiksid tegutseda," arvas Uspenski.

Ilves: muudatusega väldime kaitseväe juhataja politiseerimist
Presidendi ettepanekul kaitseväe juhataja ametisse nimetamine on tseremoniaalne.
President Toomas Hendrik Ilves ütles, et kaitseväe juhataja institutsiooni põhiseadusest väljavõtmine annab võimaluse reguleerida tema staatust ja ametisse nimetamist seadustega.
Ilvese sõnul on praegune kord, mille järgi riigikogu nimetab presidendi ettepanekul ametisse kaitseväe juhataja, üle võetud sõjaeelsest põhiseadusest ja see on muutunud täna- päeval tseremoniaalseks lahenduseks, millel pole ratsionaalset põhjendust, vahendas presidendi kantselei.
"Eelkõige just põhiseaduses sätestatud staatuse ja nimetamise korra tõttu on kõigi seniste kaitseväe juhatajate koostöösuhted täitevvõimuga - kaitseministeeriumiga - olnud problemaatilised," ütles president Ilves eile parlamendi riigikaitsekomisjoni liikmetega kohtudes.

Peaminister Ansip pooldab maavalitsuste kaotamist
Peaminister Andrus Ansip on päri ettepanekuga kaotada maavalitsused. Nende roll ja funktsioonid on ajas oluliselt muutunud ja jäänud napiks, toonitas Ansip valitsuse pressikonverentsil. "Juba praegu võiks maavanema austavat tiitlit kanda kohalike omavalitsuste liidu juht ja ilmselt oleks see põhjendatav, sest maakondade tervikliku arengu eest vastutab sisuliselt rohkem omavalitsusliidu juht kui maavanem," ütles ta. Avaliku halduse ministri Vallo Reimaa sõnul on omavalitsusliitude tugevdamise vajadus kirjas ka koalitsioonileppes. Nädala alguses käis justiitsminister Rein Lang välja mõtte, et maavalitsused tuleks kaotada, kuna nende funktsioonid on kängumas.

Kaitseministeeriumi aruanne paljastab ajateenijate hädisuse
Täielikult kõlbas eelmisel aastal tegevteenistusse vaid umbes
Eelmisel aastal sobis täielikult tegevteenistusse kõigest 23 protsenti kutsealustest ning neistki langes jämedalt iga seitsmes välja enne ajateenistuse lõppu, selgus valitsusele esitatud kaitseministeeriumi aruandest.
Aruande järgi vabastati 2006. aastal 357 ajateenijat enne täht- aega. Teenistusse kutsutute arvust moodustab see 15 protsenti.
"Kolme esimese teenistuskuu jooksul ei pea paljude ajateenijate füüsis ja psüühika lihtsalt reaalsele teenistuskoormusele vastu," kommenteeris kaitsejõudude peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna sõjalise valmisoleku ja mobilisatsiooni jaoskonna ülem kapten Kaido Sirman.
Peamiselt tabavad ajateenijaid hingamiselundite, lihas-luukonna- ja sidekoehaigused ning vigastused ja traumad. "Koormuse kasvades ei pea nõrgema füüsilise ettevalmistusega ajateenijate tervis vastu," lausus Carol Merzin kaitseressursside ametist (KRA).

Juštšenko on valmis peatama parlamendi laialisaatmise otsust
Ukraina president Viktor Juštšenko avaldas valmisolekut peatada oma parlamendi laialisaatmise korralduse kehtivust.
"Rääkides sellest, kas ma olen nõus peatama korralduse kehtivust, saan kindlalt öelda: nõus," vahendas RIA Novosti presidendi sõnu.
President lisas, et lähimal ajal on vaja ette valmistada poliitiliste kompromisside pakette, mis teeks võimatuks taolise parlamendienamuse moodustamise nagu see märtsis juhtus.

Putin soovitas emigrantide kokkutulekut mitte toetada
Venemaa president Vladimir Putin soovitas 22. aprillil Londonis algava Vene majandusfoorumi alalistele osalejatele "mitte toetada emigrantide koosolekud".
Koheselt ilmnesid paljudel ametnikel ja ärimeestel edasilükkamatud asjad kodus, kirjutab Vedomosti. Paljud suured Vene kompaniid kinnitasid, et nende esindajad ei sõida Londonisse tiheda töögraafiku tõttu.
Presidendi administratsiooni lähedane allikas märgib, et Kremlis on levinud arusaam, et Vene probleemide arutamiseks ei ole kindlasti vaja kohtuda Londonis. Ta lisas, et keegi otseselt osalemist ei keelanud, aga tõenäoliselt anti mõista, et sõita ei ole soovitatav.
Vene majandusfoorumit korraldab alates 1997. aastast ettevõte nimega Eventica. Sellel aastal maksab pilet foorumile 1410 naela. Korraldajad ootavad ligi 2500 osalejat, mis peaks neile tooma paari miljoni dollari suuruse kasumi.

Kaliningradi rämps voolab Läänemerre
Rootsi riik andis Kaliningradi heitvete- puhastussüsteemi ehitamiseks 20 miljonit krooni, kuid Venemaa viivitab juba kümnendat aastat ehituse algusega ja poole miljoni elanikuga linna rämps jookseb endiselt Läänemerre.
Kõik Kaliningradi tualetikülastused jooksevad lõpuks Läänemerre, kirjutab Svenska Dagbladet. Rootsi riik on Kaliningradi heitvetepuhastussüsteemi ehitamiseks annetanud ligi 20 miljonit Rootsi krooni, kuid sellest hoolimata on projekt ummikus.
Kaliningradist voolavad Läänemerre väljaheited, hügieenisidemed kondoomid ja uriin - ja see kõik suubub Läänemerre vaid 30 miili kaugusel Rootsi rannikust, nendib Svenska Dagbladet meelehärmiga. Keskkonnaorganisatsiooni Ecodefense andmetel voolab igas ööpäevas Läänemerre 250 000 kuupmeetrit heitvett.
Kümme aastat tagasi, 1997. aastal otsustas Rootsi valitsus, et ehitab Kaliningradile abiprojektina heitvete puhastussüsteemi ja teeb nii lõpu peale sealt tulevale reostusele. Sellest ajast peale on Rootsi riiklik arenduskeskus Kaliningradi andnud ligi 20 miljonit Rootsi krooni maksumaksjate raha. Kokku on Kaliningradi projekti metud juba pool miljardit Rootsi krooni.

Vene meedia: Himki võimud toetasid Eesti valitsust
Tänased Vene meediaväljaanded ja internetiportaalid kirjutavad Moskva lähedases linnas Himkis toimunust ja seostavad seda pronkssõduri teemaga.
Pärast Nõukogude lenduritele pühendatud monumendi buldooseritega väljakaevamist esmaspäeval leidsid ajakirjanikud hauda jäetud säilmed, kirjutab Novõe Izvestija.
"Õudne meenutada kui pühadustteotavalt hauad hävitati," ütles tunnistaja Anatoli. Ta lisas, et tadžikid-töölised karjusid, et unustasid kaks luud ja panid säilmed mustades kottides kiirabiautole.
"Ma ei mõista, miks meil võideldakse eestlastega, kes otsustasid nõukogude sõduri ümber matta, aga ise teevad sama asja," sõnas Himki elanik Vladimir. Himki võimud põhjendasid mälestusmärgi hävitamist sellega, et seal lähedal kogunevad prostituudid. Vladimiri sõnul aga vahetasid prostituudid oma kohta juba kaks aastat tagasi, kui lähedale püstitati miilitsahoone.

EL volinik: EL ja Venemaa suhted on praegu nagu külma sõja ajal
Euroopa-Venemaa suhted on jõudnud nii halba seisu, nagu nad pole külmast sõjast saati olnud, leiab Euroopa Liidu kaubandusvolinik Peter Mandelson.
Mandelson kannab täna Bolognas ette kõne, millega püüab hoiatada suhete edasise halvenemise eest, sest suhete rikkumine rikuks omakorda püüdlused moodustada Venemaa ja EL vahele tihedamaid kaubandussidemeid, kirjutab The Financial Times.
"Sellist mõistmatuse ja usaldamatuse taset ei ole me näinud külmast sõjast saati. Kumbki pool arvab, et vastaspool ei kohtle teda ärateenitud lugupidamise ja heatahtlikkusega."
Mandelson hoiatab oma kõnes, et Venemaa ja Euroopa peavad püüdma üksteist paremini mõista: "Kui me ei mõista üksteise erinevat arusaama möödunud sajandist jäänud maastikust, siis riskime me EL-Venemaa suhete hukkaminekuga."

Jaapanit tabas tugev maavärin
Lõuna-Jaapanit tabas täna tugev 6,7 magnituudine maavärin, piirkonnale anti ka tsunamihoiatus.
Jaapani lõunapoolseima, Okinawa piirkonna saari raputas täna tugev maavärin, mille tugevuseks on esialgu hinnatud 6,7 magnituudi, vahendab Reuters.
Piirkonnale anti ka tsunamihoiatus.
Esialgu teateid hukkunutest ja purustustest pole.
6-7 magnituudist maavärinat nimetab Richteri skaala tugevaks. Selline maavärin põhjustab reeglina purustusi oma epitsentrist umbes 100 miili raadiuses.

Austraalia lähedalt leiti "kummitusjaht" 
Austraalia ranniku lähedalt leiti triivimas töötava mootoriga jaht, mille pardal raadio mängis, laud oli söögiks kaetud ja toit valmis - aga jahi kolmeliikmeline meeskond oli jäljetult kadunud.
Sihitult triivivat 12 meetri pikkust jahti märkas kolmapäeval helikopter, mis andis leiust päästeametile teada, vahendab BBC. Jahi juurde jõudmine võttis päästjatel aega ja nad jõudsid sinna alles täna.
Pardale jõudes nägid nad, et jahi mootor töötas, laud oli kaetud, toit valmis - kuid mitte ühtegi inimest pardal. Jahil olid ka purjed üleval, tõsi küll, üks neist rängalt rebida saanud. Pardal olid alles ka kõik päästevestid.
"Mootor töötas, laevaarvuti töötas, laual oli töötav sülearvuti, raadio mängis…ja laual oli toit ja söögiriistad. See oli üsna veider," rääkis Queenslandi päästekeskuse esindaja Jon Hall.

Californias ähvardas narkomaan korraldada Virginiast hullema veresauna
Californias Yuba linnas ähvardas narkomaan, et ta korraldab Virginiast hullema veresauna, automaadiga relvastatud mees tabati eile hilisõhtul linna lähedalt.
California osariigi Yuba linna elanik Jeffrey Thomas Carney (28) helistas kolmapäeva õhtul oma hingekarjasele, metodisti kiriku pastorile, ja teatas, et tal on automaat AK-47, isetehtud lõhkeseadeldised ja mürki, vahendab Reuters.
Carney ütles pastorile, et tal on plaanis korraldada politseinikega vastasseis nii, et lõpuks politseinikud tapaks ta. Carney lubas, et teeb linnas veresauna, mille kõrval esmaspäevane Virginia massimõrv näib tühine.
Linnaametnikud otsustasid järgmisel päeval küll koolides õppetööd jätkata, küll aga kõik linna koolid lukku panna. Lisaks sellele, et õpilased pidid sel päeval õppetööd luku ja riivi ning aknakatete taga tegema, oli igas koolis väljas ka politseivalve.

Gruusias tapeti opositsioonipartei juht
Gruusia pealinnas Tbilisis lasti eile mitmete püstolilaskudega maha opsositsioonipartei Mdzlevili juht Gela Meladze.
Väikese opositsioonipartei Mdzleveli juht Gela Meladze tapeti lähedalt tulistatud püstolilaskudega, kirjutab International Herald Tribune.
Gruusia siseministeeriumi andmetel ei ole esialgu teada, kas mõrva motiivid olid poliitilised.
Mdzlevili on president Mikheil Saakašvili ja tema valitsuse suhtes opositsioonis ja parlamenti ei kuulu - seal domineerivad Saakašvili pooldajad või regioonide esindajad.

Röövitud BBC ajakirjanik on elus
Palestiina president Mahmoud Abbas teatas, et röövitud BBC reporter Alan Johnston on elus hoolimata sellest, et üks rühmitus teatas möödunud nädalal ajakirjaniku tapmisest.
Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbasi sõnul kinnitavad luureandmed, et röövitud ja tapetuks kuulutatud BBC reporter Alan Johnston on elus, vahendab BBC.
Abbasi sõnul teab ta ka seda, mis rühmitus Johnstoni röövis, kuid ta ei soostunud selle nime ütlema.
Möödunud pühapäeval teatas üks tundmatu Palestiina rühmitus, et nad tapsid Johnstoni.
Alan Johnston on kadunud 12. märtsist saati, mil relvastatud mehed ta oma kodu juurest Gazast röövisid.

Naised haarasid Soomes ohjad
Peaminister Matti Vanhase teine valitsus astus eile Soomes ametisse. Sotsiaaldemokraadid jäeti sedapuhku opositsiooni, asemele tulid aga parempartei Kokoomus ja rohelised. Keskpartei ja Rootsi Rahvapartei jätkavad ka uues kabinetis.
Sensatsiooni tekitas europarlamendi saadik Paavo Väyrynen, kes sai väljapressimistaktika abil väliskaubandusministri portfelli.
Uues valitsuses on 12 naist, millega neil on esimest korda enamus praegu 20-liikmelises kabinetis. Samas keskparteilasest keskkonnaminister Paula Lehtomäki läheb peagi lapsepuhkusele, nagu ta tegi ka eelmises valitsuses 2005. aastal esimese lapse sündides.
Süüdi mõistetud ministrid

Rootslased Soomes kindlalt võimul
Soome uude valitsusse kuulub lisaks Koondparteile, Keskparteile ja rohelistele ka Rootsi Rahvapartei, kes on olnud aastast 1979 pidevalt võimu juures.
Soome poliitika viimaste kümnendite kirjutamata seadus on, et Rootsi Rahvapartei kaasatakse valitsusliitu. Aastal 1906 asutatud ja traditsiooniliselt umbes viis protsenti hääli koguv erakond on olnud kahes kolmandikus valitsustest. Partei esindab soomerootslasi - seda 5,5 protsenti riigi elanikest, kelle emakeeleks on rootsi keel.
Põhiküsimus on keele säilimine
Seetõttu ongi erakonna programmi võtmeküsimus kakskeelsuse säilitamine. Rootsi keel on Soomes riigikeel ja rootsikeelsele elanikkonnale võimaldatakse omakeelset haridust. Lisaks sellele on rootsi keel kohustuslik õppeaine kõikides Soome koolides ja riigiametnikelt ning paljudelt teenindajatelt nõutakse rootsi keele tasemeeksami sooritamist. Erakond ise väidab, et just "sisemine vajadus leida kompromisse ja ajada pragmaatilist poliitikat" tegevat neist sobiliku partneri kõikidesse valitsusliitudesse.

Prantsusmaal jätkub pingeline heitlus pääsuks presidenditoolile
Pühapäeval toimub presidendivalimiste esimene voor. Ehkki võimupartei UMP juht Nicolas Sarkozy on juba kuid juhtinud toetustabelit, on kõik veel lahtine.
Nimelt pole ligi pooled prantslastest küsitluste järgi oma otsust veel langetanud. Kuid umbes 30-protsendilist rahva toetust nautiva Sarkozy pääs kahe edukama kandidaadi hulka, 6. mail toimuvasse teises valimisvooru, näib nüüdseks peaaegu kindel olevat.
Tulemuse määrab aga suuresti see, kellest saab tema vastane. Uuringute kohaselt võidaks Sarkozy lõppvoorus sotsialistide esindajat Ségolène Royali, aga kaotaks tsentrist François Bayroule. Kuigi siiani on Royal küsitlustes Bayroud mõne protsendipunktiga edestanud, pole asjatundjate hinnangul kandidaatide toetuse tase - erinevalt selle muutumise suunast - sageli usaldusväärselt mõõdetav.
Liit Sarkozy vastu?

Euroopa Liit võtab esimest korda käsile kommunistlikud kuriteod
Ühenduse liikmesriigid andsid eile Euroopa Komisjonile korralduse uurida kahe aasta jooksul kommunismi kuritegusid ja koostada põhjalik analüüs.
"Tegemist on kapitaalse paradigma muutusega," ei varjanud justiitsminister Rein Lang Luksemburgi kohtumise järel oma rahulolu.
Siiani puudub EL-is üksmeel, kuidas Jossif Stalini ning tema käsilaste toimepandud kuritegusid hinnata. Inimsusevastastest režiimidest on üheselt mõistetud Nürnbergi protsessi tulemusena hukka vaid natsism.
Langi kinnitusel lubas komisjoni asepresident Franco Frattini teha kõik endast oleneva, et anda kahe aasta jooksul hinnang ka kommunismile. Selle raames korraldatakse mitu rahvusvahelist seminari.
"Tegelikult toodi sisse täiesti uus teema - inimsusevastased kuriteod mis lähtuvad sotsiaalsest päritolust," kommenteeris justiitsminister. Nii hõlmab see ka küüditamisi, mis on siiani rahvusvahelise õigusega katmata.

Koeraomanik sai tänu kiibile lemmiku tagasi paari tunniga
Tänu kiibile jõudis Põhja-Tallinnas kodust plehku pannud koer omaniku juurde tagasi paari tunniga.
Kodust jalga lasknud alaska malamuut jõudis tänu õnnelike asjaolude kokkulangevusele paari tunniga omanikeni tagasi.
Koera leidis juhuslikult Tehnika tänavalt loomaarst Kadi Viitmaa, kes toimetas looma lähimasse loomakliinikusse.
Koera omanik Hindrek Tammiste rääkis, et see pole esimene kord, mil koer nende Pelgulinnas asuvast kodust jalga laseb.
"Mõni aeg tagasi jooksis ta samuti kodust ära. Tol korral läks aega ligi neli päeva kuni loom üles leiti," meenutas Tammiste.
Selgus, et koera leidnud naabruskonnas elav alkoholilembeline proua oli otsustanud Tammiste perekonna lemmiku endale võtta. Tänu kohaliku poe müüja vihjele leiti loom siiski üles.

Õpilasmalevasse registreerimine algab esmaspäeval
Õpilasmalev alustab esmaspäeval internetis rühmadesse registreerimist.
Registreeruda saab esmaspäeval alates kella 15-st Õpilasmaleva kodulehel. 
Taasloodud Õpilasmalevale on tänavune viies töösuvi. Suveks leiab tööd ja mõnusat vabaajategevust 1500 pealinna noort, neist 900 erinevates Eestimaa paikades ja 600 Tallinnas. Linnasisesed rühmad on mõeldud 13-16 aastastele, linnavälised 15-18 aastastele.
Rühmi on igas Eestimaa paigas, alustades Harjumaast ja lõpetades Valgamaaga. Esmakordselt on rühmad ka Hiiumaal ja Ida-Virumaal. Rühmade ja muu kohta leiab infot samalt kodulehekülje aadressilt.
Linnasisestel rühmadel on reeglina kolm vahetust - 11.- 22. juunini, 2.-13. juulini ning 16.- 27. juulini, linnavälised rühmad kestavad 2.- 20. juulini ja 23.juulist 10. augustini.

Linn lammutab Skoone bastioni lagunenud ehitised maiks
Skoone bastioni territooriumil asuvad lagunenud ehitised lammutatakse 7. maiks, jaanipäevaks korrastatakse kavade kohaselt pargiteed ja rajatakse valgustus.
Skoone bastioni territooriumi heakorratöid alustas AS Mustamäe Haljastus juba eelmise aasta lõpul, kohe pärast bastioniala taas linna omandisse saamist. Bastionil paiknevate ehitiste lammutustöid alustas Aspen Grupp OÜ kaks nädalat tagasi ning lepingu kohaselt lõpetatakse need 7. maiks.
Tänavuses eelarves on Skoone bastioni territooriumi korrastamiseks viis miljonit krooni, mille eest ehitatakse piirdeaed, lammutatakse ohtlikud ehitised, korrastatakse kõnniteed ja rajatakse valgustus.
Mullu korraldas linnavalitsus Skoone bastioni ja sellega külgneva staadioni arendamise ideekonkursi, mille võitis arhitektuuribüroo Salto võistlustöö märgusõnaga Glassii. Kavade kohaselt rajatakse Skoone bastionile linnakämping.

Vene kultuurikeskuse remondirahadest on mitu miljonit kadunud
Tallinna volikogu revisjonikomisjon viis eelmise aasta lõpul Vene kultuurikeskuses läbi kontrolli, mille käigus selgus, et miljonid kroonid keskusele antud remondirahadest on kadunud.
Tallinna sotsiaaldemokraatide liider Jaak Juske ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et revisjonikomisjoni esialgse uurimise käigus avastati, et Vene kultuurikeskusele remondiks antud 63 miljonist kroonist on 7-8 miljonit arvetega katmata. Juske sõnul on see raha sisuliselt kellegi poolt kõrvale pandud.
Esialgu tekkis komisjoni liikmetel küsimusi 7-8 miljoni krooni osas. Pärast vaidlusi, Juske hinnangul keskerakondliku linnavõimu survel, alanes see summa 1,5 -2 miljoni kroonini.
Tallinna linn on viimase viie aasta jooksul Mere puiesteel asuvale Vene kultuurikeskusele remondiks ja haldamiseks eraldanud 62,3 miljonit krooni. Kultuurikeskuse direktori, keskerakondlasest volikogu liikme Juri Poljakovi hinnangul on investeeringute vajadus veel umbes 60-70 miljonit krooni. Linnavalitsuse andmeil on 2007. aasta linnaeelarves investeeringuteks määratud 15 miljonit krooni.

Vabanenud vang tappis jõhkralt oma üürileandja
Politsei tuvastas Lilleküla jalgpallistaadioni lähistel leitud jalgade omaniku ning võttis eile Harju maakohtu loal vahi alla mehe, keda kahtlustatakse veretöö toimepanemises.
Põhja ringkonnaprokuratuuri teatel vahistati ringkonnaprokurör Elle-Mai Vellingu taotlusel eile 43-aastane Tarmo, keda kahtlustatakse 58-aastase Õie tapmises ja surnukeha tükeldamises.
Mõne nädala eest Tallinnas toime pandud 58-aastase Õie Bobretsova mõrva põhjused võivad peituda naise ja talt korterit üürile võtnud mehe vahelises tülis. Bobretsova otsene ülemus, temaga kabinetti jaganud Mihhail Brutski ütles, et mõrvas kahtlustatav 43-aastane Tarmo oli helistanud 25. märtsil Õiele tööle ja kurtnud, et tal on probleeme üüri tasumisega.
Brutski andmetel olevat Bobretsova otsustanud üürile antud korterit järgmisel nädalavahetusel (30. või 31. märtsil) ise vaatama minna. Pärast seda nädalavahetust jäi naine teadmata kadunuks.

Volbriööl keelatakse alkoholimüük
Harju maavanema korraldusega on peatatud alkohoolsete jookidega kauplemine maakonnas alates 30. aprilli õhtul kella 19.00-st kuni 1. mai hommikul kella 8.00-ni. Alkohoolseid jooke ei tohi müüa Harju maakonnas asuvad kauplused, rändkauplused ega välikohvikud. Alkoholimüük on keelatud ka volbriööl maakonnas toimuvatel avalikel üritustel.

Võrk, Boroditš ja Aas abilinnapeadeks
Keskerakonna Tallinna nõukogu otsustas eile esitada linnavolikogule abilinnapeakandidaatideks Eha Võrgu, Deniss Boroditši ja Taavi Aasa. Praegu Tallinna maa-ameti juhina töötava Eha Võrgu valdkondadeks saavad linnavara, omandi- ja maareform ja elamumajandus ning talle hakkavad alluma elamumajandusamet ja maa-amet. Võrgul on Tallinna tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistrikraad.
Praeguse volikoguliikme Deniss Boroditši valdkondadeks saavad kommunaalmajandus, infrastruktuuride rajamine, teedeehitus, -remont ja -hooldus, vee- ja küttemajandus, side, keskkonnakaitse, haljastus, jäätmekäitluse korraldamine, riigikaitse ja kriisireguleerimine ning talle alluvad struktuuriüksused on keskkonnaamet ja kommunaalamet.

Vabaduse väljaku parklas uuristasid libaarheoloogid
Öösel vastu neljapäeva käisid augus vandaalid, kes uuristasid kultuurikihtides.
Kolmapäeva õhtul Jaani kiriku eest kunagise vallikraavi välismüüri leidnud arheoloogide üllatus oli suur, kui nad varahommikul mõõdistama tulles kaevandiseintest mitu kummalist auku avastasid.
"Mõtlesin, et tulen hommikul varakult kohale ja saan müüri veel enne keskpäeva sobivas valguses üles pildistada, kuid selgus, et vahepeal on siin amatöörarheoloogid külas käinud," ütles arheoloogiafirma Agu EMS-i juhataja Guido Toos. Öösel oli kaevandiseintesse uuristatud mitu ligi poole meetri sügavust auku ning müürijupp uuesti mulda täis aetud.
"Täiesti selgelt tunti huvi just kultuurikihi iseloomuga tumedamate viirgude vastu ning aardekütid on kunagi ilmselt ise arheoloogilistel kaevamistel osalenud," nentis Toos. Kuna originaalkõrguses säilinud vallikraavi välismüür jääb parklapinnast enam kui kahe meetri sügavusele ja kaevandi põhjani on ligi neli meetrit, siis kasutasid arheoloogid laskumiseks redelit. "Kummaline mõelda, mismoodi öised külalised siit varisemisohtlike seintega kitsast august välja ronisid. Tõenäoliselt pidi keegi ääre peal ootama ja nad kättpidi välja tõmbama, sest vaevalt läheduses mõni redel leidus," rääkis Toos.

1530. aasta linnamakett ootab huvilisi näitusel Raekoja keldris
Raekoda avab mais keskaegseid linnapiire ja nende kaitset tutvustava näituse, mille esimene eksponaat, 1530. aasta linnamakett, on avalike loengute eel huvilistele juba vaadata.
Raul Vaiksoo ja tema abilised meisterdasid interaktiivsele maketile linnamüüri ja tähtsamad ehitised. Puutetundlikult infostendilt saab lisaks lugeda projektijuhi Kristel Valgu koostatud tekste linna kujunemisloost.
Ülevaade on jagatud etappidesse: muinasajast Taani ajani ja linna sünd, Taani ajast Saksa Ordu ajani ja hiilgeajad hansalinnana, ordu ajast Rootsi ja Vene aega ning keskaja lõpp. Tornide ja kirikute asukohtade määramisel on abiks maketil süttiv lambike. Näitusele tuleb dokumentide, relvade ja ajalooülevaadete kõrvale ka Harju värava makett.

Ansip: ebavõrdsus rikkamate ja vaesemate vahel on Eestis vähenenud
Kohtumisel Ameerika kaubanduskoja liikmetega kinnitas peaminister Andrus Ansip muuhulgas, et ebavõrdsus rikkamate ja vaesemate vahel on Eestis vähenenud.
Peaminister märkis, et ta ei nõustu nende ekspertidega, kes räägivad ebavõrdsuse suurenemisest. "Kui 2000. aastal oli Eestis 20% rikkamate ja 20% vaesemate sissetuleku erinevus 6,68 korda, siis tänaseks on sissetulekute vahe vähenenud 5,3 korrani. See on väga positiivne areng ning loodan, et see jätkub ka järgnevatel aastatel," vahendab valitsuse kommunikatsioonibüroo peaministri poolt öeldut.
Ansip kinnitas kohtumisel, et Eesti valitsus jätkab range eelarvepoliitika elluviimist: "Eesti valitsussektori võlgnevus on vaid 3,7% SKPst ning väheneb aasta lõpuks 2,7% ni. Eelarve ülejääk oli 2006. aastal 3,8% SKPst. Need on ühed parimad näitajad Euroopas."

Padar osaleb rahandusministrite kohtumisel
Rahandusminister Ivari Padar osaleb täna ja homme Berliinis toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrite kohtumisel (ECOFIN), millest võtavad osa ka keskpankade presidendid.
ECOFINi kohtumine algab ministrite töise lõunasöögiga, kus aruteluteemaks on "sotsiaalsed sillad" ehk tööjõu efektiivsema kasutamise stimuleeriv toime tööjõuturgude parendamisele ning sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisele, teatas rahandusministeerium.
"Majandusarengu alus on elukestev õpe, selle eelduseks on läbimõeldud haridussüsteem. Tähtis on võimaldada inimesele tema soovidele ja võimetele vastav haridus ning võimalus kogu elu uusi oskusi omandada ja ennast täiendada," sõnas Padar. "On äärmiselt meeldiv, et Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel on need teemad taas päevakorras."
Kohtumise peateemaks on riigi rahanduse kvaliteedi parandamine, kindlustamaks eelarvekulutuste tõhusus ja tulemuslikkus.

Pärijad saavad taotleda kasutamata jäänud EVPde hüvitamist
Et rahvastikuregistri andmetel on ligikaudu 15 protsenti EVP-arve omanikest surnud, makstakse hüvitis õigeaegsel taotlemisel välja nende pärijatele.
Seega võib pärija sarnaselt arve omanikuga taotleda hüvitise väljamaksmist, esitades hiljemalt 2. juuliks pangale avalduse koos pärimisõiguse tunnistusega, teatas rahandusministeerium.
Seda, kas isikul oli EVP-arve ning kas sellel arvel on hüvitamisele kuuluv üle 250 krooni suurune summa, saavad pärijad kontrollida infotelefonilt 6 715 190.
18. aprilli seisuga on avalduse kasutamata jäänud EVPde hüvitamiseks 10 530 inimest ja juriidilist isikut. Ligi 72 000 EVP-arve omanikku ei ole veel avaldust esitanud.

Oleg Gross omandas Väike-Maarja Tarbijate Ühistu
Oleg Gross ostis üles Väike-Maarja Tarbijate Ühistu osanikud ja sai ühistu ainuomanikuks.
Majanduslikes raskustes vaevelnud Väike-Maarja Tarbijate Ühistu liikmed otsustasid 17. aprillil toimunud ühistu erakorralisel koosolekul, et alustavad koostööd OG Elektraga, kirjutab Virumaa Teataja.
Ühistu juhatuse esimees Heli-Liivia Komp rääkis, et ühistu on sel aastal igas kuus erakorralise üldkoosoleku pidanud, viimasel koosolekul olid oma pakkumiste ja ettepanekutega kohal nii Oleg Gross kui ka Eesti Tarbijate Ühistute Keskliit.
"Ühistu liikmed kuulasid mõlemad pooled ära, võtsid vaheaja, pidasid nõu ja otsustasid võtta vastu Grossi pakkumise," ütles Komp.
Väike-Maarja Ühistul oli 17 liiget, kellest otsustaval koosolekul oli kohal 11.

MKM: kulude kasv tööstuses kergitab toodete hindu
Kulude kasv tööstuses kergitab toodete hindu, kallinevad nii tööjõukulud, materjalid kui ka tooraine.
Pärast aasta alguse kiiret hinnatõusu on tootjahindade kuine kasvutempo veidi pidurdunud. Statistikaameti andmetel kasvasid märtsis tootjahinnad töötlevas tööstuses veebruariga võrreldes 0,4%. Aastaga on aga hinnad kerkinud keskmiselt 7,5% - viimati kasvasid hinnad nii kiiresti 2000. aasta lõpus. Hindu on sundinud kergitama suurenenud tööjõukulud ning teiste tootmiskulude, sealhulgas mitmete importsisendite hinnatõus.
Toiduainetööstuses kerkisid tootjahinnad aastaga 7,7%. Hüppeliselt on tõusnud hinnad muude toiduainete (sh leiva-, pagari- ja kondiitritoodete) ning jahu- ja tangainete tootmises (16-18%), üsna kiire hinnatõus iseloomustab ka jookide tootmist (7%) ja piimatoodete tootmist (6%). Pagaritoodete puhul mängib muude tegurite kõrval rolli teravilja kallinemine - aastaga on Eestis teravilja kokkuostuhinnad tõusnud 40-50%. Samas piima kokkuostuhinnad on püsinud aastatagusel tasemel.

SEB Eesti Ühispank avas Jüris uue kontori
SEB Eesti Ühispank avas Jüris Aruküla teel asuvas kaubakeskuses uue kontori.
Jüri harukontor pakub panga teatel klientidele täisteenindust: seal saab sooritada kõigi pangatehingud, sõlmida lepinguid ning teha sularahatehinguid.
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori Riho Unti sõnul jätkab pank kontorite võrgu laiendamist ka edaspidi. "Üha rohkem inimesi asub elama eeslinnadesse ja SEB Eesti Ühispank soovib olla oma klientidele võimalikult lähedal. Enam ei ole vaja Jüri elanikel pangateenuse saamiseks Tallinna sõita," rääkis Unt.
SEB Eesti Ühispangal on hetkel üle Eesti kokku 68 harukontorit.

Tööjõud kallines ehituses aastaga ligi viiendiku võrra
Aastaga on ehitusvaldkonnas makstavad tasud statistikaameti andmetel kallinenud 17,3 protsenti, masinate hind on tõusnud 5,4 ning materjal 6,1 protsenti.
Ehitushinnaindeksi muutus oli selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 3,6 protsenti, ehitustegevus tervikuna oli eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 15,6 protsenti kallim.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks muutus esimeses kvartalis võrreldes sellele eelnenud kvartaliga 3,2 protsenti ja eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 15,9 protsenti kallimaks. Hinnaindeksi moodustanud kuludest kallines kõige enam tööjõud - 15,8 protsenti, samuti masinad - 3,7 protsenti ning ehitusmaterjalid - 6,7 protsenti.

Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 5,2 protsenti
Tarbijahinnaindeks tõusis esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 1,8% ja eelmise aasta esimese kvartaliga 5,2 protsenti.
Esimeses kvartalis kallinesid kaubad statistikaameti andmetel 1,4% (sh toidukaubad 2,4% ja tööstuskaubad 0,5%) ning teenused 2,5%.
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid eelmise kvartaliga võrreldes keskmisest enam toidu kallinemine ja eluasemekulutuste suurenemine.

Tootmine kallines aastaga 7,3 protsenti
Statistikaameti teatel oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 7,3%.
Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis võrreldes veebruariga keskmisest enam hindade tõus toiduainete ja jookide tootmises ning ehitusmaterjalide tootmises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli märtsis võrreldes veebruariga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 5,9%.
Impordihinnaindeks muutus märtsis võrreldes veebruariga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,5%.

Eesti 500 dividendimiljonäri
Eesti Ekspress pani kokku nimekirja neist, kes määras endale läinud aastal kõige rohkem dividende.
Ekspressi ajakirjanikud koostasid tabeli Eesti ettevõtete aastaaruannete põhjal. Seda eeldusel, et dividendideks määratud summad on puhtalt kätte, vastupidisel juhul kirjutasid ärimehed tavaliselt, et tegemist on brutosummaga, ja siis arvestasid ajakirjanikud ise maksud maha.
Eesti dividendimiljonäride edetabelasub siin.

Heade suhete linnas Tartus maksab sõprus
Tartust on saanud korporatiivseim linn Eestis, kus võim ja äri jagatakse väikese inimgrupi sees.
Tartus on nagu seltskondlikul koosviibimisel, kus head sõbrad-tuttavad kogunevad punti, seisavad õlg õla kõrval meeldivas vestlusringis, kuid ühelegi väljastpoolt juturingi trügivale võõrale hea pilguga ei vaata, kirjutab Äripäev.
Need Tartu opositsioonipoliitiku, volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Tõnu Intsi sõnad võtavad kujundlikult kokku valitseva olukorra Tartu võimuladvikus. "Mingit korruptsiooni ma siiski Tartus ei ole täheldanud," lausub Ints. "Tartu suur häda on tegelikult see, et pole tugevat poliitilist vastuseisu, keegi ei suuda Reformierakonnale vastu hakata."
Tartu tegemistel on aastaid silma peal hoidnud ja vargsi niite tõmmanud sisuliselt üks ja sama seltskond - Andrus Ansip, Neinar Seli, Hannes Astok, Verni Loodmaa, Margus Hanson, Toomas Tein ja mitmed teised -, keda lisaks parteipoliitikale seob ka Rotary klubi.

Riik korrastab teid paari miljardi krooni eest
Sellel aastal investeeritakse riigile kuuluvate teede ja Tallinna tänavate ehitamisse kokku 2,5 miljardit krooni, kõige enam - 239 miljoni krooni eest - on lepinguid teede ehitamiseks ASil Aspi.
Ettevõte jõuaks rohkemgi ehitada, kuid ei jätku teede projekteerijaid, kirjutab Äripäev.
Merko Ehituse kontserni kuuluva Tallinna Teede ASi juhatuse esimees Tiit Padari hinnangul seavad teedeehitusele piirid nii ehitusmaterjalide defitsiit ja kerkiv hind kui ka heade spetsialistide jätkuvalt suurenev palganumber.
Maanteeametil on sel aastal teede ja sildade projekteerimiseks, ehituseks ja remondiks kasutada kaks miljardit krooni, mille eest tehakse sel aastal: 180 km suuremaid ehitustöid maanteedel ja sildadel, 150 km ulatuses kruusateede katteid, 60 km ulatuses kergliiklusteede ehitust ja 1200 km ulatuses pindamistöid. Mitmete projektide puhul katab kuni 82% projekti maksumusest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Prügivedajad tõstavad poole aasta jooksul juba teist korda hinda
Jaanuarist juba kallines prügivedu kümme protsenti, mais tõuseb hind veel 12 protsenti.
Viimati tõstsid jäätmekäitlusettevõtted hinda selle aasta jaanuaris. Toona kallines prügivedu keskmiselt 10% ning põhjuseks toodi tööjõu-, kütuse- ja käitluskulude kasv. Kui võtta aluseks eelmise aasta lõpus kehtinud hinnad, siis alates maist tuleb tarbijal prügi äraviimise eest tasuda pea neljandiku võrra rohkem.
Eesti ühe suurima jäätmekäitlusettevõtte AS-i Cleanaway Eesti tegevdirektori Argo Luude sõnul oli aasta alguse hinnatõus seotud nende enda kulutuste suurenemisega. "Praegune ei sõltu aga otseselt meist," selgitab Luude. Seekordseks põhjuseks on OÜ Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas tõstetud prügi vastuvõtuhinnad ning sellest tulenevalt küsivad prügi äraviimise eest suuremat tasu ka jäätmekäitlusettevõtted.

Eesti on Euroopa Liidus üks suurimaid saastajaid
Kasvuhoonegaaside heitkoguse poolest elaniku kohta on Euroopa Liidu 27 riigi hulgas vaid Iirimaa ja Luksemburg Eestist suuremad saastajad, teatas statistikaamet.
Eestis aasta jooksul kütuste põletamisel tekkiva 18,5 miljoni tonni süsinikdioksiidi (CO2) sidumiseks oleks vaja aastas istutada ligikaudu 60 miljonit puud.
Ka on Eesti Euroopa Liidus üks suuremaid ohtlike jäätmete tekitajaid. Kui aasta jooksul Eestis tekkinud ohtlike jäätmete kogused laiali laotada, siis kataksid need maapinna ligikaudu kaheksasentimeetrise kihina.
Positiivse näitena kuulub Eesti Euroopa Liidu viie kõige metsarikkama riigi hulka. Iga Eesti elaniku kohta on ligikaudu 15 000 ruutmeetrit metsa. Eu-roopa Liidu 27 riigi hulgas on vaid Saksamaa Eestist suurem ohtlike jäätmete tekitaja.

1 küsimus AS Falck Eesti direktorile
Kuidas on kulgenud Falcki personalikampaania, kus igale tööle tulijale makstakse boonusena 2000 krooni kätte?
Vastab
Silver Lume
AS-i Falck Eesti direktor
Väga hästi! Täidetud on 90 ankeeti - kaks korda rohkem kui tavaliselt, sest Falck võtab inimesi kogu aeg tööle. Oluline on siin mainida, et ankeetide täitmise juurde jõuab inimene alles siis, kui on tehtud eelnev taustakontroll. Ehk need on inimesed, keda meie ka reaalselt Falcki tööle soovime. Soovi avaldanuid on oluliselt rohkem.
Kui ankeedi täitmiseni on jõutud, teevad oma valiku turvajuhid, kelle alluvusse need inimesed lähevad. Oleme seadnud eesmärgiks, et võiksime tööle saada 200 inimest. Praegu tundub see täiesti reaalne.

Nikita Struve annab TLÜ-le üle suure raamatukollektsiooni
Tuleval esmaspäeval annab välisvene haritlane ja Pariisi X Nanterre'i Ülikooli emeriitprofessor Nikita Struve Tallinna Ülikoolile üle kollektsiooni enam kui 600 venekeelse raamatuga.
Annetus sisaldab viimastel aastakümnetel Venemaal ja eksiilis välja antud humanitaarerialade teadus-, ilu- ja filosoofiakirjandust. Annetus tehakse Raamatukogu Fondi "Russkoje Zarubezhje" raamatuabi programmist ja Aleksandr Solzhenitsõni nimelise Vene Ühiskondliku Fondi toetusel. Samas avatakse ka kollektsiooni tutvustav näitus.
Prantsusmaalt pärit vene rahvusest haritlane Nikita Struve on oma teadlasekarjääri kõrvalt tegev ka viljaka kirjastajana. Pariisis on ta asutanud kirjastuse YMCA-Press ja Moskvas kirjastuse Russki Put.
Lisaks kuulub Nikita Struve Moskvas tegutseva Raamatukogu Fondi "Russkoje Zarubezhje" asutajate ringi ning on ajakirja Vestnik Russkogo Hristianskogo Dvizhenija peatoimetaja. Ta on ka ise andnud välja raamatuid, millest tuntuimad on "Osip Mandelshtam", "Õigeusk ja kultuur" ja "70 aastat vene emigratsiooni".

Kohus keelas Kadri Kõusaare filmi näitamise Eestis
Harju maakohus keelas kirjanik Kadri Kõusaare tehtud filmi "Magnus" Eestis avaldada ja levitada, vastava taotluse esitanud isiku arvates kahjustab see filmi peategelase prototüübiks oleva inimese huve.
Filmi keelustamist soovinud isikut esindav advokaat Kersti Kägi kinnitas, et Harju maakohus keelas oma määrusega filmi avaldamise ja levitamise juba 29. märtsil.
"Kohtumäärusega pandud levitamiskeeld Eestis hõlmab ka igasuguse muu filmiga "Magnus" seonduva informatsiooni levitamist ja üldsusele avaldamist," ütles advokaadibüroos Aavik & Partnerid töötav Kristi Kägi Eesti Päevaleht Online'ile.
"Tegemist on filmi peategelase prototüübiks oleva inimese lähedase tuttava algatatud tsiviilasjaga, mille eesmärk on kaitsta inimest, kelle elust film räägib," lisas Kersti Kägi.
Eesti produktsioonifirma Vitamin K Filmi ja Inglismaa firma Donus Films Limitedi toodetud "Magnus" on lugu tundlikust ja ravimatut kopsuhaigust põdevast poisist Magnusest, keda mängib Ruuben Rekkor. Magnus kasvab üles õhustikus, kus keegi temast eriti ei hooli. Kristjan Kasearu poolt kehastatava täiskasvanud Magnuse teise enesetapukatse järel üritab tema isa, keda mängib Mart Laisk, poega elu nautima õpetada.

Festivalil Plektrum kohtuvad Eesti parimad vj-d
Visuaalkunsti festival Plektrum koondab kõik Eesti silmapaistvamad vj-d ühe katuse alla esinema.
Plektrumi pressiesindaja Kerttu Kongas kinnitas, et festivali ühe osana leiab aset vj'de ehk video jockey'de kokkutulek, mille sarnast Eestis veel toimunud ei ole
Plektrumi vj programmi koostaja Iti Malkeni sõnul seisneb idee pildi ja muusika ühildamises. "Jälgida saab kunstniku visuaalset sõnumit, mis luuakse ekraanidele läbi piltide ja pildiseeriate, mis peosaalis kõlava heliga omakorda ühtse terviku moodustab," sõnas Malken.
Vj-d on platsis läbivalt terve festivali jooksul. Plaanis on maha pidada üks korralik jämm, tutvuda uute tuultega vj-maailmas, vahetada kogemusi ja informatsiooni ning keerata põnevaid pilte ekraanidele.

Jane Austeni portree müük kukkus oksjonil läbi
Kirjanik Jane Austeni haruldase, kuid autentsuse osas vaidlusi tekitanud portree ei leidnud New Yorgis toimunud okjonil uut omanikku.
Jane Austenist on tänaseks säilinud vaid mõni usaldusväärne maal ning New Yorgis okjonile läinud teose suhtes oli mitmeid, kes kahtlesid, kas maalil ikka on kujutatud kuulsat naiskirjanikku, teatab BBC.
Kirjaniku sugulased on veendunud, et kunstnik Ozias Humphry poolt tehtud maalil on tõepoolest Jane Austen, erinevalt kunstiteadlastest, kelle arvamused jagunevad pildil kujutatava isiku identiteedi osas jaotuvad kaheks. Ühed teadlased leiavad, et pilt on autentne, teised aga kahtlevad, kas pildil ikka on Jane Austen.
Jane Austinit valges kleidis kujutav maal kuulub kirjaniku kaugele sugulasele ja New Yorgis toimunud oksjoni korraldajad prognosisid selle maali müügihinnaks 800 000 dollarit.

Romaaniülikool: Charles Dickens "David Copperfield" 
Inimeste eripalgelisusega puutus Charles Dickens kokku
Kuigi ta on uudishimulik, ei vaata ta siiski igast aknast sisse ja rohkem kui kodusid ukse taga, näeb ta ukseesist. Linna tunneb ta jalgade kaudu ning järelikult jäävad talle väga hästi meelde igasugused teed ja rentslid.
Umbes niisugune oli "David Copperfieldi" autori isiklik lähtekoht enne romaani kirjutamist. Siiski ei ole see romaan range autobiograafia, vaid noore mehe tagasivaade ilma kõhklusteta tuleviku suhtes ja selles puudub vananeva mehe mälestuste eleegilisus. Noor Copperfield ei jutusta iseendale nagu keegi, kellel pole isegi oma koera, ega ka oma järglastele (nagu tegi Charles Darwin); ta jutustab kõikidele teadmiseks.
Kui võtta Dickensi romaani kirjeldamisel aluseks väga suur mõõtkava, võiks öelda, et David Copperfieldi lugu on ühtlasi Victoria ajastu sünnilugu tavalise inimese vaatekohalt.

Eesti breikarid viskasid lätlastele kinda
Sel laupäeval kogunevad Valga Kultuuri -ja Huvialakeskusesse üksteisest mõõtu võtma Eesti ja Läti parimad breiktantsijad.
Laupäeval toimub esimene Eesti - Läti maavõistlus breiktantsus. "Varem ei ole Eestis ühtegi breiktantsu maavõistlust välisriikidega toimunud. Tegemist esimse omalaadse üritusega, millest tõotab tulla väga tasavägine tantsulahing," sõnas Eesti Breiktantsu Liidu juht Tooomas Lill Eesti Päevaleht Online'ile.
"Kuna Eesti Breiktantsu Liidu eesmärgiks on siinset breiktantsu liikumist elavdada, siis olime ka meie need, kes esitasid läti breikaritele väljakutse," lisas Lill.
Breiktantsulahingud toimuvad tavapärases battle süsteemis, nii Eestist kui Lätist võistlevad üksteise vastu 5 parimat breigicrewd. Lisaks breiktantsulahingutele on üritusel võimalus nautida ka robottantsu ehk electric boogie võistlust, kus üksteise vastu lähevad samuti mõlema riigi 5 parimat tantsijat.

Noortefestivali avapäeva magnetiks on võisturäppimine
Täna kell16.30 saab Kultuurikeskuses Kaja alguse üheksandat korda toimuv noortefestival "Vägivallata Noorus".
Noortefestivali projektijuhi Kätri Kaik sõnul toimub festivalil "Vägivallata Noorus" kahe päeva jooksul üle 15 erineva ettevõtmise, mille korraldamises ja organiseerimises on just noortel endil suur osa.
Täna on noortel võimalik festivalil aega veeta selliste ürituste seltsis nagu Moeshow, Tantsushow ja õhtule paneb võimsa punkti kell 20.00 algav Mc Battle ja Beatbox, mis on korraldajate sõnul olnud üks külastatavamaid üritusi ning alati pakkunud suurt huvi laiale publikule.
Homme kell 12.00 algab festivali päev jalgpalliga, seejärel toimuvad ISIC seiklusmäng, koerte näitus, Junior handlerite võistlus, turg ja bowlingu turniir. Kella kahest saab kaasa elada sellistele üritustele nagu footbag-golf ja asfaldijoonituste konkurss. Kell kolm stardib võistlus Game of skate. Kell 17.00 toimub Playboxi finaalshow ning õhtu ja ühtlasi ka festivali lõpetab kell 19.00 algav Koolibänd 2007.

Viie päeva pärast näeb Eesti esimest film noir stiilis põnevikku
Kinos Sõpeus esilinastub 25. aprillil Eestis esimene film noir stiilis süngete toonidega linateos "Võõras", kus peaosa mängib tuntud rokkar Tanel Padar.
Filmi käsikirja autori ja rezissööri, 33-aastase sakslase Dirk Hoyer'i sõnul räägib film inimestevahelistest suhetetest, provintsielust ja põgenemisest reaalsuse eest.
"Filmi algne pealkiri" Ring tee "ei andnud piisavalt edasi käsitlust sellest, kuidas inimesed eksivad oma teelt, selles mõttes iseloomustab" Võõras "filmi tegelasi paremini", kommenteerib linateose nime muutmist filmi rezissöör Dirk Hoyer.
"Võõras" ei ole tehtud eesmärgiga luua midagi täiuslikku, see on ettearvamatu film, kus on eiratud akadeemilise filmitegemise reegleid ", lisab Hoyer.
Film räägib Tanel Padari poolt kehastatavast tuntud rokkstaarist TP'st, kes sõidab laupäeva pärastlõunal Tallinnast Narva oma ema matusele. Pealtegelase auto läheb Kohtla-Järve lähistel rikki ning seejärel selgub, et ta peab veetma väikelinnas vähemalt 24 tundi. Staari plaadifirma saadab ühe oma kontoritöötaja, Andres Kivi, Kohtla-Järvele muusikut abistama. Kui Kivi saabub, on otsitav juba kadunud. Andres Kivi tegelaskuju mängib Karol Kuntsel.

Eesti vangid teevad Euroopa Liidu toel oma elust dokfilme
Euroopa Liidu haridus-programmi rahastamisel on korraldatud juba kümme vanglaprojekti.
Kuigi vanglates on varemgi erinevaid projekte korraldatud, peavad Euroopa Noorte programmi koolitajad Elina Kivinukk ja Ülly Enn uudseks just seda, et põhirõhk on noortel vangidel endal, kes peavad ise projekti välja mõtlema, selle paberile panema ja raha taotlema.
Viljandi vangla neli noormeest tegid oma projektina dokumentaalfilmi "Peegeldus", mis räägib vangla igapäevaelust. Filmi ühe autori Aleksei Kondrajevi sõnul andis projektis osalemine võimaluse uute asjade proovimiseks ja inimestega kohtumiseks. Ühtlasi oli see suur kogemus vangidele, et tulevikus vigu vältida. "Tahtsime inimestele näidata, mis vanglas tegelikult toimub, et inimesed vange ei kardaks ega arvaks, et kõik vangid on pahad," selgitas Aleksei.

Jazzkaar: Anne Erm soovitab
Täna kell 20 Pirita lillepaviljonis Jazzkaare avapidu
Jazzkaar algab lustliku avapeoga, kus eesti džässitippude ansambel Sonja Creme koos solistide Sofia Rubina, Kaire Vilgatsi ja Sergei Solovjoviga rõõmustab kuulajaid tantsuliste lugudega Incognito, George Duke'i, Chaka Khani jt repertuaarist. Need on lauljataride lemmikansamblid ja -lood. Seaded on teinud Sofia Rubina ja Siim Aimla. Nii Sofia, Kaire kui ka Siim esinevad festivalil ka oma kontserdikavadega.
Pidu jätkub Villu Veski Life Jazz Party'ga, kus löövad kaasa Brasiilia kitarrist ja laulja Braz Luiz Lima ning Riia multiinstrumentalist Deniss Paskevich.Samuti osalevad helis ja suurel videoekraanil Veski maailmarännakute kaaslased Havaist Islandini. Kontserdi ruumidisainer on Erki Kannus. Villu Veskiga liituvad festivali pidunädalal lisaks eelmainituile Itaalia noor kitarrivirtuoos Federico Casagrande ja Läti DJ Monsta.

Sõnavara: joblakas
Sõnavara: joblakas - hellitav, iseloomustav sõimusõna. Kirjeldab natuke rumalat inimest. Tuletatud sõnast "jobu". Sobib kasutamiseks töö- ja lähisuhetes ning olmevestlustes, nii tagaselja siunamiseks kui ka näkkuütlemiseks. Leiutaja Alan Adojaan. Vt ka deblakas, idikas.

Nabi medalini ei jõudnud
Heiki Nabi jäi Sofias toimuval maadluse EM-il veerandfinaalis tulemusega 2: 5 alla Ateena olümpiahõbedale grusiinile Ramaz Nozadzele, kokkuvõttes tuli Nabi viiendale kohale.
Grusiin jätkas hiljem poolfinaalis võimsalt ja kindlustas finaalipääsu. Eelmises ringis oli kreeka-rooma maadluses kuni 96 kiloste meeste seas heitlev valitsev maailmameister Nabi alistanud seisuga 12: 0 rumeenlase Constantin Scutariu.
Nabi jätkas võistlemist lohutusringis, kus sai punktidega 4: 1 (3: 0, 1: 1) võidu norralase Fritz Aanesi üle, järgmiseks vastaseks oli eestlasel Vassili Tepluhhov ning kahjuks tuli venelaselt võtta vastu suur 2: 10 (1: 1, 0: 6, 1: 3) kaotus.
Euroopa meistriks krooniti Nozadze, kes alistas 6: 2 (1: 2, 3: 0, 2: 0) rootslase Jimmy Lidbergi. Pronksmedalid said Tepluhhov ning ungarlane Balász Kiss.
Kaalukategoorias kuni 74 kg maadlev eestlane Margus Udeküll kaotas avakohtumise punktidega 2: 4 Iisraeli maadlejale Ilya Shafranile, vahendab Sportnet. 

Neljapaadi eessõudja Andrei Jämsä on audis
SÕUDMINE
Andrei Jämsä peab kõhu- ja seljamurede tõttu võibolla terve hooaja vahele jätma.
Mitmeid intriige pakkunud sõudmine kulmineerus mullu MM-iga, kust meie neljapaat pälvis poole hooaja pealt vahetunud koosseisule vaatamata teist aastat järjest pronksise auraha.
Siis oldi seisukohal, et seda löögirusikat - Tõnu Endreksoni, Andrei Jämsät, Igor Kuzmini ja Allar Raja - ei tohiks enam lahti kiskuda. Ometi ootab mõlamehi juba järgmisel reedel igaaastane katsevõistlus Pärnu jõel, kus paatkonnad peaksid uuesti paika loksuma.
Päris sama koosseisuga ei saaks neljapaat kuidagi aga edasi sõita, kuna eessõudja Andrei Jämsä pole lahti saanud kõhu- ja seljavaludest, mis teda sügisest saati piinavad. "Kui paranemine veel kuu aega venib, siis on juba kasulikum hakata olümpiaks valmistuma," tõdes talvel lünklikult treeninud Jämsä, kellele arstid pole seni osanud nõu anda.

Nabi pidi veerandfinaalis tunnistama grusiini paremust
Kreeka-Rooma maadlus:
Eestlane jäi Ateena olümpiamängude hõbemedaliomanikule alla tulemusega 2: 5. Valitsev maailmameister jätkab turniiri nüüd lohutusringis, vahendab ETV Sport.
Heiki Nabi alustas Bulgaarias Sofias toimuvat kreeka-rooma maadluse EM-i võiduga rumeenlase Constantin Scutariu üle.
Kaalukategoorias kuni 74 kg maadlev eestlane Margus Udeküll kaotas punktidega 2: 4 Iisraeli maadlejale Ilya Shafranile.

Heiki Nabi alustas Sofias võiduga
Kreeka-Rooma maadlus
Kreeka-rooma maadluses kuni 96 kiloste meeste seas heitleva Nabi vastaseks veerandfinaalis on Gruusia esindaja Ramaz Nozadze, kes oma kahes esimeses matšis samuti ülekaalukad võidud võttis, vahendab Sportnet.
23-aastane Tbilisist pärit Nozadze on nimekas maadleja, Ateena olümpialt on tal ette näidata hõbedane autasu.
Kaalukategoorias kuni 74 kg maadlev eestlane Margus Udeküll kaotas punktidega 2: 4 Iisraeli maadlejale Ilya Shafranile.

Heiki Nabi tundeline ja higine teekond maadlusmatile
Tippmaadleja kaaluvõtmine oma eheduses sisaldab loomapiinamise elemente. Selleks, et kaal normi piires püsiks, tuleb palju kannatada.
Kell on 13.00 ja Heiki Nabi seisab hotelli Rodina lävel, oodates bussi, mis viib ta EM-võistluste halli viimasele kaalumiseelsele treeningule. Mees kaalub 97,1 kg, kolme tunni pärast ei tohi ta kaaluda grammigi enam kui 96 kilo.
Veel mõni päev tagasi oli liigseid kilosid kolm, paar kuu eest koguni seitse. "Pean kaalu jõudma, lihtsalt pean!" võtab Nabi asja rahulikult. Hommikust saadik pole ta söönud ühtki suutäit ega joonud ühtki lonksu.
"See ju loomapiinamine," pistan vahele. "Võib ka nii võtta," tuleb vastuseks. "Sellega puutuvad kokku kõik maadlejad," leiab Nabi, kes on end vajaliku kaalu nimel rangelt piiranud juba nädalapäevad.
Treeningsaali jõudnult tõmbab Nabi selga maadlustrikoo, laob selle peale kolm paari pükse. Ülakeha katavad kaks pusa ja kilejoppi. Nabi liigub joostes ja harjutusi tehes treeningsaalis tempokalt ringi. Läheb vahepeal matile ja teeb mõned võtted.

Suurte meeste klubid püüavad võitu
NBA meistritiitli põhisoosikuks peetakse San Antonio Spursi ja selle juhti Tim Duncanit.
Rohkem kui algavatest play-off-mängudest räägitakse Ameerika Ühendriikides hetkel Duncan-Crawfordi juhtumist.
Nimelt määras 16. aprillil üks NBA parimaid kohtunikke Joey Crawford Spursi-Dallas Mavericksi vahelises kohtumises Duncanile kaks tehnilist viga. Tüliõunaks osutus just teine "tehniline", mille Duncan teenis ootamatult pärast seda, kui oli varumeeste pingil istudes kohtuniku otsuse peale naerma puhkenud. Tuttava žesti järel vajus 211-sentimeetrise ääremängija suu imestusest ammuli ning mees löntsis turvameeste hordi saatel vahekäiku.
Kuigi Duncanile määrati hiljem ametniku solvamise eest 25 000 dollari suurune trahv, tehti Crawfordi suhtes veelgi drastilisem otsus: 31-aastase staažiga kohtunik eemaldati teadmata ajaks viletöölt.

ZUUMtv kliendid hakkasid nägema digi-ETVd
Alates neljapäevast levib Eesti Televisiooni programm õhu kaudu digilevis ning seetõttu on riigitelevisioon nüüd nähtav kõikidele ZUUMtv klientidele digitaalkvaliteediga.
Kui seni oli ETV koos teiste eesti kanalitega ZUUMi klientidele nähtav analoogedastusena, siis alates eilsest liikus kanal ka digitaalplatvormile. Kliendi jaoks tähendab see, et riigitelevisioon on digitaalkvaliteediga ning lisandunud on elektrooniline telekava, teatas ZUUMtv.
ZUUMtv juhi Ott Alemaa sõnul on ETV liikumine digitaalsele platvormile väga oluline kuna ETV on esimene kohalik telekanal, mis platvormiga liitus. "Loodame, et jää on murdumas ja ka kohalikud kanalid on õige pea ZUUMboxi omanikele nähtavad digitaaledastusena" lisas Alemaa.
Ka ZUUMtv leviala on viimasel ajal oluliselt suurenenud. Täna on ZUUMtv jälgitav 80 km raadiuses Tallinna Teletornist, 80 km raadiuses Valgjärve telemastist ning 60 kilomeetri raadiuses Pärnu telemastist. Koos lähipäevil lisanduva Koeru telemastist 70km kaugusele ulatuva leviga jõuab ZUUMi leviala juba umbes 80% Eesti kodudeni. Selle aasta lõpuks levib ZUUMtv juba enam kui 95% majapidamiseni üle Eesti. Analoogtelevisiooni edastamine lõpeb Eestis juba viie aasta pärast, 2012. aasta alguses.

Põhivõrgu tegevusnäitajad esimeses kvartalis
Selle aasta esimeses kvartalis kanti põhivõrgus siseriiklikult energiat üle 2 220 gigavatt tunni (GWh) ulatuses.
Võrreldes 2006. aasta sama perioodiga on riigisisesed energiavood jäänud praktiliselt samasse suurusjärku. Piiriülesed vood on suurenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga nii Eestist väljuval kui riiki siseneval suunal. Eksport, import ja transiitenergia moodustasid selle aasta esimesel kolmel kuul kokku 1050 GWh. Kasvu põhjusena saab eelkõige tuua välja Balti riikide kauplemise alustamist Estlink merekaabli kaudu.
Elektrivõrku antud energiast toodeti perioodi jooksul taastuvatest energiaallikatest 1,24 protsenti ehk 33 GWh. Sellest 22 GWh oli tuuleenergia ning 11 GWh hüdro- ja prügienergia.
Viimase 12 kuu (aprill 2006 kuni märts 2007) kaoenergia protsent on 3,02 %. Võrreldes sellele perioodile eelnenud aastaga on kaoprotsent seoses võrku läbiva energia koguse kasvuga tõusnud 0,15 protsendipunkti võrra.

Põlva Tarbijate Ühistu käive kasvas aastaga 40 protsenti
Põlva Tarbijate Ühistu jaekäive moodustas 2006. aastal 389 miljonit krooni, kasvades aastaga 40 protsendi võrra. Kasum oli seitse miljonit krooni.
Põlva Tarbijate Ühistu esimehe Peeter Urmani sõnul on kiire jaekäibe kasvu taga Eesti üldine majanduskasv ja inimeste ostujõu suurenemine. "Meie puhul andis lisaks tavapärasele ostujõu kerkimisele kindlasti mahtu juurde ka Räpina TÜ 13 kaupluse ost möödunud aasta alguses," sõnas Urman.
Lisaks jaekäibele ja kasumile suurenes ühistu teatel ka töötajate arv, mis kasvas rohkem kui saja inimese võrra. Kõige suuremad personalimuutused leidsid aset seoses 2006. aasta 1. jaanuaril ostetud Räpina Tarbijate Ühistu 13 kauplusega, millega lisandus kollektiivi 90 töötajat.
2006. aastasse jäi Põlva Tarbijate Ühistu jaoks veel teinegi oluline laienemine. Eelmise aasta juunis avas Põlva Tarbijate Ühistu Tartu maakonnas Ülenurmel Konsumi kaupluse. 1070 ruutmeetri suuruse üldpinnaga hoonesse investeeris Põlva Tarbijate Ühistu kokku 15 miljonit krooni.

Explorer Property Fundist sai Narva Kerese keskuse omanik
Kinnisvarafond Explorer Property Fund - Baltic States AB ostis 5300-ruutmeetrise üldpinnaga vastvalminud Kerese kaubandus- ja ärikeskuse Narva kesklinnas.
Fondi teatel kirjutas ettevõte eelmise aasta mais alla eellepingule Arco Vara Kinnistute AS-iga 2007. aasta veebruaris valminud hoone soetamiseks, tehing realiseerus nüüd.
Tehingu hinda fond ei avalikustanud.
Kerese Keskus on esimene omalaadne ja kaasaegne kaubandus- ja ärikeskus Narvas. Hoones on 3200 ruutmeetrit müügipinda ja 2100 ruutmeetrit büroopinda ning sellel on 80 parklakohta.
"Meil on põhjust olla optimistlikud Ida-Virumaa perspektiivide osas," ütles Explorer Property Fundi investeeringuid juhtiva Arco Varavalitsemise AS juhatuse esimees Kristjan Kivipalu. "Inimeste elatustase regioonis kasvab ja tekkinud on nõudlus, mida Kerese multifunktsionaalne keskus aitab leevendada."

GILD Bankers nõustas Auto 24 portaali omanikke osaluse müügis
GILD Bankers nõustas osaühingut 24 Holding Eesti suurima kasutatud ja uute autode reklaamikeskkonna Auto 24 osaluse müügis.
Osaluse omandas Põhja-Euroopa juhtivasse meediakontserni kuuluva Ilta-Sanomat Oy tütarettevõte, teatas GILD Bankers.
Auto 24 portaal on üks enam külastatavamaid internetilehekülgi Eestis. Nädalas külastab Auto 24 internetilehte ligi 200 000 inimest ja seal on pidevalt müügil üle 20 000 auto. Auto 24 andmebaasi põhjal antakse välja Eesti suurimat kasutatud autode ajalehte, mis on tasuta kättesaadav 30 jaotuskohas üle Eesti.
GILD Bankers, endine LHV Financial Advisory Services, on Balti juhtiv investeerimispank, millel on kontorid Tallinnas, Riias, Vilniuses ja Kiievis. Alates 1999. aastast on GILD Corporate Finance meeskond viinud läbi üle 100 tehingu kogumahus üle 2,6 miljardi euro.

Liviko esimese kvartali müük oli 2,4 miljonit liitrit
Eesti juhtiv alkoholitootja ja -importija Liviko müüs selle aasta esimese kolme kuuga 2 390 658 liitrit kanget alkoholi.
Kõige kiiremini kasvas Liviko tooteportfellis Nautimuse veinide müük, teatas ettevõte.
Liviko teatel kasvas ettevõtte kogumüük aastaga 4,5 protsendi võrra, viina müüdi tänavu esimeses kvratalis 1 721 940 ja muid kangeid alkohoolseid jooke 668 718 liitrit. Eesti turule müüs Liviko selle aasta kolme kuuga 1 848 127 ja eksportis 542 531 liitrit.
Liviko müügidirektor Ragnar Kits ütles, et kõige enam on kange alkoholi turgu mõjutanud alkoholi maksumärkide kasutuselevõtt. "Kange alkoholi tootjad on maksumärkide kasutuselevõtmisele eelnenud ajaga võrreldes kasvatanud nii tootmis- kui ka müügimahtu. Riigieelarvesse laekub järjest enam alkoholiaktsiisi ning salaalkoholi turuosas on vaikselt, kuid pidevalt vähenenud," ütles Kits.

RMK kingib koolidele metsandusteemalised raamatud
Täna annavad RMK juhatuse esindajad Tartus haridus- ja teadusministeeriumis ministrile koolide tarbeks sümboolselt üle 6000 raamatut "Väike metsanduskursus".
Selle kirjutas õpilaste vaatenurga avardamiseks EMÜ metsanduse emeriitprofessor Ivar Etverk RMK tellimusel. Tulevikus on plaanis see raamat ka vene keelde tõlkida, teatas RMK.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tervitab RMK algatust jagada koolidele metsandusteemalisi raamatuid. "Iga samm, mis aitab kaasa õpilaste loodusalaste teadmiste kasvule, on äärmiselt vajalik ja teretulnud," ütles minister.
"Õpilaste teadmised metsast ja eriti metsa majandamisest võiksid olla põhjalikumad kui täna," ütles RMK puhkemajanduse osakonna juhataja Marge Rammo. "Need aitavad metsasektoris toimuvast paremini aru saada ja neil teemadel kaasa mõelda. Mets kui meile kõigile oluline väärtus väärib seda, et teda paremini mõistetaks. Raamat, mis selgitab metsa majandamist - uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset ehk metsa majandamise olemust ja vajalikkust, on abiks õpetajatele teema käsitlemisel ja õpilastele enesetäiendamisel."

Stardib investeerimismäng Börsiguru
SEB Eesti Ühispanga, Tallinna Börsi ja Praktiku koostöös on valminud investeerimismäng Börsiguru.
Mäng sobib nii algajatele esimeste börsisammude astumiseks kui kogenumatele investoritele uute strateegiate katsetamiseks. Börsiguru on aastaringselt ja tasuta kõigile huvilistele kättesaadav aadressil www.b8rsiguru.ee.
Börsigurus saab virtuaalse raha eest teha nii tavapäraseid ostu- ja müügitehinguid reaalsetel börsidel, kui ka õppida näiteks väärtpabereid lühikeseks müüma või tegema tehinguid võimendusega.
Investeerimismängule annab lisaväärtust praktiline ja põnev 2-kuuline stsenaarium, mis kasutajatele samm-sammult investeerimismaailma avab. Stsenaariumi käigus võtavad mängijaga ühendust erinevad virtuaalsed tegelaskujud, kellest osad jagavad olulist investeerimisalast infot ja nõu, teised aga jällegi panevad mängija erinevates olukordades proovile.

Viasat Eestit asus juhtima Kalle Soininen
Eesti vanima ja suurima digi-TV operaatori Viasati juhina alustab ettevõtte senine ärikontroller ja juhatuse liige Kalle Soininen, kelle sõnul saavad televaatajad hoogsalt arenevas valdkonnas juurde põnevaid uusi võimalusi.
Viasati uue juhi arvates on Eestis hea uusi lahendusi pakkuda, sest inimesed suhtuvad uutesse tehnoloogiatesse väga positiivselt. Tema sõnul tuleb uute lahenduste pakkumisel Viasatile kasuks ettevõtte pikaaegne digi-TV teenuse ja uute lahenduste turule toomise kogemus Skandinaavias.
"Järgnevatel aastatel tuleb digi-TV turule mitmeid uudseid lahendusi, mis pakuvad vaatajatele palju uusi tehnilisi võimalusi," prognoosis Soininen. "Võrreldes näiteks Skandinaaviaga on meil veel palju ideid ellu viimata."
Teise olulise aspektina nimetas Soininen ära televisioonikanalite sisu, mille arendamine on oluline osa Viasati tegevustest. "Meie soov on Eestis pakkuda võimalikult mitmekülgset paketti, mida saaks vaadata kõik pereliikmed. Mitmetest Eesti suurematest linnadest eemale jäävates regioonides oleme ainuke operaator kümnete telekanalite vaatamiseks, mistõttu on heal tasemel paketid äärmiselt olulised," lisas Soininen.

SEB Ühispanga töös võib pühapäeval esineda häireid
SEB Eesti Ühispanga internetipanga, teleteenuste ja makseautomaatide töös võib pühapäeva varahommikul esineda häireid.
Seoses plaaniliste hooldustöödega võib pühapäeva, 22. aprilli varahommikul kell 4.00 - 8.00 esineda häireid SEB Eesti Ühispanga internetipanga U-Net, teleteenuse ja makseautomaatide töös.
Kaardimaksed ja sularahaautomaadid töötavad.

Arabellal ja Kunksmooril on põhjust pidutsemiseks
Nagu ka sookollil ja Paulal. Kõigi nende looja Aino Pervik saab ülehomme 75-aastaseks.
Muhe ja rõõmsameelne vana-proua, kes on oma iselaadi lugudega vajutanud pitseri tuhandetesse lapsepõlvedesse, ei ole aga veel sugugi väsinud ega kavatse kirjutamist lõpetada. Oma sünnipäeva puhul tegi ta kingituse kõigile oma sõpradele ning andis välja uue lasteraamatu: "Suleline, Puhuja ja must munk", mis on järg tema teosele "Maailm Sulelise ja Karvasega" (2000).
Kirjaniku imetlusväärsest energiast annab aimu juba intervjuupalvele laekunud vastus: "Kohtume kahe tunni pärast kohvikus Elsebet." See tuli ootamatult operatiivselt. E-postiga. Seljatades kõik stereotüübid vanemast põlvkonnast, kes ei suuda tänapäeva kiire raalimaailmaga kohaneda.

 "Scortade päike" - ühe perekonna kroonika
Hiljuti ilmus 2004. aasta Goncourt'i kirjanduspreemia pälvinud romaani "Scortade päike" eestindus. Mõistagi ei anna Goncourt iseenesest garantiid, et tegemist on meistriteosega - preemia määramisel mängivad oma osa ka teosevälised jõujooned kohalikul kirjandusväljal.
Tegu on noore autori (1972. aastal sündinud Laurent Gaudé) kolmanda romaaniga, mis ilmus n-ö väikeses kirjastuses Actes Sud, kellele see oli esimene kord olla Goncourt'i preemiat väärinud raamatu kirjastaja. Need on head eeldused, et tegemist võiks olla huvitava romaaniga. Et selles ootuses ei tulnud pettuda, on oma, ja sugugi mitte väike osa, Indrek Koffi suurepärasel tõlkel.
Romaanide kõrval ka näidendeid kirjutanud Gaudéd on alati huvitanud ajaloolised ja mütoloogilised süžeed. Talle pakub huvi, kuidas üksikisiku seisukohalt enamasti juhuslikud ajaloolised sündmused tema elusaatust mõjutavad. Kui oma esimestes romaanides asetas autor tegelased murranguliste ajaloosündmuste keerisesse (Esimene maailmasõda, antiikaeg ja kujuteldava impeeriumi häving), siis seekord seadis ta eesmärgiks kujutada sõda ilma lahinguteta ja tragöödiat ilma üleriigilise katastroofita.

Tunnimehed koguvad taimi ja lahkavad usse
Bioloogiatudengid Ustav ja Henn ei raiska nõukogude armees tunnimeestena aega.
Nende ajateenistuse tulemuseks on esmalt 300 taimest koosnev herbaarium ning seejärel 500-leheküljeline raamat.
Ajateenistus nõukogude armees jättis paljude Eestimaa meeste hinge kustumatu mälestuse. Teenida kolm pikka aastat võõra riigi lipu all, pahatihti ainsa eestlasena väeosas, oli paras katsumus, millest armsa kodu rüppe naastes tuli kodustel kuulata pikki ja värvikaid pajatusi.
Nii Ustav kui ka temaga koos sõjaväeteenistusse võetud kaksikvend Henn olid alustanud 1962. aasta sügisel bioloogiaõpinguid Tartu riiklikus ülikoolis ja mõlemas nägid õppejõud tulevasi teadlasi.
"Esimesel kursusel polnud ükski bioloogiline distsipliin mind sügavalt huvitanud - vastupidi kaksikvennale, keda loeti valmis teadlaseks. Mind köitis orienteerumissport, ehkki ka vennas seda viljeles," tunnistab 1943. aastal Tallinnas sündinud, kuid hinges Tartule truuks jäänud Ustav-Esko Mikelsaar.

Kull krabas Lutsu küüniste vahele
Oskar Luts on kuju, kellest on kirjutatud enamjaolt halba. Et
Ja joodik oli ka. Ning isegi apteekrina ei vedanud välja. Sõjas ka ei teadnud, mida teha. Lutsu fenomen on aga selline, et rahvas on teda lugenud ja loeb edasi. Mida ei saa ütelda Tuglase (kui "Väike Illimar" välja jätta) ega Tammsaare kohta.
Luts on lahe ja Luts on ammendamatu. Ja erinevalt paljudest teistest kirjameestest pole Luts ka segastel ning kurjadel aegadel kellelegi liiga teinud. Nõnda nagu pole kellelegi liiga teinud ka oma mälestustes.
Poisikesena lebasin suviti oma tädi aias Uljaste järve ääres ja lugesin Eesti ajast pärit ning vene sõjameeste rüüstamisest alles jäänud Lutsu. "Suve" ja "Sügist", aga enamjaolt tema mälestusi. Tundus põnev ja samas lihtne ning hoomamatu. Küllap sain Lutsult parema ajalookoolituse kui kogu koolitee jooksul.

Piret Järvis valiti Savisaare loodud Noortenõukogusse
Sel kolmapäeval kinnitas Tallinna linnavalitus Edgar Savisaare initsiatiivil asutatud Tallina Raamatu Nõukogu ja Noortenõukogu kolleegiumi uue koosseisu, mõlemasse hakkab kuuluma ka Piret Järvis.
Tallinna Linnapea Edgar Savisaar tunneb oma blogis siirast heameelt oma eelmisel linnapeaks olemise ajal asutatud Noortenõukogu uue liikme üle.
"Noortenõukogu pole niisama jututuba. Tänaseks menukaks saanud Tallinna Noorteöö näiteks sai alguse meie kunagisest ühisest koosistumisest vihmasel Aegna saarel," kirjutab Savisaar oma blogis.
"Mul on hea meel, et Piret nõustus kaasa lööma.. Ei kaasne ju nende kogude töös osalemisega mingeid hüvesid või eeliseid, rääkimata kõrgest palgast," rõõmustab linnapea oma blogis.
Praegune Tallinna meer leiab oma ajaveebis, et noorsootöös tuleb ametnike kõrval kuulata ka nende häält, kelle häält kuulavad noored inimesed.

The Wall Street Journal pälvis kaks Pulitzeri preemiat
Pulitzer 2007 Uudisteagentuuri Associated Press fotograaf Oded Balilty pälvis parima uudisfoto Pulitzeri dramaatilise pildi eest, kus juudist naisterahvas püüab üksinda tagasi hoida Iisraeli politseinike pealetungi. Need olid saabunud Jordani Läänekaldale juudi asunikke ära ajama. Esmaspäeval New Yorgi Columbia ülikoolis jagatud Pulitzeri ajakirjandusauhindadest mainekaima, ühiskondlikult kasuliku tegevuse eest välja antava preemia võitis The Wall Street Journal. Ajalehele tõi võidu uuriv artikkel ärijuhtide tagasiulatuva jõuga aktsiatehingutest, mis põhjustas juurdluste algatamise ja vallandamised Ameerika ärimaailmas, teatab Reuters. Teise auhinna sai ajaleht Hiina kapitalismi kiiret arengut kajastava reportaažiseeria eest.

Baskini anekdoodid
Keemiatund:
"Ütle, Juku, mis ei lahustu vees?"
"Kalad!" vastab Juku viivitamatult.
Õhtusel rivistusel annab kapral käsu:
"Reamees Lepp, astuge rivist välja!"
"Reamees Lepp on hospidalis!" lausub üks sõdureist.
"Vait! Igaüks annab vastust enda eest!"
Väike poiss küsib mägilasest vanaisalt: "Kui vana sa oled?"
"158," vastab vanamees.
"Küll on ime, sa jood ja suitsetad!"
"Muidugi. Muidu ma ei sure kunagi!"
"Kas te teate, mis vahe on baromeetril ja termomeetril?"

JÄRJEJUTT (13): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Kui sa nii ütled. "Pühapäeval näeme."
Mehike pöördus minekuvalmilt ukse poole.
"Parem oleks, kui sa veidi ootaks."
Kollakas mehike pööras kulme kergitades ringi.
"Kas sa arvad, et miski suudab mind lahkumast takistada?"
"Ma arvan, et kui sa lahkud ja see kraam p... on, lahkun mina siit homme ja siis oled sina kõrvuni jamas."
Kollakas mehike muutus tusaseks. Ta istus toa ainsasse tugitooli ja Eddie avas ümbriku ning puistas lauale väikse koguse pruuni puru. See oli kurja välimusega kraam. Ta vaatas kollaka mehikese poole.
"Ma tean, kuidas see välja näeb, nagu paras p..., kuid see on vaid selline lõige," kostis mehike. "Kraam on korralik."

BMW esitleb Shanghais sportsedaani
Saksa autotootja BMW on valmis saanud sportsedaani, millest saab kõikide plaanide kohaselt firma lipulaev.
Shanghais homme esitletav BMW CS saab olema autootja tulevane mudelirivi esinumber, jättes seljataha praegused tipud nagu 7.-seeria ning M5, vahendab autoweek.com.
CS on neljaukseline sportkupee stiilis disainitud masin, mida hakatakse ehitama samale põhjale järgmise põlvkonna 7.-seeria mudelitega.
Masina mõõtmed on muljetavaldavad - pikkust 5,1 meetrit ning laiust ligi 1,98 meetrit. Näiteks praegune tootmises olev 7.-seeria BMW on nendelt mõõtudelt väiksem.
CS-i tippversiooni jõuallikaks saab 6- liitrise töömahuga V12 mootor.
CS-i peetakse luksusautode maailmas puuduvaks lüliks BMW 7.-seeria ning Rolls Royce vahel.
Masina otsesed konkurendid saavad olema hetkel samuti veel arendamise järgus olevad Porsche Panamera ja Aston Martin Rapide. CS rivaalina nähakse ka Mercedes-Benz CLS tippversiooni - masin, mis pani aluse 4-ukseliste sportautode hullusele.

Vastuseks Vadim Belobrovtsevile
Vadim Belobrovtsev kirjutas EPL-i artiklis (13.04) põhiliselt sellest, mis talle seoses pronkssõduriga ei meeldi. Vastuseks minu arvamus. Esiteks võtab Belobrovtsev meie presidendi mõtteavaldusest välja sõna "kaasmaalased" ja apelleerib sellele, aga ei kommenteeri presidendi selgitusi meie ajaloost. Teiseks on Belobrovtsev oma artikli alguses kaasmaalane, aga edasi juba ähvardab meid verevalamisega. Tekibki küsimus: kelle poolt see siis tuleb?
Meie elame oma Eesti vabariigis, meie valitsuse otsused käivad kõigi kaasmaalaste kohta, kes tahavad Eesti vabariigis elada ja on ise selle riigi valinud.
Mind viidi 1941. aastal sundkorras relvadega ähvardades Venemaale, viieteistkümneks aastaks ilma igasuguste õigusteta "kaasmaalaseks". Venemaal tapeti minu isa. Kus on tema haud või mälestusmärk? Seda ei olegi. See on ainult minu südames ja sellega olen ma pidanud elama terve oma elu.

Kuidas käitus Ungari? 
Pronkssõduri teisaldamisel ei tohiks valitsus järjekordselt lähtuda sellest, mida arvavad impeeriumimeelsed ja kommunismi ülistavad venelased. Sel puhul oleks sobiv tähendada, et Ungari oli Teise maailmasõja alguses Natsi-Saksamaa liitlane ning enda huvides alustatud sõjateel tuli Ungari vägedel suurtes lahingutes võidelda ka punaarmeega. Sõja lõpupoolel sai Ungarist siiski Saksamaa poolt okupeeritud riik.
Ka eestlased tervitasid 1941. aastal saabuvaid Saksa vägesid vabastajatena ja paljud mehed astusid Saksa väkke, et punaarmee vastu võideldes kätte maksta süütute inimeste hukkamiste ja küüditamise eest N Liidu okupatsiooni aastal. Ent punaarmee vastu võitlemine meid Saksa okupatsioonist ei päästnud.

Mõistetamatud etteheited
Lugesin 17. aprilli Eesti Päevalehest, et Peeter Mardnat süüdistatakse teleesinemise pärast ja karistatakse selle eest. Ei mõista, miks pahandas doktor Mardna esinemine televisioonis tervishoiuameti peadirektorit Üllar Kaljumäed.
Mardna toob ju puudusi esile. Kuidas on arstidel võimalik nii suurtes kogustes uimastava toimega ainete retsepte välja kirjutada? Kas seal pole suured summad mängus? Mahhinaatorid ja sulid peavad kaduma.
Hiilar Kask, Kehtna

Lohiseva nimega Foorum
Üle mitme kuu sattusin taas kodulinna Tallinna ja märkasin uut ostukeskust Foorum. Foorum?
Kunagi asus siinsamas, aadressil Narva mnt 13 väike kino Forum, mis 1977 maha lammutati. Forumi nimi suutis vastu panna isegi 1930. aastate eestistamiskampaaniale ja kannatas välja Vene ajagi. Oleks pidanud rakendama järjepidevuse printsiipi ja säilitama vana nimevariandi ka uue hoone puhul.
Forum on lisaks rahvusvaheline nimekuju: liigse eestipäratsemise-originaalitsemisega on siin päris kindlasti liiale mindud.
Uno Schultz

Vähem kui Coca-Cola
Kadri Musta artikkel (EPL, 18.04) demokraatia hinnast valmistas kindlasti rõõmu kommenteerijatele (kes said selle retooriliselt küllalt ebaõnnestunud kirjatüki kallal hõlpsalt hambaid teritada) ja tõstatas küsimuse Eesti poliitilise kultuuri kohta.
"Ebaõnnestunud "ei olegi ehk etteheide, sest artikkel paistab andvat üle keskmise ausa pildi sellest, kuidas Eestis poliitikat tehakse (toodetakse?):" Näha oli, et Reformierakond oli valmis peaministrikoha eest palju maksma. See nihutas latti ka kõigi teiste erakondade jaoks ja nii need kulud kasvasid."
Sümpaatselt rahvakeelne tõdemus selle kohta, et ilma raske rahakotita ei saa kui tahes võimekas poliitik peaministriks. Ja see ei pruugigi halb olla - võib-olla on see halbadest variantidest vähim halb nagu demokraatia isegi.

Indrek Neivelt: kaks viimast aastat pole turumajandust Eestis olnud
Eesti majandust ei ohusta ei krahh, kriis ega ka mitte krooni devalveerimine, leiab pankur ning Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt.
Keskpank hoiatas, et Eesti majanduskasv aeglustub ja inflatsioon kasvab. On see ohu märk?
Tegelikult pole küsimus niivõrd majanduskasvu protsendi suuruses või väiksuses, kuivõrd selles, millega on see saavutatud. Kui kasv saavutatakse sellega, et kühveldatakse ohjeldamatult raha kinnisvarasse, siis pole selline majandus jätkusuutlik. Jätkusuutlik on majandus, kus raha läheb uutesse tehnoloogiatesse või uude tootmisse ja majanduskasvu veab eksport, mitte välislaenud. Majandus peab olema tasakaalus ehk meie jooksevkonto ei tohi olla nii suures puudujäägis. Praegu tarbime aastas 30 miljardit krooni rohkem kui teenime. See on ohtlik.
Kas viimase aja suur palgatõususurve Eestis on ka ohtlik?

ANDRUS KIVIRÄHK: Venemaa ei värise
Venemaa on praegu väga heas vormis! kinnitas neljapäevases Päevalehes Vene politoloog ja Molotovi lapselaps Vjatšeslav Nikonov. Ja tõepoolest!
Riik, mis jaksab ajada laiali meeleavaldusi, ei saagi olla mingi õnnetu hädapätakas. On jõudu ja on võimu ning mis peamine - on pealehakkamist!
Meeleavalduste laialiajamine pole Venemaal tegelikult kunagi üle jõu käinud. Kui tsaariajal rahvas kuhugi kogunes ja miitingut pidama hakkas, tulid lõpuks ikka kasakad ja andsid nuutidele valu. Musklite näitamine tõestas impeeriumi vägevust! Tõsi, Venemaa ajaloos on olnud veelgi uhkemaid aegu, mil inimestel ei tulnud isegi pähe tänavale protestima minna. Näiteks seltsimees Stalini ja sellesama Nikonovi vanaisa Molotovi ajal polnud võimudel vähimatki vajadust meeleavaldusi laiali ajada, sest neid lihtsalt ei toimunud. Või Ivan Julma päevil. Kui inimesed sellal tänavale tulidki, siis ikka ainult tsaarilt armu paluma ning talle kingitusi tooma. Sest üksnes see võis nende elu päästa.

REPLIIK: Firmalogod rahvarõivale? 
Kas kujutate ette, et oma last laulupeole saatev ema peab ta rahvariietele õmblema sponsorfirmade logod? Vaadates sponsorite aina suuremat survet meie kultuuri esindusüritustele laulupidudele, võib karta, et see aeg pole kaugel. Turundusjumalad näevad 40 000 peole kandideerivas ja hõlpsasti mõjutatavas lapses ju tulusat müüginišši.
Ajal, mil Eesti eelarves on raha kamaluga üle, tuleks vähemasti koolinoorte laulu- ja tantsupeod muuta sajaprotsendiliselt riigi poolt finantseeritavaks. Muidu jäävad lõpuks plindrisse ja muutuvad naeruväärseks ka tublid sponsorid ise. Logosid täisriputatud suusatajad näevadki ju juba halenaljakad välja ja pigem kahandavad kui kasvatavad sponsorite mainet.

JUHTKIRI: Silmakirjalik Venemaa
Samal ajal kui Vene poliitikud ja Kremlit truult teeniv ajakirjandus ründab Eestit pronkssõduri teisaldamise pärast, on Venemaa ise jõudnud lühikese aja jooksul maha võtta kaks Teise maailmasõja monumenti. Seejuures on need buldooseritega robustselt lõhutud, mitte korrektselt teisaldatud, mida kavatseb teha Eesti.
Meenutagem, et mullu septembris hävitati Stavropolis 30 meetri kõrgune ja kindral Dovatori järgi nime saanud Teise maailmasõja kangelaste monument. Sammas võeti maha kahe päevaga ning sellele ei eelnenud mingit arutelu. Ametlik põhjendus oli, et rauast ja betoonist mälestusmärk olevat varisemisohtlik, kuid Vene ajakirjandus on arvanud, et tegelikult jäi see teelaiendamisele jalgu.

Video: vangis istuv ärimees Jegorov pöördus inimõigusorganisatsiooni poole
Tartu vanglas pistise andmise eest karistust kandev ärimees Vahur Jegorov on haiguse tõttu korduvalt palunud endale haiglaravi võimaldamist.
Et kõrgetasemeline Eesti arstidest koosnev komisjon hindas veritsustõbe põdeva Jegorovi vanglatingimusi heaks, pöördus mehe abikaasa Saksamaal tegutseva inimõiguste organisatsiooni Curare poole, et selle eksperdid
annaksid Vahur Jegorovi olukorrale vanglas oma hinnangu, vahendavad Seitsmesed uudised.
Organisatsiooni esindajad käisid täna Tartus Jegoroviga kohtumas.

TV3 hoone lähistelt tehti kahtlane pakk
Eile õhtul tuli pommirühmal välja sõita Peterburi teele TV3 maja juurde, selgitamaks välja, kas akna all seisev kott on ohtlik või mitte.
Peaaegu uudistetoimetuse akna alla oli toodud kahtlane kott, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised. Demineerijate töö käigus selgus, et tegu ei olnud juhuslikult maha ununenud pakiga.

Õpilased koristasid malevas parema töökoha saamiseks maanteepervi
Paremate suviste tööotsade saamiseks õpilasmalevas trotsisid kümned noored kehva ilma ja koristasid maanteekraave.
Raha noored koristamise eest ei saanud. Mängus olid muud huvid: esmaspäeval algab registreerimine malevarühmadesse ja need, kes lörtsise ilmaga koristamas käisid, saavad endale rühma valida eelisjärjekorras, vahendas Aktuaalne kaamera.
Õpilasmalev hakkas juba talvel otsima ettevõtteid, kes noortele suvel tööd pakuks. Kõige populaarsemad on laste seas need tööd, mida saab teha saartel või mille eest makstakse rohkem. Tunnitasu noorele peab olema vähemalt 25 krooni.
"On ka neid rühmasid, kus makstakse 30 krooni tunnis ja ka 35 krooni tunnis, aga tihtipeale üritatakse ikka miinimumiga hakkama saada," rääkis Eesti Õpilasmaleva juhataja Tiit Terik. "Aga konkurents on üha tihedam."

Suri lastekirjanik Silvia Rannamaa
Neljapäeval, 19. aprillil suri 89 aasta vanuses menukate noorteraamatute "Kadri" ja "Kasuema" autor Silvia Rannamaa.
Arvukate lastejuttude, novellide, näidendite ja luuletuste autor Silvia Rannamaa sündis 3. märtsil 1918 Tallinnas, kirjutab SL Õhtuleht Online. 1943-44 õppis ta Tartu ülikoolis. Tunnustuse võitis Rannamaa jutustusega "Kadri" (1959), millele 1963 järgnes nimitegelase dramaatilisele neiupõlvele keskenduv "Kasuema".
"Kasuema" motiividel lavastas Leida Laius 1985 filmi "Naerata ometi". Rannamaa lasteraamatutest on tuntud ka "Nösperi Nönni Natuke" (1977). Ta on välja andnud ka mälestusteraamatud "Maast madalast" (1990) ning "Ja vaimuvara ka" (1998).
Silvia Rannamaa oli abielus kirjanik Harald Suislepaga. "Kui ma praegu kuuleks naisest, kes on kolm korda abielus olnud: ega ma sellest midagi ei arvaks," ütles vanaproua kaks aastat tagasi Eesti Päevalehele. "Aga elu läks nii. Esimese mehe võttis lühikese abielu järel mobilisatsioon ja sõda, teine läks teiste naiste nahka ja kolmandaga elasin ma aastakümneid."

Padar: Eesti ei poolda käibemaksu pöördmaksustamist
Euroopa Liidu rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel Berliinis tõdes Ivari Padar, et Eesti ei ole huvitatud maksupettuste vältimiseks käibemaksukohustuse määramisest müüja asemel ostjale.
"Analüüsid on näidanud, et käibemaks on üks enimlevinud ja kõige mahukam maksupettuse vorm. Seda enam, et Euroopa Liidu piirid on laienenud, nii et käibemaksu teema on väga tõsiselt luubi alla võetud," ütles Padar Eesti Raadio vahendusel.
Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid pooldavad käibemaksu maksmise korra muutmist nii, et tulevikus hakkaks käibemaksu maksma hoopis ostja.
"Eesti praktika on see, et mingitel aegadel tagasi, kus ka Eestis oli taoline skeem metsamaterjali müügi puhul ja ta ennast ei õigustanud," ütles Padar.
"Oleme hästi ettevaatlikud selle teemaga, et igal juhul ei ole ju meeldiv, kui see praktika läbi kukub," lisas ta.

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Guayana vabariigiga
Välisminister Urmas Paet sõlmis eile Dominikaani vabariigis asetleidnud Euroopa Liidu välisministrite ja Rio grupi koosolekul diplomaatilised suhted Guayana välisministriga.
Urmas Paet ja Guayana välisminister Samuel R. Insannally Santo Domingos Eesti ja Guayana vahel diplomaatilised suhted, vahendas välisministeerium.
Diplomaatiliste suhete kommünikee allakirjutamisele järgnenud vestluses avaldasid pooled lootust, et nüüdsest saab seni väga tagasihoidlik suhtlus Eesti ja Guayana vahel uue hoo.
Guayana asub Lõuna-Ameerika mandril ja piirneb idas Suriname'iga, lõunas ja edelas Venezuelaga. Guayana pindala on 214 969 km2 ja rahvaarv on 767 000. Pealinn on Georgetown ja riigikeeleks inglise keel.

Laine Jänes: erakonnad kutsusid mind aastaid poliitikasse
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul kutsusid erakonnad teda Vanemuise kontserdimaja direktoriks oleku ajal aastaid poliitikasse.
Jänese sõnul tegi kõige õigemal ajal kõige konkreetsema pakkumise Reformierakond, ütles ta intervjuus ajalehele Sakala.
"Vanemuise kontserdimajas tundus töö käima lükatud olevat, oli paras aeg edasi vaadata," põhjendab minister, lisades, et esimeseks mõtteks oli tal see, et saab Tartu kultuurielu jaoks midagi ära teha - pakkumine oli asuda abilinnapeaks, kui valimistel hästi läheb.
Ent reformikad polnud esimesed kutsujad: "Esimene oli tollase nimega Maarahva Erakond. Siis soovis mind Keskerakond, lausa metsikult kutsus Res Publica (see oli nende esimene tulemine) ning seejärel kutsus Reformierakond ja läksingi temaga," ütles Jänes.

Lasteaiakohtade vajadus üllatas Kuressaare linnajuhte
Sel sügisel peaks Kuressaares lasteaeda minema 70 last rohkem kui eelmisel aastal, kuid linnaeelarves ei ole sellega seonduvaid kulutusi arevstatud.
Linnavolinikud on 70 uue lasteaiakoha vajadusest üllatunud, linnavalitsus mitte, kirjutab Meie Maa. Kahe uue lasteaiarühma avamiseks on tarvis ligi poolteist miljonit krooni.
Linna haridusnõuniku Õilme Salumäe sõnul on pealetulev põlvkond arvukam, samuti mõjutab laste üldarvu see, et lapsi tahetakse panna lasteaeda üha nooremana, mistõttu on nad lasteaias kauem.
"Peame arvestama ka sellega, et see põlvkond, kes praegu lasteaiast kooli läheb, on veel niinimetatud madalseisu põlvkond," ütles ta ja lisas, et samal ajal kui kooli läheb 140 last, tuleb lasteaeda peaaegu 200 last.
Salumäe väitel linnavalitsusele nii suur lasteaiakoha vajajate arv ootamatult ei tulnud ning linnavalitsus oli sellega arvestanud ning seda ette planeerinud.

Tapa kaevud haisevad põlevkiviõli järele
Teisipäeval valgus Tapa põhjapoolse linnaosa OÜ Paargu katlamaja sisehoovi avarii tagajärjel sadu liitreid põlevkiviõli.
Katlamaja läheduses elav Mati Tuula rääkis, et kolmapäeval aeti katlamaja masuudihoidlatesse põlevkiviõli laadimisel kütust maha ning peagi said selle tagajärgi tunda ka kohalikud elanikud, kelle kaevud petrooli järgi haisema hakkasid, kirjutab Virumaa Teataja.
"Värvus on ilus, aga lõhn on väga jõhker," kõneles oma kaevu veest Tuula, kes kohe võttis ühendust Tapa valla ning keskkonnainspektsiooni ametnikega.
"Mulle öeldi, et lase proovid võtta, aga ise maksad. Kui selgitatakse välja, et probleem on siit pärit, siis alles saame menetlust alustada," pahandas Tuula.
Neljapäeval kohal käinud keskkonnainspektsiooni Lääne-Viru büroo vaneminspektor Marve Virunurm rääkis, et tankimise ajal läks pump katki, mille tagajärjel valgus maha ligi 200 liitrit põlevkiviõli. "Paargu töötajad katsid selle kiiresti liivaga ning järgmisel päeval koristasid reostuse ära," rääkis Virunurm.

Kaitseminister Aaviksood hakkavad nõustama Andreas Kaju ja Riina Vändre
Kaitseminister Jaak Aaviksoo nõunikena asuvad tööle kunagise peaministri Juhan Partsi nõunik Andreas Kaju ja Riina Vändre
Kaju (26) tööülesandeks on ministri poliitiline nõustamine eelkõige siseriiklikes küsimustes. Riina Vändre (34) tööülesandeks on koordineerida ministri infovahetust, teatas kaitseministeerium.
Enne kaitseministri nõunikuks asumist töötas Andreas Kaju Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikasekretärina. Ta on olnud Res Publica riigikogu fraktsiooni sekretariaadi juhataja. Aastail 2004-2005 oli Kaju peaministri Juhan Partsi sisenõunik, varem töötas ta Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojas turunduse ja avalike suhete valdkonnas. Samuti on ta tegev Eesti Väitlusseltsi nõukogu esimehena. Kaju jätkab õpinguid Tartu Ülikoolis filosoofia erialal.
Riina Vändre on seni koordineerinud Isamaa ja Res Publica Liidu kampaaniameeskonnas tippkandidaatide meediatööd, olnud Res Publica meedianõunik ning juhtinud rahandusministeeriumi avalike suhete osakonda ning olnud Eesti Energia pressiesindaja. Vändre on omandanud bakalaureuse kraadi Tallinna Pedagoogika Ülikoolis pedagoogika ja algõpetuse metoodika erialal.

Politsei keelas Linteril koosoleku pidamise Tõnismäel
Põhja politseiprefektuur keelustas Dmitri Linteri poolt pühapäevale plaanitud avalikud koosolekud Kaarli puiesteel ning Tõnismäel, kuna need ohustavad avalikku korda.
Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilitsa sõnul tingisid keelava esildise eelnevad avaliku korra rikkumised, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
"Arvestades teiste asjaolude hulgas tema varasemaid tegemisi, on alust arvata, et need koosolekud kujutavad ohtu avalikule korrale," sõnas Tarmo Miilits. "Samuti on koosolekud kahes erinevas kohas samal ajal, mistõttu ei ole reaalne korraldajapoolsete kohustuste täitmine."
Avalikust koosolekust teatamisel ei pidanud korraldaja - Konstitutsiooniparteisse kuuluv Dmitri Linter kinni ka tingimusest teavitada avalikust koosolekust 7 päeva ette.
Vastavalt avaliku koosoleku seadusele võib politseiprefekt avaliku koosoleku keelustada. Politsei on avaliku koosoleku korraldajat esildisest teavitanud.

Panga kommentaar: tegemist ei olnud pangakaartidega
SEB Eesti Ühispanga sõnul soovis pank kasutada oma üle-eestilist kontorivõrku võimaldamaks laulupeol osalevatele lastele mugavalt jaotada kätte nende läbipääsukaardid.
SEB Eesti Ühispank soovis pakkuda oma üle Eesti ulatuvat kontorivõrku, et mugavalt ja turvaliselt jagada kätte laulupeoliste läbipääsukaardid, teatas SEB Eesti Ühispanga kommunikatsioonijuht Silver Vohu, tuues näiteks ID-kaartide väljastamise pangakontorite vahendusel.
Vohu kinnitusel soovis pank läbipääsukaartide valmistamiseks kasutada panga pildikaartide tehnoloogiat, ehk laulupeolised oleks saanud endale ise valida sobiva kujunduse ning kuna tegemist oleks olnud kõrgtehnoloogilise kiipkaardiga, siis oleks saanud osad protsessid (nt läbipääsud staadionitele) automatiseerida.
Seega oleks tegemist olnud läbipääsukaardiga mitte pangakaardiga nagu artiklis väidetakse.

USA fond kingib Võru talupidajatele loomi
Ameerika Ühendriikide Heiferi fond toetab Võrumaa talunikke rohkem kui poole miljoni krooniga koduloomade ostmisel.
Inimesed, kes loomad kingituseks saavad, on kohustatud looma esimese emase järeltulija suguküpseks kasvatama ja mõnele teisele kogukonna elanikule kinkima, kirjutab Võrumaa Teataja.
Kolmapäeval osalesid Haanja ja Rõuge kandi talunikud Heiferi fondi koolitusel, mida juhtis leedulanna Gražina Mongirdiene. Leedus on fondi toel töös juba palju projekte. Eestisse on Heiferi fond alles jõudnud, pakkudes toetust peale Võrumaa ka Saaremaale ja Hiiumaale.
Leedulanna rõhutas, et fondi eesmärgiks ei ole üksnes inimesi koduloomadega varustada, vaid ühiskonda arendada. Balti riikide puhul on sihiks ka kogukondade koostöö, mistõttu saavad kõik kogukonnad ainult mõnda liiki loomi.

Tugev tuul katkestas parvlaevaühenduse saartega
Tugev tuul katkestas täna parvlaevaühendust mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel, mistõttu suurem osa reisidest aset ei leidnud.
Saaremaa Laevakompanii annab teada, et viimased laevad püüavad pärastlõunasel ajal nii Virtsust kui ka Kuivastust väljuda, kuid kinnitas, et täna rohkem reise ei toimu, vahendas Eesti Raadio.
Mandri ja Muhumaa vahel seni laevaühendust luua ei olnud võimalik. Siiski tehti täna mõned reisid Heltermaa ja Rohuküla vahel.

KAPO: Vene propagandamasin valmistab 9. maiks ette provokatsioone
Venemaalt lähtuv raevukas Eesti-vastane propaganda püüab ette valmistada pinda pronkssõduriga seotud provokatsioonidele, leiab kaitsepolitsei.
Tuues näiteks viimasel ajal demonstreeritud valefaktidest kubiseva propagandafilmi "Nad vandusid truudust Hitlerile", räägib kaitsepolitsei komissar Martin Arpo, et filmid, telesaated ja muu audiovisuaalne materjal kuulub Venemaa propaganda raudvarasse juba Lenini aegadest, kirjutab Postimees.
Pronkssõduri teemat käsitledes väidetakse filmis, et taasiseseisvunud Eesti võimud rajasid Tõnismäe trollipeatuse langenud sõjameeste mõnituseks. Iga tallinlane teab, et trollipeatus on Tõnismäel asunud juba sügavast Nõukogude ajast alates, ütleb kaitsepolitsei komissar Martin Arpo.
"Kuid filmi vaataja kusagil Venemaal või ka Läänes ei oska selliseid lausvalesid märgata ning võib mõelda, et kui juba mingit statistikat esitatakse, küllap see siis vastab ka tõele," nendib kapo komissar.

Laaneots soovib kaitseliidu liikmeskonda suurendada
Kaitseväe juhataja Ants Laaneots sooviks kaitseliidus näha vähemalt 20 000-30 000 liiget, tuues võrdluseks, et 1939. aastal oli organisatsioonil 60 000 tegevliiget.
Kaitseväe juhataja Ants Laaneots loodab, et kaitseliidu liikmete arv tõuseb organisatsiooni normaalse arengu korral vähemalt kaks korda ja sellest organisatsioonist saab üle-eestiline turvavaip, kirjutab Võrumaa Teataja.
"Ma ei tahaks Kaitseliidus näha mitte 10 000, vaid 20 000-30 000 tegevliiget," ütles Laaneots. "Kui 1939. aastal oli 60 000 tegevliiget, siis miks ei võiks praegu olla 20 000."
Samas tõdeb Laaneots, et kaitseliidu liikmeskonna äkiline kasvatamine ei ole siiski võimalik ja inimestele ei ole liitumise eest mingisugust präänikut pakkuda.
Laaneots sõnul peab kaitseliit peab tegelema sellega, milleks ta algselt loodi: "Maakaitsega ehk siis moodustama üleriigilise turvavaiba," selgitas ta.

Paet: kliimamuutusi saab käsitleda ainult mitmepoolses koostöös
Eile osales välisminister Urmas Paet Euroopa Liidu ja Rio Grupi kohtumise plenaaristungil Dominikaani vabariigis, kus arutati keskkonnaküsimusi ja kliimamuutusi, mitmepoolse koostöö tugevdamist ja võitlust vaesusega Ladina-Ameerikas.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on kliimamuutused on juba tegelikkuseks saanud ja toonud kaasa nii looduslikke kui humanitaarkatastroofe, vahendas välisministeerium.
Paeti sõnul on kliimamuutused suures osas inimtegevuse tagajärg ja need on tihedas seoses selliste sõlmküsimustega nagu energiaressursid, keskkonnahoid aga ka rahu ja stabiilsus.
"Kõiki neid küsimusi saab käsitleda ainult omavahel seotuna ning leida lahendusi läbi rahvusvahelise koostöö," rõhutas ta.
Paeti sõnul on üha konkurentsitihedamas maailmas edu aluseks oma oskuste rakendamine kliimamuutuste ohjeldamiseks.
"Peame töötama selle nimel, et energiatööstus oleks läbipaistvam ja kindlustama demokraatiat ning piirkondliku koostööd ja juurutama liberaalset majandusmudelit," sõnas Paet. "Kõik see on nii Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika riikide kui ka kogu maailma huvides," lausus Paet lõpetuseks.

Laagna teel sattus neli autot liiklusõnnetusse
Reede hommikul toimus Tallinnas, Lasnamäel Laagna teel liiklusõnnetuses, kus hädapeatunud auto tõttu põrkasid omavahel kokku neli autot.
Õnnetus leidis aset reede hommikul kell 7.59, kui paremal pool tee ääres hädapeatunud sõiduautole Nissan Primera, mida juhtis 1981. aastal sündinud Viktoria, sõitis oma sõiduautoga tagant otsa 1947. aastal sündinud Tiiu, teatas politsei korrapidaja.
Kokkupõrke tagajärjel paiskus Tiiu juhitud Opel Astra sõidutee vasakule reale, kus talle omakorda sõitis otsa vasakus reas liikunud sõiduauto BMW 325, mida juhtis 1986. aastal sündinud Priidik.
Tema autole sõitis omakorda külje pealt sisse tema taga liikunud sõiduauto BMW 525, mida juhtis 1975. aastal sündinud Sivart.
Mõlemad BMW-d paiskusid kokkupõrke tagajärjel teelt välja.
Opelit juhtinud Tiiu toimetati PERH Mustamäe korpusesse.

Pank üritas kavala nipiga värvata tuhandeid laululapsi
SEB Ühispank pakkus noorte laulupeo osalejakaartideks oma pangakaarte.
SEB Ühispanga kava kinkida noorte laulupeo 35 000 osalejale tegelaskaartideks oma pangakaardid tekitab rahvakultuuri- spetsialistide hulgas vaidlusi.
Mõte ei saanud tehnilistel põhjustel teoks, küll aga tekitas kahtlusi, kas tegemist on sponsorluse või lastele suunatud turundusega. Nii Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutus kui ka SEB Ühispank on kommentaaridega kidakeelsed.
"Kaardid olid mõeldud vaid läbipääsukaartideks, kuid neid oleks olnud võimalik muuta ka töötavaks pangakaardiks," selgitas Ühispanga kommunikatsioonijuht Silver Vohu. Kuigi kaardikava õnnestumine võinuks tuua tuhandeid uusi kliente, rõhutas Ühispanga noortevaldkonna marketingi projektijuht Allan Selirand, et ettevõtmine polnud mõeldud täitma turunduseesmärke.

Kaitseväelastel pole alust kogu missiooni eest lisapalka nõuda
Mehed nõuavad raha 24 tunni eest päevas, väites, et kogu missiooniaeg oli tööaeg.
Kolme Afganistanis teeninud kaitseväelase enam kui poole miljoni kroonisel nõudel kaitseväe vastu ei ole suure tõenäosusega mingit alust.
Eilne Postimees kirjutas, et kolm kaitseväelast nõuavad kaitseväelt kohtu kaudu igaüks kuni 688 000 krooni nende arvates vähem makstud palga, viiviste ja lisatasude eest. Üks raha nõudjatest, kapten Jaak Otsason tunnistas eile Eesti Päevalehele, et küsimus pole raha küsimises, vaid soovis jõuda selgusele, kuidas missioonile läinud kaitse- väelastele palka tuleks maksta. "Kaitsevägi ei suutnud mu küsimusele vastata ja nüüd ootan vastust kohtult. Kuna kohus nõuab kõiki asjaolusid, siis arvutasime välja ka summa, kui palju me oleks pidanud palka saama," rääkis Otsason.

Riigikontroll: rahvusooper rikkus seadust
Rahvusooperi Estonia majandustegevust uurinud riigikontrolli hinnangul on rahvusooper lisaks muudele puudustele rikkunud ka riigihangete seadust ning maksnud näiteks kinni koolist eksmatrikuleeritud töötajate õppelaenu.
Konkreetsemalt heidab riigikontroll oma kontrolliaruandes rahvusooperile ette 2005. aasta märtsis publikuruumide renoveerija leidmiseks korraldatud pakkumist, mille võitis AS-i Koger & Partnerid pakkumine summas 34 498 007 krooni. Töövõtulepingu riigihanke võitjaga sõlmis rahvusooper sama aasta 13. mail.

Häälteostmise menetlemine on lõppemas
Prokuratuur hakkab viiest riigikogu valimiste ajal toimunud häälteostu puudutavast menetlusest ühte lõpetama, kahte menetletakse ning kahe puhul hakatakse jõudma kokkuleppemenetluseni.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Julia Žmarjova ütles Päevalehele, et Tartus ning Jõgeval alustatud menetluste puhul toimuvad kokkuleppemenetluse läbirääkimised.
Seevastu Viru ringkonnaprokuratuuris alustatud Võsul ning Jõhvis toimunud võimalikke häälteostu juhtumeid käsitlevad kriminaalasjad on endiselt menetluses.

Eesti saatkonna esine muutus taas protestipaigaks
Esimese hooga koguneti pikettima Eesti saatkonna lähedale Jaapani konsulaadi ette.
Pärast üle kuu aja kestnud pausi seisid eile Eesti Moskva saatkonna ees taas pikettijad, kelle eest seekord turvas saatkonda igaks juhuks eriüksus OMON.
Pronkssõduri äraviimise vastu korraldas piketi umbes 30 noort Kremli-meelsest noorteliikumisest Naši.
Protestijad kandsid ühte suurt plakatit kirjaga "Me ei unusta" ning väiksemaid plakateid fotodega koonduslaagritest ning kirjaga "Ei saa unustada!".
Umbes tunni kestnud pikett möödus väga rahumeelselt ja korrektselt. Veidi koomiline oli see, et algul kogunes Naši pikettima kõrval asuva Jaapani konsulaadi ette.
Tegemist oli esimese piketiga pärast seda, kui Eesti valitsus teatas, et lähiajal alustatakse eeltööd pronkssõduri teisaldamiseks Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule.

Eesti rannikule sattus siinmail haruldane suula
Eile hommikul nägid kaks Soome linnuvaatlejat Pärnumaal Kablis suulat, keda on Eestis seni vaid seitse korda kohatud. Eesti linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa sõnul nägid linnuvaatlejad suulat tegutsemas koos kormoranidega ning lind suundus vaikselt Läti poole.
Tänu info kiirele edastamisele õnnestus ka kahel Eesti linnuvaatlejal haruldast külalist Kablist lõunas Lemme küla rannas silmata. Lind liikus endiselt Läti suunas.
Ots ütles, et tegemist on avamerel pesitseva linnuga, keda võib tihti kohata Norra rannikul või Atlandil, kuid mitte Eestis. Eestis on suulat varem kohatud üldse kokku seitse korda, viimati 2000. aastal Osmussaarel. "Tegemist on kõva haruldusega, kes Läänemerele satub harva, tugevate tormidega," lausus Ots.

Kohus keelas Kõusaare Cannes'i pääsenud filmi näitamise Eestis
Kohus keelas filmi "Magnus" Eestis näitamise, sest see riivab ühe inimese eraelu.
Üleeile kuulutati välja filmid, mis pääsesid 60. Cannes'i rahvusvahelise filmifestivali põhiprogrammi. Esimese eesti filmina sattus mainekal festivalil näidatavate linateoste hulka Kadri Kõusaare debüütfilm "Magnus", mille näitamine on aga Eesti riigi piires kohtumäärusega keelatud.
Film kuulub festivali ametlikus programmis kategooriasse "Un Certain Regard" ("Eriline nägemus"), kuhu - nagu nimigi ütleb - valitakse filme režissööri erilise nägemuse poolest.
Filmi peategelaseks on ravimatut kopsuhaigust põdev poiss Magnus (Ruuben Rekkor), kes kannatab kaasinimeste ükskõiksuse all. Pärast Kristjan Kasearu poolt kehastatava täiskasvanud Magnuse teist enesetapukatset üritab tema isa (Mart Laisk) õpetada poega elu nautima.

Politsei kogub Tõnismäel kaevamisteks jõudu juurde
Eesti Päevalehe andmetel kutsutakse politseinikke üle Eesti puhkustelt tagasi.
Tõnismäel kaevamiste ajaks on politsei hakanud põhjalikult valmistuma, kuigi kaitseministeerium pole vajalike kaevelubade saamiseks veel kusagile pöördunud. Eesti Päevalehe andmetel ei lubata näiteks politseinikke järgmisel nädalal puhkusele ning juba puhkusel olevad politseinikud kutsutakse tagasi. Esmaspäevast toob politsei Tallinna ka lisajõude, samuti on valmis appi tulema keskkriminaalpolitsei töötajad.
Politseiameti pressiesindaja suunas kõik küsimused Põhja prefektuurile, sealt aga tuli küsimustele üks vastus: "Avaliku korra tagamine on terve Eesti politsei ühine ülesanne. Kui palju inimesi kaasatakse, on taktika küsimus ning sõltub olukorrast."

Taleban kasutas spiooni tapmiseks väikest poissi
Talebani võitlejad kasutasid 12-aastast poissi USA kasuks spioneerimises süüdistatava mehe pea mahalöömiseks.
Talebani sõnul andis surmatud mees Ghulam Nabi Ameerika Ühendriikidele informatsiooni, mis viis USA vägede õhurünnakuni, milles hukkus vanem Talebani rühmituse komandör, vahendab BBC.
Tapmisest avaldas video Dubai telekanal al-Arabia. Videos teeb kinniseotud peaga Nabi oma ülestunnistuse.
Videos on näha ka, kuidas poiss, kes hoidis käes suurt nuga, mehe spiooniks tunnistab ning seejärel ta pea maha raiub.
Nabi isa, kes ise elab Pakistanis, kinnitas, et videos näidatud mees oli tema poeg, kes oli olnud truu Talebani liige.
Vanem Talebani komandör Akhtar Mohammad Osmani hukkus Lõuna-Afganistanis detsembris pärast seda, kui USA väed ründasid ta autot.

Prantsuse noor ootab riigilt enamasti kapitaalseid muutusi
Prantsuse riik vajab suuri muutusi, sest on võlgades, seadused ei toimi ja riik kasutab oma ressursse valesti.
"Meie riik on liiga kogukas ning blokeerib firmade ning tööhõive kasvu," ütleb prantslasest majandustudeng Renaud Berne ja lisab, et Prantsusmaa on maksukoormuse poolest Euroopa riikide seas esirinnas.
"Me peame maailmale end rohkem avama ning endale tunnistama, et elame globaalses ühiskonnas," arvas ta ning lisas, et valitsus peaks rahvast rohkem usaldama, kuid siiski olema streikide ja demonstratsioonide korral piisavalt tugev.
Esialgu peab ta oluliseks avaliku teenistuse, tervishoisüsteemi ning pensionikindlustussüsteemi kardinaalset muutmist selleks, et lõpetada olukord, kus kulutatakse rohkem kui teenitakse.
Tema arvates võidab presidendivalimised endine siseminister konservatiivsete vaadetega Nicolas Sarkozy. Tema võitu ennustavad ka viimased uuringud. Teised kandidaadid olevat liialt utopistlikud.

Virginia mõrvari perekond vabandab
Virgina tehnikaülikoolis massimõrva läbiviinud Lõuna-Korea tudengi sugulased kirjeldasid esmakordselt saadud šokki ning kurbust oma kasvandiku jubeda ning mõttetu teo üle.
Esmaspäeval 32 inimese ja iseenda tapnud Cho Seung-hui perekonna sõnul on nende elu juhtumist saadik nagu õudusunenägu olnud, vahendab BBC.
"Meie perel on tohutult kahju minu venna poolt kordasaadetud väljendamatute tegude pärast," ütles Cho 23-aastane õde Cho Sun-Kyung.
Cho õde avaldas oma perekonna nimel kaastunnet oma venna ohvrite sõpradele ja perekondadele.
"Me palvetame nende perekondade ja armastatute eest, kes kogevad niivõrd piinavat leina. Ja ma palevatame ka nende eest, kes said viga ning kelle elu muutus igaveseks, selle pärast mida nad nägid ja läbi elasid," ütles ta.
Cho Sun-Kyungi sõnul kaotasid need inimesed oma elud niivõrd ootamatult jubeda ning mõtetu teo tõttu.

Rünnakul Gazprom lõikab läbi Euroopa põhiväärtused
Praegused Euroopa juhid ei suuda astuda Venemaa monopoolse gaasikontserni Gazprom ülbe
Kremli käepikenduseks kujunenud Gazprom teatas sel nädalal, et laiendab oma jalajälge Euroopas veelgi. Lisaks torujuhtmete ning edasimüüjate kokkuostmisele lubab kontsern hakata ehitama üle Euroopa ka suuri maa-aluseid gaasiladusid.
Plaani õnnestumise korral saab Gazprom endale Euroopas juhtrolli nii gaasi tootmisel, jaotamisel kui ka hoidmisel. Tal on siis ka kergem suruda põlvili transiitmaid, nagu Ukrainat või Valgevenet, kahjustamata "paremaid" ja rohkem maksvaid kliente kaugemal läänes.
Torujuhtmete ning gaasihoidlate paigutamisega saab Gazprom endale sõpru valides lõhkuda Euroopa loodavat energiaalast ühisrinnet. Nii mängis võimalus saada just enda territooriumile gaasihoidla tugevat rolli Budapesti otsuses lüüa venelastega käed Sinihoovuse-nimelise gaasijuhtme pikendamisel Ungarisse. Samasuguseid ambitsioone hellitavad Gazpromiga "flirtivad" Belgia ja Rumeenia.

Sarkozy võit või ei midagi uut
Prantsusmaa presidendivalimised, mille esimene ring toimub sel pühapäeval ja ülimalt tõenäoline teine ring 6. mail, on läbi ja lõhki riigisisene mõõduvõtmine.
Niigi hüperaktiivse poliitilise kultuuriga riigis langeb poliitikaladviku põlvkonnavahetus kokku ühiskonda juurteni raputava poliitilise ja majandusliku identiteedikriisiga ning välismured, ka Euroopa Liit, on jäänud kõrvaliseks.
Nii pole valimiskampaania käik sundinud kandidaate end välispoliitiliselt üksteisest eristama. Kolmest liidrist - paremat tiiba esindav Nicolas Sarkozy, vasakpoolseid ühendada püüdev Segolene Royal ning end "kolmanda teena" reklaamiv Francois Bayrou - on arvestatav välispoliitiline pagas kaasa võtta vaid esimesel.
Kahe viimati mainitu välispoliitiline programm piirdub vältimatu seisukohavõtuga EL-i põhiseaduslepingu 2005. aasta referendumil läbikukkumise suhtes. Nii Royal kui ka Bayrou tahavad enne uut referendumit näha uut lepingut.

Läti homod said kohtu otsusel õiguse marssida
Aasta pärast seda, kui Riia linnavõimud keelasid ära iga-aastase homoparaadi, nimetas kohus otsuse ebaseaduslikuks.
"Sõna- ja kogunemisvabadus Lätis siiski eksisteerib," nentis agentuurile dpa oma rahulolu geide õiguste eest võitleva organisatsiooni Mozaika esinaine Kristine Garina. "Lesbide ja geide õigust marssida hinnati kõrgemaks osa gruppide soovist suruda teatud kogukond ähvarduste ja vägivalla abil tänavatelt kõrvale."
Vale otsus
Ringkonnakohus tühistas eelmisel aastal linnakohtu langetatud otsuse, mis käskis paraadi ära jätta, kuna politsei hinnangul ei oleks nad suutnud tagada ürituse turvalisust. Kokkupõrgetest ei pääsetud siiski - kui homoaktivistid korraldasid ühes hotellis pressikonverentsi, tabas neid väljumisel ekskremendi- ja munarahe.

IRL on Tallinna kesklinnas kiiruskatsete korraldamise vastu
Isamaa ja Res Publica liidu Tallinna volikogu fraktsioon esitas linnapeale Edgar Savisaarele arupärimise korralduse kohta sulgeda reedel, 4. mai õhtupoolikul "Koger&Partnerid - Tallinna Rally" läbiviimiseks suur osa Tallinna kesklinnast.
"Tallinna kesklinna liiklus on tipptunnil on äärmiselt pingeline, ristmikud töötavad läbilaskevõime piiril ja ka väiksemgi takistus tekitab häireid liikluses," vahendas erakonna pressiteenistus linnavolinik Epp Alatalu sõnu.
"Samas rajatakse linnavalitsuse õnnistusel Vabaduse väljakule võistluse-eelne ralliautode park, antakse linna peaväljakult 30-sekundilise intervalliga start saja kolmekümnele rallimasinale ning korraldatakse kiiruskatse läbi miljööväärtusliku Kassisaba asumi."
Linnapeale edastatud arupärimises palutakse esitada argumendid, mis kallutasid linnavalitsust lubama rallit ühes kiiruskatsetega, kaaludes üles tallinlaste harjumuspärase elukorralduse ja kesklinna elanike kodurahu.

Lindude toitmist piiravad sildid hoiavad Kadrioru pargi puhtana
Kadrioru tiiki ääristavad kollased sildid peaksid hoidma lindude hulga kontrolli all.
Kadrioru pargis jalutavad inimesed ei mõista, miks seisavad Luigetiigi veeres justkui lindude toitmist keelavad sildid. Tihti lastega parki külastava Margit Kaska sõnul pole lindudele söögi viskamises midagi imelikku. "Ma ei näe küll põhjust, mida need sildid siin teevad, eluaeg on ju linde toidetud. Eks see meeldib minu lastelegi," rääkis naine.
Pargi lähedal elav Ilme peab lindude toitmist vajalikuks. "Ei tea, miks need sildid pandud on. Võib-olla, et nad ei koguneks liialt, ei levitaks haigusi ja et tiik ja muru oleks vähem lindude reostatud. Talvel aga oleks sellegipoolest lindude toitmine normaalne. Nad on ju harjunud, et inimesed neid toidavad, ja nii nad jäävadki ju haigeks, kui seda ei tehta," oletas naine.

Linn lammutab lagunenud ehitised
Skoone bastioni territooriumil asuvad lagunenud ehitised lammutatakse 7. maiks, jaanipäevaks korrastatakse kava järgi pargiteed ja rajatakse valgustus.
Skoone bastioni territooriumi heakorratöid alustas AS Mustamäe Haljastus juba eelmise aasta lõpul, kohe pärast bastioniala taas linna omandisse saamist. Bastionil paiknevate ehitiste lammutustöid alustas OÜ Aspen Grupp kaks nädalat tagasi ning lepingu kohaselt lõpetatakse need 7. maiks.
Viis miljonit korrastamiseks
Tänavuses eelarves on Skoone bastioni territooriumi korrastamiseks viis miljonit krooni, mille eest ehitatakse piirdeaed, lammutatakse ohtlikud ehitised, korrastatakse kõnniteed ja rajatakse valgustus.

Raekoja platsil algas kivisillutise ülesvõtmine
Eile alustati Raekoja platsil kivisillutise ülesvõtmist, mis on avalöögiks seal kuni 10. maini kestvatele arheoloogilistele kaevamistele. Arheoloogiafirma OÜ Tael juhataja Vladimir Sokolovski sõnul on uuringute eesmärk 6x8 m suurune ala loodusliku pinnaseni läbi kaevata ning puhastada 16. sajandi keskel ehitatud vaekoja edelanurk. "Kontrollime, mis ulatuses 1944. aasta pommitamise järel lammutatud vaekoja vundament on säilinud," ütles Sokolovski. Keskaegse kultuurikihi paksus on platsil umbes kaks meetrit ja ala võeti kasutusele 14. sajandi alguses. "1953. aastal viidi läbi esimesed arheoloogilised uuringud ja enam-vähem võib aimata, mida sealt oodata," rääkis Sokolovski. Tema sõnul hakkab platsil tööle umbes kümme inimest.

Vene kultuurikeskuse rahast on mitu miljonit kadunud
Linnavalitsuse andmeil on 2007. aasta eelarves investeeringuteks 15 miljonit krooni.
Tallinna volikogu revisjonikomisjon korraldas eelmise aasta lõpul Vene kultuurikeskusesse kontrolli, mille käigus selgus, et miljonid kroonid keskusele antud remondirahast on kadunud.
Tallinna sotsiaaldemokraatide liidri Jaak Juske sõnul avastas revisjonikomisjon esialgse uurimise käigus, et Vene kultuurikeskusele remondiks antud 62,3 miljonist kroonist on 7-8 miljonit arvetega katmata. Juske sõnul on see raha sisuliselt kellegi poolt kõrvale pandud.
Esialgu tekkis komisjoni liikmetel küsimusi 7-8 miljoni krooni osas. Pärast vaidlusi alanes see summa - Juske hinnangul keskerakondliku linnavõimu survel - 1,5 -2 miljoni kroonini.
Kultuurikeskuse direktori, keskerakondlasest volikogu liikme Juri Poljakovi hinnangul on investeeringute vajadus veel umbes 60-70 miljonit krooni. Linnavalitsuse andmeil on 2007. aasta linnaeelarves investeeringuteks määratud 15 miljonit krooni.

Maksuamet pitsitab pankrotistunud firmade endiseid omanikke
Maksuamet on hakanud pitsitama võlgadesse jäänud ja mahamüüdud firmade endiseid omanikke ja juhte, kes on avalikult oma firmad likvideerijatele üle andnud.
Kui kümmekond aastat tagasi oli moeasjaks müüa riiulifirmasid, mille abil riiki petta, siis nüüd on trend pakkuda probleemsete ettevõtete likvideerimise täisteenust, kirjutab Postimees.
Teenuse skeem iseenesest on lihtne: võlgadesse sattunud firma omanik leiab end igapoolt reklaamivad nutikad majandusspetsialistid, kes soliidse rahasumma eest ettevõtte enda või endaga seotud inimeste nimele võtavad ning omaniku ja eelmised juhid justkui vastutusest vabastavad.
Samas on viimastel aastatel mitmed likvideerijate poole pöördunud inimesed hiljem üpris ebameeldivalt üllatunud, kui maksuamet neid sugugi niisama rahule jätta ei taha ning tekkinud võlad just neilt, mitte uutelt omanikelt-juhtidelt kätte tahavad saada.

Rahvusvahelise koorifestivali võitis Delaware'i ülikooli segakoor
Täna toimus Estonia kontserdisaalis X rahvusvahelise koorifestivali "Tallinn 2007" lõppkontsert, kus kuulutati välja ka koorikonkursi tulemused, Eesti kooridest pälvis kaks auhinda legendaarne Ellerhein.
Konkursi Grand Prix läks Ameerikasse - selle pälvis Delaware'i ülikooli segakoor. Sama koor võitis ka II preemia segakooride, kaasaegse muusika ja vanamuusika kategoorias, vahendas festivali korraldaja.
Teine edukaim koor konkursil oli meeskoor Svanholm Singers Rootsist, kes võitis nii vanamuusika kui kaasaegse muusika kategooria ning lisaks III preemia nais- ja meeskooride kategoorias.
Laste- ja noortekooride kategooria võitis Marryatville'i keskkooli noortekoor Austraaliast, nais- ja meeskooride kategooria esikoha sai legendaarne Ellerhein ning segakooride kategoorias võidutses Hansapanga segakoor Lätist.
Kammerkooride kategoorias esikohta välja ei antud, II koha pälvis Tartu Ülikooli kammerkoor, mille dirigent Triin Koch sai ka dirigendi eripreemia.

Eesti parimaks koolileheks valiti Hugo Treffneri gümnaasiumi Miilang
MTÜ Noorte Meediaklubi valis tänavuseks Eesti parimaks koolileheks Tartu Hugo Treffneri kooli ajalehe Miilang.
Teise koha sai Pärnu Ühisgümnaasiumi häälekandja Haamer, kolmanda Tallinna Ühisgümnaasiumi koolileht Viadukt1 ja neljanda Tallinna Kuristiku gümnaasiumi Kresku.
Viiendat kohta jagasid Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ajaleht Sütik, Tallinna Järveotsa gümnaasiumi leht M.E.I.L. ja Pärnu Kuninga tänava põhikooli Kuninga kuulutaja, mis tunnistati ka parimaks põhikoolide leheks.
Parima vene koolilehe tiitli sai Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi ÜG Inside. Parimaks kooliraadio tiitli sai Tallinna Kuristiku gümnaasium ja parima vene kooliraadio tiitli Tõnismäe reaalkool.
MTÜ Noorte Meediaklubi ja ajalehe Eesti Ekspress korraldatavale koolilehtede ja -raadiote võistlusele saabus 68 võistlustööd, millest 63 kandideerisid parima koolilehe ja viis parima kooliraadio kategoorias.

Vormel 3: Asmer sai kvalifikatsioonis parima aja
Hitech Racingu eestlasest piloot Marko Asmer sai Briti F3 sarja kolmandal etapil Doningtonis kvalifikatsioonis kiireima aja.
Asmer näitas aega 1.01, 200, mis oli 0,482 sekundit kiirem kui teist aega näidanud britil Stephen Jelly'l võistkonnast Räikkönen Robertson Racing, vahendab Sportnet.ee. Kolmandat resultaati näitas samuti britt Greg Mansell (Fortec), kes kaotas eestlasele 0,538 sekundit.
Võistlussõit peetakse homme, täna on kavas veel neljanda etapi kvalifikatsioon, mis paneb paika stardirivi homses teises sõidus.
Kahe võistlussõidu järel on Asmeril liidrina 35 punkti, järgnevad Maro Engel 28, Jelley 27, Sebastian Hohenthal 21 ja Jonathan Kennard 17 punktiga.
Kokku on tänavu kavas 11 etappi ja 22 sõitu. Peale Doningtoni sõidetakse 20. mail Bukarestis (Rumeenia), 3. juunil Snettertonis, 24. juunil Monzas (Itaalia), 15. juulil Brands Hatchis, 29. juulil Spas (Belgia), 12. augustil Silverstone'is, 26. augustil Thruxtonis, 9. septembril Croftis ja hooaeg lõppeb 30. septembril Rockinghamis.

Jalgpall: Levadia ja Trans võtsid veenvad võidud
Eesti jalgpalli meistriliigas võtsid kindlad võidud mõlemad liidermeeskonnad.
Tallinna FC Levadia võõrustas Kadrioru staadionil Viljandi JK Tulevikku ning 60 pealtvaataje ees toimunud kohtumises võeti 4: 0 võit, vahendab Sportnet.ee. Külalised pidasid vastu kuni 50. minutini, kui skoori avas vanameister Indrek Zelinski. Seitse minutit hiljem Konstantin Vassiljevi löögist võttis Levadia juba kindla juhtimise. Tabamused said kirja veel Ats Purje ja Vitoldas Cepauskas ning mängu lõppseisuks märgiti 4: 0.
Narva JK Trans sõitis külla Lasnamäe FC Ajaxile. Lasnamäe SPK kunstmuruväljakul peetud kohtumise võitis kindla 4: 0 eduga Narva. Kaks väravat said kirja nii Dmitri Lipartov kui ka Maksim Gruznov. Sombuses ja tuulises ilmas jälgis kohtumist 25 pealtvaatajat.

Ujumine: maailmameister jäi dopinguga vahele
Tuneesia esiujuja Oussama Mellouli jäi ajalehe L'Equipe andmetel vahele keelatud ainete tarvitamisega.
Väidetavalt leiti dopingujälgi tema möödunud aasta novembris antud vereproovist, vahendab Sportnet.ee. L'Equipe teab öelda, et keelatud aine näol oli tegemist suisa amfetamiiniga.
Tuneesia ujumise alaliit olevat Mellouli'd vaid hoiatanud, kuid Rahvusvaheline Ujumisliit FINA ähvardab tuneeslast võistluskeeluga.
23-aastasest Mellouli'st sai esimene moslem, kes võitnud MM-i, võitjaks krooniti ta hiljutisel Melbourne'i suurvõistlusel vabaujumises.

Jäähoki: Eesti kaotas viimases mängus Poolale
Hiinas Qiqiharis jätkuval jäähoki 1. divisjoni A-grupi MM-il pidas Eesti koondis oma viimase mängu Poola vastu ning kaotas kohtumise tulemusega 4: 3.
Peale 3: 3 viigiga lõppenud normaalaega viskas Poola lisaajal kiire värava ja sellega oli kohtumine lõppenud poolakate 4: 3 võiduga, vahendab Sportnet.ee. Eesti asus kohtumist Deniss Konõševi väravast juhtima, kui avakolmandikust oli mängitud 7.39. Poola viigivärav saabus kolm minutit hiljem, kui hokikepi sai valgeks Leszek Laszkiewicz. Vaheajale läks Eesti siiski eduseisus, kui sel hooajal Valgevene meistriks kroonitud Andrei Makrov arvulisest ülekaalust 2: 1 lõi.
Teisel kolmandikul pöördus meie eduseis aga kaotusnumbriteks. Ridamisi trahviminuteid kogunud Eesti koondise väravasse viskas arvulisest ülekaalust 2: 2 seisu Adrian Labryga. 3.47 enne perioodi lõppu lõi Poola 3: 2, kui kaugel viskel oli täpne Grzegorz Pasiut. Kolmandiku lõpus oli ridamisi häid võimalusi ka eestlastel, kuid paraku väravapostide vahele ükski neid ei jõudnud.

Maailmameister Heiki Nabi tiris EM-ilt välja viienda koha
Noore maailmameistri vorm ei petnud, kuid EM-võistluste kaotatud pronksmedalimatš tõi Heiki Nabile siiski kaasa kerge pettumuse.
Nabi lisas oma teenistuslehele veel ühe soliidse saavutuse - Euroopa meistrivõistluste viiendat kohta kehakaalus kuni 96 kg tuleb kõrgelt hinnata. Mullusel EM-il oli Nabi üheksas ning Eesti maadlusringkonnad pidasid seda väga heaks. Tõsi, sügisene maailmameistritiitel suurendas aga isu.
Eilne tulemus EM-ilt tõestab, et 21-aastase Nabi kiire tõus kogenud meeste ala tippu polnud juhus ning viitab, et tulevane karjäär saab ilusa jätku. Maadluses, nagu teistelgi aladel, hinnatakse stabiilsust.
"Hea vorm ei petnud. Võib-olla polnud mu ettevalmistus EM-iks kõige parem. Oli segavaid asjaolusid ja ka vigastusi. Võtsin, mis võtta andis," tõdes Nabi, kes pääses pärast norralase Fritz Aanesi alistamist lohutusringis pronksimatšile venelase Vassili Tepluhhoviga.

Võimalus: turniirivõitjaks ilma ainsagi võtteta
Ligi kaks aastat kehtivad uued võistlusmäärused reformivad maadlust samavõrd kui uuendused murdmaasuusatamises.
"Publikuhuvi ergutamiseks on need ette võetudki," kommenteerib Margus Udeküll, kelle eilne teekond EM-il lõppes kaotusega esimeses ringis.
Sestap oli noorel mehel aega teemat arendada. Lühidalt: tänapäeva maadlusmatš on jagatud kolmeks kaheminutiliseks perioodiks. Kui minut püstimaadlust tulemust ei anna, viskab kohtunik loosi, kumb esimesena parterisse asub. Kui parteris olija kaitseb vastase rünnakud 30 sekundi jooksul, teenib ta punkti. Viigilise tulemuse korral võidab perioodi see, kes teenis viimasena punkti.
"Siin peitubki paradoks: mistahes võistluse võib võita maadleja, kes ei tee kogu turniiri jooksul ühtki võtet. Piisab heast loosiõnnest," võtab Udeküll kokku.

Neljapaati pürgivad sõudjad asuvad kaardipakki segama
Mastirida: äss Jaanson, kuningas Endrekson, emand Kuzmin, soldat Raja, jokker Gulov.
Igatahes neljapaadis on üks neist üleliigne! Mitmeid intriige pakkunud sõudmine kulmineerus mullu MM-iga, kus Eesti paarisaeruline neljapaat pälvis vaatamata poole hooaja pealt vahetunud koosseisule teist aastat järjest pronksise auraha.
Sügisel oldi seisukohal, et seda löögirusikat - Tõnu Endreksoni, Andrei Jämsät, Igor Kuzmini ja Allar Raja - ei tohiks enam lahti kiskuda. Ometi ootab nüüd mõlamehi tuleval reedel iga-aastane katsevõistlus Pärnu jõel. Kaarte segatakse hoolikalt, tõstetakse ühest virnast teise ning jagatakse uuesti välja.
Jämsä - puuduv trumpkaart
Päris sama koosseisuga ei saaks neljapaat kuidagi edasi sõita, kuna eessõudja Jämsä pole lahti saanud kõhu- ja seljavaludest, mis teda sügisest saati piinavad.

Peeter Volkonski naljad
Ühel vihmasel õhtupoolikul peatub takso tõstetud käe peale hämaral alleel ja keegi hüppab kiiresti sisse. Heitnud pilgu tahavaatepeeglisse, märkab juht tagaistmel vihmast tilkuvat ja täiesti alasti naisterahvast.
"Kuhu te soovite?" küsib ta kogeldes.
"Raudteejaama palun," vastab naine.
"Olge lahke," ütleb juht ja vaatab uuesti peeglisse.
Naine märkab seda ja küsib: "Miks te kogu aeg peeglisse vahite?"
"Ma ei saa märkimata jätta," vastab taksojuht, "et te olete täiesti alasti ja ma mõtlesin, kuidas te sõidu eest tasute."
Naine sirutab jalad esiistmele laiali ja sõnab: "Vastus peaks selge olema."

Müstiline Transilvaania - kaunis loodus ja eksootiline kultuur
Vähesed eestlased on käinud Transilvaanias ning tõenäoliselt on veelgi vähem neid, kes oleks seal käinud kolm korda. Viimast võib enda kohta väita aga Mart Raudsaar.
Esimest korda võtsin selle tee jalge alla 2003. aasta oktoobris, sest mis võiks olla parem halloween'i-aegsest Transilvaaniast? Mind kutsusid sinna vahetusõppejõuks kaks konverentsidel kohatud kolleegi: Delia Cristina Balaban ja Ilja Rad Babes-Bolyai ülikoolist, mis asub Transilvaania tunnustamata pealinnas Cluj-Napocas.
Enne esimest sõitu teadsin sellest maanurgast väga vähe. Rumeeniaga assotsieerusid mulle kingad, mida ENSV-s võis heal juhul leti alt saada. Veel teadsin seda, et Nicolae Ceausescu aegne Rumeenia pidi suutma olla täielikult isemajandav, alates mainitud kingadest kuni autodeni. Täieliku sõltumatuse nimel maksis riik 1980. aastatel suure kokkuhoiu hinnaga tagasi kogu välisvõla.

Nädala plaat
Nine Inch Nails
"Year Zero"
N.I.N-i debüüt "Pretty Hate Machine" oli üks esimesi sõltumatu plaadifirma avaldatud albumeid, mida müüdi plaatinanormi jagu. Aastal 1997 nimetas ajakiri Time Trent Reznori üheks 25 mõjukamast ameeriklasest. Tema aju gootilikult sünge soonestikuna kulgeva labürindi hämarais käikudes on pahaendeliste ning lummavate helide saatel alati põnev seigelda. Kui varem viisid need tunnelid Reznori sisemusse ja avasid vaate tema heitlusele isiklike deemonitega, siis nüüd vaatab ta oma katakombidest välismaailma. Ta pilgule avaneb isekuse, ükskõiksuse ja võõrandumise seemnetest sirguv apokalüptiline tulevik. N.I.N. muutub iga plaadiga, jäädes samas eksimatult äratuntavaks. "Year Zero" 16 intensiivset rada moodustavad N.I.N-i senise karjääri vahest kõige terviklikuma ja tasakaalustatuma albumi. Äärmiselt värskendav, nauditav kogemus. Häirib harjumuspärast rahulolu. R

Hamlet ja Tiina, Margus ja Ophelia
Tänapäeva tants Estonia teatri laval on ühest küljest täiesti klassikaline. 29. aprillil esietendub Oksana Titova lavastuses maailmaklassikasse kuuluv "Hamlet" ja Marina Kesleri Eesti absoluutseks klassikaks peetav "Libahunt".
Estonia peaballettmeistri Tiit Härmi välja käidud idee tuua rahvusooperi lavale vahelduseks ka tänapäeva tantsu päädib esietendusega rahvusvahelisel tantsupäeval 29. aprillil. Võimalus otsustati anda kahele noorele, Härmi sõnul kujundliku ja plastilise mõtlemisega tugevale isiksusele.
Oksana ja Hamlet
Oksana Titova on viimasel ajal ilma teinud eelkõige tänapäevase tantsu valdkonnas, kuid samal ajal on ta Estonia teatri baleriin. Balletitaust on mõjutanud tugevalt tema loomingut koreograafina ning seetõttu ei ole ka rahvusooperi lavalaudadel debüteeriv "Hamlet" kantud tänapäeva tantsuga seotud hirmudest: tantsul puudub esteetika või on see raskesti mõistetav. Siiski järgitakse viimase aja moesuundi, segades lavastusse lisaks tantsule ja muusikale ka videokunsti ja põnevat lavakujundust.

JUSKE PILDIVEERG: Miks Melanhoolia nukrutseb? 
Viini kunstiajaloo koolkonna üks silmapaistvamaid teadlasi Erwin Panofsky räägib kunstiteose analüüsi staadiumidest. Esimeses, preikonograafilises staadiumis tuleb vaatluse alla primaarne ehk loomulik süžee. Interpretatsiooni vahend on praktiline tutvumine figuuride, esemete ja sündmustega. Näiteks "Püha õhtusöömaaja" puhul piirdub analüüs objektide kindlakstegemisega: on laud, vein, leib ja laua taga istuvad 13 meest. Panofsky nimetab seda faktiliseks tähenduseks.
Koer ja nahkhiir
Edasi süžee väljenduslik tähendus. Kolmandaks on ikonograafiline analüüs, mis tegeleb sekundaarse süžeega. Siin identifitseeritakse, et laua taga istub Kristus oma jüngritega, vein sümboliseerib Kristuse verd ja leib tema ihu. Või et kinniseotud silmadega, kaalusid käes hoidev naine tähendab õiglust.

Laupäev ja pühapäev kunstisaalides ja kirikutes
Jazzkaarel on traditsioon korraldada kontserte kunstisaalides, kuhu pääseb ilma piletita või muuseumipiletiga. Sel korral algab kunstide laupäev kell 12 Kumu hoovis (halva ilma korral sees). Selle kontserdi ajal on väljas Jazzikuu plakatinäitus ja toimub ka plakatikonkursi võitjate autasustamine. Esineb Otsa-kooli Big Band Siim Aimla juhatusel, solistid on Anna Põldvee, Reelika Rannik ja Marvi Vallaste.
Tallinna kunstihoones esineb kell 14 Üsna Vaikne Duo, kus Tuule Kann laulab, mängib kannelt ning temaga koos musitseerib Jaak Sooäär kitarril. Teatri- ja muusikamuuseumis mängivad kell 16 Mart Soo kitarril ja Brian Melvin tabladel jt löökriistadel. Niguliste muuseum-kontserdisaalis annavad kell 18 kontserdi Novella Hanson (laul) ning Tõnu Naissoo (klahvpillid ja orel).

Mait Malmsten lavastab muusikali
20. juunil esietendub Tallinnas Vene Teatris Eesti Draamateatri näitleja Mait Malmsteni lavastatud muusikal "Tutvumiskuulutus". Mait Malmsten on varem olnud lavastaja assistent muusikalides "Väike õuduste pood" ja "Hüljatud".
Muusikali autorid on muuseas ka ülipopulaarse telesarja "Sõbrad" ("Friends") loojad. Muusikali laulud on kirjutanud Broadway heliloojad Alan Menken ("Väike õuduste pood", "Beauty and the Beast") ja Stephen Schwartz ("Wicked") koos William K. Dreskini, Joel P. Friedmani, Seth Friedmani ja Michael Skloffiga. Neist viimane on kirjutanud seriaali "Sõbrad" tunnuslaulu, mida esitatakse ka muusikalis.
"Tutvumiskuulutus" räägib läbi huumoriprisma ajalehte pandud tutvumiskuulutustest, kõikvõimalikest tutvumisteenustest, kiir- ja pimekohtingutest ning puntrasse läinud suhetest. Iga kuulutus toob vastuseks sadu pakkumisi meeleheitlikelt "üksildastelt südametelt" ning muusikal näitab tekkinud suhete parimaid ja halvimaid tagajärgi.

Lahkus Kurt Vonnegut, Dresdeni holokausti tunnistaja
Olen tõeliselt kurb, et Kurt Vonnegut meie seast lahkus. Ta oli üks neid inimesi, kellega ma tõesti oleksin tahtnud kohtuda, ning nüüd kahetsen, et see mul ei õnnestunud, kirjutab Christopher Bollyn.
Et lugesin keskkoolis raamatut "Tapamaja, korpus viis" (1969) ja olen elanud ühe kuu jooksul samas tapamajas, kus Vonnegut elas 1945. aastal üle Dresdeni pommitamise, oleksin väga tahtnud temaga selles linnas - või tegelikult ükskõik kus - veidi aega koos viibida.
Schlachthof 5
Sattusin Dresdeni vanasse tapamajja - Alter Schlachthof - elama üsna juhuslikult. Viisin 14. veebruaril 2004, täpselt 59 aastat pärast seda, kui liitlased Dresdeni põlema pommitasid, oma pere Dresdeni Semper-Operisse Mozarti "Reekviemi" kuulama ning mul tuli otsida taskukohane hotell.
Võtsime raudteejaamast takso ning ma küsisin juhilt, kust võiks leida odavamat sorti hotelli. Sõitsime mööda puiesteed paar kilomeetrit kesklinnast välja, pöörates lõpuks sisse suurest väravast, mis asus pikas, tänavaga paralleelselt kulgevas müüris.

Oscar Niemeyer - viimane modernist ja viimane kommunist
Detsembris saja-aastaseks saav arhitekt Oscar Niemeyer on tõenäoliselt tuntuim brasiillane, kes pole jalgpallur. Muide, ühest kuulsaimast tema projekteeritud majast aimub eestlastele Viru hotell. Niemeyeri töid uurib Eda Post. Arhitekti seni viimane töö avati paari nädala eest Rio de Janeiro lähistel.
Aprilli alguses avas Niemeyer, kes on eri allikate andmetel projekteerinud 400-600 ehitist, Rio de Janeiro kõrval Niterói linnas uue teatrimaja. Niteróis on terve tee - Caminho Niemeyer - ääristatud tema loominguga. Muu hulgas on seal ka 1996 valminud ufokujuline nüüdisaegse kunsti muuseum, mida peetakse Niemeyeri üheks õnnestunumaks tööks ja selgeks märgiks, et aastad pole vanameistrit läbi kulutanud.
Oscar Niemeyer, täisnimega Oscar Ribeiro de Almeida Niemeyer Soares, sündis 15. detsembril 1907 Rio de Janeiros ja on isa poolt Saksamaa juutide järeltulija. Pärast Rio de Janeiro kunstiülikooli lõpetamist asus ta tööle Lúcio Costa ja Carlos Leão arhitektuuribüroos. Esialgu tasuta, lootuses karjääri teha.

Mooste mõisa hobusetallis avatakse uus kontserdipaik
Eile avati Põlvamaal Mooste mõisa hobusetallis uus turismi- ja kontserdipaik. Vana hobusetall mahutab kuni 400 inimest, lava ilmestab elava tulega kamin.
Uus kontserdipaik avati folkmuusikaliga "Nuga terava", mida esitas Pelgulinna folkklubi koos ansambliga Sisters by Mistake.
Täna jätkuvad mõisa häärberis, linakojas ja Veskiteatris Eesti folkbändide kontserdid. Kell 18 algab hobusetallis kaheksas eesti rahvamuusikatöötluste festival, mille peateema on "Küla ja mõis". Võistluskontserdil kõlab 18 muusikalist projekti, üle Eesti on kohal 132 osavõtjat. Žürii tööd juhib helilooja Tõnu Kõrvits.

Laulev revolutsioon algas Tartu levimuusikapäevadel
Kuigi Tartu levimuusikapäevade ajalugu ulatub suisa kolme aastakümne taha, oli 1987. aasta mai alguse üritus Tartu Raekoja platsil eriline. Sinimustvalged lipud veel ei lehvinud, kuid fosforiidisõda keerutas tuure, koguti toetusallkirju. Paari nädala eest oli Vikerraadios kõlanud Alo Mattiiseni "Ei ole üksi ükski maa", mille elavat esmaettekannet oli oodata levimuusikapäevadel. Kirjutab Riho Laurisaar.
Mattiiseni hittlugu valmis tellimusloona - levimuusikapäevad vajasid ühislaulu. Kuid Mattiisen tahtis, et lugu räägiks tollal aktuaalsest fosforiidisõjast ja pöördus julgemate sõnade saamiseks kooliaegse pinginaabri Jüri Leesmendi poole.
Kui lugu 1987. aasta aprillis valmis sai, tõi Mattiisen loo kuulamiseks Vikerraadio toimetajale Erki Berendsile. Kuigi alalhoidlikumad arvasid loo kohatu olevat, mängis Berends selle eetris siiski ära. Ametlikud kuulajad polnud looks valmis ja Berends sai noomituse. Suuremaid pahandusi siiski ei järgnenud.
Mais oli Tartu Raekoja platsil ärev õhkkond. Publiku seas valitses tunne, et kohe on midagi juhtumas, kuid keegi polnud kindel, mis täpselt. Plats oli rahvast murdu täis ja kollaste T-särkidega keskkonnakaitsjad kogusid allkirju. Eelkõige aga oodati juba ette populaarse ühislaulu esitamist, sest paljud olid jõudnud endale selle ka raadiost üles lindistada.

Mõned killud kevadisest loomaaiast
Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal võõrustas kevadises loomaaias Andres Keili ja Priit Simsonit, näitas ette tänavu sündinud loomabeebid ning rääkis zoo igapäevaelust ja tulevikuplaanidest.
Kevadine loomaaed, kolmapäeva keskpäev. Alustuseks natuke tibutab, pärastpoole tuleb päike välja. Mati Kaalul on nahkkaabu peas. Minul igaks juhuks sulejope seljas.
Mis te arvate, kui kaua võtab aega, et mõõdukal sammul loomaaiale ring peale teha? Umbes-täpselt kaks tundi. Ja ega me eriti ei seisata. Ning kogu info, mis siin ja edaspidi loomadest ja loomaaiast kirjas, pärineb otse Mati Kaalult - mehelt, kes on Tallinna loomaaias olnud pea 40 aastat: esimesed seitse direktori abina, edasi juba direktorina.
Kas töö on selle ajaga palju muutunud? Ei olevat, probleemid olevat muutunud. Kui enne oli raha ja ei olnud midagi saada, siis nüüd on kõike saada ja ei ole raha. Nagu ikka.

2 korda 40 = 80 aastat Tõnistete ühist elu
Kuigi Tõnu Tõniste elab oma perega Pirita jõe ääres kõrgete mändide vahele ehitatud kahekorruselises majas ja Toomas Tõniste kodu asub kümmekond kilomeetrit eemal mere ääres, pole neil mõtteski pidada 26. aprillil kahte sünnipäeva. Kaksikvendadel on ju ühine suguvõsa ja nende enamik sõprugi on ühised. Suures osas kulgevad vendade eluteed endiselt kõrvuti - nii on läinud 40 aastat järjest.
Kümneselt purjetama
Kui Tõnu ja Toomas said kümneaastaseks, tähistasid sugulased peaaegu äravahetamiseni sarnaste vendade väikest "juubelit" Tõnistete korteris Kadriorus. Poisid olid selleks ajaks käinud pool aastat purjetamistreeningul ja saanud sügisel paar korda jõesuudmes Optimistiga tiirutada. Mõlema velle tahtmine oli vankumatu - neist pidid sirguma purjetajad.

Aino Pervik (75) 
Pühapäeval sünnipäeva tähistavat soome-ugri filoloogi ja mitmete väärtteoste tõlkijat Aino Pervikut üksnes laste- või noorsookirjanikuks sildistada on küll mõnevõrra ülekohtune - on ta ju kirjutanud ka romaane täiskasvanutele -, ent kahe Kunksmoori-raamatu ning teose "Arabella, mereröövli tütar" autor loodetavasti andestab meile selle üldistuse. Pervik hoolitseb selle eest, et noorel lugejal oleks huvitav, ning suunab teda samal ajal mõtlema keeruliste inimsuhete ja maailma mitmekesisuse üle. Teisisõnu, õpetab elama.
27. aprillil kell 18 algab Palamuse rahvamajas Aino Perviku austamisõhtu koos tema raamatu "Sookoll ja sisalik" põhjal valminud nukulavastuse esietendusega. Kohal viibib ka autor ise.

Liina Pihlak (70) 
Neljapäeval tähistab juubelit laia kaliibriga stsenografist Liina Pihlak. Kunagi eeskätt Eesti Televisiooni peakunstnikuna tuntud Pihlak on viimasel ajal töötanud tihti suurvormidega nagu ooper ("Barbara von Tisenhusen" ja "La Traviata") ja muusikateater ("Vargamäe tõde ja õigus" ja vabaõhulavastus "Carmen"). Praegustele nooremapoolsetele inimestele pakub aga kindlasti palju äratundmisrõõmu tema kunstnikutöö lastefilmides ja -sarjades "Nukitsamees", "Kunksmoor", "Karlsson katuselt" ja "Pätu" ning legendaarses "Pisuhännas". Lisaks on 1964. aastal ERKI lõpetanud kunstnik kirjutanud näidendeid, millest kaks on ka lavastatud.

Urmas Ott (52) 
Esmaspäeval sünnipäeva tähistav Urmas Ott on kindel kaubamärk. Ja kuigi sama kaubamärki kannab ka näiteks üks 1982. aastal Tihemetsa tehnikumis mehaanikudiplomi saanud tegelane, seostab suurem seltskond Urmas Oti nimega ilmselt laia ameerikalikku naeratust, üleolevat intervjueerimisstiili ja ennastnautlevat olekut teleekraanil.
See on sama Otepää poiss, keda tuttavad iseloomustavad hoopis sõnadega galantne, härrasmehelik, heasüdamlik ja vaimukas.
Taasiseseisvumisaja alguses kadus toona juba Eestis ning Venemaal tuntuse kindlustanud Ott kuskile ära. Kui tagasi tuli, siis käitus nagu ameerika onu ja rääkis väliseestlaste kombel. Aga järjekordseks läänemaailma telenäoks ta siiski ei hakanud. Tuli tagasi ning asus uuesti telestaariks seal, kus kuulsus juba kindlustatud oli - Venemaale ja Eestisse.

Disainiusku Kermikud Kermikute dünastiast
Ants Juske kohtumine perekond Kermikuga algas Kuku klubis proosalisel teemal. Istusime koos Liisa ja Jürgeniga ning ootasime Jüri ja Riinat. Liisa oli tulnud just hambaarsti juurest. Kermikud käivad Inglismaalt kolm-neli korda aastas Eestis ja hambaid ravivad nad siin.
o selge, siin on ju odavam. "Seda ka, kuigi Inglismaal on need, noh, taxes," seletab Liisa ja Jürgen parandab: "Maksud ja pool ravist makstakse kinni." Üllatuseks aga kuulen mõlemat kinnitamas, et hambaravi kvaliteet on Eestis tunduvalt parem kui Inglismaal.
Tulevad ka Jüri ja Riina, keda on alati hea näha. Jüriga töötasime 1990. aastate algul kunstnike liidus, kui esimeheks oli just valitud Ando Keskküla, kes endale meeskonda valides kutsus sekretäriks Jüri ja minu. Jüri pidi tegelema rohkem tarbekunsti ja disainiga, mina kujutava kunstiga.
Ega see kerge töö polnud. Oli üleminekuaeg ja käis liidu kõva reformimine. Lisaks olid kunstnike ligi tuhandepealisel ühendusel ka ametiühingu funktsioonid: ikka veel jaotati autoostulube ja tuusikuid. Veel tuli käia juubilare õnnitlemas ja matusekõnesid pidamas, sest kõik liidu siitilmast lahkunud liikmed kanti kunstihoone suurest saalist jalad ees välja. Mäletan, et meil oli Jüriga üks pintsak, millega käisime kordamööda kadunukesi ära saatmas.

Tuuli Taul ei oska niisama vedeleda
Kui Tuuli Taul oli 19-aastane, räägiti temast kui noorkirjanikust, kes kuulus ajakirja Värske Rõhk esimeste autorite hulka. Praegu Georg Otsa nimelises muusikakoolis esimesel kursusel laulmist õppiv Taul tegutseb kaks aastat hiljem peamiselt muusikuna, ent mitte ainult. Mida ta veel teeb, küsib Kaarel Kressa.
Taul leiab, et muusika juurde jõudmine oli tema puhul igati loomulik: pere oli tihedalt muusikaga seotud, klaver ja kitarr kohe käe-jala juures. Kuueaastaselt muusikakooli pandud tüdruk lõpetas selle kaks korda - nii klaveri kui ka kitarri alal. Viimane langes ajaliselt kokku keskkooli lõpuga, mille järel siirdus Pärnu neiu Tartusse hispaania filoloogiat õppima. "Esialgu ei saanud Otsa kooli sisse, aga aasta hiljem tekkis ikkagi tahtmine uuesti proovida," nendib Taul ja tunnistab, et päris südamega ta filoloogiaõpingute juures ei püsinud.
Nüüd õpib Taul pop-džäss-võtmes laulmist. "Mulle väga meeldib mingi osa klassikalisest muusikast, aga see ei ole minu tee," arvab ta. "Samas kuulan ma tõelist džässi väga vähe, arvatavasti on see miinuseks." Muusikaliste lemmikutena tõstab Taul esile peamiselt eestikeelset muusikat ning mainib Tõnis Mäe, Tõnu Raadiku, Jää-ääre ja Metro Luminali nimesid.

Buenos Aireses on hea õhk, maitsvad ja röögatult suured söögid
Möödunud reedel avati Viru keskuse vastas Forumis Argentina restoran ja sohvabaar Buenos Aires. Köögi Komando käis ja vaimustus nõrkemiseni.
Uus koht iseenesest tähendab uusi ootusi. Ja olgu öeldud, et suured lootused saavad sedapuhku Buenos Aireses kuhjaga täidetud.
Siseneme. Esimesel korrusel on sohvabaar. Teisipäeva õhtul tühi. Imelik, et Tallinna kesklinnas asub koht, kus pole ühtegi inimest. Vahekorrusel on hiiglaslike ümmarguste peeglitega tualett ja klaasustega riidehoid. Puudel ripub paar "kuhti", puidust istmed on nagu ootavad pihud. Mitte ühtegi hingelist. Ei oska seisukohta võtta.
Lühtrid on tehtud kolmeliitristest purkidest. Ikka ei oska seisukohta võtta: põnev, aga kuskil oleks nagu nähtud. Õige küll, see on Tartu Tsink Plekk Pange edasiarendus - seal on laes ämbrid. Nool ja kiri "Restoran" näitavad kõrgemale. Okei, järgneme.

Nõustajad abistavad võlgade tasumisega hätta jäänud inimesi
Eesti inimeste laenukoormus järjest suureneb ja järjest enam inimesi jääb
Uue sotsiaalteenuse, võlanõustamise, eesmärk on parandada rahalistesse raskustesse sattunud inimeste toimetulekuvõimet. Et valdkonna spetsialiste alles koolitatakse, on ka nõustajaid praegu veel vähe, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Suri kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve
Laupäeval, 21. aprilli õhtul kella kuue ajal suri Soomes Turu haiglas kirjanik ja rahvusvaheliselt tuntud etnoloog Ilmar Talve.
Ilmar Talve sündis 17. jaanuaril 1919. aastal Ingerimaal Muja lähedal, vahendab ilmamaa.ee. Oma noorpõlve veetis ta Tapal ja Tartus.
Aastatel 1938-1942 õppis ta Tartu Ülikoolis etnograafiat, rahvaluulet, eesti keelt ja kirjandust.
1943. aastal põgenes ta Soome, kuid naases sealt 1944. aastal. Seejärel sattus ta sakslaste kätte vangi, kes ta Saksamaale saatsid.
Aastatel 1947-51 õppis ta Stockholmi Ülikoolis etnograafiat, 1954-57 oli samas stipendiaat, 1945-54 ning 1957-59 Stockholmi Nordiska Museet'i assistent, 1959-86 Turu Ülikooli õppejõud.
Tema esimeseks teadusuurimuseks oli "Tõrva- ja söepõletamine Eestis" (Tartu 1942), esimene juturaamat "Ainult inimene" (Vadstena 1948). Pagulaspõlveski jäi Ilmar Talve ilukirjandus eestikeelseks: "Maja lumes" (1952), "Juhansoni reisid" (1959), "Maapagu" (1988), autobiograafiline triloogia "Kevad Eestis", "Kutsumatu külaline", "Kolmas kodumaa" (1997-99).

Homme on riigikogus lahtiste uste päev
Homme, 23. aprillil tähistab riigikogu oma sünnipäeva lahtiste uste päevaga, mille raames saab esitada küsimusi valitsuse ja riigikogu liikmetele ning nautida Marko Martvere ja Jaan Tätte kontserti.
Kell 13 algab istungisaalis valitsuse infotund, kus rahva küsimustele vastavad peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning rahandusminister Ivari Padar, teatas riigikogu pressitalitus.
Lisaks valitsuse infotunnile toimuvad lossiekskursioonid ja saab ronida Pika Hermanni torni. Huvilistel on võimalik vaadata Riigikogu tutvustavat filmi, samuti jagatakse praktilisi näpunäiteid Riigikogu infosüsteemi kasutamiseks Internetis. Avatud on ka näitus Riigikogu ajaloost, e-saalis saab matkemängu abil ise seadusloomes kaasa lüüa. Samuti on võimalik kohtuda Riigikogu liikmetega.
Selle aasta ürituste hulka kuulub ka kontsert Valges saalis, kus esinevad Jaan Tätte ja Marko Matvere.

Rumm: tänane ja eilne riigikogu pole samad
Pikalt ajakirjanikuna töötanud Hannes Rummi arvates erineb tänane riigikogu 15 aasta tagusest parlamendist nagu öö ja päev.
Riigikogulane ja tuntud ajakirjanik Hannes Rumm võrdleb tänast parlamenti suure tankeriga, mille interts on nii suur, et millegi ümber pööramiseks ühiskonnas kulub 12 meremiili. Siiski ei näe ta selles üksnes halba vaid ka head.
"Ühelt poolt on vajalikke muutusi raskem teostada, teisalt on need muutused paremini ette valmistatud ning nende tegemisse on kaasatud palju rohkem inimesi ja huvirühmi kui Toompea 101 hääletusnupule vajutajat," kirjutab ta oma blogis.
Rummi arvates omas 15-aasta tagune riigikogu palju suuremat võimu kui praegu, sest ühiskond oli välja kujunemata.
Ta toob näiteks esimese riigikogu, kes pani paika tänase Eesti vundamendiks olevad seadused: kodakondsus- ja välismaalaste seadus, maksuseadused, lõi alused ettevõtete erastamiseks.

Ligi: pronkssõdur paneb integratsiooni teise poole proovile
Endise kaitseministri Jürgen Ligi sõnul paneb pronkssõdur proovile integratsiooni teise poole esindajad - eestlased ning nende suutlikkuse vähemuse omaksvõtmisel.
"Neivelti sõnul pöörab pronkssõdur intergratsiooni 10 aastat tagasi. Võibolla, aga mitte seda integratsiooni, millel on kaks poolt," kirjutas Ligi oma blogis.
Ligi sõnul on integratsioonil kaks poolt: mitte ainult mujalt pärit vähemus ei pea omaks võtma, vaid ka se vähemus tuleb omaks võtta, kirjutab ta.
Endise ministri arvates on just viimane nüüd proovile pandud "seniks, kuni puuslik on püsti ja näitab meile vene kõige inetumat palet."
Ligi sõnul on venelased Eesti paremini omaks võtnud kui Venemaa, aga on asju, millega Eesti ei harju.
"Moskoviidi jutuga väikerahva kompleksist; et demokraatia tapmine ja naftahinna tõus on Venemaa edu ja uhkus, mille peale maailm on kade; Moskva sõjaga monumendi teisaldamise vastu Tallinnas korraga Moskva ja Stavropoli monumentide hävitamisega; viinaninaga, kes diplomaatia pähe õpetab meile, et monumendi saatuse peab otsustama Savisaar; duumaga, kus õpetatakse, et Keskerakond on Eestis see õige; Venemaalt rahastatava laimuga; Putini kättemaksu lubajatega; koolilaste hullutamisega; mõ-rešili-meestega okupandi mundris; ähvardusega saata dessant siit konte ära viima; vabastamisega, millest saavad aru vaid vabastajad," seisab Ligi koostatud nimistus.

Pronkssõduri juures toimus kogunemine
Täna kella ühe paiku kogunes Tallinnas Tõnismäel asuva pronkssõduri juurde ligi 150 inimest.
Politsei hinnangul midagi keelatut ei toimunud - plakateid ei kantud ja kõnesid ei peetud, ütles Põhja politseiprefektuuri avalike suhete juht Harrys Puusepp Eesti Päevaleht Online'ile.
Kokku viibis sündmuspaigal erinevatel aegadel 100-150 inimest. Nende seas viibisid ka vene kodanike juht Vladimir Lebedev, Konstitutsioonierakonna liider Andrei Zarenkov ja tuntud aktivist Dimitri Klenski. Viimane kogus allkirju pronkssõduri teisaldamise vastu, vahendas Eesti Raadio.
Eile keelas politsei Öise Vahtkonna liikmel Dmitri Linteril tänasele päevale planieeritud kahe koosoleku planeerimise, kartusel, et korraldaja ei suuda kahes kohas korraga korda hoida. Ka on Linteriga varasemal ajal probleeme esinenud.

Pärnumaal Kidisel algab sõjaväeõppus
23.-27. aprillini korraldab Üksik-vahipataljoni jalaväe väljaõppekeskus Pärnumaal Kidisel väliharjutuse Pääsuke 2.
Õppustel harjutavad jalaväekompanii sõdurid allüksuste tegutsemise kontrollimist rünnakul rünnakul ning kaitse- ja viivituslahingus, teatas kaitsejõudude peastaap.
Jalaväekompaniisse kuuluvad ajateenijad alustasid teenistust möödunud aasta oktoobris ja käesolev harjutus valmistab kompanii ette kevadiseks suurõppuseks Kevadtorm 2007.
Kokku osaleb harjutusel ligi 200 kaitseväelast. Sõjaväemasinate kolonn liigub Tallinnast Pärnumaale 23. aprilli varahommikul.

Täna alustatakse metsloomade vaktsineerimist marutaudi vastu
Veterinaar- ja toiduamet alustab täna üleriigilist vaktsineerimiskampaaniat, mille käigus plaanitakse kuu aja jooksul vaktsineerida rebaseid ja kährikuid.
Rebaste ja kährikute suukaudseks marutaudivastaseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mis väikelennukite abil õhust metsade kohal külvatakse, vahendas veterinaar- ja toiduamet. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad lennukid madalalt. Samas ei teostata külvamist linnade, asulate, teede ja veekogude kohal. Vaktsiini külvamist alustatakse täna Hiiumaast.
Esimest korda külvati vaktsiini 2005. aasta sügisel. Seni on vaktsineerimisprogrammi tulemused väga headeks osutunud. 2006. aasta andmeil sõi vaktsiini 85 protsenti sihtgrupi loomadest ning marutaudi juhtumite arv vähenes. 2007. aastal on marutaudi diagnoositud vaid ühel loomal.
Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Koerad ja kassid, kelle vaktsineerimine on omanikele iga-aastaselt kohustuslik, peaksid vaktsineerimise ajal sisehoovides olema.

Purjus juhid põhjustasid teistele liiklejatele kannatusi
Laupäeva õhtul juhtus kaks liiklusõnnetust, mille põhjustasid alkoholijoobes juhid.
Eile õhtul kella 20.35 ajal toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Põdruse-Kunda-Pada tee 24. kilomeetril, kus alkoholijoobes 1983. aastal sündinud Vassili sõiduauto BMW 535 kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku sõiduautoga Honda Accord, mida juhtis 1962. aastal sündinud Aire, vahendab politseikorrapidaja.
Õnnetuse tagajärjena viidi Rakvere haiglasse mõlemate autode juhid ning Hondas viibinud Tanel (s 1983), Honda kolmas kaassõitja Tiina (s 1966) viidi PERH Mustamäe korpusesse.
Kella 22.30 ajal juhtus liiklusõnnetus Raplamal Tallinn-Rapla-Türi maantee 47. kilomeetril, kus alkoholijoobes 1982. aastal sündinud Martini sõiduauto Mitsubishi Galant sõitis peateele ja põrkas kokku sõiduautoga Volkswagen Passat.

Eestlaste usk elu paranemisse on ELi kõrgeim
Eestlased on elu paranemise suhtes Euroopa Liidu (EL) liikmetest positiivseimalt meelestatud - 60 protsenti eestlastest usub, et nende elu paraneb järgmise viie aasta jooksul.
69 protsendi eestlaste arvates on nende elu viimase viie aasta jooksul paranenud ning 60 protsenti usub, et elu paraneb ka järgmise viie aasta jooksul. Eestile järgnevad positiivse meelestatuse reas Läti ja Iirimaa 62 protsendiga, selgub Eurobaromeetri uuringust.
Teistest kõige negatiivsema hinnangu elule andsid ungarlased, kellest 46 protsendi arvab, et elu on viie aastaga hoopis halvemaks läinud ning 38 protsenti kardab olukorra halvenemist järgmise viie aasta jooksul veelgi.
Aasta algul Euroopa Liiduga liitunud bulgaarlased usuvad, et viimase viie aastaga elu halvenes ning olukord ei muutu ei paremaks ega halvemaks. Sakslased hindasid samuti tulevikku praegusega sarnaseks ning vaid 26 protsenti küsitletutest väljendasid kindlust tulevikus suhtes.

Briti politsei soovib arreteerida Litvinenko mõrvas kahtlustatavad
Briti politseil on piisavalt asitõendeid nõudmaks Venemaalt välja kolme isikut, keda kahtlustatakse Vene eks-spiooni Aleksander Litvinenko mõrvamises.
Politseil on piisavalt tõendeid, et esitada kolme järgmise nädala jooksul süüdistus, vahendab The Times identifitseerimata allikat, keda seostatakse Litvinenko naise Marinaga.
Londonis elav Litvinenko sõber Vene oligarh Boris Berezovsky, kes on Briti ja Vene politseile oma sõbra mõrvarite tabamiseks survet avaldanud, ütles, et tema ei ole Marina Litvinenkolt arreteerimise kohta informatsiooni saanud.
Ka Scotland Yard ei ole andmeid kinnitanud, öeldes, et ei avalda arreteerimise kohta infot enne kui ei ole sellekohast käsku kunginglikust prokuratuurist saanud.
Süüdistuse võivad saada kolm Vene ärimeest: Dmitri Kovtun, Andrei Lugovoi ja Vjatšeslav Sokolenko. Viimane neist on Vene suurima turvafirma direktor. Ükski kolmest ärimehest ei tunnista oma seotus Litvinenko surmaga.

Bagdadis hukkus politseijaoskonna plahvatuses 12 inimest
Iraagi pealinnas Bagdadis plahvatasid politseijaoskonna läheduses kaks autopommi, mille tagajärjel hukkus 12 inimest ning 82 sai vigastada.
Esimene autojuht läbis turvakontrolli ning seejärel õhkis auto otse politseijaoskonna ees. Teine autojuht õhkis auto kontrollpunkti juures, vahendas BBC.
Rünnak leidis aset pealinna lõunaosas Bayaas, kus elavad peamiselt šiiidid.
Plahvatuse tõttu süttisid mitmed läheduses olnud politseiautod, kannatada said ka jaoskonna hoone ning ümbruskonna majad.
Hukkunute seas oli nii politseinikke kui ka tsiviilisikuid. Päästjate sõnul võib hukkunute arv veel tõusta.
Politseijaoskonnad satuvad tihti mässajate haardesse, kes süüdistava ametnikke riigireetises ning koostöö tegemises Ameerika Ühendriikidega.
Eelmisel kolmapäeval hukkus pealinnas seeriaplahvatustes kokku 200 inimest, nende seas ka palju USA ja Iraagi armee sõdureid.

Bosnia lastekodus hukkus tules viis beebit
Täna hommikul puhkes Bosnia pealinnas Sarajevos asuvas lastekodus tulekahju, milles hukkus viis imikut.
Kolm poissi ning kaks tüdrukut surid vingumürgituse tagajärjel, vahendas BBC tuletõrjebrgiaadi.
Põletushaavu sai veel vähemalt 17 beebit ning õde, kes neid päästa püüdis. Vigastatutest kaks imikut on kriitilises seisundis.
Tulekahju puhkes täna varahommikul. Tuletõrjujatel õnnestus tuli 10 minutiga kustutada.
Tuli sai alguse hoone kolmandalt korruselt, beebide magamisruumist.
Hoone oli koduks 110 lapsele.
Politsei alustas lastekodu tulekahju põhjuste väljaselgitamiseks kriminaaljuurdluse.

Tšiilis toimus tugev maavärin
Täna hommikul raputas Tšiili lõunaosa tugev maavärin.
6,2 magnituudiline maavärin leidis aset kohaliku aja järgi kell 6.23 hommikul (12.23 Eesti aja järgi - EPL) Tšiili lõunaosas, teatas Reuters.
Esialgsele maavärinale järgnes hiljem tugev järeltõuge, mis põhjustas riigis ulatuslikke elektrikatkestusi, maalihkeid ning riigi rannikualasid rünnanud suuri laineid.
Seni on kadunuks kuulutatud kümmet inimest, kes viibisid arvatavasti ookeanil kõrgete lainete piirkonnas.
Tegu oli tugevaima maavärinaga viimastel kuudel regiooni tabanud sadade maavärinate seas.

EL ja Venemaa ei jõudnud Poola lihakeelu osas kokkuleppele
Venemaa ja Euroopa Liit ei jõudnud kokkuleppele, et Moskva lõpetaks impordikeelu Poola lihale.
"Ei," vastas Euroopa Liidu (EL) tervishoiuvolinik Markos Kyprianou ajakirjanike küsimusele, kas Venemaa põllumajandusministri Aleksei Gordejeviga peetud kõnelustel jõuti kokkuleppele, vahendas ETV24.
Poola blokeeris eelmise aasta novembris ELi mandaadi strateegilise partnerluse teemalisteks läbirääkimisteks Venemaaga, nõudes, et Moskva loobuks impordikeelust Poola liha- ja taimesaadustele. Venemaa ei ole 16 kuud kestnud Poola liha impordikeeldu seni tühistanud.
Poola on varem teinud ettepaneku, et koos läbirääkimiste alustamisega teeks EL avalduse, et Venemaa peab 50 päeva jooksul lõpetama embargo Poola toidukaupadele.

Liibanoni pank pakub iluoperatsiooniks laenu
First National Bank pakub oma klientidele laenu esteetiliste iluoperatsioonide läbiviimiseks.
Kampaania ostus vägagi edukaks: iga päev helistab ligi 200 inimest, vahendab Le Figaro.
"Ilu ei ole enam luksus," seisab sinisilmse blondiiniga kaunistatud reklaamplakatitel, mida võib leida igalpool Liibanonis. "Esteetilise kirurgia laen saamaks seda, millest terve elu unistatakse."
Pank sai kampaaniaks inspiratsiooni USA teleseriaalilt "Nip/Tuck".
Konkreetselt pakub pank 1000 kuni 5000 dollari suurust laenu kaheks aastaks. Laenu saamiseks peab olema vähemalt 64 aastane, saama palka või keskmise palga suurust toetust, mis ulatub vähemalt 600 dollarini kuus.
Panga turundusspetsialisti sõnul näitab statistika, et laenu järgi on suur nõudlus. Kampaania algupäevil helistati koguni enam kui 200 korda päevas.

Prantslased valivad täna uut presidenti
Täna hommikul avati Prantsusmaal tuhanded valimisjaoskonnad, selgitamaks välja järgmist riigipead.
Seekordsed valimised erinevad viimastel kümnenditel toimunud valimistest seetõttu, et need ei ole varem olnud niivõrd etteennustatamatud, vahendab BBC.
Kokku kandideerib 12 inimest, kellest vaid neljal kandidaadil on lootust pääseda edasi 6. mai teise vooru.
Juhtivateks kandidaatideks on parempoolne Nicolas Sarkozy, sotsialist Ségolène Royal, tsentrist Francois Bayrou ja parem-äärmuslik Jean-Marie Le Pen.
Kandidaatidest on kõige suuremaid muutusi lubanud Nicolas Sarkozy, kes soovib riigi elus lausa uue lehekülje pöörata ning lubab tõelist majanduslikku reformi.
Sotsialistist Ségolène Royal, kes loodab saada riigi esimeseks naispresidendiks, on lubanud õiglasemat ühiskonda, tsentristist Francois Bayrou lubab valitsuse ühtsuseks ühendada parem- ja vasakpoolsed jõud.

Võrkpall: Eesti meistriks krooniti Viimsi naiskond
Viimsi VK Miltrandi naiskond alistas täna kolmandas finaalkohtumises kodusaalis Falck Pärnu VK 3: 0.
Pärnulannad olid üllatust valmistamas esimeses geimis, kui juhiti seisuga 24: 21, kuid võiduks sellest eii piisanud, vahendas Sportnet.ee. Viimsi võttis järgi ja võitis geimi numbritega 27: 25. Kahes järgmises geimis oli Milstrandi edu selgem, vastastele loovutati vastavalt 14 ja 19 punkti. Milstrand/EBS ei andnud finaalseerias ära mitte ühtegi geimi ning kogu hooaja vältel ei kaotatud Eesti meistrivõistlustel ühelegi vastasele. Lisaks meistritiitlile jääb nende hooaega kaunistama ka Eesti karikavõit ning Eesti - Läti ühisliiga esimene koht. Värskete Eesti meistrite tänase mängu parimaks nimetati Kadri Puri, pärnakatest pälvis NIVEA auhinna Raili Sepp.

Jalgpall: eestlaste klubid olid Hollandis võidukad
Hollandi meistriliiga 33. voorus olid mõlemad eestlaste klubid võidukad.
Andres Operi kodumeeskond Kerkrade Roda JC kohtus võõrsil NAC Bredaga ning võitis tänu Pa Modou Kah' 35. ja Adil Ramzi 76. minutil löödud väravatele 2: 0. Kaks minutit enne poolajale minekut sai Breda mängija Victor Sikora teise kollase kaardi ning seega mängis Roda kogu teise poolaja arvuilises enamuses. Oper mängis 72 minutit, siis tuli tema asemel sisse Cisse. Rodal on nüüd 51 punkti ja tabelis seitsmes koht, vahendab Sportnet.ee.
Ragnar Klavani klubi Almelo SC Heracles võõrustas Rotterdami Excelsiorit ning võitis väravaterohke mängu 3: 2. Pooletunnise mängu järel 0: 1 kaotusseisu jäänud Heraclese väravad lõid Karim Bridji, Rob Friend ja Ramos da Silva Everton. Klavan sekkus mängu teise poolaja 11. minutil, kui asendas Bosnarit. Almelo klubil on 32 punkti ning tänu hooaja seitsmendale võidule kerkiti tabelis 14. kohale. Viimases voorus 29. aprillil kohtuvad eestlaste klubid omavahel.

Maadlus: Jaanek Lips EMil käik piirdus vaid ühe kohtumisega
Viimase eesti maadlejana tänavusel EM-il Sofias matil käinud Jaanek Lipsu jaoks piirdus osalemine vaid ühe kohtumisega, kui kuni 60 kg kaalu esimeses ringis jäi viljandlane alla grusiinile Giorgi Baliašvilile 0: 5.
Et vastane kaotas juba järgmises ringis Adam Batõrovile (Venemaa), oli võistlus Lipsu jaoks otsas. Batõrov jõudis välja poolfinaali, kus jäi alla bulgaarlasele Anatolie Guideale 1: 2. Teisena pääses finaali Ukraina esindaja Vassil Fedorišin, vahendab Sportnet.ee.
Vabamaadluse esimesed neli tänavust Euroopa meistrit selgitatati laupäeval. Kuni 55 kg kaalus võitis Besik Kuduhhov (Venemaa), kuni 66 kg kaalus Albert Batõrov (Valgevene), kuni 84 kg kaalus Georg Ketojev (Venemaa) ja kõige raskemate meeste ehk kuni 120 kg kaaluvate matimeeste seas tiitlikaitsja Kuramagomed Kuramagomedov (Venemaa).

Motosport: Leokil jäi poodiumist puudu 3,2 sekundit
Soolotsiklite krossi MM-sarja kolmandal etapil Portugalis Aguedas lõpetas Tanel Leok (Kwasaki) MX1 klassi esimese sõidu neljandana, poodiumist jäi eestlast lahutama vaid mõne sekundi kaugusele.
Sõidu võitis Uus-Meremaa krossimees Joshua Coppins (Yamaha), edestades belglast Kevin Strijbosi (Suzuki) 11,0 ja Itaalia värves sõitvat belglast David Philippaertsi (KTM) 14,1 sekundiga, vahendab Sportnet.ee. Viimasest jäi Leok omakorda maha 3,2 sekundiga. Leok tuli esimeselt ringilt kuuendana, kuid hoidis enamuse võistlusest viiendat kohta. Neljandaks kerkis eestlane alles kolm ringi enne lõppu, kui pikka aega sel koha sõitnud britt Billy McKenzie sõiduvea tegi ja 17. kohale langes. Esimesena jäi punktikohalt välja Aigar Leok (Yamaha), sai võitjalt ringiga sisse ja oli 21.
MX2 klassis olid esimese sõidu kolm paremat itaallane Antonio Cairoli (Yamaha), prantslane Christophe Pourcel (Kawasaki) ja britt Tommy Searle (KTM). Eelmisel etapil Hispaanias esimese punktikoha teeninud Gert Krestinov seekord põhisõidule pääsenud, jäädes nn viimase võimaluse ajasõidus kümnendaks. Vaja olnuks tulla kuue parema sekka.

Vormel 3: Asmer võitis Doningtonis mõlemad sõidud
Eile Donington Parki rajal mõlemad ametlikud ajasõidud võitnud Hitech Racingu piloot Marko Asmer sai esikoha ka täna peetud kahes võistlussõidus.
24-ringilise võidukihutamise lõppedes järgnesid eestlasele britid Stephen Jelley ja Greg Mansell. Asmer juhtis võidusõitu algusest lõpuni, vahpeal juba enam kui kahe ja poole sekundiga, vahendab Sportnet.ee.
Jelley (Räikkönen Robertson Racing) jõudis viimaste ringidega küll eestlase tuulde, kuid Asmeri võiduedu oli lõpuks ikkagi 0,545 sekundit. Fortec Motorsporti meeskonnas sõitev Mansell kihutas üle lõpujoone 3,186 sekundit hiljem. Asmer sai 1.01, 594-ga enda nimele ka sõidu kiireima ringi.
Teises sõidus oli Asmeril taas parim stardikoht ning seekord tuli võit veel ülekaalukam. Esimeses sõidus katkestanud Niall Breeni edestas meie mees finišis 4,416 ja kolmanda koha saanud Jonathan Kennardit 4,832 sekundiga. Nelja etapi järel on Asmer sarja kindel üldliider.

Vehklemine: selgusid kõige noorema vanuseklassi Eesti meistrid
Sel nädalavahetusel selgusid Eesti D-klassi (südinud 1995. aastal ja hiljem) meistrid poiste ja tüdrukute epeevehklemises.
Poistest tegid platsi puhtaks meile külla sõitnud põhjanaabrid Soomest. Esimese koha pälvis Elmo Pakkanen (Espoo), kes alistas finaalis klubikaaslase Pauli Lappalaineni. Eestlastest olid parimad klubi Tallinna Mõõk esindajad Juhan Siim ja Mike Tammoja, kes said kaela pronksmedalid., vahendab Sportnet.ee.
Tüdrukutest tuli Eesti meistriks Maarika Koiti tütar Elena Koit klubist En Garde. Kaotusega finaalis pidi leppima Escrime esindaja Evelina Sõsa. Kolmandad kohad kuulusid klubi Põhjakotkas liikmetele Madina Azizovale ja Maria Lutšikovale.

Ratsutamine: selgusid Eesti sisemeistrid
Nädalavahetusel toimusid talvised Sisemeistrivõistlused seenioride koolisõidus ja ponide takistussõidus.
Koolisõidu sisemeistrivõistlused toimusid Niitväljal. Esikoha sai Grete Barake (RSK Black Stallion) hobusel Hot Chocolate, teisena lõpetas Dina Ellermann (SK Rafter) Valentinol, kolmandaks jäi Marika Vunder (Järlepa Koolisõiduklubi) Frankfurtil, vahenab Sportnet.ee.
Poniklassi sisemeistrivõistlused takistussõidus peeti Tondil ning võitjaks tõusis Anna Talvi (RK Kuldne Kabi) Aramisel, järgnesid Katy Kullerkupp Toonikul (Tondi RSK) ja sama klubi ratsutaja Egle Palm Terminaatoril.

Tallinna rallil osaleb sakslane Aaron Burkart
Tänavuse rahvusvahelise Tallinna ralli teevad Citroen Saxo Super 1600 ralliautol kaasa Aaron Burkart ja Timo Gottschalk.
Sakslased osalevad klassis A5, kus võistlevad ka Urmo Aava - Kuldar Sikk. 4. ja 5. mail toimuval 24. rahvusvahelisel Koger ja Partnerid Tallinn rallil osalemisest klassis A5 on teatanud üle kümne rallipaari Eestist ja Venemaalt, vahendab Sportnet.ee.
Äsja kinnitasid oma osalemist Eesti meistrivõistluste teisel etapil ka 23-aastane Aaron Burkart ja 32-aastane Timo Gottschalk. Berliinis elavad sakslased võistlevad siinsetel teedel kuni 2000 kuupsentimeetrise töömahuga kaherattaveoliste autode masinaklassis 210-hobujõulisel Citroen Saxol, mille mootori töömaht 1596 cm³. Juunioride rallisarjas platseerub Aaron Burkart Norra MM-rallilt kogutud 4 punktiga seitsmendal kohal.

Male: Riho Liiva tuli Eesti meistriks välkmales
Eile toimusid Tallinnas Eesti meistrivõistlused välkmales.
Kindla esikoha sai 13 punktiga 15 võimalikust Riho Liiva (SK Reval Sport), vahendab Sportnet.ee. Teiseks tuli Deniss Kovaljov (MA Vabaettur) 11 ja kolmandaks Sander Kukk (SK Reval Sport) 10,5 punktiga.
Naiste esikolmiku moodustasid Tatjana Fomina (SK Reval-Sport) 9 punkti 10-st, Tuuli Vahtra (Viljandi MS) 7,5 punktiga ja Jana Airapetjan (MK "Shahh & Garde") 6 punktiga. Neidudest arvestuse võitis Vahtra, teine oli Irina Rukina (SK Diagonaal) ja kolmas Kristiina Kristal (Järva Noorte MK).
Noorte turniiril jagasid esikohta 1. Nikolai Kunitsõn (MK Šahh & Garde) ja Kaarel Nestor (SK Reval Sport). Järelmatš andis kulla Kunitsõnile. Pronksise autasu vääriliseks osutus Jüri Holvason (MA Vabaettur).

Jäähoki: Eesti kuni 18-aastaste koondis sai MM-i viimases voorus suure võidu
Eesti kuni 18-aastaste koondis võitis Miskolcis laupäeval, 21. aprillil lõppenud 2. divisjoni A-grupi MM-turniiri viimases voorus Iisraeli 9: 0 (5: 0, 2: 0, 2: 0).
Eesti väravad lõid German Kurganov (2.24), Ken Kuusk (10.48), Roman Andrejev (13.46, 19.21), Kaspar Karik (19.59), Jan Lukats (30.03, 42.48), Igor Lavrov (36.19), Jarmo Süvaoja (45.58). Eesti tegi kohtumises 60 pealeviset, Iisrael 17. Eesti väravat kaitsesid Villem Koitmaa ja Artjom Požarski, vahendab Sportnet.ee.
Turniiri esikoha otsustanud kohtumises alistas Holland Ungari 4: 3.
Lõplik punktiseis: 1. Holland 15, 2. Ungari 12, 3. Eesti 8, 4. Belgia 6, 5. Iisrael 3 punkti, 6. Mehhiko 1 punkt.

Ralli: Rapla rahvasprindi võitis Ranno Bundsen
21. aprillil Rapla kardirajal sõidetud rahvasprindil saavutas võidu Ranno Bundsen.
Valgalane võitis kolmest voorust kaks ja edestas kokkuvõttes teiseks tulnud Helmet Palmi vähem kui poole sekundiga, vahendab Sportnet.ee. Neljarattaveoliste autode masinaklassis, kus võttis mõõtu 13 sõitjat, osutus parimaks Subaru Imprezal võistelnud Ranno Bundsen. Vihmamärjal asfaldil peetud võistlusel saavutas 4WD klassis teise koha kolmandas voodus parimat aega näidanud Helmet Palm Mitsubishi Lanceril. Kodurajal sõitnud Raplamaa mehe järel pääses kolmandana poodiumile Subaru Imprezal võistelnud Juho Toomik.
Kaherattaveoliste sportautode klassis saavutas võidu Kristen Kelement. Citroenil kihutanud noorvõistleja näitas parimat aega esimeses ja kolmandas sõidus, loovutades vaid teise vooru võidu Miko Niinemäele, kellele kuulus kokkuvõttes 2WD sport teine koht. Kolmas oli Revo Taar. Ainus välisvõistleja Santeri Jokinen platseerus kümne võistlejaga arvestusklassis kuuendale kohale. Üldises paremusjärjestuses oli Toyota Starletil sõitnud soomlane neljakümne kuues.

SERGEI GRÖZUNOV: Poliitilised puhkuse ettekirjutused
Siin on kõik, mida me vajame lähemaks tuhandeks aastaks. Mida meil veel üldse vaja on? Igal õhtul läheme ujuma. Hiljem lebame kaisutades ja kuulame merd.
Ja näeme Tallinna ehapuna... Suudleme lõputult, lõputult, lõputult. Kes julgeks meid segada? Mitte keegi. See on lõik Vassili Aksjonovi "Tähepiletist". Romaani kirjutamise ajal võrdus sõit Tallinna meile, Moskva tudengitele sõiduga ligipääsmatusse välisriiki. Erinevalt "tõelisest" välismaast ei julgenud keegi takistada meie Eestisse sõitmist, läbi Viru värava jalutamist, kohvikus pitsikese Vana Tallinna võtmist ja sattumist Raekoja platsi lähedasele Pikale tänavale, kus ükski hoone pole noorem kui 400 aastat.
"Ärge sõitke puhkama Eestisse - sõitke näiteks Kaliningradi," teatas kohtumisel veteranidega Venemaa esimene asepeaminister Sergei Ivanov. Arusaadav, et selles kuulajaskonnas vallandas Ivanov aplausi ning kogus punkte võistluses teise mitteametliku presidendikoha pretendendiga. Ainult suhetes naabriga viisid need sõnad valusalt tuntava külma sõja jääni.

KÜLLO ARJAKAS: Rahvaesinduse sünnipäevaks
Tänane tähtpäev tuleneb sellest, et just 23. aprillil 1919 tuli kokku Eesti asutav kogu. Esimene riigikogu valiti 1920. aasta lõpus ja alustas tööd jaanuaris 1921.
Riigikogu praegune hoone sai valmis 1922. aasta sügisel, sestap töötas asutav kogu Toompea lossi Valges saalis. Vahest isegi väikesevõitu ruum 120 rahvasaadikule, lisaks veel nõunikke ja sekretäre - küll tuntavalt vähem kui praeguse riigikogu puhul.
Asutav kogu ei sündinud tühjale kohale. Selle eelkäija oli juba 1917. aasta kevadel, Veebruarirevolutsiooni järgses vabanemistuhinas valitud Eesti maanõukogu ehk maapäev. Mõlemad tekkisid üleminekuperioodil, mis algas 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, mille käigus Tsaari-Venemaa kokku varises. Asutava kogu töö tulemused olid tähelepanuväärsed. Nimetagem vaid esimest põhiseadust ja Ida-Euroopa riikidest radikaalseimat maareformi seadust, millega võõrandati baltisakslastele kuulunud suurmaaomand ja jagati see laiali Eesti talunikele, kindlustades sellega maal ulatusliku uue omanikekihi teke ning täites talurahva sajanditepikkused unistused oma maast. Tähtis oli demokraatlik haridusseadustik ja tasuta emakeelse põhihariduse sisseviimine. Vaidlusi peeti Eesti Vabadussõja oludes, kus riik heitles Nõukogude Venemaaga ja 1919. aasta suvel veel baltisaksa Landeswehriga. Asutava kogu liikmed ei teadnud, millal ja kuidas need sõjad lõpevad ja kas ei tule neil mõne otsuse eest anda vastust hoopis uutele võimumeestele.

MIHKEL RAUD: Kes on Magnuse prototüüp? 
Möödunud nädalal tegi Eesti film ajalugu. Kadri Kõusaare värske mängufilm "Magnus" valiti maailma olulisima filmifestivali - Cannes'i - ametlikku põhiprogrammi ning Harju maakohus keelas selle näitamise Eesti Vabariigi territooriumil.
Veelgi enam, "kohtumäärusega pandud levitamiskeeld Eestis hõlmab ka igasuguse muu filmiga "Magnus" seotud informatsiooni levitamist ja üldsusele avaldamist ", kui kasutada advokaat Kristi Kägi tsitaati. "Kuna film" Magnus riivab eraisiku puutumatust, siis on meie tegevuse eesmärgiks filmi igasuguse levitamise keelustamine ja seda ka väljaspool Eesti riigipiire," ütleb epohhiloova pretsedendi loonud Kägi.
Ehk siis: kui advokaadibüroos Aavik & Partnerid töötavad nii võimekad inimesed, nagu me usume, võib vabalt juhtuda, et Cannes'i festival jääb selgi korral Eesti filmi jaoks vaid helesiniseks unistuseks.
Probleem seisneb selles, et "Magnus" kahjustavat linateose peategelase prototüübiks olnud inimese huve. Filmi autorid raiuvad vastu, et mingit prototüüpi pole olemas. Samuti võiksin ma puhtteoreetiliselt paluda kohtul lasta filmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" DVD tiraaži kokku korjata, sest jandis Juhan Ulfsaki poolt kehastatud mentaalullikese prototüübina on - ma tean - kasutatud üht minu tuttavat.

Mõistlikud rohelised
Hea Rein,
kahju, et sa vaid kirjandusliku kalambuuri ilu pärast - va rohelised, näe, lubasid end põlema panna ja nüüd ahnuspisaratest tikud märjad - lugejaid eksitad. (Rein Sikk "Tuumajaam - kott peas, meel hea", EPL 17.4) Kinnitan sulle, et rohelised pole nii ebaadekvaatseid ja keskkonnavaenulikke lubadusi andnud.
Jagame sinu muret energiaalase debati kallutatuse ja tuumaprojektidega seotud ohte ja riske käsitleva info puudumise pärast. Seda kummastavam on, et rahvast infosulus hoidva valitsuse ja tuumajaamade müügimeestest akadeemikute asemel tabas sinu iroonianool hoopis rohelisi, keda süüdistad oma seisukohtadest taganemises. Jälle eksid, rohelised peavad endiselt tuumaenergiasse panustamise asemel mõistlikumaks hajutatud ja taastuvkütustel põhinevat elektritootmist.

REPLIIK: Kaevurite päev tulekul
Kuigi idee kaevata tunnel või ehitada sild, mis ühendaks Aasiat Ameerikaga, on seni tundunud utoopiline, on Vene võimud juba välja arvestanud selle maksumuse. Maailma pikim tunnel Beringi väina alt läheks maksma vähemalt 65 miljardit dollarit ehk kaheksa korda rohkem kui Gazpromi Läänemere-alune gaasijuhe. President Vladimir Putin saaks endale au riigipeana, kelle ajal tööd pihta hakkasid. Maksma tahetakse panna aga ameeriklasi ja kanadalasi.
Kuigi tunnel Moskva poliitilist võimu ilmselt ei suurendaks, tähendaks see tohutut rahasüsti täielikule perifeeriale Tšukotkas ja Alaskas. Seekord maksab Venemaa ehitajatele ehk ka palka, sest nn komsomoli löökehitustele tänapäeval loota ei saa.

JUHTKIRI: Haned-luiged, tulge koju! 
"Ei saa, hunt on ees," vastatakse kutsele lastesalmis. Samamoodi peab takistusi arvestama ka eestlaste kodu- või esivanemate maale tagasituleku korraldamisel, millega tegelemine on koalitsioonilepingusse kirjutatud ja mille jaoks asub rahvastikuministri büroos tööle uus ametnik. Programm puudutab nii eestlaste järeltulijaid ida pool kui ka hinnanguliselt pooltsada tuhandet taasiseseisvuse ajal läände läinud majandusemigranti.
Sama retoorikat oleme kuulnud ka Venemaal, kus nn rahvusprojekti käigus tagasi pöördujad suunatakse elama kuhugi Uuralite taha. Tulijad on peamiselt Kesk-Aasia vabariikidest, kus keskmine elatustase oluliselt madalam. Iisraelist, Saksamaalt või Ameerika Ühendriikidest ei meelita kedagi Siberisse elama ei patriotism ega pakutavad hüvitised.

10 noort pani end malevasse kirja enne registreerimise algust
Noorte registreerimine õpilasmalevasse sai täna pärastlõunal kell kolm tormilise avapaugu.
Kümmekond tehnilise taibuga noort oli end osanud internetis juba enne teisi kirja panna. Kuidas paremad kohad ära jagati, seda käisid uurimas TV3 Seitsmesed uudised.

Pronkssõduri juures võivad väljakaevamised alata sel nädalal
Väljakaevamised Tõnismäel pronkssõduri juures võivad alata veel sel nädalal.
Lisaks signaalidele Venemaalt, kaitseministeeriumilt ja politseilt said Eesti inimesed täna parlamendis võimaluse suhelda otse peaministriga. Pronkssõdurist tähtsamat teemat ei olnud, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Riigikogu lahtiste uste päeva külastas paartuhat inimest
Riigikogu lahtiste uste päeval käis täna ligikaudu paartuhat inimest, lisaks eestlastele oli huvilisi ka Soomest, Rootsist, Norrast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Hispaaniast.
Parlamendi lahtiste uste päeva üritused algasid piirivalveorkestri helide saatel. Kell 11 tervitas küllatulnuid riigikogu esimees Ene Ergma.
Kell 13 alanud infotunnis vastasid rahva küsimustele peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning rahandusminister Ivari Padar. Küsimusi esitati nii sundüürnike saatuse, tulumaksu tagastamise, maapiirkondade turvalisuse, taksonduse doteerimise kui ka puuetega inimeste probleemide kohta. Päriti aga ka koolijuhtimisega seotud probleemide, presidendi ametiraha tagastamise, kommunismi kuritegude, riigikogu kohast loobujate ning pronkssõduriga seonduva kohta.
Suure publikumenu pälvis päeva lõpus Valges saalis esinenud Marko Matvere ja Jaan Tätte kontsert. Kogu päeva jooksul toimusid ekskursioonid Toompea lossis ja Pika Hermanni tornis, töötas riigikogu e-saal, kohvikus oli võimalus vaadata riigikogu tutvustavat filmi.

Savisaar: oleme Jeltsinile tänu võlgu
Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaare arvates on Eesti Venemaa president Boriss Jeltsinile tänu võlgu.
"Meie seast lahkus maailma mastaapi, Venemaa ja teiste endise Nõukogude Liidu rahvaste jaoks palju teinud poliitik. Kui ei oleks olnud Jeltsini jõudu ja paindlikkust, oleks võinud Eesti ja teiste Balti riikide tee iseseisvusele olla palju pikem ja okkalisem," rääkis Savisaar.
"Olen tänini heal arvamusel Boriss Jeltsinist ja usun, et oleme talle tänu võlgu. Jeltsin tegutses oma aja võimaluste raames."
"Oleksime võinud tol ajal saada endale hoopis keerulisema hingeeluga naaberriigi presidendi kui tema. Kohtusin korduvalt Jeltsiniga nii 1980. aastate lõpus kui 1990. aastate alguses, mil ta avaldas selget toetust Eesti taasiseseisvumisele. Jeltsin oli maailma mastaabis ajalooline isiksus, küllalt paindlik ja kaugelenägev. Pean temast ja usun, et paljud siin Eestis meenutavad Jeltsinit hea sõnaga," sõnas Savisaar.

Välisministeerium: Venemaalt saadud paber sisaldab teadlikku laimu
Väliministeerium kinnitab Venemaalt pronkssõduriteemalise dokumendi saamist, kuid nimetab kirjas sisalduvat teadlikuks laimuks ning pole veel otsustanud kas ja kuidas sellele vastata.
"Kahetsusväärne on see, et paber sisaldab teadlikke valeväiteid ja laimu," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste Päevaleht Online'ile Venemaa esitatud nooti kommenteerides. "Eesti valitsus lähtub oma otsustes alati Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelisest õigusest ning headest tavadest," rääkis Halliste.
Mikser ootab välisministeeriumilt vastust
Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser (SDE) ütles Päevaleht Online'ile, et Eesti seisukoha peaks valitsuse tasemel esitama siiski välisministeerium, sest hea diplomaatilise tava kohaselt käib nootide vahetamine välisministeeriumite kaudu.

Laar: Jeltsini tegevus tõi kaasa augustiputši läbikukkumise
Isamaa ja Res Publica fraktsiooni esimehe ja ajaloolase Mart Laari sõnul on Venemaa president Boriss Jeltsin avaldanud Eesti taasiseseisvumisele olulist mõju mitmel korral.
"Esiteks tuleks eriti kaalukaks pidada tema tegevust 1991. aasta jaanuaris, mil paljuski just tema sekkumine ning välkvisiit Tallinna aitas tollal lõpetada verevalamist Balti riikides ning tugevdas olulist Balti riikide positsioone," rääkis Laar Päevaleht Online'ile.
Veelgi olulisemaks tuleks Laari sõnul aga hinnata Jeltsini tegevust 1991. aasta augustiputši ajal, mil paljuski just tema otsustavus tõi esiteks kaasa selle läbikukkumise ning Venemaa poolt antud tunnustus Eesti taasiseseisvumisele pani aluse selle laiemale tunnustamisele.
"Need on hetked, mille eest Eesti on Jeltsinile tänu võlgu. Tagantjärele vaadates tundub kõik toimunu ju kuidagi loomuliku, lausa enesestmõistetavana, tollal nõudis selliste otsuste langetamine aga suurt isiklikku julgust ning mehisust," selgitas Laar.

President Ilves: Boriss Jeltsinil oli tähelepanuväärne osa uue Venemaa sünnil
President Toomas Hendrik Ilves saatis Venemaa president Vladimir Putinile Jeltsini surma puhul kaastundeavalduse, milles meenutab tänutundega Jeltsini panust Eesti iseseisvuse taastamisel ja uue Venemaa sünnil.
President Toomas Hendrik Ilves saatis täna seoses Vene Föderatsiooni eelmise presidendi Boriss Jeltsini surmaga kaastundeavalduse Venemaa riigipeale Vladimir Putinile.
"Sügava kurbusega kuulsin täna Vene Föderatsiooni esimese presidendi Boriss Jeltsini surmast," kirjutas Eesti riigipea. "President Jeltsinil oli tähelepanuväärne osa NSV Liidu kui totalitaarse režiimi lagunemisel ja uue Venemaa sünnil, millega ta aitas kaasa demokraatlikele muutustele Euroopas 1980. ja 1990. aastatel."
"Mäletan tänutundega president Jeltsini rolli Eesti iseseisvuse rahulikule taastamisele kaasaaitamisel 1991. aastal ning tema panust Vene Föderatsiooni vägede väljaviimisel Eestist 1994. aastal," kirjutas president Ilves kaastundeavalduses ning avaldas enda ja kogu Eesti poolt sügavat kaastunnet Boriss Jeltsini perekonnale ning kogu Venemaa rahvale.

Õpilasmalevasse registreerus esimese veerandtunniga 500 noort
Täna avati Tallinna õpilasmaleva suviste vahetuste registreerimisankeet, kus esimese veerandtunniga registreerus 500 noort.
See teeb kokku keskmiselt 33 ankeeti minutis.
Tallinna Õpilasmalev vahendab sel suvel töökoha 1500 noorele, kellest üle 600 leiavad töö pealinnas. Kokku on malevas pea 80 rühma. Linnasisestest rühmadest on suurele osadele tööandjaks Tallinna linn. Rühmad tegutsevad kõikjal Eestis - Narva-Jõesuust kuni Kuressaareni.
Eesti Õpilasmalev kui omavalitsuste ja organisatsioonide koostöövõrgustik, kuhu kuulub 30 linna ja valda, pakub sel suvel töövõimalust üle 6000 noortele.
SA Õpilasmalev selle aasta eelarve on 6 miljonit krooni, millest Tallinna linn võtab enda kanda 3,5 miljonit. Riik kaasrahastab malevakorraldajaid 2,7 miljoni krooniga.

12 õppejõudu: pronkssõduri teisaldamine kahjustab Eesti huve
12 erinevate ülikoolide õppejõudu saatsid kaitseminister Jaak Aaviksoole avaliku kirja, milles juhivad ministri tähelepanu mälestusmärgi ümberpaigutamisega seotud riskidele ning pakuvad koostööd nende analüüsil ja võimalikul maandamisel.
Professorid on seisukohal, et mälestusmärgi teisaldamine võib küll leevendada 9. maiga seotud päevaprobleeme, kuid on tõsine riskifaktor Eesti pikaajaliste huvide seisukohalt.
"Eesti pikaajalised huvid on sisemine stabiilsus ja rahvusvaheline tõsiseltvõetavus. Pronkssõduri teisaldamine kahjustab mõlemat," seisab kirjas.
Õppejõudude sõnul on juba täna mälestusmärgist saanud väga oluline Eesti mainet kujundav teema maailma meediakanalites, paraku valdavalt iroonilises võtmes.
"Eestile on kleebitud natsiriigi silt, meie tõsiseltvõetavus on saanud tagasilöögi. Kohalikku ellu on pronksmehe saaga toonud nii avalikud kähmlused kui ka ulatusliku rahvustevahelise arveteklaarimise elektroonilistes suhtluskanalites," leiavad nad.

Ametiühingud kutsuvad HIV-positiivseid mitte tõrjuma
Eesti ametiühingute keskliit kutsub inimesi üles oma töökaaslasi HIV-positiivseid mitte tõrjuma ja kartma.
Ükski töötaja ei peaks ennast ei HIVi ega muu haigestumise tõttu tõrjutu või diskrimineerituna tundma, kolleegid ei peaks HIVpositiivseid kartma ega tõrjuma, on ametiühingute juhtide seisukoht.
"Võimalus HIV-nakkusega kokku puutuda ka tööl suureneb koos nakkuse levikuga, seepärast on kasulik teada, kuidas sellises olukorras õigesti käituda," ütles EAKLi esimees Harri Taliga. "Täiesti vale oleks peita jaanalinnuna pea liiva alla ja teha nägu, et seda probleemi meie jaoks ei eksisteeri."

Venemaa esitas Eestile seoses pronksmehega noodi
Venemaa välisministeerium kutsus täna välja Eesti suursaadiku Marina Kaljuranna ja esitas talle noodi, milles väljendatakse otsustavat mittenõusolekut Eesti valitsuse kavaga alustada Nõukogude sõdurite säilmete ekshumeerimist.
Noot kutsub Eesti võimusid loobuma pronkssõduri ja haudade üleviimise plaanidest, mis on olemuselt suunatud Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuuluvate riikide rollide ümbervaatamiseks Teises Maailmasõjas.
"Need plaanid on vastuolus mitte ainult rahvusvahelise õiguse normidega vaid ka inimliku moraali ja humanismi elementaarsete printsiipidega," seisab Venemaa välisministeeriumi noodis.
Muuhulgas juhib Venemaa Eesti suursaadiku tähelepanu asjaolule, et Pronkssõduri alla maetud Ivan Sõssojevi tütar pöördus Eesti president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega mitte lubada ümbermatmist. Tütar on esitatud vastava kaebuse ka Tallinna halduskohtusse.

Eelmisel aastal toimus 163 miljoni eest tagant otsasõite
Aastate 2003-2006 andmete alusel on Eestis enimlevinud liiklusõnnetuse liigiks tagant otsasõidud, liikluskindlustus hüvitas ainuüksi 2006. aastal tagant otsasõitudes põhjustatud kahjusid ligi 163 miljoni krooni ulatuses.
Hoolimata sellest, et tagant otsasõidud ei too endaga tavaliselt kaasa raskeid inimvigastusi, on LKF hinnangul ühiskonnale tekkinud kahju küllalt suur, et nende ärahoidmisele suuremat tähelepanu pöörata.
Tagant otsa sõitmist on peaaegu alati võimalik ära hoida ohutu pikivahe valimisega. Ohutut pikivahet on tavaliikluses kõige lihtsam kontrollida kahe sõiduki vahelise maa läbimiseks kuluva aja järgi.
Ohutuks pikivahe läbimise ajaks loetakse 2 sekundit linnaliikluses ja 3 sekundit asulavälises liikluses. Alla 1 sekundi pikivahe puhul ei ole taga sõitval juhil eessõitja äkkpidurduse korral praktiliselt võimalik kokkupõrget vältida.

Politsei tabas prostituutide vahendajast taksojuhi
Lääne politseiprefektuuri krimnaalosakonna ametnikud tabasid ööl vastu pühapäeva Pärnus prostituute vahendanud taksojuhi.
Laupäeva öösel vastu pühapäeva viis Lääne politseiprefektuuri kriminaalosakonna organiseeritud kuritegevuse talitus läbi operatsiooni, mille tulemusel peeti kinni lõbutüdrukuid vahendanud Pärnu taksojuht, kelleks osutus 1955. aastal sündinud mees.
Taksojuht peeti kahtlustatavana 48 tunniks kinni ning paigutati Pärnu politseiosakonna arestimajja. Tema vahi alla võtmise taotlus tuleb arutusele Pärnu maakohtus esmaspäeva pärastlõunal.
Juhtumi osas on politsei alustanud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb prostitutsioonile kaasaaitamist. Kohtus süüdimõistmise korral ootab ees rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Harjumaal tõi meri reostuse randa
Pühapäeva õhtupoolikul teatati Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile, et Keila-Joa lähedal Meremõisa rannas on näha kollast kleepuvat ainet.
Kontrollimisel selgus, et Keila-Joalt lääne poole on umbes kilomeetri pikkusel ja pooleteise meetri laiusel rannaribal näha väikseid õliseid tükikesi.
Täna läbi viidud täiendav kontroll näitas, et reostus on levinud laiguti ligi kolme ja poole kilomeetri pikkusel alal.
Pärastlõunal algasid rannas reostuse koristustööd, mis loodetakse lõpetada homme.
Korjetöid viivad läbi Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühma vabatahtlikud liikmed.
Lisaks Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühma liikmetele on sündmuskohal päästekeskuse, keskonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse esindajad.

Kohtla-Järvel tapeti värske ühikaelanik
Möödunud laupäeval peksti Kohtla-Järve Põhja alleel asuvas ühiselamus mees surnuks.
Politseimaeti pressiesindaja teatel leiti 1973.aastal sündinud Andrei vägivallatunnustega surnukeha kella 7.15 ajal leiti Kohtla-Järvel Põhja allee korterist.
Viru ringkonnaprokurör Mariza Lillepea ütles Päevaleht Online'ile, et mees tapeti ühiselamus, kuhu ta alles hiljuti kolinud oli.

Tapmiste ja mõrvade arv on vähenenud
Võrreldes 2006. aasta lõpuga on vähenenud tahtlike tapmiste ja mõrvade arv, kuid varguste arv on samale tasemele jäänud.
Justiitsministeeriumi andmeil on kuritegevus selle aasta esimeses kvartalis kuus protsenti vähenenud, kuigi registreeritud kuritegude arv - 12 652 - on mõnevõrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Jako Salla sõnul on käesoleval aastal toimepandud 23 tahtlikku tapmist ning kaks mõrva, mida on märksa vähem kui eelmise aasta esimeses ja neljandas kvartalis. "Samas püsib raske tervisekahjustuse põhjustamiste arv endiselt keskmisest kõrgemal tasemel," ütles Salla.
Käesoleval aastal on registreeritud 5802 vargust, mis on 11 protsenti vähem kui eelmise aasta viimases kvartalis.

Hiiumaal viidi mees pagasiruumis karjääri
Pühapäeva leidis politsei Hiiumaal Männamaa karjääri juurest mehe, kes enda sõnul oli sinna viidud auto pagasiruumis.
Politseile helistas kannatanu ise, rääkis Lääne politseiprefektuuri infojuht Kristi Mägi Päevaleht Online'ile.
1948. aastal sündinud mees leiti Ühtri külast Männamaa karjääri juurest. Enda kinnitusel viisid ta vägisi sinna kaks meest, kes olid enne ähvardades sundinud teda sõiduauto Mercedes Benz pagasiruumi ronima.
Politseile on kõik sündmuses osalenud isikud teada ning juhtunu asjaolud on selgitamisel. Algatatud on ka kriminaalmenetlus.

Jõgeval hukkus elektrilöögi saanud mees
Pühapäeval juhtus Jõgeval traagiline õnnetus, milles hukkus lukustamata elektrikilbist elektrilöögi saanud mees.
Jõgeva politseijaoskonna pressiesindaja Klaire Ründva teatel sai pühapäeval kella 10.35 ajal sai 1962. aastal sündinud Nikolai Jõgeva linnas Jaama tänaval asuvast vaba juurdepääsuga lukustamata elektrikilbist elektrilöögi ja hukkus.
Lõuna ringkonnaprokurör Anneli Hinto ütles Päevaleht Online'ile, hukkunu ei olnud elektrikilbiga tööalaselt seotud ning praeguseks ei ole selgunud ka ühtegi põhjust, miks mees elektrikilbi juurde askeldama läks.

Tallinnas rööviti nädalavahetusel kolme soomlast
Tallinnas Mere puiesteel rööviti laupäeval kahte ja pühapäeval ühte soomlast.
Kaks noormeest ründasid laupäeval kella 22.15 ajal Mere puiesteel tühermaal 27-aastast Soome kodanikku Markkut, lõid teda ning võtsid ära sularaha, dokumendid ja mobiiltelefoni. Kahju on 4225 krooni.
Samal ajal ründas üks mees Mere puiesteel veel üht Soome kodanikku. Ründaja tõukas lõbustusasutuse ees pikali 54-aastase Jorma ning üritas temalt võtta rahakotti. Kahe pealtnägija sekkumisel ründaja põgenes. Juhtunu käigus kahjustati kannatanu riideid, tekitades 2550 krooni kahju.
Kaks meest ründasid pühapäeva õhtul Mere puiesteel 42-aastast Soome kodanikku Mikkot. Ründajad tõukasid mehe pikali ning võtsid temalt rahakoti dokumentide ja sularahaga. Kahju on 1150 krooni.

Alanud nädalal jagub suvesooja vaid paariks päevaks
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt on suvesooja oodata nädala keskpaigal, nädalavahetuse lähenedes hakkab ilm jahenema.
Esmaspäeval liigub üle Eesti madalrõhulohk sooja frondiga, kuid sooja frondi eel sajab nii vihma kui lörtsi.
Teisipäeval tugevneb Läänemerel suhteliselt soojas õhus väike kõrgrõhuala. Taevas selgineb ja saju võimalus väheneb. Ka kolmapäeval- neljapäeval määrab ilma soe kõrgrõhuala.
Reedel tekib Skandinaavial uus kõrgrõhukese, selle püsides meist lääne pool pöörab tuul loodesse ja algab jahedama õhu sissetung.
Täna on pilves selgimistega ilm, sajab vihma, Ida-Eestis sajab ka lörtsi. Puhub edela- ja lõunatuul 3-9, rannikul kuni 12 m/s. Sooja on neli kuni üheksa kraadi.
Teisipäeval võib kohati idapoolsetes maakondades võib veel veidi vihma tulla. Puhub muutlik tuul 1-6 m/s. Päeval on sooja 8 kuni 15 kraadi.

Mihkelson: loodetavasti hakkab "lonkavate partide" aeg Euroopas ümber saama
Riigikogu liige Marko Mihkelson ennustab Prantsusmaal uue ajastu algust ning presidendivalimistel võitu Sarkozyle.
Mihkelson (IRL) usutleb oma blogis, et presidendivalimiste eile toimunud esimese vooru võitnud Sarkozy võib võita ka 6. mail aset leidvas teises voorus.
Sarkozy pälvis eilsel hääletusel 31 protsendi valijate poolehoiu. Ségolène Royali toetas ligi 26 protsenti hääletanutest. Küllaltki palju hääli sai Francois Bayrou - 18,5 protsenti, vahendab Le Figaro.
Mihkelsoni arvates oli Sarkozy edu ennustatav, kuid suurimaks üllatuseks osutus rahva suur valimisaktiivsus - 85 protsenti. "See on viimase 50 aasta kõrgeim ning annab silmad ette ükskõik millistele demokraatlikele valimistele. Riigikogu käis ju meil valimas napilt üle 60 protsendi," kirjutas ta.

Naabrid päästsid põlengust kaks inimest
Pühapäeval puhkes Pärnumaal elumajas tulekahju, tänu vapratele naabritele keegi õnnetuses tõsiselt viga ei saanud.
Päästeametile teatati tulekahjust Sauga vallas Kilksama külas eile kell 20: 49. Ameti pressiesindaja teatel põles elumaja ühes toas voodi.
Naabrid tõid suitsu täis majast välja kaks inimest, ühele kannatanule anti kohapeal meditsiinilist abi.
Tulekahju tekkepõhjus selgitamisel.

Inimesel üle jala sõitnud autojuht põgenes
Eile kella 15.35 ajal toimus Tallinnas Vesse 1 liiklusõnnetus, kus sõiduauto sõitis naisterahval üle labajala, juht põgenes sündmuskohalt.
Sõiduauto Audi 80 tagurdas parkimiskohalt välja ning sõitis vasaku esirattaga 47-aastase Larissa üle vasaku jalalaba.
Peale liiklusõnnetust lahkus Audi sündmuskohalt.
Liiklusõnnetuse tagajärjel toimetati jalakäija SA Ida-Tallinna Keskhaiglasse ja peale esmaabi andmist lubati ta kodusele ravile.
Audit juhtinud isik on selgitamisel.

Tõkkepuu sulges avalikuks teeks peetud eratee
Tartumaa Ülenurme valla uusasuniku 200 000-kroonine tee-ehitus tõi päevavalgele vallavalitsuse järjekordse planeerimisprohmaka, mille tulemusel avastasid kaheksa kinnistuomanikku end maailmast äralõigatuna.
Neli aastat tagasi ostis tartlane Raivo Sammel Ülenurme valda Lepiku külla talukoha koos kahe hektari maaga, mees otsustas rajada oma maale veel seitse uut kinnistukohta, sinna viiva tee otsustas ta renoveerida, kirjutab Tartu Postimees.
"Tee on olnud kogu aeg avalikus kasutuses ja ka valla kehtestatud detailplaneeringus on märge: servituudi vajadus puudub," põhjendas Sammel oma jahmatust, kui ta ühtäkki oma valdustesse ei pääsenud - keset teed seisis tõkkepuu sildiga "Eravaldus".
Teealuse Varika kinnistu omanik, kooliõpetaja Merike Villemson arvab, et jahmumise eesõigus on siiski temal, sest omavolilise tee-ehitusega on Raivo Sammel ilmutanud kuulmatut jultumust.

Kodakondsusseadus ahistab lapsendajaid
Seitse aastat tagasi lapsendatud lapse ema tabas möödunud nädalal külma dušina teadmine, et seaduse silmis on tema laps kodakondsuseta ning selle saamiseks on tegelikest vanematest olulisemad lihased vanemad.
Tartus elav Keiu Kaljujärv, lapsendas 2000. aastal toona vaid üheksakuuse poisi, ning kuna laps sai nii uue sünnitunnistuse kui ka isikukoodi, pidasid vanemad sellega lapsendamise protsessi lõppenuks, kirjutab tänane Postimees.
Hiljuti tekkis perel plaan minna välisreisile ning hakati lapsele passi taotlema ning kuna selgus, et laps on adopteeritud, siis palus kodakondsus- ja migaratsiooniamet emal uurida, mis on lapse bioloogiliste vanemate kodakondsus.
Kaljujärv lisas, et lapsendamist kinnitavas kohtuotsuses ei sisaldu ühtegi viidet lapse lihaste vanematele ega nende päritolule.
Kuna aastaid tagasi läbitud lapsendamine oli pikk ja keeruline protsess, tekkis Kaljujärvel küsimus, miks peab ta nüüd seitse aastat hiljem sama tee uuesti läbi käima.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsioonipoliitika osakonna nõuniku Kairit Mägi selgitusel on sünnijärgsele kodakondsusele õigus lapsel, kelle vanematest vähemalt üks on Eesti kodanik, ning ametnikel on kohustus seda kontrollida.

Raplamaal hukkus ATV juht
Märjamaa vallas juhtus eile kella 17.11 paiku ATV-ga liiklusõnnetus, sõiduki juht hukkus.
ATV, mida juhtis ilma kiivrita 20-aastane Karl, sõitis Kõrtsuotsa-Nõmmeotsa teelt paremale välja põllule.
Juht sai põllu piirdeaia ülemise latiga löögi vastu pead ja suri kohapeal saadud vigastustesse.

Saare maavalitsus lõpetab kinnisvaraturu narrimise
Saare maavalitsus tõstab maavalitsuse hoones rendile antud äripindade rendihindu, mis on seni olnud võrreldes Kuressaare kesklinnas küsitavate rendihindadega kordi madalamad.
"Meie majas kehtivad praegu kümme aastat tagasi paikapandud rendihinnad, mida ei ole vahepeal muudetud," ütles maavanem Toomas Kasemaa.
Saare maavalitsuse rentnikud maksavad ruutmeetri eest 70 krooni, kõrval asuvates ärihoonetes ulatuvad rendihinnad aga 250-350 kroonini ruutmeetri eest, kirjutab tänane Oma Saar.
"Kesklinna rendihindades ei saa olla viiekordset vahet, see on juba ebaaus konkurents," märkis Kasemaa.
Ta lisas, et riigi vara peaks eraettevõtjate kasutuses olema turuhinnaga, sest vastasel juhul tegutsevad nende ruumide rentnikud sisuliselt riigi dotatsioonil.
Kinnisvaraturu maksimumhindasid maavalitsus oma rentnikele kehtestama ei hakka, hinnad jäävad suurusjärku 200 krooni ruutmeeter.

Muinsuskaitse kardab kuressaare linnastaadioni ala ärimeestele minekut
Muinsuskaitse kardab, et kui peaks tehtama otsus rajada maakonna staadion Kuressaare gümnaasiumi juurde, müüakse praegune linnastaadioni krunt ärimeestele ja kahaneb piirkonna miljööväärtus.
"Olen kuulnud vihjeid, et kui uus staadion ehitatakse kusagile mujale, läheb praegune lossi läheduses olev linnastaadioni krunt müüki. Näen selles aga väga suurt ohtu kogu Kuressaare puhkepiirkonna arengule," lausus muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Lilian Hansar.
Tema sõnul moodustab linnastaadion praegu omalaadse puhvertsooni Kuressaare linnuse juures. Seal on hea jalutada ja sportida, vahendab Meie Maa.
"Võiks öelda, et spaade juures on praegu koht rohkem turistidele ning Titeranna ja staadioni läheduses oma inimestele," osutas Hansar. "Kui nüüd näiteks linnastaadioni kohale ehitatakse samuti mõni spaa või hotell, kaoks linlaste jaoks osa puhketsoonist ära."

Virumaa karuplika sibab Nigula turvakodus ringi nagu koerakutsikas
Kevad on lõpuks alanud ka Pärnumaal Nigula metsloomade turvakodus, kuhu teiste hädaliste hulgas on üle mitme aasta sattunud ka üksik karupoeg.
Kui turvakodu juhataja Kaja Kübar selletalvise karujuntsu aedikust õue peale ringi jooksma laseb, sörgib too kui taltsas koerakutsikas oma hooldaja kannul. "Temaga ongi see probleem, et metsa teda enam tagasi lasta ei saa, sest ta oli juba siia sattudes inimestega ära harjunud," tähendab Kübar nädal tagasi Virumaalt toodud umbes kolmekuuse karuplika kohta. "Seepärast leiabki ta mõne kuu pärast endale uue kodu ühes Võrumaal asuvas eraloomaaias."
Tegemist on sellesama karupojaga, kes sattus kaks nädalat tagasi Lääne-Virumaal Arbavere külas ühe metsatalu värava taha ja pensionieas perenaisel pea-aegu südame saapasäärde ehmatas.
"Aedade taha ta hulkuma jäigi," räägib Kübar, kelle arvates on tegemist loomaga, keda on keegi pärast emakaru pesalt hirmutamist mõnda aega enda juures hoidnud ning hiljuti jälle metsa tagasi viinud. "Metsikud karupojad ei lase endale inimest ligigi."

Kaarli kirikus kõlasid afroameerika spirituaalid
Pühapäeva õhtul kell kaheksa kõlasid Kaarli kirikus kaunid afroameerika spirituaalid Kristin Asbjørnseni esituses. Spirituaalidest on lauljataril ilmunud plaat, mis on pälvinud kriitikuilt maksimumpunktid ning Norras juba plaatinaplaadi staatuse. Reedel alanud festivali Jazzkaar raames annavad 17 maa džässimuusikud 50 kontserti 12 Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas, Türil, Paides, Haapsalus, Valgas, Rakveres, Võrus ja Kuressaares.

Suri tuntud rahvateadlane Ilmar Talve
Möödunud laupäeval suri Soomes Turu haiglas pärast rasket haigust 88-aastasena kogu Põhjamaade piirkonnas tuntud kirjanik ja rahvateadlane dr Ilmar Talve.
Talve sündis 1919. aasta jaanuaris Ingerimaal Muja lähedal ning elas seejärel pikemalt Tapal ja Tartus, kus alustas ka ülikooliõpinguid. Erialast doktorikraadi kaitses Nõukogude võimu eest pagenud mees juba Stockholmis 1960. aastal. Pärast seda suundus Talve Turu ülikooli, kus asus sealset rahvateaduste õppetooli rajama ning juhatama. Silmapaistva Eesti päritolu teadlase panus Eesti etnoloogia valdkonda tipnes 2005. aastal trükivalgust näinud mahuka teosega "Eesti kultuurilugu. Keskkaja algusest Eesti iseseisvumiseni".

Eestlaste usk elu paranemisse on euroliidu kõrgeim
Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub enamik eestlasi elu paranemisse.
Eestlased on elu paranemise suhtes Euroopa Liidu liikmetest kõige positiivsemalt meelestatud: 60 protsenti eestlasi usub, et nende elu paraneb järgmise viie aasta jooksul.
69 protsendi eestlaste arvates on nende elu viimase viie aasta jooksul paranenud ning 60 protsenti usub, et elu paraneb ka järgmise viie aasta jooksul. Eestile järgnevad positiivse meelestatuse reas Läti ja Iirimaa 62 protsendiga, selgub Eurobaromeetri uuringust.
Kõige negatiivsema hinnangu elule andsid ungarlased, kellest 46 protsendi arvab, et elu on viie aastaga hoopis halvemaks läinud, ning 38 protsenti kardab olukorra järgmise viie aasta jooksul veelgi halvenemist.
Üldiselt hindavad euroliidu kodanikud viimase viie aasta jooksul toimunut positiivselt: 39 protsenti usub, et elu on paranenud, 35 protsenti, et elu pole muutunud, ning 25 protsenti, et elu on läinud halvemaks.

Laaneots soovib kaitseliidu liikmeskonda suurendada
Kaitseväe juhataja Ants Laaneots sooviks kaitseliidus näha vähemalt 20 000-30 000 liiget, tuues võrdluseks, et 1939. aastal oli organisatsioonil 60 000 tegevliiget.
Laaneots loodab, et kaitseliidu liikmete arv tõuseb organisatsiooni normaalse arengu korral vähemalt kaks korda ja sellest organisatsioonist saab üle-eestiline turvavaip, kirjutab Võrumaa Teataja.
Laaneotsa sõnul saab kaitseliit lähiajal uued ülesanded, millest peaks kasu tõusma eeskätt kohalikele omavalitsustele ja maavalitsustele, kellele kaitseliit saab pakkuda abi julgeolekut puudutavates küsimustes, näiteks õnnetuste puhul.

Neljapäeval suri noorsookirjanik Silvia Rannamaa
Rannamaa lahkumisega jäi orvuks tuhandetesse lapsepõlvedesse sööbinud "Kadri".
Neljapäeval, 19. aprillil suri menukate noorsooraamatute "Kadri" ja "Kasuema" autor Silvia Rannamaa.
89-aastaselt manalateele läinud Silvia Rannamaast jäi maha tema lapsemeelne vaimupuudega tütar Rea (61), kellele kirjanik pühendas kogu oma elu.
"Ma tahtsin endale noorena peret, kus oleks palju lapsi, aga vanajumal tahtis nii, et mul on laps, kes jääb eluks ajaks lapseks," ütles Rannamaa Eesti Päevalehele kaks aastat tagasi.
Juba tollal kirjutas Piret Tali: "Seinakell selles korteris seisab. Ajal pole lihtsalt enam tähendust."
Paar nädalat tagasi tunnistas Rannamaa Naistelehe ajakirjanikule Elis Aunastele, et on väsinud. "Inimene kulub, kui tal on raskused. Mul on olnud väga raske, nagu igal emal, kelle lapsel on sünnist saati viga küljes," ütles ta.

Riik kutsub eestlasi laia ilma pealt esivanemate maale tagasi
Eestlaste kodumaale tagasi kutsumine on sisse kirjutatud ka koalitsioonilepingusse.
Rahvastikuministri büroosse asub peagi tööle ametnik, kelle ülesanne on korraldada eestlaste tagasitulekut esivanemate maale.
Esimest korda hakati eestlaste tagasirände teemaga tegelema seitse aastat tagasi rahvastikuministri büroos, kui minister oli Katrin Saks. Konkreetse punktina jõudis teema uue valitsuse koalitsioonilepingusse.
Integratsiooni sihtasutuse juhi Tanel Mätliku sõnul on 1992. aastast eeskätt Eestis elavate venelaste kodumaale tagasipöördumist toetanud sihtasutus hakanud olude muutudes järjest enam koos migratsioonifondiga tegelema naasvate eestlastega.
"Möödunud aastal sai tagasipöördumistoetust 40 inimest," nimetas Mätlik. 2004. aastal oli see arv 34 ning 2005. aastal 12. "Samas väheneb toetusesaajate hulk Eestist lahkumisel. 2006. aastal sai lahkumistoetust 108 inimest," ütles Mätlik.

Briti tanki õhkimine nõudis Iraagis sõdurilt kaks jalga
Soomustatud Briti tank Challenger 2 lasti Iraagis lõhkeseadme abil õhku, mille tõttu tanki juht kaotas kaks jalga ning teine meeskonna liige sai kergelt haavata.
See oli esimene kord, kui Briti 62-tonnine tank sai tõsiselt vigastada, kirjutab The Daily Telegraph. Briti kaitseministeerium lükkas tagasi väite nagu oleks Challenger hävitatud lisades, et pärast remonti asub tank jälle teenistusse.
Professor Michael Clarke'i hinnangul on uudis Challenger 2 õhkimisest muret tekitav, kuna tanki soomus on üldjuhul "purustamatu" ja tanki õhkulaskmine viitab sellele, et mässajad kasutasid uut tüüpi lõhkeainet.

Suri Venemaa esimene president Boriss Jeltsin
Jeltsin suri südame seiskumise tõttu
Kremli teatel suri täna 76-aastaselt Venemaa esimene president Boriss Jeltsin.
Boriss Jeltsin suri südamepuudulikkusse täna kell 15.45 Moskva aja järgi, teatab RIA Novosti. Boriss Jeltsin sündis 1. veebruaril 1931.
Boriss Jeltsin oli Venemaa esimene Nõukogude Liidu järgne president. Jeltsin oli president kaks ametiaega järjestikku: 1991 - 1999.
Boriss Jeltsin võitis 1991. aasta valimised suurelt
Boriss Jeltsin tuli 1991. aasta juunis võimule rahva suurte lootuste keskele. Jeltsin oli Venemaa esimene demokraatlikult valitud president ja ta võitis valimised suurelt - ta sai 57% häältest.

Norra mõistis Munchi maali vargad 10 aastaks vangi
Norra kohus mõistis Edvard Munchi maali "Karje" vargad pikaks ajaks vangi - kolm varast peavad trellide taga istuma kümmekond aastat.
Varguses jäid süüdi Bjørn Hoen, Petter Tharaldsen ja Stian Skjold ning lisaks neile mõistetud vanglakaristustele peavad nad koos Oslo linnale maksma veel 1 570 000 Norra krooni, kirjutab Dagbladet.
Kohtunik põhjendas karistuse karmust sellega, et varastatud maalid olid väga väärtuslikud nii rahaliselt - 750 miljonit Norra krooni - kui kunstiliselt, kuna nad on Edvard Munchi loomingu nurgakivid.
Lisaks on kohtuniku arvates raskendav asjaolu seegi, et vargad panid oma musta töö toime üsna avalikult pühapäeva ennelõunal, nii et kuriteo tunnistajateks sattusid ka lapsed.
Bjørn Hoen peab trellide taga veetma 12 aastat, Petter Tharaldsen 10 aastat ja Stian Skjold 7 aastat.

Saastatus vähendab Hiina põllumaad kriitilise piirini
Hiinas reostus harimiskõlblik maa 2006. aastal sellise kiirusega, et kui sama tempo jätkub, siis on kolme aasta pärast Hiina põllumaa kahanenud piirini, kus riik enam endaga toime ei tule.
Enam kui 10% Hiina põllumaast on reostatud ja ohustab seega tõsiselt riigi toiduainetööstust, vahendab BBC.
Möödunud aasta esimese kümne kuuga kahanes Hiinas harimiskõlbliku maa pindala 307 000 hektari võrra. Haritavas seisus on veel 121,8 miljonit hektarit. Hiina maa-ja ressurssideministri Sun Wengchengi hinnangul ei tohi Hiina põllumajandusmaa pindala mingil juhul langeda alla 120 miljoni hektari.
Hiina äärmise reostatuse põhjused on ülemäärases väetise kasutamises, saastatud vees ja ka tahkes rämpsus.
Raskemetallid saastavad Hiinas igal aastal ära 12 miljonit tonni vilja ja seetõttu kaotab riik igal aastal 20 miljardit jüaani ehk 28 miljardit Eesti krooni.

Taanile sündis laupäeval printsess
Taani kroonprints Frederikule ja printsess Mary'ile sündis möödunud laupäeval tütar.
Täna said kroonprintsess Mary (35) ja beebi haiglast välja ning elevil taanlased nägid televisoonikaamerate vahendusel oma kunigakoja uut liiget, kirjutab Berlingske Tidende.
Vastsündinu on troonipärimisjärjekorras kolmas oma isa ja venna kõrval.
Väikese printsessi vend kroonprints Christian sündis 2005. aastal.

Brittide Barclay pank ostab hollandlaste ABN Amro
Suurbritannia Barclay pank ühineb Hollandi panga ABN Amroga, liidu näol tekib üks maailma suurimaid panku.
Tehingu lõplikuks maksumuseks kujunes umbes 45 miljardit Inglise naela ehk üle triljoni Eesti krooni.
Ühinemise tulemusel tekib üks maailma suurimaid finantsettevõtteid, mille turuväärtus on 94 miljardit Inglise naela.
Ettevõtte peakontor saab paiknema Hollandi pealinnas Amsterdamis, vahendab BBC.
Tekkival pangandusettevõttel on 47 miljonit klienti, keda teenindab 217 000 töötajat.
Ühinemise käigus kaotab töö 12 800 inimest ning 10 800 töökohta viiakse üle odavama tööjõuga piirkondadesse.

USA lennusõus hukkus lendur
USA vigurlendurite gruppi Blue Angels kuulunud piloot Kevin Davis hukkus Beauforti linnas Lõuna Carolinas toimunud lennusõul aset leidnud õnnetuses.
Hävitaja F/A-18A Hornet rusud kukkusid elukvartalisse, mille tõttu sai kaheksa inimest vigastada ja kaheksa hoonet kahjustatud, teatab CNN.
Kuus lennukit pidid sooritama triki Delta ja lendasid madalal puude kohal. Vaatamata sellele, et Davise lennuk alla kukkus, jätkasid korraldajad ilma Blue Angels grupi osaluseta lennusõud.

Britid viskasid möödunud aastal ukse taha 3 000 kassi
Suurbritannias kasvas möödunud aastal järsult hüljatud lemmikloomade arv - britid ei tahtnud enam omanikuks olla 3 000 kassile ja 1 500 koerale.
Suurbritannia loomi kaitsev heategev ühing Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals (RSPCA) teatas, et möödunud aastal jäi nende hoolde kokku 9 506 lemmiklooma ja see number on 44% võrra suurem kui 2005. aastal, mil omanikuta jäi 5323 lemmikut, vahendab Reuters.
Kõige enam oli hüljatute seas kasse - britid ei tahtnud möödunud aastal enam omanikuks olla ligi 3 000 kassile. Koertest Suurbritannia elanikud niisama lihtsalt lahti ei öelnud - möödunud aastal jäi RSPCA hoolde umbes 1 500 koera.
RSCA inspektori Andy Foxcrafti sõnul on kõige rabavam ja kurvem see, et viimasel ajal on tulnud aidata suurt hulka loomi lihtsalt selle pärast, et nende omanikud ei taha neid enam.

Kossatšov: Eesti võimud heidavad meile alati Himki monumenti ette
Riigiduuma väliskomitee juht Konstatntin Kossatšov mõistis Himki võimude II Maailmasõjas hukkunud kuuele lendurile pühendatud monumendi hävitamise hukka.
"Ma ei mõista Himki võimude otsust sel ajal, kui me ise püüame kaitsta Isamaasõja kangelaste mälestust Eestis," vahendas Novõe Izvestija Kossatšovi sõnu. Tema sõnul ei ole Himkis juhtunu poliitilise tähendusega.
"Aga on tekitatud korvamatu kahju ja Eesti võimud hakkavad iga kord meile seda sündmust ette heitma," lisas ta.
Lendurite säilmed kaevati välja ekskavaatoriga ning Himki elanikud protesteerisid eile säilmete ümbermatmise vastu. Miitingust võttis osa ligi 50 inimest, kelle hinnangul soovivad kohalikud võimud ehitada monumendi asemele büroohoonet.

Kreeka lennuk sai pommiähvarduse ja maandus Münchenis
Kreeka lennuk 136 reisijaga pardal sai pommiähvarduse ja tegi Müncheni lennuväljal hädamaandumise.
Münchenis evakueeriti kõik 136 reisijat kiiresti ohtusse kohta ja päästemeeskond hakkas pommi otsima, vahendab Reuters.
Praegu pole veel teada, kas lennuki pardal oli lõhkeseadeldis, kuid Kreeka politsei usub, et tegu oli vaid halva naljaga.
Lennuk oli teel Ateenast Strasbourgi kaudu Brüsselisse.

Chicago ehitab USA kõrgeimat pilvelõhkujat
Chicago võib peagi saada USA kõrgeima hoone omanikuks - ehitusluba on saamas 609 meetri kõrgune tornmaja, kuhu mahub 1 200 korterit.
USA kõrgeim hoone hakkab Chicagosse kerkima juhul, kui torni arendajad saavad sel nädalal heakskiidu linnaplaneerimiskomiteeest, kirjutab New York Times.
Chicago linnaplaneerimisosakond on uue torni suhtes oma entusiasmi avalikult näidanud, nii et on väga tõenäoline, et peagi kerkib Chicagosse terve USA kõrgeim ehitis.
609 meetri kõrgusesse majja tuleb 1 200 korterit ja kinnisvaraarendajad ei kahtle, et suudavad need rahvusvahelisel turul kiiresti maha müüa.
Seni on Chicago kõrgeim hoone 442 meetri kõrgune Sears Tower. Chicago Spire lööb üle ka terve USA rekordi ja seda ka lähituleviku perspektiivis - 11. septembri rünnakutes hävinud WTC asemele New Yorki ehitatav Freedom Tower tuleb "kõigest" 541 meetrit kõrge.

Vietnamis suri üksteist päästa püüdes kuus inimest
Kuus inimest hukkus gaasimürgitusse ühe eramaja õues asuvas kaevus.
Mees läks kaevu pumpa remontima ja ei tulnud tagasi, kirjutab RIA Novosti.
Tema sugulased hakkasid muretsema ja kutsusid appi naabrid. Kokkuvõttes suri veel viis inimest, kes ronisid kaevu oma naabrimeest aitama.
Taoline juhtum toimus hiljuti Indias, kus tiigis uppus kaheksa inimest, kes püüdsid üksteist päästa. Gaasimürgitusse hukkus paar aastat tagasi Keenias kolm inimest, kes ronisid solgiauku sealt mobiiltelefoni võtma.

Peterburi lähedal hävitatakse sõjamonumenti
Venemaal Peterburi lähedal Krasnaja Gorka kindluses demonteeritakse nõukogude sõduritele pühendatud monumenti.
Kindlusest viiakse välja suurtükid, mis kaitsesid linna II maailmasõja ajal, kirjutab Komsomolskaja Pravda.
Üks suurtükk on juba postamendist teisaldatud, kuid teine, 56 tonni kaaluv suurtükk, ootab võimsamat tehnikat. Töötajad kavatsevad monumendi demonteerida enne 9. maid.
Sõjaväelaste hauad, viis suurtükki ja kaks betoonipunkrit said regionaalse tähendusega monumendiks 1975. aastal.
Ajalehe hinnangul saatsid Leningradi oblasti võimud küll kaitseministeeriumile kirja, kuid ei näita erilist aktiivsust monumendi kaitsmiseks.
Komsomolskaja Pravda toob üheks demonteerimise põhjuseks nö uue eliidi suvilate küla ehitamist. Suurtükid müüakse ühele erakollektsionäärile Vadim Zadorožnõle.

Norra prostituudid jäävad kaitseta
Norra valitsusparteid ja parlament otsustasid, et seksiost tuleb ära keelata hoolimata sellest, et parteide juhid ja ministrid on vastu, kuna leiavad, et siis läheb enesemüümine põranda alla ja prostituudid jäävad kaitseta.
Norra valitsusparteide liikmed otsustasid üksmeelselt, et seksiost tuleb Norras keelustada ja nüüd võetaksegi uus seadus vastu, kirjutab Dagbladet. Seksiostu keelamise poolt hääletas eilsel kongressil enamus Töölispartei liikmetest hoolimata sellest, et terve partei juhtkond on keelustamise vastu.
Kokku on Norras valitsusparteisid kolm ja ülejäänud kaks on oma sõna keelustamise poolt juba varem välja öelnud. Ka Norra parlament Storting on keelu poolt ja nüüd ei jää muud üle, kui seadus vastu võtta.
Norra peaminister Jens Stoltenberg, kes ise on prostitutsiooni keelustamise vastu, kinnitas, et enamuse otsus on määrav ja niipea kui võimalik, algab töö uue Norra seksiostuseaduse kallal.

Ameerika mälestab Virginia ohvreid
Eelmine nädal möödus USA-s Virginia massimõrvas hukkunute mälestamise tähe all, ka Cho Seung-Huile on memoriaalis pühendatud hauakivi ja lillesülemid.
Möödunud nädalal peeti üle terve USA Virginias maha lastud üliõpilaste ja õppejõudude mälestusteenistusi, vahendab CNN.
Virginia tehnikaülikool alustab täna uuesti õppetööd ja hommikul enne tundide algust lüüakse iga ohvri mälestuseks kella.
Virginia ülikoolilinnaku treeningväljakule on püstitatud hukkunute ajutine memoriaal - iga ohvrit tähistab hauakivi ja lillesülem. Kive ja lillekimpe on 33 - meeles peeti ka Chod.
Washingtoni rahvuskatedraalis peetud riiklikul mälestusteenistusel kõnelenud kirikuõpetaja sõnul oli ka tema, Cho Seung-Hui, Jumala laps ning depressiooni ja teiste vaimuhaigustega seotud sotsiaalse stigma ohver.

Sarkozy ja Royal pääsesid teise vooru
Prantsusmaa presidendivalimiste teises voorus 6. mail kandideerivad Nicolas Sarkozy ja Ségolène Royal.
Eile toimunud presidendivalimiste esimeses voorus sai kõige suurema toetuse osaliseks parempoolne Nicolas Sarkozy, kes sai kokku 31,1 protsenti häältest, vahendab BBC.
Vasakpoolsele kandidaadile, Ségolène Royalile, avaldas toetust pisut vähem kokku 25,8 protsenti valijatest.
Esimeses valimisvoorus kogusid märkimisväärselt hääli ka tsentrist Francois Bayrou 18,6 protsenti ning äärmuslikum parempoolne kandidaat Jean-Marie Le Pen 10,5 protsenti.
Valimisaktiivsus oli Prantsusmaal viimase 50 aasta suurim. Hääletamas käis ligi 85 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Poliitikute elukaugus jahmatab
Üks Hispaania televisiooni viimase kolme nädala vaadatumaid ja enim kommenteeritud saateid polnudki üllatuslikult jalgpalliülekanne.
Saade "Mul on teile üks küsimus" on kohaliku avalik-õigusliku televisiooni tavatu programmiformaat, kus "inimesed tänavalt" esitavad küsimusi riigi kahe suurema partei juhtidele.
Kolm nädalat tagasi seisis küsimustelaviiniga vastamisi sotsialistist peaminister José Luis Rodriguez Zapatero ja äsja astus saja valmis mõeldud küsimusega stuudios istunud kodanike ette opositsioonilise Rahvapartei liider Mariano Rajoy.
Aga poliitiliste rivaalide puhul ei pääse mööda kõikvõimalikest võrdlustest. Näiteks kui Zapatero jõudis kahetunnises saates sajast ettenähtud küsimusest vastata vaid 42, siis Rajoyl oli 15 minutit rohkem aega ning vastuse sai 70 küsimust. Või kui Zapaterot jälgis 5 834 000 televaatajat, siis Rajoy mõtete vastu tundis huvi 6 338 000 isikut.

Venemaa tahab kaevata tunneli Ameerikasse
Ellu on äratatud suurejooneline kava ehitada Tšukotka ja Alaska vahele tunnel.
Juba enam kui sajandi arhitektide unistustes olnud ja nüüd konkreetsema vormi saanud projektil on president Vladimir Putini toetus. Kuid hiigelehitusele kuluvad 65-105 miljardit dollarit loodab Moskva saada peamiselt Kanadalt ja USA-lt.
Venemaa majandusministeerium esitles eelmisel nädalal suurprojekti, mille kohaselt tuleks rajada ligemale 6000-kilomeetrine maantee Jakutskist Tšuktšimaale, sealt edasi aga 102-kilomeetrine tunnel Beringi väina alt Alaskasse. Lisaks tuleks kava teostumiseks rajada USA-s ligemale tuhandekilomeetrine teelõik.
Tunnel ise maksaks Venemaa ekspertide hinnangul vaid 10-12 miljardit dollarit, kuid kuna ta läbiks alasid, mis on ääremaa nii venelaste kui ka ameeriklaste mõistes, tähendaks ettevõtmine tohutut investeeringut ka kohalikku infrastruktuuri. Moskva arvutuste järgi tuleks kogumaksumus 65 miljardit dollarit, kuigi näiteks Discovery Channeli eksperdid pakkusid minimaalselt 105 miljardit.

Demokraatia pidu Nigeerias asendus tüüpilise segadusega
Naftarikas Aafrika riik valis laupäeval endale tohutute segaduste saatel presidendi.
Esimest korda Nigeeria ajaloos peaks demokraatlikult valitud riigipea Olusegun Obasanjo andma ameti üle rahva poolt valitud järeltulijale. Valimisi üritati korraldada küll võimalikult ausalt, kuid välja kukkus tüüpiline segadus.
Hääletussedelid jõudsid ääremaade jaoskondadesse napilt enne nende sulgemist. Põhjuseks kuus päeva varem langetatud kohtuotsus, et kandidaatide näopildid tuleb hääletusbülle-täänilt ära võtta. Uued valimissedelid saabusid Lõuna-Aafrika trükikojast alles valimispäevaks ja kõikjale neid ei jätkunudki. 140 miljoni elanikuga riigis oli hääleõigus 60 miljonil.
Lisaks üritas keskvalimiskomisjon kustutada enne valimisi hääletussedelitelt asepresident Atiku Abubakari nime, väites, et ta on pettuse süüdistusega uurimise all. Ülemkohus leidis aga, et komisjonil pole õigust kandidaate kõrvaldada. Lisaks peeti valimiste eelõhtul lahinguid islamistidega ja nurjati mitu atentaati kandidaatidele.

Küsitlused: Sarkozy ja Royal pääsesid edasi
Eile toimus Prantsusmaal presidendivalimiste esimene voor. Valimisjaoskondade ustel korraldatud küsitluste kohaselt pääsesid 6. mail toimuvasse teise vooru konservatiiv Nicolas Sarkozy kes kogus 29-30 protsenti häältest ja sotsialist Ségolène Royal, kelle poolt hääletas 25-26 protsenti valijatest.
Uuringud asetasid 18-19 protsendi suuruse toetusega kolmandale kohale tsentrist François Bayrou, parempopulist Jean-Marie Le Pen jäi neljandaks umbes 11 protsendi valijate häältega.
Kell 17 oli hääletamas käinud juba 74 protsenti kodanikest. Viie aasta ees oli osalus 15 protsendipunkti madalam. Viimati täitsid prantslased kodanikukohust niivõrd usinalt 1981. aastal. Arvatakse, et kõrge valimisaktiivsuse taga on prantslaste soov näha majandusraskustes riigis muutusi.

Rannahooaeg algab Tallinnas 15. maist
Alates 15. maist avatakse puhkajatele Harku järve, Kakumäe, Pirita, Stroomi ja Pikakari supelrannad.
Kõikides Tallinna supelrandades on esmane kevadkoristus tehtud. Paigaldatud on suur osa vajaminevatest prügikastidest ja rannamööblist ning sõlmitud lepingud ranna hooldamiseks.
Pirita rannas hoolitseb heakorra eest OÜ Grün- E, Kakumäel OÜ Season, Harku järve rannas Sandese Hooldusteenuste OÜ, Põhja- Tallinnas Pikakari rannas tagab heakorra AS Jaakson & KO ja Stroomi rannas AS TEHO.
Tallinna supelrandades osutab rannapäästeenust AS Fal ck Eesti.
Falck tähistab suplusakvatooriumid poidega, tagab rannas vajalike päästevahendite olemasolu, edastab puhkajatele teavet vee- ja õhutemperatuuride kohta, tagab korra rannas ja osutab esmast abi traumade korral. Rannavalve töötab tööpäeviti 9.00 kuni 20.00 ja puhkepäeviti kell 9.00 kuni 20.00.

Noorteorkester paisutas peokava kuuetunniseks
Üheksanda noorte laulupeo kontsert vältas 2002. aastal kava järgi kolm ja pool tundi.
Rekordilise kuuetunnise kavaga noorte laulupeo ettevalmistused ja eelproovid on lõpusirgel. Laupäeval harjutas Viimsis kokkumängu laulupeol esimest korda üles astuv 600-liikmeline noorteorkester.
Noorte sümfooniaorkesteri esinemine on 1. juulil toimuva kümnenda noorte laulupeo üllatus, varem on laulupidudel esinenud vaid noorte viiuldajate ansambel ja kutselistest muusikutest ERSO.
Uute osalejate lisandumine muutis Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul laulupeo kava pikemaks u kolmveerand tundi. Viimasel koosolekul otsustasid laulupeo liigijuhid jätta mudilaskooride kavast välja Friedrich Saebelmanni "Ellerheina" ning ühendkoori kavast rahvapärase koraaliviisi "Mu mano tulge, latse".

Täna algab registreerimine
Õpilasmalev alustab täna kell 15 internetis oma koduleheküljel aadressil www.malev.ee rühmadesse registreerimist. Suveks leiab tööd ja mõnusat vabaajategevust 1500 pealinna noort, neist 900 erinevates Eestimaa paikades ja 600 Tallinnas. Linnasisesed rühmad on mõeldud 13-16 aastastele, linnavälised 15-18 aastastele.
Kaks või kolm vahetust
Linnarühmadel on reeglina kolm vahetust: 11.- 22. juunini, 2.-13. juulini ja 16.- 27. juulini, linnavälised rühmad kestavad 2.- 20. juulini ja 23.juulist 10. augustini.
Esimest korda on 30 noorel võimalik osaleda õpilasmaleva rühmas Krimmis, kuhu minnakse mitmesuguseid heakorratöid tegema. Rahvusvahelises rüh-mas töötasu ei maksta, osalustasu on 500 krooni.

Pronkssõduri juurde kogunes 150 inimest
Eile kella ühe paiku kogunes Tõnismäele pronkssõduri juurde u 150 inimest, politsei kinnitusel keegi millegi keelatuga hakkama ei saanud.
Harry Puusepp Põhja politseiprefektuuri avalike suhete büroost ütles, et tegemist polnud avaliku üritusega ning inimesed lihtsalt kogunesid Tõnis-mäele.
"Kella ühe ja kahe vahel oli seal sada kuni sada viisküm-mend inimest," rääkis Puusepp. "Kõik sujus rahumeelselt ja politsei ei pidanud kordagi sekkuma - plakatitega keegi ei vehkinud, kõnesid ei peetud ning osa inimesi pani sõduri juurde üksnes lilli. Kella kolme paiku oli enamik inimesi kuju juurest lahkunud. Jälgime olukorda ning hoolitseme selle eest, et avalik kord oleks tagatud."

Maarahvas maadles messil maavanematega
Maamessil küsitletud maarahvas ei tea oma maavanema nime ega tema tööülesandeid, küll aga peetakse maavalitsuste likvideerimist halvaks plaaniks.
Maamess - maarahva kevadine Meka. Kohtuvad nupukaimad tootjad ja vahendajad üle Eesti. Maarahva eliit sumiseb, ostab, müüb. Selle eliidi käest uurisimegi, mida arvatakse maavalitsuste võimalikust likvideerimisest ja maavanemate rollist.
Saag laulab Martti Kalamehe käes. Puupakk muutub rebaseks, järgmine karuks. Tartumaa saemehest skulptuurimeister on maavanemast rääkides plindris. Pole kuulnud ei nime ega maavalitsuse asukohta, pole aimugi, milleks neid vaja.
Kimbatus tabab ka Harjumaa seemneärimeest Koit Soaseppa. Maavanem Värner Lootsmanni nimi ulatus ta kõrvu viimase aja skandaalide tõttu. "Aga pole küll aru saanud, et teda väga vaja oleks," kahtleb ettevõtja ja vestab parema meelega uutest kartulisortidest.

Emmaste: taassünnipäeva tähistatakse avatud ustega
Emmaste vald peab sel kevadel 15. taassünnipäeva. Eelmisel nädalal käisid vallajuhid viies suuremas piirkonnakeskuses - Jausas, Valgul, Leisus, Emmastes ja Sõrul - iga-aastasel aruandmise ja kodanike soovide kuulamise kohtumistel.
Kogu nädala on lahtiste uste päevad valla asutustes ja ettevõtetes. Eile jooksid külad jüriööjooksu. Pidu ise tuleb reede õhtul kooli saalis.
Kadri Pulk

Mooste: mõisafolk pani küla helisema
Nädalavahetusel algas Mooste mõisa õuelt eesti rahvamuusikatöötluste festival "Moisekatsi Elohelü". Moisekats on Mooste varasem nimi, "elohelü" aga võiks tõlkida kui elamise helina.
"See on just see, mis meid elus hoiab ja millega elame. Soovime Moostesse kokku tulevate muusikutega neid eluhelinaid ka kõigile teistele edasi anda," ütles festivali kunstiline juht Ülle Podekrat.
Külli Kivioja

Märjamaa: söök liidab rahvaid
Grupp Eestis töötavaid välismaa vabatahtlikke korraldas Märjamaal tutvumisõhtu, mille esimeses pooles esitles igaüks oma kodumaad, pärast kutsuti kuulajad toite maitsma. Eriti menukaks osutus Itaalia tiramisu, mille retsepti mitmel korral küsiti. Huvitav oli portugallaste jõuluroog, mis meenutas meie leivasuppi. Laual olid ka kreeka salat ja ukraina vareenikud.
Reet Saar

Kadrina ja Põltsamaa: koolid peavad konverentse
Neljapäeval pidasid õpilaskonverentse nii Kadrina keskkool Virumaal kui ka Põltsamaa ühisgümnaasium Jõgevamaal.
Kadrina kooli 105. sünnipäeva tähistav konverents oli vilistlastekeskne. Oma tööst rääkis mitukümmend tuntud vilistlast alates näitleja Katrin Saukasest kuni lennuameti peadirektori Koit Kaskelini. Videosilla vahendusel oli oma kodukooliga ühenduses ÜRO Eesti esinduse sekretär Martin Roger Ameerikast.
Põltsamaal aga toimus kolmas vabariiklik õppurite meediakonverents. Kõlasid noorte meediauurijate ettekanded näiteks nii Rate.ee portaalis kasutatavatest nimedest kui ka valimissaadetes kõlanud demagoogiast.
Rein Sikk

Padise: kloostris tähistati Jüriöö ülestõusu
Pühapäeva õhtul tähistati Padise kloostris Jüriöö ülestõusu 664. aastapäeva.
Võitlusklubi Reas demonstreeris muistset relvastust ning korraldas lahingu, millesarnane võis kunagi kloostri juures toimuda. Ansambel Oort andis kontserdi ja süüdati jürituli.
Ülestõus algas 23. aprillil Padisel pooleliolevate kloostriehitiste rüüstamise ja ajutiste eluhoonete põletamisega, tapetud olevat 28 munka. Sündmus toimus kavandatust varem.Esi- algu oli kavas korraldada ülestõus 1. mail.
Heli Nurger

Kihnu: koolimaja tähistab 35. aastapäeva
Kihnu kool tähistab koolihoone 35. sünnipäeva ning ootab kõiki vilistlasi ja õpetajaid kontserdile ja koosviibimisele.
"Mõelge, kui pikk aeg on 35 aastat inimese elus. Seepärast tahame kõiki, kes on Kihnu koolimajas õppinud või töötanud, kokku kutsuda, üksteist üle vaadata, muljeid vahetada ja häid ideid koguda," lausus Kihnu kooli direktor Lea Jõgisuu.
Kooli raudvaraks võib pidada kaht õpetajat, kes juba enne selle koolihoone valmimist lapsi õpetasid ja seda veel praegugi teevad - need on 43 aastat alg- klassiõpetajana töötanud Vilma Metsa ja 39 aastat inglise keele, käsitöö- ja kunstiõpetajana ning direktorina töötanud Eevi Türk. Pidulik kontsert ja sellele järgnev koosviibimine algab Kihnu koolis laupäeval, 28. aprillil kell 13.

Kunda: metsisekana käis elukaaslast otsimas
Reedel jäi Kunda südalinnas ühisgümnaasiumi kõrval oleval laste mänguväljakul noore fotohuvilise Magnus Sirelmetsa kaameratoru ette lind, kelle kohalik bioloogiaõpetaja Marika Toom pärast pikka iseendaga arupidamist metsisekanaks arvas. Ilmselt elukaaslase otsingul linnakeskkonda sattunud suleline oli seltsiva loomuga, ei peljanud lapsi, turnis koos nendega mänguväljaku atraktsioonidel ning poseeris hea meelega ka politseinikule.
Uno Trumm

Baltic Rim Outlook: rekordiline kasv tekitab ülekuumenemise ohtu
Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa kuuluvad maailma kiireima majanduskasvuga riikide hulka. Baltimaade majanduskasv on olnud koguni nii kiire, et ületab 1997. aasta rekordit.
Lätis on kasv olnud nii tugev, et on tekkinud ülekuumenemise ja devalvatsiooni hirm. Ehkki võimud suudavad olukorda kontrolli all hoida, on olemas oht, et praegune väga kiire kasv lõpeb raske maandumisega. Üks oluline tegur majanduskasvu taga on kinnisvaraturg. Venemaal ja Poolas näib kiire kasv jätkuvat, kusjuures Venemaal algab uus valimisperiood, selgub Nordea majandusülevaatest.
Ehkki viimastel aastatel on tehtud tugevaid edusamme, ei ole potentsiaal kaugeltki ammendatud. "Usume, et Balti riikides ja Poolas säilitab majanduskasv ka lähiaastatel EL-i keskmisest kiirema tempo. Peale selle, et Läänemere idakalda riikides on majanduskasv keskmisest kiirem, on head väljavaated ka Venemaal, kes on kõrgetest nafta- ja gaasihindadest palju kasu saanud," märkis Nordea vanemanalüütik Mika Erkkilä.

Eestil on Euroopa Liidu madalaim riigivõlg
Täna avaldatud Eurostati esialgsete andmete järgi oli Eesti eelmise aasta valitsussektori ülejääk 3,8 protsenti SKPst ning riigivõlg 4,1 protsenti SKPst, mis on Euroopa Liidu madalaim näitaja.
27 riigi keskmine valitsussektori puudujääk oli 1,7 protsenti SKPst ning keskmine võlakoormus 61,7 protsenti SKPst. Eelnevate aastatega võrreldes on nii Eurooa Liidu (EL) riikide eelarvepuudujääk kui ka võlakoormus vähenenud, teatas rahandusministeerium.
"Eesti on edukalt täitnud Euroopa Liidu nõudeid eelarvedefitsiidi ja riigivõla osas. Ka edaspidi on kiire majanduskasvu aegadel tasakaalustatud või ülejäägiga eelarve tegemine Eesti riigi jätkusuutlikkuse seisukohast oluline, sest Eesti rahvastik vananeb ja väheneb," ütles rahandusminister Ivari Padar. "Seni on Eestit Euroopa Liidus esile tõstetud kui jätkusuutliku ja tugeva finantspositsiooniga riiki."

Kallas esitles täna hiigeloperatsiooni "Diabolo" 
Euroopa Komisjoni pettusevastase võitluse volinik Siim Kallas esitles täna hiigeloperatsiooni "Diabolo" tulemusi.
Operatsioonis osales 300 tollitöötajat üle Euroopa Liidu, samuti Interpol ja Europol.
Veebruaris suutsid tollitöötajad tabada üle 135 miljoni salasigareti ning 557 000 võltstoodet, mille koguväärtus on sadu miljoneid dollareid, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Infrastruktuuriprojektid said Euroopa Komisjonilt positiivse hinnangu
Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist toetust saanud infrastruktuuriprojektid said Euroopa Komisjonilt positiivse hinnangu.
18.-19. aprillil arutasid Euroopa Komisjoni ja Eesti esindajad ühtekuuluvusfondist toetust saanud keskkonna- ja transpordiprojektide rakendamise hetkeseisu ning tutvusid Rapla veemajandusprojekti ja Tallinna lennujaama projektidega, teatas rahandusministeerium.
"Koosviibimise tulemusena tõdesime, et projektide rakendamine on üldiselt edukalt kulgenud. Seega võib väita, et oleme teinud tublit tööd," sõnas rahandusministeeriumi välissuhete asekantsler Renaldo Mändmets.
"Peamiseks probleemiks on endiselt mitmete projektide ehitushindade tõusust tingitud kallinemine. Kuna 2004-2006 aastateks mõeldud Ühtekuuluvusfondi vahendid on kõik juba planeeritud, tuleb meil hinnatõusudega seotud probleemidele ise lahendus leida" lisas Mändmets.

Balbiino avas Baltimaade suurima külmlogistikakeskuse
Eesti jäätisetootja Balbiino avas täna oma territooriumil Baltimaade suurima külmlogistikakeskuse.
Kolmandiku võrra laienenud külmlogistikakeskuses on Balbiino teatel 7700 eurolavakohta ning keskuse kogupindala on üle 8000 ruutmeetri. Juurdeehituse tulemusel lisandus Balbiino külmlogistikakeskusesse 1500 ruutmeetrit laopinda, varem oli sügavkülma pindala 4000 ruutmeetrit.
"Seoses Balbiino tegevuse pideva laienemisega nii Eestis kui ka naaberriikides jäi senine ladu kitsaks," ütles Balbiino juhataja Riho Niils. "Kuna vahepeal tekkis olukord, kus pidime oma kaupa mujal ladustama, oli otstarbekam laopinda suurendada. Balbiino jäätisemüügimahud on suurenenud, sest hiljuti ostsime Läti jäätisevabriku Margota, mis suurendab meie turuosa Läti turul. Sellel aastal alustasime eksporti Rootsi ning müüme jäätist Leedus, Soomes ja Saksamaal."

Lauri: töötajate "niisama" tööle võtmine tuleks avalikus sektoris lõpetada
Hansapanga makromajanduse analüütik Maris Lauri peab õigeks, et avalikus sektoris lõpeks inimeste "niisama" tööle võtmine.
Eelmisel aastal palkas erasektor juurde viis protsenti kõigi töötajatega võrreldes ning avalik sektor kümme protsenti ehk kaks korda enam. Lauri arvates on seda liiga palju.
"Avalikus sektoris ei kasutata inimesi ratsionaalselt," selgitas Lauri ajakirja Profit seminaril. Osades asutustes on töökäte puudus, teistes on inimesi liiga palju. Muuhulgas tekitab see olukorra, kus mõnel töötajal on reaalselt tööd vaid kolm tundi päevas.
Lauri sõnul käitub Eesti nagu suurriik - iga valdkonna peale peab olema oma büroo, samas kui üks büroo saaks hakkama mitme asjaga. Sama olukord valitseb omavalitsustes. Lauri tõi näiteks oma vanaisa, kes juhtis vallasekretäri ehk vallavanemana valda kokku viie inimesega. "Tänapäeval ei kujutaks sellist olukorda ette," tõdes Lauri.

Lepik Tallinna börsil häid investeeringuvõimalusi ei näe
"Tallinna börsil pole häid investeeringuid, mida teha," arvas täna ajakirja Profit seminaril esinenud tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik.
"Tallinna börs ei ole praegu kõige parema hinnataseme ja sentimendiga," ütles Lepik, kelle pilk on lähiajal suunatud pigme Lääne-Euroopa ja Jaapani turule.
Lepik põhjendas oma otsust eelkõige sellega, et Eesti paikneb majandustsükli tipus ning näha on, et situatsioon on halvenemas. "Kui see juhtub, siis aktsiaturgudele ei ole see ajalooliselt meeldinud," ütles Lepik.
Lepik lisas, et välisinvestorid on Eesti turul muutunud ettevaatlikumaks, kuigi midagi murettekitavat ei ole.
Globaalsetest riskidest rääkides ütles Lepik, et suurim oht on seotud arenevate aktsiaturgudega seotud, kuna pöörde korral on risk nende kaudu raha kaotada suurem.

Lasita Aken avab Baltikumi modernseima viimistlusliini
Sel nädalal käivitab AS Lasita Aken Tartu tehases uue viimistlusliini, millega kasvatab akende tootmisvõimsuse 300 aknani päevas.
Uus viimistlusliin põhineb kaasaegseimal Saksa körgtehnoloogial ning saab olema Baltikumi modernseim. Investeeringu kogumaksumuseks on 8 miljonit krooni.
"Viimistlusliini käivitamist oleme ettevalmistanud ligi aasta ja see on meie edasise arengukava kõige olulisem nurgakivi," teatas Arvi Perv, AS Lasita Aken juhatuse liige, "tootmisvõimsuse kasv annab meile võimaluse oluliselt lühendada tellimistähtaegu kõrghooajal," lisas ta.
Uue viimistlusliini käivitamine tõstab ettevõtte tootmisvõimsuse kolmekordseks ja parandab oluliselt viimistluskvaliteeti. Viimistlusmaterjalidena kasutatakse vaid keskkonnasäästlike vesialuselisi immutusmaterjale ning krunt- ja kattevärve.

Kinnitati raudtee kasutustasud
Raudteeinspektsiooni peadirektor Jüri-Karl Seim kinnitas raudteeinfrastruktuuri kasutustasud 27. maist 2007 kuni 24. maini 2008 kestvaks liiklusgraafikuperioodiks.
Kasutustasud kinnitati järgmistes määrades:
AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu
püsikulu: 29,94 krooni rong/km
muutuvkulu: 0,0289 krooni brutotonn/km
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS raudteeinfrastruktuuri kasutustasu
püsikulu: 22,17 krooni rong/km
muutuvkulu: 0,1695 krooni brutotonn/km
Prognoositavate kasutustasude määramisele eelnevalt anti menetlusosalistele kahel korral võimalus haldusakti projekti kommenteerimiseks. Arvamuse andsid AS Eesti Raudtee ja Westgate Transport OÜ.
2006. aasta liiklusgraafikuperioodiga võrreldes suurenes AS Eesti Raudtee kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri majandamise kogukulubaas 2007. aasta liiklusgraafikuperioodiks ca 20%. Kogukulubaasi kasv tulenes mitmetest asjaoludest:

Hiiu maaomanikud kurdavad keskkonnaterrori üle
Mitmed Hiiumaa maaomanikud kurdavad kohaliku keskkonnateenistuse terrori üle, mille käigus kasutatakse põhjendamatult riigi ostueesõigust inimestelt maade äravõtmiseks.
Hiiumaal on roheliseks füüreriks kutsutud keskkonnaministeeriumile alluva keskkonnateenistuse juhi Rein Urmani vastu pead kokku pannud grupp aktiviste, kuhu kuuluvad lisaks väiksematele tegijatele ka endine Strateegiliste Algatuste Keskuse juht Meelik Kattago ning naftaärimees, E.O.S.-i juht Arnout Lugtmeijer, kirjutab Äripäev.
Viimased kaks on saanud omal nahal tunda ka riigi ostueesõigust, mida looduskaitseseaduse järgi võib rakendada, kui osa inimesele kuuluvast maast on looduskaitse all.
"On tekkinud olukord, kus Urman otsustab, kes saab Hiiumaale elama ja kes mitte," ütleb kohalik maaomanik Henry Laanemäe, kes ei saa karmide keeldude tõttu ehitada oma puhketalu juurde linnavaatlustorne koos ööbimiseks mõeldud majakestega.

Concordia pankrotis hävisid enim maksuamet ja Brem
Concordia ülikooli võlausaldajatel jäi pankrotipessa ligi 20 miljoni krooni eest nõudeid, maksuameti kõrval osutus suurimaks kaotajaks Brem Kinnisvarabüroo.
Möödunud neljapäeval kinnitas Harju maakohus pankrotimenetluse lõpparuande, mille kohaselt kadus Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahalduse võlausaldajatel igasugune lootus 19,7 miljonile kroonile, mis tulenes teise ja kolmanda järgu nõuetest, kirjutab Äripäev.
Pankrotihaldur Toomas Saarma sõnul said võlausaldajad kätte ligi 8 miljonit krooni. Esimese järgu nõuded rahuldati sajaprotsendiliselt.
Brem Kinnisvarabüroo OÜ tegevjuhi Anti Purre sõnul said nad pankrotiprotsessi jooksul tagasi 756 703 krooni, saamata jäi 2,7 miljonit.
Harju maksuametil jäi üles 7,1 miljonit krooni, millest 3,1 miljonit oli töötajate palgalt kinnipeetud tulumaks ning sotsiaalmaks, üejäänust moodustasid lõviosa viivised.

Ostja nõuab väherasvast veiseliha
Poole aastaga on lihaveisetoodete müük peaaegu kaks ja pool korda kasvanud.
Eelmise aasta novembris tõi AS Rakvere Lihakombinaat turule Eestis kasvatatud lihaveiste lihast tooted. Nüüdseks on neist saanud kaubaartikkel, mida alati ei pruugi poest saadagi. Praegu müüakse üle Eesti üksnes Lihaveise delikatesshakkliha, üle-jäänud tooted on müügil ainult Selveri kauplustes ja pilootprojektina ka ühes Rimis, sest mujale ei jätku.
AS-i A-Selver ostujuhi Iivi Saare sõnul on muidu sealiha armastavad eestlased lihaveisetooted hästi vastu võtnud ja nõudlus suureneb pidevalt.
"Lihaveiseliha ostetakse Selverites järjest paremini. Müük kasvab iga kuuga ja aeg-ajalt on mõned ette isegi juhtumeid, kus teatud lihaveisetooted lettidelt puuduvad, sest lihakombinaat ei jõua neid meile nii palju tuua, kui vaja oleks," räägib Saar.

Toidupoode ja kohvikuid pidanud naine kadus nelja tuule poole
Töötajad pole töötasu pikka aega näinud, tööandja kinnitab,
Raplas ja Järvakandis alates eelmise aasta septembrist toidupoodi ja kohvik-sööklat pidanud Maire-Lii Aasa äri sujus vaid paar kuud.
"Detsembris võttis Maire-Lii Aas arved, et ära maksta," meenutab Järvakandi kaupluse juhataja Liidia Jaanimäe. Seda aga ei juhtunud ja näole Maire-Lii Aas end Järvakandis ka enam ei andnud.
Sellegipoolest toimetasid müüjad kaupluses edasi nii jaanuaris kui ka veebruaris. "Arvasime, et olukord paraneb," põhjendab Jaanimäe. "Maksime kassast otse tarnijatele piima, leiva, lihakauba ja kulinaaria eest." Siis tuli kauplus aga sulgeda.
Samal kombel kulgesid asjalood ka Rapla sööklas, kus omanik samuti end enam näole ei andnud ega tasunud arveid. Naine rääkis vaid, et kohe-kohe on tal raha lahti minemas, kõik saab korda ja võlad tasutud.

Athena kultuurikeskuses näeb Ravenhilli teravat satiiri
Tartu uuel teatrilaval Athena kultuurikeskuses on esimeseks etenduseks kaasaja Briti ühe väljapaistvaima dramaturgi Mark Ravenhilli Hollywoodist ja islamist rääkiv näidend "Produkt".
Näidendi toob lavale ühendus Kultuurikaptenid, kellele see on debüütlavastuseks. Kultuurikaptenid leiavad, et Mark Ravenhilli näidendi kaks keskset teemat - Hollywood ja islam - ei jäta tänapäeval ühtegi kaasaegset ja vähegi sotsiaalset inimest päris ükskõikseks.
Näidend "Produkt" koosneb oma uuest terrorismiteemalisest oopusest vaimustunud Hollywoodi B-kategooria filmirezhissööri monoloogist noorele näitlejannale, kes valmivas linateoses hakkab peaosa mängima. Lavastaja "mängib" kogu filmi tüdrukule ette.
"Tegemist on ühe mehe monoloogiga, kes kehastub laval erinevatesse rollidesse," ütles Elo-Liis Parmas ühendusest Kultuurikaptenid Eesti Päevaleht Online'ile. Teemast lähtuvalt tuleb laval juttu ka Osama Bin Ladenist ja teistest terrorismiteemaga seostatavatest inimestest.

Folkfesti võitsid Viljandi tudengid
Moostes toimunud VIII eesti rahvamuusikatöötluste festivali võit läks tänavu Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitele, kes panid kokku kollektiivi nimega Paabel.
Paabeli eestvedaja Sandra Sillamaa õpib pärimusmuusika osakonnas rahvapäraseid puhkpille. Sillamaale lisaks kuuluvad rühmitusse jazzmuusika osakonna tudengid Erko Niit, Arno Tamm, Tanel Kadalipp ja Tõnu Tubli, kellega koos nauditakse muusikat ning põimitakse erinevaid muusikastiile ja mõtteviise.
"Paabel on mõttesähvatus, katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast," kirjeldavad noored muusikud oma kollektiivi.
Helilooja Tõnu Kõrvitsa juhitud žürii andis parima rahvamuusikatöötluse preemia Türilt pärit vokaalansamblile Uisapäisa, parima vokalisti tiitli said Talveunes Kiilide solistid Anna Hints ja Maria Rõhu ning parima instrumentalisti preemia pälvis kolmes kollektiivis mänginud Jalmar Vabarna.

Sam Mendes kavatseb tuua "Middlemarchi" kinolinale
Oscari võitnud režissöör Sam Mendes avalikustas plaani teha George Elioti romaanist "Middlemarch" esimene kinolinale jõudev filmiversioon.
Režissöör Sam Mendes on enim tuntud selliste kassahittide nagu "American Beauty" ja "Jarhead" ("Merejalaväelane") loojana, teatab BBC.
Kavandatavale filmile kirjutab praegu stsenaariumi Andrew Davies, kes 1994 aastal tõi telekanali BBC ekraanile George Elioti teosel "Middlemarch" põhineva miniseriaali.
Sam Mendes plaanib filmi lavastamisega algust teha järgmisel aastal ja tulevasele filmile ei ole veel osatäitjaid valitud. "Middlemarchi" filmivõtted toimuvad Inglismaal.
Briti režissöör Sam Mendes võitis parima lavastaja kategoorias Oscari filmiga "American Beauty".

Tallinnas näeb filme maailma staararhitektidest
Arhitektuurimuuseumis toimuvad 24. - 25. aprillil filmiõhtud, mille programmis on uusimad arhitektuurifilmid maailma staararhitektidest.
Teisipäeval, 24. aprillil, linastub Arhitektuurimuuseumis 1998 aastal Beat Kuerti poolt lavastatud film "Jean Nouvel: Aesthetics of Wonder".
Jean Nouvel on Prantsuse juhtiv arhitekt, kelle eklektiline looming ulatub industriaalse iseloomuga korterelamutest-kontorihoonetest kuni haute couture väljapeetusega majadeni nagu Fondation Cartier või Araabia Instituut Pariisis. Filmis kommenteerib Nouvel oma erinevaid projekte, teiste hulgas kultuuri- ja kongressikeskust Luzernis, Lyoni ooperimaja ja kaubamaja Galeries Lafayette'i Berliinis.
Filmile Jean Nouvelist järgneb samuti Beat Kuerti poolt 2006 aastal valminud film "Herzog & de Meuron: The Alchemy of Building". Šveitsi arhitektideduo Jacques Herzogi ja Pierre de Meuroni üks tipphetki saabub kahtlemata järgmisel aastal, kui nende projekteeritud staadionil peetakse Pekingis olümpiamänge. Viimastel aastatel jõuliselt tuntust kogunud arhitektide loomingut iseloomustab geomeetriline rangus ja eripärane materjalikasutus. Film keskendub nende ehk veidi vähem tuntud projektidele nagu kunstikeskus Schaulager Baselis, Laban Dance Center Londonis, elamukompleks Rue des Suisses Pariisis ja passaaž Fünf Höfe Münchenis.

Tükike Tallinna monumentide ajaloost
Kuidas sündis pronkssõdur ja mis monumente oleks võinud Tallinnas veel olla.
Kuigi okupatsiooniaegsete monumentide kohta võib meediast iga päev midagi lugeda, pole me kahjuks kusagilt kuulnud, miks sellised monumendid on sündinud. Kas teatakse, mis monumendid oleksid võinud Tallinna "kaunistada", kui kellegi saatuslik sõrm poleks sekkunud?
On selge, et iga võim allutab kunsti poliitikale. Kunsti luuakse ka absoluutselt dikteeritud režiimis, kus sünnivad vahel tõelised šedöövrid. Riigipöörete ja revolutsioonide aegu hävitatakse "kõlbmatud" kunstiteosed ja monumendid rõkkavate rahvahõisete saatel, kuid 15-20 aastat hiljem seda enam ei tehta.
1940. aastate lõpus toimunud monumendivõistlustel oli palju osavõtjaid, nende seas tunnustatud Eesti kunstnikud.

Jazzkaar: Anne Erm soovitab
Prantsuse esmaspäev: New Lousadzak, BaezTrio,
New Lousadzak (kell 18 Eesti Draamateatris). Prantsuse uue džässi tipptegijate okteti kontsert on võrreldav NYYD-i paremate paladega. Mitu ansambli muusikut on džässisõpradele tuttavad Jazzkaare ja Eesti Kontserdi hooaja kontsertidelt - nagu okteti liider, prantsuse parimaid bassiste Claude Tchamitchian, laia ampluaaga saksofonist Daunik Lazro, hispaania löökpillimängija Ramon' Lopez, kitarrist Raymond Boni või Médéric Collignon, kes oma minitrompeti, hääle ja elektroonikaga hämmastas ja lummas publikut paari aasta eest Eesti Draamateatri laval. Okteti orkestraalsete kõlavärvidega põnevas muusikas vaimustab ka iga solisti improvisatsiooniline leidlikkus ja koosmängu sünergia.

Pronkssõdur - skulptuur, mida karistatakse valusa mineviku eest
Ühelt poolt võib tunduda, et Tõnismäe pronksmehe kohta on kõikvõimalik juba öeldud. Teisalt võib öelda, et pronksmehe lugu pole veel kaugeltki lõpusirgel.
Hoolimata sellest, kas Eesti võimud monumendi seniselt kohalt teisaldavad või mitte.
Pronkssõduri asendamine Tõnismäel mis tahes teise kujuga või haljasalaga ei lahendaks tõsiseid küsimusi, mis iga mõtlevat eestimaalast täna peaksid rahutuks tegema.
Ühena vähestest rahvusriikidest puudub Eestis tänini rahvusmonument või ka mingi muu sümboolne mälestusmärk või paik, milles enamik kodanikke võiks näha identiteedisümbolit.
Mis juhtub siis, kui meie kaasmaalasteks saavad vene keelt kõnelevate samast rassist inimeste kõrval ka muu nahavärvi ja siinmail väga võõra kultuuriga sisserändajad nagu mujal Euroopas? Kelle süül on eestlaste monument Tõnismäel muutunud just nagu võõraste omaks? Iseseisev Eesti Vabariik on toiminud omal maal juba 16 aastat, ent kuhu peaksid eestlased tulema oma mälestustega viimasest maailmasõjast?

Tanel Padar teeb fimidebüüdi
Valminud on Eesti esimene film noir stiilis linateos "Võõras", mille
Peaosa on filmis usaldatud rokkstaar Tanel Padarile, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

HND - bänd, kes teab mida teeb
HND võiks meie rokitaevas olla pigem igavesti tiirutav sputnik kui mööduv komeet.
HND ilmus avalikkuse ette mürtsuga. Aasta eest pandi rokipublik fakti ette, et senine Brides In Bloomi (BIB) kitarrist Kid hakkas oma bändi tegema. "Pigem oli HND kidramees BIB-is laenuks," naerab kangelane ise. Suhted endise bändiga on Kidil sõbralikud.
"Selle äkilise tulemise taga on aastajagu musta tööd," ütleb bassimees TP. Lugematud tunnid prooviruumis jämmimist, parimate kitarrikäikude välja sõelumist, nende õigesse järjekorda sättimist, mõttega laulutekstide kirjutamist ning unistamist, kuidas see kompott laval välja nägema peaks, kandsid vilja.
"Meil oli ports lugusid valmis. Otsustasime, et esimene singel ei tohi väga hea olla," meenutab trummar Andy bändi areenile tulekut. Läks teisiti. Veel enne HND esimest esinemist mullu aprillis eetrisse paisatud "Vaevu hingan" on tänaseni Raadio Kahe Top 20 esikolmikus. Üllatus bändilegi, nendivad mehed ühest suust.

Trikimees ja Vanilla Ninjad pistavad rinda baarmenitega
Sel kolmapäeval toimuvatel Eesti baarmenite meistrivõistlustel selgitatakse 44 võistleja seast välja tänavused parimad baarmenid klassikalises ja show-voorus.
Show-võistluse käigus panevad oma kokteilitegemise oskused proovile ka trikimees Jürgen Veber ja Vanilla Ninja neiud Lenna Kuurmaa ning Piret Järvis.
XIII Eesti baarmenite meistrivõistlused toimuvad sel aastal Reval Park Hotel & Casinos ja korraldajad ootavad vaatemängulisest heitlusest osa saama kõiki üle
21-aastaseid huvilisi. Võisteldakse aperitiivide valmistamises, klassikalises voorus astuvad üles 39 ning show-voorus 5 Eesti tipp-baarmeni.
Võistluse ühe korraldaja Helger Aava sõnul toimuvad võistlused rahvusvaheliste reeglite järgi ning konkurents tõotab tulla läbi aegade pingeliseim. "Osalejate seas on Eesti baaride ja ööklubide tipp-baarmenid ja mitmed rahvusvaheliste baarmenide võistluse võitjad," selgitas Aava.

Maailma tuntuim DJ tuleb juunis Tallinnasse
Maailmaturnee "Elements of Life" raames esineb enam kui kolme tunnise sõuga Tallinnas Hollandi suurim muusika eksportija DJ Tiesto.
DJ Tiesto sai maailmas laiemalt tuntuks 2004 aasta Ateena olümpiamängude avastseremoonial esinemisega, mida jälgis mõnisada miljonit vaatajat üle maailma.
Viimase kolme aasta jooksul on Tiesto tuntus veelgi kasvanud, mille tulemusena on teda pärjatud enam kui 30 erineva auhinnaga.
Tiesto on kolm aastat olnud rahvusvahelise klubiajakirja DJ-MAGi poolt korraldatud küsitluse andmetel maailma number üks DJ aastatel 2002-2004.
Tiesto ainulaadne saavutus on ajaloolise DJ-soolokontserdi väljamüümine 2004 aastal enam kui 25 000 inimesele ja nii kahel õhtul järjest.
Tiestot on korduvalt auhinnatud kui Hollandi parimat tantsumuusika eksportijat ning lisaks on ta saanud kuningliku auhinna Hollandi propageerimise eest laias maailmas.

Festivalil Plektrum kuuleb nelja uhiuue plaadi materjali
Plektrumil esitlevad peokülastajatele oma uue plaadi materjali kokku neli muusikalist rühmitust, kellest kolm on pärit kodusest Eestist ning neljas Iisraelist.
Sel reedel esitab oma uut produtseeringut Von Krahli baaris Vaiko Eplik ja Eliit ning Chalice. Teatriruumides võlub oma uue materjaliga publikut Iisraeli päritolu technot viljelev Plektrumi peaesineja Guy Gerber. Laupäeval, 28. aprillil astub Von Krahli teatriruumides üles kodumaine industriaal-artist Forgotten Sunrise.
Plektrumi peakorraldaja Jaagup Jalaka sõnul ei satu taoline au just tihti muusikaüritust kaunistama. "Oleme eriti rahul, et taolised artistid nagu Eliit ja Chalice on nõus just meie üritusel rahvale oma uut toodangut tutvustama. Rõõm on meie poolel, kuna ka festivali peaesineja Guy Gerber ning Eesti päritolu industriaalsema sisuga Forgotten Sunrise esitlevad endi uut plaadimaterjali. Pakkuda on kindlasti midagi, mida siinne publik esmakordselt kuulda saab," lisas Jalakas.

Matti Nykanen annab Eestis kaks kontserti
Maikuu viimasel nädalavahetusel on eestlastele võimalus Tallinnas ja Pärnus näha live bändiga kontserti andmas suusahüppe legendi Matti Nykaneni.
Kireva elusaatusega Matti Nykanen on neljakordne olümpiavõitja, kuuekordne maailmameister, MK neljakordne üldvõitja suusahüpetes. Mees, kellelt pärinevad sõnad: "Elämä On Laiffi", on ise oma 43 eluaasta jooksul näinud nii tippu kui põhja, kuid on endiselt rahva poolt armastatud.
Hiilgav sportlasetee seljataga on Matti Nykanen uuesti ilma tegemas, aga nüüd muusikuna. Selles on paljuski "süüdi" möödunud aasta jaanuaris kinolinale jõudnud ülimenukas dokumentaalfilm "MATTI - Põrgu Kuulub Kangelastele".
Nykaneni kontserti korrladava firma JFK sõnul võttis Matti Eesti kontserti organiseerimine aega tublid mitu kuud. Korraldajad rõhutavad, et kindlasti ei tasu üle tähtsustada muusikalist osa Matti Nykaneni esinemistes.

Rolling Stone paneb oma 40-aastase ajaloo DVD-le
Ameerika kultusajakiri Rolling Stone annab digitaalsel kujul välja katalogi, mis sisaldab kõiki ajakirja ilmunud numbreid.
Ajakirja 40 juubeli puhul väljastatav DVD kannab nime "Rolling Stone Cover-to-Cover: The First 40 Years" ja selle hinnaks saab olema 119.99 dollarit, teatab BBC.
Rolling Stone'i DVD sisaldab kõiki artikleid, fotosid ja ülevaateid, mis on 40 aasta jooksul ajakirjas ilmunud.
Ajakirja Rolling Stone asutas 1967 aastal Jann Wenner, kes juhib endiselt väljaande tööd.
Peale ilmuma hakkamist saavutas ajakiri kiiresti nii kultuuriliselt kui poliitiliselt mõjusa väljaande staatuse, millele tegid kaastööd Ameerika andekaimad kirjutajad.

Vonda Shepard "Ally McBealist" annab Tallinnas kontserdi
24. aprillil astub Rock Cafés lavale USA lauljatar ja pianist Vonda Shepard, piletid hinnaga 650-750 krooni on juba müügil.
Kuulsust on Shepard kogunud ülesastumistega seriaalis "Ally McBeal". Populaarseks on saanud tema sarjas esitatud muusika ning tunnusmeloodia "Searchin' My Soul".
Shepard alustas varakult klaverimänguõpinguid ning esines juba nooruses klubides. Seejärel hakkas ta laulma taustalauljana, kuni sai sooloartistina plaadistuslepingu firmaga Reprise Records. Lisaks klaverile mängib Vonda väga hästi ka kitarri ja basskitarri.
1987 esitas ta koos Dan Hilliga loo "Can't We Try", mis USA-s jõudis ka edetabelitesse. Kaks aastat hiljem ilmus lauljatari debüütalbum "Vonda Shepard".

Meie oma ökomaja - 23 kadedust tekitavat säästlikku projekti
Uue põlvkonna ökoehitajate tsunft astus oma töödega uhkelt rahva ette.
On laupäev ja Atlantise konverentsikeskuses pannakse punkt sügisel välja kuulutatud üle-eestilisele koolitusele ja võistlusele "Meie oma ökomaja". Mõned õpilased sätivad veel makette üles, teised uurivad konkurentide omi.
Kadedus ja uhkustunne vaheldumisi - oleneb, mida välja pandud 23 töö seast võrrelda. žürii võib esialgu rahulikult huvitavaid teostusi jälgida - veel ei pea neid pingeritta sättima.
Räägitakse väikesest särasilmsete ökoehitajate tsunftist, mille laiendamiseks korraldati koolitus. Tulemus on nüüd näha, sest terve saalitäis säravaid inimesi tasakaalustavad koerailma, mis konverentsisaali akendest vägisi sisse trügib. Lisaks oma ala tipptegijaist koosnevale "tsunftile" säravad saalis ökoloogilisest ehitamisest ja rohelisest mõtteviisist huvitatud

Euroopa hokituuri võitis Rootsi
Neljast turniirist koosnenud Euro Hockey Tour lõppes kohamängudega.
Nii nelja turniiri kokkuvõttes kaheks paremaks osutunud Venemaa ja Rootsi kui ka kolmanda ja neljanda koha saanud Soome ja Tšehhimaa kohtusid veel kaks korda, kodus ja võõrsil. Esikohaduellis lõppesid mõlemad kohtumised rootslaste võiduga, esimene Gävles 3: 2 ja teine Moskvas 4: 2.
Prahas peetud ponksiseeria teises mängus läks vaja lisaaega, sest neljapäeval Helsingis peetud esimese mängu võitsid soomlased 1: 0, Tšehhimaa pealinnas olid aga sama tulemusega paremad tšehhid. Lisaajast oli mängitud 3.30, kui Jaroslav Hlinka kodumeeskonna võiduvärava viskas.
Juba sel nädalal algavad Venemaa pealinnas tänavused MM-võistlused. Venelased mängivad reedel, 27. aprillil turniiri avakohtumises Taaniga, rootslased kohtuvad järgmisel päeval Itaaliaga, kirjutab sportnet.ee.

Kaia Kanepi ihkab mängida ässadega
Maailmaeliiti pürgiv Kaia Kanepi ütles, et ihkab vastasseise edetabeli esikümnesse kuuluvate tennisistidega.
"Mängiksin meeleldi Maria Šarapova, Svetlana Kuznetsova või Martina Hingisega. Nagu ka õdede Williamsidega," ütles viirushaigusest paranenud Kanepi.
Haigus põhjustas Kanepil kahenädalase mängupausi. Esmaspäeval alustab ta osalemist WTA turniiril Varssavis, kus pääseb otse põhitabelisse.
Varssavi turniirile järgnevad WTA esimese kategooria turniirid Berliinis ja Roomas, kus Kanepi loodab samuti kvalifikatsioonimängudest pääseda.
Mais lõpus osaleb Kanepi tenniseaasta teisel suure slämmi turniiril, Prantsusmaa lahtistel Pariisis.
Pikemalt loe homsest Eesti Päevalehest.

Kaia Kanepi sihiks on jõuda maailma 30 parima tennisisti hulka
TENNIS:
Esimese Eesti tennisistina jõudis ta kaks nädalat tagasi 50 parema hulka, 30 hulka jõudmine on juba üsna käega katsutav, vahendab Sportnet.
"Usun, et Kaial on suvehooajal väga head šansid oma eesmärgid saavutada," rääkis Kaia Kanepi mänedžer Valdo Randpere. "Algavad Prantsuse lahtised meistrivõistlused on üks Kaia lemmikuid, sest juuniorina on ta need korra juba võitnud, nüüd on lootust ka täiskasvanute klassis väga hästi esineda. Kaia kasuks räägib ka see, et suvehooajal mängitakse palju savi-liiva kattega väljakutel, mis on alati olnud Kaia lemmikuteks."
Kaia Kanepi sõnul on tal mänguvorm ning enesetunne hetkel väga hea ning aprilli algul kimbutanud viirushaigused on välja ravitud. "Võistluspingetega toimetulekuks on abiks psühholoog Magnus Eliasson, kes tegeleb lisaks psühholoogi-ametile ka ise tipptasemel spordiga ja on maailma parim racketloni mängija. Selline vaimne toetus ja juhendamine on väga oluline. Usun, et suve-hooaeg tuleb tugev ning saan sellega kõigile oma abilistele ja poolehoidjatele palju rõõmu valmistada"

Maret Ani parandas WTA edetabelis positsiooni
TENNIS:
Eestlannadest kõrgeimal on jätkuvalt Kaia Kanepi, kes hoiab kinni 52. kohast. Margit Rüütel tegi 33-realise vähikäigu ning läheb alanud nädalale vastu maailma 252. reketina. Nii Julia Matojan kui ka Barbara Kvelstein andsid käest kaks kohta ning on nüüd vastavalt 984. ja 1276, vahendab Sportnet.
WTA edetabeli esimese kolmekümne hulgas muutusi toimunud pole. Esikohal jätkab belglanna Justine Henin, talle järgnevad venelanna Maria Šarapova, prantslanna Amelie Mauresmo, belglanna Kim Clijsters ja venelanna Svetlana Kuznetsova.

GoBus teenis aastaga 31 miljonit krooni kahjumit
Eesti suurima bussiettevõtteid koondava transpordigrupi GoBus aktsionäride erakorraline koosolek otsustas kinnitada möödunud majandusaasta aruande, mille kohaselt teenis kontsern 31 miljonit krooni kahjumit.
Aktsionärid otsustasid kanda maha senise aktsiakapitali ja korraldada uus suunatud aktsiaemissioon mahus 30 miljonit krooni, milles osalevad senised ettevõtte eraaktsionärid. Riigil oli GoBusi aktsionärina säilinud ettevõttes 0,22 protsendiline osalus, riik uute aktsiate märkimises ei osale. Uute aktsiate märkimiseks on aega kaks nädalat aega ja vastavalt kokkuleppele märgib kontserni suuromanik Go Group 80 protsendi ulatuses uuest emissioonist ja ettevõtja Aivo Pärna kontrolli all olev äriühing 20 protsenti.
GoBusi teatel otsustas üldkoosolek määrata ettevõttele uue nõukogu, kuhu hakkavad kuuluma Go Groupi omanikud Marcel Vichmann ja Tiit Pruuli, ettevõtte nõukogu esimeheks nimetati samas senine GoBusi juhatuse esimees Aivo Pärn. Edaspidi hakkab GoBusi juhatuse esimehe kohuseid täitma Go Groupi kolmas aktsionär ning praegune GoBusi peadirektor Anti Selge, kes on bussifirma juhatuse liige alates möödunud aasta märtsikuust. Lisaks on ettevõttel veel kaheksa, peamiselt ettevõtte regionaalsetest juhtidest juhatuse liiget. Uuteks juhatuse liikmeteks said ettevõtte finantsjuht Marek Toome ning Rakvere ja Harju regiooni direktor Rene Alpius.

Konkursi Müügimeister 2007 finalistid on selgunud
Müügijuhtimise Aastakonverentsil valitakse ka sel aastal Eesti parim müügitöötaja- MÜÜGIMEISTER 2007. Tänaseks on eelvoorud läbi ning viis finalisti selgunud.
Müügimeistri võistluseks üleskutse saadeti Eesti edukatele ettevõtetele. Nii sattusid võistlema oma ala parimad ja juba eelvoorudes oli osalejate tase väga hea.
Aira Tammemäe, Müügijuhtimise Aastakonverentsi produtsendi ja Müügimeister 2007 Peakorraldaja sõnul oli konkursi eelvoorudes põhirõhk reaalsetel müügisituatsioonidel. Müügiinimesed tegid konkursi ajal oma igapäevast tööd ja zürii liikmed olid nende potetsiaalsed kliendid. Konkursil osalejad olid väga heal tasemel. Praktiliselt ei vääratanud keegi üheski eelvooru etapis.
Zhürii liikme Endrik Randoja lisas, et Eesti müügiinimeste paremik on aukartustäratavalt professionaalne. Kõigil zürii liikmetel õnnestus kogeda head tootetundmist ja positiivsust, mis tegi tuju heaks. Eesti müügiinimesed võiks ehk olla pisut loovamad ja lisada oma sõnumisse mõõdukalt teravust. Igav müük jääb tähelepanuta.

SEB Eesti Ühispank korraldas OÜ Süda Maja võlakirjade emissiooni
SEB Eesti Ühispank korraldas reedel, 20. aprillil OÜ Süda Maja võlakirjade emissiooni mahus 4,5 miljonit eurot. Võlakirjade tähtajaks on 16 kuud.
OÜ Süda Maja võlakirjade pakkumise näol oli tegu suunatud emissiooniga, investorite ring koosnes põhiliselt institutsionaalsetest investoritest.
SEB Eesti Ühispanga võlakirjaturgude osakonna juhataja Ülar Kiisla ütles, et emissioon märgiti üle. "Investoritele meeldis finantseeritava projekti äriplaan ning võlakirjade tagatis teise järjekoha hüpoteegi näol," lisas Kiisla.
OÜ Süda Maja kasutab emissioonist laekuvaid vahendeid täna väljakuulutatud uue arendusprojekti, Ameerikanurga Äripargi, osaliseks finantseerimiseks. OÜ Süda Maja juhataja Veiko Murruste: "Ameerikanurga Äripark on nii investorite kui ka klientide poolt hästi vastu võetud. Viimasel ajal pole ärisihtotstarbelisi krunte palju müügil olnud ning Ameerikanurga Äripark, mis on üks Eesti suurimaid ärisihtotstarbelisi kinnistuid koondav arendusprojekt, täiendab siiani suhteliselt piiratut ärikinnistute turgu."

Balbiino toob sel kevadel turule üle kümne uue jäätisesordi
Eesti jäätisetootja Balbiino toob sel kevadel turule üle kümne jäätisesordi, pakkudes tarbijale mitmeid uusi maitseid kui ka tavapärasest erineva kujuga jäätist.
"Balbiino selleaastase jäätisehooaja uute toodete valik on põnev ja üllatav," ütles Balbiino juhataja Riho Niils. "Lisaks uutele maitsetele katsetame seekord ka vormiga - nüüdsest on saadaval rongikujuline jäätis, mis on välja töötatud lastele mõeldes. Veidi vanematele jäätisesõpradele otsustasime hakata valmistama neljakandilist jäätist "Agent", mida oma kuju ja maitse tõttu võiks nimetada nostalgiatooteks."
"Rongijäätis on täiesti uutmoodi toode, mis peaks eriti suurt rõõmu valmistama kõige pisematele maiasmokkadele," rääkis Balbiino kvaliteedi- ja arendusjuht Merike Pärn. "Pärast jäätisesöömist saavad lapsed kasutada pakendit näiteks liivakookide tegemiseks, vannis mängimiseks või asjade paigutamiseks. Jäätise lisandiks on lastele meeldivad erimaitselised krõpsud."

Tegevust alustab Role Kliinik
24. aprillist alustab tegevust Role Kliinik (dr. Adik Levini kliinik) asukohaga Ahtri 6a, Admiralimaja kuuendal korrusel.
Eelnevalt individuaalset toitumisprogrammi pakkunud kliinik pakub nüüdsest komplekset teenust võimaldades patsientidele ka eriarstide teenuseid, teatas ettevõte.
Dr. A. Levin, kes mõned aastad tagasi lõpetas pikaajalise arstipraksise riiklikus sfääris, on seni Role märgi all pakkunud patsientidele individuaalse toitumisprogrammi koostamise ja konsultatsiooni teenust. Toitumisprogrammi koostamiseks testitakse inimese verd 111 toiduaine vastu, koostades nii ainuisikuliselt konkreetsele inimesele sobiva individuaalse toitumisprogrammi, mis tagab parima elu ja tervise kvaliteedi ning saleda figuuri.
Dr. A. Levini uues kliinikus pakutakse nüüdsest klientidele komplektset teenust. Lisaks personaalsele toitumisprogrammile on nüüd ka võimaldatud eriarstide teenused. Avatavas kliinikus töötavad pediaater, gastroenteroloog, pulmonoloog - allergoloog, neuroloog, ortopeed, psühhoterapeut, logopeet ja pakutakse ka taastusravi teenust.

Lasita Aken avab uue viimistlusliini
Lasita Aken avab uue viimistlusliini, mis kolmekordistab aknatehase tootmisvõimsuse.
Sel nädalal käivitab AS Lasita Aken Tartu tehases uue viimistlusliini, millega kasvatab akende tootmisvõimsuse 300 aknani päevas. Uus viimistlusliin põhineb kaasaegseimal Saksa körgtehnoloogial ning saab olema Baltikumi modernseim. Investeeringu kogumaksumuseks on 8 miljonit krooni.
"Viimistlusliini käivitamist oleme ettevalmistanud ligi aasta ja see on meie edasise arengukava kõige olulisem nurgakivi," teatas Arvi Perv, AS Lasita Aken juhatuse liige, "tootmisvõimsuse kasv annab meile võimaluse oluliselt lühendada tellimistähtaegu kõrghooajal," lisas ta.
Uue viimistlusliini käivitamine tõstab ettevõtte tootmisvõimsuse kolmekordseks ja parandab oluliselt viimistluskvaliteeti. Viimistlusmaterjalidena kasutatakse vaid keskkonnasäästlike vesialuselisi immutusmaterjale ning krunt- ja kattevärve. Tulenevalt uuest tehnoloogiast loodetakse juba lähiajal hakata pakkuma puitakende viimistlus-ja värvigarantiiaja pikkuseks 5-10 aastat. Uue viimistlusliini avamisega planeeritakse alustada tehases tööd kahes vahetuses ja lisandub juurde 15 töökohta.

Elisa kliendid tegid märtsis üle miljoni perekõne
Märtsis ületas Elisa võrgus tehtud perekõnede koguarv esmakordselt miljoni kõne piiri. Kokku tegid kliendid 1 066 388 Pere paketi sisest kõne.
Elisa Eesti juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul on aasta eest kasutusele tulnud peredele mõeldud soodsad mobiilsidepaketid end igati õigustanud.
"Kõige olulisemad ja pikemad kõned peame oma pereliikmetega. Aastaga on meie Pere pakettide populaarsus ja kasutamine stabiilselt kasvanud, sest soodne omavaheliste kõnede hind aitab hästi kontrolli all hoida pere sidekulusid. Märtsis tehtud miljon kõnet on selge märk sellest, et kliendid väärtustavad üha enam seda võimalust ning me oleme suutnud suhtlemise perede jaoks lihtsaks teha," lausus Seppänen ettevõtte teates.
"Pere paketi suureks plussiks on lihtne arveldamisvõimalus. Kuludest on ülevaade alati koos olemas ning kõne hind on ka soodne", ütles Elisa Pere paketti kasutav Tallinna Linnateatri näitleja Piret Kalda.

Rimi alustab ulatuslikku värbamiskampaaniat
Eesti üks suuremaid jaekaubandusettevõtteid Rimi Food Eesti AS alustab homsest ulatuslikku uute töötajate värbamise kampaaniat, mille eesmärk on väärtustada teenindaja elukutset ja kaasata Rimi kollektiivi uusi inimesi.
Rimi Eesti Food AS tegevjuhi Ruth Laatre sõnul ootab ettevõte kollektiiviga liituma eelkõige neid, kes soovivad töötada rahvusvahelises jaekaubandusettevõttes kassapidajatena, samuti saali- ja letiteenindajatena, kuid ettevõtte uksed on avatud ka kõikidele teistele.
"Kampaania eesmärk on laiem kui konkreetse arvu inimeste leidmine siin ja praegu - soovime kampaaniaga julgustada inimesi teenindajana töötama ja juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et teenindaja elukutse on ühiskonnas põhjendamatult alaväärtustatud," ütles Ruth Laatre.
Ruth Laatre sõnul on teenindaja rolli madalasse mainesse sisse kirjutatud laiem tööjõuprobleem, kuna inimesed ei soovi töötada ametites, mida nende kaaskodanikud ei hinda. Motiveeritud töötajate leidmine ja hoidmine on tema sõnul võtmeküsimuseks kõikides jaekaubandusettevõtetes ning kogu teenindussfääris tervikuna. "Arvestades koolilõpetajate arvu pidevat vähenemist ning kutsehariduse madalat mainet ajal, mil majanduskasv loob järjest uusi töökohti, on tööjõuprobleem teenindussfääris 3-5 aasta pärast katastroofiline," märkis Laatre.

Karell Arstikeskus koondab mitmeid meditsiiniasutusi
Alates tänasest on Eesti tervishoiuturul uus tervishoiuteenuseid osutav kaubamärk Karell.
Esimesena koondub uue nime alla Viruplatsi Arstikeskus, muutes nime Karell Arstikeskuseks. Tartus tegutsev töötervishoiuteenust osutav filiaal hakkab kandma nime Karell Töötervishoiu Keskus, teatas Karell Arstikeskus.
Karell kaubamärgi alt osutatakse klientidele tervishoiu terviklahendusi, lähiaastatel keskendutakse nii olemasoleva tegevuse laiendamisele kui ka uutele tegevusaladele sisenemisele. Karell on loodud katuskaubamärgina, mis võimaldab pikemas perspektiivis koondada ühte gruppi endisi ja loodavaid tervishoiuteenuseid osutavaid ettevõtteid.
Kaubamärk nimetati Dr. Philipp Jakob Karelli järgi, kes on üks esimesi Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas meditsiinidoktori kraadi omandanud Eesti soost arste.

Actimelil uus metsamarja maitse
Danone tõi turule uue metsamarjamaitselise Actimeli joogijogurti.
Metsamarja Actimel maitsestatud maasikate, mustikate, vaarikate ja murakate seguga, teatas Danone.
"See annab joogile suviselt värske ja hõrgu maitse, mis muudab loodetavasti toote Eesti jogurtisõprade seas menukaks," ütles Danone Eesti müügikoordinaator Angelika Tauk.
Actimel on looduslik säilitusaineteta jogurtijook, milles sisalduvad bakterid aitavad tugevdada organismi kaitsemehhanisme. Maitsev ja tervislik Actimel on loodud kogu perele ning seda võib juua igal ajal. Eriti soovitav on juua Actimeli siis, kui organism on stressi, ilmastiku, haiguse tõttu või muudel põhjustel nõrgenenud.
Actimeli soovitatakse parima tulemuse saavutamiseks juua regulaarselt, vähemalt pudel päevas. Esimesi tulemusi võib märgata pärast paarinädalast tarvitamist.

Rautakesko I kvartali müügimaht kasvas 37%
Rautakesko 2007. a esimese kolme kuu netokäive oli 272 miljoni krooni, mis teeb võrreldes eelmise aasta 199 miljoniga kasvuks 37 %. Jaemüügi kasv oli koguni 52%.
"Lisaks olemasolevate kaupluste edukatele müükidele, andis tunda ka 15. märtsil avatud uus ja ühtlasi suurim kauplus Tallinnas Tondil," ütleb tegevdirektor Raul Kadaru.
K-rautakesko kaubamärgi all tegutsev Rautakesko AS on Soome kaubandus- ja logistikakontserni Kesko ehitusmaterjalide müügiga tegelev haru Rautakesko ltd tütarfirma. Ettevõte annab Eestis tööd enam kui 450 inimesele.
Rautakesko ltd on suuruselt viies ehitus- ja sisustusmaterjalide müüja Euroopas.

JÄRJEJUTT (14): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Eddie'l läks nina vesiseks.
"Okei," sõnas ta viimaks. "Mulle sobib. Võid nüüd nendelt valdustelt lahkuda, sitaratas."
Kollane mehike tõusis. "Mul on sõpru," kostis ta. "Nad võiksid tulla ja sinuga siin üht-teist teha. Sa anuksid mind, et öelda, kus võti on."
"Mitte mina," vastas Eddie. "Mitte see poiss." Ja ta naeratas. Ta ei teadnud, kuidas see naeratus välja kukkus, kuid ilmselt polnud selles midagi lõbusat, sest kollakas mehike lahkus neilt valdustelt, lahkus kiiresti ja tagasi vaatamata.
Kui Eddie Dean oli veendunud, et on üksi, pani ta lusika tulele.
Sai laksu kätte.
Uinus.
8

Vikerraadio kuulajate lemmik Mart Ummelas jätab saate "Rahva teenrid" 
Laupäeval esines Mart Ummelas viimast korda Vikerraadio "Rahva teenrite" saatejuhina.
Mart Ummelas on ühte kuulatavamat Vikerraadio saadet "Rahva teenrid" juhtinud üheksa aastat. Selles osalemise lõpetab koos Ummelasega ka Rein Veidemann. Alates maist alustab saatejuhina Lauri Hussar, muutub ka osalejate koosseis. "Rahva teenrites" hakkavad esinema meediaekspert Tarmu Tammerk ja Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Urmet Kook.
"See on mu enda otsus, vabatahtlik. Olen loobumist paaril korral ka varem juhtkonnale välja pakkunud. 9. aprillil tuldi mu soovile vastu," ütles Ummelas. Vikerraadio vastutava toimetajana töötava Ummelase sõnul on talle pakutud asemele uut isiklikku saateaega. Suve hakul hakkab ta tegema kergema sisuga reisisaatetaolist nädalavahetusprogrammi, sügisest aga tunnipikkust ühiskonnaelu kajastavat raadioajakirja.

Baskini anekdoodid
Õpetaja selgitab tunnis häid kombeid:
"Trepist üles peab mees minema alati naise ees. Kas keegi teab, millest selline komme?"
"Sest naisterahvas arvatavasti ei tea, mis korrusel mees elab!" vastab Juku.
Kaks kalameest uhkeldavad oma saagiga:
"Eile sain havi kätte! 250 kilo!"
"Aga mina tõmbasin üleeile veest õlilambi ja kujuta ette - see põles!"
"Ära valeta! Hea küll, ma võtan haugilt 200 kilo vähemaks, sina kustuta lambis tuli!"
Mees istub päev otsa paadis ja püüab kala, aga mitte ühtegi nõksu.
"Pagan küll, kui kalastamine ei rahustaks närve - tapaksin kõik ära!"

Marko Asmer vormel-ühes?  Miks ka mitte
Marko Asmer võitis lõpuks ometi etapi Briti F3-sarjas ja tal on häid väljavaateid ka meistritiitlini jõudmiseks. Ent vormel-1 karusselli ei pruugi see teda ikkagi aidata.
Hooaja algul pean ma tihti vastama küsimustele, kust sõitja X või Y järsku vormel-ühte sattus. Tegelikult pole sinna võimalik järsku sattuda. Täpselt nagu professoriks pole võimalik järsku saada. Erinevalt teadusest ei eksisteeri autospordis aga rangelt paikapandud arenguredelit. Tippu võib jõuda sadat erinevat teed mööda ja kõik need on õiged.
Marko Asmer võistleb tänavu nii Jaapani kui ka Briti vormel-3 sarjas. Tänavustest F1-pilootidest kümme on kunagi Briti sarjas kihutanud. Minevikukuulsustest tulid omal ajal Briti meistriks näiteks Ayrton Senna ja Mika Häkkinen. Samas ei kindlusta ka ülivõimas tiitlivõit edaspidist edu. Jan Magnussen võitis 1994. aastal Briti sarjas 14 etappi 18-st, aga millega ta praegu tegeleb? Seevastu Nigel Mansell lõpetas 1980. aastal sarja kokkuvõttes alles üheksandana, ometi sai temast F1 maailmameister.

Rahnust, valust, superliigast ja sportlikust enesetapust
Ajakirjanike küüsi sattunud Kristjan Rahnu meenutab mõneti puuripüütud metslooma. Nurkaaetud, närviline, kahtlustav ning ettevaatlik.
Kui leheneeger juhtub korra kõrvale vaatama, siis - tsiuhh! - lipsabki meie mitmevõistluse esinumber piiramisrõngast välja. Ning žurnalist jääb rumalalt jõllitama märkmikku kribatud napilt kolmesõnalisi vastuseid, mis välja pressida õnnestus.
See ei ole süüdistus. Kui väga tahaksid sina Rahnuna intervjuusid anda, kuid need algaksid traditsiooniliste küsimustega "kuidas vigastus paraneb?" või "kus järgmise stardi teed?" (ajakirjanikul on samas võimatu neid jälle mitte küsida).
Kuid Rahnu ei tea vastuseid! Kindlasti mitte. Ta võib ju arvata, et stardib Götzises, aga kui selg hakkab taas valutama? Just tervise suhtes kindluse puudumine muudabki ta kõhklevaks, sõnaahtraks ja morniilmeliseks. Rahnuks, noh.

Lenna Kuurmaa: vutiplatsil olen kaitsja
Popgrupi Vanilla Ninja staar Lenna Kuurmaa ei salli aeroobikasaalis hüplemist, küll aga meeldib piigale enne grilliõhtut rannas vollet taguda.
Ennustage, kui palju kampaaniast "Eestimaa liigub" tegelikult kasu on?
Idee on hea, loodan, et see ka mõjub inimestele. Asja mõte on tuntud inimeste abil näidata, et selleks ei pea olema sportlane, et sporti teha. Mulle näiteks meeldib mänguline sport, iga nädal jõusaalis pumbata ma ei viitsi. Minu jaoks on sport lõbus ajaviide.
Mis see mänguline sport on?
Mulle on lapsest saati meeldinud jalgpall. Mängisin vutti juba väiksena ja mu vend on jalgpallur. Veel
on lahedad võrkpall ja korvpall.
Kuulusin jalg- ja korvpallis ka kooli koondisesse. Lisaks meeldib mulle suusatamine, rattaga sõitmine või lihtsalt looduses liikumine. Sportimiseks ei pea minema ilmtingimata aeroobikasaali. Aga Berliinis näiteks ei olegi kuskil mujal joosta kui tänavatel.

Uno Loop elab, kuni liigub
Kui Rauno Pehka on parim pillimees sportlaste seas, siis Uno Loop on parim sportlane muusikute hulgas. Vähemalt kõige mitmekülgsem ja kauaaegsem.
Kuigi praegu 76-aastane Loop on üritanud tõsiselt tippu jõuda vaid poksis (tuli kahekordseks Eesti juunioride meistriks), on tema spordialade kollektsioon äärmiselt mitmekesine: aerutamine, suusatamine, jooksmine, purjetamine, ujumine, triatlon, laskmine...
Näiteks Siberisse esinema minnes võttis pillimees suusad kaasa.
"Paar korda sai sõidetud ka, aga siis läksid nad puruks - rajad olid võõrad ju," meenutas korduvalt
Tartu maratoni läbinud Loop, kes
on vaatamata kõrgele eale triatloni-klubi 21. CC juhatuse esimees ning kuulub ka alaliidu juhatusse.

Õlleparun Noop: sport liidab sõpru
Õlletehase A. Le Coq juhataja, täna 39-aastaseks saav Tarmo Noop tunnistab, et tema jaoks seostub sport eelkäige heade sõpradega.
"Suvel mängime korvpalli sõbra aias, talvel saalis. Siis on meil nii, et tund-kaks teeme agressiivset korvpalli ja teist sama palju joome õlut," tunnistas Noop muigamisi, et spordi ja sõpradega käib koos ka humalajook.
Lisaks pallipatsutamisele tavatseb Elvas elav 120-kilone mehemürakas ette võtta ka kuue- kuni kümnekilomeetrisi jooksuotsi kodu lähedal asuvas metsas. Ja ikka koos sõpradega.
"Mingist hetkest alates on tempo ikka selline, et rääkida enam ei jõua, kuid ka vaikides on hea kellegagi ühes rütmis liikuda," selgitas kolm-neli korda nädalas puhtalt oma lõbuks harjutav ärimees.

Bumerang - mis see veel on? 
Kes oli esimene eestlasest profirattur? Mitmenda MK-sarja etapivõiduni jõudis Kristina *migun märtsis Lahtis? Kellele Eesti olümpialastest on medali kaela riputanud Elizabeth II?
Neljandat aastat korraldas Eesti koolispordi liit koolinoorte suurimat sporditeemalist mälumängu, partneriteks Eesti olümpiakomitee ja Eesti Päevaleht. Kui maakondlikest eelvoorudest võtab igal aastal osa kuni 95 kooli, siis finaali pääseb neist vaid 15.
Viskame näppu. Lihula gümnaasiumi nelik vaidleb millegi üle ägedalt. Mis riigi sportlasele kuulub kehtiv maailmarekord naiste 500 m kiiruisutamises? Üks pakub Kanadat ja teine raiub nagu rauda, et Holland. Lahenduseks visatakse näppu. Lõpuks selgub, et kummalgi pole õigus. Õige on hoopis Saksamaa ja Jenny Wolf.
Samas ei valmista mingit raskust nimetada, mitmenda MK-sarja etapivõidu sai Kristina *migun märtsi algul Lahtis - eksivad vaid need, kes pakuvad rohkem kui 16, vähemaga ei piirdu keegi. Kiiresti leitakse vastus ka küsimusele, kelle nime kandis hiljuti USA-s peetud rammumeeste võistlus, millest võttis osa Eesti vägilane Andrus Murumets. Schwarzenegger muidugi!

AjaPeegel: Orienteerujat ähvardas mahalaskmine
Orienteerumine on spordiala, kus võistleja läbib kaardi ja kompassi abil aja peale maastikul tähistatud ning kaardil märgistatud kontrollpunktid.
Eesti esimene orienteerumisjooksuvõistlus peeti 1926. aastal Tallinnas Pirital. Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnevatel aastatel ei olnud soovitav kompassi-kaardiga Nõukogude Liidu territooriumi metsades seigelda. Orienteerujat võidi süüdistada spionaažis, millele järgnes kõige karmim karistus - mahalaskmine. ENSV esimesed orienteerumismeistrid selgusid alles 1959. aasta sügisel Nelijärvel ja võitjateks tulid Ülle Rooba (Kerem-Mõistlik) ja Riola Koppel.
Tänapäeval on orienteerujatel oma perioodiliselt ilmuv ajakiri Orienteeruja, palju jõuproove ja öine firmaüritus, võistkondlik Jüriööjooks, mis toimus läinud laupäeval 48. korda (Toilas). Võistlus on pühendatud 1343. aasta Jüriöö ülestõusule - ühel tolle aasta pimedal aprilliööl süttisid Harjumaal tõrvikud, lõkked ja mõisad. Eestlased asusid avaldama vastupanu oma maa vallutajatele, kuid vabaduspüüe suruti jõhkralt maha.

Mihkel Tiks: korvpall oli üks paremaid asju, mida NSV Liidu ajal teha sai
25 aastat tagasi riputas korvpallur Mihkel Tiks ketsid varna
ja haaras sule. 1984. aasta romaanivõistlusel sai "Korvpalliromaan" II preemia, aasta hiljem ilmunud teose trükiarvuks oli 50 000...
Kuid "Korvpalliromaani" puhul ei tekitanud furoori mitte "Rehepapist" kaks korda suurem trükiarv, vaid äratuntavad tegelaskujud, kuldse Kalevi mängijad.
Protsentuaalselt võttes: kui palju oli "Korvpalliromaanis" dokumentalistikat, kui palju ilukirjandust? Palju tõestisündinud fakte, palju kirjanduslikke liialdusi?
Kõik kirjapandu oli valitud elust endast. Väljamõeldud olid nimed, treeneritest tehtud koondportree ning meeskonna elu pehmendatud ja ilustatud. Aga eesmärgiks oli näidata läbi minu silmade Eesti korvpalli allakäiku.

Goes: ma ei jookse käsi üles tõstes minema
Kaotustelainel ja väravadieedil Eesti jalgpallikoondise peatreeneri Jelle Goesi nahas on raske olla, sest valusaid piitsahoope jagavad nii fännid kui ka ajakirjanikud. Ent juhendaja ei anna alla. Vestlus Goesiga ei jäta õnneks kahtlust - Eesti jalgpall püsib hollandlase südames.
Eesti koondisel on EM-valikturniiril viie mängu järel tabelis nullirida - ainult kaotused väravate suhtega 0: 10 -, mille eest olete saanud fännidelt ja meedialt valusalt nuuti. Kas teenitult või on äkki meie ootused hoopis liialt kõrged pärast eelmist MM-valikturniiri, kus meeskond kogus 17 punkti?
Esiteks: ma usun ikka veel Eesti meeskonda!
Kuid tulles tagasi küsimuse juurde, siis käimasoleva valiksarja eel välja hõigatud eesmärk - 17 punkti kordamine - oli igati õigustatud, sest mulle ei meeldi kunagi minna mängima vaid mängimise pärast. 17 punkti lootus rajanes eelmisel valikturniiril näidatud tulemustel, kus meeskond astus pika sammu edasi, ja pidasin õigeks meie sihi kohe selgelt välja öelda.

1 küsimus Jüri-Egil Belowle
Balti liiga mängudes siunati kohtunikke, et nad vilistavad kodumeeskonna kasuks. Miks ei määratud kohtunikke mängule neutraalsest riigist?
Balti liigale on hetkel kulukas sõidutada kohtunikke välismängudele, see paneb tänase süsteemi paika.
Arvan, et sellisesse süsteemi, kui omad vilistavad kodus, on konflikt juba sisse kirjutatud. Inimene mõtleb lihtsalt, et nagunii tehakse külalistele ära. Tegelikkuses tahab kohtunik kodus vilistades olla aga kristalselt aus ning teeb seetõttu mõnikord hoopis omadele liiga, lahendades kaheldavad olukorrad külaliste kasuks. Minu arvates oleks parim, kui kõiki mänge teenindavad neutraalsed kohtunikud. Näiteks: Eesti brigaad vilistab Läti ja Leedu meeskondade omavahelisi mänge ja vastupidi.

Rabedalt kulgenud finaal muutus põnevaks alles lõpus
Lietuvos Rytas alistas laupäeval Riias korvpalli Balti liiga finaalmängus Kaunase Žalgirise tulemusega 81: 77 ning on nüüd kahekordne meister.
Kolmandaks tuli BK Ventspils, kes võitis pronksimängus BC *iauliai 94: 88.
Kogu finaalmängu võiks iseloomustada sõnadega: möödavisked, pallikaotused ja ebakindlus. Mäng algas mõlema meeskonna möödavisetega ning kolmandaks minutiks oli seis 5: 0 Žalgirise kasuks. Nende jaoks oli see ka mängu positiivseim kulg. Järgmisel viiel minutil ei visanud Žalgiris enam ühtegi punkti.
Rytas tegi vahespurdi 9: 0, milles oli suuri teeneid Marijonas Petraviciusel, kes kahel korral järjest vastase korvi tabades teenis lisaks ka vabaviske. Sellest hetkest enam Rytas edu käest ei andnud. Poolaeg võideti juba suurelt 41: 21. Teisel poolajal soleeris Rytase poolel NBA kogemustega Kareem Ruch, kes osutus lõpuks 22 punktiga finaali resultatiivseimaks mängijaks.

Spordis peab vahel ka PAHA olema
Rocki kukkumist on raske seletada, ehk oskavad seda paremini asjaosalised ise, kuid minule tundub, et selle võistkonna pingi otsas peaks istuma diktaator.
12006/2007. aasta hooaeg oli SEB Balti korvpalliliigale tervikuna isegi väga edukas. Kui mõni Leedu tagumise osa sats välja arvata, olid kõik osalenud meeskonnad saanud väga tugeva ettevalmistuse. Seega oli mänguline tase võrdväärne - või vähemalt kindlasti lähedane - Euroopa tippliigadega. Pealtvaatajate hulk saalides tõusis pea kolm korda, liigast kirjutati piisavalt ka ajakirjanduses. Ainus valulaps ongi meil hetkel TV reiting, mis peaks kasvama koos pealtvaatajate arvuga, aga kahjuks see kasv nii kiire ei ole olnud.
Kui Balti liigaga on kõik nii tasemeliselt kui organisatoorselt korras, siis kindlasti ei saa sel olla mingit negatiivset mõju meie klubikorvpallile. Kalev ja Rock on saanud fantastilise kogemuse võrra rikkamaks (ning nende ambitsioon kasvab aasta-aastalt) ja ka teised Eesti korvpalliklubid näevad, palju peab tööd tegema, et neid saadaks Balti liigas edu.

Viimsi naiskond tegi Eestis puhta töö
Eesti võrkpalli meistrivõistluste finaalis sai Viimsi Milstrand/EBS Falck Pärnu naiste üle kolm kerget 3: 0 võitu.
Tänavu juba Eesti karikavõistlused ja Balti liiga võitnud Viimsi ei jätnud pärnakatele finaalis mitte mingit võimalust. Kuigi pühapäeval Viimsis peetud viimase mängu esimeses geimis oldi koguni 21: 24 taga, suudeti seegi võita - 27: 25.
"Suur tahtmine oli seeria 3: 0 ära lõpetada, selle pärast see algus rabe oligi," arvas Milstrandi juhendanud Keete Puri. "Kui Eesti-Läti ühisliigas mängisime väga hästi, siis sellise kohtumise pealt ei saagi aru, mis naistel sees on."
Teises geimis oli tablool viigiseis 11: 11, kui Viimsi suuresti tänu liiga parima servija Polina Bratuhhina tugevatele pallingutele eest ära purjetas ning 25: 14 võidu sai.

Võimas tagasitulek päästis Florale punkti
Tallinnas A. Le Coq Arenal vapralt kõledat kevadilma trotsinud paarisajale pealtvaatajale pakkus pealinna klubide Flora ja TVMK võitlus küllaga teravaid elamusi.
TVMK avas väravaarve floralaste jaoks ootamatult kähku Sergei Terehhovi täpsest tabamusest juba mängu teisel minutil.
Pärast vigastuspausi oma esimese täispika mängu pidanud Flora ründaja Kristen Viikmäe sõnul andis selline kiire kaotusseisu jäämine meeskonnale psühholoogilise hoobi. "TVMK-l olid sellega pinged maas, söödud ja kombinatsioonid hakkasid toimima ja mäng muutus lahtiseks. Meile aga muutis see tagasituleku märksa raskemaks."
Flora olukord läks veelgi hullemaks kui TVMK teine värav, Oliver Konsa 35. meetrilt teele saadetud pommlöök õige kummalisel moel puuri lipsas - saanud palli juba pihkude vahele, pillas sõrme vigastanud Mihkel Aksalu asemel Flora väravasuul seisnud nooruke Aigo Orgla palli maha, kust see väravasse hüppas.

Rene Busch on veendunud, et Eesti heastab lüüasaamise
Eesti naiskonna kapten ja treener Rene Busch ütles pärast kaotust Hollandile üles tõstetud pöidla saatel lause: "Järgmisel aastal tagasi esiliigasse!"
Miks te nii toimisite, kaotus oli ju valus ja häving suur?
Positiivse toonuse hoidmiseks. Ja teiseks sellepärast, et minu arvates on see siht meile täiesti saavutatav. Ei treener ega mängijad tohi langeda negativismi.
Saavutatav ka sama koosseisuga mängides?
Nii ma ei väida. Usun, et piisab ka ühest meie tipust, kas Kaia Kanepist või Maret Anist, et esiliigasse tagasi mängida. Parem muidugi, kui mõlemad kohal oleksid.
Mida üllatavat või õpetlikku FedCupi turniir Plovdivis naiskonna debütandist treenerile andis?

HC Kehra ei suutnud taas Mait Patraili ohjeldada
Eesti käsipalli meistrivõistluste poolfinaali kolmandas mängus alistas Põlva Serviti 30: 26 HC Kehra ja juhib kolme võiduni mängitavat seeriat
2: 1.
"Jäime küll 2: 5 taha, kuid siis vedas Mait Patrail mängu käima," rääkis Serviti treener Kalmer Musting. "Esimese poolaja keskel saime aga ette ja kahe-kolmeväravalist vahet hoidsime pea terve mängu," lisas Musting.
Kuigi lõunaeestlastel on vigastustega eemal Raido Peedomaa, Siivo Sokk ja Tauri Volt, lülitusid edukalt mängu noored Veiko Tigasson ja Henri Sillaste. Kadudeta ei läinud ka Kehral - 15. minutil vigastas kubemelihast Roman Glinkin ning treener Jüri Lepa hinnangul jääb temagi hooaja lõpuni platsilt eemale. Poolaja võitis Serviti 16: 15.

Tanel Leok: neljas koht ja katkestamine
Portugalis Aguedas toimunud motokrossi MM-etapil sai Tanel Leok (Kawasaki) kuninglikus MX1 klassis avasõidus neljanda koha, kuid teises katkestas.
Esimeses sõidus alates avaringist neljandal kuni kuuendal kohal sõitnud Tanel Leok kaotas võitjale Joshua Coppinsile (Yamaha) Uus-Meremaalt lõpuks 17,340 sekundiga. Aigar Leok (Yamaha) sai kirja 21. koha.
Teises sõidus katkestas kvalifikatsiooni parim Tanel Leok üheksandal ringil. Võitis Kevin Strijbos, Coppins kaotas 20,114 ning prantslane Sebastien Pourcel (KTM) 32,151 sekundit. Aigar Leok pälvis 13. koha.
MM-sarja kokkuvõttes on Coppinsil liidrina 144 ja Strijbosil teisena 125 punkti. Tanel Leok on 61 silmaga 11. ning Aigar Leok 29 punktiga 18. kohal.

Volüüm 2: Mauritiuse päikese all Botswanaga
Võitmata mängugi, pudenes Eesti FedCupi naiskond Plovdivis kolinaga teise liigasse.
Selle asemel et mängida tänavu suvel maineka Föderatsiooni karikasarja maailmaliiga üleminekumängu, võib Eesti mängida järgmisel aastal Euro-Aafrika tsooni teises liigas (näiteks) Mauritiusel (näiteks) Botswanaga.
On tõsi, et tsooni teine liiga toimus tänavu Mauritiusel, alates eilsest on ka fakt, et esiliiga tugevamate hulka kuulumise asemel mängib Eesti järgmisel aastal teises liigas. Õnneks pole see veel mudaliiga…
Eesti peksupoisiks olemist Plovdivi turniiril pole võimalik vaidlustada. Ainsana 16 naiskonnast ei võitnud Eesti naiskond ühtki üksikmängu, matšist rääkimata. Neli kuiva kaotust, nende hulgas laupäevane ellujäämismatš Hollandiga, mis paarismängu enam ei vajanudki. Kamba peale suudeti võita vaid mõni sett.

Asmer kihutas end taas kaks korda pjedestaalile
Marko Asmer võitis eile Briti F3-sarjas Donington Parkis mõlemad etapid. Võidusõidu avaetappi alustas Hitech Racingu tiimi eest kihutav eestlane esimeselt stardipositsioonilt ning juhtis seda ka algusest lõpuni.
24-ringilise võidusõidu lõppedes järgnesid Asmerile britid Stephen Jelley ja Greg Mansell. Vahepeal edu koguni kahe ja poole sekundiliseks kasvatanud, laskis Asmer viimastel ringidel Jelleyl (Räikkönen Robertson Racing) küll endale sappa võtta, kuid eestlase jonn jäi peale ning ta finišeeris britist 0,545 sekundit eespool. Fortec Motorsporti meeskonnas sõitev Mansell kihutas üle lõpu- joone 3,186 sekundit hiljem. Asmer tegi 1.01, 594-ga ka sõidu kiireima ringi.

Võistlus, kus kõik olid võitjad
Laupäeval Tallinnas Kalevi spordihallis aset leidnud võimlemisfestival "Kauni rühiga ellu" võlus tõepoolest rühti parandama mitte ainult väikseid ja suuri võimlejaid endid, vaid ka kõiki pealtvaatajaid
ja žüriiliikmeid.
Eriti suurt rõõmu tegi lastele aga ootamatult uksest sisse sadanud üllatuskülaline - kui Sistrumi võimlemisklubi 7-8-aastased pipid lavale trikitama saabusid, liitus nendega Kanal 2 Trikimehe saatest tuntud Jürgen Veber ise. "Trikimees tegi Pipidega trikke," naeris Kalevi võimlemise projektijuht Lembe Laas. "Pipid olid üliõnnelikud, ka teised lapsed said sellest paraja elamuse."
Treeneritest ja võimlemissõpradest koosnenud žürii üldvõitjat välja ei hõisanudki. Küll aga jagati kõigile üle saja punkti kogunud rühmadele hõbe- ja 160 piiri ületanutele kuldplaate.

Kas sõna "koolikeskkond" kutsub esile pelgalt negatiivseid seoseid? 
Koolikeskkond ühiskonna osana on mitmetahuline süsteem, sotsiaalne keskkond, kus leiab aset erineva varjundiga sündmusi. Tuginedes meedias kajastatule, juhtub koolikeskkonnas kahetsusväärselt palju negatiivest.
Kooli pahupoolest peabki rääkima, probleeme tõstatama ja diskuteerima, kuna nii leiavad valupunktid lahenduse. Kui traagiline sündmus leiab aset geograafilises mõttes kaugel, võtkem näiteks Virginia Tehnikaülikooli viimase nädala sündmused, ei lähe vahemaad arvesse ning ängistusetunne kandub siiagi. Taolised sündmused panevad mõtlema, olukorda analüüsima ning tähelepanu alla võetakse ennetusstrateegiad ja nende efektiivsus.
Tasakaalu püsimise huvides on äärmiselt oluline rääkida koolikeskkonnast ka positiivses võtmes, rõhutades häid ja toimivaid praktikaid.
4. aprilli Postimehes ütles vastne haridusminister Tõnis Lukas: "Ma arvan, et kool peab olema rohkem kasvatusasutus, kui ta vahepeal on olnud."

MART HELME: Puhka rahus, Boriss Nikolajevitš Jeltsin! 
Boriss Nikolajevitš Jeltsin on surnud. See teade murdis hoopis teiste sündmustega hõivatud meedias esiuudiseks ja omal moel on see sümboolne.
Sest Jeltsin, kes kogu oma poliitilise karjääri vältel oskas aina üllatada, ajastanuks just nagu oma surmagi nii, et see tuli kõigile ootamatult.
Mäletame ju, kui palju spekuleeriti Jeltsini peatse surma üle talle ülirasketel aastatel 1996-1998, kui Venemaa presidendil tuli veeta rohkem aega ravil kui oma Kremli kabinetis. Jagati koguni juba veel elava kadunukese päranditompugi, spekuleeriti tema võimalike järglaste üle ja ennustati, mis saab isakese kaitsva tiivata kaarnate kätte jäävast lähikonnast.
Aga Jeltsin ei surnud. Ja pensionile jäänuna - veel üks tema ootamatutest käikudest - näis koguni hoopis reipamaks muutuvat. Kuni eilseni.

ULVAR KÄÄRT: Metsloom jäägu ikka metsa
Üle tosina aasta tagasi sattusin kevadel harjumuspäraselt metsas hulkudes juhuslikult pesast alla kukkunud hoburästapojale. Ilmselt olid selle üksiku lennuhimulise uljaspea tiivad veel liiga nõrgad, et lennata.
Vaatasin teda mõnda aega, hakkas teisest hirmus hale ning otsustasin ta seepeale ühes koju võtta. Jõudsin vaid vaevu linnupoja kohale kummarduda, kui veidi eemal tõstis vanem hoburästas hirmsat hädakisa. Lärmi peale kogunesid hetkega kokku ilmselt kõik ümberkaudsed rästad, kes hakkasid parvena kõrvulukustavalt kisades minu ümber ähvardavalt tiirutama. Lindude ootamatu rünnak ajas mu ähmi täis ja ma pidin nende kui herilaste eest plehku panema. Hiljem avastasin, et rästad olid ka mu riided roojaga valgeks pommitanud. Sellest esimesest õppetunnist piisas, et igasugustest noortest metsaasukatest edaspidi eemale hoida.
Enamasti lähtuvad inimesed sellistel puhkudel mõtlemisest, et see, mis on neile tore, on ka loomale tore. On ju nii vahva, kui mul on kodus väike armas linnupoeg või loomabeebi! Tegelikult pole see loomadele üldsegi tore. Neil on oma ema, omad harjumused, oma elu. Isegi need, kes näevad nii üksikud ja õnnetud välja, pole tegelikult ilma hoolitsusest. Sageli on ema või mõlemad vanemad kusagil läheduses, oodates, kuni inimene ära läheb.

Tõnismäe monumenti ei tohiks teisaldada Austatud hr kaitseminister! 
Eesti valitsus on otsustanud alustada töid Tõnismäe mälestusmärgi ümbruses ning andnud Teile volitused sellekohaste otsuste langetamiseks. Selle kirjaga tahavad allakirjutanud juhtida Teie tähelepanu mälestusmärgi ümberpaigutamisega seotud riskidele ning pakkuda koostööd nende analüüsil ja võimalikul maandamisel.
Esimene risk on seotud Eesti strateegiliste huvidega. Oleme seisukohal, et mälestusmärgi teisaldamine võib küll leevendada 9. maiga seotud päevaprobleeme, kuid on tõsine riskifaktor Eesti pikaajaliste huvide seisukohalt. Eesti pikaajalised huvid on sisemine stabiilsus ja rahvusvaheline tõsiseltvõetavus. Pronkssõduri teisaldamine kahjustab mõlemat. Juba täna on mälestusmärgist saanud väga oluline Eesti mainet kujundav teema maailma meediakanalites, paraku valdavalt iroonilises võtmes. Eestile on kleebitud natsiriigi silt, meie tõsiseltvõetavus on saanud tagasilöögi. Kohalikku ellu on pronksmehe saaga toonud nii avalikud kähmlused kui ka ulatusliku rahvustevahelise arveteklaarimise elektroonilistes suhtluskanalites.

REPLIIK: Idee Kruudale ja Kangrole
Vene propagandamasin rullib ja integratsioonikell tiksub tagurpidi aega. Kuid kõik pole kadunud, veel leidub võimalus pronkssõduri saaga imagoloogiliselt enda kasuks pöörata. Hakkame kibekähku, veel enne, kui Aljoša ümber kerkib plank, tootma pronkssõdurikujulisi suveniire! Näiteks tinapaberis šokolaadist pronkssõdur peaks olema minev kaup, mille n-ö täiskasvanute variant võiks olla täidetud likööriga Vana Tallinn.
Šokolaadivalmistajad-osavnäpud haaravad kindlasti ideest rõõmuga kinni, jäävama mälestuse eest võiks hoolitseda meie vaprad kujurid, kes taaslooksid pronkssõduri tuhandete eri suuruses ning eri kaalu- ja hinnakategoorias metallist kujukestena, mida on hea kaminasimsile panna ning oma kodu privaatsuses mälestada. Nii viiksime sõnumi eestlastest kui hoolikatest pronkssõduri mälestuse ja maine hooldajatest nagu niuhti üle ilma laiali, eriti sõnu raiskamata. Isegi uue Eesti märgi loojatele võib pronksist suveniirsõdurite müügimenu anda valgustava vihje.

JUHTKIRI: Nõukogude Liidu lagunemise sümbol
Eile suri 76-aastasena Venemaa eks-
president Boriss Jeltsin. 1991. aasta augustiputši ajal tankil seisnud ning riigipöörajate teod ebaseaduslikuks tunnistanud Jeltsin on üks N Liidu lagunemise sümboleid. Tema rolli meie iseseisvumises ei saa alahinnata - sama aasta jaanuaris, kui Vilniuses möllasid tankid, lendas just Jeltsin Tallinna kolme Balti liidriga kohtuma ning andis nende iseseisvusele sisulise tunnustuse. Seetõttu oli ta ka 1991. aasta suveks mugav märklaud neile, kelle arvates olid reformid liiga kaugele läinud.
Ka poleks 1994. aastal toimunud presidentide Jeltsini ja Meri välkkohtumiseta Kremlis sündinud juulileppeid, mis tagasid Vene sõjaväe lahkumise Eesti pinnalt. Moskvas sai ta kokkulepete eest kõvasti nahutada, sest paljud Vene diplomaadid oleks heal meelel Eestit veel lühikese lõa otsas hoidnud ning mitmed nägid vägede väljatoomises N Liidu taasloomise lootuse sisulist hääbumist.

Lapsed ei pruugi enam riigi kulul kultuurireisidele saada
Eelmise haridusministri algatatud projekt iga laps Kumusse, Louvre'i ja Ermitaaži katkeb suure tõenäosusega.
Praegune minister peab alustatut liiga kalliks, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Maksu- ja tolliamet tabas kolm miljonit salasigaretti
Koostöös Rootsi ametivõimudega õnnestus maksu- ja tolliameti
Kaup on pärit Venemaalt, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Riigipeade matusekombed on välja kujunenud
Riiklike matuste ettevalmistamine nõuab lääneriikides aega enamasti nädalajagu.
Enamjaolt on riigiti ka välja kujunenud, kuidas endist riigijuhti matta, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Piirivalveamet tõhustas kontrolli riigipiiril
Piirivalveameti peadirektori korraldusel on tänasest tõhustatud piirikontrolli meetmeid Eesti piiril.
Meetmed võivad tuua kaasa rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides tavalisest pikemaid järjekordi.
Piirivalveamet palub piiriületajatelt mõistvat suhtumist ning varuda piiri ületamiseks tavalisest enam aega ja kannatust.
Venemaa noorteorganisatsioon Naši on lubanud, et korraldab peagi Tõnismäel asuva pronkssõduri teisaldamise vastase ööpäevase valve.

Päästjad avastasid Harjumaal uue reostuskolde
Täna Harjumaa randades reostuse koristamist jätkanud päästeametnikud ning vabatahtlikud avastasid uue reostuskolde.
Avastatud reostuskolle on kahe kilomeetri pikkune ja kohati kuni kolme meetri laiune ning paikneb laiguti rannajoonel Keila jõe suudmest kuni Türisaluni. Tegemist on pooltahkes olekus kleepuvate õliste tükikestega. Esialgse informatsiooni kohaselt reostuse juuredteket täheldatud ei ole, teatas päästeameti pressiesindaja.
Avastatud reostuse likvideerimisega alustatakse homme.
Täna õhtuks õhtuks sai koristatud pühapäeval avastatud kaldareostus Keila-Joa lähistel Meremõisa rannas.
Päästjad koos vabatahtlikega Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühmast ning Eestimaa looduse fondist on kahe päeva jooksul korjanud Keila-Joa lähistelt kokku umbes 2000 kilogrammi liivaseguseid naftasaadusi ligi kolme ja poole kilomeetri pikkuselt alalt.

Paet: Jeltsini matused erinevad kristliku maailma tavadest
Välisminister Urmas Paeti sõnul erinevad Venemaa president Boriss Jeltsini homme toimuvad matused oma kiire korralduse tõttu kristliku maailma tavadest.
Välisriikide esindajatel on keeruline nii kiiresti Venemaale sõita ja matust oma päevakavasse mahutada, rääkis Paet Seitsmestele Uudistele.
Välisministri arvates lühendab nii kiire matus aega, mil Venemaa saaks ise arutada Jeltsini jäetud pärandi ja mälestuse üle.
Küsimusele, kas Paet ei karda, et Venemaa võib Jeltsini matuseid kasutada taas pronkssõduri teema tõstatamiseks, vastas välisminister, et matused pole õige koht selliste ebaadekvaatsete väidetega esinemiseks.
"Olen kindel ja tahaksin väga loota, et matuste kontekst ja hüvastijätu kontekst ei ole see koht, kus selliste teemadega välja tulla," rääkis Paet.

Juhan Aare: Jeltsin riskis korduvalt
NSVL rahvasaadikute nõukogu kunagise liikme Juhan Aare hinnangul oli eile surnud Venemaa esimene president Boriss Jeltsin suure mastaabiga inimene, kes riskis ka Eesti pärast korduvalt.
"Tema kaudu saime näiteks toetuse Moskva rahvasaadikute kongressil Molotov-Ribbentropi pakti õigustühiseks kuulutamiseks 24.detsembril 1989," tõi Aare välja ühe näite sellest, kui olulist rolli mängis Jeltsin Eesti-Vene suhetes.
"Terve Nõukogude Liidu rahumeelse lagunemise taga on Jeltsini suured teened," lisas Aare.
Aare meenutas ka Jeltsini 1991. aasta jaanuari äkkvisiiti Eestisse, kus ta hoidis ära samasuguse karistusoperatsiooni, mis oli toimunud Leedus.
"Ta riskis korduvalt. Jeltsin oli äärmiselt elujõuline, väga tugev inimene ja võitleja. Väga hea huumorisoonega: miski inimlik ei olnud talle võõras. Ta võis olla järsk, aga ta ei olnud südame poolest halb inimene."

Avalikustatud kiirusemõõtmise tulemusel tabati üheksa rikkujat
Lõuna politseiprefektuuris täna toimunud avalikustatud kiirusemõõtmise tulemusel tabati üheksa rikkujat, neist kuus kiiruseületajat.
Kaks juhti sõitis maanteele paigaldatud infotahvlite piirkonnas kuni 20 km/h lubatust kiiremini ning neli juhti ületasid piirkiirust 20-40 km/h. Kolmel juhil tuvastati muud rikkumised, nagu kindlustuse puudumine, ülevaatuse ning lapse turvavarustuse puudumine.
Maakondlikult tabati rikkujaid Tartumaal neli, Valgamaal üks, Jõgevamaal kaks, Põlvamaal kaks ning Võru- ja Viljandimaal mitte ühtegi rikkujat.
Lõuna politseiprefektuuri liiklustalituse ülemkomissar Marek Tiirats kommenteeris esmakordselt toimunud avalikustatud politseioperatsiooni: "Üldjuhul jättis liikluspilt avalikustatud kiirusemõõtmise tsoonis positiivse mulje, kuigi mõned üksikud juhid ei saanud ka sellisel juhul aru piirkiirusest kinnipidamise vajadusest."

Mihkelson: Venemaal on varuks varjatud majandussanktsioonid
Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni sõnul arutas Vene salajane poliitbüroo president Vladimir Putini juhtimisel seda, mida võtta ette Tõnismäe monumendi teisaldamist plaaniva Eestiga.
Mihkelsoni sõnul arutas salajane poliitbüroo aprilli alguses Eesti ning pronkssõduri teisaldamisega seonduvat ning otsustas, et Venemaa ei võta kasutusele mingeid avalikke sanktsioone, vaid hakkab mõningate Eesti ettevõtete suhtes rakendama mõjutusvahendeid.
"Väidetavalt olla võetud vastu otsus, et juhul, kui Eesti valitsus otsustab pronkssõduri teisaldada, ei järgne sellele Venemaa poolt mingeid avalikke sanktsioone - ei majanduslikke ega poliitilisi," kirjutas Mihkelson oma blogis.
"Küll aga olevat juba praegu olemas nimekiri Eesti ettevõtjatest Venemaal, kelle suhtes asutakse rakendama administratiivseid mõjutusvahendeid - mida iganes siis selle all mõista," ütles ta ning lisas, et seega on tegemist varjatud majandussanktsioonidega.

Ilves sõidab Boriss Jeltsini matustele
President Toomas Hendrik Ilves sõidab homme Moskvasse, Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini matustele.
Välisministeeriumi teatel läheb Jeltsini matustele ka Eesti suursaadik Venemaal Marina Kaljurand.
"Me võlgneme president Jeltsinile 20. sajandi ühe suurima geopoliitilise heateo, sest tema vaprus ja otsusekindlus augustis 1991 - vanameelsete võimupöördekatse ajal - kuulutasid kadu NSV Liidule kui totalitaarsele režiimile ning andsid vabaduse kümnetele miljonitele inimestele," ütles Eesti riigipea.
"President Jeltsin avas demokraatia-ukse Venemaale, tõi sinna sõnavabaduse, turumajanduse - kõik selle, millest Vene rahvas oli seni ilma olnud," sõnas president Ilves. "Tema mitmed reformid võiksid tänaselgi Venemaal eeskujuks olla."

Kohtumiselt puudunud Lootsmann hurjutas teisi puudumise pärast
Harju maavanem Värner Lootsmann, kes ise Sakala keskust puudutavale vaidemenetlusele ei tulnud, imestab, miks puudusid seal mitmed olulised osapooled.
MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn vaidemenetluse Sakala keskuse lammutusloa lõpetamise osas avalik arutelu toimus täna hommikul.
Kohtumiselt puudusid mitmete oluliste osapoolte esindajad, kaasa arvatud Harju maavanem Lootsmann ise, kes põhjendas puudumist talle määratud noomitusega.
Samas jääb Lootsmanni sõnul arusaamatuks, miks ei saatnud arutelule oma esindajat Eesti valitsust esindav kultuuriministeerium ja õiguskantsleri ametkond nagu ka lammutusprojekti koostanud AS K-Projekt ja riiklikku ehitusjärelevalvet teostav tehnilise järelevalve inspektsioon.
"Arutelul ei osalenud ka AS ETP Grupp ja Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoda", lisas Lootsmann.

Ajaleht: tuuleenergia abil energiaprobleemidest vabaks
Austria ajaleht Die Presse kirjutab, et Eesti plaanib 2010. aastal alustada maailma suurima tuulepargi rajamist Hiiumaale.
Eesti energiakontsern Nelja Energia soovib Hiiumaale ehitada 200 tuulegeneraatoriga energiaparki, mis annaks kokku ligi 1000 megavatti energiat, kirjutab ajaleht.
Väljaande hinnangul võib tuulepark anda sama palju energiat kui suur aatomielektrijaam. Eesti andmeil oleks antud tuulepark maailma suurim meres asetsev tuulepark. Üksnes Rootsi linnal Gävle on plaanis sama suure tuulepargi ehitamine.
Projekti, mille rahastajad veel selgunud ei ole, võib seni pidada Balti riikide ambitsioonikaimaks. Veel praegugi ei oma tuuleenergia kasutamine Eesti energiatarbimises märkimisväärset osa - viies tuulepargis toodetud elekter katab vaid ühe protsendi energiavajadusest.

Riigikaitse nõukogu toetas Ilvese põhiseaduse muutmise plaani
Kadriorus täna kogunenud riigikaitse nõukogu andis president Toomas Hendrik Ilvese ettepanekule muuta põhiseaduse riigikaitse peatükki oma üksmeelse heakskiidu.
"Selle ettepaneku mõte on lihtne ja selge: parlamentaarses riigis allub kaitsevägi valitsusele ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamine on valitsuse pädevuses," ütles president Ilves riigikaitse nõukogu istungit avades presidendi kantselei vahendusel.
"Praegu teeb seda Riigikogu presidendi ettepanekul, mis - nagu ma olen juba öelnud - on tseremoniaalne lahendus ega suurenda tsiviiljuhtimise käsuliini selgust," ütles ta. "Vastupidi: praegune süsteem toodab ähmasust ja ebaselgust, mida meenutavad järjestikused vastuolud kaitseministrite ja kaitseväe juhatajate vahel, kes iganes nendel kohtadel ka poleks olnud."
President Ilvese sõnul tuleb põhiseaduse riigikaitse peatükki muutes välistada teoreetiline võimalus kaitseväe juhtkonna politiseerimiseks.

Jõhvis sattus töölepinguta ehitustööline väljapressijate küüsi
Ida politseiprefektuuri politseinikud pidasid kinni kaks meest, keda süüdistatakse ehitajalt raha välja pressimises.
"Ida politseiprefektuuri pöördus 30-aastane meesterahvas, kes teatas, et hiljuti ta tegi ühes korteris remonditöid, mille eest sai korteriomanikult tasu. Kuid mõne aja möödudes remonditööde tellija ja tema tuttav pressisid remondimehelt välja tasust suurema summa," ütles Ida politseiprefektuuri kriminaalosakonna organiseeritud kuritegevuse talituse vanemkomissar Sergei Futkin.
Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb väljapressimist.
10. aprillil pidasid kriminaalosakonna organiseeritud kuritegevuse talituse politseiametnikud Jõhvis Rakvere tn asuvas kohvikus kinni kaks kahtlustatavat isikut, kelleks osutusid Andrei (1972) ja Aleksandr (1969).

Ükski krediidiasutus ei soovinud Viru Vanglale laenu anda
Riigi Kinnisvara AS-i juhatus tunnistas lõppenuks 57,5 miljoni euro suuruse rahvusvahelise laenuhanke Viru Vangla rajamiseks, sest mitte keegi ei soovinud ehitamist rahastada.
Pakkumise kutse dokumendid võttis välja seitse krediidiasutust, kellest ükski tähtajaks pakkumist ei esitanud.
Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatus otsustab läbirääkimistega pakkumismenetluse Viru Vangla ehituse finantseerimise korraldamiseks lähipäevil. Uuele konkursile oodatakse pakkumisi kõigilt varasemal hankel osalenutelt.
Selle hanke lõpetamine pakkumiste mitteesitamise tõttu vangla ehitustegevust ei mõjuta, kinnitati RKAS-ist Päevaleht Online'ile.
Kõik kulud kaetakse kuni laenuraha kaasamiseni sisemiste reservide arvelt.
Justiitsministeeriumist öeldi Päevaleht Online'ile, et Riigi Kinnisvara AS on justiitsministeeriumile kinnitanud, et Viru Vangla valmimise tähtaega laenuhanke läbikukkumine ei mõjuta.

Eestlane osales Suurbritannia suurimas krediitkaardipettuses
Suurbritannias tunnistas eile viieliikmeline petturite jõuk, nende seas ka üks eestlane, end süüdi 17 miljoni naelases krediitkaardipettuses.
Suurbritannia kõigi aegade suurim krediitkaardipettuse korraldasid neli meest ja üks naine, teatas Briti transpordipolitsei. Plaanis osalesid Hannes Pajusalu, Dariusz Zyla, Krysztof Rogaliski, Roman Zykin ja viimase naine Malgorzita, vahendab Reuters.
Petturite plaan tuli siis välja, kui tranpordipolitsei tabas Londonis Victoria metroojaamas Dariusz Zyla, kellelt leiti 40 mobiili kõnekaarti, millele olid kodeeritud varastatud krediitkaartide andmed.
Politsei otsis Zyla maja läbi ja sealt leiti krediitkaartide valimistamiseks tarvilikku varustust ja tõendeid rahvusvahelistest rahaülekannetest. Ülekannetest järeldasid politseinikud, et Zyla tegutseb rahvusvahelises rahapesuoperatsioonis.

Kompus asus Lootsmanni kaitsma
AS Uus-Sakala juhataja Ilmar Kompuse hinnangul teostas Harju maavanem Värner Lootsmann järelevalvet Sakala keskuse lammutusloa üle operatiivselt ja põhjalikult.
Kompuse sõnul ei ole juristide hinnangul maavanemat puudutava vaidemenetluse toimumise fakt juriidiliselt põhjendatud. Ka lisas ta, et maavanem tegeles antud teemaga juba eelmise aasta novembris, mil ka Uus Sakala andis omapoolsed põhjalikud vastused lammutusloa küsimuses.
"Minu arusaamist mööda tõendab see, et maavanem tegutses operatiivselt ja piisava põhjalikkusega," ütles Kompus täna toimunud vaidemenetlusel.
Vaide maavanema teostatud järelevalvemenetluse õiguspärasuse üle esitas MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn.
Lootsmann ise ei vaidemenetlusele ei ilmunud, koosolekut juhatas Harju maavalitsuse õigusosakonna juhataja Eino Tamm.
Lootsmanni puudumist põhjendas Tamm sellega, et vabariigi valitsus määras maavanemale noomituse, mistõttu Lootsmann ei pidanud sobilikuks kohale tulla.

Mikko: Moldova vajab Euroopa toetust
Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni juht Marianne Mikko sõnul peab Euroopa Liit kavandatava Moskva-Chisinau salalepingust tuleneva ohu tõttu Moldovale toetust näitama.
"Teated kavandatavast Moskva-Chisinau salalepingust on olukorda pingestanud. Selline asjade areng tähendaks Euroopa institutsioonide aastatepikkuse töö luhtumist," ütles Mikko.
"Euroopa ei saa endale lubada midagi juhuse hooleks jätta. Me peame praeguses olukorras näitama oma toetust Moldovale ning euroopalikele väärtustele," lisas ta.
Mikko sõidab täna õhtul Moldovasse, Chisinausse, kus homme avatakse Euroopa Liidu ühine viisakeskus.
Viisakeskuse avamistseremoonia kõrval on visiidi kavas kohtumised Moldova kõrgete ametiisikutega ning avamisele saabunud väliskülalistega. Esmajoones tahab Mikko nõu pidada Moldova parlamendi spiikeri Marian Lupuga.

Väike-Pakri saare loodeosa rand on reostatud
Meri on Harjumaal ühe nädala jooksul kahel korral randa toonud kollast kleepuvat teralist ainet, eile avastati sarnast ainet ka Väike-Pakri saarelt.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles Päevaleht Online'ile, et saarel on reostust vähesel määral peamiselt kivide vahel ning rannaliival.
Esmaspäeval kell 12.49 tuli keskkonnainspektsiooni valvetelefonile merevalvekeskuselt teade, et Väike-Pakri saare loodeosa rannikul umbes poole kilomeetri pikkusel lõigul on leitud kollast kleepuvat teralist ainet.
Sarnast ainet leiti ka pühapäeva õhtupoolikul Keila-Joa lähedal Meremõisa rannast. Kontrollimisel selgus, et Keila-Joalt lääne pool on umbes kilomeetri pikkusel ja pooleteise meetri laiusel rannaribal näha väikseid õliseid tükikesi. Lisakontrollimine näitas, et reostus on levinud laiguti ligi kolme ja poole kilomeetri pikkusel alal.

Politsei vahistas Jõe tänava arvatava pommimehe
Möödunud reedel vahistas Harju maakohus Põhja ringkonnaprokuratuuri taotlusel 34-aastase Vladimir Muravjovi, keda kahtlustatakse pandimaja röövis ja lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises.
Vladimir kuulutati tagaotsitavaks märtsi keskel, seoses Tallinnas Jõe tänava elu- ja büroohoonest suure koguse võimaliku lõhkeaine avastamisega.
Kriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku röövimise paragrahvi tunnustel selle aasta 5. veebruaril, et uurida pandimaja röövi, mille käigus viisid kurjategijad kaasa 250 000 krooni väärtuses kuldesemeid ja mobiiltelefone. Vladimiri kasutuses olnud Jõe tänaval asuva korteri läbi otsimisel leidis politsei suures koguses lõhkeaine kahtlusega ainet.
Põhja prefektuuri kriminaalpolitsei fikseeris Vladimiri liikumise ning 18. aprillil pidasid patrullpolitseinikud mehe kuriteos kahtlustatavana kinni. Käesolevaks ajaks on kriminaalmenetluse raames kuriteos kahtlustatavana vahistatud Vladimir (sünd. 1972), Julia (sünd. 1979) ja Eduard (sünd. 1965).

Lõuna politseiprefektuur alustab avalikustatud kiirusemõõtmist
Lõuna politseiprefektuuri liiklustalitus alustab tänasest uudse töövõttena avalikustatud kiirusemõõtmist.
Kiirusemõõtmise kohtadest antakse liiklejatele teada maanteedel olevate infotahvlite, raadiojaamade ja politsei veebilehe kaudu.
Kuna lubatud piirkiiruse ületajate arv on aasta-aastalt kasvanud ning sagenenud nn ühe sõiduki õnnetused, mille põhjuseks on valdavalt mittesobiv sõidukiirus, loodab politsei avalikustatud kiirusemõõtmisega suurendada autojuhtide ettevaatlikkust ja tähelepanelikkust ning vähendada liiklusõnnetuste arvu.
"Oleme arvamusel, et eelnev teavitamine distsiplineerib liiklejaid ning probleemsetel teelõikudel autode reaalse kiiruse piiramine vähendab liiklusõnnetuste arvu ja nende raskusastet," ütles Lõuna politseiprefekt Aivar Otsalt.

Purjus 14-aastane poiss kihutas varastatud autoga politsei eest
Politseipatrull märkas täna öösel kella 2 ajal Tartus Võru tänaval sõiduautot Renault Clio, mis sõitis suurel kiirusel suunaga linnast välja, roolis oli purjus alaealine.
Patrull blokeeris sõiduki tee Võru ja Kabeli tänava ristmikul, mistõttu oli auto sunnitud peatuma.
Autot juhtis juhtimisõiguseta alkoholijoobes 14-aastane poiss.
Masina oli noormees omavoliliselt võtnud autopesulast, kuhu see oli toodud pesta.
Sõiduk teisaldati valvega parklasse, poisi suhtes alustas politsei väärteomenetlust.

Täna on maksupööripäev
Aasta alguses on päevad, mille jooksul maksumaksjad töötavad sümboolselt riigi heaks ja maksupööripäevast algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale.
2007. aastal on maksupööripäev rekordiliselt vara - 24. aprillil. Aluseks on võetud Rahandusministeeriumi prognoos, mille kohaselt peaks 2007. aasta maksukoormus olema 31,1%. Varasematel aastatel tähistas EML maksupööripäeva tavaliselt mai esimesel nädalal.
Eesti, samuti ka Läti ja Leedu, on Euroopa Liidus madalama maksukoormusega riigid. Keskmiselt on EL riikides maksukoormus vahemikus 35-45%, Rootsis ja Taanis aga ligi 50%.
EML esindajad kohtuvad täna rahandusminister Ivari Padariga ja annavad talle üle maksupööripäeva sümboliseeriva meene.

Tallinnas põrkasid kokku liinibuss ja sõiduauto
Liiklusõnnetus toimus eile kella 23.33 ajal Laagna tee ja Vilmsi tänava ristmikul, kus sõiduauto Ford Escort põrkas kokku liinibussiga.
Sõiduautot juhtinud 1986. aastal sündinud Jan sõitis anna teed märgi alt ette peateel liikunud bussile Volvo Berkhof.
Bussi roolis oli 1957. aastal sündinud Heinard.
Fordis viibinud kaassõitjad Mihhail, Aleksei ja Viktor toimetati kehavigastustega PERH Mustamäe korpusesse.
Kahe vigastatu välja saamisel avariilisest sõiduautost vajati päästemeeskonna abi.

Saaremaale rajatav Lõuna-Eesti puhkeküla kerkib ebaseaduslikult
Saaremaale Pöide valda rajatakse omapärast puhkeküla, mis koosneb Lõuna-Eestist palkidena kohale toodud sauna- ja aidahoonetest, paraku on hoonestuse rajamisel eksitud planeerimisseaduse vastu.
Asumi rajamisele heidab varju planeerimisseaduse rikkumine, juba valmis ehitatud küla detailplaneeringu vastuvõtmine on Pöide vallavolikogu päevakorras alles sel nädalal, vahendab Oma Saar.
Puhkeküla arendaja Emerand Kinnisvara OÜ tegevjuht Andrus Emerson rääkis, et puhkeküla ehitamist alustades jäi ebaselgeks kas detailplaneeringut on vaja või mitte.
"Me alustasime valest otsast. Meie teada me ei pidanud detailplaneeringut koostama, aga hiljem vald siiski nõudis planeeringut," selgitas Emerson.
Projekti arendaja rääkis, et puhkekülas puudub elekter, sest koht on mõeldud traditsioonidest ja vanast hõngust lugu pidavale inimesele.

Ärijuhtimismagistrandid õpivad sügisest Paides
EBS ja Mainori kõrgkool hakkavad Paides pakkuma võimalust õppida magistriõppes rahvusvahelist ärijuhtimist, eile arutasid nad koostöövõimalusi Paide kutsekeskkooli nõukoguga.
EBSi tegevdirektor Peeter Kross ja Mainori kõrgkooli rektor Mati Lukas kinnitasid, et sügisest on kavas alustada Paides rahvusvahelise ärijuhtimise magistrite koolitust, kirjutab Järva Teataja.
Kross lausus, et magistriprogrammi maksumus on 80 000 krooni ja see sisaldab õppematerjale.
Kahel esimesel õppeaastal on õppemaks 35 000 ja viimasel semestril, mil tuleb koostada magistritöö, 10 000 krooni. "Õppetööd on iga kuu kolm päeva, aastas saab 30 ainepunkti," lisas ta.
Kross ja Lukas kinnitasid Paide linnavalitsusele koostöökava tutvustades, et kahe kooli koostööleppe siht on tuua sealsetele inimestele haridustee jätkamine koju kätte.

Rakvere haigla plaanib suuri renoveerimistöid
Rakvere haigla peaks lähiaastatel läbi tegema ligi 300 miljonit krooni maksma mineva uuenduskuuri.
Rakvere linnavalitsus on algatanud MTÜ Rakvere Haigla detailplaneeringu koostamise, kirjutab Virumaa Teataja.
Planeeritava ala suurus on 6,2 hektarit ning sellel asuvad nii haigla haldusalas olevad hooned kui ka linnale kuuluvad kinnistud, nende hulgas sotsiaalmaja ja kodutute varjupaik, veel jäävad sinna tänavamaa-alad, osa Rakvere kutsekeskkooli territooriumist ning garaažikompleks.
Haigla juhataja avaldas lootust, et kui kõik läheb hästi, võiks haigla renoveerimisega alustada juba 2008. aasta lõpus.

Uueveski oru ilukuur saab peatselt läbi
Pärast planeeritud talvist ooteaega jätkub Viljandis Uueveski paisjärve ja selle ümbruse korrastamine, töö peaks valmis saama lähematel nädalatel.
Linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri ütles, et Tartu firma Hüdroehitus oli tööd alustanud mullu novembris ning ühe suurema ülesandena kaevati paisjärvest ja ojast välja ligikaudu 14 000 kantmeetrit muda, kirjutab Sakala.
Samuti uuendati kaldajoont, puhastati ümbrus sinna kasvanud taimedest ja võsast, rajati kuivenduskraavid ning paigaldati üks truup. Sel nädalal pannakse maasse teine truup.
Uueveski paisjärve ja oja ning nende ümbruse korrastamine läheb maksma 1,48 miljonit krooni. Sellest 736 094 krooni annab keskkonnainvesteeringute keskus ja ülejäänu tuleb linna rajakotist.

 "Tegija kannab kiivrit" avaüritus ebaõnnestus
Maanteeameti liiklusohutuse kampaania "Tegija kannab kiivrit" esimene üritus, mis ühtlasi oli avalöögiks tänavu esimest korda korraldatavale liiklusohutuse nädalale Eestis, ebaõnnestus vähese reklaami tõttu.
Pärnusse kavandatud üritust ei reklaaminud keegi ja nii võis pühapäeva keskpäevaks Rüütli platsile kogunenud noori jalgrattureid ühe käe sõrmedel üles lugeda, kirjutab Pärnu Postimees.
Üritust avamas käinud abilinnapea Simmo Saar ütles, et üritust reklaamida polnud linna kohus. "Linn andis ürituseks ligi 30 000 krooni, kahju muidugi, et lapsi nii vähe oli," tõdes ta.

Kuressaare politseinikud magasid ametipostil
Ööl vastu pühapäeva amatöörfotograafi tehtud fotod Kuressaare kesklinnas patrullautos magavatest politseinikest toovad viimase poole aasta jooksul saare politseile kaasa juba teise samalaadse distsiplinaarjuurdluse.
Saaremaal autode kiirendusvõistlustega tegelev seltskond sattus ööl vastu pühapäeva kahel korral peale Kuressaare kesklinnas seisvale patrullautole Volkswagen, milles tukastas kaks politseinikku, kirjutab Meie Maa.
"Täiesti lubamatu käitumine ja see on kahjuks teema, millega on tulnud viimasel ajal tegeleda ja võidelda," lausus Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik. "Need politseinikud peavad tõsiselt kaaluma sobivust oma ametikohale."
See ei ole esimene kord mil Kuressaares tööpostil magavate politseinikega probleeme on.
Möödunud aasta oktoobris ametikohustuste täitmise ajal tukastanud korravalvuritele koostati hiljem käskkiri, millega neile määrati noomitus töökohustuste mittenõuetekohase täitmise eest.

Suvised teetööd neelavad tänavu kaks miljardit
Eeloleval suvel on teedeehituse tõttu kõige enam häiritud liiklus Tartu-Jõgeva maanteel.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puusti sõnul kulub sel aastal teedeehituse ja renoveerimisega seotud töödele kokku kaks miljardit krooni ning täiesti uue katte saab ligemale paarisaja kilomeetri jagu suuri maanteid.
"Kõige kallimad ja mahukamad tööd on plaanis Tallinna-Tartu maanteel Vaida-Aruvalla teelõigul, kus rekonstrueeritakse ligemale seitsme kilomeetri ulatuses vanemat Tartu-Tallinna kaherealist sõidusuunda," rääkis Puust 520 miljonit krooni maksma minevatest töödest, mis kestavad järgmise aasta sügiseni. "Lisaks rekonstrueerimisele ehitatakse teelõigu mõlemasse otsa kaks eritasapinnalist liiklussõlme ning nende vahele veel ka üks jalakäijate sild."

Euroopa naaritsat Hiiumaa metsades eeldatust rohkem
Hiiumaal eelmisel nädalal lõppenud kevadseire tulemused rõõmustavad naaritsakaitsjaid.
Madis Põdra sihtasutusest Lutreola ütles, et on kahenädalase seire tulemustega rahul. "Arvan, et selle talve on Hiiumaal edukalt üle elanud 20-30 isendit, mis on viimase seitsme aasta parim tulemus," selgitas Põdra.
Kevadseire tegijad hindasid liigi arvukust kontrollpüügi ja loomade elutegevuse jälgede järgi. Põdra sõnul saadi seirepüüki tehes kätte üheksa isendit, kellest kaks olid metsas sündinud. Jäljeloenduse põhjal hindavad seirajad, et kokku on saarel euroopa naaritsaid üle kahe korra rohkem.
Mullu suvel lasti Hiiumaale lahti üle 50 Tallinna loomaaia ohustatud liikide keskuses kasvatatud naaritsa, loomi on Hiiumaa jõgede ja ojade kallastele toodud juba 2000. aastast alates.

Kaevamise ettevalmistused on Tõnismäel kohe algamas
Kaitseministri välisvisiidist loobumine viitab sellele, et kaevamistööd võivad peagi alata.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo otsus jätta ära reis Šotimaale, tänasest neljapäevani kestma pidanud visiidi eesmärk oli osaleda tseremoonial, kus Eesti mereväele antakse üle esimene miinitõrjelaev Admiral Cowan.
Aaviksoo enda sõnul pole tema šoti reisi ärajäämine küll kuidagi seotud Tõnismäel algava kaevamisega. "See visiit jääb poliitilisel tasemel ära, kuna sealtpoolt ei oleks poliitilist esindatust olnud," kinnitas Aaviksoo.
Tallinna linnapea Edgar Savisaarega kohtus Aaviksoo pronkssõduri teemal juba eelmisel reedel. "Esiteks ma tutvustasin talle olukorda ja me arutasime kirju, mida me oleme saatnud. Leidsime, et otsekontaktid on viljakamad," ütles Aaviksoo. Minister nentis, et tema ja Savisaare lähtepositsioon oli erinev. "Aga meie ühine huvi oli see, et kõik toimuks seaduste järgi ning üldist rahu arvesse võttes. Seetõttu lubasin ma sel nädalal kohtuda ka pronkssõduri ümarlaua esindajatega."

Riigikogu külastas paar tuhat inimest
Riigikogu eilsel lahtiste uste päeval käis ligikaudu paar tuhat inimest. Lisaks Eesti elanikele oli huvilisi Soomest, Rootsist, Norrast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Hispaaniast.
Parlamendi lahtiste uste päeva üritused algasid piirivalveorkestri helide saatel. Kell 11 tervitas küllatulnuid riigikogu esimees Ene Ergma. Kell 13 alanud infotunnis vastasid rahva küsimustele peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning rahandusminister Ivari Padar. Suure publikumenu pälvis päeva lõpus Valges saalis esinenud Marko Matvere ja Jaan Tätte kontsert.

USA-st leidis piirivalve 20 tonni kokaiini
USA piirivalve laadis täna Californias, Alameda sadamas seisnud laevalt maha ligi 20 tonni kokaiini.
Erakordselt suur uimastikogus tabati Panama ranniku lähedal, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Tuhandeid venelasi petnud kelm tunnistati süüdi
Moskva Tšertanovi kohus tunnistas kompanii MMM-i asutaja Sergei Mavrodi süüdi kelmuses, milles sai kannatada 10 366 inimest.
Kohtuotsuse lugemine jätkub ja võtab paar päeva, kirjutab RBK. Uurimise andmetel tekitas Mavrodi aastatel 1993-1995 kahju 110 miljoni rubla (ligi 55 miljonit krooni) suuruses summas. Prokuratuur nõuab MMM-i asutajale viieaastast vanglakaristust, millest neli on Mavrodi eeluurimisvanglas kohtuotsust oodates juba ära istunud.
MMM-i peetakse 90. aastate kõige suuremaks finantspüramiidiks. MMM-i aktsiaid ja niinimetatud pileteid omandas ligi miljon inimest, kes lootsid kiiresti rikkaks saada. Mavrodi lubas neile investeeritud raha pealt 100% dividende aastas.
Kui püramiid 1994. aastal nurjus, proovis Mavrodi selles süüdistada valitsust ning ta valiti isegi riigiduuma saadikuks. 1998. aastal alustas Vene peaprokuratuur taas Mavrodi suhtes kriminaalmenetlust.

Etioopias ründasid 200 püssimeest naftavälja ja tapsid 74 töölist
Tundmatud relvastatud mehed ründasid täna Etioopias naftavälja, tapsid vähemalt 74 inimest ning röövisid veel 7.
Eraldatud Ogadeni regioonis asunud naftaväljal sai täna surma 65 etiooplast ja 9 hiinlasest töölist, vahendab BBC. Lisaks tapmisele ründajad ka röövisid: nad viisid kaasa seitse hiinlast.
Ühe Hiina töölise sõnul ründas naftavälja umbes 200 relvastatud meest. Naftavälja kaitsesid sõdurid, kuid umbes 50 minutit kestnud tulevahetuse järel said ründajad korraks kontrolli naftavälja üle enda kätte.
Esialgu ükski rühmitus vastutust rünnaku eest enda peale võtnud ei ole.

Suurbritannia hoiatab Venemaad majandusliku natsionalismi eest
Venemaa peab lõpetama poliitika ja äri segamise ning eemale hoidma majanduslikust natsionalismist, arvab Briti tööstusminister Alistair Darling.
Esinedes Londonis toimuval Vene majandusfoorumil, mida Vene ametnikud ning suurärimehed president Putini õhutusel boikoteerisid, ütles minister Darling, et Venemaa ei tohiks naftat ja gaasi poliitilise surve avaldamiseks kasutada, vahendab Reuters.
"Kommertslikud kaalutlused peaksid olema kõige olulisemad. Nafta- ja gaasifirmasid ei tohiks kasutada poliitilise surve avaldamiseks," kutsus minister venelasi korrale.
Viimase kolme aasta jooksul on valitsuse kontrolli all olevad Gazprom ja Rosneft oma haardeulatust tohutult suurendanud, ostes kokku väiksemaid firmasid ning takistades välismaiseid ettevõtteid Venemaale investeerimast. Analüütikute sõnul püüab Venemaa saavutada kontrolli Vene maavarade üle ning tõrjuda välismaist konkurentsi.

Iraani politsei alustas jahti "rõivakoodeksi" rikkujatele
Teherani politsei pidas kahepäevase operatsiooni käigus kinni 3500 naist ja 91 meest rõivaste kandmise eest, mis ei vasta islami eetika normidele.
Naisi kes riietuvad miniseelikusse või käivad ilma rätikuta ning mehi, kellel on ebaadekvaatne rõivastus, ootab kas suuline hoiatus või trahv, teatas ITAR-TASS.
Need kes oluliselt või korduvalt korda rikuvad või osutavad politseile vastupanu, antakse kohtu alla. Ligi 60 naise ja kuue mehe juhtumid antigi edasi kohtusse.
12 meest ja 100 naist vahistati ja saadeti politseiosakonda, kus politseinikud pidasid kasvatuskõnet ja võtsid islami eetika normide rikkujatelt kirjaliku kohustuse taolist käitumist mitte korrata.
Ühtlasi kontrollisid õiguskaitse organite esindajad kõikide rõivapoodides müüdavate kaupade vastavust Iraani seadustele. Kokku vaadati üle 3000 müügikohta, millest 617 sai hoiatuse ja 45 suleti.

Rootsis hukkus politseikopteri õnnetuses inimene
Göteborgi lähedal kukkus täna hommikul alla politsei- helikopter, üks pardalolnu sai surma ja kaks tõsiselt vigastada.
Õnnetuse ajal oli kopteri pardal neli politseinikku, neist kaks sai raskelt vigastada ja üks kergemalt, kirjutab Dagens Nyheter.
Õnnetus toimus täna hommikul kella poole üheteist paiku, mil politseinikud tegid parasjagu tavapärast õppust.
Lisaks kopteris olnutele vajasid arstiabi ka mõned maa pealt õnnetust näinud politseinikud, kes vaatepildist šoki said.
Helikopter oli Eurocopter EC 135 tüüpi ja Rootsi kriminaalpolitsei andmetel purunes kopter täielikult.
Õnnetuse põhjused ei ole veel teada, samuti pole kindel see, kui kõrgelt kopter alla kukkus.

Hamas lõpetas viis kuud kestnud vaherahu Iisraeliga
Hamasi terroristid tulistasid täna varahommikul Iisraeli suunas rakette ja heitsid miine, tunnistades sellega viis kuud kestnud vaherahu lõppenuks.
Tänane rünnak toimus Iisraeli 59. iseseisvusaastapäeval, kuid ei põhjustanud suuri kahjustusi ega vigastusi, kirjutab FoxNews.
Tegemist on esimese korraga, mil Hamas avalikult Iisraeli ründas peale Gaza-Iisraeli piiril novembris sõlmitud relvarahu.
Hamasi sõjatiiva esindaja Abu Obeida sõnul otsustas rühmitus vaherahu lõpetada. "Relvarahu lõppes juba kaua aega tagasi ja Iisrael vastutab selle eest," rääkis ta Palestiina Hääle nimelisele raadiojaamale.
Viimastel kuudel on Hamas end kõvasti tagasi hoidnud, eriti läbirääkimiste ajal võimu jagamise küsimustes mõõdukate liikumise Fatah' ga, mille juhiks on Palestiina president Mahmoud Abbas.

Jeltsini matused toimuvad 25. aprillil Novodevitši kalmistul
Vastavalt Venemaa president Vladimir Putini korraldusele maetakse Boriss Jeltsini Novodevitši surnuaiale, ühtlasi on 25. aprill väljakuulutatud leinapäevaks.
"Jeltsin jääb igaveseks Venemaa rahva mällu kui reformaator ja demokraatlike muutuste järjekindel pooldaja," seisab Putini korralduses.
Dokumendis tehakse kultuuriasutustele ning tele- ja raadiokompaniitele ettepanek jätta leinapäeval ära kõik meelelahutusüritused ja -saated.
Korralduses sisaldub ka nõue tõmmata leinapäeval riigilipud poolde masti.
Putini korraldusel peavad Vene ringhäälinguorganisatsioonid tagama Jeltsini matustelt otseülekanded.
Jeltsini maetakse endise Vene julgeolekunõukogu liikme ja Krasnojarski krai kuberneri Aleksandr Lebedi hauast paremat kätt, teatas RIA Novosti.

Jeltsin: vaat selline, mõistad, saab kritseldus
Vene ajaleht Kommersant avaldas esimese Venemaa presidendi Boriss Jeltsini lendfraasid.
Boriss Jeltsin jääb ajalukku ka oma lendväljenditega, mis ajaleht Kommersant lugejateni toob:
"Võtke nii palju suveräänsust, kui palju suudate neelata. Ei soovi... olla iga vabariigi rahvusteadvuse arenemise piduriks" (kohtumisel Kaasani üldsusega augustis 1990.aastal).
"Kui hinnad muutuvad mittejuhitavaks, kasvavad rohkem kui kolm-neli korda, heidan ma ise rööbastele" (1992. lõpus).
"Kõiges on süüdi Tšubais" (kommenteerides asepeaminister Anatoli Tšubaisi tagasiastumist 19. jaanuaril 1996. aastal).
"Jõustruktuurid oli vaja vahetada, kuna nad hakkasid liiga palju endale võtma ja liiga vähe tagasi andma" (tele-eetris 20. juunil 1996. aastal, kommenteerides presidendi julgeolekuteenistuse juhi ja FSB direktori tagasiastumist).

Ajaleht: EL olgu ülejäänud maailmale eeskujuks
Kuigi Euroopat peetakse Ameerika Ühendriikidega võrreldes majanduslikult vähemedukaks, usub Nobeli preemia laureaat Joseph E. Stiglitz, et Euroopa võiks ülejäänud maailmale inimõiguste ja turvalisuse osas eeskujuks olla.
Aastaid on Euroopat ja Ameerika Ühendriike omavahel kõrvutatud ning leitud, et USA on Euroopast majanduslikult edukam, sest majanduskasv on kiirem, kirjutab Columbia ülikooli professor Stiglitz Prantsuse majanduslehes Les Echos.
Haritlase arvates on ameeriklaste eluolu majanduskasvust hoolimata viimasel viiel aastal pigem halvenenud.
"Majandus, mis aastast aastasse jätab oma kodanikele vähem raha, ei ole edukas," kirjutab ta. Ta lisab, et Euroopa Liidu edukus ei väljendu üksnes stabiilses majanduskasvus vaid regiooni rahumeelsuses ning demokraatlike väärtuste austamises.
Tema arvates on olukord maailmas viimase kuue aasta jooksul halvenenud ning eriti on selle all kannatanud multilateraalne demokraatia ja inimõiguste piiramine rahvusvaheliste terrorismivastaste konventsioonidega. Eelkõige kritiseerib ta inimõigusliku olukorra halvenemist USAs.

Taani naised saavad lapse soo põhjal abordiotsuse teha
DNA analüüsiga saab tulevane ema nüüd peaaaegu samal ajal, kui ta rasedusest teada saab, lasta määrata ka lapse sugu, nii et ta saab otsustada, kas "valest" soost lapse puhul aborti teha.
Uus tehnoloogia laseb lapse soo kindlaks määrata 11. rasedusnädalal, mis on kaks nädalat enne aborditähtaega, kirjutab Politiken.
Kopenhaagenis avati hiljuti esimene sellist teenust pakkuv kliinik Ultralydklinikken. Protseduuriks võetakse emalt verd ja kuna selles on ka lapse DNA, siis saab lapse soo äärmiselt täpse analüüsiga kindlaks määrata.
Ultralydklinikkeni omanik ja günekoloog Lillian Skibsted kinnitas, et ta ei usu, et Taanis oleks kuigi palju neid, kes kliiniku võimalusi kurjasti kasutada tahaks ja soo põhjal abordiotsuse teeks.

Putin: meil on täna väga suur tragöödia
Vene president Vladimir Putin pöördus eile Vene tele-eetris rahva poole seoses esimese presidendi Boriss Jeltsini surmaga.
"Elust lahkus inimene, tänu kellele algas terve ajastu," vahendas RIA Novosti presidendi sõnu. Putin märkis, et Jeltsini valitsemise ajal sündis uus, demokraatlik ja vaba Venemaa, kus võim kuulub tegelikult rahvale.
Vene juhi hinnangul oli Jeltsin väga mehelik ja südamlik inimene. "Tänu Boriss Jeltsini tahtele ja otsesele algatusele võeti vastu uus põhiseadus, mis kuulutas inimõigused kõrgemaks väärtuseks," sõnas Putin. Ta lisas, et põhiseadus võimaldas ehitada reaalset, efektiivset föderatsiooni.
Kommersant märgib, et pöördumise teksti kirjutas, parandas ja täpsustas Putin ise. Eile Turkmenistani presidendi Gurbangulõ Berdõmuhammedoviga kohtudes ütles Putin: "Meil on täna väga suur tragöödia."

Tamili Tiigrid pommitasid valitsuse sõjaväebaasi
Sri Lanka mässuliste rühmitus Tamili Tiigrid pommitas täna õhust valitsusele kuuluvat sõjaväeosa, rünnakus sai kuus sõdurit vigastada.
Tegemist oli teise korraldatud õhurünnakuga rühmituse ajaloos. Eelmine toimus mõni nädal tagasi, mil sihtmärgiks oli valitsusvägede lennuväli, vahendab BBC.
Sri Lanka sõjaväe esindaja ütles, et üks lennuk õnnestus maa pealt avatud tulega baasist eemale tõrjuda, mässulised seda ei kinnita.
Analüütikud on aastaid spekuleerinud, et Tamili Tiigrid planeerivad arendada ka õhujõudusid, mis toetaksid mässuliste mere- ja maismaavägesid.
Kuna võrdlemisi lühikese aja jooksul on toimunud kaks õhurünnakut võib arvata, et Tamili Tiigrid on oma eesmärgi luua õhujõud täide viinud.

EL-Vene suhted tüürivad karidele
Lahenduseta Venemaa "lihasõda" Poolaga ähvardab rikkuda 18. mail Samaras toimuva Euroopa Liidu ja Venemaa riigijuhtide kokkusaamise.
Pühapäeval lõppesid tulemusteta Küprosel peetud kõnelused Euroopa Komisjoni tervishoiuvoliniku Markos Kyprianou ja Venemaa põllumajandusministri Aleksei Gordejevi vahel.
Brüsseli väitel on Poola ja EL teinud kõik vajaliku, et Moskva võiks enam kui aasta kestnud Poola põllumajandussaaduste - peamiselt lihatoodete - blokaadi lõpetada. Venemaa pole nõus, väites, et Poola ekspordib kolmandate riikide toodangut enda oma pähe, ning kritiseerib riigi toiduohutuskontrolli.
Vastumeetmena jätkab Poola mullu novembris eelmisel EL-Vene tippkohtumisel paika pandud kurssi. Seni, kuni Moskva lihablokaadi ei lõpeta, paneb Varssavi veto uue EL-Venemaa strateegilise partnerlusleppe kõnelustele.

Noorte rasvumine ähvardab Euroopat tulevikus kriisiga
Eksperdid hoiatavad, et paksukssöömine toob kaasa tervishoiu- ning sotsiaalkriisi.
Budapestis 15. Euroopa tüseduskongressil osalenud spetsialistid märkisid, et eurooplaste rasvumine hakkab võtma epideemilisi mõõtmeid.
"Paljudes Euroopa riikides on juba enam kui pool elanikkonda ülekaaluline või rasvunud," tõi kongressile näite Euroopa tüsedusuuringute assotsiatsiooni president Vojtech Hainer. Tema sõnul kujutab liigne kehakaal üht tõsisemat terviseriski, mis vähendab oodatavat eluiga keskmiselt kahe aasta võrra.
Eesti on positiivne näide
Eriti teeb asjatundjatele muret ülekaalulisuse kasv noorte seas. "Enam kui 80 protsenti rasvunud lapsi jääb rasvunuks ka täiskasvanutena," ütles ajakirjanikele Martin Fried Praha Karli ülikoolist. Ta hoiatas, et kõrge rasvumismäär laste seas toob tulevikus kaasa tööjõukriisi.

Prantsuse presidendivalimised üllatasid üllatuste puudumisega
"Üllatus on see, et üllatusi ei ole." Nende sõnadega võeti presidendivalimiste tulemused vastu enim hääli saanud Nicolas Sarkozy kampaania peastaabis.
Tõepoolest, valimistulemused osutusid just sellisteks, nagu eelnevate küsitluste põhjal võis ennustada. Haruldaselt kõrget valimisaktiivsust üles näidanud prantslased otsustasid, et kahe nädala pärast toimuvas lõppvoorus leiab aset juba kuid oodatud vastasseis parempoolse UMP juhi Sarkozy ning sotsialistide kandidaadi Ségolène Royali vahel.
Esimese naisena presidendivalimiste teise vooru jõudnud Royal peab lootma, et 6. mail ei osutu küsitlused niisama täpseks, sest kõik viis pühapäeva õhtul läbiviidud uuringut kinnitasid, et suuremad võiduvõimalused on just tema vastaskandidaadil.
Ka kokku umbes kümnendiku häältest kogunud ning juba pühapäeva õhtul sotsialiste toetama asunud viie vasakpoolse kandidaadi abist ei pruugi Royalile piisata, et veenda enda poolt hääletama paremale kalduma kippuvat valijate enamust.

Jeltsini pärand: Venemaa liigub vastu tahtmist kindlas suunas
Eile surnud Venemaa esimene president Boriss Jeltsin tekitab väga vastuolulisi tundeid, rõhutasid eile kõik, kellega Eesti Päevaleht Moskvas rääkis.
"Jeltsin on kahtlemata selline ajalooline figuur, kelle tähendus Vene ajaloos saab selgeks alles mõne aja möödudes, mitte praegu, selleks läheb ehk veel 10-15 aastat," ütles välispoliitikaajakirja Russia in Global Affairs peatoimetaja Fjodor Lukjanov. "Selleks on oluline vastata küsimusele - ja seda praegune Vene eliit ei suuda -, kas Jeltsin oli uue Venemaa riigi looja või kõigest vana Venemaa hävitaja."
76-aastaselt südameataki tagajärjel ühes Moskva haiglas surnud Jeltsini teene oli kahtlemata 1991. aasta augustiputši nurjamine ja Nõukogude Liidu impeeriumi lagundamine. Samuti esimeste vabade valimiste korraldamine Venemaal ning ajakirjandusvabaduse tagamine.

Tallinna ülikool loobub kurikuulsast Pärnu mnt ühiselamust
Tallinna ülikool plaanib loobuda Tallinnas Pärnu maantee 59 asuvast varisemisohtlikust ühiselamust, kui saab vastu osa kinnistust Kotka tänaval.
Tallinna linnavalituse täna teatatud otsuse järgi on Tallinna ülikoolil võimalik saada endale osa kinnistust aadressil Kotka 12/Spordi 11. Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist oleks ülikoolil võimalik rajada sinna õppe-, administratiiv- ja majutusruume, teatas ülikool.
Otsus tugineb 5. mail 2006 haridus- ja teadusministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Tallinna ülikooli vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokollile. Selle järgi loovutab ülikool Kotka 12/Spordi 11 kinnistuosa vastu ministeeriumile Pärnu mnt 59 ühiselamu.
Pärnu mnt 59 ühiselamu jääb kavade kohaselt Tallinna ülikooli kasutusse kuni uue ühiselamu valmimiseni. Uue ühiselamu ehitust rahastatakse Tallinna ülikoolide ühiselamute renoveerimise ja ehitamise projektist.

Tallinna peaarhitekti ametikoht lüüakse kaheks
Tallinna linnavalitsus kavatseb lahutada linna peaarhitekti ja linnaplaneerimisameti juhataja ametikohad.
Muudatus on tingitud vajadusest lahutada Tallinna linnaplaneerimise ametis ameti juhataja kui ameti kogu tegevuse eest vastutust kandva tippjuhi ja linna peaarhitekti ametikohad.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul annab ametikohtade lahutamine linnaarhitektile suurema vabaduse tegelemaks erinevate linnaarenduslike ning arhitektuursete visioonidega.
"Linnaplaneerimise ameti juhilt on viimastel aastatel nõutud üheaegselt tegelemist linnaarengu küsimuste, arhitektuursete lahenduste ning enam kui 100 töötajaga ameti administratiivse juhtimisega, mis on ühe inimese jaoks liialt suur töökoormus," selgitas Aas. "Ametikohtade lahutamine võimaldab arhitektil tegeleda loominguga ning juhil administratiivtööga, mille tulemusel paraneb terve ameti töö."

Kristiinesse kerkib spordikompleks ja ülikoolilinnak
Tallinn kavandab Kristiine linnaosasse spordikompleksi ja kolme Tallinna ülikooli õppe-, administratiiv- ja majutusruumideks mõeldud hoone rajamist.
Tallinna linnavalitsus kehtestab detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada Kristiine linnaossa spordikompleksi ja ülikoolilinnaku.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul muutub spordi- ja õppekompleks linnaosa üheks tõmbekeskuseks, aktiviseerides ja korrastades avalikku ruumi.
"Linnavalitsus soovitab arendajal korraldada arhitektuurikonkursi, mille tulemusel tekkiv loominguline sünenergia võimaldab leida hoonetele esindusliku ja innovaatilise lahenduse," lisas Aas.
Kotka tänav 12/Spordi tänav 11 kinnistu detailplaneering näeb ette võimaluse rajada nelja hektari suurusele alale spordikompleks - jalgpalliväljaku mõõtmetega ja kolmekorruselise spordihoone. - Lisaks näeb planeering ette kolm viiekorruselist, Tallinna ülikooli õppe-, administratiiv- ja majutusruumideks mõeldud hoonet. Kavandatakse ka maa-aluse parkla rajamist.

Sõpruse puiestee ja Vilde tee ristmik suletakse liikluseks
Seoses tee-ehitusega on Sõpruse puiestee ja E. Vilde tee ristmik alates 3. maist kuni 29. juulini liiklusele suletud.
Nimetatud ajavahemikuks korraldatakse ühistranspordiliinide liiklus ümber.
Trollibussiliinide 2, 3, 4 ja 9 marsruute lühendatakse. Lõpp-peatus tehakse Sõpruse puiestee linnast väljuval suunal paiknevas Lepistiku peatuses ja algpeatus Sõpruse puiestee kesklinna suunal paiknevas Lepistiku peatuses.
Avatakse autobussiliin number 42 Vambola - Akadeemia marsruudil: Sõpruse pst, Akadeemia tee, Akadeemia tee 29 trollibusside seisuplats, Akadeemia tee, Ehitajate tee, Keskuse tänav, Sõpruse pst. Lõpp- ja algpeatus tehakse trollibusside seisuplatsil trollibussiliini 3 peatustes ja peatused Sõpruse pst mõlemal suunal paiknevates Vambola ja Liivaku peatustes, linnast väljuval suunal paiknevas Ehitajate tee peatuses, Keskuse tänaval kesklinna suunal paiknevas Männi peatuses ja Akadeemia teel mõlemal suunal paiknevas Keemia ning linnast väljuval suunal paiknevas Mustamäe peatustes.

Mustamäele tuleb kaks uut kõrghoonet
Tallinna linnavalitsus plaanib Mustamäele Tammsaare teele ehitada ühe 29-korruselise ja ühe kümnekorruselise äri- ja elamuhoone.
Tallinna linnavalitsus kavatseb algatada Mustamäe linnaosas Tammsaare tee ja Mustamäe tee ristumiskoha vahetus läheduses, A. H Tammsaare teega paralleelse tee vahelisel alal paiknevate kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu, millega rajatakse üks kuni 29-korruseline ja üks kuni kümnekorruseline äri- ja eluhoone.
Detailplaneeringuga kavandatakse kahte elu- ja ärifunktsiooniga krunti, kahte sotsiaalmaakrunti ning kolme transpordimaakrunti. Planeeringuala hõlmab ka neli kinnistut, millel asuvad olemasolevad garaažid ja mille ehitusõigust ei muudeta.
Planeeritava maa-ala suurus on 4,6 hektarit.

IRL süüdistab Keskerakonda omade upitamises
Isamaa ja Res Publica liidu Tallinna linnavolikogu fraktsioon süüdistab Keskerakonda kallutatud personalipoliitikas linnaametnike määramisel.
"On iseloomulik, et viimase aasta jooksul transpordiametit juhtima pandud Andres Harjo, munitsipaalpolitsei ameti etteotsa nimetatud Kaimo Järvik ja nüüd siis maa-ameti juhataja kohusetäitja Tiit Mäger on kõik Keskerakonna liikmed aastast 1998," sõnas IRL linnavolikogu fraktsiooni esimees Matti Tarum.
Et tegu pole juhuse, vaid teadliku kaadripoliitikaga, näitab Tarumi hinnangul asjaolu, et maa-ameti juhataja kohusetäitjaks ei nimetatud kumbagi ameti juhataja koosseisulisest asetäitjast, kes pealegi ei kuulu ühtegi erakonda.
"Ilmselt peab Keskerakond ärihuvide risttules tegutseva maa-ameti juhtimist ustavate parteilaste poolt eriti tähtsaks, mida Savisaare teada-tuntud kontrollivajadus ainult võimendab," märkis Tarum. "Seejuures on eriti kahetsusväärne, kui kõrvale tõrjutakse mittepoliitilised spetsialistid või seostatakse nende töökoht erakonda astumisega."

Ralli halvab Tallinna kesklinnas ühistranspordi
4. mail Tallinna kesklinnas toimuva autorallimeistrivõistluste etapi raames suuntakase kesklinnas kella 17.30-st kuni 20.30-ni ühissõidukid ümbersõidule.
Liinide nr 2, 3 ja 6 trollibussid sõidavad Endla tänava ja Suur-Ameerika tänava ristmikuni. Peatus tehakse Suur-Ameerika tänaval linnast väljuval suunal paiknevas Koidu ühistranspordipeatuses.
Liini nr 1 trollibussid suunatakse Balti jaama. Peatused tehakse ümbersõidule jäävates ühistranspordipeatustes.
Liini nr 22 autobussid suunatakse ümbersõidule marsruudil Paldiski maantee, Toompuiestee, Tehnika tänav ja Paldiski maantee. Peatused tehakse ümbersõidule jäävates peatustes.
Liinide nr 9, 11 ja 46 autobussid sõidavad kesklinna suunal mööda Endla tänavat, Suur-Ameerika tänavat, Pärnu maanteed ja Estonia puiesteed. Lisapeatus tehakse Estonia puiesteel Vabaduse väljaku trollibusside peatuses. Linnast väljuval suunal sõidavad liinid nr 9, 11 ja 46 marsruudil Estonia puiestee, Teatri väljak, Rävala puiesteed, Lembitu tänav, Liivalaia tänav ja Suur-Ameerika tänav. Lisapeatused tehakse Teatri väljakul Estonia peatuses ja Suur-Ameerika tänaval Koidu peatuses.

Tallinna maa-ameti juhataja kohuseid hakkab täitma Tiit Mäger
Tallinna linnavalitsus määrab maa-ameti juhataja kohusetäitjaks vara tagastamise osakonna juhataja Tiit Mägeri.
Mäger täidab juhataja kohuseid alates 25. aprillist kuni ameti uue juhataja ametisse nimetamiseni.
Mäger on on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Ta on töötanud Tallinna maa-ametis üle seitsme aasta alates, 2005. aasta märtsist on ta olnud vara tagastamise osakonna juhataja ametikohal. Maa-ameti juhataja kohusetäitja ametipalgaks määras linnavalitsus 26 500 krooni kuus.
Eelnevalt vabastab linnavalitsus Eha Võrgu seoses tema linnavalitsuse liikmeks kinnitamisega ja abilinnapeaks nimetamisega tagasiulatuvalt 20. aprillist maa-ameti juhataja ametikohalt.

Meri tõi nädalavahetusel Harjumaa randa reostuse
Pühapäeva õhtupoolikul teatati keskkonnainspektsiooni valvetelefonile, et Keila-Joa lähedal Meremõisa rannas on näha kollast kleepuvat ainet.
Kontrollimisel selgus, et Keila-Joalt lääne pool on umbes kilomeetri pikkusel ja pooleteise meetri laiusel rannaribal näha väikseid õliseid tükikesi. Eilne lisakontrollimine näitas, et reostus on levinud laiguti ligi kolme ja poole kilomeetri pikkusel alal. Pärastlõunal algas rannas reostuse koristus, mis loodeti tänaseks lõpetada.
Randa koristavad Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühma vabatahtlikud liikmed. Lisaks Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühma liikmetele on sündmuskohal päästekeskuse, keskkonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse esindajad.

Haaberstisse ehitatud ujula avab uksed juulis
Vabaajakeskusse ehitatud ujula ja treeningusaalid ootavad mööblit ja personali.
Tallinna spordi- ja noorsooamet lootis algselt avada vabaajakeskuse kahel esimesel korrusel asuva spordikompleksi kevadel. Ameti juhataja asetäitja Rein Ilvese sõnul venis ehitus, kuna kommunikatsioonide paigaldamine osutus keeruliseks. "Raskusi tekitasid kommunikatsioonide ühendamine ning küttesüsteemi paigaldus, mis langes kõige külmemasse perioodi. Muidu on aga kõik läinud plaanipäraselt," lausus Ilves.
Nüüd on ehitustööd lõpetatud ning amet sisustab spordikompleksi ja otsib personali. Sellega loodetakse valmis jõuda juulis. Kompleksi põhiosa moodustab keskuse teisel korrusel asuv moodsa puhastussüsteemiga ujula, mis koosneb suuremast 25 meetri pikkusest basseinist, lastebasseinist, mullivannist, saunaruumidest ja beebiruumist.

Reklaam klambriga puude küljes
Laupäevast kuni tänaseni on nii puudel kui ka tänavanurkadel üleval värvilised riidepuud, millega tutvustakse moeblogi kevad.ee. Tallinna munitsipaalpolitsei otsib isikuid, kes ebaseaduslikud reklaamid puude külge klammerdasid.
Kristiine keskuse juhataja Allan Remmelkoore sõnul on tegu väikse kevadise vallatusega, et süstida inimestesse kevadetunnet. "Eks see ole veidi kaheldava eetilise taustaga," nentis ta ja lisas, et täna võtavad paigaldajad reklaami ise maha.

Linna vahetuskaup Restoriga säästab unikaalse müürivaate
AS Restor loobus linnamüüri äärde korterite ehitamisest, saades vastu maja vanalinnas.
Linn sai võimaluse tulevikus eksponeerida keskajast säilinud Renteni torni, sest AS Restor võttis vastu pakkumise loobuda sinna korterite ehitamisest, kui saab endale Vana-Viru tänav 3 asuva kinnistu.
Tehinguga saab linn endale Rannamäe tee ääres Skoone bastioni taga asuva Grusbecke-taguse ja Renteni tornide vahelise ala, kus paari aasta taguste proovikaevamiste käigus selgus, et hävinuks peetud torni vundament on säilinud.
"Tegelikult on originaalne keskaegne paetorn alles umbes kolme meetri kõrgusena ning jääb Meriton Old Towni hotelli nurga alla," rääkis kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik. Samas on maa all kahe meetri ulatuses säilinud ka linnamüüri vanem ehitusjärk.

Eesti Pank jätkab 25% aastakasumist riigieelarvesse kandmist
Tänasel korralisel istungil arutas Eesti Panga nõukogu keskpanga kasumijaotuse strateegiat ning otsustas, et Eesti Pank kannab riigieelarvesse kuni 25 protsenti aastakasumist nagu seni.
Nõukogu kinnitas istungil Eesti Panga 2006. aasta aruande ning kiitis heaks Eesti Panga tegevuse eelmise aasta riigieelarve täitmisel.
Eesti Panga 2006. aasta kasum oli 195,3 miljonit krooni (195 330 402 krooni), millest 146,5 miljonit krooni (146 497 802) suunatakse nõukogu otsusega Eesti Panga erireservi ning 25 protsenti kasumist ehk 48,8 miljonit krooni (48 832 600) kantakse riigieelarvesse. Eesti Panga 2006. aasta finantsprognoosis oli kasumisihiks märgitud 78,2 miljonit krooni.
Eesti Panga nõukogu otsustas nimetada Eesti Panga 31. detsembril 2007 lõppeva majandusaasta raamatupidamise aastaaruande audiitoriks AS PriceWaterhouseCoopers audiitori Urmas Kaarlepi.

Euroopa Liidu riikides tehtavad maksed muutuvad sisemakseteks
Euroopa Parlament kiitis heaks ettepaneku, millega luuakse aastaks 2010 Euroopa ühtne maksete piirkond.
Seeläbi muutuvad sularahata arveldused, näiteks kaardimaksed, rahaülekanded ja otsekorraldused lihtsamaks ning odavamaks, kuna ei tehta enam vahet riigisisestel ning piiriülestel maksetel, teatas Euroopa Parlamendi pressi- ja infoosakond.
Antud direktiivi eesmärgiks on lihtsustada sularahata toimuvaid arveldusi. Klientidel on tulevikus võimalik teha Euroopa Liidu piires ühelt kontolt sularahata makseid, kasutades ühtseid makseviise.
Samuti ühtlustatakse maksekaartide süsteemid, misläbi ühes liikmesriigis välja antud maksekaarti on võimalik kasutada teiste liikmesriikide makseterminalides.
Tarbijail on tulevikus vaja vaid ühte pangakontot. Sellelt kontolt saab teha kreedit- ja otsekorraldusi kõigisse liikmesriikidesse samamoodi nagu kodumaiseid makseid. Näiteks saab tasuda suvemaja või välismaal õppiva lapse korteriüüri ja maksta Euroopa ettevõtete pakutavate teenuste, nagu mobiilside, kindlustuse, kommunaalteenuste jm eest.

Adecco sulgeb Baltikumi esindused
Maailma suurim personaliteenuseid pakkuv firma Adecco sulgeb oma Baltikumi esindused.
Küsimusele, kas Adecco sulgeb teiste seas ka oma Baltimaade esindused, ütles Adecco Eesti esinduse juht Hedi Nurme, "kust te seda teate" ning et "selle kohta läheb info välja alles nädala lõpus".
Adecco on noteeritud New Yorgi börsil, kuid ettevõte plaanib sealt lahkuda. Ettevõte tegutseb 72 riigis, Eestis avati esindus paar aastat tagasi.

Raudteeinspektsioon teeb koostööd prantslastega
Tänasest läks käima raudteeinspektsiooni ja Prantsuse transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi kergmestimisprojekt.
Kuus kuud kestva projekti eesmärgiks on raudteeinspektsiooni teatel raudtee-ettevõtjatele väljastatavate ohutussertifikaatide eurodirektiiviga vastavusse viimine.
Projekti käigus esitavad prantsuse eksperdid ettepanekuid ohutussertifikaatide vastavusse viimiseks direktiiviga ja viivad läbi raudteeinspektsiooni inspektorite koolitamise. Projekti maksumus on 1,4 miljonit krooni, millest 80% katab Euroopa Liit.

Võru polikliinikuhoone läheb müüki
AS Lõuna-Eesti Haigla võib lähikuudel panna müüki Võru kesklinnas asuva polikliinikuhoone, et saada vajalike investeeringute katteks raha, mida ei tule ei riigilt, Euroopa Liidult ega ka haigla omanikuks olevatelt omavalitsustelt.
"Polikliiniku müüki võiks kaaluda," sõnas haigla nõukogu esimees Kurmet Müürsepp. Tema kinnitusel andis nõukogu neljapäevasel istungil haigla juhtkonnale õiguse müügiks ettevalmistusi teha. See tähendab turuväärtuse väljaselgitamist ning hinnangu andmist, kas müügiks on soodne aeg, kirjutab Võrumaa Teataja.
Aprilli alguses Võrumaa omavalitsusliidu juhatusele saadetud kirjas maalis haigla peaarst Rein Kermes raviasutuse väljavaadetest nukra pildi. Ajal, kui nii Põlva kui ka Valga haigla, samuti Jõgeva ja Rakvere haigla on saanud omanikelt investeeringuteks kahe-kolme miljoni krooni suuruse eritoetuse, pole Võru haigla omanikuks olevad omavalitsused kuigi helded olnud.

ALTT avab Sillamäel sillutuskivide tootmise tehase
Ülehomme avab AS ALTT Sillamäel sillutuskivide tehase, kus valmistatakse betoonist sõidu-, kõnnitee- ning äärekive.
"Sillamäele paigaldati Eestis uudne, kuid Euroopas laialt levinud vibropressimise liin sõidu- ja kõnniteekivide ning äärekivide tootmiseks. Selle liini iseärasuseks on see, et betooni mitte ainult ei tihendata vibreerimise abil pärast vormi valamist, vaid veel ka pressitakse. See kindlustab kõnniteekivi suurema vastupidavuse - Euroopa kogemused näitavad, et sellised kivid peavad vastu kümneid aastaid," ütles AS ALTT turundusjuht Dmitri Lett.
Liini võimsuseks on ettevõtte teatel 150 ruutmeetrit kõnniteekive tunnis.
Sillamäe tehase avamiseks investeeris ettevõte 25 miljonit krooni. Kahes vahetuses töötav tehas annab tööd 10-12 inimesele.

Otepää vineeritehas laieneb
Soome UPM metsatööstuse kontserni kuuluv Otepää vineeritehas uuendab ja laiendab kasevineeri tootmist.
Peaaegu 10 miljonit eurot ehk 156 miljonit krooni maksma minev investeering suurendab tootmisvõimsust 10 000 kuupmeetri võrra ja võimaldab enam arendatud toodete valmistamist, teatas ettevõte.
Tootmise laiendus valmib järgmise aasta sügisel.
Otepää vineeritehas toodab kõrgeklassilist WISA kasevineeri, mida kasutatakse eelkõige transpordi- ja ehitustööstuses. Tehase tootmisvõimsus kasvab pärast investeeringute tegemist 35 000 kuupmeetrile vineerile aastas. Suurem osa toodangust läheb ekspordiks, eelkõige Kesk-Euroopa turule. Tehases töötab 140 inimest.

Maris Lauri: ettevõtete muutumisvõime on lähiaegadel otsustav
Hansapanga makromajanduse analüütiku Maris Lauri sõnul võib lähima paari aasta jooksul ees oodata pankrotilaine, kui tootmised ei suuda tootlikumaks muutuda ning hinna- ja palgatõusuga kohaneda.
"Märkimisväärne arv ettevõtteid läheb aasta-kahe jooksul pankrotti," ütles eilsel ajakirja Profit seminaril esinenud Lauri. "Kui töötuks jäänud leiavad tööd teistes ettevõtetes, siis ei ole langus nii järsk," lisas Lauri, pidades silmas nii majanduskasvu pehme maandumise kui kukkumise stsenaariumite võimalikkust.
Suurim oht puudutab eksportivaid firmasid, kelle konkurentsivõime praeguste toodete ja teenuste pakkumisel väheneb. Kodumaisel turul tegutsevad ettevõtted võivad minna lihtsamat teed ning tõsta toodete hindu. "Kui käibekasv toimub hinnatõusu arvelt ning tootmismahud ei kasva, siis see majandusele midagi juurde ei anna," selgitas Lauri.

Toyota tõukas GM-i maailma suurima autotootja troonilt
Jaapanlaste Toyota möödus käesoleva aasta müügimahtudelt ameeriklaste General Motorsist (GM), muutudes seeläbi maailma suurimaks autovalmistajaks.
Käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul müüs GM kokku 2.26 miljonit sõidukit, vahendab Fox News.
Toyota ületas seda mahtu umbes 90 000 auto võrra, tootes kokku 2,34 miljonit masinat.
Toyota on turuosa suuresti kasvatanud USA-s viimasel ajal üha rohkem populaarsust võitvatele kütusesäästlikumatele mudelitele nagu näiteks Camry, Corolla ja Prius.
Toyota eesmärk on 2010. aastaks saada enda kätte 15 protsenti kogu maailma autoturust.

Eesti Põlevkivi jääb jälle juhita
Eelmisel suvel Eesti Põlevkivi juhiks saanud Lembit Kaljuvee otsustas asendusliikmena riigikokku minna.
"Ma olen palju mõelnud ja otsustasin minna parlamenti. Muidugi mul on kahju lahkuda ettevõttest, kus ma olen töötanud pikka aega - seitse aastat," ütles Kaljuvee pressiteenistuse vahendusel.
Lahkumise põhjuseks nimetab ta kuulumist opositsioonierakonda, mistõttu võimuliit ei pruugi Eesti Põlevkivi tegevust vajalikul määral toetada.
Ettevõtte majanduslikku seisu ta lahkumise põhjuseks ei pea. "Ettevõte on majanduslikult heas seisus. Hoolimata sellest, et sooja talve tõttu anti toodangut plaanitust paar miljonit tonni vähem, lõpetas Eesti Põlevkivi majandusaasta, mis lõppes 31. märtsil, kasumiga," kinnitas Kaljuvee Eesti Päevaleht Online'ile.

Hansapank jagab tasuta investeerimisnõuandeid
Hansapank korraldab nädalavahetusel Viru keskuses "Raha kasvatamise päeva", kus annavad tuleviku kindlustamise teemal nõu Hansapanga juhid ja investeerimiskonsultandid.
"Pakume inimestele võimalust saada kasulikku infot väga mugavalt ja nende igapäevases keskkonnas," ütles Helo Meigas Hansapanga pressiteenistuse vahendusel. Ta lisas, et kui seekordne pilootprojekt on tulemuslik, jätkatakse pangaväliste infopäevadega ka tulevikus.
"Meie soov on panna inimesed nägema nende võimalusi oma tuleviku kindlustamiseks ning soovitada, millest ja kuidas alustada," rääkis Meigas. "Igaühest, kel jääb kuus kas või 500 krooni üle, võib saada investor."

Vennad Urbid nõuavad maaomanikult 8,6 miljonit
Lauljad Tarmo ja Toomas Urb nõuavad kohtu kaudu tuntud fotograafilt Ann Tennolt 8,6 miljonit krooni ja süüdistavad teda alusetus rikastumises. Tüli juured peituvad kinnisvaras.
Kui veel mõni päev tagasi oli üleval Urbide 3,1 miljoni kroonine hagi Tenno vastu, siis eile sai kohtu eelistungil asi uue pöörde. Vendade Urbide esindaja, vandeadvokaat Üllar Talviste esitas kohtule kinnisvara hindamise akti, kus Urbide maja väärtuseks on hinnatud 8,6 miljonit krooni. Just sellise summa eest on lauljad nõus oma kodust välja kolima, kirjutab Äripäev.
Väidetavalt andis Tenno aastaid tagasi Urbidele loa tema kaasomandis olevale kinnistuosale Viimsi valda Pärnamäe teele maja ehitada, lepingut selleks ei vormistatud. Nüüd tahab fotograaf, et vennad sealt minema läheks.

Nordea käivitas investeerimisseminaride sarja
Nordea alustab homsest erinevates linnades toimuva investeerimisseminaride sarjaga.
Nordea investeerimistoodete müügijuht Jürgen Rehemägi räägib seminaridel igapäevaste rahaasjade korraldamisest, kummutab investeerimisteemadega kaasnevaid müüte ning jagab soovitusi nii esmastele kui kogenud investoritele. Selleks, et inimesed oskaksid oma investeerimisotsuseid kaaludes teha läbimõeldud valikuid, annavad Nordea analüütikud seminaridel põgusa ülevaate ka tänasest majanduskeskkonnast, teatas Nordea.
Rehemägi sõnul on praegu säästmiseks ja investeerimiseks väga sobiv aeg, kuna majandus on haripunktis ja palgad suuremad kui kunagi varem. "Eestis on täna veel vähesed inimesed teadvustanud endale säästmise olulisust pikemas perspektiivis. Tänane majanduslik õitseng, palga- ning elatustaseme tõus ei pruugi püsida samal tasemel, mistõttu oleks mõistlik kindlustada end kiirelt arenevas ja muutuvas majanduskeskkonnas," märkis Rehemägi.

Air France KLM lisas teise Tallinn-Amsterdami lennu
Täna käivitab Air France KLM teise igapäevase lennu marsruudil Tallinn-Amsterdam.
"Nüüdsest on võimalik meie reisijatel valida kahe lennu vahel, mis väljuvad nii hommikul kui õhtul," ütles Air France KLM Põhja-Euroopa regiooni Soome ja Baltimaade piirkonnajuht Mauricio Cardona pressiteenistuse vahendusel.
Lisatud lennuliinil hakkab lendama 80 istekohaga Fokker 70 lennukitüüp.
Lennukompanii Air France KLM loodi 2004. aasta maikuus, kui ühinesid Prantsuse lennukompanii Air France ja Hollandi lennukompanii KLM. Air France KLM teenindab aastas üle 70 miljoni reisija ning veab üle 1,4 miljoni tonni kaupu.
Ühisettevõtel on üle 550 lennuki, mis teevad igapäevaselt 2370 lendu 248 sihtkohta üle maailma 104-s riigis. Lendude arvult on ettevõte Euroopa suurim. Air France KLM-i teeb lisaks Amsterdamile Tallinnast lende ka Pariisi.

Rimi juhid proovivad täna kassamüüjatena kätt
Täna teenindavad Rimi Tallinna super- ja hüpermarketite kassades kliente 20 Rimi juhtkonna liiget, teiste seas Rimi Eesti Food tegevjuht Ruth Laatre.
Rimi Eesti Food AS tegevjuhi Ruth Laatre sõnul soovib juhtkond eeskujuga julgustada inimesi kaupluses teenindaja töötama ning suunata avalikkuse tähelepanu sellele, et lihtsamat tööd tegevad inimesi tunnustatakse ühiskonnas põhjendamatult vähe.
"Teenindaja elukutse on sama tänuväärne ja lugupidamist väärt nagu iga teinegi amet," ütles Laatre pressiteenistuse vahendusel.
Rimi juhtkonna liikmed töötavad erinevate super- ja hüpermarketite kassades täna päeva teises pooles, kaupluste külastatavuse tipptunnil.
"Loodan, et külastajad suhtuvad meisse mõistvalt ja annavad andeks, kui tippjuhid kohe kassapidaja ametiga nii sujuvalt hakkama ei saa kui kogenud teenindajad," naeris Ruth Laatre.

DnB NORD Pank langetas internetimaksete hindu
DnB NORD Pank langetas Eesti-siseste maksete tegemise tasu internetipangas iNORD varasemalt neljalt kroonilt kahele kroonile.
Uus hind kehtib panga teatel ka püsikorralduste ja kõikidesse Eesti pankadesse tehtavate maksete puhul. Pangasiseste ülekannete tegemine on endiselt tasuta.
"Oleme laiendamas oma tegevust erakliendi turule ja soovime olla maksete hindadega konkurentsis," ütles DnB NORD Panga turunduse ja tootejuht Maris Heinaru.

Estonian Air jäi mullu 59 miljoniga kahjumisse
Estonian Air teenis mullu 59,5 miljonit krooni kahjumit, kuigi varasematel aastatel on lennufirma hoolimata lennunduse üldisest madalseisust suutnud kogu aeg kasumit teenida.
Kuigi lennufirma juhtkond ei ole soostunud eelmise aasta majandusnäitajaid avaldama, seisab firma suurima aktsionäri SAS Groupi aastaaruandes lennufirma majandustulemuste real 35 miljoni Rootsi krooni ehk 59,5 miljoni Eesti krooni suurune kahjum, kirjutab Postimees.
Tulemus on halvenenud enam kui 125 miljoni krooni võrra, sest aasta varem teenis ettevõte 65,8 miljonit kasumit. Estonian Airi käive oli mullu üle 1,1 miljardi krooni.
Suurima põntsu Estonian Airi majandustulemustele panid selle nõukogu esimehe Olev Schultsi sõnul ootamatud tehnilised rikked, mis firma tegemisi aasta algupoolel saatsid. Asepresident Andrus Aljase sõnul oli nendest tulnud erakorraliste kulude kogusumma 73 miljonit krooni.

Luksuskauba müüjate äri õitseb
Ülikiire majanduskasv ja hoogsalt suurenevad sissetulekud on toonud tarbimispeo luksuskaupade müüjate õuele.
Miljon krooni maksvast autost on saanud tarbeese ning merekaatri ost ei ole enam sündmus, mis kulmu kergitama paneks, kirjutab Äripäev.
"Miljon krooni maksev auto on hea sissetulekuga inimesele praegu juba tarbeese. See on selline karm postulaat, võtke või jätke!" tutvustas Premium Motors Groupi nõukogu esimees Jürgen Vester autoturu käibetõde. Luksuse hõng hakkab autole külge tulema alles kahe miljoni juures.
Balti Merekaatrid ASi turundusdirektori Tiit Lillipuu sõnul on paljud otsustanud oma investeeringud kinnisvaraturult välja tõmmata ja paigutada vaba raha millessegi hoopis romantilisemasse - merekaatritesse ja jahtidesse. Eelmisel aastal libises Eesti vetesse üle poolesaja valge iluduse, mille hind jäi 200 000 krooni ja 20 miljoni krooni vahele.

Akende hinnad tõusevad
Toorklaasi ja muude aknatarvikute hinnatõusu tõttu niigi kallinenud akende hind tõuseb mais mitmes firmas jälle, uus hinnatõus on ootamas teisel poolaastal.
PVC-akende tootja Fasal Eesti ASi tootmisjuht Mikk-Jaan Mikk sõnas, et iga koorem on eelmisest kallim, klaasi hind tõusis mullu umbes 20% ja nüüd samuti 10%, lisaks kallinesid sulused. "Väljamüügihinda eriti tõsta ei anna," ütles ta Äripäevale.
Haapsalu akna- ja uksetehase tootmisdirektor Peeter Sarv rääkis, et sügisel tõusid neil akende hinnad 25%. Et märtsist tõusid just suluste hinnad, on hinnakiri on muutmisel. "Uusi hindu veel ei tea," lisas ta. Tõusnud on ka raamide juures kasutatava alumiiniumi hind.
Viljandi Aken ja Uks ASi aknadivisjoni juht Veiko Põldsaar lausus, et märtsis tõusid hinnad lepingulistele partneritele 7% ja klaasi hind on tõusmas veelgi. "On räägitud tavalise toorklaasi hinna kuni 45% tõusust," rääkis ta. Ka neil pole uusi hindu veel tehtud.

Elion lööb videolaenutustele netilaenutusega hingekella
Elion kavatseb tuua oma DigiTV laenutusse nii kassahitid kui ka vanad väärtfilmid.
"DigiTV videolaenutus saab kindlasti tavalaenutusele tugevaks konkurendiks ning on aja küsimus, millal tavalaenutus praegusel kujul hääbub," ennustas Elioni suhtekorraldusjuht Raimo Matvere.
Elion püüab haarata turupositsiooni Videoplanetilt ja teistelt videolaenutustelt.
Kui praegu on tavalise laenutuse eeliseks digitaalse ees palju suurem filmikogu ning laiem žanrivalik, siis tulevikus lubab Elion tuua turule olulisemad Hollywoodi hittfilmid ning samas ei unustata ka gurmaane, kellele hakatakse pakkuma väärtfilme sellest ja möödunud sajandist. "Läbirääkimised käivad kõigi suuremate Hollywoodi stuudiotega," kinnitas Matvere.
Möödunud nädalal 2500 kliendiga DigiTV videolaenutuse katsetamist alustanud Elion kavatseb teenuse kõigile oma

Maasikakilo maksab kohast olenevalt 48-78 krooni
Kuigi Eestis kasvatatud marju veel osta ei saa, olid Hispaania päritolu maasikad ning vaarikad müügil juba märtsi lõpus. Tallinna Keskturul maksab Hispaania maasikate kilo 48 krooni. Eesti suurimates kaubanduskettides olevates C+ müügipunktides on kilohind aga 78 krooni. Vaarikate kilohind on samas 232 krooni.
Tallinna Nordic Centeris maasikaid müüva Helis Eenlo sõnul on inimeste ostuhuvi suur. "Vahel on küll nii, et rahvast ei ole, aga siis jälle tungleb leti ümber mitu inimest ega jaksa kuidagi ära müüa," naerab neiu. Kõige tihedamini ostetakse müüja hinnangul poolekiloses karbis olevaid marju.

Eesti teatri tipptegijad kohtuvad festivalil Draama 2007
Septembri esimesel nädalal saab Eesti teatri paremik taas kokku oma esindusfestivalil Draama 2007.
Põhirõhuga Tartus toimuv festival sisaldab lisaks võistlusprogrammile Mikk Mikiveri päeva, laste- ja tantsuetendusi.
Draama 2007 läheb lahti 1. septembril koos filmifestivaliga tARTuFF, mille raames jõuavad publiku ette laste- ja noortefilmid ning teatrifilmide ööprogramm. Festivali esimestel päevadel 1.-2. septembril ootabki festival just noori ja kõige väiksemaid, sest siis toimuvad Draamakese päevad.
Samuti toob Draama 2007 koos interdistsiplinaarse avangardkultuuri festivaliga Eclectica vaatajateni tantsuetendusteprogrammi.
Draama 2007 võistlusprogramm kestab 3.-8. septembrini. Rahvusvahelise žürii poolt hinnatavasse võistlusprogrammi on kutsutud osalema kõik Eesti teatrid, kes toovad festivalile lavastuse oma kahest viimasest hooajast.

Von Krahli teater hakkab koolitama näitlejaid
Von Krahli teater hakkab kureerima Viljandi Kultuuriakadeemias õpinguid alustavate näitlejate-lavastajate õppetööd.
Pühapäeval toimub Tallinnas, Von Krahli teatris lisaeelvoor TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala sisseastumiseksamitele. Samal päeval allkirjastavad Von Krahli Teater, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Teatrilabor koostöölepingu, mille alusel Von Krahli teater kureerib järgmisest sügisest Viljandis õppima hakkava näitlejate-lavastajate lennu meistriklasse, diplomilavastusi ja õpetamise üldist kontseptsiooni.
Ühise koolituse üks eesmärke on Von Krahli teatri trupile järelkasvu loomine. "Samas me ei piira kindlasti tulevaste noorte teatraalide väljavaateid. Püüame neist arendada loojaid, aktiivse hoiakuga kunstnikke," sõnas Von Krahli teatri juht Peeter Jalakas.

Endine vaimuhaigla patsient kandideerib Orange Prize'le
Ennast vaimuhaiglast "ise väljakirjutanud" inglanna Clare Allan valiti Briti kirjandusauhinna Orange Prize nominendiks uute kirjanike kategoorias.
Clare Allan, kes on veetnud kümme aastat erinevates psühhiaatrilise ravi asutustes, jõudis Orange Prize'i nominentide nimekirja oma debüütteosega "Poppy Shakespeare", mis põhineb naise enda elul ja kogemustel, teatab BBC.
"Ma pidin võitlema haigla töötajatega, kes nägid minu püeetes raamatut kirjutada tõendeid, et ma kannatan luulude all," ütles 39-aastane Clare Allan.
Teised nominendi Orange Prize'ile uue kirjaniku kategoorias on Pakistanist pärit Roopa Farooki romaaniga "Bitter Sweets" ja teose "The Lizard Cage" Karen Connelly Kanadast.
Clare Allan määrati psühhiaatrilisele ravile, kui ta napilt üle kahekümne aasta vanusena kolis Londonisse, et asuda teostama oma unistust - saada kirjanikuks. Kuid mingil hetkel loobus Allan kirjutamast ja söömast.

Filharmoonia Kammerkoori uueks peadirigendiks saab Daniel Reuss
Alates septembrist 2008 asub Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunstilise juhi ja peadirigendi kohale hollandi dirigent Daniel Reuss.
Daniel Reuss on aastaid olnud hollandi ühe nõutuma kammerkoori Cappella Amsterdam juht, viimased kolm hooaega oli ta Berliini RIAS Kammerkoori peadirigent.
Daniel Reuss on sündinud 1962 aastal ja juhatanud mitmeid koore ja orkestreid Euroopas. Reuss on juhatanud Concertgebouw Kammerorkestrit, Concerto Köln'i, Schönberg Ensemble'it ja Collegium Vocale Gent'i.
Veebruaris 2007 debüteeris Reuss edukalt Inglise Rahvusooperis, tuues lavale Händeli ooperi "Agrippina" ning juhatades üheksat etendust. Ta on salvestanud Harmonia Mundile mitmeid nimekaid auhindu pälvinud plaate.

Publikumagnet Jazzkaar võtab tasapisi tuure üles
Reedel alanud 18. Jazzkaarelt kogutud kontserdimuljeid jagavad Eesti Päevalehe muusikasõbrad. Viis kontserdipäeva ootab veel ees.
Liisa Past,
arvamustoimetaja
Kristin Asbjørnseni spirituaalid täitsid oma hingelise kõlaga Kaarli kirikus viimsegi võlvinurga ning muusika soe toon ja lauljanna erkkollane kleit vastandusid eriti võimsalt väljas möllavale vihmatormile ning teisel pool Kaarli puiesteed toimuvale päevapoliitikale. Teisest ajast ja kohast pärit, kuid põhjamaiselt kõlama pandud afroameerika orjade folkloor tõi äratundmis-rõõmu: kuulda sai üht tuntumat spirituaali "Nobody knows (the trouble I've seen)".
Margus Küppar,
Eesti Päevalehe raamatute kirjastaja
Käisin minagi Kaarli kirikus kaunilt kõlavaid afroameerika spirituaale kuulamas. Kontsert pakkus igati meeldiva ja värske elamuse, mida jääb kontrastina meenutama valusaks istutud tagumik. Kirikukontserdid on selles mõttes oma kitsaste ja kõvade puust pinkidega üks paras nuhtlus. Tegelikult oli kontsert vahva ja sobis kirikusse hästi. Enim nautisin ma Kristin Asbjørnseni häält, mis mõjus kuidagi sügavalt ja unustusse kiskuvalt.

Jazzkaar: Anne Erm soovitab
Kvinteti Enken Tumbaram liidrid on lauljatar Tuuli Taul ja kitarrist Merje Kägu, Artikumis mängivad valdavalt Otsa kooli noored muusikud saksofonist Kristjan Mazurtchaki eestvedamisel. Kavas on eesti heliloojate tuntud lood, nagu Arne Oidi "Mis värvi on armastus", Kustas Kikerpuu "Märts" jt. Mõlemad ansamblid ja nende liidrid on korduvalt auhindu noppinud noorte džässivõistlustelt Pärnus, Tartus ja Tallinnas, viimati 1. aprillil Uno Naissoo nimeliselt heliloominguvõistluselt.
Julija Zakirova valiti parimaks nooreks džässilauljaks läinud aastal rahvusvahelisel konkursil Sony Jazz Stage 2006 Riias. Temalgi on ette näidata varasemaid finaalikohti rahvusvahelistelt võistlustelt. Tallinnas esineb ta Läti parimate muusikute bändiga Sony Jazz Orchestra, kus teeb kaasa läti džässi üks vaieldamatuid lemmikuid saksofonist Gints Pabe-rzs.

Kultuuri areng ei sõltu ministrist
See pole küll maailma originaalseim tõdemus, ent pärast läbikukkunud Raivo Palmarut suudaks edukat kultuuriministri karjääri teha kas või Urmas Sõõrumaa.
Arvestades Sõõrumaa hiljutisi avaldusi, et rahvas võiks nüüd tema raha abil tehtud valitsusega rahul olla, pole välistatud ilmselt miski. Värskelt Eesti Draamateatri ja Rahva Raamatu vahetus läheduses kabinetti sisustama asunud Laine Jänes on öelnud, et kultuuriministri isik positsioonib kultuurivaldkonna. Kuigi selles väites on iva rohkem, kui kusagil vanalinna sombusel pööningul varajaste hommikutundideni loomevaludes piinlev kunstnik tunnistada tahaks, ei sõltu kultuuri areng selle juhtimist just kui formaalselt korraldavast inimesest kuigi palju. Kui just minister sõna "kultuur" kuuldes esimese asjana kabuuri järele ei siruta.
Laine Jänese puhul ei paista pilt nii must-valge olevat. Sügisel astus toonane Tartu linnapea toonase Rahvaliidu juhi bolše-vistlikke avaldusi kuuldes kultuuriinimeste kaitseks avalikult välja. Pole vahet, kas see oli osa presidendikampaaniast, rahulikult kalkuleeritud samm kultuuriministri ihaldatud tooli suunas või siiras isiklik soov rohkelt paksu verd tekitanud liistuarutelus sõna sekka öelda. Mõnikord on sõna väärtuslikum kui vande-nõuteooriad, mida küünikud selle ümber konstrueerivad.

Filmimees Tõnu Aru on Jüri Arraku isiklik kroonik
Eelmisel nädalal filmi-programmiga esinenud Tõnu Aru naudib kultuuri jäädvustamist.
Eesti amatöörfilmi klassikul on kavas mitu filmi sellistest suurkujudest, nagu Jüri Arrak, Mats Traat ja Heino Kiik. Jüri Arraku elu jäädvustamisest on saanud Tõnu Aru elutöö. Arrakust on ta teinud kümme erinevat filmi, kokkulõikamist ootab veel kolm ja kui kunstniku elus midagi tähtsamat juhtub, on filmimees oma kaameraga platsis. "See on väga hea tunne," hindab Aru ise kunstniku kroonikurollis olemist.
Arraku jäädvustamine sai alguse aastal 1978, mil valmis ka esimene film temast. "Käisin aastanäitusel ja mulle avaldasid kaks tema õlimaali väga suurt muljet. Ühel kujutati koroonamängijaid, kes mängisid ilma nuppudeta laua taga ja teisel redeliga taevasse ronijaid. Ütlesin oma naisele (Tiiu Aru oli tuntud metallikunstnik - A.L), et ta tutvustaks meid, seda meest tuleks filmida. Kui tuttavaks saime ja ma küsisin, kas teda filmida saab, vastas Jüri, et tulgu ma kas või kaameraga teki alla."

Kanye West esineb suvel Soomes
Hip hop artist Kanye West annab 4. juulil Soomes Helsingi Jäähallis kontserdi.
Piletid tulevad Lippupalvelus müüki järgmise nädala kolmapäeval, vahendab YLE24.
Suvel 30-aastaseks saav West on müünud üle 10 miljoni albumi ning võitnud kuus Grammy muusikapreemiat.

Under Marié sai valmis esimese muusikavideo
Laupäeval Tartus oma debüütalbumit esitleval kollektiivil Under Marié valmis vaid loetud päevad enne plaadiesitluskontserti päris esimene muusikavideo, mille autoriks on bändi trummar Joosep Volk.
Esiksinglile "What What?" valminud videoga on rahul kõik liikmed. "Paistab, et MTV Eesti tekkimine on andnud muusikutele tõuke hakata videosid tegema ja see on ainult hea. Varem otsene motivatsiooniallikas puudus," leiab ansambli laulja Leen Toome.
Video ettevalmistustöö oli lühike - võtted kestsid Velvet Stuudiote rohelisel ekraanil vaid ühe päeva. Selle ajaga võeti linti nii bändiliikmete grupi- kui ka üksikplaanid. Operaator Heilika Võsu tegi kiire ja korraliku töö. Video monteerimine ja töötlemine võttis Joosep Volkil siiski hoopis kauem aega kui filmimine.
"Olen päris väsinud, aga tulemusega rahul," ütles video autor. Ligi kaks kuud kestnud töö tulemuseks on verivärske ja uuenduslik tulemus, mille põhielementideks on kahe- ja kolmemõõtmelised kujutised. Videot hakkab loodetavasti näitama ka MTV Eesti.

SuperNoova finaalis võistlevad 20 noort moeloojat
Nädalavahetusel selgitas rahvusvaheline žürii Eesti moedisainerikonkursi SuperNoova 2007 võistluse finalistid.
Esitatud sajakonna töö hulgast pääsesid 2. juunil toimuvale üheksandale finaalvõistlusele 20 noort talenti. Selle aasta konkursile esitati kokku 124 tööd, millest vanemas kategoorias kandideeris 64 ning nooremas 60 tööd, kaks tööd diskvalifitseeriti tingimustele mittevastavuse tõttu.
Mõlemast kategooriast valiti 10 finalisti. Finaalis toimub valimine analoogselt Eurovisiooni lauluvõistlusele: iga žürii liige valib oma 10 lemmiktööd ning paigutab need pingeritta, andes kõrgeimale 12 ning madalaimale 1 punkti. Kõigi hindajate punktid liidetakse kokku ning saadaksegi 10 finalisti mõlemasse kategooriasse.
SuperNoova 2007 vanema kategooria finalistid tähestikulises järjekorras on:

Armastatud hittide kontsert tegi puhta töö
Mööda Eestit tuuritav kontsert "Armastatud superhitid läbi aegade" väisas pühapäeval Tallinna. Estonia kontserdisaalis täismajale esinenud Koit Toome, Ivo Linna, Kaire Vilgats ja Gerli Padar on hea elamuse valemi tegurid: liida kodumaine lemmikartist igihalja menulooga. Kui tihti kuuleb Vilgatsi-suguse võimsa häälematerjaliga laulja esituses Madonna kultuslugu "Like a virgin", mis on vürtsitatud vastava lavalise liikumisega? Kontserti "Armastatud superhitid läbi aegade" kuuleb täna Jõhvi kontserdimajas ning pühapäeval veel kord Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Piletihind alates 135 kroonist, algus kell 19.

Matti Nykänen tuleb Eestisse
Maikuu viimasel nädalavahetusel annab Tallinnas ja Pärnus koos bändiga kontserdi suusahüppelegend Matti Nykänen (43). Kireva elusaatusega neljakordne olümpiavõitja ja kuuekordne maailmameister on lisaks spordisaavutustele kuulsaks saanud ka pereskandaalide ja vangis istumisega oma sõnadega "Elämä on laiffi".
Kontserdi korraldajad rõhutavad, et Matti Nykäneni esinemistes ei tasu muusikalist osa üle tähtsustada, tegemist on eelkõige kõva sõumehega. Tallinnas toimub kontsert 25. mail klubis Papillon ja Pärnus 26. mail klubis Sunset. Piiratud kogus pileteid jõuab müügile neljapäeva hommikul kell 10. Eelmüügist maksab pilet 130 ning kohapealt 150 krooni.

Internet: 
Internet:  - siin on terve hunnik netiraadioid seinast seina. See leht on neile, kelle maitse on kontori keskmisest mitu korda nõudlikum või kes ihkavad lihtsalt teada saada, mis muusikat üleüldse olemas on. Sobiva helitausta leiavad siit enda jaoks nii emod, indie-mehed kui ka vana kooli hiphopi austajad.

Ani ja Rüütel osalevad sel nädalal Torrenti tenniseturniiril
TENNIS:
Mõlemad Eesti neiud said koha põhitabelis ega pidanud läbi valikturniiri võistluspääset lunastama, vahendab Sportnet. 
Maailma 143. reket Ani omab turniiril neljandat paigutust ning läheb avaringis kokku 20-aastase hispaanlanna Estrella Cabeza-Candelaga (WTA 240). Maailma 252. reketi Margit Rüütli vastaseks avaringis on kolmanda asetusega hispaanlanna Maria-Jose Martinez Sanchez (WTA 151), kes on oma parimatel päevadel kuue aasta eest hoidnud maailma edetabelis 69. kohta.
Eestlannad osalevad koos mängides ka paarismängus. Avaringi vastasteks on loositud Saksamaa-Austraalia paar Antonia Matic (WTA 341) - Christina Wheeler (WTA 314).

Olümpiavõitja Ants Antson mõtleb kuldmedali müümisele
Eesti 20 olümpiavõitjast on elavate seas neliteist. Kuldmedali on müünud vaid raskelt haige jalgrattur Aavo Pikkuus, ent müügimõte pole võõras ka Ants Antsonile.
"Tahan elada sama väärikalt kui Veerpalu ja Šmigun! Olen olümpiavõitja nagu nemadki!" ütles uisutaja SL Õhtulehele. "Ainult et lisaks olen Eesti esimene taliolümpiavõitja!"
"Ega ma rahaliselt nii rikkaks saa kui nemad, aga tahan, et vanu olümpiavõitjaid tunnustataks nagu uusi. Tegime üht-sama tööd ja tulemus oli sama, ainult et meie jäime aja hammasrataste vahele," jätkab 68aastane Antson, kes hiljuti kuldmedali Tartus asuvast Eesti Spordimuuseumist välja võttis.
"Ma ei müü, kuni pääsetee on olemas," kummutab Antson kuulujutu medali müügist, rõhutades sõna "kuni". "Ka miljoniga ei anna ära. Aga äärmise hädaga müüks!"

Viimsi võrkpallinaiskond marsib Eestist välja
Viimsi proovib järgmisel hooajal esimese Eesti võrkpalli naiskonnana õnne eurosarjas.
Tänavune Eesti meister, karikavõitja ja Eesti-Läti ühisliiga tšempion Viimsi Milstrand/EBS otsustas järgmisel hooajal astuda suure sammu edasi - proovida esimese eesti võrkpallinaiskonnana kätt eurosarjas.
"Me võtame väljakutse vastu, kuna tahame neile andekatele tüdrukutele pakkuda uusi kõrgusi," sõnas naiskonna mänedžer Igor Pihela, kes on seda mõtet juba paar aastat vaaginud. "Nüüd on tüdrukud küpsemaks saanud ja ka võistlussüsteem on muutunud. Varem pandi klubid kokku regionaalse põhimõtte alusel, mis tähendas, et alustada tuli Venemaa avarustelt, kust oli väga raske välja tulla."
Eesti võrkpalliliidu peasekretär Henn Vallimäe kinnitas, et kuigi Eestile nimelist kohta eurosarjas mängimiseks eraldatud pole, mingeid takistusi ta Viimsi suurejoonelise plaani elluviimisel ei näe.

1 küsimus Madis Kallasele
Kümnevõistleja Madis Kallas paranes juba märtsis saadud säärelihase vigastusest, kui selgus, et tema Achilleuse kõõlust tuleb opereerida. Mis juhtus?
Vastab
Madis Kallas,
kümnevõisteja
Märtsi alguses sise-EM-il Birminghamis saadud säärelihase vigastusest paranemiseks pidi kuluma kuus-kaheksa nädalat. Säär hakkaski juba korda saama ja kavatsesin sõita treeninglaagrisse Hispaaniasse, kuid samal ajal jäi Achilleuse kõõlus valusaks. Mul tekkis kuri kahtlus, et kordub 2003. aasta, kui säärelihase vigastuse varjus süvenes Achilleuse kõõluse trauma. Uus uuring näitaski kõõluse osalist rebendit.
Reedel, 27. aprillil teeb doktor Eldur Annus mu jalale lõikuse. Kolme kuu pärast võin hakata jooksma, hüppama veel hiljem. Tõenäoliselt ei saagi sel hooajal kümnevõistlust teha. Ent harjutan, nagu saan, ja püüan järgmisel hooajal tugevamana areenile tagasi tulla.

Kaia Kanepi liitub profikarusselliga
Kanepil tilkus süda verd, kui pidi kuulma naiskonnakaaslaste hävingust FedCupil.
"Olin südames naiskonnakaaslastega Plovdivis väljakul," tunnistas viirushaigusest välja tulnud Kaia Kanepi. Kanepi ja Maret Anita mänginud Eesti naiskond kukkus Föderatsiooni karikasarja esiliigast välja.
"Peame end üles tagasi mängima. Järgmisel aastal olen kindlasti Eesti eest väljakul," rõhutas Kanepi, lisades, et ta on alati naiskonna eest mängima nõustunud. "Olen mänginud ka vigastusega. Nüüd sain Amelia Islandi turniiri eel külge viiruse ja pidin taastuma, võtmata Plovdivi sõiduga riske."
Kanepi arvas, et pahatahtlikke kuuldusi liigub ikka. "Tean neid jutte küll, et Maret ja mina hiilisime mängimisest kõrvale. Las räägivad. Oleme ikka tervena välja tulnud ja teeme seda edaspidigi," leidis paari nädala eest esmakordselt maailma 50 parema naismängija hulka jõudnud Kanepi.

Eesti ujujaid nõustab mainekas tipptreener
Laupäeval saabus Eestisse ujumise tipptreener Clive Rushton. Kümne päeva jooksul annab mainekas uusmeremaalane Eestis kaks avalikku loengut ja peab ujujate ringis maha ka terve rea igapäevaseid töötubasid.
"Loodan koos Eesti ujujatega jälile jõuda sellele, milliseid muutusi oleks nende treeningkavasse vaja teha, et nad võiksid juba Pekingi olümpiaks teha märgatava arenguhüppe," ütles Rushton.
Paremad tulemused
Tipptreeneri sõnul peaks tema abi aitama ujujatel paremini mõista, millised protsessid nende lihastes treeningu ajal aset leiavad, ning kuidas saaks sportlased ise neid protsesse endale soovitud suunas mõjutada. "Loodetavasti saavad detailid neile selgemaks, protsess ise muutub loogilisemaks - juba see aitab neil aru saada, kuidas nad saaksid tulemusi parandada," lisas ta.

Grande Cabaret külastajate arv suurenes
Jaanuarist märtsini Sokos Hotel Virus toimunud kabareeõhtute külastajate arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 48%.
"Olime juba eelmisel aastal eestlaste soojast vastuvõtust Viru kabareeõhtutele positiivselt üllatunud," ütles Sokos Hotel Viru turundusjuht Maris Mosona ettevõtte pressiteenistuse vahendusel. "Samas oleme üks väheseid kohti Tallinnas, kus lisaks õhtusöögile on võimalik vaadata kvaliteetset kabareeetendust ning hiljem ka ise tantsumuusika saatel jalga keerutada. Sarnaselt kunagisele Viru varieteele, oleme populaarne sünnipäevade ja muude perekondlike tähtpäevade tähistamise paik."
Jaanuarist märtsi lõpuni toimus Sokos Hotel Viru Merineitsi restoranis 25 Grande Cabaret õhtut, mida külastas kokku 3400 inimest. Võrreldes eelmise aastaga kasvas külastajate hulk 48%. Põhilise osa klientidest moodustasid eestlased, võrreldes eelmise aastaga kasvas nooremate külastajate hulk.

Starman ehitab Kadrinasse uue kaabellevivõrgu
AS Starmanil teatel valmib Kadrinas juuni lõpuks uus kaabellevivõrk, mis teeb kohalikele elanikele kättesaadavaks interneti- ja telefoniteenused ning paljukanalilise kaabel-TV.
AS Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul alustati Kadrina kaabelvõrgu ehituse planeerimist juba eelmise aasta lõpus ning töödega plaanitakse valmis saada hiljemalt juuni lõpuks.
"Kadrina elanikele on valikuvõimaluse suurenemine kindlasti positiivseks uudiseks ning usun, et hea hinna ja kvaliteedi suhtega tootega kohalikule turule tulles suudame senistele teenusepakkujatele head konkurentsi pakkuda," ütles Hartikainen.
Kadrina võrgu ehitustööde ettevalmistused juba käivad ning esimesed kliendid saavad Starmani prognoosi kohaselt ettevõtte teenuseid hakata tarbima juba juunis.
Starmani internetiteenuse hinnad algavad 99-st kroonist kuus. Lisaks on Kadrina elanikel võimalik valida ka kolme erineva soodsa hinnaga analoog kaabel-TV paketi vahel.

Fujitsu Siemens Computersi ärikasum oli oodatust suurem
Eile avalikustatud ülevaate kohaselt teenis juhtiv Euroopa IT-tehnoloogia tootja Fujitsu Siemens Computers 2006. majandusaastal (aprill 2006 - märts 2007) 6,952 miljardi eurose käibe juures 150 miljonit eurot ärikasumit.
Ärikasum ja maksustamiseelne kasum osutusid suuremateks kui algselt märtsis CeBIT-il teatati. Maksustamiseelset kasumit mõjutasid ümberstruktureerimiskulud 59 miljoni euro ulatuses, jättes selle 91 miljoni euro tasemele. Vaid ühe aasta jooksul on suutnud ettevõte ümber korraldada oma teenuste pakkumise üksuse ITPS (IT Product Services), mis on olnud Fujitsu Siemens Computers BV Holdingu osa alates 1. aprillist 2006, teatas Fujitsu Siemens Computers.
Fujitsu Siemens Computersi president ja tegevdirektor Bernd Bischoff ütles tulemusi kommenteerides: "Keerulisel ja tugeva konkurentsiga turul on ettevõte jätkuvalt suutnud süstemaatiliselt järgida oma poliitikat - kasumlikkus enne puhastulu. Ärikasumi kasvu saavutamine turul, kus märksõnadeks on langev hind ja vähenev kasumimarginaal, kinnitab, et me oleme teinud õiged strateegilised valikud. Viimase majandusaasta jooksul oleme pannud nurgakivi ettevõtte pikkaajalisele konkurentsivõimele ning meil on õnnestunud muuta oma teenused äriliselt kasumlikuks."

Saaremaa-Ventspilsi liin avab uue hooaja
Saaremaa Laevakompanii tütarfirma SSC Ferries OÜ, mille hooaja esimene reis väljub 2. mail, prognoosib Saaremaa-Ventspilsi laevaliinil algaval hooajal 20,000 reisija piiri ületamist.
SSC Ferries juhataja Anu Lombi sõnul on Saaremaa-Ventspilsi liinil käsil järjekorras juba kolmas hooaeg ning reisijad on liini hästi omaks võtnud, vahendab laevafirma. "Reisijate arv on igal hooajal tunduvalt kasvanud ning 2007. aastal peame täiesti reaalseks eesmärgiks ületada 20 tuhande reisija piir," ütles Lomp.
Saaremaad ja Ventspilsi ühendav laevaliin leiab üha enam kasutust ka Leedu, Läti ja Eesti turismifirmade marsruutides. Lombi sõnul on liinil eriti suur potentsiaal Saksamaa turul, kus marsruudi vastu laia huvi tuntakse. Individuaalreisijale pakub SSC Ferries spetsiaalseid laevasõitu, majutust ja ekskursioone sisaldavaid turismipakette mõlema poole sihtpunktides, mis võimaldavad mugavat puhkust.

GeoPosti eelmise aasta käive oli ligi kolm miljardit eurot
Juhtiva rahvusvahelise kuller- ja ekspressettevõtte, Prantsuse riikliku postifirma Groupe La Poste'i alla kuuluva GeoPosti käive oli eelmisel aastal 2,969 miljardit eurot, mis on ligi 16% enam kui 2005. aastal.
Vaid viie aastaga on GeoPosti käive kahekordistunud ning kasum jõudnud parimatega võrreldavale tasemele, teatas DPD Eesti.
2006. aastal tõusis GeoPost Euroopas kullerpakkide mahult teisele kohale - aasta jooksul käsitleti 300 000 kliendi heaks kokku 500 miljonit pakki.
Ülevõtmised Prantsusmaal (Exapaq), Kreekas (Interattica) ja Hispaanias (Seur frantsiis) ning tugev laienemine võimaldasid ettevõttel saavutada käibenumbrite märkimisväärse tõusu. Samuti on üheks kasvu ajendiks head tulemused kasvavatel turgudel Kesk- ja Ida-Euroopas.
GeoPost on tänu kõrgekvaliteetsele transpordivõrgustikule tõusnud käibe osas Euroopas kuller- ja ekspressettevõtete hulgas kolmandale kohale.

Lõuna Autoshow toob Tartusse luksusautode väljapaneku
27.-29. maini on Tartu Lõunakeskuses väljapanek 2007. aasta autode uudismudelitega.
Esmakordselt osalevad Tartus autonäitusel tuntud automargid Porsche, Land Rover ja Jaguar, mille esindused Lõuna-Eestis seni puuduvad, teatas korraldaja.
Lõuna Autoshow korraldaja Jane Tiro sõnul on ühed põnevamad mudelid kindlasti veidi ulmelise välimusega, kuid jõulisusega pilkupüüdev maastur Dodge Nitro, kuid ka kõvakatusega kabriolett, suveauto Mazda MX-5.
"See mudel on kantud Guinessi rekordite raamatusse kui kõigi aegade edukaim lahtine kahekohaline sportauto. Eestis on selliseid kõvakatusega autosid vaid üks näidiseksemplar. Kindlasti pakub huvi Mercedese valikust uus C-klassi mudel ja stiilne Nissan Quashqai," on Tiro kindel.
Harukordne võimalus on just Tartus tutvuda neljaveolise suure maasturi Landrover Discovery 3-ga ja uue Porche Cayenne'ga. Enamus messi masinatest on mõeldud keskmise ostujõuga peredele - Mazda, Peugeot, Kia ja Hyndai pakuvad kohapeal spetsiaalseid messihindu. Seega huvilistele mugav võimalus ostutehingu sõlmimiseks. Messi eripakkumistega on kohal SEB Ühisliising.

Tallinna Vesi soetas keskkonnasõbraliku survepesuauto
AS Tallinna Vesi ostis Saksamaalt uue keskkonnasõbraliku survepesuauto kogumaksumusega 4,3 miljonit krooni.
Uus auto hakkab teostama torustike profülaktilist survepesu, mis aitab ennetada võimalikke kanalisatsiooni-ummistusi, teatas firma.
"Soetatud auto on osa ettevõtte 2007. aasta investeeringuteprogrammist. Programmi põhirõhk on suunatud jätkuvale joogiveekvaliteedi parandamisele ning vee- ja kanalisatsioonivõrkude korrashoiule, vältimaks torustike ummistumist," ütles ASi Tallinna Vesi kanalivõrgu juht Toomas Tutt.
Kombineeritud survepesuautos on kasutusel keskkonnasõbralik taaskasutussüsteem, mis tähendab, et torustike pesemiseks ei pea auto eraldi puhast vett tankima. Pesemiseks vajalik vesi võetakse otse torustikest ning filtritega varustatud ligi 12 000 liitrit mahutav paak puhastab survepesuks vajaliku vee kohapeal.

Baltika Grupi jaemüük aasta alguses enam kui poole võrra
Baltika Grupi selle aasta esimese kvartali jaemüük kasvas 53,4 protsenti, ulatudes 213,6 miljoni kroonini.
Ettevõtte müügipind kasvas 56 protsenti, puhaskasumiks kujunes 24 miljonit krooni, teatas Baltika.
Baltika Grupi juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul on ettevõtte jaemüügi kiire kasvu mootoriks suure arvu uute poodide avamine koos juba töötavate pindade tulemuslikkuse kasvuga. "Võrreldavate poodide müügid kasvasid esimeses kvartalis tugevalt - 16 protsenti," tutvustas Milder kasvu tagamaid. "Esimeses kvartalis teenitud korralik kasum võimaldab jaesüsteemi kiiret kasvu jätkata," lisas ta.
Meelis Milder väljendas lootust, et lähitulevikus mõjutavad müügimahte positiivselt ka Ivo Nikkolo kaubamärgi viimine välisturgudele ning täiesti uue tootegrupi - Mosaici lasterõivaste turuletoomine.

Elisa ärikasum kasvas esimeses kvartalis kolmandiku võrra
Elisa mobiilside käive kasvas selle aasta esimeses kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 17% ehk 407,5 miljoni kroonini ning ärikasum 30% ehk 89,4 miljoni kroonini.
Elisa klientide arv ulatus märtsi lõpuks 299 500 kliendini, teatas ettevõte.
"Elisa on kasvanud Eesti mobiilsideturul kõige stabiilsemalt, millest annab tunnistust käibekasvu näitaja, püsides samal tasemel ehk 17-18% juures viimased kaks aastat. Teistest kiirem kasv on võimaldanud parandada ka kasumlikkust," ütles Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen.
"Tänavune aasta on alanud samas tempos kui mullune, mil investeerisime uutesse tugijaamadesse kokku 200 miljonit krooni. Oleme tänavu esimeses kvartalis rohkem keskendunud Lõuna-Eestile," lisas Seppänen.
"Kuna Elisa paigaldatud tugijaamad on kõik mobiilset Internetti võimaldava EDGE-toega, siis saame rääkida läbimurdest andmesideteenuste vallas - olgu siis tegemist kvaliteetse internetiühenduse jõudmisega kuhugi väikevalla üksikusse talukodusse või pakutava teenusepaketi endaga," tõdes Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu. Ta lisas, et Koduinterneti osas on klientidele tingimused muutumas järjest soodsamaks ning uudiseid selles vallas on oodata lähiajal.

Guy Browningu kolumn: Paber
Paber on kontorimaailma põhiline toit. Kui just mitte arvestada fakti, et tõenäolisemalt pistavad paberid lõpuks sinu kinni ja mitte vastupidi.
Kui paber on kontori peamine toiduaine, siis meie igapäevaseks leivaks on A4-suurune paberileht. Ärimaailma kõige mastaapsemad ebaõnnestumised on kunagi pandud hoolikalt kirja A4-paberile ning keegi on seda lugedes öelnud: "Noh, paberil paistab see küll hea".
Paber näeb petlikult lihtne välja. Pole midagi põnevamat ja võimaluste rohkemat kui puhas paberileht ja imelikul kombel pole samas ka midagi tüütumat kui leheküljetäis tihedalt kirjutatud teksti. See võib olla seotud faktiga, et pole midagi vaeva-nõudvamat, kui vajadus täita paberileht tekstiga ehk teisisõnu teha pisut tähendust omavat tööd. Elu oleks palju lihtsam, kui me kõik võiks lihtsalt üksteisele ulatada valgeid tühje paberilehti, mis on pakatavast potentsiaalist suisa lõhkemas.

Hea ülemus maksab õiglast palka ja jätab töötajate järel nuhkimata
Hea ülemus on õnneliku tööelu võtmeisik, kes pakub arenguvõimalusi ja õiglast palka.
Kui küsisime CV Keskuse tööportaali külastajatelt, mis teeb neid töö juures õnnelikuks, oli hea ülemus alles kuuendal kohal. Esikümmet juhtisid huvitav töö, rahuldav palk ja arenguvõimalused. Kuid kui järele mõelda, siis on just hea ülemus see, kes maksab head palka, kindlustab huvitava tööga ja märkab töötaja arengut. Seega mängib hea ülemus töötaja õnnelikuks või ka õnnetuks tegemise juures võtmerolli. Mille järgi aga head ülemust ära tunda?
Maksab õiglast palka
Hea ülemus ei tõsta palka kohe, kui töötaja selleks soovi avaldab. Ta mõistab, et palk peab olema õiglane tasu töötaja pingutuse eest ning vastavuses tööpanusega. Ta teeb kõik selleks, et töötasu innustaks töötajat paremaid tulemusi saavutama. Hea ülemus tunneb mõisteid elukalliduse indeks, majanduskasv, inflatsioon, palgaturu pakkumine jms. Kui ta on tõesti hea ülemus, siis mõistab ta töötaja soovi soetada endale parem eluase, uus auto või elada laenu võtmata kuni palgapäevani.

PERSONALIJUHILE: Personaliprojektid aitavad töötajaid arendada
2006. aasta parima personaliprojekti konkurss toimus sel aastal esimest korda kahes kategoorias: suur- ja väikeettevõtted. Suurettevõtete kategoorias tunnistati võiduprojektiks Playtech Estonia OÜ projekt Playtech Academy. Kuna nõuetele vastava ettevalmistusega potentsiaalsetel töötajatel puudub praktiline kogemus ning seepärast jäävad nad värbamisprotsessist sageli napilt välja, otsustas Playtech Estonia OÜ probleemi ise lahendada ning pakkuda kõigile "peaaegu kvalifitseeruvatele" kandidaatidele võimalust ennast tõestada.
Nutikas koostööarendus
Väikeettevõtete kategooria või-duprojekt on Q Vara OÜ "Juhtimiskoolitus läbi Paide Triatloni korraldamise". Tegemist on väga nutika projektiga, mis võimaldab kogemuse kaudu omandada juhtimisoskusi. Q Vara on noor ja kiiresti arenev ettevõte, kus tööl käimine on lõbus, kuid spetsialistidest koosneval meeskonnal oli puudu just koostööoskusest. Projekt toetas oluliselt ettevõtte meeskonnavaimu tõusu, andis juhtidele hea ülevaate oma töötajate tegelikest võimetest ning oli kasulik ka ühiskonnale - ürituse korraldamisse olid kaasatud ka kohalikud vabatahtlikud.

Noored vangid õpivad vabas elus toimetulekut
Mõned raviviisid on päris kallid, olgu näiteks statsionaarne haiglaravi või "statsionaarne vanglaravi". Mõlemal juhul ootame teatavat parandavat tulemust. Ja mis võiks olla sellise kalli tegevuse alternatiiv? Parafraseerides J. F. Kennedyt: kallim kui ühiskonna valupunktidega tegelemine oleks ainult nendega mittetegelemine. Just seepärast ongi Kuriteoennetuse Sihtasutuse (KESA) moto "Iga inimene on väärtus".
Euroopa Liigu algatuse EQUAL arengupartnerluse projekti RE-START eesmärk on aidata stabiilsemale eluteele tagasi neid 16-24-aastaseid noori, kes on kuritegusid juba toime pannud. Alaealiste ja alles täiskasvanuks saanute puhul on tõsiseks probleemiks nende senine töökogemuste täielik puudumine, mistõttu tuleb omajagu panustada esmasele aktiivsele sotsiaalsele kaasamisele, kombineerides seda teatavate tööharjutustega, mille tagajärjel kasvab nooruki eneseusaldus ja ka reaalne võimekus ning üle kõige soov tööd teha. Kuivõrd projekti kestel on selline soov noortel tekkinud ja kasvanud, siis avati märtsis ka vanglas arvutiklass, kus kuus noort saavad õpetaja juhendamisel iga päev kaks tundi teadmisi omandada - ja mitte mängida.

Kas kirjutada üles või jätta meelde? 
Hea mälu annab hea tunde, enesekindluse ja äratab tähelepanu. See mõjub positiivselt nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Kõike seda on vaja, et me suudaksime elu nautida ja sellest rõõmu tunda. Muidugi võib ju õnnelik olla ka ainult raha, saavutatud edu või võidetud tuntuse pärast. Aga ikkagi tuleb ka siis mäletada, kus su raha asub, millal edukaks said või keda kuulsustest sina ise tunned.
Mälu ei ole meil vaja ainult siis, kui õpime või töötame tohutu hulga informatsiooniga. Me kasutame mälu iga hetk oma elust. Siis kui räägime, kuulame, töötame, analüüsime, arutleme või isegi puhkame. Me lihtsalt ei mõtle sellele. Kuid tuleb välja, et suurem osa meie mäletamisprobleeme tekibki just nimelt sellest, et me ei mõtle "sellele".

JURIST SELGITAB: Komandeeringus olles kehtib Eestis makstav palk
Kas Soomes komandeeringus olles kehtib Eesti palk ja lisatasuks on vaid päevaraha?
Kui tööleping on sõlmitud Eestis ja töö tegemise kohana on näidatud Eesti asukoht või piirkond ja töötaja saadetakse töö tegemiseks lähetusse (komandeeringusse) kas Soome või kuhugi mujale, siis säilitatakse talle siinne töökoht ja tagatakse siinne keskmine palk. Töölähetuse päevaraha, mis välislähetuse korral on 350-500 krooni, ei kuulu palga koosseisu, seda ei arvata keskmise palga hulka. Päevaraha on mõeldud töötaja lähetusaegsete ülalpidamiskulude nagu söögi-joogi jms katteks.
Enne töölepingule allakirjutamist peaks iga inimene selle tingimustega põhjalikult tutvuma ja kaaluma, kas need on vastuvõetavad. Töövaidluskomisjonide praktika näitab, et suulisi lubadusi välismaa kõrgest palgast jms ei maksa alati uskuda.

Kuidas... saada võitu kevad-väsimusest? 
Töiseid mõõnaperioode tuleb ikka ette. Vahel on tunne, et enam ei jõua töökoormusele vastu pidada. Üheks selliseks ajaks on kevad, kus tuntakse intuitiivselt soovi aeg maha võtta ja rohkem tegeleda oma jõuvarude taastamisega. Kui sellisel ajal ennast ainult tahte-jõuga edasi piitsutada, siis annavad varsti märku kroonilised haigused.
Kevadväsimuse korral tasub rohkem tähelepanu pöörata aktiivsele puhkusele, et keha ja vaim saaksid lõõgastust. Töö iseloomust sõltuvalt on kasulik leida endale puhkust, mis tasakaalustaks töist tegevust. Selleks on palju võimalusi:

Pikale veninud tööpäevad võivad viia haigusleheni
Järjest kasvavate haiguslehtede hulka võivad mõjutada sagedased ületunnitööd.
Viimasel ajal on ajakirjanduses arutletud, kas möödunud küm-nendi algul tärganud turumajanduses võimust võtnud töö-rügamine on hakanud meie inimeste tervises välja lööma.
Väidetakse, et järjest kasvav haiguslehtede võtmine on muutunud tõsiseks probleemiks Eesti tööandjatele, kelle hinnangul annavad perearstid haiguslehti liiga kergekäeliselt ja tööandjad on hädas aina haigemate töötajatega. Eelmisel aastal võtsid Eesti töötajad peaaegu neljandiku võrra rohkem haiguslehti kui kolm. Kus suitsu, seal tuld, ütleb Eesti rahvatarkus.
Ka Ameerika Ühendriikides korraldatud töötajate uuring näitas, et just pikad tööpäevad põhjustavad tõenäoliselt palgasaajate haigestumist. Massachusettsi ülikooli uurijate esimene järeldus oli, et pikkade tööpäevade mõju inimese tervisele ei ole seotud sellega, millises tegevusvaldkonnas on ta ametis.

Keskkoolinoored käivad pärast kooli taskuraha teenimas
Abituriendid jõuavad riigieksamite tegemise kõrvalt ka poole
Olde Hansa restoranis on kooliõpilasi rohkem tööl suvehooajal, aga on ka neid, kes aasta ringi väikese koormusega kooli kõrvalt taskuraha teenivad. Mandleid müümas käib kooli kõrvalt praegu 12 noort.
Tallinna Mustamäe gümnaasiumis õppiv 16-aastasel Eliisa Tederil saab suvel täis aasta Olde Hansa restorani mandlimüüjana. "Seltskond on mõnus ja palju uusi tuvusi leiab," loetleb Eliisa töö plusse. Kui tööpäev langeb koolipäevale, läheb Eliisa otse koolist tööle ja töötab kaheksani õhtul. Õppetükke saab teha pärast seda. Tüdruku sõnul ei ole see raske. "Kes palju teeb, see palju jõuab," arvab ta.
Olde Hansa personalijuhi Tene Tõnutare sõnul kehtib neil tööl käivate noortega kokkulepe, et kool ei tohi kannatada, ja seetõttu on nende töökoormus kooli ajal väike. Tavaliselt ei ületa see paari korda nädalas ja tuleb ette ka nädalaid, mil ei ole vaja tööl käia.

Algab kampaania alaseljavaevuste ennetamiseks
Täna algab tööinspektsiooni korraldatud info- ja järelevalvekampaanikampaania "Kergenda koormat", mis on mõeldud alaseljavaevuste ennetamiseks eelkõige transpordi- ja tervishoiusektorites, kuid ka kõigil teistel aladel, kus töötajad peavad tegelema suurte raskuste tõstmisega. Tööinspektsiooni peadirektori Katrin Kaarma hinnangul on kampaaniad väga olulised - ligi veerand Euroopa töötajaist kannatab seljavalu ja viiendik kurdab lihasvalusid.
Teave kampaania kohta:
www.ti.ee

Programmi "Noored kooli" ühele õpetajakohale on viis soovijat
Õpetaja- ja liidrikogemust pakkuv programm "Noored kooli" kogus 76 avaldust noortelt üle Eesti, kes tahavad õpetada ja koolielu edendada. Programmi esimesse lendu kandideerivad üheksa kõrgkooli lõpetajad, kellest ligikaudu pooled on õppinud Tartu ülikoolis. Iga neljas huviline on omandamas või juba omandanud magistrikraadi.
Õpetamise sooviga noori on peaaegu igalt elualalt - kokku rohkem kui neljakümnelt erinevalt akadeemiliselt erialalt. 35% kandidaatidest on kõrgkoolides õppinud reaalteadusi. Programmi "Noored kooli" 15-20 õpetajat valitakse välja mai teiseks nädalaks ning kooliteed alustavad nad koos õpilastega 1. septembril.
"Noored kooli" on haridusprogramm, mille eesmärk on tuua teotahtelised noored kooli ning aidata kaasa õpetajaks olemise väärtustamisele. Programmi asutajad on Heateo sihtasutus ja Hansapank, algatusele aitab kaasa üle kümne juhtiva Eesti ettevõtte.

Tööjõud kallines ehituses aastaga ligi viiendiku võrra
Aastaga tõusid ehitusvaldkonnas makstavad tasud 17,3 %, masinate hind on tõusnud 5,4 ning materjal 6,1 %, teatas statistikaamet.
Ehitushinnaindeksi muutus oli selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 3,6 %, ehitustegevus tervikuna oli eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 15,6 % kallim. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks muutus esimeses kvartalis võrreldes sellele eelnenud kvartaliga 3,2 % ja eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 15,9 % kallimaks. Hinnaindeksi moodustanud kuludest kallines kõige enam tööjõud - 15,8 %, samuti masinad - 3,7 % ning ehitusmaterjalid - 6,7 %.

Baskini anekdoodid
Üks maalikunstnik õppis aastaid ülikoolis ja sai arstiks. Küsimusele, miks ta seda tegi, vastas ta:
"Minu vigu lõuendil näevad ja märkavad paljud. Aga arsti vead varjab muld!"
"Vagunisaatja! Äratage mind enne Tambovi peatust."
"Kas te lähete seal maha?"
"Ei. Minu naaber väljub seal."
"Miks ma peaksin siis teid äratama?"
"Ma tahan näha, kuidas ta selle peatuse maha magab!"
"Kullake!"
"Mis on, kiisu?"
"Kassike, kas sa hommikusöögiks omletti tahad?"
"Muidugi, pääsuke!"

JÄRJEJUTT (15): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Reisijad tunnevad tihti lendamise ees hirmu. Maailmas, kus kaaperdamised ja salakaubandus olid elu lahutamatud osad, kardavad teenindajad tihti reisijaid. Jane'i peas äsja kumanud hääl kuulus lennukooli instruktorile, kes võinuks karastunud ilme ja karmi hoiaku poolest olla Wiley Posti*** omaaegne kaaslendur. Ärge suruge kahtlusi endas maha. Kui te ka peaksite unustame kõik, mis on teile õpetatud potentsiaalsete ja tegelike terroristide ohjeldamiseks, siis mäletage seda: ärge suruge oma kahtlusi maha.
Uurimiskomisjoni ees on nähtud terveid meekondi, kes kinnitavad, et neil polnud mehe kavatsustest aimugi enne, kui too granaadi põuest võttis ja ütles, et tõmmake vasakule Kuuba suunas, muidu jääb kõigist pardal olijatest lennuki taha järele vaid valge jutt. Kuid tavaliselt on kaks või kolm töötajat, enamasti stjuardessid, kelleks te kõik vähem kui kuu aja pärast saate, kes tunnistavad, et tundsid midagi sisimas. Mingit kripeldust. Midagi, mis ütles, et mees istmel 91C või noor naine kohal 5A on kuidagi imelik. Nad tundsid midagi, kuid ei teinud midagi. Kas nad said selle eest ka sule sappa? Muidugi mitte, jumal hoidku! Reisijat ei saa pingi külge köita pelgalt seepärast, et teile ei meeldi, kuidas ta oma vinne kratsib. Probleem on hoopis selles, et nad tundsid midagi... ja unustasid selle.

Kanal 2 kaardistab uue saate jaoks Eesti maamehi
Kanal 2 uue sarja aluseks saab populaarne tõsielusari "Farmer Wants a Wife".
Eelmisel nädalal möönis Kanal 2 avalike suhete juht Heili Klandorf võimalust, et Kanal 2 toob ekraanile uue sarja.
Idee tuli Filmimehe produktsioonitiimilt, kus "Reporteri" maaelu saatelõiku teeb Rain Kelk. Meeskond kohtas Eesti maakohtades reportaaže tehes paljusid agaraid, kuid üksikuid talumehi. Nii sündis idee, et oleks tore korraldada maameestele tutvumissaade ning viia nad kokku vahvate Eesti naistega.
Praegu on saate tegemine järgus, kus kanal otsib päeva- ja maakonnalehtede vahendusel potentsiaalseid osalejaid, 18-110-aastaseid üksikuid maal elavaid mehi.
Filmimees tegutseb
"Tõsi on see, et "Reporter" on initsiatiivi näidanud ja maamehi me praegu otsime, aga see on ka kõik," ütles Kanal 2 programmidirektor Olle Mirme. Ta lisas, et tõenäoliselt hakatakse millalgi ka saadet tegema, aga see ei ole kanalile mingi kramplik kohustus. "Kui initsiatiivi näidatakse üles nii palju kui praegu, siis miks mitte," ütles Mirme.

Skandinaavia mõrvarid on kollases ajakirjanduses meediatähe staatuses
Soome kõmulehed kirjutavad, et Juha Valjakkala nimeline mees võib vangist välja pääseda. Palju kirjutatakse endisest Tallinna mehest Markus Pönkäst, kes kesklinna luksuskorteris oma kambajõmmi tappis ja tükeldas. Soome nagu ka teiste Põhjamaade kõmuajakirjanduses on tähtsal kohal kangelased, kes on saanud kuulsaks metsikute mõrvaritena. Meie kollastes lehtedes kuulsad kriminaalkurjategijad puuduvad. On küll üks endine pätt - Aleks Lepajõe -, ent temagi kuulsus on Skandinaaviast laenatud. Aga Lepajõed ei maksa võrrelda soome mehe Juha Veikko Valjakkalaga.
Narkokullerina tegutsenud Valjakkala tappis 1988. aastal Rootsis kolm inimest, kes tulid nurisema, miks ta nende jalgratta oli võtnud. Temast on Jan Troell teinud filmi "Il Capitano". Sestap jälgivad kollane meedia ja vallalised naised huviga mehe tegevust vanglas, kus Valjakkala on viis korda abiellunud ja lahutanud. Kuulsaid pätte kohtab

Lõuna Autoshow toob Tartusse luksusautode väljapaneku
Esmakordselt osalevad Tartus 27.-29. aprillini toimuval autonäitusel automargid nagu Porsche, Land Rover ja Jaguar, mille esindused Lõuna-Eestis seni puuduvad.
Lõuna Autoshow korraldaja Jane Tiro sõnul on ühed põnevamad mudelid kindlasti veidi ulmelise välimusega, kuid jõulisusega pilkupüüdev maastur Dodge Nitro, kuid ka kõvakatusega kabriolett, suveauto Mazda MX-5. "See mudel on kantud Guinessi rekordite raamatusse kui kõigi aegade edukaim lahtine kahekohaline sportauto. Eestis on selliseid kõvakatusega autosid vaid üks näidiseksemplar. Kindlasti pakub huvi Mercedese valikust uus C-klassi mudel ja stiilne Nissan Quashqai," on Tiro kindel.
Harukordne võimalus on just Tartus tutvuda neljaveolise suure maasturi Landrover Discovery 3-ga ja uue Porche Cayenne'ga. Enamus messi masinatest on mõeldud keskmise ostujõuga peredele - Mazda, Peugeot, Kia ja Hyndai pakuvad kohapeal spetsiaalseid messihindu.

Enneaegne seemnepurse on kõige levinum seksuaalhäire
Eestis muretseb vaid neli protsenti meestest enneaegse seemnepurske
Seksuaalelu muredele mõeldes asetavad mehed esikohale erektsiooni ehk suguti jäigastumishäired. See on arusaadav, sest hinnanguliselt kannatab 30 miljonit Ameerika meest erektsiooni saavutamise ja püsimise võimetuse all, sest suguti pole suguliseks vahekorraks piisavalt jäigastunud.
Sama kehtib naiste kohta, kes pööravad oma põhitähelepanu partneri erektsioonile kui seksuaalse rahulduse saamise võtmele. Paraku on normaalseks sugueluks vaja muudki kui ainult erektsiooni. Tegelikult algab õnnestumine seksuaalse iha ehk libiidoga ning lõpeb seemnepurske ja orgasmiga.
Normaalne
Meessoo seksu-aalsus saab alguse huvist ja ihast. Järgneb erutusseisund, mis põhjustab erootiliste mõtete ja sensoorsete stimulatsioonide erinevaid kombinatsioone. Iha impulsid kantakse vaagnanärvide kaudu üle peenise arteritele, mis annavad laienedes rohkem verd ja tekitavad erektsiooni.

Enda ja oma kehakeskkonna eest tuleb pidevalt hoolitseda
Dr.Hauschka looduskosmeetika tähistab 40 aasta juubelit. Eestit külastas firma kosmeetikat tootva tehase tootearendusjuht Vincent Letertre.
Kui kaua olete olnud Dr.Hauschka tootearendusjuht ning kuidas sellele ametikohale sattusite?
Olen Dr.Hauschka looduskosmeetikatoodete firma toote-arendusjuht olnud kaheksa aastat. Pärit olen Prantsusmaalt, seal sain ka kosmeetikatööstusele suunatud keemiahariduse. Minu esimene töökoht oli Prantsusmaal maailmakuulsas kosmeetikafirmas Guerlain. Siis otsustasin minna Saksamaale, et saada Dr.Hauschka tootejuhiks. Kuna mu taust oli hea, anti mulle võimalus ennast proovile panna. Töötasin firmas kolm aastat assistendina ja seejärel edutati mind tootearendusjuhiks.
Miks on looduskosmeetika parem kui tavakosmeetika?
Sellel on mitu põhjust. Looduslik kosmeetika ärritab näiteks nahka palju vähem. Tavakosmeetikas kasutatakse säilitusaineid, mille vastu paljud inimesed on allergilised. Samuti esineb ülitundlikkust parfüümainete suhtes. Kui inimesel ei ole allergiat, siis ei ole ka suurt vahet, kas ta kasutab tava- või looduskosmeetikat. Teine põhjus on loodustoodete keskkonnasõbralikkus, mis on muutunud paljudele tähtsaks. Enamik sünteetilisi aineid ei lahustu looduses, looduslikult saadud ühendid aga küll. Kolmandaks peaksid inimesed mõtlema sellele, et 60% sellest, mida me oma nahale määrime, imendub ka meie organismi. Meie keha on ju samuti keskkond ning just seetõttu peaksime pöörama suurt tähelepanu sellele, mida kasutame.

Asendamatu kuningakepp vähendab naha kuivust
Lõuna-Ameerikas kasvav ja indiaanlaste seas hinnatud kuningakepp tunneb end kõige paremini kraavikaldal, raudtee ääres või söötis maal. Üks omapära on tal veel - kuningakepi suured kollased õied avanevad vaid päikeseloojangul.
Taime peetakse väärtuslikuks kahe organismile väga vajaliku asendamatu rasvhappe, linool- ja gammalinoleenhappe tõttu. Et keha vajalike ensüümide puudumise pärast kumbagi ise ei tooda, peab ta need saama toiduga.
Neid rasvhappeid on vaja hormonaalsüsteemi normaalseks toimimiseks, ainevahetuse tasakaalus hoidmiseks, insuliini kasutamiseks, kehakaalu reguleerimiseks, samuti põletike vaoshoidmiseks.
Kuningakepiõli aitab ka väsimuse ja kurnatuse korral, leevendab premenstruaalse sündroomi ning menopausi vaevusi, ravib ekseemi, psoriaasi ja muidki nahahaigusi, samuti vähendab naha kuivust.

Tiit Suuroja: "Iga patsient on konsiiliumi kõige olulisem liige" 
Kogu maailmas kasvab pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise risk. Paljude võimalike põhjuste seas paistavad olulisemana silma elukeskkonna saastatuse suurenemine ja keskmise eluea pikenemine. Arenenud ühiskondi ja arenguriike iseloomustab seejuures kasvajahaiguste erinev esinemus. Täpsemalt väljendudes: eri arengutasemega ühiskondades on ka erinevad vähiprobleemid.
Jämesoolevähk on tõsine probleem just kõrge sotsiaalse arengutasemega riikides, kus see moodustab stabiilselt 10-13% kõigist pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtudest ja asetseb esinemissageduse pingereas tavaliselt nii naiste kui ka meeste arvestuses kolmandal kohal. Ei ole siin erandiks ka Eesti.

Uute aparaatide abil on võimalik vähihaiget uurida koetasandil
Vähi diagnoosimise saab nüüd arenenud naaberriikide standardiga vastavusse viia.
Spetsiaalselt uuringuaparaadi jaoks ehitatud valge kabinet on justkui kosmosesüstiku juhtimiskeskus. Esimeses ruumis jälgivad õed kuuelt ekraanilt kehas toimuvat ning juhivad kogu protsessi. Teises ruumis asuvas üleelusuuruses valges uuringu-aparaadis võtab koha sisse uuritav patsient, tema ümber tegutsevad valgetes kitlites õed. Nüüd eraldab masin inimese pildil viiludeks. Uuringu käigus eraldatakse 2000 millimeetripaksust viilu, mida on võimalik ekraanidelt eraldi jälgida. Masina väliskatte alla peidetud toru käib ümber patsiendi ringi ja ühe pöördega saadakse 64 kihti, manustades seejuures vajadusel kontrastainet ja füsioloogilist lahust. Hiljem valmivad kihtidest ka digitaalsed pildid.

Patoloogiauuringud on väga olulised
Patoloogia on väga kiiresti arenev ja hästi tasustatud meditsiinivaldkond.
Kasvajate diagnoosimisel on eriti olulised patoloogiauuringud, millega määratakse kasvajate koe- ja rakutüüpi. Viimastel aastakümnetel on suurenenud just elupuhuste uuringute (biopsiate) tähtsus, mille alusel kavandatakse iga konkreetse juhu ravitaktika.
Patoloogia tegeleb haiguslikult muutunud kudede makro- ja mikroskoopilise uurimisega. Haiguskoldest võetud proovitükke töödeldakse spetsiaalselt ja uuritakse mikroskoopiliselt. Patoloogi eriti oluline töö-lõik on pahaloomuliste haiguste eristamine healoomulistest. Pahaloomuliste kasvajate sub-tüüpe on väga palju ja neid ravitakse erinevalt. Ravivõtted, ravi intensiivsus ja ravimite valik sõltub peamiselt patoloogilisest diagnoosist, arvestades ka patsiendi vanust ja üldist tervislikku seisundit.

Kahe nädala ravimivaru mahub nüüd patsiendile korraga suhu
Euroopa teadlaste leiutatud seadeldis eraldab ise sobivas koguses ravimit.
Euroopa teadlased leiutasid hambasuuruse seadeldise IntelliDrug, mis suudab vastavalt haige vajadustele eraldada sobivas koguses ravimit.
IntelliDrug on suunatud eel-kõige krooniliste haiguste põdejatele, kes peavad raviks või haiguse kontrolli all hoidmiseks pidevalt ravimit manustama. Suhu siirdatult ka hambaproteesi ülesandeid täitev seadeldis koosneb ravimiga täidetud mahutist, ventiilist ning elektrooniliste anduritega varustatud mikroajamitest.
Sülg siseneb IntelliDrugis olevasse mahutisse seda ümbritseva membraani kaudu, lahustab ravimit ja voolab läbi väikese kanali tagasi suuõõnde. Kanalis asuvad lahustunud ravimi kogust ja kontsentratsiooni jälgivad andurid, mis reguleerivad eraldatava ravimi kogust, sulgedes või avades kanali otsas asuvat ventiili. Seadeldis mahutab kuni kahe nädala ravimivaru.

Ka astmal ja veresoontel on mälu
Mälu ei ole mitte ainult astmal, vaid ka meie veresoontel ning kasvajarakkudel.
Kui selline küsimus oleks esitatud ühel ilusal päeval mis tahes arstile, oleks viimane küsijat imestunult üle prilliklaaside takseerinud. Kuid hiljutisele Astra Zeneca ABC-konverentsile tulnud üle 800 arstile sai selgeks, et mälu ei ole mitte ainult astmal, vaid ka meie kõigil veresoontel ning kasvajarakkudel, kui need peaksid hakkama meie kehas vohama.
Inimese loomus on juba kord selline, et ta raiskab oma tervist esimesel poolel elust ning elu teisel poolel püüab allesjäänut parandada. PERH-i endokrinoloogi Anu Ambose ettekanne veenis kuulajaid, et meie kehale jääb väga hästi ja kauaks ajaks meelde, kuidas me temaga ümber käime - mida me sööme, kui palju liigume ja kui palju laseme stressil ennast räsida. Metaboolse sündroomi (eri haiguste, s.t kõrgvererõhktõve, ülekaalulisuse ja diabeedi ühend-nimetus) mürgised viljad avalduvad eelkõige elu teises pooles. Ometi asuvad kõigi nende haiguste juured lisaks geneetilisele pärandile eelkõige meie mugavuse, ebatervisliku toitumise ja stressi pinnases, millel laseme tekkida juba nooruses.

Uus kiiritusraviseade viib iriidiumi kõige otsemat teed pidi kasvajasse
Kiiritusravi on üks olulisemaid vähk-kasvaja ravi ja ohjes hoidmise viise.
Kiiritusravi on kirurgilise ravi kõrval üks olulisemaid vähkkasvaja ravi ja ohjes hoidmise viise. Täpselt neli aastat tagasi, aprillis 2003 oli Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogiakeskuse kiiritusravi ülemarst Maire Kud-du aga ülimalt murelik.
"Olukord on üsna troostitu. Meie vähkisuremus on teiste Euroopa riikidega võrreldes kõrge ja selle üks põhjus on ravi kvaliteet." Toona pidas Kuddu silmas seda, et kui näiteks USA-s ravitakse vähihaigetest 60 protsenti ja Euroopa riikides 50 protsenti kiiritusega, siis Eestis saab kiiritust vaid kolmandik patsientidest. "Meil puudub võimalus teha konkreetsele haigele individuaalselt kohandatud ravi. See omakorda toob kaasa selle, et me ei saa tagada kasvajakoldesse piisavalt suurt ravidoosi ning kaitsta vajalikul määral terveid kudesid. Seetõttu on ravi patsiendile ohtlikum ja kvaliteet tulemuslikkuse osas madalam," nentis Kuddu tollal nukralt. Seis tundus suisa nii sant, et Kuddu pelgas isegi Eestis kiiritusravi katkemist - uusimad kiiritusaparaadid olid pärit 1990-ndate keskelt, osa tehnikat oli aga kogunisti 20-30 aastat vana.

Kuidas uurida rindu?  Kas teeme pildi? 
Eesti naised on õnneks muutunud rinnavähi probleemist teadlikumaks.
Tavaarusaamises on rinna röntgenipildi tegemine sageli nagu passipildi jaoks fotograafi juurde minek. Arvatakse, et nagu fotol on kohe näha, kes on siniste silmadega blondiin või tedretäppidega punapea, nii on ka mammogrammil kõik kohe selge.
Röntgenipildil summeeruvad kõik rinnanäärme struktuurid aga ühetasapinnaliseks kujutiseks. Kui rind on tihe, võib sõlm jääda näärmekoe varju ja seda oskab eristada ainult kogenud radioloogi silm. Mõnel juhul ei pruugigi muutust näha olla. Mammograafia rusikareegel ütleb: mida vanem on naine, seda hõredam on rinnakude ja seda informatiivsem on mammogramm. Seepärast ei piisagi noorte naiste rinnakaebuste puhul sageli ainult mammogrammi tegemisest. Haigust aitab leida, kui räägitakse arstile (mammoloogile) muutustest rinnas ning rindu käega katsutakse, otsides sealt tihedaid tükke.

Allergiat saab ja tuleb ravida
Vesine nohu ja pune-tavad silmad võivad esineda nii teatud ajal kui ka aasta ringi.
Allergia korral reageerib meie immuunsüsteem ägedalt pealt-näha kahjututele ainetele, nagu õietolm, loomade karvad või toiduained. Allergiat võivad põh-justada ka koduses majapidamises kasutatavad puhastusained ja pesupulbrid, ravimid, kosmeetika, tolmulestad, hallitusseened.
Kõik need ained põhjustavad osal inimestel allergilisi sümptomeid - allergilist riniiti (nohu), konjunktiviiti (silmapõletik) ja urtikaariat (nahalööve).
Nina on kinni, limaskest turses, vesine nohu ajab aevastama, nina ja silmad sügelevad, silmad punetavad ja jooksevad vett, silmalaud on paistes - selline näeb välja allergilist riniiti ja konjunktiviiti põdev inimene.
Allergilise nahalööbega patsiendi nahk on punetav, sügelev, tekkida võivad ka kublad.

Alkohol saadab järjest enam inimesi pensionile
Alkoholi tarbimine on üheks põhjuseks, miks inimene varem pensionile läheb.
Alkoholi kasutamise tõttu kasvab Soomes järjest nende inimeste arv, kes ei suuda enam tööd teha ja jäävad seetõttu varakult pensionile. Pensionil olevate inimeste arv on Soomes aastatel 2000-2005 tõusnud üle 40 protsendi. Kela spetsialistide Raimo Raitasalo ja Kaarlo Maaniemi selgituste järgi on selle põhjuseks alkoholi tarbimise tõus. Kui 2000. aastal jõid soomlased aastas inimese kohta 8,8 liitrit viina, siis 2006. aastal kulus juba 10,3 liitrit. Asjatundjate sõnul on selle üheks põhjuseks alkoholiaktsiisi langus 2004. aastal. Alkoholi tarbimise tõusuga on kasvanud ka surmajuhtude ja haiguslehel viibitud päevade arv.
Soome töötervishoiuarst Bernt Savonius usub, et alkoholi tarbimine on põhjuseks, miks

Sörkimise tempo vali nii, et oleks mõnus vestelda
Sörkjooks koormab parajalt südant ja aitab tervislikult kaalust
Kevadel alusta sörkjooksuga mõõdukalt ja kui oled talvel sportliku vormi käest lasknud, tee algust hoopis kepikõnniga, soovitab tervisejooksu suurürituste korraldaja Mati Lilliallik.
Mõistlik on eelnevalt perearsti juures või spordiklubis teha koormustest ja lasta määrata sobiv treeningprogramm rasvapõletuseks. Oluline on süstemaatiline treening, millega endisel sportlasel on lihtne toime tulla, kuid eakalt ja spordikaugelt inimeselt nõuab see tublisti tahtejõudu.
"Hea oleks leida jooksukaaslasi, kellega koos kilomeetreid kulutada," annab Lilliallik nõu. "Selline naabrivalve põhimõte mõjub distsiplineerivalt, kui tekib tahtmine käega lüüa," ütleb ta ja lisab, et sõbraga jooksmine aitab ka sobivat tempot hoida, sest sörkima peab nii, et oleks mõnus vestelda.

Salsa röövib rahu igaveseks
Kuumad Ladina-Ameerika rütmid hullutavad ka tasakaalukat põhjamaalast ning tants on ju üks tõhusamaid viise kehakaalu langetamiseks.
Kell on mõned minutid üle kesköö. Ammu peaks juba magama - homme on ju tööpäev. Aga mina viskan teki üle voodiääre, lükkan paljaste varvaste otsa näppu sattunud kontsakingad ja asun tantsu vihtuma. Salsa on mind vallutanud. Seda poleks juhtunud, kui ma poleks käinud eelmisel päeval oma elu esimeses salsatunnis.
Alguses meenutab tund vägisi keskkoolis põlatud kehalise kasvatuse võimlemistundi. Aula krigisev parkettpõrand, õpilased seismas viisakas rivis, hoides üksteise vahel turvalist vahemaad. Mälestuspilt pealesunnitud sportimisest kaob kohe, kui õpetaja paneb mängima muusika. Tahaks unustada tunnis viibimise eesmärgi ja lasta kehal liikuda, kuis tuju on.

Kepikõndijad kogunevad Nõmmele
Nõmme spordikeskuses toimub 29. aprillil kepikõnnipäev, kuhu on osalema oodatud kõik liikumisest ja ilusast ilmast lugu pidavad inimesed. Üritusest osavõtt on tasuta. Kohapeal saab pildiga dokumendi alusel ka käimiskeppe laenutada.
Päev algab soojendusvõimlemisega, rada on neli-viis kilomeetrit pikk ja kõigile tervise-sportlastele jõukohane.
Eelmisel kepikõnniüritusel 15. aprillil Pirital osales ürituse korraldaja Mati Lillialliku sõnul umbes paarsada inimest. Nõmmel on kavas päeva lõpus osalejate vahel välja loosida ka hulk auhindu.
Tallinna kepikõnnisarja järgmised üritused on 13. mail Hiiu staadionil ja 9. juunil Pirita spordikeskuses (koos Ramirendi kevadjooksuga).

Rattamaraton stardib Viljandist
Viljandi rattaklubi kutsub 29. aprillil kõiki soovijaid tutvuma
6. mail toimuva Mulgi rattamaratoni distantsiga.
Elioni rattamaratonide karikasarja avaetapi rada mööda Viljandimaa metsi ja teid on tänu varasele kevadele juba praegu rattasõiduks piisavalt heas korras. "Mõnel aastal pole rada veel maratonipäevalgi nii kiire ja kuiv olnud kui praegu," tunnistas Mulgi rattamaratoni rajameister Jaanus Johanson.
Tänavune maratonirada on suures osas sama mis eelmistelgi aastatel. Võistlusdistantsi pikkus on veidi üle 55 kilomeetri ning matkasõitjatel tuleb läbida 27 kilomeetrit.
Mulgi rattamaratonile saab end kirja panna netiportaalis www.sportinfo.ee.

Pilates aitab seljavalust üle saada
Treeningu mõju sõltub inimese keskendumisest harjutustele ja õigele hingamisele.
Arcticu spordiklubi treener Hanna Roosi on töötanud Pilatese treenerina alates 2003. aastast. Naise tõid Pilatese juurde tervisehädad - seljavalud olid muutunud talumatuks. Ühel hetkel ei saanud Roosi enam isegi kingi jalga, jooksmisest rääkimata.
"Arstid väitsid, et peale operatsiooni muud eriti üle ei jää. Mina aga ei tahtnud mingil juhul noa alla minna," kirjeldab Roosi oma toonast olukorda. Talle soovitati minna Pilatese treeningule. Ja see mõjus. Kuna Roosi oli ka ise treener, asendas ta hiljem juba enda treenerit, kui too lapsepuhkusele jäi. Ning sellest ajast on Roosist saanud Pilatese propageerija.
"Pilatese treening aitab edukalt selja- ja turjavaludest vabaneda ning trauma või sünnituse järel taastuda," kinnitab Roosi ning lisab, et see treeningustiil sobib igas vanuses ja vormis inimesele.

AAVO KOKK: Miks trepitropid meid närvi ajavad? 
Inglise keeles on selle kohta ilus sõna - escalefter. See on inimene, kes seisab liikuva trepi vasakus servas. Tuleb sõnadest escalator ja left. Escalator on liikuv trepp ja left on vasak.
Eesti keeles kõlbaks sama asja kohta kasutada sõna "trepitropp". Või kui kellelgi on parem sõna pakkuda, andke teada.
Niisiis inimene, kes seisab liikuval trepil selles servas, kus seista ei ole sobilik. Ei kõnni ise ja ei lase ka teistel sammuda ning muudab selle tõttu kõik normaalsed inimesed kohtutavalt vihaseks. Muidugi on vihased esmajoones need, kellel on kiire ja kellele trepitropid ette jäävad. Kuid nördinud on ka need, kes kusagile ei tõttagi ja seisavad tüünelt trepi õiges servas.
Tropid võtavad ju meilt ära võimaluse vasakut rada mööda minema söösta, kui meil peaks selline tahtmine tekkima. Järelikult piiravad meie vabadust. Kuid lisaks on vastutustundliku inimese silmal lihtsalt valus vaadata, kuidas mõned inimesed oma sõgeda käitumisega toppavad sujuvalt liikuvat inimvoogu.

Sõnumitoojat ei tasu tulistada
Eesti Päevaleht avaldas aprillis rea artikleid, milles hiljuti väikelastega Merimetsa haiglas viibinud emad rääkisid oma haiglas viibimise kogemusest.
Kirja said rasked ja valusad sõnad, mis olid lausutud oma laste tervise pärast muretsevate emade südamest.
Olmeolukorrast, suhtlusest ja ka arstiabi kvaliteedist Merimetsa haiglas ei jäta nende emade sõnad küll positiivset pilti.
Kolm neist naistest ei olnud nõus probleemist oma nime all rääkima, tuues põhjenduseks, et Merimetsa haiglas seni kogetud suhtumise juures ei julge nad seda lihtsalt teha. Kaks naist rääkisid lood ära oma nime all.
Iga kord, kui Merimetsa haigla jutuks tuli, helistas meie reporter haiglasse ja küsis, mida haiglajuhid asjast arvavad. Meil on väga kahju, et haigla keeldus meie reporterile ja fotograafile uksi avamast.

MERIKE MARTINSON: Kõik algab suhtlemisest
Nõustun ajakirjanik Kadri Ibrusega, et kui Merimetsa haiglas on korralagedus, siis tuleb see lõpetada.
Küll aga ei taha ma leppida tema tõdemusega, et haigla juhtkond on valinud mahasalgamise taktika ning haigla pole aastaga midagi saavutanud.
Merimetsa haigla probleemide kaudu kerkis oluline probleem meie arstiabis - vajakajäämine inimliku suhtlemise tasandil. Kauaaegse haiglajuhina tuli mul aastate jooksul korduvalt lahendada pretensioone, mille tekkepõhjus oli suhtlemisvaegus või -vead. Alati oli kaebus konkreetne ja seda lahendati kahe osapoolega koos. Paraku on nüüd tegemist anonüümse kaebusega, mistõttu pole õnnestunud selgitada ei kaebuse esitajat ega konkreetset juhtumit. Olukorra parandamiseks oleks see tingimata vajalik olnud.
Kindlasti tuleks välja selgitada kõik konkreetsed juhtumid. Mul on raske uskuda, et emade eba-

EDGAR SAVISAAR: Andrus Ansipi pronksi needmine
Kui Andrus Ansipi valitud valimiskampaania instrument poleks nii tundlik Eesti sisejulgeoleku, integratsiooni ja rahvusvahelise maine suhtes, oleks mul meie peaministrist kui poliitikust siiralt kahju.
Hääled ja kohad valitsuses on ju käes ja nüüd võiks mees peaaegu paar aastat jutti, tagasi vaatamata valitseda Eesti, oma sõprade ja iseenda äri eduks. Aga võta näpust - uudistest ei kuule me ikka Ansipiga seoses midagi muud kui "pronksmees" ja "pronksmees". Kaua võib?
Kaasa tunda ei luba aga see, et Ansipi ettekujutuses on pronkssõdur puhtparteiline asi, mis nagu Kartaagogi tuleb hävitada. Temale on see pelgalt valimislubadus, mis tuleb täita ka terve Eesti saatust ohtu seades. Seejuures absoluutselt adumata, et lisaks parteidele on olemas ka ühiskond, erakondadest sõltumatud arvamusliidrid ja lihtsate inimeste arvamused.
Viimaseks tilgaks Ansipi kannatuste karikas võinuks saada 12 professori kiri (ilmus ka eilses Eesti Päevalehes - toim), kus Eesti ühiskondlik-poliitilise mõtte absoluutsed tipud pöörduvad minu meelest isegi iseennast alandades Eesti peaministri poole harda palvega meile kõigile kuuluvale Eestile halba mitte teha. Nagu Nõukogude Liidus oli kombeks viimases hädas Leninile viidata (tavaliselt mõne leninliku partei suurema lolluse pidurdamiseks), viitavad Euroopa Liidus meie professorid nüüd Lennart Merile, kes oli samuti soovinud näha pronkssõduri monumendis kõigi viimases maailmasõjas langenute mälestusmärki.

Pronkssõduri saaga
Pronkssõdur ehk algse nimega "Tallinna vabastajate monument" püstitati Tallinna Tõnismäele 22. septembril 1947. aastal Teises maailmasõjas hukkunud Punaarmee sõjaväelaste mälestuseks. Selle kohta, kes on monumendi vahetus läheduses asuvasse ühishauda maetud, täpsed andmed puuduvad.
Pronkssõduri teisaldamisest on räägitud vahelduva eduga, aga teravalt tõusis teema päevakorda pärast 2005. aasta 9. maid, kui pronkssõduri juurde kogunes hulk vene rahvusest inimesi ning seal lehvitati punalippe. Veelgi teravamaks läks olukord aasta hiljem, kui monumendi juures toimus konflikt, kus punaveteranide esindajad rebisid rahvuslase Jüri Böhmi käest Eesti lipu. Maikuus toimus veel mitu rahvuslaste kogunemist, samas kui monumendi kaitsjad moodustasid organisatsiooni Öine Vahtkond.

Rahvuslik vähemus-kompleks
23. aprillil saatsid 12 Eesti teadlast kaitseministrile avaliku kirja, milles nad juhivad tähelepanu pronkssõduri teisaldamisega seotud riskidele. Autorite väitel kahjustab pronkssõduri teisaldamine Eesti pikaajalisi huvisid, milleks on sisemine stabiilsus ja rahvusvaheline tõsiseltvõetavus.
Tuleb ühineda seisukohaga, et mälestusmärgist on saanud oluline Eesti mainet kujundav teema maailma meediakanalites ning Eestile on kleebitud natsiriigi silt. Küll aga ei saa nõustuda väitega, et pronkskuju nihutamine loob piinlikke olukordi kõigile, kellel tuleb maailmale seda otsust selgitada. Siit kumab arusaam, et Eesti ei suudagi oma ajaloo keerdkäike selgitada ja parem on kohe loobuda. Seega nähakse ainult probleemi, aga mitte võimalust. Eelmise valitsuse nigel töö selles vallas ei tulene mitte Eesti keerulisest ajaloost, vaid tehtud töö kvaliteedist.

REPLIIK: Taunitav tänuvõlg
Suurärimees Urmas Sõõrumaa tunnistas eile BNS-ile, et Reformierakond võib ta esitada Eesti Raudtee nõukogu liikmeks. Tegu on Reformierakonna tänuavaldusega Sõõrumaale selle eest, et suurärimees enne valimisi erakonda koguni kahe miljoni krooniga toetas.
Eesti Päevalehe hinnangul oleks Sõõrumaa nimetamine raudtee nõukogusse lisaks "tänuvõlale" seda taunitavam, et olles veel hiljuti Eesti Energia nõukogu esimees, läks Sõõrumaa selgesse rollikonflikti, kui otsustas investeerida oma äia soojuselektrijaama. Sellest tuleb aga Eesti Energiale kuuluva Iru elektrijaama otsene konkurent. Miski ei välista, et niisugune rollikonflikt ei võiks tal tekkida ka Eesti Raudtee nõukogus.

JUHTKIRI: Eesti lahked blondiinid
Aastatuhande alul välja töötatud Eesti mainekampaania tiibadesse ollakse värsket tuult puhumas. Tegevus on hädavajalik ning praegu on sellega alustamiseks viimane aeg, sest kui me ise ei juhi aktiivselt seda, mida meist arvatakse, jäävadki domineerima lood siinsetest odavatest pidudest ja lahketest blondiinidest. Kommunikatsiooniplaane peabki pidevalt uuendama, et teavitustegevus saaks eri olukordadega kohaneda.
Eesti Päevaleht loodab, et uut kampaaniat tehes õpitakse eelmise vigadest. Esiteks, igasugusel kampaanial peab olema nende toetus, kelle nimel kõneldakse. Eestisse saab edukalt külalisi meelitada vaid lugude ja sümbolitega, mis on siin elajate arvates sobivad. Piisava siseriikliku tutvustamiseta naeruvääristus "Welcome to Estonia" kiiresti. Jah, kampaanial oli lisaks kurvilisele logole kümneid teisi elemente, kuid neist ei räägitud kunagi. Seega ei saanud ka enamik Eesti kodanikke teada, et nende riik on "positiivselt muutuv" ning et selle üle võib uhkust tunda.

Ukraina president lükkas parlamendivalimised 24. juunile
Ukraina president Viktor Juštšenko lükkas ennetähtaegsed parlamendivalimised 27. mailt kuu võrra edasi.
"Kirjutan alla korraldusele ennetähtaegsete valimiste määramisest 2007. aasta 24. juunile," ütles Juštšenko RIA Novosti teatel tänaõhtuses telepöördumises Ukraina rahva poole.
President saatis ülemraada laiali 2. aprillil, ajendiks mõnede saadikute siirdumine opositsioonist koalitsiooni.
Koalitsioon pidas juštšenko otsust põhiseadusega vastuolus olevaks ja pöördus konstitutsioonikohtusse. Viimane pole seni otsusele jõudnud.

Boriss Jeltsin on maetud
Esimese Vene presidendi matus on lõppenud ja Boriss Jeltsin puhkab nüüd Novodevitši kalmistul.
Veidi pärast kella nelja meie aja järgi oli Boriss Jeltsini matuseteenistus lõppenud, vahendab Reuters.
Vahetult enne kirstukaane sulgemist andis lesk Naina abikaasa laubale viimase suudluse. Boriss Jeltsin ja Naina olid abielus viiskümmend aastat ja enne viimast lahkumist lubas lesk endale minuti veel abikaasa nägu emmata.
Kõige viimase auavaldusena hüüdsid suurtükid: kalmistuväravate tagant tulistas suurtükipatari õhku kolm kogupauku.
Siis lasti kirst riigihümni saatel hauda.

Prantsusmaal hukkus tulekahjus neli inimest
Pariisi lähistel Vitry-sur-Seine's asuvas elumajas puhkes täna hommikul tulekahju, mille tagajärjel said surma neli inimest - ema ja kolm last.
Pärast tulekahju kustutamist leidsid tuletõrjujad majast neli surnukeha, millest üks oli täiskasvanu oma ning kolm lapse omad. Arvatavasti oli tegemist pereema ja kolme lapsega, vahendas Le Figaro.
Tulekahju põhjus ei ole selgunud. Esialgsetel andmetel sai see alguse maja küljel asuvast puust varjualusest.

Endised riigipead avaldasid Jeltsini lesele sooja kaastunnet
Bill Clinton, George Bush seenior ja Mihhail Gorbatšov avaldasid Boriss Jeltsini lesk Nainale matusetseremoonia ajal südamlikku kaastunnet.
Lesk Naina ja tema kaks tütart Tatjana ja Jelena olid kõik musta riietunud, nende silmad olid nutust paistes, vahendab Reuters.
Lesk ja tütred istusid kogu selle aja kirstu kõrval, mil sargast voolas oma kaastundeavaldustega mööda ridamisi kodu-ja välismaiseid poliitikuid.
Endine Jeltsini rivaal Mihhail Gorbatšov suudles tänasel lepitushetkel leske põsele ja sosistas kaastundesõnad tütar Jelenal kätt surudes.
Kurva näoga Bill Clinton, kes moodustas omal ajal poole sõbraliku nöökamise duetist "Billi ja Borissi šõu", pidi kummarduma, et leske emmata. Ekspresident võttis Nainal õlgade ümbert kinni ja patsutas teda kergelt seljale.

Madriidi prostituute hakatakse kaameratega jälgima
Hispaania pealinna linnaelanikest koosnev ühendus kavatseb punasel tänaval asuvate majade rõdudele üles seada kaamerad prostituutide, klientide ja sutenööride filmimiseks.
Videod pannakse hiljem internetti üles, vahendab Le Figaro. Linnaelanike projekti eesmärgiks on hirmutada kliente, kes kindlasti ei sooviks end internetis levitatavatesse videotesse sattuda.
Teoreetiliselt ei ole kaamerate paigutamine avalikesse kohtadesse Hispaanias lubatud, sest rikub inimeste privaatsust.

Vene ajakirjanik otsib poliitilist asüüli
Vene ajakirjanik Jelena Tregubova palus üleeile Briti võimudelt poliitilist varjupaika.
"23. aprillil esitasin ma Suurbritannia siseministeeriumisse ametliku avalduse kaitse ja varjupaiga saamise palvega," vahendas BBC Tregubova sõnu.
Tregubova rõhutas, et ei soovi nimetada konkreetsed motiive, aga lisas, et kardab oma elu pärast.
Suurbritannia saatkond Moskvas ei kommenteerinud juhtumit.
Jelena Tregubova töötas 1997.-2001. aastal ajalehtedes Russki telegraf, Izvestija ja Kommersant. Ta on ka paljude raamatute autor, milles naerab välja Kremli ametnikke, kaasaarvatud Vene presidenti Vladimir Putinit.
2004.aasta veebruaris plahvatas tema korteri ukse juures lõhkeseade, kuid juhtumis keegi kannatada ei saanud. Samas ei algatanud Moskva prokuratuur kriminaalasja põhjendades, et tegemist oli tavalise huligaansusega.

Reliikviajahil röövlid tapsid Kreekas kaks nunna
Lõuna-Kreekas tapsid röövlid kloostris kaks nunna ja viisid kaasa krutsifiksi, mille sees on väidetavalt tükike Kristuse ristist.
Kreeka politsei usub, et topeltmõrva motiiviks on rööv, sest kurjategijad võtsid kloostrist kaasa krutsifiksi, milles on väidetavalt tükike puitu ristist, millel Kristus suri.
Kurjategijad lämmatasid kaks nunna patjadega, vanaprouad olid surres 83-ja 61-aasta vanused.
Kaks eakat nunna olid Ateenast 130 kilomeetri kaugusel asuva Neitsi Taevaminemise kloostri ainsad asukad.
Röövipaiga ümbruskonnas asub teisigi kloostreid, milles on väärtuslikke ikoone ja kuldesemeid. Siiani on kirikurööve ära hoidnud inimeste austus usu ja pühakodade vastu. Viimane tõsine kirikuvarade vargus oli möödunud aastal, kui ühest kloostrist "kadus" väidetavalt imettegev ikoon.

Donskoi: ma kandideerin igal juhul Vene presidendiks
Arhangelski oblasti prokuratuur lõpetas juurdluse Arhangelski linnapea Aleksandr Donskoi suhtes, keda süüdistati dokumentide võltsimises ja ebaseaduslikus äritegevuses, kuna sooviti vältida tema kandideerimist Venemaa presidendiks.
Prokuratuur hakkab lähiajal taotlema kohtus Donskoi linnapea ametikohalt kõrvaldamist, kirjutas Kommersant.
Donskoi sõnul rikkuvad õiguskaitseorganid tema õigusi, kuna ta advokaadid ei saanud tutvuda kohtuasja toimikuga ega kirjutanud protokollile alla.
Ta märgib, et kui kohus rahuldab prokuratuuri taotluse kõrvaldada ta uurimise ajaks linnapea ametikohal, siis maetakse maha tema võimalust osaleda presidendivalimistel. "Vaatamata kõigele, ei keeldu ma Vene kodaniku õigusest saada presidendiks," lisas ta.
Donskoi vastu algatati kriminaalmenetlus kohe peale seda kui ta esitas sooviavalduse kandideerimaks 2008. aasta Venemaa presidendivalimistel. Linnapead süüdistatakse võltsitud ülikoolidiplomi hankimises ja ebaseaduslikus äritegevuses. Süüdimõistmise korral ootab teda kuni kahe aasta pikkune vangistus.

Täna on Ameerika nimepäev
Viissada aastat tagasi, 25. aprillil 1507. aastal sai Ameerika oma nime Saksa kartograafilt Martin Waldseemüllerilt, kes kasutas uut nime tähistamaks suurt maad Läänepoolkeral.
Saksa kartograaf Martin Waldseemüller sai täna viissada aastat tagasi valmis kaardi, millel ta nimetas Läänepoolkera suured mandrid meresõitja Amerigo Vespucci auks Ameerikaks. Suurtähtedes kirjutatud sõna Ameerika laiutab Waldseemülleri kaardil risti üle praeguse Brasiilia.
Mõnikord Ameerika sünnitunnistuseks kutsutud kaart ja sellega kaasas olnud sajakonnaleheküljeline raamat "Cosmographiae Introductio" ehk "Sissejuhatus kosmograafiasse" mõjutasidki lõppkokkuvõttes kogu maailma kahte uut mandrit Ameerikaks pidama.
Kaardil on ka Amerigo Vespucci portree, sest Waldseemüller pidas temast väga lugu kui mehest, kes esimesena taipas, et Uus Maailm on täiesti eraldiseisev maamassiiv. Nimelt uskus esimesena Ameerikasse jõudnud valge mees Christopher Columbus surmani, et kõik tema neli suurt merereisi viisid ta Aasiasse.

OMON peksis jõhkralt Himki ausamba kaitsjaid
OMON-lased peksid jõhkralt pühapäeval Himki miitingus osalejaid, kes protesteerisid II maailmasõjas hukkunud kuuele lendurite pühendatud monumendi hävitamise vastu.
Tunnistaja Nadežda Horošilova teatas raadiojaam Ehho Moskvõ eetris, et sündmus toimus pärast miitingu lõppemist elektrirongis.
Horošilova hinnangul seisis elektrirong umbes 10 minutit ja sel ajal tõmbasid OMON-lased kõik noormehed ja naised välja ning peksid neid jõhkralt otse jaamas.
"Sellist julma kohtlemist pole ma kunagi varem näinud, peksti jalgadega," jutustas Horošilova. Ta lisas, et ühte tüdrukut löödi nii, et ta kaotas teadvuse.
Tema sõnul võtsid OMON-lased pärast peksmist neli inimest kinni ja sõitsid ära.
Pühapäeval toimunud miitingust võttis osa ligi 100 inimest. Ajaleht Novõe Izvestija (NI) kirjutas enne, et OMON ei puutunud protesteerijad miitingu toimumise kohal.

Kosmoses tiirleb Maale sarnane planeet, kus võib olla elu
Astronoomid leidsid Kaalude tähtkujust planeedi, millel on Maale sarnased temperatuurid, mistõttu on seal tõenäoliselt vett ja seega võib olla ka elu.
Äsjaleitud planeet tiirleb ümbes Gliese 581 nimelise tähe, vahendab BBC. Planeet, mille pinnal võib vett leiduda, on Maast 20,5 valgusaasta kaugusel.
Teadlaste sõnul on planeedi temperatuurid nii mõõdukad, et seal võib vett olla. See aga tähendab, et planeedil võib olla ka elu.
Planeedi raadius on umbes poolteist Maa raadiust ja uurijate hinnangul kõigub planeedi temperatuur 0-40 kraadi Celsiuse piires.
Planeedi pind on tõenäoliselt kas kivine - nagu meie Maagi - või kaetud ookeanidega.
Avastuse teinud teadlased usuvad, et uuest planeet on tulevikus maavälist elu otsivate missioonide väga tähtis uurimisobjekt. Missioonidel on plaanis saata kosmosesse teleskoobid, mis otsivad uue planeedi juurest atmosfäärile viitavaid gaase ja võimalikke klorofüllijälgi.

Venemaal on täna Jeltsini surma tõttu riiklik leinapäev
Moskva kesklinnas Lunastaja Kristuse peakirikus lõppes hingepalve, aga rahva huvastijätt Jeltsiniga jätkub umbes tunni jooksul.
Pärast seda suletakse sissepääs pühakotta ja algab Jeltsini matusetalitus, teatas ITAR-TASS.
Vaatamata sellele kasvab Jeltsiniga hüvasti jätta soovinud elanike järjekord, mis oli juba pool kilomeetrit pikk. Inimesed seisavad järjekorras Venemaa esimese presidendi portreefotodega ja lilledega.
Kella 12: 00 kuni 14: 00 jätavad Jeltsiniga hüvasti saabunud riigijuhid ja ametnikud.
Kuna president Putin kuulutas tänase päeva üleriigiliseks leinapäevaks, jäävad Venemaa telekanalite eetrist täna välja kõik meelelahutuslikud saated.
Hüvastijätutseremoonia algas Venemaal eile 16: 30 ning kestis kogu öö, täna hommikul kella 8.00 algas hingepalve, millele järgneb matusetalitus.

Faktid: surnud Vene riigijuhtide kiire matmine pole haruldus
Boriss Jeltsin suri alles üleeile ja täna ta juba maetakse, kuid välisriike üllatanud kiirus on Venemaal tavaline: pea kõik surnud riigijuhid maetakse vaid paar-kolm päeva pärast surma.
Kõige lähemasse minevikku vaadates selgub, et Mihhail Gorbatšovi eelkäija Konstantin Tšernenko suri 1985. aastal 10. märtsil ja maeti vaid kolm päeva hiljem, 13. märtsil.
Tšernenkole eelnes NLKP peasekretäri ametis Juri Andropov, kes suri 9. veebruaril 1984. aastal ja maeti paar päeva hiljem.
Enne Andropovit oli partei ja NSVL juht Leonid Brežnev, kes suri 1982. aasta 10.novembril. Teda hoidis Emake Venemaa kauem maapinnal - Brežnev maeti kuus päeva pärast surma, 16. novembril.
Brežnevile eelnes peasekretäri ametipostil Nikita Hruštšov, kes oli ametis 1953.- 1964. aastal. Hruštšov suri pensionipõlve pidades 1971. aastal 11. septembril. Endine riigipea maeti kiiresti, juba ülejärgmisel päeval pärast tema surma - 13. septembril. Hruštšovi viimane puhkepaik ei ole Kremli müüri ääres vaid Novodevitšje kalmistul, kuhu maetakse täna ka Boriss Jeltsin.

FOTOD: Venelaste hüvastijätt Jeltsiniga
Tuhanded venelased avaldasid eile Boriss Jeltsinile viimast austust.
Jeltsini hüvastijätu tseremooniale Lunastaja Kristuse peakirikusse kogunes rohkem kui 20 000 inimest, teatas RIA Novosti.
Hüvastijätu teenistus algas eile 16: 30 ning kestis kogu öö.

Moskva salaplaan surub Moldovas lääne matilt välja
NSV Liidu lagunemisel tekkinud "külmunud konflikt" võib saada ootamatu lahenduse.
Juhul, kui kuuldused tõele vastavad, ootab lääneriikide aastatepikkust hõlvamispoliitikat valus läbikukkumine.
Praegu näib, et Chisinau on pidanud Moskvaga salajasi läbirääkimisi, mille tulemusena võtab Moldova vastu lääne ettepanekute asemel hoopis Venemaa seatud tingimused.
Esialgu eksisteerivad vaid kuulujutud ning dokument, mis õnnestus hankida Jamestowni mõttekoja analüütikul Vladimir Socoril. Ent sellest piisab, et lääneriike kihevile ajada.
Nagu Socor Eurasia Daily Monitoris kirjutab, pärineb uue leppe raamistik otse Venemaa julgeolekunõukogust. Selle kohaselt tunnustab Moldova kesk-võim eeskätt separatistliku Transnistria valitsuse seaduslikkust.

Ameeriklaste mürgisüst piinab hukatava surnuks
Uuringu järgi ei kindlusta hukatavatele süstitavad kemikaalid nende valutut surma.
Ajakirjas PloS Medicine ilmunud uuringus osalenud arstid pidid nentima, et 37 osariigis kasutatav peamine hukkamismeetod pole töökindel. Hukataval on suur tõenäosus surnuks lämbuda või tunneb ta enne teadvuse kustumist elusalt põletamisele sarnanevat valu.
Analüüsides hukkamiste aruandeid Põhja-Carolinas ning Californias, selgus, et veeni süstitavate mürkide doosid varieerusid tublisti. Kõige tõhusamalt toimib kemikaal, mis halvab surmamõistetu ning seiskab ta hingamise. Kuid selleks ajaks ei pruugi olla sugugi mõjunud esimesena antud rahusti, mis peaks kaasa tooma teadvuse kaotuse. Ka ei pruugi töötada viimane aine, mille ülesandeks jääb südame seiskamine.

Jeltsin ei peljanud ilmutada oma inimlikumat ja lustakamat palet
Kõrges ametis veedetud aastate jooksul hämmastas Jeltsin sobimatu käitumisega.
Taktitus, kohatud märkused, kerglased naljad - ka selline oli Venemaa esimene president Boriss Jeltsin, kes suri esmaspäeval 76-aastaselt, olles saanud varasemast rahulikumat pensionipõlve pidada veidi enam kui seitse aastat.
Jeltsin ei pidanud kunagi rangelt kinni kõrgel tasemel kohtumiste tavapärasest protokollist, loobudes sageli diplomaatia peensustest, et ütelda ja ka teha seda, mis parajasti meelel.
Ebakorrektseks, aga küllap samas siiski lustakaks võib pidada 1995. aastal toimunud riigipea kohtumist välisajakirjanikega, kui telekaamerad tabasid üleannetu presidendi oma sekretäri (kergelt) tagumikust näpistamas.
Rääkis lihtrahva keeles

Venemaal mäletatakse ekspresidenti vastuolulisena
Vene ajalehtede järelehüüetes Boriss Jeltsinile nimetatakse endist riigipead küll kommunismi kukutamise eest kangelaseks, aga tõdetakse samas, et temaaegne demokraatia jäi ohtlikult hapraks ning riik vajus kaosesse.
"Inimene, kes andis rahvale uue elu ja uued võimalused unistuste elluviimiseks, vabastas nad ühtlasi hirmust südameis," kirjutas Nezavissimaja Gazeta.
Kommersant puudutas ka Jeltsini valitud järglast. "Jeltsin ütles, et jätab Venemaa uue põlvkonna poliitikutele, kelle juhtimisel ei pöördu maa kunagi tagasi minevikku. Kuid Putini seitse presidendiaastat on näidanud, et see on võimalik," nentis ajaleht. "Paljud opositsionäärid usuvad, et Putini "määramine" järglaseks oli Vene esimese presidendi suurim viga. Jeltsin ise ei tunnistanud seda kunagi."

Pärast hüvastijättu maetakse ekspresident Novodevitšje kalmistule
Boriss Jeltsini surnukeha lebas eilsest täna ennelõunani Lunastaja kirikus Moskvas.
Tänaseks välja kuulutatud leinapäeval maetakse endine riigipea Novodevitšje kalmistule. Enne seda aga sai rahvas eilsest pärastlõunast alates jätta temaga jumalaga Lunastaja kirikus - pühakojas, mille kommunistid hävitasid ja mis ehitati üles Jeltsini valitsemisajal.
"Jeltsin jääb igaveseks Venemaa rahva mällu kui reformaator ja demokraatlike muutuste järjekindel toetaja," kinnitas president Vladimir Putin. Tema korralduses soovitatakse kultuuriasutustel ning tele- ja raadiokompaniidel jätta ära meelelahutuslikud üritused ja saated.
Riigijuhi - olgugi et endise - matuseid pole Moskvas toimunud 1985. aastast saadik, mil Kremli müüri äärde maeti Konstantin Tšernenko. Erinevalt varasemaist on matused kiriklikud - Jeltsin oli ka ristitud peagi pärast sündi talupoja peres Uuralites 1931. aastal.

Päästjad ja vabatahtlikud lõpetasid kaldareostuse koristamise Harjumaal
Täna lõpetas päästekeskus koos vabatahtlikega eile avastatud kaldareostuse koristamise Harjumaal Keila-Joa lähistel.
Eile pärastlõunal avastatud reostuskolle Keila jõe suudme ja Türisalu vahelisel rannaalal likvideeriti täna õhtuks, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Koristustöödel osalesid lisaks ka Eestimaa looduse fondi 17 vabatahtlikku liiget. Enam kui kahe kilomeetri suuruselt alalt koguti kokku umbes tonni jagu liivaseguseid naftasaadusi.
Teisipäeval lõpetati reostuskorjetööd ka samas piirkonnas asuvas Meremõisa rannas, kus koos vabatahtlikega koristati kolme ja poole kilomeetri pikkusel alalt ligi kaks tonni liivaseguseid naftasaaduseid. Koristustööd vältasid kaks päeva.
Päästetöid juhtinud päästekeskuse koolitus- ja logistikakeskuse juhataja Janek Lassi sõnul on Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühma ning Eestimaa looduse fondi vabatahtlike kaasamine kõikidel päevadel tõhusaks abiks olnud ning tulemustega võib igati rahule jääda.

Padar tahab raskendada kasiinosse pääsu
Kui rahandusminister Ivari Padari kavandatav seaduseelnõu vastu võetakse, saab edaspidi kasiinodesse vaid isikut tõendava dokumendiga.
Sel viisil tahab minister inimeste kasiinoskäigud ebamugavamaks muuta. Lähemalt rääkisid Seitsmesed Uudised

Maaülikool avab uue peamaja
27. aprillil avatakse pidulikult Eesti maaülikooli uus õppe-administratiivhoone.
Lindi lõikavad läbi Eesti maaülikooli rektor professor Alar Karis, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Tartu linnavalitsuse ja ehitusfirma Eviko esindajad. Pärast ametlikku osa on huvilistel võimalik põhjaliku noorenduskuuri läbinud majaga tutvuda.
Kreutzwaldi 1A hoones asuvad maaülikooli raamatukogu, aula, arhiiv, majandus- ja sotsiaalinstituudi õppe- ja tööruumid, administratiivüksused, kohvik. Tudengite käsutuses on viis auditooriumi (üks 120-, üks 60- ja kolm 30-kohalist) ning kolm arvutiklassi.
Majas on pinda 5597 m², kokku on 146 ruumi.
Ehituse maksumus oli 80 miljonit krooni, sisustusele kulus 13 miljonit.

Ilves tahaks Putinilt Venemaa ajaloo ausat tunnistamist
Eesti president Toomas Hendrik Ilves soovitaks kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga tunnistada ausalt oma riigi ajalugu, nagu tegi seda lahkunud Boriss Jeltsin.
Eile Moskvas koos teiste maailma riigipeadega Venemaa esimese Nõukogude Liidu lagunemise järgse presidendi Boriss Jeltsini matustel viibinud Ilvest tervitasid Eesti saatkonna ees pronkssõduri teisaldamise vastu protestijad.
Ilvese saabumise ajaks ei jõudnud Molodaja Gvardija liikmed oma loosungeid ja plakateid lahti rullida, seetõttu sai president nimeliselt talle pühendatud loosungit vaadata vaid Eestis suursaadiku residentsi aknast.
Pikett möödus tavapäraselt rahulikult, kuid turvakaalutlustel julgestas miilitsat taas ka eriüksuse OMON võitlejad.
Eesti presidendi pärg koosnes valgetest roosidest ja valgetest tulpidest. Pärjal oli kaks linti kirjadega: "Venemaa esimesele presidendile Boriss Jeltsinile" ja "Eesti vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt".

Rahvaliit taunis Peeter Mardnale määratud noomitust
Rahvaliidu volikogu hinnangul on doktor Mardna oma tegevusega juhtinud kogu avalikkuse tähelepanu riigis lahendust vajavatele probleemidele.
Erakonna ridadesse kuuluva doktor Mardna avalikustatud erakliinikute arstide kergekäeline psühhotroopsete ainete retseptide massiline ja kontrollimatu väljakirjutamine on kahetsusväärne ning võib kahjustada ka Eesti arstide usaldusväärsust, teatas erakond.
Rahvaliidu volikogu hinnangul on kahetsusväärne olukord, kus tervishoiuameti tervishoiu järelevalveosakonna juhataja dr Mardna saab seaduse rikkumisele tähelepanu juhtides noomituse.

Ansip: pronkssõdur on 9. mail endiselt Tõnismäel
Peaminister Andrus Ansip ütles intervjuus Raadio 4-le, et arheoloogid alustavad lähipäevil Tõnismäel väljakaevamisi, kuid 9. mail on pronkssõdur endiselt Tõnismäel.
Tööd algavad, kui on lahendatud "mõned tehnilised probleemid", ning kestavad esialgsete plaanide kohaselt paar nädalat, ent kui arheoloogid leiavad kaevates ka midagi keskaegset, siis jätkuvad need kolm kuni neli kuud, vahendas Ansipi öeldut ETV24.
Ansip lisas, et seetõttu seisab pronkssõdur oma vanas kohas ka 8. ja 9. mail - nii kiiresti pole kaevetöödega võimalik ühele poole saada.
Peaminister kinnitas, et väljakaevamistel väljatulevad inimsäilmed tuleb identifitseerida kas hauast leitud esemete või DNA-analüüsi abil. Viimasel juhul tuleb leida Tõnismäele maetud sõjaväelaste sugulased. Alles pärast seda, kui säilmed on kindlaks tehtud ja Sõjaväekalmistule ümber maetud, järgneb neile ka igaveseks pronkssõdur, lisas ta.

Piirivalvurid avastasid Läänemerel pilsiveereostuse
Täna, 25. aprillil kell 9.12 sai Lääne Piirivalvepiirkonna Kuressaare Merevalvekeskuse korrapidaja teate merereostuse kohta Läänemerel.
Kohapeal kontrolllendu teostanud Piirivalve lennusalga meeskonna andmetel on reostuskiht õhuke ja rannikualale ohtlik ei ole.
Tegemist on kahe pilsiveereostuse laiguga, millest esimene asub 40 kilomeetrit Saaremaast lääne pool ja hõlmab umbes 10 kilomeetri pikkuse ja 3 kilomeetri laiuse ala.
Teine reostuslaik paikneb 78 kilomeetrit Saaremaast läänes, hõlmates 2 kilomeetri pikkuse ja 50 meetri laiuse reostusala.
Kuna reostuskiht on väga õhuke ja haihtub kiiresti ei ole reostust tõrjevahenditega vajalik koristada.
Tulenevalt nõrgast lõuna- edela tuulest ei ohusta reostus Eesti rannikuala.

Nii Klenski kui ka Liim korraldavad 9. mail miitingud
Dmitri Klenski ja Jüri Liim on mõlemad 9. maiks Tõnismäe läheduses registreerinud avalikud koosolekud.
Dmitri Klenski Euroopa päeva ja Võidupüha tähistamise avalik koosolek toimub piketi vormis kell 7.00-10.00 Kaarli puiesteel Vabaduse kellade all. Sama üritus toimub ka õhtul kell 21.00-23.00.
Jüri Liim on samaks päevaks registreerinud avalikud koosolekud teemal Eesti ajalooliste sündmuste tutvustamine ja arutelu nii pronkssõduri territooriumil kell 7.00-23.00 ja Kaarli puiesteel puistu vahelisel alal kell 12.00-19.00.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et nad on miitingutest teadlikud ning politsei käitub vastavalt hetkeolukorrale, et linnas kord tagada.
Klenski ütles Päevaleht Online'ile, et tema konflikti puhkemist 9. mail ei karda, kuid tema andmetel on Tõnismäe monumendi territooriumil toimuvad üritused soovitatud üle viia muudesse kohtadesse.

Staažikas varas jäi vahele
Falcki turvatöötajad pidasid Tallinna suurkaupluses kinni staažika varga, kes ei osanud turvakaameratega arvestada.
26-aastane Vitali ladus 23. aprilli keskpäeval poekäru parfüümvett ja after shave'i täis, jättis selle kassade juurde seisma ning suundus luurele, kas tuvatöötajad on kassade juures teda ootamas.
Silmamata ühtki takistavat tegurit, läbis Vitali kassa kauba eest tasumata. Välisukse juures pidasid Falcki turvatöötajad üle 3000 krooni eest kaupa varastanud Vitali kinni, sest olid tuttavat nägu nähes teda poodi sisenemisest saadik turvakaamerate vahendusel silmas pidanud.
Noormees on turvatöötajatele tuttav juba 1997. aastast, mil ta puhastusvahendite vargusega vahele jäi. Pea igal aastal on ta mõne suurema või väiksema vargusega vahele jäänud.

Parts eelistab varustuskindlust elektrituru avamisele
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et valitsuse energiapoliitika aluseks jääb endiselt varustuskindluse tagamine Eestis, kuigi elektrituru avanemine avardab tunduvalt ettevõtjate võimalusi.
Ministri hinnangul võivad turgu valitsevad ettevõtjad hakata turuga manipuleerima, mida on näidanud ka teiste Euroopa Liidu liberaliseeritud elektriturgude kogemus, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja.
"Olukorras, kus Eestis on täna Euroopa Liidu kõige odavam elekter ning vaja on investeerida elektri tootmisesse, on selge, et elektrihinnad hakkavad tõusma, kuid need hinnad peavad adekvaatselt kajastama turuhinda," ütles Parts Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) aastakonverentsil peetud avakõnes.
Ministri sõnul tuleks ka küsida, kas Eesti elektri hind peab sõltuma Norra hüdrojaamade veetasemest või tuumajaama olemasolust Leedus ning lisaks tuleks arutada ka seda, kuidas tagada adekvaatset elektri turuhinda ja vältida turuga manipuleerimist.

Pärnus avastati suures koguses narkootikume
Käesoleva aasta märtsikuu erinevatel päevadel peeti Pärnus kinni viis meest, keda kahtlustatakse narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.
13.03.2007 hommikul peeti kinni 49-aastane Pärnu linna elanik Meelis, kelle elukoha läbiotsimisel leiti elutoa laualt 20 väikest kilekotti umbes 20 grammi pruunikat värvi pulbrilise ainega.
Lisaks sellele leiti veel samale mehele kuuluvast nn vahelaost, mis asub samuti Pärnus, veel orienteeruvalt 200 grammi pruunikat värvi pulbrilist ainet. Ekspertiis tegi kindlaks, et äravõetud aine, kokku 220 grammi pulbrilist ainet, on narkootiline aine amfetamiini.
Pärnu Maakohus andis loa Meelise vahistada 6 kuuks.
Sama päeva õhtul pidasid Lääne PP kriminaalosakonna narkokuritegude talituse töötajad koos Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse töötajatega politseioperatsiooni käigus Pärnu maakonnas kinni sõiduauto Honda, milles viibisid Pärnu linna elanikud, kaks Vitalit, üks 37-aastane ja teine 30-aastane, kes on eelnevalt narkootilise aine käitlemise eest karistatud.

Politsei tabas end politseinikena esitlenud röövlid
Põhja prefektuuri Põhja osakonna kriminaalpolitseinikud tabasid kaks röövimistes kahtlustatavat, kes esitlesid end ohvritele korrakaitsjatena.
Kahtlustuse kohaselt panid kinnipeetud, 48-aastane Vladimir ja 34-aastane Sergei märtskuu jooksul Tallinnas Kopli piirkonnas toime viis röövimist. Mehed esitlesid end ohvritele politseinikena ning võtsid neilt seejärel vägivalda kasutades ära mobiiltelefonid ja muud väärtuslikud esemed.
"Röövimiste avastamine on üks politsei ja prokuratuuri prioriteete, kuna just see kuriteoliik mõjutab üldist tänavaturvalisust kõige enam," ütles kriminaaltalituse komissar Anton Tšurilov. "Iga röövimise avastamine on meie jaoks oluline, kuid lisaks on nii jultunud tegelaste tabamine ka auasi," sõnab komissar.
Röövimistes kahtlustatavad mehed peeti kinni märtsi lõpus ja aprilli alguses. Neist üks tabati linnakodanike abiga otse teolt. Põhja ringkonnaprokurör Natalia Miilvee taotlusel vahistas Harju maakohus Vladimiri 31. märtsil ja Sergei 3. aprillil.

Munitsipaalpolitsei leidis prügimägedelt olulisi dokumente
Tallinna munitsipaalpolitsei leidis ebaseaduslikelt prügimägedelt dokumente, mis võimaldavad kindlaks teha prügi omanikud.
Munitsipaalpolitsei korralisel reidil ebaseaduslike prügimägede avastamiseks leidsid politseiametnikud Lasnamäe linnaosas Võidujooksu 1a kinnistul asuvalt prügiladustuskohalt mitmete firmade dokumente.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul võimaldavad leitud dokumendid tuvastada prügi omanikud ning teha firmadele järelpärimise, kuidas on võimalik nende arhiividest paberite sattumine ebaseaduslikule prügiladustuskohale ning kes teostab firmades prügi utiliseerimist.
"Nõuame firmadelt ka kinnitust, et edaspidi ladustatakse prügi seaduses ettenähtud korras. Väärteomenetluse käigus kaalume siis konkreetsete firmade ja lepinguliste prügikäitlejate süüd ning korratuse likvideerimiseks rakendatavaid meetmeid," lisas Aas.

Pronkssõduri viimased ööd Tõnismäel mööduvad küünlasäras ning teetööde müra saatel
Pronkssõduri Vene rahvusest pooldajad kasutavad veel viimaseid võimalusi, et ausamba ette lillesülemeid ning küünlaid tuua. Pronkssõduri esine plats on juba mitu päeva tihedalt lilledega kaetud, õhtuti süütavad platsil viibivad inimesed kümnete kaupa küünlaid.
"Mis siin on jõulud või?!" hõikas mööduja lahtisest autoaknast politseinikele. Soovides patrullidega vestlusse laskuda, võttis autojuht tempo maha, kuid politseinikud eriti vestlusaltid ei olnud. "Olge tublid edasi," soovis mees lõpetuseks.
Kui õhtuti kella kaheksa paiku koguneb Tõnismäele sadakond peamiselt vene rahvuses noort ning ka mõned vanemad mammid, siis ööseks jääb valvesse vaid mõni. Valvuri ülesanne on taas läita kustunud küünlad, neid aeg-ajalt juurde tuua ning kui sõduri teisaldajad peaksid järsku kohale ilmuma, siis omadele kiiresti teada anda.
Politseipatrullid jälgivad platsil toimuvat rahulikult, kuid see-eest on neid palju. Ausamba vahetus ligiduses viibib enamasti kuni kolm kahe-liikmelist patrulli, ent linna peal ringi liikudes märkab nii jalgsi kui autodega liikuvaid politseinikke pea igal sammul.

Narvas pikenes veokite järjekord ligi kolmekordselt
Narva piiripunktis on pärast tõhustatud piirikontrolli tõusnud piiriületust ootavate veokite arv ligi kolmekordseks.
Maksu- ja tolliameti kodulehe andmeil ootas eile Narva piiripunktis 120 veokit, täna ootab juba 320 veokit. Kui eile pidid autojuhid piiripunktis ootama 22 tundi, siis tänasega pikenes ooteaeg 60 tunnile.
Koidula piiripunktis ootab piiriületust 26 veokit ning Luhamaal 50 veokit.
Piirivalveamet tõhustas eile õhtul piirikontrolli meetmeid Eesti riigipiiril.
Ameti teatel võivad meetmed tuua kaasa rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides tavalisest pikemaid järjekordi.

Narvas vägivallatses mees kahe tütarlapse kallal
Eile õhtul pidas Narvas Gerassimovi tänaval asuva lasteaia valvur kinni kaks tütarlast, kes viibisid suletud lasteaia territooriumil.
1959.-aastal sündinud Sergei hoidis lapsi kinni ning põhjustas 8-aastasele ja 10-aastasele tütarlastele kehavigastusi.
Vahejuhtum leidis aset eile õhtul kella 19: 20 paiku.
Viru ringkonnaprokuratuurist teatati Päevaleht Online'ile, et ilmselt soovis valvur anda lapsed üle politseile.
Tüdrukud üritasid tema käest põgeneda aga valvur hoidis neid riietest kinni. Selle käigus võisid nad tunda valu, aga andmeid selle kohta, et valvur oleks neid löönud või peksnud ei ole.
Kumbki tüdruk hilisemat meditsiinilist abi ei vajanud.
Lapsevanemate poolt kohale kutsutud politsei pidas Sergei kinni.

Lukas: teadus- ja arendustegevus vajab rohkem raha
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas täna Eesti Teaduste Akadeemia Üldkogu aastakoosolekul osalejatele valitsuse soovi ellu viia riigikogus vastu võetud strateegiat "Teadmistepõhine Eesti 2007-2013".
Ministri sõnul on riigikogus heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia "Teadmistepõhine Eesti 2007-2013" koos selle juurde kuuluva rakendusplaaniga riigisisene teaduspoliitika kõige olulisemaks alustalaks.
Strateegia paneb paika eesmärkide ja meetmete paketi, kuidas saavutada teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringute kasvu SKP-st.
Lukase sõnul seadis valitsus endale eesmärgiks jõuda aastaks 2011 teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile tehtavate kulutuste osas 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust.
2005. aastal oli Eestis vastav näitaja 0,94% SKP-st ning sellega jääb Eesti kaugele maha Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmisest näitajast, mis oli 2004. aastal 1,9%.

Maardus sai noormees tulistamises haavata
Maardu linnas Keemikute tänaval toimus täna varahommikul kella 5: 10 ajal tulistamine.
Põhja ringkonnaprokuratuurist teatati Päevaleht Online'ile, et täna varahommikul toimus Maardus Keemikute tänaval asuva Abseroni baari ees tulistamine.
Tulistamise käigus tabas kuul 21-aastast Pavelit jalga, kes viibib praegu haiglaravil Mustamäe haiglas.
Esialgsetel andmetel võis tulistamise põhjuseks olla baaris alanud isikute vaheline tüli.
Pealtnägijad rääkisid, et baari eest kõlasid mitmed lasud. Ühe mehe sõnul tundus, et tulistaja lasi terve pideme tühjaks, vahendab krimi.ee. 
Vigastada saanud mees jooksis pärast tulistamist üle tee asuva Konstitutsioonipartei kontori ette, kus ta lõpuks kokku vajus. Tulistaja põgenes aga sündmuskohalt minema.

Eesti võimud saatsid piirilt tagasi üheksa äärmuslast
Eile pronkssõduriga seonduvalt piirikontrolli tõhustanud piirivalvurid saatsid ööl vastu tänast piirilt tagasi üheksa inimest, kes võivad olla seotud äärmusrühmitustega.
"Tõhustatud piirikontroll on andnud esimesed tulemused. Kolmapäeva, 25. aprilli, öösel tõkestas piirivalve Ikla piiripunktis riiki sisenemise üheksal isikul, kelle puhul oli alust arvata, et tegemist on äärmusrühmituse liikmetega," ütles Päevaleht Online'ile piirivalveameti pressiesindaja.
"Piirivalve vormistas Eesti Vabariigis avalikku korda ohustada võivatele isikutele tagasisaatmise otsuse ning saatis nad piirilt tagasi," lisas pressiesindaja.
Tema sõnul oli tagasisaadetute puhul tegemist kolme kolme Läti kodaniku ja kuue Läti mittekodaniku passiga isikuga.
Piirivalveameti peadirektor andis eile seoses mais toimuvate erinevate avalike sündmustegai korralduse tõhustada piirikontrolli meetmeid Eesti piiril. Meetmed võivad tuua kaasa rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides tavalisest pikemaid järjekordi.

Ema leidis lasteportaalis viited lastepornole
Ühe lapsevanema sõnul avanes internetikeskkonna mängukoobas.ee kasutajatele mõned päevad tagasi õõvastav vaatepilt.
"The Scrapper" (eesti keeles kakleja) nimelise netimängu kommentaarilehel esines oma sõnavõtuga keegi Pederasti-nimeline, kirjutab Oma Saar. Sõnaga "palun" täiustatud sõnum pakkus võimaluse liikuda edasi internetimaailma varjatud poolele.
Toimetusele teadaoleval aadressil asuvad tõeliselt jälgid pildid umbes 10-aastastest tütarlastest, kes jäljendades televiisorist nähtut, meelal ilmel soojätkamisprotseduuridega tegelevad.
Portaali mängukoobas.ee haldab OÜ Dermild. Ettevõtte üks omanikke Anton Siniorg ütles Oma Saarele, et säärastel hälvikutel portaali sisenemist tõkestada ja neilt kommenteerimisõigust täielikult ära võtta ei saa. Kui kasutaja on ühe nimega keskkonnast kõrvaldatud, tekib tal kohe võimalus end uue kasutajanime all registreerida.

Tartu laienenud parkimisala uuendatud kaart
Alates üleeilsest kehtib Tartus uus tasulise parkimise kord.
Uue korra kohaselt muutub parkimine tasuliseks Akadeemia (Vanemuise-Tiigi lõigus), K. E. von Baeri, Tiigi (Kitsas-Pepleri lõigus), Vallikraavi (Vallikraavi 4a-Lossi lõigus), Vanemuise (W. Struve-Pepleri lõigus), W. Struve ja Väike-Turu tänavatel ning Aura veekeskuse parklas, teatas Tartu linnavalitsus.
Aasta alguses kehtestas linnavalitsus parkimishindadeks A-piirkonnas 25, B-piirkonnas 10 ja C-piirkonnas 5 krooni tunnis. Lisaks on võimalik soetada päeva-, kuu- ja aastapileteid.
Esimene tund parkimist on uues piirkonnas tasuta. Parkimistasu tuleb Tartus maksta tööpäeviti kell 8 - 18, parkimine on tasuta laupäeviti ja pühapäeviti ning riiklikel pühadel.

Parema käe reeglit eiranud rollerijuht põhjustas avarii
Pärnus Ringi ja Pühavaimu tänavate ristmikul juhtus eile kella 15: 32 ajal liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku roller ja sõiduauto.
Samaliigiliste teede ristmikul eiras rollerit juhtinud 17-aastane noormees parema käe reeglit jasõitis ette paremalt ristmikule sõitnud sõiduautole Mercedez-Benz, mida juhtis 30-aastne Kristina.
Kokkupõrke tagajärjel sai rollerijuht vigastada ja lubati peale esmaabi andmist kodusele ravile.

Äärmuslaste aktsioonide tagant paistab Vene diplomaatide vari
Vene diplomaatide ja äärmuslastest pronkssõduri kaitsjate sagenenud kohtumised on poliitikute ja jõuametnike väitel märk, et Venemaa kasutab siinseid aktiviste 9. mai eel oma kahurilihana.
Ühe näitena võib tuua Konstitutsioonierakonna juhi Zarenkovi, kes teatas uudisteagentuurile BNS, et kuivõrd otsuse alustada Tõnismäel väljakaevamisi langetas kaitseminister, otsustas partei juhatus samal õhtul luua vabatahtlikest sõjaväeosadesse saadetavate agitaatorite rühmad, kelle ülesandeks on selgitada sõduritele, et armee sekkumine konflikti korral on lubamatu, kirjutab Postimees.
Ajalehte nõustanud poliitiku sõnul on küsitav, kellega koos Zarenkov tegelikult otsustas agitaatoreid kasarmutesse saata, sest vaid tund enne uudise avaldamist BNSis kohtus mees Vene saatkonna esimese sekretäri Vadim Vassiljeviga.
Väidetavalt on viimase paari kuu jooksul mitmel korral käinud Tallinna botaanikaaias rohelust ja kevadist ilu nautimas Vene saatkonna vanemnõunik Sergei Overtšenko ning Öise Vahtkonna juht Dmitri Linter.

Mulgi messi tänavu ei tule
Mulgi mess, mis veel mõni aasta tagasi andis Viljandimaa ettevõtlusest hea ülevaate, jääb osalejate huvi puudumise tõttu tänavu ära.
"Ettevõtjate huvi hakkas langema paar aastat tagasi," ütles enam kui kümme aastat messi korraldanud ja nüüd Viljandi linnapea ametit pidav Kalle Jents, kirjutab Sakala.
Suurema tagasilöögi sai üritus tema hinnangul mullu, kui Ettevõtluse Arendamise sihtasutus lõpetas piirkondlike messitoetuste maksmise.
Endise korraldaja Jentsi väitel polnud mess külastajale enam huvitav.
Aastaid Mulgi messil osalenud, kuid mullu seda avalikult kritiseerinud ettevõtja Raul Alliksaare jutu järgi võiks firmadel Viljandis olla küll võimalus ennast näidata, aga mess langes tema meelest rutiini.
Alliksaare hinnangul oleksid korraldajad pidanud leidma uusi ideid, et messi külastajatele ligitõmbavamaks muuta.

Pärnus sajab kirikuõue ja tänavale telliseid
Pärnus Vee tänaval asuva Katariina kiriku naabermaja Vee 6 punastest tellistest laotud otsaviil on juba aastaid pragunenud, müürikivid kulunud ja neid ühendav tsement väsinud.
Tormiste ilmadega pudeneb sealt kive, mis olenevalt tuule suunast ja tugevusest langevad õigeusu kiriku kõrvalhoone katusele, kirikuõue või lausa tänavale, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalve osakond siiski saatis mullu juulikuus maja haldajaile kirja, milles nõudis majaomanikelt otsaviilu remontimist ja korstnate korrastamist.
Mullu käisid Vee 6 otsaviilu lähemalt kaemas kolm spetsialisti väljastpoolt linnavalitsust, kelle ühine suusõnaline otsus oli, et kõnealune otsaviil on varisemisohtlik ja korstnapitsid väga halvas seisus.
Linna planeerimisosakonnas oletati, et võib-olla saab munitsipaalpolitsei midagi ette võtta.
Pärnu munitsipaalpolitsei kantseleiülem Kalju Hook arvas, et Vihmannil kui tunnistajal tuleks neile teha kirjalik avaldus. Sellisel juhul saavad munitsipaalpolitseinikud alustada väärteomenetlust ning koos ehitusjärelevalve spetsialistiga ehk midagi ette võtta.

Õiguskantsler nõuab tervishoiuteenuse tagamist arestimajas
Õiguskantsler Allar Jõks kritiseeris teravalt tervishoiuteenuse halba kättesaadavust Narva arestimajas ning tegi siseministeeriumile ettepaneku rikkumised kiiremas korras kõrvaldada.
Õiguskantsleri sõnul on aga alust arvata, et selline olukord valitseb ka teistes arestimajades, vahendab Põhjarannik.
Jõks alustas menetlust pärast seda, kui mitu Narva arestimaja kinnipeetavat pöördusid tema poole kirjaga, kus nad kaebasid arstiabi kättesaamatust.
Õiguskantsler nentis, et Narva arestimaja kinnipeetavatele pole tagatud isegi elementaarsete, valitsuse sellekohases määruses ette nähtud tervishoiuteenuste kättesaadavust, nagu arsti vastuvõtt või haiglaravi voodipäev, rääkimata operatsioonidest või meditsiinilistest abivahenditest.
Siseministeeriumist öeldi Põhjarannikule, et õiguskantsleri märkusele kindlasti reageeritakse.

Pohlak ehitaks Kuressaarde kaheosalise staadioni
Seoses plaaniga ehitada maakonna uus esindusstaadion Kuressaare gümnaasiumi juurde on Eesti Jalgpalli Liidul (EJL) ettepanek ehitada sinna erinevate funktsioonidega kaheosaline staadion.
EJL president Aivar Pohlak ütles Kadi raadiole antud intervjuus, et liidu poole pole veel ametlikult pöördutud, kuid ta teab, et plaanis on teha esindusstaadion koolist eemale ja kooli poole rajada kunstmuruväljak, mis oleks KG vajaduste rahuldamiseks piisav, kirjutab Meie Maa.
Pohlaku sõnul on tal välja pakkuda hea kompromisslahendus, mille järgi tuleks kaheosalise staadioni puhul kooli poole kergejõustikustaadion koos kunstmuruga ja bussipargi poole loodusliku muruga jalgpallistaadion.
Nende vahel oleks üks kahele küljele avanev tribüünihoone, mille all oleksid mõlema staadioni vajadusi rahuldavad olmeruumid.
Tema hinnangul oleks ökonoomsel toimetamisel praeguse staadioni maa müügist võimalik saada suurem osa uue staadioni ehitamiseks vajaminevast rahast.

Kuressaarlased ei ole planeeritava kaubanduskeskusega rahul
Tuulte Roosi Ranna tänava majade elanikud ja Kuressaare 7. lasteaias käivate laste vanemad soovivad, et Kuressaares kui terviselinnas oleks inimene ja tema heaolu esikohal, vahendab Meie Maa.
Selleks tahavad nad Merikotka 1 detailplaneeringu mõõtmeid vähendada bussipeatuses olevat haljasala rikkumata. Lisaks peavad nad oluliseks kaubanduskeskuse hoone kõrguse vähendamist ning parkimisplatsi mere poole nihutamist, et müra tase oleks veidi madalam.
Linnavalitsus on lubanud teha elanike soovidest lähtudes Merikotka 1 detailplaneeringusse võimalikud parandused.

Urbid nõuavad Ann Tennolt 8,6 miljonit
Lauljad Tarmo ja Toomas Urb nõuavad kohtu kaudu tuntud fotograafilt Ann Tennolt 8,6 miljonit krooni ja süüdistavad teda alusetus rikastumises.
Tüli juured peituvad kinnisvaras. Kui veel mõni päev tagasi oli päevakorral Urbide 3,1 miljoni kroonine hagi Tenno vastu, siis eile sai kohtu eelistungil asi uue pöörde. Vendade Urbide esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste esitas kohtule kinnisvara hindamise akti, kus Urbide maja väärtuseks on hinnatud 8,6 miljonit krooni. Just sellise summa eest on lauljad nõus oma kodust välja kolima, kirjutab Äripäev.
Väidetavalt andis Tenno aastaid tagasi Urbidele loa tema kaasomandis olevale kinnistu-osale Viimsi valda Pärnamäe teele maja ehitada, lepingut selleks ei vormistatud. Nüüd tahab fotograaf, et vennad sealt minema läheks.

Padar: milleks euro, kui rahvast pole? 
Muu hulgas hoiatas Padar põllumehi lootmast liiga julgelt eurotoetuste jätkumisele.
Päevalehele antud usutluses leidis rahandusminister Ivari Padar, et ainult euroga liitumise ja inflatsiooni ohjamise pärast ei saa lasta muul elul välja surra.
Samas on Padar euroga liitumise suhtes küllalt optimistlikult meelestatud ning tema sõnul on valitsus asunud aktiivselt selle probleemiga tegelema.
Värske rahandusministri hinnangul on euroga liitumiseks vajalik inflatsioonitaseme langemine vastupidistele hoiatustele vaatamata 2011. aasta paiku siiski võimalik.
"Kui me täidame eeldused, mida saame, siis on liitumine 2011. aastal reaalne," sõnas ta.
Padari kinnitusel jätkab riik selle nimel ülejäägiga eelarvete planeerimist, ning olulised aktsiisitõusud tuuakse 2008. aastasse. Tema seisukoha järgi peaks hüppeline aktsiiside tõstmine aitama inflatsiooni vahetult enne 2011. aastat langetada kolme protsendini, mis võiks olla eurotsooniga liitumiseks vastuvõetav.

Eestlane osales Suurbritannia suurimas krediitkaardipettuses
Suurbritannias tunnistas eile viieliikmeline petturite jõuk, nende seas ka üks eestlane, end süüdi 17 miljoni naelases (ligi 400 miljoni eesti krooni) krediitkaardipettuses.
Suurbritannia kõigi aegade suurima krediitkaardipettuse korraldasid neli meest ja üks naine, teatas Briti transpordipolitsei. Plaanis osalesid Hannes Pajusalu, Dariusz Zyla, Krysztof Rogaliski, Roman Zykin ja viimase naine Malgorzita, vahendab Reuters.
Pärast 18 kuud kestnud petturite liikumisteede jälgimist said politseinikud kätte enam kui 32 000 varastatud krediitkaardinumbrit. Dariusz Zyla, Krysztof Rogaliski ja Roman Zykin tunnistasid end enne kohut süüdi varguse kavandamises ja kuritegelikul teel saadud raha ülekannetes. Zykini naine Malgorzata tunnistas end süüdi kuritegelikul teel saadud vara ülekannetes. Eestlane Hannes Pajusalu tunnistas end süüdi varastatud raha ülekannetes.

Ühing aitab endisi narkosõltlasi töökoha leidmisel
Endistel uimastisõltlastel on tööandjate kahtleva suhtumise tõttu raske tööd leida.
Abiühing hakkab nõustama Ida-Virumaa tööandjaid, et kohalikud rehabilitatsiooniprogrammi läbinud endised narkosõltlased nende juures tööd saaksid.
"On olnud nii, et asun tööle, töötan paar päeva, siis helistab ülemus minu eelmise töökoha ülemusele, seal öeldakse, et nii ja nii, ta on endine narkomaan. Üldiseid põhjuseid toomata öeldakse lihtsalt, et kirjuta "omal soovil" lahkumisavaldus," meenutas 40-aastane mees, endine narkosõltlane. "Kuigi ma praegu ei ole aktiivne tarvitaja, see "saba" käib minuga ikka kaasas."
OÜ Referentsi korraldatud küsitlusest 46 Ida-Virumaal ja Tapal elava endise uimastisõltlasega selgus, et pärast pahest vabanemist on töö ja usalduse leidmine neile väga raske katsumus.

Eesti tehnopargid reklaamisid end Moskvas uute tehnoloogiate messil
Vaatamata poliitilistele pingetele kogus Eesti tehnoparkide esitlus Moskvas alanud uute tehnoloogiate messil paarkümmend huvilist.
"Sellistel esinemistel võib Eesti jaoks olla suur potentsiaal," ütles Rein Ruubel Tallinna tehnikaülikooli juures tegutsevast Tehnopolist. "Eestis on Venemaaga teadusliku koostöö rauda väga vähe taotud, aga see oleks väga kasulik."
Moskva Expo-keskuses sel nädalal alanud uute tehnoloogiate messil osaleb väga palju Vene teadusasutusi. Eestist osales Ettevõtluse Arendamise Siht-asutuse (EAS) Moskva esinduse organiseeritud esitlusel peale Tehnopoli veel Tartu Biotehnoloogia Park. Saal oli pooltäis.
Masinaehitusega, muu hulgas ka kosmosetehnoloogiaga tegeleva ettevõtte Entehnomaši peadirektor Sergei Korovkin ütles, et kuulas infot Eesti teadusparkidest suure huviga. "Eesti ja Läti ettevõtete koostöö oleks meile väga perspektiivikas, kuna nad on lähedal ning samas kuuluvad Euroopa Liitu," rääkis ta. "Me vajame Euroopa Liidust partnereid, sellepärast tulin ka esitlust kuulama."

Politsei abijõud saabuvad Tallinna turvalisust tagama
Tallinnas avaliku korra tagamisse kaasatakse ametnikke kõigist
Viimastel päevadel liigub Tallinna südalinnas ringi aina rohkem kahekaupa jalutavaid politseivormis ja kollaste vestidega korravalvureid, kelle täpset arvu ja töökohustusi hoitakse endiselt rangelt saladuskatte all.
"Kui palju politseinikke avaliku korra tagamisse kaasatakse, sõltub olukorrast ning on eel-kõige taktika küsimus, mis avalikustamisele ei kuulu," kinnitas Põhja prefektuuri pressiesindaja Tuuli Härson. Abijõud saabuvad Tallinna etapiti ning saabumine on planeeritud ajavaruga, et erinevate prefektuuride ametnikud saaksid siinse olustikuga harjuda ning koostööd lihvida.
Härsoni sõnul kaasatakse avaliku korra tagamisse ametnikke kõigist prefektuuridest, sest lähiajal toimub Tallinnas väga palju avalikke üritusi ja koosolekuid.

Eestlased teisaldaks pronkssõduri, venelased mitte
Pronkssõduri teisaldamise vastaste hulk on viimase kuu aja jooksul kasvanud.
Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i korraldatud 1001 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest selgus, et pronks-sõduri teisaldamist pooldas 37 protsenti Eesti elanikest, selle vastu oli 49 protsenti ning 14 protsenti ei osanud oma seisukohta avaldada.
Samas olid eestlastest vastajate seas pronkssõduri teisaldamise pooldajad ülekaalus - teisaldamist toetas 49 protsenti, vastu oli 32 protsenti ning oma seisukohta ei avaldanud 19 protsenti vastanutest.
Vene keelt kõnelevate vastajate seas olid ettearvatult selges ülekaalus pronkssõduri teisaldamise vastased - nii arvas 86 protsenti, teisaldamist pooldas üheksa protsenti ning oma seisukohta ei öelnud viis protsenti vastanutest.

Eesti märgile uus elu sisse
Lõpuks võidakse jõuda ka märgi muutmiseni, kuid see ei ole
Eesti märk "Welcome to Estonia" on tolmukorrast puhtaks pühitud ning pärast 2003. aastal kolletama jätmist on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) asunud seda uuendama ning rakendama.
"Sügisel tegime paar ümarlauda, et uurida, kas ühine turunduskontseptsioon on vajalik ning kas sellega edasi tegelda," ütles EAS-i turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor Erki Peegel. "Leiti, et teemale tuleb värske pilguga vaadata ning EAS-i nõukogu andis seejärel selleks aastaks pool miljonit krooni, et Estonia brändi edasi arendada," ütles Peegel.
Peegli sõnul ei käi praegustel aruteludel, mis on viimasel kuul oluliselt elavnenud, jutt märgist, vaid tunnuslausetest ja -lugudest, mida oleks hea ka üksikisikul välismaal Eesti kohta kõnelda. Sügiseks peaks EAS-is uued ideed küpseks saama.

President Ilves sõidab täna Moskvasse Boriss Jeltsini matustele
President Toomas Hendrik Ilves sõidab täna Moskvasse, Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini matustele.
Välisministeeriumi teatel läheb Jeltsini matustele ka Eesti suursaadik Venemaal Marina Kaljurand.
Venemaa esimene president Boriss Jeltsin suri üleeile südamepuudulikkuse tagajärjel.
"Me võlgneme president Jeltsinile 20. sajandi ühe suurima geopoliitilise heateo, sest tema vaprus ja otsusekindlus augustis 1991 - vanameelsete võimu-pöördekatse ajal - kuulutasid kadu Nõukogude Liidule kui totalitaarsele režiimile ning andsid vabaduse kümnetele miljonitele inimestele," ütles president Ilves.
"President Jeltsin avas demokraatiaukse Venemaale, tõi sinna sõnavabaduse, turumajanduse - kõik selle, millest Vene rahvas oli seni ilma olnud," sõnas president Ilves. "Tema mitmed reformid võiksid tänaselgi Venemaal eeskujuks olla."

Koera ära ajama läinud politseinik sai pureda
Ketist lahti pääsenud koera võõrast aiast ära ajama läinud politseinik sai koeralt pureda ning vajas meditsiinilist abi.
Esmapäeval teatati Rapla politseile, et Salu tänaval on ühe maja aeda tulnud võõras koer ja ning majas olevad lapsed ei pääse välja, et minna Jüripäeva jooksule. Teatajate sõnul oli tegemist naabri koeraga.
Olukorda lahendama läinud politseipatrulli saabumise hetkeks oli koer juba oma aeda tagasi läinud. Hetkel, mil politseinikud patrullautost väljusid, sööstis koer aga taas oma aiast välja ning ründas ühte politseinikku, puredes teda paremasse jalga. Puremishaav vajas õmblemist Rapla kiirabis.
Juhtumi osas alustati väärteomenetlust. See on juba teine kord, kui politseinikku rünnanud koera omanikku vabalt ringi jooksva ja inimesi ründava koera eest väärteo korras vastutusele võetakse.

Terviseliikumisprogramm kasutab uut auhindade loosisüsteemi
Kolmandat hooaega alustanud Tallinn liigub! terviseliikumiseprogrammil on sel aastal kasutusel uus žetoonidega auhindade loosisüsteem, varem kasutati loosimisel passe.
Tänavu otsustati kasutusele võtta žetoonide kogumise süsteem, sest eelnev A6 formaadis passide kaasas kandmine ja neisse templite kogumine oli liikumisharrastajatele ja spordisõbrale ebamugav.
Nagu mullugi on terviseliikumiseprogramm välja pannud 100 sporditeemalist auhinda. Loosimisele lähevad erinevad vabapääsmed spordibaasidesse ning spordivarustus, milleks on kepikõnni kepid, jooksujalanõud, jalgrattad ja palju muud, ühtekokku 100 000 krooni väärtuses. Eelmisel aastal osales loosimises 300 osalejat, seega võitis auhinna iga kolmas ning tõenäosus auhinda saada on piisavalt suur.
Kõigil võistlustel on Tallinn liigub! reklaamlipuga tähistatud infopunkt, kus igale võistlejale antakse korraldajate poolt žetoon. Selleks, et osaleda aasta lõpus toimuval auhindade loosimisel, tuleb koguda erinevatelt üritustelt kokku 20 žetooni ning saata need hiljemalt 10. oktoobriks Tallinna spordi- ja noorsooametisse (Vabaduse väljak 10B, 10146 Tallinn).

Haabersti linnaosa ei soovi Õismäele uusi torne
Haabersti linnaosa halduskogu lükkas eile tagasi ettepaneku ehitada Õismäele, Nurmenuku kaubanduskeskuse kohale kolm 14-kordset tornmaja ja kolm 5-kordset kortermaja.
Elumajade vastu hääletanud halduskogu reformierakondlasest liikme Taavi Rõivase sõnul sai otsustavaks elanike vastuseis, teatas erakond.
"Õismäe on elukeskkonnana valmis ning siin puudub vajadus uute kortermajade järele," ütles ta.
Poliitik lisas, et kuigi uued kortermajad on kohanud elanike teravat vastuseisu, on elanikud päri kaubanduskeskuse laiendamisega - Õismäel oleks nõudlust nii söögikohtade, juuksuri kui näiteks keemilise puhastuse järele.
Halduskogu nõustus kaubanduskeskuse laiendamisega, sealhulgas maa-aluse parkla rajamise ning teise korruse väljaehitamisega.

Tallinn saab juurde 18 uut tüüpi avalikku tualetti
Tallinna linn saab kahe aasta jooksul juurde 18 täisautomaatset ja isepuhastuvat avalikku tualetti.
Tallinna ettevõtlusameti reklaampindade konkursi võitnud JC Decaux kohustub järgneva kahe aasta jooksul paigaldama linna 18 uut tüüpi täisautomaatset, isepuhastuvat avalikku välitualetti, millest vähemalt viis on kohandatud liikumispuudega inimeste jaoks.
Tualetid peavad olema avatud vähemalt 16 tundi ööpäevas.
Üheksa tualetti paigaldatakse 2008. aasta kevadel ning ülejäänud üheksa hiljemalt 2009. aasta jooksul.
Lisaks paigaldab firma linna 320 uut bussiootepaviljoni.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on tegemist täiesti uut tüüpi tualettide ja paviljonidega.
"Kõige kaasaegsem asi neist on ilmselt see tualett, kus peale igat käimiskorda toimub puhastus. Ma usun, et see linnatualett saab olema puhtam, kui mõne inimese tualett kodus," ütles Mutli.

Tallinna linnaosad korraldavad koristustalguid
Heakorrakuu raames toimuvad eeloleval nädalavahetusel koristustalgud Stroomi metsas, Kadaka metspargis, Merivälja pargis ning Haaberstis Harku järve äärsel jaanitule platsil ja Kakumäe rannapargis.
Pirita talgulised kogunevad reedel, 27. aprillil kell 13.00 Merivälja parki. Pirita linnaosa vanema Enno Tamme sõnul oodatakse lisaks linnaosa valitsuse töötajatele talgutest osa võtma ka Pirita halduskogu liikmeid ning Pirital tegutsevatesse seltsidesse ja pensionäride ühendusse kuuluvaid inimesi. Talgutele on oodatud ka kõik Pirita elanikud, kes hoolivad oma linnaosast ja puhtast elukeskkonnast.
Põhja-Tallinna heakorrakuu talgud toimuvad reedel, 27. aprillil Stroomi rannapargis ja Stroomi metsas. Kogunemine on rannahoone juures kell 13.00.
Mustamäe talgupäev algab reedel, 27. aprillil kell 14.00. Talguliste kogunemispaik on kultuurikeskuse Kaja juures ja sealt minnakse ühiselt Kadaka metsparki koristama.

Tallinna kesklinnas plahvatas kodukeemiapudel
Tallinna kesklinnas põhjustas eile õhtul kodukeemiat sisaldanud plastpudel plahvatuse, milles inimesed kannatada ei saanud.
Teisipäeval kell 19.42 helistati Põhja-Eesti päästekeskusele, et Tallinnas Nafta tänav 6 õues on toimunud plahvatus. Sündmuskohale kiirustasid Kesklinna komando päästjad ja pommirühm. Kohapeal selgus, et lõhkenud oli lõhkepakike, mis purustusi ei tekitanud.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist oli kodukeemiapudeliga.
Kullerkupu sõnul uurib politsei, mis asjaoludel pudel plahvatas.

Joobes mees ründas traumapunkti töötajat
Teisipäeva keskpäeval langes Tallinnas Sütiste teel asuva traumapunkti töötaja joobes mehe rünnaku alla.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et esialgsetel andmetel tuli teisipäeval kell 12.55 Sütiste tee traumapunkti vastuvõttu alkoholijoobes mees, kes nõudis temaga koos oleva naise kohest vastuvõttu.
Joobes mehel oli käes nuga, millega ta ähvardas traumapunkti töötajat.
Politsei pidas 32-aastase Sergei kohapeal kuriteos kahtlustatavana kinni.

Keskerakond ähvardab Jusket karistusega
Tallinna sotsiaal-demokraatide liidrit Jaak Jusket ähvardab distsiplinaarkaristus Vene kultuurikeskusega kahtlase rahastamisega seotud revisjoniakti andmete avalikustamise eest.
Juske sõnul sai ta Keskerakonda kuuluvalt linnavolikogu kantselei juhatajalt Hilja-Anne Merzinilt kirja, kus temalt nõutakse 27. aprilliks seletuskirja.
"Väidetavalt olevat ma rikkunud Tallinna põhimäärust, kui avalikustasin enneaegselt Vene kultuurikeskuse revisjoniakti andmed. Selle "koletu kuriteo" eest võib mind ähvardada distsiplinaarkaristus," kirjutas Juske oma blogis.
Juske sõnul pärineb idee seletuskirja nõuda volikogu keskerakondlasest esimehelt Toomas Vitsutilt.
"Vitsut ise ei julge avalikult sõtta minna ja nii lükati tankisti-rollis Merzin vastasrinnaga piike murdma," kirjutas Juske ning lisas, et selle eesmärgiks oli opositsiooninõunikku hirmutada ning tema infoallikaid teada saada.

Pirita pressib Mähe seni puutumatusse metsa korrusmaju
Linnaosavalitsus kinnitas detailplaneeringu eskiisi elanike vastuseisust hoolimata.
Pirita linnaosa vanem kinnitas halduskogu vastuseisule vaatamata heaks Randvere tee 82a ja 88a kinnistu detailplaneeringu eskiisi, mille kohaselt saaks arendaja hakata seni puutumatult säilinud männimetsa korruselamuid ehitama.
Pirita maakomisjoni esimehe ja halduskogu liikme Kaupo Nõlvaku sõnul tahab OÜ Sõpruse Grupp kinnistutele ehitada viis kahepereelamut ning kuus kahe- ja kolmekorruselist korterelamut. "Ei maakomisjon ega halduskogu kooskõlastanud planeeringu eskiisi, kuna see on vastuolus kehtestatava Pirita üldplaneeringuga, mis lubab Mähe aedlinna sellesse piirkonda vaid väikeelamuid rajada," rääkis Nõlvak, kelle sõnul on dendroloogilise uuringu tulemuste kohaselt alal kasvavatest puudest kaheksakümmend protsenti väärtuslikuks tunnistatud. "Elamud võivad olla kuni kahekorruselised."

Politsei vahistas reedel viimase jooksus olnud Jõe tänava pommimehe
Politsei tabas Vladimir Muravjovi, kes oli alates märtsi keskpaigast tagaotsitav Tallinna südalinnast Jõe tänava kortermajast leitud suure lõhkeainekoguse tõttu.
Harju maakohus võttis Muravjoni Põhja ringkonnaprokuröri Ave Eiseli taotlusel vahi alla reedel. Meest kahtlustatakse pandimaja röövis ja lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises.
Põhja prefektuuri kriminaalpolitseinikud leidsid Jõe tänaval asuva äri- ja eluhoone ühest kolmanda korruse korterist suure koguse lõhkeainet, ilmselt trotüüli, 12. märtsil. Väidetavalt oli lõhkeainet ligi 20 kilogrammi ning politsei on väitnud, et tegemist võis olla lõkspommiga.
Vahetult pärast lõhkeaine leidmist kuulutati tagaotsitavaks lisaks 34-aastasele Muravjovile ka tema 27-aastane elukaaslane Julia Bratõna ning 36-aastane Aleksei Golubtsov. Kui Bratõna ja Golubtsov andsid end mõne päeva möödudes ise politseile üles ja kohus võttis nad vahi alla, siis Muravjov jätkas enda varjamist.

Meremullid ja lillepuu - kevad tuleb tänavu varasematest õiterohkem
Tänavu on aednikel linnahaljastamisel plaanis mitu uudset kunstilist lahendust.
Tänavune kevad toob kõikjale üle linna rohkesti uusi lillepeenraid ja kasvatab Viru hotelli ette hiiglasliku 3,5 -meetrise lillepuu, millel ripub kaheksa suurt lilleamplit.
Tallinna peaaedniku Liis Valgu sõnul on linnahaljastuses plaanis mitu kunstilist lahendust, mida ei ole varem kasutatud. Lisaks Viru-esisele amplitega metallkonstruktsioonile kerkib igasse linnaosasse midagi põnevat ja just selle piirkonna eripära arvestavat.
Näiteks Piritale, mida iseloomustavad kõige paremini meri ja männimets, rajavad haljastajad omalaadsed meremullid. "Pirita teele paigaldame betoonkuulid ja sõidusuundade vahele lillepeenrad, kus kasutatakse palju igasuguseid kõrrelisi ja kurdlehisroosi, nii et tulemus on lihtne, aga armas," selgitas Valk.

Kristiinesse rajatakse spordikompleks
Tallinn kavandab Kristiine linnaosasse spordikompleksi ja kolme Tallinna ülikooli õppe-, administratiiv- ja majutusruumideks mõeldud hoone rajamist.
Praegune Kotka staadion
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul muutub spordi- ja õppekompleks linnaosa üheks tõmbekeskuseks, aktiveerides ja korrastades avalikku ruumi. Planeeritav ala hõlmab nn Kotka staadionit ja selle kõrval asuvat endist koolimaja. Kinnistu on on Tallinna linna omandis ning Kristiine linnaosa hallata.
Vutiplats ja ühiselamud
Detailplaneering näeb ette võimaluse rajada nelja hektari suurusele alale jalgpalliväljak ja kolmekorruseline spordihoone, lisaks kolm viiekorruselist Tallinna ülikooli õppe-, administratiiv- ja majutusruumideks mõeldud hoonet. Kavandatakse ka maa-aluse parkla rajamist.

Lasnamägi saab koristamiseks lisaraha
Tallinna linnavalitsus kavatseb eraldada kolmapäeval reservist Lasnamäe linnaosavalitsusele erakorralisteks heakorratöödeks 800 165 krooni. Lasnamäe linnaosavalitsus taotles linnavalitsuselt lisaraha, kui selgus ebaseaduslikult tekitatud prügimägede ja haljasalade kahjustuste ulatus.
Haljasalade kahjustused on tekkinud enamasti seal parkinud sõidukite tõttu. Heakorratööde käigus koristab Lasnamäe linnaosavalitsus 198 m3 talve jooksul haljasaladele ladestatud prügi ning 16,7 tonni vanu rehve.
Eelmisel nädalal eraldas Tallinna linnavalitsus reservist linnaosadele erakorralisteks heakorratöödeks 2,1 miljonit krooni, sellest sai Lasnamäe linnaosa 300 000 krooni.

Tallinna peaarhitekti ametikoht lüüakse kaheks
Tallinna linnavalitsus kavatseb lahutada linna peaarhitekti ja linnaplaneerimisameti juhataja ametikohad.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul annab ametikohtade lahutamine linnaarhitektile suurema vabaduse tegelemaks erinevate linnaarenduslike ning arhitektuursete visioonidega.
"Linnaplaneerimisameti juhilt on viimastel aastatel nõutud üheaegselt tegelemist linnaarengu küsimuste, arhitektuursete lahenduste ning enam kui 100 töötajaga ameti administratiivse juhtimisega, mis on ühe inimese jaoks liialt suur töökoormus," selgitas Aas. Edaspidi hakkab linnaplaneerimisameti juhataja tegelema ameti operatiivse ja strateegilise juhtimisega, peaarhitekti vastutusvaldkonda jääb linnale seadusega pandud planeerimis- ja ehitusalased ülesanded.

Dow Jones ületas esmakordselt 13 000 punkti piiri
USA suurimate börsiettevõtete väärtust peegeldav Dow Jonesi aktsiaindeks tõusis ettevõtete oodatust paremate I kvartali majandustulemuste toel esmakordselt üle 13 000 punkti.
30 Dow Jonesi ettevõttest on I kvartali majandustulemused teatanud 19. Neist 13 tulemused on olnud ootust paremad, vahendab ETV24.

Kruuda kõrvaldas Lamboti Tere juhtimisest
Toiduainetööstuskontserni Tere nõukogu rahuldas juhatuse esimehe Kadi Lamboti lahkumispalve, kutsus tagasi kogu juhatuse ja nimetas Tere uueks juhatajaks ettevõtte suuromaniku Oliver Kruuda.
"Tere juhatamist üle võttes tahan jätkata ettevõtte kiire arengu - ja laienemisplaanidega, arvestades ka sellega, et lähiaastatel seisab ees kolimine Tallinnast välja. Kalevi kolimiskogemust omades soovin võtta selle keerulise ülesande endale teha," sõnas seni Tere nõukogusse kuulunud Oliver Kruuda ettevõtte teates.
"Meie erimeelsused jäävad meie teada ja suures pildis on läinud tegelikult hästi. Teres töötab palju tublisid inimesi nii Tallinnas kui Viljandis, meil on turuliidri tooted ja poekülastaja märkab meid lettidel. Tahame edasi liikuda senisest agressiivsemalt ega kavatse teistele piimatööstustele hingamisruumi jätta," ütles Kruuda.

Vabaühenduste fondi vahendajaks sai Avatud Eesti Fond
Islandi, Lichtensteini ja Norra toetust Eesti kodanikuühendusele hakkab vahendama Avatud Eesti Fond, kes võitis vastava riigihanke.
Hanke kaudu soovis rahandusministeerium leida Euroopa majanduspiirkonna (EMP) ja Norra rahastatava vabaühenduste fondile vahendusasutus, mis hakkab tegelema toetusraha jaotamisega avalikes huvides tegutsevatele Eesti mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.
Fond kuulub Norra ja EMP finantsmehhanismide hulka ning moodustab nende kaudu Eestisse tulevast rahast 7 protsenti ehk ligi 36,5 miljonit krooni.
Fondi kaudu toetavad EMP ja Norra uusi Euroopa Liidu riike laienenud siseturul ning soovivad vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi laienenud Euroopa majanduspiirkonnas.
Järgmise etapina peavad ka doonorriigid Avatud Eesti Fondi vahendusasutusena heaks kiitma.

Vana Tallinn hakkab sõitma Riia-Stockholmi vahel
AS-i Tallink Grupp teatel suunatakse alates 26. aprillist Riia-Stockholm laevaliinile teise alusena parvlaev Vana Tallinn ning reisid mõlemast sihtsadamast hakkavad toimuma iga päev.
Tallink Latvija tegevjuhi Hillard Tauri hinnangul annab teise laeva lisandumine liinile juurde vajalikku mahtu ning võimaldab pakkuda igapäevast teenindust mõlemast sadamast.
"Nii ei pea ei reisijad ega kaubavedajad enam jälgima, mis päevadel reis toimub, vaid saavad sõitu planeerida terve nädala ulatuses. Ka näeme siin jätkuvaid ja suurenevaid sünergiad ettevõtte teiste opereeritavate laevaliinidega, kuivõrd Stockholmist on edasi võimalik sõita nii Soome kui Eestisse," lausus Taur.
Vana Tallinn teeb esimese väljumise liinil neljapäeval, 26. aprillil kell 17.30 Riia sadamast. Laev hakkab sõitma sama graafiku alusel, mida kasutab Regina Baltica.

Põldoja: Eesti laenuturg kasvab sel aastal 25%
Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja prognoosib Eestile sel aastal 25-protsendilist laenuturu kasvu.
"Kui vaadata kolme Balti riiki, siis Lätis oleme eluasemelaenude tingimusi tänaseks ehk kõige konservatiivsemaks muutnud, Leedus suuri muudatusi toimunud ei ole. Baltikumis tervikuna prognoosime laenuturu kasvuks 35%, Eestis 25%," ütles Põldoja Hansapanga online-pressikonverentsil.

Hansapank prognoosib maa hinna langust
"Arvame, et hoonestamata maade hinnad pigem langevad kui tõusevad," ütles Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja panga majandusülevaadet tutvustaval online-pressikonverentsil.
"Teine trend on eristumine - kvaliteetse kinnisvara (eelkõige asukoha poolest) hinnad pigem tõusevad ja vähemkvaliteetse omad langevad. Samuti näeme, et eelkõige väliskapitalil põhinevad kinnisvarafondid ostavad kvaliteetsete rentnikega kommertskinnisvara eelkõige rahavoo kindlustamise eesmärgil," märkis Põldoja kinnisvaraturu edasisi arenguid kommenteerides.

Keila-Joa mõisa alghinnaks on 20 miljonit krooni
Riik kuulutas Keila-Joa lossikompleksi müümiseks välja uue avaliku kirjaliku enampakkumise alghinnaga 20 miljonit krooni.
Harjumaal asuva Keila-Joa lossi viie hektari suuruse kinnistu sihtotstarve on sotsiaalmaa, teatas Riigi Kinnisvara kommunikatsioonijuht. Kinnistul paiknevad riiklike kultuurimälestistena kaitse alla võetud mõisa peahoone, väravahoone, talli- ja karjakastell, külalistemaja, kabel, kelder, mõisa aia piirdemüür ja Keila-Joa mõisa park.
Pakkumise esitamise tähtaeg on 31. mai kell 16: 00.
Esimesel avalikul pakkumisel 27. oktoobril 2006. aastal oli kinnistu alghinnaks 10,5 miljonit krooni. Toona laekus konkursile seitse ostupakkumist vahemikus 11 kuni 45,1 miljonit krooni. Konkurss tunnistati aga käesoleva aasta 16. jaanuaril nurjunuks seoses enampakkumise võitja loobumisega ostu-müügi lepingu sõlmimisest.

Hansapanga Grupp teenis läbi aegade suurima kvartalikasumi
Hansapanga Grupi teatel oli selle aasta esimene kvartal grupile läbi aegade edukaim - pank teenis puhaskasumit 1,7 miljardit krooni, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 66 protsenti enam.
Grupi tulud olid esimeses kvartalis kokku 3,48 miljardit krooni ning kulud 1,39 miljardit krooni.
Laenuportfell kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 54% 253,9 miljardile kroonile.
"Portfelli kasvumäär aeglustus pisut esimeses kvartalis - 2006. aasta IV kvartalis oli aastane kasvumäär 59% ja 2006. aasta III kvartalis 61%. Prognoosime laenukasvu jätkuvat aeglustumist eriti Eestis ja Lätis," märgib Hansapank majandustulemuste ülevaates.
Hoolimata hiljutistest negatiivsetest suundumustest peab pank kõigi kolme Balti riigi majandusväljavaateid 2007.-2008. aastaks jätkuvalt heaks, kuigi on näha, et majanduskasv aeglustub.

MKM: veebruaris langes kaubavahetuse puudujääk oluliselt
Kaubavahetuse maht jäi veebruaris aastatagusele tasemele. Nii eksport kui ka import kasvasid statistikaameti andmetel eelmise aasta veebruariga võrreldes võrdselt vaid 0,3%.
Kasvude olematuks muutumise taga oli ühelt poolt eelmise aasta ülikõrge võrdlusbaas mineraalsete kütustega kaubavahetuses, aga ka nõudluse vähenemine telekommunikatsiooniseadmete järele välisturgudel.
Jaanuarikuuga võrreldes toimusid siiski mõnevõrra positiivsemad muutused. Eksport kasvas 1,2%, samal ajal kahanes impordimaht 7%. Selle tulemusena alanes veebruaris kaubavahetuse bilansi puudujääk 2,5 miljardi kroonini, mis oli eelmise kuu näitajast rohkem kui veerandi võrra madalam ning jäi 2006. aasta veebruarikuu defitsiidiga samale tasemele. Eelmise aasta veebruar oli aasta väikseima kaubavahetuse puudujäägiga kuu.
Mineraalsete toodete eksport kahanes veebruaris aastases võrdluses ligikaudu kolmandiku ning masinate ja seadmete väljavedu kümnendiku võrra. Jätkuvalt oli väikeses languses tekstiili ja tekstiiltoodete eksport.

Potisepp tõmbub Remedia nõukogust tagasi
Toiduliidu tegevdirektor Sirje Potisepp ütles, et teeb reedel toimuval Remedia aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku nõukogu liikme kohalt lahkuda.
Potisepp, kes ise kuulub veel Remedia väikeaktsinäride ringi, kuna ettevõtte hiljutine omanikevahetus ei ole tehniliselt teoks saanud, peab ettevõtte müügi järel nõukogust lahkumist igati loogiliseks sammuks, sest iga omanik soovib ettevõtet juhtida oma meeskonnaga.
"Tean seda, et Remedia otsis ammu võimalust, et ettevõte ära müüa," ütles Potisepp Eesti Päevaleht Online'ile. Tema sõnul on see vajalik tootearenduse ning firma edasimineku seisukohast. Põhjus, miks ta ise ettevõtte kommertsdirektori kohalt 2004. aastal lahkus, oli see, et edasiliikumist ei toimunud, "head ideed said lihtsalt otsa ja tuli ahvatlev pakkumine Põhja-Tallinna linnaosavanema kohale".

Jägala jõkke lasti 5400 noorlõhet
Harjumaal lasti 17. aprillil Linnamäe hüdroelektrijaama ja mere vahelisel alal Jägala jõkke kokku üle 5400 noorlõhe.
Kalad toimetati kohale Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte tellimusel. Viimase 5 aasta jooksul on Jägala jõkke kokku asustatud üle 30 000 noore lõhe.
"Soovime anda oma panuse lõheliste arvukuse taastumise ja säilimise osas nii Jägala jões kui kaudselt ka teistes Eesti lõhejõgedes," sõnas Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste.
"Tahes tahtmata mõjutab Linnamäel asuv hüdrojaamal teatud määral Jägala jõe kalastikku ning seetõttu on meie kohuseks hoolitseda selle kalavarude säilimise eest. Lõhede asustamine Jägala jõkke on seal olevate kudemisalade korrastamise kõrval üheks olulisemaks tegevuseks lõheliste säilitamise ja arvukuse suurendamisel," lisas ta.

Lennukimehaanikud kauplesid välja 15-protsendilise palgatõusu
Poolteist aastat kestnud ja mullu detsembris hoiatusstreigini tõusnud pinged lennukimehaanikute palgaläbirääkimistel said tänasega lahenduse, kui ettevõtte uus juhtkond allkirjastas Transpordi Ametiühinguga uue kollektiivlepingu.
Riikliku lepitaja vahendusel sõlmitud leping tagab lennukimehaanikutele tänavu 15-protsendilise palgatõusu ning olulised garantiid töökorralduse ja tööohutuse teemal. Samuti lubab uus juhtkond motiveerivat arutelu töötajatega ettevõtte tuleviku üle, teatas Transpordi ametiühing.
Läbirääkimised lennukimehaanikute palkade tõstmiseks algasid juba 2005. aasta sügisel ning juba nende alustamiseks läks vaja riikliku lepitaja abi. Läbirääkimised peatusid mullu enam kui pooleks aastaks ja tingisid lennukimehaanikute tunniajalise hoiatusstreigi eelmise aasta detsembris.
Transpordi ametiühingu analüütiku Toomas Sarapuu hinnangul aitab olukorra normaliseerumine lennukihoolduses ka Estonian Airi madalseisust välja tuua ning loob eeldused Eesti lennundusele uue hingamise saamiseks.

Hotellide ja restoranide liit soovib tõsta valdkonna mainet
Eesti hotellide ja restoranide liidu (EHRL) juhatus soovib tõsta ala mainet tööturule sisenejate seas.
EHRLi juhatuse esimehe Feliks Mäguse sõnul on üha süvenevaks hotelli- ja restoranivaldkonna probleemiks tööjõu puudus. Hotelli- ja restoranivaldkonna maine tõstmine on seetõttu tema sõnul värselt valitud juhatuse tõsise tähelepanu all.
Liit planeerib tihedamat koostööd nii valitsusasutuste kui ka koolidega uute töötajate leidmiseks liidu ettevõtetesse, kavandatakse ka erialakoolide õpilastele stipendiumite andmist liidu liikmete poolt, erialasid propageerivaid tegevusi meedias, erialakonkursse, ümberõppe korraldamist jms.
"Oleme ka senisest tõsisemalt otsimas võimalusi välistööjõu kaasamiseks," möönis Mägus.
Liidu huvi on Eesti kui atraktiivse reisisihtkoha positsioooni tugevdamine, mistõttu soovib liit igati jätkata koostööd riigi ja turismifirmade liiduga. "Statistika näitab paraku turistide suuremat huvi nii Läti kui Soome vastu," ütles Mägus. "Turism on täna Eesti üks suurimaid ekspordiartikleid ja selle tulu saaks eeskätt suurendada juhul, kui Eesti tuntus oleks kõrgem ja saabumiseks on vähemalt Lätiga võrreldav otselendude arv."

Veebruaris püsis kaubavahetuse käive eelmise aasta tasemel
Eesti kaubavahetuse käive oli veebruaris statistikaameti esialgsetel andmetel 21,7 miljardit krooni, kaubavahetuse käive jäi võrreldes eelmise aasta veebruariga samale tasemele ja vähenes tänavu jaanuariga võrreldes 4%.
Veebruaris oli kaubavahetusest eksport 9,6 miljardit krooni (44%) ja import 12,1 miljardit krooni (56%). Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 2,5 miljardit krooni (2006. aasta veebruaris 2,6 miljardit krooni).
Kaupade eksport jäi 2006. aasta veebruari tasemele ja suurenes 2007. aasta jaanuariga võrreldes protsendi võrra. Kaupade import jäi samuti 2006. aasta veebruari tasemele ja vähenes tänavu jaanuariga võrreldes 7%.
Veebruaris hõlmas eksport Euroopa Liidu riikidesse 66% ja SRÜ riikidesse 11% kogu kaupade ekspordist. Peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Läti.
Kaupu imporditi põhiliselt Euroopa Liidu riikidest (73%) ja SRÜ riikidest (19%). Kõige rohkem kaupa veeti sisse Venemaalt, Soomest ning Saksamaalt.

Eesti õlleturul kasvas kvaliteetmarkide läbimüük
Eesti Õlleturu kogumahuks 2007.a. esimeses kvartalis kujunes 25,6 miljonit liitrit õlut, mis on 5,4% kõrgem möödunud aasta samast ajavahemikust.
Tõus on seotud eelkõige kvaliteetmarkide müügi kasvuga suurte plastikõllede arvelt.
"Võib väita, et õlleturul on toimunud läbi aegade kõige suurem kvalitatiivne tõus," sõnas Eesti Õlletootjate Liidu esimees Jüri Kert.
"Vastu tänavust hooaega on tootjad panustanud märkimisväärselt lahjematele ja väiksemas pudelis kvaliteetmarkidele, millele on oma positsiivse mõju andndu üleüldine majandustõus. Tootjad invetseerivad kvaliteeti ja tarbijad on valmis vaatama midagi enamat, kui ainult alkoholi ja krooni suhet. Tänavu aastal ei ole õlleturu vedavaks jõuks suured plastikõlled, vaid tehnoloogia- ja pakendiarendus."
Jätkuvalt on turuliidri positsioonil Saku Õlletehase AS, kes müüs esimeses kvartalis 120 369 hektoliitrit õlut ja kasvatas oma turuosa 47%-ni, müügimaht kasvas 8,6% võrra.

Kaugkütte Ühingu aastakonverents keskendub elektrituru avanemisele
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) korraldusel toimub täna aastakonverents "Avatud elektriturg - ohud ja võimalused".
EJKÜ juhatuse esimehe Tiit Rahkema sõnul peaks Euroopa Liidu direktiivi kohaselt Eesti elektriturg järgmises etapis avanema 1. jaanuariks 2009.
"Eestis on aga viidates hinnatõusu pidurdamise vajadusele hakatud arutama turu avanemise edasilükkamist. Püüamegi üheskoos leida vastust küsimusele, millised on elektrituru kiire või pikaldasema avamise ohud ja võimalused. Eesti peaks veel jäänud üleminekuaega maksimaalselt kasutama vabaturu sisulise toimimise ettevalmistamiseks. Kasutades näiteks ära Euroopa Liidu toetuse süsteemi elektrituru ettevõtetesse investeerimiseks," selgitas Rahkema.
Konverentsil esineb Ramunas Linartas Euroopa Energeetikakomisjonist (Directorate General Transports and Energy), kes annab ülevaate EL seadustest ja praktikast.

Eesti Energia müüs tänavu märtsis vähem elektrit kui mullu
Eesti Energia elektrimüük Eestis moodustas 2007. aasta märtsis 638 gigavatt tundi (GWh), mis on 37 GWh ehk 5 protsenti vähem kui eelmisel aastal.
Müügilanguse põhjustas eelmise aastaga võrreldes soojem märts - keskmine temperatuur oli 8,70 C võrra kõrgem.
Eesti Energia keskmiseks hulgimüügi hinnaks Eesti suletud turul märtsis oli 412 kr/MWh, sama perioodi keskmine elektrihind Põhjamaade energiabörsil NordPool oli 372 kr/MWh.
Võrdlemisi madal elektrienergia hind Põhjamaade energiaturul oli tingitud ühelt poolt suurest odava hüdroenergia kogusest seoses Norra hüdroreservuaaride kõrge veetasemega ja teiselt poolt madalast elektrinõudlusest seoses sooja ilmaga.
Võrdluseks: eelmise aasta märtsis oli NordPooli keskmine baaselektri hind 820 kr/MWh seoses külma ilmaga, vee vähesuse ning ebastabiilsusega kütuseturul. Samal ajal keskmine ärikliendi hind Eesti suletud turul oli 417 kr/MWh.

Endine salapiirituse vedaja ostis Remedia
Eesti suuruselt neljanda kange alkoholi tootja Remedia ostis Offex Group, mille üht omanikku on seostatud salapiirituse veoga.
Offex Group kuulub Igor Zavizionile ja soomlasele Tapio Heino Seppole. Uus ASi Remedia juhatuse esimees on Aleksander Skoblov, kirjutab Äripäev.
Skoblovi sõnul on müük toimunud, aga pole veel täielikult lõpule viidud, suuri muudatusi ettevõtte töös ei tule.
Eesti Ekspress kirjutas politseist saadud info kohaselt, et Zavizion tegeles salapiirituse Eestisse veoga. Tolliametnike sõnul tõid Dmitri Rusin ja Zavizion salapiiritust Saksamaalt, maskeerides selle kas autode jahutusvedelikuks, aknapesuvedelikuks või mõneks muuks tööstuslikuks kemikaaliks. Kuna Rusin ja Zavizion olid vaid maaletoojad ja hulgimüüjad, pole nende kohta suudetud koguda nii palju infot, et süüdistus esitada.

Luik hakkab kodulaenu andma
Meediaärimees Hans H. Luik koos Julianus Grupiga lõid uue ettevõtte Krediidikassa, mis hakkab mai keskel raha välja laenama, muuhulgas ka kinnisvaralaenu.
"Krediidikassa sihib väikelaene. On mingisugused teenused, mille puhul pangad ei viitsi väiksema kliendiga enam "nikerdada". Krediidikassa juhtkonnal on klientidega aga soojad viljakad suhted, nii et otsustasin neisse investeerida. Rahapaigutuse tagamiseks märkisin ka aktsiaid," kommenteeris Luik, kes on 63 protsendiga Krediidikassa enamusosanik firma Minigert OÜ kaudu, kirjutab Äripäev.
Krediidikassa juhatuse esimees Karl Mitt ütles, et väljalaenatav raha tuleb alguses omakapitalist, kuid sellele lisatakse mõne aja jooksul ka võõrkapitali.
"Ekspress Grupil pole selle paigutusega tegemist," vastas Luik küsimusele, kas osaliselt võib väljalaenamisele minna ka Ekspress Grupi raha.

Magusamad ajad saartele sõitmiseks on juba broneeritud
Reede õhtuks ja laupäeva hommikuks on parvlaevapiletid saartele sõiduks juba otsas.
Selleks nädalavahetuseks ja ka 1. maiks on suurem osa parvlaevade magusamatest sõiduaegadest broneeritud.
Nii on juba kõik broneeritavad kohad hõivatud reede õhtuks ja laupäeva hommikupoolikuks Saaremaale sõitvale parvlaevale. Samuti on kinni õhtused ajad ja laupäevane kella 10.30 Hiiumaale suunduva parvlaeva aeg.
Samad lood on ka saartelt tagasipääsemisega, kus hõivatud on õhtused ajad pühapäevaks ja teisipäevaks nii Kuivastu-Virtsu kui ka Heltermaa-Rohuküla liinil.
Ka Kihnu
Teisiti pole lood ka Kihnu pääsemisega, kus ära on võetud kõik reedeõhtused saarelesõidu broneeringud ja samuti pühapäevased mandrile tulekud.

Ühisteenused lennutas Tuukri parklas hinna kahekordseks
Viru keskuses maksab kuu parkimist 2500 ja Tuukri tänaval 3. aprillist 400 krooni.
Tallinnas Tuukri tänava parklasse seni oma autot kuuks ajaks 200 krooni eest jätta saanud inimesi ootas paar päeva pärast tasulise parkimisala laienemist uudis kahekordsest hinnatõusust. Veel esmaspäeval, 2. aprillil reklaamis suur plakat 200-kroonist kuutasu, 3. aprilli õhtul oli number kaks nullide ees vahetunud neljaga.
Aprillist tõusis parkimistasu märgatavalt ka Viru keskuse parkimismajas - senise 1500 krooni eest kuus tuleb nüüd välja käia 2500 krooni. Samuti kallines seal tunnihind 18 kroonilt 25 peale.
Planeeritud hinnatõus
Neis kohtades parkimist korraldava AS Ühisteenused tegevdirektori asetäitja Kristi Vahtra sõnul pole hinnatõus seotud parkimisala laienemisega eeldusel, et inimesed on sunnitud nüüd oma masinat tasulisse alasse jätma. "Tegemist on rendile võetud eramaaga ja hinnatõus oli planeeritud," sõnas Vahtra.

DVD-mängijad keelduvad vale regioonikoodiga filmi näitamast
Enamasti inimesed ei teagi, mis regiooni filme on neil kodus võimalik vaadata on.
Tartlanna Katrin Tamm ostis märtsis Inglismaal käies DVD-sid, kuid vaadata ta neid ei saa. "Mul endal siis DVD-mängijat ei olnud ja ei osanud koodidele ka tähelepanu pöörata. Kui mängija ostsin, siis tuli välja, et film ei mängi. Selgus, et DVD-del ja mängijatel on erinevad regioonikoodid," räägib Tamm. "Poes mulle ka midagi ei öeldud," on neiu nõutu.
Videoplaneti ja Filmipoe müügikette omava ettevõtte Forum Cinemas Home Entertainment AS-i müügijuhi Andrus Aigro sõnul on Eesti kahe regioonikoodiga riik.
Kaks koodi
"Kunagi kuulus Eesti NSVL-i ja siis otsustasid suurstuudiod, et asume viiendas regioonis, sest oleme Venemaa osa. Nüüd oleme aga Euroopa Liidus ja meil kehtib ka regioonikood 2," räägib Aigro.

Pangad ei taha Viru vanglale laenu anda
Eile kuulutas Riigi Kinnisvara AS lõppenuks 57,5 miljoni euro suuruse rahvusvahelise laenuhanke Viru vangla rajamiseks, sest mitte keegi ei soovinud ehitamist rahastada.
Päevalehe andmetel oli kõige raskem täita RKAS-i nõuet, et laenul peab olema fikseeritud intress.
"On selge, et meie tingimused, mis me pankadele ette panime, olid tänapäeva kohta liiga karmid", ütles RKAS-i juhatuse Jaak Saarniit.
RKAS alustab lähipäevil vastavalt riigihanke seadusele suunatud pakkumistega läbirääkimisi. "Eesmärgiks on 25. maiks jõuda lepingu sõlmimiseni," ütles Jaak Saarniit, kes kinnitas, et hanke nurjumine ei mõjuta ehituse käiku. RKAS suudab ehitust ka ise finantseerida, võõrkapitali kaasamine on finantsküsimus. Kõik kulud kaetakse kuni laenuraha kaasamiseni RKAS-i reservidest.

Tallinnas toimub tippkoreograafi esietendus
Täna õhtul toimub Tallinnas põhjamaade tippkoreograafi Jo Strømgreni uue näitetüki "Orkester" maailma esietendus, teatasid Seitsmesed Uudised.
Tantsuetenduses kasutatakse väljamõeldud, ent soome keelele sarnast keelt. Etenduses viitab Stromgren iseloomuomadustele, mille järgi soomlased kõikjal maailmas ära tuntakse.

Baconi "päästetud" maalid müüdi miljoni naela eest
Francis Baconi maalide kollektsioon, mida kunstnik ise ei hinnanud ja püüdis minema visata, leidis oksjonil endale enam kui miljoni naela eest omaniku.
Ewbanki oksjonimaja hindas Francis Bacon 45 taiese väärtuseks 50 000 naela, aga nende hinnaks kujunes oksjonil 1.13 miljonit naela, teatab BBC.
Näiteks Francis Baconi koera kujutava maali alghind oli 3000 naela, aga see müüdi lõpuks 305 000 naela eest. Ühe kunstniku nimetu töö müüdi oksjonil maha 470 000 naela eest.
Francis Bacon tahtis oma oksjonil olevad maalid minema visata, kuid soostus lõpuks andma need ühele oma sõbrale, kes neid väga soovis.
"Vihases meeleseisundis" kunstnik tahtis kõnealused taiesed minema visata peale seda, kui need rikkus ära üks töömees, kes tegi remonti Francis Baconi kunstiateljees, mis oli tuntud oma segaduse ja kaootlisuse poolest.

Vanalinna Päevadel peetakse 12 tunniga 13 kontserti
Tallinna Vanalinna Päevadel algab 2. juunil alates kella 12.00 kuni 24.00 igal täistunnil klassikalise muusika kontsert, kus astuvad üles Eesti parimad interpreedid.
"Klassikapäev algab sümboolselt ning samaaegselt nii all-linna Raekoja saalis kui Toompeal ajaloolises Toomkirikus kell 12.00 päeval ning lõpeb sarnaselt algusega üheaegselt all-linnas Eesti Õigeusu kirikus ning üla-linnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis täpselt südaööl," kommenteeris programmi klassikapäeva kunstiline juht Andres Uibo.
Kokku toimub 12 tunni vältel 13 kontserti Eesti parimatelt kollektiividelt ja solistidelt. Klassika päeval astuvad üles teiste hulgas Andres Mustonen, Ivo Sillamaa, Mihkel Mattiisen, Robert Jürjendal ja Weekend Guitar trio, Ka Bo Chan, RAM, Voces Musicales, Vox Clamantis, Orthodox Singers, Tetr Archi keelpillikvartett.

Mari sangarit mälestatakse homme Kuku klubis
Homme tähistatakse Eestis ja Marimaal mari sangari päeva, mis on maride jaoks üks tähtsamaid rahvuspühasid, sel päeval 1556. aastal langes venelastega võideldes mari rahvuskangelane Boltuš.
Mari sangari päeva raames toimub 26. aprillil kell 20.00 Tallinnas Kuku klubis "Mari õhtu" - Mari kas, kus süüdatakse maride vabaduse eest kannatanute ja langenute mälestuseks küünal. Kohaletulnuile pakutakse mari rahvustoite ja esineb mari folklooriansambel "Aršaš".
Ansambli "Aršaš" repertuaaris on mari vanemad rahvalaulud ja tantsud, mida saadavad maride traditsiooniline trumm ja lõõtspill. "Aršaš" tähistas hiljuti oma tegevuse 15. aastapäeva.
Eestisse saabub lisaks ansamblile ka maride loodususu palvevanem - kart, kes süütab päevakohastel tseremooniatel mälestusküünla. Marid on pea ainuke rahvas Euroopas, kes on tänapäevani säilitanud vana loodususu traditsioonid.

Hiina filmide kuu toob Tallinnasse kuus linateost
TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli ning Pekingi filmi- ja telekooli eestvedamisel algab täna Kinomajas Hiina filmide kuu, mis kestab 14. maini.
Täna algava Hiina filmide kuu avab Xie Fei ja Wu Lan'i filmi "Hunan'i tüdruk". Avaseansil osalevad ka Hiina Rahvavabariigi suursaadik Eestis Xie Junping ja Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud.
Kuni 14. maini saab Kinomajas ja Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) kinosaalis Sütiste tee 21 vaadata klassikalisi Hiina filme ja uuema aja märkimisväärsemaid teoseid. BFMi kinosaalis näidatakse filme tasuta. Kinomajas linastuvatele filmidele maksab pääse 40 krooni, kuid üliõpilastele on üliõpilaspileti näitamisel ka need filmid tasuta. Filmid on hiinakeelsed ja ingliskeelsete subtiitritega.
Eesti filmide kuu Pekingis toimub tänavu sügisel sama koostööprojekti raames.

Jo Strømgren: kui soomlane alla käib, siis ikka stiilselt
Täna esietendub Kanuti Gildi saalis popmuusikute allakäigulugu, tantsuetendus "Orkester", mille autor on maailmakuulus norra lavastaja Jo Strømgren.
Kuuldavasti oli see teie idee teha "The Orchestra" maailmaesietendus just Kanuti Gildi saalis. Miks?
Meil on Priit Rauaga pikaaegne ja meeldiv koostöö olnud ning ma olen tegelikult võimalust siin mõni maailmaesietendus teha kaua oodanud. Seega, kuna me uurime lavastuses Soome teemat, siis oli ka loogiline alustada naabrite juurest. Kuivõrd teil on soomlastega alati selline armastuse-vihkamise suhe olnud, on Eesti parim koht, kus saada lavastusele vastukaja ja reaktsioone.
"The Orchestras" annate mõista, et isegi pealtnäha mõttetud ja igapäevased poistebändide lahkuminekud ei ole tingimata nii pealiskaudsed, kui nad paistavad, et võib-olla ei suuda nemadki ilma oma muusikata elada. Miks rääkida põhjakäimisest ja enese väljendamise vajadusest kunsti kaudu just popmuusikatööstuse näitel?

Tänavusel Cannes'i filmifestivalil võistlevad parimad parimate seast
Sellist tähtlavastajate paraadi nagu Cannes'i festivali võistluskavas pole ammu nähtud.
Juubelinumbrit 60 kandval festivalil, mis algab 16. mail, võistlevad Kuldse Palmioksa pärast oma filmidega moodsad klassikud, nagu Wong Kar Wai, Quentin Tarantino, Emir Kusturica, vennad Joel ja Ethan Coen, Kim Ki-duk, Catherine Breillat, Gus Van Sant ja Aleksandr Sokurov. Lisaks viimati mainitule esindab Venemaad 22 võistlusfilmi hulgas ka Veneetsias Kuldlõvi võitnud Andrei Zvjagintsev oma uue tööga "Pagendus".
Quentin Tarantino loomingust valiti festivalile tema "Surmakindel", mis on osa duubelfilmist "Grindhouse". Surmakindel jõuab Eesti kinodesse 1. juulil.
Uus talent Kõusaar
Päris uustulnukaid on vaid üks, need on Marjane Satrapi ja Vincent Paronnaud, kelle lavastatud animafilm "Persepolis" tugineb samanimelistele kultuslikeks saanud koomiksiraamatutele. Need on joonistanud Iraani päritolu Satrapi, kasutades oma eluloolist ainest. Mustvalged jõhkravõitu graafilise joonega koomiksilood räägivad ühe tüdruku sirgumisest islamirevolutsiooni läbi teinud Iraanis.

Kangelased või ohvrid? 
Draakoni galeriisse on üles seatud elunäinud naiste kehade fotogalerii, mille vorm, teema ja kaastekstiline raamistus moodustavad paraja paradoksihunniku.
Paradokside juurest viivad tõlgendusliinid eri suundadesse: üks vaataja leiab, et näituse kaaskirjast hoolimata ei ole kuraator Margus Kiisi ja poolanonüümse (?) fotorühmituse Grupp 13er-i (mees) fotograafide eesmärk naistele ajutist mälestusmärki püstitada, pigem vastupidi; teist hämmastab tekstiline kõrvutus Nõukogude-aegsete autahvlipiltide ja koonduslaagrites tehtud alasti kehade fotodega; kolmas väidab, et tegemist on naise elu tegelikkust sümboliseerivate kujutistega. Viimast muidugi ainult sel määral, kuivõrd foto elule üldse ligi saab.
Keha, mis on vananev, haigustest vaevatud või kannab endal raske töö jälgi, on ilusaid kehasid tootvas visuaalkultuuris tabu. Eriti puudutab see naisekeha, mille vananemist on lääne kujutavas kunstis üldjuhul näidatud vaid groteskses võtmes. Vananeva naisekeha kujutisele anti positiivne tähendus alles siis, kui naiskunstnikud asusid naise identiteeti ja kehalisi protsesse aktiivselt visualiseerima. Eesti nüüdisaegsest kunstist tuleb kohe meelde Ly Lestberg, kes kasutas umbes 70-aastase naise alasti keha 1997. aastal fotoinstallatsioonis "Pietà". Kuid Lestberg tegi valiku endise ERKI modelli kasuks, kelle keha võis olla küll närtsinud ja vana, aga sellele tagasid väärikuse lavastuslik kompositsioon, keha osaliselt katvad draperiid ning religioosne teema. Draakoni näituse naistel ehk "elukangelastel" sellist kaitseloori ei ole. Nende frontaalne, vaatajat ründav alastus on otsekohene, kõnekas ja oma aususes haavatav.

1 küsimus Iris Ojale
Millise mulje on jätnud dirigent Daniel Reuss?
Vastab
Iris Oja
kammerkoori laulja
Inimesena tundub ta olevat hästi otsekohese ütlemisega, mis muidugi hoiab töös palju aega kokku. Väga julge, isemõtleja, oma ideedega - paistab, et ta pole kellestki eriti mõjutatud. Dirigendina on selge, et tal on väga hea kõrv. Märtsis toimunud nädalasel projektil, kus koor ja dirigent üksteist tundma õppisid, oskas ta väga täpselt öelda, kes kuskil valesti laulis. Väga hea mulje jäi! Veebruaris, kui midagi polnud veel otsustatud, rääkisin Hillieriga ja ta ütles, et kui Reuss siia tuleb, on see parim võimalik valik.

Paul Hillieri mantlipärijaks saab hollandi dirigent Daniel Reuss
Daniel Reuss allkirjastab Eesti filharmoonia kammerkooriga lepingu tuleval kuul.
Reuss asub peadirigendi ja kunstilise juhi ametisse järgmise aasta septembris. Eesti filharmoonia kammerkoori direktori Anneli Undi sõnul alustati praegusele peadirigendile Paul Hillierile, kelle leping lõpeb, sobiva mantlipärija otsimist juba eelmisel sügisel. Reussi, kes saabub tuleval kuul Tallinna lepingut allkirjastama, saab enne tema ametisse astumist kammerkoori ees dirigeerimas näha tõenäoliselt järgmise aasta märtsis.
"Reuss on väga hea ja hinnatud dirigent, kelle tööstiil ja muusikalised taotlused meile sobivad," põhjendas Unt uue peadirigendi valikut. "Oluline on ka see, et ta on plaadistanud sama plaadifirmaga, millega meiegi - Harmonia Mundiga. Sealtkaudu oli meil juba ühendus."

Tulemas on Kumu ÖÖ vol2
Kumu ÖÖ-st on saamas iga-aastane kultuurisündmus, mil üheks ööks aastas on terve Kumu alumine korrus ja sisehoov põnevaima muusika ja visuaalkunstide päralt.
Programm toimub läbi öö kolmel laval: fuajees, suures näitusesaalis ja auditooriumis. Uksed avatakse külastajatele 25. mai õhtul kell 22.00 ja pidu kestab hommikutundideni. Avatud on ka kohvik ja siseõu baaridega. Kontsert-peole oodatakse ligi 2000 inimest.
Ürituse projektijuht Maria-Kristiina Soomre kommenteerib: "Kumu jaoks on Kumu ÖÖ üks aasta tähtsündmusi, mil maja saab tavapärasest hoopis teistsuguse kasutuse, uue hingamise ja uued rütmid. Koostöös ürituse korraldajatega plaanime muuta Kumu ÖÖ oodatud kevadiseks traditsiooniks, pikemas perspektiivis sarnaseks kunstide ja muusika festivaliks nagu Barcelonas sealse kaasaegse kunsti muuseumi MACBA-ga koostöös toimuv Sonar festival. Meie jaoks on oluline, et publik harjuks Kumus käima erinevaid elamusi otsimas ja oleks valmis siia ikka ja jälle tagasi tulema."

Vonda Shepard esines Tallinnas
Eile õhtul andis Tallinnas kontserdi USA tuntud laulja Wonda Shepard, kes siinmail tuntud eelkõige TV3 seriaalis Ally McBeal kõlanud muusika tõttu.
Staariga sai võimaluse intervjuu teha üks kaheksast sõelale jäänud Eesti superstaariks püüdlejast. Kohal olid Seitsmesed Uudised

Kesklinna koolidest enim tuntakse seadusi Juhkentali Gümnaasiumis
Eile korraldas Põhja prefektuuri Kesklinna politseiosakond Tallinna vanalinnas koolinoortele õiguskorrateemalise orienteerumisvõistluse, mille võitis Juhkentali Gümnaasiumi esindus.
Juba üheksandat korda toimunud võistlusmängul "Narkovaba jüripäev vanalinnas" osales üle saja õpilase Tallinna kesklinna koolide seitsmendatest klassidest. Neljaliikmelised võistkonnad läbisid seitsmepunktilise orienteerumisraja, mis algas ja lõppes Kanuti noortemaja juures. Igas punktis lahendasid osalejad alaealisi puudutava seadusandlusega seotud ülesandeid.
Seekordsel võistlusel osutus parimaks seadusetundjaks Juhkentali Gümnaasiumi võistkond, teiseks tulid Inglise Kolledži ja kolmandaks Tõnismäe Reaalkooli esindajad.
Põhja prefektuuri Kesklinna politseiosakonna komissar Vilve Milli sõnul on igakevadine orienteerumisvõistlus hea võimalus alaealistele olulised õigusnormid enne suve üle korrata. "Praktika näitab, et klassiruumis kuuldu kipub meelest minema, kui omandatud teadmisi mõnes muus vormis ei rakendata. Võistlusmängu olulisim ülesanne ongi noortes õigusalaseid teadmisi kinnistada," ütles komissar.

Ruussaar: Leopoldiga tuleb luua pretsedent
Eesti Televisiooni juhatuse esimees Ainar Ruusaar ütles täna Raadio 2 saates "Päevakord", et ETV on valmis Leopoldi küsimuses looma pretsedendi ning minema välja kõrgema kohtuni.
Uue pilasarja "Kõige parem sõber" produtsent Ken Saani arvates on hetkel tegu tüüpilise Eestiga, kus kõik juba karjuvad, kuid saadet pole keegi veel näinudki.
Ruusaare sõnul on ta sarja pilootosa siiski näinud ning talle see ei meeldinud. "Leopold saabus lennuväljale Jaapanist, istus koos Peeter Ristsooga bussi, kus olid nappides riietes tüdrukud, keda oli päris palju. Siis ta jõi mingit solki ja oksendas," kirjeldas Ruussaar nähtut.
Ken Saan ütles vastuseks, et midagi sellist ei ole olnud. Produtsendi sõnul on tegu kõige tavalisema pilasaatega, kus leidub ohtralt musta huumorit, kuid kedagi ei halvustata ja kellelegi liiga ei tehta.

Von Krahlis jäljendatakse The Cure'i
Homme Von Krahli teatri baaris toimuval ansambli The Cure tribuutkontserdil esitavad kodumaised bändid omas võtmes kuulsa Inglismaa post-punk bändi lugusid läbi aegade.
Inglismaal 1976 aastal loodud ansambel The Cure andis viimase albumi välja aastal 2004 ning karta on, et see jääb ka nende viimaseks. 1990ndate alguses oli tegelikult väike võimalus, et bänd oleks tulnud esinema Tallinna lauluväljakul toimuvale festivalile Rock Summer, kuid plaan jäi katki, kui mängu tuli tolleaegne ärev poliitiline olukord.
The Cure'i jäljendavad homme viis ansamblit:
Tartust pärit elektroonilise tantsumuusika artist Paul Lepasson (ex-Kosmosepoiss, ex-Depoo) astub üles nime all Mimicry. Vokaalina lööb kaasa ansamblisse Depoo kuulunud lauljatar Kene.
Aastal 2004. loodud kollektiiv Don on avalikult esinenud ainult loetud korrad ja alati erineva kavaga. 26. aprillil esineb ansambel esmakordselt laval koos vokaaliga ning ilma kitarrita. "Ilma kitarrita tuleme lavale lihtsalt sellepärast, et huvitavam oleks," muigab Tõnis Veelmaa ansamblist Don, kes on kirjutanud olulise osa ka bändi Ultramelanhool muusikast.

Festivali "Koolitants 2007" lõpetab kolme päevane kontsert
Tallinnas Salme Kultuurikeskuses algab sel reedel noorte tantsufestivali "Koolitants 2007" kolm päeva kestev lõppkontsert.
Reedel on Salme Kultuurikeskuse laval 100 parima tantsu hulka pääsenud estraaditantsud. Laupäeval saab näha vaba- ja lastetantse ning pühapäeval lõpetavad festivali showtantsud.
Laupäeva õhtul toimuvast lastetantsude kontserdist teeb Eesti Televisioon ka tund aega vältava otseülekande.
ETV otseülekande lõpus saavad televaatajad telefonihääletuse teel valida oma lemmiku, kes saate lõpus ka teatavaks tehakse. Saalisolijad näevad korraga nii laval toimuvat kontserti kui ka telesaadet, mida samaaegselt ekraanil näidatakse. Õhtut juhib Lenna Kuurma.
Kolmeteistkümnendat korda toimuva festivali lõppkontsert toimub üle kolme aasta taas Tallinnas. Viimaste aastate jooskul on lõppkontsert toimunud nii Tartus, Pärnus kui ka Jõhvis.

Staarid annetavad Darfuri katastroofi hüvanguks riideid
Darfuri humanitaarabikriisi ohvrite toetuseks lähevad internetis oksjonihaamri alla popstaaride erinevad aksessuaarid.
Heategevusorganisatsiooni Oxfam poolt korraldatavale oksjonile on näiteks Elton John annetanud Donatella Versace poolt tehtud ülikonna ning oma autogrammiga kingapaari on oksjonile saatnud näitlejatar Sienna Miller, teatab BBC.
Lisaks lähevad eBays toimuval oksjonil haamri alla lauljanna Corinne Bailey Rae kantud kleit ja filmi "Kuninganna" stsenaarium. Tegemist on filmiga, mis tõi Helen Mirrenile parima naisnäitleja Oscari.
16. aprillil internetis alanud oksjoniga Aafrika kriisipiirkonna ohvrite toetuseks kogus Oxfam 800 000 naela. Darfuri toetuseks korraldatava 10-päevase oksjoniga loodab heategevusorganisatsioon Oxfam teenida lisaks 500 000 naela.

Eesti keeleõppijaid võlub eksootiline jaapani keel
Kui mujal tekitab huvi mandariini keel, siis eestlased õpivad meelsasti jaapani keelt.
Tallinna võõrkeeltekeskuses on jaapani keele õppijaid üha enam. "Minu arust otsivad need inimesed, kes tulevad sellist märkide keelt õppima, oma identiteeti," arvab Võõrkeeltekeskuse juht Jana Randrüüt.
Tartu tüdruk Mann Lintrop (22) õpib Tartu ülikooli keelekeskuses jaapani keelt juba kolmandat aastat. "Eks ikka selleks, et saaks jaapani keeles suhelda," räägib ta, et kunagi tahaks ta ka jaapanikeelseid raamatuid lugeda. Praegu pole ta sõnavara kuigi suur ja kõnepraktika on vähene, aga ellujäämistasandil saaks hakkama küll, ütleb Mann. "Oskaks süüa osta, teed küsida ja end tutvustada. Lihtsamaid mõtteid peaks ka suutma väljendada," räägib neiu. Manni arvates on jaapani keel eestlaste seas populaarne seetõttu, et ka Jaapan ise muutub järjest menukamaks. "Jaapani disain, Jaapani animafilmid, Jaapani filmid PÖFF-il, Jaapani turistid," loetleb ta.

Tartus algavad tudengipäevad
Täna kell 21 algavad Tartus Raekoja platsil tudengite kevadpäevad, mille kavas on üle 200 ürituse.
Rongkäigu ja öölaulupeoga avatavate tudengipäevade kavas on muu hulgas tudengilauluvõistlus, populaarne paadiralli ja kuulus lennumasinate võistlus, naiste mudamaadlus, tudengilaat ja professorite ajaloomäng.
Volbriööd peetakse Emajõe ääres Raud-Antsu vabaõhukontserdiga ning maikuu esimene ja kevadpäevade viimane päev on pühendatud heategevusele - oma osa saab anda nii kodutute loomade varjupaigas kui ka botaanikaaias, kus kõlab heategevuskontsert.

Eesti lastefilm sai UNICEF-i auhinna
Režissööride Aina Järvise ja Meelis Arulepa lühianimafilm "Väike lühinägelik boamadu" tunnistati Itaalias toimunud Cartoons on the Bay festivalil parimaks haridus- ja sotsiaalteemaliseks filmiks.
Filmistuudios A Film Eesti valminud animafilm valiti Pulcinella auhinna vääriliseks viie nominendi seast. "See lihtne film kannab endas mitmeid väärtusi ning on huumorit ja tegelaskujusid efektiivselt kasutades leidnud uudse lahenduse: anda harivat teemat edasi meelelahutuse kaudu," põhjendas žürii oma otsust.
Film on varem saanud kolm auhinda. Praegu luuakse lühifilmi tegelastest telesarja.

Baruto langes uues sumotabelis teise divisjoni Juryo lõppu
SUMO:
Põlvevigastuse tõttu märtsis toimunud Haru-basho vahele jätnud eestlane langes eliitdivisjonist Makuuchi välja ning on nüüd 28-liikmelises teises divisjonis Juryo lääne 11. positsioonil, vahendab ETV Sport.
Kogu edetabelit arvestades on Baruto hetkel sumomaailma 64. mees, Juryos on tema kohaks 22., mis teeb ühe turniiriga Makuuchisse naasmise väga raskeks. Selleks tuleks Barutol võita Natsu-bashol 15 päeva jooksul vähemalt 13 vastast.
Aasta kolmas suurturniir Natsu-basho algab Tokios 13. mail.

Rooney väravad viisid Manchester Unitedi võidule
UEFA Meistrite liiga poolfinaali esimeses kohtumises Manchester Unitedi ja AC Milani vahel jäid seisuga 3: 2 peale inglased.
ManU unistuste alguse - juba viiendal minutil mindi Cristiano Ronaldo pealöögi ja Milani väravavahi Dida ebakindluse tulemusena 1: 0 juhtima - nullis brasiillane Kaka, kes kaks korda fantastilist pallivaldamist ja -tehnikat näidates külalised poolajaks 2: 1 ette viis.
Teisel poolajal valitses juba ManU ning Wayne Rooney kaks tabamust kaaslaste tõhusa eeltöö lõpetuseks kindlustasid Punastele Kuraditele kaheksa päeva pärast Milano San Sirol peetavaks kordusmänguks veidi suurema manööverduspinna.
Piisab ka viigist, et 23. mail Ateenas peetavas finaalis ühele kahest inglise klubist - Liverpool või Chelsea - Meistrite liiga finaalis vastu astuda, vahendab Sportnet. 

Kes suudab korrata Müürsepa tempu? 
Ei paista noorukit, kes suudaks Martin Müürsepa eeskujul NBA-sse murda.
Dalkia/Nybiti seljavõit SEB Eesti korvpalliliiga veerandfinaalis TTP/Pirita üle kummutas oletuse, et ka vana rasvaga saab medalit püüda. Ei saa! Pirita korvpallurid, kelle keskmine vanus on üle 27 aasta, kukkusid medaliheitlusest välja.
Kuigi homme poolfinaalis Tartu Ülikool/Rockiga kohtuva Dalkia/Nybiti algviisikus tuli platsile 18-aastane Sten-Timmu Sokk ning mänguaega said ka tema eakaaslased Tanel Kurbas ja Ivar Tulit, tuleb tunnistada, et vaid üksikud noored suutsid sel hooajal vihases meestemängus kanda kinnitada.
Veski varub kannatust
Eesti pikim tegevkorvpallur, 215 cm pikkune Viljar "Villu" Veski esitas korralikke partiisid esiliiga võitnud noortekoondise/Audentese meeskonnas, kuid Dalkia/Nybitis saab nappe mänguminuteid.

Serviti ja Kehra põnevusetendus jätkub homme
Eesti meistrivõistluste poolfinaalis alistas HC Kehra 31: 24 Põlva Serviti ja viigistas seeria 2: 2
HC Chocolate Boysi finaalivastane selgub homme Põlvas peetaval viiendal mängul. Esimest poolaega alustas edukamalt kodus mänginud Kehra, minnes Janar Mägi väravast 1: 0 juhtima, ent Mait Patrail ja Olari Paumets ei lubanud pikalt rõõmustada - neljandaks minutiks juhtis Serviti Lõuna-Eestist kohale sõitnud sajapealise fännirühma rõõmuks 3: 1. Samas pikka pidu polnud neilgi, poolaja keskpaigaks oli kodupubliku marulisel toel ette läinud Kehra 10: 5. Pärast seda võttis põlvakate juhendaja Kalmer Musting minutilise vaheaja, värvasse läks Igor Rapoveti asemel Eston Varusk ja lõunaeestlaste mäng paranes otsustavalt - poolaja kaotas Serviti 11: 12.
Viigiseis säras tablool veel seisuni 18: 18, pärast seda hakkas Kehra vaikselt, kuid kindlalt eest libisema. Suure töö tegi ära Raul Golubkov, kelle kolm järjestikust väravat viisid Kehra juhtima 21: 18. Teiseks oluliseks vahespurdiks olid Indrek Lillsoo kolm tabamust 10 minutit enne mängu lõppu - seisuks 26: 21.

Trans suges Florat ja tõusis liidriks
Narva Trans kõrvetas eilses kaheksanda vooru kohtumises koduväljakul FC Florat 3: 1 ja tõusis meistriliiga etteotsa.
Kuigi esimene poolaeg lõppes väravateta viigiga, suutis Trans end teisel poolajal veenvalt maksma panna. Kaks väravat meistriliiga kõigi aegade edukamalt väravakütilt Maksim Gruznovilt ning üks tabamus tänavuselt tippskoorijalt Dmitri Lipartovilt panid Flora kindlalt paika.
Samal ajal mängisid teised meistriliiga soosikud FC Levadia ja FC TVMK kumbki oma vastastega viiki. Tiitlikaitsja Levadia lõpetas Kadriorus Tartu Maag Tammekaga 2: 2 seisus, FC TVMK leppis Viljandis Tulevikuga 1: 1 tulemusega.

Andrus Veerpalu läheb mais taas põlvelõikusele
Andrus Veerpalu ei jäta jonni - jalg tuleb terveks ravida ja suusatajakarjääri jätkata.
Probleemse parema põlve tõttu eelmisel hooajal vaid kolmel pikamaasõidul, Marcialongal, Tartu maratonil ja Vasaloppetil startinud kahekordne olümpiavõitja jõudis koos doktor Toomas Teiniga selgusele, et ilma järjekordse kirurgilise sekkumiseta ta terveks ei saa ega või tiitlivõistlustele ja MK-sarja naasmisest unistada.
Tein opereerib koos Soome mäesuusakoondise arsti Eero Hyvärineniga 18. mail Tartus nii Veerpalu "rahvuslikku" põlve kui ka aastaid vaevusi põhjustanud hüppeliigest. Hyvärinen andis Veerpalule nõu mullu novembris, soovitades tal minna Horvaatiasse taastusravikliinikusse.
Kui suusakuulsuse paremale põlvele tehakse juba kolmas lõikus, siis hüppeliigest opereeritakse esmakordselt - kui põlvehäda mullu suvel ilmnes ja sügisel süvenes, taandusid probleemid hüppeliigesega teisejärgulisteks.

Lennuliiklusteeninduse ASi tulud kasvasid kümnendiku võrra
Lennuliiklusteeninduse AS teenis esimeses kvartalis ärituludena 51,1 miljonit krooni, mis on 10,8% enam kui aasta varem.
Puhaskasumiks kujunes 22,1 miljonit krooni ning ettevõtte rahavood äritegevusest olid positiivsed 28,4 miljoni krooni ulatuses. Omakapitali tootluseks kujunes ettevõtte teatel 36%.
Kolme kuuga teenindati 32 545 lendu, mis on 10,3% ehk 3035 lendu rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kasvutempo ületab endiselt tunduvalt Euroopa keskmist lennuliikluse kasvutempot, mis oli 5,4%.
Lendude arvu kiirest kasvust viimastel aastatel on kasvanud ka lennujuhi arvestuslik töökoormus. Ettevõtte suurimaks kuluartikliks ongi just tööjõukulu, mis on aastaga kasvanud 17,5%, sealjuures kasvas töötajate arv 109-lt 119-le ehk 10 inimese võrra.
Töötajate kasv sisaldab ka Tartu Lennukolledži lõpetanud nelja uut lennujuhti ning Saksamaale lennujuhi väljaõppele saadetud nelja uut lennujuhikandidaati. Just lennujuhid on oma vastutusrikka ja stressirohke töö tõttu ülemaailmselt hästi tasustatud, nii ka Lennuliiklusteeninduse ASis - lennujuhi keskmine aastapalk ületas 2006.a poole miljoni piiri, mis teeb keskmiselt üle 40 000 krooni kuus.

Tele2 Eesti saab 10-aastaseks
Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator Tele2 tähistab sel nädalal 10. tegevusaastat.
Tele2 juhatuse esimees Toomas Tiivel meenutas, kuidas alguses tuli võidelda skeptikute arvamusega, et mobiiltelefon on eliidile suunatud luksuskaup ning küllastunud turule rohkem operaatoreid juurde ei mahu, vahendas Tele2 kommunikatsiooniosakond.
"Tele2 tõi mobiiliteenuse massidesse, pakkudes konkurentidest oluliselt soodsamaid kõneminutihindu ning mobiiltelefone. Oleme hoidnud 1997. aastast alates kliendisõbralikku suhtumist, mis on oma edukust aja jooksul tõestanud," ütles Tiivel.
"Täna, 10 aastat hiljem, on Tele2 enam kui 500 000 kliendiga suuruselt teine ning kõige kiiremini kasvav mobiilsideoperaator. Oleme jätkuvalt selge hinnaliider ning mahukad investeeringud teenuse kvaliteeti tagavad selle, et parima hinnaga teenused kõikide inimesteni jõuaksid."

Olympic Entertainment Group asutas firma Slovakkias
Olympic Entertainment Group teatas, et siseneb Slovakkia hasartmänguturule ning asutas seetõttu tütarettevõtte Slovakkias.
Registreeritud firma kannab nime Olympic Casino Slovakia ning selle juhiks on Olympic Entertainment Groupi ekspansioonidirektor Anders Galfvensjö.
Slovakkias elab 5,4 miljonit elanikku, riigi pindala on Eesti omast pisut suurem.
Olympic Entertainment Groupi visiooniks on saada aastaks 2010 Kesk-Euroopa suurimaks kasiinomeelelahutuse pakkujaks ning tegutseda vähemalt kümnes riigis. Täna opereerib grupp kasiinodega Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Rumeenias, Ukrainas ja Poolas.

Saarte ja mandri vahelistel liinidel toimuvad laevade vahetused
Seoses üleminekuga suvisele navigatsiooniperioodile toimuvad kolmapäeval ja neljapäeval Lääne-Eesti saarte ja mandri vahelistel parvlaevaliinidel laevade vahetused.
Parvlaev Viire, mis läbib kolmapäeval remondiga seoses viimaseid käigukatsetusi, naaseb Kuivastu-Virtsu liinile kõigi eelduste kohaselt neljapäeva hommikul. Viire saabudes siirdub praegu Kuivastu-Virtsu liini teenindav parvlaev Ofelia Rohuküla-Heltermaa liinile, kus jätkab koos parvlaevaga St Ola tavapärast reisiliiklust.
Parvlaev Scania siirdus Rohuküla-Heltermaa liinilt Tallinnasse plaanilisse dokiremonti. Scaniat asendab kolmapäeval ning vajadusel neljapäeval parvlaev Harilaid, mis teeb vajadusel ka lisareise. Harilaid väljub Heltermaalt kell 6: 30, 18: 30 ja 22: 30 ning Rohukülast kell 8: 30 ja 20: 30.

Danone tõusis Eesti jogurtituru liidriks
Viimase ACNielseni uuringu põhjal on Danone kasvatanud jõudsalt läbimüüki Eesti poodide jogurtilettidel ning on oma müügikäibe suuruselt tõusnud turuliidri positsioonile.
Danone Eesti müügikoordinaatori Angelika Tauki sõnul oodati küll Danone läbimüügi kasvu, aga sedavõrd suur hüpe tuli ettevõttele positiivse üllatusena, teatas firma.
Kui detsembri ja jaanuari läbimüügi alusel tehtud analüüs seadis Danone üsna võrdsele positsioonile teiste juhtivate jogurtitootjatega, siis veebruaris ja märtsis jäid Valio ja Tallinna Piimatööstus Danone käibetasemest maha juba ca 5 protsendiga. Täna kuulub Danone jogurtitoodetele 29,3 protsenti rahalisest turuosast.
Danone on värskeid piimatooteid valmistav rahvusvaheline firma, mille tervislikud ja kvaliteetsed tooted on müügil enam kui 40 riigis üle maailma. Eestis on Danone tuntuimad tooted Actimeli jogurtijoogid ja Activia jogurtid

Vene tänaval avas uksed Moulinette Boutique
Tallinna vanalinnas Meistrite hoovis aadressil Vene tn 6 avati uus eestimaiste kudumite kauplus Moulinette Boutique.
Poes pakutakse nii kohalikele kui välisklientidele rahvuslikke, kuid samas trendikaid ja igapäevaselt kantavaid rõivaid. Tootevalikus on linased ja villased kudumid nii naistele, meestele kui ka lastele, teatas kaupluse esindaja.
Kõik Moulinette Boutique'i tooted valmivad väikepartiidena. "Sellele vaatamata pakume laia suurusevalikut," ütles Moulinette toote- ja turundusjuht Mari Lakspere. Lai tootevalik sisaldab erinevaid mudeleid, mis sobivad kandmiseks nii kontoris kui ka vabal ajal.
"Meie klassikalised rahvustooted ning nende moetrendidest inspireeritud töötlused on heaks vahelduseks kingitusteks väljapoole Eestit tavalise Tallinna pildialbumi, linna siluetiga kommikarbi ja Vana-Tallinna likööri asemel," rääkis Lakspere.

Microsoft jätkab Veebistuudiumi koolitusega
Et vähendada Eesti tööjõuturul valitsevat IT-spetsialistide põuda, jätkab Microsoft Eesti juba teist aastat koolitusprogrammiga Veebistuudium.
Veebistuudium on Eesti üldharidus- ja kutsekoolidele mõeldud kaheetapiline dünaamiliste veebirakenduste arendamise koolitusprogramm, millest saavad osa võtta nii õpetajad kui õpilased. Suvel läbivad õpetajad kaks nädalat vältava intensiivkursuse, mida juhendavad BCS Koolituse lektorid Erki Savisaar ja Jaagup Kippar. Veebistuudiumi läbiviimist toetab ka Tiigrihüppe Sihtasutus, teatas Microsoft Eesti.
Sügisel käivitavad õpetajad oma koolides Veebistuudiumi kursuse, mis annab õpilastele võimaluse tutvuda andmebaasipõhise veebiprogrammeerimisega kasutades ASP.NET 2.0 veebitehnoloogiat. Kursus baseerub vabavaralistel tarkvaradel - arendusvahend Microsoft Visual Studio 2005 Express ja SQL Server 2005 Express. Möödunud aastal osales Veebistuudiumis 26 kooli üle Eesti ja kokku läbis veebiarenduse kursuse üle 300 õpilase.

Valmis YIT Ehituse rajatud äri- ja kortermaja Suur-Ameerika 12
Tallinnas Suur-Ameerika tänaval valmis AS-i YIT Ehitus poolt rajatud 7-korruseline äri- ja kortermaja.
"Rajatud hoone asub väga kõrgelt hinnatud kesklinna piirkonnas," ütles AS-i YIT Ehitus juhatuse esimees Priit Sauk ettevõtte teates. "Hoone paikneb magistraaltänavast eemal, kvartali sisese pargi äärealal. Hoone sulandumisel ümbritseva piirkonnaga on lähtutud lähedalolevast peamisest dominandist - Rahandusministeeriumist ning sealsamas paiknevast koolimajast. Uue maja range ja konservatiivne värvilahendus haakub väga hästi kõrval asuvate hoonetega ja täiendab tänavaruumi uue aktsendiga."
"Schults ja Partnerid OÜ poolt projekteeritud majas on 37 korteriomandit, millest viis on veel müügis," sõnas AS-i YIT Ehitus turundusjuht Marko Uueda. "Valminud hoones on 1-4 toalised korteriomandid, suuruses 28-88m², millest enim on 1- ja 2-toalisi. Autodele on kohti 29, neist 14 asub hoone keldrikorrusel ja 15 hoovis. Rõdu või terrassiga korteriomandite puhul on erilist tähelepanu pööratud privaatsusele - need on planeeritud kinnistu n-ö sügavikku. Hoone esimesel korrusel on 350m² büroopinda."

Eesti Energia lahkub rahvusvahelisse ärisse
Eesti Energia võib lõpetada tegevuse riigi majandust tagava elektri tootja ja müüjana, loovutades turu väikestele vahenduskontoritele.
"Riigi energiastrateegia näeb ette, et Eesti peab ennast ise elektrienergiaga varustama, kuid see ei lange ühte Eesti Energia strateegia aluseks olevate vabaturureeglitega," ütleb Eesti Energia kõrge ametnik. Mees küsib anonüümsust, et külamehed teda õhtusel koduteel viljapeksukootidega ei materdaks.
Eesti elektrienergiaga isevarustamine on praeguste seaduste ja investeerimisotsustega tagatud vaid 2015. aasta lõpuni. Elektri import ja eksport võib järsult kasvada juba paari aasta pärast.
Eesti Energia on juba alustanud läbirääkimisi seitsme Läänemere-äärse riigi juhtiva energiaettevõttega, et ühtlustada avaneval turul valitsevad kauplemistingimused.

Paate tuleb juurde, sadamaid mitte
Paatide müük Eestis kasvab mitmekordselt, kuid paljud väikesadamad on suletud või täis.
Autoregistrikeskus võttis tänavu esimeses kvartalis arvele 213 väikelaeva, mida on ligi kolm korda mullusest rohkem. Kuid uutele paadiomanikele võib sadamakohti nappida, sest paljud väikesadamad jäävad suletuks.
Maikuus algaval paadihooajal võivad paljud uued paadiomanikud Toila sadamas kohata jääda, sest veesõidukite hulk kasvab kiiresti, ütles sadama tegevjuht Margus Paala. Pikaajalised suure süvisega kunded on ennast juba Toilas kirja pannud ning väikestele päramootoriga alustele leiab veel mõne koha.
Toila lossi teenindamiseks jahisadamana rajatud sadam teenis Nõukogude ajal kalalaevu ning on nüüd hakanud üha rohkem oma esialgset meelelahutuslikku rolli tagasi võitma.

TTÜ valmistab kaitseväele pommirobotit
TTÜ mehhatroonikainstituut arendab kaitseministeeriumi tellimusel neljal rattal liikuvat ja robotkäega varustatud liikurplatvormi. "Sisuliselt ongi tegu robotiga," ütleb tööd juhtiv professor Mart Tamre. Masin on mõeldud pommide ning lõhkekehade kahjutuks tegemiseks, ohtlike väikeveoste veoks ja luuretegevuseks kuni kilomeetrisel distantsil. Samuti saab sellega paigaldada lõhkeainet läbipääsuavade õhkimiseks. Masin peab olema võimeline tegutsema nii iseseisvalt kui ka operaatori juhtimisel.
Umbes kahe meetri pikkuse ja poolteise meetri laiuse sõiduki kandevõime on ligi 300 kg. Tamre selgitab, et robotkäe asemel võib platvormile panna ka tulekustutus-, keskkonnasaaste- või telejälgimissüsteeme. Töö liikurplatvormi arendamiseks algas 2005. aastal ja kohe on seade esimesteks väliskatsetusteks valmis.

Diageo ja SABMiller jagavad Saku omaniku
Maailma suurim kange alkoholi tootja Diageo ja Lõuna-Aafrika SABMiller tahavad omavahel ära jagada Saku õlletehase ühe põhiomaniku, Scottish & Newcastle'i.
Financial Timesi andmeil on läbirääkimised ettevõtete vahel kestnud juba kuid. Ülevõtmistehingu maht oleks 18 miljardit dollarit ehk umbes 210 miljardit krooni. Selle õnnestudes jääks kange napsi kõrval ka Guinnessi õlut tootvale Diageole S&N-i Briti osa - teiste seas õlled Foster's ja Newcastle Brown Ale ning siider Strongbow.
S&N-ile kuuluv Prantsuse õlu Kronenbourg läheks müüki. Ettevõtte muud huvid, nende seas ka pool ettevõttest Baltic Beverages Holding, millele kuulub 75% Saku õlletehase aktsiatest, aga langeksid maailma suuremate õlletootjate sekka kuuluva SABMilleri saagiks. Baltic Beverages Holdingu teine osanik on Carlsberg.

Klaasimullist sünnivad Järvakandis vaasid ja luiged
"Kui on õige mull, saad teha, mida iganes," kinnitavad klaasimeistrid.
Mull on klaasipuhumise A ja O ning kõige raskem kunst asja juures. Rohkem kui 30 aastat klaasi puhunud Järvakandi firma Klaasistuudio meistril Raimo Johansonil on see oskus kindlalt käpas ning osavalt võtab ta ahjust piibu otsa rohkem kui 1000 kraadi kuuma klaasimassi ning osavalt sõrmedega keerutades puhub, rullib, venitab seda tangidega ning sakiliste servadega vaas ongi valmis.
Kuum ese rändab lõõmutusahju (520 kraadi), kuhu jääb terveks ööks, jahtudes hommikuks toatemperatuurile. Ükski ese pole teisega läbinisti sarnane, sest tegemist on sajaprotsendilise käsitööga. Esimesed proovipartiid vaase, küünlaaluseid ja luiki, mis valminud aprillis tööd alustanud ahjus, ongi juba riiuleil ning ootavad ostjat.

BÜROKRAATIA: 25% vähem halduskoormust
2006. aasta novembris tegi Euroopa Komisjon (EK) ettepaneku, et 2012. aastaks peaks
EL-i halduskoormus 25% vähenema.

JURISTI ABI: Ostan-müün internetis
Kuidas on internetikaubandus õiguslikult reguleeritud?
Interneti vahendusel kaupade müügile või teenuste osutamisele kehtivad suures osas samad reeglid mis muudelegi vastavatele lepingutele - kaup peab vastama nõuetele ning teenus kirjeldusele ja ostja või teenuse saaja peab tasuma kokkulepitud hinna. Küll kehtivad internetikaubandusele nii Eestis kui ka EL-i liikmesriikides teatud erireeglid, mis tulenevad selliste tehingute nn kaugmüügi iseloomust. Täpsemalt kohalduvad Eestis erinõuded, mis on kirjas võlaõigusseaduses ja puudutavad sidevahendi kaudu sõlmitud lepinguid eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks ehk lühidalt sidevahendi abil sõlmitud lepinguid. Sidevahendi kasutamiseks peetakse kindlasti ka arvutit (internetti), kui tarbija ja pakkuja sõlmivad seda kasutades omavahelise lepingu.

Seadused ei reguleeri internetis peetavaid hasartmänge
Seadusi on Eestis üle kümne aasta tehtud ja lihvitud, kuid ikka tuleb mõnele puudusele osutada. Ärilehes ilmus interneti hasartmängude teemaline uudis, kus üks konkurentidest viitas teiste ebaseaduslikule tegevusele (loe Ärilehe 11. aprilli numbrist lugu Maksuamet otsib taga Eesti totalisaatorikorraldajaid - toim). Osutaja jättis aga teema poolele teele. Tegelikult ei ole nimetatud kihlvedude vahendajate tegevus ebaseaduslik, vaid lihtsalt alareguleeritud. See kehtib ka AS-i Spordiennustus puhul.
Seadused ei ole ei Eestis ega ka laiemalt Euroopas järele jõudnud internetiteenuste arengule. See paistab eriti välja, arvestades tänapäeva tarbija eelistust kasutada internetti kui mugavat ja odavamat moodust nii mängimiseks kui ka muu kauba-teenuse ostmiseks. Umbusklikumad lähevad endiselt pärispoodi, samas kui teised surfavad mõnusalt diivanisügavustest. Viimaseid on aga järjest rohkem.

Külmkapid jõudsid kodudesse läinud sajandi alguses
See, et toit säilib jahedas paremini, sai selgeks juba 4000 aastat tagasi. Tuhandeid aastaid kasutati jahutamiseks looduslikku jääd või soolaga segatud lund.
Hiina poeemikogus "Shi Ching", mis on loodud umbes 1000 aastat e.m.a, mainitakse esmakordselt külmhooneid, kus säilitati külmematest piirkondadest toodud või talvisel ajal kogutud jääd. Selliste ehitiste rajamisel kasutati soojust isoleerivaid materjale, nagu õlekõrsi või koguni sõnnikut. Säärasel moel säilitati jääd veel möödunud sajandi esimesel veerandilgi. Näiteks USA meetripaksuste seintega külmhoonetes kasutati isoleermaterjalina peaasjalikult saepuru.
Lumes jahutatud jooke jõid Makedoonia Aleksandri sõdurid. Aastal 755 toimetati läbi kõrbe Mekasse lumes külmutatud toitu. Aastasadu oli jää soojemates riikides rikaste pärusmaaks. 1806. aastal hakkas aga Bostoni ärimees Frederic Tudor transportima Hudsoni jõest kogutud jääd suhteliselt soodsa hinnaga, algul mujale USA-sse, hiljem aga mujalegi maailma. Tema esimene välistehing viis 130 tonni jääd Martinique'ile, kus seda varem nähtudki ei olnud. Laevasõidu elas jää - vähemalt osa sellest - üle taas saepuru abil. Hiljem teenis jääkuningaks hüütud Tudor oma suurimad kasumid sellega, et importis jääd Indiasse. Vee loodusliku agregaatoleku äri elas üle ka tehisjää leiutamise - esimese müüjad väitsid, et naturaalne on ikka inimkätega loodust parem. Aastal 1890 eksportis USA 25 miljonit tonni jääd.

Euroopa Liidu sõltuvus importenergiast kasvab
Deutsche Bank soovitab EL-il edendada vastastikust sõltuvust tekitavaid projekte.
Praegusel viisil jätkates kasvaks Euroopa Liidu sõltuvus importenergiast 2030. aastaks 65 protsendini, prognoosib Euroopa Komisjon. Juba praegu ei ole see näitaja madal - 50 protsenti. Nafta osas kasvaks impordisõltuvus 82 protsendilt 93 protsendini ning gaasi osas 57 protsendilt 84 protsendini.
Venemaalt tuleb praegu ligi 50 protsenti EL-i naftaimpordist. 2030. aastaks langeb Venemaa osa kolmandikuni. See ei tähenda, et Euroopa hakkab Venemaalt importima vähem naftat kui praegu - Vene nafta kogus ja selle osa EL-i naftatarbimises jääb prognoosi järgi umbes samaks, kuid kasvab EL-i koguimport, sest liidusisene tootmine kahaneb. Lisaimport hakkab tulema põhiliselt Kaspia mere regioonist.

Järgmisel aastal Nabucco ehitus
Tuleval aastal peaks algama maagaasi Kaspia mere piirkonnast Euroopa Liitu toova torujuhtme Nabucco ehitus.
Nabucco pikkuseks on kavandatud 3300 km, see läbib praeguste plaanide kohaselt Türgi, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari ning lõpeb Austrias. Esimesed gaasitarned Nabucco kaudu peaksid saabuma 2011. aastal. Päris valmis peaks torujuhe saama 2020. aastaks ning siis pärineks suurem osa seda läbivast gaasist Iraanist.

Kas tuleb Guinea lahe buum? 
Võrreldes USA ja Hiinaga on Euroopa seni vähe teinud Aafrika nafta- ja gaasivarude hõlvamiseks, ehkki seegi aitaks vähendada energiasõltuvust Venemaast.
USA firmad on juba aastaid nafta- ja gaasivarudele silma heitnud. Ka Hiina, India, Lõuna-Korea ja isegi araabiamaade äritegelased väisavad viimasel ajal kasvava sagedusega Musta Kontinenti.
Osa analüütikuid arvab, et Guinea lahe piirkonda võib saabuda suur naftabuum. Aafrikas on vähem religioosse vastasseisu riski kui araabiamaades ja väiksem poliitiline risk.

Soome ostab Eestist rohkem tehnoloogiat kui siia müüb
Soome importis mullu Aasia maadest 3,8 miljoni euro eest ja eksportis sinna kõrgtehnoloogilist kaupa 2,9 miljardi euro eest. Sealhulgas Hiinaga on Soome kõrgtehnoloogilise kaubanduse bilanss 1,5 miljardit eurot miinuses, teatas Soome statistikaamet.
Suurimas ülejäägis oli kõrgtehnoloogiliste kaupade vahetus Venemaaga. Eestisse eksportis Soome 131,2 miljoni euro eest ja siit importis 226,9 miljoni euro eest kõrgtehnoloogilisi kaupu.

ÄRIIDEE: Internetikeskkond tegi üliõpilase miljonäriks
Nagu paljude teistegi äriidee rubriigis kajastatud mõtete puhul, nii on ka selle loo sündmuspaigaks Ameerika. Peaosas sedapuhku Harvardis infotehnoloogia eriala õppinud Mark Zuckerberg. 2004. aastast maailmas 18 miljoni tudengi seas kulutulena levinud suhtluskeskkond Facebook.com on idee, millest ka Maarjamaal toimetavad IT-sõbrad kasu võiksid lõigata. "Eesti versiooni" arvestades ilmselt küll väiksemas mastaabis, aga siiski.
Milles on sisu? Menuportaal on eelkõige sotsiaalset laadi, nagu ka aimata võis. Orkut.com-i või myspace.com-i kombel sõpruskondadesse koondunud firma, regiooni, kooli või ülikooli alusel kasutajad saavad lisaks piltidele ja blogile üles riputada ka kasulikku infot alates muutunud loenguaegadest ja vaba aja veetmise ideedeest ning lõpetades viimase ujumisvõistluse fotoreportaažiga. Facebook.com kodulehe andmetel laetakse iga päev üles üle kuue miljoni foto. Jagatakse ka videofaile.

Soome sead
Käesolevas numbris kirjutame lühidalt, kuidas kodumaine seakasvataja Ekseko tahab laieneda Ukrainasse. Samal ajal on siinsed väiketootjad juba ammu toorainenäljas, sest suur osa Eesti sigadest sõidutatakse hoopis Venemaale.
Taust on ka mõneti selge. Venemaa president Vladimir Putin on alatasa "lubanud" keeldu Euroopa Liidus (Eestis) toodetud lihale. Ent see ei puuduta nii või naa elusloomi, mille vedamisega eestlased peaasjalikult tegelevadki. Ehk siis Eesti sead eksporditakse piiri taha.
Ja edasi. Iga endast lugu pidav Eesti lihatootja kinnitab, et tegemist on kodumaise toorainega. Rakvere Lihakombinaat on koguni välja töötanud embleemi "Eesti siga". Ülejäänud vabrikud, sealhulgas Valga lihatööstus, konkureerivad kaubamärgiga "Aus kaup". Aga võiks olla vastavalt "Soome siga" ja "Soome kaup".

NÄDALA TEGIJA: Otsingumootor ehk kasumimootor
Maailma enim kasutatava otsingumootori omaniku Google'i selle aasta esimese kvartali puhaskasum põrutas tänu reklaamimüügi suurenemisele 69 protsenti ülesmäge. Absoluutarvudes tähendab see tõusu 592 miljonilt dollarilt ühe miljardi dollarini (ehk 11,5 miljardi kroonini).
Otsingumootori omaniku käive kasvas kahe kolmandiku võrra ja ulatus 2,53 miljardi dollarini (29,1 miljardi kroonini). Firma teatel aitas käivet kasvatada reklaamitarkvara täiendamine. Selge märk, mis suunas maailm liigub. Ja mullist pole juttugi.

NÄDALA TEGU: Tähtsa mehe langemine
Pikalt suurfirmat Siemens vedanud ning praegu järelevalvenõukogu juhtiv Heinrich von Pierer teatas lõppenud nädalal, et astub ametist tagasi. Sellega võttis Siemensi korruptsiooniskandaal maineka tippjuhi rajalt maha.
Von Pierer on andnud nõu Saksamaa kantsleritele Gerhard Schröderile ja Angela Merkelile. Samuti on ta Deutsche Banki ja Volkswageni nõukogu liige.
Siemensi korruptsiooniskandaali uurimine kestab juba pool aastat ja on omandanud enneolematu ulatuse. Von Pierer oli Siemensi peadirektor 1992-2005 ehk siis aastail, mil leidsid aset uuritavad pistiseandmised. Mitme riigi prokuratuurid uurivad alates 1999. aastast tehtud ülekandeid, millega 420 miljonit eurot Siemensi telekommunikatsioonidivisjoni raha liikus firmaga mitte seotud arvetele. Tõenäoliselt anti selle rahaga altkäemakse, et võita tellimusi. Kreekas on muu hulgas vaatluse all, kuidas sai Siemens lepinguid Ateena 2004. aasta olümpiamängude varustamiseks.

Soomlased pelgavad, et Venemaa tahab hävitada nende paberitööstuse
Venelased kavatsevad tõsta toorpuidu väljaveotolli enam kui tosinakordseks.
Seistes 160 meetri kõrguse torni tipus keset halvasti lõhnavaid gaase, mis pärinevad paberitegemisel kasutatavatest kemikaalidest, osutab Imatras paikneva Stora Enso saeveski turske töötaja Jorma Ignatius lähedalasuvale vabrikukorstnale. "Seal on Venemaa," ütleb ta.
Imatra paikneb Peterburile lähemal kui Helsingile. Linna asukoht lubab pideva vooluna Venemaa metsadest sinna veereda 50-vagunilistel rongidel, millega saabuvad palgid söödetakse piirist kümne kilomeetri kaugusel Stora Enso täitmatusse veskisse.
Soomlased on seal paberit valmistanud seitse kümnendit, kuid nüüd ähvardab külmunud järvede ja tumedate metsadega kauget piirkonda kriis. Imatrat puudutab kaubandustüli, mis puhkes, kui Venemaa teatas oma kavast kümnekordistada 2009. aastaks toorpuidu eksporditolli. See ohustab Soomele üliolulist tselluloosi- ja paberitööstust.

Eesti kindlustusvahendaja viib tegevuse Poola ja Belgiasse
E-Kindlustuse kindlustusmaakler alustas tegevust Lätis ja Leedus. Laieneda tahetakse ka Poolasse, Bulgaariasse ja Belgiasse.
Kindlustustooteid müüv ja vahendav E-Kindlustus ostis 75% Läti kindlustusmaaklerist SIA Janne. Leedus tehti algust juba eelmisel aastal: asutati tütarfirma E-Draudimas ja osteti seal ka kindlustustegevuseks tarkvara arendav UAB Baltsoft. Firma juhataja ning üks omanikke Risto Rossar ütleb, et praegu uuritakse veel ka Poola, Rumeenia ja Belgia turgu. Viimati mainitu kohta lisab Rossar: "Belgias saime huvitavad kontaktid, kuid juba väljakujunenud turul on otsustamine alati väga aeglane."
E-Kindlustus vahendas 2006. aastal 261 miljoni krooni eest kindlustustooteid. Suurim maht on liiklus- ja kaskokindlustusel. Viimastel aastatel on ettevõte kasvanud stabiilselt 60% aastas.

Seakasvataja Ekseko tahab laieneda Ukrainasse
Ekseko on leidnud Ukrainast kaks potentsiaalset partnerit, kellest üks valitakse välja.
Juhul kui Ekseko plaanid saavad teoks, ei taheta osta mõnda Ukrainas juba tegutsevat seakasvandust, vaid rajada uus kompleks. "Me ei hakka vanu, teiste vussi keeratud asju üles vuntsima. Kui teeme, siis nii, nagu ise õigeks peame, ja tuginedes teadmistele, mida oleme Eksekot juhtides aastate jooksul kogunud," ütles Ekseko juhatuse esimees Teet Soorm ajalehele Sakala.
Ukraina turuliidriks ei ole Eksekol kavas tõusta, sest selle positsiooni saavutamine 48,5 miljoni elanikuga riigis nõuaks liiga suuri investeeringuid.
Kuna plaanid ei ole veel kindlalt paigas, siis ei soovinud Ekseko juht ettevõtte tegemistest Ärilehele täpsemalt rääkida. "Mai lõpus saavad asjad selgeks ja siis räägime edasi," jäi Soorm napisõnaliseks.

Venemaal lisandus mullu 16 uut dollarimiljardäri
Jalgpalliklubi Chelsea omanik troonib endiselt Venemaa rikaste pingereas.
Venemaa saja rikkama inimese hulka on aastaga lisandunud 16 dollarimiljardäri, kokku on Venemaal USA ajakirja Forbes andmeil 60 dollarimiljardäri.
Rikkurite nimekirja tipus püsib Inglise jalgpalliklubi Chelsea omanik Roman Abramovitš 19,2 miljardi dollariga. Mullusega võrreldes on ta oma varandust kasvatanud viie protsendi võrra.
Abramovitšile järgnevad Venemaa rikkurite edetabelis nafta- ja metallimagnaadid alumiiniumiärimehe Oleg Deripaska juhtimisel, kelle varandus ulatub 16,8 miljardi dollarini.
Rikas uustulnuk
Rikkaim uustulnuk on 58. kohal olev endine Venemaa gaasimonopoli Gazprom juht ja Ungari panga Altalanos ErtekForgalmi ainuomanik Mihhail Rahhimkulov.

ETV läheb Leopoldi kaitseks kohtusse
Juhul kui TV 3 ei loobu omaaegset teletegelast Leopoldi pilavast saatest ja annab saate mai algul eetrisse, kaebab ETV erakanali kohtusse.
Autoriõiguse seadus lubab TV 3 trahvida poole miljoni krooniga, vahendab Postimees.
Eesti Televisiooni juhatuse esimees Ainar Ruussaar saatis eile TV 3 juhile Toomas Varale ja kavandatava paroodiasaate "Kõige suurem sõber" produtsendile Ken Saanile kirja, milles nõuab, et see saade eetrivalgust ei näeks.
"Kui nad seda saadet siiski näitavad, rikuvad nii produtsent kui ka TV 3 Eesti Televisioonile kuuluvaid autoriõigusi ning me oleme oma õiguste kaitseks sunnitud kohtusse pöörduma," võttis Ruussaar pöördumise kokku.
TV3 avalike suhete juht Annely Adermann aga kinnitas, et kanal vastab kirjale järgmise nädala algul.

Baskini anekdoodid
Mandel lamab operatsioonilaual:
"Doktor, öelge palun, kas ma võin pärast seda operatsiooni mängida flööti?"
"Lamage rahulikult. Muidugi võite!"
"Huvitav! Ma pole kunagi elus flööti mänginud! Te olete ikka väga hea kirurg!"
"Sa jätsid ikka oma mehe maha?" küsib sõbranna teiselt.
"Aga mida ma pidin tegema? Mäletad, kui me tutvusime, ta rääkis, et on voodis nagu kuninglik kotkas!"
"Mäletan."
"Ma pole ju ornitoloog. Kust ma võisin teada, et see lind armatseb ainult kord aastas!"
Juhilubade teooriaeksamil:

JÄRJEJUTT (16): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Ta korjas toidupala kohmakalt pöidla ja neljanda sõrme vahel üles, pühkis sellelt võimalikult palju liiva ära ja hammustas ettevaatliku suutäie. Hetk hiljem kugistas ta võileiba juba hundiisuga ega teinud väljagi hammaste all krigisevaist liivateradest. Mõni hetk hiljem võttis ta käsile teise poole, mis kadus tema kõhtu kolme ampsuga. Laskuril polnud aimugi, mis elukas see tuunikala võis olla - talle piisas vaid teadmisest, et see viis keele alla.
12
Lennukis ei märganud tuunikalaga võileiva kadumist keegi. Keegi ei näinud, kuidas Eddie Deani sõrmed haarasid selle pihku nii kõvasti, et tema pöialdest jäid leiva sisse sügavad vaod. Keegi ei märganud, kuidas võileib nähtamatuks muutus ja siis õhku haihtus; sellest jäid järele vaid mõned kübemed. Umbes paarkümmend sekundit hiljem kustutas Jane Dorning sigareti ning suundus lennuki esiotsa poole, et võtta reisikotist lugemiseks raamat. Tegelikult tahtis ta loomulikult heita veel üht pilku reisijale istmel number 3A.

PRIIT PÕLDOJA: Soovin võtta vastutust
Viimasel ajal on olnud palju juttu liiga kiirest laenukasvust, majanduse ülekuumenemisest ja potentsiaalsest kriisist. Samuti on erinevates sõnavõttudes kritiseeritud pankasid vastutustundetu laenamise pärast, valitsust visiooni puudumise ja keskpanka tegevusetuse pärast.
Tahan vähemalt mõned kriitikanooled tagasi lükata. Samas soovin võtta vastutust ja öelda, et paljuski on praeguses majandusolukorras "süüdi" pangad.
Eesti majandus on pärast euroliiduga ühinemist teinud läbi märkimisväärse arengu. Meie elatustase on 2/3 Euroopa Liidu keskmisest. Ka üle 2/3 eestlastest arvab, et nende elu on viimase viie aasta jooksul paremaks läinud. Mis selle taga on? Esiteks on selle taga juba 1990. aastate alguses tehtud Eesti edukad majanduspoliitilised valikud: avatud majandus, konservatiivne eelarvestrateegia, valuutakomitee süsteem, edukalt toimiv ja ettevõtlust toetav seadusandlus. Tähtis on olnud eestlaste töökus ja meie ettevõtjate arenguvõime.

RAIMO POOM: Pronkssõdur toidab veel vaid äärmuslust
Kohe algavate kaevetööde ning sellele järgneva monumendi teisaldamise juures on vaja toetada rahulikku eestimaalaste enamust.
Neid on kerge alt vedada, tõstes õigustamatult esile äärmuslaste tegusid, sest see alavääristaks nende otsust käituda kainelt ja väärikalt.
Pronkssõduriga seostuv on muutunud eri vaadete esindajate vahelisest väitlusest julgeoleku-ohuks, millest ei saa enam üle vaadata. 8. ja 9. mai lähenedes keeratakse üles nii eesti kui ka vene äärmuslasi ja luuakse konfliktile aluseid. Samuti pole Eesti suutnud sammu pidada Venemaa viimase aasta propagandalaviiniga. Kuigi leiame jälle järgmise sarnase monumendi, mis Venemaal buldooseriga kokku lükatakse, pole näha, et Eesti oleks võimeline võitma rahvusvahelist infosõda. Tegelikkust moonutavad viited rahvustevaheliste pingete peatse plahvatamise kohta on saanud vääramatuks osaks Eestit kajastavas meediapildis.

Portreefilmi autorsusest
Lugesin Andres Laasiku lugu Tõnu Arust kui kultuuritalletajast (EPL, 24.04). Jagan täiesti Tõnu Aru kaasvõitleja ja kultuuri talletava režissööri Eve Esteri arvamust loo kohta (e-post 24.04): "Mis puutub Andres Laasiku artiklisse, siis on seal küll kirjas, et Tõnu Aru kaastöötaja Eve Ester on teinud ligi tunnise tõsielufilmi "Aasta Ave Alavainuga". Aga edasi on kogu jutt taas Tõnu Arust, nii et seda minu filmi poleks olnud üldse mõtet mainida. Filmograafias loo lõpul, kus loeti üles T. A uuemad filmid, on märgitud "A.A.A." samuti tema tehtuks. Muidu on ju lugu kenasti kirjutatud. Ka pilt on hea."
Jagan arvamust, kuid pole nii tolerantne, sest minul on autorsusse teistsugune suhtumine. Portreefilmi "Aasta Ave Alavainuga" autor on Eve Ester, kelle eelmine film (enne mind) oli Ants Üleojast, järgmine film "Katja" (näitlejanna Katrin Välbest, kes on juba 26 aastat sealpool) aga esilinastub Eesti Draamateatri maalisaalis 3. mail kell 16.

Kuidas me keelt sõlme seome
Olime Nõukogude Liidus ja nüüd oleme Euroopa Liidus. Mäletan, kuidas mõni aeg tagasi räägiti ühest liidust teise astumisest, justkui oleks "liit" see oluline pool ja "nõukogude" vähem oluline. Nõukogud on meil ju ikka alles, ainult mitmuse omastavas käändes mitte. Kogesin just äsja, kuidas üks mu tuttav kahvatas, kui ta oli välja öelnud "nõukogude" omastavas käändes ja hoopis teises seoses. Alles siis taipas ta öeldu õiget tähendust. Sama kerge-
käeliselt võtsime kasutusele sõna "väljakutse", justkui polekski meil raskeid ülesandeid. Ei ole ka kuulnud, et keegi ütleks "väljakutset pakkuv", sest see on kohmakas.
Kommertsmaailm ja suured söögipoed avaldavad oma mõju. Uus tähendus on näiteks tekkinud sõnale "ahjusoe", mis on harva isegi leige. Mäletan hästi krõbedaid ja sooje leivapätse Nõukogude ajast. Nüüd on meil kilesse pakitud leivad ja kes teab, kas koolilapsedki õpivad enam Juhan Liivi "sooja leiba, mõtelge".

REPLIIK: Julgustuse jõud
Seitsmeaastane poiss kogus Elva väikelastekodule kokku üle 3000 krooni, sest oli sinna sattunud mängukaaslase pärast mures. Tema algatus paneb mõtlema, kuidas lapsi niimoodi kasvatada, et rohkem inimesi tahaksid ja oskaksid ümbrus- ning kogukonna heaks midagi ära teha.
Panustamiseks peab mürsik mõistma oma suhet ümbritsevaga ning initsiatiivi võtmiseks olema eneseteadlik ja julge. Selline isiksus areneb vaid siis, kui laps on iga-
päevaste asjade kaudu saanud oma tegudele positiivset tagasisidet ja õppinud täiskasvanutega sel kombel suhtlema. Särasilmse lasteaiapoisi algatus väärib tunnustust eriti seetõttu, et ta ei lasknud ennast täiskasvanute skeptitsismist heidutada - ainukesena keeldus tema annetuskasti enda juurde võtmast poisi koduküla kauplus.

JUHTKIRI: Parim kandidaat võitku
ETV ja Eesti Raadio ühinemisel tekkiva rahvusringhäälingu juhi valimine on väidetavalt ette ära otsustatud: selle koha saab senine Eesti Raadio juht Margus Allikmaa, kes kuulus veel hiljaaegu Reformierakonda. Just poliitilistes tagatubades Allikmaa kasuks tehtud otsuse tõttu loobuvat sellele kohale kandideerimast ETV juht Ainar Ruussaar. Kui konkurss üldse tuleb, sest ühe versiooni järgi venitatakse asjaga tahtlikult ning viimasel minutil, ajapuuduses ja justkui sunnitult tehakse ettepanek Allikmaale.
Kui need väited vastavad tõele, on tegu väga mageda looga. Sest selline poliitiliselt suunatud valikusõel paneb hoobi rahvusringhäälingu usaldusväärsusele ning teeb karuteene ka Allikmaale endale. Sest kui ta ka juhiks saades hakkab organisatsiooni sõltumatult juhtima, saab teda alati süüdistada poliitilises kallutatuses. Seetõttu on Eesti Päevalehe hinnangul oluline, et rahvusringhäälingu juhi kohale korraldataks kindlasti konkurss ning et valik langetataks kandidaatide sisulise pädevuse, mitte poliitilise tausta järgi.

Politsei kasutas valgus- ja heligranaate ning pulberkustuteid
Täna kella 21.40 oli politsei sunnitud kasutama Tõnismäel avaliku korra kaitsmiseks veelkord erivahendeid, kui toimus uus rünnak politseinike vastu.
Kell 21.40 rünnati kividega politseinike ahelat, misjärel oli politsei sunnitud inimeste rahvusraamatukogu juurest eemale suunamiseks kasutama heli- ja valgusgranaate ning pulberkustuteid.
Korrarikkujad keerasid rahvusraamatukogu lähistel katusele sõiduauto ning erinevates suundades lahkunud rahvahulk jätkas korrarikkumisi. Lõhutud on hoonete aknaid ning rikutud sõiduautosid.
Rünnete käigus sai kergelt vigastada kaks politseinikku, kes peale esmaabi saamist suundusid tagasi tööüleannete täitmisele. Ka kogunenud rahva hulgast on masside liikumisel mõned inimesed kergemalt viga saanud. Kannatada saanute arv on täpsustamisel.
Enamik Tõnismäe piirkonnas olnud inimesi on laiali läinud, hinnanguliselt on liikvel 500 inimest.

Mässajad purustasid Reformierakonna peakorteri aknad
Tõnismäel täna agressiivselt meelt avaldanud äärmuslased purustasid muu seas Reformierakonna peakorteri aknad.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles Päevaleht Online'ile, et selline informatsioon on talle turvafirmalt Falck tõesti laekunud. Reformierakorra pekontor asub aadressil Tõnismägi 9 esimesel korrusel.
"Samas tundub, et kogu see tänav on segi pekstud ja autod lõhutud. Ei oska öelda. Keegi ei pääse sinna praegu ligi. Üritame esimesel võimalusel olukorda vaatama pääseda."
Reformierakonna pressiesindaja Henry Arrase sõnul loodab ta, et kontorist ei ole kaduma läinud olulisi dokumente.

Politsei oli sunnitud kasutama erivahendeid
Politsei oli täna kell 19.40 sunnitud kasutama Tõnismäel avaliku korra kaitsmiseks erivahendeid, kui rünnati korda taganud politseinikke.
Kell 19.40 püüdis kümmekond isikut läbi tungida politseinike ahelast. Politsei oli rünnaku tõrjumiseks sunnitud kasutama pulberkustutit. Intsident saadi kontrolli alla mõnekümne sekundiga.
"Allumine äärmuslikele provokatsioonidele ning rünne teenistuskohuseid täitvate politseinike suhtes on äärmiselt kahetsusväärne," ütles Põhja politseiprefekt Raivo Küüt. "Reageerime kõigile õiguserikkumistele ning kasutame politsei käsutuses olevaid vahendeid vastavalt olukorrale, et tagada avalik kord."
Alates õhtul kella 19 on Tõnismäe piirkonnas hinnanguliselt 1000 inimest.
Ohutuskaalutlustel on liiklus ja läbipääs Tõnismäel suletud. Politsei palub inimestel võimaluse korral seda piirkonda liiklemisel vältida.

Ilves võttis vastu Burkina Faso suursaadiku volikirja
Vabariigi president võttis vastu esimese Eestisse akrediteeritud Burkina Faso suursaadiku volikirja.
President Toomas Hendrik Ilves võttis täna Kadriorus vastu volikirja Burkina Faso suursaadikult Céline M. Yodalt, kes on riigi esimene Eestisse akrediteeritud suursaadik.
Volikirja üleandmisele järgnenud kohtumisel ütles president Ilves, et Eesti, kes ka alles 16 aastat tagasi vabanes võõra võimu alt, on oma edukate reformide läbiviimisest kogunud kogemusi, mida me hea meelega ka teistele jagame.
Burkina Faso suursaadik resideerib Kopenhaagenis.

Vene koolide liitmisotsus Tartus jääb kehtima
Tartu volikogu lükkas tänasel istungil tagasi linnaelanike esitatud eelnõu, millega sooviti tunnistada kehtetuks eelmise aasta oktoobris vastu võetud Slaavi gümnaasiumi ning Puškini gümnaasiumi tegevuse ümberkorraldamise otsus.
Vene koolide ühendamisotsuse kehtetuks tunnistamist toetas kaheksa, selle vastu oli 20 volikogu liiget.
19. oktoobril 2006. aastal otsustas linnavolikogu liita Tartu Puškini gümnaasium Tartu Slaavi gümnaasiumiga ning nimetada kool Tartu Vene lütseumiks.
Koolide ühendamise põhjuseks on vene koolide õpilaste arvu pidev ja tulevikus jätkuv vähenemine, mida kinnitavad volikogu otsuse aluseks olnud statistilised näitajad. Otsuse tegemisel arvestati vajadusega linna ressursse otstarbekamalt kasutada ning koolides õppetöö kvaliteedi parandada.

Venemaa keeldus nimetamast kaevetöödele vaatlejat
Täna õhtul käis välisministeeriumis omal algatusel Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski, kes keeldus pakkumisest saata kaevetöödele Venemaa esindaja.
Suursaadik vastas eitavalt välisministeeriumi tehtud ettepanekule nimetada Venemaa saatkonna esindaja, kellele Eesti tagaks ligipääsu Tõnismäel toimuvatele kaevamis- ja identifitseerimistöödele.
Suursaadik teatas, et tal on instruktsioon taolisest pakkumisest kategooriliselt keelduda.
Välisministeerium avaldab kahetsust, et ametlik Venemaa suhtub taolise ükskõiksuse ja osavõtmatusega Teises maailmasõjas langenud sõjameeste haudade tuvastamisse ning säilmete identifitseerimisse ja väärikasse kohtlemisse.
Samas kinnitab välisministeerium, et Venemaale tehtud ettepanek oma esindaja nimetamise kohta on endiselt jõus.

UUS!  Aaviksoo: väljakaevamistööde ajastus on õigustatud
Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas täna Tallinna linnavolikogus pronkssõduri ümarlaua liikmete küsimustele, mis väljendasid nii pronkssõduri eemaldamist pooldavaid kui ka vastaseid hoiakuid.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on väljakaevamistööde praegune ajastus asjade loomuliku käigu tulemus ning ei ole kuidagi seotud Teises maailmasõjas hukkunute mälestamisega 8. ja 9. mail.
"Võimalikud pinged selle matmispaiga ümber toimuvad seega üks kord, mitte kaks korda nagu juhtuks see siis, kui me lükkas seda edasi kuude või aastate kaupa," põhjendas otsust Aaviksoo.
Ümarlaual osalenud olid pronkssõduri teisaldamise suhtes väga erinevatel arvamustel ning üksmeelele ei jõutud.
Ümarlaua esimees Toomas Vitsuti sõnul jätkab ümarlaud vaatamata Tõnismäel toimuvale oma kohtumisi ning teema arutelu.

Sambia suursaadik andis presidendile üle oma volikirja
President Toomas Hendrik Ilves võttis täna Kadriorus vastu Sambia suursaadiku Joyce Mwaka Chemba Musenge volikirja.
President märkis kohtumisel Sambia suursaadikuga, et kahe riigi vahelised suhted on head ning Eesti sooviks suhteid tulevikus aktiviseerida, seda eeskätt turismi vallas. "Sambia on Aafrikas oma piirkonna üks stabiilsemaid riike," ütles president Ilves.
Sambia suursaadik väljendas tunnustust Eesti märkimisväärse majandusedu üle ning avaldas lootust, et Sambial võiks selles osas olla Eestilt mõndagi õppida. President Ilves tõi heade näidetena välja Eesti internetiseerituse ning e-valitsuse: "Väike aga mitte nii väga rikas riik võidab internetiseerimise läbi väga palju - see avab tee paljude võimaluste juurde."
Sambia suursaadik resideerib Stockholmis.

Instituut: Eesti ei riku inimõigusi
Inimõiguste Instituudi üldkoosolek võttis täna seoses Tõnismäe monumendiga vastu avalduse, milles leiab, et Eesti võimude tegevus on olnud igati korrektne
Eesti Vabariigi tegevus seoses 1947.aastal püstitatud Tõnismäe monumendi teisaldamisega Tallinnas ja väidetavalt sinna juurde maetud sõdurite jäänuste otsimise, tuvastamise ja väärika ümbermatmisega on kooskõlas rahvusvaheliste ja siseriiklike inimõiguspõhimõtetega ning väited sellekohastest inimõiguste rikkumistest on alusetud, teatas instituut.
Inimõiguste Instituudi juhatuse liikme Merle Haruoja sõnul ei ole teaduslikku alust väidetel, et eeltoodud tegevused kahjustavad integratsiooniprotsesse Eestis.
"Ennekõike on praegune pingete tõus ühiskonnas märgiks riigi tagasihoidlikust tööst inimõiguste ja integratsioonipoliitika vallas, mis tuleb viia teaduslikule ja süsteemsele alusele," leiab instituut.

Politsei on Tõnismäe rahutusteks valmis
Põhja politseiprefekt Raivo Küüdi kinnitusel on politsei võimalikeks rahutusteks Tõnismäel valmis.
"Me viisime töötajate seas läbi vastavad õppused suurte politseijõudude juhtimiseks ja rahutustega toime tulemiseks. Kõik provokatsioonid päädivad vastumeetmetega. Politsei on valmis kasutama kõiki seadusega lubatud vahendeid, kuid eelkõige üritame vastavalt olukorrale rahutusi vältida. Jõud on viimane vahend, mida me kasutame," lausus Küüt.
Küüdi sõnul on tänane päev Tõnismäel möödunud rahulikult. "Kella kümnest kella kolmeni õhtul oli Tõnismäel püsivalt 60 inimest, kes on rahumeelsed. Üheksal juhul tuvastasime kergemaid korrarikkumisi, näiteks sõimamisi" rääkis Küüt.
Prefekti hinnangul pole ka edaspidi suuremaid rahvarahutusi oodata. "Arvame, et suurem osa inimesi tunneb lihtsalt toimuva vastu huvi ja ainult mõned üksikud üritavad provokatsioone läbi viia," ütles Küüt ja palus elanikel mitte provokatsioonidele alluda, kuna siis saab ka neist õigusrikkujad.

Politsei on Tõnismäel kinni pidanud üheksa korrarikkujat
Politsei hindab tänast päeva pronkssõduri juures küll rahulikuks, kuid on pidanud osakonda toimetama siiski üheksa korrarikkujat.
Kella 4.40 ajal ettevalmistustööde ajal toimus vahejuhtum, kus Öise vahtkonna hulka kuuluvad kaks meest ja üks naine ei allunud politseinike korraldustele ja sulgesid end autosse. Seetõttu oli politsei sunnitud isikute tuvastamiseks rakendama sundavamist ning auto küljeklaasi lõhkuma.
Autos viibinud naise käsi sai vahejuhtumi käigus kergelt vigastada. Politsei kutsus osakonda viidud naisele kiirabi, kes vaatas ta üle ja andis esmaabi. Politsei alustas väärteomenetluse paragrahvi järgi, mis käsitleb politseiametniku seadusliku korralduse eiramist. Menetlust alustati 1988. aastal sündinud Valeri, 1976. aastal sündinud Andrei ja 1948. aastal sündinud Larissa suhtes.

Tartu linnapeaks sai Urmas Kruuse
Volikogu valis täna Tartu uueks linnapeaks Urmas Kruuse.
Urmas Kruuse esitas linnapea kandidaadiks volikogu Reformierakonna fraktsioon. Kruuse poolt hääletas 27 volikogu liiget.
Opositsioon esitas linnapea kandidaadiks Peeter Laursoni (Res Publica), kelle poolt oli 16 volinikku.
Volikogu otsusel jätkavad oma ametis kõik senised abilinnapead Anto Ili (poolt 36, vastu 4), Margus Hanson (poolt 29, vastu 4), Vladimir Šokman (poolt 27, vastu 14), Jüri Sasi (poolt 31, vastu 4) ja Karin Jaanson (poolt 30, vastu 4).
Urmas Kruuse on sündinud 14. juulil 1965 Elvas. Ta on lõpetanud Elva keskkooli ning 2004. aastal Audentese ülikooli ärijuhtimise erialal.
1999. aastal valiti Kruuse Elva linnavolikogu liikmeks, 2002. aastal sai ta Elva linnapeaks.

Pihl: olukord on ootuspäraselt rahulik
Siseminister Jüri Pihl Tõnismäel toimuvaid sündmusi hetkel veel lähemalt kommenteerida ei soovi, kuid nimetab olukorda ootuspäraseks
Päevaleht Online'i küsimusele, kuidas hindab siseminister hetkel pronkssõduri juures toimuvat ning kas kõik on seni kulgenud plaanipäraselt, vastas Pihl: "Olukord on ootuspäraselt rahulik.".
Siseministri arvates on politsei neile pandud ülesannete kõrgusel.

Veeteede amet sai uue töölaeva
Veeteede ameti tellimusel valmis projekti "Emajõe ja Peipsi-Lämmijärve veeteede kaasajastamine ning eelduste loomine ohutu veeliikluse tagamiseks rekonstrueeritud veeteedel" (ENP) raames sisevete navigatsioonimärkide paigaldamiseks ja hoolduseks mõeldud töölaev.
Laev on kavandatud tööks kiirevoolulisel ja kohati väga madalal Narva jõel, samuti madalaveelisel Võrtsjärvel. Kasutatakse seda sisevete navigatsioonimärkide, peamiselt poide ja toodrite paigaldamiseks ja hoolduseks.
Alumiiniumkerega laev on 14 meetri pikkune ja 4 meetri laiune, süvis 0,6 meetrit. Narva jõe kärestike ületamiseks on laev varustatud piisava võimsusega mootorite ja veepaiskuritega ning põhi tugevdusredaanidega.
Laeva ehitas Uusikaupunkki Työvene OY.
Laev valmis nädal enne tähtaega ja saabus 25. aprillil oma käiguga Paldiski Lõunasadamasse, kust transporditi vedukautoga Tartusse ning tõsteti seal uuesti vette. Viimase kilomeetri kodusadamani Tartus läbis uus laev ülesvoolu piki Emajõge taas omal jõul.

Prokurör loodab saada ütlusi Ottise mõrva tellijate kohta
Harju maakohtus jätkus täna eelmise aasta 23. novembril alanud kohtuprotsess koolitüdruk Veronika Dari tapjate üle.
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lavly Lepp tegi ettepaneku kohtul anda välja määrus kahe olulise tunnistaja sundtoomiseks homsele istungile, kes võiksid anda ütlusi endise riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhi Tiit Ottise mõrva tellimise kohta.
Süüdistatavate Dmitri Štšerbakovi Andrei Grišini, Aleksandr Semjonovi ja Nikolai Galkovski tunnistuste kuulamiseni jõutakse pärast salvestistega tutvumist, nende läbivaatamisega tehti algust täna.
Karistusseadustik võimaldab süüdimõistmisel määrata mõrva eest kõigile kahtlusalustele eluaegse vangistuse, vaid päästikule vajutanud Dmitrile ei saa tema alaealisuse tõttu määrata rohkem kui kümneaastast vangistust.

Vabaduse väljaku tunnel oli pommihirmus suletud
Vabaduse väljakul asuv jalakäijate tunnel oli paar tundi pommikahtluse tõttu suletud, kuid pommi tunnelist siiski ei leitud.
Päästeameti pressiesindaja Rain Porss ütles Päevaleht Online'ile, et kell 13.33 teatati päästeametile kahtlasest pakist tunneli wc-s.
"Nüüdseks on demineerijad oma töö lõpetanud," teatas Porss.
Pommihirmu tekitas tunneli tualeti ventilatsioonitorus peitunud pakk, milles oli tühi lapik viinapudel.
Sündmuskohal olid demineerijad, pommikoer, politsei ja kiirabi.
Päästeameti sõnul on tunnel nüüdseks taas avatud.

Politsei piirab Tõnismäel liiklust
Seoses pronkssõduri ümber toimuvate sündmustega ei peatu trollid Tõnismäel alates kella 14.10, samuti piiratakse sõidukite kiirust.
Trollibussid suunduvad inimeste turvalisuse tagamiseks Tõnismäel peatumata otse järgmisesse peatusesse, teatab Põhja politseiprefektuur.
Tõnismäe piirkonnas ajutiselt muudetud ka liikluskorraldust - sõidukiirust on piiratud 30 kilomeetrini tunnis ning paigaldatud on peatumist ja parkimist keelavad märgid koos teisaldustahvlitega.
Liikluskorraldusmuudatuste eesmärk on inimeste turvalisuse, liiklusohutuse ning avaliku korra tagamine.
Politsei soovitab võimalusel valida liiklemiseks teine marsruut või varuda piisavalt aega.

Valitsus: tööde öise alguse eesmärk oli mitte häirida linnaelanikke
Nii peaminister Andrus Ansipi kui ka kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul valiti pronkssõduri aiaga piiramiseks selline kellaaeg, mis häiriks võimalikult vähe tallinnalaste igapäevast elu.
Ansipi sõnul oleks aia paigaldamine häirinud liiklust, lisaks oleks olnud ala äärde pargitud autode teisaldamine ebamugav ning tülikas, ütles ta valitsuse pressikonverentsil. Samuti ei soovitud ebamugavusi põhjustada trollibussi ootavatele inimestele.
Peaminister toonitas ka aia paigaldamise vajalikkust. "Aed tuli sinna paigaldada nagunii, sõltumata sellest, kas aia sees hakkavad toimuma väljakaevamistööd või lihtsalt selle pärast, et 8.-9. mail on prognoositav teatud konfliktide oht," ütles ta ja lisas: "Mina küll isiklikult ei tahaks seal näha kaklust mingi okastraadikera pärast."
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul osutus tööde algusaeg nii tehnilistel kui ka sisulistel põhjusel mõistlikuks valitud ajaks, mida tema hinnangul näitas ka tööde alguse edukas kulgemine.

Ansip: Eestis toimuva üle otsustab Eesti valitsus
Peaminister Andrus Ansip toonitas, et Eesti riigis toimuv on Eesti siseasi ning et ta ei pea vajalikuks hakata Vene võimudega sügavaid diskussioone pidama.
"Eesti vabariigis toimuva üle otsustab Eesti Vabariigi valitsus," ütles Ansip tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Küsimusele, kuidas kavatseb Eesti eile Venemaa poolt esitatud noodile reageerida, vastas Ansip: "Ma ei hakkaks üldse diskuteerima, kas noote on üldse tulnud."
Ta lisas, et Eesti ei ole veel eile Venemaa poolt esitatud noodile vastanud. "Me veel juurdleme, kuidas sellele vastata ja kas, see on veel otsustamata," ütles ta. "Eesti riigis toimuv on Eesti riigis ka otsustatav ja ma ei pea vajalikuks hakata pidama väga sügavaid diskussioone Vene võimudega Eesti riigi siseasjade üle."
Ansipi sõnul on Eesti ja Venemaa vahelised suhted inimeste tasandil väga head, mida näitab ka turistide suur arv ning päris head kaubandussuhted.

UUS!  Politsei viis Tõnismäelt ära kaks inimest
Tõnismäele on kogunenud umbes 150 inimest, kes on valdavalt rahumeelsed, kuid siiski pidi politsei kaks inimest sealt ära viima.
Tõnismäel viibiva Päevaleht Online'i reporteri sõnul on seal olukord üldjoontest rahulik, kuigi sinna on kogunenud umbes 150 inimest.
Kohati on kuulda üksikuid hõikeid ning üksikud inimesed on paigutanud metallaia võrede vahele nelke.
Siiski oli politsei sunnitud sealt kella 12 ära viima kaks karjunud inimest.
Preaguseks on kaetud ka sinna paigutatava telgi katus.

Pronkssõduri kaitsjad plaanivad täna õhtul Tõnismäel koguneda
Öise Vahtkonna veebileheküljel on teade, et täna kell 18.00 toimub Tõnismäel rahvakogunemine, kus arutatakse edasipidiseid samme.
Öise Vahtkonna aktivistid kutsuvad inimesi õhtul nende koosolekut toetama.
Klenski ütles intervjuus RIA Novostile, et politsei kasutas täna öösel liikumise liikmete vastu jõudu. "Nad purustasid auto klaasi ja torkasid kummid läbi," lausus Klenski.
Klenski kinnitusel on üks tema võitluskaaslastest praegu traumapunktis, kus ta laseb ametlikult kinnitada vigastused, mida politsei talle pronkssõduri kaitsel tekitas.

UUS!  Savisaar: pronkssõdur on linna omand
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul on pronkssõduri näol tegemist linna omandiga, kuid linnalt on võetud võimalus selles küsimuses kaasa rääkida.
Savisaar ütles tänases Kuku raadio Linnatunnis, et pronkssõduri näol on tegemist nii või teisiti linna omandiga ning kõigil muudel juhtudel on linnal olnud alati võimalus kaasa rääkida, kuid selles küsimuses on vabariigi valitsus teinud erandi.
"Sõjahaudade kaitse seadusega on tugevalt kahtluse alla pandud kohalike omavalitsuste autonoomia üldse," märkis Savisaar.

Viljandimaal hukkus tulekahjus mees
Täna hommikul kell 08.48 teatati tulekahjust Viljandimaal Tarvastu vallas Kuressaare külas, kus kaheksa korteriga korterelamu ühest teise korruse korterist tuli suitsu.
Õnnetusest teatas sama maja elanik, kes oli teatas Lõuna-Eesti päästekeskus. Kohale saabunud päästetöötajad Mustla tugikomandost sisenesid suitsu täis korterisse, ning leidsid koridori põrandalt tulekahjus hukkunud meesterahva.
Päästjad selgitasid, et kolmetoalise korteri köögis oli ära põlenud diivan. Suletud uste ja akende tõttu ei saanud põleng õhku juurde ning seepärast oli tulekahju päästjate saabumise ajaks ise ära kustunud.
Esialgsete hinnangute kohaselt sai tulekahju alguse hooletusest suitsetamisel.
Lõuna-Eesti Päästekeskus palub inimestel paigaldada oma elamutesse suitsuandurid, mis aitavad tulekahju varakult avastada ja ära hoida tuleõnnetuste traagilisi tagajärgi. Suitsuanduri tugev helisignaal kostab ka naabriteni, kes saavad appi rutata või õigeaegselt abi kutsuda.

Eesti saab seitse uut looduskaitseala
Valitsus kiitis täna heaks viie uue kaitseala loomise Pärnumaale ning kinnitas Saaremaal asuva Teesu ja Ida-Virumaal Udria kaitseala eeskirjad.
Pärnumaa uued looduskaitsealad on Lähkma, Kalita, Kergu, Madissaare ja Vaiste ning Saaremaal Teesu ja Ida-Virumaal Udria, teatas keskkonnaministeerium.
"Lähkma looduskaitseala moodustatakse Surju vallas Pärnumaa idaosa segametsades olevate jänesekapsa-mustika kasvukohtade kaitseks. Kalita kaitseala asub Saarde vallas ja on moodustatud rabastuvate metsade, angervaksa ja karusambla kasvukohtade kaitseks. Kaisma ja Vändra vallas asuv Kergu kaitseala on soo- ja soovikumetsadekaitseks. Koonga vallas Rabavere ja Tarva külas asuv Madissaare kaitseala puisniitude ja angervaksa kasvukohatüübi segametsade kaitseks," tutvustas uusi looduskaitsealasid Pärnumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Nele Saluveer.

UUS!  Ministeerium: väljakaevamistega täna ei alustata
Kaitseministeeriumi kinnitusel täna Tõnismäel kaevamistega ei alustata, samuti ei ole veel tehtud ühtegi kindlat otsust pronkssõduri edasise saatuse kohta.
Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko sõnul kaetakse kogu pronkssõdurit ümbritsev haljasala järgnevalt suure telgiga, mis peaks paika saama täna pärastlõunaks. Telgi eesmärgiks on Mikko sõnul väljakaevamiste kaitsmine liigse vihma ja päikese eest.
Edasi alustatakse proovikaevamistega, et teha kindlaks võimalike säilmete asukoht. Ministeeriumi kinnitustel kaevamistega täna ei alustata, kuid seda tehakse kindlasti paari päeva jooksul.
Kohtumeditsiini ja kriminalistika keskuse esindaja Anu Aaspõllu sõnul puudub hetkel täpne teave haudade asukoha, arvu ja paiknemise kohta ning seetõttu alustatakse esmalt proovikaevamistega.

UUS!  Seppik: Tõnismäel toimunu meenutab Lihulat
Keskerakondlase Ain Seppiku hinnangul meenutab Tõnismäe väljakaevamiste ettevalmistustööde alustamise kellaaeg Lihulas toimunut.
Seppiku ütles Päevaleht Online'ile, et väljakaevamiste ettevalmistustööde alustamise kellaaeg on naeruväärne ja näitab, et praegune valitsus kardab oma rahvast. Seppiku sõnul on Keskerakonna seisukoht pronkssõduri teisaldamise küsimuses, et selliseid kogu ühiskonda puudutavaid asju saab teha vaid rahumeelsel teel, mitte salaja ja varjates.
"Selliseid asju ei peaks tegema öö varjus. Lihulas kord juba nii tehti ja see ei ole hea toon," lisas Seppik.
Samas nentis ta siiski, et politsei seisukohalt on see arusaadav, kuna sellel kellaajal liigub vähe inimesi.
Väljakaevamiste ettevalmistustöödega alustamine ei ole Seppiku hinnangul ka hea algus täna Tallinna linnavolikogus toimuvale pronkssõduri ümarlauale, kus kaitseminister Jaak Aaviksoo oma seisukohti selgitama peab. Samuti annab see tema sõnul Vene propagandale suured võimalused Eesti riiki süüdistada.

Valitsus võib 2008. aastal anda välja kuni 285 teenetemärki
Tänasel istungil kinnitas valitsus 2008. aastaksteenetemärkide andmise taotluse kvoodiks 285, mis on eelmise aastaga võrreldes kahe võrra suurem.
2008. aasta teenetemärkide taotluste kvoodiks esitati 285, mis on kahe võrra suurem kui eelmisel aastal, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Seaduses loetletud ametiisikud võivad esitada teenetemärkide komiteele taotlusi teenetemärkide andmisele eelneva aasta 1. oktoobriks.
Oma ettepaneku tegemisel lähtus teenetemärkide komitee eelmiste aastate statistikast teenetemärkide andmisel ja käesoleva aasta aprillis komiteele taotlejate poolt saadetud ettepanekutest.

Narvas rööviti Läti kodanikku
Narvas rööviti täna 23-aastast Läti kodanikku.
23-aastane Läti kodanik avaldas täna, et tundmatud noormehed peksid teda Narvas Rahu tänaval asuva maja juures ning röövisid talt mobiiltelefoni ja jope.
Kahju on kannataja sõnul 9 000 krooni.
Politsei pidas sündmuskohal kinni 19-aastase Romani.

Jalgratturile otsa sõitnud auto põgenes sündmuskohalt
Saaremaal eile õhtul kella 21: 44 ajal toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada jalgrattur, tütarlapsele otsa sõitnud maastur põgenes sündmuskohalt.
Õnnetus Saaremaal Kuressaare-Kihelkonna-Veere mnt 16,8 km.
Seni kindlakstegemata maastur sõitis tagant otsa jalgratturile ning lahkus sündmuskohalt.
Jalgrattur 14-aastane tütarlaps toimetati kehavigastustega Kuressaare haiglasse.
Sõiduk ja selle juht on selgitamisel.

Eesti kuulsaim küberkurjategija istub Inglismaal türmis
Neli aastat tagasi Inglismaale keelt õppima läinud endine judoka Aleksei Kostap vahistati Londonis kui maailma edukaim netipettur ja identiteedivaras.
Läinud aasta lõpus mõisteti 31aastane Eesti kodanik Inglismaal esimese astme kohtus viieks aastaks vangi inimeste petmise eest eriti nutikal ja mastaapsel viisil, kirjutab tänane Eesti Ekspress.
"See on fabritseeritud absurd!" ütleb noormehe isa Vladimir Kostap, kes on Vinni kandis tuntud ja lugupeetud külavanem. "Minu poiss ei ole selleks võimeline! Ta pole nii tark! See süüdistus on absoluutne bluff ja jama!"
Ekspress uuris, kuidas sai lootustandvast sportlasest, noorest abielumehest, kes seni polnud kordagi seadust rikkunud, maailma edukaima identiteedivaraste jõugu võtmetegelane, nagu väidavab Briti politsei?
Täpset vastust võib vaid oletada, sest Kostapi vanglarežiim ajakirjandusega suhtlemist ei luba ning Eesti võimud ei tea ja Briti võimud ei taha loost rääkida.

Pronkssõduri kaitsja müüb natsiesemeid
Pronkssõduri kaitseks organiseerunud liikumise "Öine Vahtkond" aktivist Igor Grabovski äritseb lisaks nõukogude sõduri eest seismisele ka natsisümbolitega, mida kandsid Nõukogude partisanide poojad ja juutide hukkajad.
Eestis levitatavad natsiesemed pole originaalid, vaid tehtud Peterburis, kus olevat lausa "tööstus" püsti pandud. Ja Grabovski on käinud Venemaal ka tänavu mitmeid kordi ilmselt kaupa toomas, kirjutab tänane Eesti Ekspress.
Oma selja taga hoidis Grabovski paberit, millel oli kujutatud peaminister Andrus Ansipit natsivormis. Seda näitas ta aga vaid oma venelastest sõpradele. Grabovski kõrvallauas müüs natsiträni, näiteks vanu fotosid Saksa sõjameestest ning hõbedaselt kiiskavat paberossikarpi tanki kujutise ja kirjaga "SS-1942" teine pronkssõduri kaitsja - Viktor Jevstahevita.
Kõige uskumatum on aga see, et samal päeval, kui mehed natsisümboolikaga äritsesid, läksid Grabovski ja Jevstahevita hiljem Prokssõruri juurde spontaansele miitingule.

Viljandlase abikutsele hakkab politsei peagi vastama Tartus
Alates 2. mai südapäevast ei võeta politsei hädaabinumbrile 110 tehtud kõnesid enam vastu Viljandi Pargi tänava politseimajas, vaid Tartus Lõuna prefektuuri juhtimiskeskuses.
Viljandi politseiosakonna ülemkomissari kohusetäitja Riho Rei sõnul ei tohiks helistajal olla väga suurt vahet, kas ta räägib Viljandis või Tartus asuva inimesega, kuid lisaküsimustega tuleks edaspidi siiski arvestada, kirjutab Sakala.
"Kõne algul peaks inimene ütlema, mis maakonnast ta helistab, sest ühe nimega kohti või tänavaid võib leiduda mitmes maakonnas," rääkis Rei. "Võib-olla esitatakse asukoha täpsustamiseks veel mõni küsimus, kuid see kõik on selleks, et mitte politseinikke valesse paika saata."

Õigusabi osutus vaieldavast rahasummast kallimaks
Korteriühistuga 4000 krooni üle vaieldes pöördus pärnakast pensionär Vladimir Lipovskoi mullu mais riigi tasuta õigusabile lootes kohtu poole, nüüd tuleb tal aga õigusabi eest maksta üle 5000 krooni.
Ukraina rahvusest Lipovskoi sai märtsi lõpus kohtumääruse, mille alusel tal tuleb õigusabi tasu hüvitada. Pensionäri väitel tuli see talle suure üllatusena, kirjutab Pärnu Postimees.
Lipovskoil oli vaidlus korteriühistuga. Mees rääkis, et ehitas maja juurde metallvõrgust aia, korrastas puulippidest aeda pärast 2005. aasta jaanuaritormi ja muretses ühistule puukuuri ehitusmaterjali.
Nii olevat Lipovskoi teinud 4100 krooni eest kulutusi ja soovis korteriühistult, et summa tasaarveldataks tema kohustustega ühistu ees.
Lipovskoi jutu järgi on mõistetamatu, kuidas 4000 krooni üle käiva vaidluse jaoks advokaati küsinuna tuleb tal nüüd tasuda üle 5000 krooni.

Vene noori palgatakse Tõnismäele valvama
Üks pronkssõduri äraviimist vastustavatest aktivistidest saadab telefoni teel laiali sms-e, milles kutsutakse noori alates tänasest seisma pronkssõduri juures eririietuses valves, lubades selle eest maksta 80 krooni tunnis.
"Kas sa oled valmis seisma valves sõduri juures 26. kuupäevast 2-3 tundi ööpäevas erivormis. Lisaküsimused ja soovitused sellel numbril. Seismine, kordan, pole tasuta. 80 krooni tunnis," seisab sms-is, mille on laiali saatnud vene noorteaktivist Mark Sirõk, kirjutab Postimees.
Sirõk kuulub paar aastat tegutsenud noorteorganisatsiooni Zdjes (Siin), mida on seostatud ka Venemaal tegutseva Putini-meelse organisatsiooniga Naši, mis on Moskvas korraldanud meeleavaldusi, kus protestitakse Tõnismäe pronkssõduri äraviimise ning "Eestis levivate fašismi-ilmingute" vastu.

Pärnus sõitis roller tagant otsa mikrobussile
Liiklusõnnetus toimus eile õhtul kella 17.10 ajal, kokkupõrke tagajärjel vajas alaealine rollerijuht haiglaravi.
Õnnetus toimus Pärnus Akadeemia tänav 3 juures.
Motoroller, mida juhtis 15-aastane neiu, sõitis tagant otsa ülekäiguraja ees peatunud Ford Transitile, mida juhtis 1986- aastal sündinud Vallo.
Rollerijuht toimetati kehavigastustega Pärnu haiglasse.

UUS!  Politsei pidi Tõnismäel jõudu kasutama
Täna varahommikul kella 4.40 paiku oli politsei kasutama jõudu kolme end autosse lukustanud isiku suhtes.
Põhja politseiprefektuurist öeldi Päevaleht Online'ile, et julgeolekupolitsei eriüksus pidas täna varahommikul kinni kolm inimest, kes ei allunud politsei korraldustele lahkuda operatsiooni alalt vaid lukustasid end autosse.
Politseinikud olid sunnitud korraldust eiranud isikute kindlaks tegemiseks autoklaasi katki tegema. Peale seda toimetati kõik kolm menetlustoimingute läbiviimiseks politseiosakonda.
Autos viibinud 1988. aastal sündinud Valeri, 1976. aastal sündinud Andrei ja 1948. aastal sündinud Larissa suhtes alustati väärteouurimist politseiametniku seadusliku korralduse eiramist käsitleva paragrahvi alusel.
Politsei palvel vaatas kiirabi üle ühe kinnipeetu kergelt vigastada saanud käe ning andis esmaabi.

Tõnismäe pronkssõdur sai märulipolitsei toel metallaia
Kaitseministeerium: peagi kaetakse kogu ala telgiga
Julgestuspolitsei eriüksus ajas täna varahommikul Tõnismäelt pronkssõduri ümbrusest minema seal viibinud inimesed ja blokeeris kõik tänavad, et piirkond saaks ümbritsetud metallaiaga.
"Siia sõitis täpselt kell 4.30 kümmekond mikrobussi, kust joostes väljunud märulipolitseinikud sundisid meid Tõnismäelt lahkuma," vahendas sündmuskohalt Eesti Päevalehe reporter Garel Püüa.
Püüa hinnangul võis kiivrite ja kumminuiadega varustatud märulipolitseinikke olla ligi paarsada. Tõnismägi tehti inimestest tühjaks umbes viie minutiga ning politseiahelikud piirasid kogu ala sisse.
Kolm ennast pronkssõduri juures autos soojendanud "Öise vahtkonna" aktivisti, kes keeldusid sündmuskohalt lahkumast, viidi kaasa.
Märulipolitsei blokeeris esmalt Tõnismäele viivad tänavad ning veidi hiljem võtsid nende asemel koha sisse kollastes vestides tavapolitseinikud. Mõne aja pärast sõitsid risti üle tee ka politseibussid.

Lõuna-Eesti tänav Hispaanias
Katke Einar Sandeni intervjuust ajakirjale Kultuur & Elu 2003/3: /…/ Ilusas Catalonia linnakeses nimega Segur de Calafell hakati panema tänavatele Euroopa riikide nimesid. Läksin linnavalitsusse ja teatasin, et kolm tänavat on puudu. Näitasin neile Eestit, Lätit ja Leedut ka kaardil. Neil oli muidugi teine kaart, mille põhjal nad väitsid siin olevat N Liidu.
Robert Raidi 1953. aastal Saksamaal välja antud raamat "Kui venelased tulid" oli aga juba hispaania keelde tõlgitud. Kinkisin raamatu kõikidele linnavalitsuse tegelastele. Paari kuu pärast linnapea helistas ja lubas, et Eesti ja Leedu tänavad tulevad. Üks otsustajatest ei sallinud lätlasi, tänu kellele saanud Lenin pukki. Küsisin, mis tänava nad siis Eesti ja Leedu vahele panevad ning soovitasin Lõuna-Eestit. Nii läkski.

Cardiffis suri väliseesti kirjanik Einar Sanden
Sanden on kirjutanud kõige põhjalikuma teose eestlastest Nõukogude luurajate kohta.
18. aprillil suri 74-aastaselt Walesis Cardiffis tuntud väliseesti kirjanik ning mitmeid olulisi ajaloolisi uurimusi avaldanud Einar Sanden.
Kirjandusteadlase Peeter Oleski sõnul oli Sanden "hea ja viljakas partisan, kes kunagi ei löönud käega ja oli Eesti patrioot oma maise tee lõpuni".
Sandenit ja Oleskit sidus ühine huvi Tartu ülikooli saksa filoloogia kateedri kauaaegse juhataja Juhan Tuldava vastu, kes oli Nõukogude agent pagulaste hulgas ning kellest Sanden kirjutas 1978. aastal raamatu "Mitme näo ja nimega".
Oleski hinnangul on see kõige põhjalikum raamat, mis Eesti rahvusest Nõukogude luurajate kohta on kirjutatud.
Einar Sanden sündis 1932. aastal Tallinnas, kust põgenes 1944. aastal Poola kaudu Saksamaale. 1948 siirdus ta sealt edasi Suurbritanniasse ning alates 1973. aastast elas Sanden vaheldumisi Walesis ja Hispaanias. Aastatel 1975-1999 juhtis Sanden Cardiffis Eesti vanimat vä-liseesti kirjastust Boreas Publishing House (asutatud 1939). Sandeni värvikast eluteest räägib tõik, et ta on töötanud nii meremehena kui ka BBC kommentaatorina.

IRL-i üldkogu nimemuutust ilmselt ei aruta
Isamaa ja Res Publica ei aruta 26. mail üldkogul oma noorteorganisatsiooni nimemuudatus-ettepanekut.
IRL-i pressiesindaja Rauno Veri sõnul on erakonna nimi ääretult oluline ning nime ei saa muuta läbimõtlematult ja kiirustades. "Nimevahetusküsimust pole üldkogu päevakorras, aga keegi pole otsustanud, et nime ei peaks vahetama või siis peaks vahetama," lisas Veri.
Noorteorganisatsiooni Noored Konservatiivid eestseisus on oma mullusel üldkogul ja eestseisuse koosolekul otsustanud, et soovitavad ühenderakonna nimeks võtta Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Noorte konservatiivide esimees Alo Lõoke ütles, et Isamaa ja Res Publica Liidust kõneledes kasutatakse praegu kas Isamaa või Res Publica või ühenderakonna nime.

Lillemeri ja küünlasära Tõnismäel
Pronksmehe pooldajad kasutavad viimaseid võimalusi ausamba
Tõnismäe monumendi esine plats on juba mitu päeva tihedalt lilledega kaetud, õhtuti süütavad platsil viibivad inimesed kümnete kaupa küünlaid. Kui õhtuti kella kaheksa paiku koguneb Tõnismäele sadakond peamiselt vene rahvusest noort ning ka mõned vanemad mammid, siis ööseks jääb valvesse vaid mõni üksik.
Õhtune seltskond jaguneb väikestesse gruppidesse, omavahel vesteldakse vaikselt ning rahulikult. Mitte kuskil mujal ei tõmbaks nende kogunemine üldse tähelepanu. Valvuri ülesanne on läita kustunud küünlad ja neid aeg-ajalt juurde tuua. Kui sõduri teisaldajad peaksid järsku kohale ilmuma, siis peaks omadele kiiresti teada andma.
Austusavaldused armunutelt

Läti äärmuslane: kolmel meist õnnestus Ikla piiripunktis Eestisse siseneda
Ikla piiripunktist tagasi saadetud Läti fašismivastase komitee liige Eduard Gontšarov ütles, et tahtis sõita Eestisse, toetamaks Öise Vahtkonna pronkssõduri teisaldamise vastast protestiaktsiooni. "Nad [Eesti piirivalve - toim.] viitasid mingi instruktsiooni punktile number üheksa ja põhjendasid otsust sellega, et me ohustame Eesti julgeolekut," sõnas Gontšarov, kelle sõnul said kolm Läti fašismivastase komitee toetajat bussiga piirist üle.
Gontšarovi kinnitusel kavatseb ta vaidlustada Eesti piirivalve haldusakti kohtus ja otsib selleks esindajaid. "Meil on rohkem kogemusi kui Öisel Vahtkonnal ja me sõitsime Eestisse, et jagada oma kogemust Eesti antifašistidega," põhjendas ta oma ebaõnnestunud visiidi eesmärki.

Ansip: 9. maiks pronksmeest ei teisaldata
Peaminister Andrus Ansip ütles intervjuus Raadio 4-le, et arheoloogid alustavad lähipäevil Tõnismäel küll väljakaevamisi, kuid 9. mail on pronkssõdur endiselt oma praeguses asukohas.
Tööd algavad, kui on lahendatud "mõned tehnilised probleemid", ning kestavad esialgsete plaanide järgi paar nädalat, ent kui arheoloogid leiavad kaevates ka midagi keskaegset, siis jätkuvad need kolm kuni neli kuud, lausus Ansip.
Ansip lisas, et seetõttu seisab pronkssõdur oma vanas kohas ka 8. ja 9. mail - nii kiiresti pole kaevetöödega võimalik ühele poole saada.
Peaminister kinnitas, et kaevamistel väljatulevad inimsäilmed tuleb identifitseerida kas hauast leitud esemete või DNA-analüüsi abil. Viimasel juhul tuleb leida Tõnismäele maetud sõjaväelaste sugulased. Alles pärast seda, kui säilmed on kindlaks tehtud ja sõjaväekalmistule ümber maetud, järgneb neile ka igaveseks pronkssõdur, lisas ta.

Merimetsa haigla sai mitu ettepanekut tööd paremini korraldada
Tervishoiuamet leidis pärast kontrollkäiku, et haigla töös on kolm konkreetset puudujääki.
Tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe sõnul tegi amet Merimetsa haiglale ettepaneku süvendatult analüüsida Eesti Päevalehe vahendusel esitatud patsientide kaebuste põhjusi ja leida võimalusi olukorra parandamiseks.
Haiglale tehti kolm konkreetset ettepanekut. Esiteks hakata patsientidelt võtma allkirju selle kohta, et neid on teavitatud ja nad nõustuvad protseduuridega. Selle korra olid haigla esindajad Kaljumäe kinnitusel lubanud kiiresti kasutusele võtta.
Kontrollkäigu ajal kõik säras
Teine ettepanek oli hoida hoolduspersonali tööl ka öisel ajal. "Probleemina tuvastati kaadrinappus hoolduspersonali ja koristajate osas," märkis Kaljumäe.

Rahvusringhäälingu uus juht võib selguda avaliku konkursita
Eesti Raadio ja Televisioon eraldiseisvate
Kui rahvusringhäälingu juhi otsimiseks kuulutatakse välja konkurss, pürgivad sellele kohale praegune Eesti Raadio juhatuse esimees Margus Allikmaa ja juhatuse liige Sulev Valner, kuid tõenäolisem on, et uus juht selgub konkursita.
Eesti Päevalehe andmetel on poliitiliselt juba otsustatud, et rahvusringhäälingu juhiks saab Margus Allikmaa. Praegune ringhäälingunõukogu esimees Andres Jõesaar on aga üks soosikuid loodava rahvusringhäälingu juhiks nende seas, kes ei poolda poliitilise taustaga Allikmaad.
Jõesaar ise juhatuse esimeheks kandideerimist kinnitama ei kipu.
Küll kinnitas Jõesaar, et tema isiklikult ringhäälingu juhi kohale poliitilise taustaga inimest ei eelista. "See inimene peab tundma meediat. Organisatsioonis on ikkagi 700 töötajat ja tegemist on spetsiifilise alaga," märkis Jõesaar.

Kristina Šmigun abiellub juulis
Tänavu suvel toimuvad pulmad toovad tõenäoliselt kaasa
Kahekordne suusatamise olümpiavõitja Kristina Šmigun ja tema elukaaslane Kristjan-Thor Vähi plaanivad 7. juuliks pulmapidu.
Eesti Päevalehele teadaolevalt on paar lähedasi ja sõpru suvisest abiellumisest juba teavitanud, kuigi oma nimega ei soovinud ükski allikas pulmakutset kinnitada. Üks suusakoondislane andis mõista, et tal paluti aasta üheks suuremaks seltskonnaürituseks pretendeerivast sündmusest ajakirjandusele mitte rääkida.
Vähi, kes ei viibinud eile Eestis, ütles esmalt, et ei kommenteeri seda teemat. "Kui midagi on kindlat, siis võime rääkida," lisas 2005. aasta detsembris Šmiguniga kihlunud Vähi mõttepausi järel ning jätkas: "Numbrid 7.07.2007 võivad ju tunduda ilusa või maagilisena, kuid pulmade tehnilise teostamise kohalt on see väga keeruline päev - paljud inimesed tahavad sel ajal abielluda. Täna ongi veel palju asju tehniliste asjade taga kinni."

President Toomas Hendrik Ilves: Aitäh, Venemaa, Jeltsini eest! 
Toomas Hendrik Ilves soovitaks Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtudes tunnistada ausalt oma riigi ajalugu, nagu tegi lahkunud Boriss Jeltsin.
Eile Moskvas koos teiste maailma riigipeadega Venemaa esimese Nõukogude Liidu lagunemise järgse presidendi Boriss Jeltsini matustel viibinud Ilvest tervitasid Eesti saatkonna ees pronkssõduri teisaldamise vastu protestijad.
Ilvese saabumise ajaks ei jõudnud Molodaja Gvardija liikmed oma loosungeid ja plakateid lahti rullida, seetõttu sai president nimeliselt talle pühendatud loosungit vaadata vaid Eesti suursaadiku residentsi aknast. Pikett möödus tavapäraselt rahulikult, kuid turvakaalutlustel julgestasid miilitsat taas ka eriüksuse OMON võitlejad.
Intervjuu on tehtud enne Ilvese minekut Boriss Jeltsini ärasaatmisele Kristuse Lunastaja kirikusse. Eesti presidendi pärg koosnes valgetest roosidest ja valgetest tulpidest. Pärjal oli kaks linti kirjadega: "Venemaa esimesele presidendile Boriss Jeltsinile" ja "Eesti Vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt".

Öine Vahtkond: Ansip on seaduslik kurjategija
Öine vahtkond teatas täna, et peaminister Ansip on kurjategija seaduse kaitse all ja et sõjahaudade kaitse seadus lähtub huvidest, mitte vajadusest.
Täna toimunud pressikonverentsil kommenteerisid Öine Vahtkonna liikmed Tõnismäel toimunut ja esitasid oma seisukohad pronkssõduri suhtes.
Öise Vahtkonna liikme Dmitri Linteri sõnul ei taha ta elada riigis, kus peaminister Andrus Ansip juhib jõustruktuure. Linter lisas: "See on vale, kui võimud rikkuvad seadusi, alandavad ja teostavad genotsiidi".
Liikumise juristi Sergei Seredenko sõnul täitsid politseinikud Tõnismäel ebaseaduslikku käsku. Tema hinnangul lubab Genfi konventsioon teisaldada monumente vaid kõrgemal ühiskondlikul vajadusel. "Sellega vastuolus olev sõjahaudade kaitse seadus ei räägi vajadusest, vaid huvidest," sõnas Seredenko.

Tallinnas rüüstatakse poode ning autosid
Meeleavaldajad rüüstasid eile õhtul Tallinnas poode ning kioske, ära lõhuti kõik, mis tänaval ette jäi prügikastidest erinevate sõidukiteni.
02.31 Politseil ei jätkunud Draamateatri vastas enam meeleavaldajate minema vedamiseks operatiivsõidukeid ja nii telliti kohale suur reisibuss, mis küll täis ei läinud. Hetkel kammib politsei vanalinna läbi ning peab kinni kõik veel seni liikvel olevad protesteerijad. Olukord on rahunenud ning mässu enam kuskil ei ole.
01.45 on olukord Tõnismäel rahunenud. Pealtvaatajate hinnangul vahistas politsei umbkaudu 30-40 inimest.
00.55 Toimus tõsisem kokkupõrge Endla tänaval. Politseinikud ründasid kumminuiade ning meeleavaldajad raudlattidega. Kohale oli taas tulnud ka märulipolitsei.

UUS!  Ansip: Tõnismäe platsi saatuse otsustab linnavolikogu (video) 
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Tõnismäe haljasala kuulub Tallinna linnale ning edasise saatuse üle otsustab linnavolikogu.
"See on Tallinna linna maa ja mis sinna ehitatakse on Tallinna linnavolikogu otsutada," ütles Ansip.
Peaministri sõnul on ajaloos olnud erinevaid plaane. Kunagi enne sõda kuulus see ala Kaarli kogudusele, siis oli kavandatud sellele alale hoone, hiljem on räägitud küll lipuväljakust - nüüd hilisemas ajaloos, kuid kui ehitati rahvusraamatukogu, siis toonane Tallinna rahvasaadikute täitevkomitee kaalus väga tõsiselt sinna rahvusraamatukogu parkla rajamise võimalikkust ning nad nägid ette võimalust, et pronkssõdur oleks teisaldatud Maarjamäele.
"Küllap Tallinna linnavolikogu midagi nendest ideedest, mis juba esitatud on, leiab, mida tasub realiseerida ja kui neid ei leita, küllap küsitakse siis uusi ideid ja midagi sellel alal kindlasti ka tehakse," kinnitas Ansip.

UUS!  Ansip: ettevalmistustööd algasid sobivaimal ajal (video) 
Täna varahommikul kell 4: 30 alanud ettevalmistustööd väljakaevamisteks Tõnismäel olid sätitud ajale, mil oht konflikti tekkeks oli kõige väiksem, selgitas peaminister Andrus Ansip.
"Me oleme igasugusteks konfliktideks väljakaevamiste alas valmis, siiski loodame, et neid ei tule," ütles Ansip täna hommikul ETV saates Terevisioon.
Ansip kinnitas, et kõik toimuvad sündmused on täielikult v õimude kontrolli all. Ta nentis, et eile õhtul ei olnud kõik plaanitud sündmused veel täiesti fikseeritud, kuid plaan tööde alguse kohta oli olemas.
Peaminister kinnitas, et 9. mail ei ole kindlasti võimalik pärgasid Tõnismäe asuamba juurde viia, sest väljakaevamistööd siis alles käivad. Tööde minimaalne kestvus on kaks nädala, maksimaalselt võib asi venida 3-4 kuuni.
Ansip andis mõista, et pronkssõdur teisaldatakse ühes inimsäilmetega.

Euroopa Kohtus toimub esimene istung Poola Via Baltica trassi teemal
Euroopa Kohtu president Vassilios Skouris kutsus reedeks kokku esimese istungi Poolat läbiva Via Baltica trassi üle, arutlusele tuleb Kirde-Poolasse plaanitava Augustowi teelõigu konstruktsioon, mis kahjustab üle-euroopaliselt tähtsat Natura 2000 linnuala.
18. aprillil otsustas Euroopa Kohus anda välja ajutise tööde keelu Poolale, praegune esialgne keeld kehtib kuni 31. juulini 2007. Samuti keelas Euroopa Kohus Poolal jätkata teisel Natura 2000 alal Sejny järve ääres puude istutamist, mida Poola valitsus plaanis alustada Via Baltica teelõigu looduskahjustuste kompensatsiooniks.
Reedesel kohtuistungil arutatakse, kas anda Poolale pikaajaline tee-ehituse keeld kuni kogu kohtuprotsessi lõpuni, mis võib võtta 18-20 kuud. Istungile plaanivad kohale minna nii Euroopa Komisjoni kui Poola valitsuse esindajad, kuid erandlikult on istung muule publikule kuulutatud kinniseks.
Keskkonnaorganisatsioonid on tervitanud Euroopa Kohtu kiiret reageerimist Euroopa Komisjoni poolt kohtusse antud juhtumile ning loodavad, et homsele istungile järgneb kiiresti otsus keelata Poolas toimuvad ehitustööd ka 1. augustist kuni kohtu lõpliku otsuseni.

Ivanov: Eesti tuleb transiidituludest ilma jätta
Venemaa esimene asepeaminister Sergei Ivanov teatas, et Venemaa peab pronkssõduri-saagale vastama Läänemere äärde oma sadamaid ehitades, nii et Eesti ja teised riigid jääks transiidituludest ilma.
Sergei Ivanov nimetas pronkssõduri teisaldamist pühaduserüvetamiseks ja kinnitas, et Eesti vastu tuleks karistuseks rakendada majanduslikke meetmeid.
Ivanov selgitas: "Eriliselt peab Venemaa kiirustama sadamate ehitamisega Venemaa Läänemere-äärsetele aladele. Siis saame me ise oma kaubavoogu juhtida ja ei lase teistel riikidel, sealhulgas Eestil, transiidi pealt kasu lõigata. Ma andsin juba transpordiministrile vastavad korraldused."

Prints Harry: kui mind Iraaki ei lubata, siis lahkun armeest
Suurbritannia prints Harry lubab sõjväest lahkuda, kui teda Iraaki eesliinile võitlema ei lasta.
Praegu arutavad Briti armee juhid seda, kas kuningliku pere liikme sõtta lubamine on liiga ohtlik või mitte, kirjutab The Times.
Suurbritannia kaitseministeerium teatas, et prints Harry Iraaki lubamine on tõsise kahtluse all, sest kui prints sinna läheb, siis võivad mässulised tema isikut erilise sihtmärgina võtta.
Printsi lähikondlane tema eliitväeosast aga kinnitas: "See (Iraak - toim.) on see, mida ta tahab, ja kui ta sinna ei lähe, siis ta lahkub. Ta tuli sõjaväkke selleks, et veidi põnevust saada ja kui talle öeldakse, et ta ei tohi minna, siis oleks see kohutav."
Teise armeeallika sõnul pole lahkumislubadusest juttu olnud, küll aga oleks prints Harry ja tema 11 alluvat ja võitluskaaslast tõesti kurvad, kui neil ei lasta Iraaki minna ja seal oma väljaõpe tegudesse rakendada.

SRÜ: oleme Eestis toimuva pärast sügavalt mures
Nõukogude Liidu riismetest moodustatud Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) tegi täna Venemaa välisministeeriumi vahendusel avalduse, milles väljendas sügavat muret Eestis toimuva pärast.
"Väljendame sügavat muret seoses Eesti valitsuse plaanidega matta ümber Euroopa fašismist vabastanud erinevatest rahvustest sõdurite säilmed ja demonteerida sõdurile-vabastajae püstitatud mälestusmärk Tallinnas," seisas SRÜ avalduses.
"Loodame, et Eesti valitsus näitab ajaloo ja langenud sõjameeste mälestuse suhtes üles austust."

Lužkov süüdistab Eestit fašismi õigustamises
Moskva linnapea Juri Lužkov arvab, et Eesti võimude tegevus pronkssõduri suhtes õigustab fašismi.
"Riik, mis tahab olla tsiviliseeritud, tegeleb metsiku vandalismiga," vahendas ITAR-TASS Lužkovi sõnu.
Ta lisas: "Eestlased ei tohi ajalugu ümber kirjutada, eestlastel pole õigust rüvetada nende inimeste säilmed, kes kihutasid fašismi Eestist välja."
Linnapea kinnitas, et "eestlased õigustavad fašismi ja see on väga ohtlik".

Ukraina peaministripartei tahab president Juštšenko hulluks kuulutada
Ukraina president muutis eile ootamatult parlamendi- valimiste kuupäeva ja tema vastaspartei tahab nüüd riigipea kas kohtusse kaevata või siis talle arstliku läbivaatuse teha, sest neile näib, et president käitub ebaadekvaatselt.
Viktor Juštšenko määras eile õhtul ootamatult ennetähtaegsetele parlamendivalimistele uue kuupäeva, et pääseda kõrgema kohtu otsusest, mis oleks tõenäoliselt presidendi varasema valimiskuupäeva valiku ebaseaduslikuks tunnistanud, vahendab RIA Novosti.
Ootamata Ukraina konstitutsioonikohtu otsust oma korralduse seaduspärasuse kohta, määras president Viktor Juštšenko ennetähtaegsed presidendivalimised 24. juuniks.
Presidendivastane Regioonide partei arutab nüüd, kas kaevata Juštšenko uus kuupäevamääramine samuti kohtusse. Samuti kaalub partei võimalust korraldada presidendile arstlik läbivaatus, et teada saada, kas riigijuhi peas on ikka kõik korras. Parteile valmistab nimelt muret asjaolu, et president ei suuda oma otsuste juurde kindlaks jääda ja vahetab valimiskuupäevi.

Putin: välisriigid sekkuvad rahaga Venemaa asjadesse
Venemaa president Vladimir Putin kurtis täna, et välisriigid lasevad oma rahal Venemaale voolata selleks, et riiki tasakaalust välja viia.
President Putin kinnitas oma pöördumises, et välismaist raha kasutatakse Venemaa siseasjadesse sekkumiseks, vahendab Reuters. See on Putini sõnul ekstremism ja sellega võitlemiseks tuleb karmistada seadusi.
Vladimir Putin teatas täna Vene parlamendile oma iga-aastases kõnes: "Meie riiki voolab järjest rohkem välismaist raha, mida kasutatakse otseselt meie siseasjadesse sekkumiseks. Mõned inimesed ei karda kasutada kõige räpasemaid meetodeid selleks, et proovida meie multikultuurses riigis rahvustevahelist ja usuvaenu õhutada."
Ka möödanikus on Venemaa võimud süüdistanud Läänt selles, et sealt rahastatakse Putini-vastaseid organisatsioone.

Venemaa võib peatada diplomaatilised suhted Eestiga
Vene föderatsiooni- nõukogu väliskomitee aseesimees Vassili Lihatšovi sõnul on Venemaal õigus peatada majanduslikud ja diplomaatilised suhted Eestiga vastuseks Andrus Ansipi Venemaa-vastastele sõnadele ja tegudele.
"Venemaal on täielik moraalne õigus võtta kasutusele meetmed vastuseks Eesti peaminister Venemaa-vastastele sõnadele ja tegevustele," vahendas ajaleht Pribaltika Lihatšovi sõnu.
Tema sõnul võiks Venemaa peatada majanduslikud ja diplomaatilised suhted Eestiga seoses Andrus Ansipi solvavate väljendite kasutamisega hukkunud Nõukogude sõdurite suhtes.
Ta lisas, et taoline retoorika on vastuvõetamatu nii inimsuhete kui ka riiklikul tasandil. "See on meie riigi eest hukkunud sõjaväelaste moraalne-poliitiline häbitu solvamine," ütles ta.

Tornaado tappis Texases kümme inimest
USA-Mehhiko piirialadel möllanud tornaado tappis möödunud ööl 10 inimest ja vigastas veel 180-t.
Võimas tornaado jättis endast USA-Mehhiko piiril asuvasse kaksiklinna maha 6,4 kilomeetrise hävinguraja, vahendab Reuters. Mehhiko poolel Piedras Negrase linnas purustas tornaado täielikult mõned majad, koolid ja kirikud.
USA-s poole piirilinna Eagle Passi meeri sõnul otsiti ja päästeti linnas öö läbi tornaado käes hukkunuid ja vigastatuid ning nüüd on haiglad inimesi tulvil täis.
Mõlemas piirilinnas hävitas tornaado paljud majapidamised ja sajad inimesed on nüüd koduta.

UUS!  Vene välisministeerium nimetas Tõnismäel toimuvat ebainimlikuks
Venemaa välisministeerium reageeris teravalt Eesti võimude tänahommikusele tegevusele Tõnismäel.
"Me vaatame Eesti poole tegevusi katsena kirjutada ümber Teise maailmasõja õppetunde, rääkimata sellest, et kõik mälestusmärgi ja sinna maetud inimeste ümber toimuv on ebainimlik," ütles Interfaksile Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Mihail Kamõnin.
"Loomulikult saab see kõik arvesse võetud meie edasiste suhete arenemisel Eestiga," lisas Kamõnin.
"Oleme viimastel päevadel korduvalt öelnud, et nõukogude sõdurite säilmete ja vabastajate monumendi teisaldamine on lubamatu," märkis välisministeeriumi esindaja.

Barroso jätab Eesti välja kujundatavast tuumik-Euroopast
Euroopa Komisjon teatas eile, et president José Manuel Barroso korraldab 12.-13. maini Portugalis Sintras mõttetalgud Euroopa tuleviku arutamiseks.
Komisjoni selgitusel on tegemist väga "informaalse" kogunemisega, kus kitsas ringis ja ilma meedia tähelepanuta tahetakse vahetada mõtteid EL-i põhiseaduslepingu teemadel, aga ka "muudes olulistes küsimustes", nagu energiajulgeolek ning kliimamuutused.
Komisjoni pressiesindaja Pia Ahrenkilde Hansen ütles eile, et Barroso on kutsed juba välja saatnud. Ta kinnitas ühtlasi, et "pärast pikka ja põhjalikku vaagimist" otsustas komisjoni president kõiki EL-i valitsusjuhte Sintrasse mitte kutsuda. Eesti Päevalehe andmeil peaminister Andrus Ansipit kutset ei saanud.
Küll on juba teada, et oodatud on näiteks Saksamaa, Hollandi ja Portugali juhid. Pressiesindaja sõnul on plaanis korraldada veel kaks samasugust üritust, nii saavad lõpuks kõik riigid sõna sekka öelda.

Astronoomid leidsid esimese Maaga sarnaneva planeedi
Euroopa teadlased tegid avastuse Tšiilis Atacama kõrbes asuva hiigelteleskoobi abil.
Esimene väljastpoolt Päikesesüsteemi leitud Maa-suurune planeet tiirleb ümber punase kääbuse Gliese 581, mis asub meist 20,5 valgusaasta kaugusel Kaalude tähtkujus ja kuulub saja lähima tähe hulka.
Ka temperatuurilt võiks planeet olla elamiskõlbulik, kuigi asub tähele14 korda lähemal kui Päike Maale. Planeedilt vaadates paistaks valgusandja 20 korda suuremana kui meie Kuu.
Elu on võimalik
Gliese 581 on küll väiksem, tuhmim ja jahedam, kuid tõenäoliselt pikaealisem täht kui Päike. Olles 205 triljoni kilomeetri kaugusel, asub ta astronoomide mõistes meile üsnagi lähedal ja selle ümbert on juba leitud kolm planeeti. Maale lähimaist tähtedest 80 protsenti on just punased kääbused. Kuid siiani pole astronoomid pidanud neid elu võimaldavateks tähtedeks.

Fantastikaloomingust tuntud krüptoniit leiti Serbiast
Ühest Serbias asuvast kaevandusest leiti uus mineraal, mis lähemal uurimisel osutus tuntuks - seda küll fantastikaloomingus krüptoniidi nime all.
Filmis "Supermani tagasitulek", aga ka samast kangelasest pajatavates koomiksites on krüptoniit kivim, mis Supermani lähedusse sattudes võtab temalt ülijõu.
Nüüd maisest kaevandusest leitud kivimit uurinud Londoni loodusloo muuseumi mineraloog Chris Stanley tegi kindlaks selle keemilise koostise ja toksis nimetuse internetiotsingusse, vaatamaks, kas tegemist on millegi päris uudsega või mitte. Üllatuseks leidis ta, et naatrium-liitium-boor-silikaat-hüdroksiid ongi olemas, kuid Supermaniga seotult krüptoniidi nime all.

Venemaa mattis esimest presidenti Boriss Jeltsinit kui endist keisrit
Venemaa esimest presidenti tulid eile Moskva kesklinna viimasel teekonnal saatma tuhanded inimesed, kuid massilist tänavate palistamist polnud märgata.
Jeltsin oli selleks liiga vastuoluline riigipea, et paljudele meeldida. Juba teisipäeval, kui rahvas sai temaga Kristuse Lunastaja Peakirikus jumalaga jätta, moodustasid põhilise osa leinajatest keskealised ja nooremad inimesed.
Pensioniealisi hakkas silma vähe, mis saab seletada sellega, et suur osa vanemast põlvkonnast peab teda Venemaal eel-kõige armastatud Nõukogude Liidu lagundajaks, mitte vaba Venemaa loojaks.
Leinajad nii ei arvanud. "Ta oli vaba Venemaa president."
- "Jeltsin oli vabaduse sümbol." - "Meie südametesse jääb ta nagunii elama." Nii vastasid inimesed tänavalt küsimusele, kes oli nende jaoks esmaspäeval 76-aastaselt surnud Jeltsin.

Musta toonekure pesaelu on veebis jälgitav
Kotkaklubi ja EOÜ on EAGLELIFE projekti raames ning abiliste toel käivitati veebikaamera must-toonekurg Tooni pesaelu jälgimiseks.
Kogu materjali salvestatakse hilisema analüüsi tarbeks. Aga selle kõrvalt saab alates tänasest ka laiem üldsus kiigata Tooni pesa poole ja kuulata pesametsast kostuvaid hääli klikkides lingil. 
Veebikaamera paigaldati kohale märtsis, enne pesaomanike saabumist. Toonekure paar ilmus esimest korda pesale15. aprilli õhtul ja alates järgmisest päevast algas vilgas ehitustegevus.
Esimene muna muneti 20. aprilli pärastlõunal. Täna on pesas juba neli muna.

Tallinnas oli mobiilse parkimise teenus häiritud
Täna ennelõunal ei saanud kogu Tallinnas parkimise eest mobiiliga maksta, teenus sai uuesti töökorda umbes 2 tunniga.
Täna kell 10: 40 tuvastati infosüsteemi rike mobiil-parkimise teenuses.
Tallinnas parkimist korraldavast AS Ühisteenustest teatati Päevaleht Online, et tegemist oli EMT poolt hallatava parkimise infosüsteemi rikkega.
Ülelinnalise rikke käigus said ainsana teenust kasutada Bravocomi kliendid.
Viga seisnes selles, et parkimist lõpetavat sõnumit ei olnud võimalik saata, teisisõnu ei olnud võimalik lihtsalt parkimist lõpetada. Samuti ei toiminud teenus WAP-i kaudu.
Parkimise lõpetamise sooviga oli võimalik helistada oma mobiilioperaatorile ja paluda parkimisaja lõpp fikseerida.
Ühisteenustest öeldi, et rikke kestel parkimiskontrolörid trahve välja ei kirjutanud.

Uues sünagoogis alustati nädal tagasi jumalateenistuste pidamist
Täna õhtul toimub sünagoogis Helsingis resideeruva Iisraeli suursaadiku vastuvõtt.
Ehkki Karu tänavale juudi kooli ja kogukonnakeskuse juurde ehitatud sünagoog avatakse pidulikult alles 16. mail, peetakse seal juba jumalateenistusi ning täna õhtul korraldab Iisraeli suursaadik hoones piduliku vastuvõtu.
"Oleme saanud sünagoogi juba tasapisi enda tarbeks kasutama hakata ning palveruumis toimuvad kolm korda nädalas jumalateenistused," ütles Eesti juudiusu koguduse juhatuse esimees Boris Oks.
Eile käisid Aedvilja tänava äärde jäävas hoones suured koristustööd ja majale anti veel viimast lihvi, sest täna õhtul kell 17 algab sünagoogis Helsingis resideeruva Iisraeli suursaadiku vastuvõtt. Üritus on seotud Iisraeli 59. aastapäevaga ning kohale on kutsutud kogu vabariigi juhtkond. "Meie toetame üritust ruumidega, kavas on väike kontsert ning kõned," rääkis Oks.

Haabersti ei soovi Õismäele uusi torne
Haabersti linnaosa halduskogu lükkas tagasi ettepaneku ehitada Õismäele Nurmenuku kaubanduskeskuse kohale kolm 14-korruselist tornmaja ja kolm viiekorruselist kortermaja. Halduskogu nõustus kaubanduskeskuse laiendamisega, sealhulgas maa-aluse parkla rajamise ning teise korruse väljaehitamisega.

Linn saab juurde 18 uut avalikku tualetti
Tallinna ettevõtlusameti reklaamipindade konkursi võitnud JC Decaux kohustub järgneva kahe aasta jooksul paigaldama linna 18 uut tüüpi täisautomaatset isepuhastuvat avalikku välitualetti, millest vähemalt viis on kohandatud liikumispuudega inimeste jaoks.
Avatud 16 tundi
Üheksa tualetti paigaldatakse 2008. aasta kevadel ning ülejäänud üheksa hiljemalt 2009. aasta jooksul. Tualetid peavad olema avatud vähemalt 16 tundi ööpäevas.
Lisaks paigaldab firma linna 320 uut bussiootepaviljoni.

Järjestatakse neandertallase genoomi
Lühikene fossiilne reieluu, mis pärineb 38 000 aasta vanuselt neandertallaselt, võib viia selle Homo sapiensi lähima sugulase esimesele täielikule geneetilisele järjestamisele.
Kasutades sama luu tükikesi, läheneb kaks teadlaste rühma eri meetoditel, et järjestada DNA ja võrrelda seda inimese omaga. Kaks genoomi on vähemalt 99,5 protsendi ulatuses samased.
Inimese ja šimpansi genoomide vaheline samasus on 99 protsenti. Erinevatel hinnangutel lahknesid inimene ja neandertallane ühisest eellasest 500 000-700 000 aasta eest. Ja lõpetasid ristumise 370 000 aasta eest.
Järjestamine saab vastata küsimusele, kas 30 000-40 000 aasta eest Aafrikast Euroopasse saabunud nüüdisinimene ja neandertallane said ühiseid järglasi. Siiani pole sellest tõendeid.

Kuidas tõlkida teadust
Sedapuhku veidi esoteerikat. Hubble'i teleskoobi kommunikatsioonijuht Christensen on avaldanud raamatu sellest, kuidas teadust vahendada.
Nii veebis kui raadios kui teles kui trükis. Kaunilt illustreeritud raamat kirjeldab, mis loom on ajakirjanik ja mida teadlane talt oodata võib. Kuidas pääseda oma tulemusega pressi nii, et info võimalikult vähe moonduks. Kuidas koostada pressiteadet ja muud kasulikku.
Minu meelest peaks see raamat olema igas teadusasutuses. Ja mitte ainult riiulil.
"Ärge kunagi süüdistage ajakirjandust," on Christenseni lemmikdeviis. Ja ärge kunagi saatke teele teksti, mis ei vasta küsimustele: Kes? Mis? Kus? Miks? Millal? Kuidas? Samas tuleb tekst teha lihtne ja lühike.

Kliima sureb välja nagu loomaliigidki
Kliima on Maal vahetunud ajast aega ja ka ilma,
Kliimamuutuste võimalike tagajärgede üle spekuleeritakse üha enam. Ka teadlasringkondades. Üks hüpotees on selline: kui maailmameri soojeneb, pole tulemuseks mitte ainult loomariigi võimalik muutumine. Maa hakkab liikuma kiiremini ja ööpäev lüheneb. Põhjuseks on, et Maa ümber oma telje pöörlemise määrab ära muude tegurite seas ka massi jaotus. Näiteks kui iluuisutaja pööreldes oma käed kehale lähendab, hakkab ta kiiremini pöörlema.
Hamburgis asuva Max Plancki meteoroloogiainstituudi teadlane Felix Landerer ja ta kolleegid modelleerisid ennustatavaid muutusi maailmamere vete jaotuses, kui aastaks 2100 suureneb süsihappegaasi kogus atmosfääris 2000 aastaga võrreldes kaks korda. Ookeanide temperatuur tõuseb ja vee tiheduse ning ringlemise muutuse tagajärjel koguneb enam veemassi suurematele laiuskraadidele. Siis paikneb veemass Maa teljele lähemal ja sestap Maa pöörlemine kiireneb. Käekellalt seda just ei märka, sest aastaks 2200 lüheneb ööpäev 0,12 millisekundit. Kuid see on võrreldav tõusulainete süsteemi mõjuga, mis aeglustab saja aastaga Maa pöörlemist 0,23 millisekundit.

Lasteaias käiv poiss korraldas lastekodule korjanduse
7-aastane Taimar Visla korraldas Kongutas kor-janduse Elva väikelastekodu heaks, teisipäeval anti 3100 krooni üle.
Taimari mängukaaslane ja naabripoiss sattus lastekodusse. Taimar muretses, kas sõbral on seal ikka piisavalt süüa, mänguasju, raamatuid. Muretses ja muretses, kuni hakkas oma taskuraha sõbra jaoks kõrvale panema.
Ühel päeval tuli ta välja ideega, et tegelikult vajaksid ehk abi kõik Elva lastekodulapsed, äkki hakata annetusi koguma. Rääkis emale ja kooli ning lasteaia juhtaja Liina Tammele. Just sära poisi silmis ning innustus viisid selleni, et peagi meisterdasid ema ja Taimar annetuste tarvis karpe. Need jõudsid nii laste- aeda kui ka kooli, kauplustest rääkimata. Isegi Tallinna Kaleva reisibüroosse.
Kui mujal võeti Taimari algatus heasoovlikult vastu, siis kohalik pood kupatas kasti välja. "Nad ei uskunud, et laps võiks teiste jaoks head teha, arvati et kogub enesele kommiraha," selgitab ema Eve-Mare Laas nukra naeratuse saatel.

Sillamäel avati sõidu- ja kõnniteekivide tootmise tehas
Täna avati Sillamäel sillutuskivide tehas, kus hakatakse tootma betoonist sõidu- ja kõnniteekive ning äärekive.
"Sillamäele paigaldati Eestis uudne, kuid Euroopas laialt levinud vibropressimise liin sõidu- ja kõnniteekivide ning äärekivide tootmiseks. Selle liini iseärasuseks on see, et betooni mitte ainult ei tihendata vibreerimise abil pärast vormi valamist, vaid veel ka pressitakse. See kindlustab kõnniteekivi suurema vastupidavuse - Euroopa kogemused näitavad, et sellised kivid peavad vastu kümneid aastaid," rääkis AS ALTT turundusjuht Dmitri Lett.
Betoonist valmistatud kivid on hästi vastupidavad, omavad suurepärase nakke kõnni- ja sõiduteedel nii suve- kui ka talveperioodil ning tänu kvaliteetsele värvipigmendile näevad ilusana välja ka aastate pärast. Nii teekattekive kui ka äärekive hakatakse valmistama erivärvuses vastavalt tellijate tellimustele. Esialgu valmistatakse põhiliselt UNI-kivi paksusega 60, 80 ja 100 mm ja sõidu- ja kõnnitee äärekive pikkusega vastavalt 800 ja 1000mm.

Parex Pank tõstis tähtajaliste hoiuste intressimäärasid
Seoses Eesti krooni, euro ning USA dollari kallinemisega maailma rahaturul tõstis Parex Pank tähtajaliste hoiuste intressimäärasid.
Üheaastase tähtajalise houise intressid on nüüd kroonihoiustel 4,30%, eurohoiustel 4,30% ja USA dollarites arvestatud hoiustel 5,30%.
Eesti krooni ja euro intress tõusis 0,1 kuni 0,2 protsendipunkti, USA dollari intress tõusis 0,05 - 0,1 protsendipunkti võrra sõltuvalt hoiustamisperioodist, teatas pank.

Lõuna Autoshow'l on väljas ajaloolised Estonia 21 vormelid
Homme algaval Lõuna Autoshow'l on väljas ajaloolised Estonia 21 vormelimudelid.
Teiste seas on korraldajate teatel väljas autod, millega on sõitnud legendaarsed autosportlased Toivo Asmer ja Toomas Napa. Mõlemad autod on täisoriginaalid, väga heas korras ja autetnse välimusega ning pärinevad Marek Kiisa initsiatiivil tegutsevast Estonia vormelite muuseumist.
Lõuna Autoshow toimub Tartus sel nädalavahetusel, 27.-29. aprillini, messil on väljas üle 40 automudeli kümnelt firmalt. Lisaks uudismudelitele on eraldi väljapanek Hummeri, Porche, Jaguari ning Landroveri luksusmasinatest. Viimased kolm osalevad Tartu autonäitusel esimest korda.

SEB müüb oma Baltimaade kinnisvara Homburg Investile
SEB müüb oma Eestis, Lätis ja Leedus asuva kinnisvara ettevõttele Homburg Invest Inc. Tehingu hinda SEB ei avalda.
Kinnisvaraportfell koosneb panga teatel ühest müügi- ja tagasirendi portfellist, mis sisaldab 47 objekti, kus SEB kavatseb olla pikaajaliseks üürnikuks ja ühest äriportfellist, mis sisaldab 16 objekti, mida hetkel üüritakse peamiselt teistele rentnikele või kus SEB kavatseb olla rentnikuks vaid lühiajaliselt.
Äriportfell koosneb peamiselt suurtest märkimisväärse arenduspotentsiaaliga kinnisvaraobjektidest atraktiivsetes paikades.
"Kinnisvaraportfelli müük on vastavuses SEB strateegiaga, mille kohaselt pank kinnisvara ei oma. Tehingu ajastus oli sobiv, kuna nõudlus büroopindade järgi on suurenenud," kommenteeris SEB Grupi asepresident ja jaepanganduse juht Bo Magnusson. "Balti riigid on SEB jaoks üheks olulisemaks turuks ning kinnisvaraportfelli müük ei muuda panga pühendumist sellele turule," lisas Bo Magnusson.

Armin Karu nõustus osalema telesaates "Mantlipärija" 
Telekanalis TV3 eetrisse tulevas saates "Mantlipärija" kehastab ülbet bossi Olympic Casino rajaja Armin Karu, kes hakkab ühele oma tütarettevõttele juhti otsima.
"Nõustusin saates osalema, sest Olympic Casino hoogne areng ja laienemine tähendab ka pidevat vajadust uute ning erakordselt tublide juhtide järgi," ütles Karu. "Tegemist on avaliku konkursiga tippjuhi leidmiseks ning esimese sedavõrd mastaapse tööotsinguga Eestis. Ootan sellest osa võtma ambitsioonikaid mehi ja naisi, kes soovivad töötada rahvusvahelises ning kiirelt arenevas meelelahutusettevõttes ega pelga konkureerimisega kaasnevat lisatähelepanu."
TV3 teatel on "Mantlipärija" näol tegemist formaadipõhise sarjaga, mille originaalverisoonis "The Apprentice" täidab karmi ja nõudliku ülemuse rolli ärimagnaat Donald Trump. 12-osalist telesarja võib nimetada ka kõige pikemaks tööintervjuuks, sest osalejatel on võimalus end igakülgselt proovile panna ja kõiki oma tugevusi avalikkuse ees piisavalt tõestada.

Baltika loob lastele Lotte moebrändi
"Leiutajateküla Lotte" looja Eesti Joonisfilm lubas Baltikal Lottest kujundada laste moebrändi.
Lotte by Mosaic jõuab Baltika teatel turule sel sügisel nii Eestis kui ka Lätis, Leedus, Venemaal ja Ukrainas.
Eesti Joonisfilmi produtsent Riina Sildos ütles, et see on esimene kord, kui Eesti kunstnike looming jõuab nii suurelt rõivamoodi.
"Filmi kaudu on Lottega tuttavad enamik Eesti lapsi, kuid tänu välismaa kinolevile on Lotte tuntust kogumas ka näiteks Lätis, Saksamaal ja Soomes. Lotte on noortele muutunud Eesti märgiks," ütles Sildos.
Janno Põldma ja Heiki Ernitsa "Leiutajateküla Lottet" käis eelmisel sügisel Eestis vaatamas üle 60 000 vaataja.

Raudtee omanik läheb vallaga maa pärast kohtusse
Haapsalu raudtee omanik Aarne Taal läheb pretsedendi loomise eesmärgil Risti vallaga kohtusse, sest tahab erastada raudteemaad, mida aga Eesti seadused ei luba vallal talle erastada.
Aarne Taalile kuulub 50 km pikkusest Riisipere-Haapsalu raudteelõigust tee muldkeha, sillad, truubid jms. Maa, millel muldkeha asub, kuulub riigile. Seega on raudteetamm Taali vallasvara, kirjutab Lääne Elu.
Selleks, et vallasvarast kinnisasja teha ning Tallinna-Haapsalu vahel rong käima panna, on Taal esitanud viiele raudteeäärsele omavalitsusele taotluse tammialuse maa ja tammi ümber oleva raudtee 50 m laiuse teenindusmaa ostueesõigusega erastamiseks. Kokku puudutab see 300 hektarit.
Risti vallavolikogu esimees ja Läänemaa arenduskeskuse juht Neeme Suur istub Taaliga ühes paadis. Kuna vallavalitsus sai maa-ametilt vastuse, et rööbaste ja liipriteta muldkeha ei ole ehitis, mille juurde saaks maad ostueesõigusega erastada, on pretsedendi loomiseks Suure sõnul vaja kohtulahendit.

Maris Lauri: eestlased ei suudaks krooni devalveerimisel laene maksta
Hansapanga makromajanduse analüütiku Maris Lauri sõnul ei lahendaks krooni devalveerimine majanduslikust aspektist vaadates Eesti majandusprobleeme.
"Viimase paari kuu jooksul on ajakirjanduses palju spekuleeritud krooni devalveerimise ümber. Majanduslikust aspektist vaadates ei lahendaks krooni devalveerimine Eesti majandusprobleeme, vaid teeks need pigem hullemaks. Import läheks kallimaks, mis oleks aga kahjulik kõigile, sh ekspordiettevõtetele ning firmadele, kes toodavad kohalikule turule. Tööjõud lahkuks veelgi massilisemalt välismaale tööle, mis tähendaks veelgi kõrgemaid palku siiajäänuile. Inflatsioon kiireneks veelgi jne," vahendab aripaev.ee Lauri personaalpanganduse klientidele kirjutatut.
Valuuta devalveerimise eesmärk on sellest kasu saada, Eestis ei ole aga eriti kasusaajaid. Inimesed muutuksid devalveerimise tulemusel vaesemaks ning ei suudaks enam laene tagasi maksta, seega tuleks ju pankadel kõik need laenukahjumid kinni maksta ja nad kannaksid hoopis suurt kahjumit.

Saku vald piirab elanike juurdevoolu
Kui kõik Saku vallas kehtestatud detailplaneeringud realiseeruksid, elaks vallas lähitulevikus 21 000-22 000 elanikku, seepärast üritab 8000 elanikuga vald rahva juurdevoolu piirata.
Saku abivallavanema Kalle Pungase sõnul on see kinnisvaraarendajate müüt, et uued vallakodanikud toovad valda kamaluga raha sisse. Kui arvestada, et iga uue õpilase jaoks on vaja 13-15 ruutmeetrit koolipinda, lisaks muud teenused, siis tasub uus vallaelanik end maksudega ära keskmiselt 30 aasta jooksul, kirjutab Nädaline.
Sakus sõlmitakse kinnisvaraarendajaga enne detailplaneeringu algatamist leping, milles too kohustub vallale iga eluaseme eest tasuma 75 000 krooni sotsiaalkulutuste katteks. Et kinnisvaraarendaja maksmisega liialt ei venitaks, suureneb see summa iga aasta ehitushinnaindeksi võrra. Näiteks mullu suurenes ehitushinnaindeks üle 15 protsendi.

E.L.L.  Kinnisvara Eesti tegevdirektoriks sai Vahur Kaska
E.L.L. Kinnisvara Eesti tegevdirektoriks sai endine YIT Ehituse juhatuse liige Vahur Kaska.
E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon ja tegevjuht jätkab ettevõtte töö juhtimist kogu Baltikumi ulatuses.
Vahur Kaska sõnul on E.L.L. Kinnisvaral Eestis käsil mitu suurt projekti, millest tuntumad on endise Neste tankla asukohale, Pärnu mnt 141 uue büroohoone ja parkimismaja ehitus ning tänaseks valdavalt rentnikega kaetud Sõpruse Ärimaja.
"Uus suur projekt, mille ettevalmistamisega täna tegeleme, on Rannamõisa teele Rimi hüpermarketi, Premia jäähalli ja Rocca al Mare Onistar tennisekeskuse vahetusse naabrusesse planeeritav bürookompleks. Kavandame omanäolist ja selgelt eristuvat kvaliteetpindadega töökeskkonda piirkonda, kus seni bürooruumide pakkumine praktiliselt puudub," ütles Kaska.

EasyJet kutsus üles 700 "musta" lennukit kõrvaldama
Odavlennufirma EasyJet kutsus täna Euroopa valitsusi üles eemaldama 700 vanimat ja keskkonnale kahjulikumat lennukit Euroopa lennundusest.
"Kuigi autode puhul on ühiskond selgelt teadvustanud, et erinevad sõidukid emiteerivad erinevas koguses heitgaase, siis lennunduses pole sellist debatti tekkinud," ütles EeasyJeti tegevjuht Andy Harrison pressiteenistuse vahendusel.
"EasyJeti Airbus 319 on 15% keskkonnaefektiivsem reisija kohta kui näiteks Boeing 737-300, mida firma on aastate jooksul ka välja vahetama asunud. Samal põhjusel kutsume täna Euroopa riikide valitsusi üles astumaks samme 700 Euroopa "mustema" lennuki eemaldamiseks meie ühisest taevast, et aidata kaasa "rohelisele kasvule"."
Lennufirma pakkus välja mõtte, et 1. jaanuarist 2012. aastal ei tohiks Euroopa Liidu riikides olla lubatud ükski transpordilennuk, mis ehitatud enne 1. jaanuari 1990. aastal, ja et samasugused nõudmised jätkuksid ka kõikidel järgnevatel aastatel.

Nagist sai Eesti suurim fotohalduse pakkuja internetis
Internetis tasuta fototeenusi pakkuv Nagi omandas Eesti suurima fotosaidi Fotoalbum.ee, millega sai suurimaks interneti fotohalduse lahenduste pakkujaks Eestis.
Kokku on Nagil ja Fotoalbum.ee-l 33 000 registreeritud kasutajat, kes on Nagi teatel üles laadinud üle 3,3 miljoni digifoto.
Päevas lisavad kahe teenuse kasutajad internetti ligi 25 000 digipilti.
Nii Nagi kui Fotoalbum.ee jätkavad eraldiseisvate teenustena oma kaubamärkide ja veebisaitide all tegutsemist, pakkudes erinevatele sihtgruppidele just neile vajamineva funktsionaalsusega fotohalduse lahendusi.

Põllumehed ostavad riigilt maid välja
Saaremaa põllumehed maksavad enampakkumisel suurt raha, et mitte loovutada põllumaid, mida nad siiani on harinud ajutise kasutuse lepingu alusel.
Riigimaade enampakkumisel osalenud Kaarma valla köögiviljakasvataja Guido Lindmäe ütles Oma Saarele, et ta pidi maksma väga kõrget hinda, et säilitada endale 14 ha suurune maatükk, mida ta oli ajutise kasutuse lepingu alusel aastaid ränga tööga harinud.
Lindmäe oli sunnitud osalema enampakkumisel, kuna 2006. aasta augustis tühistati määrus, mis lubas valdadel jätkuvalt riigi omandis olevaid vabu maid anda 1-3 aastaks ajutisse kasutusse. Uue korra kohaselt antakse neid maid rendile vaid enampakkumise korras.

Nädalavahetusel esineb häireid Hansapanga e-kanalite töös
Laupäeva varahommikul ajavahemikus kella 04-05.30 ja ööl vastu pühapäeva kella 00-01esineb lühiajalisi katkestusi Hansapanga elektrooniliste kanalite töös.
Katkestuste ajal ei tööta Hansapanga sularahaautomaadid, makseterminalid ja internetipangad hanza.net ja Telehansa.net, teatas pank.
Häired on põhjustatud plaanipärasest talitluspidevuse testist, et kontollida tagavarasüsteemide töökindlust kõigi oluliste pangafunktsioonide puhul.

Tollikontroll hoidis ära 65 miljonit krooni kahju
Maksu- ja tolliamet hoidis selle aasta esimeses kvartalis tollikontrolli tegevusega ära üle 65 miljoni krooni suuruse kahju tekkimise riigile, kokku avastati ligi 790 000 salasigaretti ja 7392 liitrit salaalkoholi.
Ameti tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järg ütles, et sigarettide ja alkoholi salakaubaveo peamiseks mooduseks on endiselt keskmiselt suurte koguste, 10 000-30 000 salasigareti peitmine sõidukite konstruktsioonidesse, näiteks topeltpõhjade, -seinte ja -lagede ning -kütusepaakide ehitamine.
"Samuti avastasime maanteekontrolli käigus vene maksumärkidega salasigarette ka suuremates kogustes," lisas Järg.
Eraldi tähelepanu all on olukord sisepiiridel, Valga piiripunktis avastati läbiviidud operatsiooni käigus konstruktsioonidest 29 kallist käekella. Kokku viidi piiridel käesoleva aasta esimeses kvartalis läbi 4180 läbivaatust, mille käigus avastati 364 rikkumist.

Ida-Viru maaliinidel läheb sõit kallimaks
1. maist kallineb Ida-Virumaa maakonnaliinidel bussipilet, mille aluseks olev bussikilomeetri hind tõuseb 50 sendilt 65 sendile.
Ida-Viru maavalitsuse arendusosakonna peaspetsialisti Valentina Lunina sõnul on see Eesti madalaim hind ning see pole pärast 2005. aastat muutunud, kuigi kogu selle aja on kütus kallinenud ja bussijuhtide palgad tõusnud, kirjutab Põhjarannik.
Maakonnaliine teenindab üheksa firmat. Tänavu detsembris lõpeb nendega leping ning maavalitsus kavatseb lähiajal kuulutada välja riigihankekonkursi, selgitamaks välja firmad, kes hakkavad liinidel edaspidi tööle.
"Tahaksime kaasata selliseid operaatoreid, kes suudavad maakonna ühistransporti investeerida ja uuenenud bussipargiga liinidele tulla," ütles Valentina Lunina.

Viljandi tekstiilifirma on töötajate nappusest jagu saanud
Ehkki madalate palkade poolest tuntud kergetööstust painab tööjõupõud tavaliselt enam kui teisi tootmisharusid, on Viljandis tegutsev aktsiaselts Delux Domotex suutnud sellest vabaneda.
Peamiselt patju ja tekke valmistava ettevõtte tegevjuhi Leho Haldna sõnul on suurimaks mureks muutunud hoopis toorainehinnad, mis Euroopa Liidu kaitsetollide tõttu märgatavalt kasvasid, kirjutab Sakala.
"Tööjõukulu pole praegu meie suurim probleem, sest viimase aasta jooksul oleme suutnud tootmist ümber korraldades töötajaid 40 inimese võrra vähendada ja allesjäänute palka 40 protsenti tõsta. Samas on meie käive kasvanud 40 protsenti," rääkis Haldna.
"Et meie tooted nõuavad vähe tööjõudu, kuid on väga materjalimahukad, teeb praegu rohkem muret patjade ja tekkide täitmiseks kasutatava tekstiilikiu hinna kerkimine, mille põhjuseks on Euroopa Liidu kehtestatud kaitsetollid."

Eesti Post lõpetas eelmise majandusaasta kahjumiga
Eesti Post lõpetas möödunud majandusaasta ligi 20 miljoni krooni suuruse kahjumiga.
Kuigi postifirma tegevjuht Hans Teiv ütleb, et ei saa enne nõukogu koosolekut kahjumit kommenteerida, ei pea olema majandusteadlane, et selle põhjusi mõista, kirjutab Eesti Ekspress.
2006. aasta alguses hakkasid firma ligi tuhatkond kirjakandjat aina häälekamalt nurisema miinimumilähedase sissetuleku üle. Ametiühing saatis majandusminister Edgar Savisaarele ühe kirja teise järel ning viimane ei saanud valimiste lähenedes neile vastamata jätta. Tulemuseks oli nõukogu surve Peeter Raudsepa juhitavale Eesti Posti juhatusele ning ligi 30protsendiline palgatõus kirjakandjatele.
Tänavu tõsteti kirjakandjate palku veel 17 protsendi võrra, sest oli oht, et ka pärast mullust palgatõusu jooksevad postiljonid firmast minema. Tööjõud ja transport moodustab 75 protsenti Eesti Posti kuludest.

Jäätmekäitlejate liit arutab projektide rahastamist
Eesti jäätmekäitlejate liit korraldab täna Jäätmepäeva, kus arutab riigi, omavalitsuste ja erasektori esindajatega jäätmekäitlusprojektide rahastamisvõimalusi.
"Uuel Euroopa Liidu rahastamisperioodil on Eestil kasutada unikaalne võimalus just keskkonnakaitsele eraldava Euroopa Liidu raha hulga mõttes, siiski on vältimatu olulise osas jäätmekäitluseks eraldatavast rahast suunata põlevkivisektoriga seotud probleemidele," ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. "Seetõttu ei ole muudes valdkondades rahastamisvõimalused tegelikult väga roosilised, arvestades ka viimaste aastate ehitustööde hindade tõusu."
Eestil seisab Eeki sõnul ees üleminek ladestamise põhiselt jäätmekäitluselt jäätmete taaskasutus- ja sealhulgas eriti materjalide ringlussevõtu põhisele süsteemile.
Oluline on riigi ja kohalike omavalitsuste ja erasektori koostöö. "Kui riigi ja kohalike omavalitsuste panus on olulises osas jäätmete esmase kogumisvõrgustiku ja olulise infrastruktuuri rajamine - näiteks regionaalsed jäätmekäitluskeskused, sh prügilad ja ka piirkondlikud jäätmejaamad -, siis paljude materjalide ringlussevõtu osas on põhiline osa tegevustest ja arendustest muidugi erasektori poolel. Samas tuleb kahtluseta järjest enam püüda ka "saastaja maksab" põhimõtte tegeliku rakendamise peale ja mitte loota ainult toetustele," lisas Eek.

Eesti riigi reiting on ohus
Sampo Panga omanik Danske Bank lööb häirekella, et rahvusvahelised reitinguagentuurid Moody's, Standard & Poor's ning Fitch võivad majanduse ülekuumenemise ohtude tõttu langetada Eesti riigi reitingut.
Seni on see püsinud kõrgemal tasemel A, kirjutab Eesti Ekspress.
Mida tähendaks, kui reiting langetatakse näiteks tasemele B? Eesti panga avalike suhete juht Janno Toots: "Laenuintresside tõusu, täpsemalt laenude riskimarginaalide tõusu Eestis. Meil on olnud seni laenuraha odav, sest reiting on tõusnud kõrgele. Reitingu langedes ei anta enam Eestisse nii soodsalt laenuraha."
Danske Banki 22. märtsi raportis märgitakse, et Eesti on koos Läti, Leedu, Bulgaaria ja Rumeeniaga ohutsoonis ning riigi reitingut võidakse langetada järgmise aastanumbri sees. Standard ja Poor's kinnitas oma 18. aprilli raportis, et oht Eesti riigireitingu langetamiseks on tõsine. Raporti kohaselt ei pruugi Eesti olla võimeline isegi ülejäägis riigieelarvega vähendama sisenõudlust, tarbimist ja kiiret laenukasvu. Ning selle läbi kindlustama majanduse "pehmet maandumist".

Kortermajade ehitus jõuab Pirita metsa
Tallinna linnavalitsuses ootab detailplaneeringu algatamist Randvere tee metsatukka uute kortermajade ehitus, planeeringut soovitatakse algatada hoolimata Pirita üldplaneeringust, mis kortermaju ei luba.
"Tegemist on puhta metsaga, kuhu korterelamute rajooni ei tohiks mitte mingil juhul lubada," kommenteeris Pirita halduskogu aktivist ja riigikogu liige Ülle Rajasalu, kirjutab Äripäev.
Samas on piirkonna arendada kavatsev ärimees Igor Jakobson kindel, et korterelamud sinna tulevad. "Tallinna üldplaneeringu järgi võib sinna ehitada väikeelamud, mis on ka meie planeeritavad kuni kuue korteriga majad. Kõik käib seaduse järgi," ütles Jakobson.
Võimukabinettides on kõik dokumendid detailplaneeringu algatamiseks ette valmistatud, uue Sakala keskuse juhtumi kartuses võeti 4. aprilli linnavalitsuse istungi päevakorrast detailplaneeringu algatamine aga maha.

Piima hind pöörab tõusule
Jõgevamaa põllumajandustootjate liidu tegevdirektor Urmas Ingver ennustab raskeid aegu piimatootjatele ja piima hinna tõusu.
"Loodetavasti ta tõuseb järgmisel aastal. Tööjõud on sektorist lahkumas ka mujal ja see on toonud kaasa piima puuduse Euroopas. See viib ehk sektori tõusule. Kindlasti ei tõuse piima kokkuostuhind 4.50-le, aga kui täna on keskmine hind 3.85, siis järgmisel aastal on see ehk 4 krooni," ütles Ingver Äripäevale antud intervjuus.
"Piimanduses ei ole halvemad ajad möödas. Pärast ELiga ühinemist tabas meid petlik edu, kuna sisendite hinnad ei tulnud järgi. Täna on piimanduses paljudel küsimus, kas lõpetada," rääkis Ingver.

Rohelise energia kallimaks mineku maksab oma taskust kinni tarbija
Kilovatt-tunni hinnale lisandub esialgu vaid 1,5 -2,2 senti, hiljem juba 8,5 senti.
Maikuu eest lisandub elektriarvele uus teenuserida, kus on täpselt näidatud, kui palju maksab tarbija taastuvenergia toetuseks.
1. maist kehtima hakkav seadusemuudatus kohustab Eesti Energia Põhivõrku ostma taastuvenergiast toodetud elektrit hinnaga 115 senti kilovatt senise 81 sendi asemel. Kuna aga taastuvenergia osakaal elektri tootmises on praegu peaaegu et olematu, moodustades vaid 0,04%, piirdub hinnatõus esialgu keskmiselt mõne krooniga.
Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli ütlust mööda jääb toetussumma, mida tarbija 1. maist maksma hakkab, vahemikku 1,5 -2,2 senti tarbitud kilovatt-tunni pealt. Täpne tariif pannakse valitsuses paika 3. mail.

Ettevõtted asuvad endi seast parimaid valima
Algavad "Ettevõtluse auhind 2007" ja "Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabel 2007".
Tänasest on kõigil vähemasti kolm aastat tegutsenud ja möödunud aasta kasumiga lõpetanud Eesti äriettevõtetel võimalik osaleda võistlustel "Ettevõtluse auhind 2007" ja "Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabel 2007".
Võistluste ühe korraldaja, kaubandus- ja tööstuskoja turundusdirektori Piret Salmistu sõnul võimaldavad võistlused firmadel end omavahel võrrelda ja seda mitte ainult üldarvude järgi, vaid ka alamkategooriates, sest välja antakse kaheksa auhinda, nagu Turismi Uuendaja, Innovaatori auhind jms. Sel aastal auhinnatakse esimest korda eraldi ka parimat tööstusettevõtet.
Võistlustel osalemiseks tuleb esitada aruanne järgmiste näitajate kohta: müügitulu, puhaskasum, omakapital ja selle tootlikkus, tööjõukulud ühe töötaja kohta, tootlikkus ühe töötaja kohta ning investeeringud.

Tallinna koguneb üle saja Euroopa Liidu haridusametniku
Nädalavahetusel, 27.-28. aprillil toimub Tallinnas Euroopa Liidu arhitektuuri, kunsti ja muusika valdkondade võrgustike ühiskonverents.
Konverents "Towards Strong Creative Disciplines in Europe" tähistab Euroopa Liidu haridusprogrammi SOCRATES/ERASMUS interdistsiplinaarse kunstikõrghariduse teemaliste projektide lõppu.
Kokkutulekul käsitletakse Bologna protsessi kõrghariduses ning loomemajandusega seotud küsimusi.
Konverentsi avab Euroopa komisjoni kultuuri- ja kommunikatsiooni direktoraadi juht Vladimir Šucha. Töögruppides koostatakse Euroopa kunsti-, arhitektuuri- ja muusikakõrgkoolide kultuurihariduspoliitilised seisukohad, mida edastatakse Londonis toimuval Euroopa haridusministrite kohtumisel kevadel.
Üritust korraldavad /European League of Institutes of the Arts, Association of European Conservatoires ja European Association for Architectural Education koostöös Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Eesti kunstiakadeemiaga.

Jazzkaar: Anne Erm soovitab
Täna kell 22 NO99 jazziklubis: Kadri Voorand ja Jürmo Eespere Trio
11 Eestis on palju andekaid noori lauljaid, suur osa neist esineb ka Jazzkaarel - Sofia Rubina, Kaire Vilgats, Marvi Vallaste, Reelika Rannik, Anna Põldvee, Tuuli Taul, Liisi Koikson ja Kadri Voorand. Kaks viimast esinevad Jazzkaarel ka Häälekal Neljapäeval, kus maestro Andy Bey piletid on välja müüdud, kuid rohket publikut ootavad nii Liisi oma Joni Mitchelli kavaga Vene kultuurikeskuses kui ka Kadri džässikavaga NO99 džässiklubis.
Kadri Voorand, kes on vaid 20-aastane ning õpib teatri- ja muusikaakadeemia teisel kursusel džässi, esitas juba mullu Jazzkaarel Thelonius Monki nõudlikku muusikat. Aasta jooksul on ta lisaks jõudnud külastada mitmeid meistrikursusi, esinenud Soome, Rootsi ja Ameerika džässiklubides. Jõulise talendiga Haljala neiu on pälvinud tunnustust laulja, improviseerija, arranžeerija ning loojana. 1. aprillil võitis ta Uno Naissoo nimelise heliloomingu konkursi oma eestikeelse lauluga "Tunde kaja". Kadrile meeldib muusikat teha ja improviseerida mainekate kursusekaaslastega pianisti Jürmo Eespere ja bassisti Mihkel Mälgandiga, trummirütmi hoiab trios Eno Kollom. Sedapuhku on kavas on rokk-, džäss- ja popmuusika seadeid, nagu näiteks Queeni'i "We Will" Jazz "You", ja kindlasti kuuleb ka Kadri enda uusi lugusid.

1 küsimus
Millisest Jazzkaare kontserdist olete juba elamuse saanud või milliselt artistilt seda ootate?
Villu Veski,
saksofon
Arvan, et minu jaoks on Jazzkaare kõrghetk veel ees - parimad artistid on ju lõpupoole. Võib-olla pole ma veel muusika-elamust saanud seetõttu, et pärast enda kontserti oled laengu andnud ja saanud, energiavahetus on toimunud.
Tuleb öelda, et meie noored on hakanud väga hästi pilli mängima, varasemaga võrreldes on vahe tuntav, asi on õigetel alustel käima pandud.
Jürmo Eespere,
džässipianist
Elamust pole saanud, sest ühelegi kontserdile pole jõudnud ega jõua ka. Enda kontserdile jõuan.

Kes tahab saada laudkonna liidriks? 
Fotonäitusel "Koosolek" Artdepoo galeriis valib võitjate põlvkond endale juhti.
Üle neljakümne inimese istuvad kahes reas laua taga ja arutavad midagi - tõenäoliselt seda, keda valida endale ülemuseks, sest keskne tool on vaba. Selline oleks lühidalt näituse kirjeldus. Kaido Ole on valinud oma "modelle" kunstiakadeemia lähedastest kontoritest ja büroodest. Niisiis on tegemist kontorirottidega, kusjuures esindatud on kõigi põlvkondade esindajad.
Algul mõtles Ole need tüübid maalida, kuid eheduse huvides piirdus elusuuruste fotodega. Ole on suutnud luua väga elutruu pildi tüüpilisest koosolekust. Tingimuseks oli ka see, et keegi ei tohi kaamerasse vaadata. Kokku tuleb huvitav sotsioloogiline uurimus, mis sunnib üle vaatama ka omaenda käitumise koosolekutel. Selles küsimuses tuleb selgelt välja, kellel on liidri omadused, kes on ennast sättinud ülemuse toolile lähemale, võtab aktiivselt sõna ja žestikuleerib. Teine osa on rohkem laua lõpus, on nooremad ja lohvkamalt riides. Mõni lausa lösutab lauale toetudes ja talle ei näi see võimuvõitlus sugugi korda minevat. Siis mõned vanemad prouad, kes vastavad stereotüübile kuivast ja pedantlikust raamatupidajast. Huvitav on jälgida ka pilkude mängu. On ka seksikaid pilke, võib oletada isegi armukolm-nurki.

ETV saade BioNina sai teaduse populariseerimise auhinna
ETV saadet "BioNina" premeeriti 40 000 krooniga teaduse rahvale lähemale toomise eest.
Haridusministeerium, Teaduste Akadeemia ja Sihtasutus Archimedes andsid välja auhinnad möödunud aasta parimatele projektidele, mis tutvustavad rahvale teadust ja teadlaste tegemisi.
40 000 krooni suuruste peapreemiate omanikeks said Eesti Televisioonile Haridusmeedias toodetud 16-osaline telesari "BioNina", mida ETV näitas mullu sügisel, ning Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu, keda austati pikaajalise tegevuse eest matemaatika- ja informaatikateaduste populariseerimisel noorte hulgas.
Konkursile laekunud 28 kandidaadi hulgast valis žürii üheksa auhinna saajat.
Telesarja "BioNina" iga osa vaatas ligi 100 000 inimest. Tartu ülikooli ja Maaülikooli rahastamisel valminud sari tutvustab Eesti teadlaste põnevamaid töid.

Täna algab visuaalsete helide festival Plektrum
Täna algab neljandat korda toimuv festival Plektrum. Festival toimub 26-28. aprillini kahes linnas korraga.
Alguse saab kevadine festival Tartust uuest klubist Kellele ei meeldiks Johhny Depp? Kahel järgmisel päeval - 27. ja 28. aprillil on Plektrum jällegi Tallinnas Von Krahli ruumides. Kavas on suur Eesti parimate, tublimate VJ-de kokkutulek, nelja uue plaadimaterjali esitlused.
Plektrumi reklaamipoole eest hoolitseva Marko Noormetsa sõnul on Plektrumi meeskonnal meel hea, sest Eesti klubikülastaja on festivali avasüli vastu võtnud. "Soovisime pakkuda midagi veidike erinevat ning värskendavat ja tundub, et see on ka õnnestunud," lisas Noormets.

Vanemuine otsib lastemuusikalile "Detektiiv Lotte" heliloojat
Vanemuise teater kuulutab välja konkursi 2008. aasta novembris esietenduva lastemuusikali "Detektiiv Lotte" helilooja(te) leidmiseks.
Konkursil osaleda soovivatel heliloojatel tuleb kirjutada laste heast sõbrast Lottest jutustava muusikali avamäng ning muusika laulule "Detektiivi laul". Konkursil osalevaid heliteoseid oodatakse Vanemuise teatrisse hiljemalt 15. juuniks.
"Detektiiv Lotte" koosneb kuni 15 laulust, avamängust, vähemängudest ja finaalist. Libreto kirjutab Janno Põldma, laulusõnad Leelo Tungal.
Vanemuise teatrijuhi Paavo Nõgene sõnul soovib Vanemuine tuua lavale värvika ja särava muusikalavastuse, mille helikeelt luues peavad heliloojad silmas pidama Vanemuise teatri kolmežanrilisusest tulenevat eripära. "Meil on laulvad draamanäitlejad, balletitantsijad ja sümfooniaorkester, keda kõike kavatseme selles uues lastelavastuses tarvitada," ütles ta.

Arvuti salasõna peab olema pikk ja keeruline
Häkkerite eest ei kaitse keegi, kräkkerite (asjaarmastajatest raalimurdjate) vastu on abi.
Käisin hiljuti häkkimiskoolitusel. Kahe päeva jooksul tõestas koolitaja Tõnu Samuel veenvalt, et tegelikult on minu arvuti lootusetult kaitsetu. Salasõnade lahtimuukimine ning traadita võrgu kaudu kas või Viru keskuses liikuvate inimeste mobiiltelefonidesse sissemurdmine on oskajale lapsemäng. Nii polevat eriti keeruline kuulata pealt, mis asju ajab oma hands-free'ga ükskõik milline ärimees.
Samuel, kes "heade poolel" olles "pahade" tegemistest rääkis, kurtis hakatuseks, et igasuguse häkkimisalase oskusteabe lai levik veebis on häkkerite kvaliteedi alla viinud: "Iga koolipoiss saab internetist vastavad programmid alla tõmmata ja pahandusi korda saata."

Eestis kõlavad Soome eurolaulud
Täna ja homme saavad kõik huvilised tasuta kuulata Soome eurolaule läbi aegade. Laule mängitakse täna kell 17 Tallinnas Soome instituudis (Harju 1, teine korrus) ning homme kell 20 Tartus Genialistide klubis.
Tartus juhib õhtut paadunud eurolaulufänn Toni Autio, Tallinnas aitavad laule kuulata-hinnata Maimu Berg ja Erkki Hulkki. Koosolijate vahel loositakse välja raamat "Finland 12 points!" ning õhtu jooksul valitakse Soome kõigi aegade parim eurolaul.
Näha, kuulda ja hinnata saab kõiki Soome eurolaule alates 1961. aastast. Soomlased soovitavad uskuda, et see pole sugugi nii nukker valik, nagu neile antud punktide järgi võiks otsustada. 2006. aastal võitis Soome lõpuks lauluvõistluse ning Eurovisiooni tänavune sõu leiab maikuus aset Helsingis.

Internet: 
Internet: - teinekord juhtub, et fännid teevad oma lemmikbändi suurimale hitile ise muusikavideo. Lisaks loo ametlikule videole. Seni välismaa tähtedele reserveeritud popkultuuri ilming on jõudnud ka Eestisse. Pärast lingil klõpsamist peaks arvuti näitama Ursula "Tifferi" fännivideot.

Tanel Padar jõuab kinolinale
Alates homsest näeb kinos Sõprus uut eesti mängufilmi "Võõras", mille peaosalist kehastab Tanel Padar. Lugu räägib muusiku seiklustest Ida-Virumaal ning Padar on öelnud, et kohati samastub ta peategelasega. Filmi stsenarist ja režissöör on Dirk Hoyer. Filmis osalevad ka näitlejad Karol Kuntsel, Mari-Liis Lill, Maarja Mitt, Hele Kõre, Karin Rask ja Kadri Adamson.

Kumu Ööl Jah Wobble ja Jimi Tenor
25. mail teist korda toimuv Kumu Öö toob publiku ette eestlastele tuttava soomlase Jimi Tenori ja bändi Kabu Kabu (pildil), kelle saladus peitub stiilide segamises. Bändi viimane plaat "Joystone" ilmus üleeile.
Festivali kolmel laval astub üles 12 esinejat meilt ja mujalt. Kuulata saab näiteks sürrealistlikku folki viljelevat Islajat (Soome), Bersarin Quartetti (Saksamaa) ning Lubomyr Melnykit (Ukraina).
Lisaks astuvad kunstimuuseumi allkorrusel ja sisehoovis üles Suurbritannia world-beat-dub-artist Jah Wobble, minimalistlik elektrosümfonist Mira Calix ja Clark ning mitu eestimaist artisti. Esitletakse uusi plaate ning näha saab ka videoprogrammi.
Visuaalkunstisündmus peetakse reedel, 25. mail kell 22. 250-kroonised piletid on Piletilevis müügil alates homsest.

Vilja Savisaar valiti Eesti võrkpalli liidu presidendiks
Täna kogunenud Eesti võrkpalli liidu üldkoosolek valis liidu uueks presidendiks riigikogu liikme Vilja Savisaare.
EVF-i 62 liikmest olid esindatud 54, kes ka kõik andsid oma hääle uuele presidendile.
Vilja Savisaare kutsus EVF-i juhatusse mullu lahkunud president Aadu Luukas. Tänavu täitus vastsel presidendil juba viis aastat tegutsemisest EVF-i juhatuse koosseisus. Töötades riigikogus, Tallinna linnajuhina ja Tallinna Sadama liikmena on Vilja Savisaar võimalust mööda alati kaasa aidanud võrkpalli toetamisele, samuti olnud naiste meistriliiga uuenemise patrooniks.
Oma tänukõnes tunnustas uus president võrkpalliliitu, kes seni Aadu Luukase juhtimisel on kogu energia kulutanud vaid võrkpalli sisulise arendamise peale. Värske president lubas jätkata samasuguses positiivses energias, pöörates erilist tähelepanu noorte ja klubitasandi võrkpalli arendamisele.

Toyota Vormel-1 meeskonna juht lahkub ametist
Toyota vormel-1 meeskonna juht Tsutomu Tomita lahkub juuni lõpus ametist.
63-aastase Tomita kohale asub praegune motospordiosakonna aseesimees Tadashi Yamashina, vahendab Sportnet.
Tomita lahkumine pole meeskonna sõnul kuidagi seotud esitusega vormel-1 sarjas, jaapanlane siirdub Saksamaal Kölnis olevast Toyota keskusest tagasi kodumaale.
Tomita on olnud Toyota motospordiosakonna juhtivatel kohtadel juba 20 aastat.

Saladuses hoitud Šmiguni ja Vähi pulm juhatab sisse suusahooaja
Eesti suusaliit tõmbab homme Tallinnas aset leidva peoga joone alla eelmisele hooajale, mis ei kujunenud kahjuks nii edukaks, nagu võis loota.
Eesti Päevaleht heidab samuti põgusa tagasipilgu möödunud suusatalvele, kuid vaatab peaasjalikult ikkagi tulevikku.
Šmigunil vahehooaeg?
Milline on Eesti suusaringkondades viimasel ajal kõige paremini hoitud saladus? Pole vist kahtlust, et numbriliselt maagilisel päeval - 7.07.2007 - Otepääl aset leidev kahekordse olümpiavõitja Kristina Šmiguni ja tema elukaaslase Kristjan-Thor Vähi pulmapidu.
Pulma kutsutud suusarahvas ei söanda leheveergudel peole minekut kinnitada, sest aasta üks glamuurseimad seltskonnaüritusi pidanuks püsima veel saladuses. Samas kinnitasid Eesti Päevalehele mitu allikat, et neid on juba nädalaid tagasi rõõmsast sündmusest teavitatud.

Kalev/Cramo partii tegi treeneri kurjaks
Kalev/Cramo alistas Eesti meistriliiga poolfinaali avamängus Tartu Fausto vaid 89: 80.
Suure soosikuna poolfinaalseeriat alustanud kalevlaste leeris kõlasid raskelt saadud võidu järel SOS-signaalid. Riietusruumist kostis peatreener Veselin Matici kurjustamine ja ühe välismaalase vabandus: "Oleme väsinud."
"Kes ei mängi hästi, sel pole põhjust midagi enese õigustamiseks öelda," ütles Matic. "Ainult need, kes hästi mängisid, võisid midagi öelda."
Kalevi peatreeneri sõnul võisid eelmise nädala tugevad treeningud hoolealuseid tõesti väsitada, ent nad ei teinud ka midagi tavapärasest enamat ja said nädalavahetusel puhata.
"Väsimusest hoolimata pidid mehed olema play-off'iks valmis," ütles Matic. "Juhtisime avaveerandil 30: 15, seejärel lõpetasime mängimise. Kui kohtume tugeva vastasega, annavad pallurid üksteisele käe. Täna polnud ühtsust."

Wimbledon pakub rekordsummasid
Maailma vanim ja mainekaim tippturniir Wimbledonis on suurendanud auhinnafondi rekordtasemele. 25. juunil algava turniiri auhinnafond on kokku 16,62 miljonit eurot, mida on mullusega võrreldes 8,7% rohkem.
Esimest korda ajaloos on ka naiste ja meeste auhinnarahad võrdsed - nii naiste kui ka meeste võitja teenib 1,03 miljonit eurot.
Wimbledoni turniiril nähakse ka kahte eestlannat. Edetabelikoha alusel saab otse 128 mängijaga põhiturniirile Kaia Kanepi, Maret Anil on võimalus alustada valikturniirilt.

ManU ja Milani mäng pakkus fännidele vaimustava elamuse
ManU ja AC Milani kohtumine Euroopa Meistrite liiga poolfinaalis kujunes pinevaks etenduseks.
Mängu tulemuse otsustas mängu esimesel lisaminutil ManU ründaja Wayne Rooney poolt võrku saadetud pall.
Esimesel poolajal Cristiano Ronaldo väravast kiirelt juhtima läinud ManU-l õnnestus eduseis poolajavileks käest lasta - Milani brasiillasest poolkaitsja Kaká mängis kaks korda inglise klubi kaitsjad lihtsalt üle. Kuid teisel poolajal suuresti kaitsesse tõmbununa ei suutnud ka Milan Unitedit peatada ning laskis omakorda Rooney'l kaks korda skoorida.
Kõva pressing
"Oma süü, et kaotasime," ohkas pärast mängu Milani kaitsja Alessandro Nesta, kelle sõnul poleks meeskond pidanud nii täielikult kaitsesse tõmbuma. "Meil oli võit juba pihus, aga sellise pressingu all oli muidugi vältimatu, et meile need kaks väravat ära lüüakse."

Eesti Energial lõppes seni edukaim majandusaasta
Eesti Energia saavutas 2006/2007. majandusaastal oma senise ajaloo parimad tulemused. Ettevõtte teatel ulatusid kontserni äritulud 9,1 mld kroonini, ärikasum 3 mld kroonini ja puhaskasum 2,7 mld kroonini.
Majandusaasta kõige olulisem sündmus oli merekaabli Estlink valmimine, millega Balti riikide elektrisüsteem ühendati esmakordselt Põhjamaade elektrisüsteemiga.
2006/2007. majandusaasta olulisemad sündmused olid Estlinki merekaabli valmimine, tuumaenergia kasutamise võimaluste teostatavusuuringust saadud kinnitus, et Leedu uue tuumajaama projektiga tasub jätkata ning Eestis elektrivõrgu kvaliteedi tõstmiseks tehtud investeeringute tulemusel võrgukadude vähenemine Jaotusvõrgu ajaloo madalaimale tasemele.
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandori Liive sõnul ulatub Estlinki olulisus kaugemale loodud võimalusest osta ja müüa elektrienergiat. "Eesti üks olulisemaid strateegilisi eesmärke on energeetilise sõltumatuse suurendamine. Elektrienergia kontekstis on selle eesmärgi saavutamise võti Eesti ja Balti elektrisüsteemi ühendamine Põhjamaade elektrisüsteemiga Nordel ning Euroopa elektrisüsteemiga UCTE." Liive sõnul on Estlink esimene samm selle suure eesmärgi saavutamisel - esmakordselt on Eesti ja teised Balti riigid läbi merekaabli ühendatud lisaks Loode - Venemaa elektrisüsteemile Põhjamaade elektrisüsteemiga.

Skype'i lisasid on alla laetud enam kui 10 miljonit korda
Internetisuhtlusfirma Skype teatas täna, et Skype'i ekstraid ehk lisasid on alla laetud enam kui 10 miljonit korda, alates sellest kui lisade kasutamist hõlbustav Extras Manager tarkvaraversioonis Skype for Windows 3.0 üle nelja kuu tagasi turule toodi.
Ekstrad on Skype'i platvormil töötavad lisaprogrammid, mis on loodud sõltumatute tarkvarapartnerite poolt ning laiendavad Skype'i funktsioone ja kasutajate suhtlusvõimalusi, teatas Skype.
Lisadega saavad kasutajad teha Skype'is rohkem - näiteks mängida mänge, personaliseerida videoavatare ja teha mitmel muul viisil koostööd sõprade, pere ja kolleegidega kõikjal üle maailma. Extras Manager'i abil, mis on Skype'ile lisatud alates 3.0 versioonist, on lisade leidmine, paigaldamine ja käivitamine veelgi lihtsam.
Skype'i ekstrad on loonud ka uued ärivõimalused sõltumatute tarkvaraarendajate jaoks, kes saavad ligipääsu Skype'i platvormile, et luua Skype'i kasutajatele uuenduslikke lahendusi. Nii saavad arendajad kergesti luua, avalikustada ja turundada oma tarkvarateenuseid enam kui 196 miljonile registreeritud kasutajale.

DPD Eesti eelmise aasta käive kasvas pea poole võrra
Rahvusvahelise logistikafirma DPD Eesti AS 2006. aasta kogukäive ulatub 66,36 miljoni kroonini, mis on 48% rohkem kui sellele eelnenud aastal.
Pakkide arv on samuti kasvanud ligi poole võrra - käsitletud pakkide koguarv oli eelmisel aastal 1,24 miljonit, mis on 47% enam kui 2005. aastal, teatas ettevõte.
"Olime planeerinud pisut aeglasemat kasvu, seega võib eelmist aastat pidada igati õnnestunuks," räägib DPD Eesti tegevjuht Tarmo Tael. Tema sõnul oli käibe ja pakimahu tõusu taga nii üleüldine positiivne majandusareng kui ka ettevõtte järjepidev teenuste, depoode, jaotusvõrgustiku ja töötajate teadmiste ning motivatsioonisüsteemi arendamine. "Inimesed on meie üheks suurimaks väärtuseks," selgitab Tael.
Eelmisel aastal täiendati DPD Eesti teenuseportfelli uue DPD Guarantee teenuse võrra ning uuendati ka Tallinna-sisest samapäeva teenust DPD Same Day. "Lisaks teenusevaliku laienemisele toimusid mitmed muudatused ka meie depoodes - eelmise aasta kevadel kolisime Tallinna depooga suurematele pindadele ning suvel avasime uue depoo Viljandis," selgitab Tael. "Nimetatud arendused on taganud meie klientide müügiedu ja aidanud kaasa ka meie ettevõtte efektiivsuse kasvule," lisab Tael.

Mai keskpaigani saab Hansapanga konkursil sponsorlust taotleda
Hansapanga Noortepanga NPNK noorteprojektide konkursile "Tähed särama" saab taotlusi esitada veel kuni 15. maini.
Tänavu toimub kaks taotlusvooru, mille raames jagab pank noorte toetuseks kokku miljon krooni, teatas Hansapank.
Hansapanga noortepanganduse osakonna juhataja Liis Korts ütles, et toetusprogramm "Tähed särama" jätkab Hansapanga algatust noorte ja noortele suunatud tegemiste toetamiseks. Projekte ootab pank tänavu 15. maiks ja 1. novembriks, laureaadid selguvad vastavalt 15. juuniks ja 30. novembriks. Mõlemas voorus läheb jagamisele kuni 450 000 krooni.
Kõigil, kes esitasid oma projekti enne 15. aprilli, palub noortepanganduse osakond endaga ühendust võtta e-maili teel Elen.Elbra@noortepank.ee, et kontrollida projekti kohalejõudmist.

SEB maksab välja Eesti turu suurima investeerimishoiuse intressi
SEB Eesti Ühispanga Hiina Investeerimishoiuse tootlus oli koos riskipreemiaga 91 protsenti, mis on Eesti turu suurim.
SEB Eesti Ühispank tuli 2004. aasta sügisel esimesena Eestis turule uudse investeerimistootega - Investeerimishoiusega. Investeerimishoius võimaldab riskivabalt investeerida aktsiaturgudele, ühendades hoiuse turvalisuse ja aktsiaturgude tootlikkuse, teatas pank.
"Tänaseks võib tõdeda, et Investeerimishoiused on osutunud väga tulutoovateks. Seni väljamakstud riskipreemiata investeerimishoiuste tootlused on olnud vahemikus 9,43 -15,07% aasta baasil, riskipreemiaga hoiuste vahemikus 23,21 -38,59%, samas kui tähtajaliste hoiuste intressid olid sel ajal vahemikus 2,5 -3%," ütles jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt.
Rekordilise tootlusega SEB Eesti Ühispanga Hiina riskipreemiaga Investeerimishoiuse intress oli seotud Hongkongi börsiindeksi tootlusega samas kui hoiuse põhisumma on kogu hoiuperioodi jooksul 100% kaitstud. Indeks sisaldab Hongkongi börsil kaubeldavate Hiina valitsuse omanduses olevate ettevõtete aktsiaid.

Arco Vara ja East Capitali kinnisvarafond jätkab uue nimega
Alates 19. aprillist tegutseb Baltikumi juhtiva kinnisvaraettevõtte Arco Vara ja Ida-Euroopa juhtiva varahaldusettevõtte East Capitali poolt ühiselt hallatav kinnisvarafond Explorer Property Fund - Baltic States uue nime all AVEC Property Fund - Baltic States.
Ühtlasi muutsid omanikud fondi investeeringuid seni hallanud ühisettevõtte nime Arco Varavalitsemise AS-ist AVEC Asset Management AS-iks. Nimi "AVEC" moodustub kahe omanikfirma, Arco Vara ja East Capital'i nimede esitähtedest, teatasid ettevõtted.
"Sisu jääb samaks - fond jätkab Baltikumi kõige aktiivsema kinnisvarafondina. Nimemuutuse tingis vajadus selgemalt välja tuua fondi investeeringuid juhtiv kompetents, mis pärineb võrdselt Arco Varalt ja East Capitalilt," ütles AVEC Asset Management AS juhatuse esimees Kristjan Kivipalu. "Võrreldes senise nimega Explorer, mis küll ehk sisuliselt peegeldas hästi fondi julget ja avastamisrõõmust kantud iseloomu, aitab investeeringuid juhtivate ettevõtete selgem identifitseerimine tagada fondi kasvavat usaldusväärsust."

TD Baltic tutvustab uue põlvkonna IP-telefone
Baltikumi juhtiv arvuti- ja tehnoloogiatoodete turustaja TD Baltic esitleb koostöös Avaya Global Services'iga esmakordselt Baltimaades uue põlvkonna IP-telefone.
Nii Eestis, Lätis kui Leedus toimuvad eeskätt väike- ja keskmistele ettevõtetele suunatud efektiivset kommunikatsioonilahenduse tutvustamiseks tasuta seminarid, teatas ettevõte.
TD Baltic tegevjuhi Kaarel Kalkuni sõnul on seminaride läbivaks teemaks IP-telefoni praktiliste kasutusvõimalustest teavitamine.
"Kõne edastamiseks andmesidevõrku kasutav IP-telefon on tuleviku tehnoloogia. Koostöös Avaya Global Servicesiga näitame, et selle kasutamine on lihtne ja soodne," ütles Kalkun.
Avaya piirkonnajuhi Tomas Macernise sõnul pakub IP-telefon tohutu hulga võimalustega intelligentseks kommunikatsiooniks.

Linxtelecomi stipendiaat saab 25 000 krooni
Telekommunikatsiooniettevõte Linxtelecom Estonia OÜ annab Tallina tehnikaülikooli arengufondi vahendusel TTÜ telekommunikatsiooni eriala magistrand Andres Teeäärele 25 000 kroonise stipendiumi.
Linxtelecom Estonia juht Erki Urva ütles pressiteenistuse vahendusel, et ettevõttele teeb muret Eestis valitsev IT- ja telekommunikatsiooni eriala spetsialistide puudus ning oma toetusega tahetakse aidata kaasa tehnoloogiahariduse arendamisele ning selle valdkonna erialade populariseerimisele.
"Lisaks sellele soovime olla aktiivne ja toetav tööandja, kes lisaks oma sisemistele muredele elab kaasa ka ühiskonna probleemidele," rääkis Urva.
Stipendiumi andmine on Linxtelecomil esmakordne ettevõtmine, kuid sellest kujuneb traditsioon. TTÜ tudengi valikut põhjendab Urva sellega, et tema juhitav ettevõte on telekommunikatsiooniettevõte ja TTÜ on ainuke õppeasutus, kus õpetatakse magistritasemel telekommunikatsiooni.

Arcoman osales Saksamaal fitnessmessil
Arcoman osales 19.-22. aprillil Saksamaal Essenis toimuval igaaastasel rahvusvahelisel fitnessmessil FIBO 2007, kus fitnesstööstus esitleb oma valdkonna tooteuuendusi.
Arcomani meeskond, olles Star Traci ametlik edasimüüja Eestis, võttis oma Eestist kutsutud kliente vastu Star Traci messiboksis, mis sellel aastal laius 610 ruutmeetril. Star Traci selleaastased uudistooted, mida esitleti Euroopas esmakordselt just FIBO 2007 messil, olid meediaühendusega E-seeria kardioseadmed, mis võimaldavad kasutajal ühendada kardioseadmega oma iPodi, BlackBerry seadmeid, MP3 mängijaid ja mobiiltelefonid, neid mängida ja laadida, ise samal ajal treenides, teatas Arcoman.
Atraktiivsel ja hästiliigendatud messiväljapanekul esitleti Star Traci erinevaid fitness-seadmete sarju: Instinct, Impact Strenght, HumanSport, MaxRack ja Cardio-seadmeid. Loomulikult ei puudunud Spinning-ratastega sisustatud väljapanek, kus külastajatel oli võimalik osaleda 3 korda päevas korraldatud spinningtreeningshows.

Cormac McCarthy Pulitzeri-teos kirjeldab Ameerika õudusunenägu
Ameerika Ühendriigid
Eelmisel nädalal väljakuulutatud Pulitzeri proosaauhinnale kandideerisid finaalis oma teostega veel kirjanikud Alice McDermott ja Richard Powers.
McCarthy eelmisel aastal ilmunud sci-fi teoses, mida on nimetatud ka "suureks Ameerika õudusunenäoks", rändavad isa ja poeg maailmalõpujärgses kaoses. Nende ainsaks varanduseks on ostukäru, millele on kinnitatud mootorrattapeegel, et märgata esimesensa selja taga varitseda võivaid kannibale, kelleks Maa inimesed muutunud on.
The Guardiani kriitiku sõnul paistab "lootusetuse suunas ostukäru lükkava mehe kõrval Brechti ema Courage oma valikuvõimalustega üsna õnnelik". Sama meelt on ka Village Voice'i kriitik, kes peab "The Roadi" "kõige kurvemaks raamatuks, mis iial kirjutatud või loetud".

Raivo Tafenau kontsert kõlab üle Euroopa
Reedel kell 18 kuuleb Klassikaraadiost otseülekannet Jazzkaarelt Raivo Tafenau kvinteti kontserdilt, mida Euroraadio džässihooaja raames vahendab 15 välismaist raadiojaama.
Eesti tippsaksofonist Raivo Tafenau esineb seekord koos poola parima vibrafonimängija Dominik Bukowski, leedu bassisti Eugenius Kanevicijuse, ameerika trummari Brian Melvin ning saksofonist-klarnetist Meelis Vindiga.
Kontserdi on ülekandeks tellinud järgmised riigid: Austria, Norra, Belgia, Soome, Rootsi, Tšehhi, Hollandi, Horvaatia, Portugal, Šveitsi, Hispaania, Läti, Rumeenia, Taani, Ungari.
Klassikaraadios on aprill džässikuu ning kokku jõuab kuu vältel eetrisse üle 60 tunni mitmesuguseid džässisaateid. Suure kuulajate tähelepanu on pälvinud Valter Ojakääru plaadikogu sari, mis on eetris teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti kell 15.15 ning järelkuulatav Klassikaraadio internetileheküljel.

Suhtumist geidesse käsitlev Eesti Raadio olemuslugu pääses rahvusvahelisele konverentsile
Meelis Sülla olemuslugu pääses 33. Rahvusvahelisele olemuslugude konverentsile, mis on kõige esinduslikum ülemaailmne raadiodokumentalistika tegijate iga-aastane kokkusaamine.
Tegemist ei ole raadiosaadete võistlusega, vaid see parimate feature ehk olemusloo žanris tööde kuulamine ja nende arutelu põhjal sündiv mõttevahetus selle üle, kuidas teha häid raadiosaateid.
Kuna kuulamissessioonide aeg on väga piiratud, siis läbivad kõik tööd range eelvaliku. Seekord jäi sõelale ka Eesti Raadio toimetaja Meelis Sülla olemuslugu "Keelatud tunded", mis käsitleb kiriku suhtumist geidesse.
Kristlikust perekonnast pärit homoseksuaalne noormees jutustab loo sellest, kuidas seksuaalne sättumus sai usuteaduse õpingute ajal takistuseks nii edasisel kogudusse kuulumisel kui ka pastoriks saamisel.
Dokumentaalsaade "Keelatud tunded" valmis Euroopa Ringhäälinute Liidu raadiodokumentalistika kursuse raames 2006. aastal. Olemuslugu saab järelkuulata Vikerraadio koduleheküljel.

Eesti Päevaleht ei rikkunud Lapini tööde varastamisest kirjutades head tava
Pressinõukogu arutas Deco galerii omaniku Tiit Rebase kaebust Eesti Päevalehes ilmunud Lapini maalide varastamisest rääkinud artikli peale ning otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.
4. jaanuaril 2007 ilmunud artikkel "Lapini graafilised lehed kadusid salapäraselt galeristi autost" ning samas lehes ilmunud repliik räägivad sellest, et Deco galerii omaniku Tiit Rebase autost varastati öösel Leonhard Lapini kümme originaaltööd, mille kogumaksumus ulatub mitmesaja tuhande kroonini.
Tiit Rebane leidis, et artikkel sisaldab valefakte ja oletustel põhinevaid väiteid, mis lugejaile võivad tunduda kontrollitud faktidena. Kuigi artiklis on mitmes kohas sõna antud Tiit Rebasele, on need kaebaja väitel mitte tema sõnad, vaid Leonhard Lapini oletused.
Eesti Päevaleht vastas, et artikkel põhineb faktidele, mida on raske vaidlustada: varguse uurimiseks ja galerii omaniku kallaletungi kohta on politsei algatanud kriminaalasja. Lehe kinnitusel pärinevad Tiit Rebase tsitaadid temalt endalt, sest Tiit Rebane käis toimetuses artikli autoriga kohtumas ning artiklis on kirjeldatud just tema sõnadega nii vargust kui ka kallaletungi. Leonhard Lapini oletuste kohta märgib leht, et need on tema küsimused, mille leht otsustas avaldada. Repliigi kohta selgitas Eesti Päevaleht, et selle eesmärk ei olnud laimata, vaid kunstiringkondi rahustada.

Venekeelsed lehed vaikisid maha Himki sündmused
Venemaa Eesti-vastases propagandasõjas osalevad meie vene
Reedel, järgmisel päeval pärast Moskva lähistel Himkis aset leidnud sündmusi, vaikisid sellest meie venekeelsed lehed nagu üks mees. Molodjož Estonii võtmematerjal kandis pealkirja "Nimed pronksis", samas trükiti ära Venemaa poliitiku Irina Hakamada väike intervjuu Eesti kohta, kus Hakamada manitseb: monumente ei tohi puutuda. Ja ei sõnakestki Himkist. Nii oli ka reedese Vesti Dnjaga. Reedel ilmunud Denj Za Dnjom kirjutas pikalt mõningate Venemaa mitte just tipus olevate näitlejate boikotist Eesti suhtes, kes otsustasid maksta pronkssõduri eest kätte kohalikele vene teatrikülastajatele.
Ilmus ka hiigelsuur intervjuu Hardo Aasmäega, keda tituleeriti pealkirjas "mälestusmärkide teenekaks kõrvaldajaks". Himkist - mitte ühtegi sõna. Ei olnud sellest juttu ei laupäeval ega esmaspäeval, vaikiti maha isegi Venemaa suursaadiku Nikolai Uspenski Eestile kasulikud selgitused juhtunu kohta. See-eest avaldasid nii Molodjož Estonii kui ka Vesti Dnja esmaspäeval esiküljel pildid monumendi kaitsjate "elavast kilbist" Tõnismäel. Seega on tegemist eranditult ühe teema ja ühe seisukoha tiražeerimisega ja seda seisukohta vähegi ohustavate faktide hoolika väljanoppimisega, mis on tegelikult pesueht propaganda. Nii osalevadki meie venekeelsed lehed Venemaa peetavas Eesti-vastases propagandasõjas Kremli poolel. Loodetavasti kasutavad nende lugejad ka teisi infoallikaid ja ei koba pealesurutavas pimeduses.

Vallo Reimaa: Kavas ei ole mingit omavalitsuse reformi
Eesti Päevaleht Online'i lugejate küsimustele vastas teisipäeval Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv regionaalminister Vallo Reimaa. Valik küsimusi ja vastuseid.
Mitu maakonda Eestis nelja aasta pärast on? Kõik suuremad riigiasutused on struktuurikeskusteks määranud Tallinna, Jõhvi, Tartu ja Pärnu.
Riigiasutuste regionaalne struktuur ei ole mingil määral seotud Eesti maakondliku jaotusega. Praeguste maavalitsuste kaks põhimõtteliselt vastanduvat ülesannet on riikliku järelevalve teostamine ja maakonna tasakaalustatud arengu tagamine. Palju on räägitud nende ülesannete lahutamisest, kuna pole võimalik ühel ajal täita kahte vastanduvat eesmärki.
Mida arvate ideest kaotada regionaalministri koht?
Avaliku halduse ministri idee tähendab regionaalministri üles-annete olulist laiendamist, mitte selle koha kaotamist. Segaduste vältimiseks on kokku lepitud, et uueks ametinimeks saab avaliku halduse ja regionaalminister. Sellega rõhutame, et regionaalprobleemide lahendamine on endiselt selle ministri prioriteediks.

Baskini anekdoodid
Firmapidu lõppfaasis:
"Kes armastab kuiva veini?"
"Puista välja!"
Taevavärava ees kutsus Peetrus kokku naised:
"Võtke rivisse! Kes on kordki petnud oma meest, samm ette!"
Peale ühe naise astuvad kõik välja.
Peetrus: "Kõik põrgusse! Ja see kurt naine ka!"
80-aastane vanamees tuleb arsti juurde:
"Doktor, ma abiellun järgmisel nädalal!"
"See on tore. Ja kui vana on pruut?"
"Kaheksateist."
"Ma pean teid hoiatama, olge voodis ettevaatlik. Seksuaalne aktiivsus võib tappa!"

JÄRJEJUTT (17): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
2
Jane Dorning oli just aidanud Peteril ja Anne'il äriklassis pakkida kokku viimased lõunasöögi järel tarvitatud joogiklaasid, kui kolledžipoisi välimusega noormees esimese klassi tualetti suundus. Kui Jane äriklassi ja esimest klassi teineteisest eraldavat kardinat kõrvale tõmbas, oli noormees tagasi oma kohale jõudmas. Jane kiirendas alateadlikult sammu, et poisile järele jõuda, ta pilk naeratusega kinni püüda ning sundida teda endale vastu naeratama.
Mehe silmad olid jälle pähkelpruunid.
Rahu, ainult rahu! Enne läks ta tualetti selleks, et läätsed uinaku ajaks silmast võtta, nüüd käis ta WC-s selleks, et läätsed uuesti silma panna. Jumala pärast, Jane! Oled sina alles jänespüks!

Kaamerad asendavad autojuhti
Lähitulevikus suhtlevad autod omavahel ning juht muutub osaliselt kaasreisijaks.
Tulevikku kujutavates Hollywoodi filmides oleme näinud Sylvester Stallone'i või mõnda muud action-kangelast istumas ulmesõidukisse, mis tervitab saabujat malbelt ning annab põhjaliku ülevaate ilma- ja teeoludest. Pärast juhi tuvastamist ja viisakusavaldust küsib auto: kuhu sõidame? Filmikangelasel piisab öelda vaid üks repliik - sihtpunkt, ning järgmiste kaadrite staariks tõuseb "autonäitleja".
Stallone'i või Schwarzeneggeri rolliks võiks sellises autos jääda juhiistmel raamatu lugemine. Juhtimine, liiklusmärkide jälgimine ja jalakäijatele tee andmine jääks nutika auto üles-andeks. Seda siiski ei juhtu. Enamasti lõppevad need stseenid auto lolliks minemise või purunemisega, sest minevikust tulevikku sattunud action-kangelane ei lepi, et mingisugune auto tema üle valitseb ja tagatipuks sõidab täpselt sellise kiirusega, mida tee ääres olevad liiklusmärgid lubavad.

Autojuhte päästaks hobuveokitest uus vesinikutehnoloogia
Seni pakutud lahendused fossiilsete kütuste asendamiseks on veel lapsekingades.
Kõige pessimistlikum prognoos ennustab, et naftat jätkub aina suureneva tarbimise juures veel paarikümneks aastaks. Vältimaks hobuste ajastu tagasitulekut, on teadlased ja autotootjad viimased paarkümmend aastat otsinud aktiivselt alternatiivi sise-põlemismootorile ja fossiilsetele kütustele. Sisepõlemismootor on muu tehnika arengu kõrval ajale jalgu jäänud, põletades enamiku potentsiaalsest energiast lihtsalt taevasse. Praeguste automootorite kasutegur on alla 30 protsendi. Peale kõige muu saastavad need ka keskkonda.
Teadlaste mõtted ja arendus-töö käib mitmes suunas, kuid ühtegi head lahendust pole seni leitud. Lisaks on alternatiivid ülikallid. Järgnevalt vaatleme ideid, mille kallal autotootjad pusivad.

Tsiklinaise arsenali kuulub veatu jumestus
Astrid Valdmani raha kulub enamasti bensiinile ja mootorratta
Õbluke punapäine Astrid on füüsika eriala viimase kursuse tudeng ja bändi Sister By Mistake bassinaine. Kolm viimast aastat on olnud tema elustiili lahutamatuks osaks mootorratas. Kirg sai alguse sõbra mootorratta tagaistmel kihutades. Esimesed kolm minutit oli hirmus, aga siis hakkas meeldima. Ei läinud kaua, kui neiu muretses ka endale mootorratta - Kawasaki EL 252. Astridi sõnul on see suurepärane ratas algajale. Aga talle jäi see õige pea lahjaks ning hing ihkas kiiremat ja võimsamat sõidukogemust. Vahepeal sõitis Astrid Suzuki GS 500-ga, kuid vahetas selle peagi uue vastu. "See on kolm korda võimsam kui eelmine," lausub Astrid oma Honda CB 600 Hornetile nõjatudes, tõmbab kopsud õhku täis ning jääb ajakirjanikule otsa vaatama. Muljet avaldav. Paljude tsikliklubide seast on Astrid sõbrunenud Põletajate klubiga - seda puhtalt juhuse tahtel. Sinna aga naisi vastu ei võeta. Sellest hoolimata tunnistab ta, et klubi on talle nagu teine perekond, kust saab alati vajadusel nõu või abi. Kümme aastat vana põhikiri lihtsalt ei näe ette naiste klubitegevuses osalemist - hoolimata tõigast, et Astrid sõidab ühe hooaja jooksul läbi üle 10 000 kilomeetri ning kõik sõidud tehakse mootorrattaga. Sest sellega on ju mugav - ummikutes ootama ei pea, hea on siksakitades igavlevate autode vahelt läbi vuhiseda. Parkimiskoha leidmisega ka tavaliselt muret ei ole. Ja kui vahel juhtub, et hajameelsusest jääb parkimist keelav märk tähele panemata, siis politseiga suhtlemiseks on naisel leiutatud oma kavalad nõksud. "Kõik sõltub suhtumisest," selgitab Astrid. Loomulikult ei tohi sõitma minna ilma jumestuseta. Kui politsei peab kinni, siis esimese asjana tuleb peast võtta kiiver. Visata tukk elegantse liigutusega üle kukla ja naeratada. Ka kalgima südamega korravalvur sulab ning halastab võluvale tsiklinaisele. Tähelepanuga on Astrid juba harjunud. Liikluseeskirjadest lugu pidava sõitjana laseb ta alati üle-käigurajal jalakäijad üle tee. Selle eest on plaksutatud ning uljamad kõndijad isegi kummardavad motonaise ees.

Sõiduelamust pakkuv suur pereauto
Seat tõestas, et ka ruumikas pereautos on võimalik sõitmisest täit rõõmu tunda.
VW sportliku hingega tütarfirma Seat on minu teada maailma ainus autofirma, kelle mudelitest moodustavad suurema osa mahtuniversaalid. Kui mõni aasta tagasi oli neid vaid üks - nn väikebuss Alhambra, siis nüüd on mahtuniversaali tüüpi autosid kokku juba neli. Kolm viimast esindajat on nii välimuselt, olemuselt kui ka suuruselt üsna ühesugused autod. Kõige uuem väljalase Seat Altea XL on neist igas mõttes parim ning osade omaduste poolest üks õnnestunumaid mahtuniversaale omas suurusklassis.
Toledo vigade parandus
Seati uuele suunale andis paar aastat tagasi avapaugu väikemahtuniversaal Altea, mis oli ühtlasi esimene pääsuke autotootja praeguses disainikontseptsioonis. Margi austajaid valdas aga nõutus, kui Altea kõrvale tehti populaarsest sedaanist Toledo, veidra tagaosaga mahtuniversaalilik sõiduriist. Kolmas mudel, Altea XL, mõjub justkui viimase vigade parandusena. Nagu riiete märgistusest tuntud tähis XL ütleb, on tegemist suure numbriga. Tavalisest Alteast 18,7 sentimeetrit pikem auto on ka ruumikam kui sama kasvu Toledo. Samas ei mõju XL kohmaka ega ka väljavenitatuna, nagu pikendatud kerega mahtuniversaalide puhul võib sageli tõdeda. Seda autot on suisa ilus vaadata - sportliku kerejoonega ning väärikas.

Fiati "punnist" tehti Porsche
Tuuning: Itaalias jäi fotosilma ette kummaline auto, milles võis tuvastada nii pisikesele Fiat 500-le kui ka ihaldatud sportautole Porsche Turbo iseloomulikke jooni. Internetis levivaid "hübriidi" pilte peeti esialgu võltsinguteks ning fotode autorit süüdistati oskuslikus näputöös pilditöötlusprogrammidega. Hiljem selgus siiski, et piltidel kujutatud sõiduk on tõepoolest olemas ning kuulub ühele kreeklasele. Auto on ehitatud Fiat 500 põhjal ning osava tuuningu tulemusel on sellest saanud sümpaatne karikatuur Porsche teemal. Auto omanikule on juba pakutud võimalust luua Porsche baasil Fiat.

Kindlustatud maja taastamine jääb venima ehitajate nappuse tõttu
Kahjukannataja saab kindlustushüvitise alles siis, kui ehitajad on maja taastanud.
Kindlustusfirmad ise taastamis-töödega ei tegele, ehitaja leidmine on omaniku ülesanne. Ehitaja teeb hinnapakkumise, mis esitatakse kindlustusfirmale. Kui kõik tingimused sobivad, annab kindlustaja ehitajale garantiikirja tööde tasumise kohta.
"Ehitaja teeb pakkumise üldjuhul kuu jooksul, meie anname seejärel garantiikirja. Iseasi on aga see, millal ehitaja saab töödega pihta hakata," selgitab Salva Kindlustuse AS-i kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt, miks asjad venima hakkavad.
"Kokkuleppel kindlustus-võtjaga, kes soovib tööd ise ära teha, võidakse maksta taastamiseks ka rahalist hüvitist. Igal juhul ei tohiks kindlustusseltsiga konsulteerimata ulatuslikke töid alustada," lisab Seesami Kindlustuse turundus- ja müügidirektor Jaanus Seppa.

Võlglaste nõustaja õpetab ühistu tegevust saboteerima
Lasnamäe ühistu on hädas võlgnike nõustajaga, kes õpetab ühis-tujuhti maha võtma.
Lasnamäel asuv Liikuri 28 ühistu on kohtuveskile andnud jahvatamismaterjali juba ligi seitsmeks aastaks. Ühistusiseste probleemide ja intriigide lahendamisse on kaasatud politsei, ühistu koosolekut on peetud turvameeste kaitse all, traumeeritud on nii lapsed kui ka vanemad. Kogu selle intriigipuntra põhjustajaks peavad ühistujuhid Marina Suhnjovat, kes töötab ühistute nõustamisega tegelevas firmas Pariteet-MW.
Liikuri 28 ühistu juhatuse esimehe Ülo Siibaku sõnul ässitab Suhnjova elanikke üles jutuga, et ühistujuhid on sulid ja kaabakad, ning teeb koolitusi, kuidas "majandushoobade äralõikamisega" ühistujuhte kohalt kangutada. Ta on pidanud loenguid ka teemal, kuidas murda ühistu juhi vaimu ja varastada ühistust miljonit.

Vanemate hirm laenu tagamisel on asjatu
Vanemad pelgavad oma vara laenu tagatiseks anda, pankurite sõnul on hirm alusetu.
"Tahad maja? Uut korterit? Palmi alla? Võta laenu, meie anname!" hõiskab iga pank Eesti-maal. Tahaks küll oma elamist, mõtleb ilmselt enamik üürikorteris "kügelejaid", eriti, kui pere juba loodud. Pilk pangaarvele nullib sageli paljude unelmad - mis laenu sa sellest rahast ikka tagasi maksad. Sageli jääb oma pinna ost ka tagatise taha.
Paljud paluvad sel juhul emad-isad appi. SEB Eesti Ühispanga äriarendusjuhi Triin Messimase sõnul on vanemate elu-ase tihtipeale lisatagatiseks või on siis vanemad laenu kaastaotlejad.
Vanemad kardavad laenu
Mõnel juhul aitavad vanemad algul ka laenu tagasi maksta. Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk ütleb, et nende panga praktikas on vanemad abiks noorte eluasemelaenu võtmisel alla 30 % juhtudest.

Sabassörkijast sai tänu kaunimale välimusele ihaldatud elupiirkond
Möödunud aasta teisel poolel kallinesid Tallinnas kõige enam Astangu elurajooni korterid.
Hinnatõusu põhjus on enne-kõike emotsionaalne - Nõukogude ajal Astangut iseloomustanud kehv maine on kadumas. Tallinnas Haabersti linnaosas Õismäe külje all asuv Astangu on tegelikult väike, peamiselt kortermajadest koosnev elurajoon. Tänu piirkonna väiksusele on piisanud mõnest uuest ja nüüdisaegse väljanägemisega kortermajast ning vanade majade ja ümbruskonna korrastamisest, et oluliselt parandada linnaosa üldmuljet.
Astangu populaarsusele aitab kaasa ka soodne asukoht. Ühelt poolt on ta satelliitlinnak Õis-mäele, mis on pidevalt olnud pealinna ümbritsevatest magalarajoonidest üks eelistatumaid. Õismäe lähedus tagab Astangule hea ühenduse ühistranspordiga, olemas on kõik eluks vajalikud asutused ja poed. Astangu läheduses on Harku järv, mis pakub võimalust viibida looduses, teha tervisesporti või lihtsalt jalutada. Paljud sealsed elanikud peavad lugu Harku järve rannast kui mõnusast puhkepaigast.

EVI ARUJÄRV: Okupatsioon meis enestes
Mõnikord tundub, et peale eestlaste pole rahvust, kelle teadvuses peituks sedavõrd palju ajalooliste ja sotsiaalsete hirmude eri kihistusi.
Olles sündinud küll tükk aega pärast sõda, kuid vene kolonistidest küllastunud Ida-Virumaal, mäletan lapsepõlvest alalist pisukest hirmu venelaste ees.
See ei olnud mingi eriti sihikindla koduse kasvatuse tulemus ega tundunud ka millegi erakordsena. Aga see oli ellu sisse programmeeritud, käis asja juurde, oli kuidagi alateadlikult ja kogemusele tuginedes omandatud.
Ka hiljem, täiskasvanuna, püsis hirm anonüümsete umbkeelsete venekeelsete ees, kes kõnetasid sind jõuliselt märgistades kusagil avalikus ruumis. Küsimus ei olnud rahvuses, vaid positsioonis, millelt sind kõnetati või käsitleti - isanda, ettehooldaja, süüdistaja positsioonilt. Ka lihtsalt jõu ning üleoleku positsioonilt. Seda positsiooni esindab väga avalikult Tõnis-

AHTO LOBJAKAS: Vene-pimedus
Ümbritsetuna Euroopa Liidu kõrgetest ametnikest, seletas Venemaa välisminister Sergei Lavrov esmaspäeval Luxembourgis ajakirjanikele, et repressioone opositsiooniliste demonstrantide vastu olevat Moskvas ja Peterburis olnud vaja põhjustel, mis peaksid olema ühtmoodi arusaadavad nii Venemaal kui ka Euroopas.
"Ma arvan, et Voltaire ütles, et vabadus tähendab seaduse austamist," värbas Venemaa välisminister oma režiimi kaitsma valgustusajastu ühe tuntuma eestkõneleja maine. Ja arendas mõtet: igal normaalsel riigil on seadused ja nende rikkumist ei saa taluda.
Euroopa Liidu eesistuja Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, EL-i välispoliitika peakoordinaator Javier Solana ning Euroopa Komisjoni välisvolinik Benita Ferrero-Waldner istusid külg külje kõrval Lavroviga ning olid vait. Kellelegi ei turgatanud pähe Voltaire'i tuntuim, autentne tsitaat: "Ma ei nõustu teiega, kuid annaksin oma elu teie õiguse eest oma arvamust avaldada."

JAANUS PIIRSALU: Kes ütles "Tere, mina olen Eesti president!"? 
Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini matuste järel korraldati üleeile Kremlis vastuvõtt, n-ö peied, kuhu olid kutsutud kõik kohale saabunud riigipead ja muud kõrged külalised.
Teiste seas Eesti president Toomas Hendrik Ilves.
Kui Ilves läks veel kord avaldama kaastunnet Jeltsini lesele, juhtus nii, et tema ja Naina Jeltsina vahel seisis elus Vene president Vladimir Putin. Kikilipsuga Ilves astus loomulikult Putinile ligi, ulatas käe ja teatas: "Tere, mina olen Eesti president!"
Edasi teatas Ilves Putinile, et ta on alati, mis tahes ajal valmis kohtuma temaga mis tahes kohas ning arutama mis tahes teemasid. Putin vastas "Natürlich!", kuna Ilves oli pöördunud tema poole saksa keeles.
See hästi-hästi põgus jutuajamine oli teadaolevalt esimene kord, mil Eesti praegune president on kohtunud Venemaa praeguse presidendiga. Kusjuures Venemaa president pidi Eesti presidendile vaatama alt üles, sest nad mõlemad seisid.

Mälestuspaik pole lahendus
Pronkssõdur Tõnismäel tuleb demobiliseerida ja minema saata. Ei ole tarvis, et miski tuletab rahvale pidevalt meelde okupatsiooniaja koledusi. See sõdur on kujunenud rahvastevahelise vaenu õhutamise sümboliks.
Strateegilised huvid ja rahvusvaheline tõsiseltvõetavus ei saa aga olla seotud ühe sõduri demobiliseerimisega.
Loodan, et meie rahvasaadikud, valitsus ja korrakaitsjad on tasemel ja oskavad veenvalt põhjendada sõduri minemasaatmist. Ja teevad seda nii, et asi oleks arusaadav ka rahvusvahelistele organisatsioonidele.
Kujundada Tõnismäele Teise maailmasõja ohvrite mälestuspaik pole lahendus. Erimeelsused ei kao. See tähendaks, et erinevad rühmitused tuleksid sinna ikka oma loosungite ja lippudega. Meie valitsusel ja korrakaitsjatel on aga lahendada palju tähtsamaid ülesandeid selle asemel, et tegeleda pidevalt sealsete võimalike korratuste ärahoidmisega.

REPLIIK: Mis saab monumendist? 
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles eile, et kuna pronkssõduri monument asus linna maal, siis peaks see kuuluma linnale. Mis tähendab teoreetiliselt võimalust, et pärast väljakaevamisi ja monumendi esialgset teisaldamist võib Savisaar selle sinna hiljem tagasi panna.
Peaminister Andrus Ansip ütles eile, et see, mis Tõnismäe haljasalal pärast väljakaevamisi ja monumendi teisaldamist tehakse, on Tallinna linnavolikogu otsustada, sest tegemist on linnale kuuluva maaga. Mis tähendab teoreetiliselt võimalust, et isegi kui monumenti linnale ei anta, võib Savisaar selle identse koopia sinna hiljem asemele panna.1

REPLIIK: Rahu, ainult rahu
Enam pole mõtet jaurata selle üle, kas Tõnismäel asuva pronkssõduri teisaldamine on õige või mitte. Neljapäeva varahommikul tehti kaevamistööde ettevalmistamisega algust ning nüüd on kõige olulisem tagada Eesti riigis sisemine stabiilsus ja julgeolek, mitte aga rahvast üles ässitada.
See on eelkõige sõnum neile Eesti poliitikutele, kes pronkssõduri teisaldamist toetades või selle vastu olles on viimasel ajal palju sõnavahtu üles keerutanud. Ja mitte selleks, et kaitsta oma isiklikke sügavaid veendumusi, vaid et meeldida mõnele valijagrupile.
Samuti pole mõtet nahutada Eesti võime selle eest, et nad hoidsid tööde algusaja saladuses. Tänu sellele oli kõige kriitilisemal hetkel kohal vaid seitse inimest, neistki vaid kolm Öisest Vahtkonnast (ülejäänud neli olid Eesti Päevalehe ja Postimehe ajakirjanikud-fotograafid).

Kaitseväe aktiivne tegevus on seotud suurõppusega
Kaitsevägi valmistub maaväe aasta kõige suuremaks õppuseks Kevadtorm ning viib selleks läbi plaanipäraseid õppuseid, harjutusi ja muid
Kaitseväe sõidukite ja kolonnide liikumine ning veod on seotud pingelise kevadise õppuste ajaga ning kaitseväe tavapärase logistilise tagamisega. Loomulikult tagab kaitsevägi ka kõigi oma väeosade julgeolekut, teatas Päevaleht Online'ile Kaitsejõudude Peastaabi teavitusosakonna ülem-
Täna pärastlõunal jõudis Tallinnasse tagasi Pärnumaal Kidisel väliharjutusel Pääsuke 2 osalenud jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon jalaväekompanii.
Esmaspäeval, 23. aprillil alanud harjutuse käigus kontrolliti jalaväekompanii allüksuste tegutsemist kompanii koosseisus rünnakul ning kaitse- ja viivituslahingus. Harjutus valmistas kompaniid ette nädala pärast algavaks kevadiseks kaitseväe suurõppuseks Kevadtorm 2007. Kokku osales harjutusel ligi 200 kaitseväelast.

Õhtupoolik pronkssõdurijärgses Tallinnas
Tallinna tänavatel domineerivad täna õhtu venekeelsed noored, politseid kõikjale ei jagu - seda said omal nahal tunda ka Päevalehe ajakirjanikud.
Tallinna Vabaduse väljakule oli kell 19 kogunenud mõnesajapealine seltskond vene keelt kõnelevaid noori, kes aeg ajalt skandeerisid "Rossija! Rossija!" (Venemaa! Venemaa!).
Politseijõud asusid seltskonda Vabaduse platsilt välja tõrjuma, inimesi suunati Pärnu maantee poole. Politseinike suunas lendasid mõned plasttopsid ning ohtrad venekeelsed roppused.
Eile õhtul segi pekstud hamburgeriputka Jaani kiriku juures jäi mõneks ajaks politseinike rivi pidama.
Umbes 19: 45 ajal tuli üle Vabaduse väljaku ristmiku 30-40 pealine riigilippe lehvitav eestlaste salkkond. Pärnu maantee Inglise Kolledži poolsel küljel liikunud kamp äratas teisel pool teed asuvate venekeelsete inimeste tähelpanu. Agressiivsemad meeleavaldajad tormasid üle Pärnu maantee liiklust seisates eestlaste poole.

Pihkvas võttis miilits Eesti konsulaadi kaitse alla
Kõrgendatud kaitse vajadus tekkis, kui tundmatud isikud olid asetanud hoone peasissekäigu ette puidust kirstu.
Kohale toodi ka miilitsakoer, kirstu avamise puhuks otsustati ka tänav sulgeda. Muruplatsil vedeleb ka paberist loosung kirjaga "Ansipile nael laupa, pärast kirstu".
Eelnevalt korraldas paarkümmend noorterühmituste Esimene Piirijoon ja Noor Kaardivägi Pihkvas piketi kohaliku võõrastemaja ees, teatab portaal Informpskov.

Savisaar teavitas Ansipit linnale tekitatud kahjust
Seoses Tallinnaa aset leidnud sündmustega saatis Tallinna linnapea Edgar Savisaar täna peaminister Andrus Ansipile kirja, milles teavitas teda tekitatud kahjustustest.
"Peame põhjendatuks Vabariigi Valitsuse valmisolekut hüvitada Tallinna linnale, linnakodanikele, linna ja teistele äriühingutele tekitatud kahju, mille suhtes Vabariigi Valitsus võttis kohustused 27. aprilli avalduses," teatas Savisaar.
Tallinna linnale on praeguseks esitatud 224 teadet kahjude tekkimise kohta. Nende kohaselt ulatub kahju vähemalt 40-50 miljoni kroonini, kusjuures summa ei sisalda ettevõtjate saamata jäänud tulu äritegevuse sunnitud katkemise eest.
Praegu tegeleb Tallinn ka linnale tekitatud erinevate kahjude väljaselgitamisega nagu näiteks linnamööbli kahjustamine (parkimistõkised, pargipingid jne), erakorraliste koristustööde kulud, linna lisakulutused seoses linna asutuste vara kahjustamise ja palgafondist täiendavate väljamaksete tegemise kohustusega.

Tapmisähvardus Ansipi turvamisse muudatusi ei toonud
Varem avalikkusele tundmatu liikumise "Vene Vastupanu Eestis" poolt neljapäeva hilisõhtul laiali saadetud elektronkiri, milles ähvardatakse peaminister Andrus Ansipit surmaga, pole riigijuhtide turvalisuse tagamisel olulisi muutusi kaasa toonud.
Julgestuspolitsei pressiesindaja Priit Talve sõnul tõsteti julgestuspolitsei poolt turvatavate riigijuhtide valvamistaset juba nädala alguses ning esialgu polevat tarvidust turvataset veelgi tõsta. Ansipile tehtud tapmisähvarduse analüüsimisega tegelevad nii kaitsepolitsei ja operatiivselt muudab ohuplaane Talve sõnul ka julgestuspolitsei.
Lisaks peaministrile on tugevdatud nädala algusest ka riigikogu esimehe Ene Ergma ja president Toomas-Hendrik Ilvese turvamise korda. Mida täpsemalt kõrgem turvatase julgestuspolitsei poolt turvatavate riigijuhtide kaitsmisel tähendab, ei saa Talve sõnul avaldada.
"Julgestustegevuse tasemeid on mitmeid ja neid rakendatakse vastavalt ohuhinnangule. Täna peaministri julgestamisel rakendatavad julgestusmeetmed on adekvaatsed ja piisavad, et tagada peaministri ohutus," lisas Talve. Seaduse kohaselt saab julgestuspolitsei anda julgestatavale isikule soovitusi ja käitumisjuhiseid, samas ei ole seadusega määratud julgestusest võimalik loobuda.

Siseminister saatis rahvale pöördumise
Siseminister Jüri Pihl pöördus rahva poole avaldusega, milles kutsub inimesi üles seaduskuulekusele.
Head inimesed,
Eesti riigil on õigus oma turvalisuse ja avaliku korra kindlustamiseks võtta kasutusele vajalikud abinõud. Teeme seda õigusriigile kohase väärikuse ja kaalutletusega. Õigusrikkumisi toime panevad isikud peavad teadma, et oma tegude eest tuleb vältimatult vastutust kanda.
Eesti Vabariigil on õigus keelata riiki sisenemine ja riigis viibimine isikutel, kes ei järgi põhiseaduslikku korda ja seadusi ning kelle tegevus on suunatud riigi julgeoleku vastu õhutades rahvuslikku vaenu või vägivalda.
Iga inimene, kes rikub meie riigi avalikku korda ning kelle suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlus, peab arvestama sellega, et riigil on õigus tunnistada kehtetuks tema elamisluba. Samuti võib riik keelduda elamisloa pikendamisest ning rakendada isiku suhtes nii alalist kui tähtajalist sissesõidukeeldu Eestisse.

Loe ja vaata: Eesti Päevalehe erileht! (pdf) 
Eesti Päevalehe andis reedel välja 16 leheküljelise erilehe, mis jõudis reede pärastlõunal suurematesse ostukeskustesse Linnalehe ja Hyppelaua levipunktidesse.
Samuti saatsime 20 000 eksemplari suuruse tiraažiga erilehte suurematesse büroohoonetesse ja söögikohtadesse.
Erilehes on informatsioon olukorra kohta Eesti valitsuselt, põhjalik ülevaade neljapäeva öistest sündmustest ning ekspertide analüüs olukorrast. Sõna saavad Jüri Pihl, Raivo Aeg, Koit Pikaro, Ilmar Raag, Erik-Niiles Kross jt.
Erilehe leiad siit!
EPL

Olukord tänavatel on rahulik
Kella pool kahe ajal öösel on politsei märatsejatest jagu saanud.
Politsei on rahutud noored kesklinnast välja ajanud ja tänavatel on vaikne, öörahu hinnaks jäi 50 vigastatut, nende seas 6 politseinikku.
01.30 Reporter Oliver Õunmaa teatas, et rahutud noored on kõik kesklinnast välja aetud ja olukord südalinna tänavatel on rahulik. Liiklus toimib tavapäraselt.
01.23 EPL reporter Piret Peensoo teatas, et politsei on auto risti teele ette keeranud ja sulgenud Liivalaia ristmikult pääsu Pärnu maantee mässus kannatanud osa suunas.
01.21 TV3 Seitsmeste uudiste andmetel on tänaõhtustes rahutustes viga saanud 50 inimest, nende seas kuus politseinikku.
01.04 Rahvamassi jäänuseid aetakse piki Maneeži tänavat Narva maantee poole. Kunstiakadeemia keraamikaosakonna aknad on lõhutud, kuid oma ruumide kaitsele jäänud töötajad puhastavad praegu ruume ja viskavad purustatud aknaklaaside kilde aknaavadest tänavale.

Laar peab teisaldamisotsust õigeks
Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühma esimees Mart Laar peab õigeks valitsuse otsust pronksmees kiirelt teisaldada.
Laar ütles, et kuigi valitsus üritas esialgu probleemi lahendada matmiskoha lahtikaevamise ning võimalike jäänuste identifitseerimise näol, tegi vandaalide käitumine selle võimatuks.
"Sellel ajal, kui niinimetatud pronksmehe kaitsjad Pärnu maanteel end välja elasid, võeti monument vaikselt ning rahulikult lahti ning toimetati minema."
Laar avaldas tunnustust ka politseijõududele, kes keerulisele olukorrale vaatamata suutsid rahulikuks jääda ega vastanud provokatsioonidele.
Laar kutsus kõiki üles säilitama kainet meelt, provokatsioonidele mitte vastama ning uskuma Eesti riigi suutlikkusse pealinnas kord tagada.

Õhtul suletakse varakult nii Viru Keskus kui ka bussiterminal
Täna õhtul suletakse kell 19.00 Viru Keskus ning pool tundi hiljem ka Viru bussiterminal.
Viru Keskuse juht Ants Vasar ütles Päevaleht Online'ile, et uksed suletakse kell 19.00 õhtul.
"Mõistlikke inimesi on kutsutud kodus olema, järelikud on liikvel ainult ebamõistlikud, keda me ei taha, et nad siin sees oleksid," selgitas Vasar.
Bussiterminali asemel peatuvad bussid Hobujaama tänaval ja A. Laikmaa tänaval paiknevates reservpeatustes.

Jüri Mõis: kodusõja jutt on selgelt ülepingutatud
Venemaal äri ajav Tallinna endine linnapea Jüri Mõis peab ülepingutatuks hinnanguid kodusõja võimalikust puhkemisest Eestis.
"Ei puhke siin mingit kodusõda ja mingeid radikaalseid samme selle ärahoidmiseks ei pea ka astuma," märkis Mõis.
Samas oli Mõisa hinnangul Tõnismäel väljakaevamiste alustamise näol tegu valitsuse mitte just kõige mõistlikuma ja kõige paremini ajastatuma otsusega, sest see provotseeris Tallinna tänavatele laamendama 300-500 purjus noorukit.
Mõis ei usu siiski, et Eesti-Vene suhetes see väga suurt tagasilööki tooks.
"Eesti kuulub Euroopa Liitu ja suhtleb Venemaaga läbi Euroopa Liidu," põhjendas ta oma optimismi.

Eriväljaanne: Rüüstatud poodide omanikke pani nördima politsei tegevusetus
Kokku hindavad kesklinna ettevõtjad tekitatud kahju miljonitele kroonidele.
Öösel vandaalide rünnaku alla sattunud Tallinna kesklinna poodide omanikud hindasid röövlite poolt tekitatud kahju miljonitele kroonidele ning nentisid, et politsei ei saanud oma tööülesannetega hakkama.
"Riik ei kontrollinud olukorda vähemalt tunni jooksul, kui absoluutselt mitte midagi ette ei võetud," ütles Eesti Draamateatri vastas asuva Hugo Bossi poe omanik Kerri Ulp. "Jõudsin öösel kohale sellel ajal, kui suurem rüüstamine oli juba möödas, kuid osa müüjaid vaatas seda abitult pealt. Vahele poleks olnud lihtsalt mõtet astuda, sest see oleks võinud kurvalt lõppeda," nentis Ulp. Tema sõnul said vandaalid südaöö paiku poes pool tundi vabalt tegutseda, sest politseid polnud näha. Turva-klaasid ja kiled paraku ei aidanud ning kahju tekitati Hugo Bossi firmapoele vähemalt miljoni krooni eest.

Eriväljaanne: Gümnaasiumiõpilased osalesid aktiivselt öistes rahutustes
Rahutustes osalenud õpilane põhjendas eakaaslaste rüüstet Ansipi tegevusega.
Neljapäevaõhtustes rahutustes osalenud Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi 10. klassi neiu lausus Eesti Päevalehele, et osaleb alati pronkssõduri teisaldamise vastastel demonstratsioonidel ja seal oli ka tema klassikaaslasi.
"Ma nägin oma klassist veel viit inimest," lausus ta, avaldades sündmustega seoses nördimust Eesti valitsuse rumaluse ja argpükslikkuse üle.
"Ma ei toeta röövimist ja vandalismi meie pealinnas, aga selles on süüdi kõigepealt Ansipi valitsus. Selles osales umbes 2000 inimest, vaatamata Eesti võimude öelnule, et tänavatel olid neid vaid 500-600. Ma isegi eeldan, et tänavatel toimunu oli võimude provokatsioon, et pöörata inimeste tähelepanu pronkssõdurist eemale," osutas ta.

Eriväljaanne: Vandaalid lõhkusid Tallinna inglise kolledži aknaklaasid
Prantsuse lütseumi valvekoer Kusti sai tubli töö eest kiituskirja ja vasikakonte.
Tallinna südames eile öösel toimunud vandaalitsemises sai kahjustada inglise kolledž, teine kesklinnakool prantsuse lüt-seum jäi vägivallast puutumata.
Inglise kolledži direktori Toomas Kruusimäe sõnul algas koolis õppetöö plaanipäraselt, kuigi vandaalid purustasid kuus-seitse akent. "Veinipudel oli ühte aknasse visatud ja viis-kuus akent on veel vigastatud," ütles Kruusimägi, kelle sõnul on kahjud veel kokku löömata, kuid eriolukorda pole põhjust välja kuulutada.
Kruusimäe ütles, et telefon oli hommikul punane ning vanemad tundsid huvi, kas tuua lapsi kooli või mitte. "Koolile pääseb ligi, kuigi kesklinnas on liiklus ümber korraldatud ja võib olla ummikuid."

Eriväljaanne: Prokuratuur: Dimitri tapja ei ole veel teada
Põhja ringkonnaprokuratuuri kinnitusel ei ole politsei veel tabanud Tallinna kesklinnas öösel pussitamise tagajärjel surnud Dmitri tapjat.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et 1987. aastal sündinud Dmitri sai pussitada kella 12 ja kella 1 vahel Tatari tänaval.
Üliraskelt viga saanud noormehe toimetas kiirabi Mustamäe haiglasse, kus ta hiljem operatsioonilaual suri. Hetkel viibib haiglaravil esialgu kahtlustatavaks tunnistatud Oleg.
Mäesalu rõhutas, et seni kriminaalasjas ühtegi kahtlusalust ei ole ning esialgne info, et Dmitrit pussitas Olegi-nimeline mees, oli ekslik.

Eriväljaanne: Ilmar Raag: kõige kriitilisemal hetkel nappis ilmselgelt märulipolitseid
"Aktuaalse kaamera" võttegrupiga öösel ringi käinud Ilmar Raagi hinnangul väljusid sündmused politsei kontrolli alt selle liiga väikese isikkooseisu tõttu.
Ilmar, sa oled näinud vahetult pealt mitmeid suuri rahvarahutusi Prantsusmaal. Kas see, mis eile öösel Tallinnas aset leidis, on võrreldav viimatiste suurte rahutustega Pariisis?
Kindlasti on need paljuski võrreldavad. Ning see, mis toimus eile öösel Tallinnas, võib olla halvimal juhul alles esimene etapp suuremateks rahutusteks. Prantsusmaal nagistasid ju politsei ja araablased omavahel pikka aega, aga eriti karmiks läks asi alles siis, kui kaks poissi hukkusid. Kusjuures nad ei hukkunud politsei käe läbi. Ometigi said neist märtrid ning nende surm alles vallandas tõelise rahutustelaine. Sellepärast on äärmiselt oluline, kuidas kujutatakse tänaöise inimkaotuse lugu. Kas vene pool hakkab vastutust selle hukkunu pärast veeretama Eesti võimude ja politsei kaela ning seeläbi mobiliseerima siinset vene kogukonda uuteks rahutusteks.

Eriväljaanne: Pikaro: märatsejad tegutsesid Venemaa juhtnöörideta
Ekspolitseinik Koit Pikaro sõnul pole rahutuste tagant vaja otsida Moskva kätt.
Endine kriminaalpolitseinik Koit Pikaro ütles Tallinna neljapäevaöiste sündmuste kommentaariks, et kesklinnas toimunu näitab Reformierakonna ja siseminister Jüri Pihli absoluutselt lühinägelikkust ja sügavat eba-professionaalsust.
Näen kahte olulist süüdlast: kodanik Andrus Ansip ja kodanik Jüri Pihl. Peaminister ei suutnud aru saada, et aeg maha võtta ja asja võtta mõistlikult.
Ekspolitseiniku sõnul näitab ühte keelt rääkivate inimeste kogunemine ja olukorra kontrolli alt väljumine seda, et Pihli valitsusalasse kuuluvatel politseil ja kapol puudus vajalik valmisolek ja informeeritus.
"Tagajärjed on praegu näha ja kardan, et see ei lõpe sellega," sõnas Pikaro, kelle sõnul pole rahutuste taga mõtet otsida hästiorganiseeritud äärmuslasi. "Vaadates masse, siis süütenöör oli sinna sisse pandud ilma Moskva ja kohalike ekstremistide erilise aktiivsuseta. See automaatselt tõmbas need inimesed üles, sinna polnudki vaja Moskvat või UFO-sid või kedagi muud," märkis ta ja lisas, et kokkupõrgete üheks ajendiks oli ka Eesti ekstremistide Jüri Liimi ja Jüri Böhmi poolt pronkssõduri teisaldamise osas tehtud toetus-avaldused.

Eriväljaanne: Vene kogukonna arvamused öistest sündmustest lahknevad
Vene poliitikud ja arvamusliidrid hoia-tavad 9. mai ja tapetud poisi matuste eest.
Kui ajaloolane David Vseviov arvas, et tänaöiseid rahutusi Tallinnas ei saa käsitleda revolutsioonilise situatsioonina, siis riigikogu liikme Vladimir Velmani arvates suured rahutused jätkuvad. Keskerakondlasest riigikogu liige Olga Sõtnik arvas, et valitsus peaks tagasi astuma.
"Kui ajaloolasena olukorda vaadata, siis on küll tehtud väga palju vigu, aga ei saa öelda, et tegemist oleks revolutsiooniga. Loodame, et see jääb üksikjuhuks, ent väiksemas variandis võib see korduda küll," rääkis Vseviov.
Vseviov nentis, et öösel vandaalitsejad ei mõelnud tõenäoliselt pronkssõduri teisaldamise ja seal asuvate säimete välja kaevamise peale. "Kui küsida märatseja käest, millal lõppes teine maailmasõda, siis vaevalt oskab ta kuupäeva nimetada. Ta ehk isegi ei tea, kes kellega sõdis, see on nende inimeste jaoks teisejärguline," ütles Vseviov ja lisas, et inimene loomastub erakordselt lihtsalt. "Need sündmused näitasid, et inimlikkuse kiht on väga väike ja poliitiline protest kasvab väga lihtsalt üle rüüstamiseks."

Eriväljaanne: Vabariigi valitsus: taastame korra Tallinnas, kõik kahjud hüvitatakse
Riigijuhid kahetsevad rahutuste puhkemist ja põhjendavad pronks-mehe äravedu.
Valitsus andis täna hommikul Stenbocki majas pressikonverentsi. Küsimustele vastasid peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo, siseminister Jüri Pihl ja politseiameti peadirektor Raivo Aeg.
Andrus Ansip: Kõigepealt pean ütlema, et mul on väga kahju Tallinnas aset leidnud vandalismiaktide pärast. Kõige rohkem on mul kahju süütute kannatanute pärast. Öösel pidas valitsuse kriisikomisjon istungi, kus osalesid sise-, kaitse- ja peaminister. Kriisikomisjoni istungil kuulasime siseministri ülevaadet öösel ja õhtul toimunust.
Kriisikomisjon tegi vabariigi valitsusele ettepaneku korvata vandalismiaktide läbi tekkinud kahju ja linna puhastamise kulud riigieelarvest.

Pronkssõduri pooldajad peavad Moskvas kulunud loosungitega miitingut
Moskva Eesti suursaatkonna ees peavad praegu pronkssõduri teisaldamise vastu miitingut 50 Putini-meelset noort, kes pruugivad samu loosungeid, mida juba pool aastat tagasi.
Eesti Päevalehe Moskva korrespondendi Jaanus Piirsalu sõnul piketeerivad sealse Eesti saatkonna ees hetkel 50 noort, kes kuuluvad liikumistesse Naši ja Molodaja Gvardija, viimane on Venemaa suurpartei Ühtne Venemaa osa.
Piketeerijad näitavad plakateid pronkssõduri pildiga ja skandeerivad juba varasemast väga tuttavaid loosungeid: "NATO sabarakud, käed eemale Vene sõdurist ", Häbi!", Fašistid! ", "Vanaisa võit on ka meie võit", "Ei fašismile". ja "Hitler on Eesti puuslik".
Protestijatest umbes kümme olid riietatud punaarmee vormi. Meeleavaldus oli sanktsioneeritud ning ametlikult oli luba taotletud 30-le inimesele, kohal oli mõnikümmend inimest rohkem.

Jõhvis süüdati kindral Tõnissoni monument
Jõhvis on kella poole kaheks öösel olukord rahulik.
Jõhvis kaldusid meeleavaldajad vandaalitsemisse ja süütasid
Jõhvi kesklinnas kogunes kella üheksaks keskväljakule umbes kolmsada inimest, keda politsei sealt minema sundis. Vastuaktsioonina valati süütevedelikuga üle samal väljakul seisev kindral Tõnissoni monument ja süüdati see põlema.
Lisaks peksti pealtnägijate sõnul puruks pubi Privaat ja Ühispanga kontori aknad. Kindlad teated marodöörusest puuduvad.
Narvas kella 19ks, 22.30ks ja 23ks välja kuulutatud kogunemised peaväljakul, memoriaalseina juures on kulgenud rahulikult. Kell 19 oli memoriaalseina juurde kogunenud umbes 500 inimest.
Kuna inimesed pidevalt vahetusid, siis hinnanguliselt käis sealt paari tunni jooksul läbi paartuhat inimest.

Politseid abistab 100 abipolitseinikest kaitseliitlast
Kaitseliit tõi rahutuste ajaks välja sada abipolitseinikust kaitseliitlast, kes abistavad erinevates Eesti paigus politseid.
Kaitseliidu pressiesindaja kapten Neeme Brus ütles, et praegu on abipolitseinikena politseil abiks sada meest. Operatsioonides osaletakse nii kaua kuni see on peaks vajalikuks osutuma. "Valmisolek on panna välja veel sada meest," ütles Brus.

VIDEO: Tänased noorte kogunemised Tallinnas
Vaatamata päev läbi kõlanud riigijuhtide ja meedia hoiatustele otsustas sadakond noort ikkagi koguneda täna õhtupoolikul Hirvepargis.
Konflikt ei andnud enda kaua oodata. Lähemalt seitsmestest Uudistest.

Narva ja Jõhvi venelasi kutsuti üles õhtustele protestidele
Ida-Virumaa venekeelsetes portaalides ja elektronposti ning SMSi teel levisid täna üleskutsed korraldada mõlemas linnas meeleavaldusi.
Üle idapiiri saabunud Peterburi rongilt saadeti tagasi 16 reisijat. Kell 19 kogunes Narva Peetri platsile tuhatkond inimest, et rahumeelselt asetada lilled seal asuva memoriaali juurde.
Kella seitsmeks õhtul kogunes Narva keskväljakule, piiripunkti ette mõnisada inimest, kes rahumeelselt asetasid lilled samas asuva memoriaali jalamile ja seejärel lahkusid. Kokku käis paari tunni jooksul memoriaali juurest läbi paar tuhat inimest.

Trollid kesklinna ei liigu
Seoses Tallinna kesklinnas toimuvate noorte kogumistega on liiklus linnas häiritud.
Liikkluse piiramine toimus politsei teatel turvalisuse kaalutlustel.
Trolliliiklus suunati ümber nii, et kesklinna suund teeb Endla-Koidu tagasipöörde ja teised trollid on suunatud Balti jaama. Kesklinna trollid ei liigu.
Samuti on politsei tõkestanud inimeste ja autode liikumise Tõnismäel.

Politsei on täna kinni pidanud sada inimest
Põhja prefektuuri teatel möödus reedene päev Tallinnas tõsisemate vahejuhtumiteta, kuid päeva jooksul on peetud kinni sada inimest.
Politsei on pidanud kinni ning toimetanud politseiosakondadesse asjaolude selgitamiseks ligikaudu 100 aktiivset ja agressiivset korrarikkujat, teatas prefektuuri pressiesindaja.
Politsei annab teada, et ohtlike olukordade ennetamiseks ei lubata suurtel rahvahulkadel koguneda ning politsei kasutab õigust rahvahulgad laiali ajada. Politsei sõnul kasutavad provokaatorid rahvahulki kattevarjuna, mistõttu on oluline, et inimesed lihtsalt uudishimust Tallinna kesklinna ei tuleks.
Politsei on turvalisuse kaalutlustel piiranud liiklust: trolliliiklus suunati ümber nii, et kesklinna suund teeb Endla-Koidu tagasipöörde ja teised trollid on suunatud Balti jaama. Kesklinna trollid ei liigu. Samuti on politsei tõkestanud inimeste ja autode liikumise Tõnismäel.

Päevaleht kutsub kommentaatoreid üles kainet ja kalkuleerivat mõistust näitama
Eesti Päevaleht kutsub kommentaatoreid üles näitama kainet ja kalkuleerivat mõistust.
Lähipäevadel jälgime kommentaare teravdatud tähelepanuga ning kõik rahvuslikku vaenu õhutavad kommentaarid kustutakse.
Eesti Päevaleht

Kohus mõistis sarisüütajalt välja 1,7 miljonit krooni
Tartu maakohus tunnistas 20-aastase Urmet Paejärve süüdi eelmisel aastal Tartu- ja Põlvamaal toime pandud süütamistes ning karistas teda kaheaastase vangistusega.
Lisaks tunnistati Paejärv süüdi ühes varguses, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.
Samuti rahuldas kohus esitatud tsiviilhagid ning mõistis Paejärvelt kannatanute kasuks välja kokku 1 730 000 krooni. Menetluskulude katteks tuleb süüdistataval tasuda 10 400 krooni.
Kohus arvestas Paejärvele karistuse mõistmisel seda, et ta on varem kriminaalkorras karistamata. Samas ei olnud võimalik vabastada teda vangistusest osaliselt, sest Paejärv ei kahetsenud oma tegusid ning pani need toime lühikeste ajavahemikega.
Paejärve süüdistatakse eelmise aasta märtsist kuni augustini Tartu- ja Põlvamaal 11 süütamises. Süüdistuse järgi süütas Paejärv kaks elamut, kolm kõrvalhoonet, kaks kuuri, kaks viljakuivatit koos hoidlaga, ühe sauna ja metsa. Nelja süütamisega põhjustas Paejärv ka ohu inimeste elule või tervisele. Süüdistuse järgi tekitas Paejärv süütamistega kannatanutele varalist kahju kokku üle 1,9 miljoni krooni. Enamik Paejärvele esitatud süüdistuses toimunud süütamisi leidsid aset Tartumaal Nõo vallas Meeri külas. Lisaks süüdistatakse Paejärve diiselkütte varguses.

Lavrov lubas saatkonna turvalisuse tagada
Välisminister Urmas Paet rääkis täna Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.
Telefonikõneluses avaldas välisminister Paet muret Eesti Moskva suursaatkonna turvalisuse pärast.
"Me väga loodame, et Venemaa võtab kasutusele kõik abinõud meie saatkonna töötajate kaitseks," ütles Paet.
Sergei Lavrov lubas, et Venemaa täidab kõik oma kohustused Venemaal asuvate Eesti välisesinduste turvalisuse tagamiseks.

Narvas ja Vaivaras keelatakse alkoholimüük kuu lõpust
Narvas ning Vaivara vallas keelatakse alkoholimüük mitmes etapis.
Alkoholi jaemüük on keelatud 30. aprillil, 1. mail, 2. mail, 8. mail, 9. mail ja 10. mail.
3.-7. mail on keelatud alkoholimüük kella 17 alates.

Lootsmann jättis Sakala keskuse lammutusloa vaide rahuldamata
Harju maavanem Värner Lootsmann jättis rahuldamata MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn poolt esitatud vaide Sakala keskuse lammutusloa järelevalve lõpetamise üle.
Maavanem, võtnud arvesse avalikul vaidemenetlusel arutatut ning analüüsinud veelkord kõiki asjaolusid, jõudis järeldusele, et lammutusloa väljaandmine ei olnud vastuolus ühegi seaduse ega muu õigusaktiga, teatab Harju maavalitsus.
"Vaides osundatud ehitusseaduse ja planeerimisseaduse sätted käsitlevad uue ehitise püstitamisega seonduvat, mida ei saa tõlgendada laiendavalt. Seaduse mõtte laiendav tõlgendamine annaks Tallinna linnavalitsusele väljaspool muinsuskaitseseadust sätestatud korda ühekordse kaalutlusõiguse piirata hoone omaniku - AS Uus Sakala - omandiõigusi," ütles Lootsmann.
Lootsmanni hinnangul ei ole seadusega kooskõlas vaide esitaja arusaam, et maavanema järelevalvepädevus sõltub esitatud avalduste rõhuasetusest või avalikust huvist, sest maavanem saab kontrollida üksnes haldusakti seaduslikkust. Ka avalik huvi peab olema leidnud väljenduse muinsuskaitseseaduses sätestatud korras ja vormis.

Tallinna tänavate puhastamisele kulus üle 400 000 krooni
Öiste sündmuste tagajärgede likvideerimiseks kesklinnas kulus Tallinna kommunaalameti hooldusosakonna andmetel üle 400 000 krooni, kaasati ka firmad, kelle hooldada on teised linna piirkonnad.
Kommunaalametit kureeriva abilinnapea Deniss Boroditši sõnul kaasas kesklinna piirkonna hooldaja Tänavapuhastuse AS koristustöösse ka AS Teho ja AS Jaakson & Ko tehnika ja hooldusmeeskonnad.
"Tallinna teedel hooldusremonti teostava Tallinna Teede AS hinnangul on esialgsed kulutused tänavasillutiste, äärekivide ja müüritiste remondiks ligikaudu 300 000 krooni," lisas Boroditš. "Kokku läheb tänase öö tagajärgede likvideerimine maksma üle 400 000 krooni."
Suuremad remontivajavad objektid on Jaani kiriku juures asuv müüritis, Kerese monumendi juures asuv müüritis ja Tõnismäel Läti saatkonna esine kivisillutis.

Toompea lossile tõmmati aed ümber
Toompea lossile paigaldati ümber kaitseaed, riigikogu töötajad lahkusid ametipostilt enne tööpäeva lõppu.
Ümber Toompea lossi on tõmmatud praeguseks hetkeks piirdeaed.
Parlamendis on hetkel istungitevaba nädal, kuid asutuse muud töötajad lõpetasid täna töö tavalisest varem, väidetavalt oli selle põhjuseks Hirvepargis aset leidnud noortekogunemine.
Kella 12 ajal palus politsei Rahvusraamatukogu juurde kogunenud sajakonnal inimesel lahkuda.
Kella 13 ajal paigaldati Rahvusraamatukogu esisele alale piirdeaed ning sinna kogunenud inimesed lahkusid.

Harjumaal on alkoholimüük keelatud
Harju maavanema korraldusega on peatatud alkohoolsete jookidega kauplemine maakonnas alates 27. aprilli õhtust kella 16.00-st kuni 3. mai hommikuni kella 8.00-ni ning 7. mai õhtust kella 19.00-st kuni 10. mai hommikul kella 8.00-ni.
Alkohoolseid jooke (õlut etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muud joomiseks mõeldud vedelikku etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi) ei tohi müüa Harju maakonnas asuvad kauplused, rändkauplused ja välikohvikud. Alkoholimüük on sel perioodil keelatud ka maakonnas toimuvatel avalikel üritustel.
Maavanema kehtestatud alkoholimüügi piirang kehtib kogu maakonnas tervikuna ja tingimusteta, sõltumata kohaliku omavalitsuse otsuse olemasolust või puudumisest.
Tulenevalt alkoholiseadusest on maavanemal õigus politsei ettepanekul peatada alkohoolsete jookidega kauplemine. Ettepaneku alkoholimüügi peatamise korralduse väljaandmiseks tegi maavanemale Põhja Politseiprefektuur seoses avaliku korra tagamise vajadusega.

Välisminister tänas Lätit ja Leedut toetuse eest
Reedel, 27. aprillil tänas Oslos NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel viibiv välisminister Urmas Paet Lätit ja Leedut toetuse eest.
"Me oleme väga tänulikud oma naaberriikidele mõistmise ja toetuse eest," ütles Paet. "Tallinnas toimunu tõestab ilmekalt, et küsimus pole Teises maailmasõjas langenute mälestuse austamises ja kaitsmises, vaid see oli lihtsalt ettekääne enda välja elamiseks," lisas ta.
Välisminister Urmas Paet andis Eesti valitsuse tegevusest ja eile öösel Tallinnas toimunust ka ülevaate Euroopa Liidu eesistuja Saksamaa välisministrile Frank-Walter Steinmeierile.

Järvamaal on alkoholiga kauplemine keelatud 30. aprillil ja 1. mail
Järva maavanema korraldusega on 27. aprillist keelatud alkohoolsete jookide jaemüük maakonnas 30. aprillil ja 1. mail 2007. aastal.
Tulenevalt alkoholiseadusest on maavanemal õigus politsei ettepanekul peatada alkohoolsete jookidega kauplemine. Ettepaneku alkoholimüügi peatamise korralduse väljaandmiseks tegi maavanemale Lääne politseiprefekt.

Öise Vahtkonna liider on vahistatud
Politsei vahistas väidetavalt täna Öise Vahtkonna juhtfiguuri Dmitri Linteri, keda süüdistatakse eilsete rahutuste organiseerimises.
Linteri vahistamisest ning korteri läbiotsimisest teatas tema naine, vahendab RIA Novosti.
Politsei süüdistab Linterit täna öösel toimunud massiliste rahutuste organiseerimises.
Keskkriminaalpolitsei seda informatsiooni ei kinnita ega lükka ümber.

Kiviõlis keelustati alkohoolsete jookide jaemüük
Seoses väljakujunenud keerulise olukorraga ja sündmuste traagilise arenguga pealinnas ning arvestades Ida Politseiprefektuuri ettepanekuga avaliku korra tagamiseks, keelustas Kiviõli linnavalitsus alkohoolsete jookide jaemüügi kaheks perioodiks.
Esimene periood, mil kehtib alkohoolsete jookide jaemüügi täiskeeld Kiviõli linnas on 30.aprillist kuni 02.maini 2007.a. Teine täiskeelu periood kehtib 08.maist kuni 10.maini 2007.a.
Kahe püha vahelisel perioodil, ehk ajavahemikul 03.maist kuni 07.maini 2007.a kehtib alkohoolsete jookide jaemüügi piirang - müük on lubatud kella 09.00 kuni 17.00-ni.

Politsei palus Tõnismäele kogunenud inimestel lahkuda
Tänased sündmused Tallinnas on kulgenud rahumeelselt ning politsei
Kella 12 ajal palus politsei Rahvusraamatukogu juurde kogunenud sajakonnal inimesel lahkuda. Kella 13 ajal paigaldati Rahvusraamatukogu esisele alale piirdeaed ning sinna kogunenud inimesed lahkusid.
Politsei kinnitusel on liiklus Tõnismäel suures osas avatud, kuid Rahvusraamatukogu esine teelõik on liikluseks suletud.
Eile õhtu ja täna varahommiku sündmuste kohta on alustatud kriminaalmenetlused KarS §113 alusel, mis käsitleb tapmist, §263 alusel, mis käsitlev avaliku korra rasket rikkumist ning mille raames on hetkel kahtlustatavana kinni peetud ligikaudu 200 isikut. Kolmas kriminaalasi on alustatud Karistusseadustiku §238 alusel, mis käsitleb massilise korratuse organiseerimist, ning selle menetlust juhib Riigiprokuratuur.

Noorteorganisatsioonid kutsuvad vastuaktsioonidel mitte osalema
Noorte esindusorganisatsioonid kutsuvad üles säilitama rahu ning mitte kogunema vastuaktsioonideks.
Eesti õpilasesinduste liit, Eesti noorteühenduste liit ja Eesti üliõpilaskondade liit soovitavad noortel mitte osaleda täna Hirveparki ja mujale Tallinna planeeritud kogunemisel, et mitte suurendada kahju, mis on juba tekitatud Tallinna linnale ja Eesti mainele.
"Samuti ei tohi lasta end mõjutada üleskutsetest kaitsta vägivallaga Eesti vabariiki. Turvalisuse tagamisega tegeleb Eesti riigis politsei," ütleb noorteorganisatsioonide pressiteade.
Noorteorganisatsioonid taunivad rahumeelse meeleavalduse muutumist vägivallaaktsiooniks, kus nii vene kui eesti rahvusest noored kasutasid Tõnismäel alanud väljakaevamisi vabanduseks Tallinna rüüstamisel.

Pronkssõduriga seotud sündmused välismeedias
Avaldame linke erinevate riikide meediaväljaannetes ilmunud uudistele pronkssõduri teisaldamise ning meeleavalduse kohta.
Uudisteagentuurid
BBC: 
Reuters: 
Afp: 
Soome
Helsingin Sanomat: 
Yle24: 
Turun Sanomat:, 3: 1003: 0: 0,4: 3: 0: 1: 2007-04-27,104: 3: 455001,1: 0: 0: 0: 0: 0

Moskvas piirati Eesti suursaadiku autot
Moskvas Eesti saatkonna juures toimuv meeleavaldus on võtnud teravama pöörde, suursaadik Kaljuranda ei lasta sealt liikuma.
Peamiselt noorteorganisatsiooni Naši liikmetest koosnev ligi 100 liikmeline meeleavaldajate grupp blokeeris Eesti suursaadiku auto teed, teatas Eesti Päevalehe Moskva korrespondent Jaanus Piirsalu.
Saadik Marina Kaljurand oli vähemasti pool tundi oma autos lõksus. Masina ümber skandeeris noortekamp "Häbi! Häbi!".
Meeleavaldajate ning auto vahel seisid OMONi liikmed. Auto peatati umbes 100 meetri kaugusel konsulaadist ning see ei saanud liikuda edasi ega tagasi.
Kaljurand oli teel andma intervjuud Moskva inglise keelsele telekanalile Russia Today.
Meeleavaldajate sekka jõudis ka Vladimir Žirinovski. Ta avaldas soovi, et Eesti saadik üldse riigist lahkuks, samuti sooviks, et Venemaa kutsus tagasi ka oma suursaadikut Eestist.

Ka Rae vald peatas alkoholimüügi
Alates tänasest on peatatud alkoholimüük Rae, Harku ja Kiili valdades, Tallinnas on alkoholimüük keelatud osaliselt.
Rae vallavalitsus korraldusega on seoses öösel Tallinnas toimunud rahutustega ning korra ja turvalisuse tagamiseks peatanud Rae vallas alkohoolsete jookidejaemüügi õiguse 27. aprillil kella 15-st kuni 2.mai kella 9-ni kõikides müügikohtades.
Tallinnas müüakse kauplustes ja väljaspool siseruume toimuvatel avalikel üritustel alates tänasest kuni 2. maini alkoholseid jooke kella 8 kuni 14.

Sotsid toetavad valitsuse otsust pronkssõdur teisaldada
Sotsiaaldemokraatlik erakond toetab valitsuse kiiret tegutsemist pronkssõduri teisaldamisel edasiste vägivallapuhangute vältimiseks.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatus avaldab kahetsust, et rahumeelse ja pikaajalise tegevusena kavandatud sõjahaudade väljakaevamine muutus provokaatorite ja marodööride tõttu vägivallalaineks Tallinna kesklinnas.
Seetõttu peab erakonna juhatus õigeks valitsuse otsust hauatähise kiireks teisaldamiseks, mis aitab vältida vägivallapuhangute kordumist.
Sotsid tunnustavad politsei tööd avaliku korra tagamisel Tõnismäel ning Tallinnas puhkenud vägivallatsemise peatamisel. Samuti tunnustab juhatus Tallinna linnavalitsuse otsust keelustada Tallinnas alkoholi müük ning nende linnaametite ja ettevõtete tööd, kelle abil heakord ja liiklus Tallinna kesklinnas kiiresti taastati.

Politsei pöördus palvega Eesti tudengite poole
Täna hommikul saatis Eesti politsei Eesti tudengite meililistidesse abipalve, kus kutsutakse üles mitte osalema rahvakogunemistel, sest tõenäoliselt võivad inimesed sattuda situatsioonidesse, mis ohustavad nende tervist või võivad kaasa tuua kriminaalkaristuse.
Kogunemised, mida praegu kokku kutsutakse, on provokatiivsed. Inimesed peaksid olema hoolsad ning jälgima, kuhu ja miks neid kutsutakse. Kindlasti peaks vältima osalemist vaenu õhutavatel ja avalikku korda rikkuvatel üritustel, teatas Põhja prefektuur.
Õigusrikkumised registreeritakse politseiregistris ning võivad kitsendada inimese edasisi valikuid näiteks haridusteel, töö saamisel või reisimisel.
Kolmandik eile öösel vandaalitsemise eest kinnipeetutest olid eestlased, kes kasutasid uudishimust kogunenud rahvamassi varjuna oma destruktiivse energia väljaelamisel. Mida suurem on rahvamass tänavatel, seda rohkem on raskendatud korrakaitsjate tegevus.

Ansip sai tapmisähvarduse
Peaminister Andrus Ansip ja veel mõni minister on saanud viimasel ajal surmaga ähvardavaid kirju.
Valitsuse pressiesindaja Martin Jaško ütles Päevaleht Online'ile, et Andrus Ansipile on saadetud vähemalt üks surmaga ähvardav kiri, lisades, et taolisi kirju on viimasel ajal saanud ka teised ministrid.
Jaško sõnul ei ole vaja selliste kirjade saamise puhul üle reageerida, kuid tähelepanuta neid samuti ei jäeti ning asjaga tegelevad julgeoluasutused.
Kaitsepolitsei pressiesindaja Irina Miskon ütles Päevaleht Online'ile, et kaitsepolitsei kogub ja töötleb hetkel eilsete vandalismiaktidega seotud materjale ning nimetatud ähvarduskirjad on eilsete sündmustega seotud.
Miksoni sõnul vaadatakse hetkel koostöös politsei ning prokuratuuriga kirjad läbi ning lähipäevade jooksul otsustatakse kas ja millise paragrahvi järgi menetlust alustatakse.

Ojuland: ärgem rikkugem saavutatut! 
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland kutsus inimesi üles targalt käituma ning mitte tänavatele märatsema minema.
Ojuland ütles, et laulva revolutsiooni ajal olid Eesti inimesed piisavalt targad, et ei läinud tänavatele kaklema.
"Võitsime sellega, et olime piisavalt targad, et ei tulnud tänavatele kaklema," ütles ta TV3 erisaates.
Ta kutsus ka seekord inimesi mõistlikult käituma. "Praegu ei ole see aeg, et me peaksime tänavatele tulema ja selle kõik ära rikkuma," ütles ta.

Eesti mobiilioperaatorid ühinesid valitsuse üleskutsega
Eesti mobiilioperaatorid ühinesid valitsuse üleskutsega jääda väärikaks ja rahulikuks.
Operaatorid Elisa, EMT ja Tele2 levitavad koostöös valitsusega kõigile oma klientidele sõnumit mitte liituda pingeid õhutavate meeleavaldustega: "Vabariigi valitsus palub: jääge koju, ärge alluge provokatsioonidele! EV Valitsus", teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Üleskutsega ühineb ka mobiilioperaator Bravocom.

Tartus põgenes kauplusevaras Emajõkke
Turvatöötajad nabisid Edeni kaubanduskeskuse lähedal Emajõest kinni pikanäpumehe, kes jõkke oli hüpanud juba Zeppelini kaubanduskeskuse juurest.
Eile kell 18.35 sai Falcki juhtimiskeskus väljakutse Zeppelini Kaubanduskeskuse turvatöötajalt - sealsest kodukaupade poest oli põgenenud mees, keda süüdistati kauba rikkumises, teatas Falcki pressiesindaja.
Turvatöötaja järgnes põgenikule kuni Emajõeni, kuhu mees tagaajamise käigus ühel hetkel sisse hüppas, hakates ujuma Eedeni Kaubanduskeskuse poole.
Põgenev supleja õnnestus veest välja saada Anne kanali ja Emajõe vahelisel ajal, kus teda juba kaks Falcki patrulli ees ootasid. Peale pisukest kuivamist tuli tal politseis oma tegude kohta aru anda.

Harju maavanem ei nõustu Paul Kerese monumendi teisaldamisega
Harju maavanem tegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku tagada Paul Kerese monumendi säilimine selle praeguses asukohas.
Tallinna linnavalitsus võttis 28. juunil 2006. aastal vastu korralduse, millega otsustati moodustada Tõnismägi 11a/Pärnu mnt 44 omanikule tagastatav krunt. On ilmne, et maareformi seaduse sätete mitteõiguspärasest tõlgendamisest tulenevalt moodustatav suurem krunt annaks maa omanikule õiguse seal asuv Paul Kerese monument ümber paigutada.
Riikliku järelevalve tulemusena tegi Harju maavanem Värner Lootsmann Tallinna linnavalitsusele ettepaneku tühistada või viia seadusega vastavusse 28. juuni 2006 korraldus selliselt, et see välistaks reformitaval maaüksusel asuva maailma ja Eesti maleajaloo suurmehe Paul Kerese monumendi teisaldamise.
Lootsmanni sõnul oli Paul Keres suurmees ja eestluse kandja läbi aastakümnete.

President Ilves: Kutsun kõiki üles näitama kainet ja kalkuleerivat mõistust
President Toomas Hendrik Ilves esines täna avaldusega seoses provokatsioonidega Tallinnas ööl vastu 27. aprilli.
Avaldame presidendi kõne täies mahus:
Kallid kaasmaalased!
See, mida me nägime möödunud ööl Tallinna kesklinnas, oli rüüstamine, laamendamine, röövimine. See oli kuritegu ja selles osalejad on kurjategijad.
Sellel kõigel ei olnud midagi ühist hauarahu või Teises maailmasõjas langenute mälestuse hoidmisega.
Öiseid kurjategijaid ei ühendanud mitte rahvus, vaid soov märatseda, lõhkuda ja röövida.
Vabandan nende ees, kes hakkasid eelmisel ööl kahtlema, kas riik suudab neid märatsejate vastu kaitsta.
Riik ei saa kõhelda ega ebaleda, kui on vaja taastada kord ja julgeolek. Avalik kord peab Eestis kehtima. Ilma selleta pole Eesti riik.

Politsei: olukord Tõnismäel ning linnas on hetkel rahulik
Põhja politseiprefektuuri kinnitusel on olukord Tõnismäel ja linnas hetkel rahulik, Tõnismäele on hakanud siiski vaikselt inimesi kogunema.
Täna öösel orienteeruvalt kella poole nelja paiku oli olukord Tallinnas stabiliseerunud ning politsei kontrolli all. Varahommikul kella kuue paiku hakkas politsei tegelema inimestega, kelle poode rööviti ning poeomanikud alustasid oma ettevõtetes koristustöid, teatas Põhja prokuratuur.
Hommikuseks tipptunniks oli ühistranspordi ühendus Tõnismäel taastatud. Kella poole kümne ajal kogunes Rahvusraamatukogu ette 25-30 inimest ning telekaamerad.
Kella 11 ajal oli Rahvusraamatukogu ette kogunenud ligikaudu 80 inimest. Olukord Tõnismäel ning Rahvusraamatukogu ümbruses on rahulik ning politsei kontrolli all.
Politsei on praeguseks hetkeks Tallinnas kontrollinud 468 isikut ning kinni on peetud 202 isikut.

Kaljurand: diplomaatiliste suhete katkestamine on Vene šantaaž
Eesti suursaadik Moskvas Marina Kaljuranna sõnul jätkab Eesti kaevamistöid vaatamata Venemaa parlamendi ülemkoja ettepanekule katkestada riikidevahelised diplomaatilised suhted.
"Me peame diplomaatiliste suhete katkestamist põhjendamatuks," vahendas RIA Novosti Kaljuranna sõnu.
Ta lisas, et Eesti on suveräänne riik, mis tegutseb rahvusvahelise õiguse raames. "Kellelgi pole õigust sekkuda Eesti siseasjadesse. Me ei allu teiste riikide šantaažile ja ähvardustele."
Kaljurand kinnitas, et kui Venemaa ei taha säilmete ümbermatmises osaleda, siis hakkab Eesti tegutsema iseseisvalt: "Meil pole kohustust kedagi kutsuda, see (Venemaa kutsumine - toim) oli hea tahte akt."

Falck taastab märulis kannatanud valvesüsteemid eelisjärjekorras
Turvafirma Falck taastab eelisjärjekorras Tallinna kesklinnas ööl vastu reedet puhkenud rahvarahutustes lõhutud valvesüsteemid.
"Ööl vastu reedet suurenes kordades meie juhtimiskeskusse saabuvate häirete arv, kuid rahvarahutuste tõttu oli Falcki patrullidel häireobjektini jõudmine raskendatud ja kohati suisa võimatu," ütles AS-i Falck Eesti teenindusdirektor Margus Kolumbus. "Palun kõigilt klientidelt mõistvat suhtumist, kuna force majore olukorras ei ole klientide teenindamine tavapärasel viisil võimalik."
Kolumbuse sõnul rakendab Falck lisajõude, et märulis kannatada saanud klientide objektidel valveseadmete töö eelisjärjekorras taastada või kliendi soovil lisaseadmeid paigaldada. Selleks palub Falck kõikidel vandalismi ohvriks langenud klientidel ühendust võtta lepingujärgse halduriga või juhtimiskeskusega telefonil 1911.

Ametiühingud jätavad ära 1. mai miitingu
Silmas pidades täna öösel Tallinnas toimunud vandaalitsemisi ja röövimisi jätab Eesti ametiühingute keskliit (EAKL) ära 1. maiks Toompuiesteele ametiühingute ausamba juurde kavandatud miitingu.
Ära jääb ka sellele järgnema pidanud kontsert ja rahvapidu Harju-mäel.
EAKL on huvitatud, et linnas ja riigis valitseks rahu ja kord, igasugune rahvakogune-mine võib praeguses olukorras kergelt vallandada prognoosimatuid sündmusi.
"Me ei soovi mingil juhul anda oma üritusega kellele tahes vähimatki põhjust kasutada töötajate rahvusvahelise solidaarsuse päeva ja kevadpüha tähistamiseks kavandatud rahumeelset rahvakogunemist ära poliitiliste pingete kruvimiseks või avaliku korra rikkumiseks," ütles EAKLi esimees Harri Taliga.
EAKL mõistab teravalt hukka tänaöised avaliku korra rikkumised - vandalismiaktid ja röövimised ning soovitab kõigil säilitada rahulik meel ning mitte alluda provokatsi-oo-nidele.

Rahvusraamatukogu sulges uksed
Tõnismäel asuv Eesti Rahvusraamatukogu on kuni esmaspäevani lugejatele suletud, konverentsikeskuse üritused toimuvad plaanipäraselt.
Nädalavahetusel jäävad ära ka kõik konverentsikeskuse üritused. Esmaspäeval töötab raamatukogu tavapäraselt.
Tänaöiste rahutuste käigus purustati mitu raamatukogu akent.

Kiili ja Harku peatasid vallas alkoholimüügi kuni 2. maini
Sarnaselt Tallinna linnavalitsusele otsustasid ka Kiili ja Harku vallavalitsused peatada tänasest 2. mailin alkoholimüük.
Kiili vallavalitsus otsustas reede hommikul peatada Kiili vallas alkohoolsete jookide (st õlle etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedeliku etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi) jaemüügi õigus 27. aprillil 2007 kella 14: 00-st kuni 2. mail 2007 kella 9: 00-ni kõikides müügikohtades. Keeld hõlmab ka siseruumides toimuvaid avalikke üritusi.
Harku vallavalitsuse 27. aprilli korralduse kohaselt on alkoholimüük peatatud Harku valla haldusterritooriumil 27. aprillist 2007 alates kella 14.00.
Alkohoolsete jookide jaemüügi õigus on peatatud kauplustes ja toitlustusäri hooajaliseks laiendamiseks väljapoole toitlustusäri siseruume paigaldatud müügikohtades. Keeld kehtib 2. maini kuni kella 7.

Välisministeerium loodab Moskvalt kainet mõistust
Eesti välisministeerium taunib Vene poliitikute Eesti-vaenulikke avaldusi, kuid loodab, et tulevikus lähtub Moskva otsuste langetamisel kainest mõistusest.
"Eesti on alati töötanud selle heaks, et meil oleks avatud, pragmaatilised ja heanaaberlikud suhted Venemaaga," teatas välisministeerium.
"Samas oleme kurvastusega märganud, et terve rida Vene poliitikuid püüab igal võimalusel oma profiili tõsta Eesti vaenulike avaldustega."
Loodame siiski, et meie praktiliste suhete tulevikku kujundavate otsuste langetamisel lähtutakse Moskvas kainest mõistusest.
Täna võttis Vene parlamendi ülemkoda vastu otsuse katkestada Eestiga diplomaatilised suhted. Akt vajab veel Vene president Vladimir Putini heakskiitu.

Valitsus kutsub koole üles jätkama tavapärase tööga
Vabariigi valitsus kutsub koole üles jätkama tavapärase tööga ja mitte alluma provokatsioonidele, kõigis Tallinna koolides jätkub täna õppetöö.
Vabariigi valitsus kutsub koolinoori, õpetajaid ja koolijuhte hoidma selget meelt ning mitte alluma võimalikele provokatsioonidele. Valitsus soovitab jätkata tavapärase tegevusega - õppetöö, treeningute ja huviringidega ning mitte minna tänavakogunemistele.
"Kindlasti vajame üksteise toetust just sellises vormis. Jäädes ühiselt väärikaks ja rahulikuks, suudame tagada, et tänaöised sündmused ei jätku ega võimendu. Me ei vaja rusikakangelasi ega omakohut," seisab valitsuse üleskutses.
Kõikides Tallinna koolides toimub täna õppetöö nagu tavaliselt.
Möödunud öö sündmuste käigus on purustatud mõned Inglise kolledži ja Reaalkooli aknad. Kahjustused on likvideerimisel, ent koolides jätkub igapäevane õppetöö.

Põhja prokuratuur töötab täiskoormusel
Seoses eile õhtul alguse saanud rahutuste käigus vahistatud inimeste suure hulgaga töötab Põhja ringkonnaprokuratuur lähipäevil täiskoormusega.
Prokuratuuri juhtivprokurör Lavly Lepp ütles Päevaleht Online'ile et suur hulk prokuröre rakendatakse lähipäevil tööle, et otsustada arreteeritute kinni pidamine kauem kui 48 tundi.
"Palju inimesi (kinnipeetuid - toim.) ja vähe aega," iseloomustas Lepp prokuratuuri olukorda.
Põhja politseiprefektuur teatas täna hommikul, et politseioperatsiooni käigus paigutati kinnipidamiskambritesse enam kui 300 isikut. Neist suurem osa olid 20ndates eluaastates noored.
Vastavalt seadusele ei tohi inimesi ilma kohtuloata kinni pidada kauem kui 48 tundi.

Keskerakond süüdistab kõiges valitsust
Tallinna Keskerakonna nõukogu arutas pealinnas kujunenud olukorda ning leidis, et tänu konflikti süvendamisele valitsuse poolt kaotas Eesti rahumeelse riigi maine.
Massirahutused, mida me hukka mõistame, ei tekkinud iseenesest, kahetsusväärselt valis vabariigi valitsus konflikti süvendamise, mitte selle leevendamise tee, leidis Keskerakonna Tallinna nõukogu täna hommikul toimunud nõupidamisel.
"Kui Eesti taasiseseisvuse suutsime kätte võidelda veretult ja pälvisime sellega maailma tunnustuse, siis eilse ööga lõhuti Eesti kui rahumeelse riigi maine," ütles Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.
Vitsut ütles, et kahetsusväärselt jättis riik Tõnismäel oma üritust kavandades pealinna kaitseta. "Selle hinnaks on rüüstatud kesklinn ja 99 arstiabi vajavat inimest," ütles ta.

Eesti Päevalehe tasuta erileht alates kella 15 saadaval! 
Eesti Päevalehe 16 leheküljeline erileht jõuab täna pealelõunal suurematesse ostukeskustesse ja on saadaval Linnalehe ja Hyppelaua levipunktidest. Samuti saadame võimalusel erilehte suurematesse büroohoonetesse ja söögikohtadesse.
Erilehes on informatsioon olukorra kohta Eesti valitsuselt, põhjalik ülevaade neljapäeva öistest sündmustest ning ekspertide analüüs olukorrast. Sõna saavad Jüri Pihl, Raivo Aeg, Koit Pikaro, Ilmar Raag, Erik-Niiles Kross jt.
Veel rohkem informatsiooni laupäevases "Eesti Päevalehes"!

Ansip: ei tasu rikkuda oma noort elu
Peaminister ja siseminister kutsusid inimesi üles mõistlikkusele ning mitte rikkuma on noort elu vangistusega.
"Ma palun kindlasti kõigil vastuaktsioonide kavandajatel jääda koju. Ei ole mõistlik alustada oma noort elu viie aasta pikkuse vangistusega. Mõistlik on jääda koju ja mitte minna kaasa provokatsioonidega," lausus peaminister Andrus Ansip Eesti raadio uudistele.
Siseminister Jüri Pihl kinnitas, et politsei tegi Tallinnas kõik endast oleneva ning viimastel tundidel ei ole Tallinnas vahejuhtumeid ette tulnud.
Pihli sõnul kogutakse lähiajal kõik asitõendid, mida on küllaldaselt palju nii politsei videotes kui ka muudes salvestistes, et selgitada iga asjaosalise süü suurus ja menetleda kriminaalasjad kiiresti, et nad saaksid kiire ja õiglase karistuse.

Tänased Moskva lehed Pronkssõdurist
Tänaste suuremate Vene lehtede toon Pronkssõduri-teemast rääkides ulatub kahetsustundest ja mittearusaamisest kuni kriitikani ning otsese sõimuni Eesti võimude aadressil.
Peaaegu kõik lehed kirjutavad protestijate laialiajamisest Tallinna kesklinnas ja märgivad, et selleks kasutati pisargaasi.
Juba ainuüksi pealkirjad näitavad väga ilmekalt, milline arvamus Vene lehedes valitseb.
"Eesti mattis oma suhted Venemaaga" - kirjutab Kommersant. "Pronkssõdurit rünnati koidikul" - kirjutab Komsomolskaja Pravda. "Mustad arheoloogid" - Rossiskaja Gazeta. "Arheoloogide juurde kumminuiadega" - Vremja Novostei. "Pronkssõdur kupli all" - Izvestija. "Tavaline fašism" - Moskovskii Komsomolets. "Eestlased tantsivad haudadel" - Trud.

Öiste rahutuste käigus sai kannatada kaks trammi
Tallinnas eile öösel toimunud rahutuste käigus sai kannatada kaks trammi, millel lõhuti tuled.
Kahest vandaalid kätte jäänud trammist üks remonditi öö jooksul, teine tramm oli hommikul kella kuue ajal veel remondis.
Ühistranspordi liiklus oli eile õhtul alates kella 19.30st häiritud Tõnismäel ja Kaarli puiesteel, kus katkestati trollibussiliinide liikumine. Kaarli puiestee suunalised trolliliinid lülitati politsei korraldusel voolu alt välja kell 21.43. Samal aja lülitati välja ka trammide alajaamad, mis toidavad liine Viru väljakust Liivalaia tänavani.
Trammid 3 ja 4 jätkasid sõitu Kopli suunal. Kuus trammi, mis pidid sõitma Vineeri depoosse garažeerisid Kopli depoos.
Kell 22.25 taastati trammide toide Viru väljaku ja Liivalaia tänava vahelisel trammiliinil.

Eesti luterlik kirik tegi pronkssõduriga seoses avalduse
EELK peapiiskopi Andres Põderi ja Tallinna praostkonna praosti Jaan Tammsalu läkitus:
Vennad ja õed, kaaskristlased ja kaasmaalased!
Oleme olnud kurvastava vandaalitsemise tunnistajaks. Välistatud ei ole edasine vaenu õhutamine ja Eesti vastased provokatsioonid.
Kutsun üles palvetama kodudes ja jumalateenistustel kogudustes selle eest, et inimesed suudaksid säilitada tasakaaluka meele, hoiduda provokatsioonidest, pidada rahu, samuti kõigi nende eest, kes on korda kaitsmas.
Palvetagem ka Eesti valitsuse eest, et neil oleks jõudu ja tarkust olukorraga toime tulla. Andkem oma armastuse ja lepliku meelega tunnistust sellest, et me armastame oma maad ja rahvast.

Prokuratuur: Dmitri tapja ei ole veel teada
Põhja ringkonnaprokuratuuri kinnitusel ei ole politsei veel tabanud Tallinna kesklinnas öösel pussitamise tagajärjel surnud Dmitri tapjat.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et 1987. aastal sündinud Dmitri sai pussitada kella 12 ja kella 1 vahel Tatari tänaval.
Noormehel fikseeriti torkehaav rindkeres ning ta suri haiglas 27. aprilli öösel kella 2 paiku.
Kuriteos kahtlustatavana ei ole kinni peetud ühtegi isikut ning kõik täpsemad asjaolud on selgitamisel.
"Politsei ja prokuratuur kinnitavad, et Dmitri tapmises ei kahtlustata Olegi", ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Endla Ülviste.
"Antud vahejuhtumis oli ka Oleg kannatanu ning Dmitri ja Olegi omavahelised suhted on alles selgitamisel", täpsustas Ülviste. Ühtlasi ei ole mingit põhjust arvata, et Dmitri surma võis põhjustada põhjustas politsei tegevus.

Öösel tekitatud kahjudest palutakse teatada linnavalitsusse
Täna öösel vandaalitsenud rahvamasside poolt tekitatud kahjudest saab Tallinna Kesklinna Valitsusse teatada kolmel telefoninumbril.
Kõikidel eraisikutel, ametiasutustel ja firmadel, kelle vara sai täna öösel toimunud rahutustes kahjustada palutakse sellest teada anda järgmistel telefonidel: 6457246, 6457205, 6457227 või emaili teel.

Pronkssõdur viidi minema
Valitsuse otsusel teisaldati täna öösel Tõnismäelt pronkssõdur
Valitsuse kriisikomisjon otsustas vandaalitsejate poolt ettekäändeks toodud hauatähise viivitamatult teisaldada ja paigaldada Kaitseväe kalmistule.
Neljapäeva öösel vastu reedet kogunes valitsuse kriisikomisjon erakorralisele nõupidamisele, et arutada Tallinnas kujunenud olukorda. Lisaks kriisikomisjoni esimehele siseminister Jüri Pihlile, osalesid nõupidamisel valitsuse liikmetest ka peaminister Andrus Ansip ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kriisikomisjoni nõupidamisele järgnes valitsuse erakorraline istung.
Kriisikomisjon kuulas ära siseministri ettekande olukorrast Tallinna kesklinnas. Tõnismäele kogunes 26. aprillil kuni 1500 inimest, kellest osa hakkas kell 21.20 ajal agressiivselt käituma. Kesklinna piirkonnas pandi toime vandalismiaktid, muuhulgas rünnati politseinikke.

Mäss Tallinnas nõudis inimohvri, 44 vigastatut
Tallinnas eile õhtul asetleidnud sündmuste käigus sai vigastada 13 politseinikku ja 44 vandaalitsejat, kellest üks suri hiljem haiglas.
Surmajuhtumi asjaolude selgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlus, mida teostab Keskkriminaalpolitsei ning juhib Põhja Ringkonnaprokuratuur.
Täna öösel kella ühe ajal sai politsei väljakutse Tallinnas Tatari tänavale, kus oli toimunud pussitamine. Raskelt oli kannatada saanud Dmitri (s 1978), kellel fikseeriti torkehaav rindkeres. Dmitri suri haiglas 27. aprilli öösel kell 2.00.
Kuriteos kahtlustatavana ei ole kinni peetud ühtegi isikut ning kõik täpsemad asjaolud on selgitamisel.
"Politsei ja prokuratuur kinnitavad, et Dmitri tapmises ei kahtlustata Olegi nagu varem meediasse teatud", ütles Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Endla Ülviste.

Narvas kutsuti hilisõhtul kogunema pronkssõduri kaitseks
Eile päeval hakkasid erinevates internetiportaalides ja
Venekeelses Delfis, Postimehes ja portaalis seti.ee avaldatus üleskutsetes kutsuti inimesi kogunema nii Peetri platsile kui ka Astri kaubanduskeskuse juurde, et sealt üheskoos küünlaid asetama minna.
Kümme minutit enne kokkulepitud aega ei olnud Peetri platsil ühtegi inimest, samuti ei olnud kell 23 kedagi Astri kaubanduskeskuse juures.
Peetri platsile asetati järgneva tunni jooksul viis-kuus küünalt ja mõned lilled, kokku käis sealt läbi paarkümmend inimest. Kõik käitusid rahulikult ja mingeid ekstsesse ei toimunud. Omavahelises vestluses kõlas, et jäädakse kogu ööks küünlaid valvama, kuid tunni möödudes olid viimased lubajad lahkunud.

Tallinnas on vahistatud üle saja märatseja
Siseminister Jüri Pihli sõnul on Tallinna tänavatel ööl vastu reedet vahistatud enam kui 100 vandaali, vigastatute seas on nii politseinikke kui meeleavaldajaid.
Varem Tõnismäele kogunenud inimesed on grupiti hajunud laiali mööda kesklinna, rüüstates teelejäävaid autosid ja visates sisse aknaklaase. Enamus kogunejaid on purjus vene noored, kellest osad on agressiivsed, teatas politsei.
Kella 23-ks on politsei olnud sunnitud rünnakute tõrjumiseks kasutama mitmeid erivahendeid, mille eesmärk on valgussähvatuse või heliga inimesi korrale kutsuda. Samuti on politsei kasutanud pisargaasi ja veekahurit.
Samaks kellaajaks oli kergelt vigastada saanud kuus politseinikku.

Erakorralisele istungile tulnud Savisaare autol lõhuti peeglid
Tallinna linnavalitsus kogunes ööl vastu reedet seoses sündmustega pealinnas linnapea Edgar Savisaare juhtimisel erakorralisele istungile.
Pealtnägijate sõnul lõhkusid vandaalid aga linnavalitsuse ette pargitud Savisaare dziibil peeglid.

Eesti juubeliaasta tipphetked koonduvad nelja tähtpäeva ümber
Sünnipäeva-aasta eesmärk on tõsta austust Eesti vastu ja süvendada oma riigi tunnet.
Riigikantselei ja ministeeriumid on juba kuus kuud kavandanud Eesti 90 aasta juubeli pidulikku tähistamist, eilsel kabinetinõupidamisel kiitis valitsus heaks Eesti 90. sünniaastapäeva tähistamise esialgse kava.
"Ideid välja mõeldes lähtusime sellest, et eestlased on tark, tugev ja elujõuline rahvas. Tunne seda kirjutades oli hoogne," kirjeldas kava valmimist Jaanus Rohumaa, kes presidendi kultuurinõunikuna osaleb ideelahenduse väljamõtlemises.
Sünnipäevaidee autori, peaministri nõuniku Toomas Kiho sõnul on sünnipäeva-aasta läbiv eesmärk tõsta austust oma riigi vastu ja süvendada oma riigi tunnet. "Soovime lõimida kõiki Eesti elanikke iseseisvast Eestist rõõmu tundma," selgitas ta kavandatavate ürituste laiemat eesmärki.

Uus miinijahtija heiskas Eesti lipu
Šotimaal Eesti mereväele üle antud uus sõjalaev teeb esimese reisi mai keskel.
Eesti mereväelastel on sel nädalal kaks pidupäeva järjest: eile saadi ametlikult enda valdusse esimene kolmest Suurbritannialt ostetavast Sandowni tüüpi miinijahtijast ja täna on Edinburghis samuti rõõmupäev, sest meeskond jääb esimest korda laevale ööbima. Esmakordselt pannakse tööle ka laeva kokad.
Pühapäevahommikuses me-nüüs tuleb leppida ehtinglasliku muna ja peekoniga. Järgmise nädala jooksul tuleb 32 meeskonnaliikmel ära süüa hunnik kapsaid ja tomateid, kast mune ja lattide viisi vorsti. Laeva laoruumi mahub korraga kahe nädala toit. Admiral Cowani värske komandör Johan-Elias Seljamaa loodab siiski, et nii pikka õppust ega miinitõrjeoperatsiooni ei teki, kus ei saa värsket vett ja toitu vähemalt nädala tagant laevale tuua.

Pronksmehe hõivamisel osales tipphetkel ligi 500 politseinikku
Seda et pronkssõduri juures hakkab lähitundidel midagi toimuma, võib politseinike suurenenud aktiivsuse järgi aimata juba kolmapäeva öösel kella kahe paiku.
Lisaks kümmekonnale tavapäraselt Tõnismäe haljasala ümber jalutavale mundrikandjale sõe-luvad pärast keskööd pidevalt ringi politseivärvides bussid, mis aeg-ajalt olukorra hindamiseks peatuvad.
Suuroperatsiooni alustamiseks on aeg igati sobiv, sest pronkssõduri juures igavleb vaid paar Öise Vahtkonna liiget. Mõni minut pärast nelja saabub ootamatu vaikus: jalgsipatrullid lahkuvad ja pronkssõduri esine plats jääb inimtühjaks. Kolm Öise Vahtkonna aktivisti soojendavad ennast tänava äärde pargitud autos ning haljasala kõrval naudib hommikust linnulaulu vaid paar fotograafi ja ajakirjanikku. Ja siis läheb lahti! Pool viis saabub vilkurite sähvides Kaarli puiesteele tosinkond politseibussi, kust tormab välja paarsada kiivrites ja kumminuiadega varustatud märulipolitseinikku. Plats täitub kiiresti meestega ning lärm on üsna suur.

Pronksmees tekitab valitsuses pingeid
Lähipäevad näitavad, kas koalitsioonipoliitikute senine näiline üksmeel pronksmehe teisaldamise suhtes jätkub, eriti soovivad end distantseerida sotsid.
Kuigi siiani on kõik otsused saavutatud konsensuslikult, näitab aeg, kas koalitsioonipartnerid - eriti sotsiaaldemokraadid - lähevad koos kaitseminister Jaak Aaviksooga lõpuni või mitte.
Eesti Päevalehe andmetel on poliitikute senise üksmeelse tegevuse taga olnud koalitsioonikõneluste eel saavutatud vaikiv kokkulepe, mille kohaselt aktsepteerisid kõik osapooled pronkssõduri äraviimise vajadust.
Seda oli eriti vaja, arvestades sotsiaaldemokraatide kõikuvat hoiakut veel eelmises riigikogus arutatud sõjahaudade kaitse- ning keelatud rajatiste seaduse valguses.
Peaministrile lähedal seisev allikas ütles Päevalehele, et see oli sotsiaaldemokraatide koalitsiooni saamise esimene tingimus. Sama möönab ka üks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juhtpoliitik. "Üsna koalitsioonikõneluste alguses sai otsustatud, et see asi tuleb ära teha," kinnitas ta. Seni kinnitavad kõik, et osapoolte kindlas tahtes pole põhjust kahelda.

Lääne meedia tähelepanu peaaegu puudus
Suuremad lääne meediakanalid ei pidanud eile Tallinnas toimunut uudiseks, mis vääriks suuremat tähelepanu.
Tõnismäe-uudist levitasid agentuurid Reuters ja Associated Press. Kajastati Moskva pahameelt, kuid rohkem ruumi anti Eesti argumentidele. Neid avaldas ka osa USA ajalehti, teiste hulgas Washington Post. Prantsuse press isegi ei maininud Tallinna. Saksa keeles levitas Tõ-nismäe sündmusi Austria ajaleht Der Standard, hiljem ka uudisteagentuur dpa. Rootsis võis Tallinna monumendisõjast lugeda kahe maakonnalehe veebilehel. Uudis pääses ka ühe Brasiilia portugalikeelse väljaande leheküljele.
Küll kajastati Eesti samba-sõda laiemalt Hollandi pressis. Suuremat huvi võis täheldada ka Läti, Leedu ja Soome meedias, kus kirjeldati sündmuste käiku, kuid erilist debatti ei järgnenud.

Ekspert: ka luude järgi saab isikuid tuvastada
Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse eksperdi Anu Aas-põllu sõnul on säilmete tuvastamine võimalik, kuid nõuab võrdlusmaterjali.
Kuidas tuvastatakse säilmete järgi isikut?
Väga hea näide on 1919. aastal tapetud Venemaa viimase tsaariperekonna säilmete tuvastamine. Kui 1991. aastal haud lahti kaevati, leiti sealt palju skelette, koljud olid purustatud. Kohtuantropoloog suudab skeleti põhjal anda hinnanguid, kas tegu on naise või mehega, öelda isiku ligilähedase vanuse, pikkuse.
Kas tsaariperekonna tuvastamiseks kasutati DNA-analüüsi?
Kuigi inimeste hukkamise ja haua lahtikaevamise vahele jäi 72 aastat, oli võimalik säilmete põhjal kindlaks teha, et sinna oli maetud kolm õde, kes võisid olla samas hauas olnud naise ja mehe lapsed. Võrdlusmaterjali andis Suurbritannia kuninganna Elizabeth II abikaasa prints Philip, kes on emaliini pidi suguluses Nikolai II abikaasaga.

Milliseid plaane haub Savisaar Tõnismäega? 
Ükski poliitik ei taha veel avalikult mõistatada, mida võtab ette Tallinna linnavalitsus, kel on võimalik kasutada nii mõndagi trumpi, et takistada pronks-sõduri kiiret teisaldamist või kustutada sellest saadav tulu.
Eilsele pronkssõduri ümarlaua erakorralisele koosistumisele järgnenud pressikonverentsil võttis ajakirjanike tule enda peale nõupidamisel osalenud kaitseminister Jaak Aaviksoo. Tema kõrval istunud Tallinna linnapea Edgar Savisaar ei võtnud kordagi sõna ja lahkus kohe pärast pressikonverentsi lõppu, andmata võimalust uurida teisaldamisse puutuvaid linna seisukohti.
Päevalehega vestelnud poliitikud rõhutavad, et otsust kuju ehk hauatähise teisaldamiseks pole tehtud. Samas möönavad nad, et just teisaldamise otsustamine võib linnavalitsusele anda aluse viia asi kohtusse. "Kui tuleb teisaldamisotsus, võib Savisaar siiski võtta jalge alla kohtutee ja taotleda esialgset õiguskaitset," arutles üks koalitsioonipoliitik, selgitades, et küsimus seisneb kuju kuuluvuses, mis pole veel selgeks saanud. "Kuna praegu otsust ei ole, ei saa ta midagi teha. Ta on äraootaval seisukohal," lisas ta.

Tõnismäe hauad võivad osutuda osaliselt tühjaks
Arheoloog Jaan Tamme sõnul ei tule kaevamistel suurt nikerdamist, vaid puhtalt labidatöö.
Tõnismäe sõjahaudade väljakaevamisele kulub arheoloog Jaan Tamme sõnul nädal rutiinset kaevamistööd.
"Ilmselt hakkab Tõnismäel tööle kaks-kolm diplomeeritud arheoloogi, mõõdistajad, kohtu-ekspertiisilabori töötajad," loetles Eesti muinsuskaitseseltsi esimees Jaan Tamm vajalikke töötegijaid. Suuremaid mehhanisme haudade lahtikaevamiseks tema sõnul vaja pole. "See on puhas labidatöö, kui kõnniteeplaadid ja äärekivid on eemaldatud," lisas ta.
Tamme sõnul on ajalooliste fotode järgi selge, et 1945. aasta 14. aprillil maeti ümbermatmise tseremoonia käigus Tõnismäele 12 kirstu. Need on maetud sambaga risti Kaarli kiriku suunas üksteise järel kitsasse pikka hauda. Kirst ja säilmed, mis 1995. aastal pärnade istutamise ajal Kaarli kiriku poolses platsi otsas välja tulid, olid just niipidi maetud. "Aga see matus võis olla hoopis varasem või hilisem, mitte 1945. aasta aprillimatus," lausus Tamm. Tema sõnul võib osutuda, et need propagandistlikul eesmärgil 1945. aastal maetud kirstud on tegelikult tühjad.

Pronkssõduri kaitsjate rahulikkus lõppes varastel õhtutundidel
Kogu päeva suurte jõududega Tõnismäe tarastamist ja telgi sisse pakkimist turvanud politsei hindas päeva suhteliselt rahulikuks, kuid õhtutundide saabudes kogunes Tõnismäe juurde suurem mass inimesi, kes läksid ka märulipolitseinikega konflikti.
Õhtul kella kaheksa paiku oli sinna kogunenud mitu tuhat inimest ja politseinike sekka loobiti esimesed suitsupommid. Samuti jõudsid selleks ajaks Tõnismäele tagasi märulipolitsei üksused. Tallinna kohal jälgis tegevust piirivalve helikopter, esimesed inimesed ründasid politseinikke.
Selleks ajaks hakkasid politseinikud paigaldama ka uut piirdeaeda, mis laiendab turvatud ala veelgi - märulipolitseinikud hoidsid inimmasse üksteisest eemal, et ei tekiks liiga suurt rahvasumma.

Pinged pronkssõduri ümber keeravad kinni Venemaa transiidikraanid
Venemaa Raudtee
Eile varahommikul Tõnismäel alanud ettevalmistused väljakae-vamisteks on nüüdseks tekitanud ka suurema konflikti kui propagandasõda Eesti ja Vene valitsuse vahel või Öise Vahtkonna provokatsioonid pronkssõdurit ümbritsenud aia ääres. Eile andis nimelt Venemaa Raudtee kõigile vedajatele, omanikele ja vahendajatele ülesande suunata Eestist mööda kõik Venemaa poolt tulevad kaubavood.
"Jah, selline korraldus anti üleeile ja me ootame, mis on tulemused," ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmer-mann. "See puudutab 85% Eesti Raudtee kaupadest, mis tulevad Venemaalt. Venemaa Raudtee eesmärgiks on viia transiit alates 1. maist Eestist mööda. Võimalused, kust kaupa vedada, on nii Läti kui ka Leedu sadamad ja ka Vene enda sadamad. Ressurssi on kõigis riikides."

Oslos märatsesid möödunud ööl tänavatel 2000 noort
Norra pealinna noored korraldasid eile sõjavastase meeleavalduse, mis öö hakul kasvas üle vandaalitsemiseks ja vägivallaks: tänavatel märatses 2000 noort ja politsei kasutas nende taltsutamisks metallaedu ja pisargaasi.
Norra noorte viha päästis valla see, et eile toimus Oslos USA välisminister Condoleezza Rice'i ja tema Euroopa/NATO kolleegide kohtumine.
Norra noorsugu suhtus kohtumisse äärmiselt negatiivselt ja juba eile päeval oli Oslo politsei rahutusteks valmis. Rice'i ja tema kaaslasi ootas juba eile päeval saabudes tuhatkond noort Iraagi ja Afganistani sõja vastaste plakatitega.
Politsei piiras rahutuste kartuses kõigepealt metallaiaga ümber Oslo raekoja ja hotelli, kus NATO külalised peatusid. Oslo noortemaja ehk Blitz-husi aktivistid olid lubanud kell pool seitse raekoja ees rahumeelse sõjavastase meeleavalduse pidada ja seda nad tegidki, kuid õhtul kell kaheksa pärast ametliku meeleavalduse lõppu puhkesid teravad kokkupõrked.

Patriarh Aleksius II on suremas
Patriarh Aleksius II viibib raskes seisus Šveitsi haiglas.
Aleksius II seisund on raske, kuid ta on teadvusel, vahendas Ehho Mosskvõ. Patriarhi pressitalitus teatas, et Aleksius II kavatseb mai alguses sõita Moskvasse.

Vandaalid röövisid Tõnismäel Rootsi teleajakirjanikult kaamera
Kaks vandaali ründasid eile õhtul Tõnismäel Rootsi riigitelevisooni repoterit Hasse Svensi ja röövisid talt kaamera.
Hasse Svens rääkis, et ta oli just filminud poode röövivaid noori, kui talle hüppas selja tagant ligi kaks meest, vahendab Sveriges Televsion. Mehed rebisid Svensilt kaamera ära ja lõid teda.
Rootsi ajakirjanik usub, et mehed ründasid teda, kuna tahtsid tema kaamerat kätte saada, et sealt poeröövi näitav materjal ära võtta.
Svensi sõnul läks tal tegelikult päris hästi: tal valutab ainult pea veidi ja säär teeb haiget. Hasse Svens on ka täna Tallinnas ja läheb SVT andmetel endale täna uut kaamerat hankima.

Venemaa valmistab ette vastureaktsiooni
Vene välisministeeriumi esindaja Mihhail Kamõnini sõnul valmistab Venemaa ette vastureaktsiooni pronkssõduri teisaldamisele.
Kamõnini sõnul töötab Vene välisministeerium välja reaktsiooni. Ta lisab, et rahvusvahelised organisatsioonid ning avalikkus peavad Eesti võimude tegusid ühetähenduslikult arvesse võtma, vahendab The Baltic Times.
"Me tegeleme sellele faktile reageerimisega. Eesti võimude teod nõuavad üheselt tõsist kaalutlemist rahvusvaheliste organisatsioonide ja avalikkuse seas," ütles ta.
"Siinkohal ei tohi unustada, et pool Eesti elanikkonnast oli resoluutselt monumendi teisaldamise vastu," lisas Kamõnin.

Soome valitsus hoiatab Eestis valitseva ohu eest
Soome välisminister kutsub Eestis viibivaid ja siia reisivaid soomlasi seoses Eestis valitsevate rahutustega üles ettevaatlikkusele.
Soome välisminister on andnud teada, et temale teadaolevalt Tallinnas viga saanud inimeste seas soomlasi ei ole, vahendab YLE24.
Minister soovitab Eestis viibivatel kaasmaalastel jälgida televisioonis antavaid hoiatusi ning õhtusel ajal Tõnismäele ning kesklinna mitte minna.
Üldiselt kajastatakse Soome meedias Eesti ametivõimude antud teateid ning Eesti uudisteportaalides olevat infot. Siiski märgib ajalehe Helsingin Sanomat korrespondent, et Tallinnas mässasid öösel niin eestlased kui ka venelased.
Soome meedia pöörab suurt tähelepanu ka Tõnismäelt eemaldatud monumendi ajaloole, märkides ära, et venelaste võitu tähistav sümbol tähistab eestlastele okupatsiooni algust.

Venemaa parlament tahab Eestiga suhted läbi lõigata
Venemaa parlamendi ülemkoda Föderatsiooninõukogu hääletas üksmeelselt selle poolt, et paluda president Putinilt Eestiga suhete katkestamist.
Föderatsiooninõukogu palve ei kohusta president Putinit, vahendab Reuters.
Vene uudisteagentuurid tsiteerisid Föderatsiooninõukogu spiikrit Sergei Mironovi, kes kurjustas: "Me oleme nüüd juba küllalt näinud seda surnute mõnitamist ja Teise Maailmasõja võidu üle irvitamist."

SvD: Venemaa nõuab Eestiga suhete katkestamist
Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet tõstis täna hommikul Eestis toimunu oma esiuudiseks ja hüüab pealkirjas: Putin tahab Eestiga suhted katkestada.
Svenska Dagbladet teatab Interfaksi vahendusel ärevalt, et Venemaa parlamendi ülemkoda Föderatsiooninõukogu nõuab ühehäälselt, et president Vladmir Putini katestaks Eestiga diplomaatilised suhted.
Svenska Dagbladeti artikli alapealkiri rõhub vägivallale: märul pronkskuju ümber on kõigi aegade kõige hullem.
Rootsi ajaleht kirjutab Reutersi vahendusel veel, et Eesti valitsus viis Tõnismäelt ära ni pronkskuju koos terve monumendiga.

Kossatšov: Eesti võimud valetasid oma elanikkonnale
Vene riigiduuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatšovi sõnul valetas Eesti valitsus elanikele pronkssõduri demonteerimise tegeliku aja kohta.
"Eesti võimud valetasid oma elanikkonnale ja rahvusvahelisele kogukonnale, kui väitsid, et pronkssõduri demonteerimist ei toimu enne maetud säilmete identifitseerimist," vahendas Kossatšovi sõnu Interfaks.
Kossatšov lisas: "Öised sündmused Tallinnas tekitavad sügavat muret, aga õiguskaitseorganite töötajate tegevus, mille tõttu hukkus inimene ja sai haavata palju teisi memoriaali kaitsjaid, peab kuuluma tõsise arutelu ja läbivaatamise alla nii Eesti sees kui ka võimalikult rahvusvahelisel tasandil."
Konstantin Kossatšovi sõnul arutatakse öised sündmusi riigiduumas. "Aga peamisi otsuseid me ootame Vene valitsuselt, mis kureerib vahetult Eesti-Vene koostööd kõigepealt kaubandus-majanduslikus sfääris," märkis Kossatšov.

BBC: Eestis võitlesid venelased politsei vastu
Suurbritannia uudistekanal BBC kirjutab põgusalt tänaöistest sündmustest Tallinnas ega unusta mainida, et enamus kokkupõrgetest osavõtjatest olid venelased.
BBC kirjutab: kokkupõrked puhkesid siis, kui demonstrandid - enamjaolt etnilised venelased püüdsid politseid takistada monumenti maha võtmast.
BBC kõneleb muidu Eesti sündmustest võrdlemisi napilt ja neutraalselt: paar lausega mainitakse, et üks inimene sai surma ja veel 44 vigastada.
Sama napilt toob BBC ära ka nii Eesti kui Vene seisukoha: eestlased leiavad, et punaarmee tõi nõukogude okupatsiooni ja venelased arvavad, et monumendi eemaldamine olevat surnud sõdurite solvamine.

Putin peatab tavarelvastuslepingu täitmise
Ärge püüdkegi Venemaad koloniseerida, hoiatas Putin aastakõnes olukorrast riigis.
"Eile jätsime hüvasti Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsiniga. Palun austada tema mälestust minutilise leinaseisakuga," ütles president Vladimir Putin, enne kui alustas Kremlis oma iga-aastast kõnet olukorrast riigis parlamendi mõlema koja ja valitsuse liikmetele. Püsti tõusid ka kommunistidest saadikud, kes varem leinaseisaku ajal demonstratiivselt istuma jäid.
Järgnenud pöördumine oli suures osas pühendatud hoogsale ülesehitustööle. Välispoliitika vallas aga oli oluliseks sõnumiks Kremli otsus kehtestada moratoorium Euroopa tavarelvastuslepingu täitmisele.
Putini sõnul ei ole "meie partnerid" seda lepingut isegi ratifitseerinud ning käituvad ebakorrektselt, kavandades raketitõrjerelvastuse paigutamist Tšehhi ja Poolasse. President märkis, et Venemaa võib üldse lepingust lahti öelda, esialgu aga seab selle täitmisele moratooriumi vähemalt kuni ajani, mil kõik NATO riigid on uuendatud lepingu ratifitseerinud. Mitu riiki on kinnitanud, et kiidavad lepingu heaks, kui Moskva viib Moldovast ja Gruusiast väed välja. Eesti pole seetõttu ka lepinguga ühinenud.

EL ja USA Venemaa pärast mures
Venemaa ja Iraan juhivad esmaspäevasel USA ja EL-i Washingtoni tippkohtumisel üleilmsete murelaste nimekirja.
Üks anonüümseks jääda soovinud EL-i kõrge ametnik ütles eile, et nii Venemaa kui ka Iraani küsimus tõstatatakse suurimate välispoliitiliste probleemidena juba Valges Majas hommikul toimuval "piiratud sessioonil". EL-i esindavad seal Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.
Laiemas formaadis jätkuv tippkohtumine kiidab seejärel heaks avalduse demokraatia ja inimõiguste olukorrast maailmas. Selles figureerivad Venemaa kõrval Afganistan, Iraan, Darfur, Ladina-Ameerika ja Lähis-Ida.
EL-i allikas ütles eile, et Venemaa "prominentne" positsioon nõupidamisel tuleneb soovist rääkida inimõigusrikkumiste ja demokraatia probleemidest "ühel häälel". Ka tahetakse arutada Venemaa rolli nii Kosovo tulevikukõnelustel - kus Moskva blokeerib lääneriikide kava lasta Serbia provintsil iseseisvuda - kui ka "külmutatud konfliktides" Moldovas ja Kaukaasias.

Valimiste edasilükkamine Kiievis telke ei langetanud
Kui Ukraina president Viktor Juštšenko kolmapäeva hilisõhtul teleekraanile ilmus, katkes keskustelu ühe siin elava šveitslase kodus nagu noaga lõigatult.
"Eesmärgiga korraldada valimised korralikult ning leida Ukraina probleemidele demokraatlik lahendus, kirjutan alla ukaasile valimiste läbiviimiseks 24. juunil," lausus riigipea kašpirovskilikult sisendaval toonil.
"Tahan täie kindlusega öelda, et need valimised toimuvad," süstis ta oma veendumust neisse, kes peaksid arvama, nagu oleks peaminister Viktor Janukovitši valitsusega rinda pistev president vankuma löönud.
Eeskätt andis Juštšenko aprilli algul lahvatanud kriisi lahendamiseks hingamisruumi. Esialgu pidanuks erakorralised valimised toimuma juba 27. mail, kuid tähtajaks polnud ükski partei, kaasa arvatud nn oranžid jõud, oma nimekirja esitanud.

Hea Liikleja päev lükkub edasi
Vabaduse väljakul homme toimuma pidanud Hea Liikleja päev lükkub edasi maisse.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul lükatakse üritus edasi pidades silmas eelkõige linlaste ohutust ja üldist meeleolu.
"Tõnismäe sündmused ja ohtrate politseijõudude viibimine kesklinna piirkonnas ei looks homsele üritusele sellist meeleolu nagu ühel toredal vabaõhuüritusel olema peaks. Seetõttu usun, et ka kõik lapsevanemad ja need noored, kes homse päeva Hea liikleja päeva jaoks broneerisid, mõistavad meie otsust," ütles Mutli.
Tallinna linna algatuse Hea liikleja eesmärk on kutsuda liiklejaid üles paremale liikluskultuurile, tähelepanelikkusele ja suuremale üksteisemõistmisele.
"Hea Liikleja päeva uus toimumisaeg jääb maikuu keskele," lisas Mutli.

Savisaar: Kerese monument jäägu praegusele asukohale
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul leiab linnavalitsus võimaluse jätta Paul Kerese monument praegusele asukohale.
"Olen selles küsimuses Harju maavanemaga ühte meelt," ütles Savisaar. "Seetõttu muudab linnavalitsus sellekohast varasemat otsust."
Harju maavanem Värner Lootsmann tegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku tagada Paul Kerese monumendi säilimine selle praeguses asukohas.
Tallinna linnavalitsus otsustas mullu juunis moodustada Tõnismägi 11a/Pärnu mnt 44 krunt, mis tagastatakse omanikule. Ühtlasi nõustus linnavalitsus Paul Kerese monumendi Pärnu maantee ja Hariduse tänava nurgalt Nõmmele Oravamäe parki teisadamisega.
Lootsmann tegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku tühistada korraldus, mis võimaldab maleajaloo suurmehe Paul Kerese monumendi teisaldada.

Linnavalitsus otsustas keelata nädalavahetusel alkoholimüügi
Seoses sündmustega pealinnas kogunes Tallinna linnavalitsus neljapäeva hilisõhtul linnapea Edgar Savisaare juhtimisel erakorralisele istungile.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar kutsub tallinlasi säilitama rahu. "Eestis on tava, et erimeelsusi lahendatakse rahumeelselt. Me oleme tundnud uhkust selle üle, et ligi kuusteist aastat tagasi alanud Eesti taasiseseisvumine toimus ilma ohvriteta. Täna õhtul aga on Tallinna haiglatesse pöördunud 15 kannatanut, neist neli on hospitaliseeritud. Veel ei ole hilja ära hoida tõsiseid ohvreid."
Tallinna linnavalitsuse erakorralisel istungil otsustati asuda kohe täna öösel linna tänavate korrastamisele ja puhastamisele. Selgitatakse välja kõik kahjud, mis linnale, linna elanikele ning nende varale rahutuste käigus on tekitatud. Täpsema ülevaate kahjudest annab linnavalitsus avalikkusele teada homme õhtupoolikul.

Suured kaupluseketid sunnivad väikeomanikke poeuksi sulgema
Üle 80 protsendi toidukaupade jaemüügist on viie suurema kaupluseketi käes.
Väikeettevõtjale kuulunud Vase tänava kauplus Vase Toidukaubad on suletud juba aasta aega. Kaupluse läheduses elaval pensionäril Paulil on selle kadumisest siiani kahju.
"Väga kahju, et kauplus kinni pandi, olen viletsate jalgadega ega jõua kaugemale minna. Siin oli küllalt hea pood, riiulitel leidus kogu hädatarvilik esmatarbekaup," ütles mees.
Vase tänava elaniku Tiina Kaltsoni kinnitusel oli kauplus vastuolulise kuulsusega, kuid vajalik. "Poe perenaine suri ära ja pärast üritasid tema lapsed seda pidada. Kaupluses ikka rahvas käis ja tundus mugav, et see oli iga päev lahti," lausus ta.
AS-i A-Selver juhataja Ain Taube kinnitusel jätkub Eestis suuremate kaubanduskettide võidukäik. "Praegu on üle 80 protsendi toidukaupade jaemüügist viie suurema kaupluseketi käes ja see trend jätkub. Küsimus pole konkreetselt poodide suuruses, vaid just nende kuulumises mõnda ketti," rääkis Taube. Tema sõnul on väikeomanikele kuuluvate kaupluste kadumisel mitu põhjust.

Tallinnas toimub "Hea liikleja päev" 
Homme kella 12-16 toimub Vabaduse väljaku parklas "Hea liikleja päev", mis korraldatakse ÜRO liiklusnädala raames.
Tallinna algatatud "Hea liikleja" liikumine on üleskutse ühinemiseks, et pöörata liiklejate tähelepanu viisakusele, tähelepanelikkusele ja üksteisemõistmisele.
Liiklusohutusnädal
23.-29. aprillini toimub ülemaailmne ÜRO liiklusohutusnädal, mille eesmärk on ennetada noorte liiklejatega toimuvaid õnnetusi.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on "Hea liikleja päeva" ürituse eesmärk julgustada liiklejaid järgima ohutuseeskirju ja tutvustada liiklusohtude vähendamise võimalusi. "Samas tahame kutsuda linlasi ühinema "Hea liikleja" algatusega ning teadvustada neile, et igaühel on võimalik oma tegevusega liiklust ohutumaks muuta," ütles Mutli.

Keila-Joa rannariba võis reostada suvine diislikütus
Mererannalt leitud aine sarnaneb igapäevases kasutuses oleva küünlaparafiiniga.
Keila-Joa rannariba mitme kilomeetri pikkuselt reostanud kemikaal oli tõenäoliselt laevakütuse komponent, näitas keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi labori tuumamagnetresonantsuuring.
Omal initsiatiivil rannast reostuseproovid võtnud instituudi reostusaineuuring näitas, et tegemist on põhiliselt normaalsete hargnemata alküülahelaga süsivesinike seguga, ahela keskmine pikkus on umbes 30 süsiniku aatomit.
"Tegemist ei ole ohtliku kemikaali, vaid küllalt levinud ja väikese terviseriskiga parafiinsete süsivesinikega," ütles instituudi T&A kordinaator Kristian Sülluste. "Suure tõenäosusega on see pärit laevakütusest, millest ohtlikumad osad on loodus omaks võtnud enne reostuse rannale jõudmist."

Mobiilse parkimise teenus oli häiritud
Eile ennelõunal ei saanud kogu Tallinnas parkimise eest mobiiliga maksta, teenus sai uuesti töökorda umbes kahe tunniga. Kell 10.40 tuvastati infosüsteemi rike mobiilse parkimise teenuses: parkimist lõpetavat sõnumit ei olnud võimalik saata ehk parkimist ei olnud võimalik lõpetada. Rikke kestel parkimiskontrolörid trahve välja ei kirjutanud. Tööhäire likvideeriti täielikult kell 12.30.

Lasnamäe Rimi müüs alkoholi kl 16-ni
Eesti Päevaleht Online'ile laekus info, et hoolimata linnavalitsuse otsusest lõpetada täna kl 14 alkoholi müük, oli Lasnamäe Centrumi Rimi hüpermarketis võimalik alkoholi osta ka kella nelja paiku.
Lasnamäe Rimi infoosakonnast öeldi, et alkoholi letile tõmmati katted ette kl 14, kuid kuna Harju maavalitsuselt tuli luba müüa alkoholi kl 16-ni, siis tõmmati katted uuesti eest ära ning alkoholi müük lõpetati kl 16.

Võssokov: Nunne tänava R-Kiosk tehakse lahti täna õhtuks
R-Kiosk Eesti AS-i tegevjuht ning juhatuse liige Jüri Võssokov ütles, et peamine on see, et töötajatega on kõik korras.
Öösel paljaks röövitud ning süüdatud, Tallinnas kino Kosmose juures paiknevas R-Kioskis ning Nunne tänava R-Kioskis Võssokovi sõnul küll töötajaid ei olnud, kuid see oleks tema sõnul olnud suurim kahju, kui viga oleks saanud töötajad.
Kosmose juures asuv kiosk on Võssokovi sõnul täielikult hävitatud, Nunne tänava kioskit rööviti ja lammutati, kuid vähemalt ei süüdatud.
Pärnu mnt-l asuva kioski kahju ulatub umbes 700 000 kroonini ning see tuleb täielikult taastada. "Arutame seda linnavalitsusega järgmisel nädalal. Praegune kiosk tuleb ära vedada ning koostöös linnavalitsusega tuleb sinna ilmselt mõneks ajaks asenduskiosk," ütles Võssokov.

Kinnisvarahooldusfirma Brem kannatas kahju poole miljoni krooni eest
Tallinnas möödunud ööl toimunud rahutuste tulemusel enim kannatada saanud Westmani maja hooldaja Bremi kahjud ulatuvad poole miljoni kroonini.
Brem Kinnisvara hooldusjuhi Alo Veini sõnul sisaldab antud kahju vaid hoone fassaadile tekitatud purustusi, millele lisandub poe operaatorile tekitatud kaotus. "Lisaks lõhutud akendele lähevad vahetusse ka metallist aknaraamid," täpsustas Vein ettevõtte teates.
"Öösel kella kahe ajal alustati Pärnu mnt 19 hoone akende katmist puitlaudadega, et rahutustes osalejate edasist tegevust piirata. Lõhutud akende küljes rippuv lahtine klaas oleks võinud inimestele surmavaks osutuda," lisas Vein.
Töö lõpetati täna hommikul kell pool kuus. Hetkel katavad töömehed aknaavasid vineertahvlitega ning tellitakse uusi aknaklaase ja -raame.
Lisaks Westmani majale kuuluvad Brem kinnisvarahooldusfirma hallatavate hoonete hulka ka Väike-Karja ja Sauna 1 maja, kus öiste sündmuste käigus oli puruks visatud kahekordne aknavitriin.

If võtab kahjuavaldusi ka puhkepäevadel
Seoses erakorraliste sündmustega võtab If Eesti Kindlustus Tallinnas vastu kahjuteateid ka laupäeval, Pronksi 19 büroos kell 9-17.
Samuti on iga päev ööpäevaringselt võimalik esitada kahjuteade internetis If Eesti Kindlustuse kodulehel.
If Eesti Kindlustuse juhatuse seisukoht on, et kahjud kuuluvad hüvitamisele vandalismi ja varguse kaitsete olemasolu korral kindlustuslepingus.

Vandaalitsemine läheb maksma vähemalt 20 miljonit krooni
Tallinna linnavalitsusele laekus kl 14 seisuga 198 kahjuteadet, kokku ligikaudu 20 miljoni krooni eest.
"Vähemalt on pilt selge, kui suur kahju eilse päevaga ja tänase ööga tekitati," ültes Eesti Päevaleht Online'ile Tallinna kesklinna avalike suhete nõunik Aitel Käpp.
Summad kõiguvad paarist tuhandest kroonist paari-kolme miljoni kroonini ning teateid tuleb järjest juurde. Käpa sõnul on kõige suurema nõude esitanud Mariel OÜ, kellele kuulub Pärnu mnt-l asuv Westmani Äri. Hugo Bossi esinduskauplus esitas kahjutasunõude kahe miljoni krooni eest. Ettevõtjate kahjud jäävad enamikus siiski sadade tuhandete kroonide piirimaile.
Kahjuteateid on esitanud nii korteriühistud, eraisikud kui ettevõtjad. Eraisikute kahjud puudutavad peamiselt autosid, mille kohta on kahjutaotlusi esitatud paari-kolmekümne ringis. Korteriüstud soovivad hüvitist purustatud akende eest.

Westmani Äri juht: töötajatel ei jäänud muud üle, kui laamendamist nurga tagant pealt vaadata
Pärnu mnt Westmani Äri juhataja Milvi Teniste ütles, et kuigi täpne kahju selgub inventuuri käigus pühapäevaks-esmaspäevaks, võib esialgseks laastamistöö kahjuks pidada 3-4 miljonit krooni.
Kaupluses käib hetkel koristus ning konteiner seisab ukse ees.
"Üks hull viskas akna sisse ning teised tulid talle järele," ütles Teniste. Kaupluse juhataja sõnul viidi ära põhiliselt alkoholi, suitse, lõhuti ära kassad ning lükati laiali riiulid.
Kaupluses olid rüüstamise algul tööl kaks kolm müüjat ning kaks turvameest. "Inimelud on loomulikult tähtsad ning neil ei jäänud muud üle, kui nurga tagant kõike pealt vaadata," ütles Teniste.
Teniste sai sündmustest teada kodus televisiooni vaadates ning hoiatas kaupluse töötajaid, ta helistas ka politseisse. "Kuid neil ei olnud lihtsalt jaksu asjaga tegeleda," on Teniste mõistev.

Hansapanga Kawe kontor täna ja homme ei tööta
Täna ja homme, 27.-28. aprillil ei tööta Hansapanga Tallinnas Pärnu mnt 15 asuv Kawe kontor, kuna öösel toimunud sündmuste käigus on lõhutud kontori aknaklaasid.
Purunenud on ka mõned elektroonikaseadmed ning väiksemaid kahjustusi on saanud kontori sisustus, muid olulisi kahjusid tekkinud ei ole. Praegu tegeletakse panga teatel kontori taas töökorda seadmisega.
Hansapank palub ebamugavuste pärast vabandust ning soovitab klientidel pöörduda teistesse lähedalasuvatesse kontoritesse - Liivalaia kontorisse (Liivalaia tn 8) ja Rävala kontorisse (Rävala tn 5).

Tallinna linnavalitsus esitab rahandusministeeriumile kahjunõude
Aktuaalse Kaamera erisaates ütles Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut, et linn esitab rahandusministeeriumile kahjunõude.
"Ma arvan küll, jah," vastas Vitsut küsimusele, et kas linn esitab rahandusministeeriumile kahjunõude.
Palju linn kahju sai, on Vitsuti sõnul väljaarvutamisel. Öösel vastu tänast lõhuti Tallinnas mitmesuguseid rajatisi, kannatada said nii liiklusmärgid kui lõhuti bussipeatusi.

If võtab vastu kahjuteateid
If Eesti Kindlustus teatas, et soovib anda omalt poolt parima, et taastada inimestele ja ettevõtetele tekitatud kahjude eelne olukord.
If Kindlustuse juhatus otsustas ööl vastu 27. aprilli Tallinnas toimunud sündmuste käigus toimunud vandalisimi ja varguse tagajärjel kantud kahjud hüvitada. Kahjud kuuluvad hüvitamisele vandalismi ja varguse kaitsete olemasolu korral kindlustuslepingus.
If Kindlustus soovitab kõikidel kahju kannatanud klientidel esitada kahjuteateid neile sobival viisil kas If Kindlustuse internetilehe, kindlustustelefoni 1211 või e-posti kahjud@if.ee kaudu. Sõidukikahjude partnerite loetelu leiab siit. Kahjukäsitlushüvitisi saab tatleda ka Tallinnas aadressil Laki 32.

Valitsus hüvitab kahjukannatajatele kõik kahjud
Valitsus otsustas hüvitada eraisikutele ja ettevõtjatele 27. aprilli ööl tekitatud kahjud.
Kahjud hüvitatakse nii, et oleks võimalik taastada endine olukord. Hüvitatakse kannatanule tekkinud otsesed kulud, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Hüvitise taotlemiseks tuleb lähipäevil pöörduda politseisse ning teha avaldus. Seejärel registreerib politsei avalduse ja alustab asjakohast menetlust ning annab selle kohta õiendi. Kahjukannatajal tuleb õiend koos arve või kuludokumendiga (tšekid, rahaülekande koopiad vms) tuua rahandusministeeriumisse, aadressil Suur-Ameerika 1, kus neid võetakse vastu alates esmaspäevast, 30. aprillist kl 9.
Esmased kahjud hüvitatakse 10 tööpäeva jooksul pärast kuludokumentatsiooni esitamisest rahandusministeeriumile.

Karnevali pood oli kindlustatud
"Falck helistas õhtul kl 11 paiku ning väitis, et ise nemad ligi ei pääse," rääkis öösel rüüstatud kaupluse Karneval juht Avo Hein. "Õnneks elab meil üks inimene seal hästi lähedal ning tema käis seal öösel vaatamas, mis toimub."
Heina sõnul korjas ta hommikul poole kümne paiku kokku kaupa, mida oli kõik kohad täis, kuna kaupluses müüdi pidude tarbeks igasuguseid vidinaid ja laenutati peoriideid. "Kole pilt avanes, kogu põrand oli kleepuv, kuna aknast oli sisse visatud õlu- ja veinipudeleid."
"Üks mannekeen on öö jooksul "ära jalutanud"," rääkis Hein.
Kõige suuremaks kahjuks peab Hein vitriinaknaid, kuna üks aken maksab juba mitukümmend tuhat krooni. Õnneks oli kauplus kindlustatud ning Hein andis kahjudest teada ka linnavalitsusele ning kindlustusfirmale.
Heina sõnul oli neil varem kontor Väike-Ameerika tänaval, kus firmal korra sees käidi ning peale seda otsustati kindlustuse kasuks. Hein usub, et enamik ära lõhutud ärisid oli kindlustatud.

Endla tänava maksuametibüroo on täna suletud
Maksu- ja tolliameti Põhja maksukeskuse teenindusbüroo on öösel toimunud vandaalitsemise tõttu suletud.
Maksuhaldur võimalusel kasutada e-maksuametit ja kiireloomuliste toimingute puhul helistada telefonil 693 4255. Samuti palub amet täna mitte tuua tulude deklareerimiseks vajalikke lisadokumente Endla 8 bürosse, vaid vajadusel saata need postiga.

Eestlased ei tahagi Soome maasikaid korjama minna
Soome leiab marjakorjajad Karjalast, Taist, Ukrainast, Venemaalt ning Poolast.
Sel aastal oodatakse Soome sealse puuvilja- ja marjakasvatajate assotsiatsiooni hinnangul umbes 9000-10 000 välismaalasest marjakorjajat. Kuigi välistööjõu osakaal on maasikaliste hulgas igal aastal kasvanud, jääb eestlastest töölisi järjest vähemaks, vahendab Helsinkin Sanomat.
Järvamaalt pärit abiturient Maria Karumets on Soomes maasikaid korjamas käinud kolm suve. Sellel aastal ta enam minna ei taha. "Kui ma noorem olin, siis tasus see töö ära, aga nüüd enam mitte. Palk ammendas ennast minu jaoks ja leiaksin siin Eestis ka juba päris head tööd," räägib neiu. Soomes olles jõudis ta päeva jooksul korjata umbes 40 kilogrammi maasikaid. Ühe kilo hind oli 70 eurosenti (11 krooni). Päevateenistuseks tuli umbes 400-500 krooni, lisatöödega rohkemgi. Maasikaid käis neiu korjamas Helsingist 160 kilomeetri kaugusel väikses külas Kalkkinenis asuvas Pihamaa talus, kus peale eestlaste töötasid ka ukrainlased, poolakad ja venelased.

Eesti Rautee nõukogu esimeheks valitakse tõenäoliselt Peep Aru
Eesti Raudtee nõukogu esimehe kohta pakutakse Eesti Päevalehe andmetel skandaalsele reformierakondlasele Peep Arule. "Mind on nõukogusse kutsutud, kuid selle juhtimisest pole juttu olnud," tõrjus Aru veel eile loorbereid.
Majandusminister Juhan Parts ütles Eesti Päevalehele, et nädala, hiljemalt kahe jooksul saadakse riigifirmade nõukogud paika. "Hetkel käib piltlikult öeldes kandidaatide sõelumine," ütles Parts.
Reformierakond loodab omakorda nõukogud paika saada juba lähinädala jooksul. "Tähtsamad nõukogud püüame kindlasti võimalikult ruttu käivitada," ütles erakonna peasekretär Kristen Michal, kuid lisas, et enne esmaspäeva nad kandidaatide kohta kommentaare ei jaga.

Eesti Energia aastakasum oli 2,7 miljardit krooni
Eesti Energia saavutas 2006/2007. majandusaastal ajaloo parimad tulemused. Äritulud ulatusid 9,1 miljardi kroonini ja puhaskasum 2,7 miljardi kroonini.
Majandusaasta kõige olulisem sündmus oli merekaabli Estlink valmimine, millega Balti riikide elektrisüsteem ühendati esimest korda Põhjamaade elektrisüsteemiga.
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul ulatub Estlinki olulisus kaugemale loodud võimalusest osta ja müüa elektrienergiat. "Eesti üks olulisemaid strateegilisi eesmärke on energeetilise sõltumatuse suurendamine. Elektrienergia kontekstis on selle eesmärgi saavutamise võti Eesti ja Balti elektrisüsteemi ühendamine Põhjamaade elektrisüsteemiga Nordel ning Euroopa elektrisüsteemiga UCTE." Liive sõnul on esimest korda Eesti ja teised Balti riigid merekaabli kaudu ühendatud lisaks Loode-Venemaa elektrisüsteemile ka Põhjamaade elektrisüsteemiga.

Jazzkaare kontserdid toimuvad plaanipäraselt
Jazzkaare korraldajate sõnul toimuvad tänaöistele rahutustele vaatamata kõik ettenähtud kontserdid plaanipäraselt.
Jazzkaare peakorraldaja Anne Ermi kinnitusel praeguse seisuga kõik kavandatud kontserdid toimuvad.
Täna õhtul Rock Cafes esinema pidav 90ndate acid-jazz'i ansambel Incognito on juba Eestisse jõudnud, samuti on saabunud kõik teised tänased esinejad.
Kui üks grupp või nimi peaks sümboliseerima 90ndate acid-jazz'i, siis peaks see olema ansambel Incognito.

Romaaniülikool: Edith Wharton "Süütuse aeg" 
Ameerika romanss? Mõnigi kord võib mõne teose tõlge
- Lisaks sellele sugupuude metsale peitus härra Sillerton Jacksoni kitsaste lohkus meelekohtade vahel ja hõbejuuste pehme õlgkatuse all ka täpne register enamiku skandaalide ja imepäraste juhtumuste kohta, mis New Yorgi seltskonna sileda pealispinna all viimase viiekümne aasta jooksul olid kobrutanud.
Niivõrd kaugele ulatus ta andmestik ja niivõrd terane ja raudne oli ta mälu, et arvatavasti võis ainult tema teile rääkida, kes tegelikult oli pankur Julius Beaufort ja mis õieti oli saanud vanaproua Manson Mingotti isast, nägusast Bob Spicerist, kes vähem kui aasta pärast abiellumist (koos tema hoolde usaldatud suurema summaga) mõistatuslikult kadus, pealegi täpselt samal päeval, kui vanas Ooperimajas täissaale vaimustanud võluv hispaania tantsijanna laevale läks, et Kuubasse sõita.

Archie Shepp: Džäss on sama mis Marlboro või Kleenex
Kui valge mees mängib musta mehe muusikat, ei muutu ta sellest veel mustaks, arvab Jazzkaare üks peaesinejaid, mustanahaline muusik Archie Shepp.
Olete mänginud hiiglama kaua, ligemale 50 aastat, kas te seda muusikat niimoodi vihkama ei hakka?
Ei, muusika pakub mulle lihtsalt nii palju. Igasugune kunstialane töö on huvitav, kuna see avab uusi uksi ja paneb proovile.
Aga miks džäss? Kui te alustasite, oli ju palju populaarsemaid žanre kui džäss.
Ma ei oleks selles nii kindel. Sellel valikul oli palju seoseid ühiskondliku eluga. Kui ma alustasin, siis oli Ameerika kodanikeõiguste liikumine täies hoos. Inimesed olid poliitikaga väga seotud. Tänapäeval on see täiesti vastupidi.
Kunagi ei ole tekkinud kiusatust hakata rock 'n 'roll'i mängima?
No ma alustasin ju bluusi mängides. Ma olen läbi ja lõhki bluusimees. Aga ma ei ole kunagi tahtnud bluusi ära kasutada, et palju raha teenida. Mulle meeldib küll palju teenida, aga ma ei taha seda teha muusikat ekspluateerides.

Jazzkaar: Anne Erm soovitab
Reedel, 27. aprillil kell 18 Sokose hotelli Viru Grande saalis. Raivo Tafenau kvintett
Raivo Tafenau on Jazzkaarel esinenud peaaegu igal aastal. Tänu oma võimele elektriseerida nii oma bändi kui ka publikut on ta üks Jazzkaare lemmikuid.
Reedesel kontserdil on ta partnerid Poola vibrafonist Dominik Bukowski, Leedu bassist Eugenius Kanevicijus, Ameerika trummar Brian Melvin ning eestlasest saksofonist-klarnetist Meelis Vind.
Klassikaraadio otseülekannet vahendavad Austria, Norra, Belgia, Soome, Rootsi, Tšehhi, Hollandi, Horvaatia, Portugali, *veitsi, Hispaania, Läti, Rumeenia, Taani ja Ungari raadiojaamad.
Enne Prantsuse lauljatari ja USA saksofonilegendi Archie Sheppi kontserti antakse Vene kultuurikeskuses üle ka Eesti esimesed džässiauhinnad - Elioni džässiauhind tegusale ja isikupärasele muusikule ning noore džässitalendi auhind noorele silmapaistvale muusikule.

Serviti murdis närvilisest käsipalliduellist finaali
Põlvalased alistasid pineva poolfinaalseeria lõppvaatuses tiitlikaitsja Kehra 25: 24.
Kogu kohtumise vältel mänguohje hoidnud ja koduse Mesikäpa halli pilgeni täitnud ning publiku marulist toetust nautinud Põlva Serviti osutus närvide mängus kindlamaks ja lükkas Eesti meistri tiitlit kaitsnud HC Kehra auti.
"Meie kodupublik oli justkui kaheksandaks mängijaks väljakul," tõdes poolajaks 12: 11 juhtinud Serviti peatreener Kalmer Musting. "Loodetavasti toetatakse meid sama emotsionaalselt ka finaalis Chocolate Boysiga."
Poolfinaalseeria mängudega 3: 2 võitnud Serviti hoidis eile edu kogu teise poolaja jooksul, juhtides veidi enne eesriide langemist 25: 22. Kehra jõudis küll veel kaks väravat tagasi visata, ent viimaseks rünnakuks jäi külalistel aega vaid viis sekundit - jõuti vaid pall üle väljaku toimetada.

Rock astus esimese sammu teel finaali
Tartu Ülikool/Rock alistas Eesti korvpalliliiga poolfinaali avamängus Dalkia/Nybiti 88: 73.
Kuigi skoor näitas Rocki päris kindlat ülekaalu, ei teeninud tartlased hõlpsat võitu. Rocki kapteni Gert Kullamäe sõnul lõid noored hasartsed pealinlased nende mängurütmi hoopis sassi, juhtisid avaveerandil 20: 10 ja hoidsid pinget lõpuni.
"Võidust hoolimata pole põhjust rahul olla," lausus Kullamäe. "Meil on siiski ühtlasem meeskond ja punkte tuli igalt poolt. Samas olime viskamisel küllaltki ebakindlad."
Nagu Mercedes Zaporožetsi vastu - nii võrdles Nybiti abitreener Üllar Kerde Eesti nimekamatest palluritest koosneva Rocki ja arenevatele mängijatele toetuva pealinna meeskonna duelli.

1 küsimus Vilja Savisaarele
Mida tahate võrkpalliföderatsiooni uue presidendina korda saata?
Vilja Savisaar,
riigikogu liige
Juhatuse liikmena aitasin luua NIVEA naiste võrkpalliliigat. Kuigi see on paar aastat käinud, pole see veel sama tugev nagu meeste Schenkeri liiga. Tahaks seda arendada. Rahvusmeeskond vajab suuremat tuge, püüaks leida nimesponsori. Rääkimata rahvusnaiskonnast, mida meil õieti polegi.
Noortesporti ei tohi unustada. Meie neiud ja noormehed said Euroopa meistrivõistlustel vastavalt 10. ja 12-koha, mis on tublid saavutused. Leian, et oleme spordihuvilistena vahel liiga nõudlikud - kui näiteks suusataja jääb kümnendaks, pole me rahul. Kahtlemata ei tohi latti alla lasta, kuid võiks mõelda, et näiteks võrkpallis teeb kaasa üle saja riigi ja Eesti on üks väiksemaid.

Hokitreener Räisänen: jõuline mäng peab jääma! 
Eesti hokikoondise peatreener Jorma Räisänen nimetab algava MM-i soosikuid loetledes esimesena Kanadat ning loodab kohtunike mõistvale vilele.
Millist hokit võime Moskvas oodata ja keda peate favoriitideks?
Kui kohtunikud jätkavad sama liini, mida aasta tagasi Riias, siis on väga keeruline mängude kulgu ennustada. Soosikuteks pean Kanadat, Rootsit, Venemaad, Soomet ja viiendana Tšehhimaad.
Riia MM-il oli kohtunikel nulltolerants - iga väiksemgi eksimus viis trahvipingile. Kas vilemehed peaksid olema leebemad?
Eelmisel MM-il eemaldati palju ja kõige eest. Mängijatel tekkis segadus, sest ei teatud, mida sa tohid jääl teha ja mida mitte. Nii muutus otsustavaks arvulises ülekaalus või vähemuses mängimine. Olen seisukohal, et kõik hokikepiga sooritatud rikkumised tuleb ära vilistada, kuid puhas kehamäng peaks alles jääma. Selle kaotamisega jääks ala ilma ühest oma võlust.

Chelsea ähvardab Liverpooli auti lükata
Üle-eelmise aasta Meistrite liiga poolfinaalis pidi Chelsea Liverpoolile napilt alla vanduma. Küllap just valusate mälestuste valguses pani Londoni suurklubi Inglise gigantide järjekordses vastasseisus rivaalid vihase pressingu alla ja saavutas mainekaima eurosarja poolfinaali avavaatuses 1: 0 võidu (29. Joe Cole).
Nüüd jääb Chelseal veel vaid üle nappi eduseisu Liverpoolis toimuvas kordusmängus hoida - selle oskuse poolest on portugallase Jose Mourinho juhendatav meeskond Inglismaal hästi tuntud.
Mourinho väge täis
Kõige teravamalt ähvardas Liverpooli väravat Chelsea poolkaitsja Frank Lampard, kelle kaks täpselt postide vahele suunatud lööki jäid tabamuseks vormistamata vaid tänu hispaanlasest puurivahi Pepe Reina meisterlikele tõrjetele.

ASi Tallinna Vesi müügitulu kasvas ligi 17%
Selle aasta esimeses kvartalis kasvas ettevõtte tulu 205,4 miljoni kroonini, mis on 16,7% suurune kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
ASi Tallinna Vesi tulud põhitegevusest olid vaadeldaval perioodil 161,1 miljonit krooni ehk 9,5% võrra rohkem kui 2006. aasta samal perioodil.
Esimeses kvartalis kasvas müük teeninduspiirkonna eraklientidele 9,9%, müük teeninduspiirkonna juriidilistele klientidele 8,5% ja müük väljaspool teeninduspiirkonda 72,7% võrreldes 2006. aasta 1. kvartaliga.
ASi Tallinna Vesi juhatuse esimees Roch Chéroux väljendas rahulolu nii ettevõtte tootmis- kui ka majandustulemustega käesoleva aasta esimeses kvartalis.
"Esimese kvartali müügitulemused näitavad eriti positiivset kasvutrendi väljaspool teeninduspiirkonda, andes tunnustust meie edust uute klientide liitmisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ettevõte on oma äristrateegiast lähtuvalt määratlenud selged eesmärgid ning tegevuse laiendamine on üks nendest," lisas ta.

ID-kaardi tarkvara toetab Firefoxi
ID-kaardi tarkvarasse on lisandunud veebilehitseja Mozilla Firefox tugi, mis võimaldab selle programmi kasutajatel siseneda e-teenustesse ID-kaardiga, anda veebirakendustes digiallkirja ning digiallkirjastadaja krüpteerida e-kirjasid e-posti programmi Thunderbird abil.
"Seni piirdus ametlik ID-kaardi tarkvara tugi vaid Windows-platvormi ja Internet Explorer veebilehitsejaga.Seega olid paljud Firefoxi kasutajad sunnitud ID-kaardiga internetis käimiseks kasutama Internet Explorerit. Nüüd on neil võimalik turvaliselt internetiteenuseid kasutada ka oma lemmikveebilehitsejaga," ütles Sertifitseerimiskeskuse tootejuht Urmo Keskel.
"Eestis on Internet Explorer kasutusel peamise veebilehitsejana 82% arvutites ning Firefox 16% arvutites. Seega vastab uus tarkvara versioon valdava enamuse Eesti e-teenuste kasutajate vajadustele," lisas Keskel.
Ideelabori arendusjuht Martin Paljak on tuleviku suhtes positiivne: "IT-turvalisus on tõusva prioriteediga eesmärk ning ID-kaardi juurutamine enamlevinud platvormidel on üks vahenditest, mis Eesti kontekstis sellele kaasa aitab. Meil on hea meel, et meie tarkvara kasutajatele on tekkinud ka ametlik tugiteenus ning jätkame koostööd, et panustada turvalisema infoühiskonna arengusse."

(:) lihtsa lugeja sõber ja kirjandusgurmaani vend
Eurobürokraat Vahur Afanasjevi raamatu mõistmiseks on oluline ainult tähti tunda.
Viimasel ajal räägitakse sageli postmodernismi lõpust ja traditsioonilise kirjanduse taastulemisest, muidugi kui üldse veel kirjandusest räägitakse. Eks see ole üks poolvaledest pikitud kaitsekõne varalahkunu maitseomaduste parandamiseks.
Vahuri viimane romaan on oluliselt vormiuuenduslikum kui "Kastraat Ontariost" või "Kanepi kirik". Samad sõnad möödunud aastal ilmunud luuleraamatu "Katedraal emajões" kohta. Kusjuures loetavus paraneb iga raamatuga, originaalsus läheb jõudsalt ülesmäge ning teksti intensiivsus ja kompositsioon on juba ideaalilähedased.
Vorm lugeja pärast
Afanasjev on üks neist vähestest vormiuuendajatest, kelle formalism tuleb tervest mõistusest, mitte orjameelsest suurte eeskujude ees lömitamisest nagu eesti kultuuris pärast suulise traditsiooni katkemist tavaks on saanud.

Ita Everi elulooraamatut on müüdud 30 000 tükki
Margit Kilumetsa raamatu "Ita Ever. Elu suuruses" tiraaž küünib 35 000 eksemplarini, mida võib pidada "uue Eesti aja" suurimaks. Ajakirjade Kirjastuse turundusdirektori Merle Viirmaa sõnul on raamatut eilse seisuga müüdud ligikaudu 30 000 eksmplari. "Oleme juurdetrükki teinud 5000 kaupa ja raamat läheb tõesti hästi," ütles Viirmaa.
Eesti kirjastuste liidu tegevdirektori Kristiina Raidi sõnul tähistab "Ita Everi" edu eestlaste lugemishuvi tõusu, ning toob näiteks, et Andrus Kivirähki veebruaris ilmunud "Meest, kes teadis ussisõnu" on müüdud 18 000 eksemplari ringis. "Eesti autor ja eesti lugu annavad kokku kombinatsiooni, mida ostetakse," ütles Raid. Samuti märgib Raid, et Everi raamatu reklaamimiseks on Ajakirjade Kirjastusel võimalused, mida teistel kirjastustel pole.

Laulvate kirjanike plaat on pigem dokument kui ehe hääl
Ma ei usu laulvaid näitlejaid. Olgu nad laval kas akustiliste kitarridega või punkbändiga. Etteastetest kumab häirivalt kätteõpitust.
Laulvate - või üldse esinevate - kirjanikega on lood keerulisemad. Kui näitleja esitab laval kellegi teise loomingut ükskõik mis kujul, siis mõjub see - khm - ikkagi näitlemisena. Kirjanik kannab muusika saatel ette reeglina oma tekste. Laulusõnade isiklikkus peaks esitluse veenvaks muutma. Lisame siia veel kirjaniku värvika isiku, kaasasündinud edevuse ja saame teoorias väga hästi toimiva kombinatsiooni. Teatud puhkudel, nagu NAK-i kaootilised esinemised mõne väikelinna folgifestivalil, see toimbiki. Plaadile pandult kipub sama kombinatsioon kõlama steriilse veiderdamisena. Kuulen laulu, kuid ei näe esitajat - karvakasvanud, häguste prillide ja välja veninud kampsuniga õlleähmast kirjanikku.

Atwood ja Winterson andsid vanadele müütidele uue näo
Lisaks müüdi uuestipajatamisele jutustavad autorid lugusid oma vanadest teostest.
Šotimaal on alguse saanud suur rahvusvaheline taasjutustamismaraton. Kirjastuse Canongate algatatud raamatusarjas esitavad tuntud kirjanikud uusversioone enda valitud müütidest ning kui kõik laabub, võib 2038. aastaks olla uue elu saanud ja eri keeltes kaante vahele jõudnud tervelt sada iidset lugu. Esimesed neist on juba ilmunud ja ka eesti tõlkes olemas: Jeanette Winterson Inglismaalt ja Margaret Atwood Kanadast jutustavad uuesti tuntud lugusid Euroopa kultuuri hällist, Vana-Kreeka varasalvest.
Wintersoni "Taak" pajatab maad oma õlgadel hoidnud titaanist Atlasest, kelle Herakles tema kandamist ajutiselt vabastab, et too tooks tema eest ära kuldsed õunad hesperiidide aiast. Atwoodi "Penelopeias" on sihikul "Odüsseia" sündmused, nagu neist võiks vesta oma meest kakskümmend aastat koju oodanud Penelope.

Pikisilmi Mart Laari järgmist raamatut oodates
Et Laar pole oma ajaloolase annet lasknud raisku minna, tõestab "September 1944".
Ajaloolasena olen ma lausa tänulik, et Mart Laar alati peaminister ei ole. Valitsusjuhtidel ei ole tavaliselt mahti järeltulevatele põlvedele isegi mälestusi jätta. Kuid Mart Laar üllatab positiivselt: raamatud 1944. aastast Emajõel, Sinimägedes ja Tiefi valitsusest on sobivaks kingituseks Eesti muinsuskaitse seltsi 20. aastapäevaks, kui arvestada Laari kunagist aktiivsust kõnealuses seltsis.
Eesti iseärasuseks on alati olnud tegevpoliitikute suur osa ajaloo kirjutamisel või siis vastupidi - ajaloolaste suur aktiivsus poliitikas. Kuid see on tulnud kasuks - Eduard Laaman, Hans Kruus, Johan Sitska, Nikolai Kann jt on andnud mitmele põlvkonnale minevikust põhjaliku teadmise. Edgar Savisaar on suutnud talletada vaid oma isiku ajaloos. Hõbevalge Lennart Meri jääb muidugi omaette epohhiks.

Piibumees ja jäävus.  Ilmar Talve mälestuseks
Eelmisel laupäeval suri 88-aastaselt Soomes kirjanik ja rahvateadlane Ilmar Talve.
Piibumehe aeg voolab teisiti kui muidumehel. Sellest kirjutas juba Faehlmann ja kindlasti luges Ilmar Talve tema "Piibu-juttu" küllalt varakult: "Kõik maailm on mu ümber, kui mu piibuke aurab/... /Näitab lootust ka mulle tõusta kõrgele sinna - / Sinna kus looja ees patune halastust saab."
Surma neelust oli Ilmar Talve pääsenud 6. oktoobril 1944 Königsbergi ja Gdanski vahel uputatud laeva tekitatud veekeerisest välja ujudes. Ei mäleta, et ta vana mehena oleks kogu hilisemat elu, rohkem kui 60 aastat, käsitanud kui ajapikendust (vrd August Sang "Eile öösel" 1958), kuid see kogemus andis talle vabaduse aasida ka kaduviku üle. Oli, nagu osanuks ta võrrelda nii paradiisi kui ka maapealset või jälle põrgut ja taevariiki, teades samas väga hästi, et surmtõsidus vastavaks mõõdupuuks ei sobi.

Baskini anekdoodid
"Ma tahaksin saada silmaarsti ja uroloogi juurde," ütleb mees polikliiniku registratuuris.
"Aga mis teil viga on?"
"Mind huvitab, kas olen värvipime või on uriin tõesti sinine?"
"Häbi, poeg! Sa istud juba teist aastat neljandas klassis!"
"Mis siis? Õpetaja istub juba kümnendat aastat samas klassis!"
"Mis maksab pilet teie naljaõhtule?"
"50 krooni."
"Nii odav nali!?"
"Kui te jätate suitsetamise maha, elate veel 20 aastat," ütleb arst.
"Suur tänu! Siis ma jätan suitsetamise maha 80-aastaselt."

JÄRJEJUTT (18): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Vang oli kusagil käinud ja arstirohtu toonud. Mitte sellist rohtu, mida ta ise võttis, ega ka sellist, mis laskuri haigusest puretud keha raviks, vaid sellist, mis oli ebaseaduslik ja mille eest inimesed olid seetõttu nõus palju raha välja käima. Ta pidi andma rohu oma vennale, kelle ülesanne oli see omakorda edasi Balazari-nimelisele mehele toimetada. Tehing pidi päädima sellega, et Balazar annab neile selle rohu eest vastu medikamenti, mida nad ise tarvitasid - kuid kõike seda vaid juhul, kui vangil õnnestub veatult korraldada laskurile tundmatu rituaal (ja nii veidras maailmas, kui see, oli kindlasti veel palju veidraid rituaale), mille nimi oli "Tolli läbimine".

Soome Deko astus kadunud Kodukolde asemele
Uus eestikeelne ajakiri Deko on sündinud Soome eeskujul ning pakub samu rubriike mis naabrite omagi: sisustus, disain, kodu, reis ja toit.
Mulle pildiajakirjad meeldivad, eriti kui neist leiab mõne idee või toreda vidina. Enamasti maksavad need küll kümneid tuhandeid ja omandamistahe läheb ruttu üle. Aga sisustusajakirjade pluss on see, et ei pea lugema pikki jutte, kuidas kellegi elu on edenenud või mis aastaeg ja püha on parasjagu tulekul. Vaatad pealkirju ja pildiallkirju ja oledki ajakirjandusnaudingu saanud.
Nagu ikka klantsajakirjades, on Dekoski piltidega lühiuudiseid, näteks Jamie Olivieri kastmešeikerist, persoonilugu, tõlke-lugu, kodulugu. Ja veel nn toredad jutud firma Tikkurila lasuurvärvist, ökoloogilistest viimistlusmaterjalidest ehk loodusvärvide poest, radiaatoritest, tolmuimejatest jms.

Greenpeace'i kliimasoojenemise teleklipp sai Soomes nahutada
MTV3 ja Sub TV eetris näidatud klipis jätab naine imiku veega täituvasse vanni. "Sõnum on lihtne: kliima soojenemine puudutab meid kõiki. Ka soomlasi," kinnitab Greenpeace'i kampaaniajuht Kaisa Kosonen.
Samas ei kuulu imiku järelevalveta ohtlikku olukorda jätmise näitamine heade tavade hulka. Nii laekuski Soome reklaamieetika komisjonile klipi kohta kaks kaebust. Ning Greenpeace'ile tehti märkus. "Kuigi Greenpeace juhib tähelepanu olulisele asjale, on imiku selline eksponeerimine lubamatu," kommenteerib reklaamieetika komisjoni sekretär Paloranta.
"Nüüd ei või isegi sümbolite keeles öelda, et inimesed surevad kliimamuutuste tõttu, kuna see pole pedagoogiline," protestib Kosonen. Kuigi komisjon saab Paloranta sõnul pidevalt kaebusi "üle võlli käivate" reklaamide kohta, saavad need klipid harva nahutada: "Keskmine vaataja saab aru, kui asi on absurdiks keeratud. Kõnealune klipp seda polnud." Reklaamieetika komisjoni moodustavad Soome reklaamitööstuse esindajad.

Armin Karu läks "Mantlipärijasse" 
Sügisel TV3 eetrisse jõudvas telesarjas "Mantlipärija" kehastab ülbet bossi Olympic Casino rajaja Armin Karu, kes hakkab oma tütarettevõttele juhti otsima. "Nõustusin saates osalema, sest Olympic Casino hoogne areng ja laienemine tähendab ka pidevat vajadust uute ning tublide juhtide järele," ütles
Karu. "Mantlipärija" on formaadipõhine sari, mille originaalversioonis "The Apprentice" täidab karmi ülemuse rolli ärimagnaat Donald Trump. "Mantli-pärija" võtted algavad juunis. Üldvõitja kuulutatakse välja detsembris. Sarja toodab OÜ Filmimees.

Mida teha, et rahutused enam ei korduks? 
Siim Kallas
Euroopa Komisjoni
asepresident
Olen jälginud sarnaseid sündmusi Euroopas ja mäletan hästi möödunudaastasi rahutusi Prantsusmaal ja ka Belgias. Kõigis ühiskondades on probleeme, millega tuleb tegeleda ja mida peab lahendama, kõikjal toimuvad protestid ja meeleavaldused ja see on täiesti loomulik demokraatia osa.
Kuid kui tahes rasked ei oleks probleemid ja keeruline vägivallatsejate taust, ei ole meelavaldustel käiku lastaval vägivallal ja rüüstamisel Euroopas õigustust ja see ei anna vastust mingitele probleemidele. Need inimesed, kes aga vägivalda kasutavad, peavad saama karistuse.
Erinevaid ausambaid on Euroopas tuhandeid, nende saatus aga on iga riigi siseasi ja protestijatel ei tasu loota rahvusvahelise üldsuse sekkumisele.

Kurjategijad saavad karistada
Kallid kaasmaalased!
See, mida me nägime möödunud ööl Tallinna kesklinnas, oli rüüstamine, laamendamine, röövimine. See oli kuritegu ja selles osalejad on kurjategijad.
Sellel kõigel ei olnud midagi ühist hauarahu või Teises maailmasõjas langenute mälestuse hoidmisega.
Öiseid kurjategijaid ei ühendanud mitte rahvus, vaid soov märatseda, lõhkuda ja röövida.
Vabandan nende ees, kes hakkasid eelmisel ööl kahtlema, kas riik suudab neid märatsejate vastu kaitsta.
Riik ei saa kõhelda ega ebaleda, kui on vaja taastada kord ja julgeolek. Avalik kord peab Eestis kehtima. Ilma selleta pole Eesti riik.
Ärge aga otsige minu sõnadest süüdistust. Need on öeldud julgustamaks valitsust tegutsema kindlalt meie kõigi julgeoleku hoidmisel.

ANDRUS KIVIRÄHK: Pronksmees ja kristalliöö
Andrus Ansip lubas tagada Tõnismäele maetud luudele korraliku hauarahu. Ja tõepoolest, luudel ongi nüüd hea. Valge telgi all valitseb vaikus ja rahu, seal ei tallata, ei jooda viina ega oodata trolli.
Luud saavad end lõpuks ometi mõnusalt tunda ja täies pikkuses välja sirutada. Ning kuna nad on nii sügaval maa sees, ei häiri neid ka telgipragudest sisse imbuvad pisargaasipilved.
Samal ajal pekstakse mujal linnas puruks vaateaknaid, riisutakse, põletatakse, loobitakse kive ja pööratakse autosid kummuli.
Sääraseid stseene, mida pakkus meile öö vastu reedet, oleme näinud siiamaani vaid välisuudistes. Mitte väga ammu märatsesid samamoodi Pariisi immigrandid. Tõsi, selle vahega, et nemad möllasid äärelinnades ja getodes, aga mitte Jumalaema kiriku ees. Meil, Eestis, on liikumisvabadus suurem.
Neljapäeva hilisõhtul oleks Tallinna kesklinnas vabalt võinud keset tänavat ka tappa ja vägistada. Ühtegi politseinikku polnud näha, nemad tundsid rõõmu õnnestunud operatsioonist - pronksmehe ümbrus oli laamendajatest puhas! Seevastu Pärnu maanteel toimus meie kõigi silme all midagi käsitamatut. Kui vastab tõele, et pronksmehe juurde on maetud Tallinna vallutamise ajal marodööridena maha lastud isikud, siis omandab kesklinna poodide rüüstamine lausa sümboolse tähenduse. Traditsioonid ei kao! Igal juhul õnnestus omaaegsete punaarmeelaste järeltulijail vähese vaevaga taastada Teise maailmasõja aegne tänavapilt. Ime, et Estonia teatrit ja Niguliste kirikut põlema ei pandud.

JUHTKIRI: Rahu ning kaine mõistus
Tallinna kesklinnas öise märatsemise ja lõhkumiseni viinud vastandused on veel õhus. Tõnismäelt alanud sündmused näitasid alles kord, et vägivallast ei võida keegi. Verised ninad, põlevad kioskid ja katusele keeratud autod ei teinud kedagi õnnelikumaks. Päikesevalguses pidid kõik asjassepuutujad olukorda hindama. Reede õhtuks olid vigastused üle vaadatud ja esmane kahju kokku arvutatud. Politsei teeb oma tööd, tuvastades vandaalitsemises osalenuid ning turvates olulisi kohti, tara paigaldati ka Toompea lossi juurde.
Kurjategijate - sest öiseid kaklejaid, akende lõhkujaid, liiklusmärkide ümberlükkajaid ja lihtlabaseid vargaid ei saa kuidagi muudmoodi nimetada - kinnipidamine ja karistamine on meie õigusriigis ainuvõimalik. Seadusrikkumise eest karistatakse kõiki, sõltumata motiividest, ideoloogiast või rahvusest. Ümberkondsete aplaus ja tunnustus mõttetule purustustööle ei muuda üdini ühiskonnavastast käitumist mingil viisil vabandatavaks ega vastuvõetavaks.

Ida-Virumaal kogunesid noortekambad
Nii Jõhvis, Narvas kui Kohtla-Järvel kogunesid laupäeva õhtul tänavatel noorteseltkonnad.
Politsei andmeil oli veidi enne südaööd Jõhvis keskväljakule kogunenud sadakond inimest. Rahvast tuli järjest juurde.
Umbes kella 00: 30 ajal on politsei andmeil Jõhvis ning ka mujal Ida-Virumaal olukord muutunud rahulikuks, välja liiguvad mõned üksikud inimesed.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et vene noored hakkasid Jõhvi keskväljakule kogunema juba kella 21 paiku.
Jõhvi poe juures tabas politsei täna õhtul kella 21: 40 ajal isiku, kellel oli taskus käsigranaat.
Mees vahistati ning anti üle kaitsepolitseile. Isik tabati ühe Jõhvi keskväljakul asuva kaupluse ees, teatati Ida politseiprefektuurist.

Olukord Tallinnas on rahulik
Täna õhtuse seisuga ei ole Tallinnas suuri kogunemisi esinenud ning olukord on rahulik.
Päevalehe reporteri sõnul on olukord linnas rahulik ning suuri kogunemisi pole olnud. Igal pool kesklinnas võib kohata politseinikke, kes kontrollivad inimeste dokumente.
Päeva jooksul on kinnipidamiskambritesse toimetatud mitmeid isikuid, kes on olnud alkoholijoobes või rikkunud muul viisil avalikku korda, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
Politseiprefektide esildise alusel on täna õhtul alates kella 18.00-st kuni 3. mai hommikul kella 8-ni maakondades alkoholi müük keelatud.
Hetkel pole kesklinnas kehtestatud ka liikluspiiranguid.

Paet lükkas ümber Briti telejaama BBC valeinformatsiooni
Välisminister Urmas Paet lükkas intervjuus Briti telejaamaga BBC ümber telekanali väited, nagu oleks rahutustes hukkunud kaks inimest.
Paet lükkas intervjuus ümber BBC väited nagu oleks rahutustes hukkunud 2 inimest. BBC nimelt väitis, et üks inimene suri politsei valve all, sama väärinformatsiooni levitasid päeval ka vene uudisteagentuurid, vahendas Kuku raadio.
Lisaks seletas Paet BBCle tekkinud olukorra tausta ja kinnitas, et mälestusmärki ei hävitatud. Paeti sõnul pannakse pronkssõdur juba lähiajal võimalik, et homme, üles kaitseväe kalmistule. Raadio andmetel on BBC saatnud Tallinna sündmusi kajastama oma moskva korrespondendi, kes keeldus pikka aega välisminister Paeti intervjueerima.

Narvas vahistati mitukümmend protestijat
Täna õhtul vahistati Narva Eesti gümnaasiumi juures 50 protestijat.
Õhtul kella 20 paiku kogunes Narva kesklinna Astri kaubanduskeskuse juurde rahvamass, mis hakkas mööda Tallinna maanteed liikuma Peetri väljaku poole, vahendas Eesti Päevalehe reporter Narvas Tanel Mazur.
Politseiameti peadirektor Raivo Aeg ütles Aktuaalsele kaamerale, et vahistati 50 meeleavaldajat, kes ei allunud politsei korraldustele. Ta kinnitas, et olukord on normaliseerunud.
Väljakul toimus sõnelus politseinikega. Seejärel suundus mass Narva Eesti gümnaasiumi juurde, kus neid ootasid ees kaitseliitlased koos politseinikega.
Vahistati kokku 70 meeleavaldajat, kellest 20 suhtes tuli jõudu rakendada. Pärast seda hajus mass linnapeale laiali.

Suri poetess Debora Vaarandi
Laupäeva pärastlõunal suri 91-aasta vanusena armastatud Eesti luuletaja Debora Vaarandi.
Debora Trull sündis 1. oktoobril 1916. Valdav osa Võrus ilmavalgust näinud naise lapsepõlvest möödus Saaremaal. Ta õppis Tartu ülikoolis filosoofiat.
Pika loometee jooksul pärandas Debora Vaarandi meile silmatorkavaid lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja sugestiivset tundelüürikat, tõlkis soome, saksa ja vene klassikat, lõi sõnad populaarsele "Saaremaa valsile", vahendas Aktuaalne kaamera.
Debora Vaarandi oli läbi elu eesti looduse ja eesti keele harras, tõsine ja nõudlik hoidja, kolleegid ja sõbrad jäävad mäletama ka tema rahustavat tasakaalukust ja elutarkust, rõõmu saamist ja jagamist elamisest ja loomisest, tema truud sõprust.

Kodanikud võivad registreerida abipolitseiniku koolitusele
Avaliku korra tagamisest huvitatud kodanikel on võimalik registreerida abipolitseiniku koolitusele.
Vabatahtlikel on võimalik abipolitseinikuks registreerida telefonil 612 3030 või elektrooniliselt aadressil vabatahtlik@pol.ee, vahendas politseiamet. Soovijal tuleb teatada ees- ja perekonnanimi, isikukood, haridus, kontaktandmed ning elukoht.
Seejärel kontrollib politsei kandidaadi nõuetele vastavust ning annab teabe edasiste tegevuste kohta.
Abipolitseiniku seaduse järgi saab politseitöös osaleda vähemalt 18-aastane põhiharidusega Eesti kodanik, kes valdab eesti keelt ning ei ole kriminaalkorras karistatud. Sobivad kandidaadid saavad koolituse ning kaasatakse seejärel politseitegevusse.

Statoil võib sulgeda mitmed tanklad üle Eesti
Praegusel hetkel on kõik tanklad Eestis avatud, kuid olukorra pingestudes võib firma sulgeda mitmed tanklad Tallinna kesklinnas, Tartus ning Ida-Virumaal Kukrusel ja Jõhvis.
Praeguse seisuga on suletud kõik 123 automaatjaamad, ütles firma turundusosakonna kommunikatsioonijuht Eesti Päevaleht Online'ile. Juhul kui täna õhtul puhkevad taas meeleavaldused, suletakse Tallinna kesklinna tanklad kella üheteistkümneks õhtul. Siiski on kõigis teenindusjaamades on inimesed olemas, kes meeleavalduste vaibudes tanklad taas avavad.
Firma sõnul jätkatakse kõikide operatiivautode teenindamist.
Väidetavalt tehti Statoili tanklale Tartus pommiähvardus ning lisaks ähvardati süütamisega.
Millal taas kütust müüma hakatakse firma öelda ei osanud.

Maripuu: tänagem arste ja kiirabitöötajaid
Sotsiaalminister Maret Maripuu kutsub oma pöördumises inimesi üles olema tänulikud arstidele, õdedele ja kiirabile, kes viimase 48 tunni jooksul on politsei kõrval oma tööd teinud riskides enda elu ja tervisega.
Edastame täies mahus sotsiaalminister Maret Maripuu pöördumise:
Austatud Eesti kodanikud ja külalised, head eestimaalased!
Viimase kahe öö sündmused kus kuritegelike jõukude, marodööride ja kontrolli kaotanud noorukite põhjustatud korralagedus, lõhkumised ja röövimised, kallaletungid politseile ja varale on asetanud eriolukorda meie meditsiinilise teenistuse, sh kiirabi.
Täites oma inimlikku ja professionaalset kohust, jäädes truuks kutsevandele on meie arstide, õdede ja kiirabi jaoks erakorraline olukord on kestnud juba 48 tundi järjest. Nad on teinud oma tööd kõrvuti politseiga riskides oma omaenese elu ja tervisega.

Olukord Moskvas Eesti saatkonna juures on rahulikum
Võrreldes eilsega on üldine olukord Moskvas Eesti saatkonna lähistel rahulikum ning sinna on kogunenud vähem inimesi kui eile.
Täna on saatkonna peasissekäigu juurde kogunenud umbes 50 inimest ning konsulaadipoolse sissekäigu juures paarsada protestijat, eile õhtul oli neid üle 300 vahendas Eesti Päevalehe reporter Jaanus Piirsalu Moskvast.
Võrreldes eilsega on miilits blokeerinud saatkonna mõlema sissekäigu juures tänavad veoautode ja teisaldatavate tõketega. Piirsalu sõnul oli peasissekäigu juures juba eile aed, aga nüüd on tara tehtud ka konsulaadi ette.
Aiale oli kinnitatud plakat tekstiga "Sellel asutusel ei ole siin kohta". Inimesed kord karjuvad, siis lastakse jälle kõlaritest muusikat ja rahvas tantsib. Maja ette on püstitatud viis-kuus telki, mille juures noored istuvad. Kohale on toodud ka ajutised tualetid.

Clashes over the relocation of Tallinn war memorial
Police fired tear gas and rubber bullets during last night's clashes with mainly ethnic Russian looters and vandals.
For two nights, the whole centre of Tallinn has been an arena of confrontation between police and thousands of looting protesters.
Wide scale riots started Thursday evening with a protest against the removal of a Soviet war memorial.
Within hours it turned into insane looting of cars and buildings causing 1.3 million euros worth of damage on the first night.
When riot broke out, the government held an emergency meeting and decided to remove the statue immediately to avoid further conflict.
The monument was removed in the early hours of Friday and was taken to a classified location. The statue will be re-erected in a war cemetery.

Ansip: Me ei salli varastamist, vägivalda ega laimu.  Selline on meie riik. 
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul pole teises maailmasõjas võidelnute jaoks midagi solvavamat kui see, et nende niiöelda "mälestuseks" näidatakse üle maailma purjus poevarga pilte.
Andrus Ansipi pöördumine Eesti elanike poole
Kallid kaasmaalased
Me oleme kahel järjestikusel ööl näinud Eestis kurba pilti - laamendamist, rüüstamist, varastamist, lõhkumist. Oleme näinud provokatsioone, valeinfo levitamist ja vaenu õhutamist.
Käitumine sellises olukorras on iga riigi demokraatlikkuse mõõt ja iga rahva hingesuuruse mõõt. Ma tänan kõiki teid, kes te iga päev siin riigis elate ja töötate.
Tänan kõiki, kes säilitasid ärevas olukorras rahu ja inimlikkuse. Tänan neid emasid ja isasid, kes kasvatasid oma lapsed mõistlikuks ja sallivaks. Tänan koolijuhte ja õpetajaid, noorteliidreid ja kultuuritegelasi, kes kutsuvad üldsust rahulikkusele ja väärikusele.

Tõnismäel peeti hingepalve ja algasid tuvastamistoimingud
Täna pidasid Tõnismäe sõjahaual hingepalve õigeusu vaimulik Aivar Sarapik ja luteriusu vaimulik Taavi Laanepere.
Oikumeeniline hingepalve sisaldas nii luteriusu kui ka õigeusu kiriku hingepalvet, teatas kaitseministeerium.
Tegemist on traditsioonilise kristliku ja õigeusu tavaga, palvetada lahkunud hingede eest ning seda võib teha alati olenemata kohast ja ajast, eriti kui ei teata, kes on hukkunud ja kus asuvad nende hauad.
Täna algasid ka tuvastamistoimingud, mis viiakse läbi vastavalt INTERPOL'i poolt välja töötatud katastroofiohvrite tuvastamise juhendile, üldiste kohtumeditsiinilise ja kohtuantropoloogilise praktika reeglite ja meetodite ning soovituste kohaselt ühishaudade arheoloogiliseks ja kohtuantropoloogiliseks uurimiseks.

Sinimäele maeti ümber 58 punasõduri säilmed
Täna kell 11 alanud tseremoonial maeti Sinimägedes, Vaivara kalmistul asuvasse vennashauda ümber 58 punasõduri säilmed, mis leitud mitmest paigast Ida-Virumaalt.
Klubi Otsing korraldusel toimunud ümbermatmisel osales Vene Föderatsiooni peakonsul Narvas Nikolai Bondarenko ja saatkonna kaitseatašee abi Anatoli Permjakov.
Viiekümne kaheksast eri kohtadest leitud hukkunud nõukogude sõdurist õnnestus tuvastada vaid üks, ülejäänud 57 läksid vennashauda tundmatutena. Ainsaks tuvastatuks oli kapteni aukraadis langenud Aleksei Ivanovitš Haritonov, kes langes 22. märtsil 1944.
Kümnesse tumepunase riidega kaetud kirstu paigutatud säilmete juurde pandi sametpatjadel ka lahingumedalid, mis koos nendega leiti. Tseremoonial viidi läbi ka õigeusklik teenistus.
Vaivara kalmistule oli kogunenud umbes 50 inimest, neist pooled ajakirjanikud. Kogu üritust seiras eemalt politsei ning Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid abipolitseiniku vormis.

Politsei viib vandaali ja tema teo kokku DNA abil
Rahutuste käigus võeti kinni 800 vandaali, kellelt kõigilt võetakse DNA proov, et inimene ja tema teod kindlasti seostatud saaks.
Neljapäevast saati on kinni võetud üle 800 vandaali ja kõigilt kinnivõetutelt võtab politsei erinevate menetlustoimingute käigus ka DNA proovi, et inimest tema tegudega seostada saaks. DNA-andmed lisatakse andmebaasi, kust saab otsida inimese seotust varasemate kuritegudega.
Peaprokurör Norman Aasa sõnul on 216 kinnipeetut kahtlustatavana üle kuulatud. Ülekuulatutest taotleti 84-le vahistamismäärus, mis lubab kahtlustatavat üle 48 tunni kinni hoida. 41 taotlust on juba rahuldatud ja neid ootab ees pikem kinnipidamine.
Öise Vahtkonna aktivist jääb pooleks aastaks trellide taha
Pikemad vahi all pidamise loa alusel jäävad kuni kuueks kuuks trellide taha Öise Vahtkonna aktivist ja rahva üleskütja Dmitri Linter ja veel kaks meest eesnimedega Maksim ja Mark.

Alkoholikeeldu kontrollib Tallinnas munitsipaalpolitsei
Praeguseks on Tallinna munitsipaalpolitseinikud teinud juba ligi 500 müügikeelu kontrollkäiku, märkus on tulnud teha 12 kaupmehele.
Munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku andmetel on alates eilsest tehtud ligi 500 kontrollkäiku alkoholi müügikohtadesse kõikides linnaosades ning tehtud on 12 märkust, millele müügiasutused on viivitamatult allunud, mida tõestab ka järelkontroll.
Väljas on üle 40 munitsipaalpolitseiniku ning reidid jätkuvad.
Munitsipaalpolitseid kureeriva abilinnapea Taavi Aasa sõnul väärivad kaubandusettevõtted kiitust ja tänu, sest on mõistnud olukorra tõsidust.

Viru keskus ja Kaubamaja panevad varem uksed kinni
Täna ja homme on Viru Keskus ja Tallinna Kaubamaja kompleks avatud kella 9.00-19.00 ning Viru Keskuse bussiterminal kuni 19.30.
Lahtiolekuaegade muutumine on Viru Keskuse juhatuse liikme Ants Vasara sõnul tingitud külastajate ja töötajate turvalisuse tagamisest.
Järgnevate päevade võimalikud muudatused lahtiolekuaegades selguvad esmaspäeval ning sellest teavitakse täiendavalt.

Sinimäel lõhkusid vandaalid kaks saksa sõdurite mälestusmärki
Kujusid ja mälestusmärke on rikutud ka Jõhvis ja Tallinnas.
Täna öösel lõhuti Sinimäel, Teises maailmasõjas Saksa poolel langenute mälestuskompleksis kaks mälestuskivi.
Täna hommikul tuvastati, et Sinimägede kompleksis on ümber lükatud ja tõenäoliselt oma raskusega pooleks murdunud kahe väeosa langenutele püstitatud mälestuskivid.
"Üks neist on Eesti väeosale, teine kas vallooni või hollandi omale," ei teadnud Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid telefoni teel täpselt kinnitada.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina sõnas, et politseile teatati vandalismist hommikul. "Patrull käis kohal ja konstanteeris fakti. Vahejuhtum on kahetsusväärne, sest vandalism toimus vaatamata sellele, et Sinimägede alal patrullisid öösel abipolitseinikud," sõnas Kostina.
Sinimägedes asuvate erinevate sõjamemoriaalide territoorium on väga suur, seal asub üksteisest kuni kilomeetri kaugusel üle kümne erineva mälestusobjekti Teises maailmasõjas mõlemal pool langenutele. Politsei on alustanud uurimismenetlust.

Võrumaa peatas alkoholimüügi
Võru maavanema korraldusega on maakonnas täna õhtust 3. mai hommikuni alkoholi müük keelatud.
Lõuna Politseiprefektuuri ettepanekul on Võru maakonna müügikohtades peatatud alkoholi jaemüük 28. aprilli kella 18: 00-st kuni 3. mai hommikul kella 8: 00-ni.

Eestis on 3. maini "kuiv seadus" 
Eile keelasid esimesena alkoholimüügi Tallinn ja mõned Harjumaa vallad, nüüdseks on eeskuju järginud juba peaaegu kõik maakonnad.
Mujal Eestis hakkab alkoholimüügi keeld üldiselt kehtima kella kuuest täna õhtul, kuid Tallinnas ei saa vägijooke poest osta juba praegu. Napsi saab eestlane nüüd osta ainult restoranidest-baaridest.
Harju maavanem peatas alkohoolsete jookide müügi maakonnas alates eile õhtul kella 16.00-st kuni 3. mai hommikuni kella 8.00-ni ning 7. mai õhtust kella 19.00-st kuni 10. mai hommikul kella 8.00-ni.
28. aprilli pärastlõunal tuli ridamisi teateid kõigist maakondadest, mis alkoholimüügi keelasid: Jõgevamaalt, Tartumaalt, Võrumaalt, Pärnumaalt, Valgamaalt ja Viljandimaalt.
Tallinn keelas alkoholimüügi iseseisvalt ja selle tulemusena sigines linnas mitme väikepoe uksele umbes selline silt: 27. aprillist 3. maini oleme avatud kuni kella 15-ni. Kellaajad siltidel varieerusid, aga selge oli, et väikepoed ilma alkoholimüügita kauast lahtiolekut taluda ei suuda.

Tartumaa peatas alkoholimüügi
Tartu maavanema korraldusega on peatatud alkohoolsete jookidega kauplemine Tartu maakonnas alates täna õhtul kella kuuest kuni 3. mai hommikul kella kaheksani.
Maavanema kehtestatud alkoholimüügi piirang kehtib kogu maakonnas tervikuna ja tingimusteta, sõltumata kohaliku omavalitsuse otsuse olemasolust või puudumisest, teatas Tartu maavalitsus.
Alkohoolseid jooke (õlut etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muud joomiseks mõeldud vedelikku etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi) ei tohi müüa Tartu maakonnas asuvad kauplused, rändkauplused ja välikohvikud. Alkoholimüük on sel perioodil keelatud ka maakonnas toimuvatel avalikel
üritustel.
Tulenevalt alkoholiseadusest on maavanemal õigus politsei ettepanekul peatada alkohoolsete jookidega kauplemine. Ettepaneku alkoholimüügi peatamise korralduse väljaandmiseks tegi maavanemale Lõuna Politseiprefektuur seoses avaliku korra tagamise vajadusega.

Jõgevamaa keelas alkoholimüügi ära
Jõgeva maavanem keelas Jõgevamaal alkoholimüügi alates täna õhtust kuni järgmise neljapäevani ära.
Jõgeva maavanema korraldusega on alates täna, 28. aprilli õhtu kella kuuest kuni 3. maini (kaasa arvatud) Jõgeva maakonnas alkoholi müük keelatud, teatas Jõgeva maavalitsus.

Tervishoiuamet: rahutustes said vigastada peamiselt lõhkujad
Tervishoiuameti hinnangul on viimaste ööde rahutustes viga saanutel peamiselt peahaavad ja labakäte pindmised vigastused, mis on tõenäoliselt saadud akende lõhkumisel tekkivatest klaasikildudest.
Eesti Tervishoiuameti teatel on rahutustes vigastada saanutel valdavalt peahaavad ning labakäte pindmised vigastused. Sellised vigastused on tõenäoliselt põhjustatud poodide vaateakende lõhkumisel tekkinud klaasikildudest, vahendab Eesti välisministeerium Eesti tervishoiuameti teadet.
Tallinnas toimunud vägivallatsemistes on kokku vigastada saanud 153 inimest.

Neljapäevast saadik on kinni peetud 800 inimest
Olukord Tallinnas on alates öösel kella kahest rahulik, liikluspiiranguid Tallinnas praegu ei ole.
Kolme päeva jooksul on politsei Tallinnas kinnipidanud ligi 800 inimest.
Neljapäeval ja reede varahommikul pidas politsei Tallinnas kinni üle 200 isiku, kellest kohus on vahi alla võtnud 27. Vahi alla võtmist taotleti 64 isiku puhul.
Reedel ja laupäeva varahommikul peeti kinni ligi 600 isikut, kellest 21 puhul taotletakse vahi alla võtmist.
Reede õhtul ning laupäeva öösel toimunud sündmuste kohta Tallinnas on alustatud 6 kriminaalmenetlust KarS §263 alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.
Neljapäeva õhtul ning reede öösel toimunud sündmuste kohta on alustatud kriminaalmenetlused KarS §113 alusel, mis käsitleb tapmist ja §263 alusel, mis käsitlev avaliku korra rasket rikkumist.

Jultunud autojuht pani trammid seisma
Narva maantee alguses seisid trammid täna ligi kolmveerand tundi, sest trammile otsa sõitnud auto juht ei tunnistanud süüd ega esitanud politseile dokumente.
Tallinna trammidispetšer kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et Kadrioru trammid ei saanud täna Narva maantee algusest edasi sõita kell 12. 50 kuni 13. 34.
Ligi kolmveerand tundi kestnud seisaku põhjustas trammile otsa sõitnud auto juht, kes ei tunnistanud süüd ega nõustunud politseile oma dokumente esitama.

Valitsuse eilne pöördumine Eesti rahva poole
Vabariigi Valitsuse kommunikatsioonibüroo tänas eilses pöördumises kõiki Eesti elanikke, kes järgivad valitsuse ja presidendi üleskutseid säilitada rahu ning avalikku korda.
Jäädes ühiselt väärikaks ja rahulikuks, suudame tagada, et tänaöised sündmused ei jätku ega võimendu, teatas Valitsuse kommunikatsioonibüroo oma eilses avalduses.
Kutsume teid üles tegelema oma tavapärase tegevusega ning mitte osalema tänavakogunemistel. Korrarikkujatega tegeleb demokraatlikus riigis politsei, otsuseid nende isikute suhtes langetavad kohtud. Oleme hoolivad ja sõbralikud kõigi oma kaasmaalaste suhtes.

Politsei ei luba olukorra rahunemist
Põhja politseiprefektuuri vanemkomissar Valdo Põderi sõnul ei saa ta lubada, et öö vastu pühapäeva läheb rahulikult ning politsei on seetõttu jätkuvalt kõrgendatud valmisolekus.
Põder ütles ETV24 teatel Aktuaalsele kaamerale, et reede hilisõhtul liikus Tallinna kesklinnas ringi ligi 2000 märatsejat ja vandaali.
Ta lisas, et neljapäeva hilisõhtul olid märatsejad kesklinnas kontsentreeritult, kuid reede õhtul olid nad kogunenud väiksematesse gruppidesse ja vandaalitsesid terves kesklinnas.
Politsei pidas Tallinnas ööl vast laupäeva kinni üle 600 inimese, kellest üle saja olid alaealised.
Vigastada sai ööga üle 60 inimese, sealhulgas üheksa politseinikku, kellest kolmel oli luumurd.
Laupäeva päeval oli Tallinn rahulik, kuid mitmel pool oli näha öise vandaalitsemise jälgi. Ühistranspordiliiklus, sealhulgas trammi- ja trolliühendus kesklinnaga, toimib tavapärasel marsruudil.

Vahistatud viidi öösel sadamasse
Eesti Päevalehe reporteri sõnul viidi eile öösel vahistatud hommikut ootama sadamasse D-terminali, kuna kõik arestimajad olid pilgeni täis.
Eesti Päevalehe reporter Oliver Õunmaa sõnul rääkisid eile öösel politseinikud sellest, et kinnipeetud viiakse sadamasse D-terminali, kuna mujal ei ole enam ruumi.
EPL Online'i järelepärimise peale kostis politsei laupäeva hommikul vaid seda, et info on salastatud.
Eile hommikust kuni täna hommikul kella viieni võtsid politseinikud Tallinnas kinni 500 vandaali.

Mustamäe haigla juures vedeles õppegranaat
Täna hommikul avastati Mustamäe haigla juurest maast vedelemast õppegranaat, mille tõstsid maapinnale arvatavasti kaevetööd.
Päästeameti teatel oli Mustamäe haigla juures maas sütikuga õppegranaat RG-42, mille päästeametnikud kiiresti veekahuriga puruks lasid.
Päästeameti pressiesindaja kinnitas Päevaleht Online'ile, et granaadi haigla juurde sattumine ei ole kuidagi seotud eileöiste sündmustega, vaid tõenäoliselt kerkis granaat üles pinnasest näiteks kaevetööde käigus.

Harjumaal hukkus tulekahjus vanem mees
Harjumaal Vasalemma vallas Veskikülas asuvas elumajas puhkes reede hommikul tulekahju, kus hukkus vanem mees.
Häirekeskus sai teate tulekahjust reede varahommikul kell 5: 36. Sündmuskohale saadeti kaks päästemeeskonda, paakauto ja kiirabi. Päästjate sündmuskohale jõudes oli ühekorruseline puidust eluhoone lausleekides ja päästa seda enam ei õnnestunud. Ära hoiti läheduses asuvate hoonete süttimine.
Põlevasse majja oli jäänud eakas meesterahvas, kelle surnukeha leiti kustutustööde käigus. Tulekahju tekkepõhjuseks oletavad päästjad hooletut suitsetamist.
Sellel aasta esimes nelja kuuga on üle riigi toimunud tulekahjud nõudnud 56 inimese elu. Tallinnas ja Harjumaal on 13 hukkunut.

Eile hommikust praeguseni on kinni võetud 600 inimest
Politsei teatel püsib olukord kõikjal rahulik, eile hommikust kuni laupäeva öösel kella kaheni peeti kinni 600 vandaalitsejat.
Olukord Tallinna kesklinna tänavatel hakkas rahunema kella kahe paiku öösel, kui suuremad rahvahulgad said politsei poolt laiali aetud ning arvukalt vandaalitsejaid kinni peetud, teatas politsei. Olukord kesklinnas püsib siiani (kell 5.00 - toim.) rahulik.
Alates reede hommikust kuni laupäeva kella kaheni öösel on viga saanud 60 inimest, kellest enamik vajas esmaabi. Lisaks sai vigastada kuus politseinikku. Pärast kella kahte öösel vigastatutest teateid pole tulnud.
Reedese päeva ja laupäeva öö jooksul pidas politsei kinni ligi 600 inimest.
Jõhvis ja Kohtla-Järvel on samuti olukord rahunenud, vandaalitsejad politsei poolt laiali aetud. Vigassaanuid pole, kinni peeti 42 inimest.

Välismaa serveritest rünnatakse Eesti valitsuse veebilehti
Alates eile õhtust on sagenenud rünnakud Eesti valitsuse veebilehtede vastu - muuhulgas riputasid kurjamid Reformierakonna veebilehele üles venekeelse vabanduse, mille autoriks märkisid Andrus Ansipi.
Välisserveritest tuleneva rünnaku tõttu on valitsuse briifinguruumile (www.valitsus.ee/brf) ajutiselt piiratud ligipääs väljastpoolt Eestit, teatas valitsuse pressiesindaja.
Rünnatud on ka Reformierakonna kodulehekülge - veidi enne kella kahte öösel oli lehel Andrus Ansipi nime alla üles pandud venekeelne vabandus. Veidi pärast kella kahte Reformierakonna koduleht enam ei avanenud ja kella kolmveerand kolmeks oli Reformierakonna kodulehe tavapärane väljanägemine taastatud.
Küberrünnaku objektiks on langenud ka teisi veebilehti. Samuti on Eesti mobiilside klientidele saadetud teadlikku valeinfot aadressidelt, mis sarnanevad Eesti valitsusasutuste meiliaadressidele.

Olukord Narvas on rahulik
Kell veerand kaks oli olukord Narvas täielikult rahunenud, üksikud
Kell 19 kogunes linna peaväljakule pooltuhat inimest, kes asetasid lilli seal asuva memoriaalseina juurde. Rahvas vaheldus kiiresti ja kokku käis platsilt paari tunni jooksul läbi umbes paar tuhat inimest.
Kell 20.30 ja 23.00 välja kuulututud kogunemistele saabus märgatavalt vähem rahvast. Kell üheksa oli inimesi poolesaja ringis, kell üksteist veelgi vähem. Mida tund edasi, seda rohkem purjus olid kohalviibijad.
Politsei sanktsioneerimata kogunemisse ei sekkunud. Ajakirjaniku silme all viidi sündmuspaigalt ära üks ilmsi alaealine noormees, kes oli silmnähtavalt purjus ja ei allunud korrakaitsjate korraldustele.
Kesköö paiku kuuldus linnakeskusest hõikeid "Narva, Narva!" ja "Rossija, Rossija". Samas oli rahvas lõplikult hajunud, peitudes läheduses asuvasse parki ja puiesteele pimeduse katte alla.

Helve Särgava: inimesed hoiduvad kohtust kõikvõimalike nippidega
Kohtuvaidluste keerukus, raskused kohtukutsete kättetoimetamisega ja tihe haigestumine istungite eel tingivad õigusemõistmise venimise aastatepikkuseks.
2004. aastal sai purjuspäi autoroolis istunud juhi süül vigastada väike tüdruk, õigusemõistmine kestab tänini. 2005. aastal altkäemaksu võtnud politseinike süü arutamine käib veel ei tea kui kaua. 2005. aasta sügisel panid kaks venda Harjumaal toime veretöö, siiani pole mõrtsukad karistust saanud.
Harju maakohtu esimees Helve Särgava, miks venib õigusemõistmine nii pikale?
Kohtuvaidlused on väga keerulised ning kohtusse pöördujate hulk suureneb pidevalt, kuna tänapäeval lahendatakse kõik tekkinud vaidlused kohtutes. Vaatamata suurele asjade arvule, peaksime ka rõõmustama, et kohtuid usaldatakse.
Kohtuasjade rohkus on põh-justanud kohtunike suure töökoormuse, mis on otseselt seotud menetlusosaliste ja tunnistajate osalemisega kohtuistungil. Paraku on nii, et väga paljude inimeste, kelle vastu on kohtusse pöördutud, eesmärk on otseses mõttes kohtuistungit venitada.

Trükikoja seletus, miks Eesti Päevaleht reedel vigaselt trükiti
EPL-i 6. ja 23. lehekülje materjalid läksid vahetusse Linnalehe materjalidega.
Reede hommik kell 7. Miks? Kuidas on see võimalik? Kas tõesti on see võimalik?!
Selliste küsimustega algas hommik, mis oli juba niigi ärev linnas toimuvate rahutuste tõttu. Lugesin õudusega äsjasaabunud vastutava vahetusvanema raportit öö kohta. Vahetusvanema jutt oli ilus ja rahustav, kuid sealt väljakoorunud reaalsus oli kõike muud kui hea: nimelt olid Eesti Päevalehe 6. ja 23. lehekülje materjalid läinud vahetusse Linnalehe materjalidega! Täielik katastroof!
Jooksin hirmunult õue oma postkasti kontrollima. Saanud kätte värske Eesti Päevalehe, otsisin kiirelt nimetatud leheküljed välja. Huh, õiged leheküljed ja leht õigel ajal postkastis!
Küsisin vastutavate isikute käest täiendavat infot, mille tulemusel selgus, et väljaspool Tallinna ja Harjumaad olid kliendid saanud valesti trükitud lehed, samal ajal kui Tallinna ja Harjumaa enda kogused jõuti ümber trükkida.

Tallinna sadamakai ehitustööde käigus leiti 18. sajandi sõjalaev
Põhjatüki laudade vahelt leiti 1794. aastaarvu kandev vasest viiekopikaline.
Nädalapäevad tagasi alustati detsembris Tallinna sadama esimese kai rekonstrueerimisel leitud sõjalaeva väljatõstmist, esi-algsel hinnangul on tegu 18. sajandi lõpust pärineva Vene sõjalaevaga.
"Paar päeva tagasi tõstis kraana välja vraki ühe suurema põhjatüki, mille laudade vahelt leidsime 1794. aastaarvu kandva vasest viiekopikalise," põh-jendas Tallinna ülikooli ajaloo instituudi teadur Kristin Ilves arheoloogide oletusi laeva päritolumaa kohta.
"Pudeneda oli tal sinna väga keeruline ja ilmselt pani mündi sinna laevaehitaja," lausus Ilves. Esialgu arvati, et tegu on Rootsi sõjalaevaga, ning pakuti välja isegi võimalikke nimesid, sest tammepuust laev on ehitatud äärmiselt kvaliteetselt ning välisplangutus kaetud valtsitud vaskplaatidega.

Üleskutse Narvas: tulge lilledega! 
Ida-Virumaa venelasi kutsuti üles õhtustele protestidele, 16 inimest ei lubatud üle piiri.
Ida-Virumaa venekeelsetes portaalides ning elektronposti ja SMS-i teel levisid eile üleskutsed korraldada mõlemas linnas meeleavaldusi. Üle idapiiri saabunud Peterburi rongilt saadeti tagasi 16 reisijat. Kell 19 kogunes Narva Peetri platsile tuhatkond inimest, et rahumeelselt asetada lilled seal asuva memoriaali juurde. Kokku käis paari tunni jooksul memoriaali juurest läbi paar tuhat inimest.
Kohaletulnute seas olid ka kohalikud vene poliitikud Juri Mišin ja Gennadi Afanasjev, kes samuti viisid enda lilled memoriaali juurde. Juri Mišin jagas kohaletulnutele lendlehti pronkssõduri kujutise ja tekstiga "Käed eemale fašismiga võidelnute mälestusmärkidest!".

Vandaalide tekitatud kahju ligi 50 miljonit
Kindlustusfirma võtab erandkorras avaldusi vastu ka täna ja
Tallinnale oli eile õhtuks esitatud 224 teadet kahju tekkimise kohta. Kahju ulatub 40-50 miljoni kroonini, kusjuures see ei sisalda ettevõtjate saamata jäänud tulu.
ERGO Kindlustuse AS-i kahjukäsitluse osakond võttis eile ennelõunal vastu 11 kahjuteadet, mis on eeldatavasti seotud öiste sündmustega Tallinnas. Kahju ulatus ja hüvitamisele kuuluv summa on võimalik kindlaks teha kahjukäsitluse protsessis.
If Eesti Kindlustuse turundusjuht Aili Kukumägi ütles, et kindlustusfirma võtab seoses erakorraliste sündmustega kahjuavaldusi vastu ka täna Pronksi 19 büroos. Samuti on iga päev ööpäev läbi võimalik esitada kahjuteade internetis Ifi kodulehel www.if.ee, kus on alajaotus "Teata kahjust", või kasutades otselinke.

Väike-Karja antiigipoe rüüstamist vaatas pealt 30 politseinikku
Väike-Karja tänava antiigipoe omanik Ira Hakkaja vaatas eile pärastõunal jõuetult, kuidas Väike-Karja tänaval purustatud akendega äridest möödus parastavas meeleolus venekeelsete noorukite kamp.
Öösel tuli Falcki turvafirmast teade, et nende kauplusest on saabunud häire. Kui Ira ja tema abikaasa Tõnu Hakkaja oma viie minuti kaugusel asuvast kodust kohale jõudsid, olid poe aknad juba sisse pekstud ning kullaletist kõik väärtuslik võetud ja antiikesemeid puruks pekstud.
Ira Hakkaja sõnul on tema abikaasa kergesti ärrituv inimene ning asus vandaalitsejaid takistama. Loomulikult sai kesk-ealine mees noortele vastu hakates viga. Arstiabi Ira Hakkaja sõnul vaja siiski ei läinud.

Pealtnägija: politsei oleks saanud öise tapmise ära hoida
Pealtnägijad helistasid Woodstocki löömingu pärast politseisse korduvalt, kuid jäid abita.
Reede öösel Tatari tänaval toimuvat oma koduaknast jälginud naisterahvas rääkis, et jälgis kogu õhtu Woodstocki baari ees toimunut ning tõenäoliselt nägi ka hetke, kui tapeti noahoobiga vene noormees Dmitri. "Kui see oli tõepoolest too inimene, kellele ma kiirabi kutsusin, siis nägin," ütles ta.
Pealtnägija sõnul helistas ta nii päästekeskusse kui ka politseisse neli korda. Esimest korda siis, kui baari ees oli esimene eesti ja vene noorte kokkupõrge, ja ka hiljem, kui Woodstocki aknad puruks löödi ning sees leegid lahvatasid.
Tõenäoliselt helistasid sama juhtumiga seoses ka naabrid, kes toimuvat akendest jälgisid. Ka baarist helistati politseisse korduvalt, abi aga ei tulnud.

Ivaškevitš: mul on häbi oma rahvuskaaslaste pärast
Vene teatri näitleja Aleksandr Ivaškevitš tunnistas, et tal on südamest häbi oma vägivallatsenud rahvuskaaslaste pärast, kes röövisid ja lõhkusid.
Naastes üleeile õhtul etenduselt Jõhvis, jäid talle Tallinna jõudes silma joobnud noortekambad, kes Vabaduse väljakul laamendasid ja lärmasid, kuid politseinikke polnud kuskil märgata.
Ivaškevitši arvates toimusid Tallinna rahutused samasuguse stsenaariumi järgi, nagu üle-möödunud aastal Pariisis ja eelmisel aastal Ungaris. "Kuigi Tallinnas oli algselt põhjus mälestusmärgis, seisab märatsemise taga veel keegi, kes kasutas ära noorte rumalust," arvas ta. Kui tullakse rahumeelsele miitingule, aga kaasa on võetud nuiad, siis see näitab ka midagi, märkis Ivaškevitš.

Äärmuslaste kogunemine Hirvepargis kukkus läbi
Kuigi eesti äärmuslased soovisid eile kella kolmeks koguneda Tõnismäe lähedale Hirveparki, kukkus nende üritus läbi.
Kella kolme paiku oli pargis vaid paarkümmend umbes 15-aastast kooliõpilast ning paremäärmuslane Kalev Rebane. Rebane põristas vaikselt trummi ning üritas vastata noorte küsimustele, miks pidi parki kogunema ja mis edasi võib saada.
Toimuma pidanud suurt skinhead'ide kogunemist aga ei tulnud. Kella neljaks ei olnud rahvast juurde kogunenud ning kohalolevad inimesed otsustasid edasi liikuda Wismari parki. Politsei jälgis kogunejaid rahulikult eemalt, mingeid rahutusi aset ei leidnud.

Peeter ja Jevgeni kaitsesid öösel Westmani kauplust
Esimese, põhiliselt venelastest koosneva rüüstelaine järel tulid ka eestlased.
Ööpäev ringi avatud Westmani toidupoe turvamehed Peeter Liiv ja Jevgeni Gorlevski seisid mässuööl õlg õla kõrval, et kaitsta oma kaupluse vara ja naisi.
"Esimesed teated poode rüüstavast massist saabusid meile kella poole üheteistkümne paiku - inimesed ütlesid, et läheb ohtlikuks," meenutas turvaja Peeter Liiv. Koos teise turvamehe Jevgeni Gorlevskiga ajasid nad ostjad poest välja, tühjendasid kassad tagaruumi, viisid ära peaarvuti. Poes lülitati tuled välja. "Lootsime, et pimedas on neil raskem lõhkuda, ja õnneks nii see ka oli," meenutas Liiv. Naised koguti tagaruumi, mille ette pimedusse jäid turvajad.
Siis õudus algas. Esimene jalalöök purustas akna, seejärel tulid kivid ja rüüstajad. Osa, kelle hulgas Peeter tundis ära ka mitu püsikundet, tormas kohe alkoholi järele. Teisi huvitas enam lihtsalt riiulite ümber-lükkamine ning märatsemine.

Politseijuht Raivo Aeg ei uskunud eile õhtul uute rahutuste puhkemist
Politsei ja turvafirmad kavandavad edaspidi paremat koostööd avaliku korra tagamiseks.
Politsei peadirektor Raivo Aeg kinnitas eile pressikonverentsil, enne uute rahutuste puhkemist, et olukord Tallinnas on kontrolli all, ega uskunud, et suuremaid meeleavaldusi veel tuleb.
"Meedias on tekkinud teatud meeliskaadrid, kus tõepoolest tundub, nagu oleks röövimise ja rüüstamisega saadud tegelda oma suva järgi, ilma politsei sekkumiseta. See ei vasta tegelikkusele," kinnitas ta. "Politsei liigub korrapäraselt, mitte ei jookse kaootiliselt ringi ega aja taga üksikuid korrarikkujaid." Aegi sõnul võttis avaliku korra tagamine aega neli ja pool tundi.
"Falck ei pääsenud ligi, sest selleks hetkeks oli olukord tänaval selline, mis ei võimaldanud neil seal ligi saada," vastas Aeg küsimusele, miks ei lastud ligi suurimat turvafirmat Falck, kui inimesed neid appi kutsusid. Eile päeval kohtus politsei turvafirmade esindajatega, kellega kavandatakse koostööd avaliku korra tagamiseks.

Eesti saatkond Moskvas piirati puust taraga
Eesti Moskva saatkonna kaitseks lasi miilits reede õhtul saatkonna peaukse ette ehitada laudadest aia. Aed meenutab sakilist seasulgu, sest kõik lauad on eri pikkusega, ning jätab väga koleda mulje.
Kui peasissekäigu juures protestis õhtul umbes 30-40 noort, siis saatkonna teise sissepääsu juures Kalašnõi põiktänaval skandeeris Eesti-vastaseid hüüdlauseid üle saja noore. Vastu õhtut hakkas protestivaid noori veelgi juurde tulema.
Päeval ligi 45 minutit oma autos protestivate noorte piiramisrõngas istunud suursaadik Marina Kaljurand ütles õhtul, et ta ei kartnud, kuid olukord oli ebamugav. "Sa näed ja kuuled, et karjutakse solvavaid loosungeid, aga ei saa midagi teha," ütles ta.

Öistes rahutustes peeti kinni ligi 500 jõhkrutsejat
Väidetavalt on kaks organisaatoritest Öise Vahtkonna liikmed, üks esindab Našit.
Viiesajast neljapäevaste rahutuste ajal arreteeritud inimesest on suur enamik avalikku korda rikkunud huligaanid. Vahistatud on vaid kolm rahutuste organiseerimises kahtlustatavat, kes Eesti Päevalehe andmeil ei pruugi olla kõige suuremad ninad.
Just organiseerijate tabamisest sõltub paljuski olukorra edasine rahunemine. Riigiprokuratuur, kelle juhtimisel menetletakse rahutuste organiseerimisse puutuvat kriminaalasja, kinnitab, et selle punkti alusel on vahistatud kolm inimest. Üks liikumise Öine Vahtkond juhte, Dimitri Klenski väitis Eesti Päevalehele, et kolmest organisaa-torist kaks on Öise Vahtkonna liikmed - Dmitri Linter ja Maks Reeva. "Kolmas on keegi liikumisest Naši," ütles Klenski.

Politseinike tegevust hinnates ükski ekspert külmaks ei jäänud
Sisejulgeolekueksperdid kas hindavad eileöist operatsiooni kõrgelt või teevad maatasa.
Kunagine eriüksuse K-komando ülem, praegune politseipensionär Lembit Kolk hindab politsei tegevust suurepäraseks ja tasakaalukaks, vigu ta ei näinud. Sama arvab Suurbritannias rahutustega tegelenud Terry Hughes, kuid politsei tegevus on sattunud ka karmi kriitika alla.
Lembit Kolgi sõnul oli näha, kuidas rahvas provotseeris politseid. "Oodati, et nad teeks mõne mõtlematu sammu, et siis pärast politseid süüdistada. Politsei aga provokatsioonile ei allunud," tõdes Kolk.
Kolgi sõnul ei piiranud politsei rahvast sisse, vaid rahvas ise käitus provotseerivalt, kui end politseinike vastu rivistas. "Oli näha, et rahva seas oli provokaatoreid, kes kütsid ülejäänud seltskonda üles ning õhutasid neid rahutustele," märkis Kolk.

Märul Tallinna kesklinnas sai eile pärastlõunal uue hoo sisse
Kuigi eilne päev möödus rahulikult, põrku-sid märatsejad õhtul taas politseinikega.
Kui hommikul toibus Tallinna linn eelmise öö märulist, poliitikud tegid esimesi katseid põh-jendada oma tegevusi ja lapsevanemad otsisid laamendajaid taga, elasid inimesed linnas üsna tavapärast elu. Küll aga asusid noortekambad - vaatamata erinevate organisatsioonide üleskutsetele mitte alluda provokatsioonidele - tööpäeva lõppedes uuesti kogunema.
Umbes kella 16 ajal hakkasid eesti ja vene noored kogunema Vabaduse väljakule, kus nende vahel tekkis paar konflikti, mistõttu politsei pidi mitu noort sealt ära toimetama. Alguses rahulik seltskond hakkas enne seitset Toompea suunas liikuma, mille järel politsei püüdis Vabaduse väljakule jäänud noori laiali ajada. Juba noorte vanalinna suunamise käigus muutusid noored politsei suhtes agressiivseks ning tekkis rüselus.

Soome peaminister avaldas toetust Eesti valitsusele
Soome vabariigi peaminister Matti Vanhanen helistas täna õhtul Eesti peaminister Andrus Ansipile ja avaldas toetust Eestile.
Vanhanen kinnitas, et Soome on kindel, et Eesti saab ise hakkama tekkinud olukorra lahendamisega.
Seni on välisriikidest Eestile toetust avaldanud ja ühtlasi vandalismi aktid hukka mõistnud Läti.
Samuti on Eesti valitsusele toetust avaldanud Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Javier Solana.

Solana: Euroopa Liit mõistab ja toetab Eestit
Euroopa Liidu välispoliitika koordinaator Javier Solana helistas president Toomas Hendrik Ilvesele ning ütles, et Euroopa Liit mõistab ja toetab Eestit.
Solana mõistis ka hukka ööl vastu reedet Tallinnas esinenud vägivalla, vahendas ETV24 Eesti Raadio uudised.
ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kutsus pressiesindaja vahendusel Eestit ja Venemaad lahendama erimeelsused mälestusmärgi teisaldamise osas austuse ja leppimise vaimus ning väljendas kahetsust Tallinnas puhkenud rahutuste üle.

Kiiev uinub sini-punase kontrrevolutsiooniga
Juba ligi kuu lehvivad Kiievi tänavatel sinised, punased ja oranžid lipud. Tuhanded inimesed katsetavad oma nahal võlusid, mida pakub telkimine keset linnamüra ning heitgaase.
Seda kõike idee nimel, mis all-linna tänaval kaunis häguseks jääb.
"Mis teil seal sünnib?" tuleb öösel rahutu sõnum. "Kontrrevolutsioon," kirjutan kergelt imestades unesegaselt vastu. Ja alles siis jõuab kohale, et sõnumisaatja arvates asun hoopis "turvalises" Tallinnas. Aga rahutused ja Kiiev? Naljanumber.
Reede pärastlõunal sulgevad miilitsad liikluseks peatänava Hreštšatiku, lisades veel ühe peamise liiklussõlme paljudele väiksematele, mille kinnipanek juba nädalaid jubedaid ummikuid tekitab. Kauguses sulavad ühte kahel pool magistraali telkinud sinised ja punased: nii peaminister Viktor Janukovitši pooldajad kui ka "sirbikad-haamrikad", vereva plaguga kommunistid.

Rootsi parteijuht eelistas lahkuda
Esmaspäeval teatas Rootsi Liberaalse Rahvapartei juht Lars Leijonborg, et sügisel toimuval parteikongressil tema liidri kohale enam ei kandideeri.
Juba 1997. aastast erakonda juhtinud Leijonborgi otsus ei tulnud üllatuseks vist kellelegi peale Leijonborgi enda.
Maa parteijuhi jalge all on värisenud juba möödunud sügisest saadik, kui parlamendivalimiste eel läks lahti skandaal, mida praegu käsitletakse kohtus. Nimelt selgus, et Rahvapartei tollane pressisekretär Per Jodenius oli ebaseaduslikult saanud oma käsutusse paroolid ja nuhkinud sotsiaaldemokraatide andmebaasis. Otsese ülemuse, pressiülema Niki Westerbergi väidetaval mahitusel logis Jodenius sotside andmebaasi sisse 131 korral ja tutvus delikaatsete materjalidega. Neid materjale kasutasid rahvaparteilased valimiskampaanias, eriti väitlustes sotsidest oponentidega.

Moskvas suri tšellist ja helilooja Rostropovitš
Maailmakuulus vene helilooja, tšellist ja Nõukogude-aegne vabadusvõitleja Mstislav Rostropovitš suri eile 80-aastasena.
Vene uudisteagentuuride teatel suri Rostropovitš pärast pikka haigust Moskva haiglas vähki. Ta maetakse Novodevitšje kalmistule, kuhu maeti ka ekspresident Boriss Jeltsin, kellega kõrvuti astus ta vastu 1991. aasta putšile.
Rostropovitš oli üks Venemaa armastatumaid kultuuritegelasi, kes pälvis nii kodumaal kui ka mujal tunnustustust Nõukogude ajal kodanikuõiguste eest võitlemisega. Näiteks kaitses ta häälekalt Aleksandr Solšenitsõnit ja Andrei Sahharovi. Kui ta
1978. aastal välismaal oli, võtsid võimud temalt "ebapatriootliku tegevuse" eest kodakondsuse. Viimastel aastatel elas Rostropovitš koos sopranist abikaasa Galina Višnevskajaga vaheldumisi nii Venemaal, USA-s kui ka Prantsusmaal.

Päevaleht ootab lugejate arvamust
Eesti Päevaleht palub lugejatel avaldada arvamust, milliseid samme peaksid Eesti rahvas ja riigijuhid järgmisena astuma, et rahustada tekkinud kriisiolukorda.
Päevaleht ootab arvamusi Eesti Päevalehe võrguväljandesse selle artikli kommentaaridena ning meiliaadressil online@epl.ee. Jagage meiega oma mõtteid, meie aga avaldame Teie mõtted tulevastes Eesti Päevalehe numbrites! Kõik meili teel saabuvad ettepanekud avaldama reaalajas ka käesolevas loos.
Eesti Päevaleht
29.04, 20: 38 - Inna Järva

Eesti välisministeerium on asunud Venemaa võime aktiivselt süüdistama
Tallinnas ja Moskvas viimastel päevadel toimunud sündmused ning Venemaa reageeringud neile on ajendanud Eesti välisministeeriumi süüdistama Venemaa võime valeinfo levitamises ja lubaduste rikkumises.
Eesti välisministeeriumi viimase teate kohaselt on välisminister Urmas Paet nördinud Vene võimude tegevusetuse pärast Eesti Moskva saatkonna turvalisuse tagamisel.
"Eilses telefonivestluses kinnitas Vene välisminister Lavrov mulle, et Venemaa täidab kõik oma kohustused Eesti Venemaal asuvate välisesinduste turvalisuse tagamiseks," toonitas Paet. "Päev pärast seda on Eesti Vabariigi saatkonna sein Moskvas jõhkralt ära soditud," sõnas ta.
Paet lisas, et Eesti nõuab selle intsidendi kohta selgitusi Venemaa välisministeeriumilt.
Nende tingimuste tõttu ei tööta Moskva saatkonna konsulaarosakond esmaspäeval, 30. aprillil täie võimsusega. Vaatamata sellele osutatakse Eesti kodanikele konsulaarabi. Nii pea, kui Eesti Moskva saatkonna julgeolek on vajalikul tasemel tagatud, alustab konsulaat tööd tavalises korras.

Savisaar: kas see oligi "kõigi auavaldustega" äraviimine? 
Savisaare hinnangul ei läinud politsei rahvale appi, kuna oli vaja turvata pronksmehe äraviimist.
Keskerakonna liider Edgar Savisaar süüdistas teravalt peaminister Andrus Ansipit kodanikuühiskonna lõhestamises ning elanike vara ohverdamises oma enesearmastuse rahuldamise nimel.
"Monument viidi ära öö varjus ja salaja ning kogu ühiskonnale puru silma ajades. Kas see oligi "kõigi auavaldustega" ära viimine, mida oli lubatud? Politsei pandi valvama pronkssõdurit, keda samal ajal enam kohal ei olnud. Linn, selle elanikud ning nende vara toodi ohvriks. Sel ajal, kui kõigi tähelepanu oli suunatud kesklinnas möllavatele vandaalidele, ei saadetud politseid inimesi ja nende vara kaitsma, vaid toimetati pimeduse varjus Tõnismäel salamisi edasi," kirjutas Edgar Savisaar oma ajaveebis.
"Küsimus pole sugugi mitte ainult vandaalitsejates nagu meedia püüab seda esitada. Marodööre leiab igas riigis. Probleem on nendes ausalt ja korralikult oma tööd tegevates vene inimestes, kes on olnud lojaalsed Eesti riigile ja uskunud tõsiselt meie juttu integratsioonist. Nendes toimus eile ja täna põhimõtteline murrang. Isegi vaevaline integratsioon sai korvamatu löögi," kirjutab Savisaar.

Kahjustada saanud rahvusooper üritab maailma ilusamaks muuta
Vaatamata sellele, et Estonia teater sai eilsetes rahutustes suuremaid kahjustusi kui neljapäeva öösel, teatri infojuhi Eero Rauni sõnul esialgu etendusi ära ei jäeta.
Raun ütles Päevaleht Online'ile, et kui neljapäeval pääses Estonia teater vaid ühe lõhutud aknaklaasiga, siis eilsed kahjustused olid märksa ulatuslikumad. Pakettaknaid lõhuti 40 kanti, samuti peksti segi reklaamvitriinid ja tõkkepuud.
Etendusi rahvusooper esialgu ära ei jäta.
"Täna on meil Traviata välissolistidega ja homme toimub esietendus. Tegemist on noorte koreograafide väga pikalt ette valmistatud tantsuetendusega," märkis Raun.
Rauni sõnul jätkab Estonia etenduste andmist nii kaua, kui pole ohtu rahvusooperi külalistele.
"Minu meelest on õige näidata, et need sündmused ei löö meid rivist välja. Püüame selle iluga, mis meie oskame luua, maailma paremaks muuta," ütles Raun.

Kommersantis ilmus Eesti suhtes toetav artikkel
Vene väljaandes Kommersant ilmus artikkel, mis küll taunib eestlaste käitumist pronkssõduri mahavõtmisel, kuid seletab seda erineva ajaloolise nägemusega.
Artikli autor Boris Makarenko taunib eestlaste käitumist pronkssõduri mahavõtmisel, nimetades seda ebatsiviliseerituks ja ühele Euroopa riigile sobimatuks.
"Lühinägelik ja kitsarinnaline mõtlemine poliitikas on ohtlik haigus," seisab artiklis.
Ometi leiab Makarenko, et eestlaste käitumist saab mõnevõrra seletada sellega, et Eesti nägemus ajaloost ehk siis ka pronkssõduri tähendusest on teistsugune kui vene oma.
Esiteks toob ta välja selle, et Tallinn ega ka Riia ei näinud nõukogude vägedes vabastajaid ning vaid väga vähesed tahtsid Kremli mõju alla langeda. Eestlastelt nende riigi võtmine ja inimeste küüditamine Siberisse on Makarenko hinnangul põhjus, miks ei tasu imestada, et Balti riikides peale nõukogude võimu lagunemist Venemaaga seotu vastu rohkem raevu jäi.

Vene propagandamasin ei ütle ära ka Eesti-vastasest miitingust Kamtšatkal
Venemaa infoagentuuri RIA Novosti värskeima uudise kohaselt algab mõne tunni pärast pronkssõduri teisaldamise vastane miiting isegi teisel pool maakera Kamtšatkal.
Nimelt saavad kell 15 sealse aja järgi Petropavlovsk-Kamtšatski rajoonides toimuma mitmed piketid ja meeleavaldused. Start üritustele antakse Lenini väljakul ning edasi siirdutakse juba kõige inimrohkemaile tänavatele, vahendas RIA Novosti liikumise Molodaja Gvardija teadet.
Ürituse korraldajate sõnul on oma soovist aktsioonil osaleda teada andnud kohalike kõrg- ja keskastme tehnikakoolide tudengid. "Noored plaanivad jagada pabereid Eesti valitsuse liikmete meiliaadressidega, et rahvas saaks neile omi protestiteateid läkitada," teatas liikumine.
Noortel on valmis saanud ka juba mõned loosungid, millelt võib näiteks lugeda: "Kes siis veel, kui mitte meie, kaitseb meie kangelasi", "Vanaisa võit - see on minu võit", Ma mäletan ja olen selle üle uhke ".

Sotsioloog Andrus Saar: märul pealinnas kiiresti ei rauge
Sotsioloog Andrus Saare hinnangul ei rauge mäss Tallinnas kiiresti, vaid hajub üle pealinna ja võib oletada, et teatud sündmused leiavad aset ka teistes paikades.
Saar ütles Aktuaalsele kaamerale antud intervjuus, et olukord on väga tõsine ja enam ei saa rääkida, et hakkame elama sõbralikult.
"Teatud surutis, mida inimesed on tunnetanud, väljendub nüüd niiviisi," tõdes ta ETV24 teatel.
Tema hinnangul on olemas väga selged erinevused kahe kogukonna vahel. "Arvatakse, et mitte-eestlastest Eesti kodanikud hoiavad rohkem eestlaste poole. Uuringud aga näitavad hoopis teist hoiakut ja probleemid on olnud rohkem kui kümme aastat," märkis sotsioloog.
Selle konfliktiga seoses on mitte-eestlased Saare kinnitusel tunnetanud teatud jõudu. "See on destruktiivne."

Erandolukorras võtab If kahjunõudeid vastu ka täna
Seoses erakorraliste sündmustega võtab If Eesti Kindlustus Tallinnas vastu kahjuteateid ka laupäeval, Pronksi 19 büroos kell 9-17, kahjuavaldusi saab registreerida ka internetis.
Ööpäevaringselt saab kahjuteateid esitada internetis If Eesti Kindlustuse kodulehel www.if.ee, kus on alajaotus "Teata kahjust" või kasutades otselinke:
 VARAKAHJU
 SÕIDUKIKAHJU
 ISIKU ÕNNETUSJUHTUM
If Eesti Kindlustuse juhatuse seisukoht on, et kahjud kuuluvad hüvitamisele vandalismi ja varguse kaitsete olemasolu korral kindlustuslepingus.

Eesti Kontsert üritusi ära ei jäta
Eesti Konterdi direktor Aivar Mäe kinnitab, et Estonia kontserdisaali ja Jõhvi kontserdimaja uste ja klaaside lõhkumine ei sunni kultuuritempleid kontserte ja üritusi ära jätma.
Paljud murelikud helistajad ja kontserdikülastajad ning kontsertide korraldajad, sh. ka Jazzkaare peakorraldaja Anne Erm on soovinud teada, kas huligaanide ja vandaalite poolt toime pannud kontserdisaalide uste ja reklaamkastide lõhkumisi ja klaaside purustamist Estonia kontserdisaali ja Jõhvi kontserdimaja juures mõjutab varem planeeritud kontsertide ja ürituste läbiviimist?
Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe kinnitab, et nii Estonia kontserdisaalis kui ka kontserdimajades Jõhvis, Pärnus ja Tartus toimub kõik plaanipäraselt ja taolised ka muusika ja kultuuri vastu suunatud teod ei pane muusad vaikima. Täna varahommikulgi olid lisaks paljudele Eesti Kontserdi inimestele valmis koristustöödele ulatama oma abikäsi ka paljud muusika austajad.

Niguliste kirikus jääb täna ära Arvo Pärdi muusikat esitav kontsert
Eesti Filharmoonia Kammerkoor teatab, et tänaõhtune kontsert "Õhtu Arvo Pärdiga" Niguliste kirikus lükkub edasi 18. maile.
Tänaseks piletid ostnud muusikasõpradele kehtivad 18. mail samad piletid, teatab Eesti Filharmoonia kammerkoor.
Soovijatelt ostetakse piletid tagasi alates 3. maist samast kohast, kust polet soetati.

Selgusid Eesti esimesed jazziauhindade laureaadid
Elioni Jazziauhinna, mille eesmärk on tunnustada Eesti isikupärasemaid jazzmuusikuid, pälvis sel aastal Jaak Sooäär kolmel viimasel aastal tehtud tööde eest, Noore Jazzitalendi Auhinna pälvis Erki Pärnoja.
Selle aasta aprillis ehk Jazzikuul anti Eesti telekommunikatsiooni- ja IT ettevõtte Elioni, Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare koostöös välja Eesti esimesed jazziauhinnad. Laureaadid kuulutati välja ning auhinnad anti üle
27. aprillil Vene Kultuurikeskuses vahetult enne maailmakuulsa saksofonisti Archie Sheppi kontserti.
Elioni Jazziauhinna, mille eesmärk on tunnustada Eesti tegusamaid ja isikupärasemaid jazzmuusikuid, pälvis sel aastal Jaak Sooäär kolmel viimasel aastal tehtud tööde ja saavutuste eest. Alates 2004. aastast on Jaak Sooäär Eesti Jazzliidu juhatuse esimees. Viimastel aastatel on tal olnud umbes 70 avalikku esinemist aastas. Tema peamisteks kollektiivideks on rahvusvaheliste koosseisudega The Dynamite Vikings, Erdmann/Sooäär Dessert Time ja Innanen-Sooäär-Bennink. Sooäär on kirjutanud ja arranzeerinud hulga muusikat ka tuntud eesti folkjazzi ansamblile Eesti Keeled. Samuti on Jaak Sooäär õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Auhinna zhüriisse kuulusid nii jazziorganisaatorid, kontsertkorraldajad kui muusikukriitikud - Valdur Laid, Immo Mihkelson, Tiit Kusnets, Joosep Sang, Madli Parts, Anne Erm, Madis Sander, Aivar Trallmann ja Helen Sildna.

Maailma tugevaim rammumees hoiab kõrtsikaklustest kõrvale
Mis on 325 kilo ja ägiseb? Leedu vägilane Žydrunas Savickas kallistab Andrus Murumetsa.
180-kilone Žydrunas Savickas käib mööda laia ilma ringi, korjab maast üles mitmesajakiloseid raudkolakaid ja pistab selle eest taskusse umbes kaks miljonit krooni aastas. Väide, et viiel järjestikusel aastal USA-s Arnold Classicu rammumeeste jõuproovi võitnud 31-aastane leedulane on maailma kõige tugevam mees, pole liialdamine.
"Jõunäitajate poolest pole nii tugevat inimest varem planeedil elanud," kinnitab Savickase konkurent Murumets. "Kui ta tegeleks tõstmisega, oleks ta sellelgi alal ilmselt parim. Kuid seal liigub vähem raha."
2005. aastal kettaheitja Virgilijus Alekna ja korvpallur *arunas Jasikeviciuse ees Leedu populaarseimaks sportlaseks valitud mehemürakas ise jääb Eesti Päevalehele telefoniintervjuud andes tagasihoidlikuks: "Tore, et olen maailmas kõige tugevam, aga ega ma sellele palju mõtle. Minu jaoks on see lihtsalt igapäevane töö."

Serviti ja Chocolate Boys jahivad Meistrite liiga kohta
Eesti meistrivõistluste finaal vastab küsimusele - kas peale jääb noorus või kogemused.
Põlva Serviti ja HC Chocolate Boys sammusid finaali eri teid pidi. Põhiturniiri parim Chocolate Boys alistas poolfinaalis HC Tallase kindlalt 3: 0. Serviti pidas HC Kehraga kaheksa päevaga viis põnevuslahingut.
"*okolaadipoisid "pidasid kontrollkohtumise soomlaste Cocksiga, puhkasid ja valmistusid kullaheitluseks. Mängurütm oli vaja tagasi saada," ütles peatreener Riho-Bruno Bramanis, kes paneb seeriaga ühtlasi edukale mängijakarjäärile punkti.
Serviti on seevastu muudkui mänginud, sõitnud Kehra ja Põlva vahet. "Meil tuleb taastuda, mitte treenida," lausus Serviti juhendaja Kalmer Musting. "Täna (eile-toim) puhkame, poisid käivad massaažis. Homme (täna - toim) valime taktikat, ilmselt sörgime ja ujume."

Kõik peamised soosikud said tänasesse finaali
Pärnus peetavatel Eesti sõudekoondise katsevõistlustel pääsesid tänasesse finaali kõik soosikud.
Eelsõidust said otse A-finaali kuue parema hulka võitjad Allar Raja ja Leonid Gulov. Raja võitis esimese eelsõidu kindlalt ajaga 6.59, 6. Gulov edestas teises eelsõidus 41-aastast Jüri Jaansoni, ajad 7.05, 4 ja 7.11, 2. Üllatuslikult aeglaselt liikus Tõnu Endrekson, kes oli alles neljas.
Esimeses vahesõidus oli kiireim Vladimir Latin 6.56, 5-ga, Igor Kuzmin kaotas 1,9 sekundiga. Teises vahesõidus jättis Endrekson Jaansoni selja taha, ajad 6.55, 9 ja 6.57, 5.
Katsevõistluste põhjal koostatakse sõudekoondise paatkonnad hooaja esimeseks MK-etapiks, mis peetakse 1.-3. juunil Austrias Linzis.

1 küsimus Barutole
Kas pika treeningu- ja võistluspausi põhjustanud põlv peab mais algaval Natsu-bashol vastu?
Kaido Höövelson (Baruto)
sumomaadleja
Mine teda tea. Tundub küll, et põlv on läinud palju paremaks. Tunnen võistlusnälga, sest märtsikuine Haru-basho jäi ju vahele ja tõi kaasa väljalangemise eliitliigast Makuuchi.
Küllap tuntakse huvi, kuidas sinna tagasi pääseb? Kui võidan Natsu-bashol umbes 14 matši 15-st, siis saab. Ent kahtlen, kas mu hüppamine praegu nii kõrgele ulatub. Sean esialgseks sihiks tavapärase 8 võitu, mis annab edetabelis samuti tõusu.
Olen saanud täie koormusega harjutada alles paari nädala ringis, just maadluskogemust on vähe. Raviperioodil tegin abistavaid harjutusi, mees-mehe vastu treeninguid oli mõistetavalt märksa vähem. Loomulikult mõjus võistluspaus kehvasti ka vaimselt, sest pikk ooteaeg mõjub sandisti.

Peeter Volkonski naljad
Elas kord kapten nimega Bravado. Ta oli vapper mees, kes ei tundnud kunagi vaenlase ees hirmu. Kui neid ründas piraatide laev, käskis ta alati tuua oma punase särgi ja tormas kõige esimesena lahingusse. Ühel õhtul pärast järjekordset võitu küsis üks meestest, miks ta võideldes alati punast särki kannab.
"Sellepärast," vastas kapten, "et kui ma haavata saan, pole verd näha ja mu mehed ei hakka kartma."
Järgmisel hommikul märkas meeskond, et neile läheneb mitte üks, vaid tervelt kümme piraatide laeva. Kõik vaatasid ootusärevalt kapteni poole. Kapten vaatas liginevat armaadat jäise pilguga ja hüüdis: "Tooge mu pruunid püksid!"

Kolm päeva rendiautoga Toscanas
Kui rääkisin sõpradele, et kavatsen üksi rendiautoga mööda Toscanat mõned päevad ringi sõita, kerkisid päris mitmel tuttaval kulmud üsna kõrgele. Aga mis teha - võimalikud reisikaaslased vaid ohkasid kadedalt oma rahakoti hetkeseisu meelde tuletades. Nii läkski Anu Ojasalu üksi.
Otsustasin sõita parimal ajal, aprillis, mil kõik õitseb, aga turistidehordid pole veel Itaalia kuulsaimat piirkonda vallutama asunud. Omad eelised üksi reisimisel muidugi on - tundsin ette rõõmu, et saan iga mäe otsas ja puu ümber fotoaparaadiga nii kaua tiirutada, kui tahtmist on, kuulmata nõudmist järgmine H&M-i pood üles otsida.
Kahele m-ile sai kohe ei öeldud. Kuidas saakski minna "mäkki" sööma sellise suurepärase toiduga maal nagu Itaalia või muuseumidesse siis, kui väljas on suviselt soe ja maastik on imeline.
Sõidukogemus Poola võimatult käänulistelt ja kitsastelt teedelt oli mul olemas, palju see Itaalia siis hullem saab olla. Tuli välja, et saab küll. Kohe algusest peale. Proovige ise automaat-

Ahvid on rohkem arenenud kui inimesed
USA Michigani ülikooli teadlased võrdlesid 13 888 geeni, mis on inimestel, šimpansidel ja reesusmakaakidel ühised, ning olid sunnitud tõdema, et kõige enam on ühiste eellaste geenidest edasi arenenud šimpanside omad.
Uurijad otsisid loodusliku valiku käigus muundunud geene, mis põhjustavad valkude muundumist. Selgus, et viimase kuue miljoni aasta jooksul, mis on möödunud inimeste ja šimpanside evolutsioonilisest lahknemisest, on inimese geenidest muutunud vaid 154, samas kui šimpansi geenidest on muutunud 233.
See räägib vastu levinud teooriale, et inimene on kõige arenenum liik Maal. Uurimisrühma juht geneetik Jianzhi Zhang märkis, et inimesed näevad kergemini erinevusi endi ja meie ühise eellase kui šimpanside ja meie ühise eellase vahel. Ta lisas, et tulemus on ootuspärane, sest kuni viimase ajani oli inimeste arv palju väiksem kui šimpanside oma, mis tähendab, et inimesed on olnud märksa haavatavamad juhuslikele geenimuutustele ja see omakorda vähendas loodusliku valiku šansse geene kohandada.

Chicago plaanib USA kõrgeimat tornmaja
Chicagos saab peagi ehitusloa 609 meetri kõrgune pilvelõhkuja Chicago Spire. Spiraalikujulisse torni, mille arhitekt on hispaanlane Santiago Calatrava, tuleb 1200 korterit, mis teeb ehitisest maailma kõrgeima elumaja.
Chicago linnaplaneerimisosakond on avalikult näidanud entusiasmi uue torni suhtes ja seega on New York Timesi hinnangul põhjust arvata, et ehitusluba mai alguses ka väljastatakse.
Praegu on nii Chicago kui ka USA kõrgeim hoone 1974. aastal valminud 442 meetri kõrgune Sears Tower. Sellest kõrgem tuleb ka New Yorgis 11. septembril 2001 terrorirünnaku järel kokku kukkunud World Trade Centeri kaksiktornide asemele ehitatav Freedom Tower, kuid Chicago Spirele jääb see 541-meetrine maja siiski alla.

Ebatavaline kuumus tõi Peruusse rotiuputuse
Ebatavaliselt sooja ilma tõttu on kuues Peruu regioonis, s.h pealinnas Limas, tõusnud plahvatuslikult näriliste arv, nii et riigi valitsus oli sunnitud välja kuulutama eriolukorra.
Kuum ilm soosib näriliste paljunemist ja nad hävitavad juba ligikaudu 13 000 hektari suurust ala - põlde, karjamaid ja looduslikke kooslusi. Näriliste mõjualas elab 150 000 inimest ja Peruu valitsus pelgab, et elanikkonda hakkavad ähvardama toidupuudus ja haiguste levik. Põhiliselt toituvad rotid ja teised närilised kartulitest, ubadest ja nn magusatest kurkidest ehk melon-maavitsa viljadest, kuid neile maitsevad ka näiteks puuvillaseemned. Näriliste tekitatud kahju hinnatakse juba enam kui 50 miljonile kroonile.

Nädala plaat
INDIROKK
Arctic Monkeys
"Favourite Worst Nightmare"
Arctic Monkeyse eelmine album oli Suurbritannia plaadimüügi edetabelite ajaloo kõige kiiremini tippu tõusnud debüütplaat. Pärast sellist edu, mille järel lauljat, kitarristi ja sõnade autorit Alex Turnerit imelapseks kutsuti (ta oli siis 20-, nüüd 21-aastane), oodati teiselt plaadilt palju. Seda enam, et eelmisest plaadist ei ole veel jõutud karvavõrdki tüdineda. Teades enam-vähem, mida oodata, ei ole pauk muidugi enam nii vali. Aga paugule järgnev ilutulestik vaimustab endiselt. Muusika ragiseb kitarrihelides palju rohkem kui eelmisel plaadil, mis lubas aeglaselt sõrmitsetud kitarririffidel palju tihedamini omaette voolata, kuid eripärane meloodilisus on säilinud. Matt Helders trummidel on aga endiselt "arktiliste ahvide" loo "A View from the Afternoon" video peategelase totaalne prototüüp, kes on täielikult pühendunud trummide mängimisele. Kui süveneda tugeva Yorkshire'i aktsendiga lauldud sõnadesse, leiab palju iroonilise helgiga pärleid. Ja päris uutmoodi kõlab justkui kosmosest lähetatav nn ballaad "Only Ones Who Know". Ja vaadake kindlasti esiksingli "Brainstorm" videot!

Sel nädalavahetusel palju häid kontserte
Kevade saabumisega on lisaks Jazzkaarele hakanud toimuma meeletus koguses häid kontserte. Eesti Päevaleht pakub kergemaks orienteerumiseks valiku selle nädalavahetuse muusikaelamustest.
Laupäev
Zemfira
K 22 Rock Café, Tallinn
Populaarne Vene rokklaulja ja muusikalooja esitab Tallinna publikule nii oma hitte kui ka uusi laule.
Brainstorm
K 23 Klubi Illusioon, Tartu
Läti kuulsaim bänd Brainstorm esineb taas Eestis.
Stigmata
K 18.30 Rockstars, Tallinn
Stigmata tuuril "Road to Your Hearts" soojendavad Peterburi metal-bändi Kamaloka, Off Season ja Poetical Symbion.
Sõprus rokib
K 22 klubi Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp?, Tartu
Lisaks Under Marié plaadiesitlusele ning bändide Popidiot ja Stereochemistry etteastetele avatakse seekord juba ametlikult Tartu uus popklubi Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp?.

Kuidas superstaar Kohtla-Järvel käis…
Ehk teisisõnu uus poolkodumaine tunnipikkune mängufilm "Võõras", mille peaosas on Tanel Padar ja tegevuskoht on õudustäratav Ida-Virumaa väikelinn koos kummaliste elanike ja fataalsete tagajärgedega. Kirjutab Andris Feldmanis.
Poolkodumaine seepärast, et filmi režissöör-stsenarist on Saksamaalt pärit Dirk Hoyer, kes õpetab Balti meedia- ja filmikoolis filmiteooriat ja -ajalugu. See on ka üks põhjuseid, miks filmist üldse rääkida - vaadata järele, mida õppejõud filmikooli uste taga ise teevad.
Režissööri filmiajalooga seotud taust avaldub juba selles, et reklaammaterjalid nimetavad filmi muu hulgas Eesti esimeseks film noir'iks, mis on ühtaegu viide sellele, et see film teab-laenab ajaloost ja tahab ühtlasi ajalooks saada (ikkagi esimene). Selle üle võib muidugi vaielda, kui mitu film noir'i elementi "Võõras" esindatud on või mida see noir endast täpselt kujutab (mustvalge on film küll), aga see polegi ehk oluline.

 "Venuse armumängud" - ebamugav ja huvitav
Jaan Toominga lavastust võib pidada moraalitsevaks masohhismi uuringuks. Loomulik, et von Sacher-Masochi aineline teos on vastuoluline. See ei saa olla Ray Cooney elurõõmus lihtne nali, kirjutab Andres Laasik.
Kuid Komöödiateatri etenduses on ainese vaieldavused põimunud teostuse omadega üheks kummaliseks riga-rägaks, mida on huvitav vaadata.
Kui ütelda, et vaadata on huvitav, siis tuleb möönda, et mitte meeldivalt huvitav. Lavastus jätab vaatajad ilma loo vaatamise mõnust. Samas ei jää "Venuse armumängude" tegevuskäik segaseks. Näitlejad esitavad oma tegelaskujude taotlusi jõulise mõtteselgusega.
Huvitav on seegi, et nunnude meeste ampluaasse kinni jäänud (jäetud) Veikko Täär mängib seekord midagi uut ja üllatavat. Siin on nihestatust, jõudu ja siirust. Ta paneb vaataja uskuma, et laval on hull armastaja. Aga nii nagu terve loo puhul, pole ka Tääri rolli võimalik mõnuledes vaadata. See on esitatud ilma igasuguse pahelise veetluseta. Pigem on näha näitleja hukkamõistvat suhtumist oma tegelaskujusse ja seda toetavad ka Veikko Tääri koomilised hetked.

Lõpupidu Birdy Nam Nami ja Dalindeoga
28. aprillil kell 22
Pirita lillepaviljonis
Uskumatult edukas prantsuse DJ-de kvartett Birdy Nam Nam võitis 2002. aastal skrätšis DMC maailmameistrikarika. Birdy Nam Nami debüütalbum, mis mängiti sisse vaid plaadimängijate abil, ilmus 2005. aastal. Rütmid ja stiilid, nagu big beat, džäss, soul, funk, hiphop, tekno, punk, dubstep, electro, trip hop, breakbeat ja raga, ilmutavad end bändi kontsertidel ja plaatidel. Kuna paljud palad koosnevad 15 või enamast helireast ning igal mehel on ainult kaks kätt, siis kasutatakse esinemistel erilisi vinüülplaate, mis sisaldavad lugude materjali kompaktsemal kujul. Neliku helikooslused on vaheldusrikkad, mis sest, et see pole džäss - põnev ja värske muusika on see ikkagi. BNN on paari viimase aastaga tõusnud komeedina klubimuusikataevasse ja on väga oodatud suurüritustel.

KEELEMÕTE: "Keskpäevane parvlaev" ja jalgrattatee heliplaadil
Paari päeva eest sain kolleegilt kirja küsimusega: "Miks peab kasutama sõna parvlaev ja miks ei tohi kasutada sõna praam?" Kirjakeele normi alus ÕS selgitab tähendusvahet nii: parvlaev on allalastava pealesõiduteega üleveolaev ja praam lameda põhjaga kaubalaev. Mõlema märksõna juurde on lisatud täpsustus, et argikeeles kasutatakse praami parvlaeva tähenduses. See on ilmselt läinud käibele impeeriumiajal ja vene keele mõjul.
Kirjakeeles või argikeeles?
Pea iga kord, kui Päevaleht on unustanud end kirjutama saarte vahet inimesi ja autosid vedavatest praamidest, saab mõnel laevandusasjatundjal mõõt täis ja ta saadab toimetusele kirja ajakirjanike keelelisest küündimatusest. Ometi räägitakse kõnekeeles ikka Virtsu-Kuivastu ja Heltermaa-Rohuküla praamidest. Väidetavasti kasutavat seda sõna ka Vjatšeslav Leedo, kes justkui kuuluks laevandusinimeste sekka. Ent ajaleht on mõeldud laiale lugejaskonnale ning peab eelistama meile kõigile ühist kirjakeelt. Niisiis kirjutame parvlaevadest. Iseasi on, kui parvlaevateemalises loos tsiteeritakse kedagi, kelle ütlus on jutumärkidega muust tekstist eristatud. Ehkki sellegi üle võib vaielda, peaks tsiteerimisel säilitama tsiteeritava valitud sõnavara, kui ei ole just tegemist ilmse lapsusega.

Plink Plonk naabritega
21. juulil Tartus toimuva indie-muusika festivali Plink Plonk esinejate galerii hakkab tasapisi selguma.
Lisaks Eesti parimatele bändidele, nagu Under Marié, Mooses, Eliit, Galaktlan, Aides, Stereochemistry ja Sitimaan, on oma ülesastumise kinnitanud soomlaste Regina, lätlaste Astro'n'outs ja venelaste Moy Rakety.

Džässiauhinna võitis Jaak Sooäär
Eile anti Elioni, jazzliidu ja Jazzkaare koostöös välja Eesti esimesed džässiauhinnad. Elioni džässiauhinna pälvis kolme viimase aasta tööde ja saavutuste eest Jaak Sooäär.
Alates 2004. aastast on Jaak Sooäär jazziliidu juhatuse esimees. Viimastel aastatel on tal olnud umbes 70 avalikku esinemist aastas. Tema põhikollektiivid on rahvusvaheliste koosseisudega The Dynamite Vikings, Erdmann/Sooäär Dessert Time ja Innanen-Sooäär-Bennink. Sooäär on kirjutanud ja arranžeerinud hulga muusikat ka tuntud eesti folkdzžässiansamblile Eesti Keeled. Samuti on Jaak Sooäär muusikaakadeemia õppejõud.
Noore džässitalendi auhinna pälvis Erki Pärnoja. Auhinna eesmärk on tunnustada noort, kuni 26-aastast andekat muusikut. Peamiselt džässiõppejõududest koosnev žürii hindas enim Pärnoja silmatorkavalt avarat mõtlemisviisi ja professionaalset suhtumist. Kõrge hinnangu sai ka laureaadi eesmärk tuua Eestisse välismaiseid esinejad eeskujuks ja inspiratsiooniks noortele.

Nurme ja Näituse residents müügis kui põrsas kotis
Riigi Kinnisvara AS müüb enampakkumisel riiklikud esindusvillad Nõmmel Näituse 23 ja Nurme 47. Ants
- Tean, et oled arhitektuuri-
ajaloolasena ja muinsuskaitse nõukogu esimehena mures kahe Nõmme villa pärast. Mis siis lahti on?
- Inimesed, rikkurid, kes panevad enampakkumisel välja miljoneid, ei saa Riigi Kinnisvaralt teada, mida nad tohivad seda maja ostes muuta, mida mitte. See näitab seda, et Riigi Kinnisvara ei taipa üldse, et riik ise on need mälestisteks kuulutanud. Riik ei tohi niimoodi põrsast kotis müüa. Kui ta tegeleb mälestistega, on tal erikohustused.
Näituse 23 villa võeti kaitse alla 1997. aastal ja Nurme 47 villa 1999. aastal. Esimese villa arhitekt on Elmar Lohk, teisel Friedrich Herbert Wendach. Mõlemad on riiklikud arhitektuurimälestised.

Athena keskuses toimus esimene esietendus
Eile toimus Tartus valmivas Athena majas esimene esietendus. Pööningusaalis esietendus Ain Mäeotsa lavastatud "Produkt". Populaarse briti näitekirjaniku Mark Ravenhilli kirjutatud "Product" on Hollywoodi paroodia, kus Rein Paku kehastatav B-kategooria filmide režissöör seletab peaossa valitud näitlejatarile kirglikult uue filmi süžeed.
Aigi Vahingu kehastatav filminäitleja satub lennukis salapärase araabia nooruki tumedate silmade lummusse. Lahvatab kirg, mis raputab noort naist sedavõrd, et ühel päeval leiab ta end seismas Eurodisneylandis, pommivöö mantli all.
Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul ei olnud sellise pretensioonika tüki valimisel mingit küsimustki. "Ma nägin seda Ravenhilli enda esituses kaks aastat tagasi Edinburghi teatrifestivalil ja tekkis kohe mõte, et "Producti" võiks kindlasti ka Eestis lavastada," põhjendas Mäeots kauaoodatud Athena maja esitüki valikut.

Veljo Tormis reisib palktrummide, kirve, haamri, nõiatrummi ja nahkkinnastega
Tänavu 11.-18. aprillini peetud eesti muusika päevade festivali helilooja oli Veljo Tormis, kes nimetab end ise emeriitheliloojaks. Üle 40 aasta on ta väsimatult seisnud eesti regilaulu eest - tutvustanud, seadnud laule kooridele suupärasemaks, õpetanud stiilipuhast esitamist. Seisab ka täna ja homme ning läheb eeloleval suvel Viljandi folgile regilaulu laulma. Tegevust jagub rohkemgi kui eelmisel sajandil tegevheliloojana.
as pärast 2000. aastal "Kalevala" viimase runo sõnadele kirjutatud teost "Lauliku lõpusõnad" jätsite heliloomise tõesti päris maha?

Alar Karis: Tartu kõrgkoolid peavad positsiooni parandama
Maaülikooli rektor Alar Karis kolis kõrgkooli vastvalminud peahoone teisel korrusel asuvasse kabinetti paar nädalat tagasi. Tema sealviibimine võib aga jääda üürikeseks - esiteks saab tema ametiaeg sel aastal läbi, teiseks on Tartu ülikooli arstiteaduskond esitanud ta rahvusülikooli rektori kandidaadiks. Molekulaargeneetikut küsitles Kaarel Kressa.
Teine põhjus on, et mu viieaastane ametiaeg hakkab siin läbi saama. Minuga käidi rääkimas juba eelmiste rektorivalimiste eel, aga siis ma ütlesin kindlalt ei. Mul oli jäänud veel üle aasta praeguses ametis töötada, vastu tuli võtta arengukava ja luua Tartu tehnikakolledž. Nüüd on need asjad tehtud ja maaülikooli rektori kohale kuulutatakse juunis välja korralised valimised.
- Ütlesite paari aasta eest Horisondile, et keskenduksite hea meelega teadustööle. See mõte on nüüd vist maha maetud?

 "Pühapäeval kell 4" lammutab festivale
Tänavu kooliteatrite seas välja paistnud Rakvere gümnaasiumi teatriansambel "Püha-päeval kell 4" on võitnud auhindu igal üles astutud festivalil. "Sacco ja Vanzetti" on Rakvere gümnaasiumi "kaheteistkümnendike" lahkumisetendus. Trupiga kohtus Eda Post.
Märtsis võitsid nad Saaremaa miniteatripäevadel abiturient Vallo Kirsi kirjutatud ja lavastatud etendusega "Sacco ja Vanzetti" grand prix', parima lavakujunduse preemia, Vanzetti osatäitja Tõnis Niinemets parima meesnäitleja ja Vallo Kirs festivali peakorraldaja Rita Ilvese lemmiku auhinna. Eelmisel nädalavahetusel Viljandis peetud üleriigilisel kooliteatrite festivalil lisandusid grupipreemiana muusikapreemia ning žürii eriline tunnustus muusikalise kujunduse ja tänapäeva Euroopa pulsitunnetuse eest.
"Sacco ja Vanzetti" on lahkumisetendus Rakvere gümnaasiumi kaheteistkümnendikelt, kes on juba aastaid nii hea näitlemise kui ka deklameerimise eest igasugu konkurssidel preemiaid korjanud (muu hulgas võitsid nad etendusega "Tosinakesi" eelmisel aastal nii Saaremaa miniteatripäevade grand prix' kui ka kooliteatrite festivali laureaaditiitli).

Trivimi Velliste (60) 
Järgmisel reedel tähistab sünnipäeva kauaaegne poliitik ja üks Eesti riigi välissuhete esimesi vedajaid Trivimi Velliste, kes tõusis poliitikasse kuulsast muinsuskaitseliikumisest. Öeldakse, et Lennart Meri tegi Eesti diplomaatias teed jäälõhkujana. Velliste oli mees, kes pidi jäätee Meri töö jätkajana lahti hoidma. Velliste teeneks peetakse suures osas Eesti saatkondade võrgu väljaarendamist. Velliste on intervjuudes öelnud, et peab end rohkem barrikaadidel võitlejaks, kellele oli näiteks suursaadiku amet ÜRO juures üks igavamaid. Praegu rakendab Velliste oma poliitilisi võimeid riigikaitse vallas.

Gunnar Hololei (80) 
Homme 80. sünnipäeva tähistav Gunnar Hololei on Eesti raadioajakirjanduse vaieldamatu legend. Kuigi Hololei tõmbas end juba aastate eest spordireportaažide tegemisest eemale, on tema dramaatilised kiirkõned mõne korvpallikohtumise lõpuminuteilt ilmselt igale spordisõbrale meelde jäänud.
Hololei on oma karjäärile tagasi vaadates öelnud, et tema suurim hetk oli esimene välisreis. See juhtus 1964. aastal, mil peeti Innsbrucki taliolümpiamängud. Just Innsbrucki taliolümpial läks ajalukku kiir-
uisutaja Ants Antson oma kullavõiduga alal, mis enne ja pärast teda pole Eestis kunagi nii edukas olnud. Ringhäälingu ajalukku jäävad Innsbrucki olümpiamängud tänu Gunnar Hololei suutlikkusele Austrias kohapeal Antsoni imestartidele koos mikrofoniga kaasa elada ning need otselülitustes Eesti kuulajale koju kätte tuua. Hololei oli esimene, kes maailma-Antsu triumfi puhul õnnitles ja äsja üleelatust väga väsinud sportlaselt muljeid päris.

Helena Tulve (35) 
Täna tähistab sünnipäeva Eesti üks väljapaistvamaid noori heliloojaid. Helena Tulve erilisus peitub kõlakeskses, kuid analüütilises muusikaloomes, mis sünteesib tema mitmekesise hariduse mõjusid alates gregooriuse koraalist ja lõpetades ida muusikaga. Tulve on praeguseks pälvinud mitu preemiat ja tunnustust, ühena viimastest näiteks Eesti Raadio aasta muusiku auhinna, kuid 2004. aastal sai ta esimese eestlasena peavõidu rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil. Lisaks muusikaakadeemias õpilaste kasvatamisele on Helena Tulvel endal kolm last, kelle möllu kõrvalt on tulnud näiteks kirjutada muusikat filmile "Somnambuul".
Tulve oli muuseas ka seni ainus Erkki-Sven Tüüri õpilane ning ta on tõdenud, et Tüür mõjutas teda kui muusikut ja ka teda kui isiksust.

Hotellirestoran Nero üritab viia tagasi kosmoseajastusse
Planeet Maa on hävinud ja inimesed vallutavad uue planeedi, et seal elu jätkata. Uut elukeskkonda luues kasutatakse ajaloolisi mälestusi, valmib ka Tallinki spaahotelli restoran Nero. Köögi Komando ei vaimustunud.
Selline lugu saadab Tallinki spaahotellis asuvate ruumide sisekujunduse sündi. See seletab ka hotellirestorani Nero eklektilist väljanägemist. Kaootilised jooned, värviliselt vilkuvad kummalise kujuga lambid nii laes kui ka põranda sees, kirjusus - need märksõnad iseloomustavad Nero sisekujundust hästi. Kusjuures põrandas vilkuvad lambid peaksid sümboliseerima üht maalaste ajaloolist perioodi - kosmoseaega.
I-le paneb täpi suurepärane vaade... autoparkla tagant aimuvale Tallinna lahele. Silma torkavad ka kitsuke lava, keskpõranda kohal rippuv valgustehnika ning DJ-pult. Nagu oleks Moskva kohvikust malli võetud.
Võtame sisse kohad akna all asuvatel hallidel pehmetel diivanitel, kust üritatakse meid mujale istuma suunata, sest laud ei olevat veel kaetud. Ütleme, et naudime vaadet (ehk siis lompe, vihmasadu ja parklas seisvaid autosid), ning saame loa oma kohale jääda.

Judokad kutsuvad üles sõbralikkusele, tolerantsusele ja rahule
Eesti Judoliit, -klubid ja -koondis tegid täna pöördumise, milles kutsusid kogu Eesti elanikkonda üles sõbralikkusele, väärikale käitumisele ja rahulikkusele.
Avaldame Judoliidu pöördumise täisteksti.
Judo on kasvatussüsteem ja spordiala, mille aluseks on õilsad põhimõtted. Eestis on pikki aastaid ala arendanud klubid Tallinnas, Võrus, Narvas, Tartus ja mujal. Õlg õla kõrval on tööd tehtud, üles on kasvatatud kümneid tuhandeid väärikaid inimesi, sõltumata treenerite ja õpilaste emakeelest. Ühtse meeskonnana on saabutud koju olümpiakangelastena, üheskoos on lahendatud probleeme ja elatud kaasa meie ala ja ühiskonna arengule.
Me arvame, et tänases olukorras peame meie sportlaste ja treeneritena olema eeskujuks ühiskonnas judo põhimõtete järgi: austama teineteist, olema rahulikud ning tolerantsed.

Narva kesklinna kogunes paarsada teismelist meelt avaldama
Narvas kesklinnas sai äsja teoks erinevates portaalides väljakuulutatud noortekogunemine, politsei suunas lapsed linna serva.
Linna keskmes asuva Astri kaubanduskeskuse juurde kogunes kella 21-ks meelt avaldama ligi 200 13-17-aastast noort, teatas Narva Postiljoni reporter Tanel Mazur Päevaleht Online'ile.
Politsei toimetas aga kohe üsna paljud purjus noorukid sündmuskohalt minema.
Edukalt tegutsenud korravalvuritel õnnestus kesklinn ka ülejäänutest vabastada ja suunata nad linna serva suunas. Noored liikusid veel mõnda aega rahulikult mööda linna ja läkasid kell 23 ära koju.
Astri kaubanduskeskuse juurde kogunes rahvamass melt avaldama ka eile õhtul. Kinni peeti 50 meeleavaldajat, kes ei allunud politsei korraldustele.

Aita vandaale tuvastada, uued fotod
Eesti politsei avas veebilehe, kus on üleval vandaalide ja rüüstajate fotod.
Politsei veebilehel saab fotosid vaadata ja kui keegi pildilejäänutest tuttav tundub, siis saab samale lehele ka kirja panna äratuntu nime või muud andmed.
Vandaale saab tuvastada siin.

Politsei peadirektor: mulle ei ole ühtki lahkumisavaldust esitatud
Politsei peadirektor Raivo Aeg kinnitab, et jutt massiliselt teenistusest lahkuvatest politseinikest ei vasta tõele ja ei talle ega tema kolleegidele ei ole ühtki lahkumisavaldust laekunud.
Raivo Aeg pöördus täna Eesti rahva poole järgmise sõnavõtuga:
Politsei peadirektorina olen väga mures väärinformatsiooni pärast, et teenistusest lahkub massiliselt politseinikke. Meediakanalite vahendusel levitab Konstitutsioonierakonna esimees Andrei Zarenkov kahetsusväärset teavet, et 350 vene rahvusest politseiametnikku soovivad teenistusest lahkuda, kuna väidetavalt on neid sunnitud peksma vandalismiaktsioonides osalemise eest kinnipeetud lapsi. Kinnitan, et sellised väited ei vasta tõele. Mulle teada olevalt ei ole viimastel päevadel ühtegi lahkumisavaldust esitatud ja ka kolleegidelt ei ole ma sellekohast infot saanud.
Samuti kinnitan, et politsei ei kasuta ühegi kinnipeetava suhtes põhjendamatult liigset jõudu. Kõigile kinnipeetavatele on tagatud inimlikud kinnipidamistingimused, sealhulgas võimalus loomulike vajaduste

Välisministeerium: rünnak meie kodulehele on kontrolli all, leht on taas avatud
Välisministeerium teatel polnud koduleht vahepeal kõigile avatud, kuna idast tulnud rünnakute tõttu keelati väliskasutajate ligipääs; praeguseks on leht taas kõigile kättesaadav.
Välisministeerium vabandab, et nende koduleht polnud vahepeal väljaspool Eestit kättesaadav.
Sulgemise põhjustasid ida suunalt tulnud pahatahtlikud ründed. Välisministeeriumi kodulehte rünnati kunstlikult suure päringute arvuga.
Rünnetega võitlemiseks tuli välisministeeriumil piirata Eestist väljapoole jäävate kasutajate ligipääs koduleheküljele.
Välisministeeriumi pressitalitus kinnitas, et tänaseks on probleem kontrolli all ja kodulehekülg taas kättesaadav kõigile.

Vandaalide videod koguvad Youtube'is vaatajaid
Youtube'is on praegu populaarsed Venemaa telekanalite uudisteklipid Tallinnast, samuti on saidile riputatud rahutustes osalenute endi mobiilivideoid.
Youtube'i lehel on nii Vene telekanalite pikki, korralikke uudisteklippe Tallinnast kui ka kümmekond laamendajate endi telefonidega tehtud klippi. Viimatinimetatud leiab märksôna eSStonia all.
Mobiilivideod kannavad pealkirju nagu "Fašistlik riik, mida juhib füürer anSSip", "Politseiauto sôidab inimestele otsa" ja muid selliseid. Pealkirju kipub iseloomustama vigane inglise keel.
Mobiilivideote taustal on ka kuulda hääli - klaasiklirinale ja sireenidele on mõnedel videotel saateks itsitused ja kommentaarid nagu "jube naljakas".
Mobiilivideote kvaliteet on ootuspäraselt madal, pilt hüplik, kuid isegi siis, kui see nii ei oleks, ei näeks neilt midagi enamat, kui meie telekanalite filmitut. Ka pealkirjad ei pruugi paika pidada - ühtki politseiautot jalakäijaile otsa sõitmas ei näe.

Paet: Vene võimud pole Eesti saatkonna turvalisuse heaks midagi teinud
Välisminister Urmas Paeti sõnul pole Vene võimud Eesti Moskva saatkonna turvamiseks midagi teinud ja olukord on halvenenud: hoonet loobitakse kivide ja värviga.
"Vene ametivõimud pole endiselt midagi ette võtnud ja olukord on veelgi halvenenud," sõnas Paet. "Saatkonda loobitakse kivide ja värviga ning takistatud on Eesti kodanike juurepääs saatkonnale," lisas ta.
Välisminister Urmas Paet ütles tänasel pressikonverentsil veel, et ta on äärmiselt nördinud Vene ametivõimude jätkuva tegevusetuse tõttu Eesti Moskva saatkonna turvalisuse tagamisel.
"Selline Vene ametivõimude tegevusetus on täiesti lubamatu," rõhutas Paet.

Politsei: kuulujutt venelaste politseist lahkumisest on vale
Eesti Antifašistide Komitee esindaja Andrei Zarenkov väitis Vene uudisteagentuurile Interfaks, et vene rahvusest politseinikud lahkuvad Eesti korrakaitsest, kuid Eesti politsei lükkas kuulujutu ümber.
Eesti Antifašistliku Komitee liige Andrei Zarenkov väitis Vene infoagentuurile Interfaks, et Eesti politseis teenivad venelased esitavad lahkumisavaldusi, et mitte võtta osa pronkssõduri kaitsjate vastu korraldatavatest politseioperatsioonidest.
Zarenkov, tõsi küll, nimetas neid politseioperatsioone "illegaalseteks tegevusteks". Zarenkov kinnitas ka, et Eesti politsei kasutas kinnivõette suhtes õigustamatut vägivalda.
Andrei Zarenkov sõnul tahab Eesti politseist lahkuda 350 venelast, kuid ta ei soostunud oma allikat avaldama.
Interfaks avaldab loo viimases lõigus mõne reaga ka Eesti Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepa kommentaari, milles Puusepp kinnitab, et kuulujutud politseinike lahkumisest ei vasta tõele.

Merkel palus Ansipilt ja Putinilt vaoshoitust
Saksamaa kantsler helistas eile Andrus Ansipile ja Vladimir Putinile ning soovis tungivalt, et mõlemad mehed säilitaks vaoshoituse.
Saksamaa kantsler Angela Merkel helistas eile peaminister Andrus Ansipile ja Venemaa presidendile Vladimir Putinile ning veenis, et nad oleksid Eestis praegu valitsevat situatsiooni arvestades vaoshoitud, vahendab jurnalo.com.
Saksamaa valitsus soovitas, et Eesti ja Venemaa parlamendid peaksid üksteisega pronkssõduri konflikti asjus otse kontakti võtma.

Haridusminister: soovin väga, et kõik õpilased valiksid homme ja edaspidi tänava asemel kooli
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas saatis täna Tallinna koolidele kirja, kus tuletab meelde, et homme on kõigis koolides tavaline koolipäev ja manitseb kõiki õpilasi tänavatel luusimise asemel kooli minema.
"Koolil on tähtis roll ühiskonna stabiilsuse tagamisel ja kodanikeks kasvatamisel. Soovin väga, et koolides valitseks rahulik meeleolu ja," ütles minister.
Tõnis Lukas pani õpilastele saadetud kirjas südamele, et kuigi meil kõigil võib olla erimeelsusi selles suhtes, mis teised teevad, ei õigusta miski vägivalda ja kriminaalseid tegusid. "Avaliku korra rikkumine on kuritegu. Eriti tõsine asi on vastuhakk politseile, kelle ainus eesmärk on tagada, et kõigi linlaste tervis ja vara oleks väljaspool ohtu," sõnas ta.
Tõnis Lukas andis õpilastele kirja teel põgusa ülevaate Tõnismäe hauatähisega seotud ajaloofaktidest. Tema sõnul viis viimaste päevade kriminaalse käitumiseni massipsühhoos, kuid üheks tõukejõuks oli ka inimeste erinev suhtumine ajaloosündmustesse. "Selle monumendi püstitas nõukogude võim pärast sõda kesklinna selleks, et korraldada seal juures ametlikke propagandaüritusi, mis pidid okupeeritud rahvale alati meelde tuletama, kes võitis ja kes kaotas. Eestlastele on see okupatsioonisümbol, sest nõukogude vägede võiduga kaasnes Eestis kuritegude laine kohalike elanike vastu," kirjutas minister õpilastele. Lukas tutvustas ühtlasi oma kirjas valitsuse kava püstitada Tõnismäe monument võimalikult kiiresti uues ja sobivas kohas.

Rahvaliidu uus juht on Jaanus Marrandi
Rahvaliit valis pühapäeval Viljandis oma kongressil erakonna juhiks 203 häälega Jaanus Marrandi, vastaskandidaat Ester Tuiksoo sai 178 toetushäält.
Hommikul kandidaadiks seatud Karel Rüütli ja Erika Salumäe tagandasid oma kandidatuuri, vahendas ETV24 Eesti Raadio uudiseid.
Enne kongressi oli seis tasavägine, sest nii Tuiksood kui ka Marrandit oli võrdsel arvul üles seatud. Marrandit näeks erakonna esimehena kümme ja Tuiksood samuti kümne maakonna- ja linnaühendust.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo: välismeedia tundis meie vastu suurt huvi
Ingliskeelses kirjutavas meedias kajastab pronkssõdurit 876 artiklit.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo hinnangul tundis välismeedia siin toimuva vastu viimastel päevadel suurt huvi, kuid ajuti takistas infojagamist küberkurjamite tegevus.
Martin Jaško valitsuse kommunikatsioonibüroost kinnitas, et Eesti valitsus hoolitses viimastel päevadel oma sõnumi väljasaatmise eest igati: kõik valitsuse teated tõlgiti kohe nii inglise kui vene keelde ja riputati üles valitsuse veebilehe briifinguruumi.
Paraku nurjas valitsuse kommunikatsioonibüroo tööd küberkurjamite nurjatus - Eesti valitsuse leheküljele kiputi välisserveritest kallale. Seega pidi kommunikatsioonibüroo briifingulehe käigushoidmiseks reede ööl vastu laupäeva piirama kõigi välisserverite ligipääsu briifinguruumile.
Välismeediale on valitsuse kommunikatsioonibüroo kogu aeg infot andnud ka meilitsi. Martin Jaško sõnul oli huvi väga suur ja kommunikatsioonibüroo töötajad on viimastel päevadel kogu aeg vahetustega tööl olnud. Jaško andmetel pöördusid valitsuse kommunikatsioonibüroo poole välismaalt peamiselt uudisteagentuurid ja ajalehetoimetused.

Paet kutsus Vene meediat üles sündmusi objektiivselt kajastama
Välisminister Urmas Paet taunis Vene meedia rolli Eesti linnades toimunud meeleavaldustele õhutamises ning kutsus naaberriigi ajakirjanikke üles toimunut objektiivselt kajastama.
Paeti sõnul on hüsteeria üleskütmisel oma osa olnud ka Vene meedial, mis kajastas infot moonutatult. Ta tõdes, et paljud Eestis elavad venelased jälgivad Vene meediaväljaandeid ning alluvad nende provokatsioonidele minna tänavatele avalikku korda rikkuma ja mässama.
Paeti sõnul on Vene ajakirjandus pikka aega pronkssõduri teemat võltsilt käsitlenud.
"Tulge tagasi ajakirjanduse põhimõtete info obejktiivse edasiandmise juurde," ütles ta.
Välisminister seostas Venemaa ebaadekvaatse käitumise põhjuseid eelseisvate valimistega "Üheks põhjuseks on eesolevad presidendi- ja parlamendivalimised Venemaal ja nende kampaania, mille käigus soovitakse jõuliste sõnumitega silma paista," ütles ta.

Kolme ööga pidas politsei kinni 1000 inimest
Eile öösel pidas politsei kinni veel 200 inimest, nii et kolme öö kokkuvõttes tõuseb kinnipeetute arv 1000-ni.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on praegu vahi all 46 inimest, neist 21 Eesti kodanikku, 21 halli passiga, 1 Leedu ja 1 Vene föderatsiooni kodanik.
Kahe vahistatu kodakondsuse kohta puuduvad andmed.
Paet rõhutas, et vahistati nii eestlasi kui ka venelasi, see ei olenenud rahvusest, vaid avaliku korra rikkumisest.

Paet ja Aaviksoo: töödega oleks pidanud varem alustama
Välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Jaak Aaviksoo tõdesid üksmeelselt, et kahetsevad üksnes seda, et väljakaevamistööde ja hauamonumendi teisaldamist ei alustatud varem.
"Oleks olnud õigem alustada tegevustega varem ja ka hauatähise ümberpaigutamisega," ütles välisminister Paet tänasel pressikonverentsil.
Kaitseminister Aaviksoo lisas, et pinged hakkasid kasvama juba kaks aastat tagasi.

Stalnuhhin demonstreerib volikogule öiseid sündmusi Narvas
Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin on kutsunud tänaseks kokku erakorralise istungi, et demonstreerida videot öistest sündmustest Narvas.
Narva linnavolikogu koguneb täna kell 14 esimehe Mihhail Stalnuhhini kutsel erakorralisele istungile. Praegu teadaolevalt on Stalnuhhini peamiseks eesmärgiks demonstreerida volikogu liikmetele videot "politsei brutaalsusest Narvas rahumeelsete demonstrantide vastu täna öösel".
Eile õhtul toimus Narvas mitmeid kokkupõrkeid kogunenud noorte ja politsei ning kaitseliitlastest abipolitseinike vahel. Kell 21 viidi Narva Eesti gümnaasiumi juurest jaoskonda viiskümmend agressiivselt käituvat noort, kes olid kohale saabunud, viskematerjal taskus. Samuti peeti mitmeid inimesi kinni Astri kaubanduskeskuse juures, kus purustati ukseklaas.
Äsja teatati, et linnavolikogu istung on kinnine. Linnavolikogu kantselei juhataja Igor Širai teatas ajakirjanikele,

Pronkssõdur avatakse 8. mail pidulikult sõjaväekalmistul
Tänasel pressikonverentsil kinnitas kaitseminister Jaak Aaviksoo, et pronkssõduri hauatähis paigaldatakse homme Filtri tee sõjaväekalmistule ning avatakse pidulikult 8. mail.
Minister Aaviksoo sõnul viiakse pronkssõdur homme loodetavasti Filtri tee 14 asuvale sõjaväekalmistule, kuid avatakse pidulikult 8. mail.
Aaviksoo kinnitusel on hauamonumendi avamisele kutsutud kõik Hitleri-vastase koalitsiooni riikide esindajad ning kohal viibivad ka Eesti riigi kõrged riigiametnikud. Välisminister Urmas Paet lisas, et Eesti tegi Venemaale ettepaneku saata Tõnismäe väljakaevamistele ka Vene esindaja, kuid Vene Föderatsioon andis oma suursaadikule instruktsioonid väljakaemistel osalemisest keeldumiseks.
Ministrer Aaviksoo sõnul kestavad väljakaevamised Tõnismäel kolm päeva, kuid võivad asjaolude muutumisel kesta kauem. Matmise aeg sõltub tuvastamisprotseduuride kestvusest.

Rahvaliit saab täna uue esimehe
Täna toimub Viljandis Ugala teatris Eestimaa Rahvaliidu erakorraline kongress, kus valitakse erakonnale uus esimees ja aseesimehed.
Erakorraline kongress on kutsutud kokku seoses senise esimehe Villu Reljani tagasiastumise avaldusega. Villu Reiljan oli Eestimaa Rahvaliidu esimees alates 2000. aastast.
Rahvaliidu maakonna- ja linnaühendused on eelnevatel konverentsidel esitanud erakonna esimehe kandidaatideks Jaanus Marrandi ja Ester Tuiksoo. Lisaks on võimalik erakonna esimehe kandidaate seada üles ka pühapäeval toimuval kongressil.

Paet: Savisaare avaldused on kahetsusväärsed
Välisminister Urmas Paet avaldas täna keskpäeval lõppenud pressikonverentsil kahetsust, et linnapea Edgar Savisaar on teinud avaldusi, millega rikub ühiskonna ühtsust.
"Mul on äärmiselt kahju, et Tallinna linnapea ja suurima opositsioonierakonna liider Edgar Savisaar tahab ka selliseid olulisi küsimusi kasutada väiklastel, sisepoliitilistel eesmärkidel. Ta vahetab selle justkui peenrahaks," sõnas Paet vastates Eesti Päevalehe küsimusele.
Samuti ütles Paet, et vaatamata valitsuse katsetele pole sisulist dialoogi linnavalitsusega viimastel päevadel tekkinud. "Minu teada on peaminister püüdnud korduvalt [Tallinna - toim] linnapeaga suhelda, kuid see on kahjuks jäänud ühepoolseks sooviks," ütles Paet.
Edgar Savisaar kirjutas oma ajaveebis, et tema juhitaval Keskerakonnal on Eesti venelaste usaldus ja ka eestlaste kõrge hinnang, mistõttu tuleks Reformierakonna poliitikud valitsusest tõrjuda, et Keskerakond saaks Eestit aitama asuda.

Öö möödus Tallinnas rahulikult
Öö Tallinnas möödus rahulikult ja varasemaga sarnaseid vandalismiakte ega rüüstamisi ei olnud.
Politsei kontrollis aktiivselt linnas liikunud inimesi ning võttis julgeolekukaalutlustel inimestelt ära esemeid, mida võinuks rahutuste korral kasutada relvana.
Kella 21.20 ajal kogunes Narvas Eesti Gümnaasiumi ees hulk noorukeid. Kinni peeti poolsada inimest, kellest suur osa olid alaealised. Konflikt politsei ning agressiivsete kogunejate vahel toimus ka Kohtla-Järvel, kuid politsei võttis olukorra kontrolli alla.
Ida-Virumaa linnades on toimunud ka üksikuid vandalismiakte - lõhutud on aknaid.
Tallinnas toimetati möödunud ööpäeva jooksul kinnipidamiskambritesse 150 inimest, neist 14 on kuriteos kahtlustatavad. Politsei vormistas paarkümmend väärtegu, millest enamus olid seotud alkoholi tarvitamisega. Ülejäänud isikute osas kontrolliti nende seotust Tallinnas aset leidnud massiliste korrarikkumistega ning peale küsitlemist ning isikute kontrolli nad vabastati.

Tapal hukkus põlengus kolm inimest
Täna öösel puhkes Lääne-Virumaal Tapa linnas Päikese tänaval elumajas
Tulekahjust teatasid kaks kella 1.55 ajal kaks möödujat, kes nägid elumajast suitsu tulemas, teatas Ida-Eesti päästekeskus.
Enne päästjate saabumist jõudsid nad majast kaks inimest välja aidata. Kiirabi viis kannatanud Rakvere haiglasse.
Päästjate kohale jõudmisel oli puidust silikaatvooderdisega viilkatusega mansardkorrusega elumaja suurusega 10x8m suitsu täis ning leek lõi maja katusest välja.
Kustutustööde käigus leidsid päästjad kell 02.33 maja alumiselt korruselt ühe hukkunu ja kell 03.06 ülemiselt korruselt kahe hukkunu surnukehad. Hukkunute tuvastamisega tegeleb politsei. Tulekahju likvideerimine täna hommikul veel kestab, sündmuskohal on üks päästeauto.

Video: osa Tallinnas kinnipeetutest on toimetatud Tartu vanglasse
Osa Tallinna tänavatel kinni peetud märatsejatest on toimetatud Tartu
Millise eluga tuleb neil lähema kuue kuu jooksul leppida, sellest räägib TV3-e Seitsmeste uudiste video.

Narva ühes kaubanduskeskuses jätkub alkoholi müük
Kell 12.45 teatasid linnaelanikud ajakirjanikele, et Narva Põhjakeskuses ja ühes keldripoes jätkub vaatamata keelule alkoholi kaasamüük ja rahvast on sinna kogunenud tavapärasest rohkem.
Suur osa alkoholiostjatest on pealtnägijate sõnul noored mehed. Müüjad väidavad, et on saanud linnavalitsuselt eraldi dokumendi, mis lubab neil linnas ainukesena alkoholi edasi müüa.
Ida prefektuuri pressiesindaja Kristiina Kostina sõnas, et eile õhtul ja täna hommikul käisid politseinikud läbi linna poode ning selgitasid, et kehtib alkoholimüügi keeld ja selle eest on ette nähtud trahv kuni 50 tuhat krooni.
"Narva politseiosakonnas oli praeguse seisuga registreeritud teateid viie poe kohta, mis keeldu on rikkunud. Põhjakeskus on seega kuues," sõnas Kostina.
Tema sõnul on politseipatrull kohapeale suundumas. Samuti aitavad politseil poeomanikele keeldu tutvustada ka turvafirmade ekipaažid.

Viie tunniga pöördus politseisse ligi pooltuhat vabatahtlikku
Alates neljapäeva õhtust kella 21-st on politseisse pöördunud ligi viissada vabatahtlikku, kes on huvitunud abipolitseinikuna politseitöös osalemisest.
Viimase viie tunni jooksul on politsei vabatahtlikelt saanud ligikaudu 400 e-kirja, abipolitsei infotelefonil on kõnesid olnud üle 80.
Tõenäoliselt on helistajaid olnud rohkemgi, kuid kuna esmane vestlus vabatahtlikega võtab vähemalt viis minutit, on liin sageli hõivatud.
Abipolitseinikuks saab registreeruda telefonil 612 3030 ning e-mailiga. 

Politsei avas vandaalide tuvastamiseks veebilehe
Politsei avas Eesti linnades vandaalitsenud inimeste tuvastamiseks internetilehekülje.
Lehekülg asub siin! 
Avalehele jõudes tuleb vajutada vasakul pool olevale kuupäevale, et näha sellel päeval vandaalitsenuid. Lehekülg on täiendamisel.

Savisaar: meil on venelaste usaldus ja me asume Eestit aitama
Viimaste päevade sündmusi kommenteerinud Edgar Savisaare kinnitusel on tema juhitaval Keskerakonnal Eesti venelaste usaldus ja ka eestlaste kõrge hinnang, mistõttu tuleks Reformierakonna poliitikud valitsusest tõrjuda, et Keskerakond saaks Eestit aitama asuda.
"Me oleme Eesti venelaste silmis olnud üks usaldusväärsemaid poliitilisi jõude. Võimalik, et ainus usaldusväärne poliitiline partei. Ma usun, me sõnal on kaalu ja ma tean, et ka paljud eestlased hindavad meid selle eest. Meil tuleb tegutsema asuda," kirjutas Savisaar täna oma ajaveebis.
"Kuid ühiskond peab mõistma - Keskerakonnal on keerulisem Eestit aidata, kui [Jürgen-toim.] Ligi-sugused pistrikud ja[Igor] Gräzini taolised argpüksid lasevad valitsusel kindlal käel juhtida niigi kriisis Eestit veel suurema kriisi rüppe," jätkas Keskerakonna liider.
Savisaar lubas lähiajal teada anda, milliseid samme erakond ette otsustas võtta.

Poolas kutsutakse üles NL monumente maha võtma
Poola sõjaohvrite ühendus Katõni komitee kiitis heaks Eesti otsuse pronkssõdur maha võtta ja kutsus üles ka Poolas sama tegema.
"On tulnud aeg hakata eemaldama Nõukogude aja monumente Poolas," teatas Poola organisatsioon Katõni komitee eile, vahendab RIA Novosti. "Nagu Eesti, nii ka Poola kannatas Nõukogude okupatsiooni all ja Nõukogude monumendid on alati olnud orjuse, valede ja Vene šovinismi sümbolid."
Katõni komitee on Nõukogude ajal hukatud Poola ohvitderide järeltulijate ühendus. Komitee nimi tuleb sellest, et 1940. aastal hukkasid NKVD ohvitserid Katõni külas Lääne-Venemaal mitu tuhat Poola ohvitseri, kes olid 1939. aastal Poolas vangi võetud. Nõukogude Liit möönas seda massimõrva alles 1990. aastal.
Komitee sõnul kasutas N.Liit oma monumente selleks, et populariseerida ideed Punaarmeest kui rahvaste vabastajast. Katõni komitee kinnitas, et on häbiväärne, et igal aastal kulub miljoneid zlotte Poola maksumaksjate raha selleks, et korras hoida riigi 20 000 Nõukogude monumenti.

Lätis leiti varemeis majast 500 sõjaaegset mürsku
Lätis Dobele linnas leiti varemetes hoonest vähemalt 500 Teise maailmasõja aegset plahvatamata mürsku, lähedalasuvate majade elanikud evakueeriti demineerimistööde ajaks.
Esimesed mürsud avastati mahajäetud hoones lõppeval nädalal ehitustööde ajal, praeguseks on kontrollitud osa hoonest ja kokku on leitud juba ligi 500 mürsku, vahendab ETV24 LETA-t.
Demineerimisoperatsiooni peetakse väga riskantseks, sest hoone lähedal asuvad ka parafiini, diiselkütuse ja mineraalväetise laod ning kaks bensiinijaama.
Demineerimistööde ajaks lähedalasuvate majade elanikud evakueeriti, äride ja asutuste tegevus ning raudteeliiklus peatati

Jazzkaar jättis rahutuste tõttu ära vaid ühe kontserdi
20- 28. aprillini toimus 18. Jazzkaar, festivali kavas oli 48 kontserti, millest vaid reedel jäi üks rahutuste tõttu ära.
20- 28. aprillini toimunud 18. Jazzkaar oli väärikas finaal Eestis esmakordselt toimunud Jazzikuule. Festivali esinejad jõudsid lisaks Tallinnale 12 Eesti linna. Mitmekesine kava ja tippesinejad tõid Jazzkaarele uut noort publikut. Tallinna rahvusvahelisel festivalil Jazzkaar esinesid 100 eesti muusikut ja 100 välismuusikut 15 maalt. Jazzkaare kontserte külastas tänavu üle 13 000 muusikasõbra.
Lisaks festivali 48 kontserdile toimus Jazzikuu jooksul 14 jazzikontserti Eesti koolides. Jazzikuu algas traditsioonilise Uno Naissoo nimelise heliloomingu konkursiga noortele, mille võitis 20-aastane lauljatar-helilooja Kadri Voorand. Aprillikuu oma nägu aitasid kujundada jazziplakati konkurss, mis tõi koolinoortelt 300 toredat jazziteemalist kavandit, Jazzikuu algataja John Hasse jazziajaloo loengud, jazzisaadik Archie Sheppi intervjueeris raamatukaupluses Rahva Raamat jazzihuviliste ees New Yorgi jazziajakirjanik Brandt Reiter. Esmakordselt anti Jazzkaare, Eesti Jazzliidu ja Elioni algatusel välja jazziauhinnad. Esimese Elioni Jazziauhinna pälvis suurte rahvusvaheliste kogemustega kitarrist-ansamblijuht, Eesti Jazzliidu esimees, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazziosakonna juhataja ja õppejõud Jaak Sooäär. Noore Jazzitalendi auhinna sai kitarrist Erki Pärnoja.

IIVI MASSO: Pronksmees ja ajalooline enesekriitika
On raske ette kujutada kedagi ütlemas juudi soost natsismiohvrite järeltulijatele, et neil tuleks suhtuda leplikult natsisõduri monumenti kodulinna paraadpaigas, sest see on oluline saksa identiteedi sümbol.
Ometi on nii Venemaa võimud kui ka Eesti meesprofessorid just seda öelnud tallinlastele, kelle hulgas on veel praegugi palju stalinistliku terrori ohvrite lapsi ja lapselapsi. Loomulikult ei väidaks ka ükski sakslane, et natsisõdur sümboliseerib tema identiteeti. Distantsivõtt oma riigi ajaloolistest kuritegudest, avalik kahetsus ja ohvritelt vabanduse palumine on tolle endise totalitaarriigi puhul olnud nii põhjalik, et kollektiivne süütunne ja sügav teadlikkus isade ja vanaisade kuritegudest vaevab veel ka aastakümneid pärast sõda sündinud sugupõlvi.
Et Vene võim kaitseb Nõukogude sõduri sümbolit nii raevukalt ja et teatud osa venekeelsest noorsoost seob oma identiteedi nii tugevalt selle sõduri mälestusega, osutab eelkõige ajaloolise patukahetsuse puudumisele Venemaal. "Fašismi vastu võidelnud sõdurid" on endiselt sangarid, sest nende järglased ei nõustu nägema sarnasust oma esiisade ja nende tollaste vastaste ajalooliste tegude vahel.

PEETER OLESK: Rahu ja ajalugu! 
Esimene telefonikõne kahest tuli Tallinnast Tähtverre 26. aprilli õhtu lõpul.
Helistas inimene, kelle vanavanemad olid Eesti riigi rajajad. Ise seisab ta poliitikast sama kaugel kui iga tavakodanik, kes loeb ajalehte prilliga - umbes üks jalg. Nüüd oli ta tulnud töölt, närvis, ja käis äsja õues suitsu tegemas. Jaanuaris 1991 oli ta läinud Toompeale Eesti kaitseks. Nüüd tahtis ta teada, kas peaks tegema sedasama.
Vastasin: sa ei lähe kuhugi, sest Eesti algab igaühe kodust ja esimeses järjekorras tuleb kaitsta seda. Teiseks on Toompea kaitsmine professionaalide töö ning igaüks, kes pole professionaal, üksnes segab seda. Kõige vähem on meile vaja lahtist konfrontatsiooni, milles ainult politsei teab, kust läheb rindejoon - märatsejad ühel pool, korrakaitsjad vastas -, kuna teiste jaoks on segased nii joone liin kui ka joonte arv.

JUHAN KIVIRÄHK: Uue kolmikliidu verine algus
Rahvahulkade tegevuse kontrolli alt väljumist on sotsioloogias juba piisavalt kaua uuritud. Ka Tallinnas ööl vastu eelmist reedet toimunud sündmused käisid otsekui õpikust õpikusse korduva krestomaatilise teksti järgi.
Politsei rakendas jõudu meeleavaldajate laiali ajamiseks, kes pidid lahkuma mööda kitsast Tõnismäe tänavat. Selle emotsionaalselt üles ärritatud massi vastuvõtmist koridori teises otsas polnud aga keegi kavandanudki. Vabasse, korrakaitsjate poolt kontrollimata piirkonda jõudes vallandus meelavaldajates viha - ning selle tagajärjel rüüstati ja süüdati esimene kiosk. See oli hetk, mil meeleavaldajate tegevust oleks olnud veel võimalik peatada. Ent kui sellisele teguviisile mingeid sanktsioone ei järgnenud, võis olukord sealt edasi juba ainult halvemaks minna. Ohvriks langes Pärnu maantee täies pikkuses Kosmose kinost kuni Vabaduse platsini.
Ma ei õigusta laamendajaid, süütajaid ja rüütajaid. Nad on kahtlemata kurjategijad. Kuid nende kuritegevuse vallandumisel on oma kindel põhjus. Nende kurjategijate "ämmaemandaks" on Eesti Vabariigi valitsus eesotsas peaminister Andrus Ansipiga.

Sulandumine seaduste alusel
Kommunistide, eriti aga N Liidu inimsusvastaste kuritegude maailmale selgitamine on raske ülesanne. Eriti selle tõttu, et maailmas on põhjendamatult hakatud uskuma müüti, et N Liit osales II maailmasõjas mitte Ida-Euroopa vallutamiseks, vaid ainuüksi natsismi hävitamiseks.
Eesti okupeerimist ülistanud sambaga seotut pole Eestil vaja maailmale selgitada, seda pole teinud mitte ükski teine N Liidu võimu all olnud riik. Piinlikkust võivad tunda vaid need, kes püüavad iseseisvate riikide elukorraldust enda tõekspidamiste kohaselt muuta.
Kui Eestis elav venelane õigustab süütute eestlaste Siberi orjalaagritesse küüditamist, eitab Eesti okupeerimist ning peab Eesti vallutamist meie vabastamiseks, siis temast küll lojaalset Eesti kodanikku ei saa. Eestit iseseisva riigina tunnustavad venelased on juba sulandunud või sulanduvad Eesti ühiskonda mitte mingi ühiskondliku konsensuse, vaid Eesti seaduste ja nende õigusliku rakendamise alusel.

JUHTKIRI: Killud
Märkide tähendust
võib püüda mõjutada kahel teel:
neid rünnates, nagu võõrvõimud Eesti sambaid,
või neid kandes laiemasse raamistikku.
Esimese tulemusi teame.
Teise jaoks on harva leitud hingejõudu.
Palusalu näolist kuju soovitasin ümber mõtestada,
asetada laiemasse kõigi sõjaohvrite ringi.
Ilmus mitmeid soovitusi avardada memoriaali.
Avalik arvamus püsis kõrvaldamiskursil.
Siirad inimesed teatasid:
ma ei saavat aru siin elanute tundeist.
Ei tea siis, mida mina tundsin rukkipõllul peidus olles,
kui vene keeles karjuvad sõdurid mu vanemad seina äärde panid.

Vanhanen arvustas karmilt Venemaa nõudmisi Eestile
Soome peaminister Matti Vanhanen tõrjus teravalt Venemaa nõudmisi Eesti valitsuse lahkumise kohta ning kinnitas, et Euroopa Liit ja Soome peavad Eestit selliste nõudmiste vastu toetama.
Vanhanen arvustas televisiooniuudistes karmilt Vene riigiduuma käitumist pronkssõdurikriisis, vahendas ETV24.
"Rahvusvahelistesse lauakommetesse ei kuulu sugugi, et poliitikud nõuavad teises riigis demokraatliku valitsuse lahkumist, see lihtsalt ei sobi," rääkis Vanhanen.
Vanhaneni sõnul ei ole riigiduuma delegatsiooni Tallinna-visiidiks praegu parim aeg.
"Ka selliste rahutuste puhul on eriti tähtis, et välisriigid asjasse ei sekku," ütles Vanhanen. "See puudutab ka Venemaad."
Vanhanen peab loomulikuks, et kui Eestile avaldatakse survet, peavad Soome ja kõik teised ELi liikmed osutama Eestile tuge ja solidaarsust.

Savisaare ja Kivirähu arvamusavaldused pälvisid ohtralt kriitikat
Edgar Savisaare ja sotsioloog Juhan Kivirähu valitsust kritiseerivad arvamusavaldused on esile kutsunud mitme ühiskonnavaatleja karmi kriitika.
Eilsel Edgar Savisaare pressikonverentsil kõlanud väljaütlemised, samuti sotsioloog Juhan Kivirähki
tänane arvamusartikkel Eesti Päevalehes, milles valitsuse tagasiastumist nõutakse, on kutsunud esile mitme ühiskonnavaatleja karmi kriitika, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Kohus mõistis sarisüütaja kaheks aastaks vangi
Tartu maakohus mõistis süüdi 20aastase Urmet Paejärve, kes eelmisel aastal pani Tartu- ja Põlvamaal toime 11 süütamist.
Noormees ei kahetsenud oma tegusid. Kohus mõistis talle kaheaastase vangistuse ja kannatanute kasuks Paejärvelt kannatanute välja 1,73 miljonit krooni, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Lang: Eesti veebiservereid ründavad Vene riigiasutused
Justiitsminister Rein Langi sõnul tulenevad Eesti veebiserverite vastu suunatud rünnakud Moskva riiklikelt IP-aadressidelt.
"Tänaseks on selge, et need rünnakud tulevad välismaalt," ütles Lang Aktuaalse kaamera vahendusel. "Need tulevad riiklikelt IP-aadressidelt Moskvas. See viitab sellele, et Moskvas on poliitilise jõude, kes on kaotanud igasuguse mõistuse," lisas ta.
Täna teatas ka riigi infosüsteemide arenduskeskus, et küberründed Eesti vastu ei ole vaibunud.
Eilse ja tänase päeva jooksul on jätkunud sihilikud rünnakud Eesti riigiasutuste veebiserverite töö tõkestamiseks ning on tehtud katseid kogu riigiasutuste andmesidevõrgu töö seiskamiseks.
Valitsusasutuste kodulehekülgede kättesaamisel väljaspool Eestit on sellest tulevalt jätkuvalt tõrkeid. Eesti siseselt on koduleheküljed kättesaadavad ja internetiliiklus toimib suuremate probleemideta.

Martinson: Merimetsa nakkuskeskus on amortiseerunud
Tänasel Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu koosolekul tõdes Tallinna abilinnapea Merike Martinson, et hoone on halvas korras ning pretensioonid meditsiinipersonali käitumise ja keeleoskuse kohta on põhjendatud.
Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu eesotsas abilinnapea Merike Martinsoniga tutvus komisjonide töötulemustega ning leidis, et kaebused olid põhjustatud nii objektiivsest olukorrast kui inimlikest suhtlemisvigadest, teatas linnavalitsuse pressitalitus.
Martinsoni sõnul on 1961. aastal valminud hoone oma põhikommunikatsioonides täielikult amortiseerunud ning regulaarsed sanitaarremondid pole suutnud olukorda parandada.
"Haigla taotleb Norra abiprojektilt 20 miljonit krooni, mis võimaldaks hoone kaasajastada ja seda loodame juba tänavu teha," ütles nõukogu juht.
Etteheited puhtuse ja korra osas ei leidnud komisjonide kolme kontrolli ajal kinnitust. Pretensioonid meditsiinipersonali käitumise ja keeleoskuse kohta on olnud mõnikord põhjendatud.

Avalikud koosolekud Tallinna linnas ja Harjumaal on keelatud
Põhja politseiprefekti Raivo Küüdi esildisega on alates tänasest ennetava meetmena keelatud avalikud koosolekud Tallinnas ja Harjumaal.
Kogunemised on keelatud kuni 11. maini, kuid sõltuvalt olukorrast võib keeld kehtida ka kauem, teatas Põhja politseiprefektuur.
Esildisega keelatakse ka kõik juba registreeritud avalikud koosolekud.
Põhja politseiprefekt Raivo Küüdi sõnul on koosolekute keelamine oluline eelkõige turvalisuse kaalutlustel.
"Põhiseaduslik õigus koguneda ja koosolekuid pidada kehtib tingimusel, et seda tehakse rahumeelselt. Paraku
näitab viimaste päevade kogemus, et kogunemiste eesmärgiks on olnud vaenu õhutamine ning võõra vara hävitamine," ütles Küüt.
Tema sõnul on tänastes oludes ohus ka rahumeelsetel eesmärkidel korraldatud koosolekul osalejate turvalisus.

Paet ei toeta elamislubade tühistamist
Välisminister Urmas paet ei toeta rahutuses osalenud mittekodanike ja Vene kodanike pikaajaliste elamislubade tühistamist.
"See küsimus ei ole aktuaalne," ütles Paet venekeelses Aktuaalses kaameras.
Paet kinnitas, et seni on Eestist välja saadetud üks turismiviisaga saabunud Vene kodanik, kes siin turismi asemel marodööritses.
Vastates küsimusele, kas ta toetab deporteerimist, ütles Paet selgelt, et ei tee seda ja küsimus ei ole praegu päevakorras.
"Eesti on õigusriik," ütles Paet Aktuaalsele kaamerale. "Elamisloa tühistamine ja riigist väljasaatmine on karistus," ütles ta ning lisas, et otsuse karistuse üle langetab kohus. Paeti sõnul on vahistatute seas vaid üks Vene kodanik.

Video: abipolitseinike koolitusele on registreerinud 1700 inimest
Politsei üleskutsele tulla avaliku korra tagamiseks appi abipolitseinikuna on kahe päeva jooksul vastanud juba üle tuhande kolmesaja inimese.
Vabatahtlike hulgas on nii naisi kui ka mehi, vahendab Aktuaalne kaamera.

Vahetagem infot olukorra kohta üle Eesti! 
Eesti Päevaleht Online kutsub kõiki lugejaid üles andma teistele teada oma tähelepanekutest olukorra kohta piirkondades.
Kutsume teid üles lisama oma tähelepanekud käesoleva üleskutse kommentaaridena.
Lisaks ootame teie fotosid korrarikkumiste, mida loodetavasti aset ei leia, kohta aadressile pilt@epl.ee
Otse sündmuskohalt on võimalik saata fotosid ka MMS-ina numbrile 53424804
Päevaleht Online

Inimõiguslased: uurige, kas politsei kasutas liigset jõudu
Rahvusvaheline Inimõiguste Helsingi Föderatsioon (IHF) kutsub Eesti võimusid üles põhjalikult ja erapooletult uurima väiteid, et politsei kasutas hiljutiste rahutuste ajal kinnipeetute vastu ülearust jõudu.
IHF teatas, et neile on laekunud meediaraporteid ja ka otse organisatsioonile saadetuid kaebusi, mis väidavad, et mõningaid protestijaid löödi kumminuiadega ja koheldi halvasti ka pärast seda, kui nad ajutisse kinnipidamiskohta viidi.
IHF väitel on mõned ilmse politseivägivalla juhud talletatud TV-kanalite salvestustele ja mobiilivideotele.
IHF kordab oma teates ka varemesinenud süüdistusi: Eesti venelaste hariduse saamise võimalus on puudulik, neid pole tunnistatud keelelise vähemusena ja ranged keelenõuded piiravad võimalusi tööturul.

Harju maavanem pikendas alkoholimüügi keeldu
Harju maavanema uue korralduse kohaselt on alkoholi jaemüük Harjumaal piiratud ka pärast 3. maid.
Alkoholi jaemüük on täielikult keelatud kuni 3. mai hommikul kella 8.00-ni. Ajavahemikul 3. -7. mail on alkoholi müük keelatud iga päev kella 14.00-st kuni järgmisel hommikul kella 8.00-ni. Alates 7. mail kella 14.00-st kuni 10. mail kella 8.00-ni on alkoholi müük taas täielikult keelatud.
See tähendab, et nii 3., 4., 5., 6. kui ka 7. mail on alkohoolsete jookide jaemüük lubatud üksnes kella 8: 00-st kuni 14: 00-ni.
Alkohoolseid jooke (õlut etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muud joomiseks mõeldud vedelikku etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi) ei tohi müüa Harju maakonnas asuvad kauplused, rändkauplused ja välikohvikud. Alkoholimüük on sel perioodil keelatud ka maakonnas toimuvatel avalikel üritustel.

Laar: Vene riigiduuma delegatsioon meenutab Stalini emissaare
Mart Laari sõnul meenutavad Eestisse olukorraga tutvuma tulnud Vene riigiduuma saadikud 1940. aastal saabunud Stalini emissaare, kes nõudsid samuti valitsuse tagasiastumist.
"Eestisse "olukorraga tutvuma" saadetud Vene Riigiduuma delegatsioon ei jõudnud veel lennukissegi astuda, kui nad juba jõudsid oma lühikese, kuid selge sõnumi Eesti rahvale teada anda - Ansip ja tema valitsus peavad viivitamatult tagasi astuma," kirjutas Laar oma ajaveebis.
Ta lisas, et Vene saatkond nõuab kohtumist "poliitvangidega" ning nede viivitamatut vabastamist.
Laari sõnul toob kõik see järjest rohkem meelde 1940. aasta, mil Eestisse saabunud Stalini emissarid samuti alustasid nõudega valitsuse tagasi astumiseks ning "poliitvangide" vabastamiseks.
Laari hinnangul on avaldused, kus vastandatakse Ansipi valitsust "oma" rahvale või "spetsialistide" arvamusavaldused selle kohta, et valitsus peab viivitamatult tagasi astuma, vaid vesi märatsejate veskile.

Pronkssõdur on uues kohas! 
Sõdurite säilmed maetakse ümber juuni lõpus
Ööl vastu reedet Tõnismäelt teisaldatud monumendi pronksist osa paigaldati äsja oma uude asukohta.
Monumenri demonstreeriti ajakirjanikele Filtri tee 14 asuval kaitseväe kalmistul.
Hauatähis on terve ja kahjustamata. Kella poole seitsmese seisuga viibis monumendi läheduses kümmekond inimest ning olukord oli rahulik.
Pronksmehe uue asukohaga täna tutvumas käinud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul oli langenute ümbermatmine ja monumendi avamine kõigepealt kavandatud hilisemale ajale. "Vägivallapuhangud ei võimaldanud jätta pronkssõdurit 9. mail Tõnismäele ja valitsuse otsusel teisaldati see Filtri teele tagamaks võimaluse inimestele ja organisatsioonidele, kellele pronkssõdur sümboliseerib II Maailmasõja võitu, seda seal väärikalt tähistada," ütles Aaviksoo.

Statoil suleb ööseks kõik teenindusjaamad
Seoses üleminekuga uuele kaardisüsteemile suleb Statoil ööl vastu 1. maid kõik teenindusjaamad.
Kõik tanklad suletakse 30. aprillil kell 23: 30 ja avatakse taas külastajatele 01. mail kell 04: 00, teatas firma esindaja.
Ettevõtte sõnul on üleminekut uuele kaardisüsteemile plaanitud pikka aega ning ka ülemineku kuupäev pandi paika mitu kuud tagasi.

Pargivahid asuvad Tallinnas tööle peale volbriööd
Homme ehk alles päev pärast volbriööd alustavad pargivahid lisaks Pikakari rannale igapäevast patrullimist ka Tammsaare pargis, Harju mäel, Kadriorus ja Männi pargis.
Kõigis neis parkides valvab pargivaht 1. maist kuni 30. septembrini iga päev kella 6-24. Pargivalvurid omavad turvatöötaja kvalifikatsiooni, kannavad vormiriietust ning neoonvesti kirjaga "PARGIVAHT".
Mullused kogemused näitasid, et ainult hommikune ja õhtune valve ei õigusta ennast ning valvama hakatakse kella 6-24.
Tänavu on pargivalve lisaks Paljassaare poolsaarele veel Kadriorus, Männi pargis ning Harjumäel ja Tammsaare pargis. Pikakari rannas tegutseb pargivaht juba alates 2006. aasta 1. maist aastaringselt.
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on Tammsaare pargis pargivahile esitatud kõrgendatud keelenõuded. "Lisaks eesti ja vene keelele peab Tammsaare pargi valvur oskama inglise või saksa keelt ning suutma anda seletusi kirjaniku ja parki ümbritsevate ehitiste kohta," ütles Boroditš.

Ansip tühistas kohtumise Gerhard Schröderiga
Peaminister Andrus Ansip tühistas varem kokkulepitud kohtumise pronksõduri teisaldamist kritiseerinud Saksamaa eelmise liidukantsleri Gerhard Schröderiga.
8. maiks planeeritud endise Saksamaa liitvabariigi liidukantsleri Gerhard Schröderi ja peaminister Andrus Ansipi kohtumine Vene-Saksa gaasijuhtme teemal lükkub määramatuks ajaks edasi, kuna Ansipil pole Schröderiga kohtumiseks aega.
Valitsuse meedianõunik Martin Jaško ütles Eesti Päevalehele, et eelmisel nädalal teatas peaminister, et on valmis 8. mail kohtuma Eestisse saabuva Schröderiga. "Kuid seoses päevakavamuutusega ei ole peaminister Ansipil Schröderiga võimalik kohtuda," teatas Jaško.
Eesti Päevalehele teadaolevalt pole ka ühelgi teisel ministril aega Schröderiga kohtumiseks. Jaško sõnul puuduvad temal andmed, kas Schröder plaanib tänase seisuga Eestisse üldse tulla või jätab ta oma visiidi ära.

Tartus tõusevad bussipiletite hinnad
Tartu linnavalitsus kiitis heaks uue ühistranspordi sõidupileti hinna kehtestamise eelnõu, mille kohaselt tõuseksid kõige vähem sooduskuupiletite hinnad ning kõige rohkem üksikpileti ja päevapileti hinnad.
Linnavalitsuse eelnõu kohaselt tõuseb ID-piletite hind Tartu ühistranspordis keskmiselt 10% ja esitajapileti hind keskmiselt 24%.
"ID-pileti ostab inimene personaalselt ning ei saa seda edasi anda kellelegi teisele, nagu paberpiletitega mõnikord tehakse," põhjendas hinnavahet abilinnapea Margus Hanson, kes avaldas lootust, et selline hinnaerinevus hoogustab elektrooniliste piletite kasutuselevõttu.
Linnavalitsuse ettepanekul hakkaks üksikpilet eelmüügist ostes senise kümne krooni asemel maksma 13 krooni, pileteid kümne kaupa ostes jääks ühe pileti hinnaks 10 krooni. Kuupileti hind tõuseks seniselt 220 kroonilt ID-piletina 240 ja esitajapiletina 280 kroonile.

Rahvusooper Estonia tänab toetusavalduste eest
Rahvusooper Estonia tänab kõiki häid kaaskodanikke, kes viimastel päevadel on nende poole pöördunud toetava sõnaga ja otsese materiaalse toetamise sooviga.
Vandalism Tallinna südalinnas kahjustas ka Estonia teatri- ja kontserdimaja. 27. aprilli hilisõhtul toimunud rünnakus said tõsiselt kannatada nii teatri- kui kontserdisaali peasissekäigu uksed ja nende kõrval asunud reklaamvitriinid. Lõhuti ka mujal asunud akende klaase nii esimesel kui teisel korrusel. Hävitati hoone küljel asuva parkla tõkkepuusüsteem.
"Otseste purustustega kaasnes paratamatult moraalne kahju - paljusid šokeeris, kuivõrd kergelt ja mõtlematult võib pidetutel inimestel tõusta käsi kultuuritempli vastu," nentis Estonia juht Paul Himma.
Rahvusooper Estonia tänab kõiki häid kaaskodanikke, kes viimastel päevadel on nende poole pöördunud toetava sõnaga - ja mitte ainult sõnaga, vaid ka otsese materiaalse toetamise sooviga.

Õiguskomisjon tunnustab jõustruktuuride ja kiirabi tööd konflikti lahendamisel
Riigikogu õiguskomisjon avaldab toetust ja tunnustust riigi jõustruktuuride tegutsemisele avaliku korra tagamisel, samuti tunnustatakse päästeameti, prokuratuuri, kaitseliidu ja kiirabi tegevust.
Riigikogu õiguskomisjon kohtus siseminister Jüri Pihliga. Kuulati ära ülevaade politsei tegevusest Tallinnas ja mujal Eestis seoses eelmise nädala lõpus toimunud avaliku korra rikkumistega.
Õiguskomisjon on seisukohal, et politsei on tegutsenud professionaalselt ja vastavalt Eesti seadustele. Õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul avaldab riigikogu õiguskomisjon toetust ja tunnustust riigi jõustruktuuride tegutsemisele avaliku korra tagamisel. Samuti tunnustatakse päästeameti, prokuratuuri, kaitseliidu ja kiirabi tegevust.
Vaher märkis, et õiguskomisjon loodab korrarikkumiste käigus tekitatud kahjude kiiret hüvitamist kõikidele kahjukannatanutele valitsuse poolt.

Talleggi kontor põles laupäeval
Rannamõisas asuvas Talleggile kuuluva tootmis- ja büroohoones puhkes laupäeva hilisõhtul tulekahju, mille tagajärjel said kannatada hoone bürooruumid.
Häirekeskus sai teate tulekahjust laupäeva öösel pool tundi enne südaööd. Sündmuskohale sõitis kaks Lilleküla päästemeeskonda ja paakauto.
Tulekahju oli puhkenud tootmishoone kontoriruumides umbes 20 ruutmeetri ulatuses. Tulekahju kustutati paarikümmne minutiga, kannatada sai büroos olnud arvutustehnika, samuti said ruumid tugevaid suitsukahjustusi.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Lõuna- ja Ida-Eestis sajab lund
Lõuna- ja Ida-Eestis on kerge lumesadu juba alanud, ilm püsib lähipäevadel jahe ja lumesadu on oodata üle Eesti.
Lumesadu jätkub Eesti meteroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) andmetel andmetel ka täna öösel ning lähipäevadel.
Homme on oodata vähese ja vahelduva pilvisusega ilma. Öised õhutemperatuurid jäävad ühe kuni miinus nelja kraadi piiresse. Puhub põhjatuul 5-10, puhanguti 16 meetrit sekundist. Päeval tuul nõrgeneb ja õhutemperatuur tõuseb 3-7 kraadini.
Kolmapäeva öö on ilm vähese pilvisusega ja sajuta. Päeval pilvisus tiheneb ja õhtul sajab kohati vihma. Puhub põhja- ja kirdetuul 3-8 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni miinus seitse, päeval neli kuni üheksa kraadi.
Ööl vastu neljapäeva sajab mitmel pool nii vihma, lund kui lörtsi. Õhutemperatuur jääb nullist miinus viie kraadini. Päeval sajab vihma ja sooja tuleb kolm kuni kaheksa kraadi.

Järvamaal hukkus reedel jalgrattur
Järvamaal Koeru alevikus juhtus reede lõunal liiklusõnnetus, kus veoautole sisse sõitnud jalgrattur hukkus.
Järva maakonnas Koeru vallas Koeru alevikus Jaani ja Rakke tee ristmikul juhtus reedel 27. aprillil kella 14.25 ajal liiklusõnnetus, kus Järva-Jaani suunas sõitvale ja parempööret sooritavale veoautole Scania, mida juhtis kaine Ülo (s 1960), pööras külje pealt otsa samas suunas liikunud jalgrattur Indrek (s 1969).
Jalgrattur hukkus sündmuskohal.

Eesti kirikud: tulevikku ei saa rajada vihkamisele, ka mitte õigustatud vihkamisele
Eesti kirikud pidasid eile ühise Eesti-Vene eestpalveteenituse ja kinnitasid, et tulevikku ei saa rajada vihkamisele, ka mitte õigustatud vihkamisele, kuna tuleviku võti on andeksandmises.
Pöördumine Eesti avalikkuse poole
Tallinnas Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku ruumides eile toimunud ühisest Eesti-Vene eestpalveteenistusest osavõtjad väljendavad oma kurbust ja valu äsjatoimunud traagiliste sündmuste puhul. Eksinud on konflikti mõlemad osapooled. Me ei pea õigeks dialoogi asendamist konfrontatsiooniga kummaltki poolelt, sest see vabastab halvima, mis inimeses on. Tulevikku ei saa rajada vihkamisele, ka mitte õigustatud vihkamisele. Tuleviku võti on andeksandmises. Seisame otsustavalt vastu katsetele muuta toimunud rahutused rahvustevahelise vaenu tööriistaks, samuti katsetele kasutada rahvusvaenu mistahes poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Paet: ööga muutus olukord Moskvas saatkonna juures hullemaks
Välisminister Urmas Paeti sõnul läks olukord täna öösel Moskvas Eesti saatkonna juures hullemaks ning meie inimesed seal on psühhoterrori all.
Paet ütles Terevisioonile antud intervjuus, et olukord Moskva saatkonna juures on tänase ööga muutunud veelgi keerulisemaks.
Paeti sõnul on Eesti inimesed Venemaal psühhoterrori all. Umbes 600 inimest on ebaseaduslikult kogunenud ümber Eesti saatkonna.
"Meie konsulaarosakond Moskvas on hetkel suletud, kuna me ei suuda sealsete inimesi juurde saada ja seega viisasid mitte väljastada ega viisataotlusi vastu võtta," ütles Paet.
Kokkulepetest ja lubadustest, mida Vene välisminister lubas eelmisel nädala lõpul, et asukohariik tagab saatkonna julgeoleku, pole Paeti sõnul kinni peetud.
Välisministri sõnul on nii NATO kui Euroopa Liit avaldanud seisukohti, et tegemist on Eesti siseasjaga, kuhu ei peaks sekkuma.

Abipolitseinikeks on ennast pakkunud üle 1300 inimese
Vabatahtlikuna politseid aitama on ennast pakkunud 1300 vabatahtlikku, kellest esimesed on juba vastavad koolitused saanud.
Politsei on pakkunud inimestele seoses puhkenud rahutustega võimalust olla politseinikele abiks ning läbida kiirkorras abipolitseinike kursused. Tänaseks on soovi avaldanud juba üle 1300 vabatahtliku, kellest esimesed on juba läbinud ka baaskursused.
Vandalismiaktides osalenud isikute tuvastamiseks on politsei loonud veebikeskkonna tuvasta.politsei.ee, mis on avatud ka inglise- ning venekeelsena. Seal on nähtaval pealtnägijate tehtud fotod rüüstamistel osalenud isikutest. Politsei palub inimestel, kes isikud ära tunnevad saata politseile nende nimi või muud tuvastamist hõlbustavat informatsiooni.
Veebikeskkonna kaudu laekunud info alusel on kindlaks tehtud paljud viimaste päevade jooksul Tallinnas vandaalitsenud ja korda rikkunud inimesed.

Tartumaal põrkas sõiduauto kokku traktoriga
Tartumaal Nõo alevikus põrkas eile õhtul sõiduauto kokku traktoriga, mille juht oli purjus.
Liiklusõnnetus toimus eile õhtul kella 22.27 paiku Tartu maakonnas Nõo alevikus, kus sõiduauto Saab, mida juhtis Kermo (s 1987), põrkas kokku vastutuleva traktori Case 135 haakes olnud valgustamata viljakülvikuga.
Traktorijuht Ants (s 1970) oli alkoholijoobes.
Sõiduauto juht toimetati raskete vigastustega Tartu ülikooli kliinikumi.

Sinimägedes maeti laupäeval ümber 58 punasõduri säilmed
Hukkunud sõduritest õnnestus tuvastada üks, ülejäänud 57 maeti vennashauda tundmatuna.
Laupäeva ennelõunal toimunud tseremoonial maeti Sinimägedes Vaivara kalmistul asuvasse vennashauda ümber 58 punasõduri säilmed, mis leitud mitmest paigast Ida-Virumaalt.
Eelnenud ööl oli samast paigast paarisaja meetri kaugusel asuvas Saksa poolel langenute mälestuskompleksis lõhutud kaks mälestuskivi.
Ümbermaetud säilmed on leitud klubi Otsing pikemaajalise tegevuse käigus eri kohtadest üle Ida-Virumaa. 58 hukkunud Nõukogude sõdurist õnnestus tuvastada vaid üks, ülejäänud 57 maeti vennashauda tundmatutena. Ainsana tuvastati kapten Aleksei Ivanovitš Haritonov, kes langes 22. märtsil 1944.
Klubi Otsing korraldusel toimunud ümbermatmisel osales Vene Föderatsiooni peakonsul Narvas Nikolai Bondarenko ja saatkonna kaitseatašee abi Anatoli Permjakov.

Politsei palub vandaalide tuvastamiseks kaaskodanikelt vihjeid
Politsei poole on oodatud pöörduma ka inimesed, kes ennast ise fotodelt ära tunnevad.
Politsei avas eile Tallinna vandalismiaktides osalenud isikute tuvastamiseks veebikeskkonna tuvasta.politsei.ee, kus on üleval pealtnägijate tehtud fotod rüüstamisel osalenud isikutest, ning pildikogu täieneb pidevalt.
"Politsei palub inimestel, kes fotodel olevad isikud ära tunnevad, sisestada nende nimi või muu tuvastamist hõl-bustav informatsioon kommentaaridesse," ütles Põhja prefektuuri avalike suhete büroo juht Harrys Puusepp.
Kodulehel on väljas aprilli lõpul Tallinnas vandalismiaktides osalenud isikute fotod, mille on pildistanud ja politseile saatnud sündmuste vahetud pealtnägijad. "Rahvas on väga aktiivselt kaasa löönud ja tuleb rõhutada, et politsei poole on oodatud pöörduma ka inimesed, kes ennast ise fotodelt ära tunnevad. Sellest sõltub nende võimalik karistus," kinnitas Puusepp.

Pronkssõdur avatakse sõjaväekalmistul 8. mail
Hauamonumendi avamisele on kutsutud kõigi Hitleri-vastase koalitsiooni riikide esindajad.
Eilsel pressikonverentsil teatas kaitseminister Jaak Aaviksoo, et pronkssõduri hauatähis paigaldatakse loodetavalt juba täna Filtri teel asuvale sõjaväekalmistule ning avatakse pidulikult 8. mail.
Kaitseministri sõnul on pronkssõduri hauatähis täiesti terve ning loodetavalt paigaldatakse ta juba tänase päeva jooksul oma uuele kohale Filtri tee 14 asuvale sõjaväekalmistule.
"Rõhutan, et keegi ei ole hauatähist tükeldanud. See on terve ja kahjustamata ning hetkel korrastamisel. Isegi uskumatu, kui heas konditsioonis see on, vaatamata aastakümnetesse ulatuvale vanusele," sõnas Aaviksoo.
Monumendi pidulik avamine on kavandatud 8. maiks, kui kogu maailm tähistab Teise maailmasõja lõppu Euroopas.

Politsei: kuulujutt venelaste politseist lahkumisest on vale
Eesti antifašistliku komitee esindaja Andrei Zarenkov väitis Vene uudisteagentuurile Interfaks, et vene rahvusest politseinikud lahkuvad Eesti korrakaitsest, kuid Eesti politsei lükkas kuulujutu ümber. "See on täielik vale," rõhutas eile ennelõunal toimunud pressikonverentsil ka välisminister Urmas Paet. Politsei peadirektor Raivo Aeg kinnitas, et ühtegi lahkumisavaldust te-male esitatud ei ole.
Eesti antifašistliku komitee liige Andrei Zarenkov väitis Vene infoagentuurile Interfaks, et Eesti politseis teenivad venelased esitavad lahkumisavaldusi, et mitte võtta osa pronkssõduri kaitsjate vastu korraldatavatest politseioperatsioonidest. Zarenkov, tõsi küll, nimetas neid politseioperatsioone "illegaalseks tegevuseks". Zarenkov kinnitas ka, et Eesti politsei olevat kasutanud kinnivõetute vastu õigustamatut vägivalda. Tema sõnul tahab Eesti politseist lahkuda 350 venelast, kuid ta ei soostunud oma allikat avaldama.

Rühm abipolitseinikke lõpetas eile koolituse
Huvi abipolitseinikuks saamise vastu on olnud erakordselt suur ning esimene rühm uusi abipolitseinikke lõpetab juba pühapäeva õhtul koolituse.
Politseipeadirektori Raivo Aegi sõnul oli politsei poolt laupäeva õhtul pakutud võimalusele registreerida end abipolitseinikuks pühapäeva õhtuks reageerinud juba ligi 700 inimest.
"Esimene grupp abipolitseinikukandidaate läbis pühapäeval juba sisekaitseakadeemias vajaliku kursuse ning saab õhtul kätte abipolitseiniku tunnistused," ütles Aeg pühapäeval ajakirjanikele.
Aegi sõnul vaatab politsei abipolitseinikuks pürgijate taotlused kiiresti läbi ja kui korrakaitsetööst huvitatud inimesed vastavad kõigile nõuetele, saadetakse neile ka kutse koolitusele. Ühepäevase õppuse jooksul antakse tulevastele abipolitseinikele ülevaade seadustikust ning korraldatakse ka taktikaline treening.

Organiseerija vahistati teel kodanikuõpetuse eksamile
Koolist helistati poisi emale ja küsiti, miks teda reede hommikul eksamil ei ole.
Lisaks Öise Vahtkonna juhile Dmitri Linterile, on politsei neljapäeva öise märuli organiseerimises kahtlustatavana vahistanud ka teise sama liikumise aktivisti Maksim Reva ning Pae gümnaasiumi abituriendi Mark Sirõki.
Sirõkiga samasse noorte-ühendusse SiiN kuuluv Maia Meos ütles eile, et Sirõk isegi ei osalenud neljapäeva öistes rahutustes, vaid istus kodus ning valmistus reedeseks kodanikuõpetuse riigieksamiks. "Reede hommikul läks ta kooli eksamile ja tee peal vahistati. Koolist helistati poisi emale ja küsiti, miks Mark eksamil ei ole," rääkis Meos. Meosi sõnul korraldas politsei paar tundi hiljem Sirõki kodus ka läbiotsimise ning viis kaasa arvuti, telefoni, märkmikud ning fašismivastased raamatud.

Norman Aas: esimesed vandaalitsenud inimesed astuvad lähipäevil kohtu ette
Riigi peaprokuröri Norman Aasa kinnitusel viibis eilse seisuga vahi all kinnipeetutest veel 51 viimastel päevadel Tallinna kesklinna rüüstamistega seotud isikut.
Kui mitu vandaalitsemisega seotud kriminaalasja on seni algatatud?
Seoses massiliste korrarikkumistega on üle Eesti algatatud 27 kriminaalasja, neist pooled Virumaal. Lisaks veel eraldi kriminaalasjad tapmise kohta ning rahutuste võimalike organiseerijate vastu, mida uurime koostöös kaitsepolitseiga.
Kui palju organisaatoreid on kinni peetud?
Pühapäevase seisuga on vahi all kokku 51 inimest. Kolme isikut kahtlustatakse massilise korratuse organiseerimises, mille eest võib saada ühe kuni viie aasta pikkuse vanglakaristuse. Mainitud inimesed peeti kinni reedel ning teiste seas on vahi alla võetud Dmitri Linter ja Mark Sirõk.
Ülejäänud nii-öelda laamendajatele lähenetakse individuaalselt, mida me suudame video- ja fotomaterjali abil tõendada. Neist osa puhul on tegu lihtsalt avaliku korra rikkumisega, varguse, sissetungimise või politseile vastuhakkamisega. Lisaks on olemas eraldi paragrahv "süüteo toimepanemine massilise korratuse ajal", mille eest saab ka sisuliselt kuni viieks aastaks vangi mõista. Aga see töö juba käib.

Peterburi peakonsulaadi juures peeti kinni viis "naši" aktivisti
Täna pidasid OMONi eriüksused Peterburi Eesti peakonsulaadi juures kinni viis noorteühenduse "naši" liiget, kes soovisid seal pidada ebaseaduslikku miitingut.
Kella 16.30 ajal oli peakonsulaadi juurde kogunenud 10 "naši" liiget, kes püüdsid seal läbi viia sanktsioneerimata koosolekut, vahendas Interfax Peterburi miilitsat.

Wall Street Journal: Eesti ja Karu
USA ajaleht Wall Street Journal leiab tänases juhtkirjas, et eestlased on venelaste suhtes niigi helded, et pronkssõduri üldse kuhugi pealinna alles jätavad.
Venelased mässasid sel nädalavahetusel Tallinnas ja teistes Eesti linnades ja jätsid endast maha purustatud kauplusevitriinid, tosinad vigastatud ja ühe surnu, kirjutab Wall Street Journal (WSJ) tänases juhtkirjas, mis kannab pealkirja "Eesti ja Karu". Mässajad väitsid, et nende vimm tuleb sellest, et pronkssõdur kesklinnast ära viidi. Tegelik inspiratsioon tuli aga Moskvast.
Eesti valitsus viib pronkssõduri ja selle alla maetud pealinna kalmistule. Eestlased on niigi helded, et nad need üldse alles hoiavad - Prantsusmaal ei ole natsiokupatsiooni mälestusmärki, leiab WSJ.
Iseseisvumisest saati ei ole ükski endise NL vabariik suutnud karu niiviisi ärritada nagu see järjekindel Balti hiireke oma 1,3 miljoni elanikuga, kelle seas on veel 300 000 venelast. Moskva on aastaid Eestit ja Lätit süüdistanud venelaste inimõiguste rikkumises. Need riigid aga kinnitavad - ja mitte alusetult -, et venelased ei viitsi kodakondsuse saamiseks keelt ära õppida.

Soome välisminister: EL väikeriike tuleb toetada
Soome välisminister Ilkka Kanerva teatas eile, et EL peab monumendimärulis ühest joont hoidma ja kinnitas, et solidaarsuse ja toetuse näitamine on EL väikestele liikmesriikidele eriti oluline.
Ilkka Kanerva rõhutas, et Eesti ja Venemaa vahelistele probleemidele reageerimisel on oluline, et Euroopa Liit säilitaks ühtse joone, vahendab NewsRoom Finland.
Kanerva kinnitas, et solidaarsuse ja toetuse näitamine on EL väikestele liikmesriikidele eriti oluline.
Ilkka Kanerva kordas Soome peaministri Matti Vanhaneni seisukohta ja rõhutas, et Eesti tuleb pronkssõduri küsimusega ise toime.

The Independent: ärge laske Venemaal Eestit kiusata! 
Briti ajaleht leiab, et Venemaa kiusab Eestit ja et britid peavad Eestit toetama, kuna meeldib see neile või mitte, on Eesti EL liige ja seega on Eesti kriis ka brittide mure.
Üks surnud, sajad arreteeritud ja oht, et rohkem jama on tulekul, kirjutab Briti ajaleht The Independent tänases juhtkirjas.
Ajaleht jätkab: see pole see, mida me oleme harjunud ootama Eestilt, mis on brittidele tuntud kui "mänguväljak" ja koht, kus kinnisvara soetada. Mõned vangutavad pead ja lasevad kuuldavale fraasi: "see kauge maa, millest me midagi ei tea". Nii ei tohi teha, sest meeldib see meile või mitte, tähendab EL laienemine Balti riikidesse seda, et kriis Eestis on ka meie mure.
Me oleme näinud veidrat vaatepilti, kuidas Euroopa Liit noogutab kaasa, kui Vladimir Putini ministrid Eestile inimõiguste asjus loengut peavad. See on silmakirjalik arvestades, kuidas Venemaa ise tšetšeene ja omaenda teisitimõtlejaid-miitingulisi kohtleb.

Himkis keelati võidupäeva miitingu korraldamine
Moskva lähedal asuva Himki linna võimud keelasid 9. mai miitingu korraldamise.
Koosviibimine oli planeeritud tänaseks juba demonteeritud kuuele II maailma sõjas hukkunud lendurile pühendatud monumendi juures.
Raadiojaam Ehho Moskvõ sõnul soovitasid Himki võimud minna metsa ja seal korraldada oma üritust.

Dagens Nyheter: loomulikult suudab Eesti sellega toime tulla
Rootsi päevaleht Dagens Nyheter kinnitab tänases juhtkirjas, et Eesti suudab praegu toimuvaga küll ise toime tulla, kuid üldisemalt Venemaaga hakkamasaamiseks peab Euroopa liit ühise rinde looma.
Dagens Nyheter kirjutab täna, et Tallinn hakkab rahunema, kuid see on paljudele jõhker äratus ja läheb aega, enne kui rahutuste haavad saavad ravitud.
Need olid venelased, kes protesteerisid, kinnitab ajaleht. Enamus neist olid noored inimesed, kel ei ole kogemust N.Liidus elamisest ja kes on kogu oma teadliku elu elanud iseseisvas Eestis.
Kuid selge on see, et miski on integratsioonis viltu läinud. Paljud venelased (Eestis -toim.) näevad oma tulevikku ohustatuna, paljud ei ole ikka veel Eesti kodanikud. Võibolla näevad nad end teelahkmel seismas, võibolla arutlevad nad, kellele nende lojaalsus kuulub, kellega või missugusena või millena nad end identifitseerivad.

Paul Wolfowitz keeldub kasvavale survele vaatamata tagasi astumast
President Bushi toetus võimaldab Maailmapanga juhil lahkumise nõuded tõrjuda.
Vigade eest Iraagi sõjas pidi üks selle peaarhitekte Donald Rumsfeld juba loovutama USA kaitseministri koha, tema tollane asetäitja Paul Wolfowitz on aga uues ametis Maailmapanga presidendina veelgi suurema surve all.
Kuid Wolfowitzi skandaalil pole Iraagiga enam midagi pistmist. Küll on mängus Liibüas sündinud araablanna, kellega Wolfowitz liiga lähedalt läbi käis.
2005. aastal läkitas ta oma sõbratari Shaha Riza Maailmapangast USA välisministeeriumisse kõrgepalgalisele kohale ja see on seadnud kahtluse alla kõigi tema otsuste usaldusväärsuse. Wolfowitz on oma viga tunnistanud ja avalikult kahetsenud, kuid Maailmapanga presidendi tooli loovutada ei kavatse.

Provokatsioonid, hümn ja põhiseadus - vaid kolmas mõjub
Reede õhtupoolik algab paljutõotavalt. Teel peaminister Janukovitši siniplagude alt oranži lipumere poole hüppavad ootamatult ette korravalvurid.
Kõva kolina saatel poolitatakse Hreštšatik metalltõketega, mille ette ja taha hüppavad sadakond miilitsat. Künka peal seisavad bussid. Kardinate vahelt paistvad laigulised mundrid lasevad aimata, et lisajõudude taha vajadusel asi ei jää.
Paraku pole kellelgi kavaski nende tugevust proovida. "Ei valimistele!" kuulutav leer istub kenasti oma liivakastis ning "Valimised tulevad!" seltskond omas. Võõrale mängumaale ei trügita. Sest mängus pole midagi põhimõttelist - seda, mida praegu Kiievis näeme, võib nimetada lihtlabaseks kampaaniaks.
Kui aga uurin, kas praegune tehisrevolutsioon on tõesti nii rahulik või hoiab inimesi tagasi üksnes range distsipliin, üritavad paar sõpra selguse saamiseks siniste kannatuse tõsiselt proovile panna. Mähituna oranžidesse sallidesse, sammuvad nad ülemraada juures otse nende telklaagrisse. Lihtne provokatsioon kukub siiski täielikult läbi: kohalikud noored kutsuvad hoopis palli mängima.

Ukraina demokraatia vajalik ja lõbus kriis
Ajal, mil Tallinna on tabanud ohjeldamatu märatsemine, põeb Ukraina rahumeelselt läbi noore demokraatia tuulerõugeid. Selle jälgimine võib õige lõbus olla.
Reedesel oranžide jõudude meeleavaldusel seisavad kõik sõbralikult koos. Nii president Viktor Juštšenko oranžid, Julia Tõmošenko puna-valged kui ka mitmete rahvuslaste eri toonides plagud. Viktor ja Juliagi näivad olevat aastataguse kisklemise unustanud ning innustavad rahvast sama lava pealt. Ja siis - kui saabub fotograafidele kõige magusam hetk, kus poliitikud üheskoos rahvale lehvitavad - astub president Tõmošenkole otse ette, varjates ta kaamerate eest.
Täpselt selline lapsik nääklemine iseloomustab kogu praegust kriisi, mille lahvatamise põhjusi tuleb otsida siinse demokraatia lapseeast. Sisuliselt on paar väga ambitsioonikat inimest suutnud ilmekalt tõestada, kuidas Ukraina valitsemiseks seatud institutsioonid kohe üldse ei toimi.

Vene duumasaadikud ei soovinud Eesti meediaga kohtuda
Eestit külastavad Vene duumasaadikud teatasid täna ootamatult Eesti meediale, et ei soovi anda planeeritud pressikonverentsi.
Kuigi täna kell 16.40 pidi toimuma Eestit külastavate Vene duumasaadikute ning riigikogu asespiikri Kristiina Ojulandi ja väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri ühispressikonverents, teatas Vene delegatsioon ootavale meediale ning diplomaatilise korpuse liikmetele tund peale pressikonverentsi oodatud algust, et ei soovi nendega kohtuda.
Vene diplomaadid andsid Eesti ametnike kaudu teada, et lisaks pressikonverentsi ärajätmisele loobusid nad ka ülejäänud õhtuks ettenähtud kohtumistest välisministeeriumi ametnikega.
Selle asemel suundusid riigiduuma liikmed pressikonverentsile Vene saatkonda, kus oli hiljem tulnud info kohaselt juba varem välja kuulutatud pressikonverents, kuhu said kutsed peamiselt vene ja rahvusvahelise meedia esindajad.

Venemaa ei kavatse katkestada diplomaatilisi suhteid Eestiga
Täna riigikogus toimunud kohtumisel Venemaa riigiduuma esindajatega oli õhkkond pingeline, kuid diplomaatiliste suhete katkestamist karta ei ole.
Kohtumine toimus pingelises, kuid konstruktiivses õhkkonnas. Poolte seisukohad jäid paljudes küsimustes kaugeteks, sealhulgas ka Eesti okupeerimise küsimuses Nõukogude Liidu poolt.
Suurim diskussioon tekkis Eesti saatkonna olukorra ümber Moskvas.
Eesti poole kirjelduste peale saatkonna trööstitust olukorrast, teatas Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Nikolai Uspenski, et aitab kaasa olukorra normaliseerumisele Eesti saatkonna ümber Moskvas.
Eesti delegatsioon tutvustas Riigiduuma saadikutele Vene infoagentuuride uudist, et kremlimeelse noorteorganisatsiooni juht Jakimenko isiklikult takistas tuntud vene teleajakirjanikul Marianna Maksimovskajal Eesti saatkonda sisenemast.

Kiievis kaklesid miitingulised korravalvuritega pronkssõduri pärast
Kiievi Eesti saatkonna juures sai täna pronkssõduri kaitsel miitinguliste ja korravalvurite kokkupõrgetes viga seitse inimest.
Miks täpselt politseinike ja piketeerijate vahel kokkupõrked puhkesid on esialgu teadmata, kuid asja uuritakse, vahendab Interfaks.
Miitingu organiseerisid Kiievi Eesti saatkonna juures Kommunistlik partei aktivistid ja Vene kogukond.
Meelevaldusega tahtsid korraldajad protestida pronkssõduri mahavõtmise vastu Tallinnas

Poksiliit kutusub üles inimesi säilitama enesedistsipliini ja rahu
Eesti Poksiliit mõistab hukka otsustavalt Tallinnas toimunud märatsemise ja vandalismi.
PÖÖRDUMINE
Eesti Poksiliit mõistab otsustavalt hukka 27. ja 28. aprillil 2007 Tallinnas toimunud märatsemise ja vandalismi.
Olümpiasporti propageeriva alaliiduna peab Poksiliit oluliseks olümpismi ideede järgimist, millest tähtsaimad on enesedistsipliin ja suutlikkus vastutada oma tegude eest.
Me kutsume üles kõiki eestimaalasi hoiduma provokatsioonidest ja säilitama rahu!
Eesti Poksiliit pöördub oma liikmesklubide poole soovitusega, mitte osaleda rahutustes ning pöörata erilist tähelepanu selgitustööle noorte hulgas.
Poksiliit pöördub kõikide alaliitude poole, juhtimaks tähelepanu vajadusele hinnata mitte ainult noorte võistlustulemusi, vaid kasvatada neis läbi sportliku tegevuse sotsiaalselt küpseid, moraali- ja eetikanorme arvestavaid isiksusi.

Ojuland kutsus üles taastama normaalset pooltevahelist dialoogi
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland kohtus täna Vene riigiduuma delegatsiooniga, kutsudes osapooli üles vastastikkustest süüdistustes hoiduma.
"Praeguses olukorras on mõlemale poolele kasulik hoiduda Eesti-Vene vastastikkustest süüdistustest. Vaja on taastada normaalne pooltevaheline dialoog, et vältida pingete edasine eskaleerimine," rõhutas Riigikogu aseesimees.
Eesti on alati olnud valmis vastastikkuseks dialoogiks, ütles Ojuland. Kummastav on aga Riigiduuma delegatsiooni koosseisu kuuluva veteranide küsimuste komisjoni esimehe Nikolai Kovaljovi otsene sekkumine Eesti riigi siseasjadesse.
"Laamendamisel ja marodöörlusel ei ole mingit õigustust kujunenud olukorras," rõhutas Ojuland. Ojuland lisas, et pronkssõduri teisaldamine toimub vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele järgides rahvusvahelisi norme ja tavasid.

Tuhanded Savisaare vastased ummistasid veebilehe
Tallinna linnapea Edgar Savisaare ametist vabastamist taotlev veebileht oli mõne aja maas - inimeste soov tema tagandamise poolt allkiri anda on sedavõrd suur.
Koduleht oli mõnda aega maas kuna vana server ei pidanud kasutajatehulgale vastu. Praeguseks on domeen kolitud kiiremasse ja võimsamasse serverisse.
Veebilehelt selgub, et prooviti registreerida kodulehte ka serveripakkuja Virtuaal.com juurde. Viimane aga polnud nõus domeeni registreerima, kuna ei soovivat end segada poliitikasse.
Savisaare tagandamiseks allkirju koguv lehekülg asub siin.
Praeguseks hetkeks on veebilehel oma allkirja andnud üle 38 500 inimese.

Kovaljov: Eesti sündmused on tekitanud Venemaal sisepingeid
Vene riigiduuma Eestisse saabunud delegatsiooni juhi Nikolai Kovaljovi sõnul on Eesti tegevus ärgitanud natsionalismipuhanguid Venemaal ja tekitanud tõsiseid probleeme ka riigi siseolukorras.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri ja Eesti-Venemaa parlamendirühma liikmete tänane kohtumine Vene riigiduuma Eesti-Vene sõprusrühma liikmetega toimus pingelises, kuid konstruktiivse dialoogi õhkkonnas, kus mõlemad pooled selgitasid oma seisukohti.
Muuhulgas tõstis väliskomisjoni esimees Mikser esile olukorra, mis on seotud Eesti saatkonnaga Moskvas, kus töö on muutunud sisuliselt võimatuks.
Mikseri sõnul peavad Vene võimud täitma asukohariigi kohustused Eesti diplomaatilise esinduse normaalse töö tagamiseks.
Nii Mikseri kui ka Eesti-Venemaa parlamendirühma liikme Andres Herkeli sõnul on Venemaa infokanalid edastanud Eestis toimunust vaid valikulist ja sageli ebatõest informatsiooni.

Vitsut ja Savisaar pöördusid lõpuks linnarahva poole
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ja linnapea Edgar Savisaare pöördusid lõpuks linnakodanike poole üleskutsega olla kained ja tasakaalukad.
Avaldame linnajuhtide üleskutse muutmata kujul.
Täna tähistame volbriööd. Kevade saabumist on muistsed rahvad tähistanud juba tuhandeid aastaid. Sel ööl on süüdatud lõkkeid, nõiatempe tehtud ja lustlikke pidusid korraldatud.
Tulenevalt viimaste päevade rahutustest tuleb sel aastal volbriöö teistsugune. Kutsume inimesi endale teadvustama, et täna ei ole kõige sobivam aeg pidutsemiseks ja vallatlemiseks. Olgem tasakaalukad ja kained ning veedame volbriõhtu ja öö pereringis. Eriti paneme lapsevanematele südamele, et Te jälgiksite oma laste käike ja tegemisi tänasel õhtul.
Ühtlasi tuletame meelde, et vastavalt Harju maavanema korraldusele on alkohoolsete jookide müük kuni 3. maini kogu maakonnas keelatud.

Tõnismäe säilmed maetakse ümber juuni lõpus
Kaitseministeerium teatas täna toimunud pressikonverentsil, et Tõnismäel asuvad sõdurite säilmed maetakse ümber juuni lõpus.
Kaitseministeeriumi teatel peab selleks, et säilmed saaks ümber matta kõigepealt taastama pronkssõduri juures asunud paekivist müüri.
Säilmed maetakse ümber Filtri teel asuvale sõjaväe kalmistule juuni lõpus.
Seni on leitud üheksa kirstu
Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo juhi Üllar Lanno sõnul on tänase päeva seisuga leitud üheksa hauda kaheteistkümnest. Kirstud paiknevad kahes reas 135 kuni 150 cm sügavusel. Lanno sõnul sarnanevad kirstusangad 1944. aastast pärinevatel fotodel olevatega, mis tõestab, et tegemist on sama ajastu kirstudega.
Lanno sõnul on kirstude all tihke savipinnas, millest sügavamale minna ei ole võimalik. Lanno hinnangul võib savikihi peale kogunenud vesi olla halb märk säilmete säilimise osas ning võib keerulisemaks teha ka identifitseerimisprotessi maetud isikute väljaselgitamiseks.

Jõks vandaalide kinnipidamiskohtades õigusrikkumisi ei tuvastanud
Õiguskantsler Allar Jõks käis omaalgatuslikult juba pühapäeval kontrollimas rahutuste käigus vahistatud inimeste kinnipidamistingimusi ja leidis, et kõiki koheldakse korralikult ning kaebusi ei olnud.
"Õiguskantsler ei tuvastanud midagi sellist, mis nõuaks kiiret taunimist ja reageerimist," ütles õiguskantsleri avalike suhete nõunik Jaana Padrik Eesti Päevalehele.
Jõks käis kinnipidamiskohtades omal initsiatiivil koos arestimajade valdkonna nõunikega. Alustati pühapäeva keskpäeval ja lõpetati kella 16.00 paiku. Kohapeal tehti ka fotosid ning Allar Jõks vestles isiklikult paljude kinni hoitavate isikutega.
"Õiguskantslerile ei esitanud keegi kaebusi vägivalla või ebainimlike tingimuste kohta," kinnitas Padrik.
Tema sõnul ei ole neile ka praeguse hetkeni esitatud ühtegi kaebust seoses rahutustega.

UUS!  Politsei: põhjendamatult aeglane sõit on karistatav
Politsei teatas kommentaariks täna keskpäeval toimunud meeleavaldusele, et põhjendamatult aeglaselt sõitnud ning signaali andnud korrarikkujad võetakse vastutusele.
"Mõlemad tegevused on liikluseeskirja alusel karistatavad rahatrahviga kuni 3000 krooni," teatas Põhja politseiprefektuur.
"Politsei tegeleb olukorra lahendamisega ning eeskirju rikkunud sõidukijuhte karistatakse. Arvestades tänast olukorda, suhtub politsei nendesse rikkumistesse väga tõsiselt," ütles politsei pressiesindaja Tuuli Härson. "Lisaks selgitab politsei välja ka tegevuse organiseerijaid."

Meeleavaldajad nõudsid autosignaalidega Ansipi tagasiastumist
Tallinnas toimus täna keskpäeval pronkssõduri teisaldamise vastaste protestiaktsioon, mille käigus nõuti aeglase sõidu ja autosignaaliga peaminister Andrus Ansipi tagasiastumist.
Protestiaktsioon algas täna kell 12 kogu Tallinnas ja kestis ligi 20 minutit.
Meeleavaldajad sõitsid autodega kiirusega kuni 5 km/h.
Liiklus kesklinnas sisuliselt seisus. Päevalehe toimetusse helistanud inimesed on teatanud signaalitamisest ja ummikutest Mustamäel, Endla tänaval, Narva maanteel ja kogu kesklinnas.
Kella 12.30-ks oli tavapärane liiklus taastunud, tänavatelt kostus veel üksikuid signaale.
Vene propagandaagentuuri Regnum teatel toimusid samal ajal sarnased meeleavaldused ka Narvas, Jõhvis ja Sillamäel.

Ajaleht: Venemaa ei teinud pronkssõduri kaitseks midagi
Vene Nezavisimaja Gazeta (NG) arvab oma juhtkirjas, et Venemaa ei teinud Eestiga sõjahaudade kaitse lepingu sõlmimiseks mitte midagi.
NG hinnangul näitab asjaolu, et Moskva ei teinud 16 aasta vältel Eestiga lepingu sõlmimiseks midagi, kui tähtis oli see küsimus Kremli jaoks.
"Sündmused pronkssõduri ümber ja selle rüvetamine ei alanud ei täna ega aasta tagasi, vaid kohe pärast Eesti iseseisvumist," kirjutab ajaleht.
NG märgib, et Balti eliidid otsivad oma rahvaste jaoks sobivat ajalugu ja lahingud monumentide ümber on selle protsessi lahutamatu osa.
"Miks siis Vene võimud ei teinud piisavalt, et õiguslikult kaitsta monumente ja sõjahaudu seal, kus valitsevad ajaloole muud vaated," küsib ajaleht.

Vähemusrahvaste esindus mõistab vandaalitsemise hukka
Praeguseks välja kujunenud olukorras ja kartes rahvuspingete süvenemist otsustas Eestimaa Rahvuste Ühendus vastu võtta pöördumise, mis mõistab hukka marodöörluse ja vandalismi.
PÖÖRDUMINE
Meie, Eestimaa Rahvuste Ühenduse kultuuriorganisatsioonide esindajad oleme sügavalt nördinud Tallinnas ja mujal Eestis toime pandud jõhkratest vandalismiaktidest.
Marodöörlus ei ole rahvus ja huligaansus ei ole kultuur. Me kutsume üles kõiki rahvusrühmi Eestis: hoiduge kaasa minemast alatute provokatsioonidega, mis on suunatud meie ühise kodumaa ühiskondliku korra ja riikluse hävitamisele.
Me kutsume üles iga perekonda, iga vastutustundlikku inimest: hoidke oma lapsi, õpetage neile demokraatia põhitõdesid, kasvatage neid lugu pidama oma kodust, kaasinimestest, haridusest ja loovast tööst.
Eesti riik ja rahvas on maailmas tuntud oma kõrge tolerantsiga rahvusvähemuste ja eri kultuuride suhtes, olles sellega eeskujuks paljudele riikidele. Me kutsume üles kõiki rahvuseid, iga inimest Eestis andma oma panust rahu ja korra taastamisse ning hoidmisesse.

Eesti saatkond Moskvas on blokeeritud
Eesti välisministeerium: saatkonna personali ja nende perekonnaliikmete elu ning tervis on seatud otsesesse ohtu
Pronksmehe üleviimise vastu protesteerivad Vene noored on blokeerinud Eesti Moskva saatkonna.
Saatkonna ümber seisvad noored ei lase alates täna hommikust enam kedagi saatkonnast välja ega saatkona sisse, ütles saatkonna pressiatašee Franek Persidski kella 10 paiku Eesti Päevalehele.
Nii ei lastud just hetk tagasi saatkonda sisse näiteks telekanali REN TV võttegruppi, kes tuli tegema intervjuud suursaadik Marina Kaljurandiga. Persidski sõnul seisab miilits tegevusetult eemal ning ei tee midagi selleks, et saatkonna blokeerimist lõpetada.
Kella 13 paiku õnnestus Eesti suursaadikul miilitsa abiga siiski saatkonna hoovist autoga välja sõita. Vaid mõni meeleavaldaja üritas ebaõnnestunult saadiku auto ette seista. Samaks kellaajaks sai intervjuu suursaadikuga tehtud ka REN TV.

Rahvusliku liikumise veebileht Savisaare tagandamiseks on ajutiselt maas
Eesti rahvusliku liikumisee (ERL) eile avatud veebileht Tallinna linnapea Edgar Savisaare tagandamiseks on ajutiselt suure koormuse tõttu maas.
ERL-i pöördumises seisis: "Ajal, mil Eesti rahvas peab toetama oma valitsust ning mõistma kategooriliselt hukka mitu ööd kestnud marodööritsemise, tegeleb Tallinna linnapea jõudsalt Eesti riigiesindajate mustamise ning marodööride õigustamisega."
Eesti rahvuslik liikumine leiab, et Savisaar on riigivaenulik inimene ning ta tuleks tagandada Tallinna linnapea kohalt.
Liikumine taunib ka Savisaare suutmatust teha koostööd vabariigi valitsusega ning tahtmatust endale linnapea ametikohaga kaasnevat vastutust võtta.
ERL lubas edastada pöördumise koos allakirjutanute nimedega Harju maavanemale ja valitsusele.
Tänase hommiku seisuga oli internetilehekuljel kogutud juba üle 6300 allkirja. Hetkel ei saa veebilehel allkirju anda, kuna see kolib ümber teise serverisse, mis peaks massilisemale andmesisestusele vastu.

Jüriöö pargis märatseti täna öösel
Jüriöö pargis vandaalitseti täna öösel, tekitatud kahju suurus on 150 000 krooni.
Lasnamäe linnaosa vanema Kalle Klandorfi sõnul peksti täna öösel Jüriöö pargis puruks 15 maaprožektorit ja kahjustati värviga kõigi Teises maailmasõjas langenute monumendi osaks olev sõdurikiiver.
Klandorfi hinnangul on tekitatud kahju suurus umbes 150 000 krooni. Kahjusid on juba likvideerima asutud.

Vene parlamendi delegatsioon tuleb Eestisse
Eestisse tulev riigiduuma delegatsioon nõuab kinnipeetute vabastamist.
Täna saabub Eestisse Venemaa riigiduuma delegatsioon, et tutvuda kohapeal Eestis tekkinud olukorraga ning püüda saavutada vahistatud vene kodanike vabastamist.
Riigduuma spiiker Boriss Grõzlovi sõnul muretsevad saadikud eelkõige vene kodanike ja kaasmaalaste saatuse pärast, vahendas RIA Novosti.
Vene parlamendi liikmete Eestisse sõidu küsimust arutasid omavahel Grõzlov ja riigikogu spiiker Ene Ergma.
"Me hakkame visalt nõudma, et oma ajalugu kaitsenud inimesed saaksid vabastatud enne meie delegatsiooni Eestist lahkumist," ütles riigiduuma saadik Nikolai Kovalev.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti alati olnud avatud suhtlemiseks Vene poolega ning seda näitab ka Eesti valmisolek võtta vastu Riigiduuma delegatsioon, teatas Eesti Välisministeerium.

Üleskutse: meie täna alkoholi ei müü! 
Eesti Päevaleht Online kutsub kõiki Eesti lõbustusasutusi seoses tänase volbriööga mitte müüma kuni homse hommikuni alkoholi ja sellest meile ka avalikult teatama.
Kõik Eesti maakonnad on seoses vandaalitsemistega keelanud kuni 3. maini alkohoolsete jookide müügi kauplustes, rändkauplustes, välikohvikutes ja avalikel üritustel. Lõbustusasutustes nagu baarid, restoranid ja ööklubid on alkoholi müük aga jätkuvalt lubatud.
Ootame meiliaadressil online@epl.ee teateid kõigilt Eesti lõbustusasutustelt, kes on otsustanud loobuda alkoholi müügist täna öösel. Nimekirja sellise otsuse teinutest lisame käesoleva loo juurde.
Volbriöö on aeg, mil kõigis Eesti linnades kogunevad traditsiooniliselt tänavatele suured rahvamassid. Seoses viimastel öödel asetleidnud sündmustega võib see viia erineva meelsusega noorteseltskondade konfliktideni. Alkohol lisaks sellele võimalusele vaid hoogu juurde.

Algasid ettevalmistustööd pronkssõduri ülesseadmiseks uues kohas
Ettevalmistustööd monumendi pronksist osa ümberpaigutamiseks algasid täna hommikul kell 8.
Hauatähis on terve, kahjustamata ning korrastatud, kinnitas kaitseministeerium.
Monumendi pronksist osa paigutatakse täna ümber kaitseväe kalmistule Filtri tee 14, hiljem lisatakse sellele muud monumendi detailid.
Politsei on piiranud ligipääsu kalmistule.

Odinets: siinsete vähemuste sidumisega on hiljaks jäädud
Rahvastikuministri büroo juhi Eduard Odinetsa sõnul on siinsete rahutuste põhjuseks 15 aastat tagasi välja elamata jäänud emotsioonid ning vale integratsioonipoliitika.
End kodustatud eestlaseks nimetav rahvastikuministri büroo värske juht Eduard Odinets leidis, et kõige suuremat kahju on teinud monoloogi vormis riigi juhtimine, kirjutab Postimees.
Odinets leidis, et kui 15 aastat tagasi suutis Eesti end rahumeelselt vabaks võidelda, siis muulastele on sellest ajast sisse jäänud palju välja elamata emotsioone.
Kui seni on peamiseks integratsioonitööks olnud venelastele eesti keele õpetamine, siis Odinetsi hinnangul peab integratsioon küll põhinema keelel, kuid väga oluline on ka hingeni jõudmine.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar leidis samuti, et senine integratsioonipoliitika on osaliselt läbi kukkunud ning selles vallas tuleb võtta ette uus tee.

Öö möödus Tallinnas ja mujal Eestis rahulikult
Tänane öö möödus rahulikult ja rüüstamisi ning laiaulatuslikke
Politsei kontrollis Tallinnas liikunud inimesi ning võttis julgeolekukaalutlustel inimestelt ära esemeid, mida oleks rahutuste korral saanud kasutada relvana.
Eilse õhtu ning tänase öö jooksul peeti Tallinnas kinni 45 inimest. Valdavalt oli tegu alkoholijoobes isikutega.
Narvas ning Jõhvis peeti kinni 80 inimest. Olukord Ida-Virumaal oli valdavalt rahulik. Levitati lendlehti erinevate üleskutsetega. Sillamäel purustati asutuste aknaklaase.

Noored tugevdavad Moskvas Eesti saatkonna piiramist
Meeleavaldajatest sissepiiratud Eesti Moskva-saatkonna ees läks olukord eile teravamaks kui laupäeval, mil tundus, et protestijad muutuvad rahulikumaks.
Eile pärastlõunal takistasid Vene noorteorganisatsioonide aktivistid juba Eesti kodanike pääsu saatkonda. Sisuliselt tuli saatkonda pääseda jõuga, lihtsalt nende käest ära joostes. Miilits vaatas seda eemalt pealt.
Eesti suursaadik Marina Kaljurand palus saatkonna töötajatel ilma tema loata saatkonnast mitte väljuda, aga ega nad linna peale ka eriti ei kipu. Saatkonna töötajad elavad kõik alaliselt saatkonnas.
Pärastlõunal võtsid saatkonda piirava kolme suurema noorteliikumise - Naši, Molodaja Gvardija ja Mestnõje - juhid vastu ultimaatumi.
Ultimaatum, mis saadeti saatkonda faksiga, nõuab, et Eesti vabandaks Venemaa ees, et "Eestis lõpetataks venelaste represseerimine" ning Eesti teataks tähtaja, millal hakatakse pronks-sõdurit Tõnismäele tagasi panema.

Tallinn likvideerib märuli tagajärgi
Tallinnas puhastati möödunud nädalavahetusel graffitist 63 ruutmeetrit pinda, kuhu oli soditud erinevaid vaenu õhutavaid sõnumeid.
Tallinnas puhastati laupäeval ja pühapäeval graffitist A.H. Tammsaare mälestusmärk, Vabaduse kell, Estonia mälestusmärk ja ausammas Toompuiesteel Grand hotelli vastas.
Lasnamäel soditi kõnniteid. Suuremad värviplärakad olid aadressidel Kalevipoja põik 5, Kalevipoja põik 2, Koorti 19, Mahtra 23, Koorti 22, Paekaare 34, Paekaare 36 ja Võru 1.
Kesklinnas lagastati värvidega trammide ootepaviljone, majade uksi ja kõnniteid.
Puhastamine läks linnale maksma 53 550 krooni.

Arhitektid tahavad muuta Maakri tänava jalakäijate tänavaks
Eesti arhitektide liit teeb Tallinna linnaplaneerimisametile ettepaneku muuta Maakri tänav jalakäijate tänavaks.
Eesti arhitektide liit tegi Maakri 19 ja 21 detailplaneeringu avalikul väljapanekul Tallinna linnaplaneerimise ametile ettepaneku kavandada Maakri 19/21 detailplaneeringus Maakri tänav jalakäijate tänavaks.
Maakri tänava vastasküljel asuva Maakri kvartali kohta on Eesti arhitektide liit koostöös Tallinna linnaplaneerimise ametiga läbi viinud kõrghoonete kvartali planeeringueskiisi arhitektuurivõistluse esimese etapi, mille käigus valiti edasiarendamiseks viis võimalikku visiooni.
Alustatud on võistluse teise etapi tingimuste koostamisega. Enamik visioone näeb autoliikluse juurdepääsu parklatele kvartali teisest küljest Lennuki tänava poolt.

Alates 1. maist muutuvad busside sõiduplaanid
Alates 1. maist alustab Tallinna ühistransport mitmetel liinidel üleminekut suvisele töökorraldusele.
Bussiliin number 7 alustab alates 1. maist tööd pühapäeval.
Bussiliinil number 8 muutuvad alates 1. maist nädalavahetuse sõiduplaanid ning laupäeval ja pühapäeval lisatakse liinile üks täiendav normaalbuss.
Bussiliinil number 15 asendatakse nädalavahetustel kaks normaalbussi veovõime tõstmiseks liigendbussidega. Sõiduplaanid ei muutu.
Bussiliin number 16 hakkab sõitma suvise sõidugraafiku järgi.
Bussiliinil number 34A asendatakse laupäeval ja pühapäeval viis normaalbussi veovõime tõstmiseks viie liigendbussiga. Sõiduplaanid ei muutu.

Maksu- ja tolliameti Endla tänava büroo on taas avatud
Maksu- ja tolliameti Tallinnas Endla tänaval asuv maksukeskuse teenindusbüroo alustab tänasest piiratud mahus klientide teenindamist ja nõustamisteenust.
Maksu- ja tolliamet avab büroo täna kella 10.00.
Klientidel, kel asjaajamisega pole väga kiire, palub amet võimalusel tulla büroosse mõne päeva pärast või kasutada e-maksuametit.
Hoonesse saab siseneda kõrvaluksest.
Ameti Endla tänav 8 teenindusbüroo oli reedel suletud seoses vandalismist tulenenud kahjustustega.

Pärnus on alkoholi lausmüügikeeld
Erinevalt riigi ja maakonna alkoholi müügikeelust ei tohi Pärnus alkohoolseid jooke müüa lisaks poodidele ja bensiinijaamadele ka baarides ja hotellides.
Keeld kehtib alates esmaspäeva hommikul kella 7st kuni kolmapäeva hommikul kella 7ni, kirjutab parnupostimees.ee.
Linnavalitsuse korraldus on kõigile täitmiseks kohustuslik, seda kontrollivad nii politsei kui munitsipaalpolitsei.
Pärnu abilinnapea Simmo Saare sõnul on taolise keelu põhjuseks nii Tallinnas toimunud rahutused kui saabuv volbriöö.

Statoil tõstis kütuse hinda
AS Eesti Statoil tõstis täna bensiini jaemüügihindu 35 senti liitrilt tulenevalt kütuste sisseostuhindade kallinemisest maailmaturul.
Muudatused kütuste maailmaturu hindades määravad autokütuste jaehinna Eestis, sest siin müüdavad autokütused vastavad Euroopa Liidu standarditele ning toode hangitakse Euroopa tootjatelt, vahendas firma.
Alates kella 14.00 maksab Statoili teenindusjaamades liiter bensiini 95 Euro 14.20 ja 123-automaatjaamades 13.95 krooni.

Mässajad tekitasid reede öösel kahju vähemalt kaheksa miljoni krooni eest
Tallinna kesklinna valitsusele laekus teisel märuliööl tekitatud aineliste kahjude kohta 71 avaldust, teatatud kahjude kogusumma on ligi kaheksa miljonit krooni.
Kokku deklareeriti kahju kogusummas 7 895 181 krooni, teatas Tallinna linnavalitsus.
Suurimat kahju kannatasid aadressil Rävala pst 4 asuvad Armani kauplus - 1,8 mln kr ja Norber Grupp OÜ - 1,2 mln kr, kauplus Fotoluks aadressil Pärnu mnt 134 - 1,4 mln kr - ja bussiootepaviljone haldav JCDecaux - 700 000 kr.

Rimi Tallinna hüpermarketid suletakse tund aega varem
Ajavahemikul 30. aprillsit - 2. maini sulgeb Rimi Tallinna hüpermarketid tund aega tavapärasest varem.
Rimi hüpermarketid on avatud kella 9-22, teatas Rimi Baltic Group.
Rimi ketti kuulubTallinnas viis hüpermarketit: Ülemiste keskuse Rimi Hüpermarket, Norde Centrumi Rimi Hüpermarket, Haabersti Rimi Hüpermarket, Sõpruse Rimi Hüpermarket ja Mustakivi Rimi Hüpermarket.

If registreeris 44 kahjuavaldust
If Eesti Kindlustus on täna kella 15ks registreerinud 44 kahjuavaldust seoses viimastel öödel toimunud vandalismi ja vargustega, neist 39 Tallinnas ja viis Ida-Virumaal.
Kahjuavalduste hulgas on 39 varakahju ja viis sõidukikahju. Registreeritud varakahjude suurus on üle 3,4 mln krooni ja sõidukikahjude 50 000 krooni, teatas If Eesti Kindlustus.
If Eesti Kindlustus registreerib eraisikutele ja ettevõtjatele viimastel öödel massiliste avaliku korra rikkumiste käigus tekitatud kahjusid ning käsitleb neid. Seejärel esitab kahjutoimikud rahandusministeeriumile hüvitise väljamaksmiseks.
Riik hüvitab viimastel päevadel aset leidnud massilistes avaliku korra rikkumistes tekitatud kahju.
Ehkki rahalised kahjud hüvitab riik, tehakse kahjunõuete koondamisel ja kahjude käsitlemisel koostööd Eesti kindlustusseltside liiduga, et muuta inimestele kahjude hüvitamise taotlemine lihtsamaks.

Viru keskus suletakse täna kell 19
Viru keskuse ja Tallinna Kaubamaja kompleks sulgeb täna uksed kell 19.
Viru Keskuse bussiterminal on avatud kuni kella 19.30ni, teatas Viru keskus.
Alates homsest, 1. maist on Viru keskuse ja Tallinna Kaubamaja kompleks avatud tavapärastel aegadel.

Rebane: Volbriöö tuleb sel aastal tagasihoidlikum kui tavaliselt
Meelelahutusärimees Peeter Rebane ütles, et 99 protsenti inimestest ei pea kannatama grupi vandaalitsejate tegude pärast. Samas tuleb Volbriöö sel aastal ilmselt tagasihoidlikum kui tavaliselt.
"Üleskutse alkoholimüük keelata oli igati mõistlik," kommenteeris Rebane Eesti Päevaleht Online'ile üleriigilist alkoholi jaemüügi keeldu.
Restoranides-baarides ja klubides käib Rebase sõnul aga teistsugune rahvas ning kontrollitud ja turvatud oludes ei näe ta põhjust, miks peaks alkoholimüügi keelama.
Kuigi Rebasele kuuluv Tallinna vanalinnas asuv ööklubi Hollywood oli reedel ning laupäeval suletud, ei arva ta, et tänasel Volbriööl oleks vaja klubi kinni hoida. "Klubi sulgemine reedel igati põhjendatud, kuna kliendid ei pääsenud nii neljapäeval kui reedel klubile ligi," ütles Rebane. "Tänaseks on olukord maha rahunenud ja kõik meie asutused on täna avatud."

Padar: kurjategijad maksavad kahju kinni
"Riik hüvitab kodanikele kahju - Eesti inimeste eest seismine on riigi ülesanne. Ent see ei tähenda, nagu loobuksime sellest rahast ja maksumaksja maksaks vandalismi tagajärjed kinni," ütles rahandusminister Ivari Padar.
"Kui oleme kahjukannatanute nõuded enda kätte koondanud, nõuab riik süüdlastelt tekitatud kahju välja. Selleks esitab riik peale menetluse lõppu ja kohtupidamist kurjategijate vastu tsiviilhagid," vahendas rahandusministeerium Padari poolt öeldut.

Riik hüvitab vandaalide poolt Tallinnas ja Jõhvis tekitatud kahju
Riik hüvitab viimastel päevadel aset leidnud massilistes avaliku korra rikkumistes tekitatud kahju.
Selleks peab kahju kannatanu pöörduma politseisse, kust saab õiendi menetluse alustamise kohta. Õiendile tuleb lisada taotlus, mille blanketi saavad kahjukannatajad dokumentide esitamisel, ja kulu tegemist tõestavad dokumendid, teatas rahandusministeerium.
Ehkki rahalised kahjud hüvitab riik, teeb riik kahjunõuete koondamisel ja kahjude käsitlemisel koostööd Eesti kindlustusseltside liiduga, et muuta inimestele kahjude hüvitamise taotlemine lihtsamaks. Kahjude hüvitamise taotluse esitamiseks võib pöörduda nii kindlustusseltside kui rahandusministeeriumi poole.
Kui kahjukannatajal on olemas kehtiv kindlustusleping, tuleb taotluse esitamiseks pöörduda oma kindlustusseltsi poole. Kui kindlustuslepingut pole, võib taotlusega pöörduda nii rahandusministeeriumisse kui lähimasse kahjukindlustusseltsi.

Siim-Valmar Kiislerist saab abiminister
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi abiministriks saab Siim-Valmar Kiisler.
Kiisleri vastutusvaldkonnaks saab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel ettevõtluse ning infrastruktuuri arendamine. Abiministri esmaseks tööülesandeks on riigi huvide esindamine riigi osalusega äriühingutes ja sihtasutustes, samuti ministri määratud infrastruktuuri arendusprojektide juhtimine.
"Riigi huvid äriühingutes osalemisel vajavad tänasest selgemat määratlemist ja kaitset ning seetõttu pean ma tarvilikuks Siim-Valmar Kiisleri abiministriks määramist," ütles Parts. Ta lisas, et Kiisleri ülesandeks on ka igapäevane infovahetus ettevõtjate ja nende esindusorganisatsioonidega.
Siim-Valmar Kiisler on olnud riigikogu ning Tallinna linnavolikogu liige, samuti on ta tegutsenud ettevõtjana ning töötanud Tallinna kesklinna vanemana.

Hansapanga Rävala kontori I korrus on suletud kuni 15. augustini
Tallinna Rävala kontori I korruse teenindussaal on remondi tõttu suletud 1. maist kuni 15. augustini.
Lahti on Rävala kontori II korrus, kus töötavad investeerimis- ja eralaenukonsultandid, ärikliendikonsultandid ning ärilaenuhaldurid. Sularahatehinguid seal teha ei saa. II korrus on lahti E-R 9-18 ning sinna pääseb ajutise sissepääsu kaudu, teatas pank.
Samas piirkonnas asuv Liivalaia kontor on sel perioodil lahti tavapärasest kauem: E-R 9-18, L 10-15.

Hugo Bossi riideid müüakse Soovi netilehel
Kuulutustelehes Soov on üleval kuulutus, kus pakutakse müügiks Hugo Bossi riideid soodsamalt kui poodides - kolmandik poehindadest.
Soovi netilehel on üleval kuulutus, kus müüakse Hugo Bossi uusi riideid soodsamalt - kolmandik poehindadest. Tegemist olevat originaalidega, kirjutab aripaev.ee.
Kuulutuses olevale kontaktnumbrile helistades vastab meesterahva hääl. "Jah, müün küll Hugo Bossi riideid ja vähemalt poole odavamalt, kui need on poodides."
Küsimuse peale, kust need riided on saadud, vastab meeshääl: "Toon neid Saksamaa tehasest. Hetkel väga suurt valikut pole, kuid 17. mail tuleb uus kaup."
Hugo Bossi esinduskauplus oli 26. öösel üks enim kahju kannatanud kauplustest, mis kandis kahju vähemalt paari miljoni krooni eest.

Meremehed nõuavad Tallinkilt tööinspektsiooni kaudu palgatõusu
Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing pöördus täna tööinspektsiooni poole, sest Tallink ignoreerib 2005. aastal ettevõtte ja ametiühingute vahel kokkulepitud palgatõusu.
Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing (EMSA) teatel pole Tallink Grupi AS ja tema tütarettevõtted vaatamata korduvatele meeldetuletustele tänaseni laevapere liikmete ametipalkasid viinud vastavusse 2005. a sõlmitud palgaleppega.
EMSA juhatuse esimees Kaia Vask ütles, et tegemist on põhimõttelise küsimusega, sest palgaleppe tingimuste kohaselt peab selle aasta 1. septembril rakenduv palgatõus võtma aluseks selleks hetkeks kehtivad ametipalgad.
"Tegemist on sisuliselt kollektiivse töötüliga, mis annab lepingu täitmise tagamiseks töötajatele vabad käed kasutada kõiki kollektiivse töötüli seaduses toodud vahendeid," tõdeb EMSA oma teates.

Kilk: ettevõtjad said Vene-kooli juba 1997. aastal
Ettevõtja Rein Kilgi sõnul said Eesti ettevõtted nn Vene-kogemuse juba 1997. aasta Vene kriisis ning seega ei ole praegu toimuv Venemaale eksportivatele ettevõtetele suureks ootamatuseks.
"Eesti firmad kaotasid 1997. aastal palju ning siis ei olnud sellel mitte mingisugust seost riikidevaheliste suhetega," ütles Kilk Eesti Päevaleht Online'ile. "Kui enne seda valitses ettevõtjatel ülevoolav optimism seoses ääretu Vene turuga, siis Vene kriis õpetas nägema riske, mida tuleb ükskõik millisel riigil Venemaa puhul arvestada."
Kilgi sõnul ei maksa tõsiselt võtta seda juttu, nagu mõjutaks pronkssõduri teisaldamine Vene sadamate ehitamist, et Eestist kaubavedu kõrvale juhtida jms. "Ega Peterburi ei ehitatud ka Eesti pärast, vaid selleks, et Venemaal oli vaja pääsu merele," sõnas Kilk.
Praeguses situatsioonis ei ole Kilk Venemaa poolt mingeid sanktsioone oma ettevõtmistele täheldanud. "Samas, kui need ka peaksid järgnema, siis senine kogemus viitab üsna kiirele pragmatismi võidulepääsule," rääkis Kilk.

Rein Kilk: Savisaare loidus üllatas
"Teleülekannet jälgides ootasin, et iga hetk on tulemas Savisaar musta vilkuritega autoga, käes megafon, mille kaudu ta teatab: ja vaš mer, uspakoites," ütles ettevõtja Rein Kilk Eesti Päevaleht Online'ile.
Kilgi sõnul on Tallinna linnapea Edgar Savisaar kriitiliste olukordade meister, kuid oma senise sündmustest distantseerumisega on ta suutnud üllatada. Kilgi sõnul oleks Savisaar ise tänavatele rahustama tulles kogunud poliitilist kapitali pikkadeks aastateks, seda nii eestlaste kui venelaste seas.
"Minu meelest jättis ta tohutu šansi kasutamata," ütles Kilk. "Tema ebalev olek on olnud üllatuseks."

Saku Õlletehas: alkoholikeeld vähendab müüki 60%
Saku Õlletehase teatel vähendab alkoholi müügikeeld Saku päevamüügi tulemusi hinnanguliselt 60% ulatuses.
"Üleriigiline alkoholimüügi keeld jaekaubanduses vähendab Saku päevamüügi tulemusi hinnanguliselt 60%ulatuses," ütles Saku kommunikatsioonijuht Livia Kulm Eesti Päevaleht Online'ile.
"Vaatamata sellele, et pubides ja restoranides on alkoholi müümine endiselt lubatud, on tekkinud olukord avaldanud mõningast mõju ka sealsetele müüginumbritele, sest inimesed eelistavad ärevatel aegadel arusaadavalt pigem mitte väljas käia," selgitas Kulm.
Kommunikatsioonijuht kinnitas, et kuigi Saku Õlletehase alkohoolsete jookide müüginumbrid on üleriigilise alkoholimüügi keelu tõttu hetkel mõnevõrra langenud, mõistab Saku täielikult olukorra tõsidust ja on päri rakendatud meetmetega.

PAJULA pronkssõdurist: eestlased jäävad tükiks ajaks odavat eluasemelaenu taga igatsema
"Eks meil tuleb tunnistada ka seda, et Eesti jaoks asetuvad need rahutused paraku mitte eriti soodsasse sündmusteahelasse," ütles SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula Päevaleht Online'ile.
"Välismaailma hoiak kogu on Baltikumi suhtes niigi viimastel kuudel on oluliselt skeptilisemaks muutunud. Kui seni olid säärase suhtumismuutuse taga valdavalt tsüklilised kaalutlused, siis nüüd teadvustatakse endale veel palju selgemini ka geopoliitilisi ohtusid," sõnas Pajula.
"Samas ei usu ma, et nende sündmuste mõju - eeldusel, et asjalood lähitulevikus oluliselt ei halvene - oleks lühiajaliselt väga märgatav, nö kuuma raha on siin vähe ja selle liikumine suuri probleeme ei tekita. Olukorrale, kus Eestis sai vahepeal eluasemelaenu odavamaltki kui Rootsis, jääme aga ilmselt tükiks ajaks järele imestama."
"Eks need sündmused näitavad eelkõige seda, et tsivilisatsiooniloor on õhuke ja et enam-vähem viisaka ja poolmõistliku maailma all, kohal ja kõrval hõljub alati ähvardav, oma sängist välja kippuda üritav inimstiihia. Neljapäeval ja reedel tuletas see vaid meile oma alatist olemasolu meelde," kommenteeris Pajula möödunud nädalal Eestis alanud sündmusi.

Maksuametibüroos säilisid kõik dokumendid
Tallinnas Endla tänaval asuv maksuametibüroo sai öiste vandaalitsemiste käigus väliseid kahjusid, ükski ametlik dokument kaduma ei läinud.
"Endla 8 hoonel purustati 30 akent ja turvaklaasidega välisuksed. Lõhuti ka turvakaamerad ja prügikaste, hoonel on muid pisipurustusi. Kurjategijad said kätte uste vahel olnud dokumendiplangid, mis loobiti tänavale laiali," ütles maksu- ja tolliameti esindaja Liis Pakk Eesti Päevaleht Online'ile.
Kurjategijatel ei õnnestunud hoonesse tungida, kuna maksu- ja tolliameti töötajad olid kasutusele võtnud mitmesuguseid ennetavaid abinõusid. "Seega ei dokumente ega muud vara ära ei viidud," sõnas Plakk.

Tallinn ootab kahjukannatajate avaldusi
Tallinna kesklinna valitsus ootab avaldusi nädalavahetusel vandaalitsenud rahvamasside poolt tekitatud kahjude kohta.
Kesklinna valitsus palub kõigil eraisikutel, ametiasutustel ja firmadel, kelle vara sai toimunud rahutustes kahjustada, sellest täna kella 17ni teada anda telefonidel 6457246, 6457205 ja 6457227. Kahjudest saab teatada ka emaili aadressil kesklinn@tallinnlv.ee.

Norra ärimees: ainult Eesti saab otsustada, kuhu monument panna
Eestis arendusprojektidega seotud Norra ärimees Paal Juul Aschjem ütles, et ainult Eesti saab otsustada, kuhu monument panna.
"Inimesed, kellega ma olen Euroopast sel teemal rääkinud, jagavad arvamust, et ainult Eesti saab otsustada, kuhu monument panna. Eesti ei pea küsima Venemaalt, Norralt või Saksamaalt selleks luba," rääkis Aschjem Äripäevale.
"Venemaal Himki linnas viidi samuti monument nädal tagasi ära. Keegi ei arutanud seda. Keegi ei küsinud 1947. aastal ka eestlaste arvamust, kas monument peaks tulema või mitte."
"Ma olen väga kurb sündmuste kulgemise üle, aga toetan uue valitsuse samme. Ma arvan, et suurem osa Euroopat vaatab Eestile ikkagi kui heale riigile. Ootame, mida toob tulevik."

Tuhanded firmad kaotavad homsest õiguse tegutseda
Homsega kaotab Eestis tegutsemisõiguse üle 6000 ettevõtte, kuna neil on kinnitamata oma tegutsemise registreering majandustegevuse registris.
Eelmise reede hommikuse seisuga oli majandustegevuse registris kinnitamata 6542 registreeringut. Registreeringute kinnitamise aeg oli tegelikult juba 15. aprill. Kuid 1. maist kaotavad registreeringu tegemata jätnud ettevõtted õiguse registreerimata tegevusalal tegutseda, kirjutab Äripäev.
Kõige enam on registreeringud kinnitamata kaubandusettevõtetel, teine suurem registreeringuta grupp moodustub ehitusettevõtetest.
Tallinna linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonna juhataja Märt Ilusa kinnitusel ei näe ehitusseadus registreeringu puudumise eest ette rahatrahve. Linnaplaneerimisameti ehitusjärelevalve teostajad aga kontrollivad enne ehitustööde algust registreeringu olemasolu ning selle puududes ei lubata töid alustada.

Turiste vandaalitsemine ei heiduta
Kuigi viimaste päevade sündmused muutsid eestlased ärevaks, oli toimunu turistidele pigem adrenaliini tekitav lisaväärtus kui põhjus Eestist võimalikult kiiresti kaduda.
Scandic Hotel Palace'i direktor Kadi Saluoks täheldas massilisele põgenemisele hoopis vastupidist, kirjutab Äripäev. "Lahkuda pole keegi soovinud, vaid osa on oma ööbimisi pikendanud."
Saluoksa sõnul ei jõudnud paljud kliendid ööl vastu reedet ja laupäeva hotelli, sest sellele ei pääsenud lihtsalt ligi.
Ka edaspidiseid broneeringuid pole Saluoksa sõnul vähemaks jäänud, praeguseks on broneeringu tühistanud vaid üks inimene. "Ainult üks soomlane katkestas meil oma tellimuse, tuues põhjuseks alkoholi müümise keelu."
Ka Tallink kinnitas, et turistide põgenemist või massilist sissevoolu vähenemist ei ole. "Konkreetselt pole keegi reisi ära jätnud, kuid on lükatud edasi ja seda just Tallinna-Helsingi liinil," rääkis Talliki pressiesindaja Luulea Lääne.

Metsamehed hakkavad ise kruusa kaevandama
Teedeehitajad taunivad riigi raha eest
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) tänavune otsus hakata ise liiva ja kruusa kaevandama ning müüma on ajanud harja punaseks "karjääriinimestel", sest RMK keeldub neid oma maadele kaevandama laskmast.
Nii ei andnud RMK nõusolekut AS-ile Põlva Teed, kes avaldas soovi teha Põlvamaal kahel RMK maa-alal geoloogilisi uuringuid.
"Enne uuringuteloa taotlemist tuleb ju see maaomanikuga kooskõlastada ja meile vastati, et RMK on otsustanud ise hakata kaevandamisega tegelema ja nad ei kooskõlasta," sõnas Põlva Teede juhatuse esimees Ülo Mõttus. "See pole vaid meie probleem, asfaldiliidu päeval tõstatati ka küsimus, kuidas sellesse suhtuda, et riigi rahaga hakatakse erafirmadele konkurentsi pakkuma. Samas on see RMK kui firma poolt loogiline tegevus. Aga arvestades, kui palju maid neil käes on, tekib ju monopol," ei pea Mõttus olukorda õiglaseks.

Riik korrastab pimedate jaoks veebilehekülgi
Riigi infosüsteemide osakond on seadnud eesmärgiks, et 2010. aastaks vastaksid kõik avaliku sektori veebilehed WAI-kvaliteedikriteeriumitele, mis lihtsamas keeles tähendab, et erivajadusega inimesed peaksid saama neid ekraanilugemisprogrammi abil kasutada.
2006. aasta lõpul tehtud uuringust selgus, et valitsuse veebilehtedest vastab nõuetele vaid 6,67 protsenti.
Põhja-Eesti pimedate ühingu esimehe Artur Räpi sõnul on kodulehtede probleem praegu üsna terav, kuid seda ei tajuta veel, sest pimedad arvutikasutajad on alles suhteliselt uus nähtus.
"Kui riigiasutused tahavad lehed korda saada, siis tuleb neil kaasata lehtede ja reeglite testimisse ka inimesi, kes reaalselt antud reeglite järgi tehtud kodulehti kasutavad. Muidu võib tekkida olukord, et reeglite järgi on kõik korras, kuid inimese jaoks ei ole," leiab mees.

Sanktsioonid karistaksid Vene ärimehi
Kõige haavatavamad alad on transiit ning kütuse, musta metalli ja tooraine eksport.
Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaan Urmas Varblane ütles, et võimalikud Venemaa majandussanktsioonid puudutavad peaasjalikult sektoreid, kus tegutsevad Vene enda ärimehed - transiit, kütuse, musta metalli ja tooraine eksport Venemaalt.
"Viimaste aastatega on kaubavahetus Venemaaga jõudsalt kasvanud. Kui 2004. aastal Euroopa Liitu astudes oli meie eksport Venemaale 200-250 miljonit krooni kuus, siis praegu on see juba miljard krooni kuus," ütles Varblane.
Väga jõuliselt on kasvanud musta metalli import Venemaalt, see seostub eelkõige Galvexiga. Samas on ka galvaniseeritud metalli eksport Eestist kasvanud. See on üks näide, mis firmad võivad sattuda löögi alla.

Eesti ja Soome näitlejate vaheline jalgpallvõistlus jääb ära
Seoses viimaste päevade pingelise olukorraga Tallinnas loobub Eesti Näitlejate Liit oma 90nda juubeli tähistamiseks mõeldud ürituste läbiviimisest.
Eesti Näitlejate Liidu juhatus otsustas seoses komplitseeritud ühiskondliku olukorraga ära jätta kuuendal mail toimuma pidanud Eesti Näitlejate Liidu 90nda juubeli üritused.
"Ära jäävad nii ball Estonia teatris kui Eesti-Soome näitlejate vaheline jalgpallivõistlus A Le Coq Arenal," teatas Eesti Näitlejate Liidu juhatuse liige Taavi Eelmaa.

Kurt Vonneguti poeg luges ette kirjaniku viimase kõne
Kirjanik Kurt Vonneguti mälestusõhtul Indianapolises loeti ette viimane kirjaniku poolt kirjutatud kõne, mida ta plaanis ise esitada.
Kurt Vonneguti poolt kaks nädalat enne surma kirjutatud kõne kandis ette kirjaniku poeg Mark, teatab BBC.
Kurt Vonnegut plaanis ise esitada kõne oma kodulinnas Indianapolises tema austamiseks toimunud üritusel. Paraku suri Kurt Vonnegut 84-aastasena aprilli alguses.
"Tapamaja korpus viis" ja mitmed teised kirjaniku teosed kujunesid 1960/70-date noorte jaoks kultusromaanideks.
Mark Vonneguti sõnul suhtuks tema isa väljamüüdud austamisüritusse kindlasti suure lugupidamisega.
Kurt Vonneguti kõne lõppes lausega. "Tänan tähelepanu eest ja nüüd olen ma siit läinud".
Indianapolises välja kuulutatud Vonneguti aasta eesmärgiks on, et linnakodanikud külastaksid senisest enam raamatukogusid.

Suri tuntud vene teatri- ja filminäitleja Kirill Lavrov
Peterburis suri 82-aastaselt vene teatrikorüfee Kirill Lavrov, kelle rollid teatrist ja kinolinalt lummasid vaatajaid enam kui poole sajandi jooksul.
Lavrovi üks viimaseid suuri töid, Pontius Pilatuse roll ETV-s jooksvas televisioonifilmis "Meister ja Margarita", on praegugi Eesti televaatajale näha.
Lavrovi pikk teatritee on seotud Leningradi Suure draamateatri ja selle legendaarse juhi Georgi Tovstonogoviga. 1955. aastast selles teatris töötanud Lavrov tegi suurrollid mitmes Tovstonogovi tipplavastuses.
Alates 1989. aastast töötas Lavrov sama teatri kunstilise juhina. Lavrov on esinenud näitlejana korduvalt külalisetendustel Eestis. Sooje suhteid eesti teatraalidega näitas Elmo Nüganeni kutsumine Suurde draamateatrisse lavastama Tom Stoppardi "Arkaadiat".

Ojos de Brujo tõi Tallinnasse tõelist suurlinna hõngu
Neljapäeval Rock Cafés esinenud ansambel Ojos de Brujo pani end ammulisui kuulama.
Eesti kontserdisaalides ei teki just sageli tunnet, et artist on oma lava jaoks liiga suur. Et seisad lava ees ja mõtled: kuidas see bänd siia ära on eksinud? Kui selline asi juhtub, on jahmatus seda suurem. Tuleb öelda, Jazzkaarel õnnestus tänavu meelitada Eestisse rodu tõelisi staare.
Ka Ojos de Brujo võib julgelt liigitada nende bändide hulka, keda vahid, suu vaimustusest ammuli. Nende muusika on tohutult kaleidoskoopiline. Ojos de Brujo on tõeline maailmamuusika bänd - nad haaravad hiiglaslikku geograafiat ja sulatavad kokku kõige erinevamaid stiile: hoolimata hispaaniapärastest põhjadest kõlasid lugudes killud mustlasmuusikast, araabia ja india muusikakultuurist ja jumal teab, kust veel.

Lahkus poetess Debora Vaarandi
Laupäeva pärastlõunal suri 90 aasta vanusena luuletaja ja tõlkija Debora Vaarandi.
Küll Võrus sündinud, kuid suurema osa lapsepõlvest Saaremaal veetnud Debora Vaarandi luulepärandist on kirjanduskaugetele inimestelegi tuttav 1946. aasta juunis Lööne soos toimunud talgutest kõnelev luuletus, millest osa viisistas Raimond Valgre ja mida tuntakse kui "Saaremaa valssi".
1916. aastal sündinud Debora Vaarandi, neiupõlvenimega Trull, õppis Saaremaal Pöide ja Kahtla algkoolides ning Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis. Juba gümnaasiumi ajal oli Trulli Tepsi, nagu teda siis kutsuti, kirjanduslikult väga aktiivne, ta luuletas ja esines, meenutas tema koolikaaslane Juhan Peegel. Vaarandi esimene luuletus "Udus" ilmuski koolikirjandusajakirjas Kume Rivi.

 "Oriendil" kõlavad helid Põhja-Koreast Aafrikani
Kolmapäeval algab ida muusika festival, mille kunstiliseks juhiks on Peeter Vähi.
Esimene "Orient" leidis aset 1992. aastal ning 15 aasta jooksul on toodud esinema selliseid staare, nagu Ravi Shankar ja Burhan Öçal. Ka sel festivalil kuuleb mitmekülgset muusikat. Avalöögi teeb Korea traditsioonilise muusika ansambel Seodo Sori, kel on kavas Põhja-Korea rahvalaulud.
Kuigi Aafrika muusika ei tohiks "Oriendi" huvisfääri kuuluda, on põnevaks erandiks Namiibiast pärit Damaralandi folkansambel. Nagu traditsioonilises ühiskonnas sageli, pole lauljad lääne mõistes professionaalsed muusikud, kuid seda põnevam on nende esitus.
Ühe õhtu vältel antakse kolme artisti kaudu ülevaade Armeenia muusikast. Õhtu vaieldamatu staar on kuulus duduk'imängija Jivan Gasparyan. Ta pole pelgalt rahvamuusika esitaja, läänelikus mõistes interpreet, vaid tunnetab rahvaviisi iga nünassi.

Alim Qazimov: kõik tõe juurde viivad teed on ühesugused
Kas mugaamid (reeglipäras-tatud improvisatsioonil põhine-vad muusikapalad) on kõigil Lähis-Ida rahvastel ühesugused või varieeruvad piirkonniti? Kas näiteks aserbaidžaani mugaamide ja armeenlaste ašuugimuusika (rändlaulikumuusika) vahel on seoseid?
Mugaamide ja ašuugi kunst pärineb ühest allikast. Lähis-Ida mugaamid erinevad esituse ja keele poolest, kuid need erinevused pole märkimisväärsed. Kõik tõe juurde viivad teed on ühesugused.
Kas eurooplane suudab mugaamide muusikat mõista?
Selle muusika mõju sõltub esitajast. Mugaam kütkestab kuulajat oma iluga. Et mugaame mõista, peab inimene olema eriti tundlik ja avatud. See viib tõe, õiguse ja unistuste maailma. Minu arvates ei ava mugaamide kuulamine ainult eurooplasele, vaid kõikidele inimestele maailmas tee tõe ja Jumala juurde.

Langevarjurite maandumine Pirita teele lükkus edasi
Tingituna tugevast tuulest jääb täna langevarjurite maandumine Pirita teele ära, uus katse toimub homme samal ajal kell 15.30.
Eesti langevarjuklubi avab igal kevadel oma hooaja avaliku langevarjuüritusega. Eelmisel aastal toimus sel puhul esmakordselt Eestis kraanalt BASE hüpete sooritamine.
Täna kell 15.30 toimuma pidanud langevarjurite maandumine Pirita teele lükkub tugeva tuule (puhanguti kuni 15 meetrit sekundis) edasi homsesse. Uus katse toimub homme kell 15.30.
"Sel korral otsustasime oma hooaja avaüritusega avaldada austust kõikidele julgetele ja teotahtelistele. Meie, langevarjurid, just sellised oleme," arvab klubi president Maie Kütt.
Eesti Langevarjuklubi asutati 1998. aastal. Tänaseks on liikmeid pea 300. Kaheksa aastat hüpati renditud lennukitelt, 2006. aasta sügisel ostis klubi lennuki Britten Norman BN-2A Islander. Aktiivne hüppetegevus toimub maist-oktoobrini Kuusiku lennuväljal Rapla lähistel. Hüpata saab iseseisvalt, läbides eelnevalt langevarjuri algkursuse või koos instruktoriga tandemhüpet. Lisainfot saab kodulehel.

Noored: "Eestlastel tuleb jääda rahulikuks" 
Pronkssõduri eemaldamisega kaasnenud massirahutused ja ärevad meeleolud tekitasid Tallinna noortes segaseid tundeid ning hirmu. Kajama jääb noorte nõutus: miks ometi nii läks?
Reede - koolinädalale tõmmatakse joon alla. Linnas koristatakse öise mässu viimaseid jääke. Õhus on elektrit. Soe ilm ja uudishimu on noored välja meelitanud. Mida nad mõtlevad?
Älis (18), Carmen (17) ja Alice (17) on valmis asjast rääkima. Älis: "Vaatasin eile öösel telekat. Selline vastik tunne tekkis. Nagu kättemaks. Tahaks Andrus Ansipile öelda, et ta jätaks selle rahule. Ka venelased häirisid, karjusid "Rossija"." Carmen: "Mina arvan, et see kuju tasuks rahule jätta." Alice: "Kuju tuleks rahule jätta. Enne polnud mingit juttu ja nüüd järsku tuli see välja. Istusin MSN-is, kõigil olid pealkirjad närvilised, tekitasid masendava tunde. Koduaknast kuulsin ka, kõik karjusid. Selline mäss käis väljas. Ma elan Lasnamäel. Vaatad telekat, nagu oleks välismaal. Kohutav." Jooksvat infot toimuva kohta said neiud sõpradelt MSN-is ja telerist.

Jäääär laulis Orkut.com-is soovitud lugusid
Neljapäeva õhtul andis ansambel Jäääär Tallinna restoranis Kolumbus Krisostomus omapärase soovikontserdi. Lood, mis tollel õhtul ette kanti, olid eranditult välja valitud suhtlusportaali Orkut.com-i kaudu. Kõik ansambli fännid, kes on Orkut.com-is Jääääre sõpradeks registreerunud, saavad seal soovilugu paluda. Mõte sai alguse ühe fänni algatatud arutelust teemal "Lood, mida igatseks kontserdil kuulda". Tallinna kontserdil lauldi muuhulgas lugusid "Kaks tüdrukut" ja "Jäljed", mis olid Orkut.com-is ühed nõutumad. Minul õnnestus nautida ka oma soovilugu, mis tegelikult Jääääre repertuaari ei kuulugi - Vennaskonna "Pille-Riini".
Kolumbus Krisostomus muutus mingil hetkel rahuoaasiks mässavas pealinnas. Täismajale peetud kontserti ei rikkunud pidevalt pealinna kohal tiirutavad helikopterid ega tänavail tuld vilgutavad politseiautod.

BLRT Grupi esimese kvartali käive ulatus miljardi koonini
BLRT Grupi ehk Balti Laevaremonditehase esimese kvartali konsolideeritud käive käesoleval aastal kasvas võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 161,3 protsenti 1 miljardi kroonini.
Ettevõtte kasum ulatus tänavu esimeses kvartalis 150,2 miljoni kroonini, mida on 163,3 protsenti enam võrreldes mullu sama ajaga, teatas grupp.
Suurima osa käibest andis erinevate metallkonstruktsioonide ehitus, mille esimese kvartali käive oli võrreldes mullusega 290,2 protsenti enam. Muuhulgas järgnes metallide müük 176,1 protsendise käibekasvuga. BLRT Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani sõnul on ettevõtte seisukohast eriti oluline gruppi kuuluva ning Leedus asuva Vakaru Laivu Gamykla 192 protsendine laevaehituse käibe kasv. Kogu laevaehituse käive kasvas võrrelduna eelmise aasta 1. kvartaliga 150%.
Kontserni BLRT Grupp põhilised tegevusalad on laevaehitus, laevaremont, metalltarindite valmistamine, metallide müük, sadama- ja stividoriteenused, masinaehitus, vanametalli töötlemine, autotranspordi teenused.BLRT Gruppi kuulub 63 tütarettevõtet Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas ja Venemaal. Eesti kapitalil põhinev BLRT Grupp loonud siin ligi 2000 ja mujal ligi 1500 töökohta.

Finnair alustas nädalavahetuste eripakkumistega
Kuni aasta lõpuni kuulutab Finnair iga laupäeva hommikul välja ühe atraktiivse sihtkoha eripakkumise.
Eelmisel nädalal oli selleks Bangkok ja homseks eripakkumiseks saab olema lend Hong Kongi, teatas ettevõte.
Pakkumine on saadaval vaid ühel nädalavahetusel piiratud arvul kohtadele ning sihtkohad ja hinnad tehakse teatavaks Finnairi kodulehel.
Pakkumise reeglid: sihtkoht vahetub iga laupäev; müügiperiood on 2 päeva (L-P); miinimum kohalolekuaeg on laupäeva-pühapäeva vaheline öö; maksimum kohalolekuaeg on 1 kuu lubatud reisimisperioodi vältel; pilet tuleb lunastada kohe; kohtade arv on piiratud; muutused, tagasimaks ei ole lubatud; lastele allahindlust ei ole.
Finnair on Euroopa üks kogenenuim lennundusfirma, loodud 1926. aastal. Ettevõte omab Euroopa uusimat lennuparki, millega saab Tallinnast vaid 80 km kaugusel asuvast Helsingi Vantaa lennujaamast lennata otse 110 sihtkohta üle maailma. 2006. aastal lendas Finnairi lennukitega 8,7 miljonit reisijat. Tallinna ja Helsingi vahel lendab Finnair 10 korda päevas.

ETV saade Meie jõuab teisipäeval vaatajani otsesaatena
Jutusaates Meie on seekord küsimuse all, kuidas taastada turvatunnet Eesti riigis ja eestlaste hinges.
Teisipäeval 1. mai õhtul kell 20.05 eetrisse jõudev saade Meie jõuab seekord erandlikult vaatajateni otsesaatena.
Maire Aunaste jutusaates on seekord küsimuseks, kuidas taastada turvatunnet Eesti riigis ja inimeste südameis? Või-kas seda turvatunnet ongi kunagi olnud? Oma arvamust avaldavad Eestimaa muukeelse kogukonna esindajad alates õpetajatest kuni ärimeesteni.

Venemaa meediakatel muliseb
Venemaa uudisteagentuurides on Eesti sündmuste varju jäänud isegi suurkujude surmad.
Eesti valitsuse kommunikatsioonibüroo andmeil tundis välismaine meedia Eestis toimuva vastu suurt huvi. Ingliskeelses kirjutavas pressis kajastas pronkssõdurit eilse seisuga 876 artiklit. Enamik väiksemates väljaannetes ilmunud infost on pärit suurematelt agentuuridelt. Peamise allikana tsiteeritakse Associated Pressi või Reutersit.
Venemaa infoagentuuridele on pronksmehe teema ülioluline siiamaani. Interfaks, RIA Novosti, Rosbalt, ajalehed Trud ja Novaja Gazeta, portaalid Lenta, Gazeta jpt - kõikjal on Eesti sündmused esikohal. Isegi Mstislav Rostropovitši surm, rääkimata palavalt armastatud näitleja Kirill Lavrovi surmast, on jäänud varju.
Fakt ja häma kõrvuti

Rootsi meedia: Venemaa reageeris üle
Rootsi suuremad päevalehed Dagens Nyheter ja Svenska Dagbladet pühendasid oma laupäevased juhtkirjad täielikult või osaliselt sündmustele Tallinnas ja Venemaa reageeringule, mida pidasid ülepingutatuks. Dagens Nyheter kirjutas, et Moskva reageering Eesti otsusele on vaid üks näide sellest, kuidas suureneb vastasseis Venemaa ja naaberriikide ning Venemaa ja muu maailma vahel.
Juhtkiri meenutas, et viimasel ajal on Venemaa huvid olnud suunatud eelkõige lähiriikide vastu, mõnikord isegi nii suure hooga, et see on muutunud Venemaale ebaproduktiivseks.
Leht nentis, et paljude riikide valitsused on Moskvast eemale tõmbunud, kuid see ei paista Kremlit häirivat.

Baskini anekdoodid
"Kapral! Te olete argpüks ja alatu inimene! Ma kutsun teid duellile!"
"Ma ei tule!"
"Miks?"
"Sest olen alatu argpüks!"
Mees tõuseb hommikul suure pohmelliga voodist:
"Pontu! Pontu!" hõikab ta. Koer jookseb tuppa ja asub meest lakkuma.
Mees hingab koerale ninna ja lausub kähiseva häälega:
"Pontu, otsi, otsi!"
Mees noomib blondiini:
"Sa raiskad viimasel ajal väga palju raha juuksuri peale!"
"Mida teha? Paljud räägivad, et mul pole peaga kõik korras!"
"Kuule, naine, kas sina kutsusid meile Toru-Jüri?"

JÄRJEJUTT (19): Stephen King: Kolm saatusekaarti: Tume torn.  II osa
Vastus oli sellegipoolest olnud ammendav. Vang võis Tolli läbida. Vahikorras olevad valvurid võiksid ta kas või pealaest jalatallani ja pärakust neeluni läbi otsida.
Nad ei leiaks vähimatki.
Laskur laskis end vangi alateadvuses rahulolevalt lõdvaks, adumata sel hetkel veel oma probleemi tegelikku tõsidust.
6
Boeing 727 lendas madalalt ja graatsiliselt üle Long Islandi soolaugaste, jättes endast maha kütusejääkide nõgised rajad. Maandumistelik liikus mürina ja mütsatuse saatel maandumisasendisse.
7
3A, muutlike silmadega noormees, ajas end sirgu ja Jane nägi - tõepoolest nägi - ta käes välgatamas mini-Uzit, mis tegelikult, nagu ta hetke pärast taipas, oli kõigest tollideklaratsiooni kaart ja selline väike lukuga kotikene, milles mehed vahel passi hoiavad.

Rocki õõnestab usalduskriis
1 Siiani oli raske mõista, miks Balti liigas võidult võidule sammunud Tartu Ülikool/Rock play-off-turniirilt välja jäi. Eilne kindel allajäämine Eesti meistriliiga poolfinaalis Dalkia/Nybit paotas veidi kardinat telgitagustesse - meeskonda närib usalduskriis.
Rocki peatreener Algirdas Brazys tunnistas, et ei suutnud valida võitlusvõimelist koosseisu ja saatis platsile pallurid, kes ei ilmutanud tahtmist. Oletame, et tal on õigus. Ent kui üks-kaks mängijat ei taha pingutada, peaks tugevas meeskonnas - ent Rock on ju tugevatest palluritest koostatud - leiduma teisi, kes ihkavad end maksma panna. Kui Brazys tõesti ei tea pärast kaheksa kuud kestnud hooaega, keda ta saab täielikult usaldada ja keda mitte, pole ta teinud oma tööd asjatundlikult.

Andke südamele tööd!  Ei kahetse
Kui pealinlane läheb nädalavahetusel Harku rabasse rattaga sõitma, Piritale või Nõmmele sörkima või keppidega kõndima, näeb ta seal ilusa ilmaga kümneid mõttekaaslasi.
Liikumisharrastus saab üha popimaks, kasvab inimeste huvi ja vajadus kehalise koormusega kohaneda.
Ent see on alles ettevaatlik algus - terviseradadel peaks ka argipäevaõhtuti higistama sadu spordiharrastajaid. Püsivaid harjutajaid on elanikkonnast parimal juhul iga kümnes. Kuigi näiteks Tallinnas on kolm kergejõustikuhalli, kümmekond ujulat ja hulgaliselt spordisaale, jääb harrastussport paljudele kättesaamatuks sel lihtsal põhjusel, et puudub elukoha lähedane liikumis- või terviserada.
2003. aastast Hansapanga tervisejooksu ja Eesti Energia energiakõndi korraldades "avastasime" pealinna eri paikades üle kümne metsaaluse, kus saab linnakärast eemal looduslikus keskkonnas sportida ja liikuda. Osa neist on arendatud nüüdisaegseteks keskusteks, osas tuleks aga tööd teha - rajad märgistada ja valgustada, et seal saaks aasta läbi turvaliselt liikuda.

Toetades tulemust, toetame ka head treenerit
Kolmandik spordist, kui mitte rohkem, on koondunud Tallinna. Laste- ja noortespordi toetuseks makstakse aastas pearaha 82,2 miljonit krooni, mida on ilmselgelt vähe.
Täpsemalt öeldes: saavutusspordi arendamiseks seda tõesti ei jätku, kuid sportliku ajaviite korraldamisel peaks kuidagimoodi ikka välja tulema. Ent vaid sel juhul, kui Tallinnast kaugemale võistlema ei sõideta, koolivaheajal linnast väljas treeningulaagreid ei korraldata ja meditsiinilisse kontrolli suhtutakse pealiskaudselt.
Niisugune tegevus võimaldab spordirühmadesse haarata suure hulga lapsi, kes ainult tippsporti arendades oleks kindlasti kõrvale jäänud. Teisalt innustab see ka treenereid, kes ei tunne end saavutusspordis kindlalt, aga ettevalmistusrühmadega tegeleks meelsasti.

Mees, kes pani kuuli teistmoodi lendama
75-aastasena Los Angeleses manalateele läinud O'Brien lennutas 7,257 -kilost raudmuna esimese inimesena üle 18 ja 19 meetri. Ta püstitas aastatel 1953-1959 kümme maailmarekordit, nihutades tipptähist 130 sentimeetrit - see on jäänud ületamatuks saavutuseks.
"Ta oli üks väheseid sportlasi, kes muutis oma ala tehnikat," ütles olümpiaajaloolane David Wallechinsky. "Kuid kõige enam hämmastas mind tema tulemuste erakordne stabiilsus."
1952. aasta suvel alustas 20-aastane O'Brien oma valitsemisperioodi, võites järjest 116 võistlust.
Asjatundjad pahased
Isa soovis, et O'Brienist saaks tema eeskujul pesapallur, kuid heledapäise sihvaka nooruki vere pani keema ameerika jalgpall. California ülikooli spordistipendiumi teeninud Parry sai treeningul löögi kõhtu ja loobus lemmikalast.

AjaPeegel: Lennuõnnetus lõpetas noorsportlase elutee
Tänavu peeti 22. korda lauatennisist Alari Lindmäe rahvusvaheline mälestusturniir.
1985. aasta 3. mai öösel põrkasid Ukraina õhuruumis kokku kaks lennukit. Ühes neist reisis
17-aastane Alari, kes sõitis Lvovi võistlema. Teises lennukis istusid tollase Taga-Karpaatia sõjaväeringkonna kõrged ülemused. Seda traagilist lennuõnnetust mäletatakse siiani.
Kuulsin kurvast uudisest samal päeval Pärnumaal Paikusel, kus peeti noorte lauatennisistide turniir. Alari oli N Liidu ja 31-kordse Eesti meistri Rein Lindmäe noorem vend. Nende esimene treener oli fanaatiline tartlane Evelin Lestal. Alari sai juba koolipoisina N Liidu meistersportlaseks. Temaga arvestasid teised N Liidu paremad pingpongimängijaid. Suure tõenäosusega oleks ta esindanud Eestit 1992. aasta Barcelona olümpial.

Kas minna võitma või kaotust vältima? 
Euroopa meister ja olümpiapronks Aleksei Budõlin pole juba neli aastat võitnud ainsatki tiitlivõistluste medalit.
(Griša) mängib ainult raha pärast. Kui alustassil poleks kopikaid, magaks ta juba ammugi. Hirm, et ta ei võida, kadedus ning rahalised kaalutlused, mis täidavad tema pügatud pead, ei luba tal rahulikult istuda ega mõtteid koondada. Ta istub nagu nõelte otsas. Tema õde Anja kardab samuti, et keegi teine võidab. Kopikad teda ei huvita. Mänguõnn on seotud tema enesearmastusega. Teine õde, Sonja mängib lotot mänguprotsessi enese pärast. Kogu ta nägu väljendab suurt hardumust. Täpselt selline pilt on ka tippspordis. Aastaid tagasi küsitleti eri alade tippudelt, mis on nende eesmärk võistlema minnes. 53% neist vastas, et nad lähevad ainult võitma, 37% seadis eesmärgi vältida kaotust ning 10% läksid "andma oma parimat".

Naistega basseinis ehk kuidas ma vees mõnulesin
Päikesepaisteline hommik Kalev SPA veekeskuses. Mõni minut puudub kella kümnest, heatujuline treener Liina Raska marsib reipal sammul suure sinise sülemiga basseini äärde.
Algamas on süvaveeaeroobika treening, mis tähendab, et harjutusi hakatakse tegema nii sügavas vees, et jalgadega põhjast toe otsimine viilimise eesmärgil on välistatud. Enne soojendusharjutuste alustamist saan juhendajalt suure sinise vöö, panen selle oma keha ümber ja see hoiab mind nagu veinipudelikorki kogu 50-minutilise treeningu vältel pinnal.
Treener Liina Raska sõnul on vöö vajalik seepärast, et harjutajaid väljuks pärast treeningut basseinist sama palju, kui sinna sisenes. Harjun esmamuljel üle keskmise ebamugava vidinaga ümber puusade suhteliselt kiiresti, tagantjärele mõeldes ei kujutaks süvaveeaeroobikat ilma abivahendita ettegi. Lisaks sunnib vöö tänu "korgiefektile" treenijat eri harjutusi tehes kasutama neid lihasgruppe, mida tavaline sulistamine ei hõlma.

Vormelipiloot Marko Asmer püsib tuleviku suhtes kidakeelsena
Marko Asmer juhib Briti vormel-3 sarja, olles võitnud nädala-
Marko, kuidas kõditab sinu eneseteadvust võrdlus nii kuulsate nimedega?
Hooaeg on alles alguses, ei maksa veel võidupärga kaela panna. Pealegi oli testide põhjal teada, et HiTech Racingu auto on tänavu kiire. Et hästi on läinud, pole üllatus ei tiimile ega mulle. Tuleb samas vaimus jätkata. Küsimus oli enne hooaega vaid selles, kuidas suudame selle kiiruse realiseerida.
Ja tiim on algusega väga rahul?
Ikka. Edu on kaua oodatud, sest HiTechil on olnud ka kehvemaid aegu. Edutee on innustav kõigile tiimi asjameestele. Esmajoones selle bossile David Hayle'ile.
Kas tiim maksab oma sõitjaile võitude puhul ka preemiat?
Vastan nii, et olen selle preemia enne hooaega juba kätte saanud. Sellega, et pääsesin HiTechi sõitma hetkel, kus neil oli mind väga vaja, nagu minul neidki. Mõlema osapoole soovid langesid kokku. Oleme seega mõlemad rahul.

Sõudjate katsevõistlus: kired lahvatasid nii vee peal kui ka laua ääres
Mullu Jaansonitega tülli keeranud ja neljapaadist lahku löönud Leonid Gulov võitis laupäeval Pärnu jõel vastutuules peetud katsevõistluse ajaga 7.40, 9. Teisena lõpetas Jüri Jaanson, seejärel tuli Allar Raja ning alles neljanda koha sai Tõnu Endrekson.
Pinge alt vabanenud narvalane lasi lendu võikaid sõimusõnu, mis võtsid kaldal seisnud pealtvaatajad võpatama.
"Midagi ta karjus küll, täpselt ei saanud aru," rääkis Endrekson talle omasel igilõbusal toonil. "Oma sõidus ma pettunud ei ole, hambaoperatsiooni tõttu jäi terve nädala jagu treeninguid vahele ja hea, et niigi läks."
Oma võitu üllatuseks pidanud Leonid Gulov tunnistas pärast sõitu, et oli eelmise aasta sündmuste pärast väga pinges ning lasi karjudes lihsalt auru välja. "Praegu on mul nende sõnade pärast väga häbi," sõnas hiljem kaaslaste ees vabandust palunud võidumees.

Jaanson: kui pärast Pekingit jätkan, saab naine kurjaks
Ateena olümpiahõbe, 41-aastane Jüri Jaanson naudib noorte meeste seljatamist ning ihkab Pekingis vajutada oma karjäärile kuldse punkti.
Mida teie arvate sellest igakevadisest katsevõistlusest?
Minule isiklikult see ei meeldi, aga nii on ta välja kukkunud. Lihtsuse huvides on korraldatud ühe katsevõistlusega süsteem. Kes võidab, saab teha paatide koosseisu suhtes oma pakkumise.
Praegu jäi asi minu jaoks segaseks. Nõupidamise ruumist tulin välja teadmisega, et sõidan koos Tõnu Endreksoniga kahest. Hiljem sain teada, et teised said asjast teistmoodi aru.
Koondisse saamiseks tuleb jub aprillis näidata tippvormi. Meenutab see natuke Nõukogude aega?

TVMK oskas taas edu maha mängida, Kink soleeris Pärnus
Tunamullune Eesti vutimeister FC TVMK oskas kolmandat kohtumist järjest edu maha mängida, lubades Narva Transil 0: 2 seisult viigistada meistriliiga 9. vooru põnevusduelli 2: 2.
"Fanera" pallurid, kes haarasid Kadrioru staadionil 48. minutiks Artur Ossipovi ja Jevgenijs Kacanovsi tabamustest turvalisena tundunud edu, ei suutnud kohtumise järel mõista, kuidas neil õnnestus võidust ikkagi ilma jääda.
Peatreener Vjatšeslav Smirnov tegi pärast mängu koos abilistega garderoobis hoolealuste aadressil väga kurja häält - põhjendatult. Pallurid istusid samal ajal noruspäi, jututuju polnud kellelgi.
"Meil jäi kahjuks õnnest puudu," leidis ründaja Oliver Konsa, kel luhtus kaks suurepärast võimalust - üks avapoolajal, teine kohtumise lõpus. "Näiteks mina pidanuks kaks väravat ära lööma, mõlemad olid sajaprotsendilised võimalused. Ei oleks tohtinud sellist seisu maha mängida!"

Audentest lahutab tiitlist üks võit
Tallinna Ülikooli/AJ Toodete peatreener Kersti Sirel ütles, et homme ei selgu veel Eesti naiste korvpallimeister.
"Tuleb veel kaks mängu," ütles Sirel pärast hoolealuste laupäevast 54: 74 kaotust võõral väljakul Audentese naiskonnale. Audentes asus finaali 2: 1 juhtima ja vajab tiitli võitmiseks üht võitu.
Audentese edu sulas viimasel veerandil kaheksale punktile, kuid ülikoolinaiskond tormas uisapäisa rünnakule, otsis liialt 16 punkti toonud Gerly Kostlat ega leidnud nobedate koolinoorte peatamiseks rohtu.
"Meie tüdrukutel tekkis korraks paanika, neil polnud platsil mammat, kes rahustanuks," ütles Audentese juhendaja Jaanus Levkoi. "Eva Möldre ja Heila Rosenfeldti viie veaga väljalangemine oli vastastele suur kaotus."

Karjalainen vedas TTÜ saalihokimeistriks
TTÜ spordiklubi saalihokimeeskond alistas Eesti meistrivõistluste finaalseerias Jõgeva Tähe esindusrivistuse kuivalt 3: 0.
TTÜ 8: 6 võiduga lõppenud kolmandas finaalkohtumises kasvas jõgevalaste eduseis esimesel ja viimasel kolmandikul küll kaheväravaliseks, kuid TTÜ oskas laupäeval Kristiine spordihoones rasketest olukordadest edukalt välja tulla.
"Võitsime tänu leegionäridele," tõdes meistermeeskonna treener Risto Lall, pidades eelkõige silmas 41-aastast Esa Karjalainenit. Karjalainenist sai esimene saalihokimängija, kes tulnud kolme riigi meistriks - varem on ta viiel korral võidutsenud Rootsis ja kolmel korral Soomes, lisaks on ta Rootsi koondises kahekordne maailmameister.

Martin Padar Rooma MK-etapil teine
Rooma MK-etapil judos oli Martin Padar raskekaalus teine ja Aleksei Budõlin kehakaalus kuni 81 kg viies. Pärast EM-i läbikukkumist on kohad korralikud.
"Saime oma vitsad kätte ja üritame end uuesti üles töötada," nentis koondise peatreener Aavo Põhjala. "Lisaks Padarile ja Budõlinile maadlesid päris hästi veel Sander Maripuu ja Aleksandr Marmeljuk."
Põhjala teatel võitis Padar avaringis puhtalt venelase Andrei Volkovi ja oli seejärel üle hollandlasest Grim Vuijstersist. Võit prantslase Matthieu Bataille' üle viis Padari finaali sakslasest Euroopa eksmeistri Andreas Tölzeri vastu.
"Kui seni oli Martin maadelnud ettevõtlikult, siis finaalis lubas meie mees end kahe hoiatusega auti mängida. Üks hoiatus all, oleks Martin pidanud otsima teravusi, sest kaotada polnud enam midagi," kommenteeris Põhjala.

Tahtetult mänginud Rock alistus võitluslikule Nybitile
Balti liigas alanud Tartu Ülikool/Rocki valusate tagasilöökide jada jätkus Eesti korvpalliliiga poolfinaalis kaotusega Dalkia/Nybitile 58: 68.
Viimastel minutitel tahtis Audentese halli kogunenud tuhande huvilise rõõmuks himukalt võita vaid üks osapool, Dalkia/Nybit. Tartlased tegid kõik nii, et võidust ilma jääda - viskasid rutakalt, söötsid mõtlematult, lubasid pealinlastel vabalt kolmepunktiviskeid tabada.
Avamängu allajäämisest 73: 88 õppust võtnud Nybiti noored pallurid võitlesid nagu noored lõvid, ei tundnud nimekate ja tiitlitega pärjatud vastaste ees kübetki aukartust ja viigistasid kolme võiduni kestva seeria 1: 1.
"Noored said Euroopa valiksarjas karastuse, seal tuli heidelda vintskete vendadega," ütles Dalkia/Nybiti peatreener Tiit Sokk. "Kõik võitlesid sajaprotsendilise jõuga, ei usu, et midagi jäi varuks. Peame samasugust võitlust jätkama."

Chocolate Boys purustas väsinud Serviti
Eesti käsipallimeistrivõistluste esimeses finaalmängus pinget ei olnud - HC Chocolate Boys alistas kindlalt Põlva Serviti meeskonna 31: 22.
Kiilis peetud kohtumise avavärav sündis alles neljandal minutil - Martin Noodla viis šokolaadipoisid esmalt 1: 0 ja siis kuuendal minutil ka 2: 0 ette. Kuigi Mario Karuse tabas ka Põlva poolelt, hakkas Chocolate Boys kindlalt eest liikuma - 15. minutiks juhtisid väljakuperemehed 8: 2. Viie minuti jooksul tabas kolm korda 39-aastane Eesti koondise senine teine treener Jaanus Rätsep.
"Polegi ammu nii hästi mänginud," rõõmustas Rätsep, kelle arvele jäi lõpuks kuus tabamust. "Aga trenni on ka palju tehtud."

Vahva võimalus: Lustida koos ässadega
Erika Salumäe, Jaak Mae, Heiki Nabi, Marko Luhamaa, Kaire Leibak, Margus Hunt - kõik puha olümpiamängude või maailmameistrivõistluste medaliomanikud. Kui mängud said mängitud, palusid rüblikud oma lemmikutelt autogrammi. See oli sportliku päeva väärtuslik lisatasu.
Laupäeval Tartus A. Le Coqi spordimajas kokku saanud ligi kolmsada 8-11-aastast pidasid mitme tunni jooksul sarja "Tähelepanu, start!" finaalvõistlusi. Rüblikud pingutasid kadestamisväärse õhinaga, nende mängurõõm näis lõputu.
"Lapsed said spordivaimustust, kogesid oma kooli eest võisteldes ühistunnet - tore üritus, mille populaarsust kasvatas aastaid tagasi korvpalli olümpiahõbe Joann Lõssov," lausus Rauno Pehka, kes pärast korvpallurikarjääri lõpetamist peab laste spordihuvi äratamist üheks oma kutsumuseks.

Statement by the Foreign Minister Urmas Paet
The European Union is under attack, because Russia is attacking Estonia.
The Bronze Soldier and the vandalism in Tallinn was Estonian domestic matter, but Russia's coordinated actions against Estonia are a European Union problem. Thus, European Union-Russia relations have entered a very complicated situation.
The attacks are virtual, psychological and real.
Before the riots, representatives of the Russian Embassy met with the main organisers of the riots in Tallinn and other Estonian cities. The meetings took place in very strange locations such as the Tallinn Botanical Garden.
It has been established that cyber terrorist attacks against Estonian governmental institution websites and that of the President's Office's have been made from IP addresses of concrete computers and by concrete individuals from Russian government organs including the administration of the President of the Russian Federation.

USA kongresman: kui vaja, toetan Eestit USA esindajatekojas
USA kongresman John Shimkus kutsus täna Venemaad üles lõpetama Eesti kiusamist ja lubas, et viib Eesti toetamise küsimuse vajadusel USA esindajatekotta.
USA Illinoisi osariigi kongeresman John Shimkus andis täna Eesti toetuseks välja järgmise avalduse:
Ma mõistan rängalt hukka Venemaa teod ja ootan, et Venemaa muutuks Eesti suveräänsust austades koostööaltimaks. Ma kutsun üles kohe lõpetama blokaadi Eesti saatkonna ümber Moskvas ja samuti kutsun üles lõpetama kõiki teisi katseid õõnestada Eesti valitsust.
Kui vaja, siis olen valmis tõstatama selle küsimuse ka USA esindajatekojas.

Jõks: Linteril kinnipidamise kohta kaebusi polnud
Õiguskantsler Allar Jõks võttis täna vastu Vene riigiduuma delegatsiooni ning kinnitas saadikutele, et kontrollkäigu ajal ei esitatud talle ühtegi kaebust inimõiguste rikkumisest.
Õiguskantsler palus esitada konkreetsed andmed kõigi rikkumiste kohta objektiivse menetluse läbiviimiseks.
Allar Jõks tutvustas lühidalt Eesti õiguskantsleri kui sõltumatu põhiseaduslikkuse järelevalvaja ülesandeid ning selgitas, et õiguskantsleril on ligipääs kõigile kohtadele, kus isikuid kinni peetakse.
Jõks selgitas riigiduuma delegatsiooni juhi Nikolai Kovaljovi küsimustele vastates, kuidas viib õiguskantsler läbi menetlusi ning millised on tema hoovad õigusrikkumistele reageerida.
Vene delegatsiooni esindajad tundsid huvi, kas õiguskantsler on kohtunud Öise Vahtkonna esindaja Dmitri Linteriga ning millistes tingimustes teda on hoitud.

Väljakaevamistööd Tõnismäel on lõppenud
Väljakaevamistööd Tõnismäe sõjahaudade juures on lõppenud, kõik otsitud hauakohad on leitud.
Kaitseministeeriumist teatati Päevaleht Online'ile, et kõik otsitud 12 hauakohta on leitud ning väljakaevamistööd Tõnismäel lõppenud.
Endiselt kehtib plaan matta leitud säilmed Filtri teel asuvale sõjaväekalmistule.
Ümbermatmine viiakse praeguste plaanide kohaselt lõplikult ühele poole mitte enne juunikuu lõppu.

Ligi: argpüksist sai pättide kaitseingel
Reformierakondlase ja endise kaitseministri Jürgen Ligi arvates on Eestis kahe päeva jooksul saanud ühest argpüksist pättide kaitseingel.
Ligi kirjeldab oma blogis olukorda, kus ta käis kaks päeva Eestist ära, kuid avastas tagasi tulles, et selle lühikese aja jooksul võib kodus vahetuda võim ja sündida ingel. Kordagi ei mainita küll kellegi nime, kuid vihjetest linnapea suhtes võib arvata, et jutt käib Edgar Savisaarest.
"Minnes redutas põõsas argpüks, kes vingus kaitse järele," kirjutab Ligi. "Tulles, kui valitsus korra taastanud on, näeme juhti, otsustajat ja ümarlauakorraldajat, kes teab lahendusi ja loetleb süüdlasi, kes on haaranuid ohjad. Enamgi, sündinud on pättide kaitseingel."
"Eks pättidel ole teda ka vaja. Nad on koormaks iseendale, oma rahvusele, riigile, algul pigem justiits-, siis tervishoiu-, ja lõpus sotsiaalhoolekandesüsteemile. Nende kaitsmine on ropp töö, aga valimistel kuhjaga tasutav."

Poola hakkab kommunismi monumente maha võtma
Poola kultuuriminister teatas, et kommunistliku ajastu sümbolid tuleb üle terve riigi maha võtta ja selle tarvis hakkab kahe nädala pärast kehtima seadus, mis lubab kohalikel omavalitsustel seda teha.
Poola kultuuriminister Kazimierz Ujazdowski sõnul hakkab 15. maist kehtima uus seadus, mis lihtsustab kohalikel omavalitsustel Nõukogude memoriaalide mahavõtmist, vahendab United Press International.
Ujazdowski selgitas, et eemaldamine ei puuduta Nõukogude armee sõdurite haudu. Kultuuriminister kinnitas, et haudu kohtlevad Poola võimud kogu vajaliku austusega.

Kaitseministeerium: pronkssõdur on täiesti terve
Kaitse- ministeerium teatab, et keevitusjäljed, mis duumasaadikud pronkssõdurilt leidsid, on skulptuuril selle valmistamisest saati olnud, kuna 1947. aastal ei saanud nii suurt kuju ühes tükis valada.
Kaitseministeerium lükkab ümber igasugused spekulatsioonid selle kohta, et pronkssõduri kuju on vahepeal puruks saetud või kahjustatud muul moel.
Nimelt ei võimaldanud skulptuuri valmistamise tehnoloogia 1947. aastal nii suurte kujude tegemist ühe osana. Enn Roosi kipsmudeli järgi valatud pronksskulptuur oli valmistatud mitmest - kuni 10 osast. Need osad liideti omavahel tüüblitega ning tekkinud ühenduskohad tembiti ühtlaseks. Joon, millele viitavad Duuma parlamendisaadikud, ongi üks kuju algsel kokkupanemisel tekkinud ühenduskohtadest.
Kui kuju oleks transportimisel kannatada saanud, oleks saanud teda parandada ainult keevitades. Keevitamise jälg oleks jäänud selgelt näha.

Kaitseministeeriumi kantsler tegi duumasaadikutele pronkssõduri asjus selgitustööd
Kaitse- ministeeriumi kantsler Lauri Almann selgitas täna duumasaadikutele seni kulgenud tuvastamistööde tulemusi ning teavitas neid, et kogu teave on avalikkusele kättesaadav ja midagi ei varjata.
Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann kohtus täna kaitseministeeriumis Venemaa riigiduuma saadikutega, teatas kaitseministeerium. Kohtumisel anti ülevaade sõjahaudade väljakaevamistest Tõnismäel ja edasistest plaanidest kaitseväe kalmistul. Samas avaldas Lauri Almann kahetsust, et Venemaa keeldus oma eksperdi saatmisest Tõnismäe väljakaevamistele.
Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann: "Nii sõjaohvrite ümbermatmine kui ka hauatähise teisaldamine avalikust linnaruumist sobivasse kalmistukeskkonda on täielikus kooskõlas rahvusvahelse õiguse, Eesti Vabariigi seaduste, avaliku moraali ning kristlike väärtustega."
Riigiduuma saadikutele selgitati ka seni kulgenud tuvastamistööde tulemusi ning neid teavitati, et kogu olemasolev informatsioon on avalikkusele kättessadav.

Vene duumasaadikud "leidsid" pronksmehelt tükeldamise jäljed
Täna hommikul kaitseväe kalmistule paigaldatud pronkssõdurit külastades, väitis Eestit külastava vene riigiduuma liige Nikolai Kovaljov, et pronkskuju olevat olnud tükeldatud.
Kõneledes kohaletulnud meediale avaldas Kovaljov oma rahulolu, et pronkssõdur on ühes tükis.
"Aga samal ajal on seal peal keevituse märgid. See tähendab, et võidu sümbol oli võetud tükkideks," väitis Kovaljov.
Arhiivifotode järgi on vene duumasaadikute väited võimalik üheselt ümber lükata. Pronksivalu jälg on kuju juures selgelt näha ka enne teisaldamist tehtud ülesvõtetel.
Oma väidete illustreerimiseks käisid delegatsiooni liikmed ning vene saatkonna esindajad ümber pronkssõduri, vedades näpuga mööda kuju keskel paiknevat pronksivalu joont.

Savisaare vastu on hääle andnud enam kui 51 000 inimest
Tallinna linnapea Edgar Savisaare ametist vabastamist taotleval veebilehel oli hommikuks oma hääle andnud 51 000 inimest.
Teisipäeva hommiku seisuga oli internetilehekuljel kogutudveidi üle 51 000 allkirja. Veebileht vahetas päeva jooksul serverit, kuna külastajate suur hulk ummistas selle.
Allkirjade kogumise algatas Eesti Rahvuslik Liikumine.
"Ajal, mil Eesti rahvas peab toetama oma valitsust ning mõistma kategooriliselt hukka mitu ööd kestnud marodööritsemise, tegeleb Tallinna linnapea jõudsalt Eesti riigiesindajate mustamise ning marodööride õigustamisega," seisab liikumise avalduses. "Meie, allakirjutanud leiame, et meie riigi pealinna ei sobi juhtima riigivaenulikult meelestatud inimene ning nõuame Edgar Savisaare kohest tagasiastumist."

Savisaar: Venemaa hoiab hoopis Ansipit üleval
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul hoiab Venemaa peaminister Andrus Ansipit võimu juures.
Savisaar kirjutab oma blogis, et Venemaa tegi oma nõudmisega Ansip välja vahetada selle võimatuks, sest milline eestlane taluks niisugust ettekirjutust ühest teisest riigist.
"Aga ma jõudsin ka selgusele, et tegelikult hoiab Venemaa Ansipit üleval. Sellist avaldust võis vaja olla ainult selleks, et keegi ei mõtlekski Ansipi väljavahetamisest," kirjutab Savisaar.
See aga tähendab Savisaare sõnul, et konflikt püsib ning lõkkesse visatakse halgusid juurde. "Mis võiks rohkem meeldida Venemaa "pistrikele"!" arvab Tallinna linnapea.
Savisaar süüdistab Reformierakonda ka enda vastase kampaania organiseerimises, kuid ütleb, et see on lühinägelik ja rumal, mis reformikatele hiljem endale kätte maksab.

Makedoonia avaldas Eestile toetust
Täna helistas välisminister Urmas Paetile Makedoonia välisminister Antonio Milošoski ja avaldas Eestile toetust.
Milošoski avaldas Eestile täielikku toetust ja avaldas lootust, et Eesti Moskva saatkonna julgeolekuolukord paraneb, teatas välisministeerium.
Välisminister Urmas Paet tänas kolleegi toetuse eest ning andis ülevaate viimastest arengutest.

Politsei jälgib netis levivat Eesti-vastasust
Politsei kinnitusel on vaenu õhutavad kodulehed ja üleskutsed ebaseaduslikuks tegevuseks pideva jälgimise all.
Tõnismäe monumendi teisaldamise vastased kasutavad aktiivselt küberruumi Eesti riigi vastaste seisukohtade propageerimiseks ning üleskutseteks ebaseaduslike vastuaktsioonide korraldamiseks, politsei kinnitusel seadusesilm selliseid veebikeskkondi jälgib.
Internetis on avatud näiteks peaminister Andrus Ansipit mõnitava nimega koduleht ansipmudak.com. Lehekülje autor, kes kutsub küll üles protesti avaldades möödunud nädalavahetusega sarnastest rahutustest hoiduma, on üles seadnud pilte neljapäevasest ja reedesest Tallinnas, lisades vahele ka fototöötlusi Ansipist Hitlerina ja SS-i sõdurivormis.
Kodulehe, millesarnaseid on internetis veel, foorumi osas leidub sadade kaupa vaenu õhutavaid ja eestlasi fašismis süüdistavaid kommentaare, millesarnaseid pole raske leida ka teistes venekeelsetes kommentaariruumides.

Paet: Venemaa ründab Eesti kaudu Euroopa Liitu
Välisministri sõnul on rünnak ühtaegu virtuaalne, psühholoogiline ja reaalne
Välisminister Urmas Paet tegi täna õhtul jõulise avalduse, milles kinnitas, et Eestil on piisavalt tõendusmaterjali Venemaa koordineeritud Eesti-vastase tegevuse kohta ning taotleb sellega seoses Euroopa Liidult tugevat reaktsiooni.
"Euroopa Liit on rünnaku all sest Venemaa ründab Eestit. Pronkssõduri küsimus ja vandalism Tallinnas oli Eesti siseasi, aga Venemaa koordineeritud tegevus Eesti vastu on kogu Euroopa Liidu asi," seisab välisminister Paeti avalduses.
Küberrünnak tuli Putini administratsioonist
Paeti sõnul on Eesti ametivõimudel andmeid, et Vene saatkonna esindajad kohtusid Tallinnas ja teistes Eesti linnades enne rahutusi rahutuste peaministe organisaatoritega vägagi kummalistes kohtades, nagu näiteks Tallinna botaanikaaed.
Välisministri kinnitusel on tuvastatud IP aadresside kaudu ka seda, et küberterroristide rünnakud Eesti valitsusasutuste ja presidendi kantselei internetisaitidele on tulnud konkreetsetest arvutitest ja isikutelt Vene valitsusorganites, kaasa arvatud Vene Föderatsiooni Presidendi administratsioonis.

Keskerakond: Savisaar ei kohtunud duuma delegatsiooniga
Keskerakond lükkab ümber meedias ilmunud väited, et Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar kohtus Vene riigiduuma delegatsiooniga.
Savisaar ei ole kohtunud Vene riigiduuma delegatsiooniga ametlikult ega mitteametlikult, kuigi seda taotles Vene parlamendi delegatsioon, teatas Keskerakond. Taotletud kohtumine jäi ära, kuna ei suudetud leida mõlemale poolele sobivat aega.
Keskerakondlastest kohtus Vene parlamendi delegatsiooniga eile riigikogu liige Vladimir Velman riigikogu delegatsiooni koosseisus. Samuti sõi Vene parlamendi delegatsiooniga õhtust koos riigikogu esimehe Ene Ergmaga riigikogu aseesimees Jüri Ratas.
Eraviisiliselt kohtusid eile riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik ja Vene parlamendi delegatsiooni üks liige, väliskomitee aseesimees Leonid Slutski.

Duumasaadikud: Eesti saatkonna turvalisuse taastamine võtaks ainult 3 minutit
Samal ajal, kui Moskva saatkonna lippu rüvetati, kinnitasid Eestis visiidil viibivad Riigiduuma delegatsiooni liikmed välisministeeriumi kantsleri antud lõunasöögil, et Moskva saatkonna turvalisuse taastamine võtaks soovi korral aega ainult kolm minutit.
Täna rebiti Eesti Moskva saatkonnalt maha lipp ning lõigati tükkideks. Välisministeerium peab seda täiesti lubamatuks, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
Välisministeerium kinnitas, et ei mõista Vene võimude tegevusetust seda enam, et duumasaadikute sõnul on julgeolekumeetmete väga kiire kasutusele võtmine täiesti võimalik.

Kanuti parki kogunes keelust hoolimata sadu inimesi
Kuigi eile andis Põhja politseiprefekt Raivo Küüdi välja esildise, et ennetava meetmena on keelatud avalikud koosolekud Tallinnas ja Harjumaal, kogunes täna kella üheks Kanuti parki mitusada inimest.
Peamiselt keskealised ja pensionieas mehed-naised, noorematel käekõrval ka lapsed. Kõige kindlam moodus telekaamera huviorbiiti sattuda oli aga neil, kel käes punased nelgid.
Veidi enne kella ühte andis aga politsei ülemkomissar Margus Kotter miitingu korraldajale Andrei Zarenkovile kätte prefekt Küüdi esildise ja võttis selle kohta ka allkirja. Mobiilitsi andsid kohalolijad tuttavatele teada, et politseid pole näha ja esialgu on kõik rahulik.
Rahulikuks koosviibimine jäigi, kuigi juhuslikult kuuldud kõnekatketest võis järeldada, et nii mõnigi oli tulnud kohale elamuste lootuses. Samas kostus pealtvaatajate omavahelisest kõnelusest lootust, et provokaatoritel ei õnnestuks rahvast lööminguks üles ässitada.

28 ülkoolitöötajat saatsid Ansipile toetusavalduse
28 Eesti ülikoolide õppejõudu, töötajat ning teadlast avaldavad oma pöördumises täielikku toetust Eesti Vabariigi valitsusele ja Andrus Ansipile.
Avalik kiri Eesti peaministrile Andrus Ansipile
Võttes arvesse viimaseid arenguid Tõnismäe pronkssõduri ümber, väljendame oma muret kujunenud olukorra pärast.
Meie, Eesti ülikoolide õppejõud, töötajad, teadlased ning Eestis töötavad teistest riikidest pärit õppejõud, avaldame oma täielikku toetust Eesti Vabariigi valitsusele.
Me usume, et sõjaohvrite ümbermatmine ja hauatähise teisaldamine avalikust linnaruumist viimase jaoks sobivamasse kalmistukeskkonda on täielikus kooskõlas rahvusvahelise õiguse, Eesti Vabariigi seaduste, avaliku moraali ning kristlike väärtustega.
Monumendi jätmine Tõnismäele ei oleks olnud lahendus, vaid ühiskondlikult terava probleemi alalhoidmine, mis võib igal hetkel taas lahvatada.

Pronkssõdurile toodi lilli
Filtri teel asuvale sõjaväekalmistule kogunes täna sadu inimesi, kes olid tulnud pronkssõdurile lillesülemitega austust avaldama.
Inimesi kogunes monumendi juurde 150-200 ringis - seltskond vahetus pidevalt, seega võib oletada, et tänase rahvusvahelise töölistepäeva puhul käib pronkssõduri juures läbi tuhandeid inimesi.
Koosviibimine möödus väga rahumeelselt, kohapeal viibis vaid üks politseipatrull.
Seltskond koosnes peamiselt venekeelsetest inimestest, siiski oli kohati kuulda ka eesti keelt.
Kangelasi oli mälestama tulnud kõiksugu inimesi igast vanuserühmast. Kohal olid nii koolilapsed kui ka II Maailmasõja veteranid, viimased võis siiski kokku lugeda ühe käe sõrmedel.
Surnuaia ülekoormatud autoparklas kõrvuti seisnud päevinäinud Žigulid ning uusimad sakslaste toodetud limusiinid viitasid samuti pronkssõduri universaalsusele terve vene kogukonna jaoks.

Keskerakonna infojuht: minu teada pole Savisaar duumasaadikutega kohtunud
Keskerakonna infojuht Toomas Raag kinnitab, et tema teada ei ole Edgar Savisaar Venemaa riigiduuma saadikutega kohtunud.
Postimees Online'i andmetel käis Tallinna linnapea ja Keskerakonna juht Edgar Savisaar eile Venemaa Riigiduuma delegatsiooniga kohtumas.
Keskerakonna infojuht Toomas Raag aga ütles Päevaleht Online'le, et tema teada Savisaar Vene saadikutega kohtumas ei käinud.

Noored protestijad rebisid Moskva saatkonna eest Eesti lipu maha
Täna pärastlõunal rebisid Eesti saatkonna ees Moskvas viiendat päeva Pronkssõduri teisaldamise vastu protestivad Vene noored saatkonna territooriumilt maha Eesti riigilipu.
Tänu miilitsa eriüksuse OMONi tegutsemisele saadi Eesti lipp noorte käest tagasi, kuid lipp oli saanud kannatada. Seetõttu tõmbas saatkond üles masti otsa uue Eesti lipu.
Eesti lipp lehvib Eesti saatkonna peasissekäigu juures aia sees. saatkonna pressiatašee Franek Persidski sõnul hüppas üks Vene noortest üle aia, lõikas lippu hoidva nööri läbi ning jooksis lipuga protestijate hulka. Miilitsavalvest ei olnud mingit kasu.
Saatkonna territoorium on seaduste järgi Eesti Vabariigi territoorium.
Persidski sõnul jooksid noored Eesti lipuga saatkonna ees ringi, kuni OMONi võitlejad selle neilt hetke pärast ära võtsid ning saatkonna esindajale tagasi andsid.

Volbriöö jättis politseinikud igavlema
Volbriöö oli Tallinnas nii rahulik, et politseinikud igavlesid ja said endale rahumeeli hamburgerisöömist lubada.
Volbriöö Tallinna tänavail möödus rahulikumalt kui mõni tavaline argipäevaõhtu. Tundus, nagu oleks tegemist mõne Disney multika muinasjutulinnaga, kus õnnelike nägudega kodanikud jalutavad tänavail, kõik on viisakad ja kenad ning keegi ei lärma.
Kurvaks võis inimesi muuta ainult alkoholimüügi keeld ja varajane poodide sulgemine. Pool üheksa õhtul juhatas kogenud Soome ostuturist kaasmaalaste seltskonna kindla sammuga Viru keskuse juurde. Üllatunult on ta sunnitud ukselt tagasi põrkama - kinni mis kinni! Viimases hädas pöördus ta läheduses seisnud politseinike poole, sest kedagi teist läheduses ei polnud. Neilt sai ainult kinnitust - õhtune osturetk jääbki ära.

Paet keeldus riigiduuma saadikutega kohtumast
Täna keeldus Eesti välisminister Urmas Paet kohtumast Vene Riigiduuma delegatsiooniga ja oma kohtumised delegatsiooniga jätsid ära ka teised valitsuse liikmed.
"Riigiduuma delegatsiooni vastuvõtmisega näitas Eesti kogu rahvusvahelisele üldsusele oma head tahet pidada Venemaaga avatud ja läbipaistvat dialoogi," sõnas Paet. "Seda enam, et ettepanek Vene riigiduuma esindajate visiidiks sündis Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Vene presidendi Vladimir Putini telefonikõne tulemusena," lisas ta.
Välisministri hinnangul on Vene poole visiidi eesmärgid aga ilmselgelt hoopis teised. Eesti välisminister rõhutas, et ta ei näe põhjust kohtuda delegatsiooniga, mille liikmed on kogu visiidi jooksul pidevalt sekkunud
Eesti siseasjadesse. "Duuma delegatsiooni liikmete käitumine on olnud sügavalt vastuvõetamatu nagu ka nende senised väljaütlemised," toonitas Paet. "Ma ei kohtu delegatsiooniga, mille liikmed levitavad Eestis olles jõhkraid valesid siin toimuva kohta ja kelle eesmärgiks pole mitte olukorra adekvaatne kujutamine, vaid valimispropaganda tegemine," ütles Paet.

Täna 15: 45 viivad langevarjurid Eesti lipu Tallinna kohale
Täna avaldavad Eesti langevarjurid oma austust Eesti politseile sellega, et üks langevarjur viib Eesti lipu Tallinna kohale.
Eile tugeva tuule tõttu ära jäänud langevarjurite maandumine Pirita tee äärde toimub täna 15: 45, teatas Eesti Langevarjuklubi. Langevarjur Raul Reap viib Tallinna kohale Eesti lipu austusavaldusena kõikidele tublidele korrakaitsjatele Eestis.
Piloot: Tiit Paananen, Eesti Langevarjuklubi liige ja Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liidu esimees, hüppeid üle 900.
Hüppavad: Eesti Langevarjuklubi langevarjurid Raul Reap, hüppeid üle 900; Villem Alango, hüppeid üle 700; Veiko Sepandi, hüppeid üle 300.
Eesti Langevarjuklubi on oma ürituse toimumise kooskõlastanud Politseiga.
Maandumisala jääb mälestusmärgi "Julgetele ja teotahtelistele inimestele" lähedusse.

Rünnakuid Eesti küberruumi vastu kordistati varahommikul
Vaatamata rünnete mahu kordades suurenemisele Eesti küberruumi vastu, on olukord kontrolli all.
Rünnakuid Eesti küberruumi ja eelkõige valitsusasutuste veebi- ja nimeserverite vastu vastu kordistati täna varahommikul. Rünnete maht on järk-järgult kasvanud, kuid olukord on kontrolli all.
"Meil on valmisolek 24h," kirjeldas rünnete tõrjumist Riigi infosüsteemide arenduskeskuse (CERT) Eesti juhataja Hillar Aarelaid.
"On nii automaatseid kui käsitsi tehtud ründeid. Nad reageerivad kõigile meie tegevustele," lisas Aarelaid.
Praeguseks prioriteediks pidas Aarelaid igapäevase internetikasutamise võimaldamist: "Riigiametnikud peavad saama internetti kodanike teenindamiseks kasutada sama enesestmõistetavalt kui varem".

Kavas on luua politseinike toetusfond
Euroopa Liidu maja omanikfirma Norber Grupp OÜ juhataja Jaanus Paas paneb ette kodanikualgatusena toetusfondi loomise viimaste päevade sündmustes osalenud korrakaitsjatele.
"Politseid on viimastel päevadel palju nahutatud, kuid meie võime oma kogemuse põhjal öelda, et korrakaitsjad tegid suurepärast tööd ja päästsid mitmed meie üürnikud suurematest kahjudest. Meil räägitakse palju sisselöödud akendest, kuid ei räägita sellest, kui palju marodöörlust politseinikud ära hoidsid," sõnas Paas.
Tema sõnul rünnati reede hilisõhtul Euroopa Liidu maja.
"Politsei oli kohal kahe minutiga ja tõrjus Emporio Armani esinduskauplusest välja sadakond vandaali ja hoidis selgelt ära halvima. Tahaksime kolleegide nimel avaldada tunnustust korrakaitsjatele ja teha ettepaneku eriarve või fondi moodustamiseks, kuhu kodanikud ja ettevõtted saaksid solidaarsusest annetusi teha," sõnas Paas.

EL lubas abi Eesti Moskva saatkonna kriisi lahendamisel
Euroopa Liidu eesistuja Saksamaa välisminister lubas eile õhtul Urmas Paetile, et Euroopa Liit aitab Eestit olukorra normaliseerimises Eesti Moskva saatkonna ümber.
Välisminister Urmas Paet rääkis eile hilisõhtul telefoni teel Euroopa Liidu eesistuja Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieriga.
Paet juhtis EL eesistuja tähelepanu Eesti Moskva saatkonna julgeolekuolukorrale.
"Vene pool pole astunud samme ei Eesti Moskva saatkonna ega selle töötajate julgeoleku tagamiseks," sõnas Paet.
Saksamaa välisminister Steinmeier lubas Euroopa Liidu kiiret kaasabi olukorra normaliseerimiseks Eesti Moskva saatkonna ümber.
Välisminister Paet andis veel ülevaate Vene riigiduuma delegatsiooni visiidist Eestisse.
"Oleme üles näidanud head tahet ning võtsime vastu riigiduuma delegatsiooni, kes omalt poolt on aga üksnes sekkunud Eesti siseasjadesse, nõudes demokraatlikult valitud valitsuse tagasiastumist," ütles Paet.

Meeleavaldajad kordasid signaaliaktsiooni
Tallinnas ja Tartus toimusid ka täna keskpäeval protestiaktsioonid, kus meeleavaldajad signaali laskmise ning aeglase sõitmisega nõuavad peaminister Andrus Ansipi tagasiastumist.
Protestiaktsioon algas nagu eilegi kell 12 ja kestis umbes 20 minutit.
Signaalitajaid oli kuulda nii Kristiine linnaosas kui Narva maanteel.
Politsei reageeris kiiresti ning võttis osa meeleavaldajaid teelt maha.
Politsei on eilses aktsioonis osalenutest juba ligikaudu 20-le vormistanud põhjendamatult aeglase sõidu ja asulas tarbetu helisignaali kasutamise eest väärteoprotokolli. Väärteomenetlust alustatakse kõigi puhul, kelle autonumber politseile laekunud teadetes sisaldus.
Sarnasest aktsioonist Tartus teatas ka Lõuna politseiprefektuuri avalike suhete büroo. Umbes keskpäeval alustasid mõned autojuhid põhjendamatult aeglast liiklemist ja signaalitamist. Politsei pidas kinni neli sõidukit ning vormistas eeskirju rikkunud sõidukijuhtidele väärteoprotokollid.

Korporatsioonid kutsuvad ühtsusele
Eesti korporatsioonide liit kutsub üles toetama valitsust ja kõigi poliitiliste jõudude täielikku ühtsust.
Viimase nädala sündmustega seoses teatab Eesti korporatsioonide liit, et toetab täielikult Eesti vabariigi põhiseaduslikku korda ja demokraatlikult valitud valitsust.
Liit Avaldab tunnustust ja toetust Eesti korrakaitsejõududele ja peab nõutavaks Eesti poliitiliste jõudude täielikku ühtsust praeguses olukorras.
Samuti peavad korporatsioonid vajalikuks kõigi eestimaalaste püüdu mõista üksteise ajalugu ja hoiakuid.
Eesti korporatsioonide liit on 1915. aastal asutatud liit, mis koondab endas 3000 praegust ja endist meesüliõpilast.
Eesti korporatsioonide liidu liikmesorganisatsioonid osalesid 1918-20 in corpore Vabadussõjas.

Lääne regioonis möödus volbriöö rahulikult
Volbriöö möödus Lääne politseiprefektuurile rahulikult, põhiliselt tuli tegeleda joobes alaealiste ja kiiruseületajatega.
Pärnumaal tabati üks alkoholijoobes sõidukijuht, politseiosakonda toimetati viis täiskasvanut ja kümme alaealist, kes viibisid avalikus kohas alkoholijoobes. Alaealistele kutsuti vanemad järele.
Läänemaal tabati samuti üks alkoholijoobes sõidukijuht. Politsei tegeles nelja alaealisega, kes viibisid avalikus kohas, olles alkoholijoobes. Noorukid anti üle vanematele.
Hiiumaal tabati kolm alkoholijoobes alaealist, kes samuti anti vanematele üle.
Raplamaal tabati kaks alkoholijoobes sõidukijuhti, kaks isikut toimetati kainenema ning üks alkoholi tarvitanud alaealine toimetati politseijaoskonda ning anti üle vanematele.

Kirde- ja Kagu-Eesti kõrvalteed on libedad
Kirde- ja Kagu-Eesti kõrvalteed võivad olla piirkonniti libedad.
Maanteeameti info kohaselt olid kella kuue paiku hommikul riigi suuremad maanteed valdavalt kuivad, Kagu-Eestis kohati niisked või libedusetõrjest soolamärjad.
Maanteeamet hoiatab aga, et Kirde- ja Kagu-Eesti kõrvalmaanteed on piirkonniti lumised ja libedad.
Ilm oli vahelduva pilvisusega. Lund ja lörtsi sadas öö- ja hommikutundidel peamiselt Võru, Põlva ja Tartu maakonnas. Õhutemperatuuri mõõdeti pluss ühest kuni miinus viie kraadini.

Volbriöö möödus Tallinnas ja Tartus rahulikult
Volbriöö möödus rahulikult nii Tallinnas kui Tartus, politsei pidas kinni mõned joobes alaealised ja autojuhid.
Tallinnas toimetati politseiosakonda õhtu ja öö jooksul 45 alkoholijoobes isikut, kelle hulgas oli ka seitse alaealist. Viimastele kutsuti lapsevanemad järgi.
Tartus toimetas politsei kainenema 11 isikut ja tabas seitse joobes juhti.
Politsei tänab kõiki inimesi, kes järgisid soovitusi jääda rahulikult koju ning veeta õhtu näiteks pere seltsis.

Naisel autoga üle kanna sõitnud juht põgenes
Pärnus toimus liiklusõnnetus, kus auto sõitis naisel üle kanna ning põgenes seejärel sündmuskohalt.
Liiklusõnnetus toimus eile õhtul kella 22.57 ajal Pärnus Hommiku tänavas, kus sõiduauto Mazda 626 sõitis tanklas üle Marje(s 1972), kanna ja lahkus sündmuskohalt.
Jalakäija lubati peale esmaabi kodusele ravile. Asjaolud selgitamisel.

Ida-Virumaal hukkus öösel liiklusõnnetuses inimene
Ida-Virumaal Sonda vallas hukkus täna öösel liiklusõnnetuses inimene.
Ühe autoga toimunud liiklusõnnetusest teatati öösel kell 5.11. Õnnetus oli toimunud Ida-Virumaal Sonda vallas Uljaste järve lähedal.
Õnnetuses hukkus inimene.
Päästemeeskonda vajati hukkunu vabastamiseks avariilisest autost ja süttimisohu likvideerimisel.

Ergma üritas Vene duumasaadikutele Eesti põhitõdesid selgitada
Riigikogu esimees Ene Ergma pakkus täna Tallinna külastanud Vene riigiduuma delegatsiooni liikmetele õhtusöögi ja üritas neile selgitada Eesti ajaloo ja demokraatliku ühiskonna põhitõdesid nii, nagu neist Eestis, Euroopa Liidus ja mujal maailmas aru saadakse.
Riigikogu esimees rõhutas korduvalt, kui oluline on erinevate riikide parlamentide vaheline dialoog ning kuidas võivad naaberriigidki mõnede poliitikute väärate eelarvamuste ja suunatud ajakirjanduse mõjul teineteisele täiesti arusaamatuks muutuda.
"Eesti riik ja tema parlament on olnud suhetes Venemaaga alati konstruktiivse initsiaatori rollis," ütles Ergma.
Õhtusöögil osalesid veel riigikogu aseesimees Jüri Ratas, liikmed Peeter Tulviste ja Urmas Klaas, Rootsi suursaadik ja Tallinna diplomaatilise korpuse vanem Dag Hartelius ning Euroopa Liidu eesistujariigi Saksamaa suursaadik Julius Bobinger.

Al-Qaeda Iraagi liider on tapetud
Iraagi siseministri sõnul on Al-Qaeda sealne liider luureandmete järgi tapetud.
Tapeti arvatavasti egiptlasest Abu Ayyub al-Masri, kes on juhtinud grupeeringut alates 2006. aasta juunist, kui Abu Musab al-Zarqawi sai USA õhurünnakus surma, vahendab BBC.
Al-Qaeda rühmitust Iraagis on süüdistatud väga veristes rünnakutes alates 2003. aastast.
Iraagi ametnike sõnul tapeti Abu Ayyub al-Masri sisemises lahingus mässuliste vahel.

Nõmmel toimub pereüritus "Alati teiega!  Kodupaik turvaliseks" 
Põhja prefektuuri Lõuna politseiosakond korraldab täna kell 12 Tallinnas Nõmme spordikeskuses kogupereürituse "Alati teiega! Kodupaik turvaliseks."
Lõuna politseiosakonna vanemkomissar Kristian Jaani sõnul on perepäeva eesmärk tutvustada turvalisusega seotud teemasid meelelahutuslikus vormis.
"Turvalisus on paljuski kogukonnaliikmete enda teha. Just seetõttu on teadmine sellest kuidas ennast ja oma vara hoida nii oluline," ütles vanemkomissar.
Üritusel annavad Lõuna osakonna politseinikud ülevaate õiguskorrast Nõmmel, selgitatakse probleeme ning pakutakse võimalikke abinõusid nende lahendamiseks. Lastele on avatud liikluskool ning võetakse vastu jalgratturi eksamit.
Lapsed saavad lustida batuutidel, sõita mini-ATVga, tutvuda politseinike ja politseikoerte tööga ning kontrollida oma teadmisi viktoriini käigus. Kohal on Lõvi Leo, Nublu, Ripsik, Öku ja teised.

Riigihangete süsteem muutub selgemaks ja läbipaistvamaks
Uue täna jõustuva riigihangete seadusega muutuvad hankemenetluse korraldamise reeglid selgemaks, paindlikumaks ja läbipaistvamaks.
"Uus seadus tagab maksumaksja raha läbipaistvama ja säästlikuma kasutamise, isikute võrdse kohtlemise ja olemasoleva konkurentsi tõhusa ärakasutamise riigihangetel," sõnas rahandusminister Ivari Padar.
"Seadus seab omavahel tasakaalu Euoopa Liidu seadusandluse nõuded, Eesti vajadused ja erinevate huvigruppide seisukohad, ka oleme selle koostamisel arvestanud teiste riikide kogemusega. Reeglid muutuvad lihtsamaks ja hankemenetluses toimuvate vaidluste lahendamine tõhusamaks," lisas Padar.
Võrreldes kehtiva riigihangete seadusega on uues seaduses mitmeid muudatusi, mis muudavad hangete süsteemi lihtsamaks nii hankijale kui pakkujale ning maksumaksja raha kasutamise riigihangetes läbipaistvamaks ja arusaadavamaks kodanikule.

Hardo Pajula: Mängu-Aasiast Päris-Euroopaks
Viimase paarikümne aasta jooksul on rahvusvahelises tööjaotuses osaleva tööjõulise elanikkonna arvukus neljakordistunud, selgub aprillis avaldatud Rahvusvahelise Valuutafondi maailma majanduse ülevaatest.
Selline järsk tööjõupakkumise suurenemine on olnud tingitud peaasjalikult geopoliitilistest muutustest (Ida-Euroopa vabanemine Venemaa võimu alt) ja turumajanduslikest reformidest Aasia suurriikides.
Säärane suhteliselt lühikese aja jooksul toimunud tähtsa tootmissisendi kättesaadavuse hüppeline suurenemine on avaldanud põhjapanevat mõju nii rikastele kui vaestele riikidele, mille tööturud on omavahel järjest tihedamini seotud nii kaudselt (läbi kaubavahetuse) kui ka otseselt (migratsiooni kaudu). Et migratsioon on enamikus riikides tugeva kontrolli all, siis on seni peamist mõju vahendanud kaubanduskanal.
Laias laastus on tihedamast vastastikusest läbikäimisest võitnud nii rikkad kui ka vaesed riigid. Tootmise ülemaailmne ratsionaliseerimine on alla toonud maailmaturul kaubeldavate hüviste hinnad, hoidnud seeläbi enneolematult pikalt enneolematult madalal inflatsiooni ning pikaajalised intressimäärad. Ent nagu ikka on suurte muutustega kaasnevad tulud ja kulud ebavõrdselt jaotatud ning säärastest suundumustest tingitud sisepoliitiline meelepaha võib äärmisel juhul pöörduda rikkuse enda allika vastu. Käesoleval juhul tähendaks see siis järjest suurenevat protektsionistlikku survet.

Pet Shop Boys tuli Eestisse Euroopa tuuriks hoogu võtma
Inglismaa popbändi Pet Shop Boys liikmed Neil Tennant ja Chris Lowe saabusid täna Eestisse, et võtta hoogu algavaks Euroopa turneeks ja anda siin kolmapäeval kontsert.
"Meid ootab ees pikk Euroopa tuur - kontserdid Baltimaades, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Hollandis, Taanis ja Iirimaal. Eestimaa loodus on aga ideaalne koht, kus saame pikaks reisiks ette valmistuda," ütlesid muusikud Tallinnasse saabudes.
Muusikud on Eestit mitu korda ka eravisiitidega külastanud - viimati kaks aastat tagasi. "Käisin sõpradega lund nautimas, kuna kodumaal Inglismaal lund näha ei õnnestu. Veetsin Eestis mitu päeva nautides head talvist ilma," meenutas Neil Tennant.
Kolmapäeval Saku Suurhallis lavale jõudba uue sõu lavastajaks on tuntud teatrikunstnik Es Devlin ja koreograafiks "street-style'i" looja Hakeem Onibudo.

Urmo Aava osaleb Tallinna rallil
Tallinna rallil, mis toimub sellel nädalavahetusel, osaleb teiste seas ka MM sarjas sõitev Urmo Aava.
Eesti tänavustel meistrivõistlustel on seljataga vaid üks talvine etapp, ees aga veel kuus põnevat osavõistlust kruusateedel, millest esimene, traditsiooniline Tallinna ralli toimub juba eeloleval nädalavahetusel.
Külalisvõistlejate hulgas alati populaarne Tallinna ralli toob ka seekord starti rallisportlasi kokku üheksast riigist. Ja nagu maiuspalana kodupublikule ka meie hetke parima sõitja, MM-võistlustel osaleva Urmo Aava.
Lisaks rallide üldvõitudele pakuvad topeltannuse põnevust ka heitlused Eesti meistri- ja karikavõistluste arvestuses, esmajärjekorras muidugi neliveoliste turboautode N- ja A-rühmades.
Need kümmekond sõitjat, kes on favoriitideks nii antud klassides kui ka absoluutarvestuses, moodustavad huvitava segu noorusest ja kogemusest, kodustest ja välissõitjatest.

Jäähoki: Sharks võitis kodujääl Red Wings'i
San Jose Sharks võõrustas läinud öösel play-off seeria kolmandas kohtumises Detroit Red Wingsi ning vaatamata külaliste algedule suudeti mäng lõpuks võidukalt lõpetada.
Detroit asus kohtumist avakolmandiku järel juhtima, kui arvulises ülekaalus oli täpne Nicklas Lidström, vahendab Sportnet. 
"Haid" jõudsid viigini teisel perioodil, kui Ryane Clowe litri Dominik Hašeki selja taha saatis. San Jose võiduvärav saabus 6.41 enne normaalaja lõppu, kui arvulise ülekaalu kasutas oskuslikult ära Jonathan Cheechoo.
Sharks läks võiduga nelja võiduni peetavat seeriat 2: 1 juhtima. Kui edukad ollakse ka järgmises kodumängus, siis seistakse juba Läänekonverentsi finaali lävel.

Eurovisiooni telefonihääletuse numbrid
Eurovisiooni lauluvõistluse võitja valib rahvas. Hääle oma lemmikule saab anda nii telefoni kui SMSi teel.
Kahekümne kaheksast konkurendist pääseb poolfinaalist edasi 10 paremat, kes võistlevad finaalis laupäeval, 12. mail.
Hääletada saab (ka finaalis):
1) helistades oma lemmiklaulu numbrile Elioni, EMT, Starmani, Tele2 ja Elisa võrkudest. Kõne hind on 7 krooni 50 senti;
2) saates mobiiltelefonilt oma lemmiklaulu järjekorranumbri SMS-iga numbrile 1210. SMSi hind on 10 krooni.
Poolfinaali telefonihääletuse numbrid on:
900 7701 Bulgaaria
900 7702 Iisrael
900 7703 Küpros
900 7704 Valgevene
900 7705 Island
900 7706 Gruusia

Valitsuste teod või tegemata jätmised? 
Sotsioloog Juhan Kivirähk kritiseerib ("Uue kolmikliidu verine algus", EPL 30.4) valitsuse taktikat ja nendib, et ööl vastu eelmist reedet Tallinnas toimunud sündmused käisid otsekui õpikust õpikusse korduva krestomaatilise teksti järgi. Ta pakub hüpoteesi, et kõik see oligi valitsuse plaanitud taktika, naeruvääristamaks pronkssõduri kaitsjaid.
Kes meist ei oleks sedasama hüpoteesi vaaginud - paranoia, eristades inimest loomadest, on analüüsivõime eeldus - ja siis tagaplaanile lisatõendeid ootama surunud. Kui tegemist on üheaegselt krestomaatilise õpikunäite ja geniaalse plaaniga, siis võiks arvata, et sellised juhtumid ajaloos, millest õpikud räägivad, ongi olnud ettenägelikult provokatiivsed. Aukartust tekitab sel juhul "ettenägijate" võime mittelineaarseid ja kaootilisi protsesse niivõrd täpselt modelleerida ning kontrollida. Vandenõu saladuses hoidmine on sellise ettenägemisoskuse kõrval köömes.

Tallinna hind ainult 30 seeklit? 
Minule on mu sünnilinn väga armas ja ma tunnen uhkust, et olen tallinlane. Viimaste päevade sündmused tegid palju valu ja üles kerkis rida küsimusi. Kas meie linnal polegi enam juhte, kes võitleksid linna heaolu ja korra eest? Ei saa ju linna juhtideks kutsuda parastavaid, lausa küünilisi, poliitiliselt ambitsioonikaid ja vandalismi jätkama kutsuvaid avaldusi pritsivaid tegelinskeid.
Tallinlastena peame olema tänulikud politseile, kes suutis hoida ära halvima. Politsei oli igati tasemel ja see on fakt. Samal ajal, kui valitsus kutsus elanikkonda üles säilitama rahu ja mitte alluma provokatsioonidele, kutsus linnapea oma avaldustega esile vandalismi jätkumist. Olen kindel, et Savisaar eksis taas, kui ruttas oma valijate märatsemist kaitsma ja õigustama.

Ühepoolne informatsioon
Nii Eestimaa kui ka Venemaa venelased loevad Venemaa ajakirjandusest ning saavad televisioonist infot, mis ei ole paraku päris tõene. Minu tuttavad olid vene ajakirjandust lugedes šokeeritud, et juba on politsei tapnud ühe venelase. Lisaks ei teata, et pronkssõdur viiakse üle Kaitseväe kalmistule ja et väljakaevamisel leitud hukkunud tuvastatakse ja edastatakse sugulastele või maetakse väärikalt. Ka ei teata, et praegune II maailmasõjas hukkunute matmispaik asub trollipeatuses, kus iga päev peal tallatakse.
Venemaa venelastel puudub ülevaade ja korrektne informatsioon. Seetõttu levib negatiivne ja vale arvamus. Vaja oleks rahvusvahelist reportaaži, mis selgitaks eelkõige venelastele, miks pronkssõdur üle viiakse ja mis tegelikult Eestis toimub.

TIIT VÄHI: Eesti ei saa "Venemaad ära keelata" 
Mis tahes suhted - inimeste, organisatsioonide või riikide vahel - on alati kahepoolne protsess, mille edu eest vastutavad võrdsel määral kõik selles osalejad.
Eks ühe osapoole radikaalsus tingib ka vastaspoole käitumismalli.
Venemaa välispoliitikat tervikuna ja suhteid Eestiga viimase 15 aasta jooksul võib vaadelda kolme eraldi perioodina: Jeltsini-Gaidari aeg, Jeltsini-Tšernomõrdini aeg ja Putini aeg.
Jeltsini-Gaidari ajal oli Venemaa vaene ja kimpus oma probleemidega. Jeltsin vajas lääneriikide abi ja arvestas neid. Gaidar oli demokraat, majandusteadlane, kes üldiselt aktsepteeris toimunud majanduspoliitilisi muutusi ega töötanud Eestile vastu.
Jeltsini valitsemisaja alguses soovis Eesti võimalikult palju meie suhteid positiivselt arendada ja, välja arvatud piirileping, see üldiselt ka õnnestus.

URMAS PAET: Iseenda süüdistamine on vale
Eesti on tänulik oma headele sõpradele ja partneritele Euroopa Liidust, NATO-st, aga ka väljaspool neid organisatsioone viimastel päevadel väljendatud selge toetuse eest.
Venemaa räiged rünnakud Eesti aadressil, meie Moskva saatkonna turvalisuse ohustamine, Venemaa toores sekkumine Eesti siseasjadesse, siin rahutuste korraldamisele kaasaaitamine ning ründed Eesti infosüsteemide vastu on tõsiasjad, millesse ei saa ükskõikselt suhtuda ükski demokraatlikke väärtusi kandev riik ja ühiskond. Selged avalikud toetusavaldused on tulnud paljudelt riikidelt. Ka Moskvas asuvatelt Euroopa Liidu ja NATO, aga ka SRÜ riikide suursaadikutelt on olnud vajalik mõistmine ja tugi. SRÜ välisministrite kohtumisel keeldusid Ukraina, Aserbaidžaan, Gruusia ja Moldova ühinemast Venemaa väljapakutud Eestit kritiseeriva avaldusega. Ja neid toetusavaldusi tuleb veelgi.

AAVO KOKK: Sametrevolutsioonist kristallööni
Vene kirjaniku Vassili Aksjonovi raamatu "Ostrov Krõm" ("Krimmi saar") tegevus toimub Krimmi poolsaarel, mis on iseseisev kapitalistlik riik kommunistliku ja suurriiklike ambitsioonidega Venemaa kõrval.
Suletud Venemaa kiratseb majanduslikult. Avatud majandusega Krimm aga õitseb.
Raamatu peategelane hakkab jutlustama mõtet, et kaks Venemaad peaksid ühinema ja vastuolud unustama. Ta algatab poliitilise liikumise, mis saab valimistel täieliku kontrolli kohaliku parlamendi üle. Parlament tuleb kokku ja teeb suurele Venemaale ametliku ettepaneku, et Krimm võetaks uue liiduvabariigina suurriigi koosseisu. Rahvas on rõõmus, sõjavägi on rõõmus, ärimehed näevad uusi võimalusi.
Venemaalt ei tule aga mingisugust vastust. Vaikus kestab päevi ja vist isegi nädalaid. Siis aga algab invasioon. Vene laevastik, tankid, õhudessant. Krimm okupeeritakse täielikult. Valgekaardi vanaätid tulevad oma roostetanud vintpüssidega ja paraadmundris tänavale, et väärikalt kapituleeruda. Noored ja jõmmid aga hakkavad mässama, rüüstavad poode ja bensiinijaamu. Peategelased kas hukkuvad või emigreeruvad. Miks suur Venemaa nii jaburalt käitus? Seda me ei saagi teada. Kas sellele ongi üldse vastust?

JUHTKIRI: Ikka see Venemaa
Eelmise nädala mässu ja vandaalitsemise varjust hakkavad järjest selgemalt paistma Eesti-Vene suhete jõujooned ning riikide vastastikune tähendus. Täna on Eesti Venemaa jaoks mugav vaenlane - idanaabri majanduses ei sõltu meie impordist midagi ning Venemaa näib olevat vähemalt lähitulevikuks maha matnud territoriaalsed või liidu loomise ambitsioonid Baltimaades, seda enam et oleme koos Läti ja Leeduga Euroopa Liidu ja NATO liikmed. Lisaks oleme väike riik, kelle jõud süüdistustele ja provokatsioonidele vastata on piiratud.
Kokku on Eesti ideaalne kandidaat Venemaa sees välisvaenlase kuvandi loomiseks, mille abil identiteeti luua ja hoida. Sellisel läbinisti poliitilisel konstruktsioonil ei ole midagi tegemist külalislahke ning kena vene rahvaga. See on nende valitsejate pragmaatiline kalkulatsioon. Juba Peeter I otsis oma valitsusajal väikest edukat sõda, et sellega rahva poolehoidu leida.

Prime Minister Andrus Ansip's speech in Riigikogu on 2 May 2007
Honourable Chairman of the Riigikogu, Good members of the Riigikogu,
I was planning to start my today's statement in a bit different manner but the events that took place this morning do not allow me. A physical attack against the Ambassador of Estonia to Moscow that did not lead to the worst consequences due to the adequate measures taken by the police is not just a minor joke of the protestors. This, together with the continuing cyber-attacks from the servers of Russian state authorities, together with tearing the Estonian flag off our embassy and together with statements made by the delegates of the Russian Duma, calling for the change of government in Estonia, indicates that our sovereign state is under a heavy attack. All these events evidence that these are not our internal matters we are dealing with but it is a well-coordinated and flagrant intervention with the internal affairs of Estonia.

Vene kooli direktor avastas valitsusvastase üleskutse
Ühe Tallinna vene kooli direktor avastas täna õpperuumi põrandalt üleskutse loobuda 9. mail kooli minemisest ja siiruda selle asemel koos lastega valitsusvastasele miitingule.
Kuna kellegi kaotatud üleskutse oli väikeseks kokku volditud, arvas koolijuht esmalt, et tegemist võib olla spikriga. Paberitüki lähemal vaatluses selgus, et see sisaldab üleskutset koguneda 9. mail Tõnismäele.
Üleskutse sisaldab vaid üht lauset: "Kutsun Kõiki, kellele pole ükskõik fašismivastases sõjas langenute mälestus, samuti Ansipi ja tema hambuni relvastatud tallaaluste kääbuste ebainimlik ja julm suhtumine meie lastesse ja sugulastesse, koguneda koolitundide asemel koos lastega 9. mail kell 11 Tõnismäele ja asetada lilled mäletuskohale."
Päevaleht Online'i toimetusele on kool teada

Vene raudtee vähendab naftatransiiti läbi Eesti
Vene naftatoodete transiit läbi Eesti võib katkeda plaaniliste remonditööde tõttu, teatas Vene riigiraudtee.
Raudteefirma sõnul võivad naftatarned katkeda planeeritud raudteelõigu hooldustööde tõttu, vahendas Reuters.
"Me ei ole Eesti suhtes majanduslikke sanktsioone rakendanud ning samuti ei plaani seda. Kuid alates 1. maist on meil plaanitud remonditööd," ütles firma pressiesindaja.
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles, et transiidi vähendamise kohta ei ole ühtki ametlikku kinnitust ega mitteametlikku väidet, vahendab ETV24.
"Neljapäeval töötab Eesti Raudtee tavapärase graafiku alusel," kinnitas Glase. "Narva suunast tuleb Eestisse 17-18 rongi ja Petseri suunast 10-11 rongi."

Riigiprokuratuur alustas küberrünnakute uurimiseks kriminaalasja
Riigiprokuratuur alustas täna kriminaalmenetluse Eesti internetiserverite vastu suunatud massiliste rünnakute uurimiseks.
Kriminaalasja raames on rünnakute taga olevate isikute tuvastamiseks koostamisel ka õigusabipalve Vene Föderatsioonile, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja.
"Ootame Venemaalt kiiret ja otsustavat abi küberkurjategijate tabamisel," ütles riigi peaprokurör Norman Aas, viidates Eestit külastanud Vene parlamendi delegatsiooni lubadusele teha igakülgset koostööd Eesti õiguskaitseasutustega viimaste päevade sündmuste uurimisel.
Kriminaalmenetlus on alustatud karistusseadustiku paragrahvide, mis käsitlevad arvutikahjurlust ja arvutivõrgu ühenduse kahjustamist tunnustel. Süüdimõistmisel saab nimetatud kuritegude eest raskeima karistusena mõista kuni kolm aastat vangistust.

Täna signaalitasid Tallinna ja Tartu tänavatel üksikud autojuhid
Tallinnas ja Tartus koostati kokku 10 protokolli isikutelele, kes takistasid täna keskpäeval põhjendamatult aeglase sõiduga liiklust ning andsid ilma põhjuseta signaali.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et Tallinnas koostati aeglase sõiduga liiklust takistanud ja/või signaalitanud autojuhtidele üheksa protokolli. Lisaks märgiti üles mitme auto numbrid ning politsei võtab nende omanikega lähiajal asjaolude selgitamiseks ühendust.
Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Marge Kohtla sõnul koostati Tartus väärteoprotokoll põhjendamatult aeglaselt sõitnud ja signaalitanud ühele sõidukijuhile.
Eile koostati Tallinnas 48 ning Tartus 4 väärteoprotokolli põhjendamatult aeglaselt sõitnud ja signaalitanud sõidukijuhtidele.
Politsei tuletab meelde, et põhjendamatu liikluse häirimine toob endaga kaasa karistuse -liikluseeskirja alusel võib nii lubamatult aeglase sõidu kui ka signaalitamise eest karistada rahatrahviga kuni 3 000 krooni.

Vandaale vahistanud kohtujuht: emotsioonidesse ei tohi laskuda
Eeluurimiskohtunikud otsustasid möödunud nädalavahetusel 51 rüüstaja vahistamisotsuse otse kinnipidamisasutuses.
Harju maakohtu esimees Helve Särgava ütles intrevjuus Päevaleht Online'ile, et kohus alustas möödunud nädala neljapäeval ja reedel Tallinnas vandaalitsenud isikute vahistamistaotlusi läbi vaatama reede hommikul.
Kuna kinnipeetud olid paigutatud Rahumäe teel asuvasse arestimajja, Põhja politseiprefektuuri Ida politseiosakonda ning Liivalaia tänaval asuvasse Harju maakohtu kinnipeetavate kambrisse, jagati kohtunikud vastavalt kinnipeetute arvule kolme asukoha vahel ära.
Igale eeluurimiskohtunikule määrati kaasa kohtusekretär, tõlk ning konsultant, kes abistas määruse projektide koostamisel.
Reedel lõpetasid kohtunikud, kes töötasid Ida politseiosakonnas ning Liivalaia tänaval, tööpäeva kella 19 paiku, Rahumäe teel olnud kohtunikud lõpetasid päeva kella 24 ajal öösel. Järgmisel päeval kella 10 ajal alustasid kohtunikud tööd üheskoos Rahumäel, kuhu oli toodud juurde eelmisel ööl Tallinnas märatsenud isikud. Laupäeval lõpetati töö kella 16 paiku. "Taotlusi sai läbi vaadatud nii palju kui jaksu oli," võttis Särgava rasked tööpäevad kokku.

Soomerootslased: Aljoša koht on okupatsioonimuuseumis
Soomerootslaste suurim ajaleht Hufvudstadsbladet teatas eilses artiklis, et eestlased pidanuks Aljoša juba 2003. aastal Okupatsioonimuuseumi viima.
Eile ilmus soomerootslaste suurimas ajalehes Hufvudstadsbladet kolumn pealkirjaga "Kes solvab Aljošat?".
Kolumn algab kirjandusse vaadates. Dostojevski kirjutab "Vendades Karamazovites": "Sel, kes ise valetab, on lihtsam tunda ka ennast halvasti kohelduna. Sest end solvatuna tunda on vahel väga meeldiv."
Praegu tunnevad end kõige enam solvatuna Vene riik ja tema duuma. Sama solvatuna tundsid end need purjus teismelised, kes Tallinnas poeaknaid purustasid. Märatsemine on teada-tuntud rahvalik meelelahutus. Eriti vahva on see siis, kui mõni suurvõim selja taga seisab.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov nimetas Tallinna sündmusi pühaduseteotuseks. See tähendab, ta nimetas nii mitte märatsemist vaid kuju ümberpaigutamist. Selle ütlusega andis Lavrov teada, et Venemaa jaoks ei ole asi mitte ajalootõlgenduses vaid usulistes tunnetes ja sõjaväe pühas aumärgis.

Pihl: jõu kasutamine inimõiguste tagamiseks on vältimatu
Siseminister Jüri Pihl kinnitas täna riigikogu infotunnis, et Eesti politsei pole oma võimupiire rahutuste lõpetamise käigus ületanud ning seda on kinnitanud ka hilisemad kontrollid.
"Jõu kasutamine inimõiguste tagamiseks on vältimatu," selgitas Pihl riigikogu liikmetele ja ütles, et politsei ei ole võimu kuidagi kuritarvitanud.
Siiski ei olnud siseminister rahul turvafirmade tööga rahutuste ajal. "Turvafirma palkavad omanikud siis, kui nad tahavad riigiteenusest paremat ja kiiremat teenust. Eesti turvafirmad seda ka pakuvad oma lepingutega, kuid sel ööl nad küll seda ei pakkunud."
Pihli sõnul sai märatsemiste ööl korra majja politsei, turvafirmade osa oli selles üsna napp. "Turvafirmad lepingus ette nähtud kohustusi minu meelest sel ööl ei täitnud."

Aaviksoo ootab Savisaarelt vabandust
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles tänases riigikogu infotunnis, et pronkssõduri eemaldamise otsus sündis rahutuste puhkemise ööl ning Edgar Savisaar on talle põhjendamatult valetamist ette heitnud.
Aaviksoo tunnistas, et Tõnismäel pronkssõduriga toimunud sündmused on andnud palju võimalusi erinevateks spekulatsioonideks, kuid tegelikult võeti monumendi eemaldamise otsus vastu ööl, mil puhkesid rahutused.
Otsus kaevetööde alustamiseks Tõnismäel võeti vastu 18. aprillil ning 26. aprilli varahommikul paigaldatigi telk ja piirdeaed. Aaviksoo kinnitusel sel ajal veel pronkssõduri eemaldamise otsust ei olnud, vaid see pidi tulema kaevamistööde käigus.
Teisaldamisotsus võeti vastu 27. aprilli hommikul kell 4.00. "Kella 6.00 ajal lahkus kuju Tõnismäelt veoki kastis viisakalt sisse pakitult ja tekiga kaetult," rääkis kaitseminister. Tugimüür monteeriti samal hommikul kell 8.06.

Ansip: oleme tugeva rünnaku all
Täna riigikogu ees poliitilise avaldusega esinenud peaminister Andrus Ansip teatas, et Eesti suveräänne riik on tugeva rünnaku all.
"Füüsiline rünnak Eesti suursaadiku vastu Moskvas, mis tänu julgestuspolitsei adekvaatsele käitumisele ei viinud kõige hullemani, ei ole demonstrantide väike nali. See, koos jätkuvate küberrünnakutega Venemaa riigiaparaadi serveritest, koos Eesti lipu rebimisega meie suursaatkonnalt, koos duumasaadikute üleskutsetega vahetada Eestis valitsust näitab, et meie suveräänne riik on tugeva rünnaku all," lausus Ansip.
Peaministri sõnul kinnitavad kõik need sündmused, et meil ei ole tegu riigi sisemiste probleemidega, vaid meil on tegu Venemaa koordineeritud ja räige sekkumisega Eesti riigi asjadesse.
"Me oleme pöördunud Euroopa Liidu poole ja me palume neil reageerida kohaselt. Sest ühe liikmesriigi ründamine on kogu Euroopa Liidu ründamine," lisas Ansip.

Pihkva oblasti omavalitsustöötajad jätavad Valka seminarile tulemata
Pihkva oblasti omavalitsustöötajate seminar Valgas, mis pidi toimuma 2.-5. maini, lükkub määramata tähtajaks edasi, kuna sealsed töötajad ei taha pronkssõduri teema tõttu Eestisse tulla.
Valgas Interreg IIIB projekti BEN (Baltic Euroregional Network) raames toimuma pidanud seminar Pihkva oblasti omavalitsustöötajatele lükkub edasi, sest külalised Valka ei tule. Seminari eesmärk oli tutvustada pihkvalastele Eesti omavalitsussüsteemi.
"Meie poolt olid kõik ettevalmistused ürituse läbiviimiseks tehtud, kuid Pihkva oblasti omavalitsuste liidu esindaja tegi telefonitsi ettepaneku seminar määramata tähtajaks edasi lükata, põhjendades seda Tallinnas pronkssõduri ümber toimuvate sündmustega," rääkis Valga maavalitsuse peaspetsialist välissuhete alal Rainer Kuutma. "Vabandame väga lektorite ja teiste korraldajate ees ning loodame, et pingete raugemisel saame planeeritud seminari ja õppekülastused siiski läbi viia."

Euroopa Liit saadab Moskvasse delegatsiooni Eesti saatkonna kaitseks
Euroopa Komisjoni esindaja sõnul kavatseb EL Moskvasse saata delegatsiooni ja korraldada kas demarši või ametliku diplomaatilise representatsiooni.
Euroopa Komisjon on sügavalt mures kasvava vägivalla pärast Eesti saatkonna vastastel demonstratsioonidel Moskvas, ütles tänasel pressikonverentsil Brüsselis Euroopa Komisjoni välisasjade voliniku Ferrero-Waldneri pressiesindaja Christiane Hohmann.
"Kutsume tungivalt Venemaa võime üles täitma oma kohustusi ja kaitsma diplomaate ning diplomaatilist vara vastavalt Viini konventsioonile. Oleme tihedas suhtluses Euroopa Liidu eesistuja ja Eestiga ning osaleme troika demaršis Venemaa Välisministeeriumile, mille saadame välja nii kiiresti kui võimalik. Pöördume Venemaa valitsuse poole, et käesolev konflikt Eestiga lahendataks dialoogi teel," ütles ta.

Telk kaob Tõnismäelt kahe kolme päeva pärast
Seoses Tõnismäel toimunud kaevetööde lõppemisega, viiakse hiigeltelk Tõnismäelt ära kahe kolme päeva pärast ning haljasalale plaanitakse rajada lilleplats.
Kaevetööd on Tõnismäel tänaseks lõppenud, kinnitasid Üllar Lanno kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskusest ning muinsuskaitse ameti arheoloogia peainspektor Ants Kraut.
Kaevetööde käigus leiti Tõnismäelt 12 kistu, milles kõigis olid hästi säilinud luustikud, mis on praeguseks hetkeks Tõnismäelt kõik ära viidud.
Kraut kinnitas, et kuigi erinevate dokumentide järgi oli Tõnismäele maetud kuni 14 inimest, ei ole sinna kindlasti maetud rohkem kui 12 inimest. "Rohkem matuseid ei ole seal ei enne ega pärast tehtud ning kaevetöödele võib joone alla tõmmata," lausus Kraut.
Kraut selgitas, et inimeste matmisega Tõnismäele on 1945. aastal kõvasti vaeva nähtud, sest sealne kiltkivist pinnas on matmiseks ebasobilik.

Kodurahu foorumile on juba registreerinud ligi 200 organisatsiooni
Tallinna linna poolt üles kutsutud Kodurahu foorumile on registreerinud juba ligikaudu 200 organisatsiooni ja üksikisikut.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul on Kodurahu foorum üles kutsutud selleks, et väljund oleks ka neile inimestele, kes tänaval ei märatsenud.
Savisaare sõnul on panus eelkõige organisatsioonidele ja nende esindajatele, kuid ta ei välista ka üksikisikuid.
Registreerimine algas esmaspäeval, kuid praeguse seisuga on abilinnapea Jäppineni sõnul registreerinud juba üle 200 osaleja, mis on Jäppineni hinnangul hea tulemus.
Savisaare sõnul on foorumil esindatud nii Eesti kui Vene pool.

Ilves: pronkssõduri lugu on lõppenud
Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves tegi täna avalduse, milles teatas, et Eesti suudab vaatamata tüliõhutajate ponnistustele ühises tulevikus kokku leppida.
President Toomas Hendrik Ilves tegi täna alljärgneva avalduse:
Head kaasmaalased,
Soovin tänasel kevadpäeval rääkida teiega väga otsekoheselt.
Viimane nädal on tekitanud minus pettumustunde. Ma olen pettunud, et Eestis leidub inimesi, kellel puudub austus ja lugupidamine oma kaaskodanike vastu ning selle riigi ja ühiskonna suhtes, kus nad elavad. Minu pettumust ei leevenda ka teadmine, et selliseid inimesi on kokkuvõttes ju väga vähe, ja et nende tegevus on valdavalt kellegi poolt provotseeritud või õhutatud.
Peame endale ausalt tunnistama, et tüliõhutajate eesmärk on alatu soov - eestlased ja venelased ei tohiks omavahel hästi läbi saada. Aga tüliõhutajad peavad pettuma, sest meie ei lase end tülli ajada. See on parim võimalus näidata oma üleolekut neist, kes meiega manipuleerivad. Ma tean, et meie riik on rikas nii tarkadest eestlastest kui ka tarkadest venelastest, ning ma tean, et kumbki osa neist ei ole nii rumal, et lasta ennast mõjutada hambututest tülinorijatest.

Rünnakud ummistasid www.ee serveri
Internetiportaali www.ee server jäi nii täna kui ka möödunud laupäeval tugeva Venemaa suunalise rünnaku alla.
Häkkeritel ei õnnestunud küll serverisse sisse murda, kuid sellele vaatamata suutsid nad serveri ummistada päringutelaviiniga, mis tingis häired serveri töös, teatas Infowebi esindaja Eesti Päevaleht Online'ile.
Esimest korda rünnati portaali laupäeva õhtul, mistõttu oli firma rünnaku ohjeldamiseks sunnitud peatama serveri välisliikluse, mis õnnestus taastada alles esmaspäeval. Samamoodi talitati ka täna varahommikuse rünnaku korral.
Tegutseme rünnaku ohjeldamise nimel ja taastame välisliikluse esimesel võimalusel, teatas firma.
Rünnaku põhjuseks peetakse osades internetifoorumites levivat arvamust, et  aadressil asub eesti valitsuse ametlik koduleht.

Kaitseministeerium palub linnal Tõnismäe ala korrastada
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul on kaitseministeerium linna poole pöördunud palvega Tõnismäe ala korrastada.
Savisaar ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et kaitseministeerium lubas kaevamiste ümber olnud telgi Tõnismäel täna maha võtta ja palus linnal antud ala korrastada ja haljastada.
Linnapea sõnul alustavad nad sellisel juhul korrastustöödega juba täna ja on nõus osalema, kuna tegemist on ikkagi linna maaga.
"Kõik edasised kavatsused, mis sinna tuleb, on juba tuleviku küsimus," märkis Savisaar.

Munitsipaalpolitsei tegeleb peamiselt alkoholi müügi kontrollimisega
Tallinna munitsipaalpolitsei tegeleb seoses rahutustega peamiselt alkoholimüügikeelu kinnipidamisest kontrollimisega.
Munitsipaalpolitsei juht Kaimo Järvik ütles Päevaleht Online'ile, et nad on kõrgendatud valmisolekus ka täna ja tegelevad peamiselt alkoholimüügikeelust üleastumise kontrollimisega.
"Kui sellest keelust üle astutakse, fikseerime selle ning anname üle ettevõtlusametile," ütles Järvik.
Rahutuste päevadel tegeles munitsipaalpolitsei veel linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonete sisevalvega.
Tänavatele esialgu Järviku sõnul munitsipaalpolitseid vaja ei ole, kuid kui selleks peaks vajadus tekkima, siis on politseiga kokkulepe, et ka nemad tulevad välja.
Põhiliselt tegeleb munitsipaalpolitsei ikkagi heakorraga. Näiteks tõi Järvik välja ka riigivastaste gräfitite fikseerimise ja puhastusfirmadele üle andmise.

Rünnakud Eesti küberruumi vastu on raugenud
Kuigi eile õhtul ning täna öösel jätkusid rünnakud Eesti küberruumi vastu, on olukord hommikuks rahunenud.
Riigi infosüsteemide arenduskeskus kommunikatsioonijuht Rica Semjonova ütles Päevaleht Online'ile, et eile õhtul kella 20 kuni öösel kella 1 toimus kolm suuremat rünnakut. Praeguseks on olukord normaliseerinud ning riigiasutuste kodulehed töötavad.
Semjonova lisas, et hetkel on valitsuse koduleht kättesaadav ka väljaspool Eestit.
27. aprilli öösel alanud rünne põhjustas enim probleeme väljastpoolt Eestit asuvatele kasutajatele valitsusasutuste kodulehekülgede kuvamisel. Lühikesi katkestusi valitusasuste kodulehekülgede näitamisel esines teisipäeva varahommikul ka Eesti siseselt, ent need olid tingitud uute meetmete rakendamisest rünnetega võitlemiseks.

Eesti lippu rüvetanud nelik mõisteti kuuks vangi
Pärnu maakohus mõistis esmaspäeval lühiajalise vangistuse neljale vene noormehele, kes ööl vastu pühapäeva enne kella poolt kolme rüvetasid Pärnu Kuninga tänava kohtumajalt rebitud Eesti lippu.
Kohtueelne uurimine toimus kiirkorras, nii olid Aleksander Neverov, Valeri Kurman, Aleksander Ossipov ja Dimitri Loginov (pildil koos kaitsja Viktor Kozloviga) juba vähem kui kahe ööpäeva pärast kohtu ees samas majas, mille lippu nad olid teotanud, kirjutab Pärnu Postimees.
Öised sündmused kulgesid nii, et kui Neverov ja Loginov olid kohtumajalt lipu rebinud, ühinesid nendega Ossipov ja Kurman. Koos trampisid nad lipukangal ja murdsid katki lipuvarda.
Kohtus ei osanud 23-25aastased mehed oma tegu kuidagi põhjendada. Üks noormees aga kinnitas, et Tallinna pronkssõduriga seotud sündmustel pole juhtunuga seost. "Olime purjus ega kontrollinud olukorda," sõnas ta.

Minister Lukas kohtub venekeelsete koolide direktoritega
Täna kohtub haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Tallinna Õpetajate Majas linna venekeelsete koolide direktorite ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatega.
Lukase eesmärk on arutada Tallinna venekeelsete koolide esindajatega möödunud nädalal toimunud korratuste tagamaid ja selgitada Eesti riigi seisukohta selles küsimuses.
"Eesti ühiskonna huvides on vältida korrarikkumiste kordumist, mistõttu on väga oluline võimalikult täpselt kokku leppida, milline on riigistruktuuride, linnavalitsuse ja koolide koostöö," ütles minister.
Minister Lukas tutvustab õpetajatele ja koolijuhtidele oma kava, mis puudutab korratustest järelduste tegemist ja kindlustab Eesti haridussüsteemi ühtsuse. "Venekeelne kool on Eestis kahetsusväärselt isoleeritud ning see peab muutuma - Eestis on vaid üks ühtne haridussüsteem," lausus Lukas.

Eesti jätkab surve avaldamist Moskva saatkonna olukorra lahendamiseks
Välisministeeriumi kantsleri Matti Maasikase sõnul jätkub surve avaldamine Venemaale, et olukord Eesti Moskva saatkonna juures normaliseeruks.
Välisministeeriumi kantsleri hinnangul on Moskva Eesti saatkonna juures toimuv räige Viini konventsiooni vabaduste piiramine. Eriti oluline on siin liikumisvabaduse piiramine.
"Meie inimesed peavad miilitsat pool tundi ette teavitama, kui tahavad saatkonnast välja minna," märkis Maasikas Terevisioonile antud intervjuus.
Maasikase sõnul on Eesti välisministeerium teinud mitmeid samme, et olukord saatkonna juures normaliseeruks. Sinna hulka kuulub Venemaale tugeva protesti avaldamine, Euroopa Liidu poole pöördumine, konsulaadi töö peatamine tänasest hommikust.
Euroopa Liidu eesistuja ja komisjoni juht esitavad täna Vene välisministeeriumile pöördumise, kus nõuavad olukorra kiiret normaliseerimist.

Valge Maja: pronkssõduri üle otsustab Eesti valitsus
Ameerika Ühendriikide presidendi kantselei pressiesindaja Tom Casey sõnul on otsus pronkssõduri teisaldamise kohta üksnes Eesti valitsuse pädevuses.
"Me tervitame rahu tagamist Tallinnas pärast pronkssõduri teisaldamist. Otsus Teise maailmasõja ajal natsi-armee vastu võidelnud sõduri mälestusmärgi kohta on Eesti valitsuse teha," seisis Valge Maja avalduses.
Valge Maja avaldas toetust ka president Toomas Hendrik Ilvese üleskutsele, milles ta kutsus eestlasi ja venelasi üles dialoogi pidama. Lisaks soovitas Casey tungivalt alustada dialoogi Eesti ja Venemaa valitsuste vahel.
Muret väljendati ka Eesti Moskva saatkonna juures toimuva üle.
"Me oleme mures jätkuva vägivalla ja mõnitamise üle, sealhulgas Eesti diplomaatilise personali ja saatkonna rüvetamise pärast," seisis avalduses.

Kamõnin: Venemaa ei ole diplomaatilist tava rikkunud
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Mihhail Kamõnin ütles, et Venemaa ei ole rikkunud diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni ning lisas, et saatkonna juures toimuvas on süüdi eestlased ise.
Vene välisministeerium lükkas tagasi Eesti ja Euroopa Komisjoni süüdistused, nagu oleks Venemaa Eesti saatkonna juures asetleidnud protestiaktsioonidega rikkunud Viini konventsiooni, vahendas saksakeelne Ria Novosti.
"Vene pool täidab täielikult ning kõigi kohustustega Viini konventsiooni 1961. aastast," ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Mihhail Kamõnin.
Kamõnini sõnul rakendatakse saatkonna lähistele lisa-politseijõudusid, kes kindlustavad selle, et situatsioon saatkonna lähistel jääb seaduse piiresse.
"Süü Eesti saatkonna juures toimuvate sündmuste osas lasub täielikult Eesti poolel, mis otsustas mälestusmärgi ümber paigutada," ütles ta.

Vandaalid lõhkusid ka Savisaarte kodu akna Nõmmel
Öösel vastu läinud reedet, kui Tallinna kesklinnas laamendasid pronkssõduri teisaldamise vastased, visati sisse Edgar ja Vilja Savisaare Nõmme-kodu teise korruse aken.
"Mis ma oskan kommenteerida. See kivi visati esimesel ööl," ütles Vilja Savisaar Eesti Ekspressi vahendusel.
"Mis ma oskan kommenteerida riigi kohta, kus mul pole enda kodus ka turvaline."
Fotot saab näha siin.

Seppik: koostöö Ühtse Venemaaga võib muutuda küsitavaks
Keskerakondlase Ain Seppiku sõnul peaks erakond monumendikriisi teemal ühendust võtma Venemaa võimupartei Ühtse Venemaaga, kellega neil on koostöölepe.
"Meie suhtlemine on praegu oluliselt raskendatud, aga me nähtavasti peame kaaluma tõepoolest ka seda, et me peaksime nendega ühendust võtma kõige kõrgemal tasemel ja püüdma seda probleemi lahendada, kuid ma loodan, et seda suudetakse enne teha diplomaatilisi kanaleid pidi," vahendas ETV24 Seppiku sõnu.
"Meie sõnum on see, et sellised aktsioonid ei too üksteisemõistmist riikide ja riigis elavate inimeste vahele ja meie koostööprotokolli täitmine sellistes tingimustes muutub täiesti küsitavaks."

NATO peasekretär mõistis Venemaa käitumise hukka
NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kinnitas tänases telefonikõnes president Toomas Hendrik Ilvesele alliansi toetust Eestile ning tõsist muret Venemaa käitumise üle oma naaberriigi suhtes.
"Teise maailmasõja hauatähise või monumendi ümberpaigutamine on Eesti siseasi," ütles Scheffer presidendi kantselei vahendusel.
Ta mõistis hukka Venemaa algatatud Eesti-vastase propagandakampaania nagu ka Vene Föderatsiooni sekkumise Eesti siseasjadesse.
Schefferi sõnul peaks Venemaa koheselt vabastama Eesti Moskva-saatkonna piketeerijate piiramisrõngast, lõpetama Viini konventsiooni rikkumise ja tagama Eesti diplomaatide julgeoleku.
Scheffer avaldas muret Eesti riigiasutusi tabanud küberrünnakute üle. President Ilves informeeris Schefferit, et osa neist rünnakuist lähtuvad Venemaa valitsusasutuste arvutitest.

ELi eesistuja kutsus Venemaad üles oma kohustusi täitma
ELi Troika - Saksamaa, Portugal ja Euroopa Komisjon - tegi täna Vene võimudele avalduse, milles kutsus Venemaad üles Viini konventsioonist kinni pidama.
"ELi eesistujale valmistab muret Eesti ja Venemaa vaheliste suhete areng ", seisis avalduses. Praeguses olikorras annab olukord Eesti saatkonnas Moskvas põhjust muretseda."
ELi eesistuja soovitab tungivalt Venemaal täita oma rahvusvahelisi kohustusi Viini konventsioonist tulevnevalt, kaitsta saatkonna töötajaid, territooriumi ning kindlustada sellele piiramatu ligipääs.
Eesistuja kutsus pooli üles erapooletut dialoogi pidama ning soovitas üleskerkinud probleeme vastastikuse mõistmise ning austusega.
Välisminister Urmas Paet rääkis täna ELi eesistuja Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieriga eelkõige Eesti suursaadiku ründamisest Moskvas. Saksa välisminister kinnitas ELi jätkuvat toetust ja tuge Eestile.

Video: Siim Kallas peab pronkssõduriga seotud asju Eesti siseasjaks
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas rääkis, et komisjon peab pronkssõduriga ümberpaigutamist Eesti siseasjaks.
Kallas lisas, et Eesti ja Venemaa suhteid tuleb vaadelda Euroopa Liidu ja Venemaa suhete laiemas kontekstis, vahendab Aktuaalne kaamera.

Eesti infotehnoloogia selts avaldas valitsusele toetust ja pakkus abi
Eesti infotehnoloogia seltsi volikogu avaldas täielikku toetust peaminister Andrus Ansipi valitsusele ja pakkus abi küberkurjategijate vastu võitlemiseks.
"Oleme nördinud kurjategijate märatsemisest Eestis ning teistest vägivaldsetest aktsioonidest, mis häirivad elanikke ja takistavad tööd," seisis seltsi avalduses. "Nüüdseks on asutud toime panema sabotaažiakte mobiilsidevahendite ja elektroonilise meedia kaudu. Ei ole üllatav, et sellise kuritegevuse initsiaatoriteks ei ole mitte ainult kohalikud eraisikutest kurjategijad vaid lausa Venemaa ametiasutused".
Avalduses pakuvad seltsi liikmed oma kompetentsivaldkondades kõikvõimalikku abi Eesti valitsus- ja korrakaitseasutustele olukorra stabiliseerimiseks ning võitluseks kurjategijatega.
"Loodame, et Eesti politseistruktuurid, kes kindlasti saavad soovi korral abi meie infotehnoloogia spetsialistidelt, suudavad tagada stabiilsuse elektroonilise meedia keskkonnas, teha selgeks ründeallikad ja tagada avaliku sektori asutuste tõrgeteta töö" seisis avalduses.

Economist: Venemaa seab Eestit rünnates ohtu eelkõige enda maine
Venemaa edasised sammud sõltuvad sellest, kas Eesti vastu suunatud viha ning ahvatlus kasutada seda ära valmistulemuste huvides võimaldaks Moskval parandada oma positsiooni suhetes Euroopa Liiduga.
Väljaande hinnangul näitavad sovjetimonumendi eemaldamisest tingitud tänavarahutused Eesti pealinnas seda, millised lõhed ühiskonnas valitsevad. Lisaks ähvardavad need katkestada diplomaatilised suhted Eesti ja Venemaa vahel.
Venemaa jõuline reageering on tingitud mitmest faktorist
Eesti suhted Venemaaga on olnud halvad ajast, mil taasiseseisvunud Eesti valitsus oma positsioonid kodakondsuse küsimuses paika pani. Venemaa jaoks on Vene kodanike diskrimineerimine solvav ning nende hääleõiguse puudumine tähendab, et Eesti valib ametisse valitsused, mis on ida-naabri suhtes vähemsõbralikumad. Venemaa on Eestit vene keelt rääkiva elanikkonna diskrimineerimise eest järjepidevalt kritiseerinud ja sanktsioonidega ähvardanud.

Ilves arutas riigikogu põhiseaduskomisjoniga põhiseaduse muutmist
President Toomas Hendrik Ilves arutas täna Kadriorus riigikogu põhiseaduskomisjoniga ettepanekut muuta põhiseaduse riigikaitse peatükki.
"Selle ettepaneku mõte on tagada selgus: parlamentaarses riigis allub kaitsevägi valitsusele ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamine on valitsuse pädevuses," ütles Ilves presidendi kantselei vahendusel.
"Praegu nimetab kaitseväe juhataja ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul. See on paraku tseremoniaalne lahendus ega suurenda tsiviiljuhtimise käsuliini selgust," sõnas president. "Praegune süsteem toodab ähmasust ja ebaselgust, see on viinud vastuoludeni kaitseministrite ja kaitseväe juhatajate vahel, kes iganes nendel kohtadel ka poleks olnud."
Eelnevalt on president Ilves kohtunud samas küsimuses Riigikogu kõigi fraktsioonide esindajatega, samuti Riigikogu juhatusega, parlamendi riigikaitsekomisjoni, peaministri, kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga. Eelmisel nädalal toetas ettepanekut üksmeelselt ka Riigikaitse Nõukogu.

Soome välisminister peab kõige tähtsamaks Euroopa Liidu ühist seisukohta
Täna Eestis visiidil viibiv Soome välisminister Ilkka Kanerva ütles, et toetab Euroopa Liidu ühist otsust Venemaa suhtes, mille koordineerimine on eesiistujariigi Saksamaa ülesanne.
Tänasel pressikonverentsil toonitas Kanerva, et peab kõige olulisemaks Euroopa Liidu ühist seisukohavõttu ning toetab igati eesistujariigi Saksamaa otsust.
Ta toonitas, et Eesti on suveräänne riik, ning mõistis hukka diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni rikkumise Venemaa poolt.
"On oluline, et Euroopa Liit jõuaks ühisele seisukohale, millega kõik nõustuvad," ütles ta. "On oluline, et kõik liikmesriigid käituksid sama moodi ning neid koordineeriks eesistujariik Saksamaa," ütles ta.
Ta pidas vajalikuks Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise toimumist 18. mail. Selle tühistamine muudaks tema sõnul konfliktile mõõduka lahenduse leidmise veelgi keerulisemaks ning edastaks Venemaale ebamäärase sõnumi.

Vene valijaskonna esindajad: võimu ja rahva vahel ei ole dialoogi
Venekeelset valijaskonda esindavate Riigikogu liikmete ja poliitikute arvates oleks eelmisel nädalal toimunud rahutusi saanud vältida, kui valitsus oleks osanud leida dialoogi rahvaga ning ühendada eesti ja vene kogukonnad.
Tallinna linnavolikogu ning Isamaa- ja Res Publica Liidu liikme Nikolai Stelmachi sõnul ei oleks pronkssõdurit enne 9. maid teisaldada tohtinud. "Kui valitsus lubas teha seda väärikalt, siis niimoodi olekski pidanud tegema, mitte öösel salaja," rääkis ta Päevaleht Online'ile. Rahutused näitasid, et integratsioonipoliitika kannab endaga hävitavat kaotust. Me teame kui palju inimesi vahistati, aga ei tea, kui paljud hakkasid end tõrjutuna tundma.
Stelmach ei toeta eriti ka Tallinna linnapea Edgar Savisaare tegevust. Tema arvates peaks Keskerakonna esimees taolistes tingimustes võtma endale ombudsmani rolli. Hinnates Andrus Ansipi poliitika tagajärgi, tõdes linnavolikogu liige, et pikaajalises perspektiivis Ansipil kohta valitsuses pole. Samas kinnitas ta, et peaminister lõikas rahutustest kasu ning tema populaarsus võib isegi kasvada.

Mees lõhkus Tapal maasturiga hauamonumendi
Tapa politseinikud tabasid täna mehe, kes varahommikul tõmbas autoga Lääne-Virumaal Tapal vanal kalmistul hauamonumendi pikali.
Täna, 2.mail kella 9.56 ajal helistas üks naine Rakvere politsei juhtimiskeskusesse ning teatas, et Tapal Kalmistu tänaval asuval vanal surnuaial on üks mälestusmärk ümber.
Kontrollimisel selgitas politsei välja, et tegemist on hauamonumendiga, mis püstitati 1919.aastal Jõepere lahingus langenud leitnant Hans Koiva'le ja kolmele tundmatule sõdurile. Kuna monumendi küljes oli koormarihm, siis politseinikel oli alust arvata, et monument tõmmati pikali mingi sõidukiga.
"Asusime koheselt sündmuskohalt asitõendeid koguma. Peagi selgitasime välja džiibi, mille jäljed olid kalmistul ning tabasime ka isiku, kelleks osutus 25-aastane Roman", ütles Tapa konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Joel Alla.

Merkel avaldas Eestile toetust
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Eesti peaministri Andrus Ansipi vahelises täna toimunud telefonivestluses avaldas Merkel toetust Eestile Venemaaga kujunenud suhetes.
Ansip andis Merkelile ülevaate viimastel päevadel Eestis ja Moskvas aset leidnud sündmustest, seal hulgas Vene riigiduuma saadikute delegatsiooni visiidist Tallinnasse.
Merkel oli teadlik kujunenud olukorrast Moskvas ning kinnitas, et Euroopa Liidu eesistujamaa teeb kõik selleks, et Venemaa täidaks oma rahvusvahelisi diplomaatilisi kohustusi.
"Venemaa peab aru saama, et neil on kohustus tagada diplomaatide, seal hulgas ka suursaadiku, turvalisus asukohariigis," ütles Merkel.

Mart Helme: Venemaa kujutab ohtu rahvusvahelisele julgeolekule
Endine Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme väljendab nördimust Eesti saatkonna blokeerimise üle ning hoiatab, et hüsteeria vallandanud Venemaa võimuladvik soovib end seada kõrgemale rahvusvahelisest õigusest.
"Tundes isiklikult olukorda Moskva saatkonnas ja diplomaatiliste esinduste turvamise reegleid, ei saa mul olla mingit kahtlust selles, et Eesti saatkonna ja seal töötavate diplomaatide vastu vallandatud hüsteeria tegelikud niiditõmbajad kuuluvad Venemaa kõige kõrgemasse võimuladvikusse," ütles ta avalikus pöördumises.
"Kahjuks ei mõtle need imperialistlikest ambitsioonidest pimestatud inimesed ja nende marionetid Eesti saatkonna ees, et häbistavad oma käitumisega eelkõige tänast Vene riiki ja vene rahvast," lisas ta.
"Teade Marina Kaljuranna, meie erakorralise ja täievolilise suursaadiku füüsilisest ründamisest on aga šokk, mis ületab valuläve lõplikult," ütles Helme.

Savisaar: Euroopa Liidu poole pöördumine tuli üllatusena
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ei osanud ta Eesti välisministrilt oodata nii kiiret Euroopa Liidu poole pöördumist.
Savisaar ütles tänasel pressikonverentsil, et ta küll mõistab, miks Paet abi saamiseks Euroopa Liidu poole pöördus, kuid talle tuli see mõnevõrra üllatusena.
"Mind paneb imestama, et alles paar päeva tagasi oli tegemist meie riigi siseasjaga, kuid nüüd toodi see rahvusvahelisele tasandile," ütles Savisaar.
"Selline kiire positsioonide vahetamine ei olnud hea samm, kuigi ma mõistan, miks Paet seda tegi," lisas ta.

Savisaar: minu vastane veebileht pole muud kui psühholoogiline surve
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ei ole tema vastane veebileht muud kui psühholoogiline surve, kus enamus allkirja andnuid on paremerakondade toetajad.
Savisaar ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et tema vastaseid allkirju tuleb kahtlemata juurde, kuid tegemist on ilmselt peamiselt inimestega, kes ka valimistel andsid hääled paremerakondadele.
"Kui alaealised välja arvata, keda seal ka kahtlemata on, on seal allkirja andnud inimesed, kes hääletasid ka valimistel minu vastu. Kuid mina ei istu siin nende inimeste häältega," ütles Savisaar.
Tallinna linnapea näeb veebilehes psühholoogilist survet endale, ega usu, et sellel on poliitiline tagamaa.

Laanet tunnustas korrakaitsjaid
Endine siseminister ja praegune riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et korrakaitsjad väärivad tunnustust tänavarahutuste ohjeldamisel.
"Politseinikud, kes olid psühholoogiliselt väga keerulises olukorras, suutsid tagada Eesti riigi sisejulgeoleku," ütles Laanet. "Tunnustan neid vabatahtlikke, kes abipolitsei ridades osalesid korra tagamisel."
Ta avaldas kiitust ka inimestele, kes avaldasid soovi saada abipolitseinikuks. Tema sõnul oli 2007. aasta veebruaris Eestis ligi 1000 abipolitseinikku, kuid nüüd on abipolitseinikuks soovijaid üle 1500.
"Uhkustundega näen, kui suur on huvi inimestel osaleda avaliku korra kaitsel, kui siseriiklikud pinged on väga kõrgel," ütles ta.
Endine siseminister kutsus kõiki Eesti elanikke üles säilitama rahulikku meelt, et taastuks kodurahu.

Narvas on olukord rahulik
Narva Postiljoni ajakirjanik Tanel Mazur kinnitas, et Narvas on olukord rahulik.
"Ida-Virumaal tuiskab praegu lund," ütles Mazur. "Seetõttu ei ole siin ka suur liikumist."
Eile lubas äärmusliikumine Naši pidada täna Jaanilinnas kinni kõik Narva piirilt tulevad Eesti numbrimärgiga autod.
Täna vahendas Interfax, et Narva Vene sõsarlinnas Jaanilinnas telgib umbes 40 Naši liiget, kes on kaubaveo takistamiseks valmis tänavatele pikali viskuma.
Praeguseks on Naši alustanud kaubaveoautode blokeerimist. Miilits on kinni pidanud Naši liikmeid.
Piirivalveaemeti pressiesindaja Riin Kiik kinnitas kl 14.35, et Narvas on olukord rahulik. "Palume inimestel, kel on piiri vaja ületada, arvestada võimalike ebameeldivustega," lisas Kiik.

Peterburi kavandatud koolilaste õppereis jääb ära
Projekti "Iga laps Kumusse, Ermitaaži, Louvre'i" raames haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud 4.- 6. mail toimuma pidanud õppereis Peterburi jääb ära.
Reis jäetakse ära laste turvalisuse huvides. Valgamaalt pidi Peterburi sõitma 39 õpilast ja seitse õpetaja-saatjat,
Peterburgi sõita avaldasid soovi Valga gümnaasiumi, Valga Vene gümnaasiumi, Tõrva gümnaasiumi, Tsirguliina keskkooli, Puka keskkooli, Hummuli põhikooli, Keeni põhikooli õpilased ja õpetajad.
Projekt "Iga laps Kumusse, Ermitaaži, Louvre'i!" on mõeldud õpilastele õppereisideks Eestis, Venemaal ja Euroopas. Selle eesmärgiks on suurendada õpilaste kultuuriteadlikkust, elavdada aineõpet ja võrdsustada haridusvõimalusi.

Tartus koostas politsei eile neljale signaalitajale protokollid
"Kuna tegemist on tahtlikult toime pandud väärteo ja provokatiivse käitumisega, suhtub politsei rikkujatesse äärmise tõsidusega," ütles Lõuna politseiprefekt Aivar Otsalt.
Politsei koostas põhjendamatu signaali andmise eest protokollid Oksanale (s 1966), Aleksandrile (s 1974) ja Olesjale (s 1984). Olesjale koostati lisaks veel protokoll põhjendamatult aeglase sõidu eest. Lähipäevadel saab signaalitamise eest protokolli ka Pavel (s 1967).
Politsei tuletab meelde, et põhjendamatu liikluse häirimine toob endaga kaasa karistuse - liikluseeskirja alusel võib nii lubamatult aeglase sõidu kui ka signaalitamise eest karistada rahatrahviga kuni 3 000 krooni.

Võrus tabati kiriku akende lõhkujad
Falck ja politsei tabasid ööl vastu 1. maid Võru linnas Eesti apostliku õigeusu kiriku aknaid lõhkunud vandaalitsejad.
Võru linnas asuva Eesti apostliku õigeusu kirikul lõhuti ööl vastu 1. maid kuus aknaruutu.
Falck Lõuna-Eesti juhtimiskeskus sai signaali kell 00.35. Kuigi vandaalid olid patrulli saabumise hetkeks juba põgenenud, edastasid tähelepanelikud linnakodanikud Falcki patrullile lõhkujate tundemärgid, keda asuti koos politseiga ümbruskonnast otsima.
Kirjeldustele vastavad noormehed tabati üsna ruttu. Politsei tegeleb juhtumiga edasi.

Noormees jooksis ATV-de motokrossi stardi ajal rajale
Teisipäeval kella 14.30 ajal jooksis Põlva vallas Rosma krossirajal toimunud motokrossi ajal 1985. aastal sündinud Siim ATV-de stardi ajal stardirajale masinatele ette.
Siim sai intsidendis vigastada ning ta toimetati TÜ kliinikumi ravile.

Viljandis suri jalgpallitrennis 13-aastane poiss
Esmaspäeval Viljandis jalgpallitrennis kokku kukkunud 13-aastane Germo suri. Juhtunu põhjus ei ole veel teada, see selgub pärast lahangut.
Viljandi jalgpallliklubi noortetreeneri Antti Rosenbergi sõnul polnud poisi juures märgata midagi ebatavalist, kirjutab Sakala.
"Tegime kerge pallimängutreeningu, millele eelnes soojendus," kõneles treener. "Germo kukkus palli poole joostes maha, üritas veel püsti tõusta, kuid ei jõudnud," kirjeldas treener juhtunut.
Staadioni juures viibinud juhuslik noormees viis poisi kohe autoga haiglasse, sest nii loodeti arstiabi kiiremini saada. "Šokeeriva sõnumi teatasid meile meedikud."
Treeneri sõnul oli Germo hea pikamaajooksja ning lootis järgmisel päeval järvejooksul oma vanuseklassis esimeseks tulla.

Eesti saatkond Moskvas lõpetas töö
Eesti saatkond Moskvas lõpetas konsulaartöö, kuna olukord saatkonna ees ei ole pöördunud paremuse poole.
Välisminister Urmas Paet ütles oma eilses avalduses, et kui olukord Moskva saatkonna ümbruses täna hommikul kella üheksaks ei normaliseeru, lõpetab Eesti kõigi konsulaarteenuste osutamise, välja arvatud konsulaarabi osutamise Eesti Vabariigi kodanikele.
Välisministeeriumist öeldi Päevaleht Online'ile, et saatkond on oma töö täna tõesti lõpetanud ning seda kuni olukorra normaliseerumiseni. Eesti kodanikele Venemaal konsulaarabi osutamist siiski jätkatakse.

Raplamaal süüdati avariiline auto
Raplamaal süüdati nädala alguses teadmata põhjustel avariiline auto.
Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas on ajavahemikul 30.aprill kella 19.00 kuni 1.mai kella 13.00 teadmata asjaoludel süüdatud avariiline Citroen Berlingo.
Kahju on selgitamisel.
Asja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust.

Eesti venelased elavad teises inforuumis
Viimased päevad tõestasid, et valdav osa Eestis elavatest venekeelsetest inimestest ammutab teavet Venemaa telekanalitest.
Sellele, et Venemaalt saadava informatsiooni tõttu on mässavad noored seotud pigem Venemaaga, osutas Eesti suursaadik NATO juures Harri Tiido, kirjutab Postimees.
MK Estonia peatoimetaja ja telekanali Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) saatejuht Pavel Ivanov tunnistas, et n-ö vene ühiskonda kuuluvad inimesed janunesid kõige kriitilisematel tundidel adekvaatse ja operatiivse info järele, mida neile aga ei pakutud.
Reede pärastlõunal jõudis üle 15 aasta esimest korda eetrisse "Aktuaalse kaamera" (AK) venekeelne erisaade, milles näidati ka presidendi pöördumist. Praegu pakub vene kogukonnale infot venekeelne AK uudistesaade, mis on õhtuti eetris 15 minutit ega hiilga suure vaatajaskonnaga.

Kaljurand: Moskva saatkonna juures pole midagi muutunud
Eesti suursaadiku Venemaal Marina Kaljuranna sõnul ei ole olukord Moskva Eesti saatkonna juures viie päevaga muutunud.
Kaljurand ütles Terevisioonis, et piketid Eesti Moskva saatkonna juures jätkusid ka täna hommikul, endiselt karjutakse ja mängib valju muusika.
"Viie päevaga, mis meeleavaldus kestnud on, pole midagi muutunud," sõnas Kaljurand.
Saatkonna enda territooriumil Kaljuranna sõnul turvalisusega probleeme pole ja töö siiski toimub. Ülesanded on küll mõnevõrra ümber jaotatud. Küll aga peatatakse tänasest konsulaartöö ehk ei väljastata viisasid ega võeta vastu viisataotlusi.
"Mis puutub saatkonna ümber toimuvasse, siis väljastpoolt saatkond turvatud ei ole, mida näitab kasvõi eilne intsident, kus Eesti lipp võeti maha," ütles Kaljurand.

Tallinna õpilased tänavad politseid ja valitsust
Tallinna õpilaste nimel tänab Tallinna Õpilasesindus Eesti vabariigi valitsust, peaminitrit, pesidenti ja politseid suurepärase töö eest Tallinnas toimunud rahutuste ajal.
"Samuti täname ka inimesi, kes ei läinud kaasa eirinevate provokatsioonidega ning jätsid õiguse tagamise meie riigi õigusorganite teha," ütlevad õpilased oma pöördumises.
Iseseisvat Eestit kodumaaks pidavad õpilased tunnustavad politseid ja hindavad korrakaitsjaid kõrgemalt kui kunagi varem ja seda olenemata rahvusest. Tallinna õpilastele näidati, et politsei tööga suudetakse riiki ja selle elanikke kaitsta.
"Noorele on tähtis teadmine, et riigi ja tema enda tulevik on kindlates kaitsvates kätes," ütles Tallinna Õpilasesinduse juhatuse liige Heli Rand.
"Rahutuste ajal nähti, kuidas Eestis valitseb endiselt korda soosiv mõttelaad ja seaduste kehtimine kõigile. Seda fakti toetab ka abipolitseinikeks saada soovivate inimeste arv. Omavolitsemise asemel aidatakse kaasa meie ametlike korrakaitseorganite tööle. Just see näitab usku Eesti politsei töösse ja töömeetoditesse," lisas Rand.

Purjus juht sõitis jalakäijale otsa
Lääne-Virumaal sõitis purjus noormees eile öösel otsa mehele ja põgenes seejärel sündmuskohalt.
Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Moe külas maja 7 juures toimus 1. mai öösel kella 4.45 ajal liiklusõnnetus, kus sõiduauto Ford Ranger, mida juhtis alkoholijoobes Jan (s 1986), sõitis otsa Helarile (s 1979) ja lahkus sündmuskohalt.
Juht tabati hiljem. Jalakäija toimetati PERH Mustamäe korpusesse.

Kiviõli tuhamägi muutub suureks suusakeskuseks
Sügiseks tuhamäele laskumisnõlvade ehitamine läheb maksma 13 miljonit krooni.
Pärast kuus aastat kestnud ettevalmistustöid algab lähiajal Kiviõli vanal tuhamäel moodsa seiklusturismikeskuse ehitus, mille käigus rajatakse tehismäele laskumisrajad suusatajatele ja lumelauahuvilistele.
Baltikumi kõrgeima tehismäe arendamisega tegeleva SA Kiviõli Seiklusturismi Keskuse juhatuse liikme Janek Maari sõnul kujundatakse peagi algavate kaevetööde käigus ümber ligemale kolmandik tuhamäest. "Ehitatakse kolm laskumisnõlva mäesuusatajatele, lumelaua krossirada, big air'i rada ning 120 meetri pikkune half pipe. Kuna mäge on või-malik arendaja soovide kohaselt kujundada, saame rajada ka Eesti pikima, 650 meetri pikkuse laskumisnõlva," rääkis Maar töödest lähemalt. "Laskumisradade ning nende haljastamisega peaks ühele poole saama tänavu septembri lõpuks ning tööd lähevad kokku maksma ligemale kolmteist miljonit krooni."

Vikerkaarevärviline raamatukogu tõi Väimelale kuulsust
Väimela kutsehariduskeskuse raamatukogus saab nautida kaunist värvidemängu.
Hollandi mainekas kujundus-ajakiri Archidea peab Väimelas asuvat Võrumaa kutsehariduskeskuse raamatukogu sisekujundust ainulaadseks kogu Euroopas.
"Minge kindlasti kolmandale korrusele," hüütakse Väimela koolimajja sisenejale juba ukselt. Eelmise sajandi viieküm-nendail Arnold Matteuse projekti järgi valminud põllutöökooli peamaja särab kui prillikivi. Eriti säravaks muutuvad aga Väimela inimesed siis, kui hakkavad rääkima oma raamatukogust ja eriti selle kolmandast korrusest, mille sisekujunduse tegi juhataja Ülle Pungits ise. Põrandakattematerjalid on loonud raamatukogust värvikireva varamu, mille toonid muutuvad vastavalt sellele, millise nurga alt päike põrandaid kuldab.

Sinimägede sõjaajaloo park esitleb uusi hooneid
Eeloleval pühapäeval esitleb sõjaajaloo teemapark Sinimägedes uusi näitusehooneid, mis renoveeritakse kahe europrojekti raames.
Sõjaajaloo teemapargi projektijuhi Ivika Maidre sõnul on renoveeritud kaks äärmiselt halvas seisukorras hoonet. Praeguse seisuga on neist üks - sepikoda ehk pumbamaja - praktiliselt valmis. Teine hoone - endine mõisa-ait - on valmis 75% ulatuses. Vaivara mõisa endine arvatav sepikoda, mis oli 1980. aastate keskpaigani kasutuses pumbamajana, võetakse pärast renoveerimist kasutusse infopunktina. Teine hoone on endine Vaivara mõisa aidahoone, mis oli sovhooside-kolhooside aegadel kasutuses teraviljakuivatina ning millest pärast renoveerimist saab muuseumi eksponeerimispaik.

Merimetsa haigla plaanib töötajate suhtluskoolitust
Probleemset Merimetsa nakkushaiglat käis kontrollimas kaks
Peale kahe komisjoni kontrollimistulemuste ärakuulamist otsustas Merimetsa haigla juhtkond kiirustada remonditööde lõpuleviimisega ning alustada personali suhtluskoolitust.
Lääne-Tallinna keskhaigla Merimetsa nakkuskeskust kontrollisid nii sotsiaalministeeriumi alla kuuluv tervishoiuamet kui ka Tallinna linna loodud spetsiaalne komisjon. Mõlemad tegid haiglasse kontrollkäike pärast Eesti Päevalehes ilmunud mitme patsiendi kaebust asutuse olmetingimuste ja hoolduspersonali käitumise kohta.
"Juhtkond tunnistas, et osa õdedega on probleeme, sealhulgas nende eesti keele oskusega," ütles keskhaigla nõukogu esimees ja abilinnapea Merike Martinson. "Kui ei oska hästi keelt, on ka lapsega suhtlemine raske. Puudu jääb empaatiast ja avatud suhtlusest," märkis Martinson, kelle sõnul plaanib haigla hakata korraldama regulaarseid psüh-holoogilisi koolitusi ehk supervisioone. "Supersiviooni kaudu tulevad esile suhtluse vead. Suhtlust meie eraldi hooldusõdedele ju õpetatud ei ole. Osakonnajuhatajad kinnitasid, et inimestega hakatakse rohkem tegelema."

Lapse pärast tülis Eesti-USA peresid aitab uus lepe
Eestis elava lapse hooldusõiguse üle tuleb vanematel edaspidi kohut käia Eestis.
Alates 1. maist jõustus USA ja Eesti vahel piirideüleseid lapsehooldustülide kohtuasju käsitlev Haagi konventsioon.
Konventsioon aitab lahendada olukordi, kui eri riikides elavad lapsevanemad ei jõua kokkuleppele, kumma juures laps peab elama ning rikutakse ühe hooldusõigust omava vanema õigusi.
Eestit külastanud USA välisministeeriumi lastega seotud küsimuste spetsialist Elizabeth Cherry sõnul on Haagi konventsiooni mõistmisega probleeme üle maailma. "Konventsiooni mõte on, et lapse hooldusõiguse üle toimuv kohtuasi toimub riigis, kus laps eelnevalt elas. Vanemad, kelle laps on õigusvastaselt ära viidud teise riiki, saavad paluda, et kohus lapse hooldusõiguse andmise üle toimub tema elukohariigis. Mõte on selles, et see kohus on sobilik otsustamaks hooldusõiguse üle," selgitas Cherry. "See ei ole hooldusõiguse otsus," rõhutas ta.

Taani tudeng: oleks see minu linn, siis nutaksin
Tallinnasse dokfilmi tegema sõitnud Taani ajakirjanduskooli tudengid avastasid end keset tänavarahutusi ja said asju vaadata kõrvaltseisja pilguga.
Taani ajakirjanduskooli tudengid, bask Lander Aberlaitz ning hollandlane Rob Van Elburg saabusid Tallinnasse kaks nädalat tagasi, eesmärgiks vändata dok-film eesti-vene integratsioonist. Nende esimese Eesti visiidi tulemuseks on kaks magamata päeva ja 10 tundi filmimaterjali. Reede öösel vastu laupäeva kella kahe paiku, kui politsei oli Tammsaare pargis viimaks korra majja löönud, said nad lõpuks aega maha istuda.
Miks otsustasite teha dokumentaali eesti-vene integratsioonist?
Van Elburg: See film on koolis semestri lõputöö. Meie eestlasest klassivend rääkis meile juba veebruaris pronkssõduriga seonduvast. Leidsime, et see on huvitav teema, ning otsustasime teha dokumentaalfilmi venelaste integratsioonist Eestis ning pronkssõdur saab selles filmis ühiskonna sümboliks.

Põlvili!  Kes helistab, sellel lööme nina sisse!  Hetki arestimajast
Rahutustest sai rahvapärimus - blogidest leiab hulga pilte ja kirjeldusi. Avaldame Margus Tamme blogi itaever.blogspot.com esmaspäevase sissekande.
Kaks väikest vene plikat, üks ema käevangus. "A ja v etom dome žit budu" näitab üks plika teisele draamateatrit.
"Tõ shto, bogataja?" imestab teine.
"Da net, nu moja papa skazala, shto kogda mõ pobedim, mõ vse budem žit v dvortsah".
"Tishe, tishe, gluposti govorish," katkestab teda ema ja vaatab hirmunult ringi.
Politsei tuleb veekahuri toel uuele pealetungile. Siin ja seal hakkab visisema pisargaas. Noored venelased kangutavad kõnniteepiirete küljest endale metallvaiasid. Pisarad voolavad mööda nägusid, aga nad on õnnelikud. Poisid ja tüdrukud kallistavad teineteist ja siis löövad aknaid sisse ja siis jälle kallistavad. "Eto kak v Pariže," räägivad nad.

Päevalehe lugejad: olukorda rahustaks eesti-vene dialoog
Lugejate hinnangul saab tekkinud kriisi lahendada kahte kogukonda lähendades.
Päevalehe internetiküljel reedel lugejatele tehtud üleskutsele avaldada oma seisukoht, kuidas tekkinud kriisiolukorda rahustada, vastas nädalavahetuse üle 600 inimese.
Paljud eestimaalased, sõltumata oma toetusest või vastuseisust Tõnismäe monumendi teisaldamisele, näevad parimat võimalikku lahendust senisest suurema rõhu asetamises kogukondadevahelisele dialoogile.
Nataljaku pseudonüümi kasutav kommentaator pakub, et ühiskonnas on vaja avalikku diskussiooni selle üle, mis rolli mängis Stalini Venemaa ja millised valikud olid eesti rahval pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist 1939. aastal. "Teiseks likbez'i (1920.-30. aastatel Nõukogude Venemaal läbi viidud kirjaoskamatuse kaotamise kampaania - toim) teemaks pakun "Teine maailmasõda, võitlus fašismi vastu ning miks see on venelastele püha"," arvab lugeja, kelle hinnangul oli tekkinud rahutuste põhjuseks asjaolu, et venelasi ei taheta kuulda ja ignoreeritakse seisukohti, mida jagab üks kolmandik elanikkonnast.

Korporandid pidutsesid kuiva seaduse kiuste
Volbrirongkäik möödus ilma alkoholita, konventides polnud kui-vast seadusest jälgegi.
Tänavune akadeemiliste organisatsioonide traditsiooniline volbrirongkäik läheb ajalukku koguni mitme kummalise detailiga. Näiteks ei pruugitud rong-käigus tilkagi alkoholi. Korporante tervitas Tartu ülikooli ees rektori kohusetäitja, kes ei joonud tudengite auks traditsioonilist õlut, aga ka selle poolest, et korporante tervitas rahulik, ent protestimeelne seltskond, kes pilasid korporante.
Ilm volbrirongkäigu ajal oli samuti tavatult külm. Sadas lörtsi ja roheliseks kippuvad puud olid kerge lumekatte all. Vanemuise väikese maja eest algav rongkäik meenutas pigem 1. detsembri õhtul toimuvat traditsioonilist tõrvikurongkäiku. Viimatised marodööritsemised ja märuliaktsioonid pealinnas oli korporantide tuju paljuski muserdanud. Tagatipuks oli politsei turvakaalutlustel korporantidele ja teistele rongkäigus marssivatele akadeemilistele organisatsioonidele andnud korralduse saabuda tänavaile kaine peaga ning ilma õllepudeliteta.

Narva maimiitingul nõuti vene keelt riigikeeleks
Eesti vabariigi vaenamise kõrval jäi 1. mai sisu - töörahva solidaarsus - tagaplaanile.
Eile kell 11 kogunes Narva kultuurimaja Rugodiv ette mitte üle 150 maimiitingu pidaja. Miitingu korraldajaks oli Juri Mišin ja Vene kaasmaalaste ühing. Esmalt sõnavõttude algus viibis, kuna ei saadud tööle helitehnikat.
Mišini esinemises jäi kõlama rahulolematus Venemaa tegevusega ja konkreetsete ähvarduste puudumine. "Venemaa reageering on olnud põhjendamatult leige. Riigiduuma oleks pidanud juba enne konkreetselt ütlema, mis juhtub, kui pronkssõdur oma kohalt liigub," teatas Mišin.
Konkreetsete ähvardustena pakkus Mišin välja energiatarnete katkestamist ja Narva veehoidla taseme alandamist nii, et Eesti elektrijaamad jääksid ilma jahutusveest. Eesti Päevalehele teadaolevalt saabus Mišin vahetult enne miitingu algust Venemaalt ja naasis sinna hiljem.

Üle poolesaja protestija sai signaalitamise eest trahvi
Kui esmaspäeval vormistasid politseinikud põhjendamatult aeglase sõidu ja asulas tarbetu helisignaali kasutamise eest kokku ligikaudu 20 väärteoprotokolli, siis eile kasvas karistatud sõidukijuhtide arv veel 48 võrra.
Kuigi nii põhjendamatult aeglane liikumine kui ka helisignaali kasutamine on liikluseeskirja järgi keelatud ja mõlema tegevuse eest võib karistada kuni 3000 kroonise rahatrahviga, kordus eile esmaspäevane protestiaktsioon. Signaalitajaid oli kuulda ka Tartus.
Nii esmaspäeval kui ka eile põhjendamatult signaali andnud juhtide karistamine jätkub. Kõigi teadete puhul, mis sisaldasid autonumbrit, alustatakse väärteomenetlust.
Politsei kinnitas, et kavatseb reageerida taolistele teadetele ka edaspidi ning seaduserikkujaid karistada.

Rahutustes pussitatud Dmitri rüüstas poode
Pussitajat pole seni tabatud, ohvri taskutest leiti lõhutud poodidest pärit esemeid.
Uurimistoimingutele viidates ei saa Põhja ringkonnaprokuratuur avaldada uusi detaile ööl vastu reedet Tallinnas Tatari tänaval pussitada saanud 20-aastase Dmitri Ganini surma üksik-asjade kohta.
Juhtumit menetleva vanemprokuröri Endla Ülviste sõnul saab praeguseks kriminaalmenetluse raames kogutud andmete põhjal oletada, et Dmitri ja ühes temaga haiglasse viidud Oleg osalesid ööl vastu reedet poodide ja kioskide rüüstamises. "Näiteks leiti Dmitri ja Olegi taskutest hinnasiltidega esemeid, mis pärinesid Pärnu maanteel asuvast kioskist," lisas Ülviste.
Politsei sai väljakutse ööl vastu reedet kella ühe ajal Tatari tänavale, kus oli toimunud pussitamine. Raskelt oli kannatada saanud Dmitri, kellel fikseeriti torkehaav rindkeres. Noormehe toimetas kiirabi Mustamäe haiglasse, kus ta hiljem operatsioonilaual suri.

Eesti saatkonna piirajad Moskvas ei tunne rahapuudust
Täna kuuendat päeva Moskvas Eesti saatkonda piiravate Vene noorte protestid on väga hästi organiseeritud ning on näha, et rahast neil puudust ei ole.
Noortel seisab saatkonnast umbes 300 meetri kaugusel Novõi Arbati lähedal eraldi köögibuss, vana armas kollane Ikarus, kus tehakse sooja toitu. Süüa, näiteks tatraputru, valmistatakse priimustel ka kohapeal.
Ööbimistelke oli eile üle 30, kõik üsna korralikud. Kohale on toodud vesi. Mitte ämbritega, vaid moodsad veeaparaadid, mille ühe rent maksab vähemalt 1000 rubla. Jagatakse teed. Seisavad puuriidad.
Mõlemal pool saatkonda on korralik võimendus ja korralikud kõlarid, millest lastakse valju muusikat, kui ei peeta kõnesid. Võimenduse ja kõlarite jaoks on kohale veetud eraldi elekter.
Näha on, et plakatid, millest osa on ligi kümne meetri pikkused, on trükitud kõrge kvaliteediga ning peavad seega olema tulnud headest trükikodadest. Plakatid vahetuvad iga päev, mis näitab, et nende tellimusi täidetakse operatiivselt.

Vene saadikud: visiit läks korda, Ansip astugu tagasi
Duumaliikmed tunnistasid, et majandussanktsioonidel pole Eestile mingit mõju.
Eile õhtul Vene saatkonnas toimunud pressikonverentsil rääkisid Tallinna väisanud duumasaadikud Nikolai Kovaljov ja Leonid Slutski Vene duumasaadikute delegatsiooni kahepäevase visiidi tulemustest.
Eile hommikul tekitas imestust Vene duumasaadikute arvamus, et pronkssõdur on teisaldamise käigus tükkideks lõigatud ning siis tagasi kokku pandud. Päevaleht uuris õhtusel pressikonverentsil, kas Vene saadikute seisukoht on muutunud, arvestades päeva jooksul toimunud kohtumisi kaitseministeeriumi ametnikega.
Duuma väliskomisjoni esimees Nikolai Kovaljovi polnud kaitseministeeriumi seletused veennud. "Meil on siiski kahtlused, sest kuju jalgel ning ka mujal on näha vastavaid jälgi," ütles Kovaljov. Samas aga avaldas ta veendumust, et õigem on lõplik otsus jätta ekspertidele. "Ma usun, et peatselt vaatavad kuju üle spetsialistid, kes langetavad lõpliku otsuse," arvas Kovaljov, lisades et duumaliikmete kahtlusi on süvendanud mitu kuuldud lugu kuju lahtivõtmisest.

Jõks: mulle pole esitatud ühtegi kaebust
Õiguskantsler Allar Jõks kinnitas eile riigiduuma saadikutega kohtudes, et talle ei ole esitatud ühtegi kaebust inimõiguste rikkumisest.
Vene delegatsiooni esindajad tundsid huvi, kas õiguskantsler on kohtunud Öise Vahtkonna esindaja Dmitri Linteriga ning millistes tingimustes teda on hoitud.
"Olin oma 29. aprilli kontrollkäigul Linteri kambris, vestlesin temaga vene keeles ning küsisin, kas tal on kaebusi, kuna olin saanud infot kahtluste kohta tema tervislikust seisukorrast. Linter oli samasuguses kambris kui kõik teised ning ei esitanud mulle mitte mingeid kaebusi tema kinnipidamise tingimuste ega ülemäärase jõu kasutamise kohta," selgitas Jõks.

Vene saadik: Rootsi saadik kutsus ise endale häda kaela
Venemaa saadik Rootsis Aleksandr Kadakin kurtis, et Rootsi suursaadik Moskvas Johan Molander kutsus endale ise našide rünnaku kaela ja hullem veel - vigastas ka miilitsat tollel limusiiniga üle varvaste sõites.
Rootsi välisministeerium kutsus täna välja Venemaa saadiku Rootsis Aleksandr Kadakini, et talle Moskvas toimunu pärast terav protest esitada, vahendab Rootsi riigitelevisioon. Saadik võttis protesti vastu, kuid kohtumise lõppedes asetas süü hoopis rünnatu, Johan Molanderi õlgadele.
Aleksandr Kadakin väitis, et süü langeb rünnatud saadik Johan Molanderile endale, sest miilitsaülem oli Molanderit hoiatanud ja soovitanud Eesti saatkonda mitte sõita. "Ja kui mind siin Stockholmis hoiatatakse, et kusagil on suur rahvakogunemine, ära mine sinna, siis ma ei lähe, ma ei kutsu endale häda kaela."
Kadakin kinnitas, et lisaks miilitsa soovituse eiramisele on Rootsi saadik süüdi veel ka miilitsaohvitseri vigastamises. Nimelt olevat Molanderi auto rahvasummast ära sõites üle ühe miilitsa varvaste veerenud ja sedaviisi korrakaitsjale häda teinud.

Moskvas rünnati Eesti saadikuga kohtuma sõitnud Rootsi saadikut
Vihane rahvahulk ründas täna Moskvas Rootsi saadikut Johan Molanderi, kes oli teel kohtuma Eesti suursaadiku Marina Kaljurannaga, et arutada Eesti-Vene suhteid.
Vihane rahvahulk peatas Molanderi auto ja ründas seda, kirjutab Dagens Nyheter. Kallaletungijad rebisid autolt maha Rootsi lipu ja purustasid küljepeegli, rääkis Rootsi saatkonna sekretär Christina Johannesson TT-le.
Johannessoni sõnul jõudis miilits kohale liiga hilja ja oli ründajatega võrreldes arvulises vähemuses, kuid sai siiski mõned ründajad kinni võtta.
Johan Molander pidi täna Marina Kaljurannaga kohtuma vahetult enne pressikonverentsi, mis lõpuks blokaadiga päädis. Rootsi saatkonna kinnitusel pidi Molander Kaljurannaga arutama Eesti suhteid Venemaaga.
Rootsi saatkonna sekretär kinnitas, et ei saadik Johan Molander ega tema autojuht rünnakus viga ei saanud.

Naši aktivistid hakkavad blokeerima Eesti rekkate liikumist Venemaale
Naši aktivistid panid eile Ivangorodis püsti telklinnaku, mis piirneb vahetult Narva linnaga, et blokeerida kaubaautode liikumist Venemaale.
Praegu valvab Eesti kaubavahetust 40 našilast, juurde tahetakse tuua veel 30 aktivisti Peterburist, Kingissepast ja Sosnovõi Borist, vahendab 47news.ru.
Našilased blokeerisid seitse Eesti numbritega veokit. Kurza sõnul võttis miilits 11 naši aktivisti 20-st osalenust kinni. Üheksa ülejäänut naasid oma telklinnakusse, et arutada edaspidiseid plaane.
"Me tahame, et Eestile kehtestataks majanduslik blokaad," vahendas Interfaks Naši liikumise liikme Leonid Kurza sõnu.
Kurza lisas, et nad ei kavatse blokeerida teid, vaid just autode liikumist Eestist. "Oleme valmis heitma ennast teele, et mitte lasta Venemaale rekkaid Eesti kaubaga."

USA ametlik seisukoht: pronkssõdur on Eesti enda asi
USA kinnitas, et pronkssõdurit puudutavad otsused on üksnes Eesti valitsuse asi.
USA saatkond Eestis kinnitas oma ametlikus teadaandes, et pronkssõdurit puudutavad otsused on Eesti valitsuse pädevuses.
Saatkonna sõnumis kinnitatakse: samal ajal innustame me mõlemat osapoolt dialoogile ja austuse ülesnäitamisele. Õhutame inimesi tunnistama ka seda, et pronkssõdur on mõlema poole jaoks emotsionaalne teema.
"Me usume, et on oluline, et Eesti ühiskond tegeleks jätkuvalt dialoogiga, mis otsib võimalust ühendada II MS ajalugu erinevalt mõistvad pooled," selgitab USA saatkond teadaande lõpetuseks.

Aleksius II esines avalikkusele
Vene õigeusukiriku patriarh Aleksius II viis täna läbi 2000 osalejaga liturgia Moskva Pokrovi naiste kloostris.
See on patriarhi esimene avalikkuse ette ilmumine pärast kahenädalast haigust, teatas BBC. Aleksius II ei osalenud Vene esimese presidendi Boriss Jeltsini ega tšellist Mstislav Rostropovitši matustel.
Internetis ilmus infot Aleksius II raske haiguse ja isegi surma kohta. Aga patriarhi pressitalitus lükkas kõik sellekohased väited tagasi.
Moskva patriarhaadi pressiesindaja Vsevolod Tšaplin avaldas nördimust ajakirjanike lugupidamatuse üle, kes levitasid Aleksius II kohta valeinfot. Tema meelest on patriarhil õigus paar korda aastas viibida üksinduses ja tegeleda oma tervisega.

Berezovski: Vene võimud on seotud Litvinenko mürgitamisega
Suurbritannias elav poliitiline emigrant ja oligarh Boris Berezovski edastas vene meediale tema ülekuulamise stenogrammi, millest selgub, et talle esitanud küsimustel ei olnud pistmist FSB endise töötaja Aleksandr Litvinenko surma uurimisega.
Vastavalt protokollile eriti ei huvitanud Vene peaprokuratuuri Litvinenko polooniumiga mürgistamise asjaolud, kirjutab Kommersant.
Küsimused puudutasid Berezovski äritegevust ja tema sugulasi ning olid seotud tema kontaktidega teiste inimestega, eelkõige Jukose aktsionär Leonid Nevzliniga ja poliitilist asüüli otsiva ajakirjanik Jelena Tregubovaga.
Berezovski mainis ka inimeste nimesid, keda ta kahtlustab Litvinenko tapmise korraldamises. "Enne seda kui ma sain teada, et tapmiseks kasutati polooniumi olin veendunud, et Putin ei ole asjaga seotud - see tundus ebausutav, kuna selline samm mõjunuks tema poliitiku imagole laastavalt." Ta lisas, et polooniumi kasutamine ei jäta mingit kahtlust, et vene riigivõimud on seotud Litvinenko mürgitamisega.

Berliinis rüüstati Nõukogude monumenti
Berliini Niederschoenhauseni linnaosa pargi töötajad avastasid esmaspäeva hommikul, et kommunistide mälestusmärgilt on varastatud 17 pronksist tõrvikut.
Berliinis on praegu kokku alles 3 memoriaali, mis mälestavad Nõukogude armee Berliini vallutamist 1945. aastal, vahendab The Independent. Ülejäänud kaks monumenti asuvad Tiergarteni pargis ja Treptow linnajaos.
Venemaa sai Saksamaalt lubaduse monumendid alles jätta Ida-ja Lääne Saksamaade ühinemise ajal, kui Vene väed Ida-Saksamaalt välja läksid.

Sinised nõustusid uute valimistega
Ukraina ülemraada kutsus üles muutma konstitutsiooni, et korraldada veel enne talve tulekut riigis nii presidendi- kui ka parlamendivalimisi.
Peaminister Viktor Janukovitšit toetavate saadikute üksmeelselt vastu võetud mittesiduv resolutsioon soovitab muuta põhiseadust nii, et see võimaldaks valida enne tähtaega ka riigipead.
Ehkki pole kaugeltki kindel, et president võtab pakkumise vastu, oli see esimene kord, kui n-ö siniste leer jäi erakorraliste valimistega ka ametlikult nõusse.
Viktor Juštšenko meel on aga teadagi muutlik. Praegu raiub ta täie kindlusega, et laialisaadetud parlamendi uus koosseis valitakse 24. juunil. Veel mõni päev tagasi oli kuupäevaks 27. mai, mille puhul pööritasid isegi riigipea toetajad imestusest silmi: nii kiiresti siin lihtsalt asjad ei käi.
Nagu märgib analüütik Natalja *apovalova, ei saa president teist korda endale enam taandumist ning valimiste järjekordset edasilükkamist lubada.

Monumenditüli liigub lainena läbi Ida-Euroopa
Pronkssõduri ümber lahvatanud vastasseis on leidnud juba järgimist Poolas, Lätis, Ungaris ja Saksamaal. Punamonumentide saatus tekitab pingeid ka mujal.
Poola kultuuriminister Kazimierz Ujazdowski teatas üleeile vastuseks Katõni ohvrite komitee üleskutsele, et punamonumendid teisaldatakse kogu Poola territooriumilt.
Minister tõi näiteks Tallinna sündmusi, põhjendades uue seaduse vajadust, mis aitaks paljusid poolakaid solvavaid ausambaid ära viia. Monumentide teisaldamine peaks algama juba 15. mail, vahendas uudisteagentuur UPI. Samas kinnitas minister, et punasõdurite haudu ei puudutata.
Kommunismi pärandist vabanemine on olnud kaksikvendadest presidendi Lech ja peaminister Jaroslaw Kaczynski üks peamisi eesmärke ja Tallinna sündmused andsid neile vaid argumente juurde. Aastaid paigal tammunud kohtuasi eksdiktaator Wojciech Jaruzelski vastu peaks samuti edasi liikuma, sest prokuratuur esitas talle lõpuks süüdistuse sõjaväehunta loomise eest 1981. aastal. Ka on Poola viimastel päevadel selgelt toetanud Eesti valitsuse poliitikat tänavamässu ohjeldamisel.

Moskvas marssisid tuhanded
Moskvas ja mujal Venemaal toimusid nii töörahva pidupäeva kui ka kevadpüha tähistamiseks rahvarohked miitingud ja rongkäigud, pealinnas oodati tosinale suuremale kogunemisele kuni 45 000 inimest.
Eraldi tähistasid 1. maid kommunistid, Vladimir Žirinovski liberaaldemokraadid, ametiühingud, partei Õiglane Venemaa jt.
Kommunistide korraldatud miitingul andis nende liider Gennadi Zjuganov edasi tervitused Ladina-Ameerikast - Kuuba liidrilt Fidel Castrolt, kes ise Havannas ei teinud eile nõrga tervise tõttu tavapärast etteastet. Üheks levinuimaks loosungiks oli üritusel "Sotsialism, kodumaa, partei".
Žirinovskilaste kogunemisel kõlasid aga hüüded "Suure Venemaa eest" ning "Sõdade ja revolutsioonide vastu".

Eribrigaad, mis tegutseb Moskva kesklinna tänavail ja Tšetšeenias
35-aastane leitnant Andrei on käinud Sofrinski brigaadiga Tšetšeenias sõdimas kuus korda, viimati tuli ta sealt möödunud aasta lõpus.
"Kinos vaadates tundub sõda palju hullem," lohutab ta mind, kui küsin temalt: kas tõesti kuus korda? Ja seda alates 1999. aastast ehk teise Tšetšeenia sõja algusest.
Andrei teenib karmis väeosas. Umbes 1200 võitlejaga Sofrinski brigaad on üks kolmest-neljast Venemaa siseministeeriumi eriüksusest, mis on mõeldud spetsiaalselt näiteks kokkupõrgeteks rahvahulkadega, tänavalahinguteks ning kõikvõimalike erioperatsioonide läbiviimiseks.
Brigaad loodi vahetult enne NSV Liidu kokkuvarisemist ning on osalenud kõigis 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse veristes konfliktides: Bakuus, Tbilisis, Fergana orus, Mägi-Karabahhis ning - mis eestlastele kõige tuttavam - Vilniuse traagilistes sündmustes 1991. aasta jaanuaris, kus hukkus 13 tsiviilelanikku.

Naši blokeeris Marina Kaljuranna auto
Naši külvas saadiku auto võililledega üle.
Našilased blokeerisid pressikonverentsilt lahkuva Marina Kaljuranna auto ja OMON pidi saadikule puhastama tee saatkonda, kuid nüüd on saadik kohal ning saatkonna juures kõik rahulik.
Jaanus Piirsalu teatas Moskvast, et vahepeal rahunenud olukord läks uuesti hulluks pärast pressikonverentsi lõppu. OMON oli küll našilastest puhastanud hooneesise tänava, kuid seda polnud nad ette näinud, et suursaadikut võidakse varitseda kaugemal. Suursaadiku auto sai sõita umbes 400 meetrit kui vahetult enne Turgenevi väljakut keeras saadiku sõidukile ette kaks teda oodanud autot. Autod ei lasnud saadikul edasi sõita ja samal ajal tormasid seisva masina juurde našilased, kes külvasid auto üle kenade kollaste võililledega. Oma lillekülvi saatsid nad karjudes: "Koju! Koju!".

Tallinna ralli linnakatse start on Vabaduse väljakul
"Koger & Partnerid - Tallinna Rally" linnakatse start antakse reede, 4. mail Vabaduse väljakul.
Kogu trass suletakse liiklusele 4. mail kell 17 ning on suletud kuni kell 20.30. Vabaduse väljaku parkla on 4. mail suletud. Ühissõidukid suunatakse kella 17.30-st kuni 20.30-ni ümbersõidule.
Ralli algab kell 18.30 Vabaduse platsi parklast, kus võistluspaarid lähevad rajale iga 30 sekundi tagant. Start kiiruskatsele antakse Kaarli puiestee algusest.
Võistlustrass kulgeb marsruudil Kaarli puiestee, Toompea tänav, Wismari tänav, Toompuiestee, Adamsoni tänav, Kooidu tänav, Wismari tänav, Villardi tänav. Roopa tänav, Koidu tänav ja Endla tänav. Katse finiš on Endla tänaval maksuameti ees.

Tallinn nimetab uued linnaosavanemad
Tallinn kavatseb oma tänasel istungil nimetada linnaosavanemad Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosadesse.
Tallinna linnavalitsus vabastab oma korraldusega Pirita linnaosa vanema Enno Tamme linnaosa vanema kohustustest ning nimetab ta Põhja-Tallinna linnaosa vanemaks.
Enno Tammel on pikaajaline staaž Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste juhina. 1997-2000 oli ta Pirita linnaosa vanema asetäitja, 2001-2004 Põhja-Tallinna vanem ja alates 2005. aasta aprillist kuni käesoleva ajani on Enno Tamm olnud Pirita linnaosa vanem.
Tallinna linnavalitsus nimetab Pirita linnaosa vanemaks Tiit Teriku. Tiit Terik on lõpetanud 2002. aastal Tallinna pedagoogilise seminari sotsiaaltöö erialal ja täiendanud end samas kõrgkoolis noorsootöö erialal aastatel 2002-2004.
Alates 2003. aastast kuni käesoleva ajani töötas Tiit Terik sihtasutuse Õpilasmalev juhatajana. Alates 2002. aastast on ta olnud Pylades laagrikeskuse juhatuse liige ning alates 1998. aastast noorteühing Eesti Pyladese liidu juhatuse liige.

Kesklinna valitsus jätkab kahjukannatanutelt avalduste vastuvõtmist
Avaldusi oodatakse telefonidel 6457246, 6457205 ja 6457227 või e-posti aadressile kesklinn@tallinnlv.ee.
Seni on laekunud 296 avaldust, millega on deklareeritud kahjusid kokku ligi 30 miljoni krooni eest. Teisel märuliööl tekitati kahju vähemalt kaheksa miljoni krooni eest ning esimesel vähemalt 20 miljoni krooni eest.
Suurimat kahju kannatasid OÜ Mareil Westmanni kauplus Pärnu mnt 19 (3 mln kr), KÜ Endla 6 (2,5 mln kr), Hugo Boss kauplus Pärnu mnt 10 (2 mln kr), aadressil Rävala pst 4 asuvad Armani kauplus (1,8 mln kr) ja Norber Grupp OÜ (1,2 mln kr), aadressil Endla 4 asuv AS Datel (1,5 mln kr), kauplus Fotoluks aadressil Pärnu mnt 134 (1,4 mln kr) ja bussiootepaviljone haldav JCDecaux (700 000 kr).

Tallinna ralli tõttu suunatakse 4. mail liiklus ümber
Seoses 24. rahvusvahelise "Koger & Partnerid - Tallinna Rally" läbiviimisega kesklinna territooriumil reedel, 4. mail 2007 kella 17.30-st kuni 20.30-ni suunatakse ühissõidukid ümbersõidule.
Liinide number 2, 3 ja 6 trollibussid sõidavad Endla tänava ja Suur-Ameerika tänava ristmikuni. Peatus tehakse Suur-Ameerika tänaval linnast väljuval suunal paiknevas Koidu ühistranspordipeatuses.
Liini number 1 trollibussid suunatakse Balti jaama. Peatused tehakse ümbersõidule jäävates ühistranspordipeatustes.
Liini number 22 autobussid suunatakse ümbersõidule marsruudil Paldiski maantee, Toompuiestee, Tehnika tänav ja Paldiski maantee. Peatused tehakse ümbersõidule jäävates peatustes.
Liinide number 9, 11 ja 46 autobussid sõidavad kesklinna suunal mööda Endla tänavat, Suur-Ameerika tänavat, Pärnu maanteed ja Estonia puiesteed. Lisapeatus tehakse Estonia puiesteel Vabaduse väljaku trollibusside peatuses. Linnast väljuval suunal sõidavad liinid number 9, 11 ja 46 marsruudil Estonia puiestee, Teatri väljak, Rävala puiesteed, Lembitu tänav, Liivalaia tänav ja Suur-Ameerika tänav. Lisapeatused tehakse Teatri väljakul Estonia peatuses ja Suur-Ameerika tänaval Koidu peatuses.

Uisuliidu juubeligala võib jääda jäähalli viimaseks suurürituseks
Ettevalmistuseks kulub umbes ööpäev ja pärast võetakse dekoratsioonid jälle maha.
10. mail toimub linnahalli jäähallis suurejooneline gala, millega Eesti Uisuliit tähistab 90. aastapäeva.
Uisuliidu president Maire Ermi sõnul oli gala asukoha valikul oluline nii taskukohane hind, jäähalli roll Eesti uisutamise jaoks kui ka halli ilmselt peatselt ees ootav lammutamine.
"Jäähalli istmed on küll lagunenud ja see ei hiilga kaasaegse tehnikaga," nentis Erm halli kehva seisu. Ta lisas, et etenduse ajaks tehakse koht siiski nii kauniks kui võimalik ja saali puudused varjatakse kangaste ning prožektorivalgusega.
Ettevalmistustöödeks kulub umbes ööpäev ja pärast võetakse kõik dekoratsioonid jälle maha. Kogu tehnika on renditud ja antakse pärast etendust tagasi.

Maavanem pikendas alkoholimüügi keeldu
Harju maavanema uue korralduse kohaselt on alkoholi jaemüük Harjumaal piiratud ka pärast 3. maid.
Alkoholi jaemüük on täielikult keelatud kuni 3. mai hommiku kella 8.00-ni. Ajavahemikul 3. - 7. maini on alkoholimüük keelatud iga päev kella 14.00-st kuni järgmise hommiku kella 8.00-ni. Alates 7. maist kella 14.00-st kuni 10. mai kella 8.00-ni on alkoholimüük taas täielikult keelatud.
See tähendab, et nii 3., 4., 5., 6. kui ka 7. mail on alkohoolsete jookide jaemüük lubatud kella 8.00 - 14.00-ni.
Tervikuna ja tingimusteta
Harju maavanema, Värner Lootsmanni kehtestatud alkoholimüügi piirang kehtib kogu maakonnas tervikuna ja tingimusteta, sõltumata kohaliku omavalitsuse otsuse olemasolust või puudumisest.

Linnavalitsus teenis EMS-i Karuteene medali
Eesti muinsuskaitse selts andis ühe tänavuse Karuteene medali Tallinna linnavalitsusele, kes lubas ehitada hotelli Pärnu mnt 4/Müürivahe 30 krundile.
Hetkel asub detailplaneeringu järgi krundil kaks väikest kahekorruseliselt hoonet ja Pärnu maanteelt avaneb vaade ajaloolisele Hinke tornile, mis on ehitatud 14. sajandi keskpaigas, varem asus seal üks Eestis kauem tegutsenud poode "Aed".
EMS-i esimehe Jaan Tamme sõnul on plaanitav hotell järjekordne halb näide vanalinna silueti varjamisest ja eksponeerimise takistamisest.
"Kui praegu Estonia poolt tulla, siis paistavad majade vahelt kõik vanalinna tornid," selgitas Tamm, lisades, et hotellikoletis varjaks kogu vaate ära.

Botaanikaaed ehitab teemajakese
Enam kui 40 miljonit krooni neelava kasvuhoone ehituse rahastajad pole veel teada.
Botaanikaaed alustab järgmisel aastal uue kasvuhoone rajamist, et Hiinas ülemaailmselt botaanikaaedade kongressilt nopitud mõtetega rajada senisest märksa avaram Hiina-Jaapani aed.
OÜ Restprojekt projekti põhjal kerkib kolme amortiseerunud kasvuhoone asemele üks suur. 639 ruutmeetrit ehk enam kui poole haaravad enda alla Hiina ja Jaapani päritolu taimed, mille ümbrus kujundatakse iseloomulikus stiilis astangu, teede, kaljumulaaži, kalatiigi, ojade, silla ja laternatega ehitud teemaja abil.
Oriendi kõrvale tuleb Austraalia ja Vahemere maade taimekollektsioon, kusjuures kogu ehitus korraldatakse eakat korgitamme liigutamata. Kõrvalosakonda sama katuse alla kolib subtroopiliste taimede paljundusosakond ja tsümbiidiumi perekonna orhideed. Salapäraste kadumiste vältimiseks saab õitsvaid orhideesid edaspidi silmitseda läbi klaasi.

Aprilli viimane nädal: Kõu kõmatas
Esimene äike tuli sel aastal koos korraliku paduvihmaga, välgunooled lippasid mööda jõgesid ja vihtusid ilma taas külmaks.
Meeli jahutavat ilma aga ei pruugi jätkuda kauaks, seda näivad teadvat just taimed. Kuigi ilmake on meil veel valdavalt kasvuks sobimatu, alla 10 kraadi, ja sekka viskab ka lumesahmakaid, süttisid suvised õiepäikesed - võililled - juba õitsema. Noor rohelus on tooni andmas kaskede, sirelite, toomingate okstel, kollast õievahtu lisavad mage sõstrad, kased, vahtrad ja pajud. Mikk Sarv lisab, et nüüd on viimane aeg imetleda hiirekõrvul puude võra kuju - sirged püstised oksad viitavad vanarahva teadmist mööda taeva väele, ussina väänlevad oksad taas maa väe ohtrusele puu kasvukohas.
Linnud
Peipsile tõi lahkunud nädal salkade viisi kurvitsalisi - tuli koguni suurem meriskite kamp. Eet Tuule Harjumaalt kirjutab juba metskurvitsa rõõmsast neljapojalisest pesakonnast ning seda, et käbilinnud ja rongad täidavad suure hooga oma poegade kõhtusid. Aga soojemasse Eestisse jõudsid kohale põõsalinnud, roolinnud ja ritsiklinnud. Kuldnokad vilistavad täiel rinnal ning taas on neil ka karaokevoorud: eriti popid on kõiksugu mobiilihelinate ja autoalarmide matkimised. Toonekurg Toonil on pesas neli muna, uudishimulikud võivad veebikaamera abil jälgida, kuidas neli muna emasoojas hauduvad. ~uploader/loodus/? leht=art07toonipaevik.

Juust ja limusiinid on Luke küla uhkuseks
Luke külamees toodab hallitusjuustu, tema vend paneb lähiajal Tartus limusiinid taksot sõitma.
Tartumaa Nõo valla Luke küla on Eesti ainuke koht, kus sünnib hallitusjuust ning lautade vahel veerevad kuni kümne meetri pikkused limusiinid, mida oleme harjunud nägema Hollywoodi filmides.
Eriliste asjadega saavad hakkama vennad Aigar ja Ahti Brett - esimene toodab Eestis ainsana sini- ja valgehallitusjuuste, teine aga paneb esimest korda Eesti ajaloos limusiinid taksot sõitma.
Lahkaja talu perepojad istuvad hiigelpika luksusauto salongis, peade kohal säramas peeglid ja kunsttähtedega taevas. "Midagi huvitavat peab ju tegema, miks siis mitte tegelda hallituse ja limusiinidega," naeravad nad.
Kui Aigar Brett pidi aastate eest välismaal hallitusjuustu proovima, oli allaneelamisega tükk tegemist. "Silma võttis märjaks," meenutab mees. Nüüd seisab ta oma meiereis, vannide- vormide vahel, ja osutab keldriuksele. "Hallitamisruum on juustumeistri jaoks nagu pühamu, nagu kirik, kuhu igaüht ei kutsuta. Kui oleksin teadnud, mida hallitusjuustu tegemine ja sellega kaasnev bürokraatia endaga kaasa toob, poleks vist julgenud alustada."

Raplamaa: Naisettevõtjad käivad üksteisel külas
Raplamaa naisettevõtjad tutvusid oma kandi kolleegide tegevusega. Varasemad ringsõidud on viinud Kohilasse ja Märjamaale. Esmalt tutvustas igaüks vestlusringis oma tegevust, järgnes ringkäik viide firmasse.
Reet Saar

Raplamaa: Vald tunnustas noort elupäästjat
UNICEF, Falck ja Rapla vald autasustasid esmaspäeval üheksa-aastast koolipoissi Gert Kariveret, kes tänavu märtsis päästis uppumissurmast oma nelja-aastase venna. Muude kingituste seas anti Gerdile üle ka Falcki teenetemärk "Vapruse eest". Rapla gümnaasiumi teises klassis õppiv Gert Karivere päästis 15. märtsil kiirevoolulisest jõest uppumissurmast oma nelja-aastase venna Kevini, kes kukkus koos jalgrattaga üle pea ulatuvasse vette.
Age Rebel

Ruhnu: Sadamakapten pidas oma päeva
Laupäeval alustasid ruhnlased uut traditsiooni. Ringsu sadamas heisati lipud, ehitati mereteemalised atraktsioonid, kodudes valmisid kalaroad. Toimus esimene sadamakapteni päev. Peeti aerutamisvõistlust, lasti märki, heideti päästerõngast ja söödi kõikvõimalikul moel kala. Saluut oli ka. Ruhnu sadama kapten on kolmandat aastat Priit Kapsta, kelle fotod on nii mõnigi kord illustreerinud pealinna lehes Ruhnu külauudiseid.
Kadri Tukk

Eestimaa: Kirikud avavad teelistele uksed
Esmaspäeval tutvustati selle aasta nn teeliste kirikuid. Eestimaa kirikute nõukogu egiidi all toimub projekt juba seitsmendat suve. Tänavu osaleb 276 kirikut, neist 208 on esindatud ka vastavas teatmikus, mis on tasuta saadaval kõigis kirikutes, samuti suuremates hotellides ja turismiinfopunktides. Brošüürist leiab lühiteavet avatud kirikute aja- ja arhitektuuriloolise tähtsuse kohta, märgitud on nn teeliste kirikute aadressid ja telefonid.
Erle Iher

Urvaste: Mälestustahvel alles ja surnuaed koristatud
Ei teagi, kas julgen öelda, aga Urvastes on Teises maailmasõjas langenute mälestustahvlid alles. Ja kui keegi toob sinna lilli, siis meie rahvas võtab seda rahulikult. Urvastes olid just suured surnuaia koristamise talgud, kus oli kohal umbes kaks protsenti valla rahvast. Surnuaia üht külge koristati, teise külge ei jõutud.
Margus Konnula

Rimi avab Tartus uue Säästumarketi
Rimi Food Eesti AS avab homme Tartus Kaunase puiesteel uue Säästumarketi, mis on neljas Säästumarketite ketti kuuluv kauplus Tartus.
Eestis on uue kauplusega kokku 49 Säästumarketit, teatas Rimi Eesti Food.
Homme Tartus avatavas Säästumarketis on ligi 600 ruutmeetrit müügipinda. Kauplus pakub tööd 12 inimesele.
Säästumarketi müügidirektori Andrija Lilleoja sõnul tingis neljanda Tartu Säästumarketi avamise järjest suurenev nõudlus soodsamate hindadega kaupade järele. Veel sellel aastal avatakse tema sõnul uued Säästumarketid ka Kiviõlis ja Sillamäel.

Statoil võttis kasutusele uue kaardisüsteemi
Ööl vastu 1. maid läks AS Eesti Statoil üle uuele kaardisüsteemile.
"Uus süsteem tõi kaasa mitmeid positiivseid muudatusi, nagu näiteks laiema kaarditüüpide valiku äriklientidele ning tunduvalt kasutajasõbralikuma lojaalsusprogrammi eraklientidele," ütles AS Eesti Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger ettevõtte teates.
Alates 1. maist on äriklientidel võimalik kohalike deebet- või krediitkaartide taotlemisel senise kolme kaarditüübi asemel valida kuue kaarditüübi vahel. Firma esindaja saab kaarte tellides määrata, milliste toodete või teenuste eest kasutaja antud kaardiga tasuda saab.
Kaarditüüpide ühtlustamine tõi kaasa veel ühe muutuse: nimelt on nüüd sarnased kaarditüübid nii kohalikel kui rahvusvahelistel Routex krediitkaartidel. Statoil Routex-kaardiga saab tasuda tankimise ja ostude eest enam kui 36 Euroopa riigi (sh Baltimaade ja Venemaa) 20 000 Statoili, British Petroleumi (BP), Arali, Agipi, OMV jt teenindusjaamades.

Naši redutab kümnest telgist koosnevas telklaagris
Täna Ivangorodi kaudu Eestisse saabunud agentuuri France Press Moskva-korrespondendi Nick Colemani sõnul koosnes poolteist kilomeetrit piirist, väljapool Venemaa piiritsooni asuv Naši telklaager üheksast väiksemast ja ühest suuremast telgist.
"Telkidest väljas kedagi näha ei olnud, aga arvestades ilma oli see ka täiesti loogiline," sõnas Coleman.
Samuti ei täheldanud ta kella kolme paiku pärast lõunat mingeid katseid liiklust takistada. Kogu päeva on Narvas ja selle ümbruses sadanud lörtsisegust lund, tänu tuulele on seda eriti ebameeldiv taluda.
Täna hommikul oli portaali 47news.ru andmetel Ivangorodis 40 našilast, juurde taheti tuua veel 30 aktivisti Peterburist, Kingissepast ja Sosnovõi Borist. Dp.ru andmetel pidas 20 Naši liiget täna kinni viis Eestist tulnud veokit. Ria Novosti teatel pidasid võimuorganid kinni 11 Naši liiget, kes autode liikumist takistasid.

Naši lõpetas autode blokeerimise Jaanilinnas
Vene võimuorganid peatasid äärmusrühmituse Naši tegevuse Jaanilinnas ning Eesti-Vene piiri ületanud autod saavad vabalt edasi sõita.
Dp.ru andmetel pidas 20 Naši liiget täna kinni viis Eestist tulnud veokit. Naši laager paikneb poolteist kilomeetrit Eesti piirist ning uudisteportaali andmetel mõtlevad liikmed telgis, mida edasi teha.
Ria Novosti teatel võttis miilits täna kinni 11 Naši liiget, kes autode liikumist takistasid. Kokku on Naši liikmeid Jaanilinnas kohal umbes 40.

EMT tõi turule Mobiil-ID teenuse
EMT koostöös Sertifit-seerimis-keskusega tõi turule Mobiil-ID teenuse, mis võimaldab inimesel tõendada oma isikut mobiili vahendusel ning anda digitaalset allkirja.
"Sisuliselt on Mobiil-ID ID-kaardi edasiarendus mobiiltelefonis," ütles EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg ettevõtte pressiosakonna vahendusel. "Kuna mobiiltelefon on inimesel kogu aeg kaasas, annab see suurema vabaduse ka isikutuvastust vajavate internetitoimingute sooritamiseks ja digitaalallkirjade andmiseks."
"Mobiil-ID on särav samm Eesti kui innovaatilise riigi arengus - oleme selle teenusega maailmas esimeste seas. Juba praegu on erinevate maailma riikide, eeskätt Euroopa ekspertide poolt suur huvi teenuse suhtes," ütles AS-i Sertifitseerimiskeskus juhataja Ain Järv. "Mul on hea meel, et koostöös Arvutikaitse 2009 partneritega oleme loonud uue teenuse, mis soodustab turvalist e-teenuste kasutamist. Nii ID-kaart kui mobiiltelefon on kaks käe- ja taskupärast asja, mis on inimesel enamuse ajast kaasas ning vähese vaevaga saab nende abil oluliselt vähendada e-teenuste kasutamisega seotud riske."

DnB NORD ostis Poolas BISE panga
DnB NORD grupp omandas enamusosaluse Poola BISE Pangas, suurendades sellega märkimisväärselt oma positsiooni kohalikul pangandusturul.
Nüüdsest kuulub DnB NORD grupile Poolas 76,3% BISE panga aktsiatest, teatas DnB NORD.
Lisaks on käimas aktsiate omandamine väikeaktsionäridelt, mis peaks lõpule jõudma juuni jooksul ning mille eesmärk on 100% BISE panga aktsiate omandamine.
DnB NORD on Poolas siiani spetsialiseerunud suurtele ja keskmise suurusega ettevõtetele. BISE Pank pakub oma tooteid eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, samuti kohalikele omavalitsustele, korteriühistutele, aga ka jaeklientidele.
"BISE Panga omandamine Poolas tugevdab DnB NORD grupi positsiooni Läänemere riikide piirkonnas. Ühinemise strateegiline eesmärk on saavutada koht 15 suurima Poola panga seas 3-5 aasta jooksul," ütles Eesti DnB NORD Panga juhataja Hans Pajoma.

Balti börsinimekirjade struktuur muutub
Tallinna, Riia ja Vilniuse börsid lihtsustavad börsinimekirjade struktuuri ning korrastavad nõudeid, viies need ühtsetele alustele.
Muudatuste eesmärgiks on turustruktuuri ja -praktikate ühtlustamine kõigis kolmes Balti riigis, teatas Tallinna börs.
Balti Põhinimekirjas täiendatakse ettevõtete noteerimistingimusi. Balti Põhinimekirjas noteeritud ettevõttel peab vähemalt 25% aktsiatest (praegune nõue) või 25 miljoni euro väärtuses aktsiaid (lisatav nõue) olema avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes (free float). Praeguse Põhinimekirja ettevõtete vastavust uutele nõuetele hinnatakse selle aasta novembris.
Baltimaade börsinimekirjade korrastamine puudutab ka praeguseid I-nimekirja ja Vabaturu ettevõtteid. Mainitud kahe nimekirja asemel jääb turule ühtne Balti Lisanimekiri. Peale nimekirjade korrastamist ei ole Balti Lisanimekirja ettevõtetel vabalt kaubeldavate aktsiate hulga nõuet (praegu 15% või 25% I-nimekirjas sõltuvalt turust), kuid rakenduvad samad info avalikustamise nõuded, nagu praegu I-nimekirja ettevõtetele.

MKM: kaubandusele soodne majanduskeskkond püsis ka märtsis
Nõudlus oli ka märtsikuus erakordselt kõrge, müük kasvas statistikaameti andmetel jaekaubandusettevõtetes võrreldes eelmise aasta märtsikuuga 25%.
Võrreldes veebruariga kasvas jaekaubandusettevõtete müük 20%. Jaemüük koos autokaubanduse müügiga kasvas märtsis samuti 25%. Autode jaemüük kasvas 31 ja mootorikütuse jaemüük 18%. Juba kaks aastat järjest on nõudlus I kvartalis püsinud kõrgel tasemel. Jaekaubandusettevõtete müük I kvartalis kasvas aastases võrdluses esialgsetel andmetel 22%, mis oli 3 protsendipunkti võrra eelmise aasta I kvartali kasvust kiirem.
Kiirem juurdekasv märtsis oli endiselt tööstuskaupade kaupluste müügis (37%). Elavnes ka toidukaupade kaupluste müük nii eelmise kuu kui ka aastaga võrreldes 14%. Suure osatähtsuse tõttu andsid toidukauplused endiselt ligi 40% üldkäibe juurdekasvust.

 "Mantlipärija" võitja saab Olympicult vähemalt miljon krooni
Sügisest TV3 ekraanil jooksma hakkava saatesarja "Mantlipärija" võitjat ootab ees tööleping, mis lubab juhtivat ametikohta ühes Olympic Entertainment Groupi ettevõttes ning vähemalt miljonikroonist aastateenistust.
Ametikohale oodatakse Olympic Casino teatel kandideerima võimekaid ning teotahtelisi mehi ja naisi, kes soovivad töötada rahvusvahelises ning kiirelt arenevas meelelahutusettevõttes ega pelga konkureerimisega kaasnevat lisatähelepanu.
"Soovime leida juhti ühele oma tütarettevõttele, ning et tänaseks tegutseb Olympic Casino juba kaheksas riigis, avanevad väljavalitule päris ahvatlevad võimalused," ütles Olympic Entertainment Groupi juht Armin Karu.
"Väljakutsele vastav on ka tasu - vähemalt miljonikroonine aastateenistus," lisas Olympic Casino juht ning rõhutas, et tegemist on väga tõsise konkursiga, kus töölepinguni saab jõuda vaid väga võimekas tegija.

EVP-de hüvitamist soovib vaid iga seitsmes inimene
Aprillikuus esitati kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite (EVP) hüvitamiseks 3770 avaldust, hüvitist taotleti 17,1 miljoni ulatuses.
Kokku on rahandusministeeriumi teatel praeguseks esitatud 12 179 avaldust, millega on hüvitist taotletud 64,2 miljoni krooni ulatuses.
Erastamisväärtpaberite keskregistri andmetel jäi eelmise aasta lõpuks kasutamata 398 miljoni krooni väärtuses EVP-sid, millest 2,1 miljonit krooni on alla 250 krooni suurustel arvetel, mis hüvitamisele ei kuulu. Seega tuleb riigi poolt kokku hüvitada umbkaudu 396 miljonit erastamisväärtpaberikrooni.
2007. aastaks eraldas valitsus EVPde hüvitamiseks 155 miljonit krooni. Hüvitist makstakse õigeaegse taotlemise korral 84 612 EVP-arve omanikule.
"Praeguseks on hüvitist taotlenud seega vaid umbes üks seitsmendik inimestest, kel oleks õigus kasutamata jäänud EVP-de eest hüvitist saada," rääkis rahandusministeeriumi nõunik Uku Hänni.

Tele2 uuendab logo
Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator Tele2 Eesti võtab maikuust kasutusele uue logo ja disaini, uus korporatiivne identiteet võetakse ühiselt kasutusele kõigi Tele2 ettevõtete poolt üle Euroopa.
Muutus toimub erinevates riikides järkjärgult, juuni keskpaigaks on logo ja sümboolika uuendatud juba kõikjal Eestis. Uue identiteedi töötas välja Rootsi reklaamiagentuuri Forsman & Bodenfors tütarettevõte Happy, teatas ettevõte.
Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator Tele2 Eesti AS kuulub üle-euroopalisse Tele2 telekommunikatsiooniettevõtete kontserni, mis pakub teenuseid 29 miljonile kliendile 22 riigis. Eestis osutab Tele2 mobiiltelefoniteenust enam kui 500 000 kliendile.

Sampo Pank avab täna Viljandis kontori
Sampo Pank avab täna oma esimese kontori Viljandis aadressil Tallinna 19/21.
Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul on uus kontor Viljandis oluline, et sealses regioonis parandada klientide teenindamist, vahendas Sampo.
"Sampo Panga klientide arv Viljandimaal on kasvanud jõudsalt, kuid lähimad kontorid asusid seni Tartus ja Pärnus," rääkis Vanajuur.
Märtsis alustas Viljandis tööd Sampo ja Nordea ühisesse sularahaautomaatide võrku kuuluv sularahaautomaat. Sampol on Eestis kokku 21 pangakontorit ning 43 sularahaautomaati. Järgmisena avab pank 14. mail uue pangakontori Rakveres.

Pangad otsivad lähiaastatel kliente laste seast
Kommertspangad suunavad oma lähiaastate turundusjõu 6-12-aastaste laste püüdmiseks.
Konkurent Liivalaia tänavalt, Hansapank, on sihtgrupi defineerinud isegi aasta võrra nooremana ehk 6-12-aastastena, kirjutab tänane Ärileht.

Sampo kasum suurenes aastaga kahekordselt
AS-i Sampo Pank esimese kolme kuu puhaskasum oli 119 miljonit krooni, kasum kasvas aastaga rohkem kui kaks korda.
Panga klientide arv jõudis esimeses kvartalis 150 000-ni, mis teeb aastaseks kasvuks Sampo panga teatel 16 protsenti.
"Kiire majanduskasvu tingimustes kasvasid jõudsalt klientide hoiused, suurenedes aastaga 48 protsenti ja ulatudes 13,4 miljardi kroonini. Laenuportfell maht ulatus 21,3 miljardit kroonini kasvades aastaga ettevõtete laenude osas 84 protsenti ja eraisikute laenude osas 59 protsenti," teatas Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe.
"Tähelepanuväärne on, et meie klientidest 92 protsenti on Sampo Internetipanga ja 81 protsenti Telefonipanga kasutajad. Nimetatud näitajad on Eesti kõrgeimad ja Sampo peab jätkuvalt oluliseks nende kanalite edasist arendamist ning kvaliteetse teeninduse tagamist," ütles Rehe.

Tööstustoodang kasvas aastaga seitse protsenti
Eesti tööstusettevõtted tootsid märtsis kaks protsenti rohkem toodangut kui veebruaris, eelmise aasta märtsiga võrreldes suurenes toodang nii tööstuses kui ka töötlevas tööstuses 7%.
Kõige rohkem mõjutas töötleva tööstuse toodangu kasvu toiduainetööstuse toodangu neljaprotsendiline kasv, mida omakorda mõjutas jookide tootmise ning liha- ja piimatoodete toodangu suurenemine, teatas statistikaamet.
Toiduainetööstuse toodangu müük kodumaisele turule suurenes 17%, seda eelkõige liha-, piima- ja pagaritoodete ning jookide müügi suurenemise tõttu. Jookide müük on samaaegselt suurenenud oluliselt ka välisturgudele.
Tegevusalati oli kõige suurem toodangu kasv elektrimasinate ja -aparaatide tootmises (47%).
Samal ajal mõjus töötleva tööstuse toodangu kasvule pärssivalt kahe olulise tööstusharu - puidu- ja tekstiilitööstuse toodangu langus.

Jaemüük kasvas aastaga veerandi võrra
Jaekaubandusettevõtete kaupade müük kasvas märtsis statistikaameti andmetel eelmise aasta märtsiga võrreldes 25%.
Märtsis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,4 miljardit krooni. Kaupade jaemüügi kasvutempo oli tänavu kiirem kui aasta tagasi samal ajal, mil jaemüük kasvas 19%.
Kiireim juurdekasv oli märtsis tööstuskaupade kauplustel (37%). Toidukaupade kauplustes kasvas müük eelmise aasta märtsiga võrreldes 14%. Suure osatähtsuse tõttu andsid toidukaupade kauplused märtsis kolmandiku kogu jaekaubandusettevõtete müügi juurdekasvust.
Märtsis elavnes kaubandus tavapäraselt aasta alguse vaikse perioodiga võrreldes. Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes veebruariga võrreldes püsivhindades 20%.

Merko omanikud panid tasku ligi 600 miljoni krooni suuruse kasumi
Esmaspäeval kogunenud Merko Ehituse aktsionärid kinnitasid ettevõtte mullused tulemused, mille kohaselt teenis ehitusgigant 4,4 miljardilise käibe juures 582 miljonit krooni kasumit.
Börsile saadetud teate kohaselt kasvas Merko Ehituse käive 2006. aastal üle 36%, ulatudes 4,4 miljardi kroonini, kirjutab Äripäev.
Ettevõtte nõukogu esimees Toomas Annus, juhatuse esimees Tõnu Toomik ja juhatuse liige Alar Lagus kinnitasid, et on jätkuvalt ehitusturu suhtes optimistlikult meelestatud.
Annus ütles Eesti ehitusturgu kommenteerides, et kui arenenud turumajandusega riikides kuulub suurtele ehitusfirmadele pool turust, siis Eestis vaid 11 protsenti, kuid see muutub. Balti riikides kokku on juhtgrupi osakaal veelgi väiksem, alla 9%.
"Meie elamufond on enam amortiseerunud kui Põhjamaades, kuid ikkagi ehitatakse seal kaks korda enam kui meil," ütles Annus. "Tundub, et mingist buumist rääkida ei saa."

Palts tegi maksuametile ära
Ringkonnakohus otsustas esmaspäeval, et endine rahandusminister, praegune kinnisvaraärimees Tõnis Palts saab tagasi 12,1 miljonit krooni, mille maksuamet temalt 2005. aastal maksuvõlana sisse nõudis.
Krimmis kinnisvaraäri ajav endine respublikaanist rahandusminister Tõnis Palts on juba paar aastat üritanud tagasi saada raha, mille maksuamet temalt sisse kasseeris. Möödunud aasta juuni alguses otsustas esimese astme kohus, et ekspoliitik oma 12,1 miljonit krooni ikkagi tagasi ei saa, kirjutab Äripäev.
Esmaspäeval lükkas ringkonnakohus varem kehtinud otsuse ümber, mistõttu peab maksuamet Paltsule raha tagasi kandma. Mingit põhjendust kohus otsusele ei andnud.
"Loomulikult olen ma rahul. Olen võidelnud selle eest, et sellist pretsedenti seadust mitte rikkunud inimesele maksu väänata ei tekiks," ütles Palts kohtuasja kommenteerides.

Eesti ettevõtjad ei kahtle venelaste peatses boikotis
Venemaal väljahõigatud üleskutsed boikoteerida Eesti kaupu, langevad viljakale pinnasele ja seal tegutsevad ettevõtted peavad hakkama uusi ekspordikanaleid otsima.
Venemaa-suunaline eksport on Eestile aasta-aastalt järjest olulisemaks muutunud, kirjutab Postimees. Mullu moodustas see statistikaameti andmetel 7,9 protsenti Eesti ekspordist, mis rahas väljendatuna oli ligi 9,5 miljardit krooni.
Suurettevõtja Hillar Tederi sõnul on venelastel Eesti kaupu seda lihtsam boikoteerida, et sealsete mahtude juures moodustavad need kaduvväikese osa.
Äsja Venemaalt naasnud Eesti ühe suurema juustutootja E-Piima juhi Jaanus Murakase sõnul on Eesti kauba ignoreerimist tunda juba praegu ja see muutub järjest ulatuslikumaks.
Aastaid transiidiga tegelenud ja Vene äri põhjalikult tundva Raivo Vare väitel teeb olukorra raskeks just see, et pronkssõduri temaatikat võtavad tõsiselt ka "inimesed rohujuure tasandil" ja nii pole Vene riigil vaja otseselt mingeid samme astudagi.

Vandaalide lõhutud vara taastamisel abistab riik
Ettevõtetel ja isikutel, kellele tekitati nädalavahetusel toimunud vandaalitsemise käigus varalist kahju, on võimalik hüvitise saamiseks pöörduda nii rahandusministeeriumi kui ka kindlustusseltside poole, olenemata sellest kas on olemas kehtiv kindlustusleping või mitte.
Ehkki rahalised kahjud hüvitab riik, tehakse hüvitamise lihtsustamiseks koostööd Eesti Kindlustusseltside Liiduga. Kui kahju saanud isikul või ette-võttel on olemas kehtiv kindlustusleping, võib ta pöörduda taotluse esitamiseks oma kindlustusseltsi poole. Kui kindlustusleping puudub, võib kahjukannataja taotlusega pöörduda ükskõik millisesse lähimasse kahjukindlustusseltsi.
Esmaspäeva lõunaks oli näiteks Seesami Rahvusvahelise Kindlustuse AS registreerinud 12 kahjuteadet, ERGO Kindlustuse AS 49 kahjuteadet ning AS Hansa Varakindlustus viis juhtumit, mida seostatakse Tallinnas ning Ida-Virumaal aset leidnud mässuliste lõhkumisega.

Tänasest saab maanteedel raskema jalaga gaasi anda
Kaheksal teelõigul on maksimaalne lubatud kiirus 110 kilomeetrit tunnis.
Tänasest saavad raske jalaga autojuhid jälle seadusliku loa sõita osal maanteelõikudel kiirusega 100 või 110 kilomeetrit tunnis. Kui teed on kuivad ja ilmaolud head, hakkavad teedevalitsused väljavalitud teelõike märgistama.
Maanteeameti linnaliiklus-büroo juhataja Vello Kooniku sõnul antakse õigus sõita sajakilomeetrise tunnikiirusega 49 lõigul, 110-ga võib kihutada kaheksal teelõigul. Kokku lubatakse suvisel ajal tavapärasest kiiremini sõita 672 kilomeetril.
"Juhid peavad jälgima liiklusmärke," soovitab Koonik. Suuremat kiirust lubavaid märke pannakse üles aegamööda, osale lõikudele suve jooksul pärast teeremonti.
Kõige pikem teelõik - 58,7 kilomeetrit -, kus saab sajakilomeetrise tunnikiirusega sõita, asub Saaremaal Viirast Upani.

Andres Mustonen loob Kadriorus harmooniat
Andres Mustonen juhatamisel esitab Kadrioru lossis erinevate stiilide ja ajastute muusikat Kremeta Sextet.
Kontserdil "Harmoonia ja energia" tuleb esitlusele eri ajastuid ja stiile hõlmav muusika, mida korraldajate sõnul ühendab neist leitav harmoonia ja energia. Esitlusele tulevad Haydni vaimukas ja särav viini klassika stiili näide, Vene 20. sajandi keskpaiga avangardi ühe eredama ande - Sofia Gubaidulina meditatiivsed teosed, Scott Joplini ragtime'ide ja teiste New Orleansi heliloojate jazzilugude arranžeeringud.
Mustonen ja Kremeta Sextet on koos esinenud ka varem ja pälvinud publiku sooja vastuvõtu. Korraldajate sõnul on publik on rääkinud, et see on nagu tsirkus heas mõttes, kus žonglööritakse mängutehnika, muusikaliste motiivide ja stiilidega.

Muuseumiroti auhinnale võistlevad üheksa näitust
Järgmisel teisipäeval selgub Tartus juba kolmandat korda parim väljapanek Eesti muuseumis.
Kultuuriministeeriumi, muuseuminõukogu ja Eesti Muuseumiühingu poolt juba kolmandat aastat korraldatavale konkursile laekus tänavu 16 näitust.
Žürii, koosseisus Peeter Mauer (Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik), Heli Nurger (Padise Kloostri projektijuht), Heige Peets (Ennistuskoda Kanuti esemekonserveerimise osakonna juhataja), Mirjam Peil (kunstiteadlane), Vaike Reemann (Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator), Marge Rennit (Eesti Maanteemuuseumi juhataja), Ants Välimäe (Eesti Piimandusmuuseumi direktor), valis välja järgmised nominendid:
1. Rahvusooper Estonia, Adamson-Ericu muuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostöönäitus "Kavandist kostüümini. Rahvusooper Estonia 100"

Eestisse jõuavad näited Hispaania kaasaegsest filmikunstist
Hispaania saatkonna eestvedamisel jõuavad eestlasteni kuus hinnatud ja kaasaegset Hispaania linateost, millest neli on otsapidi seotud muusikaga.
Reedel saab kinos "Sõprus" alguse Hispaania filmidel nädala, kus tulevad sel aastal märksõna "Reserva 2007" all Eesti kinodes esitlusele kuus Hispaania kaasaegset filmi, mis on viimastel aastatel pälvinud nii kriitikute kui publiku poolehoiu ning mis varem pole Eestis linastunud.
Kuigi filmide valikukriteeriumiks on korraldajatel olnud soov tuua vaatajani menukad Hispaania kinoteosed, sõltumata nende žanrist, on neli linastuvat filmi siiski ühel või teisel viisil tihedalt seotud muusikaga.
Hispaania filmide nädalal 4.-9. maini linastuvad Tallinnas ja Tartus järgmised filmid:
"Imeline Candeal" on Oscari-võitja Fernando Trueba viimane dokumentaalfilm, mis klaverimängija Bebo Valdesi (Buena Vista Social Club) Brasiilia reisi kaudu kujutab kuuba ja brasiilia kultuuride seoseid ning viib vaataja kirevasse Salvador da Bahia linna, kus muusik Carlinhos Brown on oma koduaguli muutnud üpris ebatavaliseks, teatud viisil isegi imeliseks paigaks.

Välisvene haritlane Nikita Struve külvab vaimsust
Eelmisel nädalal külastas Tallinna ülikooli vene emigrant ja haritlane Nikita Struve.
Pariisi mees Nikita Struve andis lisaks loengu pidamisele Tallinna ülikoolile üle ka 600 raamatuga kollektsiooni. Struve põhjendab oma tegu lihtsalt: "Peab külvama. Kas tuleb ka võrseid, on raske ütelda."
Kingitud kollektsiooni võib pidada haruldaseks, kuna suure osa sellest moodustab Pariisi kirjastuses YMCA-Press välja antud humanitaarkirjandus, mille hulgas on ka vene religioosse filosoofia teemalisi väljaandeid. Annetus täidab olulist lünka, kuna Nõukogude ajal aitas juba selle kirjastuse nimest, et teos erifondidesse paigutada. Nüüd siis jagab Struve raamatuid Ida-Euroopas, täitmaks tühikut venekeelses kirjavaras.
"See on suur programm, mis sai võimalikuks tänu vabaduse saabumisele Ida-Euroopas. Lihtsam on siin üles lugeda suurlinnu, kuhu me pole andnud sellist kollektsiooni. Pole veel annetatud Varssavisse, Bratislavasse. Programmi on kaasatud ka 60 linna Venemaal."

Kas samm kuiva seaduse poole? 
Ei võeta ajaloost õppust. Mida annavad need kuivad seadused ja eriti suurte pühade ajal? Volbriööl keelati alkoholimüük pärast kella kuut juba aastaid tagasi.
Meenuvad lood, kuidas putkamüüjale pakuti õlle eest topeltraha. Kui müüja keeldus, võeti tal läbi luugi lihtsalt kõrist kinni ning tassiti kogu kraam ära. Gorbatšovi keelu ajal, mil rüüstati isegi viinamarjaistandusi, vohasid salaviina ja kahtlase piirituse müümine ning puskariajamine.
Viimased tõid Venemaal kümneid tuhandeid ohvreid. Vanem põlvkond mäletab, mis asi oli taksoviin. Siis meenuvad kohe kuiva seaduse ajad nii Ameerikas kui ka Soomes. Kohe tulevad silme ette Billy Wilderi "Džässis ainult tüdrukud", kus pühakoja tagaruumis käis jooming ja oli bordell. Siit sai paljuski alguse Ameerika maffia. Või siis Hardi Volmeri film "Tulivesi", mis näitas, kuidas käis piiritusevedu Soome. Sellel põhines Põhja-Eesti rannakülade jõukus.

Maikuu toob Tartu ja Tallinna kirjanduspeod
Tartu kirjandusfestival Prima Vista pöördub moekalt interdistsiplinaarsuse poole.
Selle nädala lõpupäevadel seisavad kirjandussõbrad raske valiku ees - kas osaleda Tartus Prima Vistal või Tallinnas Põhjamaade luulefestivalil -, sest need väärt üritused toimuvad tänavu lausa sünkroonselt. Pühapäeval ajab Prima Vista oma võrsed ka Võrru ning luulefestival puudutab reedel ühe üritusega Rakveret.
Esimesena ehk siis juba homme avatakse neljandat korda Tartu kirjandusfestival Prima Vista. Korraldaja Katrin Ruusi sõnul pole seekordne kirjanduspidu niivõrd raamatukeskne kui varasemad. "Kuna kõik meie ümber muutub üha interdistsiplinaarsemaks, siis keskendume kirjanduse ja teiste kunstivaldkondade sõlmpunktidele. Mis juhtub, kui raamat on filmi alu-seks ning kui näidenditekst saab teatrilavale? Sellest lähtuvalt on meie moto "sõna saab teoks"," ütles Ruus. Filmi ja kirjanduse seoseid lahkab avapäeval ümarlaud, kus osaleb ka festivali patroon Arvo Valton, kirjanik ning kunagine Tallinnfilmi toimetaja ja mitme filmistsenaariumi autor, seega vaieldamatu spetsialist mõlemas kunstivaldkonnas.

Eesti parim õpilasfirma toodab sõbrakindaid
Tallinna Lennujaama Vanas Terminalis toimus 30. aprillil võistluse "Eesti parim õpilasfirma 2007" lõppvoor, mille võitis õpilasfirma MPK 24/7.
Võistluse korraldas majandus- ja ettevõtlusharidust edendav sihtasutus Junior Achievementi Arengufond (JAA). Võistluspäeva lõpus kuulutas 13-liikmeline žürii pärast põhjalikku arutelu selle aasta parimaks õpilasfirma MPK 24/7, kelle tooteks soe sõbrakinnas, kuhu mahub sõprade kaks kätt.
Õpilasfirma liikmed õpivad erinevates Tallinna koolides ning peale sõpruse ühendab neid eelmiste aastate kodukool Tallinna Nõmme Põhikool ning juhendaja Kristiina Orgla.
Teise koha saavutas õpilasfirma ReDo Tartu Forseliuse Gümnaasiumist, kelle tooteks on kasutatud kilest heegeldatud nägusad sauna- ja vannitoakotid. Kolmas koht kuulub õpilasfirmale For2u: l Tartu Kommertsgümnaasiumist. Nende tooteks on uudsest elastsest materjalist ja kaunilt disainitud joonlaud.

Kumus esineb Euroopa breiktantsu "vanaisa" 
Saksa B-boy legend Storm annab sel laupäeval Kumu auditooriumis etenduse "Solo For Two" ehk tantsuduetti solistile ja videoekraanile.
Breiktantsuetendus "Solo for Two" on etendus suurele linnale (Berliin) ja selle elanikule. Õhtu esimeses osas astuvad Kumu auditooriumis üles Eesti parimad breiktantsijad rühmitusest Submission oma etendusega "Broken Colors".
Stormi (kodanikunimega Niels Robitzky) peetakse Saksa ja kogu Euroopa breiktantsu (B-boying) vanaisaks. Ta oli Euroopa breiktantsu taaselustaja 1980-ndatel ning on sestpeale tegutsenud aktiivselt nii ala propageerija kui tunnustatud esinejana üle maailma.
Algselt ehk eelkõige alternatiivsema popkultuuri nähtusena eksisteerinud breiktantsust on tänu tantsijatele nagu Storm saanud tõeline kunstivaldkond, milles kombineeritakse visuaalkultuuri erinevaid nähtusi, muusikat ja kaasaegset tantsu.

Toidumürgitus sundis Muse'i peatama kontserttuuri
Ansambel Muse peatas USAs oma kontserttuuri koos My Chemical Romance'ga, kuna mõlema bändi kaaskond sai tõsise toidumürgituse.
Nii ansambli My Chemical Romance'i liikmed ja kaaskond kui bändi Muse kaaskond said kõik korraga tõsise toidumürgituse, peale esinemist Virginias sel pühapäeaval, teatab BBC.
Mitmed bändidega seotud inimesed viidi peale esinemist otse haiglasse. Bändid loodavad ühistuuri jätkata esimesel võimalusel.

Tartu Kevadpäevadel tegi häält mitmetuhandepealine koor
Eile kulmineerus festival Tartu Kevadpäevad 2007 heakorrapäevaga Tartu kodutute loomade varjupaigas ja heategevuskontserdiga Tartu Ülikooli aulas.
Tartus 25. aprillil toimunud kevadpäevade avatseremoonia ja 1. mai heategude vahele mahtus 200 erinevat sündmust.
Tudengipäevade projektijuhi Kunnar Karu sõnul jäid korraldajad festivalinädalaga väga rahule, sest kevadpäevade põnevad üritused suutsid vaatamata muutlikule ilmale kohale meelitada suure hulga huvilisi.
"Möödunud nädala jooksul kihas kogu ülikoolilinn rõõmsatest kevadpäevalistest, kes puhusid täis 70 kummipaati, tantsisid 2 km rahvatantsusamme, laulsid üle 400 000 tähemärgi ja kulutasid läbi 100 paari kingi," sõnas Kunnar Karu.
Sündmustest osavõtmine oli aktiivne - Öölaulupeole kogunes kuni 4000 lauljat, Laste rattatuuril kihutasid 150 last, paadirallil osales 67 meeskonda, Karsummil tegid õhusõidu 15 lennumasinat, Ekstreemspordi raja läbisid 20 meeskonda, Naiste mudamaadlusel soovis osaleda 30 neidu, Tartu Ülikooli 375. aastapäevale pühendatud üritustel Mälukas ja Ludus Professores osales vastavalt 36 mälumänguvõistkonda ja kaheksa professorit.

Kevadpäev kodutute koertega
Tartu tudengite kevadpäevad lõpetati eile kodutuid loomi aidates. Soovijaid oli nõnda palju, et buss, mis noori kodutute loomade varjupaika viis, oli pilgeni täis.
Kohapeal ülesandeid jaotama asudes olid üllatunud ka korraldajad ise. Varahommikul vaadati kahtlustavalt taevasse - kas nõnda külma ilmaga üldse keegi kohale jõuab. Maksimumiks loodeti 50 inimest. Nüüd võis aga varjupaiga territooriumil kokku arvata vähemalt sada noort. Ju siis klassifitseerus temperatuur nende jaoks pigem karastavalt jahedaks.
Talgutele tuldi rõõmuga. Noored nentisid, et koerad end ise ju aidata ei saa ja seega on inimeste kohus endast parim anda.
Talgulised pandi rehitsema, kassimaja puhastama, vanu kuute lõhkuma, hoonete ümbrust telliskividest ja klaasikildudest puhastama. Suuremat rõõmu paistis valmistavat lammutamine. Ei saa siingi mööda vaadata viimaste päevade rahutustest. Üks talgulistest nentis muiates, et Tallinna sündmuste Tartu versioonis elatakse destruktiivsust välja organiseeritud moel ja linnavalitsuse loaga.

Elektrijaama ja rattamatkale
Homme peetakse Tallinna noorteaasta raames keskkonnapäeva. Kuulata saab tasuta loenguid, käia ekskursioonidel ning vaadata filme. Kõik keskkonnapäeva üritused on tasuta. Päeva eesmärk on väärtustada puhast elukeskkonda.
Ekskursioonidel Keila-Joa hüdroelektrijaamas saab osaleda kella 10-17. Kell 17.30 stardib Haaberstist rattaretk Harku valda. Ülikoolides ja mujalgi on võimalik kuulata loenguid loomadest, veest, õhust, jäätmehoiust ja keskkonnapoliitikast. Keskkonnapäev lõpeb filmiõhtuga EL-i info- ja kultuurikeskuses (Laikmaa 15), kus saab kell 18 vaadata filmi "Pingviinide marss" ja kell 20 filmi "An Inconvenient Truth".
Vaata ka: www.sorex.ee

Tallinnas tantsisid sõbralikult koos koolilapsed Narvast ja Võrust
Pühapäeval pandi Tallinnas Salme kultuurikeskuses punkt noorte tantsufestivalile "Koolitants 2007". Kolme päeva jooksul sai tantsulaval näha enam kui sadat tantsu. Võisteldi estraadi-, vaba-, laste-, sõu- ja breiktantsus. Parimatest parimateks ning eripreemiate vääriliseks nimetati 30 truppi, nende seas oli Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Võru, Kuressaare, Haapsalu, Harku, Valga ja Viljandi tantsutruppe. Festivali žüriis oli nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi tantsuinimesi, eesotsas rootslaste Ambra Succi ja Sinis Siambalise ning eestlaste Jüri Naela, Mart Kangro ja Ilma Adamsoniga. Tantsufestivali "Koolitants 2007" maakondlikes eelvoorudes astus üle Eesti lavale kokku 5089 last ja noort 310 tantsutrupist ning esitati 689 tantsu. Osaleda said 6-20- aastased noored. Festival toimus 13. korda ning seda korraldas Eesti Tantsuagentuur.

Lõhnavatest õitest kleidid
Tallinna linnahallis on laupäeval lust ja lillepidu. Lilleballil valmistavad Euroopa disainerid lõhnavatest õitest lillekleite.
Ainulaadse moesõu rõivad valmivad kuus tundi enne võistlust ning neid hinnatakse värvi, idee kunstilise lahenduse, lavalise efekti ning teostustehnika poolest.
Rahvusvahelisse žüriisse kuuluvad floristika-, kunsti-, moe- ja poliitikategelased.
Lilleballi heategevusliku kampaania "Lapsed - elu lilled!" kaudu läheb igast ostetud piletist kümme krooni Tallinna lastekodu Mustamäe keskusele. Õhtut konfereerib Mart Sander koos orkestriga Bel-Etage.
Piletid on müügil Piletilevis ja Statolis hinnaga alates 195 kroonist.

Internet: www.teatejooks.ee
Internet: www.teatejooks.ee - Teoksil on omalaadne heategevusprojekt. Nimelt aitavad terved lapsed teatejooksuga raha koguda nende laste heaks, kes ise liikuda ei saa. Teatejooks toimub 17. mail. Registreerunud on juba üle 1500 lapse. Eile avati ka projekti heategevustelefon ja -konto. Rohkem infot veebilehel.

Kais ja Vesik alustasid Hiinas võidu ja napi kaotusega
RANNAVÕRKPALL:
Kohtumise avageim kuulus 21: 17 uus-meremaalastele, teine sama tulemusega eestlastele. Mängu otsustava geimi võitsid Kais-Vesik juba kindlalt 15: 8.
Teises ringis läksid eestlased vastamisi tugeva Brasiilia paariga Harley - Pedro (7. asetus) ning võtsid vastu napi 1: 2 kaotuse. 65 minutit väldanud kohtumise avageimis osutusid napilt 21: 19 paremaks brasiillased, teise geimi võitsid aga 24: 22 Kais ja Vesik. Otsustava geimi lõpu suutsid turniiriks seitsmenda asetuse saanud Harley-Pedro mängida kindlamalt ning 15: 13 võit kukutas eestlased miinusringi.
Kais ja Vesik jätkavad mänge Shanghai MK-etapi miinusringis homme, kui minnakse vastamisi Zhou-Li (CHN, 9. asetus) - Arkaev-Bogatov vahelise kohtumise võitjatega.

Tallinna ülikool viis naiste finaalseeria viiemänguliseks
Terve Audentese naiskond oli püsti hädas Eva Möldrega, kes tegi mängu ära.
Alles laupäevane viies finaalmäng otsustab, kes tuleb tänavu Eesti naiste korvpallimeistriks. Eile peetud neljandas finaalmängus kasutas Tallinna Ülikool/AJ Tooted koduplatsi eelised ära, võitis 74: 61 ja viigistas finaalseeria 2: 2-le.
Ülikooli veteran Eva Möldre osutus Audentese tüdrukutele liiga kõvaks pähkliks. Ta tegi 25 punkti ja võttis lisaks seitse lauapalli. "Positiivsus on kõige alus," leidis Möldre. "Finaalmängude vastutus motiveeris naiskonda, kaitse pidas ja rünnak sujus," lisas Möldre, rõhutades, et korvpall on ikka naiskondlik mäng.
"Möldre ja tagalauvõitlus olid meie kirstunaelad," tunnistas Audentese treener Jaanus Levkoi. "Kui pärast alguse kaost suutsin vahetustega naiskonda rahu tuua, siis kolmandal veerandajal jäid põhimängijad märkamatuks. Möldre tegi mis tahtis, meie omadest ei suutnud keegi liidrirolli endale võtta."

FC Levadia ja Narva Trans rühkisid karikafinaali
FC Levadia lükkas võrdsete duellis 1: 0 võiduga auti Eesti karika kaitsja FC TVMK.
Poolfinaal kahe suure, valitseva Eesti meistri Levadia ja mulluse karikavõitja TVMK vahel ei pakkunud silmailu, vaid närvilist ja jõulist vutti.
"Peame rahulduma tulemusega, sest sellises mängus polnud mõtet kvaliteeti taga ajada," tõdes Levadia peatreener Tarmo Rüütli. "Kõige tähtsam oli võit kätte saada ja edasi finaali marssida."
Ilu jagus tulisesse poolfinaali vaid natukene - näiteks Levadia 10. minuti rünnakusse, kui Tarmo Kink tsenderdus palli karistusalasse, kust Ats Purje selle peaga väga kaunilt TVMK väravasse suunas. Edasi keskendus Levadia rohkem edu hoidmisele ja tegi seda kindlalt.
"Närviline mäng," resümeeris Levadia kapten, keskkaitse tugisammas Marek Lemsalu. "Vineeripoiste ridadest oli enne kohtumist kuulda, et neid häälestati stiilis "kas kõik või mitte midagi". Tehti väga suuri panuseid."

Populaarne: Viljandi järvejooksul lõi kaasa rekordarv osalejaid
Ümber Viljandi järve jooksu võitis Eesti parim võhmamees Pavel Loskutov.
Hoolimata jahedast ja tuulisest kevadpäevast lõpetas 78. korda peetud ümber Viljandi järve jooksu 2101 huvilist. Kõige kiiremini läbis ligi 11,5 km pikkuse distantsi raja rekordiomanik Pavel Loskutov ajaga 35.29.
"See oli tugeva treeningu eest," ütles Loskutov, kes valmistub 12. mail peetavaks Göteborgi poolmaratoniks. "Võistlesin suure koormuse järel, eelmisel nädalal jooksin 180 kilomeetrit, ent tunne oli hea. Göteborgi etteaste eel vähendan treeningupinget ja püüan saada teravust."
Distantsi alguses valgalasele konkurentsi pakkunud Venemaa staier Sergei Lukin võitis esimese vahefiniši Huntaugu tõusul, kuid kaotas lõpuks 40 sekundiga.
"Nägin, et Lukini treenitus pole kõige parem ja pärast teise vahefiniši võitmist jäi ta maha," ütles võidumees. Varakevadel harjutamist seganud põlv Loskutovile valu ei teinud.

Põlva Serviti viigistas kodus finaalseeria
Täismaja Mesikäpa spordihoones Põlvas tänas vägeva aplausiga kodumeeskonda Servitit, kes viigistas meistrisarja finaalseeria. Kui esimese mängu Serviti Chocolate Boysile kaotas, siis eile võideti 31: 24.
"Meil oli selg vastu seina, poolehoidjaid ei tohtinud ometi alt vedada," märkis Serviti juhendaja Kalmer Musting, kellele sisetunne 7. minutil ütles, et tuleb väravavahti vahetada.
"Sisse tulnud Igor Rapovet oligi peapõhjus, miks me lüüa saime," rõhutas kaotajate treener Riho-Bruno Bramanis. "Mees tegi hiilgemängu, lubades endale 23 minuti jooksul visata ainult kolm väravat. Põlva sai kindla edu ja hoidis seda lõpuni."
"Moldova mees tegi tõesti fantastilisi tõrjeid," kiitis Musting. "Tean, et Eston Varusk, kelle väravasuult välja võtsin, pole solvunud. Meie väravavahtidel on suurepärane läbisaamine, reisidelgi elavad nad ühes toas."

Vesik Kaisile: siin on sõda, loodan elusalt Hiina jõuda! 
Tänavu kõikidel MK-etappidel osalevad rannavõrkpallurid võtavad ette ligi sada lennureisi.
Kolmapäeva öösel Hispaaniast treeninglaagrist Eestisse naasnud rannavõrkpalli paar Kristjan Kais ja Rivo Vesik said rahutul kodumaal veeta vaid kaks päeva, laupäeval ootas neid juba sõit Hiinamaale esimesele MK-etapile.
"Suur oli üllatus, kui Eestisse jõudes selline pilt ootas," tunnistas kaks vaba päeva sponsoritele ja sõpradega kohtumisele pühendanud Vesik. "Uudiseid rahutustest jälgisin ikka päris pingsalt, elan ju üsna Keskturu lähedal," rääkis ärevast olukorrast oma paarimeest omapärase mobiilisõnumiga teavitanud Vesik.
Kuu aega elust lennujaamas
Kaks päeva kodulinnas Tartus veetnud ja üliõpilaste eksameid vastu võtnud doktorikraadiga Kristjan Kais tunnistas, et terve tänavune hooaeg võimaldabki kodumaale vaid "pesuvahetuse reise" sooritada. Teadustööd niimoodi ei tee.

Favoriidid sammuvad hoki MM-il võidult võidule
Jäähoki MM-i alagrupiturniir pole üllatusi pakkunud, kõik soosikud on seni võitnud.
Esimesed tulised duellid toimusid MM-i võõrustavas kahes Moskva jääareenis alles eile õhtul, kui Tšehhimaa ja USA selgitasid B-alagrupi parima ning Soome ja Venemaa D-grupi võitja. Mõlemad hokimaailma gigantide vahelised kohtumised lõppesid paraku pärast Eesti Päevalehe trükkiminekut.
Läti veel pinnal
Kõige pingevaesema, A-grupi esikoht näib olevat broneeritud Torino olümpiavõitjale ja MM-tiitlit kaitsvale Rootsile, kes kohtub neliku tänases viimases mõõduvõtus Šveitsiga. Lõunanaaber Läti selgitab heitluses Itaaliaga, kumb saab jätkata vahegrupiturniiril ja kumma osaks jääb mängida 13.-16. kohani. Mõlemad on kaks esimest kohtumist kaotanud.

Kalev toob turule mitu uut pagaritoodet
Kalevi poolt toodetava Kalevipoja ja Linda pagaritoodete sortimeti lisandus 11 uut toodet - neli leiba, kolm saia ja esmakordselt ka neli uut keeksi.
Alates maikuust võib kaupluste pagaritoodete lettidelt leida 11 uut ja omanäolist Kalevi leiba, saia ning keeksi. Uudistoodete valikusse kuuluvad Kalevipoeg köömneteta peenleib (340 gr), Kalevipoeg vormileib (360 gr), Kalevipoeg Mulgi leib (340 gr), Kalevipoeg hele rukkileib (340 gr), Linda suhkruvaba sai (300 gr), Linda jogurtisai (300 gr) ning Linda kaerasai (300 gr). Esmakordselt tuldi Linda kaubamärgi all välja ka maitsvate keeksidega. Valikusse kuuluvad Linda kohupiimakeeks, Linda šokolaadikeeks, Linda marmorkeeks ja Linda banaanimaitseline keeks.
Kalevi teatel on Kalevipoeg köömneteta peenleib mõeldud peenleivasõpradele, kes ei pea lugu köömne maitsest. Kalevipoeg vormileib on traditsioonilise vormileiva austajatele mõeldud kergelt hapuka maitsega rukki-nisu segaleib. Kalevipoeg Mulgi leib on omapärase maitsega köömneid sisaldav rukkileib ning Kalevipoeg hele rukkileib on suunatud traditsioonilist rukkileiba eelistavatele tarbijatele.

Tele2 uuendab logo ja firma stiili
Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator Tele2 Eesti võtab maikuust kasutusele uue logo ja disaini, uus korporatiivne identiteet võetakse ühiselt kasutusele kõigi Tele2 ettevõtete poolt üle Euroopa.
Tele2 Eesti turundusdirektori Kristjan Seema sõnul toob Tele2 uus logo ja korporatiivne identiteet esile ettevõtte juhtiva turupositsiooni kvaliteetse ning soodsa mobiilsideoperaatorina, vahendab Tele2.
"Uus korporatiivne identiteet aitab paremini siduda erinevad tooteliinid ning turunduskampaaniad ühtseks tervikuks, mis võimaldab meil efektiivsemalt tegutseda ja jätkates kvaliteetse teenuse pakkumist parima hinnaga. Samuti annab see selge signaali klientidele, et Tele2 on tugev rahvusvaheline ettevõtte, mis tegutseb üle kogu Euroopa," ütles Seema.
Ettevõtte uus korporatiivvärv on kollane, mis iseloomustab hästi Tele2 sõbralikku ja positiivset organisatsiooni. Seema sõnul väljendab kujunduses uue värvina esinev kollane ettevõtte dünaamilisust ning pidevat arengut, vastamaks klientide üha uutele vajadustele ja maitsele. "Kliendid ootavad meilt sõitu kollases liidrisärgis," lisas Seema.

Sakret grupi käive oli mullu 156 miljonit krooni
Eestisse ehituslike kuivsegude tehast rajav ehitusmaterjalide tootja Sakret grupp teenis 1. veebruaril lõppenud majandusaastal 156 miljoni krooni suuruse käibe juures 22 miljonit krooni kasumit.
Ettevõtte teatel kasvas käive aastaga üle 54 protsendi, kasumit teenis ettevõte kaks korda enam kui aasta tagasi. Sakret grupp hindab oma turuosaks Eestis 12 ning Lätis 40 protsenti.
Sakret grupi direktor Andris Vanags ütles majandustulemusi kommenteeris, et edu tagasid õiged investeerimisotsused, samuti ehitussektori üldine kasv. "Peagi avatava tehasega Mäos loodame Sakreti positsiooni ehitusmaterjalide turul veelgi kindlustada ja tõusta omas valdkonnas juhtivale positsioonile kõigis kolmes Balti riigis," ütles Vanags.
Lisaks Mäo ristis avatavale ehituslike kuivsegude tehasele, mis kasvatab Sakreti toomisvõimsusi Balti regioonis kolma korda, alustab ettevõte juunis uue tehase ehitustöödega Leedus.

Tallinna Külmhoone grupi esimese kvartali käive kasvas 19% võrra
Kogu Tallinna Külmhoone grupi selle aasta esimese kvartali käive koos Leedus asuva Kauno Pieno Centrasega oli 95,5 miljonit krooni, kasvades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 15,4 miljonit krooni ehk 19% võrra.
Tallinna Külmhoone esimese kvartali käive Eestis oli 83,2 miljonit krooni, kasvades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 12,3 miljoni krooni ehk 17% võrra, teatas ettevõte.
"Kasv on tulnud nii jäätiste kui teiste sügavkülmatoodete arvelt," sõnas Tallinna Külmhoone juhatuse esimees Kuldar Leis. "Kuna meie äri on jõudsalt kasvamas, investeerime 50 miljonit krooni Tallinnas asuva sügavkülmalao laiendamisse, mille käigus saab Tallinna Külmhoone moodsaima külmlao Eestis. Laolaienduse tulemusel tekib juurde kolmandiku võrra rohkem alusekohti ning ladu valmib käesoleva aasta novembriks. Lisaks sellele avasime uue lao ka Leedus, kus grupi ettevõtete hulka kuuluv Kauno Pieno Centras sai juurde 1600 m2 sügavkülmalaopinda, mis annab firmale juurde 2000 alusekohta," rääkis Leis.

Elisa Eesti pakub piiramatu andmemahuga mobiilinternetti
Esimesena Eestis pakub Elisa alates 1. maist piiramatu andmemahuga M-interneti pakette ning Elisa klientidel on võimalik kasutada mobiili teel loodud internetiühendust fikseeritud kuutasu eest, mille suurus oleneb valitud ühenduse kiirusest - just nagu interneti püsiühenduse korral.
Elisa Eesti juhatuse liikme Andrus Hiiepuu sõnul on tegemist mobiilse andmeside loogilise arenguga, vahendab Elisa.
"Enam arenenud sideteenuste turgudel nagu näiteks Soomes ja Suurbritannias pakutakse sarnaseid mahupiiranguta pakette juba aastaid. Kuna kõnealune lähenemine on leidnud kõikjal positiivset tagasisidet on üsna loogiline, et ka Eestis liigub turg samas suunas. Meil on väga hea meel, et Elisa on uuendusmeelsete lahenduste kasutuselevõtu osas taaskord Eestis suunanäitaja," lausus Hiiepuu.
Uued M-interneti paketid võimaldavad kasutajatel mobiilse andmeside kulud kontrolli all hoida. "Arvestades, et kohe on saabumas suvi, mil inimesed on enam oma töölaua tagant väljas, kuid soovivad samal ajal ka välismaailmaga ühenduses olla usume, et uued mobiilse interneti kasutajasõbralikud paketid võetakse klientide poolt hästi vastu. Potentsiaalsete kasutajate sihtrühm on lai, sest soodne hind muudab paketid kättesaadavaks nii ärimeestele, tudengitele kui ka noortele," sõnas Andrus Hiiepuu. Uute M-interneti pakettide kuutasud jäävad vahemikku 99 kuni 349 krooni ning on suunatud eelkõige sülearvuti kasutajatele.

Kasvavad palgad nõuavad tempokat tootlikkuse kasvu
Palkade kasvutempo kiireneb, siiani on tootlikkuse kasv sellele järele jõudnud.
Aasta 2006 oli Eesti majandusele väga hea. SKP kasvas püsihindades 11,4% ning hõive suurenes 6,4%. Keskmine palk kasvas eelmisel aastal 16,2%, see oli kiireim palgakasv alates 1997. aastast. Kuna kiire majanduskasvu perioodidele peavad paratamatult järgnema aeglasema kasvuga perioodid, võib küsida, kas aasta 2006 jääbki rekordiliseks? Või on selle aasta majanduskasv eelmisega samaväärne?
Palju on räägitud, et meie viimaste aastate majanduskasv põhineb üha enam ettevõtete ja eraisikute võlakoormuse kasvul ning ei pruugi seetõttu olla jätkusuutlik. Ka liiga kiire palgatõus võib majanduskasvule piduriks osutuda. Töötasude suurenemine kergitab ettevõtete kulusid ning kui ettevõtted on seetõttu sunnitud toodete hindu tõstma, mõjutab see konkurentsivõimet nii kodu- kui ka välisturgudel.

Kuidas... hoida häid töötajaid? 
Nii ettevõttele kui ka töötajale on kasulik, kui õige inimene on leidnud sobiva töökoha. Seni kui töötaja ei ole oma töökohaga rahul, võib tema peast lipsata läbi mõte, ehk on kusagil olemas talle sobivam töökoht. Sellisel juhul hakkab inimene loomuomadustest sõltuvalt otsima kas aktiivselt või passiivselt paremat kohta.
Tööandja aga seisab küsimuse ees: kuidas head töötajat kinni hoida. Tublid spetsialistid on ju kõikjal hinnatud ja oodatud.
Väärt töötajate hoidmiseks on mitmeid võimalusi, millele kahjuks ei pöörata piisavalt tähelepanu.
Iga inimene vajab tagasisidet oma tööle ning positiivne tunnustus ja head sõnad mõjuvad emotsionaalse laenguna. Kui tagasisidet antakse ainult siis, kui midagi tuleb teistmoodi teha või kriitikana, siis pärsib see tööindu.

Pangad otsivad kliente laste seast
Kommertspangad suunavad oma lähiaastate turundusjõu 6-12-aastaste laste püüdmiseks.
SEB Eesti Ühispanga turundusjuht Karl Multer paneb lauale graafiku, milles on inimeste vanus aastate lõikes. Seejärel tõmbab ringi ümber vanuse 7-12 aastat ja ütleb lühidalt: "Siia on vaja rohkem tähelepanu." Konkurent Liivalaia tänavalt, Hansapank, on sihtgrupi defineerinud isegi aasta võrra nooremana ehk 6-12-aastastena.
Eelmise aasta septembrist detsembrini õnnestus Hansapangal oma noortepangandusjuhi Liis Kortsi eestvedamisel sõlmida 20 000 Koolikaardi lepingut. Koolikaart on Eesti esimene 6-12-aastastele suunatud pangakaart, reklaamib Hansapank uut toodet. 20 000 pisikest klienti mõne kuu jooksul avalikkuse jaoks peaaegu märkamatuks jäänud kampaaniaga on aukartustäratav tulemus. Eriti kui arvestada, et umbes 90 000 selles eas inimest Eestis üldse elabki.

Dubai tahab aastaks 2025 kerkida maailma äripealinnaks
Dubais elav eestlasest kinnisvaraärimees Margus Käosaar räägib, kuidas emiraat on seadnud sihiks saada 2025. aastaks äripealinnaks. Kui Allah tahab.
"Inshallah "ehk" kui Allah tahab "on Dubai ettevõtjate lemmikütlus, mis käib iga lepingu ja lubaduse lõppu. Poolteist aastat Dubais elanud Margus Käosaar meenutab muiates üht oma esimest kogemust kuulsa fraasiga:" Mulle saadeti kohalikult kommunikatsioonimonopolilt tellimuskinnitus, kus oli kirjas, et minu serveritele vajalikud ühendused paigaldatakse 14.-20. aprillini 2006 inshallah." Tegelikult toimus paigaldamine kolm nädalat hiljem, aga ju siis Allah tahtis niimoodi.
Ehitamisel 1600 kõrghoonet
Euroopast või Ameerikast saabuva ettevõtja jaoks võib esimene kokkupuude araabia ärikultuuriga olla parajalt närvesööv. Läänest tulnule jääb mulje ebakonkreetsusest, otsustamatusest, asjade venimisest ja edasilükkumisest. "Inshallahi "kõrval on teiseks takistuseks tahtmatus öelda" ei ". "Keegi ei ütle kunagi" ei ", see on liiga jõhker," selgitab Käosaar. "Ikka lepitakse uus kohtumine või lükatakse asja edasi, siis jahutakse jälle sel teemal ning otsustamine lükatakse jälle edasi." Selline on kohalik maailmavaade. Võib-olla tuleb see kliimast. Talv on Dubais sama soe kui Eesti suvi. Dubai suvi aga selline, et higi mitte ei tilgu, vaid voolab. "Elektri kilovatt-tund maksab sama palju kui Eestis, aga minu elektriarved on siin suuremad. Jahutamine võtab rohkem energiat kui kütmine," ütleb Käosaar. Sellise palavusega äkki polegi rahmeldamisel mõtet?

Tulirelvadest paugutamine tõi maailma demokraatia
Püssirohi ja suurtükid tulid Euroopasse idast. Esimesi viiteid püssirohule loetakse välja ajavahemikust 500-100 e.m.a pärinevast India eeposest "Ramayana".
Hiinlastele oli püssirohi kindlasti tuntud enne aastat 142 m.a.j. Peamiselt rakendati seda nii Hiinas kui ka Indias usupühadel ilutulestiku tegemiseks. Suurema nitraadisisalduse ja seega ka suurema tulejõuga püssirohtu asuti kasutama 9. sajandil. Sõjalisel otstarbel leidis see rakendust hiljemalt aastal 904. Püssirohu jõul väljapaisatavate noolte - "tuleodade" - kasutamise kohta Hiinas pärinevad andmed aastast 1132.
Muslimimaailma ja seejärel Euroopasse ilmusid tulirelvad 14. sajandi alguses. Euroopa suurtükid olid esialgu üpris kohmakad, ebatäpsed ja raskestikasutatavad. Seepärast kasutati neid esialgu vaid kindlustuste piiramisel. Ja üliedukalt.
Keskaegsed kindlused hoidsid ründajaid väljas kõrgete müüride abil. Suurtükkide tulek muutis kõik. Mõnekümne aasta vältel ei olnud müüridest uute relvade tulejõu vastu pea mingit kasu. Peagi aga hakati rajama uut tüüpi kindlustusi, mille madalad, paksude längus müüridega bastionid summutasid suurtükikuuli jõu või paiskasid selle rikošetiga eemale.

Investeerimiskuulsus Grantham: mull on kõikjal
Parimaks investeeringukohaks peab Jeremy Graham järgmisel seitsmel aastal metsa.
"See on kõikjal ja kõiges: esimene tõeliselt globaalne mull," kõlab legendaarse väärtusinvestori Jeremy Granthami äsjase kvartali-investeerimiskirja pealkiri.
Põhiliste varaklasside tootluseprognoos, mille tema portfellihaldusfirma GMO märtsi lõpus avaldas, pakub, et järgmisel seitsmel aastal jääb kõigi varade tootlus tagasihoidlikuks. Parimad väljavaated on GMO prognoosi järgi arenevate turgude aktsiatel - eeldusel, et portfellihaldur nende valimisel tubli tööd teeb - ja kõrge kvaliteediga USA aktsiatel, mille hulka Grantham arvab praegu sellised: Home Depot, Merck, Wal-Mart, Exxon Mobil jt.
Parimat tootlust pakkuvaks investeeringuks peab GMO järgmisel seitsmel aastal hoopis metsa, kuigi ka metsa ja metsamaadesse on viimastel aastatel hakanud voolama ohtralt portfelliinvestorite raha.

Sony PlayStationi looja jätab ameti
PlayStationi kolme põlvkonna väljatöötaja lahkumise põhjuseks peetakse kehva müüki.
Isemõtlejast insener Ken Kutaragi teatas neljapäeval Sonyst lahkumisest, milles nähakse tõenäolist reaktsiooni PS3 kehvadele müügitulemustele.
56-aastane Kutaragi, kes annab ameti üle juunis, astus Sony Computer Entertainmenti (SCE) igapäevasest juhtimisest kõrvale juba detsembris, mil ta nimetati ettevõtte juhatuse esimeheks ja tegevjuhiks. Tollal sai SCE presidendiks ning ärijuhiks Kazuo Hirai, kes neljapäevast asus täitma ka ettevõtte tegevjuhi ülesandeid.
Sony PlayStation 3-l on olnud raskusi maailmaturul kanna kinnitamisega, kuigi konsooli tulek Euroopa turule möödunud kuus läks käima rekordhooga: kahe päevaga müüdi üle 600 000 PS3, kuigi see on Nintendo ja Microsofti rivaalidest kallim ja tuli turule kõige hiljem.

Naftahindade mitmekordistudes on esile kerkinud uus rühm nafta- ja maagaasifirmasid, kelle kõrval näivad lääne konkurendid kääbustena
Viimaste aastate nihe jõuvahekordades viib ressursid aina enam riigifirmade kätte.
Kui vihane Enrico Mattei iseloomustas anglosaksi ettevõtteid, mis pärast Teist maailmasõda Lähis-Ida naftat kontrollisid, väljendiga "seitse õde", poleks Itaalia nüüdisaegse energiasektori looja suutnud kujutledagi järsku muutust jõuvahekordades, mis leidis aset vaevalt pool sajandit hiljem.
Naftahindade viimase nelja aasta jooksul kolmekordistudes on esile kerkinud uus rühm nafta- ja maagaasifirmasid. Nad on konsolideerinud oma võimu agressiivsete maavaraomanike ja
-otsijatena ning surunud maailma suurimad börsil noteeritud energiafirmad, mis kasvasid välja algsest seitsmest õest - USA ExxonMobil ja Chevron ning Euroopa BP ja Royal Dutch Shell -, kõrvale ning eksistentsiaalsesse kriisi.

Naised peaksid maksma makse vähem ja mehed rohkem
Meie ettepaneku järgi tuleks langetada naiste ja tõsta meeste tulumaksu, kuid vähem kui naiste oma alaneb. Sellega peaksid nõustuma mõlemad pooled.
Tavaliselt asuvad vabaturu pooldajad ning maksustamise kuluökonoomsuse pärast muretsejad eri leeris nendega, kes usuvad, et sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks läheb vaja valitsuse jõulist sekkumist. Meil aga on ettepanek, millega peaksid nõustuma mõlemad pooled: tuleks langetada naiste ja tõsta meeste tulumaksu - kuid vähem kui naiste oma alaneb.
Nii üllatav kui see ka ei ole, saaks sel moel hoida maksutulu konstantsena ning alandada keskmist maksumäära. Järelikult väheneksid üldised maksumoonutused, samal ajal aga kasvaks naiste osalemine tööjõus. See põhimõte annaks samu tulemusi, mis naiste eelistamine töölevõtmisel, sookvoodid või subsideeritud lastehoidmine, ning võiks neid asendada. See muudaks ka soolise diskrimineerimise tööandjatele kulukamaks ning oleks õiglane, sest hüvitaks naistele emaduse koorma ja asjaolu, et laste saamine võib nende karjäärivõimalustele halvasti mõjuda.

JURISTI ABI: Aktsiate võõrandamine
Kas aktsionäridel on aktsiate võõrandamise korral ostueesõigus?
Automaatset ostueesõigust aktsiaseltsi aktsionäridel aktsiate kolmandatele isikutele võõrandamise korral ei ole. Küll võib sellise õiguse ette näha äriühingu põhikirjas, kandes sellekohase märke ka Eesti väärtpaberite keskregistrisse (EVK).
Äriseadustiku paragrahvist 229 lähtudes tuleb meeles pidada, et aktsionäride ostueesõigus saab kehtida üksnes aktsiate kolmandatele isikutele võõrandamisel ning ainult tasuliste võõrandamislepingute puhul (müük on tasuline, kinkimine aga mitte). Seega kui aktsiad müüakse teisele aktsionärile, ei saa ostueesõigust rakendada. Sama kehtib vastavalt võlaõigusseadusele ka siis, kui ostjaks on müüja lapsed, vanemad või abikaasa.

BÜROKRAATIA: Ühisvara kaob

Tulevikupiim hoiab lapsed saledad
Kui praegu leiame salendavate toodete reklaame peaaegu igast terviseajakirjast, siis kümne aasta pärast peaksid teadlased maailma üllatama piimaga, mille koostisosad kaitsevad lapsi juba varasest east liigse rasvumise eest.
Seda teemat on asunud uurima seltskond briti teadlasi Buckinghami ülikoolist. Mõni aeg tagasi teadusajakirjades avaldatud uuringutulemused on löönud toitumisspetsialistide ja arstide ringkonna herilasepesana kihama. Avastusest võib tõusta tulu üheks 21. sajandi tõsisemaks probleemiks kujuneva rasvumise vastu võitlemisel.
Ajakirjas Nature ilmunud artikli autorid on pikemat aega uurinud eri mehhanisme, mis soodustavad rasvumise ja 2-tüübi diabeedi teket. Teadlased on leidnud kompleksses bioloogilises ahelas uue faktori, mis määrab, kui palju inimesed söövad ja kui palju nad seejärel kaaluvad. Hiirtega tehtud katsed näitasid, et suurtes kogustes toidu sisse paigutatud ja isu kontrollivad hormoonid hoiavad söögiisu ohjes ning vähendavad ka suhkurtõppe jäämise võimalusi. Teisisõnu aitaks leptiin, oluline rasvarakkude poolt toodetav hormoon, varajases eas manustamisel reguleerida toidu hulka ning energia kulutamist (näiteks füüsilise aktiivsuse taset).

Kümme tuhat inimest metsa kaotsi läinud
Mõni aeg tagasi saatis Eesti metsatööstuse liit valitsusele kurva kirja, milles kurtis tööstusharu kurba saatust. Nimelt seavad Venemaa suurendatavad tollid ohtu 10 000 Eesti saetööstuse palgal oleva inimese töökoha. Seda otseselt, kaudselt lisandub siia ka mööblitööstus ja ehitusfirmade materjalidefitsiit.
Täpsemalt suurendab Venemaa järgmise kahe aasta jooksul palgitolli 12 korda. Eesti puidutööstuses kasutatavast toormest tuleb aga umbes kolmandik Venemaalt. Metsatööstuse liit palus valitsuselt abi, et diplomaadid aitaksid seda alla kaubelda.
Ent nüüd on asi võtnud pronkssõduri foonil sootuks teise pöörde. See, kui Venemaa ähvardab transiidi kinni panna, on pisiasi. Moodustab ju transiit meie SKT-st suhteliselt väikse osa ja teisalt on isegi hea, kui lõpeks ohtlike kaupade vedu läbi pealinna südame. Mis need tünnid ikka kolisevad, kui nii vähe lisaväärtust annavad.

NÄDALA TEGIJA: Kruuda Tere
AS-i Tere nõukogu rahuldas juhatuse esimehe Kadi Lamboti lahkumispalve, kutsus ootamatult tagasi kogu juhatuse ja nimetas Tere uueks juhatajaks ettevõtte suuromaniku Oliver Kruuda.
"Tere ei ole mulle võõras ettevõte, alustasin siinsamas toas 1994. aastal, see amet andis mulle kooli," kommenteeris Tere suuromanik Kruuda Postimehele, võtnud Kadi Lamboti asemel ise sisse ettevõtte juhatuse esimehe koha.
Kruuda oli ettevõtte juhatuse esimees ka aastail 1994-1998. Viimased kolm aastat Tere juhatuse esimehena töötanud Kadi Lambot lahkus Tere teatel enda initsiatiivil, kuid pole veel otsustanud, mida teha edasi.
Põlva Piima juht Aivar Häelm oli Kruuda sammust hämmeldunud ja mainis Äripäevale, et kui ta ise poleks Põlva Piima juht, siis võtaks ta Lamboti paugupealt sellele kohale.

NÄDALA TEGU: Pronkssõduri päevad
Tõnismäel kulgev saaga külvas ka majanduslikku kahju. Kõige otsesemalt kannatasid poepidajad. Näiteks Hugo Bossi kauplus oli üks neist, mille aknad vandaalitsejad puruks peksid ja miljonite kroonide eest kaupa varastasid.
Hugo Bossi poe aknad peksti puruks, suurema kahju hoidsid ära akendel olevad turvakiled, kuid ühest ärarebitud aknast tungisid massid poodi ning viisid kaasa kõik, mis kätte juhtus. "Ma ei hakka ütlema, mida kaasa ei võetud," lausus firmajuht Äripäevale. Poepidaja oli ise öösel kohapeal, kuid ei suutnud oma äri kaitsta.
Ent lugu võib saada ka laiema pöörde. Venemaa president Vladimir Putin ütles, et juba sel suvel lõpetab Venemaa Eestiga igasuguse transiidi ja diplomaatilised suhted. "Kõigepealt on vaja kiiresti finantseerida uusi projekte seoses uute sadamatega ehitamisega, et lõpetada kõik võõrad veovoolud," lisas ta.

Juhan Parts: Estonian Air võiks hakata üle ookeani lendama
Värske majandusminister Juhan Parts ütleb intervjuus Ärilehele, et riik oleks võinud populistliku raudteesõu asemel hoopis Estonian Airi tagasi osta.
ESTONIAN AIR
Estonian Air - 60 miljonit krooni kahjumit. Mis siis on riigi positsioon?
Kehv lugu - dividende ei saa. Pean tunnistama, et pole jõudnud selle kahjumi põhjusi veel analüüsida. Kas siin on tegemist majandustegevusest põhjustatud kahjumiga või on see kusagilt opereeritud tulem. Rahvasuu küll räägib SAS-i airBalticu eelisarendamisest, kuid mul ei ole neile küsimustele vastust. Kui see saab selgeks, siis saab teha üldisi järeldusi. Ma ei välista, et Eesti riik võiks tulevikus olla 100% Estonian Airi omanik. Edgar Savisaar oleks võinud populistliku raudteesõu asemel hoopis Estonian Airi tagasi osta.
Samas on maailma lennundusturg väga kiirete muutuste künnisel. Lendamine on igapäevane tegevus ega ole selline ekstravagantsus ja suursündmus nagu Gagarini kosmoselend. Kui Estonian Airil läheb praegu halvasti, siis on seda ju eriti mõttetu müüa: saad piltlikult öeldes null krooni - nojah, ka murest lahti.

Eestlane veedab aastast kolm kuud Indias mööblit kogudes
Eesti mees teeb imevigureid, et eksootilisest ja suurest Indiast mööblit siia saada.
Eelmise aasta septembris avatud kauplust ID House, mis müüb Indiast toodud mööblit ja sisustuselemente, on Tallinnas Tartu maanteel asuvast Fahle majast alguses päris raske leida. Kui ükskord koridoridesse vihjeks jäetud kappe ja riiuleid pidi kohale jõuad, siis meenutavad poeruumid pigem mõnda indiapärast laata kui mööblikauplust. Peale praktilise väärtusega asjade müüakse ka ajaloolise väärtusega esemeid, mille vanus küünib kuni 300 aastani. Lisaks pakutakse käsitööd nii koloniaalajast kui ka tänapäeva meistritelt.
Eksootilist kraami täis poe tegutsemist juhib Jaak Morna, kes käib ka ise Indiast kaupa toomas. Kuigi Indias on palgatud kohalikud lepingulised agendid, kes otsivad müügiks kõlblikke asju, tahab ta ikkagi leitu oma silmaga üle vaadata. "Korraliku kauba saamiseks tuleb ikkagi kaks või kolm korda aastas ise kohal käia," ütleb Morna. Umbes kolm kuud aastast veedab ta mööda Indiat rännates ja huvitavaid sisustuselemente otsides.

Soomes elav hiinlane valiti mõjukate sekka
Espoos elava Xia-Chang Zhangi, 17 aastat tagasi Hiinast Soome saabunud teadlase, nüüd juba Soome kodaniku, valisid Hiina ajakirjanikud äsja maailma kümne mõjukama hiinlase sekka.
Ainukese eurooplasena nimekirja pääsenud doktor Zhang oli teadlaste kategoorias ülekaalukas võitja. Zhang töötas välja ja ka toodab Enfucelli nime kandvas firmas nn pehmeid patareisid. Patareid on õhukesed ja väiksemad kui visiitkaart. Materjal on pehme, seda võib kahju tekitamata painutada ja kortsutada.
Praegu kasutatakse spetsiaalset trükkimis- ja lamineerimistehnikat, alusmaterjaliks filmilindi sarnane materjal. Arendamisel on aga ka paberile trükkimise variant. Pehmete patareide pinge on sama mis tavalistel, voolu tuleb välja küll vähem - umbes 15% tavalise patareiga võrreldes. Muusikat mängiv õnnitluskaart toimib aga ka Enfucelli toodangu abil päevi, nädalaid või isegi kuid.

Helenius otsib Trigon Farmingule Euroopast raha
Raha "Kogume uusi investoreid," ütleb Joakim Helenius Viinist, kuhu Trigon Farmingu tuur on parajasti jõudnud. Käidud on juba mitmes Euroopa finantspealinnas, samuti Ameerikas. "Täpsetest plaanidest ma praegu aga rääkida veel ei saa," lisab Helenius muiates.
Trigon Farming on viimasel ajal ostnud peamiselt Eestis, aga ka Ukrainas ja Venemaal kokku piimafarme ja karjamaid. Eestis kuulub ettevõttele üle 32 000 hektari põllumajandusmaad ja neli farmi ning piimakarjas on üle 4000 lehma. Ettevõttesse on raha paigutanud mitu tuntud Soome ärimeest, sealhulgas mitmekordne autoralli maailmameister Tommi Mäkinen.

Tele2 boss: tulevikus läheb mobiilikõne kuutasu alla
Mobiiliteenuste eest tasumine hakkab tulevikus põhinema püsitasul.
"Tulevikus küsitakse mobiiliteenuste eest tasu samamoodi nagu praegu internetiühenduse eest," ütleb Johnny Svedberg, äsja Eesti turule saabumise 10. aastapäeva tähistanud mobiilioperaatori Tele2 asepresident. Jutt käib nn flat rate'i hinnamudelist. Näiteks internetiühenduse eest maksame praegu mingit konkreetset kuutasu, olgu siis 200 või 300 krooni, ja sealt edasi kasutame teenust nii palju kui ise tahame. Keegi ei loe, kui mitu korda internetti avame, kui palju meile saadame või infot vahetame.
Mobiiliäri puhul on samasugusest hinnakujundusest räägitud siiani eelkõige mobiilse andmeside, näiteks 3G teenuse puhul. Tele2 asepresident Johnny Svedberg arvab aga, et samas suunas liigub praegu ka kõne- ja SMS-äri. "Ma ei tea, kas see juhtub kolme, viie või kaheksa aasta pärast, kuid trend on selline," ütleb Svedberg.

Vene miljardär sai kolmandiku Austria suurest ehitusfirmast
Oleg Deripaska ostab 1,2 miljardi euro eest 30 protsenti Austria ehitusfirmast Strabag.
USA ajakiri Forbes hindas hiljuti 39-aastase Oleg Deripaska Venemaa rikkuselt teiseks meheks, kelle vara väärtus ulatub hinnanguliselt 16,8 miljardi USA dollarini.
Deripaskale kuulub investeerimisfirma Basic Element, mis tegutseb energeetika-, masina- ja metallitööstuse ning finantsteenuste ja ehitussektoris. 13 miljardi dollari suuruste aastatuludega kontsernil on 290 000 töötajat.
50 protsenti pluss üks aktsia Strabagist kuulub perefirmale Haselsteiner, teised ehituskontserni suuromanikud on Austria Raiffeisen Holding ja kindlustusgigant UNIQA. 53 000 töötajaga Strabagi käive ulatus mullu üle üheksa miljardi euro.
Oleg Deripaska on üks Venemaa presidendi Vladimir Putini lemmikärimeestest. Deripaska alustas äri Moskva ülikooli tudengina. 1993-1994 ostis ta 20% Sajanski alumiiniumitehase aktsiatest, tehas tootis 285 000 tonni aastas. Ost oli odav. Deripaskale läks see maksma kõigest paar miljonit dollarit. Teiseks tehase aktsionäriks oli TWG ja Deripaska alustas võitlust, et saada kontrolli kogu ettevõtte üle. Kõige suuremad lahingud käisid hiiglasliku Krasnojarski alumiiniumitehase ümber.

Eesti mööblitootja Viisnurk hakkab Leetu poeketti looma
Viisnurk asutas eelmise nädala lõpus Leedus tütarettevõtte, alustades kolme poega.
Viisnurga tütarfirma Skano viis lõpule tütarfirma UAB Skano LT asutamise, mille eesmärgiks on alustada mööbli jaemüüki Klaipedas, Kaunases ja Vilniuses.
Jaekaubanduse arendamine on Viisnurga mööblidivisjoni äristrateegia üks osa, mille eesmärgiks on tulla lähemale lõpptarbijale. Möödunud aasta lõpus teatas firma samalaadse tegevuse alustamisest ka Lätis, täpsemalt Riias.
Viisnurk on Baltika kõrval üks Eesti huvitavamaid näiteid tegevuse agressiivsest ja edukast ümberkorraldamisest. Firma on järjest müünud kahjumit toovaid üksusi ning nõnda kahjumist välja rabelenud.
Varem on Viisnurga puhul spekuleeritud mitme arenguvõimalusega. Näiteks on räägitud, et üle poole sajandi Pärnust eestlaste kodusid mööbliga varustanud ja siinse tööstuse lipulaevaks peetud Viisnurk võib muutuda tootmisruumide rentimisega kasumit teenivaks kinnisvaraettevõtteks.

Venemaa ei pinguta piisavalt piiramaks piraatlust
Avaldatud Ameerika kaubandusraport heidab Venemaale, Hiinale ja veel kümnele riigile ette passiivsust piraatplaatide leviku tõkestamisel.
Venemaa ja Hiina juhivad riikide tabelit, kus ei pingutata piisavalt, et piirata piraatplaatide levikut, on kirjas hiljuti avaldatud Ameerika kaubandusraportis.
USA valitsus koostas pingerea 12. riigist, kelle tegevust piraatplaatide leviku tõkestamisel hakatakse edaspidi jälgima erilise põhjalikkusega, teatab BBC.
USA kaubanduskoja esindaja sõnul kaotab riik vohava piraatplaatide leviku tõttu aastas miljardeid dollareid.
USA valitsus on juba teatanud Maailma Kaubandusorganisatsioonil ebaausatest kaubandustavadest, mis Hiinas levivad.
USA süüdistab Hiinat ebaausate kaubanduspiirangute kehtestamises ja puudulikkus tegevuses Ameerika autoriõiguste ja pantentide kaitsmisel.

Teised meist.  Vene sõimudiplomaatia
Hollandi ajalehe De Volkskrant kolumnist Arnout Brouwers kirjutab megafonidiplomaatiast, mille on rahvusvaheliseks taas-tõusuks valinud Venemaa poliitiline eliit. Sellised jõumeetmed olid Nõukogude ajal levinuim diplomaatiline vahend.
"Esmalt kuulsime Putini jutlust välismaistest jõududest, kes kasutavad" räpasemaid võtteid ", et Venemaad paljaks röövida ja destabiliseerida. Päev hiljem rihtis Moskva oma retoorilised kahurid Eestile. Venemaa räägib "pühaduse teotusest" ja "ebahumaansest teost" ning ähvardab "ekstreemselt valulike sanktsioonidega".
Venemaa viha kutsub esile mälestused eelmise aasta anti-Gruusia kampaaniast. Ka siis oli tegu ülevalt poolt juhitud rahvarahutustega eksnõukogude vabariigi vastu, kes teeb Moskvale ebameeldivaid valikuid. Hüsteerilise kampaania käigus saadeti sadu illegaalseid gruusialasi maalt välja (langesid ka mõned ohvrid). Populistlikud kampaaniad Gruusia, Eesti ja ebaselgete "välismaiste jõudude" vastu tekitavad tõsise küsimuse. Kas Venemaa sõimudiplomaatia on vaid Nõukogude ajast pärit süütu refleks, mis on võimalik mõne diplomaatilise etiketi tunniga ära siluda? Või on see märk sellest, et Putiniga on Venemaal KGB jälle võimule pääsenud? 
Pronkssõduri mäsu tekitas Hispaanias poleemika
Üle pika aja ületas Eestis toimuv uudisekünnise ka Hispaanias, ent nagu tavaliselt ekspertide puudumisel juhtub, on pakutav info üsna segane ja pealiskaudne.
Reedel algas Eestis toimuva kirjeldamine raadios ja imetillukese uudisnupuna ka teleuudistes ning laupäevastes ajalehtedes märgiti Tallinnas toimunud rahutused korralikult ära ehk siis stiilis: "600 meeleavaldajat, üks surnu, politsei kasutas protestijate laialiajamiseks gaasi, Venemaa ähvardab Eestit sanktsioonidega, Venemaa välisminister peab toimunut ebainimlikuks ja pühaduseteotuseks".
Suured päevalahed nagu El Pais ja El Mundo kirjeldasid olukorda Moskvas resideeruvate korrespondentide sule läbi, mis paratamatult andis edasi vaid Venemaa juhtimist asjadele ning Venemaa poliitikute arvamusi. Piirkondlikud häälekandjad piirdusid ainult rahvusvahelistest uudisteagentuuridest saadud faktide väljatoomisega.

Baskini anekdoodid
Kaks blondiini istuvad baaris ja arutavad relatiivsusteooria probleeme. Baari astuvad kaks noort meest. Üks blondiin ütleb teisele:
"Aitab teadusest, räägime parem hilpudest, muidu mehed ei pane meid tähele!"
"Mulle ei meeldi teie köha," ütleb arst.
"Vabandage, aga paremini ma ei saa!"
"Kas sa tõesti oskad arvutada ainult kümneni?" riidleb õpetaja Jukut.
"Oskan."
"Kelleks sa selliste teadmistega kavatsed saada?"
"Poksikohtunikuks!"
Vene koolis tuleb klassi direktor ja teatab:

JÄRJEJUTT (1): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Saateks:
"Sekeldused semiootikutega" on romaani "French ja Koulu" (Varrak 2005) järg. "Frenchi ja Koulu" sündmustik toimub meie omast üsnagi erinevas, ent samas kahtlaselt sarnases maailmas. Aega mõõdetakse Rooma linna asutamisest ning aasta 2682 peaks loo tegevuse paigutama meie mõistes kuhugi 1920-ndatesse. Euroopa on feodaalselt killustatud, ristiusku pole olemas ja võlukunst ning igasugused hermenautilised teadmised on laialt levinud. Tehniline progress on meie maailma omast olnud veidi aeglasem. Ehk seetõttu, et juba viissada aastat on Euroopas sõdu õnnestunud ära hoida Viie Suurriigi lepinguga, mis keelustas kõige ohtlikumad võluasjad. Üldist rahulikku elu Euroopas kipub aga ähvardama Dagoberdi Leegioni nimeline vabamüürlik salaorganisatsioon, mis on endale ülesandeks seadnud erisuguste võluesemete kokkuröövimise abil monarhilised riigikorrad valgustatud vabariikideks pöörata. Euroopa äärel asub Maavalla vaba riik. Kujutagem seda ette kui mütoloogilisest Muinas-Eestist virgunud riiki, kus segunevad talupojatarmukus ja tärkavad kodanlikud kombed. Süvahavva Koulu on Maavalla kuulus rahvalaulik, poeet, arbuja ja vahest ka salakuulaja. French on tema ustav ori, endine Burgundia pisisuli, võltsimise ja ümberriietumise geenius, kes on jäänud Tarbatusse elama ja peab seal Burgundia Krooni nimelist restorani, milles talle on abiks kaks kokapoissi Tikk ja Auu. Jutu alguses kirjeldatavad sündmused pärinevad tekstist "French ja Koulu: Pöörane pööripäev", mis koos käesoleva tekstiga peaksid millalgi ilmuma kogumikus "French ja Koulu Tarbatus".

Ettevõtlikud noored emad tegid internetitelevisiooni
Režissööriharidusega Anu Aun ja tele- ja raadiotoimetaja kogemusega Kirsi Lattu internetitelekanalis nõustatakse lapsevanemaid videoklippide vahendusel.
Kellele on Emmede klubi koduleht mõeldud?
Emmede klubi koduleht on mõeldud nii lapseootel naistele kui ka kuni kaheaastaste laste emadele ja kõigile teistele, kes puutuvad lähedalt kokku väikeste lastega.
Millist infot jagate noortele emadele?
Praegu võib meie kodulehel leida videoklippe rasedusest, sünnitusest, beebi eest hoolitsemisest, lapse arengust, toitumisest, ema ja lapse tervisest, ohutusest ning esmaabist. Tahame lähiajal anda ka juriidilist infot ja psühholoogilist nõu. Kindlasti täieneb teemaring tulevikus veelgi.
Kõik Emmede klubi lehekülje külastajad võivad küsida toimetuselt küsimusi ja pakkuda välja teemasid, mis neid huvitavad. Selleks tuleb saata kiri oma ettepanekuga aadressil emmedeklubi@luxfilm.ee. Jõudumööda püüame kõik head ideed ellu viia. Nii mõnedki praegu meie kodulehel olevatest videoklippidest on juba tehtud vastuseks toimetusele saadetud küsimustele.

Naised loovad kestvamaid sõprussuhteid kui mehed
Meeste sõprussidemed põhinevad sageli ühisel alkoholitarbimisel või kasusaamisel.
Manchesteri ülikooli sotsioloogide nelja-aastase uurimistöö tulemused on hoobiks ilmselt paljudele meestele, kes arvavad, et meessoo sõprussidemed on midagi erilisemat kui naiste sõbrannakultuur. Selgub hoopis vastupidine - naiste sõbrasuhted on püsivamad ja sügavamad kui meestel.
Uuringus osales 10 000 britti, keda jälgiti kümne aasta jooksul. Selgus, et naised suutsid luua kestvamaid sõprussuhteid kui mehed. Uuringu tulemuste kohaselt on mehed sõprade osas heitlikuma meelega ja kalkuleerivamad, mõeldes enne hoolega, kellega üldse tasub suhteid luua. Naised seevastu lähevad sõprade pärast läbi paksu ja vedela ning jäävad suurema tõenäosusega oma vanadele sõpradele truuks, vahendab Science Daily.

Võta risk enda kohta rohkem teada saada
Rahaga õnne ei osta, aga kuidas siis? Üks tee hingerahuni on endast rohkem teada saada. Geštaltteraapia õpetab, kuidas olla rohkem rahul enda ja maailmaga.
Tarbimisühiskonna eesmärk näikse justkui olevat õnne osta. Ometi ei õnnestu see kellelgi ja pärast suurt rahakulutust jätkub rahulolu vaid lühikeseks ajaks. Siis on vaja uut annust.
Aga on meil muud valikut? Vaikselt nagu mullamutid urus tegutsevad erisugused terapeudid, kes õpetavad teist teed õnne ja rahuloluni. Või aitavad lahendada probleeme, mille sasipuntrasse oleme juba pikemat aega takerdunud. Üks enesearenduse vorm on geštaltteraapia.
Teraapia toimub nädalalõpus ja rühmades ning inimene hakkab endas märkama asju, millest tal varem aimugi polnud. Või lahendab minevikuhallituses kõdunevad olukorrad. Kellel on julgust kaugemale oma sisemusse piiluda, need lähevad edasi terapeudiõppesse. Praegu geštaltteraapiaalast lõputööd koostavale Kaire Varrakule on geštalt muutunud elustiiliks. Ta julgustab huvilisi sellega kas või esialgset tutvust tegema.

Koeratantsutunnis tantsib eeskätt looma omanik
Koeratantsus on oluline lemmikuga ühes taktis liikumine ja omanäoline etteaste.
Möödunud sügisest käib koertekoolis Tubli koos väike rühm koeratantsuhuvilisi, kes õpetavad oma lemmikuid muusika saatel liikuma ja trikke tegema.
Koeralt erilist "muusikalist kuulmist" ei oodata - pigem valitakse muusikapala koera temperamenti arvestades -, kuid koerajuht peab igal juhul ennast muusika taktis liigutama, selgitab Riina Pertens, kes on koerte koolitamisega tegelenud 2003. aastast.
Kindlaid tantsusamme ei nõuta. Kava teljeks on koera sooritatavad elemendid, mida täiendab koerajuhi liikumine. Oluline on Pertensi sõnul harmooniline terviklik tulemus, umbes nagu jäätantsus. On olemas kõikidele teada elementide kogum, millest iga koerajuht saab kujundada omanäolise

Tuhkrupoiss Dzuli elab kassielu
Mariliinil on kodus kassi asemel hoopis tuhkrupoiss. Pärast seda, kui tüdruk nägi filmis "Along came Polly" imearmsat pimedat tuhkrut ringi siblimas, tekkis temalgi vastupandamatu soov muretseda endale see elukas.
Koos elukaaslasega uuris ta internetist (www.lontu.ee) tuhkrute soetamisvõimalusi ning sai teada, et Eestis saab neid ainult loomapidajate käest hinnaga 1000-2500 krooni.
Mariliin otsustas isase tuhkru kasuks, kellele pani nimeks Dzuli. Praegu elab Dzuli Tallinnas kahetoalises korteris "kassielu": käib rihma otsas väljas jalutamas, pissib liivakasti ja uitab korteris ringi. Puuris ta vaid magab ja kannab karistust. Dzuli on isepäine loom ja enamiku ajast ajabki omi asju: teeb kapiuksi lahti, retsib tualettpaberit tükikesteks, kraabib diivanist niite välja ja kui mõne lillepoti leiab, siis kasutab soodsat võimalust, et muld välja kaevata.

Prantslaste kuum veri on õpitud
Prantslastesse süstitakse seltskond-likkust esimestest
Vestlesin hiljuti ühe prantslannaga laste ja kasvatuse teemadel. Ta oli väga rõõmus, sest leidis lõpuks ometi kolmekuusele pojale sõimekoha ning võis rahuliku südamega tööle minna.
Ütlesin talle: "Veab, et sa Eestis ei ela, muidu söödaks sind naha ja karvadega ära." Siis rääkisin talle emapiima kasulikkusest, sotsiaalsest küpsusest ja kolmeaastasest kodusistumisest. "Ma tean küll seda põhjamaade teooriat!" ütles ta seepeale. "Aga laps peab teisi lapsi nägema ja harjuma eluga kollektiivis maast madalast peale. Meie kultuuris minnakse ikka teiste inimeste poole, mitte neist eemale. Esimesed kolm eluaastat on lapse arengus määrav aeg. Mingil juhul ei tohiks last koduseinte vahele sulgeda! Muidu kasvabki temast..." Mõtlesin, et ta ütleb eestlane, aga ta ütles - karu.

Marlene pakub pannkooke vaarika-toormoosiga
Kaheksa-aastane Marlene valmistab pannkooke ohtra piima ja vähese suhkruga.
Selleks ajaks, kui ma Marlene'ile külla jõuan, on kaheksa-aastane tüdruk eelmisel päeval oma pannkooke juba külaliste peal katsetanud.
Kõigepealt valab Marlene kausi piima täis, ise samal ajal juureldes, kas ta eelmisel päeval mitte natuke teisiti koogitegemist ei alustanud. Samal ajal, kui tüdruk jahu piima sisse kühveldab, tuleb Marlene'i juurde pisivend, kes tahab ka asjast osa saada ja nõuab endale kausikest, milles ta saaks mäkerdada.
Järgmisena lisab ta natuke soola ja siis proovib väikese lusikaga, kas kõik on ikka nii, nagu peab! Selgub, et suhkur ununes täitsa ära. Teisel pool lauda istuv sõbranna soovitab suhkrut ikka ohtralt panna, kuid Marlene pole vist eriline maiasmokk ja paneb tagasihoidlikult kolm suurt supilusikatäit.

Kuukingale meeldib kasvada soojas ja varjulises paigas
Kuuking on tänuväärne õitseja: tema õis püsib ilus ja värske kolm nädalat.
Kuuking on tänapäeval kõige sagedamini Euroopa kodudes kasvatatav troopiline orhidee. Looduses leidub neid Himaalajast Austraaliani 44 liiki.
Kuuking kasvab kas puu otsas või kaljupragudes, sest maapinnal pole džunglis piisavalt valgust. Samas ei armasta taim kogu aeg päikese käes olla, mistõttu tuleks ka kodus kuukinga kasvatades valida talle päikese eest varjatud paik, kus on aga soe ja mõnus. Liiga kuiva õhuga ruumis aitab hästi puhta sooja veega piserdamine.
Kuukingal on erilised õhu käes elavad rohelised juured. Juurte roheline värv on põhjustatud leherohelise ehk klorofülli sisaldusest. Kui enamikul taimedest fotosünteesivad lehed, siis kuukingal ka juured, mis kasvavad ümber taime oksa või tüve.

Sünnitusest tea täpselt nii palju, kui vajalik
Kui lapse ilmaletulekuni on jäänud vaid mõni nädal või päev, tunned äkki, et tahaks sellest tormakast maailmast eemale. Olla lihtsalt nagu suvepuhkusel maal vanaema juures - asjalike telefonikõnede ja suure infohulgata.
Mina leidsin esimest sünnitust oodates abi sellest, et suunasin kõik telefonikõned abikaasale, kes siis mulle neid kokkuleppe järgi filtreeris ja edastas.
Mis kasu ongi ka kõige paremate sõprade-tuttavate kõrgete nootidega lõppevast "Noooh?" -küsimusest? Või sõbrannade sünnituskogemustest, mis mõ-nikord võivad olla ka hirmutava alatooniga: "Vaat, mis minuga juhtus!"
Hiljuti oma ämmaemanda Ailiga kohtudes tulid jutuks sünnitus ning sellega seotud mälestused. Üks sünnitus üle aasta seljataga, teine kohe-kohe saabumas, imestasin isegi, kui vähe on mul meeles valud ja vaevad, mis on lapse sündimisega seotud. See ongi omamoodi looduse kingitus, mis vabastab naise ime ilmaletuleku raskuse mälestustest. Kogenud ämma-emanda soovitus nii mulle kui ka kõigile teistele lapseootuse finaali jõudnud naistele on järgmine: tunneta oma keha ning hoia meeled positiivselt avatud!

 "Maarja kood" juhib ajaloo müsteeriumide juurde
Hiljuti meie raamatulettidele jõudnud koomiksit "Maarja kood" võiks soovitada neile lastele ja noortele, kelles on tärganud ajaloohuvi. Ei saa öelda, et tegu oleks klassikalise koomiksiga à la Miki-Hiir. Samas ei näe põhjust, miks ei võiks laps vanuses "kümme pluss" Helsingi ülikooli kirikuajaloo professori Mikko Ketola lugu nautida, teadmata midagi Da Vinci koodist või piiskop Hendriku ristiretkest Soome anno Domini 1155. Kes teab - ehk juhatab just see lugu noore lugeja Suure Ajaloo müsteeriumide juurde?
Da Vinci koodist lugu algabki - peategelane Anni Isotalo, Helsingi ülikooli noor naisprofessor, on turismigrupi giid. Reis kulgeb Dan Browni raamatu jälgedes mööda Euroopat. Õige pea selgub, et Anni pole sugugi tavaline giid - tema kaelas ripub müstilise märgiga medaljon, ta näeb kummalisi unenägusid ja teda jälitavad kummalised mehed ja vanatädid. Kogu lugu ei ole mõtet ümber jutustama hakata. Lisagem vaid, et Soomes on sellele paeluvale raamatule juba ilmunud järg, mis loodetavasti varem või hiljem samuti eestindatakse. Lugegem, nautigem.

Geštaltteraapia annab suurema sisemise vabaduse
Muutused meie ümber tulevad vaid meie enda muutumise kaudu, õpetab geštaltteraapia.
Tiiu Saks puutus geštaldiga kokku 1994. aastal, kui see teraapiasuund oli alles Eestisse jõudnud. Teraapiaõpingud lõpetas ta seitsme aasta eest, lõputöö kaitsmine ja terapeudilitsentsi saamine lükkus veel paar aastat edasi. "Igavesti pikalt, aga elamuslikult sai õpitud," tunnistab ta tagantjärele. Praegu töötab ta terapeudina ja lisaks õpetab uusi suhtlemistreenereid.
Nõukogude ajal Tartu ülikooli psühholoogiaeriala lõpetanud Tiiu sõnul oli ülikooliõpe liialt akadeemiline. Geštaldis on tema meelest aga kõige terviklikum inimesekontseptsioon - inimese mõtteid, tundeid ja keha käsitletakse ühtse tervikuna. "Selline baasõpe annab inimese arengule väga kindla aluse," on ta veendunud.

Eliitkoolid lühendavad laste lapsepõlve
Paljud vanemad viivad lapse lisakursustele, et ta ikka mainekasse kooli sisse saaks.
Jaak Juske seitsmeaastane poeg Josef läheb 1. septembril kodukohajärgsesse Rahumäe põhikooli. Jaak ja ta abikaasa leiavad, et pojale see kunstikallakuga kool sobib. "Poiss on hästi loominguline," ütleb isa, kes peab oluliseks ka seda, et kool on kodule lähedal.
Tõsisemalt hakkasid vanemad kooliettevalmistusi tegema aasta eest. Sügisest alates käib Josef igal laupäeval Kullo huvikeskuse eelkoolis ettevalmistuskursustel. "Seal on tal mitmesugused tunnid, nagu inglise keel, matemaatika ja eesti keel," sõnab Jaak. Praegu oskab poiss isa sõnul juba veerida ja teab ka, kui palju on kolm pluss kolm. Seda kinnitab meie kohtumisel ka Josef ise ning ütleb, et ootab kooliminekut väga. "Kullo rühmast tulevad minu kooli veel kaks sõpra," rõõmustab poiss.

KIVISILDNIK: paanikaks ei ole põhjust
Mingisugust proleemi ega katastroofi ma pronkssõduri ümber toimunud rahutustes ei näe.
Seni kaootiliselt tegutsenud kurjategijat organiseerusid, järelikult tuleb organiseeritud kuritegevuse vastu võidelda.
Korruptsioon tuleb samuti välja juurida, antud juhul on organiseerunud kurjategijad tihedalt seotud keskvõimu ja kohalike omavalitsuse tegelastega.
Kuritegevuse ohjamiseks on meil politsei, vanglad ja kohtud. Kui muu ei aita, siis eesti väed Iraagist koju.

AAVO KOKK: kas Ansip peab põlve maha panema? 
Kui isa on pahandust teinud lapse arvuti salasõna taha pannud, siis ei saa ta esimese palve peale seda uuesti lahti teha. See rikuks isa autoriteedi ja õpetaks last elus läbi saama vaid väljapressimisega.
Nii on praegu vaja igal moel toetada ka Eesti valitsust, et riigi sees ja välissuhetes kord uuesti majja saaks. Kui see õnnestub hästi, siis on valituse sõnal ka Eesti riigi häälel edaspidi rohkem kaalu.
Kuid edasi ei pääse peaminister Ansip sellest, et peab põlve maha panema. Eesti venelased on solvunud, et nendel endal ei lastud oma monumendi saatust arutada ja otsustada.
Kui Ansip esimesel võimalusel vabandust ei palu, siis minu jaoks on see märk, et tegemist on nõrga mehega. Minu vene sõprade jaoks on see aga märk, et Eesti riik kohe üldse ei hooli nendest. Ma loodan, et Ansip ei ole nõrk mees.
Siiski ei saa Ansipist kunagi lepitajat. Ta on jäika pannud, aga lepitajad ei saa endale sellist asja lubada. Lepitaja ei saa olla ka president Ilves, sest ta ei oska piisavalt vene keelt.

IVO LINNA: kriisisituatsioonis võib kõike kaaluda
Selle kohta, kas Ansip peaks Rüütli poole pöörduma ma ei oska eriti midagi arvata, kuid kriisisituatsioonis võivad kõne alla tulla kõik abinõud, mis võivad olukorda paremaks teha.
Oleks ju väga tore kui saaks üheselt mingit retsepti anda, kuidas olukorda maha rahustada.
Ma arvan, et Eesti vabariik on käitunud väga hästi, politsei on teinud head tööd ja küll see asi tasaneb vaikselt.
Samuti ei arva ma, et keegi peaks valitsusest tagasi astuma, see oleks punkt teisele võistkonnale.
Võimud peaksid seisma selle eest, et venekeelse kuulaja või lugejani jõuaks adekvaatne info. Ajalehtedest jääb kohati mulje, et vene poolele ei tilgu piisavalt informatsiooni.
Valitsus peaks suutma jagada asjakohast informatsiooni ning lõppude lõpuks saab Eesti Vabariigis midagi kohustuslikuks ka teha.

CONTRA: Rüütel ei pruugi aidata
Pinged eestlaste ja venelaste vahel on endiselt suured, kardetavasti ei suudaks isegi Arnold Rüütel olukorda lahendada.
Ei teagi, mida Rüütel täpsemalt tegema peaks? Minema Moskvasse Eesti eest kõnelema?
Ma kardan, et ajad ei ole enam need ning rahvahulgad ei võtaks seda enam ühiselt kuulda, mida Rüütel ütleb.
Eestlaste ja venelaste vahel meie riigis tekkinud päris suur lõhe. Vaevalt seda mõne päeva või nädalaga saab kiirelt kokku tõmmata.
Minumeelest on mõlemal poolel nagu silmaklapid peas, nähakse asju vaid enda vaatepunktist.
Samuti ei ole venelaste tarbitav meedia eriti objektiivne, see omakorda süvendab erinevaid käsitlusi riigis toimuvast.
Venelastel on rohkem oma meediakanalid, mida nad jälgivad. Venekeelset AK vaatavad vähesed, kuigi minumeelest kajastatakse seal olukorda võrdlemisi objektiivselt.

REIN LANG: ajalugu maksab teile kätte
Registreerimata kasutajatel kommenteerimise lubamine on minumeelest täiesti vastuvõetamatu.
Te tahate soliidse päevalehe egiidi all avada mingisugust järjekordset peldikuseina.
Arvestades hetkel riigis toimuvaid sündmuseid, siis selline samm 9.mai eel on täiesti mõtlematu. Ajalugu veel maksab teile kätte selle otsuse eest!
Paar kuud tagasi Päevaleht Online'ile antud intervjuus ütles Lang, et arvestades meie unikaalset ID-kaardi ja X-tee lahendust, oleks loogiline kui väljaanded kehtestaksid korra, et nende kommentaarikeskustesse pääseks ligi üksnes ID kaarti kasutades.

PEETER MARVET: väljaande soov peaks olema diskussioon
Ajalehe veebilehekülg peab olema dispuudiplatvorm, kus kõigil peaks olema võimalus sõna sekka öelda ning seda ei tohiks takistada registreerumise nõue.
Kui inimene tahab, siis ta võiks saada sisselogimata kommenteerida. Juhul kui kommentaator soovib end veebiväljaandesse sisse logida, siis on tal võimalik teistele kasutajatel näidata, kes on see konkreetne inimene ehk kasutaja, kes parasjagu midagi kirjutanud on.
See kui sisukas on kommentaarium, sõltub paljuski sellest, kas on üldse midagi kommenteerida. Suurt rolli mängib siinjuures ka seemnesisu ehk artikkel mida kommenteerima asutakse - kas see on mõtestatud või mitte?
Kommentaare tuleb kindlasti ka väärtustada. Ajalehel on kommentaaride suhtes erinevaid soove.
Üks on see, et tuleks külastajaid, et hiljem oleks võimalik rohkem reklaami müüa - sellisel juhul puudub huvi kommentaari kvaliteedi vastu. Huvitutakse ainult sellest, et kommentaare oleks palju.

IGOR RÕTOV: internetiäris peab olema kõik võimalikult vaba
Minu sügav veendumus on see, et kui sa tahad, et sinu internetiäri oleks edukas, siis tee ta nii vabaks kui võimalik.
Otsus muuta Äripäeva kodulehel kommenteerimine vabaks tuli sellest, et jälgisime, mis toimub mujal maailmas. Seal oli selge nägemus, et külastajate arv on seda suurem, mida vabam on leheküljele juurdepääs.
Kui sa paned inimese registreerima, siis tõsi küll võid saada kvaliteetsema auditooriumi, aga see jääb tunduvalt väiksemaks. Inimesed eelistavad ikkagi reeglina hiireklikiga kommenteerida ega taha registreerimise protseduuri läbida.
Vaatamata sellele, et meil on olemas kõik võimalused kommentaare tsenseerida, välja võtta või kindlate lugude alla mitte lubada ei ole me seda eriti kasutama pidanud.
Mitme kuu jooksul on olnud ainult üksikuid hetki, kus me mõne ebatsensuurse asja oleme pidanud välja võtma.

MIKK TITMA: Kõige rumalam on kaotada pea
Nädalalõpu sündmusi on hakatud käsitlema kontekstis, kes mida kus tegi ja mis valesti läks. Arvan, et nii oluline sündmus Eesti lähiajaloos tuleks ette võtta, kui kired vaibuvad ning tõsisem ja asjalik analüüs ilma ränkade ja tihti üsna personaalsete ning kohati solvavate väljenditega saab toimuda.
Ma usun, et kolleeg Juhan Kivirähk ironiseeris oma artiklis ("Uue kolmikliidu verine algus", EPL 30.04), kui andis konteksti, et siseministeerium tegutses plaani järgi, mis nägi ette, et sündmused muutuvad veriseks ning edasi rüüstatakse Pärnu maanteel.
Praegu tuleb mõista, et tegemist on erakordse sündmusega, mida ei näinud ette keegi. See, et tehti valesti mõningaid asju, oli ikka kogenematus, mitte salakaval plaan.
Kuvand muutus pauguga
Kõigepealt on vaja aru saada selle kriisi selgelt prognoositavatest järelmitest. Sündmus on muutnud Eesti kuvandit maailmas ja sellel on pikaajalised tagajärjed. Edukast üleminekuriigist on saanud paugupealt problemaatiline maa. Paratamatult väheneb väliskapitali sissetulek ning Venemaaga pingestuvad suhted ja majandussanktsioonid avaldavad meile samuti toimet. Olen juba pidanud vastama küsimusele: kuidas siis nii, kohalikud venelased ju toetasid isegi Eesti iseseisvumist ja nüüd? Euroopa maade hoiak teiseneb paratamatult eri kontekstides. Suurriigid vaatavad asja Teise maailmasõja kontekstis, kus oli ligi 30 miljonit surnut, mida Vene rahvas (õigem oleks muidugi N Liidus olnud rahvad) kandis võitluses fašismiga. Põhjamaad näevad asja eeskätt inimõiguste ja oma integratsioonipoliitika valguses. Need on vaid mõned kuvandi muutusest tulenevad tagajärjed, millele tuleb praegu tegutsedes mõelda.

ENN VETEMAA: Lennart Meri monument Tõnismäele
Peame tänulikud olema aktiivsetele vene noortele - tänu nende taltsutamatule ja ennastohverdavale ettevõtlikkusele ongi Tõnismäel nüüd "plats puhas"!
Ja koguni enne tähtaega, mille valitsus oli selleks planeerinud.
Küllap saame lähipäevil lahti ka suurest telk-küünist... Jah, aga kui plats lõplikult lagedaks saab, siis peame küll küsima, mis saab edasi. See küsimus seisab ennekõike muidugi linnavõimude ees, kuid eks just nemad, kui ma ei eksi, pea arvestama linnarahva soove. Sellepärast oleks nüüd päris õige aeg välja tulla plaanidega, olgu nende seas kas või utoopilisigi, tuleviku Tõnismäe kohta.
Olen kuulnud mitmeid mõtteavaldusi, mida tolle Tallinna kesklinna vist ideaalseimas paigas asuva esindusliku alaga peale hakata. Mõni plaanidest on olnud pragmaatiline ja kaval ühekorraga: raadiost jäi nende ridade autorile kõrvu mõte, et ehk oleks hea plaan püstitada Tõnismäe haljastule monument äsja lahkunud president Jeltsinile?! Esimesel pilgul ju tore idee, sest kindel see, et meie eksistents iseseisva riigina on väga oluliselt seotud tolle omanäolise, suurekaliibrilise vene poliitiku selge ühemõttelise toetusega. Ning küllap just tänu tema ja Lennart Mere vastastikusele mõistmisele pääsesime tollal veretilgata, mida tänapäeva kohta paraku öelda ei saa.

TOOMAS HENDRIK ILVES: Me suudame kokku leppida ühises tulevikus
Head kaasmaalased!
Soovin tänasel kevadpäeval rääkida teiega väga otsekoheselt. Viimane nädal on tekitanud minus pettumustunde. Ma olen pettunud, et Eestis leidub inimesi, kellel puudub austus ja lugupidamine oma kaaskodanike vastu ning selle riigi ja ühiskonna suhtes, kus nad elavad. Minu pettumust ei leevenda ka teadmine, et selliseid inimesi on kokkuvõttes ju väga vähe ja et nende tegevus on valdavalt kellegi provotseeritud või õhutatud.
Peame endale ausalt tunnistama, et tüliõhutajate eesmärk on alatu soov - eestlased ja venelased ei tohiks omavahel hästi läbi saada. Aga tüliõhutajad peavad pettuma, sest meie ei lase end tülli ajada. See on parim võimalus näidata oma üleolekut neist, kes meiega manipuleerivad. Ma tean, et meie riik on rikas nii tarkadest eestlastest kui ka tarkadest venelastest, ning ma tean, et kumbki osa neist ei ole nii rumal, et lasta ennast mõjutada hambututest tülinorijatest.

LEA LARIN: Vabadus, kommenteerimisvabadus! 
Tänasest alates kehtib Eesti Päevalehe võrguväljaandes kommenteerimisvabadus ning oma mõtete avaldamiseks ei ole enam vaja eelnevat registreerimist.
See ei tähenda, et kommentaatoritel oleks vabadus kõrvale heita tsiviliseeritud ning demokraatlikus ühiskonnas kehtivad kirjutatud ja kirjutamata reeglid. Reeglid laimu-, leimi- ja sõimuvaba kommentaariumi kaitseks jäävad kehtima, samuti nagu toimetajate õigus sobimatuid kommentaare kustutada.
Registreerimise võimalus muidugi ei kao nagu ka senised registreeringud.
Valiku kommenteerimisvabaduse kasuks langetasime, sest me ei näe põhjust avalikus ruumis - sealhulgas ka internetis - lisapiiranguid kehtestada. Usume, et Päevalehe võrguväljaande kommentaatorid väärivad sellist usaldust.
Eesti kommenteerimise ajalugu on juba seitsmeaastane. Alguse sai see 2000. aasta veebruaris, mil Hans H. Luige ideena sündis comment@delfi, mis tekitas eestlaste seas liialdamata öeldes tõelise kommenteerimise buumi.

Ei saa vaikida
"Prokljatõje estontsõ" - seda väljendit kuulsin juba nelikümmend aastat tagasi. Midagi pole muutunud. Ja ma ei saa sinna midagi parata, et mul ei ole kahju nendest noortest, kes on tõmmatud sellesse koledasse poliitilisse mängu ning ootavad nüüd oma karistust. Kui nad teisiti ei saa aru.
Eve Ernis, Pärnu

Toetame Eesti ühtekuuluvust
Eesti Aserbaidžaani kogukond on mures Eesti sisejulgeoleku pärast. Toetame Eesti riiklust ja ühtekuuluvust. Soovime, et Eesti ei lõheneks rahvusliku kuuluvuse järgi. Eesti on kodumaaks paljudele rahvastele, kellel kõigil on oma ajalugu. Eri rahvad on andnud oma panuse iseseisva Eesti riigi taastekkele ning majanduslikule arengule.
Eesti ühiskond on oma tolerantse suhtumisega vähemusrahvustesse olnud suurepäraseks eeskujuks paljudele arenenud Euroopa riikidele. Eestis peab koostöö eri rahvaste vahel jätkuma.
Kutsume kõiki eestimaalasi andma oma panuse turvalise arengu tagamiseks. Kutsume üles jätma kõrvale erimeelsused, solvumised ja viha ning istuma läbirääkimiste laua taha, et üheskoos leida lahendus, kuidas minna edasi meie kõigi laste tuleviku ja ühtse Eestimaa nimel.

Koolidel lasub vastutus
Jälgin murega olukorda Tallinnas. Eriti võõristav oli märatsejate seas näha koolinoori! Jääb mulje, et lausa koolide kaupa saadetakse lapsi oma asukohamaa (käsi tõrgub kirjutamast kodumaa) vastu räuskama.
Minu soovitus on, et need vene koolid, mille lapsed kas saadeti või asusid ise marodööride poolele, jääksid ilma remondirahast ja see raha suunataks nende ettevõtete ja kaupluste abistamiseks, mis kannatasid noorukite rünnakute ja saamahimu all.
Marodöörluse kahjud on väga suured ja mitte ainult materiaalses mõttes. Mul on kahju politseinikest, kes on siin vastamisi venekeelseid rõvedusi röökiva Tallinna lumpeniga. Politseinikud peavad seejuures säilitama enesevalitsemise. Au Eesti politseinikele!

Moscow Times: Silmakirjalik Venemaa
Ajalehe Moscow Times juhtkiri nentis, et Moskva Eesti-vastane retoorika on viimastel nädalatel olnud jälk.
Leht kirjutas, et alates pronkssõduri ümberpaigutamise kava avalikustamisest on Vene meedia rääkinud peaaegu eranditult mälestussamba lammutamisest.
"Kui televaatajad teisipäeval telekad avasid ja nägid oma parlamendisaadikuid külastamas monumenti selle uues asukohas Tallinna sõjaväekalmistul, pidid paljud kindlasti mõistma, et neile on edastatud vaid pool tõest," kirjutas leht.
"Eestlastel on ju ometi õigus otsustada, kuhu nende endi pealinnas mälestussammas paigutada. Kui keegi söandab seada kahtluse alla Venemaa ametliku tõlgenduse minevikusündmustest, süüdistatakse teda otsekohe katses ajalugu ümber kirjutada. Käies vastutustundetult ringi Tallinnas hiljuti toimunud rahutusi puudutavate faktidega, proovib Moskva kirjutada ümber olevikku," sedastas juhtkiri.

JUHTKIRI: Vene kool eestimeelseks
Keeleinspektsiooni viimase kolme aasta kontrollid vene õppekeelega koolides on kõnekad: 2004. aastal kontrolliti 569 õpetaja eesti keele oskust - neist 554 ei vastanud kehtestatud nõuetele; 2005. aastal kontrolliti 796 õpetaja eesti keele oskust - neist 733 ei vastanud nõuetele; 2006. aastal kontrolliti 950 õpetaja eesti keele oskust - neist 832 ei vastanud nõuetele.
Suur osa vene õppekeelega koolide õpetajatest ei oska eesti keelt tööks vajalikul tasemel. Kusjuures, paljud ei valda keelt isegi mitte algtasemel, rääkimata seadusega nõutavast kesktasemest. Samas on need õpetajad väga pikaajalise tööstaažiga - nad on 20, 30 või koguni 40 aastat Eestis elanud.

Savisaar pakub reedesel foorumil välja rahule kutsuva avalduse
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul pakub Tallinna linnavalitsus seoses pronkssõduri teisaldamisest tekkinud pingete maandamisega reedeks kokku kutsutud foorumil kohaletulijatele välja rahule kutsuva avalduse.
"Loodame, et see (avaldus - toim.) leiab osavõtjate poolt toetust. Vaja on anda väljund inimestele, kes soovivad mitte kakelda vaid kodurahu," ütles Savisaar nõuniku vahendusel Eesti Päevalehele. "Usun, et neid on tubli enamus. Kodurahu foorumist peaks saama dialoogi vahend nende inimeste jaoks."
Savisaare sõnul on neljapäevaõhtuse seisuga foorumile registreeritud ligikaudu 500 inimest, kes esindavad paljusid Tallinnas asuvaid organisatsioone. Tallinna linnapea märkis ühtlasi, et ei usu Salme kultuurikeskusesse koguneva inimhulga puhul probleeme turvalisusega.
"Muidugi oleme me tellinud kohale ka turvateenistuse, kuid üldiselt ma usun inimestesse, kui neid ei provotseerita, siis suudavad nad hoida rahu ja väärikust," lausus Savisaar ja märkis, et üritusel osalemise eelduseks oli kodurahu soovimine.

Video: Tallinnas käisid Apostlik-õigeusu kiriku kõrged kirikuisad
Tallinna saabusid täna Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kõrged külalised
Kirikuisad tulid Eestisse selgete seisukohtadega viimase nädala Tallinna sündmuste kohta, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

NY Eesti haridusselts: toimunu näitab, keda saab usaldada! 
New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimees dr. Toomas M. Sõrra saatis täna peaminister Andrus Ansipile toetusavalduse, milles peab pronkssõduri teisaldamist vajalikuks.
"Arvame, et EV valitsuse otsus Pronkssõduri ümberpaigutamise kohta oli vajalik samm eesti rahva jaoks oma ajaloo paika panemiseks," seisis Sõrra avalduses.
"Toimunud rüüstamised ja vandaalitsemised, Venemaa valitsuse reaktsioonid ja ka mõnede isikute avaldused selle suhtes on veel selgemaks teinud käesoleva üldpildi ja näidanud ka, keda Eesti riik saab usaldada," lisas ta.
Sõrra avaldas igati toetus
"Tervitan Teid New Yorgi Eesti Haridusseltsi nimel ja avaldan sellega New Yorgi piirkonna eestlaste toetust Eesti riigile ja valitsusele nii praegustel kriitilistel päevadal kui ka tulevikus," lisas ta.

USA välisminister: Ühendriigid toetavad Eestit
Ameerika Ühendriikide riigisekretär Condoleezza Rice helistas täna president Toomas Hendrik Ilvesele ning kinnitas USA toetust Eestile, väljendades tõsist muret Venemaa käitumise üle oma naaberriigi suhtes.
Rice avaldas heameelt, et Tallinnas on olukord taas rahulik ja tervitas president Ilvese eilset avaldust, milles riigipea rõhutas Eesti-sisese dialoogi tähtsust tekkinud probleemide lahendamisel, teatas presidendi kantselei.
Kommenteerides Venemaa küberrünnakuid Eesti riigiasutuste vastu tõdes Rice, et "sedalaadi surve sõltumatule riigile ei ole aktsepteeritav".
Rice avaldas ka lootust, et Eesti Moskva saatkonna piiramine meeleavaldajate poolt lõpeb peagi ja Venemaa järgib edaspidi Viini konventsiooni.

Noore jalgpalluri surma põhjustas südamepuudulikkus
Esmaspäeval Viljandis treeningul kokku kukkunud 13-aastane Germo suri südamepuudulikkuse tagajärjel.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Patoloogiateenistuse märkis 13-aastase Germo Simensoni surma vahetuks põhjuseks ägeda südame veresoonkonna puudulikkus, mis oli tingitud koldelisest südamelihase fibroosist, teatas jalgpalliliit.

Vitsut: Ansip paiskas Eesti riigi kriisi
Tallinna volikogu keskerakondlasest esimehe Toomas Vitsuti sõnul ei jaganud Andrus Ansipi valitsus linnavõimudega informatsiooni ja valetas.
Linnavolikogu ees peetud kõnes ütles Toomas Vitsut, et peaminister Andrus Ansip võttis monumendi kiire äraviimisega endale kogu vastutuse kõige järgneva ees ning täites oma valimislubadust ja rahuldades oma isiklikke ambitsioone, paiskas Ansip Eesti riigi kriisi.
Vitsut ütles, et ei tea kõiki asjaolusid mis ajendasid Tõnismäe ausammast kiirustades teisaldama. "Ikkagi tekib küsimus, miks seda informatsiooni ei ole jagatud Tallinna linnavolikoguga või linnavalitsusega?" küsis ta.
Vitsuti sõnul kinnitas kaitseminister Jaak Aaviksoo pronkssõduri ümarlaual, et monumendi juures algavad üksnes kaevetööd, mis viiakse läbi vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele ega puuduta ausammast. "Mõni tund hiljem selgus, et kaitseminister valetas," ütles ta.

Euroopa Parlament toetab transiidikärbete korral Eestit
Euroopa Parlamendi energeetikakomisjoni liikmed avaldasid Eestile solidaarsust seoses Venemaa plaanidega kärpida Eesti suunalist transiiti.
Eurosaadikud kutsusid üles Euroopa Liidu ühtse energiaalase välispoliitika kiirele väljakujundamisele.
Komisjoni liige, sotsiaaldemokraat Andres Tarand tõi paralleeli Venemaa-poolsete gaasitarnete peatamisega Valgevene ja Ukraina suunal kahel möödunud talvel.
"On oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid räägiksid energiapoliitikas Venemaa ja teiste partneritega ühel häälel ja ilma soleerimata," lausus Tarand. "Uue põhiseadusliku leppe arutelude käigus tuleks leppesse lisada ka energeetika peatükk, et Euroopa Liidu ühistegevusele energeetika valdkonnas alus luua."
Poola eurosaadikust endine peaminister Jerzy Buzek tegi ettepaneku viia küsimuse arutamine ka europarlamendi täiskogu ette, kuhu see võib jõuda juba järgmisel nädalal.

Ida-Viru maavanem astus tagasi
Ida-Viru maavanem Ago Silde esitas aprilli lõpus regionaalministrile avalduse oma tagasiastumise kohta.
Regionaalminister Vallo Reimaale tuli maavanema Silde lahkumisavaldus üllatusena, ütles ministri pressiesindaja Eesti Päevaleht Online'ile.
Avalduses, mis jõudis regonaalministrini 27. aprillil, kirjutas Silde, et soovib lahkuda omal soovil. Ta soovis, et tema viimaseks tööpäevaks oleks 31. mai.
Reimaa ei ole Sildega veel kontakti saanud, sest viimane on puhkusel ja viibib välismaal. Lahkusmisavalduse saatis ta samuti välismaal olles. Reimaa ei ole veel otsustanud, kas kavatseb Silde avalduse rahuldada või mitte.
Praegu täidab maavanema kohustusi Ida-Viru maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Monika Helmerand.
Silde kritiseeris tõsiselt kohalike omavalitsusjuhtidega suheldes Tallinnas puhkenud kriisi esimestest tundidest alates Andrus Ansipi juhitavat valitsust.

Suursaadik Kaljurand tuleb puhkusele
Väliministeeriumi kantsler Matti Maasikas allkirjastas täna käskkirja, millega lubatakse Eesti suursaadik Venemaal Marina Kaljurand kaheks nädalaks puhkusele.
Maasika sõnul oli suursaadikul plaanitud puhkus, mis pidi algama aprilli lõpus. "Seoses sündmustega Moskvas nihkus puhkuse algus edasi," nentis kantsler.

Ojuland avas eestikeelse vähemusrahvuste foorumi
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland avas oma koduleheküljel vähemusrahvuste foorumi internetiversiooni, mis hakkab töötama riigikeeles.
"Eesti Vabariigi parema ja rahumeelse tuleviku nimel peame mõistma, et elame siin edasi külg külje kõrval vene keelt emakeelena kõnelevate kaasmaalastega," vahendas Ojulandi nõunik.
"Selleks, et kaasa aidata integratsiooniprotsessi edasisele edukale kulgemisele Eestis peaks vähemusrahvustel ja teistel valitsusvälistel organisatsioonidel olema võimalus oma seisukohtade presenteerimiseks kaasaegses, pidevalt toimivas, dünaamilises keskkonnas," ütles Ojuland.
Kolmanda sektori esindajad võivad nüüd saata avaldamiseks pöördumised ja positsioonid, mis sisaldaksid arvamusi, vastuseid ja lahendusi küsimustele, kas integratsiooniga on Eestis probleeme ning missugused oleksid reaalsed lahendused neile probleemidele.

Parts: Vene-Saksa gaasijuhtme ehitamisse peab kaasama kõik huvitatud riigid
Majandus- ja kommunikat-siooniminister Juhan Parts kohtus täna esimest korda Vene-Saksa gaasijuhet arendava ettevõtte Nord Streami palvel firma esindajatega.
"Kahju, et see oli alles esimene kohtumine selles küsimuses, mis peegeldab gaasijuhtme arendajate huvi Eesti võimudega suhtlemiseks," märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Minister nentis, et enne otsuste langetamist gaasijuhtme ehitamiseks tuleks hoolikalt kaaluda kõiki alternatiivseid asukohti, sealhulgas maapealseid. Samuti tuleb põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid, kuid kindlasti ka muid riske, sealhulgas võimalikku kattumist laevateedega, aga ka julgeolekuriske, mida keskkonnaaspektide kõrval pole piisavalt kaalutud, rääkis Parts.
Parts pidas tungivalt vajalikuks, et ettevõtmisse peavad olema kaasatud kõik sellest huvitatud Euroopa Liidu riigid. "Ma ei kujuta ette, kuidas 21. sajandil on võimalik teha Euroopa vajaduste rahuldamiseks selline projekt, kui pole kaasa haaratud kõik asjast huvitatud Euroopa Liidu liikmesmaad," tõdes minister.

Prokuratuur alustas Eesti iseseisvuse vägivaldse muutmise katse suhtes kriminaalmenetlust
Kaitsepolitsei alustas 2. mail kriminaalmenetlust, et selgitada välja internetikeskkonnas Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu vägivallale üleskutsuvad isikud.
"Üleskutse tekstis viidatakse korduvalt vägivaldsele võimuhaaramisele ning Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele," teatas riigiprokuratuuri pressiesndaja Piret Seeman.
Seemani sõnul on kriminaalmenetluse eesmärk selgitada, kes ning millistel asjaoludel sellist üleskutset levitab. Praegusel hetkel kahtlustatavaid ei ole.
Menetlust alustati Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldse tegevuse tunnustel (KarS § 231). Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ning viib läbi kaitsepolitsei.
Süüdimõistmisel ähvardab isikuid viie- kuni viieteistaastane vangistus.

Kaitseministeerium lükkas õppuse Kevadtorm alguse edasi
Kaitseminister otsustas möödunud nädala sündmuste valguses edasi lükata kaitseväe suurõppuse Kevadtorm alguse.
"Arvestades vaenulike provokatsioonide võimalusega ning kuulujuttude ja desinformatsiooni vältimiseks otsustasime suurõppuse alguse edasi lükata 11. maile," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Juba aasta tagasi käesoleva aasta maiks planeeritud kaitseväe õppuse Kevadtorm ettevalmistav faas algab staabiharjutusega, mille käigus harjutab pataljoni staap erinevaid lahingusituatsioone. Üksused liiguvad õppuse piirkonda alates 11. maist.
Esmaspäeval algavate staabiharjutuste käigus harjutatakse otsuse vastuvõtmise protsessi, sealhulgas olukorra analüüsi, käskude koostamist ja edastamist, lihvitakse staabiprotseduure ning treenitakse kokku meeskonda ja harjutatakse relvaliikide koostööd.

Eesti operatsiooniüksused Afganistanis vahetuvad
Täna õhtul lendab Afganistani kuuekuulisele NATO juhitud operatsioonile jalaväekompanii Estcoy-4, demineerimismeeskonna EODT-11 ja logistilise toetuselemendi NSE-3 kaitseväelased.
80-liikmeline kapten Andrus Merilo juhitav jalaväekompanii, 15-liikmeline kapten Sven Pooli juhitav logistiline toetuselement ja 10-liikmeline kapten Harri Terase juhitav demineerimismeeskond hakkavad teenima rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistani lõunaprovintsis Helmandis.
24. aprillil lendas Afganistani operatsiooniüksuste eelgrupp, mille ülesandeks on tutvumine olukorraga ning vastutuse ülevõtmine Eestisse naasvatelt üksustelt.
Reede varahommikul saabuvad Eestisse tagasi möödunud aasta novembris teenistust alustanud sadakond kaitseväelast.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast.

Mart Laar: impeeriumi suurushullustus
Riigikogu liige Mart Laar kirjutab oma arvamusloos Wall Street Journal'is, et Venemaa loodab siiamaani taastada oma impeeriumi.
Laar on seisukohal, et Venemaa soovib oma domineerivat positsiooni Kesk- ja Ida- Euroopas taastada. Isamaa- ja Res Publica Liidu juhtpoliitik viitab sellele, et Vene imperialismile lisandub ka ajaloo modifitseeritud pilt.
Laar märgib, et võrreldes Vladimir Putiniga väljendas esimene Vene president Boriss Jeltsin valmisolekut mõista hukka kommunistliku režiimi kuriteod.
"Tingimustes, kus Stalin muutus riigi kangelaseks ja "uue Venemaa" asutajaks pole ime, et selliseid kuritegusid nagu naaberriikide okupeerimist ja kommunistlikku režiimi eitatakse," lausus ta. Tema sõnul käsitletakse iga viidet Nõukogude aja kuritegudele Kremli poolt kui teise maailmasõda kangelaste solvamist.

Politsei vahistas seoses rahutustega Jõhvi vallavoliniku
Politsei vahistas eile seoses Jõhvi rahutuste organiseerimise kahtlusega Jõhvi vallavoliniku Konstitutsioonierakonda kuuluva Viktor Malõgini.
Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Antti Aitsen ütles Päevaleht Online'ile, et Malõgin peeti kinni eile õhtul 48-ks tunniks. Malõgini ülekuulamine toimub täna.
Malõginit kahtlustatakse keelatud avalike ürituste organiseerimises 27. aprillil, mis lõppesid rahvarahutustega.
Aitseni sõnul uurimine alles käib ja konkreetset süüdistust Malõginile veel esitatud pole, kuid süüdimõistmise korral võib meest oodata rahaline karistus kuni aastane vangistus.

Ida-Virumaal rüüstati Saksa sõdurite kalmistut
Möödunud nädalavahetusel rüüstasid vandaalid Ida-Virumaal Illuka vallas Saksa sõdurite kalmistut.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja sõnul teatas juhuslik inimene laupäeval 28.aprillil politseile, et Ahtme-Pannjärve tee 1.kilomeetril on Saksa sõdurite kalmistul lõhutud kaks risti.
Politsei uurib juhtunu asjaolusid.

Kohtla-Järvel ründas mees inkassaatorit
Kohtla-Järvel ründas eile kella viie paiku mees inkassaatorit, kes hooldas sularaha automaati.
Rünnak toimus eile kella viie paiku õhtul, kui inkassaator hooldas koos tehnikuga ühte linna sularahaautomaatidest. Sularahaautomaadi juurde tulid kaks alkoholijoobe tunnustega noormeest, kellest üks lõi inkassaatorit teadmata põhjusel näo piirkonda.
Falck Ida-Eesti juhtimiskeskusest sündmuskohale saadetud patrullekipaažide turvatöötajate abiga peeti agressiivne 30-aastane Jevgeni ja tema kaaslane 32-aastane Maksim kinni ja anti juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks üle politseile. Turvatöötajad ja inkassaator hoidsid olukorda kontrolli all ja sularahaautomaadis olnud raha rünnaku tõttu ohus ei olnud.
Pärast vahejuhtumit fikseeriti traumapunktis inkassaatori vigastused ja mees saadeti kodusele ravile.

Marina Kaljurand pääses segamiseta Vene välisministeeriumi
Eesti Moskva suursaadik Marina Kaljurand sai täna hommikul ilma vahejuhtumiteta käia Vene välisministeeriumis.
Saatkonnast sai ta küll välja sõita miilitsa abiga nagu viimastel päevadel tavaks, aga mingeid erilisi vahejuhtumeid ei olnud. Rahulikult läks ka Smolenski väljakul välisministeeriumis.
Kaljurand käis Vene välisministeeriumis arutamas, kuidas lahendada Eesti saatkonna turvalisusprobleeme. Saatkonda piiravad juba seitsmendat päeva Pronkssõduri üleviimise vastu protestivad Vene noored.

Valitsus eraldas rüüstamise kahjude hüvitamiseks 20 miljonit
Valitsus eraldas 20 miljonit krooni 26. kuni 28. aprillil Tallinnas ja Jõhvis toimunud rüüstamise, purustamise, süütamise ja muu sellise tegevuse tagajärjel tekitatud otsese kahju hüvitamiseks.
Riik koondab kannatanute nõuded ja nõuab seejärel seaduslikus korras sisse tegelikelt kahju tekitajatelt. Raha eraldati rahandusministeeriumile 2007. aastasse ülekantud valitsuse reservi vahenditest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Raha kasutatakse, et hüvitada füüsilistele ja juriidilistele isikutele tekitatud otsese varalise kahju, mis on seotud ehitise või selle osade, inventari ja seadmete, kauba või mootorsõiduki ja selle osade hävimise, valduse kaotuse või taastamisega ning koristustöödega. Hüvitamine toimub sõltumata sellest, kas eelnimetatud otseste kahjude suhtes oli kehtiv kindlustuskaitse.
Hüvitamisele ei kuulu mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu. Riigiasutused tasuvad kahjud oma vahenditest.

Pärnus on 8.-10. mail alkoholi müük keelatud
Pärnumaal on 8.-10. maini alkoholi jaemüük keelatatud, välja arvatud toitlustusettevõtetes ja etendusasutustes.
Pärnu maavanema 3. mai 2007 korraldusega on alkohoolsete jookide jaemüük Pärnu maakonnas tervikuna keelatud 8. maist kuni 10. maini 2007 kella 8.00-ni kauplustes (sh rändkauplused), hulgimüügiladudes, välikohvikutes ja väljaspool siseruume toimuvatel avalikel üritustel.
Alkohoolsete jookide jaemüük tähendab nende müügiks pakkumist või müüki füüsilisele isikule, kes omandab või kasutab neid jooke väljaspool majandus- või kutsetegevust. Sel perioodil on alkoholi jaemüük keelatud otse tarbijatele ka hulgimüüjate poolt.
Alkohoolsete jookide jaemüük kohapeal tarbimiseks on lubatud näiteks toitlustusettevõtetes, majutusettevõtetes ja etendusasutuse ruumides.

Saaremaal on alkoholi müük 8.-10. mail piiratud
Saarem maavanem keelas osaliselt 8.-10. mail alkoholi müügi, täielikku keeldu ei ole.
Lähtudes alkoholiseadusest ja Lääne politseiprefektuuri ettepanekust, on Saare maavanema 2. mai 2007 korraldusega peatatud avaliku korra tagamise huvides alkohoolsete jookide jaemüügi õigus Saare maakonnas alates 8. mai 2007 kella 18.00-st kuni 9. mai 2007 kella 10.00-ni ja 9. mai 2007 kella 18.00-st kuni 10. mai 2007 kella 10.00-ni.
Nimetatud aegadel ei tohi alkoholi müüa kauplustes, rändkauplustes, väljaspool siseruume toimuvatel avalikel üritustel ja toitlustusäri tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole siseruume paigutatud müügikohtades (välikohvikutes).
Saare maavanem palub suhtuda mõistvalt kehtestatud piirangutesse.

Paet avaldas suursaadiku ründamisega seoses Venemaale protesti
Välisminister Urmas Paet avaldas seoses Eesti suursaadiku Marina Kaljuranna ründamisega eile hommikul teravat protesti Vene välisminister Sergei Lavrovile.
Paet ja Lavrov rääkisid telefoni teel eile õhtul. Paet avaldas teravat protesti seoses Eesti suursaadikule suunatud rünnakuga, mis toimus eile hommikul Moskvas.
Lavrov kinnitas, et pärast möödunud reedest telefonivestlust on Vene korrakaitsjate arvu Eesti saatkonna ümber suurendatud ja ära on hoitud hulk ründeid.
Paeti hinnangul pole suurendatud turvameetmed olnud piisavad ning neid tuleb otsustavalt tõhustada.

Paadunud roolijoodiku peatas kaks hoiatuslasku
Kuressaare politseinikud peatasid täna öösel juhtimisõiguseta ja ning joobes noore autojuhi kahe hoiatuslasuga.
Öösel kell 2: 05 laekus politseile teade, et Kuressaares Tallinna tänaval liigub punane VAZ 21063, mille roolis võib olla alkoholijoobes juht, teatas Kuressaare politseijaoskonna infojuht.
Kuressaare kesklinnas andis politsei juhile peatumismärguande, millele juht ei reageerinud ja põgenes. Politsei asus sõidukit jälitama ja sõiduki peatamiseks tulistas teenistusrelvast õhku kaks lasku.
Sõiduk õnnestus peatada Kahtla-Ruhve tee esimesel kilomeetri, kus selgus, et sõidukit juhtis alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta 1988. aastal sündinud Villu, kes omab juba kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest.

Alkoholikeeld Lääne-Virumaal on ajustiselt tühistatud
Alates 3. maist kella 8.00-st on Lääne-Virumaal tühistatud alkohoolsete jookide jaemüügi keeld.
Uuesti hakkab alkoholimüügi keeld kehtima Lääne-Virumaal maavanema korraldusega alates 7. maist kella 19.00-st kuni 10. maini 2007 kella 08.00-ni järgmistes müügikohtades: kauplustes, rändkauplustes, väljaspool siseruume toimuvatel avalikel üritustel, toitlustusäri tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole toitlustusäri siseruume paigutatud müügikohtades (välikohvikutes).

Saaremaal purustasid õllevargad poodide aknaklaase
Seni teadmata isikud purustasid Kuressaares Tooma kaupluse aknaklaasi ja tanklapoe ukseklaasi ning varastasid mõlemast müügikohast õlut.
Politsei sai väljakutse Smuuli 1 asuva STÜ Tooma kaupluse juurde 30. aprilli öösel kella nelja paiku, kirjutab Meie Maa.
"Aken oli kiviga katki visatud ja varastatud käeulatuses olnud alkoholi, mille kogus on selgitamisel," ütles Kuressaare politseijaoskonna pressiesindaja Kristi Mägi.
1. mai öösel kella poole nelja paiku lõhkusid vargad Kuressaares Pihtla tee 26 asuva AS Saare Kütuse tanklapoe ukseklaasi ja varastasid samuti alkoholi.
Kriminaalpolitsei komissari Marko Mägi sõnul ei saa praegu öelda, et sissetungimised kauplustesse olid tingitud alkoholile kehtestatud kahepäevasest jaemüügi keelust.

Poliitikud: analüüsi päevad seisavad meil alles ees
Juba esmaspäeval kutsusid riigikogu kõnepulti tulnud poliitikud kõiki erakondi praegusel karmil ajal ühte hoidma ja jätma toimunu analüüs aega, mil kriis on lahenenud.
"Ma palun kõiki Eesti poliitilisi erakondi: ärme teeme sellest olupoliitilist palagani, üritame üheskoos seista Eesti huvide eest!" lausus Meelis Atonen Reformierakonna nimel, kirjutab Postimees.
Tema väitel saabub niikuinii ükskord aeg, mil saab hinnata, kas vastuvõetud otsused olid õiged või mitte.
Sotsiaaldemokraatide juhtpoliitiku ja väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnul on esmatähtis taastada võimalikult kiiresti ja väikeste ohvritega elementaarne avalik kord.
"Pärast seda seisavad meil kindlasti ees pikad ja tõsised mõttevahetused teemal, kas üks või teine taktikaline käik oli õige, õigeaegne ja adekvaatselt läbi viidud," ütles Mikser.

Purjus juht põhjustas samal õhtul mitu õnnetust
Purjus juht põhjustas eile õhtul Tartumaal ja Tartus kaks liiklusõnnetust.
Esimene õnnetus toimus eile hommikul kella 9.17 ajal Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tõrvandi-Roiu-Unipiha tee esimesel kilomeetril, kus haagisega sõiduauto Opel Omega, mida juhtis juhtimisõiguseta Urmas(s 1969), riivas möödumisel jalgrattal liikunud Ellet (s 1949).
Jalgrattur lubati peale esmaabi kodusele ravile. Juht lahkus sündmuskohalt.
Mõni aeg hiljem põhjustas sama sõiduk liiklusõnnetuse Tartus. Juhil tuvastatud alkoholijoove.

Mobiiltelefoni ID teeb pangatehingud lihtsaks
Mobiil-ID-d kasutada soovijad peavad ainult välja vahetama mobiiltelefoni SIM-kaardi.
Alates tänasest saab tavalise ID-kaardi kõrval ennast digitaalselt tuvastada ka mobiil-ID-d kasutades, mis muudab näiteks internetipankadesse sisenemise senisest märksa mugavamaks.
Mobiil-ID teenusega tuli esimese mobiilioperaatorina koos-töös sertifitseerimiskeskusega välja EMT. "Sisuliselt on ID-kaart pandud mobiiltelefoni. Sellist lahendust on seni maailmas kasutatud väga vähe," ütles EMT juhatuse esimees Valdo Kalm.
Mobiil-ID (m-ID) toimib samamoodi nagu tavaline ID-kaart. Seda kasutada soovijad peavad ainult välja vahetama telefoni SIM-kaardi.
Näiteks internetipanka sisenedes tuleb sisestada oma kasutajatunnus ning seejärel valida sisenemiseks m-ID. Seejärel kuvatakse ekraanil kontrollkood, mis saadetakse ka mobiiltelefoni ekraanile. Kui koodid on samasugused, tuleb telefonis see kinnitada ning seejärel sisestada m-ID PIN-kood. Õige koodi puhul avaneb arvutiekraanil vajalik lehekülg. M-ID töötab suuremas osas tavalistes mobiiltelefonides.

Kuiva seaduse rikkujad võivad jääda litsentsita
Tallinna munitsipaalpolitsei kontrollis kõiki vihjeid ja tegi üle tuhande kontrollkäigu.
Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järviku sõnul on pealinnas paarküm-mend kaupmeest, kes reedel alanud täiendavast alkoholi jaemüügi keelust hoolimata on võimaldanud soovijatel osta alkoholi.
"Munitsipaalpolitsei kontrollis kõiki vihjeid ja me tegime üle tuhande kontrollkäigu. Meie töötajad proovisid kõigist kontrollitud poodidest kontrollostu teha. Paraku see mitmel juhul ka õnnestus," lisas Järvik.
Kuritegude arv vähenes
Eile edastas munitsipaalpolitsei kontrollkäikudel ostetud kauba ja ostutšekid asitõenditena linnavalitsuse ettevõtlusosakonnale, kes asub nüüd väärteoprotokolle koostama. Kokku on Järviku sõnul asitõendeid paarikümne rikkumise kohta.

Eeluurimiskohtunikud jätsid 51 kahtlustatavat vahi alla
Eeluurimiskohtunikud otsustasid möödunud nädalavahetusel 51 rüüstaja vahistamisotsuse otse kinnipidamisasutuses.
Harju maakohtu esimees Helve Särgava ütles, et kohus alustas möödunud nädala neljapäeval ja reedel Tallinnas vandaalitsenud isikute vahistamistaotlusi läbi vaatama reede hommikul.
"Midagi sellist varem toimunud ei ole," kinnitas Särgava, lisades, et tavaliselt peavad nädalavahetusel valves olevad eeluurimiskohtunikud vaatama läbi üks, kaks või kolm vahistamistaotlust.
Särgava kinnitas, et iga taotluse läbivaatamise juures olid lisaks kohtunikule, tõlgile, konsultandile ka prokurör ja advokaat ning iga kinnipeetu sai ka ise rääkida.

Lihtne ja avatum Päevaleht Online
Eesti Päevalehe veebiversioon www.epl.ee ilmus täna teie ette uuenduskuuri läbiteinuna - keskendume igas mõttes üha enam lugejatele.
Ühelt poolt oleme arvestanud aegade jooksul laekunud lugejate soove ja märkusi, teiselt poolt peab veebilahendus arvestama nii toimetuse kui ka lugejate toodetud sisu nõudmisi.
Koos uuema näo loomisega tegime kardinaalse otsuse vabastada meie kommentaatorid registreerimise kohustusest. Lea Larin kirjutab tänases lehes sellest pikemalt. Minu sõnum on, et me ei pea selle sammu pärast muretsema - Eesti kommentaariumid on arenenud piisavalt kvaliteetseks ja kommentaatorid muutunud mõistlikumaks. Eks väga palju sõltu ka sellest, millist sisu lugejatele kommenteerimiseks pakkuda. Juba registreeritud kasutajate vaev pole kindlasti läinud tühja.
Kehv kommentaar ei püsi kaua

Üleskutse netis: tulge relvadega
Prokuratuur alustas küberrünnakute uurimist ja soovib süüdlaste leidmiseks abi Venemaalt.
Riigiprokuratuur alustas eile kriminaalmenetluse Eesti serverite vastu suunatud massiliste rünnakute uurimiseks, rünnakute taga olevate isikute tuvastamiseks on koostamisel ka õigusabipalve Vene Föderatsioonile.
"Ootame Venemaalt kiiret ja otsustavat abi küberkurjategijate tabamisel," ütles riigi peaprokurör Norman Aas.
Kriminaalmenetluse aluseks on arvutikahjurlust ja arvutivõrgu ühenduse kahjustamist käsitlevad karistusseadustiku paragrahvid. Süüdimõistmisel saab nimetatud kuritegude eest raskeima karistusena mõista kuni kolm aastat vangistust.
Tõnismäe monumendi teisaldamise vastased kasutavad aktiivselt küberruumi Eesti riigi vastaste seisukohtade propageerimiseks ning ebaseaduslike vastuaktsioonide korraldamise üleskutseteks.

Politsei tabas Tapa kalmistul autoga hauasamba pikali tõmmanud mehe
Tapa politseinikud tabasid mehe, kes eile varahommikul tõmbas autoga Lääne-Virumaal Tapa vanal kalmistul pikali hauamonumendi.
Kolmapäeval kell 9.56 helistas üks naine Rakvere politsei juhtimiskeskusesse ja teatas, et Tapal Kalmistu tänaval asuval vanal surnuaial on mälestusmärk maha tõmmatud.
Kontrollimisel selgitas politsei välja, et tegemist on hauamonumendiga, mis püstitati 1919. aastal Jõepere lahingus langenud leitnandile Hans Koivale ja kolmele tundmatule sõdurile. Kuna monumendi küljes oli koormarihm, siis oli politseinikel alust arvata, et monument tõmmati pikali mingi sõidukiga.
"Asusime kohe sündmuskohalt asitõendeid koguma. Peagi selgitasime välja džiibi, mille jäljed olid kalmistul, ning tabasime 25-aastase Romani," ütles Tapa konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Joel Alla.

Väljakaevatud säilmed ootavad tuvastamist
Lahtikaevatud haudade kohale haljasalale istutakse lähinädalate jooksul lilled.
Tõnismäe sõjahauast on välja kaevatud 12 kirstu säilmetega ja need on viidud Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo lahangusaali. Täna või homme võetakse maha väljakaevamistöid katnud telk ja algavad platsi haljastustööd. Paari-kolme nädala pärast peaks selle ala katma lilled. Haljastustööd kestavad kuni maikuu keskpaigani, seni jääb Tõnismäe haljasala ümbritsema piirdeaed.
Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo direktor dr Üllar Lanno kinnitas, et kõigis 12 kirstus oli sees luustik ning säilmed on heas korras. Väljakaevamiste käigus mingeid dokumente ei leitud, kuid olemas on maetute nimed, mis tuleb säilmetega kokku viia.
Lanno sõnul algab nüüd säilmete puhastus ja komplekteerimine ning identifitseerimiseks ettevalmistamine.

Duumasaadikute läbi kukkunud visiit sundis Merkelit Eestit toetama
Saksamaa Tallinna saatkonna esindaja möönis, et visiit ei täitnud sellele pandud ootusi.
Vene riigiduuma visiidi ebaõnnestumine ja sündmused Eesti Moskva saatkonna ümber sundisid Euroopa Liidu eesistujat Saksamaad otsustavalt Eestit toetama.
Vahetult pärast eelmisel neljapäeval ja reedel Tallinnas toimunud rahutusi helistas Merkel peaminister Andrus Ansipile ja Venemaa president Vladimir Putinile. Putiniga kõneldes soovitas kantsler Eesti ja Vene suhete parandamiseks kiireid parlamentidevahelisi kontakte.
Järgides kantsleri soovitust, külastas esmaspäeval ja teisipäeval Tallinna Venemaa duumasaadikute delegatsioon, mille liikmed andsid kahe päeva jooksul väljapaistva propagandaetenduse.
Selge pööre Eesti kasuks
Kuna riigiduuma visiidi idee taga oli Merkel isiklikult, küsis Eesti Päevaleht Saksamaa esindajatelt nende hinnangut meediakärast saadetud visiidile.

Poliitikud: riigivõimu ja rahva vahel ei ole dialoogi
Nikolai Stelmach
Isamaa ja Res Publica Liit
Tallinna linnavolikogu liikme Nikolai Stelmachi sõnul ei oleks tohtinud pronkssõdurit enne 9. maid teisaldada.
"Kui valitsus lubas seda teha väärikalt, siis nii oleks pidanud tegema, mitte öösel salaja. Teame, kui palju inimesi vahistati, aga ei tea, kui paljud hakkasid end tõrjutuna tundma."
Stelmach ei toeta Tallinna linnapea Edgar Savisaare tegevust, sest Keskerakonna esimees peaks võtma endale vahendaja rolli. Hinnates Andrus Ansipi poliitika tagajärgi, tõdes ta, et pikaajalises perspektiivis Ansipil kohta valitsuses pole. Ta kinnitas, et peaminister lõikas rahutustest kasu ning tema populaarsus võib isegi kasvada.

Siseminister Pihl arvustas turvafirmade tegevusetust
Falck kinnitab, et ei jätnud kliente hätta ja teenindas neid, nagu selles olukorras oli võimalik.
Siseminister Jüri Pihl pole rahul turvafirmade rahutusteaegse tööga ning leiab, et turvafirmad ei täitnud lepingus ette nähtud kohustusi, kuid Falck pole süüdistustega nõus.
"Turvafirma palkavad omanikud siis, kui nad tahavad riigiteenusest paremat ja kiiremat teenust. Oma lepingutega Eesti turvafirmad seda ka pakuvad, kuid sel ööl nad küll seda ei pakkunud," ütles siseminister eile riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastates.
Pihli sõnul sai märatsemiste ööl korra majja politsei, turvafirmade osa oli selles üsna napp. "Minu meelest ei täitnud sel ööl turvafirmad lepingus ette nähtud kohustusi," ütles Pihl.
Massirahutuseks paisunud meeleavalduse käigus jõudis märatsev rahvahulk eelmisel nädalal Tallinna südalinnas hävitada kümnete Falcki klientide vara, enne kui erivarustuses märulipolitsei üksused olukorra kontrolli alla võtsid.

Naši telklaager maanteed blokeerida ei suutnud
Teisipäeva õhtul pani Venemaa äärmusrühmitus Naši Ivangorodis üles telklinnaku, et hakata blokeerima Eestist tulevaid veokeid. Pärastlõunaks oli laagrist kinni võetud 11 Naši liiget ja tee blokeerimine lõppenud.
Eile läbi Ivangorodi Eestisse saabunud agentuuri France Press Moskva korrespondendi Nick Colemani sõnul koosnes poolteist kilomeetrit piirist, väljapool Venemaa piiritsooni asuv telklaager üheksast väiksemast ja ühest suuremast telgist.
"Telkidest väljas kedagi näha ei olnud, aga ilma arvestades oli see ka täiesti loogiline," sõnas Coleman.
Samuti ei täheldanud ta kella kolme paiku pärast lõunat mingeid katseid liiklust takistada. Kogu päeva on Narvas ja selle ümbruses sadanud lörtsisegust lund, tuule tõttu on seda eriti ebameeldiv taluda.

Saadiku ihukaitsja: püüdsin tagada kaitstava puutumatust
Eesti Päevaleht avaldab Eesti suursaadikut Marina Kaljurandi eile kaitsnud politseiniku ettekande juhtunust.
Kell 11.30 lahkusime Eesti Vabariigi suursaatkonnast autoga, milles viibisid suursaadik, pressiesindaja, autojuht ja mina. Miilits suutis enam-vähem või-maldada normaalse väljasõidu.
Kell 11.40 jõudsime Argumentõ i Faktõ pressikeskusesse, kus kell 12.00 pidi algama suursaadiku pressikonverents. Meil oli vastas asutuse juht, kes saatis suursaadiku ja pressiesindaja oma kabinetti teisel korrusel.
Olin mõne minuti ukse taga seisnud, kui kuulsin esimeselt korruselt lärmi ning kohe jooksis karjudes minu poole mitu vene keelt kõnelevat noorukit. Minu hüüde peale, et ruumi ei tohi siseneda, tuldi mulle kallale ja püüti mind ukselt ära tõmmata.
Esimesed neli-viis karjuvat tegelast suutsin ma ära nügida, kuid neid tuli järjest peale. Sain ennast ukse vahelt nii sisse suruda, et nad ei saaks uksest sisse. Mind aitas väga palju Eesti saatkonna pressiesindaja Franek Persidski, samuti asutuse juht.

Eesti suursaadik elab Moskvas nagu halvas seiklusfilmis
Suursaadikut püütakse füüsiliselt rünnata, automaatidega eriüksuslased valvavad saatkonda, ajakirjanikke on rohkem kui superstaaridel.
Olukord Eesti saatkonna ümber muutub järjest absurdsemaks. Kes oleks veel nädala eest arvanud, et suursaadiku kaitseks tuleb kasutada gaasi või et saatkonda peavad valvama automaatidega eriüksuslased?
Kui automaadiga eriüksuslasi võis saatkonna ümbruses näha teisipäeval, siis eile üritasid pronkssõduri mujale viimise vastu protestivad Vene noored füüsiliselt rünnata Eesti suursaadikut Marina Kaljuranda, kui ta läks andma pressikonverentsi nädalalehe "Argumentõ i Faktõ" (AIF) toimetusse. Vene riiklik uudisteagentuur RIA Novosti pealkirjastas oma uudise AIF-is toimunu kohta nii: "Pogromm AIF-i pressikeskuses".
Kell 12 pidi Moskva kesklinnas, mitte kaugel Turgenevi väljakust Mjasnitski tänaval AIF-i hoones algama Kaljuranna pressikonverents. Nagu Moskvas tavaks, pidid ajakirjanikud ennast pressikonverentsile varem registreerima.

Video: välismeedia huvi Eesti vastu on hüppeliselt kasvanud
Erinevad versioonid pronkssõduri, rünnakute ja ajaloo osas on välismeedias tekitanud huvi, mis vastab tõele ja mis mitte.
Pronkssõduri kolmeks saagimine, relvastatud ülestõusu oht ja kodusõda - need on vaid üksikud põnevad küsimused, millele viimase nädala vältel korduvalt välisministeeriumist ja valitsusest vastuseid otsitud, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: rahvusvaheline üldsus on asunud Eestit toetama
Rahvusvaheline üldsus on üha häälekamalt asunud Eesti kaitseks välja.
Lisaks Euroopa Komisjonile avaldasid Eestile toetust ja Venemaale oma nördimust NATO peasekretär ja Euroopa Liit, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Riik hakkab märatsemise kahjusid hüvitama
Peagi alustab riik rahutustes kannatada saanud kaupmeestele kahjude hüvitamist.
Enne, kui riik maksab kaupmeestele ja teistele kannatajatele välja Tallinna öise märatsemise käigus saadud kahjud, kontrollitakse, kas nõuded on põhjendatud, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Täna maeti rahutustes tapetud Dmitri Ganin
Täna saadeti Mustvees Vene õigeusu kirikus viimsele teekonnale Tallinna
Ärasaatmist kajastas kümmekond telekanalit, vaidavalt Venemaalt, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Tallinna opositsioon nahutas Savisaart
Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica liidu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonid mõistsid tänasel linnavolikogu istungil hukka linnapea Edgar Savisaare kahepalgelisuse, kuid otsutasid teda mitte umbusaldada.
Opositsionääride arvates on Tallinna linnapea viimase nädala tegevus ja tehtud avaldused oluliselt kahjustanud nii linlaste kui Eesti riiklikke huve.
"Pronkssõdur ei ole vaid pelgalt kohaliku omavalitsuse küsimus - seda on näidanud ka viimaste päevade sündmused Moskvas Eesti saatkonna aadressil ellu viidud agressioonide näol," ütles Remo Holsmer Reformierakonnast.
Opositsiooni poliitikute sõnul ei ole linnapeal kohane end toimunud sündmustele vastandada ja riigivõimu süüdistada.
"Kohane oleks teha koostööd ja kaasa aidata rahu ning korra taastamisele linnas," seisis avalduses.
Tarmo Kruusimäe (IRL) aga leidis, ei iga halb on millekski hea. Ta avaldas headmeelt selle üle, et punaarmeelaste auks püstitatud monument on lõpuks eemaldatud. Teise positiivse asjana tõi ta välja selle, et lõpuks on Eesti inimesed mõistnud linnapea Savisaare tõelist palet.

Euroopa sotsiaaldemokraadid: Venemaa sekkub Eesti siseasjadesse
Euroopa sotsiaal- demokraatide partei avaldas täna Eestile toetust ja kinnitas, et Venemaa ei tohiks sekkuda Eesti siseasjadesse.
Euroopa sotsiaaldemokraatide partei juhatus väljendas täna oma kohtumisel tõsist muret pronkssõduri-rahutuste ja Eesti Moskva saatkonna ümber toimuva pärast, teatab partei oma avalduses.
Euroopa Sotsialistide Partei (ESP) president Poul Nyrup Rasmussen teatas ESP-i juhatusele, mis koosneb kõigi 32 Euroopa sotsialistliku partei juhtliikmetest: "Venemaa ei tohiks sekkuda oma täiesti ohutu Balti naabri siseasjadesse. Venemaa peab austama oma rahvusvahelisi kohustusi."
Rasmussen lisas: "Euroopa sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid on Eestiga solidaarsed."

Naši püüdis taas Marina Kaljuranda takistada
EPL andmetel tuleb saadik Eestisse puhkusele.
Našilased proovisid täna jälle takistada Eesti suursaadiku Marina Kaljuranna autot, kuid sedakorda õnnestus see neil vaid mõneks sekundiks enne, kui appi jõudis OMON.
Suursaadiku auto hakkas saatkonna territooriumilt lahkuma ja selle peale tormasid našilased seda takistama, teatas Eesti Päevalehe ajakirjanik Moskvas Jaanus Piirsalu. Tema hinnangul auto siiski üle kümnekonna sekundi seisma ei pidanud, sest kohale jõudis OMON.
Jaanus Piirsalu andmetel lahkus suursaadik täna saatkonnast selleks, et sõita Eestisse puhkusele. Välisministeerium seda teadet ei kinnita ega lükka ka ümber, vahendas Piirsalu.
OMON vahistas kaks autot takistanud našilast ja viis nad oma bussi. Kinni pidasid nad küll veel kolmandagi, kuid Jaanus Piirsalu sõnul anti sellele lihtsalt hoiatus: katsu ikka normaalsel viisil protestida.

Fotod: Tõnismäe telk on ära viidud
Kaevetööd Tõnismäel on lõppenud ning hiigeltelk võetakse laiali ning viiakse peatselt ära, et teha ruumi rajatavale lilleplatsile.
Kaitseministeeriumi sõnul kestavad haljastustööd kuni maikuu keskpaigani.
Tõnismäe sõjahauast välja kaevatud säilmed maetakse Kaitseväe kalmistule ümber juuni lõpus.

Vene konsulaartöötajad ei ole soovinud vahistatutega kokku saada
Kuigi Vene Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov nõudis Venemaa esindajatele viivitamatult pääsu tagamist Tallinnas kinni peetud Vene kodanike juurde, ei ole seda õigust soovitud kasutada.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja teatel on vastavalt vangistusseaduse paragrahvile 95 võõrriigi kodanikel õigus kohtuda segamatult oma riigi konsulaartöötajaga.
"Vastava võimalusele viitasin ka 30.aprillil toimunud kohtumisel Vene Föderatsiooni parlamendi esindajate ja suursaadikuga," lisas riigi peaprokurör Norman Aas.
Samas ei ole ükski vahistatud Vene kodanikust tänaseks selliseks kohtumiseks soovi avaldanud. Samuti pole prokuratuuri andmetel selleks initsiatiivi üles näidanud ka Vene saatkond Eestis.
Seoses Eestis toimunud rahutustega on vahistatud kolm Vene kodanikku.

Osa Tallinnas rüüstanud alaealisi on ise prokuratuuri poole pöördunud
Põhja ringkonnaprokuratuuri teatel on osa Tallinnas rüüstanud alaealisi koos vanematega ise prokuratuuri poole pöördunud ning mõistavad oma tegude tagajärgi.
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lavly Lepp ütles täna ajakirjanikele, et menetluse käigus on rida alaealisi, kelle vanemad on näinud meedias nende pilte, tulnud koos oma vanematega vabatahtlikult ütlusi andma ning on saanud aru, et nende käitumine oli väär.
Lepa sõnul on prokuratuuril alust arvata, et nende noorte näol on tegemist isikutega, kes ei jätka kuritegelikku elu ning seda arvestatakse ka neile karistuse määramisel.
Prokuratuur on tänase seisuga algatanud 19 kriminaalasja, millest enamik on algatatud avaliku korra raske rikkumise paragrahvi järgi. Kriminaalmenetlusi on algatatud ka varguste ning politseile vastuhaku tõttu. Üks kriminaalmenetlus on algatatud ka tapmist käsitleva paragrahvi järgi.

Eesti saatkond Moskvas loodab varsti taas tööle asuda
Välisminister Urmas Paet ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peamiseks lootuseks hetkel on olukorra rahunemine saatkonna juures Moskvas, mis võimaldaks konsulaarosakonna taas avada.
Eile ütlesid nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Liit välja oma selge hinnangu Eesti saatkonna juures Moskvas toimuvale ning Venemaa käitumisele. "Kutsume tungivalt Venemaa võime üles täitma oma kohustusi ja kaitsma diplomaate ning diplomaatilist vara vastavalt Viini konventsioonile," ütles eile Euroopa Komisjoni välisasjade voliniku Ferrero-Waldneri pressiesindaja Christiane Hohmann
Paeti hinnangul tähendab see, et esimene ring plaanitud meetmetest on nüüdseks rakendunud. "Nüüd soovime kindlasti näha, et need avaldaksid ka mõju," teatas välisminister.
Praegu ootab välisministeerium, et olukord saatkonna juures normaliseeruks sel määral, et saaks taastada saatkonna töö. "Meie praegune peamine lootus on see, et olukord Moskvas meie saatkonna juures rahuneks ning saaksime oma saatkonna täie jõuga tööle panna," selgitas Paet. "Loodan, et me ei pea rääkima muudest või järgmistest meetmetest."

Signaalitajate aktsioon Narvas läks lörri
Politsei resoluutne tegevus lõpetas täna mõne hetkega järjekordset protestisignaalitamist proovinute tegevuse.
"Politsei pani linna peatänava äärde paarisaja meetrise vahega patrullid, kes pidasid kõik signaalitajad kinni. Vastavalt juhtide suhtumisele määras politsei neile karistuse või tegid hoiatuse," teatas Narva Postiljoni reporter Päevaleht Online'ile.
"Aktsioon suri sama kiireti, kui oli sündinud," ütles Mazur otse sündmuskohalt.
Tema hinnangul õnnestus politseil kinni pidada mõnikümmend peaminister Andrus Ansipi vastu ebaseaduslikult protestijat.

Europarlamendi kultuurikomisjon mõistab Venemaal toimuva hukka
Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon mõistab otsustavalt hukka Viini konventsiooni rikkumise Venemaa poolt ning on mures, et demokraatia seal on tõsises ohus.
"Me oleme mures õigusriigi lagunemise pärast Venemaal," seisab kultuurikomisjoni pöördumises.
Komisjoni hinnangul ei suuda Venemaa tagada Eesti ja Rootsi suursaadikute kaitset Moskvas füüsiliste rünnakute eest. Samal ajal aga surutakse otsustavalt maha rahumeelsed demonstratsioonid, nagu näiteks male maailmameistri Garri Kasparovi kaastegevuse toimunud üritus 14. aprillil.
"Selline valikuline lähenemine seadustele ja korrale on tõsine ohumärk demokraatiale," arvasid kultuurikomisjoni liikmed.
Samuti palub komisjon Vene võimudel võtta kasutusele meetmed küberrünnakute takistamiseks Eesti riigiasutuste ja meedia vastu. Saadikud iseloomustasid Vene aadressidelt lähtuvaid rünnakuid Eesti internetiserveritele kui rünnakut Euroopa Liidu riigi avaliku halduse ning ajakirjandusvabaduse vastu.

IKT ettevõtjad taunivad küberrünnakuid ning soovitavad tundmatuid e-kirju mitte avada
Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit taunib katseid häirida meie demokraatliku ühiskonna avatust tagavate infotehnoloogiliste kanalite ja vahendite toimimist ning kutsub kõiki IKT sektori ettevõtteid üles osutama CERT Eestile igakülgset abi tekkinud probleemide lahendamisel.
IKT juhatus tuletab inimestele meelde, et uudisteportaali soovitud lehekülg ei avane seepärast kiiremini kui vajutada korduvalt "refresh" nuppu, pigem suurendab see täiendavalt sidevõrgu koormust ja aega läheb veelgi rohkem.
Samuti soovitatakse vaadata üle kasutatav viirusetõrje tarkvara ning mitte avada e-kirju lihtsalt uudishimust.
Viimastel päevadel on hoogustunud välismaalt lähtuvad küberrünnakud eesmärgiga häirida paljude Eesti organisatsioonide veebi-ja nimeserverite tööd.
Välisminister Urmas Paeti sõnul tulevad rünnakud ka Venemaa presidendi administratsooni IP-aadressidelt.

Halonen: Venemaa peab täitma Viini konventsiooni
Saksamaal visiidil oleva Soome presidendi Tarja Haloneni sõnul peavad Venemaa liidrid täitma Viini konventsiooni ja tagama diplomaatide puutumatuse.
Halonen väljendas oma suurt hämmastust Eesti ja Venemaa suhete teravnemisele järgnenud rahutuste üle Moskvas, vahendab ajaleht Turun Sanomat.
"On selge, et Eesti iseseisva riigina tegeleb oma siseasjadega ise ning püüab oma rahva eri rahvuste vahel tasakaalu saavutada," lausus Soome president.
Halonen avaldas lootust, et Eesti ja Venemaa võimud suudavad olukorra koostööna lahendada.
"Asja tuleb arutada asjalikult ning tsiviliseeritult," rõhutas Halonen.
Eile rünnati Moskvas nii Eesti kui Rootsi suursaadikut.

Vene ajakirjanikud: palume tähelepanu ka väljaspool kriise
Eesti Ekspressi ajakirjaniku Viktoria Ladõnskaja ja Raadio 4 ajakirjanik Ivan Makarov leiavad, et eestlased peaksid venekeelsele elanikkonnale pöörama tähelepanu ka väljaspool kriisiolukordasid.
Nii Ladõnskaja kui Makarov ütlesid Terevisoonile antud intervjuus, et pronkssõduri äraviimine puudutas neid valusalt, kuna see kuju oli sümbol, millega samastati ennast grupi tasemel. Ladõnskaja leidis, et pronkssõdurit asuti nii innukalt kaitsma seetõttu, et vene vähemusel puudub muu sümbol, millega ennast identifitseerida.
Samas leidsid mõlemad, et ka eestlastest tuleb aru saada, kuna nende jaoks oli tegemist ikkagi okupatsiooni sümboliga. Makarov tõi välja sellegi, et vene noorteühendus Naši on organisatsioon, mille kaudu Vene valitsus sealseid noori lihtsalt ära kasutab.
Kumbki ei kiitnud heaks vandaalitsemist, mis toimus Tallinnas ega seda, mis toimub Eesti Moskva saatkonna ümber praegu.

Naine tahab, et ühishauda maetaks ka 1980ndatel surnud ohvitser
Venemaal elav pensionär Tamara Petrova soovib, et ühishauda maetakse ka tema 1986. aastal surnud onu.
Pronkssõduri agoonia eelõhtul, kümme päeva enne kuju teisaldamist, saabus Eesti kaitseministeeriumisse kiri Novgorodist, kirjutab Eesti Ekspress.
Pensionär Tamara Petrova palub ministeeriumi sõjahaudade komisjonil kaaluda võimalust matta pronkssõduri kalmistule kolimisega seoses kaevatavasse uude ühishauda ka polkovnik Ivan Ivanovita Nikiforov.
"Ta maeti Tallinna Aleksander Nevski kalmistu sõjaväelaste osasse 1986. aasta märtsis. Haud asub sissepääsust vasakul," kirjutab Petrova.
Petrovat vaevab kartus, et onu hauakivi võib keegi ära rikkuda, kui pronkssõduri pärast nii palju pahandust tuli ja rahvas selle ette ka kalmistule massiliselt kogunema hakkab.

Küüt on pronkssõduri pärast korra juba karistada saanud
Praegust Põhja politseiprefekti Raivo Küüti on pronkssõduri ebapiisava turvamise pärast 2005. aastal karistatud.
Tundmatud vandaalid valasid 2005. aasta mais Tallinnas pronkssõduri üle punase värviga, kirjutab Eesti Ekspress.
Siseministeerium teatas, et tema ja politseiameti "paralleelselt läbi viidud analüüsid selgitasid välja, et 9. mail tingisid pronkssõduri rikkumise ebapiisav tegevuse planeerimine ja puudulik koostöö ametkondade vahel".
Politseiameti peadirektor Robert Antropov tegi seepeale Põhja politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektorile Tarmo Miilitsale noomituse ning vähendas Põhja politseiprefektuuri politseiprefekti Raivo Küüti palka üheks kuuks 8000 krooni võrra.
Praegu töötab Küüt Põhja politseiprefektina.

Eesti saatkonda Moskvas loobiti keskööl kividega
Saatkonna piirajad: need ei olnud meie!
Seni tabamata kurjategijad loopisid ööl vastu neljapäeva kividega Eesti saatkonda Moskvas, toimus ka meelevaldus Eestit toetava Gruusia saatkonna ees.
Vähemalt üks akendest sai kannatada, teatas RIA Novosti.
Saatkonda seitsmendat ööpäeva piirava Rossija Molodaja pressiesndaja Aleksandr Kalugini kinnitusel ei olnud loopijaks tema organisatsiooni liikmed.
"Me leiame, et tegu oli provokaatoritega. Ei Rossija Molodaja ega Naši kasuta selliseid võitlusvorme," kinnitas Kalugin.
Kalugini sõnul ronisid mõned tundmatud noored saatkonna Kalašnõi pereuloki poolse osa vastas asuva kahekorruselise hoone katusele ja asusid saatkonna suunas kive loopima. Üks saatkonna akendest mõranes.
Noorteorganisatsioonide liikmed ja miilits üristasid loopijaid kinni nabida, kuid neil õnnestus jälitajate eest pageda.

Naši lõpetas Moskva saatkonna juures piketeerimise
Pärast suursaadiku lahkumist ei ole mõtet protestida.
Našide pressiesindaja teatas äsja, et noorteorganisatsioon lõpetab Moskvas asuva Eesti saatkonna juures piketeerimise.
Päevalehe korrespondendi Jaanus Piirsalu sõnul pole protesteerimine organisatsiooni hinnangul pärast suursaadiku Marina Kaljuranna lahkumist enam mõtekas.
Välisministeerium teatas täna, et suursaadik Kaljurand tuleb kaheks nädalaks Eestisse plaanilisele puhkusele. Eesti saadik lendas Moskvast täna Stockholmi kaudu Tallinnasse, vahendab Reuters saatkonna pressiesindajat. Naši aktivistid jälitasid teda ka teel lennujaama, kuid vägivaldseks asi ei läinud.
Naši kinnitas, et jätkab Tallinnalt vabanduse nõudmist, vahendab Interfax. "Me tegime Eesti saadikule ausa ja kaaluka ettepaneku vabandada Vene riigi ees tapetute mälestuste solvamise eest, aga Eesti ja selle saatkond valisid teise tee," ütles Naši avalduses.

Der Spiegel: Gerhard Schröder demonteerib ennast
Der Spiegel kirjutab ühes oma artiklis, et Saksamaa Liitvabariigi endine kantsler Gerhard Schröder ei ole ikka veel saanud aru oma südamesôbra Vladimir Putini vaenulikust poliitikast, vaid teeb talle Eestis ja Moskvas toimunud draamatilistest sündmustest edasi reklaami igalpool seal kus ainult vôib.
Môni aeg tagasi kui Schröder oli kutsutud saksa avalik-ôigusliku telekanali ARD Berliin-Direkt moderaator Thomas Rothi lahkumispeole, ajakirjanik läheb juhatama meediakanali Moskva bürood, pani ta talle väga südamele "anda Venemaast paremat ja mitmekesisemat pilti". On juba ammu teada, et endine saksa tipppoliitik peab Kremlihärrat, tema praegust gaasi-partnerit, "absoluutseks demokraadiks."
"Kui Putin oleks demokraat, kelleks Schröder teda peab," nii saksa juhtiv poliitiline ajakiri, "siis ei toimuks Moskvas selliseid kokkupôrkeid nagu Putin-noorte Nashi rünnak Eesti suursaadikule Marina Kaljurannale pressikonverentsi ajal. Meist keegi ei vôiks Berliinis ette kujutada, et juusod (sotsiaaldemokraatide noorteorganisatsioon) tormaksid näiteks kallale Austria suursaaikule ja tema ihukaitsjad oleksid sunnitud diplomaati pipraspreiga kaitsma."

Minskis toimub Eesti konsulaadi ees pikett
Valgevene pealinnas toimub praegu pronkssõduri teisaldamise vastane pikett, millest võtab osa ligi 100 inimest
Üritusel osalejatel on punased lipud sirbi ja vasaraga ning riigilipud, vahendas Interfax. Piketeerijate seas on nii noori kui vanu inimesi.
Plakatitele on kirjutatud: "Eesti fašism - häbi EL ", Venekeelse elanikkonna tagakiusamise eest makstakse kätte!", "Häbi Eesti hauakaevajatele ja SSi sabarakkudele!", Fašistlikud Eesti liidrid rahunege maha!

NATO nõudis Venemaalt Eesti-vastaste tegude lõpetamist
NATO süüdistas täna Kremli-meelseid noori Moskva Eesti saatkonna lubamatus ähvardamises ja ründamises ning nõudis, et selline käitumine peab lõppema
NATO teadaandes kirjutatakse veel, et Eesti ja Venemaa peavad oma suhted lahendama diplomaatiliste meetmetega, vahendab Reuters.
NATO selgitab oma teadaandes: "NATO on väga mures Eesti saatkonna saadiku ja saatkonna personali füüsilise turvalisuse pärast ning saatkonnahoone ähvardamise pärast."

Naši: tänaseks on plaanis kooliõpilaste protestimarss
Moskvas tuleb ka täna aktsioonidega täidetud päev: Naši plaanib Eestis kinnivõetu toetuseks korraldada koolilaste protestimarsi ja Molodaja Gvardija lubas Eesti saatkonna ees etenduse lavastada.
Naši pressiesindaja Anastassia Suslova andmetel on liikumisel ka tänaseks plaanis mitmed aktsioonid, vahendab ITAR-TASS.
Esmalt kavatsetakse täna protestida Eestis kinni võetud mässuorganisaatori Mark Sirõki vabastamise pärast. Sirõki kaitseks kavatsevad našilased Moskvas korraldada kooliõpilaste protestimarsi. Abiturient ja Üise vahtkonna aktivist Mark Sirõk levitas Tallinnas SMS-e, milles kutsus inimesi pronkssõdurit valvama. Väidetavalt pakkus ta selle eest ka tasu 80 krooni tunnis.
Ka Molodaja Gvardija liikumise koordinaator Aleksei Šapošnikov kinnitas ITAR-Tassile, päeva ei saadeta niisama mööda. Molodaja Gvardija kavatseb täna Moskva Eesti saatkonna ees uue "lavastuse" korraldada.

Tšuvaši kongress: lõpetage hüsteeria pronkssõduri ümber
Tšuvaši Vabariigis tegutsev kodanikukongress ja rahvusliku tšuvaši intelligentsi foorum avaldas Eestile toetus ning mõistis teravalt hukka Venemaa Eesti-vastased tegevuse.
Kongress ja foorum viitavad sellele, et kriitika Eesti suunas leiab aset olukorras, kus Venemaal kitsendatakse demokraatlikud vabadusi ja kodaniku õigusi.
"Hüsteeria pronkssõduri ümber tundub küüniline, kuna Venemaa poliitiline juhtkond on ka ise hävitanud need väärtusi (monumente), mille eest möödunud kohutavas sõjas sai antud miljoneid inimelusid," selgub avaldusest.
Samas rõhutatakse, et Kreml on võtnud perspektiivitu sise- ja välisvaenlaste otsimise kursi. Avalduses lisatakse, et Venemaa infopropaganda provotseeris marodöörlust ja vandalismi Tallinna kesklinnas. "Oleme seisukohal, et mitte monumendi teisaldamine, vaid huligaanitseva massi korrarikkumised teotavad võitluses fašismiga hukkunute mälestusi."

Vene inimõiguste kaitsja: mul on piinlik Venemaa pärast
Venemaa inimõiguslaste liikumise liider Lev Ponomarjov muretseb viimaste sündmuste pärast Eesti Moskva saatkonna ees.
"Mul on väga häbi, et maailma silmis ei leidnud Venemaa teiste teed, kuidas väljendada oma ärritust Eesti valitsuse tegevuse üle," vahendas Interfaks Ponomarjovi sõnu. Ta väljendas muret Eesti saatkonna blokeerimise üle noorteliikumise Naši poolt.
Inimõiguslane pidas oluliseks märkida, et need noormehed, keda praegu kasutatakse aktsioonidel saatkonna ümber saavad kunagi ise OMON-i ja miilitsa töötajateks.
Ponomarjovi arvates tuleks leida dialoogi Eesti elanikkonna enamusega, kes oli pronkssõduri demonteerimise vastu. "Eestivastane hüsteeria häbistab neid jõudusid, kes esinesid monumendi teisaldamise vastu," sõnas ta.

Eile õhtul rünnati Stockholmis Venemaa saatkonda
Stockholmis püüdsid eile õhtul kaks meest Venemaa saatkonda kividega pilduda, kuid kahjustada õnnestus vaid saatkonna autosid.
Kaks meest pildusid eile õhtul Stockholmis kividega Venemaa saatkonda, kuid saatkonda ümbritsevast aiast nad üle ei saanud ja seega jõudsid visatud kivid vaid saatkonna autodeni, vahendab Dagens Nyheter. Autode kahjustused piirdusid kriibitud värviga.
Saatkonda rünnati eile õhtul kella veerand üheksa ajal. Saatkonnatöötajad kutsusid välja politsei, mis tugevdas saatkonnahoone valvet.
Dagens Nyheter kirjutab, et praeguseks pole veel tõestatud, kas kivipildumine oli seotud eilsete sündmustega Moskvas. Eile ründasid našilased Moskvas Eesti saadikuga kohtuma sõitnud Rootsi saadiku Johan Molanderi autot.

Euroopa Liit asus kaitsma Eesti diplomaate Moskvas
Saatkonna piiramine Moskvas, diplomaatide julgeolekuprobleemid ning Rootsi saadiku auto ründamine viisid selleni, et Eesti kaitseks sekkus EL-i masinavärk.
Ühenduse eesistujariik Saksamaa tegi avalduse, milles väljendas toimuva üle sügavat muret. Euroopa Komisjon võttis vastu omapoolse deklaratsiooni ning EL-i delegatsioon taotleb kokkusaamist Vene välisministeeriumi esindajatega diplomaatilise demarši esitamiseks.
Brüsseli meetmete hierarhias ongi kaalukaim demarš ehk formaalne diplomaatiline seisukohavõtt kogu ühenduse nimel. Viimase esitamiseks taotlevad Venemaa välisministriga kohtumist praeguse ja järgmise eesistujariigi Saksamaa ning Portugali saadikud koos Euroopa Komisjoni Moskva esinduse juhiga.
Nii demarš kui ka Saksamaa ja komisjoni avaldused nõuavad Venemaalt Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni austamist ning Eesti diplomaatide ja vara julgeoleku tagamist.

Venemaa patriarh kummutas teated oma surmast
Õigeusu kiriku pea osales paarile tuhandele usklikule peetud kolmetunnisel liturgial.
Venemaa internetikanalites läks 27. aprillil liikvele kuuldus, et Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II on surnud, mille peale kirik teatas mõni tund hiljem, et nende juht on elus ja terve, kuigi viibib ravil Šveitsis.
Eilsel pressikonverentsil lükati ümber ka väited, mille kohaselt olevat patriarhile tehtud raske südameoperatsioon ja ta oli kliinilise surma seisundis.
"Mingit südame pärgarterite šuntimist ei ole mulle kunagi tehtud. Ka kliinilises surmas pole ma olnud," kinnitas patriarh Moskvas ajakirjanikele esinedes. "Vaadake, ma olen terve, ma teenin teid, ma olen elus." 78-aastane kirikupea naasis kahenädalaselt ravikuurilt Šveitsist 1. mail, kuid milles ravi seisnes, eile lähemalt ei selgitatud.

Poola taotleb USA kaitset Venemaa rakettide vastu
Poola ja Tšehhi tõstavad panuseid USA-ga raketikilbi rajamiseks peetavatel kõnelustel.
Varssavi tahab, et Ameerika Ühendriigid aitaksid tal kaitsta end lisaks ebatõenäolisele rünnakule Iraanist ka Venemaalt startivate rakettide eest. Selleks peaks USA paigutama Poola territooriumile Patrioti tõrjepatareid, mis on mõeldud hävitama kesk- ja lühimaarakette.
Poola väitel ta ise end Iraani poolt ohustatuna ei tunne. Seega oleksid Patriotid sobivaks kompensatsiooniks püüdurrakettide baasile, mis hakkab kaitsma eeskätt ameeriklasi.
"Kui poolakad näitavad ameeriklastele üles oma solidaarsust, aidates USA-l kaitsta end Lähis-Idast tuleva rünnaku eest, peaksid ameeriklased tugevdama Poola kaitsevõimet Venemaa vastu," refereerib Guardian Poola valitsuse sõnumit.

Bush keeldub vägede Iraagist taandumise tähtajaga nõustumast
President pani veto seadusele, mis sidus sõja rahastamise
Demokraatide enamusega kongress kiitis heaks seaduse, millega soostutakse eraldama sõjapidamiseks Iraagis veel sada miljardit dollarit, kuid ühel olulisel tingimusel - USA lahinguüksuste väljatoomist alustataks juba tänavu ning see viidaks lõpule tuleva aasta 31. märtsiks.
Ettearvatult pani aga president George W. Bush seadusele veto, öeldes et tähtaja seadmine tähendab "ebaõnnestumise kuupäeva paika panemist" Iraagis. Bushi sõnul on rahastamise jätkumine vajalik uue strateegia eduks, mille üheks osaks on hoopis USA vägede suurendamine.
Vaja vabariiklaste tuge
"Ma arvan, et taandumise tähtaja seadmine demoraliseeriks Iraagi rahvast, julgustaks tapjaid Lähis-Idas ja saadaks signaali, et Ameerika ei pea kinni oma lubadustest," ütles president telepöördumises.

Tallinnas takerdus piinatud tuvi puu otsa
Kolmapäevad abistasid päästjad Tallinnas tuvi, kes oli pahatahtlike inimeste tõttu puu otsa takerdunud.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja teatel kutsuti kell 19: 52 päästjad Köleri tänavale, kus helistaja sõnul oli puu otsa lennanud tuvi okste vahele kinni jäänud.
Sündmuskohale jõudnud päästjad leidsid tuvi kiiresti üles ja linnu vabastamisel selgus ka okste vahele takerdumise põhjus.
Nimelt oli keegi pahatahtlik inimene sidunud tuvi jala külge plastikpudeli ning linnu siis lahti lasknud.
Päästjad võtsid pudeli linnu küljest ära ning tuvi lendas minema.

Tallinnas lihtsustus registreerimine eriarsti vastuvõtule
Alates maikuust saab Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) eriarstide vastuvõtule registreeruda telefoni lühinumbril 1314, mis lihtsustab ja kiirendab arstilepääsu.
Kui seni tuli patsiendil enne sobiva spetsialisti ja aja leidmist valida sageli kolm kuni neli erinevat telefoninumbrit, siis nüüd piisab lühinumbri valimisest.
"Uus süsteem parandab eriarstiabi kättesaadavust Tallinnas ja on patsientidele varasemast hoopis mugavam," ütles abilinnapea Merike Martinson.
Telefonil 1314 helistades saab valida 30 erialaarsti vahel, kes võtavad vastu kaheksas erinevas polikliinikus. Lääne-Tallinna keskhaiglale kuuluvad polikliinikud asuvad Paldiski mnt 68a - Lääne-Tallinna keskhaigla eriarstid (endine Meremeeste polikliinik), Paldiski mnt 62 - Nakkuskeskuse polikliinik, Sõle16 - Pelgulinna polikliinik, Sõle 23 - Pelgulinna naistenõuandla, Sõle 63 - Kopli polikliinik, Ehitajate tee 27 - Mustamäe polikliinik, Ehitajate tee 137 - Väike-Õismäe polikliinik ja Jaama 11 - Nõmme polikliinik.

Linn korraldab nädalavahetusel ohtlike jäätmete kogumise reidi
OÜ Kesto korraldab kevadise heakorrakuu raames koostöös Tallinna linnavalitsusega ülelinnalise ohtlike jäätmete kogumise reidi, jäätmeid saab ära anda tasuta.
Ülelinnalise ohtlike jäätmete kogumisringi ajagraafik ja auto peatumiste kohad on Nõmmel laupäeval, 5. mail kell 10.00 - 10.45 Laagri Säästumarketi ees (Pärnu mnt 453A), 11.00 - 11.45 Jannseni kaubamaja taga (Vabaduse pst 128), 12.00 - 12.45 Ilmarise poe ees (Ilmarise 4), 13.00 - 13.45 Männiku tee 105 asfaldiplatsil, 14.00 - 14.45 Silikaadi Säästumarketi parklas (Männiku tee 6), 15.00 - 16.00 Trummi poe ees (Trummi 16B).
Pirital on kogumisringi ajagraafik laupäeval, 5. mail kell 10.00 - 10.45 Viirpuu tee/Viimsi tee ristmikul, 11.00 - 11.45 Aianduse/Mugula tee ristmikul (Aianduse 64), 12.00 - 12.45 Mähel, Ecoland hotelli ees (Randvere tee 115), 13.00 - 13.45 Kelluka poe ees (Kelluka 21/23), 14.00 - 14.45 endise Kose poe platsil (Vabaõhukooli 16), 15.00 - 16.00 endise Maarjamäe poe ees (Urva 5).

Tallinnas registreeriti aprillis 513 sündi
Tallinna perekonnaseisuamet registreeris aprillis 513 sündi, mis on märtsiga võrreldes 43 sündi rohkem.
Eelmise aasta aprilliga võrreldes registreeriti tänavu aprillis 80 sündi rohkem - mullu samal kuul registreeriti 433 sündi.
Aprillis tuli välja kirjutada 418 surmatunnistust, märtsiga võrreldes 43 võrra vähem.
Loomulik iive on Tallinnas jätkuvalt positiivne, mis tähendab, et sünde on surmadest rohkem.
Rahvastikuregistri andmeil elas 1. mai seisuga Tallinnas 400 200 inimest, aprillis kasvas ametlik tallinlaste arv 340 inimese võrra.

Seadus kaotab kaugelt laenutajate tagatisraha
Esimesel mail kehtima hakanud raamatukoguseaduse järgi ei küsi keskraamatukogu väljaspool Tallinna elavatelt inimestelt peagi enam laenutuse eest 200- kroonist tagatisraha.
Tallinna keskraamatukogu juhataja Kai Holmi sõnul käivad praegu vastavad ümberkorraldused. "Vastavalt seadusele ei küsi me varsti enam tagatisraha ühegi Eestis elava inimese käest. Raamatukogudel on nüüd kolm kuud aega oma dokumendid seadusega vastavusse viia, meie saadame uue raamatukogu kasutamise eeskirja Tallinna volikogule kinnitamiseks."
Seni võis väljaspool Tallinna elav inimene keskraamatukokku jäetud kahesaja krooni eest korduvalt laenutada.
Eelmisel aastal laenutas tagatisraha eest keskraamatukogust raamatuid 845 inimest.

RMK istutas Viljandi maantee äärsele raielangile noored männid
Ametnikud ja metsamehed korraldasid 10 000 männi istutamiseks talgud.
Viljandi maantee ääres korraldatud lageraiega Kangru küla elanikke ehmatanud riigimetsa majandaja istutas langile asemele 10 000 mändi.
Märtsis Viljandi maantee ääres 2,2 hektaril lageraie teinud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) töötajad ja riikliku looduskaitsekeskuse esindajad korraldasid metsatuka taas haljastamiseks möödunud nädalal istutustalgud.
32 vabatahtlikku - metsamehed, raamatupidajad ja muud kontoriametnikud - istutasid sellele alale Purila taimeaiandist toodud kaheaastaseid mände ja Marana puukoolist pärit aastaseid männiseemikuid.
"Siit on pärast metsa mahavõtmist kokku korjatud 800 kuupmeetrit oksi, millest saadi pärast hakkimist katlamajja kütteks 99 tihumeetrit puitu," ütles Anija metsaülem Ilmar Sirkas.

Raamatute kojulaenutus saab peagi rattad alla
Mai lõpus valmib Tallinnal leping Soome firmaga, kes valmistab raamatukoguvaeseid piirkondi teenindava raamatukogubussi.
Tallinn sõlmib rahvusvahelise lepingu Soome firma Kiitokori OY-ga, kel kulub seejärel raamatukogubussi valmistamiseks kaheksa kuud.
Tallinna keskraamatukogu juhataja Kai Holmi kinnitusel on buss mõeldud nende raamatukoguvaeste piirkondade teenindamiseks, kuhu pole veel võimalik või otstarbekas püsivat raamatukogu luua. "Lisaks peatub buss sotsiaal- ja lasteasutuste ligiduses," ütles ta. "Üks päev nädalas jääks reklaamipäevaks, mil toimub mõni kirjanduslik üritus, näiteks raamatuesitlus või muinasjutupäev."
Tulevikus ka linnast välja

Tallinn sai uue linnaosavanema
Linnavalitsus vabastas oma korraldusega Pirita linnaosa vanema Enno Tamme linnaosa vanema kohustustest ning nimetas ta Põhja-Tallinna linnaosa vanemaks. Pirita linnaosa hakkab nüüdsest juhtima Tiit Terik. Terik on lõpetanud 2002. aastal Tallinna pedagoogilise seminari sotsiaaltöö erialal ja täiendanud end samas kõrgkoolis noorsootöö erialal aastatel 2002- 2004. Alates 2003. aastast töötas Tiit Terik sihtasutuse Õpilasmalev juhatajana. Uued linnaosavanemad asuvad tööle 7. maist.

Ralli tõttu suunatakse liiklus ümber
24. rahvusvahelise ralli "Koger & Partnerid - Tallinna Rally" kesklinnas korraldamise tõttu suunatakse homme, 4. mail kella 17.30-20.30 ühissõidukid ümbersõidule.
Liinide number 2, 3 ja 6 trollibussid sõidavad Endla tänava ja Suur-Ameerika tänava ristmikuni. Number 1 trollibussid suunatakse Balti jaama. Liini number 22 autobussid suunatakse ümbersõidule marsruudil Paldiski maantee - Toompuiestee - Tehnika tänav - Paldiski maantee.
Liinide number 9, 11 ja 46 autobussid sõidavad kesklinna suunal mööda Endla tänavat, Suur-Ameerika tänavat, Pärnu maanteed ja Estonia puiesteed. Linnast väljuval suunal sõidavad need liinid marsruudil Estonia puiestee - Teatri väljak - Rävala puiestee - Lembitu tänav -Liivalaia tänav - Suur-Ameerika tänav. Liinide number 16, 17A, 23 ja 23A autobussid suunatakse ümbersõidule mööda Endla, Suur-Ameerika ja Liivalaia tänavat.

Vandaalide segi pekstud ärid avavad tasapisi uksi
Aknakatted jäävad uute rahutuste kartuses mõne poe ette üheksanda maini.
Paljud rüüstajate ohvriks langenud poed on suutnud klientidele taas uksed avada, kuid kinnilöödud akende taha varjutakse vähemalt 9. maini.
Eile Väike-Karja tänaval taasavatud Marboro Classicu firmapoes näeb nädala eest sisse loobitud kivilahmakate jälgi vaid põrandal. Tühjaks varastatud müügisaal on taas kaupa täis ning uued aknaklaasid saadi ette juba reede õhtul. "Olen tuttavatelt poepidajatelt kuulnud, et meilt röövitud riietega tullakse nende juurde ja kurdetakse, et äkki saaks selle teie poes õige suuruse vastu vahetada," muigab riiulite vahel toimetav omanik Piret Sillo mõrult.
Kuna vandaalid peksid kõik arvutid puruks, tehakse poes inventuuri paberi ja pliiatsiga järge ajades. "Aknavahetus maksab kusagil 35 000 krooni ning kahjusummad ulatuvad sadadesse tuhandetesse," lausub Sillo. Samas on pood jälle avatud, kuigi ukse vahelt julgeb uudistama tulla vaid mõni üksik turist.

Euroopa teadus üritab siiani tulutult USA-d kätte saada
Nikita-aegne N Liit kuulutas, et USA majandus on kuristiku äärel. Ja et sellest tuleb mööduda. Praegu kuulutab EL, et USA teadus on unistuste mäe tipul. Ja et sellest tuleb ette jõuda.
11. aprillil luhtus üks USA kongressi katse, sest vajalikku kaht kolmandikku hääli ei saadud kokku. Ja kui ka oleks saadud, siis oleks Valge Maja pannud veto alla senati kavatsuse lõpetada kitsendused, mille president George W. Bush seadis tüvirakkude uurimistööde riiklikule rahastamisele. See, aastal 2001 seatud veto keelab rahastada tüvirakkude uuringuid ning oli suuresti tingitud usuringkondade survest. Ka nn intelligentse disaini asjamehed on selle veto tulised pooldajad. Veto vastustajad omakorda rõhutavad, et tüvirakud on parim lootus paljude haiguste raviks ning veto nende uurimiseks on seega ebamoraalne. Nõnda vehib kumbki osapool moraalilipuga. Kuid hoolimata sellest, et USA-s saab tüvirakke uurida vaid eraraha eest, on Euroopa sel alal ikkagi maas.

Skeptikud avavad tagamaid
Juba mõnda aega tegutseb MTÜ Eesti Skeptik ametlik koduleht. Keda huvitab, saab seda näha aadressil. skeptik.ee.
Seal leidub mitmeid päevakajalisi artikleid. Nii näiteks kirjeldatakse Adik Levini nn toiduravi tagamaid. Tema ravitoitlustamisest ilmus hiljuti meedias pikem positiivne lugu. Kuid asi pole uus. USA uuringud on näidanud, et nn vereanalüüsi immunoloogiline uuring ei suuda vahet teha isegi lehma ja inimese vere vahel. Lehmale näiteks soovitati mitte piima juua.
Samuti saab siit lugeda kõmureporteri Vahur Kersna teleklipist võluvee kohta. Vesi, mis oskab lugeda! Ja jäätub Mozarti saatel! Masaru Emoto unenäoline jäämaailm, mida siinsed ärimehed rahaks pööravad, pole leidnud vähimatki kinnitust.

Haned-luiged valdavad matemaatikat
Rändlinnud toimivad instinktiivselt kui parimad piloodid. Miks aga haned lendavad V-kujulises rivistuses, polnud siiani selge. Nüüd on arvutimudeli abil asjale jälile saadud.
Kõrvutati kaht võistlevat teooriat. Esiteks, et iga lind tekitab oma järellendaja jaoks soodsa õhutõusulaine. Ja teiseks, et lennates üksteise suhtes veidi nihutatuna on igal linnul soodsaim nägemisväli.
Rio de Janeiro riikliku ülikooli teadlased Valmir Barbosa ja Andre Nathan lõid arvutimudelid 15-35 linnust koosnevate parvede jaoks, kus kehtivad mõlemad need reeglid.
Tulemuseks saadi, et mõlemal teoorial on omajagu õigus. Selgus, et selline rivistus tekib sõltumatult sellest, millises asendis on parv algselt. Katse näitab, kuidas keeruline struktuur võib tekkida mõnest lihtsast reeglist.

Tootmistegevuse lahutamise turundusest tõi Ceresele edu
Eesti suurima müügipinnaga aianduskeskus AS Ceres lahutas tootmistegevuse turundusest, mis tõi eelmisel aastal ettevõtet rahuldanud tulemused.
"Möödunud aastal otsustasime eraldada tootmistegevuse turundusest ja teenuste pakkumisest. Nii on 2006. aastast alates müügitegevus ja haljastusteenuste pakkumine koondunud AS Ceres alla ja tootmistegevus ehk puukool ja lillekasvatus Ceres Hortus OÜ alla," ütles Cerese tegevjuht Andres Suitso.
Konkurents iluaianduse valdkonnas läheb iga päevaga üha tugevamaks. Seetõttu on Ceres oma peaeesmärgiks seadnud omanäolise ja laia sortimendi valikuga taimmaterjali kasvatamise ja turustamise. Samal ajal tagatakse nii pakutava toodangu kui teenuste tipptasemel kvaliteet. Lisaks pakutakse kõiki vajalikke täiendtooteid, et kliendil oleks võimalik saada kõik aias vajalik ühest kohast

Ots & Co sõlmis koostöölepingu Evershedsiga
Eesti juhtivate äriõigusele spetsialiseerunud advokaadibüroode hulka kuuluv Ots & Co sõlmis koos oma Läti ja Leedu partnerbüroodega koostöölepingu rahvusvahelise advokaadibürooga Eversheds.
Leping advokaadibürooga Ots & Co Eestis, Baltmane & Bitans Lätis ja Saladžius & Partners Leedus on Evershedsi jaoks järjekordne samm advokaadibüroo rahvusvahelise haarde laiendamisel, teatas Ots & Co.
Kolm Balti riikide advokaadibürood on pikaajalise koostöö raames juba 10 aastat teenindanud koos kliente üle kogu Balti piirkonna. Eversheds on varem koostöös nende advokaadibüroodega viinud ellu rea projekte Balti regioonist huvitatud klientide jaoks ja äsja sõlmitud leping arendab seda edukat koostöösuhet edasi.
Advokaadibüroo Ots & Co asutaja ja juhtivpartneri, vandeadvokaat Maivi Otsa sõnul on konsultatsiooni- ja õigusabiturg viimastel aastatel näidanud jätkuvat stabiilset kasvu ning töömahu suurenemise tõttu on enamus juhtivaid advokaadibüroosid kas oluliselt täiendanud oma töötajaskonda ja partneriteringi või siis ühinenud omavahel veelgi konkurentsivõimelisemateks suuremateks üksusteks. "Kuna Eesti äriühingute tegevuskeskkond muutub üha rahvusvahelisemaks, siis on õigusabi sektori arengu loomulikuks osaks ka koostöö tihendamine rahvusvaheliste advokaadibüroodega. Mul on rõõm tõdeda, et Ots & Co sõlmis koostöölepingu Eversheds'iga, mis on üks suuremaid rahvusvahelisi advokaadibüroosid kogu maailmas," rääkis Ots.

Teise tüübi diabeet ohustab heaoluühiskonda
Diabeetikud ja meedikud kutsuvad kevadise teavituskampaania raames inimesi üles tervislikule eluviisile ning teadvustama II tüübi diabeedi ennetus- ja ravivõimalusi ning kaasnevaid ohtusid.
II tüübi ehk insuliinsõltumatut diabeeti põevad umbes 85 % suhkruhaigetest ning kuigi haigus on päritav (40 -50 juhtudest on ka vanematel diabeet) tuleneb haiguse kulg eelkõige elustiilist - toitumine, liikumine, ülekaalulisus, kõrge vererõhk jne. Just tervislik toiduvalik ja liikumine on tablett- ja insuliiniravi kõrval peamisteks II tüübi diabeedi raviviisideks. Haigestumine on reeglina vanemas eas, kuid viimastel aastatel on arenenud riikides on sagenenud juhud, kus haigestumine toimub noores eas.
Eesti diabeediliidu tegevjuhi Ulvi Tammeri sõnul näitas hiljutine DEPAC (Diabetes Experts Panel from Accessing Countries) uuring, et tänases Eestis ei ole diabeediravi sellisel tasemel, kui sooviksime.

Skype langetas osaliselt lühisõnumite hindu
Skype teatas täna, et alandab 2. maist kuni 8. maini SMS-sõnumite hindasid kuni poole võrra.
Sõltumata saatja asukohast, on lühisõnumite saatmine sel perioodil Ameerika Ühendriikidesse, Austraaliasse, Poolasse, Venemaale, Belgiasse, Iirimaale, Austriasse, Itaaliasse, Taiwanisse ja Taisse poole hinnaga.

HP muudab arvutite disaini
HP teatas, et toob turule uuendatud disainiga süle- ja lauaarvutid ning monitorid, mis on üks osa kampaaniast "Arvutist on saanud taas isiklik asi".
Esmakordselt on arvutite puhul silmas peetud, et seadmed sobiksid nii oma kuju kui ka disaini poolest arvutikasutaja kodusesse miljöösse, teatas HP.
Läbivaks disainielemendiks uute toodete puhul on särav must toon, mida on kasutatud arvutite korpustel ja monitoridel. Hõbedane raam ja sinakas LED-valgus annavad arvutitele elegantse väljanägemise.
"Kui esmalt lisati arvutitesse nende personaalsemaks muutmisel erinevaid lisafunktsioone, siis nüüd on tekkinud nõudlus ilusama ja stiilsema arvuti järgi, mis oleks kokku pandud vastavalt turu trende ja inimeste emotsionaalseid vajadusi silmas pidades," ütles frog design'i asutaja Hartmut Esslinger.

Finnairiga saab nüüd Helsingist Nürnbergi
Sel nädalal alustab Finnair otselende Nürnbergi, millest saab seitsmes sihtpunkt Saksamaal. Lennud hakkavad toimuma igal nädalapäeval, seitse korda nädalas.
"Lennuplaan on koostatud sellise arvestusega, et lisaks Soome ja Eesti klientidele oleks ka Saksamaalt Helsingisse tulles mugav otse Aasia suunal liikuvatele lendudele ümber istuda," selgitas Finnairi asepresident Petri Schaaf.
Nürnberg on põhja Baierimaa keskuseks, kus elab ligikaudu viis miljonit elanikku. Nürnberg on juba viies uus sihtkoht, mille Finnair on sel kevadel lansseerinud. Eelmised olid Gdansk, Bukarest, Ljubljana ja Lissabon.
Finnair on maailma üks kogenenuim lennundusfirma, loodud 1926. aastal. Ettevõte omab Euroopa uusimat lennuparki, millega saab Tallinnast vaid 80 km kaugusel asuvast Helsingi Vantaa lennujaamast lennata otse 110 sihtkohta üle maailma.

Elisa tähistab oma sünnipäeva metsaistutustalgutega
Tänavu mais oma 13. tegevusaastat Eestis tähistava Elisa töötajad osalevad Euroopa Liidu 50. juubelile pühendatud metsaistutustalgutel.
"Inimestest, keskkonnast ja ilusatest traditsioonidest lugu pidava ettevõttena tähistame koos töötajatega Elisa sünnipäeva maikuus tavaliselt Perepäevaga, mida seekord veedame koos metsa istutades," ütles Elisa Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen Elisa vahendusel.
"Istutustalgud on pühendatud Euroopa Liidu 50. juubelile - säästlikku eluviisi toetava ja tulevikku vaatava rohelise kampaania idee on pärit Eestist ning see sobib hästi kokku Elisa väärtustega," lisas Sami Seppänen.
Tänavuste istutustalgute käigus kavatseb kampaania Greenwave 2007 korraldaja Riigimetsa majandamise keskus (RMK) istutada talguliste abiga 350 hektarit uut metsa, mis on ligikaudu kümnendik aastasest istutusmahust. RMK on istutamiseks välja valinud ning ette valmistanud ligi 250 lanki. Elisa töötajad koos peredega istutavad metsa 5. mail Tõdval.

A.  Le Coq toob turule uue gaasita vee Aqua Plus
A. Le Coq toob aprillis müügile uued gaasita apelsini ja õuna-maasika maitselised veed Aqua Plus.
Uued gaseerimata kergelt magustatud apelsini ning õuna-maasika maitselised veed sisaldavad L-karnitiini, mis aitab kaasa rasvade põletamisele, suurendab koormustaluvust, parandab mälu ja meeleolu, aeglustab vananemisprotsesse, vähendab üldväsimust ning tugevdab organismi kaitsevõimet, teatas A. Le Coq.
A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on kergelt maitsestatud ja lisaväärtusega veede segmendi arendamine ennast igati õigustanud ning maitsete ja koostise uuendusega laiendatakse senist tootevalikut.
"Kergelt maitsestatud vesi, mis pole gaseeritud, on uus tase veeriiulitel ning sobib neile, kes mullidega või maitseta vett ei joo," ütles Noop. Ettevõtte juht lisas, et reeglina ostavad uut tüüpi vett need tarbijad, kes otsivad veest midagi enamat kui lihtsalt janukustutust, olgu selleks siis põnev maitse või näiteks rasvade põlemist soodustav L-karnitiin.

Kutseliste metallitöötajate miinimumpalk on 5000 krooni kuus
Metallitöötajate ametiühingute föderatsioon (EMAF) sõlmis täna masinatööstuse liiduga (EML) lepingu, mis tagab kutsetunnistusega oskustöötajatele metallitööstuses miinimumpalga 5000 krooni kuus ehk 29,7 krooni tunnis.
Leping omab organisatsioonide teatel siduvat jõudu ainult alla kirjutanud ühingutesse kuuluvate osapoolte suhtes, kuid ka EMAFi ja EMLi mitte kuuluvad metalli- ja elektroonika-ala ettevõtted saavad lepinguga ühineda.
EMAF on tööandjaid esindava EML-ga sõlminud varem kaks lepingut, aga raamlepingut, mis kehtestab harutasandi miinimumpalga, polnud varem allkirjastatud.
Vastavalt raamlepingule vaadatakse selle aasta jooksul üle ületunnitöö, puhkepäevadel, õhtul, öösel ja ohtlikel töödel töötamise lisatasude suurendamise võimalused. Korralisele puhkusele lisaks püütakse anda töötajaile vastavalt võimalusele ka tasulist jõulupuhkust.

Kindlustusfirmad sõlmisid riigiga kahjude osas koostööleppe
Rahandusministeerium ja Eesti kindlustusseltside liit sõlmisid täna omavahelise leppe, millega kindlustusseltsid nõustusid tegema riigiga koostööd kahju hüvitamise taotluste vastuvõtmisel, kahjude suuruste väljaselgitamisel ja kahjutoimikute ettevalmistamisel.
"Täna hommikul otsustas valitsus eraldada rahandusministeeriumile 20 miljonit krooni 26.-28. aprillini Tallinnas ja Jõhvis aset leidnud massiliste avaliku korra rikkumiste käigus tekitatud kahjude hüvitamiseks," ütles Ivari Padar. "Mul on äärmiselt hea meel, et kindlustusseltsid on riigile oma kogemuste ja teadmistega appi tulemas. Usun, et see hõlbustab oluliselt hüvitiste taotluste läbivaatamist ja kahjude korrektset ja kiiret hüvitamist."
Rahandusministeeriumi teatel hüvitab riik valitsuse otsuse kohaselt üksnes otsese varalise kahju. Riik ei hüvita saamata jäänud tulu ega mittevaralist kahju.
Kahjude hüvitamise taotlemiseks peab kannatanu pöörduma politseisse, kust saab õiendi menetluse alustamise kohta. Õiend ning muud nõuet tõestavad dokumendid tuleb lisada taotlusele, mille blankett on saadaval nii kindlustusseltside esindustes kui rahandusministeeriumis. Dokumendid kahju hüvitamise taotlemiseks võib esitada nii kindlustusseltsidele kui ka rahandusministeeriumile.

Parim toiduaine on Mumuu kirsidessert
Eesti toiduainetööstuse liidu korraldatud konkursil kuulutati selle aasta parimaks toiduaineks osaühingu Põlva Piim Tootmine toode Mumuu kirsidessert.
Parim Mittealkohoolne Jook 2007 on tooteseeria Mahlakas Salvestilt, Parim Alkohoolne Jook 2007 Vana Tallinn Chocolate Cream Livikolt ja Parim Toit Tervisele 2007 Mumuu funktsionaalne ananassidessert, teatas toiduliit.
Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp ütles, et konkurss näitas selgelt toiduainetööstuse peamisi trende Eestis - järjest enam pööratakse tähelepanu tootearenduses toiduainetele funktsionaalsuse lisamisele, kindel suund on võetud tervislikkusele.
Tooteid hindasid toidueksperdid, järelvaleorganite esindajad, toidust kirjutavad ajakirjanikud. Hindamiskomisjoni tööd juhtisid Raivo Vokk ja Aino Kann Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudist.

Rahapesu kahtlusega läks uurimise alla 4,9 miljardit krooni
Eelmisel aastal teatati rahapesu andmebüroole 2697 kahtlasest tehingust ning uurimisaluste tehingute koguväärtus oli rahandusministeeriumi teatel 4,9 miljardit krooni.
Rahapesu andmebüroo juhi Raul Vahtra sõnul liikusid kahtlusaluste tehingute puhul näiteks suured summad sularahas või kahtlustati variisikute kasutamist.
"Politsei töötab meie poolt edastatud perspektiivsete materjalidega tõhusalt - tänavu on kriminaalmenetluse käigus arestitud juba 109,5 miljonit krooni," ütles Vahtra.
Probleemina tõi Vahtra välja vajaduse suurendada rahapesuga seotud kuritegevusele spetsialiseerunud uurijate ja prokuröride arvu.
"Positiivne on see, et justiitsministeerium korraldab tänavu rahapesu alase koolituse prokuröridele ja kohtunikele," rääkis Vahtra. "Selle viivad läbi kogemustega eksperdid mitmetest Euroopa Liidu liikmesriikidest."

Hansabank Marketsi makromajanduse ülevaade
2006. aastal oli majanduskasv kolmes Balti riigis väga hea: Eesti ja Läti majanduskasvu näitajad jõudsid kõigi aegade kõrgemate tasemeteni (vastavalt 11,4% ja 11,9%) ning ka Leedu majanduskasv (7,5%) ulatus ELi tugevamate sekka.
Kuid kogu see kasv oli kaldus sisetarbimise poole: ülikiiresti kasvasid nii majapidamiste kulutused ja investeeringud, samas jäi ekspordi kasv suhteliselt tagasihoidlikuks.
Majapidamiste tarbimiskasvu toetasid suurenev hõive ja kasvavad tulud, aga ka hoogustuv laenamine. Tugev ja pidevalt kasvav nõudlus ergutas ettevõtteid investeerima; tööjõu nappus ning tootmiskulude kasvamine tegi selle paratamatuks. Soodsad monetaartingimused (nt reaalintressid oli negatiivsed või vaid marginaalselt positiivsed), ettevõtete tugev finantsseis, head eelarvetulud ning ELi rahade vool Balti riikidesse
olid tegurid, mis tegid investeerimise võimalikuks, kuid mõjutasid oluliselt ka tarbimist. Kiiresti kasvanud nõudlus ei suurendanud mitte üksnes kohalikku tootmist, vaid suurendas ka importi ning see tõi kaasa välistasakaalu halvenemise.

Nordea kasum Eestis kasvas ligi 40%
Nordea Eesti teenis selle aasta esimese kolme kuuga 66,5 miljonit krooni kasumit, mis on 39% enam kui mullu.
Oluliselt suurenes hoiuseportfelli maht, tõustes 2006. aasta esimese kvartaliga võrreldes 88% ning ulatudes 8 miljardi kroonini, teatas Nordea Eesti.
Laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas aastaga 45% ning oli kvartali lõpuks 21,5 miljardit krooni. Oluliselt suurenesid laenud eraisikutele, tõustes 9 miljardi kroonini, mis tähendab mullusega võrreldes 73% tõusu.
Panga klientide arv kasvas aastaga neljandiku. Selle aasta esimese kvartali lõpus oli Nordea Eestil 64 000 klienti, 18 kontorit ning 413 töötajat. Märtsi lõpu seisuga oli Nordea väljastanud 28 082 pangakaarti ning internetipanga kasutajaid oli pangal 26 460.
Nordea Eesti juhataja Vahur Krafti sõnul näitavad esimese kvartali majandustulemused seda, et Nordea on liikunud kliendikeskse panga kontseptsiooniga edasi ning kinnitanud oma positsiooni universaalpangana.

Läti käibemaks võib tõusta 20%ni
Läti rahandusminister Oskars Spurdzins teatas plaanist tõsta käibemaks 20%ni.
Ministri sõnul tuleb maksu tõsta, et riik suudaks maksta avaliku sektori töötajate palku ja lubatud toetusi, vahendas aripaev.ee ajalehte Dienas Bizness.
Samal ajal tõid ettevõtted välja, et maksu kasvades peavad nad hindu tõstma, mis tähendab, et juba niigi kõrge inflatsioon võib veelgi kasvada.

Kalev lõpetas müügi Venemaale
Magusatootja Kalev lõpetas ettevõtte suuromaniku Oliver Kruuda sõnul müügi Venemaale.
"Kalevi müük Venemaale on lõppenud. Lepingud on üles öeldud. Müüsime Venemaale keskmiselt 3,5 -4 miljoni krooni eest kuus, enamus läks Peterburgi. Kuna tegutsesime põhimõttel, et kõigepealt tuleb tellimus ja siis toodame, pole kahjud valmistoodetud või ladudesse seisma jäänud kauba suhtes suured," ütles Kruuda täna pressikonverentsil.
Kalevi pärastlõunal saadetud teate kohaselt on mitmed AS-i Kalev Chocolate Factory Venemaa jaekettidest koostööpartnerid Kalevit teavitanud otsusest peatada oma kauplustes ettevõtte toodangu müük. Kalevi kogumüügist moodustab Venemaa osa paar protsenti, kogu ekspordist alla kolmandiku.

Krediitkaardidfirma Mastercardi kasum kasvas 70%
Maailma suuruselt teine krediitkaardifirma teenis selle aasta kolme kuuga 214,9 miljonit dollarit kasumit ja plaanib tulusid "üle mere" laienemisega veelgi kasvatada.
USA firma Mastercardi krediitkaartide omanikud on käesoleval aastal juba 16% rohkem kulutanud, kui möödunud aasta samaks ajaks, vahendab BBC.
Firma esindaja ei arva, et tulud edaspidi vähenevad. Mastercardi finantsjuht Chris McWilton kinnitas: "See on siin meie, USA, arusaam, et kõigil on krediitkaardid, kuid see pole rahvusvahelises mõttes sugugi nii."
Seega tuleb McWiltoni sõnul firma kasvu kiirendamiseks osta "üle mere" asuvaid firmasid.
Maailma suurim krediitkaardifirma on Visa.

Ettevõtlusorganisatsioonid mõistsid vandaalitsemise hukka
Eesti kaubandus-tööstuskoda ja Eesti tööandjate keskliit tegid avalduse, milles mõistavad hukka vandaalitsemise ja ettevõtjatele majanduslikku kahju tekitanud korrarikkumised.
"Tunnustame ja hindame politsei tegevust ning avaldame toetust vabariigi valitsusele riigikorra tagamisel," teatasid organisatsioonid oma ühisavalduses.
Ettevõtjate esindusorganisatsioonid rõhutavad, et austades erinevaid poliitilisi vaateid ja õigust nende väljendamiseks, on Eesti õiguskord siiski kõigile üks ning selle lahutamatu osa on omandi puutumatus.
Lootuses, et valitsus ja politsei teevad kõik endast oleneva avaliku korra ning turvalisuse tagamiseks, kutsuvad organisatsioonid kõiki ettevõtjaid ja tööandjaid andma oma panust normaalse töörütmi taastumisse. Samas peavad organisatsioonid vajalikuks pöörata ettevõtjate tähelepanu oma äriühingu vara ja selle töötajate füüsilise ning ka elektroonilise turvalisuse tagamisele.

Kruuda müüs Largo mahlaäri Svensky Kaubandusele
Svensky Kaubanduse tütarfirma AS Largo ostis Terele kuuluva mahlaäri ning koos sellega mahlabrändi Largo.
Tere jätkab poole aasta jooksul Largo mahlade tootmist Tallinnas, sügiseks on kavas tootmine kolida Viljandi maakonda, Võhmasse. Tere teatel mõlemad pooled tehingu maksumust ei avalikusta.
Largo mahlade turuosa Eestis on erinevatel hinnangutel 7-8 protsenti. 1994. aastast alates, kui Largo tuli esimese Eesti mahlatootjana välja oma kaubamärgiga, on toodetud üle 41,3 miljoni liitri erinevaid mahlu.
Tere ASi suuromaniku ja juhatuse esimehe Oliver Kruuda sõnul soovib Tere ettevõtte profiili laiendada ja liikuda ka teistesse toiduainetööstuse valdkondadesse. "Kõik, mis ei ole mahlatootmine, kuid haakub meie kogemuste ja võimalustega, on meile huvitav," ütles Kruuda.

Rahandusministeeriumis alustab tööd riigihangete nõustaja
Täna alustab rahandusministeeriumis tööd riigihangete nõustaja Kalju Vainola, kes aitab uue riigihangete seaduse rakendamisel hätta jäänud inimesi.
Nõustajaga saab rahandusministeeriumi teatel ühendust teisipäeviti ja neljapäeviti kell 9-13 telefonil 611 3080. Igal ajal saab küsimusi saata e-posti aadressil riigihanked@fin.ee. Küsimustele aitavad vastata ka teised isikud, kes on läbinud riigihangete koolitajate koolituse.

FlyNordic alustab odavlendudega Tallinna ja Stockholmi vahel
4. mail taasavab Rootsi odavlennufirma FlyNordic Tallinn-Stockholm lennuliini.
Lennud toimuvad reedeti ja pühapäeviti ning kesksuvel 17. juunist kuni 20. augustini reedeti ja esmaspäeviti.
Tallinn- Stockholm liinil algab ühe suuna lennuhind 550 kroonist koos kõigi maksude ja lisatasudega. Kuni kahe aastased lapsed lendavad tasuta ja 2.-15. aastastele lastele kehtib lennuhinnast 50%-line allahindlus.
Kõik piletid on muudetavad nii kuupäevade-, kui reisijate nimede osas. Lennukuupäeva muutmine maksab 270 krooni ning nimemuutus 350 krooni ühe suuna eest.
Selle aasta teise kvartali jooksul saab FlyNordicu omanikuks Skandinaavia suurim odavlennufirma Norwegian Air Shuttle. Norwegian Air Shuttle lendab Oslost Tallinnasse neljal korral nädalas.

Kreenholmi suuromanik avas Narvas pisitehase
Kreenholmi suuromanik Mats Gabrielsson kinnitab Eesti Ekspressile antud intervjuus, et ta ei jäta Narvat ning et ta avas aasta algul Narvas väikese tehase.
"Et lahkume Narvast, see on täiesti vale. Aasta alguses avasin seal hoopis uue tehase, kus töötab paarkümmend inimest. Firma TPC (tegeleb metalli järeltöötlusega - Toim.), mis tegutses seni Edela-Rootsis, kolis osa oma tootmist Narva, Krenholmist vabanenud hoonetesse. See äri kasvab," ütles Gabrielsson.
"Eestis on areng olnud kiirem, kui keegi meist oskas ette näha. Sellel on oma head küljed, aga see on muutnud ka Eestisse sobiva tööstuse iseloomu. Eesti pole enam madala klassi majandus, vaid madalama keskklassi majandus, normaalne tööstusriik."
"Müüme Narvas ebavajalikud kinnistud maha või arendame need välja. Aga ma ei lahku Narvast, ma loon sinna uut äri," kinnitas Gabrielsson.

Vene gaas lööb toasooja hinna lakke
Iru elektrijaam tahtis tallinlaste soojahinda tõsta peaaegu poole võrra, sest Vene gaas kallineb lähiajal ligi kaks korda.
Eilsest maksab 1000 kuupmeetrit gaasi 2500 krooni, aasta lõpuks jõuab hind 3060 kroonini, kirjutab Postimees. Tuleva aasta alguse gaasihinda ei oska aga ennustada mitte keegi.
Kulude katmiseks tahtis um-bes pooli tallinlasi soojaga varustav Iru jaam tõsta hinda 40 protsenti. Esmaspäeval elektrijaam küll nii suure hinnatõusu taotlusest loobus, aga on selge, et gaasihinna tõus sunnib siiski peale suure hinnahüppe.
Gazprom teatas juba mullu, et kavatseb Baltimaadele müüdava gaasi hinna tõsta Euroopa tasemele.

Otsekorraldus muutub kättesaadavamaks
Eesti panganduse liidrid Hansapank ja SEB Eesti Ühispank teevad peagi kingituse väiksematele kommertspankadele, kuna tulevikus ei pea otsekorraldusmaksete tegemiseks maksja ja makse saaja kontod asuma ühes pangas.
Eesti pangaliit, mille juhatusse kuuluvad seitsme kohaliku panga juhid, töötab välja siseriiklikku otsekorralduste ristkasutuse süsteemi, mis tähendab, et näiteks Sampo või Nordea klient saab otsekorralduslepingu sõlmida ka nende firmadega, millel on konto üksnes Hansa- või Ühispangas, kirjutab Äripäev.
Uut otsekorralduste skeemi hakkab korraldama AS Itella. Pangaliidus lepitakse kokku tasudes, mida Itella võtab maksete saajatelt ja mida Itella omakorda maksab pankadele skeemis osalemise kulude katteks. "Nendes tasudes pole veel kokku lepitud," ütles Eesti pangaliidu president Katrin Talihärm. Tarbijale on uus teenus tasuta.

Uudse päikesepaneeli leiutajad soovivad rajada miljarditehase
Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaani Andres Öpiku sõnul soovivad teadlased Eestisse rajada päikesepaneelide tehase, mille püstipanekuks kulub 3-4,5 miljardit krooni.
Öpiku sõnul on eestlased teinud revolutsiooni päikseelementide tehnoloogias - valminud on uudne monoteratehnoloogia, kirjutab Äripäev.
"Põhiküsimus on hind, eesmärk on muuta päikesepaneel odavamaks," tutvustas ta edasisi arenguid. "Aastaiks 2015-2025 peaks päikesepaneel olema selline kaup, mida saaks poest osta."
"Siin ei ole vaja mitte ainult Eesti riigi, vaid ka muude investorite investeeringut. Tahame, et Eesti valitsus tunnustaks ja toetaks päikeseenergeetikat kui ühe alternatiivse energia allikat. Näiteks kompenseeriks tarbijale teatud osa päikeseelemendi maksumusest, nagu teevad seda progressiivsed riigid," ütles Öpik.
Samas ei ole mõistlik ainuüksi Eesti tarbeks tehast käivitada, peab Põhjamaadega koostööd tegema.

Kuressaare ja Riia vahel avatakse täna lennuliin
Läti lennukompanii Air Baltic Corporation alustab täna lennureisidega Kuressaare ja Riia vahel.
Lennud hakkavad toimuma kaks korda nädalas, neljapäeviti ja pühapäeviti, ühe otsa pileti hinnad Kuressaarest Riiga algavad 488 kroonist, Riiast Kuressaarde 650 kroonist. Lend Kuressaarest Riiga kestab 40 minutit ja liini teenindab Fokker 50 tüüpi lennuk.
Saare maavanem Toomas Kasemaa peab Saaremaa ja Läti vahelise lennuliikluse alustamist oluliseks sammuks nii turismi arendamisel kui ka võimaluseks elavdada ettevõtlusalast koostööd saarlaste ja lätlaste vahel.
"Läti ja Saaremaa on läbi ajaloo seotud olnud - nii Riia kui Kuressaare olid Liivimaa linnad ja nendevahelised ühendused olid endastmõistetavad. Täna avatav otseühendus Riiaga tähendab saarlastele võimalust lennata Riiga ja sealt edasi paljudesse sihtkohtadesse üle kogu maailma," ütles Kasemaa.

Õpilastel jäävad Peterburi valged ööd nägemata
Venemaa rahutuste pärast valitakse ekskursiooniks sel suvel mõni muu reisisiht.
Teravaks kiskunud suhted Venemaa ja Eesti vahel sunnivad reisifirmasid ning koole ära jätma õppeaasta lõpuks plaanitud Venemaa reise. Valdavalt on tegemist Peterburi ekskursioonidega, mis on ajast aega koolide seas populaarsed olnud.
Eile otsustas Saku gümnaasiumi VIIIa klass, et mai lõppu kavandatud Peterburi-sõit jääb ära. "Loobume laste julgeoleku pärast ja asendame teise reisiga," sõnas klassijuhataja Krista Polman.
Ühine otsus
Otsus Peterburi-reis teisega asendada sündis lastega ühiselt arutledes. "Algul mõtlesin küll, miks reisi ära jätta, olukord pole ju nii hull," rääkis sama klassi õpilane Merilin Kuklas. "Minna on riskantne, olgugi et osal pole midagi juhtunud. Aga kui peaks juhtuma, on vastutus suur."

Eesti Pank ei näe toimunud rahutustes ohtu majandusele
Ettevõtjad rõhutavad, et isiku omandi puutumatus on õiguskorra lahutamatu osa.
Eesti Panga hinnangul sõltub Eesti majanduse käekäik ennekõike sellest, kui hästi areneb Euroopa majandus, milline on Eesti konkurentsivõime ning Venemaa ei mängi siin määravat rolli, samuti pole märke, et eelmise nädala sündmused oleks Eesti majandust kuidagi mõjutanud.
Mis puudutab laene, siis keskpanga hinnangul on laenuintressid tõusuteel kõikjal Euroopa Liidus. Nagu Eesti Pank on korduvalt märkinud, on selle põhjuseks poolteist aastat kestnud euroala intresside tõus, mis eeldatavasti jätkub.
Hinnanguid pole
Eesti ning teiste Balti riikide majandus on olnud viimastel kuudel rahvusvahelise tähelepanu all kiire majanduskasvu jätkusuutlikkuse kontekstis. Praegu ei ole Eesti Panga teatel signaale välisvaatlejate hinnangutest, mis keskenduks Eesti ja Vene majandussuhetele.

Muusikamuuseumis kõlavad neljapäeval rõõmu laulud
Tallinn
Kõlavad rahvalaulud, mis jutustavad inimeseks olemisest, selle rõõmudest, muredest, valudest, iludest ja armastusest. Laule-lugusid saadab harmoonium ja keelpillid.
Kavas on uuemad rahvalaulud - naiselikud sentimentaalsed meloodiad, ballaadid, sekka mõned rahvapärased koraalid; pillilugudeks - muusika, mis saatis inimesi igapäevaselt veel eelmise sajandi keskel.
Esinevad Meelika Hainsoo (laul, viiul, hiiukannel), Mall Ney (harmoonium, laul), Maarja Nuut (viiul, laul) ja Elo Kalda (kümnekeelne kannel, kromaatiline kannel).
Piletid 50 ja 75 krooni.

Homme stardib Põhjamaade suurim luulefestival
Põhjamaade Luulefestivalil on kokku 16 autorit, nad tulevad 8 maalt ja astuvad üles ühtekokku 7 kohas.
Seekordne, järjekorras seitsmes Põhjamaade Luulefestival toimub 4.-5. maini Tallinnas ja Rakveres.
"Põhjamaade Luulefestival on Eesti ja Põhjamaade kõige pikaealisem ja suurim luulefestival. Seda viimast eelkõige oma geograafilise haarde, festivaliautorite tuntuse ning poeesia ja teiste kunstiliikide sünteesimise poolest," sõnas Madis Tilga Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest.
Festivali näol on ühelt poolt tegemist sisuka kirjandussündmusega, mis on kohtumispaigaks kirjanikele, luuletajatele ja tõlkijatele. Teisalt annab aga eesti kirjandus- ja muusikasõpradele võimaluse saada vahetult osa kaasaja parimate autorite loomingust nende endi esituses.

Peeter Sirge "väänas" oma fotod 180-kraadisteks
Digitehnika abil pakub Peeter Sirge oma ülisuurtel fotodel võimaluse näha üheaegselt näiteks nii riigikogu lage kui põrandat.
Tava- ja silinderpanoraamvõtetega edastatav 180 kraadine vaade ruumile muudab selle liikuvaks, kõverduvaks ja väänlevaks, tekitades tuttavlikest ruumidest täiesti ootamatuid elamusi.
Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos sel laupäeval avataval näitusel "Sfäärilised ruumid" esitab fotograaf Peeter Sirge nägemusi Riigikogu saalist, Tallinna Raekojast, Kadrioru lossist, KUMUst, Tartu Jaani kirikust, Estonia teatrist, Eesti pangast, Saha kabelist ja teistest tuntud ehitistest Eestis.
Uued tehnoloogilised võimalused hakkavad varem või hiljem inimeste ruumimälu mõjutama. Enne värvifotode tulekut said inimesed visuaalset informatsiooni mustvalgete fotode abil ja mõnigi ehitis meenub esimese hooga just mustvalgena. Interjööre on jäädvustatud staatiliste piltidena, mis andsid ruumist edasi vaid teatud osa ning kus seinajooned olid hoolega paralleelseiks timmitud.

Nagu öö ja päev Estonia teatris
Kaasaegse tantsu etendused Estonia teatris pole päris ühetähenduslikult nüüdistants, kuid oma kategoorias eraldi on "Hamlet" ja "Libahunt" tippklass.
Estonia teatris esietendus rahvusvahelisel tantsupäeval kaas-aegse tantsu etendus "Hamlet. Libahunt". Noortele koreograafidele Oksana Titovale ja Marina Keslerile seati ainsaks tingimuseks kasutada lavastuses Eesti muusikat, ülejäänus olid neil vabad käed.
Eelkõige Kanuti Gildi SAAL-is tegutseva nüüdistantsu loojana tuntud Oksana Titova koreograafia on Estonia suure lava täitmiseks küll tihedam, kuid aeg-ajalt ka pinnapealsem. Enim on mängima pandud kontrastid - hele ja tume, valge ja punane, hall ja kirju ning aeglane ja kiire, järsk ja leebe. Elo Soode suurepärast lavakujundust ja kostüüme iseloomustab põnev multifunktsionaalsus, kus lisaks mitmele otstarbele on igal esemel ka erinevaid tähendusi.

Kammerlik lugu reaalsusega mängivatest produktidest
Mark Ravenhilli "Produkt" on tabavalt lihtne ja kammerlik tükk kaasaegset teatrit.
Sama lugu mängis Ravenhill ise möödunud Baltoscandalil. Nüüd kehastab Ravenhilli tegelaskuju, läbimurdeunelmais B-kategooria filmirežissöör-produtsenti Rein Pakk. Kuigi laval on ka Aigi Vahing noore filminäitlejannana, siis sisuliselt on tegu monotükiga. Von Krahli "Faustis" debüteerinud Pakk on laval sümpaatne, oma filmihariduse taustaga ehk tunneb ka teatavat isiklikku kontakti teemaga, esitab keerulise rütmiga teksti veenvalt, suutes vaatajat naerma panna, kuid mõjudes samas ka läbini usutava karakterina.
Teisel osatäitjal Vahingul on samuti kontakt filmimaailmaga - õppis ta ju näitlemist Los Angeleses. Põnevaks teeb "Produkti" selle mitmekihilisus. Ekraan on tänapäeval teatris oluline element. Antud näidendis on see teatud mõttes vastupidi pööratud. Noorele näitlejannale oma läbimurdefilmi kirjeldav Paku kehastatud filmirežissöör muutub justkui ekraaniks, mille kaudu jõuab vaatajani tema peas valminud tulevase kassahiti (tema produkti) projektsioon.

Robert Lapage sai Euroopa teatriauhinna
Nädalavahetusel anti Thessalonikis välja prestiižne Euroopa teatriauhind, mille sai Kanada teatrimees Robert Lapage.
Žürii oli määranud auhinna, mille juurde käis 60 000-eurone rahasumma, klassikuks saanud saksa teatrilavastajale Peter Zadekile, kuid viimane ei ilmunud auhinnatseremooniale. Nii sai oma skandaalsete, publikut epateerivate lavastustega tuntuks saanud Zadek hakkama veel ühe kunstiteosega. Auhinna mitteväljavõtmist põhjendas ta asjatoimetustega teatris.
Asenduslaureaat Lapage on Québecis tegutsev teatri- ja filmimees.

Video: Pet Shop Boys andis kontserdi täismajale
Pet Shop Boys andis eile kontserdi Saku Suurhallis täismajale.
Staaride esinemist olid tulnud uudistama ka mitmed kohalikud kuulsused. Bänd ise sõitis juba täna varahommikul Riiga, kus toimub nende järgmine esinemine, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Krill ja HUH kohtuvad homme Von Krahlis
Üritustesari Krill esitleb homme netileibelit krill.ee ja Hea Uus Heli tähistab oma klubiõhtu 1ÖÖ% viiendat sünnipäeva.
Krill ilmutas end avalikkusele esmakordselt 2005 suve lõpus Tartus festivalil Eclectica. Tegemist on üritustesarjaga, mida juhatavad Chill, Taavi Tulev, Margo Niit ja Jancek.
Krill on toonud Eestisse olulisi ja põnevaid tegijaid elektroonilise muusika otsingulisemate suundade laialt spektrilt - ambient-techno'st breakcore'ini: Cylob, Jeff Milligan, Arabian Prince (ex-NWA), Anders Ilar, Drumcorps ja Monolake. Oluliseks eesmärgiks on korraldajatele olnud ka kohalike omanäoliste elektroonikaartistide tutvustamine.
Nüüd on Krilli pühendunud meeskond asunud seda viimast tegevuse suunda uuel tasandil edasi arendama jõudes juba mõnda aega küpsenud netileibeli asutamise idee teostamiseni. Esimene Krill.ee väljaanne on Tallinna indielektrooniku Dseiri debüüt-EP "The Forgotten Land".

R Kelly kirjutab Virginia veresauna ohvritele laulu
USA r'n'b laulja R Kelly plaanib Virginia ülikoolis mõrvatud tudengite mälestuseks anda välja uue laulu.
R Kelly viibis enda sõnul parasjagu tuuril, kui kuulis traagilisest tulistamistamisest Viriginia Tehnikaülikoolis, vahendab BBC.
Eelmisel kuul toimunud veresaunas tappis Lõuna-Korea päritolu üliõpilane 32 tudengit ja mõrvas seejärel iseenda.
Uue singliga teenitava tulu lubas R Kelly annetada Viriginia Tehnikaülikooli juurde asutatud toetusfondile The Hokie Spirit Memorial Fund.
Singlit nimega "Rise Up" on võimalik internetist allalaadida alates 15. maist. Uue loo refrään kõlab: "Rise up, when you feel you can't go on, rise up, and all of your hope is gone, rise up, when you're weak and you can't be strong."

Propagandasõda käib ka suhtlusportaalides
Peale ametlike propagandatalituste osalevad infosõjas ka kümned vabatahtlikud.
Propagandasõjal on mitu rinnet. Lisaks avalikule sõnasõjale poliitikute vahel käib sõda ka internetis. Mööda suhtlusportaale liiguvad kirjaketid, mis kutsuvad inimesi üles kas võitlusele või mõistusele. Luuakse kommuune, kus mõttekaaslased saavad end vastaspoolt kirudes trööstida.
Muusik Jan Pillav vaatab Orkuti suhtlusportaali konto kirjakasti: "Mulle tuli Orkuti kaudu neil päevil 49 kirja. Erinevat tüüpi stiilis "Tule ja liitu" 100 000 eestlast "kommuuniga"," mahasavisaar.com ", "Aita politseil tuvastada", "Ära allu provokatsioonile". Palju oli linke ajaleheartiklite juurde. Üliõpilane Kristi Tuiv sai võrreldes Janiga Aljoša-teemal kokku tagasihoidlikud 17 kirja. "Sisuliselt samad, mis kõigil," täpsustab ta. Jan ütleb, et talle saatsid kettkirju kolm-neli inimest. Kristile kirjutajaid oli kümmekond. Massipsühhoos?

Anne Adamsi juubelikontserdid
Lauljanna Anne Adams tähistab lähipäevil 50. sünnipäeva kontsertidega "Peidus pool". Kõlavad laulud folgist popini. Kaastegevad on Ivo Linna ja Jaan Sööt, Vanemuise balletisolistid ja ansambel Adamsfamily. Esmakordselt astus Anne Adams avalikkuse ette 1978. aastal Hando Runneli luuletusele tehtud lauluga "Ära". Praegu tegutseb ta vabakutselise muusiku ja muusikaõpetajana. Kontserdid on täna, 3. mail, Pärnu kontserdimajas, pühapäeval, 6. mail Vanemuise kontserdimajas ja nädala pärast, 10. mail, Tallinnas KUMU auditooriumis. Kontserdid algavad kõikjal kell 19 ning piletid on saadaval Piletilevis ja Piletimaailmas.

Parim õpilasfirma teeb sõbrakindaid
Võistluse "Eesti parim õpilasfirma 2007" võitis õpilasfirma MPK 24/7, mis toodab sõbrakindaid ehk kindaid, kuhu mahub kaks kätt, nii et sõbrad saavad käest kinni jalutada ka siis, kui ilm on külm. Parima õpilasfirma liikmed on Mari-Liis Poolak (Tallinna 32. keskkool), Krista Palder (Gustav Adolfi gümnaasium) ja Pille-Riin Vackermann (Tallinna tehnikagümnaasium), keda ühendavad peale sõpruse ka juhendaja Kristiina Orgla ning kunagine kodukool Tallinna Nõmme põhikool. Suvel sõidavad nad Eestit esindama Berliini. SA Junior Achievementi Arengufond korraldatud võistluse lõppvoorus osales 13 võistkonda.

Internet: www.mycathatesyou.com
Internet: www.mycathatesyou.com - mainitud lehekülg peaks meeldima iseäranis neile, kes on väsinud sellest, et kasse kujutatakse pehmete, toredate ja nunnudena (vt näiteks www.kittenwar.com ja www.ratemykitten.com). Siin veebilehel saab tutvuda karvakerade vähem armsa poolega.

Kais ja Vesik alustasid hooaega 17. kohaga Hiinas
RANNAVÕRKPALL:
"Olime esimeses geimis ees 20: 17 ja ei suutnud ära võita. Ilmselt selle taha mäng jäigi", kirjeldas kaotatud kohtumist Kais.
Kui mängu avageimi võitsid hiinlased kaotusseisust napilt 23: 21, siis teises olid eestlased kindlalt 21: 15 paremad. Kolmas geim kuulus aga 15: 12 jällegi hiinlastele. "Nad tõid paar ilusat palli kaitses üles ja meil oli raskusi enda rünnaku realiseerimisega", selgitas Kais, kes turniiri lõpptulemusega rahule ei jäänud.
Põhiturniiri avaringis võitsid Kais ja Vesik eile tulemusega 2: 1 Uus-Meremaa paari Lochhead - Pitman, teises ringis alistusi napilt brasiillastele Harley - Pedro. Maailmakarikasari jätkub juba järgmisel nädalal, 8. mail algab Bahreini MK-etapp.

Kahe tõrjutud penalti hind - Porsche, juveelid ja kodukino
Vargad tühjendasid FC Liverpooli vutiklubile finaalikoha päästnud väravavahi kodu.
Teisipäevaõhtuse UEFA Meistrite liiga poolfinaali mängujärgses penaltiseerias kahe Londoni Chelsea palluri löögid peatanud ja FC Liverpooli 23. mail Ateenas toimuvale esikohaheitlusele tüürinud hispaanlane Pepe Reina avastas öösel koju saabudes eest kaose.
Väljaku peremeeste 4: 1 võiduga lõppenud penaltiseeria suurima kangelase, 24-aastase Reina kodust Liverpooli Wooltoni linnaosas olid vargad kaasa viinud sõiduauto Porsche Cayenne'i, juveele, dokumente ning Taani firma Bang & Olufseni meelelahutussüsteemi, teatas BBC. Sissemurdjate tekitatud kahju ulatub miljonitesse kroonidesse.
Näiteks ainuüksi Bang & Olufseni tehnika koos kõige juurdekuuluvaga võib maksta 180 000 Inglise naela ehk ligi neli miljonit krooni. Pealegi ei jäänud midagi järele ka Porschest - Hispaania numbrimärgiga halli värvi auto oli põlema pandud, kui politseinikud selle eile varahommikul leidsid.

Raimo Pajusalu võidupidu Belgias kestis järgmise päeva lõunani
Raimo Pajusalu koduklubi Roeselare Knack Randstad tuli Belgia meistriks.
Belgia meistrivõistluste finaalseeria viiendas, otsustavas mängus alistas kodusaalis mänginud Knack Noliko Maaseiki 3: 2 (19: 25, 25: 21, 25: 18, 23: 25, 15: 13) ja suurejooneline tähistamine koduhalli kohvikutes ja baarides võis alata.
"Selline viisakas pidu oli, bändi ja muuga. Mängul oli umbes 2500-3000 pealtvaatajat ja neist tuhatkond jäi pärast pidutsema," jutustas Pajusalu eile pärastlõunal Eesti Päevalehele rõõmsal häälel. Samal ajal kostis telefonitorust veel kellegi lõbus laulujupp.
"Noh, tegelikult ei ole pidu veel läbi saanud, varsti läheme linnavalitsuse vastuvõtule," lisas kogu finaalseeria platsil viibinud eestlasest temporündaja.

Rocki pallurid rääkisid suu puhtaks
Tartu Rock purustas Eesti korvpalliliiga poolfinaalis Nybiti 83: 55 ja juhib seeriat 2: 1.
Poolfinaalseeria teises kohtumises valusalt lüüa saanud Rocki pallurid ja treenerid pidasid järgmisel päeval enne treeningu algust ülikooli spordihoones kriisikoosoleku, analüüsisid videolt kaotuse põhjusi ja valmistusid revanši võtma.
Revanš avaldas võimsa mulje - Rocki pallurid rassisid kaitses 35 minutit ja alles viimasel viiel minutil lasid pealinlastel vabamalt hingata ning skoori üle 50 punkti kasvatada.
"Saime oma vigadest aru ja valmistusime tõsiselt," ütles Martin Müürsepp, kes piirdus eile 6 punkti ja seitsme lauapalliga. "Esimeseks kaheks mänguks meil ettevalmistus puudus. Nii treenerite kui ka mängijate poolel. Saime lõppude lõpuks kaks päeva tagasi platsi keskel kokku. Teatud mehed võtsid sõna, leidsime oma küsimustele vastused, rääkisime asjad selgeks."

Jäähoki MM-il jätkatakse vahegruppides
Moskva MM-võistlustel peeti eile viimased alagrupimängud. Rootsi võitis A-grupis Šveitsi 6: 0 ja jätkab E-vahegrupis täiseduga. F-vahegruppi võtab kaks võitu kaasa Kanada, kes eile alistas C-alagrupi viimases mängus Slovakkia 5: 4. Alumisse play-off-gruppi langesid Läti ja Norra.
MM-võistlused jätkuvad heitlustega kahes kuueliikmelises vahegrupis. Alagrupis omavahel peetud mängud lähevad arvesse.
E-vahegruppi kuuluvad kahe võiduga Venemaa ja Rootsi, lisaks veel Šveits, Itaalia, Soome ja Taani. F-grupis on kaks võitu kirjas Tšehhimaal ja Kanadal, samas grupis mängivad ka USA, Valgevene, Slovakkia (Kanada) ja Saksamaa.

Eesti ja soome kirjandusteadlased tutvustavad Aino Kallast
Tartu
Aino Kallast puudutavatest uurimustest räägivad eesti ja soome kirjandusteadlased. Aino Kallase Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ja Soome Instituut kuulutavad välja Aino Kallase loomingust ajendatud tekstide kirjutamise võistluse.
Aino Kallase Tartu-aastatest ja suhetest tartlastega 20. sajandi alguses räägib seminaril Sirje Olesk.
Leena Kurvet-Käosaar, Kukku Melkas ja Maarit Leskelä-Kärki vaatlevad oma värskete uurimustööde valguses Aino Kallase päevikuid feministlikust vaatenurgast, võrdlevad Aino ja tema õdede Helmi ja Aune Krohni loomingut, käsitlevad tema proosaloomingut kui oma aja ühiskondliku ja kultuurilise diskussiooni osa.

Raadio Sky Plus tähistab kümnendat sünnipäeva
Raadio Sky Plus tähistab kümnendat sünnipäeva raadiomänguga, kus kuulajatel on võimalik võita miljon krooni.
9. mail kümneseks saav Eesti kuulatavaim kommertskanal Sky Plus käivitab uudse raadiomängu, kus kahekroonisest paberrahast võib saada miljon krooni. Raha võitmiseks peab mängu pääsenud raadiokuulaja võrdlema stuudios loositavaid numbreid oma käes oleva mistahes Eesti rahatähe seerianumbritega. Kui viis numbrit langevad kokku, võidabki kuulaja miljon krooni.
Hommikuprogrammi saatejuhi Alari Kivisaare sõnul võib juba ette aimata, kui populaarseks mäng kujuneb. "Aastaid tagasi võrdlesime kuulajate sünnikuupäevi stuudios ümbrikus oleva kuupäevaga, ka siis võisid inimesed võita miljoni ning helistajaid oli nii palju, et telefoniliinid ei pidanud koormusele vastu," meenutas Kivisaar. "Nüüd siis taas miljoni võitmise võimalus, mis on raadiomängu puhul väga haruldane."

Kolmapäevased venekeelsed ajalehed kutsusid leppima
Eile kutsus ka Vesti Dnja üles rahunema ja rahumeelselt protestima.
Molodjož Estonii reageeris neljapäevastele rahutustele oma valmimistsükli tõttu laupäeval, põhjaliku ja tasakaaluka ülevaate naabruses oli avaldatud ka artikkel "Ootasime meiegi ära oma Pariisi", milles väidetakse, et politseinik ründas üht piketeerijat esimesena ja päris nõmedalt oletatakse öise marodöörluse takistamata jätmise kohta: politsei "ootas, et pogrommidest tuleks maksimaalne kahju selleks, et süüdistada mitte-eestlasi". Võiks ju siis väita, et marodöörid olid tegelikult erariietes noorpolitseinikud. Esmaspäevane Vesti Dnja: tohutu hulk külma sõja aegseid heietusi, süüdistusi ja üleskutseid erinevatelt autoritelt - ei oskagi midagi esile tuua, see oleks sama mõttetu kui Lenini lendlehe ülevaade, viha tiražeerimine ei ole konstruktiivne.

Uudistesaated tõid rahva telerite ette
Emori projektijuhi Peeter Teedla sõnul olid nädalalõpu uudistesaadete reitingud väga kõrged kõigis telekanaleis. Uuritud nädala keskmine oli "Aktuaalsel kaameral" 197 000 vaatajat ja saade oli võrreldes eelmise nädalaga jõudnud 14. kohalt seitsmendale, kuid konkreetsete päevade ja saadete vaatajanumbrid olid märksa kõrgemad. Näiteks laupäevaõhtust AK-d jälgis 265 000 (20,5%), sama õhtu "Reporterit" 212 000 inimest.
Väga suur vaatajate hulk oli neljapäevaõhtustel Eesti telekanalite erisaadetel. Näiteks TV3 uudistel kell 23.20 oli 164 000, ETV erisaatel kell 23.30 aga 194 000 vaatajat. Suurenenud huvi oli ka PBK Eesti uudiste vastu. "135 000 inimest - nii kõrge pole selle saate reiting kunagi olnud," ütles Teedla. Ka venekeelsel AK-l oli tavapärasest rohkem huvilisi. Nii oli neljapäeva õhtul - rahutuste puhkemise õhtul - mitte-eestlastest vaatajate protsent 10,6, mis teeb 44 000 inimest.

Kust osta Tallinnas tankikütust? 
"Seoses viimase aja sündmustega Eestis mõtlesime, et meie riikide vahel on arvatavasti tekkinud arusaamatus. Võib-olla eestlased lihtsalt ei mõista, mida neile tahab öelda Venemaa? Seepärast on tarvis õppida eesti keelt", kirjutab dp.ru ja avaldab vene-eesti vestmiku. Vastuse saab järgmistele venekeelsetele väljenditele:
Öelge palun, kuhu te pronks-sõduri viisite?
Kas oleks võimalik osta veidi pronksi isiklikuks tarbeks?
Kas see on tõsi, et siin seisis varem monument?
Ma ei osta Eesti kaupa, palun mulle vene viina!
Soovin rentida maad siin väljakul. Vajan skulptorit!
Kas Eestis on veel palju mälestusmärke?
Kuidas minna Hugo Bossi poe juurde?

Baskini anekdoodid
Restorani kelner vaatab imestusega, kuidas klient vestleb kalaroaga.
"Kas te räägite kalaga?"
"Seda küll."
"Kas ta saab teist aru?"
"Saab küll."
"Mida te küsite?"
"Kuidas elavad mu sugulased Budapestis?"
"Ja mida kala ütles?"
"Et ta ei tea. Sellest on möödas juba kuu, kui teda Doonaust välja püüti!"
Pipino jooksis kui hull härja eest, kes teda taga ajas. Viimases hädas hüppas üle aia, kui härg oli teda juba peaaegu puudutanud. Pühkides laubalt higi, lausub Pipino kurvalt:
"Ja see on selle eest, et ma nelikümmend aastat olen olnud taimetoitlane!"

JÄRJEJUTT (2): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Rahvaluule õppetooli eesmärk oli säilitada iidset rahvuslikku sõnavara, talletada esivanemate vaimuvaramut, ülistada rahvaluulet, õpetada regivärssi ja muu hulgas ka valmistada ette kohtunikke, sest Maavallas sai kohut pidada ainult Tarbatu Suurõpila rahvaluule eriala lõpetamise tunniskirjaga inimene. Siinsed seadused koosnesid ju ainult vanasõnadest ja rahvatarkustest ning kuidas võikski keegi teiste üle kohut mõista, kui ta ei tunne esivanemate vaimuvara. Libateadusi oli õppinud minu armas Nellikene, see distsipliin tegeles libahuntide, marduste, pärglite ja muude seesuguste olendite olemuse ja käitumise seletamisega, ehkki sedagi rohkem läbi rahvaluulelise prisma.

Pärnu mees ehitas vanast veskist kolme-tärnihotelli - naabrid peavad nüüd oma aluspüksid ära sööma
Pärnakas ehitas Läänemaa piiril olevast Pivarootsi tuulikuvaremest kolmetärnihotelli.
Pivarootsi tuulik asub Läänemaal Virtsu lähedal Kõmsi-Pivarootsi kruusatee ääres, 500 meetrit merest. Tallinna magistraalile veski ära ei paista. Ka õiget teed pidi sõites ilmuvad 15 meetri kõrguse mõisaaegse Hollandi-tüüpi tuuliku tiivad teekäänaku tagant nähtavale alles viimase saja meetri peal. Selleks ajaks arvab otsija, et on ammu ja lootuseta eksinud. Tagasi pööranud pole ta seetõttu, et pole kuhugi pöörata, tee kitsas kah.
Paik on küll teada Karl Ristikivi lapsepõlvemaana, kuid kirjandusloolasedki on selles näinud kõrvalist kolgast, mille lähim ja suurim asula on Pastla-Peterburg ehk Lihula ja seegi õnnetu kümnete kilomeetrite kaugusel.

Fassaadi uuendus eeldab välisvoodri minevikus tuhnimist
Maja edukas uuendus-kuur sõltub sellest, kas õnnestub varasem värv välja selgitada.
Enne pinna ülevärvimist tuleb selgeks teha, millega on see varem värvitud. Kümme aastat tegutsenud Sadolini Värvikeskuste Grupi OÜ müügijuhi Heiki Tuisu sõnul on krohvitud aluspind olnud alati ja jääb ka tulevikus värvimüüja jaoks probleemiks. Sageli ei teata, mis krohv või värv aluspinnal on. "Vanast heast ajast on meile jäetud palju huvitavat," tõdeb Tuisk.
R ja U Ehituse OÜ juhataja, kauaaegse ehituskogemusega Roland Pikknurm soovitab enne puitvoodri värvimist kindlaks teha, kas eelnevalt on kasutatud lateks-, punamuld- või õlivärvi. Vastavalt sellele oskab müüja soovitada vajalikku krunt- ja põhivärvi.
Enne uue värvi pealekandmist eemaldatakse pragunenud värvikiht kaabitsa, terasharja või liivapaberiga. Hallitusega kahjustunud kohad pintseldatakse üle spetsiaalse eemaldamisvahendiga, naelapead korrosioonivastase värviga, krunditakse alküüdõlivärviga. Järgmisel päeval saab alustada põhivärvi pealekandmist.

Luksusauto elab edasi diivanina
Disainer saagis auto tükkideks ja tegi sellest mugava nahast Mersudiivani.
"Autost diivani tegemise idee sündis tegelikult juba varem. Tegin Tartu kunstikooli mööblikujunduse ja restaureerimise eriala lõputööks 1996. aastal taolise diivani Volkswageni Põrnikast. Aastaid hiljem, 2001. aastal, kohtusin juhuslikult meestega, kel oli sarnane idee ja võimalused seda teostada. Juba oli üks Mercedeski katki saetud. Konkreetsest toorikust küll asja ei saanud, kuid panime pead kokku ja hakkasime ühise eesmärgi nimel tööle," kirjeldab disainer Marek Murumets sohva saamislugu.
Sohval on originaalosad
Marek Murumets, Roland Pikk-maa ja tänaseks igavikuteele läinud Juhan Pikkmaa tegid diivani valmis vabast ajast ja soovist oma hullumeelset ideed elusuuruses näha ning teistelegi näidata. Tegemist on ainueksemplariga ja see ei ole praegu kuskil kasutuses. Teisisõnu - sohva ootab oma õiget ostjat.

Uued lülitid ja pistikupesad annavad kodule teise näo
Uued värvilised lülitid ja pistikupesad sobivad nii elu- kui ka vannituppa.
Soome päritolu elektritarvikute tootja Ensto tõi Eestis turule uue lülitite ja pistikupesade disainsarja Impressivo, mis erineb teistest tootevaliku täiuslikkuse poolest.
Ensto tooteid Eestis turustava AS-i Ensto Elekter turundusjuhi Andres Meresmaa sõnul muudab Impressivo sarja unikaalseks asjaolu, et ühe ja sama sarja tooted sobivad nii kuivadesse kui ka niisketesse ruumidesse. "Värviliste lülitite ja pistikupesade puhul tuleb tihti ette, et sarnast stiili toodetega ei ole võimalik teha kogu hoone elektrisüsteemi," selgitab Andres Meresmaa. "Impressivo sari või-maldab pakkuda ühtse disainiga lahenduse näiteks nii elu- kui ka vannituppa."
"Tihti esineb kohti, kus ei saa või ei ole otstarbekas elektriseadmeid seina sisse süvistada," räägib Meresmaa. "Impressivo tooted sobivad nii süvis- kui ka pinnapealseks paigalduseks," lisab ta. Lülitite ja pistikupesade disainsari sisaldab nii kodusesse kui ka äriinterjööri vajalikke tooteid ning on saadaval neljas põhivärvis. Sari sisaldab nii Skandinaaviale iseloomulikku valget kui ka elegantse varjun-diga halli, tumedamat, aga sa-mas pehmet tooni antratsiiti ning tuhmi varjundiga alu-miiniumit.

Mais tuleb võidelda tigude ja muttidega

Praegu on parim aeg külvata muru
Parim aeg muru külvamiseks on enne suurt sadu. Kui vihmapilved silmapiiril, lase käia!
Murukülvi aeg algab kevadel koos vegetatsiooniperioodi algusega, kui taimed hakkavad roheliseks minema, ning lõpeb augusti lõpus või septembri alguses. "Hilisema külvi korral on oht, et taimed ei suuda endale enam piisavalt varuaineid koguda, mistõttu nad hukkuvad talvel," ütleb Margus Vahejõe muruga tegelevast firmast Eesti Murud.
Kõigepealt tee endale selgeks, millist muruseemet on vaja. Varjulisse kohta sobib üks, trampimiseks määratud hoovile teine, lihtsalt iluks kolmas. Muruseemne valik võtab poes silmad kirjuks, aga mõistlik on otsustada kodumaiste sortide kasuks. Näiteks OÜ Eesti Murud valikust sobib õue, kus pidevalt sebib kari lapsi ja koeri ning kus pole liiga märg ega liiga kuiv, Pallimuru, Pallimuru Lux või Kiirmuru. Kui meele järele on selline õu, mis näeb välja nagu vanaema juures maal - palju ristikut hulgas -, tasub võtta Koduõue muru. Siis arvesta aga võimalusega, et vähemasti korra suvel astud mõnele mesilasele peale.

TOOMAS VITSUT: vajalik on kogukondade vaheline dialoog
Ma ei tahaks selles Tõnismäe pronkssõduri ala arendamisest esialgu midagi arvata, enne on vaja kõigi teemast puudutatute vahel arutelu.
Tuleks proovida luua mingisugust dialoogi pronkssõduri teisaldamise vastaste ja selle ettevõtmise pooldajate vahel.
Üks üldine leppimiskoht võiks olla see, et mõlema poole vahel jõuda konsensusele, et mis sinna Tõnismäe platsile nüüd tuleb.
Selle pärast ma ei tahaks absoluutselt midagi arvata sellest, enne kui dialoog kogukondade vahel ei ole käima läinud.
Ma olen kogu aeg rääkinud, et pronkssõduri ära viimine probleemi ei lahenda. Hetke olukorrale hakatakse lahendust otsima tänasel kodurahu foorumil.

LUGEJA: Külvame lilli! 
Tulen välja ettepanekuga katta kogu endine pronkssõduri ümber olev ala lilledega, kevadel kindlasti tulbid - las olla nagu Hollandis - õitemeri ja vastavalt hooajale teised lilled.
Maja, kuju või mingi muu ehitus saab olema vandaalide lõksuks. Miitinguid samuti on lillede peal võimatu pidada.
Kes lillede vastu läheb, see ei ole ühegi normaalse inimese vaates õilis tegu.
Toonitan, et ta peab just efektne olema oma lillede rohkuse poolest. See oleks ka omamoodi lepitus vene rahvale.

SOTSIAALDEMOKRAADID: pronksmehe asemel lehvigu Euroopa lipud! 
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Lea Raus tuli välja ettepanekuga, mille kohaselt võiks Tõnismäel pronkssõdurist vabaks jäänud platsile lehvima panna kõigi EL riikide ja EL lipud.
Eesti liitumist Euroopa Liiduga toetasid meie eri rahvustest elanikud ja kindlasti ei kahtle keegi, et Euroopa tsiviliseeritud riigina edasi minna saame ainult omavahelises harmoonias ja euroopalikke väärtusi tunnustades.
Nii saaks väljakust, kus on harjutud tähistama 9. maid paik, kus on tõesti põhjust pidada 9. maid, aga juba kaasaegses tähenduses - Euroopa päevana. SDE toetab oma liikme head ideed ja loodab, et see leiab tallinlaste ja muidugi ka Tallinna linnavõimude poolset toetust.
Lipud võiksid sinna jääda niikauaks, kuni leitakse veel parem lahendus.

URMET KOOK: Savisaar paneb uue pronksmehe püsti? 
Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatas, et kaitseministeerium pöördus linna poole palvega, et linn võtaks Tõnismäe haljasala korrastamise ja haljastamise enda kanda.
Savisaare sõnul olevat see, mis haljasalale tuleb, hetkel ebaselge ja tuleviku küsimus.
Seoses sellega tahan esitada ühe populaarse vandenõuteooria. Nimelt pole sugugi selge, kellele Tõnismäelt sõjaväekalmistule toimetatud monument õiguslikult kuulub. Kas linnale, kelle maa peal kuju asus või riigile, kes selle sealt teisaldas.
Samasugune vaidlus kerkis ju ka Lihula teisaldatud monumendiga, mille puhul väideti alul, et see kuulub riigile, aga hiljem tagastati selle üles panijale ehk omanikule.
Kui Tallinna linn läheks pronkssõduriga kohtusse, peaks lihtsustatult öeldes tulema otsus selle pinnalt, kas tähtsam on linna omandiõigus või riigi poolt apelleeritav avalik huvi. Aga Savisaarel on täiesti seaduslik ja kohtuteest lihtsamgi võimalus pronksmees üles panna.

Politoloog: noored protestivad saatkonna ees oma karjääri nimel
Eesti saatkonna ees protestijad näitavad ustavust võimule, lootes saada häid karjäärivõimalusi, leiab Moskva poliittehnoloogia keskuse asejuht Aleksei Makarkin.
Mis te arvate, mis motiveerib neid noori Eesti saatkonna ees seisma ja protestima?
Ma arvan, et kõikide nende sarnaste noorteliikumiste peamine eesmärk on oma liikmete karjääri edendamine. Algselt formeeriti need kui oranžide revolutsioonide (režiimivahetused Ukrainas, Gruusias - toim) alternatiiv. Sarnaselt Ukrainas toimuva oranži revolutsiooni ja seda toetavate noorteliikumiste loomisega üritati Venemaal luua analoogseid struktuure. Preventiivselt otsustas meie võim luua aga omad organisatsioonid - antioranžid liikumised. Teisisõnu - seni, kuni meil olid oranžid struktuurid veel nõrgad ja vähetuntud, jõuti noorteorganisatsioonide sektor juba hõivata. Ilmusid Naši, Molodaja Gvardija, mis on võimupartei Ühtne Venemaa noorteorganisatsioon, jne.

ANDRES TOODE: Seisukohad selgeks enne dialoogi
Viimaste nädalate sündmuste peamiseks põhjuseks on nimetatud dialoogi puudumist. Ükskõik kas see dialoog puudus siis valitsuse ja rahva või eestlaste ja venelaste vahel, aga see olevat põhjus, miks kired lõid tänavatel lõkkele ja lõõmavad internetis seniajani.
Samas pole ükski osapool selles vastasseisus oma dialoogivalmidusega just hiilanud. Pigem on pekstud teist ultimatiivsete nõudmistega või esitatud ennastõigustavaid monolooge.
Tegelikult polegi minu arvates küsimus üldse dialoogis või selle puudumises. Kui asjad oleks korras, poleks mingit dialoogi vajagi. Teineteise süüdistamise asemel peaksid tüli osapooled endale oma lähtepositsioonid selgeks tegema. Esmalt isekeskis välja selgitama ja kokku leppima, mis on nii oluline, millest ei olda nõus ühegi kompromissi nimel loobuma. Seda peaksid tegema nii eestlased kui ka venelased. Ja seejärel sellest üksteisele ka selgelt teada andma.
Mulle - ja ma tegelikult arvan, et kõigile (hea küll, enamikule) eestlastele - on selliseks "viimaseks sillapeaks" tõsiasja tunnistamine, et 1940. aastal okupeeris N Liit Eesti ja 1944. aastal tegi ta seda taas. Ma olen nõus diskuteerima venelastega Teise maailmasõja tähenduse üle, ma olen valmis aktsepteerima nende tundeid oma Suure Isamaasõja vastu, ma nõustun loobuma nende vabastamisjutu peale iga kord meenutamast, et see vabastamine kasvas üle okupatsiooniks. Aga ma ei ole nõus hetkekski möönma, et 1940. aastal toimus Eestis sotsialistlik revolutsioon või et 1944. aastal meid ei okupeeritud.

KRISTER PARIS: Kui ajakirjaniku seljas tantsib vabadusvihkaja kumminui
Lugedes sõnumeid sellest, kuidas rünnati meie Moskva suursaadiku Marina Kaljuranna pressikonverentsi, tuli elavalt meelde sume suvehommik eelmisel aastal Piiteris.
Tol korral üritasid vabadusvõitlejad Valgevenest kasutada G8 kohtumist Peterburis selleks, et selgitada kohale sõitnud lääne meediale olukorda oma kodumaal. Pressikonverentsini nad ei jõudnud - ammu enne seda, kui aktivistid said liikuma hakata, olid FSB agendid valgevenelased kaasa viinud.
"Nii et Valgevene tegelikkus on jõudnud ka meie piiri taha," pidin jahmatusega tõdema. Midagi sellist olin äsja kogenud just Valgevenes, kus pidin jooksma flashmob'iks kutsutavat välkmeeleavaldust laiali ajava OMON-i eest, tegema võimaliku "saba" maharaputamiseks vahemeeste autos paarikümnekilomeetrise ringi ja istuma mitu tundi "meeldivas" keskustelus KGB ülekuulajatega. Veel varem olin pidanud loovutama riiki sissesaamise nimel oma sülearvuti, mille kontroll vältas paar kuud.

PAVEL LOSKUTOV: valitsus ei tohi oma sammudest taganeda
Minu ja mu venekeelsete sõprade-tuttavate jaoks ei ole pronkssõduri temaatika oluline, ma olen veendunud, et olukord riigis rahuneb varem või hiljem.
Ma leian, et valitsus ei tohiks enam enda otsustest tagasi astuda, see näitaks riigi nõrkust. Mis on tehtud, see on tehtud - rahu tuleb nii kui nii tagasi.
Pronkssõduri eemaldamine oli poliitiline käik ja ma arvan, et võib-olla ei olnud selleks praegu kõige parem aeg.
Paraku leidub Eestis neid inimesi, kes soovivad hetkeolukorras veel õli tulle valada.
Tõenäoliselt võivad ka 9. mail tulla mõned rahutused. Välja tulevad ilmselt nooremad inimesed, kes võtavad natuke alkoholi ning võib-olla on nad ka koolist saanud mingisugust mõju, et tänavaile minna.
Need, kes olid tõesti kunagi II Maailmasõja keerises või kelle jaoks mälestus sellest tõeliselt korda läheb, ei läinud öösel poode segi peksma.

PAUL-EERIK RUMMO: Venemaa ei ole huvitatud stabiilsest Eestis
See on äärmiselt kahetsusväärne, aga meil ei tarvitseks luua erilisi illusioone selle kohta, et Venemaa oleks väga huvitatud stabiilsuse kindlustumisest Eestis.
Samuti ei maksaks arvata, et idanaabri huvides on see, et suhted eri rahvusgruppide vahel võiksid Eestis laabuma hakata.
Rahvastikuministri ametis oli suhteliselt raske viia läbi informeerimisüritusi vene koolides Ida-Virumaal.
Ma täheldasin, et elementaarne informatsioon Eesti kodakondsuse taotlemise võimaluste ja eksamikeks ettevalmistumise kohta ei ole väga suure osani mittekodanikest jõudnudki.
Kavandasime väga konkreetseid infokampaaniaid, et käia koolist kooli ja rääkida nendest asjadest, eriti pärast seda kui loodi võimalus sooritada kodakondsuseksamit otse koolides. Esiteks ei olnud kõikidel juhtudel nendesse koolidesse kuigi kerge pääseda.

JEVGENI KRIŠTAFOVITŠ: kui tahad olla rahvas number üks, mine Venemaale
Venelasel on Eestis olles kaks varianti: kas ühined siinse eestikeelse ja -meelse ühiskonnaga või oledki rahvas number kaks.
Kui sa tahad olla rahvas number üks, siis palun väga, kolmsada kilomeetrit ida poole on põlisrahvas venelased. Ma olen selle vastu, kui Eestis tahetakse hakata tegema "väikest Venemaad".
Kui mul on vaja midagi oma kultuurilise vene identiteedi säilitamiseks, siis ma käitun vähemusrahvuse esindajana.
Tekitada kunstlikult kaks kogukonda, millest üks on mingi impeeriumimeelse monumendiga seostatud, see on kohutav.
Ma usun, et mu etnilised rahvuskaaslased võiksid rohkem sellele mõelda, varem või hiljem jõuavad nad järeldusele, et siin ei ole mõtet kahe eraldiseisva kogukonna baasil hakata ühiskonda üles ehitama.
Praegu on emotsioone palju ning samuti ka solvunuid, aga kui olukord rahuneb, siis ei ole selleks mingit takistusi.

Seljad sirgu! 
Viimastel päevadel oleme pidanud läbi elama koleda aja. Märatsemine, lõhkumine ja röövimine, mis on meie kodumaal juhtunud, on täitsa mõttetu. Need, kes on sellest osa võtnud, on kõik südametud ja häbematud kriminaalid, keda on vaja selle eest karistada.
Nüüd on olukord veelgi halvemaks muutunud. Lisaks küberruumis toimuvatele Eesti-vastastele rünnakutele on füüsiliselt rünnatud ka Eesti saatkonda Moskvas. Need rünnakud on viinud olukorra täitsa teisele tasemele. See, mis algas möödunud nädalal suhteliselt piiratud tegevusega, on nüüd Eesti ja tema rahva täielik terroriseerimine.
Me ei tohi selles viletsas olukorras alla anda. On vaja seljad sirgu lüüa ja jälle edasi vaadata. Teadvusetu viha ei saa mõjutada meie rahva edusamme.

REPLIIK: Patriarhi valik
Viimastel päevadel on Vene meedias spekuleeritud Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II tervisliku seisundi üle kuni selleni välja, et mees on tegelikult surnud. Kolmapäeval ilmus Aleksius siiski ajakirjanike ette ja kinnitas, et on elus ja terve. Ühtlasi tegi ta kriitilise avalduse Eesti valitsuse aadressil, heites Eesti võimudele ka ette, et Tallinna tänavatel meelt avaldanud inimesi on nimetatud "joodikuteks ja marodöörideks".
Pärast sellist avaldust on raske uskuda, et Eesti võimud peaks tulema vastu Aleksiuse varasemale soovile, et ta maetaks Eestisse Kuremäele Pühtitsa nunnakloostrisse. Kloostriga seovad Aleksiust väga isiklikud sidemed. Eesti-Vene suhete valguses on raske uskuda, et ka Vene riik lubaks sel juhtuda.

JUHTKIRI: Venemaa saeb oksa, millel ise istub
See võib kõlada küll väga küüniliselt, aga tegelikult tuleb Eestile lõppkokkuvõttes kasuks, et Kremli sünnitatud noorteühendus Naši Moskvas Eesti saatkonna ees märatseb, et nad ründasid Rootsi saadiku autot ja rebisid puruks Rootsi riigilipu ning et Eesti riigiasutuste veebisaitide vastu korraldatud küberrünnakud tulid Venemaa riiklike institutsioonide IP-aadressidelt. Miks nii?
Siiani oli pronkssõduri probleem paljuski olnud Eesti enda asi. Eesti valitsuski ju rõhutas, et tegu on Eesti siseasjaga, millesse teistel riikidel (loe: Venemaal) ei maksa sekkuda. Samas valitses paljudes lääneriikides nõutus, sest ega nad saanud eriti aru, miks üldse on vaja 21. sajandil sõdida 20. sajandi monumentidega.

Gruusia tudengid piketeerisid Vene saatkonna ees Tbilisis
Tudengid korraldasid miitingu Vene suursaatkonna ees Tbilisis ning nõudsid Venemaalt Eesti asjadesse mitte-sekkumist.
Aktsiooniga nõudsid nad mitte sekkuda Eesti siseasjadesse, kirjutab newsgeorgia.ru. Miitingul osalejad nõudsid lisaks demokraatlikele riikidele negatiivse surve avaldamise peatamist.
Nad tuletasid meelde, et kui Venemaa kehtestas sanktisoone Gruusia vastu, siis teised riigid, nende hulgas Eesti, toetasid nende riiki.
"Praegu on meie kohus toetada meie Eesti sõpru", avaldasid tudengid.
Pärast piketti suundusid nad Eesti saatkonda ja edastasid suursaadikule sõbraliku kirja, milles väljendasid oma taunivat suhtumist vene poliitikute avaldustesse.

Kohus tunnistas läbiotsimise Vene PwC kontoris ebaseaduslikuks
Moskva Tveri rajooni kohus rahuldas PriceWaterhouseCoopers kaebuse ja tunnistas siseministeeriumi toimingud õigusevastaseks.
Kohus põhjendas oma otsust sellega, et läbiotsimine toimus ilma kohtu loata, teatas RIA Novosti. Samas võeti PwC kontorist auditeerimissaladust sisaldavaid dokumente. Kohus kohustas vastavat ametiisikut toimepandud rikkumisi tühistama.
Läbiotsimine koos dokumetide äravõtmisega toimus PwC Moskva kontoris 9. märtsil 2007. aastal kompanii vastu algatatud kriminaalasja eeljuurdluse raames. PwC kahtlevad maksude kõrvaldamises summas 243 miljonit rubla (ligi 120 miljonit eesti krooni).

USA senat: toetame Eestit, kuid kõiki mälestusi peab austama
USA senat väljendab oma ametlikus resolutsioonis Eestile kindlat toetust, kuid kutsub austama ka punasõdurite kui natsismi vastu võideldes surnute mälestust.
Täna andis USA senati välja ametliku resolutsiooni, milles Eesti saab tugeva poolehoiu osaliseks. Resolutsioon loetleb leheküljepikkuselt üles Eestis ja Moskvas Eesti saatkonna juures toimunu: kuju äraviimine, vandalism ja rüüstamine, duumasaadikute nõudlik visiit ja Moskva saadiku ja saatkonna piiramine ning ründamine.
Senat mainib oma avalduses, et pronkssõduri uus asukoht on sobiv: silmapaistev ehk prominentne.
Samuti rõhutab senat, et Eesti valitsus püüdis kuju asjus Venemaaga koostööd teha, kuid too keeldus sellest.
Senat märgib oma avalduses ära ka selle, et Eesti oli mitukümmend aastat Vene okupatsiooni all. Okupatsiooni kirjeldab senat kui brutaalset, seadusetut ja õigustamatut Eesti suveräänsuse ja enesemääramisõiguse rikkumist.

Reuters: Venemaa kärbib Eesti naftatransiiti 20 miljoni tonni võrra
Ühe Vene tööstusallika sõnul kärbib Venemaa lähema 1-2 kuu jooksul oma Eesti kaudu käivat naftatoodete transiiti 20 miljoni tonni võrra.
Samal ajal suurendab Venemaa naftatoodete eksporti läbi Peterburi sadama, kinnitas "Vene tööstusallikas" Reutersile.
Venemaa kärbib raudteetransiidi kvooti umbes 20 miljoni tonni võrra ja "Lasti omanikud suundavad oma tarned (Neeva) jõele, Peterburi," selgitas allikas uudisteagentuurile.
Veerand Venemaa naftaekspordist käib läbi Eesti.
Eesti Raudtee andmetel veeti 2005. aastal läbi Eesti kokku 25,8 miljonit tonni naftatooteid. Samal aastal moodustas naftatoodete transiitvedu raudteel kogu kaubaveost 27%.

Euroopa Liit eitab Venemaa mõjutamist WTO-ga
Euroopa Komisjon teatas täna, et eitab kuuldusi nagu oleks EL võtnud Venemaa WTO-sse saamise püüdluse suhtes oluliselt tõrjuvama suuna.
Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Peter Mandelsoni esindaja Peter Poweri sõnul pole mingit karmimat suunda võetud, vahendab Reuters. Power kinnitas, et EL on endiselt pühendunud sellele, et Venemaa saaks WTO-sse sisse, kuigi muidugi tuleb selleks äriliselt mõistlik alus leida.
Peter Power selgitas, et enne Venemaa WTO-sse võtmist tuleb lahendada veel mõned küsimused, nende seas eksporditollid ja raudteemaksud.
Euroopa Liit on juba andnud oma nõusoleku Venemaa WTO-sse võtta ja nüüd peab Venemaa saavutama veel laiema rahvusvahelise nõusoleku.

Vene kindral: lennukid ja tankid tulevad Punasele väljakule tagasi
Moskvas 9. mai paraadi korraldav kindral Vladimir Bakin kinnitas, et vahepeal alarahastatuse tõttu ära jäänud sõjatehnika demonstratsioon tuleb Punase väljaku paraadidele tagasi.
Vene kindral Vladimir Bakin teatas täna, et kummardusena Nõukogude aja pidustustele tulevad takid ja raketiheitjad taas Moskva Punase väljakule paradeerima, vahendab Reuters.
Veel mõni aasta tagasi veeresid igal paraadil Punasel väljakul veokid ja relvatehnika mööda poodiumist, millel seisid Venemaa riigipead ja prominentsed poliitikud.
Külma sõja kõrghetkel kõmistasid üle marssivate sõdurite ja ordenisäras veteranide ka sõjalennukid, mis näitasid Nõukogude Liidu sõjalist võimsust.
Tänavuse 9. mai paraadi juht Kindral Bakin kinnitas, et sõjatehnika on viimastelt Punase väljaku paraadidelt puudunud ainult kehva finantseerimise tõttu. Bakin selgitas: "Seda küsmiust arutatakse. Meil on vitriinis küllalt, mida näidata."

Vene suursaadik EL-s: Eesti peab vabandama
Venemaa alaline esindaja Euroopa Liidus Vladimir Tšižov hoiatas, et kui Eesti konflikti lahendamise esimese sammuna avalikult ei vabanda, siis saab pronkssõduri ümber toimunu hoopis pikemad tagajärjed Venemaa ja EL-i vahelistes suhetes.
Tšižov süüdistas Euroopa Liitu silmakirjalikkuses, kuna Euroopa kritiseerib Venemaad seoses Eesti saatkonna blokeerimisega, kuid samal ajal ei soovitanud Eestil pronkssõdurit mitte teisaldada ja sõdurite säilmeid ümber matta.
Tšižov vihjas intervjuus Financial Times'ile, et see konflikt hakkab omama Eesti jaoks ka majanduslikke tagajärgi.
Tema sõnul põhineb üks kolmandik Eesti majandusest vene toorainete re-ekspordil ning samas teevad vene kodanikud Eestisse olulisi investeeringuid.
Tšižovi ja EL-i diplomaatide hinnangul peab EL-i ja Venemaa tippkohtumine toimuma igal juhul, ehkki sündmust võivad mõjutada lahkhelid seoses nii Eesti, Kosovo kui ka Poola liha ekspordi takistamisega.

USA abivälisminister: te ei ole üksinda
USA abivälisminister Euroopa ja Euraasia asjades Daniel Fried avaldas toetust Eesti vabariigile ja ütles, et me pole kriisis üksinda.
Fried ütles intervjuus Neeme Rauale, et Eesti ei tohiks ennast kujunenud kriisis üksinda tunda, kuna nii USA, Euroopa Liit kui ka NATO on Eestile oma toetust avaldanud.
"Loomulikult oleme me juhtunu pärast mures," märkis Fried. "Kuid Eesti peaks tundma, et teid toetatakse, eriti, kui te ajate õiget asja".
Freid'i sõnul on pronkssõduri näol ilmselgelt tegemist väga emotsionaalse küsimusega ja lahendusena näeb ta dialoogi, kuhu on kaasatud Vene kogukond Eestis. Abivälisminister avaldas lootust, et eestlased suudavad venekeelse elanikkonnani küündida, kuna tegemist on siiski meie kaaskodanikega.
"Probleemi lahendamisega peaksid tegelema kainelt mõtlevad inimesed, emotsionaalseid lahendusi on maailmas niigi palju," ütles Fried.

The Daily Telegraph: EL ähvardab Venemaad WTO-sse mitte lasta
Ajalehe andmetel ähvardab EL blokeerida Venemaa WTO liikmeks saamist, kui president Vladimir Putin ei luba, et hakkab rahustama Venemaa ja tema naabermaade vahel süvenevat kriisi.
Briti ajaleht The Daily Telegraph kirjutab, et salajased Euroopa Liidu dokumendid paljastavad, et Euroopa pealinnade kannatus hakkab katkema keset järjest hoogu koguvaid kaubandusvaidlusi ja rünnakuid Eesti Moskva saatkonna vastu.
Kaardid pannakse lauale 18. mail EL-Venemaa tippkohtumisel. Euroopa diplomaadid on valmis Putinile selgelt oma rahulolematust väljendama.
WTO liikmestaatus on Venemaale võti osalemaks rahvusvahelises majanduses ja kaubanduslepetes Euroopa Liidu ja USA-ga.
Brüsseli ajaleht European Voice vahendab Daily Telegraphile salaja nähtud saladokumenti: "Tehke kindlaks, et Euroopa Liit on valmis varakult toetama Venemaa WTO-sse vastuvõtmist, kuid seda mitte mingil juhul siis, kui on probleeme või kui olemasolevaid kokkuleppeid rikutakse."

Expressen: Eesti mure on ka Rootsi mure
Rootsi päevaleht Expressen teatab tänases juhtkirjas, et Eesti mure on ka Rootsi mure ja Venemaa kampaania Eesti vastu on paljastanud kõik, mida Putini Venemaa kohta vaja teada on.
Nüüd on aeg lahti öelda kõigist senini vastu pidanud illusioonidest Venemaa kohta, teatab Expressen tänases juhtkirjas pealkirjaga "Eesti asi on ka meie asi", (Pealkirjal on sümboolne tähendus, sest kui värbati vabatahtlike Soome talvesõtta 1939. aastal, siis oli loosungiks "Finlands sak är vår" ehk "Soome asi on ka meie asi" - toim). Mööduva nädala pretsedentitu kampaania Eesti vastu on paljastanud kõik, mida me peame Putini Venemaa kohta teadma.
Meie (Rootsi - toim.) idanaaber pole enam demokraatia, mis otsib Läänega koostööd - kui keegi seda üldse uskus - vaid on autoritaarne riik, mis ei kohku "lähivälismaal" oma tahte saamiseks kasutamast mis tahes vahendit. Kremlit ärritanud riik võib arvestada sellega, et tema energiakraanid keeratakse kinni, ähvardatakse sanktsioonidega, piiratakse tema Moskva saatkonda, rünnatakse saatkonna töötajaid.

Venemaa on valmis riigikeele oskamatuse tõttu võõrtöölisi välja saatma
Vene riigiduumas on läbitöötatud välismaalaste õigusstaatuse seaduse muudatuse eelnõu, mille kohaselt nõutakse Venemaal viibivatelt välismaalastest töötajatelt vene keele oskust tõendavat dokumenti.
Tõendi puudumisel tagab riik võõrtöölisele keelekursused, kirjutab Kommersant.
"Kui immigrant vene keelt ära ei õpi, siis peab ta riigist lahkuma," ütles muudatuste autor Aleksandr Krutov.
Vastavalt eelnõule peab kulud katma tööandja või võõrtööline ise. Erand tehakse võõrtööliste suhtes, kes töötavad väliskompaniide heaks.
Azeri rahvuskultuuri seltsi juhi Tofik Melikovi sõnul kasutab riik tõenäoliselt antud võimalust välismaalastele keelebarjääri tekitamisega, vähendades seega immigrantide voolu.

Vene psühhiaatriahaigla põlengus sai vigastusi 35 inimest
Täna Venemaal Rostovi oblasti psühhiaatriahaigla hoones toimunud põlengus hukkus kaks inimest ja 35 sai vigastada.
Põleng algas täna hommikul kahekorruslises hoones, milles viibis 49 inimest. Tulekahju oli kustutatud kahe tunni pärast, vahendas RIA Novosti.

Röövlid viisid eksdiktaatori luud
Janos Kadari pärand ei ole andnud ungarlastele asu, kuigi ta suri juba 1989. aastal.
Üleeile kohutas Ungarit hauarüvetamine - viimase kommunistliku diktaatori János Kádári haud Kerepesi surnuaial oli avatud, tema põrm koos naise tuhaurniga varastatud.
"Mõrvar ja reetur, sa ei tohi puhata pühitsetud maal," oli kirjutatud lähedal asunud töölisliikumise panteoni müürile.
Hauarööv oli põhjalikult ette valmistatud, platsi katnud marmorplaat oli ära tõstetud, lahti kaevatud hauas oli lõigatud auk esmalt välimise puukirstu ja seejärel ka seesmise metallkirstu kaane sisse. Kalmistu turvamehed polnud öösel midagi erilist tähele pannud.
Üksmeelne hukkamõist
Kuriteo mõistsid hukka kõik poliitilised parteid. "See, mida Kádári hauale ja maistele jäänustele tehti, on lihtlabane kuritegu ja sellel pole midagi pistmist poliitika ega ajalooga," teatas peaminister Ferenc Gyurcsány. "Tegu on lugupidamise, mitte poliitika küsimusega, ja igaüks on ära teeninud viimse puhkuse," lisas opositsioonipartei Fidesz esindaja Andras Cser-Palkovics.

Prantsusmaa valimistel on favoriidiks Sarkozy
Elektrit täis televäitlus ei paista olevat muutnud kahe presidendikandidaadi - Ségolène Royali ja Nicolas Sarkozy - jõudude vahekorda pühapäevastel valimistel.
Kahe viimase nädala jooksul on sotsialiste esindav Royal pidanud kampaaniat tegema justkui vastutuult, sest kõik pärast esimest vooru korraldatud küsitlused kinnitavad temast konservatiivse vastaskandidaadi mõnepunktilist edumaad.
Sellest hoolimata näis Royal möödunud nädalal tsentristliku UDF-i juhi François Bayrou valijate toetuse eest võideldes olevat oma rivaalist edukam. Bayrou poolehoidjatest on aga kujunenud tänavuste presidendivalimiste kaalukeel.
Ehkki lõppvoorust välja jäänud tsentrist ei andnud oma valijatele otseseid juhtnööre, sõnas ta esimese vooru järgsel pressikonverentsil, et arvab juba teadvat, kelle poolt ta ei hääleta.

Moraalipolitsei puhastab tänavaid
Tänavu algas Iraanis iga-aastane riietuse islaminõuetele vastavuse kontroll eriti agaralt.
Viimase kahe nädala jooksul on moraalipolitsei tabanud üle kümne tuhande naise - ja märgatavalt vähem mehi -, kel tuleb oma "ebasündsa" riietuse pärast vastust anda. Moraalioperatsioonist pole pääsenud ka turistid. Nii toob Guardian näite ajakirjanikust, kelle pressikaardi fotot peeti sündsusetuks.
Inimeste riietuse massiline kontrollimine läheb Iraanis lahti igal kevadel, kui soojad ilmad kutsuvad end õhemalt - ja seega konservatiivide silmis väljakutsuvalt - riietama. Islamivabariigi võimude hinnangul ei tohi korralik naisterahvas kanda riideid, mis rõhutaksid tema kehajooni. Samuti tuleb katta erootiliseks peetavad juuksed.
"Mehed näevad neid modelle tänaval ega pane tähele naisi omaenda kodus," pahandas "hukka läinud nooruse peale" fundamentalistlik parlamendisaadik Mohammed Taqi Rahbar.

Mälestusmärk kahele tuhandele ajakirjanikule
Prantsusmaal Bayeux's rajati memoriaal ajakirjanikele, kes on Teisest maailmasõjast saadik töö tõttu hukkunud.
Ajakirjandusvabaduse päeval avatud mälestusmärk kujutab teerada, mida märgib 23 valget kivi 1876 tapetud ajakirjaniku nimega.
"See on ainuke koht maailmas, kus minu abikaasa nimi on kivisse raiutud," kõneles Haiitil tapetud Jean Dominique'i abikaasa ettevõtmise taga seisvale organisatsioonile Ajakirjanikud Ilma Piirideta.
Ajakirjanikevastane vägivald kasvab maailmas iga aastaga. Memoriaali püstitanud organisatsioon tõstab esile, et viimased kaks aastakümmet on olnud meediatöötajatele kõige ohtlikumad. Neid rünnatakse kõikvõimalikest suundadest - nii repressiivsete valitsuste, mässuliste, narkoärimeeste kui ka korrumpeerunud poliitikute poolt.

Ansip osales Apostlik-Õigeusu katedraalkiriku pühitsemisel
Täna osales peaminister Andrus Ansip Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tallinna püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna katedraalkiriku pühitsemisel.
Pühitsemisteenistus algas Tallinna Issanda muutmise kirikus ja jätkus Siimeon Hanna katedraalkirikus, kus pühitseti kirik ja altarilaud, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Pühitsemisteenistuse käigus andis Austria metropoliit Mihhail Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule üle oikumeenilise patriarhi kingitud õlilambi. Õlilambi süütas peaminister Andrus Ansip. Traditsiooniliselt süütab valitsuse esindaja kiriku valguse altari tarvis.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus õnnistas kõiki katedraalkiriku pühitsemisel viibinuid ja kogu Eesti rahvast.

Jüri Luik: Bushi kutse on märkimisväärne
Eesti suursaadik Washingtonis Jüri Luik ütles Päevalehele, et president George W. Bushi ja Toomas Hendrik Ilvese juunikuise kohtumise tänane avalikustamine oli sihipärane.
Luige sõnul on tegemist "märkimisväärse" kutsega. "Kõigile välispoliitikaga tegelejatele on arusaadav, et kutse ajastus pole juhuslik," ütles Luik kommenteerides tänast teadet.
Tema sõnul on tegemist tõusva hoonega Ameerika välispoliitikas. "Kõigepealt avaldas Eestile toetust asevälisminister, millele järgnes riigisekretär Condolezza Rice'i kõne presidendile. Lisaks kiitis ühendriikide senat täna heaks Eestit toetava avalduse, millele omakorda järgnes Bushi kutse," sõnas ta.
Saadiku sõnul näitab see, et USA ja Eesti liitlasssuhet ei suuda miski lahutada.
Päevaleht uuris ka seda, kas president Ilvese vastuvisiiti arutati juba Bushi novembrikuise Eesti külastuse ajal.

Häkkerid püüavad endiselt internetiliiklust ummistada
Ööl vastu reedet toimus taas sihilik ning varasemast jõulisem DDos küberrünnak Eesti valitusasutuste internetiliikluse ja veebiserverite vastu.
Internetiliiklust üritati ummistada tunduvalt suurema päringute arvuga kui varasemalt, teatas riigi infosüsteemide arenduskeskus. Rünnakut tõrjuti koostöös internetiteenuse pakkujatega.
Viimastel päevadel on sagenenud ka teated rämpsposti suurenenud mahu kohta. Ründega ei suudetud siiski korda saata muud, kui varahommikul segada väljapool Eestit olevate külastajate võimalusi Eesti kodulehekülgesid külastada.
*DDoS (Distributed Denial of Service) on rünnak, mille käigus genereeritakse mitmelt arvutilt hulgaliselt mõttetuid päringuid eesmärgiga rünnatav server sedavõrd üle koormata, et see pole enam suuteline tööd jätkama.

Arvamusliidrid pidasid presidendiga nõu
Samal ajal kui sajad peamiselt venekeelsed inimesed kogunesid eile Keskerakonna initsiatiivil Salme kultuurikeskusesse pidama Kodurahu foorumit, arutas märksa esinduslikum seltskond sama teemat Kadrioru lossis.
President Toomas Hendrik Ilvese juures käis nõupidamisel näiteks rahvastikuminister Urve Palo, lavastajad Elmo Nükanen ja Merle Karusoo, ajaloolane David Vseviov, tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi, Integratsiooni Sihtasutuse juht Tanel Mätlik ning mitmed nii eesti kui vene rahvusest ärimehed.
David Vseviovi sõnul palus president esitada kõigil oma nägemus, kuidas eelmisel nädalal alanud rahutuste järel edasi minna. "Minu mõte oli see, et igasugune jutt integratsioonist ajab meid rahvuse järgi kahte leeri. Rahvuse asemel tuleks hakata otsima ühist hoopis inimeste erialades ja huvides," rääkis Vseviov.
Loe rohkem homsest Eesti Päevalehest.

Bush esitas president Ilvesele küllakutse
President Toomas Hendrik Ilves sõidab 25. juunil president George W. Bushi kutsel Ameerika Ühendriikidesse riigivisiidile.
"Selle visiidi ajastus näitab selgelt, et ainuõiged on olnud Eesti varasemad valikud - liikmelisus NATO-s ja Euroopa Liidus, osalemine rahutagamisoperatsioonidel ja nii sõjalistes kui ka tsiviilmissioonides, aga ka tugev toetus ja abi Euroopa Liidu naabritele, demokraatia ja vabaduse kui läänelike väärtuste kaitsmine," ütles Ilves presidendi kantselei vahendusel.
"Väljend "kui aitame teisi, aidatakse ka meid" ei ole NATO-s ega Euroopa Liidus sõnakõlks või sisutühi poliitiline retoorika. Nagu ka selle kohtumise kaudu antud tugev toetus Eestile tõestab, siis selline teistest hooliv poliitika toimib meie enda huvides."
President Ilves ütles, et 25. juuni kohtumine Valges Majas on jätkuks 2006. aasta novembris toimunud president Bushi Tallinna-visiidile, mille käigus avaldas USA riigipea tunnustust Eesti edule demokraatia ja majanduse edendamisel ning Eesti rollile nii Euroopa uute demokraatiate toetamisel kui ka meie sõdurite vaprusele Balkani, Afganistani ja Iraagi missioonidel.

Ansip: omariiklus ei ole iseenesest tagatud
Täna Sisekaitseakadeemiat külastanud peaminister Andrus Ansipi sõnul tuletasid viimase aja sündmused talle meelde, et omariiklus ei ole iseenesest tagatud.
Peaminister külastas täna Sisekaitseakadeemiat ning kohtus seal politseinikega, kes olid eelmise nädala kahel ööl aset leidnud sündmuste ajal teenistuses ning tänas neid professionaalse tegutsemise eest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Ansipi sõnul on tal ja väga paljudel tänu avaldanud inimestel hea meel, et Eestil on sedavõrd tegus politsei, kes suudab seista õiguskorra eest meie riigis.
"Eelmise nädala sündmused Tallinnas ja Jõhvis tuletasid meile kahetsusväärselt meelde, et omariiklus pole miski, mis on meile iseenesestmõistetavalt tagatud. Just teie olite need, kes korda tagades vandaalitsejate sõimu ja kivirahe all seda sõna otseses mõttes omal nahal tundma pidite," ütles Ansip.

Balti Assamblee: Eesti siseasjadesse sekkumine on vastuvõetamatu
Balti Assamblee Läti ja Leedu delegatsioonid mõistsid hukka hävitustöö ja vägivalla Tallinna tänavatel ning leidsid, et teiste riikide sekkumine Eesti siseasjadesse ei ole lubatav.
"Pronkssõduri teisaldamine ning sõdurite ümbermatmine on Eesti kui suveräänse riigi eelisõigus ning teiste riikide sekkumine Eesti siseasjadesse ei ole lubatav," seisis eile läkitatud avalduses.
"Eesti otsus teisaldada pronkssõdur, mida suurem osa Eesti elanikkonnast näeb Sovjeti-okupatsiooni sümbolina, ei sea mingil juhul kahtluse alla seda, et Eesti kuulub demokraatlike riikide perre."
Läti ja Leedu delegatsioonid leidsid, et sotsiaalsed grupid, mis ei nõustu valitsuse otsustega, omavad demokraatlikus riigis siiski õigust oma arvamust avaldada.
Samas tuleb seda teha teha seaduslikult teel ilma vandalismita, mis seab ohtu nii inimesete elu kui ka tervise, kahjustab ning hävitab teiste vara ning ei võrdsustu demokraatliku protestiga, leidsid delegatsioonid.

Kodurahu foorumile kogunes üle 500 inimese
Tallinna linnavalitsuse poolt kokku kutsutud Kodurahu foorumile Salme kultuurikeskuses kogunes üle 500 inimest.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul kutsuti Kodurahu foorum üles selleks, et väljund oleks ka neile inimestele, kes tänaval ei märatsenud.

Rahvaliitlane jäi roheliste kaubamärgist ilma
Tööstusomandi apellatsioonikomisjon leidis, et Rahvaliidu endine peasekretär Lea Kiivit registreeris kaubamärgid "Eesti Roheline Erakond" ja "Eesti Roheline Partei" enda nimele pahauskselt ja tühistas sellekohase otsuse.
Apellatsioonikomisjon leidis, et Kiivit esitas möödunud aasta kevadel nende kaubamärkide registreerimise taotlused roheliste erakonna loomise ja tulevase tegevuse takistamiseks ning tühistas registreerimisotsused.
Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse liikme Marek Strandbergi sõnul valitakse poliitikas ikka erinevaid toimimismeetodeid. "Mis olnud see olnud, oluline, et samalaadset väiklust tulevikus liialt poleks," lausus Strandberg.
Kaubamärgid enda nimele registreerinud Kiivit on öelnud, et esitas registreerimistaotlused Tartumaa Nõo valla kauaaegse elanikuna seoses Kagu-Eesti jäätmekeskuse rajamisega, mis pidi esialgu tulema Nõo valda.

President Ilves sõidab Gruusiale toetust avaldama
Esmaspäeva hommikul algab president Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese riigivisiit Gruusiasse, mille eesmärgiks on kinnitada Eesti toetust Gruusia Euroopa-püüdlustele.
"Tahame anda grusiinidele veelkord selge sõnumi, et Gruusia pole üksinda, tal on sõpru, tema tegemisi jälgitakse ja tema käekäigu vastu tuntakse huvi," ütles Eesti riigipea. "Gruusia väärib Euroopa toetust, sest: esiteks, ta teeb õigeid asju; teiseks, aitab ennast ise ja laseb nõnda teistel teda aidata; kolmandaks, on tõestanud, et suudab saavutada positiivseid tulemusi."
President Ilves ja proua Evelin Ilves kohtuvad esmaspäeval Gruusia presidendi Mihhail Saakašviliga, parlamendi spiikri Nino Burjanadzega ja avavad Gruusia parlamendis Eesti kingitud digitaalse stenografeerimise süsteemi. Samuti osalevad nad ta Eesti-Gruusia äriseminiaril.

Nädalavahetusel paistab vihmapilvede tagant päike
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt on nädalavahetusel ilm vahelduva pilvisusega ning muutub päev-päevalt soojemaks.
Laupäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub põhjakaarte tuul 1-6 m/s. Päeval on samuti vahelduva pilvisusega ilm, õhtupoolikul võib vähest vihma sadada. Saju võimalus on suurem Põhja-Eestis. Puhub lääne- ja edelatuul 2-8 m/s. Päevane temperatuur jääb 7 ja 13 soojakraadi vahele.
Pühapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib vähest vihma sadada. Puhub edelatuul 2-8 m/s. Sooja on päeval 9 kuni 16 kraadi.
Esmaspäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub lõunatuul 4-10 m/s. Päevane temperatuur jääb 10 ja 18 soojakraadi vahele.
Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega kohati vihmasajune ilm. Päeval on taevas paiguti selgem, kuid mitmel pool tuleb vihma. Puhub lõunatuul 5-12 m/s. Sooja on päeval 10 kuni 18 kraadi.

Eestirootslased väljendasid toetust Eesti valitsusele
Rootsi vähemusrahvuste kultuurinõukogu, mis esindab eestirootslasi, avaldas toetust Eesti vabariigi valitsusele ning arvasid, et põhiseaduses on kultuurautonoomia hästi tagatud.
"Eestirootslastena tõdeme, et Eesti riik on oma loomishetkest lähtunud kõigi siin elavate rahvuste rahumeelsest kooselust. Selle üheks alustalaks on ka need kultuuriautonoomsed põhimõtted, mis on loonud põhiseaduslikult head võimalused igale rahvusele ja kodanikule oma rahvusliku identiteedi säilitamiseks," ütlesid kultuurinõukogu esindajad Uile Kärk-Remes ja Lars Rönnberg.
Eestirootslased on aastasadu elanud eestlastega kõrvuti. Rootslus Eestis on olnud ja on ühtekuuluvus nii oma keele ja kultuuriga kui ka osaksolemine oma kodumaal - Eestis ja Eesti riigiga.
"Hindame kõrgelt neid väärtusi, mis on koos loodud ja tahame neid säilitada üheskoos kõikide nendega, kes lähtuvad samadest põhimõttest," sõnasid eestirootslased.

Politsei otsib haiglast lahkunud vanurit
Ida politseiprefektuur otsib Kohtla-Järve haiglast lahkunud Viktor Makurinit.
1931. aastal sündinud mees lahkus haiglast 27. aprilli hommikul ning tema asukoht on praeguseni teadmata.
Tundemärgid: kasv 182 cm, seljas olid tumehall jakk, ruuduline bordoovärvi pluus, jalas helepruunid viigipüksid ja mustad sametist sussid.
Kõigil, kes teavad midagi kadunud meesterahva asukohast, palutakse politseiga ühendust võtta telefonidel 35 76 053 või 110.

Hukkunud pilootide omaksed loobusid hagist Copterline'i vastu
2005. aasta augustis Tallinna lahel alla kukkunud Copterline'i kopteri pilootide omaksed on muutnud oma hagi USA kohtus.
Esialgse hagi kohaselt nõudsid omaksed suurt kahjunõuet kopteri valmistajalt Sikorsky'ilt, servo valmistajalt Textronilt, kopteri varuosade müüjalt HS'lt ning lennufirmalt Copterline'ilt, kirjutab Helsingin Sanomat. Lennufirmat peeti juhtunus osaliselt vastutavaks.
Uues hagis Copterline'i enam ei mainita. Vaid neljandaks osapooleks on märgitud Plasma Technology nime kandev USA ettevõte, mis valmistas servo kaks kolbi.
Omaksed nõuavad ettevõtetelt vähemalt 60 miljoni dollari ehk ligikaudu 724 miljoni kroonist hüvitist. Samadele asjaoludele põhineva hagi on New Yorgi kohtule esitanud ka Copterline.
Mõlema hagi kohaselt on tootjafirma Sikorsky, selle tütarfirma Helicopter Support (HS) ja allhankefirmad süüdi jõhkras hoolimatuses.

Karu kaevas mesitaruni pääsemiseks elektrikarjuse alla tunneli
Türi vallas Änari küla lähedal metsas kaevas meejahil karu tarudeni pääsemiseks elektrikarjuse alla tunneli.
Kokku jõudis mesikäpp lõhkuda ja tühjaks süüa kaks taru, lisaks viskas ta võssa karjust elektriga varustanud generaatori, kirjutab Järva Teataja.
Mesinik Tarmo Jaanisk, kes hävingu läinud reedel avastas, ütles, et sellist kavalust poleks karust osanud oodata.
"Tarude lähiümbrus oli suuri käpajälgi täis ning metsa all vedelesid tühjaks söödud kärgede raamid," kirjeldas ta.

Liiklusõnnetuses hukkus üheksa siga
Eile õhtul toimus Järva maakonnas liiklusõnnetus, milles hukkus üheksa auto alla jäänud metssiga.
Õnnetus juhtus kella 22.20 paiku Järva maakonnas Pärnu- Rakvere- Sõmeru maamntee 96. kilomeetril, kui 1981. aastal sündinud Tarmo juhitud Saab sõitis otsa teele jooksnud metsseakarjale, teatas Paide politseijaoskond.
Inimesed õnnetuses viga ei saanud, kuid esialgsetel andmetel sai surma üheksa siga.

Raplas püüdsid purjus mehed alkoholi varastada
Raplas üritasid kolm purjus meest eile õhtul poest alkoholi varastada.
Rapla politseile teatati eile õhtul kell 18.02, et linnas asuva kaupluse tagauksest tassisid kolm meest kaks resti alkoholi välja ja panevad pudeleid kilekottidesse.
Politsei tabas alkoholi varastanud mehed ja toimetas kainenema. Alustatud on väärteomenetlust.

IT ekspert: rünnakud Eesti veebi vastu on huligaansus
IT spetsialisti Tõnu Samueli hinnangul on praeguste küberrünnakute näol tegemist huligaansusega.
"Praegune rünnak seisneb erinevate Eesti veebiserverite ülekoormamises," ütles Samuel Terevisioonis.
Samueli sõnul on hea, et pole veebilehti maha võetud ega sinna asemele kirjutatud, et "eestlased on fašistid". Ometi nentis ta, et Eesti serverites on turvaauke, kuna turvalisus on kallis lõbu.
Praegune rünnak on Samueli hinnangul organiseeritud eestlaste hinge peale ja see ei ole Vene riigi ametlik poliitika.
"Kui asjaga tegeleksid tõelised professionaalid, oleks olukord märksa hullem," märkis Samuel ja lisas, et tema hinnangul on hetkel tegemist huligaanidega.
"Paistab, et need, kes reaalset rünnakut teevad on siiski teismelised ja üsna rumalad," sõnas IT-spetsialist.

Seppik: Reformierakond ründas kriisi ajal Keskerakonda
Keskerakonna juhtfiguur Ain Seppik leiab, et Reformierakond kasutas kriisihetki ära selleks, et Keskerakonda rünnata, ning "peen poliitiline rünnak" on tekitanud parteiliikmetes ka meeleheidet.
Seppiku sõnul ei olnud Savisaare käitumises kriisi ajal midagi taunimisväärset, kirjutab Postimees.
Seppiku hinnangul ei oleks Savisaar teistsuguste väljaütlemistega saanud ka kuidagi venekeelset elanikkonda rahustada, kuna nende näol, kes tänaval olid, ei olnud tegemist kellegi valijatega.
Savisaare vastaste rünnakute taga näeb Seppik aga Reformierakonna poliitilist mängu, millega püütakse Keskerakonna mainet kahjustada.
"Muidugi oleme hoobi saanud. Tegelikult on praegu toimunud Reformierakonna rünnak Keskerakonna vastu," ütles Seppik.
Kuulduseid, nagu oleks Keskerakonnas tekkinud vastuseis Savisaarele, ei lükka Seppik ümber ega ka kinnita neid.

Mustvees maeti rahutustes tapetud Dmitri Ganin
Eile sängitati Mustvees mulda Tallinna rahutustes hukkunud 20-aastane Dmitri Ganin, kellega jättis mõttes hüvasti kogu vapustatud väikelinn.
Kirik, viiruk, pisarad. Lõpmatud palved koorilt. Küünlad kaarduvad kätes kuumusest. Vaha tilgub nahkjopedele, koolikottidele.
Ehitusplatsil kiriku kõrval lärmab saag. "Lõpetage! Ise veel venelased… Ganinit maetakse," käratatakse. Kaheksakümneseks saav Valter Jaanus puhastab pasunat. "Räägitagu mis tahes, et kangelane või varas, eelkõige noor inimene, kahju," kostab mees, kes on juhatanud kohalikku pilliorkestrit 60 aastat. "Mida Valterita teeksime? Ta on puhunud viimseid viise meie kõigi emadele-isadele," kostab matust korraldav naisterahvas.

Räägime Ansipi asemel jumalaga
Neljasaja aasta eest Peipsi äärde saabunud venelaste järeltulijad on nördinud nii vandalismi kui ka teisaldamise pärast ning soovivad, et valitsus neid kuulaks.
"Sõdurit on lihtne ära viia, aga kas mõeldi, kuidas me siin selle häbi ja pahandusega edasi elame?" küsib Semjon Petuhhov, puuhalg ühes, kirves teises käes.
Võim peab Petuhhovi arvates inimestega enam rääkima, alates presidendist. "Usun presidenti, kes on ise mulda kaevanud, mitte ei loe seda Ameerika raamatust. Tallinnas juhtunut vaadates teavad võimud aga vaid, mis on Ameerika, mitte seda, mis on Eesti." Vanahärra peab toeka pausi.
"Oleme siin ka venelased, aga mitte sellised nagu Tallinnas, meie lolliks ei lähe, oleme näinud igasuguseid aegu, siin elanud üle 300 aasta." Petuhhovil on palju südamel. Juurtega eestimaalane ei taha olla tühi õhk, kelle selja taga otsustatakse nii tähtsat asja nagu ausamba teisaldamine.

Naši liikmed segasid Eesti veokeid
Kremli-meelse noorteühenduse Naši liikmed üritasid Ivangorodi kandis takistada Eesti veoautode pääsu Venemaale, noorte püstitatud telklaagris on juba külas käinud mitmed kohalikud võimukandjad.
Eesti-vastases aktsioonis osales kokku umbes 50 aktivisti, kanti loosungeid nagu "SS-rekkad läbi ei pääse" ja "Venemaa ei toida hauakaevajaid".
Noored jõudsid takistada viie Eesti numbrimärgiga veoki teed, aktsioonil pidas miilits kinni vähemalt kaheksa aktivisti.
"Neile koostati protokoll ebaseadusliku teesulgemise kohta," sõnas RIA Novosti allikas.
Vaatamata sellele on Ivangorodi võimude ja miilitsa suhtumine aktivistidesse heasoovlik. Eile külastas telklaagrit Ivangorodi linnavolikogu esimees Vladimir Morin.

Kuiva seaduse lõpp ei toonud Harjumaal kaasa ostuhullust
Kuusalu valla rahvas leidis pärast viiepäevase kuiva seaduse lõppu poest toidukottidega väljudes, et tegelikult on päris tore vahel alkoholiga pausi pidada.
"Ilmselt peaksite hoopis üle tee kauplusse minema, ma juba aiman, mida te otsite," viipab Kuusalu Perepoe punapäine müüja sisseastujatele. See paneb võõrad veidi nõutult üksteisele otsa vaatama ja punastama. Seejärel selgub, et toidukaupu müüaksegi hoopis vastasasuvas Kuusalu kaupluses.
"Eelmisel reedel enne keelu jõustumist oli seal selline mäsu, mida meil siin varem nähtud pole," tutvustab teejuht olukorda.
Toidupood on hommikusel ajal siiski suhteliselt tühi, veidi rohkem liikumist on näha lähedal asuva Grossi toidukaupade silti kandva angaari juures. Enamasti väljuvad inimesed poest toidukottidega, kuid keskpäeva paiku muutub liiklus tihedamaks ning meeste näppu ilmuvad kangemad pudelid.

Esimesed vabatahtlikud saavad abipolitseinikuks
Tallinna rahutuste järel abipolitseinikuks registreerunud vabatahtlike õpe kestab tuleva pühapäevani, praegu koolitatakse välja peamiselt Harjumaa korrakaitsjaid.
Pärast väljaõpet võib Põhja politseiprefektuur neid vajadusel avaliku korra tagamiseks appi kutsuda.
Sisekaitseakadeemias toimuvate kursusepäevade järel saavad õppe läbinud abipolitseiniku käesideme ja rinnamärgi, mis tunnistavad ametlikult nende õigust osaleda politseiniku abistajana mis tahes aktsioonis.
Pärast möödunud neljapäeva öösel alanud vandalismiakte vastas 1700 inimest politsei üleskutsele õppida abipolitseinikuks. Esmase kontrolli järel osutus ligi 300 vabatahtlikku ebasobivaks, seda peaasjalikult varasemate õigusrikkumiste tõttu.

Pihl: tuututamisega jäi vahele ka Falcki auto
Intervjuus Eesti Päevalehele arvas siseminister Jüri Pihl, et pühad tulevad vaatamata õhutajatele rahulikud, kuid kahtles turvafirmade personali lojaalsuses.
Ütlesite selle nädala riigikogu infotunnis, et ohuhinnangute kohaselt tulevad 8. ja 9. mai vaiksemad, kui olid eelmise nädala neljapäev ja reede. Samal ajal levivad eri päevadeks üleskutsed, kus kutsutakse välja tulema relvadega või aktsiooni jaoks raha annetama. Kas ohuhinnang on ikka sama?
Ma arvan, et meie jälitus- ja julgeolekuasutustel on piisavalt võimekust, et selgitada välja kõik provokaatorid ning nad vastutusele võtta. Uurimise käigus selguvad ka need, kes olid sündmuste õhutajad, ja süüdistuse saanutele tuleb ka veel lisa. Ma arvan, et seadusrikkumisi tahavad korraldada vaid mitteolulised provokaatorid.
Aga siiski, kuidas suhtuda neisse üleskutsetesse? Kas need on kontrolli all või tuleks neid siiski peljata?

Raskema rikkumisega astub kohtu ette 19 isikut
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lavly Lepp ütles eilsel pressikonverentsil, et praeguseks on prokuratuur algatanud 19 kriminaalasja nii avaliku korra raske rikkumise, varguste kui ka politseile vastuhakkamise tõttu. Üks kriminaalmenetlus on seotud ka tapmisega, milles veel kahtlustatavaid pole, kuid uurimine käib edasi.
Süütegudes kahtlustatavaid on 237, neist 46 on vahi all, jätkub aga kahtlustatavate tuvastamine. Rüüstamises kahtlustatakse viit inimest, kellele võidakse esitada kriminaalsüüdistus.
Üleeile alustas kaitsepolitsei kriminaalmenetlust, et selgitada välja internetikeskkonnas Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu vägivallale kutsuvad isikud. Kriminaalmenetluse ees-märk on selgitada, kes ning millistel asjaoludel sellist üleskutset levitab. Praegusel hetkel kahtlustatavaid ei ole. Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ning viib läbi kaitsepolitsei.

Mustamäel visati sisse venekeelse kooli 27 akent
Haridusameti juhi sõnul oli eesti ja vene kooli õpilaste vahel toimunud sõnavahetus.
Mustamäe reaalgümnaasiumil on kolmel ööl alates südalinna rahutustest sisse visatud kokku 27 akent, asja uurimiseks alustas politsei kriminaalmenetlust.
"Esimene kord, 26. aprilli ööl, visati sisse kümne akna ja kolme ukse klaasid," selgitas gümnaasiumi majandusalajuhataja Elen Postolaki. Teine kord rünnati kooli 27. aprilli ööl ning viimati 30. aprilli ööl, kui visati sisse ühtekokku 14 akent. Kannatada said nii esimese kui ka teise korruse aknad.
Kooli turvamees oli küll kõik ööd valves, kuid ei suutnud kurjategijaid tabada. Esimesel öösel vandaalitsemine avastati alles hommikul. Samuti ei tabanud viskajaid kooli turvakaamerad. "Kooli ümbrus on valgustamata, lintidele ei jäänud midagi peale," ütles Postolaki. "2. maiks saime klassid õnneks koristatud," rääkis Postolaki, kelle sõnul olid pärast rünnakut klassiruumid klaasipuru täis, sealtsamast leiti ka relvana kasutatud telliskivid.

Vene koolides hakatakse rahunema ning jälgitakse ka Eesti uudiseid
Kui veel esmaspäeval marssis Tallinna Ehte humanitaargüm-naasiumi sööklasse õpilane Vene riigilipuga, siis eile sai eesti keele õpetaja hoopis kallistusi.
Täna on juba hoopis rahulikum, tunnistasid nii Ehte humanitaargümnaasiumi kui ka Õismäe vene lütseumi direktorid, õpetajad ning õpilased. Kõrvaltvaataja jaoks olid mõlemad mitte just hiljuti remonditud, kuid hoolitsetud koolimajad täis sõbralikke lapsi, kes olid valmis päris avatult ja suures osas ka eesti keeles oma mõtteid avaldama.
Reede hommikul aga teatas 6. klassi poiss õhinal, et käis koos ema ja noorema vennaga barrikaadidel. Üks eesti keele õpetaja esitas lahkumisavalduse ning teine kaalus seda tõsiselt. Ehte humanitaargümnaasiumi direktor ja eesti keele õpetaja Merle Loodus-Adamson mõtles seitsme aasta jooksul esimest korda isegi, kas ta ikka tahab just vene koolis töötada.

Riik pole palunud Tallinnal elanikelt nõudeid koguda
Rahandusministeerium soovitab kahjunõude esitada politseile või kindlustusseltsi.
Kuigi rahandusministeerium teatas juba Tallinna südalinnas toimunud rahutustele järgnenud hommikul, et riik hüvitab kogu varalise kahju ja kehtestas hüvitiste saamise korra, mida üleeile täpsustati, kogus kahjude kohta informatsiooni ka Tallinna Kesklinna valitsus.
Nüüd on selgunud, et kõik Tallinna linnale oma kahjud esitanud inimesed ja ettevõtjad peavad siiski pöörduma kas politseisse või oma kindlustusfirma poole.
Rahandusministeeriumi pres-siesindaja Kristi Künnapas ütles, et rahandusministeerium pole kursis, miks ja kuidas Tallinn omalt poolt kahjuandmeid kogub ja mida selle informatsiooniga peale kavatsetakse hakata. "Nii palju kui mina olen aru saanud, peavad ettevõtjad ütlema linnale hinnangulise kahju suuruse ja mingeid dokumente varalise kahju kohta linn ei küsi," lisas Künnapas.

Naši alustas Euroopa Komisjoni Moskva esinduse ees protesti
Euroopa Komisjoni Moskva esinduse ees protesti alustanud noorteühenduse Naši liikmed, nõuavad Tallinna rahutustega seoses vahistatud Öise Vahtkonna liikme vabastamist.
Meeleavaldusel osaleb erinevate allikate andmeil 500 kuni paar tuhat noort. Juba enne selle algust tugevdati esinduse ümber miilitsavalvet, vahendab ETV24.
Naši nõuab meeleavaldusel, et vabastataks Vene kodanik Mark Sirõk, kes vahistati Tallinna rahutustega seoses eeluurimise ajaks kuni kuueks kuuks koos teiste Öise Vahtkonna liidrite Dmitri Linteri ja Maksim Revaga.
Äsja lõppenud ligi nädala väldanud Naši meeleavalduse Eesti Vene saatkonna ees mõistis Euroopa Komisjon hukka.

Suursaadik Kaljurand: Venemaaga on vaja suhelda
Eesti suursaadik Moskvas Marina Kaljurand ütles, et Eesti-Vene suhetes on olnud probleeme, kuid sellegi poolest tuleks Venemaaga suhelda ning ning rääkida teemadel, mille suhtes ollakse eri arvamustel.
"Tuleb rääkida! Diplom ongi selleks, et suhelda," ütles Kaljurand Aktuaalses kaameras. Ta lisas, et rääkida tuleb ka sellistel teemadel, milles on eri arvamused.
Suursaadik ütles, et vaatamata suhteliselt raskele ajale, saatkond töötas.
"Oli uhke olla Eesti diplomaat," ütles ta ning seostas seda kodumaalt, ka venelastelt ning välisriikide tugeva toetusega.
Ta ütles, et paljud venelased helistasid ja saatsid talle e-maile, öeldes, et neil on häbi oma riigi pärast.
Kaljurand toonitas ka, et saatkonna juures piketeerinud inimesed moodustavad vaid tillukese osa Venemaast.
Kaljurand kinnitas, et jätkab pärast puhkust suursaadiku ametis.

Video: Savisaare foorum kodurahu taastamisele kaasa ei aita
Keskerakonna initsiatiivil Kodurahu taastamiseks tänaseks kokkukutsutud
Üleskutse Ansipit mitte süüdistada teenis aga saalilt pahameeletormi, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised. Foorumil astusid üles ka mitmed politoloogid, kes vaatasid toimuvat laiemalt kui poliitikud, kuid nemadki avaldasid valitsuse suhtes kriitilist meelt.

Video: KAPO tuvastas ühe Eestivastase agressiooni levitaja
Kaitsepolitsei avastas isiku, kes levitas internetis üleskutset Venemaa relvastatud agresiooniks Eesti suhtes.
Tegemist on 22-aastase Venemaal elava noormehega. Kuivõrd on võimalik küberkurjategija andmine Eesti kohtu alla, sellest Seitsmestes Uudistes.
Kaalumisel on Euroopa vahistamismääruse koostamine. Selle alusel saaks Aleksei vahi alla võtta, kui ta siseneb mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki, vahendas ETV24.

Video: Falckile on tegemate töö eest esitatud üks kaebus
Turvafirmale Falck on esitatud vaid üks ametlik kaebus nende tegemata töö pärast kahel äreval ööl eelmisel nädalal.
Turvafirma loodab tulevikus võimalike vandaalitsemiste suhtes olla paremini valmis, vahendavad. Lähemalt rääkisid

Savisaare foorum tuleb taas kokku
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles Kodurahu Foorumi lõpusõnavõtus, et ühiskonnas tekkinud pingete maandamiseks kokku kutsutud foorum peaks muutuma püsivalt tegutsevaks.
Savisaare sõnul on praegu supp veel tuline ning hinnanguid kujundab ajalugu, neid ei panda paika järgmiseks kolmapäevaks. "Foorumil on mõte siis, kui see ei ole ei venelaste ega eestlaste oma vaid seal mõistetakse teineteist", lisas Savisaar.
"See, mille me täna algatasime, on pika tee algus," ütles ta. "Peame õppima üksteist kuulama ja teiste seisukohtadega arvestama."
Uuesti koguneb kõigile avatud Kodurahu Foorum mai teisel poolel.
Foorumil esines sõnavõtuga üle 40 organisatsiooni esindaja ja üksikisiku.

Marina Linter: mu mehele süstiti hobusedoos psühhotroopset ainet
27. aprillil kinni peetud Notšnoi Dozori liidri Dmitri Linteri abikaasa Marina on kindel, et ülekuulamisel peksti tema mees läbi ning süstiti hobusedoos psühhotroopset ainet, et ta rääkima panna.
Marina Linteri sõnul puhkas Dmitri koos tema ja kahe lapsega oma kodus ning mees läks kella 10 paiku prügi ära viima, kui kohtas trepimademel politseinikke. Ligi 10 korravalvurit surusid koduperemehe tagasi korterisse, ütles Marina Linter nädalalehele Den za Dnjom.
Dmitri käed pandi raudu, Marinal väänati käed selja taha ning keelati korteris ringi liikuda. "Ma ei tohtinud isegi kolmekuust last rahustada."
Läbiotsimise käigus konfiskeeriti Linteritelt kaks mobiiltelefoni, fotoaparaat ja laptop.
"Mingeid provokatiivseid dokumente või videosalvestisi abikaasal pole. Aga sõnade eest vangi panna ei saa," rääkis Marina. Naine väitis, et politseinikud ei jätnud talle arestiprotokolli koopiat, milles on märgitud, et tema abikaasa olevat osutanud politseinikele vastupanu. Kella 13 paiku viidi Dmitri kodust välja teadmata suunas.

Europarlament: ründed Eesti vastu on ründed terve ELi vastu
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees Jacek Saryus-Wolski leidis, et Eestit rünnates ründab Venemaa kogu Euroopa Liitu.
"Ma leian, et põhjuseta laiahaardelised ja mitmetasandilised Eesti-vastased rünnakud Vene võimude poolt nagu ka Eesti riigi siseasjadesse sekkumine Vene parlamendisaadikute delegatsiooni poolt, on vastuvõetamatud ning tsiviliseeritud riikide suhtlusreeglitega vastuolus," ütles ta ja lisas, et see võib oluliselt halvendada ELi-Venemaa suhteid.
Saadik avaldas täielikku toetust Eesti valitsusele, kes suutis riigis turvalisuse ning avaliku korra garanteerida. Ta lisas, et iseseisva riigi demokraatliku valitsuse otsust peab austama.
"Eestil on õigus hinnata oma traagilist minevikku - Eesti kannatas neli aastat natsi-okupatsiooni ja 48 aastat Nõukogude okupatsiooni ning terrori all," ütles ta.

Našistid rikkusid Eesti peakonsuli pressikonverentsi
Noorteliikumine Naši rikkus täna Peterburis toimunud pressikonverentsi, millel osales teiste seas ka Eesti peakonsul Lauri Bambus.
Lauri Bambus osales täna ümarlaual, mille teemaks oli küsimus, "milleks vedada ära monumendid nõukogude sõduritele?", teatas RIA Novosti.
Kui järg jõudis ajakirjanike küsimusteni, tõusis saalis püsti Naši aktivistist tütarlaps ja nõudis Bambuse kommentaari peaminister Andrus Ansipi väidetele selle kohta, kes on tegelikult maetud Tõnismäele. Neiu esitas üha uusi küsimusi ja nõudis neile valjuhäälselt vastuseid, andmata sõna teistele ajakirjanikele.
Pressikonverents katkes.
Kui Eesti peakonsul ruumest lahkus, sai ta taas Naši mõnituste osaluseks. Nimelt kukkusid paar aktivisti ukse ees valjuhäälselt karjuma loosungeid nagu "Fašistlik Eesti - ajaloo häbi". Postidele oli kleebitud aga kuulutus "Otsitakse fašitsliku Eesti konuslit".

Ansip tänas Saksamaad toetuse eest
Peaminister Andrus Ansip kohtus töna Saksamaa majandusministri Michael Glos'iga ning tänas Saksamaad viimastel päevadel Eestile avaldatud toetuse eest.
Michael Glos andis edasi tervitussõnad Saksamaa liidukantslerilt Angela Merkelilt. Glosi sõnul väljendab tema visiit Euroopa Liidu eesistujamaa solidaarsust väiksemate liikmesriikidega.
"Sain sellel visiidil paremini teadlikuks sellest raskest ajast, mida on balti rahvad pidanud okupatsiooni ajal läbi elama. Kuritegelik Molotov-Ribbentropi pakt, millega jagati Euroopa mõjupiirkondadeks, tõi balti rahvastele suuri kannatusi," ütles Glos. Ta rõhutas, et nüüd on siinsed rahvad osa Euroopast.
"Te olete väike riik, kes on viimase 16 aasta jooksul saavutanud suurt edu. Ma hindan kõrgelt seda julgust, mida Eesti on üles näidanud. Euroopa suuremad kogukonnad ei lase teil saavutatud edu kaotada," ütles Glos.

ELi diplomaadid püüavad iga hinna ära hoida Eesti-Vene suhete halvenemist
Euroopa Liidu diplomaadid püüavad iga hinna eest ära hoida Eesti ja Venemaa vaheliste suhete edasist halvenemist, kartes, et see nurjab EL-Venemaa tippkohtumise 18. mail.
Diplomaadid kardavad, et mida kauem dispuut Eesti ja Venemaa vahel kestab, seda tõenäolisemalt võivad riigid tippkohtumise tühistada, kirjutab International Herald Tribune. Seni ei ole ükski riik tippkohtumise edasilükkamist ametlikult taotlenud.
"Tippkohtumine peaks toimuma. See annab meile võimaluse tõstatada sõjahaudade probleemi, diplomaatide kohtlemise ning paljusid teisi teemasid," leidis üks ELi diplomaat, kes soovis teema tundlikkuse tõttu anonüümseks jääda.
Probleeme ühepäevasel tippkohtumisel arutamiseks jätkub. Arutlusele tuleb USA kavandatav Kesk-Euroopa raketikilp, mis on pingestanud suhteid Venemaaga.
Lisaks teatas Putin eelmisel nädalal, et Venemaa loobub ühepoolselt 1990. aastal sõlmitud tavarelvastusleppe täitmisest, mis seadis piirangud tavavägede suurusele, liikidele ja paiknemisele riikides mõlemal pool kunagist raudset eesriiet, ning mis tõmbab kriipsu peale ka Vene vägede väljatoomisele Gruusiast ja Moldovast.

Keskkriminaalpolitsei palub Dmitri tapja leidmisel abi
Keskkriminaalpolitsei palub ühendust võtta isikutel, kes 27. aprilli öösel kella 12-01 ajal nägid pealt konflikti, mis toimus Tatari tänaval Woodstocki baari juures ning mille käigus sai surmavalt vigastada Dmitri Ganin.
Samuti palub politsei ühendust võtta isikutel, kes osutasid Tatari tänaval kannatanutele esmaabi.
27. aprilli südaöö paiku leiti Tallinnas Tatari tänaval asuva maja juurest torkehaavaga Dmitri, kes viidi haiglasse, kus tema elu päästa ei õnnestunud. Samast leiti ka haiglaravi vajanud Oleg, kes oli esialgsetel andmetel Dmitriga tuttav.
Keskkriminaalpolitsei teatel on mõlemad mehed kuriteos kannatanud. Kogutud andmete põhjal on põhjust oletada, et Dmitri ja Oleg võisid ööl vastu reedet osaleda poodide ja kioskite rüüstamises.
Kontaktnumbrid, kuhu palutakse helistada on: 612 3635, 5551 8150 või 517 3641. Vajadusel garanteeritakse helistajate anonüümsus.

Tõnismäel algavad täna haljastustööd
Täna keskpäeval alustab kaitseministeerium koostöös Tallinna keskkonnaametiga haljastustööde ettevalmistamisega Kaarli pst 13 asuval haljasalal.
Haljastustööd lõpetatakse maikuu esimeses pooles, teatas kaitseministeerium. Platsile rajatava haljastuslahenduse töötasid väljaTallinna keskkonnaameti spetsialistid.
Neljapäeval eemaldati Tõnismäele väljakaevamistööde ajaks paigutatud hiigeltelk.
Selle, mis alaga edaspidi peale hakatakse, otsustab Tallinna linn.

Soome ajaleht: pronkssõdurist sai turismiobjekt
Soome ajaleht Ilta-Sanomat kirjutab, et Sõjaväekalmistule viidud pronkssõdur on muutunud esmakordselt turismiobjektiks.
"Hea koht. Ilus koht. Kaunis kuju. See sobib siia väga hästi," laus ajalehele soome perekond.
Perekonna sõnul soovivad paljud soomlased nüüd maailmakuulsat pronkssõdurit oma silmaga näha.
Lisaks arvasid nad, et kuju võiks jäädagi ilma taustamüürita, mis meenutab Teise maailmasõja järel Euroopat lahutanud müüre.

Peaministri tapmisähvardusele menetlust ei järgne
Kaitsepolitsei ei alustanud kriminaalmenetlust seoses peaminister Andrus Ansipile laekunud tapmisähvardusega.
"Meil ei ole faktilisi andmeid, et ähvardused oleksid tõsiseltvõetavad ning neid tuleks võtta kui katseid võime ning inimesi ähvardada," ütles Päevaleht Online'ile kapo pressiesindaja Irina Mikson.
Miksoni sõnul oli tegemist pelgalt ähvardustega, millele reaalseid tegusid ei järgnenud ning ei ole ka ette näha, et järgneks.
Siiski kontrollib kaitsepolitsei kõiki ähvardusi väga tõsiselt.
Mikson lisas, et viimastel päevadel internetis levivad üleskutsed organiseeritud rahutusteks raha kogumiseks on mõeldud inimestelt raha välja petmiseks ning mingit üksuste moodustamist ei toimu.
Kaitsepolitsei soovitab inimestel rahulikuks jääda ning provokatsioonidele mitte alluda.

Dagens Nyheter: Venemaal ei ole maailmas mitte ühtki truud sõpra
Rootsi päevaleht Dagens Nyheter leiab tänases juhtkirjas, et Venemaa kuri urin ja naabermaade halb kohtlemine on hakanud talle kätte maksma - Venemaal pole ühtki ustavat sõpra ega liitlast.
Eesti valitsuse arukuse sõjamonumendi mahavõtmise asjus võib küll kahtluse alla seada, kuid mis tehtud, see tehtud. Ja esmajoones saab kahtluse alla panna siiski mitte Eesti, vaid Venemaa tegemised, teatab Dagens Nyheter oma tänases juhtkirjas.
Venemaa urin on olnud ebameeldiv, Eesti (ja Rootsi) saatkonnainimeste kahtlane turvalisus vastuvõetamatu ja uute rahutuste oht hirmutav.
Kreml järgib jubedusttekitavalt tuttavat mustrit. Venemaal on raskusi aru saamisega, et Nõukogude Liitu ei ole enam olemas: Venemaa kasutab oma loodusressursse poliitilise survevahendina - vahel avatult, vahel varjeargumentidega. Näiteks ei saa praegu Eestisse naftat transportida, sest vagunid vajavad viivitamatut remonti.

Moskvas võeti Euroopa Komisjoni hoone kaitse alla
Moskvas võeti kaitse alla Euroopa Komisjoni hoone, kuna Naši liikmed plaanivad seal korraldada protesti Tallinna rahutuste käigus vahistatud venelase toetuseks.
Euroopa Komisjoni Moskva esinduse ümber on tugevdatud miilitsavalvet, vahendas ETV24.
Kremli-meelne noorteühendus Naši kavatseb esinduse juures korraldada protestiaktsiooni Vene kodaniku Mark Sirõki toetuseks, kes vahistati Tallinna rahutustega seoses kuni kuueks kuuks koos teiste Öise Vahtkonna liidrite Dmitri Linteri ja Maksim Reva.

Moskva saatkonna konsulaarosakond alustas taas tööd
Ligi nädal Vene noorteorganisatsioonide jõhkras piiramisrõngas olnud Eesti Moskva saatkonna konsulaarosakond alustas täna hommikust taas täies mahus tööd, kuna saatkonna julgeolekuolukord on piisavalt paranenud.
Välisminister Urmas Paeti sõnul jälgib välisministeerium pidevalt olukorda.
"Me teeme otsuseid konsulaadi töötamise võimaluste kohta operatiivselt," ütles Paet.
Välisministri sõnul loodab ta, et Venemaa järgib edaspidi täielikult Viini konventsiooni.
Neljapäeva hilisõhtul rääkis välisminister Urmas Paet Euroopa Liidu eesistuja Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieriga. Kõne all olid eelkõige Eesti Moskva suursaatkonna julgeolekuolukorra arengud.

Tallinnas põles tööturuameti hoone
Neljapäeva hilisõhtul puhkes Tallinnas tööturuameti hoones põleng, milles inimesed kannatada ei saanud.
Põhja- Eesti päästekeskus pressiesindaja sõnul teatati neile kell 22: 53 paksust suitsust Endla tänaval asuvas hoones.
Kuna tegemist oli tööturuameti ruumidega reageerisid päästjad tavalisest enamate jõududega ning kümne minuti jooksul jõudsid sündmuskohale 4 päästeautot Lilleküla ja Kesklinna komandost ning autoredel Mustamäelt. Sündmust turvas kiirabibrigaad.
Esimesena tööturuameti ruumidesse sisenenud Lilleküla päästjaid võttis vastu paks, must ning hoones liikumist takistav suits.
Kell 23 leiti kahe korruse vahelt põlevad elektrijuhtmed, mis kustutati pulberkustutiga. Kella 23: 10 ajal avastati põlev elektrikilp, millesse jooksis sisse mitmeid jämedaid kaableid. Põlemine kilbis kustutati nelja minutiga.

Üha hoogustuv teeremont aeglustab Tallinna liiklust
Segadus liikluses on tingitud eelkõige Sõpruse Puiestee ja Vilde tee ristmiku sulgemisest.
Maikuus algavad suured teetööd toovad kaasa liikluspiiranguid ja täiendava ajakulu. Juba praegu on osaliselt suletud Nõmme tee ja alates eilsest Sõpruse-Vilde ristmik.
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse direktori Mati Songisepa hinnangul on segadus liikluses tingitud eelkõige just Sõpruse-Vilde ristmiku sulgemisest. "Liiklus on praegu täiesti häiritud," selgitas Songisepp. Ta lisas, et selline olukord kestab kindlasti mai lõpuni, kuni kool saab läbi ja pääseb natuke vabamalt liikuma.
Mais hakatakse veel Suur-Sõjamäe teed rekonstrueerima, Tartu maanteed ja Järvevana ristmikku laiendama ning Tehnika ja Veerenni tänava ühendusteed ehitama.

Tallinna opositsioon nahutas Savisaart
Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon mõistsid eile linnavolikogu istungil hukka linnapea Edgar Savisaare kahepalgelisuse, kuid otsustasid teda mitte umbusaldada.
Opositsionääride arvates on Tallinna linnapea viimase nädala tegevus ja tehtud avaldused oluliselt kahjustanud nii linlaste kui ka Eesti riigi huve.
"Pronkssõdur ei ole vaid pelgalt kohaliku omavalitsuse küsimus - seda on näidanud ka viimaste päevade sündmused Moskvas Eesti saatkonna aadressil ellu viidud agressioonide näol," ütles Remo Holsmer Reformierakonnast.
Opositsioonipoliitikute sõnul ei ole linnapeale kohane end toimunud sündmustele vastandada ja riigivõimu süüdistada.

Lihtsustus pääs eriarsti vastuvõtule
Alates maikuust saab Lääne-Tallinna keskhaigla eriarsti vastuvõtule registreeruda telefoni lühinumbril 1314, mis teeb lihtsamaks ja kiirendab arstilepääsu.
Kui seni tuli patsiendil enne sobiva spetsialisti ja aja leidmist valida sageli kolm kuni neli eri telefoninumbrit, siis nüüd piisab lühinumbri valimisest.
Valida 30 eriarsti vahel
"Uus süsteem parandab eriarstiabi kättesaadavust Tallinnas ja on patsientidele varasemast hoopis mugavam," ütles abilinnapea Merike Martinson.
Telefonil 1314 helistades saab valida 30 eriarsti vahel, kes võtavad vastu kaheksas polikliinikus.

Nädalavahetusel saab jäätmetest lahti
OÜ Kesto korraldab kevadise heakorrakuu raames koostöös linnavalitsusega ohtlike jäätmete kogumise reidi, jäätmeid saab ära anda tasuta. Nõmmel ja Pirital kogutakse jäätmeid laupäeval, kesklinnas ja Lasnamäel aga pühapäeval.

Video: Nord Stream tegi ettepaneku viia gaasijuhe läbi Eesti vete
Vene-Saksa merealuse gaasitrassi rajamisega tegelev firma Nord Stream tegi Eestile ettepaneku viia gaasijuhe läbi Eesti majandusvete, varasema plaani järgi pidi see kulgema Soome vetes.
Täna viibis Eestis Saksamaa majandusministrer Michal Glos, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.
Eesti majandusminister Juhan Parts peab firma plaani töid lähiajal alustada täiesti ebareaalseks.

Ansip kohtus Prantsuse suurettevõtjatega
Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Prantsuse suurettevõtete juhtide äridelegatsiooniga, kuhu kuulusid Bouygues, Alstom ja Dalkia esindajad.
Kohtumisel andis Ansip delegatsioonile ülevaate Eesti majandus- ja investeerimiskeskkonnast ning vastas ettevõtete juhtide küsimustele, mis puudutasid peamiselt Eesti majanduslikke prioriteete, tööjõuturgu ja energia tootmist.
Andrus Ansip tutvustas Prantsuse suurettevõtete juhtidele Eesti madalate maksudega ärikeskkonna hüvesid ning andis ülevaate konservatiivsest eelarvestrateegiast, kiirest majanduskasvust ja Eesti eesmärgist panustada enam innovatsiooni ja teadmistepõhisesse majandusse. Peaminister rääkis äridelegatsiooni liikmetele muu hulgas Eesti e-valitsusest, e-maksuametist ja elektroonilise panganduse tähtsusest, aga ka energeetilise turvalisuse küsimustest. Samuti selgitas ta, et Eesti peab oluliseks riskide maandamiseks põlevkivi kui ammenduva ressursi järkjärgulist asendamist tuuma- ja taastuvenergeetika kasutamisega.

Olle Horm: suvi tuleb, saame hakkama
Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul kaotaks ettevõte Venemaa sanktsioonide tõttu umbes miljon krooni kuus, kuid saaks siiski hakkama.
Aripaev.ee küsimusele, kas tekkinud olukord ka Rakvere Lihakombinaadi tegevust mõjutab, vastas Horm: "Ikka. Hetkel on veel teadmata, kas 70-100 tonni kaupa hakkab Venemaa poole liikuma või mitte. See selgub järgmisel nädalal."
Hormi sõnul jääks ettevõte tellimuste kaotamisega ilma kuus umbes miljonist kroonist, mis moodustab ettevõtte ühe kuu kogukäibest ligi 3%.
"Olukord ei ole nii kriitiline. Loomulikult on kurb. Iga kroon on ettevõttele tähtis, kuid suvi tuleb, me saame hakkama," selgitas ta.

Antropov: kaubavedajad on äraootaval seisukohal
Paldiski Põhjasadama juhi Robert Antropovi sõnul on viimaste päevade sündmused mõjutanud kogu Eesti transpordisektorit.
Antropovi hinnangul on kaubavedajad praegu pigem äraootaval seisukohal ning nende tegevus sõltub Venemaa edasistest sammudest.
"Paldiski Põhjasadam nagu ka teised Eesti sadamad on suuresti spetsialiseerunud Venemaa turule. Eesti ja meie lähiriikide konkurentsieeliseks võrreldes Venemaa enda sadamatega on olnud sadamate väiksem ülekoormatus ning isegi koos kaupade kohaleveoks vajaliku raudteeteenusega kokku oleme suutnud pakkuda kiiremat, kvaliteetsemat ja odavamat teenust," ütles Antropov Eesti Päevaleht Online'ile.
"Transiitkaupade töötlemise katkemine ei sõltu vaid sellest, et Venemaa ettevõtted otsustaksid lõpetada või neil keelataks vedada läbi Eesti. Kuna enamus sadamatesse saabuvast transiitkaubast liigub Venemaa suunas raudtee kaudu, siis kui Vene riik tõstab raudteetariife, lõpevad need veod kõrge hinna tõttu iseenesest ja kaubad hakkavad liikuma teiste riikide kaudu," selgitas Antropov.

Vene väetisetootja lõpetab Eestisse investeerimise
Chemical Holding Akron JSC katkestas Eesti investeerimisprojektide rahastamise põhjendusel, et Eesti poliitiline olukord on keeruline.
Sel aastal pidi Akron alustama Muuga sadamas ühe kaubaterminali ehitust, vahendab SeaNews.ru.
Akroni asepresident Aleksandr Popovi sõnul on kompaniil võimalus osta 45% osalus Dry Bulk Terminalis, kuid terminal on ülekoormatud. Sellest hoolimata soovib Akron seal kaupa käidelda, nii et sellepärast otsustati uus terminal ehitada. Ehitamiseks asutati firma nimega AS BFT Eesti. Investeeringute kogumahuks hinnati 40 miljonit dollarit.
Akron ühendab mineraalväetiste tootjaid: Akron (Suur-Novgorod, Venemaa), Dorogobuž JSC (Dorogobuž, Smolenski regioon) ja keemiakompanii Khundži-Akron (Hiina).

Ekspress Grupi käive kasvas I kvartalis veerand miljardi kroonini
Ekspress Grupi konsolideeritud netokäive kasvas tänavu I kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 18% ehk 250 miljoni kroonini ning meediakontserni puhaskasum suurenes 18,2 miljoni kroonini.
"Meediaettevõtteid rõõmustas I kvartalis eelkõige reklaamikäibe kasvutempo - meediaturu kokkuvõttes oli ajalehtede reklaamikäive 39% ning ajakirjadel 20% võrra suurem kui eelmise aasta alguskuudel. Ekspress Grupi reklaamikäive kirjastamisest paranes mullusega võrreldes 30%," ütles ASi Ekspress Grupp juhatuse esimehe Priit Leito börsile saadetud teates. "Arvestades asjaolu, et I kvartal on tavaliselt meediaturul kõige tagasihoidlikum ning II kvartal vastupidiselt aasta parim periood, siis praeguse majandusolude tingimustes näitavad kõik märgid senise kasvutempo jätkumist. Oodata on tõelist neeluaega."
Ekspress Grupp ASi nõukogu esimehe Viktor Mahhovi sõnul kasvas kontserni I kvartali puhaskasum ühekordseid kulusid ja periodiseerimise nihkeid arvestades 41% võrreldes mullu sama ajaga. "Ühekordsete kulude hulgas on olulisemad ajakirja Naised turuletoomise kulu ning Ekspress Grupi börsile viimisega seotud kulud. Samas kajastub Ajakirjade Kirjastuse dividendide tulumaks sel aastal I kvartalis, eelmisel aastal oli see II kvartalis," selgitas Mahhov.

SEB kasum Eestis kasvas viiendiku võrra
SEB Eesti Ühispanga Grupi puhaskasum kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19%, moodustades selle aasta märtsi lõpus 362 miljonit krooni.
Tegevustulud kasvasid 31%, tegevuskulud kasvasid 25%. Kui suured tegevustulud olid, grupp ei täpsusta.
Grupi laenu-ja liisingportfell kasvas aastaga 42,2%, moodustades 63,8 miljardit krooni. Laenu ja liisingu turuosa oli 29,2%, mis on aastaga vähenenud 1,5 protsenti.
SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimehe Mart Altvee sõnul põhinesid head majandustulemused suurenenud intressitulul. Samas näeb ta laenumahu kasvu vähenemist: "SEB Eesti Ühispank on alates 2006. aasta algusest oma laenunõudeid järk-järguliselt karmistanud ning vähendanud seeläbi laenumahu kasvu. Näeme laenuportfelli kasvu alanemist ka 2007. aastal ja leiame, et see on Eesti majanduskeskkonnale väga vajalik."

Riik hüvitab EVP-sid ka juriidilistele isikutele
Praeguseks, kui erastamisväärtpaberite (EVP) hüvitamise taotlemise tähtajani on jäänud ainult kaks kuud, on avalduse esitanud vaid 27 juriidilist isikut, kes on taotlenud hüvitist poole miljoni krooni ulatuses.
Kokku on rahandusministeeriumi andmetel õigus hüvitist saada 2024 juriidilisel isikul, kelle arvetel on hetkel 7,57 miljoni krooni ulatuses EVP-sid.
Selleks, et kasutamata jäänud EVPde eest hüvitist saada, tuleb juriidilistel isikutel pöörduda hiljemalt 2. juulil panka, kus asub nende EVP-arve.
Infot firma EVP-jäägi kohta saab küsida infotelefonilt 6 715 190.

Veikko Täär peab Otepääl pesumaja
Otepää kesklinnas tegutseva pesumaja omanik ja eestvedaja on talvepealinnas elav näitleja Veikko Täär (35).
Ta annab tööd neljale kohalikule inimesele ja enda sõnutsi veab sellega ka sotsiaalset projekti, kirjutab Valgamaalane.
Mõte sai alguse sellest, et Otepääl puudus vahepeal pesumaja ning mujal Lõuna-Eestis pesu pestes ei olnud Täär rahul töö kvaliteediga. Ta leidis, et talvepealinnas on rohkesti majutusasutusi ja inimesi, kes tahavad lasta oma pesu pesta.
Näitleja on ettevõtmisse panustanud palju aega ja energiat ning imestab tagantjärele, et nii raske asja ette julges võtta. Siiski on ta rahul, sest omandas raskusi trotsides hindamatuid kogemusi. Ettevõtmise käivitamiseks sai Täär EASi stardiabina ka Euroopa Liidu fondidest toetust. "Tõsi - selle saamine oli raske katsumus," pajatab ettevõtja.

Ärid erilisi ettevalmistusi 9. maiks ei tee
Tallinna kesklinna ärid toibuvad eelmise nädala sündmustest, on neid, kes valmistuvad 9. maiks, ning neid, kes arvavad, et siis ei ole midagi oodata.
Westmani Äri aknad on kaetud saepuruplaatidega ning peal käsitsi kirjutatult "Oleme avatud-avatud-avatud" ja veel kord "Avatud". Turistid, kes ei saa kirjast aru ning kes ei tea, mis nende akende taga varem oli, ei saa tõenäoliselt midagi aru. Teised teavad, et kuigi kõik ärid ei ole veel klaase jõudnud ette panna, pole sel võibolla enne 9. maid mõtetki.
"Ei oska kuidagi valmistuda," vastas Westmani Äri juhataja asetäitja Ruth Pajo SL Õhtulehe küsimusele, et kas nende kaupluses valmistutakse kuidagi 9. maiks. "Loodame kõige paremat."
Sama kinnitab ka Tõnismäe ja Pärnu mnt nurgal asuva lõngapoe müüja Epp. "Üldse ei valmistu. Arvan, et need (rahutused - toim) ei võta enam sellist ulatust. Ilmselt nad kohkusid ise ka ära, mis toimus," ütles Epp.

SEB teeb pühapäeval IT-alaseid hooldustöid
Seoses tehniliste ümberkorraldustega esineb pühapäeva, 6. mai hommikul ajavahemikus kella 2-10 katkestusi SEB Eesti Ühispanga internetipankade, Teleteenuse, telefonipanga ja makseautomaatide töös.
Kaardimaksed ja sularahaautomaadid töötavad, teatas pank.
SEB Eesti Ühispank vabandab võimalike tekkivate ebameeldivuste pärast oma klientide ees.

Sakala lammutuselt võis lenduda tervisele ohtlikke asbestikiude
Sakala keskus lammutati eelneva asbestiuuringuta, ehkki seda tervisele ohtlikku materjali kasutati seal omal ajal toruisolatsiooniks.
Kuna abinõusid ei tarvitatud, võis Sakala keskusest linnatänavaile ja töömeeste peale lenduda peenikesi asbestikiude, mis toovad surmavaid kopsuhaigusi alles aastakümnete pärast, kirjutab Äripäev.
Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kivialli sõnul on oht olemas, sest tolleaegsetes ehitistes kasutati ikka asbesti. "Ma isiklikult arvan, et seal asbesti oli," jätkas Kiviall.
ASi Uus Sakala juhataja Ilmar Kompus ütles, et nad on teenused tellinud oma ala ekspertidelt. "Eeldame, et nad teavad, mida on vaja teha," lausus ta. "Juhul kui selle järele oleks vajadus olnud, siis nemad oleks pidanud selliseid uuringuid ette nägema," lisas Kompus.

Venemaa boikotiähvardused muutusid sõnadest tegudeks
Eelmisel nädalal kõlanud Venemaa lubadused ja üleskutsed hakata Eesti kaupu boikottima said eile teoks - uudisega tellimuste tühistamisest tegi otsa lahti Kalev, riburada järgnes samu teateid ka teistelt firmadelt.
Kalevi suuromaniku Oliver Kruuda sõnul ütles firma Venemaa partner üles senised tellimuslepingud, mille maht on kokku kolm-neli miljonit krooni kuus, kirjutab Postimees.
Peale Kalevi on eri põhjendustega Venemaale suunduma pidanud kaup paigale jäänud mitmel teiselgi ettevõttel.
"Kaks nädalat ei ekspordi me kohe kindlasti Venemaale midagi," ütles Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustük.
Nädalas ligi 40 tonni lihatooteid valmistav tööstus müüs viimasel ajal idanaabritele kuus kolm-neli tonni kaupa.
Eesti sadamate ja raudtee ühe peamise tuluallika Vene transiidi maht on paari päevaga drastiliselt kukkunud.

Üle 100 000 allergiku jääb tänavu ilma vajalikust õietolmuinfost
Aerobioloogilist seiret teinud Eesti maaülikool loobus tööst majanduslikel põhjustel.
Õietolmuallergia käes vaevlejad peavad sel aastal hakkama ise õitsvaid taimi ja nendega seotud riski hindama, sest tavapäraseid teateid õietolmu leviku ja hulga kohta tänavu televisioonis, lehtedes ega internetis ei avaldata.
Kuus-seitse aastat on sotsiaalministeerium eraldanud Eesti maaülikoolile uuringute tegemiseks aastas 136 000 krooni, millele allergialiit lisas ligi 50 000, kuid see ei katnud uuringuteks tehtavaid kulutusi.
Eesti allergialiidu juhatuse liikme Maie Laaniste sõnul on teated ja levikuprognoos allergikutele väga vajalikud. "Kui on teada, et õietolm on tulemas, saab allergik hakata ravimeid kasutama ja ravi on efektiivsem," sõnas Laaniste.

Arco Vara valmistub börsile minema
Eesti Päevalehe andmeil on kinnisvarafirma Arco Vara aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) peakorraldaja investeerimispank SEB Enskilda. Selle üks juhte Henrik Igasta ei soovinud teemat kommenteerida.
Napisõnaliseks jäi ka Arco Vara suuromanik Richard Tomingas ning Tallinna Börsi esindajad.
Mitu märki viitab Arco Vara peatsele börsiletulekule. Näiteks on hakatud korrastama firma struktuuri. Samuti taastasid ärimehed Arti Arakas, Hillar-Peeter Luitsalu ja Richard Tomingas täieliku kontrolli Arco Vara üle, lunastades veebruaris Hansapanga osaluse ettevõttes.
Arco Vara on viimastel aegadel pööranud pilgu Ida-Euroopa kiiresti kasvavate turgude suunas, näiteks on firma juba teinud suuri investeeringuid Bulgaariasse ja Rumeeniasse.

Kiirlaenu pakkuja Credit24 märgi all tuleb turule krediitkaart
Eestis Credit24 kaubamärgi all SMS-kiirlaenu pakkuv Mobile Credit Baltic kavatseb hakata sügisel koostöös Suurbritannia pangaga Conister Trust väljastama Mastercardi deebetkaarte, mis hakkavad aga olema tavalised krediitkaardid.
"Püüame selle sammuga eristada Credit24 kaubamärki Eestis lühikese perspektiiviga ja ebaturvalisest laenuturust," teatas ettevõte. Lepingu järgi hakkab kaarte väljastama Conister Trust, kuid tutvustama ja levitama hakatakse seda Credit24 nime all.
"Meie mõte on pakkuda inimestele paremat ligipääsu rahale ning lihtsaimat teed meie laenutoodete juurde," ütles ettevõtte juht Rami Ryhänen.
Pärast Eestis tegevuse alustamist kavatseb ettevõte edaspidi hõlmata ka teiste Balti riikide ning Soome turgu.

Video: Pärnus algasid "Carmeni" proovid
Pärnus algasid Marko Matvere lavastajakäe all 25.-ndal mail esietenduva ooperi "Carmen" proovid.
Seitsmesed Uudised käisid maailmakuulsa ooperi soliste Angelina Svatshkat ja Ulric Björklundi Tallinna lennujaamas tervitamas.

Romaaniülikool: Ivan Turgenev "Isad ja pojad" 
Romaani tegevus algab pool aastat enne novembri lõppu 1859,
Käsikirjas valmis "Isad ja pojad" 1861. aasta kesksuvel, mil keisri manifesti teatavakstegemisest oli möödunud umbes neli kuud. Romaani lõpetades kirjutas Turgenev oma sõbrale Pavel Annenkovile, kuidas talupojad said asjast aru vaid niipalju, et ihunuhtlust enam polnud.
Romaani tõlgetes (ja mitte ainult eestikeelsetes) on originaali "lastest" saanud "pojad". Põlvkondade järgi on Turgenevil aga olemas ka tütred ja lapselapsedki, vanad ja noored ei jagune tal sugugi ainult meesliini pidi. Poegade seadmist teistest ettepoole on tinginud ennekõike Jevgeni Bazarovi tüüp, sõbra järgi nihilist ehk romantilise mõtlemisviisi eitaja.
Tõsi küll - ainult "teoreetilises" programmis. Tegudes pole arstiteadust õppinud Bazarov sugugi väga järjekindel eitamisnõunik. Ka niisugune võib armuda - ehkki ta mõistab seda imelist kunsti märksa halvemini kui konnade prepareerimist.

Tuntud artistid laulsid uuesti linti ärkamisaja laulu "Oma Maa" 
Pronkssõduri eemaldamisega lahvatanud pingete leevendamiseks laulsid mitmed tuntud Eesti muusikud uuesti linti Gunnar Kriigi kunagise ärkamisaja laulu "Oma Maa".
Seoses päevakohaste sündmustega laulsid tuntud koduamaised artistid Ivo Linna, Karl Madis, Tanja Mihhailova, Kristjan Kasearu, Kaire Vilgats, Toomas Pae ja ansambel Vanaviisi uuesti linti Gunnar Kriigi (tekst Reet Linna) ärkamisaja laulu "Oma Maa".
"Eestimaa on meie kõigi ühine kodu ja olenemata rahvusest peame me kõik siia ära mahtuma. Üksmeelt oleks tarvis ka täna," leiavad lauljad oma ühisavalduses.
Laulu kuula siit.

Pet Shop Boys esines armetu karaokesõuga
Pet Shop Boys on mitu väga erisugust asja - geniaalne bänd ning ühe jõulise subkultuuri üks nähtavamaid kanaleid. Kuid ka korralik sõrmkübaratrikk, illusioon.
Gaypopi ikoonide pühendunud fanaatik teadis ilmselt hästi, mis teda rahvuspingetest räsitud Tallinna esikontsertpaigas tuuliselt jäise maikuu õhtupoolikul ootab. Õhtul pruudiga "välja läinud" lihtne inimene, muusikaajalugu ning kõiki neid lugematuid kultuurilisi konnotatsioone mittetundev kontserdikülastaja sai aga armutult petta.
Saku suurhalli tribüünil istudes ei jäänud tal palju muud üle kui halva mängu juures head nägu teha ning endale sisendada, et need tuhatkond krooni kahele piletile pluss mõnisada õllele on mõistlikult investeeritud vahendid. Sex Pistolsi üheksakümnendatel toimunud comeback'i avakontserdilt lahkus muusikapress mõne loo möödudes. Neil oli kõik selge. Pet Shop Boysiga ei läinud aega oluliselt rohkem.

Konverents: Turvaline armastus
Täna toimub Viimsi huvikeskuses (Nelgi tee 1) üle-eestiline õpilaskonverents "Armastuse terviseks!". Eesti seksuaaltervise liit korraldab seda üritust juba kolmandat aastat.
Konverents võtab kokku mullu alguse saanud teatrifestivali, uurimis- ja loovtööde konkursi, mis kannab nime "Tervis, seksuaalsus, suhted - turvalisus!?".
Õpilaskonverentsil peetakse kooliteatrite festivali finaalheitlus ning ettekannetega esinevad parimad uurimistööde koostajad. Huvikeskuses saab tutvuda ka õpilaste loovtööde näitusega.
Konverentsi eesmärk on pakkuda kooliõpilastele võimalust väljendada oma arvamust ja suhtumist seksuaaltervise teemadel, parandada teadmisi HIV-ist ja aidsist ning seeläbi vähendada noorte riskikäitumist ja parandada noorte seksuaaltervist. Kokku osales kõigil konkurssidel oma loominguga üle 500 koolinoore.

Sõnavara: pronksimürgitus
Sõnavara: pronksimürgitus - teed hommikul teleka lahti ning esimesed uudised räägivad pronkssõdurist, loed kohvi kõrvale ajalehte ja… jälle pronkssõdur! Raadio ja internet on pidevalt pronksiseid sündmusi täis. Kui tunned, et sul hakkab kõigest sellest süda läikima, siis on kahtlemata tegemist pronksimürgitusega.

Käsipall: šokolaadipoisid läksid finaali juhtima
Eesti meeste meistrivõistluste kolmandas finaalmängus saatis edu taas kodumeeskonda.
Põlvast seitsmeväravalise kaotusega tagasi tulnud Chocolate Boys sai Serviti vastu juba esimesel poolajal korralik edu (16: 11) ning teisel poolajal seda veelk suurendati, vahendas Sportnet.ee.
Šokolaadipoisid olid ees 20: 11 ja võitsid mängu 30: 24. Heas viskehoos oli oma viimast hooaega mängiv Riho-Bruno Bramanis, kes viskas Chocolate Boysi väravatest täpselt pooled ehk 15. Martin Noodla assisteeris talle 4, Valdar Noodla ja Rain Kullamaa 3 tabamusega.
Serviti poolel viskas Mait Patrail esimesel poolajal 7 väravat ning lisas teisel poolajal veel 6 tabamust ning sai kokku 13 väravat. Mario Karuse arvele kanti 4 väravat.

Karate: Eesti karatekad esinesid Euroopa meistrivõistlustel hästi
Täna alanud kahepäevastel Euroopa meistrivõistlused Kimura Shukokai karates Rootsis saavutasid Eesti noored karatekad neli teist kohta ja ühe kolmanda koha.
Esimesel võistluspäeval saavutas 14-15 aastaste noormeeste raskekaalus teise koha Lev Karpov.
16-17 aastaste noormeeste kergekaalus saavutas teise koha Valeri Vilpo. 16-17 aastaste noormeeste raskekaalus saavutas teise koha Taavi Taniel.
16 - 17 aastaste tütarlaste raskekaalus saavutas Katja Karpova teise koha ja Kersti Lang kolmanda koha.
Viimati, kaks aastat tagasi 2005, toimusid Kimura Shukokai karate Euroopa meistrivõistlused Eestis, mil kodumaised karatekad jätsid koju ühe kuldmedali ja ühe hõbemedali ning üheksa pronksmedalit.

Korvpall: BC Kalev/Cramo jõudis finaali
BC Kalev/Cramo võitis SEB meeste meistriliigas kolmandas mängus BC Tartu Faustot 83: 58 ning pääses finaali.
Esimesed kaks mängu olid lõppenud tiitlikaitsja võiduga ning ka kolmandas ei suutnud tartlased kalevlastele võrdväärset konkurentsi pakkuda, vahendab Sportnet.ee.
Kalev võitis 83: 58 ning võitis finaalseeria 3: 0. Teine poolfinaalseeria Tartu Ülikool/Rocki ja Dalkia/Nybiti vahel võib otsa saada eeloleval pühapäeval, kui 2: 1 eduseisus tartlased Audentese saalis võidavad.
Kalev juhtis kolmandat mängu juba poolajaks korraliku vahega, 41: 27. Edu saadi sisse avaveerandil, mille Kalev võitis Gregor Arbeti kolmese järel 25: 12.
Teine veerandaeg oli küll tasavägisem, kuid Kalev võitis sellegi ühe punktiga. Catalin Burlacu viskas esimese poolajaga 13 punkti (vabavisked 10-st 7), Kristjan Kangur 8. Tartlase poolel kogunes Saulius Dumbliauskase arvele 8 punkti, kuid tosinast kolmesest tabasid külalised vaid ühe (Kalev 8-st 4). Kolmanda veerandaja järel oli Kalev ees 61: 42.

Gerd Kanter: olen elu parimas vormis
USA-s Salinases maailma kettaheite edetabeli liidriks tõusnud Gerd Kanter ütles, et ideaalse õnnestumise korral võinuks ta rünnata maailmarekordit.
Kanter heitis Californias peetud võistlustel 72.02, mis on maailma kõigi aegade neljas tulemus. Kaugemale on ketas lennanud kolm korda: 1986. aastal püstitas sakslane Jürgen Schult maailmarekordi 74.08, 2000. aastal heitis leedulane Virgilijus Alekna 73.88 ja mullu sügisel Kanter ise 73.38.
"Tingimused polnud minu jaoks kõige paremad," ütles Kanter. "Ring oli natuke libe, tuul ei puhunud päris sellise nurga alt, mis mulle kõige rohkem meeldib. Need tegurid mõjutasid natuke."
Kanter avaldas lootust, et suudab maailmarekordi püstitada siis, kui on enne heitnud võistlustel neli-viis korda üle 72 meetri. "Siis võiks paar meetrit juurde tulla," lausus ta.

Kanter tõusis Salinases edetabeli juhiks
USA-s Salinases meie aja järgi südaööl alanud kettaheitevõistluses tõusis liidriks oli Eesti rekordi valdaja Gerd Kanter, kes heitis 70.52 ja 72.02.
Avakatse näitas, et meie mees on vormis - 70.52 oli maailma hooaja tippmark, 51 sentimeetrit rohkem kui aprillis kodumaal esimesena sel hooajal üle 70 meetri heitnud Virgilijus Aleknal, kirjutab Sportnet.
Teises voorus lendas ketas veidi vähem, 68.02. Kanteri kolmas ja neljas katse mõõtmisele ei läinud, kuid viiendal katsel maandus ketas taas kaugel üle 70 meetri - 72.02. Uus maailma hooaja tippmark ning sakslase Jürgen Schulti 7637 päeva vanusest maailmarekordist vaid kaks meetrit ja kuus sentimeetrit vähem.
Viimases voorus tegi eeloleval pühapäeval 28-aastaseks saav eestlane veel 68.60. Kanteri mullu 4. septembril Helsingborgis heidetud Eesti rekord on 73.38.

Milani vutimehed hauvad Meistrite liiga unelmate finaalis Liverpoolile kättemaksu
Kahe aasta taguse imefinaali osalised kohtuvad ka tänavu Meistrite liiga lõppvaatuses.
Pühkinud poolfinaalis tänu korduskohtumise mõjusale 3: 0 üleolekule teelt Inglise suurklubi Manchester Unitedi, marssis Itaalia vutigigant AC Milan 23. mail Ateenas peetavale esikohaheitlusele teise Inglismaa hiiu FC Liverpooliga.
Mainekaima eurosarja võitja selgitavad tänavu seega samad klubid, kes pakkusid kaks aastat tagasi Istanbulis toimunud Meistrite liiga finaalis vutiajaloo ühe mälestusväärseima etenduse.
2005. aasta finaalis, hoolimata avapoolajal saavutatud 3: 0 eduseisust, mängujärgses penaltiseerias Liverpoolile alistunud Milan näitas üleeilses duellis Manchester Unitediga, et on hooaja tähtsaimateks heitlusteks leidnud superhoo. Sir Alex Fergusoni juhendatav ManU ei suutnud Rossoneri (puna-mustale, Milani hüüdnimi - toim) pidurdamiseks Milano San Siro staadionil midagi ette võtta.

Marko Luhamaa: vähem liikumist ja rohkem löömist
Karate raskekaalu maailmameistri tiitlit kandev Marko Luhamaa täna algava EM-i eel lisapingeid ei tunne. Kohtunike tegevust võib aga tema tiitel mõjutada küll.
Kuidas siis on maailmameistrina võistlustulle astuda?
Midagi ei ole teistmoodi. Kui võita tahad, siis tuleb ikka täpselt samamoodi võidelda. See, et ma olen maailmameister, ei loe mitte midagi. Praegu mul mingeid lisapingeid ei ole, aga eks ma oskan pärast võistlusi täpsemalt rääkida.
Karate on üsna subjektiivne ala. Kuidas võib teie tiitel kohtunikke mõjutada?
Enne just arutasime siin, et kindlasti on nii plusse kui ka miinuseid. Võib-olla kui oled kohtunikule silma jäänud, siis ta otsustab mõne kahtlase olukorra sinu kasuks. Samas võib teine kohtunik vaadata, et ma lähen järgmises ringis kokku tema kaasmaalasega ja siis otsustab mu enne ära uputada.

HC Kehra meeskond võttis käsipalli pronksmedalid
Eesti käsipalliliiga teises pronksimängus võitis HC Kehra eile HC Tallase 38: 28 ning kindlustas võitudega 2: 0 endale kolmanda koha.
"Õiget rõõmu see koht mängijatele ega mulle ei valmista," märkis Kehra treener Jüri Lepp. "Oleme alates 1993. aastast kaheksa korda meistriks tulnud, kolmas koht on kahvatu."
Kolmas ka kodus
Kehra oli kolmas ka tänavuses Balti liigas. "See näitab Eesti taset, kui Balti liiga kolmas on samal kohal koduski. Tuline kahju on poolfinaalist Servitiga, mille kaotasime otsustavas mängus ühe väravaga. Ometi oli võimalusi mäng lisaajale viia," lisas Lepp, kellel on kavas Kehra meeskonda tugevdada.
Meistriliiga kolmas finaalmäng Chocolate Boysi ja Põlva Serviti vahel peetakse täna kell 18.30 Kiili spordihoones. Seni on võidud tasakaalus 1: 1.

1 küsimus Heiki Nabile
Kas vajate roidevigastuse ravimiseks operatsiooni või mitte?
Vastab
Heiki Nabi,
Kreeka-rooma maadluse maailmameister
Käisin kolmapäeval Soomes
uuringutel. Ortopeed Tuomo Karila otsustas - tuleb lõigata. 11. ja 12. roide vahel on kõhr lahti tulnud ja see tuleb eemaldada. Tavaelus vigastus mind ei sega, kuid maadlemisel küll - kui keegi näiteks parteris roideid pigistab, tekib valu. Lõikusejärgsele taastumisele kulub poolteist kuud. Juuni keskpaigas saan hakata valmistuma septembri lõpus Bakuus peetavaks MM-iks. Kolme kuuga jõuan teha korraliku ettevalmistuse.
Doktor Karila tuleb mind 11. mail Tallinna opereerima. Muide, ta on endine tippmaadleja, kes teenis EM-il kaks hõbemedalit. Kuni operatsioonini harjutan tavalises rütmis.

Nadal seljatas Federeri murul ja liival korraga
Enneolematu tennisegigantide Roger Federeri ja Rafael Nadali näidismatš Mallorcal pälvis suurt publikuhuvi ja põhjustas 1,63 miljoni dollarilise kulu.
Mallorca näidismatši korraldajad ei põlanud vaeva ehitada seninägematu tenniseväljak: üht poolt kattis muru, teist punane saviliivakate. Kõik selleks, et kaks maailma parimat saaksid ühes mängus nautida oma lemmikkatet.
Isegi hoolimata sellest, et mängu eelõhtul tuli välja vahetada 400 ruutmeetrit muru, mille ussid olid kahe nädala jooksul nahka pannud. Golfiklubist toodi uus muru ja täismaja, 7000 pealtvaatajat võisid nautida kohaliku iidoli Rafael Nadali ja maailma kauaaegse esireketi Roger Federeri näidismängu.
Värvikust lisas asjaolu, et Federer on võitnud muruväljakuil 48 mängu järjest, sealhulgas neli Wimbledoni turniiri. Nadal omakorda pole liival tundnud kaotusekibedust juba 72 mängu vältel, võites selle aja jooksul ka kolm liival mängitavat French Openit.

Tallinna ralli võitleb tumedate jõududega
Tallinna ralli peakorraldaja Toomas Ristlaan muudkui kooskõlastas. Korduvalt.
"Ärevad sündmused sundisid. Linnakatsesse oli ju haaratud pronksmehe endine asupaik Tõnismäel," rõhutas Ristlaan.
Kõne all ongi ainuke reedene kiiruskatse. Linnakatse, et 24. Tallinna ralli oma nime ka õigustaks. Homsed üheksa katset sõidetakse ju nagunii linnast väljas.
"Kaitseministeeriumi soov oli, et võistlusrada ei mööduks Tõnismäe tööde tandrist hauarahu huvides. Rallimehed mõistavad seda. Jääb nii, et linnakatse ei finišeeri Vabaduse väljakul, vaid enne Tõnismäele jõudmist maksuameti hoone ees Endla tänaval. Vabaduse väljakul linnavalitsuse hoone ees toimub ainult katsejärgne märkimine," teavitas Ristlaan.

Parim alkohoolne jook on Vana Tallinn Chocolate Cream
Eesti juhtiv alkoholitootja ja -importija Liviko võitis neljapäeval toiduliidu aastakonverentsil avalikustatud toiduainekonkursil Vana Tallinn Chocolate Cream likööriga 2007. aasta parima alkoohoolse joogi tiitli, eraldi tunnustati ka tootesarja Viru Valge.
Liviko müügidirektori Ragnar Kitse sõnul on see suur tunnustus, sest Liviko tuli likööriga Vana Tallinn Chocolate Cream turule 2006. aasta septembri lõpus.
"Ühelt poolt näitab see, et kliendid on Vana Tallinna tooteperekonna kõige värskema liikme kiiresti omaks võtnud ja sellel tootel on tekkinud kiiresti lojaalne tarbijaskond. Teistpidi jällegi on Vana Tallinna näol tegemist väärika ja pika ajalooga tootega, mida tihti isegi Eesti märgiks peetakse. Kindlasti aitab ka see müügile kaasa," sõnas Kits.
Eraldi pidas toiduainekonkrsi žürii vajalikuks ära märkida ka teise Liviko tooteportfelli kuuluva ja pikkade traditsioonidega tuntud kaubamärgi Viru Valge tootesarja.

Finnair teeb nädalalõpu pakkumise Mumbaisse
Finnairi selle nädalalõpu eripakkumiseks saab olema lend Indiasse Mumbaisse ehk endisesse Bombaysse.
Mumbai on selle suve uus reisisihtkoht ja Finnair alustab lende sinna juuni lõpus. Sel nädalavahetusel saab Mumbai lennupileteid osta kaks korda tavapärasest soodsamalt, hinnaga 5500 krooni.
Finnair hakkab Helsingist Mumbaisse lendama ilma vahemaandumiseta viis korda nädalas, reisi kestvuseks on 7 tundi ja 40 minutit. Mumbai saab Delhi kõrval olema Finnairi teine sihtkoht Indias.
Igal nädalavahetusel kuni aasta lõpuni kuulutab Finnair laupäeva hommikuti välja ühe atraktiivse sihtkoha eripakkumise. Eelmisel nädalal oli selleks Hong Kong. Pakkumine on saadaval vaid ühel nädalavahetusel piiratud arvul kohtadele ning sihtkohad ja hinnad tehakse teatavaks Finnairi kodulehel www.finnair.ee

Renault toetab Cannes'i filmifestivali
Renault on 25. aastat järjest Cannes'i filmifestivali, mis sellel aastal toimub 16.-27. maini, partneriks.
Festivali ametlikku sõidukiteparki kuuluvad 83 Vel Satist saadavad staare kuni kuulsa punase vaibani, teatas Renault.
Olles filmitööstuse üks vanemaid partnereid, esinevad Renault ja tema nn filmiautod 2006. aastal 27 filmis. Viimaste osatäitmiste hulgas on "Poltergay" Clovis Cornillaciga, "Mister Bean II "Rowan Atkinsoniga ja" Les amitiés maléfiques "Malik Zidiga peaosas. Renault autodel on arvukalt" sõidurolle "ka väiksel ekraanil, osaledes terves reas Prantsuse TV filmides ja seriaalides, näiteks nagu" Brigade Navarro ", "R.I.S", "Centrale Nuit" ja P.J.".
Kuid Renault kirg filminduse vastu on rahvusvaheline ning tootemark tegutseb laiaulatuslikult ka Hollywoodis. Renault Espace'i võib näha USA kinohitis "Tipptund 3", mis tuleb Prantsusmaal ja Euroopas ekraanidele 2007. aasta teises pooles.

Eestisse tuleb Rowan Gibson
16. mail tuleb Eestisse maailmakuulus innovatsioonimõtleja, mitmete innovatsiooniteemaliste raamatute autor Rowan Gibson ning esineb Ülemiste City igakuisel innovatsiooniseminaril.
"Olen Ülemiste City kontseptsioonist vaimustatud," ütles Rowan Gibson. "Tutvusin Ülemiste City'ga Interneti vahendusel ja see põnev linnak läheb kokku minu nägemusega kaasaegsest ärikeskkonnast. Loodan Eestit külastades saada täiendavaid värskeid mõtteid oma uue raamatu jaoks, mis räägib korporatiivsest innovatsioonist ning mida kirjastab Harvard Business School Press."
"Rowan Gibson töötab maailma juhtivate firmade innovatsioonistrateegia juurutamisel, on kirjutanud raamatu innovatsioonist ja selle erinevatest vormidest, tema seisukohtades on esil Ülemiste City'le sarnaste ärilinnakute ehitamine, sest innovaatilisus nõuab selleks sobivat keskkonda ja geograafilist lähedust," selgitas Ülemiste City AS-i juhatuse esimees Gunnar Kobin. "Inspireeriva keskkonna osa on ka kontori sisekujundus ja üldse büroo kui selline. Usun, et Gibson toob Eesti firmadele palju säravaid mõtteid, kuidas maailma vallutada. Ta teab, mis on selle eesmärgi saavutamiseks kõige paremaid tulemusi andnud ja mis võiks anda tulevikus."

Kohvik Moskva läbis värskenduskuuri
Alates eelmisest nädalast on avatud uuendatud interjööri ja kontseptsiooniga Moskva.
Värskenduskuuri tulemusena muutus esimese korruse kohvik Lobby baariks ning teine korrus elegantseks restoraniks, teatas kohvik.
"Esimese korruse uues Lobby baaris on oma köök, mis lisab kindlasti valikuvõimalusi," räägib Tirs. Lobby kööki hoitakse pikalt lahti ning nädalavahetustel on seal võimalik süüa kuni kella neljani hommikul. "Rõhk on värsketel ja kergetel toitudel, kuid soovi korral saab nautida ka toekamaid praade," selgitab Tirs. Erilist tähelepanu on tema sõnul pööratud kokteilivalikule - näiteks on Lobbys võimalik proovida ainulaadset kokteili Kultase Koorekiht.

Intrigeeriva pealkirjaga teos uurib naise hingeelu
Berliinis kujundatud kaunis raamat-albumis on mees kirjutanud lugevast naisest.
On teada, et kui kirjaoskus hakkas laialt levima, siis muutusid raamatud popiks. On teada, et naised loevad enam kui mehed ja teistsuguseid asju. Marie von Ebner-Eschenbach on öelnud, et "kui naine õppis lugema, sündis naisküsimus".
Eessõna autor Elke Heidenreich kirjutab: "Me satume endiselt lugude võrku, vaimustusega, ärksa mõistusega, janunedes sõnade kire järele. Ja meie kõrval on mehed, keda peame müksama ja kellele me peame ütlema: "Sa peaksid seda lugema!" Me armume vaid siis, kui meile kirjutatakse ilusaid kirju, sest armastus saab toitu sõnadest."
Heidenreich toob palju tsitaate klassikutelt ja küsib, kas mehed mõistaksid naisi paremini, kui nad loeksid samu raamatuid mis naisedki. Nad peaksid lugema naiskirjanikke nagu Sylvia Plath, Virginia Woolf, Jane Bowles jt. Naised ju loevad Balzaci, Flaubert'i, Hemingwayd jt.

Ma ei raevu teie kiuste ja teie nimel! 
Mina ei arva, et Eesti venelased ja eestlased on kaks täiesti võõrast rahvast, kellel pole midagi ühist. Ärgem laskem vaenuõhutajatel end tülli ajada.
Öeldakse, et praegused pogrommid tulevad slaavi hingest ja eestlased ei mõista "dušnjaki" olemust. Sõna "venelane" tähistab viimase aja meedias järjest rohkem purjus laamendajat.
Viimase 15 aastaga oleme loonud ühise kodu, mille edu on üüratu, võrreldes meie kõrval oleva endise autokraatliku impeeriumiriigiga. See kodu ühendab meid ja on alusetu väita, et siin elavad venelased soovivad tolle lõhkumist. Miks peaksime laskma levida kahjulikel kuvanditel?
Eesti kaitseväes oli minu pooljaos, mille ülem ma olin, üks vene poiss, kellega rasketel hetkedel tegime koos kätekõverdusi, marssisime täisvarustuses kümneid kilomeetreid ning ööbisime kahekümnekraadise pakase käes viledas ja õhukeses telgis. Ega vene ja eesti poiste vahel konflikte tekkinud? Muidugi tekkis! Kui aga küsisin Romanilt, kas ta oleks sõja korral Eesti poolel, vaatas noormees mulle solvunud näoga otsa, andes mõista, et ma olen teda riivanud.

Menukirjanikud tunduvad olevat väsinud
Raamatukogude hittkirjanikud Erik Tohvri ja Elme Väljaste on end tühjaks kirjutanud?
Nende fenomen on seni olnud üsna mõistetav. Tuttav keskkond ja inimsuhted. Äratundmisrõõm. Lihtsalt kirjutatud ja lihtsale inimesele lihtsalt loetav.
Oma viimase uue raamatuga, mida kaua oodati, üllatasid aga mõlemad negatiivselt. Kui Tohvri pagasis on paar teost, mille peidaksin veel madalamale riiulile, siis Väljaste jooksis endale seatud lati alt läbi.
Tohvri "Mürgiliblikat" võiks veel soovitadagi. Näiteks noortele abielunaistele - ehk jääks mõni perekond kirehoos tehtud patu tõttu lõhkumata. Perekonnasõbraga tiiba ripsutanud naise sügav ahastus, mõistes, et üks lühike hetk võib maksta palju, ei jäta ükskõikseks. Laste tõttu säilitatud abielu, mil mees magab aastate kaupa diivanil ja vahetatakse vaid käibefraase, ei ole elu. See, kuidas meeskirjanik on suutnud naise hingevalu paberile panna, väärib tegelikult austust.

Mielke kontsern tööõnnetusi ei kannata
Kirjastuse Olion raamat Stasi ajaloost 1945-1990 on üks
See on raamat institutsioonidest, kus valitses Ordnung. Aga raamat on antud välja ligadi-logadi, ilma toimetajata. Kirjavead, lühendite läbimõtlemata kasutamine ja kehv keel pole sellest ainuke märk. Sellist tegelast nagu toimetaja ei ole märgitud ka tiitellehel. Õige ka, sest see inimene ei saaks muidu enam kuskilt tööd.
Tõlkija nimi on olemas. Tänapäevale omase kiirusega tehtud tõlke on loonud Aigi Heero ning delegeerinud selle probleemid edasi toimetajale. Ja sinna see jäigi. Õnneks on lühendite seletused raamatu lõpus olemas.
Autor Jens Gieseke on mees, kes ise haldab Stasi ehk Saksa Demokraatliku Vabariigi riikliku julgeolekuministeeriumi pärandit. Ja materjali ta valdab, raamatu tugev pluss on ülevaatlikkus. Seda, kuidas struktuur kujunes ja millega keegi tegeles, on esitletud kiiduväärselt. Eeskuju on väljakutsuv: keegi võiks sama süsteemselt Pagari tänava KGB-lased raamatus üles rivistada.

Inimese elu jääb kahe tangupudru vahele! 
Aliise Moora raamat eesti talurahva söögist on toekas teejuht maarahva toidukultuuri.
Nüüd, kus meie hüper- ja supermarketid on küllastumiseni täis kuhjatud kõikvõimalikku eksootilist kraami, mida maakeeles nimetadagi ei osata (kui praegusel ajal on juurikariiulil kuhjas pakla* saanid, siis sadakond aastat tagasi mugis rannaeestlane lusikaga kahverjaani elik kaaviari, ühesõnaga havi või mõne teise kala marja), on ka eesti "päris" oma toidu vastu tekkinud märgatavalt suurem huvi.
Sestap tuleb igati tervitada kirjastuse Ilmamaa ettevõtmist anda ühiste kaante vahel välja esimese eesti etnograafi Aliise Moora (1909-1996) kaheköiteline monograafia "Eesti talurahva vanem toit".
Mäletan, kui 1980. aastal ilmus esimest korda sellesama raamatu I köide, muutus ta kohe rariteediks. Esiteks oma väikese tiraaži tõttu. Aga see oli ka aeg, mil maksavorst nimetati vähese maksasisalduse tõttu delikaatselt ümber liivrivorstiks, mida ei söönud isegi koerad, lihaletis lamasid nukras üksinduses "brežnevi botikud" (kergelt karvased loomakoodid) ning ametiasutuses tegutses vipp, kes vahendas "kommunismi kompsukesi".

Londoni raamatumessi päevik - vapustavad õied ja näljahäda
Kirjastajate jaoks on aastas kaks suurt rahvusvahelist teetähist - Frankfurdi raamatumess sügisel ja Londoni raamatumess kevadel.
Seal käiakse suure raamatuilma õhku hingamas, sessamas õhus hõljuvaid õhkõrnu ideehakatisi püüdmas ja vaikselt üksteist üle trumpamas. Sest ärgu arvatagu, et see Eesti kirjastamisturg on mingit moodi vaikne ja tasane - rebimine aina kasvab, õigused näpsatakse üksteise nina eest ära ja aina tihedamini juhtub, et mõne raamatu pärast tuleb maha pidada tõeline internetioksjon.
Kui Frankfurdi mess on mitmes hiigelmajas aset leidev ülemaailmseid mõõtmeid võttev üritus, siis Londoni mess on mitu korda väiksem ja keskendub peaasjalikult ingliskeelsele kirjandusele, kuigi ka kõikvõimalike Euroopa riikide esindused on seal kohal. Ka Eesti kirjastajate liidul on oma kabiinike.

Taibukas nunn Pelagia on ood naiselikkusele
Populaarse vene detektiivkirjaniku Boriss Akunini raamatute lugemiseks tuleb end häälestada lugude mängu ilu ning kirjaniku peenetundelise huumorimeele lainele. Venelaste iseloomuomaduste üle naerdakse nii hästi, et see ajab naerma ka pilgatavad endid.
Boriss Akunini, kodanikunimega Grigori Tšhartišvili teine eesti keeles ilmunud provintsidetektiivi romaan "Pelagia ja must munk" on mõistetav ka ilma esimese osa ehk "Pelagia ja valge buldogi" lugemist. Nooruke nunn Pelagia meenutab Agatha Christie kuulsaks kirjutatud miss Marple'it, sest mõlemad armastavad teha näputööd. Eriti siis, kui on vaja leida lahendusi kuritegude keerdkäikudes.
See, et Akunin on ka ise nutika nunna seiklusi nautinud, nähtub just provintsidetektiivi teisest raamatust. Valge buldogi juhtumit lahendades kirjutas Akunin käe soojaks, täiel tuuril hakkas fantaasia tööle musta munga saladuste puhul. Nagu ühe korraliku detektiiviromaani puhul kombeks, astub esimestel lehekülgedel lugeja ette ka kurja juur. Aga nagu traditsiooniline detektiiviromaan nõuab, selgub kurjategija alles viimastel lehekülgedel.

Baskini anekdoodid
Grupp haigeid istub hüpnoosiseansil:
"Kohe ma hüpnotiseerin seda meest ja ta unustab kõik maailmas," ütleb hüpnotisöör.
Äkki lausub keegi saalis väga närviliselt:
"Üks minut, härra terapeut! Las ta enne tagastab mulle võla!"
Neiu peatas auto alal, kus peatumine on keelatud. Auto poole liigub liiklusinspektor:
"Mis juhtus?" pärib neiu.
"Kas te midagi ei näe?"
"Ei, a-aa, andestage, inspektor. Ma kohe ei märganud. Kas teil on uus vorm?"
Haige enne operatsiooni:
"Doktor, kas ma suren?"

JÄRJEJUTT (3): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Tavaliselt saan ma Tarbatu lihtrahva toitlustamisel hakkama palju väiksema majanduskuluga, sest tuttaval Obupea lihunikul on alati midagi tapakoja nurgas vedelemas, mille kallal saab kokakunsti rakendada. Tal on minu jaoks kõrvale pandud isegi spetsiaalne jäätmetünn. Nüüd pidin ma aga omaenese õhtusöögi arvelt tegema sellise väljamineku mingite rahvaluuleteadlaste kostitamiseks.
Koulu aga ei jäänud enne rahule, kui oli tellinud kõigile ka kannud Kilgivere hüva kevadpruuli ja eile hommikul küpsetatud kõige värskemat rukkileiba, mida ma hoian erilisemateks juhtudeks.
"Laske hea maitsta, velled ja kaimud," kuulutas Koulu siis suursuguselt "Meie ettevõtmise õnneks ja hüvanguks! Hõissa!" hüüdis ta ja kummutas õllekappa.

ANDRES KEIL: kas venelased on teisejärgulised inimesed? 
Möödunud neljapäeva hommikul rääkis Viktoria Ladõnskaja Terevisioonis, et tema ja eestivenelased tunnevad ennast teisejärguliste inimestena ja ponks Pronkspoiss Tõnismäel oli nende identiteedi kandja.
Kurvaks tegi see jutt, mitmeti.
Esiteks, et tütarlapse, kes on ajakirjanikuna ajakirjanduslikul marjamaal toimetamas identiteeti ei kanna mitte Vene Teater, vaid sõdurikuju, teisalt - ma tegelikult ikkagi ei saa aru, kuidas saab ennast teisejärgulisena tunda. Venelane siin või põhja-aafriklane Prantsusmaal või türklane Saksamaal.
Eriti noor venelane siin.
Haridussüsteem on ju sama, omakeelne ja toimiv - ole ainult viks ja õpi, õpi keel ka selgeks, täida seadusi ja sa saad suurpärase töökoha ja integreerud nii mis mühin. Mida targemaks ennast harid, seda intelligentsemas ja rahvusüleses keskkonnas elad.
Rääkisin paar päeva tagasi telefonitsi David Vsevioviga, kes palus vaadata mitte rahvuse, vaid elukutse seisukohalt. Ole sa siis keevitaja või kes iganes. Küsi endalt - kas sa oled esimese järgu keevitaja, kas sul on katus pea kohal ja maitsev söök laual? Ja kui ei ole, kui oled teise järgu, mis siis teha, et esimese järgu keevitajaks saada? Ja seda rahvusest sõltumata, eksole.

TIIU VALM: vastuolud on tekitanud identiteedipuudus
Emakeelsetes koolides saadav haridus on kõige vahetum tee identiteediks oma rahvuskultuuris.
On ju meilgi eestikeelsed koolid olnud peaaegu kõikjal, kuhu saatus meid on paisanud. Oma rahvuskultuuriline identiteet on kõige tähtsam eeldus, mis teeb võimalikuks tunda ja austada teisi rahvuskultuure.
Kultuuride paljusus on Euroopa rikkus ja ka maailmakultuur pole midagi muud kui rahvuskultuuride summa. Ainult oma rahvuskultuuris haritud inimene on võimeline elama sotsiaalselt aktiivset elu, aga see tähendabki seda, et teises riigis, teises kultuurikeskkonnas elades õpib ta sisemise vajaduse sunnil selle rahva keele, tunneb selle rahva ajalugu ja kultuuri, sest vastasel korral pole sotsiaalselt aktiivne elu ju võimalik, pole võimalik adekvaatselt hinnata ühiskonnas toimuvat.

MAILIS REPS: haridussüsteemi üksinda ei saa süüdistada
Haridussüsteemi üksinda ei saa kujunenud olukorras süüdistada, tegemist on laiema probleemiga, näiteks sellega, et enamus vene noori on venekeelse meedia mõjusfääris.
Probleem on laiem, kui ainult haridussüsteemi möödalaskmised. Õpikud koolides on ühtlased. Erinevad arusaamad kujunevad seetõttu, et vene kogukond on Vene meedia mõjusfääris, mis paratamatult mõjutab neid noori. Samuti on siin suur roll perekonnal ja ühiskonnal laiemalt.
Propaganda mõju on kinni inimestes - nii õpetajates kui õpilastes. Probleem oli teatud üksikutes koolides, kellega on ka varem olnud sellel teemal juttu. Nende koolide õpilaste osalemine rahutustes ei tulnud üllatusena. Näiteks Tõnismäe reaalgümnaasiumi puhul ei tulnud see üllatusena.
Õppekava muutmine kindlasti probleemi lahendada ei aita, sest koolid üksinda ei saa kujunenud olukorda lahendada. Näiteks on siin oluliseks valukohaks ka õpetajate palgad. Täna on paratamatu see, et töökuulutuse peale, kus soovitakse kooli õpetajat, ei vastata. Seetõttu võetakse tihti tööle ebaprofessionaalseid inimesi.

TÕNIS LUKAS: rahutustes peitus pedagoogiline iva kõigile
Mõlemad pooled peavad asetleidnud rahutustest õppima ja mingisuguse pedagoogilise iva sealt välja võtma.
Ajaloosündmustesse suhtub venekeelne elanikkond, kes paljuski on Eestisse sisse tulnud peale II Maailmasõda, teisiti kui Eesti kogukond. Venekeelne kool kannab teataval määral edasi seda suhtumist, kuigi õppekavas on ajalugu käsitletud sarnaselt Eesti koolidega.
Ma tunnustaks paljusid Vene koolide õpetajaid, kes praegustel keerulistel aegadel on teinud kõik selleks, et õpilased ei langeks provokatsioonide ohvriks ning on selgitanud, et Eesti riigis peab kehtima kord ja seaduskaitseorganitele ei tohi vastu hakata.
Haridusest omandatakse suur osa ka kodus, tänaval ning erinevaid meediakanaleid jälgides. Koolil on siin oma roll, aga mitte ainumääral.

Jelena Melnikova-Grigorjeva ja Anna Oršanskaja: Venelased ja Eesti
Esmalt pangem i-dele täpid. Esmajärjekorras oleme meie, siinsed venelased, Eestimaa elanikud. Me oleme siin maal elanud rohkem kui kümme aastat, paljud meist on siin sündinud ja kasvanud.
Siin on meie kodumaa - selle sõna kõige väärikamas tähenduses - ning meie kodu. Me ei pääse siit kuskile, sest meil lihtsalt pole kuhugi minna. Kolimine mis tahes teise riiki on meie jaoks emigreerumine. Jah, Eesti ei ole "meie maa", kuid ta on "ka meie maa". Me oleme Eesti patrioodid.
Meie keel on vene keel, kuid see ei ole sama "suure naabri" keelega. Lihtsalt seetõttu, et nemad räägivad selles keeles meie vaatenurgast täiesti jubedaid asju. Tavapäraselt aetakse nii Eestis kui ka Venemaal segamini eestivenelased ja venemaalased. Me kuuleme kahelt poolt korraga: "Kui teid siin kiusatakse ja teile siin ei meeldi, sõitke Venemaale!" Enamik eestivenelasi tunneks end seal võõrana. Me ei ole venemaalased. Me oleme teistsugused - eestivenelased.

URMAS VÄLJAOTS: Prantslaste presidendispurt
Ma tahan olla toimivate asjade president, teatas Ségolène Royal, mille peale lajatas Nicolas Sarkozy: "Ma tahan olla president, kes paneb toimima selle, mis ei toimi!"
Sellist dialoogi pidasid valimiskampaania haripunktiks oleva televäitluse käigus kolmapäeva õhtul 20 miljoni televaataja ees prantslaste kaks presidendikandidaati.
Viimaseid päevi rebivad Prantsuse riigitüüri nimel sotsialistide kandidaat Royal ja hiljutine siseminister Sarkozy, kes esindab parempoolset erakonda UMP (Rahvaliikumise Liit). Suurem osa arvamusküsitlusi ennustab võitu Sarkozyle, kuid miski pole kindel.
Teledebatt näitas muidu elutu vahakuju imagoga Royali äkitselt ründava emalõvina, mis võib aidata paljudel kõhklejatel valida. Esimese vooru aegsed küsitlused näitasid, et koguni 11% valijatest tegi tollal otsuse alles valimispäeva hommikul.

ANDRUS KIVIRÄHK: Kuidas tähistada 9. maid? 
Järgmisel nädalal jõuab kätte kauaoodatud ja kauakardetud 9. mai. Tõsi, see pole meil riigipüha ja vaba päeva ei anta, aga pärast tööd võib ikka midagi korraldada.
Paljude Eestis elavate inimeste jaoks on see ju tõesti oluline ning tähistamist vääriv päev. Mida siis võiks 9. mail ette võtta, et päevast jääks kena mälestus?
Üks võimalus on muidugi taaskehastuda linna eksinud põdraks, kes neoonreklaamidest ja kõikides paradiisivärvides hiilgavatest kaupluseakendest pööraseks läheb ning hullunult mööda tänavaid ringi kihutab. Klirdi löövad sarved puruks ühe poevitriini, praksti puruneb ka järgmine. Müraki põrkab vaene loom laubaga vastu laternaposti, nii et see pooleks raksatab. Sauhti kraabivad sõrad sillutisest välja paar munakivi. Paaniline visklemine ei lõpe enne, kui loomatohtrid on kogemata kombel linnadžunglisse sattunud külalise magama uinutanud ning tagasi metsa viinud.

REPLIIK: Riigikogu liikmed, minge kooli! 
Rahutustes hukkunud noormehe matused Mustvees näitasid meie selgitustöö puudujääke.
Vene telekanali reporterite ette astus mitu matuselist, kes esitasid tõe pähe kuulujutte, üks hullem kui teine. Kohal oli ka n-ö ametlik Venemaa järelehüüde teinud konsuli tasemel. Aga kus oli ametlik Eesti näiteks maavanema või kohapealt valitud riigikogulase näol? Selleks et edastada meie sõnumit, kas või presidendi poolt korduvalt öeldut: me hoolime igast kaasmaalasest.
Matuste lõppedes jäid leinajad pikalt rääkima Vene konsuliga. Kindlasti olnuks ka Eesti esindaja ümber jutustajate ring. Vene inimesed, kellel on võimu hoopis teine suhtumine kui eestlastel, ihkavad ametiisikutega mõtteid vahetada ja tunda selle kaudu, et neist hoolitakse. Seda tõendasid ka mu hiljutised vestlused Peipsi-äärsete vanausulistega, sünnijärgsete Eesti kodanikega, kellel on mulje, et ametlik Eesti ei hooli neist ega nende arvamusest.

JUHTKIRI: Vana mõttelaad püsib
Eesti Päevaleht kirjutas neljapäeval, kuidas Saksa liidukantsler Angela Merkel otsustas pärast Tõnismäe rahutusi isiklikult vahendada nädala alguses Tallinna külastanud Vene duumasaadikute visiiti. Tema eesmärk oli hoida Euroopa Liidu eesistuja Eesti-Vene probleemidest nii kaugel kui võimalik.
Kuid duuma liikmete mõõdutundetu laiamine Tallinnas ja enneolematu rünnak Eesti Moskva saatkonnale sundis Merkeli peaminister Andrus Ansipi ees nende visiidi pärast põhimõtteliselt vabandama ja tegema Eestile otsekohese toetusavalduse. Seda enam, et Eestiga ühinenud rahvusvaheline pahameelekoor aina kasvas.
Peamine on, et õudus Eesti saatkonna ümber lõppes ja selleks avaldasid Eestile tingimusteta toetust kõik partnerid. Kuid viisil, millega rahu saavutati, on siiski nõrkuse maik küljes.

Tartus mälestati märtrisurma surnud kirikutegelasi
Täna mälestati Tartus 1919. aastal märtrisurma surnud kirikutegelasi.
Eesti Apostliku Õigeusukiriku taasiseseisvumise 10. aastapäeva tähistamise raames peeti täna Tartus mälestusteenistus kommunistide käe läbi 1919. aastal märtrisurma surnud kirikutegelastele, kes mõrvati Tartu Krediidikassa keldris. Seitsmesed Uudised rääkisid lähemalt

USA-s mälestati Eestis hukkunud atašeed
4. mai hommikul mälestati USA välisministeeriumis USA atašee
Tseremoonial esines sõnavõttudega USA välisministri asetäitja poliitika küsimustes (Undersecretary) Nicholas Burns, kes veel kord avaldas toetust Eestile, teatas välisministeerium.
Külalistena olid kutsutud Eesti ja Soome suursaadikud Jüri Luik ning Pekka Lintu.

Suri Dan Põldroos
Näitleja suri oma kodus
Täna öösel suri 37-aastane näitleja Dan Põldroos.
Surm saabus une pealt, kirjutab DELFI.
Põldroos sündis 6. märtsil 1970. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1988. aastal Tallinna 12. kutsekeskkooli mööblitislerina ja 1992 TK lavakunstikateedri.
1985. aastal oli Põldroos harrastusnäitleja kirjandusteatris "Varius", 1992 Ugala näitleja, 1992-99 Eesti Draamateatri näitleja ning aastal 2000 õpetaja Nõmme põhikoolis.
Nooremale põlvkonnale on Põldroos tuntud eelkõige sarjast Wremja.
Teatris mängitud rolle:
Jörgen Tesman - Ibseni "Hedda Gabler" 1993
Ants Laikmaa - Sarapuu "Sinine puri" 1995 (teater Varius)
politseinik Fox - O'Brieni "Kolmas politseinik" 1995

Politseinike toetamiseks avatakse pangakonto
Rahvusvahelise politseiassotsiatsiooni (IPA) Eesti osakond avab 7. mail pangaarve, kuhu saab teha ülekandeid möödunud nädala sündmustes osalenud politseinike taastumise toetuseks.
"Konto avamise tingis mitmete ettevõtete ja eraisikute soov toetada politseinikke pühendunud teenistuse eest avaliku korra tagamisel," ütles siseminister Jüri Pihl.
"Politseinikeni on jõudnud palju häid soove ja tunnustust, mis näitab ühiskonna toetust meie tegevusele. Inimestel on siiras soov oma abi pakkuda, olgu selleks hea sõna, astumine abipolitseinikuks või rahaline ülekanne trauma saanud politseinike taastumiseks ja motiveerimiseks."
Konto on avatud IPA Eesti nimel SEB Eesti Ühispangas numbril 10402017589005. Ülekandeid saab teha alates esmaspäevast, 7. maist. Ülekande juurde võib märkida oma soovi, mis otstarbel raha kasutatakse.

Imaveres rüüstati kalmistut
Imavere vallas Jalalõpe külas kõrvalisse kohta jääval väikesel Kikevere kalmistul on eelmise nädalal ära lõhutud 17 raudristi.
Kalmistust umbes poole kilomeetri kaugusel Humalasaare talus elavad ning rahupaika hooldavad Leili ja Lembit Ellermaa märkasid lõhutud riste esmaspäeva hommikul, kirjutab Järvamaa Teataja.
Vandaalid need olla ei saanud, on nii Leili kui ka Lembit Ellermaa kindlad: "Minul pole usku, et vandaalid käisid, vandaal ei lähe ju kibuvitsapõõsasse riste otsima, vaatab ikka, kus lagedamal on, aga siin kõrval korrastatud platside peal pole lõhutud," põhjendas Leili.
"Eks need vanarauaotsijad ikka olid, aga miski takistas, et jäid ära viimata: kus löödud oli, seal nad maas vedelesid," lisas Lembit.
Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung ütles, et Kikevere kalmistu pole muinsuskaitse all.

Schnelli tiigist leiti mehe surnukeha
Täna leiti Tallinnast Schnelli tiigist tundmatu mehe surnukeha.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'ile, et politsei sai teate surnukehast kella poole ühe paiku.
Tegu oli vanema mehega ning esialgsetel andmetel oli surnukeha vägivalla tundemärkideta.

Haapsalu maanteel on ralli tõttu liikluspiirangud
Täna on seoses Tallinna ralliga kehtestetud liikluspiirangud
Kella 14.00 kuni 18.00 on maksimaalne lubatud sõidukiirus selles sõidupiirkonnas 50 kilomeetrit tunnis.
Politsei palub järgida ajutisi liikluskorraldusvahendeid ning suhtuda kehtivatesse liikluspiirangutesse mõistvalt.

Eile algas laenukontori pidaja mõrvaprotsess
Eile algas Viru maakohtu Rakvere kohtumajas protsess 23-aastase Raido Puusepa üle, keda süüdistatakse laenukontori 72-aastase omaniku Elmar Nahko mõrvamises mullu suvel Rakveres Võidu tänavas.
Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri Marge Voogma sõnul süüdistatakse Viljandist pärit Puuseppa lisaks mõrvale veel kelmuses, talle usaldatud vara omastamises ja võõra dokumendi kasutamises, kirjutab Virumaa Teataja.
Süüdistuse järgi soovis Puusepp laenata Elmar Nahkolt 50 000 krooni, et asutada oma äri. Et Nahko ei tahtnud talle raha laenata, siis pussitas Puusepp laenukontori omanikku korduvalt, mille tagajärjel vanem mees suri.
Süüdistuse järgi võttis Puusepp laenukontori omanikult raha, sülearvuti, mitu telefoni ja sõiduauto BMW, millega ta Viljandisse sõitis.

Economist: Eesti väärib eksimisest hoolimata sõprade toetust
Briti majandusleht the Economist kirjutab, et kuigi Eesti peaminister Andrus Ansip tegi pronkssõduri teemat partei valmisedu huvides tõstatades vea, väärib Eesti oma sõprade toetust.
Eesti talitas Venemaad provotseerides valesti, kuid väärib sellegi poolest rohkem oma liitlaste toetust. Väikese riigi jaoks, mis elab suure halvatujulise riigi kõrval, on elu tihtipeale keeruline.
Ajalehe hinnangul reageeris Venemaa üle, kuid ka Eesti eksis taktika valikul oluliselt. Peamiseks veaks oli pronkssõduri saaga sikutamine valimiskampaaniasse.
Leht süüdistab Ansipit selles, et ta tõstatas monumendi tuleviku teema selleks, et sellest valimistel oma parteile kasu lõigata, saades endale parempoolsete parteide pooldajate hääled. Ta võitis valimised, ise samal ajal tulega mängides. Nüüd maksab tema riik tehtud teo eest kolossaalset poliitilist, sotsiaalset ja diplomaatilist hinda.

Treeningul surnud poisil oli südamepuudulikkus
Esmaspäeva õhtul Viljandi Tuleviku jalpalliklubi noortetreeningul kokku kukkunud 13-aastasel Germol avastati äge südame veresoonkonna puudulikkus.
Tartu ülikooli kliinikumi patoloogiateenistuse väljastatud arstlikus surmateatises on surma põhjuseks märgitud äge südame veresoonkonna puudulikkus, mis oli tingitud koldelisest südamelihase fibroosist, kirjutab Sakala.
Noormees kukkus jalgpalliväljakul kokku kell 17.15 ning suri hiljem haiglas.

Võrtsjärve veetase on kõrgem kui mullu
Võrtsjärve veetase on praegu tunduvalt madalam kui keskmiselt, kuid mulluse äärmusliku aastaga võrreldes on veeseis siiski märgatavalt kõrgem.
Tartu hüdroloogi Ene Randpuu sõnul oli eile hommikul Võrtsjärve veetase 70 sentimeetrit üle Rannu-Jõesuu vaatlusposti nullpunkti, kirjutab Sakala.
Kui võtta arvesse, et paljude aastatega on kujunenud selle kuupäeva keskmiseks seisuks 109 sentimeetrit üle nulli, oli eilne tase keskmisest ligi 40 sentimeetrit madalamal.
Hüdroloogi sõnul on Võrtsjärve vesi langemas. Kõige kõrgem oli tänavune suurvesi 5. aprillil, kui Rannu-Jõesuus mõõdeti tasemeks 93 sentimeetrit üle nulli.

Pärnu vanalinna tänavaid kistakse jälle üles
Sel nädalal ilmus Pärnu kesklinna kiviparketile, mis viis kuud tagasi maha pandi, taas ekskavaator, et lahti kaevata Rüütli tänav kolmes ja Pühavaimu tänav ühes kohas.
Lisaks kaevatakse Kuninga tänava vastpandud asfalt lahti 30-40 meetri ulatuses, kirjutab Pärnu Postimees.
AS Pärnu Vee juhatuse esimees Meelis Kukk teatas, et tegu on kesklinnas läinud sügisel ja talvel torutöid teinud Tartu firma AS K & H vigade parandusega.
"Firma teeb lepingujärgseid vaegtöid," sõnas Kukk. "Kaamerauuringud näitasid, et talve jooksul on kanalisatsioonitorustik ja mõni kaev vajunud, nii et kalle pole kõikjal enam nõuetekohane. Need vead tuleb kõrvaldada."
Tänav lubati ametlikult avada suvehooajaks.

Vandaalid lõhkusid riigikogu ukseluku
Julgestuspolitsei pidas kinni noormehe, kes lõhkus riigikoguhoone ukseluku.
Julgestuspolitsei infojuhi Priit Talve sõnul juhtus see 27. aprillil, kui rünnati Toompead, kirjutab SL Õhtuleht.
"Noortekamp, umbes 50 inimest, lärmas lossi ees ning lõhkus selle välisukse luku," ütles Priit Talv.
Julgestuspolitseil õnnestus ukseluku lõhkunud noormees kinni võtta ja Kesklinna politseiosakonda viia.
Riigikogu pressiesindaja Aivar Jarne sõnul lõhuti ukse osa, mis on seotud lukustusseadmega. Püüame seda oma remondimeeste ja vahenditega korda teha, märkis ta.

Politsei leidis kadunud 3-aastase lapse
Täna varahommikul leidsid politsei ja kaitseliitlased üles eile õhtul kaduma läinud kolmeaastase lapse.
Eile õhtul kell 21.40 teatas politsei päästekeskusele, et Räpina vallas Ruusa külas on kaduma läinud kolmeaastane laps.
Last otsisid juba politsei ja kaitseliit.
21.57 läks otsingutele appi ka Räpina päästekomando kolne mehega ja Võrumaa operatiivkorrapidaja.
Öösel kell 0.45 lõpetati lapse otsingud otsusega jätkata hommikul.
Varahommikul alustatud otsingutest võttis osa kümme politseinikku ja 20 kaitseliitlast, nende hulgas ka neli päästetöötajat. Läbi otsiti lähedal asuvad metsad.
Kell 7.00 teatati, et laps leiti elusalt üles.

Liiklusõnnetuses hukkus rollerijuht
Eile õhtul toimus Viljandis raske liiklusõnnetus, mille tagajärjel hukkus rollerijuht.
Õnnetus juhtus kella 17.48 ajal Viljandi linnas Pärnu maantee ja Viljandi ringtee ristmikul.
Roller, mida juhtis 1962. aastal sündinud Ain, sõitis ette peateel liikunud sõiduautole Ford Escort, mida juhtis 1978. aastal sündinud Andrus.
Rollerijuht hukkus sündmuskohal.

Eurokomisjon ähvardas kasvuhoonegaaside pärast Eestit kohtuga
Probleemiks olevaid fluoreeritud gaasi koguseid pole Eestis siiani jälgitud.
Euroopa Komisjon (EK) on teinud Eestile enne kohtusse kaebamist viimase hoiatuse, sest ei saanud ettenähtud ajal kätte Kyoto protokollis paika pandud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise viiside ja eesmärkide kohta käivaid andmeid.
Ühes Eestiga sai 22. märtsil sama tõsise hoiatuse ka Kreeka. Kuna Luksemburg polnud EK korduvatele hoiatustele reageerinud, kaebas EK selle väikeriigi juba Euroopa Kohtusse.
Sama saatus võib oodata ka Eestit, juhul kui meie ametivõimud ei suuda vajakajäämisi kõrvaldada või edasist viivitust korralikult põhjendada.
Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialisti Reet Pruuli sõnul Eesti pool küll esitas nõutud iga-aastase õhku paisatud kasvuhoonegaase puudutava aruande, kuid viimase hoiatuse saamise tingis osa andmete puudumine. "Probleem puudutab Eesti aruandlust seoses teatud fluoreeritud kasvuhoonegaasidega, kuna nende käitlemise kohta puudusid seni statistilised andmed," selgitas Pruul, märkides, et nende kogust pole lihtsalt siiani täpsemalt jälgitud.

Ema jättis nädalase põdravasika ehmatusest maha
Möödunud nädalavahetusel sai Nigula metsloomade turvakodu lisaks karupoeg Päntule Lääne-Virumaalt Vägeva kandist üksikuks jäänud mõne-päevase põdravasika.
Turvakodu juhataja Kaja Kübara sõnul oli põdrahakatis vastsündinud loomake, kes polnud Nigulasse jõudmisel vanem kui kaks päeva. "Isegi tema nabaväät oli veel täiesti kuivamata," ütles Kübar.
Nigulas kostitatakse põdravasikat piimaga lutipudelist. "Karupoeg Päntuga võrreldes on ta väga tagasihoidlik. Kuna ta jalad on pikad, tunneb ta end nendel seistes suhteliselt kohmetuna," rääkis Kübar.
Möödunud laupäeval parasjagu emal külas olles põdravasikale sattunud Mare Kalda hinnangul jättis emapõder oma vastse võsu maha ilmselt ehmatuse tõttu. "Põdraema tuli parasjagu koos vasikaga meie maja lähedalt üle tee, kui liinibuss peatus, et nad rahulikult üle tee lasta. Kui aga meie väike koer hakkas haukuma, viskas põder pea uhkelt selga ja läks kapates minema ning vasikas jäigi maha," kirjeldas Kalda. "Ootasime kuni järgmise hommikuni, et äkki tuleb põdra-ema pojale järgi."

Narva rokkbänd kutsub 9. mail rahukontserdile
Eesti tuntuima venekeelse rokkbändi Avenue kontsert mälestab sõdades langenuid.
Eesti tuntuim venekeelne rokk-bänd, Narvas tegutsev AveNue kutsub kõiki 9. mail kontserdile, kus mälestatakse kõiki sõdades hukkunuid ja kutsutakse hoidma oma kodulinna. Kell 16 algav kontsert toimub loosungi "Vandalismita Narva poolt!" all.
"Teise maailmasõja lõpust on möödunud 62 aastat ja me oleme hakanud unustama, mis asi on sõda. Meile pole vaja pogromme ja korrarikkumisi, me suudame ise säilitada korda oma linnas ning ei allu provokatsioonidele," seisab üleskutses.
"Meie linna aastasadade pikkuse ajaloo jooksul on siin viimase puhkekoha leidnud palju eri riikide ja rahvaste sõdureid ja meie kohus on pidada au sees kõigi nende mälestust, kes siin on langenud," võetakse kokku sõdades langenute mälestus.

Viru pataljon tõhustas pühadeks valmisolekut
Üleeilsest piirab Jõhvis paikneva Viru üksik-jalaväepataljoni territooriumi aed ja valvkondade asemel patrullivad vahtkonnad.
Väeosa ülema major Urmas Reimanni sõnul kaitseb seni piirdeta olnud sõjaväeosa territooriumi teisaldatav aed, et tsiviilisikud ei satuks kogemata valesse kohta. Okastraati aia küljes pole, tegemist on tavalise metallaiaga, mis pannakse näiteks ehitusplatside ümber.
Reimann möönis, et selline elementaarne abinõu on tingitud Jõhvis toimunud ja võimalikest eelseisvatest rahutustest. Seetõttu patrullib territooriumil vastavalt garnisoni määrusele ka relvastatud valve. Seniste valvkondade asemel on rakendatud vahtkonnad, kus on valves rohkem mehi.

Narva politsei: Mihhail Stalnuhhin mustab meid
Narva politseiosakonna korrakaitse ülemkomissari Reeno Kullamä sõnul mustab linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin poliitilise populaarsuse nimel politseid.
Mihhail Stalnuhhin arvustas kolmapäeva õhtul ETV saates "Foorum" esinedes teravalt Narva meeleavaldajate vastu jõu kasutamist ja süüdistas politseid muu hulgas selles, et peksti valdavalt 12-13-aastaseid noor. Eile ilmus ajalehes Põhjarannik intervjuu, milles ta rõhutas sama.
"Ma ei saa aru, kuidas politsei juhtkond sai nii ebaprofessionaalselt tegutseda - seda nii neljapäeval Tallinnas kui ka laupäeval Narvas," toob ajaleht ära tema sõnad.
Narva politseiosakonna korrakaitse ülemkomissari Reeno Kullamä sõnul proovivad Stalnuhhin ja mõned teised volikogu liikmed propagandistlikult luua pilti, justkui oleks politsei kasutanud ülemäärast jõudu.

President Ilves ja linnapea Savisaar otsisid kodurahu eri seltskondades
Salme keskuses toimunud arutelul esitati nõudmisi, Kadriorus otsiti lahendusi.
Samal ajal kui sajad peamiselt venekeelsed inimesed kogunesid eile Keskerakonna initsiatiivil Salme kultuurikeskusse pidama "Kodurahu" foorumit, arutasid arvamusliidrid sama teemat Kadrioru lossis.
President Toomas Hendrik Ilvese juures käisid nõupidamisel näiteks rahvastikuminister Urve Palo, lavastajad Elmo Nüganen ja Merle Karusoo, ajaloolane David Vseviov, tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi, integratsiooni sihtasutuse juht Tanel Mätlik ning nii eesti kui ka vene rahvusest ärimehed.
David Vseviovi sõnul palus president esitada kõigil oma nägemus, kuidas eelmisel nädalal alanud rahutuste järel edasi minna. "Minu mõte oli see, et igasugune jutt integratsioonist ajab meid rahvuse järgi kahte leeri. Rahvuse asemel tuleks hakata otsima ühist hoopis inimeste erialades ja huvides," ütles Vseviov.

Ilves kohtub juunikuus Bushiga
President Ilvese visiidist teavitamise ajastus annab märku USA
Jätkuks USA-st tulnud tugevatele toetusavaldustele avalikustati eile ka president Toomas Hendrik Ilvese juunikuusse kavandatud kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga.
Eile õhtul Valgest Majast tulnud teate kohaselt toimub Ilvese ja Bushi kohtumine 25. juunil Washingtonis.
President Ilves rõhutas omalt poolt, et saabunud sõnum annab märku Eesti õigetest otsustest. "Selle visiidi ajastus näitab selgelt, et ainuõiged on olnud Eesti varasemad valikud - liikmelisus NATO-s ja Euroopa Liidus, osalemine rahutagamisoperatsioonidel ja nii sõjalistes kui ka tsiviilmissioonides, aga ka tugev toetus ja abi Euroopa Liidu naabritele, demokraatia ja vabaduse kui läänelike väärtuste kaitsmine," ütles president Ilves.

Vilniuse tudengid korraldavad Eesti toetuseks uue Balti keti
Vilniuse tudengid korraldavad Eesti toetuseks Balti ketiga sarnase massiürituse, et mälestada 1989. aasta 23. augustit, mil moodustati läbi kolme Balti riigi kulgev katkematu inimkett.
"See ettevõtmine on mõeldud Eestile toetuse avaldamiseks ja Euroopa Liidu vanadele liikmesriikidele ning ka ülejäänud maailmale meelde tuletamiseks, et Euroopa vaikimine kriitilistel hetkel muutus varem Balti maade jaoks tragöödiaks," seisab Vilniuse tudengite avalduses, kirjutab ETV24.
Meeleavaldus algab plaani kohaselt 8. mai südapäeval Vilniuse Katedraali väljakul. Tudengid loodavad üritusse kaasata inimesed Vilniuses, Riias ja Tallinnas ning Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiril, et õlg õla kõrval kätest kinni hoides väljendada Balti riikide tugevust.
"Balti ketti mälestades näitavad leedukad, lätlased ja eestlased, et rasketel aegadel hoiavad Balti maad kokku," kirjutavad tudengid.

Tabati esimene Eesti-vastases küberrünnakus osaleja
Keskkriminaalpolitsei pidas täna kinni isiku, keda on alust kahtlustada Eesti vastu suunatud küberrünnetes.
Tegemist on 19-aastase Tallinnas elava Dmitriga, kes omandab tehnilist kõrgharidust, teatas riigiprokuratuur.
Dmitrit kahtlustatakse arvutikahjurluses ja arvutivõrgu ühenduse kahjustamises (KarS § 206 ja § 207). Ta osales aktiivselt erinevates internetifoorumites ja aitas nendes küberrünnakuid organiseerida.
Dmitri osales nii ise kui ka juhendas teisi foorumikasutajaid massiliste teenustõkestusrünnete ehk nn DDoS rünnakute korraldamises paljude Eesti serverite vastu. Kuna Dmitri on Eesti elanik, omab ta head ülevaadet siinsest internetimaastikust ning seetõttu oskas ta välja valida rünnatavaid sihtmärke. Ta ärgitas lahti muukima nii valitsusasutuste kui ka erinevate erakondade kodulehekülgi.

Paet: hoopis Venemaal on põhjust Eesti ees vabandada
Välisminister Urmas Paet avaldas ülimat hämmastust Venemaa Euroopa Liidu suursaadiku Vladimir Tšižovi seisukohavõtu üle.
Välisminister Paeti sõnul on see, et Venemaa nõuab Eestilt vabandamist täiesti kohatu.
"Venemaa vabandagu Eesti ees," rõhutas Paet. "Meie ees pole vabandatud saatkonna piiramise ja suursaadiku ründamise katse eest. Samuti pole Venemaa vabandanud ei küberrünnakute ega Vene meedias levitatud räigete valede eest," ütles ta.
Välisminister Paet lisas, et ta soovib, et Vene poole ametlikud esindajad hoiduksid vastutustundetustest avaldustest.

Hirm ja propaganda pärsivad turismiäri
Viisatõrgete ja Vene turismifirmade propaganda tõttu on enam kui poole võrra vähenenud Venemaalt Eestisse tulevate turistide hulk.
Eesti Turismifirmade Liidu tegevdirektori Kersti Konti sõnul on Venemaale reisimisest loobujate arve veel vara kokku lüüa, kirjutab Postimees.
Tiit Reiside juhataja Tiit Randmaa tõdes, et Eestist Venemaale kavandatud reisidest öeldakse ära hirmu tõttu.
Eestis Venemaa turistide vastuvõttu korraldava Baltic Toursi turundusjuhi Kristo Krummi sõnul on seoses pronkssõdurikonfliktiga Vene turistide hulk vähenenud 50 kuni 80 protsendi võrra.
Turismi on pärssinud ka rahutused Eesti saatkonna ees Moskvas, mille tõttu on viisade väljastamine olnud raskendatud ning viisadest on ilma jäänud sajad turistid.

Kamerunis kukkus alla reisilennuk 115 inimesega
Kameruni lõunaosas kukkus alla Keenia reisilennuk 115 inimesega pardal.
Lennuk kuulutati kadunuks, kui ta ei jõudnud määratud ajal oma sihtpunkti Nairobisse, kirjutab BBC.
Keenia ei ole lennuõnnetust ise veel kinnitanud, samuti puudub teave lennuki pardal olnud reisijate saatuse kohta.
Kogu lennuki teekonda saatis tormine ilm. Erinevate raportite andmetel tuvastati varem ka lennukilt saabunud hädasignaal.
Lennufirma sõnul oli Boeing 737-800 pardal 106 reisijat ja üheksa meeskonna liiget.
Reisijate rahvus ei ole veel tuvastatud, kuid arvatakse, et paljud neist suundusid läbi Nairobi teistesse sihtpunktidesse.
2000. aastal hukkus Keenia lennuõnnetuses 169 inimest.

Üleriigilise alampalga kehtestamise tüli lõhestab Saksamaa valitsust
Saksamaa võimukoalitsioonis kobrutab suur tüli: sotsiaaldemokraadid (SPD) tahavad kehtestada üleriigilise alampalga, kristlikud demokraadid (CDU) on aga selle vastu.
Tegu on Saksamaa nn suure koalitsiooni ühe suurima erimeelsusega alates selle ametisseastumisest 2005. aastal. SPD on juba ähvardanud valitsuse kokkuvarisemisega.
Saksamaa on üks väheseid Euroopa Liidu liikmesmaid, kus seni veel ei kehti üleriigilist alampalka: tööandjad ja ametiühingud lepivad töötasud kokku üksikute majandusharude kaupa. Nii on näiteks algaja ajalehetoimetaja alampalk 17,5 eurot tunnis, pagaritel 7,21 eurot ning juuksuritel ja turvameestel kõigest veidi üle kolme euro tunnis.
Kuna ametiühingute ja tööandjate ühenduste liikmete arv väheneb, jääb järjest vähemaks ka inimesi, keda need palgakokkulepped puudutavad. Vaid 68% Lääne-Saksa ning 53% Ida-Saksa töötajatest saab nn tariifilepingutes sätestatud palka. Ülejäänute töötasu kujuneb turul vabalt ning paljud madala kvalifikatsiooniga töötajad - koristajad, poemüüjad ja restoranide abitöölised - teenivad kolm-neli eurot tunnis miinus maksud.

Riigieksameid vihkavad tšehhid tulid tänavale
10 000 Tšehhi keskkoolinoort blokeerisid eile Prahas liikluse protestiks riigieksamite vastu.
Vihased kooliõpilased loopisid oma pahameele väljendamiseks pudeleid ning muud prahti. Kui haridusministeeriumi rõdule tuli kõnelema kooliminister Dana Kuchtová, lendasid tema suunas munad.
Meeleavaldajate eestkõnelejad rääkisid Tšehhi meediale, et neile ei meeldi valitsuse kava kehtestada juba järgmisest aastast ühtsed kohustuslikud riigieksamid tšehhi ning ühe võõrkeele valdamises. Kooliõpilased leiavad, et kuna neid ei teavitatud riigieksamite vajadusest gümnaasiumi astumisel, pole nad saanud kolme eelneva aasta jooksul neiks piisavalt valmistuda.
Meeleavaldajad kandsid plakateid "Peatage riigieksamid!", "Me ei taha olla kõik ühesugused" ning osa oli maalinud plakatitele ka suguorganeid. Isegi Praha oludes tähelepanuväärselt suur demonstratsioon blokeeris liikluse ühel peamisel linna läbival trammi- ja sõiduteel ning ümberkaudsetel tänavatel. Plakatite järgi otsustades oli meeleavaldajaid saabunud üle kogu riigi.

Briti kohalikel valimistel võitis segadus
Elektrooniliste häälelugemismasinate kasutuselevõtt tekitas *otimaa kohalikel valimistel eile tohutu segaduse. Pealegi eksitas valijaid see, et neile anti kätte nii Šoti parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste hääletussedelid, mida tuli täita erinevalt.
Kui juba ligi 100 000 häält oli kehtetuks tunnistatud, pandi üleeilsete valimiste häältelugemine osas jaoskondades üldse seisma.
Eile kuulutasid oma edu opositsioonis olevad konservatiivid, sest kui kahes kolmandikus Inglismaa omavalitsustes said hääled loetud, olid toorid kogunud juurde enam kui pool tuhat esindajakohta. Võimul olevad leiboristid olid langenud liberaaldemokraatidest tahapoole kolmandaks parteiks.

Läti julgeoleku- seadus läheb referendumile
Kuna Läti president Vaira Vike-Freiberga keeldus ka teisel korral allkirjastamast parlamendi vastu võetud julgeolekuteenistuste seadusi, koguti nende referendumile panekuks 212 127 allkirja.
Läti jõudis kaks kuud enne uue presidendi valimisi põhiseadusliku kriisi servale, sest senine president keeldus parlamendi enamust eirates oma vetot tagasi võtmast. Parlament kummutas presidendi algse veto 1. märtsil seaduste uue vastuvõtmisega.
Kuid kuna president keeldus ka sel korral allkirja andmast, viiakse seadused nüüd rahvahääletusele. Seadus oleks allutanud kõik julgeolekustruktuurid julgeolekunõukogule, mis oleks koosnenud pea-, kaitse- välis- ja justiitsministrist.

Murenev Maarjamäe mälestusmärk ootab juba neljandat aastat remonti
Autor: veel valmisehitamata memoriaal sümboliseerib
Hoolimata neli aastat tagasi koostatud taastamis- ja ehitus-projektist laguneb Maarjamäe mälestusmärk ning Tallinnal pole kavas seda korda teha.
Pronksist kajakatega skulptuuri küljest on tükk kadunud, kivisse ja betooni on murenenud augud ning rahvas kasutab tekkinud avausi prügikastiks.
Memoriaali peaautor Allan Murdmaa koostas enda sõnul juba neli aastat tagasi mälestusmärgi rekonstrueerimise kavandi. "Memoriaali valmisehitamisest pole praegu enam juttu olnud, kuid neli aastat tagasi tegin kultuurkapitali stipendiumi abiga rekonstrueerimiskavandi. Tallinna linnal oli isegi nõukogu, kes asjaga tegeles, siis jäi kõik soiku," ütles Murdmaa.
Autori sõnul on vaja veel valmisehitamata mälestusmärki hoida, sest see sümboliseerib eesti rahva saatust. "Ma olen vana mees ega jaksa enam memoriaali valmisehitamise või korrastamise eest võidelda. Mälestusmärgi mõte on kajastada eesti rahva saatust muinasajast saadik. Nõukogude ajal oli vähemalt hooldusmeeskond, kes memoriaali korras hoidis."

Endla tänaval põles tööturuameti hoone
Neljapäeva hilisõhtul puhkes Tallinnas tööturuameti hoones põleng, milles inimesed kannatada ei saanud. Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja sõnul teatati neile kell 22.53 paksust suitsust Endla tänaval asuvas hoones.
Abis ka kiirabi
Kuna tegemist oli tööturuameti ruumidega, reageerisid päästjad tavalisest suuremate jõududega ning kümne minuti jooksul jõudsid sündmuskohale neli päästeautot Lilleküla ja Kesklinna komandost ning autoredel Mustamäelt. Sündmust turvas kiirabibrigaad.
Kell 23 leiti kahe korruse vahelt põlevad elektrijuhtmed, mis kustutati pulberkustutiga. Kella 23.10 ajal avastati põlev elektrikilp. Põlemine kilbis kustutati nelja minutiga.

Roolijoodik ei taha vangi minna
Kuue aasta eest Lasnamäe kanalis kaks sõpra surnuks sõitnud roolijoodik palub Harju maakohtult taas vangistuse edasi lükkamist. Märtsis andis Harju maakohus Timo Tammele (35), kes varem kandis nime Dmitri Burtsev, kuni 2. maini ajapikendust.
Tähtaja lähenedes esitas Tamme kohtule uue taotluse vangistuse edasi lükkamiseks ning veetis veel ühe kuu vabaduses, sest kohus määras tema taotluse arutamise alles 31. maile.
Seadustik võimaldab teatud tingimustel vangistuse edasi lük-kamist, kuid mitte lõputult.

Müürid raeplatsi all jäävad klaaskatteta
Raekoja platsil lõppenud kaevamised näitasid, et vaekoja müürid
Tallinna Raekoja platsil lõppenud arheoloogilised väljakaevamised näitasid, et 16. sajandi keskel sinna kaupade kaalumiseks rajatud vaekoja vundament on niivõrd halvas seisus, et ei vääri klaasiga katmist.
"Ma lootsin ikka tunduvalt enamat, kuid uuringud näitasid, et vaekoja müürid pole eriti eksponeerimiskõlblikud," nentis kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik.
Varem kaaluti võimalust Raekoja platsil 1944. aasta märtsipommitamise järel lammutatud vaekoja alusmüürid rahvale näitamiseks klaasiga katta ning valgustada. "Pärast õhurünnakut olid müürid tegelikult kuni katuseni püsti, aga täitsa üllatav, et see nii jõhkralt maha tõmmati," ütles Dubovik.

Uued väravad tulevad kõigile maanteedele
Tallinna linna eelarve strateegia 2008-2011 näeb ette elektrooniliste linnapiiritähiste paigaldamist kõigi Tallinnast väljuvate maanteede äärde.
Selles ajavahemikus paigaldab Tallinn igal aastal ühe maantee äärde uue elektroonilise tähise, mis meenutab praegu Tartu maanteel kellaaega, õhutemperatuuri ja mööduvate autode kiirust näitavat linnaväravat.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul saab Pärnu maantee sel aastal sildi. "Otsus ja raha selleks on eelarves olemas, lähiajal korraldab linn valmistaja leidmiseks hanke," lausus Koppel.
Pärnu maantee linnavärava loomiseks on Tallinna eelarves ette nähtud kolm miljonit krooni. Lisaks ehituskuludele arvestab linn selle summa sisse ka raha, mis kulub elektroonilise sildi ühendamiseks elektrivõrguga.

Taaskasutuskeskus valiti aasta mittetulundusühinguks
2004. aastal loodud Tallinna taaskasutuskeskus valiti aasta
Taaskasutuskeskus võtab inimestelt vastu liigseid, kuid kasutuskõlblikke esemeid ning suunab need uuesti ringlusesse. Seitsmesed uudised käisid vaatamas, kuidas asi täpsemalt välja näeb.

Eksport Venemaale on häiritud
Mitmed Eesti ettevõtjad on viimastel päevadel teatanud, et eksport Venemaa suunal on häritud.
Kuigi ametnikud impordikeeldu eitavad, kardavad Venemaa poeketid Eesti toidukaupa müüki võtta.
Eesti ettevõtjad kinnitavad siiski, et suurt kahju nad ei kannata, teatasid Seitsmestes Uudistes.

Ürgandekas Dan Põldroos põles ereda leegina
Öösel vastu laupäeva lahkus elust 37. eluaastal näitleja Dan Põldroos.
Dan Põldroosi jäävad kolleegid ja publik mäletama kui looduse poolt heldelt näitlejaks loodud isisksust, kes oli sealjuures haruldaselt mitmekülgne ja jõuline kunstnikunatuur.
1992. aastal lõpetanud lavakunstikooli 15. lend oli eredatest näitejaisiksustest pungil. Lisaks Dan Põldroosile olid seal Merle Palmiste, Andres Raag, Üllar Saaremäe, Ivo Uukkivi. Pärast lühikest Ugala-perioodi sai Dan Põldroosist Eesti Draamateatri näitleja.
Laiem avalikkus teab tänaseks Dan Põldroosi särava koomikuna televisiooniekraanilt, kus Wremja-sarja tegelased nagu Haista Gäng ja Nisu Uuno muutusid omanäoliseks klassikaks. Viis aastat viljakat tööd Eesti Draamateatris näitasid, et Dan Põldroosil on näitlejaregistris olemas ka dramaatilised noodid, mis lubavad tal esitada kaalukaid rolle eri žanrites. Ta kursuseõe Katri Kaasik-Aaslavi 1993. aastal lavastatud "Hedda Gableris" mängis Dan Põldroos Jörgen Tesmani rolli. Kui Hendrik Toompere tegi 1995. aastal O'Briani järgi oma läbilöögilavastuse "Kolmas politseinik" oli selle võrratus ansamblis ka Dan Põldroos.

Täna näeb Tartus filmi Debora Vaarandist
Täna kell 20.00 näidatakse kirjandusfestivali Prima Vista raames Tartus Sadamateatris Katrin Lauri dokumentaalfilmi "Debora Vaarandi aeg".
Kui Debora Vaarandi sündis, 1. oktoobril 1916, ei olnud Vene tsaar veel kukutatud ega Eesti Vabariik loodud. Tüdruk kasvas vaese rahva hulgas, kuid jõudis siiski ülikooli. Ta oli silmapaistvalt ilus, pikk, mustade juustega.
1940. aasta leidis ta enda jaoks võimu, mille lähedusse jäi järgmiseks pooleks sajandiks. Debora Vaarandi ülistas oma luules Stalinit ja igatses samal ajal lihtsat inimlikku õnne ja armastust. Hiljem sai tast väga hea luuletaja, kes on täpsemalt kui keegi teine "suutnud väljendada selle inimese tunnet, kelle paratamatuseks oli elada Eestis." (Prof. Rein Veidemann).
Dokumentaalfilm, 84 min.
Režii ja stsenaarium: Katrin Laur

Kahe etapi järel tõusis ralli liidriks Rainer Aus
Eesti meistrivõistluste teine etapp, rahvusvaheline Tallinna ralli, mis kulges eriti konkurentsitihedas heitluses ja pakkus põnevust kuni viimase kiiruskatseni, tõi endaga kaasa ka muudatusi meistrivõistluste punktitabelis.
Neliveoliste turboautode N-rühmas tõusis kahe etapi kokkuvõttes liidriks Rainer Aus, kes Tallinnas pidi küll napilt alla vanduma soomlasele Toni Klemetsile, aga teenis meistrivõistluste arvestuses võidupunktid, sest soomlane selles arvestuses ei osale. Esimese etapi Põlvas võitnud Jevgeni Novikov katkestas ja langes punktitabelis kolmandaks.
"Oleks parema meelega tahtnud Novikovi võidu sõita ja nii need võidupunktid teenida," tunnistas Rainer Aus. "Aga olen siiski sammu võrra eesmärgile ehk meistritiitlile lähemal ja see on peamine."
Rainer Ausil kahe etapi kokkuvõttes 27 punkti ja ta edestab punktitabelis teisele reale tõusnud Priit Salurit, kes Tallinna ralli lõpetas kolmanda kohaga, seitsme punktiga.

Tallinna ralli võitsid soomlased
Tänavuse Tallinna ralli (Koger ja Partnerid Tallinna ralli 2007) võitis Soome rallipaar Toni Klemets - Panu Plosila (Mitshubishi Lancer Evo 9).
Võitlus esikohale oli pingeline viimase kiiruskatseni.
Vaid 1,9 sekundiga kaotasid esikoha Rainer Aus - Silver Kütt (Subaru WRX STI). Kolmas koht jäi samuti Eestisse, sest 18,7 sekundi suurune allajäämine võitjale tõstis poodiumi kolmandale astmele Priit Saluri ja Indrek Lepa (Mitshubishi Lancer Evo 9).
MM-võistlustel Junior WRC klassis kihutavad Urmo Aava - Kuldar Sikk (Suzuki Swift) tõusid viimaste katsetega kogu aeg kõrgemale ja lõpetasid üldarvestuses seitsmendana, kirjutab sportnet.ee.

Marek Niit kordas Eesti rekordit
Eelmise aasta augustis tõi aeg 20,96 Marek Niidule juunioride MM-tiitli 200 m jooksus, tänavu oli sama tulemus 19-aastasele saarlasel jõukohane juba mai alguses.
USA-s Fayettevilles treeninglaagris viibiv Niit võistles reedel samas korraldatud võistlustel Arkansas Twilight ja kordas oma lemmikdistantsil mullu Pekingis püstitatud Eesti rekordit 20,96. Jooksu toetas määrustepärane taganttuul 1,1 m/s. Samas hüppas Jaanus Uudmäe kolmikut 16.56 (tuul +1,9 m/s).
Sisehooajal parandas Niit sama võistlusmaa Eesti rekordit 0,14 sekundi võrra ja sai 23. jaanuari BIG Kuldliiga avaetapil kirja 21,09.
Uudmäe võitis järgnevaid poole meetriga, tema seeria oli 15.99 - x - 16.56 - 16.21 - x - x. Niidule andis 20.96 teise koha, 0,04 sekundi võrra oli kiirem kohaliku ülikooli sprinter J-Mee Samuels.
Aprilli esimeses pooles oli Niit laagris Portugalis, aga pärast lühikest põiget kodumaale istus sprinter taas lennukisse, et lennata ookeani taha, Arkansase ülikooli treenerite käe alla harjutama. Kolmeks nädalaks Ameerikasse lennanud Niit ütles ajalehele Oma Saar, et kolmenädalase treeninglaagri eesmärk on koguda teravust ja täiustada tehnikat. Eelnevalt seljataha jäänud kahe- ja poolenädalases Portugali laagris sai tegeletud just üldfüüsilist ja aeroobset taset tõstvate treeningutega. Hooaja ettevalmistus oli kulgenud hästi, suuremad tervisehädad Niitu kimbutanud ei ole. "Tervis peabki korras olema, ilma selleta pole midagi peale hakata," selgitas sprinter ise.

Bramanis alistas Patraili, Chocolate Boys Põlva Serviti
Finaali kolmandas kohtumises alistas Chocolate Boys 30: 24 Põlva Serviti ja juhib seeriat 2: 1.
Eesti meistrivõistluste kolmas finaalmäng oli justkui kahe mehe sooloetendus - võitjate poolel viskas Riho-Bruno Bramanis 15 väravat ja kaotajatest Mait Patrail 13.
Ometi arvas Bramanis, et edu taga on meeskonnamäng. "Eelmises kohtumises viskas Patrail kuus, samal ajal Henri Sillaste ja Mario Karuse seitse väravat ja nad võitsid," sõnas ta. "Täna sai Mait kirja 13 väravat, aga teistelt lisa ei tulnud ja kaotus oli kerge tulema - see kõik kinnitab, et käsipall on meeskonnamäng," lisas mängiv peatreener, kes ise tundis kaaslaste tõhusat toetust.
Mängu algus sarnanes suuresti esimese kohtumisega, kui šokolaadipoisid läksid 10. minutiks 7: 2 juhtima. Ja kuigi Serviti mängijad suutsid kaotusseisu parematel hetkedel kolmeväravaliseks kahandada, ei olnud neil kordagi reaalset võimalust juhtima minna - poolaja võitis Chocolate Boys 16: 10 ja mängu 30: 24.

Matic: finaalheitlused on nagu magustoit
Kalev/Cramo alistas Tartu Fausto 83: 58 ja jõudis eduga 3: 0 Eesti meistriliiga finaali.
Kalevi finaalseeria vastane võib selguda homme, kui esikohaheitlusse pääsemiseks üht võitu vajav Tartu Ülikool/Rock alistab Tallinnas Dalkia/Nybiti.
"Pinged on kadunud, finaalseeria on nagu magustoit," ütles Kalev/Cramo peatreener Veselin Matic. "See meeldib kõigile - mängijatele, publikule, telerivaatajatele."
Finaalivastaseks Rocki ennustanud Matici sõnul tuleb kahe võrdse meeskonna kullaheitlus. "Vahe on pisiasjades," lausus ta. "Tunneme üksteist läbi ja lõhki, kulda ihkavad mõlemad."
Matic andis hoolealustele kolm päeva puhkust ja tahab ise sõita Eestimaaga tutvuma. Serblane kavatseb koos abikaasa ja kahe lapsega külastada Matsalu rahvusparki.

Maailmameister Luhamaa leppis EM-il seitsmenda kohaga
Sügisel maailmameistriks kroonitud Marko Luhamaa rahuldus karate EM-il Bratislavas raskekaalus (üle 80 kg) seitsmenda kohaga.
Luhamaa alustas Slovakkia pealinnas kahe võiduga, kuid kaotas kaks järgmist matši. "Kripeldama jäi viimane, 0: 1 allajäämine hispaanlasele, mis võttis võimaluse võidelda pronksmedali pärast," tõdes Luhamaa. "Vastane ei olnud parem, vaid mina kinkisin talle võidu."
Luhamaa hindas seitsmendat kohta viiepallisüsteemis "kolmega". "Veebruari keskel kimbutama hakanud kõri ja hingamisteede viirus vaevas ligi kaks kuud," selgitas alles kolm nädalat tagasi tervise taastanud karateka. "Seejuures ühe haigusenädala veetsin kodus luku taga ning võtsin antibiootikume."

Jõust pulbitsev Gerd Kanter rühib kettaheite valitsejaks
USA-s Salinases tänavuse maailma kõige pikema kettakaare 72.02 teinud Gerd Kanter ütles, et ideaalse õnnestumise korral võinuks ta purustada maailmarekordi 74.08.
Gerd, lennutasite kohe avakatsel maailma tänavuse liidritulemuse 70.52. Vaid korra, mullu Helsingborgis, olete suutnud enamat. Mis teid kannustas?
Alguses heidad kindla peale, rahulikus rütmis ja lõdvalt. Lõtvus on kettaheite üks aluseid. Pärast hakkad panema, pauerit on rohkem ja adrenaliini ka. Ka publiku toetus ärgitas. Kohaliku kolledži tudengid lõid käsi kokku, tekkis mõnus tunne.
Pikim, 72-meetrine viies katse polnud tehniliselt parim, kuid ketas liugles sujuvalt.
Kas pärast edukat avakatset sugenes mõte rünnata ka 1986. aastast Jürgen Schultile kuuluvat maailmarekordit?
Selge see, et maailmarekordi heitmiseks oli võimalus ja ideaalse õnnestumise korral võinuks nii ka juhtuda. Tingimused polnud minu jaoks kõige paremad. Ring oli natuke libe, tuul ei puhunud päris sellise nurga alt, mis mulle kõige rohkem meeldib. See mõjutas natuke. Tõenäoliselt võib rekord tulla siis, kui olen enne teinud neli-viis 72-meetrist võistlust.

Treener Hafsteinsson: Kanter superheiteks valmis
Treener Vesteinn Hafsteinsson jagas Gerd Kanterile pärast edukat võistlust kamaluga kiitust. "Gerd tegi väga hea etteaste, olen väga rõõmus," ütles islandlane. "Ootasin temalt juba nii pikki heiteid. Ta on elu parimas vormis."
Hafsteinssoni sõnul on Kanter suuteline ideaalsetes oludes ületama Jürgen Schultile kuuluvat maailmarekordit 74.08.
"See on Gerdile jõukohane," ütles juhendaja. "Ta peaks mullust tipptulemust 73.38 parandama paari-kolme meetriga. Kui võistlustel valitsevad suurepärased olud, tasub temalt oodata rekordheidet."
Kanteri tänavune suurim eesmärk on võita 28. augustil MM-võistlustel Osakas kuldmedal ning võtta olümpiavõitjalt ja maailmameistrilt Virgilijus Aleknalt revanš.

Gerli Padar: Isegi seista on sel laval ohtlik, rääkimata tantsimisest
Üleeile Soome Eurovisioni lauluvõistlusele sõitnud eurotiim on end mugavasti sisse seadnud ja tunneb ennast hästi.
"Proovid juba käivad. Vaba aega on ka piisavalt. Saab end korralikult välja puhata. Eestis on mõnikord palju tihedam päevaplaan," ütleb Gerli, kes pärast üleeilset proovi korraliku puhkeaja pälvis, kirjutab SL Õhtuleht.
"Eile õhtul käisime Espoos külas mu endisel trummaril, koos kogu meie tiimiga," räägib Gerli ja lisab, et kahjuks pole ta veel teisi esinejaid kohanud ja seega pole jõudnud kellegagi vennastuda. "Eks ilm on ka selline väljakannatamatult kole ja külm. Kõik ilmselt püsivad hotellitoas, et mitte haigestuda," naerab Gerli. Teda külm ei võta ja pilvine-tuuline ilm on põhjamaisele eestlasele harjumuspärane. "Oleme karastunud."

Peeter Volkonski naljad
Brünett, punapea ja blondiin on põleva maja katusel. Tuletõrjujad hoiavad all tekki ja hüüavad: "Hüpake! See on ainus võimalus pääseda!"
Brünett hüppabki, kuid tuletõrjujad tõmbavad teki alt ära ja ta kukub sodiks nagu tomat. Sama juhtub ka punapeaga. Siis astub katuse servale blondiin ja ütleb: "Mina küll ei hüppa. Te tõmbate teki alt ära!"
"Ausõna, ei tõmba!" hüüavad tuletõrjujad. "Hüppa!"
"Küll ma teie vigureid tean," vastab blondiin. "Pange tekk kõigepealt maha ja astuge siis ise mitu sammu eemale!"
Mees sõitis Kanaaridele puhkust veetma, naine pidi järgmisel päeval järele tulema. Mees saatis hotellist e-kirja, et kõik on korras, kuid eksis aadressi toksides ühe tähega ja kirja sai äsja leseks jäänud preestriproua. Kui sugulased ta minestanult leidsid, lugesid nad arvutiekraanilt:

Esimene aasta Afganistanis
Ootamatult tabab Õnne Pärli Eestis puhkusel olles tõdemus, et ta mõtleb Afganistanist - oma teisest kodust - helluse ja armastusega. Umbes nagu haigest lapsest. Nüüd on ta Afganistanis elanud juba aasta.
On maid, mida on lihtne armastada juba esimest silmapilgust. Afganistan selliste maade hulka ei kuulu. Mäletan vastakaid tundeid, mis valdasid mind esimesel päeval teel Kabuli lennujaamast võõrastemajja: kui kaua suudan sellises keskkonnas vastu pidada?
Aga aasta on möödunud kiiresti. Kohanemine, oma kodu leidmine, ringivaatamine. Esialgsete arusaamade korrigeerimine. Meie, Kabulis elavate välismaiste tsiviilisikute peamine probleem ei ole tegelikult turvaküsimus, vaid olme. Elektrivarustuse puudumine, tolmutormid suvel, jäised majad talvel, väsimus võõras kultuuris elamisest.
Ometi ei kahetse ma ühtegi hetke. Kui midagi selle aastaga õppinud olen, siis võiks see olla kannatlikkus. Ja ajapikku saab kannatlikkus imepäraste hetkedega tasutud.

Kui nägu ei meeldi - streik! 
Maailmas on vähe nii hella sotsiaalse närviga töötajaid kui Prantsuse transporditöölised. Palka vähe?
Streikida võib solidaarsusest või sellepärast, et valitakse "valede" põhimõtetega president. Ja et ikka kõik inimesed aru saaksid, kui väiksed on palgad, kui kitsad on voodid ja kui raske on rongijuhtidel oma perest lahus olla, sätitakse tööseisak mõnele peole või pühale.
Prantsusmaa riiklikus raudteekompaniis SNCF ei möödu päevagi, kui mõnes linnas, liinil või jaamas streigiähvardust lauale ei löödaks. 75 protsenti konfliktidest leiab rahumeelse lahenduse. Ülejäänud juhtudel järgnevad suurema või väiksema ulatusega häired. Juhud, kus ühtegi rongi ei sõida, on väga harvad: mõni vapper streigimurdja liigub alati. Sellest hoolimata on paljud prantslased sunnitud streigipäeva(de) ks töölt puhkuse võtma, sest kolm tundi tööle ja kolm tagasi sõita muudab päeva mõttetuks. Võiks ju autoga sõita, aga teed on tavalistelgi päevadel umbes, mis siis veel streikide ajast rääkida.

Nädala plaat
SÜNDIPOPP
Under Marié
"Step Into Light"
Mäletan, kuidas natuke vähem kui aasta tagasi tegi Under Marié oma esimesest plaadist unistades nalja, et lugusid on nii palju, et debüütplaat tuleb kohe duublina. Mida siis Eesti prestiižsed tegijad küll arvavad, itsitati vaikselt. Ega nüüd tõesti nii kaugel oldudki. Eesti sündipopi tähekese, niinimetatud legendaarse Dallase mäntlipärija debüütalbum "Step Into Light" ilmub ka duubelversioonis, kus teisel plaadil on bändi lugusid remiksinud erinevad Eesti muusikud, sealhulgas Chalice, Tarmo Vannas, Pia Fraus, Tursk Ans. Andurist jpt. Originaalplaadist õhkab stuudioseinu katnud värske värvi ning produtsendi lõuale kantud odekolonni lõhna. Sündipopil on kõlaga kerge kalduda sinna, kus helimaastikke kujundavad masinad ja 90% on plastmass. Kuid aitäh kolmele kitarrile ja nende võimele moodustada korralik koalitsioon, mis arvestab ka trummikomplekti poolt tulevaid tugevaid jõude. "SIL" on tugev debüüt, mis ei jää ainult uneleva nostalgia juurde, vaid raputab kord bravuurika biidi, kord imeliste meloodiatega natuke ka tänapäeva maailma.

Tasuta muusikat?  Jah, palun! 
Lisaks lahkematele bändidele ja plaadifirmadele on veel mitu võimalust enda arvutisse legaalselt tasuta muusikat rebida. Tiiu Laks annab väikese ülevaate sellistest muusikalehekülgedest ja -blogidest.
Spinner
www.spinner.com
Lisaks muusikauudistele on vasakul menüüs link nimega MP3, mis viib küljele, kust saab tasuta lugusid artistidelt DJ Jazzy Jeff, Noisettes, Maximo Park, The Comas, The Hold Steady, Cocorosie, Jarvis Cocker, Amy Winehouse, Air, Bright Eyes jt. Enamasti on tegu hea alternatiivse muusikaga, iga artisti juurde on kirjutatud ka teised sarnased bändid. Aeg-ajalt on võimalik kuulata live-
stream'is tervet plaati. Kohati eksib indi sekka ka mõni poplugu, ska või džäss. Päevaleht läks allalaadimisega natuke hoogu…
Myspace
www.myspace.com
Kas Myspace üldse vajab tutvustust? Meeletutes kogustes muusikat maailmakuulsatelt ja täiesti tundmatutelt bändidelt, lauljatelt ning projektidelt nii "kohapeal tarbimiseks", allalaadimiseks kui ka enda myspace-konto taustalooks lisamiseks.

 "Solaris" + "Armageddon" = "Päikesepaiste" 
Kas võib ette kujutada filmi, mille esimene pool matkib õnnestunud moel Tarkovski "Solarist" ja teine põnevusfilmi "Armageddon" Bruce Willisega? Täiesti vabalt, see on Danny Boyle'i "Päikesepaiste", mis äsja jõudis Eesti kinoekraanidele. Tutvustab Andres Laasik.
Pea kogu tegevus toimub kosmoselaevas, mis on teel Päikese poole. Eesmärk on üllas, laev kannab hiiglasuurt pommi, mis peaks taaskäivitama meile valgust ja sooja andva tähe, mis on hakanud kustuma. Laeval on kaheksa eri rahvust ja eriala esindavat astronauti, kes peavad hoolitsema pommi kohaleviimise eest.
Dramaatiline on seegi, et teele lennutatud sümboolse nimega laev Icarus kannab järjekorranumbrit 2, esimene sama ülesandega meeskond läks seitse aastat tagasi kaduma. Reisi õnnestumisest sõltub inimkonna saatus planeedil Maa.
Filmi peategelaseks võib pidada meeskonna füüsikut Capat (Cillian Murphy), kelle silmade läbi lastakse vaatajal seda kauguses toimuvat lugu näha. Filmi algusotsa vaikse dramatismi kaadrites jõuab tähelaev piirkonda, kus kaob side Maaga. Kusagil eespool, togutu kiirguse eest kaitsva ekraani taga asub Päike - sihtmärk, mille poole ollakse teel.

Juske pildiveerg: Mis on kontseptualism? 
Tihti kasutame mõne kunstiteose, teatrietenduse või filmi kohta sõna "kontseptuaalne". Ilmselt peame silmas neid teoseid, millel on sügavam sisu ja sõnum. Teisalt võib öelda, et igal teosel on oma kontseptsioon - avatud või varjatud sõnum. 1960. aastatel tekkis terve liikumine ja kunstivool - kontseptualism. Näitustele ilmusid tekste kujutavad fotod, igasugused skeemid, diagrammid ja definitsioonid, seintele ilmusid kirjad jms.
Kõik algas 1958. aastal, kui Pariisis Iris Clert'i galeriis toimus näitus pealkirjaga "Tühjus". Kui näitus avati, leidsid külastajad eest valged seinad. Ameerika helilooja John Cage tõi ettekandele teose "4' 33". See muusikateos seisnes täielikus vaikuses nelja minuti ja 33 sekundi jooksul. Pillimeeste kvartett istus vagusi oma kohtadel.

Lapsed kuulasid raadiot juba 80 aastat tagasi
Täna saavad Eesti lasteraadiosaated 80-aastaseks. Esimene saade jõudis ringhäälingu eetrisse 5. mail 1927. aastal. Reedel avati Türil ringhäälingumuuseumis lasteraadionäitus.
Ringhäälingumuuseumi direktori Jüri Sihveri sõnul reageerisid inimesed muuseumi üleskutsele tuua sünnipäevanäituse materjali esimest korda nii massiliselt. Muuseumil õnnestus saada fotosid, helindeid, saadeti suveniire, kutsekaarte, kaastöid.
Huvitavaid mälestusi saadi Theresa Raidelt (Maasing, snd 1921), kellega salvestati 20 minutit vestlust. Raide osales lastesaates klaverisaatjana 1931. aastal, tollal kümneaastasena. Proual on säilinud "Lastehommikus" esinemise eest 1932. aastal saadud hõbepeeker. Alles on Feliks Moori mälestuskild, mille jäädvustas 2000. aastal Pilvi Toomendi (Üllaste, snd 1917). Tema kutsuti 1938. aastal esimeseks raadiotüdrukuks. Raadios olid lapsdiktorid juba 1930. aastatel.

Töörahvapüha soomustransportööril ehk kuidas näitlejad Leigol proovi tegid
"Ja siis me teeme näitlejate liidus kollektiivse elukindlustuslepingu," naerab Kersti Heinloo, vaadates Leigo järveteatri lavale, kus augusti alguses vihisevad kuulid ja käib sõda, Rooside sõda. Sõja proovis käis Tiiu Laks.
Töörahvapüha hommikul koguneb kamp Eesti paremaid näitlejaid Leigole Lõuna-Eesti lumemütsidega kuplite vahele sellesuvise järveteatritüki "Rooside sõda" proovi. Lavastaja Tõnu Lensmenti juhtimisel vaadatakse esimese asjana üle 2. augustil esietenduva lavastuse põhiatraktsioon - mitte esinäitlejad ja peaosalised, vaid soomustransportöör, "dežurnaja" (korrapidaja) maastur ning läbi tule ja vee sõitev sõjaväeveok.
"Viire hakkab sellega sõitma," osutab Lensment soomukile, milles saabub Margaretha di Napolit kehastav Viire Valdma. "Muidugi, see võib end üsna kergesti külili visata, kui mingi juurikas ette jääb."
Soomustransportööri kujuteldavates jälgedes liigutakse künkast alla, kahe järve vahelt läbi, üle purde ja mäest üles lava juurde. "Need viis kuivanud puud seal on Prantsusmaa," osutab Lensment veendunult järvega piiratud lavast vasakule.

Viljandi paugutab kolme esietendusega
Tuleval nädalavahetusel on värske teatri raskuspunkt suunatud ilmsesti Viljandi linnale. Kolm esietendust riburada. Ja kõik on uute tegijate uued teod. Uhke. Ja palju põnevust lubav kolmpäevak.
Otsa teeb lahti Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstiosakond. Janusz Glowacki näitemäng "Fortinbras jõi end täis" on see, mis jõuab 10. mail kell 10 Kalju Komissarovi ja Sven Heibergi lavastuses publikumi ette - kultuuriakadeemia suures saalis. Mängivad teatrikunsti eriala 6. lennu näitlejatudengid Sten Karpov, Liis Laigna, Triin Lepik, Priit Loog, Jaanus Mehikas, Veljo Reinik, Kaili Viidas ning lavastajatudeng Sven Heiberg.
"Fortinbras jõi end täis" on William Shakespeare'i suurteose "Hamlet" parafraas. Samal ajal, kui Taani prints Hamlet otsib iseendas jõudu kätte maksta isa mõrvarile, hargnevad Norras hoopis kummalised sündmused. Vana kuningas ei ole juba kaks aastat kättki liigutanud, siseminister Sternborg huvitub rohkem Taani kui oma kodumaa sisepoliitikast, kõigil vahimeestel on süüfilis ja noor prints Fortinbras on ootamatult joomise maha jätnud.

Mees geniaalse äriideega
Eelmisel reedel, kui Tallinna kesklinnas märatsejatest maha jäänud kilde kokku pühiti, avas ajaloomuuseum Suurgildi hoones näituse suure ilmasõja tervelt üle elanud Langebrauni portselanist. Näitusel käis Eda Post.
Meie vanaemade-vanaisade puhvetkapis oli tähtis koht kahel mehel: Johannes Lorupil, kes valitses klaasist toodete turgu, ja Nikolai Langebraunil, kes oli samaväärse haardega portselanitööstuses. (Lorupist kirjutas Eesti Päevaleht läinud aasta detsembris, kui ajaloomuuseum avas temale pühendatud näituse "Võsaklaasist kristallini".)
Poemüüjana alustanud Nikolai Langebraunile koitis suurepärane äriidee 1920-ndate alguses, mil mees käis juba neljakümnendaid. Välismaalt toodud dekoreeritud (isegi lihtsa kuldrandiga) portselan oli kõrgete tollimaksude tõttu kallis. Ent kaunistamata portselani sai sisse tuua tollimaksuta ja 1924 ostis Langebraun Ahju tänavale kinnistu, et hakata seal lauanõudele pilte peale joonistama. Töökoda alustas 1928. aasta oktoobris kolme portselanimaalijaga: Nikolai Langebrauni abikaasa Elleni ja tolle kahe sugulasega.

Doktor Cardelle pani eesti mehed kallistama
Kolmapäeval esitles varemgi Eestis viibinud Ühendriikide psühholoogiadoktor Frank D. Cardelle Tallinna ülikoolis oma raamatut "Kas on kerge olla mees". Lisaks tõlkimisele ka eestistatud ehk meie ühiskonnale suupärasemaks tehtud raamat tutvustab kergesti loetavas stiilis vana mehekuvandit ning moodsa mehe esilekerkimist ja seda hõlbustavaid strateegiaid.
Oodatud loengu asemel kujunes koosviibimisest pooleldi improvisatsiooniline teraapiaseanss. Sissejuhatuseks esitas autor mõned teesid: nii mehed kui ka naised on kõigest inimesed, sageli kiputakse seda fakti unustama. Tulevik toob kaasa rängad globaalsed väljakutsed, millele vastamiseks peaksid inimesed oma võimed täielikult ära kasutama.

Kolme Krooni kolooniad
Ka meie oleme olnud osalised koloniaalimpeeriumis, mis ulatus Atlandi ookeani kolmele kaldale - Euroopasse, Ameerikasse ja Aafrikasse. Rootsi tõusust Euroopa suurriikide hulka kirjutab Heiki Suurkask.
Carl Bildti inimõiguste kriitikast solvunud Kuuba heitis Rootsile hiljuti ette minevikuimperialismi. Kuid Euroopa kunagise suurriigi Rootsi omaaegsed koloniaalvallutused kiitlemiseks eriti põhjust ei anna.
Rootsi tõusu Euroopa surrriikide hulka, mis kestis 16. kuni 18. sajandini, mäletavad eestlased lausa heldimusega, kuna Stockholmi keskvõim läks tülli meid valitsenud baltisakslastega.
Koloniaalvallutusteks teisel pool Atlandit oli Rootsil sel ajal siiski vähe jõudu. Kuninganna Kristina rajatud koloniaalimpeerium oli kadunud juba Karl XI ajal, kuigi meie tunneme suurima vallutajana hoopis temale järgnenud Karl XII-t.
Kokku suutsid rootslased rajada viis kolooniat Aafrika Kullarannikul ja ühe suurema Ameerikas, praeguse Delaware'i, New Jersey ja Pennsylvania osariigi aladel. Aafrika valdusi suutis Rootsi oma käes hoida vaid 15 aastat (1649-1664), Põhja-Ameerikas 1638. aastal rajatud Uus-Rootsi koloonia minetati 17 aastat hiljem.

Peeter Sauter üritab Peeter Sauterile vaheldust leida
Kirjanik Peeter Sauter on tänavu jõudnud juba saada kultuurkapitali lastekirjanduse preemia ja teatriliidu Aleksander Kurtna preemia. Seni veel on premeerimata filmistsenaariumi kaasautorsus Vaino Vahinguga. Sauter ise tunnistab Andres Keilile, et tegelikult on ta end Sauteri-tüüpi tekstidega surmani ära tüüdanud.
Räägime juttu. Ma küsin asju, mis mind huvitavad. Ja siis sa vastad.

Triin Vihalemm: oma õigust taga ajades teist poolt ei kuule
Eelmisel nädalal puhkenud vandalismilaines mängis olulist rolli kogukondade erinev infosaamise viis. Kuigi mõlemal kogukonnal on teineteise suhtes suuri hirme, võiks kooselu aluseks saada küsimus, milline maa jäetakse elamiseks oma lastele, tõdeb Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni dotsent Triin Vihalemm intervjuus Riho Laurisaarele.
Eestlaste seas on levinuim raadiokuulamine, samuti pühendatakse rohkem aega ajalehtede lugemisele. Internetti kasutavad mõlemad kogukonnad üsna intensiivselt, kuid see kanal pole kõigis elanike rühmades nii ühtlaselt levinud.
Küll aga erinevad telekanalid, raadiojaamad ja veebileheküljed.
Eesti venekeelne elanikkond pühendab suure osa ajast Venemaa kanalite info ja meelelahutuse jälgimisele. Vale oleks öelda, et Eesti jaamu-saateid ei jälgita. Aga neid jälgitakse lühemat aega ja pisteliselt.

Helen Rekkor - plikaohtu lavastaja, kes hindab aega
Tuleval laupäeval esietendub Ugalas "Nora/Maja". Andres Keil uuris 24-aastaselt lavastajannalt, kuidas juhtus, et Viljandi kultuuriakadeemia teise kursuse lavastajatudeng lavastab kutselises teatris.
"Mis puudutab nime "Nora/Maja", siis seda ma meelsasti lahti ei seletaks," ütleb Helen Rekkor. "Olen veendunud, et mul olid põhjendused oma lavastus just selliselt nimetada, aga seda, mis seoseid see lugejas/vaatajas tekitab, kuulaksin ma juba ise."
Niisiis, millest see lugu räägib? Tegemist on ääretult mitmekihilise materjaliga. See lugu on inimestest, kes on positsiooni (staatuse) vangid. Lugu sellest, mis juhtub, kui see, kuidas miski VÄLJA PAISTAB, saab olulisemaks kui kuidas TEGELIKULT ON. Lisaks räägib see lugu kaotatud ajast ja inimsuhete traagikast - mis juhtub, kui tekib olukord "ma ei kuule sind, sa ei kuule mind".
- Sinu noores eas, kui palju on su ümber inimesi, kes sind ei kuule? Või keda sa ise ei kuule? Ja miks ei kuule? Ühesõnaga - kustkaudu tüki teema su endaga lingib?

Vinoteek In Studio Vinum: suurepärane teenindus ja linna parim šokolaadikook
Kuuldud kumu järgi on Otsa-kooli all avatud uus vinoteek. Ei internet ega ka infotelefonid osanud palju lisada, nii jäigi Köögi Komandol üle sammud Vabaduse platsi poole seada ning proovida koht üles leida.
Hämaras keldris on kõigepealt näha veinipoe teenindaja särav naeratus. Muide, teeninduse kõrge tase avaldab muljet kogu keldris olemise ajal. Veinipoe valik on suur ning osta saab nii kaasa kui ka kohapeal tarbimiseks. Ka veinisoovitused on pädevad ning oskavad kliendi küsimusi ja soove arvesse võtta.
Menüüs on klaasi kaupa veine veel vähe - pool tosinat valget ja punast ning üks roosa (55-80 krooni klaas). Küll aga pakutakse restoranis ka Eesti likööriklassikat. Köögi Komandole on eriti sümpaatne, et ka klaasikaupa serveeritavaid jooke antakse tellijale kõigepealt nuusutada-maitsta.
Menüü on konkreetne: kuus eelrooga (75-150 krooni), käpu-täis pearoogi (140-kroonisest pastataldrikust kuni 275-kroonise lambakarree või grillitud tournedos'ini) ning neli magustoitu (60-70). Lõuna ajal on saada ka 80-kroonine päevapakkumine.

Aarne Rannamäe (49) 
10. mail tähistab sünnipäeva endine ETV maailmasündmuste kommentaator ja hilisem välistoimetuse juht Aarne Rannamäe, kes kerkis igapäevaseks "Aktuaalse kaamera" saatejuhiks samal ajal, kui maailma oli just vapustanud New Yorgi terrorirünnak. Praeguseks on Rannamäest saanud riigitelevisiooni üks hinnatumaid, aga ka siunatumaid saatejuhte, keda peetakse siiani ka üheks paremaks lõputute Lähis-Ida kriiside asjatundjaks.
Tartu 8. keskkoolis õppinud Rannamäe õppis ülikoolis ajakirjandust koos Erki Berendsi, Kärt Hellerma ja Katrin Saksaga ning asus 1981. aastal tööle ETV välistoimetusse, kus ootasid ees kogenud tegijad Vambola Põder ja Gabriel Hazak.
Uudistesaate juhina on Rannamäe teravate ütlemistega ärritanud mitmeid poliitikuid, kuid püüdnud siiski erapooletuks jääda. Tuttavate sõnul pole ta oma suhtumist siiski kunagi vaka all hoidnud.

Tanel Veenre (30) 
Täna täitub kolmas dekaad Eesti ühel mitmekülgsemal moekunstnikul. Eelkõige ehte- ja rõivakunstnikuna tuntud Tanel Veenre fantaasia on piiramatu, kuid ilumeel ülimalt arenenud ja puhas ning funktsionaalsus kõrgelthinnatav. Mitmeid kordi on ta võitnud moevõistluse Supernoova, kuid praegu juhatab ta Eesti Ekspressi moelisa Mimi toimetamise kõrvalt vägesid kultuuriajakirjas Muusa. Moekunstist huvitunule on kindlasti silma jäänud ka Veenre moefotoseeriad ajakirjades. Kirjandusliku ja sentimentaalse inimesena peab Veenre oluliseks seda, et ka tema moelooming jutustaks lugusid.

Vigala vägilane Gerd Kanter (28) 
Maailmas elab üle 6,5 miljardi inimese. Neist vaid 21 on heitnud võistlustel ketast üle 70 meetri. Neist kaks meest on omakorda eestlased - Aleksander Tammert ja temast möödagi lennutanud Gert Kanter.
Pühapäeval 28-aastaseks saava Gerd Kanteri meeskond Team 75 Plus on võtnud statistilise keskmise, kui pikk peaks olema ja kui palju kaaluma kettaheitja, kes tahab ületada 70 meetri piiri. 194,62 cm ja 123,95 kg. Gerd Kanteril oli läinud aasta 4. septembril isikliku ja Eesti rekordi 73.38 m püstitamise ajal pikkust 196 cm ja kehamassi 124 kg jagu. Ehk siis täpselt õiges mõõdus mees.
Team 75 Plusi eesmärk on väga selgelt paigas - vähemalt 75 meetri pikkune kettakaar. See tähendab muuseas ka üle 20 aasta püsinud maailmarekordi 74.08 võimsat purustamist.

HEIKI SUURKASK: tibla viimane ohe
Kas venelasest on võimalik teha eestlast? Identiteeti inimeselt võtta ei saa ja seda ei tohi ka üritada. Temaga saab rääkida, teda koolitada, kuid lõpuni integreerida pole teda niikuinii võimalik. Kuid oli võim, mis üritas teha eestlasest vägisi venelast.
See võim tegi samas kõik võimaliku ka venelase enda hävitamiseks.
Inimene, kes ülistab Gulagi tapamasina loomiseni viinud ideoloogiat, on kaotanud inimlikkuse mõõtme. Ta pole enam venelane, vaid keegi, keda eesti keeles tähistama sobib tema enda ropendava sõnavara najal kujunenud mõiste tibla.
Tiblal pole rahvust, kuigi ta suudab kõnelda vaid ühte keelt. Tal pole jumalat, kuid palju ebajumalaid. Tal pole kodu, sest selle on ta unustanud.
Tõnismäel asus üks kuju, kellel polnud rahvust. Ta ei olnud ihuliige, mille maha lõikamine venelastest jõudu vähemaks võtaks. Venelaste ajalugu on olnud palju pikem kui stalinlik monumentaalkunst. See kuju leidis, et on õigem astuda sinna, kus on rahulikum koht. Kohta, kus käib rohkem venelasi kui tiblasid.

Sarkozy on esialgsetel andmetel Prantsusmaa uus president
Esialgsete tulemuste põhjal on Prantsusmaa uueks presidendiks konservatiivide esindaja Nicolas Sarkozy.
Sarkozy võitis 53-protsendilise häälteenamusega sotsialist Segolene Royali 47 protsendi ees, kirjutab BBC.
Nicolas Sarkozy on 52-aastane Ungari immigrandi poeg, kes võtab nüüd ameti üle 74-aastaselt Jacques Chiracilt.
Chirac on Prantsusmaal võimul olnud viimased 12 aastat.
Segolene Royal on esimene naine, kes suutis pääseda Prantsusmaa presidendivalimistel teise vooru.
Tunnistades oma kaotust, tänas ta 17 miljonit Prantsuse kodanikku, kes tema poolt hääletasid, öeldes, et teab nende kurbuse ja valu suurust.
"Ma tegin kõikvõimalikke jõupingutusi ja jätkan seda teed," rääkis naine oma toetajatele. "Midagi on üles tõusnud ning enam see ei peatu."

Portugalis kadus 3-aastane briti tüdruk
Portugali kuurortlinnas Faros kadus neljapäeva öösel oma voodist
Kohaliku politsei kinnitusel on Madeleine McCann elus.
Uurijate käsutuses on ka röövis kahtlustatava isiku fotorobot, vahendasid ahendasid Seitsmesed Uudised

Prantsusmaa valib täna endale presidenti
Prantsusmaal algas täna presidendivalimiste lisavoor, milles võistlevad parema tiiva esindaja Nicolas Sarkozy ning sotsialist ja esimeseks Prantsusmaa naispresidendiks pürgiv Segolene Royal.
Erinevad uuringud on favoriidiks asetanud Nicolas Sarkozy, kellele küsitlused näitavad 10-punktilist edumaad Segolene Royali ees, kirjutab Reuters.
Valimispunktid avati Prantsusmaal kell kaheksa hommikul, kuid umbes miljon Prantsuse kodanikku väljaspool riiki hääletas juba laupäeval.
Kokku on Prantsusmaal 44,5 miljonit hääleõiguslikku elanikku. Hääletamine lõppeb kell 20.00.
Reutersi hinnangul vajab Royal poliitilist tsunamit, mis pühiks ta teelt parempoolse rivaali. Kuid ükskõik, kes lõpuks triumfeerib, tähendab see 74-aastase Jacques Chiraci kõrval siiski generatsiooni vahetust.
Pühapäevane hääletus on kulminatsiooniks raevukale valimiskampaaniale, milles Royal hoiatas, et tema oponent võib osutuda "ohtlikuks valikuks", kelle valimine võib viia mässudeni äärelinnas. Sarkozy leer omakorda teatas, et Royal on kohatuid võtteid kasutav ja kerge vastane.

Järvamaal toimus Eel-Erna
Järvamaal selgitati täna Eel-Erna nimelisel võistlusel välja need, kes pääsevad suvel Erna Retkele.
Lapilistes riietes Eestis ringi liikuvad kaitseliitlased tekitavad praeguses ärevas õhkkonnas elanike seas rahutust.
Järvamaal oli nädalavahetusel tegemist Kaitseliidu sõjalis-sportliku patrullvõistlusega Eel-Erna, mille käigus selgitati välja paremad, kes pääsevad suvel rahvusvahelisele Erna Retkele.
Kuidas Eel-Erna kulges, sellest andsid ülevaate Seitsmesed Uudised

8. mail tähistatakse Teise maailmasõja ohvrite mälestuspäeva
Mälestuspäevaga austab Eesti Vabariik kõigi Teises maailmasõjas langenute mälestust ning hindab kõigi nende inimeste panust, kes aitasid murda fašismi ja natsismi Euroopas.
Eesti valitsus mõistab hukka nende tegevuse, kes panid meie riigi territooriumil toime inimsusvastaseid kuritegusid ning korraldasid massirepressioone, teatas kaitseministeerium
Austades Teise maailmasõja kannatuste ohvreid asetatakse Vabariigi valitsuse poolt 8. mail pärjad Kloogal holokausti mälestusmärgi juurde, Kaitseväe kalmistule ning Maarjamäe mälestusväljakule.
Valitsuse liikmete kõrval osalevad mälestuspäeval Tallinnas resideeruvad suursaadikud.
Diplomaatilise korpuse nimel asetab pärja diplomaatilise korpuse vanem.
Mälestuspäeval kõnesid ega avaldusi ette nähtud ei ole.

Lenna Kuurmaa, Tarmo Noop ja Uno Loop innustavad inimesi liikuma
Homsest on üle Eesti väljas liikumisharrastuse teavituskampaania "Eestimaa liigub!" plakatid, millega kultuuriministeerium, Eesti olümpiakomitee ja ühendus Sport Kõigile kutsuvad Eesti inimesi üles sporti tegema.
Teavituskampaania "Eestimaa liigub!" aitab kaasa liikumisharrastuse kiiremale levikule elanikkonna seas. Kampaania tulemusena peaks kolme aasta pärast tervisespordiga regulaarselt ja aktiivselt tegelema umbes pool miljonit inimest. Hetkel saab piisaval määral sportlikku koormust iga neljas Eesti elanik.
Teavituskampaania haarab inimesi igas vanuses. Noortele suunatud sõnumi "Liikumine teeb kauniks!" kandjaks on popmuusik Lenna Kuurmaa, keskealisi innustab sõnumi "Liikudes suudad rohkem!" kaudu sportima ettevõtja Tarmo Noop ning seenioridele näitab läbi sõnumi "Liikumine annab elujõudu!" isiklikku eeskuju muusik Uno Loop.
Lisaks on avatud kodulehekülg www.trimm.ee, kus igaühel on võimalik oma füüsilisi võimeid testida, erinevate spordialade kohta lisateavet koguda ja nende hulgast endale sobivaim sportimisviis valida.

In memoriam Dan Põldroos
Meie hulgast on lahkunud Dan Põldroos. (6.03.1970-5.05.2007)
Dan Põldroos sündis 6. märtsil 1970 Tallinnas. 1988. aastal lõpetas ta mööblitislerina Tallinna 12. kutsekeskkooli ja 1992. aastal TK lavakunstikateedri 15. lennu.
Alates 1985. aastast oli Põldroos harrastusnäitleja kirjandusteatris "Varius" ning peale lavakunstikateedri lõpetamist suundus tööle "Ugalasse".
Aastatel 1992-1999 oli Dan Põldroos Eesti Draamateatris näitleja. 2000. aastal töötas Põldroos õpetajana Nõmme põhikoolis.
Draamateatri laval mängis Dan Põldroos meeldejäävaid rolle erinevates žanrites: Jörgen Tesman (Ibseni "Hedda Gabler"), kolmas politseinik Fox jt. (O'Brieni "Kolmas politseinik"), Joseph Porter Pitt (Kushneri "Inglid Ameerikas"), Johannes Brahms (Holmi "Schumanni öö"), Aadam (Kivirähki "Atentaat"), Muna Endel (Kivirähki "Rehepapp"). "Variuse" teatri kultuuriloolistes lavastustes on ta mänginud Ants Laikmaad, Eduard Vildet, Gustaf Frödingit jt. Tema parodistiannet põlistas roll "Vanalinnastuudio" lavastuses "Kassikuld".

Seljakott tekitas Balti Jaamas pommihirmu
Eile hommikul külvas Tallinnas Balti Jaama perroonil pommihirmu tühi seljakott.
Päästeamet sai teate pommikahtlusest eile hommikul kell 9.41.
Kõik inimesed evakueeriti perroonilt.
Kontrollimisel selgus, et tegemist oli tühja seljakotiga.

Purjus juhiloata naise süül sai viga kaks last
Eile toimus Ahtme vallas liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli purjus ja juhiloata noor naine.
Õnnetis toimus kella 12.50 ajal Ida-Virumaal Ahtme asumis Altserva tn 1A juures.
1975. aastal sündinud juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes Tatjana ei tulnud oma sõiduauto Volvo juhtimisega toime ning sõitis teelt välja vastu aurutrassi torusid.
Viga sai nii Tatjana ise kui ka sõidukis viibinud 9-aastane tüdruk ja 5-aastane poiss. Kõik lubati kodusele ravile.

Saaremaal hukkus autojuht
Eile varahommikul toimus Saaremaal raske liiklusõnnetus, milles hukkus sõiduauto juht.
Õnnetus juhtus kell 07.02 Saaremaal Tõlli-Mustjala-Tagaranna tee 13,8 kilomeetril, kus 1971. aastal sündinud Toomase juhitud sõiduk Toyota Hilux, kaotas sirgel teelõigul juhitavuse ning rullus üle katuse.
Sõiduki juht kukkus sõidukist välja ja hukkunud sündmuskohal.

Peapiiskop Põder avaldas valitsusele seoses pronkssõduriga toetust
Esmakordselt taasiseseisvusajal toimunud erakorraline palvepäev korraldati täna vastuseks Eestit tabanud vandalismilainele ning sise- ja välismaistele provokatsioonidele, teatasid Seitsmesed Uudised.
Peapiiskop Andres Põder avaldas oma läkituses toetust valitsuse tegevusele pronkssõduri teisaldamisel ja hukkunute ümbermatmisel ning kutsus kõiki palvetama nende noorte pärast, kes pole mõistnud minevikku ja ühiskonnas toimunud muutusi.

Eestlasi ja venelasi kutsutakse üksteisele valgeid lilli kinkima
Internetis levib teade, mis kutsub nii eestlasi kui ka venelasi üksteisele valgeid lilli, eelkõige tulpe kinkima.
"Eestis elavate inimeste minevik on erinev, kuid tulevik on ühine. Me ei usu seda juttu, et eestlased ja venelased ei või omavahel läbi saada. Me ei taha vihata!" seisab 20 eestlase ja venelase koostatud üleskutses.
Noored teevad ette paneku viia vastastikku tähtsatesse kohtadesse valgeid tulpe, kuid nende puudumise korral sobivad ka valged nelgid, roosid, lumikellukesed jne.
"Iga valge lill loeb! Igas lillepoes on valgeid lilli!" kirjutatakse avalduses.

Politseipeadirektor: politsei on eelolevaks nädalaks valmis
Politsei säilitab eeloleval nädalal kõrgendatud valmisoleku, kuid kõigi eelduste kohaselt ei ole algaval nädalal aprilli lõpu sündmuste kordumist ette näha, lausus politseipeadirektor Raivo Aeg pühapäeval Eesti elanikele tehtud pöördumises.
Politseipeadirektor Raivo Aegi pöördumine:
Olen kõnelenud viimastel päevadel väga paljude erineva tausta, elukoha ning emakeelega Eesti inimestega. Olenemata rahvusest jääb valdavalt kõlama seisukoht, et inimesed on viimastel nädalatel toimunust tüdinenud ja väsinud. Inimesed soovivad pöörduda tagasi Eestile iseloomuliku rahuliku ja turvalise elurütmi juurde.
Politseitöö seisukohalt oli lõppev nädal meie riigi tänavatel taas tavapäraselt rahulik. Kõigi eelduste kohaselt jääb see nii ka algaval nädalal, mil Eesti elanikud tähistavad mitmeid erinevaid tähtpäevi, alustades teisipäeval, 8. mail toimuva Teise maailmasõja ohvrite ja langenute mälestuspäevaga ning lõpetades emadepäevaga pühapäeval, 13. mail. Siia vahele jääb ka 9. mai, mil osal Eesti elanikest on kavas viia lilli Teises maailmasõjas langenute mälestuseks.

Noored tegutsevad täna Tallinnas projekti "Linn lilleliseks" raames
Täna koguneb Kodu parki (Magasini tn 26) ligi 60 Tallinna noort, et üheskoos korrastada haljasalasid - istutada lilli, värvida pinke, korrastada peenraid jms.
Üritusest võtavad osa ka puuetega noored ning see toimub Tallinna heakorrakuu raames. Korraldavad MTÜ Tegusad Eesti Noored liikmed.
Ürituse ajakava:
12: 00 avamine
12: 30 meeskonna ehitus gruppides
13: 00 algab pargi korrastamine
15: 30 lõunasöök
16: 30 grupifotod, nänni jagamine
17: 00 lõpukõned, loosimine
17: 30 ürituse ametlik lõpp
Lisateavet saab kodulehelt www.ten.ee/linnlilleliseks.

Tartus lõpetab viimane väikelaste vanemate koolituse pilootgrupp
Täna lõpetab Tartus viimane projekti Choices & Balance koolituse pilootgrupp.
Tööandjate keskliidu ja Tallinna ülikooli eestvedamisel väljatöötatud koolitus- ja nõustamisprogramm on suunatud kauem kodus olnud väikelaste vanematele, et hõlbustada nende tööle naasmist.
Huvi koolituse vastu on olnud väga suur - osaleda tahtjaid oli oluliselt rohkem, kui pilootgruppidesse mahtus. Koolitusprogrammi testiti Tallinnas, Haapsalus, Rakveres ja Tartus. Kokku läbis koolituse 58 erineva hariduse ja töökogemusega ema.
"Peamiseks probleemiks on enesekindlus," ütles projekti koolitusjuht Ave Lobja. "Kauem lastega kodus olnud emad ei ole kindlad oma soovides, samuti kardetakse, et kvalifikatsioon on langenud. Paljud ei tea, kust otsast üldse tööotsimist alustada," lisas Lobja.

Nahakunstnik Kaja Kits Karm avas Hop galeriis juubelinäituse
Tallinnas Hobusepea tänaval asetsevas Hop galeriis avati eelmisel nädalal Kaja Kits Karmi isikunäitus "Panus laustale II".
Kaja Kits Karm (70) esitab ülevaate oma viimase aja loomingust - pilte ja minivaipu, mille põhimaterjaliks on nahk. Ehkki kunstniku loomisprotsess on mänguline ja toetub juhuslikkusele, õhkub teostest korrapärasust.
Kaja Kits Karm kirjeldab oma ekspositsiooni järgmiselt: "Väljapaneku nimetus on "Panus laustale II" (panustehnika laustnahale) või ka panustamine laustnahale. See nahaliik on olnud palju aastaid minu lemmikmaterjal - pehme, värvitav, vormitav ja tihti põneva sisemise struktuuriga. Just viimane omadus on mind inspireerinud. Tekib ju naha poolitamisel kaks ühesuguse struktuuriga pinda, mis sümmeetrilise kompositsioonina moodustavad uue kujundi. Tulemus on peaaegu alati juhuslik, seega huvitav tegijale."

Oriendi festivali kõrghetk saabub esmaspäeval
Tallinn
"Apsara trupi näol tegemist on tänavuse Oriendi kaugeima, arvukaima ja siinmail ehk ka haruldasima esinejaga," ütles festivali Orient korraldaja Peeter Vähi.
"Üleeile andis Apsara trupp "Oriendi" raames kaks etendust ka Riias, tänaseks on naabrite pealinnast meieni jõudnud üksnes vaimustunud järelhüüded - midagi selletaolist polevat Läti publik varem näinud," sõnas Vähi.
Tantsijaid saadab kahest lauljast ja viiest pillimehest koosnev ansambel, seejuures viiest instrumendist neli on löökpillid - gongid, ksülofonid, trummid, meenutades seega nn gamelan-orkestrit.
Etendus põhineb Kambodžas elavate khmeride tantsukultuuril, mille juured on Angkori ajastus (IX-XV sajand). Angkori ja sellele eelneva ajastu templite seinu kaunistavad arvukad apsarate (taevased kaunitarid) kujud on kui tõendusmaterjal sellest, et tants on olnud khmeri kultuuri oluline osa üle tuhande aasta.

Kirjandusfestival Prima Vista on täna Võrus
3.- 5. maini oli rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista
Toimumispaigad:
Võru Keskraamatukogu (Jüri 54)
Võru kultuurimaja Kannel (Liiva 13)
Trahter "Võhandu" (Koidula 16a)
10.00-11.00 Näituse "Muinasjutumets" avamine. Näitusel esitlevad oma
loomingut kõigi Võrumaa lasteaedade lapsed. Näituse avab ja oma uue
lasteraamatu "Minu jonn" sünniloost räägib Contra. Keskraamatukogu
lasteosakonna Tähesaalis
11.00-11.15 Võrumaa Kirjanike Galerii internetiversiooni esitlus.
Keskraamatukogus.
11.15-12.30 Hasso Krulli luuletuste tõlkekogu "Jatulintarha. Hussaid.
Kiviring." esitlus. Tõlkijad Triinu Ojar (võru keel) ja Hannu Oittinen

TÜ/Rock jõudis finaali
Tallinnas Audenteses kohtusid tänal SEB korvpalli meistriliiga play-off seeria neljandas kohtumises Dalkia/Nybit ja TÜ/Rock.
Mängu energilisemalt alustanud Nybit ei suutnud kogenumate ülikoolilinna palluritega lõpuni sammu pidada ja Rock võttis peale 35: 32 võidetud avapoolaega lõpuks kindla 83: 60 võidu ja lunastas seega finaalipääsu seeriavõiduga 3: 1. Võitjate parim oli 20 punktiga Martin Müürsepp (pildil), Tarmo Kikerpill ja marek Doronin lisasid mõlemad võrdselt 13 silma. Kaotajate poolel oli 23 punktiga parim Gert Dorbek.
Nybit alustas mängu palju energilisemalt, spurtides 5: 0 ette. Rock sai silma pähe alles kahe ja poole minutilise mängu järel, kui kahest vabaviskest tabas ühe Müürsepp seisuks 1: 5. Nybit juhtis ka veel 17: 12, esimese veerandaja lõpus seisis tablool nende 18: 16 edu. Dorbeku arvel oli juba 12 punkti.

Mulgi Rattamaratoni võitis Jaan Kirsipuu
Täna Viljandis peetud seitsmenda Mulgi Rattamaratoni võitis CFC Ruutmeeter värvides võistlenud Jaan Kirsipuu, kes lõi finišiheitluses Arctic Sport Clubi esindajat AllanOrast.
Juba sõidu kolmandal kilomeetril konkurentidelt eest läinud paar töötas lõpuni koos. 58-kilomeetrise sõidu jooksul üritas Oras kaks korda hilisemalt võitjalt eest ära sõita, kuid mõlemal korral see ebaõnnestus, kirjutab sportnet.ee.
Esimesel korral tegi Oras vahespurdi paarkümmend kilomeetrit enne lõppu rajal olnud tõusul, mida ratturid läbisid joostes. Kui aasta tagasi õnnestus n-ö jooksutõusul Rein Taaramäel teistel otsustavalt eest minna, siis sama plaan tänavu Orasel läbi ei läinud. "Teadsin, et Allan on minust tugevam jooksja ja ma ei tahtnud sellel tõusul endast kõike anda," selgitas hiljem Kirsipuu. "Ta sai paarikümnesekundilise edu, aga tasasel maal veeresin ma selle tagasi."

Jaan Mölder saavutas Tšehhis neljanda koha. 
MM-võistlustel juunioride sarjas võistlev Jaan Mölder osales koos kaardilugeja Katrin Beckeriga nädalavahetusel Tšehhi meistrivõistlustel etapil 35. Cesky Krumlov rallil, kus saavutas Super1600 autode arvestuses tubli neljanda koha.
19-aastasele noormehele oli see esimeseks asfaldiralliks Suzuki Swift Super1600 autoga.
"Võistlus kujunes päris keeruliseks," nentis Jaan Mölder. "Teisel päeval hakkas vihma sadama ja see muutis meie esimese asfaldiralli arvatust palju raskemaks. Rajad on siin päris kruusased, sest kurvides lõikamise tõttu kannavad autod teele palju kruusa ja seda me ei osanud ette näha. Rada muutus väga libedaks ja selliseid kohti, kus ka väikese kiiruse pealt võis kergelt teelt välja libiseda, oli palju. See oli mulle esimeseks korraks sõita märjal asfaldil. Kuid hangitud kogemustega võib kindlasti rahule jääda. Esimene päev oli kuiv ja lisaks saime hilisõhtustel katsetel ka pimedas sõitu proovida."

Madis Kostabi tuli Kimura Shukokai karate Euroopa meistriks
Eile saavutas Madis Kostabi Rootsis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel Kimura Shukokai karates 18-20 aastaste raskekaalus esikoha.
Rootsi karateka Daniel Todorovic pidi finaalmatšil tunnistama Eesti poisi Madis Kostabi paremust. Madis võitis rootslast seisuga 6: 3.
Enne finaalmatši ütles Madis: "Ma tahan võita!"
Eesti koondise peainstruktor sensei Rene Toome ennustab just 18-aastaseks saanud poisile suurt tulevikku.

Kanepi võib kohtuda Hingisega
7. mail Saksamaal Berliinis algava WTA Touri 1,34 miljoni USA dollari suuruse auhinnafondiga Qatar Telecom German Open turniiri avaringis kohtub Kaia Kanepi kvalifikatsiooni edukalt läbinud tennisistiga.
Juhul kui Kanepi peaks avaringist edasi pääsema, ootab teda teises ringis šveitslanna Martina Hingis, kes mängib turniiril neljanda asetusega ning pääses esimesest voorust mänguta edasi, kirjutab sportnet.ee.

Eurovisioonil otsitakse kadunud Läti esindajat
Üks Eurovisiooni Läti delegatsiooni liige teavitas Eurovisiooni korraldusmeeskonda, et Lätit esindav Bonaparti.lv on kadunud.
Viimati nähti neid möödunud õhtul lahkumas Montenegro peolt, kirjutab eurovision.tv.
"Ma tean, et Roberto lahkus Montenegro peolt kesköö paiku, kuid keegi ei tea, kuhu nad kõik kadusid. Täna hommikul muutus asi kahtlaseks, kui nad hommikusöögile ei ilmunud. Kontrollisime hotellitube, kuid need olid tühjad," rääkis Läti delegatsiooni liige Aija Medinika.
Läti delegatsioon palub kõigil kuue kadunud laulja suhtes silmad lahti hoida. Kui keegi nägi Bonabarti.lv-d peale südaööd, võib ta saata foto aadressile bonapartilv@yahoo.com. Inimest kes lauljad tagasi toob, ootab autasu.
Fännid on veendunud, et tegu on siiski vaid promokampaaniaga ning lauljad on ise peitu pugenud, et tekitada Helsingis meediakära.

MARKO MIHKELSON: Putin ei ole vaikinud
Küsimus on selles, mida on otsustatud Putini tasemel, seoses Eesti valitsuse astutud sammudega.
Küsimus on varjatud majandussanktsioonides, Vene ettevõtjate mõjutamisest teemal suunata kaubavoogusid, investeeringuid või midagi muud eemale Eestist.
Asja tuleb vaadata mitmetasandiliselt ning ei saa väita nagu Putin oleks sellel teemal täiesti vaikinud.
Sellest, et Putin ei ole avalikult eriti sõna võtnud ei maksaks teha järeldusi, nagu Eesti sündmused ei omaks Venemaa jaoks tähtsust, pigem on asi isegi vastupidi.
Venemaa sammud Eesti suunal põhinesid väga kõrgel tasemel tehtud otsustele. Näiteks ka Moskvas Eesti saatkonna blokeerimine. Iseasi kas võidi ette arvata, et sellele järgneb märkimisväärne Euroopa Liidu reaktsioon.
Võib-olla see oli katse kontrollida kuivõrd Euroopa Liit oma liikmesmaa eest välja astub.

MART HELME: Putinil ei ole põhjust veel sõna võtta
Venemaal lastakse "vahtu ajada" madalamatel tasemetel näiteks duumasaadikutel ning asepeaministril.
Põhjus, miks Venemaa president Vladimir Putin ei ole Eesti suunal sõna tõsisemalt sõna võtnud on see, et Venemaa poliitiline mõtlemine ning diplomaatiline traditsioon on märksa vanemad, kogenumad ning mitmekihilisema kui Eestis.
Meil kukuvad presidendid ja peaministrid sõna võtma, sealjuures mõtlemata sellele, et kõrgemat taset enam ei ole.
Kuna Venemaal kõik teavad, et viimane sõna on presidendil, siis jäetakse mänguruum ning vaadatakse kuidas asi välja kukub. Juhul kui asi kukub välja nii, et presidendil tasub sellest profiiti lõigata, siis ta võtab sellel teemal sõna. Siis kui läheb niimoodi, et presidendil ei ole mõtet sõna võtta, siis ta seda ka ei tee.

KONSTANTIN EGGERT: Putin püüab vältida vastuolusid
Vladimir Putin on oma 7-aastase presidendiks oleku ajal näidanud, et võimaluse korral püüab ta vältida poliitilisi vastuolusid, see seaduspära kehtib tõenäoliselt ka tuleva Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise eel.
18. mail Samaaras toimuva Euroopa Liidu ja Venemaa kohtumise eel saab Putin väga hästi aru, et ükskõik milline tema poolne samm võib mõjutada mitte ainult tippkohtumise tulemusi vaid või seada selle toimumise üldse küsimärgi alla. Seda muidugi juhul kui ta teeks mõne eriti terava märkuse.
Ma olen veendunud, et EL ja Venemaa tippkohtumine on Putini jaoks väga oluline.
Ma arvan, et riigipeana püüab Putin end pigem distantseerida Eesti küsimusest. Putini vaikimist võiks tõlgendada kui tema soovi, mitte segada Eesti sündmuseid Euroopa Liidu ja Venemaa suhetesse.

KAIVO KOPLI: miks Putin vait on? 
Tõnismäe väljakaevamiste alustamisest alates ja järgnenu jooksul ei ole Venemaa president sõna võtnud.
Vladimir Putin rääkinud Saksamaa kantsleriga, või siis pigem vastupidi, kuid teada pole seda, mida Putin rääkis. Kas pole kummaline, et häbistatud (nagu muidugi vene pool väidab) riigi ja rahva president ei ütlegi midagi?
Tegelikult pole Venemaa poolelt kõikvõimalikul moel hukkamõistu tõesti tulnudki kõige kõrgemal tasemel. Okei, peaminister tegelebki neil…. Nojah, ega ei oskakski täpselt ja lühidalt öelda millega, igal juhul aga presidendi varjus ja pigem siseriiklikult.
On olnud välisministri ja tema ministeeriumi ütlemisi, on parlamenditegelaste ütlemisi, on muidugi hulgaliselt väiksemaid tegelasi, olgu või Moskva linnapea. Kuid mitte kõrgeim võim, kelle all ei pea pidama silmas rahvast.

RANDAR TASMUTH: Identiteet on turvatunde alus
Nii üksikisikud, inimrühmad kui ka rahvad näevad maailma suures osas oma teadvustatud või teadvustamata identiteeditunde alusel.
Identiteeti mõjutavad ka huvid ja ideaalid ning nende omavaheline suhe. Aprillikuu sündmused äratasid mõnedes poliitikutes kasulõikamise illusiooni, samal ajal kui teised rakendasid oma jõu olukorra normaliseerimiseks. Praegu, 8. ja 9. mai päevil, on vaja säilitada julgus, enesekindlus ja eneseväärikus, viisakus ja rahu ning pärast seda keskenduda tuleviku kujundamise üle peetavale diskussioonile ja sihikindlate plaanide tegelikule elluviimisele.
Praegu ei tea me, missugune on olukord kahe nädala pärast. Kaugeltki ei oska keegi ennustada aastatepikkusi sise- ja välispoliitilisi arenguid. Äkki tekkinud protsessi juhitamatus üllatas ju ka poliitika ja jõustruktuuride professionaale. Terve enesekriitika ei tohi kunagi ununeda, kuid enesesüüdistamisele ja valitsuse vigade otsimisele ei tohi praegu ruumi anda. Selja sirgu ajamine on oluline osa rahva taasleitud identiteedist ja see tähendab saavutatu kinnistamist. Samas ei tähenda see teise kogukonna halvustamist, aga ka mitte uut reveranssi hüljatud sümbolite ja ideoloogia ees.

ALEKSANDR ASTROV: Liigsete sõnadeta
Juba praegu on selge: neil päevil öeldakse palju sõnu. Vastikuid, nagu Postimehe anonüümses kirjutises, mis ilmus esimese rüüstamisöö järgsel päeval.
Need sõnad tegid pikemas perspektiivis Eestile suuremat kahju kui kõik vandaalid ning marodöörid kokku. Ent öeldakse ka tarku sõnu, ja võib-olla isegi häid.
Kuid selge on ka muu: sõnad ei lahenda praegu mitte midagi. Vähemalt selles osas, mis puudutab Eesti rahvussuhteid.
Miks? Vastus on lihtne ja rusuv: sõnad on devalveerunud. Nende devalveerumine algas siis, kui Andrus Ansip aasta tagasi teatas, et rääkida pole mitte millestki, tuleb tegutseda. Ja lõppes siis, kui pärast aasta väldanud lakkamatuid arutelusid, kus kõlasid väga erinevad seisukohad, pronkssõdur kindlameelse otsusega demonteeriti. Ilma liigsete sõnadeta. Nii et nüüd ei maksa sõnad mitte kui midagi.

MIHKEL RAUD: Juhan Kivirähki personaalküsimus
Vladimir Putini kabinetist paar korrust allpool organiseeritakse virtuaalset Blitzkrieg'i suveräänse Eesti riigi vastu. Vene duuma delegatsioon prõmmib Tallinnas uksi ja trambib jalgu, justkui poleks perestroikat kunagi olnudki.
Kari purjus kaake röögib kaupluste aknaid sisse tagudes, et kõik selles öiselt kaitsetus linnas kuulub neile. Me oleme õigustatult turris ja asume kaitsele. Mis see on, mida me kaitseme? Meie eneseteadvus? Territoorium? On see eestlus, mille kontseptsioone näib olevat sama palju kui tema kandjaid? On see õigus tõesele ajaloole? On see ehk ka mingi üldisem väärtussüsteem, kus igaühe õigus "karistamist" ja üldrahvalikku kättemaksu kartmata oma arvamust avaldada asub olulisel kohal?
Ma ei pruugi olla nõus päris kõigega, mida kirjutas Juhan Kivirähk oma nüüdseks kurikuulsaks saanud arvamusloos (Eesti Päevaleht 30.04). Pärast veenmist võin nõustuda sellegagi, et tema artikli ajastus ei pruukinud olla parim võimalik. Ent Kivirähki personaalküsimuse elav arutelu, mille algatasid möödunud nädalal riigikogu infotunnis sotsioloogi töölt vallandamist nõudnud Igor Gräzin ja end varem pigem liberaalse seltskonnana positsiooninud roheliste liider Marek Strandberg, on paradoksaalsel kombel just täpselt see, mis juhtub valitsuse kritiseerijaga Venemaal. Seal lastakse Kivirähki taoline arvamusliider "ebapatriootliku" käitumise pärast pikemalt arutamata töölt lahti. Või põrutab rõugearmiline "spetsialist" talle üheksa grammi tina meelekohta.

TARMU TAMMERK: sotsioloog peaks omama täielikku sõnavabadust
Sotsioloog, kes töötab kaitseministeeriumiga seotud asutuses, peaks omama täielikku sõnavabadust.
Tähtis on loomulikult ka see, et avalik teenistuja ei tohi avaldada isiklikku arvamust, sest ta peab olema poliitilises mõttes neutraalne.
See on väga ohtlik tendents, kui praegusel hetkel hakatakse valitsuse kriitikuid ähvardama töölt vallandamise ning muu sellisega.
See hüsteeria, mis on teisitimõtlemise suhtes, on minu jaoks väga murettekitav. See muutub iga päeva ärritavamaks ning segavamaks.
Siseminister Jüri Pihli hiljutine mõtteavaldus, et turvafirma Falck peaks hakkama teostama oma töötajate seas meelsuskontrolli - kui see ei ole liikumine totalitaarse riigi poole, mis see siis on?
Andrus Ansipi juhtimisel hakkab praegu Eestis valitsema mentaliteet: üks rahvas, üks riik, üks juht.

IGOR GRÄZIN: Kivirähk kuritarvitas oma positsiooni
Juhan Kivirähu kui sotsiloogi avalduse taga puudus igasugune teaduslik kaalukus, järelikult ta kuritarvitas teadlase positsiooni.
Kui ma kirjutan mingisugusele artiklile alla kui sotsioloog, siis eeldatakse, et mul on olemas mingid teaduslikud teadmised selle küsimuse kohta. See eeldab seda, et ma olen teemat uurinud, ankeete koostanud, neid võrrelnud. Seejärel teen tulemustest teaduslikud järeldused ning ütlen, mida tuleks teha.
Juhul kui avaldatakse arvamust kui kodanik, siis tuleb avaldusele alla kirjutada kui kodanik, mitte kui sotsioloog.
Riigikogu saalis toimunud sõnavõtus ei palunud ma teda vallandada, vaid see oli pigem retooriline küsimus: kes on kivirähk? Kivirähk kui niisugune, mitte kui inimene, keda ma tunnen ja kellega ma suhtlen.
Vaatamata sellele, et asutus teeb valesid asju, valitsus teeb valesid asju, mina millegagi nõus ei ole aga käin ikkagi iga päev tööl ja töötan selle heaks, kuigi ma ei pea seda õigeks.

HANNES RUMM: Olen nõus surema Kivirähu arvamusvabaduse eest
Aasta missiooniinimese tiitli sai Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidult sotsioloog Juhan Kivirähk, kellele tekitas hulga vaenlasi tema Eesti Päevalehes ilmunud artikkel "Uue kolmikliidu verine algus".
Parafraseerides üht maailma sõnavabaduse klassikut: ma ei ole kindlasti nõus kõige sellega, mida Kivirähk kirjutas, kuid ma olen nõus surema selle nimel, et Kivirähul oleks õigus oma mõtteid vabalt ja tagakiusamist kartmata välja öelda.
Ühe teise sotsiaalteadlase, jurist Igor Gräzini käitumine kolmapäevase Riigikogu infotunnis viitas kahjuks sellele, et kuna Juhan Kivirähk töötab praegu sihtasutuses Kaitseuuringute Keskus, siis ähvardatakse teda valitsuse kritiseerimise pärast karistama hakata.
Kivirähk on Eesti üks tuntumaid ja tunnustatumaid sotsiolooge ning kui ta esineb avalikkuse ees sotsioloogina, siis ei ole mitte kellelgi õigust seda pahaks panna.

Tänan peaministrit
Minu meelest on peaminister Andrus Ansip rahvuskangelane. Mida mees ütles, seda ta ka tegi. Ka minul on 8. mail pidupäev, sest Eesti rahvale õnnetust toonud pronkssõdur on lõpuks saanud õige koha.
Lembit Tähela, Rapla vald, Hagudi

Rumal jutt
Enn Vetemaa ettepanek (EPL, 03.05) Boriss Jeltsini mälestussamba püstitamiseks on küll üks kahtlane ja läbimõtlemata ettepanek. Kirjanikuhärra pugemine ja Moskvale prääniku pakkumine on praegu küll kurjast. Jeltsini ausammast ei ole Eestisse üldse vaja - kahju, et Vetemaa sellest aru ei saa.
Tõnismäe väike platsike jäägu aga neutraalseks - pole vaja uusi kirgi üles kütta. Sinna ei ole mõtet panna mitte ühegi isiku ausammast. Hästi sobiks sinna väike lilledega piiratud purskkaev. Vesi on hea ollus - ei põle ega saa teda ka lõhkuda.
Eesti suurmeestele pühendatud ausammastele leitakse sobivaid kohti kindlasti mujal. Ruumi on.

Trikk või paratamatus? 
Juhan Kivirähki kolumn "Uue kolmikliidu verine algus" (EPL, 30.04) hämmastab põhjalikult, hämmastab lausa iiveldama panevalt. Eriti too rasvaselt trükitud verd purskav pealkiri. Tungimata artiklis toodud spekulatsioonidesse (võib-olla osalt tõepärastessegi), tuleb küsida: kellele tuleb see kasuks? Kas tõesti on vaja lüüa lõhe eestimeelsete perre ning vahetada peaminister Tallinna linnapea vastu, kes paukude vaibudes puu otsast alla tuli, et kartseris lesivatele laamendajatele sulgpatju nõudma hakata?
Aga õnneks on usaldus valitsuse vastu olemas. Seda tõendab ilmekalt ka üle tuhande vabatahtliku soov saada abipolitseinikuks.
Rein Grenberg, Pärnu

Vale poliitika tulemus
Ka mina olin 1991. aasta augustis teiste hulgas raadiomaja juures kogu hingega Eesti iseseisvust kaitsmas, sellepärast olen mures praeguse peaministri poliitilise kursi pärast. On selline ütlemine: kui tahad, et sind austatakse, siis austa ka oma suhtluspartnerit.
Tõsiasi on see, et Eesti ühiskond on jagunenud kaheks vastanduvaks, eesti ja vene keelt kõ-nelevaks kogukonnaks. Ma nõustun täielikult Andrus Saare 27. aprilli õhtuses telesaates öeldud arvamusega, et pronkssõduri ümber toimuvad sündmused on valitsuse (ka eelnevate valitsuste) vale poliitika tagajärg. Vale on jagada ühiskond keelelise või etnilise kuuluvuse alusel omaks ja võõraks. Inimesed oleme kõik!

Elu eri maailmades
Probleemi, et eestikeelne ja venekeelne kogukond elavad eraldi maailmas, ei ole aasta-kümneid tahetud tunnistada. Eestis elav vene elanikkond ammutab oma infot Venemaa meediakanalitest, kuna see on mugavam ja neile nii kultuuriliselt kui ka keeleliselt mõistetavam. Info, mida Vene meediakanalid aga edastavad, ei ole just kõige adekvaatsem. Milliseid tagajärgi pidev ühekülgse info omamine ja analüüsimine endaga kaasa toob, on ju selgemast selgem.
"Miks nad ei integreeru? Miks nad ei emigreeru, kui ei meeldi?" küsivad eestlased tihti. Ei emigreeruta, sest ollakse Eesti riigi kodanikud või pikaajalised elanikud, Eesti on nende kodu ning neil polegi siit kuhugi minna.

Politsei varustus vajab täiustamist
Minu esimesed teadlikud lapse-põlvemälestused seostuvad Eesti Vabariigi okupeerimisega kaasnenud hirmude ja õudustega. Viimaste päevade sündmuste areng on need hirmud minus ja mu põlvkonnakaaslastes uuesti pinnale toonud. Küsin endalt: on see või-malik, mis toimub?
Tahan teha sügava kummarduse Eesti politseile. Minu arvates tegutses politsei Tallinna rahutuste ajal suurepäraselt. Kui siit-sealt tulebki vandaalide rünnakute alla sattunutelt nurinaid, et politsei olevat olnud küll läheduses, ent ei sekkunud, siis ma lihtsalt ei usu, et nad appi ei tulnud. Arvan, et nad ei saanud endale lubada siia-sinna sebimist.
Tahaksin, et vabariigi valitsus võtaks prioriteediks suurendada tunduvalt investeeringuid Eesti politsei isikkoosseisu varustuse parandamiseks ja täiustamiseks. Kole oli vaadata nokamütsidega kivirahes toimetavaid korrakaitsjaid. Ning muidugi palganumbrid! Palk peab stimuleerima noori haritud inimesi politseisse tööle tulema. See on tähtis meie riigile, meile kõigile.

Tõest teavet venekeelses meedias! 
Savisaare ütlus, et ta on rohkem eestlane kui Ansip või Ligi, on täielik jama. Ei ole Ansip ega tema parteikaaslased Moskvaga seotud, aga Keskerakond on täielikult Moskva lõa otsas! Kaitsepolitsei peaks tõhusamalt tegutsema ja uurima Keskerakonna rahastamist ning sidemeid Venemaaga.
Toimunud sündmuste ja vandaalitsemiste taga on ilmselgelt Venemaa. Venemaa on teinud pikaajalist ettevalmistustööd. Kaasaaitajatest puudust ei tule: "Öise Vahtkonna" juhtkond, N Liidu kangelane Arnold Meri, Uno Laht, Dmitri Klenski ja paljud Interrinde-aegsed ideoloogid. Mõned neist on venekeelsetes koolides õpetanud lastele võltsajalugu: nagu Eestis poleks okupatsiooni olnudki.

Valitsust süüdistada on ülekohtune
Venemaa teatud tegelased, teatud ringkonnad ei ole suutnud meie iseseisvusega leppida. Tuli on tegelikult tuha all hõõgunud juba meie iseseisvuse taastamisest alates. Aeg-ajalt kogus Venemaa jõude ja mustas Eesti riiki. Aeg-ajalt mobiliseeriti täideviijateks Eestis elavaid venelasi.
Olen pettunud sotsioloog Juhan Kivirähkis. Valitsuse süüdistamine (EPL 30.04) on ka rahva reetmine. See kirjutis on vabariigi ründajate õigustamine. Kivirähk peaks teadma, et Eesti riigi vaenlased kasutavad ära kõik võimalused, saavutamaks oma tahte pealesurumist. Peaminister ei ole selles süüdi, et politseijõude ei jätkunud igale poole. Kas keegi oleks osanud arvata, et meele-avaldajad võivad nii barbaarselt käituda ja tegutseda?

Säilitagem meelerahu! 
Kohutav, kuidas võib ühe võõr-riigi valitsus koos röövlijõuguga iseseisva Eesti valitsust hirmutada ja nõuda tagasiastumist.
Juba poolteist aastat hõõgusid Tallinna impeeriumimeelsete seas söed tuha all ja nüüd vulkaan purskas.
Jäi mulje, et vandaale ei huvita pronkssõdur, vaid lihtsalt vägivallatsemine. Moskva käepikendust võis ka tavakodanik ette aimata, sest Dmitri Klenski ähvardas meid pidevalt Pariisi sündmuste kordumisega ning väsimatult tegutses ka kunagine Interrinde-tegelane Vladimir Lebedev.
Tänusõnad meie tublidele politseinikele, kes barbaritega silmitsi seisid!
Aga silmaspeetavaid sündmusi ei saa siiski võrrelda nendega, mida meie, mitmed eakad, oleme näinud ja üle elanud. Arvame, et nüüd ei ole närveerimiseks põhjust ja tuleb säilitada meelerahu, sest oleme NATO-s ja Euroopa Liidus.

Leppides vastu tulevikule
Ühenduse Eesti Elujõud tegevuse eesmärgiks on eesti kodu ja eestlaste vaimsuse hoidmine. Viimase aja sündmused on mõlemasse löönud sügava mõra. Meie kodud ja vara ei ole enam kaitstud, ühiskonda lõhestavad vastastikused süüdistused, mis järjest enam eskaleerudes muudavad kodurahu hoidmise küsitavaks.
Erinevate arusaamade lahendamiseks ei ole süüdistused parim moodus.
Andestamine teeb relvituks ka kõige paadunuma kurjategija ja marodööri. Andestus on üks elu edasikestmise imesid, mis on eesti rahval aidanud püsima jääda vaatamata sajandite jooksul talutud alandustele ja ebaõiglusele. Andestus ei vaja sütitavaid sõnu ega kõlavaid kõnesid. Andestada tuleb vaikselt oma südames.

REPLIIK: Ohtlikult libe tee
Alkohol ja tubakas on ühiskonnale kahjulikumad kui paljud uimastid, ütleb brittide uuring. Selline üliutilitaristlik vaatenurk on ohtlik ega tohi saada aluseks uimastipropagandale või vabanduseks narkootikumide tarbimisele.
Esiteks ei õigusta suurema halva olemasolu väiksemat halba. Narkosõltuvusele paneb tihti alguse just tarbimise ratsionaliseerimise ühesuunaline ning ohtlikult libe tee. Teiseks tunneme me alkoholi ja tubakaga seotud riske suhteliselt hästi, sest nende tarbimine on olnud laialdane ning mõjutanud paljude inimeste tervist ning elu. Kolmandaks võib iga inimese organismi reaktsioon uimastitele olla väga erinev ning see, et alkohol on ühiskonnale veel ohtlikum, ei aita just palju neid, kellel on mõne "vähem kahjuliku" narkootikumi tarbimise tagajärjel kujunenud tõsised psüühika- või tervisehädad.

JUHTKIRI: Ettevalmistused edaspidiseks
Turvafirmad ja politsei on 8. ja 9. mai eel kõrgendatud valmisolekus. Korrakaitsjatel on nii ohuhinnangud kui ka täpsed plaanid, ka eri osapoolte koostöö on läbi mõeldud, kirjutab tänane Päevaleht. Uurimisorganid ja kohtusüsteem tegelevad samal ajal kahe nädala taguste sündmuste süüdlastega, nende hulgas ka rahutuste ühe väidetava korraldaja Öise Vahtkonna liidri Dmitri Linteri juhtumiga, kellest EPL täna samuti kirjutab. Õigusriigis on elementaarne, et kord tagatakse ja seadusrikkujad saavad tuvastatud ning karistatud, praegu on palju olulisem vaadata olukorda laiemalt ja mõelda, mis on sellest õppida.
Esmalt on vaja omavahel ära leppida, sest edasine vihkamine ei ole alus kellegi tulevikule. Leppimisele aitavad kaasa ka väiksed algatused, nagu 20 eesti ja vene noore eilne üleskutse kinkida üksteisele valgeid tulpe või avaldus, et noored peaksid koos heitma lilli voolavasse vette. Sest ka pisike sümbol annab jõudu.

Ansip: vajame dialoogi ühiskonnas
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel vähemusrahvuste ja kultuuritegelaste esindajate ümarlaual, et ühiskond vajab dialoogi, kuid seda tuleb teha Eesti põhiseadust austades.
Riigikogus toimus täna kultuuriministri ja rahvastikuministri kutsel Eesti vähemusrahvuste kultuuri- ja keskseltside esindajate ning eesti kultuuritegelaste ümarlaud, kus jätkati eelmisel pühapäeval, 29. aprillil alustatud arutelu ühiskonnas toimuva üle.
Tänasest ümarlauast võttis osa ka peaminister Andrus Ansip, kes vastas osavõtjate küsimustele ja selgitas Tõnismäe hauamonumendi teisaldamise tagamaid.
Ümarlaual osales ligi 40 kultuuri- ja ühiskonnategelast, kes esitasid oma seisukohti toimunu suhtes. Ühiselt tõdeti, et kuigi arusaamad ajaloost ja sümbolitest võivad olla erinevad, tuleb edasi liikuda koos.
"Meie jaoks on oluline, et ükski rahvusrühm ei tunneks end siin ebamugavalt või ebakindlalt," ütles peaminister.

Riigikogu: toimunu analüüs seisab veel ees
Riigikogu liikmed ei nõustu seisukohaga, et nemad ei taha erinevalt valitsusest ja presidendist toimunus seisukohta võtta ja leiavad, et analüüsi aeg on veel ees.
Riigikogu liikmed on oma seisukohad avaldanud parteide seisukohtade näol, vahendab Aktuaalne Kaamera. Üldine arusaam on aga, et tuleb lasta olukorral rahuneda ja seejärel viia läbi põhjalik analüüs.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles, et riigikogu reaktsioon seisneb pikemaajalistes otsustes ja seaduste muudatustes.
Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul ei ole hea reageerida enne, kui olukorrast on ees selge pilt.
"Ma olen alati öelnud, et putru ei tasu süüa sama kuumalt, kui seda keedetakse," ütles Ergma.
Rahvaliidu esimehe Jaanus Marrandi sõnul tuleb riigikogul läbi viia terve senise integratsioonipoliitika analüüs ja leida, mida on seni valesti tehtud. Marrandi hinnangul tuleb Venemaa surve all kokku hoida ja oodata stabiilset aega.

Abipolitseinikud võivad kasutada samu abivahendeid mis politseigi
Seadus lubab abipolitseinikel kasutada samu kaitsevahendeid, mis politseil, selleks tuleb aga läbida mahukam koolitusprogramm.
Põhja politseiprefektuuri haldusalas on abipolitseinikeks pürgijate arv tõusnud üle 1700, teatasid TV3 Seitsmesed uudised. Üle vabariigi on abipolitsenike kandidaate juba ligi 3000, mis on sama suur number, kui politsenike koosseisuline arv.
Politsei loodab juba koolituse läbinuid kasutada kindlasti ka igapäevases töös, lisades neid patrullide kooseisu. Abipolitsenikud töötavad koos politsenikega, mitte iseseisvalt.
Samade kaitsevahendite kasutamiseks, mis politsenikel, tuleb abipolitsenikel läbida põhjalik koolitusprogramm.

Sotsioloog Andrus Saar: ühiskond on jagunenud kahte leeri
Sotsioloog Andrus Saare arvates näitavad täna avaldatud küsitluse tulemused selgelt eestlaste ja mitte-eestlaste jagunemist kahte leeri.
Kaugeleulatuvaid järeldusi poliitikud sellest uuringust Saare sõnul siiski teha ei tohiks, kuna sündmuste mälu on alles liiga värske, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Madal toetus Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele on ka praegust olukorda arvestades Saare hinnangul liiga madal.
"Savisaar esitas ilmselt teatud arvamusi valel ajal ja vales kontekstis," ütles Saar.

Seppik: tänase uuringu tulemus on Ansipi jaoks halb
Keskerakondlase Ain Seppiku hinnangul on täna avaldatud uuringu tulemus peaminister Andrus Ansipile halb, kuna venekeelne elanikkond toetab teda vähe.
Seppiku sõnul peab peaminister püüdma esindada kõiki ühiskonna gruppe ja seetõttu on venelaste vähene toetus Ansipi tegevusele pronkssõduri teisaldamisel halb tulemus, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare madalat toetust eestlaste hulgas ei osanud Seppik kommenteerida. Tema sõnul ei teinud Tallinna linnapea midagi valesti.
Seppik ütles ka, et tegelikult on tulemusi veel vara kommenteerida ja raske on öelda, kuidas uuringu tulemused edaspidi muutuvad, kuid arvas, et kindlasti need muutuvad.
Ansipi tegevust pronkssõduri teisaldamisel toetas EMORi uuringu kohaselt 82% eestlastest ja 6% venelastest. Savisaare tegevusele andis positiivse hinnangu 9% eestlastest ja 56% muukeelsest elanikkonnast.

Ilves toetab EL-i suuremat kaasamist nn külmutatud konfliktide lahendamisse
Gruusias visiidil viibiv Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves teatas, et toetab Euroopa Liidu suuremat kaasamist Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konfliktide lahendmisel.
"Gruusia on Eesti arengukoostöö üheks prioriteediks, sest Eesti usaldab ja tervitab teie riigi reformikava," ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel kohtumisel Gruusia parlamendi esimehe Nino Burjanadzega Tbilisis.
President Ilves ja parlamendi esimees Burjanadze peatusid ka nn külmutatud konfliktidel - Abhaasial ja Lõuna-Osseetial.
Eesti riigipea sõnul tuleb need lahendada lähtuvalt Gruusia territoriaalsest terviklikkusest. Eesti mõistab Gruusia õigust kaitsta oma piire igal võimalikul moel, kuid samas saab seda teha vaid rahu ja külma verd säilitades.
"Vastuvõetamatu on Venemaa soov siduda Abhaasia ja Lõuna-Osseetia staatuse küsimus Kosovo riikliku staatuse määratlemisega lähitulevikus," ütles president Ilves. "Kosovo ei saa olla pretsedendiks ei Abhaasia ega Lõuna-Osseetia staatuse üle otsustamisel."

Politsei palub abi võimaliku autovarga tabamisel
Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talitus otsib 1980. aastal sündinud Andrei Selivanovit, kes hoiab kõrvale kriminaalmenetlusest.
Meest kahtlustatakse mitmes autovarguses ning ta võib liikuda Lasnamäe piirkonnas, samuti suuremate kaubanduskeskuste parklates.
Politsei palub kõigil, kes omavad informatsiooni fotol kujutatud mehe kohta, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 5960, 612 5956 või politsei lühinumbril 110. Samuti võib mehe kohta infot saata e-postile kr.vara@pohja.pol.ee
Teataja anonüümsus garanteeritakse.

TÜ rektori kandidaatideks esitati Kalm, Karis ja Sutrop
Valimiskomisjon registreeris Tartu ülikooli rektori kandidaaditeks TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalmu, Eesti maaülikooli rektor professor Alar Karise ja TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutropi.
Professor Volli Kalmu kandidatuuri on üles seadnud Tartu ülikooli õigus-, usu-, kehakultuuri-, haridus- ja matemaatika-informaatikateaduskond ning 17 ülikooli professorit.
Alar Karise kandidatuuri on üles seadnud arsti-, bioloogia-geograafia- ja füüsika-keemiateaduskond ning TÜ tehnoloogiainstituut. Margit Sutropi kandidatuuri on üles seadnud filosoofia- ja sotsiaalteaduskond ning 22 ülikooli professorit.
Kandidaatide väitluskoosolek toimub 24. mail algusega kell 16 ülikooli aulas ning rektori valimised toimuvad 31. mail 2007 algusega kell 12 ülikooli aulas.
Rektori valib 298-liikmeline valimiskogu, kuhu kuuluvad kõik ülikooli nõukogu liikmed, kõikide teaduskondade nõukogude liikmed ja kõik ülikooli korralised professorid. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 150 valimiskogu liiget.

Vähipüük on tänavu augustis lubatud kaheksas maakonnas
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, mis kinnitab selle aasta vähipüügitingimused ning püügitasu määrad, kalastuskaartide taotlemise korra ja piirarvu.
Määruse järgi tohib tänavu vähki püüda augustikuus, vähipüük on lubatud lisaks Harju, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Võru ning Saare maakonnale ka Viljandi maakonnas ning püüda tohib vaid selliseid vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on 11 sentimeetrit või üle selle, teatas keskkonnaministeerium.
Vähipüük on vähivarude halva seisukorra tõttu 2007. aastal keelatud Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu ja Rapla maakonnas.
Olenevalt maakonnast ulatub kasutada lubatud vähipüügivahendi ööpäevade piirarv 100-st kuni 500-ni (Saare maakonnas) ja harrastusliku kalapüügiõiguse tasu üheks ööpäevaks ühe vähipüügivahendiga on valdavalt 30 krooni.

Suursaadik: Ameerika tunneb Eesti üle uhkust
Riigikogu esimees Ene Ergma kohtunud Ameerika Ühendriikide uus suursaadik Eestis Stanley Davis Phillips avaldas Eestile veelkord toetust, kinnitades, et Ameerika tunneb Eesti üle uhkust..
Kohtumisel puudutati ka suhteid Venemaaga ning Venemaa viimaste aastate arengut. Ühiselt nenditi, et Venemaal toimuvasse tuleb suhtuda kõrgendatud tähelepanuga, teatas riigikogu pressitalitus.
Ergma tutvustas külalisele nägemust teadmistepõhisest ja jätkusuutlikust Eestist kui üht peamist tulevikuväljakutset. Sel taustal vahetati mõtteid Eesti ja USA vahelise uute tehnoloogiate ja tehnoparkide alase koostöö arendamisest. Phillips'i arvates on Eesti maailmas infotehnoloogiliste saavutuste vallas esirinnas, mida kinnitab Eesti suurepärane reputatsioon.
Suursaadik ütles Riigikogu esimehele, et Eesti on kild meile kõigile tähtsat ajalugu ning tal on esimestest hetkedest alates siin ääretult innustav ja huvitav viibida

Ilves tervitas Prantsusmaa uut presidenti Nicolas Sarkozyd
President Toomas Hendrik Ilves saatis täna oma õnnesoovid Prantsusmaa äsjavalitud presidendile Nicolas Sarkozyle ning avaldas ühtlasi veendumust, et Eesti ja Prantsusmaa suhted tõhustuvad tulevikus veelgi.
President Ilves loodab peagi ka isiklikult president Sarkozyga kohtuda, et arutada kahe riigi suhteid ning koostööd Euroopa Liidus ja NATO-s kui mõlemale maale tähtsates ühendustes.

22 professorit esitasid Sutropi TÜ rektori kandidaadiks
Täna esitasid 22 Tartu ülikooli professorit ülikooli rektori kandidaadiks TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi.
Oma esildises toonitavad professorid, et lisaks sellele, et Margit Sutrop on rahvusvaheliselt hinnatud teadlane ja Eesti ühiskonna mõjukas arvamusliider, on tal ka Tartu ülikoolis kõige ulatuslikuma interdistsiplinaarse koostöö juhtimise kogemus.
"Margit Sutrop on üles ehitanud TÜ eetikakeskuse, mille töös osalevad erinevate teaduskonade inimesed, ta suudab inimesi liita, tekitada meeskondi, juhtida väga keerulisi koostöövõrgustikke," seisab esildises.
Professorid rõhutavad veel, et Sutrop on ka üliõpilaste seas hinnatud lektor ning hea strateeg, kes suudab panna tervet ülikooli koondama oma vaimujõudu ülikooli ette tõusnud väljakutsete ees.

Naftasaaduste ebaseaduslik merrepumpamine Läänemerel möödunud aastal kasvas
Naftasaaduste ebaseaduslike merrepumpamiste juhtumite arv Läänemerel kasvas 2006. aastal veidi, kuid oli siiski üks madalamaid läbi aegade.
Vastavalt Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgani HELCOM-i liikmesriikide iga-aastasele raportile avastati eelmisel aastal vaatluslendudel kokku 236 naftalaiku.
Üle-eelmisel ehk 2005. aastal avastati 224 rikkumist ja lennutunde oli kokku 5637. Vaatamata rikkumiste arvu väikesele tõusule, on see siiski paremuselt teine tulemus alates 1999. aastast, teatas keskkonnaministeerium.
Laevadelt naftasaaduste tahtlikku merrepumpamist on jälgitud õhuseirelendude raames alates 1988. aastast. Kõige rohkem reostusi tuvastati 1989. aastal, kui 3491 lennutunni jooksul registreeriti 763 reostust. Alates 1999. aastast on naftasaaduste merrepumpamiste arv pidevalt langenud.

Võrus varastasid noormehed hulgaliselt kaevuluuke
Ajavahemikul 3. maist kuni 4. maini varastas kaks noormeest Võru linna tänavalt 26 erinevat kaevuluuki.
Võru politseijaoskonna pressiesindaja teatel on esialgsetel andmetel varastatud kaheksa kanalisatsioonikaevu luuki, 15 sademeveekaevu luuki ja kolm sidekaevude luuki.
6. mai hommikul teatas kodanik politseile, et leidis Lasva vallas Otsa külas asuvast metsast kaevukaaned ning politseinikud pidasid läheduses kinni kaks varguses kahtlustatavat noormeest.
Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.

Alanud nädala ilm tuleb heitlik
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt tuleb alanud nädal muutliku ilma ja kohatiste hoovihmadega.
Laialdasemalt võib vihma olla ööl vastu teisipäeva ning reede päeval ja küllalt palju sajupilvi võib jääda Eesti kohale veel ka laupäeva ööks, teatas ilmajaam.
Nädala esimesel poolel on õhutemperatuur keskmise lähedal, nädala teisel poolel on aga keskmisest jahedam. Nädala lõpu poole peaks ilm uuesti soojenema.
Täna päeval pilvisus järk-järgult tiheneb ja vihmasadu on oodata Kagu-Eestisse ja Lääne-Eesti saartele. Õhtul sajab paljudes kohtades vihma. Puhub lõunakaarte tuul 3-10 m/s. Sooja tuleb 14-20 kraadi.
Teisipäeval ja kolmapäeval sajab kohati hoovihma. Puhub edelatuul 3-9 m/s. Öösel on sooja 2-8, päeval 8-15 kraadi.

Nädalavahetusel leiti Harjumaal kolm laipa
Möödunud nädalavahetusel leiti Harjumaal ühe naisa ja kahe mehe vägivallatunnustega surnukeha.
Laupäeva öösel kella 3.59 ajal leiti Tallinnas Sõle tänava korterist 1975. aasta sündinud Ljudmilla vägivallatunnustega surnukeha. Põhja prokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu teatas Päevaleht Online'ile, et kuriteos kahtlustatavana on vahistatud 1965. aastal sündinud Valeri, kes oli Ljudmilla elukaaslane. Kuriteo täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Pühapäeval kella 10.46 ajal leiti Harjumaal Kose vallas Ravila alevikus asuva maja trepikojast 1971. aastal sündinud Tõnu peksmisjälgedega surnukeha. Kuriteos kahtlustatavatena on kinni peetud kolm isikut.
Mõlemad kriminaalmenetlused on alustatud karistusseadustiku paragrahv 113 tunnustel, mis käsitleb tapmist.

President Ilves alustas riigivisiiti Gruusiasse
President Ilves ja proua Evelin Ilves alustasid täna hommikul kolmepäevast riigivisiiti Gruusiasse.
Eesti riigipea kohtub visiidi käigus Gruusia presidendi, parlamendi esimehe ja peaministriga, teatas presidendi kantselei.
Ta avab Eesti abina Gruusia parlamendile antud digitaalse stenografeerimissüsteemi, esineb Eesti-Gruusia äriseminaril, külastab Adžaaria Autonoomset Vabariiki ning mitmeid Gruusia ettevõtteid.
Proua Evelin Ilves külastab Tbilisis lasteteatrit, linna keskhaiglat ning kohalikku käsitöösalongi.
Presidenti saadab ametlik delegatsioon, kuhu kuuluvad riigikogu liikmed, kõrgkoolide esindajad, diplomaadid, samuti 42-liikmeline äridelegatsioon, mida juhib Eesti kaubandus- ja tööstuskoja president Toomas Luman.

Turu linn avas Tartus infopunkti
Tartuga väga sõbralikes suhetes Turu linnal on reedest alates Tartus oma infopunkt.
Turu linna infopunkt tegi pidukõnede ja suupistelaua saatel uksed lahti Ülikooli 1 majas, ruumides, kus varem asus filminukkude galerii, kirjutab Tartu Postimees.
Infopunktist saab küsida teavet Turu linna ja tegelikult ka kogu Soome kohta. Vastuseid on oodata nii turismi, kultuuri kui ettevõtluse teemadel. Lai valik on trükiseid ja kui ka nendest ei piisa, on võimalus sealsamas infopunktis purjetada internetisügavustesse - külastajatele on arvutitöökoht.
Infopunkti koordinaator Jerena Valtanen-Laine ei arva, et internetiajastul, kus teavet välisriikide ja linnade kohta on 24 tundi ööpäevas võimalik otsida, leida ja vaadata, oleks selline infopunkt ajast maha jäänud, sest vahetu suhtlus on siiski midagi enamat netis surfamisest.

Lauri Leesi: Integratsioonipoliitikaga on mööda pandud
Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi usub, et integratsioonipoliitikaga on Eestis mööda pandud.
Leesi sõnul ei ole integratsioonile kulutatud summadest hoolimata viimasel 15 aastal integratsiooni toimunud, kirjutab SL Õhtuleht.
"Sellega on 15 aastat hiljaks jäädud. Raha on eraldatud, kuid need miljonid on läinud selleks, et on peetud sümpoosione, konverentse, peetakse kõnesid, korraldatakse vastuvõtte jne. Raha on ju eraldatud integratsiooni jaoks, aga see integratsioon pole toiminud," ütles Leesi.

Eesti soost teadlane tõsteti maailma saja mõjukaima inimese sekka
Ajakirja Time koostatud maailma mõjukaimate inimeste tänavuses esisajas figureerib ka eesti soost teadlane, evolutsioonigeneetik Svante Pääbo.
Pääbo (sündinud 1952 Stockholmis) tähelend teadusmaailmas algas 1980ndate keskel, kirjutab SL Õhtuleht. 1985 suutis ta eraldada 2400 aasta vanuse egiptuse muumia DNA. 1990ndatel leidis Pääbo, et šimpansi ja inimese genoomil on vaid 1,2% suurune vahe.
1997. aastast peale on ta olnud Leipzigis asuva Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi evolutsioonigeneetika osakonna juht.
Mullu üllatas Pääbo uurimisrühm teadusmaailma edusammudega neandertallaste uurimisel ning pääses detsembris maineka ajakirja Science edetabelisse kui eelmise aasta kümne tähtsama teadusliku läbimurde autoreid.

Õpilased tahavad ise koole pingeritta seada
Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) peab valeks seda, et ajalehed avaldavad igal aastal Eesti koolide pingerea, mis lähtub ainult riigieksamite tulemustest, ning leiab, et koolide puhul peaks hindama rohkem kriteeriumeid.
Mure kooli koha pärast koolide pingereas paneb õpetajaid soovitama õpilastel loobuda teatud riigieksamitest, väidab õpilaste liit. Ainult riigieksamite tulemusest sõltuva pingerea kõrvale teevad õpilased oma edetabeli, kirjutab Postimees.
"Meieni on jõudnud kahetsusväärselt palju teavet selle kohta, kuidas õpilastel keelatakse osa ainetes riigieksami tegemine ära, kuna kardetavasti võiks mõni õpilane, kes ühes või teises õppeaines ei ole häid tulemusi näidanud, viia kooli edetabelis madalamale kohale," ütles EÕELi juhatuse esimees Martti Martinson.
Vältimaks vaid eksamitulemuste põhjal koolide pingeritta sättimist, hakkab EÕEL koostama alternatiivset koolide võrdlustabelit, kus võetakse arvesse üle kümne kriteeriumi - õpetajate tasemest huviringide ja koolipsühholoogi olemasoluni välja.

Eesti keele õpetaja: paljudel vene noortel kadus usaldus riigi vastu
Aastaid vene koolides eest keelt õpetanud Paekaare gümnaasiumi vanemõpetaja Christi Sepp tunnistab, et eestlastest õpetajatel on pronksööde järel väga keeruline minna vene noorte ette, kes ei usalda enam oma riiki.
Sepa sõnul on praegu esialgsed kired vaibunud, kuid toimunust omavahel ei räägita, kirjutab Postimees. Ka tunnevad õpilased end petetuna ning arvavad, et Eesti valitsus toimis valesti, sest peaminister Andrus Ansip lubas, et Aljošat ei viida enne 9. maid ära.
"Mitte-eestlasest õpetaja on ise samal seisukohal või pole veel toimunust aru saanud, eestlasest eesti keele õpetaja ja õpilaste vahele aga tekib sein. Tema ei ole praegu autoriteet," ütles Sepp.
Õpetajal on kahju ka sellest, et poliitikud on nüüd leidnud õige mugava süüdlase - kõik tublid õpetajad.
Ka usub Sepp, et vene koolide õpetajad ei ole läinud kaasa üleskutsega anda märatsenud noorukid politseile üles.

Liiklusõnnetus nõudis noormehe elu
Pühapäeva öösel põrkasid Läänemaal Risti-Virtsu maanteel kokku sõiduauto BMW ja veok Volvo, kokkupõrke tulemusena suri 1983. aastal sündinud sõiduauto kaassõitja.
Liiklusõnnetud leidis aset laupäeva öösel vasu pühapäeva kella 1.51 ajal Läänemaal Hanila vallas, Risti - Virtsu maantee 62. kilomeetril, kus sõiduauto BMW 316, mida juhtis Aet (s 1971) kaldus kurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva veoautoga Volvo F7, mida juhtis Jaak (s 1972). Sõiduauto juht ja kaassõitja Ken-Indrek (s 1981) toimetati vigastustega Pärnu haiglasse, kus viimane suri.

Veiderdav linavästrik annab iga tunni tagant etenduse
Peegli ees möllav lind näeb ornitoloogi hinnangul peegelpildis konkurenti.
Harjumaal Vääna lähedal asuva Petsaku talu pererahvale on juba nädala jagu tavatut vaatemängu pakkunud üksik linavästrik, kes käib iga päev kindlate ajavahemike tagant õuel seisva auto küljepeeglitega möllamas.
"Ta kas käib end peeglist lihtsalt ennastunustavalt imetlemas või siis üritab endale sealt kaaslast leida," arvas Petsaku talu perenaine Alina Põldsaar, kui näitas Eesti Päevalehele veidralt käituvat linavästriku isaslindu, kes oli taas kord peeglite ette keksima ja meeleheitlikult tiibadega vehkima tulnud. "Kõik see kordub iga päev ja enam-vähem iga tunni tagant, kui ta pärast mujal tiirutamist jälle õue peale naaseb."
Põldsaare sõnul läheb väike linavästrik peeglite eest tavaliselt niivõrd hoogu, et tõstab ärritunult valju kisa, mille peale hakkab omakorda ka pere suur kaukaasia lambakoer haukuma. Kuid üksnes lärmamisega linnu tegevus siiski ei piirdu.

Tegusad noored värvisid Tallinnas pargipinke ja istutasid lilli
Eile päeval kogunes Kodu parki Magasini tänaval Tallinnas umbes 60 noort, et üheskoos puuetega laste ja noortega linna ilusamaks teha.
"Linn lilleliseks" nime kandva aktsiooni käigus värviti koos pargipinke, istutati lilli, korrastati peenraid ja tehti üldse parki ilusamaks. Esimest korda eelmisel aastal korraldatud aktsiooni eestvedajaks on MTÜ Tegusad Eesti Noored.
Noored tulevad uuesti kokku korda tehtud Kodu parki järgmisel laupäeval, et uued tutvused kaduma ei läheks. Siis küll tööd enam ei tehta, vaid korraldatakse vaevatasuks suure töö eest üks korralik piknik.

Brittide uuring peab alkoholi mitmest uimastist ohtlikumaks
Eestis pole uimastavaid aineid ohtlikkuse alusel reastatud ja seda ei kavatsetagi teha.
Suurbritannia uuringu kohaselt on alkohol ja tubakas ühiskonnale kahjulikumad kui mõnigi illegaalne narkootikum.
Teadlastest ja ekspertidest, aga ka politsei esindajatest koosneva uurimisgrupi koostatud tabeliga soovitakse näidata, et seaduste loomisel ja ennetustöös tuleks arvestada, kui palju narkootikumid tegelikult ühiskonnale kahju toovad, ja need selle järgi reastada.
Alkohol sai nii kõrge koha oma seotuse tõttu vägivalla ja liiklusõnnetustega. Tubakas, mis põhjustab brittide hinnangul umbes 40 protsenti kõigist haiglas ravitavatest haigustest, on samuti mitmest illegaalsest narkootikumist eespool. Uuring võttis arvesse ainete tekitatavat füüsilist kahju ja suhtelist sõltuvuslikkust ning nende laiemat mõju ühiskonnale.

Kellelt saab juhiseid rahutuste õhutamise eest vahistatud Linter? 
Venemaa äge protest Öise Vahtkonna liiri Dmitri Linteri (33) vahistamise vastu näitab, et tegemist pole pisikese mässuõhutajaga, vaid kellegi enamaga.
Kindlasti ei saa Linterile anda seda "au", nagu oleks ta mässuõhutajate skaala tipus, kuid kusagil keskel küll. Võib vaid oletada, kust tõmmati niite.
Linter vahistati reedel, 27. aprillil ja 28. aprillil andis kohus loa tema vahi alla jätmiseks. Samal päeval tegi Venemaa föderatsiooninõukogu esimees Sergei Mironov avalduse Linteri vabastamiseks. Mironovi sõnul jätkavad Eesti võimud repressioone kodanike suhtes, kes on astunud välja Tallinna sõdur-vabastaja monumendi kaitseks. Sama poliitikat ajab Eestis ka Linter.
Enne vahistamist jõudis Linter teleuudiste vahendusel teatada, et kui Eesti pronkssõduri teisaldab, tuleb meie riigil hakata sõdima elavatega. Seda võis võtta juba kui konkreetset ähvardust Eesti riigi vastu.

Ürgandega Dan Põldroos põles ereda leegina
Ööl vastu laupäeva lahkus 37. eluaastal nakatav ja omanäoline näitleja Dan Põldroos.
Dan Põldroosi jäävad kolleegid ja publik mäletama kui looduse poolt heldelt näitlejaks loodud isiksust, kel oli sealjuures haruldaselt mitmekülgne ja jõuline kunstnikunatuur.
1992. aastal lõpetanud lavakunstikooli 15. lend oli eredaid näitejaisiksusi pungil. Lisaks Dan Põldroosile olid seal Merle Palmiste, Andres Raag, Üllar Saaremäe, Ivo Uukkivi. Pärast lühikest Ugala-perioodi sai Dan Põldroosist Eesti Draamateatri näitleja.
Laiem avalikkus teab Dan Põldroosi särava koomikuna teleekraanilt, kus "Wremja" sarja tegelased Haista Gäng ja Nisu Uuno muutusid omanäoliste tüüpidena klassikaliseks.
Ei petnud lootusi
Viis aastat viljakat tööd Eesti Draamateatris näitasid, et Dan Põldroosi näitlejaregistris leiduvad ka dramaatilised noodid, mis lubavad esitada kaalukaid rolle eri žanrites. Oma kursuseõe Katri Kaasik-Aaslavi 1993. aastal lavastatud "Hedda Gableris" mängis Dan Põldroos Jörgen Tesmani rolli. Kui Hendrik Toompere tegi 1995. aastal

EAS asub otsima uusi ja sama häid äriideid nagu Skype
Korraldajad ootavad võistlusest osa võtma nii üliõpilasi kui ka juba ülikooli lõpetanuid.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eestvedamisel asutakse sel nädalal algava ideevõistlusega "Ajujaht" otsima innovaatilisi äriideid, pakkudes parimatele tasemel koolitust, poole miljoni kroonist algkapitali ning sidemeid äripartneritega.
"Lühidalt öeldes otsime uusi ja sama häid ideid nagu oli Skype'i ja failivahetusprogrammi Kazaa loojatel," lausus võistluse žüriis osalev Inseadi majanduskooli professor Patrick Turner. "Osaleda võib iga suurepärase ja murrangulise ideega."
Üritust Eesti poolt korraldav BDA Estonia projektijuht Marika Tamm ütles, et korraldajad ootavad võistlusest osa võtma nii üliõpilasi kui ka juba ülikooli lõpetanuid. Ühes meeskonnas võib olla kuni seitse liiget. "Osalejad peaksid välja tulema kas mõne uudse lahendusega või siis olemasoleva toote olulise edasiarendusega. Näiteks mingi tavalise kaupluseketi ideega pole mõtet konkureerima tulla," rääkis Tamm.

Turvafirmad lubavad sellel nädalal otsustavalt tegutseda
Kriitikatule alla sattunud turvafirmad töötavad sel nädalal kõrgendatud valmisolekus.
Politseiamet on turvafirmadele edastanud palve tagada ülehomme, 9. mail valmisolek võimalikuks korrarikkumiste laineks.
Politseiameti avalike suhete juhi Ain Parmase sõnul on kõiki turvafirmasid teavitatud politsei kõrgendatud valmisolekust ning palutud turvafirmadel tagada oma klientide vara kaitse.
"Politsei ise suunab korda tagama kõrgendatud jõud ning ka abipolitseinikud. Turvafirmade abi korra tagamiseks pole me siiani palunud ja pigem oleme neile teatanud, et nad peaksid tagama enda poolt valvatavate objektide kaitse," selgitas Parmas.
Falck Eesti pressiesindaja Andres Lemberi sõnul tugevdati valmisolekut võimalike juhtumitega toimetulekuks juba nädalavahetusel, mil politseilt saadud info põhjal suurendati välijõude ja mehitatud valve reservi. "Homme ja ülehomme on valmisolek veelgi suurem, paneme välja oma parima väljaõppega, kogenud mehed, suurendame patrullide arvu. Nagu varemgi, jagame meie käsutuses olevaid ohuhinnanguid klientidega, kelle objektid jäävad võimalikku ohualasse, ja nõustame neid," lisas Lember.

Peadirektor: politsei on alanud nädalal ohtudeks valmis
Politsei säilitab eeloleval nädalal kõrgendatud valmisoleku, kuid kõigi eelduste kohaselt ei ole algaval nädalal aprilli lõpu sündmuste kordumist ette näha, lausus politseipeadirektor Raivo Aeg pühapäeval Eesti elanikele tehtud pöördumises.
"Olen kõnelenud viimastel päevadel väga paljude erineva tausta, elukoha ning emakeelega Eesti inimestega. Olenemata rahvusest jääb valdavalt kõlama seisukoht, et inimesed on viimastel nädalatel toimunust tüdinenud ja väsinud. Inimesed soovivad pöörduda tagasi Eestile iseloomuliku rahuliku ja turvalise elurütmi juurde," ütleb Aeg pöördumises.
"Lõppev nädal oli meie riigi tänavatel taas tavapäraselt rahulik. Kõigi eelduste kohaselt jääb see nii ka algaval nädalal, mil Eesti elanikud tähistavad mitut tähtpäeva, alustades teisipäeval, 8. mail toimuva Teise maailmasõja ohvrite ja langenute mälestuspäevaga ning lõpetades emadepäevaga pühapäeval, 13. mail. Siia vahele jääb ka 9. mai, mil osal Eesti elanikest on kavas viia lilli Teises maailmasõjas langenute mälestuseks."

Kirikud kutsuvad üles lähipäevil rahu säilitama
Eesti usuliste kogukondade juhid kutsuvad 8. ja 9. mail ning ka edaspidi üles säilitama rahu ja hoiduma vägivallast.
Teise maailmasõja eri rahvusest, erineva usutunnistuse ja veendumustega ohvreid ning langenuid mälestatakse 8. ja 9. mail.
"Kahjuks ei saa aprillikuus toimunud sündmuste alusel välistada ka neil päevil vaenu õhutamist ega Eesti vastaseid provokatsioone," ütlevad usulised kogukonnad oma pöördumises.
"Erinevate rahvaste esindajatena mõistame neid haavu, mis on tekkinud minevikus, kuid täna peame olema võimelised elama koos ühel maal, lähtudes lepituse, rahu ja andestuse põhimõtetest. Hoidugem samastamast ühte või teist rahvast nende inimestega, kes seda rahvast häbistavad," sõnasid usuliste kogukondade esindajad oma pöördumises.
Kirikute juhid kutsuvad üles säilitama tasakaalukat meelt, hoiduma provokatsioonidest, olema sõnas ja teos rahu kandjad, andes nii tunnistust sellest, et me armastame oma maad ning suhtume väärika lugupidamisega siin elavatesse inimestesse.

Kunstnikud toetavad pronkssõduri teisaldamist
Eesti kunstnike liit toetab valitsuse tegevust Tõnismäe pronkssõduri teisaldamisel Kaitseväe kalmistule.
Kunstnike liidu hinnangul ei ole pronkssõduri kunstiväärtus skulptuurina seeläbi kahanenud ja tema kui hauatähise asukoht surnuaial on õige.
"Suhtume lugupidamisega kõigisse Teises maailmasõjas langenutsesse, kuid taunime nendele pühendatud tähtpäevade kasutamist poliitikas," teatasid kunstnikud.

Eesti andis Venemaale üle noodi Tõnismäel välja kaevatud säilmete kohta
Välisministeerium andis täna Vene Föderatsiooni suursaadikule Nikolai Uspenskile üle noodi, millega Vene poolt teavitati Tõnismäel leitud säilmetest, mis suure tõenäosusega kuuluvad Nõukogude armee sõjaväelastele.
Eesti kohtuarstlikust ekspertiisibüroost antud uurimustulemustest selgub, et Tõnismäele on maetud 12 täiskasvanud isiku säilmed. Üheksa isiku puhul võib välise vaatluse põhjal kinnitada, et tegemist on meessoost isikutega. Kinnituse ja täpsustused saab edastada DNA analüüsi tulemuste selgumisel.
Maetute asendi ja hauamanuste võrdlemine olemasoleva ajaloolise fotomaterjaliga võimaldab pidada Tõnismäel ekshumeeritud säilmeid identseteks 1945. aastal sealsamas maetutega. Seega on olemas piisav alus eeldada, et Tõnismäele maetud isikud kuulusid nende, välisministeeriumi tellimusel 2006. aastal valminud ajaloolise õiendi andmetel 1945. aastal Tõnismäele maetud 12 isiku hulka, kelle kohta on samas õiendis ära toodud 14 enimtõenäolist nime.

Linnavalitsus taotleb kaitseministeeriumilt Tõnismäe aia viivitamatut eemaldamist
Tallinna linnavalitsuse tänasel kabinetinõupidamisel kuulati informatsiooni haljastustööde kulgemisest Tõnismäel ning tehti ettepanek eemaldada homsest piirdeaed.
Abilinnapea Deniss Boroditši kinnitusel lõpetatakse platsi korrastamine ja haljastamine teisipäeval. Sellest lähtuvalt teeb linnavalitsus kaitseministeeriumile ettepaneku eemaldada Tõnismäe haljasalalt piirdeaiad.
Samuti otsustati Sõjaväekalmistule viiva bussiliini nr 23 sõidugraafikut 8. ja 9. mail tihendada ning erasõidukite parkimine kalmistu juures korrastada.

EÜL kutsub tudengeid II maailmasõja lõppu rahumeelselt tähistama
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) kutsub üles kõiki üliõpilasi rahumeelselt tähistama 8. mail Teise maailmasõja lõppu ning mitte osalema rahvakogunemistel.
EÜL kutsub Balti keti moodustamise asemel üliõpilasi järgima Heateo Sihtasutuse üleskutset ning viima nii eestlaste kui ka venelaste jaoks tähtsatesse kohtadesse valgeid lilli.
EÜLi juhatuse esimehe Eimar Veldre sõnul puudub hetkel vajadus uue Balti keti moodustamiseks.
"Ühiskonnas lahvatunud lõhede ületamiseks on meil tarvis dialoogi ja ühendavaid tegevusi. Heateo Sihtasutuse algatus viia valgeid lilli mälestuskohtadesse on praegu parim viis, millega igaüks meist saab panustada Eesti rahva ühtsuse tagamiseks. Isiklik panus ühtsuse taastamisse annab enam kui üks massiüritus. Samuti võib Balti keti korraldamine eeskätt venekeelsete eestimaalaste seas esile kutsuda soovimatut reaktsiooni, mida pole meie ühiskonnal vaja," sõnas ta.

Eesti kasutab küberrünnete tõrjumiseks rahvusvahelisi kontakte
Eestit tabanud küberrünnete tõrjumist on tõhustanud koostöö üle maailma tegutsevate CERT organisatsioonidega ning Eesti õiguskaitseorganitega.
Nädalavahetusel lahendati seeläbi mitu rünnet juba eos, teatas Riigi infosüsteemide arenduskeskus.
Võimalike ohtude vähendamiseks palutakse kõigi riigiasutuste ja erasektori ettevõtete IT-töötajatel ning ka kodukasutajatel pöörata kõrgendatud tähelepanu turvaseadistustele.
Iga ebaturvaline arvuti või kodulehekülg võib sattuda pahatahtlike häkkerite kontrolli alla, mida võidakse rakendada ka küberrünnetes Eesti vastu.

Noorteühing kutsub kõiki väärikalt käituma
Noorteühing Avatud Vabariik pöördus avalikkuse poole üleskutsega säilitada väärikust ja kainet mõistust, et vältida Eesti ühiskonna edasist lõhestumist pärast toimunud rahutusi.
Ühingu teatel läheneb 9. mai, päev, mida enamik Eesti elanikest peab pidupäevaks.
"Selle aasta 9. mai on eelnevatest erinev. Pidutsemise asemel lööme aknad laudadega kinni ja jätame turvalisuskaalutlustel üritusi ära, sest sel aastal meid rünnatakse," märgivad ühingu juhatuse liikmed Jevgeni Krištafovitš, Julia Baer-Bader ja Ivan Tulženko noorte teates.
"Rünnatakse kogu Eesti kodanikuühiskonda, kõiki siin elavaid seaduskuulekaid inimesi. Ründajateks on agressiivsed pätid, kes jätsid paariks päevaks vargused ja röövimised magalapiirkondades ning kolisid kesklinna, krahmates endale võõrast kraami poliitiliste loosungite varjus. Pättide poolt tekitatud kahju hüvitatakse meie kõigi maksudest!"

Eestlased toetavad Ansipi senist tegevust
Eesti Raadio tellitud avaliku arvamuse uuringu kohaselt toetas peaminister Andrus Ansipi tegevust pronkssõduri mahavõtmisest kuni tänaseni 82% eestlastest.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare tegevusele antud ajavahemikul andis positiivse hinnangu vaid 9% eestlastest.
TNS Emori läbi viidud uuringu kohaselt hindas peaminister Andrus Ansipi tegevuse alates 26. aprillist kuni tänaseni heaks 82% eestlastest ja 57% kõigist küsitletutest. Samas olid venekeelse elanikkonna hinnangud peaministri tegevusele valdavalt negatiivsed. Ansipi tegevuse kiitis heaks ainult 6% küsitletud muust rahvusest elanikest. Tema tegevusele andis negatiivse hinnangu koguni 84% venekeelsetest vastajatest.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare tegevusele andis positiivse hinnangu 9% eestlastest ja 56% muukeelsest elanikkonnast. Vene keelt kõnelevatest elanikest arvas 16%, et Tallinna linnapea tegevus alates pronkssõduri mahavõtmisest on olnud negatiivne, 28% ei osanud sellele küsimusele vastata. Kõigist küsitletutest hindas Savisaare tegevust positiivseks 24% ja negatiivseks 59%.

International Herald Tribune: Elevant ja hiir
Konflikt pisikese Eesti ja Nõukogude hiilgust taga nutva Venemaa vahel ei laabu veel niipea, kirjutab Soome analüütik Risto Penttila rahvusvahelises ajalehes International Herald Tribune.
Venemaa on pindalalt maailma suurim 150 miljonilise rahvaarvuga riik. Eesti on üks Euroopa väiksemaid riike 1,5 miljonilise rahvaarvuga. Siiski veedavad Vene poliitikud ja meedia tohutult aega, tehnilisi ressursse ja tinti eestlaste mustamiseks, kirjutab Soome majandus- ja poliitikafoorumi juhataja Risto Penttila.
Miks on elevant hiire pärast niivõrd mures ning miks on venelased emotsionaalselt niivõrd liigutatud, küsib ta.
Pronkssõduriga seotud sündmused näitavad, et kuju sümboliseerib erinevatele inimestele erinevaid asju - teadagi Nõukogude okupatsiooni eestlastele ja natsi-Saksamaa alistamist venelastele.
Mängus on ka midagi enamat. Tegemist on suure jõuga, mis ei suuda harjuda oma autoriteedi vähenemisega.

Riigikontrolli kodulehekülg on küberrünnaku all
Alates laupäeva õhtupoolikust on küberkurjategijad rünnanud riigikontrolli kodulehekülge.
Hulgalised päringud koormasid serveri sedavõrd üle, et see polnud enam suuteline tööd jätkama, teatas riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson.
"Päringute sisu ja olemuse järgi otsustades pole kahtlust rünnaku Eesti-vastases iseloomus, päringutes on "hea sõnaga" meeles peetud nii peaminister Andrus Ansipit kui Ameerika Ühendriike," ütles Mattson.
Hetkel on ligipääs välismaalt riigikontrolli koduleheküljele piiratud, sest mitmete riikide arvutite kaudu korraldatud rünne on jätkunud ka täna.
Ründe tõrjumisega tegelevad spetsialistid.

Venemaa ja EL-i vahelises gaasijuhtmes toimus plahvatus
Ukrainas toimunud plahvatus katkestas Venemaa gaasitarned Euroopasse.
Ukraina eriolukordade ministeeriumi teatel tarniti juhtme kaudu gaasi Venemaalt Saksmaa kaudu Euroopasse, vahendas Reuters.
Ministeeriumi info kohaselt toimus gaasijuhtmes "tugev plahvatus", mis hävitas Urengoi-Pomarõ-Užgorod gaasijuhtmest 30 meetri pikkuse jupi.
Inimesed õnnetuses viga ei saanud.

Lavrov: EL ja NATO mahitavad ajaloo ümberkirjutamist
Vene välisminister kritiseeris Euroopa Liitu ja NATOt Teise maailmasõja ajaloo ümberkirjutamise katsete mahitamise eest.
Vene välisminister Sergei Lavrov kahetseb, et NATO ja EL mahitavad teatud riike, kes muudavad ajaloo üle irvitamise püüded oma välispoliitika instrumendiks, vahendas ETV24.
Lavrov ütles enne pärgade panekut mälestustahvlite juurde välisministeeriumis, et võitjate mälestusse koletisliku suhtumise ja ajaloo ümberkirjutamise katsed ei saa mitte nördima panna.
Lavrov lisas, et keegi ei unusta neid, kes jätsid oma elu lahinguväljadel Suure Isamaasõja ajal, aga samuti neid, kes hukkusid repressioonide ajal.
Vene saatkond Tallinnas ei kavatse osaleda Teise maailmasõja ohvrite ja langenute mälestuspäeval teisipäeval Eesti valitsuse poolt korraldatavatel üritustel.

Ametnikud: Kameruni lennuõnnetuses pääsenuid ei ole
Kamerunis alla kukkunud Keenia lennufirma reisilennukist tõenäoliselt ühtegi ellujääjat ei leita.
Kameruni ametnike sõnul on lennuki vrakk uppunud sohu ning reisijatel ei olnud mingit võimalust õnnetusest eluga pääseda, vahendab BBC.
Kamerunist Nairobisse suundunud lennukil oli 114 reisijat.
Lennuk kukkus laupäeval tugevas vihmasajus alla kohe pärast õhkutõusmist ning vrakk leiti esmaspäeval 20 kilomeetri kauguselt lennujaamast.

Moskva kohus trahvis Eesti saatkonna ründmise eest kahte inimest
Moskva kohus määras kahele našilasele 500 rubla trahvi Eesti saatkonna auto takistamise ja selle kiviga viskamise eest.
Üks nooruk sai trahvi saatkonnast lahkuva auto takistamise eest ja teine auto pihta kivi viskamise eest, vahendab RIA Novosti.
Moskva miilitsa teatel on Eesti saatkonna piiramise eest kinni võetud 13 inimest.
Kohus võttis menetleda seitse juhtu ja viis neist lõpetati otsuseta.

Prantsuse uut presidenti tervitasid tänavarahutused
Pärast konservatiivse Nicolas Sarkozy valimist Prantsusmaa presidendiks, mis selgus pühapäeva öösel, leidsid Pariisis ja Lyonis aset kokkupõrked politsei ja noorte vahel.
Sarkozy võit tõi Pariisis tänavatele ligi 2000 protestijat, kelle vastu oli politsei sunnitud pisargaasi kasutama, teatas Reuters. Ka Pariisi eeslinnades, kus 2005. aastal toimusid suured rahutused, muutus olukord taas pingeliseks ja põletati taas autosid, kuid politsei sõnul suudeti need eos lämmatada.
Maske kandvad protestijad loopisid Pariisi kesklinnas Bastille' väljakul politseinikke pudelite, kivide ja teiste esemetega. Politsei oli märatsejate ohjeldamiseks mitmel korral sunnitud kasutama pisargaasi ja veekahurit. Vigastada sai viis inimest, neist neli politseinikku. Protestijad karjusid loosungeid: "Politsei igal pool, õiglus mitte kusagil". Süüdati ka üks roller.

Venemaa lõi oma Euroopas asuvate monumentide jaoks riikliku kaitsemissiooni
Venemaa võtab sel kuul vastu seaduse, millega hakkab üle Euroopa rahastama Nõukogude matmispaikade ja monumentide kaitsmist ja hooldamist.
Venemaa presidendi administratsioon võttis vastu eelnõu, mis kaitseb välismaal olevaid Nõukogude sõjaväe matmispaiku, kirjutab Kommersant. Eelnõu saab seaduseks tõenäoliselt juba sel kuul.
Ekspertide hinnangul lõi Venemaa oma sõjahaudade hooldamise seaduse selleks, et näidata läänemaailmale, et teist pronkssõduri juhtumit Venemaa enam ei luba.
Haudade ja memoriaalide kaitse keskused-agentuurid hakkavad välismaal Nõukogude sõjaväe ehauakohti otsima ja nende üle arvet pidama. Venemaa sõjamemoriaalide keskuse juhi Aleksandr Kirilini sõnul avatakse palju keskusi Vene-vastaste meeleoludega "probleemsetes riikides" - Baltimaades, Poolas ja Ungaris. Lisaks tuleb mitu keskust ka Saksamaale, kus on enim Vene sõjahaudu. Igal aastal annab Venemaa keskuste töö jaoks 1 miljon USA dollarit.

Veesõit kogub soomlaste seas järjest populaarsust
Mai alguses lõhnavad Helsingi rannad vaha ja pesuvee järele, sest käsil on jahtide ning paatide kibekiire suvekorda seadmine. Soome valmistub seilamiseks.
Statistika näitab, et riigis on ligikaudu 750 000 veesõidukit - üks iga seitsme elaniku kohta. Paate olevat enam kui koeri ja varsti sama palju kui eramuid. Vee-sõiduhuvilisi lisandub igal aastal kümne protsendi ringis.
Iga teine soomlane kinnitab, et harrastab merel või järvel seilamist. Levinumad on sõudepaadid, mis kiiguvad pea iga suvemaja rannas. Aga helsinglased on agaraimad jahisõitjad. Soome rannik on ideaalne koht jahisõidu jaoks, kuna siit leiab lugematul arvul suuremaid ning väiksemaid saari. Veeturismi soodustab ka hästitoimiv laialdane jahisadamate võrk.
Nõnda suundubki puhkuse alates üks jahiomanikest Helsingi pere nädalaks-paariks merele. Kaasa pakitakse nii pannkoogipann kui ka laevakoka retseptiraamat. Koerale ja lastele topitakse päästevestid selga ning liiga elavaloomuliste rüblikute paigale sundimiseks lähevad käiku auto turvahällid. Ka Soomes populaarse beebiujumise tundides proovivad juba mõnekuused imikud päästevestis veepinnal püsimist.

Hooga kihutav linnarahvas tõstab tempot
32 maailma linnas korraldatud uuring näitas, et jalakäijad lisavad sammu.
Teadlaste arvates on jalakäijate liikumiskiiruse suurenemine maailmas, kus igapäevast, tegelikult suisa igaööpäevast elurütmi määravad SMS-id, e-kirjad, veeb ja mobiiltelefonid, vaata et iseenesestmõistetav.
Kõige hoogsamalt on sammu kiirendanud Aasia kiiresti kasvavate tiigerriikide elanikud, nentis Reuters Briti Nõukogu osalusel tehtud uuringust ülevaadet andes. Nii elavad maailma kõige kiiremad jalakäijad Singapuris ning liiguvad nüüd juba 30 protsenti kiiremini kui möödunud kümnendil. Hiinas, täpsemini Guangzhous on aga tempo tõusnud 20 protsenti.
Euroopa "kiireimad linnad" on Kopenhaagen ja Madrid, kus liigutakse kiiremini kui Pariisis ja Londonis. Hoolimata sellest, et New Yorgil on mitte kunagi magava linna maine, on ta edetabelis kaheksandal kohal ehk tagapool Dublinist ja Berliinist.

Venemaa lehed: "eestlaste käed nõretavad verest" 
Pärast pronkssõduri uues kohas püstitamist on suur osa Vene meediast rahunenud, kuid Gaz-promi väljaanded üritavad tõestada, et eestlased on fašistid.
Komsomolskaja Pravda väitis laupäevases numbris, et eestlased olevat tapnud Teises maailmasõjas 150 000 inimest. Asi-tõendiks kõlbas venelaste 1946. aastal Nürnbergi tribunalile esitatud dokument, mis osutus küll juba seal osaliselt valeks.
Ajalehes väidetakse, et eestlaste Omakaitse hukkas 1941. aasta novembris 7357 inimest, neist 2000 juuti. Lisatakse, et Nõukogude võimu toetajatena olevat tapetud 12 000 inimest.
Kõik natslike hukkamiskomandode Eestis maha lastud juudid on loetud eestlaste mõrvatuiks. Järgnevalt pannakse eestlaste süüks ka natside korraldatud juudimõrvad Ukrainas ja Valgevenes, ja isegi samas dokumendis esitatud arve liitmata on saadud eestlaste 1941- 1945 tapetud inimeste koguarvuks 150 000.

Šoti iseseisvuslased üritavad valitsust kokku panna
Leiboristid tahaksid valimised tühistada, sest 100 000 sedelit kuulutati kehtetuks.
Šotimaale 1999. aastal omavalitsuse andmine pidanuks lõpetama Inglismaast lahku löömise jutud. Kuid nüüd, kaheksa aastat hiljem, võitis *oti Rahvuspartei (SNP) sealsed parlamendivalimised just selge iseseisvus-nõudega.
Seekordsed valimised Šotimaal tõid aga ennekõike kaasa tohutu segaduse häältelugemisel. Seni valitsenud leiboristid üritavad tulemusi kohtus vaidlustada, sest ühes ringkonnas võitis SNP kandidaat nende oma vaid 48-häälelise ülekaaluga. Samas ringkonnas oli tuhat kehtetut hääletussedelit.
Šoti parlamenti valitakse enamikule brittidele üsna harjumatu süsteemiga. Tulemuseks oli ligi 100 000 kehtetuks tunnistatud bülletääni, sest inimesed kippusid täitma kahtesid eri sedeleid ühtmoodi.

Sarkozy võitis Royali pingutustest hoolimata
Presidendivalimiste lõppvooru võitis oodatult konservatiivide kandidaat Nicolas Sarkozy, kes asub 12 aastat riiki juhtinud Jacques Chiraci kohale. Valimisjaoskondade ustel korraldatud küsitluste andmeil kogus ta 53 protsendi valijate hääled.
Tema sotsialistist rivaal Ségolène Royal jäi hoolimata viimaste valimiseelsete päevade ponnistustest 47-protsendise toetusega kaotajaks. Sarkozy samal ajal hoidus suurematest kampaaniaüritustest.
Royal hoiatas muu hulgas rahvast, et immigrantide vastase endise siseministri võidu korral võivad riiki taas tabada noorterahutused, ja pälvis sellega Sarkozylt etteheite ebademokraatliku käitumise pärast. Kuigi korratusi ei peeta eriti tõenäoliseks, tõi Prantsuse politsei nende ennetamiseks ometi tänavale tuhandeid mundrikandjaid.

Tänavarahutused tõstsid abitelefoni populaarsust
Tallinna abitelefonile 1345 helistati aprillis 6494 korda, kusjuures rekordnädalal 23.-29. aprillini oli helistajate arv 2400.
Häirekeskuse projektijuhi Herve Marivaldi sõnul on kuus keskmiselt kolm kuni neli tuhat helistajat. "Aprillikuu keskmise tõstis tavalistest kõrgemaks tänavarahutuste aegne nädal, kui helistati kokku 2400 korda, mis on kõikide aegade rekord."
Küsimusi, mida saab panna üldnimetaja alla "linnainfo", oli aprilli viimasel nädalal 829.
Liikluskorralduse alaseid küsimusi oli 474 ja küsimusi ühistranspordi liikumise kohta 367.

Viru keskusest evakueeriti ajutiselt inimesed
Täna kella 11.30 ajal evakueeriti Viru keskusest ajutiselt inimesed ning poed suleti.
Viru Keskuse juhatuse liige Ants Vasar ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist oli tehniliselt rikkest tingitud häiresignaali käivitumisega, mille põhjuseid hetkel tehnikud uurivad.
Keskuse töötajad ning külastajad ohus ei olnud.
Vasara sõnul normaliseerus keskuse töö kella 12-ks.

Ärimehed kavandavad Järvele 15-korruselist tulevikuasumit
Ulmeline pilvelõhkujatest koosnev linnak peaks moodustama piirkonna "elutoa".
Järve autokeskuse maaomanikud tahavad rajada Viljandi maantee ja Pärnu maantee ristmiku äärde pilvelõhkujatega tulevikuasumi, kus koduaiad ja jalgrattateed paiknevad seitsmenda korruse kõrgusel.
Autokeskuste ala kavandanud arhitekti Meelis Pressi visiooni järgi tuleb keskuse kahele madalamale korrusele kuni 100 000-ruutmeetrine parkla, nii et nulltasand jääks Pärnu maanteega samale kõrgusele.
Parklate kohal laiuv ala on jagatud neljaks kvartaliks, mille vahel kulgevad jalakäijapassaažid. Et kogu liiklus jääb maa alla, lubab see keskväljakule paigutada purskkaevu ja välikohvikud. Jalgteede ääres kõrguvad kuni kuue-seitsmekorruselised hoonemassiivid, milles tegutsevad autokauplused ja muud ärid, bürood ning spordikeskused.

Tühistati registreeritud avalikud koosolekud
Tallinna linnavalitsus on tühistanud varem registreeritud avalikud koosolekud, sest Põhja politseiprefekt Raivo Küüt keelas esmaspäeval avalike koosolekute korraldamise Tallinnas ja Harjumaal.
Mis ära jääb
Nii jäävad ära arvukad 8. ja 9. maile kavandatud üritused, sealhulgas Jüri Liimi kavandatud ajalooliste sündmuste tutvustamine ja arutelu Kaarli puiesteel, 9. mai tähistamine Vene kultuurikeskuse juures asuvas pargis, Dmitri Klenski soovitud 9. mai tähistamine vabaduskella juures ning pärgade asetamine Maarjamäel.
Samuti jääb ära 11. maiks kavandatud mälestustahvli avamine Tallinnast pärit füüsikateadlasele ja termoelektri avastajale Thomas Johann Seebeckile.

Tänasest 10. maini kehtib kuiv seadus
Harju maavanema korralduse kohaselt on alkoholi jaemüük Harjumaal piiratud täna kella 14-st kuni 10. mai kella 8-ni.
See tähendab, et viimane võimalus kuni neljapäevani poest alkoholi osta on täna kella 8-14. Harju maavanema, Värner Lootsmanni kehtestatud alkoholimüügi piirang kehtib kogu maakonnas tervikuna ja tingimusteta, sõltumata kohaliku omavalitsuse otsuse olemas-olust või puudumisest.

Britt käis Narvas spinningut varastamas
Nädalavahetusel pälvis Narvas tähelepanu Suurbritannia kodanik, keda kahtlustatakse spinningu varastamises.
Narva politseikosakonna pressiesindaja sõnul helistas pühapäeval politseisse valvas kodanik, kes teatas, et Narvas sõidab ringi kahtlane välismaa numbritega sõiduauto.
Juhtimiskeskus edastas saadud info kõikidele politseipatrullidele ning mõni aeg hiljem sõiduauto tabatigi, autoroolis oli Suurbritannia kodanik, 34-aastane mees.
"Politseinikud kontrollisid autot ning sõiduki pakiruumist avastati spinning," ütles Narva politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissar Andres Jaggo.
Kuna just samal päeval laekus politseisse kaupluse "Astri Narva" avaldus spinningu varguse kohta, oli politseil kahtlust arvata, et tabatud meesterahvas võis olla varas.

Mai esimene nädal: murusilmad pilguvad
Murumängud algasid sel aastal kummaliselt. Külm ja pidevalt kaduv päike ei lase puhkenud lilleõitel korraga kuigi kaua oma ilusaid silmi näidata.
Vanarahvas ütleks, et saabus lõotalv, mil lumi tuleb kogu oma külmusega kukile nii tärganud lilledele kui ka lõokestele-pääsudele. Nii ongi, käes on Eesti kuues aastaaeg - neli on tavapärased, viies kuulus Soomaa üleujutus ning kuues kevadine lõotalv. Linnud saavad enamasti päevase paastuga hakkama, kuid raske lumi kipub tegema liiga lehekasukas lehtpuudele.
Linnud
Põhjamaa linnud on endiselt Eestimaal nuumal, haneparved on aru saanud, et elame nüüd euroliidus ja pole vahet, kust euro-orast nokkida. Eet Tuule aga kirjutab siidisabade uuest menüüst - magusad vahtraõied on mullustest marjadest parem kraam. Vahva on see, et suurem osa sulelisi ei lasknud tuisutaadil end hirmutada: lumetormi vaheaegadel rõkkas musträstaste vali laulukoor, punarinnad tilistasid oma laulukellukesi suisa tuisu ajal. Kõige külmakartlikumad olid ehk metsvindid, kes otsisid majade lähedusest varju ja kogunesid ka suuremateks parvedeks. Kuid linnurahva korteriturule ilmus uus klient - must-kärbsenäpi meestevägi võttis hõivamata pesakastide kõrval kohad sisse. Esimene kägu on kohal, pärast rasket reisi on kukulind siiski veel tumm.

Arco Varale ja East Capitalile kuuluv fond ostis Jõhvis kolm kaubakeskust
Explorer Property Fund - Baltic States, uue nimega AVEC Baltic Property Fund ostis kolm kaubanduskeskust Ida-Virumaal Jõhvis.
Fond omandas Jewe keskuse, mille ankurrentnikuks on Selveri kauplusekett. Samuti läks fondi omandisse Jõhvi Mööblimaja ja 87 üürnikuga ostukeskus Tsentraal, teatas fond.
"Kiiresti arenevas Eestis on eriti Ida-Eestil hea potentsiaal kinnisvara väärtuse edasiseks kasvuks," ütles AVEC Asset Management juhataja Kristjan Kivipalu. "Jõhvil on head võimalused võtta sellest kasvust maksimum."
Fond suurendas ka oma kinnisvaraportfelli Lätis, ostes 9-korruselise Jeruzelemes büroohoone Riia kesklinnas.
AVEC Baltic Property Fundi portfelli kuulub kokku 11 objekti, millest kaheksa on Eestis, kaks Lätis ja üks Leedus. Ettevõte kuulub võrdsetes osades Balti juhtivale kinnisvaraettevõttele Arco Vara ning Ida-Euroopa varavalitsemisettevõttele East Capital.

Parts: Balti riikide energiasüsteem peab olema Euroopa võrgusüsteemi osa
Reedel Saksamaa majandus- ja tehnoloogiaala föderaalminister Michael Glosiga kohtunud minister Juhan Partsi sõnul on oluline, et Balti riikide energiasüsteem oleks osa Euroopa ühtsest elektrivõrgu süsteemist.
"Oluline on see, et Balti riikide energiasüsteem oleks osa Euroopa ühtsest elektrivõrgu süsteemist," ütles minister Parts ministeeriumis toimunud kohtumisel majandus- ja rahandusministeeriumi pressiosakonna vahendusel.
CO2 heitekvootide küsimust kommenteerides märkis Parts, et kvootide määr peaks olema ette teada mitte neljaks, vaid vähemalt kümneks aastaks. "Muidu on võimatu teha plaane pikaajalisteks investeeringuteks, mis on vajalikud parema tehnoloogia soetamiseks ning varustuskindluse tagamiseks."
CO2 heitekvootidest rääkides märkis föderaalminister Glos, et heitmekvootide eraldamine liikmesriikidele peab olema majanduslikult põhjendatud.

Riik eraldab arengufondile 20 miljonit krooni
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Eesti arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna kirjutasid täna alla lepingule, mille alusel saab fond tänavu riigieelarvest 20 miljonit krooni.
Eraldis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel mõeldud tegevuskuludeks ning arenguseire uuringute ja analüüside tellimiseks.
Vastavalt seadusele saab arengufond viie aasta jooksul riigieelarvest vähemalt 20 miljonit krooni aastas, et katta tegevus- ning arenguseire kulusid.
Hetkel on arengufond organisatsiooni ülesehitamise faasis, mis tähendab paljude korralduslike küsimuste lahendamist, alusdokumentide koostamist põhitegevuseks jne. Maikuus on plaanis alustada meeskonna komplekteerimist ja kuulutada välja konkursid järgmiste töötajate leidmiseks juhatuse esimehe kõrvale.
Arengufond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis asutati seadusega 1. detsembril 2006. a. Arengufondi eesmärk on algatada ja toetada muutusi, mis aitavad Eesti majandust ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti luua. Selleks aitab fond alustamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukaid Eesti ettevõtteid, investeerides nende põhikapitali.

Aktivistid valisid välja boikoteeritavad Eesti tooted
Aktivistid liikumistest Noor Kaardivägi ja Ühtne Venemaa valisid välja 13 Eesti toodet, mida soovitasid väikese piketi käigus ostmata jätta.
Boikoteeritavate toodete nimekirja kleepisid liikumised Peterburis asuva Eesti konsulaadi väravale.
"Musta nimekirja" kuuluvad gazeta.ru teatel seitse juustusorti, liköör "Vana Tallinn", samuti vein "Starõi Tallinn", kaks šokolaadi, jogurt nimega "Valio" ja "paljude venelaste lemmik kilu tomatis".
Samuti kleebiti konsulaadi väravale 76 kaupluse nimed, kes loobusid Eestist pärit toodetega kauplemisest.
Kleepimise aktsioon kestis 20 minutit ning selles osales paarkümmend inimest.

IMF-i esindajad soovitasid Eestil hoida eelarveülejääki
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul sai Eesti majandusareng tervikuna ning majandus- ja rahanduspoliitika Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatelt hea hinnangu.
Täna IMF-i esindajatega kohtunud ja Eesti majandussituatsiooni üle arutlenud Ligi ütles, et majanduse murepoolelt suuri üllatusi polnud.
"Peamine on ülekuumenemise oht," ütles Ligi.
"Eesti inflatsioon on loomulikult on kõrge, aga see on kiire arengu, palga ja hinnakonvergentsi kaasnähtus," tõdes Ligi.
Peamiste muredena tulid veel kõne alla jooksevkonto defitsiit; tööturu jäikus, tööseadusandlus ning sh liiga kallis vallandamine; samuti euro kasutuselevõtt, mille puhul riigi käed jääevad osalt lühikeseks.
IMF-i esindajad panid Eesti riigiametnikele väga südamele eelarveülejäägi hoidmist ning hoidumist ka lisaeelarvest. "Ses suhtes ei saa ma kogenud poliitikuna alustava koalitsiooni puhul, kes peaks elama eelmise valitsuse eelarve järgi, olla väga suur optimist," ütles Ligi.

ZUUMtv jõuab Kesk-Eestisse
Alates maist edastavad ZUUMtv-d digitelevisiooni saatjad Koeru telemastis, mis teeb teenuse kättesaadavaks ka Kesk-Eesti elanikele.
Koeru saatjate käivitamise tulemusel on ZUUMtv nähtav nüüd ka suuremal osal Järva-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaast. Leviala ulatub Koerust orienteeruvalt kuni 50 km kaugusele, teatas Eesti Digitaaltelevisiooni AS.
ZUUMtv on nüüd nähtav 80% Eestimaa peredest.
Lisaks Koerule käivitusid aprillikuus ka Pärnu saatjad. ZUUMi edastavad veel saatjad Tallinna Teletornis ning Lõuna-Eesti inimesteni jõuab ZUUMtv signaal Valgjärve telemastist. Maikuus suureneb ZUUMi leviala veelgi, kui käivituvad saatjad Orissaares ja Haapsalus.
"Teise kvartali lõpuks jõuavad ZUUMtv programmid enam kui 90% eestimaalaste kodudeni," teatas ZUUMtv juhataja Ott Alemaa.

Ukrainlased kutsuvad üles Eesti kaupu ostma
Ukraina portaal maidan.org.ua kutsub üles ostma Eesti kaupu ning boikoteerima Vene päritolu toodangut.
Eesti kaupadest soovitab portaal osta oivalisi kalatooteid ning likööri Vana Tallinn. Portaal viitab ka eesti eksportööride nimekirjale.
"Viva Eesti!" saadab protaal oma toetussõnumi Eestile.

Maailma üks rikkamaid inimesi kardab Eesti tõttu kahju kannatada
IKEA asutaja, maailma nelja rikkaima inimese hulka kuuluv Ingvar Kamprad loodab, et tema äri Venemaal Eesti tõttu ei kannata.
IKEA on Venemaale investeerinud 2,4 miljardit dollarit ehk 28,8 miljardit Eesti krooni ning avanud kaheksa ostukeskust nii Moskvas kui teistes linnades, vahendab The Moskow Times. Kokku plaanib IKEA suurendada kaupluste arvu 50-ni.
"Ma loodan, et see ei mõjuta äärmiselt häid suhteid igal tasemel, mida me Venemaal loonud oleme. Ma pigem näen, et tegemist on ajutise segadusega, peale mida me saame oma tegevust laiendada," rääkis Kamprad, viidates pronkssõduri eemaldamisega seotud rahutustele.
Rootsi tõmmati vaidlustesse peale seda, kui Rootsi suursaadiku auto piirati Eesti tegevuse vastu protestinud noorte poolt sisse. Autolt rebiti rootsi lipp ning suursaadiku auto liikumist takistati.

Tiivas: vene inimesed on samasugused nagu meie inimesed
Rootsi investeerimispanga East Capitali Baltikumi regiooni juhi Gert Tiivase sõnul tundub Eestis aeg-ajalt valitsevat arvamus, et Vene majandus ongi paar oligarhi, kes istuvad õlitoru otsas ning vabal ajal ostavad jalgpalliklubisid Londonis ja jahte Monacos.
"Unustatakse ära, et ainuüksi Moskvas on täna umbes 100 000 dollari-miljonäri ja rohkemgi, kui arvestada ka kinnisvara väärtust. Kõige olulisem on ju see, et vene inimesed on täpselt samasugused nagu meie inimesed: neile meeldib tarbida, nad soovivad oma elamistingimusi parandada, nad soovivad oma lastele paremat tulevikku," ütleb Tiivas aripaev.ee-s.
Tiivas soovitab investeerida vene aktsiatesse: "Näeme Venemaal pikaajalistele investoritele väga olulist kasvupotentsiaali. Jõukuse kasvuga Venemaal suureneb inimeste võime tarbida ja üha rohkem jõuab raha ka väiksematesse linnadesse väljaspool Moskvat. Venemaal on mitu miljonilinna, kus tänaseni pole veel kaasaegset kaubanduskeskust!"

Fairtrade'i märk tungib Eesti turule
Täna algab Eesti Rohelise Liikumise ja Soome õiglase kaubanduse assotsiatsiooni koostöös tootemärgi Fairtrade'i tutvustamise avanädal.
Fairtrade'i märk tootel tagab arengumaade talunikule väärilise tasu ning garanteerib, et tootmises ei ole kasutatud laps- ja orjatööd ega kurnatud keskkonda.
Eestissegi on jõudnud õiglase kaubanduse märki kandev kohv, tee, suhkur, šokolaad, puuviljad ja vein.
Aasta lõpus on oodata õiglase kaubanduse puuvillatooteid, riisi ja pähkleid.
Nii müügiettevõtetele kui tarbijatele suunatud Fairtrade'i teavitusnädal kestab 7.-12. maini. Eesti kogemuse varal jätkatakse eetilise kaubamärgi juurutamisega ka teistes Balti riikides.

Kiire elutempo sunnib ostma renoveeritud pinda
Kuna ostjatel pole aega ega võimalust remondiga tegeleda, eelistatakse Tallinna kesklinnas renoveeritud kortereid, halvas seisukorras pinda on aga keeruline müüa.
BPE Kinnisvaraeksperdi maakleri Kristjan Kaarmani sõnutsi mängib olulist rolli just remondi kvaliteet, mis võib suuresti kõikuda. Peamiselt eelistatakse hästi renoveeritud kortereid stiilsetes ja kindlasti renoveeritud majades. Paraku on niisugust korterit tihti keeruline leida, kirjutab Äripäev.
"Korterit, millele on tehtud vaid sanitaarremont, ei saa kindlasti renoveeritud korteriks nimetada," märgib Kaarman. Selle asemel on mõttekam juba üldse mitte remonti teha, soovitab Kaarman, sest sellega hoiab müüja kokku ka oma kulusid, kuna reaalset tehinguhinda ei pruugi selline remont kergitada.
"Kesklinnas mõjub odav euroremont pigem turuväärtust alandava tegurina," hoiatab kesklinna eluruumide konsultant Eve Kaunis. Tema selgitust mööda on kõige määravama tähtsusega just asukoht, mitte kallis remont.

Riskantsem alternatiivaktsiaturg First North laieneb Baltimaadesse
OMX plaanib Põhjamaades käivitunud alternatiivturu First North avada selle aasta jooksul ka Baltimaades.
Alternatiivturg First North pakub kasvuettevõtetele lihtsamat ligipääsu Põhja- ja Baltimaade ning rahvusvahelistele finantsturgudele. Investoritele pakub alternatiivturg laiemaid ja riskantsemaid investeerimisvõimalusi. First North on üks Euroopa kiiremini kasvavatest alternatiivturgudest, teatas OMX.
Baltimaade alternatiivturg First North hakkab tegutsema paralleelselt Tallinna, Riia ja Vilniuse börside poolt korraldatava reguleeritud turuga, pakkudes madalamate nõuete ja reeglitega lahendust kohalike ettevõtete ja investorite vajadustele.
First North on börside poolt korraldatav reguleerimata väärtpaberiturg, mis sobib väikese ja keskmise suurusega kasvavatele ettevõtetele eriti nende kiires arengufaasis. Alternatiivturg annab Baltimaade ettevõtetele võimaluse tõsta ettevõtte tuntust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, leida lisakapitali ettevõtte arendamiseks ning astuda esimene samm ettevõtte hilisemaks noteerimiseks börsi põhinimekirjas.

Pärnu linn suurendas Siinmaa projekteeritud villa alghinda
Pärnu linnavalitsus otsustas ekspertarvamuse alusel suurendada linnale kuuluva kinnistu Lõuna tn 2a enampakkumise alghinda 4,9 miljonilt kroonilt 7 miljonile kroonile.
Kinnistul asub linnavalitsuse teatel arhitekt Olev Siinmaa projekteeritud funktsionalistlikus stiilis elamu.
Olev Siinmaa on Eesti tuntuim funkstiilis ehitisi projekteerinud arhitekt. Ka Pärnu Rannahotell ja Rüütli tn 1a eramu on Siinmaa looming.

Arco Vara alustab arendustegevust Bulgaarias
Eesti kinnisvaraarendaja Arco Vara tütarfirma Arco Capital EOOD sõlmis eellepingu esimese arenduspotentsiaaliga maatüki ostuks Sofia kesklinnas.
"Kinnistu asub Manastirski Livadi elamupiirkonnas Sofia kesklinna vahetus läheduses ning detailplaneeringu alusel kinnitatud ehitusprojekt näeb ette ehitusõiguse 35 000 ruutmeetri suletud brutopinna ulatuses," ütles Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Pedosk. Kinnistule on kavandatud mitmesektsioonilised korterelamud.
Arendusprojekt läheb Arco Vara teatel maksma umbes 375 miljonit krooni.
Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas ütles, et esimese Bulgaaria arendusprojekti eellepinguni jõudmine on loogiline jätk juba väljakujunenud laienemisstrateegias uutele turgudele. "Meie strateegia on igas riigis alustada vahendustegevusega, luua endale põhjalikud teadmised turust ning seejärel jätkata ka arendusprojektidega," ütles Arakas.

Velotakso laienes Helsingisse
Lisaks Tallinnale, alustab Velotakso OÜ sel kevadel velotakso teenuse osutamist ka Helsingis.
Velotakso OÜ Soome tütarettevõte Fillaritaxi OY alustas tegevust viie velotaksoga, teatas ettevõte.
Nii Tallinnas kui ka Helsingis liiguvad velotaksod peamiselt kesklinnas, pakkudes muuhulgas võimalust linnakülalistele vaatamisväärsustega tutvumiseks.
Velotakso idee sai alguse Berliinist seitsme aasta eest. Tallinnas alustasid velotaksod tegevust 1. mail 2004. aastal. Praeguseks on velotakso levinud rohkem kui 40-sse linna üle maailma.

Kellele ralli, kellele ummik
Tallinna Rally peakorraldaja Toomas Ristlaane kirjakasti potsatas paari viimase nädala jooksul arvukalt ähvarduskirju ning telefon oli sõimukõnedest punane.
Meelepaha peamiseks põhjuseks polnud ralli tõttu kuni reede õhtutundideni halvatud liikus Tallinna kesklinnas, vaid hiljuti oma aadressi vahetanud pronksmees, kelle endisest asukohast rallitrass mööda viis, kirjutab Äripäev.
Agressiivsemad tülitajad spekuleerisid koguni teooriaga, et ralli on vaid vahend Tõnismäe ümbruse ametlikuks sulgemiseks. Siis toodavat ralli ettekäändel kõik Eesti inimesed tänavatele ja viidavat Aljoša minema. Ähvarduste krooniks oli e-posti teel saadud tapmisähvardus.
"See oli nii kummaline, et inimestele ei jõudnud kohale, et see on spordivõistlus," imestas mees, kel tuli mitu nädalat protestijatele selgitada, et tegemist on spordivõistlusega, milles osalevad nii Vene kui ka Eesti sportlased. "Lõpuks saadi väga hästi aru, et poliitika ja sport on kaks erinevat asja, aga nendega oli selleks vaja palju suhelda," rääkis Ristlaan.

Eesti Gaasi juht Aarne Saar pani ameti maha
Möödunud nädalal pani ameti maha Eesti Gaasi juht Aarne Saar ning andis teatepulga edasi endisele juhatuse liikmele Tiit Kullerkupule.
"No minu passiandmete järgi oleks see pidanud juba tükk aega tagasi juhtuma, aga ma ise lükkasin seda edasi," sõnas Saar Äripäevale. "Siis, kui ameti maha panin, oli täpselt selline tunne, nagu võtaks seljast koti, mida oled 19 aastat kandnud."
Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul võivadki värskele juhile kõige raskemaks katsumuseks saada tulevikuplaanid.
Kullerkupp, keda õnnestus välismaalt vaid viivuks tabada, kingade suurust ei pelga. "Kui ma oleksin kartnud, siis poleks ma oma nõusolekut selle positsiooni vastuvõtmiseks andnud," ütles Kullerkupp, kes on Eesti Gaasis töötanud juba 1992. aastast alates.

Vallad ohjeldavad kinnisvaraarendajaid
Vallad panevad kinnisvaraarendajad teid, valgustust, koole ja lasteaedu rajama.
Et olukord, kus uusrajooni elanik sumpab koduni pääsemiseks põlvini mudas või seisab lasteaiajärjekorras ajani, mil laps läheb juba kooli, ei saaks õudusunenäost tegelikkuseks, on kinnisvaraarendajate surve all olevad vallad võtnud tarvitusele karmid abinõud. Suurejooneline detailplaneering jääb kehtestamata, kui arendaja ei anna omapoolset panust näiteks teede, valgustuse, mänguväljakute vms rajamiseks.
"Kui majad tulevad alevikust eemale, peab arendaja kindlasti tegema juurdepääsuteed," toob Jõelähtme valla planeerimisosakonna juhataja Ülo Laanemets näite. "Kui majad tulevad maantee äärde, siis kindlasti tuleb arendajal ehitada kergliiklustee ja valgustus; kui alevikust eemale, siis juurdepääsuteed."

 "Sots-art" õilmitseb galeriides
Marko Nautrase näituse "Olüm-pia" ja Valeri Vinogradovi "Kul-tuuriuudiste" kontseptsioonid on erinevad, kuid mõlemad mahuvad mõiste "sots-art" alla.
"Sots-arti" mõiste tuli käibele 1970. aastate nõukogude kunstis, Eestis oli selle vasteks Leonhard Lapini leiutatud mõiste "liit-pop", st pop-kunst, mis on tehtud N Liidus. Mõistagi oli sellel irooniline varjund, mis võimendas tollaseid ideoloogilisi ajuloputusi. Eesti kunst vastas siis eskapistliku estetismiga, sulgudes oma elevandiluutorni. Nüüd on sotsiaalsus taas moes ja praegune aeg annab selleks palju õigustust.
Valeri Vinogradov, Moskvas elanud ja õppinud kunstnik, lõpetanud ERKI, on kuidagi kahestunud. Ühelt poolt on ta suurepärane abstraktsionist, kelle koloriiti ja kompositsiooni on lausa nauding vaadata, teiselt poolt jälgib ta teravalt, mis toimub Eestis - nii poliitilises kui ka kunstielus. Vinogradovi omamoodi "tšaštuškades" on tubli annus nii huumorit kui ka irooniat. Juba pressiteade on naljakas. Lühidalt: Bla-bla-bla,

Nädalavahetusel lauldi neljandat korda "Mailaulu" 
"Mailaulul" on sissejooksmise aeg kenasti ära kannatatud ja festival toimima saadud.
Müts maha Ants Johansoni ees, sest eks Tartu autorilaulufestival suuresti tema ühemeheprojekt ole. Autorilaul - mis imeloom see selline on? Riho Sibul ütles selle kohta laupäevasel põhikontserdil lugude vahel, et "kitarri saatel muretsemine". Ehk mõneti tõesti. Bardide ja bardinnade etteasted, mis kõik on nagu luulekogud.
Sellekevadises andes oli kontserte kolm - esimene, neljapäevaõhtune, oli uues klubis Kellele Ei Eeeldiks Johnny Depp. Pastacas ja Trubetsky uus punt Flowers of Romance. Pastacas on lahe nagu ikka, aga Flowers of Romance on küll petukaup. Pungist pole seal enam ammu haisugi - ei laval ega publikus - ja tehakse lihtsalt teise nime all Vennaskonna lugusid. Hea küll, autorilaul on ikkagi intiimsem kui ööklubis tillerdamine, liiatigi, kui klubi on päeva lõpuks üks omasuguste seas.

Lätlastel valmib sügisel rahvuslik suurfilm
Läti ajaloo kalleim, 55 miljoni kroonise eelarvega film "Riia kaitsjad", mis räägib 1919. aasta sündmustest, on lätlaste versioon "Nimedest marmortahvlil".
Ka filmi produtsent ärimees Andrejs Ekis - Läti suurima eratelekanali LNT asutaja - ei häbene seda võrdlust, kinnitades, et tõepoolest on tegemist "üsna sarnase filmiga". Küll toob Ekis esile, et tegelikult tegi "Riia kaitsjate" režissöör Aigars Grauba juba kaks aastat enne "Nimesid marmortahvlil" filmi "Ohtlik suvi" (2000), mis räägib samuti pöördelistest ajaloosündmustest, täpsemalt 1940. aastast. Film oli Läti kinodes väga edukas, kogudes ligi 90 000 vaatajat ning edestades tabelites näiteks "Gladiaatorit".
Seega lõplikku tõde, kes on kellelt šnitti võtnud, ehk polegi. Küll kinnitab Ekis, et "Riia kaitsjatega" on ta seadnud eesmärgiks filmiga "Nimed marmortahvlil" võrreldava vaatajahulga. "Vaatajate arv võiks olla 150 000," sõnas Ekis. "Ma ei tahaks "Nimedele marmortahvlil" alla jääda." Küsimusele, miks üldse teha selliseid kergelt rahvusromantilisi ajaloolisi filme, on Ekisel lihtne vastus: keegi teine neid ju meie eest ei tee. Pealegi usub "Riia kaitsjate" produtsent, et filme tuleb teha just võimalikult suure publiku kinno meelitamiseks, mitte mööda filmifestivale ringi sõidutamiseks. Teisisõnu lähtub ta Ameerika mudelist.

Disainikonkursil saab igaüks elu maakeral paremaks muuta
Veel nädal aega saavad kõik eesti inimesed esitada oma nupukaid ideid elu paremaks muutmise konkursile ning kandideerida ühtlasi 100 000 krooni suurusele auhinnale.
Disainiaasta raames toimuv konkurss on ainulaadne, sest esmakordselt Eestis korraldatakse disainiideede võistlus, mis pole mõeldud pelgalt professionaalidele, kirjutab Postimees.
Konkursi üks korraldaja, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) disaini innovatsioonikeskuse projektijuht Riin Kranna-Rõõs rõhutas, et võistlus aitab inimestel oma ideid ka praktiliselt ellu viia. Nimelt saavad säravamate mõttelendude autorid lisaks rahasummale disaini innovatsioonikeskusest nõu ideede teostamisel ning investorite ja tootjatega kontakti leidmisel.
"Kui üks vidin kulutab palju energiat ja saastab inimsuhteid, siis seda me eriti ei hinda, vaatame ikka sellised asju, mis meie kooselamist planeedil Maa paremaks teeksid," leidis EKA tootedisaini osakonna juhataja Martin Pärn.

Internet: www.mistertoast.com
Internet: www.mistertoast.com - kunstnik Dan Goodsell on loonud sellised karakterid nagu mister Röstsai, Kosmose Part, mister Kork, doktor Entsüklopeedia jpt. Sellel saidil on võimalik tutvuda näiteks joonistuste, koomiksite ja animatsioonidega, mis on kõik seotud nende kummaliste tegelastega.

Olav Osolin: ennustada on võimatu
Osolini arvates võiks Gerli Padar rabada publikut politseimund-ri ja kumminuiaga.
Reklaamiagentuuri Kolm Karu juhataja Olav Osolin on öelnud, et eurolugu on nagu reklaam-
klipp - kui see mõjub ja jääb meelde, on võiduvõimalused suured, vastasel juhul väikesed. "Omanäolisus aitab kõvasti kaasa, sest kui sind ei suudeta meelde jätta, siis pole sind ka olemas," ütleb ta.
"Kui televaatajad suudavad enne mobiiliklahvidele vajutamist meenutada, et "ah, need olid need kollid!" või et "see oli see armas tüse naine, kes väga hästi laulis", siis on lool žansse," arvab Osolin.
Eesti tänavuse euroloo kõige suuremaks trumbiks peab ta Gerli Padarit, kes on tõeline professionaal. "Kui aga eristuvust otsida, siis on Gerli arvatavasti küll ainus laulja, kes astub lavale tavalises kontorikostüümis. Arvestades meie laulu teksti ja hiljutisi sündmusi, olnuks ehk politseivorm ja kumminui silmatorkavam," muigab mees.

Saxoni jõuline mootorrattarokk meelitas Rock Cafésse nostalgitsema
"Hevimetal-muusika kuulamine pole tervisele kahjulik, kuid suitsetamine on," itsitab Saxoni legendaarne ninamees, rokkmuusika isikupäraseima häälega laulja, 56-aastane Biff Byford mikrofoni. "Suitsetades ja õlut juues jõuate kusagile haiglasse diskomuusikat kuulama."
Pikka kasvu ning mantlisse rõivastunud rokkar vibutab Rock Café rõdul pinutagust kiskuvate fännide suunas, kihistab veel kord südamlikult naerda ning kuulutab sisse loo "I've Got To Rock (To Stay Alive)".
See kõik oleks pisarateni naljakas, kui Saxon poleks a) suurepärane bänd ning b) kõigi täna õhtul siia kogunenud keskealiste meeste ühine lapsepõlv.
Ligi kolmekümne aasta jooksul on briti hevimetali uue laine (see laine oli uus tubli kaks ja pool dekaadi tagasi) pioneeridel kogunenud lugusid nii palju, et kõiki esimese generatsiooni fänne lõpuni rahuldava setlist'i koostamine on ilmselgelt või-matu.

Karate: Luhamaa jäi EM-l seitsmendaks
Karate Euroopa meistrivõistlustel Slovakkias Bratislavas jäi Marko Luhamaa seitsmendale kohale.
Luhamaa seitsmes koht jäigi eestlaste parimaks tulemuseks Bratislavas, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Luhamaa ise ei olnud tulemusega rahul ja põhjendas seda nõrga vastupidavusega. Tema sõnul ei olnud rünnakus konkreetsust ja ta ei läinud lõpuni välja.
Eelmise aasta oktoobris krooniti Luhamaa raskekaalu maailmameistriks.

Explorer Property Fund - Baltic States ostis neli uut objekti
Explorer Property Fund - Baltic States, uue nimega AVEC Baltic Property Fund ostis kolm kaubanduskeskust Ida-Virumaal Jõhvis ja ühe ärihoone Riias.
Fond omandas kolmest kaubanduskeskusest koosneva kinnisvaraportfelli Ida-Virumaa maakonnakeskuse Jõhvi kesklinnas. Ost tugevdab fondi positsiooni Ida-Eesti regioonis ning tagab märkimisväärse turuosa kaubanduskeskustest kogu piirkonnas, teatas fond.
Jewe Keskus on 8900-ruutmeetrine AAB-klassi kaubanduskeskus, mille ankurrentnikuks on Selveri kauplusekett. Jõhvi Mööblimaja on 2800-ruutmeetrine keskus, mis keskendub mööblile, kodukaunistus- ja sisekujundustoodetele. Tsentraal on traditsiooniline kaubanduskeskus, milles on 87 üürnikku. Keskusel on kolm korrust ja 9100 ruutmeetrit netopinda.
"Kiiresti arenevas Eesti on eriti Ida-Eestil hea potentsiaal kinnisvara väärtuse edasiseks kasvuks," ütles AVEC Asset Management juhataja Kristjan Kivipalu. "Jõhvil on head võimalused võtta sellest kasvust maksimum."

Vanalinna Suusasprint toob Eestisse Audi R8
Audi sõiduautode maaletooja Reval Auto esitleb esmakordselt Eestis 12. mail toimuval A. Le Coq Tallinna Vanalinna Suusasprindil uut Audi R8.
Legendaarse Le Mans'i 24-tunni võidusõidu 5-kordse võitja järgi nimetatud R8 on Audi esimene seeriatootmises olev keskmootoriga sportautoga, mis on varustatud 4,2 liitrise V8 FSI mootori, quattro nelikveo ja paljude Audi kõrgtehnoloogiliste lisadega, mis võidusõidurajalt seeriatootmisesse on jõudnud, teatas Reval Auto.
Audi R8 kiirendab nullist sajakilomeetrise tunnikiiruseni 4,6 -sekundiga ning auto lõppkiirus, mis ei ole elektrooniliselt piiratud, on 301 km/h. Audi R8 sportautod valmivad käsitööna Audi Ingolstatdi tehases Saksamaal. Nelikveolise ja R tronic käigukastiga varustatud Audi R8 müügihind algab 1,76 milionist kroonist.

TTÜ ja Eesti Energia uurivad põlevkivi efektiivsemaid kasutusvõimalusi
Eesti Energia tehnikadirektor, juhatuse liige Raine Pajo ning Tallinna Tehnika Ülikooli rektor Peep Sürje kirjutasid täna alla lepingule, mille kohaselt asuvad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Soojustehnika ning Mäeinstituudist uurima põlevkivi efektiivsemat kasutamist läbi selle rikastamise.
"Põlevkivi on unikaalne ressurss, mille efektiivne kasutamine võib mõjutada positiivselt meie keskkonda ning vähendada põlevkivi ebaotstarbekat kasutamist," rääkis projekti olulisusest Eesti Energia tehnikadirektor ja juhatuse liige Raine Pajo. "Tänane kaubapõlevkivi sisaldab olulisel määral lubjakivi. Lubjakivi eemaldamise ehk põlevkivi rikastamise tulemusena väheneb põletamisprotsessis õhku paistavate heitgaaside kogus oluliselt ning tingituna kõrgemast kütteväärtusest suureneb ka kasutegur - sama põlevkivi koguse põletamisel saab tunduvalt rohkem elektrit, millega me vähendame oluliselt ka keskkonnaheitmeid ühe toodetud energiaühiku kohta" selgitas Pajo.

Finnairi käive kasvas kümnendiku võra
Finnairi käive kasvas 10%, tõustes 8,24 mljardile kroonile, teatas ettevõte.
Finnairi esimese kvartali tegevuskasum kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16 miljonit krooni - 93 miljoni kroonini.
"Oleme töötanud tõhusalt, muutes Finnairi tegevust efektiivsemaks ning parandades seeläbi ettevõtte kasumlikkust. See ei ole kulgenud ilma valulike otsusteta kuid täna saame tõdeda, et need otsused on toonud meid välja möödunud aasta kehvadest majandustulemustest. Vaadates ettevõtte tänast majandusseisu, julgen ennustada, et aasta lõpuks on meil kõik võimalused ületada 2005. aastal saavutatud 70 miljoni euro suurune tegevuskasum," kommenteeris majandustulemusi Finnairi president & CEO Jukka Hienonen.
Finnairi regulaarliinide reisijate arv kasvas esimeses kvartalis 20% võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga. Euroope lennuliinide keskmiseks kasvuks oli sel perioodil 5%. Aasia suunal kasvas reisijate arv 35% ja kaubavedu tõusis neil lendudel 40%.

Kaleva Traveli müük suurenes enam kui kümnendiku võrra
Kaleva Travel AS-i lõppenud majandusaasta reisiteenuste müük oli 347 miljonit krooni, mis on 13% rohkem kui eelnenud majandusaastal.
Ettevõtte kasum oli 7 miljonit krooni, samas kui 2005.-2006. majandusaasta kasum oli 2,3 miljonit krooni, teatas Kaleva Travel.
"Ettevõtte käibe tõusu taga nii üleüldine positiivne majandusareng kui ka ettevõtte tegevuse sihipärane laiendamine nii ärireiside kui ka puhkusereiside müügi sektoris," selgitas Kaleva Traveli tegevdirektor Merike Hallik.
1991. aastal asutatud Kaleva Travel AS on reisiteenuste müügimahult Eesti teine reisibüroo, mis pakub lisaks ärireisiteenustele ka puhkusereise. Kaleva Travel omab esindusi Tallinnas, Tartus ja Pärnus ja tema rahvusvahelisteks partneriteks on Carlson Wagonlit Travel ja Lufthansa City Center. Ettevõttes töötab 72 inimest.

Maks & Moorits ennustab suveks edu toorvorstidele
Atria kontserni kuuluv Valga Lihatööstus prognoosib selle aasta Maks & Moorits grilltoodete suviseks müügikasvuks kolmandikku, kõige kiiremini kasvab toorvorstide tooterühm.
Atria Baltic müügi- ja turundusdirektor Riina Aamisepa sõnul võib toorvorstide segmendi kasv ulatuda ligi pooleni, vahendas Valga Lihatööstus. "Toorvorstide populaarsus hakkas tõusma juba möödunud aastal, esimesed müüginumbrid näitavad, et käesoleval suvel kasvavad need tooted samas tempos," lausus Aamisepp.
"Teine jätkuvalt kasvav grilltoodete grupp on grill-lihad ja šašlõkid, mille tarbimise kasvuks ootame sel aastal 40%," sõnas Aamisepp.
"Müügitõus toimub üldise tarbimiskasvu ning mugavuse eelistamise arvelt - Eesti tarbija hindab uudsust, naturaalsust ja valmistamise lihtsust, mis Maks & Moorits grillvorste ja grill-lihasid iseloomustab," märkis Aamisepp.

Säästuoperaator Diil tõi turule KrokoDiili stardipaketi
Säästuoperaator Diil tõi alates mai algusest turule kõnekaardi klientidele suunatud KrokoDiili stardipaketi.
KrokoDiili stardipaketi hinnaks on 25.- krooni ning selles sisaldub SIM-kaart, kasutusjuhend ning 25.- krooni eest kõneaega. KrokoDiili stardipaketti saab osta üle-Eesti kõikidest R-Kioskitest, Rimidest, Statoilidest, Eesti Posti sidejaoskondadest, Grossi toidukauplustest, Comarketitest ning Elioni ja EMT esindustest, teatas Diili esindaja.
KrokoDiili stardipaketi kasutajale kehtivad kõik samad tingimused ja odavad hinnad nagu Diili tavalise stardikomplekti kasutajale. Samuti on võimalik KrokoDiili stardipaketi kasutajal määrata endale ise sobiv soodusaeg. Tänu sellele saab soodusaja hinnaga helistada näiteks kas või südapäeval. Kõneaega on edaspidi võimalik laadida kõneajakaartidega ning internetist Diili kodulehelt.

ETV käivitas venekeelse uudisteportaali
Eesti Televisioon käivitas täna testversiooni venekeelsele uudiseid edastavale internetikeskkonnale.
Juba lähikuudel soovib uudisteportaal novosti.etv24.ee saada Eesti operatiivseimaks venekeelseks uudisteportaaliks.
Novosti.etv24.ee on venekeelne audio- ja videomaterjali sisaldav internetilehekülg, kus saab lugeda värskeid uudiseid, vaadata venekeelseid Aktuaalse kaamera uudistesaateid, diskussioonisaateid ja otseülekandeid ning kuulata Raadio 4 uudiseid.
Esimene otsesaade novosti.etv24.ee portaali vahendusel on eetris täna õhtul kell 22.20. Tegu on venekeelse diskussioonisaatega, mis on varustatud eestikeelsete subtiitritega.
Eesti Televisiooni uudistetoimetuse juht Andres Kuusk ütles, et venekeelse infoportaali loomine aitab ETV-l paremini oma missiooni täita.

Misjaoks ja kellele tuleb nüüd lapsi tegema hakata? 
Kui Tallinna tänavate prügikastidele ilmusid esimest korda reklaamid, reklaamiti neil mingit pesupulbrit. Ja mul õnnestus olla hea. Ma päästsin mutikese pesu.
Ta küsis minult, kes ma parajasti möödusin, kuidas see masin töötab. Ma püüdsin seletada: ei, kulla vanaema, see ei ole pesumasin, see on prügikast, mille peal on pesupulbrireklaam. Tükk aega seletasin. Ära seletasin. Tädi oli väga nördinud ja sõnas, et see on tehtud inimkonna õrritamiseks.
To tease tähendabki inglise keeli "õrritama". Reklaamimaailmas on sellest tuletatud termin: tiiserid on sellised reklaamid, kus reklaamipindadel, mida kõik tunnevad kui kauba tutvustamise kohta, avaldatakse raske raha eest pilte või sõnumeid, mis esmapilgul mitte midagi ei tähenda. Nende eesmärk on õrritada, tekitada küsimust: mis asi see nüüd on!?
Korporatiivne identiteet

Inglismaal väheneb mobiili kasutamine
Suurbritannia mobiiltelefoni-kõnede hulk on hakanud esmakordselt kümne aasta jooksul vähenema, kirjutab The Daily Mail.
Viimaste uuringutulemuste põhjal on keskmine ettemaksuga telefonikõnede hulk nädalas aastaga vähenenud 14-lt 10-ni ehk 28,5 protsenti. Lepinguliste kõnede hulk on samuti 23 protsenti vähenenud. Kui 2006. aastal tehti 35 kõnet nädalas, siis nüüd 27. Kõnede vähenemine on viinud selleni, et inglased maksavad mobiili eest keskmiselt kolmandiku võrra vähem.
Samal ajal täheldatakse tekstisõnumite ja mobiililt saadetavate e-kirjade hulga kasvu, mis on suurenenud nädalas 32-lt 46-ni. Üheks põhjuseks peetakse selle teenuse odavust. Kui varem olid sõnumisaatjaiks nooremad, siis nüüd on see populaarne ka vanemate inimeste seas. Peale selle pole mobiiltelefon enam imagomärk.

Kuurma, Noop ja Loop kutsuvad üles liikuma
Tänasest on üle Eesti väljas liikumisharrastuse teavituskampaania "Eestimaa liigub!" plakatid. Noortele suunatud sõnumi kandjaks on popmuusik Lenna Kuurma, keskealisi innustab sportima ettevõtja Tarmo Noop ning seenioridele näitab isiklikku eeskuju muusik Uno Loop. Kultuuriministeeriumi, Eesti olümpiakomitee ja ühenduse
"Sport kõigile" kampaania algas 28. aprillil. Avatud on kodulehekülg www.trimm.ee, kus igaühel on võimalik oma füüsilisi võimeid testida, eri spordialade kohta lisateavet koguda ja endale sobivaim sportimisviis valida.

Baskini anekdoodid
"Miks mesinik paneb võrgu pähe, kui tarust mett võtma läheb?"
"Selleks, et mesilased teda ära ei tunneks. Hiljem, kui ta võrgu peast võtab, oleks tal lõpp käes!"
"Enne abiellumist tahan anda sulle head nõu. Nõuandeid on kaks. Esiteks nõua naiselt üht päeva nädalas, et veeta see sõpradega."
"Ja mis on teine nõuanne?" küsib poeg.

JÄRJEJUTT (4): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Ühesõnaga, on nõnda, "teatas Koulu siis end pisut kogudes," et nagu sa võib-olla kuulnud oled, on lähenemas Maavalla filoloogide kollokvium-seminar ehk rahvaluule teadlustalgud teemal "Ussisõnad ja ravitsustaiud Oandi vanemas rahvaluules", mis toob kokku teadlasi nii lähedalt kui ka kaugelt. Ja minul on palutud asuda selle õilsa ettevõtmise patrooniks. "Isameheks," parandas teda Neeme.
"Kaske," nõustus Koulu ja jätkas: "Tegu on eriliselt olulise üritusega, arvestades meie rahvaluuleaate praegust seisu ja ennemuistse vaimuvara..."
Kuna Koulu oli juba maininud sõna "aade", ei saanud ta enam pidama ja vatras mitu minutit, kuigi minul oli pilt juba üldjoontes selge. Taas kord oli mu peremees lasknud end ära rääkida ja sidunud end mingi kahtlase avantüüriga. Nagu oleks meile rammulümpja peavanemast ja Noorte Meeste Karske Ühisuse isamehest juba vähe. Ei, alati ta lausa oskab oma edevuse toel ja uhkuse najal mässida end mingisse afääri ja lõpuks olen mina see, kes peab ta sealt välja sikutama. Ma rüüpasin õlut, pahvisin sigaretti ja kuulasin, kuidas Koulu lõpuks vaimuvara ja aate juurest asja juurde tagasi jõudis.

Kuidas vabaneda pimedast usust? 
Me kõnnime, jookseme, hüppame, võistleme, võitleme, väsime, taastume, sunnime ennast tagant ja kannatame teadmisega, et kehalise aktiivsuse ja spordita mandume - nii füüsiliselt kui ka vaimselt.
Loomulikult kaasneb aktiivse ja hasartse tegevusega ka vigastuste oht. Täpsemini - need on paratamatud. Kas sõita autoroolis või suuskadel, vahet pole. Ikka võid kätt kriimustada, kulmu rulli lüüa või jalad villi joosta - ülekoormusest rääkimata. Kahjuks ei oska me sageli seda ära tunda, seda pole ka petatud.
Ometi pole kartus viga saada pidurdanud inimeste kirge liikuda ja sportida, oma võimete piiri tundma õppida ja aeg-ajalt seda ka ületada. Küsimusele "miks liikuda?" võiks igaüks ise vastuse leida. Olulisemale küsimusele "kuidas liikuda?" on sügavamate teadmisteta vaevalt õigus kellelgi vastata.
Enam teadmisi ja tuge

Karatekad, kus te olete, mis te teete? 
1 Reedest pühapäevani peeti Slovakkias Bratislavas karate EM, kus osales ka mullu maailmameistriks kroonitud Marko Luhamaa, aga vähemalt eile õhtuni polnud ükski Eesti uudisteportaal jõuproovi tulemusi operatiivselt vahendanud.
Laupäevastest paberväljaannetest võis küll lugeda, et haiguse tõttu lünklikult EM-iks valmistunud Luhamaa pidi reedel leppima seitsmenda kohaga, kuid see oli ka kõik.
2 Miks me karatekadest eesotsas Luhamaaga nii vähe kuulsime, kuigi nad osalesid oma hooaja tähtsaimal turniiril? Selle küsimuse peaks esitama Eesti karate föderatsiooni juhtidele.
Vähemalt Eesti Päevalehe sporditoimetusse ei saabunud EM-i eel ühtki pressiteadet, mis andnuks teada peatsest tiitlivõistlusest, Eesti koondise koosseisust ning eesmärkidest. Mõistagi ei laekunud infot ka koon- dislaste esinemisest Bratislavas.

Stress!  Ahastada või innustuda? 
Kuidas saada maailma parimaks ja võitmatuks? Kuidas end täiustada? Tippsportlased otsivad neile küsimustele pidevalt parimaid vastuseid.
"Läbi ajaloo on inimene pidanud õppima ellujäämist. Ei ole liialdus oletada, et spordis suudavad inimesed kohaneda ning võistluseelsete pingetega toime tulla. Ometi on tavaline pilt, kui sportlase kehakeel väljendab tema vaimset paanikat: liigutused muutuvad kiireks ja kohmakaks, kaob kontrollitus. Kogu küsimus on stressi vaimses kontrollimises. Üldiselt on tippatleedid kohanemisvõimelised, suutes end stressiolukorras kontrollida." Nõnda kirjutab 1968. aasta tõkkejooksu olümpiavõitja David Hemery Suurbritanniast.
Aastaid tagasi esitas ta 62 tippsportlasele küsimustiku spordi eri momentide kohta, millest sündis teos "The Pursuit of Sporting
Excellence" ("Sportliku täiuse taotlemine"). See on huvitav raamat tippsportlaste psühholoogilistest hoiakutest ja praktilisest käitumisest. Meid, tavalisi inimesi, tabab stress ootamatult ning erinevates olukordades ja siis jääb meil üle ainult ahastada. Sportlasel kordub stress harjumuspärastes olukordades. Kes ka siis ebaõnnestuvad, nende kohta ütleme: kehva närviga mees (või naine). Kindlasti meenub mõnigi niisugune.

Löö nii jala kui ka käega, aga vaid enesekaitseks
Pühapäeviti koguneb Tallinnas Pelgulinnas endisesse lasteaiahoonesse rühm noormehi ja neide, kes harrastavad võitluskunsti.
Nad kummardavad saalile ja treenerile, heidavad segavad mõtted peast ja taekwon-do tund läheb lahti.
Tund algas venitusharjutustega, juba kerge soojendus võttis kahevõitlejad higist leemendama. Korraks võeti aeg maha, keskenduti hingamisele ja löökidele, seejärel halastamatu "soojendus" jätkus.
Pärast tunniajalist higistamist viimistlesid sportlased löögitehnikat ja liikumist, tublimad sooritasid ilunumbreid. Nii harjutas Eesti taekwon-do koondis viimasel treeningul enne sõitu Sloveeniasse MM-võistlustele. Täpsemalt öeldes - ITF-i MM-ile.
Trenni viis arvutimäng
Koreast pärit võitluskunstil on kaks eraldi haru ja rahvusvahelist ühendust - WTF ja ITF. Neid eristatakse kirjasõnas sidekriipsu abil. WTF-i taekwondo's tegeletakse puhtalt kahevõitlusega, ITF taekwon-do pakub publikule ka rohkem silmailu. Võisteldakse kahevõitluses ehk sparringus, hüppetehnikas, esemete purustamises ja enesekaitses.

AjaPeegel: Pidu tuli meie õuele
1985. aastal peeti jalgratturite mitmepäevasõidu, Berliini, Varssavit ja Prahat läbinud rahutuuri kaks etappi Moskvas. Tol kevadel täitus 40 aastat ajast, kui Vene väed jõudsid võidukalt Euroopa südamesse Berliini.
Eestist sõitis võistlust kajastama parv ajakirjanikke. Rahutuuri nägemisega täitus üks mu noorpõlve unistusi. Seal olid varem võistelnud meie rattaässad
Nikolai Matvejev (1954), Ants Väravas (1960) ja tuuri võitnud Aavo Pikkuus (1977).
Elasin koos Spordilehe reporteri Tõnu Keesiga luksushotellis Sport. Meie kasutada anti kahekohaline sviit, mis oli kaks ja pool korda suurem kui minu tulevane sundüürnikukorter Tallinnas.
Võidupühal 9. mail Moskva tänavatel peetud 130-kilomeetrise etapi võitis eestlane Riho Suun. Teiseks tuli sakslane Uwe Raab, kolmandaks tšehh Michael Klasa. Pidu tuli meie õuele.

Spordilehe jooksukool kehutas liikuma
Talvine sportimine nõuab topeltjõudu. Spordilehe jooksukooli liikmed võivad rõõmustada - nad elasid
Mullu kevadest sügiseni väldanud jooksukooli üks ühistreeninguid oli iganädalane Hansapanga tervisejooksusari. Enamik jooksukoolis osalenuid sai just seal korrapäraseks harjutamiseks innustust. Kui tänavu jooksusari taas lahti läks, võtsid aktiivsemad omavahel ühendust ja liitusid taas viiendat hooaega peetava tervisespordiüritusega.
"Kuna meie pere liikmed ja tuttavad punti ei tulnud, jäime vana hea tiimi juurde. Ühe liikme asemel tuli hea sõber, kes on varem spordiga tegelenud," ütles Eve Olgo, kes registreeris koos mõttekaaslastega sarjas osalejaks Spordilehe Jooksukooli Teami.
Eve ja Raivo Olgo õhutasid tervisejooksusarjaga liituma ka kodumaja kaaselanikke, kes moodustasidki koos sõpradega viieliikmelise võistkonna. "Hansapanga jooks aitab ennast distsiplineerida ja tuletab meelde, et sport on mõnus ja lõbus," lausus Eve Olgo.

Võrkpalliprofid kodumaale esialgu ei tüki
Mullu kutsusid korvpallikantsid meie parimad pojad Maarjamaale tagasi, nüüd üritavad seda mitu võrkpallitiimi. Ent vollemehed eesotsas Raimo Pajusalu ning Eerik Jagoga kojutulekule ei mõtle.
Pajusalu: ma pole tipptasemeks valmis
Temporündaja Raimo Pajusalu hooaeg Belgia klubis Roeselare Knack Randstad kujunes suurepäraseks. Kui Meistrite liiga avavoorus saadud 3: 2 võitu itaallaste Macerata Lube Banca Marche üle peeti veidi üllatavaks, siis hooaja kulgedes näitasid belglased, et nad ongi hooaja suurim üllatus.
Võitluses kuue parema hulka lõi Roeserale konkurendist Belgorodi Lokomotivi, kuid kahest alagrupiturniiri kaotusest õppust võtnud Macerata pallurid suutsid siiski play-off'is finaalturniiri ukse Roeselare nina eest kinni lüüa.
Belgia karikafinaalis pidi Pajusalu klubi tunnistama Noliko Maaseiki paremust, kuid ülipõnevas meistrivõistluste finaalseerias võeti 3: 2 revanš.

Oliver Konsa: mulle meeldib võrdlus Andres Operiga
Tänavu Eesti jalgpallikoondisse murdnud FC TVMK 22-aastase ründaja Oliver Konsa kõrvad liiguvad, kui teda võrreldakse rahvusmeeskonna kõigi aegade suurima väravaküti Andres Operiga.
Kuidas on Tartu poiss harjunud pealinna närvilise eluga?
Hästi. Pealinna kolimine ei tähendanud tegelikult väga suuri muutusi, sest vanemad tulid juba kolm aastat tagasi Tartust Tallinna elama. Pendeldasin seega mitu aastat kahe linna vahel - käisin Tartus Tammeka eest mängimas, trenni tegin sageli Tallinna jalgpallikoolis.
Lisaks teile lahkus sügisel
Tartust parematele jahimaadele veel mitu Tammeka pallurit, mis põhjustas meediaski sõnasõda. Kas nüüdseks on suhted endise
tööandjaga paranenud?
Jah, meie vahel on kõik korras. Tegelikult ütles Ratnikov (Tammeka peatreener Sergei Ratnikov - toim) mulle juba ammu, et kui Tallinna lähed, mine TVMK-sse, mitte Florasse. Et TVMK-s on talle tuttavad treenerid ja Flora süsteemis võib juhtuda äpardusi.

Niit alustas suvist hooaega Eesti 200 m rekordi kordamisega
Juunioride maailmameister Marek Niit ja treener Valter Espe avastavad sprindiriigi USA köögipoolt.
Mullu Pekingis peetud juunioride MM-il kargas Niit 200 m jooksus favoriitide seljatagant välja ja napsas Eesti rekordiga 20,96 kulla. Tänavu alustas 19-aastane saarlane välishooaega USA-s Fayetteville'is, kus sai 1,1 -meetrise taganttuule toel karvapealt sama tulemusega teise koha. Võitis kohalik sprinter J-Mee Samuels 20,92 -ga.
Rekord polnud eesmärk
"Rekord ei jäänud mitte millegi taha, ma lihtsalt ei läinudki seda jooksma," seletas Niit, kes tahtis võistlemisega tõsisel treeningperioodil vaimu värskendada.
Niidu treener Valter Espe kinnitas samuti, et seekord ajale ei joostud. "Oleme mitu nädalat järjest raskelt treeninud, enne võistlusi lubasime vaid ühe puhkepäeva," ütles Espe, kes usub, et Niit suudab suvel märksa kiiremini joosta.

Levkoil uus lips ees ja piigadel kuld käes
Audentese korvpallinaiskonna peatreener Jaanus Levkoi pani Eesti meistrivõistluste otsustavaks finaalmänguks kaela neidude kingitud lipsu.
"Tüdrukud on tähelepanelikud, nad kinkisid selle mulle karikafinaali võidu järel," ütles Levkoi, kes nuputas finaali viiendaks kohtumiseks töökindla taktika. 57-aastase treeneri hoolealused alistasid Tallinna Ülikooli/AJ Toodete naiskonna ülekaalukalt 73: 47 ja võitsid seeria 3: 2.
Tegu oli koolitüdrukute ja tudengite heitlusega. Tosinast Audentese pallurist üheksa õpib veel gümnaasiumis, ometi näitasid nad kogenumatest vastastest tugevamat võidutahet.
"Küll meiegi pabistasime, aga surusime selle maha," ütles võitjate kogenuim, 30-aastane Mari Saarniit, kes kogus 16 punkti ja seitse lauapalli. Saarniit lülitas mängust välja ülikooliesinduse võtmemängija Eva Möldre, kes teenis pärast viienda isikliku vea saamist treener Kersti Sirelilt mürgiseid sõnu.

Lukjanova lõi Kikkase trooni kõikuma
Iluvõimlemine Aastaid kodumaal vankumatult valitsenud Irina Kikkas teenis tänavu Eesti iluvõimlemise meistrivõistlustel küll neli kuldmedalit, kuid pidi rõngaharjutuses alla vanduma 16-aastasele Jana Lukjanovale.
Spordiklubi Velar esindav 23-aastane Kikkas alustas Tartus A. Le Coqi spordimajas võitude noppimist laupäeval mitmevõistluse kullaga, millele lisas eile kolm esikohta üksikalades - hüpitsa-, kurika- ja lindiharjutuses.
Eilsel teisel alal, rõngaharjutuses tuli Kikkasel vahendi kaotamise tõttu tunnistada noore ja andeka olümpiakandidaadi Lukjanova paremust. Spordiklubi Visa esindav Lukjanova päkvis lisaks ühele esikohale ülejaanud aladel hõbemedali. Ta jätkab koos Kikkasega võitlust Ateena olümpiale pääsemise nimel.

Tanel Leok sai teise koha
Tanel Leok lõpetas motokrossi MM-i etapil Itaalias klassis MX-1 kokkuvõttes teisena.
Avasõidus kaotas Kawasakil kihutav Leok üksnes MM-sarja liidrile uusmeremaalasele Joshua Coppinsile kümne sekundiga. Teises sõidus lõpetas Eesti parim krossimees kuuendana, taas Yamahal võidu pälvinud Coppins edestas teda 19 sekundiga.
Leokil läks mõlemas sõidus kehva stardi. Krossimees ütles uudisportaalile etvsport, et meeldiv oli üle tüki aja taas poodiumil olla.
Kokkuvõttes juhib Coppins 194 punktiga. Järgnevad belglane Kevin Strijbos 155 ja Steve Ramon 116 punktiga. Tanel Leok on 98 punktiga seitsmendal kohal ja eile 11. koha saanud Aigar Leok 45 punktiga 17. kohal.

TVMK alistanud Trans jätkab ikka
Narva Trans alistas Eesti jalgpallimeistrivõistluste 10. voorus koduväljakul FC TVMK 3: 1 ja jätkab endiselt ainsana kaotuseta. Turniiritabelis on FC Levadia küll tänu paremale väravate suhtele Transist eespool, kuid narvalased on ühe kohtumise vähem pidanud.
Trans asus juba veidi enam kui pooletunnise heitluse järel "Fanera" vastu 2: 0 eduseisu ja kuigi külalised lõid veidi enne poolajavilet ühe värava tagasi, pani Aleksandr Dubõkini teine tabamus 83. minutil mängule punkti.
Eesti meistriliiga 10. voor.
Tallinna Levadia - Pärnu Vaprus 4: 1 (3: 0). V: 8. Vassiljev, 30. Zelinski, 43. Kink, 90. Dovydenas - 90. +2. Joost; Viljandi Tulevik - Tartu Maag Tammeka 0: 1 (0: 1). V: 6. Tiirik; FC Kuressaare - Tallinna Flora 0: 1 (0: 1). V: 16. Jääger; Narva Trans - Tallinna TVMK 3: 1 (2: 1). V: 13. Lipartov, 32. pen. ja 83. Dubõkin - 43. Kulat? enko; Tallinna Kalev - Lasnamäe Ajax 5: 0 (3: 0). V: 10. ja 55. Timofejev, 18. Afanasov, 23. Tikenberg, 90. Kiis. Eemald: 72. Jõgiste (Ajax).

Tartu Rock vajab finaaliks ühtset löögirusikat
Korvpallihooaja terav vastasseis saab teoks - Eesti meistriliiga finaalis heitlevad suured rivaalid Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rock.
Allajäämine poolfinaalseeria teises kohtumises Dalkia/Nybitile kriipis valusalt Rocki ässade eneseteadvust. Tartlased tegid hoolsat kodutööd, alistasid pealinna meeskonna ka neljandas kohtumises 83: 60 ja võitsid seeria 3: 1.
Sügisest saadik pikisilmi oodatud Rocki ja Kalevi kullaheitlus algab 16. mail Emajõelinnas. Sel hooajal kõikide eesmärkide püüdmisel nurjunud tartlastel avaneb viimane võimalus altminekuid heastada.
"Me peame olema meeskonnana tugev, aga kaheksa kuud on just meeskondlik mäng olnud meie nõrkus," lausus Rocki kapten Gert Kullamäe. "Tiitli võidavad need, kes toimivad meeskonnana ja keda juhivad meeskonnamängu filosoofiat kõrgelt hindavad treenerid. Selles vallas on Kalev meist sutsuke ees. Kuid finaalis see enam ei maksa, seeria algab nullist."

Koduseinte toetus aitas Põlva Serviti viigini
Põlva Serviti ja Cholocate Boysi neljas mäng Eesti käsipalli meistrivõistluste finaalis pakkus viimaste sekunditeni närvikõdi.
Kui kolmes esimeses finaalpartiis on kodumeeskond vastasest selgelt üle olnud, siis Põlvas peetud neljas heitlus pakkus mõlemale võiduvõimalusi. Alles kümme sekundit enne mängu lõppu, kui Chocolate Boysi mängiv treener Riho-Bruno Bramanis eksis üheksalt meetrilt sooritatud viskel, võisid Mesikäpa hallis viimased kolm minutit püsti seisnud pealtvaatajad võidukisa lahti päästa.
Põlva võitis 24: 23 ja seeria jätkub 9. mail Kiilis viigiseisul 2: 2. "Ega Bramanist süüdistada saa - see oli üsna raske vise, mille ta enda peale võttis," ütles Serviti treener Kalmer Musting.

Tallinna ralli tuli metsa vahelt välja
Kui mullu nägid pealinlased Tallinna rallit vaid juhul, kui nad viitsisid seda mööda Harju- ja Raplamaa metsi taga otsida, siis tänavu leidis võidukihutamine pealtvaatjad üles.
Kesklinnas sõidetud avakiiruskatse põhjustas küll enne rallit poleemika, justkui oleks autospordivõistluse tarbeks suletavad tänavad maailmas midagi senikuulmatut ja kohutavat, ent tõi samas kokku mitmetuhandepealise vaatajatehulga.
Paarisradadel, kus autod stardivad kahekaupa ning lisaks sekundijahile käib ka otsene mees-mehe duell, on Eestis seni võisteldud Saaremaa ja Viru rallidel. Tänavu kuulus säärane publiku maiuspala ka Tallinna ralli kavva - kihutati Laitse rallipargi rajal, ja nagu linnaski tuhandete silmapaaride ees.

SIRJE KINGSEPP: maadlus varjudega koopa seinal
Eesti ajakirjandust lugedes jääb aegajalt mulje, et inimestel meeldib kõige enam rääkida asjadest, mida nad ei tea ja ei tahagi teada.
Järeldusi tehakse faktidel, mille aktuaalsus kadus ära juba siis, kui Berliini müüd langes ja Eesti uuesti vabaks riigiks sai. Selline mõte tuli mul lugedes Päevalehest Anvar Samosti juttu lääne kommunistidest.
Liberaalseim osa noist samadest Lääne kommunistidest oli paar nädalat tagasi Tallinnas ja Eestis ei olnud ühtegi ajakirjanikku, kes oleks Euroopa Vasakpartei juhatuse koosoleku vastu huvi tundnud. Ometigi on Euroopa kõikides parlamentides esindatud nii sotsialistid ja mõnedes ka kommunistid, kuid eestimaalased kujutavad endiselt ette, et vasakpoolne see on sama, mis Stalin või Fidel Castro.
Kui eestlaste meelest on vasakpoolsed marginaalne nähtus, siis Norras, Küprosel ja Itaalias kuuluvad nad valitsusse. Tuletan meelde, ma ei räägi hetkel sotsdemmidest ega Giddensist.

REIN TOOMLA: Päts teadvustas Eesti sõjalist võimetust Nõukogude Liidu vastu
Kõige tõenäolisem, mis Pätsil ja tema lähikondlastel peast läbi jooksis on see, et sõjaliselt Nõukogude Venemaale vastu ei saa.
Mujal Euroopas käis sõda. Keegi appi ei oleks tulnud, soomlaste Talvesõda kinnitas seda. Märtsis 1940. oli brittidel valmis mingi laevastik soomlastele appi tulema aga seda ei tea keegi, kas see vastas tegelikult tõele.
Tolleaegse Eesti valitsuse eesmärk oli päästa oma rahvast hädast ja viletsusest. Mingisuguse paralleeli võib tõmmata tolleaegse Tšehhoslovakkiaga. 1939. aasta märtsis andis Tšehhoslovakkia president oma rahva Saksa rahva kaitse alla.
Võib oletada, et toonasel Eesti eliidil ei olnud vähimatki aimu sellest, mida Nõukogude Venemaa edasi kavatseb teha.
Seda, et toimub riigi kui sellise hävitamine võib-olla isegi ei oodatud. Pigem liikusid vasakpoolsete seas sellised kõlakad, et tuleb midagi Mongoolia taolist. Ideoloogiliselt ja sisemiselt ülesehituselt Nõukogude Liidu sarnane aga ikkagi väliselt omaette riik.

ENN TARTO: Vene imperialism on Eestit kimbutanud läbi aegade
See, mis aprilli lõpus toimus on pead tõstva Vene imperialismi püüe kukutada Eesti põhiseaduslik valitsus ning kehtestada omale meelepärane asendusvalitsus.
See on täiesti ilmne ning pronkssõdurit kasutati vaid selle ettekäändeks. Mis puutub Pätsi omaaegsesse otsusesse, siis ma olen seda meelt, et loomulikult oleks tulnud vastu hakata.
Paraku unustatakse ära põhjus, miks siiski Nõukogude Liidule vastu ei hakatud. Kardeti, et Eesti kaotab sõja nagu nii Nõukogude Liidu vastu ning seejärel rakendatakse Eesti vastu nii-öelda puhta maa taktikat. Teisisõnu sama, mida tehti Karjalas, Leedus Memelimaal ning Köningsbergi piirkonnas.
Ma olen nende piirkondade inimestega koos palju vangis olnud ning olen kuulnud, et sellised kahtlused olid ka Eesti suunal. Päts püüdis lihtsalt aega venitada, kuid selle tulemusel Eesti eliit lasti nii-öelda hakkliha masinast läbi ning toodi ohvriks selle nimel, et Eestis saavutaks ENSV staatuse.

KÜLLO ARJAKAS: Päts päästis Eesti tõenäoliselt suuremast hävingust
Nii president Päts kui ka kogu tolleaegne Eesti juhtkond tegi omad otsused 1930-aastate lõpul, lähtuvalt sellest informatsioonist, mida nad sellel ajal valdasid.
Pahatihti me vaatame ja hindame nende otsuseid tänase päeva teadmiste taustal. Need teadmised, mis olid neil ja mis on meil on täiesti erinevad. Päts ja Eesti juhtkond pidid otsuseid võtma vastu ajal, mil toonane Euroopa varises kokku.
Ajal, mil Eestist suuremad riigid nagu näiteks Tšehhoslovakkia kadus Euroopa poliitiliselt kaardilt ilma ühegi püssi lasuta. Ajal, mil Poola, mis oli Eesti mõistes suurriik, Poola mille sõjavägi oli tugevam kui Eesti, Läti, Leedu kokku, kadus poliitliselt kaardilt kolme nädalaga.
See oli vana maailma kokku varisemine. Selles olukorras mõni teine otsus oleks võinud viia Eesti sõtta, mille inimkaotused oleksid olnud suure tõenäosusega veelgi ulatuslikumad, kui need, mis hiljem nii kui nii tekkisid.

VALLO TOOMET: ehh Konstantin…
Märul pronkssõduri ümber sunnib eestlasi ja eestivenelasi südamest südamesse ja hingest hinge rääkima.
Integratsiooni - milline ilge sõna - pole olnud, kuid ta on tulemas. Hea, kui tänane dialoog jätkuks, mis sest et hinge rebestav, mis sest et kohati veel jõhker ja solvav.
See on värskendav, tuba tuulutatakse, läppunud hais kaob. Tunnistagem endale - nii eestlased, kui venelased, et kumbki pool elas siiani teineteisest mööda.
Vaja on selgeks rääkida ajaloosündmused, mis on märgilise tähendusega, mille üle pole mõtet targutada. Vabadussõda ja Nõukogude okupatsioon, Suur Isamaasõda ja 1944 aasta "vabastamine".
Meie tulevik on noortes. Neis, kes ei ole mürgitatud okupatsiooni kibeduse ja suurrahvusliku ülbusega. Ainuke oht on, et need tunded antakse neile edasi. Ja ilma ajaloolise mäluta.

ANVAR SAMOST: lääne kommunist idealiseeris Nõukogude Liitu
Alati on leidunud Nõukogude Liiduga vähe kokku puutunud lääne vasakpoolse intelligentsi seas inimesi, kes vahetu kogemuse puudumisest tulenevalt - või ka selle kiuste - nägid Nõukogude Liitu idealiseeritud vormis.
Sellisena ei näinud nad mitte ainult Nõukogude Liitu, vaid ka teisi kommunistlikke maid. Ameerika liberaalide seas on tänapäevani ääretult popp Fidel Castro ja kogu Kuuba süsteem.
Kui neis ringkondades Kuubast räägitakse, siis reeglina esialgu nenditakse, et tegemist ei ole päris vaba maaga, kuid edasi leitakse vana tõega vastuolus olevat klisheed korrates ikkagi, et seal on väga hea meditsiini- ja haridussüsteem.
Tihti on nende intellektuaalide jaoks mingi kommunistlik riik käepäraseks võimaluseks osutada puudustele omas riigis.
Tegeliku olukorra selgitamiseks ei ole idaeurooplastel eriti muud võimalust, kui igal tasandil, alates rahvadiplomaatiast ja lõpetades riikidevahelise suhtlemisega, selgitada, milline oli nõukogude tegelikkus ja kommunistlik süsteem.

MAIMU BERG: läänes ei julgeta või taheta näha kommunistidel suurt süüd
Proportsioonid kuidas suhtutakse natsi-Saksamaasse ja Nõukogude Liitu on tõesti paigast ära, põhjuseid selleks on mitu.
Need proportsioonid on nihkes mingist omaaegsest nostalgiast, mis iseloomustab just kunagisi nn uusvasakpoolseid, kellest praegu on saanud küpsed poliitikud, kellel on voli otsustada. Või sellest, et neid ei vaevuta enam paika panema, sest nii on mugavam.
Ühest küljest ma leian, et Ida-Euroopa peaks tõsiselt nõudma Nõukogude Liidu süsteemi hukkamõistu. Samal ajal on ju paratamatu, et me elame reaalses maailmas, kus Venemaa naftast ja gaasist sõltuv lääs teeb Venemaa suunas märkusi, kuid teatud piirini. Kuigi ju kindlasti ka enamik inimesi läänes teab, mis on Venemaa ja mis oli Nõukogude Liit.
Loomulikult peaks taguma edasi seda küsimust, et kommunismi kuriteod hukka mõista.

REIN VEIDEMANN: lääne vasakpoolsel ei ole põhjust enesesüüdistuseks
Lääne vasakpoolsed ei peaks enesele tuhka pähe raputama ning mingisugust masohhistliku enesesüüdistust looma, kuna nende maailmavaade on kommunistlik.
Lääne vasakpoolsetest ma pean Günter Grassi väga suureks kirjanikuks, Jürgen Habermasi suureks filosoofiks, nad on vasakpoolse maailmavaatega inimesed.
Kriitiline mõtlemine ongi seotud vasakpoolsusega ja siin ei ole mitte midagi kuritegelikku. Tegelikult on ülesehitatud äärmusideoloogiad kompromiteerinud vasakpoolseid ideaale, mille keskmeks on ühiskond kui inimese individuaalsuse, inimese vabaduse tõeline tagatis.
Selles mõttes tõeline tagatis, selles mõttes, et inimene saab olla vaba nii kauagele ja sle määral kuni ta ei riiva teise inimese õigust samasugusele vabadusele ning selle paneb paika ühiskond.
Mida nad tegema peaksid? Kommunismi hukka mõistma? Nad ise olid lääne mõistes kommunistid ning kommunistlikud parteid eksisteerivad siia maani.

TOOMAS PAUL: Suuremeelsuse sära
Kui vaadata vappe, siis on ilmne, et inimene peab ennast röövloomaks. Tiigriks või kotkaks. Kui on tahtmine teist solvata, võib öelda, et ta on siga ja teeb sigadusi või ta on loll kui lammas.
Sümpaatia kuulub kiskjatele. Ka siis, kui vahel kurdetakse: homo homini lupus est.
Paraku ei pea kujutlus inimese "kiskjalikkusest" paika. Mis meil oleks viga elada, kui inimene tõepoolest käituks teiste inimeste suhtes nagu hunt hundiga! Tõsi, hunt murrab kitsi. Kuid see ei tule julmusest, vaid kitsed on ta toit. Mingit halastamatut omavahelist võitlust ei ole. Pigem on nii, nagu eesti vanasõna sedastab: hunt hunti ei murra.
Teisiti on lugu loomadega, kes ei suuda looduslikes tingimustes liigikaaslastele suuremat kurja teha. Nendel puuduvad röövloomade omavahelisi suhteid reguleerivad kaasasündinud pidurid, mis sunnivad allajäänule armu heitma. Puurikanad nokivad armetu liigikaaslase vähimagi tõrketa surnuks.

ARNI ALANDI: Kahest totalitarismist ühe võidupäeva valgel
Kunagi jooksis Taani telekanalitel Carlsbergi õllereklaam, milles Taanimaalt noruspäi lahkuvad Saksa sõdurid arutavad: "Ah, ega siin Taanis midagi head olnudki. Kodus on ikka parem." Hetk hiljem sõidab neist mööda Carlsbergi õlleauto ja sakslaste pead vajuvad veelgi enam norgu. Aastaks kirjutati toona 1995 ja II maailmasõja lõpust Euroopas oli just möödunud pool sajandit. 8. mail 1995 viibisin ma tööülesannete tõttu Fredensborgis, linnas, kus asub Taani kuningapere suveresidents. Hoolimata kuninganna äraolekust, oli meeleolu ometi ülev ja pateetiline.
Kõikjal, kuhu silm ulatus, plagisesid Taani ristilipud - eriti ohtralt leidus neid muidugi kuningakoja ümbruses. Linlastel, kellest suurem osa kindlasti ei saanud sõjasündmusi vahetult mäletada, oli natsliku klanni purukslöömisest 50 aastat hiljemgi hea meel.
Vähem ümmarguste tähtpäevade puhul on neil ka pidustused väiksemad, aga meeldiv ning õnnelik tähtpäev on 8. mai peaaegu kogu Euroopas. Ning kahjuks on sõna "peaaegu" vaja ka just Eesti tõttu. Võib-olla pole meil põhjust tähistada suure sõja lõppu nii suurejooneliselt, kui taanlased seda teevad. Olime ju meie sõja lõpupäevaks langenud juba teise totalitaarse režiimi alla, millega meil tuli sõja lõpust alates veidi alla viiekümne aasta rinda pista. Aga mulle tundub imelik sellest tähtpäevast nii täielikult mööda vaadata, nagu seda praegu Eestis tehakse.

ANNELI AMMAS: Kas Eestis on taas ametlik ja salaajalugu? 
Meie mõistame okupatsiooni teistmoodi kui teie! teatas üks vene keskkoolineiu viisil, mis vastuargumente kuulama poleks jäänud.
Ometi oli see otse eestlasele näkku ütlemine hindamisväärne: see oli julge ja avameelne arvamusavaldus.
Viimase 20 aasta jooksul olen väga sageli venekeelsete inimeste suust kuulnud riigitruud kinnitust: mulle meeldib Eesti nii väga ning ma mõistan eestlaste ajalugu ja kannatusi. Need ei ole olnud enamal juhul siirad mõtted, vaid mõtted, mida Eesti riigis PEAB ütlema.
Kolleegi vanaema oskas seda vastuolu elutarga inimesena kokku võtta ning MÕISTA ka vene inimeste kahemõttelist olukorda. Eestlasest vanaema tuletas meelde, et meilgi oli kaks ajalugu: üks, mida räägiti koolis, ning teine kodune ja seevõrra südamelähedasem.
Samamoodi õpivad vene koolilapsed koolitunnis õpikutesse kantud Eesti kogemusest ja tõdedest kantud ajalugu, kuid kodus kuulevad nad muinaslugusid Nõukogude ajast, mil muru oli rohelisem ja kõik elasid lõputus rahvaste sõpruses.

Teavitagem maailma! 
Eesti peab kogu maailmale selgitama, et kui mitu Euroopa rahvast sai Teise maailmasõja lõppedes rahus elada, siis eestlastevastane sõda alles algas. Maailm ei tea meie kannatustest sisuliselt mitte tuhkagi. Ei teata, et rahulikke taluinimesi aeti Siberisse ešelonide kaupa. Viimased poliitvangid vabanesid alles 1980. aastate lõpus. KGB on nüüd jälle Kremlis ja käiku on lastud vana väljalihvitud taktika: terroriseerida kõiki neid, kes ei meeldi.
Leo Lippant, Viljandi

Toetan Juhan Kivirähki
Mind küüditati 1941. aasta 14. juunil Siberisse, minu isa (Tartu kaupmees) viidi aga Sevurallagi surmalaagrisse, kus ta haige ja näljasena suri sama aasta oktoobris.
Toetan täiesti sotsioloog Juhan Kivirähki arvamusi (EPL 30.04). Nii pea-, kaitse- kui ka siseministril võiks olla siiski pisutki enesekriitikajulgust. Absoluutselt hukka mõistes kurjategijate märatsemisi, ei saa siiski nõustuda vabariigi kõrgepalgaliste juhtide eneseõigustustega: tegime kõik oma kohustuste vääriliselt... Sündmused näitasid ju, et ei teinud. Härra Pihl on küll kaitsepolitsei kogemustega, aga... miks kinnitas ta rüüstamiste-süütamiste tipphetkel: olukord on kontrolli all?

Eesti rahva uussünd
Ma ei taha rääkida sellest, kes on toimuvas süüdi, ega ka sellest, mida oleks pidanud teisiti tegema. Mind huvitab, mis meist kõigist edasi saab. Oma kogemustele tuginedes väidan, et jutt venelaste diskrimineerimisest Eestis on alusetu. Probleeme võib esineda neil, kes nõuavad rusikaga vastu rindu tagudes suure rahva õigusi reaalset olukorda arvestamata.
Enamik Eesti venelasi elab teises kultuuriruumis, seetõttu kõnelevad nende autoriteedid (nii kultuuri- kui ka poliitikavallas) valdavalt Vene meediakanalites. Me vajame ühtset eestlaste ja Eesti venelaste kultuuriruumi! Just kultuur peab olema rahva identiteedi alus.
Ärgem otsigem lõhestavat, vaid meid ühendavat. Kes otsib, see kipub leidma. Otsigem armastust ja taotlegem rahu! 1. mail esinesime Tõnis Mägiga Genialistide klubis Tartus. Esitasime muu hulgas minu ammuse plaadi laulu "Uussünd". Ma arvan, et praegu toimuv on kui sünnitusvalud. Eesti ühiskond sünnib uuesti - siin ei saa olla enam konkureerivaid rahvuseid, vaid üks ühiste eesmärkidega Eesti rahvas.

REPLIIK: Rektoriralli
Eile esitati Tartu ülikooli rektori kandidaadid, valimised on teatavasti korra juba läbi kukkunud. Eesti Päevalehe hinnangul ei olegi oluline, kes neist kolmest rektoriralli võidab.
Rahvusülikooli jaoks on kõige tähtsam, et uus rektor saaks paika. Suure, keerulise ja kohati konservatiivse ning inertse süsteemi jaoks on kõige halvem pideva pikaajalise juhtimise puudumine. Rektori kt on teinud tublit tööd jooksvate küsimuste lahendamiseks, kuid kuueks kuuks ametis olijalt ei saagi loota pikaajalist strateegilist juhtimist. Üleilmastuv teadus, eesti keeles õpetamine ja publitseerimine ning konkurents kõrgharidusturul, kus kraadid hakkavad kaubastuma, on väljakutsed, millele vastu astumiseks on vaja visiooni ja stabiilsust.

JUHTKIRI: Parempööre Euroopas
Ühelt poolt on Lääne-Euroopa riikides järjest maad võttev parempööre üllatav. Maailma kõige ebapopulaarsemate poliitikute hulka kuuluv George W. Bush on kujunenud paljuski maailma parempoolsete iidoliks.
Kuid sõprus Bushiga on toonud selge kaotuse vaid ühele peaministrile - Jose-Maria Aznarile Hispaanias, ja sedagi valimiste eelõhtul toimunud terrorirünnaku tõttu. Silvio Berlusconi kaotas küll Itaalias valitsusjuhi koha, kuid suurem kaotus teda ei tabanud: parlamendiseis on sama hästi kui viigis. Prantsusmaa uus president Nicolas Sarkozy on aga tunduvalt Bushi-meelsem kui tema eelkäija Jacques Chirac.
Euroopas suhtutakse Iraagi sõtta valdavalt kriitiliselt, kuid ometi kaotas Gerhard Schröder valimistel kantslerikoha Angela Merkelile. Suurbritannias on näha Tony Blairi toetuse kadumist. Ta oli küll üks kindlamaid Bushi toetajaid, kuid ikkagi toetas rahvas kohalikel valimistel enim konservatiive.

SOFI OKSANEN: Sirp ja vasar ajavad naerma, haakrist mitte
Nõukogude terror jättis endast maha rohkem laipu kui natslik Saksamaa. Nõukogude kommunism oli nagu Hitleri natsionaalsotsialismgi rajatud teatud inimrühmade hävitamisele.
Nõukogude terroritegusid algatanuid või neis osalenuid ei ole aga toimepandud kuritegude eest vastutusele võetud. Arveteklaarimist raskendab asjaolu, et suurem osa tänapäeva kultuurielus toimivatest mõjuvõimsatest Lääne inimestest olid paarkümmend aastat tagasi poliitiliselt seotud vasakpoolsusega. Nad olid ka N Liidu suured sõbrad.
Arutasin seda teemat hiljuti ühe vana taistolasega. Ta rääkis, et alati, kui meenutab oma kaunist noorusaega poliitiliselt aktiivsetel 60-ndatel, hakkab tema mõtteis päike särama. Küsisin talt, kas ta on lugenud "GULAG-i arhipelaagi". Oli küll lugenud, kohe, kui raamat oli inglise keeles avaldatud. Kas see siis ei olnud teda mingil määral mõjutanud? Kohutav lugemisvara olevat olnud. Avalikult ei olnud ta aga valmis selle üle diskuteerima. Avalikult soovis ta rääkida vaid 60-ndate vaimsest päikesest.

Pihl: oleme homseks päevaks valmis
Siseminister Jüri Pihli sõnul on korrakaitseorganid homseks päevaks valmis ja aprilli lõpu sündmuste kordumist karta ei ole.
Pihli ütles Aktuaalses Kaameras, et provokatiivsed väljakutsed ei ole inimeste hinges enam vastukaja leidnud.
Siseminister ei soovita inimestel ka homme Tõnismäele minna, kuna sealne haljasala on piiratud aiaga ning masse sinna lähedale ei lasta.
"Seekord me ei lase sellisel massil koguneda nagu 26. ja 27. aprillil," lisas Pihl.
Kommenteerides täna Kommersandis ilmunud Öise vahtkonna üleskutset tulla homme Tõnismäele, arvas Pihl, et selle üleskutsega on hiljaks jäädud.
"Enamus Öise vahtkonna Eestis asuvaid juhte on kas vahi all või politseile teada, mistõttu ei ole neil võimalik inimesi aktiivselt provotseerida," sõnas Pihl.

Tallinnas möödus tänane päev rahulikult
Olukord Tallinnas on täna päeval ja õhtul püsinud rahulik ning suuremaid rahvakogunemisi ei toimunud.
Tavapäevadele kohaselt ei ole Tallinnas ka liikluspiiranguid.
Politsei pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et rahulikult on möödunud nii päev kui ka õhtu.
Politsei säilitab käesoleval nädalal kõrgendatud valmisoleku, kuid kõigi eelduste kohaselt ei ole algaval nädalal aprilli lõpu sündmuste kordumist ette näha.
Tallinnas ja Harjumaal on vähemalt 11. maini keelatud avalike koosolekute pidamine. See tähendab, et politsei ei tee takistusi lillede asetamisele või muul rahumeelsel viisil Teises maailmasõjas langenute mälestamisele.
Küll aga ei tohi mälestamisega kaasneda avalikke koosolekuid, oma meelsuse avaldamist, vaenu õhutamist või muid avaliku korra rikkumisi. Veteranidele, kes kannavad oma väljateenitud aumärke või vormirõivaste elemente, ei tehta takistusi.

Metsamaa mõrva organiseerija pääseb ennetähtaegselt vabaks
Harju maakohus otsustas vabastada enne tähtaegselt endise abilinnapea Mait Metsamaa tellimusmõrva ühe organiseerija, endise Keskturu turvamehe Sergei Normanovi.
Normanov on hetkel kandnud karistusest poole ehk neli aastat, teatasid TV3 Seitsmesed uudised. Normanov pääseb vabaks, kuna on ennast vanglas korrektselt üleval pidanud.
Normanovi karistati palgamõrvale kaasa aitamise eest.
Palgamõrv pandi toime 12. oktoobril 1999. aastal Tallinnas Lastekodu tänaval asuvas trepikojas.

Enamik märatsenuist on huligaanid, vargad ja narkomaanid
Prokuratuuri teatel on enamik 26.-28. aprilli sündmustega seoses kahtlustatavaks tunnistatuist varem erinevate süütegude eest karistatud.
Pronkssõduri teisaldamisega kaasnenud vandaalitsemistega seoses on üle Eesti alustatud 63 kriminaalasja, milles on kokku üle 300 kahtlustatava. Neist 218 on varem karistatud kuriteo või väärteo toimepanemise eest, kokku on nad toime pannud 1470 väärtegu või kuritegu, teatas riigiprokuratuur.
Kahtlustatavaid on karistusregistri andmete järgi varem karistatud näiteks alkoholiseaduse rikkumise eest kokku 326 korral, liiklusalaste väärtegude eest 452 korral, varguste eest 91 korral, röövimiste eest 18 korral, avaliku korra rikkumise eest 100 korral, avaliku korra raske rikkumise eest 11 korral.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust on kahtlustavad rikkunud kokku 45 korda.

Kohtla-Järve rahutuste kahju on 100 000 krooni
Lõplike arvestuste kohaselt jääb kahju, mida Kohtla-Järve õppe- ja muud asutused noorterahutuste käigus kandsid, 100 000 krooni piiresse.
Kõige suurem summa - 43 615 krooni - kulub Ahtme raamatukogu 11 kolme meetri kõrguse akna vahetuseks, kirjutab Põhjarannik.
"Kalliks läheb ka hiljuti linnavalitsuse hoone trepisüvikutele paigaldatud klaaspakettide asendamine," nentis Kohtla-Järve aselinnapea Ljudmila Jantšenko. "Need on suured, üks maksis 29 000 krooni, nii et nende taastamiseks kulub vähemalt 40 000 krooni."
Järve gümnaasiumis on sisse löödud akende asendamiseks tarvis 12 000, ühisgümnaasiumis umbes 5000 krooni, ülejäänud gümnaasiumide kahju on väiksem. Kannatada said ka Järveküla teel asuva pensionäride päevakeskuse aknad, lisaks lõhuti seal printer.

President Ilves nimetati Tbilisi ülikooli audoktoriks
Gruusias riigivisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves promoveeriti täna Tbilisi ülikooli audoktoriks.
Promoveerimise tseremooniale järgnenud loengus ütles president Ilves, et Eesti jälgib hoolega arenguid Gruusias, kuna kahte riiki ühendavad keeruline minevik ning sarnased ootused tulevikule.
"Me mõlemad oleme minevikus olnud orjastatud rahvad," märkis Eesti riigipea. "Ühte ajajärku, 19. sajandisse jääb ka nii Eesti kui Gruusia rahvuslik ärkamisaeg, mida juhtisid luuletajad ja kirjutajad, sillutades teed kummagi riigi iseseisvusele 1918. aastal." Hiljem pühiti mõlemad riigid sõjaliste okupatsioonide käigus taas kaardilt.
President Ilvese sõnul jagavad Eesti ja Gruusia siiski ka midagi olulisemat kui okupatsioonid ja repressioonid - me oleme mõlemad demokraatlikud riigid.

9. mail tähistatakse Euroopa päeva
Homme tähistatakse Tartus, Pärnus, Paides ja Kuressaares vabaõhuüritustega Euroopa päeva.
Kõikides linnades toimuvad kell 14-20 vabaõhuüritused. Igas linnas avab ürituse maavanem ning õhtu lõppeb kontserdiga.
Peaesinejateks on Tartus Poiskõsõ, Pärnus Ines, Paides Slide Fifty ning Kuressaares Ursula.
Terve päeva jooksul on võimalik jälgida erinevaid etteasteid, tutvuda infotelgis Euroopa Liidu temaatika ning liikmesriikide saatkondadega ja kaasa lüüa mängudes ning võistlustes.
"Sel aastal on Euroopa päev kahekordne pidupäev, sest Euroopa Liit tähistab ka oma 50. aastapäeva," ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar.
Homsete pidustustega meenutatakse 9. mai 1950. aasta Schumani deklaratsiooni, mis oli esimeseks sammuks tänavu 50-aastaseks saava Euroopa koostöö suunas, lisas Klaar.

Vandaalid lõhkusid Rakveres mänguväljaku
Rakveres lõhkusid vandaalid möödunud nädalal laste mänguväljaku rajatised, mille taastamisel ei näe linnavalitsus enam mõtet.
Rakveres Lepiku linnaosas Mäe tänava piirkonnas asuvad laste mänguväljaku rajatised lõhuti eelmisel nädalal ajavahemikus kolmapäevast reedeni.
Rakvere linnavalitsuse haljastusinseneri Anu Kivi sõnul pole linnale tekitatud rahalise kahju summa täpselt teada, ent üsna kindel võib olla selles, et kahjusumma number on kuuekohaline. Rajatiste taastamisel ei näe linnavalitsus enam mõtet.
Linnavalitsus kutsub üles võtma ühendust politseiga kõigil, kellel on andmeid võimalike lõhkujate kohta.

ATV-dega lõbusõitjad häirivad loomi sigimisperioodil
Riiklik looduskaitsekeskus tuletab meelde, et kaitsealadel on ATV-dega sõitmine väljaspool avalikult kasutatavaid teid keelatud.
Liikluspiirangud ATV-dega kaitsealadel sõiduks on kehtestatud looduskaitseseaduse ja liiklusseadusega. Lisaks reguleerivad sõitu kaitsealal iga kaitseala eeskirjad, mõnedel kaitseladel on ATV-dega sõit üldse keelatud, teatas looduskaitsekeskuse pressiesindaja.
Lõbusõiduks kaitsealal väljsapool avalikult kasutatavaid teid ei anna õigust ka see, kui ATV on registreeritud traktorina.
Väljaspool teid võib ATV-ga kaitsealadel sõita vaid metsa- ja põllumajandustööde tegemiseks kas omal maal või maaomaniku nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetööde tegemieks.
Piirangud ATV-dele on kehtestatud seetõttu, et selle hea läbipääsuvõimega ja väikesemõõdulise sõidukiga sõidetakse ka seal, kuhu muidu liiklema ei pääse ja kahjustatakse taimkatet, mille taastumine sõltuvalt kasvukohast võib aega võtta isegi aastakümneid.

Viljandis kogunes kümmekond inimest Balti ketti kordama
Täna enne keskpäeva kogunes seltskond inimesi Viljandi kesklinnas Vabaduse platsile, et korrata ajaloolist Balti ketti.
Keskpäeval oli Viljandis inimketi moodustanud kümmekond inimest ja neid tuli vähehaaval juurde. Lehvisid Eesti ja Läti lipud, kirjutab ajaleht Sakala.
Viis Viljandi noort moodustasid väikese keti ringtee ääres Orikal.
Viljandi politseijuht Riho Rei ütles, et politsei rahumeelsesse seismisse ei sekku, küll ei luba korravalvurid kõnekoosolekut, sest need on praegu kogu Eesti riigis keelatud.
Uue Balti keti korraldajad teatasid täna, et eisalgsest plaanist loobutakse, kuid kell 11.45 algas Vilniuse Katedraali väljakul ja Riia Toomkiriku väljakul suur aktsioon Eesti toetuseks vastuseks hiljutistele tänavarahutusele Tallinnas ja rünnakutele Eesti diplomaatide vastu Moskvas.

Mälestuspäeva sündmuste vastu tundis huvi 109 välisajakirjanikku
Tänasele Teise maailmasõja lõppu tähistavale mälestuspäevale akrediteeris kaitseministeerium kokku 109 välisriigi ajakirjanikku, fotograafi ja TV-operaatorit.
TV- kanalitest olid esindatud BBC, TV 4 News Rootsist, Soome Nelonen, Soome YLE, Russia Today TV, Ren TV Moskva, ZDF Saksast.
Uudisteagentuuridest ja kirjutavast pressist olid esindatud Associated Press, Helsingin Sanomat, Svenska Dagbladet, The Times of London, Komsomolskaja Pravda ja Kommersant. Samuti mitmed Soome, Rootsi ja Läti ajakirjandusväljaanded.
Mälestuspäeva vastu tundsid teiste kõrval huvi veel ka Hollandi, Tšehhi, Poola, Jaapani ja Iiri Rahvuslik televisioon.

Uus Balti kett asendus toetusaktsiooniga
Täna kell 11.45 toimus Vilniuse Katedraali väljakul ja Riia Toomkiriku väljakul suur aktsioon Eesti toetuseks, algselt kavandatud uut Balti ketti ei toimu.
"See üritus meenutab Balti ketti, kui leedulased, lätlased ja eestlased kuulutasid, et nad hoiavad rasketel aegadel kokku," teatasid korraldajad.
Ürituse organiseerijad on kutsunud üles Leedu kodanikke ning Läti ja Eesti kodanikke ühinema selle Balti riikide solidaarsusüritusega loosungi all "Me oleme üheskoos! Vabad ja sõltumatud!".
Niikaua kui Tallinnas on keelatud kogunemised, kutsutakse inimesi üles lehvitama oma koduakendest, kontorite ja autode akendest Läti, Leedu ja Eesti lippe, näitamaks moraalset toetust sellele üritusele.
Aktsiooni eesmärgiks ei ole üksnes toetada Eestit, vaid ka meenutada Euroopa poliitilistele juhtidele, et vaikimine kriisiaegadel on sageli lõppenud tragöödiaga Balti riikide jaoks.

Kessulaiul asus ametisse Eesti esimene saarevaht
Kuigi võimalus luua püsiasustusega väikesaarele palgaline saarevahi koht avaneb alates järgmisest aastast, on Muhu vald Kessulaiule saarevahi juba palganud.
"Saarevaht on eluliselt vajalik, sest metsikud turistid mandrilt on Kessulaiul päris suur probleem ja nüüd on vähemalt kindlam tunne, et keegi saart põlema ei pane," lausus Muhu vallavanem Tiit Peedu.
Muhu vald palkas aprillis Kessulaiule saarevahiks Urmas Vatteri, kes koos naisega on ka väikesaare ainsad elanikud, kirjuta Meie Maa.

Sebe tõstab nädalalõpu piletite hindasid
Eelmisel nädalal bussijuhtide palku tõstnud bussifirma Sebe muudab piletite hinnapoliitikat, kergitades nädalalõppudel piletihinnad tavapärasest kõrgemaks.
"Nii nagu kõik bussifirmad, kes tegelevad motivatsioonisüsteemi parandamisega, peavad paratamatult tegelema ka piletihindadega," ütles Sebe liinidirektor Väino Moor ajalehele Oma Saar.

Riigikogu kinnitas ringhäälingu nõukogu liikmed
Tänasel täiskogu istungil kinnitas riigikogu Eesti rahvusringhäälingu nõukogu uued liikmed.
Riigikogu liikmetest kuuluvad nõukogusse Igor Gräzin, Andres Herkel, Peeter Kreitzberg, Maret Merisaar, Villu Reiljan ja Marika Tuus.
Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatena nimetati nõukogusse veel ka Andres Jõesaar, Hagi Šein, Rain Tamm ja Ela Tomson.
Rahvusringhäälingu nõukogu otsuse poolt hääletas 59 riigikogu liiget ning vastu oli 22, erapooletuid ei olnud.

Kooli renoveerimisplaan kukutab vallavalitsuse
Jõelähtme vallavolikogu opositsioonisaadikud pole rahul vallavalitsuse tegevusega Loo Keskkooli renoveerimisprojekti ettevalmistamisel.
Endise Jõelähtme vallavolikogu esimehe, praegu opositsioonis oleva saadiku Art Kuuma sõnul häiris enamikku volikogu saadikutest Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS) sõlmitud lepingu kõrge tagasimakse summa - 246 miljonit krooni 25 aasta peale, kirjutab Harjumaa. Lisaks oleks lepingu heakskiitmine tähendanud kooli müümist 15 miljoni krooni eest RKAS-ile.
Opositsiooni arvates ei olnud Loo Keskkooli müümise otsus põhjendatud, sest müügihinnaks märgitud 15 miljonit krooni on hoone ja krundi suurust arvestades põhjendamatult madal.
Vallavanem Andrus Umboja nendib, et tal on sügavalt kahju, et Loo Keskkool on niimoodi poliitiliste hammasrataste vahele jäänud.

Dan Põldroosi ärasaatmine toimub laupäeval
Näitleja Dan Põldroosi ärasaatmine toimub laupäeval, 12 mail kell 11.30 Eesti Draamateatris ja muldasängitamine kell 13.00 Metsakalmistul.
37-astane Dan Põldroos suri ööl vastu 5. maid oma kodus.
Dan Põldroosi jäävad kolleegid ja publik mäletama kui looduse poolt heldelt näitlejaks loodud isisksust, kes oli sealjuures haruldaselt mitmekülgne ja jõuline kunstnikunatuur.

Valitsus asetas vaikuses pronksõdurile pärja
Valitsuse liikmed ja diplomaadid mälestasid Teise maailmasõja ohvreid pärja asetamisega tundmatu sõduri mälestusmärgile Kaitseväe kalmistul, Kloogal asuva holokausti mälestusmärgi juurde ning mälestusväljakule Maarjamäel.
Täna hommikul Kloogal holokausti mälestusmärgi juures ja Kaitseväe kalmistul Tallinnas toimunud pärgade asetamise Teises maailmasõjas hukkunute mälestuseks lõpetas samasugune tseremoonia Eesti kaitselahingutest osa võtnud väeosade mälestusväljakul Maarjamäel.
Peaministri ja teiste valitsuse liikmete ning diplomaatilise korpuse esindajate osavõtul toimunud pärja asetamisega Maarjamäel meenutati kõiki Teise maailmasõja ajal okupatsioonivõimude poolt toimepandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Samuti mälestati neid, kes andsid oma elu Eesti iseseisvuse eest peetud kaitselahingutes.
Pärg pronkssõdurile

Valgamaal uppus inimene
Päästjad tõid esmaspäeval Valgamaal järvest välja uppunud inimese surnukeha.
Uppunu toodi kaldale Otepää vallas asuvast Nüpli järvest, teatas päästeamet.
Isiku tuvastamise ja sündmuse asjaolude uurimisega tegeleb politsei.

Rakveres koolitati 85 abipolitseinikku
Pühapäeval võttis 85 inimest osa politsei ja kaitseliidu korraldatavast abipolitseiniku koolitusest Lääne-Viru maavalitsuses.
Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Lembit Kalda ütles, et maakonnas on avaldanud soovi saada abipolitseinikuks 155 inimest, kirjutab Virumaa Teataja.
Pühapäeval maavalitsusse kogunenud 85st abipolitseinikuks pürgijast enamik olid kaitseliitlased, õrnema soo esindajaid nende seas kümmekond.
Vestlustest selgus, et inimeste otsus abipolitseinikuks hakata tuli soovist abistada riiki ja politseid keerulisel ajal.
Kalda sõnul tutvustasid politsei ja kaitseliidu esindajad kiirkursusest osavõtjaile seadusandlust ja võimalikke olukordi ning nende lahendamise võimalusi massirahutuste mahasurumisel.
Vanemkomissari kinnitusel saavad abipolitseinikud tegutseda vaid koos politseiametnikuga. Neid kriisikolletesse ei saadeta, küll aga kasutatakse abipolitseinikke näiteks kinnipeetute konvoeerimisel ja objektide valvamisel.

Punaveteranid Rooma lepingute lugemist ei sega
Samal ajal kui poolsada vabatahtlikku Rakvere keskväljakul maailmas esimest korda Rooma lepinguid ette loeb, tähistavad punaveteranid mõnesaja meetri kaugusel oma võidupüha.
Kolmapäeval, 9. mail alates kella üheksast hommikul loeb umbes 50 vabatahtlikku Rakvere keskväljakul ette 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingud, mis panid aluse Euroopa majandusühendusele ja aatomienergia ühendusele, kirjutab Virumaa Teataja.
Keskpäeval kogunevad punaveteranid keskväljakust mõnesaja meetri kaugusel asuva punasõdurite mälestussamba juurde, et kõnet pidada ja pärgi panna. Edasi liiguvad veteranid linnakalmistule, kus viivad lilli hukkunud punaväelaste haudadele.

Pärnumaal kerkivad renoveerimisloa varjus uusehitised
Orajõe looduskaunile rannale otse mere piirile kerkivate suvilate ebaseaduslikkuse kohta vihje saanud keskkonnainspektsioon nõuab Häädemeeste vallalt ehituslubade tühistamist.
Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna juhtivinspektor Aavo Sempelson läkitas Häädemeeste vallavalitsusele läinud nädala lõpus nõude tunnistada Orajõe rannale kerkivatest suvemajadest OÜ Kalninile antud renoveerimisluba kehtetuks, sest rannale kerkiv ehitis ei ole kooskõlas ehitusloaga, kirjutab Pärnu Postimees.
Sempelsoni ütlust mööda tõi kontrollkäik kinnituse, et ehitiste puhul on tegemist uusehitise või laiendamisega, mitte renoveerimisega, nagu ehitusluba ette näeb.
"Kui Häädemeeste vallavalitsus annab välja renoveerimisloa, mis sätestab nõude ehitada suvilad olnute asemele vaivundamendile, kuid tegelikult valatakse maja alus lausbetooni ja lubatust suuremale ehitusalusele pinnale, on vallavalitsuse kui ehituse järelevalve teostaja kohus rikkujad korrale kutsuda," tõdes Sempelson.

Võrus jäi auto alla 8-aastane poiss
Esmaspäeva lõuna paiku sõitis sõiduauto otsa vales kohas teedületanud 8-aastasele poisile.
Õnnetus leidis aset 7. mail kella 13.47 ajal Võrus Jüri tänav 66 maja juures.
Sõiduauto Volkswagen Golf, mida juhtis Aavo (s 1936), sõitis otsa sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas ületanud 8-aastasele poisslapsele, kes toimetati Lõuna-Eesti Haiglasse jälgimisele.

Tartu Linn aitab ühistutel parklaid laiendada
Tartu linnavalitsus pakub parkimiskitsikus olevatele korruselamute ühistutele tuge parklate laiendamiseks.
Tartu linnamajanduse osakonna praktikant Kätlin Müür luges Annelinnas, Ränilinnas ja Veerikul kokku õhtul parkivate autode hulga ja võrdles tulemust parkimiskohtade ja korterite arvuga, kirjutab Tartu Postimees.
Loenduspiirkondades on kortereid kokku 10 928, parkimiskohti aga 3393. Seetõttu on paljud autoomanikud sunnitud parkima oma sõidukeid kõnniteedel ja haljasaladel.
"Linna huvi on, et olukord normaliseeruks, korteriühistutel peaks olema huvi parkimisala laiendada," ütles linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna inseneriteenistuse spetsialist Margus Peep. "Linn on nõus abistama projekteerimisel ja linnal on olemas ka programm, kus 50: 50 põhimõttel rahastatakse parkla laienduse töid."

Vanamemm leidis ööpimeduses aiast väikese poisi
Põlvamaal kadus eelmise reede õhtul kolmeaastane poiss, kes leiti 14 tundi hiljem kõigest poole kilomeetri kauguselt kodumajast.
Möödunud reedel, 4. mail, jäi kella nelja ajal õhtul Põlvamaal Räpina vallas Ruusa külas kadunuks kolmeaastane Joel, kirjutab SL Õhtuleht.
Põlva politseijaoskonna kriminaalosakonna vanemkomissari Indrek Ploompuu sõnul oli otsingutel abiks üle 60 inimese ning poisikest otsiti öösel kella poole kaheni.
Samal õhtul leidis loomi talitama tulnud 83aastane taluperenaine Helga lapse ööpimeduses oma hoovist peenarde vahelt, poisi kodust 500 meetri kauguselt. Memm, kes ei teadnud öistest politseiotsingutest midagi, aitas kõrvitsepeenra peal kägaras olnud poisi püsti ja viis tuppa sooja.
Lapsega tuppa jõudnud, kutsus Helga poja koos miniaga: "Tulge ruttu, ma leidsin lapse!" Minia pesi väriseva ja üleni märja lapse puhtaks. Varsti tuli ka politsei.

Seppik rääkis Vene duumasaadikuga koertest
Keskerakondlase Ain Seppiku sõnul külastas Vene duuma delegatsiooni juht Leonid Slutski poliitiku kodu ning räägiti üksnes koertest ja Slutski reisidest.
"Poliitika on hell asi ja seda ei pea alati käsitlema, eriti volbriööl. Rääkisime koertest ja tema viimastest sõitudest Euroopasse," ütles Seppik Postimehe vahendusel.
Slutski kohtus Seppikuga pärast 30. aprilli õhtul riigikogu esimehe Ene Ergma antud õhtusööki. Väidetavalt kohtusid duumasaadikud ka Keskerakonna juhi Edgar Savisaarega, kuid ükski pool ei ole seda kinnitanud.
Seppiku kinnitusel pole tal andmeid, kas Slutski võis eelnevate tundide jooksul kohtuda ka Savisaarega.
"Ma ei tea, kus ta pärast Ergma õhtusööki viibis, sellest me ei rääkinud," ütles ta. "Ega ma ju ole ka Edgariga kogu aeg koos, kuigi ajakirjandusest võib jääda selline mulje, et me käime praktiliselt käsikäes."

Politseinikke ei ähvarda kriminaalmenetlused
Massirahutuste järel politsei tegevuse peale esitatud 12 kaebust, mida Venemaa propagandamasin aktiivselt ekspluateerib, on sisult pehmed ega anna põhjust alustada kriminaalmenetlusi, kirjutab Postimees.
"Nende kaebuste sisu on väga üldine ja seetõttu pole olnud alust alustada ühtegi kriminaalmenetlust," ütles riigi peaprokurör Norman Aas.
Politseiameti peadirektori Raivo Aegi sõnul pole neile seni laekunud 12 kaebust sugugi palju. "Arvestades, et neil päevadel peeti kinni üle 1200 isiku, teeb see rahulolematute arvuks vaid ühe protsendi."
Pooled kaebustest tehti Tallinnas. Enamik puudutab olukordi, kus avaldaja leiab, et politsei pidas ta kinni igasuguse põhjuseta. Ehk selle eest, et keegi juhtus valel ajal olema vales kohas.
Politseiameti peadirektor Raivo Aeg lubab, et korrakaitsjad reageerivad lähipäevil Tallinnas toimuvatele korrarikkumistele nulltolerantsiga - s. t. politsei kavatseb reageerida aktiivselt kohe, kui keegi politsei korraldustele ei reageeri.

Haiglad ja kiirabi on kõrgendatud valmisolekus
Haiglad ja kiirabi on sel nädalal suuremas valmisolekus kui tavalistel päevadel ning vajadusel tuuakse välja lisajõud.
"Kiirabi ja haiglad on kõrgendatud valmisolekus ning tegutsevad vastavalt vajadusele politseilt saadud teabe alusel. Politsei ja päästeametnikega koostöö sujus ning otsime variante, kuidas oma tööd veel paremini teha," ütles sotsiaalminister Maret Maripuu ministeeriumi vahendusel.
Maripuu sõnul said erakorralise meditsiiniabi pakkujad eelmistel nädalatel väga hästi hakkama, kuid tugevdatud valmisolek püsib ka sel nädalal.
"Soovin kõikidele kainet mõistust, et mitte alluda üleskutsetele ja provokatsioonidele ning pigem püsida kodus. Lapsevanematele tahaksin südamele panna, et nad hoiaksid ka oma laste tegemistel silma peal," ütles minister. Samas rõhutas ta, et loodab südamest nädala rahumeelset möödumist.

Ühisavaldus: olgem ikkagi eurooplased
Eesti president, peaminister ja riigikogu esimees paluvad oma tänases ühisavalduses Eesti elanikel jääda eurooplasteks ja austada ning hoida Eesti riiki ja üksteist.
"Kuuskümmend kaks aastat tagasi lõppesid Euroopas Teise maailmasõja lahingud. Relvad vaikisid, aga ometi tundus, et on riike, mis ei lepi teineteisega enam kunagi. Kaks maailmasõda, mis jätsid maha vaevatud ja ebakindla Euroopa, lisaks eelnev vaen - seda kõike näis olevat liiga palju nii suuremeelseks andestuseks kui ka enesekindlaks läbikäimiseks," seisab avalduses.
"Ometi riigid leppisid ja andestasid, mistõttu 9. mai kui Euroopa päev on ka lepituse päev. Euroopa Liit, kuhu Eesti kuulub, sündiski selleks, et kunagi enam ei korduks vägivald Euroopa riikide ja eurooplaste vahel, et sünniks kindel alus ühenduse kõigi maade ja nende elanike heaoluks, stabiilsuseks, rahulikuks tulevikuks," leiavad presidend Toomas Hendrik Ilves, riigikogu esimees Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansip.

Kaitseväe kalmistul põimuvad ajaloo keerdkäigud
Pronkssõdur on saanud kaitseväe kalmistul uue asukoha vaid mõnekümne meetri kaugusel Eesti Vabadussõja kangelaste hauaplatsidest, millele Nõukogude ajal on valdavas osas peale maetud Vene sõjaväelased.
120 aasta jooksul on kalmistule maetud kuni 5000 eri rahvusest sõjaväelast.
Muinsuskaitseameti vallasmälestiste nõunik Mare Kask on kaitseväe kalmistu ajalugu uurinud ja sellega seotud materjale kogunud terve viimase veerandsajandi ning on üldse üks pädevamaid, kes teab sellest rääkida.
"Kalmistu algusajaks võib pidada 1887. aastat, kui Tallinna linn eraldas tsaari sõjaväevõimudele Juhkentalis kalmistu tarbeks tasuta maad ning sinna hakati matma 23. jalaväediviisi surnuid," ütles Kask, tutvustades Päevalehele seoses pronkssõduriga kuulsaks saanud kalmistut.
Kalmistu algne osa sai täis Esimese maailmasõja ajal ning 1918. aastal hakkas Saksa okupatsioonivõim oma sõdureid matma uuele maatükile. "Sama aasta lõpus hakati kalmistule matma ka meie Vabadussõjas langenuid," märkis Kask. "Kümme aastat hiljem avaldatud andmete kohaselt maeti sõja käigus sinna kokku 575 Eesti sõdurit, Vene valgekaartlast ning sõjavangi. Kokku on siia aja jooksul maetud 4500-5000 eri rahvusest ning eri armeede sõjaväelast."

Harju kriminaalhooldajad ägavad töökoorma all
Soovituslik ühe hooldaja klientide arv on kuni 45, Harjumaal tuleb neid umbes 60.
Tänavu jõuab kohtusse tuhat avaldust vangide ennetähtaegseks vabastamiseks, Harjumaa kriminaalhooldajatele tähendab see niigi tõsise töökoorma märgatavat suurenemist.
Praegu on igal Harjumaa kriminaalhooldajal umbes 60 hoolealust, hooldajaid on kokku 65. Soovituslik klientide arv on ühe ametniku kohta aga 40-45 inimest. Eesti keskmine tuleb mõ-nevõrra madalam - 13 kriminaalhooldusosakonnas on 210 kriminaalhooldaja ametikohta ning 7879 klienti, ühe ametniku kohta seega 37,5 hoolealust.
Tööd on palju, kinnitab ka kaks ja pool aastat Harju kriminaalhooldajana töötanud Irina Šišova. Kui Šišova alustas poole kohaga kriminaalhooldusametnikuna töötamist, oli tema hoole all 35-37 klienti. Nüüd täiskohaga töötades on klientide arv 52. Sobiv töökoormus oleks tema hinnangul aga 40 klienti. Kui praegusele hulgale lisanduks veel mõned, võiks juba tööle elama jääda. Paberitööd on väga palju, kurdab ta.

Kohtuasja hind kerkib üle 8000 krooni
Kui ühe kohtuasja hinna arvestamisel võeti arvesse kohtunike, konsultantide, istungisekretäride ja kohtunikukandidaatide personalikulusid, siis kujunes Eesti neljas maakohtus 2006. aasta esimesel poolaastal lahendatud asja hinnaks keskmiselt 2056 krooni.
Kohtuti võib lahendatud juhtumi hind erineda ligi kahekordselt. Nii näiteks on Pärnu maakohtu lahendatu hind 2935 krooni, Tartus 2565 krooni, Viru maakohtus 2332 ja Harju maakohtus 1642 krooni. Erinevuste peamiseks põhjuseks on kohtunike arv ja nende koormus - madalama koormusega kohtutes on ühe lahendatud juhtumi hind ka kallim.
Halduskohtute vahel on ühe lahendatud juhtumi hinna erinevused väiksemad - Tallinna halduskohtu lahendatud haldusasja hind oli 2974 krooni ja Tartu halduskohtus 2595 krooni.

Oslos Eesti prostituudi kliendiks Eesti ehitajad
Eesti naised satuvad sageli vägivaldsete kupeldajate ohvriks, see hirmutab Norra mehi.
Norra pealinnas Oslos prostitutsiooniga raha teenivad Eesti naised teenindavad seal peamiselt oma kodumaalt pärit ehitajaid, selgus Norra sotsioloogi uuringust.
Oslo ülikooli teadlase May-Len Skilbrei sõnul otsivad kõik Ida-Euroopast Oslosse ehitajaks läinud mehed just oma riigist pärit naisi.
"Tuntust on kogunud isegi eraldi "Eesti nurk" ühel tänaval, kus Eesti naised end pakuvad," rääkis Skilbrei.
Kui 2000. aastal olid eestimaalased Oslos kõige suurem tänaval töötavate välismaalaste rühm, siis nüüd on need nigeerlased. Teise koha on endale haaranud massaaži pakkuvad Taimaa naised. Ida-Euroopa naistest moodustavad Eesti naised siiani suurima osa, teadaolevalt on korraga kohal 20-30 naist. Nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad, keskmiselt 20-25-aastased Eesti naised töötavad üürikorterites ja tänaval.

Uue passi kaanes peitub omaniku näokujutisega kiip
Ületuleval aastal lisanduvad Euroopa Liidu nõudel passi ka omaniku sõrmejäljed.
Alates 22. maist hakatakse väljastama uudseid passe, mille kaane sisse istutatud kiibile on salvestatud omaniku näokujutis.
Kiibi reisidokumendile lisamise eesmärk on võtta petturitelt võimalus passiandmeid võltsida: isegi kui on pilt vahetatud või dokumendi kehtivusaega muudetud, näeb ametnik dokumenti kontrolliaparaati sisestades tegelikult kiibile kantud andmeid.
Suund biomeetria rakendamisele võeti kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori Mari Pedaku sõnul pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakut USA-s.
Vähemalt kahe biomeetrilise tunnuse kasutuselevõtt reisidokumentides on Euroopa Liidu liikmesmaadele kohustuslik. Eestis lisanduvad passi 28. juunist 2009 sõrmejäljed. Kehtivaid passe pole vaja ümber vahetada, küll leidub peadirektori asetäitja Erki Aruse sõnul alati tehnoloogiasõpru, kes tahavad olla uudisasja esimeste omanike seas.

Tütarlaste vargajõuk sai tingimisi vanglakaristuse
Mitu aastat tagasi tegutsenud alaealiste tüdrukute vargakamba süüasi jõudis lõpuni ülemöödunud nädalal, kolm nüüdseks täiskasvanuikka jõudnud tüdrukut said karistuseks kolm kuud vangistust tingimisi.
Kõiki Tartu maakohu süüpingis olnud tüdrukuid oli varem kolm-neli korda karistatud väärtegude ja salajaste varguste eest. Tüdrukud murdsid sisse Elva Käärdi poodi ja nii Tallinnas kui ka Elvas asuvatesse eramutesse. Kaasa viidi kõik, mis näppu juhtus. Näiteks poest varastati lisaks suitsule, alkoholile ja kommidele isegi kolm õhupalli ning üks pakk kissellipulbrit. Elvas võtsid tüdrukud eramajast kaasa lisaks väärisehetele ka 11 juukseklambrit, mille väärtus oli 12 krooni.

Riigikogu kinnitab täna ringhäälingunõukogu liikmed
Asjatundjatena esitatud Hagi Šein ja Ela Tomson kuuluvad
Täna hommikul hääletab riigikogu kuuest poliitikust ja neljast eksperdist koosneva uue rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu üle.
Kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul esitasid nad neljaks asjatundjaks investeerimispanga LHV juhi Rain Tamme, endise nõukogu esimehe Andres Jõesaare, kunagise ETV peadirektori Hagi Šeini ja teise pikaaegse televisioonitöötaja Ela Tomsoni.
Iga riigikogu fraktsioon esitas ühe esindaja: Rahvaliit Villu Reiljani, IRL Andres Herkeli, Keskerakond Marika Tuusi, Reformierakond Igor Gräzini, sotsiaal-demokraadid Peeter Kreitzbergi ja rohelised Maret Merisaare. Samas kuulub ka asjatundjana valitud Šein sotsiaaldemokraatide ridadesse ning Tomson IRL-i. "Nad on sinna võetud ikka asjatundjatena ja järjepidevuse kandjatena," kinnitas Kreitzberg, kelle sõnul ei mängi nende kandidaatide erakondlik kuuluvus rolli. "Nad ei ole erakonnasõdurid," oli ta endas kindel.

Suursaadiku osas Eestile ettekirjutusi ei tehtud
Välisminister Urmas Paet lükkas ümber Saksa ajalehe Financial Times Deutshland väited, justkui oleks Venemaa olnud nõus lõpetama Eesti Moskva saatkonna piiramist juhul, kui Eesti suursaadik lahkub Moskvast.
"Ei," vastas Paet küsimusele, kas Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier vahendas talle Venemaa välisministri sellekohase nõudmise.
FT Deutschlandi küsitletud diplomaatide andmeil ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa garanteerib saatkonna piiramise lõppemise, kui suursaadik Marina Kaljurand lahkub Moskvast.
Sellist infot edastades jättis Saksa ajaleht mulje, nagu oleks Eesti suursaadiku lahkumine olnud meeleavaldajate nõudmine.

Tallinna Reaalkooli tõlkija jõudis kuldsesse tippu
Tallinna Reaalkooli 11. klassi õppur Madle Ristoja võitis juba teist aastat järjest, seekord 453 töö seast, koolinoorte tõlkevõistluse Kuldtipp. Internetipõhise konkursi emakeelepäeval toimunud lõppvoorus tuli tõlkida sama päeva ajalehtedes ilmunud kirjutisi. Madle Ristojal tuli eesti keelde panna Molodjož Estonii artikkel "Võitjate üle kohut ei mõisteta". Venekeelsed noored tõlkisid samal ajal oma emakeelde Eesti Päevalehe kirjutise "Helle Meri soovitab: heisake täna Eesti lipud emakeelepäeva auks".
Madle tunnistas, et pika poliitilise artikli tõlkimine oli paras ponnistus, arvestades veel seda, et nõu polnud kelleltki küsida.
Erinevalt enamikust segaperekondadest pärinevatest noortest tõlkijatest on Madle peres üksnes eestlased, aga vene keelest tõlkimine meeldib talle. "Suurem osa noortest tõlkijatest on venekeelsetest koolidest: nii Tallinnast, Narvast kui ka Sillamäelt, aga tasapisi tõuseb ka eestikeelsete koolide osakaal," selgitas võistluse idee autor Georg Teras, Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumi arendusjuht.

Urve Palo: rääkige lastele, et rahutused pole seotud rahvusega
Värske rahvastikuminister Urve Palo ütleb intervjuus, et integratsiooniküsimustes saab kõige kiiremini pihta hakata koolidest ja õpetajatest.
Venekeelse elanikkonna integreerimisel Eesti ühiskonda oleme jõudnud teelahkmele. Mida teha edasi?
Küsimus on, kuidas ka venelastes identiteeti kasvatada. Sedasama tunnet: ma ei tule Tallinna tänavaile lõhkuma, sest see on mu kodu ja ma ei lõhu oma kodu. Ühtset vastust pole. Kõige kiiremini saab pihta hakata koolidest. Ma ei taha öelda, et vene koolide õpetajad on süüdi, aga praegune olukord näitab, et me ei ole nendega piisavalt tegelnud. Kui õpetajatele on kursused, siis need on eraldi eesti ja vene kooli õpetajatele.
Miks need eraldi on olnud?
Öeldakse, et kursusi ei saa koos teha, sest vene õpetajad ei valda piisavalt eesti keelt. On väike lisakulu tellida sünkroontõlge! Selline ühine seminar annab aga motivatsiooni eesti keelt kõnelda, sest vaheajal eesti õpetajatega suheldes on seda vaja.

Eesti kärises rahvuse järgi kaheks
Peaminister Andrus Ansip pälvis eestlaste tugeva toetuse ja teiste terava hukkamõistu.
Eile avalikustatud Emori uuringu tulemused näitavad, et aprilli lõpu rahutuste valguses on Eesti ühiskond jagunenud selgelt kaheks - peaminister Andrus Ansipi tegevusega on rahul 82 protsenti eestlastest, samal ajal kui 84 protsenti muust rahvusest küsitletuist tema tegevust heaks ei kiida.
Eesti Raadio tellimusel uuringu korraldanud Emori suunajuht Aivar Voog nentis, et midagi eriti üllatavat nii suures polariseerumises ei ole. Uueks suunaks on kõhkleval seisukohal olnud eestlaste peaministri Ansipi selja taha koondumine.
Kõiki varem ilmunud seisukohavõtte ja kas või netikommentaare arvesse võttes on nii tugev rahvuste pinnal tekkinud ühiskonna lõhenemine üsna ootuspärane, nentis Voog. Samal ajal on tähelepanuväärne, et kui varasemates küsitlustes toetas monumendi mahavõtmist alla poole eestlastest, siis rahutustele järgnenud valitsuse reaktsioon ja monumendi kiire mahavõtmine pälvisid eestlaste tugeva toetuse.

Politseijuht: meeleavaldusel osalemine pole meelelahutus
Politseipeadirektor soovitab lastel lähipäevil hoolikamalt
Politsei peab aprilli lõpu sündmuste kordumist ebatõenäoliseks, kuid palub lapsevanematel ja õpetajatel noortele siiski selgitada, et korrarikkumiste ajal toime pandud huligaansus on kuritegu nagu iga teinegi.
"Paneksin kõigile lapsevanematele südamele, et nad hoiaksid lähiajal oma laste käimistel silma peal ning selgitaksid neile tegude võimalikke tagajärgi," ütles politseipeadirektor Raivo Aeg.
Eilse seisuga oli ise politseisse ja prokuratuuri pöördunud 20 valdavalt noort inimest ning kindlaks on tehtud sadakond korrarikkumistes osalenut. "Meeleavaldusel osalemine pole meelelahutus ning kõiki sündmusi saab meedia vahendusel kodust jälgida," ütles Aeg.

Teise maailmasõja mälestuspäev uputab täna Tallinna lilledesse
Esimest korda asetab valitsuse liige mälestuspäeval pronkssõduri ette pärja.
Seni Teise maailmasõja veteranide ja mälestajate jaoks olulisim koht Tõnismäel on jäänud monumendita ning eile tegutsesid seal usinalt haljastajad, kes istutasid tohutus koguses lilli. Täna peaksid olema haljastustööd lõppenud, kuid Tõnis-
mäelt veel piirdeaedu ei eemaldata ning lillemerd saab imetleda vaid kaugemalt.
Aia äärde või vahele lillede panekut keegi küll keelama ei hakka, kuid olulisem mälestamine toimub hoopis mujal. Teise maailmasõja ohvreid mälestab valitsus lilledepanekuga Kloogal, Maarjamäel ja kaitseväe kalmistul. Neist üritustest jäävad Tallinnas resideerivatest suursaatkondadest kõrvale vaid Venemaa, Itaalia ja Jaapani oma.

Priimägi: ühiskonnas valitseb sisemine rahulolematus
Kultuuripsühholoog Linnar Priimäe hinnangul valitseb ühiskonnas sisemine rahulolematus ja inimesed leiavad südames, et pronkssõduri eemaldamine polnud õige samm.
Priimägi rääkis TV3 Seitsmestes uudistes, et pingeid ühiskonnas on märgata kasvõi selles, et valitsus ei usalda oma rahvast. Näiteks tõi ta siinkohal alkoholimüügi keelu, mis näitab, et valitsus püüab hoida oma inimesi kainena.
"Veelgi märgatavam on sisemine rahulolematus. Inimeste südames kripeldab tunne, et nii polnud õige," ütles Priimägi.
Priimäe sõnul on Eesti ühiskond lõhe ees, mis vahepeal oli kinni kasvamas, kuid nüüd on lahti käristatud.
"Nüüd tuleb hakata seda lõhet kinni õmblema," lisas Priimägi.
Tema sõnul seisnes pronkssõduri teisaldamise probleem selles, et Tõnismäe näol oli tegemist venelaste jaoks paigaga, millel oli juures teatud pühadus.

Kiievis ja Peterburis avaldati Eesti esinduste juures meelt
Eesti saatkonna juurde Kiievis tõid kümmekond protestijat natsliku vormimütsi ja Eesti lipuga seapea, Eesti konsulaadi ees Peterburis kirjutasid umbes 30 meeleavaldajat "õnnitluskaardi" Eesti rahvale.
Liikumise Ukraina, Valgevene, Venemaa Eest kümmekond aktivisti protesteeris Kiievis Eesti saatkonna juures pronkssõduri ümberpaigutamise vastu Tallinnas, vahendab ETV24.
Protestijad kandsid loosungit "Au Nõukogude sõdurile!" Seapea visati hiljem saatkonna juures prügikasti.
Peterburis Eesti konsulaadi juures laulsid meeleavaldajad patriootilisi laule ning jätsid sinna suuremõõtmelise "postkaardi" õnnitlustega Eesti rahvale võidupüha puhul.
"Eestlased nagu ka venelased astusid Nõukogude lahingulippude all ja võitsid pruuni katku," oli "postkaardile" kirjutatud. "Praegu on Eesti valitsuse tegevus suunatud Venemaa suhete teravdamisele Euroopa Liiduga ning Vene ja Eesti rahva tülliajamisele. Kutsume teid üles, et te ise mõjutaksite oma valitsuse tegevust ja ise juhiksite riiki."

Ajaleht: Eesti naabrid manitsesid valitsust
Pärast Eesti ja Vene suhete halvenemist pronkssõduri teisaldamise pärast, osutus naabermaade Rootsi ja Läti reageering ettevaatlikuks ning pigem Eestit kritiseerivaks, kirjutab Austria ajaleht Der Standard.
Pärast olukorra rahunemist Tallinnas ja Moskvas on Eesti naaberriigid Rootsi ja Läti Eesti valitsuse tegevusi esmalt ettevaatlikult kritiseerinud.
Rootsi välisminister Carl Bildt, kirjutas oma veebipäevikus, et Eesti valitsus käitus tundetult. Bild kirjutas oma blogis, et Eestil on suverräänne õigus ise otsustada, kus mälestusmärgid asetsema peaksid ning ka seda, et Venemaa ei pidanud rahvusvahelistest reeglitest kinni. Samal ajal toonitas ta, et "meil kõigil on kohustus Euroopa ajalukku teatud ettevaatlikkusega suhtuda ning vastastikust lugupidamist säilitada".
Läti parlamendi spiiker ja eks-peaminister Indulis Emsis ütles, et rahutused oleksid olemata jäänud, kui rahvusgruppide vahel oleks eelnevalt dialoog tekkinud.

Euroopa Parlament: rünnak Eesti vastu on rünne kõikide vastu
Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas täna erakorraliselt Eesti-Vene suhteid möödunud sündmuste taustal Tallinnas ja Moskvas.
Väliskomisjoni liikmete arvamustest kõlas läbi, et Euroopa Liit on samuti osa sellest konfliktist ja Euroopa ei saa seda vaadelda väljastpoolt.
Väliskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Katrin Saks rõhutas oma avakõnes, et pronkssõdur oli ainult ettekääne Venemaa jaoks, sest kui poleks olnud seda, oleks leitud midagi muud, et üritada lõhestada nii Eesti elanikkonda kui ka Euroopa Liitu tervikuna. "Täna testib Venemaa Euroopa Liidu tugevust Eestis ja Euroopa ühtsusest sõltub see, kas provokatsioonid jätkuvad või ei," sõnas Saks.
Saksa sotsiaaldemokraadist saadiku Helmut Kuhne sõnul pole Venemaa siiani aru saanud, et Euroopa Liit on midagi muud kui lihtsalt ühisturg.

Saksa ajaleht: Schröder ei ole Eestis teretulnud
Eesti ei võtnud Saksamaa eks-kantsler Gerhard Schröderit vastu, sest too oli pronkssõduri teisaldamise vastu, kirjutab Saksa majandusleht Handelsblatt.
Schröderi kohtumine Eesti riigitegelastega oleks aset leidnud täna, kuid peaminister Andrus Ansip ei soovinud ekskantsleriga kohtuda. Ajalehe hinnangul loobuti kohtumisest seetõttu, et Schröder kritiseeris pronkssõduri teisaldamist.
"See on stiilitu ja lugupidamatu, kuidas Eestis mälestusega noortest Vene sõduritest, kes kaotasid fašismi vastu võideldes oma elu, ümber käiakse," ütles Schröder.
Ekskantsleri sõnad võeti Eestis kimbatusega vastu. Schröderilt endalt väljaandel kommentaari saada ei õnnestunud, sest ta viibib parasjagu Soomes kõnelustel.
Saksa-Vene gaasijuhet haldava Nord Streami nõukogu esimehena oli Schröderi visiidi eesmärgiks arutada Eesti valitsusega gaasijuhtme nihutamist Eesti majandusvetesse. Eesti valitsuse kinnitusel loobuti kohtumisest ajanappuse tõttu.

Riias avaldas 1000 inimest Eestile toetust
Riias kogunes vaatamata vihmasele ilmale umbes 1000 inimest Toomkiriku väljakule Eestile toetust avaldama.
Inimesed hoidsid kätest kinni ning moodustasid väljakul mitu ringi, vahendab Läti uudisteportaal LETA. Väljaku keskel seisid Eest, Läti ja Leedu lippe hoidvad inimesed.
Enamus Eestile toetust avaldama tulnud inimestest olid noored, kuid näha oli seimi ning Läti sõltumatuse poolt hääletanud endise ülemnõukogu liikmeid.
LETA hinnangul osales üritusel mitu Läti intelligentsi esindajat.
Aktsioon Eesti toetuseks toimus ka Vilniuses.

Aaviksoo: pronkssõdur sai Kaitseväe kalmistul uue tähenduse
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul oli tänane päev oluline, sest lisaks traditsioonilisele Teise maailmasõja lõpu tähistamisele, said lahenduse need pinged, mis olid seotud pronkssõduriga Tõnismäel.
"Kaitseväe kalmistul tähistab pronkssõdur meie kõigi ühist leina ja kaotusvalu ja mitte seda vastuseisu, mida ta Tõnismäel sümboliseeris," rõhutas kaitseminister Jaak Aaviksoo.
"Mälestuspäeval osalenud välisriikide esindajate toel sai tundmatu sõduri mälestusmärk Kaitseväe kalmistul lepituse sümboliks," lisas kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Tähistades koos Euroopa ja Ameerika Ühendriikidega Teise maailmasõja lõppu mälestas Eesti riik täna, 8. mail kõiki Teise maailmasõja ohvreid ning tunnustas kõigi inimeste panust, kes aitasid murda fašismi Euroopas.

Tallinna linnavalitsus kutsub tallinlasi üles rahule
Tallinna linnavalitsus kutsub kõiki tallinlasi rahule ja koostööle ning soovitab tänast ja homset päeva tähistada igaühel oma maailmavaatele sobilikul viisil ning austuses kõigi Teises maailmasõjas elu kaotanute vastu.
"Täna ja homme meenutame Teises maailmasõjas langenuid ja austame inimesi, kes võitlesid fašismi vastu ja hävitasid selle. Meenutame ka sõja ajal toimepandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Olgu tänane ja homne päev kõigile tallinlastele mälestamise ja leppimise päevadeks," seisab linnavalitsuse pöördumises.
Tallinna linnavalitsus kutsub kõiki tallinlasi rahule ja koostööle. "Mälestuspäevadel ja ühelgi järgneval päeval ei tohi Tallinna linnas olla kohta kurjusele. Ehitame kodurahu üles üheskoos."

Mees vigastas Õismäel paugutiga kätt
Täna pärastlõunal juhtus Tallinnas Õisemäe teel vahejuhtum, milles sai kergelt viga maast pauguti leidnud mees.
Põhja politseiprefektuuri avalike suhete juht Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'ile, et õnnetus juhtus kella 14.40 ajal, kui mees leidis maast pauguti, mis tal käes lõhkes.
Puusepa sõnul tekitas pauguti mehe käele verevalumi, mille kiirabi üle vaatas.

Savisaar võttis oma nõunikuks Harlamovi
Tallinna linnapea Edgar Savisaar nimetas oma poliitiliseks nõunikuks Oleg Harlamovi, kes nõustas teda ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.
Harlamov alustas Savisaare nõunikuna tööd alates eilsest, ütles Päevaleht Online'ile Tallinna linnakantselei personaliosakonna juhataja Tiiu Hurt.
Varem töötas Harlamov Savisaare nõunikuna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.
Linnapea nõunikuna töötab alates aprilli algusest ka Moonika Batrakova, kes oli varem Keskerakonna välissekretär.
Hurda sõnul on teenistussuhet pikendatud ka endise linnapea Jüri Ratase nõuniku Kristel Geinega. Üks nõuniku kohta linnapea juures on veel vaba.

Vanalinna Suusasprint sulgeb vanalinnas liikluse
Vabaduse väljaku tasulise parkla ala ning Harju, Niguliste, Nunne, Rataskaevu ja Rüütli tänav on 11. mai kell 18-st kuni 12. mai kella 22-ni liiklusele suletud.
Laupäeval 12. mail kell 11 antakse Vabaduse väljakult start A.Le Coq Tallinna Vanalinna Suusasprindile, millest võtab osa Eesti ja maailma suusaparemik.
Ainulaadse suusaürituse tarbeks kaetakse võistlusrada rohkem kui 2000 kuupmeetri selleks tarbeks varutud lumega.
Vabaduse väljaku, Harju ja Niguliste tänavatel kulgeva klassikalises tehnikas võistlusraja pikkus on ligikaudu kilomeeter.

Tallinna Sõjamäe asumisse tekib Kriidi tänav
Homsel istungil arutab Tallinna linnavalitsus ettepanekut nimetada Lasnamäe linnaossa Sõjamäe asumisse tekkiv uus tänav Kriidi tänavaks.
"Kuna ajaloolisi kohanimesid, mida Sõjamäel tekkivatele uutele tänavatele nime andmisel kasutusele võtta, ei leitud, otsustas linnavalitsuse nimekomisjon kasutada ehitusmaterjalide nimetusi nagu Krohvi, Mördi, Kriidi jne.," selgitas abilinnapea Taavi Aas.
Uus tänav rajatakse vastavalt Peterburi tee 54, 56b-56j kinnistute detailplaneeringule.

Juuni alguses suletakse osaliselt Viru, Niguliste ja Harju tänav
Tallinna linnavalitsuse korraldusega suletakse Vanalinna Päevade toimumise ajal 1. kuni 3. juunini parkimiseks tänavad, kus hakkavad toimuma üritused.
Eelnõu kohaselt keelatakse 1. juunist kuni 3. juunini Tallinna vanalinnas parkimine Vene tänaval vahemikus Viru tänav kuni Vene tn 15 (Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja), Niguliste tänaval ja Harju tänaval vahemikus Müürivahe tänavast kuni Raekoja platsini.
Niguliste tänava, Harju tänava ja Vene tänava elanikel, kelle elukoht on rahvastikuregistris registreeritud nimetatud tänavatel ja kellele on väljastatud antud tänavale elaniku sõiduki soodushinnaga parkimiskaart lubatakse Vanalinna Päevade ajal tasuta parkida Mere pst tasulises kinnises parklas või naaberpiirkonna tänavatel, kus parkimine ei ole keelatud.

Tallinna pargid saavad juurde seitse purskkaevu
Veel ei ole otsustatud, kuhu ja millal võiks tulla kavandatav Tallinna esinduspurskkaev.
Kaks uut purskkaevu tuleb Kanuti aeda ja viis klaasidega kaetud purskkaevu-veebasseini Harju tänava haljasalale.
Kuhu ja millal võiks tulla kavandatav Tallinna esinduspurskkaev, ei ole kommunaalameti hooldusosakonna juhataja Tarmo Sule sõnul veel lõplikult otsustatud. Uue asukoha kindlaksmääramisel kaalutakse ühe variandina Vabaduse väljakut.
Praegu kuulub linnale kokku 25 purskkaevu ja veeseina. Enamik neist peaks lähipäevadel ka töökorda saama. "See on kõigest tundide ja isegi minutite küsimus, sest tööd selle nimel käivad kogu aeg," seletas Sulg.
Veel ei tööta Viru tänava purskkaev "Poiss kalaga" ja Nunne tänava "Naine vaagnaga", mis avatakse 15. mail pärast tehnosüsteemide väljavahetamist.

Aegna ootab puhkajaid, kes oskaksid puhtust hoida
Tallinnal on algavaks puhkuseajaks pakkuda saar peaaegu kesklinnas. Päevaleht käis Aegnal tutvumas, kuidas suvesaar puhkajate tulekuks valmistub.
Suveperiood algab Aegnal alles 1. juunil ja niikaua pääseb saarele ainult oma paadi või vahel harva lootsikaatriga, kui linnavalitsus otsustab mingil põhjusel saart inspekteerida. Siis on saarerahval pidupäev, sest edasi-tagasi pääseb tasuta ja kopsaka kaatriarve maksab linn.
Kuna lootsikaatril pole kõikjal reelinguid ja paat sõidab kiiresti, siis pidid kõik möödunud kolmapäeval 15 Aegnale sõitnud inimest ennast ära mahutama kitsukesse kabiini. Kaheksa inimest mahtusid istuma kahele seinaäärsele pehmele pingile, ülejäänud seisid ja hoidsid kinni lakke kinnitatud torudest.
"Sõit nagu vanas Kopli trammis, ainult et istmed on mugavamad," leidis üks Aegna majaomanik.

Rahutused tõid rekordiliselt kõnesid
Tallinna abitelefonile 1345 helistati aprillis 6494 korda, kusjuures rekordnädalal 23.-29. aprillini oli helistajate arv 2400. Häirekeskuse projektijuhi Herve Marivaldi sõnul on kuus keskmiselt 3000-4000 helistajat. "Aprilli keskmise tõstis tavalisest kõrgemaks tänavarahutusteaegne nädal, kui helistati kokku 2400 korda, mis on kõikide aegade rekord," ütles Marivald.

Volikogu valib uue aseesimehe
Tallinna linnavolikogu valib järgmisel nädalal toimuval istungil uue aseesimehe, sest Keskerakonna fraktsioon ei jõudnud enne möödunud neljapäeval toimunud istungi algust Margarita Tšernogorova kandidatuuri arutada.
Keskerakonna ettepanek
Eelmisel neljapäeval toimunud istungi päevakorras oli volikogu aseesimehe valimine, kuid Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul võeti see päevakorrast välja. Volikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul kavatseb ta lisada aseesimehe valimise 17. mail toimuva istungi päevakorda.
Elmar Sepa asemel
Senine linnavolikogu keskerakondlasest aseesimees Elmar Sepp peatas veebruari lõpus kolmeks kuuks oma saadikuvolitused, põhjendades seda ajakirjanduse rünnakutega tema isiku vastu valimiseelsel ajal.

Moscow Times: miks Venemaa ei keela ligipääsu küüditatute memoriaali juurde? 
The Moscow Times'is arutab majandus- professor Konstantin Sonin täna oma arvamusartiklis selle üle, miks Venemaa ei vasta solvangule samalaadse solvanguga.
Eesti valitsus ei näidanud pronkssõdurit eemaldades oma parimat külge: enamuse tahte järgi tegutsemine ei nõua just suurt poliitilist julgust. Ajakirjanikud, kes kirjutasid Eesti ühes populaarsemas päevalehes "Vene koletisest", ületasid kõikmõeldavad ajakirjanduseetika ja poliitilise korrektsuse piirid. Pole üldse üllatav, et Vene poliitikud ja intellektuaalid hakkasid seepeale aru pidama, milline oleks sobiv vastulöök.
Aga miline siis? Näib, et nad otsustasid järeleproovitud lähenemise kasuks: majandusblokaad ja sanktsioonid. Ühesõnaga, Venemaa võttis jälle kasutusele ebasümmeetrilise vastuse. Võibolla tulnuks sedakorda proovida sümmeetrilist vastust. Kui Eesti valitsus teeb midagi, mis osatab Venemaa ajaloolisi haavu, siis peaks Venemaa valitsus sama hoolimatu olema eestlase ajalootundlikkuse suhtes.

Thomson ostab Reutersi 202 miljardi krooni eest
Kanada päritolu Thomsoni korporatsioon soovib 8,8 miljardi naela eest (202 miljardit krooni) ära osta Reutersi grupi ning luua maailma suurima uudiseid ning finantsandmeid kajastava agentuuri.
Ühinemisel tekkiv ettevõte Thomson-Reuters omaks globaalse uudiseturu osalusest 34 protsenti. Peamise konkurendi Bloombergi osaluseks on 33 protsenti turust, vahendab Reuters.
Kahe gigandi ühinemine kestab kolm aastat ning ühinenud ettevõtte juhiks saaks praegune Reutersi tegevdirektor Tom Glocer.
Ühiavalduses kinnitasid firmad Reutersi usaldusväärsuse ning iseseisvumise säilitamist.
Globaalselt tuntud uudisteagentuurile Reuters pani 1851. aastal Londonis aluse Saksa päritolu immigrant Paul Julius Reuter. Esialgu tegeles ettevõte aktsiahindade vahendamisega Londoni ja Pariisi vahel. Esialgu kasutati selleks tuvisid, hiljem läks firma üle telegraafile. Edaspidi sai Reutersist kogu Briti pressi teenindav ettevõte, mis laienes hiljem üle Euroopa ja pärast telegraafiliinide ning merealuste kaablite kasutuselevõttu teistele kontinentidele.

Venemaa ja Hiina rikuvad ÜRO relvaembargot Sudaanile
Inimõiguste organisatsioon Amnesty International süüdistab Venemaad ja Hiinat Sudaani relvadega varustamises, hoolimata ÜRO relvaembargost.
Amnesty raporti kohaselt lähevad Hiinast ja Venemaalt saadud sõjatehnika Darfuris sõdiva Janjaweed armee poolt toetatava valitsuse käsutusse, mis kasutab neid Darfuri ründamiseks, vahendab BBC.
Raport sisaldab ka fotomaterjale Sudaani õhuvägede käsutuses olevast ülevärvitud sõjatehnikast, mis on äratuntavalt Vene ja Hiina päritolu.
Sudaani suursaadik ÜROs Abdel Mahmood Abdel Haleem ütles, et süüdistused on valed.
"Meie reaktsioon Amnesty Internationali süüdistustele on väga lihtne - me lükkame selle tagasi, kuna see on alusetu ja põhjendamata," ütles suursaadik. "Need fotodel olevad lennukid võivad olla Kesk-Aafrika vabariigis või üks neist Lõuna-Sudaanis, aga kindlasti ei ole see Darfuris. Me ei ole Darfuris üldse sõjasioonil," lisas ta.

ITAR-Tass: ärge täna pronkssõduri juurde minge
Nõukogude sõdureid mälestav organisatsioon 9. Mai Komitee ja sealhulgas ka Öine Vahtkond otsustasid, et nad täna turvakaalutlustel pronkssõduri juurde ei lähe ning ei soovita sinna minna ka kellelgi teisel.
ITAR-Tassi andmetel hoiduvad 9. mailased ja Öine Vahtkond Filtri teelt eemale turvakaalutlustel: nimelt kardab organisatsioon provokatsiooni.
9. Mai Komitee pelgab, et ühenduse liikmeid provotseeritakse seal ette võtma asju, mida Eesti politsei saab tõlgendada kui avalike kogunemiste keelu rikkumist.
9. Mai Komitee siiski pidupäeva vaikides mööda ei saada. Kommersandi ajakirjanikuga rääkinud Öise Vahtkonna liige teatas, et täna saadab ühendus oma saadikud Filtri tee kalmistule, kus nad siis inimesi innustavad surnuaia asemel Tõnismäele minema.
Ka homme ei ole Öine Vahtkond Tõnismäge unarule jätnud. Öine Vahtkond rääkis Kommersandile, et homme algavad üritused Tõnismäel keskpäeval. Nimelt on plaanis, kui politsei laseb, väljakule lilli panna. Kui politsei seda teha ei lase, siis panevad vahtkondlased lilli väljakule nii lähedale kui saab.

Poola lükkab oma punamonumentide mahavõtmise edasi
Poola parlament pidi eile arutama punamonumentide mahavõtmise seadust, kuid pinged Eesti ja Venemaa vahel ning lähenev 9. mai veenis poolakaid ettevaatlikkusele ja seaduse arutamine lükati edasi.
Poola valitsusparteid tahtsid Nõukogude sõdurite mälestuseks püstitatud monumentide mahavõtmist korraldavat seadust eile parlamendis arutama hakata, kuid nüüd lükkasid selle edasi, kirjutab Kommersant. Lisaks pehmendasid Poola seaduseloojad mõnes kohas ka seadusepunkte.
Kommersandi hinnangul saavad poolakad aru, et Venemaa ja Eesti vahelised pinged mõjutavad kõigi sõjamonumentide saatuse üle otsustamist. Seaduse edasilükkamist mõjutas ka lähenev 9. mai, kinnitab Kommersant.
Töö seaduseelnõu kallal siiski jätkub.
Poola rahvusmälestuse instituut on juba pannud kokku nimekirja monumentidest, mis kõige varem maha võtta tuleb.

Nicolas Sarkozy: president, see pean olema mina
Riigipeaks tõustes viis ungari immigrandi poeg Nicolas Sarkozy ellu lapsepõlveunistuse.
52-aastane Sarkozy lõi sotsialistist rivaali Ségolène Royali lubadusega asjad käima lükata ja kujutlusega kiiremast majanduskasvust, kõrgemast elatustasemest ning suuremast tööhõi-vest.
Ta tõotas muu hulgas ka traditsioonilised väärtused ja rahvusliku identiteedi taas ausse tõsta. Sarkozy võit tähendas suuresti rivaalide kampaania "ükskõik kes, aga mitte Sarkozy" läbikukkumist, vastaste maalitud ettekujutus ohtlikust auto-kraadist ei peletanud enamikku prantslasi temast eemale.
Sarkozy suutis ka tõrjuda rünnakud oma isa päritolu pärast ning aristokraadist ungarlase pojana täitis ta ambitsiooni, mis tal ema Andrée sõnul oli juba seitsmeaastaselt - saada Prantsusmaa presidendiks. "Ma ei taha saada presidendiks. Ma pean olema president," ütles Sarkozy kord oma biograafile Catherine Nayle.

Prantsusmaa uus president Nicolas Sarkozy lubab reforme juba suveks
Nicolas Sarkozy edu valimiseelsetes küsitlustes oli nõnda vankumatu, et tema kampaania pea-staabis on juba kuid uute seaduseelnõude kallal töötatud.
Pärast valimisvõitu oodatakse Sarkozylt suure huviga uue valitsusjuhi nime teatavakstegemist. UMP-i juhi enda vihjed lubavad aimata, et sellele kohale on peamised kandidaadid endine haridusminister François Fillon ja praeguse valitsuse tööminister Jean-Louis Borloo.
Mõlemal on vastse riigipea jaoks nii eeliseid kui ka puudusi. Endise UDF-i liikme Borloo peaministri toolile kutsumine lubaks Sarkozyl näidata, et viimaste nädalate jooksul tsentristidele antud lubadused moodustada laiapõhjaline koalitsioon ja anda UDF-ile uues valitsuses senisest märksa suurem roll olid mõeldud tõsiselt. Sihikindla reformijana tuntud Fillon võiks seevastu tõhusamalt ellu viia Sarkozy palju vastuseisu esile kutsunud valimisprogrammi.

Balti kett rivistub täna ilma Läti parlamendi toeta
Leedu seim võttis vastu Eestit toetava avalduse, kuid Lätis ei suudetud seda teha.
Moskvaga tülis olevale Eestile toetust avaldavat deklaratsiooni pooldas Läti seimis eelmisel neljapäeval 41 saadikut ja selle vastu oli 29. Kuna peamiselt valitsusliidu parteide esindajad eelistasid üldse mitte hääletada, ei suudetud avaldust vastu võtta.
Leedu seimis sai samal päeval sarnase sisuga deklaratsioon selge enamusega heakskiidu.
"Tegu on suure häbiga, sest Läti parlament on lasknud mööda soodsa ajahetke Balti ühtsuse kinnitamiseks," tunnistas Eesti Päevalehele partei Uus Aeg liider Einars Repše. Valitsusliit ei andnud avaldusele oma õnnistust, kuna selle algatas Repše juhitav opositsioonierakond.
Suhete parandamine Moskvaga

Venemaa lõi oma monumentide jaoks kaitsemissiooni
Moskva hakkab rahastama Nõukogude sõdurite matmispaikade hooldamist välismaal.
Venemaa presidendi administratsioon võttis vastu eelnõu, mis kaitseb välismaal asuvaid Nõukogude sõjaväe matmispaiku, kirjutas Kommersant.
Ekspertide hinnangul tahab Venemaa ilmselt juba sel kuul seaduseks saava eelnõuga läänele näidata, et teist pronks-sõduri-juhtumit Moskva ei luba.
Seadusega asutatakse välismaal seitse sõjahaudade kaitsemissiooni. Projekt hõlmab 14 riiki, kuhu on maetud 95% väljaspool Venemaad langenud sõdureist. Kokku puhkab välisriikide mullas ligi üheksa miljonit Nõukogude sõjaväelast.
Keskused hakkavad otsima Nõukogude sõjaväe hauakohti ja nende üle arvet pidama. Igal aastal annab Venemaa nende tööde jaoks miljon USA dollarit.

Üllar Jaaksoo lahkub Sportland International Group-i juhi kohalt
Sportland International Group AS juhatuse esimees Üllar Jaaksoo lahkus omal soovil ettevõtte juhatuse esimehe kohalt, nõukogu kinnitas teisipäeval uue juhatuse koosseisu ettevõtte asutajad Are Altraja ja Anti Kalle.
Sportland International Group AS-i nõukogu esimehe Anti Kalle sõnul saavad nad aru Üllari otsusest ja aktsepteerivad seda.
"Sportlandi kiire areng jätkub ning uue juhi otsingud algavad juba homme," lisas Kalle.
Jaaksoo sõnul on Sportlandi areng olnud viimasel paaril aastal väga kiire ja põnev.
"Kõikide ideede ja võimaluste realiseerimine saab olema jätkuvalt suur väljakutse ka uuele juhile. Mina aga vajan mõnda aega puhkust ja tervise häälestamist," kommenteeris oma lahkumist Jaaksoo.
Jaaksoo sõnul ei ole ta veel otsustanud, mida edasi teeb.
"Otsus on kaunis värske ja ma ei ole seni pidanud võimalikuks uuele ametile mõelda. Korvpalli keeles tuleb nüüd mõneks ajaks "Time-out"," sõnas Jaaksoo.

ABB viimase kvartali puhaskasum kasvas 163 protsenti
ABB 2007. aasta I kvartali puhaskasum kasvas tänu jätkuvalt suurele turunõudlusele 163 protsenti 537 miljoni dollarini võrreldes 2006. aasta sama perioodiga, mil kasum oli 204 miljonit dollarit.
I kvartali intresside ja maksude eelne kasum (EBIT) kasvas 67 protsenti 822 miljoni dollarini. Intresside ja maksude eelne kasum protsendina tuludest (EBIT margin) kasvas rekordilised 13,2 protsenti, teatas ettevõte.
Tellimuste arv kasvas I kvartalis 26 protsenti tänu nõudlusele elektriseadmete järele nii vanadel kui arenevatel turgudel, aga ka globaalse nõudluse tõttu jõudlust ja tootlikkust tõstva tehnoloogia järele.
"Tegime tugeva stardi ning tulemused vastavad meie arengule ja püüdlustele,"
ütles ABB president ja juhatuse esimees Fred Kindle. "Oleme valmis rahuldama edaspidigi globaalset nõudlust tehnoloogiate järele, mis tagaksid tootlikkuse tõusu ning oleksid samas energiasäästlikud ja töökindlad."

E kindlustuse lepingute arv kahekordistus
Eesti suurima kindlustusmaaklerfirma e kindlustuse lepingute arv kahekordistus pärast uuendatud internetikeskkonna avamist.
E kindlustus avas uuendatud internetikeskkonna märtsi alguses, et muuta teenuste pakkumine klientide jaoks lihtsamaks, teatas ettevõte.
Juba esimesed nädalad pärast uuendatud külje avamist tõid kaasa nii külastuste arvu kui sõlmitud lepingute mahu kahekordistumise. "Veendusime, et infokülluse ja kiire elutempo tingimustes peab tarbijale suunatud kodulehekülg olema üldjuhul lihtne, praktiline ja lisaküsimusi vältiv," selgitas e kindlustuse juhataja Risto Rossar.
E kindlustuse uuendatud kodulehel on tagatud senisest suurem kasutusmugavus, mis kätkeb endas tõhusamat funktsionaalsust, paremat navigeeritavust ja selgemat orienteeritavust. "Kuigi saime juba senise kodulehekülje kohta positiivset tagasisidet, pidasime siiski vajalikuks teha tarbija elu veelgi lihtsamaks," märkis Rossar.

Sampo pakub võimalust investeerida riskivabalt "Aasia Tiigritesse" 
Sampo Pank alustab alates teisipäevast, 8. maist uue Aasia aktsiaturgudega seotud investeerimishoiuse lepingute sõlmimist.
Uue investeerimishoiuse "Aasia Tiigrid" intress on seotud India, Taivani, Singapuri ja Lõuna-Korea aktsiaturgude arengutega. Investeerimishoiuse "Aasia Tiigrid" alguskuupäev on 5. juuni 2007. a ja lõppkuupäev 5. detsember 2008. a.
Hoiuse lepingu sõlminule makstakse lõpptähtaja saabumisel intressi, mis vastab nimetatud riikide aktsiahindade kallinemisele hoiuseperioodi jooksul ja see sõltub hoiustatavast valuutast ning riskitasu suurusest. Hoiusesse paigutatud vahendite säilimine on 100% garanteeritud.
Mõiste "Aasia Tiigrid" pärineb juba paari-kolmekümne aasta tagusest ajast ning käis mitmete edukate Aasia majanduste kohta, mis olid läbi oma reformide ja viimasest tuleneva tugeva majanduskasvu kopeerimas Jaapani majanduse varasemat edulugu. 1990. aastate teises pooles said nende riikide majandused tugeva tagasilöögi, mida tuntakse Aasia kriisina.

Energiakeskus kutsub energiamaailma avastama
Energiakeskus kutsub kõiki 8. - 14.mail peetava Energianädala raames endale külla põnevate eksponaatide ning energiamaailmaga tutvuma.
Sissepääs on nädala jooksul tasuta, kuid kõigil tuleb eelnevalt ekskursioonidele registreeruda, teatas Eesti Energia.
"Energiamaailm on suur ja põnev ning osa sellest soovime laste ja noorteni tuua meie eksponaatide ning tutvustusprogrammide abil," sõnas Aare Baumer Energiakeskusest. "Lastele meeldib, kui midagi saab ise katsuda ning katsete ja efektide toimumisel ninapidi juures olla. Seda võimalust me neile pakumegi ning loodame, et see aitab neid arvutimaailmast ka päriseluliste teadusimede juurde tuua."
Energiakeskus tegutseb 1912. aastal ehitatud endises elektrijaama hoones ning on lõbus ja hariv teaduskeskus nii lastele kui täiskasvanutele. Kohapeal on võimalik tutvuda erinevate teadusmaailma avastustega ja teha huvitavaid katseid enam kui saja interaktiivse eksponaadiga.

Tark & Co alustab M&A seminaride sarjaga
Reedel, 11. mail toimub advokaadibüroo Tark & Co eestvedamisel esimene ühinemiste ja omandamiste (M&A) teemaline seminar, mis paneb aluse iga aastasele samateemaliste seminaride sarjale.
"Seminari eesmärk on anda ülevaade Eestis toimuvate ühinemiste ja omandamiste tehingute trendidest, müügiprotsesside näidetest, tüüpvigadest ning tehingute struktureerimise võimalustest," märkis Tark & Co partner Risto Vahimets.
Vahimetsa sõnul on ühinemiste ja omandamiste turg Eestis jõudsalt arenenud. Suurtehingute puhul on nii ostja kui müüja poolel väga palju kaalul, mistõttu igasuguste ebaõnnestumiste ning ootamatuste vältimiseks on oluline tunda M&A põhialuseid.
"Seminari korraldamise idee tekkis praktilisest kogemusest, kuna klientide huvi tehingute õiguslike probleemide ja ohtude ennetamise võimaluste kohta on väga suur," lisas Vahimets.

Renault' esimese kvartali tulu oli 9 778 miljonit eurot
Renault' 2007. aasta esimese kvartali tulu ulatus 10 256 miljoni euroni, võrreldes 10 541 miljoni euroga 2006. aasta esimeses kvartalis. Autotööstuse divisjon tootis tulu 9 778 miljonit eurot.
Väljaspool Euroopat tõi grupile kasu kolme tootemargi soodus rahvusvaheliste mahtude mõju, eriti tänu Megane'ile ja Loganile, samuti tänu paremaks muutunud mudelivalikule / hinnale. Suurenev osade, mootorite ja sõidukite müük partneritele, eriti tarbesõidukite segmendis ning Nissani poolt SM3 ekspordi alustamine Koreast, teatas Renault.
Prantsusmaal ja Euroopas on Renault müügi vähenemine seotud peamiselt praeguse tootetsükli faasiga. Dacia müük kasvas 26,9% tänu Logani ja Logan MCV edule.
Väljaspool Euroopat jätkub Renault grupi müügi kasv, näidates tugevat 9,1% -list müügikasvu:
- Euromedi piirkonnas1 (+ 4.9%) tõi edu Logani dünaamilisus Venemaal (+ 67,5%). Rumeenias vähenes esimeses kvartalis Dacia müük. Hoolimata sellest, et Rumeenia turg muutub järjest konkurentsitihedamaks, on Dacia endiselt jäänud oma 30%-lise turuosaga turuliidriks.

Hansapank pakub uut investeerimishoiust
Hansapank pakub kuni 27.maini võimalust avada 1,5 -aastase tähtajaga investeerimishoius, mille intress on seotud Hansa Ida-Euroopa Aktsiafondi osaku hinnatõusuga.
Investeerimishoius võimaldab Ida-Euroopa aktsiaturgudele investeerida riskivabalt, sest hoiuse põhisumma on 100% tagatud ning sellele lisandub kasum võimalikust fondiosaku hinnatõusust, teatas pank.
Hansa Investeerimisfondide aktsiaanalüüsi juhi Enn Metsari sõnul pakub investeerimishoius tagatud põhisumma tõttu head võimalust Ida-Euroopasse investeerimiseks neile, kes seni on sellest regioonist kõrge riski tõttu eemale hoidnud. "Ehkki Ida-Euroopa riikidele on reitinguagentuuride poolt omistatud kõrged hinded, on siiski tegemist arenevate turgudega, mis on kindlasti riskantsemad kui näiteks USA või Lääne-Euroopa. Samas pakub regioon aga ka paremat kasvupotentsiaali," ütles Metsar.

Kasahstan tutvustab Tallinnas Kesk-Aasia finantskeskust
Kasahstani riiklik agentuur tutvustab 14-15. mail Tallinnas Põhja-Euroopa, Skandinaavia ning Balti riikide investoritele ja ettevõtjatele Kesk-Aasia regionaalset finantskeskust Almatõs.
Kohtumised on korraldatud koostöös Almatõ finantskeskuse rahvusvahelise nõustaja OMX-iga ja nende käigus antakse osalejatele ülevaade teguritest, tänu millele on Almatõ muutumas Kesk-Aasia regionaalseks finantskeskuseks.
Kasahstan on sarnased tutvustavad kohtumised korraldanud varem Hong Kongis, Moskvas ja Singapuris.
Konverentsi avavad 14. mail rahandusminister Ivari Padar, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Kasahstani suursaadik Eestis Tleukhan Kabdrakhmanov.
Esinejate seas on finantskeskuse esindajad, Kasahstani riikliku holding-ettevõtte "Samruk" esindaja Ulf Wokurka ja Kasahstani Börsi esindaja Idel Sabitov.

Haapsalu vanasse sünnitusmajja tuleb hotell
Haapsalu Vabal tänaval kunagi asunud sünnitusmaja ärkab ellu hotellina.
Kunagine sünnitusmaja ja kõrvalolev vana postimaja on tagastatud endise omaniku järeltulijale, Tallinnas tegutsevale advokaadile Harry Otsale. Omanik on nüüd tellinud arhitekt Jaan Ollikult projekti ja kavatseb maja ehitada hotelliks, kirjutab Lääne Elu.
Aastaid kinnilöödud akendega seisnud puumaja on üks väheseid funktsionalistlikus stiilis elumaju Haapsalus.
Sõjaeelse Eesti ajal olid majas nooblid üürikorterid, majal on kaks treppi, paraadtrepp elanikele ja tagatrepp teenijaile. Teenijaile olid ka eraldi korterid. Nõukogude ajal maja natsionaliseeriti ja sellest sai haigla. Ülakorrusel oli sünnitus-, all lasteosakond ja korter.

Kruuda, Kilp ja Vichmann rajavad Saku Suurhalli juurde tervisemetropoli
ASi Rocca al Mare Suurhalli tuumikatsionärid Aare Kilp, Marcel Vichmann ja Oliver Kruuda plaanivad Saku Suurhalli juurde rajada seninägematu tervisemetropoli.
Suurhalli omanikud kavandavad suurhalli ümbrusesse omanäolist tervise ja vaba aja keskust, mis muudaks tervikuks Saku Suurhalli ning selle naabruses asuva piirkonna. Võimalusel haaratakse projekti kaasa ka naaberhallid, kirjutab ajakiri Saldo.
Suurhalli lähedusse plaanitakse uusi juurdeehitisi ja rajatisi - terviserajad, treeninghallid, spordihotell jpm.
"Meid on juba süüdistatud selles, et nüüd tulevad rahakad onud ja võtavad Saku Suurhalli tagant männimetsa maha," ütles Rocca al Mare Suurhalli juhatuse esimees Aivar Sirelpuu. "Kaugel sellest, lõpliku kontseptsiooni kohaselt peaks siia, eelkõige suurhalli käsutada olevale krundile kerkima tervisemetropol, kus oleks kogu perega võimalik nautida juba olemasolevat ja rajatavat keskkonda."

ARK registreeris aprillis rekordarvu mootorrattaid
Aprillis registreeris autoregistri keskus (ARK) Eestis esmaselt 601 mootorratast, millest 209 olid uued. ARKi teatel on tegemist rekordarvuga.
2005. aasta aprillis registreeriti 258 ning 2006. aasta aprillis 435 mootorratast.
Möödunud aasta maikuus ületas üldine sõidukite esmane registreerimine esmakordselt kümne tuhande piiri, ent sel aastal jõuti selle tulemuseni juba aprillikuus - 10 031 sõidukit, sh 4836 uut.
2006. aasta mais registreeriti Eestis 10 501 sõidukit, millest 4 550 olid uued. Võrreldes 2006. aasta aprilliga, mil registreeriti 8920 sõidukit oli kasv märkimisväärne ning tõenäoline on, et kasv jätkub ka sel aastal.
Selle aasta esimene kvartal oli sõidukite registreerimiste poolest viimaste aastate aktiivseim. Võrreldes eelmise aastaga kasvas suuremal või vähemal määral kõigi kategooriate sõidukite registreerimine. Uute sõidukite registreerimine kasvas üle 50%.

DPD avas Lätis Balti riikide võimsaima pakisortimisterminali
Eile avas logistikaettevõte DPD Latvija uue pakisortimisterminali, mis saab pinda ja tootmisvõimsust arvestades olema suurim Balti riikides.
Uue terminali suurim sorteerimisvõimsus on DPD teatel 140 000 pakki päevas.
DPD Latvija sorteeris seni kuni 10 000 saadetist päevas. Terminali kogu pinna suurus on 2900 ruutmeetrit. DPD Läti võrgustikus töötab rohkem kui 160 kullerit ja töötajat.
Sarnane seadmestik on juba edukalt kasutusel DPD võrgustiku terminalides Vilniuses, Kaunases ja Tallinnas.

Hansapanga deebetkaardid saavad uue kujunduse
Tänasest hakkab Hansapank välja andma uue kujundusega deebetkaarte - automaatselt saavad uue ilmega kaardi need kliendid, kelle senise deebetkaardi kasutusaeg läbi saab.
Kaardi kujunduses kasutatakse triipkoodi, mis läbib nüüdsest kogu Hansapanga graafikat. "Deebetkaart on klientide jaoks enamasti esmane seos pangaga. Seetõttu on loomulik, et äratundmist tekitavad kujundid seovad nüüd üheks tervikuks nii meie trükised, kontorite kujunduse, sularahaautomaadid kui ka pangakaardid," rääkis Hansapanga turundusdirektor Tiiu Tälli.
Esialgu väljastatakse uue kujundusega Visa Electroni deebetkaarte, suvel lisanduvad ka Maestro kaardid. Kaardi funktsioonides muudatusi ei toimu.
Mai alguseks on Hansapank väljastanud kokku 846 318 deebetkaarti.

Aivar Sõerd asus juhtima Tallinki hotelliketti
Endine maksuameti peadirektor ja rahandusminister ning kümmekond aastat Tallinki väikeaktsionäriks olnud Aivar sõerd asus alates eilsest juhtima Tallink Hotels hotelliketti.
AS-i Tallink Grupp juhatuse liikme Andres Hundi sõnul on Aivar Sõerdi näol tegemist inimesega, kelle tugevad juhtimisalased võimed pikemat tutvustamist ei vaja.
"Otsust tulla Tallinki hotellide tegevust juhtima toetas kahtlemata ka varasem positiivne koostöökogemus kontsernis," ütles Aivar Sõerd, kes sai Tallinki väikeaktsionäriks juba 1990. aastate teisel poolel.
Rahvaliitlasest Aivar Sõerd sai viimastel riigikogu valimistel kesised 233 häält.
Aastatel 2005-2007, eelmise valitsuse koosseisus, oli Sõerd tegev rahandusministrina. Samuti on Sõerd juhtinud Eesti Maksuametit (1999-2003) kui ka Tallinki juhtidele kuuluvat trükikoda Vaba Maa (2004-2005). 1964. aastal sündinud Sõerd on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna.

Kalvi: kuu aja pärast on kõik ehk rahunenud
Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et kui lähiaegadel säilitatakse külma närvi, siis võib eksport Vene suunal jätkuda rahumeelselt juba kuu aja pärast.
"Täna oleme võtnud äraootava positsiooni," ütles Kalvi, kelle sõnul on ettevõte optimistlik, hoolimata sellest, et Venemaa suunalt on tulnud pronkssõduri teisaldamise ümber tekkinud kära tõttu tagasilööke. Seda nii Eesti ettevõtetele üldiselt kui ka konkreetselt Livikole. Täpsemalt ei taha Kalvi olukorda kirjeldada, kuna niigi tundliku teema puhul pole mõtet õli tulle valada.
"Tagasilöögid on konkreetsete kaubanduskettide teema," ütles Kalvi. Tema sõnul on ajutiselt peatatud ettevõtte reklaami- ja turundusaktsioonid Venemaal, kuid eksport pole praeguseks katkenud.
Eilse päeva jooksul sai populaarsust juurde Liviko tootesari Vana Tallinn. Peterburis kutsusid noored Vana Tallinnat mitte ostma ega turustama, Ukraina portaal seevastu tegi tootele vastupidist reklaami. Igal juhul on tegemist kaubamärgiga, mis neis riikides on Nõukogude ajast siiani väga tuntud, kui mitte kõige tuntuma Eesti kaubamärgiga.

Pärnu Kaubamajakas avab juurdeehituse
Homme avatakse Pärnus kaubanduskeskuse Kaubamajakas laiendus, 21 000-ruutmeetrise pinnaga Kaubamajakast saab Lääne-Eesti suurim kaubanduskeskus.
Kaubamajakat arendava AS-i Papiniidu Projekt teatel moodustab laienduse maksumus ületab 150 miljonit krooni.
Kaubamajakas kahekordistab laienduse käigus senise kaubanduspinna. Samuti suureneb Kaubamajakas tegutsevate kaubandusettevõtete arv varasemalt 32-lt laiendusjärgselt 55-le.
AS Papiniidu Projekti juhataja Evelin Kusmani sõnul alustavad üksikud suuremad rentnikud keskuses mai teisel poolel ja osad ka juunist.
Pärnu Kaubamajakas avati 2004. aastal. Keskuse laienduse peatöövõtja on ehitusfirma Oma Ehitaja.

Rekkajuhid pelgavad Venemaale sõita
Järjekorrad Eesti-Vene piiripunktidest on kadunud. Nii kaubavedajate kui ka kaubasaatjate hulgas on ettevõtteid, kes püüavad Venemaad vältida, kuni olukord selgineb.
Kuigi Eesti piirivalveamet keeldub tihendatud piirikontrolli ajal avaldamast statistikat Eesti-Venemaa piiri ületanud veokite kohta on maksu- ja tolliameti piirijärjekordade infost näha, et Narva piiripunktis Venemaale pääsu ootavate autode arv on nädalaga vähenenud 220-lt kahele, kirjutab Äripäev.
"Transport Venemaale on Eesti vedajatelt praegu viinud une ja närvid," ütleb üks nime mitte avaldada sooviv Eesti transpordifirma juht. Tema sõnul saadetakse Venemaale ainult neid autosid, mille juhid julgevad minna. Juhid kardavad, kuna on kuulnud, et kellelgi olevat sisse löödud esiklaas ja kellelgi lõhutud peeglid.
Konkreetseid näited, et Eesti vedajad satuvad Venemaal praegu rünnakute alla, siiski nii Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioonil kui transpordifirmadel ei ole.

RM: inflatsioon püsib jätkuvalt üle viie protsendi
Statistikaameti andmetel ulatus tarbijahindade kasv aprillis 5,5 protsendini, mis on märtsiga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra madalam.
Eurotsooni inflatsiooni ületas siinne hinnatõus 3,7 protsendipunkti võrra.
Vaatamata inflatsiooni mõningasele aeglustumisele püsib hinnakasv küllaltki kiire. Jaekaubanduse kiire kasvu püsimine ning maksutulude väga hea laekumine aasta esimestel kuudel viitavad jätkuvalt tugevale sisenõudlusele, mis omakorda soodustab hindade tõusu. Mitmete kaupade ja teenuste hinnatõus on jätkuvalt kiirenemas.
Aprillis mõjutas inflatsiooni enim toiduainete kallinemine, eriti puudutab see värskeid aiasaadusi. Lisaks tõusid suuremal määral teenuste hinnad - kallinesid söömine väljaspool kodu ja majutusteenused. Majapidamiskaupade panus inflatsiooni suurenes samuti. Majutusteenuste kallinemise taga on tõenäoliselt turismihooaja algus. Tulenevalt üürihindade tõusu teatavast stabiliseerumisest ja aasta tagasi aset leidnud kütte kallinemise mõju vähenemisest on eluasemega seotud hindade tõus viimastel kuudel aeglustunud.

Vene raudteefirma soovib Tallinn-Peterburi rongiliini sulgeda
Venemaa Oktoobri raudtee saatis Tallinn-Peterburi ja Tallinn-Moskva reisironge opereerivale Eesti operaatorfirmale GO Rail ametliku kirja, mille kohaselt soovib Vene pool lõpetada 27. maist Tallinn-Peterburi suunal liikuva rongi teenindamise.
Go Raili nõukogu liikme Tiit Pruuli sõnul ei ole rongiliini sulgemise põhjenduseks esitatud ühtegi pädevat argumenti.
"Alustasime sel liinil pärast nelja aastast vaheaega taasopereerimist tänavu 31. märtsil. Huvi selle rongi vastu on väga suur nii Eesti kui eriti Peterburi reisibüroode hulgas. Reisijanumbrid kasvasid juba esimese kuu ajaga märgatavalt. Ma ei näe ühtegi ärilist põhjust, et sulgeda sissetöötamisjärgus olev perspektiivikas rongiliin. Olen üsna veendunud, et meil õnnestub koostöös oma vene kolleegide-raudteelastega ning vajadusel ka rahvusvaheliste raudteeorganisatsioonide abiga antud liin ellu jätta," ütles Pruuli.

Töötus kahanes aastaga 22,4 protsenti
30. aprillil oli tööturuametis registreeritud 13 687 töötut, mis moodustab 2,1% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga.
Võrreldes 31. märtsiga oli registreeritud töötuid 570 inimese võrra ehk neli protsenti vähem. Eelmise aasta 1. maiga võrreldes vähenes töötute arv 22,4%.
Aprillikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 15 890 töötut. Aprillis rakendus 1342 töötut. Uute töötutena registreeriti 1993 inimest.
30. aprillil oli tööturuametis registreeritud 1627 noort töötut (vanuses 16-24 aastat) ning vanemaealisi töötuid 4392 (üle 50-aastased). 30. aprillil arvelolnud töötutest 61,2% olid naised.
Registreeritud töötus oli kõrgeim Ida-Virumaal ning Valgamaal (vastavalt 4,8% ja 4,7% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga). Kõige madalam on töötuse tase jätkuvalt Harjumaal (1,2%), järgneb Tartumaa (1,3%).

A.  Le Coq avab uue villimisliini ja siirupiköögi laienduse
Joogitootja A. Le Coq käivitab tänasest uue plastpudelite villimisliini koos siirupiköögi laiendusega.
Ettevõte investeeris liini kokku 127 miljonit krooni. Uus liin võimaldab villida tunnis ligi 30 000 liitrit jooke.
"Plastpudelitesse villitud joogid moodustavad meie toodangust 46% ning uue liini võimsus tagab kogu tootesortimendi kättesaadavuse ka suveperioodil, kui on tarbimise kõrgaeg ning nõudlus kipub ületama pakkumise," ütles A. Le Coqi juhi Tarmo Noop.
Noobi sõnul võimaldab uus liin A. Le Coq'il toota kaks korda enam kõiki plastpudelitesse villitavaid tooteid alates veest karastusjookideni välja.
Liin võimaldab tänu kaasaegsele tehnoloogilisele lahendusele vahetada tootmise käigus operatiivselt plastpudelitesse villitavat tootesortimenti, mis muudab tootmisprotsessi väga paindlikuks ja kiireks.

Varek: viimaste päevade olukord raudteel on nukker
Esimese seitsme tööpäevaga mais on Eesti Raudtee võtnud naaberraudteedelt vastu 27 rongi ööpäevas ehk 25-30% vähem kui jaanuarist aprillini keskmiselt.
"Viimaste päevade olukord on olnud nukker. Paaril viimasel päeval oleme võtnud piirijaamades vastu vähem kui 20 rongi ööpäevas. Kuigi samas Venemaa raudtee infrastruktuuril tehakse teetöid, mis otseselt mõjutab kaupade liikumist Eesti suunal, ja mitmed kliendid on peatanud Eesti suunalise kaupade laadimise, loodame mai teisest poolest olukorra stabiliseerumisele ning osalise kaubamahu taastumisele," ütles Eesti Raudtee juhatuse liige ning turundusdirektor Rene Varek Eesti Raudtee viimaseid tulemusi kommenteerides.
Kaubamahu vähenemise põhjuseks peab Eesti Raudtee "mitmeid oletuslikke tegureid, nagu Venemaal traditsiooniliselt mai alguse pühadega seotud töötempo aeglustumine, teeremont kui ka pronkssõduri teisaldamisest tingitud pinged Eesti-Vene suhetes".

Eesti Raudtee naftavedu kahanes aprillis kümnendiku võrra
Eesti Raudtee vedas aprillis 9% vähem naftat ja naftasaadusi kui eelmisel aastal samal ajal, suurima kaubagrupi kogukäive oli 2,21 miljonit tonni.
Eesti Raudtee juhatuse liikme, turundusdirektori Rene Vareki sõnul tuli tagasilöök eelkõige heledate naftasaaduste arvelt ning seda just kuu viimasel kümnendikul. Tahkeid kütuseid ehk kivisütt veeti aprillis kokku 0,78 miljonit tonni ja veod kasvasid üle 28%.
Suurima mahuhüppe tegid aprillis väetised, mille vedu suurenes võrreldes eelmise aastaga ligi kaks korda. Puitu veeti aprillis 0,19 miljonit tonni ja mahud jäid mullusega samale tasemele. Samuti oli ka põlevkivi veomaht 0,18 miljonit tonni samas suurusjärgus eelmise aastaga. Keemiakaupade vedu suurenes aga ligi 40%, olles kokku 0,13 miljonit tonni.
Aprillikuu veomaht Eesti Raudteel oli kokku 4,07 miljonit tonni. Võrreldes möödunud aasta aprilliga olid kaubamahud ligi 5% suuremad.

Aprilli tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 5,5% 
Aprillis olid tarbekaubad ja teenused eelmise aasta aprilliga võrreldes keskmiselt 5,5% kallimad.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli aprillis võrreldes märtsiga 0,6%, teatas statistikaamet.
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid aprillis võrreldes märtsiga keskmisest enam värske köögivilja kallinemine ning mootorikütuse hinnatõus.

Maksukontroll tuvastas 850 miljoni krooni eest tasumata makse
Maksu- ja tolliamet tuvastas selle aasta esimeses kvartalis ligi 850 miljoni krooni ulatuses tasumata makse.
Peamisteks rikkumisteks olid juriidiliste isikute puhul arvetevabriku teenuste ning fiktiivsete arvete kasutamine. Füüsiliste isikute puhul oli peamiseks rikkumiseks kinnisvara ning aktsiate võõrandamisest saadud tulu deklareerimata jätmine, teatas maksu- ja tolliamet.
Samuti väljastas amet esimeses kvartalis üleliigse laovaru tasu seaduses alusel uued üleliigse laovaru teated ning tuvastas juhtumid, kus üleliigne laovaru oli jäetud deklareerimata.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et amet paneb jätkuvalt rõhku riskianalüüsi tõhustamisele, et kontrolli satuksid ainult need ettevõtted, kus maksurisk on suur.

Eesti Gaasi endine juht: gaasijuhe on Eestile kasulik
Eesti Gaasi endise juhatuse esimehe Aarne Saare hinnangul on Läänemerre rajatav gaasijuhe Eestile kasulik.
"Kui emotsioonid rahunevad, siis on võimalik leida väga häid lahendusi Eestile," ütles Aarne Saar ETV hommikuprogrammis Terevisioon, vahendab ETV24.
"Süvenedes torustike ajalukku, siis Põhjameres on neid väga palju. Meil on tõesti ainult üks," märkis Saar ning lisas, et Läänemere gaasitoru hakati projekteerima ja olukorda uurima juba eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate algul. Seda tegid Gazprom koos Soome firmaga Neste.
Tehniliselt on Saare sõnul Eesti olukord raskem seetõttu, et oleme tupiku viimane lüli. "Kui eespool midagi juhtub, siis see kõik võib meid häirida," märkis Saar.

Viinakeeld pani inimesi varusid koguma
Eesti alkoholifirmad kannatavad kahju, kuid peavad otsust keelata 9. mai eel alkoholi müük õigustatuks, neile ei pakkunud lohutust ka eile ennelõunane alkoholi hoogmüük Tallinnas.
Eile enne kella kahte päeval oli pealinna alkoholipoodides ja -osakondades küllaga sagimist. Enamik ostjatest, kes ladusid korvi kas kalleid konjakeid ja viskisid või õlle- ja viinakaste, olid soomlased. Eestlastel oli näpus paar pudelit õlut, neidudel purk siidrit või muud. "Mina ei varu midagi," ütles järjekorras seisev mõtlik mees Äripäevale. "Ja keeld on igati õigustatud," lisas ta.
Alkoholitootjate kahju ulatub miljonitesse kroonidesse ja riigi rahu huvides on nad seda vaikselt kannatanud. Kui pärast 10. maid sanktsioonid kestavad, lubavad nad häält tõsta.
"Siis peaks arutlema teemal, kas eesti inimesed ei oska üldse alkoholi juua või peab mõne vene päti pärast selle ära keelama," ütles A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop.

Nestes kallines bensiin vähem kui kuuga 1,2 krooni
Eile tõstis Neste esimesena taas bensiini hinda, vähem kui kuu ajaga on Futura 95 kallinenud 1,2 krooni.
Neist kaks viimast ligi kroonist hinnatõusu toimus nädala jooksul. Viimati tõusis bensiini hind Nestes 30. aprillil, kui bensiini Futura 95 liitri hind tõusis 13,6 kroonilt 13,95 kroonile. Eilsest maksab liiter bensiini 14,4 krooni. Diislikütuse hind ei muutunud, kirjutab Äripäev.
AS Eesti Statoil tõstis bensiini hinda Neste eeskujul eile kella kolmest. Bensiin 95 Euro maksab mehitatud jaamades nüüd 14,65 krooni ja automaatjaamades nagu Nesteski, 14,4 krooni. Samavõrra, 45 senti liitrilt, tõstis eile bensiini hinda ka Olerex.

Eesti Raudtee laseb töötajad blokaadi ajaks puhkusele
Eesti saab vastukaaluks majandusblokaadile takistada gaasijuhtme ehitust.
Praegu on selge, et mais väheneb Eesti Raudtee vedude maht üle 50%. "Me valmistame selle nädala lõpuks ette kriisiprogrammi," ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann. "Tõenäoliselt laseme osa inimesi puhkusele ja vaatame üle töögraafikud. Me ei pea enam töötama 24 tundi ööpäevas, vaid saame hakkama ka 12 tunniga." Esialgu on veel ebaselge, kui palju täpselt veetava kütuse maht mais väheneb, kuid Kirišis asuv naftatöötlemistehas on ainuke, kus mais veel laaditakse Eesti poole tulevat kaupa.
Simmermanni sõnul liigub kaup Lätti Ventspilsi ja Leetu Klaipedasse ning Venemaa oma sadamatesse. Samuti on mõned naftatöötlemistehased vähendanud mingil määral tootmist.

Reisibüroo korraldatud oksjonilt võib saada ülisoodsa hinnaga reisi
Reisibürood Estravel ja Kliktop on asunud reise müüma oksjonil, kust hea vedamise korral võib endale reisi lunastada tavahinnast tuhandeid kroone odavamalt.
Kliktopi reisikonsultandi Kertu Kesselmani sõnul pannakse oksjonile reisi viimased kohad, mis muidu müüakse maha viimase hetke pakkumisel.
Kliktop on korraldanud märtsis-aprillis kaheksa oksjonit Maroko reisidele.
Näiteks müüdi nädalast Maroko reisi ööbimisega kolmetärnihotellis ja hommikusöögiga alghinnaga 2000 krooni ning oksjonihaamer kukkus 7100 krooni juures. Et reisi tavahind oli 12 990 krooni, on kasu oksjonil osalemisest ilmselge. Oksjonil võidetud hind kehtib ka osaleja kaaslasele. Kes soovib üksi minna, peab tasuma ka ühekohalise toa lisamaksu.

Patarei kultuuripargis algas kunstitudengite festival "Ahnus" 
Näitus Soomlane Ville Laaksonen loob seinamaali "This is not America" eile käivitatud Patarei kultuuripargi (Kalaranna 2) rahvusvahelisel kunstinäitusel, kus eksponeeritakse mitme Euroopa riigi ülikoolide fotograafia, meedia, filmi, graafika ja kunstiõpetaja erialade üliõpilaste töid. Esindatud on Eesti, Soome, Saksamaa ja Kreeka ülikoolid. Näitused ja performance'id on alternatiivkunsti võtmes, arvestades endise Patarei vangla kohavaimu. Ära on kasutatud kõik vangla boksid kuni ruumini, mille uksel on "Juuksur". Üritusi jätkub ka järgnevateks päevadeks. Nii esineb täna ja homme kell 20 Patarei kultuuripargis Tallinna ülikooli koreograafiaosakonna tantsuteater, veel esinevad nad 15., 17., ja 19. mail Kanuti Gildi saalis. Täpsem info aadressil ahne@tlu.ee.

Stalini ema kirjutas poja noorusest
Gruusia arhiividest on saanud kättesaadavaks Jossif Stalini ema mälestused, mis pajatavad suure diktaatori lapsepõlvest.
Stalini ema Keke Džugašvili päevikule pääses ligi briti ajaloolane Simon Sebag Montefiore, kes ilmutas mõned päevad tagasi raamatu "Noor Stalin". Diktaatori ema isiklikele märkmetele pääses ta ligi, saades selleks loa Gruusia presidendilt Mikheil Saakašvililt.
Keke Džugašvili kirjapandud mälestustest paistab suur Nõukogude diktaator hella lapsena, kellele meeldivad lilled. Mälestustest tuleb välja ka lapseeas Stalini hirm oma alkoholiga liialdava isa ees. "Niipea kui ta kuulis oma isa tänaval laulmas, jooksis ta kohe minu juurde ja küsis, kas ta võib minna naabrite juurde varju, kuni isa on magama jäänud," kirjutas ema päevikus.

Eesti luule jookseb joonistatud pildis
Seitse eesti luuletust peavad "Musta lae" luulemaratoni, saatjaks animatsioon.
Ei tea, kelle idee oli väljendada animafilmis luulekunsti, kuid see mõte on kuldaväärt.
Tegelikult hakkaski meie vahvate animaatorite loomingust paistma mõningane hea ainese puudus. Joonistatud lugusid tuli kenasti, kuid ütlemise värskus ja hoog kippus kaduma autorifilmi ainumõeldavasse põhi-mõttesse - teen kõik algusest lõpuni ise. Nüüd siis on ideid võetud laenuks eesti luuletajatelt ja asi tuli põnev.
"Must lagi" on hästi adekvaatne teos selles mõttes, et ühe luuletuse ja lühianimatsiooni kestus klapivad ülihästi kokku. Ja seitse lühikest teost moodustavad kokku paraja kasseti, kus hakkab lisaks kunstisõnumile tööle sportlik võrdlusmoment: kuidas erisuguse isikupäraga ja eri kujundisüsteemiga animaatorid oma sarnase ülesandega hakkama saavad.

Arhitektide liit tunnustab väikeobjekte
Homme, 9. mail kell 16 avatakse Rotermanni soolalaos Eesti arhitektide liidu näitus "Väike 2002-2006". Eelmisel aastal koostati arhitektide liidu aasta-näitus eramutest, sel aastal esitletakse aastatel 2002-2006 valminud väikeobjektide paremikku, mille sekka kuuluvad näiteks Rakvere keskväljak ja Vallimäe trepp, tudengite valmistatud kiikuv varjualune "Giik" või villat meenutav koerakuut. Näituse kuraator Karin Paulus põhjendab fokuseerumist väikevormidele: "Kui Eesti kultuurkapitalis toimub piltlikult gigantide heitlus, siis arhitektide liit tahtis tähelepanu juhtida pisematele, kuid läbi keskkonna argielu ehk rohkemgi mõjutavatele vormidele." Näituse avamisel kuulutatakse välja kolm auhinnasaajat ning antakse üle teenetemedalid aasta parimale tellijale, ehitajale ja arhitektuurikriitikule.

Tartus toimus täna liiklusfilmide festivali autasustamine
Lõuna politseiprefektuur autasustas täna Tartus kinos Athena parimaid noori, kes võtsid osa liiklusfilmide festivalist "Kuldsebra".
Noored käsitlesid oma filmides peamiselt probleeme ülekäiguradadel ja rullnoklust Eesti teedel, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Parima filmi auhinna sai Tartu tudengite film, mis räägib sellest, kuidas ratastoolis mees jääb raudteele kinni ja seetõttu hukkub rongi all.
Konkursile laekus üheksa filmi.
Konkursiga sooviti teada, kuidas näevad noored liikluse kitsaskohti.

Internet: 
Internet:  - siit leiate ühe vahva kelgutamismängu. Kõigepealt tuleb joonistada nõlv ning seejärel saab vaadata, kuidas kelgutaja sealt alla tuleb. Kui tuleb. Võib-olla käib enne ninali. Igatahes kaardimängude vahelduseks suurepärane võimalus töötamist simuleerida. Ja pingeid välja elada.

 "Ämblikmees 3": palju võitlust, aga üsna vähe villa
Äsja kinodesse jõudnud "Ämblikmees 3" hiilgab muljetavaldavate eriefektidega.
"Ämblikmees 3" sisaldab palju lugusid. Peter Parker (Tobey Maguire) ja tema armastatu Mary Jane (Kirsten Dunst) suhe triivib kriisi poole, sest Parkerile on pähe hakanud Ämblikmehe kuulsus ning MJ muredele ei jää enam kohta. Vanglast põgenenud mees (Thomas Haden Church) otsib võimalusi, kuidas haige tütre raviks raha leida (muidugi mitte legaalselt), lisaks hauvad Parkerile kättemaksu paar muud tegelast. Kõige tipuks sajab taevast alla must aine, mis otsib ohvrit, et tema iseloomuga trikke teha.
Ilmselgelt on filmi hiigeleelarve läinud suuresti eriefektidele ja seda õigusega, sest superkangelaste ja -antikangelaste seiklused peavadki olema supertasemel - midagi vähemat vaataja ei oota. Selles osas pettuda ei tule, kuid kahjuks on lavastaja Sam Raimi unarusse jätnud filmi dramaatilise poole.

Langevarjurid hüppasid alla Tallinna teletornist
Tallinna teletornist tegid eile B.A.S.E-hüppe Eesti langevarjuklubi president Maie Kütt ja instruktor Toomas Talts ning Soome langevarjur Jussi Holopainen, kellel kõigil on seljataga sadu või koguni tuhandeid langevarjuhüppeid.
Eesti langevarjuklubi esindaja Annika Arrase sõnul nimetatakse B.A.S.E-hüppeks maaga ühenduses olevatelt objektidelt, näiteks hoonelt, kraanalt, sillalt või kaljult langevarjuga allahüppamist. Tavalisest langevarjuhüppest erineb see eelkõige kõrguse poolest, mis harjumuspärase nelja kilomeetri asemel on ainult 50-200 meetrit. Ka puudub hüppajatel varuvari. Seepärast tohivad seda teha vaid väga kogenud hüppajad, kellel on seljataga vähemalt 400 langevarjuhüpet.

Interneti-Oscarite jagamisel võidutsesid Google, YouTube ja BBC
Aasta parimatele internetilehekülgedele jagati 11. korda välja kübermaailma Oscarid.
Rahvusvaheline digitaalse kunsti ja teaduse akadeemia avalikustas 1. mail Webby auhinna võitjad.
Žürii, kuhu kuuluvad teiste seas 1970-ndatel internetti rajada aidanud Vint Cerf, Simpsonite looja Matt Groening ja muusik Beck, valis auhinnasaajad välja enam kui 8000 kandidaadi seast. Sõna said sekka öelda ka tavakasutajad.
Webby aasta inimesteks kuulutati üsna ootuspäraselt maailma populaarseima videolehekülje YouTube'i asutajad Steve Chen ja Chad Hurley, kes müüsid lehekülje aasta pärast loomist 1,65 miljardi dollari eest võrgugigandile Google.
Aasta näitlejanna Webby saanud Austraalia näitlejatar Jessica Lee Rose sai muide tuntuks just tänu oma YouTube'i kontole. Parimaks meesnäitlejaks tunnistati anonüümne Ninja võrgulehel askaninja.com asuvast komöödiasarjast.

Laibach ja Electric Six
Eesti suurimal rokifestivalil näeb tänavu 1980-ndatel Sloveenias loodud ja sotsialistlikus Jugoslaavias keelatud olnud ansamblit Laibach, kelle viimane plaat sisaldab eri riikide hümnide töötlusi. Ja USA uue roki staari Electric Six (pildil), kes ühendab pungi, funki, disko ja metali. Rabarock toimub 15.-16. juunil Järvakandis. Piletid on müügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Statoilis. Aprillis maksab festivali pass 590-650 krooni.

Eesti karatekad tõid koju igat värvi medaleid
Kimura Shukokai karate meistrivõistlustelt, mis toimusid 4. ja 5. mail Rootsis, tõid noored karatekad koju kümme erinevat värvi medalit.
Rootsis Botkyrkas toimusid 4.-5. mail Euroopa meistrivõistlused Kimura Shukokai karates.
4. mail saavutasid noored sportlased neli teist kohta ja ühe kolmanda koha. 14-15 aastaste noormeeste raskekaalus saavutas teise koha Lev Karpov. 16-17 aastaste noormeeste kergekaalus saavutas teise koha Valeri Vilpo. 16-17 aastaste noormeeste raskekaalus saavutas teise koha Taavi Taniel. 16 - 17 aastaste tütarlaste raskekaalus saavutas Katja Karpova teise koha ja Kersti Lang kolmanda koha.
Teisel päeval, 5. mail võitles Madis Kostabi ennast 18-21 aastaste kergekaalus euroopa meistriks. Talle sekundeeris Ersto Põlluaas pronksiga. Lisaks võitlesid ennast kolmandale kohale 18-21 aastaste kergekaalus Timo Taniel ja Aleksei Sõrojedin.

Kanepi kaotas Berliinis avaringis
TENNIS:
Maailma edetabelis 54. real seisev Kanepi suutis avasetis seisul 5: 5 vastase pallingugeimi murda ja oma servil sett serviässaga 7: 5 lõpetada. Teises setis murdis kumbki mängija kahel korral vastase pallingu ja seega asuti setivõitjat selgitama kiires lõppmängus. Eestlanna spurtis kiirelt 3: 0 ette, kuid paraku oli sellega laul lauldud, kirjutab Sportnet.
Ukrainlanna võitis järelejäänud seitse punkti ja võttis seti tulemusega 7: 6.
Otsustavas setis jäi Kaia 0: 4 taha ja rong tundus olevat läinud. Visa võitlusega sai Eesti esireket ühe servimurde tagasi, tehes seisuks 2: 4. Järgmises geimis oli Kaial võimalik kaotusseis minimaalseks muuta, kuid oma palling tuli paraku siiski vastasele loovutada. Bondarenko lõpetas järgmises oma servigeimis seti 6: 2 ja kogu mängu settidega 2: 1.

Tanel Leok: ebaõnne aeg on möödas
Motokrossi MM-sarjas klassis MX1 seitsmendal kohal asuv Tanel Leok sunnib end positiivselt mõtlema ja soovitab sama kodumaa ajakirjandusele.
Olete märkinud teid hooaja alguses jälitanud ebaõnne. Milles see väljendus?
Miks kõik ajakirjanikud esitavad küsimusi just ebaõnne kohta? Mina katsun mõelda positiivselt, halva võimalikult kiiresti unustada. Miks lehemehed ei võiks samasugust hoiakut omaks võtta?
Aga ikkagi…
Ebaõnne on olnud lausa uskumatul määral. Olen teinud sõiduvigu, kannatanud rüsinas, mõnikord on tehnika alt vedanud. Olen olnud kaks korda parimal stardipositsioonil, kuid pole veel sõiduvõiduni jõudnud. Sellest kõigest peaks olema juba küllalt. Limiit on täis.
Siit ilmneb veidi kannatamatust?
Tuleb tunnistada, et kohati küll.

Hoki MM-il läheb lahti tuline heitlus
Kodupubliku ees MM-kulda võita ihkav Venemaa meeskond otsib homseks veerandfinaaliks kõige kindlamat väravavahti.
Eile õhtul E-grupis Rootsiga esikohaheitluse pidanud Venemaa koondise väravat kaitses Aleksandr Jeremenko. 6: 3 võidumängus *veitsiga seisis väravasuul Vassili Košetškin, kes sai aga kolme värava selja taha laskmise eest peatreener Vjatšeslav Bõkovilt kõvasti sarjata.
"Niisugusel tasemel mängijad ei tohi nii rängalt eksida," kritiseeris Bõkov, kes seisab valiku ees, kumba kollkiprit usaldada veerandfinaalis, kus tuleb kohtuda kas Tšehhimaa või Slovakkiaga.
Tretjak usaldab treenerit
Venemaa hokiliidu juht, endine staarväravavaht Vladislav Tretjak mõistis Bõkovi dilemmat, kuid ei öelnud ajalehele Sport-Ekspress, keda ta soovitaks veerandfinaalis väravasse panna.

Müürsepp: Panathinaikos võitis marulise publiku toel
Ateena Panathinaikose 93: 91 võit Euroliiga finaalis CSKA üle tegi fännid pööraseks.
Ateena olümpiahallis peetud kohtumise lõpul lainetas tribüünidel roheliste särkide meri ja Panathinaikose napp, kuid teenitud võit vallandas korvpallihullude kreeklaste seas tormilise piduöö.
Korda lõid küll 5000 politseinikku, ometi panid ateenlased mitu autot põlema ja elasid võidule pööraselt kaasa. Politsei vahistas 29 huligaanitsejat.
Endistele meeskonnakaaslastele Moskva "armeelastele" pöialt hoidnud Martin Müürsepa sõnul pakkus kodupublik Panathinaikosele suurt tuge, kuid ateenlased tegutsesid ka kogu mängu paremini.
"Lasta vastastel visata 93 punkti - palju," ütles 2005. aastal CSKA-ga Euroliiga finaalturniiril osalenud Müürsepp. "CSKA on tavaliselt suutnud tugeva kaitsega tekitada vastastele mõõnaperioodi, kuid seekord nii ei läinud."

Meistritiitel innustab Fergusoni jätkama
Manchester United pälvis Alex Fergusoni juhendamisel üheksanda Inglismaa meistritiitli.
Pärast lähima jälitaja Chelsea 1: 1 viiki Arsenaliga Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste esikoha taganud ManU sai lohutust läinudkolmapäevase allajäämise eest AC Milanile UEFA Meistrite liiga poolfinaalis.
Sir'i austavat tiitlit kandev ManU peatreener, 65-aastane Ferguson põrutas ajakirjanikele, kui nood pärisid tema ametis jätkamise kohta: "Miks ma peaksin alla andma?"
"Klubi noorte mängijatega tegelemine on meeldiv ülesanne, samuti koostöö selliste palluritega nagu Ryan Giggs, Gary Neville või Paul Scholes. Ma küll ei tea täpselt, kui kaua veel ametis jätkan, kuid praegu naudin oma tööd täiel rinnal," selgitas Ferguson BBC vahendusel.

JURIST SELGITAB: Avaliku teenistuse seadus ja tööülesannete muutumine
Kohalik omavalitsus kinnitas alates aprillist volikogu uue ametnikestruktuuri. Praegu on struktuuri järgi ametnikuna tööl raamatupidaja-kassapidaja ja pearaamatupidaja. Uues struktuuris on nende asemel vastavalt vanemraamatupidaja ja finantsnõunik. Vallavanem väidab, et tegu ei ole kohtade koondamisega, muudetakse vaid ametinimetusi ja juurde tuleb natuke tööülesandeid. Kuidas oleks pidanud vallavanem ametnikega tegelikult käituma? Kas tegu on avaliku teenistuse seadusega sätestatud olukorraga ameti- või abiteenistuskoha muutmise tagajärjel (paragrahv 161) või on tegu ikkagi koondamisega?
Teenistuja tööülesanded on kirjas ametijuhendis. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt võib ametijuhendit, st ka tööülesandeid, muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõu-tav erialane ettevalmistus ega palk ning ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene.

Raskuste pidev tõstmine tekitab tervisehäireid
EL-i kümnes uues riigis tegeleb üle kolman-diku töötajatest raskete asjade tõstmisega.
Euroopas tehtud uuringud on näidanud, et raskuste käsitsi teisaldamine on üks peamisi luu-lihaskonna vaevuste põhjusi.
Tööinspektsioon korraldab tänavu Euroopa vanemtööinspektorite komitee egiidi all info- ja järelevalvekampaania töötajate alaseljavaevuste ennetamiseks. Raskuste käsitsi teisaldamise kampaania on mõeldud töötajate terviseprobleemide ja -häirete paremaks mõistmiseks ning alaselja ja teisi luu-lihaskonna vaevusi ennetavate meetmete rakendamiseks, vähendades raskuste käsitsi teisaldamist.
Väikepoodide mure
Kampaania keskendub eelkõi-ge transpordi- ja tervishoiusektori töötajate alaseljavaevuste ennetamiseks, kuid probleemiga tahab tööinspektsioon tegeleda laiemalt, mõeldes ka teiste tegevusalade töötajatele.

Venekeelse programmiga ETV2 saab järgmisel aastal teoks
Eesti Televisiooni põhikanali kõrval on loomisel uus telekanal ETV2, mis esialgsetel andmetel võib tulla venekeelse programmiga.
Kultuuriminister Laine Jänes ütles Eesti Päevalehele, et uue telekanali loomise mõtted on tõepoolest juba mõnda aega küpsenud, kuid ühtegi selleteemalist koosolekut ning konkreetseid plaane pole veel peetud.
Jänese sõnul saab kõigest täpsemalt rääkida peale 1. juunit, mil toimub esimene selleteemaline koosolek ja arutatakse erinevaid ettepanekuid.
Hetkel ei julge kultuuriminister seetõttu ka kinnitada, kas uus kanal võib tulla venekeelne. "Kindlasti on subtiitrid," kinnitas Jänes.
Eesti Televisiooni juhatuse esimehe Ainar Ruussaare sõnul on uue telekanali idee olnud õhus juba viimased 4-5 aastat. "Tõele vastab see, et mul on palutud välja töötada selle kanali esimene konseptsioon, mida veel ei ole."

Hambutu MTV Eesti sunnib kanalit vahetama
MTV Eesti programmi muusikavalik ei jõua oma uuele tunnuslausele "Planeedi popim pätt" järele. Suur osa noortest muusikasõpradest peab valima MTV2.
Kanalit reklaamiv roheline habemik, kes näeb välja nagu stoner (kanepisuitsetajast raskerokisõber) eeldaks ka kraadi võrra kangemat sisu. Aga MTV Eestit vaadates kriibib uue hüüdlause kiuste silma uue ja põneva (ka kodumaise) muusika nappus ning teiste MTV kanalite pealt aastate eest tüdimuseni nähtud tõsielusõude üleküllus.
Ma ei eelda, et MTV Eesti peaks olema samasugune masin nagu briti muusikapress koostöös meilgi nähtava MTV2-ga. Kuid senisest märksa enam võiks koduprovintsi jõuda uusi "nurgelisi" helisid meie oma MTV vahendusel. Vähemalt eeldaks seda nii MTV koht popkultuuriloos kui ka meie kanali uus hüüdlause. Seda enam, et rahva hääl - MTV kodulehe kommentaariruum - muutub üha valjemaks.

Uus venekeelne naiste nädalakiri Meždu Nami
Täna ilmub meelelahutusliku-praktilise naisteajakirja Meždu Nami (Meie Vahel) esimene number. Uus väljaanne on mõeldud sõltumata vanusest igale naisele, kes hoolitseb oma pere ja kodu heaolu ning iseenda eest. Olulisel kohal on praktilised nõuanded, ajakiri pakub lugejatele ka lugusid staaride elust, uudiseid ning seltskonnaelu fotoreportaaže Eestist, Venemaalt ja mujalt maailmast. Vastutava toimetaja Olga Solovjova sõnul erineb Meždu Nami teistest turul olevatest naisteajakirjadest just oma praktilisuse poolest. Ajakiri ilmub teisipäeviti, maht 64 lk, hind 9.90. Esimese numbri tiraaž on 12 000 eksemplari. Nädalakirja kirjastab Merger Meedia OÜ, mis annab välja ka nädalalehte Den za Dnjom. Kõik Den za Dnjom tellijad saavad Meždu Nami tasuta koos reedese lehega.

Leopoldi alias Leo Põllu saate saatus lahtine
TV3 teatel jääb Ken Saani paroodiasaade "Täna õhtul Leo Põld" 15. mai õhtusest programmist välja. Selline otsus on seotud osatäitja Dan Põldroosi ootamatu lahkumisega. "Täna õhtul Leo Põld" pidi eetrisse jõudma juba 8. mail, kuid siis nimetuse all "Kõige parem sõber".
TV3 pressiesindaja Annely Adermanni sõnul oli valmis neli Leo Põllu saadet. Lähipäevil selgub, kuidas uue sarjaga ümber käiakse ja mis sellest saab.
"Praegu see eetrisse niikuinii ei lähe, enne sügist ei hakka mõtlemagi," ütles saate produtsent Ken Saan. Tema sõnul muudeti saate nime protsessi käigus. "Selleks et inimesed saaks aru, et tegemist on uue saatega," ütles ta. Paroodiasaates esinevad Dan Põldroos, Harri Kõrvits ja Liis Lass.

Baskini anekdoodid
Vanem mees istub pargipingil noore neiu kõrvale, kes sööb kompvekke.
"Kas sa tead, et magusa söömine on kahjulik? Lähed paksuks, hambad lähevad kollaseks!"
"Aga minu vanaisa elas 106 aastat!"
"Kas ta sõi kogu aeg komme?"
"Ei, ta ei mölisenud kogu aeg!"
Majandusüliõpilane räägib Adam Smithist, kuid ei nimeta teda eesnime pidi. Õppejõud kuulab tähelepanelikult ja ütleb siis: "Kõik on õige, aga kuidas on Smithi eesnimi?"
Neiu vaikib jahmunult.
"Ärge pabistage," rahustab õppejõud, "tuletage meelde, mis oli esimese mehe nimi?"

JÄRJEJUTT (5): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Sa ära tee midagi nii murelikku nägu, French, lohutas Koulu mind mõne aja pärast, kui ülejäänud vandenõulased olid lahkunud. "Saad isegi aru, et mul polnud muud valikut. Talgute ettevalmistused olid täies hoos, kui äkki me kuulsime, et siia laekuvad hoopis semiootikud. See on tegelikult täiesti ohutu kõlupeade kari, kes muud ei teegi, kui nühivad mööda ilma ühelt konverentsilt teisele. Sina oskad võõrkeeli ja oskad ülemeremaalastega ümber käia, meil on tarvis kedagi, kes nad talgutest mõistuse piirides eemal hoiaks ja neile mingit tegevust leiaks. Ära muretse, sa saad hakkama."
"Kaske," ütlesin mina ja ohkasin. "Kui palju neid on?"
"Umbes neli, ma arvan," ütles Koulu. Kuidagi liiga kiiresti ütles…

Turule tuleb uus BMW 3. seeria kõvakatusega kabriolett
BMW ja MINI esindaja Eestis AS United Motors toob turule BMW 3. seeria järgmise põlvkonna kabrioleti, mille esmaesitlused toimusid jaanuaris Detroidi ja märtsis Genfi autonäitusel.
United Motorsi müügijuht Kalle Kuuspalu sõnul on uues lahtises kolmeses ühendatud 3. seeria sedaani, universaali ja kupee parimad omadused, mida täiendavad BMW inseneride järjekordsed tehnilised saavutused.
"Kabrioleti kolmeosaline automaatne kõvakatus on puldist juhitav ja pakub ostjale kaks-ühes lahendust - ühes mudelis peitub sisuliselt nii kupee kui kabriolett," selgitas Kuuspalu.
Detroidi autonäitusel 2007. aasta jaanuaris esmaesitletud uudismudeli näol on tegemist kolmese kabrioleti neljanda mudelipõlvkonnaga, mis jätkab vaieldamatult BMW. 3. seeria lahtise mudeli võidukäiku. Uus lahtine kolmene paistab silma BMW-le omase jõulise disainijoone, kuid ka suurema ruumikuse poolest nii ees kui taga.

Kui peanahk sügeleb ja kestendab
Kõõma on võimalik edukalt ravida ning ravišampoone saab ainult apteegist.
Kõõm on juustega kaetud peanahal esinev kestendus, mis on tingitud surnud naharakkude intensiivsest peanaha pinnalt eraldumisest. Kõõma korral on peanahal ja juustes näha kettusid, nahk sügeleb ja on ärritunud.
Kõõm võib tekkida juba puberteedieas, kuid keskeas kurdab peakõõma üle iga viies inimene. Üldiselt esineb meestel kõõma sagedamini kui naistel ning eakatel tavaliselt kõõma ei tekigi.
Kõõm on haigus, mis ei kao iseenesest kuhugi. Seda tuleb ravida ja täiesti väljaravitav see ei olegi. šampoonide ja juuksehooldusvahenditega on võimalik siiski kõõma teket vähendada ja kontrolli all hoida.
Peamiseks kõõma põhjustajaks peetakse pärmseent, mida on kõigi inimeste organismis. Miks ühel tekib kõõm ja teisel mitte, on alles lõplikult kindlaks tegemata. Arvatakse, et pärmseen võib aktiveeruda stressi tõttu ja immuunsuse vähenedes. Samuti võivad kõõma põhjustada haigused. Üks põhjus on aga kindlasti sobimatute juuksehooldusvahendite kasutamine.

Shindo-massaaž aitab liigesevalude vastu
Stress ja lihaspinged pärsivad inimese elu-jõudu. Shindo viib keha ja meele tasakaalu.
Aurea Massaažistuudio juhataja ning shindo- ja veel mitme idamaise massaaži spetsialist Aivar Kisant sai oma shindo-massaaži litsentsi 1998. aastal. Eriliseks teeb tema kontori seinal rippuva diplomi asjaolu, et koolituse viis läbi selle ala looja ise sensei Kasuko Kuratomi. Ta käib Eestis nüüd igal aastal, et õpetada meie shindo-spetsialiste.
Kuratomi arendas meetodi välja 1980. aastatel. "Tervendav shindo-massaaž põhineb vanadel idamaistel, eeskätt Jaapani traditsioonidel. See on kompleksravi, milles on venitus- ja hingamisharjutused ühendatud massaaži ja manuaalvõtetega," ütleb Kisant.
Venitusharjutused
Venitusharjutustes pööratakse tähelepanu neile kehapiirkondadele, mida läbivad 12 energiameridiaani. Need on Hiina traditsioonis kasutatavad inimkeha energiakanalid.

Paastumine - katsumus kehale ja hingele
Lusika talus ravimteede abil alguse saanud 20-päevane paastumine viis koos kilodega ka kevadväsimuse, kuigi mõistus pidi keha nõudmistele vastu panema.
Kui keegi mõtleb pärast selle loo lugemist kohe pikalt paastuma hakata, et rannahooajaks saledaks saada, siis hoiatan: käige esmalt ära perearsti juures ja ärge kodus üksi paastuge, vähemalt paastumise alguses peaksite olema mõnes paastulaagris.
Viis päeva enne paastulaagrisse minekut loobun liha ja vorsti, muna, juustu, seente ja muu raskesti seeditava toidu söömisest. Leian Viru keskuse Toidumaailmast maitsvad seene- ja krevetipüreesupid. Üks 200 ml tassitäis püreesuppi annab vaid 110 kcal ja kui kõht tühjaks läheb, panen uue tassi-täie hakkama. Nii harjub kõht lahjema toiduga.
1. paastupäev. Lusika talus on kapinurgal kaks termost. Ühes on eriline ravimtee neile, kes on alles paastulaagrisse tulnud, teine neile, kelle soolestik on ravimteede abil juba puhastatud. Kes esimest teed võtab, sellele tundub tume vedelik vägagi harjumatu. Kõik on ju harjunud Liptoni lahja ja ülearomatiseeritud teega. Ehtsatest ravimtaimedest tee, mille retsepti jätab paastulaagri perenaine Sirje Kurvet enda teada, on aga selline, mis hakkab kõhus korralikku puhastustööd tegema. Maitselt mõrkjas, rammus, aga tõ-hus. Kadestan neid, kes võivad oma tee sisse juba mett panna.

Valutav keha ja haige hing vajavad väga sageli ühesugust ravi
Harvard Medical School on kõige tunnustatum ja usaldusväärsem terviseinformatsiooni edastaja maailmas.
Valu, iseäranis krooniline valu, on ühtaegu nii hingeline seisund kui ka kehaline aisting. See on terviklik kogemus, mis mõjutab mõtlemist, tuju ja käitumist ning võib viia eraldatuse, liikumatuse ja ravimisõltuvuseni.
Nii ongi valul ja depressioonil palju sarnasusi. Valu on rusuv, depressioon aga põhjustab ja ägestab valu. Kroonilise valu all kannatavatel inimestel on teistega võrreldes kolm korda suurem risk psühhiaatriliste sümptomite tekkeks, milleks on tavaliselt meeleolu- ja ärevus-häired. Samas kannatavad depressioonis patsiendid kolm korda sagedamini kroonilise valu all.
Valu ja depressiooni ravi
Peaaegu kõik psüh-hiaatriliste haiguste ravis kasutatavad ravimid sobivad ka valu raviks. Leevendades ärevustunnet, väsimust, depressiooni või unetust meeleolu tasakaalustavate ravimite või krambivastaste ravimitega, väheneb ka nende seisunditega kaasnev valu. Kõige mitmekülgsemad psühhiaatrilised ravimid - antidepressandid - omavad valuvaigistavat toimet, mis võib vähemalt osaliselt olla antidepressiivsest toimest sõltumatu, sest nende valuvaigistav toime avaldub väiksemate annuste juures.

TÕNIS SAARTS: toetus valitsuserakondadele tõenäoliselt kasvab
Reformierakond on läbi Ansipi olnud rahutuste üldpildis kõige rohkem esindatud, teised koalitsioonierakonnad võivad sellest samuti mõnevõrra populaarsust võita.
Selle kohta kuidas muutuvad Eesti poliitilisel maastikul parteidevahelised jõujooned on praeguses olukorras võib-olla natuke liiga vara järeldusi tegema hakata.
Hetkel ei ole veel käepärast ka mitte ühtegi teaduslikku uuringut, mis näitaks erakondade toetusprotsentide languseid või tõuse.
See hetk, kus neid tagajärgi hakatakse analüüsima ning üle vaatama on alles ees. Praegu on õhus rohkem emotsioonid.
Mis puudutab Eesti venekeelseid elanikke, siis nemad ei ole samuti päris ühtne kogukond. Seal seas on mõõdukamalt meelestatud inimesi, eestimeelseid inimesi, kuid samas on ka äärmuslasi, kes võiksid toetada "Öist Vahtkonda".

MEELIS ATONEN: Savisaar üritab ühiskonda hirmutada
Savisaar üritab ennast välja mängida ummikust, kuhu ta on omal süül sattunud. Selleks kasutab ta mingi kummalise kontseptsiooni ülesehitamist ning selle kaudu ühiskonna hirmutamist.
Ilmselt on ta ehmunud sellest, et tema sammud on eestikeelsele valijaskonnale täiesti arusaamatud. Minule näib küll, et Savisaare artikkel Päevalehes on kerge hirmutamise vahend, mitte reaalse poliitika prognoos.
Tänased sündmused mõjutavad positiivselt kõiki koalitsioonierakondi ning negatiivselt Keskerakonda.
Selle põhjuseks on nende konkreetse erakondade õigetest või valedest käikudest. Neid erakondi keda ma ei nimetanud, nende positsioone hetkeolukord ei muuda.

JUHAN PARTS: Keskerakond muutub vene parteiks
Ma ei pea eriti tõsiseltvõetavaks Edgar Savisaare arvamust, et "Notšnoi Dozor" või mõni muu äärmusliikumine pääseks viimase nädalate sündmuste tõttu järgmisesse riigikokku. See jutt on jama.
Pigem on küsimus Edgar Savisaare lahkumises poliitikast kui Keskerakond ei taha muutuda puhtalt vene parteiks. Näiteks keskerakondlane Jaak Aab, kes kandideerib Viljandis, ei saa ju toetuda sellele poliitikale, mida Keskerakonna pealiin ajab Lasnamäe venelaste suhtes. Selliseid näiteid on ju hulgi.
Savisaar alustas viis aastat tagasi suuri ponnistusi selleks, et tulla välja paaria seisust, mis talle tema senise tegevusega oli kujunenud. Kuid oma viimase nädala sõnavõttudega on ta suutnud end endisesse seisu või veel hullemassegi mängida. Ta on jälle paaria, kellega keegi teine ei taha koostööd teha. Süüdistada saab ta selles aga vaid iseennast.

EDGAR SAVISAAR: Ansip aitab "Notšnoi Dozori" riigikokku
Edgar Savisaar ennustab, et kui rahvuslikud pinged Eestis ei vaibu, toob see kaasa suuri muutusi poliitilisel maastikul: IRL ja Keskerakond kaotavad oma positsioonid, rääkimata sotsidest, rohelistest ja rahvaliitlastest; Reformierakond hakkab üksi valitsuses laiutama ning opositsioonis võtavad kohad sisse Eesti Rahvuslik liikumine ja "Notšnoi Dozor".
Reformierakond ja Urmas Paet süüdistavad mind parteipoliitilises mõttelaadis. Mina aga usun, et Eesti rahvas teab niigi, kes organiseeris pronksmehe eemaldamise Tõnismäelt sellisel moel, et selle killud kunstiakadeemia keraamikatoa akendesse välja lendasid.
Reformierakond neab mind niisiis selle välja ütlemise eest, mida kõik niigi teavad. Samas ma mõistan, miks tõde ei sobi neile. Reformierakonna unistus poliitilistest järeldustest on hoopis teistsugune.
Üks Reformierakonna juhte avaldas erajutuajamises paar päeva tagasi arvamust, et küll oleks tore nüüd erakorralised valimised korraldada. Rahva toetus pidi olema nii suur, et pärast uusi valimisi saaks Reformierakond ilma mingite partneriteta ja koalitsioonita Eestit valitseda. Ainus mure pidi olema, et inimesi ei jätku kõigisse ametitesse aga neid loodetakse väikestest ja hääbuvatest erakondadest juurde saada. Ma soovitan neid mõtteavaldusi tõsiselt võtta, reformistidel on tõepoolest jalad maast lahti.

TIIT KÄNDLER: Vägivald on mastaabivaba ja seega ennustamatu
Kui vägivald ei tee muud, siis avab see silmad. Vähemasti järgmise vägivallani. Lehitsedes paari päeva eest värskemaid ingliskeelsete populaarteaduslike ajakirjade numbreid, mida olin oma arust juba läbi uurinud ja sestap kokku kuhjanud, avastasin sealt õige mitmeid artikleid teadustööde kohta, mis käsitlevad vägivalla vormumist.
Teadustulemuste põhiline sõnum on selline: inimese ja vägivalla suhe on väga keeruline. Võib tunduda, et inimene tekitab vägivalla, kuid samas vormib vägivald ka inimest ennast.
Vägivald on tüüpiline mittelineaarne nähtus, see tähendab, et olukord, kus üks pluss üks pole teps mitte kaks. Ning kus summa sõltub liidetavate järjekorrast. Teisalt on vägivald omamoodi fraktaalse maailma ilmutus. See tähendab, et see on nähtus, mis on enesesarnane. Kui väikeses mastaabis me asja ka ei vaataks, kordub siin sama, mis suuremas mastaabis. Vägivald on mastaabivaba. Põhimõtteliselt ei ole võimalik ette ennustada, kas puhkev vägivallalaine on suurem või pisem, vähem või rohkem ohvreid nõudev. See on nõnda ka sõjaliste konfliktide, lumelaviinide, maaväringute, börsikrahhide või kliimamuutuste puhul. On raske omaks võtta seda teadmist, aga maailm on selliselt ehitatud. Teadlaskond on viimastel aastakümnetel kõigi eeltoodud valdkondade ja paljude muudegi nähtuste puhul seda veenvalt näidanud.

SIIM KALLAS: Ühise missiooni Euroopa
Euroopa Liit tähistas 50 aasta möödumist oma asutamisest. See pole mitte väga pikk aeg. Rahvusvahelises koostöös on Euroopa Liidul olnud Euroopas eelkäijaid.
Üheks selliseks peetakse Saksa tolliliitu 19. sajandil. Meile peaks huvi pakkuma Hansa Liit, mille tegevusest võttis osa mitu Eesti linna, eelkõige Tallinn. Hansa Liidu algus on kusagil 12. sajandis, tema tegevus lõppes 17. sajandil. Huvitav on see, kuidas liit toimis, aga ka see, miks ta lõpuks lagunes. Selles on nii mõndagi õpetlikku.
Hansa Liit oli kaubandusliit. Ta oli kogu Põhja-Euroopa tähtsaim kaupleja, kes kujundas ja kehtestas vaba kaubandust edendava õigusruumi, võitles piraatidega, arendas kaubalaevade ehitust. Hansa Liit kontrollis hoolega kehtestatud reeglitest kinnipidamist, muuseas ka kaupade kvaliteeti ja karistas karmilt reeglite rikkujaid nii liidu sees kui ka väljas. Ükskord sai Hansa Liidu aeg täis. Kindlasti olid selleks ka objektiivsed põhjused, aga on siiski huvitav vaadelda, millistest elementidest koosnes Hansa Liidu allakäik.

URMAS SUTROP: Eesti rahvuslus on keeleline
Huvitav, et Ilmar Raag konstrueerib oma rahvuslust Jakobsoni jälgedes. Eesti patrioodid, kes moodsatest teooriatest midagi ei tea, lähtuvad pigem Jakob Hurdast.
Tahaksin vastu vaielda Raagi väitele, et meil olevat selgelt sõnastamata geneetilise eestlase diskursus, mis tähendavat usku, et päris eestlane on ainult eestlasest sündinud eestlane. See ei ole tõsi. Väga paljude perekondade pärimuses on, et nende esivanemate hulgas on mõni venelane. Eesti rahvuslus on keeleline. Kui keegi on aktsendivabalt omandanud eesti keele, siis ta ongi eestlane. Just nimelt aktsendivaba. Aktsenti pannakse väga pahaks. Mõne teise keele aktsendi omandanu võidakse ka eestlaskonnast hoopis välja arvata. Me ju kõik teame, kes on "jeestlased". Ja ega läänepoolsete väliseestlaste aktsentigi hästi ei suhtuta.
Ma olen seda usku, et ega integratsiooni ikka väevõimuga ei kehtesta. Andke piisavalt aega ja mõne põlvkonna pärast on kõik Eesti elanikud eestlased, kes kõnelevad eesti keelt. Iseasi, kas see eesti keel on samasugune, kui me seda täna kõneleme. Eesti keelele üleläinud inimesed toovad kaasa oma keelevead, mis võimenduvad ja levivad kõigi keelekasutajate seas. Üksikud keelemuutused põhjustavad ahelmuutusi ning paari põlvkonna pärast on ka eesti keel tundmatuseni muutunud. Aga ega meie lapselapsed selle pärast ei kurvasta.

MIHHAIL STALNUHHIN: vene keel teise riigikeelena tundub halb nali
Vene keele pakkumine teise riigikeelena tundub halb nali või mõnitus, kuna Eesti pole isegi püüdnud luua muukeelse elanikkonna jaoks tõsiseltvõetavat infovälja.
Eestlaste suhtumine venelastesse on tihti alandav, kuulutused, mis lõpevad sõnadega "Tiblasid ei teeninda!" pole mingi haruldus. Venelastel on palju raskem astuda kõrgkooli ja peale viimaseid sündmusi muutub see veelgi raskemaks. Karjääri tegemine vene perekonnanimega tundub uskumatu.
Ametlik info, puudutab see õppevõimalusi või näiteks igasugu kultuuriüritusi on raskesti kättesaadav. Mõnikord tekib tunne, et venelastele tõlgitakse ainult AIDS-i teemalisi buklette. Politsei "mustad" nimekirjad kindlasti ei tee elu tulevikus kergemaks.
Meil puudub seaduste tõlge vene keelde, kuigi see on vähemalt neljandiku elanikkonnast keel. Meie vene koolide õpetajaskonna üks põhilisi probleeme õpetamise kvaliteedi säilitamise kõrval on regulaarselt toimuvad kohtumised Keeleinspektsiooniga.

LAURI VAHTRE: lihtsad keerulised asjad
Ühes asjas olen ma Raagiga nõus, ja olen sama mõtet juba aastaid levitanud: eestlaseks ei sünnita, vaid kasvatakse ja õpitakse.
Samuti kui venelaseks või hiinlaseks. Rahvus pole geneetiline, vaid kultuuriline ühendus. Järelikult võib igaühest saada eestlane. Siiski - kes juba on kasvanud kellekski teiseks, see ka jääb kellekski teiseks; väljakujunenud identiteeti ei saa muuta, vaid kõigest veidi nihutada.
Mis Eesti venelastesse puutub, siis ma ei näe muud võimalust kui aidata neil mõne põlvkonna jooksul luua omaenda, eestivene identiteet - oma ajalugu, oma sangarid, oma anekdoodid.
Baltisakslaste ajalugu näitab, et isegi sel juhul ei vabaneks nad ilmselt oma hingelistest sidemetest suure ema-rahvaga. Kuid poleks otseselt ka selle sillapeaks võõral territooriumil.

ILMAR RAAG: Mis on kannatuste rõhutamises halba? 
Eestlased
Praegu on kummaline lugeda, et Jakobsoni kõne algab tsitaatidega Moosese raamatutest ja seejärel ta järgnev jutt kummaline segu kristlikust eetikast ja samas ka kirikule vastandumisest. Torkab silma, et hoolimata soovist eestlastele oma uhkust leida, kasutab Vanast-Testamendist vägagi teadlik Jakobson ka eestlaste ajaloo visandamisel juudinarratiivi struktuure.
Vana Testamentlik juudiidentiteet on otsekui kanoniseerinud ühe rahvuse narratiivi põhietapid. Seal on ühe rahvuse väljavalimine, selle allakäik, kannatused ja orjapõli, millele järgneb uus tõus. Kõik hilisemad kannatused on vaid algsete sündmuste kordamised, kusjuures jumalike seaduste olemasolu garanteerib ka hilisema lunastuse. Sarnaselt Vana-Testamendi juudiidentiteedi diskursusele, kujutas Jakobson eestlaste muistset priiuse aega ja sellele järgnenud orjaaega viisil, mis pidi eestlastele andma õiguse oma kaotatud paradiisi tagasi nõuda. Nii on eestlaste eneseteadvuse üheks aluseks veendumus, et eestlased on üks eriline rahvas, kes uskumatult palju kannatanud, aga ellu jäänud ja väärib seeläbi austuse.

AAVO KOKK: Upsakas kolonel ja räpane sõdur
Ka sellel aastal näidatakse mai alguses telekas palju sõjafilme. Teise maailmasõja Euroopas lõppemise kuu ikkagi.
Laupäeval andis oma panuse ka Eesti Televisioon brittide ja ameeriklaste kolmekümne aasta vanuse menufilmiga "Räpane tosin".
Kes pole näinud, sellele siis lühike sisukokkuvõte. 1944. aastal enne Normandia dessanti on keegi USA kindral välja mõelnud plaani, kuidas sakslasi nõrgestada. Kusagil Prantsusmaal on loss, kuhu pidevalt koguneb puhkust veetma palju kõrgeid ohvitsere. Tuleb sinna saata rünnakrühm, mis tapab võimalikult palju vaenlasi. Rünnakrühm tuleb aga moodustada sõduritest, kelle USA armee on mõistnud surma või pikaks ajaks sunniööle, sest nendel ei ole nagunii enam midagi kaotada.
Film ongi sellest, kuidas major Reisman värbab kaksteist pöörast tegelast, kuidas ta sellest jõugust meeskonna vormib ja kuidas nad siis koos Saksa ohvitsere notivad ning enam-vähem kõik ka ise surma saavad. See sõdimise osa filmist on vilets ja vähe veenev. Kuid filmi esimene pool on selle eest põnev, nutikas ja mitmekihiline ning üsna õpetlik nendele, kes inimeste juhtimise vastu huvi tunnevad.

Massi käitumist tuleks tunda
Juhan Kivirähki personaalküsimuse arutamine riigikogu infotunnis pani imestama. Kivirähk näitas oma artiklis (EPL, 30.04) massipsühhoosi tekkimise põhjusi ja selle avaldumise vorme. Neid tuleks tunda kõigil poliitikutel ning juhul, kui nad neid ei tea, siis konsulteerida psühholoogide ja sotsioloogidega.
Massipsühholoogiast võib saada teadmisi kasvõi Gustave Le Boni lugedes ja seda on võimalik teha ka eesti keeles.
Erika Vain, Tallinn

Järjekordne aknaraiumine? 
Sündmused Eestis ja Moskvas Eesti saatkonna juures ei pannud mitte ainult poliitikuid, vaid tervet Eesti rahvast otsima põhjusi, miks need toimuvad. Kõigile on selge, et põhjus polnud ja ei ole pronkssõdur, see on vaid sündmuste ettekäändeks.
Rohkem kui kümme aastat oleme kuulnud Venemaa absurdseid süüdistusi Eesti valitsuse ja meie riigi poliitika kohta. Kuid meie poliitikud ja ajakirjandus on siiani olnud liiga viisakad ega soovi tüli naaberriigiga. Tõlgendades seda kui meie nõrkust, süüdistused üha kasvasid.
Kõigi eelnevate ja tänapäevaste sündmuste põhjuseks on Baltimaade asukoht. Tsaar Peeter I "raius akna Euroopasse" läbi Baltikumi. Nüüd on see "aken" jälle suletud.

Eesti-Vene suhetest
Kuulasin intervjuud Marina Kaljurannaga, kel on Eesti saadikuna Moskvas olnud ilmselt väga raske. Panin samas tähele, et tema kriitika praeguse olukorra kohta oli ühepoolne - süüdi on Venemaa. Välisministeeriumi määratuna ei saa ta ilmselt midagi muud öelda ja Eesti valitsuse kritiseerijaid on meil kohapealgi. Valitsus on kindlasti meie siseasi.
Ent mida teha Venemaaga, kes arvab, et pronkssõdur on ka tema asi? Ei taha kuidagi uskuda, et Eesti valitsus ei tea midagi Venemaa soovidest. Juba kahe kuu eest (6.märtsil) kirjutas Konstantin Kossatšov, riigiduuma välisasjade komisjoni esimees, Inglise ajalehes The Guardian, et viimase võimalusena on Venemaa valmis sõdurite säilmeid ümber matma Vene mulda. Tema väljend oli lausa "meie sõdurite säilmeid". Ei ole nagu kuulnud selle vaatenurga arutelu Eestis. Aga miks küll mitte?

REPLIIK: Väga mage lugu
Kui eelmine riigikogu tahtis Keskerakonna ja Reformierakonna survel suruda läbi muudatuse, mille järgi koosneks rahvusringhäälingu nõukogu ainult poliitikutest, tõstsid Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond suurt hädakisa, nimetades sellist käiku rahvusringhäälingu politiseerimiseks ja vaikiva ajastu koidikuks. Lõpuks terve mõistus võitis ning lepiti kokku, et nõukokku kaasatakse lisaks poliitikutele ka sõltumatuid meediaeksperte.
Aga kes nüüd sõltumatute meediaekspertidena nõukokku pääsesid? Sotsiaaldemokraat Hagi Šein, Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ela Tomson ning Reformierakonnaga seostatud ja meediakauge Rain Tamm. Vaid Andres Jõesaar kannab sõltumatu meediaeksperdi rolli välja. Mage lugu, IRL ja sotsid - põhimõtteid oli teil ainult senikauaks, kuni ise võimu juurde pääsesite.

JUHTKIRI: 9. mai lakmustest
Käitumine täna, 9. mail on paljuski Eesti tuleviku lakmustest. See näitab, mida oleme õppinud aprilli viimase nädala sündmustest ning kuidas oleme valmis edasi liikuma.
Esmane küsimus on, kas rahvas üldse koguneb ja kuhu. Kas pronkssõduri uus asukoht Filtri teel sõjaväekalmistul on vene keelt kõnelevate inimeste seas memoriaalina omaks võetud? Kas Tõnismäele tulevad protestijad?
Rahvakogunemiste keelu ajal rahvusraamatukogu ja Kaarli kiriku vahetusse lähedusse tulemine näitab, et sel kogunemisel ei ole enam midagi ühist monumentide ega sõjas hukkunute mälestamisega. Tõnismäele tulek näitab ennekõike protesti Eesti valitsuse ja riigi vastu. Seda saavad edastada vaid need, kes Eestit koduks ei pea.

Video: Tartus tähistati 9. maid Raadil
Tartus kogunes mitusada inimest võidupüha tähistama Raadi memoriaalile.
Natsismiohvrite mälestusmärgile asetati lilli ja pärgi, peeti kõnesid, joodi viina ja löödi tantsu, vahendava TV3 Seitsmesed uudised.
Pronkssõduri teemat peetud kõnedes ei mainitud.

Europarlamendi president: Eesti võib meie solidaarsusele kindel olla
Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering ütles täna toimunud täiskoguistungil, et Eesti võib Euroopa Liidu solidaarsusele kindel olla.
Euroopa Parlamendi tänasel täiskoguistungil toimus erakorraline Eesti-teemaline arutelu, mille raames saadikud avaldasid toetust Eesti riigile ja rahvale ning rõhutasid, et Venemaal ei olnud õigust sekkuda Eesti riigi siseasjadesse.
Parlamendiliikmed nõudsid samuti, et Venemaa täidaks Viini konventsiooni. Samas leidis paar saadikut, et rahvusvähemuste õigused Eestis ja teistes Balti riikides ei ole täielikult kaitstud.
Parlamendi president Pöttering märkis oma sõnavõtus, et 9. mai on väga vastuoluline kuupäev, tähistades osadele rahvastele Schumani deklaratsiooni ning Euroopa ühtsust, teistele aga Nõukogude Liidu türannia algust.
Pöttering ütles, et "vastuolulisi seisukohti ajalooliste sündmuste osas ei tohi kunagi vägivallaga püüda lahendada. Me mõistame mässud ja rüüstamised otsustavalt hukka."

Tallinnas põrkas sõiduauto kokku trammiga
Tallinnas juhtus veidi enne kaheksat õhtul liiklusõnnetus, kus sõiduauto põrkas kokku trammiga.
Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et õnnetus juhtus Tartu mnt 28 maja ees, kus sõiduauto põrkas kokku trammiga.
Õnnetuses sai kergelt vigastada autos olnud laps, kes viidi haiglasse kontrolli.

Rooma lepingute ettelugemine lõppes enne poolt seitset õhtul
Rakveres Euroopa päeva tähistamiseks toimunud Rooma lepingute lugemine lõppes kell 18.18, seega varemgi kui lubasid kõige optimistlikumad ennustused.
Viimased lugejad olid Rakvere linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Tanel Jan Palgi ja abilinnapea Ain Suurkaev. Kokku osales lugemisel ligi 60 inimest, sealhulgas arvukalt kooliõpilasi, linnajuhid ning kolm riigikogu liiget.
Lepingute tekstide lugemine alguskellajaks fikseeriti Tanel Jan Palgi sõnul 9.09, järelikult kestis ka lugemine 9 tundi ja 9 minutit.
Ürituse jätkudes muutusid ka osavõtjad elavamaks, kusjuures erilist elevust tekitas nii lavalolijates kui ka kuulajates mitmesuguste kaupade ja ainete loetelude ning vastavate tabeliridade numbrite ettelugemine. Riigikogu liikmetest sai selline lugemine osaks Kristiina Ojulandile, kes tõdes, et pealtnäha igavate juriidiliste tekstide ettelugemine oli kujunenud väga lõbusaks tegevuseks.

Kapo: Sirõk oli Naši komissar Eestis
Kaitsepolitsei komissari Martin Arpo sõnul oli aprillirahutuste organiseerimises kahtlustatav Mark Sirõk Venemaal Eesti vastaseid aktsioone korraldava noorteühenduse Naši komissar Eestis.
Arpo ütles ETV saates "Pealtnägija", et Sirõk nimetati 12 päeva enne Tallinna monumendimässu Naši esimeseks ja seni ainsaks komissariks Eestis.
Komissari auaste tähendab Arpo sõnul seda, et inimene on aktsepteeritud Naši liidrite poolt ja tegemist pole isehakanud aktivistiga.
Sirõki kahtlustatakse lisaks muule SMS-i saatmises, mille sisu oli lubadus maksta 80 krooni tunnist vene noortele, kes tulevad sõdurikostüümis Tõnismäele protesteerima.
Sirõk oli Tallinna Pae gümnaasiumi abiturient ja vahistati teel ühiskonnaõpetuse eksamile. Ühtlasi oli 18-aastane Sirõk ka Eesti Naši liikumise noorim liige.

Tallinnas sai inimene trammilt löögi
Tallinnas juhtus täna õhtul liiklusõnnetus, kus inimene sai trammilt löögi.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et teade liiklusõnnetusest tuli politseile kella 19.02 ajal. Inimene oli saanud löögi trammilt, mis sõitis suunaga Ülemiste poole.
Kohale sõitis kiirabi ja politsei.
Kui raskelt inimene vigastada sai, pole veel hetkel teada. Õnnetuse asjaolud on täpsustamisel.

Toomas Savi kutsus Euroopa Liitu kõnelema ühel häälel
Europarlamendi saadik Toomas Savi avaldas lootust, et 18. mail Samaras toimuval Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumisel esindab Euroopa Liit kõikide oma liikmesriikide huve ning räägib ühel häälel.
"Eestis toimunu - pronkssõduri teisaldamine sõjaväekalmistule, 12 hukkunud sõduri säilmete välja kaevamine ning tulevane ümber matmine - järgib riigikogu poolt vastu võetud sõjahaudade kaitse seadust, mis on kooskõlas Genfi konventsioonidega ning on Eesti siseasi," ütles Savi Euroopa Parlamendi osaistungjärgul.
Savi märkis, et Vene Föderatsioon on sellele reageerinud propagandasõja, küberrünnakute ja kaubanduspiirangutega.
"Vene poliitikute sõnavõtud on õhutanud vägivallatsemistele nii Tallinnas kui ka Moskvas Eesti saatkonna juures, mis päädis meie suursaadiku füüsilise ründamisega," avaldas Savi kahetsust.
Savi arvates on eriti murettekitav Eestit külastanud riigiduuma delegatsiooni nõudmine Eesti valitsuse tagasiastumiseks.

Ajaloolane: tuleks hakata mõtlema "mina-sina" vormis
Ajaloolase David Vseviovi hinnangul tuleks olukorra lahenduseks hakata "meie-nemad" vormi asemel "mina-sina" vormis.
Vseviov ütles TV3 Seitsmestes uudistes, et kahju on inimestest, kellel on silmaklapid ees lahenduste osas.
"Kui inimene leiab, et mu pea valutab sellepärast, et ma olen teatud rahvusest, siis on mul neist inimestest kahju," ütles Vseviov.
Ajaloolase hinnangul on selline lahendus lihtsa mõtlemise näide ning need inimesed ei näe ilusat elu meie ümber.
Vseviov leidis vastukaaluks Linnar Priimäe eile avaldatud arvamusele, et Tõnismäe näol on venekeelse elanikkonna jaoks püha paigaga, et enamus inimesi ei tea isegi selle paiga tähendust. Sama arvas ta ka täna inimeste rinnas olnud lindi kohta.
"Inimestel on vaja millegi külge klammerduda, enamus neist ilmselt ei tea isegi nende värvide tähendust," märkis Vseviov.

Tänane päev on Tallinnas möödunud rahulikult
Tallinnas on tänane päev, 9. mai politseile möödunud rahulikult ning tõsisemaid vahejuhtumeid toimunud pole.
Päeva jooksul on Kaitseväe kalmistul hukkunute mälestuseks käinud lilli asetamas paar tuhat inimest. Tõnismäel on kohal viibinud maksimaalselt 200 inimest. Praeguseni pole mälestamisega avalikke koosolekuid kaasnenud.
Kesklinna piirkonnast on politseiosakondadesse toimetatud ligikaudu 25 isikut, mis on pealinna kohta täiesti tavapärane. Enamik politseiosakondadesse toimetatutest rikkusid alkoholiseadust, viibides avalikus kohas alkoholijoobes. Suurem osa õigusrikkujatest vabastati pärast väärteoprotokollide koostamist.
Avalikud koosolekud Tallinnas ja Harjumaal on jätkuvalt keelatud. Samas ei tee politsei takistusi lillede asetamisele kalmudele ja mälestusmärkidele või muule rahumeelsele langenute mälestamisele.

Savisaare vastu koguti 98 200 allkirja
Edgar Savisaare vastane veebileht lõpetas täna tegevuse, kokku koguti Tallinna linnapea vastu 98 200 allkirja.
Eesti rahvuslik liikumine (ERL) alustas allkirjade kogumist 29. aprillil.
Esialgse statistika järgi oli alla kirjutanud alaealisi 12 000 ringis, seega said kummutatud kuuldused, mille järgi olevat enamus hääletanuist alaealised.
Kokku koguti 9. maiks Savisaare tagandamiseks 98 200 allkirja.
ERL alustas täna allkirjade sorteerimist ja libanimede välja praakimist. See võib võtta mõned päevad aega.
Liikumine lubab edastada nimekirja Tallinna linnavolikogusse, Tallinna linnavalitsusse, Harju maavanemale, vabariigi valitsusele ning ka Tallinna linnapeale, Edgar Savisaarele.
Volikogu saab tänu allkirjade kogumisele linnapeale umbusaldust avaldada.

Haapsalus sodis noormees seinale Ansipit solvava kirjutise
Haapsalus tabas politsei täna noormehe, kes kirjutas maja seinale peaministrit solvava kirjutise.
Tähelepanelik linnakodanik teatas täna kella 14.16 ajal, et Haapsalus sodivad kaks vene keelt kõnelevat noormeest Metsa tänava maja seinale aerosooliga kirjutist peaminister Andrus Ansipi kohta.
Väljakutsele läinud patrull tabas ühe noormeestest maja tagant, teine pääses põgenema. Sodijaks osutus alkoholijoobes 16-aastane nooruk, kelle juurest leiti ka aerosoolvärvi pudel. Nooruk toimetati ütluste andmiseks politseijaoskonda.
Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Marika Haller ütles juhtunut kommenteerides: "Kahju, et leidub inimesi, kes eiravad viimaste päevade üleskutseid rahuliku käitumise osas ja tegutsevad vääritult. Seda meeldivam on tõdeda, et inimesed märkavad korrarikkumisi ja teavitavad sellest politseid."

Eestivastased saidid häkiti eestimeelseteks
Vähemalt kaks Vene internetisaiti, mis kutsusid üles aktsioonidele Eesti vastu, häkiti ja asendati sinimustvalge sisuga.
Vähemalt kaks veebilehekülge,  ja  on saanud endale uue kuue, kirjutab Eesti Ekspress.
Pronkssõduri tagasiviimise, Eesti-vastaste meeleolude ja üleskutsete (näiteks: "meie arvates pole fašistidel internetis kohta ") jms asemel on saidil nüüd kiri" Estonia forever!" ja taustaks mängib Eesti hümn. Bännerid, mis olid enne Nochnoi Dozori üleskutsetega, ja mida teised said enda saitidel linkida, on asendatud Eesti lipuvärvidega.
Portaali www.arvutikaitse.ee toimetaja Aare Kirna arvates on need näotustamised venelaste endi tehtud. "Kui mitte näotustatud saitide omanike endi, siis vähemalt vene huligaanide poolt. Esiteks püsivad need leheküljed sellisel kujul kahtlaselt kaua üleval, mõistlik süsteemiadministraator võtaks sihukese asja hiljemalt paari tunniga maha. Teiseks on ülesriputatud tekstid koostatud venekeelse Windowsi vaikekodeeringus," ütles Kiran Ekspressile.

Keila turuplatsile valati masuuti
Kolmapäeva varahommikul kell 6.10 kutsuti Keila komando päästjad koristama Keila linna turuplatsil olevat õlireostust.
Sündmuskohale jõudnud päästetöötajad leidsid turupaltsil eest nii maas kui turupinkidel näha olevaid musta, kleepuva naftasaaduse laike. Aine meenutas töötlemata naftat või masuuti, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Reostatud oli hinnanguliselt 80 ruutmeetri suurune ala.
Masuut, mida oli võimalik koheselt koristada, kaeti absorbendiga ja korjati kokku, ainega määrdunud laigud kaeti liivaga.
Kell 9.25 lõpetasid päästetöötajd reostuse esmase likvideerimise.
Sündmusest teavitati Harjumaa keskkonnateenistust.

Heltermaa-Rohuküla liinil muutub ajutiselt graafik
Parvlaev Ofelia siirdub kolmapäeval, 9. mail plaanivälisesse dokiremonti, mis toob 9.-13. mail kaasa muudatusi Rohuküla-Heltermaa liini parvlaevaliikluse sõidugraafikus.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina teatel asendab Ofeliat parvlaid Harilaid. "Kuna Harilaiu mahutavus on väiksem ning laev saab korraga teenindada vähem reisijaid, oleme operatiivselt lisanud neljapäevasesse ja reedesesse graafikusse kuus täiendavat reisi," ütles Hiiuväin.
Neljapäeval, 10. mail teenindab Harilaid lisareise väljumisega Heltermaalt kell 14.30 ning Rohukülast kell 16.30. Reedel siirdub Harilaid lisareisidele Heltermaalt kell 14.30 ja 24.00 ning Rohukülast kell 14.30, samuti teeb Rohukülast kell 24.00 lisareisi parvlaev St. Ola. Sõidugraafikus on muudatus ka 9. mail, mil kella 22: 30 reis Heltermaalt asendatakse väljumisega kell 24: 00.

Ajaleht: Eesti etnilised venelased hakkavad Moskvast kaugenema
Kirg, mis erinevate arvamuste pärast Tallinna ja Moskva tänavatel lokkama lõi, jättis paljud etnilised venelased külmaks, kirjutab The Washinton Post.
Eesti kodanikust 23-aastane Igor Britikovski ütles ajalehele, et tema ja ta sõbrad ei ole kunagi pronkssõdurit külastanud. "Ükski minu sõpradest polnud monumendi teisaldamise vastu," ütles peagi insenerierialal lõpetav Igor. "Me oleme vägivalla ja selle, mis juhtus Moskva saatkonna juures, vastu."
"Mu vanemad on venelased, meie peres on Vene traditsioonid, kuid Eesti on mu koduks," ütles soravalt eesti keelt rääkiv Britikovski. "Ma võin venelastega koos töötada, aga töödata Venemaal, elada Venemaal? Vaevalt. Ma ei tunne, et mind siin diskrimineeritaks."
Integratsiooni hinnatakse erinevalt
Eesti välisminister Urmas Paet leidis, et integratsioon on olnud edukas. "Loomulikult on siin palju teha, aga integratsioon on olnud edukas," ütles Paet. "Vene laste vanemad panevad nad Eesti koolidesse, sest nad tahavad, et nende lapsed ühiskonda integreeruks."

Rooma lepingutest on ette loetud ligi kaks kolmandikku
Rakveres Euroopa Päeva puhul korraldatud Rooma lepingute tekstide ettelugemine on kulgenud ladusalt, ehkki aeglasemalt, kui üritust ette valmistades oletati, ette on loetud pea kaks kolmandikku tekstidest.
Praegustel hinnangutel võidakse lugemisega lõpule jõuda oodatust ligi tund aega hiljem, kella 19 paiku. Rakvere linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Tanel Jan Palgi sõnul on tema samas optimistlik ning ei välista, et üritus saab läbi juba kella 18.30-ks.
Sõnumi koostamise hetkeks kell 15.04 on lugemisega jõutud protokollini Hollandi Antillidel rafineeritud naftasaaduste Euroopa Majandusühendusse importimise kohta.
Üritus algas linnapea Andres Jaadla hommikutervitusega Euroopale ning euroliidu hümniga. Ettelugejate hulgas oli ka Riigikogu liikmeid - Marko Pomerants, Toomas Varek ja Kristiina Ojuland. Kui esimesed kaks said lugeda seotud teksti, siis Ojulandile sai sarnaselt mitmete Rakvere gümnaasiumi õpilastega osaks loetleda erinevaid tollitavaid kaupu toiduainetest metallideni.

Atonen on abipolitseinikuna valmis politseile kohe appi tõttama
Reformierakondlasest riigikogu liige Meelis Atonen käis eelmisel nädalal politsei korraldatud abipolitseiniku koolitusel ja on täna valmis kohe appi minema, kui see peaks vajalik olema.
"Olen politseile kõik dokumendid esitanud ja koolitusel käinud, kuid nende tagasisidet pole veel saanud, kursused läbisin eelmisel nädalal ja kui mind kutsutakse, siis olen valmis ikka minema," ütles Atonen aripaev.ee-le.
Küsimusele, kas abipolitseinikele antakse kasutada ka relvad, vastas ta, et neid esialgu ei anta. Ta lisas, et on küll umbes 20 aasta eest läbinud armeeteenistuse, aga relva käsitlemise oskus võib selle ajaga rooste minna. "Massüritusel relvi kasutada on ohtlik, meie relvaks saab ehk olema mõistus," kommenteeris Atonen.

Savisaar: ma ei kohtunud Vene duumasaadikutega
Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles täna, et ta ei kohtunud Eestit külastanud Vene duumasaadikutega, kuid nägi neist ühte volbriööl.
"Kahjuks ei toimunud mul kohtumist siin Eestis ja mul on sellest päris kahju, sest et oli küllalt palju asju, millest oleks tahtnud rääkida," ütles Savisaar linnavalitsuse pressikonverentsil.
"Ma nägin Slutskit (Leonid Slutski - Vene duuma delegatsiooni juht - toim.) küll, volbriööl kuskil poole ühe paiku. Mina tulin Seppiku poolt ja tema läks. Nägin teda väraval ja ….kohtumist kui niisugust ei toimunud," ütles linnapea.
Postimehe andmeil kohtus Slutski keskerakondlasest Ain Seppikuga 30. aprilli õhtul pärast riigikogu esimehe Ene Ergma antud õhtusööki. Seppiku kinnitusel ei olnud tal andmeid, kas Slutski võis eelnevate tundide jooksul kohtuda ka Savisaarega.

Valitsus: küberrünnakute eesmärgiks on Eesti infoblokaad
Suuremahulised rünnakud Eesti valitsuse veebilehtedele ja andmesidevõrkudele jätkuvad endiselt.
Teisipäeva, 8. mai hilisõhtul kell 23 algas suuremahuline küberrünnak, mis jätkub praeguseni, teatas riigi infosüsteemide arenduskeskus.
"Pahatahtlike küberrünnakute üheks eesmärgiks on blokeerida Eesti riigiasutuste ja meediaväljaannete andmesidekanalid, et takistada adekvaatse info levikut väljapoole riiki", kommenteeris ründeid valitsuse infonõunik Martin Jaško.
Eesti siseselt käimasolev rünnak internetikasutajaid oluliselt ei sega. Küberrünnakutega võitleva Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse eesmärk on tagada, et ka välisriikides oleks võimalus saada internetist infot Eestis toimuva kohta.

Dan Põldroosi ärasaatmine toimub laupäeval Draamateatris
Hüvastijätt Dan Põldroosiga toimub Eesti Draamateatris laupäeval, 12. mail.
Kella 11.00 on uksed kõigile avatud.
11.30 algab leinatalitus ning kell 12.30 hakkab leinarong liikuma Metsakalmistu surnuaia poole.

Ilves: Adžaaria on vaikelust ärkamas
Gruusias riigivisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves tõdes tänasel kohtumisel Adžaaria autonoomse vabariigi ning sealsete ettevõtete juhtidega, et Adžaaria muutub aina ligitõmbavamaks piirkonnaks.
"Kolm aastat tagasi Gruusiaga taasliitunud Adžaaria on ärkamas vaikelust ja muutub ligitõmbavaks piirkonnaks," ütles Eesti president tänasel kohtumisel autonoomse vabariigi juhtidega Batumis.
Eesti-Adžaaria äriseminari avades tõdes Ilves, et majandus- ja kaubandusalane suhtlemisele Tallinna ja Batumi vahel võiks hoogu anda Eesti-Gruusia topeltmaksustamise vältimise leppe jõustumine, samuti investeeringute kaitse ja soodustamise leppe ning maanteetranspordi leppe sõlmimine.
"Kõik need kolm lepet aitaksid kaasa vastastikuseks ärisuhtlemiseks parema raamisiku loomisele," ütles president Ilves. "Vähemalt kahe esimese leppe vastu on aktiivset huvi tundnud ka Eesti firmad."

Takso asemel võõrasse autosse istunud mees langes väljapressija ohvriks
Täna öösel leidis Rakveres aset kummaline juhtum, kus Jakobsoni tänaval asuvast pubist tulnud mees istus Mercedesesse, mida ta ekslikult taksoks pidas.
Võõrasse autosse eksinud mehe kõrvale istus tundmatu meesterahvas, kes hakkas temalt terariista ähvardusel raha välja pressima, mille tulemusena jäi ta ilma 2500 kroonist, ütles Ida Politseiprefektuur pressiesindaja Mari Riina Rist Päevaleht Online'ile.
Seejärel sõidutati mees sinna, kuhu ta tahtis - Kunderi tänavale. Pärast autost väljumist pöördus ta politseisse.
Mari Riina Risti sõnul oli autos veel inimesi, kuid täpset numbrit ta öelda ei osanud.
Juhtumi osas algatati kriminaalasi.

Saaremaa politseinikud saavad tasuta "Meie Maa" tellimuse
Ajaleht Meie Maa premeerib Tallinna märulit ohjanud Saaremaa politseinikke tasuta poolaastatellimusega.
"Jälgisime suure kaasaelamisega politsei tegemisi nendel ärevatel päevadel ning kuna ka Saaremaa politseinikud võtsid osa Tallinnas korra tagamisest, tahame neid tunnustada raske töö eest Meie Maa poole aasta pikkuse tasuta tellimusega," ütles Saare maakonna ajalehe peatoimetaja Ants Tasa Meie Maa vahendusel.
Kokku saab Meie Maa tellimuse enam kui paarkümmend saarlasest politseinikku.

 "Suitsuprii klassi" üks preemiatest läks Kuressaare gümnaasiumisse
Kuressaare gümnaasiumi 11.B klassi õpilased (34) said loosi tahtel 5500-kroonise preemia eduka osalemise eest "Suitsuprii klassi" võistlusel.
Õpilased kinnitasid, et mittesuitsetamine on lihtne. See, kui teised kõrval suitsetavad, neis kiusatust ei tekita, kirjutab Oma Saar.
"See on iga inimese oma probleem," nentis Siim Nurja ning lisas, et kellegi keelamine ei mõju, igaüks peab suitsetamise kahjulikkusest ise aru saama.
Tervise Arengu Instituudi andemetel tuli võistlusel osalevatel klassidel vastu pidada 6 kuud, ajavahemikus 16. oktoober - 16. aprill. Võistlusel võisid osaleda üle Eesti kõikide koolide 5.-12. klassid koos oma klassijuhatajatega, osalemine oli vabatahtlik ning põhines aususel ja usaldusel.
Viiendat korda toimunud võistlusel pidas 177 koolist lõpuni vastu 150 kokku 7226 õpilasega.

Kuressaare linna teenetemärgid pälvisid Laine Tarvis ja Tiit Köster
Kuressaare linnapea Urve Tiidus andis eile raekojas linna sünnipäeva puhul kahele linnakodanikule - Laine Tarvisele ja Tiit Kösterile üle linnavolikogu otsusega neile määratud teenetemärgid.
1998. aastast alguse saanud traditsiooni jätkates tõsteti esile tänavuste teenetemärgi saajate tegutsemist rahvakultuuri vallas, kirjutab Oma Saar.
Laine Tarvis on linnavoliniku ja linnakodaniku komisjoni juhina olnud edukas käsitööprojektide läbiviija ja Köster entusiastlik meestelaulu elushoidja, kes on 13 aastat olnud Kuressaare muusikakooli direktor ja Saaremaa Ühendatud Meeskoori juht.
Tunnustusega kaasneb rinnamärk rosetiga, tunnuskiri, teenetemärgi kavaleri nime kandmine aumärgi saanute nimekirja ja linna auraamatusse.

Türil joonistati punaarmee pronkskuju rinnale haakrist
Türi linna piiril asuva 1941. aastal Türi kaitselahingutes hukkunutele püstitatud mälestusmärgi punaarmeelase pronkskuju rinnale on musta värviga joonistatud haakrist.
Türi vallavanem Toomas Marrandi kinnitas, et hiljemalt õhtuks on kuju puhas, sellekohase käsu oli ta haljastuspetsialistile juba andnud, kirjutab Järva Teataja.
Paide politseijaoksonna ülemkomissar Janno Ruus ütles, et politsei uurib, kes kuju sodida võisid, ja on tänulik igasuguse teabe eest, mis uurimisele kaasa aitab.

Noort liiklushuligaani hoiatuslasud ei peatanud
Tartu politseinikud ajasid öösel taga noort autojuhti, kes eiras politsei korraldusi ning mitut hoiatuslasku.
Kella 1 ajal andis politseipatrull Jõhvi-Tartu-Valga maanteel peatumismärguande valgustamata sõiduautole Ford Escort, mis sõitis Elva -Rannu teelt Jõhvi-Tartu-Valga maanteele ja hakkas liikuma Tartu suunas, teatas Tartu politseiosakonna pressiesindaja.
Sõiduk eiras peatumismärguannet ja jätkas liikumist, mispeale tegi konstaabel teenistusrelvast neli hoiatuslasku.
Tagaaetav sõiduk eiras jätkuvalt politsei korraldusi ja sõitis edasi Tartu poole. Jälitatavale sõidukile liikusid vastu Tartu patrullid, kes blokeerisid Külitse asulas maantee.
Tagaaetav sõiduk keeras seejärel Tallinn-Tartu- Võru- Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteid ühendavale teele ning sõitis Võru maantee suunas. Sinna jõudnud, suundus Ford Võru poole.

Tartus surmati agressiivne koer
Tartus surmati teisipäeval omaniku taotlusel agressiivne koer, kes jooksis kooli territooriumil ning ründas postiljoni.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja sõnul teatati kella 12.15 ajal politseile, et Tartus Raatuse tänaval asuva kooli territooriumil jookseb lahtine agressiivne koer.
Koer ründas 1986. aastal sündinud postiljoni, kes pöördus vigastatuna Tartu ülikooli kliinikumi. Koera läksid püüdma kolm politseipatrulli ning ka koera omanik.
Loom tabati Ujula tänaval asuva kaupluse juures, kus omanik lemmiku loomade varjupaiga töötajatele üle andis.
Omaniku taotlusel tehti koerale surmav süst.

Vahi alt vabanenud Aavik liitus aprilli lõpus taas Pöide vallavolikoguga
Endine Pöide vallavolikogu esimees Erki Aavik osales 26. aprillil esmakordselt pärast kolmekuulist volikogu liikme volituste peatamist uuesti volikogu istungil.
Viimati osales Erki Aavik volikogu istungil oktoobris. 2. novembril pidas politsei Aaviku kinni ning Tartu ringkonnakohus otsustas mehe kuni kuueks kuuks vahi alla võtta, kirjutab Oma Saar.
Aavik viibis vahi all tänavu 15. jaanuarini, kui kohus ta 750 000 krooni suuruse kautsjoni vastu vabadusse lubas.
Weroli endist juhti Erki Aavikut kahtlustatakse rapsi ülevarumises ja sellega Werolile kahju tekitamises, AS-iga Biodisel lepingu sõlmimises, mis tõi Werolile kaasa enam kui saja miljoni kroonise kahjunõude, ning ühes kaasosalistega Werolist üle miljoni krooni kõrvaldamises.
Vallasekretär Maire Käärid ütles, et Erki Aavik oli viimsel istungil volikogu liikmena omas elemendis - esitas aktiivselt küsimusi ja tegi ettepanekuid.

Kahjulik kraanivesi lõhub Saaremaa laste hambaid
Ligi 700 inimest, nende seas Kuressaare ametikooli ja Kaali põhikooli lapsed, joovad Saaremaal iga päev lubatust kaks korda suurema fluorisisaldusega kraanivett, mis lõhub hambaid ja kahjustab luustikku.
Nii Kaarma vallas Upal kui ka Pihtla vallas Kõljala ja Kaali kandis sisaldab kraanivesi lubatust peaaegu kaks korda rohkem fluori - piiriks seatud 1,5 mg asemel on seda liitris koguni 2,7 milligrammi, avastasid tervisekaitsjad mõni aeg tagasi, kirjutas SL Õhtuleht.
Kahjulikku vett joob iga päev ligi 700 inimest, kusjuures enamik neist on Kaali põhikooli ja Upal asuva Kuressaare ametikooli lapsed.
Tervisekaitsjate kinnitusel kahjustab fluoririkka vee pidev joomine hambaid ja luustikku ning võib mõjutada emaüsas kasvava loote arengut.
Kõljala ja Kaali veeprobleem on teada juba viis aastat ning sellest on teavitatud ka Pihtla vallavõimu, kuid siiani pole miskit muutunud, imestab tervisekaitsetalituse Saaremaa osakonna juhataja Tiiu Rudov. Tervisekaitsjad toonitavad, et elanikele peaks vähemalt selgitama, et sellist kraanivett ei tohi pidevalt juua, vaid eelistama peaks pudelivett.

Ministrid jätsid mitmed välisreisid ära
Pronkssõduri teisaldamise ja 9. mai võimalike rahutuste pärast jätavad paljud ministrid ära varem plaanitud välisreisid.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja justiitsminister Rein Lang jätsid esmaspäeval minemata president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidile Gruusiasse, kirjutab SL Õhtuleht.
"Arvasin end delegatsiooni koosseisust välja spetsiaalselt, arvestades viimase aja sündmusi. Pidasin vajalikuks ja mõistlikuks olla 7.-9. maini Eestis," ütles Aaviksoo. "Pigem karta kui kahetseda. Ega karta pole ju tegelikult midagi, aga arvan, et ka rahvasse sisendab julgust, kui riigijuhid on ärevatel aegadel kodumaal."
Pronkssõduri teisaldamine muutis ka välisminister Urmas Paeti tegemisi.
"Viimaste nädalate ärevate sündmustega seoses olen edasi lükanud Läti visiidi ja esmaspäeval-teisipäeval Saudi-Araabias peetud Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu kokkusaamise," tunnistab ta.

Aprillis saadeti Eestist välja üksteist inimest
Eesti ametivõimud saatsid aprillis riigist välja üksteist inimest, nende seas kolm Venemaa kodanikku.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Anne-Maarja Olei sõnul on väljasaadetute hulgas kolm Venemaa kodanikku, kaks Moldova, kaks Armeenia ja kaks Läti välismaalast. Välja on saadetud ka üks Aserbaidžaani ja üks Valgevene kodanik, kirjutab SL Õhtuleht.
Kõik väljasaadetud inimesed olid Eestile mingil põhjusel ebasoovitavad või ohtlikud. "Enamik väljasaadetutest viibis riigis ebaseaduslikult," ütles Anne-Maarja Olei.

Saksa poliitik: pronkssõdur on väärikas kohas
Eile Eestit külastanud Saksamaa parlamendi väliskomisjoni liige Karl-Georg Wellmann ütles, et Eesti valitsuse lahendus pronkssõduritülile on mõistlik.
"Nägin, kuidas monument on selles väärikas asukohas uuesti üles seatud. Paremas kui enne," märkis Wellmann. Tema sõnul kujutab mälestusmärgi üleviimine sõjaväekalmistule Eesti poolt just seda mõistlikku käitumist, milleks tema parteikaaslasest kantsler Angela Merkel Eestit ja Venemaad Tallinnas puhkenud rahutuste järel üles kutsus, kirjutab Postimees.
"Meil ei mõisteta, kuidas sellist asja nagu mälestusmärgi mujale viimine, kasutatakse ajendina rahutuste tekitamiseks," ütles Wellmann ning mõistis hukka ka Moskva suursaatkonna juures toimunud sündmused.
Wellmanni hinnangul ei suuda Venemaa omaks võtta, et Euroopa natsismist vabastamise kõrval oli Punaarmeel ka teine roll, ikestades paljud rahvad pooleks sajandiks.

Kriisi- ja usaldustelefonid ootavad murekõnesid
Psühholoogid, nõustajad ja vabatahtlikud pakuvad kriisi- ja usaldustelefonidel kannatada saanud inimestele, nende lähedastele ning ka lapsevanematele psühholoogilist abi.
Tallinna Kriisiabi telefon 631 4300 võtab kõnesid vastu tööpäeviti 9-20, laupäeviti 10-20 ning öösiti 20-7. Kehtivad tavatariifid, vahendab sotsiaalministeerium.
Üle-eestiline "Hingeabi Assotsiatsioon Usaldus" eestikeelne usaldustelefon 126 nõustab inimesi iga päev 16-02 ja venekeelne 127 iga päev kell 19-23. Kehtib riigisisese kõne tariif.
Eluliini usaldustelefonil 6 558 088 saab helistada iga päev alates kella 19-st kuni kella 7-ni hommikul. Venekeelsele Eluliinile saab helistada numbril 6 555 688. Kehtib tavatelefoni tariif.
Tartu usaldustelefon ootab teie kõnesid telefonil 742 7111 igal õhtul 18-22.
Pärnus annab psühholoogilist nõu Pärnu Pereabikeskuse psühholoogiateenistus telefonil 443 1412.

Vastuolud juhtkonnaga sundisid Audentese rektori kiiresti lahkuma
Koolijuhi sõnul jäid plaanid arusaamatuks, akadeemikuile ei sobinud juhtimisstiil.
Pärast neljakuulist ametiaega pidi Audentese ameeriklasest rektor John J. A. Burke kohalt lahkuma, kuna mehe ja kooli juhtkonna arendusplaanid ei ühtinud.
"Võib öelda, et tema ning juhatuse ja nõukogu arusaamad sellest, kuidas peaks ülikooli arendama, läksid lihtsalt lahku," kommenteeris AS-i Audentes juhatuse esimees Ahto Orav Burke'i ootamatut lahkumist.
Orav nentis, et Burke ei saavutanud ettevõtte juhatuse ja nõukoguga suhtlemisel kõige paremat kontakti. "Ta ei suutnud oma mõtteid ja ideid just kõige selgemalt põhjendada," märkis ta. "Kindlasti on siin ka majanduslikud kaalutlused, kuna paljude tema ideede puhul polnud selge, kust kohast oleksid pidanud vahendid tulema."

ATV-dega lõbusõitu tegijad häirivad metsarahva rahu
Looduse rahu segavatest ATV-dest tuleks teatada keskkonnakaitsjaile või politseile.
Riiklik looduskaitsekeskus tuletab meelde, et kaitsealadel on ATV-dega sõitmine väljaspool avalikult kasutatavaid teid keelatud.
Eriti ohtlikuks muudab metsas ATV-dega ringikihutamise loodusele asjaolu, et neljarattaliste tugev müra segab loomade praegust sigimisperioodi, teatas looduskaitsekeskuse pressiesindaja. Alates 15. aprillist kuni 15. juunini on Eesti riigimetsades kuulutatud välja ka raierahu.
Lindude pesitsusaktiivsuse tippajal aprilli keskpaigast juuli lõpuni pesitseb Eesti metsades miljoneid linnupaare.
Kui pesitsuse ajal lõhutakse pesa või haudeperioodil häiritakse pesal istuvat lindu, võib ta pesa hüljata.
Probleem on ka see, et ATV-dega sõitjad peletavad pojad vanaloomadest eemale ning nii kasvab kevadsuvel auto alla jäänud noorte loomade arv.

Pärnu kalmistu varesed võeti kaitse alla
Vana-Pärnu künnivaresed teevad palju tüli eriti kalmistul, kus puulatvades on 300-400 pesa, kohalik keskkonnateenistus võttis aga pesad kaitse alla, kirjutas Pärnu Postimees.
Pärnu linnavalitsuse heakorraspetsialist Arvo Kase küsis keskkonnateenistusest nõu, mida teha kalmistul pesitsema kogunenud künnivareste kolooniaga. Ta palus luba kalmistul röökivate ja kalmusid roojavate lindudega võitlusse astuda.
Keskkonnateenituse looduskaitse peaspetsialist Nele Saluveer vastas, et kalmistul on tegu maakonna ainukese künnivareste massilise pesitsuspaigaga. "Pesade hävitamist saab lubada vaid pesitsusperioodi välisel ajal," rõhutas Saluveer ja keelas Vana-Pärnus künnivareste häirimise 1. märtsist 30. juunini.

Vaikuses mälestasid valitsusliikmed ja väliskülalised sõjas hukkunuid
Teise maailmasõja mälestuspäev möödus Kloogal, kaitseväe kalmistule viidud pronkssõduri juures ja Maarjamäel politsei valvsa pilgu all rahulikult.
Eilsel sombusel hommikul mälestasid Eesti Vabariigi valitsus ja diplomaatiline korpus kõiki, kes kaotasid oma elu okupatsioonivõimude toime pandud repressioonide pärast. Pidulik tseremoonia algas kell pool kümme Kloogal holokausti ohvritele püstitatud mälestusmärgi juures, kust suunduti edasi kaitse-väe kalmistule ja Maarjamäele.
Nii tee mälestusmärgini kui ka selle lähim ümbrus oli täis politseinikke ja ohtralt kodu- ning välismaise meedia esindajaid. Vabariigi valitsuse poolt langetasid Teises maailmasõjas hukkunute mälestuseks pea peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja rahvastikuminister Urve Palo. Pärast seda seisis mälestusmärgi ees mitu minutit Tallinna abilinnapea Taavi Aas, tema järel välisesindajad.

Venekeelse kavaga kanal ETV2 saab teoks juba järgmisel aastal
Kultuuriministri sõnul saab uuest telekanalist täpsemalt rääkida
Eesti Televisiooni kõrval on loomisel uus telekanal ETV2, mis esialgsetel andmetel võib tulla venekeelse programmiga.
Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et uue telekanali loomise mõtted on tõepoolest juba mõn-da aega küpsenud, kuid ühtegi koosolekut pole peetud ega konkreetseid plaane tehtud.
Jänese sõnul saab kõigest täpsemalt rääkida alles pärast 1. juunit, mil toimub esimene vastavasisuline koosolek ja arutatakse eri ettepanekuid.
Hetkel ei julge kultuuriminister seetõttu ka kinnitada, kas uus kanal võib tulla venekeelne. "Kindlasti tulevad subtiitrid," kinnitas Jänes ning lisas, et kanali programm peab olema mõistetav kõikidele Eesti elanikele. Olulised on nii venekeelsed kui ka eestikeelsed subtiitrid (vene saadete puhul).

Õiguskantsler tahab erakonnaseadusele riigikohtu otsust
Justiitsminister ei nõustu Jõksi kujutlusega erakonnaseaduse põhiseadusele vastavusest.
Eile arutas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium õiguskantsler Allar Jõksi taotlust tunnistada osa erakonnaseadusest kehtetuks ja põhiseadusega vastuolus olevaks.
Vastuolu on Jõksi hinnangul erakonnaseaduse osas, mis ei sätesta tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle. "Kui pole kontrolli erakondade rahastamise üle, pole õigustatud ka erakondade rahastamine riigieelarvest," ütles Jõks.
Justiitsminister Rein Lang lausus riigikohtus, et efektiivsemaks kontrolliks pole vaja erakonnaseadust kehtetuks tunnistada ja kitsaskohti saab lahendada juba olemasolevaid kontrollsüsteeme tõhustades.
Eilsel istungil esitas õiguskantsler taotluse anda asi arutamiseks üle riigikohtu üldkogule. Otsuse, kas lahendada asi käimasoleva menetluse raames või anda see üle arutamiseks riigikohtu üldkogule, langetab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma järgmisel nõupidamisel. Juhul kui viieliikmeline kolleegium jätkab õiguskantsleri taotluse menetlemist, teeb riigikohus lahendi kahe kuu jooksul.

Ene Ergma lubab riigikogus põhjalikku analüüsi
Riigikogu esimees Ene Ergma möönis eile Eesti Päevalehele antud intervjuus, et nii kriitilises seisus kui viimastel nädalatel pole taastatud Eesti Vabariik veel olnud, kuid ta ei pidanud mõeldavaks algatada sündmuste keskel parlamendis riiklikult tähtsa küsimuse arutelu "Olukord riigis".
"Kõik riigikogu fraktsioonid on möödunud nädala infotunnis sõna võtnud ning enamik toetas valitsuse tegevust," ütles Ene Ergma. "Kui me aga praegu võtaks häälteenamusega vastu valitsust toetava pöördumise, teades, et ühel erakonnal on eriarvamus, siis läheks me teadlikult lõhenemise suunas," lausus Ergma.
Esimehe sõnul on riigikogul palju asju, mille üle põhjalikult järele mõelda, aga selleks tuleb rahulikumas olukorras kokku tulla. "Kui puder veel keeb, siis võivad hakata mängima emotsioonid, aga me vajame väga põhjalikku ja adekvaatset ana-lüüsi ning peame seda tegema koos valitsusega," ütles Ergma.

Rünnak Eesti vastu on rünne kõikide vastu
Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas eile Eesti-Vene suhteid möödunud sündmuste taustal Tallinnas ja Moskvas.
Väliskomisjoni liikmete arvamustest kõlas läbi, et EL on osa sellest konfliktist ja Euroopa ei saa seda vaadelda väljastpoolt.
Väliskomisjoni liige Katrin Saks rõhutas, et pronkssõdur oli Venemaa jaoks ainult ettekääne, sest kui poleks olnud seda, oleks leitud midagi muud, et üritada lõhestada Eestit ja EL-i tervikuna.
Saksa sotsiaaldemokraadist saadiku Helmut Kuhne sõnul pole Venemaa siiani aru saanud, et Euroopa Liit on midagi muud kui lihtsalt ühisturg. "Rünne ühe liikmesriigi vastu on rünne kõi-kide vastu," lisas briti konservatiiv Christopher Beazley.

President Ilves nimetati Tbilisi ülikooli audoktoriks
Gruusias riigivisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves promoveeriti eile Tbilisi ülikooli audoktoriks.
Tseremooniale järgnenud loengus ütles president Ilves, et Eesti jälgib hoolega arenguid Gruusias, kuna kaht riiki ühendavad keeruline minevik ning sarnased tulevikuootused.
"Me mõlemad oleme minevikus olnud orjastatud rahvad," märkis Eesti riigipea. "Ühte aja-järku, 19. sajandisse, jääb ka nii Eesti kui ka Gruusia rahvuslik ärkamisaeg, mida juhtisid luuletajad ja kirjutajad, sillutades teed kummagi riigi iseseisvusele 1918. aastal." Hiljem pühiti mõlemad riigid sõjaliste okupatsioonide käigus taas kaardilt.
Eesti riigipea toonitas, et demokraatliku läänemaailma kahe alustala, Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemise nõuded on küll karmid, kuid mitte võimatud. "Ka Eesti liikmestaatusele oli kunagi vastuseisjaid. Kuid me suutsime need kõhklused ületada," ütles president Ilves.

Vene lasteaedades läheks vaja rohkem eesti keele õpetajaid
Eesti keelt õpetatakse lasteaias kõige rohkem nädalas tund aega, millest jääb väheks.
Tallinna Tähekese lasteaia Võilille rühma laste lemmikmäng on Muri. Selle mängu on lapsed ära õppinud eesti keeles ja oskavad seda mängida vaid eesti keeles.
Keeleõppe liitmine laulu- ja liikumismängudega oli sealse eesti keele õpetaja Lea Maibergi idee - ikka selleks, et tema tundides õpitu lastele paremini selgeks saaks.
Venekeelsetes lasteaedades õpitakse eesti keelt kõige rohkem tund aega nädalas: kaks 15-30-minutilist tegevust, vastavalt laste eale. "Tihti olen ainult mina see keelekandja," ütles Maiberg, kelle sõnul ei oska lapsed väljaspool klassiruumi ühtegi eestikeelset sõna kosta. "Kui teised õpetajad kordavad oma tundides õpitut, siis see annab väga palju juurde."

Haridusamet hoiatas venekeelsete koolide juhte meeleavalduste eest
Ühes venekeelses koolis levitati üleskutseid minna tundide asemel Tõnismäele.
Tallinna haridusamet saatis venekeelsetesse koolidesse ringkirja, milles soovitab rääkida õpilastele rahvakogunemisega kaasneda võivatest ohtudest ja kutsuda üles mitte osalema meeleavaldustel.
Haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kondi sõnul on ametisse jõudnud info, et ühes Õismäe venekeelses koolis levitati üleskutseid minna koolitundide asemel Tõnismäele pronkssõduri endisesse asupaika lilli viima. "Pigem oli see lapsevanematele mõel-dud üleskutse ja direktor, kellega ma olen rääkinud, ise seda näinud ei olnud," ütles Kond.
Täiskasvanud lugejale adresseeritud sedelil ärgitatakse tooma lapsi koolitundidest kella
11-ks Tõnismäele, et protestida valitsuse ja tema "hambuni relvastatud" abiliste vastu.

Narva kooliõpilased kardavad täna volikogu korraldatud kontserdile minna
Narva kooliõpilaste seas levivad jutud, et linnavolikogu aseesimees Larissa Olenina on lubanud koolidel soovi korral jätta ära tunde, et õpilased saaksid kell 12 viia lilli Peetri platsil asuva memoriaalseina juurde ja seejärel osaleda rongkäigus vennashauale.
Ükski küsitletud koolijuht ega õpetaja sellist teadet ametlikult kinnitada ei söandanud, kuid anonüümseks jäädes nõustusid, et sellised jutud on käinud tõesti.
Ühe linna eliitkooli gümnasistid Olga ja Alina sõnasid, et Narva möödunud laupäeva sündmustest on nad koolikaaslastelt ja tuttavatelt juba piisavalt kuulnud ega taha, et need korduks. "Lisaks on politsei pidevalt teatanud, et rakendatakse null-tolerantsi. Ei saa aru, kas see tähendab, et kui me lihtsalt kontserdile läheme, siis peab samuti kartma, et meid kinni võetakse?" on Olga hirmul.

Lätis kogunesid 9. maid tähistama tuhanded inimesed
Läti pealinnas Riias kogunes Võidumonumendi juurde tuhandeid inimesi, päev möödus siiski suhteliselt rahulikult.
Hommikul soovisid ka läti paremäärmuslased oma okastraadist pärjaga monumendi juurde jõuda, kuid politsei jõudis vahele, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.
Põhiliselt asetasid inimesed siiski monumendi ette nelke ja peatusid hetkeks.
Pärja asendas ka Venemaa suursaadik Lätis Viktor Kaljužnõi.

Putin manitses võidupäevakõnes monumente paigale jätma
Venemaa president Vladimir Putin teatas oma tänases II Maailmasõja lõppu meenutavas kõnes muuhulgas ka seda, et nõukogude monumentide mahavõtmine on mahavõtjate endi rahva solvamine.
Vladimir Putin võttis oma Teise Maailmasõja lõppu mälestavas kõnes sõna nõukogude aja monumente maha võtta tahtvate riikide vastu, vahendab Interfaks. "Need, kes teevad sõjakangelaste monumentidele ülekohut, solvavad tegelikult ka omaenese rahvusi ja külvavad riikide ning inimeste vahele uute arusaamatuste seemneid."
Siiski oli presidendil ka naaberriikide kohta paar sooja sõna öelda: "Võidupäev ei ühenda mitte ainult selle maa kodanikke vaid ka meie lähimaid naabreid. Me ei unusta iial nende panust natsismi löömises."
Suurbritannia telekanal BBC kajastas president Putini kõnet kiiresti ja andis sellest rääkivale artiklile pealkirja: "Putini looritatud rünnak Eesti vastu". BBC teatab artiklis, et ilmsesti on presidendi kõne Eestiga peetava sõnasõja jätk.

Moskvas marsib täna 7000 sõdurit ja metroos üürgavad võidulaulud
Moskva Punasel väljakul tähistavad täna paraadiga II Maailmasõja lõppu 7 000 sõdurit, sõjalennukid ja ilutulestik, lisaks on pidumeeleolu ka metroos: päev läbi kõlavad valjuhäälditest võidulaulud.
Punasele väljakule marssima tulevad ka Teise maailmasõja, Afganistani sõja ja Tšetšeenia sõja veteranid, vahendb The Moscow Times. Üle kahesaja paraadil osaleja kannavad seljas II MS aegseid maa-, mere-ja õhuväe vorme.
President Vladimir Putin tervitab paraadile tulnud sõjaväelasi kõnega ja pärast seda lauldakse koos a cappella Venemaa hümni. Vladimir Putin on sel aastal ainus Punase väljaku paraadi väisav riigipea.
Paraadi lõpetavad 400 meetri kõrgusel üle Punase väljaku lendavad sõjalennukid. Üheksa lennukit moodustavad rombikujutise ja vuhisevad üle paraadi kiirusega 600 km/h. Üheksa lennuki seas on neli MiG-29-t ja viis Su-27-t.

Sõjaväelennukid peavad Moskva kohal lahingut pilvedega
Venemaa õhujõudude lennukid asusid täna hommikul Moksva kohalt pilvi laiali ajama, et võidupühaparaadil säraks selges taevas ere päike.
Esimene lennuk siirdus taevasse olukorda uurima kell 6.30. Kokku osaleb õhujõudude infojuhi Aleksandr Drobõševski sõnul soodsa ilma loomise operatsioonil 12 lennukit Il-18, An-26 ja An-12.
Pilvede hajutamiseks kasutatakse spetsiaalset ainete segu, mis on Drobõševksi kinnitusel ohutu nii loodusele kui moskvalaste tervisele.
Tehnoloogia, mida omab ainult Venemaa, seisneb selles, et teatud kohtadesse pilvises taevas puistatakse vedelat lämmastikku, hõbedaühendeid või tavalist pulbrilist tsementi. Ühendite langemisel pilvedele moodustuvad neis kritallilised tsentrid, mis langevad lumena või vihmana maha.
Drobõševksi meenutas, et selliste ülesannete puhul pole Vene õhujõudude jaoks midagi uut. Nii on toimitud juba kümneid aastaid.

Bush võõrustas Valges Majas… enam kui 230-aastast kuningannat
President Bush korraldas Briti kuninganna auks oma ametiaja esimese frakivastuvõtu.
Briti kuninganna Elizabeth II riigivisiit Ameerika Ühendriikidesse jõudis esmaspäeval haripunkti, kui president George W. Bush tervitas teda Valges Majas hümnide, trompetite ja 21 kahuripauguga.
Kuid uups - ta tegi seda jälle. President demonstreeris taas kord oma annet vääratada ning saada sellest üle kergelt, nii et rahvas naeris mitte tema üle, vaid temaga koos. Pärast 55 aastat troonil olemist on 81-aastane kuninganna kindlasti üks tuntumaid ja ka püsivamaid tegelasi rahvusvahelisel areenil, kuid isegi teda polnud 231 aasta eest Philadelphia kandis, nagu Bush peaaegu et väitis.
"Ameerika rahvas tervitab uhkusega Teie Majesteeti taas Ühendriikides, maal, mida te olete hästi tundma õppinud," ütles Bush ligikaudu 7000 külalise ees Valge Maja trepil. "Olete ju lõppude lõpuks einestanud kümne USA presidendiga. Te olete aidanud meie rahval tähistada kahesajandat sünnipäeva 17...," oli president välja ütlemas kahtlemata liiga kauget, ilmselt Ühendriikide väljakuulutamisele viitavat aastaarvu. "… 1976. aastal," jätkas ta pilku kuninganna poole heites.

Dmitri Rogozin püüab luua uut Suur-Vene parteid
Eelmistel parlamendivalimistel natsionalistliku partei Rodina eesotsas esile tõusnud Dmitri Rogozin on asunud looma uut parteid, mis paistab olevat veelgi natsionalistlikum, immigrandivaenulikum ja suurvenelikum.
Nädalavahetusel asutamiskongressi pidanud ühenduse nimeks ongi Suur-Venemaa (Velikaja Rossija) ning lisaks Rogozini mõttekaaslastele on asutajate hulgas Liikumine Illegaalse Immigratsiooni Vastu.
Uus partei edendab patriootlikke ideid, mis tähendab ka Venemaa staatuse taastamist teiste suurriikide seas, ütles Rogozin Reutersile. Tema sõnul vajab Venemaa vaid tööoskustega ja assimileeruvaid immigrante, kindlasti aga mitte "tavalisi illegaale".

Lätis valmistutakse täna mürglit tõrjuma
Vene ühendused tahavad võidupüha tähistamist muuta protestiks Läti poliitika vastu.
Uudisteagentuuri LETA andmetel kartsid Läti võimud enne tänast relvade riiki smugeldamist, ka üritati tõkestada Venemaalt tulevate rünnakrühmlaste tee.
Eelmisel nädalal tabati ebaseaduslikult piiriületamiskatselt kaks Vene natsionaalbolševikku, kellel oli kaasas Läti ja Eesti raha, piirialade kaardid ja gaasipüstol.
Kuid seejärel karmistatud piirikontroll tekitas protesti. Nimelt suunatakse võimalike relvapeidikute leidmiseks kõik sõidukid röntgenkontrolli. Võimud kinnitavad, et see on ohutu, bussijuhid ja reisijad kardavad aga mõju pärast oma tervisele. Läti piirivalve kinnitas, et karmistatud kontrolli põhjuseks on hiljutised sündmused Tallinnas, aga ka vihjed, mida Läti võimud on saanud.

Ansip tänas Lätit ja Leedut toetuse eest
Täna helistas peaminister Andrus Ansip Läti peaministrile Aigars Kalvitisele ja Leedu peaministrile Gediminas Kirkilasele, et neid toetuse eest tänada.
Peaminister õnnitles oma kolleege Euroopa päeva puhul ning tänas Läti ja Leedu valitsusi ja rahvast suure toetuse eest seoses Eesti suveräänsuse vastaste rünnakutega, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
"Hea on tunda oma sõprade ja lähedaste naabrite toetust," kinnitas peaminister. "On rõõm tõdeda, et oleme ühtsed - nii Balti riigid ja teised demokraatlikud riigid kui Euroopa Liit ja NATO," lisas ta.
Ühtlasi andis peaminister Ansip oma kolleegidele ülevaate olukorrast Eestis. Ühiselt otsustati hoida jätkuvalt tihedaid kontakte Balti riikide vahel.

Kõigis suuremates linnades toimuvad rahulikud rahvakogunemised
Kõigis Eesti suuremates linnades kogunes täna ennelõunal tähtpäeva pidama sadu rahumeelseid inimesi, hoiame teid kursis sündmustega Tallinna sõjaväekalmistul, Tõnismäel, Tartus ja Narvas.
18.08
Eesti Raadio teatel on tööpäeva jooksul pronkssõduri juurest läbi käinud 10 000 inimest ning samba ette on tekkinud 1,5 meetri pikkune lillekuhi.
17.25
Narvas Geneva kultuurikeskuse ees toimunud kogunemine, millest võttis osa tuhatkond inimest, läks rahumeelselt laiali. Kõik planeeritud sõnavõtud jäid ära. Kell 22 Eesti aja järgi on Naši aktivistid lubanud Ivangorodis ilutulestiku korraldada.
16: 39
Lõuna politseiprefektuur teatas, et päev on Lõuna-Eesti kuues maakonnas möödunud rahulikult. Nii Tartu-, Viljandi-, Valga-, Võru-, Põlva- kui Jõgevamaal pole korrarikkumisi kogu päeva jooksul toime pole pandud. "Täna Lõuna-Eestis toimunud kogunemistel ja pärgade asetamistel osalenute arv jäi eelnevate aastatega samasse suurusjärku," seisab politsei teates.

Smuuli viadukt avatakse pärast koormuskatseid
Linnapea Edgar Savisaar ütles tänasel linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil, et Smuuli tee viadukti avamise tähtaeg lükkub edasi kuni 31. maini.
"Palusin edasi lükata Smuuli viadukti avamise, et tehtaks vajalikud koormustestid. Parem olla täiesti kindel silla vastupidavuses kui avada objekt kiirustades," ütles linnapea.
Enne objekti lõplikku valmimist koostatakse proovi koormamise projekt, pingestatakse sillavandid, tehakse viadukti hüdroisolatsiooni ja teekatte paigaldustööd, paigaldatakse liikluskorraldusvahendid, valgustus, piirded ning haljastus ning siis teostatakse proovikoormamine.
Esialgsete kavade kohaselt pidi viadukt liiklusele avatama Tallinna päevaks, 15. maiks.

Tallinnas on seoses A. Le Coq suusasprindiga liikluses ümberkorraldused
Seoses A.Le Coq Tallinna Vanalinna suusasprindiga on reedel ja laupäeval Tallinna vanalinnas Vabaduse väljaku, Harju, Niguliste ja Nunne tänavate piirkonnas liiklus- ja parkimiskorda muudetud.
Parkimiseks ja peatumiseks on suletud Vabaduse väljaku ja Kaarli pst vaheline parkimisala 11. maist kell 18.00 kuni 12. mail kell 20.00-ni.
Vabaduse platsil on parkimine peatatud alates 8.00 reede hommikul kuni 20.00-ni laupäeva, 12. mai õhtul.
Harju ja Niguliste tänavad on autodele liikumiseks täielikult suletud 11. mai õhtust kell 18.00 kuni 12. mai õhtuni kell 20.00.
Seoses võistlusrajale lume toomisega on Nunne tänaval peatumine ja parkimine piiratud 11. mai õhtul alates 18.00-st 12.mail 20.00-ni.
Ümberkorraldusi eiravad sõiduvahendid teisaldatakse.
Laupäeva hommikul kell 11 algavale üritusele eelnevalt jalakäijatele otseseid piiranguid nimetatud tänavatel pole, kuid ohutuse ja liikumismugavuse huvides soovitavad korraldajad võimalusel kasutada teist marsruuti.

Rattaretkede sari viib huvilised uusasumiteni
Valglinnastumisele tähelepanu juhtimiseks mõeldud retki tuleb kokku neli.
Tallinna valglinnastumisele tähelepanu juhtimiseks korraldavad Briti Nõukogu ja Eesti Roheline Liikumine uutesse elurajoonidesse neli rattaretke.
Rattaretked algavad neljapäeviti kell 17.30 äärelinnast ja kestavad edasi-tagasisõidu ning puhkepausiga umbes neli tundi. Tagasi pealinna jõutakse päikeseloojanguks.
Briti Nõukogu direktori Küllike Tohveri sõnul valiti marsruudid selliselt, et valdavalt oleks võimalik sõita asfaltteel ja retked oleksid jõukohased nii kooliõpilastele kui ka eakamatele huvilistele. Esimene rattaretk algab 17. mail Vana-Mustamäe 48 asuva Glehni lossi juurest ja sõit läheb Saue valda. Ratturid sõidavad Nõmmelt läbi Veskimöldre, et heita esmalt pilk uudistele äärelinnas ning jõuda seejärel keset põlde rajatud küladesse.

Kõik lasteaiad saavad suitsuandurid
Linn paigaldab tänavu automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi 36 linnale kuuluvasse lasteaeda, järgmisel aastal saavad signalisatsioonisüsteemi 18 ja ülejärgmisel aastal 15 lasteaeda. "2009. aasta lõpuks on paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem igasse Tallinna munitsipaallasteaeda," lausus abilinnapea Kaia Jäppinen. Linnavalitsus koostas lasteaedade automaatse tuleohutussüsteemi paigaldamise ajakava koostöös Põhja-Eesti päästekeskusega.

Linn valis välja viis esindusvõistkonda
Tallinna linnavalitsuse komisjon valis järgmiseks hooajaks välja viis linna esindusvõistkonda, kelle toetamiseks on selle aasta linnaeelarves ette nähtud 4,7 miljonit krooni. Hooajal 2007/2008 esindavad Tallinna linna Audentese korvpallinaiskond, HC Chocolate Boysi käsipallimeeskond, BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond, Selver/Audentese võrkpallimeeskond ja FC Levadia jalgpallimeeskond.
Kaheksa taotlust
Spordi- ja noorsooameti korraldatud Tallinna esindusvõistkonna konkursile saabusid taotlused kaheksalt pallimänguvõistkonnalt, sealhulgas viielt meeskonnalt ja kolmelt naiskonnalt.
Esindusvõistkonnaks pürgijad pidid osalema vähemalt Balti või Skandinaavia regiooni tasemega võistlustel.

Enamik märatsenuist on huligaanid, vargad ja narkomaanid
Enamik märatsemistega seoses kahtlustatavaks tunnistatuist
Pronkssõduri teisaldamisega kaasnenud vandaalitsemistega seoses on üle Eesti alustatud 63 kriminaalasja, milles on kokku üle 300 kahtlustatava. Neist 218 on varem karistatud kuriteo või väärteo toimepanemise eest, kokku on nad toime pannud 1470 väärtegu või kuritegu, teatas riigiprokuratuur.
Kahtlustatavaid on karistusregistri andmete järgi varem karistatud näiteks alkoholiseaduse rikkumise eest kokku 326 korral, liiklusalaste väärtegude eest 452 korral, varguste eest 91 korral, röövimiste eest 18 korral, avaliku korra rikkumise eest 100 korral, avaliku korra raske rikkumise eest 11 korral.
Vastuhakk politseile
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust on kahtlustatavad rikkunud kokku 45 korda.

Marodöörina näidatud Falcki turvamees tuli kohust täitma
Kanal 2 uudistesaates "Reporter" esmaspäeval marodöörina näidatud Falcki turvamees täitis turvaettevõtte kinnitusel tegelikult tööülesandeid.
Falcki avalike suhete direktori Andres Lemberi sõnul jäi Falcki mundrit kandnud turvamees Tallinna kaubamaja lõhutud aknast väljudes filmilindile ööl vastu 28. aprilli. "Tegemist on kaubamaja häire peale kohale kiirustanud turvapatrulli liikmega, kes kohe kindlasti ei tegelenud oma tööpostil olles marodöörluse või lõhkumisega, vaid kaitses kliendi vara," ütles Lember. "Tänu Falckile ei õnnestunud kaubamajast midagi varastada,"
Kanal 2 uudistesaates "Reporter" näidati kaadrites rahutustest ka Falcki mundris turvatöötajat, kes väljus Tallinna kaubamaja lõhutud aknast.

Purjus isa pani teismelise poja rooli
Eile hommikul pidas politsei Järvamaal kinni auto, mida juhtis 14-aastane juhiloata poiss, kõrvalistmel istus poisi alkoholijoobes isa.
Politseile teatati eile kell 10.55, et Järva maakonnas Koigi vallas Päinurme külas sõidab ümber koolihoone sõiduauto pidevalt signaali andes.
Patrull pidas auto kinni.
Sõidukit juhtis 14-aastane juhtimisõiguseta poiss ja kõrval istus poisi alkoholijoobes isa.
Politsei alustas väärteomenetlust.

Savisaar soovib riigilt Tallinna kodulehe ründamise eest hüvitist
Tallinna linnapea Edgar Savisaar saatis peaminister Andrus Ansipile kirja, milles soovib vandaalide tekitatud kahju hüvitamist. Muuhulgas küsib Savisaar hüvitist linna portaali ründamise eest.
Tallinna linnale on praeguseks esitatud 339 kahjuteadet, mille kohaselt on kahjude kogusumma vähemalt 30,1 miljonit krooni, teatas linna pressiteenistus.
"See summa ei sisalda ettevõtjate saamata jäänud tulu äritegevuse sunnitud katkestamise eest ning eeltoodud loetelu ja andmed ei ole lõplikud ning võivad veel edaspidi muutuda," märgib Savisaar kirjas.
"Vabariigi Valitsus avaldas 27. aprilli avalduses valmisolekut hüvitada Tallinna linnale, linnakodanikele, linna ja teistele äriühingutele tekitatud kahju."
Savisaare sõnul peab Tallinna linn oma kohustuseks osutada igakülgset kaasabi oma elanike ja ettevõtjate kahju hüvitamisel. Sellest johtuvalt soovib linnapea kirja lõpetuseks Ansipilt igakülgset koostööd.

RI: peadirektori lahkumise kokkulangemine hiljutiste sündmustega on juhuslik
Raudteeinspektsiooni (RI) arendusosakonna projektiekspert Mart Pechter ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et inspektsiooni peadirektori lahkumine langes juhuslikult kokku hiljuti raudteed puudutanud sündmustega.
"Jüri-Karl Seim avaldas soovi lahkumiseks ning esitas sellekohase avalduse juba käesoleva aasta aprillikuu alguses," ütles Pechter.
Venemaa käitumine ei ole inspektsiooni tegevusele otsest mõju avaldanud.
"Kuna sündmused on värsked ning pikemaajalised tagajärjed seega teadmata, siis on mõju raske hinnata," rääkis Pechter. "Raudteeinspektsiooni ohutusalast järelevalvetööd sündmused ei mõjuta. Võimalik, et mõjud ilmnevad läbilaskevõime jaotamise ja kasutustasu määramisega seotud tegevuses, kuid selle esinemise fakt ja ulatus avalduvad hiljem."
Raudteeinspektsiooni ülesanneteks on raudtee ja raudteeliikluse ohutusalane järelvalve, läbilaskevõime jaotamine ja kasutustasu määramine, liiklusregistrite pidamine ja Euroopa Liidu fondidest rahastatavate raudteealaste projektide rakendusüksuse ülesannete täitmine Eestis.

Tööõnnetused tabasid enim ehitajaid
Tööinspektsioon registreeris selle aasta esimese kolme kuu jooksul kõige enam tööõnnetusi ehitusalal.
Registreeritud 98 ehitajatega juhtunud õnnetusest 39 olid rasked ja 57 kerged. Kaks ehitajat said tööõnnetuse tõttu surma.
Kahe eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes on just ehituses tööõnnetuste arv märgatavalt kasvanud, tõdeb tööinspektsioon. Ehitajatega toimunud õnnetused moodustasid kõigi tegevusalade juhtumitest 8,8%.
2004. aasta esimese kvartaliga võrreldes on 15-69-aastaste ehituses hõivatute arv möödunud aasta lõpuks suurenenud poolteist korda. See võib tööinspektsiooni hinnangul olla üks põhjus, miks on ehitajatega juhtunud tööõnnetuste arv suurenenud.
Metallitoodete, masinate ja elektriseadmete tootmises juhtus aasta kolme esimese kuuga 96 tööõnnetust, neist kolmandik olid rasked.

Rootsi kuningas palub riigilt raha juurde
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf palus riigilt kuningaperele raha juurde, kuna printsesside ja printsi kulutused on kasvanud.
Kuningas selgitas oma palvekirjas, et kroonprintsess ja ka tema õde-vend on järjest rohkem avaliku elu kohustustes osalema hakanud ja seega oleks nende kulutusteks rohkem raha vaja, vahendab Dagens Industri.
Raha on tarvis nii planeerimiseks, transpordiks, turvateenuseks kui ka kuningliku kontori pidamiseks.
Kuningas ei täpsustanud oma sooviavalduses, kui palju rohkem raha riigi esimene pere vajab. Seni on kuningapere igal aastal riigilt saanud 98,15 miljonit Rootsi krooni.
Kuningapere ja õukond tahavad lisaraha saada ka selleks, et Stockholmi lossi külalistekorrus korda teha ja lossi turvalisust parandada

Rein Kilk hakkas abipolitseinikuks
Ärimees Rein Kilk astus kodumaa kaitseks abipolitseinike ridadesse.
"Igaüks peab ju andma oma panuse," ütles Klik abipolitseiniku vannet andes, kirjutab aripaev.ee.

Timberland avas Pärnus kaupluse
Sportlandi omanikele kuuluv matka- ja vaba aja rõivaid pakkuv kauplusekett Timberland avas täna poe Pärnu kaubakeskuses Kaubamajakas.
"Pärnu kauplus on Timberlandil juba kuues," ütles Timberlandi ärijuht Marko Mänd. Keti ülejäänud kauplused asuvad Tallinnas Kristiine keskuses, Ülemiste keskuses ja Foorum Äritänaval ning Tartu Kaubamajas ja Lõunakeskuses.
Timberlandi kuulsaim toode on nn kollane saabas ehk Yellow Boot, mida valmistatakse Lõuna-Ameerikas 1973. aastast ühe ja sama tehnoloogia järgi. Need vettpidavad saapad on olnud eeskujuks paljudele tuntud jalatsitootjatele mitmel pool maailmas.

Rootsi on eurotsoonist väljajäämisega kaotanud kümneid miljardeid kroone
Rootsi on erinevatel andmetel otsusega mitte liituda eurotsooniga kaotanud 34-100 miljardit Rootsi krooni ehk 57,8 -170 miljardit Eesti krooni.
Kopenhaageni majanduskõrgkooli professor Clas Wihlborg' andmetel on Rootsi oma otsusega eurotsoonist välja jääda kaotanud 34 miljardit Rootsi krooni. Professor Harry Flami ja majandusanalüütik Håkan Nordströmi sõnul aga oleks Rootsi import ja eksport eurotsoonis võinud olla umbes 100 miljardit Rootsi krooni suurem, vahendab aripaev.ee Rootsi majandusportaal di.se.
"Osalt oleme juba eurost kasu saanud, ilma et oleksime ise rahaliiduga liitunud. Rootsil on iseseisev keskpank, mida meil väljastpoolt tuleva nõudluseta ei oleks," ütles Wihlborg Rootsi päevalehele Dagens Nyheter antud intervjuus.

Põllumehed saavad PRIAst pindalatoetust taotleda
Alates tänasest kuni 29. maini saab PRIA piirkondlikes büroodes ja keskuses Tartus taotleda pindalatoetusi.
Toetuste eesmärgiks on PRIA teatel hüvitada osaliselt maaharijatele maa korrashoidmiseks tehtud kulutused ning säilitada keskkonnaväärtuslikke alasid.
PRIA toetuste osakonna juhataja Toomas Ojakäär avaldas lootust, et kolme-aastane kogemus on õpetanud nii taotlejaid kui PRIAt.
"Samas tahan üle rõhutada, et PRIA-le esitatud andmete õigsuse eest vastutab lõpuks ikkagi taotleja ise," ütles Ojakäär ning lisas, et taotlejad peaksid enne taotluse esitamist oma andmed põldude suuruste ja seal kasvatatavate kultuuride kohta hoolega üle vaatama. "Ja muidugi peab taotleja olema kindel, et ta suudab toetuse tingimusi täita, sest toetus ei ole lihtsalt rahalaev, vaid sellega võetakse endale ka hulgaliselt kohustusi."

Venemaalt ametlikke majandussanktsioone karta pole
Vene majandusministeerium kinnitab, et mingeid ametlikke sanktsioone Eesti vastu ei plaanita
Venemaa majandus-ja kaubandusministeerium ei kavanda Eesti vastu ühegi majandussanktsiooni kehtestamise ettepanekut, vahendab Interfaks.
Asemajandusminister Vitali Saveljov kinnitas: "Me ei tööta selliste ettepanekute kallal."

Trigon Capitali varahaldusmeeskonnaga liitus Riku Wiitala
Trigon Capital teatab, et Trigoni varahaldusse tuli uueks väärtusfondijuhiks Riku Wiitala.
Wiitala hakkab tööe Tallinnas ja tema esimene tööpäev on 21. mail.
32-aastane Riku Wiitala alustas karjääri Pohjola Insurance Groupis ja hiljem selle ära ostnud OKO Groupis. Viimati töötas Wiitala Helsingis OKO Asset Managementis juhtides OP European Value Fundi, mille varad on 470 miljonit eurot. Wiitala huvi keskpunktiks on olnud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hinnaerinevused üle maailma.
Trigoni varahalduse teised fondijuhid on Mehis Raud Tallinnas ja Tomasz Roguwski Varssavis.
Trigon Capital töötab Kesk-ja Ida-Euroopas kokku seitsmes kontoris. Trigoni äri on jaotatud viie valdkonna vahel: varahaldus, kinnisvarainvesteerimise haldamine, põllumajandusinvesteeringute haldamine, riskikapital ja korporatiivnõustamise teenused. Varahalduse osakond jaotub omakorda kolmeks väiksemaks jaoskonnaks: väärtusfondid, alternatiivfondid ja eriportfelliteenused.

Raudteeinspektsiooni peadirektor lahkus ametist
4. mail lahkus omal soovil raudteeinspektsiooni peadirektori ametikohalt Jüri-Karl Seim.
Peadirektori ülesandeid hakkab täitma arendusosakonna juht Raigo Uukkivi, teatas raudteeinspektsioon oma kodulehel.
Seim töötas raudteeinspektsiooni peadirektorina alaes 2004. aastast.
Seim jätkab erialast tööd raudtee signalisatsioonisüsteemidega tegelevas konsultatsioonifirmas J-K Seim AB, kus ta töötas ka enne raudteeinspektsiooni peadirektori ametikohale asumist.

Ametiühingud: majanduskasv eeldab väärikat palka ja tootlikkuse tõusu
Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) esimees Harri Taliga rõhutas eilsel kohtumisel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega, et Eesti majandus on jätkusuutlik vaid siis, kui eksport suureneb, luuakse uusi, enam lisaväärtust andvaid töökohti, kus töötajad saavad väärikat palka.
Eestit külastava IMF missiooni viimastel aastatel traditsiooniks kujunenud kohtumisel EAKLi liidriga tutvustas Taliga valuutafondi esindajatele ametiühingute seisukohti Eesti majanduse ees seisvate väljakutsetele vastamiseks ning andis ülevaate palgaläbirääkimiste olukorrast käesoleval aastal, teatas EAKL.
EAKLi hinnangul tagavad majandusedu jätkumise kvaliteetsed töökohad, kus luuakse senisest enam lisaväärtust. "Palkade kasv ei ohusta Eesti majandust, kui tööandjad panustavad tootlikkuse tõusule ning maksavad korralikku palka," märkis ametiühingujuht. "Ühtlasi aitaks väärikas töötasu lahendada kvalifitseeritud tööjõu nappuse probleemi, motiveerides välismaalt koju tagasi pöörduma tuhandeid inimesi, keda sundis lahkuma hukatuslik madalate palkade poliitika."

Baltika avab esimese Mosaici kaupluse Pärnus
Täna avab Baltika grupile kuuluv rahvusvaheline moemärk Mosaic oma esimese kaupluse Pärnus, mis paikneb laienenud kaubakeskuses Kaubamajakas.
Baltika teatel on Pärnu Mosaic esimene uus pood, kus lisaks meeste- ja naisterõivaste valikule on väljas ka lasterõivad.
Mosaici brändijuhi Brigitta Kippaku sõnul on plaan Pärnus kauplus avada juba ammune, kuid seni ei leitud sobivat pinda. "Tänasest on Mosaic Pärnu Kaubamajaka uues osas esindatud ning kõik Baltika moemärgid Pärnus kättesaadavad," ütles Kippak.
Pärnu Kaubamajaka uues osas asuvas Mosaici kaupluses töötab 8 inimest, kaupluse juhatajaks on Anneli Reinem.
Mosaici rõivakauplusi on kokku 50, lisaks Eestile on kaubamärgil esindused Lätis, Leedus, Poolas, Ukrainas ja Venemaal.

TV3 turundusjuhina asub tööle Georgi Viies
TV 3 teatas, et tuleval esmaspäeval võtab telekanali turundusosakonna juhtimise üle Georgi Viies.
Viies asub seni üheksa aastat TV3 marketingiküsimusi lahendanud Liivi Ermase asemele.
"Head asja saab ainult paremaks teha," ütles Viies, märkides, et TV3 turundust juhtida on talle suur ja huvitav väljakutse. "Usun, et mu teadmised ja senised kogemused tulevad kindlasti kasuks ja aitavad TV3-le väärtust lisada."
"Teravnenud konkurentsis ei määra telekanali edukust mitte ainult näidatavate saadete kvaliteet, vaid senisest enam mõjutavad tulemusi ka teleprogrammi välised tegurid - marketing ja avalikud suhted. Seetõttu on mul hea meel, et leidsime nii tugeva potentsiaaliga tegija nagu seda on Georgi," kommenteeris uue turundusjuhi ametisse asumist TV3 tegevjuht Toomas Vara.

Otepää kesklinna kerkib viiekordne hotell-spaa
Otepää vallavalitsus väljastas oma eelmisel istungil Go Groupile ehitusloa hotelli ehitamiseks kunagise kaubamaja kohale.
Viiekorruseline hotell hakkab kandma nime Ugandi Hotel Spa, kirjutab Valgamaalane.
Üldpinda saab olema 5600 ruutmeetrit, sellest 271 ruudul asub konverentsikeskus ja 320 ruutmeetril spaa.
Keldrikorrusele rajatakse 25 kohaga parkla, Lille tänava poolele siseõu. Tänavakorrusele tulevad restoran, baar, kauplused ja rohkem kui 200 inimest mahutavad konverentsiruumid. Teisele, kolmandale ja neljandale korrusele ehitatakse ligikaudu 90 tuba majutuseks, muuhulgas 8 sviiti. Neljandale korrusele tuleb avar terrass.
Eskiisprojekt valmis arhitektibüroos Urban Mark OÜ.
Hotell läheb maksma 150-160 miljonit krooni.

Rakvere linna piiril käib hoogne elamuehitus
Rakvere linna piiril Vinni valla maadel käib väga vilgas ehitus- ja plaanimistegevus.
Juba paari kuu pärast saab Vinni vald juurde mitukümmend uut elanikku, kirjutab Virumaa Teataja.
Piiral, otse Piira mõisa taga, vahetult Rakvere linna piiri ääres, on valmis vundament kuue korteriga ridaelamu jaoks, õige pea alustatakse sealsamas veel kahe ridaelamu ehitamist.
Vinni vallavanem Toomas Väinaste ütles, et lisaks neile ridaelamutele hakatakse suvel Sõpruse tee äärde veel üht ridaelamut ehitama, lisaks rajatakse Rakvere külje alla mitu kahepereelamut.
"Toimetamine on linna ümber päris usin," lausus vallavanem ja lisas, et planeeringute tegemine käib päris mitmel krundil nii Rakvere ringtee kui ka Rägavere tee ääres.

Firmajuht: muud pole midagi, aga miilits küsib rohkem altkäemaksu
Raplamaa firmad ei ole vastasseisust Venemaaga väga suurt kahju saanud, kuid miilits nõuab meie autojuhtidelt rohkem altkäemaksu.
Alu Veokist käib Venemaal iga nädal kümmekond veokit. Firmaomaniku Aivo Härmaste sõnul on Eesti-Vene vastasseisu tõttu tõusnud miilitsa nõutud altkäemaksud Baltikumi ja Poola veokitele, kirjutab Nädaline.
Samuti nõutakse parklates meie juhtidelt peatumise eest topelthinda. See on eriti tunda Ivangorodi ja Piiteri vahel, Moskva kandis on negatiivne mõju väiksem.
"Vene toll töötab samas rütmis edasi, ometi saaks meid seal kõige rohkem pitsitada," imestas Härmaste. Našistid üritasid Ivangorodis maanteed blokeerida, kuid Vene miilits peksis nad laiali. "Meie politsei on leebe nende kõrval," vahendas Härmaste oma autojuhi sõnu.
"Trassi ääres loobitakse aeg-ajalt kividega," kirjeldas autovedudega tegeleva firma RMW omanik Taivo Kuusing. Sellepärast peatuvad RMW autod ainult relvastatud ja hästi valvatavates parklates.

Euro peal ja dollar all
Eelmisel nädalal kerkis euro kurss USA dollari suhtes kogu oma olemasolu kaheksa aasta kõrgeimale tasemele.
Analüütikud ütlevad, et dollari nõrgenemise peamine põhjus on turul valitsev ootus, et USA keskpank alustab tänavu taas intresside alandamist, kirjutab Äripäev.
USAs on baasintress kerkinud 5,25 protsendile ja jäänud sinna püsima. Euroopas on see samal ajal 3,75%. Selle ootuse taga on arvestus, et USA mahajahtunud kinnisvaraturg võib tõmmata kogu majanduse suuremasse langusse, ja seda tahab keskpank loomulikult iga hinna eest vältida.
Euro tugevnemine peegeldab ELi majanduse ja eriti selle peamise vedaja Saksamaa majanduse head seisu. Saksa majanduse tugevuseks on eksport, aga selle sõltuvus USA turust on vähenenud, sest järjest suurem osa ekspordist läheb ELi uutesse riikidesse ning Aasiasse ja Venemaale.

Turvafirmad: seekord kliendid abita ei jää
Pärast aprilli rüüstamisi kriitikat saanud turvafirmad on endi sõnul tänaseks päevaks valmis, tänavatele tuuakse lisajõude nii inimeste, autode kui ka varustuse näol.
"Meil on tänavatel 100 inimest lisaks, kokku on Tallinnas ja lähiümbruses täna valmis sündmustesse sekkuma 700-800 Falcki töötajat," sõnas Falck Eesti ASi teenindusdirektor Margus Kolumbus Äripäevale.
Erandkorras on tänavatel ka Falcki juhtivtöötajad ning tavapärasele varustusele lisaks telliti Lätist kilbid, kasutusse võivad minna erimoonaga relvad ning kaitseprillid.
Securitas Eesti ASi sisekontrolli juht Olev Tamm teatas erinevalt Falckist, et tulirelvasid ohutuse mõttes patrullijatele kaasa ei anta. "Küll aga paneme autodesse täiendavad tulekustutid," märkis ta.

Aknatehas topeldab tootmise
Lõuna-Eesti suurim puitaknatootja AS Lasita Aken avas eile Saksamaalt ostetud kaheksa miljoni kroonise immutus- ja värvimisliini, mis võimaldab kasvatada tootmismahtu üle kahe korra.
Lasita Akna tegevdirektor Arvi Perv ütles, et aasta lõpuks peaks ettevõtte Tähe tänava tehasest tulema 300 akent päevas, kirjutab Tartu Postimees. Praegu on jõudlus keskmiselt 140 akent päevas, alles paar kuud tagasi jõuti päevaga valmistada sada akent.
"Värviliin oli seni meie pudelikael, mis ei lubanud tootmismahtu suurendada," selgitas Perv. "Aknaraame immutati vannides käsitsi, puidutolmu tuli enne värvimist käsitsi maha lihvida. Kutsusime värviliini põrgu eeskojaks."
Tunamullu 50 miljoni kroonise, mullu 61 miljoni kroonise käibe ja 5,5 miljoni kroonise kasumi saavutanud Lasita Aken on seadnud tänavuseks sihiks 85 miljonit krooni käivet ja 8-9 miljonit kasumit.

Venemaa ajab jonni ja tahab Peterburi rongiliini sulgeda
Oktoobriraudtee teatel ei tasu rongiühendus end ära, Eesti poole sõnul tasub kindlasti.
Venemaa Oktoobriraudtee saatis Tallinna-Peterburi ja Tallinna-Moskva reisironge opereerivale Eesti operaatorfirmale Go Rail ametliku kirja, mille kohaselt soovib Vene pool lõpetada 27. maist Tallinna-Peterburi suunal liikuva rongi teenindamise. Sulgemise taga olevat majanduslikud põhjused.
"Jah, nende väide on, et Peterburi liin ei ole tasuv," ütles Go Raili nõukogu liige Tiit Pruuli. "See on selgelt Venemaa poliitiline reaktsioon Eesti sündmustele, äriga ei ole siin midagi tegemist."
Üle tuhande reisija
Go Rail alustas pärast nelja-aastast vaheaega Tallinna-Peterburi reisirongiliiklust selle aasta 31. märtsil ja juba esimene kuu tõi üle tuhande reisija, mis on Pruuli sõnul hea, isegi ootusi ületav tulemus.

Albert Einsteinil oli õigus - ruum ongi kõver
Fotograafi väljapanek näitab maailma täiesti harjumatul viisil, kasutades optika väge.
Eesti arhitektuurimuuseumi direktriss Karin Hallas-Murula: "Kui te näete ülisuurel fotol üheaegselt riigikogu saali lage ja põrandat, siis ei pruugi te veel olla ei purjus ega kaotanud keerulistel aegadel mõistust - tänase digitehnikaga on see täiesti võimalik."
Kõike seda näeme Peeter Sirge näitusel. Hallas-Murula ütles veel, et alati on häda fotograafidega, kes pildistavad ehitisi muuseumi jaoks - ikka tahavad nad ennast teostada, muuseumi huvides on aga autentne vaade, kus kõik nurgad on sirged. Nüüd naudib ta Peeter Sirge silinderpanoraam-võtteid, kus kõik pole kaugeltki mitte sirge, vaid kõver. Inimese silm ei näe 180-kraadilist vaadet, mis muudab ruumi pöörlevaks ja kõveraks.

Soovigem venelastele ikka head! 
See võis olla 1987. aasta sügisel, kui Juhan Viiding rääkis kuskil Draamateatri ja Estonia vahel tänaval mõttest luua Eesti-Vene sõprusselts.
Perestroika tuultest alguse saanud Eesti vabariigi sünnitamine oli alanud ja Viiding pidas tähtsaks, et russofoobia ei tumestaks häid ja loomulikke püüdlusi. Lisaks sellele oleks Viidingu nägemuse kohaselt selline tõsiselt töötav kultuuriselts olnud väljakutse Nõukogude Liidu ja välisriikide seltside praktikale - tegelesid nood ju stalinismi välismaale pumpamise ja lihtlabase luuramisega.
Eestlaste teadmised vene kultuurist ei ole just eriti sügavad. Nüüd sai meie ühiskond äsja kogeda enesehävituslikku nähtust, mida vene kultuuris kutsutakse "vene mässuks" (russkii bunt), millega mõne eestlase ettekujutlus venelase mõttemaailmast piirdubki. See ei ole aga päris kindlasti nii, sest 20. sajandi suurkuju ja vägivallatu revolutsiooniteooria looja Mahatma Gandi on nimetanud oma eelkäijaks krahv Lev Tolstoid. Et Mahatma juhtimisel laulis India rahvas ennast brittidest vabaks neli aastakümmet enne eestlasi ja hiljem tegid sedasama Martin Luther Kingi juhtimisel Ameerika Ühendriikide neegrid, siis tuleb tunnistada, et Eesti taasiseseisvumine on - nagu iga ajaloosündmus - ainulaadne, ent mitte pretsedenditu. Ja oma pisike panus on siin Jasnaja Poljanas elanud suurkujul.

Draamateatris loetakse uut ungari näidendit
Täna loetakse kell 16 ette Eesti Draamateatri maalisaalis János Háy näitemängu "Géza-poisike"
Näitemängu on tõlkinud
Tartu ülikooli ungari keele üliõpilased Viktória Tóthi juhendamisel.
Loevad Kaie Mihkelson, Lauri Lagle, Merle Palmiste, Tõnu Oja, Margus Prangel, Taavi Teplenkov, Ester Pajusoo, Tõnu Aav, Raimo Pass. Lugemist juhendab lavastajana Raimo Pass.
Prosaist, luuletaja, dramaturg, maalikunstnik János Háy on sündinud 1. aprillil 1960 Vámosmikolas. Lugemisele järg-neb kohtumine autoriga (tõlgi-takse eesti keelde). Eesti Draamateater tutvustav uut ungari näitekirjandust koostöös Ungari kultuuriinstituudiga.

Gilbert ja George lasevad oma kunstiteose alla laadida
Selleks, et endale elavate kunstiklassikute, Londonis töötava kunstniketandemi Gilbert & George'i loomingut muretseda, tuleks kõigepealt mõnda maailma kunstimetropoli sõita ja siis seal kümneid ja sadu tuhendeid kroone välja käia.
Briti "rahvuslikud aarded", nagu nimetab kunstnikke ajaleht "The Guardian", lasevad 9. mai öösel ühe oma teose kõigil soovijatel täiesti tasuta interneti vahendusel omandada.
Tööd nimega "Planed" saab Guardiani ja BBC kodulehtedelt alla laadida vaid 48 tunni jooksul, Eesti aja järgi kolmapäeva ööst kella 1.30 alates. Teada-
olevalt on see esimene kord ajaloos, kui niivõrd tunnustatud kunstnikud oma loomingut sellisel viisil välja jagavad. Teoseid saab alla laadida internetiaadressidelt bbc.co.uk/imagine ja guardian.co.uk/art.

Kirkorov Paadamile: "Ma armastan Sind!" 
Eurovisiooni lauluvõistluseks valmistuvas Helsingis pidutseti eile hilisõhtul slaavlaste moodi, ööklubis Royal Onnela peeti venelaste, valgevenelaste ja ukrainlaste ühispidu nimega "Slavic Party" (Slaavi pidu), millelt ei puudunud ka eestlased.
Eelkõige näis kogu trall olevat pühendatud Valgevene lauljale Koldunile, sest just tema näopiltidega plakatid kaunistasid pea iga klubiseina. Valgevene loo "Work Your Magic" viisi autor Filip Kirkorov säras tohutu sagimise keskel nagu pühademuna.
Kõik artistid andsid imepisikesel klubilaval endast parima, eestlased tulid suurepäraselt toime ka väikese improvisatsiooniga. Kui ikka lava on liiga pisike, tuleb mõned tantsusammud käigu pealt ümber teha!
Ukraina särav artist Verka Serduchka näitas, et ta oskab publikut oma peopesal hoida, pärast tema esinemist nõudsid pidulised üksmeelselt aplodeerides: "Veel!"

Euroküla elab poolfinaali ootuses
Helsingis patseerib neil päevil ringi rohkelt pilkupüüdvat rahvast. See on küll Eurovisiooni "süü", et kui Eesti lipuga mööda tänavat kõndida, hüüatab vastu kõndiv mustanahaline: "Ooo! Eesti! Nice!"
Helsingi on mattunud kirjude lippude alla, tänavuse Eurovisiooni tunnusvärvide muster on otsekui kaleidoskoobist tänavatele potsatanud. Trammid vuravad ringi pisikeste Eurovisiooni lippude lehvides ja praegu pole Soome pealinnas vist ühtegi hotelli, kus mõni Suure Sõuga seotud inimene ei pesitseks. Selle üle, et Eurovisiooni külas kukuvad soomlastest sõujuhid keset tänavat tantsima, ei imesta keegi. Möödakäijad vaid naeratavad selle peale sõbralikult. Üldine meeleolu on ootusärev, sest homme peetakse poolfinaal ja vähem kui 48 tunni pärast paistab paljudele juba kodutee.
Aga seni käib suures ja uhkes Eurovisiooni hallis vilgas töö - laule on vaja harjutada veel ja veel ning sõud vajavad lihvimist. Inimesed on siin peamiselt töised ja tõsised. Selle tasakaaluks sädeleb aga pressikeskus suviselt rõõmsates värvides. Roosad, rohelised ja kollased kiiktoolid hällitavad ajakirjanikke ning ruumi põrandat katavad hiigelsuured rõõmsavärvilised padjad, millel tšillivad Eurovisiooni suurimad fännid. Pilk pingsalt ekraanidel, kus jooksevad kordamööda kõikide riikide laulude videod.

Haapsalus läheb võidukihutamiseks
Järgmisel nädalavahetusel kogunevad Haapsalu lennuväljale Eesti ja Läti kiireimad tänavasõiduautod, mis võtavad üksteiselt mõõtu ühe miili pikkusel distantsil ehk 1609-meetrisel lennukite hoovõturajal.
Seitsmendat korda toimuva võistluse One Mile Challenge kiirusrekord on seni 298 km/h. Loomulikult loodetakse seda seekord üle lüüa. Peakorraldaja Peep Pihotalo sõnul koliti võistlus Tapa lennuväljalt Haapsallu, kuna sealne rada on parema kattega ja turvalisem.
Võistlus algab 19. mail kell 13. Pilet maksab 100 krooni, alla 12-aastased lapsed saavad võistlusele tasuta.
Vaata ka:
www.tqhq.ee/omc

Tallinnas algab laupäeval suusasõit
Tallinna vanalinnas antakse laupäeva hommikul start Tallinna Suusasõidule.
Meeste stardi nimekirjas on 16 ja naiste omas 15 Eesti ja maailma suusatippu, teatasid TV3 Seitsmesed uudised. Näiteks osaleb võistlusel Jaak Mae.
Naiste A-finaal algab kell 13.10 ja meeste finaal on plaanitud viis minutit hiljem.
Võistlus peetakse päris lumel, mis hetkel ootab laiali vedamist Tallinna lauluväljakul.

Kais ja Vesik alistasid maailma parima rannavõrkpallipaari
Kristjan Kais ja Rivo Vesik kohtusid Bahreini maailmakarikaetapi teises ringis viimaste aastate maailma rannavõrkpalli valitsejatega Ricardo Santos - Emanuel Rego'ga ning võtsid tulemusega 2: 1 võidu.
"Mega mäng oli!", rõõmustas pärast kohtumist Kais, kelle sõnul õnnestus eriti hästi kolmas geim, kus 10: 9 eduseisult võeti tugeva kaitsemängu ja efektiivse blokiga viis punkti järjest.
Kohtumise avageimis olid kindlamad turniiril esimese asetuse saanud brasiillastest Ateena olümpiavõitjad, kes võtsid võidu numbritega 21: 18. Teise geimi napp võit kuulus eestlastele 21: 19 ning kolmas lõppes Eesti olümpialootuste 15: 9 paremusega.
Võiduga pääsesid Kais ja Vesik turniiril 12 parema hulka, kus jätkatakse mänge homme. Kolmandas ringis tuleb eestlastele vastu Hollandi paar Richard Schuil - Reinder Nummerdor, kes on Euroopa rannavõrkpalli edetabelis kõrgel teisel kohal.

Kais ja Vesik alustasid Bahreinis võiduga Kanada esipaari üle
Rannavõrkpallurid Kristjan Kais ja Rivo Vesik alustasid täna Bahreinis toimuvat Manama maailmakarikaetappi võiduga Kanada esipaari üle.
Möödunud nädalal Hiinas toimunud Shanghai MK-etapil kõrge seitsmenda koha saavutanud Conrad Leinemann - Richard Van Huizen said eestlaste vastu 42-minutilises mängus geimides 18 ja 17 punkti.
Kaisi sõnul oli mäng väga raske, sest Bahreinis valitseb tõsine põrgukuumus. "Saime palju punkte oma blokist ja kaitsest ning see tõi võidu", sõnas Kais.
Eestlaste vastasteks teises ringis 24 parema hulgas on viimaste hooaegade maailma rannavõrkpalli valitsejad - esimese asetuse saanud brasiillased Ricardo Santos ja Emanuel Rego. Ricardo ja Emanuel alistasid avaringis raskusteta tulemusega 2: 0 (13 ja 16) kohaliku duo Hassan-Almohsen.
Teise ringi kohtumine peetakse täna õhtul Eesti aja järgi kell 19.30.

Veeslaalom: veematkatehnika meistrivõistlustel olid edukad virumaalased
Jägala jõel peetud Eesti veematkatehnika meistrivõistlustel võitsid kõik kolm kavas olnud võistlusklassi Lääne-Virumaa veeslalomistid.
Eesti matkaliidu korraldatud veematkatehnika meistrivõistlustel kärestikulisel Jägala jõel Jägala joa lähedal tegid puhta töö Lääne-Virumaa veematkajad ja -slalomistid, kes napsasid meistritiitli kolmes võistlusklassis, kirjutab Virumaa Teataja.
Nii võitis meeste ühesel süstal võistlusklassis K1M kahe sõidu kokkuvõttes kindlalt tiitli Rakvere kutsekeskkoolis õppiv Erki Meisner, naiste ühesel süstal sai klassis K1N esikoha Eesti parim veeslalomist rakverlanna Marianne Siitas. Tema õpilane, Rakvere põhikooli õppur Kristin Tärn teenis pronksi.

Tootsi ja Becker - rivaalid, kes ärkavad ühises korteris
Kui mõned sõudjad ei mahu võistluse ajakski ühte paati, siis aerutajad suisa elavad koos.
Konkurendid, paadikaaslased, sõbrad... - ühiseid nimetajaid võiks Tartus elavate ja Emajõel harjutavate aerutajate Tarmo Tootsi ja Peeter Beckeri kohta rohkemgi leida. Teineteist teavad nad juba 2001. aastast, kui 28-aastasest Beckerist neli aastat noorem Tootsi meesteklassi murdis.
Kui varem panustasid Becker ja Tootsi koos kahesüstale, siis tänavu proovivad nad pigem ühesüstal korralikku tulemust näidata. Mõra pole see meeste läbisaamisesse löönud.
Pigem vastupidi - jaanuaris üürisid mõlamehed raha säästmiseks Tartusse Annelinna ühiselt kahetoalise korteri. Becker elab magamistoas, Tootsi päralt on elutuba.
Neid külastades satun uksel vastamisi kahe turske ja lõbusa selliga. Becker lubab külalisele kohvi keeta, Tootsi juhatab aga elutuppa, kus televiisoris jooksevad multifilmid. Miks te ei taha jätkata kahesüstal?

Kogu Venemaa ootab võidupühal hokiedu
Hoki MM-il Moskvas kõditab võõrustajamaa meeli venelaste duell igirivaali Tšehhiga.
"Eile - võit. Homme - võidupäev!" hõiskas eilne Sovetski Sport MM-turniiril ainsana täiseduga jätkava Venemaa koondise 4: 2 (1: 1, 1: 1, 2: 0) edu järel viimases vahegrupimängus olümpiavõitja ja tiitlikaitsja Rootsiga.
"Suurel maipühal tuleb Venemaa meeskonnal unustada eelmisel MM-il kogetu - veerandfinaalis ootavad meid senisest ebaedust haavatud tšehhid..." kruvis väljaanne üles täna teises maailmasõjas saavutatud võitu natsi-Saksamaa üle tähistama asuva rahva lootusi.
Mäletatavasti kohtusid idanaabrite hokimehed Tšehhimaaga ka mulluse MM-i veerandfinaalis Riias, kus lisaajale veninud närvesöövast heitlusest väljusid 4: 3 võiduga tšehhid. Täna seisavad Venemaa koondise seljataga aga lõviosa Hodõnka halli "vallutavast" 14 000 pealtvaatajast ning miljonid kaasaelajad kodudes - käes on revanši aeg!

Kõhuhäda küüsis Kanepi kaotas
WTA turniiril Berliinis kaotas Kaia Kanepi avaringis Katerina Bondarenkole.
Kahe vihmapausiga kohtumine, mis kestis kaks tundi ja 25 minutit, võttis kõhuhädaga maadelnud eestlanna üsna läbi ja ta alistus ukrainlannale 7: 5, 6: 7 (3: 7), 2: 6.
Mängu murdepunkt oli teise seti kiires lõppmängus, kus Kanepi juhtis 3: 0, kuid kaotas seejärel seitse punkti järjest.
"Kõhuviirus oli kallal ja kehv olla," väitis Kanepi oma sõnumis. "Mängisin, kuidas sain, üritasin võimaluse korral lühemaid punkte mängida, sest pikad võtsid liiga läbi."
Naftašeikide miljonid
Algselt toidumürgitusena paistnud tõbi osutus siiski kõhuviiruseks, sest samad sümptomid on Berliini turniiril veel mitmel mängijal. Pühapäeval, kui kõhuhäda ilmnes, oli Kanepil ka väike palavik. Esmaspäeval sai Kanepi tänu vihmale puhkepäeva, kuid polnud eilseks veel täiesti taastunud.

ABB lõi teadus- ja tehnikahariduse toetamiseks sihtasutuse
ABB otsustas luua sihtasutuse, et toetada teadus- ja tehnikahariduse omandamist.
Jürgen Dormanni Sihtasutuse eesmärk on toetada rahaliselt kõrghariduse teise astme andekaid üliõpilasi kogu maailmas ning luua neile võimalus tasuvaks karjääriks teaduse ja tehnika valdkonnas.
Esimesed toetused makstakse välja 2008. aastal. Üliõpilased valitakse välja võimekuse ja potentsiaali alusel. Eesmärk on toetada just neid andekaid üliõpilasi, kes ilma abita ei saaks ülikooliõpinguid jätkata.
"Esimene tehnikaalane teaduskraad oli esimene oluline samm minu tööelus ning alates sellest olen teinud tehnika valdkonnas väga edukat karjääri," ütles ABB president ja juhatuse esimees Fred Kindle. "Sihtasutuse loomisega on ABB-l võimalik sirutada abikäsi noortele tehnikutele ja teadlastele, et nemadki võiksid edukad olla."

Esva kaubamärgi all tuli müügile saidafilee
AS Paljassaare Kalatööstus on hakanud valmistama uusi tooteid - Esva kaubamärgiga saidafileesid grill- ja itaalia kastmega.
"Need tooted on välja arendatud just grillihooajale mõeldes, vahelduseks tavapärasele grillimenüüle - lihatoodetele," sõnas ASi Paljassaare Kalatööstus turundusjuht Toini Aps.
Saidafileetoodete põhitooraineks on saida ehk Põhja-Atlandi süsikas, kes kuulub tursklaste sugukonda.
"Saida on suur pelaagiline röövkala, mille liha on värvuselt tumedam ja struktuurilt tihkem kui teised tursalised," ütles ASi Paljassaare Kalatööstus peatehnoloog Tiiu Sõudme.
"Meie kastmega saidafilee tooted kuuluvad tervislike toodete hulka just tänu sellele, et saida sisaldab organismile vajalikke vitamiine ning mineraalaineid, samuti lisab tootele tervislikkust tema madal rasvasisaldus," lisas Sõudme.

Algab ajujaht parimatele äriplaanidele
SEB Eesti Ühispanga, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, ettevõtluskonsultatsioonifirma BDA Estonia OÜ ja INSEADi ärikooli koostöös kuulutatakse 11. mail välja äriplaanide konkurss "Ajujaht 2007". Euroopa Liidu tõukefondidest kaasrahastatud ideekonkursi eesmärgiks on leida üles tudengid ja noorteadlased, kellel on suure äripotentsiaaliga idee. Konkursile esitatud ideed vormistatakse ekspertide abiga äriplaaniks, mida lihvitakse, kuni meeskonnad on valmis kohtuma investoritega ning idee eduka ettevõtluseni viima.
"Ajujaht erinebki teistest idee- ja äriplaanikonkurssidest selle poolest, et me lihtsalt ei premeeri osalejaid rahaliselt, vaid aitame lisaks stardikapitalile ka sisuliselt osalejad järje peale. Protsessi lõpptulemusena viime kvaliteetsete äriplaanide omanikud kokku reaalsete investoritega," selgitas SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimees Mart Altvee.

Cisco avaldas majandustulemused
Maailma juhtiva võrguseadmete tootja Cisco jooksva majandusaasta kolmanda kvartali realiseerimise netokäive ulatus rekordiliselt 8,9 miljardi USA dollarini.
Ettevõte sai kolmandal kvartalil puhastulu 2,1 miljardit dollarit (non-GAAP), teatas Cisco.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on Cisco käesoleva majandusaasta kolmanda kvartali realiseerimise netokäive kasvanud 21%. Puhastulu on võrreldes 2006. aasta kolmanda kvartaliga kasvanud 34%.
2006. aasta veebruari lõpus ülevõetud Scientific-Atlanta realiseerimise netokäive ulatus kolmandal kvartalil 752 miljoni dollarini, aasta tagasi samal perioodil oli see 407 miljonit dollarit.
Cisco Eesti juhi Endo Viirese sõnul on Cisco pideva kasvuga väga rahul ning tegemist on läbi aastate ühe edukama kvartaliga. Edu võtmeks peab ta võimet toimuvaid arenguid ja võimalusi ette prognoosida ning neid oskuslikult ära kasutada. "Juba täna on näha, et meie visioon suhtlusviiside ja infotehnoloogia võrgustumisest on saanud reaalsuseks. Meie erinevad tehnoloogiad toetavad uue internetipõlvkonna Web 2.0 arengut, mis avab inimestele, ettevõtetele ja riikidele täiesti uued suhtlusvõimalused," kommenteeris Viires.

Olympic Casino avas teise kasiino Valgevenes
Olympic Entertainment Group avas oma teise kasiino Valgevene pealinnas Minskis, investeerides sellesse ligi 16 miljonit krooni.
Eile õhtul tegevust alustanud kasiino kannab nime Olympic Casino Trooja ning asub Minskis Pritõtskovo rajoonis. Kreeka stiilis kujundatud mängukoha suuruseks on 230 ruutmeetrit ning see on varustatud 44 uusima mänguautomaadiga, teatas Olympic Casino.
Lisaks eile avatud kasiinole on Valgevenes valmimisjärgus veel kolm Olympic Casinot. "Eelmisel aastal investeerisime Valgevene turule 25,9 miljonit krooni, selle summa sisse jäi esimese kasiino avamine ja nelja uue mängukoha ettevalmistustööd," kommenteeris Olympic Entertainment Group'i juhatuse liige Andri Avila. "Pidev töö käib ka ülejäänud kolme mängukoha peatse avamise nimel."

Renault alustas uue Twingo valmistamist
Sloveenias Novo Mesto tehases alustati programmi Renault Commitment 2009 kolmanda sõiduki tootmist.
Uue Twingo kvaliteedi ja kasumlikkuse tõstmiseks investeeris Renault 400 miljonit eurot, värbas 700 töötajat ning koolitas neid vastavalt Renault standarditele, teatas autotootja.
Tehast moderniseeriti ja varustati uue Twingo tootmiseks uue tehnoloogiaga. Samuti rajati kinnine testrada.
Selleks et toota uut mudelit koos mudeliga Clio II, võeti tööle 700 inimest, mille tulemusena suurenes töötajate arv peaaegu 3 000 inimeseni. Kõik operaatorid said keskmiselt 70-tunnise uue sõiduki montaažikoolituse. Tehase, mis alates maist töötab kolmes vahetuses, maksimaalne tootmisvõimsus on Twingo ja Clio II puhul kokku 210 000 sõidukit aastas.

Kristiine keskus jagab tasuta moeraamatut "Tallinna nägu" 
Alates tänasest saavad kõik soovijad Kristiine kaubanduskeskuse Apollo raamatupoest lunastada tasuta tänavastiiliraamatu "Tallinna nägu".
Eile esitleti Tallinnas KuKu klubis eksperimentaalprojekti "Kevad kollektsioneerib" raames kokku pandud tänavastiili raamatut "Tallinna nägu". Raamatut, mis koosneb parimatest tänavamoe blogisse kevad.ee kogunenud fotodest ning tuntud kultuuritegijate Tallinna-teemalistest tekstidest, hakatakse alates tänasest kõigile soovijatele Kristiine kaubanduskeskuses jagama tasuta.
Raamat vahetatakse Kristiine keskuse Apollo raamatupoes välja kupongi vastu, mille saab endale välja printida kodulehelt www.kevad.ee, Kristiine keskuses alates tänasest üleval oleva tänavamoe teemalise näituse väljapaneku juurest või lõigata välja erinevates meediaväljaannetes ilmunud raamatut "Tallinna nägu" tutvustavatelt reklaamidelt.

Sony Ericsson lisab oma telefonisarjale valgust ja värve
Sony Ericcson toob välja kaks uut telefoni, mis on sündinud tänu disainerite armastusele looduses leiduvate materjalide ja värvide vastu, teatas ettevõte.
Sony Ericssoni T650 sulandab valgusefekte kokku roostevabast terasest viimistluse ja kriimustuskindla mineraalklaasiga, samas kui õhuke liugklapiga telefon S500 toob esile aja jooksul muutuvad töölaua- ja menüüteemad.
Sony Ericssoni T650 juures on kõige olulisemad detailid. Sõrmistiku ja telefoni külgede valgusefektid kombineeruvad ekraani animatsioonidega. Kui animatsioonid liiguvad üle displei, tekitavad need valguslaineid sõrmistiku ümber, mis tõusevad esile roostevabast terasest peegelduva viimistluse taustal.
Heitke pilk Sony Ericssoni S500-le ja oodake ootamatut. Ava 14 mm paksune liugklapp, et avastada värviaktsendid ja pidevalt muutuvad töölauateemad. Võid määrata telefoni kaasasolevate teemade ja väliste valgusefektide muutumise vastavalt oma soovile - kas aastaaegade kaupa või kui päevast saab öö või algab nädalavahetus.

Selveri Köögi suvemenüü pakub uusi maitseelamusi
Selveri Köök toob alates 11. maist müüki uued suvetooted.
Kokku tuleb Selveri teatel müügile 49 uut toodet ja viis eelmise hooaja hitttoodet. Kergemate toodete seas on näiteks lõunasalat, kana-kõrvitsasalat, keelerull toorjuustutäidisega jt.
"Vahetame oma menüüd kaks korda aastas - kevadel ja sügisel," selgitas A-Selver ASi ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar. "Inimeste huvi on eelkõige suurenenud erilisemate toodete vastu. Sellepärast on iga menüü oma uudsete maitsetega väga oodatud. Rohkem hindavad inimesed suvel kerget ja hõrku maitseelamust kui väga toitvat ja rammusat kõhutäit."
"Erilist rõhku pöörasime suvemenüü koostamisel salativalikule, mis täienes 13 uue salati võrra," rääkis Selveri Köögi juhtajata Reet Rum. Varasemast on rohkem kasutatud erinevaid maitseainesegusid ja teriyaki kastet. Uuenenud menüüs pakume näiteks keelesalatit - suitsukeelega -, ja nostalgilist toodet Nikolai salat, mis sisaldab köögivilju, veiseliha ja tarretist.

Eesti rahvuslik lennufirma Estonian Air kaugliinide avamist ei kavanda
Estonian Air ei hakka tegema lende Aasiasse. Just neilt lendudelt aga teenib riik suurt tulu.
Majandusminister Juhan Partsi hiljuti öeldud mõte Estonian Airi lendudest Tokyosse ja New Yorki jääb lähiaastatel tühipaljaks unistuseks. "Meil pole firmasiseselt praegu ühtegi aktiivset arutelu selliste pikkade lendude suhtes," kinnitab Estonian Airi juhatuse liige Peter Arvidsson. Rahvuslikust lennukompaniist tulev kommentaar räägib nõudluse puudumisest ja keskendumisest Euroopa sihtkohtadele.
Ometi pole Tallinnast algavate kauglendude jutt paljas mull. Selle idee autoriõigused kuuluvad tegelikult Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhile Viljar Jaamule, kes kinnitab: "See on väga tõsine plaan." EAS-i turismitoetamise analüüs peab üheks Eesti puuduseks just otseühenduste vähesust Tallinna ja muu ilma vahel. Jaamu, kes on käinud Tokyo ja New Yorgi liine promomas nii majandusministeeriumis kui ka Estonian Airis, lisab, et nende jaoks polegi esmatähtis, kes just on konkreetne lennufirma. Neid huvitab eelkõige ligipääs maailma metropolidele.

Kokkuvõte vandaalide rüüsteretkest
Ärileht avaldab kokkuvõtliku tabeli vandaalide tekitatud kahjude kohta.
Pronksiöö laamendajate tekitatud kahju sarnaneb ühe korterelamu maani maha lammutamisega. Üle-eelmisel nädalal Tallinna kesklinnas vandaalitsenud noorukid hävitasid ettevõtjate vara vähemalt 30 miljoni krooni eest. Täpsemalt on kahjust juba teada antud ligi 30 miljoni krooni eest, ent sellele on tulemas lisa, kuna osa kahjusid on alles selgitamisel. Hävingu ulatus sarnaneb kesklinna vahetus läheduses asuva elumaja lõhkumisega ja niimoodi veerandsaja kodukolde hävitamisega.
Siin avaldatud hävinguandmed on kogunud Tallinna linnavalitsus, et saada ülevaadet toimunust. Kahju hüvitamiseks tuleb pöörduda esmalt politseisse, kust saadud õiendi ning kahjudokumentide alusel koostab rahandusministeerium kompensatsioonisaajate nimekirja.

Audit: altkäemaksu andmine oli Siemensi üldine tava
Auditiga kursis olevad isikud viitavad, et Siemensi afäär mõjutas mitut divisjoni.
Siemensi nõukogu esimehele Heinrich von Piererile ja tegevjuhile Klaus Kleinfeldile töökoha maksma läinud korruptsiooniafäär kerib end aina tõsisemaks. Läinud kuus hoiatas firma, et kahtlaste maksete summa võib osutuda märksa suuremaks kui praegu vaatluse all olevad 426 miljonit eurot.
Üks advokaadifirma Debevoise & Plimpton poolt tehtava auditiga kursis olev isik kinnitas Financial Timesile, et altkäemaksu andmine oli Siemensis üldiselt tavaks ja mitte ainult kommunikatsioonidivisjonis, nagu seni arvatud. "Ma ei tea, kuidas defineerida süsteemi, seepärast ei saa ma öelda, kas oli tegu süsteemiga," sõnas ta. "Kuid tegu ei olnud ühekordse sündmusega. See mõjutas mitut divisjoni [Siemensil on neid kümme] - kuid loodetavasti mitte kõiki." Juurdlus võib kesta veel aasta või kaks.

Lattelekomi juhid soovivad ettevõtte ära osta
Tehingu hinnaks on nimetatud 6,4 miljardit Eesti krooni, seda toetaksid välispangad.
Läti telekommunikatsioonifirma Lattelekom juhid kinnitasid oma soovi firma koos ülejäänud töötajatega senistelt omanikelt välja osta. Hinnaks nimetati 413 miljonit eurot ehk 6,4 miljardit Eesti krooni ja teatatud on ka välispankade toetusest tehingu finantseerimiseks. Väidetavalt ei sisalda tehtud pakkumine Lattelekomi 23% suurust osalust mobiilioperaatoris Latvian Mobile Telephone.
Lattelekomi praegused omanikud on Läti riik (51% aktsiatest) ja Telia Sonera (49% aktsiatest). Läti valitsuse juurde moodustatud töögrupp on andnud nõusoleku ostu-müügiprotsessi jätkata. Eeldatavalt on nõus ka Telia Sonera, kelle jaoks võib siin olla pääsetee ebamugavast osalusest lahti saamiseks. Telia Sonera, kes on ka Eesti Telekomi suuromanik, on mitmeid kordi ilmutanud rahulolematust oma positsiooni üle Lattelekomis. See on aastate jooksul põhjustanud hõõrumist Läti valitsuse ja Rootsi telekommunikatsioonihiiu vahel.

Svensky tahab osta müügis olevaid toiduainetootjaid
Hulgimüügifirma Svensky Kaubandus otsib uusi võimalusi toidutootmise äri laiendamiseks. Asso Lankots, kes juhib tootmisega tegelevaid Svensky tütarettevõtteid, ei varja, et vaadatakse turul aktiivselt ringi. Ja eks ka vastupidi. Largo ostmisega kaasnenud pressiteates Svensky kohta käinud lause "Soovime arendada tõeliselt eestimaist toiduainetööstust" tõi müügipakkumisi sisaldanud telefonikõnesid.
"Läbirääkimisi on olnud, aga enne tehinguid pole nimedest mõtet rääkida," lisab Svensky tegevdirektor Matti Karja. "Samuti pole mõtet konkurentidele kaarte avada." Svensky juhid selgitavad, et praegu on tootmisäri maht veel väike. Karja lisab, et nad otsivad ettevõtteid, mis ei konkureeri Svensky olemasolevate toodetega: "Näiteks mahlariiulites oli meie esindatus seni nõrk, sellest ka huvi Largo vastu." Lisaks äsja ostetud Largole kuulub Svenskyle 2005. aasta alguses omandatud kondiitritööstus Marmiton. Lisaks äsja ostetud Largole kuulub Svenskyle eelmise aasta oktoobris omandatud kondiitritööstus Marmiton. Tallinnas asuv Marmiton toodab marmelaadi, halvaad, sefiiri ja vahvleid. Viljandimaal Võhmas on Svenskyl väike vitamiinijookide, vee- ja kaljatööstus. Just sinna kolitakse ka Largo tootmine.

Euroopa hävituslennuk Typhoon veereb lõpuks stardirajale
Hoolimata viivitustest ja lennukiga seotud altkäemaksuafääridest, moodustab Briti kuninglik lennuvägi juunikuus esimese Typhoonidest koosneva eskadrilli.
Tuleva aasta keskpaigaks peaks seda tüüpi lennukid toetama Briti maaväe tegevust Afganistanis ja Iraagis.
Briti lennukite maksumus kasvas aja jooksul seitsmelt miljardilt 19 miljardi naelani. Nende esmatarne tähtaeg - mis algselt oli 2003 - on nüüdseks veninud juba 54 kuud.
Eurofighter GmbH omanikeks on kolm firmat - peaasjalikult Saksa-Prantsuse-Hispaania omanduses EADS, Briti BAE Systems ja Itaalia Finmeccanica. Lennukeid on tellinud ka kaks konsortsiumis mitte osalevat riiki, Austria ja Saudi Araabia. Mõlema puhul hõljuvad õhus tehingutega seotud korruptsioonikahtlused.
Esimene katse hakata Euroopa ühist hävituslennukit valmistama tehti juba 1979. aastal. Esimese lennu tegi prototüüp juba 1994. aastal, sellele järgnesid aga pikad vaidlused, kes saab endale kui suure osa tootmisest. 1997. aastal sõlmitud lõpliku lepingu järgi pidi Suurbritannia tellima 232, Saksamaa 180, Itaalia 121 ja Hispaania 87 lennukit. Selle järgi jagati ka toodangumahud: 43% tööst teeb praegu Saksa ja Hispaania EADS MAS, 37,5% Briti BAE Systems ja 19,5% Itaalia Alenia, mis praeguseks kuulub Finmeccanica kontserni.

BÜROKRAATIA: Piiriülesed maksed lihtsustuvad

JURISTI ABI: Defektiga kauba säilitamine
Kas ostja peab ostetud kaupa säilitama ka siis, kui kaubal ilmnevad defektid?
Juhul kui kauba ostja avastab, et ostetud esemel on puudused ning see ei vasta kokkulepitud tingimustele, peaks ta sellest loomulikult kohe müüjat teavitama. Ostja peab kirjeldama, milles puudus seisneb, ning asja võimalusel alati säilitama, kuni on selge, mis sellega edasi teha. Selleks, miks tuleks puudustega asi säilitada, on mitu põhjust. Esiteks on nõnda võimalik tuvastada asja puudus ning võimalusel saab müüja siis endale võetud lepingulisi kohustusi täita ja puuduse kõrvaldada. Teiseks peab ostja ka lepingust taganemise korral (soovib näiteks raha tagasi saada) olema suuteline asja müüjale tagastama, ilma et seda oleks täiendavalt kahjustatud. Loomulikult ei ole säilitamisel mõtet ega vajadust siis, kui ostja ei soovigi müüja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada või kui asi on puuduse tõttu täielikult hävinud.

Kas internet on suremas? 
Eelmise aasta lõpus teatas Emor, et 60% ehk 730 000 6-74-aastastest Eesti elanikest kasutab internetti. Enamik netikasutajaid teeb seda kodus. Koduarvuti oli internetiga ühendanud 243 000 Eesti perel ning nende hulk kasvab pidevalt.
Koos tarbijate hulga kasvuga suureneb pidevalt ka internetis "liigutatava" materjali maht ja selle liikumise kiirus.
Mis juhtub lähema kolme- viie aasta jooksul meie kontori ja kodu netiühendusega? Kodukasutajate nõudmised näitavad kiiret kasvu ja see kasvatab kiiruse lähiaastatel mitmekordseks. Vähemalt 50 megabitti sekundis peaks ka korrusmajades saama lähemate aastate jooksul standardiks. Meenutagem vaid, et kümme aastat tagasi peeti ka ligi tuhat korda väiksema kiirusega ühendust juba "korralikuks".
Mis on siis põhjustanud meeletu tungi suurema ribalaiuse järele? Peapõhjuseks on igapäevase suhtluse, info hankimise ja meelelahutuse kolimine internetti. Kusjuures eriti kiiresti kasvab just pildi- ja videomaterjali allalaadimine, mille maht ja kvaliteet on kasvanud mitmekordseks. Sellele lisanduvad internetitelevisioon, videokõned, raadio-striiming, muusikafailide allalaadimine. Populaarne videote vaatamise veeb YouTube ei oleks olnud veel kaks aastat tagasi võimalik, nüüd aga süüdistatakse seda peaaegu interneti tapmises.

Sigaretitootmine koondub aina väiksema hulga suurfirmade kätte
Tänu kõrgele aktsiisimaksule, piirangutele ja suitsetamisvastastele kampaaniatele ei ole suurtel tubakakontsernidel uustulnukate konkurentsi karta.
Mida enam ettevõtted kontsentreeruvad, seda rohkem jõudu jääb neil hindade määramiseks, mis tähendab kasumi suurenemist. Lisaks on suurfirmadel väiksed tootmiskulud, samuti müüvad nad toodangut pigem otse väikestele toidupoodidele kui suurtele jaekontsernidele, kes võiksid neilt soodsamaid hindu välja pressida.
Maailma suurim tubakaturg asub praegu Hiinas. Sealsed 350 miljonit suitsetajat tõmbavad ära umbes 30% maailma toodangust. Tänu sellele on Hiina riiklik pea monopoolses seisundis CNTC, mis valmistab aastas ligi 1,8 triljonit sigaretti, ka maailma suurim tootja, kelle tegevusvälja vaatavad lääne kontsernid kadedusega. Üks võtmeküsimusi ongi, kas millalgi avaneb Hiina turg välismaalastelegi või püüab hoopis Hiina hiiglane ülejäänud maailmas edu saavutada.

Euro on olnud edukas säästuvahendi rollis
Euro on end maksma pannud säästuvahendina, aga maksevahendina veel päris mitte.
"Dollar on meie valuuta, aga teie probleem," ütles 1970. aastate alul USA tollane rahandusminister John Connally. "Euro on meie valuuta, aga igaühe vara," on euroala esindajad Austria keskpankuri Josef Christli isikus hiljem püstitanud omapoolse loosungi.
Kõige edukamalt ongi eurol rahvusvahelisel areenil läinud säästmisvahendina. Euro- ja dollaripõhised finantsturud on nüüdseks enam-vähem võrdsed nii likviidsuselt kui ka vahendite valikult. Rahvusvahelisel turul pakutavatest võlakirjadest emiteeriti 2006. aastal eurodes 46% ning dollarites 39%.
Esmaseid avalikke aktsiapakkumisi (IPO-sid) korraldati Euroopas PwC andmeil mullu 653, nendega kaasasid ettevõtted üle 65 miljardi euro kapitali. USA-s olid vastavad näitajad 217 IPO-t ning 36,1 miljardit eurot (aasta varem 205 ja 27,5). Rahvusvahelisi IPO-sid toimus USA-s vaid 28 Euroopa 118 vastu.

Venemaa on Euroopa Liidu suurinvestor
Venemaa oli 2005. aastal EL-i tähtsuselt kuues välismaiste otseinvesteeringute allikas.
Eurostati teatel investeeriti Venemaalt EL-i riikidesse 4,1 miljardit eurot, mis moodustas 4% kõigist EL-i tehtud otseinvesteeringutest. Rohkem tuli EL-i raha USA-st (17,1 mld EUR, 18%), Šveitsist (15,6 mld EUR, 17%), Kanadast (8,0 mld EUR, 8,5%), Jaapanist (6,2 mld EUR, 6,5%) ja Austraaliast (5,9 mld EUR, 6,2%). Kui neist riikidest on varemgi EL-i ohtralt raha investeeritud, siis Venemaa osa on varasematel aastatel olnud alla miljardi euro ja 1%.
Suur kõikumine
EL-i investeerimissihtide seas on Venemaa viiendal kohal: sinna läks 9,0 miljardit eurot välismaa otseinvesteeringuid, mis moodustasid 9% EL-ist tehtud otseinvesteeringutest. Rohkem investeeriti EL-ist USA-sse (29,5 mld EUR, 7,2%), Šveitsi (19,7 mld EUR, 11,4%), Kanadasse (11,9 mld EUR, 6,9%) ja Jaapanisse (10,9 mld EUR, 6,4%).

Picasso ja Van Gogh tapeedina seinale
Kas teile tundub, et lilleline tapeet, mis sai viis aastat tagasi seina pandud, on hakanud kuluma? Või ei taha ajast ja arust seinakate disaindiivaniga kuidagi kokku sobida? Sein on kuidagi tühjavõitu? Pole viga. Tänapäevaste seinakatetega varustab maailma järjekordse internetiäri sisukas idee aadressil www.art.com. Nagu nimestki võib järeldada, on riskikapitalistide rahastatud ettevõtmise eesmärk tuua kunst massidesse.
Art.com-i virtuaalpoes müüakse peaasjalikult nn replikaate ning plakateid. Idee on mõeldud laiapõhjalise sihtgrupi haaramiseks. Teisisõnu saab iga huviline valida 400 000 toote hulgast oma ruumi seina kaunistama just lemmikkunstniku töö. Raamiga, raamita, alusel ja ilma ning kõikvõimalikke muid erisoove arvestades.

Kui kriis annab kasu
Viimastel nädalatel on kõik internetikasutajad ilmselt kohanud tõsiasja, et suurte veebiväljaannete infoleheküljed ei avane korralikult.
Ent igasuguse kriisiga käib peale negatiivse poole kaasas ka oma helgem pool. Näiteks kasvas nendesamade internetilehekülgede külastatavus hüppeliselt. Seda nii lugejate suurenenud huvi kui ka internetiterroristide rünnakute tõttu, mis tootsid unikaalseid külastusi tuhandete ja tuhandete kaupa juurde. Sellega tõuseb kogu perioodi keskmine külastatavus tõsiselt ja väljaanded saavad reklaamiandjatele ja omanikele rõõmsalt raporteerida tublidest tulemustest.
Hugo Bossi ning teiste kaupluste hooneid küll rüüstati kõvasti, kuid teiselt poolt saavad poed tekitatud kahju korvamiseks kompensatsiooni küsida. Piltlikult tekkis olukord, kus Hugo Boss raporteerib omanikele, et kogu hooaja kaup sai kiiresti ja korralikult maha müüdud. Kuigi taust on see, et pätid tõmbasid läbi vitriinakende riideid otse mannekeenide seljast.

NÄDALA TEGU: Svensky mahlane ost
Hulgimüüja ja mitme väiksema toiduainetööstusettevõtte omanik Svensky Kaubandus ostis lõppenud nädalal Oliver Kruudalt TERE mahlaäri ning koos sellega mahlabrändi Largo.
Ettevõtete teatel jätkab TERE poole aasta jooksul Largo mahlade tootmist Tallinnas, sügiseks on kavas tootmine kolida Viljandi maakonda Võhmasse. Largo mahlade turuosa Eestis on seitse-kaheksa protsenti.
Svensky Kaubanduse grupi ettevõtted on viimastel aastatel jõudsalt laienenud, grupp koondab endas mitut toiduainete ja tööstuskaupade müügiga tegelevat hulgimüügifirmat ning väiksemaid toiduainetööstusettevõtteid.

NÄDALA TEGIJA: Arco Vara teeb debüüdi
Lõppenud nädalal imbus taas meediasse teavet ja nüüd juba konkreetsemat, et kinnisvarafirma Arco Vara teeb tõsiseid ettevalmistusi börsidebüüdiks. Mõne jutu järgi peaks IPO aset leidma juba sel nädalal. IPO peakorraldaja on Eesti Päevalehe andmeil SEB Enskilda. Samal ajal ei soovi ükski osapool arenguid vaikimisperioodi tõttu kommenteerida.
Nädala algul andis Arco Vara teada, et on sõlminud eellepingu esimese arenduspotentsiaaliga maatüki ostuks Sofia kesklinnas. Bulgaaria, Rumeenia ja Ukraina ongi ilmselt see turg, kuhu firma järgmisena oma pilgu pöörab, ja selleks on vaja vaba raha. Arco Vara eelmise aasta puhaskasum oli 217 miljonit krooni, seda 484 miljoni kroonise käibe juures.

Ameeriklasest matemaatik teenis mullu 1,7 miljardit dollarit
Endine professor ja koodimurdja on edukam kui legendaarne investor George Soros.
Kui James H. Simons tähistas oma 60. sünnipäeva, tegi ta seda veidi teistmoodi kui suletud fondide kuningas Stephen Schwarzman. Selle asemel, et korraldada suurejooneline gala ja palgata Rod Stewart oma külalistele serenaadi laulma, pidas Simons geomeetriasümpoosioni, millel vesteldi sellistel teemadel nagu Cherni-Simonsi invariandid.
Tegelikult teeb 25 miljardi dollarise riskifondikontserni Renaissance Technologies president Simons peaaegu kõike veidi teistmoodi. 69-aastane habemik on auhinnatud matemaatik ja endine koodimurdjast krüptoloog, kes käib harva Manhattani kõrgseltskonna üritustel. Ta ei palka peaaegu üldse Wall Streeti taustaga inimesi, eelistades oma 150 töötajaga firmas näha doktorikraadi omanikke, kelle erialad ulatuvad astrofüüsikast lingvistikani.

Arco Vara omanik investeerib Sauel asuvasse värviärisse
Arti Arakase asutatud Arco Color investeerib värvimisliini 20 miljonit krooni.
Juuni keskel käivitab AS Arco Color Sauel vastvalminud tootmishoones uue pulbervärvimisliini. Ettevõtte tegevjuhi Urmas Helenurme kinnitusel võimaldab kasutatav tehnoloogia viia Eesti pulbervärvimise uuele tasemele: "Saame hakata värvima komponente, mida seni pidi edastama Leetu ja Prantsusmaale."
Juba aastaid on Helenurm tegelenud eri ettevõtete kaudu pulbervärvi ja metalli müügiga. Nüüd loodab mees meelitada koos kolme kompanjoni - Arti ja Arnet Arakase ning Karl Ihermanniga - jõulise tehnoloogiasse ja infrastuktruuri tehtava investeeringu toel ligi senisest suurema hulga kliente.
Nõuetega jännis
Tootmisliini uuendamine tuleneb Helenurme sõnul ennekõike soovist tulla vastu suuremate põhiklientide - katuse- ja mööblitootjate - vajadustele.

Üks maailma rikkamaid inimesi kardab Eesti tõttu kahju
IKEA asutaja, maailma nelja rikkaima inimese hulka kuuluv Ingvar Kamprad loodab, et tema äri Venemaal Eesti tõttu ei kannata.
IKEA on Venemaale investeerinud 2,4 miljardit dollarit ehk 28,8 miljardit Eesti krooni ning avanud kaheksa ostukeskust nii Moskvas kui ka teistes linnades, vahendab The Moskow Times. Kokku plaanib IKEA suurendada kaupluste arvu 50-ni.
"Loodan, et see ei mõjuta äärmiselt häid suhteid, mida Venemaal igal tasemel loonud oleme. Pigem näen, et tegemist on ajutise segadusega, pärast mida saame oma tegevust laiendada," rääkis Kamprad, viidates pronkssõduri eemaldamisega seotud rahutustele.
Rootsi tõmmati vaidlustesse pärast seda, kui Eesti tegevuse vastu protestivad noored piirasid sisse Rootsi suursaadiku auto. Autolt rebiti Rootsi lipp ning suursaadiku auto liikumist takistati.

Baskini anekdoodid
Eksamil üliõpilane võtab küsimuse ja paneb tagasi. Siis võtab uue, asetab tagasi - nii neli-viis korda. Professor võtab tudengi matrikli ja kirjutab sinna kolme.
"Mille eest?" on kõik ülejäänud hämmingus.
"Kuidas mille eest? Kui inimene juba otsib - tähendab teab midagi!" vastab õppejõud.
Purjus mees, huulepulgajäljed näol ja kaelal, istub trollis kirikuõpetaja kõrvale. Ta võtab taskust ajalehe ja asub lugema.
Siis küsib: "Püha isa! Mis on artriit?"
"See on haigus, mis tekib neil, kes joovad ja liiderdavad!"
Mees vaatab süüdlaslikult põrandale.

JÄRJEJUTT (6): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Niisiis, nüüd kutsusin ma Tiku oma karmi, kuid õiglase palge ette, ja küsisin, et kas tal see vaarisa süldiretsept on veel alles. Ta kogeles ja koogutas midagi esialgu, kuid lõpuks tunnistas, et vist võib-olla küll kusagil sahtlipõhjas.
"Vaat' siis ole hea mees ja otsi see sealt üles!" teatasin ma talle.
Tikk tegi suured silmad kui öökull, kellele kandikult rasvast hiirt serveeritakse.
"Just, just," sõnasin mina armulikult. "Sul on võimalus oma haisupommi meie poole tatsuvate semiootikute peal katsetada."
"Kas ma siis võin... jälle sülti keeta?" pahvatas Tikk ja ei suutnud rõõmupisaraid tagasi hoida.
"Jah. Keeda kaim, vaarita veli! Mõistagi mitte minu katuse all. Mine tuttava Obupea lihuniku juurde, rookige sealt kokku kõik need koodid, kondiotsad, kõrvad ja muu rämps, mis tal mullusest seamõrvast alles on. Ja sealsamas Obupea lihuniku köögis keedad. Arve las saadab mulle, aga üle kolme tamme ja viiekümne oksa ma sul kulutada ei luba."

9. mai - kuidas sellesse suhtuda ja mida teha? 
Noorteiidolid soovitavad täna eelkõige kainet mõistust säilitada ja rahulikuks jääda.
9. maiks on jagatud igasuguseid üleskutseid - olge kodus, tulge lilli tooma, tooge lilli ainult sinna või tänna, käituge rahumeelselt. Katsugu noor inimene aru saada, mida ta tegelikult tegema peaks. Uurisime, mida soovitaksid 9. mail teha noorteiidolid.
Sass Henno (noorsookirjanik): Soovitaksin teha neid asju, mida igal kolmapäeval tehakse. Igasuguste poliitiliste tähtpäevade ületähtsustamine toob eriti viimaste sündmuste valguses ainult kahju. Noored võiksid usaldada enda sisetunnet, mis on tugevam SMS-idest ja ahelkirjadest, ning üleskutsetele mitte reageerida. Loodan, et tänapäeval tähendavad 1. september, 1. juuni ja 24. detsember noortele rohkem kui 8. või 9. mai. Me peaksime hoiduma enda defineerimisest kahetähenduslike ja provokatiivsete kuupäevade kaudu. Kuigi kolmandik meie elanikest on venelased, on nad meie inimesed. Aitab vastandamisest.

Vene ajalehtede peatoimetajad: Himki oli Venemaa siseasi
Vene lehed vaikivad mõnedest Venemaa sündmustest, sest need ei puutuvat Eestisse.
Venekeelne elanikkond ammutab valdavalt oma teadmised ja hoiakud Venemaa telekanaleist, mis on võtnud Eesti-vaenuliku suuna, ja kohalikest venekeelseist lehtedest, millest mitte kõik ei ole Eesti-sõbralikud.
"Meid loeb inimene, kellele ei meeldi, mida teeb valitsus, aga mitte Eesti riik," iseloomustas peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgin Vesti Dnja lugejaskonda. "Me ei kultiveeri oma seisukohta ega õhuta kedagi üles. Meie olime esimesed, kes ütlesid, et Ansip astugu tagasi. See oli meie toimetuse arvamus."
Ajakirjanduse jälgijaile on silma jäänud, et venekeelsed lehed hoiavad Venemaa poolele sellega, et ei kajasta seal toimuvaid ebameeldivaid analoogseid sündmusi, mille avaldamine võiks anda lugejaile paremini mõista Venemaa silmakirjalikke tegutsemismotiive. Nii jäeti täielikult kajastamata teated sõja-mälestumärkide hävitamisest Himkis ja Krasnaja Gorkas. Peatoimetajate sõnul jäeti see materjal avaldamata seepärast, et tegemist oli Venemaa siseasjaga, seda materjali sai lugeda kõikjalt internetist ja lehtedel pole kohapeal korrespondente. Den za Dnjomi peatoimetaja Nikolai Alhazovi ja MK Estonija peatoimetaja Pavel Ivanovi sõnul on Eesti venekeelse lehe jaoks Himkist tähtsam see, mis toimub Tallinnas.

Päevaleht avalikustab Venemaa kaebekirja
Eesti Päevaleht avalikustab täna südaööl Venemaa välisministri Sergei Lavrovi poolt Euroopa Liidu liikmesmaadele saadetud Eesti-vastase kaebekirja.
Kaebekiri koosneb laias laastus kolmest osast: esiteks heidetakse Eesti võimudle ette jõu kasutamist pronkssõduri teisaldamisel; teiseks süüdistatakse Eestit katses ajalugu ümber kirjutada; kolmandaks avaldatakse nördimust EL-i solidaarsuse üle Eestile ja nõutakse Eesti karistamist.
Eesti Päevalehele teadaolevalt saadab peagi Venemaale vastuse Saksamaa kui Euroopa Liidu eesistujamaa, kuid vastus kajastab EL-i kõigi liikmesriikide ühist seisukohta, sh Eesti oma, kellega on vastust koostades juba ka ühendust võetud.
Avaldame kirja südaööl Päevaleht Commentis.

ANDRES KEIL: Eesti võidab Eurovisiooni!  Hurraa!!! 
Aastaid on teatud ja kirutud Balkanimaade risttolmlemist Eurovisioonil. Räägitud Eurovisiooni viisakalt väljendudes muusikaülisusest ja politiseeritusest. Nüüd on käes see hetk, kui meie oma armas väike Eesti sellest kasu lõikab. Sellestsamast, mis enne pinnuks silmas oli.
Poksivõistlustel on ka ju nii, et publikum elab kaasa eelkõige väiksemale ja väetimale, kes suurelt kolki kipub saama. Ja kui siis juhtub, et Taavet Koljati nokkauti või vähemalt -dauni kopsab, on sangar sündinud. Leiba ja tsirkust, ootamatusi ja verd ihkav audients on rõõmus ja hullunud. Elagu kuningatapja! Elagu visa hing! Elagu, elagu, elagu!
Maadlused Aljoša ümber, et mitte öelda Aljošaga on visa ja vastuhakkava eesti sangariks tõstnud - just sama loogika järgi. Sajad tuhanded Euroopa televaatajad löövad vaimustusest käsi kokku ja annavad oma hääle väiksel ja vaprale Eestile. Sest võitja toodab võitjaid. Sest telekommentaator ütleb enne Gerli Padari esinemist, et tema vend võitis koos mustanahalise Dave Bentoniga selle sama võistluse koos aastat tagasi.

HARDI VOLMER: võrdlus Tammsaarega on mõeldav
Kui tänapäeva taust Tõele ja Õigusele taha monteerida, siis on seal liine, mis kattuvad, kuid esmapilgul tundub, et nad on vähemuses nende ees, mis ei kattu.
Kui Eesti kirjandusklassikat põhjalikumalt sondeerida, siis leiaks võrdluseks võib-olla paremad tüübid, mis pisut adekvaatsemalt väljendaks seda vastuseisu või nende isikute karaktereid.
Tammsaare sulest sobiks kõige paremini Ansipi ja Savisaare käitumist illustreerima parafraseerituna ütlus, et litsid mehed need Eesti omad.
See kuidas praegu Tallinna linnapea ja vabariigi peaminister omavahel käituvad jätab väga vastiku mulje. Selline käitumine on hetkeolukorras ülimalt ohtlik ja väär.
Vale on üritada lõigata poliitilist profiiti selle pealt, kui praegu peaksid olema kõik jõud konsolideerinud ühise eesmärgi nimel. Omariikluse seisukohast asja peale vaadates on see küllaltki enesehävituslik tendents.

JAN KAUS: kohatu on võrrelda "Tõde ja õigust" parteipoliitiliste tõmblustega
Reinsalu paralleel väärib mõtiskelu, kuigi samas on kahju niivõrd võimsa haardega teost nagu "Tõde ja õigus" võrrelda parteipoliitiliste tõmblustega.
Või samastada üheplaaniliselt võimuihara linnapeaga sedavõrd vastuolulist karakterit nagu Oru Pearu, kes suhtus näiteks Andrese esimesest naisesse Krõõta ka pärast viimase surma lausa poeetilise soojusega.
Nojah, karta on, et kui tuleks näiteks veeuputus, kõlaksid Edgar Savisaare viimased sõnad umbkaudu nii: "Vaadake, see on otsene Reformierakonna jumala-poliitika tagajärg, mulks-mulks".
- kommentaar on kirjutatud Mihkel Reinsalu arvamusartiklile "Mäe Andrus ja Oru Edgar" -

CONTRA: kes on Andres, kes Pearu? 
Asipi ja Savisaare sõnavõtud meenutavad küll tsipakene Andrese ja Pearu omavahelist ärplemist, pisut raskem on küsimus, et kumb peaks kumba kirjandustegelast sümboliseerima.
Laias laastus sobib selline võrdlus Oru ja Mäe peremeestega üsna hästi, sest vastasseis linnapea ja peaministri vahel on ju täitsa olemas.
Poliitiliste juhtfiguuride asetamine Tammsaare kirjutatusse ei ole võib-olla kõige hiilgavama võrdlus, kuid oma tõetera seal sees on.
Tõenäoliselt proovisid mõlemad pooled ka teatavat poliitilist profiiti lõigata. Ega selles ei ole midagi uut, et Savisaar mängib valimistel palju venelaste häälte peale.
- kommentaar on kirjutatud Mihkel Reinsalu arvamusartiklile "Mäe Andrus ja Oru Edgar" -

MIHKEL REINSALU: Mäe Andrus ja Oru Edgar juba ei tagane
Tallinna rahutuste juuri võiks otsida meie kirjandusklassikast. Eestlasi on läbi aegade iseloomustatud isekate ja üksteise peale kadedate kaasmaalastena.
Kui naabrimehel vähegi paremini läheb, siis tuleb talle kaikaid kodarasse pilduda. Ent kui naabrimehel saak ikaldub, siis rõõmu kui palju. Poliitikute avalikes väljaütlemisel rahutuste ajal ja järel olid mõlemad tegevused esindatud. Oru peremees viimases hädas võttis appi hirmutamise uue ja hullema naabriga, juhul kui Mäe peremees teda oma maadelt eemale peaks tõrjuma.
Pronkssõduri sündmused ja sellega kaasnenud Eesti vastased väljaastumised oleksid võinud kulgeda teisiti, kui Mäe Andrus ja Oru Edgar matnuksid maha oma sõjakirved ning lõpetanuksid jonnimise. Teineteise süüdistamine ja hirmutamine on ikka lihtsam, kui koostöö alustamine. Kas Andrusele ja Edgarile antakse uus võimalus, mil koos kraavi kaevata majanduselu edendamiseks või siis lahti pääsenud seakarja aedikusse ajamiseks, hetkel veel ei tea. Täna istuvad mõlemad käed ristis oma maalapil ning põrnitsevad üleaednikku altkulmu.

AIN SEPPIK: Venemaa rolli tähtsustatakse liiast
Vene poliitika on aset leidnud rahutuste vastu pidevalt huvi tundud, kuid Venemaa osa on olnud selles konfliktis väiksem kui seda kohati näidata püütakse.
See, kui palju nad rahutuste korraldamises osalesid, on edasiste analüüside aines.
Mina ei võrdleks möödunud sündmusi 1924. aasta 1. detsembriga, mil toimunu oli selgelt Nõukogude Venemaa poolt organiseeritud relvastatud ülestõus.
Tallinnas aprilli lõpus Venemaa-poolset sellist käitumist ei olnud, kuid kahtlemata on praeguseks hetkeks kinni peetud isikutest mingi osa Venemaaga tihedalt seotud.
Meedia on käitunud teema kajastamisel suhteliselt korrektselt. Siiski ma arvan, et meedia on Vene karu hirmu veidi liialt võimendanud - ega ta nii suur loom ka ei ole.
Eesti ei ole Venemaa poliitikas ilmselt isegi mitte "topp viie" seas. Ma arvan, et kui meie vastu üldse huvi tuntakse, siis eelkõige seetõttu, et me kuulume Euroopa Liitu ja NATO-sse.

EERIK-NIILES KROSS: Venemaa tegevust on veel vara hinnata
Venemaa tegeliku rolli hindamine äsjastes Tallinna sündmustes vajab veel aega. Võib-olla tuleb lisaks ajalisele distantsile selle hinnangu andmisel mõneti kasuks ka geograafiline distants.
Selles plaanis on tähelepanuväärne äsja Eurasia Daily Monitoris ilmunud analüüs, kus tuntud julgeolekuanalüütik Vladimir Socor määratleb Venemaa võimalikke strateegilisi eesmärke toimuvas konfliktis.
Kui Kaitseuuringute Keskuse memo esitab esimest korda süstemaatilisel viisil seni avalikus ruumis kättesaadavad faktid Vene rolli kohta rahutuste esilekutsumises, siis Socor asetab selle rolli laiemasse rahvusvahelisse plaani.
Ta leiab, et Venemaal on Eestisuunalise pinge eskaleerimiseks selge laiem strateegiline eesmärk, nimelt 1991 aastast Euroopas püsinud poliitilise seisu muutmine. Propaganda ja muude rünnakutega Eesti vastu tahab Venemaa Socori arvates testida kui kaugele Euroopa Liit lubab sellistel rünnakutel minna.

KADRI LIIK: Moskva käsi oli rahutustes märgatav
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kadri Liik ütles, et Moskva kätt võib Tallinna rahutustes märgata küll.
"Ent ei saa öelda, et see oleks rahutuste ainus põhjus, asjal on kindlasti ka kohalikud juured olemas." täpsustas Liik.
Liigi sõnul on Eestil siin elavate venelastega väga selged kommunikatsiooniprobleemid. "Oleks silmakirjalik ajada neid Moskva kaela. Samas, Moskva on meie probleeme ära kasutanud, ning teinud kõik, et konflikti eskaleerida," viitas Liik.
Liigi sõnul ei saa väita, nagu oleks Moskva sekkumine pronkssõduri ümber toimuvasse üheselt määranud sündmuste käigu, kuid see näitab, et Moskval on tahtmist ja huvi Eesti probleeme endi huvides ära kasutada. "Oluline on seda teada ja edaspidi neile vähem võimalusi anda, nii et järgmine katse ei tuleks neil välja mitte paremini kui see, vaid halvemini."

RAHVUSVAHELINE KAITSEUURINGUTE KESKUS: Moskva käsi Tallinna rahutustes
Comment avaldab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüüsi 26. aprillil Tallinnas alguse saanud kriisist ja Venemaa rollist selles.
26. aprilli õhtul puhkesid Tallinnas rahutused ja vandaalitsemine, mille käigus sai linn purustusi, mille sarnaseid pole ta näinud pärast Punaarmee õhurünnakut 1944. aastal. Tänavarahutustes pole Tallinnas teadaolevalt inimesi hukkunud aga pärast 1918. aastat. Rahutuste ajendiks oli Eesti valitsuse otsus alustada pronkssõduriks kutsutud Nõukogude monumendi juures väljakaevamisi, hilisema väljavaatega monument sõjaväekalmistule teisaldada.Algselt käsitlesid nii Eesti riigivõim kui meie liitlased toimuvat lokaalse rüüstamisena, mis on Eesti siseasi. Välismaiste õhutajate rolli hinnati ennekõike propagandistlikuks. Hiljem on aga järk-järgult selgunud, et Moskva sekkumine väljendub märksa enamates ning konkreetsemates asjades. RKK loodud töögrupp on püüdnud praegu olemasoleva info põhjal kaardistada, kus ja kuidas oli Tallinna "kristallöös" mängus Moskva käsi. Analüüs baseerub avalikul infol ning meie vestlustel Eesti riigiametnikega. Alltoodud käsitlus on äärmiselt esialgne ning lakooniline, meie püüdluseks on olnud vaid kokku koondada praeguseks teadaolevad faktid. Meie info on ühest küljest kindlalt puudulik, teisest küljest on aga ka sfääre - nagu näiteks Vene meedia desinformatsioonikampaania - mida just allikmaterjali rohkuse tõttu ei ole kiirkokkuvõttes, nagu alljärgnev, võimalik ammendavalt lahata ja mille puhul me seetõttu toome esile vaid fakte, mida peame kõige olulisemateks ning sündmusi potentsiaalselt mõjutanuteks.

KRISTIAN L NIELSEN: Sarkozy presidendina on Euroopale parim valik
Tulles võitjana välja Prantsusmaa nüüdisaja ühtedelt kõige rohkem jälgitud presidendivalimistelt, ootab Nicolas Sarkozyd sisepoliitikas mitu hirmutavat väljakutset.
Tema valimine tõi mitmes kohas tänavatele mässu, mis näitab Prantsuse ühiskonna lõhestumist ning seda, et ka immigrantide järeltulijateni jõudmine ning enda "kogu Prantsusmaa" presidendiks seadmine on kiireloomuline ülesanne. Kuid Sarkozy tundub olevat tugeval positsioonil, tegelemaks teise, seotud teemaga - krooniliselt suur töötus eriti noorte hulgas ning sellest tulenevad sotsiaalprobleemid. Presidendivalimiste favoriitide hulgas panustas Sarkozy ainukesena viimasel kolmekümnel aastal Prantsusmaa poliitikas domineerinud läbikukkunud sotsiaal- ja majanduspoliitikast otsustavale lahtiütlemisele ("rebend"). Kontrastina olid Royali valimislubadused kui klassikaline kommunistlik soovide nimekiri - pillav, kallis ning väikeste võimalustega tegelda Prantsusmaa tegelike probleemide juurtega.

LIISA PAST: Mäss oli odav viis enda leidmiseks
Tallinna ja Ida-Virumaa tänavatel toimunud sündmused on meie edu hind. Sest ausalt öeldes on Eestil viimasel paarikümnel aastal uskumatult hästi läinud. Keskmine palk ning majanduskasv on kunagise sovjetibloki üks suuremaid.
Hariduse, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu reformimisel on küll olnud luksatusi, kuid üldiselt süsteemid töötavad. Inimõiguste ja kodanikuvabaduste massilisest rikkumisest ei ole aastaid olnud põhjust kõneleda. Enamikul 1991. aastal meiega samal stardijoonel olnud riikidest ei ole nii hästi läinud.
Iga postkommunistlik siire - liikumine totalitaarsest režiimist demokraatia poole - on paratamatult kantud olulisest eesmärgiparadoksist. Ühelt poolt ehitatakse rahvusriiki, mis on kantud usust, et ühe etnose osaks olemine on kuidagi eriline ning rahvust tuleb kaitsta. Samas suunduti demokraatiasse ja turumajandusse, kus inimese enda tegevus ja saavutused on kõige olulisemad, kus ligipääs edule on kõigile avatud, olenemata päritolust. Siit ka konflikt - kuidas defineerida need, kelle jaoks selline üleminekuriik töötab, kes on need "meie", kelle huvide eest riik seisma peab. On see üks rahvus, kõik territooriumi elanikud, kodakondsed või teatud põhimõtete (näiteks selle riigi põhiseadusliku korra) järgijad?

Teenimatult kuulsaks
9. mail on sünnipäev kogunisti viiel minu töökaaslasel. Ostsin ühele neist tagasihoidlikud valged nartsissid ning kõndisin nendega hommikul kella 9 paiku Tõnismäel asuva töökoha poole. Olin jõudnud Kaarli kiriku juurde, kui mulle tormas järele tundmatu telekanali operaator ja filmis mind kui tõenäolist pronkssõduri endisele paigale lilletoojat.
Õigeid lillepanijaid polnud neil ilmselt kusagilt võtta, sest piirdeaed oli hommikul lausa lillevaba. Kuigi ütlesin, kuhu ma nende lilledega tegelikult lähen, hakkasin varsti saama telefonikõnesid ja e-maile oma tuttavatelt, kes andsid teada, et minu halvim eelaimus ongi täide läinud, mind on näidatud kui pronkssõduri äraviimise vastast ning video on ka PBK kodulehel.

REPLIIK: On ikka vahe küll
Politseidirektor Toomas Malva tegi eile hommikul ETV "Terevisioonis" avalduse, et 9. mail pole vahet, kas lehvitatakse punalippu või sinimustvalget lippu - ühteviisi provokatiivsed on mõlemad tegevused.
Punalipul ja sinimustvalgel ning nende lehvitamisel on ikka suur vahe küll. Üks sümboliseerib võimu, kes okupeeris Eestit pool sajandit, teine on aga meie rahvuslipp, mille lehvitamine pole kunagi häbitegu.
Taoline avaldus näitab, et politsei pole võtnud õppust eelmise aasta 9. maist, kui sinimustvalge lipuga Tõnis-mäele läinu sattus rünnaku alla ning politsei toimetas ta minema, samas kui punalipud said seal rahulikult edasi lehvida.

JUHTKIRI: Kirvega kurge püüdma
Nii nagu on kohustuslik usuõpetus, tasuline kõrgharidus või üleminek palgaarmeele vähemasti kord aastas vaidlusteemana üles tõstetud, et siis jälle unustusse soikuda, nii on viimased viisteist aastat aeg-ajalt tõstatatud ka idee luua Eesti Televisiooni juurde venekeelne kanal. Üllatus-üllatus, viimaste nädalate sündmuste valguses on see idee jälle üles soojendatud.
Esmalt tasuks küsida, miks venekeelse ETV loomine siiani pole õnnestunud? Aga sellepärast, et kui keegi on venekeelse telekanali idee välja pakkunud, on just poliitikud alati ühtemoodi vastanud: kas te ikka teate, mis see kõik maksma läheb? Läheb väga palju. Ja sellega on jutt läbi.
Seega, mitte seda, kas venekeelset telekanalit on vaja, ei pea me praegu arutama - muidugi on vaja! -, vaid poliitikud peavad ütlema, kas selle tegemiseks ka raha on. Pole ju senise rahastuse pealt suutnud ETV isegi oma korrespondenti Moskvasse saata ja "laenab" Päevalehe oma, aga korrespondent Moskvas on köömes võrreldes nende kuludega, mis uue kanali loomiseks vaja.

Salasuitsu äri on kolinud riigi piirialadelt Kesk-Eestisse
Maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakond avastas Järvamaalt hulga salasigarette ja muud illegaalset kaupa.
Maksu- ja tolliamet konfiskeeris Järvamaal asuvast talust 168 000 vene maksumärkidega salasigaretti, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Ilmselt oli tegemist vahelaoga, kust kraami edasimüügiks liigutati. Talust avastati veel illegaalset kütust.
Juhtunu kohta on algatatud väärteomenetlus, kuid suure koguse tõttu võib see kasvada kriminaalmenetluseks.
Põhiliselt on salasigarettide ja -alkoholi äri levinud Eesti äärealadel, sest sigarette tuuakse sisse Venemaalt ja püütakse neid seal ka turustada.

Ergma: politsei korraldustele tuleb alluda
Riigikogu esimees Ene Ergma hinnangul tegi politsei samuti oma tööd hästi ja inimesed peavad sellises olukorras alluma politsei korraldustele.
Ergma ütles TV3 Seitsmestes uudistes, et kui toimus selline aktsioon, nagu aprilli lõpus, siis oleks tulnud hoida sellisest kohast eemale ja alluda politsei käskudele. Politsei ei pea sellisel hetkel Ergma sõnul küsima, mille pärast inimene seal väljas on.
"Tuleb ikka meeles pidada, et ka politsei oli sellel hetkel suure stressi all. Kui teie suunas visatakse kive, kui teid rünnatakse, siis te ju ei mõtle, et oleme kena ja läheme ära," ütles Ergma.

IRL-i esimehe koha ainus kandidaat on Mart Laar
Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus kinnitas täna kandidaadid erakonna juhtorganitesse, erakonna esimehe ainus kandidaat on Mart Laar.
IRL-i esimees, kolm aseesimeest, 20-liikmeline eestseisus, viieliikmeline revisjonikomisjon ja üheksaliikmeline aukohus valitakse 26. mail toimuval erakonna suurkogul.
Erakonna esimehe koha ainuke kandidaat on Mart Laar.
Aseesimehe kandidaatideks nimetas IRL Jaak Aaviksoo, Ene Ergma, Elle Kulli ja Tõnis Lukase.

Tallink hoidis eile inimesi tund aega selgitusteta laeval
Tallinki laev "Star" ei lasknud inimesi eile õhtul tund aega laevalt maale, ilma, et oleks inimesi probleemist teavitanud.
Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne ütles TV3 Seitsmestes uudistes, et probleem tekkis laeva sisemise kaldteega, mille kaudu saavad ülemisel autodekil olevad autod maale.
Anonüümseks jääda sooviv reisija rääkis, et häiris kogu olukorra juures see, et inimestel lasti tund aega autodekil oodata ja mingit infot põhjuse kohta ei jagatud.
Laev pidi sadamas olema kell 19.00. Hilinemisest reisija sõnul teavitati, et laev jõuab sadamasse 19.45. Inimesed said maale aga alles rohkem kui tund aega hiljem.
Inimesed Lääne sõnul ohus ei olnud.
Lääne lubas, et edaspidi sellises olukorras inimesi teavitatakse.

Ansip: mis juhtus, oli šokk kogu maailma jaoks
Peaminister Andrus Ansipi sõnul olid aprilli lõpu ja mai alguse sündmused šokk kogu maailma jaoks.
"Manipuleerimine meediaga, kombineeritud küberrünnakutega samaaegsed duumasaadikute nõuded seadusliku valitsuse väljavahetamiseks, rünnakud suveräänse riigi saatkonna ja suursaadiku vastu pole kindlasti midagi niisugust, mis oleks aktsepteeritav Euroopa Liidu strateegilise partneri jaoks," ütles Ansip täna TV3 Seitmestes uudistes.
Peaminister arvas, et suurimad pinged elas Eesti siiski 26. ja 27. aprillil üle ja avaldas head meelt toetuse üle, mida on avaldanud Eestile nii Euroopa Liit kui ka NATO.
"Me ei ole olnud üksi. Nagu ütles Saksamaa välisminister - 500 miljonit Euroopa Liidu elanikku oli meiega," ütles Ansip.
Samuti märkis Ansip, et kõiki süüdistusi inimõiguste rikkumise kohta kontrollitakse ja sellega tegeleb ka õiguskantsler.

Ansip: Eesti jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga
Peaminister Andrus Ansip kinnitas täna Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooniga kohtudes, et Eesti jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga ja plaaniga minna eurole üle võimalikult kiiresti.
Peaministri sõnul on valitsusel lähiajal plaan aktsiiside tõstmise graafikud üle vaadata ja paljud seniplaanitud aktsiisitõusud varasemaks tuua.
"See kinnitab jätkuvalt meie soovi võtta euro kasutusele niipea kui võimalik. Ühtlasi aitavad aktsiisitõusud kaasa mitmete keskkonna- ja tervisepoliitiliste eesmärkide täitmisele," ütles Ansip.
Samuti kinnitas peaminister, et avaliku sektori palkade kasv ei tohi kahjustada erasektori konkurentsivõimet.
Valuutafondi esindajad kohtuvad Eesti vabariigi presidendi ja peaministriga, valitsuse ning riigikogu liikmete, Eesti Panga ning finantsinspektsiooni juhtidega, samuti eraettevõtete juhtide ja majandusanalüütikutega. Kõnelused keskenduvad eelarve- ja majanduspoliitikale, sealhulgas Eesti riigieelarve ja majanduskasvu keskpikale väljavaatele.

Küberründed ei ole peale 9. maid vaibunud
8. mai hilisõhtul alanud rünnak on kestnud suuremahulisena kuni praeguseni.
Rünnetest on täna teada andnud ka Hansapank.
"Hetkel ei prognoosi me rünnete olulist vaibumist ning valmistume ka võimalikuks pikaajalisemaks ründetõrjumistööks," ütles Riigi infosüsteemide arenduskeskuse kommunikatsioonijuht.
IT-spetsialistid on teinud tööd selleks, et Eesti interneti infrastruktuur püsiks ning inimesed ei kannaks kahju.
Võimalike lühiajaliste katkestuste korral palub Riigi infosüsteemide arenduskeskus internetikasutajatel varuda veidi kannatust, sest probleemide lahendamine võtab oma aja.
Küberründed Eesti internetiliikluse vastu algasid 27. aprillil.

Ilves: politsei tuli suurepäraselt toime
President Toomas Hendrik Ilves tunnustas täna politseiametnikega kohtudes politseinike tööd rahutuste ajal.
"Te tulite oma tööga suurepäraselt toime, taastasite korra ning selle eest olen mina ja on Eesti rahvas teile tänulik," ütles president Toomas Hendrik Ilves, külastades täna Põhja politseiprefektuuris tegutsevat ametkondadevahelist operatiivstaapi, mille ülesanne on olnud hoida Tallinnas avalikku korda.
"Me elasime üle tõsise kriisi. See oli esimene kord viimase 16 aasta jooksul, kui me nägime katset destabiliseerida ja halvata Eesti riiki," iseloomustas president Ilves aprilli lõpus toimunud rahutusi Tallinnas ja Ida-Virumaal ning maikuu alguseni püsima jäänud pingeid.
"Teie olete praegu Eesti julgeoleku hoidmise eesliinil rohkem kui keegi teine," pöördus president Ilves operatiivstaabis töötavate ametnike poole. "Palun, öelge edasi ka oma pereliikmetele minu tänu."

Homme algab kaitseväe õppus Kevadtorm
Kaitseväe aasta suurim õppus, milles osaleb ligi 2500 kaitseväelast, algab homme Põlva- ja Tartumaal.
Kevadtormi eesmärgiks on harjutada koostööd jalaväebrigaadi raames ning hinnata reservpataljoni, mis koosneb erinevate väljaõppekeskuste võitlejatest, teatas kaitsejõudude peastaap.
"Kevadtorm on küpsuseksamiks nii üksuste ülematele, staapidele kui ajateenijatele," ütles õppuse üldjuht kolonelleitnant Indrek Sirel. "Samas on Kevadtorm oluline kõigi osalevate üksuste, sealhulgas logistika ja Scoutspataljoni valmisoleku testimisel."
Kolonelleitnant Sirel rõhutas, et Kevadtorm arendab kõigi maaväeüksuste võimet ennast kaitsta.
Õppus algab erineva tasandi üksuste kokkuharjutamisega lahinglaagris. 20. mail algab kolm päeva kestev taktikaline faas, kus üksused algul taanduvad aeglaselt, harjutades viivituslahingut, siis asuvad kaitsele ning lõpuks vasturünnakule.

Eesti Pihkva kantseleid rünnati täna hommikul
Eesti Peterburi peakonsulaadi Pihkva kantseleid rünnati täna varahommikul.
Välisministeerium nõuab Vene ametivõimudelt viivitamatut meetmete tarvitusele võttu Peterburi peakonsulaadi Pihkva kantselei julgeoleku tagamiseks.
Ministeeriumi pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et lõhutud oli konsulaadi aken. Samuti lükkas ta ümebr kuuldused nagu aken oleks puruks tulistatud.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti Vene Föderatsioonis olevate diplomaatiliste esinduste jätkuv ründamine lubamatu.
"Vene ametivõimud peavad tagama kõigi kolme Venemaal asuva Eesti välisesinduse julgeoleku," toonitas Paet. "Vene võimud peavad täitma Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni," lisas ta.

DERBI selle aasta mudeleid esitleti Madridi motonäitusel
Aprillis toimunud Madridi motonäitusel "Madrid Más Moto" esitles DERBI, madalakubatuuriliste rollerite ja mootorrataste turuliider Euroopas, oma 2007. aasta mudeleid.
Uued muxdelid on toodud turule tähistamaks DERBI asutamisest 85 aasta möödumist. Näituse tähtsaim uudis oli DERBI senistest võimsam ja dünaamilisem uus 125 cc kahesilindriline mootor, mille ümber on koondatud ka uus tooteseeria, teatas Farmart Holding.
Messil esitleti 125 cc Muhacenit, mis seni oli saadaval ainult võimsa 650 cc mootoriga, supremotode uue põlvlkonna esindajat Senda Terra ning uue lihtsa ja praktilise disainiga Cross Cityt.
2007. aasta märtsis hinnati Senda Terra "Motorcycle Design Association" poolt noorte sõidukite kategoorias ilusaimaks mootorrataks. Klassikaliselt isikupärase disainiga on ka teised DERBI mudelid.

Peaminister tõrjus inimõigusorganisatsiooni süüdistused
Peaminister Andrus Ansip tõrjus tänasel pressikonverentsil inimõigusorganisatsiooni süüdistused nagu Tallinnas oleks rahutuste ajal rikutud inimõigusi ning venelasi diskrimineeritud.
"Ei ole diskrimineerimist ja ei ole ka inimeste õiguste rikkumist, mida tuleks uurida," ütles peaminister.
Ansipi sõnul võivad need, kes tunnevad, et neile on liiga tehtud kohtuorganite poole pöörduda. "Meie õigussüsteem töötab efektiivselt ja kui mingid rikkumised on aset leidnud, siis vastavad juhtumid saavad õiglase lahendi."
Rahvusvaheline inimõigusliigade föderatsioon (FIDH) avaldas täna muret väidetava inimõiguste rikkumise pärast Tallinnas aprilli lõpus toimunud rahutuste ajal, vahendas Helsingin Sanomat.
Organisatsiooni teatel kasutas politsei märatsejate taltsutamisel "üleliigset jõudu" ning "karme, ebainimlikke ning alandavaid" võtteid.

Häired Hanzaneti töös põhjustas küberrünnak
Hansapanga internetipanka ei ole võimalik välismaal kasutada.
Täna hommikul esines häireid Hansapanga internetipankade hanza.net ja telehansa.net töös, mille põhjustas ülekoormuse tekitamiseks suunatud rünne.
Praeguseks on teada, et häired põhjustas kanalites ülekoormuse tekitamiseks suunatud rünne, teatas Hansapanga pressiesindaja.
Hansapanga IT-spetsialistid on taastanud interneti-pankade töö, kuid koormuse vähendamiseks tuli piirata ligipääsu interneti-pangale välisriikidest.
Päevaleht Online'ile kinnitati mitmest Euroopa riigist, et hanza.net ei tööta.
Lühiajalisi häireid interneti-pankades võib siiski ette tulla veel kogu päeva jooksul. Pank palub klientide käest vabandust ebamugavuste pärast ja loodab mõistvat suhtumist.

Europarlament: üks kõigi, kõik ühe eest
Euroopa Parlament võttis tänasel istungil vastu Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumist käsitleva resolutsiooni, milles kutsus üles Eestile solidaarsust avaldama ning noomis Venemaa käitumist.
Resolutsiooni üheks algatajaks oli Tunne Kelam, kes kuulub Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni, vahendas Euroopa Parlamendi pressiteenistus.
"Eile kõikide fraktsioonijuhtide nõudmisel toimunud Eesti ja Venemaa suhteid arutaval erakorralisel debatil oli selgelt näha toetus Eestile," ütles Kelam. "Palju kordi kõlas musketäride loosung - üks kõigi, kõik ühe eest. Täna vastuvõetud resolutsiooni õnnestus sisse viia minu parandusettepanek, mis käsitleb Venemaa hiljutisi vaenulikke aktsioone Eesti vastu."
Euroopa Parlament kutsub üles demonstreerima Eestile tingimusteta solidaarsust kontekstis viimaste sündmustega Tallinnas. "Samuti kutsume Venemaad üles täielikult respekteerima iga ELi liikmesriigi suveräänsust ning täitma Viini Konventsiooni, kaitstes välisdiplomaate ja tagades saatkondade töö normaalse toimimise," lisas Kelam.

Demineerijad avastasid nädala jooksul rekordkoguses lõhkekehasid
Viimase nädala jooksul on päästeameti demineerimiskeskuse pommigruppidel olnud ülitihe töönädal, mille põhjustajaks on saabunud kevad ja pinnase kerkimine.
Päästeameti demineerimiskeskuse pommigruppidel on 2. kuni 9. maini saanud 54 demineerimisalast väljakutset, teatas päästeamet.
Tänavu on kahjutuks tehtud 2118 lõhkekeha, millest 1176 viimase nädala jooksul. Lisaks oli viimase nädala jooksul pommikahtlusi 12, pommiähvardusi 5 ja plahvatusi üks, milles sai ka üks inimene vigastada.
26. aprillil leiti Harjumaal Kuusalu valla metsast 318 lõhkekeha.
4. mail leiti Võrumaal Võru valla metsast 988 lõhkekeha ja otsingud kestavad siiani.
8. mail leiti Ida-Virumaalt Illuka valla metsast 169 lõhkekeha. Demineerijad tegid kõik lõhkekehad kahjutuks.
Demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugoneni sõnul ei mäleta ta, et viimase kümne aasta jooksul oleks olnud nii töörohket nädalat.

Eesti asub IMD konkurentsivõime pingereas 22. kohal
Eesti langes Lausanne'i äriülikooli IMD iga-aastases konkurentsivõime edetabelis kahe koha võrra 22. kohale.
Eesti langes ebetabelis 22. kohale, selgub IMD kodulehelt. Endiselt juhivad tabelit Ameerika Ühendriigid, kellele paljud kiirelt arenevad riigid, nende seas Eesti, on hakanud järele jõudma. USAle järgnevad tabelis Singapur, Hongkong, Luksemburg ja Taani.
IMD Maailma konkurentsikeskuse direktori professor Stéphane Garelli sõnul on viimasel aastal majanduses suuri muutusi esinenud. Kiirelt arenevad riigid muutuvad aina konkurentsivõimelisemaks, mis võib professori hinnangul viia selleni, et Euroopas ja USAs hakatakse enam kasutama protektsionistlikke meetmeid.
Esile tuuake viimastel aastatel eriti edukalt järele jõudvad riigid: Hiina, Venemaa, India, Slovakkia, Eesti, Rootsi, Austria, Austraalia, Taani, Šveits ja Hongkong.

Politsei palub abi Läti kodaniku leidmisel
Põhja politseiprefektuuri varavastaste kuritegude talitus palub abi Läti päritolu noormehe Fjodors Skopinsi tabamisel, keda seostatakse autovargustega.
Läti kodakondsusega Fjodors Skopins on sündinud 1981. aastal. Meest seostatakse autovargustega ning on alust arvata, et ta viibib Eestis valedokumentidega, teatas Põhja politseiprefektuur.
Kõigil, kellel on fotodel kujutatud noormehe kohta informatsiooni, palutakse helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 5960, 526 0940 või politsei üldnumbril 110.
Samuti võib info edastada elektronpostiaadressil kr.vara@pohja.pol.ee.
Vajadusel garanteeritakse teataja anonüümsus.

Valitsus ei toetanud Eesti merepiiri nihutamist
Tänasel istungil ei toetaud valitsis riigikogu liikme Igor Gräžini esitatud eelnõu Eesti merepiiri nihutamiseks.
Valitsus leidis küll, et temaatika on oluline, kuid otsustas seaduseelnõu esitatud kujul mitte toetada, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Reformierakondlane Igor Gräzin andis 22. veebruaril riigikogu menetlusse Territoriaalmere seaduse, mis soovib kehtestada Eesti Vabariigi territoriaalmere laiuseks 12 meremiili.
Seaduse jõustumine tähendaks Eesti merepiiri nihutamist nii, et rajatav Saksa-Vene gaasijuhe jääks Eesti territoriaalvete piiresse.

Hansapanga netipank ei töötanud
Hansapanga internetipank ei töötanud täna alates kella kümnest ligi tund aega.
Hansapanga pressiesindaja Kristiina Tamberg ei kinnitanud, kas tegemist oli pangavastase küberrünnakuga või oli põhjus milleski muus, öeldes vaid, et põhjus on selgitamisel.
"Meie IT-inimesed tegelevad aktiivselt olukorra lahendamisega," ütles Tamberg Päevaleht Online'ile kella 11 paiku.

Sünnipäevalaps Arnold Rüütel igavust ei tunne
Täna 79-aastaseks saav endine riigipea Arnold Rüütel kinnitab sünnipäevaintervjuus Meie Maale, et tunneb ennast igati hästi, sest palju tegemisi ei lase igavusel kallale tulla ja ka tervis ei ole juba viimased kümme aastat alt vedanud.
Aastail 2001-2006 Eesti Vabariigi presidendi ametit pidanud Saaremaa mees Arnold Rüütel rääkis eile, et kavatseb tänast sünnipäeva pidada Tallinnas perekonna ringis ning ootab külla ehk ka mõnd lähimat sõpra-tuttavat.
"Tervis on hea! Ei ole ma juba kümmekond aastat ühtegi haigust põdenud, ei grippi, köha ega nohu ega ka ühtegi teist haigust. Tunne on hea, kuigi alati võib ka veel parem olla," kiitis täna 79-aastaseks saav Rüütel.
Küsimusele, kas ka Eesti valitsusasutused on viimaste aegade kuumade sise- ja välispoliitiliste probleemide lahendamiseks tema nõu küsinud, vastas Rahvaliitu kuuluv ja erakonna auesimehe ametit pidav Rüütel eitavalt.

Valitsus kiitis heaks perekonnaseaduse eelnõu
Uus riigikogule arutamiseks edastatud perekonnaõiguse regulatsioon hõlmab abikaasadevahelisi, lapsevanemate ja laste vahelisi õigussuhteid, samuti alaealiste ja täisealiste eestkoste puhul tekkivaid õigussuhteid.
Varasema perekonnaseadusega võrreldes pööratakse enam tähelepanu perekonnasuhete nö nõrgema osalise, näiteks alaealine laps või varatu abikaasa seisundile. Seadusjärgse abieluvarasuhte muudatustes on suund abikaasade suuremale varalisele iseseisvusele.
Kehtiv perekonnaseadus jõustus 1995. aastal. Selle reguleerimismeetod ja läbiv ideoloogia tuginevad suures ulatuses 1969. aasta Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksile.
Uues eelnõus on 1995 aasta perekonnaseadusega võrreldes oluliselt rohkem arvestatud kaasaja varaliste õiguste dünaamikat, kuivõrd varalised suhted on sagedasemaid vaidlusküsimusi ka perekonnaõiguses.

Järvamaal avastati tollikontrolli tulemusena ligi 168 000 salasigaretti
Maksu- ja tolliameti töötajad avastasid Järvamaal kahe läbiotsimise tulemusena kokku 167 940 salasigaretti, salakütust ja salaalkoholi.
Maksu- ja tolliameti Lääne keskuse töötajad teostasid riskianalüüsile tuginedes läbiotsimise Järvamaal asuval kinnistul. Kontrolli tulemusena avastati maja juures asunud kuurist Venemaa maksumärkidega salasigarette North Star (69 400 tk), Leningrad (10 000 tk), Prima Nevo (51 160) ja More (27 380 tk), teatas amet.
Lisaks avastati kokku 222 liitrise mahuga plastmasspudelit, mis sisaldas piirituselõhnalist vedelikku ning üks viieliitrise mahuga plastkanister piirituselõhnalise vedelikuga, mis oli eelnevalt avatud ja täidetud mahus 3/4. Tollitöötajad võtsid alkoholist proovid ja saatsid laborisse. Labori analüüside tulemusel osutus piirituselõhnaline vedelik joogikõlbulikuks ja võib öelda, et tegemist oli salaviinaga.

Kohtla- Järve uimastisõltlaste abikeskuses puhkes tulekahju
Täna öösel puhkes tulekahju Kohtla-Järvel Ahtme maanteel asuvas rehabilitatsioonikeskuses.
Ida-Eesti päästekeskuse pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et keskuses põles teisel korrusel asuvas toas madrats ja vana tugitool, mille päästjad õue viskasid ning ära kustatasid.
Toas viibinud patsient hüppas tulekahju puhkedes aknast välja ning kiirabi viis ta hiljem haiglasse.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Tartus leiti kanalisatsioonikaevust naise surnukeha
Eile õhtul leidsid päästjad Tartus Tiigi tänaval asuva maja tagant kanalisatsioonikaevust tundmatu naise surnukeha.
Naisterahva surnukeha tõmmati kanalisatsioonikaevust välja kella 18.50 ajal.
Seni tuvastamata naine on umbes 40-aastane, 160-165 cm pikk, keskmise kehaehituse ja poolpikkade punaste juustega. Naisel oli seljas pruunikasbeež jope, lilleline särk, jalas mustad riidest püksid, ütles Lõuna politseiprefektuur pressiesindaja Päevaleht Online'ile.
Esialgsetel andmetel saabus surm ilmselt paar tundi varem. Naise kehal ei leidunud vägivalla märke. Surnukeha saadeti asjaolude selgitamiseks lahangule.

Väike töötasu jätab malevakohad tühjaks
Kui mõni aasta tagasi jooksid noored malevakohtadele tormi, on tänavu Paides kolmandik kohti tühjad, sest miinimumpalk enam tööle ei meelita. Vabu malevakohti leidub mujalgi.
Paide avatud noortekeskuse juhataja Margit Udam lausus, et kolm aastat tagasi tungisid töö- ja puhkelaagrisse tulla tahtjad linnavalitsusse uksest ja aknast, aga nüüd on kohti ülegi, kirjutab Järva Teataja.
Tänavu on võimalik võtta laagrisse 200 noort, soovijaid on 127. Udam sõnas, et kirjapanekuaeg on küll lõppenud, aga et kohti jätkub, on kõik endiselt teretulnud.
Udam on noortelt uurinud, milles on probleem. "Töötasu on liiga väike," selgitas ta. "Paljud väidavad, et neil on töökoht ja 50 - 70 kroonised tunnitasud."
Udam sõnas, et 15-16aastased noormehed, kellega ta on rääkinud, on öelnud, et lähevad ehitusele. "Mõni mainis, et läheb kogunisti Soome ehitama," lisas ta.

Tartu Sõpruse sild vajab kapitaalremonti
Sõpruse sillal on lisaks vuukidele roostetama hakanud ka mõned talad, ent Tartu linnal pole silla remontimiseks vajaolevat ligi paarsadat miljonit krooni tagataskust võtta.
Kui 2003. aasta tehnilise ekspertiisi käigus avastati, et Tartu suurima silla vuugid, hüdroisalatsioon, kõnniteed, sammastepealsed põiktalad vajavad remonti, siis hiljuti valminud ekspertiis näitab, et silla olukord on veelgi halvenenud ning rooste on oluliselt kahjustanud ka sillatalasid, ilma milleta sild ei püsi, kirjutab Tartu Postimees.
"Sild on nagu haige hammas, mis ise ei parane," ütles Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudi professor Siim Idnurm.
Silla kapitaalremondi hinnaks pakkus ta praeguste hindade põhjal 150-200 miljonit krooni.
"Sõpruse silla remondiks kulub kopsakas summa, mida meil pole kõrvale pandud varudest võtta," tõdes Tartu abilinnapea Margus Hanson. "Juba varem on arvatud, et linn ei jõua oma eelarve rahaga seda tööd ära teha."

Valgamaal hukkus sotsiaalmaja põlengus mees
Täna varahommikul teatati tulekahjust Valgamaal Taheva vallas Hargla külas, kus põles ühekorruseline kivist sotsiaalmaja.
Täna, 10. mai varahommikul kell 06.01 said päästjad teate, et Valgamaal Taheva vallas Hargla külas põleb sotsiaalmaja ning majas võivad olla inimesed.
Päästjate saabudes oli sotsiaaleluruumidena kasutuses olev ühekordne hoone suitsu täis ning koheselt alustati inimeste otsinguid. Kella 06.30 paiku leiti majast hukkunud meesterahvas. Päästjad selgitasid, et rohkem inimesi õnnetuse ajal majas ei olnud.
Tulekahju lokaliseeriti kella 07.15. Tulekollete likvideerimiseks avasid päästjad umbes 5 m² ulatuses hoone katust. Tulekahjus hävis köök, kust põleng ka esialgsete hinnangute kohaselt alguse sai. Kogu maja sai suuri suitsu- ja kuumakahjustusi. Hoone oli kindlustatud ning majas olid olemas tulekahjuandurid, mis ka tööle rakendusid, ja tulekustutid.

Politseinike toetuseks on kogutud üle poole miljoni krooni
Tallinna massirahutuste ajal korda valvanud politseinike taastumise toetuseks on inimesed annetanud üle poole miljoni krooni.
Rahvusvahelise politseiassotsiatsiooni Eesti osakonna esindaja Maria Starikova sõnul on annetusi teinud nii eraisikud kui ka firmad, kirjutab SL Õhtuleht. "Annetamise vastu on huvi tuntud ka väljastpoolt Eestit," ütles Starikova.
Eilse seisuga oli politseinike toetuseks laekunud üle 500 000 krooni.
"Kindlasti ei osteta raha eest varustust, töövahendeid ega kasutata palgarahaks," kinnitas Starikova. Raha kasutuse otsustab rahvusvahelise politseiassotsiatsiooni Eesti osakonna juhatus.
Näiteks on annetajad märkinud, et võiks premeerida aprillimarodööride taltsutamisoperatsioonis osalenud naispolitseinikku, kulutada raha ametikohuste täitmisel viga saanud politseinike taastuspuhkuseks, anda see mõnele väikelapsega politseinikule, "kenale neiule, kes kõige rohkem kannatada sai", kõikide Eesti korrakaitsjate toetuseks.

Raplamaal süttis pikselöögist elumaja
Eile pärastlõunal teatati tulekahjust Raplamaal Juuru vallas Mahtra külas, kus põles ühekorruseline elumaja.
Tules hävis hoone katus ning üks tuba. Kogu hoones suitsu- veekahjustused. Tulekahju põhjustas pikselöök.

Reiljan hakkab Kapot kontrollima
Endine Rahvaliidu esimees ja keskkonnaminister Villu Reiljan saab parlamendi julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni ehk nn kapo-komisjoni liikmeks.
Komisjoni ülesanne on teostada järelevalvet Eesti julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevuse üle, kirjutab Eesti Ekspress.
Riigiprokuratuuris on eelmisest aastast menetluses kriminaalasi maadevahetustehingute kohta, mis toimusid ajal mil Reiljan oli keskkonnaminister.
Eelnõu kohaselt on teised nn kapo-komisjoni liikmed Jaanus Rahumägi, Ain Seppik, Marek Strandberg, Kalvi Kõva ja Mart Laar.

Valitsus tahtis vene telekanalisse eetriaega osta
Pärast pronksiööd valitsuse kokku kutsutud poliitikute ja meediaekspertide nõupidamisel oli kaalumisel ka reklaamiaja ostmine kohalike venelaste seas vaadatuimas telekanalis Pervõi Baltiiski Kanal (PBK), et edastada Eesti valitsuse sõnumeid.
Ilmar Raag räägib, et mõte jäi siiski soiku, sest PBK on Vene valitsuse rahastatav kanal ja polnud kindel, kas tõelises kriisiolukorras osutuks reklaami ostmine võimalikuks. Samuti võib reklaamipausi ajal edastatav sõnum mõjuda ebasiiras, kirjutab Eesti Ekspress.
Seejärel pingutas Eesti Televisioon, et avada käesoleva nädala alguses, esmaspäeva õhtul internetilehekülg nimega novosti.etv24.ee. Seal jooksevad vene keeles uudised, tõlgitud "Aktuaalne Kaamera", väitlussaated. Kultuuriminister on lubanud taotleda valitsuse reservfondist raha, et seda keskkonda püsti hoida.
Pronksiöö järel oli valitsusel ainuke arvestatav võimalus Eesti seisukoha edastamiseks vene publikule riiklik raadiojaam Raadio 4, mis on ka kohalike venelaste seas kõige kuulatavam. Kriisipäevadel oli Raadio 4 eeter üle koormatud valitsusametnike ülesastumistest. Samas pole Eesti kunagi väga tõsiselt kaalunud kohaliku venekeelse telekanali loomist, küll aga on seda teinud Venemaa - 2001. aastal asutas Vene riik Pervõi Baltiiski Kanali, mis on võitnud kohalike venelaste poolehoiu.

Pronkssõduri teisaldas Sakala keskuse lammutaja
Pronkssõduri taustal seisva müüri teisaldas sama ekskavaator Hitachi, mis osales ka Sakala lammutustöödel.
Firma Lustrum OÜ juhataja Taavi Lassi sõnul toodigi kopp Hitachi 26. aprilli öösel Sakala keskuse juurest, sest see asus tol hetkel kõige lähemal, kirjutab Eesti Ekspress.
Linnaga (tellija oli siiski kaitseministeeerium) oli firmal Lustrum ammu kokku lepitud, et vajalikul hetkel tuleb Pronkssõduri teisaldamisel appi minna. Et asjaga aga nii kiire oli, tuli töövõtjale siiski üllatusena, ütles Lass.
"Kell kolm öösel helistati, et nüüd on vaja." Tegemist oli esimese märuliööga. Kui suuremad probleemid möödas olid, asuti Tõnismäel tööle. "Siis alles märkasin, et Rahvusraamatukogu aknad on sisse visatud," kirjeldab Lass ööd, mil vandaalid pealinna laastasid.

Kurjategijad aitasid vähekindlustatud peredel pangalaenu saada
Keskkriminaalpolitsei paljastas kamba, kes aitas vähekindlustatud peredel saada pangast eluasemelaenu, võltsides vajalikke pabereid.
Lähiajal saadab prokurör Tambet Grauberg kohtusse kriminaalasja, mis kajastab, kuidas kolm osavat kelmi aitasid inimestel Tallinnas ja Maardus kortereid osta, eksitades pankasid võltsitud paberitega, kirjutab Eesti Ekspress. Kokku laenasid pangad kelmidele üle 19 miljoni krooni.
Laenusaajate näol on tegemist on tavaliste inimestega, kellele nende ametlikku sissetulekut arvestades poleks pank ealeski laenu andnud. Nagu ütles üks uurimisega seotud inimene - "SMS-laenu nad saaksid, aga panka pole mõtet sellise sissetulekuga inimesel minna."

Politsei tänab inimesi mõistliku käitumise eest
Ida politseiprefektuur tänab inimesi, eriti lapsevanemaid, kes kõitusid mõistlikult ja hoidsid ka oma lastel silma peal.
9. mai möödus politseile rahulikult ning tõsisemaid vahejuhtumeid ei toimunud. Ida- ja Lääne-Virumaal asetati asuvatele ausammaste jalamitele pärgi. Politseinikud tagasid avalikku korda ning tegelesid liikluse korraldamisega.
Päeva jooksul toimetati Rakvere politseiosakonda kainenemisele 2 isikut. Jõhvi politseiosakonda toimetati kainenemisele 3 isikut. Koostati protokolli ühe joobes alaealise ja ühe roolijoodiku suhtes. Narva politseiosakonda toimetati 13 isikut, neist 5 kainenemisele. Koostati protokoll kahe meesterahva suhtes, kes olid narkojoobes.
Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Aleksandra Rezunkova sõnul ei registreeritud eile alaealiste poolt toimepandud õigusrikkumisi.

Joobes juht põhjustas Tallinnas kuue auto ahelkokkupõrke
9. mai õhtul kella 18.23 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Laagna teel Taevakivi autobussipeatuse juures, kus purjus juhi tõttu sattusid omavahel ahelkokkupõrkesse kuus autot.
Esmalt sõitis sõiduauto Lada Samara 2109, mida juhtis alkoholijoobes Ilja (s 1983) otsa ees peatunud sõidukile Renault Trafic, mida juhtis Konstantin (s 1971).
Saadud löögist paiskus Renault otsa tema ees peatunud sõiduautole Volkswagen Golf, mida juhtis Tiia (s 1943), Volkswagen paiskus omakorda otsa tema ees seisvale sõiduautole BMW 523, mida juhtis Marina (s 1975) ja BMW omakorda otsa sõiduautole Kia Sorento'le, mida juhtis Andrei (s 1972). Kia paiskus otsa tema ees seisnud sõiduautole Ford Escort, mida juhtis Valeri (s 1957).
Lada kaassõitja Konstantin (s 1982) toimetati Ida -Tallinna Keskhaiglasse, kus peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

Politsei: 9. mai möödus tavapäraselt rahulikult
Politsei kinnitusel möödus kolmapäev pealinnas rahulikult ning tõsisemaid vahejuhtumeid ei toimunud, kuigi kontrollimisel leiti ühest taksost kurikas ja ühelt mehelt võeti ära raudvarb.
Kokku toimetati päeva jook-sul kesklinnast politseisse ligi 25 inimest, mis on politsei andmetel Tallinna kohta täiesti tavapärane. Enamik politseiosakondadesse viidud inimestest rikkusid avalikus kohas alkoholiseadust, suurem osa õigusrikkujaid vabastati pärast väärteoprotokolli koostamist.
Kui kaua jätkab politsei Tallinnas korra tagamist tugevdatud jõududega, sõltub lähipäevade arengust.
Kolmapäeva rahvarohkeimal kogunemisel Narvas oli enam kui paari tuhande osalisega rongkäigus näha ka punalippe, kuid Nõukogude Liidu sümboolikat kandis neist vaid üks. "Kuna seda (lippu - toim) kandnud isik käitus väga korrektselt, ei hakanud politsei sekkuma," ütles Ida politseiprefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Tallinna, Tartu ja Narva mälestusmärkide juurde kerkisid lillekuhilad
Pronkssõduri uus asukoht tõestas ennast, sest sinna viidi enne-
Eilne päev möödus kogu Eestis rahumeelselt. Teise maailmasõja veteranid ja muud 9. maid võidupühana tähistavad inimesed külvasid maailmasõja monumendid lilledega üle kogu riigis.
8. mail valitsuse ja välisdelegatsioonide mälestusaktsioonist eemale jäänud Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski asetas Vene lipuvärvides pärja kaitse-väekalmistul asuva pronkssõduri jalamile ning andis seal ka ajakirjanikehordidele intervjuusid. Tema polnud aga ainus, sest õhtu lõpuks ulatus lillekuhi juba täismehele rinnuni.
Kaitseväekalmistul hakkasid ühel hetkel keskpäeva paiku inimesed jagama üksteisele valgeid õhupalle, millel oli pronkssõduri kujutise juures venekeelne kiri "Ma mäletan ja olen uhke". Politsei oli lubanud rahumeelseid mälestajaid mitte segada, see-tõttu ka ei hakatud õhupallide jagamist keelama. Keskpäeva paiku jõudsid õhupallid ka Tõnismäele.

Rakveres loeti ette Euroopa Liidu alusdokument
Euroopa päeva puhul arvukate rahvuslippudega kaunistatud Rakveres loeti üheksa tunni ja üheksa minuti jooksul maailmas esimest korda ette Rooma lepingud. Need lepingud on Euroopa Liidu alusdokument, mis sõlmiti 50 aasta tagasi.
Kell 9 hommikul alanud ettelugemise juhatasid sisse Rakvere linnapea ja Rakverest valitud riigikogu saadikute ülesasted.
Kokku osales Rooma lepingute ettelugemisel poolsada vabatahtlikku.
Paljude muigelsui möödujate arvates mõjus Rakvere eurobürokraatlikest tekstidest kubisenud kiiksuga ettevõtmine üleriigilise närvilisuse taustal väga elutervelt ja samas ka sürrealistlikult.
Kui mõni ettelugeja vuristas euroteksti tuimalt, siis Raho Aadla Rakvere linnanoorte näitetrupist kasutas avalikku esinemist ilukõne harjutamiseks, Maarja Kaasik aga demonstreeris kiirkõnes hiilgavad diktsiooni.

Kalamehed saavad nüüd püügiõiguse eest tasuda ka mobiiltelefoni abil
Mobiiliga püügiõiguse eest maksmine peaks vähendama ebaseaduslikku kalastamist.
Juba järgmise aasta jaanuarist muutub harrastuskalurite elu lihtsamaks, kuna püügiõiguse eest on võimalik hakata maksma ka mobiiltelefoni lühisõnumiga.
Kalapüügi seaduses vastavat muudatust tegeva keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi sõnul peaks muudatusega paranema ka harrastuskalapüügi kättesaadavus.
"Ennekõike muudab see lihtsamaks elu nendel õngemeestel, kel tuleb ootamatult mõte kalale minna, aga panka ega internetti parasjagu läheduses pole," tähendas Tuus, lisades, et seeläbi peaks ühtlasi vähenema ka ebaseaduslik kalapüük.
"Lühisõnumisse on vaja sisestada isikukood ning tasutav summa - vastavalt sellele, kui pikaks perioodiks püügiõigust tahetakse," kirjeldas Tuus. "Pärast sõnumiga püügiõiguse eest tasumist tuleb maksmiskinnitus samale telefoninumbrile, kust sõnum saadeti. Kui makse eba-õnnestus, tuleb teade koos selgitusega vea põhjuste kohta."

Sügava puudega inimesed on tüdinenud suurest bürokraatiast
27-aastasele Kristjan Mesilale määrati juba 1990. aastal täht-ajatu puue - tol ajal invaliiduse esimene grupp. "Ilma lootuseta paranemisele," märgiti paberitesse. Teisel eluaastal kolmanda korruse aknast väljakukkumisel saadud trauma jättis noormehe tervisele püsiva jälje.
2000. aastal pandi paika uued terminid ja Mesilale määrati sügav puue. Nüüdsest tuli puudega inimestel hakata pensioniametile iga kahe aasta tagant uuesti tõestama oma puude raskusastet.
Mesila ema ja hooldaja pensionär Vaike Mesila peab selleks täitma iga kord pataka pabereid ja detailselt aru andma, kuidas tema poeg hakkama saab. Esitatud andmed on aastast aastasse samad: tööl käima ei hakka ta kunagi ning iseseisvalt hakkama ka ei saa.

Ergma: kas kõik ikka soovivad sõltumatust
Riigikogu esimees leiab, et praegu ei ole mõtet kiirustada, kuid tuleb selgeks teha, kas riigikogus kõik erakonnad ikka soovivad, et meil oleks sõltumatu Eesti riik.
Venemeelsete poliitikute suust kostab üha uusi nõudmisi ning põhinõue on, et Eesti valitsus ja rahvas peaks nende ees vabandama. Kas on põhjust vabandada?
Mina ootan juba kaua aega Venemaa käest vabandust ja eel-kõige seda, et nad ka enda rahva ees vabandaksid. See oli totalitaarne režiim, mille all kannatasid kõik. Või miks Venemaa kõi-gepealt ei tegele oma asjadega? Praegu on rünnak Eesti kui suveräänse riigi vastu. Nüüdisajal ei toimu enam rünnakuid sõdur sõduri vastu, vaid hoopis teisel tasemel. Kübersõda on ka sõda!
Sõda?!
Jah. Kui hakatakse häirima ühe suveräänse riigi toimimist kü-berruumis, siis see ei ole mingi sõbralik suhtumine.

Vandaalitsejate protsessid võivad lükkuda sügisesse
Kohtunike töökoormus on suur ja istungeid määratakse juba
Harju maakohtu esimehe Helve Särgava sõnul pole praeguseks veel ühegi 26. ja 27. aprillil toimunud rahutustes osalenud inimese süüasi kohtusse jõudnud.
Kui prokuratuur ei jõua kriminaalasju ette valmistada ja kohtusse saata enne maikuu lõppu, võib juhtuda, et esimesed istungid vandaalitsejate süüasjas algavad alles sügisel. Kui kriminaalasi jõuab kohtukantseleisse mais ja kohtuniku puhkus on juulis või augustis, võib istung aprillis tänavarahutustes osalenud süüdlaste üle toimuda juba juunis.
Särgava märkis, et kriminaalasju arutavate kohtunike töökoormus on enne suve suur, mistõttu kohtuistungeid määratakse juba septembrisse. "Meie jaoks on aprillirahutustes süüdistavate kriminaalasjad nagu teisedki," sõnas ta.

Kaitseuuringute keskus: Moskva käsi oli Tallinna rahutustes märgatav
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Kadri Liik ütles, et Moskva kätt võib Tallinna rahutustes märgata küll.
"Ent ei saa öelda, et see oleks rahutuste ainus põhjus, asjal on kindlasti olemas ka kohalikud juured," täpsustas Liik.
Liigi sõnul on Eestil siin elavate venelastega väga selged kommunikatsiooniprobleemid. "Oleks silmakirjalik ajada neid Moskva kaela. Samas, Moskva on meie probleeme ära kasutanud ning teinud kõik, et konflikti eskaleerida," viitas Liik.
Liigi sõnul ei saa väita, nagu oleks Moskva sekkumine pronkssõduri ümber toimuvasse üheselt määranud sündmuste käigu, kuid see näitab, et Moskval on tahtmist ja huvi Eesti probleeme endi huvides ära kasutada. "Oluline on seda teada ja edaspidi neile vähem võimalusi anda, nii et järgmine katse ei tuleks neil välja paremini kui see, vaid halvemini."

Poliitika asjatundjad ei usu tugeva Vene partei tekkesse
Keegi ei ole mõelnud, et ühiskondlikust mittepoliitilisest liikumisest tekiks erakond.
Mitmed poliitikud, politoloogid ning ka Vene erakondade esindajad ei nõustu Edgar Savisaare ennustusega, et Notšnoi Dozori baasil võib Eestis tekkida tugev Vene partei.
"Need jutud käivad, aga meie Notšnoi Dozoris suhtume väga ettevaatlikult erakondadesse, kes meie vastu huvi tunnevad," ütles liikumise aktivist Dmitri Klenski. Tema sõnul on liikumisel palju radikaalsemad seisukohad kui mis tahes parteil. "Mälestussammas tuleb vanale kohale tagasi viia, valitsus peab tagasi astuma ja kohale tuleb tuua rahvusvaheline uurimiskomisjon," loetles ta.
Klenski ei uskunud, et Notšnoi Dozor võiks areneda parteiks praeguste liikmete arvelt. "Notšnoi Dozori 30-40-liikmelises tuumikus ei ole potentsiaali, aga on olemas vundament, mille najale partei rajada," ütles Klenski ning lisas, et samas ei ole tal usku Eesti demokraatiasse.

Venemaa peab ühe tšetšeeni surma eest maksma 55 000 eurot
Euroopa inimõiguste kohus otsustas täna, et Venemaa peab Vene riigi süül hukkunud tšetšeeni perekonnale maksma 55 000 eurot ehk 880 000 krooni valuraha.
Strasbourgis asuv kohus otsustas täna, et 2001. aastal hukkunud-mõrvatud tšetšeen Šamil Said-Khasanovitš Ahmadovi surma eest on vastutav Venemaa, vahendab Reuters.
Ahmadov oli üks 170 inimesest, kelle Vene väed arreteerisid 2001. aasta märtsis Tšetšeenia pealinna Groznõi lähedal.
Tema laip leiti järgmise aasta aprillis lähedalasuvalt põllult. Ahmadovi ülemine pool pealuust oli kadunud, parem jalg murdnunud ja laiba rindkeres olid kuuliaugud.
Euroopa inimõiguste kohus otsustas, et Venemaa pidas Ahmadovit seadusevastaselt kinni, ei uurinud Ahmadovi surma asjaolusid piisavalt ja lõpuks keeldus Euroopa kohtule ka asjassepuutuvaid dokumente üle andmast.

Ülehelikiirusel puhuvad tuuled soojendavad planeetide pimedaid pooli
Esimene Päikesesüsteemist väljaspool asuvate planeetide temperatuure kaardistanud uuring kinnitas, et mõnedel planeetidel puhuvad ülehelikiirusel tuuled, mis kannavad sooja päikesepoolselt küljelt nende ööküljele.
Harvardi ülikooli uuringu keskmes oli planeet nimega HD189733b, mis tiireleb ümber meie Päikesest veidi jahedama ja väiksema tähe, vahendab Space.com. Oma tähele väga lähedal asuvaid suuri gaasiplaneete nimetatakse "Kuumadeks Jupiterideks" ja HD189733b on üks sellistest.
Planeedi orbiit on vaid 3 miljonit miili, mis teeb selle planeedi aasta vaid 2,2 Maa ööpäeva pikkuseks. Kõik kuumad Jupiterid on oma tähe külge seotud loodetega, samamoodi nagu Kuu on planeet Maa külge "kinnitatud". Seega on kõik kuumad Jupiterid alati oma tähe poole ühe küljega ja ainult see pool saab tähelt soojust.
Harvardi ülikooli astronoomide meeskond eesotsas Heather Knutsoniga selgitasid välja, et HD189733b-l on üks koht kindlalt kõige kuumem. Planeedi päevaküljel asunud "kuumas kohas" oli temperatuur umbes 926 kraadi Celsiuse järgi. Üllataval kombel polnudki see koht planeedil otse seniidis ehk otse tähe all, vaid sellest kohast umbes 3300 kilomeetrit ida pool.

Tony Blair astub 27. juunil tagasi
Suurbritannia peaminister Tony Blair teatas täna, et astub tagasi 27. juunil.
Blair tegi oma kauaoodatud avalduse teatavaks täna Trimdonis peetud leiboristide juhtide koosviibimisel, vahendab BBC.
Blair teatas: "Ma teatan täna oma otsusest astuda tagasi Leiboristide partei juhi kohalt. 27. juunil lahkun ma peaministriametist."
54-aastane Tony Blair jääb peaministriks seni, kui saab valitud uus peaminster - eeldatavasti praegune rahandusminister Gordon Brown.
Parteiliikmed tervitasid peaministri lahkumisteadaannet püsti tõustes ja aplodeerides. Blair selgitas, et on olnud peaministriametis kümme aastat ja seda on tema sõnul piisavalt nii talle kui tervele riigile.
Blair meenutas oma 1997. aasta valimisvõitu: "Ootused olid nii suured. Tõenäoliselt isegi liiga suured." Samas kinnitas peaminister, et nüüd on Suurbritannia parem paik kui varem: töökohti on rohkem, paremad on ka tervise-ja haridusteenused ning ka kuritegevust on vähem.

Kümne aasta pärast on kõik maailma 1,8 miljonit looma-ja taimeliiki internetis
Projekt Eluentsüklopeedia loob kümne aasta jooksul veebiarhiivi, kus on artiklid ja fotod kõigi 1,8 miljoni maailmas tuntud looma-ja taimeliigi kohta.
Iga liigi leheküljele tulevad lisaks looma puudutatavatele artiklitele ka fotod, videod, looma häälitsused ja asupaigakaardid, vahendab BBC.
Veebientsüklopeedia projektijuhi doktor James Edwardsi hinnangul saab töö valmis kümne aastaga. 1,8 liigi veebientsüklopeedia projekti maksumuseks on 100 miljonit USA dollarit.
Andmebaas keskendub algul loomadele, siis minnakse taimede juurde ja nendega valmis saades lisatakse teave seente ja mikroobide kohta. Kõige viimasena leiavad entsüklopeedias oma koha fossiilsed liigid.
Entsüklopeedia koostamisel kasutatakse, kus võimalik, juba olemasolevate andmebaaside infot - näiteks FishBase kalade andmebaasis on olemas teave 29 900 kalaliigi kohta.

Soome ja teised EL-i liikmesriigid said Moskvast järsu kirja
Eesti kirja ei saanud
Soome välisminister Ilkka Kanerva sai Venemaa välisminister Sergei Lavrovilt pronkssõdurit puudutava järsu kirja.
Soome ajalehe Turun Sanomat andmetel kirja sisu ei avaldata.
Lavrov saatis sama kirja ka Euroopa Liidu eesistujamaa Saksamaa välisministrile Frank-Walter Steinmeierile.
Saksamaa Soome suursaadiku Hanns Schumacheri sõnul on kiri sõnastuselt "üsna järsk".
Suursaadiku sõnul on plaanis kirjale 4-5 päeva pärast vastata.
Saksamaa välisminister sõidab järgmisel teisipäeval nädalal Moskvasse ning avaldas lootust, et pronkssõduriga seotule leitakse lahendus enne järgmise nädala lõpus Samaaras toimuvat EL-i ja Venemaa tippkohtumist.
Soome välisministeerium teatas hiljem, et Lavrov saatis kirja kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele. Soome välisministeeriumi Ida-poliitika juht Kirsti Eskelinen ütles portaalile YLE 24, et Venemaa esitab kirjas pronkssõduri teisaldamise negatiivse külje.

Teadlased: Estonia hukkumise põhjusena ei saa välistada plahvatust
Rootsis Chalmersi ülikoolis Estonia hukkumist uurivad teadlased jõudsid järeldusele, et Estonia pardal võis toimuda plahvatus ja see võiski laeva uputada.
Üks Estonia hukkumise teooria on, et laeva pardal plahvatas midagi ja see rebis laeva külge augu, vahendab Rootsi Raadio. Olle Rutgersson Rootsi Chalmersi tehnikaülikoolist kinnitab nüüd, et plahvatust ei saa uppumise põhjusena välistada.
Rootsi uurijaterühma juht professor Olle Rutgersson selgitas: "Võib ju mõelda, et uppumise põhjustas laeva põhjas olev auk, aga mingil kombel pidi ju visiir küljest ära tulema, sest tõsi on, et see leiti merepõhjast vrakist eemalt."
Olle Rutgerssoni sõnul on uppumise tunnistajad alati plahvatuse kuulmisest rääkinud. Tunnistajate ütlused on kokku kogutud ja neid võrreldi kõigi mõeldavate sündmustekäikudega.

Venemaa tähistas võidupüha Nõukogude laadis paraadiga
Putin: võiduparaad äratas taas ajaloolise mälu paljudel inimestel Venemaal ja mujal.
Venemaa pealinnas meenutati eile võitu suurejoonelise sõjaväeparaadiga Punasel väljakul, hiljem kogunesid seal ja mitmel pool mujal 62. rahukevadet tähistama sõjaveteranid ja hilisemate põlvkondade esindajad.
"Sõda, mis kestis 1418 päeva ja ööd, lõppes vaenlase taganemisega sinna, kust ta tuli," teatas TASS. "Kangelaslinn Moskva, kus elab umbes 200 000 sõjaveterani, on õigusega ülemaaliste pidustuste keskus."
President Vladimir Putin pidas kõne, hümni saatel kärgatasid saluudiks kümme sõjaaegset suurtükki. Telekanalite otseülekandes marssis üle väljaku tuhandeid sõdureid nii nüüdisaegsetes kui ka Teise maailmasõja stiilis mundrites. Paraadil, mille lõpetuseks lendas üle peade üheksa hävituslennukit, osales 7000 sõjaväelast.

Ida võimumees väisas Rootsit naist kätlemata
Rootsit külastanud Iraani välisministrit ootas valitsushoone ees paarsada eksiiliraanlast, tervitades teda munarahe ja hüüe-tega "Visake mõrtsukas välja!"
Oma sünnimaal toimuvate inimõiguste rikkumiste vastu pikettinud inimestel oli raske mõista Rootsi valitsuse seisukohta, et ka nende riikidega, kes pälvivad Rootsilt kriitikat, tuleb dialoogi pidada.
"Selle režiimi jaoks tähendab dialoog piinamisi, hukkamisi ja kividega surnuks loopimist. Olen ise kaotanud mitu lähedast inimest vangla ja sõja tõttu," ütles Rahim Yazdanprst.
Peale demonstrantide kritiseerib ka Rootsi valitsus Teherani võime inimõiguste, sealhulgas naiste õiguste eiramise pärast. Kohtumistel nii asepeaminister Maud Olofssoni kui ka välisminister Carl Bildtiga kinnitas Iraani välisminister Manouchehr Mottaki lahke naeratusega, et inimõiguste rikkumisi tema maal ei esine.

Lätis möödusid sel aastal 9. mai üritused pingelises õhkkonnas
Eile lõunaks oli Riia nn Vabastajate monumendi lähistel vahistatud kolm inimest.
Tervikuna möödus sõjaohvrite mälestamine rahulikult, kuigi mõnevõrra pingestatud õhkkonnas. Juurdepääs monumendikompleksile oli kolmelt poolt tõkestatud metallaedadega, neljandast küljest viisid sajad inimesed selle juurde lilli.
Läti rahvuslike jõudude liidu (NSS) ja rahvusrinde liikmed asetasid ka pärja bolševismiohvrite mälestuseks, kusjuures politsei pidi nende ümber kaitseaheliku moodustama. Eelnevalt üritasid nn antifašistliku komitee liikmed pärjapanekut nurjata.
Üks vene keelt kõnelevatest nn antifašistidest vahistati, kui ta üritas lõhkuda NSS-i plakatit, teine aga siis, kui ta püüdis puruks rebida NSS-i asetatud pärga. Keelustatud rühmituse Perkonkrusts liige Igor *iskin peeti aga kinni selle eest, et ta olevat üritanud avada svastikaga lippu, teatas venekeelne ajaleht Tšas.

Kadrioru park ootab korrastustöödele
Laupäeval, 12. mail kell 11 oodatakse Kadrioru parki abikäsi järjekordsetele koristustalgutele.
Linna pressiteenistuse teatel keskendutakse seekord lossi esise korrastamisele.
Töö ja vahendid annavad kätte aednikud, pärast tööd pakutakse ka kehakinnitust.
Kogunemine toimub laupäeval kell 11: 00 lossi väravate juures.

Ansip Tallinna päeval Savisaart ei tervita
Peaminister Andrus Ansip ei kavatse traditsioonilisel Tallinna päeva avaüritusel tervitada linnapea Edgar Savisaart.
"See ei tuleks südamest ja ma jätaksin selle sellel aastal ära," ütles Ansip valitsuse pressikonverentsil.
15. mail toimuval Tallinna päeval tähistakse Tallinna vastuvõtmist Euroopa linnade liitu.
Traditsiooni kohaselt peaksid linnapea ja peaminister Tallinna päeval Lühikese jala väravas kohtuma.

Tallinnas jätkub politsei kõrgendatud valmisolek
Politsei säilitab Põhja prefektuuri teeninduspiirkonnas lähipäevil kõrgendatud valmisoleku, mille lõppemine otsustatakse üldisest olukorrast.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'ile, et kõrgendatud valmisolek püsib vähemalt nädala lõpuni.
Puusepa sõnul jälgivad korrakaitsjad olukorda seni, kuni tavapärane elurütm on taastunud ning seejärel naasevad politseiametnikud tavapäraste tööülesannete juurde.
Osa maakondadest appi kutsutud politseinikke on tagasi saadetud oma koduprefektuuridesse, kinnitas Puusepp.
Tõnismäe piirkonnas on tavapärasest rohkem politseinikke ka täna, kuid Tõnismäe kolmnurga ümber võeti juba öösel aedu vähemaks. Haljasala täieliku aiast vabastamise otsustab kaitseministeerium.
Politsei kinnitusel möödus 9. mai tähistamine ja sellele järgnenud öö rahulikult ning tõsisemaid vahejuhtumeid ei toimunud.

Päästjad tõid Reisisadama juures merre kukkunud mehe veest välja
Täna hommikul kella poole kümne ajal tõid päästjad Tallinnas Reisisadama A-terminali juure merre kukkunud mehe veest välja.
Põhja-Eesti päästekeskusele teatati kell 9: 33 teatati vette kukkunud inimesest reisisadama A terminaalis. Sündmuskohale sõitsid pinnaltpäästjad Kopli ja Pirita komandost ning päästjad.
Kai servalt vette kukkunud inimene suutis ennast päästjate saabumiseni veepinnal hoida kaile kinnitatud kummiballoonidest kinni hoides.
Kannatanuni jõudnud päästjad kinnitais kai servale konksredeli ning tõid mehe veest välja.
Kaldale aidatud kannatanu anti üle meedikutele.

Vana-Kuuli tänaval muutub ajutiselt bussipeatus
Seoses Vana-Kuuli tänava ja Liikuri tänava rekonstrueerimistöödega muutub ajutiselt Vana-Kuuli peatus.
Alates 11. mai tööpäeva algusest kuni 14. septembri tööpäeva lõpuni tehakse liinide nr 19, 51 ja 65 autobussidele Vana-Kuuli tänaval kesklinna suunal paiknev ajutine Vana-Kuuli peatus Liikuri tänaval ca 50 meetrit enne Vana-Kuuli tänava ja Liikuri tänava ristmikku.

Piiramisrõngas rahvusraamatukogu taastab töörütmi
Lähipäevil pääsevad külastajad enim räsida saanud interneti- ja ajakirjandussaali.
Tõnismäe rahutuste süül kaheks päevaks uksed sulgenud Eesti rahvusraamatukogu on teist nädalat taas avatud.
"Töötajate seas praegu enam paanikat pole, kuid valitseb üldine ärevus ning inimesed katsuvad majas toimuval senisest enam silma peal hoida," rääkis rahvusraamatukogu turundusjuht Triin Soone. Täna-homme pääsevad lugejad jälle ajalehtede lugemissaali ning arvutiruumi, kus vandaalid 26. aprilli õhtul kõik aknaklaasid sisse peksid. "Kannatasid just igapäevased uudistelugejad ja internetikasutajad, sest tavaliselt käis sealt päevas läbi sadakond inimest," nentis Soone.
Politsei paigaldas esimeste ärevate päevade järel hoone ette turvaaia ning paljud helistajad tunnevad siiani huvi, kas raamatukogu ikka töötab. "Kavatseme selle pärast 9. maid maha võtta ning rahvusraamatukogus jätkub normaalne töö," kinnitas Soone. Pärast pronkssõduri tarastamisele järgnenud tormilist ööd kogunes 27. aprilli hommikul esimest korda rahvusraamatukogu ajaloos kriisikomisjon ning otsustas hoone nädalalõpuks sulgeda.

Raeapteegi muuseumiosa laiendamine lükkub edasi
Arhailiste apteegiesemete näitamiseks pole linnal farmatseutide seltsiga kokkuleppeid.
Raeapteegi muuseumiväljapaneku laiendamine Tallinna päevaks on vähetõenäoline, sest arhailise apteegiinventari näitamiseks puudub kokkulepe.
Märtsis abilinnapea Merike Martinsoni juures kogunenud linnaosavalitsuse, sihtasutuse Communa Bonum ja Revali Raeapteegi muuseumi esindajad avaldasid lootust täiendada Raekoja platsile 1422. aastal rajatud Raeapteegi muuseumiväljapanekut järgmisel nädalal tähistatavaks Tallinna päevaks.
Nüüdseks on projektijuht Indrek Sarapuu sõnul selge, et asjaajamine võtab plaanitust kauem aega ning uue ekspositsiooni esitlemise asemel korraldatakse 15. mail kaheksatunnine perepäev "Tervendav rohupood".
Apteegi külastus muudetakse huvilistele kostümeeritud esinejatega sõuks, kus tervisetarkust jagavad tervishoiumuuseumi pedagoog Helena Orle ning ravimtaimeasjatundja Juta Mölder. "Tõenäoliselt tuleb müügile ka klarett, aga kas jõuame sildid valmis, veel ei tea," ütles Sarapuu.

1 küsimus Tallinna peaaednikule
"Pärast haljastustööde lõppu annab ministeerium Tõnismäe linna haldusesse. Mis saab sinna istutatud
70 000 võõrasemast?"
Vastab
Liis Valk
Tallinna peaaednik
Istutatud võõrasemad peavad vastu kuni juuni keskpaigani või heade ilmade korral kuu lõpuni. Kui ilm on väga soe, õitsevad lilled kiiremini ära.
Juunis asendatakse linnale kuuluvatel peenardel võõrasemad ja kevadised sibullilled tavaliselt suvelillede või püsitaimedega. Kas sama võiks toimuda Tõnismäel, ma tõesti ei tea. Tegu on poliitikute otsusega. Küll võiks sinna lillede istutamist integratsiooniprogrammi raames jätkata - eesti ja vene lapsed istutaksid koos lilli. See oleks ilus ja sümboolne tegu, mis aitaks äkki ka probleeme leevendada. Mujal maailmas kaasatakse linnaelanikke päris palju peenarde istutamisse.

Suusasprindi tõttu muutub liiklus
Seoses A. Le Coqi Tallinna vanalinna suusasprindiga on reedel ja laupäeval Tallinna vanalinnas liiklus- ning parkimiskorda muudetud. Parkimiseks ja peatumiseks on suletud Vabaduse väljaku ja Kaarli pst vaheline parkimisala 11. mail alates 18.00-st kuni 12. mail 20.00-ni.
Vabaduse platsil on parkimine peatatud reede hommikul alates 8.00-st kuni laupäeva, 12. mai õhtul kella 20.00-ni, Harju ja Niguliste tänavad on autodele liikumiseks täielikult suletud 11. mai õhtul kella 18.00-st kuni 12. mai õhtul kella 20.00-ni.
Seoses võistlusrajale lume toomisega on Nunne tänaval peatumine ja parkimine piiratud 11. mai õhtul alates 18.00-st kuni 12. mail 20.00-ni.

Politsei pidas kinni massirahutuste organiseerimises kahtlustatava Vene kodaniku
Keskkriminaalpolitsei pidas Tallinnas täna hommikul kinni massilise korratuse organiseerimises kahtlustatava Vene kodaniku.
"Politsei eesmärk on ühene - selgitada välja ja pidada kinni kõik isikud, kes osalesid aprilli lõpus toimunud vandalismiaktides," ütles keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Ivo Kolk. "Eriti oluliseks peame aga nende isikute tabamist, kes õhutasid ühel või teisel moel ka teisi seadusrikkumistele."
Andreyd (s 1964) kahtlustatakse 26. aprilli õhtul Tallinnas massilise korratuse organiseerimises.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu kinnitas Päevaleht Online'ile, et tegu on Venemaa kodanikuga.
Kahtlustuse kohaselt kasutas Andrey vägivalda politseiametnike suhtes ning vandaalitses riigiasutuste hoonete kallal. Oma tegevusega andis ta teistele kohalviibivatele isikutele mitteseadusekuulekat eeskuju ning julgustas sellega teisi kohalviibijaid riigivõimuvastasele ründele ning rikkuma riigi siserahu ja avalikku korda.

Tõnismäe säilmed maetakse juuni lõpus
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et Tõnismäel välja kaevatud langenute säilmed maetakse käeoleva aasta juuni teises pooles.
Täpne kuupäev peaks selguma lähinädalatel, kuid kaitseministri hinnangul toimub see ilmselt juuni lõpus.
Aaviksoo lisas, et valitsus on valmis kaaluma kõigi sugulaste taotlusi säilmete ümbermatmiseks mõnda teise soovitud kohta. Võimalik on ka valitsuse toetus.

Aaviksoo: piirdeaed võib Tõnismäelt kaduda juba täna
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul võib piirdeaed Tõnismäelt pronkssõduri endise asupaiga ümbert kaduda juba täna.
"See sünnib niipea kui võimalik," ütles Aaviksoo täna valitsuse pressikonverentsil.
Kaitseministri sõnul ei ole aia eemaldamise küsimus seotud ainult kaitseministeeriumi, vaid ka sisejulgeolekuga.
"Vahest sünnib see täna," avaldas Aaviksoo siiski lootust.
Täna peaksid kaitseministri hinnangul lõppema Tõnismäel haljastustööd ning peagi on uus lilleväljak nii tallinlastele kui ka meie külalistele avatud.

Õllevaht õpetab matemaatikat
Päev otsa õlleklaasi vahtimist ei peeta just heaks tooniks. Kuid Princetoni matemaatikud Robert MacPherson ja David Srolovitz just seda teevad. Nimelt kasutavad nad matemaatikat, et kirjeldada, kuidas muutub õllevahu mullikeste võrgustik.
Kahemõõtmelise teraliste
struktuuridega pindu kirjeldava teooria töötas välja arvutipioneer John von Neumann 1950. aastatel, ent nüüd täiendatakse seda 30 eri laadi pinna jaoks. Matemaatikud avastasid, et õllevahu kadumise kiirust iseloomustab pigem selle koostises olevate mullikeste laius kui nende naabermullide arvukus. Muutes aga pindpinevust, saab õllevahu hulka reguleerida. Seda teavad need, kes ise on õlut pruulinud ja seda ankrust välja lasknud - võitilgake vähendab liigse vahu hulka. Kas uuritava õlle ostis matemaatikutele Princetoni uurimisinstituut, pole teada. Allikas: New Scientist

Deemonid meie peades
Carl Sagan tegeleb selles viimases oma elu ajal avaldatud raamatus küsimusega, miks on parateadused nii ligitõmbavad. Miks said keskaegsed nõiaprotsessid toimuda? Miks tema sõnul langeb USA-s huvi reaalteaduste vastu? Sagani arvates ei tegelda koolis mitte teaduse meetodite selgitamise ja õppimisega, vaid pigem faktide pähetagumisega. Nii kaob laste huvi maailma kohta kõike teada saada mõne kooliaastaga. On kummaline, et kui Euroopa arvab, et jääb USA-st innovaatilisuse poolest maha, kritiseerib Sagan USA süsteemi. Ta juhib ka tähelepanu, et ühiskonnad teevad iga päev suurejoonelisi eksperimente, millel pole mingit tõestust taga. Nagu süstalde tasuta vahetamine, kondoomide kättesaadavaks muutmine jm. "Praegu pole Maal ühtki riiki, mis vastaks 21. sajandi keskpaiga nõudmistele," deklareerib ta kindlalt.

Eesti teadlased aitasid avastada iidse Hiina värvaine mõistatust
Veel enne paberi ja kompassi leiutamist tulid tao
Juba 2000 aasta eest valdasid Hiina käsitöölised kvantmehaanikat. Küll mitte teoreetiliselt, vaid praktiliselt. Nimelt valmistasid nad värvainet, mida tuntakse Hani violeti nime all ja mille ehitus on üsna samasugune nagu ainel, mida füüsikud kasutavad kvantnähtuste uurimiseks. Nimelt on üks aine kummaline olek, mille kohta pole just palju teada.
Aine kummaline olek
See nn Bose-Einsteini kondensaat on üks kummaline mateeria olek, mis tekib teatud liiki kvantsüsteemis, kui see väga alla, peaaegu absoluutse nullkraadini jahutatakse. Seda ennustasid Albert Einstein ja india teadlane Satyendra Nath Bose. Olekut iseloomustab suur koherentsus. Madalal temperatuuril langeb suur osa aatomitest madalaimasse võimalikku energiaolekusse ning nõnda ilmnevad kvantefektid suisa suures ulatuses, mitte nagu tavaliselt, ainult eraldi aatomitel. Kuigi olek ennustati teoorias juba 1925. aastal, suudeti see laboris tekitada alles 1995. aastal, külmutades rubiidiumi aatomeid temperatuurini 170 nanokelvinit. Selle tulemuse eest said Eric Cornell, Carl Wieman ja Wolfgang Ketterle 2001. aastal Nobeli füüsikapreemia.

Venemaa sanktsioonid mõjutavad enim transiiti ja toiduainetetööstust
Venemaa varjatud majandussanktsioonid mõjutavad kõige rohkem transiiti ja toiduainetetööstust, riik veel põhjust muretsemiseks ei näe.
Transiit Venemaaga mõjutab Eesti kogu transiidist umbes kaks protsenti, mistõttu valitsuse hinnangul ei peaks selle kadumine või vähenemine Eesti majandust katastroofiliselt mõjutama, teatas Aktuaalne Kaamera.
Ometi on transiidiärimehed mures, sest järgmise viie aasta jooksul võivad Venemaa sanktsioonid tähendada isegi kuni 65% suurust transiidi vähenemist ja töökaotust ligikaudu 5000 inimesele.
Toiduainetetööstuses on kaubandussuhted Venemaaga samuti viimastel aastatel jälle olulisemaks muutunud. Ametlikult ei ole küll kellegagi suhteid lõpetatud, kuid Venemaa leiab mitmeid põhjuseid, miks Eestist kaupa mitte tellida.

Õllesummeri korraldajad tervitavad 5% käibemaksumäära
Õllesummeri korraldajad tervitavad eilset Tallinna halduskohtu otsust, mis tunnistas põhiseadusevastaseks käibemaksuseaduse sätte, mis kehtestab tingimused kontserdipiletitele 5% käibemaksumäära rakendamiseks.
"See on meile väga hea uudis, ajal kui selleaastase festivali korraldus käib täie hooga. Õllesummeri piletid on hetkel 18%-käibemaksuga eelmüügis. Kui tingimused muutuvad, eks korraldame oma külastajatele veelgi parema sündmuse," ütles Õllesummeri peakorraldaja Marje Hansar.
Õllesummeri korraldajad juhivad tähelepanu, et Eesti kontserdikorraldajate liit on maksuseaduse vastuolule põhiseadusega tähelepanu juhtinud korduvalt. Korraldajate teatel ei suutnud riigikogu eelmine koosseis käibemaksumäära põhiseadusega ja Euroopa õigusega kooskõlla viia hoolimata sellest, et 2005. aastal nõudis seda märgukirjaga ka õiguskantsler.
"Tuleb välja, et Eesti riigikogu ületavad kiiruses ja operatiivsus isegi aegamööda jahvatavad kohtuveskid. Selge märk. Kui 101 kõrgestimakstud nn tipppoliitikut end vahel liigutaks, siis rahvas nende üle niipalju ei naeraks. Praegu jääb mulje, et isegi mitmekesi ei saada ühest väiksest paragrahvist jagu. Muudetagu vildakas seadus ennaktempos ja tõestatagu end," lisas Hansar.

Venemaa pani Narva silla otsa koormust piirava liiklusmärgi
Venelased on Narva silla Ivangorodi-poolsesse otsa pannud liiklusmärgi, mis keelab alates 15. maist raskemate kui 3,5 tonniste veokite ülesõidu. Vene pool ei ole ametlikult oma otsust põhjendanud.
Narva silla Ivangorodi-poolsesse otsa on tekkinud liiklusmärk, mis keelab alates 15. maist raskemate kui 3,5 tonniste veokite ülesõidu. Eesti poolelt tulevad raskemad veokid võetakse sellegi poolest vastu. Seega saaks alates 15. maist Narva silla kaudu piiri ületada lisaks jalakäijatele ja ratturitele vaid sõiduautod, kaubikud ja bussid.
Märgi paigaldas Kirde piirivalvepiirkonna teabeohvitseri Valeri Kiviselgi sõnul Venemaa föderaalne maanteeagentuur Rosavtodor. Märk on praegu vaid hoiatav, tema mõju hakkab kehtima alates 15. maist.
Kiviselgi sõnul on tegemist arusaamatu hoolitsusega Eestile kuuluva silla pärast.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võib liikluse puhul Venemaa poolt olla tegemist varjatud sanktsioonidega, kuigi ametlikku kinnitust liikluse takistamise kohta Vene poolelt ei ole saabunud.

Kuressaares hakkavad suvel sõitma velotaksod ja autorong
Erafirmad plaanivad käivitada suvel Kuressaares mitmeid suvelõbustusi, millest atraktiivsemad on velotaksod ja autorong.
Meelelahutusega tegelev firma Saarepuhkus tahab alates 1. juunist pakkuda Kuressaares velotakso teenust. Kokku hakkab Kuressaares firma tegevjuhi Ove Tamme sõnul sõitma kaheksa Hiinast toodud velotaksot, kuhu mahub korraga kaks reisijat, kirjutab Meie Maa.
Velotakso peatus hakkab paiknema Turu ja Kauba tänava ristmiku lähedal ning tund sõitu maksab 150 krooni.
"Igal rattal on brošüür, kus on kirjas kohvikud, restoranid, vaatamisväärsused," kirjeldas Tamme. "Klient saab ise valida endale marsruudi ja kohad, mida soovib külastada."
Nagu möödunud aastalgi, kavatseb OÜ NP Consulting Kuressaares sõitma panna puhkajatele ringvaatereise pakkuva autorongi.

Järvakandis avas uksed klaasikoda
Teisipäeval avati Raplamaal Järvakandi klaasimuuseumi klaasikoda, kus huvilised saavad nüüdsest kõrvuti klaasiajalooga tutvuda ka klaasipuhumise kunstiga.
Järvakandil on nüüd olemas euroopalik muuseum, kus lisaks klaasi ajalooga tutvumisele saab vanu traditsioone kasutades luua uusi kunstiteoseid, kirjutab Nädaline.
Kokku on klaasimuuseumi arendamine läinud maksma umbes 1,5 miljonit. Kui vana maja liigutamine nõudis umbes paarsada tuhat, siis uute hoonete ehitus ja sisustamine maksis kokku 1,24 miljonit krooni.
Klaasikoja võttis üürile OÜ Klaasikoda.

Kunda sadam lõikab pingestunud Eesti-Vene suhetest kasu
Samal ajal, kui Venemaa partnerid on hakanud pidurdama raudteetransiiti, näeb Kunda sadamas iga päev suuri laevu, mis Venemaalt ümarpuitu toovad, et siinseid saetööstusi toormaterjaliga varustada.
"Kui maad mööda ei pääse, tullakse meritsi," ütles Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev, kelle sõnul on tööd liigagi palju. "Aga see on hea," lisas ta kohe, kirjutab Virumaa Teataja.
"Nii naljakas, kui see ka ei ole - meie tunneme end neil raudtee jaoks keerulistel aegadel väga hästi," kinnitas Nikolajev.
"Vene müüjad on huvitatud, et oma kaubast lahti saada, ja meie oleme valmis nende kaupa vastu võtma. Iga päev on sadamas Venemaa palgilaev, kõigest hoolimata pole äri võimalik välja suretada," rääkis Nikolajev.

Haapsalu Kastani ostkukeskus laieneb poole suuremaks
Ehitusplatsi ettevalmistamisega algas teisipäeval Kastani ostukeskuse laiendamine, aasta lõpuks on kauplus praegusest poole suurem.
Kastani pood on kippunud aastate jooksul ostjate ja kauba hulgale väikseks jääma, põhjendas kaupluse juhataja Ulli Sepp laienemist ajalehele Lääne Elu.
Praegu on Kastani kaupluses pinda 1000 ruutmeetrit, müügipinda sellest üle 800 m². Uus kaupluseosa tuleb niisama suur.
Ulli Sepp ütles, et uues, suuremas poes kasvab tööstuskauba osa, mis on praegu kokku surutud väga väikesele pinnale. Peamiseks kaubaks jääb siiski toit, ütles Sepp.

Tallinn-Peterburi rongiliin jätkab ikkagi tegevust
GO Raili nõukogu liige Tiit Pruuli ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et Tallinn-Peterburi rongiliini siiski ei suleta.
"Eile õhtul saatis Oktoobri Raudtee meile faksi, et avab piletite müügi," ütles Pruuli. Samas kui 3. mail andis sama ettevõte teada, et rongiliin suletakse 26. mail.
Venemaa raudteeministeerium tõi üleeile avaldatud teates sulgemise põhjuseks aprillikuise kahjumi. Rongiliin avati 31. märtsil.
"Vähe on ärisid, mis ennast kuuga ära tasuvad," sõnas selle peale Pruuli.

Ettevõtted saavad osaleda juhtimiskvaliteedi auhinna konkursil
Ettevõtluse arendamise sihtasutus, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Eesti kvaliteediühing käivitasid Eesti juhtimiskvaliteedi auhinna konkursi.
Konkursi eesmärk on toetada kaasaegsete juhtimiskontseptsioonide rakendamist Eestis ja tunnustada avalikult juhtimiskvaliteedi valdkonnas väljapaistvaid tulemusi saavutanud organisatsioone.
Võimalik on kandideerida nii auhinnale kui ka osaleda nn edasipürgiva organisatsiooni tunnustustasandil.
Konkursil osalevaid ettevõtteid hinnatakse enesehindamise tulemusel koostatud taotlusdokumendi alusel. Hindamise viivad läbi vastava koolituse saanud hindamismeeskonnad. Selle tulemusena saab organisatsioon tagasisideraporti koos punktiskooriga. Parima selgitab välja žürii. Lisaks omistatakse heade tulemuste korral organisatsioonile tunnustus "Hästi juhitud organisatsioon" või "Eeskujulikult juhitud organisatsioon".

Euroopa Keskpank sälitas intressitaseme
Euroopa Keskpank otsustas täna jätta olulisemad intressmäärad muutmata.
Refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintress alammäär säilis Eesti Panga teatel 3,75% tasemel, laenamise püsivõimaluse intressimäär 4,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 2,75% tasemel.

Elektriraudtee juht sai Venemaalt parema tööpakkumise
Elektriraudtee AS nõukogu vabastas ametist senise juhatuse esimehe Margus Malsi, kes avaldas soovi ametist lahkuda Venemaalt saadud parema tööpakkumise tõttu.
Margus Mals esitas palve tema ametist vabastamiseks seoses sooviga võtta vastu teise äriühingu poolt tehtud tööpakkumine Venemaal, teatas firma müügi- ja arendusdirektor Kuldar Väärsi.
Ettevõtte nõukogu määras juhatuse esimeheks senise juhatuse liikme Kaida Kauleri, kes valiti 2003. aastal koos Malsiga ettevõtte juhatuse liikmeks.
Nõukogu esimees Peep Aaviksoo avaldas Margus Malsi lahkumissoovi üle kahetsust. Kolme ja poole aasta jooksul on Elektriraudtee juhatus tõestanud, et oskusliku juhtimise korral on ka riigile kuuluva äriühingu efektiivne majandamine võimalik.
Elektriraudtee AS teenindab reisijaid Tallinn-Aegviidu, Tallinn-Keila-Riisipere, Tallinn-Keila-Paldiski ja Tallinn-Keila-Klooga-Rand liinidel. Aastas teenindab Elektriraudtee AS 3,3 miljonit reisijat.

Baltika asutas tütarfirma Tšehhis
Baltika asutas 7. mail Tšehhis täielikult ettevõttele kuuluva tütarfirma Baltika Retail Czech Republic s.r.o.
Sel nädalal kirjutati Baltika teatel alla ka lepingule esimese poe avamiseks Tšehhi pealinnas Prahas. Tegemist on Montoni poega Praha kesklinnas asuvas vastavatavas Palladiumi keskuses. Pood on plaanis avada teisel poolaastal.
Hetkel opereerib Baltika Grupp Montoni, Mosaici, Baltmani ja Ivo Nikkolo jaekette kuues riigis - Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Ukrainas ja Venemaal. Ettevõttel on kokku 123 kauplust.

Kohus tunnistas piletite valikulise sooduskäibemaksu põhiseadusevastaseks
Tallinna halduskohus tunnistas eile põhiseadusevastaseks käibemaksuseaduse sätte, mis kehtestab tingimused etendusasutustele 5% käibemaksumäära rakendamiseks.
Maksu- ja tolliameti teatel on käibemaksuseaduses juba aastaid olnud säte, mis diskrimineerib etendusasutusi ning mille tulemusel osad teatri- ja kontserdipiletid maksustatakse 5% ning osad 18% käibemaksumääraga. Madalamat maksumäära saavad rakendada riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutused ja rahvusooper tingimusel, et riigi-, valla- või linnaeelarvest või kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti.
Vaidlusalusel juhul oli muusikalide korraldaja rakendanud 5% maksumäära ning maksu- ja tolliamet leidis, et käibemaksuseaduse kohaselt ei olnud madalama maksumäära rakendamise tingimused täidetud. Menetluse tulemusel määras maksuhaldur täiendavalt tasumisele kuuluva käibemaksu.

Eesti paikneb konkurentsivõimelt maailmas 22. kohal
Täna avaldatud uuringu järgi paikneb Eesti konkurentsivõimelt 55 riigi seas 22. kohal.
Aastaga on Eesti langenud kolm kohta, kui arvestada, et korrigeeritud andmete järgi paiknes Eesti eelmisel aastal 61 riigi seas 19. kohal. Algselt oli Eesti 20. kohal.
Euroopa Liidu riikide seas on Eesti 10. kohal, olles eelmisel aastal kaheksas. Aastaga on Eestist möödunud majanduse käima saanud suurriigid - Suurbritannia (16. koht tabelis) ja Saksamaa (20.).
Esimesel kohal paiknes USA, teisel kohal Singapur, kolmas oli Hong Kong. Soome oli langenud 10. kohalt 17. kohale. Leedu oli sel aastal tabelis esimest korda ning paiknes 31. kohal. Läti pole seni tabeli koostamises osalenud. Viimaste seas olid Poola (52.), Horvaatia (53.), Indoneesia (54.) ja Venezuela (55.).

BLRT Grupp sõlmis 700-miljonilise laevaehituslepingu
Eesti kontserni BLRT Grupp kuuluv Leedu ettevõte AB Vakaru laivu statykla ning saksa BARD Engineering Gmbh sõlmisid 700 miljoni kroonilise maksumusega laevaehituslepingu, mis on suurim Baltimaade laevaehituse ajaloos.
"Laev on ettenähtud tuulegeneraatorite paigaldamise ja teenindamisega seotud tööde teostamiseks Saksamaa mandrilaval Põhjameres," ütles BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman lisades, et sellise mahuga konkursi võitmine on väga tõsine märk meie laevaehitajate usaldusväärsusest ning konkurentsivõimelisusest maailmaturul, teatas BLRT kommunikatsioonijuht.
Taastuvate energiaressursside turul tegutsevale saksa ettevõttele BARD Engineering GmbH ehitatakse unikaalne raskekaaluliste ja suuremõõtmeliste lastide veoks ja tõstmiseks mõeldud alus. Ehituse kestus on 2 aastat. Tööde teostamiseks läheb vaja 4900 tonni terast.
Saja meetri pikkune ning kolmekümne kuue meetri laiune laev on võimeline transportima suuregabariidilisi veoseid, paigaldama tuulegeneraatorite aluseid kuni viiekümne meetri sügavusele merepõhja. Laev saab olema varustatud 500 tonnise tõstejõulise kraanaga ning kahe, 25 tonnise tõstejõuga abikraanaga. Ette on nähtud elamistingimused 50 liikmelisele meeskonnale ning maandumisplats helikopteritele.

Nordea kaartidega maksmine võib olla häiritud
Täna võib liinirikke tõttu esineda tõrkeid Nordea kaartidega tehingute tegemisel.
Kaarditehiningud on olnud häritud täna hommikust saadik, ütles Nordea panga pressiesindaja Päevaleht Online'ile.
Tehnilise vea põhjuste väljaselgitamisega ning probleemi lahendamisega tegeletakse.
Nordea vabandab klientide ees võimalike ebamugavuste pärast.

Kinema avas uue müügi- ja logistikakeskuse
Tõstuste tootja Kinema avas Jüri tehnopargis uue 20 miljonit krooni maksnud müügi- ja logistikakeskuse.
"Uues Jüri tehnoparki rajatud keskuses on meil kõigi põhiliste tootegruppide hoolduseks tihedamini vajaminevad detailid olemas," ütles Kinema tegevjuht Andrus Allikoja ettevõtte teates.
Allikoja sõnul erineb Kinema keskus tavalisest ehituskaupade poest selle poolest, et keskuses vaadatakse kõik projektilahendused üle koos personaalsete konsultantidega.
"Lisaks on kliendi mure korral Kinemal 24h valves spetsialist, kes aitab probleemi lahendada - seda nii telefoni teel nõu andes kui suurema probleemi korral kliendi juurde sõites," sõnas Allikoja.
Kinema esindushoone rajamist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Parts: postiturg peab avanema 2009. aastal
Olukorras, kus mitmed Euroopa Liidu riigid ei ole teinud ühest otsust, kas avada postiturud ettenähtud tähtajal, 2009. aastal, pooldab Eesti turu täielikku ja viivitusteta avamist, kinnitas Juhan Parts.
Minister tutvustas täna Eesti seisukohti Tallinnas peetava Euroopa Postiregulatsiooni Komitee (CERP) plenaarkohtumise avakõnes, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
"Postituru avamine on tekitanud kahtlusi paljudes riikides," märkis Parts. Ka eelmine Eesti valitsus oli selles küsimuses kõhklev. "Ma nõustun, et traditsioonidega süsteemi muutmine pole lihtne. Aga turu avamine pakub meile palju rohkem, kui me kaotame läbi mõningate ebamugavuste. Konkurentsi teke motiveerib ettevõtteid tõhusamalt töötama ja pakkuma klientidele parimaid teenuseid."
Postituru avamine puudutab kuni 50 grammi kaaluvat lihtkirja, mille saatmine on igas Euroopa Liidu (EL) riigis reserveeritud kindlale asutusele. Turu avamine 2009. aastast on ette nähtud Euroopa Liidu direktiividega, kuid liikmesmaadel on võimalik kaaluda ka üleminekuaegu jms. Täpne tulevikukava peab saama paika kolmanda postidirektiiviga, mida EL-is praegu arutatakse.

Hullude osturallide käive kasvas veerandi võrra
Äsja lõppenud jaekaubanduse sooduskampaaniate käve kasvas eelmise aastaga võrreldes 25%.
Enim külastajaid oli kõige laiema müügivõrguga Selveri ketil. Ühe ostukoha kohta olid populaarseimad Stockmanni hullud päevad, selgub TNS Emori poolt läbi viidud uuringust.
Kokku külastas selle aasta kevadel vähemalt ühte soodusmüügikampaaniat 57% elanikest.
Aprilli keskel TNS Emori poolt esmakordselt läbi viidud jaekaubanduse kampaaniate seireuuringust selgus, et enim külastati Selveri laadapäevi ja Rimi mammutipäevi.
Ühe ostukoha kohta arvutatuna olid aga kõige populaarsemad Stockmann ja Kaubamaja.
TNS Emori suunajuhi Aivar Voogi hinnangul on Stockmanni ja Kaubamaja soodusmüügid kordi atraktiivsemad, kuna seal on Eesti suurematest ostukohtadest kõrgeim hinna ja kvaliteedisuhe.

Kalevi turundusjuht taotleb kaubamärki Pronkssõdur
Kommivabriku Kalev turundusjuhi Alar Pinki firma Mosaic esitas taotluse registreerida oma nimele kaubamärk Pronkssõdur.
Taotlus puudutab nelja tooteklassi alkoholist ja õllest kuni rõivaste ja õppematerjalideni, kirjutab Eesti Ekspress.
Pink ütles Ekspressile, et tal ei ole täpset ideed, kuidas kaubamärki kasutada. "Mul oli see avaldus juba meelest läinud," ütles ta. "Esitasin ta ju aasta tagasi. Vaatan ikka ringi, mis nimed on kuumad."
Muuhulgas soovib ta oma nimele saada ka kaubamärki Jokk.
Praegu on nii Pronkssõduri kui ka Joki paberid menetlemise faasis. Pink märkis, et arvestades praegust olukorda pole ta sugugi kindel, kas riik üldse Pronkssõduri kaubamärgi talle annab.
Pärast Pronkssõduri hiljutist minemaviimist Tõnismäelt teatasid Vene partnerid Kalevile, et lõpetavad tema kommide ostmise.

Elle Kull ühines Urmas Sõõrumaa abiprojektiga
Säravast näitlejannast laste kaitseingliks kehastunud Elle Kull juhib ärimees Urmas Sõõrumaa miljoniprojekti, mis viib kokku puuduses lapsi ning nende abistajaid.
"Dharma tegevus tundus mulle väga sümpaatne, kattudes veidi UNICEFi omaga," põhjendab Elle Kull, kes näeb SA Dharma hõlma all käivitunud heategevuskeskuse juhtimises jätku oma varasemale tööle UNICEFis ning riigikogus, kirjutab Äripäev.
Abivajajate andmebaasi koostamine on sotsiaalministeeriumi andmetel riikliku sotsiaalteenuste registri ülesanne ning ülejäänutel sisuliselt puudub õigus taolist nimekirja koostada.
"Me tahaks väga seda andmebaasi saada nimeliselt," räägib Elle Kull, kelle sõnul andmekaitse küll kaitseb inimest, kuid ei lase abistada. Näiteks perekond, kes kasvatab 3. korruse korteris puudega last, vajab tõstukit, selgitab Kull, aga UNICEF ei saa aidata eraisikuid.

Eesti investeerimisgrupp ostis Läti ühe suurima piimatööstuse
Indrek Rahumaa juhitav Eesti investeerimisgrupp Alta Capital Partners ostis Läti kolme suurema piimatööstuse hulka kuuluva Rīīgas Piensaimnieksi, mis on eestlastele tuntud kui Karumsi kohukeste tootja.
"Rigas Piensaimnieks on kasumlik ettevõte ja omab tugevaid kaubamärke," põhjendas Rahumaa. Alta Capitali Partners ostis kõik European Facilities Limitedile (EFL) kuulunud piimatööstuse aktsiad ja omandas sellega 80 protsenti ettevõttest, kirjutab Äripäev.
Samas on ka Rigas Piensaimnieksi endist omanikku EFLi seostatud Alta Capitaliga.
Tehingu hinda Rahumaa lepingu salastatusele vihjates ei avalikustanud.
"See on alati huvitav. Ühtegi ametlikku numbrit pole veel avaldatud," ütles investeerimispanga SEB Enskilda Riia direktor Martins Krutainis, kelle sõnul võiks õiglane hind 2005./2006. aasta tulemuste põhjal olla 50-60 miljoni eurot ehk 782-939 miljonit krooni.

Tööõnnetused tabasid enim ehitajaid
Tööinspektsioon registreeris selle aasta esimese kolme kuu jooksul kõige enam tööõnnetusi ehitusalal. Registreeritud 98 ehitajatega juhtunud õnnetusest 39 olid rasked ja 57 kerged. Kaks ehitajat said tööõnnetuse tõttu surma.
Kahe eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes on just ehitusalal tööõnnetuste arv märgatavalt kasvanud, tõdeb tööinspektsioon.
Ehitajatega toimunud õnnetused moodustasid kõigi tegevusalade õnnetustest 8,8%.
Üldse registreeriti selle aasta esimeses kvartalis 870 tööõnnetust - 51 juhtumit rohkem kui eelmisel aastal samas ajavahemikus.

Eesti kaubad kaovad Vene poodide lettidelt
Ühtse Venemaa Noor Kaardivägi on ebasoovitavatest kaupadest teinud nimekirja.
Eile teatas Venemaal asuv O'Key kaubamajade kett, et lõpetab Eesti kaupade müügi. O'Key kaubamajade üks omanik on ka eestlane Hillar Teder.
"Ma ei ole selle otsuse juures olnud, kuid ma arvan, et see otsus ei tulnud raskelt," vastas Teder küsimusele, kas otsuse tegemine oli raske. "Ja ega ma ei tea ka, kes selle täpselt tegi ja mis põhjusel. Kas oli mingi ettekirjutus või midagi muud, ei ole kursis," lisas ta.
Teder hindas Eesti kaupade osakaalu O'Key kaubamajades marginaalseks: "Ma arvan, et kusagil 0,01 protsenti." Teder ei ole otseselt O'Key kaubamajade omanik, vaid kontrollib osalust firmas eri fondide tehtud investeeringute kaudu.
Peterburis tegutseb väga aktiivselt noorteorganisatsioon Ühtse Venemaa Noor Kaardivägi, mis on koostanud nimekirja Eesti toodetest ning lasknud trükkida ka liiklusmärgikujulised kleebised, kus Vedomosti andmetel on peal mahakriipsutatud fašistid ja lause "Me ei müü Eesti kaupa".

Eesti uus kunst ristlainetuses
Milline on eesti uus kunst? Kolm Tallinna näitust joonistavad kontuure.
"Keda kiidetakse? Kes on kõige geniaalsem? Kellest saab vahakuju? Kes saab inimeseks?" on mõned kunstihoone uue kunsti näitusele "Uus laine. 21. sajandi eesti kunstnikud" avalööki andvast Tiit Soku tekstiinstallatsioonist "Võitja" välja nopitud küsimused.
Tõepoolest: kellest siis saab mis? Aprilli lõpus, mai alguses avati Tallinnas erinevates näitust-sepaikades kokku kolm näitust lisaks kunstihoonele veel intiimsem kuraatorinäitus "Pomo sapiens: see on tõesti midagi" Vaala galeriis ja "Uus laine. 21. sajandi eesti kunst" Polymeri kultuuritehases, mis kõik püüavad omal viisil eesti uusimat kunsti defineerida. Pole kahtlustki, et nendel mänguväljadel valmistatakse osale vastustele pinda ette, vähemalt mõned neist pannakse paika ja kinnitatakse kolmandaid.

Eesti kunstnike liidus muutusi ei toimunud
Kõik, mis toimus eile kustnike liidu suurkogus Vene teatris, oli ootuspärane.
Üllatusena saadi kokku otsustusvõimeline kvoorum: üle 900 liikmega loomeliidust hääletas 524-st kokkutulnust 507 liidu liiget, kellest 441 andsid oma hääle senise presidendi Jaan Elkeni poolt, senise asepresidendi Anu Kalmu poolt oli koguni 468 liiget. Jaan Elkeni ainus vastaskandidaat, disainer Aleksander Jakovlev loobus pärast tulist kõnet. Kunstnike liidu volikogu liikmekandidaatidest sai enim hääli Enn Põldroos (331 häält).
Suurkogu möödus rahulikus meeleolus. Kunstnike liidu president Jaan Elken kiitis liidu majanduslikke näitajaid, kriitik Heie Treier omakorda meie kunstiajakirjandust - eriti võrreldes naabritega, koalitsioonilepingus on lõpuks sees ka 1% seadus, mis eeldab ehitiste investeeringutest selle protsendi kunstile.

Eesti laul ei pääsenud taas Eurovisiooni finaali
Eestit esindanud Hendrik Sal-Salleri ja Berit Veiberi laul "Partners in Crime" ei pääsenud 52. korda peetava Eurovisiooni lauluvõistluse laupäevasesse finaali.
Kümme finalisti valis nagu ikka telefoni teel välja rahvas. Edasi pääsesid Valgevene (astub finaalis lavale kolmandana), Makedoonia (6.), Sloveenia (7.), Ungari (8.), Gruusia (11.), Läti (14.), Serbia (17.), Bulgaaria (21.), Türgi (22.) ja Moldova (24.).
Tänase hääletuse täpsed tulemused - kes, kellele ja kui palju punkte andis - avalikustatakse pärast finaali.
Poolfinaalide süsteemi kasutatakse Eurovisioonil 2004. aastast, Eestile pole see seni edu toonud ja finaali pole meil asja olnud. Eesti langes finaalist välja 2003. aastal Lätis, mil meid esindas ansambel Claire's Birthday lauluga "Eighties coming back".

BBC ennustab võitu Saksamaa eurolaulule
Telejaama BBC ekspertide kogu arvamuse kohaselt on tänavuse Eurovisiooni lauluvõistluse favoriit Saksamaa.
BBC ekspertide arvates moodustavad tänavuse Eurovisiooni lauluvõistluse esiviisiku Saksamaa, Šveits, Serbia, Gruusia ja Hispaania.
Tabeli esikümne lõpetavad Kreeka, Küpros, Bulgaaria, Valgevene ning Venemaa. Eesti eurolugu "Partners in Crime" esikümnesse ei jõudnud.
Palju punkte kogusid laulud, mis jäid esikümnest välja, ei ole BBC veebilehel täpsustatud.
Montenegro, Portugal ja Armeenia lõpetavad tabeli tagumise otsa. Nende kolme riigi lugudele ei andnud BBC ekspertide kogu ühtegi punkti.
Saksamaa eurolaulu vaata siit.

Saadet "Kaks takti ette" hakkab juhtima Tanel Padar
12. mail 35. sünnipäeva tähistava saate "Kaks takti ette" saatejuhiks saab Tanel Padar.
Muusikaprodutsent Elmar Liitmaa ütles täna hommikul Terevisioonis, et saatesarja ootab konkurentsis püsimiseks ees mitu muudatust.
Saatesarja toimetaja Eve Viilupi sõnul kaob näiteks järgmisest hooajast ära osalejate kehtestatud vanuse ülempiiri.
Saadet hakkab juhtima Tanel Padar, kes kinnitas oma karjääri näitel, et Kaks takti ette on noortele lauljatele kindlasti edukaks hüppelauaks.
Registreerimine saatesse algab 12. maist ning kestab 12. juulini. Ette laulmine toimub augustis ning ühe muudatusena ei pea osalejad enam demosid koostama.

Hirmunud hobused muutsid Rolling Stonesi esinemispaika
Belgradi hipodroomil toimuma pidanud Rolling Stonesi kontserdi asukohta muudeti, kuna korraldajad kardavad, et bändi esinemine võib hobuseid ärritada.
Serbia loomakaitsjad on mures, kuna kontserdi korraldajate plaan nägi ette 300 hipodroomil tallides elava hobuse rahustitega vaigistamist, teatab BBC.
Belgradi hipodroomil 14. juulil toimuma pidanud Rolling Stonesi kontsert leiab uute plaanide järgi aset ühes avalikus pargis Belgradi kesklinnas.
Tänaseks on Belgradis toimuvale Rolling Stonesi kontserdile müüdud enam kui 80 000 piletit.

Helsingis hüppavad täna võistlustulle poolfinalistid
Kui seni toimusid Helsingis poolfinaali proovid, siis täna läheb tõeliseks poolfinaaliks.
Helsingis ringi tuuritav Eurovisiooni buss oli eile keskpäeval rahvast pungil. Bussitäis fänne, ajakirjanikke ja fotograafe sõitsid Eurovisiooni halli, kus neid ootas esimene poolfinaali proov. Terve sõu, mis täna kõikjal Euroopas inimesi telerite ette naelutab, mängiti otsast lõpuni läbi.
Selle aasta Eurovisiooni teema on "True Fantasy" ("Tõeline fantaasia") ning soomlased on teinud selleks kõik, et meeletu fantaasia jõuaks kõigi huvilisteni. Küprose lugu, mis kõlab poolfinaalis kolmandana, pani rahva meeletult aplodeerides kaasa elama, samasuguse tunnustuse osaliseks said *veits ja Andorra. Eriti marulise aplausi teenis aga Türgi laul "Shake It", mis jõuab publiku reaktsiooni arvestades kindlasti finaali.

Rannavõrkpall: eestlased langesid Bahreini MK-etapil miinusringi
Eestit rannavõrkpalli maailmakarikasarjas esindavad Kristjan Kais ja Rivo Vesik alistusid täna Bahreini etapi kolmandas ringis Hollandi duole Richard Schuil ja Reinder Nummerdor ning langesid miinusringi.
Eile maailma esipaari Ricardo Santose ja Emanuel Rego üle mänginud eestlastel tänaseks jõudu ei jätkunud - hollandlastelt tuli vastu võtta 0: 2 kaotus.
Avageimis 17: 21 alla jäänud eestlased alustasid teist geimi hästi ning mäng püsis tasakaalus seisuni 10: 10. Seejärel said hollandlased kuus punkti järjest ning kättevõidetud edu enam ei loovutatud. 21: 16 geimivõit viis hollandlased kuue hulka ning lükkas eestlased miinusringi.
Täna hilisõhtul peetava miinusringi kohtumise vastasteks on Austraalia duo Andrew Schacht - Joshua Slack ja Hispaaniat esindavate Pablo Herrera - Raul Mesa omavahelise matši võitja.
Eestlaste tänased esimesed vastased Richard Schuil ja Reinder Nummerdor pühendusid rannavõrkpallile alates eelmisest suvest. Mullu osaleti eelkõige Euroopa karikasarjas, kus lõpetati kokkuvõttes kõrge teise kohaga. Enne seda mängisid mõlemad mehed tipptasemel saalivõrkpalli.

HC Chocolate Boys kinnitas reeglit - jälle jäi võit koju
Meistrisarja finaali viienda mängu avapoolaeg lubas põnevust, ent ikka võitis võõrustaja.
HC Chocolate Boys alistas kodusaalis Kiilis Põlva Serviti 26: 21 ja juhib seeriat 3: 2. Nii jätkus tuntud stsenaarium - kes on väljakuperemees, see ka võidab.
Aga erinevalt eelmistest kohtumistest jagus tasavägist mängu teise poolaja keskpaigani. Alles siis said võõrustajad mõneväravalise edumaa.
Hästi alustanud Serviti väravavaht Eston Varusk hakkas teisel poolajal väsima. "Kokkuvõttes oli kehv mäng, vajusin ära ja tahtsin, et Igor (Rapovet - toim) väravasse läheks," lausus Varusk. "Tundus, et jäin neile psühholoogiliselt alla - visked ei olnud tegelikult hullud."
Varuski hinnangul pole seeria läbi. Reedel mängitakse põlvalaste koduõuel.

Venemaa hokiässade võit tõi publikule peo
Esimestena jõudsid MM-võistluste poolfinaali Venemaa ja
Hokihullud venelased said võidupühal Moskvas täiel rinnal kaasa elada Venemaa meeskonna võimsale 4: 0 üleolekule Tšehhimaa üle MM-võistluste poolfinaalis. 2000. aasta MM-il Peterburis kodupubliku ees 11. koha saanud venelased ihkavad põrumist heastada kullavõiduga.
"See oli meie maale eriti tähtis päev, oleme võidu üle õnnelikud," lausus Sergei Gontšar. "Seitse aastat tagasi ei mänginud me hästi. Nüüd töötavad kõik kaitses kõvasti, ka ründajad ei löö põnnama."
Washington Capitalsi äss Aleksandr Ovetškin tõstis esile üksmeelset võitlust ning pidas liidriks kaks väravat löönud ja ühe värava löömisel osalenud Jevgeni Malkinit. Poolfinaalis kohtuvad võõrustajad kas USA või Soomega.

1 küsimus Aleksander Tammertile
Mis seisus olete enne homset kergejõustiku Grand Prix' etappi Kataris Dohas?
Vastab
Aleksander Tammert
kettaheitja

Vehklejad üritavad vägisi hüpata Pekingi olümpiamängude rongile
Kaido Kaaberma hindab tõenäosust eestlaste esinemiseks Pekingis 15-protsendiliseks.
Ateena olümpiamängud olid meie mätta otsast vaadatuna vehklemisvabad: ühelgi Eesti epeesportlasel ei õnnestunud end võidelda olümpiarajale. Ei nais- ega meeskonnal.
Võimalused Pekingisse pääseda on juba reglemendi kohaselt neljandiku võrra väiksemad, sest naiskondlikku epeevõistlust seekord kavas pole. Rahvusvahelise vehklemisliidu (FIE) keeruline valikusõel on ülikitsaste piludega.
"Tõenäosus, et keegi meie omadest murrab Pekingisse, on 10-15 protsenti," väidab Eesti teenekaim vehkleja Kaido Kaaberma. "Paremad väljavaated on naistel, kellest üks-kaks võib väga hea õnne korral sihile jõuda,".
Sven Järve on optimistlik

Rohked dopingusüüdistused jätavad rattamaailma liidrita
Laupäeval suurvõistluste hooaega avavast Itaalia velotuurist jääb hulk tähti kõrvale.
Veel kaks nädalat tagasi oli Giro d'Italia mullune võitja Ivan Basso suursoosik, kuid itaallase seotus Hispaania veredopingulaboriga sundis ta startimisest loobuma.
Kuigi ta on dopingu tarvitamist eitanud ja tunnistanud "puhtsüdamlikult", et tal tekkis nõrkushetkel vaid "kiusatus keelatud aineid pruukida", ootab teda siiski ilmselt kaheaastane võistluskeeld.
Velotuurist jäävad kõrvale tervelt 58 ratturit, kes on seotud Hispaania dopingulaboriga. Nende hulgas on näiteks Michele Scarponi (Acqua & Sapone-Caffè Mokambo), Constantino Zaballa, Ruben Plaza (Caisse d'Epargne) ja Tyler Hamilton (Tinkoff Credit Systems). Samuti dopingu tarvitamises süüdistatud Jan Ullrich taandus tippspordist.

Skype avalikustas täna Skype 3.2 for Windows lõppversiooni
Värskeim versioon sisaldab mitmeid uusi funktsioone, millega kasutaja saab Skype'i isikupärasemaks muuta.
Samuti saab nüüd Skype'is paigutada kõikide kontaktide andmed ühte kohta, mis teeb suhtlemise sõprade ja pereliikmetega üle maailma veelgi lihtsamaks, teatas ettevõte.
Uuele Skype'ile on lisatud videovõtte funktsioon, millega saad teha endast veebikaameraga pildi ja lisada selle oma profiilile. See võimalus lähtub üha suuremast veebikaamera kasutamise ja Skype'i videokõnede populaarsusest, mis on kiiresti kasvanud alates funktsiooni tutvustamisest 2005. aasta detsembris. Praegu tehakse juba ligi viiendik Skype'i kõnesid koos videoga.
Uued funktsioonid koos täiustatud kasutajasõbraliku liidesega märgivad Skype'i jätkuvat suunda oma enam kui 196 miljonile kasutajale üha mugavamate ja interaktiivsemate suhtlusvõimaluste loomiseks.

TeleYks jõudis poodidesse
Maikuus alustasid Express mobiiliäri ja Techmarketi poed TeleYks lepinguliste pakettide müügiga, pakkudes nii lisaks senisele veelgi lihtsamat liitumisvõimalust kvaliteetse odavoperaatoriga.
"Seni on TeleYks lepinguliste pakettidega olnud võimalik liituda vaid Interneti või telefoni teel, ent kõigil inimestel pole kodus internetiühendust ning samuti ei tunne paljud end mugavalt vormistades liitumist telefonitsi. Pigem eelistatakse konkreetset müügikohta, kus on võimalik kohe liitumislepingule alla kirjutada ning mobiilsideteenuseid juba samal päeval kasutama hakata," selgitas Elisa kõnekaardi müügijuht Indrek Vaino uue valikuvõimaluse pakkumist TeleYks klientidele ettevõtte teates.
Vaino sõnul saab TeleYks Express mobiiliäri ja Techmarketi kaupluste näol endale juurde 27 esindust Eesti erinevates piirkondades, millele lisandub sel aastal veel mitu uut müügikohta. Praegu asuvad kahe mobiilipoe keti kauplused Tallinnas, Tartus, Maardus, Narvas, Valgas, Viljandis, Kohtla-Järvel, Rakveres ja Paides.

Bravocomi arendustegevust asus juhtima Indrek Hirvlaan
Sellest nädalast alates töötab Bravocomi teenussüsteemide arendusjuhina Indrek Hirvlaan.
Bravocom omandas aasta alguses 3G sagedusloa ja asub varsti uue põlvkonna võrku välja ehitama, mistõttu kavatseb ettevõte senisest rohkem panustada uute toodete arendusele ja turuletoomisele, teatas ettevõte.
Telemaatika ja IT-tehnilise ning administratiivse juhtimistaustaga Indrek Hirvlaan hakkab Bravocomis juhtima teenussüsteemide osakonna arendusüksust, mis vastutab nii uute klienditoodete, kui ka ettevõtte erinevate toodangu- ning tugisüsteemide arenduse ja juurutamise eest. Hirvlaane juhitavas arendusüksuses töötab viis arendusspetsialisti. Bravocom on juba varem iseseisvalt välja arendanud ja opereerib täna neljanda põlvkonna arveldus- ja tugisüsteeme.

RoschierRaidla korraldab konverentsi Baltic Business Law Conference
Homme toimub Tallinnas Mustpeade Majas advokaadibüroo RoschierRaidla äriõiguse teemaline konverents.
Konverentsil avavad Eesti ja Balti riikide äriõiguse ja ärikliima teemasid erinevatest tahkudest tuntud ja tunnustatud spetsialistid, teiste seas Henrik Hololei, Rein Lang ja Indrek Neivelt, teatas Raidla & Partnerid.
"Ühepäevane konverents koondab kokku tunnustatud äriõiguse eksperdid, et anda ülevaade pidevalt muutuva äriõiguse hetkeseisust," lausus advokaadibüroo Raidla & Partnerid partner Jüri Raidla. "Oleme kutsunud esinema eksperte nii Brüsselist kui Tallinnast, juriste ja tippjuhte, kes igapäevaselt tegelevad äriõigusküsimustega, samuti on esindatud äriliidrid Balti riikidest ja Skandinaaviast. Ettekandjad arutlevad Euroopa äriõiguse tänapäeva ja tuleviku õigusloome spetsialistide vaatenurgast Eestis ja Euroopa Liidus."

Tallinna börsi ja väärtpaberikeskuse tulud kasvasid 8%
Tallinna Börsi ja Eesti Väärtpaberikeskuse äritulud tõusid 2006. aastal 8% ehk 55 miljoni kroonini (2005: 51 miljonit krooni).
2006. aasta puhaskasum 12,8 miljonit krooni (2005: 17,6 miljonit krooni). Tulemused on konsolideeritud ja auditeeritud.
Tallinna Börsi kui emafirma konsolideerimata äritulud kasvasid 2006. aastal 18,3 miljoni kroonini (2005: 17,6 miljonit krooni). Tallinna Börsi puhaskasum oli 5 miljonit krooni (2005: 7,6 miljonit krooni, milles sisaldub Hansapanga denoteerimisest saadud erakorraline tulu).
Tallinna Börsi tütarfirma Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) äritulud kasvasid 11% ehk 37,4 miljoni kroonini (2005: 33,8 miljonit krooni). EVK puhaskasum langes 10,1 miljonilt kroonilt 2005 aastal 7,8 miljoni kroonini 2006. aastal seoses dividendimaksest tulenenud tulumaksukohustusega.

If maksis esimeses kvartalis 160 miljonit krooni hüvitisi
If Eesti Kindlustus maksis selle aasta esimeses kvartalis 160 miljonit krooni hüvitisi, mis on 11,5 protsenti enam kui mullu samal perioodil.
Tänavuse esimese kvartali kasum oli 43,2 miljonit krooni (28,5 miljonit krooni 2006. aasta esimeses kvartalis).
"Esimene kvartal algas kindlustusturu jaoks rohkete liikluskahjudega, mis tulenesid ilmastikust tingitud keerulistest teeoludest," ütles If Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Andres Sooniste. "If maksis tänavu esimeses kvartalis välja rohkem hüvitisi - 11,5 protsenti enam kui eelmise aasta samal perioodil. See periood näitas selgelt kindlustuse vajalikkust ja olulisust. Samas on tunda kasvavat huvi nii kindlustusteenuse enda kui ka kahjuennetusliku tegevuse vastu. Kahjuennetus on If Eesti Kindlustuse üks olulisimaid prioriteete."

Warner Bros lõpetas Kanadas eellinastused
Filmistuudio põhjendab oma otsust Kanada valitsuse suutmatusega kriminaliseerida filmide käsikaameraga ekraanilt salvestamist.
Warner Bros lõpetas esmaspäevast oma filmidele Kandas eel -ja promolinastuste korraldamise, kirjutab Hollywood Reporter.
Esimesed filmid, mille eellinastustest kanadalased ilma jäävad on Ocean's Thirteen ning järjekordne Harry Potteri seeria. Warner Brosi levijuht Dan Fellmann: "See samm on vajalik kaitsmaks mitte ainult meie poolt brändistatud filmikangelasi vaid ka filmitegijaid ning levitajaid."
Teine Warner Brosi töötaja Darcy Antonellis sekundeerib: "Pea alati ilmub esimese linastusnädala jooksul välja mõni Kanada piraatkoopia. Kanada on sedasorti piraatluse vastu võitlemises meie prioriteet number üks."
Mullu ähvardas 20th Century Fox samadel põhjustel Kanada eel-linastustele kriipsu peale tõmmata.

Baskini anekdoodid
Kaks sõpra maletasid. Võitis see, kes polnud kunagi malet mänginud. Teine, malemeister ja linna tšempion ütleb:
"Oleks sa käinud vankriga, sa oleks võinud võita juba varem!"
"Aga kas vanker ka käib?" imestab võitja.
Teatris üks daam pidevalt niheleb ja keerleb oma kohal. Kõrvalistuja sosistab:
"Te segate vaatamast! Otsite te midagi?"
"Te istusite arvatavasti minu lehviku peale!"
"Tõesti? Ja mina mõtlesin, miks mul alt nii õudselt puhub!"
Juku küsib emalt:
"Emme, kas sulle ütleb midagi arv 5,28?"

JÄRJEJUTT (7): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Võib ka nii öelda. Mul on siin kohvrikeses maailma parim semiootikute püüdmise lõks. Kas Koulu on ka kusagil läheduses? "Selgus, et ei olnud. Koulu olla läinud tunnike tagasi Perseusse kamaga vaimu virgutama ja nagu Brunhilde oli kuulnud, olla kohe tema ümber kogunenud andunud austajate jõuk, kellele mu peremees nüüd deklameerivat oma uusimat regivärsilist poeesi" Tuljaku teekond ". Võib minna õhtuni.
"Ma näitan teile ise ruumi kätte," kostis Brunhilde siis. "Kui te just ei soovi Perseusse talle järele minna."
"Tänan, ei," vastasin mina.
"Ka mina ei tunne end Perseuses kõige paremini," sõnas Brunhilde tee peal. "Teie Burgundia Kroonis on hoopis teine tunne. Just nagu päris kohvikus. Käiksin seal sagedamini, kuid kahjuks..."

Saksamaa väikelinn tahab ehtida end hiina arhitektuuriga
Hiinlased on aastaid kopeerinud Euroopa linnu, nüüd vastab Saksamaa samaga.
Hiinlased on Shanghaisse rajanud mitme Euroopa linna koopiaid, teiste seas Thames Towni, pooleli on veel Veneetzia, Barcelona ja üks Põhjamaa linn. Ka Saksa linnake Anting ühes Goethe ja Schilleri kujuga on juba rajatud. 2008. aasta kevadel peaks vastukaaluks algama Berliinist põhja poole jäävas Oranienburgis Hiinalinna ehitus.
Linnaosa kavatsetakse ehitada 80 hektari suurusele endisele Nõukogude lennuväljale, mis on ligi 15 aastat söötis seisnud. Traditsioonilises hiina ehitusstiilis on plaan rajada pagoode, paviljone ja templeid, kirjutab Spiegel. Kvartali kujundus lähtub Tangi dünastia (618-907 m.a.j) linnaehitusest ja arhitektuurist, mis oli Hiina majandusliku ja kultuurilise arengu õitseaeg.

Maaelu käib üle jõu - korteris on kergem
Kuigi eestlane eelistab pigem oma majas elada, on neidki, kes korterisse tagasi kipuvad.
Merle Pekkenen (33) oli terve oma elu maal elanud. Keilast ligi viie kilomeetri kaugusel asuvas maamajas olid suvised nädalavahetused tema sõnul tööga kindlustatud, sest ümbruse korrashoiuks tuli poolehektarisel maalapil pidevalt muru niita. Merle tütar pidi kooli sõitma kahe bussiga. Just üle jõu käivate aiatööde pärast kolis naine kahe aasta eest Jüris asuvasse korterisse. "Majast ei tunne ma absoluutselt puudust, naudin korteris elamist," on Merle veendunud. Nüüd on tal poole rohkem vaba aega, sest majaga seoses oli alati midagi parandada või ehitada.
Ta lisab, et ka tütrel on nüüd kergem, sest kool on kodust poole kilomeetri kaugusel. Merle arvates on majas elamise kulud märgatavalt suuremad kui korteris. Ainus asi, mida ta n-ö maja-aegadest igatseb, on grillimine. "Nüüd käin sõprade ja sugulaste juures, kui grillihooaeg käes," lisab ta.

Rikkad pariislased elavad laevas
Vaid väga rikkad saavad endale Pariisis lubada hipielu ja kolida linnakorterist jõelaeva.
Pariisis Orsay muuseumi lähedal seisab paljude ülesvuntsitud laevukeste hulgas vana kööbakas jõelaev. Kaupa ta enam ei vea, aga sellel naudib elu üks keskeas mees. Pikka aega arvasin ta välimuse järgi, et tegu on töötu hipiga, kellel pole kuskil mujal elada. Hommikuti joob härra kaptenisillal kohvi ja vaatab, kuidas inimesed tööle lähevad. Möödujad vaatavad loomulikult teda.
Keskpäeval, kui tööinimesed sööklasse lippavad, grillib ta laeva ahtris liha või peesitab niisama päikese käes. Seal on tal väike postkast, katus pea kohal, elutoas maalid seintel, internet - kõik, mis eluks tarvis. Koer oli kah olnud, aga enam pole.
Prantsusmaa suuremate jõgede kallastel hakkab silma terve hulk sarnaseid laevakodusid. Pärast jõetranspordi allakäiku 1980. aastatel on paljud kaubalaevad kohandatud eluasemeks. Mõned näevad välja nagu mustlaslaagrid: rõõmsalt liga-loga, püksid nööri peal kuivamas ja haagissuvila mingi imenipiga katusele tõstetud. Teised on kaunistatud lillekeste ja pitskardinatega ning säravad värskest värvist. Ruumi on sellises veekodus sageli üle saja ruutmeetri, vaatest pole mõtet rääkidagi. Kui tuleb aeg puhkusereisile sõita, ei pea kunagi kohvreid pakkima - kaasa võib võtta kogu elamise, isegi auto.

Luksuslik paadimaja maksab 15 miljonit krooni
Paadimajadest avanevad hingematvad ja hinnalised vaated Euroopa suurlinnadele.
Suurbritannia kanalite kitsad laevad on kasutuses kodudena, neid renditakse kallilt välja ja pargaste seast võib leida omapärase suvekodu. Hiljuti jõudis müügile suurepärase vaatega luksuslik paadimajake Thamesi ääres, see maksab 655 000 naela (15 miljonit krooni).
1980-ndate Thamesi praami kirjeldatakse kui pealinna ihaldusväärseimat kodu. See on omasuguste seas üks kalleimaid paadimajakesi. Nimetatud imeline merekodu asub kohe Wandsworthi pargi kõrval. Paadis on kolm magamistuba, suur elutuba, ruumikas köök, vastuvõtutuba, kamin ja imeline vaade Thamesile.
Praegune omanik, kes kolib varsti Hollandisse, ütleb, et sajaprotsendiliselt on tegemist ainukese võimalusega elada linnas. "Ma olen ehk erapoolik, aga usun, et enamik inimesi nõustuks minuga, et see on kõige originaalsem ja ihaldusväärsem eluviis Londoni keskel praegusel ajahetkel," ütleb ta. Tulevane ostja peab aga arvestama seda, et laev pole siiski nii kindel elukoht kui maja ja sellele ei pruugi saada pandilaenu.

Saaremaa kinnisvaraturg: soomlane müüb, eestlane ostab
Kui hiljuti soetasid Saaremaal kinnisvara soomlased, siis nüüd mandrieestlased.
"Saarte suur kinnisvara hinnaralli on läbi," ütleb LVM Kinnisvara Kuressaare juhataja, atesteeritud maakler Heidi Puppart üsna veendunult. Kui mullu oli turg veel müüjakeskne ja enamjaolt dikteerisid nemad hinna, siis nüüd on kätte jõudnud ostjate kord.
Kõige üllatavam on see, et eestlaste ja soomlaste positsioon on kardinaalselt vahetunud. "Ostjatest soomlaste aeg on ammu läbi. Soomlased, kes kuus-seitse aastat tagasi ostsid kinnisvara neile väga soodsa hinnaga, on praegu pigem müüjate rollis," ütleb kohalike oludega hästi kursis olev Puppart.
Suvekodu saartele
Ostjateks on valdavalt mandrieestlased, kuna elatustase on tõusnud ja paljud soovivad soetada suvekodu saartele. Samuti on ostjateks kohalikud, kes soovivad ja kellel on avanenud võimalus oma elamistingimusi parandada.

Endisele Sõnnikumäele rajatud ühistu pani oma ajaloo kaante vahele
Mitmel moel Tartus ajalugu teinud Riia 9 maja sai raamatu "Kodu keset Taaralinna".
Tänavu möödus 46 aastat omal ajal suurima Tartu korterelamu käikuandmisest ja 11 aastat Riianõlva korteriühistu loomisest. Idee ühistu kogemused raamatusse koguda tekkis siis, kui uued elanikud hakkasid huvi tundma, mis selles majas varem oli. Mõtte tegid teoks maja põlis-elanik ja ajaloolane Hillar Palamets, ühistu asutajaliige Hilma Puis ja juhatuse esimees Toivo Raistik.
Ühistu tegemistele lisaks koguti raamatusse põgusalt Riia mäe põnevat ajalugu. Küllap enamik tartlasigi ei tea, et kesk-ajal kutsuti kohta hoopis Sõnnikumäeks, Riia mägi sai sellest alles möödunud sajandil.
Riiast ja Peterburist tuldi Tartusse ikka Riia maanteed mööda ja nii on Riia nõlv näinud mitme riigi sõjavägesid, keisreid ja keisrinnasid, heliloojat Franz Liszti, kirjanik Honoré de Balzaci ja palju teisi kuulsusi. Riia mäe nõlval pidas Oskar Luts oma venna Theodori innustusel mõnda aega raamatupoodi. "Luts, kes oli üsna mugav vend, ei viitsinud eriti raamatupoes ringi tuiata: seisis kapi taga ja kui inimesed küsisid raamatut, siis ütles, et mingu vaadaku sealt riiuli pealt," kirjeldab Raistik. "Sellise toimetamise juures läks pood hingusele."

Rattur peab tundma liikluseeskirja
Autojuht on kohustatud pidama jalgratturit endaga võrdväärseks liiklejaks.
Tallinlane Tanja Bratoljubova (30) sõidab rattaga iga päev töö ja kodu vahet ning kasutab kaherattalist ka matkamisel. "Ega jalgrattureid linnas eriti ei ole, mis võib olla tingitud sellest, et rattureid autojuhid eriti ei arvesta," tõdeb Tanja ning lisab, et tegelikult on viimasel ajal olukord paranenud. Tanja arvates ei ole meie jalgrattateed loogiliselt organiseeritud ning neid on liiga vähe. "Näiteks Kristiine keskuseni on võimalik rattaga sõita, sealt edasi lõpeb jalgrattatee ära ning siis peab juba ise vaatama, kuidas edasi saab," räägib naine. Tanjal ei ole autojuhiluba ning seega pole ta ka liikluseksamit sooritanud. Samas kinnitab ta, et liikluse põhireeglid ja märgid on selged.

Mercedes tahab kõigile meeldida
Mercedese uuel C-klassil on kõiki asju senisest rohkem, kaasa arvatud kaks nägu.
Mercedes-Benzi C-klass on üks esimesi valikuid neile, kelle sissetulek võimaldab raha laristada. Poole miljoni ja enama krooni eest saab auto abil tublisti enda prestiiži kergitada ning autosõitu nautida. Seda võimalust oskavad kõige paremini pakkuda sakslased. Mercedese C-klass, BMW 3. seeria ja Audi A4 on aastakümneid üritanud selles vallas üksteist üle trumbata. Viimastel aastatel on mängu sekkunud ka Lexus IS. Ühtlasi on need luksusbrändide enim müüdud mudelid, mille edust sõltub kogu firma käekäik. Mercedesel on uue C-klassiga mängus kogu tootemargi au. Allhankijatele pealesurutud säästupoliitika tõttu hakkasid mõningaid Mercedeseid kimbutama tehnilised rikked, mis lõid tugeva mõra kvaliteetse auto mainele. Uudismudel peab tõestama Mercedese tugevust ja näitama inseneride tippsaavutusi. Mitte ühtegi autot pole varem sedavõrd palju katsetatud kui uut C-klassi.

ERIK BOLTOWSKI: Venemaa kardab oma minevikku
Tänapäeva Venemaa kardab ise ka nõukogudeaegset minevikku. Kardetakse oma ühiskonnas toime pandud kuritegusid.
Loomulikult üritab Venemaa nende toimepanemist kinni mätsida. Vaadake kuidas Putini režiim kardab vabandada nende riikide ja rahvaste ees, kellele omaaegne Nõukogude Liit, mis oli tegelikult ju Vene šovinistliku impeeriumi jätk, palju kurja tegi.
Ma olen viimasel ajal tõsiselt jälginud, mis toimub Venemaa uudiste internetilehekülgedel, mida sinna kirjutatakse ja kuidas seal kommenteeritakse. Seda on naljakas vaadata ja võrrelda, kuidas Eestis on venekeelne Delfi ainult sõimu täis, kuid Vene internetiportaalides olen ma leidnud väga palju Venemaa inimeste poolt Eesti kaitseks kirjutatud arvamusavaldusi.
Meil ei maksaks Venemaad propagandasõjas rusikad püsti rünnata. Tuleb olla hästi tasakaalukas. Eestlastel tuleb selle kurikuulsa vene raudbetooni vastu olla nagu veetilk, mis pikapeale uuristab augu ka kõige tugevamasse kivisse. See tähendab, et tuleb teha omapoolset teavitustööd edasi kogu Lääne-Euroopas ja ka mujal maailmas.

TRIVIMI VELLISTE: Teine maailmasõda sai alguse natside ja kommunistide koostööst
Nõukogude Liidu roll oli märkimisväärne natsi-Saksamaa tagasilöömisel Euroopas. Paraku, seda asjaolu, et omavahel sõja algfaasis tugevat koostööd tehti, tahab tänapäevane Venemaa varjata.
Peale Poola vallutamist tuli 1939. aastal ette ka näiteks Nõukogude Liidu ja natsi-Saksamaa ühiseid sõjaväeparaade.
Kõigepealt tuleks mõelda, mis põhjustel algas üldse Teine maailmasõda. See sai alguse sakslaste ja venelaste kokkuleppest - Molotov-Ribbentropi paktist - ehk teisi sõnu otsesest koostööst.
Paraku ei olnud Eestil tol ajal erilist väljavaadet Nõukogude Venemaa vastu sõtta astuda. Erinevalt Soomest ei olnud eestlastel korralikku relvastust, samuti rääkisid looduslikud-geograafilised tingimused meie kahjuks.
Lootuses, et ehk asjaolud paranevad lootsid tolleaegsed võimud baasidelepinguga aega juurde võita.

HEIKI SUURKASK: Stalini ja Hitleri võidukas sõda
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ründab tervet läänemaailma selle eest, et Molotov-Ribbentropi pakti ohvriteks toodud riigid oma õigusi taga nõuavad. 1939. ja 1940. aastal vallutas Nõukogude Liit osa Poolast ja Rumeeniast, osa Soomest ja kolm Balti riiki otseselt natside liitlasena.
Lavrovi juhitav ministeerium elab tänaseni mõttemaailmas, mis ei tunnista ajaloolisi dokumente, millega Moskva andis Hitlerile vabad käed Teise maailmasõja vallandamiseks. Venemaa välispoliitika jätkub teadlikus valedemaailmas, mis tunnistab Kremli kuritegusid enne ja pärast nn Suurt Isamaasõda vaid ägeda surve peale.
Seda, millist mõju Stalini ja Hitleri kokkulepe avaldas 1939. aastal alanud Teisele maailmasõjale, ei ole läänes unustatud. 23. augustil 1939 sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakti salajane lisaprotokoll ja hilisemad salakokkulepped Moskva ja Berliini vahel on laialdaselt publitseeritud. Kõik tõsiselt võetavad maailmasõja ajalood näevad seda lepingut viimaseks mutriks, mis vallandas Poola-vastase agressiooni.

KÜLLI-RIIN TIGASSON: Pronksmees: uus murrang
Käisin eelmisel pühapäeval Berliinis Treptow' pargis, kohas, kus asub Saksamaa üks suuremaid punaarmee mälestusmärke. Olin kuulnud, et see on grandioosne, kuid ometi ületas mälestusmärk kõik minu ootused.
Kujutage ette umbes kaheksakorruselise maja suurust sõdurit, selg sirge, mõõk käes, jalgade ees purustatud haakrist, süles laps, kellega võrreldes Tallinna pronksmees on lihtsalt kääbus. Trepiastmetel on päikeses elutuks kuivanud tulbid, väljakut palistavad kased ja paplid ning kivimüürile on raiutud Stalini tsitaadid. Inimesed jalutavad, teevad pilti, ühe müüri otsas istub klouniks riietunud naine.
Uurin oma sakslastest kolleegidelt, ega nad ei tunne end punasõdurist häirituna, meenutades, et stalinism ei jäänud totalitaarsete õuduste poolest natsismile alla. "Natsi- ja punaarmee vahe on selles, et natsid ei vabastanud mitte kedagi," kuulen vastuseks. "Ilma punaarmee sekkumiseta ei oleks liitlased suutnud sõda võita ja Lääne-Euroopasse poleks jäänud demokraatlikke riike." Aga Stalini tsitaadid? "Võtkem seda kui lihtsalt ajaloodokumenti, mälestust ühest ajast."

EVI ARUJÄRV: Ilmalikustamist oleks vaja
Seoses Tõnismäe epopöaga on paljud inimesed püüdnud toimunule põhjendusi ja seletust leida. On öeldud, et toimunut oleks pidanud ette nägema ja vältima.
Räägitakse olukorra pöördumatust halvenemisest valitsuse süül. Räägitakse ka kompromissi otsimise vajadusest. Hea, et räägitakse. Sõna on etem kui kivid ja kumminui. Aga et rääkimisest saaks dialoog, mis jõuaks süüdistustest ühisosani, peaks asjade käsitlemisel kehtima ühine reeglistik ja raamid - ka küsimused, mida ei vaidlustata.
Paraku, juba alguses häirib ebasümmeetria: protestivatele venelastele on otsinud õigustust paljud eestlased, aga vaid mõni üksik muulane on esitanud eestlasi mõista püüdvaid seisukohti. Kardan, et seda suhet ei tõlgendata eestlaste heasoovlikkusena, vaid pigem nõrkusena ja süü tunnistamisena. On ju venelase identiteet võitluslik, austab tugevat isiksust - selle tõend on pühakujuks saanud sõdurgi. Jõukultusest räägib ka "kohamaagia". Paar eestlasest äärmuslast erandiks, ei ole keegi seadnud eesmärgiks sõdurikuju hävitamist. Sihiks on olnud ümberpaigutamine ja rahumeelse tähenduse leidmine. Küsitlused ütlevad, et venelased ei ole rahul kuju asupaigaga liiga kõrvalises kohas. Sügavaid tundeid näitas veteranide juht, kes nimetas uut asukohta kalmistul peldikuks. "Kohasemantika" on ülimalt kõnekas: see räägib enesekehtestamise ja domineerimise vajadusest ning soovist tuua oma sõnum ühiskondliku teadvuse tsentrisse. Ometi ei tule protestijad toime selle sõnumi selge väljendamisega. On see ikka avalikult väljendatav?

PAT BUCHANAN: Eesti pani USA konksu otsa
Kogu nädala piirasid noored aktivistid Moskvas Eesti saatkonda, et ahistada suursaadik Marina Kaljuranda.
Tema ihukaitsjad pidid kasutama pisargaasi, et lüüa tagasi jõhkardid, kes kutsuvad Eestit "fašistlikuks riigiks". Eesti diplomaadid ja nende pered saadetakse Moskvast koju.
Riikide suhted on katkemas, kui Kreml riiukukkede tegevust ei lõpeta.
Selle vastiku tüli taga on Eesti otsus teisaldada suur punaarmee sõduri kuju ja nõukogude sõdurite säilmed oma pealinna Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule. Tallinnas on toimunud patriootide ja rahvuslaste kokkupõrked Vene päritolu kodanikega, kelle arvates on solvatud emakest Venemaad ja Eesti natside käest "vabastajaid".
Mõlemad seisukohad selles tülis on mõistetavad.
Venelaste jaoks, kes kaotasid miljoneid vanaisasid, isasid ja onusid Suures Isamaasõjas, vabastas punaarmee Euroopa natsismist ning nende ohverdust peab austama. Ja eestlased on tänamatute punt.

SVEN MIKSER: Venemaa jätkab lahmimist
Vene välisministri saadetud kaebekirja põhiline eesmärk on mõrandada Euroopa Liidu ühtsust.
See on tegelikult olnud Venemaa taktika kogu aeg, et Euroopa Liit ei räägiks ühel häälel ning et ta saaks suurte rahvusvaheliste organisatsioonide suurte liikmesriikidega teha kahepoolseid diile ja mängida nad nii väikeste vastu.
Teine eesmärk taolise kaebekirja kirjutamiseks on järjekordne löök Eesti pihta propagandasõjas.
Aga ma ei usu, et sel erilist mõju on. Kui Venemaa nägi, et Euroopa Liit ja NATO on Eestiga solidaarsed, siis ju läks Vene välispoliitika kujundajatel silme eest mustaks ning nad otsustasid vinti veelgi üle keerata.
Kindlasti üritab Venemaa Eesti-vastaseid süüdistusi veel mõnda aega ülal hoida ja tõstatada need ka Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel 18. mail Samaaras. Aga Venemaa enda tõsiselt võetavus on seoses Eesti saatkonna piiramise ja Eesti valitsuse tagasiastumist nõudes täna sedavõrd madal ning praegune kiri EL-i liikmesriikidele vaid kinnistab nende kehva seisu.

RISTO PENTTILÄ: Elevant ja hiir
Venemaa on pindalalt maailma suurim 150 miljonilise rahvaarvuga riik. Eesti on üks Euroopa väiksemaid riike 1,5 miljonilise rahvaarvuga.
Siiski veedavad Vene poliitikud ja meedia tohutult aega, tehnilisi ressursse ja tinti eestlaste mustamiseks.
Miks on elevant hiire pärast niivõrd mures ning miks on venelased emotsionaalselt niivõrd liigutatud, küsib ta.
Pronkssõduriga seotud sündmused näitavad, et kuju sümboliseerib erinevatele inimestele erinevaid asju - teadagi Nõukogude okupatsiooni eestlastele ja natsi-Saksamaa alistamist venelastele.
Mängus on ka midagi enamat. Tegemist on suure jõuga, mis ei suuda harjuda oma autoriteedi vähenemisega.
Paljude venelaste jaoks on Eesti võrreldav 1930ndate Soomega - endise impeeriumi pärliga, mille iseseisvus tuletas mõnele valulikult meelde kuulsusrikast minevikku.

SERGEI LAVROV: Venemaa kaebekiri Eesti peale
Minu pöördumise põhjuseks on murettekitavad arengud seoses vabastajasõduri monumendiga Eestis.
Nende järelmid võivad ulatuda kaugemale Vene-Eesti kahepoolsete suhete raamistikust.
Olukord Tallinnas võtab väga halva pöörde. Politsei tegeleb monumenti kaitsnud meeleavaldajate laialiajamisega. Eesti võimude ülemäärase jõu kasutuse tõttu on kannatanud kümneid tsiviilisikuid. Üks Vene kodanik, Eesti alaline elanik, on surnud. Ühiskond on lõhenemas.
Me kutsusime Eesti võime korduvalt üles, et nad ei astuks mistahes praktilisi samme monumendi demonteerimiseks ega teisaldaks Nõukogude sõdurite säilmeid. Need sõdurid andsid oma elu, et vabastada maailm fašismist. Samasuguseid pöördumisi edastasid Eesti võimudele ka monumendi juurde maetud sõdurite sugulased. Kahjuks jäi Tallinn nende pöördumiste asjus kurdiks.

REPLIIK: Nagu rikkis plaat
Vene välisminister Sergei Lavrov saatis Euroopa Liidu liikmesriikidele Eesti peale kaebekirja, mille sisus pole midagi uut. Nagu siitsamalt lehelt lugeda võite, süüdistab ta ühelt poolt Eesti võime, kes Lavrovi sõnul kasutasid meeleavaldajate vastu jõudu, ja teisalt süüdistab, et Eesti kirjutab ajalugu ümber ja rehabiliteerib fašismi.
Sellise kaebekirja ilmselge tagamõte on lüüa kiil Euroopa Liidu seni väga ühtsesse Eesti-poolehoidu, aga vaevalt see Venemaal selgi korral õnnestub. Venemaa enda teod, ja seda mitte ainult Eesti suhtes, on viimasel ajal olnud sellised, mis on kahandanud tema usaldusväärsuse väga madalale. Sellepärast ei maksa meil Lavrovi kirja ka väga südamesse võtta.

JUHTKIRI: Blairismi lõpp
Kümne aasta eest hüppas Londonis, Downing Street 10 rokkstaarina lavale viimase ligi kahesaja aasta noorim peaminister, kes tõusis üle oma maa ja kaugemalegi levinud eufoorialaine harjal populaarseimaks Briti peaministriks.
Kolmed valimised hiljem on enamikul Tony Blairi kaasmaalastel temast isu täis. Suuresti on põhjuseks asjaolu, et tema retseptid - eelkõige see, et Briti sõdurid on saadetud maade ja merede taha surema - ei tundu enam isuäratavad ega seletused veenvad. Tugev ja peaaegu vankumatu toetus USA juhitud Iraagi-sõjale ja vähemal määral Afganistanis sõdimisele hävitab Blairi ja ühtaegu ka tema partei jalgealust sedavõrd, et kui ta ei taanduks ise, seisaks ilmselt ees parteisisene mäss.

Lõuna-Eestis algas iga-aastane õppus Kevadtorm
Tartu- ja Põlvamaal algas täna iga-aastane suurõppus Kevadtorm, millest võtab osa 2500 kaitseväelast.
Täna pandi üles juhtimispunktid, telgid ja maskeeriti autosid, rääkisid TV3 Seitsmesed uudised.
Kevadtorm tipneb kurnava neli päeva ja ööd kestva lahingharjutusega.

Kommunismikuriteod tulevad Euroopa Liidus arutamisele
Euroopa Komisjon korraldab peagi ühes Balti riigis avaliku kuulamise
Holokausti ja genotsiidi eitamine on keelatu, kommunismi kuritegude eitamine on lubatud, rääkisid TV3 Seitsmesed uudised.
Seekordne kuulamine võib aga mitmete riigikogu liikmete hinnangul viia otsuseni, kus kommunismikuritegude eitamine võib samuti keelu saada.
Ka justiitsminister Rein Langi sõnul on pinnas otsuse tegemiseks soodne, kuna raamdokumendis on selgelt välja kirjutatud, et Euroopa Komisjon peab probleemiga tegelema ning kahe aasta jooksul hinnangu andma.

Küberründed ei ole veel täielikult vaibunud
Kuigi küberründed Eesti vastu on vähenenud, ei ole need veel täielikult vaibunud ja vähenemist võib pigem pidada suhteliseks.
Riigi infosüsteemide arenduskeskuse esindaja ütles TV3 Seitmestes uudistes, et täna vähenesid suuremahulised ründed Eesti veebilehtede vastu.
Siiski ei ole ründed veel peatunud ja nende vähenemist võib pidada suhteliseks.
Näiteks ei töötanud täna õhtul Järvel ega Mustamäel poodides makseterminalid ning sealse töötaja sõnul on see kogu piirkonna probleem, mis on tingitud küberrünnakust.
Hansapanga esindaja sõnul aga ei tohiks küberründed häirida makseterminalide tööd, vaid puudutama ainult veebikeskkonda.

Gräzin: probleem on suurvene mõtlemises
Reformierakondlase Igor Gräzini hinnangul ei ole kommunismikuritegude näol niivõrd tegemist ideoloogilise probleemi, vaid suurvene mõtlemisest tingitud kuritegudega.
"Kommunism kui ideoloogia iseenesest ei ole nii ohtlik, kui oli natsism, kuid ohtlikuks tegi selle suurvenelik mõtlemine," ütles Gräzin TV3 Seitsmestes uudistes.
Gräzini sõnul andis Eestis juhtunu aluse tõstatada kommunismiteema laiemal kõlapinnal.
"See, mis toimus, näitas Vene revanšismiohtu," märkis Gräzin.

Eestisse tuleb Iisraeli asepeaminister Shimon Peres
Kolmapäeval, 16 mail saabub Eestisse Tallinna uue sünagoogi avamisele Iisraeli asepeaminister Shimon Peres.
Välisministeeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste ütles Päevaleht Online'ile, et Peres saabus 16. mail ning lahkub 17. mai varahommikul.
Visiidi eesmärgiks on osaleda Tallinna uue sünagoogi avamisel ning Peres saabub Eestisse Iisraeli pearabi delegatsiooni koosseisus.
Lisaks kohtub ta president Toomas Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ning välisminister Urmas Paetiga.

Tallinnas ja Harjumaal on avalikud koosolekud taas lubatud
Põhja politseiprefektuur tühistas täna 30. aprillil tehtud esildise, mis keelustas avalikud koosolekud Tallinnas ja Harjumaal.
Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilitsa sõnul on olukord Tallinnas ja Harjumaal stabiliseerunud ning avalike koosolekute korraldamine taas lubatud.
"Edaspidi saab avalikke koosolekuid korraldada tavapärase korra järgi, pidades silmas kõiki avaliku koosoleku seadusest tulenevaid nõudeid," selgitas Miilits.
Vastavalt avaliku koosoleku seadusele peab koosoleku korraldaja teatama selle läbiviimisest vähemalt seitse päeva eelnevalt kohalikule omavalitsusele. Samuti peab korraldaja tagama koosoleku rahumeelse läbiviimise ning osavõtjate turvalisuse.
Keelatud on korraldada avalikku koosolekut, mis õhutab vägivalda ja vaenu, on suunatud Eesti vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või kutsub üles kehtiva riigikorra vägivaldsele muutmisele ja avaliku korra rikkumisele.

Nädalavahetuse ilm: päike ja hoovihm
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt on nädalavahetusel oodata nii päikest kui ka hoovihma, kuivemat ilma ei ole oodata ka uue nädala alguses.
Laupäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati, peamiselt Ida- ja Lõuna-Eestis, sajab hoovihma. Paiguti on udu. Puhub põhjakaarte tuul 1-7 m/s. Päevane temperatuur jääb 9 ja 14 kraadi vahele.
Pühapäeva öösel on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Päev on pilves selgimistega ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub lõunakaarte tuul 3-10 m/s. Sooja on päeval oodata 11 kuni 16 kraadi.
Uue nädala algus endaga ilmamuutust kaasa ei too. Esmaspäeva on vahelduva pilvisusega ja õhtupoolikul sajab kohati vihma. Öösel puhub edela- ja läänetuul 1-7, päeval kagutuul 3-10 m/s. Päevane temperatuur jääb 13 ja 19 kraadi vahele.

Roheliste erakonna peasekretäriks sai Dagmar Mattiisen
Sellest nädalast on Erakond Eestimaa Rohelised peasekretär Dagmar Mattiisen, kelle esmaseks tööülesandeks on erakonna kohalike organisatsioonide käivitamine.
Erakonna peasekretäri tööülesanneteks on muuhulgas roheliste liikmeskonna kosutamisele kaasa aitamine, samuti organisatsiooni piirkondlike üksuste ülesehitamine, teatas erakonna pressiesindaja.
"Eelolevad kohaliku omavalitsuse valimised on väljakutseks ka rohelistele kui poliitmaastikul uustulnukale. Roheliste ideed ja arusaamad elavdaksid kohalikku elu ning just seetõttu on kohalike organisatsioonide käivitamine ülioluline," teatas erakond.
Dagmar Mattiisen on töötanud pikka aega Naiskodukaitse esinaisena.

Hanzaneti töö on väljaspool Eestit endiselt häiritud
Eile hommikust saadik kestnud küberrünnakud Hansapanga internetiteenustele jätkuvad ka täna, mistõttu on pank sunnitud piirama välismaist juurdepääsu internetipanga lehekülgedele.
Eestis asuvatel klientidel ei tohiks internetipankadele hanza.net ja telehansa.net ligipääsuga probleeme olla, teatas Hansapanga pressiesindaja. Siiski võib olla häiritud juurdepääs Hansapanga internetipankadele väljaspoolt Eestit.
Hansapanga IT spetsialistid on eesmärgiks seadnud võimalikult kiiresti normaliseeruda internetiliiklus lähiriikide Läti, Leedu, Soome ja Rootsiga.
Pank kinnitab, et piiri tagant tulevate rünnakute tõttu klientide vara kuidagi ohus ei ole. Küberrünnakud on suunatud puhtalt Hansapanga internetiteenuste vastu ning panga muud kanalid - kontorivõrk, sularahaautomaadid, telefonipank, kaardid - toimivad tavapäraselt.
Pank vabandab klientide ees ebamugavuste pärast ning palub probleemide korral kontakteeruda klienditoega telefonil 6310 310.

USA asevälisminister: Venemaa peab teiste tunnetega arvestama
USA asevälisminister Euroopa ja Euraasia küsimustes Daniel Fried ütles 9. mail Berliinis Euroopa foorumil peetud kõnes, et hoolimata II maailmasõja võidust peaks Venemaa aktsepteerima teiste tundeid.
Friedi sõnul on II maailmasõda võit Venemaale kalli hinnaga, kuid ta toonitas, et sellest hoolimata peab Venemaa aktsepteerima teiste tundeid, eriti nende tundeid, kelle vabastamine natsidest ei tähendanud tegelikku vabanemist.
"Euroopas ei ole halli tsooni, Venemaa mõjuala ning välispidist vetot uute riikide tuleviku osas. Neil riikidel peab olema vabadus ja vastutus ise oma ajalugu kirjutada," ütles Fried ja lisades, et see ei sõltu sellest, kas nende otsused on head või halvad, ühtivad meie - Euroopa ja USA väärtustega või mitte.
"Venemaa peab tunnistama seda, et Nõukogude liidu lagunemisest esiplaanile kerkinud riigid nagu Eesti ja Gruusia, on tõesti vabad ning suveräänsed," ütles ta, lisades, et Eesti ja Gruusia vastutavad ise Venemaaga heade suhete loomise eest.

CERT Eesti: küberrünnete tulv on kontrolli all
Reede hommikul vähenesid suuremahulised rünnakud Eesti küberruumi vastu, kuid väiksemamahulised ründed siiski jätkuvad.
Riigi infosüsteemide arenduskeskuse pressiesindaja Rica Semjonova teatel toimib kootöövõrgustik Eesti avaliku sektori, erasektori ning rahvusvaheliste partnerite vahel hästi ning ründed tõrjutakse edukalt.
"Eesti internetiliiklus püsib ning inimesed saavad rahulikult minna nädalvahetust veetma, et esmaspäeval oma igapäevatoimetustega jätkata," kinnitas Semjonova.
Rünnakud Eesti küberruumi vastu algasid 27. aprillil.

Tallinna-Tartu maantee kuni Koseni saab neli sõidurada hiljemalt kolme aasta pärast
Saaremaa püsiühendus aastaks 2015
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles täna, et Tallinna-Tartu maantee lõik pealinnast Koseni ehitatakse täies ulatuses neljarajaliseks hiljemalt 2011. aastaks.
Samuti on valitsusel kavas alustada neljarajalise trassi ehitust edasi kuni Mäoni ning rajada Saaremaa püsiühendus aastaks 2015, teatas ministeerium.
"Valitsusel on kavas jätkata Tallinna-Tartu maantee ehitamist neljarajaliseks ja ehitada hiljemalt 2011. aastaks välja neljarajaline tee Tallinnast Koseni," ütles minister Parts Jüri Gümnaasiumi aulas Maanteeameti pressikonverentsi avakõnes. "Samuti plaanime me Tartu ringtee ja Mäo uue liiklussõlme väljaehitamist ning Kose-Mäo lõigu neljarajaliseks ehitamise alustamist."
Muhu saare ja mandri vahelisest püsiühendusest kõneledes märkis minister Parts, et kõigepealt tuleb lõpule viia käimasolevad Saaremaa püsiühenduse tasuvuse ja keskkonnamõjude uuringud, ning alustada selle rajamist. Partsi sõnul on valitsuse eesmärk rajada püsiühendus aastaks 2015.

Haapsalu lähistel võib kohata Eestis haruldast karkjalga
Alates eilsest õhtust võib Haapsalu lähedal kohata kahte karkjalga, samast liigist linde on Eestis varem vaid kahel korral silmatud.
Eesti Linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots ütles Päevaleht Online'ile, et sõnul juba eile õhtul tuli vihje ja täna hommikul otsima minnes olid linnud kenasti kohal. Veel hommikul oli linde Haapsalu linnutornist näha kaugemal laiu peal tegutsemas.
Keskpäevaks olid linnud küll kõrkjate vahele vaateväljast kadunud, kuid Ots avaldas lootust, et vaatlejad leiavad nad üsna pea jälle üles.
Otsa sõnul on suur tõenäosus, et isendid jäävad halva ilma tõttu veel vähemalt täna kohale.
Karkjalg on mujal laialt levinud liik, kelle lähimad pesitsusalad jäävad Vahemere ja Musta mere äärde.
Linnuharulduste komisjon on senini kinnitanud vaid kaks Eesti vaatlust. Esimesena kohtas karkajalga 1997. aasta 11. mail Paljassaares Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor Peep Lassmann. 2002. aasta 15. juunil kohtasid linnavaatlejad Juha Lehtinen ja Mati Martinson Sõrve säärel kahte isendit.

Politsei lõpetab esmaspäevast abipolitsei kiirkoolituskursused
Seoses olukorra rahunemisega lõpetab politsei alates esmaspäevast abipolitseinike kiirkursused ja väljaõpe hakkab toimuma tavapärases vormis
Kõikidel soovijatel, keda koolitusele ei jõutud kutsuda, palub politsei varuda kannatust, sest nendega võetakse kindlasti ühendust, teatas politseiamet.
"Eesti Politsei tänab kõiki, kes oma kodanikukohust tunnetades avaldasid soovi astuda abipolitseinike ridadesse. See tõestab veelkord, et meie kodanikud ei ole ükskõiksed oma riigis toimuva suhtes," ütles politseipeadirektor Raivo Aeg. "Täname neid, kes on pakkunud politseile abi ja toetust, kes on pidanud oma kohuseks asuda kõrvuti tänaste politseitöötajatega kaitsma kodumaa väärikust ja puutumatust."
Politsei vaatab lähemal ajal läbi abipolitseinikuks soovijate nimekirja ning teeb sobilikele kandidaatidele ettepaneku alustada õpinguid Sisekaitseakadeemia politseikolledžis politseiniku elukutse omandamiseks. Dokumente võetakse vastu alates 26. juunist kuni 5. juulini tööpäeviti kella 9-16 Sisekaitseakadeemias kui ka politseiprefektuurides.

Riigikogu esindajad istutavad metsa
Riigikogu esindajad panevad täna Aegviidu metskonnas kasvama noori kuuski ja kaskesid.
Viiendat aastat järjest toimuval üritusel osalevad mitmed riigikogu liikmed eesotsas aseesimees Jüri Ratasega ning üle paarikümne riigikogu kantselei ametniku, eesotsas direktor Heiki Sibulaga.

Massirahutuste organiseerimises kahtlustavat esialgu vahi alla ei võeta
Põhja prokuratuuri vanemprokurör Endla Ülviste ei taotle kohtult massirahutuste organiseerimises kahtlustatava Andrey vahi alla võtmist.
"Andreyd ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning puudub alus arvata, et ta jätkaks vabaduses olles uute kuritegude toime panemist," ütles Päevaleht Online'ile prokuratuuri pressiesindaja.
Vene kodakondsusega Andrey suhtes kohaldatakse leebema tõkendina elukohast lahkumise keeldu ning ta on jätkuvalt kuriteos kahtlustatav.
Nelja päeval arreteeritud 1964. aastal sündinud Andreyd kahtlustatakse 26. aprilli õhtul Tallinnas massilise korratuse organiseerimises. Kahtlustuse kohaselt kasutas Andrey vägivalda politseiametnike suhtes ning vandaalitses riigiasutuste hoonete kallal.
Prokuratuuri teatel andis ta oma tegevusega teistele kohalviibivatele isikutele mitteseadusekuulekat eeskuju ning julgustas sellega teisi kohalviibijaid riigivõimuvastasele ründele ning rikkuma riigi siserahu ja avalikku korda.

Arst-residentide ja kiirabitöötajate palk tõuseb
Eelmisest palgakokkuleppest välja jäänud arst-residendid ja kiirabitöötajad saavad soovitud palgatõusu.
Alates 1. maist tõuseb arst-residentide ja alates 1. aprillist kiirabiarstide tunnipalga miinimum 93,75, õdede palk 52,50 ja kiirabitehnikutel 42 kroonini, teatas sotsiaalministeerium.
Vabariigi valitsuse eilsel kabinetiistungil otsustati toetada arst-residentide ning kiirabitöötajate täiendavate palgakulude katmist 2007. aastal riigieelarve vahenditest. Üle 11 miljoni krooni arst-residentide ning üle 29 miljoni krooni kiirabi palgakuludeks tagatakse riigieelarve muutmisega.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on tekkinud olukord, kus paljude arst-residentide motivatsioon Eestis õppimiseks on langenud, kuna teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on töö tasustamise tingimused paremad kui siin.

Suri Lea Veelma-Sinissaar
Kolmapäeval suri pärast pikka rasket haigust tuntud raadio- ja teleajakirjanik Lea Veelma-Sinissaar.
Eesti Raadiosse tuli ta seitsmekümnendatel aastatel, sai tuntuks menukate kesköösaadete autorina ja omaaegses Suveraadios, kirjutab SL Õhtuleht.
1990. aastate algusest juhtis ta üle kümne aasta Raadio 2 saadet "Kunstikanal" ja tegi TV3s saatesarja "Lea seltskond".
Tema artikleid avaldasid Eesti seltskonnaajakirjad.

Venemaal tulistatati Estonian Airi esindust
Möödunud pühapäeva öösel tulistasid tundmatud Eesti rahvusliku lennukompanii Estonian Air Moskva esinduse hoone (Sretenka 12) akent
Kuriteopaiga kõrvalt leiti väidetavalt ka lendlehed, millel venekeelne tekst: "Estonian Air - välja Venemaalt! Vene vastupanuarmee rühm Moskva."
Estonian Airi Tallinna peakontor võttis vahejuhtumi pärast Moskva esindusega ühendust. Sealt tunnistati küll laskmist, kuid ei kinnitatud, et rünnak oleks suunatud otseselt Eesti lennufirma vastu, kirjutab SL Õhtuleht.
"Mingit ametlikku versiooni pole antud ning nemad ei kinnita, et tegu oleks Estonian Airi vastase aktsiooniga," vahendab Estonian Airi peakontor Moskvas juhtunut. "Mingisuguseid kirju ega sedeleid seal ka ei olnud."
Estonian Airi Moskvas tegutsevate müügiagentide tööd vahejuhtum ei takistanud.

Jõhvi plaanib aastaringse öise alkoholimüügi kehtestamist
Viimaste aastate jooksul korduvalt öise alkoholimüügi keeldu vaaginud ning selle ikkagi tagasi lükanud Ida-Viru linna Jõhvi võimud on lõpuks täis otsustavust müügipiirang kehtestada.
"Nüüd oleme jõudnud niikaugele, et võtame selle otsuse vastu... Ma arvan," ütles Jõhvi volikogu esimees Niina Neglason Postimehe vahendusel.
Tema sõnul on alkoholimüügi piirangute kehtestamine Jõhvis olnud jutuaineks juba pikemat aega ning aprillilõpu sündmused, kus noorukite kambad paljuski alkoholi mõju all linnas laamendasid, vaid kiirendasid otsuse vastuvõtmist.
Ta mainis ka Ida-Viru keskhaiglas valminud uuringut alkoholi ja inimvigastuste seostest, mis kinnitasid tema sõnul otsuse vajalikkust. "Ja ka viimastel päevadel kehtinud alkoholi müügikeeld maakonnas on näidanud, et vähenes nii kuritegevus kui ka vigastuste arv," rääkis Eelnõu tuleb volikogus arutusele järgmisel neljapäeval.

Politsei jõuvõtted tõid neli kriminaalasja
Prokuratuur alustas neli kriminaalmenetlust, uurimaks politseinike võimalikke võimuliialdusi pronkssõduri teisaldamisega kaasnenud massirahutuste ajal Tallinnas.
Eilseks oli prokuratuur saanud politsei tegevuse kohta kokku 21 kaebust. Neist neljal juhul oli prokuratuur kohustatud alustama kriminaalmenetlust võimaliku võimuliialduse kohta, kirjutab Postimees.
Asju menetleva Põhja ringkonnaprokuröri Leelet Kivioja sõnul ollakse kohustatud kriminaalmenetlust alustama juhul, kui kannatanul on tuvastatavad kehavigastused ja ta oskab avalduses detailselt nende saamist kirjeldada. Nimetatud avalduste puhul olid need nõuded täidetud.
Kõik avaldajad väidavad, et nad said asjatult politseinike käest peksa Tallinna linna tänavail ajavahemikus 27.-28. aprillini.
Võimuliialduses süüdimõistmise korral ähvardab politseinikke ühe- kuni viieaastane vangistus või rahaline karistus.

Juhtimisõiguseta juhi süül hukkus kaassõitja
Eile õhtul toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal, kus juhtimisõiguseta 1979. aastal sündinud Reimo sõitis sõiduauto BMW 520i-ga teelt välja vastu kivi.
Õnnetus leidis aset 19.30 ajal Jõgevamaal Kasepää vallas Aovere-Kallaste-Omedu tee 53.kilomeetril.
Reimo viidi vigastustega TÜ Kliinikumi. Sõidukis viibinud kaassõitja Raido (s 1979) vigastused olid aga nii tõsised, et mees suri hiljem haiglas.

Õppus Kevadtorm toob maanteedele kaitseväe autokolonnid
Kaitsejõudude peastaap palub täna varahommikustelt liiklejatelt kannatlikkust, sest maanteedel on liikvel Kevadtormi õppusele sõitvad kaitseväe autokolonnid.
Suurõppusele sõitvad autokolonnid väljusid Tallinnast, Tapalt, Jõhvist ja Võrust kella viie ja kuue ajal hommikul ja liiguvad mööda Piibe maanteed, Tallinn - Tartu, Tartu-Jõhvi ja Tartu-Võru maanteed Tartu- ja Põlvamaa suunas. Mõned kolonnid väljuvad väeosadest keskpäeval, teatas kaitsejõudude peastaap.
Kolonn liigub kiirusega kuni 70 kilomeetrit tunnis. Kuna kolonnid on väga pikad, siis soovitavad korraldajad liiklusohutuse huvides mitte üritada neist mööda sõita, vaid varuda sõitmiseks küllaldaselt aega.
Kevadtorm toimub viiendat korda ja on Eesti kaitseväe suurim õppus, milles osaleb sel aastal ligi 2500 kaitseväelast. Õppusel osalevate ajateenijate jaoks on tegemist viimase suurema väljaõppeüritusega enne nende teenistuse lõppu.

Arnold Rüütel valiti aasta eurooplaseks
Eesti Euroopa Liikumine nõukogu valis aasta eurooplaseks president Arnold Rüütli.
"Arnold Rüütli töö vabariigi presidendina päädis möödunud aastal. Pidasime tiitlit määrates tähtsaks president Rüütli panust peamiselt maarahvaga suhtlemisel, selgitustööl ning Euroopa Liiduga seotud hirmude ja eelarvamuste hajutamisel. Lisaks maarahva ja erakonnakaaslaste veenmisele võttis see pinna jalge alt ainsal erakonna liidril, kes kuni lõpuni jäi liitumise vastaseks," avab valiku tagamaad Euroopa Liikumise president Riivo Sinijärv. "Sellel aastal on Rooma Lepingute 50. aastapäev ning on tõesti sobilik anda tiitel eestlasele, kelle panus meie rahva kindlass valikusse astuda Euroopa Liitu on suur," lisab ta.
Eesti Euroopa Liikumise nõukogu ja presidendi Hr Riivo Sinijärv annavad president Rüütlile Aasta Eurooplase tiitli pidulikult üle esmaspäeval 14.05.07 Nõmmel.

Teadlased asusid lendoravate elukombeid teraselt uurima
Juba esimesed vaatlus-andmed paljastasid üliharuldaste loomade kohta palju põnevat.
Siiani pole lendoravate elust ja harjumustest praktiliselt mitte midagi teada, praeguseks on raadiosaatjad külge pandud kahele esimesele loomale.
"Senini on lendoravat puudutavaid andmeid saadud vaid seeläbi, kui on teatatud kuskil juhuslikult maha saetud pesapuust, millest loom on välja jooksnud, või siis on lihtsalt nende olemasolu kindlaks tehtud kollakate pabulate järgi," nentis ainulaadset pilootprojekti juhtiv lendoravaekspert Uudo Timm. "Aga mida nad teevad, mis kellaaegadel nad aktiivselt liiguvad, see pole senini teada."
Juba esmased lühikese aja jooksul kogutud andmed on Timmi sõnul olnud väga huvitavad. "Raadiosaatjate abil on võimalik teada saada, kui palju ja millise taimestikuga liikumisteid pidi lendoravad ringi liiguvad," rääkis ta, märkides, et väikeste saatjate patareid peavad vastu kuni kümme kuud ning saatjate signaali saab vastuvõtjatega jälgida kilomeetri raadiuses. "Praeguseks on välja tulnud, et nad kasutavad liikumiskoridorina ka kuusenoorendikke, mis neile alaliseks elupaigaks ei sobi."

Politsei pidas kinni Vene kodanikust arvatava massirahutuste korraldaja
Kahtlustatav julgustas politsei hinnangul teisi protestijaid riigivastastele rünnakutele.
Keskkriminaalpolitsei pidas Tallinnas eile hommikul kinni massilise korratuse organiseerimises kahtlustatava Vene kodaniku.
"Politsei eesmärk on ühene: selgitada välja ja pidada kinni kõik isikud, kes osalesid aprilli lõpus toimunud vandalismiaktides," ütles keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Ivo Kolk. "Eriti oluliseks peame aga nende isikute tabamist, kes õhutasid ühel või teisel moel ka teisi seadusrikkumistele."
Andreid (sündinud 1964) kahtlustatakse 26. aprilli õhtul Tallinnas massilise korratuse organiseerimises. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu kinnitas Eesti Päevalehele, et tegu on Venemaa kodanikuga.
Kahtlustuse kohaselt kasutas Andrei politseiametnike vastu vägivalda ning vandaalitses riigiasutuste hoonete kallal.

Eksperdid: ETV2 vaatajarekordeid lööma ei hakka
Raag: venekeelne telekanal peab võitma edumeelsete
Meediaeksperdid hoiatavad, et uuele venekeelsele telekanalile ei tohi seada eesmärgiks vaatajarekordite löömist, oluline on võita mõttejõuliste inimeste heakskiit ja olla kriitilistel hetkedel infoallikaks.
Meediaekspert ja endine ETV juht Ilmar Raag toob esile, et iga kogukonna väärtused määrab suuresti väga väike hulk inimesi. "Kui võidetakse 5-15 protsendi inimeste poolehoid, siis on tegelikult juba terve ühiskond võidetud. Need n-ö varased tarbijad räägivad teistele oma kogemustest. Nad ei ole just intelligendid, vaid arvamus- ja mõtte-jõuline osa inimestest," selgitas Raag.
Meelelahutuses ei jõuaks loodav kanal Vene kanalitega nagunii võistelda ning Raagi sõnul on viga seda ka eesmärgiks seada. Ka väike vaatajate hulk võib aga osutuda väga oluliseks. "Kriisi-olukordades suureneb inimese infovajadus. Siis sööstavad kõik kohalikud venelased seda kanalit vaatama," selgitas ta. Sellist käitumist oli näha ka praeguste rahutuste ajal, kui ETV vaadatavus suurenes venelaste seas märkimisväärselt.

Venemaa koostas Eesti ettevõtjatest musta nimekirja
Nimistus on poliitikute hinnangul ka Venemaale ebalojaalsed
Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Ain Seppik väidavad, et Venemaa on koostanud nimekirja Eesti ettevõtjatest, kellega pole mõistlik äri ajada.
Keskerakonna parlamendi-fraktsiooni aseesimees Ain Seppik väitis kolmapäeva õhtuses ETV otsesaates "Foorum", et on kuulnud umbes 500-nimelisest Eesti ettevõtjate nimekirjast, kellega Venemaa ettevõtjatel ei soovitata äri ajada.
Mihkelson ja Seppik ütlesid eile, et nad pole seda nimekirja ise näinud, kuid on saanud signaale, mis kinnitavad sellise nimekirja olemasolu. "Mina ei tea, kas see nimekiri on paberil või mingil muul kujul, aga ma olen veendunud, et see on olemas," lisas Seppik.
Otsivad parteide rahastajaid?

Dari tapjate protsess venib kohtu apsu tõttu
Eile pidi pärast paarinädalast pausi jätkuma kohtumõistmine Veronika Dari tapjate üle, ent kohtu apsu tõttu lükkus protsess taas edasi. Kuigi määratud algusajaks olid kohal nii kohtunik kaasistujatega, prokurör kui ka vahialuste kaitsjad, ei saanud istung alata, kuna istungi sekretär oli unustanud vanglast kohale tellida neli vahialust.
Kuna süüdistatavate tunnistuste kuulamiseni jõutakse pärast salvestistega tutvumist ja viimaste tunnistajate ülekuulamist, siis võib see juhtuda kas tänasel istungil või lükkuda juunikuusse.
Täna möödub seitse kuud päevast, mil Mustamäe haigla intensiivraviosakonnas suri teadvusele tulemata 16-aastane Veronika Dari. Kohtumõistmine tapmises kahtlustatavate üle algas juba mullu 23. novembril.

Rünnak Eestile hoogustab kübersõja arutelu NATO-s
Kaitseväe juhataja ja kaitseminister kavatsevad tõstatada küsimuse NATO-s ja EL-is.
Tõnismäel asunud hauatähise teisaldusest ajendatud Eesti-suunalised küberrünnakud on andnud uue hoo küberkaitse diskussioonile nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus.
Eile ja täna Brüsselis viibiv kaitseväe juhataja Ants Laaneots tõstatab küberkaitse diskussiooni NATO ja Euroopa Liidu sõjalise komitee istungitel. Tuleval nädalal plaanib küberkaitse teema Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel jututeemaks võtta ka kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Aaviksoo selgitas eile, et kü-berrünnakud on väga selgelt suunatud Eesti vastu. "Ja seda on väga täpselt tajunud meie partnerid nii EL-is kui ka NATO-s. Eelseisvatel aastatel saab see valdkond aga oluliseks kogu alliansis," lisas Aaviksoo.

Rünnakud muutuvad päev-päevalt hullemaks
Kui Venemaalt tulevaid Eesti-vastaseid küberrünnakuid juhiks üks nii-öelda kindral, kukuks eestlaste võrguühendus kokku nagu küps õun, ütles Eesti infoturbejuht Hillar Aarelaid. Tema sõnul võivad rünnakud Eestile maksma minna rohkem kui tänaval märatsemine.
"Täna läksid rünnakud veel hullemaks ja mingit vaibumist näha ei ole," ütles riigi infosüs-teemide arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonda juhtiv Aarelaid eile. "Kokkuvõtlikult jagub meil tehnilist ressurssi veel küll, aga kui kogu tegevust juhitaks sihipäraselt, siis oleks häiritud ka tava-inimese elu," rääkis Aarelaid ning lisas, et see, kui mõni netileht paar tundi ei tööta, ei näita veel rünnakute edukust.

Mironov: Eesti saatkond Dmitri Ganini tänavale
Moskva võimud võivad anda tänavale, millel asub Eesti suursaatkond, Tallinna vandaalitsemiste käigus hukkunud Dmitri Ganini nime.
Vene föderatsiooninõukogu spiiker Sergei Mironov saatis uudisteagentuuri Regnum teatel eile Moskva linnapeale Juri Lužkovile ja linnavolikogu esimehele Vladimir Platonovile pöördumise, milles palus üle vaadata, kas Malõi Kislovski tänav, kus asub Eesti saatkond, oleks võimalik ümber nimetada Tallinnas hukkunud Venemaa kodaniku Dmitri Ganini nimeliseks.
Mironov teatas sellest pöördumisest täna ka ajakirjanikele.
Vastates küsimusele, et kas teda ei häiri asjaolu, et Eestis nimetatakse Ganinit marodööriks, meenutas Mironov, et ka Tõnismäel väljakaevatud sõdureid nimetatakse Eestis joodikuteks ja marodöörideks.
"Ajalugu kindlasti vastab sellele. See, et meie nooruk kes tuli Peipsiäärsest linnast, peksti läbi ja aheldati laternaposti külge ning suri - see on barbaarsus," seletas Mironov. "Ma ei tea, milline on Malõi Kislovski nime ajalooline väärtus. Loodan, et Moskva võimud kaaluvad minu ettepanekut," ütles Mironov.

Vietnamis sündis kahepealine tüdruk
9. mail sündis Vietnamis oodatud kaksikute asemel kahe peaga tüdruk.
Enne sünnitust arvasid arstid, et tegemist on kaksikutega, kuid pärast keisrilõike tegemist selgus, sündis hoopis üks laps kahe peaga, vahendas Vietnami uudisteagentuur lastehaiglat.
Lapsel on kaks pead, kaks kaela, kaks selgroogu, kuid ainult kaks neeru, üks süda, maks ja ühed kopsud.
Arstid peavad operatsiooni võimalikkuse üle otsustama lähema aja jooksul, sest vastsündinud lapse tervis on halvenenud.
Pealinnalähedases lasteaias kasvatajana töötanud 28-aastasele emale oli see esimeseks lapseks.

Uus seadus võimaldab türklastel otse presidenti valida
Türgi parlament võttis täna kahe-kolmandikulise häälteenamusega vastu põhiseaduse muudatuse, mille kohaselt saavad Türgi kodakondsusega inimesed presidenti otse valida.
Ettepaneku põhiseaduse muutmiseks tegi võimulolev islamistlik AK partei, pärast seda kui parlament ei suutnud kahel korral nende erakonna presidendikandidaati Abdullah Guli presidendiks valida, vahendab BBC. 550-st parlamendi liikmest hääletas eelnõu poolt 376 saadikut.
Uue seaduse kohaselt valib rahvas presidendi otse ning lisaks lüheneb presidendi ametisoleku aeg seitsmelt aastalt viiele. Rahvahääletuse poolt on ka suur osa Türgi elanikkonnast.
Ilmalik eliit kardab Türgi muutumist islamistlikuks
Türgi ilmalik eliit ootab president Ahmet Necdet Sezerilt, kelle ametiaeg peaks lõppema 16. mail, seadusele veto panemist. Tal on ka võimalus panna küsimus referendumile või saata põhiseaduslikku kohtusse arutlusele. Gul presidendiks valimise vastu on sõjavägi, paljud kohtunikud, ametnikud ja opositsioniparteid.

Iraan: Blairi lahkumisel võib olla positiivne mõju
Suurbritannia peaminister Tony Blairi ametistlahkumisel võib olla positiivne mõju, kui see toob endaga kaasa riigi välispoliitika muutumise, leiab Iraani välisminister.
"Kui siin esineb mingil määral parandusi…nende välispoliitikas, siis võib sellel olla positiivne mõju välispoliitikale ning ka Iraanile," ütles Iraani välisminister Manouchehr Mottaki Reutersi vahendusel televisioonis esinedes.
"Eks näeme, milliseks kujuneb poliitika Iraani suhtes," lisas ta.
Eile teatas Blair kauaoodatud tagasiastumisest pärast kümneaastast peaministri ametis olekut. Tema asemele võib saada praegune rahandusminister Gordon Brown.
Blairi populaarsus on halvenenud 2003. aastast, mis Suurbritannia saatis USA juhtimisel oma väed Iraaki. Mulle septembris toimunud leiboristide partei kogunemisel soovitati tal aasta jooksul ametist lahkuda, silludes teed rahandusminister Brownile.

Ungari seadused jätavad vägistamise ohvrid kaitseta
Inimõiguslaste organisatsioon Amnesty International leiab, et tuhanded vägistamisohvrid Ungaris jäävad ilma seaduse kaitsest.
Amnesty raporti kohaselt jõuavad kohtusse vaid vähesed juhtumid, kus ohvrid ründajat teavad, vahendab BBC.
Organisatsiooni hinnangul suhtutakse vägistamisohvriks langenud naistesse eelarvamuslikult ning seda teevad isegi vägistamisalase nõustamise väljaõppe saanud politseiuurijad. Teisalt nõutakse ohvriks langenud naistelt tõestamist, et nad hakkasid ründajale füüsiliselt vastu, hoolimata neid varitsenud ohust.
Amnesty pressiesindaja sõnul on naiste langemine korduvalt pereliikmest vägistaja ohvriks üks paljudest naiste suhtes sooritatud vägivallategudest.
Suur osa vägistamisjuhtumitest Ungaris ei jõua kohtusse arutamiseks ega lõppe kriminaalkaristusega. Tihtipeale jääb kuriteost teatamata või ei suuda politsei ründajat tabada, pidades juhtumit "valehäireks".

Poola delegatsioon jättis Venemaa visiidi ära
Poola parlamendi delegatsioon, mille eesmärgiks oli selgitada Venemaale seadust Nõukogude-aegsete monumentide teisaldamise kohta, tühistas kohtumise.
"Me tahtsime kahe päeva jooksul suletud uste taga arutada Vene-Poola suhteid ning selgitada kõiki valupunkte, nende seas Poola seadust, mis lubab Sovjetimonumentide teisaldamist," ütles Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komiteesse kuuluv senaator Vassili Lihhatšev Ria Novosti vahendusel.
Lihhatševi sõnul teatas delegatsioon kohtumise tühistamisest vaid üks päev varem ilma, et oleks oma otsust Vene poolele põhjendanud.
Lihhatševi sõnul olid kõik delegatsiooni liikmetega kohtuma pidanud inimesed poolakate otsuses pettunud.
"Me kõik, kes pidid Poola esindajatega kohtuma, kahetseme"
Ta järeldas, et kohtumise tühistamine oli tingitud "stressist", mida põhjustab Vene-ELi tippkohtumise lähenemine.

Briti peaminister lahkub juunikuu lõpus ametist
Blair on viinud Suurbritannia õitsengule ja kaugetesse ebapopulaarsetesse sõdadesse.
Tony Blairi ametiaega on kiidetud kui Suurbritannia uut koidikut, mida viimastel aastatel on paraku tumestanud sõda Iraagis. See on ka kunagi ülipopulaarse valitsusjuhi toetuse languse peapõhjus.
"Ma olen olnud selle maa peaministriks veidi üle kümne aasta," ütles Blair eile parteikaaslastele oma valimisringkonnas Põhja-Inglismaal Trimdonis. "Arvan, et see on piisavalt pikk aeg mitte ainult mulle, vaid ka maale ja mõnikord on ainus võimalus võimu tõmbest jagu saada selle loovutamine." Peaministriameti paneb ta maha 27. juunil.
Blairi lahkumine valitsusjuhi kohalt enne valimistel võidetud ametiaja lõppu oli ammugi teada. Mullu septembris paisus mässumeelsus tema Tööparteis sedavõrd suureks, et Blair oli sunnitud andma lubaduse aasta jooksul tagasi astuda. Varasemas parteisiseses nägelemises on tema mantlipärijana selgelt peale jäänud kauaaegne favoriit sellele kohale, Blairi valitsuse rahandusminister Gordon Brown.

Kohus vabastas Kuuba terroristi
Kriitikud väidavad, et USA võimud kasutavad sõjas terrorismiga topeltstandardeid.
Texase kohtunik tühistas immigratsioonialased süüdistused eksiilkuubalasele Luis Posada Carrilesile, kes on varem vangi mõistetud Kuuba reisilennuki plahvatuse pärast ja väidetavalt korraldas ka kümne aasta eest Havannas hotelliplahvatused.
Kuuba ja Venezuela on nõudnud Posada väljaandmist, kuid USA võimud on selle välistanud. Mõlemad riigid heidavad Washingtonile ette topeltstandardeid sõjas terrorismiga, kuna Posadat koheldakse erinevalt väidetavatest islamiterroristidest õige pehmekäeliselt. Põhjuseks peavad nad asjaolu, et ta oli kunagi CIA palgal.
Kuuba süüdistab Posadat reisilennuki plahvatuses Barbadose lähedal 1976. aastal, kui hukkus 73 inimest. Selle eest mõisteti mees Venezuelas vangi, kuid tal õnnestus sealt 1985. aastal põgeneda. Kuuba väitel korraldas Posada ka 1997. aastal Havanna hotellides mitu pommiplahvatust, millest ühes hukkus itaallasest turist. Viimast süüdistust uurivat ka USA.

Riigikogu komisjonid tõstavad küberründe teema
Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni tänasel istungil oli üheks keskseks teemaks viimastel nädalatel Eesti vastu suunatud küberrünnakud.
Sama teema oli eile kõne all ka väliskomisjonis, kus kerkis üles küsimus, kas Eesti võiks algatada küberründe vastu suunatud konventsiooni väljatöötamise, teatas riigikogu pressitalitus.
"Tänane olukord osutab vajadusele, et riigikogu erinevad komisjonid peaksid küberründe teema, mille alla Eesti valitsusasutused ja eraettevõtted on praegu sattunud, põhjalikumalt üles võtma ja kaaluma näiteks seda, millised samme on võimalik astuda rahvusvahelise küberründe vastase konventsiooni loomise suunas. Ka peame põhjalikult käsitlema olukorda, mis on tekkinud seos Venemaa poolt kehtestatud varjatud majandusblokaadiga Eesti vastu. See teema tuleks jõuliselt tõstatada Euroopa Liidu erinevates instantsides," ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja väliskomisjoni liige Marko Mihkelson täna.

Mart Laar hakkas abipolitseinikuks
Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe kandidaat Mart Laar, kes on ka Toompea kaitseliidu maleva liige, astus abipolitseinikuks.
"Jah, see vastab tõele, kuna käisin kaitseliidu maleva liikmena Toompeal, siis vastava avalduse kirjutasin ka seal kohapeal," rääkis Laar Päevaleht Online'ile.
Laari kinnitusel oli tema ülesandeks mitte minna tänavale teiste politseinike hulka, vaid olla Toompeal.
Abipolitseiniku koolitus viidi samuti Toompeal kohapeal läbi, mis hõlmas näiteks esmaste võtete näitamist, reeglite tutvustamist jms.
Laar ise oma abipolitseinikuks hakkamist siiski ületähtsustada ei soovi, kuna tunneb enda sõnul piinlikust kõigi nende ees, kes tänavatel kogu raskust kandsid ning nimetab ennast vaid väikeseks mutrikeseks nende kõrval, kes tegelikult kogu tunnustust väärivad.

Tõnismäe piirdeaed on eemaldatud
Tallinnas Tõnismäel eemaldati täna keskpäeval pronkssõduri endist asukohta ümbritsenud traataed.
Täpselt kell 12 asetati esimesed aia detailid platsi äärde toodud veoki kasti, poolteist tundi hiljem oli haljasala taas avatud. Kohapeale tuli asja uurima ka kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes telekanalitele intervjuusid jagas.
Traataia külge 9. mail kinnitatud lõikelilled viidi sõjaväekalmistule pronkssõduri juurde.
Põhja prefektuuri pressiesindaja sõnul jätkab politsei Tõnismäel nagu ka mujal Tallinnas lähipäevil tõhustatud korravalvet.
Tallinna transpordiameti teatel taastati täna kella 12. 30 paiku ka trollibusside peatus Tõnismäe haljasala juures.
Pronkssõduri endisel platsil on valminud uus kujundus - veidi üle 2100 ruutmeetri suurusele alale on istutatud ligi 100 000 Euroopa Liidu lipu värvides taime.

Toompea vabastati betoonist ja metallist
Ärevate sündmuste ajal Toompeale veetud betoonplokid tassiti sealt eile minema.
Plokke vedanud Rolltransi esindaja sõnul toodi need Keilast ja viidi sinna ka tagasi, kirjutab SL Õhtuleht.
Transpordifirmas tellimustega tegeleva Tõnis Velströmi sõnul sai ta alles esimesel märuliõhtul kell 18 teada, et nüüd tuleb kiiresti tegutseda ja betoonist vundamendiplokid parlamendihoone ette vedada.
"Nagu ikka: pikkade juhtmetega värk. Ammu oli teada, et pull tuleb, aga mulle helistati alles samal õhtul, et nüüd peab operatiivselt tegutsema. Inimene, kes mulle helistas, aitas ka plokke leida. Meil endal olid samuti mingid plokid, aga Keilast saime põhilise osa. Need on laiatarbekaup, iga talumehe hoovi pealt võib selliseid leida," muheleb Velström nüüd.

Politsei palub kelmi tuvastamisel abi
Põhja politseiprefektuur ootab informatsiooni inimestelt, kellel on pretensioone fotodel kujutatud 1953. aastal sündinud Lidia Nikolajeva suhtes.
Naisterahvast kahtlustatakse erinevates kuriteoepisoodides, mis on seotud kelmustega, teatas prefektuuri pressiesindaja.
Politsei palub kõigil, kellel on fotodel oleva naisterahva suhtes pretensioone, helistada Põhja prefektuuri telefonil 5340 9352 või politsei üldnumbril 110.

Politsei tabas 173, 189 ja 204 km/h kihutanud juhid
Politseinikud tabasid mõne päeva jooksul kolm ülisuurelt kiirust ületanud meest, kellest üks oli joobes.
Kolmapäeva, 9. mai õhtul peatasid Ida-Harju politseinikud Tallinn-Narva maanteel Opeli, mille kiiruseks mõõdeti 173 km/h. Sõidukit juhtis 1971. aastal sündinud Dmitry, kellel tuvastati ka alkoholijoove.
Sama patrull peatas pool tundi varem samal teel 1980. aastal sündinud Agori, kelle juhitud Lexuse kiiruseks mõõdeti 189 km/h.
4. mail peatasid Lääne-Harju politseinikud Saue vallas Pärnu maanteel 1978. aastal sündinud Sergo, kelle juhitud BMW kiiruseks mõõdeti 204 km/h.
Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna konstaabel Urmas Krulli sõnul on joobes juhtide ja kihutajate tabamine liiklusturvalisuse tagamisel väga oluline.

Ida-Virumaal plahvatas elektridetonaator
Neljapäeval kella 12.53 ajal plahvatas Ida-Virumaal Illuka vallas Konsu külas elektridetonaator.
Päästeameti teatel sai plahvatuse tagajärjel vigastada mees, kes viidi Kohtla-Järve haiglasse.
Sündmuse asjaolude uurimisega tegeleb politsei.

Tallinnas tabati nelja kuuga ligi 21 000 bussijänest
Tallinna ühistranspordis jäi ASi Ühisteenused kontrolöridele piletita sõidul nelja kuu jooksul vahele 20 945 reisijat ehk keskmiselt 174 jänest päevast.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes tabatud jäneste arv 2624 võrra.
Tallinna linnakassasse laekus nelja kuu jooksul trahvidena 5,5 miljonit krooni. Kohtutäiturite suunatud nõuete täitmise kaudu laekus linnale sel perioodil täiendavalt 1,6 miljonit krooni.
Tallinna ühistranspordi piletimüügi käive ulatus nelja kuuga 86 miljoni kroonini, ületades eelmise aasta sama perioodi tulemust 3,5 miljoni krooni võrra.
Piletikontrolöride töö takistamise eest määrati aprillis 13 trahvi kokku 17 400 krooni eest.

Nõmme vähekindlustatud pered saavad Valdeku pargist küttepuid
Elanikud saavad puud kahemeetriste nottidena ja peavad need ise parajaks saagima.
Nõmme linnaosavalitsus laseb Valdeku pargis maha võtta suure hulga üraskite söödud puid ning jagab need vähekindlustatud peredele kütteks.
Kokku lõikab OÜ Linnahaljastus linnaosa tellimusel pargist maha 330 mändi ning 48 lehtpuud. Valdeku pargi pindala on 126 345 m2 ehk tegemist on ligi 13-hektarilise metsaga.
Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul tehakse pargis tavalist ja regulaarset hooldust. "Viimased raied on toimunud Valdeku pargis aastaid tagasi. 2004. aastal jäid tõenäoliselt kõik üraskikolded lõplikult avastamata ning möödunud talv oma soojusega oli üraskitele erakordselt soodne. Üraskeid arenes ühe asemel kaks põlvkonda ja seetõttu on ka mahavõtmist vajavate puude hulk nii suur," rääkis Vakra.

Üldine raierahu Tallinna metsades ja haljastutel ei ole põhjendatud
Keskkonnaamet pole haljasaladel lindude pesitsusala kaitseks raiekeeldu rakendanud, riigimetsas kestab raiekeeld poolest aprillist poole juunini.
Võimaluse raierahuks annab 2005. aasta sügisest puu raie- ja hoolduslõikusloa andmist reguleeriv linnavolikogu määrus.
Keskkonnaameti juhataja asetäitja Madis Kõrvitsa sõnul on raieloa väljastamisest võimalik keelduda, kui keskkonnakaitse spetsialist leiab puistus või puul pesitsevaid linde.
"Hetkel ei tule meelde ühtegi juhtumit, kus seda punkti oleksime pidanud rakendama," ütles Kõrvits. "Suurtes puistutes on lageraie siiski erand ja sellistel juhtudel on kogu ala nii või teisiti kõrgendatud tähelepanu all."

Lutheri kvartali tüli leidis lahenduse
AS Eesti Ehitus ja OÜ Grove Invest sõlmisid 9. mail kokkuleppe, et lahendada Lutheri elamukvartali ehitusega kaasnenud erimeelsused.
OÜ Grove Invest ja AS Eesti Ehitus kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu mingeid pretensioone ega nõudeid, mis tulenevad või on seotud Lutheri elamukvartali ehituseks sõlmitud töövõtulepinguga või selle täitmise ja lõpetamisega.
Osa tasust tagastatud
Samuti on kokkuleppes sätestatud Eesti Ehituse kohustus tagastada Grove Investile talle töövõtulepingu alusel enammakstud tasu 91 097 657 krooni. 40 278 000 krooni on Eesti Ehitus kokkuleppe sõlmimise ajaks juba tagastanud.
Poolte kokkuleppel

Raamatukogu on avatud hilisõhtuni
Eksamiteks õppivatele tudengitele on Tallinna ülikooli raamatukogu järgmisel nädalal avatud õhtuti kella 23ni. Rävala puiesteel asuvas raamatukogus on hilisõhtuni avatud lugemissaalid, teeninduskeskus, arvutisaal ja infopunkt, teatas ülikool.
Tallinna ülikoolis on 14.-18. mail auditoorse õppetöö viimane nädal, seejärel algab kevadsemestri eksamisessioon. Tallinna ülikooli akadeemilisel raamatukogul on ligi 36 000 lugejat.

Harju tänava haljasala avatakse teisipäeval
Puhkeala mitmetasandilised terrassaiad järgivad Harju tänava sõjaeelset hoonestust.
Kuigi täna kestavad vanalinna ehitustandril veel pingsad tööd, avatakse 15. mail Tallinna päeva raames Harju tänava varemetel puhkeala, mis on arhitekti sõnul mõeldud mõnusaks ajaveetmiskohaks.
"Siin leidub nii eraldatud istumispaiku, veesilmi, rohelust, välikohvikuosa kui ka palju huvitavaid valguslahendusi, mis peaks kokku andma ühe mõnusa ajaveetmiskoha," rääkis haljasala projekteerinud arhitekt Ülle Grišakov.
Mitmetasandilised terrassaiad järgivad sõjaeelset hoonestust ning eraldi kivirea ja pikkade valguslampidega on markeeritud kunagise Kuld Lõvi hotelli ja Amori kino piirjooned. Endise hotelli asemele rajati kolmetasapinnaline veeaed, kus eri tasandite vahele istutatud hekid tekitavad eraldi väiksemad ruumid. "Neis on kokku seitse nii-öelda mullivanni, kus vesi vastu klaasi peksab, lisaks mugavad lamamistoole meenutavad istmed," lausus Grišakov.

Peaminister Ansip ei tervita Tallinna päeval Savisaart
Reformierakonna esimees peaminister Andrus Ansip ei kavatse 15. mail traditsioonilisel Tallinna päeva avaüritusel tervitada linnapead Edgar Savisaart.
"See ei tuleks südamest ja ma jätaksin selle sel aastal ära," ütles Ansip eile valitsuse pressikonverentsil.
Traditsiooni järgi koputab peaminister Lühikese jala väravale ja palub all-linna sisselaskmist, ning linnapea avab värava. Seejärel minnakse koos Raekoja platsile linnarahvast tervitama.
Ansip ei osalenud tseremoonial ka eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Mullu viibis Ansip Mehhikos puhkusel. 2005. aastal aga tõi peaminister Ansip põhjuseks erimeelsused tollase linnapea Tõnis Paltsiga.

Potisepp: boikoti jätkumine võib tuua töökohtade kaotusi toidutööstuses
Eesti toiduainetööstus ekspordib oma toodangust Venemaale 23 protsenti, mistõttu on Venemaa kaudsed majandussanktsioonid jõudnud Eesti juustu-, hapupiima- ja lihatööstusele tekitada mõningast kahju.
Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp ütles SL Õhtulehe võrguväljaandele, et hetkel on raske öelda, kui palju on Eesti ettevõtted Venemaa kaudsete majandussanktsioonide pärast kahju saanud.
"Ametlikku kaupade äraütlemist ei ole Venemaa poolt tulnud, kuid ridade vahelt antakse mõista, et Eesti kaupu ei soovita müüki võtta," ütles Potisepp.
Eesti kaupadega ei soovita jama kaela tõmmata ning kui kaupa nagunii ei osteta, ei taheta seda ka müüki panna. Osa kauplusi müüvad samas Eesti tooteid siltidega, mis viitavad n-ö fašismimaale.
Boikotti jätkamine võib Potiseppa arvates kaasa tuua tööjõu koondamist Eesti ettevõtetes.

Salaalkoholi osakaal oli eelmisel aastal 15-20 protsenti
Eesti konjunktuuriinstituudil valmis uuring, millest selgus, et illegaalse alkoholi osakaal on 2006. aastal vähenenud, moodustades koguturust 15-20%.
2005. aastal moodustas illegaalne alkohol viina siseturust 20-25%, kirjutab aripaev.ee.
Levinuimaks salaalkoholiks on endiselt salaviin. "Inimesed teavad järjest vähem salaviina ostukohti. Samuti ei osteta enam nii palju salaviina, sest kardetakse oma tervise pärast," kommenteeris ekspert Marje Josing konjuktuuriinstituudist illegaalse alkoholi osakaalu vähenemist.
"See uuring põhineb inimestel, kes vastasid meie küsitlusele ning tunnistasid, et on ostnud salaalkoholi. Kuid tegelikult on olemas ka hall salaturg, mida konkutuur jälgida ei suuda," märkis Josing, kuid lisas, et maksumärgid on Eestis alkoholiturgu siiski legaliseerida aidanud.

Homme algavad Estonian Airi otselennud Simferopolisse
Estonian Air teatas, et taasavab homme, 12. mail otselennud Tallinnast Simferopolisse.
Lennud hakkavad toimuma suvise lennugraafiku alusel kaks korda nädalas ja kestavad kuni 15. septembrini.
Estonian Air lisas oma lennugraafikusse Simferopoli otsenennud eelmise aasta mais.
Lennuajad
Tallinn-Simferopol
Teisipäev: Tallinn kl 11.45 - Simferopol kl 14.30
Laupäev: Tallinn kl 08 - Simferopol kl 10.45
Simferopol-Tallinn
Teisipäev: Simferopol kl 15.15 - Tallinn kl 18
Laupäev: Simferopol kl 11.30 - Tallinn kl 14.15

Ukraina üleskutse osta Eesti kaupu jätab kohalikud ärimehed külmaks
Küsimusele, ega mõned Eesti toodete tarnijad kavatse eksporti Venemaalt Ukrainasse ümber suunata, vastas Eesti saatkonna nõunik Kiievis Katrin Koik, et mõnedel ettevõtjatel on tõepoolest selliseid plaane.
Samas aga väidab Koik, et üldiselt ei tekita ekspordi ümbersuunamine mingit ažiotaaži, sest ekspordi maht Venemaale ja Ukrainasse pole eriti suur. "Meie tooteid Ukrainas on 1,5 miljardi ümber," räägib ta.
Need, kes korraldasid aktsiooni Eesti toodete toetuseks on nüüd kaupade valikul väga tähelepanelikud. "Sõbrad ostavad ainult Vana Tallinna likööri, püüavad leida just Eestis toodetud sprotte. Minu tuttavad, kes otsustasid remonti teha, valivad ainult Eesti tehaste värve ja lakke," väidab üks Eesti kaupade propageerimise aktsiooni "isadest" kiievlane Andrei Zatserkovnõi. "Analoogse aktsiooniga toetasime ka Gruusiat Venemaa agressiooni ajal," meenutab Andrei.

PRIA sõlmis toiduabilepingu OÜ Malsenaga
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) sõlmis eile lepingu OÜ Malsenaga, kes Euroopa Liidu siseturu reguleerimise eesmärgil kokku ostetud teravilja eest toodab 505 tonni makarone.
Heategevusorganisatsioonide vahendusel jõuavad makaronid Eesti puudustkannatavatele inimestele.
"Euroopa Komisjoni poolt on eraldatud skeemi rakendamiseks 3000 tonni teravilja ning riigihanke käigus pidid ettevõtted pakkuma, kui palju heategevusorganisatsioonide poolt taotletud toiduaineid nad selle koguse vilja eest on valmis tootma," selgitas PRIA sekkumise, eraladustamise ja kvoodi büroo juhataja Lily Hantson toiduabi tootja valimise põhimõtet.
Kuigi riigihankes välja pakutud toiduainete nimekirjas oli kokku viis erinevat artiklit, oli ettevõtte huvi vaid makaronide tootmise vastu. "PRIA n-ö tasub toodetud 505 tonni makaronide eest 2012 tonni teraviljaga. Tootja ei pea neid makarone just sellest konkreetsest teraviljast tootma, vaid võib kasutada oma toorainet," täpsustas Hantson.

BREMi käive kasvas möödunud aastal ligi viiendiku
Kinnisvarahooldusfirma BREM käive ulatus eelmisel aastal 80 miljoni kroonini, mis on võrreldes möödunud aastaga ligi viiendiku enam.
BREMi juhataja Vello Mäesepa sõnul kindlustas ettevõte möödunud aastal turuliidri positsiooni.
"BREM on aasta jooksul oluliselt parandanud oma müügitegevust ja alustanud arendustegevusega, mille tulemusel oleme laienenud Tallinnast välja nii Jõhvi kui Narva ning suvel avame esinduse ka Tartus," märkis Mäesepp.
"Üheks oluliseks müügiartikliks on tõusnud puhastusteenuse pakett, millega oleme võitnud mitmeid suuremahulisi konkursse, sealhulgas on BREMi hooldada nüüd ka Rimide kett üle Eesti," lisas Mäesepp.
Selle aasta esimeses kvartalis oli BREMi käive ligi 23,3 miljonit krooni, mis on 3,5 miljonit rohkem võrreldes eelmise aasta esimese kvartali tulemusega.

Parts lubab püsiühendust Saaremaaga 2015. aastaks
Majandus- ja kommunikat-siooniminister Juhan Parts ütles täna maanteeameti pressikonverentsil, et valitsuse eesmärgiks on Saaremaaga püsiühenduse loomine aastaks 2015.
Partsi sõnul tuleb kõigepealt lõpule viia käimasolevad püsiühenduse tasuvuse ja keskkonnamõjude uuringud ning siis saab ühenduse rajamisega alustada.
Veebruaris ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, et püsiühendust Saaremaaga lähima kümne aasta jooksul loota ei ole.

Riigil pole transiidist täit ülevaadet
Kuigi Venemaa on mais vähendanud nafta ja naftasaaduste transiiti Eesti kaudu umbes kolmandiku võrra, pole konkreetset ülevaadet, kui palju selline samm riigi rahakotile mõju võiks avaldada.
"Kogu transiidiklastri osakaalu hinnatakse 5-10 protsendile Eesti SKTst (sisemajanduse kogutoodang - toim) ja Vene transiit moodustab sellest enamiku. Kahjuks täpsemalt ei ole osakaalud teada," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindaja Eesti Päevaleht Online'ile.
Nii üdiste andmete põhjal arvutades tähendaks kaubavedude kolmandiku võrra vähenemine maist kuni aasta lõpuni riigile umbes kolme miljardi krooni suurust kahju. Paarikuuline kaubavedude takistamine vähendaks riigi tulusid laias laastus 0,7 miljardit krooni.
The Moscow Times vahendab täna Reutersi artiklit, kus öeldakse, et osa firmasid kiirustasid raudteevedude osalise blokeerimise järel oma ekspordimarsruute kähku ümber tegema. Peamisteks kanaliteks on seni kujunenud Klaipeda ja Kaliningrad. Eile aga sõnasid kaubavedajad, et osa raudteegraafikust on selgunud ning eksport Eesti kaudu võib jätkuda.

Fitch hoiatas Ida-Euroopa reitingute pidurdumise eest
Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch hoiatas, et Ida-Euroopa riikidel ei ole enam palju lootust reitingute paranemisele.
Fitchi reitingu saanud 20 piirkonna riigist ainult kolmel - Armeenial, Kasahstanil ja Ukrainal - on väljavaade positiivne. Ungaril ja Lätil on reitingu väljavaade negatiivne, vahendas ETV24 Eesti Raadiot.
"Reitingute ülespoole suunatud hoog on vaibumas," ütles Fitchi arenevate Euroopa riikide asjatundja Edward Parker uudisteagentuurile Reuters.
Eesti reitinguväljavaate langetas Fitch positiivselt stabiilsele mullu augustis.
Balti riikidest rääkides kordas Parker, et riskid on antud piirkonnas kasvamas, kuna majandused on ülekuumenenud ja eurole üleminek edasi lükkunud.
Fitch on andnud Lätile reitingu A-. Leedu ja Eesti reiting on A.

Estonian Air avab uue otselennuliini Viini
Estonian Air avab koostöös Austrian Airlinesiga alates 4. juunist Tallinn-Viini lennuliini.
Estonian Airi teatel lendab lennuk Tallinnast Viini ja tagasi kokku neli korda nädalas.
"Meie koostatud sõiduplaanid on tehtud arvestusega, et reisijatel oleks palju häid ümberistumise võimalusi jätkureisideks," selgitas Estonian Airi asepresident kommertsalal Peter Arvidsson.
Austrian Airlinesi, Star Alliance'i liikme lennuliinid suunduvad Viinist Kesk- ja Ida-Euroopasse, Lähis-Idasse, Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse. "Koostöö võimaldab Estonian Airi klientidele mugavalt pääseda uutesse ja põnevatesse sihtkohtadesse," sõnas Arvidsson.
Austria pakub külastajatele suurepäraseid suusatamise ja linnapuhkuse võimalusi. Vastavalt World Economic Forumi poolt hiljuti avaldatud reisi- ja turismiindeksile on Austria puhkamisvõimaluste poolest paremuselt teine riik maailmas.

Aktsiisimäärade tõus paneb põntsu tarbija rahakoti pihta
Valitsus plaanib järgmisel aastal tõsta autokütuste, tubaka ja alkoholi aktsiisimäärasid, esmakordselt maksustatakse aktsiisiga ka elektrienergia.
Eile toimunud valitsuse kabinetiistungil otsustas valitsus rahandusministeeriumi teatel kehtestada elektrienergia aktsiisimaksuks viis senti kilovatt-tunni kohta. Kütuste puhul tõstetakse määrad Euroopa Liidu miinimumtasemele: bensiini puhul 4 500 kroonilt 5 620 kroonile 1000 liitri kohta ja diislikütuse puhul 3840 kroonilt 5165 kroonile 1000 liitri kohta.
"Et Eesti teedel sõidab ringi üha enam autosid, on üsna loomulik, et peame hakkama tõsiselt mõtlema selle mõjule meie elukeskkonnale. Aktsiisid aitavad mõjutada energia ja kütuste tarbimist ja seega säästa keskkonda, milles me elame," ütles rahandusminister Ivari Padar.
Plaanitust kiiremini tõusevad tubaka- ja alkoholiaktsiis.

Pronksmehe teisaldamine maksis ligi neli miljonit
SL Õhtulehe andmetel läks pronksmehe teisaldamine maksma ligikaudu neli miljonit krooni, kusjuures kaitseministeeriumi tööpakkumise võttis vastu alles neljas firma.
Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko nelja miljoni väidet ei kinnita, öeldes, et kulusid alles lüüakse kokku.
Ta kummutab ka kuulduse, et ministeeriumil oli plaan pronksmees 27. aprilli varahommikul ära vedada juba ammu valmis. Mikko väidab, et otsus monument teisaldada tehti siiski märuliööl.
Küll möönab ta, et teatud lammutusfirmadega konsulteeriti, kuid mingeid eelnevaid lepinguid ministeerium sõlminud ei olnud.
Lustrumi juht Taavi Lass ütleb eilses Eesti Ekspressis, et kaitseministeeriumiga oli juba ammu kokku lepitud, et kui vaja, tuleb pronksmeest lahti kanguma minna. Et asjaga nii kiireks läks, oli talle siiski üllatus.

Bussijuhtide palga tõus pani bussifirmad maavalitsuselt toetusi küsima
Kuressaare linnaliine teenindav AS Harjumaa Liinid, mis bussijuhtide palga tõusu tõttu kahjumisse jäi, ning maakonnasiseseid liine teenindav GoBus pöördusid täiendava dotatsiooni saamiseks Saare maavalitsuse poole.
Kuressaare linnaliine teenindava Harjumaa Liinide omanikfirma Atko Grupp finantsjuhi Meril Sarapuu sõnul tuleneb dotatsioonivajadus Eesti kiirest majanduskasvust põhjustatud palgatõusust, mis on toimunud alates riigihanke korraldamisest, kirjutab Meie Maa.
Kuressaaare linnaliinidel sõitvad bussijuhid teenivad praegu, sõltuvalt töötundide arvust, 10 000 -12 000 krooni suurust brutopalka.
Oluline bussijuhtide palga tõus leidis aset mullu ja tänavu esimeses kvartalis. "Seda kulu on võimalik tulude poolel katta kas dotatsiooni ja piletihinna või mõlema tõusuga," ütles Sarapuu ning lisas, et on ebatõenäoline, et kõik kulud kaetakse piletihinnast.

Eesti Gaas ei välista hinnatõusu kolmandiku võrra
Eesti Gaasi vastne juht Tiit Kullerkupp kinnitas, et Vene gaasikraanide kinnikeeramine pole tõenäoline, kuid kuni kolmandikuni ulatuda võiv hinnatõus ilmselt tulemata ei jää.
"Kindlasti pole me oma ostuhinnaga veel ELi tasemel ja tõusuruumi on. Ma ise arvaks, et see tõusuruum on kuni 30 protsenti," ütles Kullerkupp Postimehele antud intervjuus.
"Läbirääkimised Gazpromiga käivad ja hinnavalem tuleb omavahel kokku leppida - see on nagu äri ikka, ostja tahaks vähem maksta ja müüja rohkem küsida," annab Kullerkupp olukorrast ülevaate.
Eesti Gaasi juht leiab, et pärast eelmise aasta põhilist hinnatõusu ei tohiks 30 protsenti ei tarbijaile enam suur šokk olla. "Kui tanklad tõstavad bensiini hinda kas või iga nädal, ei räägita sellest kuigi palju, pistetakse aga tankur paaki ja ollakse happy," leiab ta.

Tartu väikeettevõte kempleb Arco Vara tütrega
Tartu ehitusfirma omanik väidab, et tegi Tehvandi suusakeskuse rajamisel hulga töid, mille eest tellija, suure Arco Vara tütarfirma Arco Ehituse OÜ jättis lihtsalt maksmata.
"Summa ei ole suur, 160 000 krooni, kuid asi on põhimõttes," kinnitas OÜ TMK Projekt ainuomanik Toomas Mölder Äripäevale, kes küll tunnistas, et jäi töödega veidi hätta, kuid mitte omal süül. "Projekteerija ja vaiade lööja ei saanud oma tööga hakkama, ühes kohas oleksime me pidanud näiteks vundamendi kahe meetri kõrgusele õhku valama!"
Arco Ehitus OÜ projektijuht Leho Vürst oli aga teist meelt: "TMK Projekt OÜ on esitanud meile arveid tööde eest, mida nad pole kas üldse teinud või pole teinud nõuetekohaselt," kirjutas Tehvandi valmimise eest vastutav Vürst e-kirjas. "Kõigi aktide alusel vastu võetud tööde eest oleme TMK Projekt OÜ-le arved viimase sendini tasunud."

Ettevõtjad tellisid ETV-lt propaganda-DVDd Vene äripartnereile
ETV annab täna Eesti tööandjate keskliidule üle paarsada venekeelsete subtiitritega varustatud DVDd, mis käsitlevad sündmusi pronkssõduri ümber, ning mis on mõeldud jagamiseks Venemaa äripartneritele.
Idee valmistada Vene äripartnerite tarbeks pronkssõduri loost neutraalne ülevaade pärineb Eesti metsatööstuse liidult (EMTL), kirjutab Äripäev.
"Sõnum, mis Eesti riigi tegevusest praegu Venemaa ettevõtjatele on maalitud, tekitab neis umbusaldust meie vastu," ütles EMTLi tegevdirektor Andres Talijärv. Tema sõnul on mitmed erialaliitu kuuluvate firmade juhid, kes on viimasel ajal oma Venemaa äripartnereid väisanud, kinnitanud oma partnerite huvi objektiivse info vastu.
Eesti tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul pöördusid nad Eesti Televisiooni poole palvega monteerida kokku neutraalne ülevaade pronkssõduriga seotud sündmustest, varustada see venekeelsete subtiitritega ning valmistada paarsada DVDd.

Inimesed loobuvad järjest uuematest ja kallimatest asjadest
Taaskasutuskeskus avab tarbimishulluse mõjul uue kasutatud asjade kaupluse
Paranenud elujärg ja meeletu ostlemine kajastub otseselt MTÜ Taaskasutuskeskuse töös, mis kogub inimestelt riideid, kodumasinaid, mööblit ja muud kraami annetustena.
Kahe nädala pärast avab MTÜ Taaskasutuskeskus pealinnas Uus-Sadama tänaval uue kaupluse, kus hakatakse müüma mööblit ja muud sisustuskaupa.
"Asju tuuakse meile aina rohkem ja äraantavad asjad on järjest uuemad," märkis keskuse kommunikatsioonijuht Helen Noormets.
Siiamaani on keskus annetatud asjadega kaubelnud Tallinn-Väikses Paide tänaval asuvas poekeses, kuhu kaup ära mahtuda ei tahtnud. Vana kauplus jääb toimima samal kujul, uue poega saab keskus sisustuskaupade müügipinda lisaks. Varasemate ruumidega võrreldes on uus, endises Valiori tollilaos asuv kauplus, vanast kordi suurem.

Eesti konkurentsivõime kukkus kolme koha võrra
Eile avaldatud uuringu järgi paikneb Eesti konkurentsivõimelt 55 riigi seas 22. kohal.
Aastaga on Eesti langenud edetabelis kolm kohta, kui arvestada, et korrigeeritud andmete järgi paiknes Eesti eelmisel aastal 61 riigi seas 19. kohal. Algselt oli Eesti 20. kohal.
Euroopa Liidu riikide seas on Eesti 10. kohal, olles eelmisel aastal olnud kaheksas. Aastaga on Eestist möödunud majanduse käima saanud suurriigid: Suurbritannia (16. koht tabelis) ja Saksamaa (20.).
Uuringut tutvustanud Eesti konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul võib positsiooniga rahul olla. "Eesti konkursentsivõime 22. koht peegeldab suhteliselt kõrget taset," ütles Kuum. "Kuigi on arenguruumi," lisas ta.

Romaaniülikool: Bram Stokeri "Dracula" 
Vampiiride vaar Transilvaaniast. Vanade germaani eeposte eesti keelde tõlkija, kadunud Rein Sepp, kes elas Eesti piiri ääres Lätis, kujutas ette, et muinasgermaani mütoloogia pärinebki nimelt sealt, Eesti-Läti rajamaa ürglaantest.
- [Kõneleb Dracula] Meie, seekelid, oleme õigusega uhked, et meie soontes voolab paljude vaprate hõimude verd, kes on võimu pärast võidelnud nagu lõvid. Siia, Euroopa rahvaste sulatuskatlasse, tõid ugri hõimud Islandilt võitlusvaimu, mille Thor ja Odin neile olid andnud; nende sõjamehed tegid Euroopas - vähe sellest, koguni Aasias ja Aafrikas - nii hirmsat hävitustööd, et arvati: libahundid ründavad. Siia tulles leidsid nad eest hunnid, kelle sõjakas raev oli tulelõõmana maid laastanud, kuigi siinsed rahvad veel surreski uskusid, et nende soontes voolab muistsete nõidade veri, kes Sküütiast pagendatuina kõrbes kuraditega paaritusid. Lollid, lollid! Milline kurat, milline nõid on eales olnud vägevam Attilast, kelle veri voolab siin, nendes soontes?

Falck: 5. Element kasutas ürituse reklaamimisel vaenu õhutavat sõnumit
Turvafirma Falck lükkab ümber 5. Element korraldaja väite noortepeo nurjamise kohta, kuna Falck ei osuta valveteenust ebaseaduslikel üritustel, mille reklaamimisel on õhutatud vaenu.
"Politsei ja Tallinna linn ei andnud 5. Elemendi korraldajatele luba ürituse korraldamiseks, seega olnuks tegu ebaseadusliku üritusega. Turvafirma Falck ei pea võimalikuks osutada teenust seaduserikkujatele," ütles Falcki avalike suhete direktor Andres Lember.
Samuti ei pea Falck võimalikuks osutada teenust üritusel, mille reklaamimisel õhutati vaenu. Ürituse internetireklaamis oli hiljuti üleval plakat, kus oli nii eesti kui ka vene keeles kirjas: "5.Element ei kiida heaks Reformierakonna otsust fašismi vastu võidelnud ja langenud sõdurite meelrahu rikkumise kohta. Meil on häbi, et meie riigis võtavad poliitilised huvid võimu inimlikkuse põhitõdede üle."

Turvafirma Falck nurjas noorte muusikaürituse 5.  Element toimumise
Saku Suurhallis täna toimuma pidanud noorte muusikaüritus 5. Element korraldajad on sunnitud ostma tagasi kõik eelmüügist müüdud kontserdipiletid, kuna turvafirma Falck taganes korraldajatega sõlmitud lepingust vaid mõned tunnid enne ürituse algust.
Üritust turvama pidanud turvaettevõte Falck taganes ootamatult muusikaürituse korraldajatega sõlmitud lepingust täna, 11. mail, tuues põhjuseks, et kõnealuse noorteürituse puhul on tegemist kõrgendatud turvariskiga üritusega ning korraldajatel puuduvad vastavad kooskõlastused nii Tallinna linnalt kui politseilt.
"Veel viimaste minutiteni tegelesime erinevate võimalustega, et näidata publikule vähemalt osaliselt neid artiste, kes tänaseks Tallinnasse on kokku tulnud. Kahjuks oleme sunnitud teatama, et ürituse toimumist ei õnnestunud mujale üle viia", rääkis Sander Sellin.
Ürituse ühe peakorraldaja Sander Sellini sõnul on teinud nad rohkem kui Tallinna linna avaliku korra eeskirjad ette näevad.

Triobet: Eurovisiooni võidab Ukraina
Ennustusportaalis Triobet toimuval Eurovisiooni ennustusvõistlusel on enim panuseid pandud Ukraina laulu "Dancing Lasha Tumbai" võidule.
Kui Eurovisiooni eelvooru päeva seisuga olid enamik ennustusportaali Triobet kasutajad arvamusel, et Gerli Padar oma lauluga "Partners in crime" eelvoorust kaugemale ei jõua, siis finaali võitu ennustatakse täna ülekaalukalt Ukrainale. Samuti on portaalis arvukalt kõrgeid panuseid kogunud Valgevene, Rootsi ja Serbia.
Hetkel on portaalis haruldane võimalus, kus favoriidile, Ukrainale, panustades on võimalik oma raha tervelt neljakordselt tagasi teenida.
Eile, 10. mail, Eurovisiooni eelvooru päeval uskusid panustajad lisaks Eesti laulu ebaõnnestumisele ka Valgevene edasipääsu. Vastava panuse teinud kasutajad teenisid oma raha kahekordselt tagasi.

Black metal album jõudis esimest korda plaadiedetabeli tippu
Ansambel Dimmu Borgir jõudis oma uue plaadiga "In Sorte Diaboli" Norra plaadimüügitabeli esimesele kohale.
See on väidetavalt esimene kord üldse, kui black metali't mängiv ansambel mõne riigi plaadimüügi tabeli tipus troonib. Varem on nii Dimmu Borgir kui Satrycon jõudnud tabelis teisele kohale, teatas metalunderground.com.
Samal ajal jõudis plaat ka Billboardi edetabelis 43. kohale, mis on pärast A-HA-d esimene kord kui Norra bänd USA plaaditabeli esimese 50 seas on.
Inglise plaaditabel tuleb bändil aga unustada, kuna sealse edetabeli aususe eest vastutav ühing diskvalifitseeris "In Sorte Diaboli" eelmisel nädalal koguni kahel korral.
Esiteks ei meeldinud neile, et plaadi digipak-versioonis oli kaante vahel kaasas peegel ja teiseks, et plaadiga oli kaasas flaier, kus plaadiostjaid teavitati, et nad võivad võita bändiga kohtumise.

Šveitsi valitsus käsib muusikat vaiksemalt esitada
Pärast seda, kui hiljuti Šveitsis korraldatud uuringute tulemusena selgus, et elav muusika kahjustab noorte kuulmist rohkem kui näiteks MP-3 mängijad, tehti riigis uued reeglid, mille kohaselt peavad kontserdikorraldajad publikut hoiatama valju muusika ohtlikkusest kuulmisele.
Samuti peavad kontserdikorraldajad tagama "vaikse ala" juhuks kui bändid mängivad teatud normist kõvemini.
Lisaks kaalutakse Šveitsis müramaksu kehtestamist - kes mängib liiga kõvasti, see peab maksma, teatas metalunderground.com

Padar: me ei saa sinna midagi teha, et esindame Eestit
Paadam: niikaua kui vaataja tahab, niikaua me teeme
Kuigi Gerli Padari "Partners in Crime" poolfinaalist edasi ei pääsenud, saabus naeratav lauljanna Hartwalli hallist pressikeskusesse kui tõeline staar.
Eesti fotograafide välklambid sähvisid ning kibestunud esitajate nägusid nendelt fotodelt ei leia.
"Selline neutraalne tunne on, väga happy ei ole ja väga kurb ka ei ole, sest aru on saada, et meie tegime ju täiesti maksimumi ja meie poolfinaali esitus oli ka kõikidest proovidest kõige parem. Meie ei saa sinna midagi teha, et me oleme sündinud Eestis ja esindame Eestit," olid Gerli esimesed sõnad.
Ta lisas, et kõik maad, kes on saanud finaali, on selle ära teeninud. Kusjuures, enne finaali helistas Eesti lauljatarile ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes tervitas tervet Eesti tiimi ja küsis, kuidas neil läheb.

Eesti käsipallimeister selgub seitsmendas mängus
Tänavune Eesti meeste käsipallimeister selgub eeloleval pühapäeval Kiili spordihoones, sest kuuendas finaalmängus võitis Põlva Serviti kodusaalis Chocolate Boysi 27: 25 (14: 10) ning viigistas seeria seisu 3: 3.
Põhiturniiri võitja Chocolate Boys läks ette 2: 0 ja 3: 1, kuid Serviti jõudis viigini ning läks ette 8: 7. Poolajaks oli täissaali ees mänginud kodumeeskond ees 14: 10, vahendab Sportnet.
Teisel poolajal kasvas võõrustajate eduseis korraks isegi viiele väravale (18: 13).
Viis minutit enne kohtumise lõppu oli tallinlaste kaotusseis 22: 25, poolteist minutit hiljem vaid 24: 25. Mait Patrail viis Serviti ette 26: 24, kuid 1.10 enne normaalaja lõppu oli vahe taas vaid üks värav (25: 26).
Serviti rünnak ebaõnnestus, kuid Chocolate Boysi poolt 38 sekundit enne lõppu visatud viigiväravat kohtunikud ei lugenud - keegi ründajatest oli astunud väravaalasse.

Rannavõrkpall: Kais ja Vesik lõpetasid turniiri Bahreinis viienda kohaga
Eesti esindajad Kristjan Kais ja Rivo Vesik saavutasid sel nädalal Bahreinis toimuval rannavõrkpalli maailmakarikaetapil kokkuvõttes kõrge viienda koha.
Viimases miinusringi kohtumises alistusid Kais ja Vesik napilt 1: 2 valitsevatele Euroopa meistritele Julius Brink ja Christoph Dieckmann Saksamaalt.
Kohtumise avageimis said Eesti esindajad paaripunktilise edu ning seda hoiti lõpuni, napp geimivõit tuli tulemusega 22: 20. Teise geimi keskpaigas saavutasid aga vastased 5-punktilise edu 16: 11, mida käest ei antud - geim jäi tulemusega 21: 15 sakslastele.
Otsustavas geimis startisid valitsevad Euroopa meistrid jällegi kindlamalt ning võtsid 10: 5 edu. Kais ja Vesik jõudsid veel 9: 10 järele, kuid enamaks jõudu ei jätkunud - tulemusega 15: 11 kuulus otsustav geim sakslastele, kes pääsesid poolfinaali.

Kais ja Vesik jõudsid Bahreinis kuue parema hulka
Rannavõrkpall
Kell 18.00 astuvad Kais ja Vesik jälle rannaliivale, kui miinusringis tulevad vastu valitsevad Euroopa meistrid Julius Brink - Christoph Dieckmann.
Tänase avamängu said paremini käima hiinlased, kes võtsid esimeses geimis 6: 2 eduseisu. Kais ja Vesik tulid küll järele 6: 7, kuid seejärel lasti Hiina esipaaril lüüa kolm punkti järjest ja rong oligi läinud. Geimi lõpuni said mõlemad paarid punkte vaid ühekaupa vastase pallingul ning eestlaste jaoks tähendas see 17: 21 allajäämist.
Teine geim algas punkt-punkti heitluses, võrdset mängu jagus hiinlaste eduseisuni 8: 7. Seejärel võtsid eestlased neli punkti järjest ning kättevõidetud edu enam ei loovutatud. 21: 16 geimivõit viis kohtumise kolmegeimiliseks. Otsustav geim kulges jällegi punkt-punkti heitluses, vahe ei kärisenud kordagi suuremaks kui kaks punkti. Eestlaste eduseisul 14: 13 eksisid vastased rünnakul ning Kais ja Vesik võtsid Bahreini turniiri neljanda võidu.

Eesti sai jõutõstmise EM-ilt kaks hõbedat
Neljapäeval võistlesid Poolas Koscianis jõutõstmise EM-il kaks Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi raskejõustiklast Aivo Nurmine ja Arvo Kaljapulk.
Nurmine võistles kaalukategoorias 82,5 kg ning pälvis lamades surumises 205 kilogrammiga 2. koha. Arvo Kaljapulk sai jõutõmbes parimal katsel kirja 305 kg ja võitis samuti hõbemedali.
Teistel aladel raskejõustiklaste katsed ebaõnnestusid ja absoluuttulemusi kirja ei saadud.

Kais ja Vesik jätkavad kaheksa parema hulgas
RANNAVÕRKPALL:
Eilses avakohtumises Hollandi duole Richard Schuil ja Reinder Nummerdor 0: 2 alla jäänud eestlased esitasid päeva viimases mängus ilusa partii ja võitsid Hispaaniat esindavad Pablo Herrera ja Raul Mesa kindlalt 2: 0 (14, 16).
Kristjan Kaisi sõnul õnnestus esitada kindel ja stabiilne partii, millega kaasnes ilus võit Hispaania esipaari üle. Kaisi ja Vesiku vastasteks tänases miinusringi kohtumises algusega 16 on hiinlased Penngen Wu ja Linyin Xu.

Uisutähed ehtisid sünnipäevagalat
Eesti iluuisutajad võtsid eduka spordi-aasta kokku piduliku juubeligalaga.
Eile õhtul tähistas uisuliit Tallinna linnahalli jäähallis suurejoonelise galaga Eesti iluuisutamise 90. sünnipäeva. Teiste seas esinesid jäätantsijad Grethe Grünberg ja Kristjan Rand ning naisüksiksõitjad Jelena Glebova ja Svetlana Issakova.
"Eesti iluuisutamisel on väärikas ajalugu ja suured tulevikulootused. Galaga soovisime laiemalt tutvustada oma ajalugu ja tänapäeva," ütles Eesti uisuliidu president Maire Arm.
Etendus oli läbilõige ajaloost: oma numbriga astusid üles nii veteranid, eri uisukoolide noored kasvandikud kui ka vanuse-klasside tipptegijad.
Suure töö tegi ära eestvedaja Anna Levandi. "Meie jaoks oli see ikkagi suur pidu, kõik olid kavad korralikult ette valmistanud," rääkis Levandi, kellele aga valmistas pettumust vähene piletimüük. Päev enne galat oli müüdud vaid 50 pääset. "Eks oma osa mängisid siin poliitilised sündmused, samuti on ilm ilusaks läinud ja kes see enam ikka hallis tahab olla," sõnas Levandi.

1 küsimus judo- ja sumotreenerile
Eesti esindaja Fjodor Ursaki võitis vöömaadluse Euroopa meistrivõistlustel Istanbulis hõbemedali. Mis on vöömaadlus?
Vastab
Riho Rannikmaa
judo- ja sumotreener
Tegemist on peamiselt Kesk-Aasias levinud rahvusliku maadlusviisiga, mis on lähedane Eesti süli-pätsiga. Iva on selles, et vöömaadluses tohib vastast haarata ja võtteid sooritada ainult spetsiaalsest laiast vööst kinni hoides.
Punkte antakse lähedaselt judo skaalale ippon-wasari-yuko, nimetused on küll teised. Vöömaadluses on olemas rahvusvaheline alaliit, mis korraldab tiitlivõistlusi. Näiteks EM-ini on jõutud kolmel, MM-võistlusteni kuuel korral, osaleb heal juhul paarkümmend riiki.

Kanada sai kergelt Šveitsist jagu, Soome alistas napilt USA
Kanada ja Soome jõudsid maailma-meistrivõistlustel
Moskvas toimuval jäähoki MM-il alistas Kanada veerandfinaalis raskusteta *veitsi ja pääses poolfinaali, kus laupäeval kohtutakse Rootsiga.
Tulemusega 5: 1 lõppenud mängus põrutas šveitslaste võrku kaks litrit Matthew Lombardi, kes on seega Kanada eest turniiril löönud juba kuus väravat. Mängumeeste suuruse, kiiruse ja oskuste poolest kanadalastele tunduvalt alla jäänud *veitsi päästis veelgi halvemast saunast vaid nende väravavahi Jonas Hilleri oskuslik tegutsemine - viie sisselastud litri kõrval tõrjus mees 39 pealelööki. Kanada puurivaht Dwayne Roloson seevastu laskis 22 pealelöögist sisse vaid ühe.
"Me teadsime, et šveitslastelt võib oodata agressiivset mängu," vahendas Kanada mängumehe Eric Staali sõnu jäähoki MM-i ametlik internetikülg IHWC.net. "Seepärast panustasimegi tugevale kaitsetööle ja kontrarünnakutele. Lombardi avavärav pani asjad liikuma - selline algus oli meile hea."

Kes on rannavolle kõige tugevam, naljakam ja ebameeldivam paar? 
Maailma esipaari seljatanud Kristjan Kais ja Rivo Vesik räägivad oma konkurente taga.
Bahreini põrgukuumuses toimuval rannavõrkpalli MK-etapil tõestasid Kristjan Kais ja Rivo Vesik lõplikult, et võivad maailmas kõiki võita. Raske 2: 1 (18: 21, 21: 19, 15: 9) võit brasiillastest olümpiavõitjate ja viimaste aastate rannakuningate Ricardo ja Emanueli üle tõi eestlastele küll palju õnnitlusi teistelt konkurentidelt, kuid nii mõnigi vaatab neid senisest vähem sõbraliku pilguga.
"Eks kõik ole omavahel konkurendid, aga ka sõbrad. Usun, et meie võit tekitas paljudele pahameelt," arvas Kristjan Kais.
Kõige tugevam
32-aastane kahemeetrimees Ricardo ja tast kümme sentimeetrit lühem ja kaks aastat vanem Emanuel mängivad koos 2002. aastast ja on võitnud 24 MK-etappi.

SASi äriklassis uudsed istmed
Nüüdsest saavad SASi kliendid kõigil Scandinavian Airlinesi kontinentidevahelistel lendudel Kopenhaagenist ja Stockholmist Aasiasse ja USAsse kasutada uudseid äriklassi istmeid.
Uued SASi äriklassi istmed on turul ühed paremad - istmete laius on 50 cm, istmeridade vahe 155 cm ja reisija jaoks on vaba ruumi 200 cm, teatas SAS.
Lamamisasendis saab istmest 190 cm pikkune voodi, millel on õlgade kohal veel 15 cm lisaruumi. Lisaks kuulub iga istme juurde 10,4 -tollise ekraaniga audio-videosüsteem. Istmetel on sisseehitatud massaažifunktsioon ning nutikad hoiukohad sülearvutite ja muude esemete, näiteks veepudelite jaoks.
SASi äriklassi istmete kaldenurk on kuni 170 kraadi. See võimaldab reisijatel uinuda eelistatud magamisasendis ja tagab hea une.
"SAS on üks vähestest rahvusvahelistest lennufirmadest, kes pakub klientidele võimalust lennata üks ots ülimugavate istmetega äriklassis ja teine ots turistiklassis või ekstra-turistiklassis," lausus SAS Internationali kommertsdirektor Lars Sandahl Sørensen.

Sõõrumaale kuuluv U.S. Invest emiteeris võlakirju
Ärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv AS U.S. Invest emiteeris neljapäeval, 10.mail 75,5 miljoni krooni väärtuses uusi 50-päevase kustutustähtajaga võlakirju lunastustähtpäevaga 29. juuni sel aastal.
Võlakirjade tootluseks kujunes emissiooni käigus 6,50% aastas. Emissioonist laekuvaid vahendeid kasutab emitent oma äritegevuse finantseerimiseks, teatas Sampo.
Võlakirjade levitamine toimus otsemüügi korras Eesti investoritele. Emissiooni korraldas AS Sampo Pank.
U.S. Invest on 100% Sõõrumaale kuuluv investeerimisfirma, mille osalusega suurimad ettevõtted on Falck Baltics (turvaäri), ISS Haldus (kinnisvara haldamine) ja Rotermann Grupp (kinnisvara arendus). Ettevõte tegutseb peamiselt Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal.

Raamatusari, mis käsitleb inimkonflikte
Kirjastuse Sinisukk "Must sari" on laias laastus pühendatud elu pahupooltele.
Kui "Valges sarjas" olid esiplaanil naistegelased, kes sattusid tihti äärmusliku olukorra või kultuuritausta ohvriks, siis 2004. aastal alguse saanud "Must sari" on pühendatud karmile ja vastikule maailmale. Seni on trükivalgust näinud kaheksa raamatut, mille enamik käsitleb inimkonflikte. Viimati tuli müügile Christophe Rocancourti "Minu elud".
Mõni neist jääb meile kaugeks - näiteks Kongo lapssõdurite elu ja psüühikat kirjeldav "Ma olin lapssõdur. Vapustav jutustus ühest Aafrika lapsepõlvest" (2006).
Raamatu peategelasel lapssõdur Lucien Badjokol oli piinade ja kannatusaastate järel õnne, ta pöördus Kongo rahvusliku lapssõdurite demobiliseerimise ja adapteerimise büroo kaudu tagasi tsiviilellu.

Trubetsky ja Pathique'i "Susi jutud" on muhe koomiks eimillestki
Tõnu Trubetsky ja Anti Pathique on vennad ilmselt nii mõneski mõttes.
Nende pappkaante vahele köidetud lehekülgedel on nad seda verbaalselt, kuigi põhimõtteliselt võiks "Susi jutte" pidada Vennaskonna doktriini uueks tulekuks. Nii mõnigi asi siin on teadjale Trubetsky ja Pathique'i fännile tuttav noist äärelinnalikult umbseist kitarrikvintidest, mis hoidsid püsti Vennaskonna post-punki. Võimalik, et "Susi jutud" on mingi inside joke, konkreetsete prototüüpidega linnalegend.
Suurte tähtede, priskete reavahede ning ohtrate illustratsioonidega palistatud lugu on umbes poole tunniga alla neelatav ning kui ei midagi fundamentaalselt enamat, siis kena romantiline olustikukirjeldus on see nobe lugemine kindlasti.
Susi, Ott, Ketu, Goga, Dolores ja teised tegelased selles groteskses fantaasia- ja pärismaailma piiril asuvas, tolkienlikult kaardistatud pseudo(?) tegelikkuses on ametlikku terminoloogiat kasutades "asotsiaalid", kelle rutiinne päeva õhtusse veeretamine koosneb bensiinikanistritesse ümbervalatud "lahtisest õllest", omamoodi hoolivast üksteise tänitamisest, helesinistest unistustest, mis hoiavad kõiki neid kujusid jalul teel ühest joomaurkast teise. Nad ei tee midagi ja nad ei räägi millestki.

Vanast rasvast elava Terry Pratchetti igav tõde
Kui Pratchett oleks rokkbänd, siis mitte Rolling Stones, aga mitte ka Status Quo.
Üks nende vahele mahtuv igiliikurist dinosaurus kindlasti. Tulnud kokku tont teab mitmekümne aasta eest, andnud välja rohkem plaate, kui pereauto kindalaekasse mahub, kuid suremisest ei ilmuta vähimaidki märke. Vähemalt esialgu. Kuniks võhma jagub, pole peatumist lootagi. Ning kas ongi mõtet vanuigi kitarr nurka visata või uut ametit õppima hakata, kui austajad on elujõulised, kõigil nokad ootusärevas apluses lahti? Või jätta Kettamaailm maha, loobuda tubasest tööst ja hakata näiteks tuule käes raskeid asju ühest kohast teise tõstma? Loomulikult mitte.
Kui fännide veebisaite uskuda, on tänase seisuga ilmunud kokku 35 Kettamaailmast pajatavat raamatut pluss veel muud kraami. Mõistagi on tulemas lisa. Nii meenutab ka Pratchetti eesti keeles avaldamine kohati Vana-Kreeka mõtleja Zenoni apooriat kilpkonna jälitavast Achilleusest. Igal aastal tuleb tõlkeid kui saelaudu Imaverest, ent eesolev kuhi taandub sama kiiresti. Kui arvepidamine ei peta, siis ühtekokku 28 on neid nüüdseks aastate jooksul maakeelde ümber pandud.

Debora Vaarandi hilinenud luulekogu
Paari nädala eest lahkunud Debora Vaarandi (1916-2007) ei jõudnud ära oodata oma viimase luulekogu ilmumist. Saatuse tahtel ilmus see kümmekond päeva pärast tema surma. Kirjastuse kinnitusel osales luuletaja oma uue luulekogu koostamisel veel ka ise ja korrigeeris haiglas olles koguni paari luuletuse teksti.
Vaarandi luuleparemiku koondkogu "Tähine laotus tantsib" on koostanud Mall Jõgi ja kujundanud Kersti Tormis. 312-leheküljeline raamat sisaldab peamiselt juba tuntud luuletusi tema kolmest viimasest luulekogust, aga samuti leiab sealt mõned vähetuntud ning mõned vaid ajakirjanduses publitseeritud luuletused. Raamatu andis välja kirjastus Tänapäev.

Pegasus annab välja kõik Hemingway teosed
Kirjastus Pegasus annab lähema nelja aasta jooksul eesti keeles välja kõik vanameister Ernest Hemingway raamatud. Kokku üllitatakse 15 teost, mille seas on nii kordustrükke ("Vanamees ja meri", "Ja päike tõuseb"), esmakordselt eesti keeles tsenseerimata kujul ilmuvaid tõlkeid ("Hüvasti, relvad", "Kellele lüüakse hingekella") kui ka täiesti uusi tõlkeid (varem tõlkimata lühilood, artiklid ja esseed eri kogudest).
Tõlkijatena löövad kaasa mitu tipptõlkijat eesotsas Enn Soosaarega. Esimese teosena ilmus tänavu aprillis Pegasuse klassikasarjas Soosaare uuendatud tõlkes raamat "Vanamees ja meri". Järgmisena peaks juunis ilmuma Valda Raua tõlgitud "Ja päike tõuseb".

Põhjamaade luulefestivalil laupäeval rahutusteta
Nädala eest tungis rahutusse Tallinna linna seitsmes kevad. Ei, mitte rahu-, vaid hoopis luulenimeline. Rahutused jõudsid enne pisut rahuneda.
Nii et rahulike põhjariikide luuletajad julgesid ikka kohale sõita, kuigi paar kaunimat ja nooremat meesluuletajat, kes kahtlemata oleksid rõõmustanud siinsete nooremate luulesõprade meelt, jäid ka tulemata. Mine võta kinni, mis see põhjus oli, aga Marcus Birro Rootsist ja Nils-Øivind Haagensen Norrast jäid seekord nägemata. Lugeda ja kuulda sai siiski mõlema noormehe nõiasõnu.
Luule on nõidus. Iseäranis hea luule on iseäranis vägev nõidus, mil on suisa võluvägi. Kes seda kuuleb, võib uueks saada. Inimese üürikeses elus on see muutus igavene. Sestap tuleb võluväge ikka vahel ammutamas käia. Kes teab, mis kõik võib juhtuda.
Laupäeva hommikul kutsuti luulekuulajaid Niguliste kirikusse, kus loetud sõnade vahele kõlasid laulud ansamblilt Noorkuu. Luuletajaid pidanuks kohal olema kümnelt maalt, tuli aga piirduda kaheksaga, seda eelnimetatud noormeeste puudmise tõttu.

Eestiaegne mees Heino Kiik saab 80-aastaseks
Eile Viini kultuurireisile sõitnud juubilar peab esmaspäeval sünnipäeva vaikselt, pere ja sõprade ringis. Oma energia paneb ta mujale: talvel raamatutesse ja suvel oma talu juurde dendropargi loomisse. Kuna see on alles rajamisel, leiab agronoomiharidusega aktiivne kirjanikuhärra, et tema elutöö pole kaugeltki tehtud.
Kolmes ajastus elanud ning alati demokraatlikku joont hoida püüdnud Kiik osaleb ka tänapäeval veel aktiivselt poliitikas, olles Isamaa ja Res Publica Liidu liige ning Tallinna linnavolikogu keskkonnakomisjoni spetsialist.
Nõukogude ajal oli Kiik võimudega pidevalt pahuksis ning võitles oma raamatute väljaandmise eest küünte ja hammastega. Enamasti ootasid käsikirjad raamatuiks saamist aastaid.

Kirjanike maja musta laega saalis liikusid sõnad maskide all
Möödunud reede õhtul, päeva viienda (!) luuleüritusena, lugesid Põhjamaade luulefestivali autorid oma luulet kirjanike maja musta laega saalis, kuhu lauakeste ümber veeklaaside taha oli kogunenud istuma kenake hulk (nais) publikut.
Õhtu sissejuhatus sarnanes väheke kooliaktusega, kui teadustaja Raivo E. Tamm alustas püüdlikult ürituse pealkirjaks oleva juhtmõtte - "Maskide all liiguvad sõnad" - teemal improviseerimist ja jõudis välja tõsiasjani, et kõigile on vaja rahu.
Igati ergastav sündmus
Õnneks katkestas esimene ülesastunud luuletaja Jan Kaus hillitsetuse ja jätkas palju ajakohasemalt ehk siis suure artistlikkusega rahutult ette lugedes oma katastroofitähestikku ja mõnda muudki.

Baskini anekdoodid
Prantsuse keele kursustel käiv noormees hoopleb:
"Ma olen saanud juba kümme tundi õppust!"
"Ja kas sa saad rääkida tõelise prantslasega?"
"Prantslasega vaevalt, aga sellega, kes on kümme tundi õppinud, räägin vabalt!"
Neiu arsti vastuvõtul:
"Doktor, palun kirjutage mulle mõni rohi, mis tugevdaks mu iseloomu. Ma olen liiga järeleandlik."
"Milles see väljendub?"
"Mul ei ole kunagi iseloomu öelda" ei ".
"Oodake üks moment, ma panen kabineti ukse lukku!"
"Vabandage, kas te mäletate mind?"

JÄRJEJUTT (8): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Raskemate roimade puhul aga, kus kuritöö pole nii ilmne, kahtlusaluseid on mitu või on tegu koguni varalise vaidlusega, läheb asi kohtu ette. See tähendab, et kas pooled ise või nende nimismehed hakkavad vastastikku vanasõnadega pommitama ja on kohtuniku (rahvaluuleteadlase) asi otsustada, kumma poole õigus on vanarahva tarkusega rohkem kooskõlas. See maa ja rahvas siin on minu arvates ainsad maailmas tsiviliseeritud rahvaste seas, kes arvab, et minevik ja esivanemad olid neist targemad, et kunagisel "kuldsel Kungla a'al" teati rohkem ja paremini. Sestap tuginevad nad õigusloomes vanarahva tarkusele ja ohivad alati kuldset Kungla aega taga, kuigi keegi ei tea, millal või milline see oli.

Putini karikatuur on maailma parim
Ühendus World Press Cartoon andis oma tänavuse aastaauhinna Grand Prix rootsi karikaturistile Riberile, kelle töö kujutas president Putinit.
Portugalis tegutseva peakorteriga World Press Cartoon annab oma aastaauhindu välja kolmandat aastat ja tänavusel võistlusel osales karikaturiste 52 maalt.
Riber Hansson on Stockholmis elav vabakutseline kunstnik, kes on teinud koostööd paljude Rootsi päevalehtedega. Tema karikatuure on rohkesti ilmunud ka raja taga. 1939. aastal sündinud Riber on pannud oma karikatuuridest kokku ka kolm raamatut.

Vladimir Velman: "Ma ei usu võimu.  Ja keeldun igasugusest koostööst temaga" 
Kõik 9. mai venekeelsed lehed kutsusid säilitama kodurahu.
Ajaleht Tallinnski Vestnik oli tervenisti pühendatud pealinnas aset leidnud rahutustele, küsiti ka inimeste arvamust - nii tuntud tegelastelt nagu Hannes Võrno ja Vahur Kersna kui ka "lihtsatelt inimestelt". Näiteks 33-aastane õpetaja Andrei ütles: "Venekeelsete massiteabevahendite tegevus viimase aasta jooksul pingestas inimestevahelisi suhteid Eesti ühiskonnas. Ma panen kogu vastutuse juhtunu eest massiteabevahenditele. Nad, ajades taga sensatsiooni, on minetanud igasuguse häbi ja taktitunde, muutes meie kaasmaalasi zombi'deks." Oli väga imelik kuulda, kuidas raadio toetas ja julgustas massirahutustes osalejaid, mängides neile ka laulu "Ma teenin Venemaad". Siia võiks lisada, et enne Maire Aunaste saadet "Meie" rääkisid selles osalejad, kui mitu korda päevas mängis laulu "Püha sõda" üks Tallinna raadiojaam. Üks mees, ise hõivatud inimene, kel pole aega kogu aeg raadiot kuulata, kuulis seda tapmisele kutsuvat sõjalaulu lausa kolmel korral päevas. Küsimus on vaid selles, kas saatejuhid tõesti ei teadnud, mida nad tegelikult teevad, või siis teadsid väga hästi. Ja ei oskagi öelda, kumb variantidest on hullem.

HELJU VIIRES: Juhan (vale) prohvet
Õpetaja kiri oma heale õpilasele.
Tere, Juhan Kivirähk! Kooli lõpetamisest on möödas juba 32 aastat ja mul on alles Su 10. klassis kirjutatud kirjand "Las jääda ükski mets!" See oli hea töö, kui õigesti mäletan, hindasin seda viiega. Nüüd, aastal 2007 oleks aeg kirjutada uus kirjand. Teemaks võiks olla "Las jääda ükski maa!"
Lugedes Sinu artiklit (EPL, 30.04.2007) ja kuulates Sinu raadiojuttu (Vikerraadio, 04.05.2007) sattusin hämmingusse - kas ma sain Su jutust valesti aru või on asi hoopiski muus? Miks valad vett võõrale veskile? Miks kangutad peaministrit ja suhtud temasse nii vaenulikult?
On juhtunud see, mida oligi karta: psühholoogiast tunneme nähtust tundmuste nürinemise nime all. Nämmutamist soldati teema ümber on olnud nii palju - kõik need ümarlauad, foorumid, jututoad jne. -, et asi on läinud tüütuks kätte ja rahvas muutunud selle teema suhtes üsnagi ükskõikseks. Eesti rahvas ei taha seda plaati enam käiata, aitab juba!

ANDRUS KIVIRÄHK: Võib hakata klaasima! 
Tundub, et varsti võib hakata kesklinnas jälle vineertahvleid klaasist akende vastu vahetama. Pronksmees on kenasti kalmistul ja ümbritsetud meetrikõrgustest lillekuhjadest.
Ilmselt oli tema teisaldamiseks tõesti viimane aeg. Kuidagi ei saa tõsiselt suhtuda Keskerakonna väidetesse, et kui Toomas Vitsuti juhitud ümarlauale oleks rohkem aega antud, siis võinuks pronksmehe kolimine poole aasta pärast toimuda vähimagi nurinata, üleüldise leppimise õhustikus. See on sama tobe lootus, kui lauljatar Mari-Leeni - no teate küll, seesama tüdruk, kes kaotas oma süütuse 16-aastaselt! - unistus, et tema koer hakkab ükskord rääkima. Muidugi, uskuda võib kõike ja kui peni ükskord siiski tummana sureb, veendunult kinnitada: pool aastat veel ja ta oleks raudselt rääkinud, seda oli tema tarkadest silmadest näha! Tegelikult muidugi jäävad koerad igavesti haukuma ning Moskva jüngrid kurja sepitsema, hellita ja mudi neid seal ümarlauas palju tahad.

PAVEL IVANOV: olemasolev ETV tuleks kriitiliselt üle vaadata
Minu ettepanek on mitte raisata mõttetult 140 miljonit krooni uue moodustuse ülesehitamiseks. Ringhääling võiks kriitiliselt olemasoleva ETV üle vaadata.
Tundub, et eelseisva Ühinenud Rahvusringhäälingu juhatuse valimiste märklauseks on "Venekeelne ETV". Teema populaarne, aktuaalne, rahakas. Ja mis tähtsaim: see teema annab võimaluse alati öelda, et, näete, tegime neile head. Aga nad ei võtnud.
Eriti on aga küünilised "uurija" Suni mõtted võimalikust kaabelvõrkude tsensuurist. Goebbels puhkab, bolševism ruulib.
Fakt, et "Pealtnägija" on aastaid parim saade ei tähenda pelgalt Kärmase ja Kersna ajakirjandusliku üleolekut. Neile lihtsalt pole ajakirjandusliku konkurentsi.
Seega, võiks korrastada ETV ajakirjandusliku tegevust ja läbi selle pakkuda venekeelsele publikule kas adapteeritud või neile kitsas infožanris loodut spetsifikatsioone.

RAUL REBANE: millist probleemi venekeelne kanal peaks lahendama? 
Esimene küsimus oleks: Millise probleemi lahendamiseks oleks vaja kanalit? Probleem tuvastati eriti teravalt pronksisõja ajal.
Selgus, et Eesti venekeelne elanikkond on halvasti informeeritud ühiskondlikest protsessidest riigis ja elab väidetavalt teises inforuumis. Kummalegi väitele on raske vastu vaielda ja nende tõepärasusust kinnitavad ka uuringud.
Teine küsimus: Missugune lahendus oleks kõige parem, et seda probleemi lahendada? Siin selget vastust ei ole, sest see võib olla telekanal, raadio, internet või veel hoopis midagi muud ja lisaks kõikide nende võimaluste kombinatsioon.
Alguses tuleks uskuda, et see vene elanikkonna informeerimise probleem ei ole taktikaline, vaid strateegiline ja see toob automaatselt ka järelduse, et strateegilisi probleeme ei saa taktikaliselt lahendada.

SULEV VALNER: Milline tuleb Eesti oma BBC? 
Rutem, kui oskame arvata, jõuab kätte juuni ja koos sellega Rahvusringhäälingu sünd tänaste Eesti Raadio ja ETV järeltulijana.
Aga ilmselt veel olulisem on teadvustada põhimõttelised valikud, mille ees alustav organisatsioon, see meie oma tulevane BBC, peagi seisab.
ETV teine kanal
ETV teise kanali hädavajalikkusest on räägitud ammu. Ühe (eestikeelse) kanali loogika aheldab igaõhtused valikud kitsastesse raamidesse ja ei lase kasutada ETV täit potentsiaali. Hästi on see näha näiteks suurte spordivõistluste ajal, kui tavaprogramm praktiliselt katkeb.
Teine praegu eriti aktuaalne küsimus on vajadus oma venekeelse telekanali järgi. Jutt venekeelsest portaalist, mida koalitsioonileping räägib ja millega on ka alustatud, ei asenda kindlasti telekanali võimalikku mõju.

TRIIN VIHALEMM: Venekeelsel telekanalil oleks perspektiivi pikaajalise ning mastaapse projektina
Pronkssõduri juhtumist ajendatuna on viimastel päevadel taas jutuks võetud Eesti venekeelse telekanali idee. Mõte on enamasti esitatud üsna arglikult, küsivas vormis ja võimaliku programmi sisu täpsustamata. Eesti venekeelse teleprogrammi kasuks räägib oht, et Venemaa kasutab jätkuvalt võimalust näidata oma mõjuvõimu Eesti ühiskonnale just läbi televisiooni. Samas nõuaks venekeelne programm väga suuri ressursse. Senised üksikud vene- ja kakskeelsed saated pole kogunud suurt auditooriumit. Kuigi üksikuid "juppe" ei saa üks-üheselt võrrelda olukorraga kus programm jookseks hommikust õhtuni, on risk, et suuri investeeringuid nõudnud venekeelne programm ei saavuta venekeelse vaatajaskonna seas populaarsust, üsna reaalne.
Eesti venekeelsel telekanalil oleks perspektiivi, kui see teha algusest peale pikaajalise, julge ja mastaapse rahvusvahelise projektina. Mõttetu on planeerida venekeelne kanal (ainult) Eesti maksumaksja raha eest ülalpeetavaks ettevõtmiseks eesmärgiga kohalikud venekeelsed "infosulust välja tuua", saates Moskvasse oma korrespondendi jne. Kindlasti peaks Eesti venekeelse programmi eesmärgid olema seatud vähemasti kümneaastases perspektiivis. Kui programm end esimese aastaga ei õigusta, ei tohiks seda pettunult "maha tõmmata", sest vaatajate harjumused on väga inertsed ning muutuvad aeglaselt.
Programmi olulisimaid sihtrühmi peaks olema lapsed ja noored, kelle vaatamisharjumusi saab paremini mõjutada, näiteks sidudes saateid (loodetavasti paraneva) kooliprogrammiga, Internetikeskkondadega, interaktiivsete mängudega. Laste kaudu saab teatud määral mõjutada ka pere vaatamisharjumusi.

REPLIIK: Savisaare kohtumised
Kui USA president Tallinna väisas, tutvustati talle teiste seas ka valitsuse liikmeid. Kätlemise ja mõne lause vahetamise kohta üllitas Keskerakond pressiteate, et Bush kiitnud Edgar Savisaare head tööd majandusministrina. Seejuures kestis vestlus ehk mõnikümmend sekundit ja "hea töö" on inglise keeles üks vähem ütlevaid tunnustusi.
Väidetavalt sama põgus oli Savisaare volbriöine "mittekohtumine" Venemaa riigiduuma delegatsiooni juhi Leonid Slutskiga Ain Seppiku kodutrepil. Pressiteadet ei maksa ilmselt oodata: pärast vahejuhtumi eitamist teatas Keskerakonna juht kolmapäeval, et kohtumine ei olnudki kohtumine. Ju sattus maagilisel nõidadeööl Ain Seppiku maja ette tõesti igasuguseid, kelle üle ei jõutud arvetki pidada. Öeldu ei kahanda aga Keskerakonna juhi silmakirjalikkust, millega ta kõikvõimalikke juhtusid enda huvides ära kasutab.

JUHTKIRI: Eesti toetamine on ebamugav? 
Eestile on oluline, et Euroopa Liit jätkaks praeguses poliitilises olukorras meie aktiivset toetamist. See tähendab, et Venemaa arulagedad rünnakud peavad olema päevakorral ka EL-i ja Venemaa tippkohtumisel. Välisminister Urmas Paetil seisab ees raske veenmistöö. Päevalehe uudistekülgedelt saab täna lugeda, et EL eelistab siiani Venemaa suhtes turvaliselt laveerivat poliitikat. Arutelud küll toimuvad, kuid võimaluse korral vaid teemadel, mis ei valmista kummalegi poolele piinlikkust.
Ka Eesti küsimuse puhul on EL-il kiusatus väita, et kõik on juba korras. Eesistujamaa Saksamaa saab näidata, et tema abiga lõpetati Eesti esinduste piiramine. Ka hakkavad küberrünnakud pigem vähenema. Skeptilisemad Euroopa Liidu liikmed on valmis end peitma Narva silla amortiseerumise taha ning mitte nägema majandussanktsioone. Vene retoorikat alla neelates välditakse ju diplomaatilist ebamugavust.

Helsinkis sai trammi ja kahe bussi kokkupõrkes 11 inimest vigastada
Helsingis põrkasid täna hommikul umbes kella poole seitsme ajal kokku tramm ja kaks bussi, avariis sai vigastada 11 inimest.
Kõige raskemini sai vigastada trammijuht, lisaks vajas veel 5 inimest haiglaravi, vahendavad YLE ja Helsinkin Sanomat.
Õnnetus toimus Sture ja Porvoo tänavate ristumise kohas.
Porvoo tänavat mööda sõitnud tramm numbriga 3T põrkas kokku Sture tänaval kesklinna suunas liikunud bussiga, mis põrkus omakorda otsa teisele bussile.

Armeenias toimuvad parlamendivalimised
Armeenias täna peetavad parlamendivalimised panevad proovile riigi tahte olla demokraatlik riik, valimistulemustega manipuleerimine tähendaks Euroopa Liidu ja USA otsese rahalise toetuse katkemist.
Valimisvõitu ennustatakse Serž Sargsjani vabariiklaste parteile, vahendab BBC.
Käesolevad valimised on Armeeniale neljandad, alates iseseisvuse taastamisest 1991. aastal. Välisvaatlejate andmetel ei vastanud viimased, 2003. aastal peetud valimised demokraatlikele standarditele.
Juhul kui valimsprotseduuri juures avastatakse mingisugust pettust, siis ootavad Armeeniat karmid tagajärjed. Esiteks lubab USA 200 miljonit dollari suuruse Ameerika Ühendriikide arenguabi tühistamist ning Euroopa Liit koostöö vähendamist.
Hääleõguslikke kodanikke, kes valivad 131 parlamendi, on Armeenias umbes 2,3 miljonit.

Euroopa energiasõltuvus Venemaast suureneb veelgi
Venemaa, Türkmenistan ja Kasahstan leppisid täna kokku plaanis ehitada uus gaasijuhe Kaspia mere piirkonda, toru suunaks väärtusliku loodusvara otse Venemaale.
Venemaa president Vladimir Putin teavitas avalikkust gaasitoru ehitamise plaanist tänasel kohtumisel Kesk-Aasia liidritega, vahendab BBC.
Gaasijuhtme ehitamise osas kokkuleppele jõudmine garanteerib Venemaale ligipääsu Türkmenistani gaasile. Samas on see suureks tagasilöögiks USA ja Euroopa Liidu plaanidele hakata sealset gaasi endale suunama.
Euroopa Liit lootis, et gaasijuhe Türkmenistanist hakkab kulgema läbi Kaspia mere otse läände, et vähendada Euroopa energiasõltuvust Venemaast.
Kavandatav gaasijuhe ehitatakse Türkmenistanist läbi Kasastani Venemaale. Putin teatas kohtumisel, et uus gaasitoru võimaldab suurendada Euroopa varustamist gaasiga.

Euroopa Liidu ja Venemaa antipartnerlus süveneb
Praktiliselt kogu päevakord koosneb poliitilisest "antimateeriast". Üks tippkohtumise temaatikat kommenteerinud EL-i eesistujariigi Saksamaa diplomaat ei osanud eile Brüsselis tuua ühtegi näidet võimalikest postiivsetest saavutustest peale ühe uue töögrupi ülesseadmise hariduskoostöö vallas.
Ammu juba ei hellita keegi Brüsselis lootust, et tippkohtumisel võetaks vastu ühisavaldus. Maha on maetud lootused alustada läbirääkimisi uue partnerluslepingu sõlmimiseks. Sel nädalal sai Euroopa Komisjon Venemaa põllumajandusministrilt Aleksei Gordijevilt kirja, milles sisuliselt keeldutakse loobumast Poola lihatoodetele kehtestatud impordikeelust.
See omakorda tähendab, et Poola ei loobu vetost, millega juba eelmise aasta novembris blokeeriti uue partnerluslepingu kõnelused. Brüsselis levivad kuuldused, et ka Leedu valmistub esmaspäeval EL-i välisministrite kohtumisel lisama oma vetot, protesteerimaks Mažeikiai naftatöötlustehase kuivalejätmise pärast. Moskva väitel ei tule Venemaa torudest naftat tehnilistel põhjustel, Vilnius usub poliitilist vaenamist.

Ukraina Verka eurolaul ärritavat venelasi
Paljude ukrainlastegi meelest on naisteriietes palagani tegev mees neile häbistav.
Täna õhtul kargab Helsingis eurolavale Ukrainale hääli koguma Verka Serdjutška - lihtne, oma unistustes elav külatüdruk, nagu väidab teda kehastav Andrei Danilko.
Kuigi Serdjutška võitis kohalikul eurolauluvõistlusel enamiku kaasmaalaste toetuse, on häälekalt pahameelt väljendanud vähemus valmis lõpuni tema häbiväärse esinemise vastu võitlema. Nimelt olevat Helsingisse sõitnud bussitäis ukrainlasi, kes on valmis teda kui mitte otseselt takistama, siis vähemalt protestima. Nende meelest näitab Serdjutška nende rahvast napakana ja riiki maitsetute külamatside maana, mille esindaja näeb välja nagu dekoreeritud kartulikott.
"Ärgem kakelgem," ütles agentuuri AP korrespondendile 33-aastane Danilko, kes mõtles raske meigi ja maitsetute ehetega lavakuju välja kümmekonna aasta eest ning on olnud nii Ukrainas kui ka Venemaal üsnagi populaarne. Publikule paistavad tema laulud ja stiil meeldivat. "Kaunitaridel on kõike, kõigile nad meeldivad. Kuid mina olen kole. Nemad sõidavad autoga, mina aga metrooga," on ühe laulu sõnad.

Lukas kavatseb kiirendada üleminekut eestikeelsele õppele
Haridusminister Tõnis Lukas kavatseb algatada riikliku abiprogrammi vene õppekeelega koolidesse eesti keelt oskavate õpetajate saamiseks.
Lukase hinnangul tuleb eestikeelsele õppele minna üle kiiremini kui ühe õppeaine kaupa aastas, mille eelmine valitsus sihiks seadis.
Vastasel juhul pole tema hinnangul võimalik saavutada seaduses sätestatud nõuet, et aastaks 2011 toimuks vene keskkoolides 60% õppest eesti keeles, vahendas ETV24 Aktuaalset Kaamerat.

Tallinn-Peterburi rongiliini ei suleta
Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin lükkas ümber spekulatsioonid, et ettevõte kavatseb madala kasumlikkuse tõttu sulgeda Tallinn-Peterburi rongiliini.
"Me parandame hetkel raudteed, eestlased parandasid enda raudteed eelmisel aastal," vahendab RIA Novosti Jakunini sõnu.
Venemaa Raudtee president arutas täna teemat Peterburi kuberneri Valentina Matvijenkoga, kes oli eelnevalt telefonitsi rääkinud Eesti välisministri Urmas Paetiga.
Paet avaldas kubernerile muret selle üle, et rongiühendus Peterburiga tahetakse lõpetada.

Eesti merevees avastatud reostuste arv kasvas aastaga 30%
Eesti avastas mullu Läänemeres oma vastutusalas 31 naftareostust, mis on ligi 30% rohkem kui aasta varem, vaid ühel juhul suudeti reostuse tekitanu kindlaks teha.
"Eelmisel aastal algatas keskkonnainspektsioon neli rikkumismenetlust. Kahjuks nendest vaid üks, Runner 4 (suhtes algatatud menetlus) oli vettpidav," ütles keskkonnaministeeriumi merekeskkonna büroo juhataja kohusetäitja Silver Vahtra ETV24-le.
"Ülejäänute suhtes on menetlus peatatud süütõendite puudulikkuse või vähesuse tõttu," lisast ta.
Viimati avastati Eesti merevees rohkem naftareostusi kui mullu 2000. aastal, selgus Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgani HELCOM aruandest. 
Vahtra sõnul on reostuste tegelikku arvu peaaegu võimatu hinnata. Avastatud reostuste arvu järsk kasv tänavu võib olla tingitud seirelendude arvu kasvust.

Paet: liiklus Narva sillal peab jätkuma endises mahus
Välisminister Urmas Paet tõstatas tänases telefonivestluses Peterburi kubernerneri Valentina Matvijenkoga kaks teemat: Tallinn-Peterburi rongiliikluse jätkumise ja Narva sillal liikluse piiramise.
Välisminister Urmas Paeti sõnul peab liiklus Narva sillal jätkuma endises mahus. "Liikluse piiramine Narva sillal kahjustab eelkõige inimestevahelisi kontakte, sest paljudel on pereliikmeid ja sugulasi mõlemal pool piiri," ütles Paet.
Välisminister lisas, et ka Tallinna ja Peterburi vahelise reisirongiliikluse jätkumine pärast mai lõppu on oluline inimestevaheliste kontaktide hoidmise pärast.
Peterburi kuberner Matvijenko jagas Eesti poole muret.

Arstide Liit: kõikidele arstidele peab kehtima ühtne palga alammäär
Arstide Liidu seisukoht palgaküsimuses pole muutunud: võrdse kohtlemise põhimõtteid ei tohi eirata ja kokkulepitud tunnipalga alammäär 99 krooni peab kehtima kõikidele arstidele.
Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised oli terav teema aasta alguses. Töötüli lahenes kokkuleppega, mille järgi on arstide miinimumtöötasu alates 1. aprillist 99 krooni tunnis. Kahetsusväärselt jäeti aga palgatõusust ilma arst-residendid ja kiirabitöötajad.
Sotsiaalministeeriumi teatel otsustas valitsus siiski eraldada lisaraha arst-residentide ja kiirabitöötajate palgatõusuks. Kahjuks ei suudetud miljardilise ülejäägiga riigieelarvest leida piisavat summat, et tagada residentidele ja kiirabiarstidele teiste arstidega samaväärne töötasu: 99 krooni asemel lubatakse neile tunnitasu 93.75.
Küsimus pole mõnes kroonis, vaid suhtumises. "Noortele tohtritele on antud selge sõnum, et nende tööjõudu Eestis ei vajata," ütles Eesti Nooremarstide Ühenduse juht Vallo Volke.

Suurõppusele Kevadtorm saabub esmakordselt suurtükiväegrupp
Täna pärastlõunal saabub Kevadtormi suurõppusele Tartu- ja Põlvamaal suurtükiväegrupp, mis osaleb õppusel esmakordselt.
Sel aastal on jalaväebrigaadil esmakordselt võimalus kasutada suurtükiväegrupi haubitsate kaudtuletoetust, meile annab see aga võimaluse harjutada koostööd teiste üksustega, osutas suurtükiväegrupi ülem kapten Vahur Kütt.
Suurtükiväegrupi koosseisus osaleb Kevadtormil 208 kaitseväelast, üksuse relvastuses on kaheksa 155 mm haubitsat.
Kokku osaleb tänavusel Kevadtormil ligi 2500 kaitseväelast.
Osalejatest umbes poole moodustavad ajateenijad, kelle jaoks see on olulisim õppus enne reservi minekut. Õppuse eesmärk on ühe jalaväepataljoni kokkuharjutamine.

Eestivaenulikud noored jäid toetusest ilma
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas jättis noorteühenduse SiiN ilma 276 510 krooni suurusest toetusrahast, sest rühmitus võib olla seotud Vene ekstreemrühmitusega Naši.
Ühenduse aktiivne liige oli ka Mark Sirõk, kes vahistati kahtlustatuna Tallinna massimürgli korraldamises, kirjutab SL Õhtuleht.
13. märtsil otsustas toonane haridusminister Mailis Reps (Keskerakond), et mittetulundusühing SiiN saab tänavu riigilt 276 510 krooni toetust.
9. mail kriipsutas uus minister Tõnis Lukas (IRL) aga ühingu rahasaajate nimistust maha. "Eesti riigil on teada noorteühenduse SiiN seotus Eesti-vaenuliku Venemaa noorteühendusega Naši," põhjendab ta.

Joobes noorukid ründasid tanklat
Põlvas ronisid täna öösel joobes noorukid läbi tankla müügiluugi bensiinijaama sisse, turvafirmal õnnestus sissetungijad kinni pidada.
Täna öösel kell 1.24 kasutas joobnud noorukitekamp ühes Põlvamaa tanklas ära aega, mil tankla müüja viibis tagaruumides.
Üks noormeestest ronis läbi tankla müügiluugi tanklasse, tegi lahti välisukse ning lasi sisse ka ülejäänud kolm noorukit.
Kurjategijate eesmärk varastada alkoholi. Sissetungijaid märganud müüja vajutas turvafirma paanikanuppu, mis peale kohale saabunud Falcki ekipaaž pidas sissetungja kinni ja andis üle politseile.

Kokkupõrge maasturiga sai põdrale saatuslikuks
Ida-Virumaal Toila-kandis sõitis maastur eile õhtupimeduses otsa põdrale, uluk hukkus.
Ida-Viru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva mnt 170. kilomeetril toimus eile umbes kella 22.53 ajal liiklusõnnetus, kus Opel Frontera, mida juhtis 1985-aastal sündinud Ergo, põrkas kokku sõiduteed ületanud põdraga.
Opeli kaassõitjale Gerlile osutati esmaabi ja lubati kodusele ravile.
Põder hukkus.

Vahemere linnud eksisid rändeteelt Haapsalu kanti
Lõuna poolt pärit harva eksikülalist on varem Eestis nähtud vaid kahel korral.
Läänemaa linnuklubi ornitoloogil Aivar Veidel õnnestus eile Haapsalu lähedal Tagalahel kohata ja ka pildistada kahte karkjalga, kes muidu meie looduses ei ela.
Eesti linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa sõnul tuli vihje karkjalgade võimalikust Eestisse sattumisest juba nelja-päeva hilisõhtul ühe soome naise käest. Siis oli aga juba nii pime, et meie linnumeestel ei õnnestunud teatele kinnitust leida.
"Kui hommikul otsima läksime, olid linnud kenasti kohal ning neid oli võimalik ka päeval Haapsalu linnutornist näha kaugemal laiul tegutsemas," rääkis Ots, kes tõttas parasjagu ka ise haruldast külalist vaatama.
Karkjalg on mujal laialt levinud ning suhteliselt harilik linnuliik, kelle lähimad pesitsus-alad jäävad Vahemere ja Musta mere äärde.

Suurremont muudab Tartu maantee ühe ohtlikuma lõigu ohutumaks
Vaida-Aruvalla vahelise teelõigu remont läheb maksma üle poole miljardi krooni.
Esmaspäeval alustatakse Tallinna-Tartu maanteel Rae vallas Vaida-Aruvalla vahelise seitsmekilomeetrise teelõigu ümberehitustöid, mille esimene etapp kestab augusti lõpuni ning on käesoleva aasta kõige kallim ja mahukam teeprojekt.
Teelõigul on palju maha- ja pealesõite ning ristmikke, samas on see Tallinna-Tartu maanteel ka liiklusõnnetuste poolest üks ohtlikumaid. Ohutuks teeületamiseks tuleb Vaidasse 124 meetri pikkune puidust jalakäijate sild. "Üle maanteede nii pikka silda veel ehitatud pole ja see on Eestis esmakordne," lausus maanteeameti europrogram-mide juht Urmas Konsap.
Kaks uut liiklusõlme
530 miljonit krooni maksvate töödega uuendatakse teelõigul täielikult vasak sõidusuund ning ehitatakse Vaida ja Aruvalla kahetasapinnalised liiklussõlmed. Lisaks sellele rajatakse viis kilomeetrit ratta- ja kõnniteid ning kohaliku liikluse peateelt kõrvale suunamiseks 13 kilomeetri ulatuses kõrvalteid. "Praegu on seal küll kaks-pluss-kaks sõidurada olemas ja parempoolne sõidutee valmis 2002. aastal, kuid vasak suund jäi toona ehitamata ja pärineb aastast 1976," selgitas Konsap.

Katri Raik: vene koolidest võib saada suur pingeallikas
Äsja haridusministeeriumi asekantsleriks nimetatud senine Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik tegeleb venekeelsete koolidega.
Miks valis minister Tõnis Lukas sellesse ametisse just teid?
Selle küsimuse peaks esitama minister Lukasele, mitte mulle. (Naerab.) Minu töö on esialgu seotud venekeelsete koolidega Eestis ja ilmselt on ministri silmis Narva-aastad loonud mulle toimuvast objektiivsema pildi kui tavapärased põgusad kohtumised koolidirektoritega.
Kuidas Narvast tulijat vastu võetakse?
Ministeeriumis ei tohiks olla probleeme. Samas pole ma ka vene koolidele täiesti võõras, sest see kogukond on tuttavaks saanud eeskätt õpetajate täiendkoolituste kaudu Narvas. Mitte päris võõra inimesena ei tohiks olla nii raske sellele kohale asuda, samas on mulle omane öelda otse ning see hakkab tekitama ja on juba tekitanud teatavaid pingeid.

Ida -Virumaa parim müügimees lahkub maavanema kohalt
Pronksmehe kriisi hakatusel tagasiastumisavalduse esitanud Ida-Viru maavanem Ago Silde eitab lahkumise põhjusena erimeelsusi valitsusega.
"Ma ei nimetaks seda tagasiastumiseks, pigem on tegu lihtsalt järgmise eluetapiga," väidab Silde, kes on ütlemistes pahandanud maavanema rolli vähenemise üle.
Siiski on tal pronksmehe küsimustes valitsusest erinev seisukoht. "Aeg äraviimiseks polnud kõige õigem. Ja kas Eesti majandusele on vaja sellist proovieksamit, mis praegu Tallinna sündmustele järgneb?"
Arvestades, et maavanemad on kohalikest meeleoludest hästi informeeritud, olnuks Silde nõus Ida-Viru võimalikke arenguid valitsuse liikmeile prognoosima. "Ehk olen Tallinnast liiga kaugel," ütleb ta kerge kibestusega. Ja lisab: "Pealegi olid juba Ida-Virumaa riigikogu valimised sisuliselt pronksmehe poolt ja vastu."

Samara proovikivi: kas Eesti on suutnud end euroliidus kehtestada? 
Järgmise nädala lõpus Samaras toimuv Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine peab näitama, kui suur on euroliidu toetus Eestile.
Esmaspäeval arutavad Euroopa Liidu välisministrid Samara tippkohtumise ettevalmistusi, praegu ei ole veel kindel, kas suurriigid on üldse nõus tõstatama Samaras ebamugavat Eesti-Vene suhete teemat.
Eesti jaoks on oluline teema tõstatamine tippkohtumise raames, see annaks president Vladimir Putinile selge sõnumi Euroopa ühtsusest Eesti toetamisel.
Välisminister Urmas Paetil seisab aga ees oma Euroopa kolleegide veenmine, et Venemaalt Eesti vastu suunatud rünnakud tuleb Samara tippkohtumisel jutuks võtta. Eesti on loobunud esialgsest kavast nõuda 18. maiks kavandatud tippkohtumise edasilükkamist ja praegu ei ole veel selge, kas Eesti-Vene küsimus üldse Samara tippkohtumisel eraldi arutusele võetakse. Esmaspäevane kohtumine Brüsselis küll puudutab seda teemat, kuid Eesti soovi saadab edu vaid kõigi liikmesriikide ning eriti praeguse eesistuja Saksamaa toetuse puhul.

Nelja kuuga tabati ligi 21 000 bussijänest
Tallinna ühissõidukites jäi AS-i Ühisteenused kontrolöridele nelja kuu jooksul piletita sõiduga vahele 20 945 reisijat ehk keskmiselt 174 jänest päevast.
Linnakassasse 5,5 miljonit
Võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga tabati 2624 jänest rohkem.
Tallinna linnakassasse laekus nelja kuu jooksul trahvidena 5,5 miljonit krooni. Kohtutäiturite suunatud nõuete täitmise kaudu laekus linnale sel perioodil täiendavalt 1,6 miljonit krooni.
Piletimüügi käive kasvas
Tallinna ühissõidukite piletimüügi käive ulatus nelja kuuga 86 miljoni kroonini, ületades eelmise aasta sama ajavahemiku tulemust 3,5 miljoni krooniga.

Tallinna supelrannad valmistuvad päevitajaid ja ujujaid vastu võtma
Pirita rannas saab teisipäevaks ehk ametliku rannahooaja alguseks kõik korda.
Tallinna ja selle lähiümbruse rannad on juba enam-vähem korda tehtud ja 15. mail algavaks rannahooajaks valmis.
"Oleme töödega Pirita rannas praegu täpselt graafikus ja teisipäevaks on kõik korras," lubas Pirita linnaosa vanema asetäitja Kalle Jõks. Prügi on rannast ära veetud ja kõik purunenud ning kulunud pingid-prügikastid uutega asendatud.
"Lisaks tahame sel aastal lastele mõned uued atraktsioonid paigaldada," ütles Jõks, jättes ül-latuseks, mis täpselt tulemas on.
Tegutsemisload on väljastatud ka toidu- ja joogipakkujatele. "Juba jäätisemüüjaid on meil vähemalt viis," naeris Jõks. "Loodame, et nad kõik suudavad ennast ka kenasti ära elatada."

Toimetamise toime
Toimetaja töö on nähtamatu ja ennastsalgav;
Toimetaja on nagu aednik. Ühe käe all lööb kõik lokkama ja õilmitsema, teise käe all kidub ja kiratseb. Üks soosib lopsakat ja metsikuvõitu inglise parki, teine rangelt korrapärast prantsuse oma; üks julgustab iga autori eripära, teine teab, kuidas peab. Oluline on siin kindlasti autori ja toimetaja veregrupi sobivus. Ja mõistagi on suur vahe, kas toimetada kaas-aegset või ajaloolist teksti, artiklit, tõlget või luulet; kas olla tsensori või vaimse õpetaja rollis.
Artikkel tellitakse tavaliselt kindla pikkusega ja/või konkreetse eesmärgiga. Lisaks keeleliste kohmakuste silumisele on toimetaja kohus kontrollida fakte, vajaduse korral teksti kärpida või lisada joonealuseid selgitusi. Tõlke puhul lisandub veel keeleoskus ja tõlgendamise küsimus. Luule toimetamine on aga hoopis omamoodi ja isegi küsitav tegevus, nagu luule tõlkiminegi.

Mees, kes mõõdab mõõtmatut
Astronoom Jaan Einasto ja ta kolleegid on oma avastustega õige mitu korda teadusmaailma üllatanud, kuigi maailma teadlased pole päri, et mingist universumi perifeeriast Eestist tulevad mehed ja hakkavad tegema ümber maailmapilti, kirjutab Tiit Kändler.
Astronoomia tegeleb meist kõige kaugemal paiknevate asjadega. Mis justkui ei peaks meid eriti puudutama. Kummatigi on astronoomia kõige vanem loodusteadustest. Iidsed tsivilisatsioonid just nõnda võimsaks kasvasidki, et oskasid tähtede pealt välja lugeda õiget aega ja kohta. Iseasi, kuidas tähtede paiknemist ja liikumist tõlgendati. Astronoomia huvitab inimesi tänapäevalgi. Arusaadav. Pigem imestada meist hiiglama kaugel toimuva üle, kui lugeda päevast päeva, kui hästi meil ikka läheb.
Eestil on vedanud, et ikka on olnud meie seas mehi, kes astronoomiat maailma tasemel teinud ja muutnud on. Minevikust on kuulsamatest võtta Friedrich Georg Wilhelm von Struve ja Ernst Öpik. Olevikust Jaan Einasto. Struve mõõtis kaksiktähti ja tegi kindlaks Maa täpse kuju. Öpik tegi kõike, mis astronoomias teha andis. Ka Einasto on mitmekülgne inimene.

Lasteraamatuillustratsioon näitusel ja raamatus
Kaasaegse maailma lasteraamatukunst on vaheldusrikas ja põnev, kirjutab Piret Raud, kelle töid võis näha hiljuti lõppenud Bologna lasteraamatumessi illustratsiooninäitusel.
Igal kevadel vanas ülikoolilinnas Bolognas toimuv lasteraamatumess on oodatud sündmus nii lasteraamatukirjastajatele kui -kunstnikele. Kirjastajatele messil pakutava mitmekesise lasteraamatuvaliku tõttu, kunstnikele aga messi raames korraldatava rahvusvahelise illustratsiooni-näituse pärast.
Bologna illustratsiooninäitusel on uusi trende loov maine ja sinna oodatakse töid kõigilt kunstnikelt, olenemata sellest, kas nad on juba staažikad tegijad või alles alustavad üliõpilased, mistõttu on näitusele lubatud esitada ka selliseid illustratsioone, mis on raamatutes veel avaldamata. Ikka selleks, et laekuvad tööd poleks läbinud kirjastajatest filtrit ning et värsked müügieduga garanteerimata ideed jõuaksid laiema vaatajaskonnani.

Sissejuhatus loomade hingeelusse
Christian Bienieki "Ülemnuuskur Osvaldi" ja Michael Hoeye "Aeg hiirte jaoks ei peatu" ühendavad loomtegelased, tempokas sündmustik ning humoorikas eluvaade. Raamatuid tutvustab Jaanika Palm.
Kuigi viimase aja lastekirjanduse tõlked näikse piirduvat piiksuvate, prääksuvate ning volditavate raamatutega, mis peavad silmas vaid kõige pisemaid raamatutarbijaid, on õnneks siiski ka teoseid, mille lugemine suudab rõõmu ja naudingut pakkuda.
Sellised raamatud on kindlasti Christian Bienieki "Ülemnuuskur Osvald" ja Michael Hoeye "Aeg hiirte jaoks ei peatu". Lisaks lugemiselamusele ühendavad neid raamatuid veel loomtegelased, tempokas tegevustik ning humoorikas eluvaade.
Christian Bieniek (1956-2005) oli saksa muusik, raadio- ja televisioonisketšide ning kuuldemängude kirjutaja. Aastal 1993 avaldas ta oma esimese noorteraamatu. Sellest ajast alates on ta kirjutanud ligi 90 raamatut lastele ja noortele ning neid raamatuid on tõlgitud juba 12 keelde.

Läti noored autorid kirjutavad argielust
Noor läti kirjanik Karlis Verdinš tunnistab
Missugune on su kontakt Eestiga?
Ma olen Eestis kolmel korral esinenud ja see oli väga armas kogemus. Mul on tunne, et eestlased on oma kultuurist rohkem huvitatud - teie üritused on hästi ja hoolikalt organiseeritud. Ja muidugi - Eesti kultuurkapital on lahkem kui Läti oma (ma olin viimased kaks aastat Läti sihtkapitali liige).
Mul on väga hea meel, et Eestis on sellised kirjanikud nagu Kristiina Ehin, Jürgen Rooste, fs, Kalju Kruusa, Elo Viiding ja teised. Nad kirjutavad tõesti huvitavaid tekste ja on sõbralikud ja soojad inimesed. Nii et on hea mäletada, et Eestis on toredaid inimesi.
Ma arvan, et eesti luule on intellektuaalsem kui läti oma, meile meeldib rohkem oma tundeid väljendada ja olla lüüriline.

 "Tekstimõnu" kui keele kamasuutra
Roland Barthes paneb mängu kogu oma veenmisjõu ja poeetilised sõnakahurid, et eristada sidusat mõnuteksti pidetust naudingutekstist, kirjutab Ave Tarrend.
Vastilmunud "Ida mõtteloo leksikonist" loeme, et kamasuutra, õigemini küll Kaamasuutra on Vana-India kõrgseltskonna erootilise armastuskunsti õpperaamat. Samas seisab, et kaama-mõiste (skr iha, himu, kirg, nauding, lõbu) ei hõlma mitte ainult erootilist iha ja armukunsti, vaid ka esteetilist naudingut, India ühiskonnakorralduses koguni üht neljast elusihist kasu, seadmuse ja vabanemise kõrval.
"Keele kamasuutrast, keeleliste naudingute teadusest", mida pakuvad meile kirjanduslikud tekstid, räägib prantsuse kirjandus- ja kultuuriteoreetik, semioloog ja kirjanik Roland Barthes oma essees "Tekstimõnu" (1973). Tänu tõlkija Tanel Lepsoo ladusale vahendusele on see tekst Varraku kaasaegse kirjandus- ja kultuuriteooria võtmetekstide sarjas jõudnud nüüd ka eesti lugejani.

Vene kaasaeg pulbitseb vene kirjanduses
Uue aja vene kirjanikud annavad oma teostes veenva ülevaate, kuidas hiilitakse Venemaal maksudest kõrvale, palju saab palka tööline, kuidas võtab altkäemaksu miilits ja kes kellele "katust" pakub. Kirjutab Ilona Martson.
Millal ma televiisorist vene kanaleid pikemalt vaatasin? Igatahes mitte seoses pronksmehega; oli ju teada, mis sealt tuleb. Vahest oli see aeg hoopis möödunud sajandi lõpus - aastatel 1998-2000, arvan ma. Mis seal salata, olin vaimustuses. Eriti muidugi kanalist nimega NTV. Passisin toona hommikuti kodus - üks mu tütar oli tookord päris pisike - ja sealsed hommiku-uudised olid minu jaoks sageli päeva lahutamatu osa.
See oli professionaalse teleajakirjanduse kõrgpilotaaž. See kanal jõudis kõikjale, andis kõige operatiivsemat ja tasakaalustatumat infot, rääkis selges ja korrektses keeles sellest, mis toimub. Ma ei tea, kui sageli juhtus, et Moskvas töötavad eesti ajakirjanikud selle kanali uudiseid oma lugudes refereerisid, aga usun, et nad tegid seda piisavalt tihti. Sest NTV-l oli alati parem juurdepääs otseallikatele kui ühe väikeriigi ajakirjanikel, ja oma analüüse koostada võis selle põhjal üsna rahulikult - ämbrisse sa igal juhul ei astunud.

Politrukid kenasti üle loetud
Veteranajaloouurija Olaf Kuuli on endiselt vapralt rivis ja oma viimases töös annab ta põhjaliku kirjelduse Stalini-aja ENSV võimueliidist.
Varem Eestimaa kommunistliku partei asju uurinud mees on targu jäänud oma liistude juurde ja raamat ei jäta kahtlust, et punaseid tegelasi Olaf Kuuli teab ja tunneb hästi. "Stalini-aja võimukaader ja kultuurijuhid Eesti NSV-s (1940-1954)" jutustab ladusa loo eliidist, kes pääses tüüri juurde Andrei Ždanovi tulekuga Eestisse aastal 1940. Ka järgnevatest muutustest ja pööretest on juttu piisavalt ammendavalt ja kaasakiskuvalt.
Materjali valdamist tõestab Kuuli juba sissejuhatuses, kus ta toob esile viimasel ajal ilmunud ajalooteoste vigu. Kui keegi on segi ajanud Tartumaa ja Tartu linna parteikomitee sekretärid, siis selles teoses Kuuli need vead kohendab.

Sakiliste servadega udu
Sakiliste servadega udu on Graham Greene'i hea väljendileid, mis iseloomustab kogu ta loomingut.
Kui keegi tahab Graham Greene'i suhtes (põhjendamata) üleolekut väljendada, teatab ta Greene'i nime kuuldes "ah see grafomaanlik briti kriminulliautor" või muud sellist. Tõesti, Greene on kirjutanud palju, kuid nii mõnelegi maailmakirjanduses klassikuks tituleeritud autorile jääb ta suurelt alla.
Tõesti, ta on kirjutanud valdavalt kriminaal- ja põnevusromaane, mida kuivemad teadlased-kriitikud peavad ka teisejärguliseks žanriks näiteks filosoofilise või psühholoogilise romaani kõrval. Kuid sellised tiitlid ning žanrimääratlused ongi üldjuhul vaid teadlaste ja kriitikute katsed nähtusi kuidagi klassifitseerida. Graham Greene on aga Graham Greene.

Pikk lühike elu
Knut Hamsuni pea sajandipikkune elu sisaldab nii Ameerikasse väljarändamist, ilmasõdu kui ka poliitilisi tõmbetuuli. Raamatut temast arvustab Edward Kess.
Norra kirjandusliku suurkuju Knut Hamsuni elu- ja loometee on pandud ühiste kaante vahele. Toimetaja ja ajakirjaniku Ingar Sletten Kolloeni viieaastase uurimistöö tulemusena on trükivalgust näinud raamat, mis juba oma pealkirjaga "Kirjanik ja diktaator" esitab lugejale valikud. Kes on tegelikult see autor, kelle tekste naudivad lugejad aastakümneid, mitmete põlvkondade vältel? Kas kirjanik on pelk teksti- ja fantaasiamaailmade looja? Kuidas saab kirjanik mõjutada riigi arengut? Millise poliitilise maailmavaate poole hoiab kirjaniku süda? Kas kirjanikul oleks eetiline luua tekste, mis ei toeta valitsevat mentaliteeti või on sellele suisa vastu?
Emotsionaalselt vaatleb biograafia võimalikult täpselt Knut Hamsuni elu keerdkäike. Klassikaline lugu vaesest perekonnast pärit poisist, kelle kooliharidus on jäänud pooleli. (Kuue aasta jooksul oleks ta pidanud koolis käima 292 päeva, aga oli käinud ainult 252 päeva.) Ta on sunnitud elama armust selle sugulase juures, kelle juures saab.

Realistlik metafüüsiline romaan
Jaan Kaplinski kehtestab end vanas klassikalises romaanižanris, luues usutava pildi ühe noore mehe siseheitlustest, mis kulmineeruvad metafüüsilistes äratundmistes, kirjutab kirjanik Kärt Hellerma.
Missugune on esimene mulje Jaan Kaplinski romaanist "Seesama jõgi"? See pole mulje, pigem kujutlus või võrdpilt, mis romaani lugedes justkui iseenesest tekib: on varane kevadhommik, istud väikese maakiriku puupingil, orel mängib ja natuke pühalik tunne on. Oled võtnud endale aega, et hommikusele teenistusele jõuda. Oled pisut kõhevil, sest tead, et täna seisab kantslis suurest linnast tulnud paljukiidetud pastor. Sind huvitab, mida tal öelda on ja kuidas ta seda teeb.
Seal ta siis ongi, esmapilgul tavaline, silmatorkamatu, juba halliks läinud peaga. Ja räägib nii vaikselt, justkui omaette ja iseendaga. Tema jutt on lihtne ja selge, nii et sind hakkab kiusama aimus, nagu oleksid sa seda, mis tal öelda on, juba kusagilt kuulnud.

Hästi õmmeldud festival
Seekordsele Põhjamaade luulefestivalile oli kutsutud kümme Põhjamaade, Baltimaade ja Ungari luuletajat, ent kohale tuli seitse (Bo Carpelan esines video vahendusel ning Marcus Birro Rootsist ja Nils-Øivind Haagensen Norrast jätsid oma sõidu ära hiljutiste Tallinna rahutuste tõttu). Peale nende esines festivalil üheksa eesti luuletajat.
Kuigi jõudsin kõigist üritustest vaid pooltele, oli juba seegi piisav, et tajuda seekordse luulefestivali vaoshoitud melu. Erilist tähelepanu püüavad mõistagi võõramaised poeedid, neid kuulad ikka erilise huviga, et kas on mujal mingeid luuletamisviise, mida meil pole, ja püüad aru saada, mis on see, mille põhjal arusaamatus keeles tekst ikkagi luulena äratuntav on.

Prima Vista lõimis venelasi ja eestlasi
Kirjandusfestival Prima Vista
3.-6. mail Tartus
Selle aasta festivali Prima Vista ees-märgiks oli liikuda sõnadevooluga kaante vahelt teistesse sfääridesse. On ju kirjutatud sõna aluseks ka teistele žanritele - film, teater, kujutav kunst ja muusika. Prima Vista programmijuhi Agne Tamme sõnul rõhutigi just visuaalsusele ja auditiivsusele, toimusid etendused ja kontserdid, eraldi oli näituse- ja filmiprogramm.
Agne Tamm, kuidas on Prima Vistale sattunud nii palju integratsioonihõngulisi üritusi?
Meil on festivali meeskonnas tegusad vene rahvusest organisaatorid, kes igal aastal panevad kokku nii-öelda vene bloki. Sest kuigi Tartus elab märkimisväärne hulk venelasi, ei toimu neile suunatud kultuuriüritusi kuigi palju. Püüame täita seda tühja kohta. Pealegi on ääretult rikas Venemaa kultuuriruum nooremale põlvkonnale võõraks jäänud. Püüame vene kultuuri nii eestlastele kui ka Eesti venelastele lähemale tuua.

Eesti kirjanduselu keerises
Iga kevad algab kirjandusfestivalide stsenaariumis ühtemoodi. Esimese pääsukesena alustab kirjanike ja kirjanduse koondamist anarhistliku korraldusega neli päeva vältav Sotsia, seejärel rõõmustab Lõuna-Eesti mastaapse Prima Vista üle ning viimatisena saab hinge tõmmata Põhjamaade luulet kuulates.
Tallinna kirjandusfestival Sotsia (toimus 10.-13. aprillil) näitas ennast linlastele kuuendat korda. Sotsia rõhuasetus on kaas-aegsel kirjandusel, kirjaniku suhestumisel ajaga; toimub seminare ja vestlusringe. Seekordne alateema "rahvale" tõi taas kord publikuni elava kirjanduse tipud. Rahva sekka minek tähendas sotsiaalsete teemade käsitlemist kunstis (mis jäi kirjasõna varju, sai suuremat tähelepanu ainult avamisel) ja kirjanduses ning festivali laienemist noortekeskustesse.

Eestlaste oma katkuhaud
Ene Mihkelson esitleb 18. mail Balti raamatumessil oma uut romaani "Katkuhaud", mille teemad
Viimastel aastatel on sageli kerkinud üles küsimus, et eestlased ei taha oma kirjanike romaane lugeda, sest seal käsitletud teemad ei lähe neile korda. Ene Mihkelsoni "Katkuhaua" puhul tulekski vist sellest alustada, et selle teemad peaksid korda minema kõigile eestlastele ja mitte ainult eestlastele.
Autori enda sõnul on tegu inimese identiteedi küsimusega, identiteedi kujunemisega. Tegevus toimub küll Eestis ja Teise maailmasõja järgsel ajal, mis oli eestlaste jaoks väga raske, kuid selle tähendus on kindlasti laiem ning eks taustaks olegi ju maailma raputanud sündmused.
Kui "Ahasveeruse unes" tegi sisevaidluste vormis esitatud tekst tihtipeale lugemise keeruliseks, siis "Katkuhauas" on tegu minajutustajaga, tema vaatepunktiga, nende inimeste lugudega, kellega ta räägib, ning arhiivimaterjalidega.

Balti raamatumess meelitab istutamistalgute ja kokkamisega
Kristel Kiigemägi
Arkaadia toimetaja
Balti raamatumessile on oodatud erinevate huvidega lugejad ja raamatusõbrad, sest "kõik raamatud on head raamatud" - nii kutsub kirjastuste liidu tegevjuht Kristiina Raid huvilisi 17.-19. maini Saku suurhallis toimuvale messile.
Tänavusest messist võtab ühe korraldaja Kristiina Raidi sõnul osa peaaegu poolsada erinevat kirjandusega seotud organisatsiooni, nende hulgas kirjastused ja ajakirjad. Toimub lasteüritusi, seminare, palju raamatu-esitlusi, soodusmüüke ja kohtumisi kirjanikega, kuid saab ka raamatuga isekeskis olla.
"Eesmärk on tuua publik kirjanduse juurde. Igaühe jaoks on olemas sobiv raamat, tuleb ainult see õige üles leida. Raamatutega tutvumise võimalus ei piirdu ju ainult kirjastuse ja raamatukauplusega, vaid tuleb populariseerida ka rahvaraamatukogusid, veebivõimalusi ja teabekeskuseid," selgitab Kristiina Raid.

 "Meister ja Margarita" variandid ilmusid raamatuna
klassika Mihhail Bulgakovi majamuuseum kirjastas raamatu, kuhu on kokku kogutud suurromaani "Meister ja Margarita" erinevad versioonid. Sellega tähistatakse kirjaniku sünniaastapäeva: Bulgakovi sünnist möödub 15. mail 116 aastat.
Kirjastuses Vagrius ilmunud raamatu on kokku pannud Bulgakovi loomingu hea tundja Viktor
Losev. Sellesse teosesse kogutud mustandite ja erinevate redaktsioonide kaudu saab lugeja teada, kuidas sündis üheks 20. sajandi olulisemaks romaaniks peetav teos.
Raamat, mis kannab pealkirja "Minu vaene, vaene Meister…", sisaldab näiteks visandeid, mis Bulgakov tegi veel 1920. aastatel. Siin on kirjastatud esimene täielik käsikiri "Meistrist ja Margaritast". On veel lõpetamata käsikiri "Kuldne oda" ja peatükke teosest "Pimeduse vürst", mis on samuti "Meistri ja Margarita" teemaga seotud.

Tolkienilt taas Keskmaa-lugu
tolkieni suurteos J.R.R. Tolkieni postuumselt ilmunud "The Children of Húrin" tõestab, et kirjaniku varasemad teosed (nt "Silmarillion") ainult vihjasid sellele, kui võimas ja sügav on Túrini ja Niënori, Húrini laste traagiline lugu. Tolkieni suurteose andis välja kirjaniku poeg Christopher, kes on ka raamatu toimetaja.
Arvustajad on teoses näinud puudusi (nagu üldse Tolkieni loomingus) ja isegi salvavalt kommenteerinud, et kirjaniku proosa pole hauas paremaks läinud, ent samas tunnistavad nad, et see on vast üks Tolkieni süngemaid teoseid - isegi süngem kui "Sõrmuste isand". Kriitikale vaatamata oskavad Tolkieni fännid seda raamatut kindlasti hinnata.

Beebid saavad oma raamatu
beebiraamat Eesti lastekirjanduse keskus kingib koostöös kultuuriministeeriumiga 2008. aastal igale vastsündinud lapsele Eestis raamatu "Las laps loeb".
"Oleme valinud kogumikku lugusid ja laule kogu eesti lastekirjanduse varamust, nii vanemaid kui uuemaid," ütles lastekirjanduse keskuse direktor Anne Rande. Tekste illustreerivad eesti kunstnike pildid.
Raamatu tiraažiks on kavandatud
15 500 ning kogumiku kättetoimetamist juhivad kohalikud raamatukogud.
Rande sõnul kulub raamatuprojektile üle 400 000 krooni, millest 300 000 tuli kultuuriministeeriumilt ning ülejäänu taotletakse kultuurkapitalilt. Raamatu kirjastab kirjastus Tänapäev.

Enno Tammer paneb Ilon Wiklandi maailmast kokku albumit
album-raamat "Mina olin vanaema laps. See oli hästi suur armastus, millega ta mind teele saatis. Sellepärast olengi tagasi. Vanaema pärast," jutustab tuntud eesti päritolu raamatukunstnik Ilon Wikland (77) Enno Tammerile enda Eestisse tagasituleku loost ja piltide kinkimisest Läänemaa muuseumile.
Enno Tammeri koostatav raamat-album kannab pealkirja "Ilon Wiklandi maailm" ja peaks valmima septembriks Göteborgi raamatumessi ajaks, kus kunstnik tutvustab ühtlasi oma uut lasteraamatutut ja esineb ka ettekandega.
"Minu põhieesmärk on jäädvustada ning väärtustada maailmakuulsa raamatukunstniku töid ja tegemisi, tema enneolematult suurt loomepärandit, mille Ilon sisuliselt peaaegu täies mahus (üksikute eranditega) kinkis Eesti riigile, täpsemalt siis Läänemaa muuseumile," ütleb Enno Tammer. Tema sõnul ei tule see kindlasti klassikaline elulooraamat, vaid pigem suureformaadiline täisvärvis kunstialbum, kus kunstnik räägib oma elust ja raamatutegelaste sünniloost.

Kolme muusa teenistuses
"Paljud mäkerdavad lõuendit elu lõpuni, taipamata, et targem ja kasulikum oleks teha midagi hoopis muud," ütleb kunstnik, kirjanik ja lavastaja Ervin Õunapuu Ants Juskele.
Kas sa olid enne esimest ilmunud romaani ka varem midagi kirjutanud?
Esimene trükis avaldatud kirjatükk oli Salvador Dalí nekroloog, lühike nupuke, mis ilmus Tartu ajalehes Edasi, aasta oli siis 1989. Mäletan, et järelehüüe kandis pühalikku pealkirja "Meistri lahkumine" ja oli kirjutatud tõelises leinas. Teksti oli kõvasti kärbitud ja toimetatud, ime, et see sürrealistlik lookene üldse ilmus. Aga vist hakkasid juba siis puhuma esimesed vabamad tuuled, Edasi kultuurilehekülg oli igatahes oma aja kohta lausa revolutsiooniline. Mingid jutustused või novellilaadsed mõtisklused olid ka, pakkusin neid ajakirjale Looming. Sealt ei tulnud isegi äraütlevat vastust. Aastaid ei avaldatud ridagi, sellele vaatamata kirjutasin väikestviisi edasi, oodates paremaid aegu. Sahtel sai täis, tihti sai pealmisi lehti kasutatud ahjupuude tulehakatuseks.

Kristiine keskus jagab tasuta moeraamatut "Tallinna nägu" 
Alates sellest nädalast saavad kõik soovijad Kristiine kaubanduskeskuse Apollo raamatupoest lunastada tasuta tänavastiiliraamatu "Tallinna nägu".
Sellel nädalal esitleti Tallinnas KuKu klubis eksperimentaalprojekti "Kevad kollektsioneerib" raames kokku pandud tänavastiili raamatut "Tallinna nägu". Raamatut, mis koosneb parimatest tänavamoe blogisse kevad.ee kogunenud fotodest ning tuntud kultuuritegijate Tallinna-teemalistest tekstidest, hakatakse alates tänasest kõigile soovijatele Kristiine kaubanduskeskuses jagama tasuta.
Raamat vahetatakse Kristiine keskuse Apollo raamatupoes välja kupongi vastu, mille saab endale välja printida kodulehelt www.kevad.ee, Kristiine keskuses alates tänasest üleval oleva tänavamoe teemalise näituse väljapaneku juurest või lõigata välja erinevates meediaväljaannetes ilmunud raamatut "Tallinna nägu" tutvustavatelt reklaamidelt.

Massa alustab parimalt positsioonilt
Pühapäeval peetavat F1 autode MM-sarja neljandat etappi Hispaania GP-d Barcelona ringrajal alustab parimalt stardikohalt brasiillane Felipe Massa.
Ferrari piloot näitas esimesel sessioonil hommikuse kiireima Lewis Hamiltoni (McLaren-Mercedes) järel teist aega, sõitis teisel sessioonil (16 parema seas) päeva absoluutselt parima aja (1.20, 597) ning jäi ette ka kümne kiirema piloodi konkurentsis. Massa ringiaeg oli 1.21, 421, mullu samal rajal parimalt stardikohalt lähtunud ja lõpuks ka GP-sõidu võitnud Fernando Alonsot edestas ta 0,030 sekundiga, vahendab Sportnet. 
Teisest reast stardivad samuti Ferrari ja McLaren, sest kolmanda koha hõivas Kimi Räikkönen ja neljanda Hamilton.
Kolmandast reast alustavad pühapäeval kell 15 Robert Kubica (BMW Sauber) ja Jarno Trulli (Toyota), neljandast kolme etapi järel viiendal kohal paiknev Nick Heidfeld (BMW Sauber) ja seni vaid ühe punkti teeninud Heikki Kovalainen (Renault) ning viiendast vanameister David Coulthard (Red Bull) ja Giancarlo Fisichella (Renault).

Jäähoki MM-i teine finalist on Kanada
Moskvas peetaval MM-il kohtuvad pühapäeval finaalis Soome ja Kanada. Soomlased alistasid esimeses poolfinaalis lisaajal Venemaa 2: 1, Kanada oli teises poolfinaalis 4: 1 (3: 0, 1: 1) parem tiitlikaitsjast Rootsist.
Hoki sünnimaa meeskond tegi võiduka spurdi juba esimese kolmandikaja teisel poolel, kui seitsme ja poole minutiga visati Johan Bäcklundi seljataha kolm litrit, vahendab Sportnet. 
Skoori avas arvulisest ülekaalust Mike Cammalleri, Jonathan Towes ja Eric Staal suurendasid kanadalaste eduseisu viis viie vastu mängides.
Teise kolmandiku seitsmendal minutil vähendas Johan Davidsson rootslaste kaotusseisu, kuid 4.43 enne kolmandiku lõppu realiseeris Rick Nash taas arvulise ülekaalu.
Edasi olid mõlemad väravad lõpuni lukus. Cam Ward tõrjus Kanada väravas 30 pealeviskest 29, Bäcklund lõi tagasi 21 litrit 25-st. Karistusminuteid oli Kanadal 14, Rootsil 12.

Soome seljatas MM-i poolfinaalis lisaajal Venemaa
Jäähoki MM-võistlustel Moskvas jättis Soome koondis võõrustajate meeskonnale vaid pronksimängu, kui esimese poolfinaali lisaaja kuuendal minutil saatis Mika Koivu litri venelaste väravasse ning kindlustas põhjanaabritele 2: 1 võidu.
Tuomo Ruutu lennutas litri paremalt äärelt värava ette, kaitsja Ilja Nikulin nügis Aleksandr Jerjomenkole appi tõtates oma väravavahi jääle ning Koivul polnud mingi probleem litter valveta jäänud väravasse lükata, vahendab Sportnet. 
Tähelepanuväärne, et võitjate auks mängiti (nii nagu veerandfinaali järelgi) taas Eesti hümni st ilma muusikapala lõpuosa kordamata!
Mängu algus ei tõotanud venelastele midagi halba, sest juba kaheksandal minutil viis Jevgeni Malkin võõrustajad arvulises ülekaalus olles 1: 0 juhtima.
Eduseisu sai Venemaa koondis nautida siiski vaid kolm ja pool minutit. Soomlased mängisid küll taas arvulises vähemuses, kuid see ei takistanud Jukka Hentunenil väravat viskamast.

Eesti korraldab noorte jäähoki MM-i
Moskvas reedel toimunud Rahvusvahelise Jäähokiliidu (IIHF) kongressil anti U18 ja U20 teise divisjoni B-grupi MM-turniiri korraldusõigus Tallinnale.
Samas valiti ka meeste 1. divisjoni MM-turniiride korraldajad. B-grupi MM, kuhu kuulub ka Eesti, toimub järgmise aasta aprillis Jaapanis Sapporos.

Svartedal ja Manninen olid vanalinna suusasprindil võidukad
Kevadsoojas Tallinna vanalinnas toimunud suusasprindil olid võidukad norralane Jens Arne Svartedal ning soomlanna Pirjo Manninen.
850 meetrisel võistlusrajal oli edukaim eestlane seitsmendaks tulnud Peeter Kümmel, naiste arvestuses sai Marit Rjabov kaheksanda koha.
Finaalsõidus esimesena üle finišijoone sööstnud sprindi maailmameister Jens Arne Svartedal edestas talle järgnenud Odd-Björn Hjelmeset vaid napi 0,1 sekundiga. Kolmas koht läks pärast tihedat võistlust Sami Jauhojärvile, kes jäi võitjale alla vaid 0,2 sekundiga.
Naiste finaalis oli lõpurebimine sama tihe kui meestel ning pingelises lõpuheitluses liidriks osutunud Pirjo Manninen edestas teisele kohale jäänud naistest tänavust sprindi maailmameistrit Astrid Jacobseni 0,1 sekundiga.

Käsipallietendus venis seitsmemänguliseks
Kuues mäng lõppes Põlva Serviti võiduga, Eesti meister selgub homme Kiilis.
Eesti meistrivõistluste finaali kuuendas kohtumises alistas Põlva Serviti koduväljakul 27: 25 HC Chocolate Boysi ning viigistas seeria 3: 3-le.
Mäng oli tasakaalus seni, kuni mõlemad võistkonnad olid visanud kuus väravat. Siis läks Serviti mõne silmaga ette ja võitis poolaja 14: 10. Teise poolaja alguses viskas põlvakate iidol Mait Patrail kaks väravat ja väljakuperemehed juhtisid juba 16: 10. Ent mäng polnud sellega veel tehtud. Teise poolaja 18. minutiks kahanes Põlva edu vaid kolmele väravale ja peatreener Kalmer Musting võttis minutilise mõtlemisaja.
Ent ometi suutis kogenud Jaanus Rätsep, kes eilegi viskas viis väravat, kolm minutit enne mängu lõppu vahe vähendada minimaalseks. Lärm Mesikäpa hallis oli kõrvulukustav, kohal oli majatäis väljakuperemeeste toetajaid, samuti olid Lõuna-Eestisse sõitnud šokolaadipoiste fänne ning Chocolate Girlsi tantsu-tüdrukud. Viimased minutid seisid inimesed püsti. Mängu lõppskoori vormistas noor mängumees Henri Sillaste, kes paar-kümmend sekundit enne lõpusireeni viskas HC Choclate Boysi väravasse 27. palli. Nii jätkus põlvakate imeline seeria - kodus nad kaotusi ei tunnista.

Kais ja Vesik saavutasid Bahreinis viienda koha
Rannavõrkpalli MK-etapil Bahreinis alistasid miinusringi langenud Kristjan Kais ja Rivo Vesik üleeile hilisõhtul hispaanlased Raul Mesa ja Pablo Raul Herrera 21: 14, 21: 16.
Eile said nad esmalt jagu viienda asetusega Hiina paarist Penngen Wu'st ja Linyin Xu'st 17: 21, 21: 16, 15: 13. Hiinlasi peab Rivo Vesik tänavuse hooaja suurimateks üllatajateks.
"Nad tõusid mullu kiiresti tippu, kindlasti jätkavad tänavugi arengut. Aasia mängude finaalis nad kaotasid ühele teisele Hiina paarile, tõenäoliselt on häid paare sealt veelgi tulemas," sõnas 198-sentimeetrine Vesik.
Hiinlaste alistamise järel heitlesid eestlased Kais ja Vesik saksa paari Julius Brinki ja Christoph Dieckmanniga, kellega tihti koos treenitakse ja üksteist hästi tuntakse.

Suvi on ukse ees ja lumi maas
Eile valmistasid korraldajad Tallinna vanalinna suusasprindi rada, mille käigus tõid veoautod lauluväljakult umbes 170 koormat võistluste jaoks hoitud lund. Laadurid laotasid lume ühtlaselt Vabaduse väljaku, Harju ja Niguliste tänavatel kulgevale ligikaudu kilomeetrisele võistlusrajale, seejärel silus seda rajatraktor.
Väljakuulutatud staaridest ei tee homsel võistlusel haiguse tõttu kaasa norralanna Kristin Stør-mer Steira, keda asendab kaasmaalane Vibeke Skofterud.

Hjelmeset: dressis tunnen end paremini kui pintsakus
Suusakuningas Odd-Bjørn Hjelmeset paneb täna Tallinnas lumelauad alla ja lippab homme Tartus joosta, norralase Eesti-visiidi kavva kuulub ka õlle mekkimine.
Odd-Bjørn, mis paganama vägi sundis teid mai keskel heitliku ilmaga Tallinnas suusavõistlusel osalema, kui paljud rivaalid suplevad samal ajal lõunamaa vetes?
Fritz (tänase sprindivõistluse üks korraldajaist Fritz Andersen - toim), kes on norralane ja keda ma tunnen, helistas talvel ning rääkis, et mul tuleb osaleda. Et Tallinnas on maikuus palju lund ja head suusatamisvõimalused (osutab naerdes lennujaama aknale, kust paistab vaid tärkav rohelus). See tundus ahvatlev pakkumine, sest ma polnud mitte kunagi Tallinna sattunud. Varem olen Eestisse saabudes alati lennujaamas bussi istunud ja kohe Otepää suunas sõitnud. Kõik räägivad, et Tallinn on ilus linn - lõpuks õnnestub mul endalgi selles veenduda!

Legendaarne Prost pakub meistriks Massat
Homme võisteldakse Barcelona ringrajal Hispaania GP-le. Lähtutakse ülimalt intrigeerivalt punktiseisult: tiitlikaitsjal Fernando Alonsol (McLaren), Ferrari sõitjal Kimi Räikkösel ja McLareni debütandil Lewis Hamiltonil on kolme etapiga koos võrdsed 22 punkti.
Kes neist MM-tiitli võidab? Neljakordne maailmameister Alain Prost on veendunud, et võidab hoopis teine Ferrari mees Felipe Massa, kes praegu 17 punktiga neljas. "Ferrari on soosik ja Massal head võimalused võita, sest ta tunneb talli ja selle taustajõude Räikkösest paremini," kinnitas Prost Itaalia La Gazzetta dello Spordile. "Ainus kahtlus peitub selles, et nüüd tuleb Ferraril panustada kahele tippsõitjale. Varasematel aastatel oli üks ja ainus Schumacher, kelle heaks kogu meeskond töötas," analüüsis Prost.

Peeter Volkonski naljad
Kes on konsultant?
Konsultant on mees, kes teab 50 eri moodust, kuidas seksida, aga ei tunne ühtegi naist.
Rikas proua tuleb peolt koju ja avastab oma toast ülemteener Johni. Proua istub voodile ja ütleb:
"Võta mu kingad ära, John!"
John teeb seda.
"Nüüd võta mu kleit ära!"
John teeb seda.
"Nüüd võta ära mu aluspesu."
John allub käsule.
Lõpuks ütleb proua:
"Ja nüüd luba mulle, John, et sa enam kunagi minu riideid selga ei pane!"
Mees pummeldab kogu õhtu baaris, kuni baarimees palub tal lahkuda. Mees tõuseb, aga kukub kohe pikali ega suuda enam tõusta. Ta otsustab roomates välja minna, et ehk lööb värske õhk pea selgeks. Õues ei tule tõusmisest samuti midagi välja ja ta on sunnitud neli kvartalit koju roomama.

Põhja-India: väga mitmekesine kultuur ja loodus
Põhja-India on üks osa Himaalaja mäestikust, kuid müstiliseks ei tee seda kanti ainult tohutud taevasse kõrguvad kaljud, vaid ka kultuuride mitmekesisus, mis algab muhameedliku Kashmiriga, jätkub budistliku Ladakhiga ja jõuab välja teisele poole India otsa, hinduistlikku Sikkimisse. Tutvustab Stefan Loot.
Tuntuim kant on kindlasti Uttaranchal, mis uhkeldab hinduistliku maailma nelja olulisima kohaga: Yamunotri, Gangotri, Kedarnath ja Badrinath. Aga mitte ainult suured religioonid pole end mägede veertel kinnistanud. Lisaks on veel sadu väikseid külasid, kus kummardatakse vähem tuntud jumalusi ja viljeldakse omanäolist kultuuri, mille algelemendid on pärit hoopis teistest kultuuridest.
Himaalaja on esmalt vaimne paik ehk Deva Bhoomi - jumalate maa, sest ühelgi teisel religioonil ei ole nii palju kultuspaiku. Siinsetes salajastes kohtades on läbi ajaloo mediteerinud pühakud, nagu Gautama Buddha, Kalidas, Madhavacarya, Sankaracarya jt.
Ladakh ehk väike Tiibet

Rekordarv alasti modelle Mehhikos
Üle18 000 alasti inimese kogunes 29. aprillil Mexico City peaväljakule, et võtta osa Ameerika fotograafi Spencer Tunicki fotoüritusest. Umbes viie jalgpalliväljaku suurusele Zocalo väljakule kogunes varahommikul igas vanuses modelle, kellest suurema osa moodustasid noored mehed. Ühe foto tarvis tervitati väljaku keskel lehvivat Mehhiko lippu, teise jaoks visati sirgelt selili ja kolmanda tarbeks oldi looteasendis.
Siiani oli Tunicki rekord 2003. aastal Barcelonasse kogunenud 7000 alasti inimest. Paljaste inimmassidega kujundeid loova Tunicki järgmine suur ettevõtmine toimub 3. juunil Amsterdamis.

Rohelise teega ei maksa üle pingutada
Teadusajakiri New Scientist kirjutab, et kuigi roheline tee on tervisele hea, sest selles leiduvad polüfenoolid aitavad vältida südamehaigusi ja vähki, võib üledoos põhjustada maksa- ja neeruhaigusi. USA Rutgersi ülikoolis tehti polüfenoolidega katseid ning suur kogus tappis nii eksperimendis osalenud närilised kui ka koerad, sest mürgitas nende maksa. Uuringu juht professor Chung Yang kommenteeris, et paanikaks pole põhjust, sest kuni kümme väikest tassi rohelist teed päevas ei tee inimesele kahju. Küll aga peaksid ettevaatlikud olema rohelist teed sisaldavate toidulisandite kasutajad, sest neis võib sisalduda kuni 50 korda rohkem polüfenoole kui tassikeses tees.

Puuduta ja maksa
Inglismaal valmistutakse kasutusele võtma süsteemi, mis lubab alla kümnenaelaseid (230 krooni) arveid maksta kõigest pangakaarti makseterminalile näidates. Kontaktivaba maksesüsteemi arendavad Visa ja MasterCard ühiselt ja see peaks tööle hakkama esmalt septembrikuus Londoni kesklinnas. Paljud Londoni elanikud kasutavad juba umbes samasugust süsteemi ühissõidukites - nn Oyster Cardiga tuleb bussi või rongi sisenedes kaardilugejat puudutada. Kontaktivaba süsteem peaks enim sobima müügiautomaatides, ajaleheputkades, taksodes, kiirtoidukohtades, parkimisautomaatides ja mujal väikesi arveid makstes. 2008. aasta lõpuks kavatsetakse välja anda üle viie miljoni kontaktivaba makset võimaldavat pangakaarti, millega saaks tasuda vähemalt 100 000 kohas.

Teadlased koostavad "Elu raamatut" 
Rahvusvaheline projekt Encyclopedia of Life (EOL) kavatseb kokku panna põhjaliku andmebaasi kõigi Maal leiduvate elusolendite kohta.
Eesmärk on säilitada internetiarhiivis kõigi liikide kirjeldused koos fotode, videoklippide, heli ja kaartidega. Praegu elab Maal teadaolevalt umbes 1,8 miljonit liiki ning andmebaasi koostamiseks kulub eeldatavalt üle kümne aasta. Andmete kogumist alustatakse loomadest, taimedest ja seentest. Pärast seda võetakse ette mikroobid ning hiljem võib-olla ka väljasurnud liigid.
EOL-i andmebaasi hakati arendama juba läinud aasta jaanuaris. Tuntud liikide kohta koondatakse sinna teave praegustest andmepankadest ning uute liikide kohta lisatakse infot operatiivselt. Projekti kodulehe leiab aadressilt www.eol.org.

L'affaire présidentielle, oui ou non? 
Peagi peaksid Elyséesse kolima uus Prantsuse president ja première dame. Kuid võimalik, et väärika 18. sajandist pärit palee seinte vahel keset Louis XV stiilis mööblit hargneb edasi abieludraama. Draama tagamaid valgustab Kaivo Kopli.
Cecilia, kelle abikaasa Nicolas valiti eelmisel ja saab sel nädalal Prantsusmaa presidendiks, on üsnagi isepäine endine modell ja PR-tegelane, kes ei pruugi première dame'iks ehk diskreetsesse esileedi rolli just kergesti sobida.
"Ma ei kujutlegi end esimese leedina. See on mulle tüütu. Ma eelistan käia ringi pigem sõjaväepükstes ja kauboisaabastes. Ma ei sobi sellesse vormi," on öelnud elegantne ja üsna vähestel piltnikele ette jäämise juhtudel sugugi mitte matšolik 49-aastane brünett. Tarmukaid ütlemisi on olnud teisigi - näiteks mõne aasta eest, kui juudi-hispaania päritolu Cecilia kuulutas koguni, et tema soontes ei voola tilkagi prantsuse verd.

Euroopa väärt muusikafestivalid sel suvel
Kadri Kivimaa annab mõne idee ja soovituse neile, kellele muusika on meeltmööda ning kelle mõtted liiguvad aeg-ajalt suviste festivalide ja nende külastamise poole.
Rock
Werchter
Belgias väikses Werchteri külas 28. juunist 1. juulini aset leidva festivali Rock Werchter line-up on muljet avaldav, sisaldades peaasjalikult edetabelite vallutajaid: Arctic Monkeyse ja Bloc Partyiga algavasse nimekirja mahuvad veel Incubus, Kings of Leon, Razorlight jpt. Tasub tähele panna, et kahel viimasel aastal on International Live Music Conference valinud just selle ürituse maailma parimaks muusikafestivaliks. Uuri lisa nende veebilehelt www.rockwerchter.be. Hilisemaks alternatiiviks sobiks 14.-19. augustini Hollandis toimuv Lowlands Festival, mille kohta leiab infot veebilehelt www.low-lands.nl.
Rock-am-ring
Saksa suurimal, Nürnburgringi vormelirajal 1.-3. juunini toimuva muusikafestivali Rock-am-ring võõrustatavate seas on sel aastal Kaiser Chiefs, Muse, The Smashing Pumpkins, Eestiski suurepärase live'i teinud The White Stripes jpt. 1985. aastal vormeliraja taas-

Nädala plaat
INDIE
Eri esitajad
"Kohalik ja kohatu 2"
Seksoundi plaadifirma koostatud kogumikplaadi teine osa pakub läbilõiget Eesti alternatiivmuusika hetkeseisust. Traditsioonilisema indiroki kõrval kuuleb arvuti taga valminud ühemeheprojekte nagu Galaktlan, Pastacas ja Kago, Popidioti electroclash'i ning Soteriose skaad. Vähem tuntud nimedest võib ennustada suurt tulevikku 15-aastasele progemuusikule Jakob Juhkamile. Ansambli Picnic üksik lugu jätab mulje, et tundmatu grupp võiks taotleda Dallase tühjaks jäänud trooni.
Populaarsemad pundid - Ans. Andur ning shoegaze-kunn Pia Fraus - esinevad hästi, nagu neilt oodata võiski. Kui eelmainitud on kohaliku skene staarid, siis Vaiko Eplik on oma popplooga "November" superstaar, ja punkt. Tänada tuleb ka Rainer Jancist, kes on ansambliga The Dildos ühe varemkuuldud loo ümber lindistanud. Õnneks leidub plaadil "Kohalik ja kohatu 2" vähe sedasorti indit, mis on nii iseseisev, et tegijatele endalegi korda ei lähe.

JUSKE PILDIVEERG: Christo
Sellise nimega on sõjajärgse avangardkunsti ajalukku läinud Bulgaaria päritolu kunstnik kodanikunimega Christo Javacheff. Kohe meenub russiini (Ida-Slvovakkia) päritolu Andrzej Warhola, keda teame Andy Warholina. Christo kujunemisaeg on aga otseselt seotud Bulgaariaga, kus ta õppis stalinistlikus Sofia kunstiakadeemias.
Ta sündis 1935. aastal Gabrovos, tema vanemad olid marksistlikult meelestatud intellektuaalid. Tulevase avangardkunstniku kodus olid aukohal vene 1920. aastate avangardistide Tatlini, El Lissitsky, Meierholdi ja Majakovski albumid-raamatud. Cristo kasvas piirkonnas, mida kunagi tunti Traakiana, kus on ristunud eri kultuurid. Sellega on hiljem põhjendatud ka Christo kunsti nomadistlikkust. Sofia akadeemias kuulus suvepraktika hulka ka Potjomkini külade ehitamine maapiirkondades. Jällegi võis see mõjutada tema erilist huvi keskkonna kujundamise vastu.

Estonias esietendub nüüdisooper natsismi ja stalinismi teemadel
Alates juunist on Eesti publikul esmakordselt võimalus näha Erkki-Sven Tüüri antifašistlikku ooperit "Wallenberg".
"Wallenbergi" maailmaesietendus toimus 2001. aasta mais Dortmundi ooperis tollase pealavastaja John Dew tellimuse ja ideena. Nüüdisooper räägib loo Rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis Saksa koonduslaagritest 100 000 juuti, kuid sattus ise punaväelaste kätte vangi ning suri ühe versiooni kohaselt Gulagis.
Ometi ei keskendu ooper ühele kangelasele, vaid käsitleb pigem kollektiivset teadvust, müütide teket ja nende suhet tõega. Erkki-Sven Tüür oli võlutud ka võimalusest käsitleda kahe režiimi (natsismi ja stalinismi) suhteid ja inimest seal vahel tegelikult elanud isiku põhjal.

KEELEMÕTE: Majajas, marakratt, peemot ja teised metsloomad
Etümoloogia ehk sõnade päritolu õpetus ütleb, et keelte vanemad omasõnad puudutavad asju ja nähtusi, millega puututi kokku eriti kauges minevikus. Tuli ju üksteisemõistmiseks kõigepealt leida nimetused loodusnähtustele, sugulusastmetele, kehaosadele, taimedele, loomadele... Ometi ei saa me kunagi teada, kuidas nimetasid meie päris ammused esivanemad karu ja hunti. Kuna kiskjaid ja jahiloomi ei tahetud otsesõnu nimetada, mõeldi neile aeg-ajalt "varjunimesid", kuni need juurdusid ja varasem sõna ununes.
Karul kare kasukas
Vanem karu tähendav sõna on eesti keeles olnud ott, mis arvatakse pärinevat soome-volga ühiskeelest. Ajapikku sai sellest tabusõna ning läänemeresoome keelte kõnelejad andsid loomale uue nime karu (soome karhu), mis tõenäoliselt tuleneb sõnast kare - karul on kare karv.

Soome elamumess ootab juulis-augustis Hämeenlinna
Soome iga-aastane ehitus- ja sisustusorgia - elamumess - toimub tänavu Hämeenlinnas, kuhu kerkib juuliks 112 uut kodu. Soomlaste messitavast vaimustunud eestlased kavandavad elamumessi Pärnusse ja Tallinna. Hämeenlinnas käis Ave Randviir.
Helsingist 101 kilomeetri ehk pooleteisetunnise rongi- või autosõidu kaugusel asuva Hämeenlinna peamine turismiatraktsioon on olnud 13. sajandist pärit punastest tellistest kindlus. Soome kultuurikaardile on Pärnust veidi suurem linn märgitud veel kui rahvushelilooja Jean Sibeliuse sünnikoht.
Kohalikud leivad, et Häme kandi rahvas on kõige pesuehtsamad soomlased (rannikualadel on ju suured rootsi mõjud) ja sealsed turismitöötajad loodavad, et Soome elamumess toob juulis ja augustis nende kodukanti imetlema suuremad rahvahulgad.
Ootused on põhjendatud, sest näiteks mullu tõi Helsingi eeslinna Espoosse ehitatud elamumess kokku 174 305 külastajat, kellest teadmata, kuid kindlasti arvestatav hulk saabus meie poolt lahte.

Pronkssõduri müür on värav surnuteriiki
Lavastajat ja kunstnikku Tõnu Virvet ajendas lugu kirjutama arutelu, kas kaitseväe kalmistule viidud ja kujur Enn Roosi loodud leinava Nõukogude sõduri taha on vaja üles laduda Tõnismäel olnud kivist tugimüür. Kuju nägevat mõjuv välja ka ilma müürita. Too müür pole aga hoopiski müür.
Et mitte anda voli emotsioonidele ja hinnangut tehtule ning leida tsiviliseeritud ja väärikas lahendus, tuleks eelkõige lähtuda tõsiasjadest ning tegutseda alles seejärel.
Praeguseks tühjal Tõnismäe platsil oli tegemist monumentaalkunsti ansambliga. Arhitekt Arnold Hoffart-Alas lõi paekivist pülooni ja skulptor Enn Roos pronksist leinava eesti soost Nõukogude armee vormi kandva sõdalase pronksist kuju. Pronkskuju eest sai Roos Nõukogude Eesti preemia, Alas ei saanud loodud pülooni eest midagi.
Kuid kes siis oli Arnold Hoffart-Alas ja mida ta lõi Tõnismäele?
Minu jaoks oli Arnold Alas ERKI joonistuskateedri juhataja. Mul on olnud au mitu aastat saada temalt joonistusõpetust, samuti on olnud olla au pallaslasest skulptori Endel Eduard Taniloo, Pariisis õppinud maalikunstniku Johannes Võerahansu ja kunstiajaloolase Leonhard Soonbergi, (1939. aastast Soonpää) õpilane. ERKI oli veel 70-ndatel keeruline ideoloogiline õppeasutus. Keerulised olid suhted ka õpetajaskonnas, kuna ei teatud, kes on kes. Minul on Alasega igikestev õpilase ja õpetaja suhe. See kohustab mind õpetaja loomingut kaitsma.

Teatrinärviga näitleja Andrus Vaarik (49) 
Esmaspäeval saab 49-aastaseks näitleja Andrus Vaarik, kes on juba mitu aastat pidanud vabakutselise ametit. Ehk siis pole kuskil teatris pikema lepingu peal kui ainult ühe rolliga.
Selliseid "vabakäigunäitlejaid" püüab rakkesse panna eelkõige televisioon ja Vaarikut ongi sagedasti näha teleriekraanil. Teatrirolle jääb sedaviisi järjest vähemaks.
Et näitleja pole teatritööd unustanud, näitab roll praegu Pärnus menukalt mängitavas soome näitemängus "Kokkola", mis räägib purjutamisest ja vaimsest näljast ühes Soome väikelinnas. Vaarik mängib seal Marja-Terttu nimelist vanaprouat, kes klaarib isiklikke suhteid oma kaksikvennaga. Tüki autor Leea Klemola kirjutas selle naiserolli meesnäitlejale ja Soome kuulsas "Kokkola" lavastuses mängis vanaproua rolli Heikki Kinnunen, keda võib pidada soomlaste rahvakunstnikuks.

Peeter Vähi (52) 
Reedel sünnipäeva tähistav rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja Peeter Vähi on loonud muusikat sümfooniaorkestrile, koorile, kammeransamblitele, elektroonilistele ja rahvapillidele. Juba noorelt väga erinevate stiilide vastu huvi tundnud Vähi omaaegne menubänd Vitamiin tegutses tema juhtimisel kuus aastat. Rahvusraamatukogus võib 23. maini näha mitmekülgse looja fotonäitust "Tuhandenäoline... budism", mis on valminud kahasse Tiit Pruuliga. Hiljuti esitlesid autorid ka samanimelist raamatut. Üheksa autoriplaati avaldanud Vähi on töötanud ka kontserdi- ja plaadiprodutsendina, praegu vastutab ta kunstilise juhina Oriendi ja Klaaspärlimängu muusikafestivali õnnestumise eest.

Raul Mälk (55) 
Esmaspäeval sünnipäeva tähistav diplomaat Raul Mälk tõusis üheks Eesti välispoliitika võtmekujuks 1990. aastate alguses.
Kui "internatsid" 1991. aastal Toompea lossi õuele tungisid, oli sissepiiratud valitsushoone ja rahva vahel ainsaks ühenduslüliks just raadioajakirjanik Mälk, kes vahendas toimuvat sündmuskohalt. Aasta hiljem töötas Mälk juba välisministri nõunikuna. Järgnesid ametid välisministri kantseleiülemana ning asekantslerina ning lõpuks ka välisministrina. Raul Mälk on olnud üks põhilisi Eesti delegatsiooni eestvedajaid piiriläbirääkimistel Venemaaga. Välisministeeriumis töötab Mälk siiani.
Laiemale avalikkusele on Mälk endiselt tuntud raadios esineva välispoliitikaeksperdina, sõpradele aga meeletu teadmistepagasiga inimese, naljamehe ja jalgpallifanaatikuna.

Soome ajakirjanik pani Viru legendid raamatusse
Viie aasta eest hakkas Viru hotelli omanik Yrjö Vanhanen muretsema, et varsti ei mäleta enam keegi, mida Viru soome turistidele kunagi tähendas ning et juba ei usugi paljud legende, mis on seotud Eestisse reisimise ja Viruga. Kirjutab Riho Laurisaar.
Vanhanen pöördus ajakirjanik Sakari Nuppose poole ning koostööna ilmub järgmise nädala lõpuks Soomes raamat "Aikamatkaa hotelli Viruun" ("Ajareis Viru hotelli"). Esialgu ilmub raamat vaid soomekeelsena.
"Ma ei oleks mingi hinna eest olnud nõus kirjutama mõne paberitehase ajalugu, kuid hotelliga on teine lugu," sõnab raamatu autor Nupponen. "Viru hotell on soomlastele olnud põlvkondade vältel Eestisse reisimise sümbol. Külastajate seas oli estofiile, kes üritasid elus hoida Soome silda, kommuniste, kes uskusid Nõukogude valesid, ning lihtsalt viinaturiste. Tänapäevaks on aga Viru peamiselt ikka hotell, kuhu võib peatuma tulla ka perega."
Nuppose lemmiklegend Virust on seotud Lennart Meriga. Meri külastas hotelli pärast 1994. aasta laulupidu. Hotelli juht Yrjö Vanhanen ootas teda trepil. Hotelli parklasse oli just paigaldatud elektrilised tõkkepuud, mis tegid soomlasest omaniku eriti uhkeks.

Adeele Sepp mässib end tasapisi kultuuri sisse
Veel kuni 14. maini saab Tallinna galeriis 008 näha noore ja andeka Valgamaa tüdruku Adeele Sepa fotonäitust. Kuidas multitalent Adeele oma kunstikirega hakkama saab, uurib Tiiu Laks.
Fotoaparaadid ei ole mul kunagi mingid imeriistad olnud. Zenit ET on ilmselt kõige kvaliteetsemaid tulemusi andnud masin, mis minu käsutuses on olnud. Tavaliselt käin ma pildistamas paari sõbraga. Kaasas on alati suur varustus eri vahendeid, näiteks riietus, meik ja teatud esemed, mida pildil kasutada. Me avastame selle käigus täiesti uskumatult kauneid paiku Tõrvas või selle lähedal, kus ma saaksin oma ideid rakendada. Mul on ideede jaoks väike raamat, kuhu ma kõik kohe kirjutan, kui midagi uut pähe torkab. Muidu äkki läheb meelest.

Balkan - restoranihindadega tavaline söögikoht
Köögi Komando pole sattunud käima ei Kreekas ega Bulgaarias. Nii pole nende maade toite pakkuvat Tartu söögikohta Balkan võimalik originaaliga võrrelda. Aga see selleks.
Rüütli tänaval, kohe Raekoja platsi poolses otsas see uus restoran asubki. Kujundust vaadates näeb seal tõepoolest balkanlikke aktsente. See vahest ei loe, et söögikoht on teisel korrusel, küll aga, et nõud on vist odavaimad, mis Tiimari-tüüpi kaubandusvõrgust leida, mööbliga (lauad-toolid) pole kuidagi pingutatud, värvitud seintele on maalitud kitarridega lõbusad vanamehed. Ja esimese saali keskel on maja. Jajah, just nimelt - katusega maja. Tegelikult küll lett, aga see on kujundatud nagu maja.
Üldmulje on avar, hele ja õhuküllane. Hoopis teistsugune kui ükskõik millises teises restoranis Maarjamaal. Vist.
Esimese hooga võiks siin norima hakata. Et sisekujundus on kehv, et mitte öelda puudub. Odav, mõttetu, nõme. Teistpidi jälle - sellele vaatamata, et pole sattunud Kreekasse ja Bulgaariasse, on Komando siiski üksjagu välismaal käinud. Ja üldreegel on: mida lõuna poole Euroopas, seda vähem kujundusega punnitatakse. On sellised igamehe-restoranid, kus eesmärk on korralik ninaesine. Ja mille hinnaklass ei võta põlvist vedelaks.

KAAREL KRESSA: kes vastutab kaotatud sõja eest? 
Iraagi sõja algusest on möödas enam kui neli aastat. Esialgu lühikese ja võiduka mulje jätnud avantüür osutus märksa keerulisemaks, kui loodeti.
Viimane kuu oli liitlastele üks verisemaid, hukkunud iraaklasi ei ole kunagi vaevutud kokku lugemagi.
Kehv on lugu ka sõja ettekäänetega - massihävitusrelvi ei leitud, terroristid asusid riigis mürgeldama alles pärast okupatsiooni algust ning inimõiguste olukord on kohutav. Tühja sellest, ka stabiilsusel oleks kulla (või siis nafta) hind - ent sedagi ei ole lääneriigid, nende seas Eesti suutnud taastada.
Vead nagu Iraagi sõjaväe ja riigiaparaadi laialisaatmine maksavad end valusalt kätte, kõikjale imbunud korruptsioon õgib ära nii välisabi kui maa enda naftarahad.
Ehkki käisin 2003. aastal koos teiste "naiivsete ja ameerikavastasusest pimestatud" noortega Raekoja platsil invasiooni vastu meelt avaldamas, ei arva ma praegu, et Eesti peaks Iraagist välja tõmbuma. Meie sõdurid teevad seda, mida rahva poolt valitud parlament neil teha käsib, seega väärivad nad rahva lugupidamist.

Sotšis hakatakse punavägede monumenti maha võtma
Venemaal Sotšis asutakse õigeusklike kodanike liidu eestvedamisel eemaldama Nõukogude Venemaa vägede auks püstitatud monumenti.
Maha võetav mälestusmärk asub Sotšis Kudepsti küla lähistel ning on püstitatud tähistamaks punaväe võitu 1920. aastal Kubani kasakate üle, teatab Gazeta.ru
"See on loomulik, et kasakaid hävitanud ning tagakiusanud punaarmeele pühendatud monument maha võetakse," ütles õigeuskilike kodanike liidu pressiesindaja Kirill Frolov.

Lõuna-Eestis nõudis tuli täna juba teise inimohvri
Täna päeval Jõgevamaal Punikvere külas toimunud elumaja tulekahjus hukkus meesterahvas, Lõuna-Eestis on see tänase päeva jooksul juba teine
Täna, 13. mai päeval kell 15.24 teatati häirekeskusele, et Jõgevamaal Pala vallas Punikvere külas põleb elumaja. Sündmuskohale sõitsid kolm päästeautot Alatskivilt, üks päästemeeskond Palalt, üks päästemeeskond Mustveest ning Jõgeva operatiivkorrapidaja.
Päästjate saabudes põles ühekorruseline puust elumaja lausleegiga ja katus oli juba sisse kukkunud. Päästjateni jõudis info, et köögi ja ühe elutoaga majas võib olla inimene ning kohe alustati otsingutega, mida raskendas tulekahju suur ulatus ja põleva maja lagunemine. Kell 16.29 leiti maja elutoast voodi kõrvalt hukkunud meesterahvas.
Tulekahju kustutati kella 17.28-ks. Põlengu tagajärjel maja hävis.

Eesti saadik Egiptuses andis üle volikirja
Pühapäeval, 13. mail andis Eesti Vabariigi suursaadik Egiptuse Araabia Vabariigis Tiia Miller president Muhammed Hosni Mubarakile üle oma volikirja, Miller on Eesti kõigi aegade esimene suursaadik Egiptuses.
Volikirja üleandmise tseremoonial andis suursaadik Tiia Miller Egiptuse president Muhhammed Hosini Mubarakile edasi president Toomas Hendrik Ilvese tervitused ja head soovid Eesti ning Egiptuse kahepoolsete suhete arendamiseks. Tseremoonial viibis ka Egiptuse välisminister Ahmed Abu Al-Gheit.
Tiia Miller sündis 28. septembril 1959. aastal. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli inglise ja saksa keele erialal. Välisministeeriumis töötab suursaadik Miller alates 1991. aastast, mil ta asus tööle välisministeeriumi informatsiooniosakonda.
Aastatel 1991-1993 oli Tiia Miller info- ja pressiosakonna pressikeskuse direktor ning alates 1993. aastast info- ja pressiosakonna peadirektor. 1995. aastast töötas Miller pressi ja info küsimustes nõunikuna suursaatkonnas Moskvas. 1996. aastast oli Tiia Miller lapsehoolduspuhkusel ning 1999. aastast koos abikaasaga Jaapanis.

Aasta emaks sai kirikuõpetaja Margit Lail
Eesti Naisliit andis Estonia kontserdisaalis toimunud emadepäeva kontserdil tänavuse aasta ema tiitli Kanepi koguduse õpetajale ja seitsme lapse emale Margit Lailile.
Aasta ema õnnitles teiste hulgas ka president Toomas Hendrik Ilves, vahendab ETV24.
Aasta ema tiitlit tähistava hõbesõle saanud Lail ütles Aktuaalsele kaamerale, et tunnustus tuli talle üllatusena, kuid mõned päevad oli ta selle mõttega juba harjuda jõudnud.

Viljandimaal nõudis tuli inimelu
Viljandimaal Porsa külas täna hommikul toimunud elumaja tulekahjus hukkus meesterahvas.
Täna, 13. mai varahommikul kell 07.08 teatati häirekeskusele, et Viljandimaal Tarvastu vallas Porsa külas põleb elumaja.
Sündmuskohale saadeti kaks päästemeeskonda Mustlast, kaks päästemeeskonda Viljandist ning Viljandi operatiivkorrapidaja.
Päästjate saabudes põles ühekordne elumaja lahtise leegiga ning katus oli osaliselt sisse kukkunud. Kustutustööde käigus leiti majast hukkunud meesterahvas. Päästjad selgitasid, et rohkem inimesi õnnetuse ajal majas ei olnud.
Tulekahju kustutati kella 08.31. Tulekahjus hävis üks tuba, kust põleng ka esialgsete hinnangute kohaselt alguse sai, samuti maja koridor, pööning ning katus. Kogu maja sai suuri suitsu-, kuuma- ja veekahjustusi.

Presidendi emadepäeva kõne
Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese kõne emadepäeva kontserdil 13. mail 2007 Estonia kontserdisaalis.
Eesti keeles on üks jõuline sõna - Isamaa, seotud ülemöödunud sajandi romantiliste ärkamiste ja vabadusliikumistega. Isamaa on võitluste ja võitude, kangelaste ja kuulsuse, aga ka raskete ohverduste ja kaotuste tanner.
Kuid on veel üks teine maa, palju muistsem ja palju põlisem - maa, mis selle maa rahva teadvuses on põlvest põlve tähistanud pigem ema kui isa. Seda ei sünni muidugi kutsuda emamaaks, mis meenutaks meile äsjamöödunud hirmsate sajandite, koloniaalajastu sõnade tagurpidipööramist.
Eesti pole kunagi olnud selline emamaa, kes võõraid lapsi vägivaldselt oma perre on kiskunud. Küll aga olevat Eestis olnud millalgi aastatuhandete eest üks suur Emajõgi, mis Peipsi vee Liivi lahte kandis ja mille nimi on tänaseni läbi Tartu - nüüd küll teistpidi - voolaval jõel.

Paet: solidaarsus teeb ELi tugevamaks
Välisminister Urmas Paet osaleb homme Brüsselis toimuval Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogul (GAERC).
Välisminister Urmas Paet ütles enne kohtumist, et Eesti on tänulik Euroopa Liidu eesistuja, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide üksmeelse toetuse eest viimastel nädalatel. "Selline tugev solidaarsusavaldus teeb Euroopa Liitu ainult tugevamaks ja ühist välispoliitikat üksnes usaldusväärsemaks," märkis Paet.
Üldasjade istungil on kõne all juunikuise ülemkogu ettevalmistused.
Välissuhete sessioonil arutatakse EL ja Venemaa tippkohtumise ettevalmistusi, olukorda Somaalias, Sudaanis, Iraagis, Iraanis, Lääne-Balkanil; Lähis-Ida rahuprotsessi ja Musta mere piirkonnaga seonduvaid küsimusi.
Välisminister Urmas Paetil on kohtumisel kavas anda kolleegidele ülevaade Eesti-Vene suhete hetkeseisust, millest ta laupäeval õhtul rääkis telefonitsi ka EL eesistuja Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieriga.

Admiral Pitka osaleb NATO suurõppusel
Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka osaleb 14.-24. maini Balti miinitõrjeeskaadri koosseisus NATO selle aasta suurimal mereväeõppusel Noble Mariner 2007.
Põhiliselt Läänemere lõunaosas aga ka Põhjameres, Kattegatis ning Taani väinades korraldatava õppuse eesmärgiks on NATO kiirreageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) merekomponendi võimekuse ja valmisoleku testimine. Kontrollõppusega lõpeb merekomponendi uue rotatsiooni ettevalmistusaeg ning pärast sertifitseerimist on üksused valmisolekus.
Õppusel harjutatakse mereblokaadi teostamist, miinitõrjet, embargo operatsioone, humanitaarabi operatsioonide läbiviimist, varustusteede avamist ja kaitsmist, maabumisüksuste toetamist, võitlust terrorismiga, kriisireguleerimist ning rahutagamist.
Õppusel osalevad NATO kiirreageerimisjõududesse kuuluvad üksused ning partnerriigid, sealhulgas üle 80 laeva, allveelaeva, lennuki ja helikopteri.

Elle Kull viis vastsündinute emadele lilli
Näitleja Elle Kull, käis tänasel emadepäeva hommikul koos Dharma Heategevusfondi juhi Malle Eenmaaga vastsündinud laste emasid tervitamas.
Elle Kull on ka Dharma Heategevuskeskuse juhataja. Heategevusfond tähistab emadepäeva sel kombel juba viiendat aastat.
Heategijad külastasid kell 9.30 Pelgulinna sünnitusmaja, kellega Dharmat seob neljaastane koostöö koduõdede organiseerimisel, ning kell 10.30 kesklinna sünnitusmaja.
Tervitatakse ligikaudu 75 ema, kellele kingitakse kollaseid roose ja Tallinna Kaubamaja kinkekaart 1000 krooni väärtuses.
Reedel külastas Kull emadepäeva auks Järvamaa vallavalitsust ning Eenma Jõgevamaa vallavalitsust, kuhu viidi pakke valdade abivajavatest peredele.
See projekt on samuti juba 5 aastat kestnud ning toimub koostöös vallavalitsustega, kust saadakse teavet, millist konreetset abi vajatakse - kui palju on lapsi, millega tegelevad jne.

Hiiumaal hüppas mees sõitvast autost välja
Laupäeva õhtul kella 20.27 toimus liiklusõnnetus Hiiumaal Pühalepa vallas, Heltermaa - Kärdla - Luidja tee 20. kilomeetril.
Sõitvast sõiduautost Chrysler Voyager, mida juhtis Külli 1966 aastal sündinud, hüppas välja 1969 aastal sündinud Kalev. Mees toimetati vigastustega Hiiumaa Haiglasse.
Õnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Laupäeval hukkus liikluses kolm inimest
Raske päev liikluses nõudis kolm inimelu, kaks õnnetust juhtus Harjumaal, üks Lääne-Viru maakonnas.
Harjumaal Kernu vallas, Laitse - Munalaskme tee 7. kilomeetril, toimus kella 00.49 ajal liiklusõnnetus kus sõiduauto MB 300, mida juhtis Henry (s 1983), sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Juht paiskus sõidukist välja ning suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
Lääne-Virumaal Kadrina vallas, Kadrina - Viitna tee 7. kilomeetril toimus kella 14.30 paiku liiklusõnnetus, kus sõiduauto Saab 9000, mida juhtis Aare (s 1979), sõitis kurvis teelt välja põllule ja rullus üle katuse. Juht hukkus sündmuskohal.
Harjumaal Saue vallas, Tallinna ringtee 31. kilomeetril Kanama viaduktil toimus kella 21.10 ajal liiklusõnnetus, kus sõiduauto Audi 100, mida juhtis Ülar (s 1963), sõitis teelt välja vastu posti ja rullus katusele teepervest alla. Juht paiskus autost välja ning hukkus sündmuskohal.

Kasahstani delegatsioon tutvustab investeerimisvõimalusi Kesk-Aasias
Pühapäevast alates viibib Eestis ligi 15-liikmeline kõrgetasemeline
Esmaspäeval toimub Kasahstani Almatõ finantskeskust koordineeriva riikliku agentuuri ja Almatõ regionaalse finantskeskuse rahvusvahelise nõustaja OMX Grupi koostöös seminar, kus antakse ülevaade Kasahstani ettevõtluskeskkonnast, finantsteenustest ja investeerimiskliimast.
Üritusel tervitavad osavõtjaid rahandusminister Ivari Padar, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Kasahstani suursaadik Tleukhan Kabdrakhmanov.
Teisipäeval toimub Kasahstani seminar Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojas, mille avab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Kasahstani suursaadik Tleukhan Kabdrakhmanov.
Pindalalt suuruselt maailma üheksas riik Kasahstan on Kesk-Aasia finantskeskuseks muutuvat Almatõ linna käinud varem tutvustamas Hong Kongis, Moskvas ja Singapuris.

Eurovisiooni võit läks Serbiasse
Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis Helsingis oli laupäeva õhtul võidukas Serbia (268 punkti), kellele järgnes Ukraina (235 punkti) ja Venemaa (207 punkti).
Selle aastasest võistlusest võttis osa rekordarv riike - kokku 42 - finaalkontserdile pääses neist 24 õnnelikku. Eesti esindanud Gerli Padar looga Partners In Crime lõppkontserdile ei pääsenud.
Poolfinaalist pääses edasi lõppkontserdile 10 riiki - Ungari, Makedoonia, Sloveenia, Valgevene, Gruusia, Bulgaaria, Läti, Serbia, Türgi ja Moldova.
Finaalkontserdile pääsesid ka 10 eelmise aasta edukaimat riiki - Soome, Venemaa, Bosnia ja Hertsegoviina, Rumeenia, Rootsi, Leedu, Ukraina, Armeenia, Kreeka ning Iirimaa.
Lisaks osales veel ka "suur nelik" ehk Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Hispaania.

Kanada tuli jäähoki maailmameistriks
Jäähoki maailmameistriks tuli Kanada, kes mängis täna õhtul Moskvas toimunud finaalis tulemusega 4: 2 üle Soome meeskonna.
Esimese perioodi lõpuks oli Kanada soomlastele jõudnud lüüa kaks väravat. Viimasele perioodile mindi vastu juba seisuga 3: 0.
Kolmandal mänguosal õnnestus soomlastel lüüa kaks väravat, Kanada lisas lõppskoorile omalt poolt samuti veel ühe tabamuse.
Täna toimus ka pronksikohtumine, millest tuli võitjana välja Venemaa, mängides üle tiitlikaitsja Rootsi tulemusega 3: 1.

Eesti käsipallimeister on Põlva Serviti
Käsipalli Eesti meistrisarja haarava finaalseeria seitsmendas mängus alistas Põlva Serviti võõrsil Kiili spordihoones HC Chocolate Boysi 28: 27 ja võitis seeria 3: 2.
Seitsmes mäng oli ainus, kus kodumeeskond võita ei suutnud. Siivo Sokk viis Serviti ette 3: 1 ja seitsme minuti järel juhtisid põlvalased 5: 2. Siis läks hoogu Ego Riener ning peamiselt tema väravatest pääses Chocolate Boys ette 9: 7. Serviti liider Mait Patrail (pildil) võttis siis vastutuse enda peale ning viigistas 9: 9, vahendab Sportnet. 
Šokolaadipoisid said Riho-Bruno Bramanise karistusviskest uuesti ette 13: 11, kuid Serviti jõudis taas viigini. Poolaja võitis siiski kodumeeskond 16: 14. Teise poolaja esimese kuue minuti järel oli Chocolate Boys endiselt ees kahe väravaga, 20: 18. Valdar Noodla väravast kasvas edu kolmele väravale, 23: 20, kuid Patrail ja Sokk ei jäänud võlgu ning kuus minutit enne lõppu juhtisid Šokolaadipoisid 25: 24.

Mart Poom pääses Arsenali algrivistusse
Eesti koondise esiväravaht Mart Poom debüteeris täna Londoni Arsenali algkoosseisus kohtumises FC Portsmouthi vastu.
Kohtumises Portsmouthi kodustaadionil Fratton Parkis ei löönud kumbki meeskond ühtegi väravat, vahendab Eurosport.com.
Mart Poomi efektiivne tõrjetöö sai matši kommentaatoritelt korduvalt kiita.
Mart Poom mängib Londoni Arsenalis 2006. aastast. Eelnevalt on ta mänginud Inglismaa kõrgliiga klubides Derby County, Portsmouth ja Sunderland.
Poomi koduklubi Arsenal hoiab praegu Inglise kõrgliiga edetabelis neljandat kohta Manchester Unitedi, Londoni Chelsea ja FC Liverpooli järel.

Massa võitis etapi, Hamilton kerkis üldliidriks
F1 autode MM-sarja neljanda etapi, Hispaania GP Barcelona ringrajal võitis parimlat stardikohalt alustanud Felipe Massa (Ferrari).
Vaid boksipeatusteks liidrikoha loovutanud brasiillasele oli tänane karjääri neljas võitjakarikas, poodiumile on ta pääsenud üheksa korda. MM-sarja üldliidriks kerkis aga alles oma neljandal etapil võistelnud Lewis Hamilton (McLaren-Mercedes), kes lõpetas teisena ning teenis enne Hispaaniat võrdselt 22 punkti kogunud kolmikust kõige rohkem lisapunkte. Kokku on tal neid nüüd 32, vahendab Sportnet. 
Kolmanda kohaga pidi kodupubliku ees leppima valitsev maailmameister ja mullu samas võidutsenud Fernando Alonso (McLaren-Mercedes), kes riskantselt startides lubas tiimikaaslase Hamiltoni ja Kimi Räikköneni (Ferrari) endast mööda.

Košelev purustas Tartu jooksumaratoni rajarekordi
Täna toimunud 25. Tartu jooksumaratoni 23 km distantsi parimaks krooniti uue rajarekordiga 1: 09: 41 Vjatšeslav Košelev, kes edestas veenvalt teisena lõpetanud Aleksei Saveljevi (lõpuaeg 1: 13: 24) ning kolmanda koha saanud eelmise aasta võitjat Margus Pirksaart (1: 13: 58).
Košelevile oli see juba kuues Tartu jooksumaratoni esikoht. Viimati lõpetas ta võitjana aastal 2003.
Parima naisena ületas finišijoone Tartu võistleja Kadri Kadak ajaga 1: 27: 14. Seega jäi Jane Salumäe poolt 2000 aastal joostud rajarekord 1: 19: 25 veel püsima ning ootab lööjaid järgmisel aastal.
Eile Tallinnas suusasprindil edukalt esinenud Odd-Bjørn Hjelmeset lõpetas võistluse 41. kohaga jäädes võitjast maha enam kui 16 minutiga. Parima välismaalasena finišeeris soomlane Jani Peltotalo, kes saavutas 18. koha.

Apollo kirjandusklubis on luubi all kriminullid
Tallinn
Koos Krista Kaera ja Jaan Martinsoniga vaadeldakse hooaja viimases kirjandusklubis krimikirjandust Agatha Christiest Akuninini, klassikalisest briti detektiivromaanist Euroopa äärealade krimikirjanduseni ja Ameerika Ühendriikide karmide detektiivromaanideni.
Kirjandusklubi korraldajad loodavad, et iga inimene on oma elus vähemalt mõne krimiromaani lugenud ja saab seega kindlasti sõna sekka öelda. Võib ka öelda, miks sedalaadi kirjandus ei meeldi, lubavad nad lahkelt.

TÕNIS PAALME: rulluisutaja jaoks on kõige olulisem sile asfalt
Linn võiks arendada rohkem rulluisu ning jalgrattateid, samuti võiks olla lubatud siseneda ühistransporti rulluisud jalas.
Keeld bussi siseneda on natukene ülepakutud. Ma ei usu, et piisavalt ettevaatlik olles, kujutab rulluisutaja bussis kaasreisijatele või iseendale märkimisväärselt suuremat ohtu kui tavareisija.
Kui sa uisutama lähed, siis ei ole mugav teisi jalanõusid kaasas vedada, vahetevahel on vaja aga ka näiteks ühistransporti kasutada, näiteks siis kui soovitakse läbida mõnda piirkonda, kus rulluiskudega liikumine on võimatu.
Kõige rohkem tunnevad uisutajad ikkagi puudust korralikest teedest. See, et igale poole uiskudega ei lasta ei ole see nii suur probleem.
Linn ei ole paljudes kohtades õigesti korraldanud ka tänavate ehitust. Näiteks on mõnel pool väga ebamugavad tänava äärekivid, samuti on teed mõnel pool liiga kitsad.

RIMI: rulluisutamine poes on keelatud eelkõige turvalisuse pärast
Rulluiskudega sõitmine suures kaupluses on keelatud eelkõige turvalisuse pärast, kuna müügisaalis on nii lava- kui riiuliväljapanekud ja rulluiskudega ringi sõites võib kliendil juhtuda õnnetusi.
Teiseks põhjuseks on see, et suures poes on oluline arvestada ka teiste klientidega - rulluiskudega sõitmine ei pruugi kõigile meeldida.
- kommentaar on kirjutatud Piret Peensoo artiklile "Miks on rulluisutaja ebasoovitav" -

ERIKA SALUMÄE: rulluisutaja peaks teadvustama end liiklejana
Rulluisutajatel peavad olema korralikud teed millel sõita, kuid ka elementaarsed teadmised liikluseeskirjadest.
Esimese sammuna tuleks ära märgistada ja välja joonistada need võimalikud kohad, kuhu saaks rulluisurajad teha.
Täna uisutatakse jalgratta- ning kõnniteedel, mõlemale poolele on see tegelikult väga ohtlik. Näiteks võiks ära kasutada ka mõned asfaldiplatsid, kus saab rulluisutaja algõpet, enne kui sukeldub liikluskeerisesse.
Ideaalis peaksid olema rulluisutajatele sellised teed, kus ühel pool liigutakse ühes ning teisel pool teises suunas, siis oleks sportimine kõigi jaoks turvalisem ning meeldivam.
Koolides tuleks hakata noortele rohkem liikluskultuuri õpetama, kuna jalgratas on läinud popiks, samuti ka rulluisud ning rula.

PIRET PEENSOO: miks on rulluisutaja ebasoovitav? 
Kõik sai alguse sellest, et leidsin kevadel esikukapist rulluisud. Numbri järgi väiksed ja justkui lapsele parajaks saamist ootamas, aga kogemata kombel selgus, et number valetab. Igavesed kõvade plastmassist ratastega ja praegu poes müüdavatega võrreldes kummaliselt kobakad, aga sõidukiusatuse tekitamises igati edukad.
Väljas oli suhteliselt jahe, nii et talvejopp, villamüts ja kindad imiteerisid edukalt kaitsevarustust. Mulle meeldiks siinkohal praalida, et olen talvel liuväljal esimene ja viimane, kuigi tegelikult pole, aga viimasest rulluisutamisest oli selle õhtuni möödas küll julgelt 20 aastat.
Nii komberdasingi ühel õhtul hästi ettevaatlikult trepist alla ja ikka kohe tänavale. Milline rõõm, et meile pandi eelmisel aastal kõnniteele uus asfalt! Sellest hoolimata lõgisesid rattad all mis kole ja esimese, ma pakuks nii umbes poole kilomeetri peale, olin täitsa väsinud.
Õnneks oli rullitava tütre näol innustav õpetaja kaasas, kes julgustas äärekividest üles- alla turnima ja kiitis 0,01 km/h kiiruse pealt pidurdamise eest. Üsna varsti kasvas õhtune sõidumaa mõnesajalt meetrilt kilomeetriteni ja see tõi kaasa kummalise avastuse.

REIN TAAGEPERA: Tõsiselt võetavus
Kas valitsus võttis tänavu kevadel ülearuseid riske, seda arutavad ajaloolased veel kaua. Eesti riigi vastu on praegu nii kodumaal kui ka naabermaal rohkem viha kui paari nädala eest.
Sellest on räägitud. Kuid Eesti riik on nüüd ka tõsiselt võetavam. Sellest on vähem räägitud.
Noort riiki - aga seda on taastatud Eesti Vabariik paratamatult - võetakse ikka vähem tõsiselt. Kohtan eestlasigi, kes võtavad oma rahvast, keelt ja kultuuri väga tõsiselt, ent oma riiki ja valitsusse suhtuvad põlgusega. Meenub Eduard Vilde jutt kupjast, kes keeldus pakutud tööst eestlase ostetud mõisas. Saksa teenistus olla ikka aus teenistus. Nii madalale küll ei lange, et teist eestlast teenima minna! Nii tunneb praegugi mõni töömees või akadeemik: mis asi on eestlasest minister? Korralikud ministrid on venelased, sakslased või vähemalt soomlased.
Tean siin maal nimeliselt paari vanapoolset venelast, kes rahulikult ootavad, millal taastub "normaalne olukord", s.t Vene võim. Võib-olla on selline hoiak isegi aidanud 15 aastat rahu hoida, sest pole ju mõtet rabeleda millegi vastu, mida peetakse nii absurdseks, et ta peaks varem-hiljem iseenesest kaduma. Võib lapselapsele rääkida, et kord tuleb Venemaalt 600 tanki ja eesti rahvas pühitakse maa pealt. Aga siis juhtub, et asjad lähevad või aetakse tuliseks. Aeg on käes! Laps räägib oma eesti keele õpetajale, et kohe tulevadki tankid (EPL 04.05). Ainult et nad ei tule. Ja midagi muutub lapses. Ma tean. Olin juunis 1940 seitsmeaastane ning uskusin ja laulsin: "Eestimaa, su mehemeel pole mitte murdund veel."

MARKO MIHKELSON: Eurovisioon lõhub Euroopat
Kes viitsis laupäeva hilisõhtul vaadata Eurovisiooni häältelugemist, veendus ise, et kunagisest Euroopa laulufestivalist (olgugi et ülimalt keskpärasest) on järel vaid hale geopoliitiline etendus.
Eurovisioonist on saanud sisuliselt Sopoti lauluvõistlus. Soomlased tegid, mis suutsid, kuid kehtiva häältelugemissüsteemiga pole lihtsalt või-malik mingit muud tulemust lootagi.
Jah, võidakse ju vastu vaielda, et eelmisel aastal võidutsesid soomlased ja meiegi või lätlaste mitte eriti kauges minevikus saavutatud võit räägiks justkui teist keelt. Kuid need kipuvad olema pigem erandid kui reeglid.
Kui vaadata kas või korraks kaardile ning mõelda ajaloole, siis on paratamatus, et praeguse hääletussüsteemi edasi kestmise korral võivad Lääne-Euroopa riigid loobuda unistamast kunagi veel Eurovisiooni võita. Ida-Euroopas on lihtsalt riike ja seeläbi naabreid rohkem. Punasteks laternateks jäid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa.

HEIKI SUURKASK: Geograafiline solidaarsus
Eurovisiooni võit oli serblastele avansiks veel saavutamata asja eest. Ana-lüüsikeskus Freedom House eelistab küll liigitada Serbia juba vabade hulka, kuid Euroopa teab teda samas kui kõige rängemate sõjakuritegude maad, mille rahvas eelistab ikka veel valida ennast juhtima endiste sõjaroimarite liitlasi. Tuleb loota, et europeo tulek nende koduõuele aitab riigil lõpuks aru saada, et vabadus on tapmisest parem.
Kuid mida tähistab Ida-Euroopa järjekordne "kambakas" Lääne-Euroopale? Laulu kvaliteet võib olla küll oluline, kuid enam mitte peamine. Meie maa-ilmajao geograafiline kese liigub Saksamaast ida pool kaarel: Serbia-Kreeka-Türgi-Ukraina-Läti-Eesti-Soome. Just geograafiline solidaarsus on asi, mis maksab.

MARCO MONTANARI: Me oleme kaotanud Kiviõli! 
"Viimase informatsiooni kohaselt jõustub ÜRO läbirääkijate poolt saavutatud vaherahu täna öösel kell 24.00. Üleüldine relvarahu peatab kõik vaenuavaldused konflikti osapoolte vahel.
Järgmisel nädalal algab 5000 sinikiivri paigutamine rohelisele liinile. Moskva on nõustunud oma Kaitsejõudude tagasikutsumisega teisele poole piiri ja loobuma õhu- ja mereblokaadist, mis kehtestati sellele maale kümme päeva tagasi. NATO kiirreageerimisüksus lahkub samal ajal Läti baasidest. Täna õhtul oodatakse ka eile õhtul ÜRO Julgeolekunõukogu poolt ametisse nimetatud Eesti peaadministraatori Tallinna saabumist. Ikka veel registreeritakse juhuslikke vägivallaakte Kiviõlis ja märtrilinnas Tartus."
Kas niisugused uudised on tulevikus tõenäolised? Kas Eesti võiks teoreetiliselt uppuda seesugusesse luupainajasse? Moldova ja Ukraina on alguspunktideks teekonnale, mis viib meid Tallinnast Tallinna, läbi Chisinau, Kiievi ning Sarajevo. Või, läbi näidete riikidest, mis on välja kasvanud ühepartei süsteemidest - nagu Eesti - ja kiirestiarenevatest majandustest tänases Euroopa Liidus - nagu Eesti.

KRISTER PARIS: Verd oleks vaja
Lugege palun pealkirja terve irooniaga. Praegu läheb humoorikat üleolekut vaenuõhutajatest vaja rohkem kui miskit muud. Kuid kas võime heita kõrvale võimaluse, et mõni ässitaja just nii, otseses tähenduses mõtlebki?
Kuulsin Tallinna rüüstamisest kaugel Ukrainas - läbi ärevate telefonikõnede, aga eeskätt läbi interneti. Tõesõna, külm jutt käis südame alt läbi. Nähes, kuidas osa meediast eri leeridele pikemalt mõtlemata rahvussildid peale kleepis. Ja esimesel sekundil kangastus just nimelt Bosnia kodusõja algus.
Algas ju kõik sealgi tühistest nägelustest. Väikesest majanduskriisist. Peaideoloogi surmast. Hingelisest vaakumist.
Järsku olid kadunud kõik siduvad sümbolid ja ootamatult selgus, et Tito bratstvo i jedinstvo taga näitavad üksteisele hambaid erinevad rahvad. Eri ajalootunnetusega, eri usuga. Mis sest, et keel sama.

ANDRUS SAAR: etniline võõristamine jääb alles pikaks ajaks
Etniline võõristust eestlase ja mitte-eestlaste vahel jääb Eesti ühiskonda kindlasti pikaks ajaks, kodusõda ei maksaks siiski karta.
Ühelt poolt venelased ei tunneta end venelastena, kes elavad Venemaal, teiselt poolt ei tunneta nad end veel eestlasena või Eesti kodanikena.
Samas on eestlaste seas tegelikult päris suur hulk inimesi, kes on venekeelse kogukonna suhtes intolerantsed ning selliste konfliktide tõttu nende hulk ainult suureneb.
Pikemaajaliselt jääb kogukondade vahele distants, võõristumine, aga ma ei usu, et tekkib Sarajevo-laadne kodusõja situatsioon.
Venemaa poolne initsiatiiv meeleavaldusteks oli olemas ja see oli tugev. Venemaa poliitika lihtsalt kasutas suuresti ära asjaolu, et meie ühiskonnas eksisteerib vastuoluline suhtumine pronkssõdurisse - mitte-eestlaste jaoks olulisse sümbolisse.

MART NUTT: konflikt oli poliitiline, mitte etniline
Praeguses olukorras ei saa me rääkida mitte etnilisest konfliktist, vaid rahutusi põhjustanud väljastpoolt tulnud mõjust.
Tõendusi on sellele hetkel veel raske leida aga rahutused olid organiseeritud äärmiselt oskuslikult. Võimalik, et soov need etniliseks muuta oli korraldajatel olemas.
Esialgu öeldi naaberriigi poolt, et soov on muuta Eesti valitsust - ma julgeks öelda, et tänasel päeval saame rääkida poliitilisest, mitte etnilisest konfliktist.
Võõrandumist eri kogukondade vahel on praegu raske hinnata. Kahtlemata ei ole viimase aja sündmused inimestevahelisele usaldusele head teinud.
Samas peame arvestama sellega, et tegemist ei olnud rahvusgruppide kui tervikute omavahelise konfliktiga. Tegemist oli võrdlemisi väikse seltskonna barbaarsustega.
Me saame rääkida pigem kuritegevuslikust tegevusest kui etnilisest konfliktist. Sarajevos või Bosnias ei olnud eesmärgiks oma majandusliku heaolu parandamine, vaid süstemaatiline genotsiid - ühe rahvusgrupi poolt teise suhtes. See korraldati kahtlemata riikide osalusel, aga Eestis ma ei näe küll sellisteks sündmusteks pinnast.

Integratsioonist kogemuste põhjal
Jelena Melnikova-Grigorjeva ja Anna Oršanskaja kirjutis "Venelased ja Eesti" (EPL 05.05) viib mõtted tagasi aega, kui sissetungiva punaarmee eest tuli pagulusse minna.
Ajaloo paratamatuse tõttu on ka venelased Eestisse asunud - ilmselt isegi teadmata, mida Nõukogude Liit nende siia suunamisega soovis saavutada.
Eesti pagulasi võõrsil keegi ei oodanud. Igaühel tuli omal jõul hakkama saada. Okupeeritud Eestisse suunatud venelastel olid nii töö kui ka eluaseme saamiseks eelisõigused. Elamiseks polnud eesti keelt vaja, eestlaste kohustus oli vene keel selgeks õppida.
Ükskõik kuhu eestlastest pagulased elama asusid, pidid nad kõik omal käel kohaliku keele selgeks õppima ning töö ja eluaseme leidma. Puuduliku keeleoskuse tõttu tuli alustada koristajate ja teiste madalapalgaliste tööde tegijatena - seda pidid tegema ka arstid, arhitektid, insenerid ja advokaadid, kes said õiguse oma kutseoskusi kasutada alles pärast kodakondsuse saamist.

Lapsed pole rumalad
Ma ei saa nõustuda meie rahvastikuministri Urve Palo üleskutsega (EPL 08.05): "Nii eesti kui ka vene kodud, õpetajad: rääkige lastele, et see, mis tänaval toimus, ei ole seotud rahvusega! Kuidas tohib sellise üleskutsega lagedale tulla! Kas tõesti meie rahvastikuminister kutsub üles õpetajaid ja lapsevanemaid lastele valetama? Lapsed näevad ja kuulevad ju meedias iga päev teateid sellel teemal. Kui keegi kordki on lapsele valetanud, on ta lapse silmis usalduse kaotanud.
Minu 2. klassis käiv lapselaps alustas ise minuga vestlust sel teemal, mis 26. aprillil toimus. Nägin, et vestluse järel kinnistus temas veelgi enam veendumus, et rahvaste vahel ei tohiks vaenu olla. Olgu inimene mis rahvusest tahes, ikka tuleb temasse suhtuda kui lihtsalt inimesse, hinnates teda selle järgi, mis ta isiksusena väärt on. Armastus ja mõistmine on edasiviiv jõud, vihkamine on häving.

 "Venelased ja Eesti" tekitas küsimusi
Alustasin Jelena Melnikova-Grigorjeva ja Anna Oršanskaja artikli "Venelased ja Eesti" (EPL 05.05) lugemist suure huviga ja alguses noogutasin mõtetele kaasa, kuid siis tekkisid küsimused ja mida edasi, seda rohkem. Esitaksin mõned neist.
Kui autorid on elanud Eestis üle kümne aasta, siis on neile kahtlemata tuttavad laulva revolutsiooni aegsed protestiaktsioonid. Lauluväljakul ja Balti ketis oli tookord sadu tuhandeid inimesi. Nii noori kui ka vanu. Mitu akent lõhuti, mitu kauplust rüüstati, mitu miilitsat sai vigastusi?
Hiljuti lammutati Sakala keskus, mille kaitseks anti ometi tuhandeid allkirju, piketeeriti ja protesteeriti ka muul moel. Meid ei kuulatud! Mitu akent, Sakala keskuse omad välja arvatud, lõhuti, mitu kauplust rüüstati?

Pragmaatika hülgamine toob vaid õnnetust
Peaministri jäärapäisus tõi kaasa dialoogivõimetuse. Kainelt mõtlevatele inimestele oli ammu selge, et pudelis peitub džinn, mida välja lasta ei tohi. Ansip paisis seda mitte teadvat ega teadmiseks võtta tahtvatki, hoolimata Savisaare ja teiste korduvatest hoiatustest. Ning jällegi on mitte ainult silmakirjalik, vaid lausa jabur pöörata Igor Gräzini kombel tõde pahupidi, nimetades hoiatusi üleskutseteks, mida tegelikult esines vaid sellal, kui Interrinne Toompea lossi ründas. Mäluga paistavad mõnedelgi kehvad lood olevat. Mis siis tegelikult juhtus? Juhtus nii, et Ansip pani tuksu Eesti maksumaksjate raha, närvid, kodurahu, riigi stabiilsuse ja lõppeks ka oma kindla jalgealuse. Kahju, väga kahju, sest Eesti vajab temataolisi võimekaid pragmaatikuid. Neid ei ole meil ju ülearu palju kusagilt võtta. Aga vaegsüsteemne mõtlemine ja pragmaatika hülgamine ei saa tuua midagi muud peale õnnetuste või Pyrrhose võitude.

Pronkssõdur lahkus Tõnismäelt, mis saab edasi? 
Miks on pronkssõdur venelastele nii tähtis? Just pronkssõdur on olnud see koht, kus nad on saanud aastast aastasse näidata oma identiteeti. Nad on tulnud Eestisse vale suhtumise ja imperialistliku poliitikaga ning seetõttu ei tunneta nad oma juuri Eestis. Neile meeldib siin elada, sest Eestis on palju kõrgem elatustase kui praegu Venemaal. Kui nad oleksid tulnud tavaliste immigrantidena, oleksid nad palju kergemini samastunud eestlastega, nagu immigrandid üldse.
Mida kujutab pronkssõdur endast tegelikult? Ta ei kujuta eestlastele võitu millegi üle. Minu meelest sümboliseeris ta, et Eestimaa on alistatud ja nii see ka jääb. Niikaua, kuni Tõnismäel seisis, aga enam mitte, kuna on teisaldatud.

Eesti edu ärritas Kremlit
Vene president Putin on öelnud, et N Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Kui polnuks seda nõukogudemeelset elanikkonda Eestis, kes sõimas eestlasi fašistideks ja kes rõõmuga läks võitlema pronkssõduri eest, leidnuks Moskva mõne muu ajendi Eestis ebastabiilsuse tekitamiseks. Ei mahu Kremlile pähe, et Eesti inimesed elavad paremini kui reavenelased. Kujutage ette: Putin kutsub oma "vaeseid kannatajaid rahvuskaaslasi" kodumaale. Ja nad ei tule!
Kui N Liidu kangelane Arnold Meri ja endine N Liidu julgeolekuohvitser Uno Laht käivad Maardu koolis ajalugu seletamas, siis ei saa ju nondelt õpilastelt muud loota kui hüüdeid "Rossija!". Muidugi oleks pidanud ka haridusministeerium hoolitsema õige info eest. Mina arvan, et mõni asjalik venelane võiks vabandada Eesti valitsuse ees oma rahvuskaaslaste mõtlematute tegude pärast ja kinnitada, et peale vandaalide elab Eestis ka hulk väärikaid venelasi, kes ei taha Eesti valitsust kukutada.

JUHTKIRI: Slaavlaste "kambakas" 
Tuleb tunnistada, et kui sa oled pärit väikeriigist, kel on vaid kaks maismaanaabrit, kellest ühega ei seo sind pealegi veel sugugi kõige parem suhete ajalugu, oled täiesti normaalne heteroseksuaalne inimene ja pead juhtumisi viisi, siis oled sa Eurovisiooni lauluvõistlusel täielik autsaider. Selline võiks olla lühike kokkuvõte tõdemusest, mis on Eurovisiooni lauluvõistlust saatnud juba mitu viimast aastat, aga tuli tänavu eriti reljeefselt esile.
Serbia võit ja Ukraina teine koht kinnitavad teada-tuntud tõde, et muusikal on Eurovisiooni lauluvõistluse puhul üha väiksem roll. Loeb riikide ringkäendus, mis aitas esikohale ennekõike arvukate Balkanimaade toetust omava Serbia, ning lavasõu, mis andis teise koha Ukrainale. Kusjuures Ukraina transvestiidist veidriku esinemine oli sedavõrd üle vindi keeratud, et mõjus kogu eurolaulupalagani mõnitusena ja teenis ilmselt tänu sellele ka palju protestihääli.

REPLIIK: Kes tegelikult võitis? 
Ühes on Edgar Savisaarel olnud õigus: see, et Venemaa riigiduuma saadikud asusid nõudma Eesti peaministri Andrus Ansipi tagasiastumist, nullis automaatselt kõik Eesti poliitikute võimalused sedasama teha. Sest see, kes hakkaks Eestis praegu või lähemas tulevikus Ansipit kangutama, saaks endale kohe rinda Venemaaga koostöö tegija sildi.
Nüüd, kui pinged pronkssõduri ümber on vaibunud, tasuks siiski küsida: kes sellest aktsioonist tegelikult võitis? Kas pole kõnekas pronkssõduri teisaldamise kõrval üks teinegi fakt. Nimelt see, et esimest korda pärast Eesti iseseisvuse taastamist viis Eesti peaminister okupatsioonimonumendi juurde pärja.

Video: Pärnumaa elektroonilisel kaardil saab modelleerida uputusi
Üle-eelmise aasta jaanuaritormi ja uputust silmas pidades valmis Pärnu maavalitsuses Pärnumaa rannikualade elektrooniline kaart, millel saab modelleerida kriisisituatsioone üleujutusohu korral.
Näiteks saab kaardil vaadata, kui suur osa Pärnu linnast või mõnest muust paigast maakonnas Pärnu lahe kaldal jääb vee alla, kui prognoositakse veetõusu, mis on keskmisest kuni neli meetrit kõrgem, vahendab ETV24.
Praegu saavad kaardi tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks omavalitsused ja ametkonnad, sügisel loodetakse teha see kõigile internetis kättesaadavaks.

Ansip: riik ei hüvita Vene majandussanktsioonidest tekkinud kahju
Kui kurikuulsatel aprillilõpu öödel tehtud kahju kompenseerib riik täies ulatuses, siis Venemaa varjatud majandussanktsioonide all kannatanud ettevõtjatele riik maksumaksja raha välja käia ei kavatse.
Peaminister Andrus Ansip ütles Aktsuaalsele kaamerale, et kui lepingu ootamatu rikkumise või ülesütlemise korral ei ole lepingus sätestatud leppetrahvid, saab süüdistada ainult iseennast, vahendab ETV24.
"On täiesti selge, et teatud riikides äriajamine on seotud suuremate riskidega, on seotud poliitiliste riskidega, tegemist on paljudel juhtudel ka korruptsioonijuhtumitega," rääkis Ansip. "Kõikide nende võimalike tagasilöökide jaoks kindlasti ei ole võimalik Eesti riigil garantiid anda. Kõiki neid riske tuleb väga hoolikalt kaaluda ja kui seejärel langetatakse otsus, et tõepoolest tasub äri ajada, siis see on kindel tahtmine."

NATO tähtsustab küberkaitsega tegelemist
Tänasel kohtumisel Brüsselis leidsid Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo ja NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, et küberkaitse on tõusnud kogu Alliansi jaoks oluliseks teemaks.
"Küberrünnakud on väga oluline teema NATO jaoks," ütles Aaviksoo Aktuaalsele kaamerale. Ta lisas, et ELil ja NATOl puudub siiani poliitika küberkuritegevuse vastu võitlemiseks ning eesti juhtum võib siin olla esimeseks kogemuseks.
Viimased sündmused on näidanud, et Eestiga analoogsete küberrünnakute eest pole kaitstud ükski liikmeriik, märkis NATO peasekretär de Hoop Scheffer kaitseministeeriumi vahendusel.
Küberkaitse tuleb ühe teemana arutlusele ka juunis Brüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel.
Kaitseminister tänas peasekretäri Eestile avaldatud toetuse eest Tallinnas aprilli lõpus aset leidnud sündmustega seoses ning tõstatas vajaduse pöörata NATO-s tähelepanu selgepiirilise küberkaitse alase poliitika väljatöötamisele.

Video: Tartu politsei otsib ärimees Taavo Toomsalut
Lõuna politseiprefektuuri kriminaalosakond otsib tänasest taga Tartu
Tagaotsitavate nimekirja sattus mees ehitusloa puudumise tõttu, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: Savisaar ennustab uut Vene propagandarünnakute hoogu
Dmitri Ganini peksmises kahtlustatavatena eestlaste vahistamine võib Venemaa Eesti-vastastele propagandarünnakutele uut hoogu anda, arvab Edgar Savisaar.
Aasta Eurooplaseks valitud Arnold Rüütel aga leiab, et Eesti-Vene suhted paranevad, vahendavad Seitsmesed uudised.

Video: politsei tabas kahtlusalused Dmitri Ganini tapmises
Keskkriminaalpolitsei pidas kinni kaks eesti noormeest, keda
Täna lubas kohus kaks noort meest vahi alla jätta, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Ojuland kritiseeris Vene telekanalite käitumist vandaalitsemise ajal
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland kritiseeris tänasel rahvusvähemuste ümarlaual Vene telekanalite käitumist pärast 26-28 aprilli sündmusi ning nõudis ksenofoobsete väljaastumiste tolereerimise lõpetamist Eestis.
"Euroopa Liidu riik ei saa oma territooriumil lubada, et mingi välismaa telekanal edastab siin saateid, mis on täis vihkamist ja vaenuõhutamist," ütles Ojuland riigikogu pressitalituse vahendusel.
"Küsimus ei ole tsensuuris, vaid vaenuliku käitumise tõkestamises. Olen olnud juba ühenduses meie valitsusstruktuuridega, et võetaks ette konkreetseid samme selleks, et piirideta televisioon ei kujuneks propagandarelvaks teise riigi vastu. Me elame Euroopas ja tahame elada rahumeelselt euroopalike väärtuste järgi," kinnitas Ojuland.
Täna riigikogus toimunud rahvusvähemuste ümarlaual avaldati rahulolematust, et kõik viimased nädalad on Venemaa telekanalid, mida edastavad kodumaised kaabelfirmad, lasknud massiliselt eetrisse saateid, mis on selgelt vaenuõhutavad, ksenofoobsed.

Herkel: inimõigustega on probleeme Venemaal mitte Eestil
Pariisis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istungil osalenud riigikogulane Andres Herkel leiab, et inimõigustega on probleeme Venemaal mitte Eestil.
Herkel kinnitas, et vaatamata Venemaa katsetele tõstatada komitees üles inimõiguste küsimusi Balti riikides ja eriti Eestis, ei näe ta ohtu, et ENPA võiks selliseid algatusi tõsiselt võtta, teatas riigikogu pressitalitus.
Küll aga on tema sõnul üleval mitmed Venemaaga seotud küsimused, nagu humanitaarkatastroof Tšetšeenias, vägivald armees ja ajakirjanike tagakiusamine. "Inimõigustega on probleeme Venemaal, mitte Eestil," kinnitas ta kohtumistel õigusasjade ja inimõiguste komitee liikmetega.
Seekordsel komitee istungil käsitleti pikemalt ka laimu dekriminaliseerimist liikmesriikides. Paljudes riikides, kus kriminaalkoodeksis sisalduvad väga ranged eriparagrahvid ning kohtuvõim ei ole sõltumatu, rakendatakse neid paragrahve üsna valimatult ajakirjanike vastu. Vastavas resolutsiooniprojektis on selgelt esile toodud Venemaa.

Ametiühingud muretsevad Vene blokaadi sotsiaalsete tagajärgede pärast
Seitse ametiühingut saatsid koalitsioonierakondadele ettepanekud Vene majandusblokaadist tulenevate sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks ja nõudsid palgata puhkusele saadetud töölistele toetuse maksmist töötukindlustuse korras.
"Paljud transpordiga seotud ettevõtted on teatanud võimalusest rakendada Venemaa poolsete sanktsioonide korral töötajatele osaliselt tasustatud või palgata puhkust. Rida ettevõtteid on selle juba väljakuulutanud, mis on suur löök töötajate sissetulekule ja põhjustab täiendavat ebastabiilsust," seisab ametiühingute saadetud kirjas.
Eelkõige soovivad seitse streigipaktiga ühinenud ametiühingut sundpuhkusele saadetud tööliste sissetuleku kindlustamiseks töötukindlustushüvituse maksmist töötukassa reservist ja perioodilistest töötuskindlustusmaksetest.
"Seetõttu peame otstarbekas ajutisi tagasilööke tasandada ning hakata töötukassa poolt maksma osaliselt tasustatava puhkuse vältel toetust ja seda samas ulatuses ning põhimõtetel, nagu seda on praegune töötukindlustushüvitis," seisis kirjas.

Paet kutsus Venemaad üles küberkuritegevusega võitlema
Eesti välisminister Urmas Paet ütles tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, et Venemaaga tuleks küberkuritegevuse vastu võitlemisel koostööd teha.
"21. sajandil on kontsentreeritud küberrünnakud ühiseks ohuks kõikide riikidele", ütles Paet välisministeeriumi vahendusel.
"On asjakohane kutsuda üles ka Venemaad ühinema Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooniga ja tegema koostööd küberkuritegevuse vastu võitlemisel," ütles Paet täna Brüsselis aset leidnud ELi välisministrite nõukogul.
Kohtumisel valmistati ette 18. mail toimuvat Vene-ELi tippkohtumist.
Paeti sõnul on oluline, et EL tõstatab tippkohtumisel Venemaalt lähtuvate ja ELi liikmesriigi vastu suunatud küberrünnakute temaatika nagu ka välisesinduste julgeoleku tagamise ning Viini konventsiooniga seonduva.
Lisaks soovitas Paet ELil pöörata suuremat rõhku ajakirjandusvabadusele Venemaal ning juhtida Venemaa tähelepanu vabaturumajanduse olukorrale ja sellest tulenevatele majandussuhetele teiste riikidega.

Teisipäeval on katkestus Elioni DigiTV töös
Teisipäeva, 15. mai varahommikul ajavahemikul kell 5.00 - 7.00 võib esineda katkestusi Elioni DigiTV töös, mis on ajendatud digi-tv teenusserverite kolimisest.
Telepildi katkestus puudutab enam kui 33 000 Elioni DigiTV vaatajat, teatas ettevõte.
Elioni kaabel- DigiTV töötab katkestusteta.
Elion vabandab võimalike ebamugavuste pärast.

Vene ajaleht: Moskva osutus pronkssõduri saagas kaotajaks
Vene ajaleht Nezavisimaja Gazeta (NG) kirjutab, et Eesti diplomaatide elu ja julgeolekut ohtu pannes kaotas Moskva Euroopa areenil oma usaldust.
Venemaa, mis loob järjekindlalt nõukogude minevikust müüte, võttis välispoliitikas suure riski, kirjutab NG. Kui EL ja USA mõistsid esialgu Venemaa seisukohta pronkssõduri saagas, siis pärast Eesti saatkonna blokeerimist noorteorganisatsiooni poolt pöördusid nad Moskva vastu.
NG tunnistab, et paljudel eestlastel polnud pronkssõduri vastu midagi, aga neid ärritas see, mis toimus selle monumendi ümber - alates monumendi muutumisest radikaalide kogunemispunktiks lõpetades viimaset poolt provotseeritud kokkupõrgetega.
Samas viitab ajaleht vastuoludele peaminister Andrus Ansipi tegudes ja sõnades: enne väitis valitsusjuht, et sõdurite säilmetel istutakse ja juuakse viina, aga pärast leidis juba, et sinna on maetud vaid marodöörid ja vägistajad.

Kose kooli staadionil süüdati ehitusmaterjalid
Laupäeva öösel teatati päästeametile põlengust Kose kooli staadionil, päästjad kahtlustavad süütamist.
Põhja-Eesti päästekeskuse teatel sõitsid kell 3: 12 sõitsid Kose ja Kehra päästjad väljakutsele Kose koolimaja juurde, kus olid süttinud staadionikatte remondiks kohale toodud kummigraanulite kotid ja kaks keemiat sisaldavat tünni.
Tulekahju kustutati poole tunniga.
Kuna lahti oli murtud ka lähedal asuva võimla uks võib päästeameti teatel kahtlustada süütamist.
Tulekahju puhkemise tõpne põhjus on selgitamisel.

Alanud nädal tuleb muutliku ilmaga
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt tuleb nädal muutliku ilmaga, nädala alguse soojad ilmad jahenevad nädalavahetuse lähenedes.
Saju tõenäosus on kõikjal suur nii teisipäeval, neljapäeval kui pühapäeval. Õhutemperatuur on nädala algul keskmisest kõrgem, nädala keskpaigast alates normi lähedane ning nädala lõpul võib ilm jaheneda, teatas ilmajaam.
Täna on vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal hakkab vihma sadama, võib äikest olla. Puhub lõuna- ja kagutuul 5-9, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 15 kuni 21 kraadi.
Teisipäeval sajab hoovihma ja on äikest, kohati on sadu tugev. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-12 m/s, päeval pöördub järk-järgult läände. Päevane temperatuur jääb 13 kuni 18 kraadi vahele, Kagu-Eestis võib olla sooja kuni 22.

Saaremaal hukkus tulekahjus inimene
Päästjad leidsid hommikul öösel põlenud elumajast hukkunu.
Täna hommikul 7: 55 sai häirekeskus teate, et Torgu vallas Laadla külas on öösel tulekahjus hävinud elumaja. Sündmuskohale sõitnud päästjad leidsid põlenud majast rusude vahelt hukkunu.
Hoone oli tules hävinud täielikult.
Kuigi põlenud maja läheduses on teinegi eluhoone, ei avastati tulekahju alles täna hommikul.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Saaremaal on tänavu hukkunud tulekahjudes kolm inimest.

FT: Eesti püüab rahustada Venemaa viha
Briti ajalehe Financial Times hinnangul demonstreeris aprilli lõpus Eestis tekkinud kriis mitte ainult integratsiooni ebatäiuslikkust, vaid ka seda, et see küsimus jääb tähtsaks vene-eesti suhetes.
Financial Times märgib oma artiklis, et peaminister Andrus Ansip pannes sümboolse leppimise aktina lille pronkssõdurile oli esimeseks valitsuse esindajaks, kes austas okupatsiooni sümbolina käsitletava memoriaali.
Vaatamata sellele, et Eesti poliitikud vältisid erinevalt oma Leedu kolleegidest vaenu Venemaaga, ei näe väljaanne, et lähitulevikus võetaks ette mingeid samme Eesti-Vene suhete parandamiseks.
Ajaleht toob välja inimõiguste infokeskuse töötaja Vadim Polištšuki seisukoha, et juhul, kui venelased saaksid hääletada, siis pronkssõduri teisaldamise otsust ei oleks parlament mitte kunagi vastu võtnud.
Artiklis räägitakse ka sellest, et vaatamata etniliste venelaste kaebustele diskrimineerimise kohta on töötuse tase Eestis väga madal, välja arvatud venelastega rahvastatud Narva tööstuspiirkonna ümber.

Kohus vahistas rahutuste käigus surnud Dmitri Ganini peksmises kahtlustatavad
Harju maakohus vahistas laupäeval Janeki ja Jaagu, keda kahtlustatakse rahutuste ajal Tatari tänaval tapetud Dmitri Ganini ja tema sõbra Olegi peksmises.
Keskkriminaalpolitsei ametnikud pidasid 27-aastase Janeki ja 23 Jaagu Tallinnas kinni reede õhtul.
"Prokuröri taotlusel võttis kohus vahi alla kaks meest, keda kahtlustatakse Dmitri ja Olegi peksmises," ütles vanemprokurör Endla Ülviste. "Dmitri tapmises hetkel kedagi kahtlustatavana üle kuulatud ei ole," täpsustas Ülviste.
Janekit ja Jaaku kahtlustatakse karistusseadustiku paragrahv 118 tunnustel, raske tervisekahjustuse tekitamises.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et Janek ja Jaak viibisid 27. aprilli öösel rahutuste ajal rünnaku alla sattunud Tatatari tänaval asuva pubi Woodstock läheduses.

Palo: venelastel pole liidrit
Rahvastikuministri Urve Palo sõnul ei ole Eestis takistusi vene parteide osalemiseks riigi poliitilises elus, vaatamata sellele pole venelastel oma väljakujunenud liidreid.
"Ma olen täiesti nõus sellega, et vene kogukonnal pole liidreid kellega saaks rääkida," ütles Palo intervjuus Interfaxile.
Ta lisas, et praegu on olemas algatusi ja nõudlust selles kuidas parandada olukorda integratsiooniküsimuses, aga venelaste hulgas pole inimesi, kes sellega tegeleksid.
Tema hinnangul peavad venelased ise olema aktiivsed, kuna integratsioon on kahe kogukonna dialoog. "Ma ei tea mispärast vene kogukonnal on selline nõrk kodaniku algatus ja väike huvi poliitika vastu," sõnas minister.
Palo märkis, et inimesi tuleb stimuleerida keeleõppele motivatsiooniga, aga mitte keeleinspektsiooniga. "Meil on vene vanaemad, kes müüvad kesklinnas villased rätikud, vabalt räägivad soome keeles, kuna ostjad on soomlased, aga eesti keelt ei ole nad selgeks õppinud," lausus ta.

Kraavi sõitnud autost leiti surnud mees
Ida-Virumaal Vaivara-Viivikonna tee 6 km toimus eile kella 16.22 paiku liiklusõnnetus, milles sõidauto oli teel välja paiskunud.
Sõiduauto Mercedes Benz sõitis teelt välja kraavi.
Sõidukist leiti seni kindlakstegemata meesterahva surnukeha.

Hüppeline aktsiisitõus teeb ruumi salaviinale
Kuigi salaalkoholi osakaal eestlaste joogilaual on aastaga viiendiku võrra vähenenud, tõotab see tuleval aastal vägeva hüppe teha, sest valitsuse plaan alkoholiaktsiisi tõsta lisab viina- ja õllepudeli hinnale hulga kroone.
Tuleva aasta hakul tõuseb alkoholiaktsiis kümne protsendi võrra ning valitsus tahab aasta keskel seda veel viiendiku võrra kergitada.
See lisab praegu umbes 50 krooni maksva pooleliitrise viinapudeli hinnale, millest lõviosa moodustabki juba aktsiis, enam kui kümme krooni. Aktsiisitõusule lisandub ka käibemaks, kirjutab tänane Postimees.
Konjunktuuriinstituudi värske alkoholiuuringu järgi tarbis keskmine eestimaalane imikust raugani mullu 11,4 liitrit sajaprotsendilist alkoholi. Ümber arvestatuna tähendab see, et igaüks jõi ära 28,5 liitrit 40-kraadist viina.

Roolijoodiku põhjustatud õnnetuses sai 3 last vigastada
Liiklusõnnetus toimus Pärnumaal Uduvere-Suigu-Nurme tee 30 km, peale juhi sai vigastada ka kolm tütarlast.
Õnnetus juhtus eile kell 13.13 pealelõunat.
Sõiduauto Ford Sierra, mida juhtis alkoholijoobes 1975. aastal sündinud Mart kaotas kontrolli auto juhitavuse üle. Masi n sõitis vasakule teelt välja kraavi ning rullus katusele.
Auto juht ja kaassõitjad 6-aastane tüdruk, 4-aastane tüdruk ja 8-aastane tüdruk said kehavigastusi.

Regionaalne päästekeskus juhib kuut maakonda
Sellest on möödunud aasta, kui maakondlikud päästeteenistused Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal lõpetasid töö ning koondusid osakondadena Lõuna-Eesti päästekeskuse alla, kirjutab Valgamaalane.
Lõuna-Eesti päästekeskus teenindab oma osakondadega 345 000 elanikku, kes elavad 90 omavalitsuses. Kaitstav maa-ala on suur - 15 533 ruutkilomeetrit. Tulekahjule sõites läheb välja lähim komando, enam ei arvestata maakondade piire.
Lõuna-Eesti päästekeskuse direktor Margo Klaos ütles, et tegevuse põhiliike on neli: päästetööd, riiklik tuleohutuse järelevalve, päästealane ennetustöö ja kriisireguleerimine.

Planeering liidab Tamsalu linna üheks
Tamsalu linna keskosas kaht linnaosa ühendav ja raudteeületusega seotud probleeme lahendav planeering leiti ideekonkursiga.
Eelmisel reedel avati ümbrikud, milles oli viie võistlustöö autorite, sealhulgas ka varem võitjaks kuulutatud töö "Kevad Palassis" autorid.
Võitjateks osutusid OÜ ASE arhitektid Tiina Skolimowski, Kai Süda, Angela Vahter ja Risto Parve, vahendab Virumaa Teataja.
Võistluse üks eesmärke oli leida Tamsalu linna keskusele parim ruumilise planeerimise ideelahendus. "Tamsalus praegu nn linnakeskust pole. Viimase kümne aasta jooksul on osa olulisi asutusi liikunud linna äärde. Seal on ka vallavalitsus ja arstid," rääkis Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg.

Turu linn soovib Saaremaaga lennuühendust
Turu linn otsib Turu ülikooli eestvedamisel võimalusi seada sisse kommertsalustel töötav lennuliin marsruudil Turu - Kuressaare - Riia.
Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja asetäitja Olev Tõru ütles Oma Saarele, et soomlaste huvi on avada liin nii kiiresti kui võimalik, kuid vaevalt see käesoleval aastal veel teoks saab. "Asi on ikkagi algusfaasis ja ideaalne oleks, kui algul tehakse mõned proovisõidud Turu ja Kuressaare vahel."
Tõru sõnul on lennuühendust Turuga pakutud Riia - Kuressaare vahet lendavale Air Baltic Corporationile, kuid Läti rahvuslik lennukompanii pole Turusse lendamisest huvitatud, kirjutab Oma Saar.
Küll on aga huvi liini avamise vastu ilmutanud Ruhnule lende tegev Saksa perefirma Luftverkehr Friesland Brunzema und Partner KG, kes on liini hea täituvuse korral valmis isegi täiendava lennuki soetama.

Kassarlased tegid sajandi ühispildi
Sada aastat tagasi kogunes Kassari saare rahvas kabeli ette ühispilti tegema.
Nüüdsele uuele pildile kogunes pisut rohkem rahvast kui sajandi eest. Laupäeval kutsus Kassari haridusselts kaassaarlasi ja kõiki teisi rahvamajja. Peeti kõnekoosolekut ja emadepäeva, söödi torti ja tehti kabeli ees pilt. Nagu sada aastat tagasi.
Vanu ja väga vanu fotosid Kassari huvitavamatest kohtadest on säilinud kuus, need pildistatakse nüüd suvise näituse jaoks uuesti.
Rohkem kui 64
Et ühel sajaaasta tagusel fotol seisab 64 inimest Kassari kabeli ees, siis tuli sedagi võtet korrata. Kassari haridusseltsi juhatuse liige Merike Niimann, kes suuresti ettevõtmise taga seisis, ütles mõni päev enne pildistamist, et ta loodab nüüd saada pildile rohkem kui 64 kassarlast, nii kohalikke elanikke kui ka suvehiidlasi.

Tallinna tuleb hiiglasuur Briti lennukikandja
Mai lõpus saabub reisisadama kai äärde suurim Tallinna külastanud laev HMS Illustrious.
Vähem kui kahe nädala pärast, 25. mail saabub Tallinna sadamasse Briti kuningliku mereväe lipulaev HMS Illustrious. Tegemist on nii meeskonnaliikmete kui ka mõõtmete poolest Tallinna sadamat külastanud suurima laevaga.
Briti saatkonna pressiesindaja Kaur Sarve sõnul on lennukikandja sadamas viibimise ajaks broneeritud kolm suurema reisilaeva kaikohta. Laeva suurusest peaks aimu andma see, et mõõtmete poolest on alus võrreldav kahe normaalsuuruses jalgpalliplatsiga.
Briti suursaadik Nigel Haywood on öelnud, et kuningliku mereväe lipulaeva Tallinna visiit kannab tugevat sõnumit üha tihenevast koostööst Ühendkuningriigi ja Eesti vahel.
"Suurbritannia töötab Afganistanis kõrvuti Eestiga ja HMS Illustriousi visiit toob esile Eesti kaitsejõudude erakordset tööd Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitud maakondliku ülesehitusmeeskonna koosseisus," ütles suursaadik.

Suhkruasendaja aspartaam võib olla tervisele ohtlik
Eesti ametkonnad kinnitavad, et väikeses koguses ei riku magus- aine aspartaam tervist.
Itaalia teadlaste uuring kinnitab, et kunstlik magusaine aspartaam, mida kasutatakse muu hulgas suhkruvabades närimiskummides ja karastusjookides, tõstab riski haigestuda vähki.
Itaalia Ramazzini instituut on uurinud aastaid aspartaami ning aprilli lõpus esitati taas uued tulemused. Rottidega tehtud katsed näitasid, et aspartaami söömine tõstis märkimisväärselt riski haigestuda vähki.
Aspartaam on magusaine (umbes 200 korda magusam kui sukroos), mis on üle 20 aasta olnud kasutusel karastusjookides, toiduainetes ja suhkruasendajates, samuti farmaatsiatööstuses vitamiinipreparaatide, tablettide ja pulbrite koostises. Aspartaami sisaldust tähistatakse pakenditel koodiga E951.

Maeti näitleja Dan Põldroos
Laupäeval saatsid Eesti teatriliit, Eesti näitlejate liit, Ugala, Endla, Eesti Draamateater, teater Varius ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli 15. lennu lõpetajad viimsele teekonnale näitleja Dan Põldroosi. Hüvastijätt Põldroosiga toimus Eesti Draamateatris laupäeva keskpäeval. Armastatud näitlejat meenutas kursusekaaslane Jaanus Rohumaa ja 15. lennu juhendaja Kalju Komissarov. Kolleegi meenutas draamateatri näitleja Jan Uuspõld ja teatri Varius looja Heidi Sarapuu. Leinatalitusest võtsid osa ka näitlejad Endla ja NO-teatrist. Ööl vastu 5. maid surnud Dan Põldroos maeti Metsakalmistule.

Kanepi kirikuõpetaja Margit Lail pärjati aasta ema tiitliga
Aasta emaks kuulutatud kirikuõpetaja Margit Laili peres kasvab seitse last.
Eesti naisliit andis pühapäeval Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimunud emadepäeva kontsertaktusel tänavuse aasta ema tiitli Põlvamaa Kanepi koguduse õpetajale ja seitsme lapse emale Margit Lailile.
Aasta ema kuulutas välja Eesti naisliidu esinaine ning europarlamendi saadik Siiri Oviir.
Tänavu kümnendat korda välja antava aasta ema tiitli saanud Margit Lail (41) on õppinud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ja usuteaduse instituudis ning ordineeriti õpetajaks 2000. aastal.
Laili perekonnas kasvavad 17-aastane Liisa, 16-aastane Peeter, 14-aastane Karoliine, 12-aastane Mattias, kaheksa-aastane Marie, kaheaastane Anette ja 11-kuune Adeline. Laili esitasid aasta ema kandidaadiks ühendus Naised Teoloogias ja ajaleht Eesti Kirik.

Lennufirma Air Baltic avas mai alguses Kuressaare-Riia liini
Läti lennufirma Air Baltic avas mai alguses Kuressaare-Riia lennuliini, kaks korda nädalas toimuvate liinilendudega on võimalik lennata Saaremaalt Läti pealinna 45 minutiga. Autoga sama vahemaa katmine võtab aega üle viie tunni.
Saaremaa Spa Hotellide juhatuse esimehe Toivo Asti sõnul on uuest liinist huvitatud kõik Kuressaare ja Saaremaa spaad ja turismiettevõtted. Ast märkis, et uue lennuliini avamine kulges väga kiiresti, läbirääkimised Air Balticu ja Saaremaa Spa Hotellide vahel algasid eelmise aasta augustis ning kinnitus liini avamise kohta tuli lennufirmalt tänavu märtsis. Läti liinile klientuuri leidmisel on tehtud põhjalikku eeltööd ja reisijate vähesust ei tohiks tulla.

Õpetaja: venelased tunnevad end teise sordi inimesena
Tallinna rahutuste järel alustas Sillamäel eesti keelt õpetav Kristi Tamm presidendile kirja kirjutamist murega, et venelased tunnevad end siin teisejärgulisena.
Inimesed ei kirjuta presidendile iga päev. Mis siis südamel?
See, kuidas kaasmaalastesse suhtutakse. Olen õpilastega suheldes kogenud, et paljud (sh ka heal järjel olevad) venelased tunnevad end Eestis teise sordi inimesena. Näiteks hall pass ehk - nagu venelased ütlevad - hundipass.
Vene inimene, kes on Eestis sündinud, tahab olla keegi. Kui inimene tahab Eesti kodakondsust, aga ei saa, võtab ta Vene oma. Kas see on Eestile kasulik? Määramatus - hall pass - on hingeliselt kõige hullem.
Venelastel on hinge peal, et kuigi nad on Eestis sündinud või siin kaua elanud, ei tunnista riik neid omaks. Nad ei tulnud kui okupandid. Mis okupant on 60-ndail tulnu? Venelasi, kes on siin oma lapsed sünnitanud ja oma vanemad matnud, häirib, kui neid nimetatakse okupandiks.

Vanemahüvitise maksmine pikeneb nelja kuu võrra
Uus seadus jätab endiselt isad õiguseta esimesed kuus kuud hüvitist saada.
Valitsuskoalitsiooni esimene ühine samm perepoliitikas on vanemahüvitise maksmise pikendamine lapse pooleteist aastaseks saamiseni ehk nelja kuu võrra.
Praegu saavad lapsevanemad vanemahüvitist 14 kuud. "Lapse jaoks on väga oluline, et esimesed poolteist aastat oleks koos temaga lähedane inimene," ütles sotsiaalminister Maret Maripuu, kel on kavas lähipäevil uut seaduseelnõud teistele valitsusliikmetele tutvustada. "Vanemale tähendab see turvatunnet, et laps ei too perele kaasa elatustaseme langust," lisas minister.
Valimiste eel lubas Reformi-erakond seista ka selle eest, et kaotatakse piirang, mis keelab isadel kasutada vanemahüvitist lapse kuue esimese elukuu jooksul. Praegu pole koalitsioon seda muudatust siiski seadusesse kavandanud. "Küll tahab valitsus tõsta lapse sünniga seotud kahenädalase isaduspuhkuse toetussummat kuni 100%-ni isa töötasust," lubas Maripuu.

Moskva tõstatab Samaras Eesti küsimuse
Venemaa kavatseb tippkohtumisel Euroopa Liiduga tõstatada Eesti küsimuse, ehkki kohtumise põhiteema on Moskva ja EL-i vahelise koostöö arendamine, teatas Interfax.
Ajakirjanike küsimusele, kas tippkohtumisel puudutatakse sõjamonumendi teisaldamist, vastas Kremli esindaja: "Loomulikult. See on poliitiline küsimus, mis tuleb kõneks."
Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine peetakse 17.-18. mail Samara lähistel.
"Tõstatame küsimuse, mida erilist on juhtunud 17 aastaga, mis nõudis mälestusmärgi teisaleviimist. Kui eestlased oleksid mälestusmärgi lõhkunud kohe pärast iseseisvumist, olnuks loogika meile küll vastuvõetamatu, kuid mõistetav. Miks siis, kui nad polnud Euroopa Liidu liikmed, räägiti soovist arendada suhteid Venemaaga ja olla rahvusvähemuste suhtes sallivad, aga nüüd on seisukoht tõsiselt muutunud?" küsis Kremli esindaja.

Eesti liiklus on üks Euroopa ohtlikumaid
Eestis toimunud autode arvu plahvatuslik kasv kajastub ka liiklusõnnetuste statistikas.
Eesti teedel hukkub aastas miljoni elaniku kohta kolm korda rohkem inimesi kui Rootsis ning kogu Euroopa Liidu peale on veelgi kehvemad näitajad vaid Lätis ja Leedus, selgus Euroopa Komisjoni aruandest.
Kui Eestis jättis liiklusõnnetuste tõttu möödunud aastal elu 152 inimest miljoni elaniku kohta, siis näiteks Soomes oli sama näitaja 66. Eestist parem on liiklusolukord isegi Rumeenias ning Bulgaarias, kus eelmisel aastal suri avariides 120 inimest miljoni elaniku kohta.
"Eesti põhiline probleem on autode ja juhtide arvu ülikiire kasv viimastel aastatel, millele ei jõua järele noorte ja algajate liiklejate teadlikkus," ütles maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg. Lilleoru sõnul näitavad küll uuringud, et ülekäigurajal antakse jalakäijatele senisest sagedamini teed, kantakse rohkem helkurit ja kinnitatakse turvavöö, ent see ei käi enamasti noorte ja algajate liiklejate kohta. "Noorte osalusel toimub Eestis ligikaudu iga kolmas inimkannatanuga liiklusõnnetus." Lilleorg tõi näiteks, et kõik viis mullu sõiduautos sõites hukkunud kuni 15-aastast last sõitsid lahtise turvavööga.

Politsei lõpetab tänasest abipolitseinike kiirkursused
Alates tänasest hakkab abipolitseinike väljaõpe toimuma tavapärases vormis.
Politsei lõpetab alates tänasest aprillirahutuste järel ülipopulaarseks muutunud abipolitseinike kiirkursused, kuid soovijad saavad sellegipoolest vabatahtlikena politseid toetada.
Ka on alusetud eelmise nädala lõpus segadust tekitanud kuuldused, nagu lükataks abipolitseinikuks soovijate avaldusi tagasi.
Eelmisel reedel saatis politseiamet abipolitseinike kursuse läbinud ärimees Rein Kilgile segadust tekitava kirja. Lisaks tänusõnadele valmisoleku eest aidata kaasa turvalisuse tagamisele riigis andis politseiamet teada, et abipolitseinikuks kandideerijaid on olnud oodatust rohkem ja kuna viimastel päevadel on olukord riigis stabiliseerunud, siis puudub praegu vajadus nende arvu suurendamiseks.

Nädalavahetusel hukkus liikluses kolm inimest
Ööpäeva jooksul toimus kokku 12 liiklusõnnetust, kus juhid põrutasid autoga vastu puud, posti või teelt välja kraavi, õnnetustes hukkus kolm inimest.
Mitmel juhul oli õnnetusse sattunud sõiduki roolis juhtimisõiguseta isik.
Lääne-Virumaal Kadrina-Viitna tee seitsmendal kilomeetril sõitis laupäeva pärastlõunal teelt välja sõiduauto Saab 9000 ja rullus üle katuse. Sõidukijuht, 1979. aastal sündinud Aare hukkus sündmuskohal.
12. mai esimesel tunnil toimus liiklusõnnetus Harjumaal Kernu vallas Laitse-Munalaskme tee seitsmendal kilomeetril. Sõiduauto MB 300, mida juhtis 1983. aastal sündinud Henry, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Juht paiskus sõidukist välja ning suri.

Kremli-vastased said Samaara linnajuhtidel protestimarsiks loa
Linna, kus reedel peaks toimuma Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumine, juhid andsid Saksamaa palvel Kremli-vastastele jõududele loa protestimarsi korraldamiseks.
Lõuna-Venemaal asuva Samaara linnajuhid olid sunnitud Kremlivastaste jõudude protestimarsi keelu tühistama pärast seda, kui ELi eesistujamaa Saksamaa palus linnavalitsusel keeldu mitte rakendada, vahendab Reuters.
"Meie jaoks on see suur võit," ütles üks protestijatest - Marina Litvinovich, kes kuulub Garry Kasparoviga samasse opositioonigruppi. "Meil õnnestus saada täpselt see marsruut, mida me soovisime," ütles naine.
Samaara linnajuhid olid eelnevalt rongkäigu korraldamise sanktsioneerinud põhjusel, et see blokeerib linna peatänava.
Vene ja välismeedia andmeil kutsus ELi eesitujariik Saksamaa Samaara linnavõime üles protestimarsi keelamisest loobuma.

Geide õiguste eest seisnud reklaamid ajasid Leedu bussijuhid marru
Leedu bussijuhid keeldusid sõitmast oma trollibussidega, sest neile olid kinnitatud geide ja lesbide suhtes sallivust propageerivad reklaamid.
Loosungid nagu "Gei võib politseis teenida" ja "Lesbi võib koolis töötada" ajasid Kaunase trollibussifirma töötajad marru, mistõttu nad keeldusid oma tööd tegemast, vahendab Reuters.
Trollijuhid keeldusid oma masinatga sõitmast ning seetõttu tuli reklaamid bussidelt eemaldada.
"Mõned ütlesid, et nad kartsid, et trollibussi võidakse lõhkuma hakata, mõed ütlesid, et nad ei taha, et sõbrad nende üle naerma hakkaksid," ütles Kaunase trollibussikoondise direktor Algirdas Krivickas.
Konservatiivne suhtumine on idabloki maades tavaline, leiab Reuters tuues näiteks igal aastal Riias toimuva geiparaadi, mis iga kord vaidlusteks kõneainet annab.

Rice: uueks Külmaks sõjaks pole alust
Venemaal viisidil olev USA välisminister Condolezza Rice ütles, et talle ei meeldi küll Venemaa retoorika USA suhtes, kuid andis mõista, et uueks Külmaks sõjaks põhjust siiski pole.
Rice tunnistas Moskvasse sõites, et suhetes ei valitse just kõige paremad ajad, kuid lisas, et niivõrd halvad kui Külma sõja ajal suhted praegu küll ei ole, vahendab Reuters.
"Ma tean, et inimesed räägivad uuest Külmast sõjast," ütles USA välisminister. "Ausalt öeldes ei ole neil siiski mingit baasi."
Rice ütles, et talle ei meeldi Venemaa retoorika kuid lisas, et Vene-Usa sidemeid tuleb vaagida laiemas kontekstis.
"Praegu ei ole suhetes kerge aeg," ütles ta "Samas ei ole see ka aeg, mil leiavad ased katastroofilised asjad. See koosneb erinevatest elementidest."
Rice tõi näiteks koostöö Venemaaga Põhja-Korea ja Iraani küsimuses ning Venemaa võtmise WTOsse. "See lihtsalt ei ühti retoorikaga, mis vahel esile kerkib," ütles ta.

Iraagis hukkus Taani sõdur
Täna hukkus Lõuna-Iraagis Basra lähistel asetleidnud rünnakus üks Taani sõdur ning lisaks sai vigastada viis taanlast ning üks tõlk.
Taani armee sõnul olid taanlased igapäevasel patrullil, kui nende auto tee ääres ülesseatud pommile otsa sõitis, vahendas Reuters. Pärast pommiplahvatust avasid ründajad käsirelvadega auto pihta tule.
Iraagis teenib 470 sõdurit. 2003. aastal alnud konflikti jooksul on Iraagis hukkunud kuus sõdurit.
Taani plaanib selle aasta augustist oma väed Iraagist välja tuua ning asendada nad väikse helikopteriüksusega.

Daily Telegraph võrdleb Narvat Transnistriaga
Suurbritannia ajaleht The Daily Telegraph võrdleb Narvat Transnistria, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia isehakanud vabariikidega.
"Transnistria nagu ka Lõuna-Osseeta ja Abhaasia Gruusias, Krimm Ukrainas ja Narva Eestis, on üks venekeelsetest enklaavidest, kus Venemaa püüab separatistidesse ajaloole tuginendes Venemaa-armastust ja läänevastasust sisse süstida," kirjutab ajaleht.
Transnistria vabariiki, mis asub Moldova ja Ukraina vahel, tunnustab ja toetab vaid Venemaa. Nõukogude liidu lagunemisest saadik on Venemaa enklaavi oma huvide eest seismiseks kasutanud, kuna väikeriik sõltub täiesti Venemaast ning ka riigi kodanikel on Vene kodakondsus.
Sama lugu on ka Gruusias asuvate Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga, mis on samuti isehakanud vabariigid, mida ainsana Venemaa tunnustab ja üleval peab. Ka nende riikide elanikele andis Venemaa meelsasti Vene kodakondsuse, mis võimaldab neid suurriigi kodanikena käsitleda ja teiste riikide siseasjadesse sekkuda. Veel eelmisel aastal oli kogu maailm oma tähelepanu suunanud Gruusia- Venemaa suhete teravnemisele Abhaasias asuva Kodori orus toimuvale, mis ähvardas kahe riigi vahelise sõja puhkemist.

Alaska lähistel sõitis kruiisilaev karile
Alaska ranniku lähistel sattus merehätta kruiisilaev, mille pardal oli 281 reisijat. Vett koguvast laevast on reisijad evakueeritud.
ABC News teatel evakueeriti laeva "The Empress of the North" reisijad kiiresti teisele laevale.
Laev sattus uppumisohtu pärast Hanus Rocki lähedal karile sõitmist ning vajus kuue kraadisesse kreeni.
Piirivalve sai laevalt appikutse kella 12.30 ajal ning saatis laeva juurde esmalt päästelennuki ja -helikopteri.
Esmaste teadete kohaselt keegi vigastada ei ole saanud. Ebaselge on endiselt see, kui palju vett alusele pääses ning mis põhjusel see karile sõitis.

VIDEO: Hiinas valmistatud Nigeeria sidesatelliidi start õnnestus
Nigeeriale sidesatelliidi valmistamiseks konkureerisid 21 erinevat rahvusvahelist ühendust ja riiki, kelle seast sõlmiti 2004 aastal 311 miljoni dollariline leping Hiinaga.
Täna välja lennutatud sidesatelliit jääb Hiina kontrolli alla seniks, kuni selle positsioon taevaruumis on stabiliseerunud.
Lansseeritud satelliidi abil loodetakse Nigeerias luua ligi 150 000 töökohta ning säästa lairibaandmeside kasutajatel ja telefoniomanikel miljoneid dollareid aastas.
Samuti soovitakse uue sidesatelliidi abiga tagada interneti kättesaadavus Nigeeria pealinnast kaugele jäävates maapiirkondades ja külades.

The Daily Telegraph: Pakistan on katastroofi piiril
Briti ajaleht Daily Telegraph väidab, et eile Pakistani linnas Karachi vallandunud ning 34 inimelu nõudnud opositsiooni ja valitsuse toetajate vahelised rahutused tekkisid etniliste vastuolude alusel.
Konflikt algas poliitilisest vastuseisust, kuid Karachis teravdasid seda etnilised vastuolud, kirjutab The Daily Telegraph. Poliitilised rahutused said alguse 9. märtsil, pärast seda kui president Pervez Musharraf tagandas võimuga liialdamises süüdistatud peakohtunik Iftikhar Muhammad Chaudhry.
12 miljoni elanikuga Karachis toimunud vägivald suurendas juba kümneid aastaid jätkuva vaenu presidendi toetava Muttahida Qaumi Liikumise, mida pooldavad Indiast alates 1974.a migreeritud mohadžiirid, ja Loode-Pakistanist pärit etniliste patanide vahel.
Eilsed rahutused algasid pärast seda, kui endine peakohtunik Chaudhry esines oma toetajate meeleavaldusel Karachi lennujaamas. Linnas viibinud 15 tuhat politseiniku ei teinud seejuures Muttahida Qaumi liikmetele takistusi kesklinna oma kontrolli alla võtmisel kohtuniku lahkumise blokeerimisel.

Venemaal hukkus kohvikuplahvatuses 10 inimest
Venemaal Orski linnas said kohvikuplahvatuses surma 10 inimest, ametivõimud kahtlustavad õnnetuse põhjusena süütamist.
Plahvatus hävitas kohviku, mis paiknes linna turul. Orski linn asub Uurali mägedes Kasahstani piiri lähistel, vahendab BBC.
Ametlikult ei ole veel eile juhtunud õnnetuse põhjust teada, kuid uurijad on ühele kohalikule telekanalile vihjanud, et tegemist võis olla süütamisega.

Nigeerias hukkus liiklusõnnetuses 25 inimest
Lõuna-Nigeerias toimus eile kolme bussi kokkupõrge, milles hukkus vähemalt 25 inimest.
Üks bussidest süttis peale Port Harcourti linnas aset leidnud kokkupõrget, vahendab BBC.
Kohaliku politsei andmetele võis autobussi pardal olla lisaks reisijatele ka suures koguses bensiinikanistreid.

USA välisminister Rice külastab Venemaad
Ameerika Ühendriikide riigisekretär Condoleezza Rice jõuab täna Moskvasse kahepäevalisele visiidile, et arutada Venemaa ja USA vaheliste suhete arengut.
Läbirääkimiste käigus arutatakse raketitõrjesüsteemi paigutamist Poola ja Tšehhi ning tavarelvastuse lepingut, teatas RIA Novosti.
Vene välisministri asetäitaja Sergei Kisljak sõnul on Rice visiit tähtis ja ajakohane.
Venemaa ekspertide hinnangul halvenevad Vene-Ameerika suhted ja kalduvad uue külma sõja alguse poole. Nad lisavad, et USA välisministri Venemaale sõidu eesmärk on tekkinud vastuolude lahendamine kahe riigi vahel.

Saksamaal võidab toetust utoopia: raha jagamine ilma tööta
Saksamaal kogub tuure debatt teemal, mis võib algul tunduda
Ettepanek on lihtne: ära kaotada kõik sotsiaaltoetused ning asendada need 700-1500-eurose riikliku kuusissetulekuga, mida makstakse kõigile Saksa kodanikele sõltumata sellest, kas nad töötavad või mitte.
Seda ideed toetavaid poliitikuid leiab nii roheliste, äärmusvasakpoolse PDS-i kui ka konservatiivse CDU ridadest. Näiteks Thüringeni liidumaa peaminister Dieter Althaus (CDU) on välja tulnud ettepanekuga maksta igale täiskasvanud Saksa kodanikule 800 eurot kuus.
Teisalt kaoksid aga töötu abiraha, tudengite õppetoetused, lastetoetused, vanemahüvitised ja ka pension. Säiliksid vaid haigus- ja hoolduskindlustus ning 1600 eurot ületavatele kuusissetulekutele kehtestataks proportsionaalne tulumaks 25 protsenti. "Iga inimene teab siis, et tema elementaarsed vajadused on kaetud," ütleb Althus.

Ingliskeelne Ameerika tähistab oma neljasajandat sünnipäeva
14. mail 1607. aastal rajati Virginias asuvasse Jamestowni kolooniasse palkidest fort.
Tegu on esimese asundusega, mis suutis nälja, haiguste ja indiaanlastega tülitsemise kiuste siiski püsivalt kestma jääda.
Inglise keelt rääkivad ameeriklased peavad 400 aasta tagust Jamestowni koloonia rajamist oma rahvuse sünniks. Eile meenutas president George W. Bush esimesi Inglismaalt teele asunud koloniste, kes astusid praeguste Ühendriikide pinnale.
Kuid USA ajalugu päris sellest siiski alustada ei saa. Naaberriigis Kanadas on tegeldud palju nii esimeste viikingite kolooniate uurimisega kui ka John Caboti maabumispaiga (1497. aastal) tähistamisega. Varem nurjusid asunduste rajamise katsed Newfoundlandil (1583), Roanoke'is (1585) ja ka Pophamis (1607).

Video: Tallinn ostis Kangrolt kaks skulptuuri
Tallinn ostis skulptor Tauno Kangrolt poole miljoni krooni eest kaks skulptuuri, mis avatakse homme algavate Tallinna päevade raames Musumäel.
Juba on keskerakondlasest Kangro skupltuuride südalinna paigaldamise vastu pead tõstnud Reformierakond, hämmeldunud on ka kunstnikud, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Tallinn jätab ära värava avamissteremoonia
Tallinna linnavalitsus otsustas ära jätta traditsioonilise Tallinna päeva avamistseremoonia Lühikese jala värava juures, kuna peaminister ei tule kohale.
Traditsiooniliselt on Tallinna päeva avaürituseks olnud Lühikese jala värava tseremoonia, kus peaminister koputab üla- ja alllinna vahelisele Lühikese jala väravale ning värava avab Tallinna linnapea. Sel aastal jääb värava avamistseremoonia ära.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles, et jätab tseremoonia ära, kuna peaminister Andrus Ansip otsustas üritusele mitte tulla.
"Selline samm peaministri poolt ei tulnud meile üllatusena," ütles Savisaar.
Tallinna päeva avamistseremooniaks on seekord Harju tänava haljasala avamine.
Tallinna päeval, mis toimub homme 15. mail, kirjutatakse Raekojas alla Kieli ja Tallinna koostööleping, antakse üle J. Poska nimelised ja Tallinna ülikooli stipendiumid ning toimub Aukodanike kogu istung, kus asutatakse Põlistallinlaste kogu ning autasustatakse linnalegendide konkursi võitjaid.

Admiral Johan Pitka monumendi ümbrus kaunistatakse lilledega
Tallinna Keskkonnaameti tellimisel alustakse sel nädalal lillede istutamist Johannes Pitka mälestusmärgi juurde.
Linnaaednik Liis Valk ütles, et admiral Pitka monumendi ümbrus kaunistatakse siniseõieliste suvelilledega, mis sümboliseerivad Eesti riigilippu, teatas linna pressiteenistus.
Admiral Johan Pitka mälestusmärk avati Tallinnas Kaitseliidu maja ja Kaarli kiriku vahelisel alal esimest korda 2002. aasta 19. veebruaril admiral Pitka 130. sünniaastapäevaks. Kuju sai seal seista vaid mõne kuu, kuna samasse paika hakati ehitama okupatsioonide muuseumi.
Mälestusmärk taasavati käesoleva aasta veebruaris, Johan Pitka 135. sünnipäevaks. Kuju uus asukoht on Hirvepargi veerel Wismari ja Toompea tänava nurgal.

Linn ostis Tauno Kangrolt konkursita kaks graniitkuju
Homme algavad Tallinna päevad toovad lisaks muudele üritustele Musumäele ka kaks graniidist skulptuuri suudlejatest - linnavõim ostis need keskerakondlasest skulptor Tauno Kangrolt selle kuu algul ligi poole miljoni krooni eest.
Musumäele (Viruvärava mägi) valati skulptuuride tarbeks eelmisel nädalal kaks alust, 1,5 -2 meetri kõrguste kujude paigaldamine peaks esialgsete kavade kohaselt algama täna. Üks skulptuuridest kannab nime "Hetk enne suudlust" ja teine "Hetk pärast suudlust", kirjutab tänane Postimees.
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann ütles, et amet maksis kujude eest ligi 500 000 krooni ning korraldas selleks ühe osalejaga riigihanke. Hange tehti mai algul ning eelmisel nädalal sõlmiti Keskerakonda kuuluva Kangroga leping kujude ostmiseks.
Kunstnike liidu president Jaan Elken pidas seevastu Kangro järjekordsete kujude konkursita jõudmist linnapilti kahetsusväärseks.

Eakad vabatahtlikud korrastavad haudu
Vanurite abita jääks hooleta ka mitme tuntud ühiskonnategelase viimne puhkepaik.
Eakad vabatahtlikud hoolitsevad juba aastaid Eestile tähtsate inimeste haudade eest, mille pärast omaksed, riik ega linn muret ei tunne.
Praeguse muinsuskaitsekuu raames külastavad muinsuskaitse seltsi ja Tallinna linnamuuseumi aktivistid Tallinnas näiteks Pärnamäe ja Rahumäe surnuaeda, et vajadusel korrastada seal asuvaid tuntud inimeste haudu.
Korrastatakse nii riigitegelaste ja ohvitseride kui ka kultuuritegelaste ja sportlaste kalme. Töö juurde kuuluvad ka väikesed loengud hauas puhkava inimese elu ja tähtsuse kohta Eesti ühiskonnas.
Ainult isiklikust huvist
Tallinna linnamuuseumi kodu-uurimisring on tegutsenud üle neljakümne aasta ning sama kaua ka kalmistul olevate kuulsuste haudade eest hoolitsenud.

Postid viidi remonti, mitte ei varastatud
Tallinnas ööl vastu laupäeva kadunuks jäänud Tartu maantee piirdepostid ei langenud varaste saagiks, vaid need võtsid maha ehitusfirma töötajad, kes viisid postid garantiiremonti.
Segadus tekkis sellest, et postid ja ketid garantiiremonti viinud ehitusfirma ei teavitanud sellest Tallinna linna, ütles Tallinna pressiteenistuse peaspetsialist Jaan Rõõmussaar.
Politseile tehti avaldus
Postide kadumise avastas hommikul Tartu maanteel sõitnud Tallinna Teede AS-i teehoiudirektor Sergei Kulakov, kes teatas sellest kommunaalameti juhatajale Ain Valdmannile. Ka Valdmannini ei olnud jõudnud info piirdepostide ja -kettide remonti viimisest.

Vastremonditud Hellemanni torn ootab väärilist rentnikku
Pikalt kasutuseta seisnud torn tehti kenasti korda, tulevikus võiks seal tegutseda galerii.
Põhjalikult restaureeritud Hellemanni torn avab suvest uksed ja huvilised pääsevad nautima kaitsekäigust avanevat vaadet vanalinnale.
Linnamüüri idaküljel, Müürivahe tänaval asuv arvatavalt 15. sajandi alguses rajatud Hellemanni torn on pärast viis kuud väldanud restaureerimist esinduslikus korras.
"Torn on puhastatud, vuugitud, kõik aknad vahetatud pakettklaaside vastu, uus elektrisüsteem - täismäng," ütles kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik.
Muu hulgas rajas Hard Restauraator 1,4 miljonit krooni maksnud taastamistöö raames torni uue sissepääsu Müürivahe tänavalt kampsunimüüjate kõrvalt, varem pääses torni kõrval asuva kõrtsi kaudu. 24 meetri kõrguse kaitsetorni esimeselt korruselt viib üles uus metallist keerdtrepp.

Politsei tabas teist korda kullapoodi röövinud mehe
Rakvere politsei tabas täna öösel meesterahva, kes lõhkus Rakveres Laada tänaval asuva juveelikaupluse akna ning varastas vitriinilt ehteid, mees oli sama üritanud eelmise aasta märtsis.
Rakvere politseisse helistas täna öösel kella 00.31 ajal üks taksojuht ning teatas, et Laada tänaval asuva kullapoe aken on katki visatud.
Sündmuskohale jõudnud patrullile näitas taksojuht suuna kätte, kuhu kurjategija liikus. Politseipatrull sõitis lähedalasuvad tänavad läbi ning Mulla tänava garaažide vahel märgatigi jooksvat meesterahvast. Politseiautot nähes viskas meesterahvas ehted ning maski maha.
Politsei pidas kinni isiku, kelleks osutus 22-aastane Rakvere elanik Janek. Janek toimetati osakonda ning ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.
"Tänu tähelepanelikule taksojuhile tabas politseipatrull kurjategija kolme minutiga. Ilma tema abita poleks see nii kiiresti õnnestunud", ütles Rakvere politseiosakonna vanemkomissar Enn Kuusik.

Kohus mõistis tapmises süüdistatu 8 aastaks vangi
Viru Maakohus mõistis 24- aastase Maksimi joomakaaslase surnuks peksmise eest kaheksaks aastaks vangi.
Maksimi süüdistati selles, et ta joobnuna eelmise aasta septembris tungis ühise joomingu ajal tekkinud sõnavahetuse käigus kallale Vellole, lõi teda korduvalt rusikate ja põlvega näkku ja keha piirkonda, tekitades peksmisega Vellole eluohtlikud ja surma põhjustanud kehavigastused.
Maksimi süüdistatakse ka selles, et ta lõi korduvalt rusika ja jalaga näkku meest, kes püüdis teda takistada Vellot peksmast.

Viljandis pussitasid noored sissetungijad kahte meest
Eelmise nädala neljapäeval tungis kamp noori Viljandis oma tuttavate koju, kus noored pussitasid seal viibinud kahte meest.
Viljandi politseiosakonna pressiesindaja sõnul teatati politseile kell 4.22, et Viljandi haigla vastuvõtus on torkehaavaga 57-aastane mees ning lõikehaavaga 18-aastane noormees. Pärast kannatanutele esmaabi andmist lubati vanem mees kodusele ravile ning noorem jäeti arstide jälgimise alla.
Juhtumi üksikasjade täpsustamisel selgus, et kannatanute elukohta ühes talus Viiratsi vallas Kuudekülas tungis öösel läbi akna kamp noorukeid, kes tungisid neile kallale ja tekitasid neile vigastusi.
Pärast seda, kui kannatanud olid kallaletungijad ära tundnud, jooksid noorukid minema.
Politsei alustas juhtunu kriminaalmenetlust grupilise röövimise tunnustel, sest lahkudes võtsid sissetungijad kaasa alkohoolseid jooke, toiduaineid ja mitu mobiiltelefoni.

Harjumaal leiti merest laip
Laupäeval, 12 mail leiti Harjumaal Kersalu küla lähedal merest mehe surnukeha.
Politseiameti pressiesindaja teatel leiti vägivallatunnustega tundmatu mehe surnukeha kella 8.40 ajal.
Mehe isik ja sündmuse asjaolud on selgitamisel.

Sinimäe: mõisaait sobib ka kontserdipaigaks
Möödunud pühapäeval Sinimäe renoveeritavas mõisaaidas toimunud Arsise laste kelladeansambli proovikontserdil jäi dirigent Aivar Mäe endise mõi-saaida kui kontserdipaigaga väga rahule. "Akustiliselt on ju kõik mõisahooned väga head, sest nad on ehitatud võlvlagedega," selgitas Mäe.
Alar Tasa

Melliste: kodukandipäev tulekul
Maikuu viimasel laupäeval peetakse Tartumaal Mellistes, kohviku Käbitare õuel kodupaigapäeva. Kui tavapäraselt räägitakse sellistel üritustel omakandi ajaloost, siis seekordne üritus Mellistes on igati praktiline: perearst annab nõu terve olemiseks, õppida saab kõigile sobivat kepikõndi. Õhtul ei saada läbi ka ilma tantsuta.
Aasa Sulg

Aravete: tervisenädal süstis positiivsust
Aravete keskkooli abituriendi Katrina Keerdi eestvedamisel kirjutasid noored sügisel tervise arengu instituudile projekti "Meel positiivseks, naeratus näole ja jalad kõhu alt välja", mida rahastati ligi 10 000 krooniga. Aprilli lõpunädala raames viidi läbi naeruteraapia koolitus, valiti rammumees ja võisteldi võrkpallis.
Maria Karumets

Eesti Raudteed ootab ees ulatuslik kulude kärpimine
Eesti Raudtee kärbib seoses kaubaveo mahtude olulise vähenemisega oma kulusid ühes kuus keskmiselt 40 miljoni krooni ulatuses.
Pool sellest väheneb seoses töömahu vähenemisega näiteks kütuse, varuosade, remondi ja muude ekspluatatsioonikulude arvelt, vahendab ETV24 Eesti Raudtee avalike suhete juhti Urmas Glaset.
Täiendavalt kokku hoitava summa leidmiseks tuleb Glase sõnul jätkuvalt kokku tõmmata nii raudtee ja veeremi ekspluatatsiooni- kui ka personalikulusid.
"Alanud nädala alguses siirdub täiendavalt korralisele puhkusele, mis kestab minimaalselt kaks nädalat, umbes 200 töötajat ning lähitulevikus veel 200. Kuni püsib lootus, et Eestit idasuunalt läbivad kaubavood raudteel taastuvad, ei hõlma säästukava töötajate koondamist," märkis ta.

Gild sai süüdistuse Ventspils Nafta aktsiate väljakantimises
Läti ettevõte AS Latvijas Nafta Tranzits (LNT) kaebas täna advokaadibüroo Lextal teatel kohtusse Eesti investeerimispanga AS Gild Financial Advisory Servicesi, nõudes neilt tagasi orienteeruvalt 226 miljonile kroonile hinnatud Ventspils Nafta aktsiaid.
Väidetavalt jõudis Gild vahetult enne ettevõtte üle mõju omava Aivars Lembergsi ja LNT vana juhtkonna vahistamist aktsiad õigusvastaselt ettevõttest välja kantida.
LNT-le kuulub 48,9% Riia börsil noteeritud Läti suurima ettevõtte AS Ventspils Nafta aktsiatest, mille väärtus on umbes 122,6 miljonit latti ehk 2,75 miljardit krooni.
Gildi esindaja teatas aprillis meedia kaudu, et Gildil ega Gildi klientidel ei ole ega pole kunagi olnud Ventspils Nafta aktsiaid.

Piusa koopaid kindlustab OÜ Kolmeti
Riikliku looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni poolt korraldatud Piusa koobaste kindlustaja riigihankele tuli ainult üks pakkumine, milleks osutus OÜ Kolmeti.
"Kuna tegu on keerukate töödega, siis polnudki erilist osalejate tungi oodata," ütles Põlva-Valga-Võru regiooni direktori asetäitja Silver Näkk.
Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) teatel sõlmib keskus Kolmetiga lepingu lähipäevil, siis selgub ka ehitustööde valmimise tähtaeg. Kindlustustöödega tahetakse alustada juba maikuu lõpul.
Ehitus toimub kahes etapis, esmalt suletakse koobastiku kõik avad, välja arvatud need, millest siseneti ka siiani. Sealjuures arvestatakse ka nahkhiirtega ning jäetakse neile vajalikud lennuavad.
Ehituse teises etapis rajatakse vaateplatvorm, mille ehitamine nõuab täiendavat projekti. Vaateplatvormi kaudu pääseb ka väikesele ringkäigule koobaste sellesse ossa, mille võlvid töö käigus tugevdatakse.

DnB NORD: Eesti on kiireima kasvuga riik Euroopa Liidus
Läänemere regiooni riikide majandused kogesid mullu teist aastat märkimisväärselt kiiremat majanduskasvu terve euroliiduga võrreldes. Iseäranis kiire kasvuga paistab silma aga Eesti, selgub DnB NORD Grupi võrdlevast analüüsist Taani, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola majanduste kohta.
Eriti dünaamilised on kuue riigi seas Eesti, Läti ja Leedu, kuigi nende kolme riigi, ning lisaks ka Poola, majandusliku arengu tase jääb siiski veel märgatavalt madalale võrreldes EL-15 riikidega, tõdeb pank ülevaates.
Leedu, Poola ja Läti SKP elaniku kohta, arvutatuna ostujõu standardi järgi, moodustas ligikaudu 50% ning Eesti puhul umbes 60% Euroopa Liidu (EL) keskmisest. Samas vahe vanade ELi liikmesriikide ning uute tulijate vahel väheneb suure kiirusega.
Hinnatasemelt oli Euroopa odavaim riik Leedu - 2005. aastal moodustas Leedut hinnatase 54% ELi keskmisest. Sarnased suhtelised hinnatasemed registreeriti ka Eestis, Lätis ja Poolas, samal ajal kui Taani oli kalleim riik, kus hinnatase oli üle 138% Euroopa keskmisest.

Endine lennuameti peadirektor asutas uue reisifirma
Täna alustas tegevust uus reisifirma Suntravel AS, mille üheks asutajaks on lennuameti endine peadirektor Toomas Peterson.
Reisifirma hakkab ettevõtte teatel kandma kaubamärki Happy Travel.
Reisifirma loomise juurde viis Toomas Petersoni vana kirg lennunduse vastu. "Olen väga palju reisinud ja näinud, kuidas reisikorraldus toimib. Alati öeldakse, et kergem on kritiseerida, kui ise ära teha," ütles Peterson. "Ma nüüd üritan ka ise midagi ära teha ja sellisel tasemel, mis endale ka meeldiks. Tahan panna kogu oma reisimisest saadud kogemuse sellesse firmasse. Lisaks on tekkinud väga hea koostöö ja sünergia pikaaegse ja mitmekülgse reisfirmatöö kogemusega Tiina Petersoniga, kes asus uue reisifirma juhatajaks."
Happy Travel tähendab esialgu kolme sihtkohta, milleks on Gran Canaria, Tenerife ja Korfu saar. "Kõik need on eestlaste jaoks tuntud kohad, mida paljud on ka külastanud," rääkis Peterson. "Kuid meie eesmärk on pakkuda reiskorraldust tuntud kohtadesse senisest kõrgema kvaliteediga, ent mitte kõrgema hinnaga. Hiljem lisame kindlasti juurde ka sihtkohti, kus ollakse vähem käidud."

Töötajate nappus kärbib koolitusvõimalusi
"Fir-mad ei saa-da töö-ta-jaid prae-gu-ses tööjõusi-tuat-sioo-nis koo-li-tu-se-le, sest kee-gi peab ka igap-äe-vatöö ära te-ge-ma," leiab Kop-li ame-ti-koo-li di-rek-tor Val-vo Paat.
Kop-li ame-ti-kool pa-kub kin-nis-va-ra-hool-du-se alast täien-dus-koo-li-tust ning koo-li-tust es-ma-ta-san-di juh-ti-de-le, na-gu bri-ga-di-ri-de-le ja eestöö-lis-te-le, kuid hu-vi nen-de vas-tu ei ole-gi. Tö-öa-jast väl-ja-poo-le jää-va-te koo-li-tus-te pu-hul aga on tö-öand-ja ku-lud to-pelt-suu-red: li-saks koo-li-tus-ku-lu-le peab töö-ta-ja kom-pen-see-ri-ma töö-ta-ja-le ka koo-li-tu-se-le ku-lu-nud aja. Se-da küll vaid ju-hul, kui töö-ta-ja lä-heb koo-li-tu-se-le tö-öand-ja nõud-mi-sel.
Eran-di moo-du-ta-vad täiend-koo-li-tu-ses ja ka ehi-tu-sa-lal vaid ame-tid, mis nõua-vad töö-te-ge-mi-seks lit-sent-si, na-gu näi-teks kee-vi-ta-jad.

Puusepp: toidukaupade osatähtsus jaemüügis langeb
Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimehe Raul Puusepa sõnul näitab tarbijate ostujõu jätkuvat kasvu toidukaupade osatähtsuse langus kogu jaemüügis.
Näiteks kasvas ametliku statistika järgi esimeses kvartalis riiete ja jalatsite müük pea 66% samal ajal kui toidukaupade müük kasvas ligi 18% ehk üle kolme korra vähem.
"Säärane suundumus, kus inimeste sissetulek ei kulu enam valdavalt ainult söögi ja kodulaenu peale, sobib hästi ka Kaubamaja kontserni edasiste plaanidega rajada ilukaupluste kett ning veelgi tugevamalt kanda kinnitada autokaubanduses," märkis Puusepp Tallinna Kaubamaja esimese kvartali majandustulemusi puudutanud teates.

Sampo kolis Rakvere esinduse ringi
Sampo Pank avas täna Rakveres uue, varasemast ruumikama kontori.
Senine Rakvere esindus, mis asus Laada 3a, suleb uksed ning kliente oodatakse Sampo teatel uude kontorisse aadressil Laada 29.
"Rakvere esindus on olnud avatud aasta ja selle aja jooksul on meie klientide arv Rakveres mitmekordistunud. Uues kontoris saame pakkuda nüüd kõiki pangateenuseid alates sularahateenustest kuni klientide nõustamiseni," selgitas Sampo Panga Ida-Eesti regiooni juht Andres Madissoo.
Sampo Pangal on Eestis kokku 21 pangakontorit ning 44 Sampo Panga ja Nordea Panga ühisesse võrku kuuluvat sularahaautomaati.

Trigon Agri kaasas 780 miljonit krooni lisakapitali
Trigon Agri viis läbi 780 miljoni krooni suuruse kinnise aktsiaemissiooni, kaasates kapitali Euroopa ja Ameerika Ühendriikide investoritelt.
Ettevõtte teatel tõuseb emissooni järgselt Trigon Agri omakapital 1,1 miljardi kroonini. Kuna firma pole tegevuseks siiani pangalaenusid kaasanud annab selline omakapital kombineeritult laenamisvõimega firmale kokku võimaluse finantseerida kuni 2,3 miljardi krooni eest investeeringuid põllumajandussektorisse.
Trigon Agri on Taanis registreeritud investeerimisettevõte, mis investeerib Ukraina, Venemaa ja Eesti põllumajandussektoritesse. Trigon Agrit juhib juhtimislepingu alusel Kesk- ja Ida-Euroopa juhtiv investeeringute haldamise firma Trigon Capital, millel on esindused ja investeerimistegevus kogu regioonis, Balti riikidest Balkanimaadeni, sealhulgas Ukrainas ja Venemaal. Trigon Capital haldab investorite varasid kokku 1 miljari dollari väärtuses.

Riigieelarve tuludest on laekunud ligi kolmandik
Rahandusministeeriumi andmetel laekus aasta nelja esimese kuu jooksul riigieelarvesse 23 miljardit krooni ehk 30,3 protsenti eelarves planeeritud tuludest.
Aprilli lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud kulusid 0,3 miljardi krooni võrra. Võrreldes eelmise aasta nelja esimese kuuga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud 20,9 protsenti - eelmisel aastal oli samaks ajaks riigieelarvesse laekunud 19 miljardit krooni.
Makse laekus aprilli lõpuks 19,4 miljardit krooni, sellest aprillis 5,2 miljardit. Kokku on laekunud 32,2 protsenti kavandatud maksutuludest. Eelmise aastaga võrreldes on nelja esimese kuu maksutulude laekumine suurenenud 4,1 miljardi krooni ehk 26,8 protsendi võrra.
Riigieelarvest on aprilli lõpu seisuga tehtud kulusid 22,7 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab 29,1 protsenti planeeritud kulude mahust. Võrreldes aastataguse ajaga on kulud suurenenud 26,2 protsendi võrra. Suurima osakaaluga kululiikideks olid mitmesugused eraldised - sotsiaaltoetused, sihtotstarbelised eraldised - ning tegevuskulud - personalikulud, majandamiskulud -, mis moodustasid kogukuludest vastavalt 75,4 ja 20 protsenti.

IMF: majanduse väljavaade on muutunud ebakindlamaks
Ülekuumenenud majandus, euro kasutuselevõtu edasilükkamine ning piirkonnas valitsevad majanduslikud ja poliitilised pinged on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul tekitanud ebakindlust Eesti majanduse väljavaadete suhtes.
Majanduse paindlikkuse panevad IMF-i delegatsiooni avalduse järgi proovile nii vohav sisenõudlus kui ka suurenevad välisriskid. Eelmisel aastal ületas sisenõudlus, mida tõukasid tagant sissetulekute kasv, lennukad ootused ning odavate finantseerimisvahendite kerge kättesaadavus, jätkusuutliku taseme, kiirendades inflatsiooni ja suurendades jooksevkonto puudujääki.
Ametivõimud peavad IMFi soovitusel rõhutama realistlikumaid ootusi ning ohjeldama valitsevaid riske, säilitades range eelarvepositsiooni ning tugevdades järelevalvepoliitikat. Majanduskasvu säilitamiseks keskpika perioodi jooksul tuleb jätkata pingutusi majanduse paindlikkuse suurendamiseks.

IMFi delegatsiooni juht: Venemaa käitumine on abiks majanduse jahutamisel
Rahvusvahelise Valuutakomitee (IMF) delegatsiooni juht Franek Rozwadowski ütles täna, et kuigi Venemaa käitumise mõju on veel vara hinnata, on iga tegur, mis majandust jahutab praegu teretulnud.
"Sellises staadiumis on veel vara öelda, kui suur mõju saab olema või kas mõju saabki üldse olema," ütles IMFi juht, vastates küsimusele, kui palju hiljutised Eesti-Vene sündmused võivad Eesti majandust mõjutada ning kuidas see omakorda avaldab mõju nn pehmele maandumisele.
Põhiküsimus on Rozwadowski sõnul see, kas Eesti majandus teeb läbi pehme maandumise või ülekuumenemine jätkub liiga kaua ning finantssurve Eestile süveneb. "Nendest tingimustes on iga faktor, mis soodustab mahajahtumist, abiks."
IMFi delegatsioon lõpetas täna oma iga-aastase visiidi Eestisse. Paari nädala jooksul analüüsis delegatasioon Eesti majandust ning osales umbes 60 kohtumisel.

MAXIMA avab teise supermarketi Eestis
MAXIMA Eesti avab neljapäeval Võrus Kooli tänaval Maxima XX kaupluse.
Võrus avatav kauplus on ettevõtte teatel MAXIMA keti teine klassikaline supermarket Eestis. Pärast avamist on Balti riikide suurimal kaubandusketil MAXIMA LT, UAB-l Eestis 37 kauplust.
Võru uues kaupluses on üle 1600 ruutmeetri müügipinda. Kui MAXIMA X kauplustes on saadaval 4000-5000 erinevat toodet, siis avatavates supermarketites pakutakse ostjatele üle 12 000 erineva kauba. Võru uues kaupluses käivitab MAXIMA ka tootmise, tsehhides valmistatakse nii kondiitri- kui kulinaariatooteid, samuti saab värsket liha ja kala. Tööd leiab uues kaupluses kokku ligi 160 inimest.
"Lähima 12 kuu jooksul loodame avada MAXIMA XX supermarketi ka Narvas ja teise Tartus," ütles MAXIMA Eesti tegevdirektor Arunas Zimnickas. "Ka supermarketites tahame säilitada hinnaliidri rolli."

Pankrottide arv Eestis väheneb
Krediidiinfo ASi seitsmendat aastat koostatavast Eesti pankrottide uuringust selgub, et kuigi ettevõtete arv on Eestis kiiresti kasvanud, väheneb pankrottide arv kolmandat aastat järjest.
2006. aastal kuulutati Eestis välja 352 ettevõtte maksejõuetus. Aastaga vähenes pankrottide arv 16% võrra. Kui 2005. aastal pankrotistus Eestis 0,44% kõikidest firmadest, siis möödunud aastal 0,33% ehk iga kolmesajas.
Suurima pankrotistumise määraga piirkond on endiselt Ida-Virumaa, kus ettevõtte tõenäosus pankrotistuda on kaks korda suurem kui Eestis keskmiselt. Vähem on pankrotte Saaremaal, Viljandimaal, Tartumaal ja Jõgevamaal. Tegevusaladest on suurima pankrotiohuga töötlev tööstus ja toitlustamine.
Uuringust seltus, et pankrotistunud ettevõtetel on maksu- ja tolliameti ees tunduvalt rohkem pikaajalisi võlgnevusi kui teistel ettevõtetel. Ligi pooltel eelmisel aastal pankrotistunud ettevõtetest esinesid märkimisväärsed maksuvõlad juba enam kui aasta enne maksejõuetuse välja kuulutamist. Eriti valvsaks peaks kreeditori muutma kasvav maksuvõlg. Kolm kuud pidevalt suurenenud maksuvõlg viitab probleemidele ettevõtte maksevõimes.

Elisa lõi interneti hinna alla
Alates 14. maist pakub Elisa oma eraklientidele interneti püsiühendust tasuta või kuni paarisaja krooni eest kuus.
"Kuna Elisa on täna ainus operaator, kes pakub klientidele samaaegselt nii mobiilside teenust kui ka koju interneti püsiühendust, siis saame seda erisust kasutada ka soodusinterneti näol parima pakkumise tegemiseks siinsel sideteenuste turul," ütles Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu ettevõtte pressiteenistuse vahendusel.
Hiiepuu sõnul aitab uus pakkumine säästa näiteks Elisa 250 mobiilipaketi omanikel aastas 3000 krooni ja Elisa 500 paketi omanikel 4200 krooni ehk siis viimasel juhul on 5-megabitise kiirusega Kodu Interneti teenus kliendile kuumaksuta.
Soodusinternet põhineb aasta tagasi turule toodud Kodu Interneti teenuspakettidel, mis pakuvad allalaadimiskiiruseid kuni 15 megabitti sekundis. Tasuta või siis soodushinnaga Kodu Interneti teenuse saamise eeltingimuseks on kehtiva miinimumarvega mobiilside kõnepaketi lepingu olemasolu.

Ossinovski: löögi all on kõik ärimehed
Transiidiäriga tegeleva Severstaltransi gruppi kuuluva Spacecomi juhi Oleg Ossinovski arvates ei ole Venemaa spetsiaalset Eesti ärimeeste musta nimekirja koostanud, sest löögi all on kõik Eesti ettevõtjad.
Venemaale ei lähe tema hinnangul korda, kas tegemist on Vene juurtega ärimehega või mitte. "Päritolu siin rolli ei mängi. Varjatud sanktsioone kasutades ei mõtle Venemaa sekundikski selle peale, et siin on ka Vene päritoluga ärimehed," kinnitas Ossinovski Äripäevale.
Kahe riigi vaheliste suhete paranemisse Ossinovski ei usu. "Ükskõik, mis edasi ka ei juhtuks, suhted lähevad kindlasti ainult halvemaks, kui need seni olid," nentis ta.
Spacecom on juba alustanud talle kuuluvate vagunite ümberregistreerimist Lätti ning ei ole välistanud vajadust kogu äri Eestist välja viia.
Eelmisel nädalal oli Spacecom sunnitud 150 töötajast 60 kaheks nädalaks korralisele puhkusele saatma. Kui lähiajal olukord ei parane, tuleb puhkama saata ka ülejäänud. "Vaatame, kuidas asjad arenevad. Maikuu saab selles mõttes indikaatoriks, millised tendentsid ilmnema hakkavad," ütles Ossinovski.

Elektriaktsiis muserdab ettevõtjaid
Rahandusministeeriumis käib vilgas töö, et juuni alguses saata riigikokku eelnõu maksustada elektrienergia viie sendiga kilovatt-tunnist, kuid ettevõtjatel ajab selline otsus harja punaseks.
"Meie tootmiskulud on otseses sõltuvuses elektri hinnast ja kõnealune elektrienergia aktsiis pärsiks meie kasumlikkust ja isegi jätkusuutlikkust," nentis ASi Estonian Cell finantsjuht Riia Ratnik, kes oli elektri maksustamisest kuuldes jahmunud. Estonian Cell on Ratniku sõnul suuruselt teine tööstuslik elektritarbija, iga kuu maksab firma elektri eest praegu umbes viis miljonit krooni, kirjutab Äripäev.
"Meil on Eesti Energiaga sõlmitud pikaajaline fikseeritud hinnaga leping ja aktsiisi kehtestamine ning seeläbi elektri hinna tõus tähendaks sisuliselt lepingu rikkumist," oli Ratnik pettunud.
"Aga see on ju riiklik maks. Loomulikult ei tule siin mingeid erandeid lähtuvalt klientide lepingutest Eesti Energiaga," kinnitas rahandusministeeriumi pressiesindaja aktsiisi laienemist eranditult kõigile elektrienergia tarbijatele.

Püssis alustati uue puitkiudplaaditehase ehitamist
MKT Holding alustas 280 miljonit krooni maksma mineva kiudplaaditehase asukoha ettevalmistamist, tehas peaks valmima veel sel aastal.
Tulevase puitkiudplaaditehase asukohalt on maha lõigatud võsa ja seal tehakse mullatöid. Tehase enda ehitus peaks MKT Holdingu Leedu tütarettevõtte Medienos Plausas direktori Alari Akermanni kinnitusel lahti minema kuu aja jooksul, kirjutab Põhjarannik.
Akermann loodab, et tehas valmib selle aasta jõuludeks. Algselt oli plaan tehas avada juba selle aasta kevadel. "Kui kiiresti saame tehase käivitada, ei oska praegu ennustada. Enne tuleb vaadata, kuidas meil ehitusbuumi ajal ehitamine edeneb," lausus ta.
Tehase käivitamiseks vajalikud seadmed on juba Ida-Virumaal, samuti käib aktiivselt töötajate värbamine. "Aktiivne tegevus tehase käivitamiseks juba käib," kinnitas Akermann.

Joakim Helenius loob Euroopa suurima farmi
Ukrainas, Venemaal ja Eestis tegutsev Trigon Agri kavatseb lühiajal minna börsile.
"Aasta lõpuks on meil ligi 120 000 hektarit põllumaad, eesmärk on olla Euroopa suurim," ütleb investeerimispankur Joakim Helenius põllumajanduskontserni Trigon Agri kohta. Paari nädala jooksul teatab firma ka aktsiate noteerimisest ühel Euroopa börsil. "Ma ei ütleks veel nime, kuid Tallinna börs see pole," lisab ta.
Käesoleval ajal on Agri käsutuses 25 000 hektarit maad Eestis, Ukrainas ja Venemaal. Tulevase suurfarmi tootmine koondub Ukraina ja Lõuna-Venemaa mustmullavööndisse Harkivi ja Kubanimaa piirkonda. Väiksemad maatükid jäävad ka Eestisse ja Pihkva oblastisse.
Suurfarmi toodang hakkab laias laastus jagunema kolme võrdsesse ossa: nisu, mais ja päevalilled.

Video: Broadway gala toob Eestisse tippartistid
Selle suve suurim muusikalikontsert "Broadway gala" toob Eestisse maailma tippartistid, peaesinejaks norra parimaid tenoreid Stephen Hansen.
Augustikuisel galal kõlavad parimad palad Broadway muusikalidest, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Venemaa kaasaegne kunst jõudis Eestisse
Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis on külastajatele avatud vene nüüdiskunsti tutvustav näitus "Mälu tagasitulek. Uus kunst Venemaalt", mille kuraatoriks on Viktor Misiano Moskvast.
Kumu tellis kaks aastat tagasi nimekalt, rahvusvahelist tunnustust pälvinud vene kuraatorilt Viktor Misianolt kunstiprojekti eesmärgiga tutvustada 21. sajandi uusi arenguid vene kaasaegses kunstis, mis samaaegselt oleks orienteeritud vene elanikkonnale Eestis.
Viktor Misiano saabumine Eestisse lükkub juunikuusse ja kuraator on andnud ka oma nõusoleku tutvustada vene kaasaegse kunsti hetkeseisu loengu-ja kohtumiste vormis.
Eestis elluviidavat integratsioonipoliitikat järgiv kunstiprojekt langes 2007. a talvel Eesti-Vene suhete katastroofilise halvenemise tõttu löögi alla. Soovimata kanda poliitilisi vastasseise üle kunstimaailmale, otsustas Kumu jätkata juba alustatud kunstiprojekti elluviimist.

Tüüri uus sümfoonia hoidis kuulajate meeli pinevil
Eelmisel nädalal kanti esimest korda ette helilooja Erkki-Sven Tüüri "Kuues sümfoonia".
Põhjamaade sümfooniaorkester lõpetas eelmisel kolmapäeval Anu Tali dirigeerimisel hooaja pompoosse kontserdiga "Apocalypsis", kus kõlas kolm suurvormi, neist kaks eesti heliloojatelt. Meeli hoidis puändina juba ette pinevil Erkki-Sven Tüüri "Kuuenda sümfoonia" maailmaesiettekanne.
Hästi pika kontserdikava üks iseärasusi oli see, et vahetult enne Tüüri verivärsket sümfooniat kõlas Richard Straussi ligi kolmveerand tundi kestev sümfooniline poeem "Don Quixote", mis võinuks vähem karastatud kuulajat enne tolle muusikaõhtu puänti pisut väsitada. Kuid heal ettekandel on see omadus, et ta ei kurna, vaid avab hoopis kuulajate meeli.
Tõnu Kõrvitsa kolmeosaline "Thule eleegiad" (2007) sobis kontserdi sissejuhatuseks hästi. Ilus muusika - pigem varjunditerohkelt akvarelne kui (liig) kirevalt maaliline. Nii kujunes Anu Tali dirigendikäe all tsükli esimeses osas "Öö pimeneb" juba avataktidest poeetiliselt eleegiline karakter. Järgnev setu viisidele tuginev "Kellä" tõi endaga kaasa suure romantilise tundehoovuse.

Eugene Ysaye'lt nime saanud kvartett esineb Tallinnas
Homme esitab Prantsusmaalt pärit Ysaye Quartet Tallinnas Estonia kontserdisaalis Haydni, Bartoki ja Debussy muusikat keelpillikvartetile.
Ysaye Quartet, mis moodustati 1984. aastal Pariisi konservatooriumi tudengitest, sai oma nime kuulsa viiuldaja, helilooja ja kvartetimängija Eugene Ysaye järgi. Kvaretti kuuluvad Guillaume Sutre (viiul), Luc-Marie Aguera (viiul), Miguel da Silva (vioola) ja Yovan Markovitch (tšello).
Kvarteti tähelend algas pärast grand prix'd Eviani rahvusvahelisel võistlusel. Nüüdseks on esinetud kõikjal Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.
Ysaye Quartett on tuntud oma Mozarti, Mendelssohni, Debussy, Raveli, Fauré salvestuste poolest firmades Harmonia Mundi, Phillpis, Decca ning Ysaye Records/Aeon.

Apocalyptica esineb oktoobris Linnahallis
Soome raskemuusika üks tippnimesid Apocalyptica esineb 10. oktoobril Tallinna Linnahallis, teatab muusikaportaal metalunderground.com
Ansambel sai tuntuks 1996. aastal, kui avaldas Metallica töötlustega plaadi. Toona kasutas Apocalyptica muusika esitamiseks vaid tšellosid, nüüdseks on bändi lisandunud ka trummar.
Viimastel plaatidel enamjaolt oma muusikat avaldanud ansambel on teinud koostööd Ville Valo, Max Cavalera, Dave Lombardo ja teiste metalmaailma suurkujudega.
Möödunud nädalavahetusel oli bänd Eurovisiooni lauluvõistluse külalisesineja. Apocalyptica on ka paaril korral varem Eestis esinenud.

Eurovisioonil hääletas üle saja tuhande eestimaalase
Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalis andsid eestimaalased oma lemmikute poolt 32710 häält ning finaalis 77071 häält.
10. mail toimunud poolfinaali häältest 25578 anti telefoni teel ning 7132 anti SMS lahendust kasutades. Finaalvõistlusel 12. mail anti telefoni teel 55773 häält ning SMSi teel 21298 häält.

Pildigalerii: Eurovisioon 2007
Tänavu Helsingis toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Serbia, teine oli Ukraina ja kolmandaks tuli Venemaa.
Rohkem fotosid vaata siit.

Warner Bros lõpetas Kanada eellinastused
Warner Bros lõpetas nädal tagasi oma filmide eel- ja promolinastuste korraldamise Kanadas, kirjutab Hollywood Reporter. Stuudio põhjendab oma otsust Kanada valitsuse suutmatusega kuulutada filmide käsikaameraga ekraanilt salvestamine kuriteoks. "Peaaegu alati ilmub esimese linastusnädala jooksul välja mõni Kanada piraatkoopia," ütles Darcy Antonellis Warner Brosist. "Kanada on sedasorti piraatluse vastu võitlemises meile tähtsuselt number üks."
Mart Niineste

Serblanna Marija: ma olen väga uhke, sest võitis lihtsalt laul
Järgmisel aastal pole vaja Eurovisioonile kampsuneid vedada, meid ootab soe Serbia!
Kes oleks osanud arvata, et selle aasta Eurovisiooni paneb kinni serbiakeelne ballaad, mis esitati ilma igasuguse lavasõuta? Finaalijärgsel ööl võis paljude fännide näolt lugeda küsimust, mis asi see siis nüüd oli: Eurovisioon või Balkovisioon? Igal juhul on järgmisel aastal oodata Serbovisiooni!
Tänavune võitja serblanna Marija *erifovic' saabus pressikonverentsile ülimalt väsinud ja kurnatud näoga. Ometi võis tema näolt aimata rahulolu. "Ma olen väga uhke, sest võitis lihtsalt laul. Ma vaid seisin ja laulsin," rääkis Marija rahvusvahelisele pressile.
Küsimuse peale, kuidas võib selle aasta võit järgmisi eurolaule mõjutada, vastas Marija, et ta väga loodab, et nüüd hakatakse taas kirjutama häid laule ning sõu jääb tagaplaanile. "Sest minule meeldib muusikat kuulata, mitte vaadata! Ma loodan, et järgmine Eurovisioon on muusikavõistlus."

Video: Kanada tuli 2007. aasta jäähoki maailmameistriks
Moskvas lõpenud jäähoki maailmaeistrivõistlustel krooniti 2007-nda aasta parimaks hokimeeskonnaks Kanada koondis.
Turniiril kõik mängud võitnud Kanada oli finaalis üle Soomest 4-2, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Müügile tulid viimased Eesti - Horvaatia mängu piletid
JALGPALL:
Lisapiletid tulid müügile seoses sellega, et Horvaatia koondise poolehoidjaid reisib Eestisse vähem, kui neile staadionil kohti eraldati.
Kõik 500 müügile tulnud pääset on Põhjatribüüni lisatribüünile. Ühe pileti hind on 250 krooni.

Kais ja Vesik kerkisid maailma edetabelis üheksandaks
RANNAVÕRKPALL:
Kahe etapiga 480 punkti kogunud Kais ja Vesik jagavad 9. kohta Austria duoga Clemens Doppler - Peter Gartmeyer ning šveitslastega Patrick Heuscher - Sascha Heyer.
MK-edetabelit juhivad brasiillased - esikohal on 1080 punktiga Harley Marques ja Pedro Salgado, kellele järgnevad 840 punkti kogunud Franco Neto ja Pedro Cunha.
Kokku on esikaheksas koguni neli Brasiilia paari, parimate Euroopa paaridena jagavad viiendat kohta Saksamaa duo Julius Brink ja Christoph Dieckmann ja venelased Dmitri Barsuk - Igor Kolodinski, kes on kogunud 660 punkti.
Rannavõrkpalli maailmakarikasari jätkub 23.-27. mail Itaalias peetava Roseto degli Abruzzi etapiga.

Kanepi langes WTA edetabelis seitse kohta
TENNIS:
Alanud nädalal osaleb Kanepi Itaalia lahtistel, kus kohtub avaringis eile Praha turniiri finaalis mänginud prantslanna Marion Bartoliga, vahendab Sportnet.
Langenud on ka Maret Ani, kes on taandunud 153. positsioonilt 166. kohale. Margit Rüütel on ära andnud ühe koha ja asub 259. rankingureal. Julia Matojan on 987. ja Barbara Kvelstein 1270.
Edetabeli kahe paremana jätkavad Justine Henin ja Maria Šarapova. Kolme hulka kerkis Svetlana Kuznetsova, tõrjudes Amelie Mauresmo neljandaks. Esmakordselt jõudis Top-10-sse viimati Berliinis turniirivõidu saanud Ana Ivanovic - serblanna on nüüd kaheksas.

Baruto võitis ka teise matši
SUMO:
Esmaspäeval sai Juryo divisjonis lääne 11. real paiknev Kaido Höövelson jagu banzukes ida 10. kohal olevast Tamarikidost. Sarnaselt eilsega oli võidutehnikaks yorikiri, vahendab Sportnet. 
Mõlemad senised vastased on Barutost olnud 11 aastat vanemad, 33-aastased.
Eelmisel aastal võistles Baruto Tokyos peetaval Natsu-bashol Makuuchi divisjonis, lõpetades 11 võidu ja nelja kaotusega turniiri suurepärase kolmanda kohaga.

Tartu jooks tehtud, võtta sihikule päris maraton
Talvel suusatama, kevadel jooksma ja maanteerattaga asfaldile kihutama ning sügisel maastikurattaga metsa- ja põlluteedele sõitma. Kes neljale katsumusele vastu peab ja sellest ka hea tuju saab, võib end lugeda aktiivseks harrastussportlaseks.
Tartu nelikürituse teine osavõistlus, 23 km pikkune jooksumaraton Otepäält Elvasse kutsus starti üle 1100 osaleja. Neist ligi viiendik kavatseb kaasa teha kogu sarjas. Mis võiks olla veel parem harjutama õhutaja kui hea üritus, kuhu on piinlik viletsa ettevalmistusega minna?
Kes suusamaratoniks korralikult treenis ning märtsis ja aprillis vähemalt paarsada kilomeetrit jooksis, neil jätkus kindlasti võhma ja sitkust, mis lubas distantsi suurema valu ja vaevata läbida. Ent silma jäi uljaspäidki, kes püüdsid vana rasvaga toime tulla. Kui juba poolel distantsil tunduvad jalad nagu pakud ja iga järgnev kilomeeter tekitab üha rohkem piina, tuleks end finišis natuke haletseda, kuid seejärel teha mõistlik otsus: "Harjutan terve suve hoolsalt, vaheldumisi jooksen ja sõidan rattaga, sest nii sujuvad mõlemad pingutused hõlpsamini. Sügisel tahan olla elu parimas vormis."

Kvaliteetseim leviala Viljandi linnas on Elisal
Erinevate teenusepakkujate võrdluses osutus Viljandis parimaks kvaliteetoperaator Elisa leviala, näitas hiljutine sõltumatu mõõtmise tulemus.
"Viimatiste investeeringute tulemusel sai Elisast kõige kvaliteetsema levialaga mobiilioperaator Viljandi linnas. Sõltumatu eksperdi paari nädala taguse mõõtmistulemuse kohaselt ületab Elisa leviala konkurente nii signaali tugevuse, kvaliteedi kui ka võrgutiheduse osas," ütles Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen ettevõtte teates. "Viljandi on järjekorras juba viies Eesti linn, kus Elisa uute tugijaamade käivitamine on kindlustanud kvaliteetseima mobiilside. Sel aastal on samasse ritta jõudnud juba Tartu, Võru, Otepää ja Valga."
Seppäneni sõnul on Elisa tänavu investeerinud Viljandi tugijaamadesse ligikaudu viis miljonit krooni ning lisaks linnale on leviala jõudsalt paremaks muutunud ka Viljandi maakonnas. "Koguinvesteering maakonda ulatub kolme miljoni kroonini, millele tuleb aasta-pooleteise jooksul kuni kahe miljoni krooni ulatuses lisa. Viljandi maakonnas käivitusid hiljuti Heimtali ja Soomaal asuva Sandra tugijaamad ning levi kvaliteet tõusis Mõisaküla ümbruses, lähipäevil valmib uus jaam Holstres" lausus Seppänen.

Tallinna Kaubamaja kasvatas jõudsalt kasumit
Tallinna Kaubamaja kontserni puhaskasum kasvas I kvartalis võrreldes mullu sama ajaga 155%, ulatudes 76 miljoni kroonini ning kontserni käive suurenes 48% võrra 1,29 miljardi kroonini.
"Aasta eest hoo sisse saanud käibekasvu tempo on püsinud praeguseni, ületades jaeturu keskmist kasvunäitajat viimastel kvartalitel pidevalt enam kui kaks korda ning kiire kasv pole lõivu võtnud ka kontserni kasumlikkuselt - hoopis vastupidi," ütles Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimees Raul Puusepp. "Taas kord saavutatud aegade parimad tulemused kinnitavad ettevõtte varasemate valikute ja laienemisotsuste õigsust ühelt poolt ning teisalt soodsa majanduskeskkonna püsimist."
Puusepa sõnul tunnistab tarbijate ostujõu jätkuvat kasvu ka toidukaupade osatähtsuse langus kogu jaemüügis, näiteks kasvas ametliku statistika kohaselt I kvartalis riiete ja jalatsite müük pea 66% samal ajal kui toidukauba puhul oli vastav näitaja ligi 18% ehk üle kolme korra väiksem. "Säärane suundumus, kus inimeste sissetulek ei kulu enam valdavalt ainult söögi ja kodulaenu peale, sobib hästi ka Kaubamaja kontserni edasiste plaanidega rajada ilukaupluste kett ning veelgi tugevamalt kanda kinnitada autokaubanduses," märkis Puusepp.

Rimi lihameistrid üllatavad uute grilltoodetega
Rimi lihameistrite tootevalikusse lisandus mais 12 uut grilltoodet.
Traditsioonilisemate sea-, lamba- ja loomalihašašlõkkide kõrval sobib Rimi teatel grillimiseks hästi ka erinevates marinaadides kana- ja kalkuniliha.
Uudsed marinaadid on välja töötanud Rimi peakokk, rahvusvahelistel grillimisvõistlustel hinnalisi kohti võitnud BBQ Symphony meeskonna liige Vambola Moores. Tema sõnul on marinaadide puhul lähtutud just Eesti inimese maitsest. "Näiteks põhjamaise lambašašlõkki maitsestame küüslaugu ja mündiga. Marinaadid on nüansirohked ja pigem mahedamaitselised kui tulitavalt piprased," ütles ta.
Rimi lihameistrite valikus on kokku 30 erinevat grilltoodet. Uute marinaadide kõrval pakutakse eelmiste aastate lemmikuid. Lihade ja kalade juurde soovitab Rimi peakokk grillida köögivilju või valida sobiv salat kulinaarialetist. "Eksperimenteerida armastajad võiksid grillida tofut," lisas ta. Tofu on uudistootena müügil Rimi juustulettides.

Fujitsu Siemens esitles uut sülearvutit
Fujitsu Siemens tõi turule uue professionaalseks kasutamiseks mõeldud Intel Centrino Duo platvormil põhineva sülearvuti LIFEBOOK S6410.
Sisseehitatud lairiba mobiilsidesüsteemid UMTS ja HSUPA tagavad senisest kiiremale ja suurema jõudlusega arvutile traadita interneti-ühenduse, olenemata ajast ja kohast, teatas Fujitsu Siemens.
Fujitsu Siemens Computersi müügijuhi Antti Vari sõnul on uuringud näidanud, et kahe aasta pärast töötab veerand inimestest igapäevaselt väljaspool kontorit. Just nendele 850 miljonile n-ö mobiilsele töötajale ongi LIFEBOOK S6410 mõeldud. "Kuna arvuti kaalub vaid 1,7 kilogrammi ning selle aku peab vastu kogu tööpäeva, on seda mugav kaasas kanda. Sisseehitatud lairiba mobiilsidetehnoloogiad võimaldavad aga olenemata ajast ja kohast kõikjal internetti kasutada," tutvustas Vari Fujitsu Siemensi uut sülearvutit.

Samsung abistas Rakvere lastekodu
Samsung kinkis Rakvere lastekodule kaks LCD-telerit, pesumasina, kaks tolmuimejat ning viis muusikakeskust.
Lisaks kirjutati Samsungi teatel reedel alla leping, mille kohaselt Samsung toetab lastekodu renoveeritava hobitoa sisustamist 45 000 krooniga.
"Laste pearahadest ei jätku uue kodutehnika ostmiseks, siiani oleme headelt inimestelt saanud kasutatud tehnoloogiaseadmeid," ütles Rakvere lastekodu juhataja Urve Saar. "Samsungi kingitud tooted on meile väga vajalikud. Telerid ja muusikakeskused paigutame laste peretubadesse. Pesumasin läheb teiseks masinaks suuremasse lasteperre, kus praeguse pesumasina kasutamise järjekord on tihti väga pikk."
"See, et oleme täna just siin Rakveres, on paljuski ka tänu lastekodu aktiivsetele töötajatele, kes andsid meile väga täpse informatsiooni laste vajadustest," ütles Samsung Electronicsi Eesti piirkonna juht Ursel Velve. "On suur rõõm näha, et meie kingitused on leidnud endale õige kodu, kus need aitavad lapsi nii igapäevatoimetustes kui pakuvad meelelahutust."

Sokos Hotel Viru tähistab hotelli 35. aastapäeva
Maikuus saab 35-aastaseks Eesti esimene pilvelõhkuja ja suurim hotell - Viru. Sünnipäevaga seoses avatakse esmaspäeval, 14. mail Viru konverentsikeskuse fuajees hotelli ajaloo teemaline näitus.
Näitus põhineb Soome staažika majandusajakirjaniku ja kirjamehe Sakari Nupponeni kogutud materjalil. Maikuus jõuab Soomes lugejateni ka Nupponeni raamat "Aikamatka hotelli Viruun", mille koostamist alustas autor nelja aasta eest. Raamat tuleb müüki ka Sokos Hotel Viru vastuvõtus, teatas Sokos Hotel Viru.
Seoses aastapäevaga toimuvad hotellis 14. -16. mail ka lahtiste uste päevad. Kõik huvilised on oodatud hotellieluga tutvuma. Ekskursioonid toimuvad iga päev algusega kell 12, kell 15 ja kell 18. Ekskursiooni pikkus on orienteeruvalt 45 minutit.
Sünnipäeva eripakkumised on ka kõigis hotelli baarides ja restoranides. Restoran Merineitsi peakoka eripakkumine on kokku pandud külastajate viimase künme aasta lemmikutest. Hotelli baaride joogikaart sisaldab sünnipäevanädalal ka aastakümnete taguseid klassikuid nagu kunagine menukokteil vahuvein Vana Tallinnaga või Viru kohv, mille koostisse kuulus Vana Tallinn ja vahukoor.

29.  Liivi luuleauhinna laureaat on Tõnu Õnnepalu
Tänavuse Juhan Liivi nimelise luuleauhinna pälvis aprilli lõpus Tõnu Õnnepalu luuletusega "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb...". Auhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus.
1965. aastast Alatskivil välja antav Liivi auhind on vaimne auhind ja rahalist preemiat sellega ei kaasne. Samas on tegemist auhinnaga, mis iga uue võitja tõstab ühele pjedestaalile Debora Vaarandi, Betti Alveri, Paul-Eerik Rummo, Ene Mihkelsoni jt eesti luulekuulsustega, kes selle auhinna on ajaloo jooksul pälvinud.
Eelmise aasta Vikerkaares nr 7-8 ilmunud Õnnepalu luuletust saab kuulata ka viisistatult "Laulvate kirjanike" plaadil, kus tekstile on uue mõõtme andnud Lauri Sommer. Akustilise kitarri saatel hingestatult esitatud pala kannab nime "Lõpetuse ingel".
Õnnepalu luuletuse esitasid võistlusele Juhan Liivi nimelise Alatskivi keskkooli esindajad, kes leiavad, et "lüürilise mina hingestatud, jõuline avanemine, tema ideaali traagiline teostamatus viivad mõtted liivilikule isikutraagikale. Lihtne jutustav vorm, millesse on peidetud sügav ning poeetiliselt mitmeplaaniline tähendustasand, muudab luuletuse emotsionaalselt sugestiivseks."

Baskini anekdoodid
Õppeaasta lõpus tuleb poeg koju:
"Isa, kas sa mäletad, et lubasid osta mulle motorolleri, kui ma lõpetan klassi kahtedeta?"
"Mäletan. Olen valmis oma lubadust täitma!"
"Tahan sind rõõmustada, sa hoidsid kokku suure rahasumma!"
"Ema, ma olen juba 18-aastane. Tähendab ma võin juba jalutada hilisööni, värvida huuli ja ripsmeid ning kanda lühikest seelikut? Oled nõus?"
"Ei ole, Ants!"
"Kas te müüte klaverit?"
"Seda küll. Aga mul on üks tingimus."
"Milline?"
"Klaver tuleb ära viia nii, et mu tütar ega naine seda ei näeks!"

JÄRJEJUTT (9): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Suurepärane! Näete, kui hästi on meil kõik organiseeritud, ümisesin rõõmsalt ja andsin neile vastu miski häguse kujutisega kviitungid. "Ja näete veel, kui huvitav märk on kviitungi peal, eks? Mida see võiks küll tähendada? Ongi õhtul peamurdmist natuke."
"Kas teie käest saab ka teaduslike ettekannete tekste?" küsis üks, kes oli vist Sigurd Einarsson.
"Kindlasti, aga homme. Praegu korraldame teie toitlustamisega seotud küsimusi. Juhtumisi on siin linnas ainult üks korralik Euroopa-pärane restoran, burgundia gurmeed kui ka kohalikke rahvuslikke hõrgutisi pakkuv, ülikõrge renomee ja märgilise tähendusega koht Burgundia Kroon. Mul on heameel teile teatada, et Suurõpila on restoraniga korraldanud teie hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid ja otse siit, kohapealt, on teil võimalus soetada täielikult ettemakstud komplektne pilet, mis tagab teile võimaluse einestada Burgundia Kroonis. Ja maksab see ainult tühised üheksakümmend üheksa tamme. Nina pealt, mõistagi."

Eesti vutimees välisklubis - hunnik õnnetust
Võõrsil leiba teenivate Eesti jalgpallikoondislaste käekäik on - mõne erandiga - juba pikemat aega tume nagu sügistormidest vaevatud taevas. Kuidas saab siis kaotustelainel ja väravadieedil rahvusmeeskonnalt üldse midagi loota?
Puurivaht Mart Poom on küll kuulunud juba paar hooaega Inglise hiiu Londoni Arsenali ridadesse, kuid on seni pääsenud "kahurimehi" aitama vaid kahes (!) ametlikus kohtumises.
Eelmisel hooajal mängis Rootsi meistriliigas kolm koondislast - Tarmo Neemelo, Ingemar Teever ja Kristen Viikmäe -, tänaseks mitte ühtegi. Juba mitmendat hooaega traumadega kimpus Urmas Rooba on pidanud Taani esiklubi FC Københavni ridadest kolima eelviimasel kohal sipleva Vejle BK koosseisu.
Isegi Soome meistriliigas ei leia eestlased enam tööd - nii Liivo Leetma kui ka Sergei Terehhov olid sunnitud kodumaale naasma. Taavi Rähn, eriti õnnetu mees, kellele suvaline Ukraina sats jäi võlgu sisuliselt aastapalga, kolis Leedumaale, kus murdis kohe jalaluu.

Toomas Krõm: kaks aastat Levadias kaotuseta… See oli ikka väga-väga super
Aastatuhandevahetusel lõi Eesti jalgpallis laineid ja väravaid "lõvipoiss" Toomas Krõm. Erinevalt lapsepõlve meeskonnakaaslastest Mart Poomist ja Martin Reimist temast aga koondisestaari ei saanud.
Kuidas te jalgpalli mängima sattusite?
Ma olin kaheksa-aastane, kui Roman Ubakivi tuli 17. keskkooli Lõvide jalgpallimeeskonda poisse otsima. Kolm poissi valiti välja, kuid üks neist ei tahtnud minna. Ma läksin tema asemel esimesse treeningusse ja jäingi.
Kuidas tagantjärele tundub - kas Ubakivi karmid meetodid tulid rohkem kasuks või kahjuks?
Kord ja distsipliin oli kõva, aga see kasvatas tugevamaks. Mingit kahju mina sellest ei saanud, pigem ikka kasu.

AjaPeegel: Treener valas rõõmupisaraid
1991. aasta Eesti käsipallimeistrivõistluste superfinaalis kohtusid Tallinna Lihakombinaat ja Valga Maret-Sport. "Vorstimeistrite" au kaitsesid näiteks Mati Piilpärk, Margus Varik, Riho-Bruno Bramanis, Alar Noodla, treener oli Aadu Kaasik.
Nad polnud papist poisid ja võitsid "rätsepmeistreid" 2: 0, kaotajate väravat kaitses Jüri Järv.
Lapsepõlves käisin suviti Lahemaal Palmse pioneerilaagris, kus poisid ajasid palli taga, koksisid lauatennist ja mõni üksik tõmbas kätte poksikindad. Tulevane kahekordne Eesti jäähoki- ja neljakordne käsipallimeister Aadu sibas palli järel. Ta ei löönud kunagi mingi asja ees risti ette.
Aadu Kaasik töötas 37 aastat lihakombinaadis vorstimeistrina, kelle valmistatud võileivatorte sõi Eesti NSV eliit. Vabal ajal juhendas ta käsipallureid.

Tudengineiu maandab pika jooksutreeninguga stressi
Heleen Vennikas on pealtnäha tavaline aktiivne üliõpilane, kes organiseerib üritusi ja käib õhtuti klubides, kuid vahel meeldib talle ööpäev läbi joosta.
Mitte lihtsalt pikamaajooksja, vaid ülipikamaajooksja ehk ultrajooksja Heleen Vennikase nimel on kaks Eesti rekordit. 12 tunni jooksu tipp-aeg sündis käesoleva aasta veebruaris Lohja City Marketi parklas, kui ta läbis etteantud ajaga 107,782 km. 5. mail ületas 19-aastane Tallinna neiu ennast taas - Madridis 24 tunni ultrajooksu EM-il teenis ta naiste arvestuses 162,829 km-ga kümnenda koha. Eelmine rekord kuulus tema emale.
Madridi võistlema läks Heleen uudishimust. "Tahtsin näha, kui palju on inimene võimeline järjest jooksma. Tagantjärele mõeldes oleksin suutnud ka parema tulemuse välja joosta," arutleb ta.
Väite, nagu oleks ultrajooks rohkem "keskealiste mängumaa", lükkab Heleen ümber ning ka enesega võitlemisele kuluvast pingutusest ei tee ta suurt numbrit. "Emotsioon, mis ma võistlustelt saan, korvab kogu pingutuse," räägib ta.

Edukas spordiaasta sai kaante vahele
Müügile jõudis Eesti spordi aastaraamat, mis sisaldab 2006. aasta tähtsamate võistluste ülevaadet.
2006. aasta kujunes Eesti spordile kõigi aegade edukamaks.
Taliolümpiamängudel võitsid
Eesti sportlased kolm kuldmedalit, maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel 112 medalit või medalikomplekti.
Raamatus on ligi 70 spordiala statistika.
Teose on koostanud Juhan Maidlo ja toimetanud Sirje Lund. Pildistas fotograaf Lembit Peegel, raamatu valmimisel lõi kaasa ligi 60 autorit.
Eesti spordi aastaraamat valmis kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumi toel.

Sporditoidud aitavad ka harrastaja treenitust parandada
Sporditoite peetakse proffide või tugevalt treenivate harrastajate pärusmaaks. Samas pakuvad sporditoidud abi ka aktiivse eluviisiga inimestele ja kehakaalu vähendajatele.
Toitumisel peaks järgima paari lihtsat reeglit. Toit peab olema mitmekesine, mitte liiga magus ega soolane ning tagama kehakaalu püsimise. Paljud tervisesportlased tahavad kas kehakaalu säilitada või alandada. Tõsi, enamik spordijooke, -pulbreid, -küpsiseid ja -batoone sisaldavad rohkesti süsivesikuid. Ometi saab ka neid kaalu langetamise või säilitamise eesmärgil edukalt oma menüüsse võtta.
Vältige ülesöömist
Süsivesikud on inimorganismile esmatähtsad. Erinevalt rasvhapetest saab organism neid pingelisel töötamisel või sportimisel kergemini kulutada. Treenides kaotab keha rohkesti vedelikku, kuid ka süsivesikuid. Pärast pingutust tahab harrastussportlane kiiresti ja palju süüa. Õlu "libiseb" lahedalt ning selle kõrvale krõpsude, juustu, vorsti näksimine ei tundu siis mingi patt. Eriti ähvardab just algajaid harrastus-sportlasi ülesöömise oht.

Puhake ja pingutage vaheldumisi
Mõned harrastussportlased kihutavad nagu väledad hirved ja teised naudivad aeglast kilpkonna moodi liikumist.
Nii tugevasti pingutamine kui ka rahulikus tempos liikumine on tervisele kasulik, sest mõle-mad vähendavad südamehaiguste riski, kaitsevad teist tüüpi suhkruhaiguse vastu ja aitavad kaalu vähendada.
Kasulik oleks aeg-ajalt mõlemad treeninguviisid ühendada. Kui lühike tugev pingutus vaheldub kerge taastava harjutamisega, mõjub treening rohkem. Kiire ja aeglase harjutamise vaheldumises pole midagi uut - see on intervalltreening, mida vastupidavusalade tippsportlased aastaid kasutavad.
Põhja-Ameerikas läbi viidud värskete uuringute põhjal aitab teravate tõusude-mõõnadega treening märkimisväärselt parandada südame-veresoonkonna treenitust ja suurendada organismi võimet rasvu põletada. Kasu tuleb ilmsiks mõne nädala jooksul, kirjutatakse ajalehes New York Times.

Kas Kalevi ja Rocki kullaheitluses tõuseb uus täht? 
Kui kaua saavad Martin Müürsepp, Gert Kullamäe, Valmo Kriisa ja Tanel Tein korvpalliplatsidel valitseda? Nii kaua, kuni nooremad mehed liidrirolli haaravad. Kas kalevlane Gregor Arbet ja Rocki mängija Marek Doronin on selleks juba suutelised?
Hooaja esimesel poolel sõelus Arbet väljaku ja varumeeste pingi vahet. Nagu teistel kalevlastel, läks temalgi alguses liikumine sassi - peatreener Veselin Matic õpetas iga päev uue ja neid kogunes lõpuks üle 30. Siis vähendas serblasest juhendaja hoolealuste soovitusel rünnakuarsenali, pallurid hakkasid aga eurokorvpalli nõudmisi paremini taipama.
Balti liiga lõpus võitis Kalev/Cramo viis mängu järjest ja lükkas suure rivaali Tartu Ülikool/Rocki play-off'ist välja.
Kahe kuu tagune jõudude vahekord ei tähenda 16. mail algavas Eesti SEB meistriliiga finaalseerias enam midagi. Gregor Arbetil tuleb uuesti tõestada, et ta oskab Maticilt neljasilmavestlustes saadud juhiseid täita ja õigustab treeneri usaldust. Marek Doronin võtab aga kullaheitlusele kaasa poolfinaalseeria edukad etteasted.

Kerge võit Flora üle hoiab Transi kullakursil
Ainsana Eesti meistriliigas kaotuseta jätkav Narva Trans alistas 11. vooru oodatuimas vastasseisus FC Flora 2: 0.
Mõnevõrra üllatuslikult kindlalt kullakursil jätkav Trans ei vajanud Flora võitmiseks A. Le Coq Arenal suuremaid pingutusi - pealinlasi ei pandud suure pressingu alla, kuid narvalaste edukaimad ründajad Dmitri Lipartov ja Maksim Gruznov hoolitsesid selle eest, et kolm punkti piirilinna klubi arvele kantaks.
Transi peatreener Valeri Bondarenko tunnistas, et kuigi tema hoolealused lõid Florast vähem, oli võit siiski loogiline tulemus.
"Olime hästi ette valmistunud, teadsime, kuidas Flora tegutseb. Meeskonna liidritele tuleb muidugi öelda aitäh," ütles Bondarenko, pidades eelkõige silmas legendaarset ründepaari - 34-aastast Lipartovit ja 33-aastast Gruznovi, kes on Eesti liiga väravaküttide pingerea eesotsas juba pea kümmekond aastat.

Suusasprint vanalinnas: kevadisest palaganist MK-etapiks? 
Tallinna maikuine suusasprindivõistlus pakkus niisama uudistajale mõnusa äraolemise soojal päeval, nõudlikum huviline pidi paraku õlgu kehitama: milleks selline jant?
Aga vähemalt võisid kõik veenduda - hoolimata puhkust nautivate rahvusvahelise ja kohaliku tähtsusega sportlaste kesisest sportlikust vormist -, et Eesti pealinngi sobib suusavõistluse korraldajaks sama hästi nagu aastaid MK-sarja sprindietappe võõrustanud Düsseldorf Saksamaal, Drammen Norras või Stockholm Rootsis.
"Üldine sõnum, mis võistluselt laiali läheb, on positiivne," tõdes Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver. "Publikuhuvi olnuks kindlasti suurem, kui Tallinnas oleks võisteldud maailmakarikasarja punktide pärast."
Alaver leidis, et Tallinna suusa-sprint võiks asuda konkureerima Düsseldorfiga MK-sarja avaetapi võõrustamise nimel - Reini jõe kaldapealsel toimuv oktoobrikuine jõuproov on hõivanud võistluskalendris kindla koha.

Massa võitis etapi, Hamilton kerkis liidriks
MM-sarja Barcelona etapil sai karjääri neljanda võidu Felipe Massa Ferrari meeskonnast, edestades McLareni sõitjaid Lewis Hamiltoni ja tiitlikaitsjat Fernando Alonsot.
Teisest kohast piisas, et MM-sarja etteotsa tõuseks debütant Hamilton, kellel on kokkuvõttes kahepunktiline edu Alonso ja kolmepunktiline Massa ees. Seni esikohta jaganud Kimi Räikkönen eile finišisse ei jõudnud.
Heitlus lõppes sisuliselt esimeses kurvis, kui Alonso üritas parima stardikoha saanud Massast mööduda. Autod põrkasid kergelt kokku, kuid Massa jäi liidriks, teelt välja sõitnud Alonso kaotas aga kaks kohta.
"Muidugi riskeerisin, sest tavaliselt lõpeb selline kokkupõrge mõlema katkestamisega. Hiljem jätkus raske sõit, ent mul polnud võimalusi ei Massa ega Hamiltoni vastu," tunnistas kodupubliku ees sõitnud Alonso.

Kanada viis MM-tiitli ookeani taha
Helsingi Senati väljak püsib rahvarohkena juba päevi. Kui laupäeva õhtul vaatas sealt suurtelt ekraanidelt Eurovisiooni finaali oma 25 000 inimest, siis eile õhtul oli kord jäähoki MM-finaali käes.
Rõõmu Moskvas peetud finaal soomlastele siiski ei toonud. Kanada võitis 4: 2 ja viis ihaldatud tiitli ookeani taha. Vahtralehtede viimasest edust oli möödunud kolm aastat, soomlased on MM-tiitli võitnud vaid korra, 1995. aastal.
Soome leijonat ilmutasid Moskvas siiski sisu. Laupäevases sensatsioonilises poolfinaalis võideti Venemaa lisaajal 2: 1. Soome sisu andis tulemuse juba veerandfinaalis USA vastu, kus ei piisanud lisaajastki. Tookord jäi Soome peale karistusvisete abil.

Poom mängis esimest ja ehk ka viimast korda Arsenali särgis
Mart Poom tegi eile ajalugu, pääsedes esimese eestlasena Inglismaa suurklubi algkoosseisus platsile. Eesti koondise väravavahi sõnul oli see talle emotsionaalselt suur kergendus - seda enam, et eilne esimene mäng võib jääda ka viimaseks Arsenali esindusmeeskonna särgis.
Poom aitas koduklubi liigahooaja viimases mängus võõrsil Portsmouthiga 0: 0 viigini. "Ei saa kurta," lausus Poom oma esituse kohta. "Mulle oli tähenduslik ka see, et mängisin oma esimese Inglise koduklubi vastu nende staadionil Portsmouthis." Poomi sõnul teatati talle juba mitu päeva enne mängu, et ta on viimaseks liigamatšiks Manuel Almunia kõrval koosseisu arvatud. Päev enne mängu vigastas Almunia aga treeningul pöialt ja nii maanduski eestlane põhikoosseisus.

Treener Kalmer Musting: ilmselt jätkan, aga võtan mõtlemisaja
Võidukas peatreener Kalmer Musting, tänane mäng rullus HC Chocolate Boysi juhtimisel?
Kolmeväravaline vahe, mis meil hullematel aegadel oli, jätab võimaluse. Suutsime seda hoida ja lõpu eel spurdi teha. Mait Patrail tegi oma töö suurepäraselt, väravavaht Igor Rapovet tegi imetõrjeid. Kuid et esimesel poolajal visati nii palju väravaid, näitas, et kaitses ei tegutsetud efektiivselt.
Viimaseks viskeks oli plaan paigas?
Ei, lärm oli selline, et polnud midagi võimalik rääkida - kokku ei saanud enam midagi leppida. Mait liidrina võttis viske enda peale ja see õigustas ennast igati.
30 sekundit enne mängu lõppu võttis Chocolate Boys aja maha. Mida teie meestele rääkisite?

Põlva Serviti imeline aasta tipnes meistritiitliga
Seda, et pool tundi enne Eesti meistriliiga mängu algust on spordihoone puupüsti rahvast täis, ei näe iga päev.
Aga just inimestest täiskiilutud Kiili spordihoone ootas eile viimaseks lahinguks platsile Põlva Serviti ja HC Chocolate Boysi meeskondi.
Mõlemad esindused olid võitnud kodus, hiilgemänge olid teinud noor Mait Patrail ja viimast hooaega pallinud läbi aegade Eesti parim mängija Riho-Bruno Bramanis. Põlva imelised fännid ning Choco fännklubi ja tantsutüdrukud tegid põrgulärmi.
Viimase eteneduse esimesel poolajal sai parima stardi Lõuna-Eesti au ja uhkus Serviti- seitsmendaks minutiks juhtisid külalised 5: 2, seejuures oli kolm korda tabanud Siivo Sokk. Ent pärast seda, kui Olari Paumets teenis kaheminutilise karistuse, tegi Choco mitu vastuseta väravat ja 11. minutil viigistas Ego Riener 6: 6. Pärast seda jätkus punkt - punkti mäng, poolaja võitis võõrustaja 16: 14.

ROBERT ANTROPOV: pea liiva alt välja
Alles viimaste tormakate sündmuste valguses on hakatud tunnistama, et Eestis elanikest on 1/3 teisi rahvusi, kelle ühiskonda integreerimisel on ilmselt vigu tehtud. Väga paljud neist elavad Eestis ainult füüsiliselt, hinges aga hoopis kaugel. Sellest on siiani rahulikult mööda vaadatud.
Enesepetmine oleks teha nägu, et eestlaste ja venelaste suhted ei tähendaks meile midagi erilist. Selleks on ka meie majandus piisavalt suures sõltuvuses Venemaast ja teistest vene keelt rääkivatest riikidest.
Mitmed Eesti ettevõtjad on juba tunnistanud, et ärilised kaotused seoses viimase aja sündmustega võivad olla suured ja pikemas perspektiivis prognoosimatud.
See väljendub selgelt ka Eesti transpordisektoris, mis baseerub suuresti transiidil. Sadamate kaudu veetavatest kaupadest moodustab transiit tänasel päeval 78%, raudtee kaudu veetavatest kaupadest 77%. Meie peamine transiidipartner on Venemaa. Kuigi Eesti on viimasel paaril aastal võtnud suuna konteinervedude arendamisele ja hakanud väga suure transiidipartnerina tajuma Hiinat ning huvi on olnud vastastikune, kuid konteinerite transpordiks tuleb Hiina ja Eesti vahel läbida Venemaa territoorium ja raudtee.

MEELIS ATONEN: tagasilöök majandusele saab olema lühiajaline
Tagasilöök Eesti majandusele saab olema lühiajaline, kuid selge on see, et nii transiidi- ja toiduäri sellest mingil määral kannatab. Mina soovitaks selle üle elamiseks lihtsalt külma närvi.
Need sanktsioonid, mida Venemaa poolt praegu suure vihaga välja pakutakse ei ole pikaajalised. Ma siiralt usun, et Venemaal jätkub piisavalt kainet mõistust, mitte sellisele libedale teele minna, millest nad ise ka pikas perspektiivis kaotavad.
Venemaa ei ole rumal ja riiklikke sanktsioone ei tule. Samuti hakkavad varjatud sanktsioonide võimalused end juba ammendama.
Kuigi oluline, et Eestis läheks elu kõigil hästi on riigi soovil ja tahtmisel teatud piirid. Need piirid paneb paika välispoliitika.
Kindlasti ei saa me näiteks mõne ärimehe õnne nimel Eesti riiki halba positisiooni panna või Eesti huve mitte arvestada. Antud kontekstis tuleb arvestada, et Venemaaga äriajamine on alati teatud risk. Riik ei saa kindlasti oma poliitilisi põhimõtteid sellistes olukordades ohvriks tuua.

JANNO REILJAN: sanktsioonide korral ei jää ükski majandusharu puutumata
Igasugune kahju on kahju kõigile. See hakkab pihta ühest kohast ning levib edasi teistesse valdkondadesse. Kui transiidiharu saab kannatada, siis ei maksaks loota, et nemad kannatavad ja teised valdkonnad vaatavad seda pealt.
Kahju on olemas tervele ühiskonnale, selle suurust aga on natuke raske esialgu hinnata. Teoreetiliselt on selge, et kui kellegi teenistus ühiskonnas langeb, olgu selleks kas põllu-, mere või transiidiärimees, siis kannatada saab kogu riigi majandus.
Löögi alla lähevad töökohad, palgad, palgatõusud ning muidugi ka ettevõtete kasumid ning kasumite investeerimine.
Lisaks transiidiäri vindumisele võib suuremate mõjudena sanktsioonide korral kõigepealt karta näiteks kütte, energiakandjate ja toorainete hinnatõusu. Neid aineid on alati idapoolt odavamini saadud kui läänest.
Eksportharud saavad samuti kannata. Näiteks kasvõi põllumajandus ja toidutööstusettevõtted, kes on Euroopa Liiduga abiga saanud ekspordi käima. Emotsionaalne hüsteeria võimaldab konkurentidel Venemaa turuosa enda kätte võtta, nad vaadatavad rõõmuga pealt kuidas meie kaubad turult kõrvale tõrjutaks, sest ega Eesti ju lõppude lõpuks midagi niiväga spetsiifilist ei ekspordi.

EESTI RAUDTEE: esialgne säästukava töötajate koondamist ei hõlma
Kuni püsib lootus, et Eestit idasuunalt läbivad kaubavood raudteel taastuvad, ei hõlma säästukava töötajate koondamist.
Eestit läbiva Venemaalt tuleva kaubavoo vähenemise ümber on palju emotsioone, vahel ka ülepaisutatuid. Hetkel saame tuginedes faktidele kinnitada, et kui möödunud aasta mais võtsime kuu esimesel 14 päeval vastu keskmiselt ööpäevas 32,4 rongi, siis tänavu mai kahe esimese nädalaga 23,4. Märgata on kaubavoo olulist vähenemist aga katkemiseks on seda nimetada ennatlik.
Kõige vähem oleme me mais päevas vastu võtnud 16 rongi ja oma kokkuhoiukavas oleme arvestanud toimetulemist olukorras, kus meile saabub ööpäevas 15 rongi.
Sellest tingituna oleme koostanud kokkuhoiuplaani, kus on võetud sihi kuus kokku hoida kulusid 40 miljoni krooni ulatuses. Pool sellest summast tuleb töömahu vähenemisega kaasnevatest kulude vähenemisest näiteks kütuse, varuosade, remondi ja muude ekspluatatsioonikulude arvelt. Ülejäänu tuleb saavutada kulude kärpimisega.

AARNE VEEDLA: saamatu Sõtnik
Endise rahvastikuministri nõuniku, tänase riigikogu liikme Olga Sõtniku fopaa Eesti Päevalehes (Olga Sõtnik: lõhestumine on Eesti ühiskonnas kogu aeg olemas olnud, EPL Online, 15.05) paneb tõsiselt kahtlema, kas Keskerakonna noorpoliitikutel on üldse aimu vastutusest, mis kaasneb töötamisega Eesti riigi teenistuses vastutavatel ametikohtadel.
Sõtnik räägib sellest, et meil olevat tegemist "sundintegreerimisega, mis sisuliselt on ju assimileerimine", et "integratsiooni valdkonnast raporteerisime kogu maailmale, et oleme eesrindlased ja lõimumise protsess kulgeb väga edukalt", et alles "täna on ühiskonnas tekkimas arusaam sisulise dialoogi vajadusest erinevate rahvusrühmade vahel" ning et "integratsioon nii läbi kodakondsuse kui ka keeleõppe sõela ei toimi".
Ja seda räägib inimene, kelle ametioleku ajal rahvastikuministri nõunikuna käivitatigi suurem osa riiklikust integratsiooniprogrammist ning selle tegevuskavast. Millega tegeles rahvastikuministri nõunik Sõtnik siis, kui ta nende küsimustega tegelema pidi? Mis sundis Sõtnikut tegelema assimileerimisega, mis sundis Sõtnikut raporteerima maailmale valet, mis takistas tal loomast rahvusvähemustega sisulist dialoogi? Või lõi ta tavalise keskerakondlasena riigi kulul lihtsalt lulli?

ALEKSANDR ASTROV: Miks venelased ei vabanda? 
Urmet Kook küsib oma kommentaaris Ahto Lobjaka artiklile, kus on need Eesti riigile lojaalsed venelased, kellega saaks pidada läbirääkimisi. Ma vastan sellele: neid pole, kuskil.
Kõikidel praegustel aruteludel, kus on käsitletud venelaste olukorda Eestis, pole mitte midagi pistmist selle dialoogiga, mis, minu arvates, saaks lahendada probleemi. Pole pistmist seetõttu, et probleem püstitatakse valesti.
Eestlaste jaoks seisneb probleem ajalooküsimuses, aga venelastel integreerimises/segregatsioonis.
Peamine probleem on hoopis teises asjas, mida saab määrata sõnaga esindatus ehk kohalolu. Eesti ühiskondlikus elus puuduvad venelased kui venelased. Olemas on vene nimedega inimesed, kes väljendavad samasid seisukohti kui eestlased ja väljendavad neid eesti keeles.

JÜRGEN LIGI: alternatiiv integratsioonile on heatahtlik kooseksisteerimine
Olukorda ei tohi defineerida eestlaste võiduna, sellest peaks meie suuremeelsus algama.
Füüsilises vastuseisus võitis Eesti riik. Ülejäänus on Eesti selge võit rahvusvaheline solidaarsus. Seda märki ja riigi otsustavust õpitakse lugema ka vaenlaste pool.
Eesti sammud oli paratamatus. Tulemusena tunneme nüüd olukorda selgemalt. Võib õpetada keelt ja harida, pakkuda inimlikumat elukvaliteeti kui Venemaal, kuid veri jääb paksemaks ja sümbolid ei allu mõistusele. Heatahtlik kooseksisteerimine ja dialoog näib realistlikum siht kui integratsioon.
Keele- ja kodakondsuspoliitika leevendamine kõne alla ei tule. Eesti riigi mõte ei ole vene elukorralduse, keele ja kultuuri säilimine. Mõnel teisel riigil võib olla, aga Eesti pinnal ei saa see toimuda eesti keele, kultuuri ja elukorralduse hinnaga.

OLGA SÕTNIK: lõhestumine on Eesti ühiskonnas kogu aeg olemas olnud
Analüüsides pronksiöö sündmuseid ja sellele järgnevat reaktsiooni võiks öelda, et lõhestumine Eesti ühiskonnas oli kogu aeg olemas, vaatamata sellele, et ametlikult oli meil kõik korras ja integratsiooni valdkonnast raporteerisime kogu maailmale, et oleme eesrindlased ja lõimumise protsess kulgeb väga edukalt.
Aprilli lõpu sündmused avasid paljudele silmad, et paraku ei ole kõik nii ilus ja roosiline. Esimene samm probleemi lahendamise suunas on selle probleemi teadvustamine. Täna on ühiskonnas tekkimas arusaam sisulise dialoogi vajadusest erinevate rahvusrühmade vahel. Aga dialoogi alustamiseks ei peaks ükski pool seadma eeltingimusi ja süüdistama teist poolt selles, et nendel puuduvad inimesed kellega dialoogi alustada.

URMET KOOK: Miks venelased ei vabanda? 
Ahto Lobjakas arvab, et eestlased võiks üles näidata võitjatele omast suuremeelsust. Ma ei hakka Ahtoga vaidlema kodakondsus- ja keelepoliitika pehmendamise teemal, ehkki ka selles jään ma oma kolleegiga eriarvamusele. Mind häirib Ahto ja paljude teistegi arvamustes hoopis üks teine asi.
Ja selleks on suhtumine, et praeguses konfliktis peavad ainult eestlased näitama vastaspoole suhtes üles empaatiavõimet ja endale tuhka pähe raputama - püüdma mõista venelaste kannatusi Teises maailmasõjas ja/või raskusi tänapäeva elus. Aga kas olete lugenud mõne siinse mitte-eestlase sulest artiklit, kus ta tunnistaks ka eestlaste õigust oma ajaloole? Ei, ikka on üks ja sama jutt, et eestlased ei mõista meid.

AHTO LOBJAKAS: Võitja suuremeelsus
Eesti valitsusele tuleb au anda. Taasiseseisvuse raskeimast katsumusest on võidukalt välja tuldud. Moskvast poliitiliseks marionetiks muudetud pronkssõdur on kõrvaldatud, Eesti saatkonna blokaad Moskvas on Euroopa Liidu ja NATO vastulöögi abil võidetud. Kardetud 9. mai on üle elatud.
Rahutused aprilli lõpus ning Eesti elanikkonna järsk ja varjamatu rahvuslik lõhestumine on olnud kõrge hind võidu eest. Aga seda hinda on võimalik pöörata ettemaksuks, omamoodi valurahaks ja investeeringuks tulevikku. Valitsusel tuleb selleks härjal sarvist haarata ja võtta Eesti tuleviku eest sama vastutustunne, mis on võetud mineviku eest.
Selleks tuleb leida jõudu ja üles näidata võitja suuremeelsust. Võidujoovastust ei tohi pähe lasta ning võit ise ei või saada ettekäändeks ühiskonnakruvide veel kõvemaks pitsitamiseks vähemuse peal. See oleks ränk viga.
On ilmne, et mudel "Integratsioon kodakondsuse sõela kaudu" ei toimi. Lähenedes asjale domineerivast äärmuslegalistlikust vaatepunktist, võib tunduda, et okupante integreerida ei saa ja pole mõtetki. Okupandi staatusest saavad muulased loobuda isikliku tahteavalduse kaudu, milleks on kodakondsuse taotlemine, keeleeksami sooritamine ja - kõige olulisem - mingit sorti lojaalsusvahetus ning teadvusemuutus, mis võimaldaks pikemas perspektiivis loobuda "venelusest".

VALLO TOOMET: Vene majandus- sanktsioonid - tore! 
Venemaa poolt Eestile kehtestatud varjatud majandussanktsioonid on tegelikkus. Seda iseloomustab kõige paremini liiklusmärk Venemaal Ivangorodis, kus üle Narva silla lubatakse tulevikus autosid, mille kaal ei ületa 3,5 tonni.
See on väiklane, kuid väga kujundlik märk meie praegustest suhetest: Eesti on Venemaalt vaadates keelumärgi taga.
Vaikselt, kuid sihikindlalt on Vene firmad ja bürokraadid leidnud need põhjendused, miks mitte müüa Eesti kaupu, osta Eesti teenuseid ega teha koostööd infrastruktuuri alal. Selles sõjas kaotavad mõlemad pooled ja tegemist ei ole ratsionaalse käitumisega. Kuid see Vene poolt ei hirmuta. Palju rohkem kui otsene rahaline kahju teeb muret jäine hingus, mis on ilmunud inimeste suhetesse.
Ühelt poolt on hea, et Venemaa näitab oma jäikust. See teeb meid tugevamaks, paneb taas rohkem pingutama. Venemaa poolt kunstlikult esile kutsutud väike tagasilöök Eesti majandusele on võib-olla just stsenaarium, mis hoiab tulevikus ära palju kõrgema ja kiirema kukkumise, mida viimasel ajal on kardetud.

REPLIIK: Silmakirjalik Keskerakond
See, kuidas käituvad Eesti poliitikud opositsioonis ja kuidas koalitsioonis, erineb kui öö ja päev. Eile esitas opositsiooniline Keskerakond riigikogu menetlusse eelnõu, mis ei luba üle 65-aastaseid ametnikke vanuse tõttu vallandada. Keskerakond põhjendas muudatust vajadusega lõpetada põhjendamatu vanuseline diskrimineerimine ametnike seas.
Tänavu 9. jaanuaril tulid täpselt samasuguse ettepanekuga välja sotsid. Toona kukkus plaan läbi, sest koalitsioon, kuhu kuulus Keskerakond, lükkas selle tagasi. Näiteks põhjendas just keskerakondlane Ain Seppik sotside eelnõu tagasilükkamist jaanuaris väitega, et see puudutab vaid 1,3% ametnikke. Koos temaga toetas ametnike vanuselist diskrimineerimist lõpetava eelnõu põhjalaskmist 16 keskerakondlast.

JUHTKIRI: Raske 2008. aasta
Uuest aastast kavatseb valitsus tõsta aktsiisimakse. Alkoholi ja tubaka tarbimismaksu kavandatust kiiremas suurendamises ei olegi midagi halba, kindlasti on see moraalselt ja rahva tervise seisukohalt õige. Küll aga peab nende maksude tõstmisega olema seotud teavitustöö, et kallinemine ei sillutaks teed salaalkoholi ja -sigarettide turuosa suurenemiseks.
Aastast 2008 tõstetakse ka autokütuse aktsiisimäära ning kehtestatakse elektrienergiale aktsiis. Meetmeid on vaja, et Eesti poliitikat Euroopa Liiduga harmoneerida, aga tulevik näitab, kas on õigustatud tõsta makse ühtse paketina ajal, kui majandusel minevat rekordiliselt hästi ning riigieelarvel on ülejääk.

Ühe vale võimendus
Viimastel nädalatel on jälle mitmel korral räägitud kurikuulsast kujust kui pronksi valatud Kristjan Palusalust. Kusjuures räägivad needki, kes pole Palusalu ihusilmaga näinud - Rein Taagepera (EPL), Jarmo Virmavirta (Postimees). Sellise võltslegendi lükkas kunagi liikvele kunstiloolane Kaalu Kirme, kui kirjutas niimoodi mitmes väljaandes. Teatades, et Palusalu käis pärast sõda praeguses kunstiakadeemias kunstnikele poseerimas, kirjutab Kirme: "Kui palju Kristjan Palusalu tegelikult pronkspoisina poseeris, jääb saladuseks." See ei takista teda teises lauses postuleerimast: "pronksmees on voolitud mitte mõne punaväelase, vaid eesti maailmakuulsa maadleja Kristjan Palusalu järgi…"

Video: Tallinn avas Harju tänava haljasala
Keskerakondlasest Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja volikogu esimees Toomas Vitsut avasid teisipäeval Harju tänava haljasala
Haljasala rajamine Harju tänavale, mis mitukümmend aastat sõjavaremeis seisis, läks linnale maksma umbes 30 miljonit krooni, vahendab Aktuaalne kaamera.
Lisaks avati Musumäel kaks Tauno Kangro skulptuuri, mille linn viimaselt ilma konkursi korraldamiseta ostis, pahandades sedasi paljusid kunstiringkonna inimesi.

Tallinna kesklinnas on kütusereostus
Täna pisut enne kella kahte said päästjad teate Tallinna kesklinnas olevast kütusereostusest, mis sai alguse sadama A-terminalist väljunud autost.
Teedele voolanud diiselkütust leidub A-terminali juures, Mere puiesteel, Ahtri ja Tuukri tänaval ning osaliselt ta Tuukri tänava ja Narva maantee ristumiskohas, ütles päästeameti esindaja Eesti Päevaleht Online'ile.
Tõenäoliselt põhjustas reostuse sadama A-terminalis maabunud veoauto, mida seni ei ole õnnestunud tuvastada.
Tegemist on diiselkütusega, mis on vedel ja katab kergesti suure pinna, mistõttu näib reostus kohati ulatuslik.
Päästjad katsid suuremad reostuskohad absorbendiga. Tõenäoliselt hiljemalt kahe tunni pärast peaksid tänavapuhastajad reostuse koristamisega ühele poole saama.
Päästeamet palub liiklejatel olla ettevaatlik, sest reostunud kohtades ja eriti ristmikel võivad teed libedad olla.

Linnahalli hoonestuskonkurss nurjus
Linnahallile ja seda ümbritsevatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmise konkursile ei laekunud ühtegi pakkumist.
"Nüüd tuleb analüüsida konkursitingimusi ning seejärel langetada otsus edaspidiste sammude osas," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Samas on ranged ja väga täpsed tingimused sellise mahuka objekti puhul iseenesest mõistetavad, et tagada ühe peaeesmärgi - linnahalli kordategemise - saavutamine."
Enampakkumisel oli hoonestusõiguse seadmise tasu algsuuruseks 60 363 666 krooni ning hoonestusõiguse tähtaeg 50 aastat.
Linnahalli alale hoonestusõiguse seadmise eesmärgiks on leida arendaja, kes renoveeriks kompleksi moodsaks rahvusvahelisel tasemel konverentsi- ja kontserdikeskuseks.
Vastavalt hoonestusõiguse seadmise tingimustele kohustub hoonestaja Linnahalli ja sellega külgnevate kinnistute alale detailplaneeringu koostama ning uushoonestuse ideelahenduse saamiseks ja Linnahalli rekonstrueerimiseks arhitektuurikonkursi korraldama.

Süttis Merimetsa haigla katus
Päästjad said eile õhtul väljakutse Merimetsa haiglasse, kus oli süttinud väike osa katusest.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja sõnul saadi kell 21: 10 teade aadressil Paldiski mnt 68 asuva maja katuselt tõusvast suitsust.
Kuna eelnimetatud aadressil asub Merimetsa haigla sõitsid tulekahjuteate peale kohe välja kuus põhimasinat, kaks autoredelit ning mõlemad Põhja-Eesti päästekeskuse kasutada olevad Bronto tõstukid.
Kella 21: 22 oli päästetööde juhile selge, et suurt ohtu põleng endast ei kujuta ning kõrgendatud valmisolekuga väljakutse lõpetati.
Juhtunu täpsemal uurimisel selgus, et süttinud oli umbes poole ruutmeetri suurune laik katuseruberoidi ning selle all asuvat materjali.
Põlengu põhjustas uurija esialgsel hinnangul päeval samas kohas ventilatsioonitoru paigaldanud töömeeste hooletus.

Tallinnas muutub ühistranspordis sõitmise kord
Uue ühistranspordi kasutamise korra järgi saavad tasuta sõidu õiguse alla 3-aastase lapsega sõitja ja raske nägemispuudega inimese saatja või nägemispuudega inimest saatev juhtkoer.
Tallinn kavatseb esitada linnavolikogule määruse, millega muudetakse osaliselt ühistranspordis sõitmise korda.
Tasuta sõidu õiguse saab alla 3-aastase lapsega sõitja, samuti raske nägemispuudega isik, tema saatja või nägemispuudega isikut saatev juhtkoer. Soodustuse kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks on nägemispuudega isikul vastav VEK otsus, tema saatjal aga koossõitmine saadetavaga.
Projekt "Pargi ja reisi" rakendatakse eeskätt liikluskoormuse leevendamiseks Tallinnas ja kesklinna piirkonnas parkimisprobleemide vähendamiseks. Projekti raames rajatakse linna äärealadele parklad, mille kasutajad saavad projekti evitamise kahe esimese kuu jooksul õiguse sõita Tallinna ühistranspordis tasuta.

Linn otsib kohta suurele võimlemispaleele
Kavandatav võimlemispalee peaks pakkuma sportimisvõimalust kuni 8000 harrastajale
Eesti võimlemisliit otsib koos linnavõimudega kohta võimlemiskeskusele, kus oleks kaasaegsed tingimused 8000 harrastajale ja saaks korraldada rahvusvahelisi võistlusi.
Võimlemisliidu peasekretäri Kadri Liivak-Riisalo sõnul on ilu- ja rühmvõimlejate praegused harjutamistingimused kasinad. "Meie esivõimleja Irina Kikkas harjutab Gustav Adolfi kooli võimlas, teised Kalevi hallis, kus kõrval käivad korvpallitrennid ja põntsutatakse palliga," kirjeldas ta.
Tõnismäel tegutsenud Tööjõureservide spetsiaalne võimlemiskeskus jäi ette elamuehitusele ja lammutati 2000. aastal, kolm aastat varem oli uksed sulgenud võimlemiskeskus Tondi kaitseväelinnakus.

Kevad toob mägironijad akna taha
Kevadise suurpuhastuse perioodil võib linnas jalutaja nina taeva poole hoides hea õnne korral näha kõrghoonete akende taga köite otsas rippumas pesuehtsaid alpiniste.
Enamasti ei ole tegemist mitte adrenaliini otsinguil ekstreemsportlaste või jultunud murdvarastega, vaid aknapesijatega. "Viimastel aastatel pakutakse kevadisel ajal mägironijatele sellist lisateenistust. Kõrghooneid tuleb ju linna üha juurde ja keegi peab ka nende aknad puhtaks pesema," muigas asjaga kursis olev harrastusalpinist. Pilt on tehtud laupäeva ennelõunal Jõe tänaval ning majakolaka puhtaksküürimine oli mägironijate seltskonnale tõenäoliselt täis päevatöö.

Täna algab ametlik rannahooaeg
Alates teisipäevast töötab rannavalve kõigis viies Tallinna avalikus supelrannas.
"Praktiliselt on Tallinna supelrannad puhkajate vastuvõtmiseks valmis juba täna. Randades on liiv sõelutud, rannainventar remonditud ja värvitud ning ka riietuskabiinid paigaldatakse hiljemalt teisipäevaks," ütles Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. Tema sõnul töötab alates teisipäevast rannavalve kõigis Tallinna supelrandades.
Tallinna avalikud supelrannad on Harku järve supelrand, Kakumäe supelrand, Pirita supelrand, Stroomi supelrand ja Pikakari rand.

Täna tähistatakse Tallinna päeva
Täna tähistatakse Tallinna päeva, mille avatseremooniaks on seekord Harju tänava haljasala avamine.
Lisaks kirjutatakse raekojas alla Kieli ja Tallinna koostöölepingule, antakse üle J. Poska nimelised ja Tallinna ülikooli stipendiumid ning toimub linna aukodanike kogu istung, kus asutatakse põlistallinlaste kogu.
Kontserdid Raekoja platsil
Raekoja plats on kogu päev kontsertide päralt: südapäeval algab Lasteekraani muusikastuudio laulukonkurss, kell 15.00 esinevad noored stepptantsijad, kell 19.00 toimub ansambli Kukerpillid 35. sünnipäeva kontsert ning kell 21.00 esinevad Koit ja Maarja koos Tallinna kammerorkestriga.

Kohus vahistas Dmitri Ganini peksmises kahtlustatavad
Rahutustes elu kaotanud Dimitri Ganini
Harju maakohus vahistas laupäeval Janeki ja Jaagu, keda kahtlustatakse rahutuste ajal Tatari tänaval tapetud Dmitri Ganini ja tema sõbra Olegi peksmises.
Keskkriminaalpolitsei ametnikud pidasid 27-aastase Janeki ja 23-aastase Jaagu Tallinnas kinni reede õhtul.
"Prokuröri taotlusel võttis kohus vahi alla kaks meest, keda kahtlustatakse Dmitri ja Olegi peksmises," ütles vanemprokurör Endla Ülviste. "Dmitri tapmises hetkel kedagi kahtlustatavana üle kuulatud ei ole," täpsustas Ülviste.
Varem karistamata
Janekit ja Jaaku kahtlustatakse karistusseadustiku paragrahvi 118 tunnustel raske tervisekahjustuse tekitamises.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles, et Janek ja Jaak viibisid 27. aprilli ööl rahutuste ajal rünnaku alla sattunud Tatari tänava pubi Woodstock läheduses.

Tallinn jätab ära värava avamistseremoonia
Tallinna linnavalitsus otsustas ära jätta traditsioonilise Tallinna päeva avamistseremoonia Lühikese jala värava juures, kuna peaminister ei tule kohale.
Traditsiooniliselt on Tallinna päeva avaürituseks olnud Lühikese jala värava tseremoonia, kus peaminister koputab Toompea poolt üla- ja all-linna vahelisele Lühikese jala väravale ning värava avab Tallinna linnapea. Sel aastal jääb värava avamistseremoonia ära.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles, et jätab tseremoonia ära, kuna peaminister Andrus Ansip otsustas üritusele mitte tulla.
"Selline samm peaministri poolt ei tulnud meile üllatusena," ütles Savisaar.

Marica Lillemets: sõnavabadust piirates ei erineks me Venemaast
Eesti ajakirjanike liidu juht Marica Lillemets ütles, et kui Eesti hakkaks piirama ajakirjandusvabadust, ei erineks riik Hiinast ega Venemaast.
Lillemets nentis TV3 Seitsmestele uudistele antud intervjuus Vene meedia valefaktide esitamist kommenteerides, et Eesti ei saa siinjuures midagi teha, sest osasid meediakanaleid keelustades ei erineks me Hiinast ja Venemaast.
Lillemetsa sõnul on tegemist teisest riigis meile suunatud infovooga ning, et riikide vahel käib aastakümneid infosõda.
Ta nentis, et ainuke võimalus sõjas ellu jääda on olla objektiivsem ja korralikult informeeritud. Ta lisas, et ka kohalik Vene elanikkond vajaks Eestist enam informatsiooni. "Rohkem saateid raadios ja teles meie vene kuulatajele", leidis ta.
Üheks variandiks, kuidas piirata Venemaalt tulevat valeinfovoogu, on keelduda Vene ajakirjanikele Eesti sündmuste kajastamiseks akrediteeringu andmisest, leidis Lillemets.

Keelenõukogu arutas uue keeleseaduse ettevalmistamist
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas arutas tänasel kohtumisel Eesti keelenõukoguga uue keeleseaduse koostamist.
Kohtumisel leiti, et uue keeleseaduse ettevalmistustööde alustamine on vajalik, sest 1995. aastal vastu võetud keeleseadus on 17 paranduse kaudu esialgsest versioonist küllaltki erinev, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Lisaks arutati koosolekul riiklike programmide ja uute programmide ettevalmistamist. Minister Lukas leidis, et programmidele "Eesti keel ja rahvuslik mälu", "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" ja "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi" tuleks eraldada rohkem raha, nagu ka käivitumisjärgus olevaid eestikeelse terminoloogia ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmidele, samuti ettevalmistusi väärtusarendusprogrammi koostamiseks.

Video: Gerd Kanter on hooaja algusega rahul
Täna pikast ameerika laagrist koju jõudnud Gerd Kanter õhkab rahulolust.
Hooaeg on alanud kohe maailma jooksva edetabeli parima tulemusega ning kui 72-le meetrile ja 2-le sentimeetrile tänavu enam lisa ei tuleks, oleks mees pettunud, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: Mart Poom võib Arsenalist lahkuda
Eesti tuntuim jalgpallur Mart Poom pääses eile esmakordselt oma koduklubi Arsenali eest platsile põhikoosseisus ning tegi kaasa terve kohtumise.
Tõenäoliselt jäi see ka viimaseks korraks, sest mees on tippklubist lahkumas ja seda omal soovil, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: Otepää üldplaneeringu venimine kütab maaomanike seas kirgi
Otepää valla üldplaneeringu kehtestamise venimine on teinud rahutuks
Nii kujuneski elanike ja ametnike kohtumine tuliseks, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Liiklusõnnetus põhjustas Ida-Virumaal naftareostuse
Kahe veoauto kokkupõrke tagajärjel Ida-Virumaal Vaivara vallas Auvere külas voolas sõiduteele ja kraavi umbes 2 tonni diiselkütust.
Häirekeskus sai reostusest teate, et Tallinn-Narva maanteel Auvere teeristi lähedal oli voolanud sõiduteele ja kraavi umbes 2 tonni diiselkütust, täna pärastlõunal kell 15.22, teatas päästeamet.
Bensiiniveoki möödasõidul diiselkütuseveokist aset leidnud kokkupuute tagajärjel tuli diiselkütuseveoki järelhaagise tsistern lahti, keeras sõiduteele külili ning hakkas lekkima. Möödasõitu sooritanud bensiiniveok sai väiksemaid kahjustusi ning kütuseleket sellest ei tekkinud.
Kella 15.52-ks oli lekkiv 7,5 -tonnine kütusetsistern tühjaks pumbatud. Tsistern eemaldati teelt ning reostus kaeti absorbendiga. Praegu toimub kraavist reostunud pinnase eemaldamine, milleks võib kuluda päästjate hinnangul veel umbes paar tundi. Mööda kraavi levis kütusereostus Utria ojja, kus see tõkestati poomidega ning absorbeeritakse.

Rahutud ööd Tallinnas Ansipit venelasi kartma ei pannud
Peaminister Andrus Ansip väljendas intervjuus Eesti Päevalehele oma usku, et aina rohkem Eesti venelasi hakkab mõistma, et ümbermatmine ja teisaldamine polnud mõeldud vene rahvuse solvamisena. Samuti näeks ta hea meelega võimalust minna Narva-Jõesuusse puhkusele.
Vastates Päevalehe küsimusele, kas peaminister peaks peale pronkssõduri teisaldamist venelaste ees kartust tundma, ei leidnud Ansip selleks põhjendust. "Miks peaks? Vastupidi olen saanud päris palju kontakte ning toetusavaldusi vene inimeste poolt," rõhutas ta.
"Ma usun, et enamus Eesti venelastest distantseerib end vägivallatsemisest Tallinnast. Paljud neist tunnevad ka seda, et nad on Vene propaganda poolt ära kasutatud ja see tunne ei sunni end laskma ära kasutada teist või kolmandat korda," rääkis Ansip täna pärastlõunal Päevalehe ajakirjanikele.
Intervjuus avaldas valitsusjuht ka arvamust, et tal poleks põhjust mitte kaaluda puhkuse veetmist Ida Virumaal. "Narva Jõesuus, miks mitte! See võiks olla tulevikus taas selliseks puhkuse veetmise paigaks, nagu ta oli ennesõjaaegses Eesti vabariigis. Ilusad valge liivaga rannad võiksid kõigile rohkem huvi pakkuda," vastas peaminister küsimusele, kas ta oleks valmis oma puhkust lähitulevikus Narva kandis veetma.

Paet: Poola osalus Leedu tuumaprojektis on vajalik
Eesti välisminister Urmas Paet leidis tänasel kohtumisel Leedu peaministri Gediminas Kirkilasega, et Poola kaasamine on Balti riikide energiajulgeoleku seisukohalt vajalik.
Paet märkis, et projekti edasine areng sõltub otseselt Leedu Seimis vastuvõetavast tuumajaama ehituse seadusest ja seal sätestatud tingimustest. "Vajame investoritesõbralikku seadust," ütles Paet välisministeeriumi vahendusel, kommenteerides Leedu parlamendis arutlusel olevat tuumajaama seaduse eelnõud, mis tuleb seimis arutlusele juunis.
Rääkides Poola osalusest tuumajaama rajamise projektis, olid pooled ühel nõul, et see aitab kaasa Leedu-Poola elektriühenduse rajamisele. "Balti riikide energiajulgeoleku seisukohalt on Leedu-Poola elektriühendus vajalik," ütles Paet.
Paet ja Kirkilas kõnelesid veel plaanitavast Vene-Saksa gaasijuhtmest ning olid ühel meelel, et gaasijuhtme rajamise eel on väga oluline hinnata võimalikke keskkonnamõjusid ning pikaajalisi riske.

Tallinnas toimub Euroopa vähemusrahvaste kongress
17 - 19. maini toimub Tallinnas Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu 52. Kongress, millest on registreerunud osa võtma 120 delegaati 23 Euroopa riigist.
Rahvastikuministri büroo korraldatud kongressi raames toimuvad ümarlauad, mis on pühendatud rahvusvähemuste emakeelse haridusvõimaluse problemaatikale, samuti on kõne all vähemusrahvuste noorte problemaatika ja Euroopa keelelis-kultuurilise mitmekülgsuse probleemid ning vähemusrahvuse definitsiooni määratlemise temaatika, teatas Eestimaa Rahvuste Ühendus.
Kongressi tervitavad Eesti poolt rahvastikuminister Urve Palo, linnapea Edgar Savisaar ja Eestimaa Rahvuste Ühenduse juhatuse esimees Jaak Prozes. Kongressile saadab oma tervituse Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Võimalik, et kongressil tõuseb esile ka pronkssõduriga seonduv problemaatika.

Kaks kütuseveokit põrkasid külgepidi kokku
Täna pärastlõunal juhtus avarii kütuseveokiga Tallinn-Narva maanteel,
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Mari-Riina Risti sõnul õnnetuses osalenud sõidukite juhid vigastada ei saanud.
Ida-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Eve Ojala sõnul saadeti sündmuspaigale kaks päästemeeskonda ja operatiivkorrapidaja. Liiklus teel oli takistatud, kuna avariis osalenud sõidukid blokeerisid ühe sõidurea.
Ojala sõnul hakkas üks kütuseveok teisest möödasõitu sooritama, kuid riivas teist ja viimase haagistsistern läks kummuli. "Tekkis kütuseleke. Esialgsetel hinnangutel voolas paar tonni diiselkütust teele ja osaliselt ka maateekraavi," sõnas Ojala.
Kell 18 olid päästeametnikud absorbendiga teepuhastuse praktiliselt lõpetanud, käis maanteekraavi koristamine. Õnnetuskohal reguleeris liiklust mitu politseipatrulli.

Ametiühingud: paljud tööandjad püüavad ületunnitööd varjata
Eesti ametiühingute keskliit tõi tänasel töösuhete järelevalve teemalisel kohtumisel tööinspektsiooniga välja mitmeid probleeme töö- ja puhkeaja seaduse täitmisel.
Sageli ei taha tööandjad maksta ületunnitöö eest ettenähtud lisatasu, seepärast varjatakse ettevõtetes ületunnitööd, leidsid ametiühingute esindajad.
Mõlemad osapooled olid ühisel seisukohal, et tööinspektorite kontrolli muudaks tõhusamaks see, kui tööinspektor kohtuks ettevõtet külastades ka ametiühingu usaldusisikuga, kel on adekvaatne pilt sellest, kuidas ettevõttes peetakse kinni tööseadustest.
Muuhulgas arutati ümarlaual ka seda, kuidas leida EL struktuurivahenditest raha usaldusisikute ja töövaidluskomisjonide liikmete koolitamiseks.

Halduskohus jättis jõusse Tartu vene gümnaasiumide liitmise otsuse
Tartu halduskohus ei rahuldanud kahe Tartu Puškini Gümnaasiumis õppiva õpilase vanema, ühe sama kooli õpilase ja ühe sellest sügisest kooli mineva lapse kaebust Tartu linnavolikogu otsuse tühistamiseks liita kool Tartu Slaavi gümnaasiumiga.
Vaidlustatud haldusaktiga otsustati alates 24. augustist 2007 liita Tartu Puškini Gümnaasiumis Tartu slaavi gümnaasiumiga, ning moodustada üks Vene lütseum, vahendas Tartu kohtute pressiesindaja.
Kaebajad leidsid, et linnavolikogu otsus on nende õigusi rikkuv ning ebaseaduslik. Oma kaebuses tõid selle esitajad välja põhiseaduses oleva lause "Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel", märkides, et kooli likvideerimisega on nende varem tehtud valik tühistatud ning valikuõiguse on nende asemel ära teinud linnavolikogu.
Kohus leidis, et põhiseadusega on sätestatud õigus omandada haridust ning see ei tähenda, et riigil või kohalikul omavalitsusel puudub õigus otsustada konkreetse kooli kui õppeasutuse likvideerimist või ümberkujundamist.

Peterburi kuberner: Eesti-Vene kontaktide säilimine on tähtis
Täna helistas Peterburi kuberner Valentina Matvijenko Eesti välisminister Urmas Paetile ning kinnitas, et peab Eesti ja Venemaa kontaktide jätkamist väga tähtsaks.
Peterburi kuberner Valentina Matvijenko kinnitas Paetile veelkord, et peab Tallinn-Peterburi, samuti kogu Eesti ja Venemaa inimestevaheliste kontaktide jätkamist väga tähtsaks, vahendab välisministeerium.
Matvijenko pidas oluliseks ka tavapärase transpordiühenduse jätkumist Eesti ja Venemaa vahel, seda nii rongi- kui maanteeliikluse osas.
Paet rõhutas veelkord inimestevaheliste suhete tähtsust. "Pean Eesti ja Peterburi traditsioonilisi koostöösidemeid väga oluliseks" ütles ta.
Minister tänas kuberner Matvijenkot temapoolsete jõupingutuste eest nende alalhoidmisel.

Tauno Kangro skulptuuridelt tõmmati Musumäel kate
Tallinna päeval avati Musumäel skulptori Tauno Kangro poolt valmistatud taiesed "Hetk enne suudlust" ja "Hetk pärast suudlust".
Taiesed avasid linnapea Edgar Savisaar ja skulptor Tauno Kangro. "Need kujud on tehtud ja eksponeeritud usus, et nad tekitavad vaatajais positiivseid emotsioone ning tänu sellele on maailm, kus me elame, parem, rõõmsam ja ilusam," sõnas Edgar Savisaar.
Skulptor Tauno Kangro sõnul sobivad skulptuurid Musumäele ülihästi. "Tehniliselt oli keerukam teostada Karjala graniidist tehtud skulptuuri" Hetk enne suudlust "sest suudlevate huulte vahele tuli jätta väga väike vahe. "Hetk pärast suudlust" on valmistatud eesti graniidist, siin oli suurimaks mureks sobiva graniitrahnu leidmine, lisas Kangro.
Tallinna päeva raames peeti Musumäel ka "Musiväärt sündmus Musumäel", kus noortelt osalejatelt oodati huvitavaid, südamlikke ja ehk ka uusi ideid pakkuvaid musitamiskompositsioone.

Laine Jänes: vajadus ETV 2 järele on suur
Kultuuriminister Laine Jänes ütles täna ministeeriumis toimunud meedia- ja kultuuritegelaste kohtumisel, et ETV teise kanali avamine on erakordselt oluline.
"Tänane aruteluring lõplikke järeldusi ei teinud, küll olid kõik osalejad nõus, et perspektiivis on erakordselt oluline ETV teise kanali käivitamine, mis oleks oluliseks täienduseks praegusele avalik-õiguslikule programmile," ütles Jänes kultuuriministeeriumi vahendusel.
Ta lisas, et pärast paari aasta pikkust tõsist ettevalmistust võiks käivituda üldhuvikanal, mis edastab eelkõige uudiseid ja ühiskonnaelusaateid.
Jänese sõnul oli tänase kohtumise eesmärk mõelda võimalike lahendusvariantide peale, mis võiks aidata Eesti elanike infovälju lähendada.
"Kuigi kriisiolukorras oli efektiivsema infojagamise teema kultuuriministri vastutada, läheb teatepulk nüüd üle eelkõige ringhäälingujuhtidele," ütles minister.

Ofelia naases Rohuküla-Heltermaa liinile
Väinamere Liinid OÜ teatel jõudis parvlaev Ofelia teisipäeva lõunal plaaniväliselt dokiremondilt tagasi Rohuküla-Heltermaa liinile ning jätkab tavapärast reisiliiklust.
Esimese reisi teeb Ofelia täna kell 16.30 väljumisega Heltermaalt.
Triigi-Sõru liini teenindav parvlaev Kõrgelaid siirdub korralisse remonti orienteeruvalt kolmeks nädalaks, teda asendab parvlaev Harilaid.

Äike põhjustas Lõuna-Eestis mitu tulekahju
Lõuna-Eestis alanud äikesetorm tõi endaga kaasa mitu tulekahju, millest üks nõudis koera elu.
Kell 10.05 teatati häirekeskusele, et Viljandimaal Tarvastu vallas Pahuvere külas põleb elumaja. Päästetöötajate saabudes tuli ühekorruselisest palkmajast tugevasti suitsu ja köögi aknast oli näha leeke.
Päästjad alustasid kohe leekide summutamist väljast ning sisenesid tulekolde otsinguteks majja, kus põles köök ja köögi vahelagi. Maja elutoa põrandalt leidsid päästjad tulekahjus hukkunud koera.
Tule levik piirati kella 11.37-ks. Köögi lakke oli põlenud 1,5 meetrise läbimõõduga auk, mille kaudu tuli levis pööningule, kus osaliselt söestusid mõned sarikad. Päästjad avasid pööningult tulekollete leidmiseks ja kustutamiseks umbes 5 ruutmeetri ulatuses maja katust.

Kiirpassi taotleja peab arvestama kopsaka riigilõivuga
Alates 22. maist kasutusele võetavate biomeetriliste reisidokumentide taotlemisel tuleb tasuda senisest oluliselt suuremat riigilõivu.
Biomeetrilise reisidokumendi kiirkorras taotlemine maksab nimetatud kuupäevast alates nii lapsele kui täiskasvanule 900 krooni.
Tavakorras taotledes saab biomeetrilise reisidokumendi kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) teenindusbüroost kätte 30 päeva jooksul, tasudes riigilõivu 450 krooni.
Kiirkorras taotlemine on eriteenus, mis annab küll võimaluse saada dokument kahe tööpäeva jooksul, kuid sellisel juhul tuleb riigilõivu tasuda 900 krooni. Selle aasta esimese kvartali jooksul taotleti kiirpassi 3602 korral.
"Senine praktika näitab, et tihtipeale vaadatakse isikut tõendavad dokumendid üle alles vahetult enne reisi ning vanemad unustavad ka laste dokumente aegsasti kontrollida. Mõned päevad enne reisi kiirpassi taotledes lisandub aga täiendav pinge ning pea poole suurem kulu kui tavakorras taotlemisel," ütles KMA Põhja regionaalosakonna juhataja Ulvi Sööl.

Äikesetorm kostitas Viljandimaad rahega
Täna hommikul veidi enne kella üheksat puhkenud äikesetorm tõi kaasa tugeva rahesaju, mis sundis autojuhte tee ääres peatuma.
Aktsiaseltsi Devori Reisid bussijuht Andrus Viik rääkis, et müüs Tarvastu vallas Simmihärma bussipeatuses sõita soovijale parajasti piletit, kui esimesed raheterad tugeva kolksuga vastu bussi katust kukkusid, kirjutab Sakala.
"Algul ehmatasin täitsa ära, sest ei taibanud kohe, mis lahti on," ütles Viik. Juhi sõnul ei saanud buss mõnda aega raju tõttu edasi sõita. Tee äärde oli pidama jäänud ka politseiauto.
Ilmajaama teatel oli tegemist esimese tugeva äikesetormiga tänavu kevadel.

SEB Ühispanka tabas küberrünnak
Täna kella 12.22 - 14 oli DDoS rünnakuga seoses häiritud SEB Eesti Ühispanga internetipankade töö.
Rünnakud ülekoormuse tekitamisele jätkuvad, kuid sellest hoolimata ei tohiks Eestis asuvatel klientidel internetipankadele ligipääsuga enam probleeme olla, teatas panga pressiesindaja.
Piiratud on internetipankade kasutamine väljastpoolt Eestit.
Kaardimaksed, sularaha- ja makseautomaadid, telefonipank ja kontorivõrk töötavad tavapäraselt.
SEB Eesti Ühispank vabandab ebameeldivuste pärast oma klientide ees.

Narkopolitseinikud konfiskeerisid kilo kokaiini
Põhja prefektuuri narkopolitseinikud pidasid 12. aprillil Koplis kinni mehe, kelle valduses olnud garaaži läbiotsimise käigus konfiskeeriti 1100 grammi kokaiini ja 1600 ecstasy tabletti.
Tabatud narkokoguse hind tänavamüügis on ligikaudu 1, 5 miljonit krooni.
Põhja ringkonnaprokurör Rita Siniväli taotlusel vahistas Harju maakohus 13. aprillil 43-aastase Valeri, keda kahtlustatakse suures koguses narkootilise aine käitlemises.
Põhja prefektuuri narkotalituse vanemkomissar Kaido Kõplase sõnul on see suurim talituse poolt avastatud kokaiinikogus.
"Suurtes kogustes narkootiliste aine konfiskeerimine ja vahendajate tabamine on tõhusaks vahendiks võitluses organiseeritud narkokuritegevusega," sõnas Kõplas. "Meie jaoks on oluline teha kurjategijatele tegutsemine võimalikult raskeks ning nende tuluallikate läbi lõikamine on seejuures üks parimaid võimalusi."

Suri Erna Seltsi aupresident Ülo Jõgi
14. mail jättis eluga hüvasti Erna Seltsi aupresident ning ajaloolise "Erna" salga liige 86-aastane Ülo Jõgi.
Kaitseliidu peastaap teatas oma järelehüüdes, et vaatamata raskele eluteele, mis juba noorusaastatel käändus sõjaradadele suutis Ülo Jõgi säilitada vitaalsuse ja eluterve hoiaku kõrge vanuseni.
Erna Seltsi aupresidendina oli ta elupäevade lõpuni seltsi käekäigust huvitatud, elas seltsi tegemistele hingega kaasa ja osales Erna Retke avamisüritustel.
Ülo Jõgi sündis Tallinnas 12. märtsil 1921, ta lõpetas Jakob Westholmi gümnaasiumi ja astus Tallinna tehnikaülikooli. 1941. aasta märtsis põgenes ta kolme kaaslasega suuskadel üle jää Soome, kus sai Ülo Jõgist üks neljateistkümnest "Erna" salgas, kes Sökö saarel omandasid raadiotelegrafisti oskused ja kutse. Juulis 1941 saadeti nad langevarjuritena Eestisse, kus nad saatsid luurajana teateid Soome.

Soome kohus jättis Eestist pärit mehe karistuse muutmata
Soome kohus jättis muutmata eelmise aasta mais Helsingi ülikooli finantsõiguse professori Kari S. Tikka tapnud meeste karitused.
Tapmises ja röövimises süüdi mõistetud mehed peavad seega vangis veetma 11-aastat, vahendab uudisteagentuur STT.
Venemaal sündinud Aleksandr Ionin ja Eestist pärit Mika-Martti Zukov tapsid professori tema kodus pärast ühist restoraniskäiku.
Mehed tunnistasid kohtus oma tegu, kuid ei olnud nõus tapmissüüditusega. Meeste sõnul nad ei soovinud professorit tappa, vaid esialgne plaan oli ta täis joota ning tema esemed varastada.

President algatas põhiseaduse muutmise
President Toomas Hendrik Ilves esitas täna riigikogule põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning esines poliitilise avaldusega.
"Algatan põhiseaduse muutmise selleks, et korrastada riigikaitse juhtimist ja tugevdada tsiviilkontrolli," ütles president Ilves, tehes parlamendile ettepaneku muuta neid põhiseaduse sätteid, milles on mainitud kaitseväe juhatajat ning ülemjuhatajat ning millega määratakse kaitseväe juhataja ning ülemjuhataja ametisse nimetamise kord.
Praegu nimetab kaitseväe juhataja ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Riigipea ettepaneku kohaselt ei peaks aga põhiseadus sisaldama viidet kaitseväe juhatajale ega ülemjuhatajale ning kaitseväe juhi ametisse nimetamise korra sätestab riigikogu seadusega.
"Minu arvates on mõned riigikaitset puudutavad põhiseaduse sätted takistanud riigikaitse arengut ning põhjustanud ebakõlasid. Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et konflikte kaitseväe juhatajatega on olnud kõigil eelnevatel kaitseministritel," ütles Ilves täna riigikogu ees.

Kunstnike liit: Tallinna linnaruumi kujundamine on juhuslik
Eesti Kunstnike Liidu asepresident Anu Kalm leiab, et Tallinnal puudub linnaruumi planeerimise osas pikaajaline perspektiiv ja näiteks skulptuuride paigutamine jätab juhusliku mulje.
"Skulptuurid peaksid tegema meie linna ilusamaks, meile kõigile meeldivamaks, aga paraku Tallinnas juba päris mitmendat korda juhtub selline asi, et ilma konkursita lihtsalt võetakse ühelt skulptorilt tööd ja öeldakse, et nüüd me paneme need siia," ütles Kalm ETV hommikuprogrammis, kommenteerides kahe skulptuuri ostmist skulptor Tauno Kangrolt, vahendab ETV24.
"Kurvaks selle juures teeb just linna suhtumine, et ei ole pikemas perspektiivis linnas paigas plaani, et kuidas nad tahavad linnaruumi kenamaks muuta näiteks skulptuuridega. See tundub väga juhuslik," lisas kunstnike liidu asepresident.
Kalm avaldas ka arvamust, et Tallinna linn on otsustanud, et on üks kunstnik, kelle töid nad panevad ilma teistelt arvamust küsimata linnaruumi ja peavad neid tingimusteta heaks.

Demineerijatel oli eile kiire tööpäev
Eile oli päästeameti demineerijatel kiire tööpäev, üle Eesti oli põhjust välja sõita kuuel korra.
Võrumaal Juba metsas jätkusid demineerimistööd - seekord leiti erinevaid lõhkekehi 243 tk ning need toimetati ohutusse paika.
Võrumaal Urvaste vallas Kirikukülas tehti kahjutuks mullatöödel leitud lennukipomm.
Valgamaalt Kolli külast teatati, et koristustöödel on leitud lõhkekeha taoline ese. Tegemist oli tühja mürsu kestaga.
Pärnumaal Audru vallas tehti kahjutuks Valgerannast leitud mürsud (2 tk).
Eile teatati, et Rakvere vanaraua kogumiskohta on toodud lõhkekeha taolised esemed. Kahjutuks tehti üks mürsk. Samast leiti ka tühi miinipilduja miin ning tühjad mürsud (2 tk).

Noormees rüüstas juba teist korda Rakvere juveeliäri
Tänu tähelepanelikule taksojuhile tabas politsei kolme minutiga noore mehe, kes ööl vastu esmaspäeva rüüstas teist korda Rakvere kesklinnas Goldmani juveeliäri, sama mees ründas kauplust ka mullu märtsis.
Ööl vastu esmaspäeva kella 00.31 ajal helistas politseikorrapidajale üks taksojuht ja teatas, et Rakvere kesklinnas Laada tänavas on Goldmani kullapoe aken katki visatud. Taksojuht näitas kohale kihutanud politseipatrullile suuna, kuhu arvatav kurjategija lidus, kirjutab Sakala.
Rakvere politseiosakonna pressiesindaja Mari Riina Risti sõnul märkasidki korravalvurid Mulla tänavas garaažide vahel jooksvat meest. Kinnipeetuks osutus Rakvere 22aastane elanik Janek.
Janek rüüstas Rakvere kesklinnas Goldmani juveeliäri mullu 31. märtsil, lõhkudes kaupluse akna telliskividega ja varastades väärisesemeid 131 785 krooni väärtuses.

Ohtlikud jäätmed istuvad pankrotipesas
Pärnu suletud prügimäe linnapoolses küljes eristub ümbrusest euroopalik Paikre sorteerimisjaama maa-ala, millel aga konnasilmana troonib plekist angaar, kuhu on mahutatud pankrotti läinud OÜ OJ-Keskuse ohtlik pärandus.
"See ettevõte on kogu aeg olnud pinnuks silmas," möönab keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna juhtivinspektor Enn Keeman, rääkides OJ-Keskusest, kirjutab Pärnu Postimees.
Nüüd on võõras vara Pärnus linna osalusega äriühingu OÜ Paikre territooriumil ja sorteerimisjaama juhataja Margus Mägi kinnitab, et tema angaari ümbruses kaua viibida ei taha, sest veerand tunniga hakkab halb.
"Alati võib-olla lõhna ei tunne, kuid keegi uuringuid teinud ei ole ja kes teab, mida keemilised ühendid võivad tulevikus teha, kuidas reageerida, ega need kõige paremas olukorras ju ei olnud", ütles ta.
Kuidas niisugune jäätmeseadusele näkku irvitav olukord sai tekkida, selle kohta Mägi arvamust öelda ei oska, sest tema on Paikres olnud napi aasta ega tea rentnike eellugu.

Punase tulega ristmikule pööranud autojuht põhjustas avarii
Tallinnas Peterburi tee ja Majaka tänava ristmikul põrkasid eile kella 12: 36 ajal kokku kaks sõiduautot, haiglaravi vajas üks inimene.
Mööda Peterburi teed liikunud sõiduauto BMW 320, mida juhtis 1975. aastal sündinud Viktor, sõitis keelava fooritule ajal otsa Majaka tänavalt Peterburi teele lubava fooritule ajal vasakpööret sooritanud sõiduautole Kia Sephia, mille roolis oli 1939. aastal sündinud Ants.
BMW juht toimetati PERH Mustamäe korpusesse.

Tartu agulis elutseb taas koerakari
Vanamemm, kelle koeri kahtlustati seitse aastat tagasi 8-aastase poisi tapmises, peab Hiinalinnas taas koertekarja.
Loomade varjupaiga töötajad on hädavaevu suutnud enam kui 20-pealist kolooniat likvideerima hakata, vahendab Tartu Postimees.
Enam kui nädal tagasi sai varjupaik teate, et võõrad koerad on Lohkvas lambakarja murdmas käinud - kaks lammast olid juba surnud, kaks rapitud, kuid veel elusat talle lappis varjupaiga veterinaar kokku.
Aprillis toodi Hiinalinna barakis elava Jevgenia juurest varjupaika kaks täiskasvanud koera ja üks kutsikas lootuses, et ehk saab täiesti metsikutest loomadest siiski veel inimsõbralikud koerad kasvatada.
Kutsikas on nüüdseks uues kodus. Ülejäänud koerte puhul on praeguseks selge, et metsikust neist ilmselt enam välja ei juuri, ning varjupaiga veterinaarid on asunud koeri magama panema.

Video järgi tabatud märatseja kaebas politsei peale
Aprilli lõpus Jõhvis vandaalitsemistes osalenud nooruk, kelle tegevus oli videole jäänud, kaebas politseile, et ta peeti päevi hiljem alusetult kinni.
Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kalmer Kask rääkis, et nooruk tegi avalduse, kus ta teatas, et ta peeti teadmata põhjustel kinni.
"Menetluse käigus aga selgus, et ta oli nendes sündmustes osaleja ning politsei otsis teda, kuna ta oli jäänud politsei valduses olnud videosalvestisele," rääkis Kask.
Politsei tabas noormehe päevi pärast Jõhvis toimunud korratusi juhuslikult tänaval, kus patrull ta ära tundis. Noormees lasti küll 48 tunni jooksul vabadusse, ent tema suhtes käib siiski kriminaalmenetlus, vahendab Põhjarannik.

Saari tabas kaheksa aasta rängim elektrikatkestus
Saaremaad ja Hiiumaad tabas ööl vastu esmaspäeva viimase kaheksa aasta rängim elektrikatkestus, mis jättis kaheks tunniks vooluta 20 000 majapidamist, tekitas firmadele kahju ja häiris Kuressaare haigla tööd.
"Meie jaoks oli see ikka väga suur pauk, sest öine vahetus ei saanud tööd teha ning saime seetõttu kahju vähemalt 150 000 krooni," lausus automarkidele Audi, Volkswagen, Mercedes, Ford, Citroën, Peugeot ja Toyota kummidetaile tootva Saaremaa firma Merinvest OÜ omanik Enn Meri.
Kergemalt pääsesid elektrikatkestusest ligi 20 000 Eesti Energia Saaremaa ja Hiiumaa klienti, kuna vool läks ära kell 23.42, kui paljud juba magasid, vahendab Meie Maa.
Ligi 40 minutiks jäi vooluta ka Kuressaare haigla, kuni hakkas tööle haigla oma generaator. "Loomulikult elektrikatkestus mõjutas meid, kuid midagi ohtlikku patsientide jaoks see endast ei kujutanud," ütles Kuressaare haigla ravijuht Reet Tuisk.

Reformierakond pressib suurärimehi nõukogudesse
Koalitsioonierakonnad on lõpetamas riigiettevõtete nõukogude komplekteerimist.
Hoolimata üksmeelest, et ajakirjandusele ei esitata koostatud nõukoguliikmete terviknimekirja enne, kui ministrid on need allkirjastanud, küpseb üksmeelele vaatamata koalitsioonis juba nädalapäevad vastuseis Reformierakonna kavale esitada nõukogudesse ka Oliver Kruuda ja Urmas Sõõrumaa.
Mõlema tuntud ärimehe nimetamise taga seisab Reformierakond, kes soovib nimetada magusatöösturit Kruudat maaelu edendamiseks mõeldud raha jagavasse Maaelu Arendamise Sihtasutuse nõukokku. Eriti teravalt kritiseerib Reformierakonna suurtoetaja "pumba juurde" lubamist Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kriitikanooli Kruuda suhtes on kõlanud ka Isamaa ja Res Publica Liidu ridadest.

Isad hakkavad saama vanemahüvitist alates lapse 70. elupäevast
Sotsiaalministeerium vabandab vale teabe pärast vanemahüvitise seaduse kohta.
Eilses Eesti Päevalehe artiklis "Vanemahüvitise maksmine pikeneb nelja kuu võrra" oli kirjas sotsiaalministrilt Maret Maripuult saadud info, et kuigi vanemahüvitise maksmine pikeneb, ei hakka isad esimesed kuus kuud hüvitist saama.
Veel reedel kinnitas reformierakondlasest minister, et hüvitise õigus esimestel elukuudel peab jääma vaid emadele, kuna see on vajalik nii ema kui ka vastsündinu tervise kaitsmiseks.
Isad hakkavad siiski saama vanemahüvitist alates lapse 70-päevaseks saamisest ja seda juba tänavu 1.septembrist. Selle muudatuse viis seadusesse sisse eelmine riigikogu tänavu veebruaris.
Hakkab kehtima 1. jaanuarist

AS Harjumaa Liinid võitis kohtuvaidluse Tartu maavalitsusega
Riigikohus kuulutas Go Busi ja Tartu maavalitsuse reisijateveo lepingu õigustühiseks.
Kolm aastat kestnud kohtupidamine selle üle, kes saab endale õiguse Tartu maakonnas üheksa aastat reisijaid vedada ja saada riigilt dotatsiooni, päädis AS-i Harjumaa Liinid võiduga. Eelmisel neljapäeval rahuldas riigikohus AS-i Harjumaa Liinid kaebuse ja tühistas alama astme otsused.
Tartu maavalitsus kuulutas kolm aastat tagasi välja konkursi avalikuks liiniveoks maakonna bussiliinidel 5. veebruarist 2005 kuni 31. detsembrini 2014.
Kuna maavalitsus nõudis pakkujatelt ISO kvaliteedistandardi sertifikaati ja Harjumaa Liinidel seda polnud, esitas bussifirma sellekohase vaide riigihangete ametile (RHA). RHA rahuldas vaide ja pakkumiskutse dokumente muudeti.
Harjumaa Liinid ei jäänud ikka rahule ja esitas riigihangete ametile uue vaide, leides, et maavalitsus on jätnud otsuse sisuliselt täitmata. Vastavalt RHA otsusele muudeti pakkumisdokumente uuesti.

Aaviksoo viis kübersõja teema EL-i
Küberründe küsimus lõhkus kaitseministrite kohtumise bürokraatliku õhkkonna.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo tõstatatud küberrünnakute teema tõi Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel saali vaikuse ning lõi segi üldise tuima õhustiku. "Üldisse veidi bürokraatlikku õhustikku tõi see ärevusmomendi. Tajuti väga selgelt, et tegemist on olulise probleemiga, aga konkreetsete otsusteni ei jõutud," ütles Aaviksoo eile pärast kohtumist.
Aaviksoo viitas, et ministrite tasemel kavandatakse praegu pikaajalist Euroopa sõjalise võime arendamise strateegiat. "Arvan, et võime küberrünnakutega toime tulla tuleb arutusele sügisel, kui see materjal lauale pannakse," lausus ta.
Aaviksoo ja temaga samuti eile kohtunud NATO peasekretär Jaap De Hoop Scheffer jagasid ühist seisukohta, et küsimus vajab selgeks rääkimist. "Kuid tormakad otsused ei tule siin kasuks, kuna see on väga oluline muutus. Päris kindlasti ei juhtu midagi nädalate ja kuudega," viitas Aaviksoo.

Petseris eestlasi riikliku taksoga ei sõidutata
Setumaa valdade liidu juhi Margus Timmo andmeil on Petserimaal paigaldatud riiklikesse taksodesse sildid, et välismaalasi ei sõidutata.
Peamiselt puudutab keeld eestlasi, sest muid välismaalasi Petseris eriti sageli ei käi. Timmo sõnul külastas tema äripartner Petserit möödunud nädalal ning erinevalt riiklikest taksodest õnnestus tal siiski kasutada eratakso teenust.
Timmo sõnul on viimastel nädalatel eriti aktiivselt asutud Petseris täitma ka veel üht teist Petseris elavaid eestlasi ahistavat korraldust - 1. aprillist jõustunud ülevenemaalist nõuet, et turgudel tohivad kaubelda üksnes Venemaa kodanikud. Kui veel aprilli lõpupäevadeni olid Petseris elavad eestlased ilma igasuguste tõrgeteta saanud turul oma põllusaadustega kaubelda, siis viimastel nädalatel on asutud Moskvast saabunud korraldust väga agaralt täitma.

Vahemaandumine: Matsalus näeb tunniga 10 000 valgepõsk-laglet
Kümned tuhanded valgepõsk-lagled nopivad kevadises Matsalu rahvuspargis põldudelt veel viimast kosutust, et peagi Taimõri poole lennata.
Nagu igal hommikul tõuseb päike, nii saabuvad igal kevadel Lõuna- ja Lääne-Euroopa rohumaadelt Matsalusse vahepeatust tegema tohutud veelindude parved. Praeguseks on hanede hordid juba põhja poole ära lennanud, kuid see eest pakuvad muljetavaldavat vaatepilti tuhanded valgepõsk-lagled. Pea kõik põllud ja heinamaad lausa kihavad neist.
"Hinnanguliselt lendab kevadeti Matsalust läbi kaks miljonit veelindu," ütleb ornitoloog Kaarel Kaisel. "Kui esimesed lagled jõuavad siia aprilli esimestel päevadel, siis põhimass saabub tavaliselt mai algul."
Seejärel veedavad lagled kaks-kolm nädalat kohapeal, nuumates end edasiseks rännakuks - nokkides rohuliblesid või ka orast.

Inflatsiooni aeglustumine on võimalik
Hüppelise tõusu eesmärk on mahtuda mõne aasta pärast inflatsioonile euroalal ettenähtud kriteeriumitesse. See aga ei taga euroga ühinemist.
Kommentaar
Maris Lauri
Hansapanga analüütik
Kuna aktsiisitõusu mõju kestab veel üks-kaks aastat pärast tõstmist, siis on inflatsiooni aeglustumine paari aasta pärast võimalik, aga mitte kindel.
Valitsuse plaani läbiminek sõltub ka sellest, kas suudetakse vältida halvemaid protsesse, nagu näiteks Lätis. Ideaalne majanduskasv lähiajal peaks olema praegusest madalam ehk 7-8% ja sellele peaks vastama ka väiksem inflatsioon.
Kui jätta kõrvale nafta- või maagaasihinna kõikumised, siis peaks majandusteooria kehtima selles osas, et osa hindade kiire tõusu puhul ei saa teised hinnad nii palju tõusta.
Plaaniga kaasas käivad tulumaksumuudatused jätavad inimestele küll natuke rohkem raha kätte, kuid see korjatakse teiste maksudega nüüd tagasi. Seepärast ei ole see inflatsiooni mõjutamiseks oluline tegur. Tulumaksu vähendamine suurendab tulusid, ilma selleta võib tarbimine kasvada väga vähe või isegi väheneda.

Kas majandus jahtub või järgneb šokk? 
Aktsiisimaksude tõstmine tuleb üllatuseks nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. Võimuparteid on ju suutnud luua kuvandi, et maksud saavad Eestis ainult alaneda.
Kommentaar
Viktor Trasberg
TÜ majandusteaduskonna dotsent
Samas tuleks meelde tuletada mitu asjaolu. Aktsiisimaksude viimine Euroopa Liidus kehtestatud minimaaltasemele on Eesti jaoks sundkäik. Üllatav on vaid see, et kütuse- ja elektrimaksed kallinevad kiiremini kui üleminekuperiood seda võimaldaks.
Maksutõusu ajastamine on Eesti puhul aga väga oluline. Tavaliselt toob tarbimismaksude kasv kaasa hinnatõusu nimetatud toodetele, mis võib üle kanduda ka muudele kaupadele. Kavandatav maksutõus kasvatab kindlasti Eesti üldist maksukoormust.
Miks selline järsk hinnatõus? Eks ikka seepärast, et rahandusministrit vaevab mure "rahva tervise, elukeskkonna ja looduse pärast". Tõsisemalt poolelt võiks nimetada kolme aspekti. Esiteks, aktsiiside järsk viimine EL-i tasemele kontsentreerib hinnatõusud ühte aastasse ja lubab loota seejärel euroalaga liitumise lähenemist. Nii aastaks 2011 või 2012.

Ivari Padar: aktsiisitõus teeb tuleva aasta tarbijatele raskeks
Rahandusminister Ivari Padari sõnul tähendab täna valitsuses kinnitatav aktsiisitõus, et järgmisel kolmel-neljal aastal ei kavandata täiendavaid maksutõuse.
Miks peab valitsuse erakorraline istung just täna maksutõusu heaks kiitma?
Oluline on maksupakett riigikogust läbi lasta enne riigikogu puhkust.
Valitsus pole isegi oma eelarvestrateegiat veel avaldanud, mis võiks anda aimu maksupaketi ennustatava mõju kohta. Millest siiski kiirustamine?
Tänane otsus on vajalik selleks, et saaksime neid makse eelarvestrateegiasse paremini kavandada. Strateegia tuleks moonutatud ja ebatruu, kui meil neid otsuseid käes ei oleks.
Selle paketiga ei tule lahendust ettevõtte tulumaksu küsimusele ja eraisikute investeeringute tulumaksuvabastusele, mis on ka koalitsioonilepingus kirjas?
Nende jaoks teeme suvel eraldi paketi. Ettevõtte tulumaksu kohta langetame otsuse juunis. Era-

Rice: USA ei lase Venemaal tõkestada raketikilbi rajamist
USA ei lase Venemaal tõkestada oma plaane raketikilbi rajamisel, kinnitas Moskvas Venemaa presidendi ja välisministriga kohtunud USA välisminister Condoleezza Rice.
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul leppisid Rice ja president Vladimir Putin kohtumisel kokku vähendada avalikus suhtlemises retoorikat, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Moskvas üritas Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumise eel pingeid maandada ka Saksamaa välisminister Wolfgang Steinmeier.
Kohtumine toimub reedel Samaras ja sellest loodeti avalööki ambitsioonikale Euroopa Liidu-Venemaa partnerlusleppele. Lepet on seni takistanud Poola vastuseis, kelle lihatoodetele on Venemaa embargo kehtestanud.

Venemaa ja USA leppisid kokku retoorika pehmendamises
Venemaa president Vladimir Putin ja USA välisminister Condolezza Rice leppisid tänasel kohtumisel kokku, et astutakse otsustavaid samme kahe riigi vahelistes suhetes valitsevate pingete vähendamiseks.
Vene välisminister Sergei Lavrov teatas kohtumist kommenteerides, et Rice rõhutas kui oluline on USA-Venemaa omavahelistes suhetes teineteise suunalise retoorika pehmendamine, seda eriti mõlemas riigis käesoleval valimiseelsel perioodil, vahendab telekanal Vesti.
Pooled leppisid kokku, et püütakse leida lahendust Kosovo iseseisvuse saamise küsimuses. Kohtumisel kinnitas Putin, et seisab Euroopasse paigaldatava raketikilbi vastu, kuna ei pea põhjendatuks Washingtoni väidet, et kilpi on vaja kaitseks Iraani ja Põhja-Korea rakettide eest.

Berezovski: Venemaa peab kommunismi kuritegusid tunnistama
Vene oligarh ja dissident Boris Berezovski leiab, et kuigi 9. mai tähistamine on venelastele tähtis, leiab ta, et ainus võimalus endiste ida-bloki riikidega suhteid parandada on tunnistada mineviku kommunismi kuritegelikku olemust.
Praegune dispuut Eesti ja Venemaa vahel on palju tõsisem kui senised Venemaa ja endiste vasallriikide vahel aset leidnud konfliktid - gaasisõda Ukraina ja Valgevenega, veinisõda Gruusiaga, leiab Berezovski Suurbritannia ajalehele Daily Telegraphile kirjutatud artiklis.
"Selle konflikti olemus seisneb tänapäeva Venemaa peamises lahendamata probleemis: Kreml ja president Vladimir Putin keelduvad tunnistamast Nõukogude režiimi kriminaalset olemust," leidis Berezovski.
Boris Jeltsin ei julgenud kommunismi kuritegelikuks kuulutada
Tegelikkuses päris Putin selle probleemi eelmiselt presidendilt Boris Jeltsinilt, kes tegi mitmeid vigu. Esiteks ei olnud Jeltsinil piisavalt tahtejõudu (või julgust) kommunistlikku režiimi kuritegelikuks kuulutada - eriti kui natsirežiim oli kommunistide ning Nõukogude salateenistuse tegevuse tagajärg, kirjutas Berezovski.

Moskvas hüppas Burda Modeni kirjastuse juht 10-korruse aknast alla
Burda Modeni kirjastuse peadirektor Ralf Luddemann hüppas 10-korruse aknast alla ja sai surma.
Vene õiguskaitseorganid kalduvad arvama, et 52-aastase peadirektor sooritas enesetapu, teatas Interfax.
Prokuratuur tegeleb hetkel asjaolude uurimisega, et välja selgitada kas on alust algatada kriminaalmenetlust.

Välisagentuur: Monrovia sadamast rööviti Eesti laev
Libeeria pealinna Monrovia sadamas rööviti nädalavahetusel eesti laev "Tahoma Reefer", mille meeskonda kuulub palju Vene kodanikest meremehi, teatab agentuur lenta.ru viitega AFP-le.
Vene kodanikust laeva kapten Vladimir Šteinberg rääkis eile agentuurile, et Monrovia sadamas seisnud laevale tungiti pühapäeval. "Matšeetedega relvastatud ründajad sõitsid laeva juurde kalapaatidega, ronisid pardale ja röövisid kõik, mis laeval asus," ütles kapten AFP-le.
Viimastel andmetel kuulub laeva meeskonda 115 inimest, kui palju on nende seas Venemaa kodanikke, seda ei ole täpsustatud.
Laeva meeskonna liikmed said kokkupõrkes vigastusi ja olid sunnitud pöörduma kohalikku haiglasse. "Kui me naasime haiglast sadamasse, siis laeva kai ääres enam ei olnud," teatas kapten.
Libeeria võimude andmeil märgati "Tahoma Reeferit" sõitmas Saint Vincenti lipu all Côte d'Ivoire territoriaalvete lähedal, teatab lenta.ru.

VIDEO:  Filipiinidel põletati valimisjaoskond ja tapeti kaks vaatlejat
Päev pärast kogressivalimiste algust Filipiini Vabariigis tungis relvastatud jõuk valimisjaoskonda ja tappis kaks inimest ning pani jaoskonna põlema.
Relvastatud mehed tungisid täna Filipiini saarestikus Batangase provintsis asuvasse valimisjaoskonda ja avasid seal tule, tappes kaks ja haavates vigastades kuut inimest, kirjutab Reuters.
Üks tapetutest oli kooliõpetaja ja teine valimistel viibinud vaatleja. Ka kooliõpetaja oli valimisjaoskonnas tööl vaatlejana. Peale tulistamist panid tapjad valimisjaoskonna põlema.
Maha põletatud valimisjaoskond asus Batangase provintsi põhikooli ruumides. Pealtnägijate sõnul valasid maja bensiiniga üle viis meest.
Kohaliku politsei esindaja sõnul võisid valimisjaoskonna ründamisel olla poliitised põhjused ja seosed kahe provintsilinna juhtiva poliitiku kandideerimisega kongressivalimisel.

Solana: EL pole läbirääkimiste alustamiseks Venemaaga valmis
Euroopa Liidu välispoliitika juht Javier Solana ütles, et EL ei ole veel valmis alustama läbirääkimisi Venemaaga uue partnerluse ja koostöö kokkulepe sõlmimiseks, seoses Venemaa probleemidega suhetes Poolaga.
"Me kavatsesime alustada läbirääkimisi EL ja Venemaa vahelisel tippkohtumisel, aga kahjuks see osutus võimatuks, kuna me peame lahendama probleemi seoses Venemaa impordikeeluga Poola lihale ja köögiviljale," vahendas RIA Novosti Solana sõnu.
EL ja Venemaa vaheline kokkulepe lõpeb 1. detsembril 2007. aastal. Poola pani veto läbirääkimiste alustamiseks eelmisel tippkohtumisel Helsingis 2006. aasta novembris, nõudes Venemaalt impordikeelu tühistamist.

VIDEO:  Gaza tänavatel on puhkenud viimaste kuude veriseim vägivallalaine
Kahe rivaalitseva Palestiina rühmituse vahelised lahingud Gaza tänavatel jätkuvad endiselt, hoolimata varem sõlmitud vaherahu kokkuleppest.
Rivaalitsevad Fatahi ja Hamasi võitlejad jätkavad lahinguid Gaza tänavatel, hoolimata uuendatud kokkuleppest ohjeldada üha kasvavat vägivallalainet Palestiinas, teatab Reuters.
Ametlikel andmeil tapeti eile neli palestiinlast, kellest kaks olid sõdurid. Samuti tapeti üks Hamasi võitleja.

VIDEO:  4-aastase briti tüdruku röövis kahtlustatava villa otsiti läbi
Portugali politsei otsis läbi villa, mille lähedalt rööviti nelja aastane briti tüdruk Madeleine McCann.
Lisaks maja läbiotsimisele viis Portugali politsei ülekuulamisele Suurbritannia kodakondsusega meesterahva, kirjutab Reuters.
Portugali kohaliku telekanali SIC Noticias väitel on maja võimude poolt pitseeritud, et viia seal läbi kohtumeditsiinilisi teste. Kohaliku politsei sõnul on ülekuulamisele viidud mees olnud võimudega koostööaldis.
Madeleine McCann rööviti oma voodist 11 päeva tagasi.
Erinevate annetustega on kogutud 5.14 miljoni dollari suurune vaevatasu, mida pakutakse inimesele, kes suudab tagada Madeleine McCanni turvalise kojujõudmise.

Soome riikliku ringhäälingu koduleht oli küberrünnaku all
Soome riikliku ringhäälingu Yleisradio koduleht/uudisteportaal on alates eilsest õhtust küberrünnaku all.
Soome ajalehe Helsingin Sanomat teatel ei saanud Yle.fi kodulehe ligi esmaspäeva õhtul ning probleemid algasid uuesti teisipäeva hommikul kella 8 alates.
Ylesradio teatas teksti-tv vahendusel, et tegemist ei ole tehnilise veaga, vaid küberrünnakuga.
Rünnaku päritolu ei ole praeguseks veel suudetud tuvastada.

Vene ajaleht: Venemaa kui ümberpiiratud saar
Vene ajaleht Novõe Izvestij (NI) kirjutab, et Eestis toimunud sündmused suurendasid Moskva "mittesõbralike naabrite" arvu, mis tulevikus vaid kahjustab Venemaad.
NI väidab, et 17-st riigist, millega Venemaa piirneb, on 11-ga suhted halvad või väga halvad. Nende hulgast vaid kolme riigi - Jaapani, Norra ja Hiinaga - on vastuolud tingitud ajaloolistest objektiivsetest asjaoludest.
Politoloog Dmitri Oreškini sõnul pole Venemaal seda, millega saaks tõmmata naaberriike: võimsat ja mitmekesist majandust. "Endise Nõukogude Liidu riigid soovivad elada nagu Saksamaal, aga mitte nagu Smolenski oblastis," märkis ta.
Riigiduuma liige Konstantin Zatulini sõnul ei tohi naaberriikidest otsida sõpru. "Nad on riigid, millel on iseseisvuse kujunemise periood, ja nende hulgas on loogiline otsida saaki, aga mitte sõpru," rõhutas ta.

Kanaaridel randus suurem seltskond immigrante
Eile randus Kanaari saartel paarsada Aafrika päritolu immigranti, möödunud teisipäevast saadik on saartele jõudnud 800 Musta mandri inimest.
Hispaania võimud teatasid, et enamuse immigrantidest moodustavad noored mehed Gambiast, Gineast ja Senegalist, vahendab BBC. Sisserännanute seas oli ka 30 last.
Eelmise aasta jooksul randus Kanaaridel umbes 30 000 immigranti. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on sisserändajate arv viimastel kuudel järsult langenud.
Siiski võib viimastel nädalatel märgata Kanaaridel taas immigratsiooni tõusutendentsi. Põhjused selleks peituvad soodsates ilmastikutingimustes ja selles, et Euroop Liidu piirivalveühendus Frontex ei patrulli enam Kanaari saarte ja Aafrika vahel.

Teadlaste väitel seab prügi põletamine tervise ohtu
Itaalia nanopatoloogid väidavad, et soojuselektrijaamad kahjustavad tervist, kuna nende saaste sisaldab tillukesi nanoosakesi, mis põhjustavad vähkkasvajaid.
Eriti ohtlikud on prügipõletusjaamad, mis paiskavad muu hulgas õhku ohtralt nanosuurusjärgus raskemetalle ja teisi väga mürgiseid ühendeid, nagu vähki tekitav polükloorbifenüül ja imetajate viljakust vähendavad dioksiinid.
Teadusasutusi, kus peenosakeste patoloogilist toimet uuritakse, on väga vähe. Üks niisugune asub Itaalias Modenas, Po madalikul, mis on Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonna kõrval inimtegevuse tagajärjel üks enim saastunud piirkondi Euroopas. Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel on inimeste keskmine eluiga seal õhusaaste tõttu kolm aastat lühem.
Kõige tõsisem põletusjaamade vastane argument on Itaalia nanoteadlaste väitel nanotasemel saastet blokeerivate filtrite puudumine.

Stefano Montanari: lahenduseks võiks olla päikeseenergia
Maineka Itaalia teadlase hinnangul tuleks seada eesmärgiks jäätmevaba tulevik ja võtta kasutusele senisest rohkem taastuvaid energiaallikaid.
Kui tillukesi osakesi uurite?
Nano tähendab ühiku miljardilist murdosa. Nanomeeter on miljardik meetrit. Nagu öeldakse - inimesega kõrvutades on üks nanomeeter sama, mis täring võrreldes maakeraga.
Peentolmu puhul räägime tavaliselt suurusjärgust PM10 ehk siis osakestest läbimõõduga kümme mikronit või kümme miljondikku meetrit. Meie uurime ühest mikronist ehk PM1-st väiksemaid osakesi.
Kuidas nanoosakesed tekivad?
Looduses tekivad need vulkaanipursetest või kivimite lagunemisel meres, ka kõrbes, kust kanduvad tuulega tuhandeid kilomeetreid eemale ja pärast sajavad vihmaga alla.
Aga viimastel aastakümnetel on ka inimene nanoosakesi tohutus koguses kõrgtemperatuuriliste põletusprotsessidega juurde tootma hakanud: sisepõlemismootorites, tuhastus- ja soojuselektrijaamades, ka tsemenditööstuses.

Eestil on kokkupõrkes Venemaaga Euroopa partnerite tugev toetus
Välisminister Urmas Paet ütles pärast EL-i välisministrite kohtumist, et kõik tema Venemaa teemadel sõna võtnud ametivennad toetasid eranditult Eestit.
"Eesti sai tugeva toetuse," ütles ühe teise liikmesriigi kõrge esindaja, kes kohtumist jälgis.
Paet keskendus eile neljale teemale: Eesti-vastased küberrünnakud, Vene võimude tegevusetus Eesti Moskva saatkonna piiramise ajal, suure idanaabri katsed taas kasutada majandushoobi poliitilistel eesmärkidel ning Venemaa ajakirjandusvabadus.
Välisminister avaldas pärast kohtumist intervjuus Eesti Päevalehele lootust, et võimalikult palju tema sõnavõtust jõuab Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja teiste EL-i esindajate vahendusel ka 18. mail Samaras aset leidvale Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisele.
Saksamaa vastab kirjale

Armeenia üritab kummutada parlamendivalimiste sohi süüdistusi
Kolmikvõidu said presidendimeelsed parteid, opositsioon heidab ette pettust.
Värvilist revolutsiooni Armeenias nähtavasti ei puhke, sest parlamendivalimiste tulemustega rahulolematud erakonnad suutsid tänavaile tuua vaid tuhatkond meeleavaldajat. Kuid poliitilised pinged püsivad.
Aserbaidžaanist sõjaga lahku löönud Artsahhist (endine Mägi-Karabahh) pärit peaministri Serž Sarkisjani juhitav konservatiivne Vabariiklik Partei saavutas ligikaudu kolmandikuga häältest võidu juba kolmandatel valimistel järjest. Temas nähakse ka samas kandis sündinud president Robert Kotšarjani järglast, kes kolmandaks ametiajaks kandideerida ei saa. Uus president valitakse 2008. aastal.
Kuid riigipea isiklik toetus aitas seekordsetel valimistel teisele kohale (14,7 protsenti häältest) tõusta miljonär Gagik Tsurukjani vastloodud reformistlikul Jõuka Armeenia Parteil. Nende 204 443 häält tekitas küll omaette sensatsiooni, sest erakond ise uhkeldab 400 000 liikmega.

Mai teine nädal: Laksub latikas ja laksub ööbik
Nüüd on unetutel taas öösiti midagi teha:
Eelmise aastaga ei saa seda kevadet võrreldagi - kui mullu algas mais lõõskav põud, siis sel aastal saavad lapsed mõnuga loikudes pladistada. Taimetarkadel on tänu vihmale mõnus eksamiaeg. Noh, ega ei tunne ära neid pisikesi peenral tärkavaid liblekesi - vahest ehk maltsa lillakasrohelised nääpsukesed ja tulika pisike leherosett ning nurmika kõrretutt - ikka tahame näha, mis tegu või nägu on lilleõieke. Kuid ka uusi õidepuhkejaid on kuhjaga. Metsaalused on jänesekapsavalged, põllud rakvereraipekollased, muru kassirattasinine, peenrad tulbipunased…
Linnud
Ma olen juba väsinud kordamast, et haned pole veel sooja saba alla saanud ja nokitsevad tuhandepealiste parvedena mõnuga põllumehe rahakoti kallal. Aga lõuna poolt oli uusi tulijaid sel nädalal kuhjaga - tervesse Eestisse jagub nüüd käokukkumist, nõndasamuti ööbikulaulu ja piiritajadki on kohal. Vaid peotäis tegelasi on veel tulemata - käosulane, hall-kärbsenäpp, videolaulik karmiinleevike ja mõned natuke tundmatud tegelased. Vahva oli eelmisel nädalal näha, kuidas meie pere suitsupääsukesed saabusid - oi seda piiri-pääri-kärritamist! Nüüd on ka hästi kuulda, kui raudkull külaskäigule tuleb - seda saadab vali pääsukesesädin. Räästapääsukesed tulid suure kambaga kolm päeva hiljem, aga siia ei jäänud kedagi. Hiiumaal paelub linnuvaatlejaid naaskelnokkade kõrval nüüd ka kummalise nimega lind - karkjalg. Sinikaelpardil on pojad pesast väljas.

Video: kibedad importmaasikad on kodumaistest odavamad
Ehkki siin-seal on olnud lettidel märgata ka tänavusi eesti maasikaid, kilohinnaga enam kui 200 krooni, valitsevad maasikaturgu hetkel mujalt
Ostjaile pakutakse Hispaania, Belgia ja Türgi maasikaid, mis maksavad eesti maasikatest kuni viis korda vähem, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Kaevetööd jätsid telefonisideta 3000 Elioni klienti
Loata tehtud kaevetööde käigus purunes täna kell 15.01 Elioni optiline kaabel, telefonisideta on jäänud 3000 klienti ning internetiühenduseta ja telepildita 900 klienti.
Optilise kaabli lõhkumine Jälgimäe-Kanava vahelise kruusatee ääres jättis telefoni- ja andmesideta Saku, Kiisa, Kohila, Tõdva, Kurtna, Kanama, Varbola, Pahkla, Järlepa, Hageri, Kohila ja Salutaguse kliendid. Katkenud on ka Saue, Saku ja Hageri klientidele telepildi edastamine.
Elioni spetsialistid on lõhutud kaabli väljakaevanud ja asunud optilist kaablit kokku keevitama.
Elion loodab ühendused taastada kella 18.
Teedrenaaži kaevetöid tegi ASPI AS ilma Elioni kooskõlastuseta.

Politseile tehtud annetusi ähvardab mitmekordne maksustamine
Politseinike taastumiseks annetusi teinud juriidilisi isikuid on tabanud ebameeldiv üllatus, sest nad peavad maksma tehtud annetustelt tulumaksu.
Tulumaksu peab maksma ka organisatsioon, kes annetusi edastab.
Eesti maksumaksjate liidu (EML) teatel on põhjus selles, et annetusi koguv organisatsioon, mittetulundusühing Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni Eesti Osakond ei kuulu tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.
EML on seisukohal, et riigistruktuurid peaksid abikampaaniate korraldamisel tegutsema koordineeritult. Enne, kui kutsuda üldsust üles annetusi tegema, tuleb läbi mõelda ka maksustamise küsimused.
Maksuprobleemi oleks saanud ära hoida, kui annetusi oleks asunud koguma asutus või ühing, kes vastab tulumaksuseaduses esitatud tingimustele.

Karu: tööjõupuudus pani Olympicut "Mantlipärija" kutset vastu võtma
Olympic Entertainment Grupi juht Armin Karu ütles täna, et tööjõupuudus oli üks tegur, mis pani teda ja ühtlasi kogu kontserni osalema TV3-s sügisel algavas telesarjas "Mantlipärija".
Karu sõnul oli algselt põhiline küsimus selles, et kas saade võib mingil moel kahjustada Olympic Entertainment Groupi mainet. "Kindlasti see ettevõtte mainet alla ei vii," tõdes Karu.
Lõplik positiivne otsus sündis aga seetõttu, et Eestis valitseb tööjõupuudus. "Me oleme enda juhtkonda laiendanud ka inimestega väljapoolt Eestit," ütles Karu. "Meie juhtkonnas töötab leedu rahvusest inimesi, meie juhkonnas töötab rootsi rahvusest inimesi. Aga väga tahaksime, et eesti võimekad juhid pääseksid samuti juhtima."
Karu sõnul jääb "maailma pikima tööintervjuu" edukalt läbinud juhi põhitöökoht Eestisse. Olympic Entertainment Group on Eestis üle kahekümne ettevõtte ning Karu sõnul sõltub ka võitja isiksusest, milline töökoht talle kõige paremini võiks sobida.

Venemaa Hansapanga ümbernimetamine Swedbankiks viidi lõpule
Alates tänasest kannab Hansapank Venemaal nime OAO Swedbank.
"Otsuse muuta Hansapanga nimi ja bränd Venemaal Swedbankiks tegime juba eelmise aasta kevadel. Nüüd on lõppenud kõik vajalikud juriidilised protseduurid ja mul on hea meel teatada, et brändi muutmine on teoks saanud," kommenteeris Swedbanki juhatuse esimees Jan Liden panga pressiteenistuse vahendusel. Ta lisas, et panga tegevusplaanid Venemaal jätkuvad nii nagu varem kavandatud.
Hansapank on tegutsenud Venemaa turul alates 2005. aastast, Hansa Leasing alustas tegevust 2002. aastal. Alates käesolevast aastast on pank oma tegevust laiendamas, sisenedes äripanganduse ja liisingu kõrval ka jaepanganduse turule. 2008. aasta lõpuks on kavas avada mitmeid uusi pangakontoreid Moskvas, Peterburis ja Kaliningradis.

Microsoft pakub koolidele IT-koolitust Veebistuudium
Microsoft Eesti jätkab teist aastat koolitusprogrammiga Veebistuudium, millega pakub IT-koolitust nii õpilastele kui õpetajatele.
Veebistuudium on Eesti üldharidus- ja kutsekoolidele mõeldud kaheetapiline dünaamiliste veebirakenduste arendamise koolitusprogramm, millest saavad osa võtta nii õpetajad kui õpilased. Suvel läbivad õpetajad kaks nädalat vältava intensiivkursuse, mida juhendavad BCS Koolituse lektorid Erki Savisaar ja Jaagup Kippar, teatas Microsoft Eesti.
Sügisel käivitavad õpetajad oma koolides Veebistuudiumi kursuse, mis annab õpilastele võimaluse tutvuda andmebaasipõhise veebiprogrammeerimisega kasutades ASP.NET 2.0 veebitehnoloogiat. Kursus põhineb vabavaralistel tarkvaradel Microsoft Visual Studio 2005 Express ja SQL Server 2005 Express.
Möödunud aastal osales Veebistuudiumis 26 kooli üle Eesti ja kokku läbis veebiarenduse kursuse üle 300 õpilase. Sel aastal on plaan laiendada programmi 15 uue kooli võrra ja kasvatada õpilaste arvu 500-le.

Eesti Pank: majanduskasvu kiirus alanes mõõdukalt
Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt kasvas Eesti majandus käesoleva aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,9 protsenti.
Alla 10-protsendilist aastakasvu nägime viimati 2005. aasta alguses.
Majanduskasvu aeglustumine esimeses kvartalis oli üldiselt ootuspärane. Samas väärib tähelepanu, et hooajaliselt korrigeeritud kasvunäitaja järgi majanduskasvu langustrend katkes. Teisiti öeldes oli SKP kasv eelmise kvartaliga võrreldes kiirem, kuigi aastakasvu tempo langes.
Eeldatavasti johtus majanduskasvu mõõdukas alanemine investeerimisaktiivsuse alanemisest, samal ajal kui eratarbimise kasv võis isegi kiireneda. Kiireks jäi esimeses kvartalis ka hinnakasv ning jooksevhindades mõõdetava SKP kasvukiirus ei pruukinud üldse alaneda.

Investeerimisfirma omandab Chrysler Groupis enamusosaluse
Rahvusvaheline investeerimisfirma Cerberus Capital Management omandab 80,1% Chrysler Groupi aktsiatest, ülejäänud aktsiad jäävad Daimler AG omandusse.
AS Silberauto teatas, et ettevõttel on maaletoojaleping Chrysler International Corporationiga ning seoses Chrysler Groupi aktsiate müügiga Eestis midagi ei muutu.
AS Silberauto jätkab Chrysleri Jeepi ning Dodge'i sõiduautode müümist ja hooldamist Eestis. Selle aasta nelja esimese kuuga on mõlema Chrysleri alambrändi müük tõusnud võrreldes eelmise aastaga 51% - sel aastal müüs Chrysleri esindaja 161 autot ning eelmisel aastal 107 autot.
Samuti jõudsid sel aastal turule mitmed uued mudelid eesotsas Chrysler Sebringu ning Dodge Nitro ja Avengeriga.

Statistikaamet: märgata on majanduskasvu aeglustumist
Statistikaameti esialgsel hinnangul oli Eesti majanduskasv selle aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,9%.
Kõige kiirem kasv püsivhindades oli finantsvahenduse tegevusalal. Majanduskasvu mõjutas finantsvahenduse kõrval kõige enam jätkuvalt kiire kasv töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning transpordi, laonduse ja side tegevusalal. Viimase kahe tegevusala lisandväärtuse kasv on esialgsel hinnangul aeglustunud.
Kompleksse metoodika järgi arvutatud esialgse SKP selle aasta esimese kvartali kohta avaldab statistikaamet pressiteatena 11. juunil.

Õlleliidu juhiks sai Cardo Remmel
Eesti õlletootjate liit valis presidendiks Cardo Remmeli.
"Liidu peamine eesmärk on leppida ühiselt kokku mängureeglid," ütles Remmel õlleliidu vahendusel liidu lähimaid eesmärke tutvustades. "Eelkõige hõlmavad ühtsed tõekspidamised kangete õllede promotsiooni ning n-ö alaealistele suunatud reklaame."
Uuringud näitavad, et eestlaste õlletarbimises on viimase kahe aasta jooksul toimunud areng kvalitatiivsele arengule - üha enam eelistatavad tarbijad madalama alkoholisisaldusega, väiksemas pakendis ning kvaliteetsemaid jooke.
Õlletootjate liit on Eesti esimene alkoholitootjate eneseregulatsiooni organisatsioon, mille eesmärgiks läbi ühtsete eetikastandardite aidata kaasa õlletootjate vastutustundlikule tegutsemisele. Õlleliidu liikmeteks on Saku Õlletehase AS, A. Le Coq Tartu Õlletehas ning AS Saaremaa Õlu.

Märtsis turistide arv kasvas
Märtsis peatus statistikaameti andmetel majutusettevõtetes 7000 turisti enam kui aasta tagasi.
Elavamalt kui eelmisel aastal kasutasid majutusettevõtete teenuseid Eesti elanikud. Aastataguse märtsikuuga võrreldes peatus majutusettevõtetes 5900 siseturisti rohkem.
Eesti peamise välisturismipartneri Soome turistide arvu langustrend on vähenemas. Majutusettevõtete teenuseid kasutas ainult 1% vähem Soome turiste kui märtsis aasta tagasi. Tunduvalt enam kui eelmisel aastal peatus majutusettevõtetes Norra, Venemaa, Läti ja Leedu turiste.
Märtsis kasutas majutusettevõtete teenuseid 78 000 välisturisti ja 69 000 Eesti elanikku.
Märtsis oli külastajatele avatud 657 majutusettevõtet 15 000 toa ja 32 000 voodikohaga. Keskmisest suurem voodikohtade täitumus oli Põhja- ja Lääne-Eestis. Välisturistid eelistasid suuri, kallimaid ja enam lisateenuseid pakkuvaid majutusettevõtteid - märtsis peatus 69% välisturistidest suurtes, üle 100 toaga majutusettevõtetes.

Autoostujärjekorrad on tagasi
Defitsiidiajastu on tagasi: viimaste aegade müüduimate autode ootejärjekord võib isegi sügistalve ulatuda.
Samas saab vähenõudlik inimene auto päevaga kätte, sest igal müüjal on laos mingi kogus autosid. Kui aga laos saada oleva auto varustus või värv ei sobi, peab ootama, kirjutab Äripäev.
Näiteks Mazda3, mille n-ö odavama otsa autosid on laos küll ja küll, kuid kõik on punased. Kui punane ei sobi, siis peab tellima ja kuni kolm kuud kannatama. Seevastu Ford Focuseid on Paldiskis laoplatsil tervelt 11 värvi, vaid valget ei ole. Kes tahab valget, sel tuleb kolm kuud oodata.
Omaette teema on muidugi meie rahvuslik eripära - aprilli müüduim sõiduauto oli Honda linnamaastur CR-V. Esikümne piirimail püsib aga juba aastaid pea miljonikroonine Toyota Land Cruiser. Nii Honda CR-V kui ka Land Cruiseri huvilisel tuleks võtta teadmiseks, et enne novembrit kumbagi ei saa.

Narva silla sulgemine tõstab veo hinda 10%
Tänane Narva silla sulgemine tõstab Venemaa transpordi hinda Peterburi-Tallinna vahel umbes 3000 krooni võrra.
Et Peterburi ja Tallinna vaheline teekond pikeneb Pihkva kaudu sõites 292 kilomeetri võrra ja autovedajale on ühe kilomeetri omahind umbes 10 krooni, siis tõuseb ühe suuna täiskoorma hind Tallinna ja Peterburi vahel vähemalt 3000 krooni, kirjutab Äripäev.
Praegu on täiskoorma hind 25 000-30 000 krooni.
"Aga kust meie selle raha ikka võtame," ütles sutotranspordifirma ASi Lajos üks omanikke Einar Vallbaum ja lisas, et kliente on hinnatõusust juba teavitatud.
Vallbaumi sõnul on praegugi Luhamaal järjekorrad ja nüüd võib sinna lisanduda Narva piiripunkti koormus. "Sinna tuleb hullumaja," ennustas ta.

Laev vigastas Väinameres Elioni valguskaablit
Möödunud neljapäeva õhtul vigastas seniteadmata laev Väinameres asuvat Elioni valguskaablit, kuid siiani on ettevõte suutnud teenuse kvaliteedi säilitada.
Elioni esindaja sõnul on tegemist esmakordse juhtumiga, kus ettevõtte merekaabel on Eesti-sisestes vetes kannatada saanud. Kõik senised intsidendid on juhtunud rahvusvaheliste kaablitega. Oma Saare andmetel võis laev merekaablit vigastada ankruga, kirjutab Oma Saar.
Elioni teenuste kvaliteet juhtumi tõttu langenud ei ole ning viga on võimalik parandada kliente häirimata. "Kui olukord peaks halvemaks minema, oleme valmis oma asjad ümber korraldama," lausus Elioni esindaja.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

OÜ Karitsu Rantšo laudas kasvavad võimsad ja uhked limusiinipullid
Nimed nagu korralikus mälumängus: kes küll on Leino Vessarti farmis asuvad Belgia sinine, limusiin, punane angus, simmentali ja hele akviteen.
"Boy, Boy!" hüüab Eesti suurima lihakasvatusfarmi Karitsu Rantšo peremees Leino Vessart uhket valget pulli. Loom hakkabki innukalt kutse peale vastu sammuma, kuid jääb äkitselt toppama ja lahkub eemalduvate lehmade sabas. "Karjamaal lähevad nad araks," täheldab Vessart.
Julgemad pole loomad ka teisel karjamaal ja hoiduvad aupaklikku kaugusse. Kiirelt loendab Leino Vessart vasikad üle - neid saab üheksa ja kõik peaks olema kohal. Eelmisel päeval aga oli osa vaatamata elektrikarjusele metsa putkanud. "Nii nad kipuvad tegema jah, aga pärast tulevad tagasi," teab farmi peremees.
Laudas on loomad sootuks julgemad ning uudistavad tulijaid nohinal. Teiste seas torkab silma putku pannud Boy sarnane laia turjaga valge pull, kelle naha all joonistuvad välja uhked lihased. "Belgia sinine," selgitab Leino Vessart. Puhtalt seda tõugu loomi rantšos ei kasva, neid kasutatakse ristamiseks, samuti nagu punast angust, simmentali ja heledat akviteeni. Loomi on terves rantšos kokku 300 ringis ning lihaloomade kasvatamise kõrval tegeleb ettevõte agaralt ka tõuaretuse ja tõuloomade müügiga.

Ventspils Nafta aktsiate kantimise süüdistus Gildile
Läti ettevõte Latvijas Nafta Tranzits (LNT) kaebas üleeile kohtusse Eesti investeerimispanga Gild Financial Advisory Services (Gild), nõudes neilt tagasi u 226 miljonile kroonile hinnatud Ventspils Nafta aktsiaid.
LNT-d esindav Lextali vandeadvokaat Tarmo Sild ütles, et neil on alust arvata, et Gild on maksnud nelja protsendi Ventspils Nafta aktsiate eest 15 miljonit dollarit.
Gild keeldus esialgu selgitustest LNT-le, kuid pärast Harju maakohtu määrust teatas investeerimispank LNT esindajale, et makse on tehtud Nibre Enterprises Corporationi nimel, mis on registreeritud Briti Neitsisaartel eelmise aasta augustis.
Vahetult enne 27. aprillil toimunud Ventspils Nafta aktsionäride üldkoosolekut avalikustati, et ettevõtte aktsionäride nimekirjas on LNT aktsiate arv kahanenud 4,2 miljoni aktsia võrra. Puuduvate aktsiate omanikuks on märgitud Nibre Enterprises Corporation, mille tegevuse ja esindajate kohta LNT-l informatsioon puudub.

Tartu Sadamateatris peeti teatrifestivali Savilind
Tartu Sadamateatris peeti festivali Savilind, mis on Tartu Kroonuaia kooli teatrifestival, kus osalevad erivajadustega lastest ja noortest koosnevad näitetrupid.
Tänavusel viiendal festivalil osales 170 last 14 koolist ning külalisena Jõgeva haigla päevakeskuse täiskasvanute trupp, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Savilinnud teatrifestivali žürii ei selgita paremusjärjestust. Püütakse leida ja hinnata iga trupi puhul omapärast ja väärtuslikku.
Sellise festivali idee sai alguse aastal 2002, kui Päinurme koolis peeti väikest näitemängupäeva. Tartu Kroonuaia koolipere arvas, et midagi taolist võiks hoopis suuremalt korraldada ning järgmisel aastal sündiski Savilind.

Aapo Pukk valiti Washingtonis maailma portreekunstnike esiviisikusse
Ameerika Portreekunsti Ühingu korraldatud ülemaailmsel Portreekunsti konverentsil 2007, pälvis kunstnik Aapo Pukk auhinna First Honor Award, jõudes kunstikoguja Matti Miliuse portreega 700 osavõtja ja 1300 töö hulgast esiviisikusse.
Aapo Pukki sõnul on First Honor Award kõrgeim autasu, mis Eesti kunstnikule seni omistatud. Oma edu peab maailmanimega portretist ka Eesti kunsti saavutuseks.
Žürii liikme, 5 USA presidenti portreteerinud Raymond Everett Kinstleri sõnul oli Aapo Pukki maal tema esimene valik. Ka portreekunstnike ning tunnustatud pedagoogide John de La Vega ja Jason Bouldin'i hinnangul oli Pukki maal konkursi parim.
Elutöö kuldmedal anti legendaarsele Harvey Dinnerstein'ile, Kujutava kunsti hariduse autasu läks Jacob Collinsile.
Pressi huvi Eesti kunstniku ning tema poolt portreteeritud isiku vastu oli suur ning Aapo Pukk andis Ameerika kunstiväljaannetele rea intervjuusid, millest tutvustas ennast, oma sünnimaad ning kunstikogujat Matti Miliust.

VIDEO:  Cannes'i filmifestivali ettevalmistustööd on täies hoos
Homme algav Cannes'i filmifestival toimub tänavu 60-dat korda ja ettevalmistused staaride paraadi vastuvõtmiseks on jõudnud lõpusirgele.
Cannes'i filmifestivalil on fännide ja meedia huviorbiidis nii Hollywoodi staarid kui vähem tuntud arthouse-kinokunsti tipptegijad, kirjutab Reuters.

Pronksmehe vanasse elupaika Tinasõduri lasteaed? 
Kunstnikud lõid meie palvel visioone, mis sobiksid Tõnismäele Aljoša asemele.
Heie Treier
kunstiteadlane
Praegu pole muud, kui tuleb aktsepteerida kujunenud olukorda ning mõelda, mis saab edasi - makrotasandil (poliitika) ja mikrotasandil (tühi plats rahvusraamatukogu vastas). Ilmselt oleks mõistlik käituda kuidagi teraapiliselt, lohutavalt ja tulevikku suunatult.
Kuna väga häid tänapäevaseid monumente on vähe ka teistes riikides, paneb Päevalehe palve - mõelda see kiiruga välja - mu üsna keerulisse olukorda. Kunstiteadlasena juhin tähelepanu: nimetatud monument on mõtteliselt juba olemas!
2001. aastal avaldas ajakirja Kunst.ee esimene number New Yorgi kunstniku Joyce Bursteini artikli "Monument Eesti jaoks". Ta teeb ettepaneku austada sõltumatut vaimu, mis on meie maad ja rahvast hoidnud läbi ajaloo.

Megadeth alustas tagasiteed juurte juurde
Täna ilmus USA thrash-metal legendil Megadeth uus plaat, bändi juht Dave Mustaine nimetab albumit "United Abominations" tagasiminekuks juurte juurde.
"Ma olen alustanud tagasiteed, mis mulle tundub, on õige. Siin me oleme, see on tõeline Megadethi album," vahendab agentuur UPI Mustainet.
Mustaine lisas, et uus materjal nõuab keerulist kitarrimängu ja erilist energiat, et kvalifitseeruda Megadethi lauludeks.
"United Abominations" on Megadethi 11. album, eelmine plaat "The System Has Failed" ilmus 2004. aastal. Plaadil on uus töötlus 1994. aastal ilmunud laulust "A Tout Le Monde", mida Mustainel aitab laulda Cristina Scabbia ansamblist Lacuna Coil.
Uue albumi nimi on sõnademäng - United Nations vs United Abominations (jälestus). Plaadi kaanel on näha ka ÜRO hoone hävinemist.

VIDEO:  Sylvester Stallone tunnistas üles keelatud ainete vedamise Sydneysse
Näitleja Stallone tunnistas Sydney ringkonnakohtus seadusega keelatud hormoonikasvu tõhustava aine omamise ja toomise Austraaliasse.
Rocky filmide staar Sylvester Stallone võttis täna Sydneys toimunud kohtuistungil omaks süü hormoonikasvu soodustava aine toomise Austraaliasse, kus aine omamine on seadusega keelatud, kirjutab Reuters.
Stallone advokaat Philip Boulten edastas kohtule ka näitleja vabanduse, milles seisab, et viimane kahetseb oma tegu ja palub vabandust.
Tollitöötajad pidasid Stallone kinni tänavu veebruaris Sydney lennujaamas, kui näitleja pagasist avastati keelatud ainet.
Sylvester Stallone saabus Austraaliasse reklaamima oma viimast linateost "Rocky Balboa".
Tollitöötajad avastasid nii Stallone reisipagasist kui hiljem läbi viidud haarangul näitleja hotellitoast kokku 48 väikest pudelit hormoonikasvu soodustava ainega.

Muutuv Eurovisioon pakub väljakutseid
Juhan Paadami sõnul on ida suunda kaldunud Eurovisioon väljakutse teletegijatele.
Järjekordne Eurovisioon on lõppenud. Torm pesukausis ei taha aga kuidagi vaibuda. Miks me jälle poolfinaalist edasi ei saanud? Miks võimutsevad "kahtlased" slaavi maad? Miks on palagan tähtsam kui muusika? Mis saab edasi?
Kuna Eurovisioon on tänu igal aastal lisanduvatele uutele osalejatele lauludest sama umbes nagu Liivalaia tänav tipptunni ajal, käivad jutud kahe poolfinaali korraldamisest.
Aastaid Eesti eurolaulukarusselli vedanud Juhan Paadami sõnul on kahe poolfinaaliga lauluvõistlus eelkõige väljakutse tegijatele, sest esmalt tõuseb esile küsimus: kas kolmele saatele jätkuks vaatajaid?
Kogenud telemehena tõstatab ta sujuvalt veel terve rea küsimusi, näiteks milline saab olema saadete tase, kust leitakse raha ning mille alusel jagada riigid poolfinaalidesse?

Krimikirjanduse õhtu Apollos
Täna kell 18 räägitakse Tallinnas Apollo raamatumaja kohvikus kriminaalkirjandusest. Selle kevade viimases Apollo kirjandusklubis vaadeldakse koos Krista Kaera ja Jaan Martinsoniga kriminaalkirjandust Agatha Christiest Boriss Akuninini ehk klassikalisest briti detektiivromaanist USA karmi krimikirjanduseni. Ilmselt on kriminaalromaanide osas sõna sekka öelda peaaegu igal inimesel.

Candy Dulfer esineb Eestis
Oma maailmaturnee käigus esineb suvel Eestis kuulus naissaksofonist Candy Dulfer. Oodata on väga head funk'i, souli ja R'n'B'-d, lubavad korraldajad. Programmis "Candy & Friends" löövad kaasa lauljatarid Berget Lewis ja Rosie Gaines, ning muusikud Chance Howard, Kirk A. Johnson, Rhonda Smith, Thomas Bank ja Ulco Bed. Kontsert toimub 9. juulil Estonia kontserdisaalis

Pileti Eesti-Inglismaa jalgpallimatšile 6. juunil võitis Põltsamaa neiu
Jalgpalliprojekti 11 sõpra, Eesti emakeeleõpetajate seltsi ja Eesti jalgpalli liidu poolt aprillis läbi viidud üle-eestilise jalgpalliesseede kirjutamise võistluse parimaks tunnistati Põltsamaa ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane Älis Kulp.
Oma töös "Unustamatu jalgpallielamus" ühendas Kulp meeldejäävalt isikliku läbielamise vutimurul meenutusega mullusuvisest jalgpalli MMist, millest ta ise Saksamaal olles vahetult osa sai.
Kulpile järgnesid Erki Parik (Otepää Gümnaasium 11. klass) ja Karina Kesvatera (Tsirguliina Keskkool 11. klass), kes said tasuta pileti 2. juunil peetavale Eesti - Horvaatia vahelisele mängule.
Parimate töödega on võimalik tutvuda aadressil www.11sopra.eu.
Võistluste läbiviijad plaanivad jalgpalliteemalise esseevõistluse korraldada ka järgmisel aastal. Eesmärgiks on uurida noorte assotsiatsioone jalgpalliga, samuti ärgitada noori otsima jalgpalli seoseid muude eluvaldkondadega.

Jalgpall: Levadia pälvis taas Eesti karikavõidu
Tallinna FC Levadia võitis kuuendat korda Eesti jalgpallikarika finaali.
Kadrioru staadionil peetud finaalis võitsid valitsevad Eesti meistrid ja ka tänavused tabelisejuhid sel hooajal kodus veel kaotuseta püsiva Narva JK Transi 3: 0 (2: 0). Esimesed kaks väravat lõi penaltipaigalt Konstantin Nahk 26. ja 35. minutil, kolmanda 49. minutil Tarmo Kink, vahendab Sportnet.ee.

Jalgrattasport: Kalev Chocolate Team katkestas Poolas
Kõik Eesti jalgratta profimeeskonna Kalev Chocolate Teami liikmed katkestasid täna Varssavis peetud 165,9 km pikkuse 2. kategooria ühepäevasõidu Memorial Andrzeja Trochanowskiego.
Kolmikvõidu said Poola ratturid. Esimesena ületas finišijoone Tomasz Lisowicz (Polsat Polkowice), neli sekundit hiljem tuli Piotr Zaradny (DHL-Author) ja kümme sekundit kaotas võitjale Lukasz Podolski (Weltour), vahendas Sportnet.ee.
Homme peetakse samas kriteerium. 4.- 6. maini osalevad Šokolaadipoisid Lõuna-Poolas peetaval 1. kategooria velotuuril Szlakiem Grod?w Piastowskich. Päev enne seda toimub soojendusena kriteerium.

Kanepi alustas Roomas võiduga
TENNIS:
Avaringis alistas eestlanna 6: 3, 6: 3 maailma 60. reketi 26-aastase hispaanlanna Lourdes Dominguez Lino, vahendab Sportnet. 
Kanepi suutis avasetis suurepäraselt ära kasutada murdepallid, realiseerides neist mõlemad kaks. Vastast saatis edu aga vaid ühel juhul seitsmest ja see sai ka määravaks. Kanepi lõpetas seti oma pallinguga 6: 3.
Teises setis ei suutnud kumbki mängija oma servigeime hoida, Kanepi murdis vastase pallingu koguni neljal neljal korral. Lino suutis eestlanna pallingu teises setis võtta kahel korral ja sellest jäi väheks.
Kanepi lõpetas mängu Lino servil 6: 3 ja kohtub teises ringis kuuenda asetusega venelanna Dinara Safinaga (WTA 9).

Jaan Mölder valmistub Sardiinia ralliks
AUTOSPORT:
Hetkel sarja punktitabelis kolmandat kohta hoidev Jaan Mölder jun koos kaardilugeja Katrin Beckeriga valmistusid Sardiinia ralliks esmaspäeval toimunud testisõiduga Itaalias.
"Testisõit kulges suhteliselt hästi," tõdes Jaan Mölder esmaspäeva õhtul. "Sardiinia teed on eelmisest aastast tuttavad ja usun, et leidsime oma Suzuki Swiftile igati sobiva seadistuse."
Mullu võistlesid Jaan Mölder ja Katrin Becker Sardiinia rallil esimest korda ning see võistlus oli neile ka esimeseks ralliks Suzuki Ignise roolis. Tookord saavutati oma klassis 12.koht, kuid olulisem oli tutvus kohalike oludega.
"Tänavu on Sardiinia rallil palju uusi katseid," kommenteeris Jaan Mölder eelseisvat võistlust. "Ainult teine päev on enam-vähem sarnane mullusega. Aga üldiselt mulle see võistlus ei istu. Mulle meeldivad rohkem kiiremad katsed, aga Sardiinia teed on liivased, kitsad ja libedad. Palju on mäkkeronimist, mis esiveolisele autole eriti hästi ei sobi. Lisaks lähevad liivased teed kiirelt roopasse ja siis peab hästi ettevaatlik olema, sest roopast välja sõites võib kergelt ka teelt välja sõita. Eelmise aasta kogemus aitab siiski nii palju, et tuttavatele katsetele on kiiruslegend olemas ja vajab tutvumise ajal vaid parandusi."

Baruto jätkab võidulainel
SUMO:
Kolmandal päeval käis 197 sentimeetri pikkuse ja 174 kilogrammi kaaluva 22-aastase, hetkel Juryo divisjonis lääne 11. real asetseva Baruto jaks üle 31-aastasest Juryos ida üheksandal real paiknevast Takanowakast (190 cm, 149 kg), vahendab Sportnet.
Eestlase võidutehnikaks oli sarnaselt kahele avamatšile yorikiri. Baruto jätkab võistlust täisedu kolme võiduga, Takanowaka on kaotanud aga kõik senipeetud kolm kohtumist.
Kahes esimeses matšis alistas Baruto Kobo ja Tamarikido.
Eelmisel aastal võistles Baruto, kodanikunimega Kaido Höövelson, Tokyos peetaval Natsu-bashol Makuuchi divisjonis, lõpetades 11 võidu ja nelja kaotusega turniiri hinnatava kolmanda kohaga.

Kanada kandsid kullale taktika ja meeskonnahing
Eesti hokiasjatundjate hinnangul pälvis
Värskele maailmameistrile tõi edu hästi komplekteeritud meeskond ning küps mänguplaan. Kanada hokimehed võitsid Moskvas kõik üheksa kohtumist, vajades vaid vahegrupiduellis Tšehhimaaga lisaaega. Otsustavas faasis lõid värsked maailmameistreid konkurente tasakaalustatud ründe- ja kaitseliini koostöö, meeskonnamängu ja treener Andy Murray õnnestunud taktikavalikuga.
Eesti hokikoondise peatreener Jorma Räisänen nimetab turniiri silmapaistvaimaks mees-konnaks küll pronksile jäänud Venemaad, kuid tunnustab Kanada saavutust. "Maailmameistrite meeskonnamäng oli väga hästi organiseeritud. Tunnen Murray hokifilosoofiat ning tean, kuidas ta suudab mängijatest viimase välja pigistada," kommenteeris Räisänen.

Uus Värnik: rohkem tööd ja vähem möla
Teised odaässad võistlevad, sõnaahtraks pärssunud Värnik rassib aga kangiruumis.
On maikuu keskpaik. Maailma odaviske edetabelit juhib 86.39 meetriga Ateena olümpia ja mulluse Göteborgi EM-i kullamees norralane Andreas Thorkildsen. Teispool Soome lahte vorbib Tero Pitkämäki - samuti 90-meetri-mees - parasjagu treeningul kergekäeliselt 85-meetriseid kaari. Tallinnas valab higi 29-aastane Antsla mees Andrus Värnik, kelle eelmine hooaeg küünarliigese vigastuse tõttu untsu läks.
"Nüüd üks ja ilus. Tehniline," utsitab endine tippodaviskaja Heino Puuste oma hoolealust. Värnik puristab veidi peru suksu kombel, sülitab tirtsu sülge maha ning keskendub 5-6 sekundit, läheb seejärel katsele... 100!
Ent see pole siiski raudse tšehhi Jan Zelezny maailmarekordi ületamine 152 sentimeetriga. Värnikul on käsil hoopis tõsine kangitrenn ning ta on just 100 kilo sirgetele kätele rebinud.

Suusatajad ei oota looduselt armuande
Toimumise eel vastakaid emotsioone tekitanud Tallinna vanalinna suusasprint on nüüd läbi. Kas keset maikuud on mõtet vanalinna lund vedada?
Enne võistlust ütles talupojatarkus ja enamik kiibitsejaid, et mai keskel suusavõistlust korraldada on arutu. Minulegi tõi plaanitavast võistlusest kuulmine kõi-gepealt meelde sordiaretaja Ivan Mitšurini (kuri) kuulsa ütluse: "Me ei oota looduselt armuande, vaid võtame need ise" ja muinasjutud, kus kuri võõras-ema saadab võõrastütre tuisusel talvepäeval metsa värskeid maasikaid otsima. Teisalt leidis üritus kõigest hoolimata toetajaid ja kohaletulnud võistlejate koosseis oli ka aukartustäratav.
Kui üritust tagantjärele kõr-valtvaatajana ja suusaraja läheduses mitte elava inimesena hinnata, siis kõige rohkem paneb õlgu kehitama selle toimumise aeg. Maikuus on suusatajad tippvormist kaugel, kaugemal kui ühelgi muul ajal aasta vältel.

Marko Asmer stardib omal riisikol Bukarestis
Asmeri F3 tiim on teinud otsuse, et Marko Asmer osaleb nädalavahetusel Briti vormel-3 sarja etapil Bukarestis. "Esialgu teeme seda omal riisikol, sest Jaapani ThreeBondilt ametlikku nõus-olekut pole. Lennupiletid on broneeritud," teatab poja mänedžerina toimiv Toivo Asmer.
Noor Asmer sõidab tänavu nii Jaapani kui Briti F3 sarja, nädalavahetusel peaks ta seega startima nii Bukarestis kui ka Motegi rajal Jaapanis. Lepingu kohaselt ThreeBondiga saab ta Briti sarjas sõita ainult vabadel nädalavahetustel. Toivo Asmer kardab jaapanlaste poolt komplikatsioone, kuid juhtpositsioon Briti sarjas HiTechi meeskonnas on meelitav. Asmer on võitnud Briti sarjas kolm sõitu neljast ega taha kaotada punkte, mis eemalejäämise korral paratamatu. "Mingi karistuse võime jaapanlastelt ehk saada, aga ma ei usu, et nad pikka kohtuteed ette võtaksid. Küllap saame kokkuleppele," hindab Toivo Asmer.

Starman ehitab Haapsalusse uue kaabellevivõrgu
AS-il Starman valmib Haapsalus augustiks uus kaabellevivõrk, mis teeb kohalikele elanikele kättesaadavaks interneti- ja telefoniteenused ning paljukanalilise kaabel-TV.
AS Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul alustati Haapsalu kaabelvõrgu ehituse planeerimist juba eelmise aasta lõpus ning töödega plaanitakse lõplikult valmis saada hiljemalt käesoleva aasta detsembriks. Esimesed majapidamised ühendatakse võrguga aga juba käesoleva aasta augustis, teatas firma.
"Haapsalu elanikele on valikuvõimaluse suurenemine kindlasti positiivseks uudiseks ning tõenäoliselt mõjub Starmani Haapsallu tulek klientide poolt vaadatuna hästi ka seniste teenusepakkujate hindadele. Oleme valmis pakkuma hinna ja kvaliteedi suhet, mis seni kohalikele inimestele kättesaamatuks jäi," lisas Hartikainen.
Seni klientide erilise poolehoiu teeninud võimalustest on ka Haapsalu elanikel võimalik liituda Starmani kolmikpakettidega, mis ühendavad soodsalt kõik ligikaudu 60 Haapsalus levima hakkavat kaabel-TV kanalit, tasuta võrgusiseste kõnede võimalusega telefoniteenuse ja kiire internetiühenduse.

Selver andis välja veiniatlase
Selveri kauplustes jagatakse täna veiniatlasi, mille eesmärk on julgustada inimesi ka pisut erilisemaid veine proovima.
"Veiniatlas aitab Selveri veinivalikust välja sõeluda mõned head veinisõprade seas järeleproovitud tooted, milles ei pea pettuma," rääkis veiniekspert Kalev Kesküla. "Kindlasti leiab sealt palju eripäraseid veine, mida paljud ise valida ei julge. Veiniatlas aitab valikut kergemaks teha ja julgustab ostma ka maitsmata pudeleid."
A-Selver AS ostu- ja turundusdirektor Iivi Saare sõnul saavad omale tasuta veiniatlase kõik, kes on ostnud pudeli veini. "Veiniatlase eesmärk on tutvustada pisut erilisemaid veine. Veinid on atlases riikide järgi, igal veinil on juures toidusoovitus, veini kirjeldus ja hind. Atlase lõpus on ka eraldi gourmet valik. Nii on inimestel hea võimalus just endale sobiva veini valida," lisas Iivi Saar.

Maag tõi turule uue võide
Maag Piimatööstuse toob kauplustesse müügule uue, klaaspurgis maitserohelisega maitsestatud võide nimega Ekstra Võideluks.
150grammi võiet mahutavat klaaspurki on mugav kasutada - transportimisel ei deformeeru ja on kindlalt taassuletav, teatas Maag.
Ekstra Võideluks annab toidule suviselt värske ja hõrgu maitse ning sobib nii hommikuvõileivale kui ka piknikulauale. Ekstra Võideluks sisaldab 91% piimarasva.

BIG avas Maardus esinduse
Täna avas Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) Maardus oma 15. esinduse Eestis ja viienda Harjumaa piirkonnas.
Alates tänasest on võimalik Harjumaal lisaks Tallinna esindustele kõiki BIGi poolt pakutavaid tehinguid teha ka Maardus. Maardu Kaubanduskeskuses aadressiga Nurga 3 avatav kontor on tänavu juba teine suurem laienemissamm - märtsis avati esindus Tallinnas Õismäel Nurmenuku keskuses, teatas BIG.
Kolmas laienemine leiab aset juba paari päeva pärast, kui Lõuna-Eesti klientidele avatakse uus kontor Võrus.
BIGi Tallinna regioonijuhi Anneli Künnapuu sõnul oli vajalik muuta ka Tallinna lähiümbruses elavatele klientidele meie pakutavate teenuste kättesaamine mugavamaks.
Balti Investeeringute Grupi Pank on Eesti kapitalil põhinev pank, mis on Baltimaades universaalpankade ja liisingfirmade järel üks suurimaid spetsialiseerunud laenuandjaid eraisikutele ja ettevõtetele.

If maksis aprillis 49 miljonit krooni hüvitisi
If Eesti Kindlustus maksis tänavu aprillis 49,5 miljonit krooni hüvitisi, see on 17,4 protsenti enam kui mullu samal perioodil.
Enim maksis If Eesti Kindlustus aprillis hüvitisi kaskokindlustuses - 19,3 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta aprilliga tõusis kaskokindlustuse hüvitiste summa 1,1 protsenti, teatas If Eesti Kindlustus.
Liikluskindlustuses maksis If aprillis hüvitisi 17 miljonit krooni, mullu samal perioodil 13,4 miljonit krooni.
Kogu 2007. aasta vältel on If Eesti Kindlustus maksnud hüvitisi 209 miljonit krooni, see on 12,8 protsenti rohkem kui mullu nelja kuuga.
Aprillis kogus If 103 miljonit krooni kindlustusmakseid, kogu 2007. aasta vältel on If kogunud 417 miljonit krooni makseid.
If Eesti Kindlustus on suurim kahjukindlustusselts Eestis, seltsil on üle 200 000 kliendi ja 35,4 protsendiline turuosa.

Projektid töötutele - mõttetus või vajadus? 
11 Mõned skeptikud on arvanud, et meil ei ole ju töötuid, seega ei ole vajalikud ka projektid, mis toovad töötuid tööturule. Tõsi see on, et sisuliselt on meil tööjõupuudus. Samas on ikkagi meil inimesi, kes määratlevad ennast töötutena. Millest siis sellised käärid? Jaotaksin pikaajalised töötud laias laastus kahte rühma.
Esiteks need, kes ei tahagi tööd teha, ja teiseks need, kes tahavad tööd teha, kuid ei leia rakendust iseloomuomaduste tõt-tu.
Neile, kes vihkavad töö tegemist, on meil raske midagi pakkuda, pealegi on selliseid inimesi igas ühiskonnas olnud ja on praegugi. Tegeleda maksab ees-kätt nendega, kes ise on huvitatud töö tegemisest ja kellel on sotsiaalne soodumus selle väärika väljakutse vastuvõtmiseks. Kes on siis need inimesed ja miks nad on sattunud sellisesse olukorda?

Kuidas... leida endale meelepärane ametikoht? 
Inimene, kellele töö pakub rahuldust, võib ennast töises mõttes õnnelikuks pidada.
Sobiva töö leidmine algab iseenda tundmisest ning adekvaatsest arusaamisest, mis laadi töö sobib. Kahjuks hindavad inimesed oma töövõimet ja erialast pädevust kas liiga heaks või liiga halvaks ning seetõttu valivad endale tihti vähesobiva töö.
Sobiva töö otsimisel tasub oma prioriteedid paika panna:

Tööjõupuudus tõmbab koolitusele pidurid peale
Kuna töö vajab tegemist, siis tihti pole ei töö-
"Firmad ei saada töötajaid praeguses tööjõusituatsioonis koolitusele, sest keegi peab ka iga-päevatöö ära tegema," leiab Kopli ametikooli direktor Valvo Paat. Kopli ametikool pakub kinnisvarahoolduse alast täienduskoolitust ning koolitust esmatasandi juhtidele, nagu brigadiridele ja eestöölistele, kuid huvi nende vastu ei olegi.
Tööajast väljapoole jäävate koolituste puhul aga on tööandja kulud topeltsuured: lisaks koolituskulule peab kompenseerima ka koolitusele kulunud aja. Seda juhul, kui töötaja läheb koolitusele tööandja nõudmisel.
Erandi moodustavad täiendkoolituses ametid, mis nõuavad töötegemiseks litsentsi, nagu näiteks keevitajad.

JURIST SELGITAB: Tööülesannete kirjeldus on töölepingu osa
Läksin tööle kultuuriasutusse, kus minuga sõlmiti tööleping. Ametijuhendit ei ole näinud. Tööle võeti mind ühtede ülesannetega, aga neid kohustusi on sujuvalt juurde tulnud. Tavaks on vaba päeva saamine esmaspäeviti, kuid kuna asutus on tihti välja renditud, peab ikka tööle tulema. Nii saab vaba päeva, kuidas juhtub, ja see selgub ka alles mõni päev varem. Mul on alaealine laps. Küsisin kuus ühte vaba päeva ka laupäeval või pühapäeval. Sain soovituse otsida endale teine töökoht, kui sealne süsteem ei meeldi. Ma saan aru, et valitseb täielik anarhia, aga mingid seadused peaksid ka selles tuntud asutuses kehtima.
Tööülesannete kirjeldus on töölepingu kohustuslik tingimus. Kui ülesannete loetelu sisaldub ametijuhendis, kuulub juhend töölepingu juurde, on osa lepingust. Töötaja peab seal näidatud ülesandeid täitma. Kuna kõiki töökohustusi ei ole kuskil või-malik peensusteni loetleda, siis öeldakse töölepingu seaduses, et töötaja on ilma erikorralduseta kohustatud täitma ka ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Võimalik, et küsijale juurde tulnud töökohustused tulenevadki töö iseloomust ja neid tuleb täita. Kui mitte, siis võib ta neist keelduda.

Kõige rohkem tööõnnetusi juhtub ehitusel
Selle aasta esimeses kvartalis juhtus kõige enam tööõnnetusi ehitusel. 98 ehitusel toimunud õnnetusest olid 39 rasked ja 57 kerged. Surmajuhtumeid oli ehitajatega kaks, teatas tööinspektsioon.
2004. aasta esimese kvartaliga võrreldes oli 15-69-aastaste ehituses hõivatute arv möödunud aasta lõpuks suurenenud poolteist korda.
Metallitoodete, masinate ja elektriseadmete tootmises juhtus aasta kolme esimese kuuga 96 tööõnnetust. Neile kahele tegevusalale järgnes puidutöötlus ja puittoodete tootmine 92 õnnetusega.
Kokku registreeriti tänavu esimeses kvartalis 870 tööõnnetust - 51 juhtumit rohkem kui eelmisel aastal samas ajavahemikus.

Guy Browningu kolumn: Kiireim viis kedagi närvi ajada on jätta tema töö tunnustamata
Perekonnasuhetest ja sellest, kuidas lähedastega hästi läbi saada, on kirjutatud tuhandeid raamatuid. Nüüd, kui kõik on kodus üdini õnnelikud, tuleks tähelepanu pöörata töökohas suhtlemisele. Kui midagi töö juures valesti läheb, siis süüdistatakse sageli selles suhtlemis-probleeme või poliitilist otsust. Tegelikult tähendab see lihtsalt, et keegi on kusagil närvi aetud.
Tuleta meelde, kui kerge on kedagi kodustest närvi ajada, ja korruta see kolmega. Vaat nii kerge ongi kedagi töö juures rööpast välja viia. Arvesta lisaks veel fakti, et töö juures ei seo sind kellegagi püha abielu ega see eriline side, mille annab tema ilmaletoomine (kuigi mõnega koos töötamine tekitab tunde, nagu seoks).

Täna pole minu päev
Ühel ilusal kevadpäeval tegi Margit avalduse: "Täna pole minu päev." Tööstressis eestlase kõrvadele on see kindel info, et ju siis asjad ei lähe täna nii, nagu ta sooviks. Mis siis teha, kui sulle tundub, et täna pole sinu päev?
Võiksime abi otsida eneseabiraamatutest, milles on mitmes võimalikus variandis lehekülgede kaupa õpetusi, kuidas stressist või rutiinist vabaneda. Loed ilusti raamatu läbi ja kõik tundub nii loogiline ja lihtne, et ainuke stress, mis jääma peaks, on see, kuidas sa siis ise selle peale ei tulnud.
Paned raamatu käest, aga meeleolumuutus on väga visa tulema. Miks? Olen ise kogenud, et kõige raskem asi elus on enda juhtimine. Targad mehed on end isegi kindlustanud selle vastu lausega: käituge minu sõnade, mitte minu tegude järgi.

Soome kauneimad raamatud Balti raamatumessil
Tallinn
Soomes on aasta kauneimaid raamatuid valitud üle 60 aasta. Eestis on neid näidatud juba neli korda.
Soome kauneimad raamatud valib välja Soome raamatukunsti komitee, kelle töös osaleb paarkümmend raamatute ja kujundusega tegelevat organisatsiooni ja asutust. Ühele raamatutest antakse kauneima raamatu aunimetus. Eraldi rühmas konkureerivad aasta õnnestunumad raamatukaaned.
Sel aastal saatsid 54 kirjastust ja raamatute väljaandjat komiteele hindamiseks kokku 238 raamatut. Aasta ilusamaks valiti Bo Carpelani ja Pentti Sammallahti raamat "Staden - Kaupunki" ("Linn"). Soome raamatukunsti komitee valis lisaks sellele 16 kauneimat raamatut, millest suurem osa on populaarteaduslikud teosed. Hea kaanekujunduse eest tõsteti esile seitse raamatut.

Baskini anekdoodid
"Halloo! Kust sa helistad? Mu telefon ei näita sinu numbrit!"
"Loll oled või? Fonolukust karjun sulle juba pool tundi. Seisan su välisukse taga, tee lahti, möku!"
Mees tuleb koju ja ütleb rõõmsalt:
"Usu või ära usu, ma leidsin veel ühe seksipoosi!"
"Millise?"
"Selg vastu selga!"
"Nii ei saa ju midagi teha!?"

JÄRJEJUTT (10): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Kole lugu. "Mul oli temast lausa kahju. Ma tegin temaga läbi registreerimisprotseduuri, selgus, et tema nimi oli Koskkilahti Päivi ja et ta tõepoolest on Suome ainus semiootikaõpilane, kuid et ta on otsustanud oma elu pühendada akadeemilisele karjäärile ja uurida naiste erilist soorolli maagia kujunemisloos ja seda läbi semiootikaprisma. Ta näis taibuka tüdrukuna ja ma tõesti ei mõistnud, mis oli teda kallutanud maagialoogiaga tegelema. Mul ei olnud südant talle sooduspakette müüa ja nii ma siis andsin talle ainult" Burgundia Krooni reklaamvoldiku, müüsin talgute programmi ja palusin peaümbermõõtu, mille ta ka otsemaid ära mõõtis. Pastelt ta aga jalga ei hakanud proovima, sest tal olid omad pastlad kaasas. Kuigi palju linnukesi Päivi lahtritesse seega ei kogunenud.

Mobiilisõltuvus mõjub pöördumatult noore isiksuse arengule
Hispaania mobiilisõltlaste suur arv peaks ärevaks tegema ka Eesti lapsevanemad.
Selline näiliselt ohutu ja äärmiselt levinud aparaat nagu mobiiltelefon on muutunud Hispaania noortele needuseks. Teadlaste meelest võivad telefoni kuritarvitusel olla sama tõsised tagajärjed kui alkoholitarbimisel ja suitsetamisel.
Hispaania noori küsitles Granada ülikooli professor ja psühholoogiliste sõltuvuste ekspert Francisca López Torrecillas. Ta uuris sadade 18-25-aastaste Granada linna noorte suhet taskutelefoniga.
40% noortest tunnistas, et kasutab mobiili üle nelja tunni päevas, vahendab Science News. Enamik neist veedab enda sõnul päevas mitmeid tunde mobiiliga: saadetakse ja võetakse vastu sõ-numeid ja tehakse nn vastamata kõnesid. Paljud neist peavad tõsiseks solvanguks seda, kui nende sõnumitele ei vastata. See muudab noored uuringu kohaselt "sügavalt nördinuks ja õnnetuks".

Enamik titasid talub purgitoitu hästi, kuid parim on kodutoit
Valmistoidu puhul ei saa teha kindlaks, milline komponent allergiat tekitab.
"Laste toidulauaga peaks olema samamoodi nagu täiskasvanute omaga: kui on rohkem aega, tee ise süüa, kiirel ajal kasuta valmistoitu!" soovitab Tartu ülikooli vanemteadur, TÜ kliinikumi arst-õppejõud Kaja Julge.
"Purgitoidud on väga head seetõttu, et lapsele on võimalus kiiresti ja kerge vaevaga pakkuda mitmekülgset eakohast toitu. Kvaliteetsest toorainest isevalmistatud toidud, mida süüakse soojendamata, on muidugi parim variant!" lisab ta.
Allergiat tekitab piimavalk
Esimene nii-öelda purgitoit on paljudel lastel pudelitoit ehk rinnapiimaasendaja, mis on aga valmistatud lehmapiimast, ja selles leiduvad piimavalgud tekitavad mõnel protsendil lastest allergiat, selgitab dr Julge.

Vaktsiinid: valikuvabadus ja vastutus
Esimese lapse sündimise eel olime abikaasaga kõhkvel: kas last vaktsineerida või mitte? Olime kogunud erinevaid poolt- ja vastuargumente ning otsustamine oli verivärsketele lapsevanematele pea sama raske kui abituriendi koolivalik või lapse kommivalik.
Lugesime infot siit ja kuulasime maad sealt, pidasime arvet häälte osas (mis aga kippusid jääma tasavägiseks) ja muudkui kõhklesime.
Otsustavaks sai autoriteet. Mind sünnitusel abistanud ämmaemand oli lihtsa ja selge väljendusega, kahtlusepoegagi ei jäänud hinge, kui tuli anda allkiri oma lapse vaktsineerimisega nõustumisel. Nii saigi meie esiklaps haiglas kätte oma tuberkuloosi ja hepatiidi vaktsiini. Hiljem riburadapidi ka teised vaktsiinid, ikka vastavalt ajakavale.

Loomalelud tühjendavad rahakotti
Lemmikloomapoed müüvad neljajalgsetele sõpradele huvitavaid ja naljakaid asju.
Helen Sirge (25) on energiline naisterahvas ja töötab reklaamialal. Kuigi ta tunnistab, et töö talle väga meeldib, on tema tõeline armastus kaheaastane Yorkshire terjer Lonni.
"Kui ma ta võtsin, siis arvasid sõbrad, et olen lolliks läinud ja vanemad pakkusid, et ma võiks hoopis lapse saada. Mina aga tahtsin endale just seda tõugu koera," räägib Helen.
Naise sõnul tundub talle, et Lonnil ei ole kunagi piisavalt riideid ega mänguasju. "Samas on tal vist oma 20 kaelarihma ja ma ei teagi kui palju jakke," naerab ta.
Helen on rõõmus, et ka meie turul on hakatud loomaomanikele tähelepanu pöörama ning ilusaid ja kvaliteetseid asjakesi ei pea ainult välismaalt muretsema või internetist tellima. "Alati kui mõnest lemmikloomapoest möödun, siis astun sisse ja uurin, kas seal on mõni vahva mänguasi, mis mu pisikesele võiks meeldida," kirjeldab naine.

Sadakond vana arvutit leiab mais uue omaniku
IT-kolledžis parandatud arvutid jagatakse laiali puuetega
Georg Sonne (14) käib Põlva-maal Orava põhikoolis ja on oma vanemate rõõmuks viieline õpilane. Samas muudab poisi elu keeruliseks asjaolu, et tal on sünnist saadik raskekujuline tserebraalparalüüs, mis tähendab, et Georg ei kontrolli oma jäsemeid. Ta õpib ja suhtleb sõpradega suures osas arvuti kaudu ning eelmisel aastal sai arvutijagamisprojekti "Uus algus" raames endale lauaarvuti.
"Elle Kull kutsus meid perega Tallinna, kus IT-kolledžis jagati arvuteid, ja seal valisingi ühe välja. See tekitab väga hea tunde, kui keegi hoolib ja tahab aidata," ütleb Georg. "Arvuti on väga hea õppe- ja suhtlusvahend. Ei teagi, kuidas ilma selleta hakkama saaksin. Ma ei saa käsitsi kirjutada, kõik oma koolitööd teen arvutis ja esitan õpetajatele mälupulgal."

Nandukukk on ideaalne isa, kes karjatab oma poegi ise
Häda korral kihutavad nandud mööda rohtlat 70-kilomeetrise
Need, kes võõramaa loomade vastu natuke huvi on tundnud, võivad öelda, et nandu on Lõuna-Ameerika jaanalind. Paraku on selles väites õige ainult esimene pool. Nandud elavad tõesti Lõuna-Ameerika lõuna-osa laiades rohtlates ehk pampades ja mäenõlvadel, jaanalinnud pole nad aga mitte.
Nad on hoopis ühed päris omaette linnud. Tõsi, nad ei suuda oma suuruse pärast lennata nagu jaanalinnudki ja näevad ka esmapilgul välja nagu Aafrika hiiglased. Nad on kiired jooksjad, armastavad karjakesi koos liikuda ja poegi kasvatada - taas nagu jaanalinnudki -, aga sellega sarnasus piirdub.
Nandud on kümmekond korda kergemad ja paar korda madalamad kui jaanalinnud ning neil on tihe hall sulestik, sest nad elavad palju jahedamates paikades kui Aafrika savann. Häda korral kihutavad nad mööda rohtlat 70-kilomeetrise tunnikiirusega ja teevad tiibadega tüürides meisterlikke jänesehaake, mis raputavad iga kiskja nende kandadelt.

EVELYN SEPP: faktid jäävad faktideks
Ajalugu ise ju ei muutu, sest sündmused, millest ta räägib juhtusid ära. Seega faktid on faktid. Rahvuste vahelisele vihkamisele ja selle riiklikule õigustamisele anti aasta jagu reformistlikku tuld. See on fakt.
Julgeolekuasutused tegid oma professionaalset tööd ja esitasid analüüsid ning ohuhinnangud Vabariigi Valitsusele. Hoiatasid nagu oskasid. See on fakt. Sotsioloogid, politoloogid, majandusteadlased, välispoliitika asjatundjad - kõik arukad ja südametunnistusega inimesed rääkisid ja hoiatasid edasise eest. See on fakt. Inimesed palusid, et jäetagu nad rahule, jäetagu neile nende usk ja identiteet. See on fakt.
Ja fakt on ka see, et Ansipil oli sellest kama. Fakt on ka see, et Isamaaliidul ja Sotsiaaldemokraatidel oli kama sellest, et Ansipil oli kama.
Ja millest me nüüd siis räägime? Sellest, et kuidas seda kõike ilustada? Ümber hinnata? Teha Ansipi sambasõjast Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline külm sõda?! Jah, palun. Jätkates vanaviisi, pole ka ime, et Eesti poliitilisse eliiti kuulub endiselt kriitiliselt palju neid, kes mitte ainult ei räägi, vaid näivad ka uskuvat, et Eesti on maailmas suuruselt ja mõjukuselt kolmas riik Venemaa ja Ameerika Ühendriikide järel. Sama naeruväärne ja lühinägelik on jutlustada ka tingimusteta rahvusvahelise üldsuse toetusest millele iganes, mida Ansip ette peaks võtma.

VELLO PETTAI: võitjaid ei ole
Selles draamas ei ole eestlased võitnud ei Venemaa, Eesti venelaste ega Lääne partnerite ees.
Taolise jõulise operatsiooni nagu pronkssõduri teisaldamise puhul pälvib täiesti arusaadavalt kõige enam tähelepanu peaminister, seda enam kui ta ise võttis sel teemal pea aasta aega nõndavõrd palju avalikult sõna ning justki kiheles tegutsema pärast valimisi.
Samas on tõsi ka see, et vaid see valitsuskoalitsioon suutis vajaliku üksmeelse otsuse vastu võtta, mida eelmises valitsuses Keskerakond ja Rahvaliit tõrjusid.
Tegelikult ma ei arva, et rahva silmis kannab Andrus Ansip mingit erilist mineviku varjundit. See on vaid takka järgi üleskaevatud fakt ja spekulatsioon.
Selles draamas ei ole eestlased võitnud ei Venemaa, Eesti venelaste ega Lääne partnerite ees. Pronkssõdur on paraku algusest peale olnud eesti poliitikute poolt konstrueeritud pseudo-kriis, mis praeguseks on viinud väga kahetsusväärsete tagajärgedeni.

MARGUS TSAHKNA: presidendi ja peaministri vastandamine ei ole õige küsimuse püstitamine
Viimastel nädalatel näitas riik ennast oluliselt rohkem kui tavapärastes olukordades. Ja riik ei ole üks mees. Kõik need otsused tehti valitsuse koostöö tulemusel ja reaalset olukorda lahendasid tuhanded erinevad inimesed nii Eestis kui ka väljaspool riiki.
Neid kõiki tuleb tänada. Kõik viimaste nädalate sündmustega seotud ministrid asusid oma ülesannete kõrgusel ja suutsid näidata ühtsust ja koostööd. Oleks väiklane, kui keegi poliitik hakkaks pärast otsustavaid sündmusi rusikatega vehkima ja ütlema - mina tegin!
Pigem tuleb täna analüüsida ühiskonnas toimuvat edasi minna. Probleeme, mis riigil ees seisavad, on arvuliselt. Ja ka nende lahendamisel on vaja koosmeelt.
- kommentaar on kirjutatud Anneli Ammase artiklile "Kas saime endale väikese võiduka sõja Venemaa üle?" -

ANNELI AMMAS: kas saime endale väikese võiduka sõja Venemaa üle? 
Tõepoolest - eestlase suurim unistus ei ole pista nahka teist eestlast, vaid pidada väike võidukas sõda Venemaa üle. Kui mitu korda see ajaloos õnnestunud on?
Väikseid, vaid hetkel olulisi võite on kindlasti ajaloos küllaga jagunud. Äsjane vastasseis Eesti ja Moskva tänavail oli ilmselt üks neist. Ja pärast 1939. aasta ühegi lasuta alistumist on iga lõppkokkuvõttes mõttetugi vastuhakk palsam eestlaste hingele. Seda tõestab ka äsjane poliitikute populaarsustabel.
Nüüd võib ajastule kohaselt laulda: ma tahaksin kodus olla, kui Aaviksoo-Pihl juhatab väge ja Ilves on president. Vabandust! Õige laul on ikka nii: kui Ansip juhatab väge ja Ansip on president.
Aaviksoo ja Pihl ehk isamaaliitlased ning sotsid võivad ju üritada Ansipi ees eesliinil seistes Ansipit varjata ja veidi aupaistet endale noolida, kuid see on tühi vaev. Aaviksoo ja Pihli kaela otsast paistavad Ansipi näod. Lihtsalt on vaid üks eesti mees Eestis. Huvitav, kui palju on alles neid, kes mäletavad, et Kadriorus istub keegi Ilves? Mees, kelle nimi huultel peeti läinud sügisel jätku-laulvat revolutsiooni? Kas Ilves suudab säilitada oma näo?

KAAREL TARAND: Pastaka riiklikud matused
Paljud meist kirjutavad käsitsi veel ainult allkirju, tervituskaarte ja pühendusi raamatusse ning juhuslikke märkmeid kohtades, kus ühtki moodsat tehnikavahendit pole parasjagu käepärast.
Lehetoimetused ega kirjastused käsitsi kirjutatud käsikirju vastu ei võta - kes neid ikka masinasse lööks? Valitsuse tegevuskava kubiseb punktidest, mis kuulutavad elualade järjestikust digitaliseerimist, omakäelise allkirja kõrval kehtib juba aastaid ka digiallkiri. Ka postkaardimajandus elutseb üha enam arvutivõrkudes. Tavaliste asemel pungitavad põuetaskuid elektroonilised kalendermärkmikud, mille kasutajal pole hirmu, et kirjutusvahendist tint välja jookseb ja kalli särgi rinnaesise lootusetult ära määrib. Üha julgemini unistatakse paberivabast ühiskonnast (viimati Enn Saar EPL-is 14.4) - seda muidugi asjaajamise tähenduses, mitte arvates, et paber kui materjal üldse ühiskonna elust kaoks, olgu siis raamatupoodidest või tualettruumidest.

ÜLLE-MARIKE PAPP: soolise võrdõiguslikkuse seadus ise on samm arengu poole
Selleks, et muuta aegunud soosuhteid ja vähendada olemasolevat ebavõrdsust, on ühes demokraatlikus riigis vaja neid protsesse toetavat seadust.
Seaduses on sätestatud normid käitumiseks ja käitumise muutmine muudab ka arusaamu ja väärtusi. Loomulikult on vaja ka inimesi teavitada, näidata, kuidas meie keeles ja meeles on palju diskrimineerivaid hoiakuid ja eelarvamusi nii naiste kui meeste või nende sotsiaalse staatuse suhtes.
See, et selline seadus olemas on, on juba isegi samm arengu poole. Enne 2004. aastat ei olnud inimesel, kes arvas, et teda on sooliselt diskrimineeritud, efektiivset võimalust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Nüüd on see võimalus põhimõtteliselt olemas. Lisaks on võimalus pöörduda soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole ja seda on üpris sageli ka kasutatud.

KIRSTI NURMELA, MARRE KARU: Võrdõiguslikkuse seadus on, aga võrdõiguslikkust endiselt pole
Soolise võrdõiguslikkuse seadus võeti Eestis vastu 2004. aastal. Nüüd, Euroopa võrdsete võimaluste aastal on paslik küsida, mil määral on see meie igapäeva elu muutnud.
Kas võrdsed võimalused on täna reaalsemad kui need olid kolm aastat tagasi?
Vaatame näiteks palka. Viimase kolme aasta jooksul on naiste palk meeste palgast olnud stabiilselt ligi veerandi võrra madalam ja olulisi muutusi toimunud pole. Osaliselt tuleneb palgaerinevus naiste koondumisest madalamalt tasustatud tegevusaladele ja töökohtadele. 2006. aastal oli Eestis seadusandjatest, kõrgematest ametnikest ja juhtidest vaid 34% naised kui samal ajal oli lihttööliste seas naisi tervelt 59%. Teisalt põhjustab palgaerinevust see, et ametid, millel traditsiooniliselt töötavad peamiselt naised (nt õpetajad, lasteaiakasvatajad meditsiiniõed) on madalamalt tasustatud kui traditsiooniliselt mehised ametid, näiteks ehitajad.

JUKU-KALLE RAID: võrdõiguslik kvoodisüüsteem on olemuselt absurdne
Ühiskonna ülesanne võiks olla mõlemale soole võrdsete võimaluste loomine. Kas see toimib, seda näitab ühiskond ise, sest kvootide peale minna ei saa.
Kvoodisüsteem on natuke nagu naiste alandamine: see jätab sellise mulje, et naisi peetakse vähem võimekateks ning seetõttu tuleb neile tekitada ühiskonna juhtpositsioonidele ligipääsemiseks mingisugune kvoot. Ma arvan, et see on kõige ehedam diskrimineerimine.
Ei maksa pidada naisi alaväärseteks, nad on täpselt sama arukad kui mehed.
Kvoodimajandusega jõuame me kokkuvõtteks ju nonsenssi välja. See tähendab seda, et peaks olema ka 50 protsenti naiskirjanikke, naiskunstnikke - me teama maailma ajaloost, et neid praktiliselt ju ei ole. Samuti kuhu me paneksime naissoost õpetajad? Kust me võtaksime vastava hulga mehi nende kohti täitma?

BARBI PILVRE: isiklikult kvoodisüsteemi ei poolda
Kuskil riigis ei reguleerita parlamentide koosseisu kvootidega, et näiteks naisi peab olema 40%, see on nii kujunenud parteide endi demokraatliku arengu tulemusena.
Ühiskonna sooline süsteem, soorollid, naiselikkuse ja mehelikkuse definitsioonid on määratud kultuuri poolt ning nende muutumine ei toimu üleöö.
Võrdõiguslikkuse poliitika on katse reguleerida ühiskonna soolist süsteemi. Võrdõiguslikkuse seadus peaks reguleerima asju nagu võrdne kohtlemine tööturul, töö ja pereelu ühitamine, aga ei saa muuta üleöö kogu kultuuris levinud suhtumist naistesse ja meestesse.
Kolme aastaga vaevalt et midagi muutub, samas, mingid teemad on viimase kümne aasta jooksul marginaaliast igapäevaseks muutunud. Sellele on kaasa aidanud seaduse ümber toimunud diskussioonid.
Isiklikult kvoote ei poolda. Mõnes riigis on parteisisene demokraatia arenenud sedavõrd, et parteid koostavad näiteks valmisnimekirju nii, et nimekirjas on vaheldumisi naisi ja mehi. Kuskil riigis ei reguleerita parlamentide koosseisu kvootidega, et näiteks naisi peab olema 40%, see on nii kujunenud parteide endi demokraatliku arengu tulemusena.

AAVO KOKK: Kas elame kauguses kitsenevas torus? 
Arvatavasti oli tookord loengu teemaks inimeste käitumine ja sotsiaalpsühholoogia. Õppejõud joonistas tahvlile toru, mille parem ots oli tunduvalt kitsam kui vasak.
"Vaadake, inimesed elavad nagu kitsenevas torus. Tehes elus mingeid valikuid, otsustame küll teha teatud asju, kuid kaotame võimaluse teha midagi muud. Näiteks otsustades minna just sellesse gümnaasiumi, jääme ilma võimalusest õppida teistes gümnaasiumides." Umbes nii võis ta tookord rääkida.
Juhtimistöö on üks pidev otsuste tegemine. Suuri, inimeste, ettevõtete ja ühiskondade saatusi muutvaid otsuseid teeme muidugi harva. Kuid kas suurel ja väikesel otsusel on otsuse tegemise protsessi seisukohast tegelikult vahet? Iseenda puhul märkan, et võimalusel püüan igasuguseid valikuid määravaid otsuseid edasi lükata. Kas kirjastada see või teine raamat? Kas valida ametisse see või teine inimene? Kas kirjutada kolumn seekord sellel või mõnel teisel teemal? "Kogun veel natuke infot," leian sellel puhul enamasti põhjenduse.

Venemaa on mahasalgaja
Praegune lahing Venemaa ja Eesti vahel, mis puudutab Nõukogude sõdurite säilmete ümbermatmist, pole lihtsalt järjekordne nägelus Venemaa ning tema endiste vasallide vahel, vaid sellel on palju laiem tähendus.
Selle konflikti fundamentaalne põhjus seisneb tänase Venemaa peamises lahendamata küsimuses: Kreml ehk president Vladimir Putin eitab Nõukogude režiimi kriminaalset loomust.
Selle küsimuse pärandas president Putinile eelmine president Jeltsin. Boriss Jeltsin tegi kahtlemata palju vigu, millest mõni sai tema halvustajate lemmikteemaks. Kõik nad aga vaikisid Venemaa esimese presidendi kahest peamisest veast.
Esiteks puudus Jeltsinil tahe (või ehk julgus) süüdistada kommunistlikku režiimi kui kuritegelikku (mitte vähem kuritegelikku kui natsirežiim), koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega kommunistide endi ja nende avangardi, Nõukogude salapolitsei jaoks. Teiseks ei suutnud Jeltsin juhtida Venemaad patukahetsusele, panna igat venelast tunnistama oma vastutust kommunistliku režiimi kuritegude eest. Patukahetsuseta ei hakka need, keda Venemaa alla surus ja vägistas, näiteks Eesti ja teised Balti riigid, Venemaad mitte kunagi usaldama.

REPLIIK: Ojulandi sõda
Riigikogu aseesimehe Kristiina Ojulandi väljakuulutatud sõda Venemaa telekanalitele on sama mõttekas ja tulemuslik kui Vene äärmuspoliitiku Vladimir Žirinovski hiljutine idee rivistada Venemaa piirile üles püssidega mehed, et need kõik rändlinnud maha laseks ja niimoodi linnugripi Venemaalt eemale hoiaks.
Eksvälisminister Ojuland võiks ju teada, et Eesti on ühinenud piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga, mis ei võimalda kohe kuidagi ühegi televisioonikanali levi piirata. Lubatud on vaid tõstatada protest telekanali tootja ja riigi vastu, kui see õhutab rahvastevahelist vaenu, aga sellegi protesti tulemuslikkus oleks ette teada.

JUHTKIRI: Ringmäng ümber peaministri
Pronksiöö ja selle järellainetus on peaminister Ansipi juhitud Reformierakonna toetuse tõstnud rekordilisele 46% tasemele. Rasketel aegadel otsivad inimesed juhti, kes suudab nende jaoks toimuva ratsionaliseerida ning nende emotsioonidele sõnad anda, nii et toetuse tõus oli ettearvatav.
Avalik arvamus on iseenesest lihtne ja loogiline - uue presidendi või peaministri ametisse asudes on toetus talle ja tema erakonnale pigem kõrge, paljud on äraootaval seisukohal, vähesed on otseselt vastu. Ametis olles üldiselt kahaneb erapooletute ja positiivselt meelestatute arv ning toetajaid jääb vähemaks.
Erandiks on kriisiolukorrad, kus poliitilise juhi tegevusele tuleb legitiimsust oluliselt juurde ning kodanikud asuvad ümber valitsusjuhi justkui ringmängu mängima. Toetus valitsusjuhile kriitiliste sündmuste järel ei ole kunagi püsiv, ringmäng lõppeb niipea, kui suure toetuse toonud sündmus ei ole enam tähelepanu keskmes.

Bolton: Iraani tuleb rünnata enne tuumapommi valmimist
USA endine suursaadik ÜRO juures John Bolton, kes on ühtlasi ka president George W. Bushi administratsiooni lähedal seisev isik, leiab, et tuumarelva omav Iraan oleks sama ohtlik kui Hitler 1936. aastal Saksamaal.
Bolton leiab, et Euroopa Liit peaks Iraani tõsisemalt suhtuma ning tunnistama, et diplomaatilised katsed Iraani tuumaprogrammi peatamiseks on nurjunud, kirjutab Daily Telegraph.
Iraan on "selgelt tuumaprogrammi tehnoloogias edasi arenenud. Nad ei peatu, nad teevad edusamme ning meie aeg on piiratud," ütles Bolton.
Boltoni hinnangul peaks järgmisena rakendama majanduslikud sanktsioonid ning kui need ei aita, siis tuleks tuumarajatisi sõjaliselt rünnata. Boltoni sõnul on suudetud juba lõplikult tõestada, et Iraani ei ole võimalik tuumaprogrammist loobuma veenda. "Et neid peatada, peame me massiivselt pinget tõstma," ütles ta.
Boltoni hoiatusteks andis põhjust eile avaldatud ÜRO aatomienergiaagentuuri IAEA avaldatud raport Iraani peamise tuumarajatise Natanzi tuumajaama kohta.

Video: Vene-ELi tippkohtumiselt pole palju oodata
Reedel toimub Samaaras Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumine, kus kõnelused jäävad pidamata Poola pandud veto tõttu.
Venemaa on jõudnud tõdemusele, et uus partnerlusleping Euroopa Liiduga jääb sel aastal sõlmimata, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised. Samas peab Venemaa eriesindaja euroliidus kohatuks rääkida EL-Vene suhetes
tekkinud kriisist.

Saksa leht: venekeelne CNN Eestis? 
Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine kirjutab sellest, et objektiivset vene telekanalit vajavad mitte ainult Eesti venelased, aga arvestades diktaatorlikku trendid Venemaal ka sealsed elanikud.
Eesti oma 1,3 miljonilise elanikkonnaga ei saa endale rahalistel põhjustel lubada korralikku venekeelset telekanalit, kirjutab ajaleht. Samas osutatakse teisele perspektiivile. Kasutada võiks välismaal elavate vene multimiljonäride abi, et luua venekeelset CNN või Al-Jazeera sarnast telekanalit kõikide venekeelsete inimeste jaoks.
Väljaande väitel on üks selline Šveitsis elav multimiljonär pakkunud välja konkreetse telekanali loomise idee. Justiitsminister Rein Langi sõnul kaalub valitsus selleks loa andmise võimalust. Seejuures arvestatakse kõigepealt Eesti julgeoleku huve.

Prantsusmaa uus president võttis Chiracilt ameti üle
Hiljuti Prantsusmaa presidendiks valitud Nicolas Sarkozy osales täna presidendiks pühitsemistseremoonial ning kohtus lahkuva presidendi Jaques Chiraciga.
Oma ametisseastumiskõnes toonitas Sarkozy muutuste vajalikkust ning kutsus üles rahvuslikule ühtsusele, vahendab BBC. Ta lisas: "Prantsusmaa peab riskima ning olema algatusvõimeline."
Sarkozy toonitas, et riik peab taas hakkama hindama töö ja saavutuste väärtuseid ning lugupidamise ja vähendama ebatolerantsust. Oma kõnes ründas ta rassisimi, kuid rõhutas siiski, et julgeoleku väljakutsetega võitlemiseks on vaja säilitada kord ja võim.
"Me vajame tulemusi, sest Prantsuse inimesed vajavad paremaid muutusi oma igapäevaelus…Me peame uusi lahendusi avastama," ütles ta.
Ta lisas, et mitte kunagi varem ei ole Prantsusmaa olnud nii loid kui praeguses kiirelt arenevas maailmas.

VIDEO:  USA väed otsivad Bagdadi lähistelt röövitud sõdureid
USA sõjaväeüksused alustasid Bagadadi lõunaosas otsinguid pühapäeval röövitud sõdurite leidmiseks.
Kolme kadunud Ameerika sõjaväelase röövimises kahtlustab USA armee al Qaeda võitlejaid, vahendab Reuters.
Sõdurid jäid kadunuks pühapäeval peale liitlasvägede ja al Quaeda võitlejate vahelist tulevahetust, kus hukkus neli USA sõdurit ja Iraagi armee tõlk.

Moskvas toimub Eestit pooldav aktsioon
Venemaa Rahvuslik-demokraatliku noorteliidu aktivistid korraldavad täna sanktsioneeritud aktsiooni Eesti kaupade kaitseks.
Venemaa endise peaminister Mihhail Kasjanovi juhitud opositsiooni noorteorganisatsioon korraldab täna ühe Moskva suurema supermarketi vastase protesti. Noored aktivistid kavatsevad tagastada kauplusele kõik sellest kaubandusketist ostetud kaubad ning oma raha tagasi nõuda, kirjutab Novõje Izvestija. Sama kaubanduskett hakkas esimesena Eesti kaupu boikoteerima.
"Me oleme kategooriliselt taolise mõttetu ning Venemaad kahjustava boikoti vastu," teatasid noored. Vene inimõiguste kaitsjad on seisukohal, et mitteametlik Eesti kaupade boikott kahjustab eelkõige venelasi, kes elavad Eestis.
"Kõik need Eesti tagakiusamised on vastikud. Inimesed, kes nimetavad enda patriootideks muudavad Eestis elavad venelased pantvangiks," ütles inimõiguste kaitsja Lev Ponomarjev. Ta lisas, et see sünnitab vaid eestlaste viha venelaste vastu: "vene natsionalism, mis tekkis Venemaal, süütab Eesti oma".

VIDEO:  Reisijad panid Buenos Aireses rongijaama põlema
Vihased argentiinlased panid Buenos Aireses rongijaaama põlema, kuna neid vihastas rongide pidev hilinemine.
Rongide pideva hilinemise ja viivituste tõttu raevunud reisijad panid eile Buenos Aireses rongijaama hoonele tule otsa ja asusid lõhkuma hoones asuvaid aparaate, teatab Reuters.
Sajad reisijad loopisid jaamahoonet kividega ja lõhkusid aparaate ja panid põlema piletipunktid ning jaama administratiivhooned.

Vene küsitlus: 2% venelastest kiitsid pronkssõduri teisaldamise heaks
Vastavalt Vene ühiskondliku arvamuse fondi küsitlusele kiitsid vaid 2% Venemaa kodanikest pronkssõduri teisaldamise heaks.
78% vastanutest mõistsid pronkssõduri teisaldamise hukka. Eesti valitsuse tegevust ei mõistnud hukka 11% vastanutest. 6% küsitletutest suhtusid sellesse ükskõiksusega ja 3% ei osanud vastata.
Eestit näevad sõbraliku riigina vaid 10% vastanutest, 74% peavad seda ebasõbralikuks.
54% küsitlenutest arvab, et Venemaa pidi rakendama sanktsioone Eesti vastu, kellest 24% arvab, et piisaks majanduslike sanktsioonide kehtestamisest, 8% pooldab poliitilist survet, 4% pooldab riigipiiride sulgemist ja diplomaatiliste suhete lõpetamist ning 1% kutsub üles sõjategevusele Eesti vastu.
Seejuures 20% on kindlad, et ei tohi kehtestada mingisuguseid sanktsioone. Ülejäänud küsitletutest ei osanud vastata.

Purupurjus sõjaväelased korraldasid Tšita-Tšeljabinski rongis massikakluse
Ööl vastu tänast toimus Tšita-Tšeljabinski rongis massikaklus, mille korraldasid Siberi ringkonna sõjakooli vastlõpetanud lipnikud.
Kakluses olevat osalenud ligi 160 sõjaväelast, vahendab Lenta.ru raadiojaama "Eho Moskvõ" uudist.
Kakluses lõhuti kahes vagunis kõik aknaklaasid. Teadaande järgi olid sõjaväelased purjus. Vigastatute kohta esialgu täpne info puudub.
Kaklejate taltsutamiseks koondati Ulan-Udesse Burjaatia miilitsajõud - kuni 250 isikut. Kokkuvõtteks vahistati üle 20 noorsõduri. Miilits alustas juhtunu selgitamiseks uurimist.

VIDEO:  Hamas asus pommitama Lõuna-Iisraeli linnasid
Ohvrite arv Gaza sõjakoldes on viimaste päevadega tõusnud üle 30 ja vägivald jätkub vaatamata täna südaööst kehtima pidanud uule rahuleppele.
Eesmärgiga nihutada sõjategevust Iisraeli poolele, asusid Hamasi võitlejad rakettidest tulistama Lõuna-Iisraeli linnasid, ajades vihale puruks pommitatud linnade elanikke, teatab Reuters.

Al-Qaeda alustab verist džihaadi "ristirüütel" Sarkozy vastu
Al-Qaedaga seotud terrorirühmitus Abou Hafs Al-Masri brigaadid levitas internetis avaldust, milles lubas alustada verist džihaadi uue Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy vastu.
"Pärast seda kui te valisite presidendiks sionisti ja ristirüütli Sarkozy, kes ihkab moslemi laste, naiste ja vanade inimeste verd, hoitame me teid, et lähipäevadel alustame Sarkozy pealinnas verist džihaadi," teatas lenta.ru viitega Le Nouvel Observateur.
Hetkel veel uuritakse kui tõsiseltvõetava ähvardusega tegemist on.
Abou Hafs Al-Masri brigaadid võtsid varem vastutused 7. juuli 2005.a Londoni plahvatuste ja 11.märtsi 2004.a Madridi terroriaktide eest.

Vene kasakad ähvardasid Ansipit ja eestlasi
Erinevad Venemaa kasakate ühendused avaldasid pronkssõduri teisaldamise üle nördimust ja lubasid selle eest karistada peaminister Andrus Ansipit ja eestlasi, kes viibivad Venemaal.
Venemaa ja välismaa kasakavägede liidu esindajad esinesid avaliku hoiatusega Andrus Ansipile, milles mõistsid hukka pronkssõduri demonteerimise, kirjutab Nezavisimaja Gazeta. Avaldus kinnitab, et liit edastab kõigile kasakatele 32 maailma riigis Eesti valitsuse ja parlamendi liikmete nimekirja ja kutsub süütegijaid piitsutama.
Terski kasakad, kes on ka varem Eesti võimude käitumist hukka mõistnud, kutsusid jõhkralt tegutsema eestlaste suhtes, kellel on näiteks äri Stavropolis. "Kasakad hakkavad välja selgitama Stavropoli krai territooriumil viibivaid eestlasi, et nende sealne kohalolu võimalikult ebamugavaks teha ning nende mistahes tegevusele luua võimalikult ebasoodsad tingimused. Need üritused jätkuvad nii kaua kuni Eesti vabandab oma tegude eest," seisab Terski kasakaväe atamani Mihhail Serkovi avalduses.

VIDEO:  Gazas tapeti täna hommikul viis Fatahi võitlejat
Täna varahommikul tungis relvastatud rühmitus Fatahi turvapealiku Rashid Abu Shbaki koju ja tappis viis palestiinlastest turvameest.
Rünnak Fatahi turvapealiku kodule toimus vahetult peale seda, kui märtribrigaad oli rünnanud rühmituse Fatah presidendi Mahmoud Abbasi kontorit, millele Fatah vastas omakorda Hamasi poolt kontrollitavate politseipunktide ründamisega Gazas siseministeeriumi ees, teatab Reuters.
Hamasi poolehoidjate rünnakuga Fatahi turvapealiku koju rikuti vaid paar tundi varem kahe vaenupoole vahel kokkulepitud uut vaherahu.

Jastržembski: EL ja Venemaa vahel pole kriisi
Vene presidendi abi Sergei Jastržembski teatas, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistes suhetes pole kriisi.
"Parafraseerides Mark Twaini kuulsamat väljendit: "teated tema surma kohta on liialdatud," saame öelda, et sõnavõtud kriisist Venemaa ja EL vahel on rohkem, kui liialdatud," vahendas RIA Novosti Jastržembski sõnu.
Ta lisas, et suhted arenevad mitte just kõige halvemini ja viimase aja jooksul on lahendatud mõningad küsimusi, mida on peetud probleemseks. "Aja jooksul me oleme võimelised lahendame omavahelisi probleeme," märkis ta.

Tšižov: Eesti on värskeim ärritaja
Venemaa alaline esindaja Euroopa Liidus Vladimir Tšižov nimetas Eestit kõige uuemaks ärritajaks EL-Venemaa suhetes.
"Jah, ärritajad on olemas ja Eesti on neist värskeim," kommenteeris Tšižov EL-Venemaa dialoogi edukust.
Ta lisas, et spekulatsioone on väga palju, aga suhted arenevad edasi, vahendab Interfax. "Seetõttu pole alust paanikaks või üleliigseks dramatiseerimiseks," märkis esindaja.
Samas süüdistas ta EL silmakirjalikkuses pronkssõduri saagas, kuna monumendi teisaldamisele reageeriti nõrgalt, kuid Moskvas Eesti saatkonna juures toimunule väga tormiliselt.

Cheney on viis korda rikkam kui Bush
USA asepresidendil Richard B. Cheneyl on viis korda rohkem isiklikku vara kui tema ülemusel, president George W. Bushil.
Washingtonis värskelt avalikustatud aruannete kohaselt hinnatakse Cheney vara väärtuseks vahemikku 21-100 miljonit dollarit, riigijuhi vara väärtuseks on aga vaid 7,5 kuni 20 miljonit, teatas RIA Novosti.
Cheney sai möödunud aastal ka ligi kaks korda rohkem kingitusi kui Bush: asepresidendile kingitud suveniiride väärtus oli kokku 21 674 dollarit, Bush sai aga vaid 12 354 dollari väärtuses kinke.

Moskva mängis end naabritega tülitsedes nurka
USA ja Saksamaa välisminister üritavad painutada Venemaad järeleandmistele, kuid Kreml eelistab endiselt välissuhetes vaid oma tahtmist saada.
USA välisminister Condoleezza Rice lõpetas eile visiidi Moskvasse, üritades maailma veenda, et kahe riigi vahel pole taas külm sõda puhkenud.
Eesmärgiks oli pehmendada Venemaa vastuseisu Poola ja Tšehhi laiendatavale raketitõrjekilbile ja Kosovo iseseisvusele. Kuid ka Rice pidi tunnistama, et USA ja Venemaa suhetes on praegu keeruline periood. Venemaa presidendi Vladimir Putiniga lepiti vaid kokku, et "retoorikat tuleb pehmendada ja keskenduda konkreetsetele küsimustele".
Samaras kokku ei lepita
USA-d häirib Venemaa kaugenemine demokraatiast ja vaenulik käitumine naaberriikidega, kes on nüüd USA liitlased. Kreml otsustas taganeda ka tavarelvastuse piiramise lepingust. President Putin pidas aga 9. mai kõnes võimalikuks võrrelda USA domineerimist maailmas kaudselt Kolmanda Reichiga.

Mantlipärijad põlgasid ära Chiraci pärandi
74-aastasena lahkub Jacques Chirac "teenima Prantsusmaad teistsugusel moel, kuid sama-võrd innukalt ja kirglikult", nagu ta ise on kuulutanud.
Küllap nii innukust kui ka kirge, kindlasti aga jõulisust on olnud Chiracis, selles vähemasti kaugemalt vaadates päris prantslaslikus riigimehes kõigil neil neljal aastakümnel poliitikas ja tosinal presidendiaastal.
Ja ilmselt on ta mõneti üle-oleval, et mitte öelda aristokraatlikul moel suutnud pahandada paljusid, kes temaga ühel meelel polnud. Vastaseid - kes teda šarlataniks, populistiks, sõumeheks ja lausa kelmiks nimetasid - jagus aastakümnete jooksul nii paremale kui ka vasakule tiivale. Kuid meeldigu ta või mitte, sügava jälje Prantsusmaale ja mujalegi jättis ta siiski.
Kindlasti ei pea kahtlema selles, et Chirac kaitses enesekindlalt Prantsusmaa rahvuslikke huve - tõsi, nii nagu tema neid nägi. Muidugi leidus neid, kes euroatlantilisele koostööle mõeldes pidasid vaat et reeturlikuks tema järsku keeldumist viia riik Iraagi sõtta. Kuid pigem oli see ettenägelik Prantsusmaa huvide kaalutlus, ja vähe on neid, kes seda Chiraci instinkti nüüd valeks peavad.

Vanaks jäänud "noor hunt" Jacques Chirac lahkub, mõru maitse suus
Täna saab teoks vahtkonnavahetus Prantsusmaa poliitikas, kui veteranist Jacques Chirac vabastab presidendipalee uuele riigipeale Nicolas Sarkozyle.
Jacques Chirac jääb viimaseks presidendiks, kelle karjäär ulatub tagasi Viienda vabariigi algusaega. Ta on ainuke Prantsuse poliitik, kes on olnud valitsuses kõigi riigipeade ajal alates Charles de Gaulle'ist kuni François Mitterrandini, kelle ta presidendipalees 1995. aastal välja vahetas.
Praeguse presidendipartei UMP asutaja ei tõusnud gollistide etteotsa sugugi rahumeelsel teel, vaid pigem "vanade parunite" kiuste. 1970. aastatel võitis Chirac mitu lahingut gollistide leeris peetud kodusõjas "noorte huntide" ja de Gaulle'i lähikonda kuulunud vana kaardiväe vahel. 1974. aastal Georges Pompidou surmale järgnenud presidendivalimistel aitas ta "parunite" liidri Jacques Chaban-Delmasi toetust õõnestades võidule hoopis Valéry Giscard d'Estaing'i.

Video: Eesti sai kutse liituda OECDga
Eesti sai täna kutse liituda Majandusliku Koostöö ja Arengu
Laieneminimekirja pääsemiseks oli vaja kõigi OECD liikmete toetust, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised. Organisatsiooni eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele. Välisminister Urmas Paet avaldas tänas lootust, et Eestist saab OECD liige juba aastal 2009.

Mees sõitis Pärnumaal enda ja kaassõitja surnuks
Täna pärastlõunal poole nelja paiku hukkusid Halinga vallas Libatses kraavi sõitnud BMWs juht ning tema kaassõitja.
Õnnetust pealt näinu sõnul kihutanud Pärnu poole teel olnud BMW tema sõidukist juba Kernu kandis umbkaudu 150-kilomeetrise tunnikiirusega mööda, vahendab Pärnu Postimees.
Liiklusõnnetus toimus Pärnu maakonnas Halinga vallas Tallinn- Pärnu- Ikla maantee 93.kilomeetril, teelt välja paiskunud autos hukkus kaks meest.
Õnnetus leidis aset kella 15.37 ajal. Sõiduauto BMW 523 sõitis teelt välja ja paiskus katusele. Sõidukis viibinud 1968. aastal sündinud Vitali ja seni kindlakstegemata meesterahvas surid saadud vigastustesse sündmuskohal.
Sõiduki juht ja täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Video: koormusepiirang Narva sillal sunnib autojuhte Lõuna-Eesti kaudu kaupa vedama
Venemaa keelas eile õhtul enam kui 13-ne tonniste veokite pääsu Ivangorodist Narva sillale, Eesti laseb veokid takistamata üle.
Nii pööravadki Venemaalt tulevad raskeveokid enne Kingissepa linna lõunasse ja sõidavad Eestisse läbi
Pihkva oblasti, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: Narva silla koormusepiirang on õigusevastane
Venemaa kehtestas täna hommikul Narva silla Venemaa poolsel osal koormusepiirangu, mis ei luba üle 13,5 tonni kaaluvatel autodel silda ületada.
Mida on Venemaa kehtestatud Narva silla ületussanktsioonide öelda majandusministril, välisministril ja maanteeametil, küsisid Seitsmesed uudised.

Video: Kevadtormi raames püsititati välihaigla
Suurõppuse Kevadtorm raames tutvustas Kaitsevägi täna Põlvamaal Kauksi tagalas välihospitali, mis on kaasaegsemaid Baltikumis.
Esitlemist vääris muugi, vahendavad TV3 Seitsmesed uudistes.

Pealtnägija: tuleohutusfirma tagastas hooldusest kõlbmatud tulekustutid
Eesti üks suurimaid tuleohutusfirmasid Tamrex Ohutuse OÜ tagastas kolm hooldusesse viidud töökõlbmatut tulekustutit ka pärast hooldust samas seisukorras.
"Pealtnägija" viis ajakirjandusliku eksperimendi käigus hooldada kolm pulberkustutit, vahendab ETV24. Neist ühel oli enne pooleks murtud tõusutoru, teisel see sootuks eemaldatud ja kolmandal kustutuspulber asendatud tavalise nisujahuga.
Kõik kolm kustutit tulid hooldusest tagasi sama töökõlbmatuna kui nad sinna läksid, aga olid Tamrexis peale saanud kleebise, mis lubab neid kasutada kuni aastani 2017.
Sellest nähtub, et ligi 280 krooni maksva hoolduse käigus ei avatud tegelikult ühtegi katses kasutatud defektset kustutit.
Tamrex Ohutuse kinnitusel oli lohakuses süüdi üks hooldetehnik, kes süü üles tunnistas ja kohe töölt kõrvaldati.

Ilves: Iisrael on meie strateegiline partner Lähis-Idas
Tänasel kohtumisel Iisraeli asepeaminister Shimon Peresiga kinnitas president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti on Iisraeli strateegiline partner Lähis-Idas.
"Iisraeli riik on Eestile strateegiline partner Lähis-Ida piirkonnas," ütles Ilves presidendi kantselei vahendusel.
"Eesti juudi kogukond pole küll suur, kuid meie majanduses, teaduses ja kultuuripildis on tal oluline koht," sõnas Ilves. "Eesti on riigina olnud juutidele hea ja turvaline kodu ning Eesti juudi kogukond on olnud Eesti riigile alati heaks ja kaasamõtlevaks partneriks."
"Meie rahvastel on vastastikune huvi teineteise kultuuri vastu," ütles riigipea. "Küll võiksid tihedamad olla meie majandussuhted, selles võtmes on positiivne tänavu septembrisse kavandatud Iisraeli esindusliku äridelegatsiooni visiit ja kohtumised Eesti ettevõtjatega."

Ansip: sünagoogi avamine Tallinnas on Eestile tähtis päev
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel kohtumisel Iisraeli asepeaminister Shimon Peres'iga Juudi sünagoogi avamisel, et tänane päev on tähtis nii Eestile kui Euroopa Liidule kuna Eesti arhitektide originaalprojekti järgi valminud sünagoogi avamisega Tallinnas on juudi pühamu olemas kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.
Peaministri sõnul ei ole Eesti juudi kogukond suur, kuid meie majanduses, teaduses ja kultuuripildis on tal oluline koht. "Olen kindel, et kõik juudid tunnevad end Eestis koduselt sest Eesti on meie kõigi kodu," ütles Ansip.
Peaministri sõnul on Eesti ja Iisraeli suhted head, kuid arenguruumi on eelkõige majanduslike sidemete arendamisel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Simon Perese sõnul on Eesti väike aga südikas maa, kelle majanduslik areng ning edukus rahvusvahelise organisatsioonidega liitumisel on muljetavaldavad.
Iisrael mõistab Eestit hästi kuna Peres sõnul on mõlemal riigil olnud keeruline ajalugu. "Seda maad iseloomustavad tugev vabadusetahe ja järjekindlus," ütles Peres ning lisas, et Eesti riiki ei mõõdeta enam ruutkilomeetritega vaid hinnatakse tema vaimset suurust ja intellektuaalset panust.

Korvpall: BC Kalev/Cramo võitis finaali avakohtumises TÜ Rocki seisuga 93: 88
Tartu ülikooli spordihoones toimunud SEB korvpalli meistriliiga finaalseeria avakohtumise võitis tiitlikaitsja BC Kalev/Cramo TÜ Rocki vastu.
Tiitlikaitsjad tallinlased läksid kohe ette 7: 0, kuid siis paranes ka tartlaste mäng ning 2.45 enne esimese veerandaja lõppu jõuti ühe punkti kaugusele (12: 13). Esimese veerandaja võitis siiski Kalev 20: 14, vahendab Sportnet.ee.
Teisel veerandajal oli Kalevi suurim edu kuus punkti (27: 21), ent Tanel Teini ja Martin Müürsepa kolmestest tuli Rock lähemale (27: 30). 53 sekundit enne poolaja lõppu tegi Catalin Buralcu vea Martin Viiaskile ning viimase vabavisetest pääsesid tartlased esimest korda selles mängus juhtima, 35: 34. Kendrick Johnsoni kolmene ning Tanel Soku vabavisked viisid Kalevi uuesti ette (39: 35), kuid poolaja viimase korvi viskas Tanel Tein. Teise veerandaja võitis BC Kalev/Cramo tulemusega 39: 37

Balti riikide ja Jaapani välisministrid hakkavad regulaarselt kohtuma
Täna võõrustas Eesti välisminister Urmas Paet välisministeeriumis Jaapani suursaadikut Hitoshi Hondat.
Kohtumisel jõuti kokkuleppele, et pooled hakkavad regulaarselt korraldama 3+1 formaadis kohtumisi, millest võtaksid osa Jaapani ning Balti riikide välisministrid, teatas välisministeerium.
"See on hea võimalus suhete edendamiseks Jaapaniga ning kohtumistega tuleks kindlasti algust teha," leidis välisminister Paet. "Eesti toetab seda ettepanekut ning on kohtumistel osalemiseks ja kohtumiste korraldamiseks valmis."
Paet tänas Jaapanit ka toetuse eest Eesti liitumisele Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).
Kohtumisel arutati ka Jaapani keisri eelseisevat visiiti Eestisse. Suursaadik Honda sõnul on keisri külaskäik märk tugevast sõprusest ja koostööst kahe riigi vahel.

Maanteeamet: Narva silla koormuse piiramiseks pole põhjendust
Maanteameti sõnul ei ole Venemaa poolne Narva silla koormuse piiramine tehniliselt põhjendatud ning silla ohutuse eest vastutab Eesti.
Poole silla visuaalse vaatluse teel ei ole silla tegelikku seisukorda võimalik kindlaks teha ega koguda vajalikke andmeid kandevõime arvutusteks, mis võiks koormuspiirangu kehtestamisel aluseks olla, teatas maanteeamet.
Kahte riiki ühendav Narva sild kuulub Narva linnale ja on Eesti Vabariigi omanduses. Seega vastutab silla seisukorra ja liiklusohutuse eest Eesti pool.
Maanteeameti hinnangul peaks liikluspiirangute kehtestamine ohutuse tagamiseks tuginema vaid mõlema poole ekspertide põhjendatud ettepanekutel ja avalikkuse eelneval informeerimisel.
Täna teavitas Vene Föderatsiooni transpordiministeeriumi riiklik teedeamet (Rosavtodor) Eesti maanteeametit tegeliku massi piirangu seadmisest Narva silda Venemaa poolelt ületavatele sõidukitele, mille kohaselt lubatakse alates tänasest Venemaa poolelt Narva sillale üksnes sõidukid, mille tegelik mass ei ületa 13 tonni. Vene pool põhjendas piirangu seadmist 8. mail 2007 Venemaa spetsialistide poolt silla ülevaatusel avastatud defektide ja tehtud kandevõime arvutustega.

Kohus jättis Sirõki vahi alla
Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata massirahutuste organiseerimises kahtlustatava Mark Sirõki kaebuse ega vabastanud teda vahi alt.
Ringkonnakohtu pressiesindaja teatel on määrus lõplik ning edasi kaebamisele ei kuulu.
Harju maakohus otsustas 18-aastase Pae gümnaasiumi abituriendi Mark Sirõki vahistamise 28. aprillil.
Koos Sirõkiga võeti vahi alla veel Öise Vahtkonna juht Dmitri Linter ning sama liikumise aktivist Maksim Reva.

Ansip: rahutustes osalenute lausalist elamislubade tühistamist ei toimu
Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogu infotunnis parlamendi liikmete küsimustele vastates, et kuigi rahutustes osalenute lausalist elamislubade tühistamist ei toimu, kaalub valitsus tõsiselt riigist väljasaatmise võimaluse laiendamist.
"Iga juhtumit kaalutakse kindlasti eraldi ja mingeid lausalisi elamislubade tühistamisi või ka riigist väljasaatmisi kindlasti ei ole kaalutud ega ole ka ette näha," ütles Ansip rääkides aprilli rahutustes osalenud välismaalastest.
Peaminister tuletas meelde, et siiani on Eestist välja saadetud üks siinviibinud kolmanda riigi kodanik, kes viibis Eestis turismiviisaga, kuid kelle tegevus ei jätnud meie õiguskaitseorganitele muljet, et see isik oleks huvitunud meie vaatamisväärsustest, nii nagu see turistile on kohane.
"Kuid kindlasti sõltub sooritatud kuriteost ka see, kas ajutist elamisluba pikendatakse või rakendatakse veel mingeid karmimaid meetmeid," lisas ta.

Eesti ja Iisraeli juhid avasid Tallinna sünagoogi
Täna avati Eesti ja Iisraeli riigi juhtide ning Eesti, Iisraeli ja Venemaa pearabide osavõtul pidulikult Tallinna uus juudi sünagoog.
Sünagoogi avamise tseremooniat austasid oma kohalolekuga Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip, Iisraeli asepeaminister Simon Peres, Iisraeli pearabi Yona Metzger, Venemaa pearabi Berl Lazar ja mitmed teised väljapaistvad külalised Eestist ja välismaalt.
Tallinna Uus sünagoog asub Karu ja Aedvilja tänava nurgal, moodustades osa tervikust, kuhu kuuluvad lisaks sünagoogile Tallinna Juudi Kooli hoone ja Juudi Kogukonna Keskus. Uus sünagoog on üks Eesti pealinna ebatavalisemaid sakraalehitisi, mil-les nüüdisaegne disain on põimunud traditsioonilise sünagoogiarhitektuuriga.
Eesti rabi Efraim Shmuel Koti sõnul hävis 1885. aastal pühitsetud Tallinna ajalooline juudi sünagoogi hoone Teises Maailmasõjas. "Kuni maikuuni 2007 oli Tallinn viimane Euroopa Liidu pealinn, kus puudus täisväärtuslikuks juudieluks vajalik sünagoogihoone. Lahkete annetajate abil Eestist ja mujalt maailmast on Tallinnas 63 aastat puudunud hoone nüüd valminud. Olen kindel, et sellest majast saab väärikas juudielu keskus Eestis, mis suudab oma panuse anda kogu Eesti kultuurilise ja religioosse elu edendamiseks," rääkis rabi Kot.

Ansip tõrjub väited oma osalemisest 1988. aasta rahvarahutuste mahasurumises Tartus
Peaministri büroo palvel avaldab Eesti Päevaleht Anneli Ammase comment'i juurde Andrus Ansipi seisukoha oma väidetavast osalusest 1988. aasta veebruarisündmustes Tartus.
Päevaleht jääb aga kindlaks, et peaministri väide meie ajakirjaniku isiklikust huvist selle teema püstitamise vastu on ülimalt liialdatud. Antud teemat on käsitletud pikemat aega ja Eesti meedias laiemalt ning kindlasti ei seisa selle taga peaministri viidatud Päevalehe ajakirjanik üksi.
Eile aset leidnud Päevalehele intervjuu ajal tõrjus peaminister Andrus Ansip väited oma osalemisest 1988. aasta rahvarahutuste mahasurumises Tartus.
Päevalehe küsimus: kuidas te kasutasite pronkssõduri mahavõtmise ajal oma kogemust rahvarahutuste mahasurumisest 1988. aasta Tartust, kus olite sel ajal ametis linnavalitsuses?

Euroopa Liidu eksperdid hindavad Narva piiripunkti
Kuni 17. maini viibivad Eestis Euroopa Liidu riikide eksperdid, et anda järelhinnang Eesti maapiiri valve vastavusele Schengeni nõuetele.
Eksperdid hindavad käesoleva aasta märtsis Narvas tööd alustanud uut piiripunkti ja selle vastavust Schengeni nõuetele, teatas siseministeerium.
Möödunud aasta hindamisraportites antud soovituste kohaselt on täiustatud Narva raudteejaama infrastruktuuri ning mobiilseid kontrollivahendeid piirikontrolli teostamiseks rongides.
Eelmisel aastal toimusid Eesti Schengeni hindamismissioonid andmekaitses, politseikoostöös, mere-, maa- ja õhupiiril ning konsulaatides. Sel aastal kontrollitakse veel Schengeni infosüsteemi kasutamist ja Tallinna Lennujaama.
Juhul kui Eesti vastab Schengeni nõuetele, on tsooniga võimalik liituda selle aasta 31. detsembril.

Kaubanduskoda ei poolda aktsiisimaksude kiiret tõstmist
Eesti kaubandus-tööstuskoda saatis täna valitsusele kirja, milles kritiseerib valitsuse plaani tõsta ennaktempos oluliste energiakandjate - elektri, gaasi ja bensiini aktsiisimakse ning leiab, etvalitsus ei ole seda sammu piisavalt analüüsinud.
"Eesti kaubandus - tööstuskoda peab läbimõtlematuks ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ohtlikuks Valitsuse plaani maksustada aktsiisiga ennaktempos olulisi energiakandjaid ja tõsta kiirendatud korras kütuseaktsiise," seisis peaminister Andrus Ansipile saadetud kirjas.
"Maksude tõstmisega kaasnevad mõjud, sealhulgas kaudsed mõjud ja kaasnev hinnatõus, vajavad enne otsuse tegemist põhjalikku analüüsi ja sidusrühmadega läbiarutamist," seisis kirjas. Lisaks leiab koda, et seni ei ole eelnõu pikaajalist mõju inflatsioonile ja seeläbi euro kasutuselevõtule piisavalt analüüsitud.
Koda on seisukohal, et kavandatud aktsiisitõusu oleks pidanud rakendama 2010. aastal, mil lõpeb Euroopa Liidu kehtestatud üleminekupiir aktsiisimaksude tõstmiseks. Lisaks on koda vast elektrienergia maksustamisele kõrgema määraga kui seda on ELi miinimummäär.

Parts soovib Vene transpordiministriga kohtuda
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts soovib kohtuda Vene Föderatsiooni transpordiminister Igor Levitini ja majandusarengu minister German Grefiga, et arutada Vene-poolseid transpordiühenduse ja kaubanduse piiranguid Eesti suhtes.
"Ma olen sügavalt veendunud, et pole olemas ühtegi objektiivset põhjust piirata transpordiühendust Eesti ja Venemaa vahel," kirjutas minister Parts Vene transpordiministrile ning tegi ettepaneku kohtuda, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Samasuguse ettepaneku tegi minister Parts ka Venemaa majandusarengu ministrile lisades, et toimiv transpordiühendus ja kaubavahetus on nii Euroopa Liidu, Eesti kui ka Venemaa huvides.
Levitinile saadetavas kirjas meenutab minister Parts mullu 22. juulil mõlema poole ministrite allkirjastatud kavatsuste protokolli piiriülese infrastruktuuri parandamiseks Narvas.
Parts juhib tähelepanu ka 2006. aasta 10. novembril allkirjastatud Eesti-Vene ühise transpordikomisjoni istungi protokollile, milles fikseeriti koostööpõhimõtted Tallinna-Peterburi reisirongiühenduse taasavamise, Narva uue silla ehitamise ja Eesti ning Peterburi vahelise lennuliini avamise kohta. Kuigi reisirongiliin läks hiljuti käima, on Vene pool ähvardanud selle sulgeda ja ka ülejäänud kaks plaani on jäänud õhku rippuma.

Paet Uspenskile: Venemaa sammud on vastuvõetamatud
Välisminister Urmas Paet kutsus täna kohtumisele Venema suursaadiku Nikolai Uspenski ning päris temalt Narva sillal liikluse takistamise ja Ria Novostis ilmunud artikli kohta aru.
Suursaadiku tähelepanu juhiti sellele, et Vene pool peab järgima Eesti ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelist kokkulepet läbilaskepunktidest Eesti-Vene riigipiiri ületamiseks, teatas välisministeerium.
Nimetatud kokkulepe sätestab, et kui remondi tõttu on läbilaskepunktis vaja seda läbivat liiklust piirata või peatada, teatab ühe riigi pädev asutus sellest teise riigi pädevale asutusele vähemalt 90 päeva ette.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on sild Narva linna omanduses ning lähiajaks ei ole sillal mingeid liiklust takistavaid töid planeeritud. "Venemaa peab kinni pidama kahepoolsetest riikidevahelistest lepetest ning üldtunnustatud käitumisnormidest," toonitas Paet. "Ühepoolsed sammud piiri-silla liikluse takistamiseks on vastuvõetamatud," lisas ta.

Noor ema kaotas sünnipäeval lapse ära
Teisipäeval Narvas oma sünnipäeva pidanud noor naine kaotas ära oma lapse, kes leiti hiljem naise sõbranna juurest.
Narva politseiosakonna pressiesindaja sõnul helistas politseile kella 22.30 paiku mees, kes teatas, et Narvas asuva viadukti juures karjub tundmatu naisterahvas.
Politseinikud tegid kindlaks, et 21-aastane Julia tähistas sõbrannadega viadukti juures sünnipäeva. Ühel hetkel avastas naine, et tema 2-aastane poeg on kadunud ning hakkas karjuma ja abi kutsuma.
Politseinikud hakkasid äreva teate peale kontrollima Julia tuttavate ja sugulaste aadresse.
Kella 23.42 ajal leidsid politseinikud lapse Julia ühe sõbranna juurest, kes oli lapse sünnipäevalt enda juurde toimetanud.
Laps jäeti sinna magama ning emale edastati, et väikese pojaga on kõik korras.

Eilsed küberrünnakud vaibusid südaööks
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse teatel vaibusid südaööks üksikud suuremad küberrünnakud nädalavahetuse tasemele.
Samas näitavad toimunud intsidendid, et üksikuid sihilikke pahatahtlikke ründeid Eesti küberruumi vastu võidakse ette võtta veel pika aja jooksul, teatas keskuse pressiesindaja.
Küberrünnete taseme normaliseerumise tagab jätkuv töö internetiliikluse filtreerimisel, mille jaoks teevad koostööd Eesti asutuste ja ettevõtete IT-turvalisuse spetsialistid ning infoturbeintsidente käsitlevad CERT organisatsioonid üle maailma.
Eile olid küberünnakute tagajärjel häiritud SEB Ühispanga intrentiteenused. Rünnakud peatasid ajutiselt ka Päevaleht Online'i töö.

Haigekassa maksis 177 naisele kehavälise viljastamise ravimihüvitist
Haigekassa maksis teist korda välja kehavälise viljastamise ravimihüvitist ligi 1,83 miljonit krooni
Kolmapäeval maksis haigekassa 177 naisele valdavalt selle aasta I kvartalis tehtud kehavälise viljastamise protseduuridega seotud soodusravimite kasutamise eest. Hüvitise kogusumma oli 1,83 miljonit krooni, teatas haigekassa.
Väljamakstud hüvitise keskmine summa ühele naisele ühe kehavälise viljastamise protseduuri kohta oli 9 518 krooni.
Kehavälise viljastamise ravimihüvitis on täiendav rahaline hüvitis, mida makstakse riigieelarvest alla 41-aastastele ravikindlustatud naistele, kel on kehaväliseks viljastamiseks meditsiiniline näidustus, kes on antud protseduuri läbinud ja kasutanud protseduuriga kaasnevalt vajalikke haigekassa ravimite loetellu kantud soodusravimeid.

Venemaa sulges Eestisse saabuvatele kaubaautodele Narva silla
Teisipäeval õhtul kell 21.41 hakkas Narva sillal kehtima piirang Vene Föderatsiooni poolt Eestisse saabuvatele veoautodele täismassiga üle 13 tonni. Eesti poolt piiranguid seatud ei ole.
Vene piiriesindaja sõnul on piirangu kehtestamise aluseks Vene transpordiministri määrus selle aasta 8.maist, teatas piirivalve pressiesindaja.
Ametlikke teateid Vene poolt Eesti piirivalvele piirangu seadmisest saabunud ei ole.
Piirang kehtib vaid kaubaautodele, seega näiteks liinibusside graafikut ja sõiduautode piiriületust see ei sega.
Eesti poolt silla ületamiseks mingisuguseid takistusi ei ole "Eesti poolt on liikumine tõrgeteta," ütles piirivalveameti peadirektor kolonel Roland Peets.
Piirangu kestuse kohta Eesti piirivalvel andmed puuduvad.

Kasekamp: Tallinna sündmused tõid pöörde Vene-ELi suhetesse
Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp leiab, et Tallinna Tõnismäe sündmused olid pöördeks Venemaa ja Euroopa liidu suhtluses.
"Venelased kompasid kogu aeg Euroopa Liidu taluvuse piire ja kuivõrd tugev Euroopa Liidu solidaarsus on ühe väikse uue liikmesriigiga, kes satub rünnaku alla. Nüüd me nägime, et Euroopa liit vastas Venemaale küllaltki jõuliselt," ütles Kasekamp ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Kasekampi kinnitusel on Venemaa püüdnud pidevalt tekitada lõhet Euroopa liidu uute ja vanade liikmesriikide vahele. "Algusest peale, kui Eesti ja Balti riigid sai Euroopa Liidu liikmesriikideks, siis Venemaa püüdis näidata Vana-Euroopa liikmesriikidele, et uued ei ole usaldusväärsed, et nad ei ole küpsed, et nad ei ole head eurooplased. Tüli norimine uutega ongi olnud vahend," selgitas ta.

Jalgratturile otsa sõitnud autojuht põgenes
Tallinnas Põhja puiesteel toimus eile liiklusõnnetus, kus ülekäigurada ületanud jalgratturile sõitis otsa sõiduauto, juht põgenes.
Põhja pst. 13 juures kella 17.14 ajal toimunud õnnetuses sõitis reguleerimata ülekäigurada ületanud jalgratturile, 1988. aastal sündinud Kadrile, otsa seni kindlakstegemata sõiduk, mis lahkus sündmuskohalt.
Jalgrattur toimetati kehavigastustega SA Tallinna Keskhaiglasse.

FC Kuressaare naisjalgpallur sai venelannade rünnakus viga
Politsei võib algatada kriminaalasja uurimaks jalgpallinaiskonna FC Kuressaare mängijale esmaspäeval osaks saanud rünnakut, kus pärast mängu lõid vastasnaiskonna venelannadest mängijad talle kahel korral käega näkku.
"Sain kaks lööki nina pihta, verd voolas ikka väga palju," meenutas FC Kuressaare naiskonna poolkaitsja Triin Juulik mängujärgset kallaletungi. "Mulle midagi ei öeldud, lihtsalt löödi kaks korda," kirjutab Meie Maa.
FC Kuressaare oli esmaspäeva õhtul Eesti naiste jalgpallimeistrivõistluste koduses esiliigamängus just alistanud Lasnamäe Ajaxi naiskonna 2: 0 ning Triin Juulik oli üksinda kunstmuruväljaku juures asuvast spordimajast koju minemas, kui Ajaxi mängijad Jekaterina Naumenkova ja Kristina Matvejeva talle kallale tungisid.
Teisipäeva pärastlõunal käis ta Kuressaare politseijaoskonnas tegemas avaldust kallaletungi kohta. Päeval, mil vahejuhtum aset leidis, ei saanud ta politseisse avaldust teha, sest intsidendi ajal, seitsme paiku, oli politseimaja suletud.

Musumäel avati kaks Tauno Kangro skulptuuri
Vihmasest ilmast hoolimata avati eile Musumäel kaks Tauno Kangro loodud graniidist skulptuuri, mis kannavad nime "Hetk enne suudlust" ja "Hetk pärast suudlust".
Avaüritusele kogunes koos ajakirjanike ja linnaametnikega sadakond inimest, nende seas oli ka turiste. Kangro sõnul pole skulptuuril ei keelebarjääre ega riigipiire ning kõik Tallinna külalised peaksid neid ühtmoodi nautima.
"Skulptuure tegime mitme mehega vähemalt 12 kuud ja need on mõeldud tekitama positiivseid emotsioone, üksteisemõistmist ja armastust meie ümber," sõnas Kangro kujude avamisel. Autori sõnul oli tehniliselt keerukam teostada Karjala graniidist valmistatud skulptuuri "Hetk enne suudlust", sest suudlevate huulte vahele tuli jätta väga väike pragu. Sellest mõnekümne meetri kaugusele jääv "Hetk pärast suudlust" on valmistatud Eesti graniidist, mille puhul oli suurimaks mureks sobiva graniitrahnu leidmine.

Hääletajate portaal viib kokku reisijad ja autojuhid
Järvamaalt pärit noormehed lõid portaali kyyt.eu, mille kaudu on võimalik nii otsida kui ka pakkuda küüti.
Idee autorite Targo Õiguse, Siim Metsla ning Hegert Horni sõnul on nende eesmärgiks kokku viia reisijad ja autojuhid. Portaali loojad usuvad, et sel moel on turvalisem reisida kui tee ääres suvalisse autosse istuda.
Praegu on portaalil registreerunud kasutajaid üle 400 ning aktiivseid kuulutusi on nii Eestis kui ka välismaal. Sihtgrupiks on eelkõige tudengid. Statistika järgi otsitakse ja pakutakse küüti enim Tallinna-Tartu liinil.
Portaal on ja jääb kasutajatele tasuta. Registreerumine ning kuulutuste lisamine on tehtud võimalikult lihtsaks. Et portaali täiustada ning turvalisemaks muuta, otsivad idee autorid toetajaid. "On vaja vahendeid, et investeerida reklaamiks, mitte ise raha teenida. See on ühiskonna heaks loodud," lausus Metsla. Praegu on leheküljel tasuta üleval maanteeameti- ja verekeskusereklaamid.

Itaallased õpivad Eestis emakeelt
Tallinna Lilleküla gümnaasium alustas esimesena Eestis uudset programmi.
Neli aastat tagasi astus üle Lilleküla gümnaasiumi läve viis itaalia õpilast. Lapsed ei saanud sõnagi aru eesti keelest ning õpetajad itaalia keelest. Kahe Itaaliast Eestisse saabunud misjonäripere vanemad soovisid, et nende lapsed hakkaksid õppima mitte rahvusvahelises, vaid eesti koolis.
Kaks aastat hiljem jõudis Tallinnasse kolmaski paljulapseline misjonäripere ning itaallastest õpilaste arv kasvab Mustamäel uuest õppeaastast sügisel küm-neni. See on maagiline number, kui palju peab ühe rahvusgrupi õpilasi koolis olema, et neile kooliprogrammi osana nende emakeelt õpetama hakataks.
Itaalia lapsed on oma emakeele grammatikat ja õigekirja õppinud praegu eratundidena ühe koolikaaslase vanaema juures, kes selleks Itaaliast Eestisse sõitis. Õppealajuhataja Anu Luure leiab, et kool ei hakka kusagilt kaugemalt õpetajat otsima, vaid kutsub laste praeguse õpetaja neile ka kooli tunde andma. "Kirjutame lisaks projekte, et saaks rohkem kui kaks tundi nädalas neile emakeelt õpetada," lootis Luure. Lapsed on eri vanuses ja praegu käivad lausa ükshaaval tundides.

Andrus Ansip: otsustage, mis riigiga te oma tulevikku seote
Peaminister Andrus Ansip nentis, et üleskutsed dialoogile on kohatud, sest eri huvigruppide seisukohad teisaldamise suhtes on kogu aeg olnud jäigad.
Minnes umbes aasta võrra tagasi, maikuusse, siis näeme, et otsus pronksmees teisaldada sündis suhteliselt ruttu pärast tollaseid 9. mai sündmusi. Olite vist just puhkuselt tagasi tulnud?
Mis otsus, see oli minu seisukoht. Seda ma ütlesin kindlasti ka Mehhikost laguunis siniseid kalu vaadates. Ka aasta tagasi oli ju täiesti kindel, et need pinged aina süvenevad. Neid kruvitakse üles ja mitte ainult Eesti seest, vaid ka mujalt. Ja ei ole mingit rahumeelset pingete maandamise võimalust, kui see pronksmees jääb Tõnismäele alles. Möödunud aastal oli tegelikult taluvuse piir ületatud.
Kas te et arva, et oma korduva seisukohaväljendusega pronks-sõduri eemaldamise kohta vähendasite ruumi dialoogiks nendega, kes alguses olid vastu, aga hiljem oleks nõustunud kuju äraviimisega?

Keskpolügoonil haigutab hiiglaslik lageraieala
29 000 tihumeetrit puitu võetakse maha alal, kus hakkavad toimuma lahinglaskmised.
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on aasta algusest Kuusalu vallas asuval Kaitseväe polügoonil uue harjutusväljaku tarbeks lagedaks raiunud sadu hektareid metsa, mille tulemuseks on Eesti taasiseseisvumisaja suurim raielank.
RMK Kirde regiooni peametsaülema asetäitja Ilmar Paal tunnistas käimasolevate raie-tööde mastaapsust. "Raie toimub kaitsejõudude tellimusel vastavalt keskpolügooni detailplaneeringule. Rajame sinna sihtmärgialasid ning harjutus- ja laskeväljasid," rääkis Paal. "Esimeses järgus võetakse maha 300-400 hektarit metsa, milles olevad vääris- elupaigad ja jõe kaldaalad jäävad laiema ribana kasvama. Kukepalu laskevälja harvendati tugevamalt, kui seda tavalise harvendusraie käigus tehakse."

Vitsut soovitab Harjumaale uut bussifirmat
Harjumaa omavalitsused võiksid ise korraldada ühistransporti, kasutades seejuures Tallinna eeskuju, leiab linnavolikogu keskerakondlasest esimees Toomas Vitsut.
Vitsut tegi täna Harjumaa omavalitsuste liidus ettepaneku loobuda palju probleeme põhjustanud liinikonkursside korraldamisest bussiteenuse sisseostmiseks, teatas linnavolikogu avalike suhete nõunik Ester Šank.
"Selle asemel võiks Tallinna eeskujul rakendada Harjumaal nn in house-süsteemi ehk asutada omavalitsustele kuuluv bussifirma, mis hakkab ise kohalikke liine teenindama," selgitas Vitsut.
Ta möönis, et tegu on põhimõttelise uuendusega, mille käivitamine ei tarvitse kulgeda tõrgeteta. "Kuid kindlasti õigustab see süsteem end pikas plaanis ja seepärast usun, et 31. mail toimuval arengukonverentsil leiab see mõte Harjumaa omavalitsuste toetuse," ütles Vitsut.

Harju tänaval avati linlastele uus puhkekoht
Eile avati Tallinna päeva raames vastvalminud Harju tänava haljasala, mis pakub kesklinnas ajaviitmiseks nii eraldatud istumispaiku, veesilmi, rohelust kui ka palju huvitavaid valguslahendusi. Vihmase ilma tõttu aga olid uut haljasala uudistama tulnud vaid üksikud inimesed.
Haljasala lahenduse aluseks võeti linna ajaloolise 37. kvartali kinnistustruktuur, mida markeerivad müürid, katendid ja haljastus. Endise Kuld Lõvi hotelli kohale rajati kolmetasandiline veeaed, kus on seitse klaasplokkidega kaetud purskkaevu. Kunagist kinoteatrit Amor markeerib stiilne valgustus koos valgusseinaga, mis loob kujutluse kinoekraanist.
Haljasala projekti koostas OÜ Kivisilla, projekti autor on Ülle Grišakov. Ehitas AS Terrat. Haljasala ja purskkaevu varustasid elektritoitega AS Elektritsentrum ning valgustussüsteemi rajas KH Energia Konsult AS. Tallinna Teede AS-i töömehed konserveerisid varemed ning täitsid ala kruusa ja liivaga.

Hoonestuskonkursile ei tulnud pakkumisi
Linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute hoonestusõiguse seadmise konkursile ei laekunud ühtegi pakkumist.
"Nüüd tuleb analüüsida konkursitingimusi ning seejärel langetada otsus edaspidiste sammude osas," ütles abilinnapea Eha Võrk.
Hoonestusõigus 50 aastaks
Enampakkumisel oli hoonestusõiguse seadmise tasu algsuuruseks 60 363 666 krooni ning hoonestusõiguse tähtaeg 50 aastat. Hoonestusõiguse seadmise eesmärk on leida arendaja, kes renoveeriks kompleksi moodsaks konverentsi- ja kontserdikeskuseks.
Välisilme säilib
Linnahalli kui silmapaistva arhitektuurimälestise renoveerimiseks seatud muinsuskaitse eritingimused kindlustavad nii hoone välisilme kui ka sisemuses kõige väärtusliku säilimise.

Ühisteenused jätkavad valesti pargitud autode teisaldamist
Eile kohtusid varem teravas vastasseisus olnud AS Ühisteenuste ja Tallinna esindajad, et selgitada, miks ei ole ettevõte tulnud toime valesti parkinud sõidukite teisaldamisega.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul selgus, et senised viivitused autode teisaldamisel olid tingitud aeglasest info levikust teisaldamise tellinud linna ja teisaldamist korraldava Ühisteenuste vahel. "Seni oli pooltevahelise teabe levikut segaselt korraldatud ja info teineteise tegemiste kohta lünklik. Nüüd leppisime kokku, et infot võivad anda kõik asjaosalised. Sõidukite kiiremaks teisaldamiseks tuleb Ühisteenuste alltöövõtjale 1. juulist ka üks lisaauto," rääkis Mutli.
Vaja tihedamat infovahetust

Griegile pühendatud tasuta kontsert
Homme kell 18 toimub õpetajate majas E. Griegi 100. surma-aastapäevale pühendatud kontsert. Esineb Lõuna-Norra kooriselts Sörlandske Korverksted. Dirigeerib Marianne Södal Misje, solistidena astuvad üles sopran Inger Johanne Pettersen ja bariton Kjell Erik Jörgensen. Pianist Trygve Traedal esitab valiku E. Griegi klaverimuusika loomingust. Kontsert on kõigile tasuta!

Äärelinna kioskid kaovad tänavapildist
R-Kioski Eesti tegevdirektor eitab, et suurem kioskikett surub konkurendid turult välja.
Aina rohkem kaovad elamurajoonidest kioskid, kust võiks värskeid ajalehti või bussipileteid osta, sest müügikohad ei tasu ennast ära.
Õismäe ühissõidukipeatuste 13 kioskist on üheksa suletud, poolteist nädalat tagasi viisid omanikud ilma hoiatuseta ära Meelespea peatuses asuva kioski. Peatuse lähedal elava Valentina Aleksejeva sõnul oleks tal tunduvalt lihtsam, kui paviljon alles oleks.
"Ajalehtede ja piletite ostmiseks pean ma nüüd kaks peatust edasi kõndima. Võib-olla rakendataksegi linnas sellist ideed, et bussist on mugavam piletit osta, kuid talong on sealt ostes kallim," ütles ta.
Linnakioskiketti haldava Primekona OÜ tundmatuks jääda soovinud juhatuse liikme sõnul käib kioskiäri Tallinnas alla.

Politsei avastas liiklust kontrollides salasigerette ja salaviina
Teisipäeva õhtul avastasid Jõhvi politseinikud liiklusjärelevalve käigus suure koguse salasigarette Priima ning priirituselõhnalist vedelikku.
Politsei pidas kella 17.30 ajal Tallinna- Narva mnt 170. kilomeetril kinni sõiduauto Toyota Avensis.
Kontrolli käigus avastati autost 7 kanistrit, milles oli 220 liitrit piirituselõhnalist vedelikku ja kaks kilekotti, milles oli 480 pakki Eesti maksumärkideta sigaretti Priima.

Kristiines leiti mehe laip
Teisipäeva hommikul leiti Kristiines asuva maja ühe korteri välisukse eest mehe surnukeha.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja teatel leiti 1951. aastal sündinud Valeri surnukeha kella 7.11 ajal Tallinnas Sõstra tänava majas korteri välisukse eest.
Politsei alustatas kriminaalmenetlust KarS §113 alusel, mis käsitleb tapmist.

Väimela kool jäädvustab kõik direktorid taiestena
85-aastane Valli Lember-Bogatkina joonistab 85-aastaseks saava Väimela kooli direktoritegaleriid.
Endise Väimela põllutöökooli ja praeguse Võrumaa kutseharidusekeskuse galerii on Eestis esimene, kus kõik ühe haridusasutuse juhid kunstis jäädvustatakse.
"Ja nüüd vaadake mulle armunud pilguga otsa," hüüab Eesti akvarelli grand old lady Valli Lember-Bogatkina ruumi astunud ja niigi veidi närvis härrale, järgmisel modellile. Kooli eksdirektor Eino Peedel on elus kõigega hakkama saanud, aga poseerimine on esmakordne kogemus. Eriti veel armunud näoga poseerimine. Härra punetab. Pliiats daami käes lausa lendab. Puruneb. Lendab taas. "Naeratage, palun," anub kunstnik söekribina saatel.
Galerii idee sündis kooli raamatukogu juhi Ülle Pungitsa soovist panna kooli sünnipäevaks üles koolijuhtide fotod. "Teeme siis parem maalid," pakkus direktor Tanel Linnus.

GILD Bankers peab kinni äri- ja pangasaladustest
Kommentaariks täna avaldatud Läti ettevõtte Latvijas Nafta Tranzits pressiteatele soovib GILD Bankers jätkuvalt kinnitada, et on kõigis oma tegevustes lähtunud heast äritavast, kehtivatest seaduslikest raamidest ja klientidega sõlmitud kokkulepetest.
Me lähtume euroopalikust ärikultuurist, mille aluseks on äri- ja pangasaladustest kinnipidamine, teatas firma.
On kahetsusväärne, et GILD on tõmmatud mõnede Läti ettevõtete aktsionäride omavahelisse arveteklaarimisse ning advokaadibüroo, esindades oma klienti, proovib meid meedia kaudu survestada just nimelt eesmärgiga saada ligipääs pangasaladustele.
Tulenevalt pangasaladusest jääme avalikkusele ja kolmandatele osapooltele antavates kommentaarides lakooniliseks: "Me ei ole kunagi omandanud ega omanud Ventspils Nafta aktsiaid ja me pole neid ka ühegi oma kliendi eest hoidnud".
GILD lähtub heast äritavast ja teeb koostööd kõigi pädevate institutsioonidega ning on neile edastanud nõutud dokumendid.

ERGO maksis aprillis 60,6 miljonit krooni hüvitisi
ERGO Kindlustus hüvitas 2007. aasta aprillis 1774 kahjujuhtumit 60,6 miljoni krooni ulatuses.
Kõige rohkem hüvitati aprillis sõidukikahjusid. Liikluskindlustuses 19,7 miljonit krooni 622 juhtumi puhul ja vabatahtliku sõidukikindlustuse omanikele 24,1 miljonit krooni 905 juhtumi puhul. Sõidukitega seotud kahjudest olid kõige sagedasemad klaasikahjud (44% kahjujuhtumite arvust) ja liiklusõnnetused (45% kahjujuhtumite arvust). Liiklusõnnetuste puhul on välja makstud 77% sõidukikahjude hüvitiste kogusummast, teatas ERGO Kindlustus.
Varakindlustuses maksti aprillis 13,7 miljonit krooni hüvitisi. Eraisiku vara puhul oli 47% hüvitiste arvust ja 16% hüvitiste summast seotud veekahjudega. Suurem osa hüvitiste summast, so 71% olid seotud tulekahjudega. Ettevõtte vara puhul oli suurim hüvitiste arvu osa, 76%, seotud sissemurdmise, vandalismi, süütamise ning muu kolmandate isikute õigusvastase tegevusega. Kuid ettevõtte vara puhul on väljamakstud hüvitiste summast 90% seotud tulekahjudega. Eraisikutele hüvitati 3,7 miljonit krooni 49 juhul, ettevõtetele 10,0 miljonit krooni 34 juhul.

Lukolili tanklatesse toodi üle 100 000 ühiku taarat
Esimesena Eestis oma teenindusjaamadesse taaraautomaadid paigaldanud Lukoili automaatidesse tagastati vähem kui poole aasta jooksul saja tuhandes panditaara pudel.
Taaraautomaadid töötavad Lukoili Jüri, Enge ning Lihula jaamades, teatas Lukoil.
Lukoili jaemüügi ja marketingi juhi Indrek Suitsu sõnul on lühikese tegutsemisajaga sellise hulga taara vastuvõtt kindlasti suur võit loodusele keskkonnasäästu ja teeäärte puhtust arvesse võttes. "Autojuhid on väga aktiivsed taaraautomaatide kasutajad ja omalt poolt seame sisse järgmised automaadid ka oma Peterburi mnt. äärde jäävasse Rannu tanklasse ning Tartu-Viljandi maantee ääres olevasse Lemmatsi tanklasse," lisas Indrek Suits.
Taaraautomaate kasutavad kõige rohkem transiitveokitega sõitvad pikamaa-autojuhid, lisaks ka tavasõitjad, kes autodesse kogunenud taara hea meelega automaati jätavad ja otsustavad loodust mitte reostada. Samuti kasutavad võimalust ka lähikonda jäävad majapidamised.

Colliers hindas ümber AVEC Baltic Property Fundi kinnisvaraportfelli
Sõltumatu rahvusvaheline kinnisvarahindamise ekspert Colliers International lõpetas AVEC Baltic Property Fundi varade iga-aastase hindamise.
Vastavalt 11 objekti hindamisele kasvas fondi kinnisvaraportfelli maht 19,3 miljoni euro võrra. Seega on fondi varade puhasväärtus kasvanud 511,44 eurolt 645,66 euroni aktsia kohta (kasv 26,25%), teatas AVEC Asset Management.
AVEC Baltic Property Fund on üks aktiivsemaid investoreid Balti kinnisvaraturul, mille maht 2005. aasta suvel käivitumisel oli 55,1 miljonit eurot. Fondi portfelli kuulub tänaseks kokku 11 objekti, millest kaheksa on Eestis, kaks Lätis ja üks Leedus. Fondi investeeringuid juhib AVEC Asset Management AS (endine Arco Varavalitsemise AS), mis omab esindusi Tallinnas, Riias ja Vilniuses. AVEC Asset Management AS kuulub võrdsetes osades Balti juhtivale kinnisvaraettevõttele Arco Vara ning Ida-Euroopa juhtivale varavalitsemisettevõttele East Capital.

E.L.L.  Kinnisvara sõlmis Vilniuses rendilepingu Rimi Hypermarketiga
Eesti kapitalil põhineva kinnisvaraarendaja E.L.L. Kinnisvara poolt Vilniusesse rajatav kaubandus- ja meelelahutuskeskus Panorama sõlmis teisipäeval lepingu 8 840 ruutmeetri kaubanduspinna rentimiseks AS Rimi Baltic Grupile.
Panorama kaubanduskeskuse kogupindala on 65 000 ruutmeetrit, sealhulgas 50 000 ruutmeetrit rendipinda. Lisaks RIMI HYPERMARKETILE saab kaubandus- ja meelelahutuskeskuses olema 31 000 ruutmeetrit kaubanduspinda erinevatele jaekaubandusettevõttetele ning umbes 10 000 ruutmeetrit vaba aja- ja meelelahutusasutustele, teatas E.L.L. Kinnisvara.
E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimehe Aldo Daponi sõnul sõlmiti leping eelkõige tänu Rimi Balticu ja E.L.L. Kinnisvara pikaajalistele koostöösuhetele. "Rimi tegutseb juba Leedus meie poolt arendatud Mandarinase kaubanduskeskuses ja ka meie kaubanduskeskuses Saules Miestas. Lisaks sellele oleme nüüdsest partnerid ka Panoramas. Samuti teeme koostööd Lätis, kus Rimi on meie partner E.L.L. Kinnisvara poolt arendatud SPICE kaubanduskeskuses," lisas Dapon. "Oleme õppinud väärtustama Rimit kui usaldusväärset ankurrentnikku ning mõistame nende kõrgeid nõudmisi oma kaubanduspinnale juba poolelt sõnalt."

Regula pakub homme reisijatele sünnipäevakringlit
Parvlaev Regula tähistab neljapäeval kümnendat juubelit Saaremaa ja mandri vahelise liini teenindamisel.
Neljapäeval, 17. mail täitub parvlaeval Regula kümme aastat Kuivastu-Virtsu liini teenindamisest, Regula tulek tähendas saarte ja mandri vahelises laevaliikluses olulist kvaliteedihüpet ning uue ajastu algust Väinamerel, teatas firma.
Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhatuse esimees Tõnis Rihvk meenutas, et 1997. aastal oli saarte ja mandri vaheline liiklus saavutanud juba nii suured mahud, et tollal liine teenindanud väikestel, umbes sadakond inimest ning 40 sõiduautot mahutavatel laevadel oli raske nõudlust rahuldada. "Siin tuligi appi Regula, mis suutis korraga teenindada ligi 600 reisijat ja üle saja sõiduki. Seda olukorda võib võrrelda tänasega, kus oleme taas teenindust uuele tasemele viimas - töös on kolm uut, senisest tunduvalt suuremat ja kiiremat laeva, mis liinile jõuavad 2009. ja 2010. aastal," lausus Rihvk.

Yoga Intelligence töötas välja intelligentse maja süsteemi
Eestimaise innovatsiooniettevõtte Yoga Intelligence AS arenduse tulemusena on valminud unikaalne intelligentse maja süsteem, mis kergendab oluliselt kinnisvarahaldurite ja majaomanike elu.
Senisele avatud ja paindlikule läbipääsu- ja turvasüsteemile uue arendusena juurde lisatud kinnisvarahaldussüsteem võimaldab hoonetest vee- gaasi ja elektrinäitude kauglugemist, seadmete lülitatuse jälgimist, seadmete kaugjuhtimist ning seda sõltumata asukohast.
Yoga Intelligence AS juhatuse esimehe Raivo Raestiku sõnul on hoonete halduse ja juhtimise ühendamine läbipääsu- ja turvasüsteemiga iseenesestmõistetav, kuna tõeliselt arukad hooned vajavad samaaegselt infot kõikidest süsteemidest. "Meie tootekontseptsiooni oluliseks eeliseks on võimalus lisada süsteemi uusi omadusi olemasolevat riist- ja tarkvara asendamata. Näiteks arvesti näitude kauglugemiseks tuleb olemasolevale läbipääsusüsteemile lisada vaid vajalikul hulgal mooduleid", selgitas Raestik.

Tallegg ootab tänavu 20% käibe kasvu
Tallegg investeerib tootmiskasvu eesmärgil uutesse farmidesse: 2007. aastal valmis 16 mln krooni eest renoveeritud Ülgase sugulindla.
Järgnevatel aastatel ehitab Tallegg igal aastal juurde ühe sugulinnufarmi "all-in-all-out" tootmisprintsiibil.
"Pikemas perspektiivis on näha kanaliha tarbimise kasvu," lausus ASi Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm. "Kuna linnulihatarbimine suureneb, siis kasvab ka Tallegg. Investeerime tänapäevasesse ja kvaliteetsemasse tootmisesse - järgneva nelja aasta jooksul kaasajastame 130 miljoni krooni eest nii sugulindlaid kui broilerifarme. Oleme võtnud suuna, et 2011. aastal kasvatab Tallegg praeguse 7,3 miljoni asemel 10 miljonit broilerit aastas."
"Talleggi peamine prioriteet on Eesti turg - ootame sellelt aastalt võrreldes eelmisega 20% käibe tõusu," sõnas ASi Tallegg äridirektor Margus Venelaine. "Ekspordi kasv on väike, sest see on piiratud tootmismahuga - müük väljapoole Eestit toimub põhiliselt HK Scan grupi firmade kaudu. Suvine müügiperiood on alati väga aktiivne olnud: 2006 müüdi perioodis mai-august marinaadis liha ja šašlõkke 460 tonni. Tänavu plaanime müüa suveperioodil 650 tonni marinaaditooteid - iga eestimaalane sööb suvel keskmiselt 0,5 kg Talleggi marinaadis kanalihatooteid," sõnas Margus Venelaine.

Tallegg plaanib müüa suvehooajal 650 tonni grillitooteid
Kergemaks suve nautimiseks pakub Tallegg 7 uut toodet - uued marinaadimaitsed kanalihatükkidel, tervislik kanasnäkk jt.
Selle suve hitiks kanaliha-sõpradele on naturaalses lambasooles šašlõkivorst kanalihast, teatas Tallegg.
"Suvel eelistatakse ikka kergemaid ja lahjemaid sööke, mistõttu on suvine grill-lihade müük Talleggil olnud alati edukas," lausus ASi Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm. "Möödunud aastal moodustas AC Nielseni andmeil Talleggi marinaaditoodete müük 30% kõikidest marinaadis lihatükkide müügist Eestis. Talleggi kümme erinevat šašlõkitoodet andsid 15% kõikidest müüdavatest šašlõkitoodetest. Enim kasvas Eestis möödunud aastal just erinevate marinaadis lihatükkide müük - 73% ning šašlõkkide müük 48% - seda oleme silmas pidanud ka uute toodete välja töötamisel. Plaanime sel suvehooajal müüa 650 tonni grillitooteid."

Ülemiste keskuses on laupäeval vanavanemate päev
Sellel laupäeval toimub Ülemistes Vanavanemate Vahva Päev.
Oma kavaga esinevad eakate laulukoorid, toimub ühislaulmine Reet Linna ja Are Jaamaga. Soovijatel mõõdetakse tasuta vererõhku ja keha rasvaprotsenti, teatas keskus.
Pealaval esinevad kell 12-15 eakate laulukoorid. Üles astuvad ansambel Hõbekihar Mustamäe sotsiaalkeskusest, Pirita vabaajakeskuse ansambel; ansamblid Miraaž ja Vanaisad Kesklinna Sotsiaalkeskusest; Nõmme vanurite päevakeskuse eakate kõhutantsutrupid; Kristiine sotsiaalkeskuse ansambel ning Lasnamäe pensionäride päevakeskuse ansambel.
Iga kollektiiv esineb kokku 15 minutit, millele järgneb ühislaul Reet Linna, Are Jaama ja publikuga.
Vanavanemate laval toimub kell 12-15 vererõhu ja keha rasvaprotsendi mõõtmine. Mõõtmisi viivad läbi Tallinna meditsiinikooli tudengid, kes oskavad inimestele anda ka esmast nõu tulemuste tõlgendamisel. Korraga on töös kümme mõõtemasinat, mõõtmised on külastajatele tasuta.

Salva Kindlustus maksis 15,2 miljonit krooni hüvitisi
Salva Kindlustus maksis tänavu aprillis 15,2 miljonit krooni hüvitisi.
Enim maksis Salva hüvitisi liikluskindlustuses, kus hüvitamisele kuulus ligi 7 miljonit krooni, ja kaskokindlustuses, kus hüvitati 5,8 miljoni krooni eest kahjusid. Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes vähenesid makstud hüvitised 19,4%, teatas Salva.
Sõidukitega seotud kahjusid registreeris Salva aprillis kokku 725, neist 340 liiklusjuhtumit ja 385 kaskojuhtumit.
Varakindlustuse hüvitisi maksis Salva Kindlustus aprillis 1,2 miljonit krooni, reisikindlustuses kuulus hüvitamisele 1,1 miljoni krooni eest kahjusid.
Salva Kindlustus kogus aprillis 30,9 miljonit krooni kindlustusmakseid, millest 12,5 miljonit krooni laekus liikluskindlustusest ja 10,3 miljonit krooni kaskokindlustusest. Selle aasta nelja esimese kuuga on Salva kogunud 123,4 miljonit krooni kindlustusmakseid, 2006. aasta algusega võrreldes on maksete summa jäänud praktiliselt samaks (tõus 0,2%).

Ifi Turvafond eraldas aprillikuu toetused
If Eesti Kindlustuse Turvafond eraldas aprillikuus SA Ida-Virumaa Kiirabile 5000 krooni ning Kehtna lasteaiale Siller 5500 krooni.
Kehtna lasteaed Siller taotles Ifi Turvafondist toetust 105 lapsele helkurvesti soetamiseks. Lasteaia Siller eestvedamisel toimus 2. mail liiklus- ja spordipäev Kehtna, Järvakandi ja Käru valla lasteaedade lastele ning helkurvestid läksid liikluspäeval osalenud lasteaedade lastele.
Lasteaia Siller juhataja Katrin Siller ütles, et helkurvestidest pole kasu mitte ainult ühele lasteaiale, vaid kogu valla lasteaedadele. "Neist on suur abi," sõnas Siller. "Lapsed saavad teede peal nähtavaks."
SA Ida-Virumaa Kiirabi taotles Ifi Turvafondist toetust kiirabiliidu suvepäevade raames teadmispõhiste rollimängude organiseerimiseks lastele. Lastele antakse teadmisi esmaabist, valgusfoorist, põletusarmide vältimisest, orienteerumisest metsas ja rannas ning metsloomadest.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda sai Microsoft Eestilt kopsaka annetuse
Täna andis Microsoft Eesti juht Rain Laane Tallinna Puuetega Inimeste Kojale (TPIK) üle tšeki rohkem kui 700 000 krooni väärtuses.
Saadud raha eest jätkab TPIK eelmise aastal alanud projekti "Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt". Projekti raames koolitatakse enam kui sadat erivajadustega noort inimest arvutit kasutama ning võimaldatakse neile ligipääsu Tallinn Puuetega Inimeste Koja arvutiklassile. Lisaks sellele pääsevad kümme noort praktikale erinevatesse tehnoloogiaettevõtetesse, mille seas on näiteks ANC toitlustuskonsultatsioonid, DEET Systems ja E-haus.
"Ei ole mõtet tuua tööjõudu välismaalt kui meil on olemas inimesed, keda saab koolitada," ütles Rain Laane. "Töö arvutiga sobib puuetega inimestele väga hästi. Peale koolitust ja kogemuste omandamist praktika käigus, saavad neist Eesti tehnoloogiafirmadele väärtuslikud töötajad. Sarnast, võrdsete võimaluste loomise eesmärki täidab ka meie projekt "Uus algus", mille käigus erivajadustega noori arvutitega varustame."

Õlleliit: plaanitav õlleaktsiis ületaks Läti oma kolmekordselt
Valitsuse plaanitava aktsiisitõusuga ületaks Eesti õlleaktsiis Läti oma kolmekordselt ning aktsiisi osas tekiks samasugune situatsioon, mis valitses seni Eesti ja Soome vahel.
Eestis kehtiv aktsiis õllele on hetkel ligemale kahekordne võrreldes samasse majandusruumi kuuluva Läti ja Leeduga. 10% + 20% aktsiisitõusuga saaks Eesti ja Läti õlleaktsiisi vahe olema kordades pea sama suur kui täna on Soome ja Eesti vahel, teatas õlleliit.
"Eesti ületab juba täna ELi direktiivis kehtestatud miinimumaktsiisi õllele ligemale kolmekordselt," kommenteeris olukorda Eesti õlletootjate liidu president Cardo Remmel. "Hüppelise aktsiisitõusuga muutuks Eesti üheks kallimaks õllemaaks Euroopas. 10% + 20 % tõusu korral oleks Eesti õlleaktsiis sama kõrge, kui Hollandis ning edestaks enamuse vana Euroopa riikide õlleaktsiisi taset. Eesti positsioneeruks 27 liikmesriigi hulgas üheksandale kohale, mis ei ole kuidagi proportsioonis Eesti majandusnäitajate ja elatustasemega."

Venemaa soovitab Eestil Narva sillale piirangud kehtestada
Venemaa transpordiminsiteeriumi riiklik teedeamet saatis täna Eesti maanteeametile faksiga teate, milles palub Eestil kehtestada Narva sillal sarnased piirangud, millised Venemaa kehtestas eile õhtul omapoolsel sillaotsal.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et teade on kirjutatud viisakas vormis ning selles palutakse Eestil seada Narva sillal sisse analoogsed piirangud, millised Venemaa ise eile õhtul kehtestas.
Puusti sõnul on teade allkirjastatud tänase kuupäevaga ning see jõuab Eestisse tõenäoliselt järgmise nädala algul. Kirjas viidatakse ka reedel allkirjastatud teatele, mis ei ole aga ei faksi ega postiga maanteametisse jõudnud.
Viidatud kirjas olevat Venemaa andnud Eestile teada, et kehtestab sillale kandepiirangu 13 tonni, piirab liikumiskiirust 10 km/h ning nõuab sõidukite pikivahet 20 m.

Euroopa Liit asub peibutama võõrtööjõudu
Euroopa Liidu siseasjade volinik Franco Frattini algatas täna pika seadusprotsessi, mille eesmärgiks on avada Euroopa Liidu (EL) tööjõuturg vastavalt tööjõu vajadusele.
Skeem näeb välja nii, et ELi riigid rendivad teatud ajaks ELi mittekuuluvatest riikidest tööjõudu ning pärast lepingu lõppemist läheksid töötajad tagasi oma kodumaale, kirjutab EUrobserver.com. Vajaduse tekkides tuleksid nad aga jälle tagasi ELi tööle.
Komisjonile lähedal seisva allika sõnul oleks tegmist win-win- ehk võitja-võitja-süsteemiga, kuna ELi tööjõupuudus lahendaks kolmandate riikide tööpuudust.
ELis viibib praegu 5-7 miljonit illegaalset immigranti ning igal aastal saabub neile lisaks 300 000 illegaali. 87 protsenti saabunutest on väheharitud ning ei vasta ELi liidu tööjõuturu vajadusele.
"Kui Euroopa ei võta midagi ette, siis tekib edaspidi suur probleem," ütles ELi ametnik, märkides, et tööjõupuudus avaldub Euroopas lähima paarikümne aasta jooksul, mil pensionile läheb 25 miljonit eurooplast. Allika sõnul võib mõni majandussektor seetõttu isegi kokku variseda.

OECD esitas Eestile liitumiskutse
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) kutsus täna Eestit organisatsiooniga liituma.
"Saame tunda head meelt selle üle, et Eesti on kutsutud liituma organisatsiooniga, mis on teeninud edukalt liikmesriikide ja nende kodanike huve, suurendanud jõukust ja heaolu ning pakkunud toimivaid lahendusi majanduse ees seisvatele küsimustele," lausus Eesti välisminister Urmas Paet. "OECDga liitumine tähendab suuremat usaldusväärsust ja laiemat huvi rahvusvaheliste investorite seas."
Välisminister lisas, et Eesti liitumine olulise ja maineka majandusorganisatsiooniga täiendab oluliselt Eestis peetavat majanduspoliitilist diskussiooni ja tugevdab tervikuna majanduspoliitilist keskkonda.
OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis. Organisatsiooni asutasid 30. septembril 1961. aastal üheksateist riiki, nende arv on tänaseks kasvanud kolmekümneni.

SBM Pank tõstis tähtajaliste hoiuste intressimäärasid
SBM Pank tõstis alates tänasest tähtajaliste hoiuste intressimäärasid kuni 0,35 protsendipunkti.
1,5 aastase ja pikema hoiuse pealt maksab pank intressi 4,6%, mis on SBM Panga teatel kuni üks protsendipunkt rohkem suurpankade poolt makstavast intressist.
Ühtlasi kestab SBM Panga hoiusekampaania, kus kuni 8. juunini sõlmitud 9-kuulise tähtajaga hoiustele maksab pank 5% aastaintressi.
AS SBM Pank kuulub rahvusvahelisse Marfin Popular Bank pangandusgruppi, mis on üle kolmesaja kontoriga esindatud seitsmes riigis. Marfin Popular Bank omab Standard & Poors krediidireitingut BBB+ ning positiivset reitingu väljavaadet.

Tartus saab nurgakivi Cinamoni kinokeskus
Tartus saab täna nurgakivi Cinamoni kinokeskus, mis on kinoketi esimene kinokompleks Eestis.
Viie saaliga kinokompleksi rajamisse investeerib Cinamon üle 30 miljoni krooni.
Cinamoni nõukogu esimehe Peeter Rebase sõnul on täna koos Emajõe Ärikeskusega nurgakivi saava Cinamoni kinokompleksi jõudmine Tartusse oluline samm ettevõtte lähiaastate eesmärgi täitmisel - saada Baltimaade suurimaks kinoketiks. "Cinamon toob tartlastele üle 2000 ruutmeetri suuruse kino, kuhu tuleb maailmatasemel heli- ja pildikvaliteediga viis kinosaali ning hakatakse näitama uusimaid filme. Ja seda kõike soodsa piletihinna eest," kinnitas Rebane.
Cinamoni kinokeskus avab Tartus uksed 2008. aasta kevadsuvel.
Cinamonil on kaks kinokeskust Leedus. 2005. aastal Kaunases avatud kinokompleksi külastas esimesel tegevusaastal 572 000 kinosõpra. Pool aastat hiljem Klaipedas uksed avanud Cinamon tõi juurde 260 000 kinokülastajat.

Rakveres pandi nurgakivi uuele Vaala keskusele
Rakveres pandi eile nurgakivi uuele 10 300 ruutmeetri suuruse üldpinnaga Vaala kaubakeskusele.
Uue keskuse ankurrentnikuks saab 3700 ruutmeetri suuruse müügisaaliga Maksimarket, lisaks renditakse pinnad ka rõiva-, kinga-, elektroonika-, juveeli- ja spordikauplustele.
Hoone tellija OÜ Rakvere Ärikeskus juhatuse liikme Henri Pullisaare sõnul tegeletakse praegu küll konkreetselt Vaala keskuse esimese etapi valmisehitamisega, kuid plaane peetakse ka edasise võimaliku laienemise kohta. "Keskuse teise etapiga on võimalik üldpinna suurenemine kuni 30 000 ruutmeetrini," märkis ta.
Koguinvesteeringuna ligi 150 miljonit krooni maksma minev Vaala Keskus avatakse tänavu detsembris.
Rakvere Ärikeskus OÜ omanikfirma BVL Kapital AS on kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte, mille põhiliseks tegevusalaks on uute äri- ja elupindade arendamine. Lisaks Vaala Keskusele on firmal hetkel veel töös ärihoone rajamine Tartusse Kalda tänavale senise Anne turu koha peale, Tartu endise pärmivabriku piirkonna arendamine ja endise Hiiu Viljaelevaatori piirkonna arendamine Tallinnas.

Maksuamet peatas nelja arvevabriku tegevuse
Aasta kolme esimese kuu jooksul peatatas maksu- ja tolliamet nelja käibemakspettustega tegelenud arvetevabriku ning nelja väiksemas mastaabis maksupettuseid toime pannud kuritegeliku grupeeringu tegevuse.
Ameti teatel ulatub pettusega tekitatud kahju esialgsetel andmetel ligi 40 miljoni kroonini.
Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuus ütles, et ametil on seoses aktiivse tööga käibemaksupettuste vastu võitlemisel informatsioon selles valdkonnas toimepandavate pettuste kohta suures osas endal juba olemas.
"Antud juhtumitel oli oluline osa ka ameti teabe- ja kontrolliosakonnast laekunud infol, samuti varasemalt juba likvideeritud arvevabrikute juhtumitel," ütles Kuus. Kuus lisas, et töö tõendite kogumisel ja kahjude tuvastamisel käib ning sellega seoses on täiendavat infot äna vara anda.
Kahe juhtumiga seoses esitati 11-le isikule lisaks maksupettuse korraldamisele kahtlustus ka seoses kuritegelikku ühendusse kuulumise ja suures ulatuses rahapesu organiseerimisega. Süüdimõistmisel võib selliseid kuritegusid toime pannud isikuid oodata kuni 12 aasta pikkune vanglakaristus.

Harju tänava haljasala ruutmeeter maksab 36 000 kr
Eile avatud Harju tänava 5000ruutmeetrine haljasala läks koos maaostuga maksma 180 miljonit krooni, millest maa maksis 150 ning haljasala projekteerimine ning ehitamine 30 miljonit krooni.
Tallinna päevaks avatud haljasala ehitati valmis vähem kui aastaga ning viimane visuaalselt nähtav osa pandi kokku kahe kuuga. Haljasala lahenduse aluseks võeti kvartali ajalooline kinnistustruktuur, mida markeerivad müürid, katendid ja haljastus, kirjutab Äripäev.
"Sellist unikaalset võimalust, et rajada Tallinna vanalinna haljasala, ei olnud mitusada aastat enne meid ega tule ilmselt ka mitusada aastat pärast meid," ütles linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.

Lahkuv riigikogu tegi rekordilised arved
Riigikogu raamatupidamisse toodud tšekid kõnelevad, et lahkuvad rahvaasemikud raha ei lugenud. Kuluhüvitiste arved löövad rekordeid, ületades mõistuspäraste kulutuste piiri.
Kuu autokütuse arve 17 000, mobiiliarve 11 000, valijatele väljategemine 9000 krooni, fraktsiooni lõpuseminar ligi 22 000 krooni - sellised olid lahkuva Riigikogu valimiseelsed kuluhüvitiste rekordid, kirjutab Äripäev.
Näiteks Jüri Tamm on kostitanud Hispaania suursaadikut Hispaania restoranis Buen Provecho, mille väikeosanik on Tamme enda tütar. 1633kroonisest arvest kulus 783 krooni veinidele - kahte ostetud veini toob maale Tamme firma Kiil & Co.
Ants Pauls esitas komandeeringutaotluse Tartus vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtul käigu kohta. "Mõtlesin pärast ringi, kuid ei saanud enam taotlust tagasi võtta. See pole selles majas tavaks," rääkis ta. "Ma küsisin ka teiste käest, kuid selgus, et üldiselt ei esitatud. Ka mina ei pidanud seda mõistlikuks, ehkki selliste suurte ürituste puhul taolisi komandeeringuid kirjutati. Mõtlesin pärast ümber," märgib Pauls. Sellegipoolest maksti Paulsile presidendi vastuvõtul käimise eest päevaraha - kahe päeva eest 160 krooni.

Viasat koorib vanu kliente suurema kuumaksuga
Satelliittelekanalite paketti pakkuv Viasat saadab pikaajalistele klientidele suurema kuumaksega arveid, kuigi püsiklientidel oleks võimalik telekanaleid vaadata poole odavamalt.
Kui praegu saavad kaks ja enam aastat Viasati kliendiks olnud ja Kuldpaketti omavad inimesed 299 krooni suuruse kuuarve, siis peaaegu poole odavam kuumakse on neist vaid ühe telefonikõne kaugusel. Nimelt tuleb neil helistada Viasati klienditeeninduse numbril, öelda oma kliendinumber ning nad saavad samasugused kuumaksu tingimused nagu vastliitujad. Selleks saadab Viasat koju allkirjastamiseks uue kaheaastase lepingu, kirjutab Meie Maa.
"Mitte et ma väga vihane oleks, aga soliidne firma oleks võinud mulle sellest teatada, et mul on võimalus ka odavama kuumaksega Viasati vaadata," lausus ligi kolm aastat Viasati klient olnud Aivar. "Kahjuks pidin selle peale ise tulema ja tänu sellele, et Viasat korraldas uutele liitujatele sooduskampaania. Mind ajas lihtsalt närvi, et uued tulijad saavad poole odavamalt vaadata kui mina. Helistasin siis Viasati klienditeenindusse ja selgus, et odavama kuumakse vormistamine käib väga lihtsalt."

Bravocom süüdistab Tele2 ja EMT-d alatus konkurentsivõitluses
TELE2 ja EMT võrgust Bravocomi mobiili-numbritele helistamise minutihind kallines.
Tõepoolest, Tele2 ja EMT klientidel tasub enne helistamist hoolega kontrollida, mis võrgus number asub, sest pärast kõnet Bravocomi ootab ees soolane arve. Veebruarist alates kehtib nii Tele2-st kui ka EMT-st Bravocomi võrku helistades ühtne minutihind - 4.50.
"Minu õde on EMT-s ja tema arve on tõusnud 400 krooni," toob Bravocomi klient Margit Rebane näite, kui palju tuleb maksta talle helistamise eest.
Naine märgib, et õde nägi alles arvelt, mis tema kõne maksma läks ning ta ise ei osanud ka õde hoiatada, kuna ei teadnud hinnamuutusest. "Inimesed ju ei tea, et olen Bravocomi klient, teise võrgu klientide suhtes on see inetu," arvab ta.

Tarnija viivituse tõttu napib Hansapangas PIN- kalkulaatoreid
ID-kaardi lugejaid küsitakse pangakonto-ritest rohkem kui
PIN-kalkulaatoreid polnud nädala eesimesel poolel pakkuda näiteks Hansapanga Tallinna Rocca al Mare, Õismäe, Järve ja Magdaleena kontorites, otsas olid need ka Türil, Paides ja Raplas.
Seevastu Ühispanga kontoritest kalkulaatorit pärides ei pidanud kordagi leppima eitava vastusega.
Hansapanga meediajuhi Kristiina Tambergi sõnul on kalkulaatorite põud tingitud tarnijapoolsest viivitusest ning uued kalkulaatorid peaksid saabuma täna või homme.
Tambergi sõnul pole hakatud kalkulaatoreid pärast netipanga maksetingimuste muutust alates 2. maist massiliselt rohkem nõudma. Nimelt pole koodikaarti kasutades võimalik enam üle 10 000-krooniseid makseid sooritada.

Räpinas toimub Kagu-Eesti kultuurikonverents
Neljapäeval, 17. mail algusega kell 11 toimub Räpina rahvamajas Kagu-Eesti kultuurikonverents pealkirjaga "Uman koton ummist asjust".
"Konverents on regiooni oma juurte ja väärtushinnangute poole pöördumise protsessi üks lüli ning jätkuks möödunud hooajal Põlva-, Võru- ja Valgamaal toimunud koolitustele. See on ka üheks etapiks 2008. aasta suvel toimuvaks Uma peoks valmistumisel," ütles Põlva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Peeter Aas, vahendas Vanemuise pressiesindaja.
Konverentsi esimeses osas tuleb juttu Kagu-Eesti identiteedist ja selle eripärast nii seest kui väljast vaadates. Ettekannetega esinevad Argo Moor, Eesti Maaülikooli Maamajanduse juhtimise, ühistegevuse ja maasotsioloogia osakonna dotsent, kes räägib kultuuri üldistest muudatustest ja nende tähendusest.

VIDEO:  Cannes'i filmifestival on avatseremooniaks valmis
Peale kuid kestnud ettevalmistusi on Cannes valmis külalisi vastu võtma oma 60-dal filmifestivalil.
Ilm on Cannes'is päikesepaisteline ja punane vaip lahti rullitud ning filmifestivali sädelevaks avatseremooniaks täna õhtul ollakse valmis, teatab Reuters.

Rahva Raamat sai rattad alla
Rahva Raamat toob maikuu keskpaigast turule uue teenuse - ratastel raamatukaupluse.
Tegemist on sihtotstarbelise Scania tüüpi bussiga, mis on kohandatud raamatute müügiks.
Ratastel kauplus sõidab mööda Eestit ja annab raamatusõbrale võimaluse ükskõik millises Eestimaa nurgas endale raamatuid soetada.
"Meie eesmärk on viia nö vaimutoitu igasse Eestimaa külasse, valda, maakonnakeskusesse, eelkõige nendesse kohtadesse, kus raamatukauplust ei ole", ütles Rahva Raamat AS juhatuse esimees Gertti Kogermann.
"Kindlasti külastab raamatubuss ka kõiki Eestimaa suurimaid suveüritusi. Usume, et raamatubussis müüdavate raamatute hulgast leiab igaüks endale sobivaima raamatu", toonitas Kogermann.
Raamatute müügiprotsess on tehtud väga mugavaks - kohapeal saab tasuda nii sularahas kui ka kaardiga.

VIDEO:  Täna algab Cannes'i filmifestival
Täna algav Cannes'i filmifestival tähistab oma 60 juubelit rohkem või vähem tuntud staaride paraadiga.
Cannes'is on kohal nii Hollywoodi staarid kui arthouse-kinokunsti tipptegijad, kirjutab Reuters.
Filmifestivali avafilmiks on hiinlasest režissööri Wong Kar Wai film inglisekeelne film "My Blueberry Nights", kus mängivad Jude Law, Natalie Portman ja lauljatar Norah Jones.
Üksteist päeva kestev filmifestival hõlmab endas suurt hulka teleülekandeid, glamuuri, kontaktide sõlmimist ja poseerimist punasel vaibal.

Tiit Ojasoo: küsimus pole selles, kas olla, vaid selles, kuidas olla
Kui viimastel päevadel räägitakse peamiselt integratsioonist, siis veel mõne aja eest olid Eestis probleemiks lapsed. Õigemini nende puudumine.
Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi juhtimisel on NO-teater varemgi apokalüptiliste teemadega rinda pistnud, iibe-küsimuse on nad lahata võtnud oma lavastuses "ehk Garjatšije estonskije parni". Lavastuse kaaskiri teatab, et meid on 45 aasta pärast alles pea poole vähem. Selle kõige peatamiseks võtavad NO-teatri näitlejate kehastatud südikad tegelased ette midagi hullumeelset, sest emapalk ja kõikvõimalikud toetuspaketid ei tundu töötavat. Tüki lavastaja Tiit Ojasoo annabki alljärgnevalt aru, millega see näitlejate improvisatsioonidel, võrgutusõpikutel ja erinevate eestlastega toimunud kohtumisõhtute stsenogrammidel põhinev ühiskonda kriipiv lavastus tegeleb.

Uut Eesti nukufilmi tuleb vaadata eriliste prillidega
"Oih!" ja "Aih!" hõikasid lapsed, kui vaatasid möödunud nädalal ruumilist nukufilmi "Miriami piknik". Läbi eriliste prillide vaadatuna jäi mulje, et litrid ja herned lendavad kinosaalis ringi.
Ruumilist illusiooni loova filmi tegemisel on kasutatud uudset tehnoloogiat - kogu töö toimub digitaalselt. Partneriteks on venelased: Moskva firma Nikfi lahendused võimaldavad efekti, mida varem saavutati kahe kaamera ja kahe projektori abiga. "Miriami piknikut" on kavas näitada Moskvas vastava tehnikaga varustatud kinos.
Ruumilist efektiga "Miriami piknik" on Leelo Tungla ja Peep Pedmansoni käsikirjale tuginev klassikaline ümarnukufilm, mis räägib ühe perekonna juhtumistest väljasõidul loodusesse. Loo on lavastanud Andres Tenusaar.

Kunstisalong Allee pakub kevadoksjonil peamiselt maali
Homme kell 19 algab Tallinnas Mustpeade majas kunstisalongi Allee selle aasta esimene oksjon. Enampakkumisele läheb 50 teost 38 autorilt - peamiselt maalid ja näpuotsaga graafikat.
Žanriliselt on ülekaalus maastikud (Richard Uutmaa, Adamson-Eric), natüürmordid (Nikolai Kormašov, Valdur Ohakas) ja olustikupildid (Natalie Mei, Richard Kaljo), omaette peatüki moodustavad Tallinna ja Tartu motiivid (Karl Burman jun, Valerian Loik jt). Esindatud on suur hulk tuntumaid ja tundmatumaid pallaslas.
Oksjonile tuleb ka kolm eri perioodi tööd Ülo Soosterilt, neist üks pärineb vangilaagriaastatest. Oksjoni vanim töö on Roman Nymani õpingute ajal valminud akvarell "Stroomi rand" (1905) ning uusim Ilmar Malini uurimuslik "Orhidee" (1991). Madalaima, 8000-kroonise alghinnaga lähevad oksjonile Valerian Loigu "Tolli tänav Tallinnas" ja Nymani "Stroomi rand", kõrgeim alghind (180 000 krooni) on Wiiralti "Põrgu" varajasel tõmmisel.

Cannes'is väärtustatakse minevikku
Täna algaval Cannes'i filmifestivalil tähistatakse juubelinumbriga üritust ajaloost pärit teoste taaslinastustega. 60. filmifestivali üheks põnevaks sündmuseks on taastatud Andrzej Wajda "Kanali" linastus. Film tõi 50 aastat tagasi 29-aastasele loometee alguses olevale lavastajale žürii eriauhinna. Wajda on olnud Cannes'i festivaliga tihedalt seotud. 1981. aastal võitis Kuldse Palmioksa tema "Raudmees".
Maailma esilinastuse teeb Cannes'is põnevusfilm "Oceani kolmteist", mis toob Vahemere-äärsesse kuurortlinna kuulsused, nagu Brad Pitt, George Clooney, Julia Roberts, Catherine Zeta-Jones, Matt Damon, Al Pacino ja Andy Garcia.
Kas Kadri Kõusaare seni segastel asjaoludel Eestis ärakeelatud "Magnus" linastub Cannes'is? Praeguse seisuga on film endiselt kirjas kavas nimega Un Certain Regard ja peaks projektoris jooksma hakkama reedel kell kaks kohaliku aja järgi.

Kinode suurmood on 70-ndate verine filmikunst
Tarantino ja Rodriguez taaselustavad oma noorusaegade filmi-kultuuri.
"70-ndad on tagasi" võiks olla Quentin Tarantino ja Robert Rodrigueze projekti "Grindhouse" lipukiri - paraku mitte naisõiguslaste ja geiaktivistide 70-ndad, vaid B-kategooria filmide, peamiselt õudukate omad.
Eestiss nagu ka mujal Euroopas näidatakse "Grindhouse'i" kahes osas, kõigepealt jõuab kinolinale 15. juunil Tarantino lavastatud "Surmakindel" ning juuli alguses Rodridgueze "Planet Terror". Esimeseks põhjuseks, miks algselt ühe terviku moodustanud filme Euroopas eraldi näidatakse, on muidugi nende pikkus - üle kolme tunni. Ka Hitchcock sidus optimaalse filmi pikkuse inimese põie mahutavusega.
Visuaalselt räsitud film

Video: drifting kogb noorte seas populaarsust
Noorte seas on populaarsust kogumas Jaapani päritolu driftingu nimeline autosport.
Jaapanist alguse saanud spordiala seisneb autode külglibisemisse ajamises, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised. Autoteedel on ala harrastamine keelatud, harjutamiskohtade vähesuse tõttu libistavad noored õhtuti autot parklates ja ringteedel.

Mikk Saar esitleb oma debüütplaati
Mikk Saarel on valmis esikalbum "See ON see". Heliplaati esitletakse 17. mail Rock Cafes. Esikalbumi singel tuli välja juba 9. mail.
Vaata eile hommikul ETV Terevisioonis esitletud laulu ja intervjuud.

VIDEO:  "Korea Justin Timberlake" tahab võita USA fännide poolehoiu
Aasia poptäht Rain avalikustas hiljuti oma USA kontsertuuri ajakava ja loodab saada läänemaailmas sama suureks staariks kui Aasias.
25-aastase Aasia r'n'b staari Raini unistuseks on vabaneda "Korea Justin Timberlake" kuvandist ja saada läänemaailma muusikafännide silmis tõeliseks staariks, kirjutab Reuters.
Rainist on Aasias saanud teismeliste iidolist superstaar, kelle albumeid on müüdud miljoneid. Ameerikas ja Euroopas pole noor laulja endale veel nime teinud. Juunis algava kontsertturneega loodab Rain kasvatada endale korraliku ameeriklastest fanbase'i ja hakata konkureerima USA r'n'b staaridega.

Mailõpu muusikamelu ehk kus ja keda kuulata? 
Kes meist poleks nädalalõppudel endalt küsinud: kuhu ma täna pidutsema lähen?
Kas möllata Von Krahlis mõnel indie-peol, minna Võitu electro-diskole või põrutada hoopis Tartusse sõpradele külla. Ja muidugi esineb samal õhtul Saku suurhallis mõni popstaar. Melu pakub mai lõpuks-juuni alguseks välja järgmise peoplaani.

Mikk Saar jagab autogramme
Homme kell 16 tutvustab muusikalilaulja ja tantsustaarina tuntud Mikk Saar Tallinna kaubamaja muusikapoes oma debüütplaati "See ON see" ning jagab autogramme. Uue, 12 looga albumi esitluskontsert algab Rock Cafes kell 20.
Vaata ka: www.mikksaar.com

 "Biitpiraadid" sai järje
Täna kell 19 esitletakse Tallinnas baaris Juuksur 1960-ndate eesti rokki tutvustavat kauamängivat "Biitpiraadid 2". Plaadil on haruldasi salvestisi Eesti esimeselt rokifestivalilt ning omaaegsete menuansamblite Mikronid, Kristallid jt seniavaldamata laule.

Internet: 
Internet:  - selline nägi peagi meie publiku rõõmuks nahkhiiri naksav staar Ozzy Osbourne välja, kui ta 23 aasta eest politseile vahele jäi. Peale Ozzy kollinäo vaatavad kodulehelt vastu ka Johnny Cashi, Eminemi, Mel Gibsoni ja teiste tuntud inimeste politseifotod ehk mugshot'id.

Kanepi jäi Safinale alla
TENNIS:
Eestlannast maailma 61. reket Kanepi alustas mängu bravuurikalt ning võttis kiire 2: 0 algedu. Siis hakkasid aga Kanepit kummitama topeltvead, mille tõttu nimekam venelanna pallingu tagasi võitis. Eestlanna 3: 2 eduseisul lagunes serv ära Safinal ning kolm topeltviga ja uskumatu eksimus kinkisid servimurde Kanepile, kes asus 4: 2 juhtima, vahendab Sportnet. 
Järgmisel pallingul mängis Eesti esireket tagasihoidlikult ning kaotas oma pallingu kuivalt. Rohkem mängijad avasetis oma pallingul ei eksinud ja võitjat asuti selgitama kiires lõppmängus.
Kaia tegi tie-break'is koguni kaks topeltviga ja 7: 5 paremusega võttis setivõidu numbritega 7: 6 Safina. Teises setis murdis Kanepi vastase teise pallingugeimi ja läks murdega 2: 1 juhtima. Paraku oli see viimane rõõmus hetk, sest kuuenda asetusega venelanna võitis viis järelejäänud geimi ja lõpetas seti Kanepi servil 6: 2.

Baruto säilitas täisedu
SUMO:
Täna käis 22-aastase, hetkel Juryo divisjonis lääne 11. real asetseva Baruto jaks üle 30-aastasest Juryo divisjonis lääne üheksandal real asetsevast Daimanazurust (189 cm, 170 kg), vahendab Sportnet.
197 sentimeetri pikkuse ja 174 kilogrammi kaaluva Baruto võidutehnikaks oli sarnaselt kolmele avamatšile yorikiri. Eestlane on alistanud sama tehnikaga nii Kobo, Tamarikido, Takanowaka kui ka viimati Daimanazuru.
Eelmisel aastal võistles Baruto Tokyos peetaval Natsu-bashol Makuuchi divisjonis, lõpetades 11 võidu ja nelja kaotusega turniiri hinnatava kolmanda kohaga.

VIDEO: Nowitzkist sai esimene eurooplasest NBA kasulikem mängija
Dallas Mavericksi ründajast Dirk Nowitzkist sai esimene eurooplane, kes nimetati NBA kõige kasulikumaks mängijaks.
Üheksa-aastase NBA-staažiga Nowitzki, kes on kuuel korral osalenud ka All-Star mängus, kogus hooaja 2006/2007 kasulikeima mängija valimisel ajakirjanikelt 1138 punkti, 83 ajakirjanikku 129-st andis talle esikoha punktid, teatas Reuters.
Nowitzki viskas hooajal keskmiselt 24,6 punkti mängus ja võttis keskmiselt maha 8,9 lauapalli.
Nowitzki hea sõber ja endine meeskonnakaaslane, Phoenix Sunsi pallur Steve Nash sai 1013 punktiga teise koha, kasulikeimaks mängijaks pidas teda 44 ajakirjanikku.
Kolmandaks tuli Los Angeles Lakersi mängija Kobe Bryant, kes kogus 521 punkti.

Rock ei saa enam taganeda, ent Kalev ei kavatse taganeda
Kui Rock jääb täna algavas Eesti korvpalli meistriliiga finaalseerias Kalev/Cramole alla, ootavad Tartu ülikooli spordiklubi meeskonda suured muudatused.
Erinevalt Kalev/Cramost, kelle peatreenerina jätkab järgmisel hooajal Veselin Matic ja lisaks Travis Reedile jäävad ilmselt ka teised põhitegijad alles, seisab Rock tuleviku kavandamisel ristteel.
Ülikooli akadeemilise spordiklubi juht Riho Illak pidas viimastel nädalatel Rocki võtmeisikutega neljasilmavestlusi. Lõunasöök peatreener Algirdas Brazysega ja õhtusöök kapten Gert Kullamäega. Lisaks arutas ta kõigi kolme treeneriga koos, mida saaks enne kullaheitlusi meeskonnas parandada.
"Ütlesin võistkonnale selges eesti keeles: "Vähim, mida ootame, on meistrikuld"," lausus Illak. "Suurem osa on juba seljataha jäänud, seda enam heaks ei tee. Nii Tartu publik, klubi juhtkond kui ka sponsorid tahavad näha võitlevat Rocki. Olen kindel, et keegi ei anna vastupanuta alla. Oleme häälestunud ainult võidule."

Veerpalu jalalõikus lükkus edasi
Andrus Veerpalu põlve ravinud manuaalterapeut soovitas opereerimisega oodata.
Kahekordne olümpiavõitja käis eelmisel nädalal Austrias Salzburgi lähedal Halleinis Egiptuse päritolu füsioterapeudi Mohamed Khalifa raviseansil. Doktor Toomas Tein otsustas pärast patsiendiga nõu pidamist ja välisspetsialisti soovituse ärakuulamist 18. maiks kavandatud lõikuse edasi lükata.
"Kuna kätega manipulatsioonidest läks Veerpalu põlv marraskile, olnuks opereerimine seotud riskiga," ütles treener Mati Alaver. "Manuaalterapeut soovitas anda aega ravil mõjuda, samas peaks Andrus põlve järk-järgult rohkem koormama."
Veerpalu sõidab Otepääl mägirattaga ja harjutab sõudeergomeetril. Kasvav koormus annab põlve paranemise kohta tagasisidet. Veerpalu ütles, et küsib doktor Teinilt jala seisundi hindamisel pidevalt nõu.

Marek Lemsalu: "Täna tegime sotid klaariks!" 
Tallinna Levadia alistas karikafinaalis peakonkurendi Narva Transi kuivalt 3: 0.
Kuigi meistriliiga tabelis jagavad Levadia ja Trans esikohta, ei kujunenud eileõhtune karikafinaal Kadrioru staadionil sugugi kahe vutihiiu võrdseks heitluseks. Transil kippus võimalusi nappima, FC Levadia kostitas piirilinlasi aga koguni kolme väravaga ning hoidis narvalaste väravat pidevalt surve all.
Nii esimene kui ka teine pall lendas Narva väravavahi selja taha avapoolajal Konstantin Nahki löödud penaltist. Nahki enese sõnul ta enne kohtumist spetsiaalselt penaltite löömiseks ei valmistunud. "Treeningul üldse sellele tähelepanu ei pööranud - aga õnnestus hästi," lausus Levadia poolkaitsja.
Kolmanda värava lõi Transi võrku teise poolaja alguses ründaja Tarmo Kink. "Tahtsin õhust lüüa, aga pall läks natuke pikalt ette ja mul tugijalg libises ka natuke ära. Aga pall läks õnneks ikkagi maast võrku. See on peaasi."

Kaia Kanepi alustas Foro Italicol edukalt
Eestlanna sai edetabelis kõrvuti oleva hispaanlannast vastasega kergelt hakkama.
Roomas alanud Itaalia lahtistel meistrivõistlustel alistas Kaia Kanepi avaringis hispaanlanna Lourdes Dominguez Lino 6: 3, 6: 3. Hispaanlanna asub WTA edetabelis 60. kohal, Kanepi kohe tema järel.
"Nagu Hispaania mängijad ikka, püsib Lino tagajoonel. Ei võta midagi ette, vaid ootab vastase viga," kiitis Kanepi treener Andrei Luzgini soovitatud mänguplaani, mis nägi ette vastase lühema palli korral algatuse enda kätte võtmist.
"Plaan töötas päris hästi. Mul tuli ründelöökide järel sageli võrgus käia, sain hästi hakkama," lisas Kanepi. Kanepi teenis eilse võiduga 35 reitingupunkti. "Need kuluvad alati ära, paaril turniiril järjest kukkusin esimeses ringis auti." WTA esimesse kategooriasse kuuluva Rooma turniiri auhinnafond on 1,34 miljonit dollarit.

Ludwig Knoop - Eesti Rockefeller
Knoop on 19. sajandi ärigeenius, kes rajas 150 aastat tagasi Kreenholmi.
Eesti 400 aasta pikkuse majandusajaloo säravaim nimi ja suurim tegija on olnud Ludwig Knoop (1821-1894), kaupmees, tööstur, pankur, äristrateeg ja majandusuuendaja, kelle sünnist möödus eile 186 aastat ja tema elutöö tippsaavutusele, Kreenholmi Manufaktuurile nurgakivi panekust 150 aastat.
Bremeni hõngu on Läänemere kallastele kandunud aastasadade jooksul. 12. sajandil toodi sealt Liivimaale ristiusku, 13.-15. sajandini hansakaupu, 18.-19. sajandini industrialiseerimisvaimu ja -vahendeid.
1840. aastal läks Bremenis, vaesunud seitsmenda põlve hansakaupmeeste peres ilmavalgust näinud noor 19-aastane Ludwig Knoop äriesindaja abina Moskvasse. Sinna jäi ta pikkadeks aastateks, loomaks koostöösildu ja usalduslikke ärisuhteid Lääne- ja Ida-Euroopa maade ning firmade vahel. Knoopist sai Venemaa tekstiilitööstuse ülesehitaja, mille eest ta pälvis tsaar Aleksander II-lt pärandatava parunitiitli.

Marek Reinaas ostab Gruusias oma ala juhtiva reklaamibüroo
Reklaamiärimees Marek Reinaas ostab Gruusia reklaamibüroo Imperial BBDO.
"Põhimõtteliselt on kokku lepitud küll," ütleb reklaamiagentuuri Zavod BBDO tegevjuht Reinaas. Tema sõnul kuulub ostetav paarikümne töötajaga ettevõte oma valdkonnas riigi suuremate hulka. "Gruusia mõistes turuliider või selle lähedal," hindab ta, tunnistades, et täpseid jõuvahekordi on Gruusias raske kindlaks määrata. "Seal puudub igasugune info," nendib Reinaas. Pole teada, kui suur on riigi reklaamiturg, mitu ettevõtet seal täpselt tegutseb ja millised on majandustulemused. Kümme aastat tegutsenud Imperiali kasumiks oli maksuametile esitatud paberite järgi mullu 820 000 krooni.
Imperiali ostmise põhjuseid nimetab Reinaas kaks - isikliku ja ärilise. Ühest küljest on tegu aasta eest surnud ammuse sõbra firmaga, mida praegu juhib tema perekond. Teiselt poolt tekkis Reinaasil mõne aja eest vajadus Gruusiast selle valdkonna teenuseid osta, mis aga ei osutunud sugugi lihtsaks. Ta usub, et tänu Eestis kogetule jätkub tal oskusi ja teavet, mis kulub Gruusias marjaks ära. "Tundub väga õige hetk, millal turule siseneda," leiab ta.

Lennuameti eksjuht Toomas Peterson asutas reisifirma
Lennuameti endine peadirektor Toomas Peterson asutas uue reisifirma Suntravel.
Loodud ettevõte kasutab oma tegevuses kaubamärki Happy Travel.
Reisifirma loomiseni viis Toomas Petersoni vana kirg lennunduse vastu. "Olen väga palju reisinud ja näinud, kuidas reisikorraldus toimib. Alati öeldakse, et kergem on kritiseerida kui ise ära teha," kirjeldab Peterson. "Ma nüüd üritan ka ise midagi ära teha ja sellisel tasemel, mis endale ka meeldiks. Tahan panna kogu oma reisimisest saadud kogemuse sellesse firmasse."
Happy Travel tähendab esialgu kolme sihtkohta, milleks on Gran Canaria, Tenerife ja Korfu saar. "Kõik need on eestlaste jaoks tuntud kohad, mida paljud on ka külastanud," ütleb Toomas Peterson. "Kuid meie eesmärk on pakkuda reisikorraldust tuntud kohtadesse senisest kõrgema kvaliteediga, ent mitte kõrgema hinnaga. Hiljem lisame kindlasti juurde ka sihtkohti."

Jääaeg Eesti-Venemaa suhetes viib kogu majanduse jahtumise teed
Venemaa torgib praegu noaga ka oma ärimeest, kehtestades eri piiranguid.
"Neis tingimustes on abiks iga faktor, mis soodustab jahtumist." Nii hindas rahvusvahelise valuutafondi IMF delegatsiooni juht Franek Rozwadowski EPL Online'ile Vene sanktsioonide mõju Eesti majandusele.
"Mingil määral kindlasti jahutab," usub Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tagajärjed sõltuvad aga sellest, kui pikaajaliseks sanktsioonid venivad, olgu need siis ametlikud või mitte.
Suurima löögi peab vastu võtma ilmselt transiidisektor. Kui suure osa Eesti majandusest see moodustab, on keeruline öelda. "Osakaal on kindlasti vähenenud," sõnab Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri, kes ei ole leidnud ühtegi korralikku analüüsi, mis tooks selgelt esile, kui suur see siiski on.

Transiidi- ja tööstusettevõtted on astunud vaikivasse ajastussse
Transiidi ja tööstuse ettevõtjad lähtuvad venepärasest soovitusest: ära paista silma.
Transiidi- ja tööstusettevõtjad pole asunud pronksiöö kahjusid kokku lugema, sest loodavad, et Eesti-Vene majandussuhted loksuvad lähiajal tagasi kriisieelsesse rütmi.
Eesti-vastastest varjatud sanktsioonidest suurimat kahju kartvad ettevõtjad ootavad hinge kinni pidades Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumist.
Transiidiärimehed, kes sunniti naftasaaduste ekspordikanaleid otsima Eesti asemel naaberriikidest, loodavad kriisieelse olukorra taastumist paari nädalaga. Venemaaga seotud tööstusettevõtted loodavad, et sanktsioonide karikas läheb nendest mööda.
Paljud olulised tegijad on sukeldunud nn vaikivasse ajastusse. Inimesed on valmis oma muljeid ja arvamusi jagama üksnes omavahelises vestluses. Peterburis tegutsevad Eesti ettevõtjad ei ole kohanud oma klientide suhtumise muutust, sest sellele turule on suutnud siseneda enamasti üksnes tugevate isiklike sidemetega ärimehed.

Kasahhid otsisid Tallinnast raha
Aasia äriliidriks pürgiv Kasahstan meelitab Tallinna kaudu põhjala suurt raha ligi.
"Soovime pakkuda raha paigutamise võimalusi fondidele, kes suudavad välja käia vähemalt sada miljonit dollarit," ütles delegatsiooni juhtinud Almatõ finantskeskuse RFCA juht Arken Aristanov. "Oleme siin leidnud kontakte paari Skandinaavia investeerimisfondiga, näiteks East Capital Real Estate'iga."
Homme Stockholmi suunduvad kasahhid valisid Eesti oma ringsõidu avakohaks, sest Skandinaavia investoritele on Tallinn tuttav peatumispaik.
Eelmisel aastal kutsus kasahhe Eestisse Almatõd külastanud majandusminister Edgar Savisaar. Eesti ettevõtted jäävad Kasahstani riigi poolt esmatähtsaks tõstetud investeerimisprogrammides vahetult osalemiseks liiga väikeseks.

Kuld pakub vapustuse eest kaitset vaid 15 päevaks
Kui väärtpaberite maailmamerel pilved kogunevad ja tuul tõuseb, eelistaks suur osa investoreid leida pelgupaiga mõnes turvalises sadamas, kus saaks rahulikumalt või kärarikkamalt, aga igal juhul suhtelises tuulevaikuses tormi vaibumist oodata.
Selliseid sadamaid soovitatakse mitmeid. Üks levinumaid arvamusi on, et säärast pelgupaika võiks pakkuda kuld, mida nii mõnigi nimetab ainsaks tõeliseks väärtusemõõduks.
Väärtuse akumuleerimise vahendi, mis lubab maru suhtelises tuulevaikuses üle elada, hinna liikumine ei tohiks raskel ajal järgida teiste varaliikide kõikumist - peaks nendega kas üldse mitte või negatiivselt korreleeruma. Kaks Dublini Trinity College'i õppejõudu püüavadki mullu detsembris valminud uurimuses* välja selgitada, kas kuld pakub sellist kaitset aktsia- ja võlakirjaturgude muutuste vastu.
Siin tuleb vahet teha kahel mõistel. Küsimuse võib tegelikult püstitada kahel moel: kas kulla väärtus ei korreleeru või korreleerub negatiivselt teiste hindade liikumisega keskmiselt või šokkide ajal, mil muudes varaklassides oma raha hoidnud kannavad suuri kaotusi. Turvasadamaks nimetatakse teist juhtu. Esimese puhul aga kasutatakse inglise keeles sõna hedge - hekk.

JURISTI ABI: Tüüptingimuse kasutamine
Kes peab tõendama tüüptingimuse kasutamist?
Nagu üldjuhul ikka, peavad vaidluse korral mõlemad vaidluspooled enda seisukohti tõendama. Üldpõhimõttena kehtib see ka siis, kui käib vaidlus selle üle, kas mõnda lepingus sisaldunud tingimust tuleks pidada tüüptingimuseks või mitte. Hiljuti täpsustas seda aga ka riigikohus, kes leidis esmalt, et lepingu osaks oleva tüüptingimuse võimaliku tühisuse riski peab võlaõigusseaduse paragrahvis 42 sätestatud alustel kandma see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, et tollel polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ega selle sisu mõjutada.
Täiendavalt selgitas kohus, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus võlaõigusseaduse § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimuseks (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, s.t lepingutingimus oli välja töötatud kavatsusega kasutada seda mitmes tulevikus sõlmitavas lepingus, või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et tingimuse üle läbirääkimine ja selle sisu mõjutamine ei olnud tegelikult võimalik). Selleks et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja aga omakorda tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi.

BÜROKRAATIA: Rahakoti kaudu

Kihlus tõi Gucci ja Puma omaniku rambivalgusse
Ta juhib Prantsuse hiigelfirmat PPR, millele kuulub luksuskonglomeraat Gucci Group.
Väljaspool äriilma François-Henri Pinault'd eriti ei tunta. Veel hiljuti hoidis ta end teadlikult varju, et vältida võrdlusi oma isa, ettevõtja François Pinault'ga. Too on Prantsuse ärilegend, kes jättis keskkooli pooleli ja rajas oma firma, olles valmis seda igal võimalusel uueks looma.
Tunamullu andis vanem Pinault Artemis' (perekondliku valdusfirma, millele kuulub veidi üle 40% PPR-st) üle oma vanimale pojale. Nüüd hakkab poeg isa varjust esile kerkima. Äri läheb hästi. Möödunud aastal jõudis PPR, millele kuulub ka meelelahutusjaekett Fnac, mööblipoed Conforma ja kataloogihiiglane Redcats, 730 miljoni eurose kasumini - 28-protsendine tõus eelneva aastaga võrreldes. Aprillis ostis ettevõte enamusosaluse spordirõivatootjas Puma. Kuid uudis, mis viis Pinault' ärilehekülgedelt kõmurubriiki, oli teade, et ta on kihlunud oma sõbratari Salma Hayekiga, kes ootab temalt last.

Päevitamise ja päikeselise jume tõi moodi Coco Chanel
Veel saja aasta eest oli päevitunud nahk alamklasside tunnus - see näitas vajadust väljas päikese käes rügada. Nii tegeleski kõrgklass naha valgendamisega.
Mida heledam nahk, seda aristokraatlikum sa olid (vt kõrvallugu). Shakespeare'i näidendis "Palju kära ei millestki" kaebab Beatrice, et tänu päevitunud nahale pole tal lootust meest leida. 19. sajandil ei ilmunud pea ükski kõrgema ühiskondliku positsiooniga naisterahvas päikeselisel päeval välja ilma päevavarjuta.
Päevitamiskomme sai alguse 1920-ndate Prantsusmaal. Aluse pani sellele moelooja Coco Chanel, kes Westminsteri hertsogi jahil Pariisist Cannes'i seilates end tõenäoliselt kogemata kombel pruuniks päevitas. Alahinnata ei maksa ka tollasel Prantsusmaal populaarse tumedanahalise lauljatari Josephine Bakeri mõju. Pealegi hakkas aina enam naisi tegelema vabaõhuhobidega, nagu matkamine ja tennis.

Uganda elanikud tarbivad enim alkoholi
Maakera 6,5 miljardist elanikust tarbib alkoholi ligikaudu kaks miljardit.
Maailma Tervishoiuorganistasiooni (WHO) statistika järgi tarbivad maailmas kõige enam alkoholi Uganda elanikud - aastas 17,6 liitrit puhast alkoholi vanema kui 15-aastase elaniku kohta. Ugandale järgneb Luksemburg 15,6 liitriga. Eesti on 9,0 liitriga Euroopa keskmise lähedal.
Olgugi et Uganda "saavutus" on Eesti omast ligi kaks korda suurem, ikka jääb see alla Prantsusmaa 1970. aastate alkoholitarbimisele. OECD andmeil tarbiti selles veiniriigis siis aastas täisealise elaniku kohta üle 22 liitri puhast alkoholi. Uganda praegust näitajat ületasid tollal ka Itaalia ja Portugal.
Kui usaldusväärne on WHO statistika? Kahtlust äratavaid arve leidub. Näiteks Ukraina ja Valgevene näitajad on vastavalt 6,1 ja 5,5 liitrit, kõigis neid ümbritsevates riikides aga vähemalt kolm-neli liirit rohkem.

Nädala tegija: Põllumees Helenius
Ärimees Joakim Helenius andis märku, et viib Ukrainas, Venemaal ja Eestis tegutseva Trigon Agri lähiajal börsile. "Aasta lõpuks on meil ligi 120 000 hektarit põllumaad, eesmärk on olla Euroopa suurim," ütleb investeerimispankur Helenius põllumajanduskontserni Trigon Agri kohta. Paari nädala jooksul teatab firma ka aktsiate noteerimisest ühel Euroopa börsil, kirjutas Eesti Päevaleht.
Trigon Agri viis juba edukalt läbi 780 miljoni krooni suuruse kinnise aktsiaemissiooni, kaasates kapitali Euroopa ja Ameerika Ühendriikide investoritelt. Trigon Agri eesmärk on kasvada Kesk- ja Ida-Euroopa juhtivaks põllumajanduskontserniks. Emissiooni nõustaja ja läbiviija oli SEB Enskilda. SEB Enskilda jätkab firma nõustajana ka praegu, et noteerida Trigon Agri aktsiad rahvusvaheliselt tunnustatud börsil.

Nädala tegu: Ettevaatust, remont! 
Vene ametnikud lubavad Narva jõe maanteesilla raskeveokitele avada alles pärast silla viimist "normaalsesse tehnilisse seisundisse".
Vene mittetulundusühingu Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ASMAP) piirkondliku esinduse juhataja Konstantin Šaršakov hoiatas, et sild suletakse täielikult transpordivahenditele täismassiga üle 3,5 tonni, vahendas ETV24. Šaršakovi sõnul oleks teed ja silda ammu olnud vaja remontida. Remondi ajaks suunavad venelased veoautod ja bussid niigi koormatud Luhamaa piiripunkti, mis tähendab ühtlasi 500-kilomeetrist ringi.
Majandusminister Juhan Parts ütles Eesti Raadiole, et Vene ametkondade kehtestatud liikluspiirangu näol on tegemist halvasti varjatud Eesti-vastaste sanktsioonidega.

Kõige kõvem ärimees
Mäletan, et veel millalgi aasta tagasi pidasin Eesti kõige haardekamaks ärimeheks idapiiri taga tegutsevat kinnisvara- ja kaubandusettevõtjat Hillar Tederit. Seda arusaama toitsid Tederi mastaapsed kinnisvaraprojektid Venemaal ja Ukrainas, osalus Peterburi kubernerile lähedases pangas, kaubakeskuste keti O'Key loomine ning takkapihta ühe Vene turul tuntud mahlabrändi mahamüümine Coca-Colale.
Tederi haaret ei õgvenda ilmselt ka pronkssõduri-saaga, sest oskuslikult kõrvaldas ta oma Venemaa kaubakeskuste lettidelt Eesti kauba ja ütles, et tema ei teadvat sellest midagi, otsuse olevat langetanud tegevjuhtkond.
Ent sama kõva ärimees, vahest isegi suurem tegija on Marokos miljardikuurordi rajamist alustanud ekskasiinoärimees Margus Reinsalu. Ärileht kirjutas eelmise aasta veebruaris, kuidas Reinsalu teeb Vahemere äärde Euroopa suurimat kuurorti, mis laiub Lasnamäe-suurusel alal. Raha pannakse ettevõtmisse 8 miljardit krooni.

Kui WC-pott teeb sulle reklaami... 
Konkurents on tihe. Klientidele ja partneritele silma jäämiseks tuleb aina rohkem pead murda. Nutikate ideede peale tulemine muutub üha keerulisemaks. "Tundub, nagu oleksid särtsakad lahendused maa pealt kadunud," ei suutnud ühe kinnisvarafirma juht eravestluses nördimust ainult endale pidada, kui reklaamiagentuur oli soovitanud ettevõttel pärast kuudepikkust ajurünnakut tuntuse tõstmiseks Tallinna tänavatel paraadi korraldada. Mõte läks luhta. Õnnetu oli nii tellija kui ka paraadi võimaluse välja käinud reklaamiguru. Mida siis teha?
Analoogsetele küsimustele aitab vastata Uus-Meremaa baasiga Evento nime kandev turundusürituslahenduste ettevõte. Firma põhitegevusalaks on uuenduslike äri- ja reklaamilahenduste tootmine. Praeguseks seisavad Evento ülemaailmse renomee taga paar tunnussõna: paadi- ja käimlaralli ning peadpööritav ringratas. Tõsi, viimane "leiutis" on alles valmimisfaasis, kuid peaks võimalikult kiiresti jõudma eriskummalisi lahendusi armastavate klientideni.

Vene sanktsioonide bumerangiefekt
Kui Kreml teaks, et sanktsioonide näol on tegu mitte tabava bumerangiga, siis püüaks ta selle kinni. Ent Venemaa arvates on lendu saadetud tavaline kaigas.
Esmapilgul näib kaika-loogika veenvam. Eesti firmade eeldatav kahju ulatub esialgsete arvestuste kohaselt sadadesse miljonitesse kroonidesse. Samas need firmad teavad, et nad tegutsevad riskantsel turul ja on selle riskiga arvestanud. Eeldus, et äri ja poliitika on Venemaal erinevad nagu tuli ja vesi, näib lihtsalt naiivne. Isegi kui firmad lähtusid sellistest muinasjutulistest arusaamadest, siis nende firmade kahju ei võrdu Eesti kogumajanduse kahjuga perspektiivis.
Miks arvestada kahju staatiliste mudelite alusel, kui majandus on dünaamiline? Firmad kohanevad ja leiavad uued võimalused. Sanktsioonid viivad "loova hävitamiseni", sundides ettevõtjaid suunduma uutele turgudele. Venemaa 1990-ndate kaubanduspiirangud aitasid Eesti majanduse läände ümbersuunamisele kaasa rohkem, kui eestlased ja Venemaa valitsus tahavad tunnistada.

Puidutööstus võib tulla Vene kriisist välja hoopiski võitjana
Nn jääaeg võib tuua Eesti puidutööstusele rõõmusõnumi: kohalik raiemaht suureneb.
Kõigepealt faktid. Statistikaameti liigituse "Puit, puidutooted ja puusüsi" andmeil toodi neid tooteid eelmisel aastal Venemaalt 2,8 miljardi krooni eest. Suur summa. "Tegelikult me Venemaalt osta ei taha, see on sundkäik," ütleb selle kohta aga metsatööstuse liidu tegevdirektor Andres Talijärv. Eestis ei raiuta piisavalt metsa, täpsemalt öeldes enam ei raiuta. Kui veel mõne aasta eest toodi Eesti metsadest aastas välja 10-11 miljonit tihumeetrit puitu, siis nüüdseks on aastane raiemaht kahanenud viiele-kuuele miljonile tihumeetrile. Metsameeste arvates on põhjuseks ebasoodsas suunas muutunud maksundus.
Nimelt kuulub suur osa metsast eraisikutele, kuid eraisik peab metsa müües tasuma tulumaksu. Ettevõtetel seda koormist pole ja nii on erametsaomanikud sattunud ebaõiglasse konkurentsi. Eesti ühe suurema saetööstuse, aktsiaseltsi Toftan tegevdirektor Martin Ehala kirjeldab olukorda, kus omanikul on kasulikum lasta puudel ära mädaneda, selle asemel et tegelda majandamisega. Nii tuuakse Eestisse puitu kust saab - Venemaalt ja Lätist aga ka Rootsist ja Soomest.

Toiduainetööstusele tuleb kahju saamata jäänud rahast
Juust, räim ja kilu on need kolm toodet, mille tootmist ekspordi katkemine enim mõjutab.
Eesti toiduainetööstuse aastakäibest moodustab Vene turg umbes kuus protsenti. Makrotasandi otsene mõju on väike. Ettevõtjatega rääkides jääb kõlama pigem kahetsus teenimata jääva tulu pärast. Oli ju Vene-ekspordi kasvukiirus erakordselt suur. Veel 2004. aastal oli Venemaa ekspordipartnerite seas alles viiendal kohal, eelmisel aastal aga juba suveräänne liider. Selle taustaks on meie ühinemine Euroopa Liiduga, mis lõi kahe riigi vahelistele kaubandussuhetele esimest korda normaalse baasi. Toiduainetööstus hakkas just-just selle esimesi vilju nautima. Raha maitse oli juba suus, kui pind jalge alt kadus.
Halva mängu juures head nägu tehes võib öelda, et pronksiöö tabas Eesti toiduainetööstust täpselt õigel hetkel. Vaadates ekspordi kasvu, võib oletada, et kui sama pauk juhtunuks mõni aasta hiljem, võiksime taas kogeda üle maa veerevat pankrotilainet nagu 1998. aastal. Suurimat kahju saavad praegu need, kes on juba jõudnud üht-teist Vene turul korda saata. Jutt käib kümmekonnast firmast ja viiest tootegrupist. Need viis on meie rahvuskala räim, siis kilu, juust, või ja vadakutooted.

Eestlaste Ehitus Service avab Kiievis viis poodi
Eesti ehituskaupade kett Ehitus Service avab 2009. aastal Kiievis viis supermarketit.
Sellest järgneval kahel aastal on ettevõttel kavas avada veel kümme poodi. Ettevõtte turundusjuht Tiiu Kütson ütles, et Ehitus Service kavatseb tegutseda L-suurusega (7700-ruutmeetrine kaubanduspind) ja XL-suurusega (13 600-ruutmeetrine ala) pinnal, vahendas ÄP Online rynok.biz uudist.
Kütsoni sõnul otsitakse praegu kaubanduspindasid, kahe objekti puhul on läbirääkimised juba viimases staadiumis. Turundusjuhi sõnul investeerib Ehitus Service ühte supermarketisse pindade väljaüürimise korral 20 miljonit dollarit (231 miljonit krooni). Ettevõte ei välista ka supermarketite "nullist ehitamist".
Ukraina ehituskaupade jaekettide esindajad märgivad, et konkurents saab olema tihe, ent eestlasi see ei heiduta.

Soome kaubad ei meeldi venelastele
Ajal, mil Venemaa import välisriikidest kasvab aastas 25-30% suuruses tempos, püsib Soome osa stabiilsena või kasvab vaevaliselt 2-3% aastas. Poliitikat pole.
"Soomes ei tehta enam piisavalt kaupu, mida venelased osta sooviksid," ütleb hiljuti avaldatud raportis Aktia panga peaökonomist Timo Tyrväinen. Soome masinatööstus on endiselt olulisim eksportija.
Statistikas näitavad ilusaid arve ka mobiiltelefonid, kuid nagu Tyrväinen lisab, on enamik neist tehtud ja kokku pandud Ida-Euroopa riikides ega turguta eriti Soome siseturgu.

Baskini anekdoodid
Õpetaja küsib tunnis:
"Lapsed, miks kured lendavad talveks Aafrikasse?"
Väike Juku tõstab käe:
"Selleks, et neegrid ka lapsi saaksid!"
"Lapsed, missugused rahad on olemas?" küsib õpetaja.
"Metallraha," ütleb üks poiss.
"Paberraha," teab teine.
"Puust raha," ütleb kolmas.
"Kes sulle sellist rumalust rääkis?" küsib õpetaja.
"Aga minu isa ütles, et naabrinaine ostis endale kahe kepi eest kasuka!"
"Juku, kus su õpilaspäevik on?" küsib õpetaja.
"Juhan võttis selle üheks päevaks, tahab vanemaid hirmutada!"

JÄRJEJUTT (11): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Mul on iga haiguse kohta paber, jutustas ta ise, kui rulli lahti voltis. Rull oli puust hoidiku ümber keeratud ja see koosnes üksteise külge liimitud paberitest, mis olid erinevate arstide tõendid, ettekirjutused, retseptid, hoiatused ja haiguslood, kõik tembeldatud ja allakirjastatud, mitmes keeles. See oli tal ikka üks üsna kopsakas rull.
"Te olete tõepoolest väga haige inimene," nõustusin mina ja vahtisin silmad punnis seda kummalist meditsiinilist arhiivi.
"Jah. Ja teate, miks? Sest kogu oma energia olen ma pühendanud vaimule, teadusele ja füüsise jaoks seda enam ei jagu. See on ohverdus, mõistate?"
"Palju jõudu siis. Kas ma nüüd tohiksin paluda, et te mõõdaksite peaümbermõõtu?" ütlesin ma ja ulatasin talle sentimeetri.

Hommikul on eetris vanurid ja ilueedid
Telekanalite hommikupoolses kavas on võimalik vaadata selliseid legendaarseid telesarju, mis on rõõmu valmistanud juba mitmele televaatajate põlvkonnale. Ei sega riide- ega soengumood, samuti mitte tehnika areng - seriaale nauditakse kui kuldklassikat.
Et tegu on igivanade asjadega, siis on ekraanil suuresti seriaalide 1990. aastate osad. Kanal 2-s jookseb "Kuhu koer on maetud" (1987-1992) 1990. aasta toodang, "MacGyver'i" (1985-1992) 1990. aasta ja "Tuvikeste" (1987-1997) 1991. aasta osad. TV 3 eetris oleva imemasina "Knight Rideri" hooaeg on toodetud 1986. aastal.
On tõeline nauding, et nii vanaisad, pojad kui ka lapselapsed saavad näha viinahädadest rasitud varsti 55-aastaseks saavat David Hasselhoffi täies elujõus 34-aastase ässana "Knight Rideris". 13 aastat tagasi 73-aastasena surnud näitleja William Conrad sarjas Kuhu koer on mae-

Selgusid parimad ajaveebid
12. mail selgitati Tallinnas baaris Juuksur välja blogivõistluse "Ajaveeb 2007" parimad veebipäevikud.
Tänavu teist aastat toimunud Eesti blogide võistlusele esitati märtsi lõpuks kokku 202 veebi-
päevikut. Aprilli keskpaigaks jäi nominentidena sõelale sadakond veebipäevikut kahe-kümnes hääletajate poolt paika pandud kategoorias, nagu foto, elu, reis, kunst, töö. "Soovijad said Blog.tr.ee lehe kaudu kõigepealt paika panna kategooriad, hääletada nominendid ja seejärel nende hulgast võitja," selgitas võistluse korraldaja Tõnu Hiiesalu. "Kui häältesaak oli võrdne, loosisime võitja kohapeal."
Tuntumatest blogidest võidutsesid Inga Nõlvaku ehk Penny Lane'i Penny-lane.blog-

Noori hoiatatakse HIV-i eest kitšilike reklaamidega
Tervise arengu instituudi HIV-i ennetamise kampaania plakatid kasutavad tavalise realistliku pildikeele asemel iroonia maiguga sõnumit.
"Ära osale loosimises!" kampaanias esitlevad staarid-mängujuhid roosal taustal sädelevat loosiratast, mida keerutades on kondoomita seksijail võimalik "tasuta" võita "suurepäraseid" auhindu - näiteks HIV kogu eluks.
Võtmeelemendiks on mäng - telereklaamis tekitatakse vaatajais ootus, et tegu on uue publikumänguga. Tänavareklaami kujundus rõhutab tarbijamänge ning eripakkumisi. Veebikeskkonnas (www.hiv.ee) avaneb võimalus endale erinevaid auhindu "välja keerutada" vastavalt sellele, kas valiti kondoomiga või kondoomita seks.
Mänguline sissejuhatus köidab kindlasti sihtrühma, 16-24-aastaste noorte tähelepanu. Samas tekib kahtlus, kas noored end reklaamides sisalduva tõsisema teabe vastuvõtuks ümber lülitavad. "Ära osale loosimises" kampaania eesmärgiks on panna probleemist (et kondoomita on ohtlik seksida) üldiselt informeeritud sihtrühma uskuma, et ka tema isiklikult on ohustatud. Seda kommunikeerib kampaanias tõstatatud fakt, et iga päev saab HIV-nakkuse kaks inimest. Paraku kaob telereklaamis hoiatav sõnum eelneva sagimise sisse üsna ära.

SIGNE KAPLAN: me ei vaja "avalikku hukkamist" 
Seal kus on võimalk leida osapooli rahuldavaid lahendusi ei ole vaja "avalikku hukkamist", seega register ei peaks olema kõigile avatud.
Sotsiaalministeerium on Sotsiaalhoolekande seaduses sätestanud juba varem sarnase nõude lasteasenduskodude (lastekodude) kasvatusala töötajatele ning nende karistatust kontrollitakse tööle võtmisel. On äärmiselt positiivne, et sellise tingimuse laiendamine lastega töötavate isikute osas on ette võetud ja loodan, et vastav eelnõu ka riigikogus vastu võetakse.
Jah selline seadus on vajalik ja Eesti ei ole esimene riik, kes selliseid piiranguid sätestab. Näiteks Saksamaal on sama probleem lahendatud kohustusega õpetaja ametikohta taotledes esitada ka karistusregistri väljavõte tööandjale koolijuhile.
Seksuaalkuriteod ja eriti alaealiste vastu suunatud kuriteod jäävad kahjuks tihti varju, sest laps ei tea mis on õige ja vale ning puudub ka julgus kahtluse korral abi otsida. Seetõttu on oluline riiklikult olukorda reguleerida ja tagada laste maksimaalne turvalisus.

JAAK AAB: karistusregistrile ligipääs peaks siiski olema piiratud
Seaduse üldpositsiooniga olen nõus, kuid selgeks tuleks rääkida rakenduse pool, eriti see osa, kui laiale ringile karistusregister ikkagi avada.
Kontrollsüsteem on kindlasti vajalik. Sellisel kujul nagu ta on selles eelnõus (karistusregister on avatud igaühele - toim), siis võib-olla on see veidi üle pingutatud. Kontrolli küsimus on väga tundlik teema.
Loomulikult peame me tõkestama pedofiilide juurdepääsu asutustesse, kus töötatakse lastega. Registri avamine kõikidele inimestele aga kujutab endast ohtu. Sellisel juhul levib info ka inimesteni, keda see otseselt ei puuduta. Teiseks, kui on mingigi võimalus, et inimene on võimeline sellest üle saama, siis naelutatakse talle eluks ajaks silt külge.
Pigem pooldaksin lahendust, kus tööandjal ja ka lapsevanemal on õigus või kohustus lastega töötada soovivalt inimeselt nõuda väljavõtet selle kohta, et ta ei ole saatnud korda seksuaalkuritegusid laste suhtes.

HANNO PEVKUR: laste väärkohtlejad lastest eemale! 
Niinimetatud pedofiilide seaduseelnõu kohaselt antakse andmete kontrollimise võimalus nii igaühele meist kui pannakse kohustuseks neile, kes on tööandja rollis lastega töötavates asutustes.
Suve hakul on valitsus riigikogule arutamiseks esitanud või esitamas hulga erinevaid ja ühiskonda üsna oluliselt mõjutavaid eelnõusid. Olgu siin mõne näitena nimetatud uus Pärimisseadus või uus Perekonnaseadus või veelgi mahukam ja olulisem Korrakaitseseadus. Üsna õhuke, aga see-eest väga tõsise sisuga eelnõu on aga hoopis nn lastega töötamise keelu eelnõu või nn pedofiilide eelnõu, nagu meedia on seda mõnikord presenteerinud.
Lühidalt öeldes on selle lastega töötamise keelu eelnõu eesmärgiks tagada, et isikud, kes on süüdi mõistetud lastevastases seksuaalse iseloomuga kuriteos, alaealise prostitutsiooniga või lapspornoga seotud kuriteos, ei pääseks töötama ametikohtadele, kus nad puutuvad vahetult kokku lastega. See tähendab, et sellised inimesed ei saa töötada näiteks õpetaja, lasteaiakasvataja, ringijuhi, lastelaagri kasvataja või lapsehoidjana.

LIISA PAKOSTA: lastega ei tohi riskida
Loomulikult olen ma selle seaduse poolt ja loodan, et see võetakse vastu, sest lapsed on see grupp, kelle peal ei tohiks riske võtta, kuid ei tohiks ka laskuda äärmustesse ja kõiki kahtlustama hakata.
Täiskasvanud inimestega võib katsetada ja riske võtta, sest nad on ise võimelised ennast kaitsma ja enda eest otsustama, laste puhul aga tuleks teha kõik võimalik, et neid kaitsta.
Pooldan eluaegset lastega töötamise keeldu, kuna laste puhul ei tohiks võtta riski, et äkki inimene paranes. Eriti on see nii, kuna on väga palju juhtumeid, kus inimese seksuaalkuriteod laste suhtes on korduvad.
Võib olla, et see on mõne inimese suhtes ebaõiglane, kuid siin jään siiski enda juurde. On ju olemas palju muid toredaid töid, kus nad saavad ennast rakendada ja ühiskonnale kasulikud olla.
Samas ei tohiks laskuda ka teise äärmusesse, kus kahtlustatakse kõiki ja tekib efekt "Appi, ta kallistas mu last!". Ma olen alati soovitanud, kallistage lapsi rohkem, eriti, kui te olete meesterahvad.

LINNAR VIIK: küberrünnak on rünne suveräänse riigi vastu
IT-ekspert Linnar Viik leidis, et arvutivõrgud kuuluvad suveräänse riigi haldusalasse ning seega on küberrünnak Eesti vastu ajaloos esmakordne rünnak interneti vahendusel ühe riigi vastu.
"21. sajandil pole ühe suveräänse riigi haldusalaks mitte ainult maismaa, õhuruum, tema territoriaalveed, vaid suveräänse riigi lahutamatuks osaks on tema arvutivõrgud ja infosüsteem," ütles Viik ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
"See, mis on toimunud, on esmakordne rünne ühe suveräänse riigi vastu. Tulevikus, kui vaatame tagasi, mis 2007. aasta kevadel toimus, hakatakse rääkima tõenäoliselt, et see oli esimene kord maailmas, kui rünnati ühte riiki interneti avaruste kaudu," lisas ta.
Viiki sõnul on küberkuritegevust puudutav rahvusvaheline seadus alles kujunemisjärgus, vahendab ETV24.

PEETER MARVET: Sõja versioon 2.0 (beeta) 
Tehnoloogia sunnib meid muu hulgas välja mõtlema uusi sõnu, neid kasutama õppima ning üksteisele õpetama.
Näiteks leiab veebis ringi kolades sageli märkuse, et see või teine asi on beeta- ehk müügiks veel mitte valmis toode, mida autor huviliste peal katsetab, kasutades saadud tagasisidet arenduses ja turunduses. Versioon 2.0 on aga staatilise ja tsentraalse toote edasiarendus, sotsiaalsete funktsioonidega lahendus, millele annavad olulise lisaväärtuse tarbijatest välja kasvanud osalejad.
Kohe saab kolm nädalat infosõja jõudmisest uue versiooni beetafaasi ning senised märgid näitavad selle selget üleolekut varasemast "reliisist". Võrgu turvajad teevad tublit tööd, nagu spetsautobaas ootamatult saabunud talvega võideldes, aga kütteperioodi pole keskkomitee veel taibanud välja kuulutada, see-eest räägitakse küberkuritegevuse vastasest konventsioonist, viiendast artiklist ja muust varem õpitust. Tõsi, kohe alguses tuli paar head pauku, kui suudeti jagada nimekirju meid rünnanud Kremli arvutite IP-aadressidega, aga innovaatiline mõtlemine soikus kiiresti. Vahest oleks selle taaskäivitamisele abiks, kui mõned mõisted üle käiksime.

ANTS JUSKE: Uue aja pühakojad
Eile avatud sünagoog Karu tänaval on sündmus mitte ainult juutidele, vaid ka teistele usklikele. Lisaks täiendab ta olulise märgina meie uuemat sakraalarhitektuuri.
KOKO büroo arhitektidele Lauri-Kaur Stöörile ja Tõnis Kimmelile oli see kindlasti raske ülesanne.
Sõna "sünagoog" tuleb heebrea keelest, kus ta tähendas koosoleku- või üldse kogunemisruumi. Kuna ohvriteenistus oli lubatud ainult Jeruusalemma templis, siis kohalikud kogudused lõid sünagoogid, mille juurde kuulub ka kool. Arhitektidel tuli traditsioone silmas pidada ja arvestada sünagoogis toimuvaid rituaale: sünagoogis ei tohi mehed ja naised olla ühes saalis (seepärast on naistele ehitatud rõdu); koht, kus hoitakse toorat, peab vaatama
Jeruusalemma poole; oluline on rituaalne bassein mikvah.
Arhitektid on saanud hästi hakkama, eriti hea on Aedvilja tänava poolne kaartega külg. Kui Eesti pearabi Shmuel Kot näitas valmiva sünagoogi pilte Iisraelis, ei usutud alguses, et selline hoone kerkib Eestisse.

TÕNU SAMUEL: investeerida tuleks personali, mitte ainult tehnikasse
Ettevalmistus know-how mõttes on Eestis kindlasti olemas, probleem on kvalifitseeritud tööjõu vähesuses.
Küll aga polnud siiani pretsedenti, mille baasil oleks saanud püsti panna toimiva struktuuri selliste asjadega võitlemiseks. Pakun, et enne maikuud ei olnud enamus inimesi kuulnud sõna "CERT" siis nüüd vähemalt teatakse, et CERT kuidagi asja vastu võitlemisega seotud on.
Eks siis hakkavad ka rahakraanid avanema ning tekib teadlikkus, et milleks siis ikkagi turvalisust meil vaja on. Kusjuures senine tehtud töö ning olnud intsidendid on andnud meile ikkagi mingi põhja alla. Meil on oskusteave juba eelnenud Hansapangale suunatud rünnete näol olemas.
Praeguste rünnete tase on niivõrd madal, et nendega toime tulemine on võimalik. Samas kui oleks tulnud palju parem rünne, oleks ükskõik milline maailma riik olnud nõrk. Selleks lihtsalt ei olda veel valmis.

REPLIIK: Veel üks kont Venemaale? 
Saksa kvaliteetlehe FAZ veergudel tuli avalikuks Venemaal põlualuste oligarhide idee rajada Eestisse alternatiiv Kremli propagandamasinale. Idee teostus pakuks Venemaale suurepärase võimaluse jätkata Eesti süüdistamist tülinorimises naabriga ja välja elada väiklasi komplekse.
Juba aastaid on liikunud kuuldused, et oligarhid sooviksid rajada Kremli kontrollitavale meediale vastanduva satelliidikanali. Kahtlemata oleks objektiivset ning laia levikuga omakeelset uudisteallikat venemaalastele vaja, eriti kui silmas pidada tänavusi Vene parlamendi- ja järgmise aasta kevadesse kavandatud presidendivalimisi. Teisalt on kaheldav oligarhide kanali ajakirjanduslik sõltumatus. Rääkimata sellest, et Kremlit ärritava infokanali paiknemine Eestis võtaks vähimagi lootu-

JUHTKIRI: Palju õnne, sünagoog
On tähenduslik, et samal päeval, mil Venemaa teatas, et tõstatab sel nädalal Samaras toimuval tippkohtumisel Euroopa Liiduga küsimuse "natsismi taassünnist Eestis", avati Tallinnas Iisraeli asepeaministri Shimon Peresi osavõtul sünagoog. Iisraeli endise pea-, kaitse- ja välisministri ning 1994. aasta Nobeli rahupreemia saaja kohalolek näitab, et juudi pühakoja avamine on ka rahvusvaheliselt oluline märk.
Tallinna kesklinnas sünagoogi avamine on tähenduslik ka seepärast, et eelmist, 1880. aastatel rajatud sünagoogi ei lammutatud sugugi Saksa okupatsiooni ajal, vaid see sai pihta 1944. aastal punakotkaste pommirahes. Kusjuures rünnaku peamiseks sihiks polnud tollal Tallinnas asunud vähesed sõjalised objektid, vaid just elurajoonid. Nii et sünagoogi avades täidame justkui Teise maailmasõja ja Nõukogude korra jäetud augu meie usumaastikul.

8.-9.juunil toimub Kohtla-Nõmmel "Erna Extreem 2007" 
Sõjalis-sportlik ERNA selts alustab sel aastal uue võistlusega "Erna Extreem", mis on mõeldud kõigile, kes soovivad oma osavuse ja vastupidavuse proovile panna.
Võistluse kokkupanekul võetakse arvesse suures osas erinevaid situatsioone, millega tavakodanik võib elus kokku puutuda - alates liiklusavariist ja lõpetades näiteks pantvangikriisiga, teatas Urmas Reitelmann.
Ülesehituselt on ülesanded probleemilahendused ühes või teises situatsioonis, teadmiste kontroll mitmest valdkonnast, ellujäämine rasketes tingimustes ja looduslikus keskkonnas.
"Erna Extreem" korraldatakse koostöös nii päästeameti, politsei, piirivalve, kiirabi kui ka kaitseliiduga. Võistluse kontseptsioon on selline, et iga valdkonna esindaja paneb kokku oma valdkonna ülesanded, viib need läbi ning autasustab antud valdkonna parimat võistkonda. Erna Selts premeerib kolme võitjat hinnaliste autasudega.

Heategevuslikus teatejooksus osalesid üle Eesti 94 kooli lapsed
Täna toimus üle Eesti samaaegselt Tallinnas, Tartus, Pärnus, Paides ja Toilas suur laste heategevuslik teatejooks, milles osales kokku 2814 last 94 koolist.
Peaauhinnaks olnud reis Norra teatejooksule läks loosiga Mehikoorma põhikooli 9. klassi võistkonnale, vahendasid teatejooksu eestvedajad.
"Täname kõiki, kes jooksma tulid. Lapsed jooksid väga tublilt ning loodame, et nad läksid koju hea emotsiooniga. Kindlasti ootame kõiki tagasi järgmise aasta Teatejooksule, mis saab olema veel suurem ja toimuma veelgi enamates linnades üle Eesti," ütles teatejooksu eestvedaja Erik Pallase.
Tallinnas Tammsaare pargis startisid 646 jooksuhuvilist last 32st koolist. Tervituskõnega astusid üles Teatejooksu patroon Norra suursaadik Stein Vegard Hagen ja kultuuriminister Laine Jänes, soojenduse said lapsed teha koos kahe juuniorite maailmameistriga kergejõustikus - Margus Hundi ja Marek Niiduga.

Video: kevad on maapinnale hulgaliselt lõhkekehi kergitanud
Sellel kevadel on maapinnale kerkinud eriti rohkesti erinevaid sõdadest jäänud lõhkekehi.
Ainuüksi Võrumaalt Juba külast on leitud üle 1500 mürsu. Päästeamet palub kõigil, kes midagi sellist leiavad, kohe sellest päästeteenistusele teada anda, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: teenindajate keeleoskuse tase aina halveneb
Keeleseaduse järgi peavad kõik Eesti teenindustöötajad valdama elementaarsel tasemel eesti keelt, tegelik olukord on aga viimaste aastatega ainult halvenenud.
TV3 Seitsmesed uudised katsetasid, kui lihtne või keeruline on Tallinnas riigikeeles süüa osta.

Video: Mart Helme: vanad ELi riigid müüksid Eesti kohe maha
Euroskeptik ja Venemaa asjatundja Mart Helme: Euroopa Liidu vanad riigid oleks heade suhete nimel Venemaaga valmis kohe Eesti maha müüma.
Endine Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme leiab, et kui vanadel Euroliidu liikmesriikidel oleks võimalus heade suhete nimel Eestit Venemaale ohverdada, nad seda ka teeksid, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Keeleinspektsioon: Vene koolid ei saa eesti keele õpetamisega hakkama
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ütles, et keeleoskamatute teenindustöötajate korral on enamasti tegemist vene õppekeelega koolides õppinud noortega.
Tomusk tõdes TV3 Seitsmestele uudistele antud intervjuus, et vene õppekeelega koolid ei suuda oma õppuritele töötamiseks piisavalt head eesti keele oskust kaasa anda.
Tomuski sõnul on need noored küll eesti keele eksami läbinud, kuid siiski ei valda seda siiski piisaval tasemel.
Ta avaldas siiski lootust, et eesti keele tase vene õppekeelega koolides paraneb.
275 teenindustöötaja kontrollimisel selgus, et neist 262 puuduvad piisavad eesti keele teadmised.
Tomuski hinnangul on keeleoskus suuremates kaubanduskeskustes üldiselt parem kui odavamates - näiteks Eesti turul kiiresti laienevas Maxima poeketis. Paljud töötajad lähevad keeleoskuse paranemisel odavamatest poekettidest kallimatesse poekettidesse tööle.

Prantsuse lütseum eirab Eesti lipu seadust
Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsiooni liikmed Matti Tarum ja Tarmo Kruusimäe pöördusid täna linnapea Edgar Savisaare poole, juhtides tähelepanu sellele, et Tallinna Prantsuse lütseum eirab Eesti lipu seadust.
Volinike sõnul ei olnud nii eile kui ka täna Tallinna Prantsuse Lütseumi hoonele Hariduse tänaval riigilippu heisatud kuigi seaduse järgi heisatakse põhikooli ja gümnaasiumi hoonel kõigil koolipäevadel Eesti lipp, vahendas volikogu pressiesindaja.
"Kuivõrd lütseumi peetakse nn eliitkooliks ja kuna Leesi on tunnustatud pedagoog, samuti võttes arvesse Leesi keskerakondlikku tausta, võivad Tallinna vene õppekeelega koolide direktorid pidada tema käitumist tänases Tallinnas normiks ning samuti loobuda riigilipu heiskamisest," leidsid opositsioonisaadikud.
Tarum ja Kruusimäe avaldasid ka lootust, et Eesti lipu seaduse eiramine ei väljenda Keskerakonna leppimatust pronssõduri teisaldamisega.

Nestor: valitsus võib nurjata Eesti Energia kavandatud hinnatõusu
Valitsuskoalitsiooni kuuluva sotsiaaldemokraatliku erakonna ühe juhtpoliitiku Eiki Nestori sõnul on Eesti Energia valitsuse kavandatava aktsiisitõusu vastu põhjusel, et suurettevõte plaanis eletrihinna tõusu.
Nestor lükkab ümber kuuldused valitsusliidus puhkenud erimeelsustest elektriaktsiisi kehtestamise suhtes põhjusel, et vastuseisu aktsiisitõusule avaldas hoopis riigiettevõte Eesti Energia, mis oli ise lähiajaks hinnatõusu kavandanud, kirjutas Nestor oma blogis.
"Kui nüüd valitsuse otsus muudaks elektri hinna aktsiisi kehtestamise tõttu järgmisest aastast 4,7% kallimaks, siis tekib avalikkuses väga tugev vastuseis järgmisele elektri hinnatõusu soovile ning Eesti Energia jääks oma äriplaanis ette nähtud lisarahast lihtsalt ilma," leidis Nestor.
Poliitiku hinnangul saatis Eesti Energia majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahendusel valitsusele kirja, milles otsesõnu põhjendab vastuseisu elektriaktsiisi kehtestamisele Eesti Energia vajadusega tõsta elektri hinda.

Soome-ugri foorum avaldas Eestile toetust
Euroopa parlamendi Soome-ugri foorum väljendas solidaarsust Eestiga ning mõistis üksmeelselt hukka protestijate korda saadetud vägivaldsed aktid Tallinnas ning tunnustab Eesti valitsuse suveräänset otsust pronkssõduri teisaldamise kohta.
Soome-ugri foorum, kuhu kuuluvad peamiselt Soomet, Eestit ja Ungarit esindavad europarlamendi saadikud, mõistab hukka Vene duumaliikmete delegatsiooni sekkumise Eesti siseasjadesse, mis tipnes Eesti valitsuse ametist tagasiastumise nõudmisega, teatas Euroopa parlamendi pressitalitus.
Lisaks avaldab foorum tõsist muret Vene võimude käitumise üle Eesti Moskva saatkonna ümber toimunud sündmuste ajal ning eeldab, et Venemaa hakkab Viini konventsiooni põhimõtteid austama.
Soome-ugri foorum mõistis samuti hukka Eesti serverite vastu suunatud küberrünnakud Vene arvutitest ning leiab, et varjatud majandussanktsioonid Eesti vastu ja Venemaa elanikele ja meediale suunatud Eesti-vastane kampaania on samuti vastuvõetamatud.

Pärnu kandist on leitud 37 surnud hüljest
Sel kevadel on alates jääminekust kuni tänaseni Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Pärnu-Viljandi regioonile teatatud 37 surnud hülgest, neist 25 leiti viimase nädala jooksul.
Kaheksa hülge surnukeha leiti täna pärastlõunal, teatas LKK pressiesindaja.
Hülgekorjused avastati rannajoonelt Reiust kuni Valgerannani. LKK seire ja tadustöö spetsialist Ivar Jüssi ütles, et suure tõenäosusega on tegu kalavõrkudesse uppunud hüljestega, kes on kalurite poolt sealt välja visatud. Hülgekorjused kogunevad just Valgeranna kanti, sest seal on tegemist lahesopiga.
LKK töötajad toimetavad avalikest kohtadest leitud surnud hülged karudele mõeldud sertifitseeritud söögiplatsidele.
Surnuna leitud kaitsealuste loomade koristus on esmakordselt LKK kohustus alates selle aasta märtsist, mil jõustusid looduskaitseseaduse muudatused. Varem tegelesid sellega keskkonnateenistused või kohalikud omavalitsused.

EML: aktsiisitõus tuleb kompenseerida tulumaksu alandamisega
Viimastel päevadel valitsuses arutelu all olev kiire ja järsk aktsiisitõus on tekitanud maksumaksjates palju pahameelt, sest kui aktsiisitõus kavandatud mahus ellu viiakse, siis korjatakse kaudsete maksude tõusuga 2008. aastal maksumaksjatelt mitu korda rohkem raha kui jääb maksumaksjale kätte tulumaksu alandamisest.
Eesti maksumaksjate liit (EML) loodab, et tegemist ei ole sihiliku plaaniga koondada võimalikult suur maksutõus valitsemisperioodi algusesse, et koalitsioonierakonnad saaksid hiljem enne järgmisi riigikogu valimisi maksukoormuse alanemisega populaarsust koguda.
Selleks, et säilitada maksukoormuse ühtlaselt madal tase, teeb EML valitsusele ettepaneku kiirendada tulumaksualandust võrreldes valitsusprogrammis toodud graafikuga. Kuna aktsiisitõusust tingitud kütuse ja energia kallinemine mõjub kõige valusamalt väikese sissetulekuga inimestele, teeb EML ettepaneku tõsta füüsilise isiku tulumaksuvaba miinimumi juba 2008. aastal 3000 kroonini kuus.
Maksukoormuse tõusu aitaks leevendada ka see, kui loobuda sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks oleva kuumäära tõstmisest. See muudatus soodustaks eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjaid ja tööandjaid, kes rakendavad osalise tööajaga töötajaid.

Savisaare vastu allkirja andnute lõplik arv on 96 678
Edgar Savisaare vastu allkirju kogunud liikumine kontrollis saadud 98 200 allkirja läbi, eemaldas võltsnimed ja sai tulemuseks 96 678 tõsimeelset allakirjutanut.
Eesti Rahvuslik Liikumine alustas 29. aprillil internetis allkirjade kogumist Tallinna linnapea Edgar Savisaare vastu ning 9. maiks oli kogunenud juba 98 200 toetusavaldust ERL pöördumisele.
17. mai hommikuks sai nimekiri sorteeritud ning olematud või väljamõeldud nimed välja praagitud - võltsnimesid tuli kokku ainult 1522 ehk umbes 1,5 %.
Lõplikuks tulemuseks jäi niisiis 96 678 nime, kellest alaealisi oli 11 848 ehk umbes 12,2%. Sellega kummutus ka inimeste seas leviv arvamus, et enamus oma nime lisanuist on alaealised.
Allkirju said lisada kõik Eesti elanikud. "Tallinn on meie kõigi pealinn ning sõna otseses mõttes meie visiitkaart välismaailma. Seetõttu on sealsed mured ja probleemid meie kõigi mured ja probleemid," sõnas ERL aktiivliige Sten-Hans Vihmar.

3000 tervet last jookseb täna liikumisvõimetute toetuseks
Tänasel heategevuslikul teatejooksul läheb starti 3000 last, jooksu tulud ja annetused lähevad liikumisvõime kaotanud laste ravi toetuseks.
Täna toimub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Paides ja Toilas suur laste heategevuslik Teatejooks, üritusest võtavad osa rekordiliselt ligi kolm tuhat põhikooliealist last ja noort.
Jooksu eestvedaja Erik Pallase sõnul on rõõmustav, et noored osalevad meelsasti spordiüritustel ja aitavad joostes ka heategevusele kaasa. "Lapsed, õpetajad ja treenerid on Teatejooksu väga soojalt vastu võtnud ning registreerujaid on rekordiliselt palju - tervelt kolm tuhat last. Mõnel juhul tullakse Teatejooksule ka lausa terve kooliga," rääkis Pallase.
Teatejooks toimub 17. mail Tallinnas Tammsaare pargis algusega kell 14, Tartus Küüni tänaval kell 14, Pärnus Raekülas Saare bussipeatuses kell 14, Paides Väätsa staadionil kell 13 ning Toilas Toila gümnaasiumi staadionil kell 12. Tallinnas tervitavad lapsi Teatejooksu patroon Norra suursaadik Stein Vegard Hagen ja kultuuriminister Laine Jänes, soojendust teeb juuniorite kahekordne maailmameister kergejõustikus Margus Hunt. Tartus ütleb tervitussõnad linnapea Urmas Kruuse, tantsivad Rocki tantsutüdrukud. Pärnus avab Teatejooksu Pärnu Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aavo Juss, Paides Järva maavanem Üllar Vahtramäe ning Toilas Toila vallavanem Tiit Salvan.

Vabaõhumuuseum avab Eesti Wabariigi edulugu näitava talu
Järgmisel teispäeval avab Eesti Vabaõhumuuseum ainulaadse eksponaadi: 30-ndate talu, kus näeb Eesti kodukultuuri taset, mis saavutati sama lühikese iseseisvuse ajaga, kui seda on olnud meil praegu.
Järgmisel teisipäeval, 22. mail saab Eesti vabaõhumuuseum 50. aasta vanuseks ja sel puhul uue talu avamine toimubki. Juubelipäeval pääseb muuseumisse tasuta.
22. mail avatav talu pärineb Jõhvi kihelkonnast Võide külast ja nimetatakse see Kutsari-Härjapea taluks. Talu on muuseumi kontekstis täiesti uudne: elumaja on ehitatud 1909. aastal, millele 1930. aastatel on ehitatud juurde veranda ja ärklikorrus. Selle hoone ekspositsioon hakkab kajastama elu 1930. aastatel: näha saab Eesti talu kodukultuuri taset, mis saavutati sama lühikese iseseisvuse ajaga, kui seda on olnud meil praegu. Talus on Peterburi päritolu uhked käsitsi maalitud kahhelahjud, ilusad tapeedid ja paremat mööblit, aga ka üpris argiseid asju. Tollases ajakirjanduses propageeritud kodukujunduse ideaalid on eksponeeritud eraldi väljapanekuna talu õuel.

Merike Martinson: narkootikumide toimest ei tule rääkida
Tallinna abilinnapea Merike Martinson tahab narkoennetustöö koolidesse viia ja sellele uue suuna anda: rääkida ei tule mite narkootikumide toimest, vaid tarbimise katastroofilistest tagajärgedest.
Tallinna abilinnapea Merike Martinson kutsus kokku HIV/AIDSi ja uimastiennetuskomisjoni laiendatud koosoleku, kus osalesid ka narkoennetusorganisatsioonide, politsei, Tallinna Linnavolikogu lastekaitsekomisjoni ja sotsiaal- ning tervishoiukomisjoni esindajad, spetsialistid sotsiaalministeeriumist ning Tervise Arengu instituudist.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul tingis laiendatud koosoleku kokkukutsumise vajadus muuta senist uimastivastast tegevust. "Tegevus on seni keskendunud ravile ja rehabilitatsioonile, kuid ennetustegevus pole olnud efektiivne," ütles Martinson. Linn tahab otsustavalt suunata põhitegevuse narkoennetusele koolides, kus seni pole probleemile täie tõsidusega silma vaadatud. Rääkida ei tule narkootikumide toimest, vaid selle tarbimise katastroofilistest tagajärgedest.

Valitsus vabastas Ago Silde Ida-Viru maavanema kohalt
Valitsus vabastas Ida-Viru maavanem Ago Silde omal soovil teenistusest käesoleva aasta 31. maist.
Silde lahkumise järel saab maavanema kohusetäitjaks maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Monika Helmerand.
Viimastel valimistel kandideeris Silde Rahvaliidu nimekirjas.

Valitsus kiitis heaks "saastaja maksab" printsiibi
Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata arutamiseks riigikogule keskkonnavastutuse seaduse eelnõu, mille kohaselt rakendub "saastaja maksab" printsiip.
Eelnõu sätestab keskkonnakahju vältimise ja heastamise regulatsiooni, mis tagab kahju tekitaja poolt kahjustatud keskkonna taastamise või asendamise - rakendub "saastaja maksab" printsiip, mis on üheks EL keskkonnapoliitika aluspõhimõtteks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eelnõu kehtestatakse seadusena üldises korras, tagasiulatuvalt seda valitsuse otsuse kohaselt ei rakendata.
Seaduse eelnõu eesmärk on tagada keskkonnale tekitatud kahju tegelik heastamine. Näiteks veekogu seisundi olulisel halvendamisel ei tasu kahju tekitaja mitte rahalist hüvitist, vaid rakendab meetmeid, et veekogu seisund reaalselt paraneks.
Keskkonnakahjuks seaduse mõttes loetakse vaid kahju, mis puudutab riigisiseselt või EL tasandil kaitstavaid elupaiku; linnu-, looma- ning taimeliike; looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid; pinna- ja põhjavett ning pinnast.

Veokid pääsevad taas üle Narva silla Eestisse
Maksu-ja tolliameti teatel pääsevad veokid alates kolmapäeva õhtul kella 23-st taas piiranguteta üle Narva silla Eestisse.
Teisipäeval õhtul kell 21.41 hakkas Narva sillal kehtima piirang Vene Föderatsiooni poolt Eestisse saabuvatele veoautodele täismassiga üle 13 tonni. Eesti poolt piiranguid ei seatud.
Vene piiriesindaja sõnul oli piirangu kehtestamise aluseks Vene transpordiministri määrus selle aasta 8.maist.
Venemaa transpordiminsiteeriumi riiklik teedeamet saatis kolmapäeval Eesti maanteeametile faksiga teate, milles palub Eestil kehtestada Narva sillal sarnased piirangud, millised Venemaa kehtestas eile õhtul omapoolsel sillaotsal.
Kahte riiki ühendav Narva sild kuulub Narva linnale ja on täielikult Eesti Vabariigi omanduses.
Maanteeameti hinnangul peaks liikluspiirangute kehtestamine ohutuse tagamiseks tuginema vaid mõlema poole ekspertide põhjendatud ettepanekutel ja avalikkuse eelneval informeerimisel.

Arstiabita jäänud koerake suri
Koeraomanik süüdistab lemmiklooma surmas väikeloomaarsti ja nõuab väidetavalt mürgitusse surnud kääbuspuudli eest kahjutasuks 10 000 krooni.
Eelmise aasta septembris haigestus äkki Paides elava Raudsepa pere neljajalgne sõber, kümneaastane kääbupuudel Fanni, kirjutab Järva Teataja.
Türil praktiseeriv väikeloomaarst Taavet Hallimäegi arvas olevat tegemist mürgitusega, kuid midagi soovitada ei osanud. Raudsepp võttis südame rindu ja helistas uuesti Hallimäele. "Ta võttis telefoni vastu, kuulas mu mure ära, kuid vastas, et tema on ka inimene, pikk tööpäev selja taga, saun köeb, saunas käimata ja et ta ei oska midagi soovitada," lausus ta.
Järgmise päeva hommikuks lakkas kääbuspuudli Fanni süda tuksumast.
Raudsepa meelest peaks abist keeldunud loomaarst hüvitama talle kääbuspuudli kutsika hinna, mis on 10 000 krooni. Järvamaa loomakaitse spetsialist Andres Leis leidis, et loomaarsti poolt oli kõik korrektne. Elvi Raudsepp küsis hinnangut ka väikeloomaarst Valdeku Paavelilt, kes ütles samuti, et nii peabki arst toimima, tema ju ka inimene.

Molodaja Gvardija koostas Eesti uus-SSi nimekirja
Vene noorteliikumine Molodaja Gvardija (Noor Kaardivägi) koostas Eesti ajakirjanduse põhjal loetelu tegelastest, kes olid seotud pronkssõduri äraviimisega. Nimestiku koostaja nimetab seda seltskonda uuteks SS-lasteks.
Sinna kuuluvad näiteks peaminister Andrus Ansip, tema büroo endine juhataja Keit Pentus, viimase abikaasa Rain Rosimannus, president Toomas Hendrik Ilves, endine siseminister Kalle Laanet, ekskaitseminister Jürgen Ligi jpt teised tuntud tegelased, kirjutab tänane Eesti Ekspress.
Aga ka näiteks Areeni kunstikriitik Harry Liivrand, kes soovitas mullu peaministril pronksmees Tõnismäelt ümber paigutada.
Kõik loetellu kuulujad esinesid Eesti Ekspressi kahe nädala taguses loos "Peaministri salasõda".
Nimekiri ilmus Molodaja Gvardija veebiküljel rubriigis Vaenlase tagalas.

Patrullautos maganud politseinik jääb tööta
Lääne politseiprefekt Priit Suve otsustas distsiplinaarjuurdluse tulemusena vabastada töölt Kuressaare kesklinnas aprilli lõpus patrullautos maganud konstaabli Aivo Aava. Koos temaga tukkunud abipolitseinik kaotas õiguse osaleda korrakaitsetöös.
Lääne politseiprefektuuri avalike suhete juhi Kaja Kuke teatel otsustati konstaabel teenistusest vabastada politsei maine kahjustamise tõttu. "Konstaabel pani toime avaliku teenistus seaduses käsitletava distsiplinaarsüüteo - teenistuskohustuste süüline täitmatajätmine," ütles Kukk, kirjutab Meie Maa.
Endine Saare politseiprefekt Helmut Sääsk pidas politseinikule määratud karistust liialt karmiks. "Kahjuks oli magamise ajastus ja koht niivõrd sant, et ilmselt põhjustas just see nii range reageerimise. Oli ju kõigil veel eredalt meeles eelmine juhtum, kui samuti tabati paar politseinikku tööajal tukkumiselt. Aga olgem ausad - pole politseinikest keegi patuta, et ta poleks oma ametiaja jooksul korra silma looja lasknud."

Purjus kalurid rammisid Taani merepäästelaeva
Läinud laupäeva pärastlõunal arreteeris Bornholmi politsei kohaliku interneti uudisteportaali ja telekanali teateil kaks Eesti kalurit, kui nende traaler oli Nexø sadamas sisse sõitnud päästelaevale Leopold Rosenfeldt.
Kinnitamata andmetel oli tegemist Saaremaa traaleriga Kihelkonna. Taani ajakirjanduse väiteil tuvastas politsei kahel eestlasel, kes olid tüüris, joobe. Mehed arreteeriti, kirjutab Oma Saar.
Eesti traaler püüab kala Nexø firmale Bornholm Sea Protein af 200 AS. Ettevõtte esindaja Bent Jensen ütles Oma Saarele, et firma maksis kinnipeetud meeste eest kautsjoni ning kalurid lasti arestikambrist välja.
Traaler on arestitud ja kalurite paberid politseis, mehed peavad jääma saarele seniks, kuni juhtum on lahendatud.
Päästelaevale tekitatud kahjud võivad ulatuda 150 000-200 000 Taani kroonini (315 000-420 000 Eesti kroonini).

Vabakäiguvangid saavad jala külge elektronvalvuri
Lähipäevil hakkab esimene enne tähtaega vabanev vang kandma spetsiaalset jalavõru.
Esimest korda Eestis hakkab enne tähtaega vabastatav vang kandma jala küljes võru, mille abil kriminaalhooldajad hoiavad tema tegemistel ööpäev läbi silma peal.
Elektroonilise valve peamine eesmärk on vabastada inimesi enne tähtaega vanglast ja hõlbustada nende kohanemist tavaeluga.
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõuniku Rait Kuuse sõnul kannab näiteks Rootsis plastmassist elektroonilist jälgimisseadet iga päev vähemalt 500 inimest. Selline võru valvab enne tähtaega vabastatud vange näiteks ka Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias ja Hollandis. Kui palju aasta lõpuks selliselt rõngastatud inimesi Eestis ringi hakkab kõndima, ei osanud Kuuse öelda, sest ennetähtaegse vabastamise ja jalavõru kandmise otsustab ikkagi kohus. Kuid poolesaja ringis võiks neid Kuuse hinnangul siiski olla. Arvestades, et aprilli lõpuks oli vanglatest enne tähtaega vabastatud juba 333 isikut ja aasta lõpuks võib see ulatuda ligi tuhandeni, on see väike arv.

Koalitsioonipartnerid võitlevad riigiettevõtete kontrollimise pärast
IRL peab tõenäoliselt loobuma kas Eesti Raudtee või EAS-i nõu-kogu esimehe kohast.
Suure tõenäosusega ei lepi Reformierakond riigiettevõtete ja sihtasutuste nõukogude esimeeste jaotusega, mis on koalitsioonis varem kokku lepitud.
Reformierakonna esimehe Meelis Atoneni sõnul on Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) asjast veidi valesti aru saanud, kui otsib oma ridadest nõukogu esimeest nii Eesti Raudteele kui ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS). Atoneni hinnangul on mõlemad organisatsioonid olulised ning nendest ühe nõukogu esimehe sooviks nimetada Reformierakond.
Kolme koalitsioonierakonna esindajatest koosnevas koalitsiooni koostöökojas algatasid IRL-i esindajad arutelu, et kindlasti ei tohiks üks erakond nimetada nii Tallinna Sadama kui ka Eesti Raudtee nõukogu esimeest.

Sundpuhkus võib ähvardada sadu transiiditöötajaid
Sotsiaaldemokraadid toetavad sundpuhkusele saadetutele toetuse maksmist töötukassast.
Kui transiidiäri Venemaaga jääb pikemaks ajaks kiratsema, on ettevõtted sunnitud oma töötajad sundpuhkusele saatma.
Üleeile saatsid ametiühingud riigikogule ettevaatusabinõuna ettepaneku hakata maksma sundpuhkusele saadetutele töötukassast toetust töötuskindlustushüvitise põhimõttel.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhofi sõnul toetab nende erakond seda ideed. "Sundpuhkusel olija peaks saama sama suurt sissetulekut, kui ta saaks töötuna töötuskindlustushüvitist," ütles Pikhof. "Tegu on ju sisuliselt töötusega. Kui töötukassa maksaks kinni sundpuhkusel olija tasu ja eeldatava töötuskindlustuse hüvitise vahe, aitaks see raske aja üle elada," lisas ta.

Kolmel kaitsealal hakatakse külastajate mobiile jälgima
Mobiilpositsioneerivat külastusseiret pole
Suvest kuni aasta lõpuni hakkab looduskaitsekeskus (LKK) Endla, Alam-Pedja ja Emajõe-Suursoo looduskaitsealal mobiiltelefonide abil külastajate käike uurima, et teada saada, kus inimesed kõige enam liiguvad ja kui tihti nad satuvad loodusharuldustele liialt lähedale.
Eestis ning ka mujal maailmas esmakordselt looduskaitsealadel rakendatavat mobiilpositsioneerivat külastusseire projekti vedava LKK Jõgeva-Tartu regiooni seire ja teadustöö spetsialisti Ain Vellaku sõnul on uuring juba esimeste katsetustega käivitunud.
"Meid huvitab eelkõige see, kui palju nendel suurepindalalistel ja suhteliselt raskesti ligipääsetavatel kaitsealadel rahvast tegelikult ringi käib ning kuhu on külastus põhiliselt koondunud," rääkis Vellak. "Oskame küll praegu hinnata, kui palju inimesi käib nende kolme kaitseala külastuskeskuste juures ja matkaradadel, kuid seljakotiga matkajate kohta, kes enda äranägemist mööda ka kaitse- alade keskosades liiguvad, meil siiani andmed puuduvad."

Sünagoog teeb elu romantiliseks
Kui Eestisse saabus rabi Shmuel Kot, hakati usuasjadega rohkem tegelema.
Tallinna kesklinnas Karu tänaval avati eile enam kui poole sajandi pikkuseks kujunenud pausi järel uus sünagoogihoone ning Eesti juudi kogukonna esinaise, vandeadvokaat Alla Jakobsoni arvates on juutidel Eestis hea elada.
"Juutide peres on väga tähtis, et lapsed õpivad ja saavad hea hariduse ning neil pole probleeme Eesti ühiskonnas edukalt hakkama saamisega," ütles Jakobson. Tema sõnul elab Eestis 2500-3000 juudi rahvusest inimest, kuid kõiki loomulikult ei teata.
Enamik juute on koondunud pealinna, kuid neid leidub üle Eesti-nii Narvas, Tartus, Kohtla-Järvel, Pärnus, Viljandis, Sillamäel kui ka Valgas. "Kui oled juudina sündinud, siis on võimatu ennast kuskil riigis mittejuudina tunda, sest sellest antakse kõikjal pidevalt märku. Iga inimene ei pea ega saagi meid armastada, kuid tunneme ennast Eestis elades üldiselt hästi," rääkis Jakobson.

Välisvenelased kavandavad Eestisse vene uudistekanalit
Šveitsis elav multimiljonär on võtnud Eesti
Mõjuka Saksa päevalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) andmetel kavandab eksiilis elav vene multimiljonär Eestisse Kremlist sõltumatu CNN-i või Al-Jazeera tüüpi satelliidikanali rajamist. Eesti valitsusele ametlikult taotlust tehtud pole.
Juba mõnda aega on Putini juhitavalt Venemaalt lahkunud suurärimehed rääkinud kavast pakkuda alternatiivi Venemaa võimude kontrolli all olevatele meediakanalitele. Üks Šveitsis elav multimiljonär on võtnud Eesti valitsusega ühendust juba konkreetse plaaniga, mille kohaselt võiks see kanal tulla Eestisse, kirjutas kolmapäevane FAZ.
Leht tsiteeris ka justiitsminister Rein Langi, kelle sõnul vaataks Eesti vastava avalduse laekumisel ringhäälingu loataotluse ka läbi, pidades samas silmas ka Eesti julgeolekuhuvisid.

Eesti võetakse aasta pärast vastu rikaste riikide klubisse
Majanduskoostöö organisatsiooniga liitumise läbirääkimised võivad kesta umbes aasta.
Eile Pariisis koos olnud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) välisministrid otsustasid nelja teise riigi kõrval liitumisläbirääkimistele kutsuda ka Eesti.
"Ühinemis- ja liitumiskutset võib pidada kvaliteedimärgiks meie majanduskeskkonnale ning ühiskonna arengutasemele," ütles välisminister Urmas Paet. Tema sõnul algavad liitumisläbirääkimised peagi ning need ei tohiks väga kaua aega võtta. "Tuleb üle vaadata Eesti seaduste vastavus OECD dokumentidele, aga arvestades, et paljud OECD liikmed on ka Euroopa Liidu liikmed, siis ei tohiks suuri erinevusi olla," rääkis Paet ja lisas, et kõnelused võivad kesta umbes aasta.
OECD liikmeksoleku tähtust Eesti jaoks selgitas Paet organisatsiooni majanduskesksusega. "OECD majandusanalüüsid on väga hinnatud ja aitavad koordineerida liikmesriikide majanduspoliitikat. Eesmärk oleks rahvusvahelises praktikas rohkem läbianalüüsitud majanduskeskkonna kujundamine," ütles Paet. Lisaks tõi Paet esile, et OECD-sse kuulub mitu suurriiki, kes ei kuulu Euroopa Liitu, näiteks USA, Kanada, Austraalia ja Jaapan.

Tallinna sümbolite hulka lisandus vapilipp
Linnavolikogu otsustas muuta Tallinna põhimäärust, lisades linna sümbolite hulka heraldilise vapilipu.
Volikogu kehtestas vapilipu kirjelduse ja etalonkujutise, mille kohaselt on Tallinna heraldiline vapilipp suure linnavapi lehviv variant, vahendas linnavolikogu pressiesindaja.
Vapikilbi aset täidab kollane lipukangas, millel paiknevad kehtiva etalonkuju järgi kavandatud vapilõvid. Lipu laiuse ja pikkuse vahe on 7: 8 ja normaalsuurus 105 x 120 cm.
Statuudi järgi võib vapilippu kasutada Tallinna volikogu esinduslipuna pidulikel üritustel, kus osaleb linnavolikogu esimees. Tema ametiruumides asub ka vapilipu ainueksemplar. Laualipuna võib vapilippu valmistada ja kasutada linnavolikogu esimehe loal.
Seni olid Tallinna põhimääruse kohaselt Tallinna sümboliteks suur ja väike vapp, täisvapp ning linnalipp.

Opositsioon: Savisaar ja Kangro - Lužkov ja Tsereteli
Tallinna volikogu SDE, IRL ja Reformierakonna fraktsioonid esitasid täna linnapea Edgar Savisaarele arupärimise linnavalitsuse otsuse kohta osta Keskerakonda kuuluvalt kunstnik Tauno Kangrolt mitu skulptuuri.
Opositsioonifraktsioonid taunivad keskerakondliku linnavalitsuse otsust osta taaskord linnale skulptuure oma erakonnakaaslase Tauno Kangro käest, vahendas SDE erakonna nõunik Jaak Juske.
Opositsiooni sõnul näeb hea tava sellistel puhkudel ette konkursi korraldamist, mille tulemusi hinnatakse asjatundjate poolt. Leitakse, et juhuslike kujude sisuliselt omavoliline paigutamine linnaruumi peab lõppema.
Keskerakonna eestvedamisel on Mustamäele juba varem paigaldatud kaks Kangro skulptuuri - "Mõtlev mees" Männi pargis ja "Mustamäe kaunitar" Parditiigis.
"Alles me nägime, kuidas Kalevipoja kuju tegemine, mille ideelegi on kunstiringkondades tugev vastuseis," suunati "osavalt Kangro kätte. Äsja Musumäele püstitatud kujude" Hetk enne suudlust "ja" Hetk pärast suudlust "puhul näeme, et Keskerakond jätkab linna tellimuste kättemängimist Kangrole," leidis opositsioon.

Noorteühendused nõuavad Savisaare tagasiastumist
IRLi, Reformierakonna ning SDE noorteorganisatsioonid ei pea võimalikuks Edgar Savisaare jätkamist Tallinna linnapeana.
"Demokraatlikus maailmas on kirjutamata seadus, et kriisiolukordades unustavad erakonnad omavahelised tülid ja koonduvad pääsetee leidmise nimel ühtseks jõuks. Tallinna linnapea, Keskerakonna liidri Edgar Savisaare jaoks see põhimõte Tallinna aprillisündmuste ajal ei kehtinud," seisab Noor-Isamaa, Noorte Konservatiivide, Reformierakonna Noortekogu ja Noorte Sotsiaaldemokraadide ühisavalduses.
Noorteühenduste sõnul veeretas Savisaar kogu vastutuse Tallinnas toimunud massirahutuste eest südamerahuga valitsusele, esitledes ennast justkui Eesti riigivõimust väljaspool seisvana ning lisaks valas õli tulle lausdemagoogiliste loosungitega valetavast valitsusest, ühiskonna lõhestumisest, algavast väljarändest ja vastuolude kandumisest põranda alla.

Tallinna peaarhitekti ametikoht jaotatakse kaheks
Tallinna volikogu otsustas täna korraldada linna ametiasutuste töö ümber nii, et linnaplaneerimise ameti juhataja ja linna peaarhitekti ülesandeid hakkavad täitma kaks ametiisikut senise ühe asemel.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul tingis muudatuse vajadus lahutada Tallinna linnaplaneerimise ametis kogu valdkonna eest vastutust kandva tippjuhi ja linna peaarhitekti kui eksperdi funktsioonid, teatas volikogu pressiesindaja.
Edaspidi tegeleb ameti juhataja operatiiv- ja strateegilise juhtimisega, kandes ühtlasi tippjuhi tavapärast vastutust organisatsiooni toimimise eest. Linna peaarhitekti kui erikompetentsi ja -kogemusega eksperdi vastutusvaldkonda jäävad kohaliku omavalituse seadusega pandud planeerimis- ja ehitusalased ülesanded.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer leidis, et linnavalitsus teeb otsuseid vales järjekorras lahutades kõigepealt ametikohad ja hakates alles peale seda mõtlema linna peaarhitekti tööülesannete peale. Ta kritiseeris ka abilinnapea Taavi Aasa, kes ei suutnud tulevase peaarhitekti tööülesannete kohta konkreetseid vastuseid anda.

Erika Salumäe: Juske blogid on läinud üle piiri
Tallinna volikogu rahvaliitlasest liige Erika Salumäe kritiseeris Tallinna sotsiaaldemokraatide nõuniku Jaak Juske blogisid, mis on tema arvates üle piiri läinud.
Salumäe tegi ettepaneku kaaluda sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna esimehe Jaak Juske sobivust sellesse rolli, sest oma sõnavõttudega veebipäevikus solvab Juske paljusid inimesi ja käitub seega juhile mittesobivalt. Ta kiitis ka keskerakondlasest Tarmo Lausingut, kes ka Juske blogisid kritiseeris.
Salumäe leidis koguni, et Juske ei sobi erakonna Tallinna ühenduse juhiks. "Kas SDE Tallinna ühendus peaks mõtlema sellele, kas neil on ikka õige esimees," küsis Salumäe linnavolikogu istungil.
"See oli vaid minupoolne sõbralik soovitus sotsidele, sest muidu on nendega sellise juhtimise all tõepoolest jokk," ütles Salumäe.

Tallinna opositsioon andis Vitsutile üle Savisaare vastu kogutud allkirjad
Tänasel linnavolikogu istungil andis Tarmo Kruusimäe (IRL) volikogu keskerakondlasest esimehele Toomas Vitsutile üle 96 678 inimese internetis antud allkirjad linnapea Edgar Savisaare tagandamiseks.
Allkirjad anti üle CD-formaadis. Kruusimäe sõnul oleks kogutud allkirjade väljatrükkimisele kulunud 4000 lehte paberit. Voliniku sõnul ei ole Savisaar väärt ühtegi puud, mida tema vastu suunatud allkirjade väljatrükkimiseks vaja läheb.
Lõpetuseks leidis Kruusimäe, et Eesti vabariigi pealinn väärib eestimeelsemat linnapead, olgugi ta keskerakonnast, kuid mitte mingil juhul ei tohi ta olla Edgar Savisaar.
Ka sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Maimu Berg edastas täna linnapeale arupärimise tema käitumise üle aprillimässu ajal, kus mõistab samuti hukka nii linnapea tegevusetuse ja riigivastase käitumise aprillimässu ajal kui ka vassimise Vene duumaliikmetega kohtumise toimumise osas.

SDE pärib Savisaarelt aru linna maine kahjustamise kohta
Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Maimu Berg esitas täna linnapea Edgar Savisaarele arupärimise tema tegevuse kohta aprillimässu ajal.
"Oleme Teid viimaste nädalate kriitiliste sündmuste ajal näinud tegemas väga vastakaid avaldusi. Meenub esimese mässuöö kõige raskematel hetkedel oma kabineti aknast Vabaduse väljakule vaatav linnapea, kes rahuloleva ilmega teeb telekaamerasse valitsuse ja politsei tegevust kritiseeriva avalduse. Selle asemel võinuks linnapea kutsuda avalikkust üles mõistlikule ja seaduskuulekale käitumisele. Mõned tunnid varem nägime linnavolikogu saalis sedasama linnapead, kes ei küsinud pronkssõduri ümarlaual vabariigi valitsuse otsuseid kaitsnud kaitseministrilt mitte ühtegi küsimust," seisab Bergi arupärimises.
"Millist Savisaart peaksime uskuma. Kas seda, kes eitas kohtumist Eesti valitsuse väljavahetamist nõudnud Vene riigiduuma delegatsiooni juhiga volbriööl Ain Seppiku juures? Või seda Savisaart, kes teatas mõned päevad hiljem, et tegelikult sai Slutskiga korraks volbriööl Seppiku kodu uksel paar sõna siiski vahetatud? Või ehk on olemas selles loos veel kolmas tõde?," küsib Maimu Berg.

Bussiliinidele 10, 42 ja 61 tehakse ajutiselt lisapeatus
Sõpruse puiestee ja Vilde tee ristmiku remonditööde ajaks alates 21. maist kuni 29. juulini tehakse liinide nr 10, 42 ja 61 autobussidel ümbersõidumarsruudil täiendav peatus Keskuse trollibusside seisuplatsil.
Sõpruse puiestee suunal tehakse peatus trollibussiliinide nr 4 ja 9 seisuplatsil paiknevas Keskuse peatuses koos liini nr 17A autobussidega, teatas Tallinna pressiteenistus.
Mustamäe tee suunal tehakse täiendav ajutine peatus jalakäijate ülekäigu raja ja trollibusside seisuplatsile sissesõidu tee ristmiku vahelisel Keskuse tänava lõigul, Keskuse tänav 6 elumaja ees.

Tallinnasse Narva maanteele tuleb ühistranspordirada
Alates reedest 18. maist jääb Tallinnas Narva maanteel Petrooleumi tänava ja Russalka ristmiku vahelisel lõigul linnast väljuval suunal üks sõidurada vähemaks ja kesklinna suunale tuleb ühissõiduki sõidurada juurde.
Uue liikluskorralduse järgi säilib linna suunal tavasõidukitele sama sõiduradade arv, linnast väljuval suunal aga väheneb sõiduradade arv kolmelt kahele, kuid seda kolme nädala pikkusel katseperioodil, vahendas Tallinna pressiteenistus.
"Kesklinna suunalistest sõiduradadest parempoolne sõidurada muudetakse ühissõidukite rajaks," ütles abilinnapea Jaanus Mutli. "Loodav ühistranspordirada oleks edaspidi ka pikenduseks juba suvel rajatavale Pirita tee ühistranspordirajale. See tähendaks kiiret ja mugavat bussisõitu alates Saare teest kuni Petrooleumi tänavani."
Kolmenädalase katseperioodi jooksul selgitatakse, kuidas uus ühissõidukite rada parandab bussiliiklust Narva maanteel ning millist mõju avaldab linnaliiklusele linnast väljuval suunal sõiduradade arvu vähendamine.

Veoauto kastist kukkunud detailid põhjustasid liiklusseisaku
Tallinnas Olümpia hotelli juures põhjustasid veoauto kastist välja kukkunud metalldetailid suure liiklusummiku.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et metalldetailid kukkusid veoauto koormalt maha, kui see sooritas pööret.
Intsident leidis aset kella 13.54 ajal Liivalaia 33 juures suunaga Narva mnt poole.
Mahakukkunud detailid põhjustasid esialgu liiklusseisaku ja liiklus on häiritud ka praegusel hetkel.

Tallinna sotsid toetavad Padari jätkamist erakonna esimehena
Eile õhtul koos olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna juhatus otsustas 26. mail toimuval SDE üldkogul toetada erakonna senise esimehe Ivari Padari jätkamist.
Erakonna aseesimeeste kandidaatideks esitati aga Peeter Kreitzberg ja Marianne Mikko. Erakonna juhatuse valimistel toetavad pealinna sotsiaaldemokraadid Maimu Bergi, Reet Laja ja Jaak Jusket.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on erakond läbinud pooleteise aasta jooksul edukalt kolmed valimised. "Kuna järgmiste valimisteni on üle kahe aasta, saab keskenduda erakonna organisatsiooni tugevdamisele. Valitsusparteina on kindlasti oluline ka sotsiaaldemokraatlike ideede elluviimine," märkis Juske.
SDE Tallinna piirkonnas on 700 liiget.
SDE üldkogu on laupäeval, 26. mail rahvusraamatukogus.

Viru hotell saab vana reklaamkirja tagasi
Viru hotell hakkas Tallinnas hoone 23. korruse rõduäärele tagasi panema eestikeelset originaalreklaamkirja "Hotell Viru", mis sealt kahe aasta eest remondi ajal eemaldati.
Arvatust kallim
Rekonstrueeritud tähtede paigaldustööd algasid teisipäeval ning kõik tähed loodetakse saada hotelli rõduäärtele tagasi lähipäevil. Reklaamkirja taastamine osutus keerulisemaks ja aeganõudvamaks, kui algul arvati. Originaaltähtede taastamistööd läksid kokku maksma 300 000 krooni.
Linn ähvardas kohtuga
Tallinna linnavalitsus ähvardas märtsis algatada Viru hotelli omanikfirma vastu väärteomenetluse, kuna see polnud kahe aasta jooksul originaalkirja hotelli viimase korruse kohale tagasi pannud.

Lasnamäe lammutab garaažilobudikke
Lasnamäe linnaosa on viimase kuu jooksul likvideerinud 14 ebaseaduslikult paigaldatud garaaži, mida omanikud kasutasid peamiselt vana ja väheväärtusliku vara hoidmiseks.
Linnaosavalitsuse osakonnajuhataja Vello Karu sõnul on ebaseaduslik garaažirägastik soodus koht narkomaanide ja muude hämarate mõtetega inimeste kogunemiseks. Ta märkis, et tegemist on ka suure tuleohuga ja alles hiljuti põletati maha mitu garaaži.

Eelmise linnapea Jüri Ratase algatatud projektid kiratsevad
Mitu eelmise linnapea Jüri Ratase algatatud kava on nüüd lükatud kalevi alla.
Jüri Ratase linnapeaks oleku ajal käivitatud avalike ajanäitajate võrgustiku, esinduspurskkaevu ja õhupalli-vaateplatsi loomine edeneb visalt.
Kellaprojekt seisab
Veebruari lõpus avas tollane linnapea tänapäevase ajanäitaja Nõmme keskuses Jaama tänaval. Kella avamisest korraldati avalik üritus, Ratas juhtis tähelepanu avalike ajanäitajate vähesusele Tallinna linnapildis ning Londoni ja Praha atraktiivsetele kelladele.
"Minu teada käis ajanäitajate mõte läbi linnakujunduskomisjonist, mis oli seisukohal, et tuleks töötada välja ühine kontseptsioon," meenutas aprillis linnapea kohalt riigikokku lahkunud Ratas. "Vanalinna ajanäitajad ei saa kindlasti olla samasugused kui Lasnamäel või Tartu maanteel." Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel ütles kellaprojekti kohta, et see "praegu ei ole liikunud".

Tallinna uue raehoone asukoht on endiselt lahtine
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ei ole välistatud, et linnavalitsus võib välja valitud Petrooleumi tänava pikenduse krundi asemele leida uuele raehoonele teise asukoha.
Savisaar ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et praeguse seisuga on linnavalitsus jäänud Petrooleumi tänava krundi juurde, kuid linnavõimud tahavad arhitektidega veel läbi rääkida.
Eesti arhitektide liit pidas arhitektuurivõistluses välja pakutud asukohta ebasobivaks ning teatas protesti märgiks, et liidu esindajad konkursikomisjonis ei osale. Arhitektide liit pidas esindushoone parimaks asukohaks Admiraliteedi basseini piirkonda.
Linna uude administratiivhoonesse on kavas koondada linnavalitsus, volikogu ja linnaametid, esialgse kava järgi peaks raehoone valmima 2010. aastaks.

Kõrgõzstani arstid kauplesid vastsündinutega
Vastsündinute lapsendamine ilma lubavate dokumentideta on Kõrgõzstani pealinnas toimunud väga laiaulatuslikult- sellisele järeldusele jõudis vabariigi tervishoiuministeeriumi erikomisjon.
Kõrgõzstani Riiklikust haiglast on viimase kolme aasta jooksul ametlikult registreerimata lapsendamiseks antud 22 last, teatas täna Biškeki linnanõukogu esindaja. RIA Novosti andmeil on kogu selle aja jooksul haiglas registreeritud 115 hüljatud last.
Lisaks sellele avastas komisjon uurimise ajal mitu juhtumit, kui elus lapsed olid vormistatud surnuteks. See tähendab, et kuigi väikelapsed viidi pärast sündi üle riiklikku haiglasse, olid nad sündide registrisse juba selleks ajaks surnult sündinutena üles märgitud.
Skandaal puhkes tänavu veebruaris pärast seda, kui Kõrgõzstani õiguskaitseorganid sekkusid ühe väikelapse müügikatsesse, mil Biškeki tohtrid püüdsid vastsündinud poissi 600 USA dollari eest kasuperesse müüa.

Läti president: toetan EL-Venemaa vahelise kokkuleppe sõlmimist
Läti president Vaira Vike-Freiberga kinnitas, et toetab uue kokkulepe sõlmimist Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.
"Maailm on muutunud, asjaolud on muutunud ja praegu on vaja uut kokkulepet," vahendas Ehho Moskvõ Läti presidendi sõnu.
President lisas, et läbirääkimised lähevad raskelt, aga kokkulepe siiski sõlmitakse. Rääkides Läti-Vene suhetest kinnitas ta, et kiidab heaks täna Läti parlamendiga ratifitseeritud piirilepingu Venemaaga.
Homme toimub Samaras tippkohtumine EL ja Venemaa vahel. Tippkohtumise käigus ei kavandata mingisuguste kokkulepete sõlmimist, teatas RIA Novosti. Foorumis algatatakse vaid läbirääkimiste protsess uute kokkulepete kohta.

Kreml: me ei pea Eestiga kübersõda
Kremli esindaja lükkas tagasi kõik süüdistused, et Moskva korraldas küberrünnakud Eesti riigi ja eraasutuste vastu.
"Riik ei saa kuidagi olla segatud küberterrorismi," vahendas BBC Vene presidendi pressiesindaja asetäitja Dmitri Peskovi sõnu. Ta lisas, et teated selle kohta on valed.
Peskovi hinnangul satub Venemaa presidendi veebileht iga päev rünnakute alla ja IP-aadressid viitavad paljudele riikidele maailmas.
"Aga see ei tähenda seda, et küberrünnakute taga on välisvalitsused. Pealegi on teada, et IP-aadresse saab muuta," märkis ta.

Vene õigeusu kirik taastas oma ühtsuse
Moskvas Lunastaja Kristuse peakirikus kirjutasid täna 90-aastase eraldatuse järel õigeusukiriku ühinemisdokumendile alla Venemaa patriarh Aleksius II ning Ida-Ameerika ja New Yorgi metropoliit Laurus.
"See päev jääb meie rahva ajaloos kui hajutatud kiriku ja isamaa laste ühinemine, kes traagiliste sündmuste tõttu said jagatuks," vahendas RIA Novosti Aleksius II sõnu.
Vene õigeusu kirik lõhenes pärast 1917. aasta revolutsiooni ja kodusõda. Ühendamist vältis kõigepealt välismaal asuva Vene õigeusu kiriku soovimatus aktsepteerida Moskva kiriku allutamist kommunistlikule režiimile.

Tanki T-34 konstruktor saab Moskvasse ausamba
Moskva linna volikogu otsustas lülitada linna ehitatavate uute ausammaste nimestikku mälestussamba Mihhail Koškinile- tanki T-34 konstruktorile, vahendab agentuur lenta.ru
Ausammas leiab koha Krestovski põiktänaval. Monumendi rajamiseks korraldatakse avalik konkurss.
Tulevase T-34 prototüüp valmis Harkovi veduritehases Koškini juhendamisel. 1940. aastal pärast projekti lõplikku valmimist, otsustati see ka tootmisse lasta. Enne Teist maailmasõda ehitati umbes tuhat T-34 tanki, sõja ajal suurenes tootmine kordades.

Läti parlament ratifitseeris piirilepingu Venemaaga
Täna ratifitseeris Läti Seim teisel lugemisel lõplikult 27. märtsil 2007.a Moskvas sõlmitud piirilepingu Venemaaga.
Piirilepingu ratifitseerimise poolt hääletas 70 saadikut ja vastu oli 25, teatas Interfax.
Vastavalt ratifitseeritud lepingule keeldub Läti territorialsetest pretensioonidest Venemaa vastu.
Dokumendi jõustumiseks on vaja ka piirilepingu ratifitseerimist Vene riigiduuma poolt. Venemaa suursaadiku Lätis Viktor Kaljužnõi sõnul ratifitseerib Vene parlament piirilepingu juuni lõpus ja protsessi pidurdamiseks alust pole.

VIDEO:  Iraan nõustus Iraagi küsimuses USA ametnikega kohtuma
Iraan välisministri sõnul kohtuvad Iraani ja USA ametnikud 28. mail, et arutada Iraagi julgeoleku poliitika üle.
Iraagi välisminister Manouchehr Mottaki sõnas, et USA-Iraani kohtumise keskmes saavad olema olukord Iraagis, välistades võimaluse, et kõneluste fookus kandub USA ja Iraani omavaheliste suhete pingelise olukorral arutelule, kirjutab Reuters.
"Kõnelused toimuvad Iraagis, keskenduvad Iraagile ja algavad Iraagi ametiisikute kohalviibimisega," rõhutas Iraani välisminister Mottaki Pakistani pealinnas Islamabadis antud pressikonverentsil.
Manouchehr Mottaki sõnul leiab Iraagi riigijuhtide palvel toimuv kohtumine aset suursaadikute tasemel.

Prantsusmaa peaministriks sai Francois Fillon
President Nicolas Sarkozy nimetas peaministriks 53-aastase Francois Filloni, kes varasemalt asendas sellest ametist lahkunud Dominique de Villepini.
Filloni nimetamine peaministriks ei osutunud üllatuseks, kuna ta tegutses viimastel aastatel Sarkozy poliitilise nõunikuna, teatas AP.
Teiste valitsuskabineti liikmete nimetamist oodatakse hiljemalt reedeks. Uue valitsuse peamiseks ülesandeks saab Prantsusmaa majanduse reformimine.

VIDEO:  Uusi rünnakuid kartvad iisraellased valmistuvad kodudest lahkuma
Peale mitmeid päevi kestnud ägedaid lahinguid Hamasi ja Fatahi võitlejate vahel on Gaza elanikud täna asunud hindama lahingutegevuse kahjustusi.
Gaza lähistel piirilinnas Sderot'is elavad iisraellased valmistuvad oma kodudest lahkuma, kuna kardavad uusi Hamasi poolt korraldatavaid raketirünnakuid, kirjutab Reuters.
Tänane hommik on Gazas olnud rahulik ja tänavatel on näha mitmeid oranžide vestidega koristustöölisi ja hirmunud linnaelanikud julgevad siseruumidest juba välja tulla, et hinnata kahjustusi, mida on tekitanud viimaste päevade tänavalahingud, kus on tapetud vähemalt 20 inimest.
Gaza piiriäärse Lõuna-Iisraeli linna Sderot'i elanikud veetsid viimase öö pommivarjendites, kartes uusi raketirünnakuid. Sderot'i linn on viimase kahe päeva jooksul olnud Hamasi poolsete raketirünnakute peamine sihtmärk. Linnas on purustatud infrastruktuuri ja vigastada on saanud paarkümmend inimest.

Moskva lähistel hävitati veel üks II Maailmasõja monument
Moskva lähistel asuvas Aprelevkas demonteeriti seoses Kiievi maantee laienemisega II Maailmasõjas hukkunud kangelase monument.
Aprelevkas hävitati Moskvat kaitsnud lendur Vassili Poidenkole pühendatud 5-6 meetri kõrgune murtud lennukitiibade kujuline monument, teatas newsru.com.
Kohalik administratsioon lubas monumendi taastada.

Iisraeli kodanikku kahtlustatakse 500 kassi surnuks piinamises
Iisraelis on vahistatud noormees, keda kahtlustatakse kahe inimese tapmises ja ligi 500 kassi surnukspiinamises.
Uurijate andmetel tappis vahistanud 18-aastane noormees kaks inimest ja piinas surnuks kassid, mõnedelt ta võttis nahka, keetis ja sõi ära.
Politseinikud leidsid läbiotsimisel nugasid ja paljude kasside nahad, teatas newsru.com.
Teatakse ka sellest, et tegemist on psüühikahäirete tõttu armeest vabastanud noormehega.
Kahtlustatav lükkab kõik süüdistused tagasi.

The Guardian: elektrooniliselt osav ja vapper Eesti kaitseb end kübersõja eest
Suurbritannia päevaleht The Guardian kirjutab täna, kuidas elektrooniliselt osav ja vapper Eesti võitleb enneolematute küberrünnakutega, mida NATO otseselt sõjategevuseks lugeda ei saa.
Tänane The Guardian pühendab ühe oma esiartiklitest Eestile ja küberrünnakutele, sest kolm nädalat kestnud küberrünnakute laine on ärevile ajanud kõik alliansi lääneriigid ning NATO uurib nii rünnakut ennast kui selle tagajärgi.
Ajaleht jätkab kinnitusega, et NATO on mõned oma parimad küberterrorismi eksperdid Tallinnasse saatnud, et nood seal rünnakuid uuriksid ja aitaksid eestlastel oma elektroonilist kaitset tugevdada. NATO peakorteri ametnik Brüsselis selgitas: "See on turvaküsimus, mida me väga tõsiselt võtame. See puudutab alliansi modus operandit (tööviisi - toim)." Ometi ei saa NATO küberrünnakuid veel sõjategevusena võtta, sest NATO neid nii (veel) ei defineeri.

VIDEO:  Lõuna-Korea rongijaamas mässati Põhja-Koreast saabuva rongi vastu
Põhja-Korea vastased meeleavaldajad korraldasid rongijaamas protesti aktsiooni, mille politsei pidi laiali ajama.
Rühm Põhja-Korea vastaseid aktiviste avaldas poliitilistel põhjustel Lõuna-Korea rongijaamas protesti naaberriigist saabuva rongi vastu, kirjutab Reuters.
Kui protestijad püüdsid pääseda ajaloolist rongisõitu tähistavale ametlikule tseremooniale, asus märulipolitsei protsetijaid kontrollima ja eemaldama nende autosid.

Kadõrov tahab erapooletu prokuröri lahti lasta
Tšetšeenia president Ramzan Kadõrovi mahitusel tahab riigi inimõiguste volinik Nurdi Nuhažiev ametist lahti lasta prokurör Valeri Kuznetsovi, süüdistades teda kuritegelikes tegematajätmistes kohalike elanike õiguste kaitses.
Kuznetsovi alluvad on veendunud, et Nuhažievi süüdistuste taga on Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov, kes soovib asendada iseseisvat prokuröri oma inimesega, kirjutab Kommersant.
Prokuratuuris meenutati juhtumit, mille käigus vahistati altkäemaksu võtmises kahtlustatavana Kadõrovile lähedal seisev inimene: "meil paluti juurdlus lõpetada, aga ametniku süü oli ilmselge". Vaatamata prokuratuuri tõenditele ei andnud kohus tema vahistamiseks luba.
Inimõiguste organisatsioonide esindajad kiidavad samuti Kuznetsovi töö heaks. "Valeri Kuznetsov on prokurör, kelle valitsemisel hakkas prokuratuur midagi tegema," märkis inimõiguste keskuse Memoriaal töötaja Natalja Estemirova.

VIDEO:  Põhja- ja Lõuna-Korea vaheline rong tegi oma esimese sõidu
Kaks reisirongi ületasid eile esimest korda pärast enam kui viiekümne aastast pausi Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahelise sõjaliselt valvatava piiri.
Üks rong startis Dorsana rongijaamast Lõuna-Koreast ja teine rong väljus Põhja-Koreas asuvast Kamho reisijaamast suunaga Lõuna-Koreasse, teatab Reuters.
Mõlemas rongis oli 100 Lõuna-Korea kodanikust reisijat ja 50 reisijat Põhja-Koreast, kes tegid kaasa ajaloolise rongisõidu.
Reisijate hulgas oli nii Lõuna- kui Põhja-Korea poliitikuid ja kuulsusi. Samuti tegi rongisõidu kaasa piletikontrolör, kes osales 1951 aastal viimasel kahe riigi piiri ületanud rongireisil.

Põhja-Korea nõuab rongi proovisõidu eest 80 miljonit dollarit
Lõuna-Korea püüab taastada ronghiliiklust kahe Korea vahel, kuid põhjariik küsib selle eest soolast hinda: üksnes ühe proovirongi oma riiki lubamise eest nõuab Põhja-Korea 80 miljoni dollari eest majandusabi.
Kaks reisirongi ületasid eil esimest korda viiekümne aasta jooksul Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahelise ülihoolsalt valvatava piiri, vahendab BBC.
Üks rong sõitis Põhja-Koreast lõunasse ja teine Lõuna-Koreast põhja, kummalgi oli reisijateks 150 kutsutud külalist.
Proovisõidu pikkuseks oli umbes 25 kilomeetrit ja seda lühikest reisijuppi peetakse murranguks kahe Korea suhetes. Rongiliiklus kahe Korea vahel katkes 1950-53. kestnud Korea sõja ajal.
Lõuna-Korea tahaks väga kahe riigi vahelist raudteeühendust taastada, kuid siiani on Põhja-Korealt suudetud välja meelitada vaid luba teha proovisõit.
Isegi proovisõidu lubamise eest küsis Põhja-Korea kallist hinda - Lõuna-Korea peab selle eest andma 80 miljonit dollarit majandusabi.

Putin süüdistas inimõiguste kaitsjaid Vene-Eesti suhete halvendamises
Venemaa president Vladimir Putin kritiseeris kohtumisel Ühiskondliku Palati liikmetega inimõigustekaitse organisatsioonide passiivse käitumist pronkssõduri teisaldamise saagas.
Putin süüdistas inimõigustekaitse organisatsioone Vene-Eesti suhete halvendamises, teatab newsru.com.
"Mina muidugi pole hüsteeria ülespuhumise pooldaja, aga nende moraal-poliitiline hinnang oleks olnud vajalik, et poleks aset leidnud selline diskussioon, mis tekitas kahju riikidevahelistele suhetele," märkis president.

Iisraeli vanglates istub üle saja naise
Iisraeli vanglates istuvaid palestiina naisi koheldakse ebainimlikult ning eiratakse nende usulistest iseärasustest tulenevaid vajadusi.
Osa Iisraeli poliitilisi jõude soovib mõne aasta pärast astuda Euroopa Liitu, mis tähendab ka inimõiguste tagamist, samas kui riigi vanglates istub 128 palestiinlannat, kellest 63-le pole süüdistust esitatud ega nende üle kohut mõistetud.
Alates 2000. aasta septembri intifada'st on Iisrael arreteerinud 600 palestiina naist, näitas Palestiinas kolme nädala eest avaldatud uuring. 128 naisest 62 üle on kohut mõistetud.
Naisvangidest 95 on vallalised ja olenevalt sellest, kui vanad nad on ning kui pikka aega peavad veel vanglamüüride vahel veetma, võivadki vallaliseks jääda. Palestiinlased abielluvad võrreldes eurooplastega varem ning teatud ea ületamisel on naisel väga raske meest leida ja peret luua.

Alex Miller, Knesseti liige: Iisrael mõtleb vaid kodanikele
Parlamendi ja valitsuserakonna Israel Beytenu liige Alex Miller ütles, et kuni terrorirühmituseks peetav Hamas istub valitsuses, ei anna Iisrael milleski järele.
Ajaloos pole peaaegu kunagi juhtunud, et üks riik annaks osa oma maast vabatahtlikult teisele riigile. Mis on teie partei seisukoht - kas Iisrael loovutab kunagi Palestiinale maad, mis okupeeriti 1967. aasta sõjas?
Meie partei seisukoht on, et Iisraeli-Palestiina konflikt ei ole territoriaalprobleem. Mis juhtus, kui Iisrael andis Palestiina omavalitsuse võimule Gaza? Me saame Gazast iga päev pomme. See on Iisraelilt ühepoolselt Palestiinale antud maa ja meie suhtumine on nüüd, et sellest tekkis väga suur probleem.
Kui nende poolel oleks mingit edasiminekut ja nad hakkaksid oma inimeste heaks midagi tegema, siis… Palestiinal on palju araabiamaadest naabreid ja sõpru, kes neid aitaksid. Meie suhetes muutuks ehk midagi, kui nad õpiksid end aitama, mitte ei õpetaks lastele juba koolis, kuidas juute tappa ja vihata.

Palestiinlaste katastroof: Iisraeli asundused ja äärmuslik Hamas
Eelmise aasta jaanuaris toimunud Palestiina parlamendivalimised pöörasid rahva ootused loodetust vastupidiseks, võimule sai äärmusrühmitus.
Valimised olid demokraatlikud ning osavõtt suur, kuid tulemus ehmatas nii Iisraeli, läänemaailma kui ka palestiinlasi. Äärmusrühmitus Hamas võitis 132 parlamendikohast 74, muutes seni võimu nautinud presidendipartei Fatah' teisejärguliseks.
Hamas oli seni valimisi boikoteerinud ning see võimaldas kunagi Yasser Arafati juhitud Fatah'l hoida riiki oma haardes. Kuid haarde tugevus seisnes araabia riikide rahasüstides, mida Palestiina rahvas sai vähe näha. Fatah' korrumpeerunud poliitikud loovutasid summadest oma maa arendamiseks vaid napi osa. Rahvas pani seda tähele ning kui valimistel osales lõpuks Hamas, anti oma hääl äärmusrühmitusele.

Kuidas lahendatakse Palestiina-Iisraeli konflikti? 
Lähis Ida konflikti lahendamine on usaldatud nelja regioonis tegutseva suurvõimu kätte, mida kutsutakse nelikuks ehk kvartetiks. Selles osalevad USA, ÜRO, Euroopa Liit ja Venemaa.
Nelik on heaks kiitnud konflikti lahendamise plaani ehk teekaardi, mis näeb ette konkreetsed sammud, mida osapooled peavad lõplikuks konflikti lahendamiseks astuma. Teekaardi järgi peaks kunagi tekkima iseseisev Palestiina riik, mis seisab kõrvuti ka end turvaliselt tundva Iisraeliga.
Neliku osapooled nõuavad, et Palestiina valitsus tunnustaks Iisraeli, loobuks terrorismist ning tunnistaks Iisraeli-Palestiina varajasemaid kokkuleppeid. Kuna neid tingimusi pole täidetud, on otsekontaktid Palestiina valitsusega piiratud.

Miks Palestiinas elatakse nagu sada aastat tagasi? 
Ala Shehadeh on 31-aastane Jordaanias sündinud palestiinlane, kelle pere elas veel hiljuti Palestiinas ning õde elab praegugi Palestiina südames Nabluses.
Kuigi vanemad soovisid, et temast saaks insener, otsustas Ala õppida loomaarstiks. Nüüd võib Shehadeh'd pidada üheks Jordaania pealinna Ammani paremaks loomaarstiks, kelle erapraksist saadab üha suurem edu. Ta on nõutud abimees nii kohalike kui ka Ammanis elavate välismaalaste hulgas.
Shehadeh on nende palestiinlaste musternäide, kes on okupeeritud kodumaalt lahkunud ning oma elu välismaal rööpasse saanud. Lahkumisest hoolimata on nad patrioodid, kuid oma kodumaal elavatest rahvuskaaslastest erinevalt on nad olnud majanduslikult edukad. Ühed on saanud areneda, teistel pole lastud areneda. Miks nii?
Shehadeh' sõnul pole põhjust kahelda, et kui Iisrael poleks palestiinlaste maad okupeerinud, oleks rahvas suutnud luua eduka riigi. "Palestiinlased on araablaste seas ühed globaalsemalt ja avatumalt mõtlevad inimesed, see on tuntud tõde," ütleb Shehadeh. "Näiteks kõigist maailmas elavaist araabia rahvastest on 11 miljoni palestiinlase seas kõige vähem kirjaoskamatuid. Palestiinlased on olnud vastuvõtlikud lääne kultuurile."

Iisraeli-Palestiina vastasseis: kahe tõe võitlus määrib mõlemad verega
Mõlemale poolele ränki kannatusi külvanud Iisraeli-Palestiina konflikt näitab aeg-ajalt lahendusemärke, et siis taas vägivallana jätkuda. Rahust on asi kaugel.
Kui Iisrael 1967. aastal Jordani jõe läänekaldal asuvad Palestiina alad okupeeris, algas palestiinlastele ajajärk, mis lõhestas nende rahva, hävitas nende majanduse ja infrastruktuuri ning takistas selle arengut, muserdas eneseväärikust ja tiivustas keevaliste inimeste võitlusvaimu. Kõik see oli saanud alguse 20 aastat varem, Iisraeli riigi loomisest, aga uus ja varasemast verisem ajajärk algas just 1967. aastast, mida palestiinlased peavad konflikti arengus üheks tähtsamaks tähiseks.
Iisrael arvab teisiti: juutide hinnangul on palestiinlased kõik oma probleemid ise tekitanud ning nende nõudmised oma maale on alusetud ega kuulu arutamisele.
Ilmselt on omajagu õigust mõlemal vaenupoolel ning mõlemad ka eksivad. Kumma kaalukausil on tõde rohkem kui valet, see on jäänud müsteeriumiks, mille lahendus ei anna kokkuvõttes midagi, mis konflikti lõpetaks. Sest just pidev oma tõe kuulutamine ja rusikaga vastu rinda tagumine pole toonud lahendust, vaid andnud põhjust uueks vägivallaks. Kompromissivalmidus ei kuulu lõunamaiste rahvaste iseloomu juurde. Uhkus, traditsioonidesse klammerdumine, võitlustahe ja verivaen aga küll.

Nicolas Sarkozy vannutati viieks aastaks presidendiks
Pärast välkvisiiti Berliini määrab vastne riigipea ametisse uue laiapõhjalise valitsuse.
Prantsusmaa 23. presidendina alustas Nicolas Sarkozy eile oma esimest viieaastast ametiaega mitme tseremooniaga, mille hulgas oli ka rongkäik Pariisi peatänaval Champs-Elysées'l.
52-aastane Sarkozy vannutati presidendiks pärast hommikust kohtumist senise riigipea Jacques Chiraciga Elysée palees.
Chirac andis üle ka nn tuumakohvri ehk Prantsuse tuumarakettide stardikoodid, märkis Reuters oma ülevaates tseremooniaid täis päevast, mil värske president otsekohe ka välisvisiidile kihutas.
Tavapäraselt Prantsuse-Saksa sidemete tähtsust rõhutades käis Sarkozy kärmelt ära Berliinis, kohtumas kantsler Angela Merkeliga.
Edasi tuli aga presidendil tegeleda käbedalt ka uue valitsusega, sest vastavalt seadustele astus senine kabinet presidendivahetuse tõttu tagasi. Üldise veendumuse kohaselt nimetab Sarkozy peaministriks François Filloni, keda peetakse mõõdukaks konservatiiviks. Tõenäoliselt homseks on selge ka ülejäänud valitsuse koosseis, kuhu informeeritud allikate andmeil kuuluvad nii tsentristid kui ka mõned prominentsed vasakpoolsed poliitikategelased. Nende hulgast on esile tõstetud ilmselt välisministriks saavat Bernard Kouchneri.

Punaminevikust puhastumine pingestab Poolat
Kohus tühistas seaduse, mis kohustas riigiteenistujaid oma punaminevikust teatama.
15. mail saabunud tähtajaks pidid ligi 400 000 poolakat täitma ankeedi oma tegevusest kommunistide võimu ajal. Kuid konstitutsioonikohus leidis 11. mail, et nn puhastumisseadus on vastuolus kodanike põhiseaduslike õigustega.
Kaks kuud varem jõustunud õigusakt tekitas Poolas protestilaine, ent valitsusliit ei ole oma võitlust punapärandiga endiselt lõpetanud. Nüüd kavandatakse hoopis põhiseaduse muutmist.
Vindi ülekeeramine
Nn puhastumisseaduse järgi pidid kõik üle 35-aastased avalikus teenistuses olevad isikud, sh omavalitsustegelased, riigiametnikud, juristid, teadlased ja ajakirjanikud, esitama kirjaliku tunnistuse, et nad pole teinud koostööd kommunistlike julgeolekuorganitega. Kes seda ei esitanud, pidi automaatselt kaotama töö, valetunnistuse eest ootas aga kohus.

Troonilt lahkunud Chirac ei kavatse ega saagi hinge tõmmata
Teiste eksriigijuhtide eeskujul asutas Chirac fondi maailmapoliitikaga tegelemiseks.
Teisipäevaõhtuses teleesinemises jättis president Jacques Chirac hüvasti Prantsusmaaga, kuid areenilt ei kao ta ei välis- ega kodumaal, kus teda võib ees oodata ammuste korruptsioonisüüdistuste esilekerkimine.
Nagu paljud endised riigijuhid, on ka Chirac loonud nii firmade kui ka eraisikute annetustest toituva fondi, mis peaks üle maailma tegelema arengupoliitika ja kliimauuringutega. Fondi president Michel Camdessus pajatas ajalehele Le Monde, et Chirac soovib kasutada oma aastakümnetepikkust poliitilist kogemust, ammust kirge Euroopa-väliste tsivilisatsioonide vastu ja hiljutisemat huvi keskkonnatemaatika vastu.
Säärased fondid on loonud varem Bill Clinton, Mihhail Gorbatšov, Margaret Thatcher, Nelson Mandela ja Jimmy Carter.

Kiiev: Venemaa tegelegu oma monumentidega
Ukraina välisministeerium väljendas avalikku hämmingut, miks Venemaa on ülimalt aktiivselt reageerinud Lvivis toimuvale monumendidebatile.
"Selline huvi Ukrainas asuvate monumentide ja mälestusplaatide vastu on üllatav, arvestades et Vene Föderatsioonis on samuti plaanis teisaldada kaks memoriaali ehituse ja parkimisplatsi teelt," teatas ministeeriumi pressiesindaja Andrei Dešitsa uudisteagentuurile Novosti.
Lvivi volikogu langetas 10. mail otsuse teisaldada linnast kaks monumenti, mida peetakse imperiaal-bolševistliku domineerimise sümboliks.
Venemaa välisministeerium reageeris Lvivis toimuvale teravalt, süüdistades sealseid võime "poliitilise kasu lõikamises hukkunute mälestuse arvel". 13. mail oli keegi varastanud ka ühe Lvivi punamonumendi pronksist lillevaniku tükke.

Sõiduautost avastati suur kogus aktsiisimärgita alkoholi ja sigarette
Teisipäeval kella 15.30 paiku avastati Tallinn-Narva mnt 170. km liiklusjärelvalve teostamise käigus sõiduautost 220 liitrit piiritusele iseloomuliku lõhnaga läbipaistvat vedelikku ja 480 pakki aktsiisimärgita sigarette.
Tavapärast liiklusjärelvalvet teostanud Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Kaire Leedi sõnul oli sõiduautos Toyota Avensis, mille roolis oli 1962.aastal sündinud Gennadi, piiritusele omase lõhnaga läbipaistev vedelik 7 kanistris ning "Prima" sigaretipakid pakitud kahte kilekotti, teatas Jõhvi politseiosakonna pressiesindaja.
Jõhvi politseiosakonna vanemkomissar Ain Kruuse lisas, et suure koguse piirituselõhnalise läbipaistava vedelikku avastamine ei ole Jõhvi politseiosakonna politseinikele sel aastal esmakordne - käesoleva aasta 29.aprillil peatati samas, see on Tallinn-Narva mnt 170 km, kinni väikebuss, milles oli 26 kolmekümneliitrist kanistrit, mis sisaldasid piiritusele omase lõhnaga läbipaistvat vedelikku koguses 780 liitrit.

Alaealine korrarikkuja jäi ühel päeval kaks korda vahele
Turvatöötajad pidasid Tallinnas ühe päeva jooksul kahel korral kinni vargustel vahele jäänud alaealise noormehe.
Kolmapäeval, 16.mail kell üks päeval sisenesid ühte Tallinna äärelinna tanklasse kaks alaealist noormeest, kes võtsid müügisaalist pudeli Viru Valge Coolerit ja jalutasid selle eest maksmata ruumist välja. Turvatöötaja pidas 1991. aastal sündinud Ilja ja Mario kinni ning andis politseile üle.
Sama päeva hilisõhtul Tallinna teises servas nägi Falcki turvatöötaja, kuidas kaks noormeest avalikku kohta üles pandud korjanduskarbist raha välja õngitsevad. Üheks rahaõngitsejaks osutus jällegi peagi 16-aastaseks saav Ilja. Tema kaaslane jäi esialgu tuvastamata, sest isikut tõendavat dokumenti noorukil kaasas polnud, küll aga leiti tema varustuse hulgast suured lõiketangid.

Kuidas jahitakse energia mõtet
"Kiiremini, madalamale, ligemale" - nii võiks kõlada uute elementaarosakeste otsijate deviis. Horisondis 3/2007 tutvustavad Euroopa tuumauuringute keskusega koostööd tegevad Eesti teadlased Andi Hektor ja Kristjan Kannike, mis on uue ehitatava CERN-i hiigelpõrkuri mõte: otsida jälle uusi osakesi, mille teoreetikud on oma arvutitel valmis küpsetanud. Sedapuhku peab hüpoteetiline Higgsi boson andma meile kui mitte just elu, siis vähemasti energia mõtte. Tavainimesele piisab edaspidi ikka elektronist, footonist ja mõnest kvargist, mis on meie eest turvaliselt vangis. Hea ja oluline lugu.

Äädikakärbsel on vaba tahe
Teadlased vaidlevad siiani selle üle, kas inimesel ikka on vaba tahe. Kuid vähemasti äädikakärbse kohta on nüüd asi selge.
Berliini vaba (sic!) ülikooli teadlane Björn Brembs ja ta kolleegid tegid kindlaks, et sel geneetikute lemmikloomal on kindlasti vaba tahte alged. Nad pistsid kärbsed üleni valgeks värvitud ruumi, et orientiire poleks. Eeldatavalt pidi äädikakärbeste seltskond hakkama ringi sebima täiesti juhuslikult, nii nagu näete teleriekraanil pärast saadet juhuslikku elektroonilist lund.
Kuid nõnda ei juhtunud. Nende käitumine oli juhuslikust mürast väga erinev. Nii et äädikakärbse ajus peab olema funktsioon, mis tekitab ta käitumises spontaanseid variatsioone. Selline funktsioon võib olla lõppkokkuvõttes ka inimese vaba tahte alus.

Eestlased määrasid Austraalia aborigeenide põlvnemise
Siiani arvas hulk teadlasi, et Austraaliasse rännati hoogsalt sisse mitte ainult 50 000 aasta eest, vaid ka 5000 aastat tagasi. Nüüd on Eesti geneetikud näidanud, et nii see siiski ei olnud.
Nüüdisajal pole kuigi raske jõuda Nuustakule, vahel kergemgi veel Pariisi. Kuid Austraaliasse jõudmine pole ikka veel eriti hõlbus. 50 000 aasta eest, mil Australian Airlines väidetavalt ei tegutsenud, pidi sinna jõudmine olema veelgi vaevalisem. Ometi asustasid tollased inimesed selle mandri just umbes sel ajal. Nende rännakut kergendas asjaolu, et meri oli tollal tunduvalt madalam ning Austraalia ja selle naaber Uus-Guinea maismaasillaga ühendatud. Euraasiast lahutas seda maalahmakat kitsas väin Wallace's Line. Nii ei tulnudki saari hüppelauana kasutades meritsi kulgeda kaugemale kui vahemaa, mis lahutab meid Helsingist.
Ülipikk isolatsioon

Video: "Eestlastele ja koertele sisenemine keelatud" 
Pärast pronkssõdurist alguse saanud sündmusi ja Venemaalt pärit üleskutseid boikottida eesti kaupu, ei
Mõnel pool on mindud kaugemalegi ja võrdsustatud eestlaste õigused loomadega. Seda kõike lubavad
väita TV3 Seitsmestele uudistele laekunud fotod Venemaalt.

Valitsus jätkab aktsiisitõusu teemal kõnelusi
Valitsusel on kokkulepe tubaka-, alkoholi- ja kütuseaktsiiside osas olemas, kõnelusi jätkatakse elektriaktsiisi, metsaomanike tulu ja autode erisoodustuse küsimuses.
Majandusminister Juhan Partsi sõnul on aktsiiside rakendamine oluline poliitiline sõnum Euroopa partneritele, mis näitab tahet eurotsooniga liituda, vahendab ETV24. "Järelikult võiksime need aktsiisid teha ühekorraga, ehk järgmisest aastast," ütles Parts.
Elektriaktsiisi puhul on peale aktsiisi suuruse küsimus selles, kas aktsiisi kehtestamisel võetakse elektritootjatelt kohustus maksta saastetasu süsinikdioksiidi eest. Majandusministeeriumi üks argumente on, et näiteks Euroopa avatud eletriturul on olemas märksa efektiivsemad hoovad süsinikdioksiidi emissiooni mahu vähendamiseks. Samas on kindlasti võimalik leida kompaktne lahendus, kõnelusi jätkatakse.

Ostjatel on Näituse ja Nurme residentside vastu suur huvi
Tallinnas Nõmmel asuvate kuulsate residentide ostmise vastu on huvi üles näidanud mitmed, sest avalikul enampakkumisel tõusis kinnistute hind üle 20 miljoni krooni.
Nurme 47 kinnistu alghind oli 15,4 miljonit krooni, enampakkumisele laekus aga viis pakkumist, millest parima 32,6 miljoni kroonise pakkumise tegi AS Sencel, teatas riigikantselei.
Näituse 23 kinnistu alghind oli 20,5 miljonit krooni, enampakkumisele laekus üks pakkumine aktsiaseltsilt Hõbevara hinnaga 23,2 miljonit krooni.
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kuulutas residentside avaliku enampakkumise välja 10. aprillil ning pakkumiste esitamise tähtaeg oli 7. mai. Tegemist on kuulsusrikka ajalooga, ent riigivõimu teostamise seisukohast mittevajaliku varaga.

Rõtov: distantseerin ennast lehe juhtimisest täielikult
Äripäeva lahkuv peatoimetaja Igor Rõtov ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et ta distantseerib ennast Äripäeva juhtimisest täielikult.
"Mina distantseerin ennast täielikult lehe juhtimisest," ütles Rõtov, vastates küsimusele, et kas ta jääb edaspidi lehe juures olema kui mentor või kui järelevaataja-kontrollija.
"Mul on juba praegu tekkinud väga laialdane kohustuste ring. Olen töötanud peatoimetajana 15 aastat ning ega ei jaksa enam juhtida," tunnistas Rõtov.
Rõtovi sõnul tegeleb ta juba praegu müügipoole, Bonnieri Ukraina ning Ida-Euroopa projektidega, samuti Äripäeva Kirjastuse muude ettevõtmistega, nagu käsiraamatute, konverentside korraldamise poolega - need kohustused säilivad ka uues kirjastuse tegevdirektori ametis.
Äripäeva hakkab Rõtovi sõnul esindama uus peatoimetaja, kelle Äripäeva Kirjastuse nõukogu valib kolme peatoimetaja asetäitja seast, kes praegu juhivad muuhulgas ka lehe osakondi ehk toimetusi. Uueks Eesti juhtiva majanduslehe peatoimetajaks kandideerivad seega uuriva toimetuse juht Raimo Ülavere, arvamustoimetuse juht Aivar Hundimägi ja uudiste toimetuse juht Meelis Mandel.

Kvaliteetse tööjõu sissetoomine seotakse palgakriteeriumiga
Valitsuse heakskiidu saanud ettepaneku alusel saavad Eestisse tööle tulla ainult inimesed, kellele tööandja maksab vähemalt ettepanekutes välja käidud palka, et garanteerida kvaliteetse tööjõu riikitulek.
"Palgakriteerium on vahend, mis tagab, et riiki tuleks ainult kvaliteetne tööjõud, mitte massiliselt odavaid töökäsi, kes palgataset kunstlikult alla viivad ja takistavad üleminekut tootlikumale tööle," märkis ettepanekud kabinetile esitanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kirjutab ETV24.
Ettepanekute järgi saavad lühiajaliselt ehk kuni kuueks kuuks tööle tulla ainult sellised välismaalased, kes saavad vähemalt oma sektori keskmist palka.
Pikemaajaliselt ehk tähtajalise elamisloaga töötamiseks, mis tehakse esialgu kuni kaheks aastaks ja mida hiljem võib pikendada veel kolme aasta võrra, võivad tööle tulla inimesed, kes saavad vähemalt Eesti keskmist palka korrutatuna koefitsiendiga 1,24.

Igor Rõtov loobub Äripäeva peatoimetaja kohast
Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov paneb alates septembrist ameti maha.
Uueks peatoimetajaks kandideerivad senised peatoimetaja asetäitjad Aivar Hundimägi, Meelis Mandel ja Raimo Ülavere, kirjutab aripaev.ee.
Konkursi tulemused selguvad juuni alguses.
"Tulevane peatoimetaja vastutab iga sõna eest, mis lehes kirjas, kehtestab toimetuse poliitika, juhib toimetuse osakondi ja teeb ettepanekut lehe strateegilise arengu osas ja on esimene isik, kes Äripäeva avalikkuse ees esindab," teatas ajaleht.
Rõtov jätkab kirjastuse tegevjuhina ning kontsentreerub administratiivülesaannetele ja samuti ka rahvusvahelistele projektidele.
"Mul on hea meel, et meil on valida peatoimetaja ametisse kolme tugeva kandidaadi vahel. Olen kindel, et neil kõigil on eeldused juhtida Äripäeva peatoimetajana paremini, kui seda suudaksin mina," ütles Rõtov.

Bravocom ostis IPTELi
Bravocom omandas 100% osaluse telefoni-, interneti- ja sidehooldusteenuseid pakkuvas ettevõttes IP Telefonisüsteemid OÜ (IPTEL).
Sellel nädalal jõustunud tehing on jätkuks Bravocomi pika-ajalisele strateegiale laiendada oma tegevust ka fikseeritud side turgudel.
Vastavalt kokkuleppele pooled tehingu hinda ei avalda. IPTELi ostuga ületas Bravocomi poolt opereeritavate telefoninumbrite arv 30 000 ning ärikliendi andmesideühenduste arv 1000 piiri. Eelmisel kuul oli Bravocomi internetiliiklus suurem kui Elisal ja sama suur kui Starmanil, teatas Bravocom.

Täna avatakse Jüri tehnopark
Täna avatakse pidulikult üle poole miljardi kroonise maksumusega 34,4 hektari suurune kinnisvarakompleks Jüris.
Jüri tehnopargis on 62 krunti, parki rajatud krundid on suurusjärgus 1400 - 16 000 ruutmeetrit. Tuntumatest kaubamärkidest on Kodu Grupi teatel end tehnoparki sisse seadnud Kinema, Kaeser, Husqvarna, Pharmadule, Baltoil jt.
AS Kodu Grupp juhatuse liikme Margus Haudi sõnul on Jüri tehnopark tänaseks täielikult funktsioneeriv ning kõik seni rajatud krundid on omaniku leidnud.
"Tänaseks oleme ka ise tehnoparki valmis ehitanud viis hoonet, mida välja rendime ning lisaks on plaanis tegevuste laiendamisse tuua uusi investeeringuid," ütles Haud.
Jüri tehnopargi arendaja ASi Kodu Grupp investeeringud pargi rajamisse ulatuvad 170 miljoni kroonini.

BIG avas Võrus esinduse
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) avas täna Võrus oma 16. esinduse Eestis ja viienda Lõuna -Eesti piirkonnas.
Uues Maxima kaubanduskeskuses asuvas esinduses saab teha kõiki BIGi poolt pakutavaid laenude ja tähtajaliste hoiustega seotud tehinguid. Klienditeenindus on avatud esmaspäevast laupäevani, teatas BIG.
BIGi kontorite juht Veiko Sepp märkis, et kuigi BIG on viimastel aastatel panustanud oma elektrooniliste pangakanalite, näiteks telefoniteeninduse ja internetikeskkonna, arendamisse, on selgelt olemas ka vajadus personaalset ja kiiret teenindust pakkuvate esinduste järgi.
"Ükski elektrooniline kanal ei suuda 100-protsendiliselt asendada näost-näkku kohtumist klienditeenindajaga," lausus Sepp.
Balti Investeeringute Grupi Pank on Eesti kapitalil põhinev pank, mis on Baltimaades universaalpankade ja liisingfirmade järel üks suurimaid spetsialiseerunud laenuandjaid eraisikutele ja ettevõtetele.

Kaupmeeste liit valis uue juhatuse
Täna toimunud Eesti kaupmeeste liidu üldkoosolek valis uue 9-liikmelise juhatuse.
Uude juhatusse kuuluvad Jaan Marjundi ETKst, kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai, Ain Taube A-Selverist, Heiti Allmäe A&G Kaubandusest, Eduard Saul Valiorist, Edward Köster Tallinna Kaubamajast, Ruth Laatre Rimi Eesti Foodist, Kati Kusmin Kalev Chocolate Factoryst ja Mait Miller Smarten Logisticsist.
"Uue juhatuse olulisemaks tegevussuunaks on kaupmeeste senisest suurem kaasamine meid puudutavate otsuste langetamisse nii parlamendi, valituse kui omavalitsuste tasemel," ütles liidu tegevdirektor Merilai.
Eesti kaupmeeste liit on 1996. aastal loodud jae- ja hulgikaubandusettevõtete ühendus, mis esindab ja kaitseb liidu liikmete huve.

Leivaliit valis uueks tegevjuhiks Arnold Kimberi
Eesti leivaliidu üldkoosolek valis täna liidu tegevdirektoriks Arnold Kimberi.
Kimberi sõnul kavatseb ta leivaliitu juhtides kindlasti jätkata rukkileiva kultuuri edendamist Eestis. "Tänavu möödub kümme aastat üleriigiliste leivanädalate traditsiooni alustamisest, mistõttu on käesolev aasta kuulutatud ka rukkileiva aastaks," ütles ta.
"Pean väga oluliseks, et Eesti põllumees kasvataks jätkuvalt kodumaist rukkist ning eestlane austaks ja tarbiks tervislikku rukkileiba, mis on olnud meie toidulaual üle tuhande aasta," rääkis Kimber. "Leivaliidul tuleb kindlasti toetada ka väike- ja pereettevõtluse teket Eesti pagaritööstuses ning leida rohkem võimalusi pagarite ja kondiitrite väljaõppe ja kutseomistamise parandamiseks."

Endise Pärnu vangla kinnistu on taas müügis
Justiitsministeerium kuulutas välja Pärnu vangla kinnistu ja hoonete teise enampakkumise alghinnaga 13 miljonit krooni.
5546 ruutmeetri suurune territoorium on piiratud tellistest müüriga ning sellel asub üheksa hoonet. Vangla hoonestus koosneb erinevatel aegadel ehitatud ning korduvalt rekonstrueeritud kivihoonetest.
Pärnu linnavalitsus on andnud esialgse seisukoha maa-ala edasise kasutuse kohta, mille kohaselt ei tohiks kinnistu täisehitatus oluliselt suureneda. Võimalikud sihtotstarbed on äri- ja elamumaa, eelistatum on segafunktsioon. Kavandatavate hoonete kõrgused ei tohiks ületada olemasolevate hoonete kõrgust.
Pärnu linnavalitsus peab oluliseks, et kujunev hoonestus ja materjalikasutus jälgiks ka olemasolevat hoonestuslaadi, sest tegemist on miljööalaga.

EMT pakub võimalust blogisid mobiililt lugeda
EMT klientidel on nüüd võimalus lugeda levinuimates blogikeskkondades asuvaid ajaveebe ehk blogisid ka mobiiltelefoni vahendusel.
Eelvalikuna on EMT SurfPortis kuvatud kümme loetuimat blogi. Top10 muutub ja täieneb vastavalt blogide lugemise aktiivsusele. Hetkel moodustavad esikümne blogid Meie Maailm, Daki.elab.siin, Parasiil, Eesti Päevalehe Moskva korrespondendi Jaanus Piirsalu blogi, Kivisildnik.oli.siin, Mida kuradit, Uhke Loom, Tyhi Pää ja Blondid Hetked, teatas EMT.
Lisaks etteantud nimekirjale saab igaüks ka ise endale huvitava blogi aadressi sisestada. Nii saab isiklikust valikust kiiresti lugeda vaid huvipakkuvaid blogisid, ka hakkab esikümme tulevikus lisanduvate blogide arvel muutuma.
MobiilBlog on praegu uue teenusena EMT SurfPort avalehel, edaspidi saab tema asukohaks Meelelahutuse kategooria.

Rahandusministeeriumisse asus tööle riigihangete nõustaja
Alates 2. maist tegutseb rahandusministeeriumis riigihangete nõustaja Kalju Vainola, kes vastab uue riigihangete seaduse rakendamisel tekkinud küsimustele.
Rahandusministeeriumi teatel võtab nõustaja inimesi vastu teisipäeviti ja neljapäeviti. Küsimusi võib saata ka meilitsi aadressil riigihanked@fin.ee.
Tekkivatele küsimustele aitavad vastuseid leida ka teised vastava väljaõppe saanud riigihangete koolitajad.
Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Liidu üleminekutoetuse vahenditest.
1. mail jõustus uus riigihangete seadus, mille väljatöötamise eesmärgiks oli viia riigihangete korraldamine Eesti täiel määral kooskõlla Euroopa Liidu reeglitega ning muuta hankemenetluse korraldamise reeglid selgemaks, paindlikumaks ja läbipaistvamaks.

Sõõrumaa müüb oma Venemaa turvafirmad
Ärimees Urmas Sõõrumaa ütles venekeelsele majandusuudiste portaalile dv.ee, et müüb oma suurosalused Venemaa turvafirmades Alfa Nord ja A-N Holding.
"Seoses pronkssõduri sündmustega on paljudel Eesti ärimeestel olnud raskusi äri ajamisega Venemaal, probleemi ennetamiseks müün osa oma turvaärist Venemaal kohalikele finantsinvestoritele ja firmadele," ütles Sõõrumaa, vahendab aripaev.ee.
Ta toonitas, et ta ei kaotanud Venemaal äripartnerit ning tal seal veel probleeme tekkinud ei olnud, kuid ta müüb osalused ettevaatusabinõuna.
"Minul kui Eesti ettevõtjal on Venemaal tegutsemine täna komplitseeritud, seepärast tuleme sellest ärist välja. Meil on huvilistest pidevalt järjekord ukse taga ja endal investeerimisprojektidest puudust ei tule," ütles Sõõrumaa.
Sõõrumaa turvaettevõtted annavad Venemaal tööd enam kui 1000 inimesele.

Tiit Vähi ostis Aadu Luukasele kuulunud villa
Ekspeaminister Tiit Vähi ostis mullu lahkunud suurärimehe Aadu Luukase luksusliku villa Viimsis Pringi külas.
Enam kui 600 ruutmeetri üldpinnaga maja müüs Aadu Luukase poeg Indrek -Luukas 26 miljoni krooni eest aprillikuus. Maja paikneb mere ääres kahel kinnistul, mille suurus on kokku ligi 8000 ruutmeetrit, kirjutab Eesti Ekspress.
Raivo Puusepa projekteeritud nelja magamistoaga kahekorruselisel majal on tehnosüsteemid (küte, saun) internetist juhitavad. Saunalavalt avaneb vaade merele, selge ilmaga ka Toompea tornidele. Maja müüdi kogu sisustusega.
Et mõne aasta vanust villat Luukased endale ei jäta, otsustati kohe pärast Aadu Luukase surma. Ekspressi andmetel oli üks ostuhuviline valmis maja eest veelgi kõrgemat hinda välja käima, ent Indrek Luukas oli Vähiga juba käed löönud.

Bravocom: hüvitame EMT ja Tele2 tõttu tekkinud kahju
Mobiilifirmad EMT ja Tele2 tõstsid enda klientidele oluliselt Bravocomi võrku helistamise hinda, tuues põhjenduseks Bravocomi poolt seoses mobiilijaama käivitamisega kehtestatud kõrge sidumishinna.
Bravocom peab sellist käitumist ebaõiglaseks, põhjendamatuks ja konkurentsi kahjustavaks ning otsustas hüvitada EMT ja Tele2 klientidele nende operaatorite poolt tekitatud kahju.
Eile avaldas Eesti Päevaleht artikli, kus Bravocomi klient Marge Rebane kurdab EMT võrgust talle helistamise ülikõrge hinna üle, mis tekitab tema tuttavatele ja omastele ülisuuri mobiiliarveid. Nimetatud olukord on põhjustatud EMT ja Tele2 otsusest tõsta oma klientidele Bravocomi võrku helistamise hind mitmekordseks (4,5 krooni/minut), tuues põhjenduseks Bravocomi veebruaris kehtima hakanud väidetavalt kõrge sidumishinna.
Bravocom tõepoolest käivitas selle aasta veebruaris enda mobiiltelefonijaama ning sellega seoses sisenes ka operaatoritevahelisele sidumisturule, kehtestades iseseisva kõnede lõpetamise hinna enda võrgus. Varem kasutas Bravocom selleks Elisa teenuseid.

Eesti otsib parimaid ettevõtluse edendajaid
Taas on käivitunud üleeuroopalise konkursi European Enterprise Awards Eesti siseriiklik voor "Tunnusta ettevõtluse edendajat", kuhu on oodatud osalema kõik, kes on viimase kahe aasta jooksul oma tegevusega parandanud tingimusi ettevõtluse arenguks mõnes Eesti piirkonnas või kogu riigis.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on European Enterprise Awards ehk Euroopa Ettevõtlusauhinnad on Euroopa Komisjoni poolt teist korda korraldatav konkurss, mille eesmärk on välja selgitada ja tunnustada parimaid algatusi, mis on suunatud ettevõtluse edendamisele.
Kaheetapilise konkursi käigus korraldatakse kõigepealt siseriiklikud voorud, mille kaks võitjat esitatakse üleeuroopalisele konkursile. Eesti siseriikliku konkursi viib läbi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni seatud tingimuste järgi.
Möödunud aastal esmakordselt toimunud konkursil osales Eestist 15 organisatsiooni. Eestis elluviidud uuenduslikest algatustest kõrgeima tunnustuse sai SA Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse ja Tööturuameti ühisprojekt "Integreeritud ettevõtlustoetus töötule", mis saavutas üleeuroopalisel konkursil inimestesse investeerimise kategoorias teise koha. Kokku võttis konkursist osa 400 projekti üle Euroopa.

Elion alustab kaugvideolaenutuse pakkumist
Alates tänasest alustab Elion esimesena Eestis videolaenutuse pakkumist enam kui 33 000 Kodulahenduse DigiTV kliendile.
Hetkel saab Elioni teatel valida ligikaudu 100 välismaise ja Eesti filmi, saate ning karaokevideo vahel, valik täieneb pidevalt.
Elioni toodete ja teenuste direktor Margus Kurmi sõnul toob Elioni videolaenutus murrangu videolaenutuse senisesse ärisse. "Elioni videolaenutus on mugavusteenus, mis tähendab, et seda saab kasutada lihtsa nupulevajutusega, ilma et peaks filmide laenutamiseks ja tagastamiseks kodust välja minema ning soetama eriseadmeid või välja vahetama praeguseid. Teiseks võtmesõnaks on kvaliteetne sisu. Meie filmivalikusse saavad kuuluma maailma tippfilmid," ütles Kurm.
Videolaenutuse teenusel ei ole liitumis- ega kuutasu, tasuda tuleb vaid konkreetsete filmide vaatamise eest. Filmide, saadete ja karaokevideote laenutamise hinnad sarnanevad tavaliste filmilaenutuste omadega, olles vahemikus 5-45 krooni.

Valitsus ei toetanud käibemaksuseaduse muutmist
Valitsus ei toetanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kuna sellest saaksid tulu vaid teenuse osutajad ja vahendajad.
Eeelnõu eesmärgiks oli alandada kultuuri- ja spordiürituste piletite ning spordirajatiste kasutamise käibemaksumäära seniselt 18%-lt 5%-le ilma lisatingimusteta.
Rahandusministeerium tegi valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna vähendatud maksumäära mõju hindadele on väike või olematu ning maksumäära vahest saavad tulu teenuse osutajad ja vahendajad.

Eesti ettevõte töötab välja ainulaadset keemiatarkvara
AS MolCode arendab maailmas ainulaadset keemiatarkvara, mille abil luuakse uusi keskkonnasõbralikke keemilisi ühendeid, vähendades keemilistest ainetest ja materjalidest tulenevaid riske inimestele, keskkonnale ja loomadele.
Kõrgetasemelise arvutuste läbiviimiseks sobiva superserveri lahenduse töötas välja MicroLink Eesti koostöös Sun Microsystemsi spetsialistidega, teatas MicroLink Eesti.
"Kõige lihtsamalt seletades võimaldab meie tarkvara läbi viia erinevate ainete omaduste määramiseks teste virtuaalkeskkonnas," sõnas MolCode'i nõukogu esimees professor Mati Karelson. "Euroopa üha karmistuvad nõuded keemilistele ühenditele ja materjalidele on viimas teadusasutusi uute meetodite rakendamisele. MolCode'i tarkvara on üks nendest uutest meetoditest."
See on esimene omataoline tarkvara, mis võimaldab kiiresti ja täpselt ennustada keemiliste ainete ning materjalide omadusi. Samuti aitab tarkvara luua uusi ja keskkonnasõbralikke keemilisi ühendeid. Tarkvara abil ennustatavate omaduste valik on äärmiselt lai, ulatudes ainete keemis- või süttimistemperatuuridest potentsiaalsete ravimite vastasmõjude kirjeldamiseni.

Rimi müüjad saavad tasuta eesti keele koolitust
Rimis läbib ligi 150 töötajat sel aastal tasuta eesti keele kursused.
Rimi teatel saavad esimesed programmis osalenud - 26 Rimi Lasnamäe Mustakivi ja Ülemiste hüpermarketi teenindajad - keeleõppe tunnistused homme.
Rimi Eesti Food tegevjuhi Ruth Laatre sõnul oli huvi eesti keele kursuste vastu väga suur. Tema sõnul saab vene keelt kõnelevate inimeste puhul tööle tulemisel sageli takistuseks kriitiline hinnang oma eesti keele oskusele.
"Tahan siinjuures julgustada inimesi hirmust üle olema, sest koostöös töötajaga saame leida sobiva lahenduse täiendkoolituseks," ütles Laatre.
Rimi keeleõppe programm algas eelmise aasta sügisel, mil õppetööd alustas 120-tunnine kursus. Jaanuaris lisandus sellele õppegrupp, kes õppis eesti keelt kokku 60 akadeemilist tundi. Kursuse käigus õpiti põhiliselt suhtluskeelt - koostati dialooge, kuulati salvestatud linte, õpiti erinevatele küsimustele vastama ja harjutati eesti keele grammatikat.

Ilona Saari on Preatoni protsessis endiselt süüdistatav
Harju maakohus rahuldas Preatoni protsessis süüdistatavate isikute kaitsjate kaebused ning tühistas riigi peaprokuröri määruse, millega lõpetati ettevõtja Ernesto Preatoni oponendi Ilona Saari suhtes kriminaalmenetlus.
Ilona Saari on Harju maakohtu eelmise nädala kohtumääruse kohaselt Preatoni protsessis endiselt süüdistatav, kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu, teatas Preatoni esindaja.
Kohus leidis, et et Saari suhtes kriminaalasja lõpetamine eirab teiste samas asjas süüdistatavate (Ernesto Preatoni, Aivar Pihlaku ja Angelika Annuse) võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti on kohtu hinnangul rikutud nende isikute puhul ausa kohtupidamise põhimõtet.
Tutvunud esitatud kaebustega, asus kohus seisukohale, et Saari teadis vajadusest ning kohustusest ilmuda Eestisse süüdistuse esitamiseks. Seda tõestab kriminaalasja menetlemise käik.

Iga kümnes veebileht on külastajale ohtlik
Iga kümnes internetilehekülg sisaldab tarkvara, mis võib nakatada kasutaja arvuti, selgub otsingumootor Google'i tehtud uuringust.
Firma uurijad vaatlesid miljoneid internetilehekülgi ning valisid neist välja 4,5 miljonit, mis vajavad põhjalikumat analüüsi, vahendas Äripäev BBCd.
Neist umbes 450 000 installeerisid lehekülje vaatlemise ajal ilma kasutaja teadmata arvutisse mitmesugust õelvara, näiteks nuhke. See on aina sagedasem viis arvuteid nakatada või varastada arvutikasutaja salasõnu ja -koode.
Lisaks leiti 700 000 lehekülge, mis sisaldasid programmikoode, mis võivad ohustada lehekülje vaataja arvutit.

Odavnevad väliskõned kergitavad sisekõnede hindu
Euroopa Parlamendis keerleb eelnõu, mis teeb Euroopa Liidu riikides mobiiliga helistamise odavamaks, kuid võib spetsialistide hinnangul kergitada vastukaaluks siseriiklike kõnede hinda.
Kui praegu on Eesti suurim mobiilsidefirma EMT Euroopa kõnede hinnad ühtlustanud ning paljudes riikides maksab Eestisse helistamine 16,9 krooni minut, siis tulevikus ei tohi minuti eest rohkem küsida kui 7,7, kirjutab Äripäev.
Vastuvõetava kõne puhul ei tohi teenusepakkuja küsida aga rohkem kui 24 senti ehk 3,8 krooni minuti eest. Sellisele kokkuleppele jõudis sel nädalal europarlament ning kui Euroopa liikmesriikide telekommunikatsiooniministrid selle heaks kiidavad, võib seadus jõustuda juba juulikuus.
EMT pressiesindaja Kaja Pino sõnul on tegu kliendisõbraliku otsusega.
"Kliendisõbralik on see kahtlemata. Samas on osa suuri operaatoreid öelnud, et see võib tähendada siseriiklike kõnede hinna tõusu," selgitas Pino. "Kui otsus vastu võetakse, arvestame majanduslikud mõjud välja ja peame need börsile teatama. Hetkel neid öelda ei oska," lisas ta.

Endine võidusõitja Urmas Põld avab luksusautode poe
Endine võidusõitja Urmas Põld hakkab müüma tuunitud Mercedeseid, Chryslereid ja Porschesid.
Need on autod suure rahakotiga inimestele, kes teavad, mida nad tahavad, selgitab Põld. Kes lepib poest ostetud ülikonnaga, kes tahab rätsepaülikonda!
Näiteks Mercedes-Benz ML 63 AMG maasturi saaks Silberautost umbes 1,61, 7 miljoni krooniga. Aga Põld müüb masinat 2,9 miljoni krooniga pluss käibemaks.
Põld selgitab, et kahekordset hinda tuleb auto eest maksta väga mitmesuguste iluvidinate, mugavuselementide, aga ka näiteks mootori lisahobujõudude eest. Auto välimus on isasem, vedrustus sportlikum, pidurid keraamilised jne.
Osa tuuningtöid tehakse kohapeal, osa Saksamaal. Eesti kaudu tahetakse lähipiirkonnas müüa 4050 autot aastas. Kalleim masin, mis Põld seni on müünud, maksis üle nelja miljoni krooni, kirjutab tänane Eesti Ekspress.

Armin Karu rajab koos pojaga autopesulate keti
Tänavu loodud ettevõte Laserwash Group plaanib ehitada oma esimese automaatse autopesulaga. Firma omanikeringi kuuluvad Eesti jõukaim inimene, Olympic Casino suuromanik Armin Karu, tema 19aastane poeg Erik Karu ning äripartner Tarvo Loitmaa. Äriidee autorid on kaks viimast.
Märkame, et hea ilma korral on autot kiirelt ja korralikult puhtaks saada suhteliselt keeruline, ütles Erik Karu Eesti Ekspessile.
Koht, kus esimene pesula avatakse, pole veel lõplikult kinnitatud. Küll aga märkis Karu, et ühe pesulaga ei piirduta ning otsitakse laienemiseks uusi strateegiliselt hea asukohaga kinnistuid. Plaanis on luua tuntud kaubamärk ja usaldusväärne pesulakett, kinnitab Karu.
Karu räägib, et investeering uude ärisse pole sugugi väike. Et saavutada uudne kvaliteet ja tase, ei ole investeering kindlasti odav. Ainuüksi üks pesulasüsteem maksab üle 85 000 euro, ütleb Karu.

Meediamogul Murdoch ostis Lätis telekanali
Rupert Murdochile kuuluv News Corporationsi tütarfirma News Corp Europe ostis 100% Läti suurimast erakanalist LNT (Latvijas Neatkariga Televizija) ja 70% TV 5-st, teatas Äripäev Online. Tehingu maksumust ei ole avalikustatud, kuid ajalehe Dienas Biznessi sõnul usuvad eksperdid, et see oli 18,5 miljonit latti ehk 414,4 miljonit krooni.
"Me pidime liituma mõne üleilmse televõrguga, et olla ahvatlevamad," ütles telekanali LNT asutaja Andrejs Ekis. "Ma olen kindel, et koos loome tuleviku televisiooni. Murdoch mõtleb globaalselt ja meie tegutseme lokaalselt," lisas ta. Ekise sõnul näitas News Corp investeeringuga kahte Läti telekanalisse üles usaldust Läti meedia vastu.

Narva silla sulgemine tõstab kaubavedude hinda Venemaale
Kaubaautod on sunnitud Venemaa piiri ületama Luhamaa piiripunkti kaudu.
"Neljapäevast alates lähevad kõik autod läbi Pihkva," kinnitas MNC Transport OÜ juhataja asetäitja Jelena Medvedeva. Kilomeetrites tähendab see korralikku ringi. Kui koorem tuleb Peterburist Kohtla-Järvele Narva kaudu, siis on tee pikkus 250 kilomeetrit, kui Pihkva kaudu, siis 500 kilomeetrit.
Juba teisipäeva õhtul oli Narva poole liikuv MNC Transpordi auto sunnitud sõitma Eestisse Pihkva kaudu, vahendas Medvedeva Venemaalt tulnud autojuhi sõnu. Autojuhi piiriületuse hetkel Luhamaal veel järjekorda polnud.
Kui aga kogu Narva koormus Luhamaale suundub, ennustavad autofirmad sinna ülipikki järjekordi. "Luhamaa piiripunkt on aeglane, autojuhid ei taha sinna minna," sõnas Hüntal Auto juhatuse esimees Heino Hünnev. Teine variant on sõita laevaga Soome kaudu Venemaale.

VIDEO:  New Yorgis müüdi kaasaegset kunsti rekordilise 385 miljoni dollari eest
New Yorgis toimunud sõjajärgse kunsti oksjonil müüdi Andy Warholi teos "Green Car Crash (Green Burning Car I)" maha 71.72 miljoni dollari eest.
Oksjonimaja Christie's müüs sõjajärgset kunsti kokku 385 miljoni dollari eest, mis on kaasaegse kunsti oksjonite absoluutne rekord, teatab Reuters
New Yorgis eile toimunud oksjonil müüdi kõrgeima hinnaga Andy Warholi teos "Green Car Crash (Green Burning Car I)", mis kuulub popkunstniku "Death and Disaster" piltide seeriasse.
Päev varem müüdi Sotheby's kaasaegse kunsti oksjonil 72.84 miljoni dollari eest maha Mark Rothko taies, mis on kõrgeim makstud hind ühe kaasaegse kunstiteose eest.
Rekordiliste hindadega müüdi maha enam kui pooled oksjonil olnud 50 erineva kunstniku taiestest. Lisaks Warholile oli nende seas Jasper Johnsi, Gerhard Richteri ja Donald Juddi tööd.

Vanemuine müüb järgmise hooaja pileteid
Vanemuise teatri kassadest ning Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtadest saab alates sellest nädalast osta Vanemuise järgmise hooaja septembri- kuni detsembrikuu etenduste pileteid.
Vanemuise teatri juhi Paavo Nõgene sõnul jätkab teater traditsiooni ning pakub publikule võimalust oma teatrikülastust pikalt ette planeerida.
2008. aasta jaanuari- kuni juunikuu etenduste piletid jõuavad müüki augustis.

VIDEO:  "My Blueberry Nights" avas 60-da Cannes'i filmifestivali
Hiina režissööri Wong Kar Wai film "My Blueberry Nights" on üks 22-st Kuldse Palmioksa auhinna nimel võistlevast filmiest.
Filmis mängib peaosa 28-aastane Grammy võitnud muusik Norah Jones, kes on müünud kümneid miljoneid albumeid, kirjutab Reuters.
Teine peaosaline filmis on briti südametemurdja Jude Law, kes kehastab filmis New Yorgis tegutsevat kohviku omanikku.
11 päeva kestva filmifestivali jooksul näeb Cannes'is kinolinal filme, milles teevad kaasa Angelina Jolie, Brad Pitt, George Clooney, Leonardo DiCaprio, Martin Scorsese, Sharon Stone ja mitmed teised tuntud filmistaarid.

Laimre: rohkem poliitilist kunsti! 
Marco Laimre vast avatud näitusel "ilgutakse põhjalikult kolleegide kallal ning visatakse muud" halba nalja ", ütleb pressitekst. Mis king kunstnikku pigistab?
Viimasel ajal tegeled sa tihti Eesti kunstimaailma siseasjadega. Praegusel näitusel esitad sa viimase aasta kõige jaburamaid kuraatoritekste ja räägid kõige idiootlikumatest kunstnikepositsioonidest. Miks?
See on teadlik valik. Sa ei saa väita, et ma tegelen ainult metakunstiga: teen kunsti kunstist ja kunstnikest. Katsun vaheldust hoida. Olen ise sel teemal jubedalt lärmanud ja leidnud, et kunsti ainult kunstist teha on easy, aga teisest küljest on igasugune kunst ainult teisest kunstist. Olen suhteliselt suur Eco fänn - arvan, et raamatud räägivad teistest raamatutest jne. Ma pole väga veendunud, et kunstimaailma siseasjad puudutavad väheseid inimesi, pigem on küsimus selles, et need puudutavad. Mis pühad lehmad need kunstnikud siis on, tahaks küsida.

Kolmeks päevaks kolivad Saku suurhalli raamatud
Täna algab Tallinnas Saku suurhallis kolm päeva kestev Balti raamatumess, kus on esindatud 300 kirjastuse raamatud Eestist ning lähivälismaalt.
Korraldaja ja Eesti kirjastuste liidu tegevjuhi Kristiina Raidi sõnul on messiks valmistumine sujunud hästi: kõik eksponendid on kohal ning meedia huvi ürituse vastu on esimest korda väga suur.
Huvi messi vastu tuntakse ka välismaal: külalistena on kohale tulemas 50 võõramaist kirjastust.
Loomulikult on oodatud ka Eesti raamatusõbrad, kellele suur raamatuäri palju korda ei lähe. "Meie mess näitab, et raamatumaailm pole kuiv, vaid mitmevärviline," lubas Raid. On kohtumisi kirjanikega, esitlusi ja isegi lasteprogramm.

Arhitekti ilumeel väljendub just nüanssides
Arhitektuurimuuseumis näeb väikevorme, mis pahatihti jäävad kahe silma vahele.
Bensiinijaam, koerakuut, vettehüppetorn või piirdeaed - need on igapäevast elukeskkonda kujundavad väikevormid, mida sageli ei märgata, kuid mis moodustavad olulise osa inim-asustuse visuaalist. Neile tähelepanu tõmbamiseks korraldas Eesti arhitektide liit väikevormide arhitektuurivõistluse "Väike 2002-2006". See on oluline tähis keskkonna terviklikkuse tajumisel, sest nagu ütles võistluse žürii esimees Mait Summatavet, "selle järgi, kuidas on esindatud arhitektuurilised väikevormid, võib hinnata ühiskonna vaimset vanust ja majanduslikku tervist".
Miks on siis ikkagi oluline, millise aia keegi oma maja ümber ehitab või millise saiaputka püsti paneb?

Video: Superstaar selgub vähem kui kuu pärast
Tänasega on rahvahääletuse tulemusel jäänud sõelale vaid viis finalisti.
Eesti popstaarid finaliste enda konkurentideks ei pea, vahendavad TV3 Seitsmesed
uudised.

HIM-i uue plaadi ilmumisaeg nihkub paar kuud
Soome rokkgrupi HIM uus plaat ilmub kavandatust paar kuud hiljem, algselt suvise tuuri alguseks juulikuuse plaanitud ilmumisaeg nihutati sügisesse.
Töönime "Venus Doom" kandva plaadi materjal lindistati kevadel Helsingis Finnvox-stuudios, praegu käib lugude miksimine Californias, teatab YLE.
Bändi maailmaturnee algab 8. juulil Londonis Wembley staadionil, kus HIM soojendab Metallicat. Koos Metallicaga esinetakse veel Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal. Juuli lõpus jätkab bänd tuuritamist USA-s koos Linkin Parkiga.
Hiljuti ilmus ansamblil teine osa kogumikplaadist "Uneasy listening".

Kunstiteraapia õpetab end tundma
Sellest sügisest saavad Tallinna ülikooli tudengid guaššvärvidega joonistada ja savi mätsida.
Tegemist ei ole programmiga "Meenutame lapsepõlve", vaid täiesti uue erialaga - kunstiteraapiaga, mida alates sellest sügisest saab õppida Tallinna ülikoolis (TLÜ).
Kunstianne pole teraapias osalemiseks oluline, tähtis on, et inimene julgeks end väljendada.
Väljendamine käib näiteks nii: inimene (klient) rebib savikamakast nii suure tüki, kui parasjagu vajalik, muljub selle pihus pehmeks ning annab kuju. Mätsimise ajal hoitakse silmad kinni või suunatakse pilk kaugusse, sest oluline on lasta mõtted vabaks ning anda kätele voli. Kui kujuke valmis, mõeldakse talle nimi ja lugu ning selle kaudu hakkab inimene iseenda (elu) lugu lahti harutama.

Internet: 
Internet:  kristlased on kokku lugenud surnud rokk- ja popmuusikud ning nende surmapõhjused. Kuigi lehel seostatakse kõike Jumala tegemistega, paneb statistika siiski mõtlema. Pigem jätta lapsele esimene kitarr ostmata ning soovitada tal pigem valida demineerija elukutse.

Folk-metalit kahest kapast
Reedel kuuleb Rock Cafés korraga kaht folk-metalbändi. Oma viimase sisekontserdi enne suve annab kodumaine Metsatöll. Lisaks tuleb rahva meeli rõõmustama põhjanaabrite Korpiklaani, kelle repertuaar pärineb Soome folgi arhiividest. Kontsert algab kell 21, pilet maksab 150 krooni.

Aerosmith saab erilise telklinnaku
Ameerika rokkbändile Aerosmith ehitatakse Lilleküla staadionile unikaalne, enam kui 1000-ruutmeetrine telklinnak, milles on kliimaseadme, veebi- ja telefoniühendusega varustatud riietus- ja bürooruumid, peoruum sajale inimesele ning köögid, duširuumid ja saun. Linnakust staadionile ja lavale viib turvakoridor. Selline linnak püstitatakse ühe kontserdi tarbeks Eestis esmakordselt. Aerosmith esineb Tallinnas 5. juulil.

Jalgpall: Itaalia karikas kuulub AS Romale
Milano Internazionale võitis küll Itaalia karikavõistluste finaali teises kohtumises AS Roma 2: 1, kuid esimeses mängus võõrsil saadud 2: 6 kaotust oli ebareaalne tagasi mängida.
Kahe mängu kokkuvõttes võitis AS Roma seega 7: 4, teatas Sportnet.
Kordusmängu kõik kolm väravat löödi teisel poolajal. Skoori avas 50. minutil Hernan Crespo ja kuus minutit hiljem viis Julio Ricardo Cruz Interi ette 2: 0.
72. minutil eemaldati Interi ridadest Ivan Ramiro Cordoba ning seitse minutit enne lõppu vähendas Simone Perrotta roomlaste kaotusseisu.
1927. aastal asutatud AS Romale oli see kaheksas kord Itaalia karikas enda valdusse saada. Eelmised võidud pärinevad aastatest 1964, 1969, 1980, 1981, 1984, 1986 ja viimati 1991.
Serie A-s on AS Roma endale Interi järel kindlustanud hõbemedali ning koha UEFA Meistrite liiga põhiturniiril.

Sulgpall: eestlased kerkisid edetabelis
Eesti sulgpallurid Raul Must ja Kati Tolmoff liikusid möödunud nädalaga võrreldes ülemaailmses suglpalli edetabelis ülespoole.
Eesti parim meessulgpallur, 19-aastane Raul Must tõusis täna avaldatud maailma edetabelis elu kõrgeimale, 84. kohale, vahendab Sportnet.ee. Möödunud nädalaga võrreldes kerkis ta viie koha võrra. Kohta on veelgi võimalik parandada juba järgmisel nädalal, kui Must osaleb Hispaania lahtistel meistrivõistlustel.
Ka Kati Tolmoff liikus edetabelis ülespoole, tema on nüüd maailma 45. naismängija (nädal tagasi 48.). Tuleval nädalal lööb Tolmoff kaasa turniiril Austraalias Brisbane'is.

Korvpall: Rudzitise korv tõi Faustole Eestis pronksi
SEB korvpalli meistriliiga pronksiseeria viimases mängus olid Tartu A.LeCoqi spordimajas vastamisi BC Tartu Fausto ja Dalkia/Nybit.
Nii nagu teine kohtumine teisipäeval, kujunes ka see mäng korvidevaeseks ja vigaderohkeks ning lõppes taas Fausto napi võiduga, vahendab Sportnet.ee. Tartlaste Uldis Rudzitis võttis Nybiti mängijate eest lauapalli ning saatis kera 0,7 sekundit enne normaalaja lõppu läbi rõnga seisuks 53: 51. Mullu pronksi teeninud Nybitil oli siiski veel võimalus, kuid Marko Riis ei suutnud Sten-Timmu Soku poolt korvi kohale antud söödust palli läbi rõnga suruda.
Veel kaks minutit enne normaalaja lõppu juhtis Nybit pärast Gert Dorbeku korvi 51: 49, kuid 1.16 enne lõppu Rudzitis viigistas. Tallinlaste rünnakul söötis Dorbek palli auti ning pall läks Faustole. Mängida jäi veel 19,8 sekundit. Ando Tagamets (pildil palliga) võttis võiduviske tegemise enda peale, kuid ei tabanud. Pall jäi aga Faustole ning 6,6 sekundit enne lõppu võttis tartlaste juhendaja Aivo Erkmaa veel nõupidamisaja. Ka uuel rünnakul mängiti Tagametsale, kuid ka see vise ei tabanud. Nybiti mehed ei läinud aga lauda, Rudzitis sai palli ja viskas sisse! 53: 51.

Eestlased alustasid rannavõrkpalli Euroopa karikasarja edukalt
Eesti esindajatest alustasid täna Nestea Euroopa rannavõrkpalli karikasarja võidukalt Mait Murs ja Martti Rosenblatt, kes tasavägises mängus alistasid Venemaa duo Aleksander Kusmitšov - Stanislav Jeremin.
Nestea Euroopa rannavõrkpalli karikasarja avaetapi raames algas täna Austria Masters turniiri kvalifikatsiooniturniir.
Eesti esindajatest alustasid võidukalt Mait Murs ja Martti Rosenblatt, kes tasavägises mängus alistasid Venemaa duo Aleksander Kusmitšov - Stanislav Jeremin.
Murs ja Rosenblatt jätkavad mänge kvalifikatsiooni teises ringis veel täna, kui minnakse vastamisi Tšehhi esindajatega Josef Benes - Petr Benes.
Kvalifikatsiooniturniiri avaringis pudenes konkurentsist teine Eesti paar Karl Jaani ja Matrin Ruul, kes alistusid Šveitsi duole Sebastian Bleck - Michael Bleiker.
Maailma edetabelis üheksandat kohta hoidvad Kristjan Kais ja Rivo Vesik alustavad turniiri homme otse põhiturniirilt.

Baruto jätkab võitmatuna
SUMO:
Viiendal päeval sai kodanikunimega Kaido Höövelson tehnikaga yorikiri jagu Juryo divisjonis lääne kümnendal real asetsevast 31-aastasest Asofujist (180 cm, 125 kg), vahendab Sportnet.
197 sentimeetri pikkune ja 174 kilogrammi kaaluv Juryo divisjonis lääne 11. real asetsev Baruto on Juryo divisjonis ainus kaotuseta sumotori. Kõik viis vastast on seni alistatud yorikiri nimelise tehnikaga.
Eelmisel aastal võistles Baruto Tokyos peetaval Natsu-bashol Makuuchi divisjonis, lõpetades 11 võidu ja nelja kaotusega turniiri hinnatava kolmanda kohaga. Et tõusta tagasi Makuuchisse, peab Baruto võitma käimasoleval turniiril 15 matšist 13-14 kohtumist.

Kalev sundis võitluslikus finaalis Rocki taganema
Kalev/Cramo alistas Eesti meistriliiga finaalseeria avamängus Tartu Ülikool/Rocki lisaajal 93: 88.
Tartu publik nägi korvpallifinaali tulist algust. Jõuline võitlus, vastase äge eemale tõukamine, hasartne lahtise palli tagaajamine. Kumbki pool ei kinkinud midagi. Kompromissitus heitluses pääses maksvusele kalevlaste raugematu tahtmine.
"Loomulikult!" vastas Kalevi kapten Valmo Kriisa erutunult küsimusele, kas mäng läks liiga jõuliseks ja näitas oma veriseks kriibitud käsi. "Kas see on normaalne?" küsis ta pahaselt.
"Samas on tegu finaaliga, kus on suur närvipinge ja ma ei taha kohtunikke süüdistada. Mõlemad meeskonnad provotseerisid vastaseid."
Tein kiitis Kriisat
Lisaajal tõid Kalevile punkte neli pallurit. Seevastu Rock, kelle üks põhitegijaid Martin Müürsepp istus viie veaga pingil, jätkas skoori otsimist kolmepunktiviske joone tagant. Kuid järjest eksisid nii Tanel Tein, Georgi Tsintsadze kui ka Vallo Allingu.

Kaia Kanepi kaotas Roomas Dinara Safinale
Roomas peetaval 1,34 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiril langes Kaia Kanepi konkurentsist teises ringis, kus jäi numbritega 6: 7, 2: 6 alla maailma üheksandale reketile Dinara Safinale (Venemaa).
Eestlannast maailma 61. reket Kanepi alustas bravuurikalt ning läks juhtima 2: 0 ja 4: 2. Järgmisel pallingul mängis Eesti esireket tagasihoidlikult ning kaotas oma pallingu kuivalt. Rohkem mängijad avasetis oma pallingul ei eksinud ja võitjat asuti selgitama kiires lõppmängus. Kanepi tegi tie-break'is koguni kaks topeltviga ja 7: 5 paremusega võttis 7: 6 setivõidu Safina. Teises setis murdis Kanepi vastase teise pallingugeimi ja läks 2: 1 juhtima. Paraku oli see viimane rõõmus hetk, sest turniiri kuues asetus Safina võitis viis järelejäänud geimi ja lõpetas seti Kanepi servil 6: 2.

Jaanson: mägesid meil leidub, kuid head jõge pole
Tartu maratoni 67. kohaga lõpetanud sõudeäss Jüri Jaanson mõtiskleb, miks suusatamine on Eesti rahva südames ja sõudmine mitte.
Sõudmine ja suusatamine on Eestis tasemelt üsna võrdsed. Maailma spordihierarhias pole aga kumbki ülearu kõrgel. Miks on suusatamine Eestis populaarne rahvusspordiala, sõudmine tulemustele vaatamata teisejärguline?
Esimene asi, mis mulle pähe tuleb, on ikka traditsioonid. Mäletan, et Nõukogude ajal pidi õige mees tegema kolme asja: hankima nahktagi, sõitma läbi Tartu maratoni ja... See kolmas asi ei tulegi hoobilt meelde (lisaks pidi Estonia teatris ära vaatama opereti "Savoy ball" - toim).
Teine põhjus on kindlasti kliima. Ilusa talveilmaga paned suusad alla, astud paar sammu ja kihutad mäest alla - see pakub isegi algajale kõvasti adrenaliini. Vett aga peljatakse, viletsa ilmaga ei kipu keegi jõe peale.

Kas Pärnu uus sõudekeskus toob Eestisse tiitlivõistluse? 
Pärnu uus sõudekeskus oleks Eestis ainulaadne paik, kus korraldada ka noorte suurvõistlusi.
Märtsi keskel allkirjastasid sõudeliidu, Pärnu linna ja kultuuriministeeriumi esindajad ühiste kavatsuste protokolli, mille kohaselt peaks praeguse Pärnu sõudebaasi kõrvale kerkima uus 40 miljonit krooni maksev keskus.
Lähinädalatel peaks selguma, kas kultuuriminister Laine Jänes soovib täita oma eelkäija Raivo Palmaru lubadust toetada keskust poole maksumuse ulatuses. Kui jah, siis võib keskuse (rajatisse tulevad ellingud sõudepaatide jaoks, samuti väike võimla ja inventari rentimise ruumid) ehitamine alata.
"Ma ei näe põhjust, miks ei võiks see juba järgmise aasta lõpuks valmis saada," avaldas Pärnu aselinnapea Vambo Talu lootust.

Green IT alustab vanadest arvutitest vabanemise kampaaniat
Esmaspäeval, 14. mail algas IT-teenuseid pakkuva OÜ Green IT kampaania "Kevadine kontori suurpuhastus", mille raames plaanitakse vabastada ettevõtted vanast seisma jäänud kontoritehnikast. Ühtlasi tagatakse, et kasutatud tehnika saab ümbertöödeldud keskkonda säästval viisil.
Selleks pakub Green IT tehnika elutsükli juhtimise teenust, mille raames kaardistatakse olemasolev riist- ja tarkvara ning analüüsitakse riskifaktoreid. Klientidele otsitakse sobivaimad rendilahendused, millega kaasneb vajaminev hooldus ja nõustamise teenus. Klient ei jää hetkekski töövahendist ilma, sest probleemide korral leitakse asendusarvuti.
"Sedasi on rentnikul alati kasutusel kaasaegne tehnika, samas ei ole ettevõtte rahalised vahendid kiiresti turuväärtust kaotavate seadmete all kinni," ütles Margo Luberg, Green IT müügidirektor.
Arvutihaldusfirma hoolitseb vana arvutipargi väljavahetamise korral ka andmete täieliku kustutamise eest.

Samsung alustas MiniDV videokaamerate tarnimist
Samsung Electronics, juhtiv tarbe-elektroonika ja arvutitehnika pakkuja, alustab soodsa hinnaga digitaalsete miniDV videokaamerate VP-D371 tarneid Baltimaade turule.
Uus videokaamera erineb teistest mitte ainult suurepärase disaini, vaid ka rikkaliku funktsioonide valiku poolest. Sellel videokaameral on lai kujutiseandur, mis võimaldab filmida laiekraan-režiimis (16: 9) ilma kujutise suurust muutmata (viimane viiks paratamatult kujutise kvaliteedi halvenemisele). Filmimise ajal saab kujutist vaadata suurel laiekraanformaadis 2,5 -tollisel vedelkristallekraanil, mille lahutusvõimeks on 112 000 pikslit, või ka digitaalse pildiotsija kaudu, mille lahutusvõimeks on 123 000 pikslit. Videokaamera kasutamise teevad lihtsaks intuitiivne graafiline kasutajaliides, mis on saadaval 21 keeles, ja funktsioon Easy Navigator.
Videokaameral on suurepärane klaasläätsedega objektiiv, 34-kordne optiline suurendus ja 1200-kordne digitaalne suurendus. Märkimisväärsel suurendusel ja ilma statiivita filmimisel aitab kujutist stabiilsena hoida kujutisestabilisaatori funktsioon. Veelgi avardab videokaamera kasutust 27 mm värvifiltri lisamise võimalus. Kaamerat saab teravustada nii automaatselt kui käsitsi. Lisaks on olemas automaatne tagantvalgustuse kompenseerimise funktsioon.

IT Grupp: 2007. on välismaiste arvutitootjate aasta
Delli toodete ametlik esindaja Eestis IT Grupp prognoosib tänavu arvutiturul välismaiste kaubamärkide võidukäiku, ettevõtte hinnangul kasvab välismaiste tuntud arvutimärkide müük tänavu kiiremini kui kodumaine arvutimüük ja kohalik arvutiturg tervikuna.
IT Grupi juhatuse liikme Esti Ehatamm-Felsi sõnul on 2007. aasta eriline ja murrab senise trendi. "Tuntud rahvusvaheliste arvutimärkide müügi kasvuks kujuneb tänavu kuni 40 protsenti, mis ületab nii kohaliku arvutituruturu kogukasvu kui ka kodumaiste arvutimüüjate ja -tootjate tulemusi," lisas Ehatamm-Fels.
Põhjustest rääkides nimetab Ehatamm-Fels ennekõike seda, et kodumaiste ja lääne tuntud tootjate arvutite hinnavahe on minimaalne ja paranenud elutingimuste ning suurema sissetuleku korral, eelistatakse üha enam lääne tuntud arvutimärki. "Kohalikud tootjad ei suuda sammu pidada suurte rahvusvaheliste arvutimüüjate mudelivahetuse ja -uuendustega, mida aga Eesti ostjad järjest enam hindavad ja oluliseks peavad," sõnas ta.

Valmis Skype for Mac 2.6 versioon
Täna avalikustas Skype lõppversiooni uusimast tarkvarast Maci kasutajatele - Skype for Mac 2.6.
Lisaks täiustatud kvaliteedile, stabiilsusele ja uutele funktsioonidele pakutakse esmakordselt Maci kasutajatele uut funktsiooni enne, kui see on Windowsi versioonile lisatud, teatas Skype.
Uueks, praegu ainult Maci platvormil saadavalolevaks funktsiooniks on kõne suunamine. Sellega saab kasutaja lihtsa liigutusega suunata poolelioleva kõne edasi teisele kasutajale oma kontaktlistis. Kõne suunamiseks tuleb Skype'i menüüst valida More > Call Transfer.
"Maci kasutajatel on alati väga kõrged nõudmised," ütles Skype'i desktopi toodete juht Carter Adamson. "Seetõttu võtame uuenduste väljatöötamisel aega, et nii kvaliteedi, töökindluse kui funktsioonivaliku osas pakkuda täpselt seda, mis neile oluline. Et uue 2.6-ga pakume täiesti uut funktsiooni kõige esimesena just Maci kasutajatele, näitab meie pühendumist sellele kiirestisuurenevale Skype'i kasutajagrupile."

ITL autasustab aasta tegijaid
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit annab neljapäeval, 17. mail kella 13-15 Teaduste Akadeemia (Kohtu t 6) saalis toimuval pidulikul üritusel üle auhinnad kategooriates "Aasta tegija 2006", "Aasta tegu 2006", "Aasta idee 2006" ning Ustus Aguri nimelise stipendiumi.
"Aasta tegija" on inimene, inimeste rühmitus või firma, kelle teod, mõtted või tegevus on kõige enam mõjutanud möödunud aastal IKT valdkonda Eestis. "Aasta tegu" on üksik tegu, toode, teenus või projekt, millega möödunud aastal IKT valdkonda üllatati. "Aasta idee" on mõte või plaan, mis on kõige rohkem mõjutanud IKT valdkonda, kusjuures idee võib olla nii realiseeritud kui realiseerimata, kuid peab olema laiemale avalikkusele tuntud. 1998. ja 1999. aastal valiti ainult aasta tegijat, 2000 lisandusid tegu ja idee.
Ustus Aguri nimeline stipendium on mõeldud ühe andeka, avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni erialal. Stipendiumiga tunnustatakse ühtlasi Ustus Aguri silmapaistvat panust Eesti infoühiskonna arengusse. Stipendiumi suurus on 30 000 krooni. "Stipendiumi eraldamisel arvestatakse stipendiumikandidaadi doktoritöö teemat ja selle oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning senist erialast tegevust," selgitas ITL-i tegevjuht Jüri Jõema.

TD Baltic sai Microsofti hulgilitsentside ja karbitoodete müügiõigused
Baltikumi juhtiv arvuti- ja tehnoloogiatoodete turustaja TD Baltic sõlmis Microsoftiga "finished goods" -lepingu.
Lepingu kohaselt omandas TD Baltic kogu Microsofti litsentseeritud tarkvara müügiõiguse Eestis, teatas Microsoft Eesti.
TD Baltic tegevjuhi Kaarel Kalkuni sõnul müüdi senini üksnes Microsofti OEM-tarkvara.
"Nüüdsest pakume ka Microsofti hulgilitsentse ja karbitooteid. Prognoosime kindlat kasvu Microsoft Vista ja Office'i müügist," ütles Kalkun.
TD Baltic on Baltikumi juhtiv IT-toodete distribuutor Eestis, Lätis ja Leedus. Ettevõtte käive 2006. aastal oli 1,8 miljardit krooni.

Silberauto annab Autosõidule õppesõidukid üle
Baltikumi suurim autofirma, DaimlerChrysler AG peaesindus Eestis ja Leedus AS Silberauto annab täna Männikul rate.ee liberajal OÜ-le Autosõit üle esimese partii viimased õppesõidukid.
OÜ Autosõit autopargi väljavahetus algas möödunud aasta sügisel, nüüd vurab Eesti teedel Autosõidu värvides ringi ühtekokku 40 Mercedes-Benzi - A, B, C, ja E-klassi autot, teatas Silberauto.
Koostöö jätkumiseks ja Eesti liiklusturvalisuse parandamiseks allkirjastavad ettevõtted omavahel lepingu.
Koostöö peamiseks eesmärgiks on suurendada liiklusohutust Eesti teedel ja tänavatel. Lisaks avaneb koostöö raames autokooli lõpetajatel võimalus soetada soodsamalt Mercedes-Benzi A- ja B-klassi sõidukeid.
OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madar avaldas rahulolu turvaliste, töökindlate ja mugavate Mercedes-Benz-marki õppesõidukite üle. "Sõidukid on meie peamised töövahendid ja need peavad olema tasemel, see tagab nii õpilastele kui sõiduinstruktoritele meeldiva keskkonna, kus õppida ja teha oma igapäevatööd," selgitas Madar. "Sõidukite vanus ei tohi meie ettevõttes reeglina ületada 1,5 aastat. Selleks on vaja tugevat partnerit, kellega edasi minna - ühiselt saavutame parima tulemuse."

GILD Bankers osaleb Leedu suurpanga eurovõlakirjade esmaemissioonis
GILD Bankers osaleb kaaskorraldajana Leedu SNORAS panga 175 miljoni euro (2,7 miljardi krooni) suuruse võlakirjaemissiooni läbiviimises.
Esmaemissiooni korraldamist juhib tuntud Londoni investeerimispank Dresdner Kleinwort.
Leedu üks suurimaid pankasid, SNORAS pank, on välja kuulutanud oma esimese 3-aastase tähtajaga eurovõlakirjade emissiooni. Võlakirjade märkimise käigus suurendati emissiooni mahtu 100 miljonilt eurolt 175 miljonile eurole investorite suure huvi tõttu. Pakkumises osalesid ligi 60 investorit Euroopa erinevatest riikidest, investorite nõudlus ületas 270 miljonit eurot (4,2 miljardit krooni). Eurovõlakirju soovisid omandada eelkõige investeerimisfondid (60 % pakkujatest), pangad (30%) ja teised finantsasutused.
SNORAS panga eurovõlakirja nominaalväärtuseks on 1000 eurot (15 645 krooni) ja miinimum investeeringumaht 50 000 eurot (782 270 krooni). Eurovõlakirjade kustutustähtaeg on 21. mai 2010. Emissioon noteeritakse Londoni Börsil.

Baskini anekdoodid
"Teid süüdistatakse kelmuses! Te müüsite inimestele nooruse eliksiiri ja saite selle eest raha! Kas teid enne seda on kohtulikult karistatud?"
"Jah. 1451. aastal, 1639., 1893. ja 1887. aastal."
"Sellest päevast alates, kui teie koer suri, on sinu mees Peeter tundmatuseni muutunud - ta on nii värske, nooruslik ja reibas, füüsiliselt trimmis ja jõuline! Mismoodi sa selle saavutasid?" küsib sõbranna.
"Meil jäi veel koju kolm kotti koeratoitu. Ma ei hakanud neid ju välja viskama?!"
Mees tuli öösel koju. Täiesti purjus, muhuga ja väike haav silma all. Võttis plaastri ja kleepis kinni. Hommikul tõustes küsib naine:

JÄRJEJUTT (12): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Palun sisse, hõikasin ma oma kõige lahkemal häälel. Lävele ilmuski mingi kiitsakas tegelane, hallis vildist mantlis ja jällegi tuttmütsis, kuid sedapuhku sinise- ja punasetriibulises. "Vabandage, aga ma mitte ei saa jätta protesteerimata sellise kohtlemise pärast...," hakkas ta kohe seletama, kuid ma katkestasin ta.
"Siin on konverentsile registreerimine. Protesteerimine on teine osakond, idatiivas, aga neil on praegu lõuna, nii et kahjuks ei saa teid aidata."
"Ah nii," pomises ta pettunult. "Kui kahju."
"Pole midagi," lohutasin teda. "Aga registreeriksime siis teid ära. Nimi?"
"Dannars Rejktis," vastas ta.

Ilmar Raagi filmile "Klass" tuleb järg ETV noorte telesarjana
Eesti Televisioon võtab 2008. aasta plaani noortesarja "Klass" teletootmise.
Ilmar Raagi sõnul käidi telesarja idee välja otseselt noorte nõudmisel. "Noored ning ka pedagoogid ja psühholoogid tahavad teada, mis saab edasi," põhjendas Raag, kes on käinud filmiga koolides ning saanud selle vaatamisele järgnenud aruteludelt palju tagasisidet. "Kuna film lõpeb nii-öelda kolme punktiga, siis soovitakse teada, kuidas läheb kohtuprotsess, kui paljud said surma ja kas haavatud saavad pärast juhtunut taas täisväärtuslikku elu elada."
Telesari "Klass" algabki sealt, kus samanimeline film lõpeb. Seriaal vaatleb, mis juhtub
"Klassi" tegelastega pärast koolis toimunud tulistamist, ning keskendub peategelaste Kaspari ja Andersi võimalusele taas ühiskonda lülituda. See on raske nii psühholoogilises kui ka sotsiaalses plaanis, sest ühiskond ei ole kerge andestama. Ka tuisupäises teismeeas toime pandud tegu võib sind saata kogu elu. Sisuliselt on ainuke võimalus teha midagi sellist, mis annab sulle külge uue märgi. See on lugu ühiskonnast, kus menetletakse ränka kuritegu.

Marie Claire ilmub eesti keeles
Novembris hakkab eesti keeles ilmuma üks tuntumaid rahvusvahelisi naisteajakirju Marie Claire.
Eesti Marie Claire'i hakkab välja andma Ühinenud Ajakirjad ning selle peatoimetajaks saab Anu Merila. Endine ajakirja Stiil peatoimetaja Merila on töötanud mitmes ajakirjandusväljaandes nii ajakirjaniku, toimetaja kui ka peatoimetajana.
Ühinenud Ajakirjade juhataja Marko Tamme sõnul otsustati eestikeelset Marie Claire'i välja anda põhjusel, et seal on sügavuti minevad ja professionaalsed lood, kus ei tehta kvaliteedi osas kompromisse. "Suure osa moodustavad ilu- ja moeteemad, mis on naiste seas alati populaarsed ja ajatud," lisas ta.
Kõnelused 1937. aastast ilmuva Marie Claire'iga kestsid umbes seitse kuud. "Nad ütlesid, et muidu poleks nad kunagi nii väikese turu poole vaadanud, kuid neid julgustas Cosmopolitani siinne suur edu," põhjendas Tamme.

Mõne aasta pärast hakatakse ehitama prügist hooneid
Inglased leiutasid jäätmetest ehitusploki, mis peaks varsti betooni turult välja puksima.
Mis oleks, kui tootmisjäägid ja prahi saaks muuta elumajaks? See on just eesmärk, mida tahab saavutada Suurbritannia ühe suurema ja teadustöö poolest kuulsama ülikooli insener doktor John Forth. Ta töötab välja ehitusplokki, mis oleks täielikult tehtud ümbertöörtatud klaasist, metalliräbust, heitveemudast ja elektrijaamade peenestatud küt-tetuhast, vahendab Leedsi ülikooli ajaleht Reporter. Uus ehitusplokk nimega bituplokk peaks turule jõudma lähema kolme-viie aasta jooksul.
Nagu nimi juba reedab, on bituploki siduvaks osaks bituumen, mida kuumutatakse, kuni see muutub vedelaks. Siis segatakse see kuumutatud ainetega ja pressitakse raketisse. Ploki kuumutatamisel kivistub bituumen nagu betoon.

New Yorki kerkib klaasist tornmaja ultrarikastele
New Yorki kerkib klaasist tornmaja, mille kalleim korter maksab 22 miljonit dollarit.
Tuleva aasta sügisest rikastab New Yorki arhitektuuri klaasist ja terasest torn, kirjutab Interior Design. Põhja- ja idapoolsed seinad, mida tänavalt ei näe, ehitatakse töötlemata betoonplokkidest. Maja esikülge ilmestab särav klaas- ja terasmask, vahendab New York Times. Fassaad moodustatakse ligi 1700-st eri suuruses klaaspaneelist, mis kõik on paigutatud ise nurga all ja peegeldavad seega valgust eri moel.
Maja keskele ehitatakse klaasist aatrium, kuhu tuleb hõljuv aed ja kus puud näikse justkui ujuvat keset õhku. Torni on kavandatud 72 residentsi, mille hinnad algavad 1,6 miljonist dollarist (18,6 miljonit krooni) ja lõpevad 22 miljoni dollariga (255 miljonit krooni). Elupindade suurused algavad 270 m2-st ja lõpevad 1431 m2-ga.

Korstnapühkija turnib katusel vaid redelit mööda
Katuseredel võib näida mõttetu rahakuluna, kuid on ainus võimalus korstnale ligi pääseda.
Korstnat tuleb vähemalt kord aastas puhastada. Kui korstna-pühkija kohal, selgub sageli, et ehitaja on mõelnud küll kõigele, välja arvatud see, kuidas pääseb katusele: ei ole redelit ega luuki.
Edasiseks tegutsemiseks on mitu võimalust. Kui oled kaskadööri kalduvustega, võid hankida korstnapühkija varustuse, ronida katuseaknast välja ja üritada korstnani jõuda. Variant kaks: hangid hirmpika redeli. Korstnapühkija ilmselt keeldub mõlemast võimalusest. Kolmas variant on muretseda stabiilne katuseredel.
Redel vanemale katusele
Katustega tegeleva firma AS-i Toode Eesti müügijuht Erki Loigom lohutab, et enamikule katustele saab püsiva katuseredeli paigalda ka siis, kui katus juba ammu valmis. Vaid vanadele eterniitkatustele ei saa redelit materjali rabeduse tõttu paigaldada. Redelit pole mõtet panna ka katustele, mille kalle on väiksem kui 15 kraadi. "Sel puhul piisab vaid seinaredelist ja sealt edasi on juba mugavam katusekattel liikuda. Ärge unustage jalga tõmbamast kummitallaga jalanõusid, et ei libastuks!" õpetab ta.

Dekoratiivvärv loob võimaluse naabrist eristuda
Kodu kujundamine on looming, milleks dekoratiivvärvid loovad piiramatuid võimalusi.
Toetudes fantaasiale leiab iga-üks tee, kuidas muuta oma kodu teistest erinevaks.
Värvimine on töö, milleks tuleb kindlasti põhjalikult valmistuda, sest kõik algab pinna eeltöötlusest. Vajalikud näpu-näited on tavaliselt toote etiketil kirjas, kuid selleks et hoiduda kohe "kaebuste püsimisest ja kõrvalnähtude tekkimisest", tasub kindlasti värvimüüjalt või tootjalt nõu küsida. Kui värvimistehnika, toode või töövahendid on tundmatud, siis valmista ette proovipind.
Seinapinda on võimalik ilmekamaks ja huvitavaks muuta, kasutades ühte ja sama tooni, kuid eri läikega värve. Näiteks kui mati värviga värvitud seinale maalida poolläikiva värviga triipe, kujundeid või koguni ornament, siis tuleb see tänu valguse erinevale peegeldumisele kenasti esile.

Maitsekas aias valitseb kivide ja ambitsioonika bonsai koosmäng
Kellele taimerohkus meeltmööda pole, võib oma hoovi kujundada hoopis kividega.
Kes on viimasel ajal sattunud Hansaplanti Rohelise kaubamaja õuele, teab ja kujutab selgelt ette, millest räägitakse, kui jutuks on kivine aed ehk jaapanipäraselt kuivaed. Esimesed kommentaarid Hansaplanti õuel asuvale kuivaiale on olnud julgustavad: "Ainult kivi ja täiesti aia moodi!"
Arnold Hannust, Hansaplanti peaaednik ja nimetatud aia-näidise looja, räägib, kuidas eksponeerida aias kivi ja killustikku ning sobitada nende vahele puid ja põõsaid.
Kivide taastulemine
Hannust ei varja oma rõõmu selle üle, et eestlased on kivi taasavastanud. Põlu all olnud kamakad tiriti varem ikka maa seest välja ja veeretati põllu keskele hunnikusse. Paremal juhul said need "vaenlased" osaks kiviaiast või ääriseks kiviktaimlale.

Kärgtellis püüab maha raputada Nõukogude taaka
Savist kärgtellis on sootuks midagi muud, kui Nõukogude ajast tun-tud lagunev õõnestellis.
Eestlased ei usalda veel kuigivõrd AS-i Wienerberger Porothermi kärgtelliseid, samas kui Kesk-Euroopas ja Vahemeremaades toodetakse väikeploki-sarnaseid telliseid juba terve sajand. Wienerberger tõi kärgtellised Baltikumi turule mullu, mistõttu on sellest Eestis veel vähe maju ehitatud.
Paljudele meenutab materjal Nõukogude ajal Tallinna keraamikatehases toodetud õõnsustega tellist. Tehnoloogiliste vigade tõttu ebakvaliteetset tellist kasutati toona rohkelt fassaadi-ehituses, mis hiljem lagunema hakkasid.
Porothermi kärgtelliste tootejuht Peep Veske sõnul on tegu kahe täiesti erineva materjaliga. Erinevust püütakse rõhutada nimega, mis inglise keelest tõlkides peaks olema õõnestellis (hollow brick), on aga eesti keeles muutnud kärgtelliseks. Nii saigi vastupidav tellis uue imago kärjena, mis on Veske sõnul ka looduses üks vastupidavamaid ehituskonstruktsioone.

Kanepitaim saab soojustuses rehabiliteeritud
Paar kuud toob OÜ Therm Eestisse täiesti seaduslikult kanepit, seda küll villa kujul.
Narkootilise toime tõttu kurikuulsaks saanud kanepitaimele on leitud märksa süütumat rakendust, mis näitab seda taime sootuks positiivsest küljest. Nimelt toodetakse taimest majadele looduslikku soojustusmaterjali. Kanepivilla müüva OÜ Thermi juhatuse liikme Steve Eerma sõnul huvitub kanepivillast eelkõige tervislikest eluviisidest lugupidav majaehitaja.
Steve Eerma usub, et kanep on tulevikumaterjal, kuigi hinnatundlik klient mõtleb enne pikalt, kui loodussäästliku ja tervisliku toote kasuks otsustab. Huvi kanepivilla vastu on ilmutatud, ent ostuga ei kipu maja-ehitajad kiirustama. Kanepivilla maksumus on vastavalt paksusele 100-500 krooni ruutmeetri kohta. Võrdluseks, tavalise klaasvilla ruutmeetri hind on 40 krooni ning loodusliku rooplaadi ruutmeeter maksab 130 krooni.

Püsikud teevad aedniku elu lihtsaks
On aeg mõelda püsikute muretsemisele, sest enamik neist pole veel müüki jõudnud.
Käes on kevad ja meie aiad muutuvad värvirõõmsaks rohketest eri liiki lillekastidest, amplitest ja postamentidest. Kuid igal aastal otsast alustamine pole kaugeltki ainus võimalus luua värve ja lilleilu. Prooviks õige sellel aastal teisiti. Seame sammud hoopis püsikute leti juurde ehk leiame hoopis sealt midagi.
Valiku puhul jälgi järgmist:

 "Salonesatellite" oli Milano mööblimessi põnevaim osa
Tulevikukodust võib leida uudseid lahendusi elulistele ja olulistele probleemidele.
18.-23. aprillini toimus Itaalia moepealinnas Milanos 46. rahvusvahelise tähtsusega disainifestival. Kümnendat korda toimus aga Milano mööblimessi ühe alajaotusena noortele disaineritele suunatud "Salonesatellite", kus osalesid oma töödega disainitudengid ja noored disainerid. Seekordne "Salonesatellite" oli pühendatud teemale "Minevik-olevik-tulevik".
Et tegemist oli noorte disaineritega, aimus juba nende kavanditest - esile toodi mängulisuse olulisust disaini puhul. Disain võib olla pigem mäng kui töö, nii disaineritele, sisekujundajatele kui ka lõppkasutajale. Näiteks esitles Hollandi disaineri Boaz Coheni ja Jaapani disaineri Sakaya Yamamoto disainistuudio BCXSY stendil uut kollektsiooni "Play!", mis kutsub taasavastama last eneses. Nende kavandite hulka kulub nii kiigekujuline raamaturiiul kui ka puslest lauaplaadiga kohvilaud. Kohvilaua puhul on lauaplaat jaotatud ruutudeks. Iga ruudu all asub panipaik ning ainult üks ruutudest on katteta, võimaldades nii liigutada kõiki ruute.

Nagi võib olla ka neoonroosa põdrapea
Riide- või mütsinagi funktsioon tõuseb esikus esile just külaliste saabudes.
Sisearhitekti Kard Männili sõnul ei tohiks tühi nagi liiga palju ruumi võtta. Samas peaks olema mugav sinna riideid riputada ja tore oleks, kui riided siis seal ka püsiksid. Nagi kuju ja suuruse otsustab kindlasti ka see, kui palju ruumi elamises on.
"Ideaalsesse nagisse võiks saada vajadusel ka riidepuu riputada, mantel ei tohiks vastu maad minna ja kübara peaks saama riiulile riputada ilma taburetita. Oluline on ka see, et nagi mahutaks vajadusel palju riideid, aga ei näeks tühjana väga massiivne välja," räägib Männil.
Männili sõnul kopeerivad inimesed paljuski end ümbritsevat keskkonda ja meie ühiskond on ju üsnagi konservatiivne. Suhtumine muutub aeglaselt ja tasapisi vabamaks ning lahendused leidlikumaks. Järjest rohkem julgetakse teistest erineda ja õpitakse hindama omanäolisi lahendusi. "Eks poodides on ju meil ka valik üsna piiratud. Aga leidlikkus ei pea peituma alati nagis endas või selle kujus. Huvitava tulemuse saab ka väga lihtsaid nagisid grupiti või mustriliselt seinale paigutades või hoopis mittetraditsioonilist eset nagina eksponeerides."

Printsess Elisabethi-nimelises polaarjaamas pannakse kodumasinad tõsisele proovile
Karmi kliimaga Antarktikasse viiakse Electroluxi jäävabad kirstkülmikud.
Juhtiv kodumasinatootja Electrolux ja rahvusvaheline polaarfond (International Polar Foundation) kirjutasid alla kokkuleppele, mille järgi kohustub Electrolux varustama printsess Elisabethi-nimelist rahvusvahelist Antarktika uurimisjaama köögi- ja puhastusseadmetega.
Kõik tarnitavad seadmed on kõrgeima energiasäästlikkusega, et katta jaama rangeid energiasäästu vajadusi.
Näiteks hakkavad jaama 20 meeskonnaliiget kasutama Electroluxi Timeline'i pesumasinaid, Insighti pliite ja jäävabasid kirstkülmikuid.
Lisaks varustab Electrolux ka vajalike seadmetega baasiehitajaid, tarnides ka neile vajalikud kirstkülmikud ja gaasipliidid.
"Electrolux on uhke, et saab kaasa lüüa projektis, mis toetab teadusuuringuid ja otsib lahendusi loodushoiuga seotud probleemidele, millega meil iga päev tuleb silmitsi seista," ütles Electroluxi loodushoiu ja jätkusuutliku arengu osakonna asepresident Henrik Sundström. "Electroluxi jaoks on suur au, et baasi jaoks valitud majapidamisseadmed pärinevad just meie A-klassi seadmete hulgast." Uurimisjaam peaks valmima käesoleva aasta lõpuks.

Mööbliosakonna tudeng tegi muusikakirest kantuna lõputööks hoopis tünntrummi
Tünntrumm lisab elevust ja põnevust nii muusiku kui ka mittemuusiku kodule.
Kaarlo Nõmmsalu lõpetas Tartu kõrgema kunstikooli mööblieriala 2006. aastal. Toretseva kapi või tooli asemel otsustas ta lõputööks teha hoopis trummi. "Et mängin ka ise trumme, siis tekkiski tänu koolis olevatele võimalustele idee valmistada päris oma trummikomplekt. Koolis ei osatud sellest algul midagi arvata ning minu ideesse suhtuti umbusuga. Ikkagi mööblieriala. Siis anti mulle siiski võimalus idee teoks teha ja lõpuks jäädi väga rahule. Lõputöö kaitsmisel mängisin demonstratsiooniks isegi väikese trummisoolo," räägib Nõmmsalu. "Tööks vajamineva infohulga otsisin suures osas internetist, sest tegelikult ei ole ma tünntrummi ise leiutanud. Selliseid tehakse ka Ameerikas ning meetod ise on juba vana."

KADI VIIK: vanemapalga süsteem peaks olema paindlik
Pere- ja tööelu ühitamise seisukohalt tuleb süsteem luua sedavõrd paindlik, et pered saaksid seda klapitada oma vajaduste järgi ning et lapsed ja nende vanemad ei kannataks.
Kindlasti aitaks isapalk tasakaalustada meeste ja naiste rolli ühiskonnas. Teiste riikide kogemus on näidanud, et see mõjub hästi ka peresuhetele, pereelu kvaliteedile ja motiveerib peresid rohkem lapsi saama.
Selleks, et midagi muutuks perekonnas ja laiemalt ühiskonnas, on oluline, et isad võtaksid üksinda vastutust nii lapse kui ka kodutööde eest ja seda pikema aja jooksul. Rahvusvaheline praktika on näidanud, et läbimurre tuleb siis, kui mingi osa vanemahüvitisest on isadele määratud ja ta jääb lihtsalt toetusest ilma, kui seda ei kasuta. Väga vähesed loobuvad sellisel juhul.
Perekondadele, kus lapsi kasvatab mingil põhjusel ainult üks vanem, tehakse üldjuhul erandeid. Nemad ei pea kannatama sellepärast, et ühte vanemat lihtsalt ei ole.

LINNAR VIIK: peale kasvanud põlvkond mehi kannab uut väärtusruumi
Eestis on peale kasvanud uue väärtusruumi kandvate meeste põlvkond. Need noored isad, keda ma tänaval näen pilgutavad vandeseltslaslikult silma: nad on uhked, et saavad olla koos oma lastega.
Ma leian, et lapse esimese eluaasta jooksul mõlema vanema koos lapsega veedetud aeg on see, mis kindlasti tihendab nii isa ja lapse kui ka perekonna kui terviku suhteid.
Oma unistustes olen olnud natuke radikaalsem. Ma unistan sellest, et viie aasta pärast oleks 80 protsendil juhtudest, kus perre sünnivad lapsed, veedaksid isad vähemasti kolm kuud lapse esimesest eluaastast koos lapsega.
See algatus, mis kohustaks isal välja võtma osa puhkusest, on kindlasti positiivse eesmärgiga diskrimineerimine. Teisisõnu perele peale pannakse kohustus, sest muidu jäädakse sellest rahast ilma. Selles kontekstis tähendab positiivne seda, et ettevõtmine on üllast eesmärgist kantud ning diskrimineerimine seda, et vähendatakse inimese valikuvabadust.

EIKI NESTOR: vanemate ja laste suhted ei seisne ainult armastuses
Paraku on elu selline, et ka vanemate ja laste suhted ei seisne ainult armastuses. Inimestel on oma praktilised mured: palk vajab teenimist, liisingud maksmist. Minumeelest on see normaalne, et seaduste tasemel sellele reageeritakse ning antakse lapsevanematele vanemapalka.
Isapalga idees iseenesest ei ole mitte midagi uut. Seda kasutatakse ka mujal maailmas ning väidetavalt on see väga hästi töötanud.
Koalitsiooniläbirääkimistel tuli nentida, et erinevatel erakondadel on perepoliitikast erinevad nägemused. Kõnelustel leppisime kokku, et Eestis hakatakse isade rolli väärtustamiseks maksma ema raseduse ajal, või kuni kaks kuud peale sünnitamist, 14 päeva jooksul täiendavat hüvitist mehe palga alusel analooglselt vanemahüvitise põhimõttega.
- kommentaar on kirjutatud Mariona Pajumetsa ja Triin Roosalu artiklile "Isadele isakuu" -

MARION PAJUMETS, TRIIN ROOSALU: Isadele isakuu
Rõõm oli kuulda sotsiaalministri otsusest, et riik hakkab naiste rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal kindlustama meestele võimalust pühenduda kaheks nädalaks perele.
Teoreetiliselt oli isadel ju ennegi see õigus, aga paljude perede eelarve ei kannatanud välja, et mees teenib päevas 66 krooni miinus maksud. Kui värsked isad jäidki perele toeks, siis riigi perepoliitikast hoolimata, mitte tänu sellele. Nüüd on valitud uus suund, mille üle oleme töötavate emadena väga õnnelikud.
Lastel on õigus isale
Nagu Eesti nüüd, on ka paljud heaoluriigid alustanud vanemate võrdset väärtustamist sellest, et emale-isale ja vastsündinutele kindlustatakse võimalus üheskoos uude eluetappi sisse elada. See esimene samm peegeldab riigi loobumist konservatiivsest seisukohast, et emad on esmajärgulised ja isad alles teisejärgulised lapsevanemad, emade "lisakäed". Isade kui vanemate tõstmine emade kõrvale tähendab, et riik võtab enda kanda osa pereisade traditsioonilisest leivateenimisvastutusest ja lammutab niimoodi tööedu külge konstrueeritud konservatiivset mehemalli. Pikemas perspektiivis laieneb maskuliinse edu mõiste selle tulemusel ka väljapoole tööelu sfääri ja hakkab sisaldama pehmemaid väärtusi, näiteks lähedust oma lastega ning rahulolu nende vajaduste mõistmisest ja rahuldamisest.

KRISTIINA OJULAND: Moodne sõda ja tema relvad
Eesti on 21. sajandil esimene riik, kelle vastu on alustatud sõda, milles relvadena kasutatakse uusimaid tehnoloogilisi lahendusi.
Pean silmas küberrünnakuid, aga ka Eestis elavatele inimestele suunatud vaenulikku propagandat. Mitte ainult meie ees Eestis ei seisa küsimus, kuidas reageerida ja mida konkreetselt teha. See on kõigi meie partnerite küsimus nii Euroopa Liidus, NATO-s kui ka USA-s.
Tõsi, me oleme saanud oma sõpradelt väga selge ja tugeva toetuse. Aga need toetusavaldused ei ole Eesti-vastaseid rünnakuid peatanud. NATO-s oli senini vaid teoreetiliselt räägitud küberrünnakutest, peamiselt eeldati seda terroristlikelt äärmusorganisatsioonidelt mõne suurriigi vastu. Nüüd oleme silmitsi tõsiasjaga, et rünnatakse demokraatlikku väikeriiki ja ründajaks on EL-i ja NATO partner Venemaa.

RAIVO PALMARU: telekanalite levikut ei tohiks poliitilistel põhjustel piirata
Poliitilistel põhjustel ei tohiks telekanalite levikut kindlasti piirata. Ainus võim, kes seda sorti otsuseid saaks vastu võtta on kohus.
Mis puudutab arutlusi selle üle, kas Eestisse peaks tulema kogu maailmas nähtav venekeelne telekanal, siis ma ei arva, et meie riigi huvides oleks olla platvorm ning pidevalt Venemaaga tüli norida.
Me peaksime ajama enda asja, mitte teiste oma. Kui keegi tahab sellist kanalit teha, siis palun väga, aga parem oleks kui see Eestis ei paikneks. Venemaa on kus ta on ja sinna ta ka jääb. Meie huvides on ikkagi normaalsed riikidevahelised suhted.
Minu ideaalis peaks Eesti käituma nagu Hong-Kong või Singapur ning mitte igal sammul end idanaabriga vastandama.
- kommentaar on kirjutatud Kristiina Ojulandi artiklile "Moodne sõda ja tema relvad" -

IVAN MAKAROV: probleeme on ka kohaliku vene meediaga
Tuleb Kristiina Ojulandile au anda: tema seisukoht on siiras, põhjendatud ja selle väljaütlemine nõuab ka kodanikujulgust.
On ju reaktsioon kohalikes venekeelsetes massiteabevahendites väga vihane ja ka venekeelse Delfi foorumites on Kristiina pälvinud massiliselt ähvardusi ja kohati isegi selle portaali kohta uskumatult perversseid solvanguid.
Siit ka vastus: kui me ei suuda kindlustada isegi seda, et meie enda massiteabevahendid täidaksid elementaarseid reegleid - et ässitavaid kuulujutte, laimu ja isikute- ning riikluse ja rahvuste vastu suunatud üleskutseid ning solvanguid ei avaldataks - kuidas me suudame siis reguleerida väljastpoolt tulevat vihkamislainet?
Venemaal on praegu nii palju "vaenlasi", et vene telekanalid ei saa kogu oma eetriaega pühendada vaid Eesti mustamisele, seda tööd tehakse palju tõhusamalt ja päevast päeva meie riigisisestes massiteabevahendites.

TARMU TAMMERK: Ojulandi ettepanekust õhkub poliitilisust
Idee lõpetada mõnede Venemaa telekanalite levik Eestis ei ole mõistlik. Vaenu õhutavate materjalide ja valede puhul tuleks konkreetsete etteheidetega pöörduda patustava telekanali poole.
Üldisemalt saaks teema üles võtta diplomaatilises otsesuhtluses Venemaaga. Teema on väärt tõstatmist ka rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.
Eesti ajakirjanikud on viimastel nädalatel näinud, kuidas mõned meie Venemaa kolleegid jämedalt ajakirjanduseetikat rikuvad. Näiteks seistes Mustvees telekaamera ees ja hingeldades rääkida, kuidas see väike linnake pole elu sees nii palju politsenikke näinud, kui nüüd Tallinnas tapetud noormehe matuste puhul. Samal ajal on terve Mustvee peal näha vaid kahte vormirõivais politseinikku. Aga politseinike rivi saab ju hiljem Tallinnas tehtud kaadritest juurde monteerida…
Ojulandi ettepanekul on praegu juures poliitilise punktivõidu võtmise maik: "Ära karda, eestlane! Me kaitseme Eestit infosõjas!".

The Guardian: Küberrünnakud - tõsine mure
Kolm nädalat kestnud Eesti-vastased küberrünnakud on tekitanud lääneriikides tõsist muret, kirjutas Briti ajaleht.
NATO uurib palavikuliselt esimest teadaolevat riigivastast rünnakulainet ja selle tagajärgi. Allianss lähetas Tallinna mitmed oma parimad küberterrorismi vastase tegevuse asjatundjad, et aidata eestlastel tugevdada elektroonilisi turvasüsteeme.
"Ma ei näita näpuga, kuid seda [rünnakut] ei korraldanud üksikud inimesed, vaid märgid viitavad organiseeritusele," lausus üks NATO Brüsseli peakorteri ametnik. "Eestlased pole selle probleemiga üksi. See on tõsine teema terve alliansi jaoks."
Euroopa liidrid tõstatavad enneolematu ulatusega küberrünnakute teema reedel Samaras algaval tippkohtumisel Venemaaga. Samal ajal on Euroopa Liidu ja NATO ametnikud jäänud ettevaatlikuks ning hoidunud Moskvat otse süüdistamast.

REPLIIK: No võtke näiteks Tartu…
"No võtke näiteks Tartu - väike puust linn. No võtke näiteks Tartu - nii-öelda linn," laulis Jäääär 1998. aastal Tartule väga iseloomulikus ja linnale justkui mitteametlikuks hümniks kujunenud laulus. Kümmekond aastat hiljem on Tartusse ehitatud sealauta meenutav plekist bussijaam, rahvasuus Tallinna ülikooliks ristitud kolekaubamaja ning nagu tänasest lehest võib lugeda, plaanitakse Vanemuise kontserdimaja kõrvale püsti panna spaahotell, mis pealegi plaanide järgi ühendatakse õhutunneli kaudu teatriga (Tallinnas rikkus samasugune õhutunnel ehk "Viru vorst" Kaubamaja elegantse fassaadi täielikult). Seetõttu tuleks Jäääärel oma laulusõnu pisut uuendada. "No võtke näiteks Tartu - väike betoonist, klaasist ja plekist linn. No võtke näiteks Tartu - nii-öelda linn."

JUHTKIRI: Kelle oma on loodus? 
Pärnumaal Häädemeestel tuli mereäärse Lepanina hotelli omanikul vajadus hotelliesist kallast kindlustada. Kaldakindlustuseks teadupärast sobivad kivid ülihästi. Kive aga vedeleb Lääne-Eestis kivistel mererandadel lademetes - ole ainult mees ja korja üles!
Võib ette kujutada, et umbes nii mõtles Jaak Valge, kes saatis päise päeva ajal kopa ja veoauto mereranda otse vette, kus need siis 570 meetri ulatuses rannikut rikkusid. Arvestades, et mees oma vägitegusid kuidagi varjata ei püüdnud - kogu rüüstetöö käis päise päeva ajal -, võib arvata, et teda võisid isegi üllatada keskkonnainspektorid, kes asja politseile menetleda andsid.
Mis on siis maas vedelevate kivide üleskorjamises nii taunimisväärset? On selge, et hotelliomanik rikkus era-omandi puutumatuse põhimõtet, sest ta kaevas kive tosinalt naaberkrundilt nende omanikelt luba küsimata. Samuti on see maapõue seaduse rikkumine, sest kaevandamiseks on vaja luba, rääkimata sellest, et kaevamine käis ilma loata mereäärses ehituskeeluvööndis. Võib arvata, et vastavad asutused menetlevad asja seaduste kohaselt ja mõistavad kahjusumma tekitajalt välja. Kahjuks ei saa raha eest taastada looduslikku kiviranda.

Andrei Filatov: olen hämmingus
Eesti kodakondsusest ilma jäänud Vene ärimees Andrei Filatovi sõnul on täna avalikustatud KAPO aastaraamatus üldsuseni jõudnud väited, mis on nii tema kui ka paljud tema sõbrad hämmingusse viinud.
Oma avalduses lükkab Severstaltransi juht ümber väited, nagu oleks ta tegutsenud poliitiliste ambitsioonide ajendil.
"Ma ei tegele poliitikaga Venemaal; Eestis ega teistes riikides. Olen seda varem korduvalt oma avalikes pöördumistes rõhutanud," teatas ta Severstaltrans Grupi pressiesindaja vahendusel.
"Teiseks, ma ei ole kunagi toetanud kellegi poliitilisi ambitsioone ega propagandamaterjalide avaldamist, mis kutsuvad üles rahvustevahelisele vaenule ja põhiseadusliku korra kahjustamisele," lisas ta.
Samuti lükkas ta ümber väite, nagu oleks ta olnud dokumentaalfilmi "Eesti - ajaloo risttee" loomise innustajaks ja algatajaks, autoriks ega toimetajaks.

Video: autokool väljastas tõendeid ilma kursuseid korraldamata
Autokooli õpilaste seletuskirjadest selgub, et Rakveres asuv autokool väljastas lõppastme koolituse tõendeid ilma kursusi tegemata.
Autoregistri keskus lubas kooli suhtes tõsiseid sanktsioone rakendada, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: Pihl: politsei peaks juhiloa äravõtmisega sagedamini karistama
Siseminister Jüri Pihl teatas täna, et politsei on olnud liikluseeskirja rikkujatele karistuste määramisel liiga leebe ning leidis, et politsei peaks rohkem juhilube ära võtma.
Siseminister Pihl soovitab liikluspolitseil lahtise turvavööga sõitjate ja kihutajate karistuseks sagedamini kasutada juhiloa äravõtmist, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: Zarenkovi Konstitutsioonipartei on Moskva poolt juhitav
Kaitsepolitsei kinnitusel on Anderi Zarenkovi juhitav Konstitutsioonierakond Moskva kavandatud õõnestusprojekt.
Kaitsepolitsei teatas ametlikult, et eelmisel aastal Eestis loodud Konstitutsioonierakond on Venemaalt kavandatud ja juhitud õõnestusprojekt.
Erakonna juht Andrei Zarenkov TV3 Seitsmestele uudistele antud intervjuus KAPO teateid ei kinnita.

Video: Viljandi politsei uurib enneolematut jõhkrutsemist Puiatu erikoolis
Viljandi politsei algatas Puiatu erikooli direktori saadetud materjalide põhjal kriminaalmenetluse, mille keskmes on Puiatu erikoolis filmitud julmad
Näidatavad kaadrid ei ole mõeldud lastele, vahendavad Seitsmesed uudised.

Balti riikide välisministrid arutasid Siguldas energiapoliitikat
Täna Lätis Siguldas Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu ühiskonverentsi raames kohtunud Balti riikide välisministrid rääkisid kohtumisel energiapoliitikast, sealhulgas Balti riikide energiaühendustest, Vene-Saksa gaasijuhtmest ning ka tuumajaama rajamisest Leetu.
Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Artis Pabriks ja Leedu kolleegi Petras Vaitiekunas jõudsid järeldusele, et enne otsuste tegemist Vene-Saksa gaasijuhtme ehitamiseks on vaja põhjalikult hinnata kõiki keskkonnamõjusid ja kaaluda võimalikke alternatiive, teatas välisministeerium.
Paet juhtis tähelepanu sellele, et hetkel esitatud ajakava raames on keskkonnamõjude hindamist võimatu vajaliku põhjalikkusega läbi viia. "Läänemere keskkond on eriti tundlik mereala," toonitas minister. "Planeeritava gaasijuhtme rajamisel tuleb seda kindlasti arvesse võtta," lisas ta.
Uuest Leedu tuumajaamast rääkides toetasid kolme riigi välisministrid Poola osalust projektis. "Näeme Poola osaluses olulist lisaväärtust, mis aitab kaasa Leedu-Poola elektriühenduse rajamisele," ütles Paet. Ta lisas, et Leedu-Poola elektriühendus peab toimima avatud juurdepääsu põhimõttel.

Tõnismäele oli maetud üks naine ja üksteist meest
Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroo on tänaseks lõpetanud säilmete uurimise ning teatas, et Tõnismäelt leitud 12 täiskasvanud isikute DNA-analüüsi alusel kuuluvad ühed säilmed naissoost ja 11 säilmed meessoost isikule. Kõik 12 isikut on maetud ühel ajal.
Maetute asendi ja hauamanuste võrdlemine olemasoleva ajaloolise fotomaterjaliga võimaldab pidada Tõnismäel ekshumeeritud säilmeid identseteks 1945. aastal sealsamas maetutega, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.
"Seega on olemas piisav alus eeldada, et Tõnismäele maetud isikud kuulusid nende, Välisministeeriumi tellimusel 2006. aastal valminud ajaloolise õiendi andmetel 1945. aastal Tõnismäele maetud 12 isiku hulka, kelle kohta on samas õiendis ära toodud 14 enimtõenäolist nime," lisas pressiesindaja.
Vene Föderatsiooni suursaatkonnale Tallinnas on üle antud kõigi 12 isiku DNA profiilid.
Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroole ei ole tänaks laekunud ühtegi tuvastamise soovi võimalikelt omastelt Eestis. Välisministeerium on palunud Vene Föderatsiooni saatkonnal informeerida Eesti poolt võimalikest lähisugulastest Venemaal hiljemalt 7. juuniks.

Estonia tänab vandaale ohjanud politseinikke tasuta piletitega
Politseinikud, kes aitasid korda luua märuliööl Tallinna kesklinnas, eelkõige Estonia teatri- ja kontserdimaja piirkonnas, saavad tänutäheks vaadata tasuta tänast ooperiõhtut ja homset balletietendust.
Põhja politseiprefektuuriga koostöös korraldataval teatriskäigul osaleb sadakond politseinikku.
Kuigi Estonia hoone sai vandaalide käe läbi kannatada, on rahvusooperi pere tänulik politseitöötajatele, kes aktiivse tegevusega suutsid 27. aprilli hilisõhtul jõhkrale purustamisele piiri panna ja vandaalid kiirelt teatrimajast eemale tõrjuda.
Tänutäheks võimaldab rahvusooper nendele politseinikele tasuta pileti 18. mai ooperiõhtule, kui etenduvad kaks ooperit - Mascagni "Talupoja au" ja Leoncavallo "Pajatsid", ning 19. mail lühiballettide õhtule "Armastuse ja kirega".

Tatari tänavalt leiti radioktiivne konteiner
Juhuslik mööduja leidis Tallinnas Tatari tänaval konteineri, mille ümbruses oli radiatsioonitase looduslikust mõnevõrra kõrgem.
Põhja-Eesti päästekeskuse teatel suundusid neljapäeval kell 12: 39 ajal Kesklinna komando päästjad Tatari tänavale, kus helistaja sõnul leiti kummaline konteiner.
Kohale kiirustanud päästjate dosiomeeter näitas tinast konteineri läheduses looduslikust kõrgemat radiatsioonifooni. Sama kinnitas ka kohale kutsutud kriisireguleerimise büroo töötaja, kelle sõnul oli kinnise konteineri ümbruses radiatsiooni tase looduslikust mõnevõrra kõrgem.
Seejuures kaugemal kui üks meeter konteinerist kõrgenenud radiatsioon puudus. Konteineri avamisel leiti sealt 6-sentimeetrise diameetriga metallketas. Avatud konteineri juures mõõdeti kiirgusfooniks 100 mikrosiivertit.

Savisaar ei kavatse internetis antud allkirjade pärast tagasi astuda
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ei kavatse ta Eesti rahvusliku liikumise poolt internetis kogutud häälte pärast tagasi astuda.
"Minu valijad on need inimesed, kes möödunud riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel hääletasid Keskerakonna poolt ning neid on ikka enam kui nüüd internetis antud vastuhääli. Valimistel saadud häältega olengi mina Tallinna linnapea ja Keskerakonna fraktsioon seisab kindlalt nii riigikogus kui ka Tallinna linnavolikogus," ütles Savisaar.
Savisaare sõnul näitavad ka viimased küsitlused, et Keskerakonna toetajad on endiselt nendega.
Tagasi Tallinna linnapea astuda ei kavatse, kuna tema sõnul otsustatakse selline asi ikkagi valimistel.
Siiski ütleb linnapea, et ei jäta kogutud allkirju tähelepanuta ja tal tuleb teha tööd, et paista nende inimeste silmis usaldusväärsena.

Kapo: Kreml tahtis Filatovist Eesti venelaste liidrit teha
Kaitsepolitsei hinnangul oli Vene transiidiärimehele Andrei Filatovile Eesti kodakondsuse taotlemise taga tegelikult Kremli soov teha temast mitte-eestlaste jaoks rikas ja mõjuvõimas liider Eestis.
"Filatovi juhtumi näol on tegemist suurejoonelise klassikalise mõjutustegevusega, mille koostisosadeks on populistlike ettevõtmiste rahastamine, kindlatele poliitikutele panustamine, suhtekorraldajatelt populaarsuse ostmine ning Eesti ajakirjanduses samaaegsete "positiivsete" intervjuude ja peibutavate libauudiste (autotehaste ja muude ettevõtete avamised) avaldamine."
Teadupärast esitas ettepaneku anda Filatovile Eesti kodakondsus tollane majandus- ja kommunikatsiooniminister, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Pärast seda kui tuli avalikuks, et Filatov on rahastanud ka Eesti-vastast propagandafilmi, otsustas valitsus Filatovile Eesti kodakondsust mitte anda.

Kapo: Inimõiguste Teabekeskus on Vene propaganda tööriist
Kaitsepolitsei andmeid kasutab Venemaa Eesti mustamiseks ka mitmeid Eestis tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone - konkreetselt tuuakse aastaraamatus välja Inimõiguste Teabekeskus.
"Nii näiteks on mitmeid aastaid olnud üheks "teaduslike uuringute" läbiviijaks MTÜ Inimõiguste Teabekeskus (www.lichr.ee), mida Venemaa välisministeerium finantseerib nii otse kui ka fondi "Euroregioon Livonia" kaudu. Samuti annavad keskuse tegevuses osalevatele erihariduseta "objektiivsetele teadlastele" otseseid juhtnööre Venemaa diplomaadid," kirjutatakse Kapo aastaraamatus.
Lisaks on Kaitsepolitsei hinnangul iseloomulik olukord, kus MTÜ Inimõiguste Teabekeskus liikmetest pooled kuuluvad äärmusliku ideoloogiaga Konstitutsioonierakonda, mis on olnud üks keskseid organisatsioone Eesti rahvusvahelise maine alusetus mustamises.

Kapo: Eestis tõstab paremäärmuslaste kõrval pead vasakradikaalsus
Kaitsepolitsei hinnangul aktiviseerus Eestis 2006. aastal ka klassikaline vasakäärmuslus. Kõrgendatud huvi nende vastu tingib eriti välisriikide kogemus, kus antifašistlik liikumine ehk "ANTIFA" on olnud küllaltki vägivaldne.
Täna avaldatud kaitsepolitsei aastaraamat pöörab tähelepanu kasvavatele vasakäärmuslaste gruppidele, kes astuvad vastu niinimetatud skinheadide ettevõtmistele. "Kuigi seni on kõik jäänud vaid kergemate avaliku korra rikkumiste tasemele, võib vastastikune kättemaksuõhkkond tekitada uusi ühiskonnaohtlikumaid konflikte," on kirjutatud raamatus.
Aastaraamat eristab Vene vasakäärmusliku ideoloogia ja muus maailmas tuntud üleilmastumisega seotud mõttevoolud.
Kaitsepolitsei hinnangul seisneb Vene antifašistliku liikumise taga peamiselt Andrei Zarenkovi juhitav Antifašistlik Komitee. "Selle tegevuses esineb klassikalisest vasakäärmuslusest erinev poliitiline nüanss, kus skinheadide levikule erilist tähelepanu ei pöörata. Nende tegevust ja avaldusi võrreldes võib kergesti tuvastada, et suurem osa sellest vastab Venemaa välispoliitilisele vajadusele," selgitab Kapo nende erisust traditsioonilisest vasakäärmuslusest ja paigutab nad selgelt pigem pronkssõduri konflikti konteksti.

Kapo: konstitutsioonipartei on Eesti vastane õõnestusprojekt
Kaitsepolitseile valmistab sisejulgeoleku tagamisel suurimat peavalu "äärmusliku ideoloogiaga ja ekstremistist juhiga Konstitutsioonierakond".
Täna meediale tutvustatud Kaitsepolitsei aastaraamatust selgub, et pronkssõduri konflikti ajal püüdsid äärmuslikud vene poliitikud, eesotsas konstitutsioonierakonna juhi Andrei Zarenkoviga, mitmesuguste võtetega kaasata ja kasutada venekeelseid noori oma ideoloogia propageerimisse.
2006. aastal paljastas KAPO korduvalt Venemaa riigitruude marurahvuslike organisatsioonide katseid importida Eestisse nii oma tegevusmeetodeid. "Eeskätt üritati Moskvas Eesti suursaatkonna ees märatsenud vene noori turistidena üle piiri vedada," seisab raamatus.
Kapo hinnangul püüdis Konstitutsioonipartei konflikti ajal aktiivselt ära kasutada venekeelse elanikkonna rahvaliikumisele pretendeerinud Öise Vahtkonna seltskonda, kuna parteil endal püsivam jalgealune puudub.

Tartumaal sai liiklusõnnetuses kolm last viga
Täna hommikul juhtus Tartumaal raske liiklusõnnetus, milles sai viga neli inimest, kellest kolm olid lapsed.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja teatel juhtus õnnetus kella 8 ajal Rõngu vallas Sangla-Rõngu tee 16. kilomeetril, kus sõiduauto VW Passat, mida juhtis Endel (1937), ei andnud teed sõidueesõigusega sõidukile SCANIA.
Liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastada VW juht, esiistmel sõitnud 12-aastane tüdruk ning tagaistmel viibinud 10-aastane poiss ja kaheaastane poiss, kes kõik toimetati TÜ Kliinikumi uuringutele.
Kõigi nelja täpsemad vigastused on selgitamisel.

Tallinnas on abipolitseinike arv kahekordistunud
Pärast 26. ja 27. aprillil toimunud rahutusi on Tallinnas abipolitseinike arv peaaegu kahekordistunud.
"Põhja prefektuuri abipolitseinike formeeringutesse kuulus enne aprillikuiseid sündmusi 396 abipolitseinikku. Tänaseks on see arv pea kahekordistunud," teatas prefektuuri pressiesindaja.
Abipolitseinike tunnustamiseks korraldab prefektuur täna neile Eesti Draamateatris tänuaktus.
Põhja politseiprefekt Raivo Küüdi sõnul väärib tunnustust abipolitseinike roll tavapolitsei töös ning nende panus turvatunde loomisesse Harjumaal.
"Aktusel täname vabatahtlikke nende töö ja initsiatiivi eest avaliku korra ja turvalisuse tagamisel," ütles Küüt. "Täname ja tunnustame kõiki abipolitseinikke - neid, kes on juba aastaid meiega koos tööd teinud ja ka neid, kes alles hiljuti abipolitsei ridadesse astunud. Inimeste oma initsiatiiv avaliku korra tagamisel on oluline ning pean sügavalt lugu neist, kes ohverdavad oma vaba aega meie kõigi turvatunde heaks."

Pihl: politsei peab karmistama liiklusrikkumiste karistusi
Siseminister Jüri Pihl tegi pärast liiklusõnnetuste statistika analüüsimist otsuse, et liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamiseks tuleb alustada politsei jõulisest reageerimisest.
"Liiklusõnnetustes hukkunute arv näitab kasvutendentsi. Kui eelmise aasta esimese viie kuuga oli liikluses hukkunuid 51, siis käesoleval aastal on juba tänaseks see arv tõusnud 61 inimeseni. Sellisele surmarallile peab politsei jõuliselt reageerima," ütles siseminister Jüri Pihl.
Peamised liiklusõnnetuses hukkumise põhjused on liiga suur kiirus ning kinnitamata turvavöö.
"Politsei on olnud liikluseeskirjade ränkade rikkujate karistamisel liiga leebe. Trahvide kirjutamisel ei ole kasutatud pooltki seaduses ette nähtud piiridest ja see ei ole õigustatud," ütles Pihl.
"Tänasest ootan politseilt jõulisemat liiklusjärelevalvet ning suurte kiiruseületajate puhul, kellel on autos kinnitamata turvavööga sõitjaid, tuleb lisakaristusena kasutada juhtimisõiguse ajutist peatamist."

Nädalavahetuse ilm tuleb soe ja päikseline
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel tuleb nädalavahetusel kuni 22 kraadi sooja ning ilm on valdavalt kuiv.
Laupäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Päeval puhul edela- ja lõunatuul 6-11, saartel kuni 14 m/s. Sooja tuleb 11-22 kraadi.
Pühapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Öösel sajab kohati hoovihma, on äikest. Puhub edelatuul 6-12 m/s. Sooja on oodata sarnaselt laupäevale 11-22 kraadi.
Ilm ei muutu palju ka esmaspäeval, kui on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Sooja on oodata 11-21 kraadi.
Teisipäev on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib vihma sadada. Öösel puhub nõrk muutlik, päeval mõõdukas idakaare tuul. Päevane temperatuur jääb 15-21 soojakraadi vahele.

Aprillis oli iive negatiivne
Aprillis registreeriti 1294 lapse sünd ja 1464 inimese surm.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil koostati aprillis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1294 sünniakti, nendest 666 poisslastele ja 628 tütarlastele. Aprillis registreeriti 29 paari kaksikuid, neist kümme paari poisse, kümme paari tüdrukuid ja üheksa segapaari.
Populaarsemad aprillis poistele pandud eesnimed olid Mattias/ Matthias, Markus/ Marcus, Kaspar, Rasmus, Aleksander/ Aleksandr, Artjom, Robert, Robin, Nikita.
Tütarlastele anti sagedamini nimeks Marta, Elisabet/ Elisabeth, Anastasia/ Anastasija/, Laura, Lisete/ Lisett, Annabel, Grete, Kristiina/ Kristina.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna aprilli statistika järgi on Tallinnas registreeritud 515 lapse sünd, Tartumaal 152, Harjumaal 130, Ida-Virumaal 103, Pärnumaal 85, Lääne-Virumaal 63, Raplamaal 41, Viljandimaal 40, Põlvamaal 28, Saaremaal 28, Järvamaal 27, Võrumaal 24, Jõgevamaal 19, Valgamaal 18, Läänemaal 13 ja Hiiumaal kaheksa lapse sünd. Surnult sündis üheksa last.

Kalevi meediafirma juhiks asub Oliver Kruuda
AS Kalev asutas tütarettevõtte Kalev Meedia, mis võtab üle AS-i Kalev kontserni kuuluvate meediaettevõtjate funktsioonid. Uue firma juhiks saab Oliver Kruuda.
Ettevõte teatas börsile, et uus tütarfirma kuulub 100-protsendiliselt Kalevile ning selle juhatajaks saab Oliver Kruuda.
Asutatud AS Kalev Meedia Kalevi meedia valdkonna tütarettevõtja, mis koondab kirjastustegevuse juhtimise ja arendamise.
AS Kalev Meedia võtab üleAS-i Inreko Press ja OÜ Olliwood poolt välja antavad kirjastusväljaanded Ärielu, Sporditäht, Just, Basket ja Muumi. Uude tütarettevõtjasse tuuakse ka tulevikus omandatavad või arendatavad meediatooted.
Ettevõtte nõukogu liikmeteks on AS Kalev turundusdirektor Alar Pink, AS-is Kalev strateegia ja organisatsiooni arengu direktor Andres Rannamäe ning AS-i Kalev õigusteeninduse juht Allan Viirma.

Paet tänas Läti välisministrit Eesti toetamise eest
Neljapäeva hilisõhtul kohtus välisminister Urmas Paet Siguldas Läti kolleegi Artis Pabriksiga, kõne all olid kahepoolsed suhted, energeetika küsimused ja Venemaa temaatika.
Välisminister Urmas Paet tänas Lätit tugeva toetuse ja mõistmise eest ning andis kolleegile ülevaate viimaste sündmustega seotud arengutest Eestis.
"Läti tugevad toetusavaldused ja solidaarsus toob meid teineteisele veelgi lähemale," kinnitas Paet. Eesti välisminister tervitas Läti Seimi otsust ratifitseerida Läti-Vene piirilepe ning avaldas lootust, et ka Vene pool selle peatselt ratifitseerib, mis on vajalik kõnealuse lepingu jõustumiseks.
Kahepoolsetest suhetest rääkides leidsid pooled veel, et Eesti ja Läti vahel on tarvilik sõlmida päästetööde ning otsingute leping. Arutati ka Riia Eesti Keskkooli renoveerimisega seonduvaid küsimusi ning Läti välisminister Pabriksi avaldas valmisolekut kooli toetada.

Vanast aiamajast leiti mehe laip
Neljapäeva hommikupoolikul leiti Viljandi linnas Riia mnt endise turvakodu taga asuvast vanast aiamajast vanema mehe surnukeha.
Viljandi politseiosakonna pressiesindaja teatel on mehe isik kindlaks tehtud, kuid surma põhjus ja juhtunu üksikasjad on väljaselgitamisel.

Padar: aktsiisitõus aitab minna üle eurole 2011. aastal
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et valitsuse kavandatud aktsiisitõus 2008. aasta alguses on arukas samm, mille lõppresultaadina peaks olema võimalik 2011. aastal kasutusele võtta euro.
"Makroökonoomiliselt, suure majanduse seisukohalt on väga mõistlik need maksud tuua nelja-aastase perioodi algusesse kokku, et Eestis finants-majanduslik olukord stabiliseeruks aastaks 2010-2011, kui me siis vastame nendele kriteeriumidele, millega on võimalik, et Eestist saab eurotsooni liige," ütles Padar ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
"Inimesed saavad nelja aasta perspektiivis selgelt rohkem kätte. Me oleme lihtsalt toonud teatud maksude tõstmise nelja-aastase perioodi esimesse aastasse," selgitas Padar valitsuse lähenemist aktsiiside tõstmisesse ning avaldas lootust, et ka maksumaksja saab aru valitsuse headest ja õigetest kavatsustest, vahendab ETV24.

Venemaa telekanalid jäävad alles
Kultuuriministeerium on viimastel päevadel vaigistanud vene kogukonna hirme, mis tekkisid seoses kuuldusega, et Eesti riik keelab oma territooriumil Venemaa telekanalite näitamise.
"Praegu pole plaanis Vene telekanaleid välja raiuda. Pole onusid, kes kääridega mingeid kanaleid läbi lõikavad," rahustas kultuuriministeeriumi meediaosakonna juhataja Peeter Sookruus, kirjutab tänane Postimees.
Ta tunnistas, et ministeerium on saanud arvukalt telefonikõnesid inimestelt, kes muretsevad Vene telekanalite keelamise pärast.

Võru linn keelas kooli juures mängupõrgu avamise
Võru linnavalitsus ei lubanud OÜ-l Cityclub avada Maxima kaubakeskuses kasiinot, sest see asuks koolile liiga lähedal ja oleks ühe katuse all kauplusega, kus käivad ka alaealised. Seaduslikku alust loa andmisest keelduda linnal pole.
Linnapea Kersti Kõosaare sõnul oli ajendiks Kreutzwaldi gümnaasiumist laekunud 56 allkirjaga avaldus, milles pedagoogid väljendasid vastuseisu kasiino avamisele koolist kõigest sadakonna meetri kaugusel, kirjutab Võrumaa Teataja.
Kõosaare sõnul arutasid küsimust volikogu kolm komisjoni ning nii majandus-, haridus- kui ka kultuurikomisjon leidsid, et kasiino koht ei ole Maxima keskuses.
"Ega me ole kasiino vastu," sõnas Kõosaar. Selle avamine Maxima hoones aga tähendaks, et kasiino asuks otsapidi tulevases hariduslinnakus. Kasiinosse pääseb küll alates 21. eluaastast, aga poes käies sattunuks noored ahvatlevatele mänguautomaatidele liiga lähedale.

Malaislasi karistati võltsitud passidega Eestisse tuleku eest
Narvas karistati kaht võltsitud passiga Eestisse tulnud malaislast. Nende kaaslanna passi ametlikult võltsituks ei tunnistatud. Kõik kolm saadeti riigist välja.
Viru ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ringkonnaprokurör Irina Karo sõnul arvas piirivalve dokumentide spetsialist, et passid võivad tõepoolest võltsitud olla. Hiljem leidis kahtlus meeste, Kasavani ja Uthamarajani passide osas kinnitust. Rootsis asuvast saatkonnast teatati, et mainitud nimedele pole Malaisias passe välja antud, kirjutab Põhjarannik.
Meeste suhtes alustati kriminaalmenetlust võltsitud dokumentide kasutamise paragrahvi alusel. Praeguseks on see juba kokkuleppemenetlusega lõppenud ja kohtuotsus langetatud: mõlemat malaislast karistati nelja kuu pikkuse vangistusega, sama kaua olid nad kohtuotsust oodates vahi all. Alates 15. maist on Kasavan ja Uthamarajan interneeritute laagris Harkus. Kodakondsus- ja migratsiooniamet tegeleb nende Eestist väljasaatmise küsimusega.

Varas küsib riigilt oma pükse tagasi
Kohtus süüdimõistetud Narva varas nõuab riigilt tagasi oma dressipükse ja muid asju, mis kohtu arvates olid aga ostetud kuritegelikul teel saadud raha eest.
Mullu sügisel mõistis Viru maakohus mitmete varguste eest süüdi narvalase Kirilli ning karistas teda ühe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega. Mees kaebas selle otsuse edasi. Ta tunnistas ennast küll süüdi, kuid palus kergemat karistust ning seda, et talle tagastataks asitõenditena ära võetud dressipüksid, jooksujalatsid, mobiiltelefon, jope ja 425 krooni sularaha.
Ringkonnakohus kaebust ei rahuldanud, leides, et kõik need asjad on saadud kuritegelikul teel, mistõttu tuleb need tsiviilhagi ja kohtukulude katteks realiseerida, kirjutab Põhjarannik.

Porkuni järve lähistele kerkib peatselt privaatne elamurajoon
Maalilise Porkuni järve lähistele kerkib peagi uus elamurajoon. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta pisut ka piiri Väike-Maarja ja Tamsalu valla vahel.
Porkuni järve äärde Porkuni ja Kännuküla vahele planeeritav ala jagatakse 11 krundiks. Järvetalu kinnistule tuleb kolm väikeelamumaa krunti, neli maatulundus- ja väikeelamumaa, üks maatulundusmaa, kaks juurdepääsutee ja üks tootmismaa krunt, kirjutab Virumaa Teataja.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg suhtus jaatavalt väikese elamurajooni rajamisse looduskaunisse kohta. "Paik kodu rajamiseks maalilise järve lähedal, Porkuni-Aburi tee ääres on elamiseks kindlasti igati sobiv. Suured asulad pole kohast kaugel, ja samas on järve lähedal ning metsade keskel piisavalt privaatsust," kiitis kanti vallavanem.

Keskused mõjuvad inimestele magnetina
Samal ajal kui pealinn Tallinn on uue töö- ja elukoha otsijatele tugev magnet, tõmbavad väiksemate linnade ja külade elanikke maakonnakeskused. Nii kasvas Viljandi mullu peaaegu 600 sisserännanu võrra.
Viljandi maakonna iive oli möödunud aastal 310 võrra miinuses. Suri peaaegu poole rohkem inimesi kui sündis: vastavalt 805 ja 495. Tavaliselt jääb selle mitte kõige rõõmsama statistika valguses kahe silma vahele fakt, et käib väga tugev sisse-, sise- ja väljaränne, kirjutab Sakala.
Väljarändajate arvult on esikohal mõistagi suurim omavalitsus Viljandi linn 578 inimesega, kuid üllatuslikult järgneb talle Pärsti vald 209 inimesega.
Niisiis tõmbab maakonnakeskus pisemaid valdu ja linnu tühjaks ka Viljandimaal.
Mullused andmed näitavad, et Harju maakonda ja Tallinna lahkus Viljandimaalt 412 ning välismaale vaid 69 inimest. Viljandisse asus mullu elama 567 inimest ja väljastpoolt maakonda tulnuid oli nende hulgas umbes kolmandik.

Tartu ühistranspordi tulevik lõi kõikuma
GoBusi soovi tõttu suurendada ühistranspordi dotatsiooni on võimalik, et linnavalitsus või bussifirma katkestab ühistransporditeenuse osutamise lepingu ning linn asub otsima tartlastele uut vedajat.
Tartu abilinnapea Margus Hanson rääkis, et GoBus on linnale saatnud kirju, milles soovib suvist liiniveo mahtu võrreldes eelmiste suvedega vähendada ning palub linnal toetada GoBusi uute busside liisingu tagasimaksmist, kirjutab Tartu Postimees.
"Me oleme nendega lepingu sõlminud ja tahaksime sellest ka kinni pidada," märkis abilinnapea ja lisas, et niigi otsustas volikogu bussifirma survel äsja tõsta bussipiletite hinda.
Hanson ei välista, et kas linn või GoBus lõpetab 2005. aasta lõpus sõlmitud hankelepingu. Sel juhul peaks GoBus maksma linnale 10 miljonit krooni trahvi ning jätkama reisijate vedu kuue kuu jooksul, kuni uue vedaja leidmiseni.

Riik valmistub uueks Saaremaad katva internetivõrgu hankeks
Majandusministeerium kavatseb aasta teisel poolel algatada uued hanked, leidmaks internetiteenuse pakkujaid Saaremaal ja neis mandri-Eesti üksikutes piirkondades, kuhu ükski operaator ei ole seni jõudnud nõudluse väikese mahu pärast.
Kui suur võib Saaremaal olla hanke rahaline maht, ei osanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa hinnata. "Operaatorid ju ise ka pidevalt ehitavad ja võtavad kliente," nentis ta asjaolu, et 2005. aasta vajadus on tänaseks oluliselt muutunud, kirjutab Meie Maa.
Näiteks alustab juulist teenuse pakkumist Televõrgu AS, kes võitis endise NMT sagedusalade konkursi ja hakkab müüma mobiilinternetiteenust. "Tegemist on raadiolainetel põhineva internetiga üle 450 MHz raadiosageduse, mis tähendab, et pole vajalik otsenähtavus kliendiseadme ja raadiomasti vahel," ütles Televõrgu AS projektijuht Artur Teesalu.

Tartusse rajatakse 13-korruseline spaa
Vanemuise parkla kohale võib lähiaastail kerkida kõrgustesse pürgiv spaahotell.
Tartu linnavalitsus on viimastel kuudel saanud ridamisi eskiise ja kavandeid uute kõrghoonete rajamiseks, värskeima idee järgi soovib kinnisvaraarendaja Mart Avarmaa ehitada 13-korruselise spaa ja konverentsikeskusega hotelli Vanemuise teatri- ja kontserdimaja kõrval asuvale krundile.
Ettevõtja sõnul oleks tal juba praegu kehtiva detailplaneeringu kohaselt õigus alustada kaheksakorruselise ja 200 voodikohaga hotelli ehitust. "Kuid praegusel kujul poleks ettevõtmine ei mulle ega linnale kasulik," selgitas Avarmaa.
Kinnisvaraarendaja soovib praeguse parkla asemele rajada 13-korruselise hoone, kus asuksid konverentsikeskus, spaahotell ja parkimismaja 400-500 autole.

Eestit külastavale Jaapani keisrile laulab 3000-liikmeline koor
24. mail Eestisse saabuvat Jaapani keisripaari on kavas suurejooneliselt vastu võtta.
Järgmisel neljapäeval Eestisse ametlikule visiidile saabuvat Jaapani keisrit Akihitot ja keisrinnat Michikot tervitab lauluväljakul uhke kontserdiga üle saja koori.
Nii nagu eelmisel sügisel Eestit külastanud kuninganna Elizabeth II auks korraldatud kontsert ja rahvaga kohtumine, on nüüdki kavas kõrgeid külalisi rõõmustada Eesti koorilaulu traditsioonidega. Seekord on külaskäigu korraldajad valinud rohke rahvahulga ootuses ürituse toimumispaigaks lauluväljaku. See on ka koht, kus iga huviline saab Jaapani keisrit ning keisrinnat oma silmaga kaeda ja hea õnne korral nendega ka paar sõna vahetada. Välisministeeriumi kinnitusel ei teki keisriga suhtlemisel keeleprobleemi, sest tõlgid saadavad teda igal pool.

3000 last jooksis heategevusüritusel liikumisvõimetute toetuseks
Eile startis 2814 last Tallinnas, Tartus, Pärnus, Paides ja Toilas heategevuslikul teatejooksul, mille tulud ja annetused lähevad liikumisvõime kaotanud laste ravi toetuseks.
Jooks toimus viies vanusegrupis 5., 6., 7., 8. ja 9. klassi noortele. Iga kool või klubi võis välja panna piiramatul arvul kaheksaliikmelisi võistkondi, kellest vähemalt pooled pidid olema tüdrukud, ning iga jooksja läbis 200 meetri pikkuse distantsi.
Kokku võttis üritusest osa lapsi 94-st koolist üle Eesti. Kõige rohkem osalejaid oli Tartus, kus jooksis 891 õpilast. Tallinnas osales 646, Pärnus 744, Toilas 284 ja Paides 249 last. Loosiga sai Mehikoorma põhikooli mees-kond võimaluse joosta Norras samasugusel üritusel.

Pärnumaal hukkub kalurite võrkudes kümneid hülgeid
Looduskaitsjad leidsid eile pärastlõunal Valgerannast korraga kaheksa hülgekorjust.
Sel kevadel on alates jääminekust kuni tänaseni riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Pärnu-Viljandi regioonile teatatud 37 surnud hülgest, kellest 25 leiti viimase nädala jooksul. Kaheksa hülge surnukeha leiti alles eile pärastlõunal.
Hülgekorjused avastati rannajoonelt Reiust kuni Valgerannani. LKK seire ja teadustöö spetsialist Ivar Jüssi ütles, et suure tõenäosusega on tegu kalavõrkudesse uppunud hüljestega, kelle kalurid on sealt välja visanud. Hülgekorjused kogunevad just Valgeranna kanti, sest seal on tegemist lahesopiga.
LKK töötajad toimetavad avalikest kohtadest leitud surnud hülged karudele mõeldud sertifitseeritud söögiplatsidele.

Reps saatnuks ministeeriumi kollektiivselt suvepuhkusele
Isamaa ja Res Publica Liitu kuu-luv haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tühistas nädala alguses oma eelkäija Mailis Repsi korralduse saata ministeerium suvepuhkusele kollektiivkorras.
Juba enne kevadisi riigikogu valimisi teatas Reps ministeeriumi töötajatele, et sel aastal puhatakse kollektiivselt 9. juulist 29. juulini ning ülejääva kahenädalase puhkuseaja saavad töötajad valida oma soovi kohaselt.
Nädala alguses otsustas aga praegune minister Tõnis Lukas, et ministeeriumi kollektiivne suvepuhkus jääb ära. Lukase korralduse järgi peab ministeerium säilitama siiski töövõime ning kõigis ministeeriumi osakondades peab ka kavandatud kollektiivpuhkuse ajal mõni ametnik tööl olema.

Inimesed ei karda eestlaste ja venelaste suhete halvenemist
Viiendik vastajatest arvas, et aprillisündmuste tulemusel suhted koguni paranevad.
BNS-i tellimusel korraldatud Faktum & Ariko küsitlusele vastanute hinnang eestlaste ja venelaste edasistele suhetele Eestis pärast aprillisündmusi oli suhteliselt optimistlik.
39 protsenti vastanuid arvas, et toimunu ei mõjuta eestlaste ja venelaste suhteid Eestis ning need jäävad samasuguseks nagu varem. Ligikaudu viiendik ehk 19 protsenti oli arvamusel, et suhted koguni paranevad.
Negatiivselt oli meelestatud 29 protsenti vastanuid, kes arvasid, et eestlaste ja venelaste suhted tulevikus pigem halvenevad.
Eesti emakeelega vastajate seas leidis 36 protsenti, et kahe kogukonna suhted jäävad samaks, suhete paranemist ennustas viiendik küsitletuid. Suhete halvenemisse uskus 30 protsenti eestikeelseid vastajaid.

Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov paneb ameti maha
Rõtov lahkub ametikohalt septembris ja jätkab Äripäeva kirjastuse tegevjuhina.
Äripäeva pikaajaline peatoimetaja Igor Rõtov teatas eile, et paneb sügisest ameti maha. Tema järeltulijaks kandideerivad senised keskastmejuhid Aivar Hundimägi, Meelis Mandel ja Raimo Ülavere. Konkursi tulemused selguvad juuni alguses.
"Mina distantseerin ennast täielikult lehe juhtimisest," ütles Rõtov, vastates küsimusele, kas ta jääb edaspidi lehe juurde kui mentor või kui järelevaataja-kontrollija. "Mul on juba praegu tekkinud väga lai kohustuste ring. Olen töötanud peatoimetajana 15 aastat ega jaksa enam juhtida."
Rõtov jätkab kirjastuse tegevjuhina ning keskendub administratiivülesannetele ja rahvusvahelistele projektidele. Enda sõnul tegeleb ta juba praegu müügipoolega - Bonnieri Ukraina ning Ida-Euroopa projektidega -, samuti Äripäeva Kirjastuse muude ettevõtmistega, nagu käsiraamatute ja konverentside korraldamisega - need kohustused säilivad ka uues ametis.

Pärnumaa hotelliomanik hävitas pool kilomeetrit kivist mereranda
Teo eest võib meest oodata vabadusekaotus või kopsakas rahatrahv.
Pärnumaal Häädemeestel asuva Lepanina hotelli omanik rikkus jäädavalt enam kui poole kilomeetri ulatuses ilusat kiviranda, kui asus oma hotelli tormide eest kaitsmiseks eraomanduses olevalt kaldalt kive ära vedama.
Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna juhtivinspektor Enn Keemani sõnul tuli teade omavoliliste tööde kohta teisipäeval. "Kui kohale jõudsime, siis vees olev ekskavaator töötas ja kohal oli ka spetsiaalne veok, millega oli võimalik ka pehmel pinnasel kive ära vedada," kirjeldas Keeman vaatepilti, milletaolist ta varem näinud polnud. "Merest kaevati kive välja nii sügavalt, kui kopp kätte sai, ning ka kaldal olid kõik kivid hunnikutesse kuhjatud. Kive oli ebaseaduslikult kuhjatud ja ära viidud 570-meetri pikkuselt rannaribalt, mis hõlmab kahtteist eraomanduses krunti."
Teist nii ulatuslikku ranna hävitustööd ei osanud Keeman varasemast meenutada. "Tõsi, mõni aasta tagasi oli sarnane juhtum Paldiskis ja ka Saaremaal, kus rannast viidi ära kaks koormat kive, kuid nii palju kive kui nüüd, pole veel kunagi mere äärest ära korjatud," nentis ta.

Lõuna Inglismaa lähedalt merest leiti aardeid täis laevavrakk
Suurbritannia lõunaosas Cornwall poolsaare lähistelt merest leiti laevavrakk, milles oli enneolematult palju hõbe- ja kuldmünte ning teisi aardeid.
Ameerika päritolu aardeotsimisfirma Odyssey Marine Exploration teatas täna ajaloos ennekuulmatult suure varanduse leidmisest Cornwalli poolsaare läheduses, vahendab Telegraph.co.uk.
Hinnanguliselt on vrakis ligikaudu 500 000 hõbemünti, sadu kuldmünte ja mitmeid teisi aardeid, mille väärtuseks hinnatakse 253 miljonit naela (Eesti rahas 5, 78 miljardit krooni).
Aarde leidnud firma ei nõustunud vraki asukohta avalikustama. Teatavasti andis kohus eelmisel aastal firmale loa läbi viia kaevandustöid Inglise kanalist 40 miili kaugusel Cornwalli ranniku lähistel. Kuna see ala kuulub rahvusvahelistesse vetesse ning seal arvatakse leiduvat peamiselt 17. sajandist pärit kaubalaevade vrakke, võivad seal tegutseda kõikide riikide aardeotsijaid.

Video: Klenski laimas NTV foorumis Eestit
Klenski osalusel toimunud Vene telekanali NTV foorumis kõlasid räiged Eesti-vastased süüdistused, milles oli oma osa öelda ka saatejuhil.
Vene telekanali NTV eile hilisõhtul eetris olnud poliitikasaade, kus üheks osapooleks oli Öise Vahtkonna ideoloog Dmitri Klenski, pöördus eestivastaseks laimumonoloogiks, kus lõi kaasa isegi saatejuht, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: USA miljonäridest abielupaar pidas kodus orjasid
USA kohus laskis kautsjoni vastu vahi alt vabaks miljonäridest abielupaari, kes kasutas kaht indoneesia naist oma kodus orjatöölisena.
Indoneeslannadest orjad said viie aasta jooksul majast välja vaid prügi viimiseks, Vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.

Putin: EL laienemine muutis suhted raskeks
Venemaa president Vladimir Putin tunnistas Samara tippkohtumist lõpetaval pressikonverentsil, et pärast Euroopa Liidu laienemist muutus EL-iga asjade ajamine raskeks.
"Naabreid ei valita ning me jätkame koos elamist raskustele vaatamata," vahendas BBC Putini sõnu. Samas teatas president: "Ma ei saa öelda, et suhted muutusid halvemaks või paremaks. Muutusid raskemaks. Aga me oleme rahul meie suhete kvaliteediga EL-ga".
Samas ta lisas, et kohtumisel Samaras lepiti kokku paljudes asjades, välja arvatud teravate ja täiendavat töötamist nõudvates küsimustes. "Reeglina need küsimused asuvad ühe, teise või kolmanda Euroopa riigi majandusliku egoismi sfääris," märkis Putin.

VIDEO:  Jaapani endine yakuza haavas oma lapsi ja tappis politseiniku
Endine Jaapani suurima yakuzade rühmituse Yamaguchi-gumi liige haavas oma tütart ja poega ning tulistas surnuks politseiniku ja haavas viimase kolleegi.
Peale oma laste haavamist ning ühe politseiniku tapmist ja teise haavamist suutis endine yakuza liige hoida oma naist enam kui 17 tundi kodus pantvangis, kuni naisel avanes võimalus majast põgenemiseks, kirjutab Reuters.
Ka haavata saanud lapsed on toimetatud haiglasse ja nende seisund on stabiilne, kuid BBC andmete kohaselt varjab nende mõrvarist isa ennast endiselt majas.
Tapetud politseinik kuulus Jaapani politsei erirühma ja endine yakuza tulistas teda hetkel, mil politsei alustas operatsiooni maja vabastamiseks ja püüdis päästa juba varem mõrvari poolt haavatud politseinikku, kelle elu ei ole hetkel ohus.

Californias eksis kaks vaala kaugele sisemaale
Californias eksis kaks vaala merest 140 kilomeetri jagu sisemaale Sacramento jõkke ja nüüd püüavad teadlased loomi mere poole meelitada lindistatud vaalahüüdeid ette mängides.
Päästjad mängisid eile kahe eksinud vaala koduteele meelitamiseks lindistatud vaalahäälitsusi, sest lootsid, et toituvate vaalade hääled veenavad vaalu tagasi pöörduma, kirjutab The New York Times.
Kaks küürvaala on merest ujunud Sacramento jõkke ja jätkavad seal visalt ülesvoolu ujumist. Kahte vaala märgati jões juba möödunud pühapäeval ja sellest saati on nad ligi 144 kilomeetrit ülesvoolu ujunud.
Teadlased usuvad, et koos eksinud reisijad on ema ja poeg. Emasvaal on umbes 17 meetrit pikk ja poeg ligi 9 meetrit pikk.
Merebioloogid said loomasid veidi lähemalt vaadata kolmapäeval, kui vaalad Sacramento lähedal ühe sadama lähedal ringi tiirutasid. Bioloogide hinnangul on mõlemad loomad vigastatud ja ilmselt on nende haavad saadud kohtumisest paadipropelleritega. Emasvaalal on turjal umbes 60 sentimeetri pikkune ja 12 sentimeetri sügavune haav, mis bioloogide hinnangul pole küll surmav, aga sellegipoolest peaks vaala võimalikult ruttu päästma. Vaalapoja vigastustest bioloogidel veel ülevaadet ei ole.

USA asevälisminister hoiatab küberrünnakute sagenemise eest
Ameerika Ühendriikide asevälisminister John Negroponte leiab, et valitsuste ja institutsioonide vastu suunatud küberrünnakud põhjustavad tulevikus hulgaliselt probleeme ning seetõttu tuleb end selleks ette valmistada.
"Me peame end valmis seadma, sest see probleem kerkib tulevikus aina enam esile," ütles veel aasta algul USA luuredirektorina töötanud Negroponte Financial Timesi vahendusel.
Negroponte kartused on mõistagi seotud Eesti serverite vastu suunatud Vene päritolu küberrünnakutega, mis algasid pärast pronkssõduri teisaldamist 27. aprillil.
Negroponte ei soovinud kommenteerida, kas küberrünnakud olid seotud Venemaa valitsusega.
Asevälisministri sõnul põhjustab küberterrorism tulevikus aina enam probleeme, sest teave nende tehnoloogiate kohta levib aina enamatele kasutajate seas.
Ka Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo tõstatas Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel uutmoodi sõja teema. Ta ütles, et küberrünnakute teostamisviisi ning nende poolt tekitatud kahju võib võrrelda terroristliku tegevusega.

BBC reporter tikkus Murmanskis keelutsooni
Murmanskis peeti kinni BBC reporter Gabriel Gatehouse, kes üritas sõita välismaalastele keelatud alale.
Föderaalse migratsiooniameti Murmanski esindaja Boris Makarevitš ütles agentuurile ITAR-TASS, et Gatehouse avastati tavapärase kontrolli ajal Belokamenka küla lähistel, kus sadamas asub nafta ümberlaadimise terminal. Migratsiooniameti töötajad avastasid inglase sisenemas alale, kus välismaalased olla ei tohi.
Kinnipidamisel saatsid ajakirjanikku looduskaitseorganisatsiooni "Belluna" esindajad, kes Makarevitši sõnul pidid teadma, et kipuvad alale, kus viibimiseks on välismaalastel eraldi luba vaja. Ajakirjanikku karistati 2000-rublase rahatrahviga.
See oli juba teine kord, kui välismaalased sama terminali uudistama tikkusid. Eelmisel aastal peeti seal kinni norra kodanikud.

VIDEO:  Paul Wolfowitz astub Maailmapanga juhi kohalt tagasi 30. juunil
Paul Wolfowitz lahkub Maailmapanga juhi kohalt, seoses oma naissõbra ebaseadusliku majandusliku edutamisega organisatsioonis.
"Vaeseimad inimesed maailmas… väärivad parimat, mida maailmapank suudab pakkuda. Nüüd on vajalik leida tee, kuidas minna edasi," vahendab Reuters Paul Wolfowitzi sõnu.
Wolfowitz kinnitas oma läkituses, et lahkub Maailmapanga juhi kohalt 30. juunil, mil lõppeb panga rahandusaasta.

Moskvas ilmub raamat Ilja Murometsist
Muromi linna juhtkond sõlmis lepingu Moskva kirjastusega, et välja anda raamat Vene vägilasest Ilja Murometsist.
Tulevase raamatu autoriõigused kuuluvad Muromi ajaloomuuseumi töötajatele Olga Suhovale ja Juri Smirnovile. Nagu ütles Suhova agentuurile Regnum, on tulevane populaarteaduslik raamat mõeldud kogu perele. Raamatus on juttu vägilase nime kandnud lennukitest ja soomusrongidest ning loomulikult ka Ilja elust.
Väljaanne tuleb rohkete illustratsioonidega - kirjastaja on juba alustanud Murometsiga seotud paikade ülespildistamist.

Putin: puhast demokraatiat ei eksisteeri
Esinedes Samara tippkohtumise pressikonverentsil ütles Venemaa president Vladimir Putin, et maailmas ei eksisteeri puhast demokraatiat.
"Kus te olete näinud puhast demokraatiat?," vahendas Interfax Putini sõnu. Ta lisas, et see on poliitilise hinnangu ja soovi küsimus - kas klaas on pooltäis või pooltühi.
See oli vastuseks küsimusele, kas Putin ise peab ennast "puhtaks demokraadiks".
"Mida üldse tähendab "puhas vesi"? Mida üldse tähendab "puhast verd"? Mida üldse kaasaegses maailmas tähendab olla puhas sakslane või venelane? Teate, meil ütlus: kui venelast korralikult hõõruda, siis ilmub temast välja tatarlane," märkis Putin.

40 riigist 26 tsenseerivad internetti
Teadlased uurisid 40 maailma riigis veebitsensuuri ja said teada, et 26 riigi valitsused kasutavad eri vahendeid, et hoida oma rahvast internetis eemal poliitika-, inimõiguste-, seksi- ja usuteemadest.
Viis aastat tagasi tehtud uuring näitas, et vaid käputäie riikide valitsused tsenseerivad oma kodanike veebivõimalusi, kirjutab International Herald Tribune. Tänavu tehti uus uuring, milles selgus, et 40 vaadeldud riigist onametlik veebitsensuur 26-s. Veebitsensuuri meetodid arenevad: staatiliste veebilehtede blokeerimise asemel keskenduvad valitsused nüüd oma blokeerimisega terviklikele veebipõhistele rakendustele nagu YouTube, Skype ja Google Maps.
Toronto ülikooli politoloogiaprofessori Ron Deiberti sõnul on riikliku tsensuuri kasv ärevusttekitav: "Siis, kui kontrolliks tarvilikud vahendid on paigas, saavad võimud aru, et internetti saab kontrolli all hoida. See osutus müüdiks, et internetti ei saa reguleerida. Nüüd hakkavad valitsused mõistma, et asi on tegelikult risti vastupidine."

Moskva kesklinnas rööviti relva ähvardusel 1,2 miljonit dollarit
Moskva kesklinnas oli eile röövkallaletung ühe kommertspanga töötajatele, kes vedasid oma autos 1,2 miljonit USA dollarit.
Moskva miilitsa esindajate sõnul toimus rööv eile kell 18 kohaliku aja järgi. Kurjategijad blokeerisid oma Audiga Novinski puiesteel rahavedajate BMW tee ja tulistasid õhku. Lenta.ru teatab viitega Interfaxile, et pärast relvaga ähvardamist võtsid röövlid BMW-st raha ja põgenesid.
Keegi kallaletungis kannatada ei saanud. Miilits otsib praegu röövlite kasutuses olnud Moskva numbrimärki kandnud Audit.

Putin: Ganini tapmine oli tahtlik
Vene president Vladimir Putin ütles täna Samaras toimuval tippkohtumisel, et Vene kodaniku Dmitri Ganini tapmine oli tahtlik.
Putin nimetas Ganini tapmist Tallinnas tahtlikuks ja nõudis süüdlaste vastutusele võtmist, teatas Ehho Moskvõ.
Vladimir Putin teatas: "Tallinnas ei aetud ainult demonstratsioon laiali, vaid seal ka tapeti üks demonstrant. Asi pole selles, et toimus õnnetus. Meid paneb muretsema teine asi: et inimest ei aidatud, kui ta oli haavatud. See inimene oli suremas politsei silme all. See on ju teadlik kuritegu ja me nõuame, et kurjategijad võetaks vastutusele."
Dmitri Ganini pussitati 27. aprillil rahutuste ajal Tallinnas.

Barroso kaitses Samaras Eestit, Leedut ja Poola liha
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso teatas Samara tippkohtumisel kindlalt, et iga EL liikmesriigi mure on ka kogu liidu mure ja seega seisab EL kindlalt Eesti, Leedu ja Poola eest.
Euroopa Liidu ja Venemaa Samara-kohtumisel väljendasid EL esindajad kindlat solidaarsust Poola, Eesti ja Leeduga, vahendab Reuters.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso teatas: "Meil oli võimalus oma Vene partneritele öelda, et liikmesriigi mure on ka terve Euroopa kogukonna mure. Poola probleem on Euroopa probleem. Leedu ja Eesti probleemid on Euroopa probleemid. On väga oluline, et kui te tahate meiega koostööd teha, siis te mõistate, et Euroopa Liidu alus on solidaarsuspõhimõte."
Barroso kinnitas ka, et Euroopa Liit ei näe mingit põhjust, miks Venemaa peaks Poola liha oma riiki mitte laskma. "Me usume, et pole mingit vajadust Poola liha ära keelata. Kui oleks vajadus, siis me ei laseks Poola liha Euroopa Liidus ringlusse."

VIDEO:  Afganistani valitsuse minister sai terrorirünnakus vigastada
Afaganistani info- ja kultuuriminister sai eile vigastada Kandahari linnas toimunud autopommiplahvatuses.
Enesetaputerrorist rammis lõhkeainet täis autoga Afganistani valitsuse info- ja kultuuriminister Karim Khurrami sõidutanud autot ning plahvatus põhjustas ministrile tõsiseid näovigastusi, teatab Reuters.
Autopommiplahvatuses hukkus kolm inimest. Enesetaputerrorist rammis Kandahari linnapea Assadullah Khalidi autot, milles viibis minister Karim Khurram, kuid linnapea ise sõitis teises autos ja pääses vigastustest.
Assadullah Khalidi sõnul said kergemaid vigastusi tema autojuht ja mõned turvamehed ja nende elu ja tervis ohus ei ole.
Khalid keeldus spekuleerimast, kes võis olla enesetaputerroristi tegelik sihtmärk. Tegemist on viimase vägivallaaktiga Afganistanis, mille toimepanemises kahtlustatakse Talibani võitlejaid.

Miilits vahistas lennu-ja rongijaamades Samarasse suunduvaid opositsionääre
Enne Venemaa ja EL vahelist tippkohtumist Samaras on paljusid Vene opositsiooniliidreid takistatud Samaarasse sõitmast: eri põhjustel on neid kinni peetud nii lennu-kui raudteejaamades.
Samal ajal on ka paljud Samara linna enda opositionäärid erinevatel põhjustel trellide taha pandud, vahendab Rootsi riigiraadio uudistesaade Ekot.
Opositsiooniliikumise Teine Venemaa liider Garri Kasparov pidi täna Samarasse saabuma, kuid ta võeti Moskvas lennujaamas kinni. Ka Kasparovi pressisekrtär ei pääsenud Samarasse Teise Venemaa sõnumit edastama, tema võeti kinni eile saabumisel Samara raudteejaama.
Teine Venemaa plaanis Samaras protesti korraldada, kuid tippkohtumise organiseerijad on üritust igati takistada püüdnud, rühmituse liikmeid muidu ahistanud ja ka vahistada lasknud. Ajalehe Novaja Gazeta ühe ajakirjaniku arvuti varastati ära ja kirjameest ennast ähvardati. Ajakirjaniku tütar on üks Teise Venemaa kavandatava protestimarsi üks juhtfiguure.

VIDEO:  Madeleine McCanni röövlite vahistamiseks pole piisavalt tõendeid
Portugali politsei kinnitusel pole neil hetkel piisavalt tõendeid, et 4-aastase Madeleine McCanni röövis kahtlustatuna kedagi arreteerida.
Samal ajal pingutab tüdruku leidmise nimel ka McCannide perekond, kes kavatseb Euroopa linnadesse riputada pilte Madeleine McCannist, kirjutab Reuters.
"Me tahame, et kõigis Euroopa riikides oleks nähtav Madeline McCanni pilt" seisab McCannide perekonna poolt tehtud avalduses.
Madeleine McCann kadus jäljetult kaks nädalat tagasi oma magamistoast ajal, mil tema vanemad naabruses õhtustasid.
Portugali politsei jätkab nelja aastase tüdruku kadumise uurimist, keskendudes oma tugevaimale juhtlõngale, mille keskmes on Praia da Luzi nimelises puhkekuurortis asuvad võõramaalased.
Tänaseks on Portugali politsei suutnud identifitseerida ühe kahtlusaluse, kelleks on Praia da Luzi piirkonnas elav 33-aastane meesterahvas, kuid tema nime ei ole veel avalikkustatud.

Kasahstani president võib kandideerida riigipeaks piiramatu arv kordi
Kasahstani parlament kiitis heaks eelnõu, mille kohaselt pragune president Nursultan Nazarbaev saab õiguse esitada oma kandidatuuri presidendi valimistel piiramatu arv kordi.
Pärast põhiseadusemuudatuse jõustumist ei või president ametis olla rohkem kui kaks korda järjest. See reegel ei kehti vaid praegusele presidendile Nazarbaevale. Tema presidendi volitused lõpevad 2012.aastal.
Samas lüheneb ühe ametiaja pikkus seitsmelt aastalt viiele, teatas Interfax.
Sama põhiseadusemuudatuse kohaselt laieneb ka parlamendi ja kohaliku omavalitsuste organite pädevus.

Wolfowitz lahkub maailmapanga juhi kohalt
Paul Wolfowitz lahkub maailmapanga presidendi kohalt, seoses oma naissõbra ebaseadusliku majandusliku edutamisega maailmapangas.
Peale pikki arutelusid panga juhtatusega teatas Wolfowitz, et lahkub asutuse presidendi kohalt 30. juunil, vahendab BBC.
Wolfowitzile on avaldatud väga laiapinnaliselt vastukaja, et ta peaks ametikohalt lahkuma, seoses tekkinud huvidekonfliktiga, mil ta tõstis ebaseaduslikult oma maailmapangas töötava sõbranna palka.
Valge Maja on kogu uurimisprotsessi vältel teda toetanud, nüüdseks on aga president Georg W. Bush leppinud otsusega Wolfowitz ametikohalt tagandada.
Wolfowitz oli 2005. aastani USA asekaitseminister.

Samara jututuba: kõne all pea eranditult probleemid
"Rääkida on tore" - "It's good to talk" oli 1990. aastail Briti telekomihiiglase BT reklaami lööklause. Nüüd võiks samad sõnad seada Euroopa Liidu motoks.
Vähemalt selles osas, mis puudutab Brüsseli suhteid Moskvaga. Täna Volga jõe kallastel Samaras toimuva EL-i ja Venemaa tippkohtumise päevakord koosneb pea eranditult üksnes tüliküsimustest.
Ühtegi lahendust kohtumiselt ei oodata ning jätkatakse tava, mille kohaselt pooled ei üritagi oma erimeelsusi ühise lõppdeklaratsiooniga varjata.
Püüdes leida vastust küsimusele, mis mõtet on sellistes oludes tippkohtumist üldse pidada, otsivad EL-i esindajad pääsu banaalsevõitu vastandustest: rääkida on parem kui mitte rääkida, nagu ütles selle nädala esmaspäeval ühenduse eesistujariigi Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier.
"Kas praegu on tippkohtumiseks õige aeg?" küsis ta retooriliselt pärast EL-i välisministrite kohtumist. Ja vastas ise: "Mina isiklikult usun, et meil on enim vaja rääkida siis, kui aeg on kõige keerulisem."

Välisvene usklikud naasid viimaks Moskva rüppe
President Vladimir Putin esitles õigeusu kiriku taasühendamist oma suure võiduna.
Bolševike terroripoliitika tekitatud lõhe on nüüd lõpuks ületatud, kuna Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II ning Ida-Ameerika ja New Yorgi metropoliit Laurus kirjutasid eile Moskvas alla vene õigeusklikke taasühendavale dokumendile.
See sündmus oli siiski kõike muud kui pelgalt kirikusisene pidupäev. Kohal oli ka president Putin ning tseremooniat kanti üle telekanalite otsepildis.
Tänapäeval on välisvene kirikus ligi pool miljonit usklikku, kellest enamik elab USA-s. Moskva patriarhaadile alluv kirik aga peab oma liikmeks 70 protsenti venemaalastest.
Ühinemiskõnelused algasid tegelikult juba mõni kuu pärast Aleksius II patriarhiks valimist ehk siis NSV Liidu lagunemisaastal 1991. Kuid tulemuseni jõuti alles 16 aastat hiljem.

Koread taastasid rongiühenduse
Eile ületasid rongid esimest korda pärast aastail 1950-53 peetud sõda kahe Korea vahelise piiri. Lõuna-Koread külastas 50 põhjakorealast ja Põhja-Koread 100 lõunakorealast, reisijate seas leidus ka kuulsusi ja poliitikuid. Tegu on siiski kõigest sümboolse sammuga, kuna diktatuuririik soostus lubama vaid kahte sõitu, mille eest pakkus Lõuna-Korea põhjanaabrile 80 miljonit dollarit majandusabi.

Tallinna bussiliini number 15 marsruut muutub
Alates 1. juunist muudetakse Sõjamäel asuvate ettevõtete ettepanekul bussiliini number 15 Veerenni - Sõjamäe marsruuti.
Liini number 15 algpeatus tehakse Viru bussiterminalis (peatus number 1). Lõpp-peatus tehakse A. Laikmaa tänaval asuvas peatuses.
Liini "Viru keskus - Sõjamäe" bussid hakkavad mõlemal suunal läbima Teatri väljakul asuvaid Estonia peatusi ning sõitma mööda Tartu maanteed.
Marsruudimuudatus tagab Mustamäelt, Pelgurannast, Pääskülast ja Õismäelt tulevatele inimestele paremad ümberistumisvõimalused.

Ühispanga pilvelõhkuja lõi "city" arengule hääled sisse
1997. aasta kujunes murranguliseks: kerkisid pilvelõhkuja
Praegu südalinnas liikudes on keeruline silme ette manada kümne aasta tagust aega, mil praeguste pilvelõhkujate asemel laiusid parkimisplatsid, tüheralad või lihtsalt augud. Võimalus, et südalinna kerkib pika pausi järel kõrghoone, tekitas toona niihästi elevust kui ka umbusku.
Kesklinna valitsuse haljastus- ja linnamajandusosakonda juhtinud Kersti Lootuse sõnul määrati kõrghoonete ala piir 1996. aastal selliselt, et pilvelõhkujad pidid jääma Liivalaia tänavast südalinna poole. "Korruselisus päevakorral polnud, pigem oli tegemist tsoneerimiskavaga," ütleb Lootus.
Kuigi Viru ja Olümpia hotell andsid võimaluse aimata südalinna hoonete kõrguspiiri, tekitas kolmanda pilvelõhkuja kavandamine linnavolikogus tuliseid vaidlusi. Kuni sinnani, kui 1997. aasta 10. jaanuaril langetasid volinikud kahe enamhäälega otsuse: lubada kuni 26-korruseline pangahoone Tartu maantee ja Liivalaia tänava nurgale.

Tuula krossirada paneb naabrite närvid proovile
Krossiraja omaniku hinnangul võib igaüks oma maa peal teha, mida heaks arvab.
Saue vallas Tuula külas elav mees on oma maadel avanud krossiraja, kus ringi kihutavad mootorrattad panevad naabrite närvid müraga proovile.
Rajale kõige lähemal elaval Peeter Varimõisal ei ole midagi motospordi vastu, aga samas tahaks mees kodus ikkagi rahu ja vaikust nautida.
"Mul on uued pakettaknad ja need peaks ometi müra summutama, aga kõik on tuppa ilusti ära kosta," kurtis Varimõis, lisades et sellise müraga ei saa isegi normaalselt telekat kuulata, vaid alati peab heli juurde keerama.
Kuigi rattasõitmisest tekkiva müra tugevust ei ole piirkonnas kunagi mõõdetud, usub rada haldav Toomas Kiiler MTÜ-st Keila Moto, et see ei ületa seadusega lubatud mürataset. "Mina võin ka öelda, et mind häirivad suvel sääsed," pidas Kiiler jutte müra tugevusest alusetuks.

Merepolitsei alustas hooaega
Põhja prefektuur alustas neljapäeval tänavust merepolitsei hooaega, kontrollides kaatriga Tallinna lahel toimuvat.
Rikkumisi ei olnud
Põhja prefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupu sõnul osales reidil kolm politseinikku ja kaks veeteede ameti töötajat ning kasutati veeteede ameti kaatrit. "Politsei käis Naissaarel, samuti kontrolliti Aegna ja Pirita sadamas toimuvat, kuid rikkumisi ei tuvastatud," ütles Kullerkupp.
Politsei oma kaatrid
Tema sõnul jätkab Põhja prefektuur merel korra tagamist, kuid seda esialgu politseioperatsioonidega. "Kui politsei on saanud oma alused, muutub järelevalve merel pidevaks," lisas Kullerkupp. Põhja prefektuur soovib liisida väikese kuni 6,5 meetri pikkuse merekaatri, lisaks on valmimas ligi kümne meetri pikkune patrullalus.

Linna paigaldati 50 välikäimlat
Suviseks hooajaks paigaldati linna 50 ajutist kätepesu võimalusega välikäimlat, mis jäävad avatuks kuni 15. septembrini.
Välikäimlad asuvad Niguliste kiriku juures, Toompea Piiskopi aias, Pika tänava Rohelisel turul, Mere puiesteel Kanuti aias, Kadrioru pargis, Kadrioru staadioni parklas, Pirital Regati maja taguses parklas, Hirvepargis, endises Tivolis Narva mnt 67 parklas, Teletorni läheduses, Rocca al Mare vabaõhumuuseumi parklas, Russalka juures asuvas parklas, Metsakalmistu III värava juures, Politseiaias, Skoone bastioni juures, Komandandi aias ja Lauluväljaku ülemiste väravate juures.
Välikäimlaid koristatakse kaks korda päevas.

Narva maanteele tuleb ühistranspordirada
Alates tänasest jääb Tallinnas Narva maanteel Petrooleumi tänava ja Russalka ristmiku vahelisel lõigul linnast väljuval suunal üks sõidurada vähemaks ja kesklinna suunale tuleb ühissõiduki sõidurada juurde.
Uue liikluskorralduse järgi säilib linna suunal tavasõidukitele sama sõiduradade arv, linnast väljuval suunal aga väheneb sõiduradade arv kolmelt kahele, kuid seda kolme nädala pikkusel katseperioodil.
Kolmenädalase katseperioodi jooksul selgitatakse, kuidas uus ühissõidukite rada parandab bussiliiklust Narva maanteel ning millist mõju avaldab linnaliiklusele linnast väljuval suunal sõiduradade arvu vähendamine.

Tallinna trammis vehiti noaga
Neljapäeval kella 19.30 ajal tekkis Tallinnas Tartu maanteel kahe trammis viibinud mehe vahel konflikt.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja teatel ründas 45-aastane Andrei noaga 26-aastast Alekseid.
Juhtunu uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus.

Paet: oluline on investeerida teadmispõhisesse majandusse
Välisminister Urmas Paet tõdes täna Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu ühiskonverentsil Siguldas, et peamised tööjõuturuga seotud probleemid on seotud vananeva elanikkonna, kvalifitseeritud tööjõu puuduse ning teatud majandusharude kiire arenguga.
"Peale investeeringute tagab majandusedu ka tööjõu ning tootlikkuse kasv. See omakorda nõuab investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse," sõnas minister. "Meie jaoks on iseenesest mõistetav, et edukas majandus ei saa põhineda vähekvalifitseeritud tööjõul. On oluline investeerida teadmispõhisesse majandusse."
Välisminister puudutas ka võõrtööjõu temaatikat. Selles osas on Eestil plaanis mitmeid muudatusi. "Me lihtsustame lühiajaliste töötajate registreerimist ning vähendame bürokraatiat elamisloa taotlemisel," tõi Paet näite.
Minister pidas vajalikuks julgustada ka Eestist lahkunud tööliste naasmist kodumaale. Odava tööjõu importimine ei ole Paeti hinnangul Eesti jaoks lahendus. "See lükkaks ainult probleemide lahendamist edasi ning hoiaks palgataset kunstlikult madalal," sõnas minister.

Ettevõtjad: Venemaale investeerimine on lähiajal liiga suur risk
Kujunenud olukorras on otseinvesteeringutel Eestist Venemaale lähiaastatel liiga suur risk, tõdesid ettevõtjad tööandjate keskliidu ning investeerimispanga GILD Bankersi korraldatud seminaril "Tööandja meistriklass".
Lisaks leidsid ettevõtjad, et juba olemasolevad investeeringud on mõistlik müüa oma Vene äripartneritele. Kolmanda olulise mõttena jäi tööandjate keskliidu teatel seminaril kõlama see, et praegu suurte tagasilöökide all kannatav transiidisektor kosub lähitulevikus viiendiku võrra väiksemale tasemele, kui enne sanktsioonide algust. Mõne kuu taguse perioodi taastumist ettevõtjad ei ennusta.
"Eesti tööandjad, kes osalesid meie diskussiooniklubi koosolekul, hindavad esilekerkinud pingete mõju isegi tõsisemaks ja pikaajalisemaks, kui see praeguses meediapildis paistab," ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. "Kahe riigi vahelistes poliitilistes suhetes jääb toimunust märk maha kümneteks aastateks. Samas leidis osavõtjate toetuse arvamus, et sanktsioonid on ajutise iseloomuga, mida senini on kannustanud Vene ametnikkonna ja poliitilise eliidiga seotud ettevõtjate soov konjunktuurist poliitilist ja majanduslikku kasu lõigata."

Ametiühingud ja tööandjad pistavad jalgpalliväljakul rinda
Laupäeval kell 11 kohtuvad Lillekülas A.LeCoq Mini-Arenal Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu jalgpallimeeskonnad.
Platsile tulevad homme nii ametiühingute liidu esimees Harri Taliga kui ka tööandjate liidu juhataja Tarmo Kriis, vahendas ametiühingute liidu infojuht. Ametiühingute võistkonnas on ka riigikogu liige, transpordi- ja teetöötajate ametiühingu volikogu esimees Eiki Nestor.
Homne ametiühingute ja tööandjate vaheline jalgpallimatš on ajaloos juba kolmas. Esimene kohtumine peeti kaks aastat tagasi, kui EAKL tähistas oma 15. sünnipäeva. Et üritus mõlemale poolele meeldis, on jalgpallivõistlusest traditsioon kujunenud.
Eelmised mängud on võitnud tööandjate esindus.
Võistlus on pealtvaatajatele tasuta.

Tortugacars avas luksusvautode salongi
Tortugacars OÜ avab täna Tallinnas Paldiski maanteel uue eksklusiivautode salongi, kus on võimalik tutvuda rahvusvaheliselt tuntuima tuunimisfirma Brabuse ja ühtlasi ka Hamanni ning Techarti poolt tuunitud autodega.
Ettevõtte teatel hakkab salong lisaks müügile tegelema eksklusiivsete autode tuunimise ning hooldamisega.
Salongis esindatud autode hinnad ulatuvad 1,56 -2,9 miljoni kroonini. Väljas on nii Mercedes-Benzi, Chrysleri, BMW kui Porsche põhjadele ehitatud sõidukid. Lisaks Saksa päritolu Brabuse Mercedes-Benz ja Chrysleri arendatud mudelitele toimub Paldiski mnt salongis Hamann BMW ja Porsche TechArt autode tellimine ja müük. Lähinädalatel avatakse sealsamas ka teeninduskoda.
Tortugacars OÜ juhatuse liige Urmas Põld on veendunud, et täna on sobiv hetk alustada Eestis kõige nõudlikuma maitsega autoostjate teenindamist. "Lisaks sõidumõnule tagame kliendile võimaluse eristuda," märkis Põld.

Harju Elekter vähendas osalust PKC Groupis
Harju Elekter vähendas oma osalust PKC Group Oyj-s 8,9 protsendini, müües 200 000 aktsiat.
Ettevõtte teatel investeeritakse saadud vahendid põhitegevusse, sealhulgas Keila tootmispindade laiendamiseks ja uue tootmistehnoloogia soetamiseks.
Harju Elekter on juhtiv elektriseadmete ja -materjalide tootja Baltimaades. Harju Elektri Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%) ja Rifas UAB (51%), samuti telekommunikatsioonitoodete valmistaja AS Eltek (100%) ning sidusettevõtted AS Draka Keila Cables (34%) ja AS Saajos Inexa (33,3%). Harju Elektril on ka portfelliinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj.

EKI: aktsiisitõus paneb salaturu vohama
Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) direktori Marje Josingu sõnul oleksid riigijuhid pidanud aktsiisitõusuga alustama eelmise aasta juunis, nii nagu kavandatud, kuna järsk aktsiiside tõstmine võib salaturu vohama panna.
Eesti määras aktsiisidest sõltuvad hinnatõusud ära Euroopa Liitu astudes, kuna 2009. aasta lõpuks peavad Eesti aktsiisimäärad olema harmoneeritud Euroopa Liidu aktsiisimääradega.
Tubakaaktsiisi harmoneerimine tähendab teisi sõnu seda, et suitsupaki hind tõuseb järgmisel aastal praeguselt keskmiselt 21 kroonilt 35 kroonile.
Et varimajanduse osakaal on üks näitajaid, mis riigi konkurentsivõimet mõjutab, siis seniste andmete põhjal sai Eesti rinna kummi lüüa ja öleda, et Eestis on salaturu osakaal vähenemas. Mis saab aga edasi?
Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa kinnitusel vähenesid eelmisel aastal nii salaalkoholi ja salasigarettide tarbimine kui müük.

Eesti Raudtee: veod hakkavad taastuma
Kui nädala algul võttis Eesti Raudtee vastu veel 16 kaubarongi ööpäevas, siis neljapäeval ja eeldatavasti ka reedel peaks kaubarongide arv ulatuma juba 24.
"Täiesti võimalik on, et nädala lõpuks võib kaubarongide arv veelgi suureneda," ütles Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ETV24-le. Kas see on püsiv või ajutine, ei söandanud Glase prognoosida.
Tema hinnangul on taastumas peaaegu kõikide kaubarühmade vedu, välja arvatud kivisüsi. "Kuigi oleme kuulnud, et kusagil Venemaa avarustes laaditakse meile ka juba kivisöevaguneid," tõdes Glase.
Glase sõnul on Läti ja Leedu raudtee ja sadamate laadimisvõimsused ammendunud ja Venemaa peab teatud kaubarühmade ekspordi jätkamiseks hakkama jälle kasutama Eesti raudteed ja sadamaid.

Kinnisvaraturul pidur peal
Selle aasta esimeses kvartalis tõestati notariaalselt üle 13 000 kinnisvara ostu-müügitehingu, mis on kolmandiku võrra vähem kui eelmises kvartalis.
Ostu-müügitehingute arv vähenes nii eelmise aasta esimese kvartali kui ka eelmise kvartaliga võrreldes ligi viiendiku ehk 3000 tehingu võrra. Statistikaameti hinnangul on tegemist viimaste aastate väikseima näitajaga.
Kuigi väiksem tehingute arv aasta algul on kinnisvaraturule iseloomulik, viitab selle tavapärasest kiirem kahanemine statistikaameti hinnangul tõenäoliselt kinnisvaraturu rahunemisele. Ka tehingute koguväärtus (16 miljardit krooni) - mis eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes küll veidi kasvas, kuid jäi eelmise kvartali mahule alla ligi kolmandiku - annab märku kinnisvaraturu tasakaalustumisest.
Pakkumine eluasemeturul on märgatavalt suurenenud. Kõrged hinnad ja potentsiaalsete laenuvõtjate arvu vähenemine on kahandanud nõudlust ja mõjunud stabiliseerivalt kinnisvarahindadele.

Tallinna Manhattan kerkib Paljassaare sadamasse
Soome ärimehed koos Ain Hanschmidti, Cardo Remmeli ja endiste Tallinna võimupoliitikutega said enda kätte Paljassaare Sadama ehitised ja ligi 13 hektarit tootmismaad, kuhu lähiajal tuleb Eesti suurim ehitustanner.
Kujuta ette Penthouse'i tüüpi korterit kesklinnast kümne minuti kaugusel, otse mere ääres, õhturannaga. Vaatega Viimsile ja Kalevipojale. Sinust mõnesaja meetri raadiuses asub veel jahtklubi ning saar, millel paikneb kontserdimaja. Ilus, kirjutab Äripäev.
Käsil on taasiseseisvumisaja Tallinna suurim arendusprojekt, kus kokku 50 hektarile mahutatakse miljon ruutmeetrit ehitusmahtu, millest 700 000 läheb kortermajadeks. Ehk 20 aasta pärast elab sadamas vähemalt 10 000 peret.
Arendusprojekti vedaval KS Holdingul arenevad nii sadama kui ka linnaga suheldes asjad erakordselt produktiivselt. Kurioosseks teeb arenduse kiiruse aga asjaolu, et kui nüüd eraettevõtjatele on linn andnud rohelise tee, siis piirkonna eelmise omaniku, Tallinna Sadama, fooris põles pidevalt punane tuli.

Kasuminäljas toidutööstur müüb oma "saasta" konkurendi hiti pähe
Osa toidutööstureid on leidnud odava viisi müügihittide tegemiseks - tuleb lihtsalt võtta konkurendi enimostetud toode, see kopeerida ja pahatihti ka sarnases pakendis müüki panna.
Kuigi mõne toiduainetööstuses tegeva inimese sõnul on selline nähtus nagu tootepiraatlus pigem 1990ndate märk, mil enamik kahemehefirmast kontserni teinud kaupu ilmavalgust nägi, väidavad teised jällegi, et ettevõtluse algusaja paha komme on uuel sajandil taas edukalt elustatud ning käibele võetud, kirjutab Äripäev.
Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm räägib, kuidas nende hästimüüv grill-lihamarinaad konkurendile meeldima hakkas. "Viimane näide on meil keefirimarinaadis šašlõkk, mis on müüginumbrite järgi kindlalt number üks. Nüüd äkki tuli Uvic välja sama asjaga ning pannud ka veel karbile "No. 1"!" on Horm hämmingus, kuna summad, mis tavaliselt tootearenduse alla maetakse, on üpriski suured.

Kodukujunduse saab valmis teha veebis
Programmi abil on tulevikus võimalik sobivad esemed kohe ka ära osta.
Kui Skandinaavia maades ollakse juba aastaid harjunud ehitatava korteri sisustust kolme-mõõtmelises veebikeskkonnas kavandama ja poodi minemata ka ära ostma, siis Eestis see tavapärane veel ei ole.
Kuid Pärnus ja Saaremaal kinnisvara arendamise ja müü-giga tegelev ettevõte LMV Kinnisvara tahab juba selle aasta sees samasuguse programmi võtta ka Eestis kasutusele. Sellega saab koduostja anda ruumidele kolmemõõtmelises keskkonnas sobiva sisekujunduse.
Nii müüdava hoone kui ka seda ümbritseva ala kohta on võimalik vastava programmi abil luua juba enne ehitamise alustamist virtuaalne keskkond, kus saab vabalt liikuda nagu arvutimängus.
Hinnad samad

Venemaal ahistatakse eestlase kaubaketti
Venemaa võimud sulgesid Peterburis Hillar Tederi osalusega kaupluseketi Okey alkoholi-müügi.
Venemaal jõudsalt kasvava supermarketite keti Okey kliendid leidsid kange alkoholi, konservide ja kuivainete riiulid valgete lintidega piiratuna ja müügiks suletuna. Samas rippus vabandav tekst, et nimetatud kaupu ajutiselt ei müüda.
Okeyd hakati pitsitama kaks päeva tagasi, sest kaupluse omanikud on eestlased, selgitas kassapidaja ostjatele.
Osakondade sulgemise põhjenduseks tõid võimud alkoholimüügi litsentsi ja kaupade normidele vastavuse kontrollimise. Samasugused meetmed võeti Okey vastu kasutusele ka Moskvas.
Teder ei soovinud müügitakistusi kommenteerida, öeldes, et ta pole toidukaupade müügiga pidevalt kursis.

Bravocom hüvitab ületulijatele kalli kõnehinna
Mobiilifirma Bravocom on otsustanud korvata Tele2 ja EMT võrgust Bravocomi võrku helistanutele kalli kõnehinna. Selleks tuleb aga Tele2 või EMT kliendil üle kolida Bravocomi võrku.
Firma turundusjuhi Paul Liivoja sõnul peaks kahju saanud inimene tulema aprillikuu arvega nende esindusse, kus sõlmitakse Bravocomiga liitumise leping. Hinnatõusu tõttu kallinenud kõned kompenseeritakse tasuta kõneajaga.
Veebruarist tõusis EMT ja Tele2 võrgust Bravocomi numbrile võetud kõne minutihind 4.50-ni, mõlemad ettevõtted põhjendavad seda Bravocomi poolt neile kehtestatud kõrge sidumishinnaga. Enne hinnatõusu maksis kõneminut Bravocomi numbrile keskmiselt kaks krooni.

VIDEO:  Cannes'is esilinastus USA thriller sarimõrvarist
Filmi "Zodiac" režissöör ja näitlejad kõndisid eile uhkelt Cannes'is punasel vaibal, sest aset leidis film Euroopa esilinastus.
Film "Zodiac" osaleb Cannes'is võistlusprogrammis ja selle stsenaarium põhineb tõestisündinud lool 1960-datel ajalehes San Francisco Chronicle töötanud koomiksite joonistajast, kelle eesmärgiks sai tabada San Francisco tänavatel Zodiaci nime all hirmu külvav sarimõrvar, kirjutab Reuters.

VIDEO:  Siberis sündinud Vene režissöör Andrei Zvjagintsev tegi Cannes'is oma debüüdi
Oma esimese filmiga "The Return" 2003 aastal Veneetsia Kuldlõvi võitnud Zvyagintsev, debüteeris enda teise täispika mängufilmiga eile Cannes'i filmifestivalil.
Näitlejana alustanud Vene filmirežisöör Andrei Zvjagintsev sai rahvusvaheline sensatsioon kui tema esimene film "The Return" ("Tagasitulek") võitis 2003 aastal Veneetsia filmifestivalil Kuldlõvi auhinna ja mees loodab tänavu Cannes'is oma teise täispika mängufilmiga "The Banishment" ("Pagendus") varasemat edu korrata, kirjutab Reuters.

Romaaniülikool: Virginia Woolf "Proua Dalloway" 
Kes kardavad Virginia Woolfi? Virginia Woolf tuli Eesti laiemasse teadvusse 1970. aastatel salapäraselt, väljakutsuvalt, oma ähmasuses häiriva vihjena, ilma oma maise kehata (sest selle oli ta ise otsustanud siit ilmast pagendada juba Teise maailmasõja algupoolel).
- Nüüd aga oli salapära neid tiivaga riivanud; nad olid kuulnud võimu häält; usu vaim oli liikvel, silmad kõvasti kinni seotud, suu laialt lahti. Keegi ei teadnud aga, kelle nägu oli nähtud. Kas oli see Walesi prints, kuninganna, peaminister?
- Inimesed ei tohiks puid maha raiuda. Jumal on olemas. (Sedasorti ilmutused pani Septimus ümbrike tagaküljele kirja.) Muuda maailma. Keegi ei tapa vihkamise pärast. Tee seda teatavaks (ta pani selle kirja). Ta ootas. Ta kuulas. Tema ees rinnatisel istuv varblane säutsus neli-viis korda Septimus, Septimus ja laulis siis noote venitades värskelt ja läbilõikavalt arusaamatus keeles, et kuritegu pole olemas; temaga liitus teine varblane, ja koos laulsid nad puudel kesk eluaasa jõe taga, kus uitavad surnud, arusaamatus keeles, veniva ja läbilõikava häälega, et surma ei ole.

Maanteemuuseum avab suvehooaja Põlvamaal Varbuse postijaama päevaga
2005. aastal avatud Eesti maanteemuuseum alustab oma kolmandat suvehooaega 19. mail traditsioonilise Varbuse postijaama päevaga.
Postijaamapäevadest on kujunenud peredele suunatud suvehooaja avaüritus, mil muuseumil on võimalus tutvustada uusi näitusi ning algavaks hooajaks kavandatud tegevusi. Muuseum asub Põlvamaal vana Tartu-Võru maantee ääres asuvas ajaloolises Varbuse hobupostijaamas kauni Tilleoru kaldal, teatas maanteemuuseum.
2007. aasta maist kuni septembri lõpuni saab maanteemuuseumis näha teemärkide näitust "Teede tähestik", mis tutvustab kaasaegse teede märgisüsteemi kujunemist. Uue kuue saab ka muuseumi teedetehnika ekspositsioon muuseumi masinate näitusehallis.
Rõõmsaks sündmuseks on muuseumi õppeklassi valmimine. Õppeklass võimaldab palju enam tegeleda laste ja noortega, iseäranis noore liikleja kasvatusega.

Video: Aerosmith paneb A Le Coq arena parklasse telklaagri püsti
Suvel Eestit väisav bänd Aerosmith ei kavatse ööbida hotellis, vaid laseb endale otse kontserdikoha kõrvale telklaagri püstitada.
Loomulikult saab A Le Coq Arena parklasse paigaldatav telklinnak olema kõigi mugavustega, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Ilmumas on plaat Axl Rose esimese bändi lugudega
Hoolimata Axl Rose (Guns n' Roses) vastuseisust võivad peagi plaadile jõuda lindistused, mis tehti 80-aastate alguses, kui Rose laulis bändis nimega Rapidfire.
Lindistused, mis pärinevad arvatavasti maikuust 1983 on kaheksarealisel lindil laos seisnud juba üle 20 aasta, vahendab Metal Hammer.
Rapidfire kitarristi Kevin Lawrence'i sõnul kõlab Axli hääl lintidel pisut Rob Halfordi moodi, eriti kui seda võrrelda Guns n' Rosese albumiga "Appetite for Destruction". Lisaks on koos plaadiga plaanis avaldada rikkalik fotomaterjal tätoveerimata Axlist.
Parasjagu käib vaidlus Lawrence ja Rose'i advokaatide vahel. Lawrence kinnitab, et kuigi seadus lubaks tal need materjalid avalikustada ükskõik mis ajal, püüab ta endise lauljaga siiski vaatamata tema vastuseisule mingile kokkuleppele jõuda.

VIDEO:  Jerry Seinfeld lendas Cannes'is mesilasena maja katuselt alla
Tänaste Reutersi meelelahutusuudiste keskmes on Jerry Seinfeld, Paris Hilton, Britney Spears, Madonna, Jennifer Lopez ja Mick Jagger.
Paris Hiltoni 45-päevast vanglakaristust vähendati, Britney Spears tänab oma fänne palvete eest, Madonna kirjutas kontserdil Live Earth esitamiseks uue laulu, Jerry Seinfeld aitas Cannes'i filmifestivali avada, Jennifer Lopez hakkab mängima teleseriaalis, Mick Jagegerit vihastas tema endise abikaasa Jerry Halli väide nagu oleks mees ihnuskoi, kirjutab Reuters oma meelelahutusuudistes.
Paris Hiltoni 45-päevast vanglakaristust ilma lubadeta ja joobeseisundis autojuhtimise eest vähendati 23-le päevale. Samuti viibib 26-aastane staar kinnipidamisasutuses üksikkambris eraldatuna kaasvangidest. Los Angelese politsei põhjendab karistuse lühendamist Paris Hiltoni hea käitumisega.

Botaanikaaias toimub praktiline amplitaimede ja kevadlillede näitus
Sel nädalavahetusel, 18. - 20. maini toimub Tallinna botaanikaaia palmimajas amplitaimede ja kevadlillede näitus.
Näitusel on võimalik tutvuda nii läbi aegade armastatud amplitaimede - fuksia, pelargooni, petuunia, kui ka vähemtuntud põnevate ripptaimedega nagu padipõõsas, kard-hõbepael, roomav metsvits jt.
Antakse ka nõu, milliseid taimi kodu kaunistamiseks valida ja kuidas neid hooldada.
Teise poole näitusest hõlmavad tulbid tuntud lillekasvataja Arvi Paali erakogust ning hüatsindid, püvililled, kobarhüatsindid, ülased ja linnupiimad TBA kollektsioonist.
Eriti meeldima hakanud eksponaadid on võimalik endale rõdule või terrassile osta, kuid koju saab need viia pärast näituse lõppu.
Samas on võimalik tutvuda foto- ja disainistuudio Akriibia fotograafide Lembit Michelsoni ja Meelis Adamsoni esimese ühise fotoprojektiga "Loodusfoto interjööri elemendina".

Staaride jäljendamise võistluse finaal
Tartus Vanemuise kontserdimajas saab laupäeval näha staarijäljendamise festivali PlayBack FEST 2007 finaalkontserti. Eesti noorte esituses astuvad lavale 37 maailmakuulsat artisti, nende seas Lordi, Michael Jackson, Christina Aquilera, The Pussycat Dolls ja Mika. Eelvoorudes osalesid ka Madonna, Michael Jackson, Dima Bilan, Missy Elliot, Vello Orumets ja Ines. Neljandat aastat toimuvat festivali korraldab MTÜ Meelelahutusklubi. Kontsert algab kell 18 ning pilet maksab 60-80 krooni.
Vaata ka:
www.meelelahutusklubi.ee

Tanel Padar läheb suvetuurile
Tanel Padar läheb koos oma ansambliga The Sun läheb kolme nädala pärast Eesti-tuurile. Kaasas on mitu külalisesinejat, nagu Gerli Padar, Tõnis Mägi ja Jan Uuspõld. Kavas on kontserte anda üheksas linnas: Viljandis, Haapsalus, Pärnus, Valgas, Rakveres, Põlvas, Tartus, Tallinnas, Kuressaares ja Raplas. Tuur kestab 7.-17. juunini.
Vaata ka:
www.thesun.ee

Eesti esimene stilettojooks
Laupäeval peetakse Tallinna lauluväljakul Eesti esimene stilettojooks, millega kuulutatakse avatuks miniseelikute ja kontsaga kingade kandmise hooaeg. Jooksma oodatakse üle 18-aastaseid naisi, kellel on jalas vähemalt kaheksasentimeetrise kontsaga rihmikud, mis ei tohiks olla täistallaga. Distantsi pikkus on 50 meetrit.
Vaata ka:
www.femme.ee/stiletto

Kui kõndis mannekeen ehk 50 aastat Tallinna Moemaja
Tänasest saab tarbekunsti- ja disainimuuseumis tutvuda Tallinna Moemaja ajalooga.
"Näitus annab linnulennult ülevaate Tallinna Moemaja ajaloost, aga väga palju on veel valgeid laike ning ma ise tunnen, et olen alles teel moemaja ajaloo tundmiseni," räägib näituse "Kui kõndis mannekeen... 50 aastat Tallinna Moemaja loomisest" kuraator Anu Ojavee.
Tallinna Moemaja loodi 1957. aastal ning ajapikku kujunes sellest suisa kogu Nõukogude Liitu esindav ettevõte. Näiteks esitleti üleliidulise moemaja kollektsioonidesse valitud Tallinna Moemaja rõivamudeleid tööstusnäitustel, rahvusvahelistel moekongressidel ning Leipzigi sügismessidel.
Kuulsad lõikelehed
Tallinna Moemajast rääkides ei saa kuidagi mööda ajakirjast Siluett, mis ilmus esimest korda aasta pärast moemaja asutamist. "Ajakiri Siluett ja moemaja moedemonstratsioonid olid need, mis andsid Nõukogude inimesele suuna kätte," meenutab Ojavee.

Jalgpall: Oper Horvaatia ja Inglismaa vastu ei mängi
Lisaks Teet Allasele ei saa juuni alguse Euro 2008 valikmängudes Horvaatia ja Inglismaa vastu Eesti koondist aidata ka meeskonna edukaim väravakütt Andres Oper.
Hollandis liigahooaja lõpetanud Operit on juba alates veebruarist vaevanud hüppeliigese vigastus ning oma koduklubis Kerkrade Roda eest on ta viimastel kuudel saanud mängida vaid valuvaigistite toel, vahendab Sportnet.ee.
Üksikasjalised arstlikud uuringud peavad näitama, kas Operi vigastuspaus kestab mõned nädalad võib tuleb jalga opereerida ning sel juhul võib mängupaus venida kahe-kolme kuu pikkuseks.

Vormel: Asmer alustabBukaresti etappi parimalt stardikohalt
Marko Asmer alustab laupäeval Briti F3 meistrisarja viiendat etappi Bukaresti tänavarajal parimalt stardikohalt.
Pooletunnise ajasõidu lõppedes oli Asmeri aeg 1.11, 681 ning see oli 0,160 sekundit parem kui 2005. aasta Lõuna-Ameerika F3 meistril brasiillasel Alberto Valeriol (Carlin Motorsport), vahendab Sportnet.ee.
Teisest reast alustavad rootslane Sebastian Hohenthal (Fortec Motorsport, +0,677) ja britt Sam Bird (+0,692), kolmandast iirlane Niall Breen (+0,820) ja sakslane Marco Engel (Carlin Motorsport, +1,090).
Nelja sõidu järel Asmeri järel koos Engeliga teist-kolmandat kohta jagav britt Stephen Jelley oli reedel alles üheksas, eestlasest 1,413 sekundit aeglasem. Tänavuses sarjas juba kolm sõitu võitnud Asmer stardib kolmandat sõitu järjest parimalt positsioonilt.

Ralli: Aava on Sardiinias juunioride liider
Suzukil kihutavad Urmo Aava ja Kuldar Sikk on Sardiinia MM-rallil FIA juunioride arvestuses pärast esimest päeva liidrikohal.
Päeva kahel viimasel kiiruskatsel oldi küll rootslasest Per-Gunnar Anderssonist (Suzuki) veidi aeglasemad (vastavalt 5,2 ja 2,2 sekundit), kuid kuue katse kokkuvõttes on Eesti rallipaaril siiski 8,3 -sekundiline edu, vahendab Sportnet.ee.
Kolmandal kohal on tšehh Martin Prokop (Citroen), kel kaotust liidrile kogunenud juba 3.13, 4. Jaan Mölder ja Katrin Becker (Suzuki) on kuuendal kohal (+4.37, 0).
Aava võitis esimese, kolmanda ja neljanda kiiruskatse, kolmel ülejäänul oli kiireim Andersson. Mölder ja Becker alustasid kaheksanda kohaga, edasi saadi kirja kümnes, kaks korda järjest seitsmes ning viimasel kahel katsel kaheksas ja seitsmes koht. Kokkuvõttes on Mölder ja Becker kuuendal kohal.

Kais-Vesik alistasid Euroopa esipaari
RANNAVÕRKPALL:
Turniiri avaringis alistasid Kais ja Vesik tasavägise kolmegeimilise lahingu järel norralased Jorre Ander Kjemperudi ja Tarjei Skarlundi. "Algus oli uimane, ei saanud kuidagi mängu käima", sõnas Kais. Seejärel aga eestlaste mäng paranes ning tugev serv võimaldas palju punkte koguda just bloki ja kaitsemängu abil. Punkt-punkti heitluses kulgenud kolmas geim kuulus Kaisile ja Vesikule 17: 15.
Teises ringis läksid eestlased vastamisi parima asetusega sakslastega Brink ja Dieckmann, kes möödunud nädalavahetusel Bahreinis toimunud maailmakarikaetapil sulgesid eestlaste tee esinelikusse. Täna suutsid eestlased aga tugevad sakslased 2: 1 üle mängida.

Baruto alistas ka kuuenda vastase
SUMO:
Kuuendal päeval sai kodanikunimega Kaido Höövelson tehnikaga yorikiri jagu Juryo divisjoni ida 13. sumotorist Wakanohost (195 cm, 145 kg), vahendab Sportnet. 
197 sentimeetri pikkune ja 174 kilogrammi kaaluv Juryo divisjonis lääne 11. real paiknev Baruto on Juryo divisjonis ainus kaotuseta sumotori. Kõik kuus vastast on seni alistatud yorikiri nimelise tehnikaga.
Eelmisel aastal võistles Baruto Tokyos peetaval Natsu-bashol Makuuchi divisjonis, lõpetades 11 võidu ja nelja kaotusega turniiri hinnatava kolmanda kohaga. Et tõusta tagasi Makuuchisse, peab Baruto võitma käimasoleval turniiril 15 matšist 13-14 kohtumist.

Bramanise särav karjäär püsis sihikindlal tööl ja perekonna toel
Homme peab Eesti läbi aegade parim käsipallur Riho-Bruno Bramanis sõpradega karjääri lõpupidu. Pikk ja edukas sport-lastee lõppes pühapäeval.
Neljakümne eluaasta jooksul on nii mõndagi tehtud, teist samapalju nähtud. "Riho karjääris oli kolm murdepunkti," räägib Enno Karrisoo, omadele Karka, Eesti käsipalli elav ajalugu ja südametunnistus. "Esmalt siis, kui Riho jooksis ema juurde kaebama, et mina teda trennis sakutasin. Ema oli vastanud: ju sa, poiss, olid siis seda väärt, ja Riho tuli trenni tagasi. Teiseks, kui ta läks Riiga sõjaväkke ja me panime kõik tutvused mängu, et ta viidakse ühest väeosast teise, sinna, kus sai ka palli mängida," meenutab Karka. "Ja kolmas õige otsus sündis siis, kui ta 1991. aasta augustis läks Vene tankide saatel Rootsi kaubalaevale ja hakkas mängima maailma ühes tugevamas liigas."

Tenniseliidu juhatuse valimine Eesti moodi
Kui lahkhelid ületatakse, võiksid Eesti tennise huvid esiplaanile nihkuda.
Eesti tenniseliidul kulus eile tund ja 36 minutit, et üldkogu üldse rakenduda võiks. Näis, et tekib patiseis, mis on tuttav juba mitme alaliidu - jalgrattasport, jalgpall jpt - katsetest saada endale uus juht.
Ärevad ajad saabuvad ikka siis, kui uus luud ähvardab mängu astuda. Alaliidu presidendi-ametis tahab jätkata Skanska EMV peadirektor Jaanus Otsa, kes on olnud tennisetüüril viimased viis aastat. Uue luua rollis esineb suurärimees Urmas Sõõ-rumaa, kellel on plaanis tenniseelu värskendada.
Kumbki on teinud endale lobitööd. "Tark inimene räägib, mida teab. Aga ei räägi kõike, mida teab," tegi Otsa enne üldkogu vihje. "Mul pole kristallkuulikest, mis ütleks, kuidas üldkogul läheb. Ja kui teakski, ei ütleks," väitis Otsa, lisades, et tal pole vastaskandidaadile otseseid etteheiteid. Otsa pole teinud endale suurt valimiskampaaniat, leides, et teod on etemad.

Tartu Rock otsib Kriisa peatamiseks võtit
Rocki peatreener
Täna 33-aastaseks saav Kalev/Cramo kapten Valmo Kriisa viskas Balti liigas kahes kohtumises 18 punkti ja tema keskmine ühe mängu skoor oli 9,2 punkti. Kuid meistriliiga esimeses finaalmängus Tartus kostitas ta Rocki 20 punktiga.
Kriisa tuli palliga üle keskjoone ja saatis kolmepunktiviske teele enne, kui Rocki mängujuhid Georgi Tsintsadze ja David Bailey liigutadagi taipasid.
"Halb, et me ei pööranud Kriisa katmisele küllaldaselt tähelepanu," ütles Brazys. "Rääkisin nii Tsintsadzele kui ka Baileyle, kuidas oleks vaja teda kaitsta, aga nad unustasid ülesande."
Rock tegi mõttetööd
Möödunud hooajal Hollandis Kriisa vastu mänginud Gert Kullamäe ütles, et Kalevi kaptenit pole keeruline ohjeldada.

Finnair pakub sel pühapäeval soodsat lennuvõimalust shanghaisse
Finnairi selle nädalavahetuse eripakkumiseks saab olema lend Hiina Shanghaisse.
Sel pühapäeval saab Finnairi teatel lennupileti Shanghaisse osta hinnaga 6300 krooni. Hind kehtib lennuks edasi-tagasi alates Tallinnast ja sisaldab kõiki makse. Soodushinnaga saab pühapäeval pileti osta Finnairi kodulehelt.
Alates 25. maist tihendab Finnair lendude sagedust Shanghaisse ja hakkab sinna lendama Helsingist ilma vahemaandumiseta senise kuue korra asemel seitse korda nädalas, reisi kestvuseks on 9 tundi.
Sadamalinn Shanghai on Hiina suurim linn ja suuruselt üheksas maailmas. Siin elab kokku 18,6 miljonit elanikku. Tegemist on Londoni ja New Yorgi järel kolmanda olulisima finantskeskusega maailmas.
Igal reedel kuni aasta lõpuni kuulutab Finnair välja ühe atraktiivse sihtkoha eripakkumise. Siiani on olnud pakkumised Bangkoki, Hong-Kongi, Mumbaisse ja Delhisse. Pakkumine on saadaval vaid ühel pühapäeval piiratud arvul kohtadele ning sihtkohad ja hinnad tehakse teatavaks Finnairi kodulehel.

Juhan Julma Venemaa, õpetlik näide ajaloost
Vene suurrahvuslike pürgimuste paremaks mõistmiseks on oluline teada selle maa ajalugu.
Sergejevi ja Vseviovi neljaosaliseks kavandatud Venemaa ajalugu on jõudnud teise köite ilmumiseni. Nagu alapealkirigi ütleb, on selle teemaks peamiselt Ivan IV ehk eestipäraselt Juhan Julma valitsusaeg 16. sajandil. Seda sajandit kirjeldab ka Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika", mis omakorda on Jaan Krossi suurromaani "Kolme katku vahel" lähtekohaks.
16. sajand oli õhustiku mõttes eriline aastasada - seda aega on nimetatud isegi väikeseks jääajaks -, aga lisaks tõi see kaasa Eestimaa ja Liivimaa ägeda kokkupõrke suurriigiks kujuneva Venemaaga - Liivi sõja (1558-1583), mis on ühtlasi jäänud nii Eesti- ja Liivimaa kui ka Venemaa ajaloo kõige pikemaks sõjaks. Muidugi oli see ka katkude sajand.

Et jätta jälg Eesti poliitikasse, pole vaja olla naisminister
Vestlustest naisministritega nähtub, et poliitika sisu on Eestis aja jooksul muutunud.
Eesti naisüliõpilaste seltsi ja Tartu ülikooli eetikakeskuse koostatud raamatu "Eesti Vabariigi naisministrid. Koguteos naistest poliitika tipus" pealkiri on mõneti eksitav. Vähemasti on vaieldav selles sisalduv arusaam, et kõik raamatus sõna saanud naisministrid on olnud poliitikatipud. Tegelikult on Eesti poliitikute seas mitu naist, kes pole kulutanud ministritooli, kuid kelle mõjukus ja jälg Eesti ühiskonnale on kordi suurem kui mõnel teoses sõna saanud naisministril.
Raamatu koostamise tagamõte on ilmselt julgustada naisi poliitikasse minema. Mehena on mul raske öelda, kas teos ka seda eesmärki täidab. Seda enam, et raamatut lugedes jäi pisut segane tunne: on see nüüd võitleva feminismi käsiraamat (nagu võtsid küsimusi esitades hoiaku ühed intervjueerijad, nt Külli-Riin Tigasson) või naispoliitikute elulugude raamat (nagu lähtusid teised intervjueerijad, nt Anneli Ammas).

Vihik nr 12: kultuuriliste nihestumiste häälekandja
Eelmisel nädalal esitleti Tartus Eesti kirjanduse seltsi ajakirja Vihik 12. numbrit. Värske Vihik kannab nime "Igapäevased patoloogiad", kuid ajakirja uue toimetaja Jaak Tombergi sõnul ei tuleks selles näha konkreetset pealkirja, vaid nimetust, mis annab tekstidele miljöölise tausta. "12. vihikus ei tegeleta millegi kliinilisega, vaid igapäevaste kultuuriliste lõhestumistega, pindmiste nihestustega," ütles ta. Tekstide valiku põhimõte oli Tombergi hinnangul "intuitiivselt noppeline" ning autoritering sai üsna lai. Nimetades mõningaid: Peeter Linnap, Andreas W, Erkki Luuk, Barthol Lo Mejor jt. Tomberg loodab, et tema taktikepi all saab Vihikust peamiselt kultuuriteoreetiliste tekstide kogu, sest muud loomingut ilmub ka teistes väljaannetes piisavalt.

Kirjanikud näitavad end raamatumessil
Saku suurhalli Balti raamatumessi ajaks ehitatud Muusa kohvikus leiab täna aset mitu huvitavat raamatuesitlust. Kell 12 räägib oma peagi eesti keeles ilmuvast debüütromaanist "Et ta mäletaks sedasama" soome kirjanik Elina Hirvonen. Raamatu peategelane, noor naine, meenutab oma lapsepõlve, suhteid isa ja vaimuhaiglas viibiva vennaga. Tüdruku mälestused põimuvad tema ameeriklasest noormehe omadega.
Kell 14 võtab oma esikteosega järje üle Tiina Laanem. Romaanivõistlusel esimeseks tulnud "Väikesed vanamehed" on ladus lugemine, mis on kirjutatud suure empaatiaga meessoo vastu.
Raamatumessil esitletakse ka uuesti Ene Mihkelsoni romaani "Katkuhaud". Kell 17 vestleb autoriga Märt Väljataga. Raamat jutustab keerulise aja rasketest valikutest, mis puudutasid Teise maailmasõja lõpus kõiki eestlasi.

Irving Stone'i "Michelangelo" annab suurelt edasi kunstniku loo
Kordustrükina ilmunud "Michelangelo" on eeskujulik elulooromaan põhjalikult autorilt.
Paistab, et viimasel ajal on moodi läinud raamatute uustrükid, mis on minev kaup. See on arusaadav, sest peale on kasvanud mitmed põlvkonnad, kes tahaksid ka oma kodus lugeda millalgi 1960. aastatel välja antud klassikat. Kuigi anikvariaatides on praktiliselt kõik saadaval, eelistavad inimesed ikkagi värsket ja moodsama kujundusega uustrükki.
Kirjastuses Kunst on nüüd ilmunud Irving Stone'i (kaanel ekslikult Irwing) "Michelangelo", mille esimene trükk oli 1967. aastal. Tõlkijaks oli Johannes Seilenthal, kujundajaks Paul Luhthein. Uue väljaande on kujundanud Tiiu Allikvee. Muidugi on raske neid kujundusi võrrelda. 1967. aasta oma kannab selgelt oma aja nägu. Kui siis pandi kaanele Michelangelo autoportree, siis nüüd vaatab sisendava pilguga vastu kunstniku kõige tuntum skulptuur "Taavet". Kahjuks on see erinevus, et uues väljaandes pole pilte. Mis kunstnikuraamat see ilma piltideta on! Kui värvi poleks välja kannatanud, siis mõned mustvalged pildid skulptuuridest võinuks küll olla.

Papa Carlo sõitis mööda Ameerikat ringi
Baudrillard ei küsi kaalutlevalt mõistuselt luba hullude hüperboolide tegemiseks.
Istub Jean Baudrillard sügavalt iseenda peas ja heidab aeg-ajalt pilgu autoaknast välja. Ameerika, täielik Ameerika. Ta on Ameerikast vaimustuses, kuid mitte põhjustel, mida ameeriklased ise eeldaks. Muidugi ei saa ta läbi viideteta Alexis de Tocqueville'ile ja Karl Marxile, kuid seda pigem nõutusest halvatuna - ta ei leia nende tähelepanekutest väidetud pädevust. Tema pälvib osaduse hoopis Texase ja California kõrbeis, sujuvalt edasi sööstvas konditsioneeritud Ameerika autos, kus tuuleklaasitagust tapvat leitsakut saab nupuliigutuse jõul tempida jäise viski ja jaheda kunstliku briisiga.
Teatav mobiilne elulaad, katkematu kulgemine maanteede geoloogilises ja sideerilises horisontaalses mõõtmatuses, kus tähtede ainitine pilk laotusest kohtub maalihete paleontoloogilise ajalooga, on see avar pinnavorm, mille "sees" Baudrillard avastab "ainsa nüüdisaegse primitiivse ühiskonna" (lk 14) - Ameerika.

Kiretu müstika oma ala suurmeistrilt Dino Buzzatilt
"Tatarlaste kõrbe" autorilt ilmus eesti keeles uus kogumik lühijutte fantastika vallast.
Anne Kallingu tõlkes ilmunud kuraditosin jutukest kogus "Koer, kes oli näinud jumalat" on vaid väike valik Dino Buzzati lühijutuloomingust. Kuid see-eest pärlid pärlite seast, nagu lubavad koostajad.
Talle omaselt loob Buzzati maagilisi atmosfääre ja sündmustikke kuivalt ja konstruktiivselt. Tema stiil sarnaneb haiguslugu kirja paneva arsti või sündmust kiretult kirjeldava reporteri omaga. Nagu teada, just viimati mainitud ametit Buzzati pidaski. Olgu öeldud, et ajakirjanduslikku stiili ilukirjanduses kasutades ei langenud Buzzati hoopiski mitte oma elukutse ohvriks, vaid see oli tema kui kirjaniku teadlik valik - maagiline realism ilma igasuguse poeesia või jampsimiseta, lisamaks müstikale lisadimensioonina usutavuse.

Debora Vaarandi: lootused olid suured ja ka teadmatus suur
Hiljuti lahkunud Debora Vaarandi rääkis 2005. aasta septembrikuus 1940. aastate sündmustest ja sellest, kuidas temagi ihkas maailma parandada.
Koostasin 2005. aastal kirjastusele Tänapäev luuleantoloogiat naise-teemast eesti luules. Selle käigus vahendati mulle Debora Vaarandi soov helistada talle koju, et pidada nõu teda antoloogias esindava valiku üle. Helistasin 13. septembril - ja see jutt sirgeks räägitud, kasutasin juhust ja uurisin tema käest paari kirjandusloolise üksikküsimuse kohta. Sealt omakorda viisin jutu 1940. aasta sündmustele. Debora Vaarandi oli vist küll viimane aktiivselt neis osalenu, kellelt võis veel midagigi teada saada, kuid tema tahe sel teemal vahetult ja avameelselt rääkida oli alati olnud äärmiselt napp.
Igatahes hoolitses ta alati selle eest, et tema vahetu reaktsioon avalikkuse ette ei pääseks või lindile ei jääks. Aga nüüd unustas ta end pikalt sel teemal rääkima, vabalt ja vahetult, isegi tuliselt - ja lint käis. See vestlus ongi siin ära toodud.

Baskini anekdoodid
"Oh Jumal!" lausub proua. "Miks te õpetasite oma linnu niimoodi ropendama?"
"Ega me ei õpetanud," vastab perenaine. "Me lihtsalt selgitasime talle, milliseid sõnu kasutada ei tohi!"
Külas toksab naine oma meest:
"Vaata, Ruudi, seal tugitoolis istub Mozart!"

JÄRJEJUTT (13): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Kaks üsna ühtemoodi tüüpi Uppsalast. Sigurd Einarsson ja Einar Sigurdsson või vastupidi, ainult et pea ümbermõõt on neil erinev. Siis on keegi piiga Oulust Koskkilahti Päivi, kes on semiootikat asunud õppima ilmselt mingi kohutava eksituse läbi, ilmselt õnnetu armastus, ja meie kohus oleks ta sellest võõrutada enne kui hilja. Neljandaks on meil keegi hüpohondrik Oxenfurthist Guillermus Gulliver, rahvusvaheliselt tunnustatud reumaatik, aga kahjuks vist ka tunnustatud semiootikaekspert. Erakordselt nõudlik sell. Need neli esimest jõudsid nähtavasti Rävali dirižaabliga. Ja viiendaks tema rivaal ja vihavaenlane, keegi Dannars Rejktis, Litva emigrant Camdenbrige'i Universiteedist... 
Kommentaariumide filter on valesti programmeeritud
Eestlased ja venelased elavad endiselt erinevates infoväljades, kas või ühes kanalis.
"Juku-Kalle Raid tegi" vašistide "-särgi" - selline on teisipäeval eesti Delfis ilmunud suhteliselt süütu nupu pealkiri. "Juku-Kalle Raid õhutab jälle vihkamist" - oli sama uudise pealkiri venekeelses Delfis pool tundi hiljem. See viimane, suunava iseloomuga pealkiri provotseeriski kommentaaride laviini, kus räägitakse "p st eesti keelest", "mädanenud Eestist", "fašistidest" ja ähvardatakse vägivallaga "kuraate", keda "Stalin on liiga vähe küüditanud". Toimetajad peaksid rahvustevahelist vaenu õhutavad kommentaarid kustutama, kuid vägisi jääb mulje, et "filter" on valesti programmeeritud ja kõrvaldab normaalsete inimeste arvamusi - selliseid seal ju praktiliselt ei leidu.

MTV ei ole teab mis muusikaguru
8. mail Eesti Päevalehes ilmunud artiklis "Hambutu MTV Eesti sunnib kanalit vahetama" nurises Mart Niineste, et MTV Eesti hüüdlause "Planeedi popim pätt" eeldaks kanalilt ka kraadi võrra kangemat sisu. Reiting on hetkel aegade kõrgeim. Indie-juurtega artistid Arctic Monkeys ja AFI on eetriaja välja lunastanud, nagu ka rida teisi sarnaseid bände.
Ei maksa aga unustada, et vaatajagi peab MTV formaadiga arvestama - tegemist pole MTV2 sõsarkanaliga, sestap ei maksa panustada põhivoolupopi ja tõsieluseebi haihtumisele. Ega MTV defineerigi end teab mis muusikaguruna, vaid pigem universaalse meelelahutajana - nagu ajakiri Rolling Stone, mis on oma kunagise vastandkultuuri lipukandja staatuse ammugi minetanud.

JÜRI VLASSOV: mida Klenski oma käitumisega taotleb? 
Ma ei saa aru, mis on Klenskil viga? Mida ta oma käitumisega taotleb? Mulle tundub, et tema viha Eesti riigi vastu on mingil põhjusel isiklik.
Vaatasin ükspäev Venemaa telekanalilt NTV saadet K Barjeru. Saates käis tohutu Eesti materdamine saatejuhi ning Dmitri Klenski eestvedamisel.
Saatesse sai ka helistada ning ekraanil nähtavad numbrid näitasid rahva meelsust parasjagu käsitletavas küsimuses. Pika puuga võitis selle hääletuse Eestit mustav Klenski, kes laiutas veel pärast käsi, öeldes: näete, kõik on õige, rahvas teab väga hästi, et Eesti on fašistlik riik.
Klenski kinnitas saates, et Eesti mitte ei muutu venelaste jaoks getoks, vaid juba on geto. Isikul, kes oli saates niiöelda Eesti poolt, ei lastud üldse rääkida.
Saatejuht Solovjov lõpetas programmi sõnadega, et Hitlerist ei teatud ka 1930. aastatel mitte midagi. Tema sõnavõtust või järeldada nagu Ansip oleks Hitler ja kogu Euroopa toetab teda.

Parimad palad Kapo aastaraamatust
Eesti Päevaleht Comment avaldab kõnekamad kohad kaitsepolitsei aastaraamatust. Kapo aastaraamat on avalikkusele suunatud teos, mis annab ülevaate Kapo olulisematest tegemistest 2006. aastal.
Venemaa välispoliitika Eesti suhtes jäi 2006. aastal muutumatuks, samuti püsis muutumatuna ka Venemaa soov kujutada Eestit probleemse, "inimõigusi jalge alla tallava" riigina. On iseloomulik, et samal ajal kui Euroopa liidrid tunnevad muret inimõiguste pärast Venemaal. Taob Venemaa juba aastaid äraleierdatud propagandatrummi - "tunneb muret" väidetava venekeelse elanikkonna diskrimineerimise pärast Balti riikides. Kui Euroopa liidrid juhivad tähelepanu ksenofoobia levikule Venemaal, süüdistab Venemaa kohe Balti riike väidetavas natsismi levikus.
2006. aastal tugevnes ka Eesti-vastane inforünnak, kus olulist rolli mängivad Vene Föderatsiooni Presidendi Administratsiooni Välismaaga Regioonidevahelise ja Kultuurisidemete Arendamise Valitsus (juht Modest Kolerov) ja infoportaal Regnum.ru.

Aivar Pilv: pintsaklipslaste vastu kasutatakse liigset jõudu
Eestis on näiteid, kuidas korduvalt karistatud kurjategijaid ei peeta eeluurimise ajaks kinni, küll aga uurimise all olevaid pintsaklipslasi, ütleb advokatuuri esimees Aivar Pilv.
Õigushariduse saanute hulk on Eestis järjest suurenenud, kuid mida võib öelda selle hariduse kvaliteedi kohta?
Üldiselt ei saa öelda, et advokatuuri pürgivate noorte juristide teadmiste tase oleks halb või langenud. Küll on aga ilmselge, et omandatud õigushariduse baasilt on advokaadieksamit tehes konkurentsivõimelised suhteliselt piiratud ülikoolide ringi lõpetanud. Ma ei taha nimeliselt mingit ringi määrata, aga üldjuhul võib kindel olla, et hoolas üliõpilane Tartu ülikoolist ja õigusinstituudist on võimeline eksami sooritama edukalt, kuigi on ka erandeid. Terve hulga kõrgkoolide lõpetanud ei julgegi advokatuuri eksamile tulla.
Kui palju takistavad puudused õigushariduses noorte juristide edasist karjääri?

IVAN ORAV: Eesti riiki päästmas
Peab ütlema, et tiblade vigurid mõjuvad mulle alati hästi - umbes nagu tubli piitsasirakas vanale hobusekronule. Veri läheb kohe keema ja jalad hakkavad iseenesest kappama!
Ma olin ju vahepeal õige hädiseks muutunud, isegi voodisse pikaliheitmine nõudis nii suurt pingutust, et kohe kui sirakile sain, siis ka magasin justkui laip. Vanasti tegin ma alati hommikuti harjutusi ahjuroobiga: keerasin seda muudkui aga kõveraks ja painutasin jälle sirgeks. Aga nüüd ei jaksanud ma juba aastaid ahjuroopi enam isegi põrandalt üles tõsta. Ent oh imet - vaevalt olid Kremli ussid Tallinnas oma salasepitsustega pihta hakanud, kui ma tundsin taas endist jõudu oma lihastesse tulvavat! Haarasin roobi ja keerasin selle naksti kringliks, siis aga panin kaabu pähe ja läksin lähimasse politseijaoskonda.
"Ma tulin teile oma teeneid pakkuma!" teatasin ma juba uksel.

REPLIIK: Kapo kahtlused
Eile avalikustatud kaitsepolitsei aastaraamatus kirjutatakse, et Vene transiidiärimehele Andrei Filatovile Eesti kodakondsuse taotlemise taga peitus tegelikult Kremli soov teha temast Eesti mitte-eestlaste liider. Mäletatavasti otsustas valitsus Filatovile Eesti kodakondsust mitte anda, kui selgus, et ta oli rahastanud Eesti-vastast propagandafilmi.
Kapo aastaraamatus väidetu esitab aga hulga küsimusi Edgar Savisaare tegevuse kohta. Teadupärast oli Savisaar see, kes esitas majandus- ja kommunikatsiooniministri ametis olles Filatovile Eesti kodakondsuse andmise taotluse. Peale selle seob Savisaare juhitavat Kesk-erakonda koostööleping Kremli-meelse parteiga Ühtne Venemaa. Paraku ei kirjutata kapo aastaraamatus, kas Kremli soov ja Savisaare ettepanek olid omavahel koordineeritud või kasutati Eesti poliitikut kurjasti ära. Või pole neil üldse mingit seost?

JUHTKIRI: Vesi hane selga
Eile Samaras võttis Venemaa sama hoiaku, mida võis näha juba eelmisel sügisel Euroopa Liidu ja Vene tippkohtumisel ning eraldi kokkusaamisel Lahtis, kus Vene president Vladimir Putin esines enesekindlalt, et mitte öelda ülbelt. Teie võite rääkida kõigest, meie võime rääkida kõigest, kuid eks see teie jutt ole nagu hane selga vesi - selline paistab olevat Vene poole hoiak.
EL-i esindanud Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso kiituseks tuleb öelda, et nad ei andnud järele võõrustaja nõudmistele kutsuda idapoolsed liikmesmaad korrale. Jutt on muidugi Poolast ja Eestist ning Lätist ja Leedust. Ega Barroso saanudki tõdeda muud, kui et ühe liikmesriigi raskused (suhetes Venemaaga) on kogu ühenduse raskused, ja et EL tugineb solidaarsuspõhimõttele. Mida aga vastas Putin? Et ta teab seda solidaarsuseasja - kuid mõelge järele, sest ega ühe liikmesriigi isekus ole ju alati teiste huvides.

Päästjate autod jõudsid kohale kolme minutiga
Kuna tulekahju ulatus tivolis ei olnud väga suur, suutsid päästjad tule suhteliselt kiiresti kustutada.
Lisaks päästeautodele kasutati ka koha peal olevaid autosid, et inimesi haiglasse transportida, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.
Ükski inimene ei saanud kannatada põlengust tekkinud paanilises põgenemises, mis on Rakvere peaarsti sõnul tunnustus neile inimestele, kes kohapeal tegutsesid ja inimesi suunasid.

Tivolipõlengus kannatanud peaksid paranema paari nädalaga
Rakveres eile toimunud tivoli tulekahjus kannatada saanute füüsilised kahjustused peaksid arstide hinnangul paranema paari nädalaga.
Tivoli tulekahjus tõsisemaid vigastusi saanud 6 kannatanut, neist üks 8-aastane laps, viidi ravile Tallinnasse, Põhja-Eesti regionaalhaigla põletusravipalatisse, ühel kannatanul diagnoositi lisaks põletusele ka põlengusuitsust põhjustatud hingamisteede kahjustusi, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.
Õnneks pole vigastused eluohtlikud ja arstid kinnitasid, et ravi võib võtta aega nädala kuni kaks.

Tivolipõlengu ohvritele pakutakse ka psühholoogilist abi
Rakvere tivolipõlengus kannatanutele pakutakse psühholoogilist abi kolmel telefoninumbril.
Kuna Rakvere traumapunktis on tekkinud informatsioon, et kannatanud ja nende lähedased vajavad ka vaimse tervise abi, siis on seda nõus koheselt andma psühhiaater Mari Viik - telefonil 5286646 ja psühhoterapeut Pille Murrik 56 56 68 95.
Esmaspäevast saab täiendavat psühholoogilist abi telefonil 324 20 83 (Inge Asi).
Abilinnapea Ain Suurkaev avaldab siinkohal ohvriabi pakkujatele suurt tänu.
"Usun, et see on just nende endi algatus," märkis linnapea ülesandeid täitev abilinnapea.
Psühholoogide Viigi ja Murriku sõnul on psühholoogilise kriisi tekkimine väga tõenäoline. Sellisel juhul tuleks kannatanutel pöörduda psühholoogide poole.

Tivolitulekahju kannatanute hulk suurenes 37-ni
Rakvere tivolitulekahju tõttu on täna veel meditsiinilist abi vajanud ja haiglasse pöördunud 12 inimest, mis teeb kannatanute arvuks juba 37 inimest.
Täiendavalt on täna pöördunud Rakvere haigla traumapunkti viis inimest, kellele oli vaja teha esmane sidumine. Nemad saadeti kodusele ravile, neile lisandus seitse inimest, kes kurtsid hingamisprobleemide üle.
Kokku on seega arstiabi vajanud 37 inimest.
Senistest abisaanutest käis 12 inimest järelkontrollis ja ümbersidumisel. Need, kes öösel Rakvere haiglasse jäeti, lasti täna koju.

Päästjad peavad süütamist ebatõenäoliseks
Päästeekspertide hinnangul on süütamise versioon ebatõenäoline ja mõningate arvamuste kohaselt vajalik kindlustussummade kättesaamiseks.
Tivoli tuuri juht Lauri Viikna ütles täna hommikul Rakveres toimunud pressikonverentsil, et eile hilisõhtul põlema süttinud karusellil nimega "Enterprise", pole selliseid elektriseadmeid, mis võiksid lühise korral süttides põleda 5-6 meetri kõrguse leegiga.
"Äkki oli hoopi tegemist plahvatusega," küsis ta.
Tivoli juht kahtlustab, et eilne põleng võis olla seotud nädala aja eest Jõhvis toimunud intsidendiga, kus purjus noorukid tungisid kallale tivoli turvamehele, lõid tema pea katki ja ähvardasid tivoli põlema panna. Viimase kohta on politseile ka avaldus tehtud ja Viikna on tunnistusi andnud.
Viru ringkonnaprokuröri Marge Voogma sõnul vajavad kõik versioonid kahtlemata uurimist ja politsei tegeleb ka süütamise variandi uurimisega.

Päästjate hinnangul tivoli töötajad kustuteid ei kasutanud
Päästespetsialist soovitab omavalitsustel karmim olla.
Päästetöötajate ega kohalolnute hinnangul ei kasutanud kohapealsed turvamehed tulekahju likvideerimiseks kustuteid, vaid vett, mis on aga selliste põlengute korral vastunäidustatud.
Rakvere Tivolis tulekahju ohjeldanud päästjad tegutsesid väga operatiivselt ja jõudsid kohale kolm minutit pärast väljakutset, ütles aselinnapea Ain Suurkaev.
Tivoli tuur OÜ juhi Lauri Viikna hinnangul tegutsesid tulekahju ohjeldamisel väga hästi ka kohapealsed turvamehed. Viimast ei kinnita aga päästjad ega ka kohalolnud.
Tulekahju pealtnägijate ütluste järgi püüdsid tivoli töötajad tuld ohjeldada ämbrist vett tulekoldesse heites. Samas on aga nii elektrijuhtmete kui õlide kustutamisel vee kasutamine absoluutselt vastunäidustatud, sest see võib tuld vaid ergutada või lisaks lühiseid tekitada. Tulekahju hetkel Tivolis viibinute mäletamist mööda kasutati kohapeal tivoli töötajate poolt üht kustutit.

Ühisavaldus: Tivoli tuuri lõpetamine Rakveres oli ühine otsus
Linnapea ülesannetes Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu ja Tivoli tuuri projektijuht Lauri Viikna ütlesid ühisavalduses, et tivoli jätkamine Rakveres ei oleks kummagi arvates juhtunu valguses mõistlik ega eetiline.
"Pöördume avalikkuse poole kinnitamaks, et Tivoli tuuri ürituse lõpetamise vajalikkust Rakvere linnas tunnistasid nii linnavalitsus kui ka ürituse korraldaja ühiselt, ilma ühegi erimeelsuseta, samuti teised osapooled - päästeteenistus, politsei ja meedikud," ütlesid Suurkaev ja Viikna.
"Kujunenud olukorras ning arvestades tuleõnnetust ja selle tagajärgi ei ole Tivoli tuuri ürituse jätkamine Rakveres mõistlik ega eetiline - see on meie ühine seisukoht. Tunneme kaasa kõigile, kes tuleõnnetuses kannatada said," lisasid abilinnapea ja Tivoli tuuri juht.

Kevadtormile saabuvad õhuväe helikopterid
Kaitseväe õppusele Kevadtorm saabuvad täna õhuväe helikopterid, mis hakkavad õhtust alates tegema lende õppuse territooriumi kohal Tartu-ja Põlvamaal.
Kolm Robinson tüüpi helikopterit paiknevad Tartu Ülenurme lennuväljal, õhuoperatsioonide planeerimis- ja juhtimiskeskus Kuperjanovi pataljonis Võrus.
Helikopterite ülesandeks on osaleda vastutegevuses ja toetada Scoutspataljoni luure, tuletoetuse ja vaatluste alal. Kopterid jälgivad üksuste liikumist, vaatlevad positsioone ja teevad aktiivset lahingluuret nii päeval kui öösel.
Scoutspataljoni jaoks on oluline harjutada tuletoetuse tellimise protseduure välismissioonidel
osalemiseks.
"Lahinguolukorras on protseduuridest kinnipidamine väga oluline, Scoutspataljon peab oskama oma informatsiooni vastase, maastiku ja lähenemissuundade kohta protseduuride kohaselt edastada," ütles õhuväe staabiülem major Rauno Sirk.

Puiatu erikooli õpilased filmisid oma kaaslase piinamist
Populaarses videote jagamise portaalis Youtube.com on juba 25. aprillist näha neli lühikest koduvideot, milles Puiatu erikooli noored piinavad võikalt üht oma kaaslast.
Kui kahel videol näib, et piinatav noormees teeb filmitavaid asju vabatahtlikult kaasa, siis kolmandal hoitakse teda kinni ning poiss palub piinajatel lõpetada, kirjutab SL Õhtuleht.
Ühel kahest räigemast videost on noormees asetanud käe lauale ning teine, noorem õpilane, lööb näpitsatega käenahast läbi naela.
Kooli direktor Toivo Luik kinnitab, et on videotest teadlik ning need on filminud tõepoolest Puiatu erikooli õpilased koolikompleksi kõrvalhoones, kus poisid saunas käivad ning tööõpetusetunde saavad.
Puiatu direktor pöördus juhtunu uurimiseks politseisse.

Tivoli: tegemist võis olla süütamisega
Tivoli tuuri juhi Lauri Viikna sõnul võis eile Rakveres toimunud karusselli põleng alguse saada süütamisest.
Viikna ütles täna hommikul Rakveres toimunud pressikonverentsil, et karuselli nimega "Enterprise", mis põlema süttis, seadmed ei võimalda lühise korral ulatuda leegil nii kõrgele. Leek tõusis eile 5-6 meetri kõrgusele.
Tivoli juht kahtlustab, et eilne põleng võis olla seotud nädala aja eest Jõhvis toimunud intsidendiga, kus purjus noorukid tungisid kallale tivoli turvamehele ja ähvardasid tivoli põlema panna.
Viru ringkonnaprokuröri Marge Voogma sõnul vajavad kõik versioonid kahtlemata uurimist ja politsei tegeleb ka süütamise variandi uurimisega.
Põlema süttinud atraktsioon jääb Rakverre, kuni ekspertiis on oma uurimise lõpule viinud ning andnud Tivoli tuurile loa see ära viia. Muu park hakkab ennast lahkumiseks kokku pakkima juba täna.

Rakvere keelas tivoli avamise
Rakvere Linnavalitsus otsustas tunnistada kehtetuks Tivoli tuurile antud avaliku ürituse loa seoses asjaoludega, mida ei olnud luba andes võimalik ette näha.
Linnavalitsus leiab, et tulenevalt tivolis juhtunud tuleõnnetusest ei ole antud meelelahutusürituse jätkumine mõistlik, teatas Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev tänasel pressikonverentsil.
Ürituse mittetoimumine muudab ühtlasi lihtsamaks uurimisorganite töö õnnetuspaigas.
Avalikest huvidest lähtuvatel kaalutlustel tühistati ka Tivoli tuurile antud luba ilutulestiku korraldamiseks pühapäeval. Lisaks teatas linnavalitsusele SA Virumaa muuseumid, et nemad jätavad ära tänaseks õhtuks planeeritud ilutulestiku linnuses.
Tivoli tuuri juhataja Lauri Viikna ütles samuti, et tivoliga Rakveres on nüüd lõpp.

Pealtnägija: inimesed sõitsid läbi leekide
Põlengu pealtnägija Rakvere spordikeskuse administraatori Annika Nurga sõnul ei suudetud karusselli kohe peatada ja inimesed sõitsid läbi leekide.
Eesti Päevalehe reporteri sõnul oli hommikul olukord tivoli juures rahulik ja selle juht Lauri Viikna kiirustas Rakvere linnavalitsuse istungile, kus otsustati, kas tivoli täna avatakse või ei.
Annika Nurk ütles, et esmalt hakati tulekahju kustutama veega ja otsimise peale leiti tivolist siiski üks vahtkustuti.
Põlengu süttides ei suudetud esialgu kohe karusselli sulgeda ja inimesed sõitsid läbi leekide. Kui karussell seisma saadi, aitasid teised inimesed kõigepealt kannatanuid läbi leekide.

Rakveres sai Tivoli karusselli põlengus 25 inimest viga
Täiendatud 2.32
Rakveres Kastani tänaval süttis ööl vastu tänast põlema linna külastanud Tivoli tuuri üks atraktsioonidest - karussell.
Vaata põlengu videoid siit ja siit
Häirekeskus sai teate põlengust kell 23.04. Päästemeeskond evakueeris inimesed ja likvideeris põlengu.
Põlengus viga saanud inimesed toimetati esmalt Rakvere haiglasse. Kuus raskemalt vigastatut viidi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse. Kaks vigastatut jäeti Rakvere haiglasse jälgimisele ning ülejäänud lubati kodusele ravile. Hukkunuid ei ole.
Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul oli Tallinna viidute hulgas kaks alaealist - üks 8-aastane poiss ja 17-aastane tüdruk, koos nendega viidi PERH-i kaks naist ja kaks meest. Põlengus kannatanutel olid hingamisteede ja naha esimese ja teise astme põletused.

Ilves ja Aaviksoo tegid Kevadtormil kinga poriseks
President Toomas Hendrik Ilves, kaitseväe juhataja Ants Laaneots ja kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvusid eile suurõppuse Kevadtorm korraldusega.
Mõne päeva eest sadanud äikesevihm on muutnud Põlvamaa põllud ja metsad poriseks ning raskeveokitega raskelt läbitavaks. Seetõttu otsustas ka Eesti riigikaitse seisukohalt tähtsaim trio Lootvina asula lähistel asuvale suurtükiväegrupile läheneda jalgsi.
Vana sõjamehena oli vaid Laaneots taibanud jalga tõmmata sõdurisaapad, kuid ka Ilves ja Aaviksoo suutsid kuiva jalaga haubitsateni tormata. Soov oma silmaga Eesti suurtükiväe au ja uhkust näha oli suurem kui tänavakinga ekstreemolukorras katsetusele panek.
"Tere, mehed! Kuidas läheb?" teeb Ilves haubitsat tutvustama hakkava seltskonnaga tutvust. Mida muud kui "hästi" saavad noored ajateenijad vastata. Kaitseminister Aaviksoo lisab, et rahu ajal peabki hästi minema. Ei tea, mitmes see viisakuste vahetamine "kuldse trioga" keskpäevase kohtumise ajaks võis olla, aga kokkumäng viisakuste vahetamisel paistab juba tõeliselt hästi sujuvat.

Tiina Laanem esitles raamatut
Kirjanik Tiina Laanem esitles Saku suurhallis toimuval Balti raamatumessil eile oma viimase romaanivõistluse võitnud teost "Väikesed vanamehed". Eesti Päevalehe kirjastuses ilmunud raamat kirjeldab ühele Eesti saarele aega veetma tulnud noorpõlvesõprade ja nende kallimate omavahelisi suhteid. Laanemi teos on kerge suvelugemine.

Rongisõit Viljandisse muutub senisest pool tundi lühemaks
Tallinnast Viljandisse saab senise kolme asemel kahe ja poole tunniga.
Järgmise nädala pühapäeval kehtima hakkav uus sõiduplaan muudab rongiliikluse Tallinna ja Viljandi vahel senisest pool tundi kiiremaks.
Kui senini on Edelaraudtee reisirongid Tallinna ja Viljandi vahet sõitnud ligi kolm tundi, siis edaspidi saadakse hakkama kahe tunni ja 26 minutiga.
"Viljandi liinil on palju kliente, kellest suur osa tuleb rongile Türilt, Raplast ja Kohilast. Paljud on öelnud, et kui liiguks kiirrong, siis oleks autoga sõitmist vähem," ütles Edelaraudtee reisijateveo juht Annemari Oherd ning lisas, et rongisõit muutub kiiremaks ka Türi ja Rapla reisijatele.
Oherdi sõnul muutub rongisõit kiiremaks teeremondi ning ülesõidukohtade rekonstrueerimise tulemusena. "Teine asi on see, et Tallinna ja Rapla vahele lisasime kaks täiendavat rongi, mis sealset nõudlust rahuldavad. Seega on võimalik mõni väiksem peatus vahelt ära jätta," lausus Oherd.

Tõnismäele oli maetud üks naine ja üksteist meest
Eesti kohtuarstliku ekspertiisi büroo lõpetas Tõnismäelt välja kaevatud säilmete uurimise ning teatas, et sealt leitud 12 isiku DNA-analüüsi alusel kuuluvad ühed säilmed naissoost ja ülejäänud säilmed meessoost isikutele.
Maetute asendi ja hauamanuste võrdlemine olemasoleva ajaloolise fotomaterjaliga või-maldab pidada Tõnismäel ekshumeeritud säilmeid identseks 1945. aastal sealsamas maetutega, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.
"Seega on piisav alus eeldada, et Tõnismäele maetud isikud kuulusid välisministeeriumi tellimusel 2006. aastal valminud ajaloolise õiendi andmetel nende 1945. aastal Tõnismäele maetud 12 isiku hulka, kelle kohta on samas õiendis toodud 14 enim tõenäolist nime," lisas pressi- esindaja.

Savisaare soosik Filatov kujutas Eestile suurt ohtu
Tegu oli Venemaalt korraldatud katsega luua venekeelsele
Kaitsepolitsei hindas juba möödunud aastal ärimees Andrei Filatovi ohtu suuremaks, kui avalikkusele öeldi.
Endine majandus-ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar üritas sellest hoolimata Filatovile eriteenete eest Eesti kodakondsust taotleda.
Eile avalikustatud kapo aastaraamat kirjeldas 2006. aasta ühe suurima julgeolekuohuna katset anda eriliste teenete eest Eesti kodakondsus Vene transiidihiiglase Severstaltransi juhile Andrei Filatovile. Nimelt oli kapo andmetel tegu Venemaalt organiseeritud katsega luua Eesti venekeelsele kogukonnale tugev liider.
Kas kõik on korras?
Seni on arvatud, et katse ärimehele Eesti kodakondsus anda luhtus tema toetusel valminud Eesti-vastase propagandafilmi "Eesti - ajaloo risttee" tõttu. Kapo aastaraamatust selgub, et Filatovi ohtu hinnati filmist hoolimata veelgi suuremaks. Tähelepanuväärseks muudab Filatovi juhtumi aga seik, et eelmisesse valitsusse kuulunud Keskerakonna ministrid, nende hulgas Filatovi kandidatuuri esitanud endine majandus- ja kommunikatsiooniminister, olid valmis kapo karmile hinnangule vilistama.

Konstitutsioonipartei ja Zarenkov õõnestavad Eesti julgeolekut
Kaitsepolitsei aastaraamatust selgub, et Eesti julgeoleku eest vastutajatele valmistab suurimat peavalu "äärmusliku ideoloogiaga ja ekstremistist" juhiga Konstitutsioonierakond.
Aastaraamat viitab Andrei Zarenkovi juhitava Konstitutsioonierakonna otsestele sidemetele Tallinnas asuva Venemaa suursaatkonnaga, kelle toel edendatakse Venemaa seatud poliitilisi eesmärke.
"Selle erakonna peamiseks rahaliseks ja ideoloogiliseks toeks on Vene Föderatsiooni Tallinna saatkonna diplomaadid, Moskva linnavalitsuse ametkonnad, Venemaa meedia ja Vene eriteenistuste kontaktisikud," nendib kapo, nimetades Zarenkovi "Kremli ööbikuks" Eestis.
Konstitutsioonipartei esimees jäi aga Päevalehega suheldes raudkindlaks, et kapo väited eiravad reaalsust.

Äärmuslikud vasakpoolsed tõstavad pead
Kaitsepolitsei hinnangul aktiviseerus 2006. aastal Eestis esimest korda klassikaline vasakäärmuslus ehk Antifa. Välisriikides on need rühmitused olnud küllaltki vägivaldsed.
Kapo aastaraamat tõstab esile arenevad vasakäärmuslaste grupid, kes tahavad astuda vastu skinhead'idele.
"Kuigi seni on kõik jäänud vaid kergemate avaliku korra rikkumiste tasemele, võib vastastikune kättemaksuõhkkond tekitada uusi, ühiskonnale ohtlikke konflikte," kirjutatakse raamatus.
Kaitsepolitsei leiab, et 2006. aastal hakkasid seoses üleilmastumisega Eestis levima ka uut laadi vasakpoolsed mõttevoolud, millel on potentsiaal muutuda seaduserikkumisteks.
"Peame siin silmas anarhismi, globaliseerumisvastasust, äärmuslikku loomade kaitsmist ja muud taolist," nendib kapo oma iga-aastases avalikus raportis.

Kinnisvarakrahhi veel ei paista
Kinnisvaratehinguid on jäänud vähemaks, kuid hinnatõusu tõttu on
Kuigi selle aasta esimeses kvartalis vähenes kinnisvaratehingute arv umbes viiendiku võrra, ei rutta spetsialistid seda pidama peatse krahhi märgiks.
"Krahhiks ma seda ei nimetaks, pigem hakkab turg muutuma stabiilsemaks ja korrastub. Buumiaeg hakkab küll läbi saama," ütles Uue Maa juhatuse esimees Jaanus Laugus. Tema sõnul on küll kahanenud tehingute arv, ent käive on jäänud endiseks. "Hinnad on varasemaga võrreldes lihtsalt nii palju tõusnud," rääkis ta.
Lauguse sõnul jäid esimeses kvartalis paljud ostjad ootama, kas ennustused, mis räägivad peatsest kriisist kinnisvaraturul, osutuvad õigeks. "Inimesed on ostuotsuse edasi lükanud, aga aasta teisel poolel peaks turg normaliseeruma. Mingit suurt hinnalangust ei ole tulemas ja arendajad ei plaani suuri korrektiive," lausus ta.

USA-s on kaks vaala eksinud sisevetesse
Sacramentos jätkusid eile jõupingutused, et meelitada kaks küürvaala tagasi Vaikse ookeani vetesse.
Arvatakse, et tegemist on viga saanud emaslooma ja tema pojaga, kes ei suuda leida tagasiteed avamerele, vahendasid TV3 Seitsmesed Uudised.
Vaaladele mängiti ebameeldivaid hääli, et panna neid ookeani poole liikuma. Kui see ei aita, jäetakse vaalad mõneks päevaks rahule, et vaadata, kas rahu ja vaikus tulevad loomadele kasuks.
Kui teisipäevaks pole vaalad tagasiteed leidnud, alustavad päästjad suurt päästeoperatsiooni. Ekspertide sõnul ei ole momendil veel paanikaks põhjust.

Guantanamo jurist võib minna vangi
USA mereväe jurist võib minna kuueks kuuks vangi ja kaotada koha sõjaväes, kuna avaldas inimõiguse kaitsjale 550 Guantanamo vangi nimed.
Leitnant komandör Matthew Diaz postitas anonüümse valentinipäeva kaardi vangide nimedega 2005. aastal oma viimastel teenistuspäevadel Guantanamo vanglas, vahendab BBC.
Ülekuulamisel ta vabandas, et käitus irratsionaalselt.
Kohus mõistis Diazi süüdi salastatud materjalide levitamises, mis võib kasutada USA kahjustamiseks ning materjalide edastamises volituseta isikutele.
USA sõjavägi on algusest peale keeldunud avaldamast Guantanamos kinnipeetavate nimesid.
Nimed tulid avalikuks 2006. aastal, kui Associated Press uudisteagentuur võitis kohtuvaidluse USA sõjaväe vastu.

Kolm saksa sõdurit hukkus Afganistanis
Põhja-Afganistanis Kunduzi provintsis toimunud suitsiidipommirünnakus seitsme hukkunu hulgas oli ka kolm saksa sõdurit.
Rünnakus, mis toimus, kui väeüksused viisid läbi jalaväepatrulli, said vigastada vähemalt 14 inimest, vahendab BBC.
Vigastatute hulgas on samuti kaks sakslast.
Surma sai ka afgaanist tõlk, kes saklastega koostööd tegi.
NATO jõudude raames on Põhja-Afganistanis ligikaudu 3000 saksa sõdurit.

Pronksmees pani lainetama ka Soome poliitika ja avaliku arvamuse
Pronkssõduri kriis leidis Soomes laialdast kajastamist ning kutsus esile mõningaid erimeelsusi, kuid siiski andis Soome oma toetuse Eestile.
Tallinna rahutustega seoses said Soome meedias sõna paljud Eesti kultuuriinimesed, teadlased, noored. Rahutuste ajal näidati uudistes Eestis olevaid soomlastest turiste, kes uskusid päikesepaistelise Tallinna olevat päeva ajal turvalise kena koha.
Hilisema arvamusuuringu järgi on 73 protsenti soomlasi seisukohal, et Venemaa ei ole käitunud Eestiga õigesti. Üks neljandik soomlastest ei pidanud küsitluses siiski ka Eesti riigi samme põhjendatuks. Soomlased loodavadki, et eestlased ja Eesti venekeelsed elanikud suudaksid edaspidi võtta rohkem arvesse teineteise tundeid ning läbielamisi.
Mesinädalate lõpp
Eesti sündmused lõpetasid Soome värske valitsuse välispoliitilised mesinädalad, leiti tagantjärele toimunut käsitledes. Samas sünnitas Eesti kriis ka Soomes poliitilisi kokkupõrkeid.

Välispoliitikas paistab olevat veidi raskusi USA-ga
Sel nädalal tõusis taas kord päevakorda küsimus, kas Soomel on suhetes USA-ga mingeid probleeme, kuna kõrgetasemelisi kohtumisi on harva - kui jätta kõrvale mõnel rahvusvahelisel üritusel toimunu. Viimased tipp-tasemel kohtumised jäävad 2002. aastasse.
Nii Soome kui ka USA ametnikud on meedias kõlanud spekulatsioonide peale tõdenud, et miskit pole korrast ära ning küsimus on vaid kummagi maa liidrite tööplaanides sobiva aja leidmises. Just töid ja tegemisi täis päevaplaaniga põhjendas USA ka Soome presidendi kohtumispalve tagasilükkamist sel nädalal.
Küll leidis president Bush aega kohtuda Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldtiga. Ilmselt pole põhjuseks asjaolu, et Reinfeldt oma parempoolsuse tõttu Bushile vastuvõetavam oleks, sest ka Rootsi eelmise sotsiaaldemokraatliku valitsuse liikmetega koh-tusid USA kõrged esindajad sagedamini kui Soome esindajatega.

Euroopa Liit astus Venemaa vastu ühisrindena
Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumine Samaras demonstreeris suhete ummikut.
Oma erinevat nägemust põhi-väärtustest said pooled jõuliselt väljendada kohtumisejärgsel pressikonverentsil. "Kas te olete näinud puhast demokraatiat?" küsis Venemaa president Vladimir Putin retooriliselt, samal ajal kui Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso tõstis esile vajadust austada Euroopa "põhimõtteid ja väärtusi", sest "Venemaa on ju Euroopa riik".
Erinev arusaam oli Putinil ja Barrosol varuks ka teisitimõtlejatesse suhtumises. Kui senini on kriitiliseks pooleks olnud pigem euroliit, siis nüüd proovis Putin Eesti näitel arutelu enda kasuks pöörata. Tema sõnul oli ühe meeleavaldaja hukkumine rahutuste käigus politsei sihiliku tegevuse tagajärg.

Punamälestusmärgid kaovad Tadžikistanist ilma suurema kärata
Tadžikistanis kaovad punaväelaste sambad, kuid Lenin seisab vankumatult.
Tadžikistani võimud on kibedasti ametis Nõukogude ajast püsti jäänud punamälestiste lammutamisega.
Raadiojaama Vabadus andmetel levib monumentide demonteerimine Dušanbest kõige kaugemate küladeni. Nii näiteks on lõunas asuva Kulobi linna võimud otsustanud praegu lammutada kahe Punaarmee komandöri, Jefim *atalovi ning Nikolai Tomini ausamba. Mõlemad venelastest bolševike kindralid said 1920. aastatel kuulsaks kommunismivastaste jõudude lämmatajana.
Kaovad kärata
Erinevalt näiteks Eestist või Ukrainast kaovad Tadžikistani punasümbolid aga käratult ega ole kutsunud esile Venemaalt mingeid reaktsioone. Mihhail Frunze või Tšeslav Putovski asemele kerkivad vaikselt kas tadžiki enda luuletajad ja teadlased või asendab neid ühel hetkel lihtsalt purskkaev.

Purjus teismeline põhjustas rolleriga õnnetuse
Tartus põrkas purjus teismeline, kes juhtis rollerit, eile õhtul kokku sõiduautoga.
Liiklusõnnetus juhtus eile õhtul kella 20.05 ajal Tartus Võru ja Vaba tänavate ristmikul, kus roller Kymco, mida juhtis purjus 15-aastane noormees, põrkas kokku sõiduautoga BMW 523, mida juhtis Aleksandr(s 1983).
Rollerijuht ja kaassõitjaks olnud 16-aastane noormees toimetati TÜ Kliinikumi.

Rattaretk kruusastel teedel juhib tähelepanu uusasumite muredele
Briti Nõukogu korraldatud "Rohelise unistuse" rattaretk uurib valglinnastumist.
Neljapäeva õhtul toimus esimene neljast "Rohelise unistuse" jalgrattamatkast, mille käigus sõi-detakse läbi mitu Tallinna lähivalda ja vaadeldakse uusasumeid.
Üritust korraldava Briti Nõukogu direktori Küllike Tohvri sõnul on meil kõigil unistus elada roheluse keskel oma majas. Samas toob see, et inimesed kolivad üha rohkem linnalähedale maale, kaasa probleeme, millele soovitakse kõnealuse retkega tähelepanu juhtida.
"Tüüpiline uusasumi elanik rajabki oma kodu kapsapõllule ja hakkab seal siis toimetama," selgitas Tohver, avaldades lootust, et edaspidi muutub uute asumite rajamine rohkem läbimõelduks, et idee rohelisest unistusest lõpuks teoks saaks.

15. bussiliini marsruut muutub
Alates 1. juunist muudetakse Sõjamäel asuvate ettevõtete ettepanekul 15. bussiliini Veerenni-Sõjamäe marsruuti. Algpeatus tehakse Viru bussiterminalis (peatus number 1). Lõpp-peatus tehakse A. Laikmaa tänaval asuvas peatuses. Viru keskuse-Sõjamäe liini bussid hakkavad mõlemal suunal läbima Teatri väljakul asuvaid Estonia peatusi ning sõitma mööda Tartu maanteed. Marsruudimuudatus tagab paremad ümberistumisvõimalused Mustamäelt, Pelgurannast, Pääskülast ja Õismäelt tulevatele inimestele.

Linna sümbolite hulka lisandus vapilipp
Linnavolikogu otsustas muuta Tallinna põhimäärust, lisades linna sümbolite hulka vapilipu. Vapikilbi aset täidab kollane lipukangas, millel paiknevad kehtiva etalonkuju järgi kavandatud vapilõvid. Lipu laiuse ja pikkuse vahe on 7: 8 ja normaalsuurus 105x120 cm.
Vapilipp enne linna lippu
Seni olid Tallinna põhimääruse kohaselt Tallinna sümboliteks suur ja väike vapp, täisvapp ning linnalipp.
Eesti muinsuskaitse seltsi heraldikakomisjoni esimehe Priit Herodese selgituste kohaselt tuli Tallinna sinivalgetriibuline lipp linna ajaloolisest heraldilisest vapilipust, mille kollasel damastkangal asuvad suure linnavapi sinised lõvid. Vapilippu kirjeldati 1591. aastal koostatud inventariloendis.

Estonia selts korraldab Salme Reegi õhtujuttude võistluse lastele
Estonia selts korraldab õhtujuttude võistluse, millega mälestatakse populaarset näitlejannat ja kordumatut raadiohäält Salme Reeki, kelle sünnist möödub selle aasta 10. novembril 100 aastat.
Võistlus korraldatakse kahes rühmas: algkooliõpilased (1.-4. klass, esimeses ehk A-rühmas) ja põhikooliõpilased (5.-9. klass, teises ehk B-rühmas).
Teemade valik on vaba, jutud tuleb kirjutada eesti keeles.
Kuna parimaid töid loetakse ette ka Eesti Raadios ja avaldatakse ajakirjas "Hea Laps", siis optimaalne juttude pikkus oleks ligikaudu 1,5 trükilehekülge A4-formaadis või lugemise kestvusega 7-10 minutit.
Mõlema vanuserühma parimaid kirjutajaid ootavad auhinnad Estonia seltsilt, rahvusooperilt Estonia, Eesti Raadiolt, Hea Lapse toimetuselt ja teistelt.
Töid hindab 5-liikmeline žürii, mida juhib lastekirjanik Leelo Tungal.

WRC ralli: Loeb läheb viimasele päevale kindla liidrina
Sardiinia MM-rallil võitis laupäevase viimase kiiruskatse Fordi rooliv Marcus Grönholm, kuid sellele vaatamata läheb valitsev maailmameister Sebastien Loeb Citroënil viimasele võistluspäevale vastu kindla liidrina.
Grönholmi edu päeva viimasel katsel oli teisena lõpetanud Loebi ees 4,2 sekundit, vahendab Sportnet.
Kolmandat aega näitas Jari-Matti Latvala Fordil, kes jäi kaasmaalasele alla 8,3 sekundit. Neljas aeg märgiti Loebi tiimikaaslasele Dani Sordole (+9,3), viiendaks sõitis end Petter Solberg Subarul (+11,2).
Esikuuiku lõpetas Grönholmi meeskonnakaaslane Mikko Hirvonen, kes jäi nimekamale kaasmaalasele alla 14,1 sekundit.
Kahe päeva kokkuvõttes on Loebi edu Grönholmi ees 36,5 sekundit. Kolmandal poodiumikohal on kindlalt Hirvonen, kes jääb Loebile alla 1.30, 2. Neljandal real paikneb Sordo (+2.22, 4), viies on Henning Solberg Fordil (+2.32, 7) ja kuuendal positsioonil on Petter Solberg, kes jääb Loebist maha 3.02, 6.

Vormel: Asmer võitis Bukarestis
Hitech Racingu piloot Marko Asmer võitis Briti F3 meistrisarja viienda, Bukaresti tänavarajal peetud etapi.
Esimesest stardiruudust võistlustulle läinud Asmeril polnud võidu vormistamiseks metsikult vaeva tarvis näha, sest suure osa sõidust veeres võistlejaterivi ees turvaauto, isegi start anti turvaauto taga, vahendab Sportnet.
Esimene tõsisem intsident leidis aset kui Sebastian Hohenthali (Fortec Motorsport) juhitud vormel tegi pirueti ning talle põrkasid otsa meeskonnakaaslane Greg Mansell ja Michael Devaney (Ultimate Motorsport).
12. ringil jätkunud võidusõit ei kestnud pikalt, sest rajalt pidurdas end välja Franky Cheng (Performance Racing Europe AB) ja võttis kaasa Leo Manselli (Fortec Motorsport) ja Francesco Castellacci (Alan Docking Racing).

Korvpalli finaalseeria teise mängu võitis TÜ/Rock
SEB Eesti korvpalli meistriliiga finaalseeria teise mängu võitis napilt TÜ/Rock Kalev/Cramo ees seisuga 75: 74 ja viigistas sellega seeria.
Kalev oli mängu algul küll veidike agressiivsem ja juhtis 7: 2 ja 15: 10, kuid sellele vaatamata lõppes korviderohke esimene veerandaeg viigiliselt 23: 23, vahendab Sportnet.
Teisel veerandajal ei suutnud kumbki pool erilist edu sisse mängida, juhtohjad vahetusid pea iga rünnaku järel. Poolajavile anti Kalev/Cramo 40: 38 eduseisul.
Esimest poolaega jäid ilmestama mõlemapoolsed eksimused nii kaitses kui ka rünnakul. Selgelt paremini tegutses teises finaalmängus Rocki mängujuht David Bailey, kelle energilise tegutsemine tartlastele palju kergeid korve kindlustas. Rockil jättis selgelt soovide vabavisete tabavus, mängu lõpuks tabati vaid 14 vabaviset 23 võimalikust.

Ralli: Asmer sai teises kvalifikatsioonis kümnenda koha
Hitech Racingu piloot Marko Asmer alustab Briti F3 meistrisarja kuuendat etappi Bukaresti tänavarajal kümnendalt stardikohalt.
Viienda etapi kvalifikatsiooni võitnud eestlane alustas sessiooni küll võimsalt, kuid tema tempo rauges viis minutit enne kvalifikatsiooni lõppu, vahendab Sportnet. 
Kuuendale etapile läheb esimesest ruudust Stephen Jelley (Raikkonen Robertson Racing), Asmerit edestas ta 2,234 sekundiga.
Paremuselt teise tulemuse sõitis kvalifikatsioonis välja Alberto Valerio (Carlin Motorsport) ning kolmanda Jelley tiimikaaslane Atte Mustonen. Kiireimale kaotasid eelnimetatud vastavalt 1.210 ja 1.260 sekundit.
Neile järgnesid Maro Engel (Carlin Motorsport), Sam Bird (Carlin Motorsport), Sebastian Hohenthal (Fortec Motorsport).

Ralli: Aava kaotas liidrikoha
Suzukil kihutavad Urmo Aava ja Kuldar Sikk on Sardiinia MM-rallil FIA juunioride arvestuses pärast esimest päeva küll esikohal, kuid 8,3 sekundi suurune edu on pärast teise päeva kahte esimest katset muutunud 3,9 sekundiliseks kaotuseks.
Nii seitsmenda kui ka kaheksanda kiiruskatse võitis Per-Gunnar Andersson, kes sõidab samuti Suzukiga, Aava oli mõlemal jõuproovil teine ning kaotas rootslasele vastavalt 5,3 ja 6,9 sekundit, vahendab Sportnet. 
Jaan Mölder juunior ja Katrin Becker said seitsmendal katsel üheksanda aja, mis oli Anderssoni tulemusest 49 sekundi võrra viletsam. Kaheksandal kiiruskatsel oli Mölder seitsmes ning kaotas võitjale 57,2 sekundit.
Üldarvestuses jätkab Mölder kuuendal kohal, enam kui kuue minuti kaugusel esikohast.
Võistlusega liitusid uuesti ka Aigar Pärs ja Ken Järveoja, kes sõitsid päeva avakatsel välja tubli kuuenda tulemuse. Paraku ebaõnnestus järgmine jõuproov, Anderssonile kaotati rohkem kui nelja minutiga.

Rannavõrkpall: Kais ja Vesik jõudsid kindla võiduga poolfinaali
Austrias St. Pöltenis toimuval rannavõrkpalli Euroopa karikasarja avaetapil jätkas ka täna võidukalt Eesti esipaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik, kes alistasid kolmandas ringis kindlalt 2: 0 kohaliku duo Nikolas Berger ja Robert Nowotny.
Austerlastele anti geimides vaid 13 ja 15 punkti ning võiduga tagati pääs poolfinaali, kirjutab Sportnet.  Poolfinaal peetakse täna õhtul Eesti aja järgi kell 21.00, Kaisi ja Vesiku vastane pole veel teada.
Turniiri avaringis alistasid Kais ja Vesik tasavägise kolmegeimilise lahingu järel norralased Jorre Ander Kjemperudi ja Tarjei Skarlundi.
"Algus oli uimane, ei saanud kuidagi mängu käima", sõnas Kais.
Seejärel aga eestlaste mäng paranes ning tugev serv võimaldas palju punkte koguda just bloki ja kaitsemängu abil. Punkt-punkti heitluses kulgenud kolmas geim kuulus Kaisile ja Vesikule 17: 15.

Oper Horvaatia ja Inglismaa vastu ei mängi
Andres Operi jalavigastus jätab tippväravaküti nädalateks
Eesti jalgpallikoondise peatreener Jelle Goes sai eile murettekitava sõnumi: koondise ründaja Andres Oper ei saa osaleda juunikuistes EM-i valikkohtumistes Horvaatia ja Inglismaaga. Kõige mustem stsenaarium jätab tipp-väravaküti aga mänguväljakult eemale koguni kolmeks kuuks.
Goes kõneles Hollandis haiglas uuringutel viibinud Operiga eile õhtul ning pallur kinnitas tema halvimaid kartusi: ka teine Hollandi spetsialist nõustus esimesed uuringud läbi viinud arstide soovitusega jätta juunikuised mängud vahele ning keskenduda paranemisele.
Tähtsate vutikohtumiste asemel ootab Operit ees hoopis väike operatsioon. "Kolmapäeval tehakse tema jalale artroskoopia, mille käigus uuritakse, mis tema hüppeliigesega täpsemalt lahti on, ning kas on vaja operatsiooni," selgitas Goes.

Alekna jahib kettaheite maailmarekordit
Kettaheite liider Virgilijus Alekna püüab Saksamaal ületada maailmarekordit 74.08.
Saksamaa kettakuulsuse Lars Riedeli sõnul lubaksid soodsad tuuleolud Aleknal rünnata täna Halles peetaval võistlusel 1986. aastast teisele sakslasele Jürgen Schultile kuuluvat maailmarekordit 74.08.
Tänavu 70.01 heitnud Alekna heitis Hispaanias harjutades korduvalt üle 73 meetri. Mänedžer Aivar Karotamme sõnul on leedulane väga heas hoos. Möödunud nädalal võitis ta Kataris Grand Prix' etapi 68.51-ga. "Imestasin veidi, miks ta rohkem ei heitnud," lausus Karotamm.
Halles võistlevad ka Ateena olümpia hõbedaomanik ungarlane Zoltan Kövago ja pronksiomanik Aleksander Tammert.
2. mail USA-s maailma hooaja parima tulemuse 72.02 heitnud Gerd Kanter teeb järgmise etteaste teisipäeval Tšehhimaal Turnovis Ludvik Daneki mälestusvõistlustel.

Kuidas edeneb registreerimine Tallinna ja Tartu rattasõitudeks? 
Vastab
Urmas Karlson
Eesti jalgratturite liidu peasekretär
Praegustel andmetel sõidavad Eestis 17 võistkonna ratturid. Kõlavate nimede osas pole mõ-tet huvilisi lollitada: Pro Touril sõitvad tiimid meile ei tule. 26. mail sõidetav Tartu tänavasõit kuulub rahvusvahelise alaliidu UCI II kategooriasse, 1. juunil sõidetav E.O.S. GP Tallinnas on I kategoorias.
Tartu sõit oleks saanud samuti I kategooria, kui see oleks toimunud juunis, ent korralduslikult polnud meil võimalik seda sinna nihutada. Mõlema sõidu tase pole siiski oluliselt kehvem kõrgema kategooria võistlustest. Lisaks meie oma profitiimile on kohal Läti profid, samuti sõitjad Poolast, Saksamaalt, Soomest jpt.

Aava heitleb Anderssoniga tasavägiselt Sardiinias
MM-sarja kuuluval Sardiinia rallil peab Urmo Aava juunioride arvestuses tasavägist heitlust rootslase Per-Gunnar Anderssoniga. Hommikupoolsest kolmest katsest õnnestus Aaval võita kaks, pärast kolmandat katset, mille võitis teine eestlasest rallisõitja Jaan Mölder, oli Aava edu samuti Suzuki Swiftil sõitva rootslase ees 12,5 sekundit.
Pärastlõunal võitis Aava neljanda katse, viiendal ja kuuendal pidi aga taas tunnistama Anderssoni paremust. Sellegipoolest jäi eestlane JWRC sarjas liidriks, edestades rootslast 8,3 sekundiga. Jaan Möldril on kuuendana liidriga vahet 4 minutit ja 37 sekundit. Kolmas eestlane Aigar Pärs katkestas kuuendal katsel.
WRC arvestuses juhib Sebastien Loeb 22,4 sekundiga Marcus Grönholmi ees. Mikko Hirvonen jääb Loebist maha 29,1 sekundit.

Kriisa: eufooria toob pigem kahju kui kasu
Kalev/Cramo korvpallimeeskonna kapteni Valmo Kriisa meelest on finaalseeria avamängu kaotanud Tartu Ülikool/Rock suuteline palju rohkemaks.
Kuigi juhite finaalseeriat 1: 0, peab teie peatreener Veselin Matic Rocki ikka favoriidiks. Ta põh-jendab, et tartlased võitsid põhiturniiri ja neil on rohkem kullaheitluste kogemustega mängijaid. Kas jagate tema seisukohta?
Mul pole midagi Rocki favoriidiks olemise vastu. Kui sa pole favoriit, on palju lihtsam mängida. Aga vahet pole, kas saad finaalis koduväljakueelise või mitte, raske on mõlemal võistkonnal.
Ütlesite pärast avamängu võitu, et tunnete Rockiga üksteist läbi ja lõhki, millegagi üllatada on keeruline. Kas otsustavaks saab tahtmine või iga palluri valmidus pingutada?
Otsustavaks saab, kuidas võistkond koos püsib. Kui tekivad omavahelised arusaamatused ja halvemal juhul konfliktid, on raske finaalseeriat võita. Alguses on raske ühtset löögirusikat leida, aga veel raskem on seda hoida.

Detroit ja Utah nelja parema seas
Detroit Pistons jõudis NBA korvpalliliigas nelja parema hulka, kui alistas idakonverentsi poolfinaalis Chicago Bullsi 95: 85. Detroit võitis seeria 4: 2 ja ootab vastaseks Cleveland Cavaliersi ja New Jersey Netsi paari võitjat, Cleveland juhib 3: 2. Läänekonverentsi finaali on pääsenud Utah Jazz, kes ootab vastast paarist Phoenix Suns - San Antonio Spurs, viimane juhib seeriat 3: 2.

Nadali pöörane võiduseeria jätkub
20-aastane Hispaania nooruk Rafael Nadal on võitnud liival juba
"See poiss paistab juba löömatu olevat!" pakub minevikusuurus John McEnroe, kui 20-aastane maailma teine number Rafael Nadal võttis temalt rekordi. McEnroe võitis aastail 1983-1985 kõvakattega siseväljakuil 75 mängu järjest.
Nadal on võitnud liivaväljakuil nüüd juba 79 mängu järjest. Neljapäeval alistas ta Hamburgi Masters-turniiril venelase Igor Andrejevi. Andrejev ongi viimane mängija, kes Nadali liival võita suutnud. See juhtus 2005. aasta aprillis Valencia turniiril, seega enam kui kaks aastat tagasi.
Nadal ei teinud võiduseeria jätkumisest suurt numbrit. "Mängin vist praegu oma parimat tennist," hindas Nadal. "Andku jumal, et hea vorm kestaks veel mõne nädala, et suudaksin võita French Openi kolmandat korda."

Peeter Volkonski naljad
Mees istub avalikus käimlas. Äkki koputatakse kõrvalboksist vaheseinale ja hääl küsib: "Vabandust, ega teil tualettpaberit üle ei ole?"
"Ei ole," vastab mees.
Mõne aja pärast kostab uus koputus: "Vabandust, et ma jälle tülitan, aga järsku on teil tükike ajalehte?"
"Ei ole," vastab mees jälle.
Siis ilmub vaheseina alt käsi viiekroonisega: "Aga äkki saate siis viieka lahti vahetada?"
Kaks vanemat daami on juba kaua sõbrustanud. Aastaid on nad jaganud teineteisega oma rõõme ja muresid, kuid viimasel ajal kohtuvad nad ainult paar korda nädalas, et kaarte mängida. Ühel õhtul ütleb üks daam teisele:

Eesti koolisõitjad India glamuuriüritusel
Lihavõttenädalavahetusel New Delhis Jaipuri poloväljakutel peetud rahvusvaheliste koolisõiduvõistluste säravaimad tähed olid Eesti koolisõitjad Marika Vunder, Dina Ellermann, Sirly Tillmann ja chef d'equipe (võistkonna esindaja) Liis Rammo. Kirjutab Madeleine Tults.
India uudistekanal Delhi Newsline kirjeldas ratsapidu kui tõelist glamuuriüritust, sest pealtvaatajate tribüünil oli õigus istekohale vaid kohaliku eliidi esindajatel, kelle "teemantsõrmustatud käed" plaksutasid innukalt koolisõitjate esitatud hobuballetile ja metsikule võidukihutamisele India rahvusalal tent-pegging (ratsanik peab kiirel galopil haarama telgivaiad oda otsa).
Lihtrahval oli õigus vaadelda ratsanikke vaid harjutusväljaku ääres.
Poloväljak, kus võistlusi peeti, oli kaetud täiusliku vetruva murukattega, millele ei saa vastu ükski Eesti golfimuru, rääkimata siinsetest ratsaväljakutest. Muru on külvatud erilisele liivapinnasele ning seda kastetakse igal öösel.

Dalai-laama hakkab tasapisi taanduma
Tiibeti heitluses Hiina võimu vastu ja Hiina intriigides Tiibeti poliitilise ja usulise juhtkonna enda kontrolli alla saamiseks võivad peagi kätte jõuda otsustavad ajad. Paguluses olev Tiibeti liider dalai-laama kavatseb tagasi astuda, kirjutab Kaivo Kopli.
Muidugi ei saa ta taganeda Tiibeti usujuhi kohalt, küll on viimasel ajal aina enam räägitud tema taandumisest poliitilisest rollist - seda on nüüd kinnitanud tema lähikondsed ning üsna selgelt vihjas sama ka hiljuti USA-s viibides dalai-laama ise, öeldes, et ta ongi "pooleldi tagasi astunud".
"Tema Pühadus on juba vähendanud igapäevast administratiivtööd, kuid on endiselt kuue miljoni tiibetlase esindaja, sest vaieldamatult on ta tiibetlaste juht, kellelt inimesed ootavadki juhatust," kinnitas Dharamsalas dalai-laama kõrgem esindaja Chhime Rigzing. "Oma ajutise rolli tahab ta üle anda, kuid vaimset juhtimist ei saa budismis loovutada, seda ei saa muuta," lisas ta, pidades ilmselt ajutise rolli all silmas poliitilist juhtimist ehk arusaadavamas keeles n-ö (pagulas) presidendi ametit.

Klaverivirtuoos vallandab "Kumu ÖÖ-l" imelised oskused
25. mail toimuval festivalil "Kumu ÖÖ" esineb helilooja ja pianist Lubomyr Melnyk, kes on kahe maailmarekordi omanik üsna ebatavalisel alal - muusikas. Milles Melnyki erilisus seisneb, uurib Tiiu Laks.
Lubomyr Melnyk ei ole kunagi olnud kuulsust või rikkust taga ajav pianist ja helilooja. "Kellel seda raha vaja on, kui iga klaver on sõber," on tema seisukoht. Ometi on kommunismi eest Kanadasse põgenenud ukrainlaste järeltulija pälvinud klaveri abil terve maailma tähelepanu.
Esiteks on ta maailma kõige kiiremate sõrmedega pianist, mängides kahel käel kuni 19,5 nooti sekundis. Teiseks on tema nimel ka ühe tunni jooksul kõige suurema arvu nootide mängimise rekord. Mängides kummagi käega keskmiselt 13 nooti sekundis, saavutas ta 60 minutiga rekordiks 93 650 nooti.
Kiirusrekord ei ole olnud Melnykule eraldi eesmärk, vaid selline on tema stiil. 1970-ndatel töötas Melnyk Pariisis koreograaf Carolyn Carlsoni juures, luues muusikat tantsijatest lähtuvalt. See mõjutas Melnykut tegema midagi, mis oleks lava jaoks piisavalt dramaatiline, kuid samal ajal meditatiivne lihtsalt kuulamiseks. Niimoodi tekkis tema unikaalne enigmaatilise rahuga lähenemine minimalismile.

Nädala plaat
CHALICE
Chalice
"Taevas ja Perse"
Tartu räppar Janek Kasar alias Chalice pole mingi tüüpiline tseremooniameister. Oma uue albumi "Taevas ja Perse" kaanel ja sisuseletava raamatukese lehekülgedel haigutab ja naeratab ta nii, nagu üks hedonistlik heade mõtete linna kodanik jõudehetkel kunagi. Tavalisest Tartu elunautlejast ja mis veelgi olulisem - tavalisest räpparist - eristab Chalice'i muidugi õige mitu asja. Nende üleslugemine tundub seda mõttetum, mida sügavamale ja kaugemale kuulaja tema uusi laule kuulates jõuab. Muidugi, Janek on kadedakstegevalt (nagu keegi kusagil hiljuti lausus) andekas. "Taevas ja Perse" on ühest küljest "turvaline" Chalice'i plaat. Selline, nagu me temalt mõne napi aasta jooksul ootama oleme õppinud. Teisalt on mis tahes Chalice'i album just täpselt nii turvaline, kui on seda elu tema (ja kõigi meie ülejäänute) ümber. "Taevast ja Perset" kuulates tekib vägisi mulje, et seekord on Chalice hetkest, mida ta dokumenteerib, oluliselt põnevam.

Cannes loodab häid üllatusi Ida-Euroopast
Vana Euroopa on filmipeol seekord üsna hõredalt esindatud, näiteks Inglismaa puudub sootuks. Üllatajaid eeldatakse hoopis Ida-Euroopast, kus filmitööstus on taas jalgu alla saamas. Viimase hetkeni jääb saladuseks, kas linastub Kadri Kõusaare "Magnus".
Cannes'i juubelihõnguline 60. festival avanes Wong Kar Wai filmiga "My Blueberry Nights" (eesti keeles kõlaks hästi "Õhtud mustikakoogiga"). Hongkongist pärit režissöör juhtis eelmisel aastal Cannes'i žüriid, võitis siin 1997. aastal parima režissööri auhinna filmiga "Koos õnnelikud" ja naasis hiljem võistlusprogrammi filmidega "Valmis armastuseks" ja "2046".
"Õhtud mustikakoogiga" on režissööri esimene ingliskeelne film, filmitud mitmes Ameerika osariigis. Poeetilises loos murtud südametest ja sageli ületamatust kaugusest inimeste vahel mängivad peaosi Jude Law ja džässilaulja Norah Jones. Cannes'i publik tervitas Wong Kar Wai filmi vaikse respektiga, ent erilise vaimustuseta. Norah Jonesi osatäitmise kallal teritatakse veidi hambaid, ent lõppkokkuvõttes on see ilus ja tundeküllane lugu inimsuhetest. Wong Kar Wai esteetiliselt peaaegu täiuslik americana jääb režissööri poeetilisele põhistiilile truuks ja on kohati niivõrd sulnis ja mahe, et kõigub juba ohtlikult lääguse piiril.

Noored teatraalid lajatasid Viljandis kolme tükiga
Andres Keil käis Viljandis vaatamas verivärskete teatritegijate Sven Heibergi, Ott Aardami ja Helen Rekkori lavastusi. Noored lavastajad tõid väikelinna lavadele kolm esietendust. Keil otsis revolutsiooni ja natuke leidis ka.
Viljandi on maaliline väikelinn, eriti kui järve poolt linnale alt üles vaadata. Aga sellel pole järgnevaga suurt midagi ühist. Ehk ainult niipalju, et väikekodanliku dekoori all võib pulbitseda jõuline nihe, ent ega tal seal mugav ole.
Väikekodanlik dekoor on tunduvalt tugevam pind kui habras munakoor, mille seest elu suudab end suhteliselt kergesti välja murda. Väikekodanlus on võimas jõud.
Samas siiski mitte nii võimas, et suudaks kultuurikoolile oma kaetava kaane peale panna.
Nimelt kultuurikoolist me alustamegi - Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia. "6. lend teatrikaid," nagu nad ennast ise nimetavad.
"Fortinbras jõi end täis"

 "Väikesed vanamehed" - mõnus suvelugemine
Eile esitleti Balti raamatumessil viimase romaanivõistluse võitja Tiina Laanemi teost "Väikesed vanamehed". Teos kirjeldab paari suvepäeva ühel Eesti saarel, kuhu koguneb puhkust veetma neli noorpõlvesõpra kallimatega. Raamatut luges ja lõike valis Kaarel Kressa.
Naisautorile pakub huvi just vastassoo mõistmine. Pealt kolmekümnestel meestegelastel on kõik, mis väliseks edukuseks vajalik, autodest perekondadeni. Näiline idüll ning lääge ettemääratuse tunne põhjustab aga pingeid nii neis endis kui ka omavahelistes suhetes.
Laanemi teos on kerge suvelugemine, aga mitte tüüpiline nõme "naistekas". Rahulikult kulgev jutustus lõpeb ettevaatlikult optimistlikul noodil - autori eesmärk on olnud kirjeldada ja küsimusi esitada, mitte kindlaid juhiseid jagada.
[...]
Kes mõtles välja pikad puhkused? Meeleheitliku puhkamise? Kes tuli selle peale, et asutused, kus inimesed mõtlemisega tegelevad, vajavad tingimata paarikuist ajuvaba perioodi? Aega selleks, et võtta rannalina ja lamada tundide kaupa kuumal liival tüdimuse ja minestuse vahepealses olekus. Silmad pahupidi. Esimestel päevadel lõbustad end sellega, et kuulad naabruses lesijate vestlusi pealt, silmitsed neid ja püüad ära arvata, kellega tegemist. Mõtled endamisi, kuidas nad oskavad tundide kaupa vahetpidamata mitte millestki rääkida. Räägivad ja räägivad. Lihtsa elu muretu argipäev, millest sina oled algusest peale eemale jäänud. Isegi kui üritad rutiinist toituva elustiili juurde põgeneda, õnnestub enesepettus väga lühikest aega. Üsna pea märkad, kuidas ise enda võltsi poosi üle irvitad.

JUSKE PILDIVEERG: Miks Mona Lisa naeratab? 
Oma pildiveergude sarja lõpetaksin seekord maailma kuulsama maaliga - Leonardo da Vinci "Mona Lisa" ehk "Giocondaga".
Miks Mona Lisa naeratus nii lummab, miks töötas autor portree kallal nii kaua ega andnud seda tellimustööd elu lõpuni ära? Keegi uurija A. Konstantinova kirjutas 1907. aastal: "Selle pika aja jooksul, kui meister Mona Lisa del Gioconda portreega tegeles, elas ta nii jäägitult selle naisenäo füsiognoomilistesse peensustesse sisse, et kandis need näojooned - eriti salapärase naeratuse ja kummalise pilgu - üle kõikidele nägudele, mida ta edaspidi maalis või joonistas; Gioconda miimilist omapära võib täheldada koguni Ristija Johannese pildil Louvre'is, aga ennekõige on see äratuntav Neitsi Maarja näojoontes maalil "Püha Anna kolmekesi"."

Uues Vihikus rabab Vabar
Vihik number 12 on ilmunud. Kui Vihiku sain, ütles toimetaja Jaak Tomberg mulle, et kui Sven Vabar niimoodi jätkab, saab tast midagi tõeliselt suurt.
Ma võtsin Tombergi sõnast ja lugesin Vabarit esimesena. Vabar on avaldanud sümboolsetel lehekülgedel 77-87 teksti pealkirja "Inimkonna tulevik" all. Ja see tekst on võimas. See pole ei Asimov, Strugatskid ega Clifford D. Simak. Kuigi rumal võiks nii arvata. See pole ka Ion Tichi lugu, mida targem võiks arvata. Ei paikne see lugutükk ka arbuusisuhkrus ega pole ta temperatuur mõõdetav Fahrenheiti järgi.
See lugu on tõepoolest midagi, mis mõjub meie kirjandusskeenel hirmutavalt. Ei, mitte teema ega koleduse poolest. Vaid just jõulise mastaapsuse poolest. Käsitamatu ja ebaeestlaslikult laia haardega on see kirjandus. Kohati rõhutatult kobavas nullstiilis, kiretu kirjapanek. Inimkonna lõpu kroonika. Lihvimata süntaksiga, justkui kirjutanuks selle keegi, kes suure eneseületuse ja missioonitunde sunnil kirjapulga - olgu see krihvel või mis iganes - kätte on võtnud. Uskuge - kartmata olla suuresõnaline -, siin on suure kirjanduse hõngu.

Sisearhitektide liit jagas aastapreemiad
Neljapäeva õhtul tunnustas Eesti sisearhitektide liit NO99 teatris kolleege ja andis üle viis preemiat. Žürii (koosseisus Juta Lember, Tiiu Truus, Kaisa Raidmets, Andres Siim, Margus Kadarik ja Karin Paulus) otsuse kohaselt on 2006. aasta parim, soe ja sõbralik ühiskondlik interjöör Viimsi uuel koolimajal (autorid Hannelore Pihlak ja Kristi Lents).
Ajaloolise interjööri preemia sai Lembit Andres Tork - firma Koger ja Partnerid bürooruumide eest Fahle majas. Ettevõttele Velvet Creative Alliance stambivaba töökeskkonna loomise eest sai büroo interjööri preemia Taavi Aunre. Mari Kurismaad ja Mari Kaljustet tunnustati Felicien Ropsi näituse "Eros ja surm" kujunduse eest.

Euroopa suurim ooperimaja
Valencia arhitektuuripärli, kunstide- ja teadustelinna (La ciudad de las Artes y las Ciencias) uusim asukas on Euroopa suurim ooperimaja Palau de les Arts. Ooperihiiglast iseloomustab Anna-Maria Penu.
12 korrusele laotatud 40 000 ruutmeetrit, mis on jagatud eri esituste tarbeks kohandatud saalideks, 75 meetrit kõrgust ning 163 meetrit pikkust - ooperimaja mõjub aukartustäratavalt. Mõnele meenutab ta hiiglaslikku silma, teisele hiiglaslikku laeva ja kolmandale hoopis kokkusurutud hammastega gigantset haipead. Kõik on justkui tavapärane, kuid ülisuurtes mõõtmetes. Võtab ikka südame alt õõnsaks küll! Valencia kuulsaima arhitekti Santiago Calatrava looming ei jäta ükskõikseks mitte kedagi.
Hiigelsilma sisemus
Väljast on hiigelsilm siiski tunduvalt paljulubavam, kui sisemus tegelikult pakkuda suudab. Pleekinud sinised, pruunide käepidemete ja vesiroheliste jalgadega tehisnahast toolid ei haaku kuidagi särava lumivalge ning tumesinise keraamilise mosaiigiga, mis ooperisaali seinu kaunistab. Kohati tekib tunne, et olen ühes suures basseinis ja hoopiski mitte paari sajandi taguses luksust õhkavas ooperisaalis. Samas on see ju uus ja huvitav elamus, sest mujal Euroopa ooperimajades ujumise järele isu ei teki.

Orhan Pamuk - kirjanik, kes vajab ihukaitsjat
Nobeli kirjandusauhinna laureaat Orhan Pamuk saab liigse suupaotamise eest kodumaal tapmisähvardusi, kohtulikust süüdimõistmisest pääses ta hädavaevu. Spiegeli ajakirjanikele Dieter Bednarzile ja Annette Grossbongardtile antud intervjuus kinnitab Türgi kirjanik, et rahvusäärmuslased ei suuda teda iialgi eksiili ajada. Vestluse on tõkinud Kaarel Kressa.
õidate sel nädalal Saksamaale, et viia lõpule oma raamatu esitlustuur, mis veebruaris ära jäeti. Miks te tookord kõik kokkulepitud üritused tühistasite?

Pungivedur Georgi Maksimov
Kes vähegi kursis Tallinna punk-skene'ga, teab ka Georgi "Skot" Maksimovit (20). Ülejäänutele kirjeldab Mart Niineste Skotti nii: vedur, kes korraldab jõudumööda kontserte, nokitseb oma fanzine'i kallal ning on optimistliku ellusuhtumise ja vegan-straightedge'i eluviisiga teistele väikestviisi ka eeskujuks.
Liigume ajas mõne aasta tagasi. Septembris 2004 esines Tallinnas Leedu vegan-hardcore-bänd Bora. Tollal ansamblis No More Rockstars bassi mänginud Skot oli koos bändikaaslaste Maxi ja Mihaga kohal. Et leedukate muusika ja mõttemaailm ning nende laulja seljale tätoveeritud sõna straightedge tundusid huvitavad, asusid noored uurima, milles selle subkultuuri olemus peitub.
Selgus, et straightedge - inimene, kes ei joo ega suitseta - on üldjuhul taimetoitlane ning näitab üles ühiskondlikku aktiivsust rohujuuretasandil. Loomakaitse näiteks. Skot meenutab: "Kui ma esimest korda seda eluviisi proovisin, siis paljud sõbrad leidsid, et see on rumalus."
Appi tulid tuulerõuged. Kuu aega ilma õlleta oli piisav, et asjad enda jaoks selgeks mõelda, ütleb Skot. Seda enam, et bändikaaslane Max oli otsustanud sama tee valida. Vanemadki leppisid poja valikuga kiiresti. "Ka sõbrad hakkasid sellesse normaalselt suhtuma," meenutab Skot ning täpsustab, et praeguseks on nii mõnigi tuttav straightedge'i põhimõtteid järgima hakanud.

Iginoor Eha Komissarov (60) 
Reedel saab ta 60. Kuidagi ei tahaks seda juubeliarvu uskuda. Kuid jah, kunstimuuseumis on Eha Komissarov väsimatult rüganud juba 1973. aastast. Ta on olnud muuseumile hädavajalik: küll on ta kureerinud näitusi, koostanud katalooge, olnud seltskonna hing.
Legendaarsetes muuseumi lõunastes kohvilaudades juhatas just tema vägesid. Oma sõnavõtte olevat ta alustanud sõnadega "Teate, härrased!", kuigi lauas olid kõik ainult naised. Ega temale ei ole lihtne vahele rääkida või kõigutada tema arusaamu. Kuid ta on olnud üllatavalt paindlik ja aldis muutustele.
Algul tegeles ta vanema kunstiga, kuid kirjutas jooksvalt ka kriitikat. Siis vaimustus ta postmodernismist. Kui avanes võimalus tegeleda pagulaskunstiga, oli ta kohe platsis, samuti siis, kui rehabiliteeriti avangardi või kui avastati feministlik kunst. Kui tekkisid esimesed eragaleriid ja oksjonid - jälle Eha eesotsas. Kiiresti omandas ta ka kuraatori rolli.

Leon Glikman (50) 
Järgmisel neljapäeval tähistab 50. sünnipäeva üks Eesti tuntumaid advokaate Leon Glikman.
1993. aastal sai Glikman esimese Eesti advokaadina lääne ülikoolist magistrikraadi. Kraad oli muljetavaldav. Otse Harvardist. Glikman teatas seepeale ajakirjanduses, et ega ta kodumail erilist konkurentsi karda. Konkurentsi on siiski olnud, kuid see pole Glikmanil või vähemalt tema advokaadibürool seganud olemast mitmete avalikkuse tähelepanu tõmmanud kohtuprotsesside juures.
Olgu näiteks nimetatud raudteehuviliste Sposato ja Angotti nimed. Glikman on hiljem suurtes vaidlustes esindanud ka suurärimehi ja kinnisvaraarendajaid. Et sünnipäevalapse töö pole olnud edutu, näitab ka asjaolu, et ametikaaslased pärjasid Glikmani aasta advokaadiks.

Mihhail Veller (59) 
Homme sünnipäeva tähistav Mihhail Veller on üks vahedama sulega tänapäeva vene kirjanikke. Eestis oma esimese raamatu avaldanud Veller on elus töötanud kolmekümnes eri ametis, muu hulgas karjusena Altai mägedes ning metsatöölisena.
Tema raamatut "Nevski prospekti legendid" on mõni kriitik nimetatud sajandilõpu vene kirjanduse vaimukaimaks teoseks, satiiriline "Nullpunkt" pälvis Putini pilkamise pärast aga vene marurahvuslaste meelepaha.
Sageli Tallinna külastav kirjanik viibib praegu Moskvas.

Ira Lember (81) 
Esmaspäeval sünnipäeva tähistav Ira Lember on tuntud eelkõige lastekirjanikuna. Küllap meenub tema nimi igale lehelugejale oma lapsepõlvest, nii mõnigi leiab ilmselt riiulist ka näiteks raamatud "Jannu", "Peeter ja vanaisa", "Neljateistkümnes nelja-
päev", "Fantastiline poiss", "Fantastiline tüdruk" või "Tädi Fantaasia".
Ira Lember tuli kirjandusse 1962. aastal ajalehes Säde avaldatud luuletustega. Teist korda tuli ta kirjandusse varjunime Artur Erich all 1990. aasta romaanivõistlusel premeeritud romaaniga "Äike". Tegelikult kirjutasid selle kahasse täditütred Ira Lember ja Erika Esop. Pärast täditütre lahkumist siit ilmast 1999. aastal on Ira Lember kirjutanud taas üksi.

Vanade majade kodu - 50
Tuleval nädalal 50 aasta juubelit tähistavas Rocca al Mare vabaõhumuuseumis veedavad üsna muretut pensionipõlve üle Eestimaa kokku toodud saja- kuni mitmesaja-aastased hooned. Nüüd peetakse plaani tuua siia kostile ka kolhoosiaegne korterelamu. Juubilarile viskas pilgu peale Eda Post.
Tosina talu ja kokku enam kui 70 hoonega mereäärne muuseumiküla laiub 84 hektaril (ehk on umbes sama suur kui Tallinna loomaaed). Talude vahel on küllalt ruumi metsale, mille radadel on lihtne unustada, et oled tegelikult Tallinna linnas.
Enamik hoonetest on kunagi olnud eestlaste kodud - rehielamud koos juurde kuuluvate lautade, aitade ja muuga. Peale selle on muuseumis ka üksikobjekte, et külaelu tõepärasemalt edasi anda: kirik, kõrts, koolimaja, veskid, võrgukuurid, pritsikuur jne. Olemas on isegi saksa soost mõisniku Šveitsi villade stiilis Rocca al Mare suvemõis, mis oli seal tegelikult juba ammu enne muuseumi (valmis 1870) ja andis ka muuseumi alale nime.

Savoy köök Viimsis
Savoy restoran on kesklinnast piisavalt kaugel, et seal rahulikult ja tuttavaid kohtamata lõunatada. Söök on Köögi Komando meelest aus ka selles mõttes, et kõigil sama tüüpi roogadel on üks ja seesama hind.
Savoy restorani leiab Viimsi mõisast ehk asutusest nimega Viimsi peokeskus. Hoone ise oli ajalooliselt ait, kus kunagi hoiti toiduvarusid. Pärast 1997. aasta põlengut jäid küll majast järele vaid vahelagi, müürid ja kelder, kuid nüüdseks on kõik kenasti restaureeritud. Hoone ülakorrusel asub hotell Birgitta, põhikorrusel 150 inimest mahutav peosaal ja saunakompleks. Keldrikorrusel restoran Savoy, mida väisaski Köögi Komando.
Ajaloohõngu ja suursugusust õhkub söögikoha kahest saalist küll. Esmamulje on ikka see, et sööd mõisahoones, mitte suvalises keldris. Selle tunde loovad lühtrid, küünlad, toolid, valge linaga kaetud lauad. Interjöör mõjub pidulikult ja spordiriietuses sööma tulnud itaallaste seltskond tekitab dissonantsi.

REIN SIKK: Kui ajakirjanik oleks loom …
No nii, ärev aeg on möödas. Hakkame … mängima! Veidi väsinud vaimu virgutama, muremõtteist muserdet aju turgutama.
Teate ju seda vahvat lastemängu: kui tädi Maali oleks loom, siis mis loom ta oleks? Või kui tädi Maali oleks raamat, siis mis raamat ta oleks? Ja nii edasi.
Palusin oma kolleegidel, ajakirjanikel ja teistel Eesti Päevalehe töötajatel iseloomustada ajakirjanikku. Vastata küsimusele: "Kui ajakirjanik oleks loom, siis mis loom ta oleks?"
Tulemused tulid taibukad ja vahvad. Enamgi veel - mõni on suisa süvafilosoofiline. Mõtteainet on kauemakski kui vaid mänguhetkeks. Sest peeglisse on kasulik, teinekord suisa kohustuslik vaadata.
Seega - kui ajakirjanik oleks loom (või lind või kogunisti putukas), siis oleks ta …... varblane.

Põlvas jääb uuest nädalast 35 inimest tööta
Homsest ei alga Põltsamaa Felixi Põlva tehases enam uut töönädalat, sest ettevõte lõpetas seal purgitoitude tootmise ja kolis tehase emafirmasse Põltsamaale.
Põltsamaa Felix pakkus Põlva töötajatele uusi kohti ka Põltsamaa tehases, kuid selle pakkumise võttis vastu vaid Põlva üksuse juht, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised. Teised peavad pooleteise tunni pikkust sõitu liiga pikaks.
Felix ütles, et oleks hea meelega jätkanud tootmist Põlvas veel paar aastat, kuid ei saanud rendile andja Põlva Piimaga kokkuleppele.

Viikna: kannatanud on kindlustatud
Rakvere Tivoli süttimises kannatanute arv on praeguseks teadaolevalt 41 inimest ning korraldajate kinnitusel on nad kõik ka kindlustatud.
Tivolituuri juht Lauri Viikna aga keeldub avaldamast konkreetseid andmeid kindlustusfirma ja -poliisi kohta, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Nii ei ole avalikkusele teada isegi mitte Rootsi kindlustusfirma nimi, mis kannatanute kahju hüvitama peaks.
Viikna ise väidab, et tema pole lepingut ka näinud, kuid see on olemas ja kannatanud saavad kindlustustasu. Viikna palub kannatanutel esitada enda kätte avaldused ja seejärel vaadatakse edasi, kuidas kindlustusfirmale need edastatakse.

Tivoli põlengu uurimisel ei ole leitud tõendeid süütamisest
Rakveres tivolis reedel puhkenud tulekahju uurimiseks alustatud kriminaalmenetluse käigus on tehtud esmased uurimistoimingud, süütamisele viitavaid tõendeid pole leitud.
Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri Marge Voogma sõnul saab täpsed järeldused põlengu põhjuste kohta teha alles peale lõplikke ekspetriisitulemusi, kirjutab ETV24.
Esmaste uurimistoimingute järel süütamisele viitavaid tõendeid leitud ei ole.
Põlengus kannatada saanud inimestel palutakse ühendust võtta politseiuurijatega telefonidel 3222742 ja 3222610, aitamaks kaasa põlengu põhjuste selgitamisele.
Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse põhjustamist ettevaatamatusest, kui on tekitatud tervisekahjustusi enam kui kahele inimesele.

Aaviksoo: oma vabaduse võlgneme inimestele nagu Ülo Jõgi
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna järelhüüdes sel nädalal surnud Erna salga Eestis elanud viimasele liikmele Ülo Jõgie, et võlgneme oma vabaduse sellistele inimestele, nagu oli Jõgi.
"Ülo Jõgi elutee, osalemine Erna salgas ja ennastsalgav vaprus Eesti vabaduse eest võideldes ning Siberisse saatmine sümboliseerivad Eesti rahva ja riigi ajaloo kurbust ning traagilisust," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo järelhüüdes sel nädalal surnud viimasele Eestis elanud Erna salga liikmele Ülo Jõgile.
Oma järelhüüdes märkis minister, et nii nagu tuli Siberist tagasi Jõgi, sai taas vabaks ka Eesti.
Jaak Aaviksoo: "Selle vabaduse võlgnemegi sellistele inimestele nagu Ülo Jõgi. Langetan austuses pea tema mälestuse ees."
Kaitseminister Jaak Aaviksoo saadetud pärja asetasid Jõgi sarga äärde Eesti kaitseväe ohvitserid.

Tartus Kuperjanovi tänaval puhkes öösel kaks tulekahju
Tartus said päästjad väga lühikese aja jooksul kaks väljakutset Kuperjanovi tänavale, kus olid puhkenud tulekahjud.
Esimesest tulekahjust teatati kell 03.39, kus põles tühjana seisva ärklikorrusega puidust elumaja katusealune.
Tules sai kahjustada üks ülemise korruse tuba ja katus 50 ruutmeetri ulatuses. Alumisel korrusel olid suitsu- ja veekahjustused.
Tulekahju tekke põhjus on selgitamisel.
Teisest tulekahjust teatati viis minutit hiljem kell 03.44. Seekord põles korterelamu keldriboks. Päästjad ventileerisid suitsu täis trepikoja.

Lepanina kiviskandaali sekkub ilmselt politsei
Keskkonnainspektsioon edastas reedel politseile materjalid Lepanina kinnistu omaniku Jaak Valge tegevuse kohta, lisades kahe kodaniku avaldused, kellel on pretensioone rannikul kivide kokkulükkamise ja kuhjamise suhtes.
Paar nädalat tagasi, mil vesi ulatus kaldalt veel üsna kaugele, tellis AS Valge Hotell kohale tehnika, mille abil oli võimalik piki rannikut poole kilomeetri ulatuses kive kuhjata, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnumaa keskkonnateenistuse juhataja Toomas Padjus kinnitas, et kuna Valge soovis toimetada meres, pidanuks ta erikasutusloa vajaduse selgitamiseks pöörduma esmalt keskkonnaministeeriumi poole. Valge rikkus aga nii maapõueseadust kui veeseadust.
Valge ise on öelnud, et tahtis kive kasutada 1985. aastal ehitatud Lepanina hotelli hoone tormilainete eest kaitsva valli tugevdamiseks ja lükkab ümber süüdistused, nagu oleks ta kivide müügiga tahtnud raha teenida.

Kevadtormil algavad lahingud
Tartu-ja Põlvamaal toimuval suurõppusel Kevadtorm algas täna varahommikul hindamisetapp, millega seoses peavad kaitseväelased näitama oma oskusi lahingus.
Nelja päeva jooksul hindavad 15 erinevatest kaitseväe väeosadest ja asutustest pärit ohvitseri 2. jalaväepataljoni lahinguvõimelisust.
Ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni üksused peavad näitama oma oskusi viivitus- ja kaitselahingus ning rünnakul koondüksuse vastu, kuhu kuuluvad lisaks scoutspataljoni võitlejatele ka vahi- ja sidepataljoni üksused.
"Sel aastal hindame üksusi esmakordselt täies ulatuses NATO standardite ja metoodika järgi," ütles hindajate grupi mentor kapten Veiko Palm. "Rakendame meie ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni hindamisel samasugust metoodikat kui näiteks Suurbritannia ja Saksamaa kasutavad oma jalaväepataljonide puhul."

Tivolipõlengu kannatanute arv tõusis 41 inimeseni
Kui esialgu arvati Rakvere tivolipõlengu kannatanute arvuks olevat 25 inimest, siis nüüd on see tõusnud juba 41 inimeseni.
Esialgsetel hinnangutel oli eile hommikul ohvreid 25, kuid õhtupoolikul teatas Rakvere linnavalitsus, et haiglasse oli täiendavalt pöördunud veel viis inimest, kellele oli vaja teha esmast sidumist. Neile lisandus veel seitse inimest, kes kurtsid hingamisraskuste üle. Eile õhtupoolikul oli kannatanuid seega kokku 37.
Rakvere linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Jaanus Nurmoja ütles Päevaleht Online'ile, et eile õhtul peale kella kaheksat pöördus kaebustega haiglasse veel neli inimest, mis teeb kannatanute koguarvuks juba 41 inimest.

Raplamaal hukkus liiklusõnnetuses noormees
Raplamaal hukkus ööl vastu eilset liiklusõnnetuses 24-aastane noormees.
Rapla maakonnas Kohila vallas Kernu-Kohila tee viiendal kilomeetril juhtus 19. mail kella 03.33 ajal liiklusõnnetus, kus sõiduauto BMW 528i, mida juhtis Tõnu (s 1983), sõitis teelt välja vastu puid.
Juht suri saadud vigastustesse PERH Mustamäe korpuses.

Guantanamo austraallasest vang pääses koju
Austraallasest David Hicks, kes mõisteti USA tribunali poolt süüdi terrorismile kaasa aitamises, saabus Guantanamost koju.
Hicks veetis Guantanamos viis aastat ja peab kokkuleppe läbi süüdistajatega seitsmeaastasest karistusest veel kandma ära seitse kuud, vahendab BBC.
Mees tunnistas üles treenimise Aafrikas 2001. aastal, kuid eitas, et teadis 11. septembri plaanidest.
31-aastane Hicks kannab oma karistuse lõpuni Yatala vanglas Adelaide ligidal.

Chicago Eesti majal on täna juubel
Chicago Eesti maja tähistab täna oma 40. aastapäeva kontserdi ja sauna avamisega.
Tegu on tõeliselt kena eesti-keelse ja meelse majaga Chicago serval, mis on tunnustatud nii vanade olijate kui uustulijate tõeliselt õdusa kokkusaamiskohana.
Kavas on pidulik kontsert külaliskooriga Kanadast ja muud asjakohased üritused. Lisaks avatakse saun, mida pikalt on ühiskondlikus korras ehitatud.

Rumeenlased hääletasid oma presidendi poolt
Rumeenlased hääletasid ülekaalukalt ametist ajutiselt eemaldatud riigi presidendi Traian Basescu vastutusele võtmise vastu.
Basescu't süüdistati põhiseaduse kuritarvitamises ja kõrvaldati parlamendi poolt ajutiselt ametist 19. aprillil, vahendab BBC.
Basescu on pikka aega pidanud võimuvõitlust endise liitlase peaminister Calin Popescu Tariceanu'ga.
92 protsendist hääletusjaoskondadest kogutud häälte põhjal hääletas presidendi ametist kõrvaldamise vastu 74% inimesi.
BBC korrespondent ütles aga, et vaatamata hääletustulemustele on Rumeenias oodata pikka võimuvõitlust presidendi ja parlamendi vahel. Basescu'l tuleb ikkagi teha tegemist oma oponentidega parlamendis, kes kontrollivad ka valitsust.

Etioopia vabastas kolm terrorismis kahtlustatavat rootslast
Etioopia vabastas kolm rootslast, kes olid viis kuud vahi all, sest neid kahtlustati moslemi terroristide aitamises Somaalias.
Rootsi välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et mehed, kes Somaalias arreteeriti, on tagasi Rootsis, vahendab BBC.
Meestele ei ole ühtegi ametlikku süüdistust esitatud.
Etioopia esindajad ütlesid, et nad on arreteerinud mitmeid inimesi peale seda, kui nende armee aitas islamistid Somaalia pealinnast välja tõrjuda. Etioopia põhjendab arreteerimist terrorismivastase võitlusega Aafrikas.
Rootsi välisministeerium nõudis kinnipeetute vabastamist mitu nädalat.

Iisraeli lennukid ründasid Gazas Hamasi
Iisrael korraldas öösel mitmeid õhurünnakuid Gaza sektorile, mida Iisraeli armee põhjendab vasturünnakuga Palestiina raketirünnakutele Iisraeli vastu.
Gaza linnas hukkus armee ametnike sõnul kolm inimest, kellest vähemalt kaks olid Hamasi võitlejad, kui pommid tabasid autot, vahendab BBC.
Palestiina meditsiinitöötajad ütlesid, et neli inimest on hukkunud, kellest kolm on tsiviilisikud.
Rünnakus hävitati ka kaks hoonet Gazas, mida Iisraeli väitel kasutati pommide valmistamise kohtadena.
Viimase viie päeva jooksul on Iisraeli õhurünnakutes Gaza vastu hukkunud juba rohkem kui 20 inimest.

Rakvere arestimajast põgenes vahialune
Rakvere politsei avastas täna hommikul, et Rakvere arestimajast on põgenenud kohtu poolt vahi alla võetud 24-aastane Denis Klimenko.
Rakvere politsei palub abi Klimenko asukoha kindlakstegemisel.
Klimenko eriliseks tundemärgiks on ohtrad tätoveeringud kehal. Vasaku käe tätoveering ulatub kuni kaelani. Ta on keskmise kehaehitusega, 170 cm pikk.
Politsei algatas sündmuse uurimiseks kriminaalmenetlust, mis käsitleb kinnipidamiskohast ja vahi all põgenemist. Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks algatab Ida Politseiprefektuur sisejuurdluse.
Politsei palub kõigil, kellel on Denis Klimenko asukoha kohta informatsiooni, teatada koheselt üldnumbril 110 või 322 2610

Lahkuv Ida-Viru maavanem asub tööle Vähi juurde
Ametist 31. mail lahkuv Ida-Viru maavanem Ago Silde läheb tööle suurärimees Tiit Vähile kuuluvasse Silmet Gruppi.
Tiit Vähi kinnitas eile, et on Ago Sildega tema tööleasumiseks põhimõtteliselt käed löönud, kirjutab Põhjarannik.
"Ida-Viru maavanemana on Ago Silde mulle silma jäänud oma hea tööga," põhjendas Vähi.
Samas ei soovinud ta täpsustada, mida Silde uues ametis tegema hakkab.
Ajalehele teadaolevalt võib Ago Sildest saada Silmet Grupi juhatuse liige, kelle otseseks töövaldkonnaks jääb gruppi kuuluva Sillamäe soojuselektrijaama juhtimine.

Viljandi kultuuriakadeemias oli täna teatri erialal eelvoor
Viljandi kultuuriakadeemias oli lavakunstierialal täna katsete eelvoorud ja nende põhjal tõotab sellel aastal tulla tihe konkurents.
Üle aasta, kui ei ole vastuvõttu Tallinna lavakoolis, saavad näitlejaks pürgijad end proovile panna Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstierialal, rääkisid TV3 Seitsmesed uudised.
Täna toimunud eelvooru põhjal võib ennustada 30 inimese konkureerimist ühele kohale. Noori ei kohuta ei ülitihe konkurss, vastuvõtukomisjoni ajutine küünilisus ega tulevase elukutse keerukus ja ebastabiilsus.

Sulgpall: Eesti koondis võitis Balti karika
Tallinnas nädalavahetusel toimunud Eesti, Läti ja Leedu rahvuskoondiste Balti karika võistlustel tulid võitjaks eestlased.
Balti karika võistlusest võtsid osa ka 19-aastaste koondised ja alla 17-aastaste koondised.
Rahvuskoondiste arvestuses saavutas esikoha Eesti I (Kai-Riin Saluste, Helen Reino, Karoliine Hõim, Tauno Tooming, Ants, Mängel, Indrek Küüts, Meelis Maiste), järgnesid Leedu ning Eesti II (Katre Roopere, Ulla Helm, Eve Jugandi, Andres Aru, Karl Kivinurm, Vahur Lukin, Heiki Sorge, Kristo Kasela).
Eesti rahvuskoondises ei teinud kaasa Eesti meistrid Kati Tolmoff (maailma edetabeli 45 kohal) ja Raul Must (84) ning Leedu rahvuskoondises Leedu meister Keskutis Navickas (55), kes kõik üritavad pääsu 2008. aasta olümpiale ning kelle kvalifikatsioonivõistluste tsükkel ei võimaldanud osa võtta Tallinnas toimunud regionaalse tähtsusega võistlusest.

Video: Haapsalus toimus kiirendusvõistlus
Haapsalu lähedal Kiltsi endisel sõjaväelennuväljal võisteldi Eesti kiireima tänavasõiduauto tiitlile.
Ühe-miilisele ehk 1,6 kilomeetri pikkusele rajale mindi lootusega püstitada uus Eesti kiirusrekord, mis praegu on 298 km tunnis, ja ületada maagiline 300 kilomeetri tunnikiiruse piir, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.

Tennis: Federer lõpetas Nadali võitudeseeria
Maailma esireket Roger Federer alistas Hamburgi ATP turniiri finaalis maailma teise numbri Rafael Nadali 2: 6, 6: 2, 6: 0 ning lõpetas sellea hispaanlase 81 mängu pikkuseks veninu võitudeseeria saviliivaväljakutel.
Nadal oli võitnud šveitslase vastu viimased viis samal kattel peetud mängu, sealhulgas ka möödunud kuul Monte Carlo turniiril, vahendab Sportnet.
Võit lõpetas ka Federeri turniiridel esikohata jäämise seeria, šveitslane ei olnud parim neljal järjestikusel turniiril, sama pikalt läks tal viimati 2004. aastal.
Federer oli küll esimeses setis hädas ning kaotas selle 2: 6, kuid võitis teise 6: 2 ning ei lasknud väsinud vastasel kolmandas, otsustavas setis ühtegi punkti saada.
Nadalil on võimalus võtta magus revanš French Openil, hispaanlane on võitnud turniiri neljal korral, kuid Federeri jaoks on tegemist ainsa Grand Slam turniiriga, mida ta pole suutnud võita.

Jalgpall: ManU ja Bayern jõudsid kokkuleppele
Müncheni Bayern ning Manchester United jõudsid kokkuleppele Owen Hargreavesi üleminekutasu osas.
Inglismaa koondise mängija on olnud pikalt ManU huviorbiidis, kuid Bayerniga leiti ühine keel alles nüüd, vahendab Sportnet. 
Müüki kinnitas ka Bayerni president Franz Beckenbauer.
"Owen lahkub, see oli tema enda soov. Majanduslikus mõttes on meie jaoks tegemist väga hea tehinguga," lausus Beckenbauer, kelle sõnul jääb üleminekutasu 17 miljoni naelsterlingi kanti.
Juhul kui see peaks nii olema, saaks Hargreavesist kalleim Saksamaa Bundesligas mänginud jalgpallur.
Kanadas sündinud Hargreaves on mänginud Bayernis kümme aastat, kuid pärast möödunudsuvist MM-i ning individuaalset head esitust seal, teatas poolkaitsja, et soovib mängida Inglismaa Premier League'is.

Ralli: Aava triumfeeris Sardiinias
Urmo Aava võitis FIA juunioride arvestuses MM-etapi Sardiinias.
Aava ja Kuldar Siku juhitud Suzuki edu oli peakonkurendi Per Gunnar Anderssoni ees lõpuks 1.09, 4, vahendab Sportnet. 
Kolmandana lõpetas tšehh Martin Prokop, kes kaotas eestlasele 6.22, 8.
Jaan Mölder-Katrin Becker Suzukil kaotasid Aavale lõpuks 9.40, 3 ning lõpetasid ralli pärast Renaulti piloodi Patrick Sandelli katkestamist viiendana.
16. kiiruskatse kolmandana lõpetanud Aigar Pärs ja Ken Järveoja Suzukil järgmisel kiiruskatsel aega kirja ei saanud.
MM-sarja kokkuvõttes on juunioride arvestuses Anderssonil liidrina 28 punkti. Aava jääb rootslasest maha nelja punktiga. Jaan Mölder hoiab 14 punktiga tublit kolmandat kohta.

Ralli: Grönholmile kuulus Sardiinias kindel võit
Fordi soomlasest piloot Marcus Grönholm võttis kindla esitusega Sardiinia MM-ralli viimasel päeval peale valitseva maailmameistri Sebastien Loebi (Citroën) katkestamist ralli üldvõidu.
Enne viimast päeva 36,5 sekundiga Grönholmi edestanud Loeb päeva avakatsel, 13. kiiruskatsel finišisse ei jõudnud ja ulatas kandikul juhtohjad soomlasele, vahendab Sportnet. 
Kahe eelneva võistluspäevaga kolm kiiruskatset võitnud Grönholm tänasel päeval gaasi põhja ei vajutanud, sest ralli teisena lõpetanud meeskonnakaaslane Mikko Hirvonen kordagi ohtlikuks ei saanud. Grönholmi edu jäi lõpuks noorema kaasmaalase ees 29,2 sekundit.
Kolmanda poodiumikoha hõivas kindlat sõitu näidanud Loebi meeskonnakaaslane hispaanlane Dani Sordo, kes jäi lõpuks Grönholmist maha 1.21, 8.
Kõva konkurentsi pakkus Sordole neljandana lõpetanud Fordil kihutav Henning Solberg, kes jäi lõpuks hispaanlasele alla 14,8 sekundit. Viienda kohaga pidi leppima eksmaailmameister Petter Solberg (+2.34, 2) ja esikuuiku lõpetas Toni Gardemeister Mitsubishil kaotusega 5.02, 1 Grönholmile.

Vormel: Asmer jäi täna Bukarestis viiendaks
Hitech Racingu meeskonnas sõitev Marko Asmer saavutas Bukaresti tänavarajal peetud Briti F3 meistrisarja kuuendal etapil viienda koha.
Eilsel viiendal etapil võitjana lõpetanud Asmer ei suutnud täna sarnast edu korrata, kuid jätkab kuue etapi kokkuvõttes ülikindla liidrina, kirjutab Sportnet.
Tänasel etapil sõitis kõige kiiremini sarja uustulnuk Sam Bird (Carlin Motorsport), kes edestas tiimikaaslast Niall Breeni 1,948 sekundiga. Kolmanda koha noppis kvalifikatsioonisõidu kiireim mees Stephen Jelley (Räikkonen Robertson Racing), kes kaotas võitjale 2,810 sekundit. Asmer kaotas sõidu võitnud Birdile 5,914 sekundit.
Kuue etapi kokkuvõttes on Asmeril kirjas 105 punkti, Jelly on kogunud 58 ja kolmandana Bird 51 silma. Järgmine etapp toimub 3. juunil Snettertoni ringrajal Suurbritannias.

Sumo: Baruto pääses tagasi võidulainele
Eesti sumoproff Baruto jätkas Natsu-basho suurturniiri kaheksandal päeval võiduga.
Eile esimese kaotust vastu võtma pidanud vägilane, kes on langenud vigastuste tõttu Juryo divisjoni lääne 11. reale, alistas tehnikaga hikiotoshi Juryos ida kuuendal real paikneva 30-aastase Jumonji (186 cm, 158 kg), vahendab Sportnet.
Baruto alias Kaido Höövelson jätkab seitsme võidu ja ühe kaotusega Tokyos peetaval suurturniiril kindla liidrina. Jumonjile tähendas tänane allajäämine kolme võidu kõrval juba viiendat kaotust.
Ainuliidrile Barutole järgnevad Juryos kuus võitu teeninud Shunketsu, Toyohibiki ning ainsana Barutot võitnud Koryu.
Homme kohtub Baruto 20-aastase 185 cm pikkuse ja 173 kg kaaluva Toyohibikiga, kes paikneb Juryo divisjonis lääne kuuendal real.

Ralli: Loeb katkestas Sardiinias
Sardiinia MM-rallil sai pühapäevane avakatse saatuslikuks ralli üldliidrile Citroënil kihutavale prantslasele Sebastien Loebile, kes pidi võistluse katkestama.
Valitsev maailmameister 13. kiiruskatsel finišisse ei jõudnud ning andis liidriohjad Fordil sõitvale eksmaailmameister Marcus Grönholmile, vahendab Sportnet. 
Päeva avakatse võitis Grönholmi tiimikaaslane Mikko Hirvonen, kes näitas aega 7.21, 9. Fordi rooliv Jari-Matti latvala sai kirja teise aja, kaotust kaasmaalasele kogunes pool sekundit. Kolmandaks kihutas end samuti Fordi rooliv Henning Solberg (+2,4).
Esikuuiku lõpetasid Loebi tiimikaaslane Dani Sordo (+3,1), Citroëni juhtiv Manfred Stohl (+7,4) ja esikuuiku lõpetas Petter Solberg Subarul, kes kaotas katsevõitjale 9,1 sekundit.
Grönholm näitas viimase võistluspäeva avakatsel 10. aega, kaotust Hirvonenile kogunes 17,6 sekundit.

Rannavõrkpall: Kais ja Vesik mängivad täna Austrias pronksile
Rannavõrkpalli Euroopa karikasarja avaetapil Austrias St. Pöltenis kaotasid Kristjan Kais ja Rivo Vesik poolfinaalis Saksamaa esindajatele Julius Brink ja Christoph Dieckmann ning mängivad täna kolmandale kohale.
Kohtumise avageim kulges tasavägises punkt-punkti heitluses, kui eestlased viigiseisul 19: 19 kahel korral rünnakul eksisid.
"Tegime liiga palju vigu oma rünnakul", tõigi geimi kaotuse põhjusena välja Kais.
Teises geimis olid valitsevad Euroopa meistrid kindlalt paremad ning tagasid 21: 15 võiduga finaalikoha.
Eestlaste vastasteks tänases pronksimängus on Saksamaa esindajad David Klemperer ja Eric Koreng, kes võitsid hollandlaste Richard Schuil - Reinder Nummerdor vastu avageimi 21: 17 ning juhtisid teises 0: 3, kuid andsid Korengi jalavigastuse tõttu loobumisvõidu hollandlastele.

Q Vara rajab Tallinna ringteele laopargi
Q Vara OÜ alustab maikuus Tallinna ringtee äärde uue laopargi "Terminal no. 11" rajamist.
"Terminal nr. 11" on kaasaegne laopark, kus on ühendatud "A+" klassi laopind ja kõigi mugavustega büroopind. Rae vallas, Tallinna ringtee ääres asuv laopark sobib firmadele, mis vajavad optimaalse suurusega tööstus- või laopinda logistiliselt heas asukohas.
Q Vara tegevjuhi Meelis Shokmani sõnul "On eesmärgiks" Terminal no.11 "projekti elluviimisel anda võimalus ettevõtetele kvalitatiivseks hüppeks. Ettevõtted, kes seni on rentinud laopindasid, saavad igakuise rendikulu asemel osta endale uue laopinna otsest kulubaasi suurendamata".
Projekti I etapis valmib "võtmed kätte" teenusena kolm laohoonet, milles igaühes on kuus laoboksi. Laobokside üldsuurused jäävad vahemikku 320 - 487 ruutmeetrit, iga laopinna juurde kuulub täiendav kontoripind kuni viie töökohaga. I etapi valmimine on planeeritud 2008. aasta esimeses kvartalis.

Vikerraadios algab Jaapani nädal
Kuna neljapäeval, 24. mail saabuvad Eestisse visiidile Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko, tutvustab Vikerraadio sellel nädalal kuulajatele seda kauget maad.
Pühapäevast pühapäevani eetris kõlavates saadetes räägivad ajakirjanikud ja Jaapani asjatundjad Tõusva Päikese Maa kultuurist, kommetest, kaunimatest paikadest, ajaloost ja inimestest.
Jaapani nädalasse mahuvad iidse pealinna Nara lugu saates "Aja jälg kivis" ja
viktoriin "6pakk" idamaistest võitluskunstidest.
"Huvitajas" õpetatakse, kuidas teha ikebanat, räägitakse uuematest saavutustest Jaapani kõrgtehnoloogilises tööstuses ja tutvustatakse lähemalt Jaapani kööki. Keskööprogrammis saab kuulata haikusid Rein Raua tõlkes.
Kavas on saated nii Jaapani keisridünastiast kui ka selle ülimodernse keisririigi positsioonist tänapäeva maailmas. Otseülekannetes ja uudistesaadetes antakse edasi keisripaari Eesti visiidi olulisemad hetked.

REIN SIKK: Tivoli pisaraid ei usu
Meelelahutusärimees, Tivoli tuuri juht Lauri Viikna lähtub Tivoli tuleõnnetusest rääkides külmast statistikast. 12 aasta Eestis tegutsemise ja 12 miljoni atraktsioonikülastaja järel on 41 tuleohvrit statistiliselt imeväike arv. Seda sõnumit on ta esitanud viimaste päevade jooksul korduvalt, paljudes meediakanalites.
Külmast statistikast tuleneb ka Tivoli juhi järeldus - kogu Eestit ja ka põhjamaid vapustanud õnnetuse järel on Tivoli ikkagi turvaline paik. Mis aga puutub ohvritesse, siis nendega hakkab tegelema Rootsi kindlustusfirma, oli ärimehe sõnum.
Tivoli tulekahju ohvrid on aga Eesti Päevalehele öelnud, et see külm statistikajutt tundub solvav, sest ei võta ära ei valu ega šokki. Mis aga peamine - see ei näita mingitki hoolivust.
Südame sõnumist lähtudes olnuks kalgi statistika esitamise asemel märksa ilusam kui Tivoli meeskond leiduks aega, et külastada haiglates olevaid põletushaavadega ohvreid. Paluda neilt juhtunu pärast andeks, anda kommikarp ja lillebukett.

LJUDMILA MIRONJUK: Mittevajalikud venelased ja lühinägelik Eesti
Viimase aja pea-sündmus on Eestis vaieldamatult olnud pronks-sõduri viimine sõjaväekalmistule. Selle ettevõtmise õiguslik alus oli ette valmistatud korrektselt ja õigesti.
Parlamentaarsel riigil oli selleks täielik õigus ja vajalik jõud, kuid tal oli ka kohustus toimetada seda kõike tsiviliseeritult.
Ansipi vabandused, et "meil" ei lastud seda teha, nagu kavatsesime, "nad" jõudsid meist ette, manavad esile paralleeli Venemaa kunagise peaministri klassikalise pärliga "tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati". Valitsus ei ela ju Marsil ega Kuu peal, talle peaks olema selge, et Eesti eestlaste ja venelaste vahel on selge vaimne, etniline, kultuuriline ja religioosne vastasseis.
Seda kõike teades olnuks valitsusel (kelle käsutuses on politsei, sõjavägi, eriteenistused, kaitseliit) kohustus tagada kord. Lisaks oli valitsuse käes ka nüüdismaailma asjaajamise peatrump - võimalus äreval ajal praktiliselt piiramatult edastada oma sõnumeid massimeedias. Nii peaminister kui ka president kui põhiseaduse garant pidanuksid väsimatult selgitama inimestele olukorda nii, et ka vii-mane tainapea sellest aru saaks. Ohuolukorras pole ju häbiasi isegi õpetajate ja vanemate kaudu paluda, et lapsed-noored ei osaleks meeleavaldustel, mille tagajärjed võivad olla ettearvamatud, olukord ise aga lihtsalt ohtlik. Seda võimalust paraku ei kasutatud, igatahes mitte siis, kui selleks olnuks õige aeg.

MIHKEL RAUD: Teflonmehed ei nuta
Möödunud nädalal teatas oma tagasiastumisest maa-ilma juhtiv teflonmees, Maailmapanga president Paul Wolfowitz.
Kurikuulus akadeemik ning Iraagi sõja peaarhitekt, kes läks armsamat karjääriredelil edutades demokraatlikus maailmas kehtivate väärtushinnangutega vastuollu, esitas varem tüüpiliste teflonmeeste retoorikat sellest, kuidas ta ei kavatsegi oma kohast loobuda. Umbes nagu üks teine teflonmees, kelle vastu kogutud ligi saja tuhande allkirja üleandmine langes omamoodi sümboolselt Wolfowitzi tagasiastumisteatega ühele ajale. Need allkirjad, kinnitas Tallinna linnapea Edgar Savisaar, on paremerakondade valijate omad ning nende rohkus vana "tsentristi" ei üllata. Loomulikult ei näe ta seetõttu põhjust riigi ja rahva ajaloo seisukohast pöördelisel ajal pealinna kommunaalküsimuste lahendamisest eemalduda.

ADAM MICHNIK: Plats puhtaks
POOLA andis õppetunni, et minevikuga arveid klaarima hakates võib tekitada kõikjaletungiva kartuseõhustiku
Euroopa Parlament taunis äsja Poola valitsuse katset võtta europarlamendi liikme mandaat Bronislaw Geremekilt. Solidaarsuse üks kunagisi juhte, endine poliitvang ja välisministrina Poola NATO-sse viinud Geremek oli keeldunud allkirjastamast järjekordset deklaratsiooni selle kohta, et ta polnud kommunistliku salapolitsei agent. Europarlamendi liikmed nimetasid Poola valitsuse tegusid nõiajahiks ja Geremek kuulutas Poola lustratsiooniseaduse ohuks kodanikuvabadustele. Vastuseks süüdistas Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski Geremeki "oma isamaa reetmises" ja "Poola-vastase afääri provotseerimises". Samasuguseid fraase kasutasid kommunistid, kui Geremek nende nurivalitsemist kritiseeris.

KRISTINA KALLAS: ajalugu tuleb arutada ühiskondlikul debatil
Ajaloolise õigluse jaluleseadmise meetodiks peaks olema ühiskondlik debatt.
Praegu Poolas toimuva ajaloolise õigluse jaluleseadmise nimel tegutsemisele hinnangu andmisel tuleks eelkõige küsida, kas sellega saavutatakse õiglust? Michnik leiab, et esiteks on küsitavad need meetodid, millega ajaloolist õiglust jalule seatakse, kuid veelgi tähtsamana tuleks kahtluse alla seada valitseva koalitsiooni motiivid.
Kas ei ole tegemist mitte kõige ehedama võimuvõitlusega, vastastele ärategemisega ja enda pooldajate mobiliseerimisega? Milosevici poliitiline karjäär sai ka tuule tiibadesse ajaloolise õigluse jaluleseadmise nõudmisest. Nimelt astus ta 1987. aastal veel vähetuntud poliitikuna Kosovo Poljel peetud kõnes välja serblastele ajaloolist õiglust taotleva juhina, kes asub võitlusesse Serbia tsivilisatsiooni hälli Kosovo tagasisaamise eest. Mis endises Jugoslaavias juhtuma hakkas kui ajalugu (ja etnos ning religioon) poliitilises võitluses mõõkadena tööle rakendati, on teada.

JAAN KAPLINSKI: "plats puhtaks" poliitikal pole head õigustust
Endiste partei- ja julgeolekutegelaste lausalisel karistamisel ei ole head õigustust, sest kõik nad olid mingil määral kollaborandid.
Poolas praegu toimuval on eelajalugu, mille taustaks on sama marukatoliikluse ja marurahvusluse segu, mis on andnud tõuke ka praegusele puhastuskampaaniale.
Poola meenutab Venemaad: kunagine Mustast merest Balti mereni ulatuv impeerium varises kokku ja kadus iseseisva riigina mitmeks põlvkonnaks Euroopa kaardilt. Mis tekitas Poola eliidi hulgas nii sügava alaväärsustunde kui messianistlikud meeleolud, kus Poolat võrreldi kannatava Kristusega, kes peab tooma lunastuse ikestatud rahvastele.
Nagu suuresti ka eestlased, usuvad paljud poolakadki, et nemad on oma kannatuste kaudu saanud targemaks lääne-eurooplastest, kellele neil oleks mõndagi õpetada. Ning on solvunud, kui Euroopa seda õpetust vastu võtta ei taha.

Venemaa rabeleb soos
On ju selge, et vene rahvas identifitseerib end Teises maailmasõjas saavutatud võidu kaudu. Aga hoopis keerulisemaks läheks asi siis, kui ette kujutada olukorda, et Teist maailmasõda poleks kunagi olnudki!
Jutud, nagu ei saaks Venemaa rahulikult pealt vaadata, et Baltimaad arenevad ilma Moskva juhtimisetagi hästi, on kindlasti õiged, kuid mitte esmajärgulised. Hirm kaose ees, mis tekiks Venemaal rahva identiteedikaotuse korral, sunnib ilmselt teda käituma nii, nagu ta just praegu käitubki. Aga see on nagu soos rabelemine. Mida rohkem rabeled, seda rohkem sohu vajud. Sõjavõidu varjus on Kremli peremehed võinud endale kõike lubada, sealhulgas massimõrvu (ka oma rahva kallal), ilma et rahvas oleks seda neile pahaks pannud. Täiesti mõeldamatu situatsioon mõnes euroopalikus demokraatlikus riigis!

Kes peab inimesi seadustega kurssi viima? 
Mind pani mõtlema "Võsareporteri" viimases saates nähtud lugu Avinurme kandis elavast Zinast. Saatest selgus, et tal oli õigus saada talu juurde 40 hektarit, aga vallast pakuti õigust ainult 20 hektarile. Jonnakas naine ei olevat teinudki avaldust 20 hektari taotlemiseks, sest vaidlustas kohtus maa saamise õiguse kogu ulatuses. Kohtus pole ta aga loodetud lahendini jõudnud.
Nüüd on juba vallavanem vahetunud ning eelkäijate tegemiste eest uued ametnikud ei vastuta. Aga peaksid ju? Volitused ja pädevus antakse ju edasi ja kui asi jäi omal ajal pooleli, eks tule see lõpuks ikka lahendada?
Mulle on arusaamatu, kuidas vallavalitsus ei suutnud õigel ajal, kui veel tohtis erastamis-avaldusi esitada, inimesele selgeks teha, et tehku vähemalt vallavalitsuse poolt õiguspäraseks peetud osale avaldus ära? Et muidu võib kõik kaotada! Valla ainus ülesanne on seista oma kodanike huvide eest, kuidas siis ei suudetud tagada, et see avaldus oleks õigeaegselt tehtud? Inimene ei taha ju iseendale halba teha, omavalitsus peaks hoiatama, kui asi sinnapoole kisub.

Tänan Ansipit ja politseid
Peaminister Andrus Ansip on rahvuskangelane: mees lubas ja mees tegi, mis lubas! Kunagise represseerituna on mul hea meel, et pronkssõdur ometi kord, pärast 60 aastat, jõudis oma kohale kalmistul.
Erilist austust ja tänu väärib Eesti politsei, kelle ülitubli, vääramatu ja julge tegevus näitas euroopalikku taset varga- ja pätikarja ohjeldamisel. Kahju, et turvaettevõtete suur meeskond rahutuste ajal nii nigel oli.
Vajame aga politseijõudude kujundamist uuele tasemele. Ka vajavad kaitsejõud tugevdamist.
Soovin valitsusele ja peaministrile edu meie suveräänsete õiguste tagamisel.
U. Käär, Harjumaa

Mida teha vihkajatega? 
Jelena Melnikova-Grigorjeva ja Anna Oršanskaja artiklist "Venelased ja Eesti" (EPL 05.05) oli meeldiv lugeda, et autorid peavad Eestit oma kodumaaks. Mida rohkem on inimesi, kes peavad seda maad oma koduks, seda tugevamad me oleme.
Kui aga 9. mail 2006 lehvisid pronkssõduri juures punalipud ja Vene lipp ning rebiti maha Eesti lipp, kas siis mõeldi eestlaste tunnetele? Kas see ei olnud "näkku sülitamine", kui autorite sõnavara kasutada? Seda teavad kõik eestlased, et selles päevas oli tänavuste rahutuste algus. Sellest päevast oli selge, et pronkssõdur ei ole enam ainult langenute mälestamise ja leinamise koht, vaid et käib hoopis teine mäng. Miks Melnikova-Grigorjeva ja Oršanskaja ei öelnud siis oma äärmuslastele: peatuge, eestlasi ei või niiviisi solvata! Minu meelest on kõige suurem probleem: mida teha nendega, kes elavad Eestis, aga vihkavad Eestit ja eestlasi?

 "Teise sordi inimestest" 
Ühe Ida-Virumaa venekeelse kooli eestlasest eesti keele õpetaja Kristi Tamm kurtis hiljuti, et sealsed vene keelt kõnelevad inimesed tundvat ennast pärast pronksmehe teisaldamist lausa teise sordi inimestena ja see äratundmine muutvat nende enesetunde võrdlemisi räbalaks, kahjustavat nende identiteeti...
Milleks tunda ennast märtrina, seltsimehed? Seni on ju eestlased olnud need, kel aastakümnete kaupa polnud oma keelega Ida-Virus ja mitmel pool mujalgi Eestis suurt midagi peale hakata. Nn teise sordi inimese tunne saatis meid kogu impeeriumiaja. Ikka oli kogu venelik kultuur ja süsteem ainuõige, ikka kohmati poes, arsti juures ja tänaval: govorite po-russki!

Sundüürnikud on ära unustatud
"Riigi abi sundüürnikele tuleb napp ja aeglane," ütles tollane majandusminister, praegune peaminister Andrus Ansip Eesti Päevalehes 11. jaanuaril 2005. Tsitaat artiklist: "Üürnike eluasemeprobleemide lahendamist tuleb vaadelda kui protsessi, mille kiirus ja lõpptäht-ajad sõltuvad paljuski kogu riigi majandusarengust," kinnitas Ansip. Samas tunnistas Reformierakonna esimees, et omavalitsustel olevat kasinad võimalused munitsipaalelamufondi käivitada, mistõttu riik peaks abi pakkuma.
Praegu, kaks aastat hiljem, ütleb peaminister Ansip, et Eesti majanduskasv on enneolematu ja Eesti rahval polevat põhjust muretsemiseks. Küll aga ei taha Eesti valitsus tunnistada, et kohustus sundüürnike vastu on ikka veel täitmata ja et üks osa Eesti kodanikkonnast on hoopiski unustatud.

Venekeelne kõrgharidus riigi kulul? 
Jelena Melnikova-Grigorjeva ja Anna Oršanskaja kirjutavad oma artiklis "Venelased ja Eesti" (EPL 05.05): "Vandaale kasvatati 15 aastat, vähendades sellessamas vandaalide keeles saadavat haridust. Ning - mis kõige tähtsam - kõrgharidust."
Minu meelest on venekeelseid koole kas ühendatud või suletud ainult siis, kui neile ei jätku õpilasi. Mis puutub kõrgharidusse, siis mina maksumaksjana ei ole küll nõus koolitama tudengeid, kes meie keelt oskamata lähevad siit niikuinii minema.
Kirjutise autorid ütlevad veel: "Tundub, et Eesti ühiskonnal on viimane aeg mõelda, milliseid venelasi tahetakse siin elamas näha."
Mina tahan näha haritud, eesti keelt oskavat intelligentset venelast, kes annab endale aru, et ta ei ole enam sellel väikesel maal enamus, vaid vähemus ning täidab selle riigi seadusi. Kui need talle ei meeldi, siis kasutab ta nende muutmiseks demokraatias ette nähtud vahendeid.

Viltune prügimajandus
Pole enam kellelegi saladus, et meie prügimajandus on juba pikemat aega viltu metsa poole. Metsaääred ja võserikud, nurgatagused tühermaad on prügist risustatud.
Üks on selge - prügi teisaldamine on tehtud ülekohtuselt kalliks ja see kallineb üha. Linn peab lõpuks valima: kas lõputu prügiuputus kõrvalisemates kohtades või linna puhtus kodanikule käepäraseks tehtud moel. Mis kasu on Mustamäe õuedessegi paigaldatud eraldi paberikonteineritest, mille ava on napilt A4 formaati?
Kaupluses maksame ju kinni kogu taaramaterjali tootmise, sellesse pakendamise ja vist isegi saastekulu. Ja siis hakatakse veel kord tahtma selle prügiveo eest soolast maksmist! Miks? Vähemalt prahi äravedu peaks olema totaalselt linna mure.

Maavalitsused tuleks kaotada
Toetan täielikult kava maavalitsused sellisel kujul kaotada. Esiteks juba sellepärast, et Eesti maakonnad on ümbernimetatud ENSV-aegsed rajoonid - isegi pea samades piirides. Mis on näiteks Jõgevamaa või Ida-Virumaa - vaid kunstlikud võõrvõi-mu loodud piirkonnad, millel pole ajaloolist tausta ega loogikat. Lisaks on 1990-ndatel muutunud ka tõmbekeskused: Kohila elab pigem Tallinnale kui Raplale ning miks peaks Peipsi-äärne Kallaste olema Tartumaal, mõnekümne kilomeetri kaugusel asuv Mustvee aga Jõgevamaal? Need pole ainsad näited.
Lisaks pole Eesti territoorium eriti suur ega tehnilised vahendid nii kehvad, et valitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel peaks olema veel mingi lüli. Kõik see pidurdab ja vahel ka moonutab asjaajamist. Vallad tulevad inimestega toime küll. Sestap tuleks liit(u) misi igati soodustada ja premeerida. Ning omavalitsustegelastegi palk peaks sõltuma elanike arvust ja tööhõivest - nii on motivatsioon kohalikku elu edendada.

REPLIIK: Kapteni võit
Rumeenia presidendi Traian Basescu ülekaalukat referendumivõitu tuleb tervitada. Ligi kolmveerand hääletanuid lükkas tagasi parlamendi nõude endisest laevakaptenist riigipea tagandada. Rahvas uskus presidendi väiteid, et rahvasaadikuid kannustas eeskätt hirm jõuliste sammude ees pistisevõtjate pitsitamisel.
Paraku on korruptsioon ning Rumeenia jäänud süno-nüümiks ka pärast riigi ühinemist Euroopa Liiduga. Võimalik, et juulis kehtestab Euroopa Komisjon Bukarestile seetõttu ka sanktsioonid. Võit annab presidendile uue šansi puhastada Rumeenia mainet. Kahju vaid, et valitud rahvaesinduse asemel võtab mainekujunduse enda kätte mees, kes heast tahtest hoolimata ei pea demokraatlikku otsustusprotsessi just üleliia vajalikuks.

JUHTKIRI: Mitte eriti lõbus lõbustuspark
Reede hilisõhtul, lõbustuspargis lustimise tippajal, süttis Rakveres Tivoli Tuuri karussell. Õnneks ei ole vaja rääkida hukkunutest, kuigi leek kerkis viie-kuue meetri kõrgusele ning arstide poole on pöördunud üle 40 kannatanu.
Lisaks kiiresti kohale jõudnud kiirabile ja päästetöötajatele tuleb kiita Rakvere inimesi, kes asusid kannatanuid traumapunkti toimetama. Ka väärib tunnustust eri ametkondade ning Rakvere linnavõimu koostöö ning pidev valmisolek avalikkust ning otseselt puudutatuid informeerida. Esimene pressiteade saadeti välja mõne tunni jooksul ning abilinnapead läksid haiglasse kannatanutega rääkima. Ka ei paistnud hetkekski suhtumist, et küsimustele vastamine segab kriisiga tegelemist, pigem mõisteti, et teadmatus ja vaikus võib külvata paanikat ja spekulatsioone.

Huvialaparkide pidajad sooviksid riiklikku järelevalvet
Huvialaparkide pidajad Eestis tunnevad puudust riiklikust tehnilisest järelevalvest.
Vembu-Tembumaa alustab peagi oma seitsmendat hooaega. Enamik suuri atraktsioone on ostetud Rootsist - nii olevat kindlam, Eestis ehitataks samad asjad kaks kolmandikku odavamalt, kuid Rootsist saadud toode vastab kõigile turvanõuetele, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Sellegipoolest leidsid töötajad, et riiklik tehnilise järelvalve inspektsioon võiks enne hooaja algust atraktsioonid üle vaadata.
"Küsiti, et kas teil on seal karussellid? Ei ole. Kas on siis kiiged? Ei ole ühtegi. Aga kui neid asju ei ole, siis öeldi, et see ei kuulu tehnokontrolli alla," rääkis Vembu-Tembumaa juhatuse liige Kai Lember.

Rahvusringhäälingu juhiks kandideerib kolm inimest
Rahvusringhäälingu juhatuse esimeheks kandideerivad kolm inimest - Margus Allikmaa, Andres Jõesaar ja Sulev Valner.
Esmaspäeval lõppes avalduste esitamine, konkreetsete kandideerijate nimesid rahvusringhäälingu nõukogu (RHN) ei avalikusta, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Varem on konkursil osalemisest teatanud praegune Eesti Raadio juht Margus Allikmaa, rahvusringhäälingu nõukogu liige Andres Jõesaar ja Eesti Raadio juhatuse liige Sulev Valner.
Enne otsustamist vestleb rahvusringhäälingu nõukogu kandideerijatega. Et kandidaat osutuks valituks, peab tema poolt hääletama kümnest rahvusringhäälingu nõukogu liikmest seitse.

Politsei tabas nädalavahetusel 128 roolijoodikut
lusad ilmad suurendavad potentsiaalsete roolijoodikute arvu teedel ja tänavatel.
Nädalavahetusel tabas politsei üle Eesti 128 roolijoodikut, suur osa kindlasti pääses, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Kevadtorm läheneb lõpule
Kaitseväe Kevadtormi õppus läheneb kulminatsioonile.
Täna on hindamisfaasi teine päev, mil kokku 1100 ajateenijast koosnevad üksused püüavad tagasi lüüa elukutselise Scoutspataljoni võitlejate rünnakut, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Tivoli karusseli põlengu võis põhjustada õli süttimine
Rakvere Tivolit külastas täna Tehnilise järelvalve inspektsioon.
Ehkki täna ei taha keegi veel põlengu täpsete põhjuste üle arutada, seisneb põlengu tõenäolisim põhjus karusselli hüdraulika toimimiseks vajaliku õli süttimises, mis tulenes voolikute lukustussüsteemi rikkest, teatavad TV3
Seitsmesed uudised.

Playbacki festival teeb lastekaitsjad ärevaks
Nädalavahetusel Tartus peetud eeskujude jäljendamisel põhinenud Playbacki festival on teinud ärevaks lastekaitsjad.
Noorsoopolitseinik Erika Kaskla hinnangul võivad poolalasti ja väljakutsuvalt esinevad lapsed endale häda kaela tõmmata.
Vastutus nooremate kui 14-aastaste eest on aga täiskasvanute kanda, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Rannamõisa teel toimus suur liiklusõnnetus
Tallinnas Haabersti ringi juures suunaga Tabasalu poole toimus viie autoga liiklusõnnetus, milles sai esialgsetel andmetel vigastada kaks inimest.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et politsei sai teate liiklusõnnetusest kella 16.40 ajal.
Õnnetuses osales viis sõiduautot ning esialgsetel andmetel on vigastada saanud kaks inimest.
Politsei palub inimestel võimalusel Haabersti ringi ja Rannamõisa tee piirkonda vältida, kuna hetkel on seal liiklus väga häiritud.

Riigikohus mõistis Jüri Liimi õigeks
Riigikohus mõistis pronkssõduri õhkida lubanud ning seetõttu avaliku korra raskes rikkumises süüdistatud Jüri Liimi õigeks.
Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus tunnistasid Liimi süüdi avaliku korra raskes rikkumises, mis seisnes selles, et ta rikkus avalike pöördumistega televisioonis lõhkematerjaliga ähvardades rahu ja avalikku korda, teatas riigikohtu pressiesindaja.
Kohtud heitsid Liimile ette telekanalitele Kanal 2 ja TV 3 antud intervjuudes esitatud väidet, et ta kavatseb lasta õhku Tallinnas Tõnismäel asuva monumendi, kui seda ära ei viida.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et kui intervjuu andmise väline käik ei riku avalikku korda või teiste isikute rahu, siis ei ole intervjuu andmine käsitatav avaliku korra rikkumisena - ja seda sõltumata intervjuu sisust.

9-aastane Risto leiti trammist
Politsei leidis täna pärastlõunal üles eelmisel esmaspäeval kodust lahkunud 9-aastase Risto Kõopuu.
Täna, 21. mail kella 15.37 ajal teatas 4. liini trammi juht politseile, et trammis sõidab alaealine poiss mitmendat ringi.
Asjaolusid kontrollima läinud politseinikud viisid poisi politseiosakonda ning selgus, et tegu on otsitava Risto Kõopuuga.
Politsei kinnitusel on poisi tervis hea ning ta antakse üle vanematele.
Politsei tänab kõiki, kes Risto leidmisele kaasa aitasid.

Eesti keeldus Vene galeriile maale saatmast
Eesti keeldus homme Tretjakovi galeriis avatavale näitusele varem lubatud maale saatmast põhjendades, et Venemaa ei suuda tagada nende heakorda ja säilimist.
Esmalt oli Eestil kavas näitusele saata Johan Köleri maal "Herakles toob Kerberose põrguväravast" ja Kristjan Raua teos "Ohver", teatas RIA Novosti.
Eesti saatis näitusele vaid kaasaegse kunsti taiese: Jaan Toomiku videoinstallatsiooni "Isa ja poeg".

Kohus tühistas otsuse kaaslase Emajõkke uputanud meeste süüasjas
Tartu ringkonnakohus tühistas Tartu maakohtu 22.02.2007 otsuse, millega mõisteti kolmele mehele karistus nende 33-aastase tuttava uputamises Emajõkke.
Ringkonnakohus tühistas Tartu maakohtu 22. veebruari 2007 otsuse, millega tunnistati Indrek Kruuv (26) ja Aimar Poksi (28) süüdi 2003. aasta mais 33-aastase mehe uputamises Emajõkke ning karistati neid 9-aastase vangistusega, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.
Sama otsusega tunnistas maakohus süüdi ka Marko Laari (37) toimepandud kuriteost mitteteatamises ning karistas teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.
Hoolimata kohtuotsuse tühistamisest viibivad mehed vanglas edasi. Et maakohtu süüdimõistev otsus tühistati, on mehed endiselt süüdistatavad. Kriminaalasi tuleb aga arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Kaitseväe kalmistule maetakse edaspidi vaid Eesti kaitseväelasi
Möödunud nädalal toimunud sõjahaudade komisjoni koosolekul leidsid kõik liikmed ühiselt, et Kaitseväe kalmistule saab edaspidi matta vaid Eesti kaitseväega seotud inimesi.
Kaitseministeeriumist öeldi Päevaleht Online'ile, et otsus ei puuduta kindlasti Tõnismäelt leitud säilmete ümbermatmist ning tegu on siiski tulevikku puudutava otsusega.
Komisjoni esimees Jaan Tross peab oma esmaseks ülesandeks eelkõige kaitseväe kalmistu taastamist.
"Sõjahaudade komisjoni kõige tähtsam ülesanne on lähiaastatel Tallinna kaitseväe kalmistu taastamine. Eesti sõdurite ja ohvitseride, sadade Vabadussõjas langenute hauad on tänaseni korrastamata ja tähistamata," märkis Jaan Tross.
II maailmasõjas langenute hauatähise projekti arutelul peeti oluliseks taastada kivimüür monumendi taga asukohale sobivas proportsioonis.

Keskerakond: vastasseis on kallutatud meediaga
Erakonna peasekretär Kadri Must leiab, et rahvusvahelise pressiinstituudi väide erakonna ja meedia vastasseisust ei pea paika.
Musta kinnitused hindab erakond vaba ja sõltumatu meedia tähtsust demokraatliku ühiskonna toimimisel, teatas erakonna pressitalitus.
"Vastasseis pole mitte Keskerakonna ja ajakirjanduse vahel, vaid vastasseis on kallutatud meediaga," ütles erakonna peasekretär Kadri Must.
Ta tõi näiteks 2005. aastal tehtud viie erakonna ühispöördumise ajalehe Postimees omanikfirmale Norra Schibsted Grupile, mlles mõistsid hukka Postimehe aktiivse positsiooni Reformierakonna poliitilise häälekandjana.
Pöördumise tegid Keskerakond, Rahvaliit, Isamaaliit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Res Publica esindajad ühiselt.
Musta hinnangul ei ole meediapilt kahe aasta tagusega võrreldes kuidagi muutunud.

Tivoli sai loa Rakverest lahkuda
Täna hommikul oli Tivoli atraktsioonidest viimasena püsti seisva poolpõlenud Enterprise'i karusselli ümber palju sebimist.
Rakvere politseiosakonna kriminaaltalituse juhtivinspektor Margus Kotter ütles, et politsei võtab kaasa maksimaalse võimaliku hulga proove erinevatest materjalidest, et uurida, kas õli põlemisel tekkiv temperatuur võib tekitada selliseid kahjustusi, kirjutab Virumaa Teataja.
Politsei käes on ka tivoli seadmete tehnilise kontrolli raamatud, mis on paraku poolakeelsed.
Tehnilise järelevalve inspektsiooni peaspetsialist Richard Saarman ei soovinud Rakveres nähtut esialgu kommenteerida.
Täna kella üheteistkümneks olid kõik uurimistoimingud sooritatud ja politsei andis loa Enterprise kokku pakkida.

Tivoli töötajate umbkeelsus takistab uurimist
Ida politseiprefektuuri esindaja Lembit Kalda sõnul on politseil tivoli põlengu uurimisel veel palju tööd ees, raskusi valmistab võõrkeelse personali ülekuulamine.
Kalda ütles täna toimunud Raadio Viru erisaates, et põlengu uurimisel on tänase päevaga moodustatud uurimisgrupp, kuid ees on veel väga suur töö.
Kalda sõnul on üle vaja kuulata 41 kannatanut ja ka tivoli töötajad.
"Teatud probleem on uurijal siin personali üle kuulamisega, kuna on vaja leida tõlke," märkis Kalda.
Uurimist juhib Viru ringkonnaprokurör. Põlenud karusselli uuris täna hommikul ka tehnilise järelevalve inspektsioon.
Kuigi pealtnägijad on väitnud, et terve tivoli peale suudeti leida vaid üks vahtkustuti ja töötajad püüdsid põlengut kustutada veega, väitis Tivoli tuuri juht Lauri Viikna raadioeetris, et enne päästeteenistuse kohalejõudmist olid nad jõudnud tühjaks lasta ligikaudu kümme vahtkustutit.

Seni on vabastatud 15 Tallinnas aprilli lõpus märatsenut
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et 46 vahistatust on tänase seisuga vabastatud 15 isikut, keda kahtlustatakse aprilli lõpus Tallinna tänavatel toimunud rahutustes osalemises.
Paljud vahistatutest taotlevad Tallinna ringkonnakohtus oma vahistamismääruste tühistamist.
Teiste seas on oma vabastamist taotlenud ka liikumise Öise Vahtkond liidrid Dmitri Linter ja Maksim Reva, keda riigiprokuratuur kahtlustab massiliste rahutuste organiseerimises. Nende taotlusi arutab kohus teisipäeval ja kolmapäeval.
Tallinna ringkonnakohus jättis eelmisel nädala rahuldamata samuti massirahutuste organiseerimises kahtlustatava sama liikumise ühe juhtfiguuri Mark Sirõki kaebuse vahistamismääruse peale.

Reisijad süütasid reisilaeval Regina Baltica kajuti
Tallinki Stockholmist Riiga suunduval reisilaeval Regina Baltica süütasid kaks meest ööl vastu esmaspäeva oma käsutuses olnud kajuti, mistõttu evakueeriti reisijad kolmelt lähimalt tekilt.
Esmaspäeval kell 3: 36 Läti aja järgi reageerisid laeva sillas viienda teki ühe kajuti tuletõrjeandurid ning kohale saadetud turvamees tuvastas kajutist koridori imbuva suitsu, teatas Tallinki pressiesindaja.
Koheselt evakueeriti kajutis viibinud inimesed ning alustati kõikide 4., 5. ja 6. tekil viibinud inimeste evakueerimist. Keegi reisijatest ega meeskonnaliikmetest vigastada ei saanud ning inimeste ja laeva turvalisus oli tänu meeskonnaliikmete nõuetekohasele ja kiirele tegutsemisele kogu intsidendi vältel tagatud.
Laeva tuletõrjerühmade abil saadi kajutipõleng kell 3: 48 kontrolli alla ning likvideeriti täielikult kella 3: 50-ks.

Tallinnas kadus 9-aastane poiss
Põhja Politseiprefektuuri otsib taga juba nädal aega teadmata kadunud olnud 1998. aastal sündinud Risto Kõopuud.
Poiss lahkus oma kodust Tallinnas Tammsaare teel 14. mai hommikul ja pole tänaseni tagasi tulnud.
Risto on 140 cm pikk, kõhna kehaehitusega, heledate juustega ja siniste silmadega. Kodust lahkudes oli tal seljas punase- ja mustakirju neoonpaeltega jope ning jalas tumesinised teksad.
Politsei palub kõigil, kellel informatsiooni Risto asukoha kohta, helistada telefonidel 612 5710, 55 501 208 või politsei üldnumbril 110
Soovi korral garanteeritakse helistaja anonüümsus.

Raport: Keskerakond on meediaga pahuksis
Rahvusvaheline pressiinstituut leiab meediavabadust kajastavas raportis, et Keskerakonna suhted Eesti meediaga ei ole head.
Kohaliku meedia sõnul ei meeldi poliitikutele siiani kriitilised artiklid ning taasiseseisvumisest saadik ei ole suhted Keskerakonna ja Eesti meedia vahel olnud just kõige paremad, leiab rahvusvaheline pressiinstituut (International Press Institute). 
Instituut toob oma raportis näite pikka aega riigiametnikuna ja ajakirjanikuna töötanud Mart Soidrost, kellele oleks Keskerakonna kritiseerimine äärepealt töökoha maksma läinud. Nimelt kritiseeris Soidro 2006. aasta 11. augusti Sirbis Keskerakonna käitumist presidendivalimiste ajal. Pärast seda andis ta boss, kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Mari Pedak talle eraviisiliselt märku, et ta peaks ametist lahkuma.

Haapsalu rannad on suvehooajaks valmis
Paralepa, Vasikaholmi ja Aafrika rand on suvehooajaks valmis.
Haapsalu linnakeskkonna osakonna juhataja Krista Vilta sõnul on Haapsalu rannad heakorrastatud, on parandatud ja uuendatud rajatisi, paigaldatud riietuskabiine, pinke, prügikaste ja tualette.
Koostöös tervisekaitsetalitusega kontrolliti eelmisel nädalal Haapsalu randade heakorda ja valmisolekut. Suplusvee kvaliteeti kontrollitakse maist septembrini.
1. juunist alustavad Paralepa ja Vasikaholmi supelranna valvamist ka turvafirma Falck rannavalvurid.
Koerte ujutamisvõimalus on endises Paralepa lasterannas, sellekohased tähistused paigaldatakse randa lähiajal.

Pärnu elamumess saab arhitektuurikomisjoni
MTÜ Eesti Elamumessid otsustas kokku kutsuda Pärnu elamumessi arhitektuurikomisjon, mille ülesandeks on välja valida need projektid, mille järgi ehitatakse välja Pärnu elamumessiala.
Pärnu elamumessiala kruntide müük on plaanis lahendada läbi arhitektuurse konkursi. Arhitektuurikomisjon määrab konkursile esitatavate materjalide koosseisu, projektide mahu ning konkursi tähtajad, teatas MTÜ.
Pärnu elamumessi arhitektuurikomisjon saab olema üheksaliikmeline. Komisjoni töös kavatsevad osaleda Pärnu linnavalitsus, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Projektbüroode Liit. Komisjoni kuulub kahe liikmega ka MTÜ Eesti Elamumessid.
Pärnu elamumessiala arhitektuurikonkursile laekunud projektide läbivaatamine toimub 2007. aasta sügisel.
Pärnu elamumess toimub 1.-26. juulini 2009 Pärnu jõe kaldal. Pärnu elamumessialale kerkib 40 hoonet: 31 eramaja, kolm ridaelamut, kolm kortermaja ja kolm ühiskondlikku hoonet lasteaia, sadamaklubi, paadisadamate ja muu meeldiva elukeskkonna loomiseks vajalikuga.

Balti Filmi- ja Meediakool tuvustab ennast üle Eesti
Teist aastat järjest sõidab mööda Eestit Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool ja räägib tänapäeva filmi- ja teletegemisest ning näitab uusi tudengifilme.
BFM on ainus tele- ja filmihariduse andja Eestis ning hetkel ka ainus ülikool Põhja-Euroopas, mis õpetab filmi, teletegemist ja suhtekorraldust inglise keeles. Koolist rääkis selle meediaprofessor Hagi Šein.

Tivolipõlengu tagajärjel olid terviseprobleemid 31-l inimesel
Rakvere haiglasse peale tivoli tulekahju pöördunud 41-st inimesest oli tervisega probleeme 31-l.
Rakvere linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Jaanus Nurmoja ütles Päevaleht Online'ile, et täpsustatud andmete järgi olid haiglasse pöördunutest kümme inimest järginud üleskutset oma tervist kontrollida ja tegelikke terviseprobleeme neil põlengu tagajärjel ei olnud.
Haiglasse pöördunutest olid 31-l inimesel ka suuremad või väiksemad tervisekahjustused.

Lõuna-Eestis murti lambaid ja vasikaid
Lõuna-Eestis murdsid loomad nädalavahetusel maha vasika ning mitu lammast.
Reedel. 18. mail kell 7.45 teatati politseile, et Põlva vallas Holvandi külas asuvas talus on maha murtud vasikas. Omanik nimetas kahju suuruseks 3000 krooni.
Ööl vastu laupäeva, 19. maid on Kanepi vallas Kooraste külas maha murtud kaks lammast, vigastatud kolme lammast ja kadunud on kolm talle.
Juhtunute asjaolud on selgitamisel.

Ilmajaam: nädal tuleb suvine
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt tuleb suvise ilmaga nädal, mille algust ilmestavad äikesevihmad, kuid pärast ilma ajutist jahenemist on oodata soojalainet.
Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaarte tuul 2-7 m/s. Sooja 19 kuni 24, rannikul paiguti 13 kuni 15 kraadi.
Teisipäeva öösel on kuiv, kuid päeval võib mitmel pool sadada hoovihma ja esineda äikest. Puhub ida-ja kagutuul 2-7 m/s, õhtul pöördub tuul edelasse ning puhub 4-9 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Öösel on sooja 9 kuni 15 kraadi, päeval 18 kuni 23, Kagu-Eestis kuni 28 kraadi.
Kolmapäeva öösel sajab mitmel pool vihma ja on äikest, päeval sadu lakkab. Tuul pöördub lõunakaartest läänekaarde ning puhub 4-9 m/s. Öösel on sooja 9 kuni 16, päeval 13 kuni 20 kraadi.
Sajuta ilm ka neljapäeval, mil puhub edelatuul 4-9 m/s. Öösel on sooja 4 kuni 11, päeval 14 kuni 22 kraadi.

Bornholmil algab kohus Eesti meremeeste üle septembris
Taani päästelaevale Leopold Rosenfeldt kalatraaleriga Kihelkonna otsa sõitnud eesti meremeeste süüasja hakkab Bornholmi kohus arutama 5. septembril, teatas ajaleht Bornholms Tidende.
Ajaleht kirjutas, et süüdistaja taotles eelistungil kohtuasja edasilükkamist ning kohtunik Henrik Rhod otsustas laevameeste vereproovid saata kohtumeditsiinilisse ekspertiisi, kuna kapten, kelle veres oli 0,69 promilli alkoholi, tunnistas kohtus, et oli joonud kaks klaasi punast veini.
Laeva juhtinud tüürimees, kelle alkoholisisalduseks veres määrati 2,69 promilli, väitis aga, et oli õnnetuse ajal kaine, kuid kuna oli toimunust depressioonis ja õnnetu, jõi viina pärast juhtunut. Ajalehe andmeil võttis kapten pärast õnnetust tüürimehelt aluse juhtimise üle, vahendab Oma Saar.

Sulev Keeduse dokfilm pani Mustjalas kired möllama
Alkoholismi küüsis vaevlevatest Saaremaa Mustjala eluheidikutest kõnelev dokumentaalfilm "Jonathan Austraaliast" on kohapeal põhjustanud pahameelt filmi loojate ja selles osalejate aadressil ning tekitanud vallaelanikes häbi ja solvumistunnet.
"Kõik meie Mustjala kultuur, isetegevus ja kaunis kunst nulliti selle filmiga ära. Kõik, mis meil on olnud ilusat ja kaunist," ütles Oma Saarele Mustjala lasteaed-põhikooli direktor Malve Kolli. Mustjala poe ees tunnistas üks naisterahvas Oma Saarele, et ta häbeneb pärast filmi näitamist olla Mustjala valla elanik.
Seevastu talunik Kaido Eigol filmile etteheiteid pole. "Väga nukker film, aga see on tõde," ütles ta.
Malve Kolli rääkis, et "Jonathani" esilinastusel 4. mail Mustjala rahvamajas lootsid kohalikud inimesed näha filmi, mis räägib põhiosas sadamast ja folkloorietendusest "Mustjala pulm". Sulev Keedus olevat lubanud, et film näitab Mustjala valla arengut kahe aasta jooksul seoses sadama ehitusega.

Bahovski: Moskva süüdistused pole vaid valimispropaganda
Postimehe arvamustoimetaja Erkki Bahovski hinnangul näitas Venemaa presidendi Vladimir Putini rünnak Eesti vastu, et idanaabri süüdistused on enamat valimispropagandast.
"Selles mõttes oli Putini avaldus ka huvitav, et see on võib-olla ka selge vastuväide mõnele Eesti poliitiku väitele, et tegemist on valimiskampaaniaga Venemaal, sest Putin on inimene, kes ju tegelikult ei pea tegema valimiskampaaniat," ütles Bahovski ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Bahovski sõnul võis Putini avaldus Tallinnas tapetud Dmitri Ganini surmaga seotud isikute kohtu ette toomise kohta olla püüd leida mingit vastuargumenti Euroopa Liidu süüdistustele inimõigusrikkumiste kohta Venemaal. Ta kinnitab ka, et Venemaa sammud on Eesti vastu maha rahunenud vaid ajutiselt, vahendab ETV24.
Kuigi Euroopa-Liit väljendas tippkohtumisel Venemaaga sõnades ühtsust, siis Bahovski arvates on teine küsimus see, kas sama ühtsus on olemas ka tegudes.

ETV saade tõi ametnikule kahjunõude
ETV saates "Pealtnägija" oma aastakümneid kestnud tervisehäda ja arstide saamatust kurtnud naine palus väidetavalt, et tema kolgatateed kommenteeriks ekraanil ka tervishoiuametnik Peeter Mardna.
Seda mees ka tegi, kuid nüüd nõuab naine Mardnalt 300 000 krooni valuraha selle eest, et too ETVs tema haigusloo terve rahva ette vedas, kirjutab SL Õhtuleht.
Nüüd nõuab saates oma haigusest rääkinud Tiina Drippa advokaadi abiga Mardnalt 300 000 krooni kahjutasu, et too kogu rahva ees tema haigusloost rääkis, kuigi tal selleks kirjalikku luba polnud.
Kõige tipuks väidab saatejuht Vahur Kersna, et Drippa olevat ise nõudnud, et Mardna tema häda asjus ekraanil sõna saaks: Ta tungivalt soovitas saate tegemise käigus, et räägiksime Mardnaga. Näitas meile kirju ja ütles: "Mardna teab, las tema räägib."
Kersna kinnitab, et kui Drippa poleks Mardna osalemisega nõus olnud, oleks too saatelõik lihtsalt tegemata jäetud. "Mardnal ei jäänud väga palju muid variante, kui öelda otse välja, mis naise probleem on," lisab telestaar.

Õpetaja avastas koolimajast mürgiampullidega keemiakomplekti
Saaremaa Laimjala valla Kahtla kooli füüsikaõpetaja Henno Rüütel avastas neljapäeval koolimaja hoiuruumist nõukogudeaegse keemiakomplekti, mis sisaldas mürgiampulle ja nende vastumürke.
"Eks üllatus oli algul väga suur, kuid esimene mõte oli: peaasi, et see kast maha ei kukuks," meenutas Henno Rüütel ootamatut leidu. Tema sõnul oli keemiakomplekti kastile vene keeles kirjutatud "õppekomplekt lääneriikide poolt kasutatavatest mürkgaasidest" ning tootmisaastaks märgitud 1973, kirjutab Meie Maa.
Henno Rüütel sattus keemia- ja ründerelvades kasutatavatele ainetele juhuslikult. Läinud Kahtla lasteaed-põhikooli keemialabori hoiuruumi tunni tarbeks elektromagnetit otsima, avastas ta ühtlasi ka ohtliku kasti.
Komplektis oli kakskümmend ampulli: kümme sisaldas erinevaid mürke, kümme aga vastumürke. Ampullides oli kirjade järgi näiteks sööbemürk ipriit, kopse kahjustav ja lämbumist põhjustav fosgeen ja tugevatoimeline mürk sinihape.

Paadiõnnetuses hukkus mees
Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu all merel kaldast umbes 450 meetri kaugusel läks eile umbes kella 12 ajal merel kalapaat ümber, üks alusel viibija hukkus.
Pühapäeva keskpäeval ühendas häirekeskus merel hädas olnud Ego kõne piirivalvekorrapidajale, kus kaluripaadiga ümber läinud ja ise kaldale ujuda jõudnud mees teatas õnnetusest merel, umbes 450 meetri kaugusel Reiu rannast, teatas päästeamet.
Mehe sõnul jäi merele veel kaks meest, kellest üks mees hoidis uppuva paadi ninast kinni, kuid teine kaaslane oli kadunud. Kumbki merel olnud meestest ujuda ei osanud ning päästeveste neil samuti polnud.
Koheselt sõitis sündmuskohale kolmeliikmeline päästemeeskond.
Kella 13: 08 õnnestus piirivalvuritel üks hädasolnutest leida ja kaldale toimetada.
Kolmanda mehe otsinguid jätkati koos tuukrimeeskonnaga. Uppunud meesterahvas leiti kell 17: 41 ja anti üle politseile.

Venelaste arvates astus Eesti 1940. aastal vabatahtlikult NSVLi
Samal ajal kui muulaste Eesti riigiga sidumine on kestnud juba 15 aastat, on venelastes aastatega suurenenud veendumus, et Eesti astus 1940. aastal Nõukogude Liidu koosseisu vabatahtlikult.
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse (MEIS) viimane integratsiooni uuring aastast 2005. näitas, et kui 2002. aastal leidis 43% venelastest, et Eestis ühines Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, siis kolm aastat hiljem oli selles veendunud juba 56 % küsitletud venelastest. Vaid seitse protsenti arvas, et Eesti okupeeriti, kirjutab tänane Postimees.
Sihtasutuse juht Tanel Mätlik tunnistas, et uuringu tulemused olid üllatavad. "Aga seda võib seletada ka sellega, et Venemaa propaganda surve on suurenenud ja siinsed venelased vaatavad Vene telekanaleid," ütles Mätlik.

Liiklusõnnetuses hukkus eakas naine
Ida-Virumaal Vaivara vallas, Tallinn - Narva maantee 202. kilomeetril, juhtus eile õhtul 21: 40 ajal liiklusõnnetus, milles hukkus vanem naisterahvas ning sai vigastada kolm inimest.
Sõiduauto Mercedes Benz 260, mida juhtis 1984. aastal sündinud Sergei, kaotas juhitavuse ja sõitis otsa seisvale sõiduautole Fiat Brava, mille roolis oli 1963. aastal sündinud Irina.
Kokkupõrke tagajärjel paiskusid mõlemad sõidukid teelt välja. Sõiduautos Fiat viibinud kaassõitja 1934. aastal sündinud Zinaida, suri sündmuskohal. Mõlemad juhid ja sõiduautos Mercedes Benz viibinud 1984. aastal sündinud Sergei toimetati vigastustega Narva haiglasse.

Erna salga liige Ülo Jõgi saadeti viimsele teekonnale
Eile saadeti Kaarli kirikust viimsele teekonnale 1941. aastal kuulsa Erna grupi ridades Salmistusse punaväe tagalasse dessandi teinud Ülo Jõgi. Jõgi oli salga viimane Eestis elanud liige.
"Ülo Jõgi elutee, osalus Erna salgas ja ennastsalgav vaprus Eesti vabaduse eest võideldes ning Siberisse saatmine sümboliseerivad Eesti rahva ja riigi ajaloo kurbust ning traagilisust," ütles järelehüüdes kaitseminister Jaak Aaviksoo. Ta märkis, et nii nagu tuli Siberist tagasi Jõgi, sai taas vabaks ka Eesti. "Selle vabaduse võlgnemegi sellistele inimestele nagu Ülo Jõgi. Langetan austuses pea tema mälestuse ees."
Ülo Jõgi sündis Tallinnas 12. märtsil 1921. 1941. aasta märtsis põgenes ta kolme kaaslasega suuskadel üle jää Soome, kus Ülo Jõest sai Erna salgas üks neljateistkümnest, kes omandasid Sökö saarel raadiotelegrafisti oskused ja kutse. Juulis 1941 saadeti nad langevarjuritena Eestisse, kust nad saatsid luurajana teateid Soome.

Haruldane masin ja inimnina aitavad leida haisutajaid
Uus lõhnamäärus võimaldab haisutavate ettevõtete suhtes sanktsioone kasutada.
Keskkonnauuringute keskus soetas hiljuti aparaadi, mis aitab määrata laboris katsegrupi abil mõnest seni piirnormidesse mahtunud ettevõttest võetud õhuproovi haisutaset ning peagi jõustuv määrus lubab teha firmadele ka ettekirjutusi.
"Suvel peaks kehtima hakkama uus nn lõhnamäärus, mis võimaldab haisutajate suhtes sanktsioone kasutada ka siis, kui seni lubatud õhusaaste piirnorme ei ületata," ütles keskkonnauuringute keskuse osakonnajuhataja Erik Teinemaa. Näiteks Muuga ja Maardu terminalides on need enam-vähem paigas, kuid mädamunahais levib endiselt.
"Lõhna ei saa harilikult siduda mingi konkreetse elemendiga, sest kas või sõnnikuhaisus võib olla tuhat erinevat keemilist ühendit ning selle testimiseks on vaja inimese nina ja aju. Tavaliste tehniliste vahenditega pole mõnes laudas või kütuseterminalis võimalik haisu põhjustajat ulatuslike uuringuteta kindlaks teha," nentis Teinemaa.

Riik andis Narva raeplatsi krundi Tartu ülikoolile
Narva linn ei anna projektile ehitusluba ja ülikool on vaidlustanud selle kohtus.
Neljapäeval otsustas riigikogu majanduskomisjon anda riigi omanduses oleva krundi Narva Raekoja platsil Tartu ülikooli omandusse.
Tartu ülikool soovib püstitada sellesse kohta oma Narva kolledži õppehoone, seda projekti aga ei kiida linn heaks ja ehitusloa väljaandmisest keeldumine on vaidlustatud kohtus.
Neljapäeval otsustas riigikogu majanduskomisjon ühel häälel anda Tartu ülikoolile üle Narva Raekoja platsiga piirneva krundi, millel asus enne Teist maailmasõda börsihoone.
Tartu ülikooli Narva kolledži haldusjuht Jaanus Villiko tundis heameelt, et selline otsus tuli, ja avaldas lootust, et ka kohus teeb õiglase otsuse ning maja lõpuks ehitatakse. "See otsus näitab selgelt, et alanud nädalal oma kaheksandat sünnipäeva pidav kolledž on Narvas kanda kinnitanud," sõnas Villiko.

Leitud radioaktiivse aine päritolu endiselt teadmata
Neljapäeval Tallinnas Tatari tänavalt leitud radioaktiivset ainet uurinud kiirguskeskus pole veel suutnud tuvastada, mis ainega oli tegemist, sest see ei vastanud ühelegi tavalisele isotoobile.
"Omad ideed on olemas, mis see võiks olla, ja varsti peaks see ka selguma. Millegi ohtlikuga tegemist ei olnud," ütles eile Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava.
Raava sõnul leidis paarikümne sentimeetri suuruse ja umbes kümme sentimeetrit kõrge tinast konteineri üks Tatari tänava elanik. "Konteiner oli maa sees, ent mitte eriti sügaval," ütles ta.
Raava lausus, et kuigi aine kiirgustasemeks mõõdeti mitmeid kordi üle loodusliku keskmise fooni, ei kujutanud see ohtu inimeste tervisele.

Põlenguohvrid: meilt pole keegi vabandust palunud
Põlengust haiglasse sattunud Liis ja Reelika ei tea veel, kauaks nad peavad ravile jääma.
Laupäeva öösel reanimobiiliga Rakvere haiglast Tallinna regionaalhaiglasse toodud sõbrannad Liis ja Reelika istusid eile lõuna ajal nukral ilmel haigla koridoris, Liisil sidemed ümber pea ja mõlema käe, Reelikal aga peast näha vaid suu ja silmad.
"Algul hakkas tossama, siis tulid ka leegid. Enne kui me välja saime, tegi karussell veel mitu tiiru peale," meenutas reede öösel toimunut Liis. Eraldi gondlites sõitnud neiude sõnul oli paanika eriti suur neil hetkedel, kui nad läbi leekide sõitsid. Reelika poiss, samuti karussellil olnud Ahto sõidutas nii enda kui ka neiud Rakvere haiglasse. "Haiglas pandi põletusgeele ja anti valuvaigisteid," rääkis Reelika.

Tivolitulekahju õppetund: Eestis puudub ohutuskontrolli süsteem
Lõbustusparkide atraktsioonide tehnilise korrasoleku eest vastutab siiski vaid omanik.
Pärast laupäeval 41 kannatanuga lõppenud tivolitulekahju soovitavad päästjad kehtestada avalikele üritustele märksa karmimad ohutusnõuded.
Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann meenutas, et Tivoli Tuuri Rakveres käimise esimestel aastatel koos-kõlastati üritusele loa andmine päästjatega. "Käisime kohal ja uurisime, kas ikka igal atraktsioonil on kustutid olemas," meenutas Holzmann. Tema sõnul praegu seda kahjuks ei tehta. "Just omavalitsuse pädevuses on ürituse korraldajatele karmide nõuete kehtestamine. See on inimeste turvalisuse huvides. Päästeametiga kooskõlastamise nõue peaks kehtima õlletelkide, laatade ja muude avalike ürituste puhul," lisas päästespetsialist.

Juunis saab Lasnamäel näha Vormel 1 autot
9.-10. juunil toimub Tallinnas Lasnamäe kanalis rahvusvaheline
Ettevõtmise suurim tõmbenumber on esmakordselt Baltimaades toimuv Vormel 1 auto demonstratsioonsõit, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Tallinna alkoholivaba noortekohvik avatakse reedel
Tallinna kesklinnas (Pärnu mnt 9) avatakse reedel kell 16.00 noortekohvik, mis propageerib alkoholi- ja nikotiinivaba ajaveetmisvõimalust.
Noortekohviku projekt sai alguse 2005. aasta kevadel, kui kogunesid noored erinevatest Tallinna koolidest sooviga rajada Tallinna kesklinna alkoholi- ja tubakavaba noortekohvik.
Kahe aasta jooksul on aktiivgrupp korraldanud erinevaid üritusi, näiteks noortepeo ööklubis Hollywood, noortepäeva kohvikus Moskva ja Tervisepäeva Tallinna kesklinnas ning tutvustanud projekti ka Hämeenlinnas toimunud Euroopa Kuriteoennetuskonkursil ning Brüsselis noorte omaalgatusprojektide seminaril.
Kohvikus, mille eesmärk on propageerida tervislikke eluviise ning turvalist ja meelemürkidest vaba aja veetmist hakatakse korraldama erinevaid kultuuriüritusi, näitusi, töötubasid ja muud sarnast, nädalavahetustel oodatakse ka lastega peresid, ennetusööle kaasatakse erinevaid tervislikkust edendavad organisatsioone.

Savisaar nõuab Daw Aung San Suu Kyi koduarestist vabastamist
Tallinna linnapea Edgar Savisaar koos Rooma ametivenna Walter Veltroni ja Pariisi linnapea Bertrand Delano algatasid täna toetusavalduse Nobeli preemia laureaadi Aung San Suu Kyi vabastamiseks aastatepikkusest koduarestist.
Kolm linnapead pöördusid täna Euroopa pealinnade linnapeade poole üleskutsega allkirjastada vastavasisuline pöördumine Myanmari Liidu (endine Birma) sõjalise hunta juhile, teatas Tallinna linnavalitsus.
Daw Aung San Suu Kyi on alates 1989. aastast veetnud kokku 11 aastat ja 200 päeva koduarestides. Myanmari Liidu kindralid on kõigi Ülemaailmse Inimõiguste Deklaratsiooni põhimõtete vastaselt pikendanud Daw Aung San Suu Kyi kinnipidamist aasta-aastalt alates maist 2003.
Pr Aung San Suu Kyi pikendatud koduarest lõppeb 26. mail 2007 ning sel hetkel peavad Euroopa linnade linnapead ülioluliseks, et rahvusvaheline üldsus nõuaks Myanmari Liidu sõjaliselt režiimilt tema vabastamist. Samuti nõutakse pöördumises tõelise poliitilise dialoogi algatamist eesmärgiga alustada kõikehõlmavat demokraatiale ülemineku protsessi Myanmari Liidus.

Tallinnas suletakse ajutiselt Taevakivi bussipeatus
Seoses Laagna teel kesklinna liiklussuunal paikneva Taevakivi autobussipeatuse kapitaalremonttöödega suletakse see alates 22. mai kella 18 kuni 25. mai kella 24.
Tallinna transpordiameti teatel puudutab bussipeatuse sulgemine liine nr 7, 13, 51, 54, 58, 67 ja 68.

Sünagoogis saab peagi nautida koššerköögi võlu
Uue sünagoogi esimesel korrusel avatavas 60-kohalises restoranis saavad kõik soovijad hiljemalt suvel proovida traditsioonilisi koššertoite, mis on valmistatud kõiki juudi traditsioone järgides.
"Eestis on probleeme koššer-produktide ja vastava väljaõppega koka leidmisega, aga see küsimus peaks varsti lahenema," ütles Eesti juudiusu koguduse juhatuse esimees Boris Oks.
Kokk peab tundma spetsiaalset toiduvalmistamise tehnoloogiat ja harilik restoranikokk sellega hakkama ei saa. Esialgu plaanitakse restorani töö korraldada ettetellimise alusel, aga kui soovijaid tekib väga palju, siis avatakse uksed iga päev.
Ühe koka on restoran juba leidnud ja praegu teda koolitatakse. Oksa sõnul pakub juudi köök väga maitsvaid roogi ning peale sealiha ja mõne kalaliigi saab praktiliselt kõike proovida. "Toiduvalikus on pasteete, suppe, liha- ja kalaroogi ning soovitan soojalt maitsma tulla," rääkis Oks.

Tänavatelt koristati 500 autoromu
Kõige enam romusid on kokkuostu toodud Mustamäelt, Lasnamäelt ja Nõmmelt.
Kevadisel heakorrakuul jõudis linnatänavatelt metalliveskisse töötlemiseks 500 autoromu, millest Hiinas saavad uued tarbeasjad.
Betooni tänaval metallijäätmete käitleja AS Kuusakoski õuel kõrguvad mitmekorruseliste hoonete kõrgused metallikuhjad: päikeses sädelev tsinkplekk, kerge roostekorraga kaetud tsinkimata plekk, 10 cm läbimõõduga musta metalli känkrad, värviline metall, plekkpurgihunnikud ja juhtmepusad.
Kevadise linnapuhastamise ajal toimuva traditsioonilise heakorrakampaania raames on linnatänavatelt, garaažidest ja aedadest tõstukautol metalliveskisse sõidutatud sadade kaupa avarii läbi teinud või amortiseerunud autosid. Kõige enam on romusid toodud Mustamäelt, Lasnamäelt ja Nõmmelt.

Q Vara rajab ringteele laopargi
Q Vara OÜ alustab maikuus Tallinna ringtee äärde uue laopargi Terminal nr 11 rajamist.
Terminal nr 11 on täna-päevane laopark, kus on ühendatud A+ klassi laopind ja kõigi mugavustega büroopind. Rae vallas, Tallinna ringtee ääres asuv laopark sobib firmadele, mis vajavad optimaalse suurusega tööstus- või laopinda logistiliselt heas asukohas.
Maa on jagatud 22 krundiks
Kogu projektis ehitatakse välja kuni 168 000 ruutmeetrit tootmismaad, mis on jagatud 22-ks erineva suurusega krundiks.

Juurde tuleb kolm uut trammiliini
Lõplik keskkonnamõjude analüüs ja kogu projekti tasuvus- uuring on veel pooleli.
Projekti "Tallinna tramm" raames kaalutud kuuest võimalikust uuest trammiskeemist on sõelale jäänud üks.
Kuigi vahepeal kaaluti trammi sõitma panna nii Laagrisse, Järvele, Maardusse, Mustamäele, Lasnamäele kui ka lennujaama, siis praeguseks on jäädud pidama kolmele viimasele suunale.
"Mõnes kohas tuleb variante veel uurida ja hetkel on luubi all skeemi kahtlased kohad," ütles ETP Grupi insener-konsultant Reedik Võrno.
Võrno sõnul sõeluti praegune variant välja multikriteeriumi-analüüsi abil, kus tulude ja kulude kokkuarvestamisel ana-lüüsiti enam kui kümmet komponenti, milllest olulisemad olid liini potentsiaalsete kasutajate arv, trammile juurdepääs ja kasutamismugavus ning ehituse kogumaksumus.

Norras avastati suur kogus dopinguaineid
Norra politsei ja toll konfiskeerisid suure koguse dopinguaineid, tegemist on ühe suurima keelatud ainete koguse avastamisega põhjamaades.
Norra tolliametnikud leidsid aprilli alguses Oslo lennujaama jäetud Kreekast saabunud kotist kokku 50 000 tabletti ja ampulli, teatab YLE.
Politsei otsis hiljem koti omaniku, 38-aastase Norra kodaniku, kodu läbi ja leidis sealt veel 125 000 tabletti ja ampulli ning suuri rahasummasid. Raha leiti hiljem ka ühele teisele aadressile tehtud reidi ajal.
Politsei kahtlustab, et leitud rahasumma- 290 000 eurot (u 4,5 miljonit krooni), on pärit keelatud ainetega salakaubitsemisest.
Konfiskeeritud aineid on juba laboris uuritud ja politsei otsib nende ostjaid.

VIDEO:  Põlema süttinud Cutty Sark sai tõsiselt kahjustada
Londonis täna varahommikul põlema süttinud 19. sajandi teeklipper, kuulus Cutty Sark, sai põlengus ränki kahjustusi.
Briti tuletõrjujate sõnul kandis kahjustusi terve laev, mis on 138 aastat vana ja üks inglismaa populaarsemaid turismiobjekte, kirjutab Reuters.

Naši lööb Moskvas Mark Sirõki eest hädakella
Naši alustas täna Moskvas Eurokomisjoni esinduse ees Mark Sirõki toetuseks tähtajatut protesti, mis seisneb iga veerand tunni järel kella löömises.
Aktsioonis osalejad püstitasid hoone välisuksest 20 meetri kaugusele postamendi kellaga, mida iga 15 minuti järel lööb keegi Naši aktivistidest.
"See kell hakkab Euroopa demokraatia järgi kõlisema seni, kuni Euroopa kogukond ei tunnista ainsa poliitilise vangi, koolipoiss Mark Sirõki probleemi," vahendas RIA Novosti Naši liidri Vassili Jakimenko sõnu.
Jakimenko kinnitas, et aktsioon jätkub seni, kuni Sirõk vabastatakse. Tema sõnul kavandab Naši juunis taolisi aktsioone veel ka Brüsselis ja Helsingis.
Täna kogunes Eurokomisjoni hoone ette ligi 30 osalejat, järgmistel päevadel viibivad seal vaid üks-kaks aktivisti.

Venemaa jätab Valgevene uuest naftajuhtmest ilma
Vene valitsus otsustas täna monopoolsele naftaveoettevõttele Transneft anda loa ehitada naftajuhe Läänemere Primorski sadamani selle asemel, et ehitada toru läbi Valgevene.
Kremli otsus jätab transiidituludest ilma Valgevene, mis oli huvitatud sellest, et naftajuhe kulgeks läbi selle riigi territooriumi, vahendas Reuters. See võib oluliselt vähendada kogu Vene naftatransiiti läbi Valgevene.
Transneft avaldas soovi ehitada juhe Primorski sadamasse pärast aasta algul asetleidnud Valgevene-Vene gaasitüli, mille käigus keeras Venemaa läbi Valgevene kulgeva naftatransiidi kinni, sest Valgevene hakkas nõudma suuremat transiiditasu.
Transnefti kinnitusel saaks uus naftajuhe, mille läbilaskevõimsuseks on miljon barrelit päevas, valmis järgmisel aastal.
"Me tegeleme projekti elluviimise võimalikkuse uurimisega ning loodame see valmib 18 kuu pärast," ütles Transnefti asepresident Sergei Grigorjev.

Vene noored nõudsid Pihkva Eesti konsulaadi ees Mark Sirõki vabastamist
Täna kogunes Pihkva Eesti konsulaadi ette umbes 30 noort, kes nõudsid lendlehti jagades ja hüüdlauseid skandeerides Eestis vahi all istuva Mark Sirõki vabastamist.
Umbes 30 noorteliikumise Pervõi Rubež (Esimene rajajoon) liiget korraldasid aktsiooni "Vabadus poliitilistele kinnipeetavatele", teatatakse Esimese Rajajoone veebilehel.
Noored tulid pilte käes hoides Pihkva Eesti konsulaadi juurde ja hakkasid lendlehti jagama, kuid konsulaadist tulnud miilits saatis noored laiali.
Meeleavaldajad skandeerisid tavapäraseid loosungeid nagu "Vabadus poliitvangidele", Vabadus Mark Sirõkile "ja" Fašism ei lähe läbi ".
Pervõi Rubeži veebilehe andmetel oli aktsiooni eesmärk Mark Sirõki vabastamise nõudmine.

Newsweek: Putini hitlerjuugend
Väljaanne Newsweek kirjutab täna, et venelased ei varja oma Eesti-viha ning võtsid ülevõimu taastamiseks kasutusele noorteühenduse Naši.
Natsismi teema on Venemaal aktuaalne, kirjutab Newsweek.
Kui noorteorganisatsioonid nimetavad eestlasi fašistideks, siis Vene dissidendid võrdlevad Našit, Molodaja Gvardijat ja teisi taolisi liikumisi hitlerjuugendi 1930-40 aastate moega.
Kuid našistide peamiseks eesmärgiks pole Eesti, vaid hoopis USA. "Tuli aeg lõpetada arusaamisega, et Ameerika on kõige tugevam ja mõjukam impeerium," ütles vanim Naši osaleja Nikolai Pantšenko.
Noored natsionalistid lõid Kremli toetusel tugeva ja distsiplineeritud organisatsiooni, et võidelda võimalike vaenlastega nii riigi sees kui ka väljaspool. Üheks peamiseks našistide eesmärgiks on vältida riigisiseseid muudatusi: 15 000 liikmest koosnev organisatsioon on suunatud tõhusaks võitluseks võimalike oranžide revolutsioonidega.

Egiptuses leiti seni puutumata 4000 aastat vana haud
Egiptuse kultuuriministeeriumi teatel kuulub haud egiptlasest õukondlasele, kes elas umbkaudu 4000 aastat tagasi.
Henu nime kandev mees oli varahaldur ning kõrgem ametnik, kes elas poliitiliselt segasel ajajärgul 2181 - 2050. e.kr, vahendab Reuters.
Mumifitseeritud surnukeha oli pandud puukirstu, mis omakorda oli asetatud Anubisele ja Osirisele pühendatud hieroglüüfidega kaunistatud sarkofaagi.
Teadlased leidsid hauast ka puukujusid, millel on kujutatud ehitustöölisi ning õlut pruulivaid naisi.
Belgia teadlased leidsid Henu haua juhuslikult Minya linna lähedal asuvast Deir al-Barsha nekropolist.

Vene ajaleht: vandenõu Matvijenko vastu võib olla PR-aktsioon
Vene ajaleht Novõje Izvestija (NI) kirjutab, et saaga võimalikust vandenõust Peterburi kuberneri Valentina Matvijenko tapmiseks on osa presidendivalimiste kampaaniast.
Paljud eksperdid kahtlevad, et Matvijenkole tegelikult rünnak korraldati ning väidavad, et see on osa PR-aktsioonist presidendivalimiste eel.
Poliitika infokeskuse juht Aleksei Muhhin arvab, et enne Putini lahkumist peavad kõik tema ümbruses olevad isikud näitama endid kui iseseisvaid poliitilisi persoone. "Aga Valentina Matvijenko kuulub pärijate nimekirja," lisas ta.
NI väidab, et Peterburi kuberneri presidendikandidaadiks esiletõstmise projekti käsitletakse kõrgel poliitilisel tasandil ja sel on koodnimetus "Valentina Suur".
Samas kalduvad teised eksperdid arvama, et presidendiamet pole Matvijenko tase. "Mulle tundub, et Valentina Ivanovna muretseb praegu oma ametikohale jäämise, aga mitte presidendiks pürgimise pärast," ütles Kaasaegse poliitika instituudi juht Vladimir Lõsenko. Ta kahtles, kas Putin hakkab oma pärijaks pakkuma Peterburi kuberneri.

VIDEO:  Liibanoni sõjakonfliktis on tapetud 48 inimest
Pühapäeval puhkenud sõjalistes kokkupõrgetes Liibanoni vägede ja palestiinlaste põgenikelaagris asuvate Islami äärmuslaste vahel on hukkunud 48 inimest.
Tegemist on veriseima kokkupõrkega pärast Liibanoni kodusõda aastatel 1975 kuni 1990, kirjutab Reuters.
Sõjakonfliktis, mis vallandus pühapäeval enne koitu Põhja-Liibanonis sunniitide linnas Tripolis ja selle lähistel asuva Nahr al-Baredi põgenikelaagri juures, hukkus 23 sõdurit ja 19 äärmuslast, kirjutab Reuters.
Reutersi andmeil tapeti Liibanoni sõjaväe rünnakuga Tripoli linnale 15 Islami äärmuslast ja veel neli tapeti Nahr al-Baredi põgenikelaagris, mis on koduks 40 000 sõjapõgenikule.
Põgenikelaagris viibivate meedikute sõnul tapeti laagris veel kuus tsiviilisikut, kellest kaks olid lapsed, ja haavata sai ligi 60 inimest.

Dagestani miilits tappis kaks juhuslikku möödakäijat
Dagestani miilitsad tulistasid eile kogemata surnuks juhusliku möödakäija ja haavasid teist, kes suri hiljem haiglas.
Õnnetus juhtus, kui miilitsad ajasid Dagestanis Hassavjurtis taga kuriteos kahtlustatavat, vahendab lenta.ru Interfaxi.
"Umbes kella 13 ajal peeti kinni neli kohalikku Hassavjurti elanikku, keda kahtlustati kriminaalkuriteos. Üks neist püüdis miilitsajaoskonnast põgeneda ja hüppas aknast välja. Miilitsad avasid tule ja kuulide ette jäid kaks kohalikku möödakäijat. Üks neist suri enne haiglasse jõudmist," rääkis Dagestani miilitsa esindaja.
Teine haavatu suri haiglas ööl vastu tänast.
Juhtunut asus uurima miilitsa erikomisjon.
Põgenenu õnnestus kinni püüda.

Putin julges testida Vene autot
Venemaa president Vladimi Putin läks kohe pärast Samara tippkohtumist Vene autotehasesse AutoVaz, kus tegi kõigile ootamatult proovisõitu.
Lada Kalina nimelisest autost väljudes ütles Putin, et auto on hea, kuid ei suutnud seda ikkagi nimetada täisväärtuslikuks autoks, kirjutab Kommersant.
Putin sai vist aru, et rääkis liiga kiitvalt ja lisas: "No mida te tahate, ta ju maksab vähem kui 10 tuhat dollarit. Sellisteks eesmärkideks, milleks see tehti, polegi halb auto".
Kommersandi hinnangul saab väita, et Vene autol on vähemalt head pidurid.
Putin sõitis kiirusega 120 km tunnis, aga autotehase treki jaoks on minimaalne 180 km tunnis ja vähema kiirusega sõitmine on lihtsalt ohtlik. Ajaleht järeldab irooniliselt, et seega on saanud härra Putin riskida.

Gruusias tapeti opositsioonipartei liider
Tbilisis lasti eile maha opositsioonipartei liider Guram Šaradze, mõrvas tunnistas end süüdi poliitiku peaaegu-kasupoeg ja kaitsealune Giorgi Barateli.
Gruusia opositsioonipartei "21. sajand - Keel, Kodumaa, Usk" liider 66-aastane Guram Šaradze lasti maha eile õhtul Tbilisi kesklinnas, vahendab Regnum. Esialgsetel andmetel tulistas mõrvar Šaradze pihta viis lasku.
Praeguseks on kinni võetud ka arvatav mõrvar, 30-aastane Giorgi Barateli. Barateli saadi kätte üsna kohe pärast mõrva ja ta tunnistas end tapmises süüdi. Barateli hakkas kinnivõtmisel miilitsale vastu, sai haavata ning viidi haiglasse, kus ta ka praegu viibib.
Guram Šaradze väimehe sõnul oli orb Giorgi Barateli mitu aastat Šaradze kaitsealune olnud ja tema majas elanud. Šaradze saatis oma kaitsealuse ka Šveitsi, kuid too pani seal toime kuriteo. Giorgi ei tahtnud Šveitsist kodumaale naasta, kuid Šaradze ostis ta ikkagi kautsjoni vastu välja ning tõi koju tagasi. Sellest peale Giorgi ja tema eestkostja sidemed katkesid ning viimastel aastatel polnud nad üldse suhelnud.

Vene ajaleht: EL uutel liikmetel pole vanade tarkust
Vene ajaleht Nezavisimaja Gazeta (NG) kirjutab, et tippkohtumine EL ja Venemaa vahel Samaras osutus tarbetuks ja mõttetuks eelkõige EL uute liikmete ebaküpsuse tõttu.
Venemaa ja uute EL liikmete vahelised vastasseisud viisid tippkohtumise nurjumise piirini, kirjutab NG.
Kui oleks olnud võimalik tippkohtumist tühistada, siis oleks seda kindlasti tehtud. See oli aga juhtum, kus kergem oli üritus läbi viia kui pärast selgitada, miks see ära jäeti.
EL-i uutele liikmetele vanadega võrdsete õiguste andmine, andis põhjuse uue kriisi tekkeks Euroopa ja Venemaa vahel. "Ilmselge, et endiste Euroopa liidrite asemel tulid mitte ainult teised poliitikud, vaid teise poliitika kandjad, kes rõhuvad eurosolidaarsusele kõikide EL liikmete suhtes, vaatamata liikmeks oldud ajale ja SKT suurusele," kirjutab NG.

VIDEO:  Pommiplahvatus tappis Beirutis naise
Täna varahommikul Ida-Beirutis toimunud pommiplahvatus hävitas kaubamaja ja tappis naisterahva.
Tunnistajate sõnul sai plahvatuse tagajärjel klaasikildude tagajärjel vigastada vähemalt kuus inimest, kirjutab Reuters.
Ühe Liibanoni turvaspetsialisti arvamuse kohaselt leidis plahvatus aset populaarse kaubamaja autoparklas Ida-Beirutis. Hukkunud naine jäi plahvatuse tagajärjel kokkuvarisenud seina alla.

Inglismaa ja Hispaania kraaklevad laevavrakist leitud hiigelaarde pärast
USA firma leidis Atlandi ookeanist 17. sajandil uppunud laevast 17 tonni kulda ja hõbedat ning nüüd püüavad varandust endale nõutada nii leiu teinud firma, laeva omanikmaa Inglismaa kui lasti omanik Hispaania.
USA firma Odyssey Marine Exploration teatas möödunud reedel, et leidis Atlandi ookeani põhjas lebavast tundmatust laevavrakist 17 tonni kuld-ja hõbemünte, mille väärtus on umbes 250 miljonit naela ehk 5,75 miljardit Eesti krooni, kirjutab The Daily Telegraph.
Odyssey eksperdid usuvad, et nad said oma saagi 1641. aastal Inglismaale kuuluvate Scilly saarte lähedal põhja läinud briti laevalt Merchant Royal.
Odyssey sõlmis Merchant Royali otsima hakates Briti valitsusega lepingu, et laevalt saadu jagatakse ausalt pooleks - pool Suurbritanniale ja pool firmale. Nüüd aga väidab Odyssey, et Merchant Royali vraki täpne asukoht oli kõigi riikide territoriaalvetest ja seega ka õigustest väljas - seega kuulub kogu saak firmale.

Jukose aktsionäridele ei jää pärast varade müümist mitte midagi
Pankrotistunud naftakompanii Jukose aktsionärid ei saa oma ettevõtte vara müügist mingit kasu, kuigi pärast firma võlgade kustutamist peaks müügituludest järgi jääma vähemalt 4,4 miljardit dollarit.
Pankrotihaldur Edurad Regbuni sõnul võivad võlausaldajate pretensioonid Jukose vastu suureneda kuni 44,9 miljardi dollarini, vahendab Vedomosti.
Regbun lisab, et kui Jukose aktsionärid võlausaldajate nõutu ära maksavad, siis jäävad nad ise üle 13 miljardi dollari võlgu.
Jukose aktsionäri Group Menatepi esindaja Mihhail Brudno leiab, et kuna varade müügist saadav summa on suurem kui pankrotinõue, siis on kogu pankrot fabritseeritud.
Vaatamata seadustele ei saa Menatep varade müügist mitte midagi. Brudno hinnangul korraldab riik nii, et kui varade müügist saab rohkem raha kui pankrotinõudeks vaja, siis leitakse juurde veel võlgu, et Jukose pankrotiprotsessi õigustada.

Londonis põleb kuulus muuseumlaev Cutty Sark
Londonis süttis täna varahommikul põlema 19. sajandi teeklipper, kuulus Cutty Sark, tulega võitlevad kaheksa tuletõrjebrigaadi.
Cutty Sark on leekides ja võib ka plahvatada, vahendab BBC. Tuli süttis laeval kohaliku aja järgi kell viis hommikul ja praegu võitlevad kahjutulega kaheksa tuletõrjebrigaadi.
Londoni tuletõrje on 138 aasta vanuse teeklipperi-turistiatraktsiooni ümber piiranud ja ümbruskonna elanikud evakueerinud, sest laeval võib olla gaasiballoone, mis võivad plahvatada. Tulekahju põhjus ei ole veel teada.
Cutty Sark oli vahetult enne tulekahju külastajatele suletud, sest laeval käivad remonttööd.
Cutty Sark Trust'i juhi Richard Doughty kurdab, et senini hästi säilinud laeva põlemine on kohutav: "Kui originaalmaterjalid hävivad, siis kaob ka käsitöö, kaob ajalugu ise. Ja Cutty Sarki puhul ongi erilised tema puitdetailid, raudraamistused, mis Lõuna-Hiina meredel käinud - kui mõelda, et kõik see on ohus, see on uskumatu, see on kujuteldamatu šokk. Laev on asendamatu."

Solana alustab visiiti Lähis-Itta
Euroopa Liidu välispoliitika juht Javier Solana alustab täna visiiti Lähis-Itta, mille käigus ta külastab ka Iisraeli ja Palestiinat.
Solana väljendas lootust, et Iisraeli-Palestiina konfliktis jõutakse eduni, teatas RIA Novosti.
"Me soovime, et midagi saavutataks lähitulevikus," märkis Javier Solana.

Hispaania saadab mitusada põgenikku riigist välja
Hispaania valitsus otsustas riigist välja saata ligi 800 Aafrika päritolu immigranti, kellest 30 on lapsed.
Kodumaale tagasi saadetavatest moodustavad suurema osa senegallased, kes saabusid Kanaari saartele möödunud nädalal.
Hispaania valitsus kinnitas, et kõik illegaalselt saabunud sisserändajad aetakse riigist välja, vahendab BBC.
Viimasel aja suurem põgenikevool Lääne-Aafrika ja Hispaania saarte vahel on põhjustatud sellest, et piirivalve patrullide arvu on sealses piirkonnas vähendatud.
Möödunud aastal peeti kinni umbes 30 000 immigranti, kes üritasid Aafrikast Kanaari saartele pääseda.

Brasiilia ehitab Paraguay piirile betoonist turvamüüri
Piiritõke vähendaks illegaalide tungi Brasiiliasse ja piiraks salakaubavedu.
Brasiilia kavatseb püstitada müüri Ciudad del Este (Paraguay) ja Foz do Iguaçu (Brasiilia) linna vahele nn Triple Frontera piirkonnas, kus puutub kokku kolme riigi -Brasiilia, Paraguay ja Argentina - piir.
Terasest ja betoonist rajatise pikkuseks on kavandatud 1,5 kilomeetrit ja kõrguseks kolm meetrit. Okastraadiga "ehitud" müüri esialgseks maksumuseks on arvestatud kolm miljonit USA dollarit ning see peaks valmima praegustel andmetel juba juulikuuks.
Brasiillased otsustasid sellise sammu astuda pärast seda, kui igasugused püüded piirata salakaubavedu Paraguayst Brasiiliasse polnud tulemusi andnud. Eeskätt tuuakse riiki ebaseaduslikult sigarette, tööriistu, elektroonikat, kelli, alkoholi ja tekstiili.

Nelja-aastase lapse kadumine painab miljoneid britte
Riiki on tabanud kollektiivne palang, mida pole nähtud
Juba kolmandat nädalat vaatab Briti ajalehtede külgedelt vastu vaid üks nägu ja üks nimi: Madeleine McCann. Nelja-aastane tüdruk, kes jäi Portugalis Algarves oma magamistoast jäljetult kadunuks.
Nagu kirjeldab International Herald Tribune, võib brittide tundeid võrrelda printsess Diana hukkumise järel rahvast tabanud üleüldise leinaga. Tütarlapse leidmise nimel on käed ühendanud jalgpallikuulsused David Beckham ja Cristiano Ronaldo ning peagi peaministriks saav Gordon Brown ja prints Andrew.
Inglismaa kriketimeeskond ja parlamendisaadikud kannavad tüdruku toetuseks kollaseid käelinte. Videolõike McCannist näidatakse koguni jalgpallimängude vahepeal. Harry Potteri lugude autor J. K. Rowling, kõmuleht News of the World ja ka lennu-ärimees Richard Branson on pannud tüdruku leidjale välja miljonite dollarite suuruse vaevatasu. "McCannide kadunud nelja-aastane Madeleine pole enam ainult nende laps," kirjutab Daily Telegraph. "Ta on saanud meie omaks."

Rumeenia riigipea sai õiguse korruptandid üle parda heita
Rumeenlased toetasid ülekaalukalt presidenti, keda parlament tagandada üritas.
Korruptsioonivastase võitluse pärast peaaegu oma kohast ilma jäänud Traian Basescu ametis-jätkamist pooldasid 74 protsenti hääletanutest. "Keegi ei taha, et Rumeeniat omaksid taas oligarhid," kommenteeris president tulemust sadadele toetajatele peetud tänukõnes. Tema sõnul on riik imbunud läbi maffiast, kes kontrollib nii poliitikuid kui ka uurimis- ja kohtuorganeid.
Kriis aasta algul EL-i astunud Rumeenias saavutas haripunkti 19. aprillil, mil parlament peatas ülekaaluka häälteenamusega presidendi volitused "konstitutsioonilise korra eiramise pärast". Rahvasaadikuid ei veennud ka konstitutsioonikohtu otsus, mille järgi pole riigipea põhiseadust rikkunud.

Mees ja naine röövisid kasiinokülastajat
Turvatöötajad pidasid Tallinnas Mustamäel kinni mehe ja naise, kes üritasid paljaks röövida alkoholiga liialdanut kasiinokülastajat.
20. mai pärastlõunal registreeris Falcki juhtimiskeskus paanikahäire ühest Mustamäe kasiinost, kus purjus mees tülitas teisi kliente ning keeldus lahkumast, teatas firma pressiesindaja.
Turvatöötajad juhatasid mehe kasiinost välja ja jäid veel hetkeks objektile, et veenduda ega mees tagasi ei pöördu.
Hetk hiljem nägid turvatöötajad, kuidas üks mees ja naine otse tänaval äsja kasiinost välja saadetud meest röövima hakkasid, võttes talt ära raha, võtmed ja dokumendid.
Turvatöötajad pidasid röövlipaari kinni ja andsid politseile üle. Röövlite juurest leiti teadmata päritoluga kaasaskantav arvuti, süstal ja kilekotike tundmatu valge pulbriga. Kannatanu tegi politseile teda röövinud isikute kohta avalduse.

SMS-laenu pettuseohver sai raha enda kätte
Ajavahemikul 14 -15 mai telliti Jõhvis omaniku teadmata tema pangakontole SMS-laene kogusummas 10 200 krooni.
Jõhvi politseiosakonna pressiesindaja Kristina Kostina ütles Päevaleht Online'ile, et kannataja sõnul avastas ta nimetatud summa oma pangakontolt ning sai hiljem teada, et tema nimele oli võetud SMS-laen.
Politsei uurib juhtunu asjaolusid.

Toitlustusasutuse klient ründas teenindajat
Laupäeval, 19. mail kella 18: 30 ajal tekkis Tallinnas Toompuiestee toitlustusasutuses töötaja ja kliendi vahel konflikt, mis muutus rüseluseks.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja teatel sai rüseluse käigus viga asutuse töötaja.
Politsei pidas sündmuskohal kinni 21-aastane Reigo, kes viidi juhtunu selgitamiseks politseiosakonda.

Kaagvere erikooli õpilased põgenesid poodlema
Reedel tabasid Tartu politseinikud kaubahallist kaks Kaagvere erikoolist jooksus olnud tüdrukud.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja sõnul sai politsei kell 15.40 ajal teate, et Kaagvere erikoolist on jooksus kaks tüdrukut, kellest üks on kohtu poolt tagaotsitav.
Kahtluse kohaselt võisid tüdrukud ringi liikuda Tartu kaubahallis. Seepeale sulgesid politseinikud kaubahalli mõlemad väljapääsud ning pidasid koolist põgenenud ning kohtu poolt tagaotsitava 16-aastase neiu kinni.
Neiu toimetati arestimajja.

Mai kolmas nädal: suvi koidab
Nüüd lõpuks on tõelised suvetoojad ärganud: koiduliblikas askeldab võilillel, rukkirääk ragistab udusel heinamaal ja vihmakassi - peoleo - kräunumise saatel tibab sooja vihma.
Maikuu keskpaik on aeg, mil ei malda magada ei loomad ega linnud, taimedki sirutavad end hommikuks mitu sentimeetrit pikemaks. Kirdekaare kollane hommikuhahetus ilmub silmapiirile juba kell kolm. Kuid kummaline, inimkond sulgeb sel kõige romantilisemal ja elurikkamal ajal oma puhkevas eas noored kindlalt kooliruumidesse ja aheldab nad must-valge paberi külge eksameid tegema.
Linnud
Lagled ja haned läksid eelmise nädala algupooles ühe laksuga. Kummaline, et ikka ühel ja samal ajal, mai keskpaigas tõusevad ka sajad tuhanded end Liivi lahe vetel nuumanud veelinnud - aulid, tõmmu- ja must-vaerad - ning põrutavad ühe hooga põhjalasse pesitsema. Mis täpselt neile õige aja teada annab, ei tea linnuteadlasedki. Oleme vahel nalja visanud, et küllap pole inimlik kadeduski neile võõras: siin pesitsevatel veesulelistel - sinikaeltel, sõtkastel ja laululuikedel - on ju sellest nädalast pisipojad sabas. Aga käokukkumine ei lakka nüüd hetkekski, nõndasamuti ööbikulaul, roog on täis ritsiklinnu sirinat. Hallrästa punkarisoenguga pojukesed rändavad vanemate valju hädakisa saatel mööda rohtu. Hall-kärbsenäpp aga alles saabus ja püüab hõivata järelejäänud pesapaiku.

Kihnu kool elas olümpialainel
Kihnu korraldas olümpiatraditsioonidest malli võttes kooliolümpia, kus osalesid ka Prangli ja Vormsi kool.
Eelmisel nädalal toimunud kolmepäevane spordipidu nägi välja nagu päris olümpiamängudel - avatseremoonial heisati olüm-pialipp ja kõlas -hümn, loeti ausa mängu vanne, peeti kõnesid ja süüdati olümpiatuli. Selleks pandi posti otsa vana plekk-kauss, kuhu süüdati okstest tehtud lõke.
Kihnu lapsed oli jagatud nelja võistkonda, kes esindasid erinevaid riike ja olid vastavalt riietatud ning plakatite ja lippudega varustatud. Kõige efektsemad ja tõetruumad oli "kreeklased", kel oli ümber vana voodilina ja peas ehtsat oliivipärga meenutav pärg.
Peakorraldaja, Kihnu kooli kehalise kasvatuse õpetaja Ingrid Võsu ütles, et eesmärk polegi niivõrd võistlemine, vaid olümpiamängude ja selle süm-boolika tutvustamine. "Oluline, et lapsed tutvuksid olümpia-mängude lipu, hümni ja muu sümboolikaga ja saaksid teada olümpiamängude ajaloost," selgitas Võsu.

Maris Lauri: valitsus ei tohi aktsiisiraha lihtsalt sirgeks lüüa
Kahtlematult oleks parem, kui valitsus mõned aastad tagasi oleks lubatud aktsiisitõusud ära teinud - siis oleks praeguseks jäänud vähem tõsta, et miinimumtasemetele jõuda.
Tollal arvas valitsus aga, et aktsiiside mittetõstmine avab tee eurole. See, et 2008. aasta on mitmete aktsiiside puhul viimane tõstmise aasta, oli teada juba enne Euroopa Liitu (EL) astumist ehk siis 2003. aastal. Niisiis pole selles osas, mis oli varem teada, kaeblemiseks põhjust.
Seda enam, et rahandusministeeriumi ülevaadetes on aktsiisitõusudest igal aastal räägitud. Lepingulised kohustused tuleb täita ja siin ei ole Eesti valitsusel suurt midagi teha.
Senine aktsiisitõusude ärajätmine lükkas paigast ära ka maksude alandamise-tõstmise vahekorra ehk hävitas teelt otseselt maksustamiselt kaudsele maksustamisele ülemineku protsessi. Ekslikuks osutunud valik tekitab seega nüüd teatud probleeme, kuid osutab ka sellele, et teatud juhtudel on majandusprotsessidesse sekkumine tulutu (sai juba siis räägitud, et maksutõusude ärajätmine meie inflatsiooni alla ei vii).

Ammende Villa juurde kerkib majutushoone
Pärnu kuurortlinna ühe suvise magneti Ammende Villa kõrvale kerkib majutushoone.
Kõrvalhoone kerkib villa kunagise majandushoone asemele, on peahoonest madalam ning tagasihoidlikum ning järgib villale omast eelmise sajandi alguse juugendstiili. Lisaks hommikusöögiks vajalike ruumidele saavad uues hoones olema ka wellness-ruumid ehk sauna ja massaživõimalus.
"Ammende Villa oma praegusel kujul ei suuda pakkuda majutusteenust gruppidele, kes tulevad bussiga," ütles Eesti Päevaleht Online'ile AS Ammende Villa tegevjuht Andres Kilk. Hoone ehitamise tingiski vajadus majutada suuremaid turismigruppe.
"Hotellid ei teeninda cateringi ja restoraniga ennast ära," sõnas Kilk.
Praegu on projekt saanud muinsuskaitselt vajalikud kooskõlastused ning läbinud rahvaarutluse.

MKM: tootjahindade kasv töötlevas tööstuses kiirenes aprillis
Pärast aasta alguses toimunud tootjahindade järsemat tõusu iseloomustasid töötlevat tööstust stabiilsemad hinnaarengud, kuid aprill tõi kaasa taas suurema hinnahüppe.
Statistikaameti andmetel kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses märtsiga võrreldes 1,5%, eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusis hinnatase keskmiselt 8,8%. Olulist rolli mängib siinjuures (import) toorme kallinemine, samuti palgakulude suurenemine.
Tootjahindade kiire kasv leidis aset samades harudes nagu eelnevatel kuudelgi - toiduaine-, puidu-, ehitusmaterjalide- ning metallitööstuses. Kiire hinnatõus puidu- ja metallitööstuses iseloomustab ka paljusid teisi Euroopa Liidu riike, toiduaine- ning ehitusmaterjalide tööstuses võib suuremat hindade kasvu täheldada pigem uutes liikmesriikides.
Toiduainetööstuses ulatus tootjahindade aastane kasv 8,8% ni. Sarnaselt eelmistele kuudele iseloomustas kiirem hinnatõus muude toiduainete (sh leiva-, pagari ja kondiitritoodete) ning jahu- ja tangainete tootmist (16-18%), mida mõjutas lisaks muudele teguritele tugevalt ka tooraine (teravilja) kallinemine. Ligi kümne protsendini ulatus hinnakasv jookide ja piimatoodete tootmises.

Pärnu kavandab mudaravila hoonestusõiguse müüki
Pärnu linnavalitsus valmistab ette vana mudaravila hoonestusõiguse enampakkumist, et ajaloolisest hoonest erakapitali abiga spaa teha.
Selle aasta linna eelarves on hoonestusõiguse müügist planeeritud 40 miljonit krooni. Peale praeguse hoone võib hoonestusõiguse ostja mere poole kuni kolmekorruselise ja 11 meetrit kõrge uusehitise püstitada. Vana hoone ühes tiivas tahab linn näha külastuskeskust, kirjutab Pärnu Postimehe võrguväljaanne.
Hoonestusõiguse tingimused on seni veel kinnitamata.

Ettevõtjad: kuidas valitsus mõtleb inflatsioonikriteeriumi aastaks 2011 täita? 
Eesti kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit pöörduvad valitsuse poole palvega koostada eurole üleminekuks meetmepakett, mis vähendaks aktsiiside tõstmisest tulenevat negatiivset mõju Eesti majandusele, ning piirata elukallidust enam valitsussektori kulutuste vähendamise kaudu.
"Ettevõtjad ei ole rahul kiirustades ja elementaarseid kooskõlastusprotseduure eirava aktsiiside tõstmise kavaga ning leiavad, et aktsiise tuleks tõsta väiksemal määral," teatasid organisatsioonid.
Ettevõtjad tunnustavad valitsust selle eest, et euroga liitumine on seatud prioriteediks, kuid näevad ohtu, et aktsiisitõusudest tekkivad lisavahendid suunatakse läbi avaliku sektori tagasi eratarbimisse ja euroalaga liitumise asemel tekitatakse järsk maksutõus.
Ettevõtjate seas tehtud kiirküsitluse tulemuste järgi võivad keskmise suurusega tööstusettevõtte aktsiisitõusudest tulenevad kulud ulatuda miljonitesse kroonidesse aastas.
Ettevõtlusorganisatsioonid nõuavad valitsuselt aktsiiside tõstmise sisulisi põhjendusi ja analüüsi, millel põhineb lootus, et aktsiisitõusude ja uutele kaupadele aktsiisi kehtestamisega saavutatakse euro kasutuselevõtuks vajaliku inflatsioonikriteeriumi täitmine 2011. aastaks.

EBRD: Ida-Euroopa majandusareng on jõudnud kõrgeimale tasemele
Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga hinnangul on Ida-Euroopa ning Sõltumatute riikide ühenduse majandused 1991. aastast saadik rekordiliselt arenenud.
Kesk-ja Ida-Euroopa ja Balti riikide majandused jätkavad Euroopa Liidu liikmesstaatusest tulevneva institutsionaalsest ja majanduslikust turvalisusest kasu saamist.
Keskmine majanduskasv oli mullu 6,2 protsenti 2005. aasta 4,8 protsendi vastu. See on ühtlasi ka kõrgeim kasv, mis on 1991. aastast saadik registreeritud.
Sellele annavad tooni tugev sisetarbimise tõus, investeeringute maht ning regiooni muutumine majanduslikult usaldatavamaks. Tõusu poolest paistsid eriti silma Balti riigid ja Slovakkia. 2007. aastaks nähakse ette mõningast kasvu aeglustumist, eriti Ungaris.
Murettekitava faktorina tuuakse raportis välja maksomajanduslikud puudujäägid: nõudluse suurenemine, laenude kasv, mis põhjustavad inflatsiooni tõusu ning omakorda lükkavad edasi nende riikide liitumise eurotsooniga.

Eesti Raudtee saatis Moskvasse esimese konteinerrongi
Täna pärastlõunal saabub Moskvas Oktjaberskaja jaama eelmise reede hilisõhtul Tallinnast teele lähetatud esimene ainult konteineritega laetud kaubarong.
Eesti Raudtee turundusdirektor Rene Vareki sõnul on reede hilisõhtul Tallinnast Ülemiste kaubajaamast teele saadetud 40 platvormile kokku 86 TEUd kaupa mahutanud rong esimene omataoline kogu Eesti Raudtee ajaloos, teatas Eesti Raudtee.
Kaup lähetati teele koostöös ekspediitorfirmaga MTF Logistics.
Rong pidi sihtpunkti graafiku järgi jõudma 42 tunniga, kuid esimene kord see ei õnnestunud. "Rongi teekond kulges graafiku alusel kuni Petseri jaamani, kus Vene poole tollipunkt töötles rongi tavapärase kolme tunni asemel 18 tundi ning seetõttu jõuab kaup sihtkohta alles täna pärastlõunaks," nentis Varek.
Seni on transpordi logistilises ahelas Eesti Raudteed harjutud pidama ennekõike kaupu vastuvõtvaks lüliks. Esimene konteinerrong ja järgnevad tõestavad, et Eesti Raudteel on tulevikku ka kauba lähetajana.

Tallinnasse kerkib Baltikumi esimene intelligentne korterelamu
Tallinna kesklinna Juurdeveo tänavale kerkib Baltikumi esimene Targa Kodu kontseptsiooniga korterelamu, kus elaniku jaoks moodustavad ühtse terviku nii korterite kütte-, jahutus-, valgustus- ja turvasüsteemid kui ka hoone üldised tehnosüsteemid.
Iga Targa Kodu omanik saab oma koduga suhelda korterisse paigaldatava puutetundliku ekraani abil või ka kodust eemal olles interneti teel, teatas projekti arendaja Landscape Invest.
Ettevõtte projektijuhi Märt Mathiseni sõnul on tänapäeva moodsad majad täis arvuteid ja erinevaid süsteeme, mis pahatihti ei suuda omavahel koostööd teha ja vajavad igaüks eraldi lähenemist.
"Teatud kombineeritud lahendusi on varem kasutatud luksuslikumates eramajades ja kõrgema klassi büroohoonetes, kuid nii terviklikku integreeritust pole siiani suudetud pakkuda. Meie Tark Kodu on teadaolevalt Baltikumi esimene sellise terviklahendusega elamu," rääkis Mathisen.

EAS toetab Kiviõli tööstusala kasutuselevõtmise uuringut
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas toetada Kiviõli linnavalitsuse projektitaotlust "Kiviõli tööstusala kasutuselevõtmise uuring ja teostatavus-tasuvusanalüüs".
Projekti eesmärgiks on luua uuringu ja teostatavus-tasuvusanalüüsi toel alus Kiviõli tööstusala süsteemseks ja koordineeritud arendamiseks ning esimese etapi konkreetseteks arendustegevusteks investeeringuprojektide näol. Projekti käigust tehakse valmis Kiviõli tööstusala kasutuselevõtmise uuring ja koostatakse esimese etapi arendamise teostatavus-tasuvusanalüüs, teatas Kiviõli linnavalitsus.
Kiviõli linna esindaja projektis Anu Needo arvates on Kiviõli tööstusala uuring ja teostatavus-tasuvusanalüüs hädavajalik juba seetõttu, et eelmisel aastal IVEK-iga koostöös läbi viidud projekt "FinEst Business Networks II" valmistas ette materjalid ida-Viru tööstusalade ühisturundamiseks.

Venemaa ja Rootsi tahavad koos Läänemere põhja elektrikaabli rajada
Rootsi elektrifirma Basel ja Venemaa firma Baltenergos plaanivad rajada Läänemere põhja elektrikaabli, millega saaks kõrge elektrihinnaga Rootsi müüa odavat Vene elektrit.
Elektrifirmade Baseli ja Baltenergo kõrgeimad juhtkonnad kohtusid möödunud nädala lõpul, et arutada 300 miljonit eurot ehk 4,7 miljardit Eesti krooni maksva kaabli rajamist Läänemere põhja, kirjutab Dagens Industri.
Kaabli Venemaa-poolne ots oleks Peterburi lähedal, sealt kulgeks kaabel läbi Soome lahe ja Läänemere. Kaabli Rootsi-poolne ots tuleks Stockholmist lõuna poole Rootsi rannikule.
Rootsi elektrivõrkude asedirektori Sture Larssoni sõnul on Baltenergo eksperdid juba asja uurinud ja selgeks teinud, et nii tehniliselt kui majanduslikult on täiesti võimalik sellise kaabli kaudu viia Rootsi suures koguses odavat Vene elektrit. Larsson rõhutas siiski, et projekt on väga varases järgus ja enne mistahes otsuse langetamist avalikustatakse kõik Vene poole uurimistulemused.

Ametiühingud kogunevad Sevillasse
Täna alustab Sevillas tööd Euroopa ametiühingute konföderatsiooni XI kongress, mille tööst võtavad osa ka Eesti ametiühingute keskliidu esindajad.
Kongressi hüüdlause "Pealetungil - sotsiaalse Euroopa, solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse eest" rõhutab ametiühingute jaoks olulisi väärtusi, mille hulgas tähtsal kohal on sotsiaaldialoog, töötajate ühtekuuluvus ning ühiskonna suutlikkus vastata uutele väljakutsetele, teatas ametiühingute keskliit.
"Kuna Euroopa majanduse areng on viimastel aastatel kiirenenud, on igati loomulik, et ametiühingud nõuavad kõrgemat palka, töötajatele suuremaid õigusi ja võrdset kohtlemist," selgitas Taliga kongressi deviisi. "See on konstruktiivne pealetung arengu nimel, mitte rünnak kellegi vastu."
Konkgressi arutelude keskmes on ametiühinguliikumise arengu probleemid, Euroopa Liidu laienemise mõju palgapoliitikale, tööturu, kvaliteetsete avalike teenuste ja võrdse kohtlemise küsimused. Kongress lõpeb 24. mail.

Kruuda: Kalevi kõrge maine on hinnang töötajatele
Kalevi juhataja Oliver Kruuda sõnul on usaldus, mida avalikkus Kalevi suhtes üles näitab, eelkõige hinnang kõigi Kalevi töötajate ja koostööpartnerite tegevusele.
"Hinnang Kalevi maine kasvule ja jätkuv liidripositsioon Eestis kinnitavad, et viimastel aastatel toimunud laienemisotsused on olnud õiged ja väärtustanud kogu Kalevi grupi tegevust. Ühtlasi on Kalevi kasvav edu maiustuste turul ja Emori traditsiooniline maineuuring vastus mõnele kiuslikule üleskutsele eelistada välismaist toidukaupa kodumaisele," ütles Kruuda ettevõtte teates. Kruuda sõnul teeb rõõmu ka AS Tere kiire kasv maineuuringus.
"Kalevi ja Tere juhatajana tahan tänada kõiki meie töötajaid, koostööpartnereid ja kliente. See on meie ühine edu. Sügav tänu Teile," ütles Kruuda.

Kunsing astub SEB Ühispanga Fondide juhi kohalt tagasi
SEB Ühispanga Fondide juht Sven Kunsing astub oma kohalt tagasi, kuid jätkab ettevõtte juhatuse liikmena, keskendudes SEB Grupi Ida-Euroopa investeeringute juhtimisele.
Uueks fondijuhiks saab senine SEB Wealth Managementi Ida-Euroopa regiooni asedirektor Rein Rätsep, teatas SEB Eesti Ühispank.
Rätsep on SEB Eesti Ühispangas töötanud erinevatel ametikohtadel alates 1996. aastast. Alates 2006. aasta septembrist töötab Rätsep SEB Wealth Managementi Ida-Euroopa regiooni asedirektorina, korraldades Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina varahaldusettevõtete strateegilist juhtimist. Rätsep jätkab antud ametikohal ka SEB Ühispanga Fondide juhina.
Kunsingu vastutusvaldkonnaks on edaspidi korraldada investeeringute juhtimist kõigis SEB Wealth Managementi Ida-Euroopa üksustes.
"Oleme viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud - meie Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina varahaldusettevõtete juhitavate investeeringute maht kokku oli aprilli lõpu seisuga 39,77 miljardit krooni," ütles Kunsing. "Oleme tänu piiriülesele meeskonnatööle saavutanud väga häid tulemusi SEB Ida-Euroopa aktsiafondide juhtimisel, nüüd on aeg rakendada sarnast põhimõtet ka teistes tootevaldkondades, et jätkuvalt garanteerida ühtlaselt kõrge investeeringute juhtimise tase kõigile SEB klientidele sõltumata nende asukohariigist."

Tartu maasekretäri süü ei leidnud kohtus tõendamist
Tartu maakohus mõistis Tartu maavanema ülesandeid täitnud ning praeguse Tartu maasekretäri Tõnu Vesi õigeks talle esitatud süüdistuses riigihangete teostamise nõuete rikkumises, millega põhjustati riigile ja AS-le Harjumaa Liinid oluline kahju.
Kohus leidis, et Vesi ei rikkunud tahtlikult ühtegi süüdistuse aluseks olnud riigihangete seaduse sätet, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.
Süüdistuse kohaselt korraldas Tõnu Vesi 2004. aasta kevadest kuni 2005. aasta juunini Tartu maakonna avaliku liiniveo riigihankekonkurssi selliselt, et hankel sai osaleda üksnes Tartu maakonna bussiliine teenindanud senine vedaja AS Tarbus, praeguse nimega GoBus.
Riigihanke tulemusel sõlmis Tartu maavalitsus 2005. aasta suvel ainsana pakkumise esitanud Tarbusiga avaliku teenindamise lepingu. Süüdistuse järgi tekitas Vesi maavalitsusele 27 205 978 krooni suuruse varalise kahju. Selle summa võrra oli odavam hankes osaleda soovinud Harjumaa Liinide pakkumine.

Kalevil ettevõtetest endiselt parim maine
Magusatootja Kalev on TNS Emori läbi viidud uuringute järgi Eesti tuntuim ja mainekam ettevõte juba viiendat aastat järjest.
Kalevile järgnesid sel aastal Hansapank ja Saku Õlletehas. Suurtest riigiettevõtetest peetakse kõige mainekamaks Eesti Energiat, mis on üldises pingereas 10.-12. kohal.
TNS Emor kaardistab ettevõtete mainekuvandit kahe näitaja - üldise hoiaku ning tugevuskuvandi alusel. Kui eelmisel aastal peeti kõige tugevamaks ettevõtteks Hansapanka, siis sellel aastal on Kalev ja Hansapank saavutanud võrdse tulemuse.
Uuringu projektijuhi Mari-Ann Bankieri sõnul võib Kalevi kuvandi tugevnemist põhjendada ettevõtte pideva tegevuse laiendamisega. Lisaks maiustustele toodab ettevõte täna ka küpseid ja kondiitritooteid ning hiljuti toodi turule saiad ja leivad. AS Kalevi tütarettevõtted tegutsevad kinnisvara- ja meediasektoris.

Noor pere eelistab vanemat korterit
Noorel perel, kes laenuga kinnisvara soetab, kulub pahatihti kogu raha omafinantseeringule.
Seetõttu võib tekkida pentsik olukord, kus ostetakse küll uus korter, ent selle sisustamiseks vahendeid pole, kirjutab Äripäev.
Samas on järelturult kinnisvara soetades olukord teine. Kuna pank annab laenu hindamisakti alusel, sisaldab akti märgitud korterihind kõike, mis on korterisse sisse ehitatud. Korteriga koos saadakse köögimööbel, sanitaartehnika, esikukapp jne, paremal juhul veel sissehitatud mööbel ja valgustid.
Köögimööbel ise tähendab ligi 50 000kroonist kokkuhoidu. Paremate korterite puhul tõstab hinda ka kamina ja sauna olemasolu: kamin umbes 30 000, saun samas suurusjärgus.
Spetsiaalselt mööbli ja tehnika ostmiseks tuleb aga võtta tarbimislaen, mis on lühiajaline ning hoopis kõrgema intressiga.

PRIA endine peadirektori asetäitja asub juhtima konsultatsioonifirmat
Euroopa Liidu konsultatsioonide ja organisatsiooni arendamisega tegelevat ettevõtet FK Teenused OÜ asub tänasest juhtima endine PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive.
"FK Teenused on kiiresti arenev ja potentsiaalikas firma, ma näen selles põnevat väljakutset," ütles Bleive. "PRIAs olen töötanud selle asutamisest saati, ligi seitse aastat. Kaua ühes valdkonnas töötamine muudab inimese mugavaks, eriti kui probleemidki kipuvad aastast-aastasse korduma. Paindliku ja innovaatilise ettevõtte juhtimine tekitab uue hingamise."
Bleive sõnul soovib ta FK Teenused viia lähima kolme aasta jooksul Euroopa Liidu rahastamise konsultatsioonide alal Eesti juhtivaks ettevõtteks.
FK Teenused OÜ on 2001. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev era-, avalikule ning mittetulundussektorile konsultatsioone pakkuv ettevõte.

Lõuna-Eesti arendab turismi kiiremini kui Tallinn
Möödunud aasta jooksul kasvas ööbimiste arv Lõuna-Eesti majutusasutustes 22 protsenti, teistes piirkondades on kasv olnud tagasihoidlikum.
Näiteks Lääne-Eestis kasvas ööbimiste arv neli, Tallinnas kaheksa ja Põhja-Eestis 12 protsenti, kirjutab Sakala.
"Turistide arvuga saab mõõta turismiarendust," selgitas nõukogu liige Tõnis Korts. "Meil on see märgatavalt kasvanud, samal ajal kui näiteks Tallinnas võib täheldada kerget tagasilööki."
Piirkonnas on turismisektori tugevamad magnetid Tartu linn ning tänu Otepääle Valgamaa. Oma positsioone on viimasel ajal kõige rohkem tugevdanud Põlva-, Võru- ja Tartumaa.

Ehitus Service avab Pärnus kaupluse
Täna avab Pärnus, Papiniidus uksed uus ehitus- ja aianduskauplus Ehitus Service ja Aiaparadiis.
Ligemale 10 000ruutmeetrisel kauplusel on müügisaalipinda umbkaudu 4300 ruutmeetrit, poes töötab 50 inimest. Pärnu kauplus on üle-eestilise Ehitus Service'i poeketi seitsmes müügihall, kirjutab Pärnu Postimees.
"Pärnu puhul on oluline suur aiaparadiisi osa, mis moodustab müügipinnast neljandiku," ütles kaupluse juhataja Tiia Pärna. "Nii laia valikut ühes kohas ei ole siin varem olnud."

Tootmine kallines aastaga 8,5% 
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli aprillis võrreldes märtsiga 1,5% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 8,5%.
Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes märtsiga keskmisest enam hindade tõus mäetööstuses ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, teatas statistikaamet.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli aprillis võrreldes märtsiga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 7,0%.
Impordihinnaindeksi muutus oli aprillis võrreldes märtsiga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,0%.

Tivoli tuuri korraldaja lubab kannatanutele hüvitist
Tivoli Tuuri korraldaja Lauri Viikna lubab, et kõik reedeõhtuses karussellipõlengus viga saanud inimesed saavad hüvitist, sest kõik karussellil sõitjad olid kindlustatud.
Viikna sõnul on Tivoli Tuuri karussellid ja neil sõitjad kindlustatud ühes Rootsi kindlustusseltsis. Kindlustusseltsi nime polnud ta nõus avaldama, sest selle poole võivad rahanõudes hakata pöörduma ka need inimesed, kes polnud reedese õnnetusega seotud, kirjutab Äripäev.
"Ma pole veel saanud kindlustusseltsi inimestega rääkida, sest on nädalavahetus," ütles Viikna eile. "Kuid luban, et teen kõik endast oleneva, et kannatanud saaksid hüvitise."
Rakveres Kastani puiesteel süttis reede hilisõhtul mõni minut pärast kella 11 õhtul Tivoli Tuuri karussell, mille tõttu vajas arstiabi vähemalt 41 inimest, eluohtlikke vigastusi ühelgi kannatanul pole.

Ettevõtjad noolivad sõdureid
Vastupidi levinud arusaamale, et ajateenistus on maha visatud aeg, omandab osa sõdurpoisse sõjaväes eriala või tõstab oma kvalifikatsiooni sedavõrd, et ettevõtjad küsivad üksteise võidu vabanevaid poisse endale tööle.
Enim nõutud on muidugi sõjaväes C- või E-kategooria saanud autojuhid, kellel võrreldes vaid mööda asfaldilinti sõitvate kolleegidega on kuhjaga ekstreemsetes tingimustes sõitmise kogemusi. Kui lisada, et mõned noormehed saavad ka ADR-tunnistuse ehk ohtlike ainete veo loa, siis sobivamat sohvrit on näiteks kütust vedaval transpordifirmal keeruline leida, kirjutab Äripäev.
"Meil saavad aastas 80 poissi autojuhiload ja neid poisse rekkafirmad jahivadki," räägib Eesti suurima manöövriüksuse logistikapataljoni ülem kapten Marek Bankiir.
Samas tunnistab Bankiir, et tegelikult vajab ka sõjavägi üleajateenijatest autojuhte ja muid spetsialiste, kuid sõjavägi ei suuda konkureerida ettevõtetega palga osas. "Heal juhul jääb meile näiteks edasi teenistusse aastas vaid viis autojuhti," tõdeb Bankiir ja laiutab käsi: "Meil saab vanemautojuht netopalka umbes 7500 krooni ehk poole vähem kui veoautojuht transpordifirmas."

Kanged naised juhivad ahjupottide tööstust
Eesti suurima ahjupottide valmistaja Savitoni töölised teevad ahjupotte suures osas käsitööna. Ahjude restaureerimisel on need potid asendamatud.
Hoone, kus ahjupotid valmivad, on vana plaaditootmise tsehh, mis varem kuulus Tallinna Ehituskeraamika tehasele. Majas oleks nagu aeg seisma jäänud, kogu sisustus on pärit aastakümnete tagant. Vaid põletus-ahi on uus.
Tootmise peamisteks eestvedajateks on loomuga naised Viivi-Mall Lemming ja Elvi Türn. Viimane neist töötab firmas ka peatehnoloogina ning on samas tootmiskopleksis töötanud peaaegu 50 aastat. "Ei tahtnud lihtsalt pensionile ka jääda, vaid ikka oma ajaga midagi kasulikku teha," naerab Savitoni juhatuse liige Viivi-Mall Lemming.
Glasuuritud ahjupottide tootmine on keeruline ja pikk protsess. Tehasesse saabunud savi jahvatatakse ning segatakse massiks. Seejärel vormitakse segust pressmasina abil ahjupotid, mis järgmisena pahteldatakse. Edasi pannakse ahjupotid vagonetile kuivama, kust need hiljem lükatakse eelpõletusahju, kus neid põletatakse 900 °C juures. Põletustsükkel kestab kuni kolm päeva, siis lähevad need lihvimisele. See on vajalik, et kõik poti pinnad oleksid ühtlased ja siledad.

Stoppardi näidend valiti New Yorgis hooaja parimaks
USA
Kriitikuid ühendav organisatsioon Drama Desk andis tänavu Broadway ja off-Broadway etendustele auhindu juba 52. korda, kirjutab välismeedia.
Stoppardi (69) "Utoopia rannik", mis koosneb kolmest osast: "Reis", "Laevahukk" ja "Päästmine", võitis auhindu kokku seismes kategoorias, parima näidendi ja lavastaja auhind olid neist kõige ihaldusväärsemad.
"Utoopia rannik", mida on osaliselt Tartu Sadamateatris lavastanud ka Ain Mäeots, kõneleb revolutsioonilistest meeleoludest, mis valitsesid 19. sajandi keskel Euroopas, eelkõige Venemaal.
Parima soolo-etteaste eest pärjas Drama Desk briti näitlejannat Vanessa Redgrave'i, kes mängis kirjanik Joan Didioni lavastuses "The Year of Magical Thinking".

VIDEO:  Oksjonil loodetakse püstitada Hiina portselaniga uusi hinnarekordeid
Oksjonimaja Christie's pani haruldase Hiina keiserliku keraamika kunsti armastajatele ja investoritele enne oksjonit tutvumiseks ja hindamiseks avalikult välja.
Oksjoniesemete avalik väljapanek võimaldab huvilistel tutvuda hinnalise Hiina kunstiga vahetult enne Hong Kongi Kevadoksjonit, mis peetakse juba mai lõpus, kirjeldab Reuters.
Kollektsioonide hulka kuulub näiteks Quingide dünastiast pärit polükroomilist keraamikat.
Oksjonikorraldaja Christie's prognoosib kõige kõrgemaid hinnapakkumisi keiser Youngzheng ajastust pärit (1723-1735) portselanist "virsiku" kausside paari eest. Kahest "virsikukausist" koosneva komplekti eeldatavaks hinnaks prognoositakse 3.85 miljonit dollarit.
See rekordkõrge hinnaga Hiina portselankausside paar on väidetavalt ainus Yongzheng "virsikukausside" paar, mis kollektsionääridele turul saadaval on.

VIDEO:  Michael Moore ei muretse võimaliku vanglakaristuse pärast
Laupäeval Cannes'is linastunud filmi "SiCKO" režissöör Michael Moore ei muretse võimaliku vangistuse pärast seoses meditsiiniasutuste külastamisega Kuubal.
Cannes'is linastunud Moore viimane dokumentaalfilm "SiCKO" keskendub küsimusele, miks elavad 50 miljonit ameeriklast, kellest 9 miljonit on lapsed, ilma ravikindlustusesta ja samas need kellel on kindlustus, laostuvad tihti peadpööritavate ravikulude tõttu või keeldutakse neid üldse haiglas ravimast, kirjutab Reuters.
29 juunil USAs kinolevisse jõudva filmi kõige vastuolulisem aspekt võrdleb ameeriklastele kättesaadavat arstiabi Kuubal Guantanamo Bay's vangistuses viibivatele väidetavatele islamiterroristidele pakutava arstiabiga.
Michael Moore väitis Cannes'is toimunud pressikonverentsil, et ei usu teda ähvardavasse vanglakaristusse, mis võidakse talle määrata, kuna ta viis omavoliliselt ja ilma loata Kuubale grupi vabatahtlikke, kes haigestusid USAs päästetöödel, mis järgnesid 09.11.01 toimunud terrorirünnakule.

Daniel Reuss: filharmoonia kooril on eriline kõla
Hollandi dirigent leiab, et eestlastel on muu
Järgmise aasta septembrist saab Eesti filharmoonia kammerkoori kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks hollandlane Daniel Reuss. Reuss on olnud aastaid Hollandi kuulsa kammerkoori Cappella Amsterdam juht ning viimased kolm hooaega Berliini RIAS-kammerkoori peadirigent. Ta on juhatanud Euroopas paljusid koore ja orkestreid ning veebruaris debüteeris edukalt Inglise rahvusooperis, kus tõi lavale Händeli ooperi "Agrippina". Reuss on salvestanud kuulsale plaadifirmale Harmonia Mundi mitmeid plaate.
Filharmoonia kammerkoori teab dirigent juba ammu. "Tõnu Kaljuste oli kümne aasta eest Hollandis peadirigent. Nii kuulsingi esmakordselt filharmoonia kammerkoorist. See on väga kuulus koor, nad laulavad väga hästi," ütles Reuss, kel on kooriga palju plaane. "Tõenäoliselt esitame Händeli, Gubaidulina, Anton Weberni, Cyrillus Kreeki ning saksa ja eesti romantiliste heliloojate muusikat," ütleb ta.

Kõusaare film teenis Cannes'is pika aplausi
On äraütlemata uhke istuda Cannes'is Salle de Debussys, kus linastub programm "Vaatenurk", ja vaadata sumisevat rahvast, kes tahab näha eesti filmi.
Kadri Kõusaare "Magnust" tervitas Cannes'i publik sooja, pika ja heatahtliku aplausiga. Filmi juhatas sisse festivali kunstiline juht Thierry Fremaux, punasel vaibal promeneerisid osatäitjad Mart Laisk ja Kristjan Kasearu, produtsent Donal Fernandes, operaator Pavel Sobczyk, režissöör Kadri Kõusaar.
Produtsent Fernandesi arvates sündis film "Magnus" nagu soovimatu laps - polnud ametlikku toetust ega raha ja lõpuks kohus keelas filmi levitamise Eestis. Tõeline vaese Tuhkatriinu lugu. Fernandesi avaldus filmi reklaambukletis on kibedavõitu, kui ta tunnistab, et "Magnuse" võlu võib seisneda just selle ebatäiuslikkuses. "Magnuse" teevad amatöörnäitleja Mart Laisk, kes oma kohmakusega ajab publiku naerma, kuid tema tunded ekraanil on ehtsad; nimiosas astub üles laulja Kristjan Kasearu, kes näeb ekraanil välja nagu uus Brando; debütandist filmihariduseta režissöör Kadri Kõusaar ja iseloomult tagasihoidlik, aga suurepärane operaator Pawel. Ja lõpuks nimetab inglasest produtsent ennast idioodiks, kes maksis kinni filmi keeles, millest keegi aru ei saa.

Sulev Keedus näitab saarlase mandumist
Raske sisuga dokfilm "Jonathan Austraaliast" näitab elu Eesti eduloo kulisside taga.
Dokumentaalfilm on ajaline nähtus ja Sulev Keeduse uus teos "Jonathan Austraaliast" kajastab möödunud aastal valminud Saaremaa sadama sündi.
Keedus on valinud oma kangelasteks pundi inimesi Mustjalast, samanimelise valla keskusest. Kohast, millest mõne kilomeetri kaugusele Ninase külla Küdema lahe äärde ehitati äsja valmis Saaremaa süvasadam, millest on poliitikud lubanud arengumootorit tervele Lääne-Eestile. Selle arengumootori kõrval elavad täiesti tavalised Eesti inimesed, kelle igapäevaellu on Keeduse kaameral õnnestunud väga põhjalikult tungida. Lisaks neile on filmis veel sadama ehituslugu ja kolmanda liinina veab filmi autor sündmusi Saksa lõbusõidulaeval Lili Marleen, mis eelmise aasta suvel põikas mõne korra paariks tunniks Saaremaa sadamasse.

Lustivad noored kogunevad Puhta Metsa Peole
Noortele, kes osalesid projektis "Mets õpetab!" lõpeb ürituste sari Puhta Metsa Pidudega. Kokku toimub neli Puhta Metsa Pidu ning esimene neist leiab aset 22. mail Paunküla Veehoidla äärses puhkekeskuses.
Igal peol esinevad projektis kaasa löönud noored omaloominguliste lühikavadega, üheskoos lauldakse ja tantsitakse tantsu "Mets on kodu", moodustatakse pikim Karulaane jenka kett, jäljendatakse metsaasukate liikumisi ja tantse. Samuti esineb kohalolijatele noortebänd 2Wild. Noorte teadmised pannakse proovile metsateemalises viktoriinis.
Kahetunnise peo käigus autasustatakse tublimaid ning kõiki osavõtjaid ootab üllatus.
AS Tallinna Vesi tootmisdirektori David Hetheringtoni arvates on sellised üritused äärmiselt olulised laste keskkonna-alase teadlikkuse tõstmisel. "Meie ettevõtte pikaajaline koostöö Ökokratiga tuleneb soovist tõsta noorte keskkonnateadlikkust ja soodustada keskkonda säästvat käitumist juba varases koolieas. Usume, et sellistel ühistel tegemistel on laste harimisel oluliselt suurem mõju kui lihtsalt tekstil või loengul."

VIDEO:  George Michael ülistas kanepit
Ühes Briti telekanali jutusaates leidis laulja, et kui legaliseeritaks kanepi suitsetamine oleks maailm jälle natuke parem koht, kus elada.
Briti telejaama talk-shows aset leidnud intervjuus tunnistas George Michael samuti oma sõltuvust retseptiravimitest, kirjutab Reuters.
Hiljuti tunnistas George Michael ennast Briti kohtus süüdi auto juhtimises kanepi mõju all olles.

VIDEO:  Michael Jackson nõustus isiklike asjade müügiga
Popmuusika kuningas Jackson loobus lõpuks õiguslike piirangute taotlemisest oksjonile, kus lähevad pakkumisele laulja isiklikud asjad.
Lisaks mitmetele teistele esemetele lähevad oksjonihaamri alla Michael Jacksoni kostüümid, lehed, kuhu on käsitsi kirjutatud laulusõnu ja 1982 aastal "Thrilleri" eest saadud kuldpaaldi tiitel, kirjutab Reuters.

VIDEO:  Cannes'is esilinastus ansambli U2 digitaalne 3D kontsertfilm
Enne filmi "U2 3D" esilinastust andis Iiri rockbänd eile Cannes'is lühikese kontserti, mis hullutas tuhandeid fänne.
U2 esines eile Cannes'is Grand Theatre Lumiere'i VIP-sissepääsu ees, mis oli rahvast täistuubitud ja osad fännid ronisid puude otsa, et kasvõi põgusalt oma iidoleid näha, samas kui teised püüdsid lindistada ansambli esinemist mobiiltelefonidega, kirjutab Reuters.
Eile punasel vaibal antud lühikontserdil kõlasid teiste seas ansambli U2 hitid Vertigo "ja" Where The Streets Have No Name ".
Filmi "U2 3D" materjal võeti ülesse bändi "Vertigo" nimelisel kontsertturneel Põhja-Ameerikas ja valminud digitaalfilmiga on püütud taastada kontserttuuril valitsenud atmosfääri ja pakkuda fännidele vapustavat visuaalset "sõitu".

VIDEO:  Lordi promos Cannes'is oma õudusfilmi
Eelmise aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja Lordi saabus Helsingist Cannes'isse, et teha reklaami oma valmivale õudusfilmile "Dark Floors".
Film tootmisega on juba algust tehtud ja selle väidetav esilinastus peaks toimuma 2007 aasta lõpus Soomes, kirjutab Reuters.
Improviseeritud pressikonverentsil Cannes'is ütles ansambli juhtfiguur Mr. Lordi, et valmiv film on bändi jaoks loomulik edasiminek.
"Ma olen tahtnud teha õudusfilme alates ajast, mil ma olin väike laps. Olen lõpetanud filmikooli aastal 94 või 95 - täpselt ei mäleta. Meie bändi on tugevalt mõjutanud nii õdusfilmid kui horror üldises mõttes ja seega on üsna loomulik, et Lordil saab olema omaenda õudusfilm," sõnas Mr. Lordi.
Temperatuur lähenes Cannes'is keskpäeval 30-le kraadile ja see sundis painajalikes kostüümides olevaid Lordi liikmeid otsima igal sammul varjulist kohta, kuhu peituda päikese eest.

MTV Eesti uus VJ on Piret Järvis
Telekanali MTV Eesti uue VJ'na astub täna ametisse Piret Järvis.
Rahvusvahelisest menubändist Vanilla Ninja tuntud Järvis valiti kanali uueks näoks kümne kandidaadi seast MTV Eesti korraldatud kinnise castingu lõppvoorus. Võidu toonud faktoriteks osutusid nii neiu ladus esinemine konkursil kui arvestatav kogemustepagas kohalikus ja rahvusvahelises meedia- ning meelelahutussfääris.
Uus VJ ise kinnitab, et ootab tööle asumist põnevusega: "Mind on alati köitnud kõik muusika ja meelelahutusega seonduv ning olen lapsest saadik agar MTV jälgija. Usun, et see amet klapib mulle hästi."
MTV Eesti tegevjuht Karoli Hindriks on veendunud, et Piret Järvis on kanalile sobiv karakter: "Piret on väga paindlik ja universaalne tüüp. Oleme oma otsusega rahul."

Tomatitaimed ja parmupillid
Nädalavahetusel tabas Türi linnakest kuumalaine, liiklusummikud ja aiahuviliste hord.
Ilmselgelt polnud väike aedlinn Türi valmis selleks, et 30. lillelaadale tuleb nii palju huvilisi. Esialgsetel andmetel võis reedel olla külastajaid üle 20 000, mis tähendas kolmekordset linnaelanike arvu ja kõigi aegade külastajarekordit.
Linnakest tabasid enneolematud liiklusummikud ja laadaplats oli üleasustatud nii müüjatest kui ka ostjatest. "Emme, kus issi on?" küsis üks väike tüdruk päikesest ja ostudest väsinud emalt. "Kadunud," tuli napp vastus.
Kui veel mõni aasta tagasi kurdeti, et lille- ja istikutemüüjaid on jäänud väheks ja domineerivad muu kraami müüjad, siis nüüd hakkab lillelaat oma nime õigustama.
Harjumaa Karla küla Roogoja talu viinapuud ja elulõngad on tuntud üle Eesti. Kõigil lillelaatadel müümas käinud Aili Kivistik jättis hetkeks müügitöö lapselapse Karli hooleks ning pajatas veidi talust ja istikutest.

Internet: 
Internet:  - kui uskuda seda lehte, armastasid legendaarse punkansambli Ramones liikmed peast arve kuupi võtta. Kuigi teised allikad seda fakti ei kinnita, annab lehekülg ammendava vastuse küsimusele, kui suur on üks või teine arv kuupi võetuna.

Teatritudengid näitavad tulemust
Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (VKA) 6. teatrikunstilennu lõpetajad näitavad oma diplomilavastusi. Täna alustatakse Viljandis, homme ja ülehomme antakse etendusi Pärnu Endlas ning 24.-26. maini Tallinna Linnateatri Hobuveskis. Etenduvad Kati Kivitari tõsieludraama "PAAR", Peeter Raudsepa lavastatud Dario Fo farss "Müsteerium Buff", Oleg Titovi lavastatud Anton Tšehhovi "Kolm õde" ning Kalju Komissarovi ja Sven Heibergi ühistöös sündinud Janusz Glowacki "Fortinbras jõi end täis".
Tänavustest lõpetajatest astuvad lavale näitlejad Sten Karpov, Liis Laigna, Triin Lepik, Priit Loog, Jaanus Mehikas, Veljo Reinik, Kaili Viidas ning lavastaja Sven Heiberg.

Kilmi rääb filmitegemisest
Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakool (BFM) läheb täna minituurile, et tutvustada filmi- ja filmikooli tegemist tulevastele tudengitele. Näidatakse tudengifilme, räägitakse kooli hetkeseisust ja tulevikuplaanidest ning otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas tänapäeval filmi ja televisiooni tehakse ja kas seda on vaja koolis õppida.
Filmitegemisest räägivad režissöör Jaak Kilmi, meediaprofessor Hagi Šein ja BFM-i arendusjuht Martin Aadamsoo.
Filmindusest tuleb juttu täna kell 15 Tallinnas ETV 4. stuudios, homme kell 13 Tartus Ateena maja teatrisaalis ning ülehomme kell 16 Viljandi kultuuriakadeemias. Kõik üritused on huvilistele tasuta ning eelregistreerimiseta.

Kullamäe kolmene tõi Rockile võidu
SEB korvpalli meistriliiga finaalseeria kolmandas mängus olid Saku Suurhallis vastamisi BC Kalev/Cramo ja TÜ/Rock.
Esimese veerandaja võitsid tartlased 23: 19, poolajaks sai aga ette Kalev 35: 31. Enne viimast veerandaega juhtis Kalev viie punktiga, 55: 50. Viimasel veerandajal oli Rock korraks taga juba 11 punktiga (56: 67), kuid kolmeste kaskaadiga õnnestus mäng siiski päästa. Neist viimase viskas koos lõpuvilega seitsmelt meetrilt kahe kaitsja vahelt Gert Kullamäe.
Rock võitis viimase veerandaja 25: 19, kogu mängu 75: 74 ja juhib seeriat 2: 1. Algkoosseisu kuulunud Kullamäe viskas üleplatsimehena 26 punkti, Tarmo Kikerpilli arvele kogunes 13 ja Tanel Teini omale 12 punkti. Kalevlaste edukaim oli Travis Reed 18 punktiga.
4.43 enne normaalaja lõppu näis, et kolmanda finaalmängu saatus on otsustatud, kui Kristjan Kangur palli kolmepunktiviskest läbi korvirõnga saatis ning Kalevi 67: 56 ette viis. Kullamäe suutis aga kalevlaste võiduusu ära võtta - tema kaks kolmest järjest võtsid tallinlastel põlve värisema, sest järgmisel rünnakul ei suudetud 24 sekundiga rünnakut lõpetada.

Konkurenti peksnud Lasnamäe naisjalgpallurid said võistluskeelu
Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarkomisjon otsustas diskvalifitseerida Lasnamäe FC Ajaxi naiskonna mängijad Jekaterina Naumenkova ja Kristina Matvejeva FC Kuressaare mängija Triin Juuliku peksmise eest.
Naumenkova ja Matvejeva ei tohi võitslusplatsile ilmuda kuni 2009. aasta 31. detsembrini, teatas jalgpalliliit.
Ajaxi venelannadest mängijad lõid 14. mail Juulikule peale mängu kaks korda käega näkku. "Sain kaks lööki nina pihta, verd voolas ikka väga palju," meenutas FC Kuressaare naiskonna poolkaitsja Triin Juulik mängujärgset kallaletungi ajalehele Meie Maa. Mulle midagi ei öeldud, lihtsalt löödi kaks korda.
FC Kuressaare oli möödunud esmaspäeva õhtul Eesti naiste jalgpallimeistrivõistluste koduses esiliigamängus just alistanud Lasnamäe Ajaxi naiskonna 2: 0 ning Triin Juulik oli üksinda kunstmuruväljaku juures asuvast spordimajast koju minemas, kui Ajaxi mängijad talle kallale tungisid.

Kanepi tõusis WTA tabelis kuus kohta
TENNIS:
Möödunud nädalaga tõusis Kanepi 55. reale, eelmisel esmaspäeval oli ta 61, vahendab Sportnet.
Sama hästi ei läinud aga Maret Anil, kes langes 166. kohalt kuus rida allapoole. Margit Rüütel tõusis seevastu 12 kohta ning on vastuuendatud tabelis 247. kohal. Julia Matojan on kohal 997 ning Barbara Kvelstein real 1263.
Edetabeli kahe paremana jätkavad Justine Henin ja Maria Šarapova. Kolmas on Svetlana Kuznetsova, möödunud nädalal neljandaks langenud Amelie Mauresmo andis Jelena Jankovićile neljanda positsiooni ning on nüüd viies. Üle pika aja pääses esikümnesse Serena Williams, nüüd üheksandal kohal olev ameeriklanna oli nädala eest 11. real.

Baruto võitis ja jätkab Juryo divisjonis ainuliidrina
SUMO:
197 sentimeetri pikkune ning 172 kilogrammi kaaluv eestlane alistas endast 12 sentimeetri võrra lühema ning kilogrammi võrra raskema jaapanlase tehnikaga hikiotoshi, vahendab Sportnet.
Toyohibiki oli enne viimast matši kogunud kuus võitu ja kaks kaotust ning võit oleks tõstnud ta Barutoga samale pulgale, läks aga teist pidi ning eestlane jätkab kaheksa võidu ja ühe kaotusega Juryo divisjoni esikohal.
Üleeile Koryult esimese kaotuse saanud vägilane, kes on langenud vigastuste tõttu Juryo divisjoni lääne 11. reale, on käimasoleval turniiril vormistanud võidud veel Kobo, Tamarikido, Takanowaka, Daimanazuru, Asofuji, Wakanoho ja Jumonji üle.

Vormel: Marko Asmer kutsuti Monaco F1 etapile
Briti F3 sarja liider Marko Asmer viibib järgmisel nädalavahetusel vormel 1 etapil Monacos, kus ta kohtub F1 tiimidega.
Väidetavalt on F1 tiimid kutsunud Asmeri Monaco etapile, et saaks eestlasega juttu puhuda, kirjutab SL Õhtuleht.
"Mul on paar kohtumist," kinnitas Asmer, kuid ei tahtnud asjast täpsemalt rääkida.
"Tuleb Monacosse minna jah," tunnistas Asmer, kuid midagi konkreetsemalt ta rääkida ei soovinud. "Lähen vaatan võidukihutamist. Minu agent viibib samuti seal. Ajame seltskonnaga juttu. Kokkusaamisi? Võib-olla on mõni kohtumine jah. Vormel ühe meeskondadega? Võib-olla ka nendega."
Asmer hoidis suu raudkindlalt lukus: "Vara on veel lepingutest ja testimistest rääkida. Kui midagi selgub, annan teada. Esmane eesmärk on Briti sari ära võita, pärast seda vaatab edasi."

EMT avas 3,5 G-võrgu Narvas
EMT avas 3,5 G-võrgu Narvas, ühtlasi on EMT-l kõige suurem 3,5 G-leviala Eestis.
EMT suudab pakkuda üle neljasaja tuhande kasutaja asukohas 3,5 G-teenuseid, teatas ettevõte.
"Kindlasti jätkame 3,5 G-võrgu kiiret arendamist kogu käesoleval aastal," märkis EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg. "Jätkuv Eesti katmine 3,5 G-leviga annab juba täna põhjuse soetada kiire 3,5 G modem. Seda nii kasutusmugavuse tarbeks kui ka selleks, et kasutada 3,5 G teenust muretult nagu püsiühendust koos kaasnevate suurte mahtudega."
EMT 3,5 G-võrgus on võimalik kasutada videokõne teenust, vaadata aktuaalseid telesaateid ja uudisklippe ning surfata ADSLi kiirusel internetis.
Mobiilinterneti standard 3,5 G ehk HSDPA muudab mobiilse interneti kasutamise märkimisväärselt kiiremaks: esimesena Eestis tõstis EMT mobiilinterneti kiiruse kogu võrgus 3,6 megabitile sekundis (Mbps), mis kasvab edaspidi veelgi, üle 7,2 Mbps.

Ülemiste City teeb gümnasistidele innovatsioonilinna ekskursioone
Ülemiste City pakub gümnaasiuminoortele alates sügisest võimalust tulla linnakusse ekskursioonidele, et tutvuda kaasaegsete IT-ettevõtete töötingimustega.
Ülemiste City tahab olla toeks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu IKT-sektori populariseerimise projektile, teatas Ülemiste City.
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) algatas eelmisel nädalal projekti, mille raames tutvustatakse gümnaasiuminoortele IKT sektori võimalusterohket tulevikku ning tutvustatakse noortepäraselt valdkonna õppimis- ja töövõimalusi. Ülemiste City soovib toetada selle algatuse elluviimist.
"Eestis on puudus kvalifitseeritud infotehnoloogia spetsialistidest, mistõttu on vaja teha noorte seas selgitustööd, miks on hea õppida ärijuhtimise asemel hoopis IT-inseneriks," ütles Ülemiste City AS-i juhatuse esimees Gunnar Kobin. "ITL-i käivitatud projekti eesmärk on näidata, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond on mitmekesine, perspektiivikas ning innovatiivne eluala. Ülemiste City soovib sellele projektile omalt poolt kaasa aidata reaalsete IT-ettevõtete töö tutvustamisega," lisas Gunnar Kobin.

City Service tuleb Vilniuse börsile
Baltikumi suurim kinnisvarahaldusettevõte City Service alustab täna oma aktsiate esmast avalikku pakkumist, mille käigus läheb müüki 25 % ettevõtte aktsiatest.
Pakkumisperiood kestab 21.mail kella 9st kuni 1.juunil kella 14ni. Kokku pakutakse investoritele 4 781 428 aktsiat hinnavahemikus 11,76 -13,24 litti ühe aktsia eest, teatas ettevõte.
Vilniuse väärtpaberibörsil algab kauplemine City Service'i aktsiatega kohe, kui emissioon on lõppenud. Esimene planeeritav kauplemispäev on 8. juuni.
Ekspertide hinnangul on see seitsme aasta jooksul suurim leedu kapitalil põhineva ettevõtte aktsiate esmane avalik pakkumine. Avalik emissioon toimub korraga kõigis kolmes Balti riigis.
"Nii Leedus kui ka teistes riikides on meie ettevõttel suur arengupotentsiaal. Soovides saada edaspidiseks arenguks täiendavaid vahendeid, otsustasime korraldada ettevõtte aktsiate esmase avaliku pakkumise. City Service on esimene kinnisvarahaldusega tegelet ettevõte, millel on koht Balti riikide ja Skandinaavia börsidel," ütles City Service'i juhatuse esimees Gintautas Jaugielaviĉius.

Repliik: Kuidas meid sõimatakse
Internetikommentaarides ei pritsita enam tatti, vaid juba tuld. Meie venekeelsetesse portaalidesse valatud pinge ei jää maha eestikeelsete omast, kriiti-kanooled muidugi ristivastu-pidistele asjadele suunatud.
Huvitav on seejuures meie venelaste antud sõimunimed eestlastele. Sageli võib kohata eestlaste kohta kasutatavat sõna "hutorskije", mille eestikeelseks vasteks võiks pidada sõna "talurahvas."
Kuigi see sõna võib olla mõeldud solvavana, ei ole ta seda mitte, sest ega eestlased nii väga oma maarahva olemust mu teada ei häbene.
Huvitav on seegi, et selles sõnas sisaldub sisuline määratlus. Talu-mõistet kasutades viidatakse väga õigesti eestlaste maakultuuri olemusele. Asusid ju venelased ise enamasti tihedates külades ja talu (hutor) kui eraldiasuv (nagu Eestis tihtipeale) ja enamasti jõukam üksus oli nende puhul erandlik nähtus. Nii et "hutorskije" all võib mõelda isepäisemat ja jõukuse poole püüdlevat rahvast, mis on vist eestlaste määratlemisel leidlikult täpne.

Miks tegeleb Hansapank plastmassjunnidega? 
Hanza.net-i ülekandesummadele limiidi seadmine ja PIN-kalkulaatorite tekitamine on ühelt poolt lubamatu trikk ja teisalt ebaõnnestunud PR.
Et mis mõttes? Miks pean ma ostma Hansapangast PIN-kalkulaatori või ID-kaardi lugeja, kui ma tahan teha ülekannet, mis on suurem kui 10 000 krooni? Pealegi lipsas kuskilt läbi uudis, et tarneraskuste tõttu on PIN-kalkulaatorite kättesaamine raskendatud. Ehk siis - otsas.
Konkurentsiõiguses on selline mõiste nagu "sidumine", mille põhimõte on selles, et mingi kauba või toote kasutamisele on seatud eeltingimused. Sa saad teenust tarbida, kui oled ostnud mingi vidina, mis laseb su teenusele ligi. Või siis on kaubaga kunstlikult seotud teine kaup, mille kasutamine ei ole obligatoorne. See on keelatud. Põhi-mõtteliselt sellise kaasusega on tegemist ka siin.

Baskini anekdoodid
Mees ostab maja: "Kuidas on siinkandis kliimaga lood?"
"Väga hea kliima!" vastab müüja. "Kui ma esmakordselt siia saabusin, ei olnud mul juukseid peas, ma ei saanud sõna suust, mul polnud ilma teiste abita jõudu liikuda!"
"Suurepärane! Kui kaua te siin juba elate?"
"Kogu elu, ma sündisin siin!"
"Kui sa teaksid, kallis, kuidas ma ei viitsi sinna Jaaksonide juurde külla minna!"

JÄRJEJUTT (14): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Kohe kindlasti pole te hiljaks jäänud, õhtusöök algab poole tunni pärast, vastasin ma siis talle. "Äärmiselt meeldiv on tervitada arenenud karvakasvu ja kõhulihastega semiootikut. Tänaste vaatluste tulemusel võib väita, et teie kolleegid on reeglina väga kidurad ja raseeritud. Keda siis nimelt on mul au tervitada?"
"Doktor Parzifal Lockhardt von Brauning Müncheni Universiteedist," ähkis külaline. "Poole tunni pärast, te ütlete, scheisse?"
"Soovi korral ka pisut varem. "Burgundia Krooni" hõrgutistest osasaamiseks pole teil vaja teha muud, kui lunastada siinkohal komplektne ettemakstud pilet ja tugevalt soovitatav sooduspakett erakordselt esmaklassiliste gurmeetoitude jaoks. Pilet on üheksakümmend üheksa tamme ja sooduspakett kuuskümmend tamme. Ööbimine on luksushotellis "Internatsionaal-Kontinentaal" ja registreerimistasu - vaid tühised sada viiskümmend tamme - on teil samuti võimalus tasuda siinsamas, pask."

Rock pääses kodusaalis ühe kaotusega
Palju ei puudunud, et Tallinna Kalev/Cramo juhiks Eesti korvpalli meistriliiga finaalseeriat 2: 0. Tartu Ülikool/Rocki meeskond ei kasutanud koduväljakueelist ja pakkus ka teises mängus külalistele võitu.
Ent pealinlased ei haaranud võiduvõimalusest kinni. Vastupidi, nad ei mõistnud Rocki surve tugevnedes edu hoida, muutusid kärsituks, jäid viskekoha leidmisel hätta ja lasid võõrustajatel hoogu minna.
Mõlemad meeskonnad ajasid end 85 mänguminuti jooksul korduvalt tupikusse ja tegid vastasele kingitusi. Selles pole midagi hämmastavat, sest nii Kalev kui ka Rock on kogu hooaja koostööd otsinud.
"Rokkijad" ei suutnud avamängu lisaaja viimasel sekundil palli kolmepunktiviske joone taha toimetada, et viigiviset üritada. Kalevlased omakorda suretasid teise kohtumise lõpusekunditel oma võidu-võimaluse ega pääsenud viskelegi.

Sajad poisid ja tüdrukud nautisid korvpalli
Avinurme koolis õpib poiss, kes ei pea paljuks neli korda nädalas 70 km kaugusel korvpallitrennis käia ja kes unistab pääseda Audentesesse. Teda viivad treeningule vanemad.
Imetlust väärib ka pisike Nõva kool. Kuigi seal õpib vaid veidi üle viie-kümne õpilase, osalesid nad ülemaalisel Nike Cupi korvpalliturniiril, mille finaalturniir peetakse 25. mail Tallinnas TTÜ spordihoones.
Nike Cup on olnud aastaid populaarne turniir, sellele aitavad kaasa ka reeglid. Näiteks Ida-Virumaal juhtus nii, et teist-kolmandat kohta otsustanud mängus oli normaalaja lõpus ühe võistkonna edu teise ees neli punkti. Reeglite järgi järgnesid minuti jooksul võistkondlikud vabavisked. Tagaajaja rollis olnud võistkond tabas seitse, juhtinud võistkond aga vaid kaks korda ja nii kaotasid nad nii kohtumise kui ka käeulatuses olnud teise koha.

AjaPeegel: Unelmatepiiri alistajad
Vanu negatiive sirvides märkan, et ühel pildil puhkavad jalgu kaks sõpra, töökaaslast ja konkurenti - kõrgushüppes neljakordseks Eesti meistriks tulnud Rein Ellermaa ja korra meistritiitli teeninud Ivo Jürviste.
Mõlemat juhendas Ervin Uuk ja teineteise järel ületasid nad tookordse unelmatepiiri - kaks meetrit. Ellermaa esimese ja Jürviste teise eestlasena.
Tallinna polütehnilise instituudi lõpetanud noormehed töötasid 1960. aastate alguses tehases Norma, kus oli toona ametis ka palju tuntud korv-, käsi- ja võrkpallureid. Asutuse juhtkond soosis sportimist, sest töölissportlased viibisid harvem haiguslehel ja täitsid tööülesandeid korralikult.

Teesalu põhjab sissisõda mootorispordis
Ringrajasõitja, 22-kordne
N Liidu meister Lembit
Teesalu kuulub Eesti moto-spordi suurte nimede sekka.
Tema arvamus maksab.
Ometi ei maksa Teesalu arvamus alati. Mehel on südamel kodumaise ringrajasõidu tulevik. Ta on aastaid kutsunud selle ala eestvedajaid mõistusele, ent eestlased on tuntud kõvade vimmameestena.
"Pärnu ringrada on Eestis ainus, kus veel saab sõita. Selle rekonstrueerimisest on moto- ja automehed aastaid kõnelnud, kuid üksmeelele pole jõudnud," põhjab Teesalu.
Teenekas mees leiab, et otsus loobuda pikkade tavadega Kalevi suursõidust Pirita ringrajal oli kergekäeline. "Korraldajad väidavad, et nii ohtlikule rajale ei leidu sõitjaid. Pirita ringrajal oli tänavaringrajana rahvusvahelise motospordiföderatsiooni pass, ja häda polnud midagi," lausub mees, kes võitis oma esimese ringrajasõidumedali 1963. aastal ja viimase sõidu tegi 2004. aastal 59-aastase veteranina.

Tuhanded inimesed seiklevad metsas
Orienteerumine läheb inimestele üha rohkem korda. Metsas ja pargis kaardi abil liikumine on sõbralik tervisespordiala.
Orienteerumisliidu koodi sai kümnes tuhandes orienteeruja. Rekordipüstitaja au pälvis Harjumaa väikemees Oskar Kiilberg.
"Orienteerumise harrastajate hulk on viimasel kolmel aastal järsult kasvanud," ütles orienteerumisliidu tegevdirektor Tõnu Lauter. "Populaarsed on maakondade päevakud. Tullakse perekonniti, nii saavad ka lapsed toreda alaga sinasõbraks."
Orienteerumisliidu esindajad käivad koolides ala tutvustamas - jagavad neile kaarte ja kompasse, viivad läbi näidistunde.
"Ala tutvustamist tuleb alustada rohujuure tasandil," ütles Lauter. "Hinnanguliselt on 10 000 orienteerujast 4000 noored. Kui lapsed saavad ala selgeks, tulevad nad ka edaspidi meelsasti metsa liikuma."

Spordin ka järgmised 30 aastat
Mõni kuu tagasi saatis sõber sünnipäevakutse, kus tema nime taga ei seisnud sünnikuu-päev ega vanus, vaid lause "sünnipäevalaps … 25 aastat spordis".
Sõber väärtustas oma spordimehe elu. Mina saan peagi 30-aastaseks. Ümmargune arv küll, aga mõtlen hoopis oma sõbra eeskujul, kui palju olen elatud aja jooksul teadlikult liikunud ja sportinud. Sport on saatnud mind sünnist saadik. Kõik algas sellest, et isa pani mulle nimegi ühe spordimehe eesnime järgi. Sain positiivses mõttes "spordi" märgi külge ja õnneks pole ma sellest siiani lahti saanud.
Nooruses meeldis mulle sõpradega palli taga ajada ja naabripoistega mõõtu võtta. Ühel momendil tekkis saavutusvajadus ja seisin valiku ees, kas pürgida suurde sporti või jääda oma keha "tegelikesse" piiridesse ja tunda rõõmu sportimisest kui väljakujunenud elustiili osast.

Unelmate duelli teine vaatus: AC Milan ja FC Liverpool selgitavad vutimeistrite meistri
Kahe aasta tagune jalgpalli Meistrite liiga tiitliheitlus AC Milan -FC Liverpool hõivas vutiklassika erakordsemate sündmuste reas sama auväärt paiga, nagu
Jalgpallidünastia
AC Milani kapten Paolo Maldini on justkui klubi kümnenditepikkuse kireva ajaloo ühendaja - tema isa Cesare lõi 1963. aastal kaasa Rossoneri võidukas finaalis Euroopa meistrite karikasarjas ning ta ise on olnud meeskonna kõigi triumfide kaasosaline ja altminekute tunnistaja viimase 23 hooaja jooksul.
38-aastast raudnärvidega keskkaitsjat on kogu hooaja kimbutanud põlvevigastus, aga ta lubas teha kõik, mis võimalik, et tõusta jalule ja aidata AC Milani. Silme ees hooaja lõpu ülitähtsad heitlused Meistrite liigas, lükkas Maldini möödapääsmatut operatsiooni edasi.
Eelmisel nädalal harjutas Maldini erikava järgi, et põlvele võimalikult vähe liiga teha. "Tean, et suudan finaalmatšiks Liverpooliga valu alistada," pakatas ta lootusest. "Kuid mängin vaid juhul, kui tunnen end sajaprotsendiliselt tervena. Vastasel korral pole probleem teha ruumi kellelegi teisele meeskonnast."

TVMK põrmustas koduväljakul Flora
"Vedasin meeskonda alt," ütles FC Flora väravavaht Mihkel Aksalu, kes lasi TVMK jalgpalluritel lüüa enda selja taha kuus väravat.
TVMK alistas Eesti meistriliiga põnevuskohtumises Flora 6: 0 ning kindlustas liidrite Tallinna Levadia ja Narva Transi järel kolmandat kohta.
"Sellist meeleolu pole riietusruumis varem olnud," tunnistas Aksalu, kes hävitava kaotuse aumehelikult oma süüks võttis. "Tegin elu halvima mängu, vedasin võistkonda alt."
Väravatesadu alustas Viktors Dobrecovs kuuendal ja lõpetas Liivo Leetma 84. minutil. Flora lubamatute kaitsevigade tõttu sepistasid väravaid veel Artur Ossipov, Nikolai Mašitšev ning Oliver Konsa. "Kogu meeskond muutub ebakindlaks, kui seljatagune pole kindel," lausus Aksalu.
Flora peatreeneri Pasi Rautiaineni sõnul on mõttetu nii masendava tulemusega lõppenud mängu järel süüdlast otsida.

Asmer tegi Bukaresti tänavarajal ajalugu
Eesti autopiloot Marko Asmer suurendas Briti vormel-3 sarjas oma edu liidrina veelgi.
Pärast Bukaresti etappe on
Asmeril 47 punkti rohkem kui Stephen Jelleyl. Asmer võitis ühe Bukaresti sõidu.
Marko Asmer võitis Briti F3 sarjas viienda etapi ja oli eilsel kuuendal etapil Bukaresti tänavarajal viies. Kokkuvõttes Asmer juhib, tema edumaa teisel kohal oleva Stephen Jelley ees suurenes 47 punktile. Asmeril on kuue etapi järel 105, Jelleyl 58 ja kolmandana eilse etapi võitjal Sam Birdil 51 punkti.
"Kaks Rumeenia etappi läksid kokkuvõttes korda. Kuigi ma püha-päevast võistlust ei võitnud, ei saanud Jelley kolmandast paremat kohta, nii et kokkuvõttes edu suurenes," rõõmustas Asmer.

Alekna heitis 69 meetrit, Nesterenko võttis Hundilt rekordi
Saksamaal Halles toimunud kettaheitevõistlusel heitis maailmarekordit rünnata soovinud leedulane Virgilijus Alekna 69.97. Alekna viis mõõtmisele läinud katset olid kõik üle 66 meetri. Teise koha sai ungarlane Zoltan Kövago 65.19-ga, kolmas oli sakslane Robert Harting 64.95-ga.
Samal ajal Hispaanias Andaluusias võistelnud Aleksander Tammert piirdus 59.09-ga, võidu noppis poolakas Piotr Malachowski 65.18-ga. Maailma edetabelit 72.02-ga juhtiv Gerd Kanter võistleb teisipäeval Tšehhis Ludvig Daneki mälestusvõistlustel.
16-aastane ukrainlane Mõkõta Nesterenko heitis Jaltas 1,5 -kilose ketta aga koguni 71.95 meetri kaugusele. Senine noorte maailmarekord kuulus 69.50-ga Margus Hundi nimele.

Sakslastega põkkuvad Kais ja Vesik teenisid kolmanda koha
Austrias St Pöltenis toimunud rannavõrkpalli Euroopa karikasarjas kaotasid Kristjan Kais ja Rivo Vesik poolfinaalis hilisematele võitjatele Julius Brinkile ja Christoph Dieckmannile 0: 2 (19: 21, 15: 21). Pronksiheitluses pidid eestlased kohtuma teise saksa paari David Klempereri ja Eric Korengiga, kuid Korengi jalavigastuse tõttu said eestlased medalid ilma mänguta kaela.
"Tegelikult oli eesmärk finaali pääsemine, siis oleksime saanud olümpia kvalifikatsioonipunkte, aga üldiselt oli see meile hea nädal," sõnas Vesik rahulolevalt. "Siiski on MK-etapi viies koht kindlasti kõvem tulemus."
Oma treeningupartnerite Brinki ja Dieckmanniga on eestlased tänavu kolmel turniiril kohtunud juba kolmel korral. Bahreini MK-etapil tõrjusid just sakslased Kaisi ja Vesiku esinelikust välja. Austrias mängiti omavahel koguni kaks korda, esimeses matšis said Kais ja Vesik sakslaste üle raske 2: 1 võidu.

Federer surus Nadali lõpuks põlvili
Tenniseajaloo üks lehekülg on lõpuks pöördunud. Eile katkes Hamburgis Hispaania nooruki Rafael Nadali 81 mängu väldanud võiduseeria liivaväljakutel. 20-aastase tennisisti surus põlvili tema vihaseim konkurent, maailma esireket Roger Federer. šveitslane võitis Masters-turniiri finaalis 2: 6, 6: 2, 6: 0.
Federer on Nadalile liival kaotanud varasemad viis omavahelist kohtumist. "Hea meel muidugi. Aga tõeliselt väärt oleks võit siis, kui see juhtunuks French Openi finaalis," muigas Federer, kes on tänavu kõigutamatu liidri kohta näidanud ebastabiilset mängu.
Kui tavaliselt kaotab Federer aasta jooksul neli-viis mängu, siis tänavu on tal neli kaotust juba käes.

Urmo Aava võitis Sardiinias ja istub WRC-autosse
Urmo Aava ja Kuldar Sikk võitsid Suzuki Swifti roolis juunioride arvestuses Sardiinia MM-ralli. Eestlased edestasid enam kui minutiga rootslast Per-Gunnar Anderssoni ja ligi 6,5 minutiga tšehhi Martin Prokopit. Jaan Mölder oli viies.
"Lõpuks tuli ka puhas võit!" rõõmustas Aava. Eestlane sai esikoha punktid ka mullusel Türgi rallil, kuid seda alles pärast Anderssoni diskvalifitseerimist. "Auto toimis kogu ralli vältel korralikult," kinnitas Aava. "Mõned eksimused siiski tulid, üheksandal katsel riivasime puud. Ja mõnikord panime seadetega mööda."
Aava ja Sikk domineerisid Sardiinias. Avapäeva järel oldi liidrikohal, teisel päeval võttis Andersson korraks ohjad, kuid õhtule mindi taas Aava juhtimisel. Eile vormistati võit.

Õnn pöördus Rocki õuele ja finaalseeria Kaleviga võrdsustus
Valmo Kriisa ei leidnud lõpusekunditel viskekohta ja enne loopisid kalevlased rasketest paikadest pallikorvist mööda. Lõpuks näitas Rock kaitses hambaid.
Laupäevase 75: 74 võidu eest tuli Tartu Ülikool/Rocki palluritel siiski tänada ka õnnejumalannat, mis aitas neil nelja võiduni kestva finaalseeria 1: 1 viigistada.
Seeria kolmas ja neljas kohtumine peetakse Tallinnas. Laupäevases heitluses Rocki mitu korda kaotusseisust välja toonud Tanel Tein leidis, et täna Saku suurhallis peetav mäng on kaalukas.
Burlacu täna ei mängi
"Kalev kontrollis nii esimest kui ka teist mängu," lausus laupäeval 18 punkti toonud Tein. "Peame olema ise valmis mängu käiku juhtima. Kui me seda ei suuda, tulevad halvad lahendused."
Kalevi kapten Valmo Kriisa, kes pidi veritseva nina tõttu laupäeval paar korda platsil lahkuma, leidis, et ühe võidu saamine võõral väljakul andis vajaliku plussi. "Ei usu, et tunneme Tallinnas suurt koduväljakueelist, aga mingid soodsad asjad on meie kasuks - rohkem publikut on meie poolt ja oleme Saku suurhallis ka natuke treeninud," ütles 13 punkti kogunud Kriisa.

KÜLLO ARJAKAS: sõnu tuleb hoolega valida
Laias laastus on akadeemik Raukasel õigus: sõnadel on oma kindel tähendus ja sõnade õige tähendus fikseeritakse tavaliselt õigekeelsuse sõnastikes, võõrsõnade leksikonis ja muudes analoogilistes teatmelise väärtusega raamatutes.
Loomulikult on mitmete sõnade kasutus täiesti erinev ja väga laias skaalas: paljudel sõnadel on oma traditsiooniline ja tavatähendus, halvustav või kiitev propagandatähendus, aga ka akadeemiline käsitlus oma nüanssidega ning veel on hulk muid variante. Tavaliselt me ei mõtle sõnade tähenduse üle ning ei mõtlemiseks, ei kusagilt järelevaatamiseks pole ka aega. Ega ka viitsimist.
Eks sõnade väärkasutuse juures kõik algab harimatusest. Harimatuse tase on erinev: meenub kadunud semiootiku Juri Lotmani mälestustest üks lõik, kus ta kirjeldab sõja lõpuaegset Saksamaad. Nõukogude sõdurid, aga ka nende keskmised või isegi kõrgemad ülemused pidasid sakslasi "fašistideks", kuna nad ei oska vene keelt rääkida.

EERO MEDIJAINEN: entsüklopeediaga emotsioonide vastu? 
Õpikuks on teatmeteos ebasobiv, pigem selle maht hirmutab ja toob lisapingeid ning siis pöördutakse ikkagi lihtsustatud üldistuste ja loosungite juurde tagasi.
Venekeelseid noored karjusid hiljuti Tallinna tänavatel hüüdlauseid "maha fašism" jms. Need muutusid eriti kõlavaks siis, kui mõni telekaamera kisajate poole suunati. Kui pilt läks aga mujale kui Venemaale ja Ida-Euroopasse, siis ei saadud loosungitest ilmselt aru.
Fašismi ja natsismi mõisteid ja olemust õpitakse kooli vanemates klassides. Suurem osa noortest tõenäoliselt ei oska neil sõnadel üldse vahet teha. Kahtlen, kas enamik tänaval karjunutest ja poode lõhkunutest mäletavad, kunas toimus II maailmasõda? Nende õpetajad seda tõenäoliselt teavad, kuigi üksikutel juhtudel võivad "Suure Isamaasõja" ja II maailmasõja segi ajada. Kas need õpetajad aga teavad, et 1934. aastal ei puudunud palju, et Itaalia (Mussolini ja fašistid) oleksid Saksamaaga (Hitler ja natsid) Austria pärast karvupidi kokku läinud? Selles, et nad lõpuks ühise keele leidsid, oli omaette teene ka nn demokraatlikel riikidel.

ANTO RAUKAS: miks on kasulik lugeda teatmeteoseid? 
Pimedaga on raske kõnelda taevasinast ja puude rohelusest. Sama kasutu on pidada asjalikku dialoogi harimatu inimesega.
Kuulsin kahte väikemeest vihaselt omavahel vaidlemas, kuni üks tigedalt kähvas: "Kuradi pede!" Teine ei jäänud vastust võlgu ja vastas: "Ise oled pede!" ja nii nad teineteist pedeks sõimasid, kuni mina küsisin, kas te üldse teate, mida see sõna tähendab? Loomulikult ei teadnud sõna tähendust kumbki.
1956. aastal olin ma üliõpilasena praktikal Lõuna-Uuralis ja nii nagu ma tänavale sain, tungles minu järel pool küla noortest, kes kooris karjusid: "Fašist! Fašist!" Kui ma kord ühel turjast kinni krabasin ja küsisin: "Miks ma siis fašist olen?", sain ma vastuseks, et ma ei oska korralikult vene keelt. Järgmisel aastal oskasin ma vene keelt juba paremini ja fašistiks mind enam ei sõimatud. Küll said aga sellise saatuse osaliseks kaks leedu rahvusest neiut. Küllap sõimasid sakslasedki eestlasi ülemöödunud sajandil matsideks senikaua, kuni need õppisid saksa keelt tönkama.

PEETER SAUTER: Sõnadel ei ole ühest tähendust
Inimesed kasutavad keelt ja sõnu omatahtsi ja selles ei saa ja ei pea neid takistama.
Anto Raukas räägib, et me peaksime mõistma sõnade tähendust ja lugema teatmeteoseid. Tõsi ja tore. Aga see pole ainus tõde. Tõdesid on veel. Niipalju kui soovite või niipalju kui on inimesi.
Keel elab ja muutub. Sõnad ja tekstid koguvad tähendusi juurde nagu veerevad lumepallid (vana Lotman rääkis sest). Mis sest tolku, kui ma võtan kellelgi nööbist ja ütlen targasti: "Sina ei saa aru, mis tähendab sõna jumal (või okupant või fašist või Eesti) aga mina tean, mida see sõna tegelikult tähendab ja räägin nüüd sulle." Tema võtaks jälle minu nööbist ja ütleks: "Sina ei saa Lenini tähendusest õieti aru, ma nüüd räägin sulle." Ja nii on ka juhtunud.

EERIK-NIILES KROSS: Ilus on elada isamaa eest
Ülo, ma tean, et mõnikord olid Sa tüdinud olemast veteran. Sest loomuldasa oled Sa õieti vist alati olnud kodu ja perekonna mees.
Kindlameelne, põikpäine, aga pagana hea huumorisoonega. Pigem vähese jutu, aga tõhusa tegutsemise mees. Sa ütlesid mulle ise kunagi, et Sind tüütab olla näidisvabadusvõitleja, aga midagi polevat teha, kui keegi teine Sinu kambast ellu ei jäänud.
Kunagi kirjutasid Sa nii: "Kogu meie organisatsiooni, s.o Vaba Eesti ja Eesti Vabariigi Rahvuskomitee sihiks oli vaba demokraatlik Eesti riik. /…/ Ülestõusu puhul (sakslaste vastu) pidi välja kuulutatama Eesti Vabariik endiste piiride ulatuses ja ametisse seatama Vabariigi Valitsus. Ühtlasi oleks palutud vaherahu N Liiduga tingimusel, et Punaarmeele lubatakse vaba läbikäik Eesti territooriumist ning samal ajal oleks siia palutud erapooletud vaatlejad või kontrollkomisjon. Seda lootsime saada inglastelt ja ameeriklastelt, kuna liitlasriigid Inglismaa ja Ameerika ei tunnustanud Balti riikide kuulumist N Liidu koosseisu, sest 1940. aastal toimunud rahvahääletus, mille põhjal Eesti liitmine N Liiduga välja kuulutati, ei olnud rahvusvaheliste seaduste kohaselt õige ega maksev. /…/ Et eespool nimetatud, nii hästi Vaba Eesti kui ka Eesti Vabariigi Rahvuskomitee põhimõtted olid kooskõlas minu tõekspidamistega, siis olin hea meelega nõus nendega kaasa töötama."

EINAR LAIGNA: ühtki ohvrit ei tohi unustada
Harju mäele tuleb püstitada Vabadussõja suur memoriaalkompleks, kus on ka nimedemüürid.
Kahjuks jah, Eestis ei austata piisavalt Vabadussõja- ja üldse kõiki sõjakangelasi. Teine Vabadussõda on üldse häbelikult maha salatud...
Põhiline häda tuleneb orjamentaliteedist, kodud on nõrgad ja koolides on riigikaitse õpetus vabatahtlik... Kooliprogrammides peaks olema isamaalis-patriootiline kasvatus, nädal peab algama saalitunniga, hümniga ja päevakohase lühikõnega nendel teemadel.Koolid peaks organiseeritult külastama lahingupaiku, näiteks Sinimäed.
Rahvas, kes ei austa oma kangelasi ega ohvreid, pole vabadust väärt.
Harju mäele tuleb püstitada Vabadussõja suur memoriaalkompleks, kus on ka nimedemüürid. Kedagi ei unustata, ükski ohver pole olnud asjata. Märtrite veri on vabaduse seeme.

AADU MUST: Eesti mäletab oma langenuid
Erinevast rahvusest või usutunnistusest inimesed mälestavad oma langenuid erinevalt.
Eestlaste luterlusest mõjutatud vaimulaad pidas Vabadussõjas langenuile auväärseimaks mälestuskivi kodukihelkonna põlispuude all. Nii ütles minu Vabadusristi kavalerist vanaisa.
Võõraste poolt meie mälestusmärke vihati ja hävitati. Omade seas mäletati. Minu hinges heliseb lapsepõlves Leida Lepajõelt kuuldud jutustus sellest, kuidas nad, mõned hulljulged Pärnu gümnaasiumi tüdrukud, aiakäru rattad koidikueelsel Pärnu munakivisillutisel tärisemas, käisid päästmas-peitmas äsja õhitud Amandus Adamsoni vabadussamba säilinud detaili, Poiss lilledega...
Neil läks see õnneks! Eesti taassünni aastail taastasid kohalikud inimesed, sageli muinsuskaitse seltside eestvedamisel, meie Vabadussambaid. Aitäh neile!

HEIKI SUURKASK: Ettepanek: nimedemüür Vabadussõjas hukkunutele
Pronkssõdurile leitud koht Tallinnas algselt tsaariarmee garnisonile rajatud surnuaial on ilmselt põhjendatud.
Kuid sellest on kerkinud üha teravamalt päevakorda hoopis teine probleem, mida eestlased teavad juba ammu, kuid mille lahendamiseks pole ei Tallinna linnal ega ka Eesti riigil seni tahtmist olnud.
Nimelt käis Nõukogude võim hauarahu rüvetades üle ka sellest surnuaiast. Vabadussõjas hukkunute ja teiste Eesti sõdurite haudadele maeti peale Nõukogude sõdurid, vanemad hauakivid enamasti hävitati, vaid mõni üksik neist säilis. Langenud Vene sõdurite haudadel on kivid ja tähistused, nende alla maetud eestlaste probleemil pole aga mingit lahendust.
Kas kaevata punasõdurid pealt välja ja matta mujale? Või kaevata eestlased nende alt välja ja paigutada mujale? Või panna eestlaste hauakivid Vene sõdurite hauakivide vahele? Võiks ju leppida, et algne Vene sõdurite surnuaed sobib siiski kõigile kirstudele. Kuid sel juhul tuleb leida lahendus, et sinna maetud eestlaste omastel oleks võimalik meenutada ka oma vaarisasid, mitte ekselda nördinult Ivanovide ja Vassiljevite hauaplaatide vahel, otsides ähmase mälestuse järgi omaste hauda.

HEIKI AHONEN: müür hukkunute nimedega on vabadussambaks hea mõte
Väga kena mõte, erakordselt vajalik mõte. Mitte küll originaalne, president lennart Meri pidas üheks võimalikuks vabadussamba kujundiks just müüri hukkunute nimedega.
Kui me oma kangelasi ei mäleta siis ei tee seda keegi teine meie eest. Moodsamas keeles öeldes: see pole sisseostetav teenus.
Meie ajalugu on meie teha ja kui me meie oleme siis me ka teeme seda. Tehku nemad, mis nad saavad. Meie teeme, mida meil teha vaja on.
Et, kas me oleme meie? Kui ei siis meie lapselapsed neavad meid omaenda ajaloo raiskamise eest.

Der Tagesspiegel: Üksmeel tugevdas EL-i
"Surve, mida Venemaa Poola ja Balti riikide vastu kasutab, on Putinit esimest korda välispoliitiliselt kahjustanud," leidis Saksa ajaleht. "Ka eurooplaste jaoks oli (Samara) tippkohtumine tähtis õppetund: selle asemel et Poolale tõkestuspoliitikat ette heita, otsustas EL näidata üksmeelt Poola ja teiste riikidega, kellel on Moskvaga tülisid.
Kui EL otsustab sellist ühtsust näidata ka edasistel kõnelustel Venemaaga, on ta paremas läbirääkimispositsioonis kui kunagi varem."

Washington Post: Tagasilöök Putinile
USA ajaleht märkis oma juhtkirjas, et NATO ja Euroopa Liidu liige Eesti on olnud kolme viimase nädala jooksul Venemaalt tulevate küberrünnakute all. Osa rünnete jäljed viivad Vene riigi-asutuste serveritesse, sh presidendi administratsiooni Kremlis.
Vene president Vladimir Putin on panustanud sellele, et jultunud ja uudne agressioon rahumeelse riigi vastu - mida Moskva ametlikult eitab - jääb Eesti suhteliselt uute partnerite juures NATO-s ja Euroopa Liidus piisava tähelepanuta.
Venemaa üha vaenulikuma välispoliitika võtmeelemendiks on lüüa kiil Lääne-Euroopa riikide (nagu Prantsusmaa ja Saksamaa) ning nende läänealliansi liikmete vahele, kes olid kunagi osaks N Liidust või Varssavi paktist. Lisaks Eesti-vastasele kübersõjale - mille olevat vallandanud Nõukogude sõduri monumendi teisaldamine - on Venemaa keelustanud liha sisseveo Poolast ja blokeerinud naftaekspordi Leedu tähtsasse rafineerimistehasesse.

REPLIIK: Savisaare välispoliitika? 
Edgar Savisaare ühinemist teiste Euroopa pealinnade linnapeade avaldusega, mis nõuab Myanmari demokraatliku liikumise juhi, Nobeli rahupreemia laureaadi Aung San Suu Kyi vabastamist, tuleb kiita. Kauges Aasia riigis valitsev sõjaväehunta represseerib oma rahvast süstemaatiliselt ning opositsioon vajab väga toetust.
Savisaarel on ka vaja rahvusvahelistes küsimustes silma paista, sest seda on tihti nimetatud tema nõrgimaks küljeks. Kuid Valgevenes toimuva massilise kodaniku- ja inimõiguste eiramise kohta ei ole linnapealt olnud kuulda sõnagi. Ka Venemaal järjest süvenevate ebademokraatlike tendentside kohta pole ta arvamust avaldanud. Kas tõesti piirdub Savisaare välispoliitiline kompetents riikidega, mille päritolu valijaid Eestis ei ela?

JUHTKIRI: Keeleoskusega kehvad lood
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse statistika räägib üpriski kõnekat keelt: kui 2003. aastal oli eesti keele tasemeeksami sooritusprotsent 70, siis eelmisel aastal kõigest 54 ja tänavu märtsis suisa 45. Millest tuleb selline langus, seda ei oska paraku keegi öelda, sest viimati analüüsis REKK eksamitulemusi põhjalikult 2002. aastal. Sestap võib praegu vaid oletada, mis on suure soorituslanguse põhjus.
Kindlasti ei ole keeleeksamid selle ajaga raskemaks läinud. Vastupidi, pikka aega nendega tegelnud asjatundjate hinnangul on nõuded aastatega isegi pisut leebemaks muutunud. Seega langeb ära valveseletus, et eesti keele eksam on hirmus raske. Kui varem oli veelgi raskem, miks tollal siis eksamit edukamalt sooritati?

Tivoli tuurile pole siiani ühtegi kahjunõuet laekunud (video!) 
Rakveres Tivoli tuuri põlengus kahju kannatanutel tuleb oma kahjunõuetega pöörduda Harjumaale Viimsi valda registreeritud Osaühingu Tivoli Tuur poole.
Seni pole Tivoli Tuurile inimestelt ühtegi kahjunõuet laekunud, kinnitas Lauri Viikna Aktuaalsele kaamerale.

Sõiduauto sõitis rongile ette
Kloogarand-Tallinn elektrirongile sõitis täna kella 19.40 ajal Klooga ranna ülesõidul ette sõiduauto. Õnnetuses inimesed vigastada ei saanud.
Juhtunu tõttu hilineb Kloogarand-Tallinn elektrirong väljumisega Klooga rannast 19.39 umbes 40 minutit.
Elektriraudtee AS vabandab ebamugavuste pärast!

Ansip kutsus ajateenijaid Kaitseliiduga liituma
Täna suurõppust Kevadtorm külastanud peaminister Andrus Ansip kutsus peatselt teenistust lõpetavaid ajateenijaid hakkama kas elukutseliseks kaitseväelaseks või liituma Kaitseliiduga.
"Soovitan teil pärast ajateenistuse lõppu hakata elukutseliseks kaitseväelaseks," ütles Ansip. "Aga kui see ei sobi, siis vähemalt liituge kindlasti Kaitseliiduga," ütles peaminister.
Peaminister sai õppuse juhi kolonelleitnant Indrek Sireli käest ülevaate õppuste käigust, lahinguüksuste paiknemisest piirkonnas ning tutvus üksustele antud lahinguülesannetega.
Samuti kohtus Ansip õppusel osalevate sõduritega ning vastas nende erinevatele küsimustele.

Europarlament arutab täna õhtul Eestit toetavat resolutsiooni
Eelnõuga on päri kõik fraktsioonid peale roheliste, kelle hulka kuuluvad ka äärmuslikud vasakpoolsed.
Eesti Vasakpartei juht Sirje Kingsepp avaldas TV3 Seitsmestele uudistele arvamust, et europarlament ei tohiks pronksiööl aset leidnud vägivaldsete sündmuste tõttu Eestit toetada.

Nõmme rehviettevõtted viskavad vanad rehvid metsa
Täna ennelõunal kontrollisid Nõmme linnaosavalitsuse töötajad Nõmmel tegutsevaid rehviettevõtteid.
Kontrollreid võeti ette, kuna oli kahtlus, et rehvivahetusteenust pakkuvad firmad võivad viia utiliseerimistasust kõrvalehoidmiseks vanad autorehvid kõrvalistesse metsatukkadesse.
Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra sõnul oli reidi eesmärgiks välja selgitada, kuhu paigutavad Nõmmel tegutsevad ettevõtted vanarehvid.
"Kahjuks polnud kontrolli tulemused rõõmustavad. Mitmel kontrollitud firmal puudus näiteks isegi kohustuslik korraldatud olmejäätmete äraveo leping AS-ga Ragn-Sells. Samuti leidus firmasid, kellel polnud ette näidata dokumente, kuhu ja kuidas kasutatud rehvid nende juurest edasi liiguvad. Männikul asuva OÜ Westyres esindaja keeldus aga algul ametnikega kohtumast ning hiljem ei osanud ta rehvide käitlemise kohta üldse midagi öelda. Nõmme linnaosavalitsus uurib reidi käigus kogutud andmeid ning vajadusel tehakse jäätmeseaduse rikkujatele ettekirjutused või pöördutakse edasiseks menetlemiseks keskkonnainspektsiooni poole," lisas ta.

Marina Kaljurand: Euroopa üksmeelest ei piisa
Eesti suursaadik Venemaal Marina Kaljurand arvab, et kuigi Samara tippkohtumine toetas üksmeelselt Eestit, on ikkagi vaja ühtset EL strateegiat Venemaa suhtes.
"Tippkohtumine rõhutas terve Euroopa Liidu solidaarsust suhetes Venemaaga," ütles Kaljurand intervjuus BBC-le. Ta lisas, et ikkagi on vaja juba ammu arutatud EL ühtset lähenemist Venemaale.
Vene-Eesti suhete perspektiivide kohta märkis Kaljurand, et on vaja dialoogi, et me ei räägiks teineteisest, vaid teineteisega. Tema sõnul on vaja selleks kõigepealt kontakte kõigil tasemetel. Suursaadik rõhutas, et me oleme naabrid ja see pole normaalne, et 16 taasiseseisvunud aasta jooksul pole Eestil olnud ühtki ametlikku tipptasemel visiiti Venemaalt.
Samas kinnitas Kaljurand välisminister Urmas Paeti seisukohta, et 90% sõltub Venemaast, aga Eesti on alati dialoogiks avatud.

Presidendi kantseleis avati täna Lennart Meri portree
Täna avati vabariigi presidendi kantseleis president Lennart Meri portree, mille autoriks on perekond Meri soovil kunstnik Jüri Arrak.
President Toomas Hendrik Ilves ütles maali avades, et Arrak on portreel väga hästi tabanud president Meri riigimehelikku olemust.
"Mul on hea meel, et Lennart Meri on tagasi Kadriorus," lisas Ilves.
President Meri portree täiendab endiste riigipeade piltide kollektsiooni, kuhu kuuluvad juba Friedrich Karl Akeli, Konstantin Pätsi, Jaan Tõnissoni ja Jüri Uluotsa portreed.

Ilves annab Jaapani keisrile kõrge autasu
President Toomas Hendrik Ilves annab neljapäeval Eestisse saabuvale Jaapani keiser Akihitole Maarjamaa Risti keti.
Keiser Akihito kohtub neljapäeval Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvesega, seejärel annavad president ning proua Evelin Ilves Jaapani keisri ja keisrinna auks ametliku lõunasöögi.
Pärastlõunal külastavad Jaapani keisripaar ja Eesti presidendipaar Tallinna lauluväljakul toimuvat vabaõhukontserti "Rõõm laulust". Õhtul tervitavad keiser ja keisrinna Tallinna raekojas Jaapani-Eesti suhete edendajaid.
Rahval palutakse koguneda lauluväljakul toimuvale kontserdile ajavahemikus 13.00-15.00. Samuti on võimalik Jaapani keisripaari näha õhtul kell 18.30 Raekoja platsil.
Jaapani keisripaar lahkub Eestist reedel, 25. mail.

TÜ rektori kandidaatidele saab esitada küsimusi
Neljapäeval kell 16 toimub Tartu ülikooli aulas ülikooli rektori kandidaatide valimisdebatt, kus väitlevad ja vastavad küsimustele TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalm, Eesti Maaülikooli rektor professor Alar Karis ja TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.
Rektori kandidaatidele saab küsimusi esitada e-posti aadressil: akad_sekr@ut.ee. Debatti saab jälgida ka veebi vahendusel.
Väitlust juhib professor Vello Pettai.
Kandidaatide valimisprogrammidega saab tutvuda TÜ rektori valimiste kodulehel.
Ülikooli rektor valitakse 31. mail algusega kell 12 ülikooli aulas. Rektori valib 298-liikmeline valimiskogu, kuhu kuuluvad kõik ülikooli nõukogu liikmed, kõikide teaduskondade nõukogude liikmed ja kõik ülikooli korralised professorid. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 150 valimiskogu liiget.

Lätlased ja leedulased üritasid Eestisse 8 kilogrammi ülipuhast kokaiini vedada
Maksu - ja tolliameti uurimisosakonna töötajad pidasid aprilli lõpust kuni mai alguseni kinni rahvusvaheliselt tegutsenud kuritegeliku grupi, kellelt võeti ära rohkem kui 7,8 kg kokaiini.
Ajavahemikul 28. aprill kuni 3. mai pidasid maksu- ja tolliameti uurimisosakonna narkotalituse ametnikud koostöös DEA (Ameerika Ühendriikide narkovastase võitluse agentuur) ja Läti õiguskaitseorganitega (politsei, toll) pikaajalise jälitustöö tulemusena kinni kaheksast isikust koosneva kuritegeliku grupi, kelle tegevuseks oli rahvusvahelisel tasandil narkootiliste ainete salakaubavedu, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja.
Kinnipidamisel võeti isikutelt ära 7,8 kg ülipuhast kokaiini, mille väärtuseks oleks olnud üle 23,4 miljoni krooni.
Riigiprokurör Helga Aadamsoo sõnul toimetati narkootiline aine Eestisse meie territoriaalvetes viibinud välisriigi lipu all sõitnud kaubalaevalt väikse paadiga Eesti randa ja seda asuti edasi toimetama.

Stalnuhhin: ma armastan Öist Vahtkonda
Endine riigikogu liige ja praegune Narva linnavolikogu esimees keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin ütles Regnumi ja Ehho Moskvõ Peterburis korraldatud Online intervjuus, et armastab hingepõhjas Öist Vahtkonda.
Samas arvab ta, et Öise Vahkonna tegevuses oli palju läbimõtlematut.
"Öine Vahtkond oli meile, Eesti elanikele, vajalik. Nad väljendasid elanikkonna arvamust. Milliseks nad tulevikus muutuvad, pole teada," märkis Stalnuhhin.
"Võib öelda, et Öine Vahtkond näitas, milliseid meetmeid tuleb rakendada ning milliseid mitte," lisa ta.

Tänane Tallinna-Milano lend lükkub streigi tõttu 10 tundi edasi
Seoses Itaalia lennujuhtide streigiga lükkub edasi tänane Estonian Airi reis OV 233 kell 13.15 Tallinna-Milano liinil.
Planeeritud väljalend Tallinna lennujaamast toimub kell 23.30 ning saabumine Milano Malpensa lennujaama kell 01.25 kohaliku aja järgi, teatas Estonain Air.
Estonian Airi lend OV 234 Milanost Tallinnasse toimub kell 2 kohaliku aja järgi. Saabumine Tallinna lennujaama kell 5.55.
Estonian Airi kõnekeskus võtab ühendust kõigi lennule registreeritud reisijatega nii Tallinnas kui ka Milanos.
Tallinna lennujaama chek-in avatakse piletite registreerimiseks 2 tundi enne reisi tavapärasel ajal kõigile reisijatele, keda kõnekeskus pole saanud informeerida. Check-in Tallinn-Milano lennule taasavatakse hilja õhtul kaks tundi enne lendu, so kl 21 ja piletite registreerimine lõpeb kell 22: 55 (so 35 min. enne uut väljalennuaega).

Lugeja kirjutab: aastakümneteks kortermaja välimuse rikkunud elanik saab vaid kuni 6000 krooni trahvi
Looduskaitsekuu esimesel päeval korraldas ühe korteriühistu elanik naabritele halva üllatuse: köndistas ühistuga nõu pidamata kõik majaesised puud. Saega omavolitsenud elanik saab küll väikese trahvi, kuid puid ei päästa enam miski.
Keila valla Lehola küla ühe maja elanikke tabas 13. mail šokk - nende kortermaja ees olnud puuderida oli ootamatult maha võetud.
Isegi mitte maha võetud, ei - neli suurt saart olid köndistatud. Nii, nagu haljastuskunsti õndsal nõukogude ajal harrastati: tüvi jääb nagu post püsti, oksad kõik maha. Enne oma kurba tulbastamissaatust kasvasid neli saart mururibal kolmekordse kahe trepikojaga paneelmaja ees ning olid ainsaks iluks ja haljastuseks maja ja tänava vahel.
Emadepäeva hommikul märkas üks majaelanik, et naabertrepikoja ette on tõstuk siginenud. Tõstuk siis tõstuk - ju on vaja. Mõne aja pärast märkas elanik aga ehmatusega, et, jumal hoidku, majaesise saare võra on maha võetud.

Läti tugevdas kõrgele ametnikule tehtud atendaadikatse tõttu piirikontrolli
Läti piirivalve kinnitusel oli piirikontrolli tõhustamine tingitud Läti maksu- ja tolliameti uurimisteenistuse juhil Vladimirs Vaskevicsi suhtes toimepandud atendaadikatsest.
Läti piirivalve saatis täna kirja Eesti piirivalve peadirektorile Roland Peetsile, milles teatas Läti piiridel tugevdatud piirikontrolli sisseseadmisest, vahendas Eesti piirivalveamet.
Tugevdatud piirikontroll Läti piiril hakkas kehtima alates esmaspäevast, 21. maist ning kestab kuni 26. maini.
Piirivalveameti pressiesindaja piirikonktrolli tugevdamist kommenteerida ei soovinud öeldes, et tegemist on teise riigi siseteemaga.
Läti piirivalve teatas, et seoses tugevdatud piirikontrolliga võivad pikeneda autode ootejärjekorrad ning piiriületus võib tavapärasest kauem aega võtta.
Eesti piirivalve palub Lätisse reisijatel piiri ületamisel varuda tavapärasest rohkem aega, mõistmist ja kannatust.

Uurimistulemus: Janek Lauri pere tragöödia põhjustas hasartmängurlus
Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas Janek Lauri surma tõttu Tallinnas jaanuari alguses toimunud kahe lapse ja nende ema elu nõudnud kolmikmõrva uurimise.
Põhja ringkonnaprokurör Elle-Mai Vellingu loal lõpetati kolmikmõrva kriminaaluurimine 26. aprillil. Kriminaalmenetlus alustati 12. jaanuaril kui kell 15: 13 leiti Tallinnas Vilde teel asuvast korterist kahe lapse ning ühe naise vägivallatunnustega surnukehad, teatas prokuratuuri pressiesindaja.
Kriminaalmenetluse raames tuvastati, et 11. jaanuaril ajavahemikul kell 11-16 kägistas Janek Lauri surnuks oma tütred ning oma abikaasa. Janek Lauri tappis end ise samal päeval Harjumaal Keila vallas Leetse külas poomise läbi.
Prokuratuuri teatel saab kriminaalasja käigus kogutud informatsiooni põhjal järeldada, et Janek Lauri oli aktiivne hasartmängur.

Elioni internetiühendus töötab taas
Täna kell 10.05-10.50 oli häritud Elioni ADSL-võrguühendus, tegemist oli keskseadme rikkega Tallinnas.
Elioni teatel olid rikke tõttu häiritud osad internetiühendused Tallinna Kesklinna, Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosades, Järvamaal, Raplamaal Hageris, Põlvamaal Hurmi ja Varbuse külades.
Kokku puudutas internetiühenduse katkestus 7500 kasutajat.

Altari värvimise saaga jõudis lõpule
Prokurör Aarne Pruus taotles menetluse lõpetamist Kristiina Jõgi ja Toivo Averini suhtes, kellele oli esitatud süüdistus Vigala kiriku ajaloolise altari ja kantsli ebaseaduslikus ülevärvimises.
Esmaspäeval astusid kohtu ette Vigala kirikuõpetaja Kristiina Jõgi ja koguduse liige Toivo Averin, kes süüdistuse kohaselt rikkusid kultuurimälestiste autentsust, ajaloolist ja kultuurilist väärtust ning põhjustasid 2,5 miljoni krooni suuruse kahju, kirjutab Nädaline.
Prokurör Aarne Pruus esitas taotluse menetlus lõpetada põhjendusega, et süü ei ole suur ja puudub avalik huvi. Samuti hindas prokurör, et süüdistatavate eesmärk ei olnud kunstiväärtusi kahjustada, vaid nad tegutsesid heas usus, et teevad asja paremaks.
13. aprillil oli EELK ja Muinsuskaitseameti vahel kohtumine, mille tulemusel loobus Muinsuskaitseamet tsiviilhagist.
Kristiina Jõgi ja Toivo Averin nõustusid kohtuistungil maksma kumbki 5000 krooni sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides konsistooriumi kontole "Saaga". Sellel arvel oleva rahaga finantseeritakse kirikuraamatute restaureerimist ja süstematiseerimist.

Elioni internetiühendus on häiritud
Jaama tehnilise rikke tõttu on täna häiritud osa Elioni internetiühendustest.
Elioni teatel on täna kell 10.20 alanud häirete põhjused ja rikete ulatus selgitamisel.
Elion tegeleb rikete kõrvaldamisega ja vabandab ebameeldivuste pärast.

Kilpkonn talvitus Hiiumaa kraavis
Möödunud suvel Hiiumaal kaduma läinud kilpkonn talvitus kraavis.
Emmaste valla Ranna küla mees Andrus Kärm, kes ise elab Harjumaal, tõi möödunud kevadel oma kilpkonnad isakoju. Kaks kilpkonna harjusid uue elukohaga ja roomasid õues ringi. Suve teisel poolel märgati äkki, et emane kilpkonn on kadunud, kirjutab Hiiu leht.
Pühapäeval leidis kilpkonna sama küla mees kodu lähedalt põldude vahelisest suurest kraavist.
Kilpkonn, kes pole just põhjamaa loom, elas kraavis talve üle. Nagu kohapeal võis näha, oli loomake endale koopa kaevanud, kus ta siis talvituski.

Digiretsept vahetab paberretsepti välja
1. jaanuarist 2009. aastal hakkab üle Eesti kehtima digiretsept.
Sotsiaalministeeriumi teatel sõlmisid ministeerium ja MicroLink Eesti lepingu e-retsepti IT-lahenduse väljatöötamiseks.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on projekti eesmärgiks vahetada praegune paberretsept digitaalse retsepti vastu.
"Inimesed ei pea paberretsepti enam kaasas kandma, vaid võivad minna ükskõik millisesse apteeki ning ravim väljastatakse. Digiretsept välistab retsepti kadumise või selle, et apteeker ei suuda arsti käekirja lugeda ja patsient peab minema uue retsepti järele. Kui patsient vajab korduvretsepti, siis teatud juhtudel piisab telefonikõnest ning enam ei pea perearsti juurde minema," lisas minister.
E-tervise juhi Kaja Kuivjõe sõnul teeb digiretsept ka arstide elu kergemaks. "Praegu tuleb ette olukordi, kus arst kirjutab patsiendile kogemata vale soodustuse ja peab selle vahe hiljem ise hüvitama. Edaspidi tekib arstil võimalus iga inimese soodustust arvutist retsepti väljastamisel kontrollida ja sellised eksimused kaovad," ütles Kuivjõgi.

Uuring: piraattarkvara osakaal Eestis on 52 protsenti
Rahvusvahelise uuringufirma IDC avaldatud ülemaailmse tarkvarapiraatluse uuringu andmetel oli Eestis ebaseadusliku tarkvara osakaal 2006. aastal 52 protsenti.
Hoolimata aastaga kaks protsenti langenud piraatluse tasemest jäi Eestil maksude ja ettevõtlustulu näol saamata hinnanguliselt 184 miljonit krooni, teatas BSA (Business Software Alliance)  Eesti esindaja.
Riigikogu majanduskomisjoni liikme Hannes Astoki sõnul ei ole uuringu tulemused Eesti majandusele rõõmustavad, sest kõrge piraatluse tase pidurdab meie majanduskasvu ning muutumist teadmistele ja tehnoloogiale põhinevaks riigiks.
"Kui tahame muutuda innovaatiliseks majanduseks ning saada Eestis enam tulu ajudega tehtud töölt, siis peame jäägitult austama vaimset omandit ja järjekindlalt kaitsma autoriõigusi nii tööl kui kodus," ütles Astok.

Mees tahtis vanglasse tagasi
Turvatöötajad pidasid esmaspäeva õhtul Tallinnas kinni mehe, kes soovist trellide taha pääseda lõhkus ühe poe aknad ja sularahaautomaadi.
21. mai õhtul kella 23 paiku registreeris Falcki juhtimiskeskus sissetungihäire ühest Männikul asuvast kauplusest. Veidi hiljem saabus sissetungisignaal sama poe juures asuvast sularahaautomaadist, teatas turvafirma pressiesindaja.
Sündmuskohale jõudnud patrullekipaaž leidis kaupluse juurest mehe, kes patrullauto saabumist märgates keeras ennast näoga vastu seina ja pani käed selja taha risti. Turvatöötajad pidasid mehe kinni ja andsid üle politseile.
Kinnipeetud 29-aastane Aleksandr selgitas, et tal puudub elukoht ning ta lõhkus kolm aknaklaasi ja sularahaautomaadi monitori selleks, et vanglasse pääseda. Poodi mees ei sisenenud.
Aleksandr on seaduserikkumistel vahele jäänud ka varem. Tänavu jaanuaris varastas mees ühest Tallinna supermarketist 176 krooni väärtuses kaupa. 2005. aasta detsembris aga andsid turvatöötajad Aleksandri politseile poevarguste eest üle kolmel korral.

Kahe päeva jooksul sai roolijoodikute süü läbi Harjumaal viga 7 inimest
Pühapäeval, 20. mail põhjustasid roolijoodikud Harjumaal kolm rasket liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest. Esmaspäeval, 21 mail sai joobes juhi põhjustatud õnnetuses viga kolm inimest.
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänaku sõnul on joobes juhid ohtlikud kõigile liiklejaile. "Roolijoodikute põhjustatud õnnetused näitavad selgesti, et joobes juht ei ole võimeline oma sõidukit teel hoidma," ütles Tänak.
"Roolijoodikute põhjustatud õnnetustes on osaliselt süüdi ka inimesed, kes näevad joobes juhti autoroolis, kuid midagi ette ei võta," sõnas komissar. "Alati on parem, kui joobes inimest rooli ei lasta - nii ei teki ohtu liikluses ning pole ka vajadust kedagi karistada. Juhul kui ei õnnestu joobes inimest takistada, tuleks aga kindlasti teatada politseile."
Reedest esmaspäevani tabasid Põhja prefektuuri politseinikud Tallinnas ja Harjumaal kokku 59 joobes juhti ja 206 kiiruseületajat. Joobes juhtimise eest ootab rikkujaid karistus kuni 18 000 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kuni üheksaks kuuks.

KMA: uus biomeetriline pass on võltsimiskindel
Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) peadirektori Mari Pedaku sõnul on Eesti uued biomeetrilised passid võltsimiskindlad.
"Meie, kui me hakkasime passi rajama, otsustasime minna täis panga peale ja Eesti passide puhul on ka selline lahendus sinna sisse pandud, et see kiip ja need andmed on ühes - sealt keegi teine neid kopeerida ja kasutada ei saa. Vähemalt praegusel teadaoleval teadulikul tasemel on Eesti pass võltsimiskindel," ütles Pedak ETV hommikuprogrammis Terevisioon kommenteerides levivaid kuuldusi sellest, et kiibiga biomeetrilisi passe on võimalik kopeerida.
Järgmise arenguna, mis passe puudutab, nimetas Pedak Euroopa Liidu kokkulepet, et 28. juuniks 2009 lisatakse dokumenti ka sõrmejäljed, vahendab ETV24.

Sõjahaudade otsijad leidsid laskemoonalao
Viimase kuu suured lõhkekehaleiud said koguka täienduse Saaremaal Sõrves, kust demineerijad kaevasid välja üle 200 plahvatusohtliku mürsu, järjekordse suure koguse lõhkekehade leiust teatasid päästeametile Eesti Sõjalisajaloolise Ühenduse Vironia sõjahaudade otsijad.
Väljakutsele reageerinud demineerimiskeskuse Lääne-Eesti pommigrupi töötajad leidsid Torgu valla Lõupõllu külast 196 76-millimeetrist mürsku ja ühe reaktiivtankitõrjegranaadi Panczerchrek, kirjutab Meie Maa.
"Kaheksa mürsku ja granaat olid väga halvas seisus ja ohutusnõuetest tulenevalt tuli need hävitada kohapeal," lausus päästeameti pressiesindaja Rain Porss.
Vironia liikmed rääkisid demineerijatele veel ühest naabruses olevast kohast, kus nad olid näinud lahingumoonataolisi esemeid. Sealt leidsid demineerijad veel 23 76-millimeetrist mürsku.

Tartu Kutseõppekeskuse õppurid tööturul hinnas
Tartu Kutsehariduskeskuses peetakse avatud uste päevi, kus õppurid näitavad oma oskusi kutsemeisterlikkuse võistlusel.
Uudistajate ja ettevõtjate huvi tõendab, et kutseõpe muutub järjest nõutumaks ja vajalikumaks, vahendab ETV24.

Natsismikahtlus tõi kolmele soomlasele sissesõidukeelu
Endine siseminister Kalle Laanet kehtestas veebruaris kümneaastase sissesõidukeelu kolmele Soome kodanikule, keda kahtlustatakse seotuses äärmusparempoolsete liikumistega. Soomlased ise eitavad seost natsismiga.
Siseminister Laaneti 20. veebruari käskkirjaga arvati kümneks aastaks piiriületuse "musta nimekirja" ühes Soome advokaadibüroos töötav endine politseinik Heikki Pihlajamäki, Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud Pasi Suikki ning Tallinnas kaht korterit omav ärimees Harri Vertanen, kirjutab tänane Postimees.
Käskkirja järgi on need mehed seotud ekstremistlike ja rassistlike liikumistega Soomes ning on korraldanud Eestis paremäärmuslaste üritusi, mistõttu on alust arvata, et nad võivad ohustada riigi julgeolekut, avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust ja inimeste tervist.
Isikutele lähedalseisva mehe sõnul seob sissesõidukeelu saanuid ajalooselts MTÜ Uus Euroopa, mis tavatseb korraldada Adolf Hitleri sünnipäeval 20. aprillil vastava sümboolikaga stiilipidusid. "See on puhtalt kitsama ringi sisene meelelahutuslik ettevõtmine, mitte mingi äärmuspoliitika ajamine," selgitas ta.

Politsei tabab järjest salapiiritust pungil täis autosid
Paari nädala jooksul on politsei Ida-Virumaal juhukontrolli käigus leidnud kolmest sõiduautost ligi 1500 liitrit salapiiritust, ent ei julge seda otseselt seostada salaviinaäri elavnemisega.
Esimene piirituselast tabati 29. aprillil, päev pärast seda, kui üle riigi oli välja kuulutatud nn kuiv seadus ning alkoholimüük poodides peatatud. Politsei pidas siis Toila vallas Tallinna-Narva maanteel rutiinse kontrolli käigus kinni väikebussi, milles oli 26 kolmekümneliitrilist kanistrit, mis sisaldasid kokku 780 liitrit salapiiritust.
Täpselt samas kohas jäi 15. mail politsei lõksu sõiduauto, milles loksus 220 liitrit piiritust, lisaks leiti autost 480 pakki salasigarette Priima, kirjutab Põhjarannik.
Vaid kaks päeva hiljem, sel neljapäeval jäi Jõhvis Narva maanteel vahele väikekaubik, millest leiti 11 kanistrit, mis sisaldasid 450 liitrit piiritust.

Politseijuht saabus Lääne prefektuuri helikopteril
Eesti politseipeadirektor Raivo Aeg lendas eile helikopteriga läbi Lääne politseiprefektuuri ja kohtus Pärnu, Haapsalu, Kuressaare ning Kärdla politseijaoskonna töötajatega.
"Politseipeadirektori ajagraafik on nii kiire, et vastasel juhul poleks ta suutnud ühe päevaga Lääne politseiprefektuuri läbi sõita," ütles Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja Kaja Kukk.
Pressiesindaja sõnade järgi oli visiidi eesmärk tänada eelkõige neid, kes seisid aprilli lõpus ja mai alguses Tallinnas avaliku korra kaitsel, kirjutab Pärnu Postimees.

Tartumaal vohab röövpüük
Eelmisel nädalal viidi Tartumaa keskkonnainspektsioonist prügimäele viis tonni nakkevõrke, et teha ruumi sadadele ja sadadele pealekuhjuvatele võrkudele.
Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna Mustvee talituse juhtivinspektor Ivar Veideri läinudteisipäevasel reidil Peipsi külje all asuvale Lahepera järvele jäi vahele kolm võrke vette pannud tegelast, kirjutab Tartu Postimees.
Ometi on keskkonnainspektsioonil raske tõestada, et need kolm, kes hämaruses võrke panid, on needsamad kolm, kes hiljem kaldal väitsid, et nemad pole järvel käinudki.
Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna vaneminspektori Jaak Neeruti sõnul ei tohtinud varem eraisikutel üldse nakkevõrke olla, nüüd on Tartus hulganisti kohti, kust neid saab osta.
Hiina nakkevõrgud on siiski kõige hullem probleem. Neeruti sõnul õnnestub trahviprotokoll vormistada väga väikesele osale võrguomanikest. "2005. aastal läks Tartust hävitamisele 525 võrku, mullu 505 võrku," lausus ta.

TTÜ Kuressaare kolledžis lõpetas esimene lend väikeettevõtjaid
Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledžis kaitses edukalt oma lõputööd kuus väikeettevõtluse eriala üliõpilast. Tegemist on esimeste lõpetajatega, kes 2004. aasta sügisel kolledžis ettevõtlusõpinguid alustasid.
Kolledži ettevõtlusõppele hinnangu saamiseks järgnes lõputööde kaitsmisele vestlusring lõpetajate ja ettevõtjatega. Kohapealse õppimisvõimaluse vajalikkuses ei kahelnud keegi, eriti oluline on see neile, kes õpivad töö ja pere kõrvalt, kirjutab Meie Maa.

Pronksist Jannsen saab koha Pärnu Postimehe ees
Jannseni kuju - keskealine kübara ja kepiga elegantne mees, kes hoiab käes ajalehte.
Järgmisel nädalal püstitatakse Pärnu Postimehe ette selle kunagise asutaja Johann Voldemar Jannseni ausammas.
Kuna kuju tellija Pärnu Postimehe üks tingimus oli kuju portreeline äratuntavus ja seisev formaat, on ausammas selle looja skulptor Mati Karmini sõnul suhteliselt realistlik. "Ühest küljest oleks Jannsen võinud ju ka tugitoolis istuda, teisalt suhtestub seisev figuur ümbritseva keskkonna ja inimestega paremini ning mõjub hoopis atraktiivsemalt," arvas kujur.
Karmin kujutab Jannseni keskealise elegantse meesterahvana, kes hoiab vasakus käes ajalehte, millel on äratuntav Postimehe esimese päise embleem ja parema, kübarat hoidva käega toetub jalutuskepile. "Ajalehe lugemine on just Jannsenile sobiv žest ja tol ajal kandis iga viisakas inimene kübarat," naeris Karmin motiivide valikut.

Rahvusvähemused võtsid vastu viis resolutsiooni
Kurjategija rahvuse rõhutamine on vastuolus vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooniga.
Pühapäeval lõppenud Euroopa vähemusrahvuste tähtsaim suursündmus - Euroopa vähemusrahvuste föderaalliidu 52. kongress, millel osales 120 delegaati 23 riigist -, võttis vastu viis resolutsiooni, mis kõik puudutavad rahvuse alusel diskrimineerimist Euroopa riikides.
Esimese resolutsiooni esitas arutamiseks Saksamaa sintide ja romade (mustlaste) liit, kes on viimasel ajal fikseerinud üle 500 juhu, mil politsei või kohalike omavalitsuste teadetes on mainitud kurjategija rahvust. Resolutsioonis mainitakse, et kurjategija rahvuse rõhutamine ja vastava statistika pidamine on vastuolus Euroopa vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooniga.
Teises resolutsioonis märgitakse, et Venemaal Põhja-Kaukaasias elav karatšai rahvas, kes omal ajal langes küüditamise ohvriks, pole ikka veel saanud autonoomiat, samuti pole viimasel kahekümnel aastal välja antud ühtegi nende emakeele ja kirjanduse õpikut.

Uuel juhil on ees uued väljakutsed
Uuel rahvusringhäälingujuhil on ees mitu tähelepanuväärset ülesannet.
Tänu pronksiööle on tähtsaimaks tõusnud ETV teise, venekeelse programmi ellukutsumine ja ülesehitamine. Kui palju see maksab? Ainar Ruussaar paneb asja lihtsalt paika: käivitamine 60 miljonit ja ülalpidamine 130 miljonit krooni aastas. Selline summa on lisatud ka tänavusele ETV eelarvele järgmiseks aastaks - kokku siis ligi 400 miljonit krooni. Eks ole näha, kas ja kellele koalitsioon nõustub selle raha andma.
Eesti Raadio eelarve on sel aastal 120 ja ETV-l 283 miljonit krooni. Samas rõhuvad nii Jõesaar kui ka Valner programmi sisule - kellele oleks vaja programmi, mida keegi ei vaata? Võistelda Venemaa meelelahutusega on muidugi praktiliselt võimatu.

Rahvusringhääling vaevleb tugevates sünnivaludes
Sel nädalal peavad ringhäälingunõukogu liikmed valima rahvusringhäälingule uue juhi või vastasel juhul hangub 1. juunist Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio töö.
Piltlikult öeldes ei saa need firmad enam maksta arveid ja palka, osta kohvi ja pirukaid. 1. juunil lõpetavad Eesti Raadio ja Eesti Televisioon vastavalt seadusele tegevuse ja kui ei ole inimest, kel on volitused anda uues ühendatud rahvusringhäälingus dokumentidele allkirju, ootab ees kaos. Just selline vastutus seisab praeguse nõukogu ees, kes näitas juba suutmatust valida nõukogule esimeest, minnes hääletusotsusega lõhki. Investeerimispankur Rain Tamm sai neli häält ja Tele 2 kommertsdirektor Andres Jõesaar samuti neli.
Poliitiline kokkulepe - Rain Tamm nõukogu esimeheks ja Margus Allikmaa uue ringhäälingu juhatuse esimeheks - vähemalt esimeses etapis vett ei pidanud. Mustaks lambaks osutus loomulikult opositsioon, aga ka Andres Jõesaar, kes otsustas esmalt kandideerida nõukogu ja hiljem juba ka ühinenud TV-raadio etteotsa. Ehkki nõukogu esimehe valimised olid salajased, ei ole mõtet varjata, kes kelle poolt hääletas - toetusjoon jooksis mööda koalitsiooni ja opositsiooni piiri.

Kuidas inspektor Kapp Võrtsjärvel röövleid jahtis
Juba pea 30 aastat Võrtsjärvel röövpüüdjate ja teiste seaduserikkujatega sõdinud vaneminspektoril Guido Kapil on mais alanud aasta kibedaim tööperiood.
Varahommikul kella poole viie paiku koos kuulsa keskkonnakaitseinspektori Guido Kapi ning abilise Hargu Halleriga Kivilõppest kiirkaatril Võrtsjärve peale kihutades suundume kohe järve lõunaotsa poole.
Mitmekümneaastase töökogemuse põhjal teab Kapp täpselt, et just seal on praegusel ajal kõige kalarohkemad veed, mis meelitavad karmile keelule vaatamata ligi võrkudega püüdjaid.
"Järvel tohib praegu vaid mõrdadega püüda," tähendab Kapp, kui kaatrirooli keerab ning terase pilguga koidupunas sillerdavat vetevälja ja roostunud kaldaserva puurib.
Varsti märkab Kapp silmapiiril üht paati liikumas ja - nagu kõiki teisi kohalikke kalureid - tunneb ta juba kaugelt ära, kellega tegu.

Uus seaduseelnõu tõhustab arstlike komisjonide tööd
Paljudes piirkondlikes ja maakonnahaiglates on eriarstid põhitööga väga hõivatud.
Kaitseministeerium on e-õiguse keskkonda kooskõlastamiseks üles pannud eelnõu, mis muudab kutsealuste tervist kontrollivate arstlike komisjonide töö senisest tõhusamaks.
Eelnõu järgi luuakse kõigi 14 arstliku komisjoni juurde ka asendusliikme koht, kellel on tavaliikmetega sarnased õigused ja kohustused. "Senine praktika kinnitab, et tegelik vajadus on kaasata asendusarste, tagamaks arstlike komisjonide töö järjepidevust. Seni on kaasatud täiendavalt kümme arsti," seisab eelnõu seletuskirjas.
Seletuskirjas öeldakse, et paljudes piirkondlikes ja maakonnahaiglates on eriarstid põhitööga väga hõivatud ning ligi pool aastat varem kokkulepitud komisjoni toimumise päeval võib tekkida olukord, et arst ei saa komisjoni töös osaleda ja asendusarst puudub.

Karussellipõleng võis alguse saada vigasest voolikudetailist
Karusselli süütamise kinnituseks ei ole uurijad seni leidnud ühtki tõendit.
Ehkki ei tehnilise järelevalve inspektsioon ega ka prokuratuur seda ei kinnita, väidab Tivoli Tuuri juht Lauri Viikna, et inspektorid tuvastasid Rakveres karusselli põlengu tekitanud seadme.
"Nad võtsid kaasa selle lukusti, mis ühendab omavahel kahte hüdrovoolikut, ja kiirekspertiisi järgi võis asi olla selles," ütles Viikna ja lisas, et lukusti oli lihtsalt üles öelnud. Küsimusele, kas lukusti võis puruneda, kuna oli liiga vana, vastas Viikna kindlalt eitavalt. "Kutsutakse ju igasugustest firmadest tagasi näiteks autosid, millel on defektid. Karussell töötas terve päeva ja öelge üks masin, mis ei läheks katki," lausus Viikna.
Puudused korralduses

Saabuv elektriaktsiis ei too lõpptarbija jaoks hinnatõusu
Plaanitud elektrienergia hinna tõstmise eesmärk
Rahandusminister Ivari Padari euroga liitumist ettevalmistavast aktsiisitõusuplaanist näib sinna algselt sisse kirjutatud suur elektrihinna kasv poliitikute vaidlustes kaduvat ning kompromissid teevad võitjaks tarbija.
Esialgse plaani kohaselt soovis rahandusministeerium kehtestada järgmisest aastast elektri kilovatt-tunnile euroliidu nõudmistele viidates 5,9 -sendise aktsiisi. Sellega oleks riik teeninud hinnanguliselt 300 miljonit lisakrooni, millega toetada ambitsioonika ülejäägiga plaanitud eelarvekavasid.
Kõige rohkem on rahandusministri kava vastu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mis leiab, et elektrienergiale aktsiise kehtestades tuleks vastavalt vähendada energiatootjatele kehtivaid süsinikdioksiidi saastetasusid.

Keeleeksami sooritavad vaid pooled
Haridusministeerium hakkab uurima eksamisooritajate nõrga keeleoskuse põhjuseid.
Eesti keele algtaseme eksami üha langev sooritusprotsent on esile kutsunud vajaduse hakata läbikukkumise põhjusi sügavamalt uurima.
Eelmisel aastal sooritas riigikeele algtaseme eksami napilt üle poole üritajatest ning keskmine tulemus oli vaid mõni punkt üle vajaliku 60 punkti piiri sajast võimalikust.
Neljal kuul oli sooritusprotsent isegi alla poole, näiteks märtsis 45 protsenti. Mis on taseme languse põhjuseks, ei oska ei riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus ega haridusministeerium öelda, kuna eksamitulemusi pole aastaid uuritud.
Haridusministeeriumi keeleosakonna nõuniku Maie Solli sõnul ei ole nii madal sooritus-
protsent - eelmisel aastal vaid 54 protsenti - normaalne. "Kui eksamid nii suures osas ebaõnnestuvad, siis see on prügikasti visatud raha," märkis Soll. Tema sõnul plaanib haridusministeerium eraldi uurida ebaõnnestumise põhjusi ja korraldada eksaminandide hulgas küsitlused.

Venemaa käivitab programmi keskmise eluea tõstmiseks
Aastaks 2025 peab Venemaal keskmine eluiga olema 70 aastat - selle saavutamiseks asuti Venemaal välja töötama uut rahvastikupoliitika kontseptsiooni.
Aastaks 2025 peab rahvastiku arv mitte ainult olema lõpetanud kahanemise, vaid uuesti mõne miljoni võrra suurenema - kuni 145 miljoni inimeseni, teatas ITAR-TASSile Venemaa esimene asepeaminister Dmitri Medvedjev, kes juhib homme algavat rahvuslikult tähtsate projektide elluviimise nõukogu kokkusaamist.
Medvedjevi sõnul peab projekti esimeses faasis rahvastiku loomulik kadu lähima kolme-nelja aasta jooksul vähenema ja alates 2011 aastast hakkab iive juba tõusma.
Stabiliseerumine peab toimuma aastaks 2015 ja rahvastiku arv ei tohiks siis olla alla 140 miljoni. Järgnevail aastail kasvab iive veelgi ja aastaks 2025 peab Venemaa rahvaarv olema juba 145 miljonit inimest.

Tai moslemisissid kinnitasid pommi mahalastud budisti keha külge
Tai moslemiäärmuslased lasid täna Yala provintsis maha budistist mehe, panid ta keha põlema ning kinnitasid selle külge pommi, mis vigastas plahvatades nelja inimest.
Pomm oli peidetud hunnikusse surnukeha lähedal. Sündmuskohta uurima tulnud pommikomando liige, kaks politseinikku ja Austraalia ajakirjanik Philip Blenkinsop said plahvatuses viga, teatas Reuters.
Suures osas budistlikus Tais on moslemiäärmuslaste rünnakute tagajärjel viimase kolme aasta jooksul hukkunud enam kui 2100 inimest.

The Washington Post: küberründajad tulevad tugevamana tagasi
The Washington Post (WP) kirjutab Eestit ohustavatest küberrünnakutest ja hoiatab, et need, kes ründasid Eestit, tulevad tagasi, aga juba paremini ettevalmistatuna.
NATO ei mõista sellise rünnakutega midagi peale hakata sellest hoolimata, et Põhja-Atlandi leping näeb rünnakut ühe liikme vastu kui rünnakut terve alliansi vastu, kirjutab ajaleht.
WP hoiatab: kui te mõtlesite, et meie peamine probleem on terroristid, siis mõelge veel kord. Väljaande hinnangul erineb kübersõda terrorismist anonüümsuse poolest. See tähendab, et ründajad zombistavad võõraid arvuteid ning kasutavad neid rämpsposti ja viiruste levitamiseks.
Mõningad NATO eksperdid kalduvad arvama, et küberrünnakud Eesti vastu on Venemaa soov proovida alliansi valmisolekut kübersõjaks ja oma uute ning nõrgemate liikmete kaitsmiseks.

Bagdadis kärgatanud autopommiplahvatuses hukkus 25 inimest
Vähemalt 25 inimest sai surma ja kaks hoonet hävis täielikult täna hommikul Bagdadis toimunud autopommiplahvatuses.
Pomm kärgatas Amili linnaosas asuval turuplatsil, teatas Reuters.
Plahvatuse tagajärjel süttisid mitmed autod ja poed, keset tänavat tekkis suur pommikraater.
"Hukkus suur hulk süütuid inimesi, vaeseid inimesi, kes töötasid, et ellu jääda," ütles üks sündmuskohal viibinu Reutersile.

Rootsi avab Second Life'is maailma esimese virtuaalsaatkonna
Järgmisel nädalal avab Rootsi välisminister nii päris-kui virtuaalkujul Second Life'is kolmedimensioonilise Rootsi saatkonna.
Järgmisel nädalal avab Rootsi välisministeeriumi alla kuuluv Rootsi Instituut (RI) maailma esimese virtuaalse saatkonna: Second House of Sweden, kirjutab Dagens Industri.
Avamisel viibivad nii välisminister Carl Bildt kui Rootsi Instituudi juht Olle Wästberg. Mõlemad mehed on koguni samal ajal kahes eri kohas: virtualsaatkonna füüsilisel avamisel RI majas ja virtuaalavamisel Second Life'is.
Second Life'i Rootsi saatkond Second House of Sweden pakub lisaks saatkonnaks olemise muudki: näha saab kunstinäitusi ja uurida Rootsit puudutavat infot.
Järgmise nädala kolmapäeval avatav kolmedimensiooniline Second House of Sweden on täpne koopia Washingtoni Rootsi saatkonna hoonest, House of Swedenist.

YLE: Tallinna valuutavahetusfirmades on suured hinnakäärid
Valuutavahetuse hinnad varieeruvad Tallinna eri rahavahetuspunktides märkimisväärselt, erinevusi on nii kurssides kui teenustasudes.
Eesti tarbijakaitseameti sõnul on kõige kallim vahetuspunkt Monex, kus 50 euro eest saab vaid 575 krooni, kirjutab YLE Uutiset. Pankades ja enamuses eravahetuspunktides saab 50 euro eest umbes 800 krooni.
Osa pankadest võtab rahavahetuse eest teenustasu. Kui rahavahetaja ei ole panga klient, tuleb Hansapangas, Ühispangas ja Sampo Pangas vahetamise eest maksta 15 krooni.
Eraettevõtetest võtab teenustasu vaid Monex. Vahetatava raha summast olenevalt on teenustasu 50 - 99 krooni.
Eesti tarbijakaitseamet ja Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse Eesti kontor on YLE teatel Monexi vahetuskursside kohta saanud kaebusi nii eeslastelt kui turistidelt.
Tarbijakaitsjad soovitavad Tallinnasse reisijail võrrelda erinevate valuutavahetajate hindu ja selgitada, ehk on raha odavam vahetada oma kodumaal või näiteks laevas.

Vene ajaleht: pronkssõja võitjad on Eesti venelased
Vene ajaleht Komsomolskaja Pravda (KP) kirjutab, et pronkssõjast ei väljunud võitjana ei Venemaa ega Eesti, vaid Eestis elavad venelased.
Venemaa kaotas infosõja eelkõige seetõttu, et tehti ebaedukaid avaldus peaminister Andrus Ansipi valitsuse tagasiastumise kohta, ähvardati sisutute majanduslike sanktsioonidega ning korraldati Eesti saatkonna ees demonstratiivne blokaad.
"See kõik võimaldas juhtida maailma tähelepanu Venemaa sekkumisele suveräänse riigi siseasjadesse," vahendas KP poliitkonsultant Mihhail Omski sõnu.
Samas leitakse, et Eesti, kes "käitus nagu vanema venna selja taha varjanud vallatusi teinud noorem vend", ei võitnud sõjast mitte midagi. KP hinnangul kasutas Eesti juba tuntud ja kontrollitud strateegiat - "kõiges on süüdi Venemaa." Ajaleht väidab, te tegelikult kahjustas Eesti ennast ise väga palju - ühiskonnas on lõhe, rahvusvaheline maine on rikutud ning varem või hiljem kerkib küsimus, kuhu kadusid integratsioonile eraldatud miljonid eurod.

Inglismaa süüdistab eksspioon Litvinenko mõrvas Andrei Lugovoid
Suurbritannia tahab Aleksandr Litvinenko mõrva eest kohtusse anda Andrei Lugovoi, kuid on väga kaheldav, kas Venemaa ta inglastele välja annab.
Endine KGB ohvitser Andrei Lugovoi ise eitab igasugust seost mürgitusega, vahendab BBC.
Suurbritannia prokuratuuri esindav Sir Ken Macdonald teatas, et politsei on nüüdseks kogunud Andrei Lugovoi vastu piisavalt tõendeid, et mees kohtu alla anda.
Nüüd nõuab Suurbritannia Venemaalt Andrei Lugovoi väljaandmist, sest muidu teda ju Inglismaal kohtu alla anda ei saa.
BBC korrespondendi Gordon Corera sõnul on Moskva suhtumist teades raske uskuda, et Venemaa võiks Lugovoi brittidele välja anda.
Eksspioon ja Vladimir Putini kriitik Aleksandr Litvinenko suri möödunud aasta novembris radioaktiivse poloonium-210 mürgitusse.

Läti tolliameti kriminaalosakonna juhti püüti eile mõrvata
Läti tolliameti kriminaalosakonna juht Vladimirs Vaskevic sai eile autopommiplahvatuses tõsiselt vigastada: tema autosse oli paigaldatud pomm, mis lõhkes niipea, kui Vascevic süütevõtit keeras.
Vaskevici auto Subaru Impresa oli pargitud tema töökoha juurde ja esialgsetel andmetel plahvatas auto siis, kui Vaskevic süütevõtit keeras, vahendab LETA
Vaskevicit ei rünnatud eile mitte esimest korda: möödunud aastal oli ühel korral autopomm paigutatud tema töökoha juurde ja teisel korral tema kodu lähedale.
Vladimirs Vascevic nimetas eelmisel aastal rünnakuid esialgu oma tööst tulenevaks kättemaksuks, kuid muutis hiljem meelt ja arvas, et mõrvakatsete taga võib olla tema eksnaise äripartner.
Eksnaine Inara Vilkaste ja tolle äripartner Raimonds Stalbergs olid seotud ühe lörriläinud ja suurte rahadega mänginud äritehinguga. Stalbergs on praegu Inara Vilkastelt 3 miljoni euro väljapressimise eest vahi all.

Myspace kustutas portaalist 70 000 seksuaalkurjategija kontod
Internetikeskkond Myspace viskab USA prokuröride nõudel oma keskkonnast välja seksuaalkuritegudes süüdimõistetud, kes peidavad end portaalis alaealiste sekka ja otsivad sealt endale ohvreid.
Kaheksa osariigi prokurörid nõuavad, et Myspace annaks endale suhtluskeskkonda konto teinud sekskurjategijate nimed ja aadressid politseile üle ning muidugi ka kustutaks nende kontod, kirjutab Svenska Dagbladet.
Myspace keeldus prokuröride nõuet täitmast ja väitis, et selle täitmine oleks vastuolus Ameerika seadustega.
Prokurörid oma soovist ei taganenud ja teisel mail andis Myspace alla. Praeguseks on Myspace ära kustutanud umbes 70 000 süüdimõistetud seksuaalkurjategijatele kuuluvat kontot.
Myspace turvajuht Hemanshu Nigam selgitas, et suhtluskeskond küll kustutas sekskurjategjate kontod, kuid ei andnud nende andmeid politseile välja.

USA-s õnnestus vigasel väikelennukil hädamaandumine
USA-s Floridas Tampa lennuväljal õnnetus täna maanduda väikelennukil, millel ilmnesid õhus olles probleemid telikuga.
Cessna-tüüpi lennuk maandus turvaliselt, kuid vajus ratta purunemise tagajärjel poole maandumise peal ninale. Pardal olnud kahel inimesel ja ühel koeral õnnestus pääseda vigastusteta, teatas Reuters.

Grõzlov: Eestit ei toeta paljud Euroopa riigid
Vene riigiduuma spiiker ja Ühtse Venemaa partei juht Boriss Grõzlov arvab, et fašism ja natsism muutuvad Eesti riigipoliitikaks ning Eestit ei toetata paljudes Euroopa riikides.
"Teate, ma olin nende sündmuste ajal Saksamaal ja vestlesin kõikide juhtidega, kaasa arvatud liidukantsler Angela Merkeliga: nad kõik mõistsid Eesti seisukoha hukka, paljud Euroopa riigid ei toeta neid," ütles Grõzlov intervjuus Rossiiskaja Gazetale.
Samas ei tunnistanud ta, et Venemaa kaotas infosõja Eestile. "Ma arvan, et taolises olukorras termini "võitsime" või "kaotasime" rakendamine on asjakohatu - see pole mäng," märkis ta. Grõzlovi sõnul peitub oht selles, et Eesti riiklik poliitika tegeleb II Maailmasõja tulemuste ümbervaatamisega.

Vene suurpettur Sergei Mavrodi saab vabaks
Täna lõpeb Venemaa finantspüramiidi AS MMM-i asutaja Sergei Mavrodi 4,5 -aastane karistusaeg ja ta vabaneb eeluurimisvanglast.
Teadmata põhjustel on Mavrodi praegu eeluurimisvangla Matrosskaja Tišina kartseris ja eeldatavasti vabaneb ta päeva jooksul, teatas newsru.com.
Mavrodi advokaadi Olga Makarova sõnul ei saanud ta vangla juhilt vastust, miks tema kaitselaune kartserisse pandi.
Selle aasta 28. aprillil mõistis kohus Sergei Mavrodi kelmuse eest 4,5 aastaks vangi ja kohustas teda maksma oma petetud hoiustajatele 20 miljonit rubla (ligi 10 miljonit Eesti krooni). Mavrodi kohtuotsust oodates eeluurimisvanglas istutud aega arvestades lõppes tema karistusaeg täna.
Mavrodi tekitas aastatel 1993-1995 kahju 110 miljoni rubla (ligi 55 miljonit krooni). AS MMM tunnistati pankrotistunuks 1997. aastal.

Beirutis sai teises plahvatuses haavata kuus inimest
Eile õhtul Liibanoni pealinnas Beirutis toimunud teises plahvatuses sai vigastada vähemalt kuus inimest.
Terroriakt leidis aset Beiruti lääneosas sunniitidega asustatud Verduni piirkonnas, kirjutab RIA Novosti. Esimene suurem plahvatus, mis tappis ühe ning vigastas kümneid inimesi, toimus varem samal päeval Ida-Beirutis populaarse kaubamaja autoparklas.
Äärmuslik liikumine Fatah al-Islam, keda kahtlustatakse selle plahvatuste korraldamises, lükkas kõik süüdistused tagasi.
Liibanoni armee peab praegu lahingutegevust rühmituse Fatah al-Islam vastu palestiinlaste põgenikelaagris. Selle käigus on hukkunud ligi 60 inimest, sealhulgas 32 Liibanoni armee sõjaväelast.

Bulgaarlased andsid impotentsevõitu valitsusele kõrvakiilu
Europarlamendi valimised karistasid valitsust, kes pole suutnud võidelda maffiaga.
Ohtrad kontserdid, poliitikute üleskutsed ning miljonid erivärvilised õhupallid polnud piisavaks argumendiks tervelt kahele kolmandikule rahvale, et minna esimest korda oma eurosaadikuid valima. Need aga, kes välja tulid, andsid valitsuse senisele tegevusele õige karmi hinnangu.
Esialgsete tulemuste järgi jäi peaminister Sergei Staniševi Sotsialistlik Partei 21,41 protsendi häältega napilt alla äsja loodud parempoolsele ühendusele GERB, mis võttis Sofia linnapea Boiko Borissovi juhtimisel 21,69 protsenti. Tulemus oli valitsusele tublisti nõrgem kui need ligi kaks kolmandikku häältest, millega bulgaarlased õnnistasid teda viimastel üldvalimistel.
Mõlemad saavad tõenäoliselt siiski viis kohta Bulgaariale eraldatud 18-st - samuti kui valdavalt etnilisi türklasi esindav liikumine Õiguste ja Vabaduste Poole. Ülejäänud kohad jagavad omavahel paremäärmuslik ning end otseselt türklastele vastandav erakond Ataka ja ekskuningas Simeon Saxe-Coburgi liikumine.

Putini sõu tippkohtumistel eurooplastega
Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumiste lahutamatuks osaks on saanud Vladimir Putini tour de force pressikonverentsil, maailma meedia rambivalguses.
Vilunult paneb ta vestluskaaslastele sõnu suhu, pilkab neid varjamatult ja keerab aeg-ajalt lihtsalt ümber sõrme.
Osa Putini fenomenist on seletatav tema isiksuse ja KGB taustaga. Tal on kohati probleeme rollitajuga - võimule tulles lubas ta tšetšeene muu hulgas välikäimlates hävitada. Tajutav on instinktiivne soov panna ärritavaid ajakirjanikke paika. Putin võtab pressikonverentsidel küsimusi väga isiklikult ning vastab neile küsijat ainitise pilguga seirates, personaalselt.
Kui ajakirjanik Vene presidendile n-ö naha vahele pääseb, võib juhtuda huvitavaid asju. Mõni aasta tagasi Brüsselis kutsus Putin Tšetšeenia teema tõstatanud Le Monde'i ajakirjanikku Moskvasse, tutvumaks mitmekultuurilisusega arstide abil, "kes teid nii ümber lõikavad, et midagi enam tagasi ei kasva".

Našilane püüdis täna Tõnismäel pronkssõdurit valvata
Täna keskpäeval tuli pronkssõduri endisele kohale Tõnismäele auvalvet pidama üksik Naši komissar, kes sai vihmas seista pool tundi, enne kui politsei ta kinni võttis.
Täna kell 12 seisis pronkssõduri endisel kohal Naši liikumise komissar Andrei Kalugin, kelle riietusel polnud ei mingi sõja ega ka rahvuse sümboleid, kirjutab Naši koduleht. Kalugin sai seista umbes pool tundi, siis võttis politsei ta asjaolude selgitamiseks kinni.
Naši liikumine juhtis tähelepanu sellele, et Kalugini vahiseisak ei olnud poliitiline žest, kuna noormehe telkmantlil polnud ei sõjaväelisi ega muid tunnusmärke.
Naši koduleheküljel on kirjas, et mälestusvalve oli plaanitud 26. aprilliks, aga kuna Eesti kehtestas Vene kodanikele piirangud, siis ei pääsenud Kalugin tookord Eestisse. Naši komissar sai loa Eesti külastamiseks alles nüüd, mil pronkssõdur on uude kohta viidud.

Linn jättis ebaseadusliku majakarkassi lammutusotsuse jõusse
Linnavalitsus jättis rahuldamata OÜ Haveli Invest vaide, millega taotleti ebaseadusliku ehitise lammutamist nõudva ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist Kadriorus Köleri tänaval asuvale majakarkassile.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul jääb linnavalitsus kindlaks otsusele, et Kadriorus Köleri 2 kinnistule ebaseaduslikult rajatud kuuekorruselise hoone karkass tuleb lammutada, teatas linnavalitsuse pressiteenistus.
"Lähtume Tallinna ringkonnakohtu otsusest, mis toetab Tallinna linnaplaneerimise ameti seisukohta. Vaide esitaja väidet, et hoone vundamendini lammutamise nõudmine on õigusvastane, tuleb lugeda põhjendamatuks," selgitas Aas.
Vaide esitaja taotles lammutamise asemel ehitise seadustamiseks detailplaneeringu algatamist ja läbi planeeringu kehtestamise Köleri 2 B-hoone ehitusõiguse määramist.
Kohtu seisukohale tuginedes leiab linnavalitsus, et kohalik omavalitsus ei ole kohustatud hüvitama ehitusloa tühistamise ja hoone lammutamisega seonduvaid kahjusid.

Tallinna Linnahalli kahjum oli ligi 700 000 krooni
Tallinna Linnahalli aktsiaseltsi 2006. aasta kahjum oli 678 816 krooni.
Linnahalli aktsiaseltsi audiitori Eva Veinbergi hinnangul on ettevõtte likviidsus 2006. aasta jooksul halvenenud ja sellel on tekkinud makseraskused kohustuste õigeaegsel tasumisel.
Auditis seisab: "Meie arvates on ettevõtte käibekapital ebapiisav ning ettevõte vajab omanikepoolset täiendavat finantseerimist."
Veinbergi sõnul ei saanud nad auditi käigus piisavalt tõendusmaterjali, et hinnata ettevõtte maksevõime paranemist tulevikus.
"Juhul kui Linnahalli aktsiaseltsi maksevõime ei parane, võib ettevõtte tegevuse jätkuvus olla kahtluse all," lisas Veinberg.
Tallinna Linnahalli 2006. aasta kahjum oli 678 816 krooni.
Peamiselt on makseraskused Tallinna linnavalitsuse sõnul tekkinud rentnike suure võlgnevuse tõttu, kellest suurim oli selle aasta märtsis MTÜ Muusikaliteater 1,21 miljoni krooniga.

Jaapani keisri Akihito visiit halvab vanalinnas liikluse
Neljapäeval ja reedel toimuv Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko visiit toob neljapäeval ja reedel kaasa muudatused Tallinna liikluses.
Julgestuspolitsei pressiesindaja teatel on visiidiga seoses suletud Pika tänava lõik Oleviste tänavast kuni Pika tänava ja Laia tänava ristimikuni. Liikluseks on suletud ka Tolli tänav. Nimetatud tänavatel kehtib liikumispiirang ajavahemikus 24. mai kella 15-st kuni 25. mai kella 11-ni.
Peatumine ja parkimine on piiratud Tallinna vanalinnas Niguliste, Kuninga, Vanaturu kaela, Raekoja, Kullasepa, Harju, Pika ja Tolli tänavatel ning Kadriorus A.Weizembergi ja Mäekalda tänavatel. Konkreetne piirangu ulatus ning kehtivuse aeg on fikseeritud ajutiste liikluskorraldusvahenditega.
Inimestel, kes plaanivad minna Tallinna Lauluväljakule kontserdile ning kohtuma Jaapani keisriga, palutakse koju jätta esemed, mis võivad ohustavad ennast või teisi, s.h. klaastaara. Samuti on soovitav koju jätta lapsevankrid ning suuremad kotid.

Järveotsa kooli staadion pakub uut mängurõõmu
Lisaks suurele jalgpalliväljakule tuleb staadionile väike muruga vutiplats mudilastele.
Viis aastat tagasi renoveeris linn Õismäe koolide staadione, kuid Järveotsa gümnaasiumi ehitamise ajast saadik remontimata spordiplats jäi rahapuudusel korda tegemata.
Kooli haldusjuhi Paul Meseki sõnul selgus tagantjärele, et see tuli kasuks. "Meil läks õnneks, sest nüüd ehitab linn korralikuma staadioni," ütles Mesek. "Jalgpalliväljakule paigaldatav tehismuru on kui mitte viimane, siis ehk eelviimane sõna. Teistel läheduses asuvatel koolidel sellist ei ole."
Lisaks suurele jalgpalliväljakule tulevad staadionile väiksem muruga vutiplats mudilastele, mitme väljakuga korvpalliplats, ebatervisliku asfaltraja asemele moodsa tartaankattega jooksurada ning kaugushüppe ja kuulitõuke paigad.

Algav suvi tuleb supelrandades raamatuteta
Tallinna keskraamatukogu ei plaani sellel suvel supelrandades raamatuid laenutada, sest mullu tundsid inimesed kirjanduse vastu vähe huvi.
Keskraamatukogu direktori Kaie Holmi sõnul oli eelmisel aastal laenatavus rannaraamatukogust väike. "Kui ikka kolme ranna peale laenutatakse ainult kolm raamatut, siis on suuri kulusid arvestades rannaraamatukogude rajamine mõttetu," lausus Holm. "Raamatukogu rannas tähendab peale tavakulude ka lisakulusid, näiteks peab päikesevari kindlamalt kinnitatud olema, et tuul seda ära ei viiks."
Esialgu kaalus keskraamatukogu võimalust sõlmida väljaannetega lepingud, et pakkuda rannakülastajatele rohkem ajalehti ning ajakirju, kuid kulude kokkuhoiu mõttes jäi ka see ära.

Märjamaal hukkus süttinud autos naine
Esmaspäeval süttis Märjamaa vallas Maidla külas Ellamaa-Koluvere tee 17.kilomeetril seni kindlakstegemata põhjusel sõiduauto Ford Sierra.
Rapla politseijaoskonna pressiesindaja teatel süttis auto ajavahemikul kella 22 kuni 22.25.
Tules hukkus 1968. aastal sündinud naine, põletushaavu sai 1980. aastal sündinud mees.
Politsei alustas sündmuse asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetluse.

Eesti ja Venemaa hakkavad Narva sillal ühisuuringuid tegema
Täna Vene Föderatsiooni transpordiministri asetäitja Jevgeni Moskvitševiga kohtunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi abiminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul jõudsid pooled kokkuleppele teostada Narva silla tegeliku olukorra kindlakstegemiseks võimalikult kiire ühisekspertiis.
Hoolimata erimeelsustest ajutiste piirangute kehtestamise osas avaldas Kiisler lootust, et Venemaa ühepoolseid piiranguid enam ei kehtesta.
"Mõlema riigi ekspertide hinnangud on erinevad, kusjuures Eesti on teostanud kaks põhjalikku uuringut, kuid Vene pool toetub visuaalsetele hinnangutele," märkis abiminister Kiisler pärast kohtumist Ivangorodis. Tema sõnul jõuti kokkuleppele, et silla tegeliku olukorra hindamiseks peavad mõlema poole eksperdid võimalikult kiiresti viima läbi ühise uuringu.
Venemaa delegatsioon tegi ettepaneku, et kuni silla tegelikus seisukorras pole kokkuleppele jõutud, tuleks seal mõlemapoolselt kehtestada sõidukite kogukaalu ülempiiriks 13 tonni, kuid Eesti pool sellega ei nõustunud, viidates juba teostatud uuringule, mille järgi võib sillale lubada 41-tonnise kogukaaluga sõidukeid.

ETV ja Levira pakuvad peagi HDTVd
Eesti Televisioon ja AS Levira alustasid koostööd, et pakkuda kõrgresolutsiooniga televisiooni (HDTV).
Sideamet on Levirale eraldanud raadiosagedused HD-testprogrammide edastamiseks Tallinna ja Valgjärve telemastide piirkonnas, kus elavatel inimestel avaneb juba selle aasta sügishooajast võimalus HD-testsaateid vaadata, teatas ETV.
Kõrgeresolutsiooniga televisiooni pilti saavad näha televaatajad, kes on maapealse digitaaltelevisiooni vaatamiseks soetanud digiboksi ning HDTV valmidusega teleri.
ETV juhatuse liikme Ainar Sepa sõnul on kõrgeraldustelevisioon oluliselt parema pildikvaliteediga telesignaal. "Euroopas areneb HDTV väga jõudsalt ning selle on tinginud eelkõige nõudlik vaataja, kes on ostnud kaasaegse LCD- või plasmateleviisori ning soovib näha sealt kvaliteetset telepilti," ütles Sepp.

Türi lillelaat võib külastajate rohkuse tõttu linnast välja kolida
Türi lillelaada rekordiline külastatavus paneb korraldajaid pead murdma, kas ettevõtmine linnast välja kolida või kitsendada kauplejate hulka.
Türi lillelaada korraldaja Eino Sepp ütles, et esialgsetel andmetel külastas sel nädalavahetusel toimunud laata 35 000 inimest. "Nii palju inimesi pole siin laadal kunagi käinud," sõnas ta Järvamaa Teatajale.
Suur külastatavus oli Sepa meelest tingitud ilusast ilmast ja kergesti saadavast eluasemelaenust. "Need majad, mis siin viimaste aastatega on ehitatud, vajavad nüüd ka lilledega kaunistamist," lisas ta.
Probleem on selles, et rohkem inimesi ei mahu laadaplatsile ära. Sepa sõnul ei kummita ruumipuudus mitte üksnes laadaplatsi, vaid ka linn jääb niisugusele autohulgale kitsaks.
Sepp tunnistas, et on lasknud peast läbi käia mõttel sulgeda laat rõivamüüjatele, siis jääb taimedele ja külastajatele ruumi rohkem.

Väikeettevõtja: iga maksutõus on selline, et parem, kui seda poleks
Viiesendise energiaaktsiisi kehtestamine iga tarbitud kilovatt-tunni eest ei löö Timo Keraamika juhi Tiit Raagi sõnul küll ettevõtet jalust, kuid ükski maksutõus ei tee ka elu kergemaks.
"Iga maksutõus on selline, et parem, kui teda poleks," ütleb Raag Võrumaa Teatajas.
"Viis senti siit, kümme senti sealt ja tulemus on käes," tõdeb Raag.
22 töötajaga Timo Keraamika kasutab mitut elektriahju, need on ka ühed peamised kulutekitajad. Elektriarved jäävad ettevõttel vahemikku 20 000 - 25 000 krooni kuus. Aktsiisimaksu kehtestamisel lisandub elektriarvele iga kuu umbes tuhat krooni.

Neste tanklas oli eile plahvatus
Eile õhtul toimus Viljandis Neste automaattanklas kütuse laadimise ajal väike plahvatus, milles inimesed viga ei saanud.
"Võib öelda, et tegemist oli õnneliku õnnetusega, aga nüüd on meie ülesanne välja selgitada, miks see juhtus," rääkis Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju Sakalale. Uurimise ajaks jääb tankla suletuks.
Peadirektori jutu järgi leidis plahvatus aset esmaspäeval kell 18.44, kui tsisternautost laeti kütust tankla mahutitesse. "Tõusis väike leek, mille autojuht suutis kiiresti summutada," kirjeldas Kaju. "Sündmus kestis ehk 15 sekundit ja keegi viga ei saanud."
Kütuseettevõtte juhi sõnul tuleb nüüd välja selgitada, kuidas tekkis tanklasse korraga nii palju kütuseaure, et need plahvatasid, ja kust tuli süütav säde. "Enne me tanklat uuesti ei ava, kui oleme täiesti kindlad selle ohutuses," lisas Kaju.

Rohelised: elektriaktsiisi venimisest võidavad reformierakonna suurrahastajad
Reformierakonna ja peaministri vastuseis elektriaktsiisi kiirele rakendamisele on populism ja kummardus erakonna suurrahastajatele, leiab roheliste erakond.
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) juhatuse liikme Valdur Lahtvee sõnul võidab ökomaksureformi elluviimisel tark, keskkonda ja oma tervist hoidev tarbija märkimisväärselt kasvavate sissetulekute näol ning Eesti majandus muutub efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, vahendab roheliste pressiteenistus.
"Teades, et riigi prioriteediks on konkurentsivõimeline majandus, on kummastav kui Reformierakond ja peaminister valitsusleppes kinnitust leidnud maksureformikavas olulise punktina esile toodud elektriaktsiisi rakendamisele vastu sõdib," lausus Lahtvee.
Taastumatul fossiilkütusel põhinev elektritootmine annab vaid viis protsenti rahvuslikust rikkusest, aga samal ajal toodavad energiaettevõtted ligi 97% kogu vabariigis õhku paisatavatest heitmetest, 86% jäätmetest ja 91% veekasutusest.

Jaapanlased avasid Tallinna külje all ehitusmasinate müügikeskuse
Jaapani kapitalil põhinev Balti Ehitusmasin-Baltem AS avas täna Tallinna külje all ehitusmasinate müügikeskuse, investeerides selle rajamisse ligi 50 miljonit krooni.
Balti Ehitusmasin-Baltemi kaasaegse müügi- ja remondikeskuse rajamine Peetri külla Rae valda on üks suuremaid Jaapani kapitalil põhinevaid investeeringuid Eestisse. Sumitomo korporatsiooni kuuluv Balti Ehitusmasin-Baltem müüb ja hooldab põhiliselt Komatsu ja Länneni ehitusmasinad, aga ka Metso Mineralsi kivipurusteid ja Watermasteri süvendustehnikat.
Avatud müügikeskus asub 12 500 ruutmeetri suurusel territooriumil, mis on ettevõtte tegevjuhi Jan Berkovitchi sõnul viis korda suurem kui varasem asukoht Suur-Sõjamäe tänaval.
"Katusealust pinda on 2000 ruutmeetrit, sellest poole võtavad töökoda ja tehnilised pinnad," sõnas Berkovitch. "Lisaks paremale asukohale - kõigest paarsada meetrit Tallinna linnapiirist Tartu poole - saame uues müügikeskuses hoida kohapeal rohkem masinaid. Näiteks praegu on eksponeeritud ja koheselt saadaval üle 70 erineva mullatöö- ja ehitusmasina, lisaks kivipurustus- ja karjääriseadmed, hüdrovasarad ja süvendustehnika."

Raudteelased valisid uueks juhiks Oleg Tšubarovi
Eesti raudteelaste ametiühing (ERAÜ) valis eilsel konverentsil uueks esimeheks Oleg Tšubarovi.
Tšubarov on ametiühingu teatel kümne aasta jooksul juhtinud transpordi ametiühingu struktuuris osakonda ja omab raudteelase haridust.
"Võttes vastu selle ameti jätkan ERAÜ töö suundi ja viin sisse uued korrektiivid organisatsiooni arenemiseks, lähtudes juhatuse otsustest ja olukorrast. Täna on raske olukord raudteel, aga seda pole vaja karta. Ametiühingu töös on iga päev raskusi ja meie koos peame neid probleeme lahendama," ütles oma kõnes ametiühingu uus juht.
Raudteelaste ametiühingu eelmine juht Jolan Ševtsov siirdus uuele töökohale.

Starman näitab taas Neloneni
Starmani kaabellevivõrgus näeb jälle Soome telekanalit Nelonen.
Starmani teatel hakkavad Neloneni nägema kõik ettevõtte Tallinna peajaamaga ühendatud piirkonnad. Seega lisandub telekanal kõikide Tallinna, Harjumaa ja Rapla Starmani klientide programmivalikusse.
"Lülitasime autoriõigustega seotud õigusaktide muutumise tõttu Neloneni oma võrgust välja kaks kuud tagasi. Õnneks ei möödunud liiga kaua aega kuni kanal oma programmi Eestis edastamiseks vajalikud protseduurid ette võttis ning loodan, et Neloneni edastamisega jätkamine suurendab kõigi klientide rahulolu Starmani poolt pakutava teenusega," rääkis Starmani kommunikatsioonijuht Timo Hartikainen.
Ettevõtte teatel võetakse lähiajal otsused vastu ka teiste Starmani võrkude osas.

Kohus tunnistas GILD Bankersi vastu esitatud hagi alusetuks
Harju maakohus jättis eile menetlusse võtmata Läti ettevõtte Latvijas Naftas Tranzitsi (LNT) poolt GILD Bankersi vastu esitatud hagiavalduse.
Kohus leidis, et esitatud faktide põhjal puudub GILDil seotus LNT nõuetega ja Ventspils Nafta aktsiatega. Seetõttu pole GILDil olnud võimalik LNT õiguseid rikkuda.
GILD Bankersi teatel langes kohtu hinnang kokku ettevõtte enda poolt eelmisel nädalal avalikkusele antud kommentaaridega. GILD Bankers leiab, et tema vastu hagi esitamisel kaasnenud LNT ja teda esindava advokaadibüroo Lextal poolne pretsedenditu surveavaldus, millega kaasnes väärinformatsiooni meediasse paiskamine, ei vasta euroopalikule ärikultuurile.
GILD Bankersit esindava advokaadi Jaanus Mody sõnul näitas kohtu otsus, et GILD Bankers ei ole antud kolmandate isikute vahelises vaidluses osaline. "Seda vaidlust tuleb vaielda kuskil mujal ja ilma GILDi osavõtuta," lisas ta.

Ettevõtete keskmine arvete tasumise aeg on pikenenud
Krediidiinfo ASi iga-aastasest krediidipoliitika turu-uuringust selgub, et eelmise aastaga võrreldes on Eesti ettevõtete keskmine maksetähtaeg pikenenud nelja päeva võrra 17 päevani.
Maksetingimuste leebemaks muutumisel mängib olulist rolli ettevõtete maksekäitumine. Kuna 88% firmadest on klientide maksetavadega rahul, siis venivad maksetähtajad Eestis järjest pikemaks ning hakkavad järele jõudma Põhja-Euroopa riikide keskmistele maksetähtaegadele.
Maksekäitumine omakorda sõltub võlglastega tegelemisest - mida rohkem pööravad ettevõtted tähelepanu võlgu jäänud klientidele, seda paremad on maksetavad. Uuringu tulemused näitavad, et 98% Eesti ettevõtetest tuletab makseviivituses klientidele meelde maksetähtaja möödumist, seega tegelevad ettevõtted järjest enam võlgade järelevalvega.
Kõige sagedamini kasutatakse võlgu jäänud klientide korrale kutsumiseks krediidi sulgemist, viiviste lisamist ning maksetähtaegade lühendamist (vastavalt 60%, 36% ja 24% ettevõtetest). Oluliselt on kasvanud maksehäireregistri kasutamine klientide distsiplineerimise eesmärgil. Võlainfot lisab maksehäireregistrisse viiendik ettevõtetest.

Tarbimislaenu saab hõlpsalt ka välismaalt
Eesti tarbija võib varsti oma pakiliste vajaduste katteks taotleda tarbimislaenu mis tahes Euroopa Liidu (EL) riigist, kus aga tingimused soodsamad.
Eile arutasid ELi 27 riigi majandusministrid direktiivi eelnõu, mis paneb paika ühtsed nõuded tagatiseta tarbimislaenude väljastamiseks summas 200-100 000 eurot. Kui nüüd veel ka Euroopa Parlament uue direktiivi teisel lugemisel heaks kiidab, võivad uued reeglid jõustuda tuleval aastal, kirjutab Äripäev.
Eesti pankade poolelt vaadates tähendab uus direktiiv aga rohkem bürokraatiat, seda ka SMS-laenude väljastajatele, kui laenusumma on 200 eurost suurem.
Peamisi uuendusi on, et oluline info tuleb laenuandjal edaspidi esitada ühtsel teabelehel, kus on selgelt näha, kui palju toode tegelikult maksab. Samuti on tarbijal selgem ettekujutus, mis teda ootab, kui ta meelt muudab. Uue direktiivi järgi võib ta 14 päeva jooksul lepingust lahti öelda. Samuti võib laenu enne tähtaega tagasi maksta.

Kütuseaktsiis mõjutab transpordihindu vähe
Valitsuse plaan tõsta uuel aastal kütuseaktsiisi mõjutab transpordikulude tõusu marginaalselt.
Valitsus soovib tõsta järgmise aasta algusel teiste aktsiiside hulgas ka bensiini aktsiisi praeguselt 4,5 kroonilt 5,6 kroonile ja diislikütuse aktsiisi 3,84 kroonilt 5,16 kroonile. Autovedajad kahtlevad, kas neil õnnestub kütuseaktsiisi tõusule viidates tõsta ka veohindu.
Äripäeva tehtud küsitluses pakuti, et erinevate kulude tõusu tõttu peab veoteenuste hindu tõstma 5-14 protsenti, millest kütuseaktsiisi tõusust tingitud tõus moodustab 2-5 protsenti.
"Tekib aga küsimus, kas transpordihinnad üldse tõusevad," räägib Andrus Kaldoja autotranspordifirmast OÜ Sunway. Ta selgitab, et rahvusvahelises transpordis on juba aastaid olnud sama olukord - transpordi pakkumine ületab nõudlust.

Tartus esitletakse täna romaanivõistluse võitnud raamatut
Täna kell 18 esitlevad EKLi Tartu osakond ja Eesti Päevalehe kirjastus Tartu kirjandusmajas (Vanemuise 19) 2006. aasta romaanivõistluse võitja Tiina Laanemi raamatut "Väikesed vanamehed".
Eelmise romaanivõistluse võitja Sass Henno kirjutas "Väikeste vanameeste" kohta nõnda: "Kui noor naine kirjutab meestest sellise nurga alt, nagu Tiina seda teeb, tekitab see paratamatult aukartust ja imetlust. Olen kindel, et see lugu leiab tee ka nendesse südametesse, mille olemasolu märkame vaid trenni tehes. Südametesse nagu Aleksil. Lugege ja te saate aru, mida ma mõtlen:)"
Viimati sai naine Eestis korraldataval romaanivõistlusel esikoha 1930. aastal. Tookord võitis selle Helene Ranna romaaniga "Keha ja vaim". Artur Adson kirjutas sel puhul Loomingus: "Helene Ranna romaani puhul rõhuteti auhindade väljajagamisel aktusel ja ajakirjanduses selle teose päämist väärtust positiivse tüübi andmises eesti kirjandusele, millisest ammu olevat puudus ja mihukest põlevasti oodatavat…"

Eve Kiiler jälgib inimeste käitumist tänapäeva kirikus
Tänapäeva inimesele on muuseum justkui kirik, kus harras nägu ees eksponaate silmitseda. Milline on Eve Kiileri vaade muuseumile, näeb tema fotonäituselt.
Kunagi oli Eestis sotsioloog Virve-Ines Laidmäe, kes uuris, kui palju töölised, kolhoosnikud ja teenistujad muuseumides käivad. Nüüd on see töö soiku jäänud ja omamoodi uurimuse on ette võtnud Eve Kiiler, kelle fotonäitus annab ülevaate, mida muuseum tähendab ja kuidas inimesed seal käituvad.
Inglane John Berger on teinud küsitluse, millega kunstimuuseum kõige enam sarnaneb: kas kalmistu, raamatukogu, haigla, teatri, kaubamaja, laoga jne. Selgus, et hoopis kirikuga. Inimesed lähevad nüüd pühapäeviti muuseumisse nüüdisaegseid ikoone vaatama, millega käivad kaasas kindlad rituaalid. Muuseumis ei lärmitseta, vaid vaadatakse mõtliku pilguga eksponaate. Kogunetakse didaktilise häälega giidi ümber, kui on lubatud, tehakse ka pilte. Pärast lõunastatakse muuseumi kohvikus või istutakse trepile päikest võtma.

Mail Sildos: barokkmuusika mõjub hingele hästi
Pühapäeval andis oma 15 aasta juubelikontserdi barkokkmuusikaansambel Corelli Consort, mille üks eestvedajatest ja kunstiline juht on viiuldaja Mail Sildos.
Corelli Consorti kuuluvad teiste hulgas veel tšellist Ardo Västrik, klavessinistid Ene Nael, Iren Lill ja Imbi Tarum, laulja Kaia Urb ja fagotimängija Peeter Sarapuu. •• Kuidas möödus juubelikontsert?
Väga hästi! Saal oli rahvast täis ja inimestele väga meeldis. Kontratenor Risto Joost on ju ka väga karismaatiline laulja, nii et kui ta suu lahti teeb...
Kuidas vaatate tagasi 15 tegevusaastale?
See on olnud hästi põnev aeg ning kõik läheb üha paremaks. Meil on mitu populaarset kontserdisarja, näiteks Eesti mõi-
sad "ja" Mõisaromantika ". Inimestele meeldib, et mängime vanades lossides ja aadlipaleedes. Püüame tuua sel moel endiste aegade õhustikku praegusesse aega. Kasutame ajastu pille ja niimoodi on see nagu vanade maalide puhastamine järgnenud ajastute lisanditest.

Eesti muusikud esitasid Itaalias menukalt Pärti
14. aprillist 12. juunini toimuva Arturo Benedetti Michelangeli festivali pealkirjaks on tänavu "Beethoven, Pärt: hinge hääled". Nädalavahetusel esitasid Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel Pärdile pühendatud kava, mille koostamisel osales aktiivselt helilooja ise.
Kontserdid leidsid aset Bergamo Donizetti teatris ja Brecia Suures teatris, kus publik aplodeeris kohal viibinud heliloojale ning esinejatele püsti seistes.
Festival loodi 1964. aastal kuulsa itaalia pianisti Arturo Benedetti Michelangeli auks. Ettevõtmise teevad eriliseks väga kõrgetasemelised kontserdid, kus esineb tippmuusikuid kogu maailmast. Avalöögi andsid sel aastal Viini filharmoonikud George Pr?tre'i juhatusel.

Maijooks tähistas 20. sünnipäeva
Läinud laupäeval tähistas Maijooks oma 20. sünnipäeva traditsioonilise jooksuga, eesmärgiga rõhutada tervislike eluviise.
Kõik päris plaanipäraselt ei läinud, halva üllatuse valmistas maijooksule tütarprojektina startinud kontsakingajooks, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Tartu ei nõustunud Freedom Parade'i pidamisega kesklinnas
Tartu linnavalitsus ei nõustunud noorteürituse Freedom Parade korraldamisega 25. augustil Tartus Vabaduse puiesteel.
Linnavalitsus põhjendas oma otsust sellega, et samal ajal soovitakse Raekoja platsil korraldada ekstreemspordifestivali "Extreme BATTLE '07".
2004. aastal toimus Freedom Parade Tartu kesklinnas, kuid 2005. ja 2006. aastal peeti üritust Tartu Näituste hallis.

Miss Universumi kandidaadid näitasid end ilmarahvale
Miss Universumi kandidaadid näitasid end pühapäeval Mexico Citys vabadusmonumendi ette rajatud laval traditsionaalsetes kostüümides.
Kõik 80 võitslejat olid riietatud kostüümidesse, mida nad kannavad Miss Universumi finaalis 28. mail. Iludusi olid kogunenud uudistama sajad linnakodanikud, teatas Reuters.
Kandidaadid saabusid Mehhiskosse juba aprilli lõpus. Mehhiko korraldab Miss Universumi võistlust sel aastal neljandat korda.

Uuskasutuskeskuses uusi asju ei pakuta
Täna avab uuskasutuskeskus Tallinna sadamaala laohoones hiiglasuure sisustuspoe.
Paljudele on uuskasutuskeskus tegelikult vana tuttav taaskasutuskeskus, mis propageerib säästlikku eluviisi ning annab inimestele võimaluse kasutatud, aga korralikke asju teistele annetada või endale osta, hoides nõnda kokku kulutusi nii isiklikus kui ka üleilmses mõttes.
Laupäeva päikeseliseks pärastlõunaks oli Uus-Sadama tänava laohoonete vahele kogunenud paarkümmend vabatahtlikku. Mehed tassisid ühest laohoonest välja kappe, laudu ja diivaneid ning naised andsid neile, lapp ühes ja tolmuimeja teises käes, kaubanduslikku välimust. Et tassida need siis üle õue teise laohalli, kus asub keskuse müügipind.
Samal ajal asusid DJ Vadjah Lahari üleskutsel kogunenud kunstiinimesed pintslite ja värvipurkidega varustatult tohutu vanade toolide kuhja kallale, mis oli kingitus laoruumi omanikult. Te ei kujuta ette, kui imeilusad esemed neist juba poole tunni pärast said! Mustad, punased, rohurohelised, värskest värvist läikivad.

 "Kariibi mere piraatide" piletid lähevad kui soojad saiad
Täna esilinastub Tallinnas kobarkinos film "Kariibi mere piraadid: maailma lõpus".
Filmi südaöistele seanssidele oli eilse pärastlõunase seisuga müüdud üle poole piletitest.
Kolmapäevast alates lisaks Tallinnale ka Tartus ja Narvas jooksma hakkavale filmile on Forum Cinemas kinospetsi Timo Dieneri sõnul eelmüügist ostetud pileteid üle kahe ja poole tuhande. "Kui juba eelmüük on tuhandetes, siis see tähendab, et midagi suurt on tulemas," rõõmustas Diener.
Läbi aegade suurima eel-müügiga film kodumaises kinovõrgus oli esimene Harry Potteri film, täpsemalt "Harry Potter ja tarkade kivi". "Väikesed raamatusõbrad ei jaksanud ära oodata, millal filmi vaatama saab," muheles Diener.
Ka tänavu konkureerib aasta vaadatuima filmi tiitlile koos "piraatidega" muude edukate järjefilmide kõrval Harry Potteri saaga viies osa, kuid Diener teeb panuse just filmile "Kariibi mere piraadid". "Väga raske on uskuda, et keegi "piraadid" üle trumpab. Mullu olid "piraadid" teisel kohal "Jääaeg 2" järel, tänavu "Jääaega" pole," resümeerib ta.

Internet: 
 - kui jänkid midagi välja mõtlevad, teevad prantslased sellest parema versiooni. Nii lõid nad oma videoportaali, mille kvaliteedinäitajad on paremad kui ameeriklaste omal. Dailymotion.com-i saab laadida pikemaid ja parema kvaliteediga videoid kui Youtube'i.

Kanter võitis Ludvig Daneki mälestusvõistluse
Tšehhis toimunud kettaheitja Ludvig Daneki mälestusvõistluse võitis maailma hooaja edetabelijuht Gerd Kanter 67.84-ga.
Kanteri seeria: x, 64.41, x, 66.14, 67.84, 66.49.
Aleksander Tammert piirdus 60.16-ga.  Comebacki tegi ka dopinguskandaali tõttu kaks aastat võistluskeelu all olnud ungarlane Robert Fazekas, kelle ketas maandus 58 meetri ja 32 sentimeetri kaugusele.

Vigastatud Tsintsadze ei mängi Rocki eest korvpallifinaalis
Tartu Ülikool/Rocki korvpallur Georgi Tsintsadze vigastas eilse Eesti meistriliiga finaali järel jalga ega saa osaleda järgmistes mängudes.
Pärast Gert Kullamäe võiduviset päevakangelasele järele jooksnud Tsintsadze põrkus meeskonnakaaslastega kokku ja kukkus nii õnnetult, et vigastas põlve. Tänane arstlik uuring näitas, et vigastada said grusiini põlve külgsidemed ja ta peab ligi nädal aega korvpallist eemale jääma.
"Suure tõenäosusega ta finaalseerias enam ei osale," ütles Rocki füsioterapeut Peeter Nigol. "Jalg tahab vähemalt nädal aega rahu. Teravaid liigutusi, nagu nõuab korvpall, ei tohi ta teha. Paari päeva pärast vaatame tema jala uuesti üle, kuid vaevalt see ni ruttu paraneb, et ta saab veel finaalseerias mängida."
Rock asus eile 75: 74 võiduga Kalev/Cramo üle finaalseeriat 2: 1 juhtima. Seeria neljas mäng peetakse 24. mail Tallinnas. Meistriks tulekuks on vaja koguda neli võitu.

Baruto sai üheksanda võidu
SUMO:
Põlvevigastuse tõttu Juryo divisjoni lääne 11. reale langenud Baruto murdis tehnikaga yoritaoshi Juryo divisjoni lääne viiendal real oleva Shunketsu, kellel on pikkust vaid 176 sentimeetrit ning kaalu 120 kilogrammi, kirjutab Sportnet.
Baruto jätkab Juryo divisjoni liidrina, seitse võitu ning kolm kaotust on kogunud Juryo ida viiendal real olev Kaiho ja lääne üheksandal real asuv Daimanazuru.
Eelmisel aastal võistles Baruto Tokyos peetaval Natsu-bashol Makuuchi divisjonis, lõpetades 11 võidu ja nelja kaotusega turniiri hinnatava kolmanda kohaga. Et tõusta tagasi Makuuchisse, peab Baruto võitma käimasoleval turniiril 15 matšist 13-14 kohtumist.

Kullamäe hullumeelne vise viis Rocki võidule ja kullale lähemale
Tartu Ülikool/Rock alistas Kalev/Cramo 75: 74 ja juhib finaalseeriat 2: 1.
Rock kõõlus Eesti kullaheitluse kolmandas mängus kuristiku äärel, ent ronis imekombel vaat et lootusetuna näinud seisust välja. Gert Kullamäe hiilgemäng ja tema kaaslaste süttimine murdis Kalevi selgroo.
Kalevi lõpurünnakul kaotas Gregor Arbet meesterüseluses palli, mille haaras ei keegi teine kui Kullamäe. Rocki kapten kerkis Tanel Soku käte tagant viskele ja lennutas Kalevi vahetusmeeste ahastavate pilkude ees hullumeelse võiduviske.
Meeskonna äärmiselt täbarast seisust võidule viinud Kullamäe viibutas rusikat ja tormas nagu püssikuul üle väljaku kuni riietusruumi viiva koridorini. "Rokkijad" jooksid päevakangelasele järele, kõige ees rõõmust rõkkavad vahetusmehed.

1 küsimus Eesti jalgpalli liidu peasekretärile
Miks karistati Ajaxi naiskonna kahte mängijat - Jekaterina Naumenkovat ja Kristina Matvejevat - kahe ja poole aasta pikkuse mängukeeluga?
Vastab
Tõnu Sirel
Eesti jalgpalli liidu peasekretär
Need Lasnamäe Ajaxi mängijad tekitasid pärast 14. mail Kuressaares toimunud naiste esiliiga kohtumist kohaliku naiskonna mängijale Triin Juulikule kergemaid kehavigastusi. Mõlemad Ajaxi mängijad tunnistasid küll Kuressaare mängija tõukamist, kuid eitasid löömist või peksmist.
Tegelesime juhtunuga operatiivselt ja intensiivselt - olime vahetult pärast toimunut ühenduses kõigi osapooltega ning võtsime asjaosalistelt (nii mängijatelt, treeneritelt kui ka klubidelt) seletuskirjad, rääkisime pealtnägijatega.

Fännid panevad Kreeka politsei tõsiselt proovile
Meistrite liiga finaali võõrustavasse Ateenasse reisib kümneid tuhandeid vutifänne.
Kui unelmate duelliks ristitud AC Milani ja FC Liverpooli hommeõhtuse vastasseisu eel peetakse soosikuks Itaalia jalgpallihiidu, siis Ateena olümpiastaadioni tribüünidel on kindlasti ülekaal Inglise suurklubi fännidel.
Hellenite iidsesse pealinna suundub täna-homme arvatavalt 50 000-60 000 itaallast ja inglast. Kuna mõlema rahvuse esindajad on tuntud küllalt tulipäiste vutifännidena, võtab Kreeka politsei rahutuste vältimiseks tarvitusele erakordsed turvameetmed.
Üle poole fännidest reisib Ateenasse alles mängupäeval. Politseil plaanib Liverpooli ja Milani fännid eraldada teineteisest juba lennujaamas, kus inglased juhitakse otse bussidesse, itaallased aga rongidesse, mis vastasmeeskonna pooldajad kenasti lahutatuna otse olümpiastaadionile toimetavad. Lisaks peavad mõlema meeskonna poolehoidjad kandma erinevat värvi käepaelu.

United Motors tutvustab BMW 1. seeria uusi mudeleid
BMW ja MINI esindaja Eestis AS United Motors esitleb BMW 1. seeria sellekevadisi uuendusi - esimest kolmeukselist ja täiustatud viieukselist mudelit.
Ökonoomne ja sportlik 3-ukseline mudel jõuab Eestisse selle nädala lõpus, uuenduskuuri läbi teinud 5-ukseline mudel on juba saadaval, teatas United Motors.
United Motorsi müügijuht Kalle Kuuspalu ütles, et BMW 1. seeria täieneb olulise mudeliga, mida väike-keskauto huvilised on juba oodanud. "Sportlik 3-ukseline mudel on kõige laiema teljevahega ja ainus tagasillaveoline omas klassis ning väärib tähelepanu nii sõidumugavuse ja dünaamika, turvalisuse kui ökonoomsuse poolest," sõnas Kuuspalu. Ta lisas, et uuenduskuuri läbi teinud 1. seeria 5-ukselise mudeli puhul pakuvad kõneainet täiustatud disain ja mitmed tehnoloogilised lahendused, samuti uue põlvkonna võimekad ja väga ökonoomsed diiselmootorid.

Skype pakub stardipaketti väikeettevõtetele
Internetisuhtlusfirma Skype teatas, et pakub tänasest stardipaketti väikeettevõtetele.
Spetsiaalne äripakett sisaldab kõike vajalikku, et ettevõttel oleks võimalikult lihtne Skype'i kasutama hakata ja tasuta või soodsaid internetikõnesid teha.
Paketis sisaldub Skype'i äritarkvara (Skype for Business), SkypePro™ internetisuhtluspakett 10-le kasutajale 5-ks kuuks ning ligi 800 krooni (50 euro) väärtuses Skype'i krediiti laua-ja mobiiltelefonidele helistamiseks üle maailma. Paketti saab esialgu tellida Skype'i veebipoest (www.skype.com/shop, valik "small business"), selle hinnaks koos käibemaksuga on 1831 krooni (117 eurot).
"Skype'il on täna üle 196 miljoni registreeritud kasutaja ning paljudes riikides on neist üle 30 protsendi ärikasutajad. Tahame oma ärikasutajatele pakkuda võimalikult lihtsat, efektiivset ja soodsat viisi suhtlemiseks. Uues äripaketis sisalduva SkypePro-ga saab teha piiramatult minutihinnata kõnesid* kohalikele lauatelefonidele ning soetada soodushinnaga Skype'iga töötavaid seadmeid," lausus Skype'i telekomi äriarenduse juht Enrico Noseda.

Hansapanga noorteprojektide konkursil osaleb üle 200 projekti
Veebruaris välja kuulutatud noorteprojektide konkursi "Tähed särama" kevadisse vooru laekus 215 taotlust, kokku ligi 36 miljoni krooni eest. Laureaadid kuulutatakse välja juuni keskel.
Tänavuse aasta jooksul annab Hansapank projektide toetuseks välja ligi miljon krooni, sügisesse vooru saab projekte saata kuni 1. novembrini, teatas pank.
Uuendusena toimus sel kevadel ka "Kooli häälekandja" konkurss, mille eesmärgiks on innustada noori tegelema oma kooli-tv, raadio, ajalehe või veebilehega. Kokku laekus ligi 70 projekti. Peavõidu 50 000 krooni pälvis Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajaleht Miilang. Neli auhinnalist kohta a' 10 000 krooni võitsid Tallinna Tõnismäe Reaalkooli videouudised, Jakob Westholmi kooliraadio SASS, Pärnu Hansagümnaasiumi ajaleht Tapeet ja Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG. Eriauhinna - sülearvuti - Tiigrihüppe SA-lt sai Tallinna Linnamäe Vene Lütseum ja publiku lemmiku tiitli ning 10 000 krooni Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumi veebileht.

Fujitsu Siemens toob suveks turule laia valiku uusi sülearvuteid
Fujitsu Siemens täiendab suvel oma sülearvutite valikut - uusi mudeleid lisandub professionaalseks kasutamiseks mõeldud LIFEBOOK seeriasse, tavakasutajale suunatud AMILO sarja tuleb juurde neli uut sülearvutit.
Lisaks toob Fujitsu Siemens turule viimase Inteli tehnoloogiaga varustatud liikuva tööjaama CELSIUS H.
Fujitsu Siemens Computersi müügijuhi Antti Vari sõnul on ettevõttelt suveks oodata märkimisväärseid uuendusi nii ärikliendile kui tavakasutajatele mõeldud tootevalikus. "Kõik Fujitsu Siemensi poolt suvel lansseeritavad sülearvutid on varustatud kaasaegseima Inteli tehnoloogiaga. Nad on kaalult kerged ning arvutitel on äärmiselt vastupidav aku," tutvustas Vari uute toodete eeliseid.
Intel Centrino Duo platvormiga arvutid on senisest kiiremad ja suurema jõudlusega. Turbo Memory funktsioon suudab käivitada sageli kasutatavaid programme kaks korda kiiremini ning vähendada sülearvuti alglaadimise aega. See säästab voolu ja pikendab aku eluiga.

Norby WiMAX interneti leviala laienes Tartusse
Norby Telecom AS laiendas oma WiMAX internetivõrku Tartusse.
Nüüdsest on Tartu linn ja selle ümbrus kaetud kahe traadita interneti tugijaamaga, mis garanteerib kiire ja kvaliteetse internetiühenduse nii linnas kui ümbritsevates valdades, teatas ettevõte.
Tartusse paigaldatud kahest tugijaamast üks asub Haagel ja teine Luunjas. Tartu linnas ja ümbruses on võimalik saada ühendus ühest või teisest mastist.
"Niiviisi on oluliselt vähendatud võimalust, et maastiku iseärasustest tingituna (künkad, lohud) pole võimalik head ühendust saada. Kui ühest tugijaamast levi pole, siis kindlasti teisest selle saab," ütles Norby Telecom AS-i strateegiadirektor Karel Kannel. "Julgen väita, et Tartus ja ümbritsevates valdades nagu Ülenurmel, Haaslavas, Tähtveres, Tartus ja Luunjas on tegu Eesti parima WiMAX levialaga."

Eesti Arengufond asub meeskonda looma
Tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv ja sotsiaalmajanduslikku arenguseiret teostav Eesti Arengufond asub looma oma meeskonda ja otsib nii Eestist kui ka väljastpoolt ambitsioonikaid ja kogemustega inimesi.
Meeskonna tuumik loodetakse komplekteerida augusti lõpuks. Esimese konkursiga otsitakse võimekaid inimesi järgmistele ametikohtadele: investeeringute divisjoni direktor, investeeringute divisjoni finantsanalüütik ja investeeringute divisjoni tehnoloogiaekspert, arenguseire divisjoni majandusekspert ja arenguseire divisjoni infoühiskonna valdkonna juht. Pikemas perspektiivis kujuneb Eesti Arengufondist 20 - 25 töötajaga ekspertorganisatsioon, mis saab olema Eesti majanduse arengut käsitleva diskussiooni keskmeks.
Ott Pärna, Eesti Arengufondi juhatuse esimees, kommenteerib konkurssi
järgmiselt: Me otsime tõeliselt häid inimesi, kel oleks ambitsiooni, võimekust ja missiooni Eesti majanduse arendamisse panustada. Me pakume meeskonnale suurt väljakutset, mis on toetatud parima rahvusvahelise oskusteabe ja koolitustega. Kõik seda selle nimel, et Eestist sirguks üha enam maailmas nähtavaid tehnoloogiaettevõtteid. Et me tõmbaksime naaberriikide tehnoloogiaprojekte endale ligi, ja et meie era- ja avaliku sektori koostöös toimiv kapitaliturg looks soodsa pinnase seda tüüpi ettevõtete tekkeks ja kasvuks. ²

Tark & Co-ga liitus finantsteenuste ekspert
Advokaadibürooga Tark & Co liitus investeerimisfondide ja finantsteenuste regulatsiooni ekspert Mihkel Kolk.
Mihkel on töötanud juristina finantsinspektsiooni investeerimis- ja pensionifondide järelevalve osakonnas ning finantsteenuste järelevalve divisjonis, teatas Tark & Co.
"Arvan, et Mihkli liitumisega tugevnes Tark & Co liidripositsioon pangandus- ja finantsõiguse vallas veelgi," selgitas Tark & Co advokaat Kilvar Kessler. "Oleme valmis klientidele osutama õigusabi keerukatest finantseerimis- ja omandamistehingutest kuni ettevõtte sise-eeskirjade ning õigusloome initsiatiivide kujundamiseni," lisas Kessler.
Tark & Co on üks Eesti vanimaid advokaadibüroosid, kus töötab 23 juristi. Koos Läti advokaatidega Loze, Grunte & Cers ning Leedu bürooga Sutkiene, Pilkauskas & Partners moodustab Tark & Co suurima koostöövõrgustiku Baltikumis.

Kihavas Hongkongis elatakse vaid töö nimel
Hongkongi elanikud teevad ülipikki töö-päevi, puhkust saab aastas vaid ühe nädala.
Hongkonglased on kiired ja tohutu töövõimega: alustada tööpäeva kell 9.00 ja lõpetada 21.00 on väga tavaline. Töötatakse ka laupäeval. Ametlikult on töönädala pikkus 45 tundi, aga ületundide tegemist isegi ei märgata. See on normaalne ja kuulub loomuliku tööelu juurde. Inimestelt on mõttetu küsida, mida nad pärast tööd teevad, sest vastuseks saab ikka: "Töötan." Kui püüad selgitada, et "ei-ei, ma mõtlen isiklikku elu ja hobisid", siis saab hämmeldunud pilgu ja vastuse: "Töötan."
Pikkade tööpäevade tõttu on ka kauplused avatud kahe-kolmeni öösel. Puhata saavad inimesed seitse päeva aastas, peale seda veel nädalased Hiina kalendri järgi saabuvad uueaasta pidustused ja üksikud riigipü-had.

GUY BROWNINGU KOLUMN: Kui elukaaslane kurdab raske tööpäeva üle
Kui oled noor, vaba ja vallaline, siis pole mingit vahet, kui halb päev sul töö juures oli, sest võid alati õhtul kõrtsi minna ja juua seni, kuni unustad oma töö, ülemuse ja elukoha. Kui aga saad vanemaks, siis vahetub see kojuminemise ja elukaaslase kuuldes kõvahäälse vingumise vastu.
Ilmselt peaksid kõik inimesed arvama, et nende elukaaslaste töökohad on sisuliselt pankroti äärel vaakuvad rusuhunnikud, mida juhivad kretiinsed ja sadistlikud ülemused oma poolikute ning kasutute ideedega ja kus väiklased, enesearmastajatest viilijad loobivad kaikaid kodaratesse. Ja kui seal poleks nende elukaaslast, ei saakski kunagi midagi tehtud.
Kodus on tavaliselt sobivaks vastuseks tööalasele vingumisele: "Täiesti masendav. Soovid ehk tassikese teed?" Kindlasti ei peaks ütlema: "Noh, kui sulle seal ei meeldi, otsi siis uus töökoht." Elukaaslastelt saadav nõu varieerub kasutust kuni ohtlikuni. Kõige tavalisem nõuanne on: "Noh, võiksid talle lihtsalt öelda, kuhu ta selle pista võib." See on paraku ainus asi, mida kindlasti teha ei või ja mis on põhjuseks, miks elukaaslane üleüldse kaebama tuli.

PERSONALIJUHILE: Sport - töötajatest hoolimise tunnus
Praeguses tööjõuturu olukorras on üha olulisemad nn pehmed väärtused, mille pakkumine töötajale muudab tööandja atraktiivsemaks.
Aprilli lõpus PARE Tartu klubi eestvedamisel toimunud kokkusaamisel oligi arutluse all intrigeeriv teema "Sport - kohustus või võimalus?". Jututeemaks olid Tartus ettevõtetele kättesaadavad võimalused, et oma töötajate tervise ja töövõime säilitamise eest hoolitseda.
Üks neist on ka töötajatele sportimisvõimaluste pakkumine, mida kahjuks vähemalt Tartus napib. Klassikaline võimalus rentida oma töötajaile spordisaal ei teeni enam soovitud ees-märki - inimesed on muutunud nõudlikumaks ja ka mugavamaks. Spordisaali lihtsalt palli mängima minema on valmis vähesed. Lisaks spordisaali kasutamisvõimalusele oodatakse ka sportliku tegevuse organiseeritust või juhendamist.

Haiguse ajal tööle ilmumine võib lõpetada hüvitise saamise
Eelmisel aastal tühistas haigekassa haigushüvitise maksmise töötamise tõttu 80 korral.
Haigekassa avalike suhete juhi Anne Osveti sõnul on ravikindlustuse seaduse järgi töötajal keelatud haiguslehel olles töö-tada nii oma kui ka mõne teise tööandja juures. Kui inimene siiski töötab haiguse ajal ja saab töötasu, ei teki tal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kaotust ja haigushüvitise maksmine ühel ajal palga maksmisega ei ole õigustatud.
"Kui raviarst on määranud koduse ambulatoorse režiimi, siis tuleb ka kodus olla ja ennast ravida," ütles Anne Osvet. "Haigusleht ongi selleks ette nähtud, et inimene end terveks raviks."
Ravikindlustuse seadus keelab ka tööandjatel ajutiselt töö-võimetut inimest tööle või teenistusse võtta. Tööandja küll seadust rikkudes ei kannata, kuid haiguslehe ajal tööle tulnud inimene võib alates seaduse rikkumise päevast kaotada haigusraha.

JURIST SELGITAB: Palga hilinemise korral võib töölepingu lõpetada
Kas palga maksmisega viivitamine on piisav põhjus töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse paragrahv 82 alusel ehk tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu?
Kui palga maksmisega viivitatakse pikemat aega (näiteks üle nädala) või kui ka lühema viivituse korral tehakse töötajale kahju näiteks laenu maksmisel, võib see olla piisav alus töölepingu lõpetamiseks tööandjapoolse töölepingutingimuste rikkumise tõttu töölepinguseaduse paragrahv 82 alusel. Kohtuvaidlusi selle sätte rakendamise üle on olnud mitmeid. Soovitan lugeda riigikohtu www.nc.ee lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-50-02, 3-2-1-95-03, 3-2-1-1-05 ja 3-2-1-120-05.

Eesti esimene töömess viib kokku tööandjad ja tööletahtjad
Eesti Expo ja CV Keskus korraldavad 1.-2. juunini Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses Eesti esimese tööturumessi "Tööturg 2007". Messi eesmärk on pakkuda tööandjale ja tööotsijale soodsat suhtluskeskkonda, kus on võimalik luua isiklik kontakt ning saada vastastikku vajalikku informatsiooni, mis viib pikaajalise viljaka koostööni. Messil osaleb 26 ettevõtet.
Loe töömessist lähemalt järgmisest Töölehest, kus messil osalevad firmad end ka lähemalt tutvustavad!

Kuidas... kavandada puhkuseaega
Kauaoodatud suvepuhkuste aeg on kohe kätte jõudmas. Reaalselt on kõikide töötajate ajalisi soove raske arvesse võtta, kuid inimestevaheliste heade suhete pärast on oluline kõikide soove arvestada. Mõningaid puhkuseaegseid ettevõtmisi saab nihutada ning võimaluse korral tasub töökaaslastele vastu tulla, sest kunagi ei tea, kunas endal tuleb oluline ettevõt-mine, mille jaoks vajatakse puhkusepäevi.
Kui töökaaslastega paindlikult suhelda, siis on lootust, et tänu headele koostöösuhetele on nad mõistvad ja tulevad soovidele vastu.
Kui mõni inimene arvab, et tal on alati õigus oma tahtmist saada, siis tuleb talle anda adekvaatset tagasisidet, et ega ta pole firmas ainuke inimene.

Rahvusringhäälingu juhiks valiti Margus Allikmaa
Rahvusringhäälingu nõukogu valis täna õhtul rahvusringhäälingu juhatuse esimeheks praeguse Eesti Raadio juhi Margus Allikmaa.
Ringhäälingunõukogu liige Peeter Kreitzberg ütles Päevaleht Online'ile, et valiku tegemiseks kulus kaua aega, kuna oli kolm väga tugevat kandidaati.
"Allikmaa valisime lihtsalt sellepärast, et ta tundus sobilikum," rääkis Kreitzberg ning luges Allikmaa tugevusteks üles hea pingetaluvuse, kultuuri valdkonna hea tundmise, head raadiojuhi omadused jne. "Raadio usaldusväärsus on tema ajal tõusnud, mitte langenud."
Istungil vaieldi pikalt ka Allikmaa erakondliku kuuluvuse üle, kuid Kreitzbergi sõnul jõuti arusaamisele, et igal inimesel on siiski oma maailmavaade.
Margus Allikmaa sai kokku vajaminevad seitse häält, ülejäänud häälte jagunemist Kreitzberg kommenteerida ei soovinud.

Telesaade tõi üksikud maamehed kosjakontorisse
Esmaspäeval oli Kanal 2 eetris sarja "Maamees otsib naist" avasaade, kus tutvustati kümmet vaba ja vallalist eesti maameest, kes otsivad endale elukaaslast.
Telesaade tõstis avalikult esile kümme härrasmeest, keda saavad endale valida vabad ja vallalised naised, kui nad annavad saate tegijaile sellest teada. Boonuseks saates osalemise eest peaks üksikutele meestele langema kooselu õnn. Saatesari, kus jälgitakse meeste armuotsingute edenemist, jõuab Kanal 2 ekraanile sügisel.
Muu hulgas tutvustati avasaates ka mehe juurde käivat kaasavara: Hardil on 120 mesitaru ja Märt külvas 100 hektarile vilja maha. Üks vaesem, teine jõukam, üks noorem, teine vanem. Ripakil poissmehed elavad enamasti "pärapõrgus".
Klantspilt
Isegi Tallinna "nina" all elav Peedo on kättesaamatus kauguses - ta elab Naissaarel, mida lahutab muust maailmast meri. Küllap on poiste elukohast tähtsamad väärtused, mis neis peituvad. Aga ega avasaate mõne minutiga aru saa, mis nende vabade meeste peas toimub. Ja küllap püüti neid klantspildiga üles upitada, sest oleneb ju väljapakutud meeste ihaldusväärsusest saate edaspidine menu.

Mängufilmide näitamise eesotsas püsib igihaljas "Politseiakadeemia" 
Esimene "Politseiakadeemia" mängufilm valmis kahekümne kolme aasta eest. Kokku vändati kümne aasta jooksul seitse filmi. Kanal 2 on igihalja jandikomöödia jälle programmi võtnud. Mitmes kord see on?
Kanal 2 programmidirektor Olle Mirme: "Me ei ole arvet pidanud. Suurusjärk jääb varsti kümne kanti." Mirme sõnul kuulub "Politseiakadeemia" Kanal 2 mängufilmide kullafondi, tuues telerite ette oma ajatsoonis arvestatava hulga vaatajaid.
Teiste Kanal 2 kullafondi kuuluvate filmide seast toob Mirme välja Mel Gibsoni "Surmarelva" neli osa ning Eddie Murphy ammuse komöödiafilmi "Prints Zamundast". Mirme sõnul proovitakse igihaljaste menufilmide näitamisel hoida mõistlikku vahet: "Aasta. Peame ka arvestama litsentsi kehtivuse aega. See on jõus kaks-kolm aastat ning lubatud näitamiskorrad on seal kirjas. Tavaliselt katsume need ära näidata." Kui film osutub menukaks, siis litsentsi pikendatakse.

Baskini anekdoodid
"Miks ma oma ema ei kuulanud ja sinuga abiellusin?"
"Sa tahad öelda, et sinu ema oli meie abielu vastu?"
"Muidugi!"
"Issand, kuidas ma eksisin selles naises! Ta on ju lausa pühak!"
"Millised kriteeriumid on sul lipsu valimisel?"
"Kui olen täis või pohmellis, siis võtan esimese ettejuhtuva."
"Aga kui sa oled kaine?"
"Siis on mul meeles, et mul on ainult üks lips!"
"Miks sa oma naisest ära lahutad?"
"Ta ei räägi minuga juba pool aastat!"
"Ära kiirusta, mõtle ikka järele. Sellist naist pole kerge leida!"

JÄRJEJUTT (15): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Tähendab, päriselt ja tegelikult ei ole. Teil on ette ostetud sooduspaketi kasutamise võimalus, selle soetamine on iseenesest võimalik ainult väga erilistel klientidel. Te ostsite erakordselt soodsa võimaluse osta koha pealt soodsalt eritellimusel valmistatavaid roogi. "Ah nii on lood," ümisesid semiootikud unisoonis ja rahulolevalt. "Noh, siis on teine asi." Ja nad ladusid viiskümmend tamme letti ning ma juhatasin nad edasi söögisaali poole, kus nad langesid kohe Tiku saagiks.
Järgmine saabuja oli Koskkilahti Päivi, kes oli end seks puhuks riietanud tema arusaamade järgi õhtutualetti. See tähendas, et ta kandis Oulu kandi rahvarõivaid, mis sarnanesid nagu kaks tilka vett näiteks Süvahavva rahvariietega. Tema peremärk oli veelainetes hulpiv kirves. Üldiselt nägi ta päris nunnu välja ja ma imestasin veel kord, miks küll see noor tütarlaps on läinud semiootikat õppima.

Naised, minge sõeluuringule
Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varajases staadiumis.
Igal aastal kutsutakse haigekassa finantseeritavale rinnauuringule 50-59-aastaseid ravikindlustusega naisi üle Eesti. Sõeluuringu eesmärk on leida rinnavähki haigestunud naised. Kutsed saadetakse järk-järgult sünniaastate kaupa. Sel aastal kutsutakse uuringule 1947., 1950., 1953., 1954., 1955. ja 1957. aastal sündinud naised ning nimeline kutse on saadetud 26 000 naisele. Sihtgruppi kuuluvatele naistele on uuring tasuta.
Kui Eestis tuleb kutse saanud naistest uuringule vaid 50%, siis Skandinaaviamaades teeb seda enam kui 80% naistest. Mujal maailmas on tõestatud, et sõeluuringutega saab vähendada rinnavähki suremust 30%.
Maakondades on võimalik uuringutel osaleda liikuvas mammograafiabussis. Rinnakaebustega naistel, kes vajavad mammograafilist uuringut, kuid ei kuulu uuringule kutsutute hulka, tuleb pöörduda oma perearsti või günekoloogi poole mammoloogile saatekirja saamiseks.

Veregruppi on võimalik muuta
Reesusnegatiivne A-, B- või AB-veregruppi kuuluv veri võib tulevikus sobida kõigile.
Kopenhaageni ülikooli teadlased avastasid, et reesusnegatiivset A-, B- või AB-veregruppi kuuluvat verd võib muuta kõigile sobivaks 0-negatiivseks vereks. See avastus võib olla väga olulise tähtsusega, sest sobiva vere järele on pidev vajadus.
Teadlased uurisid üle 2500 seene ja bakteri ning avastasid, et kaks bakterit (Elizabethkingia meningosepticum ja Bacterioides fragilis) sisaldavad ensüüme, mille abil saab verest eemaldada A- ja B-antigeene. A-vere-
gruppi kuuluvate inimeste veres on A-antigeen ja B-antigeeni vastane aine. B-veregrupi inimestel on jällegi veres B-antigeen ja A-antigeeni vastane aine. AB-veregrupi veres on mõlemaid antigeene, kuid kummalegi ei ole vastuaineid.

Optimism aitab edasi elada ka rinnavähiga
Rinnavähist kord paranenud ja siis uuesti haigestunud naine alla ei anna.
Õnne on 56-aastane (oma täisnime naine avaldada ei taht-nud ning ta polnud nõus ka pil-dile jääma - toim) tegus naine. Tal on kaks täiskasvanud last: tütar elab Rootsis, sealsamas gümnaasiumis õpib ka Õnne tütrelaps. Pojal on käsil magistrantuuriõpingud.
Siis tuli päev, mis muutis kõik. Õnnel avastati rinnavähk. Naine oli siis 20 aastat noorem kui tema ema, kui tal omal ajal rinnavähk leiti.
"Olin tollal abielus armastatud inimesega. Tema oligi see, kes mu rinnast herneterasuuruse moodustise leidis. Siis pöördus kõik. Nendel jubedatel ooteaegadel, kui arstide uste taga istusin, kahtlustas abikaasa, kellest tuge lootsin, et mul on keegi teine. Lootsin väga, et ta oleks mul kätt hoidnud, nagu mina olin teinud, kui tal hammast välja tõmmati või haiget sõrme seoti. Õnneks olen ma otsusekindel ja iseseisev inimene ning alati kõigega ise toime tulnud. Lahutasin abielu ja läksin operatsioonile."

Tunnustatud südamearst teeb oma esimest heliplaati
Margus Viigimaa tihedasse päevaplaani mahub ka sport ja kitarrimuusika.
Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Margus Viigimaa tee südameni algas keskkoolis. Noort Viigimaad huvitasid põhikooli lõpus ka reaal-ained - ühtviisi tugevalt esines ta nii matemaatika- kui ka füüsikaolümpiaadidel. Keskkooli lõpu poole sai talle aga selgeks, et teda tõmbab just arstiteaduskond oma mitmekülgsuses. Õppima asudes ei olnud Viigimaa endale selgeks mõelnud, kas temast saab kohtupsühhiaater, patoloog, radioloog või kirurg - arstiteaduskonnas õppides on ju kõik võimalik. Ometi triivis mehe süda vaikselt, ent kindlameelselt kardioloogia poole. Just üliõpilaste teaduslikus ühingus südamealaseid uurimistöid tehes sai talle selgeks: kardioloogia on see ala, millele ta soovib pühenduda. Aastaid hiljem pole Viigimaa oma valikut kahetsenud, sest armastatud tööd tehes jätkub jõudu tegelda ka rohkemate asjadega kui ametikirjeldus ette näeb.

Kõrgvererõhktõbi jääb kogu eluks
Täisväärtuslik toit ja normaalne kehakaal aitavad kõrgvere-rõhktõbe ennetada.
Hüpertoonia ehk kõrgvererõhktõbi näitab Eestis pidevat kasvutendentsi, ütleb TÜK südamekliiniku kardioloog, Eesti hüpertensiooniühingu president Tiina Ristimäe. Tema sõnul kannatab Tallinna baasuuringute kohaselt juba 30% Eesti kesk-ealisest elanikkonnast salakavala haiguse käes. "Salakaval on haigus just seetõttu, et inimene ise ei pruugi arugi saada, et on haigusega kimpus, sest enamikul juhtudel igapäevaelu häirivaid sümptomeid ei esinegi."
Üldjuhul kerkib inimese vererõhk koos vanusega, sest organismi pideva tegevuse tagajärjel veresooned jäigastuvad ja kaotavad oma elastsuse ning vere liikumisdünaamika muutub. Enam ei arvutata normaalset vererõhku valemiga "100 pluss vanus," vaid soovitatav on, et ülemine (süstoolne) jääks alla 140 mmHg ja alumine (diastoolne) alla 90 mmHg.

Õunakujuliseks rasvunud inimese kõhul elab iseseisev organ
Kõhule kogunev rasv hakkab kehasse eritama tervisele ohtlikke hormoone.
Oled küll normaalkaalus ning näed sale välja, ent ikkagi tasub hoida silm peal oma vööümber-mõõdul. Perearst Anneli Kalle sõnul on teadlased jõudnud järeldusele, et inimesel, kes läheb keskkohast paksuks, on märgatavalt suurem risk haigestuda südamehaigustesse.
Rasv, mis koguneb siseelundite ümber ja kõhule, muutub iseseisvaks ehk endrogiinseks organiks ning hakkab eritama hormoone, mis kahjustavad organismi. Need hormoonid põh-justavad metaboolisündroomi, mis omakorda põhjustab suhkurtõbe.
"Kellel on paksud kintsud, see on lihtsalt vormist väljas ning oht tervisele pole nii suur," selgitab perearst. Kalle peab perearsti töö üheks olulisemaks osaks haiguste ennetamist. Kui haige tuleb arsti vastuvõtule kindla probleemiga, siis ei ole aega hakata talle õunakujulise rasvumise ohte tutvustama ning temaga lepitakse kokku uus aeg.

Naised sõjas ehk hea vorm nõuab tõsist eneseületamist
Militaartrenn ei ole tavaliste naiste jaoks. Klubimuusika saatel tuleb siin kätekõverdusi teha, hantlitega vehkida ja kiiresti joosta. Viilida pole võimalik.
Äratuskella helin. Tahan harjumuspäraselt sirutada kogu keha, et valmistuda ärkama. Mis toimub? Ma ei saa ennast liigutada. Kõik lihased, mille olemasolust ma varem isegi teadlik ei olnud, teevad põrguvalu. Ka pead ei saa keerata. Mida ma eile tegin? Saanud üle uimasest segadusest meenub mulle, et käisin militaartrennis.
Sõna militaartrenn manab silme ette higised mehed, pori ja läbi autokummide hüppamise. Kõike seda saatmas roppusi karjuv treener. Tegelikult on treeningusaal nagu iga teine, seinu katmas peeglid ning põrand puhas ja sile. Autokummid on asendatud stepp-pingiga ning abivahenditena on kasutuses veel pikk mõõgataoline raske pulk ja hantel. Kas on põhjus varases hommikutunnis või treeningu raskuses, aga treenijaid võib sõrmedel kokku lugeda.

Madal suhkrutase teeb agressiivseks
Purjus inimese vägivaldse käitumise põhjus võib olla organismis oleva suhkru madal tase, selgus Helsingi ülikoolis Matti Virkkuneni juhitud uurimis-rühma töö tulemustest. Need ilmusid hiljuti ajakirjas Psychiatry Research.
Uuringus vaadeldi glükogeeni taset meestel, kellele on omane antisotsiaalsus ja kes kalduvad vägivaldselt käituma. "Tulemused näitavad, et mida madalam on see tase, seda suurem on tõenäosus, et inimene muutub alkoholijoobes vägivaldseks," ütles Virkkunen. Meestel, kes käituvad purjus olles vägivaldselt, on glükogeeni tase umbes poole madalam kui teistel samaealistel ja sama palju kaaluvatel meestel.
Virkkuneni arvates seletab madal veresuhkru tase vägivalla põhjuseid paremini kui ükski muu üksiknäitaja. Selle seose leidmine aitaks ennetada vägivallajuhtumeid ja inimestele võiks anda veresuhkru taset tõstvaid ravimeid.

Eha veregrupidieedi tulemused on visad tulema
Eesti Päevalehe saleneja Eha on ühe kuuga kaotanud
Juba kaks kuud on Eesti Päevalehe kaalulangetaja Eha olnud ametis veregrupidieediga. Selleks pidi ta andma vereproovi, mille abil arst selgitas välja lubatud ja keelatud toiduained.
"Mul on hea veri, mis lubab paljusid asju süüa," on Eha rõõmus. Alguses ajas naine toiduainete nimekirjas suisa näpuga järge. Tundus, et midagi ei tohi süüa. Nüüd on ta juba harjunud ja teab, et näiteks Türgi uba või kaneeli toitudesse panna ei tohi. Samas on ta avastanud ka nippe, kuidas valmistada maitsvat veresõbralikku toitu.
Veregrupidieedi üks osa on ka see, et ei tohi süüa ühel ajal liha ja kartulit või köögivilju. Nüüd teeb ta ühepajatoitu nagu vanasti, aga jätab liha lisamata. Teinekord sööb jälle ilma lisanditeta maitsestatud kanafileed.

Kardioloogi nõuanne

Eestlane leiab oma liigsele kehakaalule igasuguseid totraid vabandusi
Südameinfarkti riski-gruppi kuuluvad juba 35-aastased ja noore-madki mehed.
Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogi Riina Vettuse sõnul on paljud tervise- ja südameprobleemid tingitud valedest eluviisidest. Ometi on osa südamehaigusi tema sõnul mittemõjutatavad, sest need on pärilikud. "Kui isal on olnud infarkt, peaksid ka pojad oma tervisesse hoolikamalt suhtuma - et nende kehakaal oleks normis, et nad ei suitsetaks jne," räägib Vettus.
Vettus teab, et enamik inimesi on istuva eluviisiga, sõidab autoga ja teeb vaimset tööd. Seega kalduvadki paljud ülekaalu. "Seda ei taheta aga endale tunnistada ja nii leitakse igasuguseid vabandusi," sõnab arst. Paljud inimesed väidavad, et tööd on väga palju ja tervisele ei ole aega mõelda. Samas rõhutab Vettus, et on väga oluline võtta endale nädalas kaks kuni kolm korda aega füüsilise tegevuse jaoks, eriti värskes õhus. Veel soovitab Vettus luua hea suhte perearstiga, kes teavitaks peresid südamehaiguste riskifaktoritest.

Suhkurtõbi tuleb, sest pole vaja mammutit taga ajada
Arenenud maades on nii, et mida jõukam inimene, seda tervislikumalt ta toitub. Meil on risti vastupidi, ütleb Eesti diabeedikeskuse endokrinoloog dr Marju Past.
Süstal seostub tavainimesele kahe asjaga. Ehk ka kolmega: olen haige, keegi on narkomaan või on tegu suhkurtõbise ehk argikeeles suhkruhaigega. Tegelikult on aga suhkurtõbe kahte tüüpi ja teisega neist ei pruugi üldse olla vajadust insuliini süstida.
Mis vahe on I ja II tüüpi dia-beedil?
I tüüpi diabeet on nn insuliinsõltuv diabeet. Teisisõnu - selline haige ei saa hakkama, ilma et ta süstiks endale insuliini. II tüüpi diabeet, mille ravi võib ka kunagi viia välja insuliini süstimiseni, tekib nii: inimesel on endal insuliini palju, vahel rohkemgi kui peaks olema, aga see insuliin ei ole kvaliteetne. Kehv kvaliteet tähendab seda, et insuliin ei saa hakkama veresuhkru ohjes hoidmisega. Kui veresuhkru tase kontrollimatult tõuseb, annab organism kõhu-näärmele käsu toota veel rohkem insuliini.

Rinnavähi sõeluuring - kas kulu või kokkuhoid? 
Viie aasta jooksul on sõeluuringute käigus diagnoositud 456 rinnavähijuhtu.
Rinnavähi varajane avastamine mammograafilise sõeluuringuga võimaldab vähendada suremust, sest varajastes staadiumites on ravi efektiivsem kui hilis-staadiumites. Samuti võimaldab mammograafia avastada vähikoldeid juba siis, kui puuduvad kaebused ja haigusele iseloomulikud sümptomid.
Rinnavähi varajase avastamise uuringuid tehakse arenenud riikides juba aastakümneid. On küllaldaselt teaduslikke tõendeid, et rinnavähi sõeluuringud võivad vähendada suremust rinnavähki kuni kolmandiku võrra. Viimaste aastate jooksul tekkinud uued ravivõimalused on samuti suurendanud võimalust haigusest paranemiseks, samas tähendab see massiliste meditsiiniliste uuringute läbiviimist n-ö tervetel ja kaebuseta inimestel (vanusegruppidel, keda haigus kõige rohkem ohustab), kellest enamikul vähki ei leita. Õigustatult tekib küsimus: kas selliste ressursside kasutamine pro-fülaktilistel eesmärkidel on õigustatud ning mis on ühe päästetud inimelu hind?

Pedofiilia - laste "armastamine" väljakannatamatul moel
Enamik pedofiile on ennekõike räiged, hoolimatud ja asot-siaalsed kurjategijad.
Kes on mehed, kes "armastavad" lapsi väljakannatamatul moel? Kuidas on võimalik aidata neil muutuda?
Pedofiilia on kuritegu. See on skandaal, lapsevanemate pidev mureallikas ning psühhiaatriline probleem. Psühhiaatrid peavad pedofiiliat (Vana-Kreekas tähendas see lastearmastust) teatavaks parafiilia (moonutatud armastus) vormiks.
Politsei-, meditsiini- ning juriidiliste allikate alusel võib öelda, et peaaegu kõik pedofiilid on mehed ja umbes kaks kolmandikku neist on heteroseksuaalid. Pedofiilia tegelik esinemissagedus ei ole teada. Laste seksuaalne kuritarvitamine ja ahistamine on pigem juriidiline kui psühhiaatriline termin ning nende mõistete alla võib mahtuda sellist, mis ei ole pedofiilia, sh ka seksuaalne suhtlus täiskasvanutega. Peaaegu 20% naisi ja 10% mehi väidavad, et täiskasvanud on neid enne nende puberteediikka jõudmist puudutanud seksuaalse suunitlusega. Sageli on selliseid tegusid sooritanud isikud, keda ei saa pedofiiliks pidada, näiteks võivad siia kuuluda pereliikmed.

 "Haigekassa infotelefon, tere!" 
Haigekassa infotelefon 16363 on kliente teenindanud 1. aprillist 2004.
Infotelefoni eesmärk on pakkuda kõigile infot haigekassa ja ravikindlustuse kohta.
Ehkki enamik haigekassa teenuseid on leitavad interneti vahendusel, ei ole kogu teenindust võimalik internetti panna, sest kliendid ja nende harjumused on erinevad. Et klient ei peaks kiireloomulise või lihtsa küsimusega meie teenindusbüroosse tulema, on kiireim ja mugavaim võimalus saada infot telefoni teel.
Et Eesti Haigekassa tegevusvaldkond on väga lai, jagame teavet nii tööandjatele kui ka haigekassas kindlustatud ja kindlustamata inimestele, viibigu nad Eestis või välismaal.
Kõige sagedasem küsimus, mida meile esitatakse, puudutab seda, kuidas arvutatakse ja millal makstakse haigusraha. Populaarsuselt järgnevad küsimused ravikindlustuse, hambaravihüvitise ja Euroopa ravikindlustuskaardi kohta. Tööandjad tunnevad enim huvi töötajatele elektrooniliselt Ettevõtteportaali kaudu ravikindlustuse vormistamise vastu.

Lugeja: Keskerakond on kui enesetaputerrorist
Keskerakondlaste tõmblemisest ja pidevast valitsuse lausründamisest võib teha vaid ühe järelduse: himu võimule pääseda on nii suur, et selleks kõlbavad kõik vahendid.
Kaasaarvatud see, et hetkel, mil olukord riigis vajab hädasti rahunemist ja stabiliseerumist, kõigutatakse paati lausa täiel jõul. Vitsuti (ja kõigi teiste keskerakondlaste jutt) on lihtsamalt viisakamalt sõnastatud jutt sellel samal eesmärgil, millega venelased Tallinnas liikluskaost tekitasid: "mudak Aanzip" peab tagasi astuma.
Ah jaa, Vene riigiduuma delegatsioon esitas ju ka sellise nõudmise! Nii et toredad mõttekaaslased on Keskerakond enda jaoks välja valinud! Võta üks ja viska teist!
Keskerakonnal võib ju vene valijate silmis edu olla, kui ta koos nendega meie valitsust maha karjub, aga eestlased peavad sellises seltskonnas Eesti stabiilsust ohustavat erakonda küll oma rahva reeturiks.

TOOMAS VITSUT: vastutus on valitsusel
Avaliku arvamuse uuringud viimasel kahel kuul näitavad selgelt, et "pronksikriisi" ja ühiskonna lõhestumise kutsusid esile peaministri sõnavõtud ja valitsuse tegevus.
Viimasel kuul olen endalt korduvalt küsinud, kas Tõnismäe ausamba küsimust oleks saanud lahendada rahumeelselt. Ja ikka jõuan jaatava vastuseni, ehkki peaminister Ansip püüab vägisi nii minu kui ka kõigi teiste eest vastata risti vastupidi.
Delikaatsed probleemid vajavad intelligentseid lahendusi, vastasel juhul kalduvad need muutuma vägivaldseks. Just seda kinnitas aprilli viimane nädalalõpp, kui Tallinna kesklinnas kulmineerus vastasseis kahe äärmuslikult meelestatud jõu vahel ning vallandus anarhia.
Ühel pool iga hinna eest oma valimislubadusi teostav valitsuse juhtpartei ning teisel pool ausamba äraviimist vastustavad liikumised. Tüüpiline konfliktsituatsioon, kus kumbki pool püsib jäigalt oma seisukohtade juures ega ole nõus sammugi taanduma. Nagu kaks poisikesest riiukukke, kes ei taha oma vastasele milleski järele anda ja suudavad ennast ainult rusikate abil väljendada.

AAVO SARAP: olen Liverpooli poolt
Ma arvan, et Liverpool on tänases UEFA meistriteliiga finaalmängus eelisseisus, kuid samas ma ei ole väga objektiivne selle kohapealt, sest nad on olnud läbi aegade mulle südamelähedane klubi.
Milani väljaütlemised enne finaali tunduvad päris pingutatud olevat. Eelmise mängu nad kaotasid ning tundub, et nad üritavad tõestada, et nemad on ikkagi kõvem meeskond, esialgu küll sõnade tasemel, kuid eks õhtul näeb, kes peale jääb.
Milani meeskond üritab endale sisendada, et nemad on sitkemad ja tugevamad. Ei saa öelda, et nende hiljutised sõnavõtud väga targad või soliidsed oleksid olnud.
Loodan, et Liverpool on täna võidukas. Olen nende poolehoidja olnud juba 1970-aastatest, mil sai Soome TV-st vaadatud, kuidas nad vutiplatsidel suuri tegusid korda saatsid.

AET SÜVARI: Milan enam Liverpoolil üllatada ei luba
Meistrite liiga finaalis on eelised Milanil, kuid ka Liverpoolil on šansse.
Ilmselt on vähe jalgpallisõpru, kes ei mõtleks tänaõhtusele Meistrite liiga finaalile kaks aastat tagasi Istanbulis toimunu valguses - Milani masendavas ülekaalus mängitud esimene poolaeg, Liverpooli "surnust ülestõusmine" teisel poolajal, viigivärav, penaltiduell…
Nagu tookord, on ka täna favoriidiseisuses Itaalia suurklubi, kes on kadestamist väärt enesekindlusega finaali rühkinud ja näidanud selle turniiri ajaloos üles erakordset stabiilsust. Nende ridades mängivad ka superstaarid Kaká, Paolo Maldini, Filippo Inzaghi, Alessandro Nesta… ja veel kamaluga mullusuviseid maailmameistreid ja muid vutigurusid.
Pole ka Liverpool mingi tühikargajate klubi, kuid seekord puudub neil see eelis, mis andis neile kaks aastat tagasi jõudu end 0: 3 kaotusseisust välja murda - üllatuse efekt. Tookord arvas Milan, et võit on juba purgis, ja andis Liverpoolile võimaluse valusalt nõelata. Kaks korda järjest Milani sugune superklubi sama lehmakoogi sisse ei astu.

MARTTI MARTINSON: Ettevaatust, riigieksam! 
Kui riigieksamisüsteem Eestis kümme aastat tagasi kasutusele võeti, olid eesmärgid õilsad - topelteksamite kaotamine ning selle kaudu õppejõudude ning õpilaste koormuse vähendamine, keskhariduse kvaliteedi tagamine, uue riikliku kontrolli- ja tagasisidemehhanismi rakendamine.
Paraku on need kümme aastat näidanud, et ka riigieksamisüsteem ei ole veatu. Vastupidi - see on meie hariduselus üks suurim valupunkt.
Millist eesmärki täidab gümnaasium? Kas võimalikult heade faktiteadmiste andmise eesmärki, taotlusega sooritada riigieksamid võimalikult headele pallidele, või hoopiski ülikooliks ettevalmistamise, võimalikult laialdaste teadmiste andmise, õpilase huvide/oskuste/isiksuseomaduste väljaselgitamise ning suunamise funktsiooni? Tänapäevane gümnaasium vastab pigem esimesele eesmärgile.
Kuidas saabki kool arvestada midagi muud, kui kehtiv õppekava ja eksamisüsteem seda pärsib. Koolil peab ikka väga palju julgust olema, et riigi antud teerajalt kõrvale kalduda ja pakkuda õpilasele võimalust valida, võimalust nautida õppeprotsessi, ilma et silme ees kogu aeg märksõna "riigieksamid" virvendaks. Riigieksami soorituse ebaõnnestumisel avaneb järgmine võimalus riigieksamit uuesti sooritada alles aasta pärast!

BO HENRIKSSON: Tööjõupuudus surub põlvili
Töö otsib meest, mitte mees tööd - nii armastab öelda üks mu eestlasest sõber. Hästi öeldud. Eesti tööjõuturg on mõne aastaga jõudnudki olukorda, kus töö otsib pigem tegijat kui tegija tööd.
Ettevõtted ragistavad üksteise võidu ajusid, kust ja kuidas uusi töökäsi leida.
Tööjõud on siiski olemas, mida kinnitab kas või fakt, et viimasel kahel aastal on tööturult väljujate hulk olnud suurem tööturule sisenejate arvust. Tööhõive tõstmiseks tuleks senisest suuremat tähelepanu pöörata kõrg- ja kutsehariduse probleemidele ning mitteaktiivse elanikkonna integreerimisele tööturule.
Olen elanud Eestis 1992. aastast ja näinud siinse elu edenemist 15 aasta vältel. Sama kaua olen ABB kohaliku juhina olnud osaline Eesti majanduse kasvamises. Eesti julged otsused ja nendest lähtunud majandusareng on olnud muljet avaldavad.
Viimase paari aasta arengud Eesti majanduses on aga seadnud ühesuguste probleemide ette nii kodumaised kui ka rahvusvahelise taustaga ettevõtted. Teravaimaks küsimuseks on saanud tööjõuprobleem. Viimasel ajal pole möödunud nädalatki, kui meedia ei annaks teada järjekordsetest mustadest stsenaariumidest Eesti majanduses, firmade ja tervete tööstusharude arengut aeglustavatest tööjõupuudusest tingitud sõlmküsimustest.

VALLO TOOMET: noored ei ole lambad
Vähemalt on mulle selline mulje jäänud. Mis tähendab, et hariduse omandamisel hinnatakse palju rohkem tegureid, kui ainult üks väljund - riigieksami tulemused.
Arvesse tulevad nüansid: kus õpivad sõbrad, kus on noore hingelaadile lähedasem keskkond, kus saab lisateadmisi, mida noore arust võiks vaja minna.
Vanalinna Hariduskolleegium on vabameelne, teatri- ja muusikakallakuga, tugeva keeletaustaga. Inglise Kolledžit peetakse rangeks, elitaarseks kooliks, Prantsuse lütseumi aga hea tasemega kooliks, kust hea maailma edasi minna ja muidugi väga tugeva keeletaustaga.
Nõo on olnud ja jäänud tugevaks reaalkooliks.
Selliseid näiteid on rohkem, palju rohkem. Ekspressi avaldatud riigieksami hinnete põhjal tehtud edetabel on ju ainult üks indikaator, mis annab teada koolide teatud tasemest. Hinnete arvrida on ju ajas võrreldav.

TTÜ: erialavalik tuleb põhjalikult läbi kaaluda
Ülikoolist väljalangevuse ja eriala vahetamise peamisteks põhjusteks on vale või põhjalikult läbikaalumata erialavalik ning edasijõudmatus õppeainetes.
Siinkohal on väga oluline heal tasemel karjääriõpe ja -nõustamine. Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) pakub karjäärinõustamist aastaringselt lisaks üliõpilastele ka gümnasistidele ja sisseastujatele.
TTÜs toimub vastuvõtt bakalaureuse- ja inseneriõppesse riigieksamite ning rakenduskõrgharidusõppesse lõputunnistuse keskmise hinde alusel. Alates sellest aastast võimaldame neile, kes ei ole matemaatika riigieksamit valinud, sooritada TTÜs sisseastumiskatse matemaatikas. Sisseastujad, kes on keskhariduse omandanud välisriigis ning kellel ei ole riigieksameid sooritatud, saavad lisaks matemaatikale sooritada sisseastumiskatse ka õppekeeles. Tulevikus ilmselt laiendame veelgi sisseastumiskatsete süsteemi.

REKK: riigieksamid on muutumises kogu aeg
Riigieksamid on muutumises kogu aeg, kuid on ka asju, mida Riiklik Eksami- ja Kvlifikatsioonikeskus (REKK) muuta ei saa, süüdistatagu meid kasvõi seitsmes surmapatus, palju sõltub ikkagi valitsusest ja ministeeriumist.
Iga kevad on ka siinsete inimeste jaoks omamoodi eksamiperiood, ning täpselt nagu pärast päris eksamit tehakse siingi järeldusi, analüüse, ettepanekuid - mis läks hästi, mis halvasti, mida muuta, mida järgmine kord teisiti teha. Ja teisiti teha mitte sellepärast, et ebamääraselt kõlaval "ametnikul" mugavam oleks.
Meie pikaaegne kogemus riigieksamite korraldamisel lubab kinnitada, et eksamite ettevalmistamise, läbiviimise ja hindamise igas etapis on A ja O, kõigi meie tegemiste algus ja lõpp ikka eksaminand ja eksamitöö.
Ning ehkki aeg-ajalt kostab hõikeid, et Kartaago tuleb hävitada, on eksam kui niisugune levinuim teadmiste ning oskuste mõõtmise viis. Autojuhi-eksam, keeleoskuse-eksam, kutse-eksam, kõrgkooli-eksamid, ülemineku-eksamid; isegi töövestlust võib vaadata kui eksamit. Sest elus lihtsalt tuleb ennast aeg-ajalt tõestada. Meil kõigil.

AAVO KOKK: Pane inimesed mundrisse ja küll nad kuuletuvad
Sõjavägi oskab seda hästi. Võtad nekruti, ajad pea paljaks, korjad kõik riided ära ja annad asemele mundri.
Teisiti õieti ei saagi - kui firma tagab kõikidele töötajatele tööriietuse, siis ongi kõigi rõivastus ühesugune. Liiga palju variante oleks liiga kulukas ja üsna keeruline korraldada. Kuid peamine küsimus pole majanduslik.
Kui sa paned inimese mundrisse, siis on teda parem kontrollida. Esiteks on see märk, et asutus määrab siin reeglid ja liiga suurele individuaalsusele pole kohta. Teiseks on isiklike riiete äravõtmine ja firma varustuse asemele andmine iseenesest oluline tseremoonia - vana elu on läbi ja algab uus. Kolmandaks on mundrile lihtne õmmelda paelu, embleeme ja muud läikivat. Kui inimene tunneb uhkust talle omistatud läikiva vidina üle, siis tunneb ta varsti uhkust ka mundri üle ja pole kaugel aeg, kus ta tunneb uhkust ka asutuse üle, mis talle selle vormirõivastuse võimaldas.

Purskkaev Tõnismäele
Tõnismäele istutatud lillede asemele oleks neutraalsuse tõttu eriti sobiv rajada suur ja kaunis purskkaev, kus veejugade ja vikerkaarevärviliste tulede mäng oleks kooskõlas valitud muusikaga.
Tallinn on purskkaevudevaene vist sobivate asukohtade puudumise tõttu. Nüüd on sobiv asukoht olemas. Kasutagu siis Tallinna linnaisad seda võimalust mõistlikult ära.
Ants Kask, Tallinn

Alkoholi müüki tuleks piirata
Väeti ja õnnetu kodanik on jäetud üksi võitlema lootusetut võitlust viinakuradist mitmepäise lohega. Kogu selle tohutult suure jäämäe tipuks on ööpäevane alkoholi kättesaadavus tanklates, kus viinapoodi ei tohiks ligigi olla - nagu koolidelegi.
Kuuldes hommikustes saadetes hukkunutest, peaks ju midagi koitma ka "jakobsonitõves" paragrahviväänajatel.
Kui alkoholi kättesaadavust piirata, langeks joobnute hulk palju protsente.
Kas see poleks siis plussiks ükskõik millisele valitsusele? Ja veel suuremaks plussiks kogu rahvale, olgugi et sõrmedel loetutele käiks asi kõvasti tasku pihta.
Väino Ubina, Tallinn

Lõimumine võtab aega
USA kogemused näitavad, et integratsioon saavutatakse alles sisserännanute kolmandas põlvkonnas. Esimene põlvkond identifitseerib ennast oma päritolumaa järgi ("ma olen itaallane" jne), teine põlvkond on kahepaikne ("ma olen Itaalia päritolu ameeriklane") ning alles kolmas põlvkond ütleb end olevat uue kodumaa patrioot ("ma olen ameeriklane").
Esimene põlvkond on ükskeelne (nad säilitavad oma emakeele, uue elukoha keelest omandavad vaid hädavajaliku), teine põlvkond on kakskeelne ning alles kolmas põlvkond on täielikult omandanud elukohamaa keele.
Tuleb ka aru saada, et just teise põlvkonna immigrantidel on kõige raskem leida oma kohta, sest nad on olemuselt "kahepaiksed". Nende vanemad kannavad edasi oma sünnimaa meelsust, lapsed kodus on vanemate mõju all, väljaspool kodu aga puutuvad kokku teise maailmavaatega.

REPLIIK: Parlamendi kriis
Eesti on parlamentaarne riik, samas on viimasel ajal palju räägitud, et parlamendi roll otsuste tegemisel on muutunud vähetähtsaks ehk parlamendist on sisuliselt saanud valitsuse otsuste kinnitamise tempel. 26. aprilli öösel lahvatanud kriis olnuks hea võimalus parlamendil oma rolli ja tähtsust ühiskonnas näidata. Aga mida parlament on teinud? Vaid opositsiooniline Rahvaliit kutsus üles moodustama komisjoni integratsioonihädade arutamiseks. Kõik. Parlament on piirdunud lühikeste, ühel juhul 3-minutilise tööpäevaga. Seega ei saa öelda, et vaid valitsuse survel on parlamendi roll marginaliseerunud. Parlament pole ise näidanud üles aktiivsust ja tahet enda rolli tõsta.

JUHTKIRI: Natsikana ja Nõuka-nostalgia
Eelmine siseminister Kalle Laanet kehtestas Eestisse kümneaastase sissesõidukeelu kolmele Soome kodanikule, kes on väidetavalt seotud natsistlike liikumistega. Kindlalt on teada, et seltskond korraldas Hitleri-teemalisi stiilipidusid, siit-sealt on kuulda ka nende sümpaatiast äärmusparempoolse ideoloogia vastu. Eesti Ekspress kirjutas mullu suvel, et kõnealuste tegelaste loodud ajalooühing MTÜ Uus Euroopa andis välja 1941. aastal Eestis ilmunud teose "Hitler ja lapsed" uustrüki (muide, seda müüakse täiesti legaalselt veebipoe kaudu). Tänaseks on ilmunud ka uustrükk tolle kaasaegsest "Adolf Hitler - vabastaja".
Küll aga ei ole praegu täpselt teada, kas sissesõidukeeld määrati mingite konkreetsete tegude eest. Õigusriigis on ka avalikkusel sellisel puhul õigus teada, mis tegelikult toimus ja kas süüdistused vastavad tõele. Kui vastavad ning Soome paremäärmuslased on Eestis käinud rahvuste-, rasside- või sugudevahelist viha õhutamas, on lugu muidugi karm ja sissesõidukeeld igati õigustatud.

Keilasse hakkab taas käima ekspressrong
Üle mitmekümne aasta saadab Elektriraudtee AS esmaspäevast taas liinile ekspressrongi, mis võimaldab Keila inimestel jõuda pealinna südamesse kiiremini kui Tallinna äärelinnast tööle ruttajail.
Täna jõudsid Elektriraudtee depoosse ka viimased Lätist tellitud ekspressrongi vagunid, kohal olid ka Seitsmesed Uudised.

Eestlaste huvi eesti toidu vastu kahaneb
Euroliiduga liitumine tõi kaasa välisfirmade suurenenud huvi Eesti turu vastu.
Nagu kinnitab põllumajandusministeeriumi tellitud uuring, on just seetõttu kahanenud ka eesti inimeste truudus eesti toidule, teatavad Seitsmesed Uudised.

Siiani on selgusetu lauluväljakul trampliini kokkukukkumise eest vastutaja
Nii nagu praegu Tivoli tulekahju puhul, jäi ka märtsi lõpus Tallinnas toimunud lumelauahüpete võistluse puhul õhku küsimus, kes vastutab.
Mäletatavasti kukkus siis osa lauluväljakule võistlusteks ehitatud tellingutelaadsest trampliinist võistluse eelõhtul kokku. Seitsmestest Uudistest lähemalt.

Parts: piiriüleseks suhtluseks Venemaaga tuleb luua ühisfond
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts soovib piiriülese suhtluse parandamisega Venemaaga luua Läänemeremaade ühisfondi.
Tänasel Läänemeremaade majandus- ja kaubandusministrite kohtumisel tegi minister Partsi ettepaneku kohaselt tuleks Läänemere nõukogu raames luua Venemaaga ühist piiri omavate riikide fond, millest on võimalik teha investeeringuid piiriületuse paremaks toimimiseks ning tehniliste lahenduste tõhustamiseks, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
"Kui seni oli Läänemeremaade nõukogu üks plaanilisi tegevusi piiriülese infrastruktuuri arendamise rahastamise võimaluste uurimine, siis mingem nüüd uuringutelt üle tegudele," ütles Parts.
Minister Parts puudutas ka viimasel ajal Eesti ja Venemaa vahelises kaubanduses ning majandussuhetes esile kerkinud tõkkeid, sh probleeme seoses Narva sillaga ja Eesti kaupade boikoteerimist Vene turul.

Inspektsioon keelas ajutiselt Tivoli tuuri tegevuse
Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tegi Tivoli tuuri korraldajale ettekirjutuse, mille kohaselt ei tohi see oma tuuri jätkata enne, kui on kõik atraktsioonid on läbinud tehnilise kontrolli.
Inspektsiooni ettekirjutus näeb ette, et OÜ-l Tivoli Tuur tuleb seoses Rakveres toimunud õnnetuse ning ohutuse tagamise alaste puudustega "veenduda täiendavalt oma seadmete vastavuses masina ohutuse seaduse ning elektriohutusseaduse nõuetele".
"Selleks peavad nad tellima vastavat teenust osutavalt ettevõtjalt seadmete nõuetekohasuse kontrolli. Kuni meie ettekirjutus ei ole täidetud, on seadmete kasutamine keelatud," vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium inspektsiooni seisukohta.
Seega oleneb tuuri jätkumine sellest, kui kiiresti suudab OÜ Tivoli Tuur oma seadmete tehnilise kontrolli korraldada või tõendada tehnilise kontrolli läbimist Rootsis.

TÜ teadlane sai 15-miljoni krooni suuruse uurimistoetuse
Tartu ülikooli vanemteadur Arnold Kristjuhan pälvis rahvusvaheliselt heategevuslikult biomeditsiinifondilt Wellcome Trust 15 miljoni krooni suuruse uurimistoetuse.
Maailma suurim heategevuslik biomeditsiinifond Wellcome Trust määras TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vanemteadur Arnold Kristjuhani uurimisprojektile 15,3 miljoni krooni suuruse International Senior Research Fellow stipendiumi, teatas ülikooli pressiteenistus.
Arnold Kristjuhani teadusprojekt, mille eesmärgiks on tulevikus kaasa aidata geneetiliste haiguste ravile, selgitab, kuidas on reguleeritud geneetilise informatsiooni avaldumine rakkudes.
Tartu ülikoolist on International Senior Research Fellow stipendiumi saanud veel kaheksa teadlast.
"See on ülikoolile suur tunnustus, et niivõrd mainekas välisorganisatsioon on otsustanud toetada meie teadusprojekte. See näitab, et Tartu ülikoolis tehakse tippteadust," ütles ülikooli teadusprorektori Ain Heinaru.

Politsei tegevuse uurimiseks rahutuste ajal on alustatud kaheksa kriminaalmenetlust
Prokuratuur on kolmapäevase seisuga alustanud kaheksa kriminaalmenetlust seoses Tallinna rahutuste aegsete võimalike politsei võimuliialdustega, tosinat märuliööde sündmustega seotud kaebust menetleb ka õiguskantsler Allar Jõks.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu sõnul on politsei tegevuse suhtes laekunud kokku 27 avaldust võimaliku politsei poolse võimuliialduse kohta, kriminaalmenetlusi on alustatud kaheksa ja seni on seitsmel juhul jäetud menetlus alustamata. Menetluste alustamise peab prokurör vastavalt seadusele otsustama kümne tööpäeva jooksul.
Seni alustatud kriminaalmenetlustest käsitlevad seitse politseipoolset põhjendamatut vägivalda ning ühe menetluse raames kontrollib prokuratuur väiteid, kas politseinik võis omastada kannatanu mobiiltelefoni.
Menetleb ka õiguskantsler

Ilves avaldas Halonenile ja hukkunud Soome rahuvalvaja omastele kaastunnet
Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves saatis Soome president Tarja Halonenile kirja, milles avaldas Afganistanis hukkunud Soome rahuvalvaja omastele kaastunnet.
"Suure kurbusega kuulsin täna Soome rahuvalvaja hukkumisest Afganistanis," kirjutas president Toomas Hendrik Ilves tänases kaastundeavalduses Soome presidendile Tarja Halonenile. "Palun võta vastu minu siiras kaastunne hukkunud sõduri omastele ja kogu Soome rahvale."
Soome rahuvalvesõdur hukkus täna hommikul Kirde-Afganistanis Maymana linnas teeäärde peidetud lõhkekeha plahvatuses.
Koos Norra rahuvalvajatega haiglapersonali turvanud soomlane suri tund pärast plahvatust.

Tamkivi: vastuseis uute karjääride rajamisele pärsib ehitustegevust
Olukorras, kus olemasolevate karjääride varud hoogsa ehitustegevuse mõjul ammenduma hakkavad, peab rahvas otsustama, kas protestida või seada riigi huvid enda omadest kõrgemale, leiab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Tamkivi sõnul tuleb olukorras, kus olemasolevate karjääride varud ammenduvad ning kohalikud elanikud on uute kaevanduste vastu, leida kompromiss. Ta leiab, et kõik ettevõtmised tuleb hoolikalt läbi kaaluda elamisväärse keskkonna säilitamisega arvestades.
"Senisest rohkem on vaja ka rahvaga rääkida, seda eriti arendajatel - inimesed peavad teadma kõiki kodukanti puudutavaid otsuseid ja samme, miks neid astutakse ja mis nendega kaasneb. Siis on võimalik kõiki plusse ja miinuseid arvestades otsustada, kas tormata protestiaktsioonile või seada riigi huvid enda omadest kõrgemale," ütles Tamkivi Päevaleht Online'ile.
Praegused varud lõppevad mõne aasta pärast

Kohus jättis Dmitri Linteri vahi alla
Tallinna ringkonnakohus otsustas täna mitte rahuldada aprillirahutuste käigus arreteeritud Dmitri Linteri kaebust vahi alt vabastamise kohta.
Kohus jättis Harju maakohtu määruse Dmitri Linter'i vahistamise kohta muutmata ning otsus edasikaebamisele ei kuulu, teatas ringkonnakohtu pressiesindaja.
Linterit esindab kohtus vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov endanimelisest advokaadibüroost.
Linterit süüdistatakse massiliste rahutuste organiseerimises aprilli lõpus.

Looduskaitsjad said lammaste vedamiseks suurema parve
Riikliku looduskaitsekeskuse Hiiumaa talitus sai kaitsealustele laidudele lammaste ja niitmistehnika vedamiseks senisest suurema puksiirparve.
Salinõmmes paikneva parvega hakatakse Hiiumaa laidude maastikukaitsealasse kuuluvatele laidudele lambaid ja niitmistehnikat vedama, teatas looduskaitsekeskuse kommunikatsioonijuht.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala laidudel on 35 ha niidetavaid alasid ja üle 130 ha karjatatavaid alasid. See kaitseala on ainus Eestis, kus meretagustel inimasustuseta väikesaartel jätkatakse nii suurel pindalal pärandkoosluste hooldamist.
Praam läks maksma 80 771 krooni ja selle ehitas AS DAGOmar. Sõiduki ehitust rahastas keskkonnainvesteeringute keskus projekti "Pärandkoosluste hooldamise tagamine kaitsealustel laidudel" raames.
Praamile on vaja veel ehitada puitosa, mida teeb looduskaitsekeskus koos lambaomanikega.

Lavrov kurtis Austria välisministrile Vene vähemuse kehva olukorda
Vene välisminister Sergei Lavrov väljendas kohtumisel Austria välisministri Ursula Plassnikuga taaskord muret Vene vähemuse pärast Eestis ja Lätis.
Šveitsi ajaleht Neue Zürcher Zeitung kirjutab, et Lavrov ründas Eestit ja Euroopa Liitu. Kui Lääs tunneb muret Venemaa pärast, tunneb tema muret venelaste olukorra pärast Balti riikides, ütles Lavrov eile õhtul Viinis. Tema sõnul teeb Vene vähemuse olukord Eestis ja Lätis Euroopa Liidule häbi.
Austria välisminister Plassnik ütles, et dialoog Moskvaga hõlmab nii inimõiguseid kui ka konkreetseid juhtumeid. Ta lisas, et igal juhul ei tasu uskuda, et näpuga näitamine poliitikat asendada võib, kirjutab Austria ajaleht Der Standard.
Lavrov sõitis Viini ette valmistama president Vladimir Putini Austria visiiti. Täna esineb Vene välisminister Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) nõukogule.

SDE valib laupäeval uued juhid
Laupäeval, 26. mail toimub Rahvusraamatukogu suures saalis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu, kus erakonna liikmed valivad
Esimehe kohale kandideerib senine juht ja rahandusminister Ivari Padar, teatas erakonna pressiesindaja.
Juhatus teeb üldkogul ettepaneku valida kaks aseesimeest, kuhu hetkel on soovijaid seitse: riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof, väliskomisjoni esimees Sven Mikser, europarlamendi liikmed Marianne Mikko ja Katrin Saks ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor ja aseesimees Indrek Saar.
SDE peasekretär Randel Länts ütles, et erakonna uut juhtkonda ootab ees suur ülesanne. "Nende eestvedamisel peab erakond edukalt valmistuma europarlamendi ja kohalike omavalitsuste valimisteks 2009. aastal," lisas Länts.

Allikmaa kutsus rahvusringhäälingu juhatusse Jaak Raie
Rahvusringhäälingu tegevjuhiks valitud Margus Allikmaa kutsus ringhäälingu juhatusse Tallinna spordi- ja noorsooameti juhi Jaak Raie.
Allikmaa ütles kolmapäeval Raadio 2 saates "Päevakord", et tegi Raiele ettepaneku asuda 1. juunist tegevust alustava rahvusringhäälingu juhatuse haldusjuhiks.
Allikmaa on juba teinud ettepaneku arvata rahvusringhäälingu juhatusse praegune Eesti Raadio juhatuse liige Joel Sarv ja Eesti Raadio uudistetoimetuse juht Hanno Tomberg.
Hetkel käivad läbirääkimised rahvusringhäälingu juhatuse viienda liikme leidmiseks. Allikmaa ei välistanud, et see juhatuse liige tuleb Eesti Televisioonist.

Tivoli ei saanud Tallinnalt veel luba avaliku ürituse korraldamiseks
Tallinna linnavalitsus otsustas, et ei anna OÜ-le Tivoli Tuur veel avaliku ürituse korraldamise luba Vabaduse platsil järgmisel nädalal ja ootab ära kooskõlastused politsei ja päästeametiga.
"Tahame veenduda, et sellised õnnetused, nagu Rakveres juhtus, enam ei korduks, ei Sillamäel, mis on järgmine koht, kuhu tivoli luba taotleb, ega ka Tallinnas," ütles abilinnapea Toomas Sepp.
Tallinna linnavalitsus otsustas enne avaliku ürituse loa väljastamist ära oodata kooskõlastused politsei, päästeameti ja tehnilise järelevalve inspektsiooniga ja selle, kuidas lahenevad tehnokontrolli küsimused.
"Tahame teada, kas need masinad on testitud ja kuidas ja kas need vastavad nõuetele," märkis Sepp.
Linnavalitsus otsustab loa väljastamise järgmisel teisipäeval, kolmapäeval.
Tivoli peaks Tallinnas Vabaduse platsil alustama 30. mail, seega jääb kooskõlastuse saamine samale päevale.

Kaitseväe kalmistul algasid pronkssõduri kivimüüri ehitustööd
Kaitseväe kalmistul algas täna pronkssõduri taguse paekivist müüri ehitus, müür peaks valmima juuni lõpuks.
"Ehitatav müür sobitatakse Kaitseväe kalmistule parimal viisil, võttes arvesse sealset ümbritsevat miljööd ning monumendi asukohta piiritleva platsi paebarjääri ja kõrghaljastust," teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Hauatähise ehitamiseks tuleb kaitseministeeriumi teatel kaevata hauaplatsile vundamendisüvend, valada vundament, laduda FIBO-plokist karkass armatuurvõrgul ning katta müür klombitud paekiviga. Ehitusekspertide palvel paigutatakse pronkssõdur ajutisele lisavundamendile.
Kuna vundament rajatakse peenliivale, võtavad geoloogid enne tööde algust pinnaseproovid.
Ehitustööde ajaks piiratakse töötsoon 300 meetri ulatuses 2 meetri kõrguse teisaldatava võrkpiirdega.

Kohale jõudis esimene kogus suurtele peredele mõeldud toiduabi
21. mai õhtul jõudis Valgamaale 23,1 tonni makarone, mis on mõeldud suurtele peredele.
Üle terve maakonna tulid kokku perede esindajad, kes aitasid laadungi maha tõsta Kaagjärve lasteaed-algkooli, kust järgnevatel päevadel toimetatakse pakid peredele. Makaronide koguseks võib arvestada 8-10 kg iga inimese kohta.
Eestis saadetakse toiduabi veel Pärnu, Tallinna ja Lääne-Virumaa suurperedele.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet sõlmis eile lepingu OÜ Malsena'ga, kes Euroopa Liidu siseturu reguleerimise eesmärgil kokku ostetud teravilja eest toodab 505 tonni makarone, mis jõuavad Eesti suurtele peredele heategevusorganisatsioonide vahendusel.

Kuivastu-Virtsu liinib väheneb jaanipäevaks broneerimismaht
Väinamere Liinid vähendab suve tippaegadeks Kuivastu-Virtsu liinil broneerimismahtu ning palub sõitjatel oma reisi planeerides sõidukuupäevi tipptundidelt hajutada.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul broneeritakse tänavu reisimise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks alla poole laevapinnast ning reisijate teenindamine toimub põhiliselt üldjärjekorrast.
"See lähenemine on end õigustanud - kuigi suvised laevagraafikud on maksimaalselt tihedad, liigub üldjärjekord sel viisil kiiremini. Samuti toimub tavajärjekorra piletite müük kiiremini ning kassade juures tekib vähem tõrkeid," ütles Hiiuväin.
Väiksemaid broneerimismahte kasutatakse ka jaanipäeva-aegsel ajal, samuti sõidavad laevad nii jaanipäeval kui teistel tippaegadel vabagraafikus, mis võimaldab ühes ajaühikus teenindada rohkem reisijaid. Operatiivselt abistavad kaks lisalaeva.

Politsei suurendab liikluspatrullide arvu ja karmistab karistusi
Politsei paneb edaspidi rohkem rõhku kiiruseületamiste, joobes sõidukijuhtimiste ning lahtise turvavööga sõitmise tõkestamisele. Lisaks tavapärasele rahatrahvile jäävad suuremad piirkiiruse ületajad ja joobes sõidukijuhid üldjuhul ilma juhtimisõigusest.
Politseiameti politseitöö osakonna politseidirektori Indrek Tibari sõnul on liiklusjärelevalve aastaid olnud politsei jaoks üheks prioriteediks. 2006. aastal avastas politsei 17% rohkem liikluskuritegusid (4355) ja 11% enam liiklusalaseid väärtegusid (142 403) kui 2005. aastal.
"See näitab, et politseipoolne liiklusjärelevalve toimib," selgitas politseidirektor Indrek Tibar. "Paraku ei tundu toimivat praegune karistuspoliitika - karistamisest hoolimata kasvab enese võimete ülehindamisest ja kiiruseületamistest tingitud ühesõidukiõnnetuste ning neis hukkunute ja vigastatute arv. Lähitulevikus teeme ettepanekud seadusandluse muutmiseks, et lihtsustuks liiklusrikkumiste menetlemine."

Direktor kutsus joobes õpilasele politsei
Teisipäeva hommikul kella 10 paiku sai Jõhvi politsei kõne koolidirektorilt, kelle sõnul viibis tundides alkoholi tarvitanud alaealine 8. klassi õpilane.
Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Irina Goršanova sõnul toimetati õpilane Kohtla-Järvel asuvasse politseijaoskonda ning seal koostati protokoll alkoholiseaduse paragrahv 71 alusel.
"Kuidas ja millisest poest nad alkoholi ostsid, on veel selgusetu. Kooliõpilase enda sõnul oli ta jooke saanud sõbranna käest, kes pidas sünnipäeva," lisas Goršanova.
Politsei paneb vanematele südamele, et nad jälgiksid, millega nende lapsed tegelevad, sest tihti võetakse jooke just kodust vanemate teadmata.

Ilves: Eesti kroon on osa meie majanduslikust eduloost
President Toomas Hendrik Ilves leiab, et otsus võtta käibele Eesti kroon on üks põhjustest, mis tegi Eesti majandusest ühe Euroopa kirkaima.
Tänasel konverentsil "Euroopa majanduse võimalused üleilmses konkurentsis", mis on pühendatud Eesti krooni taaskehtestamise 15. aastapäevale meenutas Ilves, et 15 aasta eest ei arutatud Eestis Euroopa majanduse võimalusi üleilmses konkurentsis, vahendas presidendi kantselei.
"Selle asemel murti pead Eesti väljavaate üle majanduslikult ise hakkama saada. Puudus oli kõigest, välja arvatud ehk rubladest, mis enam ei maksnud," ütles president Ilves.
Riigipea tervitas ja tänas kõiki neid, kelle tarkus ja sihikindel töö viisid vastselt oma iseseisvuse taastanud Eesti riigi 15 aastat tagasi oma rahani. "Just neid võib nimetada Euroopa viimase paarikümne aasta ühe kirkaima majandusliku eduloo autoreiks. Nii nemad toona, nagu ka meie täna ju teame, et raha on üksnes vahend, aga mitte eesmärk. See on vahend, mis aitab Eestil ja Eesti rahval areneda ja õitseda, end hästi ja turvaliselt tunda," ütles Ilves.

Mahakukkunud elektriliin süütas Võrumaal metsa
Eile keskpäeva paiku sai päästeteenistus teate Võru vallas Umbsaare külas olevast metsapõlengust, mille põhjustas mahakukkunud elektriliin.
Päästjate saabumisel põles metsaalust 2 hektari ulatuses, teatas Lõuna-Eesti päästekeskus.
Eesti Energia andmeil sai tulekahju alguse katkenud elektriliinist, mis oli masti otsast alla kukkunud ning süüdanud liinialuse rohu. Sealt levist tuli ka liinikoridori kõrval olevate puudeni.
Metsaalune kustutati kella viieks õhtul.
Esialgse versiooni kohaselt põhjustas liinijuhtme katkemise äike, ütles Eesti Energia tütarfirma OÜ Jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg Päevaleht Online'ile.
Hamburgi sõnul elektriliini hiljutise kontrolli käigus defekte või vigastusi ei avastatud, küll aga oli kunagi liinile puu langetatud.

Kohtla-Järvel on oktoobrist saadik noormees kadunud
Kohtla-Järvel läks eelmise aasta oktoobris kaduma 24-aastane Aleksei Volkov, kelle asukoht on siiani teadmata.
Eelmise aasta 22. oktoobril lahkus halli värvi sõiduautoga Audi A4 Aleksei Volkov (1983) Kohtla-Järve Järveküla tee 1 asuva osaühingu territooriumilt ning käesoleva ajani on isiku ja auto asukoht teadmata.
Noormees on 169 cm pikk, kõhna kehaehitusega, pruunide silmadega, lühikeste tumedate juustega, vasaku käe sõrme sisemisel küljel on tal tätoveering "rist".
Volkov kandis Nike'i halli värvi valgete triipudega spordidresse, Adidase halli värvi spordijopet ja Nike'i halli värvi sporditosse.
Kõigil, kes teavad midagi Aleksei Volkovi asukohast, palutakse politseiga ühendust võtta telefonil 337 2357 või tasuta lühinumbril 110.

Tivolipõlengus kannatanuid aitab SA Õigusteenuste Büroo
Rakvere linna koostööpartner sihtasutus Õigusteenuste Büroo (ÕTB) on valmis aitama tivolipõlengus kannatanud rakverlasi, kusjuures vähekindlustatutele on õigusabi tasuta.
ÕTB juristi Ivo Nurga vasuvõtt toimub Rakveres reedeti kell 10 kuni 14 Rakvere Sotsiaalabikeskuses aadressil Vilde 2, ülejäänud tööpäevadel aga Tallinnas, kus ÕTB vastuvõtt toimub tööpäeviti kell 9 kuni 17.
Juristi vastuvõtuks on vajalik eelnev registreerimine. Seda saab teha kõigil tööpäevadel kell 9 kuni 17 telefonil 6015122. Õigusteenuste Büroo assistendile tuleb nimetada õigusabi vajaduse põhjus, seejärel lepitakse kokku konsultatsiooni aeg ja edasi on pöörduja juba juristi hoole all.
Abivajajate rohkuse korral on ÕTB nõus lisanõustamispäevi korraldama.

Kohus jättis Maksim Reva vahi alla
Tallinna ringkonnakohus otsustas Maksim Reva, keda süüdistatakse massiliste rahutuste organiseerimises, vahi alla edasi jätta.
Tallinna ringkonnakohus arutas Maksim Reva juhtumit teisipäeval. Kohtu pressiesindaja Janika Topkin ütles täna Päevaleht Online'ile, et kohus avalikustas täna oma otsuse, mille kohaselt jääb Reva endiselt vahi alla.
1975. aastal sündinud Maksim Reva osales aktiivselt Öise Vahtkonna tegevuses ning ta on vähemalt paaril korral jäänud ka mässu ajal tehtud fotodele, mille politsei on inimeste tuvastamiseks internetti üles riputanud.
Reva rahutuste käigus koos teiste Öise Vahtkonna juhtfiguuride Mark Sirõki ja Dmitri Linteriga. Mehed taotlesid ringkonnakohtult enda vahi alt vabastamist, kuid kohus lükkas Sirõki ja Reva taotlused tagasi. Linteri vabastamist arutab kohus täna.

Allikmaa: ETV turuosa peaks olema suurem
Rahvusringhäälingu juhatuse esimeheks valitud Margus Allikmaa leiab, et praegu olemasoleva ühe ETV kanali turuosa peaks olema praegusest märgatavalt suurem eestikeelse auditooriumi seas.
"Ma arvan, et juba täna võiks selle ühe Eesti Televisiooni programmi turuosa olla siiski ju suurem, kui ta hetkel on. Toome võrdluseks Euroopa mastaabi - ainult vist Leedus ja Kreekas on rahvustelevisiooni turuosa pisem, väiksem kui Eestis," ütles Allikmaa ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
"See on suhteliselt ohtlik piir. Mida see tähendab? See tähendab rahvusringhäälingu mõju - kas ta on mõjus või ta ei ole mõjus. Kui see mõju veelgi väheneb eestikeelse vaataja hulgas, siis see on ohtlik," lisas 1. juunist rahvusringhäälingu etteotsa asuv Allikmaa kommenteerides ETV turuosa.
Allikma nägemuse kohaselt ei peaks aga ka teine ETV kanal tulema venekeelne vaid pigem multikultuurne, mis siiski oleks aga enam suunatud venekeelsele auditooriumile.

Alaküla lahkub Kesknädalast
Kaks ja pool aastat ajalehte Kesknädal juhtinud Allan Alaküla lahkub väljaande peatoimetaja kohalt.
Tänases Kesknädalas tänab Alaküla nii kolleege, lugejaid kui ka poliitilisi oponente.
Ta soovib Kesknädalale pikka iga ning kinnitab, et selle varanduse hoidmine maksab, kuid lehe kaheksa-aastane ajalugu kinnitab, et see tasub end ka kuhjaga ära tervele ühiskonnale.
Alaküla on töötanud arvamustoimetajana ajalehes Postimees ja arvamustoimetuse juhatajana ajalehes Sõnumileht. Samuti on ta töötanud Tallinna Linnakantselei meediaosakonna juhatajana ja avalike suhete direktorina.
Aastatel 2001-2004 oli ta Eesti Ajakirjanike Liidu esimees.

Raplamaal sõitis veoauto jalgratturi surnuks
Raplamaal Märjamaa vallas Orgita bussipeatuse juures sõitis eile hommikul veoauto otsa jalgratturile, kes hukkus sündmuskohal.
Liiklusõnnetus toimus eile kella 08: 50 ajal. Peateele sõitnud madelauto DAF, mida juhtis 1959. aastal sündinud Rein, sõitis otsa seal liikunud jalgratturile.
Jalgrattur 1952. aastal sündinud Mart suri sündmuskohal.

Pärnumaal hukkus liiklusõnnetuses mees
Liiklusõnnetus toimus täna öösel Pärnumaal Audru vallas Jõõpre külas, Murru-Mütsi ja Aisa teede ristmikul, kus sõiduauto Volkswagen paiskus teelt välja.
Sõiduauto Volkswagen Passat, mida juhtis 1975 aastal sündinud Rainer, sõitis kell 00: 01 teelt välja vastu teetruupi.
Juht hukkus sündmuskohal.

Nimekad vilistlased toetavad õpetajat
Ärimaailmas tippkohtadel töötavad Rakvere gümnaasiumi vilistlased asutasid fondi, kust hakkavad premeerima oma kunagise kodukooli parimaid õpetajaid.
Esimese preemia soovib sihtasutus Rakvere Gümnaasiumi Parim Õpetaja välja anda sügisesel kooli juubelil, edaspidi õpetajate päeval, kirjutab Virumaa Teataja.
Investeerimisfondi East Capital juht Gert Tiivas, kes on äsja asutatud sihtasutuse nõukogu esimees, ütles, et tema kunagise kooli õpetajate premeerimise idee hakkas idanema aasta eest. "Mõte on tunnustada neid, kes on meie edule aluse pannud," selgitas Tiivas.
Sihtasutusel on 11 asutajat, nende hulgas ka Aare Tammemäe Nordea panga ning Mart Altvee ja Rein Rätsep SEB Eesti Ühispanga tippude hulgast, Silmeti juht Tõnu Vetik ja Riigikogu liige Hannes Rumm.

Väidetav tanklapettur pani end põlema
Läänemaalt pärit Kati otsustas esmaspäeva õhtul sigareti läita autos, milles oli just ümber läinud kanistritäis bensiini, naine hukkus.
Tulemöll lahvatas esmaspäeval pisut pärast kella 22 Raplamaal Maidla külas kraavi põrutanud Ford Sierras. Autos istunud Katil (39) ei õnnestunud leekidest välja rabelda ja ta leidis õudse lõpu, kirjutab SL Õhtuleht.
Samuti autos viibinud Virkko (27) pääses põletushaavadega, sest oli kahjutule süttimise hetkeks autost välja roninud.
Naine ja mees olla bensiini võtnud ja hiljem arvanud tanklaomanik, et teda peteti ning mees kihutas Ford Sierrale järele. Jälitamise käigus kaotas Ford juhitavuse ning paiskus kraavi.
Virkko tuli autost välja ja hakanud asja tanklaperemehega klaarima. Sierrasse istuma jäänud Kati vaadanud mehi läbi autoakna ning otsustanud ühel hetkel sigareti süüdata, kuid ta jättis tähelepanemata asjaolu, et masina tagaistmel on parasjagu ümber läinud bensiinikanister.

Keedust süüdistatakse mustjalalaste ärakasutamises
Möödunud nädalal Eesti Televisioonis linastunud Sulev Keeduse uus dokumentaalfilm "Jonathan Austraaliast" tõi võttegrupile süüdistuse filmi peategelaste täisjootmises ja nende ärakasutamises.
"Salme vedas meile iga päev liitri viina ja õlut," iseloomustas dokumentaalfilmi üks peategelasi Toomas Mõttus filmi võttegrupi assistendi Salme Poopuu töötaktikat. "Meid kasutati lihtsalt ära, aga ise olime lollid, et seda varem ei taibanud. Nüüd pole enam midagi teha, mis sa nende lollidega ikka hakkad kohut käima."
Mustjala valla sotsiaaltöötaja Saima Lõhmus lausus, et filmis esinevaid kaadreid purupurjus Mõttuse perest ja nende tuttavatest poleks ilma neile viina toomata kindlasti üles võtta saanud, kirjutab Meie Maa.
Mustjala vallavanem Kalle Kolter on filmist nördinud. Endise kultuuritöötajana mõtlen sedagi, kui palju minu kirjutatud projekte jättis kultuurkapital rahastamata, kuid ometi pandi sellisele saastale oma toetav õlg alla.

Jaapani Keiser akihito: jumal või inimene? 
Homme Eestisse ametlikule visiidile saabuv Jaapani keisripaar võetakse vastu väikese laulu-peoga lauluväljakul, kavas on veel Vabariigi Presidendi pakutav lõuna ja vastuvõtt Raekojas.
Iidse pärimuse kohaselt loeb Jaapani monarh ennast 660. aastal eKr valitsema asunud keiser Jimmu kaugeks järglaseks. Legendi järgi oli Jimmu lisaks veel lähedastes - kuid ümberjutustamiseks liiga keerulistes - perekondlikes suhetes päikesejumalanna Amaterasuga. Väidetav sugulus viimasega tuleb kasuks, sest tegu on Jaapanis valitseva shinto usu jumalatest ühe mõjuvõimsama tegelasega, mis teeb keisrist jaapanlaste jaoks tähtsa sümboolse pidepunkti.
Keisri tegelik tänapäevane roll on peamiselt sümboolne. Pärast Jaapani kaotust Teises maailmasõjas pidi praeguse keisri isa Hirohito ameeriklaste nõudel loobuma poliitilisest võimust ja teatama šokeeritud rahvale, et ta pole jumal, vaid pigem inimene.

Harjumaa bussiliinide teenindamise nelja loa pärast võitleb kuus firmat
Praegu Harjumaal reisijaid sõidutava 14 firma asemel hakkab hiljemalt järgmise aasta jaanuaris seda tegema vaid neli.
Harjumaa ühistranspordikeskuse väljakuulutatud neljale riigihankele avaliku bussiliiniveo korraldamiseks maakonna lääne, edela, lõuna ja ida suunal laekus kuus hinnapakkumist. Pakkumise dokumendid võttis välja 18 firmat, esmaspäeval kukkunud tähtajaks esitasid hinnapakkumise AS Harjumaa Liinid ja AS Atko Liinid, AS GoBus, Hansabussile kuuluv AS Mulgi Reisid, AS Sebe ja OÜ Mauman Reisid. Kuna liinirühmi on vaid neli, võib võitjana konkursist välja tulla üks kuni neli bussifirmat.
Ühistranspordikeskuse tegevjuht Ago Kokser kinnitas, et pakkumisdokumente ega hinnapakkumise avamise protseduuri vaidlustatud ei ole. Kui konkurss õnnestub ja kulgeb vaidlusteta, võib hakata võitjatega lepinguid sõlmima juuni alguses. Kuna ühistranspordikeskus annab võitnud firmadele neli kuud ettevalmistusaega, siis läheb reisijate vedu lahti hiljemalt järgmise aasta jaanuaris. Vaidlust võib tekitada aga pakkumiste suur hinnaerinevus - odavaim esitatud pakkumine oli 9,37 krooni ja kalleim 19,80 krooni kilomeetri kohta.

Turvakaalutlustel loobus Kumu kahe maali saatmisest Moskva galeriisse
Plaanitud Köleri ja Raua maalide asemel on Moskvas väljas Dücheri ja Loigu tööd.
Esmaspäeval Moskvas avatud näitusel "Euroopa-Venemaa-Euroopa" on algselt välja reklaamitud Eesti kunstimuuseumi fondist pärit Köleri ja Raua tööd asendatud turvakaalutlustel Tretjakovi galeriile kuuluvate eesti kunsti teostega.
Kuna tööde Eestist ärasaatmine jäi ajale, mil Moskvas rünnati Eesti saatkonda, otsustas kunstimuuseum jätta Köleri maali "Herakles toob Kerberose põrguväravast" ja Kristjan Raua teose "Ohver" Venemaale saatmata. "Tegemist on ikkagi kahe Eesti absoluutsesse kullafondi kuuluva maaliga, nii ei saanud me lubada, et nendega midagi juhtuks," põhjendas otsust Eesti kunstimuuseumi direktor Marika Valk. Valgu hinnangul sai Tretjakovi galerii juhtkond ka täiesti nende otsusest aru. "Ei olnud vaja võtta isegi jutuks küsimust, kui hästi saaks galerii tööde turvalisuse tagamisega hakkama," kiitis Valk galeriipoolset suhtumist.

Ravimiretseptid saavad digitaalkuju
Digitaalretseptide kasutuselevõtt peaks ära hoidma hulga tarbetut paberimajandust.
Ületuleva aasta 1. jaanuarist hakkavad üle Eesti kehtima ravimite digitaalsed retseptid, paberretseptid jäävad vaid eriolukordadeks.
"Inimesed ei pea arsti välja kirjutatud ravimi paberretsepti enam endaga kaasas kandma, vaid võivad minna ükskõik millisesse apteeki ning ravim väljastatakse," selgitas uut süsteemi sotsiaalminister Maret Maripuu. Ministri sõnul välistab digitaalne kuju retsepti kadumise või selle, et apteeker ei suuda arsti käekirja lugeda ja patsient peab minema uue retsepti järele. "Kui patsient vajab korduvretsepti, siis teatud juhtudel piisab telefonikõnest ning enam ei pea perearsti juurde minema," lisas minister.
Katseprojekt toimib

Linnuvaatlejaid rõõmustas kaks haruldast külalist
Nähtud siidhaigru ja punapeaõgija looduslikud elualad jäävad Vahemere äärde.
Möödunud reedel ja laupäeval raputas meie ornitolooge kaks erakordset suursündmust, kui linnuhuvilised kohtasid Ida-Virumaal punapea-õgijat ja Tartumaal siidhaigrut.
Muidu Vahemere ja Musta mere ääres pesitsevat värvulist punapea-õgijat märkas reede õhtul Auvere külas ornitoloog Eerik Leibakult. "Tegemist oli suure haruldusega, keda on varem Eestis nähtud vaid kolm korda," rääkis linnuharulduste komisjoni liige Uku Paal. "Lõuna-Euroopas on see täiesti tavaline liik."
Juba järgmisel päeval kohtas Paal ise koos nelja kaaslasega Ilmatsalu järve ääres teist üliharuldast lõunamaist eksikülalist, siidhaigrut. Varem on teda Eestis kohatud vaid ühel korral, 2005. aasta novembris Hiiumaal Käina lahes.

Valitsus ei usu aktsiisitõusu mõju pahedele
Prognoosi kohaselt mõjutab aktsiisitõus suitsetamise ohjeldamist väga vähe.
Kuigi rahandusminister Ivari Padar soovitab tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusu järel pahedest loobuda, ei usu rahandusministeeriumi prognoos tubaka- ja alkoholimüügi suuremat kahanemist.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suureneb sel aastal võrreldes eelmise aastaga näiteks tubakaaktsiisist saadav tulu veidi rohkem kui 40 miljonit krooni. Ka alkoholiaktsiisist plaanitakse sel aastal saada 56 miljonit krooni enam kui mullu. Kuna võrreldes eelmise aastaga pole tänavu tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõstetud, näitavad suuremad aktsiisitulud, et riik teenib üha suureneva tarbimise arvelt.
Tuleva aasta riigieelarve prognoosi kohaselt plaanib rahandusministeerium alkoholi- ja tubakamüügist saadava aktsiisi tõusu, lähtudes enam-vähem samast tarbimisest kui praegu. Rahandusministeeriumi pressi- esindaja Kristi Künnapase vahendatud prognoos näitab, et riik loodab aktsiisitõusust saada alkoholiaktsiisi ligi 600 miljonit krooni enam kui tänavu ja tubakaaktsiisist peaks riigikassasse tuleval aastal laekuma koguni ligi 800 miljonit krooni enam.

Tuurijuhil puuduvad Tivoli atraktsioonide dokumendid
Tivoli tuuri juht Lauri Viikna ei suutnud esitada dokumenti tehnilise korrasoleku kohta.
Rakverest Sillamäele jõudnud tivoli ei pruugi neljapäeval oma väravaid rahvale avada, sest OÜ Tehnokontrolli Keskus keeldus üle vaatamast lõbustuspargi atraktsioone, mille kohta polnud esitada ühtegi dokumenti.
"Meie töötaja pöördus Sillamäel tivoli poole sooviga saada atraktsioonide kasutusjuhendid, aga neid polnudki," ütles OÜ Tehnokontrolli Keskuse tehnikadirektor Urmas Vain sügava hämmastusega. "Meie töö käib ikkagi kasutusjuhendeid arvestades, mitte nii, et vaatame, kuidas karusell ringi käib, ja tunnistame kõlblikuks," lisas ta.
Tivoli Tuuri atraktsioonid peavad enne Sillamäel tööle hakkamist läbima päästeameti inspektsiooni, politsei-, elektri- ja tehnokontrolli. Seda nõuavad Sillamäe linnavalitsus ning tehnilise järelevalve inspektsioon. Viimati nimetatut teeb ärevaks, et tuuri juht Lauri Viikna ei suutnud esitada isegi dokumenti selle kohta, et seadmed on Rootsis tehnilise korrasoleku kontrolli üldse läbinud.

Lennart Meri jõudis tagasi Kadriorgu
Kunstnik Jüri Arrak kummardas eile päeval sügavalt mullu lahkunud presidendi Lennart Meri ees, kelle portree vabariigi presidendi kantseleis pidulikult avati. Perekond Meri soovil presidenti portreteerinud Arrak tunnistas ka ise, et teos tuli tal hästi välja ning talle see pilt meeldib. Arrak oli valinud port-reeks just Meri tõsisema ilme.
President Toomas Hendrik Ilves ütles maali avades, et Arrak on portreel väga hästi tabanud president Meri riigimehelikku olemust. "Mul on hea meel, et Lennart Meri on tagasi Kadriorus," lisas Ilves.
President Meri portree täiendas endiste riigipeade piltide kollektsiooni, kuhu kuuluvad juba Friedrich Karl Akeli, Konstantin Pätsi, Jaan Tõnissoni ja Jüri Uluotsa portreed.

Lätlased ja leedulased üritasid Eestisse tuua kaheksa kilo kokaiini
Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna töötajad pidasid aprilli lõpust kuni mai alguseni kinni rahvusvaheliselt tegutsenud kuritegeliku grupi, kellelt võeti ära rohkem kui 7,8 kg kokaiini, mille väärtuseks oleks olnud üle 23,4 miljoni krooni.
Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna narkotalituse ametnikud pidasid koostöös DEA (Ameerika Ühendriikide narkovastase võitluse agentuur) ja Läti õiguskaitseorganitega (politsei ja toll) pikaajalise jälitustöö tulemusena kinni kaheksast isikust koosneva kuritegeliku grupi, kelle tegevuseks oli rahvusvahelisel tasandil narkootiliste ainete salakaubavedu.
Riigiprokurör Helga Aadamsoo sõnul toimetati narkootiline aine Eesti territoriaalvetes viibinud välisriigi lipu all sõitnud kaubalaevalt väikse paadiga Eesti randa, kust seda asuti edasi toimetama.

Vene küsitlus: rahvas toetas rünnakuid Eesti saatkonnale
Pea iga teise Venemaa elaniku arvates rünnati saatkonda nördimusest Eesti võimude vastu.
45 protsendi Venemaa elanike arvates oli Vene noorteühenduste Naši ja Molodaja Gvardija tegutsemise ajendiks Eesti saatkonna ründamisel Moskvas "siiras nördimus seoses Eesti võimude tegevusega pronks-sõduri teisaldamisel", selgus Levada-keskuse ülevenemaalisest küsitlusest. 22 protsendi arvates oli rünnakute taga liikumiste soov endale tähelepanu tõmmata ning 12 protsendi arvates täideti Kremli tellimust.
Pisut üllatava tulemus
Selline hoiak ilmnes Juri Levada nimelise uuringukeskuse 11.-14. mail korraldatud 1600 vastajaga ülevenemaalisest küsitlusest. Levada-keskust võib pidada suhteliselt sõltumatuks avaliku arvamuse uuringufirmaks, nii-võrd-kuivõrd sõltumatus riigi-võimust praegusel Venemaal üldse veel võimalik on.

Nasilane üritas Tõnismäel pronkssõdurina vahti pidada
Eile kell 12 seisis pronkssõduri endisel kohal Naši liikumise komissar Andrei Kalugin, kelle riietusel polnud ei mingi sõja ega ka rahvuse sümboleid, kirjutas Naši koduleht. Kalugin sai seista umbes pool tundi, siis võttis politsei ta asjaolude selgitamiseks kinni.
Naši liikumine juhtis tähelepanu sellele, et Kalugini vahiseisak ei olnud poliitiline žest, kuna noormehe telkmantlil polnud ei sõjaväelisi ega muid tunnusmärke.
Kaitsepolitsei komissar Irina Mikson ütles Eesti Päevalehele, et Naši aktivisti seisak oli lavastatud ning samal ajal filmis aktivisti Vene telekanal RTR.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Tuuli Härson kinnitas, et kuna Kalugin viibis Eestis turismiviisaga, taotles politsei kodakondsus- ja migratsiooniametilt (KMA) tema viisa tühistamist.

Nädala pärast ühinevat ETV-d ja Eesti Raadiot juhib Margus Allikmaa
Nõukogu valis ühineva ringhäälingu esimeseks juhiks senise Eesti Raadio juhi Allikmaa.
Planeeritust mitu tundi kauem kestnud koosoleku järel ütles nõukogu liige Peeter Kreitzberg, et Allikmaa osutus valituks hoolimata sellest, et tema taga nähakse ühe partei (Reformierakonna - toim) eelistust. Kui palju hääli Allikmaa sai, ei nõustunud Kreitzberg avaldama.
Kümnest nõukogu liikmest osales hääletusel üheksa, samuti kandideerinud Andres Jõesaar oma häält ei andnud. Välismaal puhkusel viibiv Villu Reiljan saatis oma hääle SMS-iga. Ametisse saamiseks pidi Allikmaa koguma vähemalt seitse häält.
"Kõik kolm kandidaati oleks oma rolli ilusti välja mänginud, aga Margus Allikmaaga on seotud väikseimad riskid," ütles Kreitzberg ning lisas, et imekombel suutis nõukogu otsuse langetada esimese hääletusvooruga.

Türkmenistan avaneb turistidele
Seni muu maailma eest praktiliselt läbitungimatu kindlusena suletud olnud Türkmenistan lubab peagi Kaspia mere rannikule turiste.
Reuters vahendab riigitelevisiooni teadet, mille järgi on kavas leevendada viisanõudeid reisijatele, kes tahavad külastada Türkmenbaši linna. Võimud tahavad muuta riigi surnud presidendi Saparmurat Nijazovi järgi juba tema eluajal nime saanud linna turismikuurordiks. Sõnumist teavitanud uudistediktor ei lisanud aga, millal võiksid viisanõuded kergemaks muutuda.
Türkmenistani uus president Gurbangulõ Berdõmuhhamedov on asunud leevendama oma eelkäija, Türkmenbašiks ehk kõigi türkmeenide isaks kutsutud Nijazovi kõige karmimaid poliitikaid.
Senini kehtivad aga riigis seadused, mis lubavad näiteks deporteerida välismaalasi "ebasündsa käitumise" pärast ning keelavad oma kodanikel loata maalt lahkuda "kartusest, et inimesed võivad langeda inimkaubanduse ohvriks ning sattuda välismaal orjusesse."

Tänasest alates on meie planeedil rohkem linlasi kui maaelanikke
USA ülikoolide teadlased arvutasid välja, et alates tänasest elab linnades rohkem elanikke kui maakohtades.
ÜRO rahvastikuteadlased on koostanud prognoosi, et 2010. aastal elab linnades 51,3% Maa elanikest, kirjutab physorg.com. Nüüd siis arvutasid USA ülikoolide teadlased välja, et just täna ületab linnaelanike arv maaelanike arvu.
Täna elab linnades 3 303 992 253 inimest ja maakohtades 3 303 866 404 inimest.
Teadlased rõhutavad, et kuupäev on siiski sümboolne. Lisaks peavad nad vajalikuks selgitada, et keegi ei tohi nüüd arvama hakata, nagu oleks linlased nüüd tähtsamad kui maaelanikud. Mõlemad saavad eksisteerida vaid teineteisele toetudes.

Venemaa asub võitlema jalgpalli pahupoolega
Venemaa peaprokuratuur ja siseministeerium lõid koostöös Venemaa jalgpalliliiduga töögrupi, et vastu astuda jalgpalliga kaasnevale korruptsioonile ja vägivallale.
Prokuratuuri esindaja teatas täna, et neile laekunud info analüüsimisel võib väita, et jalgpalliga käib tihti kaasas mängijate, treenerite ja kohtunike ähvardamine ja vägivalla kasutamine, kirjutab ITAR-TASS.
Jalgpallielu varjupoolt ilmestavad ka mängijate ja kohtunike äraostmised, vutiagentide seadusevastane käitumine, rikkumised totalisaatorite ja ennustusfirmade töös ning ka läbi jalgpalliklubide toimiv rahapesu.
Jalgpalliga kaasnevate seaduserikkumistega võitlemiseks moodustati alaliselt tegutsev komisjon, mille koosseisu kuuluvad nii prokuratuuri, ministeeriumi kui jalgpalliliidu esindajad.

Vanim USA lennukikandja läks viimasele merereisile
46-aastane USA lennukikandja USS Kitty Hawk läks Jaapanis Yokosukas asuvast mereväebaasist oma viimasele reisile enne mahakandmist.
USS Kitty Hawk korraldab oma viimased manöövrid koos teda saatvate laevadega Vaikse ookeani keskosas ja võtab siis kursi USA randadele, teatas AP.
Diiselkütusel töötavat USS Kitty Hawki asendab 2008. aastal kaasaegne aatomi lennukandja USS George Washington.
Lennukikandja USS Kitty Hawk lasti koos üle 5500 liikmest koosneva meeskonnaga esmakordselt vette 1961. aastal.
Laev võttis osa paljudest suuroperatsioonidest, sealhulgas Vietnami ja Iraagi sõjast. 1998. aastast on USS Kitty Hawk ainus USA lahingulaev, mis on pidevalt viibinud väljaspool Ameerikat.

Rootsi uurijad lõpetasid 55 aastat tagasi allatulistatud luurelennuki saatuse uurimise
Rootsis sai 55 aastat pärast lennuõnnetust valmis raport luurelennukist DC-3, mis 1952. aastal Läänemere kohal nõukogude mereväeõppust luuras ja mille nõukogude hävitaja alla tulistas.
Rootsi luurelennuk DC-3 lendas 1952. aasta 13. juunil Läänemere loodeosa kohal, pidas silma peal Nõukogude mereväeõppustel ning kuulas pealt Nõukogude raadiosidet, kirjutab Dagens Nyheter. Lennukit märgati ja Nõukogude hävitaja sai käsu see alla tulistada.
Lennuki huku uurimist juhtinud Christer Magnusson teatas, et raportis jõuti järeldusele, et on vähetõenäoline, kuid mitte välistatud, et keegi kaheksast pardalviibinust pääses. Lennukis viibis tol ööl neli Rootsi õhujõudude sõjaväelast ja neli kaitsejõudude sidetöötajat.
Magnussoni sõnul võis meeskond hukkuda kohe siis, kui lennuk merre kukkus, aga samas ei saa välistada võimalust, et üks pardalviibinu hüppas langevarjuga alla ja pääses eluga. Samuti arvavad uurijad, et väike luurelennuk võis pärast pihtsaamist veel mõned minutid õhus püsida. Pärast lennuki hukku sündmuskohale jõudnud Rootsi päästjad leidsid eest ainult katkise kummipaadi ja õlilaigu.

Litvinenko lesk andis Venemaa inimõiguste kohtusse
Mürgitatud Vene eksspiooni Aleksandr Litvineko lesk andis Venemaa Euroopa inimõiguste kohtusse.
Marina Litvinenko advokaat teatas, et mürgitatud spiooni lesk andis eile Euroopa Inimõiguste kohtusse sisse esialgse kaebuse Moskva vastu, vahendab The Independent.
Marina Litvinenko selgitas täna, et ei usu, et vastutus tema abikaasa mõrva lasub üksnes Andrei Lugovoi õlgadel: "Me ei tea, miks mu abikaasa tapeti ja kes tema mõrva tellis. Ma usun, et see ei olnud üksainus inimene."
Strasbourgis asuva Inimõiguste kohtu esindaja sõnul võib proua Litvinenko kaebuse läbivaatamise ja menetluse algatamise või mittealgatamise otsusega aega minna mitu kuud.

Amnesty International: Venemaa rikub inimõigusi
Amnesty International esitas täna raporti inimõiguste rikkumistest ja vabaduste piiramistest Venemaal.
Raport kinnitab, et Vene võimud takistavad kodanikuühiskonna arengut, teatas RIA Novosti. Eelkõige osutatakse Vene mittetulundusühingute seadusele, mis võimaldab poliitikutel omavolitseda.
Tähelepanu juhitakse ka meediavabadusele ja eriti ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrvale. Samuti ei olda rahul inimõiguste olukorraga Põhja-Kaukaasias ja Tšetšeenias.
Amnesty Internationali hinnangul ei võitle Vene võimud piisavalt rassilise, rahvusliku ning soolise diskrimineerimisega. Näitena tuuakse tadžiki päritolu tüdruku mõrvarile määratud väike karistus ja geiparaadi pooldajate ja vastaste kokkupõrge.

Vene sotsioloog: venelased ei mõista Eestit meedia ja mineviku pärast
Vene sotsioloogi Lev Gudkovi hinnangul ei mõista venelased Eesti ühiskonna probleeme, sest neid mõjutab Vene meedia ühekülgne pilt pronkssõduri saagast ja lisaks on Vene massiteadvuses NL lagunemise tõttu suur valmisolek solvuda.
Vene sotsioloog ja arvamusuuringuid korraldava Levada-keskuse direktor Lev Gudkov ütles küsitlusest ilmnenud Venemaa kodanike pronkssõduri saagasse suhtumist kommenteerides, et venelased ei mõista teise ühiskonna probleeme ega oska näha asju tema vaatevinklist, kirjutab Novõje Izvestija.
Gudkovi sõnul on vaja olukorra muutmiseks teist eliiti ja teistsugust intellektuaalset kliimat. Sotsioloog usub, et negatiivsete meeleolude põhjus on Vene meedia ühekülgne sündmuste valgustamine ilma arusaamiseta, mis tegelikult Eestis toimub.
Gudkov lisas: "Vene massiteadvuses on suur valmisolek solvuda igasuguste kujutletavate või reaalsete märkide pärast, mis on seotud haavatavuse kompleksiga, mis saadi Nõukogude Liidu lagunemisest ja külma sõja kaotamisest."

Briti teadlane leiutas plastikvere
Suurbritannia teadlane lõi plastvere, mis hakkab tulevikus täitma sõjaväljadel ja katastroofides viga saanud ning kiiret abi vajavate patsientide sooni.
Sheffieldi ülikooli teadlane dr Lance Twyman leiutas plastikvere, mille arendamisel ta lähema kümne aasta jooksul püüab elusolenditel katsetamiseni jõuda, vahendab Reuters. Twymani leiutis on väga tähtis, sest mitteorgaanine veri maksaks vähe, kuid oleks sõjaväljadel ja katastroofipiirkondades elude päästmisel hindamatu väärtusega.
Twymani sõnul pole peagi inimsoontesse jõudev plastik siiski seesama, millest on tehtud näiteks karbid-kausid. Teadlane selgitas, et tema leiutatud ja viimased viis aastat järjest arendatud plastveri on pärisverele sarnaselt tumepunane ja vees lahustuv. Plastverd saab transportida pasta kujul ja see ei vaja säilimiseks jahedat temperatuuri. Ja mis kõige olulisem - plastveri sobib kõigi veregruppidega.

Serbia mõistis peaministri mõrvas süüdi 12 meest
Serbia kohus mõistis täna läänemeelse peaministri Zoran Djindjici tapmises süüdi 12 inimest.
Peaminister Djinjic lasti maha 2003. aastal Belgradis. Mõrva peaorganiseerijad olid kaks endist sõjaväepolitseinikku Milorad "Legija" Ulemek ja Zvezdan Jovanovic, vahendab Reuters.
Ulemek ja Jovanovic veensid mõrvas osalema ülejäänud kümmet meest, kellest enamus olid kohaliku maffa liikmed.
Ulemek ja Jovanovic said täna kohtult maksimumkaristuse: 40 aastat vangistust.
Kõik kohtualused, kelle seas on salapolitsei töötajaid ja maffa võtmefiguure, lükkasid süüdistused tagasi.
Prokuratuuri hinnangul tapeti peaminister vältimaks reforme, mis oleksid sõjakurjategijad välja andnud.

Lääne meedia: USA ja Iraan valmistuvad tõsisteks sammudeks
Nimetamata allikatele viidates lekitati täna Lääne meediasse infot, et Iraan ja USA kavandavad teineteise vastu vaenulikke samme.
Briti ajaleht The Guardian kirjutab anonüümsetele USA allikatele viidates Iraani juhtkonna salaplaanist korraldada Iraagis pealetungi Briti ja USA sõjaväe vastu.
Iraani plaani teostamiseks kaasatakse väidetavalt lisaks šiiitide äärmusrühmitustele ka Al-Qaedaga seotud sunniitideorganisatsioonid. Plaani eesmärk on sundida USA ja Briti sõjavägesid Iraagist väljatõmbuma. Anonüümsele Ameerika diplomaadile viidates kirjutas ajaleht, et Teheran püüab tekitada Washingtonis poliitilist mässu, mis tooks kaasa USA vägede Iraagist lahkumise.
Telekanal ABC teatas täna, et USA president George W. Bush kiitis heaks CIA salaoperatsiooni Iraani režiimi vastu. Anonüümsele allikale viidates väidab ABC, et Bush kirjutas alla dokumendile, mis lubab teostada õõnestustegevust Iraani valitsuse destabiliseerimiseks. Salajane tegevus näeb ette koordineeritud propagandat, Iraani valuutaga ja rahvusvaheliste finantstehingutega manipuleerimist. CIA eesmärk on suurendada Iraani haavatavust ja õhutada elanikkonna rahulolematust kehtiva režiimi suhtes.

Venelased jäävad kasvus kängu
Keskmine venelane on täna 1,5 sentimeetrit lühem kui kümme aastat tagasi.
"Täna on venelastest saamas üks väiksemakasvulisemaid rahvaid," sõnas Interfaxi teatel Venemaa Arstiteaduste akadeemia vanemspetsialist Aleksander Baranov.
Ka on Venemaa teismelised võrreldes varasemate aegadega nõrgemad ning haigemad, kõneles ta Moskvas peetud tervishoiuteemalisel konverentsil. Poistel on võrreldes kümne aasta taguse ajaga 18 protsenti vähem muskleid, samal ajal kui tüdrukud on kaotanud oma lihasmassist tervel 21 protsenti.
Samuti on vähenenud umbes viiendiku võrra Vene noorte kopsumaht. Viiendik lastest on alakaalulised.

USA-s sünnitas emashai järglase ilma isase haiga paaritumata
USA-s Nebraska akvaariumis sünnitas vasarhai järglase ilma isase haiga paaritumata ja teadlased said alles kuus aastat hiljem aru, et emahai oli maailma esimese kõhrkalana neitsisigimisega toime tulnud.
Partenogenees ehk neitsisigimine tähendab seda, et emasloom suudab järglase saada ainult oma geenidega, kirjutab The New York Times. Neitsisigimiseks on võimelised nii mõnedki selgroogsed, kuid Nebraska vasarhai saavutus on maailma esimene teadaolev kõhrkalade partenogenees.
Väike vasarhai sündis 2001. aasta novembris ja suri peagi pärast sündi - arvatavasti mõne teise kala rünnaku tagajärjel. Tema ema oli enne järglase saamist kolm aastat ilma isaseta Omaha loomaaias üksikuna elanud.
Florida ja Iirimaa ülikoolide teadlased uurisid väikest haid hoolega, kuid ei leidnud temast mitte ühtki jälge isale viitavast DNA-st. Paljud teadlased arvasid, et emane hai oli paaritunud mõne teise hailiigiga või kandnud enda sees kaasas kunagi paaritumisel saadud spermat.

Vene agentuur: Venemaa keelas Soome linnuliha sisseveo
Soome ametnikud kavatsevad tänase päeva jooksul saada selgust Venemaa uudisteagentuuri väitele, et Venemaa on keelustanud salmonelloosi tõttu Soome päritolu linnulihatoodete sisseveo.
Ajalehe Helsingin Sanomat võrguväljaanne kirjutab, et sisseveo keelust teavitas eile õhtul Venemaa uudisteagentuur Itar-Tass.
Tundmatuks jääda soovinud Vene ametniku sõnul on salmonelloosi leitud 16 tonnist Soome päritolu kodulindude lihast.
Soome maa-ja metsamajandusministeeriumi esindaja Matti Aho ütles täna hommikul, et Soomel puudub ametlik teave liha sisseveo keelustamise kohta.
Vene agentuur Itar-Tass kirjutas, et sisseveokeeld on kehtestatud veel Brasiilia ja Argentiina linnulihatoodetele ning Saksa sea-ja veiselihatoodetele. Ka nende toodete puhul on põhjuseks toodud salmonelloos.

New York lubab viie aasta pärast tänavaile vaid hübriidmootoriga taksosid
New Yorki kuulsad kollased taksod muutuvad viie aasta jooksul roheliseks, sest selleks ajaks plaanitakse kõik taksod panna töötama gaasi-või elektrimootoriga.
New Yorki linnapea Michael Bloomberg teatas eile taksode roheliseks muutmise kava tutvustades, et järgmise aasta oktoobris jõuavad Suure Õuna tänavatele esimesed 1 000 hübriidtaksot, kirjutab The Independent.
New Yorkis on kokku 13 000 taksot ja kõik nad saavad hübriidmootoritega asendajad 2012. aasta lõpuks,
Hübriidautodel on gaasi-ja elektrimootor ning nad eraldavad vähem heitgaase kui teised autod. Samas on need autod märksa kallimad, kui tavalised autod. Linnapea siiski lohutas taksojuhte ja selgitas neile, et nad hoiavad hübriidautoga sõites aastas kütuse ja muude kulude pealt kokku 10 000 dollarit.

Iisrael korraldas varahommikul taas Gazale õhurünnaku
Iisrael korraldas täna hommikul Gaza piirkonnas taas võimsa õhurünnaku, mille tagajärjel sai viga seitse inimest.
Iisrael on viimase nädala jooksul oma õhurünnakutega tapnud vähemalt 24 palestiinlast. Rünnakute põhjuseks toob juudiriik Palestiina raketirünnakud Iisareli vastu.

Norra tahab bensiiniga sõitvad autod ära keelata
Norra valitsus tahab kaheksa aasta pärast seadusega ära keelata bensiinimootoritega autode müümise, keelu põhjuseks on soov kahandada süsihappegaasi emissiooni.
Norra valitsus tahab alates alates 2015. aastast ära keelata üksnes bensiini kasutavad autod, kirjutab Verdens Gang. Norras tuleb neljandik süsihappegaasist transpordisektorist ja Norra tahab riigi süsihappegaasiemissiooni kahandada just autode abil.
Ühe Norra valitsuskoalitsiooni poliitku sõnul poleks bensiiniautiode ärakeelamine sugugi nii drastiline muutus kui tundub, sest enamus suuri autotootjaid panustavad juba praegu erinevate kütustega töötavate autode peale.
Eeldavasti 2015. aastal jõustuv muutus puudutaks ainult uusi müüdavaid autosid. Vanade bensiinimootoriga autode omanikud tohivad oma neljarattalise sõbra alles jätta.

Türgis hukkus võimsas plahvatuses kuus inimest
Türgi pealinnas Ankaras sai eile kaubandus- keskuses toimunud võimsas pommiplahvatuses surma kuus inimest ja veel vähemalt kaheksakümmend said vigastada.
Plahvatus toimus rahvarohkel tipptunnil ühe kaubanduskeskuse sisspääsu juures, vahendab Reuters. Eilne plahvatus on Türgis viimase kümne aasta kõige suurem ja ohvriterohkem.
Esialgsetel andmetel võis lõhkeseade olla paigutatud lähedalasuvasse bussipeatusse.
Praeguseks keegi rünnaku eest endale vastutust pole võtnud, kuid Reutersi andmetel on uurijate pilgud pööratud Kurdi iseseisvuslaste suunas.
Analüütikute hinnangul korraldati plahvatus selleks, et juulikuiste parlamendivalimiste eel pinget tekitada.

Kremli sulepeast imetud Eesti-vastased faktid
Propagandasõda Eesti vastu võtab Vene meedias räigemaid tuure - nüüd teavad sealsed lugejad, et Eestis müüakse "laialdaselt" Hitlerit ülistavat raamatut.
Venemaa suurimate päevalehtede hulka kuuluv Moskovskii Komsomolets tuli nädalavahetusel taas välja Eesti-vastase "uudispommiga". Nimelt müü-davat siin suures tiraažis raamatut "Adolf Hitler - Vabastaja". Kuid ajaleht ei vaevunud täpsustama, et tegemist on 1941. aastal natsliku okupatsioonivõimu väljaantud tõlkebrošüüriga.
Natsiaegset propagandat on tänapäeva Eesti seisukohtade pähe korduvalt serveerinud ka rühmitus Notšnoi Dozor ja Dmitri Klenski.
"Kangelasreporter"
Estofoobse õhustiku loomisel Venemaal on lausa kangelastükkidega hiilanud Venemaa suurima, Putini lemmikuks peetava päevalehe Komsomolskaja Pravda korrespondent Galina Sapožnikova.

Läti tolli juurdlusjuht sai pommiplahvatuses tõsiselt vigastada
Läti piiridel tugevdati kontrolli pärast kolmandat kallaletungi kõrgele tolliametnikule.
Läti tolliameti kriminaalosakonna juhataja Vladimirs Vaškevicsi auto juures plahvatas esmas-päeva pärastlõunal pomm, vigastades lähedal olnud Vaškevicsit tõsiselt.
Uudisteagentuuri LETA teatel oli lõhkekeha paigutatud Riias Ekspordi tänavas asuva kriminaalosakonna hoone välisukse juurde. Läheduses seisis ka Vaškevicsi auto Subaru, mis sai plahvatuses üsna kergelt kannatada. Teistel andmetel oli pomm paigaldatud just autosse. Igal juhul sai Vaškevics ise tõsiselt vigastada - luumurrud ning põletushaavad jalgadel - ning on haiglaravil ja politsei valve all.
Rünnak Läti riigi vastu
Läti peaminister Aigars Kalvitis nimetas Vaškevicsi elu kallale kippumist kuriteoks riigivõimu vastu ning lubas, et süüdlasi karistatakse seaduse kogu karmusega. Läti piirivalve teatas, et piirikontrolli tugevdatakse esialgu kuni laupäevani, ja hoiatas ka seetõttu piiridel tekkivate järjekordade eest.

London süüdistab Litvinenko mõrvas Putini ekskolleegi
Briti prokuratuur nõuab Venemaalt KGB eruagendi Andrei Lugovoi väljaandmist.
Kommentaatorid tõstavad esile, et Suurbritannia kuningliku prokuratuuri avaldus oli ebatavaliselt terav. Nagu peaprokurör Ken Macdonald sõnas, oli ägeda Kremli kriitiku kuulsuse teeninud Aleksandr Litvinenko mõrv "erakordselt tõsine kuritegu".
Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku ning teatas talle, et London ootab Moskvalt täielikku koostööd ehk teisisõnu võimaliku mõrvari väljaandmist. Peaminister Tony Blairi pressiesindaja kinnitas ajakirjanikele, et kohtuasja lõpuniviimist ei tohi takistada isegi Suurbritannia tihedad majandussidemed Venemaaga. "Mõrv on mõrv," ütles ta.
Lugovoi oli üks kahest mehest, kes kohtus Litvinenkoga eelmise aasta 1. novembril Londoni Millenniumi hotelli baaris. Mõni tund pärast ühist teejoomist hakkas ülehüpanud julge-olekuagendil halb ning 23. novembril suri ta piinarikkalt poloonium-210 mürgitusse (nagu hiljem kindlaks tehti). Enne surma jõudis Litvinenko teha avalduse, kus süüdistas enda tapmiseks käsu andnud Venemaa presidenti Vladimir Putinit. Tema lesk esitas esmaspäeval Euroopa inimõiguste kohtusse ka hagi Venemaa vastu.

Vilnius pani Euroopa homoaktivistide nina ees linnaväravad kinni
Esimese euroliidu pealinnana keelas Vilnius ära "tolerantsusbussi" üritused.
Linnavalitsuse üksmeelse hinnangu kohaselt võinuks reedeks planeeritud meeleavaldus ärgitada homovastaseid ründama kohalesaabunud aktiviste. Tolerantsusbuss kannab loosungit "Mitmekesisuse nimel. Diskrimineerimise vastu."
Buss sõidab läbi 19 EL-i riiki ja tutvustab inimestele EL-i diskrimineerimisvastaste õigus-aktidega tagatud õigusi. Mitme Leedu juhi arvates ei tegele aktivistid aga muu kui homoseksuaalsuse propageerimisega.
Linnapea oli vastu
"Me oleme tolerantsed igasuguse seksuaalse orientatsiooniga inimeste suhtes," kinnitas Vilniuse linnapea Juozas Imbrasas uudisteportaalile Delfi. "Kuid me ei kiida heaks homoseksuaalsete ideede avalikku propageerimist Vilniuses."

Vabaduse väljaku parkla on laupäeval autodele suletud
Linnavalitsuse korraldusega suletakse Vabaduse väljaku parkla laupäeval asetleidva Hea Liikleja päeva raames 26. mail 2007 kella 05.30 kuni kella 19.00.
Laupäeval kella 11.30 algavale Hea Liikleja päevale on oodatud suured ja väikesed liiklejad nii Tallinnast kui ka mujalt Eestist, teatas linnavalitsuse pressiteenistus.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul kutsub Hea liikleja päev üles paremale liikluskultuurile, tähelepanelikkusele ja üksteisemõistmisele liikluses.
Lastel on võimalus osaleda jalgratturite ohutust käsitlevates tegevustes - vigursõit, jalgrattal seismine jne, jagatakse teavet ohutusabinõudest ning liiklusreeglitest. Vanematele pakutakse võimalust tutvuda ARKi kaasaegse eksamiautoga ja lahendada eksami teste. Spetsialistid demonstreerivad ATV'sid ja rollereid. Oma tegevust tutvustavad julgestus-, ratta- ja munitsipaalpolitsei. Hea liikleja päeval annab kontserdi Noizmakaz/ Tommyboy.

Hiiu pansionaat sai ehitusloa
Hiiule eakate pansionaati ja taastusravikeskust rajav Hermes Projektijuhtimise OÜ sai Tallinna Linnavalitsuselt ehitusloa, mis lubab optimistlike prognooside kohaselt pansionaadi avada juba sügisel.
Pansionaadi eestvedajad on ettevõtjad Tiit Laja ja Tõnis Arro, kellele kuuluv Hermes Projektijuhtimise OÜ omandas mullu pansionaadi hoone ja 6500-ruutmeetrise kinnistu YIT Ehituselt.
Hermes Projektijuhtimise OÜ juhatuse esimehe Tiit Laja sõnul saavutati läbirääkimiste käigus kõigi osapooltega vajalik kompromiss ja pansionaadi arendamisega saab edasi liikuda.
"Selle hoone ajaloo keerulisem osa on seljataga ja meil on hea meel, et õnnestus leida lahendus, mis lubab pansionaadi projekti edasi vedada. Linn saab ühe hoone korda ning eakatele tekib korralik pansionaat, mis sobib keskkonda ja turule, sest nõudlus sellise asutuse järgi aina kasvab," ütles Laja.

Elmar Sepp naaseb linnavolikogusse
Tallinna valimiskomisjon taastas teisipäeval keskerakondlase Elmar Sepa saadikuvolitused Tallinna linnavolikogus.
Seoses Sepa naasmisega linnavolikogusse peab lahkuma tema asendusliige, keskerakondlane Maksim Krivorutšenko.
Tallinna linnavolikogu aseesimees Elmar Sepp peatas 22. veebruaril kolmeks kuuks oma saadikuvolitused, põhjendades seda ajakirjanduse rünnakutega tema vastu.
Volituste peatamise tõttu kaotas Elmar Sepp Tallinna volikogu aseesimehe koha ja volikogusse naastes ei saa ta uuesti automaatselt aseesimeheks.

Linnahalli kahjum oli ligi 700 000 krooni
Linnahalli aktsiaseltsi audiitori Eva Veinbergi hinnangul on ettevõtte likviidsus 2006. aasta jooksul halvenenud ja sellel on tekkinud makseraskused kohustuste õigeaegsel tasumisel.
Jätkamine kahtluse all
Auditis seisab: "Meie arvates on ettevõtte käibekapital ebapiisav ning ettevõte vajab omanikepoolset täiendavat finantseerimist."
Veinbergi sõnul ei saanud nad auditi käigus piisavalt tõendusmaterjali, et hinnata ettevõtte maksevõime paranemist tulevikus. "Juhul kui Linnahalli aktsiaseltsi maksevõime ei parane, võib ettevõtte tegevuse jätkuvus olla kahtluse all," lisas Veinberg.
Rentnikud võlgu
Tallinna Linnahalli 2006. aasta kahjum oli 678 816 krooni.

Euroopa Liit otsustas mobiilikõnede hinda langetada
Euroopa Parlament toetas ühehäälselt kava alandada mobiilkõnede hinda
Kõnehinnad langevad järgneva kolme aasta jooksul igal aastal.
Europarlament loodab, et seejärel ei ole vaja enam hindu reguleerida, sest telefonifirmad ise jätkavad sama hinnapoliitikat, vahendasid Seitsmesed Uudised.

Kallas: miks on Eestis vein nii kallis? 
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles täna, et talle ei meeldi euroga liitumise edasilükkumine, sest Eestil tekib oht teistega võrreldes kõrvalseisjaks jääda.
Kallase sõnul tekib "poliitiline ebamugavus" - teised juba on rahaliidus, aga Eesti, kelle rahandus on üks parimaid, jääb peavoolust kõrvale.
Kallas tunnistas, et ega valitsusel väga radikaalseid võtteid, mida kasutada, ei ole. Põhiline on pidada kontrolli eelarve üle, millega probleeme pole. Kuid Kallase sõnul leidub ka teisi võimalusi, mida valitsus võiks kaaluda.
"Eestis tuleks vaadata, kas turumajandus kehtib igal pool," ütles Kallas. Tema sõnul tuleks vaadata üle need võimalused, mis soodustavad konkurentsi - kas kõik on tehtud selleks, et konkurentsi soodustada ning selle kaudu hindade langust.
"Võibolla see näide ei ole kõige parem, aga kui tähele panna, kui uskumatult kallis on Eestis vein näiteks, meil on muidugi maksud siin," ütles Kallas. Tema sõnul tasub vaadata, kas kusagil ei eksisteeri - näiteks kütusemüügis - kartellikokkuleppeid.

Almunia: kriteeriume ei ole mõtet muuta
Eestit külastanud Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia sõnul on Eestil mõttekam täita euroalasse pääsemise kriteeriume, samas kui hakata euroliidul neid kriteeriume muutma.
Almunia sõnul on seniste euro kasutusele võtnud riikide käekäik näidanud millised on tagajärjed, kui riigi majandus ei ole olnud ühinemisel tugev. "Miks peaksime viga kordama?" küsis Almunia.
Almunia sõnul on kolm võimalust. Kriteeriume saab modifitseerida. "Aga ma ei näe võimalust kriteeriume muuta," ütles Almunia.
Teine võimalus on kriteeriumite tõlgendamine. "See on võimalik, aga seda ei juhtu," kinnitas Almunia.
Kolmandana tasub ühele poole panna kehvemas majanduslikus positsioonis euroga liitumise küsimuses kaalukausile nii positiivsed kui negatiivsed argumendid. Kuid siin kaalub Almunia sõnutsi negatiivsete argumentide hulk positiivsed tunduvalt üles.

Haigused ja heitumus on jätnud 67 000 inimest tööst eemale
Rahandusministeeriumi teatel on haigused, vigastused ja heitumus jätnud Eesti tööturust eemale ligi 67 000 inimest.
"Aasta esimeses kvartalis haiguse ja vigastuse tõttu mitteaktiivsete inimeste arv ligi 10 000 inimese võrra 57 000 inimeseni. Lisaks sellele on tööturult eemal ca 8000 heitunud inimest, kes on kaotanud lootuse tööd leida, ja 14 000 laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise kohustusega inimest," teatas rahandusministeerium.
Kokku on Eestis seega ligi 80 000 mitteaktiivset inimest, kes sobivate tingimuste korral võiksid tööturul osaleda.
"Eesti tööturg on jõudnud sellisesse etappi, kus tööpuuduse määr on kahanenud väga väikeseks ning ettevõtetele on probleemiks kvalifitseeritud töökäte puudus," tõdes ministeerium.

MAXIMA avab homme Viljandis oma teise kaupluse
MAXIMA Eesti OÜ avab 24. mail Viljandis aadressil Vaksali 11 Maxima X kaupluse. Avatav kauplus on järjekorras kolmekümne kaheksas MAXIMA Eestis.
MAXIMA Eesti tegevdirektori Arunas Zimnickase sõnul on mullu detsembris Viljandis avatud kauplus käivitunud väga hästi, vahendab ettevõtte pressiteenistus.
"Tallinna tänava kauplus sai viljandlaste seas kiiresti populaarseks ja see lubab loota, et ka Vaksali MAXIMA X leiab endale piisavalt lojaalseid kliente," ütles Zimnickas.
Viljandi uues kaupluses on 740 ruutmeetrit müügipinda ja ostjatele pakutakse üle 4500 erineva toote. Rendipindadelt saavad ostjad kauplusehoones soetada nii lilli, arvuteid kui mobiiltelefone, samuti avatakse R-Kiosk. Tööd leiab uues kaupluses üle 35 inimese.
Balti riikide suurimal jaemüügiketil MAXIMA on tänase seisuga 369 kauplust. Neist 204 töötab Leedus, 111 Lätis, 37 Eestis ja 17 Bulgaarias.

Hortese juhist saab Rautakesko juhatuse esimees
Eesti juhtiva ehitusmaterjalide, sisustus- ja aiakaupade müüja Rautakesko AS uueks juhatuse esimeheks ja tegevdirektoriks saab alates juunist Hortese aianduskeskuse omanikfirma Trigon Gardening tegevdirektor ja juhatuse liige Alo Ivask.
Rautakesko AS-i senine direktor ja juhatuse esimees Raul Kadaru liikus kontserni uueks regioonidirektoriks Baltimaades ja Venemaal, teatas ettevõte.
Eesti tegevdirektori kohale kandideeris 50 inimest.
Samuti asub K-rautakesko Tondi kaupluse juhataja Toomas Tauk alates juunist kaubandusdirektori ametikohale ning hakkab koordineerima ja arendama Rautakesko ASi jae- ja ärimüüki.
Tondi kaupluse uueks juhiks saab Rautakesko hulgimüüki juhtinud Margus Amor.
Rautakesko AS on suuruselt viienda ehitus- ja sisustusmaterjalide müüja Euroopas Rautakesko Ltd tütarfirma. Ettevõte annab Eestis tööd enam kui 450 inimesele. Rautakesko AS 2006. aasta käive oli 1,16 miljardi kroonini. Puhaskasumit teenis ettevõte 54,5 miljonit krooni.

Alexela Oil avab esimese invasõbraliku tankla Eestis
Alexela Oil avab koostöös liikumispuudega inimeste liiduga esimesena Eestis tankla, kus liikumispuudega kliendid ei pea tankimiseks autost väljuma.
Eesti kõige kaasaegsema varustusega tankla avab Alexela Oil sel reedel Tallinn-Tartu maantee ääres Laeva vallas. Kohta kutsutakse rahvasuus ka "Hollywoodik", tulenevalt selle juures olevale künkale paigutatud sildist, mis jäljendab maailmakuulsat "Hollywoodi" silti Kalifornias, teatasid Alexela Oil ja liikumispuudega inimeste liit.
Paralleelselt alustavad alates reedest tankimisabi pakkumist kõik Alexela Oil mehitatud tanklad - 23 tanklat 87st.
Eesti liikumispuudega inimeste liidu tegevjuht Auli Lõoke kirjeldas, et seni on ratastooli kasutav klient pidanud tanklasse minnes kaasa võtma abilise, kes autot tangiks, või autost väljumiseks ratastooli ümber istuma, millega kaugeltki kõik üksi hakkama ei saa.

Europarlament määras väliskõne maksimaalseks hinnaks 49 eurosenti
Europarlament arutas täna välismaa mobiilivõrkudes tehtavate kõnede minutihindadele maksimumpiiri määramist, kompromissi tulemusena saab juba mõne kuu pärast välisriigi võrgus tehtud kõne maksimaalseks minutihinnaks 49 eurosenti ja vastuvõetava kõne puhul 24 eurosenti.
Parlamendi plenaaristungil täna sõna võtnud sotsiaaldemokraat Andres Tarand toetas hinnapiiride seadmist, kuna see päästab tarbijad tänastest ebaproportsionaalselt kõrgetest väliskõnede hindadest, vahendab Andres Tarandi büroo Brüsselis.
"Tänane määrus on hea näide sellest, mida positiivset Euroopa Liit oma kodanikele toob - vähenev mobiiltelefoni arve on tuntav ja positiivne muutus," rääkis Tarand plenaaristungil.
Tarand rõhutas, et uutele hindadele tuleks üle minna võimalikult kiiresti, ootamata 3-kuulise üleminekuaja lõpuni. Europarlamendi tänase otsuse peavad juunis heaks kiitma Euroopa Liidu liikmesriikide telekommunikatsiooniministrid.

Edelaraudtee muudab rongide sõiduplaani
Tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest alustab maikuu viimane pühapäev järjekordset raudtee sõiduplaaniaastat, millega seoses muutuvad eelolevast pühapäevast Edelraudtee rongide sõiduplaani.
Tarbijate soovidest ja ettepanekutest lähtuvalt on olulisimaks muutuseks Tallinn-Viljandi-Tallinna rongide üleminek kiirrongigraafikule lõigul Tallinn-Türi-Tallinn, teatas ettevõte. Loodetavasti toob juunikuu sellele liinile ka I klassi sõidumugavused.
Ühendustiheduse säilitamiseks Rapla ja Tallinna vahel on Edelaraudtee täiendavalt käiku andnud Tallinn-Rapla-Tallinn rongireisid nr 233/234 ja 261/262 ning ühte senist Rapla-Tallinn-Rapla reisi on pikendatud Lelleni (243/244).
Tartust Oravale hakkab käima täiendav suvine rong, mis on käigus kuni septembri lõpuni. Oktoobrikuust alates suunatakse see koosseis täiendavalt teenindama Jõgeva ja Tartu vahelist raudteelõiku.

Almunia: Eesti liitub euroga peale Maastrichti kriteeriumite täitmist
Eestis viibiv Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia kinnitas täna Eesti Panga konverentsil esinedes, et Eestil on võimalus liituda euroalaga niipea, kui riik täidab Maastrichti kriteeriume.
"Järgnevatel aastatel on vaja kindlustada euroala edukas laienemine," ütles Almunia, "ja ma loodan, et Eesti saab selle protsessi osaliseks niipea, kui ta vastab Maastrichti nõuetele."
Euroopa majandus- ja rahaliit (Economic and monetary union - EMU) on Almunia sõnul üks võtmetegureid, mis aitab Euroopal üleilmastumise väljakutsetele vastu seista.
Esiteks annab EMUs kindlust intressimäärasid stabiliseeriv ühtne rahanduspoliitiline raamistik.
"Teiseks, euro kasvav osatähtsus aitab Euroopal globaalsel turul kindlalt kanda kinnitada, kaitstes ettevõtteid välisvaluutariski vastu," ütles Almunia.
Eelmisel aastal arveldati umbes 60% eurotsooni ekspordist eurodes ning see andis ettevõtetele kindlust valuutakursi muutumise vastu.

Eurolines avab Narva ja Riia vahel otseliini
20. juunil avab Eurolines regulaarse bussiühenduse Narva ja Riia vahel.
Väljumine Narvast on igal varahommikul kell 4: 00 ja buss jõuab Riiga kell 11: 05. Riiast väljub buss õhtul kell 19: 00 ja saabub Narva kell 2: 00 öösel, teatas firma esindaja.
Buss peatub veel Sillamäel, Jõhvis, Tartus ja Valgas ning sõidab mõlemal suunal läbi Riia lennujaama.
Uus bussiliin võimaldab Narva ja teiste Ida-Virumaa linnade elanikel teha töö- või ostureise Riiga võimalikult mugavalt ja ilma ööbimisvajaduseta.
Liin pakub võimalust jõuda Narvast Tartusse ja hiliseimat väljumist Tartust Narva suunas.
"Analüüsides reisijatevooge jõudsime järeldusele, et Ida-Virumaa kui arenev majanduspiirkond vajab otseühendust Baltikumi suurima linnaga, samuti on Riia kujunemas oluliseks transpordi sõlmpunktiks - seda nii bussi- kui lennuliikluse mõttes," ütles Eurolines Eesti tegevjuht Hannes Saarpuu.

Lipstok: väikeriigid peaksid kasu lõikama nišiturult
Eesti Panga president Andres Lipstok näeb Eesti majandusarengu võimalusi mitte masstootmises, vaid nišiturgudel.
"Tihtilugu räägitakse, et reaalpalka tuleks kunstlikult hoida madalal tasemel, et meelitada ligi investeeringuid ja tagada kapitali kõrge tootlikkus. Ma ei arva, et see on väikse riigi jaoks õige toimimisviis," ütles Lipstok täna Eesti Panga konverentsil "Euroopa majanduse võimalused üleilmses konkurentsis".
"Me ei suudaks kunagi masstootmises võistelda mõne suuriigi majandusega. Selle asemel peaksime kasu lõikama hoopis asjaolust, et üleilmastumisega kaasneb hulgaliselt nišiturgudel avanevaid võimalusi."
Lipstoki sõnul ei toimi enam vana kooli majanduspoliitika ja turukaitse, kuna terveid tehaseid ja tööstusharusid on globaliseeriumise tingimustes võimalik väga lühikese aja jooksul liigutada ühest kohast teise.

Töötus kahanes aastaga pea viiendiku võrra
Selle aasta esimeses kvartalis oli töötuse määr statistikaameti andmetel 5,3%.
Tööjõu-uuringu andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis töötuid 36 000 ehk 17% vähem kui mullu samal ajal. Vähenes ka pikaajaliste töötute arv, kuid nende osatähtsus töötute hulgas oli veidi suurem kui aasta tagasi.
Töötuse määr oli suurim Kirde-Eestis (10,2%) ja väikseim Põhja-Eestis (4,1%).
Statistikaameti hinnangul on tööandjatel raskusi kvalifitseeritud tööliste leidmisega, sest suur osa töötutest on erialahariduseta. Eriti raske on tööd leida neil, kes omandanud ainult põhihariduse või veelgi vähem. Kui tööga hõivatutest on kuni põhiharidusega vaid iga kümnes, siis töötutest iga neljas.
Töö leidmisega ei ole probleeme kõrgharidusega inimestel. Nende töötuse määr kahanes 2006. aastal 2,6% -ni. Samas vähendab märkimisväärselt madal kõrgharidusega inimeste töötuse määr tööandjate võimalusi vajalikke spetsialiste leida.

RKAS võttis Keila-Joa lossikompleksi müügist maha
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatus tühistas Harjumaal Keila vallas Keila-Joa alevikus asuva Keila-Joa lossi kinnistu avaliku kirjaliku enampakkumise seoses võimalusega säilitada kinnistu riigi vajadusteks.
RKASi juhatuse liikme Elari Udami sõnul nõuab lossi taastamine ja korrashoid küll märkimisväärseid kulutusi, kuid seevastu on tulevikus huvi korda tehtud lossikompleksi vastu kindlasti suurem kui see on täna. "Kaalume uuesti unikaalse ja väärika lossikompleksi renoveerimist," rõhutas Udam.
Keila-Joa lossi viie hektari suuruse kinnistul paiknevad riiklike kultuurimälestistena kaitse alla võetud mõisa peahoone, väravahoone, talli- ja karjakastell, külalistemaja, kabel, kelder, mõisa aia piirdemüür ja Keila-Joa mõisa park.
Keila-Joa mõis ehitati 1830. aasta paiku ning selle arhitekt oli Hans Stackenschneider Peterburist. 1856. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis Volkonskite perele. Nõukogude ajal kasutas mõisat sõjavägi. Taasiseseisvumise järel välisministeeriumi valduses olnud Keila-Joa lossikompleks anti RKASile üle 2005. aasta oktoobris.

Tivoli Tuuri karussellide omanike taust segane
Tivoli Tuuril põlengu läbinud atraktsiooni omaniku taust on endiselt teadmata ning seletuste saamisega on jänni jäänud isegi Rootsi ajakirjanikud.
Tänu pingsatele otsingutele ja ühe Rootsi tippajakirjaniku abile selgus, et Tivoli Tuuri kasutatavad seadmed ei kuulu mitte hüdroseadmete ja konditsioneeridega tegelevale firmale ITV AB (Industrial Technology Vender), vaid hoopis ITV Heby AB-le (Internationell Tivoliverksamhet), keda paraku pole tabada õnnestunud, kirjutab Äripäev.
Pärast eilset ainsat läbi läinud kõnet, mis kohe lõpetati, on firma kontakttelefonid kas kinni või postkasti suunatud. Kõnedele ei vasta ka ITV Heby AB omanik Håkan Skogh.
Skoghile kuulub peale ITV AB veel kolm firmat, millest üks - Aktiebolaget Skoghs Nöjesfält - pakub samuti lõbustuspargiteenuseid. Paraku ei vasta ka selle telefonid ning e-kirjad firmasse läbi ei lähe.

EMT näeb rate.ee-s klientide kasvulava
Kriitika suhtlusportaali rate.ee eetikaprobleemide kohta kahvatub portaali omaniku ASi EMT juhi Valdo Kalmu silmis veebikeskkonna ärilise potentsiaali kõrval.
"Äriliselt võib öelda, et projekt on olnud meile väga edukas ja seega ka oluline tuluallikas. Teiseks on portaal meile tänu rate-mobiili loomisele hea uute liitumiste allikas," rääkis senine ASi EMT tegevjuht ja alates eilsest ka kogu grupi AS Eesti Telekom juhatuse esimees Valdo Kalm, kirjutab Äripäev.
Hiljuti juba mitmendat korda tõstatatud eetikaküsimusi pidas Kalm ebaõiglaselt esitatuks, sest rate.ee on tema sõnul teiste veebikanalitega võrreldes üks filtreeritumaid. "Tohutult palju on kanaleid, kus ei toimu mingit reguleerimist, aga meil tegeleb saidiga mitusada moderaatorit," selgitas Kalm.
Diskussiooni sel teemal alustanud IBM Eesti OÜ tegevdirektor Valdo Randpere ei pea moderaatorite hulka mingiks näitajaks.

Liviko kolib kogu tootmise Lasnamäele
Eile sõlmiti AS-is Liviko Soome projekteerijatega uue tehase ehitusprojekti eelleping.
Tootmine kolitakse minema Tallinna bussijaama külje alt Masina tänaval asuvast hoonest.
Uus tootmishoone kerkib Lasnamäele Betooni tänav 8b asuvale krundile. "Praegu on plaanis, et 2008. aasta alguses sõlmime projekteerimislepingu ning aastaks 2010 peab meie tsehh töötama juba teises kohas," selgitas AS-i Liviko juhataja Janek Kalvi kolimise ajakava. Mida vana hoonega tehakse, on tema sõnul veel vara rääkida, kuid selge on see, et tootmine viiakse täies mahus üle uude tsehhi.
Jääb ajale jalgu
Kolitakse minema, sest AS-i Liviko nõukogu esimehe Enn Kunila sõnul jääb vana hoone ajale jalgu. "Meie eesmärgiks on laieneda ja paraku seavad praegused ruumid meile teatud piirid. Tahame tootmist suurendada ja selle tänapäevasele tasemele viia," põhjendas Kunila. Peamiselt on Livikol kavas eksporti kasvatada.

Kanutis näeb Angela Schuboti ja Mairika Plakso etendusi
Neljapäeval ja reedel, 24. ja 25. mail, algusega kell 19.30 saab Kanuti Gildi SAALis vaadata kahte etendust omapärasest projektist "Sixpack vs. Festival".
Projekt sai alguse Tallinnaski esinenud Berliini trupi Two Fish ühe juhtliikme Angela Schuboti eestvedamisel.
Ta kutsus 2006 aasta alguses kokku kuus koreograafi, lavastajat, näitlejat ja arhitekti Saksamaalt, Argentiinast ja Eestist, esitles neile oma koreograafia algmaterjali ning palus neil sellest edasi luua oma sõltumatu etendus.
Tulemuseks oli kuus eraldiseisvat etendust, mis kõik esietendusid Sophiensaelis Berliinis käesoleva aasta märtsis. Eestist kutsus Schubot projekti koreograafi Mairika Plakso.
Kanuti Gildi SAAL-is etenduvad Angela Schuboti lavastus "Remake - in between the slightly different me feat. the blurry friend" ja Mairika Plakso ja Margus Toomla "The Story of M. & M. Part II".

Helilooja Lubomyr Melnyk annab Viljandis meistrikursuse
Kumu ÖÖ-l esinev klaverivirtuoos ja innovaatorlik helilooja Lubomyr Melnyk annab neljapäeval, 24. mail Viljandi Kultuurakadeemias meistrikursuse.
"Ukraina päritolu pianist ja helilooja Lubomyr Melnyk saabub Tallinnasse kolmapäeva hilisõhtul, et homme hommikul sõita Viljandi kultuuriakadeemiasse läbi viima meistrikursust," ütles Kumu ÖÖ korraldaja Aivar Tõnso.
Kursus toimub Viljandi kultuuriakadeemia Kammersaalis algusega kell 12 ja sellele järgneb kontsert kell 18 samas kohas.
Klaverivirtuoos ja innovaatorlik helilooja Lubomyr Melnyk on sündinud ukraina põgenike peres aastal 1948, üles kasvanud Kanadas ja elab hetkel Rootsis.
Tema tähelepanuväärseimaks saavutuseks on 1970. aastatel loodud ainulaadne mängu- ja komponeerimistehnika - jätkuvtehnika (continuous technique) -, mis on tal võimaldanud

Neljapäeval jääb Estonias ära balletiõhtu "Armastuse ja kirega" 
Rahvusooperis Estonia jääb seoses peaosalise haigestumisega ära neljapäevaks, 24. maiks väljakuulutatud balletiõhtu "Armastuse ja kirega".
Piletid ostetakse tagasi Estonia kassas, mis on avatud iga päev kell 11-19. Piletilevist ostetud piletid ostetakse tagasi Viru keskuse Piletilevi müügikohas.
Rahvusooper Estonia vabandab kõigi balletisõprade ees.

Endlas esietendub Bizet' meistriteos "Carmen" 
25. mail esietendub Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PromFest raames Endla teatris G. Bizet meistriteos "Carmen".
Ooperietendust mängitakse kokku vaid kuuel korral: 25., 26. mail ning 1., 2. ja 4. juunil Endla teatris ning 30. mail Jõhvi kontserdimajas, teatas Endla teatri avalike suhete juht. Piletid hinnaga 350 krooni on müügil Piletilevi, Piletimaailma ja Statoili müügipunktides ning Endla teatri ja Jõhvi kontserdimaja kassades.
Endla laval kohtub ainukordne rahvusvaheline solistide koosseis. Ooperi nimiosas astuvad vaheldumisi üles kaks suurepärast noort metsosopranit: Angelina Švatška (Ukraina) ja Huiling Zhu (Hiina). Lauljannad olid eelmise Klaudia Taevi nimelise konkursi laureaadid ja nimiroll "Carmenis" on üks osa nende 2005. aastal võidetud auhinnast.
PromFesti austajatele on seekordse ooperi koosseisus aga teisigi meeldivaid üllatusi. Toreadoor Escamillo rollis naaseb Endla lavale Laimonas Pautienius, kes on ühtlasi III Klaudia Taevi nimelise konkursi võitja ja jäädvustas end Eesti muusikasõprade mällu 2005. aastal etendunud "Deemoni" nimiosas. Micaëlana särab aga konkursi II preemia laureaat Tatjana Romanova. Don Joséd kehastab Rootsi Folkoperani solist Ulric Björklund.

Phlox esitleb kolmandat plaati
Improvisatsioonilist džässrokki viljelev Tallinna ansambel Phlox esitleb homme oma kolmandat CD-plaati "Rebimine ja voltimine".
Esitluskontserdil astuvad üles erikülalised ja ansambli sõbrad BF Tallinnast ning Wrupk Urei Tartust.
Phlox on tegutsenud aastast 2000 ning kuulub arendatud instrumentaalmuusika taaselustajate seltskonda, mille tuntuimad esindajad on BF, Lippajad ja Luarvik Luarvik.
Koosseis on läbi aegade muutunud võrdlemisi palju, praegu astuvad üles Kalle Klein (saksofon), Pearu Helenurm (klaver), Kristo Roots (kitarr), Raivo Prooso (bass), Madis Zilmer (trummid), Allan Prooso (perkussioonipillid). Plaadi väljaandmist toetas kultuurkapital.

Raua preemia said Ojaver, Sarapu, Valk ja Soosaar
Tallinna raekojas jagati eile 1973. aastal asutatud Kristjan Raua preemia medaleid.
Eile avalikustati Eesti vanima ja mainekaima kunstipreemia, Kristjan Raua preemia neli laureaati, kes valiti välja 32 kunstniku või kunstiteadlase hulgast. Jüri Ojaver sai preemia aja- ja päevakohase sotsiaalse kunsti eest, Tiina Sarapu novaatorliku klaasikunsti ja isikunäituse eest kunstihoone galeriis, Mark Soosaar Pärnu uue kunsti muuseumi asutamise ja vedamise eest 15 aasta jooksul ning Marika Valk Kumu hoone rajamise eest.
Auhinnamedalid andsid üle Tallinna aselinnapea Kaia Jäppinen ja Eesti kunstnike liidu president Jaan Elken. Seekordsed Enn Johannese kujundatud medalid on valatud Eesti Vabariigi ajal, varasemad laureaadid said Nõukogude-aegsetest varudest pärit medaleid.

 "GEP" - küündimatuse kiuste
Teatri NO99 värskes lavastuses "GEP" olid paljud "Nafta!" vajaka-jäämised ära silutud.
NO99 tegi seda jälle. Nüüd tegi seda NO88 "GEP". Et siis tegi mida? Intrigeeris ja irriteeris, muuhulgas pani majandusajakirjaniku vihast vappuma. Jälestusest kõõksuma. Vastikusest värisema.
Postimehe majandusajakirjanik Hindrek Riikoja võttis üleeile vaevaks avaldada päevakommentaari, kus ta kutsub inimesi üles teatrisse mitte minema. Miks peaks viisakas ja kasvatatud inimene taluma seda, kui laval ropendatakse ja kriisatakse, on tema kirjutise tuum. Eh, kulla Hindrek, ega ei peagi. Mitte midagi ei pea - peale söömise, joomise ja magamise tegelikult. Isegi sugu ei pea tegema, et ISE ellu jääda. Ammugi ei pea mõtlema selleks, et elada, ega ka selleks, et raha saada. Nagu elu igal päeval tunnusmärki annab.

Theatertreffen: piletite põud ja mäng ajalooga
5.-20 maini toimunud "Theatertreffenil", kus nägi saksakeelse teatri avangardsemat osa, oli tihtilugu klassikalisele draamatekstile antud eriti moodne vorm.
Puupüsti täis saalid, enne etenduste algust teatrite ees silti "Suche 1 ticket" käes hoidvad inimesed, kelle näoilme muutub iga minutiga üha lootusetumaks - saksa kultuuriruumi olulisim teatrifestival "Berliner Festspiele Theatertreffen" toob iga aasta mai algul Berliini saksa teatriruumi paremiku.
See, mis mujal on avangard, öeldakse saksa teatris olevat peavool. Pole just liialdus väita, et kuskil mujal pole teater nii eksperimenteeriv, ärritav ja (päeva) poliitiline. Saksa teater põimib aukartmatult minevikku ja tänapäeva ning "Theatertreffenil" mängitud lavastused näisid võistlevat selle pärast, kes suudab anda võimalikult vanale ja tüütuseni tuntud sisule võimalikult uue vormi. 17.-18. sajandist pärit näidendite tegevus tuuakse tänapäeva, lavastajad mõtlevad välja uusi tegelasi ja tekste ning mõistagi on täna-päevane ka lavakujundus ja kostüümid.

Von Krahl näitab soome teatrikuulsuse Kirkkopelto uut tükki
Esa Kirkkopelto lavastus "Anira" kõneleb elust trajektoorilt eksinud kosmoselaevas.
Laupäeval mängitakse Von Krahlis külalisetendusena tükki "Aniara", mille lavastajat Esa Kirkkopeltot võib pidada soome teatri suureks autsaideriks.
Esa Kirkkopelto tõusis avalikkuse ette Helsingi teatriakadeemias, kus ta osales skandaalse Jumala teatri tegemistes. Kerkkopelto arendas koos oma kolme kaaslasega Joukko Turkka õpetusi, pannes neid radikaalsetesse teatrivormidesse, mille kõige kõmulisemaks näiteks oli 1987. aasta Oulu teatripäevadel tehtud performance, kus publik ja eriti esimesse ritta istunud teatrikriitikud valati otseses mõttes väljaheitega üle.
Kerkkopelto järgnev teatritegevus toimus enamasti projektide ja vabade teatrirühmade raamides. Mitu tema lavastajatööd tunnistati aasta tähtsaimateks teatrisündmusteks.

Rammstein lindistab uut plaati
Saksa industriaalmetali ansambel Rammstein alustas uue plaadi tarvis lugude lindistamist.
Bändi kodulehel seisab, et kahjuks tähendab uue plaadiga tegelemine ka seda, et vähemalt kuni selle aasta lõpuni nad kontserte ei anna.
Bändi eelmine album "Rosenrot" ilmus 2005. aastal. Esimese kahe nädalaga müüdi seda ainuüksi Saksamaal 200 000 tükki.
Plaadilt pärit lugu "Mein Teil" sai 2006 aastal Grammy parima metalesineja kategoorias.

Nightwish avalikustab homme oma uue laulja
Soome rokikuulsus Nightwish, kes on juba rohkem kui aasta ametlikult ilma lauljata olnud, annab homme oma kodulehel teada uue laulja nime.
Kuigi varem oli bändil plaanis uut lauljat tutvustada alles järgmisel nädalal, sundis nende uue singli "Eva" internetti lekkimine saladuse varem avalikustama, kirjutab YLE.
Nimi ilmub esmalt homme kell 17 bändi kodulehele. Singel tuleb müüki reedel, sama päeva hommikul kuuleb lugu ka kohalikest raadiotest.
YLE kirjutab, et maailmakuulsuse tõi ansamblile metalmuusika ja ooperilaulu ühendamine.
Nightwish vallandas oma eelmise laulja Tarja Turuneni 2005 aasta sügisel, uueks lauljaks avaldas soovi saada üle tuhande inimese.

Põltsamaal toimub sellel laupäeval Volgade kokkutulek
Eesti Volga Selts korraldab sellel laupäeval Põltsamaal käesoleva aasta esimese suurema Volgade kokkutuleku.
Tegemist on juba traditsiooniks saanud iga-aastase Volgade kevadsõiduga, mis nüüd teist korda toimub nime all "Ettevaatust auto!".
Üritus saab alguse laupäeval kell 11: 00 Põltsamaa lossihoovist, kuhu on oodatud umbes 40 Volgat. Seal jagavad korraldajad volgameestele kätte legendid ning edasi sõidavad endised "seltsimeeste autod" juba iseseisvalt Eestimaa ilusasse loodusesse otsima legendile märgitud punkte. Külastatakse peamiselt väiksemaid külasid, kuid tavapärasest rohkem võib Volgasid märgata ka Türil.
Umbes kell 16: 00 hakkavad Volgad kogunema Võhmasse kultuurimaja juurde. Pärast väikest puhkust tehakse teatavaks esimese sõidu tulemused ning algab ürituse teine voor. Siis saavad volgamehed näidata oma oskusi ARK platsisõidu eksamit imiteerival vigursõidurajal.

Eesti roki lapsepõlv pandi plaadile
Biitmuusikahuviline kontserdi- korraldaja ja muusikaajakirjanik Janno Zõbin võttis ühel päeval kätte ja asus koguma Eesti kuuekümnendate rokki.
Tänuväärt ettevõtmine, arvestades, kui palju on selliseid kogumikke ilmunud välismaal. Hiljuti ilmus Eestis Zõbini eestvedamisel kogumiku "Biitpiraadid" teine osa.
Kuidas sündis "Biitpiraatide" plaadisarja idee?
Alateadlik idee hakkas kujunema ilmselt üheksakümnendate lõpus, kui kuulasin rahvusraamatukogus Vello Salumetsa "Rockrapsoodiaga" koos välja tulnud kogumikku "Eesti Rock 1963-70".
Idee muutus konkreetsemaks, kui korraldasime loenguid eri allkultuuride kohta. Salumets tuli loengusse, tõi kaasa huvitavaid plaate. Selgus, et on olemas selliseid salvestusi, mida poleks osanud ettegi kujutada. Näiteks Viljandi ansambel Korallid või 1968. aasta Kosmose kino rokifestival. Lõpuks läks mu huvi nii suureks, et otsustasin plaadi välja anda.

Internet: www.dancingpaul.com
Internet: www.dancingpaul.com - vahva sait pisut veidra huumorisoonega inimestele. Valige sobiv taustamuusika ja -pilt, käte ja jalgade liigutused ning... vaadake, kuidas ekraanil olev tegelane nimega Paul muusika rütmis väänleb. Kui Paul ära tüütab, leiab samalt lehelt teiste "tantsijate" linke.

Nõmmel kõlab pärimusmuusika
Nädalavahetusel peetakse Tallinnas teist korda kevadist pärimusmuusikapidu Nõmme Kevadfolk. Kahepäevase festivali tähtesinejad on ansambel Kukerpillid, aga ka ansamblid Esztenás Ungarist, Zef Prantsusmaalt ja Auli Lätist. Kodumaistest esinejatest saab kuulata kollektiive Nikns Suns, Virre+, Krää, Tuulelõõtsutajad, Kratt, Kihnu Poisid ning mitut noorteansamblit. Festivaliks on kokku kutsutud koosseis Regirähn, kes esitab regilaule ning eesti rahvamuusikast inspireeritud tekste reggae-muusika saatel. Lisaks leiavad aset õpitoad ja näitused. Kontserdid toimuvad 26. ja 27. mail Nõmme spordikeskuses. Festival on publikule tasuta.
Vaata ka: 

Meistrite liiga võitis seitsmendat korda AC Milan
Euroopa klubijalgpalli ihaldatuima auhinna, UEFA Meistrite liiga karika võitis seitsmendat korda AC Milan.
Itaalia meistrisarjas pronksi pärast heitlev klubi sai revanši kaks aastat tagasi sama sarja finaalis Istanbulis saadud kaotuse eest, alistades nüüd Ateena olümpiastaadionil tollase võidumeeskonna FC Liverpooli 2: 1. Itaallaste mõlemad väravad kanti Filippo Inzaghi arvele, esimene 45. ja teine 82. minutil. Inglise klubi auvärava lõi hollandlane Dirk Kuyt 89. minutil, kirjutab sportnet.ee.
Meistrite liiga poolfinaali jõudis kolm Inglismaa klubi, kuid karika näppasid brittide eest ikkagi itaallased. Poolfinaalis oli AC Milan kahe mängu kokkuvõttes parem tänavusest Inglismaa meistrist Manchester Unitedist. Ateena on Milano palluritele õnnepaik olnud ka varem - kuraditosin aastat tagasi löödi Meistrite liiga teises finaalis FC Barcelonat 4: 0. Juba tookord kuulus Milani rivistusse Paolo Maldini, kellest nüüd sai meistrite karikasarja ajaloo teine mängija Francisco Gento (Madridi Real) kõrval, kes võitnud karika neli korda. Ühtlasi on Maldini ka vanim väljakumängija (38 aastat ja 331 päeva), kes finaalis kaasa löönud.

Ateena ootab suure finaali algust: AC Milan - FC Liverpool
Ateena olümpiastaadion täitus pealtvaatajatest juba tund aega enne AC Milani ja FC Liverpooli vahelise UEFA Meistrite liiga finaalmatši algust.
Publikut hakati lõbustama igihaljaste poplugudega, samal ajal püüdsid mõlema klubi fännid pidevalt vastasleeri üle laulda või karjuda.
Õhkkond võistlusareenil tekitab võimsa tunde - kauaoodatud mängu eel särtsub õhus just kui elekter. Ühtegi vaba kohta tribüünidel silm ei seleta.
Kummagi finaali jõudnud klubi toetajatele eraldas UEFA 68 500 piletist 17 000 pääset, kuid Liverpooli fänne on Kreeka pealinna sõitnud üle 40 000. Suurem osa piletita jäänud Liverpooli poolehoidjatest viibib praegu Ateena olümpiastaadionist pooletunnise metroosõidu kaugusel kesklinnas: Syntagama ja Omonia väljakul ning ajaloolises Plaka linnajaos, kus õlu voolab kui koskedest.

Vutilegend Ruud Gullit unelmate finaali eel: loodan AC Milani võitu
Hollandi koondise ja AC Milani legendaarne keskväljamootor Ruud Gullit on üks paljudest vutilegendidest, kes Meistrite liiga finaalile Ateena olümpiastaadionil täna õhtul 68 500 inimese hulgas vahetult kaasa elab.
Erinevalt aga Zinedine Zidane'ist, Michael Laudrupist, Marcel Desailly'st ja paljudest teistest endistest tähtedest ei vaata Gullit unelmate finaaliks ristitud AC Milani ja FC Liverpooli duelli VIP-looži lugupeetud seltskonnas, vaid Briti telekanali Sky Sports kommentaarikabiinist.
Surinami päritolu 44-aastane Gullit ütles viis tundi enne Meistrite liiga lõppvaatuse algust Eesti Päevalehele, et on finaalis poole valinud - mõistagi AC Milani, sest Rossoneri (Milani hüüdnimi punase-mustatriibulise särgi järgi - toim) ridades möödusid tema säravaimad palluriaastad.
"Kuid ma ei taha finaali eel midagi ennustada, veel vähem finalistide plusse ja miinuseid vaagida," tõdes ta. "Ütlen vaid nii palju - ma ei saa jääda otse-eetris mängu jälgides ja seda analüüsides erapooletuks, sest mu süda kuulub Milanile."

Täna õhtul peetakse Ateenas Meistrite liiga finaal
Täna õhtul Eesti aja järgi kell 21.45 algab Ateena olümpiastaadionil jalgpallihooaja oodatuim mäng, UEFA Meistrite karikasarja finaal.
Euroopa parimat jalgpalliklubi selgitatakse alates 1956. aastast, tänavune finaal on seega 52. Esikohamängus on vastamisi samad meeskonnad kui juubelifinaalis kaks kevadet tagasi, FC Liverpool ja AC Milan.
Tookord võitis eepilise lahingu penaltiseeria järel inglise klubi vaatama sellele, et normaalajal oldi taga 0: 3. Finaalmängu eel on jalgpallistatistikud välja otsinud kõikvõimalikke fakte ja faktikesi, mis avavad veidi tänase maiuspala tausta. Teeme neist nüüd järgnevalt lühikese kokkuvõtte. AC Milan mängib Vana Maailma mainekaima sarja finaalis 11. korda ning üritab võita 7. korda. Liverpoolile on tänavune finaal on seitsmes ning sihiks on kuues võit. Inglise klubi on meistrite sarja finaalis kaotanud vaid ühe korra - 1985. aastal dramaatilises finaalis Brüsselis Torino Juventusele.

Pilet Meistrite Liiga finaalile vallandas massikakluse
JALGPALL:
Kahele britile lõppes kaklus õnnetult ning nad paigutati haiglaravile, vahendab Sportnet. Paljud Liverpooli pooldajad on Ateenasse saabunud ilma piletita.
Meistrite Liiga finaalmäng AC Milan - FC Liverpool toimub täna kell 21.45.

Burlacu ei saa homme Kalev/Cramot aidata
KORVPALL:
Meditsiinilises uuringus selgus, et laupäevases finaalseeria teises kohtumises Tartu Ülikool/Rockiga vigastada saanud Burlacu vasaku reie tagaküljel on väike lihasrebend.
"Järgmisest mängust jääb Burlacu kindlasti eemale ja ilmselt ei osale ta ka laupäevases kohtumises," ütles Kalev/Cramo füsioterapeut Priit Lehismets.
Burlacu harjutas eile koos meeskonnaga ja teeb kaasa ka tänasel ühistreeningul. Ta ütles, et tahab veel finaalseerias mängida.
Nelja võiduni kestev finaalseeria jätkub Rocki eduseisul 2: 1 homme Tallinnas. Viies mäng peetakse laupäeval, 26. mail Tartus. Vajadusel mängitakse ka 29. mail Tallinnas ja 1. juunil Tartus.

Ani ja Rüütel alustasid Prantsusmaal edukalt
TENNIS:
Maret Ani (WTA 172) alistas kindlalt 6: 1, 6: 3 Horvaatia tennisisti Ivana Abramovici (WTA 208), Margit Rüütel (WTA 247) oli sama kindlalt 6: 4, 6: 1 üle Marina Erakovicist Uus-Meremaalt (WTA 165), kirjutab ETV Sport.
Ani järgmine vastane on venelanna Galina Voskobojeva (WTA 111), Rüütel kohtub kas tšehhitari Renata Voracova (WTA 130) või iirlanna Kelly Ligganiga (WTA 234).
Ani on Voskobojevaga karjääri jooksul kohtunud kahel korral ning mõlemad matšid võitnud. Rüütel pole Voracovaga mänginud, kuid on korra alistanud Liggani.
Eesti esinumber Kaia Kanepi (WTA 55) pääses otse põhitabelisse, kuhu jõudmiseks on Anil ja Rüütlil vaja alistada kolm vastast.

Baruto sai kümnenda võidu
SUMO:
Tokyos peetava turniiri 11. päeval käis Baruto jaks üle Jyrjo divisjonis lääne 14. real paiknevast 29-aastasest Kyokunankaist (180 cm, 136 kg), kellele see oli kuue võidu kõrval viiendaks kaotuseks, vahendab Sportnet.
Baruto võttis oma kümnenda võidu tehnikaga oshidashi. 197 cm pikkune ja 172 kg kaaluv Baruto, kes langes vigastuste tõttu Juryo divisjoni lääne 11. reale, on Natsu-bashol Juryo divisjonis kümne võidu ja ühe kaotusega kindel liider.
Baruto järel on kaheksa võidu ja kolme kaotusega teisel kohal 34-aastane Kaiho. Seitse võitu ja neli kaotust on kogunud Daimanazuru, Wakanoho, Shunketsu ja Kitazakura.

Kanter: ehk on Fazekas nüüd puhas
Kettaheitja Gerd Kanter võitis Ludvik Daneki mälestusvõistluse tulemusega 67.84.
Äikese-eelses palavuses toimunud võistlusel sai maailma kettaheite edetabelit 72.02-ga juhtiv Gerd Kanter taganttuule kiuste kirja korraliku tulemuse 67.84. Esikoha oleks talle taganud ka kolm ülejäänud mõõtmisele läinud katset - 66.49, 66.14, 64.41.
"Pettumust küll ei ole - miinimumeesmärk 67 meetrit sai täidetud," sõnas Kanter, kes on tänavu sakslase Jürgen Schulti maailmarekordi 74.08 sihikule võtnud. "Esimene üleastutud katse oli 66,5 meetrit, kui oleks selle kirja saanud, saanuks ma veel teravamalt rünnata. Pealegi polnud seekord õiget konkurenti, kellega pusida."
Kanteri järel sai Turnovis teise koha ungarlane Zoltan Kövago, kes heitis 63.17, kolmas oli tema kaasmaalane Gabor Mate 62.60-ga.

Rahnu kogub alles vormi ja Götzises ei stardi
Eesti kümnevõitluse esinumber Kristjan Rahnu ei tee kaasa nädalavahetusel Austrias Götzises toimuval mainekal kümnevõistlusel. "Ma ei jõudnud nii vara veel vormi," seletas Rahnu. "Ettevalmistust segas ka kevadele tehtud väike ninaoperatsioon - samasugune nagu suusatajatel tehakse, kui nina vahesein on liiga paksuks läinud. Iseenesest pole see midagi erilist, aga segas treeninguid."
Esimese kümnevõistluse teeb Rahnu tänavu kas 2.-3. juunil Prantsusmaal Arles või kaks nädalat hiljem Saksamaal Ratingenis. "Hooaeg on pikk, eesmärk on teha hea etteaste 31. augustil ja 1. septembril. Sinna on veel üle kolme kuu," viitas kümnevõistleja Osaka MM-ile.

Vigastatud grusiini asendab Rockis Silver Leppik
Põlve vigastanud Georgi Tsintsadze ei saa Eesti SEB meistriliiga finaalis enam osaleda.
Tartu Ülikool/Rocki mängujuht Georgi Tsintsadze vigastas esmaspäevase Eesti meistriliiga finaalmängu järel võidujoovastuses kukkudes põlve külgsidemeid ja grusiinlase jalg vajab paranemiseks vähemalt nädala.
"Suure tõenäosusega Tsintsadze finaalseerias enam ei osale," ütles Rocki füsioterapeut Peeter Nigol. "Paari-kolme päeva pärast vaatame tema jala uuesti üle, kuid vaevalt see nii ruttu paraneb, et ta saab nädala pärast täisjõuga pingutada."
Teini roll kasvab
Nüüd saab Rocki peatreener Algirdas Brazys täita juba laupäevase võidu järel antud lubaduse, et saadab väljakule ka Silver Leppiku. Taas David Bailey asemel esiviisikusse tõusnud Tsintsadzest ilma jäämine sunnib aga tartlasi taktikat kohendama.

Mis on ühist Stradivari viiulil ja Meistrite liiga finalistil? 
Tänases Meistrite liiga finaalis püüavad pilke miljonite vutifännide poolt imetletud isiksused, keda võib võrrelda koguni Antonio Stradivari meisterdatud viiuliga.
Rob Hughes, International Herald Tribune'i populaarne jalgpallikolumnist, juhtus aprillis ajalehest lugema, et New Yorgi Christie oksjonimajas leidis 278-aastane Stradivari viiul endale 2,7 miljoni USA dollari eest uue omaniku. Lehemehel tekkis paratamatult küsimus: mis küll sunnib kedagi maksma nii kolossaalset summat ühe elutu puueseme eest?
Huvitavate võrdluste ja seoste külvajana tuntud Hughes'i mõttelend jätkus välgukiirusel. "Miks maksavad mõned Meistrite liigas osalevad klubid ühe vutimehe eest Stradivari viiuli uskumatust hinnast veel kümme või koguni 20 korda enam?" asus ta teel Old Traffordi staadionile, Manchester Unitedi - AC Milani vahelisele poolfinaalduellile iseendaga juurdlema.

Balti liigas jätkab üksnes Narva Trans
Balti liiga algas Eesti meeskondadele nutuselt, minoorses toonis alagrupiturniirid ka lõppesid. Veerandfinaali pääses neljast klubist vaid Narva Trans, kuigi viigistas eile koduplatsil FBK Kaunasega 2: 2.
Ellujäämismäng oli FC Levadial võõrsil Vilniuse Žalgirise vastu. Ka viik oleks Levadia edasi viinud, 1: 1 seis püsis teise poolaja 83. minutini, kui leedulased Eesti esimeeskonna lootused kustutasid.
Levadia piirdus alagrupimängudes vaid kahe viigiga. TVMK ja FC Flora olid oma võimalused minetanud juba enne viimast alagrupimängu. Nii nemad kaks kui ka Levadia pidid alagrupis rahulduma viimase kohaga. Eile mängis TVMK Kadriorus Panevežyse Ekranasega 3: 3. Flora mäng Vilniuse Vetraga lõppes hilisõhtul, enne seda ei suutnud Eesti meeskonnad kamba peale võita ühtki mängu.

BIG täiustas elektrooniliste pangakanalite kasutusvõimalusi
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) täiustas oma elektrooniliste pangakanalite kasutusvõimalusi, lisades väikelaenu taotlejatele võimaluse tuvastada end läbi pangalingi ja rakendades ellu uue, turvalisema SMS-laenu teenuse.
Pangalingi kaudu raha laenamiseks peab laenu taotleja tuvastama end läbi internetipanga paroolide. Hetkel pakub BIG pangalingi põhist lahendust hanza.neti kasutajatele, kuid tulevikus on plaanis pakkuda sarnast võimalust ka teiste universaalpankade klientidele. Süsteem on sama lihtne, kiire ja turvaline, kui internetikauplustes ostude eest tasumine. BIGi internetiteeninduse kasutamine oli seni võimalik ainult ID-kaardi abil - see võimalus säilib ka edaspidi.
SMS-laenu saab jätkuvalt võtta sõltumata kellaajast ja asukohast kuni 3000 krooni, kuid uuendusena peab klient end eelnevalt BIGis kasutajaks registreerima. Seda saab teha BIGi kodulehel (www.big.ee) internetiteeninduses või panga esinduses. Registreerimine on vajalik vaid esmakordsel laenutaotlemisel ja selle käigus saab klient omale valida telefoniparooli, mille abil end hiljem tuvastada. Kehtivad ka BIGi tavalaene võtnud klientide telefoniparoolid.

Eesti Energia aprilli müügitulemused Eestis
Eesti Energia elektrimüük Eestis moodustas 2007. aasta aprillis 575 gigavatt tundi (GWh), mis on 15 GWh ehk 2,6 protsenti rohkem kui varasemal aastal.
Keskmine temperatuur oli aprillis eelmise aastaga võrreldes samal tasemel mistõttu antud teguri mõju elektrienergia müügile oli väga väike. Positiivset mõju müügile omas Eesti üldine majanduskasv ning suure tarbija lisandumine, teatas Eesti Energia.
Eesti Energia jooksva 12 kuu keskmiseks elektrienergia müügi hinnaks Eesti turul oli 412 kr/MWh, sama perioodi keskmine elektrihind Põhjamaade energiabörsil NordPool oli 649 kr/MWh.
Eesti Energia avatud turu ehk suurtele äriklientidele suunatud müük Eestis kasvas aprillis 19%. See kasv on tingitud eelkõige uue tarbija lisandumisest võrreldes eelmise aasta aprillikuuga. Suletud turu müük oli 2 GWh ehk 0,6% võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil, sealhulgas müük koduklientidele kasvas ligi 5% ja äriklientidele langes 1% võrra.

 "Hea Toidu Festival - Grillfest" propageerib eesti toitu
16. juunil Türi rannas ja lauluväljakul toimuvalt toidukultuuri festivalilt saab kodumaist hallitusjuustu ja tervislikke šokolaadikomme.
"Festivali alale tuleb kuni 1000-ruutmeetrine eesti toidu ala, kus saab maitsta ja kaasa osta Eestimaa talupidajate ja mahetootjate kaupa. Kohale tulevad mitmed huvitavad tegijad, kes varem oma toitu nii avalikult esitlenud ei ole," ütleb festivali korraldaja Auris Rätsep.
Eesti toidu alalt võib leida mitmesuguseid piima-, kala- ja jahutooteid, puu- ja köögivilju ning maiustusi. Ka saab seal keha kinnitada kodumaiste kokkade käe all valminud rahvuslike eesti toitudega, mille lipulaevadeks on mõistagi kama, mulgipuder ja karask. Küllap ei puudu eesti toidu alalt ka alati eesti söögilaual olnud kalatoidud.
Festivali külastajad saavad eesti toidu alal pakutavaid toiduaineid degusteerida ning valida neist oma lemmikud, millest hiljem valitakse vastavalt publiku hinnangutele oma tootegrupi parimad.

Kesko emiteeris 5,8 miljoni lati väärtuses kommertspabereid
Kesko Oyj emiteeris esmaspäeval, 21. mail Läti turule 5,8 miljoni lati väärtuses uusi üheksakuuse kustutustähtajaga diskonteeritud võlakohustusi, mille lunastustähtaeg on 21. veebruar 2008. a.
Võlakohustuste tootlus levitamisel oli 9,93%, teatas Sampo Pank.
Kommertspaberite levitamine toimus otsemüügi korras ning uute võlakohustuste investorbaasi moodustavad peamiselt Läti institutsionaalsed investorid. Emissiooni korraldas AS Sampo Pank.

Hansa Liising tutvustab Raadi autoturul kaskovaba väikeliisingut
Laupäeval, 26. mail tutvustavad Hansa Liisingu eksperdid Tartus Raadi autoturul uut väikeliisingut, mis ei eelda kaskokindlustuse sõlmimist.
Samuti tutvustatakse täiendavaid võimalusi kasutatud autode liisimiseks. Liisingulepingute sõlmimiseks on avatud Hansa Liisingu Sepa kontor, teatas Hansaliising.
Hansa Liising tutvustab tartlaste seas populaarsel Raadi autoturul kasutatud autode uut liisinguvõimalust - auto väikeliisingut, mille esmane sissemakse algab 10 000 kroonist ning mille puhul pole kaskokindlustus nõutav. Märtsi algul käivitatud väikeliising on mõeldud kuni 100 000 krooni maksvate autode ostmiseks. Hansa Liisingu auto väikeliisingu müügijuhi Valdeko Kübarsepa sõnul on Tartus korraldatav Raadi autoturg populaarne ja varasematel kordadel on huvi erinevate liisinguvõimaluste tingimuste vastu olnud suur. "Kohapeal on inimestel rohkem aega ja ka tähelepanu, et erinevate võimaluste seast omale sobivaim leida ning ühe korraga kõik autoostuga seonduv korda ajada," peab Kübarsepp osalemist autoturul oluliseks. Valdeko Kübarsepa sõnul levib ka Eestis üha enam trend soetada perele teine auto ning paljud teevad seda, kasutadest just väikeliisingut. "Väikeliising on paljudele jõukohane, sest nõutakse vaid 10 000 kroonist omafinantseeringut ja klient ei pea tegema kaskokindlustust," ütles Kübarsepp. Ta lisas, et paljud autoostjad otsustavad siiski kaskokindlustuse sõlmida, et tagada endale kindlustunne.

Kasvamiseks on Arco Varal vaja Eestist välja murda
Börsile minekut sihtiv Arco Vara peab oma läbilöögivõimet välisturgudel alles tõendama.
Arco Vara kohta öeldakse: Baltikumi juhtiv. Viimasel ajal tulevad kõige huvitavamad uudised veelgi kaugemalt ehk Bulgaariast, Rumeeniast ja Ukrainast. Tegelikult on Arco Vara praegu ikkagi kohalik firma: just Eestist teenitakse tõelisi summasid. Siit tuleb üle 90% kontserni tuludest ja ka 90% firma vara on Eestis. Läti osa tuludest on umbes 7% ja muudest riikidest tuleb ülejäänud 3%. Lähima kolme-nelja aastaga see proportsioon ka oluliselt ei muutu, ainult Läti tähtsus suureneb.
Samas kulub vähemalt juhtkonna ja divisjoniliidrite tasemel enamik tööaega välisturgudega tegelemiseks. Märtsikuus, kui hoogustusid kuulujutud Arco Vara peatsest börsidebüüdist, teatas investeerimispanga Suprema varahaldusstrateeg Peeter Koppel, et kõigepealt näidaku Arco Vara kasvuallikaid: "Mis on see edulugu, kust kohast mina investorina peaksin ootama selliseid kasvumäärasid, et ma selles äris osaleda tahaksin?" Eelkõige käib jutt arendustegevusest, sest just sealt tuleb kinnisvaraäri kasum.

Reinsalu otsib uusi projekte Indias ja AÜE-s
Marokos ja Brasiilias suuri kuurorte arendav Reinsalu tutvub India ja AÜE turuga.
"Olen just Abu Dhabis kinnisvaraesitlusel ja -konverentsil," ütleb endine kasiinoärimees, praegu Marokos ja Brasiilias suuri kuurorte arendav Margus Reinsalu.
Nädala algul käis Reinsalu Dubais India kinnisvaravõimalusi tutvustaval näitusel, seejärel vaatas ringi Abu Dhabis. Reinsalu selgitab, et kuhugi kiiret pole ja kui Maroko ning Brasiilia edu on selja taga, on uusi asju võimalik valida. Araabia Ühendemiraatide (AÜE) kohta lisab Reinsalu, et Dubai tuleks valikust välja jätta. See piirkond on juba kinnisvaraturu tipus, pigem tuleks uurida teisi emiraate, kes soovivad Dubai edu korrata. Sealt ka huvi Abu Dhabi vastu.
Pakkumine Kreekast

Hotelliärimees Mägus asus laevafirmat juhtima
Tuntud hotelliärimees Feliks Mägus hakkas juhtima Heiti Hääle ja Tiina Mõisa suurosalusega laevandusinvesteerimisfirmat Pakri Marine Investments. Selle tütarfirmaks on Eesti ja Rootsi vahel ro-ro-kaubandusega tegelev Baltic Scandinavian Lines. "Mul endal oli vaja koormust vähendada," ütleb Heiti Hääl Mäguse palkamise kohta. "Ja tunnen Feliksit ammu. Ta on väga hea juht."
Feliks Mägus juhtis varem Reval Hotels Gruppi, eelmisest aastast on ta aga Nordic Hotelsi hotelliketi eesotsas. Samuti on Mägus hotellide ja restoranide liidu juht.

Viljandi firma Estex toodab põhjalasse mootoriga voodeid
Estexi voodid leiavad ostjaid Rootsis, Norras ja Soomes, Eestis neid müügil pole.
Toodetavatel vooditel saab nii peatsi kui ka jalutsi puldiga vajalikule kõrgusele sättida. Osaühing Estex, mis valmistab voodeid peamiselt Skandinaavia turule, alustas Viljandis tegevust 2005. aastal ja kõigest nelja mehega. Firma omanikud on Rootsist pärit abielupaar Håkan ja Eva Falk.
Tänavu kevadel saadi valmis uus tootmishoone ning tootmismaht on seoses sellega kasvanud pea kümnekordseks. Ettevõtte tootmisjuhi Rauno Põru sõnul toodetakse praegu viit eri tüüpi voodeid ning kui teha ainult lihtsamat varianti, siis suudetakse päevas kokku panna umbes 30-40 voodit, keerulisema konstruktsiooni puhul aga 10-20. Vastuseks küsimusele, miks Eesti poodidest ei saa osta Viljandis tehtud mootorvoodeid, laiutab Põru käsi: "Heameelega teeks, aga praegu ei jõua me isegi Skandinaaviast tulevaid tellimusi ära täita. Ikka juhtub mõnikord nii, et jääme tellimuste tähtaegadega hiljaks ja kuni käesoleva aasta lõpuni on sada protsenti meie tootmisvõimalusi juba kaetud ka." On juhtunud, et tööjõu puudumise korral on ka tootmisjuhil endal tulnud käised üles käärida ning hakata voodeid kokku panema.

Narva sillast sai sõpruse mõõdupuu
Narva Sõpruse sild meenutab õunapuud, mille latv kasvab pahura naabri aeda. See seisab räsitud, kuid siiski tugevana.
Sild kuulub Eestile, kuid meie teemehed võivad üle silla keskjoone astuda üksnes Venemaa võimude loal. Seni Venemaa pigem takistas silla remontimist kui aitas sellele kaasa. Föderaalse teedeagentuuri Rosavtodor mure silla seisundi pärast näib sellepärast olevat põhjendatud.
Kui Kaunase tehnikaülikool 2005. aastal silla seisundit uuris, keelas Venemaa Leedu uurijatel endapoolset sillaosa kontrollida. Niisiis võib silla omanik tugineda oma varanduse seisundi üle otsustades vaid poolele tööle. Insenerid võivad lihtsalt oletada, et Jaanilinna-poolne sillaosa on samas seisundis kui Narva-poolne ots.
Samuti pole naabrite koostöövalmiduse puudumise tõttu olnud võimalik uurida sillatalade veealuseid osi. Narva jõe kiire vool ja sõjas purustatud silla talade jäänused kujutavad vee all nii suurt ohtu, et tuukrid saavad talasid vaadelda, kui veetase meetri jagu alla lasta.

BÜROKRAATIA: Lühinägelik ja ohtlik

JURISTI ABI: Saladuseshoidmise leping
Mis leping on NDA?
Viidatud lühend tuleneb ühe lepinguliigi (Non-Disclosure Agreement) ingliskeelsest nimetusest. Eesti keelde võiks selle tõlkida kui konfidentsiaalsuskokkuleppe või saladuses hoidmise lepingu. Lisaks nimetatakse säärast lepingut mõnikord ka kui Mutual NDA-d (mõlemad lepingupooled on üheaegselt nii konfidentsiaalse informatsiooni saajad kui ka avaldajad) või lihtsamalt Confidentiality agreement'i.
Selliseid lepinguid kasutatakse palju näiteks tehnoloogiaarendusega seotud valdkondades, kus pooled vahetavad sellist informatsiooni, mida ei kaitse veel patent või muu selline õiguskaitset tagav vahend, kuid millel võib olla siiski oluline majanduslik väärtus. Ka sõlmitakse konfidentsiaalsuskokkulepe tavaliselt lepingueelsete läbirääkimiste käigus, kui hiljem on eesmärgiks sõlmida näiteks litsentsileping sama teabe kasutusõiguse loovutamiseks. Nii on infot saaval poolel võimalik näiteks enne litsentsilepingu sõlmimist uue toote kirjeldusega tutvuda, kuid mitte seda enne kasutama hakata ega kolmandatele isikutele avaldada.

Keskpankade inflatsiooniindeksid ei kajasta tegelikku hinnatõusu
Esmakordselt hakkasin oma kodumaa elukallidusindeksis kahtlema euro tulles 2002. aastal.
Saksamaal, kus ma tollal elasin, sisuliselt kahekordistusid paljude hotellide ja restoranide ning keemilise puhastuse hinnad. Kui palju reisida, mida ma tollal tegin, oli isiklik inflatsioonišokk tõsine. Mina hindan oma isiklikku 2002. aasta inflatsioonimäära umbes kümneprotsendiseks. Keskpankurid salgasid seda, sest ametlik inflatsiooniindeks ei täheldanud olulisi liikumisi. Asi pidi justkui olema inimeste peades. Kuid see on jama.
Probleem seisnes selles, et ametlik hinnaindeks ei peegeldanud enam hulga inimeste isiklikku ostukorvi. Indeksi korvi täidavad suuresti Aasias toodetud tööstuskaubad, ent meie kulutame enamiku oma rahast teenustele, nagu lastehoid, haridus, tervishoid, transport, reisimine ja toitlustus.

Kuidas Euroopa positsioonimis- süsteem Galileo kursilt eksis
Galileo projekt jõudis riikide tülide tõttu tupikusse, arve tahetakse saata maksumaksjale.
Galileo, eurooplaste katse trumbata üle USA monopoolset üleilmset positsioonimissüsteemi (GPS), eksleb hästi tuntud sasipuntras, mille moodustavad EL-i sisetülid, kaitsetööstusfirmade püüded raha välja pressida ja segased strateegilised eesmärgid. Läbirääkimisi juhtiv Saksa transpordiminister Wolfgang Tiefensee sõnas mai algul, et Galileo on "sügavas ja olemuslikus kriisis. Me oleme tupikus". Seitsme aasta eest alustatud ettevõtmise käigus on suudetud orbiidile saata vaid üks satelliit kolmekümnest.
Algatus sai inspiratsiooni Pentagoni rajatud GPS-i kiirest edust, mis veenis EL-i vajaduses saada endalegi satelliitnavigatsioonivõime. Lisaks suuremale täpsusele oleks EL-i ettevõtmine tsiviiljuhtimise all ja seega usaldusväärsem kui sõjaline GPS, mis võidakse igal hetkel välja lülitada.

Hispaania päikesetorn teeb peeglite abil elektrit
Andaluusias töötav unikaalne jaam toodab päikesekiirtest kogutud soojuse abil elektrit.
Sevilla külje alla püstitatud elektrijaama koguvõimus on 11 MW ja aastas toodetakse 23 GWh elektrit. Sellest piisab 6000 kodule. Kavas on elektrijaama laiendada, nii et toodangut jätkuks kõigile Sevilla linna 600 000 elanikule.
Päikesest elektri või sooja tootmiseks kasutatakse tavaliselt päikesepatareisid. Ettevõtte Solucar poolt rajatud päikesetorn rakendab aga hoopis uutmoodi lahendust. Jaama keskpunktiks ongi 115 meetri kõrgune betoontorn. Torni ümber maapinnale on paigutatud 600 teraspeeglit, igaüks neist umbes 120 ruutmeetri suurune. Kõik peeglid on pööratavad, et püüda päikesekiiri. Peeglitega suunatakse maapinnale laskuvad kiired torni tippu paigutatud spetsiaalsele vastuvõtjale. Niimoodi kontsentreeritud valgusjoad tekitavad sellise soojuse, millega saab vee kuumutada umbes 250-kraadiseks auruks. Igaüks, kes on lapsena luubi ja päikesekiirte abil lõket süüdanud, teab, kui suur jõud on valgusel. Kui veest on tehtud aur, suunatakse see turbiinidele, mis toodavadki elektrit.

Maitseained lisasid aastasadu nii mõnegi seikleja elule vürtsi
Seeba kuninganna tõi muude kinkide seas juutide kuningale Saalomonile ka vürtse. Idamaade targad viisid Jeesusele kulda ning kahte haruldast maitseainet.
Kolumbuski ei purjetanud Indiat otsima ainult kulda, vaid ka vürtse jahtides. Saalomoni ajal, umbes 3000 aasta eest, maksis peotäis kardemoni ligikaudu sama palju, kui mõni vaesem inimene aastas teenis. Piprakaunade eest aga osteti orje.
Kõige levinuma seletuse järgi avastas inimkond vürtsid, mässides toitu taimelehtedesse, mis andsid roale parema maitse. Arheoloogide hinnangul võis see sündida ligikaudu 50 000 aastat e.m.a.
Lähis-Idas arenes vürtsikaubandus välja umbes 2000 aastat e.m.a, mil põhiartikliteks olid kaneel, Indoneesia kaneel ja pipar. Vürtsisaarteks hüütud Maluku saarestikust pärit nelki tunti sealkandis juba ammu - arheoloogide leitud mahapõlenud köögi põrandasse kõrbenud nelk arvatakse pärinevat 18. sajandist e.m.a. Varasemaid kirjalikke märke nelgi kohta võib leita näiteks umbes 200 aastat e.m.a kirjutatud India eeposest "Ramajana", Vana-Roomas mainis seda oma teostes Plinius Vanem 1. sajandil. Samast saarestikust pärinev muskaatpähkel jõudis Euroopasse võib-olla varemgi - arheoloogide hinnangul 6. sajandil e.m.a.

Pindalalt hiiglasuur, majanduselt alles väike
Toorainegigandi Kasahstani majandus on Soome omast väiksem, kuid kasvab tormiliselt.
Viimasel aastal hulganisti soovitud ja soovimatut meediakajastust saanud Kasahstan on küll pindalalt hiiglasuur, kuid majanduselt alles väike. Kui näiteks Soome SKP suuruseks ennustab Rahvusvaheline Valuutafond tänavu 225 miljardit USA dollarit, siis Kasahstani omaks üle kahe korra vähem - 92 miljardit dollarit.
Ent Kashastani jooksvates hindades on SKP alates 2003. aastast kolmekordistunud, Soomel 1,3 -kordistunud. Isegi Eestil on see näitaja sama ajaga vaid kahekordistunud.
Oma piirkonnas - Kesk-Aasias - on Kasahstan SKP poolest selge liider. Seda ka SKP-lt elaniku kohta, osa naabreid on isegi ostujõu pariteedi alusel arvutatud SKP järgi Kasahstanist neli-viis korda vaesemad. Piirkonna vaieldamatuks liidriks ei lase Kasahstanil olla vaid rahvaarv, mis on 15 miljonit ehk umbes 10 miljonit väiksem kui Usbekistanis.

Sündimuse piiramise võti on hariduses
Samal ajal kui Eestis ja mujal Euroopas nuputatakse, kuidas sündimust suurendada, murtakse paljudes arengumaades pead, kuidas sündimust vähendada. Nende probleemi lahendus näib olevat lihtsam.
Üks aasta lisaharidust vähendab alla 26-aastaste naiste puhul sündimust keskmiselt 0,26 sünni võrra, näitas analüüs, mille Una Okonkwo Osili Indiana ülikoolist ja Bridget Terry Long Harvardist tegid Nigeeria andmete põhjal, tõestamaks omalt poolt ammu teada olevat hüpoteesi, et sündimuse piiramise võti peitub hariduses.
Miks vähendab haridus sündimust? Majandusteadlased on pakkunud kolme põhilist seletust. Esiteks, haritumal naisel on lapse kandmise ja kasvatamise alternatiivkulu suurem, s.t ta peab seetõttu loobuma rohkemast kui koolihariduseta naine.

Kuidas Danone turuliidriks kerkis.  Vähemalt käibe vallas
Prantsuse Danone jogurtite osa Eesti turu käibes kasvas poolteise aastaga üle 2,5 korra.
Kui veel detsembris ja jaanuaris kuulus turu-uuringufirma ACNielsen andmeil Danonele Tere ning Valioga võrdselt umbes veerand turgu, siis veebruaris-märtsis jäid ülejäänud kaks juba ligikaudu viie protsendiga maha. Danone osakaal jogurtituru käibest ulatus selles ajavahemikus 29,3 protsendini.
"Ületasime ühe rajatähise," ütleb Danone Baltimaade brändijuht Evija Stre-le. "See ei olnud hetk, mil oleksime avanud šampanjapudeleid, sest turuosa ei ole meie eesmärk." Tema sõnul püüab Danone eeskätt kindlustada, et siinne jogurtiturg kasvaks õiges suunas: "Et kasvu põhiosa moodustaks funktsionaalsed, kõrge kvaliteediga jogurtid." See tähendab tooteid, millesse lisaks tavajogurtile kuulub ka täiendav komponent, millest tarbija saab lisakasu. Sellised on Danone siinsed põhimüügiartiklid Actimel ja Activia.

ÄRIIDEE: E-paberraamat kaotab koduse raamaturiiuli
Vanema põlvkonna esindajate kodudes ringi vaadates taban end sageli mõttelt: millal kümnetes ridades paksud Tammsaare ja Balzaci köited kodudest antikvariaati rändavad? Aina modernsemaks ja minimalistlikumaks pürgivad sisekujunduslahendused teadupärast kahjuks ei soosi raamatukuhjade kogunemist. Samuti puhub raamatuvaba kodu purjedesse innukat tuult tehnikaajastu. Internet kubiseb kõikvõimalikest audioraamatutest - pista vaid klapid pähe ja kuula. Oma hiilgeaega ootavad ka digitaalsed, arvutiekraanilt loetavad raamatud.
Raamatuvaba kodu uue kontseptsiooniga hakkas Sony tarbijaid tutvustama umbes aasta tagasi. Niisiis pole küsimus selles, kas üle 4000 krooni (350 dollari) maksev Sony Readeri pihuarvuti tüüpi lugemisseade või teised analoogid trügivad ühel päeval raamaturiiuli asemele, vaid pigem millal see juhtub. Kergus, rohked tehnilised lahendused, millega saab tuhandete lehekülgede kaupa teksti ühte pisikesse seadmesse koondada, ning kasutamismugavus on piisavalt tugevad argumendid, miks enamasti rasked, ruuminõudvad ja vähem mugavad köited igapäevakasutusest kõrvale jätta.

Aktsiisitõusu asemel
Peterburis teenib õmbleja kuni 7500 krooni, metallitreial ka sama palju. Näiteks gaaskeevitaja saab aga ligi 10 000 krooni. Kiievi üldehitustöölisele makstakse 5000 krooni, elektrikule aga 6000 krooni, viimistlejale 7500 krooni. Ukraina pealinnas tegutsev betoneerija saab palka üle 12 000 krooni. Seevastu Odessa ehitusspetsialistile makstakse ligi 7500 krooni.
Ega Eestis see tase palju suurem pole, ametlikult kohe päris kindlasti. Kuigi maksuamet on ehitussektoris kõva puistamist teinud, tõuseb sektori keskmine palk vaevaliselt. See tähendab, et ega ukrainlane, venelane või poolakas ei tule siia just erilise jooksuga, kuigi tänaval on aeg-ajalt kuulda poolakeelsete töömeeste juttu.

NÄDALA TEGU: Ehitusärimees teeb uut ja vana
Ehitusettevõtja Mati Heinsar laskis oma Viimsi maja lammutada, et suurema jaoks ruumi teha, kirjutas Eesti Ekspress. Eelmise nädala algul üllatas Viimsi poolsaare elanikke enneolematu vaatepilt. President Lennart Meri maja naabruses lammutas kopp maha noobli eramu. 600-ruutmeetrine häärber kuulus ehitusettevõtja Mati Heinsarele.
Nimelt jäi 600 ruutmeetrist ehitusärimehele lihtsalt väheks, uus maja tuleb tuhande ruutmeetri kanti. "Vana" oli vaja maha lõhkuda seepärast, et paremat krunti polnud kuskilt võtta. Uude majja tuleb garaaž autokollektsiooni tarvis, elamisplokid laste jaoks, puhkekompleks, kuumad ja külmad basseinid.

NÄDALA TEGIJA: Sõõrumaa loobub
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa valdusfirma U.S. Invest müüb oma suurosaluse Venemaal tegutsevates turvafirmades ZAO Alfa Nord ja A-N Holding, lootes lepinguni jõuda lähema kuu aja jooksul, teatas BNS.
Sõõrumaale kuuluva valdusfirma U.S. Invest omanduses on 65-protsendine osalus peamiselt Peterburis tegutsevas turvafirmas ZAO Alfa Nord ja 76-protsendine osalus Moskvas tegutsevas turvafirmas A-N Holding. Ettevõtted annavad Venemaal kokku tööd enam kui 1000 inimesele.
Sõõrumaa ütles BNS-ile, et potentsiaalseid ostjaid on mitu, kuid ühega neist on sõlmitud eksklusiivne kavatsuste protokoll.
Nii potentsiaalse ostja nimi kui ka tehingu hind on praegu konfidentsiaalsed. "Minul kui Eesti ettevõtjal on Venemaal tegutsemine praegu komplitseeritud, seepärast tuleme sellest ärist välja. Meil on huvilistest pidevalt järjekord ukse taga ja endal investeerimisprojektidest puudust ei tule," lausus Sõõrumaa.

Eestlased Rain Tamm ja Tarmo Sild veavad lätlaste vägikaigast
Lõunanaabri Läti mõjukaim ärigrupeering on pannud oma sisevastuolude klaarimiseks poksiringi Eesti tippadvokaadid ja investeerimispankurid.
Eestlaste Gild Bankers pole rikkunud Latvijas Naftas Tranzitsi (LNT) õigusi ja lätlaste hagi lükatakse tagasi, teatas eile Harju maakohus.
Lextali vandeadvokaadi Tarmo Silla koostatud väidetest kumab läbi võimalus, justkui oleks üheks Baltimaade juhtivaks investeerimisettevõtteks peetav Gild Bankers välja töötanud Läti võimsaimat naftatransiidifirmat kahjustava aktsiapettuse.
LNT-d esindav Sild kaebas nädal tagasi Gildi kohtusse, nõudes ettevõttelt tagasi ligi 226 miljoni krooni väärtuses transiidifirma Ventspils Nafta aktsiaid. Lätlased usuvad, et Gild aitas need aktsiad ettevõttest välja kantida Läti varivalitsejaks peetud, kuid nüüd korruptsioonisüüdistusega vahistatud Aivars Lembergsi huvides.

Soome sulgeb saeveskeid, kuna ei saa Venemaalt puitu
Soome saekaatrite sulgemine tähendaks 2400 puidusektori töötaja koondamist.
Soome paberitööstuskontsern UPM teatas eelmisel nädalal, et ta on alustanud läbirääkimisi kasepuitu töötlevate saekaatrite sulgemiseks. Kokku võib see tähendada 2400 töötaja koondamist. UPM põhjendab oma otsust Venemaalt imporditava puidukoguse vähenemisega. Talv oli soe, maapind vesine ja venelased ei suutnud langetada nii palju metsa, kui soomlased soovisid. Pikemas perspektiivis ohustab importi ka Venemaa kavatsus tõsta puidutolli.
Eesti metsatööstuse liidu tegevjuht Andres Talijärv ütleb, et samad asjaolud on päevakorral siingi. "Talv oli ka Eestis puiduvarumiseks äärmiselt ebasoodne," ütleb Talijärv. On juba teada, et juunikuus sulgeb uksed Stora Enso Sauga saeveski Pärnumaal. Uusi suurkoondamisi pole praegu veel ette nähtud, kuid muudatusi on väheneva töökoormuse tõttu tehtud juba mõneski Eesti saeveskis. "Näiteks kolme vahetuse asemel üks vahetus," selgitab Talijärv.

Tallink soovib avada hotelli Helsingis, Riias ja Stockholmis
Tallink kavatseb avada lisaks Tallinnale omanimelise hotelli ka Riias, Stockholmis ja Helsingis.
"Võime ise ehitada, võime osta, mõlemad variandid on võimalikud," ütleb firma kinnisvaraprojekte juhtiv Ain Hanschmidt plaani kohta. Eesmärk on avada hotell kõigis sihtkohtades, kuhu sõidavad Tallinki laevad. "Esmajärjekorras vaatame siiski suuremaid linnu," täpsutab Hanschmidt. See tähendab, et Turu linn ja Ahvenamaa jäävad esialgsest valikust välja. Praegu kuulub Tallinki hotelliketti kaks hotelli Tallinnas kokku 607 numbritoaga.

USA börsifirma leidis suure aarde
Ameerika börsil noteeritud firma Odyssey Marine Exploration teatas, et on leidnud merepõhjast seni avastatuist suurima aarde ehk 17 tonni kuld- ja hõbemünte, mille väärtus on umbes kuus miljardit krooni.
Suur leid tekitas kohe diplomaatilise vastasseisu ning Hispaania politsei hakkab uurima, kas merepõhjast leitud hinnalised aarded ei pärine mitte Hispaaniast või mõnelt Hispaaniale kuulunud laevalt.
Hispaania kultuuriministeerium oli andnud Odysseyle loa uurida - kuid mitte sealt laadungit üles tõsta - Gibraltari lähedal uppunud Briti laeva Sussex, mille pardal pidi olema üheksa tonni kulda, vahendas SL Õhtuleht.
Odyssey pole teatanud oma edust Sussexil, küll aga tõusis nende lennuk õhku just Gibraltari lennuväljalt, et toimetada Ameerikasse mingi laadung. Briti allikate väitel seevastu pärinevad kuld- ja hõbemündid hoopis Inglise laevalt Merchant Royal, mis uppus Suurbritannia majandusvööndis.

Kaabelkanalid edastavad taas Soome Neloneni
Alates eilsest näeb suuremates kaabellevi-võrkudes Soome telekanalit Nelonen.
Soome telekanal Nelonen kadus Eesti kaabeltelepakettidest paar kuud tagasi, kuigi õhu kaudu levis see edasi. Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul on Nelonen alates eilsest taas Tallinna lähiümbruse ja Rapla analoog- ning digivõrgus, kuid Zuum-TV-s mitte. Ettevõtte teatel võetakse lähiajal otsused vastu ka teiste Starmani võrkude kohta.
STV tehnikadirektori Aleksander Kaasiku sõnul on Nelonen nähtav nende digipaketis, kuid analoogpaketis mitte.
"Praegu ei ole meil selle kanali jaoks vaba kohta, aga loodame lähiajal Nelonenile koha leida mõne muu kanali vahetamise või väljalülitamise kaudu," ütles ta analoogpaketi kohta. Elion alustas reede keskpäevast Soome neljanda kanali edastamist Digi-TV põhipaketi koosseisus.

ETV venekeelne uudisteportaal hakkab laienema
Eesti Televisiooni venekeelne uudisteportaal Novosti.etv24.ee töötab alates 7. maist.
Portaali projektijuhi Natalja Kitami sõnul on veebisaidil ka originaaluudiseid, kuid palju on eesti keelest tõlgitud materjali. Lisaks saab vaadata venekeelset "Aktuaalset kaamerat" ja foorumisaadet "Vaateväljas". Viimati mainitu valmis koostöös raadiojaama Raadio 4 ajakirjanikega.
"Oleme ühine inforuum. Kavatseme laiendada koosseisu ja tegevust sama suureks kui eestikeelne uudisteportaal ETV 24," ütles Kitam.
ETV uudistetoimetuse juhi Andres Kuuse sõnul on venekeelne portaal käivitunud väga hästi, kuid ta ei taha veel avalikustada külastatavuse arvu, kuna alustamine toimus kiirkorras.

Avatud on emadele mõeldud Interneti TV-kanal emmedeklubi.tv
Emmedeklubi.tv on esimene Interneti TV-kanal Eestis, kust saab vaadata videolõike raseduse, sünnituse ja beebidega seotud teemadel.
Videolugude eesmärgiks on anda vajalikku ja huvitavat infot lapsevanemate igapäevaelus tekkivatele küsimustele.
Hetkel on Emmedeklubi.tv lehel üleval videod imiku tervisest, toitmisest ja hooldamisest. Muu hulgas saab vaadata, kuidas beebiga võimelda, teda ujutada ja massaaži teha. Samuti näidatakse põhilisi esmaabivõtteid. Lähiajal täieneb raseduse ja sünnituse rubriik ning edaspidi on plaanis anda ka juriidilist ja psühholoogilist nõu.
Videolood tehakse koostöös tervishoiu- ning haridusasutustega ja loomulikult nende emadega, kes aitavad kaasa oma ideede ja kommentaaridega. Emmedeklubi.tv lehekülje külastajad võivad küsida toimetuselt küsimusi ja pakkuda välja teemasid, mis neid huvitavad. Selleks tuleb lihtsalt saata kiri oma ettepanekutega aadressil emmedeklubi@luxfilm.ee.

Uued videod Emmedeklubi.tv lehel
Emmedeklubi.tv-l on hea meel teatada, et tänasest on lehel üleval uued videod.
MILLAL MINNA SÜNNITUSMAJJA?
Iga sünnitus on eriline ja ka iga sünnituse algus võib teistest erineda. Üldjuhul soovitatakse sünnitusmajja minna kui tuhud korduvad iga viie minuti järel või sagedamini. Erahaigla Fertilitas naistearst Edda Väin selgitab, mille järgi veel otsustada, kas tasuks veel rahulikult kodus olla või sünnitusmajja sõita.
MARLIMÄHKMETE VOLTIMINE
Emmedeklubi.tv käis külas Gunnel Kobal, kes jagas kogemusi marlimähkmete kasutamisest. Külla oli tulnud ka Risto Bakhoff, et näidata, kuidas voltida nelinurkmähet ning millist mähkimist eelistada juba suurema ning liikuvama lapse puhul. Vaata ja õpi nende eeskujul selgeks mõned lihtsad võtted erinevat tüüpi riidest mähkmete kasutamiseks.

Emmedeklubi.tv kutsub osalema videoklippides
Emmedeklubi.tv on esimene emadele mõeldud Interneti TV-kanal Eestis, kust on võimalik vaadata videoklippe raseduse, sünnituse ja väikelastega seotud teemadel.
Kõik lapseootel naised ja emad koos beebidega on teretulnud uute videolõikude tegemisest osa võtma.
Videolood valmivad koostöös lastearstide, ämmaemandate ja teiste oma ala spetsialistidega ning nende eesmärgiks on näidata, mida konkreetsel juhul teha tuleb või kuidas üks või teine protseduur välja näeb (nt kuidas beebiga võimelda, mis on rasedusaegne ultraheliuuring, kuidas imetamine paremini õnnestuks jne).
Kui olete videolõikudes osalemisest huvitatud, andke oma soovist teada aadressil emmedeklubi@luxfilm.ee.

LAINE JÄNES: Vene Maja, Valge Maja, ETV ja hispaania keel
Pärast pronksiööd on juhtunud Eestis ka üks väga positiivne asi - märkasime täie tõsidusega, et Eestis elab palju inimesi, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kellel on vaatamata sellele täielik õigus siin inimväärselt elada ja end mugavalt tunda.
Teame ju hästi, kuidas me ise oleme väärtustanud Välis-Eesti kogukondade soovi säilitada oma keel ja kultuur - oma identiteet. Eestlane Ameerikas või Londonis on samasugune muulane nagu venelane Narvas või Tallinnas. Eesti Maja võib tunduda praeguses kontekstis koomiline, kuid võib-olla peaks Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Narvas olema Vene Maja, mis hoiab kogukonda koos ja kannab ühiselt edasi nende kultuuri?
Asukohariigi keele oskus on vaieldamatult vajalik, kuid kindlasti ei tohi selle hind olla emakeeleoskuse hävimine. Mitu inimest, kes on vahetanud elukohariiki, kurdavad, et ei oska enam kumbagi keelt korralikult. Aktiivse keeleoskuse säilitamiseks ja arendamiseks on vaja keelekeskkonda. Meedia on lisaks otsesele suhtlemisele üks peamisi võimalusi.

HANS H. LUIK: Kes viimasena müüb, müüb kallimalt! 
Ekspress Grupi aktsia on nüüd esmamärkimise hinna tasemel - mõni kroon siia-sinna. Näotu lugu. Need, kes kohe pärast märkimist müüma hakkasid, on Ekspressiga teeninud 20 protsenti, ja seda kuu aja jooksul.
Vägev tulemus, ise me nii kiiresti raha ei teeni, õnnitleme aktsionäre.
Nendele kaasaktsionäridele, kes meiega jäid, jagaksin natukene siseinfot. Juba enne üldkoosolekut, mille peame nädala pärast.
Esiteks, aktsiate ostjate hulgas on hiiglasuur enamus välismaa fondidel. Fondihaldurid on valgete käekestega konservatiivsed inimesed Viinist, Frankfurdist, Varssavist, Stockholmist. Osa fonde, ütlen ausalt, jäi Ekspress Grupi märkimisel ukse taha või otsustasin neile anda ainult neljandiku loodetud aktsiatest. Minu soov oli, et rohkem jätkuks kodustele investoritele (niikuinii jätkus vähe) ja ükski gigant ei saaks meie firmas olulise mõjuga asendit.

MARK SIRÕK: Eesti keele õppimine toob kultuurišoki
2005. aasta oktoobris korraldas Eesti Päevalehe arvamustoimetus debati kahe vene gümnasisti vahel saamaks teada, mida arvavad vene koolinoored eesti õppekeelele üleminekust vene gümnaasiumides.
Kõnekas on seda debatti täna lugeda aga selle poolest, et üheks arvamuse avaldajaks oli tollal 16-aastane Mark Sirõk. Noormees, keda peetakse aprillirahutuste üheks peakorraldajaks Eestis ning kes on nii Öise Vahtkonna juhtfiguur kui ka Vene noorteliikumise Naši komissar. Nagu alljärgnevast näha, ähvardas Sirõk juba siis rahutuste korraldamisega. Tollal küll vene gümnaasiumide eestikeelsele õppele ülemineku vastu.
EPL: Kas toetate vene gümnaasiumide üleminekut eesti õppekeelele?
Arevik Tamrazjan (16): Mina leian, et see on õige. Sellises vormis, nagu haridusministeerium seda viimati esitles - et üleminek leiab aset viies aines - olen mina selle poolt.

REPLIIK: Kiired ja suured muutused
On kõnekas, et ühineva Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio juhi kohale asuv senine raadiojuht Margus Allikmaa ei kutsu oma lähimeeskonda ehk ringhäälingu juhatusse mitte ühtegi telemaja inimest, küll aga kaks inimest raadiomajast ja kaks väljastpoolt. Mida see näitab?
Ühelt poolt seda, et koostades meeskonna endale teada ja sada protsenti lojaalsetest inimest, valis Allikmaa rahvusringhäälingu juhina kiirete ja suurte muutuste tee. Teisalt toob see kindlasti kaasa märksa rohkem inimestevahelisi konflikte kui siis, kui meeskonnas oleks nii raadio- kui ka teleinimesi.

JUHTKIRI: Hüljeste saladuslik surm
Viimase kahe nädala jooksul on meri Pärnu kandis randa loksutanud üle 50 surnud hülge. Sellist surmalainet ei mäleta ei kohalikud ega looduskaitsjad. Tavaliselt koguneb teateid surnud hüljeste kohta selles piirkonnas terve aasta peale 40.
On näha, et loomad ei ole otseselt tapetud. Osa loomakaitsjaid usub, et surma põhjus peitub kalavõrkudes, sest hukkunud loomad on just sellises vanuses, et seal - võrkudes - võib elust ilma jääda.
Kalurid eitavad kalavõrkude-põhjust kindlalt. Muide, kutse-eetika järgi matab kalur oma mõrda sattunud ja seal kurva otsa leidnud looduskaitsealuse looma maha ning märgib iga korjuse üles ka püügiraamatusse.
Kahtlustatakse aga ka uut ja senisest tugevamat mõrda, mida Pärnu lahes katsetatakse. Katsetajad kinnitavad: nende võrgu silmad on sellised, et hüljes sellesse ei pääse ja kinni jääda ei saa. Nii näib, et hüljeste hukkumisel justkui polegi põhjust.

Kevadtorm 2007 on lõppenud
Kaks nädalat Tartu- ja Põlvamaal kestnud Eesti kaitseväe suurim maavägede õppus Kevadtorm 2007 on lõppenud, õppuse lõpurivistusel Vastse-Kuustes osales üle tuhande kaitseväelase.
Kevadtormil osalenud üksuste liikumine kodukasarmute poole algas juba kolmapäeval, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Kokku said Kevadtormi-kogemuse kaks ja pool tuhat kaitseväelast. Iga-aastane Kevadtorm on kõigepealt eksam nendele ajateenijatele, kes pärast seda reservi lähevad. Samas on see alati hea võimalus staabiõppeks, tegelikus olukorras logistika, side ja koostöö lihvimiseks.
Kevadtorm 2007 üldjuht kolonelleitnant Indrek Sireli iseloomustus nendele, kes kaks nädalat iga ilmaga oma ülesannet täitsid, oli lühike ja arusaadav: Eesti sõdur on hea sõdur.

Saatjaskonna esindaja: "Keiser nautis kontserti väga" 
Koos keiser Akihito ja keisrinna Michikoga Eestis viibiva Jaapani valitsusametniku sõnul meeldis kõrgetele külalistele Tallinna lauluväljakul täna kogetud kontsert väga.
"Keisri näost oli näha, et talle meeldis kontsert väga," ütles Jaapani kõrge ametnik peale visiiti. "Ja mitte ainult keisripaarile, vaid ka kogu delegatsioonile," lisas ta.
Peale keisripaari Eesti visiidi viimase ürituse lõppu Raekojas uuris Eesti Päevaleht keisrit saatnud amenikult lisaks keisrinna tähelepanu pälvinud kostüümivaliku kohta, mis ei jätnud kahtlust, et oli kavandatud vastavalt Eesti lipuvärvidele. "Me märkasime ka keisrinna tänast riietuse valikut. Kuna aga ta pole kellelegi öelnud, kas see valik oli tema isiklik, jääb see igaühe enda tõlgendada," ütles ametnik kavalalt Päevalehele.
Samuti küsis Päevaleht, kas keisrile maitses piduliku lõuna ajal pakutu, mille peale keisri saatja kinnitas, et selles pole kahtlustki. "Keiser ja keisrinna naudivad alati võimalust kohalikku toitu maitsta," vastas ta.

Vitsut ja Savisaar lükkavad opositsiooni süüdistused ümber
Tallinna linnajuhid Toomas Vitsut ja Edgar Savisaar lükkavad ümber sotsiaaldemokraat Jaak Juske väited, nagu jätaks linnapea opositsiooni küsimustele vastamata.
Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut kinnitab, et kõik volikogu liikmete esitatud arupärimised saavad vastuse kirjalikult ja küsija soovi korral ka suuliselt. "Samas korras leiavad menetlemist ka opositsioonipoliitikute arupärimised linnapeale," tõdes Vitsut.
Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Maimu Berg esitas 17. mail linnavolikogu istungil linnapea Edgar Savisaarele arupärimise, millele kirjalikult vastamise tähtaega on 31. mai. Suulise vastamise aja otsustab volikogu istungite päevakordi koostades vastavalt esitatud taotlusele volikogu esimees.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske väitis täna ajakirjanduses, et linnapea Savisaar on loobunud lubadusest tulla 31. mail linnavolikogu ette selgitusi andma. "Selline väide on selgelt avalikkust eksitav," ütles Vitsut.

Fotod: Jaapani keisripaar käis Lauluväljakul kontserti kuulamas
Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko osalesid täna Lauluväljakul asetleidnud minilaulupeol.
Pärast kontserti kätles ja tervitaskeisripaar Eestis elavaid jaapanlasi.

Politsei uurib Pärnumaa rannikuala kahjustamise juhtumit
Lääne politseiprefektuur alustas kriminaalmenetlust Pärnumaal Häädemeeste vallas toimepandud rannikuala kahjustamise juhtumi uurimiseks.
Eile, 23. mail alustas Lääne politseiprefektuuri Pärnu politseiosakond kriminaalmenetlust kaevandamisloata ja maaomanike nõusolekuta tehtud kaevandamiste kontrollimiseks.
Keskkonnainspektsioonist saadud materjalidest nähtub, et käesoleva aasta 4. --- 16. maini teostati Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas rohkem kui kümnel kinnistul kivide kaevandamist umbes 570 meetri pikkusel rannaribal ja meres. Sellise tegevusega kahjustati oluliselt rannariba ja maastikku.
Menetlust juhtiv Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ly Tartu sõnul on keskkonna kaitsmine, säästlik kasutamine ja tasakaalu säilitamine nii seadusesätetest kui ka inimlikust arusaamast meist igaühe kohus. Vastavalt põhiseaduse paragrahvile 53 on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Tartu lisas, et keskkonnale tehtud kahju suuruse ja ulatuse peab selgitama kriminaalmenetlus.

Euroopa Parlamendi resolutsioon Eesti kohta
Euroopa parlamendi täna vastuvõetud resolutsioon Eesti kohta.
Euroopa Parlament,
A. arvestades, et 26.-28. aprillini 2007. aastal panid meeleavaldajad, kes protestisid Eesti valitsuse otsuse vastu paigutada nõukogudeaegne "Tallinna vabastajate" monument Tallinna kesklinnast ümber mõne kilomeetri kaugusel asuvale kaitseväekalmistule, kahel ööl Eesti pealinnas ja mõnes Kirde-Eesti piirkonnas toime rea vägivallaakte, mis algasid meeleavaldajate rünnakutest politsei vastu ja lõppesid laiaulatusliku vandalismiga Tallinna kesklinnas;

Perearstid: arst tegelegu raviga mitte tõendite väljastamisega
Tallinna perearstid jäid seisukohale, et arstid peaksid tegelema eelkõige ravitööga mitte formaalsete tõendite väljastamisega.
Eelmisel nädalal teatasid Tallinna perearstid, et lõpetavad alates 1. septembrist õpilastele puudumistõendite kirjutamise.
Sellega seoses kutsus abilinnapea Merike Martinson eile kokku laiendatud nõupidamise, millel osalesid näiteks perearstide, sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja tervisekaitseinspektsiooni, Harju maavalitsuse ja lastevanemate liidu esindajad, vahendas Tallinna linnavalitsuse pressiteenistus.
Arutelul otsustati, et perearst ei saa vastutada lapse koolikohustuse täitmata jätmise pärast, kuid peaks arstitõendi väljastama lapse haiguse kohta, kui lapsevanem teavitab perearstikeskust kohe lapse haigestumisel ning lepitakse kokku lapse tervisliku seisundi kontrolli ajas ja arstitõendi väljastamises. Otsus lõpetada arstitõendite väljastamine halvendab kooli tervishoiutöötaja ja perearsti koostööd ega taga vajalikku tervise järelvalvet.

Auto veeres tanklast ise minema
Eile tuli politseisse teade, et Kundas on bensiinitanklast ärandatud sõiduauto BMW, hiljem tuli välja, et auto oli hoopis ilma juhita tanklast minema sõitnud.
Kolmapäeva päeval kella ühe ajal otsustas Fred Kundas Selja teel asuvas tanklas teha sisseoste. Oma töötava sõiduauto BMW jättis ta tankla ette. Peale sisseoste avastas Fred, et keegi on vahepeal ta sõiduki ärandanud ning helistas kohe politseisse.
Sündmuskohale sõitsid piirkonnakonstaablid ja ekspert, kes hakkasid toimunu asjaolusid uurima.
Samal ajal asus politsei ka Kunda linna pealt autot otsima ning mõne minuti pärast avastatigi avariiline sõiduki Selja teel, mõned meetrid enne eramu aeda.
Kütusetankla videosalvestise läbivaatamisel selgus, et niipea kui juht oli autost väljunud, hakkas auto omapäi liikuma.

President Ilvese toost pidulikul lõunasöögil
Avaldame täies mahus president Toomas Hendrik Ilvese toosti Jaapani keisripaari auks pakutud pidulikul lõunasöögil.

Aus leidja tagastas politsei abil omanikule 10 000 krooni
Neljapäeval jõudis omanikuni tagasi ligi kümme tuhat krooni sularaha, mis oli Pärnus politseile leiuna üle antud.
Paar päeva tagasi, 22. mail andis üks ostjatest Pärnus Jannseni tänaval kaupluses kassapidajale üle vöökoti, mille keegi oli unustanud kassa lähedusse.
Kotis oli lisaks isiklikele esemetele ka ligi kümme tuhat krooni sularaha. Pärast tööpäeva lõppu viis kassiir leitud vöökoti politseisse. Vöökotis olnud dokumendi alusel jõuti koti omanikuni ning Pärnu linnast pärit vanahärrat teavitati, et tema asjad ja raha ootavad teda politseimajas.
Lääne prefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse vanemkomissar Olev Naarits loetles, et tavapärasemateks leidudeks on näiteks dokumendid, mootorsõidukite registreerimisnumbrid, jalgrattad, kotid isiklike asjadega.

Jaapani keisripaari toost pidulikul lõunasöögil
Avaldame täies mahus Jaapani keisripaari toosti pidulikul lõunasöögil Kadrioru kunstimuuseumis.
Teie Ekstsellents härra President ja proua Evelin Ilves,
Olen väga rõõmus, et tänu teie kutsele avanes minul ja keisrinnal võimalus esmakordselt Eestit külastada.
Tahaksin lausuda tänusõnad Teie korraldatud piduliku lõunasöögi ja äsja kõlanud südamlike tervitussõnade eest.
Asusin troonile 1989. aastal, samal aastal pälvis kogu maailma tähelepanu Balti kett, mille alguspunktiks oli Tallinn ja mis ühendas kolme Balti riiki. 1991. aastal sain teada, et kolm Balti riiki on esimesed riigid, mis Nõukogude Liidu võimu alt vabanesid, mäletan seda meeleliigutust, mille ajaloo võimas kulg minus tekitas.
Sellest ajast on möödunud veidi üle 15 aasta ja Teie riik on osana Euroopast kindlalt demokratiseerumise ning majanduse ja ühiskonna arengu teed astunud, tahaksin väljendada oma südamest tulevat austust Eesti inimeste sügava tarkuse ja sihikindluse vastu.

Paljassaare reoveejaama ehitusel sai kolm töölist vigastada
AS-i YIT Ehituse rajatavas Tallinna Vee Paljassaare reoveejaama settekäitlushoone ehitusel sai vigastada kolm töölist.
"Kahetsusväärne õnnetus juhtus täna hommikul alltöövõtja Palivere Ehitus OÜ ehitustöölistega," selgitas AS-i YIT Ehitus turundusjuht Marko Uueda.
"Töölised olid tegemas metallist sisetrepi elemendi lõplikku keeviskinnitust, kui tööde käigus purunes ajutine kinnitus ning kinnitataval elemendil töötanud kolm ehitustöölist kukkusid koos elemendiga ca 2,5 meetri kõrguselt alla. Kannatanutele anti esmast arstiabi ning nad toimetati haiglasse arstlikule läbivaatusele. Kaks kannatanut on juba arstide poolt koju lubatud. Kukkunud ehitustööliste vigastused ei ole eluohtlikud."
AS-i YIT Ehitus turundusjuhi Marko Uueda sõnul põhjustas esialgsete arvamuste kohaselt õnnetuse alltöövõtja teostatud ebapiisav ajutine kinnitus, mis ei pidanud koormusele vastu.

Pidulik lõunasöök: Jaapani keisripaarile pakuti hapuoblika salatit
President Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves andsid täna Kadrioru kunstimuuseumis Jaapani keisripaari auks piduliku kolmekäigulise lõunasöögi.
Piduliku lõunasöögi juhatas sisse kohafilee ja kuningkrabi tortellini mustjuure püree ja hapuoblika salatiga, ütles välisministeeriumi pressinõunik Päevaleht Online'ile.
Keiser Akihitole ja keisrinna Michikole serveeriti põhiroaks vasikafileed kerges puravikukastmes koos noore spargli ja peediga.
Magustoiduks serveeriti rabarberi carpaccio maasika bavaroise ja mascarpone jäätisega.
Lõunasöögi kõrvale serveeriti Prantsusmaa muskaatveini Muscadet Sevre et Maine Sur Lie, põhiroa kõrvale Prantsusmaa päritol Burgundia veini Irancy 2005 ning magustoidu kõrvale 1992. aastakäigu veini Põltsamaa Kuldne.

Euroopa Parlament võttis vastu Eestit toetava resolutsiooni
Euroopa Parlament väljendab täna vastu võetud resolutsioonis Eesti valitsusele toetust ning solidaarsust.
Saadikud peavad lubamatuks Vene ametivõimude katseid sekkuda Eesti siseasjadesse ja kutsuvad Venemaad üles järgima eranditeta Viini konventsiooni, teatas Euroopa Parlamendi Eesti toimetus.
Samuti mõistetakse hukka Vene ametivõimude valimatu ja avalikult vaenulik keelekasutus ja katsed kasutada majandussurvet Eestile välispoliitika vahendina. Lisaks rõhutatakse Venemaa ja Ida-Euroopa vahelise ning Eesti-sisese dialoogi tähtsust. Saadikud märgivad, et nad peavad "ELi ühe väiksema liikmesriigi vastu suunatud rünnakuid Euroopa Liidu solidaarsuse proovikiviks".
Vene ametivõimude käitumine on lubamatu

Ilves: Eestit ja Jaapanit ühendab uhkustunne oma maa ja rahva üle
"Meid ühendavad ausus ning austus teineteise vastu ning uhkustunne oma maa ja rahva üle, aga ka hool oma riigi looduse ja keskkonna üle," ütles president Toomas Hendrik Ilves Jaapani keisripaari pidulikul vastuvõtul Kadriorus.
President Ilves ja proua Evelin Ilves võtsid vastu Eestisse ametlikule visiidile saabunud Jaapani keisri Akihito ja keisrinna Michiko, vahendas presidendi kantselei.
Ilves meenutas, et Jaapan tunnustas Eestit iseseisva riigina 1919. aastal ning taas 1991. aastal. "Me ei unusta seda ja oleme selle eest tänulikud," ütles ta.
"21. sajandil teevad Eesti ja Jaapan koostööd erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides ning enam ei ole tähtsust, kas oleme teineteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel - meid ühendab mure koduplaneedi elukeskkonna säilimise pärast," ütles riigipea.
"Jaapan oma rikkaliku ajalooga ja traditsioonidega on ainulaadne maailmas, mille eripärad on säilinud läbi sajandite," ütles Ilves. "Sama võime öelda Eesti kohta. Side oma kultuuri ja traditsioonidega on asi, mis meid ühendab ja mille üle võime uhkust tunda."

Uurimine ei tõendanud endise juhi süüdistusi Eesti Põlevkivi vastu
Kriminaalasja uurimise käigus ei leidnud tõendamist Viru kaevanduse endise direktori Jüri Reiska väited selle kohta, et 2003. aastal oli ta tollase Eesti Põlevkivi administratsioonidirektori Lembit Kaljuvee korraldusel läbi viinud ligemale 100 000 krooni eest fiktiivseid töid, et rahastada sel moel riigikogusse kandideerinud Mati Jostovi valimiskampaaniat.
"Kriminaalasi on lõpetatud kuriteo tõendamatuse tõttu," ütles Põhjarannikule Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kalmer Kask.
Vanemprokuröri sõnul ei leitud uurimise käigus mingeid jälgi selle kohta, et Eesti Põlevkivi poolt ASile Silbet lammutustööde eest makstud raha oleks hiljem kuidagimoodi jõudnud tolleaegse Eesti Põlevkivi juhi Mati Jostovi riigikogu valimiskampaania kulutuste katteks.
Jüri Reiska rääkis tänavu veebruaris Põhjarannikule ja Eesti Televisiooni saatele "Pealtnägija", et neli aastat tagasi käskis Eesti Põlevkivi toonane administratsioonidirektor Lembit Kaljuvee hankida kaevandusest kuni 100 000 krooni tollase Eesti Põlevkivi juhi Mati Jostovi valimiskampaania rahastamiseks.

Kiirelt tegutsenud töötajad tabasid metallivargad
Teisipäeval, 22.mail tabasid Rakveres ettevõtte töötajad kaks varast, kes olid kinnisele territooriumile tunginud ning loopisid üle aia äraviimiseks metalli.
Teisipäeva õhtul poole seitsme ajal kuulis Rakveres Rägavere teel asuva ettevõtte töötaja, et hoovi pealt kostub metallikolinat. Teades, et kedagi sellisel kellaajal ei tohiks oma töölistest enam kohal olla, läks ta asja uurima. Eemalt nägi ta kahte meesterahvast, kes loopisid metalli üle aia.
Kiirelt haaras ta metallivarastel kratist kinni ning toimetas nad sisehoovi. Teine ettevõtte töötaja kutsus kohe appi politsei.
Politsei toimetas 23-aastase Jarmo ja 40-aastasel Joeli osakonda, kus nad veetsid öö kainestuskambris.
Jarmo ja Joel lõhkusid ettevõtte puuaia ning läbi avause tungisid territooriumile. Selleks ajaks, kui nad tabati, olid nad jõudnud üle aia visata umbes 150 kilogrammi 2250 krooni väärtuses metalli.

Jaapani keisripaar saabus Eestisse
Täna keskpäeva paiku saabus Tallinna Jaapani keiser Akihito koos keisrinna Michikoga.
Esimene kohtumine oli keisripaaril kell 12.30 president Toomas Hendrik Ilvesega Kadrioru lossis.
Keisripaari saadab ligi 100-liikmeline delegatsioon, kuhu kuuluvad Jaapani välisministeeriumi esindajad, keisrikoja esindajad ning ligi 40 ajakirjanikku, ütles välisministeeriumi pressinõunik Päevaleht Online'ile.
Kell 13.30 annab presidendipaar Jaapani keisri ja keisrinna auks piduliku lõunasöögi.
Pärastlõunal külastavad Jaapani keisripaar ja Vabariigi President abikaasaga Tallinna lauluväljakul toimuvat vabaõhukontserti "Rõõm laulust". Rahval palutakse koguneda lauluväljakul toimuvale kontserdile ajavahemikus 13.00-15.00. ETV teeb vabaõhukontserdilt "Rõõm laulust" otseülekande.

Keskkriminaalpolitsei korraldas Woodstocki pubis läbiotsimise
Kolmapäeva õhtul korraldas keskkriminaalpolitsei läbiotsimise Tallinnas Tatari tänaval asuvas pubis Woodstock, mille läheduses tapeti 27. aprillil massirahutuste käigus Dmitri Ganin.
Eile õhtul Woodstocki pubis viibinud Tõnis ütles Päevaleht Online'ile, et kella 22 paiku alanud politseioperatsioon kestis umbes tund aega ning selle vältel ei lastud ühtegi inimest baarist välja.
Kohalviibinu sõnul võtsid politseinikud pubist lahkudes kaasa paar kilekotti. Tõnise sõnul on võimalik, et tegemist oli konfiskeeritud käepäraste külmrelvadega, kuna politsei viis kaasa ka baarist leitud kolm metallist latti. Huvi tunti ka Woodstocki lauanõude, eelkõige nugade vastu.
Pealtnägijate sõnul viisid politseinikud pubist välja umbes kuus skinhead'i välimusega meest.
Keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Kadri Põldaru ütles Päevaleht Online'ile, et keskkriminaalpolitsei korraldas Woodtsocki pubis läbiotsimise seoses Dmitri Ganini tapmise uurimisega. Põldaru sõnul ei saa uurimise huvides pubist otsitud ja konfiskeeritud esemeid avalikustada.

Perepoliitika eest hakkab taas vastutama sotsiaalministeerium
Vabariigi valitsus otsustas tänasel istungil anda kogu Eesti perepoliitika koordineerimise sotsiaalministeeriumi vastutada, varem tegelesid perepoliitikaga nii sotsiaalministeerium kui rahvastikuministri büroo.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul vastutab ministeerium ka praegu erinevate perepoliitika tegevuste eest. "Perepoliitika on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas oluline valdkond - juba täna tegeleme näiteks peretoetuste, peret toetavate sotsiaalteenuste, töö- ja pereelu ühitamiseks mõeldud tööturu tegevuste ning laste tervise arenguga. Kui erinevaid perepoliitikat puudutavaid valdkondi tihedamalt siduda, annab see paremaid tulemusi," lisas minister.
Sotsiaalministeeriumi põhimäärusega läheb perepoliitika sotsiaalala asekantsleri vastutusalasse. Soolise võrdõiguslikkuse osakond saab juurde ülesande koordineerida perepoliitikat.

Valitsus kiitis heaks võrdse kohtlemise seaduse eelnõu
Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata arutamiseks riigikogule võrdse kohtlemise seaduse eelnõu.
Eelnõu eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse tõttu, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eelnõus sätestatakse võrdse kohtlemise põhimõtted ja nende rakendamise ülesanded. Samuti sätestatakse diskrimineerimisvaidluste lahendamise kord.
Eelnõu esialgsest versioonist jäeti välja soolist võrdõiguslikkust käsitlev osa, kuna soolise võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse seaduses.

Lõppes kaitseväe aasta suurim õppus Kevadtorm
Täna lõppes üksuste rivistusega Vastse-Kuustes kaitseväe suurim maaväe õppus.
Kahe nädala jooksul harjutasid Tartu- ja Põlvamaal enam kui tuhandest ajateenijast koosneva pataljoni kolm jalaväe kompaniid ning erinevad toetusüksused koostööd erinevates lahingusituatsioonides.
Õppus kulmineerus neli päeva kestnud hindamisetapiga, mille käigus hinnati üksuste juhtimist ja koostegutsemist. Esmakordselt kasutati jalaväepataljoni hindamisel NATO-s kasutusel olevat metoodikat.
"Õppus täitis oma eesmärgi, meil on olemas järjekordne kokkutöötanud jalaväepataljon ja noored sõjalised juhid, kel on pataljoni juhtimise kogemus reaalsel maastikul intensiivsel väliõppusel," ütles õppuse üldjuht, maaväe staabi ülem kolonelleitnant Indrek Sirel. "Lisaks pataljoni koostööle näitas Kevadtorm ka meie logistika ja sidesüsteemide tugevust välitingimustes."

USA suursaadik saatis Rakvere linnapeale kaastundekirja
Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Dave Phillips saatis Rakvere linnapeale Andres Jaadlale kirja, milles väljendas suurt kurbust linnas reede õhtul asetleidnud tragöödia pärast.
"Suursaadik lisas, et tivolipõlengus kannatanute suure hulga taustal oli saatkonnatöötajatele kergenduseks teadmine, et ükski inimene tuleõnnetuses ei hukkunud," teatas Rakvere linnavalitsuse pressiesindaja.
Dave Phillipsi sõnul ei ole ta oma suursaadikuks olemise kolme nädala jooksul veel Tallinnast kaugemale jõudnud, ent loodab põhjalikult läbi käia kogu Eesti.

Ühte Tõnismäele maetud põrmu ootab reis Venemaale
Pronkssõduri juurde maetud sõjaväelase poeg Viktor Brjantsev soovib oma isa säilmed Venemaale ümber matta.
67-aastane Rostovi oblasti Gukovi linna elanik Viktor Brjantsev kavatseb oma isa säilmed Eestist Venemaale ümber matta, kirjutab Nezavisimaja Gazeta.
Vene konsulaat ja Rostovi sõjahaudade otsingu klubi aitavad tal dokumente vormistada ja korjata Eestisse sõitmiseks raha.
Arhiividokumentide järgi oli tuvastatud, et Brjantsevi isa hukkus 1944. aastal ja on maetud Tallinnasse Tõnismäele.

Puhtu-Laelatu looduskaitsealal põles ajalooline välibaas
Kolmapäeva õhtul toimus tulekahju Puhtu-Laelatu looduskaitsealal asuvas LKK Hiiu-Lääne regioonile kuuluvas välibaasis.
Riikliku Looduskaitsekeskuse pressiesindaja sõnul teatas õhtul kell 20.19 juhuslik möödakäija, et välibaasi rookatuse räästa alt tõuseb suitsu. Hoonet sõitsid kustutama 6 päästeautot.
Tulekahju tagajärjel põles ära hoone teine korrus ja esimene korrus sai veekahjustusi. Tuletõrjujad kandsid hoonest välja toole, laudu ja raamatuid, mis toimetati hiljem Penijõele.
Välibaasi näol oli tegemist ajaloolise taustaga hoonega. Juba tuntud geobotaanik Kalju Pork oli huvitatud sinna väärtuslike niitude uurimiseks baasi rajamisest. Välibaas valmis 1983. aastal ning 2000. aastal hinnati selle väärtuseks 1,4 miljonit krooni.
Laelatu kui Eesti suurima liigirikkusega puisniit tulekahjus kannatada ei saanud.

Esimene vang sai elektroonilise jalavõru
Sel nädalal kinnitati Eestis ennetähtaegselt vabanenud kriminaalhooldusaluse jala külge esmakordselt elektroonilise järelevalve seade.
Eestis esimese "võru" omanikuks sai Rain, kes peab nüüd neli kuud koduarestis elektroonilise järelevalve all viibima, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõuniku Rait Kuuse sõnul peavad kinnipeetavad kergemate ehk II astme kuritegude puhul ära kandma vähemalt 1/3 karistusest, et saada võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks koos elektroonse järelvalvega. "Raskemate ehk siis I astme kuritegude puhul tuleb ära kanda pool karistusest, enne kui selline võimalus üldse tekib," märkis Kuuse.
Elektrooniline valve rakendatakse ööpäevaringse koduaresti põhimõttel, mis tähendab, et kriminaalhooldusalune võib oma elukohast lahkuda vaid eelneval kokkuleppel kriminaalhooldusametnikuga. "Juhul kui hooldusalune rikub valve tingimusi, võib kohus ta saata tagasi vanglasse karistust kandma," lisas Kuuse.

Politsei: suhtumine liiklusrikkumistesse on peaaegu soosiv
Politseiameti politseitöö osakonna politseidirektori Indrek Tibari hinnangul on üheks liikluses hukkunute suure arvu põhjuseks ühiskondlik suhtumine, mis liiklusrikkumiste osas on peaaegu soosiv.
"Minu arusaamist mööda on võib-olla selline ühiskondlik suhtumine esimene asi, mida tasub tähele panna. Suhtumine liiklusalastesse rikkumistesse on suhteliselt möönev või soosiv peaaegu. Sageli on kuulda, kuidas ärbeldakse lausa, et kuidas ma küll kihutasin ja kuidas ma tegin seda ja kuidas ma tegin toda. Et kui kõva mees ma ikka olen, et ma purjus peaga julgesin koju sõita. See on ju täiesti lubamatu tegevus," ütles Tibar ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Tema hinnangul on tegemist eelkõige kasvatuse küsimusega alates rohujuure tasandist näiteks lasteaedades ja koolides, vahendab ETV24.

Järvamaal tuli ilmsiks muistne asulakoht
Sargveres Mäeküla - Koeru - Kapu tee äärde jääva uue Allikasoone elurajooni ehitusplatsilt tulid tööde käigus välja potikillud, põlenud kivid ja müürijäänused, mis viitavad muistsele asulale.
Esialgse vaatluse põhjal järeldas Tartu Ülikooli vanemteadur Andres Tvauri, et see muinasaja lõppu ja keskaega jääv asulakoht paikneb enamasti põllumaa all ja riivab uut elurajooni üksnes serva pidi. "Ehitus seisma ei jää ega sega see ka põlluharimist - tuhat aastat on põldu haritud ja pole midagi juhtunud," lausus ta.
Et just sealkandis võis paikneda muistne küla, järeldas Talviste nüüd sellestki, et igal kevadel märkavad kohalikud elanikud üle tee põllul tohutut haneparve. "Hanedel on ürginstinkt tulla vee äärde, ju see vana järvepõhi on," arutles ta. "Seal on ka allikad ja vesi koguneb - rahvas kutsub seda Sapi laheks," vahendab Järva Teataja.

Porkuni vennatapulahingu paika rajatakse memoriaali
Porkuni-Sauevälja-Loksa piirkonnas 21. septembril 1944. aastal toimunud verise vennatapulahingu mälestuseks rajatav memoriaal Vistlas võtab juba ilmet.
Miljon krooni maksva memoriaali esimene järk avatakse lahingu 63. aastapäevaks 21. septembril. Kaitseministeerium eraldas memoriaali rajamiseks 350 000 krooni, millele on oodata lisa. Ettevõtmist toetavad samuti Tamsalu vald ja kultuuriministeerium. Memoriaali ehitab Speedline Baltic OÜ.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg rääkis, et vennaskalmistu rajamise tingis vajadus matta väärikalt ümber Teises maailmasõjas Porkuni verises vennatapulahingus langenute säilmed, kirjutab Virumaa Teataja.
"Ühishauast välja kaevatud 94 sõjamehest viie nimi on tuvastatud," ütles vallavanem. Ühtlasi oleks see esimene Eesti riigi rahaga rajatud memoriaal neile, kes langesid saksa mundris sõdides.

Merko müüs Tallinna vippametnikule korteri poole hinnaga
Pärnu kesklinnas Supeluse tänaval asub neljakorruseline kortermaja. Üht sealset korterit müüakse praegu hinnaga 36 000 krooni ruutmeetrist.
Maja asub vaid väikese jalutuskäigu kaugusel rannast ja kesklinnast. Väga mõnus asukoht! Nii kirjeldatakse maja City24 kinnisvaraportaalis, kirjutab tänane Eesti Ekspress.
Elamu paistab silma tuntud korteriomanike poolest. Nende seas on Reformierakonna miljonär Neinar Seli, YIT Ehituse juht Priit Sauk ning Tallinna linna üks mõjuvõimsamaid ametnikke, kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.
Kinnistusregistri andmetel ostis Valdmann 41,9 ruutmeetri suuruse korteri mullu oktoobris. Müüja oli osaühing Tuvi Haldus, mis kuulub Merko Gruppi. Hind 687 000 krooni.
Ühe ruutmeetri hinnaks teeb see veidi alla 16 400 krooni. Ehk võrreldes teise samas majas müüdava korteriga sai Valdmann korteri kätte poole odavamalt, isegi veidi paremini.

Peaministri õde kaitseb Pronkssõdurit
Peaminister Andrus Ansipi õde Eve Osa hurjutab venda Pronkssõduri teisaldamise pärast.
Osa kirjutab 2. mail ajalehes Harjumaa: "Ma ei näe Tõnismäelt eesti skulptori eesti modelli järgi tehtud kuju iga hinna eest mahakiskujates ei kangelasi ega sirgeselgsust."
"Kõik mingite kujudega seonduv on inimeste peas kinni kahe kõrva vahel ja ma võrdlen seda näiteks horoskoobiusuga. Labiilsema närvikavaga või sotsiaalse mäluta inimene võib end ehk tunda "tõupuhta, õige eestlasena", kui ta oma viha ühe tootemi vastu keskendab."
Osa arvates andis 30aastastest "sünnist saati haldusspetsialistidest" koosnev valitsuse ajutrust tema vennale meeleavaldajate taltsutamiseks halba nõu. "Ülesköetud purjus noorte lokaliseerimise asemel aeti nad linna peale märatsema. Võinuks ju hoida kamba Tõnismäel koos, kuni külm hakkab ja tarbitud alkohol uniseks teeb. Ja siis mitte veega koonerdades märatsejad võimalikult kaugele kesklinnast kupatada."

Politsei otsib Ganini pussitamist filminud salapärast ameeriklannat
Väike lootus Eesti viimase aja kõige kõmulisemasse tapatöösse selgust tuua on videokaadrid.
Väidetavalt filmis pussitamist üks ameeriklanna, keda praegu Eestis ei ole ja keda politsei taga otsib.
Leidub teinegi ameeriklanna, Eestis rahvussuhetest dokfilmi väntav Valerie, kes pronksiööl samuti toimuvat videokaameraga jäädvustas ja Kanal 2 operaatori Veiko Talustega kaasas käis.
Igal pool, kus toimus action, oli ta kohal, ent ilmselt mitte hetkel, kui toimusid Ganiniga seotud sündmused. Käis suur märul, võimatu oli aru saada, mis toimub, nentis Valerie Ekspressile.
Telekanalid on oma videod andnud politseile uurimiseks, kuid nähtavasti ei paista sealtki midagi. Ent veel pole kadunud lootus leida inimesi, kellel võib olla jäädvustatud midagi olulist, kirjutab tänane Eesti Ekspress.

Jakobsoni pargis areneb mitu linnaintriigi
Pärnu Jakobsoni parki ehitatakse tugevat puusõrestikku, mille kohta linna irvhambad jutustavad, et kerkimas on uus linnamüür ja barrikaad Eesti NSV rahvakirjaniku monumendi kaitseks.
Ei tule kumbagi, teatas Pärnu linnaaednik Kristiina Kupper, kelle arvates on tore, kui linnarahvas parki kerkiva rajatise kohta pärib, vahendab Pärnu Postimees.
Jakobsoni pargis valmib varikäik, mille peale hakkavad toetuma metsviinapuu väädid. Park tervikuna sümboliseerib intriigi mere ja jõe ning kesk- ja eeslinna vahel.
"Ehitus- ja istutustööd saavad Jakobsoni pargis läbi 1. juuniks, teokarbimotiivid jõuavad parki veidi hiljem," ütles Kupper.

Turistid varastasid ponihobuselt saba
Eelmisel neljapäeval Leisi vallas Angla tuulikuid imetlenud turistide seltskonnast rikkus keegi ära samas kõrval karjamaal rohtu söönud ponihobuse Erku saba, lõigates sellest poole pealt suured salgud välja.
Heleda karva ja ergu olemise järgi Erku nimeks saanud ponihobuse omanik Jaak Oks elab turistide hulgas väga populaarsete Angla tuulikute läheduses ja ka karjamaal rohtu sööv ponihobune pälvib tihti tuulikute külastajate tähelepanu, kirjutab Meie Maa.
Kas see oli mingi tobe eksperiment või tahtis keegi saada hobusejõhvi või midagi muud, ei tea Jaak Oks arvata. Igatahes on see väga inetu tegu nii looma kui ka eraomandi puutumatuse suhtes, leiab ta.
"Võimalik, et keegi tahtis kasusaamise eesmärgil hobusejõhvi - neid kasutatakse viiulikeelteks," rääkis ta. Samasugune juhtum olla eelmisel aastal olnud ka Harjumaal.

Sillamäel tivolit ilmselt ei avata ja ka Tallinnas on tuur kahtluse all
Tivoli Tuuri juht ei ole saatnud dokumente, mida on vaja kontrollimise alustamiseks.
Tehnilise järelevalve inspektsioon keelas Tivoli Tuuri tegevuse seniks, kuni kõik atraktsioonid on läbinud tehnokontrolli. Parki täna Sillamäel tõenäoliselt ei avata.
"Senini pole me saanud ühtki nõutavat kooskõlastust. Kui neid ei saabu lõunaks, siis avamisluba ei tule," ütles Sillamäe linnapea Ain Kiviorg. "Teatan sellest politseile ja palun võtta kasutusele meetmed, et loata avalikku üritust ei toimuks," lisas ta.
"Me ei lähe homme Sillamäele tivolit kontrollima, kuna selle juht Lauri Viikna ei saatnud meile korduvatest nõudmistest hoolimata dokumente, mida on vaja kontrollimise alustamiseks," ütles Tehnokontrolli Keskuse OÜ tehnikadirektor Urmas Vain. Sisuliselt tähendab see, et tivoli avamisluba ei saa.

Pronkssõdur saab uue müüri
Eile algasid kaitseväe kalmistul ehitustööd, mille käigus kerkib pronkssõduri selja taha uus paekivimüüritis. Müüri rajamiseks kaevavad töömehed augu, kuhu tuleb raudbetoonist vundament. Sellele laovad nad plokkidest karkassi, mille katavad klombitud paekividega. Uus müüritis tuleb Tõnismäel seisnud paekivimüüri sarnane, kuid kalmistule sobimiseks pisut väiksemate mõõtmetega. Nõu-kogude sõjaväe sümboolika taaskasutamine uuel hauatähisel pole veel kindel. Tööde ajal seisab pronkssõdur ehitusplatsist paar-kümmend meetrit eemal ajutisel alusel. Ehitusala on ümbritsetud teisaldatava võrkaiaga, selle juurde viiv teelõik on lintidega suletud ning seda valvavad kaks turvameest. Monument peaks lõplikult valmima juuni teisel poolel. Käimasolevatest töödest teavitab huvilisi ka infostend kalmistu aia ääres.

Politsei suhtes on alustatud kaheksa kriminaalmenetlust
Seitse menetlust käsitlevad väidetavat politseipoolset põhjendamatut vägivalda.
Prokuratuur on kolmapäevase seisuga alustanud kaheksa kriminaalmenetlust seoses Tallinna rahutuste aegsete võimalike politsei võimuliialdustega, tosinat märuliööde sündmustega seotud kaebust menetleb ka õiguskantsler Allar Jõks.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu sõnul on võimalike politseipoolsete võimuliialduste kohta laekunud 27 avaldust, kriminaalmenetlusi on alustatud kaheksa ja seitsmel juhul on jäetud menetlus alustamata.
Seni alustatud kriminaalmenetlustest käsitlevad seitse politsei põhjendamatut vägivalda ning ühes menetluses kontrollib prokuratuur väiteid, kas politseinik võis omastada kannatanu mobiiltelefoni.

Eratelekanalid ei toeta Jänese venekeelsete saadete ideed
Kultuuriminister soovib venekeelse telekanali asemel tellida saateid erakanalitelt.
Kultuuriminister Laine Jänes kirjutab tänase Eesti Päevalehe arvamusküljel, et ainult venekeelse ETV2 telekanali loomise asemel võiks riik kaaluda venekeelsete saadete tellimist erakanalitelt, Kanal 2 ja TV3 juhid suhtuvad sellesse ideesse skeptiliselt.
"Hiljutised sündmused on päevakorda tõstnud ka pikemat aega räägitud ETV2 loomise. Mõningate ootuste kohaselt võiks kanal olla ainult venekeelne. Pooldan pigem mitmekultuurilist kanalit, kus eri keeltes saated annavad ruumi kultuurile, ajaloole, meelelahutusele ja kindlasti uudistele," kirjutab Jänes.
Võimalik lahendus oleks kultuuriministri hinnangul riigi raha eest tellida päevakajalisi venekeelseid saateid hoopiski olemasolevatelt vene meediakanalitelt ja ka eratelekanalitelt Kanal 2 ja TV3.

Jaapanlasi köidab väikese Eesti kultuur ja tehnoloogia
Jaapanlastele on muljet avaldanud eestlaste animafilm ja koorilaulukultuur.
Täna ennelõunal saabuvad Eestisse Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko.
Kõrgete külaliste visiit näitab selle geograafiliselt kauge maa imekspandavalt sügavat huvi Eesti kultuuri vastu.
Arvud näitavad, et Eesti ja Jaapani vahelised suhted pole just kõige tihedamad, mille kohta ütleb välisministeerium diplomaatiliselt: "Eesti ja Jaapani vahelised majandussuhted on head ja arenevad stabiilselt." Kuigi suur pole ei eesti kogukond Jaapanis ega jaapanlaste arv Eestis.
Pealispinna varjus on Jaapani huvi Eesti vastu aga üllatavalt sügav ja võib-olla isegi suurem kui Eesti huvi Jaapani vastu.
Kõrgkultuur müüb
Eesti Nukufilmi eestvedaja Rao Heidmets tõi näite sellest, kuidas tal tekkis kestev koostöö Jaapani reklaamiagentuuriga, kes on tellinud Eesti Nukufilmilt mitu originaalklippi.

Vähem kui kuuga on Pärnu lahe randadelt leitud üle 50 hülgekorjuse
Loodusvaht ja Eesti Päevaleht leidsid eile Valgerannalt neli
Looduskaitsekeskuse (LKK) Pärnu-Viljandi regiooni töötajad hakkavad täna taas Pärnu lahe äärsetelt randadelt roiskuvaid hülgekorjuseid koristama, mida on vaid nädalaga üle paarikümne merest välja tulnud.
Surma täpne põhjus pole teada, kuid looduskaitsjate arvates on hülged kalurite võrkudes uppunud.
LKK Pärnu-Viljandi regiooni direktori Enn Vilbaste kinnitusel on viimaste nädalatega rannast leitud juba enam kui 50 hukkunud hallhüljest. "Täpsema arvu saame alles pärast koristustöid teada, sest teateid uute korjuste kohta tuleb pidevalt," nentis Vilbaste. Ta märkis, et nii hulgaliselt pole hülgeid selle piirkonna randadest varem leitud.
Vilbaste hinnangul on hüljeste tavatult suure suremuse tinginud asjaolu, et kalurid on kasutusele võtnud hülgekindlamad mõrrad, millesse hülged sisse poevad ja lõksu jäädes upuvad. Hiljem viskavad kalurid hukkunud loomad merre tagasi.

Opositsioon: Savisaar väldib selgituste andmist linnavolikogus
Tallinna linnapea Edgar Savisaar on loobunud avalikkusele ja opositsioonierakondadele antud lubadusest, tulla 31. mail linnavolikogu ette, andmaks selgitusi oma käitumise kohta aprillirahutuste ajal.
Tallinna volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna fraktsioonid on nördinud, et linnapea ei pea kinni oma lubadusest.
"Tegemist on ilmselge lugupidamatusega linnavolikogu kui linnapea tööandja suhtes. Linnavolinikel on Savisaare käitumise kohta viimase kuu jooksul hulgaliselt vastuseta küsimusi," teatas Tallinna volikogu opositsioon.
Kuna linnapea ei andnud selgitusi volikogu 3. mai istungil, siis kutsus volikogu opositsioon Savisaart aru andma 17. mai istungile. Siis aga teatas linnapea, et saab vastata linnavolinike küsimustele 31. mail.
"Täna ütles keskerakondlasest volikogu esimees Toomas Vitsut, et Savisaar suvatseb volikogu ette tulla heal juhul alles 14. juunil," ütlesid opositsioonierakonnad.

Paljassaare reoveepuhastusjaam kutsub rokifestivalile
Paljassaare reoveepuhastusjaam kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 26. mail alates kella 12.00 uudistama jaama tööd, kell 16 algab samas rokifestival Paljassaare RockFest 2007.
Alates keskpäevast toimuvad Paljassaares ekskursioonid, jaama spetsialistid tutvustavad kõigile huvilistele, kuidas toimub reovee mehhaaniline, keemiline ning bioloogiline puhastamine, mil moel toodetakse reoveest biogaasi ja muudetakse reoveesettesegu haljastuses kasutatavaks setteseguks.
Jaamas puhastatakse Tallinna ja selle lähiümbruse reo- ja sadeveed, kasutades kaasaegseid keskkonnasõbralikke puhastustehnoloogiaid. Puhastatud vesi juhitakse mööda mere põhja paigaldatud kolme kilomeetri pikkust toru Tallinna lahte.
"Kuna meie jaam asub kesklinnast suhteliselt kaugel, siis paljud tallinlased ei teagi, kus puhastatakse kogu linna reovesi. Siia tulles saavad linlased oma silmaga vaadata kuidas toimivad puhastusprotsessid ja kui puhtaks saab reovesi enne merre laskmist," selgitab jaama juht Ellen Mihklepp.

Vabaõhumuuseumi uus juurdeehitus jääb peitu
Vabaõhumuuseumi tohutu suur külastuskompleks ehitatakse justkui maa alla peitu.
Vabaõhumuuseumi praeguse sissepääsu asemele kerkib tulevikus hiiglaslik kompleks, mis hõlmab muuseumi külalistemaja, ennistuskoda Kanut ja Tallinna muuseumide ühishoidlat.
Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang nentis, et uute ruumidega kaasnevad kindlasti paremad võimalused aasta ringi seminare ja töötubasid korraldada. "Lisaks tuleb muuseumi ruumidesse kohvik, püsiekspositsiooni väljapanek ja eraldi asuv suur näitusesaal, kus üritusi korraldada," rääkis Lang.
Praeguse lahenduse kohaselt on kompleksi katusele ette nähtud ka mitu parkimisplatsi, kuid muuseum kavatseb selle vastu protesteerida. "Pigem võiks tegu olla avatud haljasalaga, kus inimesed saavad suvel niisama istuda ja vastlapäeval liugu lasta," seletas Lang, lisades, et muuseumi territooriumil on piisavalt ruumi eraldi parkla jaoks.

Tallinn tõusis maailma arukaimate linnade sekka
Rahvusvaheline ühendus Intelligent Community Forum (ICF) andis nädalavahetusel New Yorgis üle auhinnad seitsmele maailma intelligentseimale kogukonnale, kelle hulka valiti esimesena Ida-Euroopast ka Tallinn.
Kõrgeima autasu pälvis ka mullu nominendiks valitud Kanada Waterloo linn, kes tänavu tähistab oma 150 ja ülikooli 50 aasta juubelit.
Ühendus hindas kandidaate lairibaühenduste arvu, era- ja avaliku sektori digitaliseerituse, teadmistepõhise tööjõu arendamise, innovatsiooni turgutamise ja majandusarengu edendamise põhjal.
Tallinna ettekande põhjal tunti erilist huvi siinse e-kooli, ühistranspordi ID-pileti ning mobiilse parkimise vastu. Tallinnast osales foorumil linnasekretär Toomas Sepp.

Liikluspäev sulgeb Vabaduse väljaku
Linnavalitsuse korraldusega suletakse Vabaduse väljaku parkla Hea Liikleja päeva tõttu 26. mail kella 5.30-19.00. Hea Liikleja päev algab laupäeval kell 11.00 ning sinna on oodatud suured ja väikesed liiklejad nii Tallinnast kui ka mujalt Eestist.
Lastele palju lõbu
Lastel on võimalik osaleda jalgratturite ohutust käsitlevates tegevustes: vigursõit, jalgrattal seismine jne, jagatakse teavet ohutusabinõude ning liiklusreeglite kohta. Vanematele pakutakse võimalust tutvuda ARK nüüdisaegse eksamiautoga ja lahendada eksamiteste. Spetsialistid demonstreerivad ATV-sid ja motorollereid. Oma tegevust tutvustavad julgestus-, ratta- ja munitsipaalpolitsei. Hea Liikleja päeval annab kontserdi Noizmakaz/ Tommyboy.

Uurimus: linlased vajavad ujulaid ja pallisaale
Sotsioloogid uurisid Tallinna elanike sportimisharrastusi ja -võimalusi.
Linlaste liikumisharrastusi ja -võimalusi uurinud sotsioloogid soovitavad lähiaastatel rajada Tallinna viis-kuus ujulat ja paarkümmend suuremat spordisaali.
Tallinna ülikooli kehakultuuriteaduskonna spordisotsioloogia labori assistendi Kalju Paju ja emeriitprofessori Mait Arvisto koostatud spordivõimaluste arendamise suundi käsitleva uurimuse järgi napib pealinnas ujulate ja saalide kõrval ka liikumisradu. Piisavalt on praegu kergejõustikuhalle ja staadione.
Keskmisest kehvemas seisus on 112 047 elanikuga Lasnamäe, mis uurimuse järgi vajab veel vähemalt kolme ujulat. Spordisaalipinda tuleks seal kahekordistada. Pisut paremad võimalused saalialadega tegelemiseks on Põhja-Tallinnas, keskmisest rohkem saalipinda elaniku kohta jagub kesklinnas ja Kristiines.

Õiglast Venemaad ootab kurb saatus
Nezavisimaja Gazeta (NG) kirjutab, et riigiduuma valimiste intriig, milles Ühtne Venemaa pidi saama valimistel esimese koha ja Õiglane Venemaa teise koha, kukub eeldatavasti läbi.
Sergei Mironovi juhitava erakonna Õiglane Venemaa reiting isegi ei taga sellele valimiskünnise ületamist, kirjutab NG.
Vastavalt viimastele küsitlustele oli rahva toetus Mironovi erakonnale ligi 5-6%, mis on vähem kui kommunistidel ja sarnane Žirinovski liberaaldemokraatide populaarsusega. Seejuures püsib Ühtse Venemaa reiting 53% juures.
Kremli panus Õiglasele Venemaale kui vasakparteile ei toonud regionaalsetel valimistel loodetud tulemust ning vastupidiselt tõstis kommunistliku partei populaarsust.
Õiglase Venemaa riigiduuma saadik Oksana Dmitrijeva kinnitas, et partei kardab oma tuleviku pärast. Samas ei tähenda see Dmitrijeva hinnangul seda, et partei lähitulevikus suletakse.

Türkmenistani nukuteater sai vabameelsuse eest karistada
Türkmenistani riikliku nukuteatri direktor sai kultuuriministeeriumilt noomituse selle eest, et võimaldas filmida võimudele ebalojaalse artisti esinemist.
Lenta.ru allika andmeil on nukuteatri töötajal, kelle nime ei nimetata varem keelatud televisioonis esineda, kuna ta ei nõustunud laulma tollasele presidendile Saparmurat Nijazovile.
Pärast seda kui riigi etteotsa asus Gurbanguli Berdimuhammedov, näidati klippi temast teles hoolimata sellest, et ka uuele presidendile ta ei meeldinud.
Selle eest aga ei pääsenud nukuteater ainult noomitusega. Teatrijuhtidel kästi tühistada kõiki kontserdid, mis pidid toimuma nende teatris. Nüüd tuleb teatril annulleerida kõik muusikute ja esinejatega sõlmitud lepingud, mis olid tehtud kuni aastaks ette.
Märtsi keskel, umbes kuu pärast presidendiks vannutamist tegi Berdimuhammedov Türkmenistani kultuuriministrile noomituse televisiooni töö kehva järelvalve ja teleprogrammide kehva taseme pärast. Juhul kui olukord ei parane, lubati minister ametist vabastada.

Video: Šveitsis põletati maha juudi sünagoog
Täna varahommikul hävis tules Šveitsi linna Genfi suurim juudi sünagoog.
Politsei kahtlustab 1970. aastate algul püstitatud pühakoja süütamist, sest tulekahju oli enne tuletõrjujate kohalejõudmist väga suuremahuline, vahendab Reuters.
Tulekahju puhkemisest teatati päästeametile täna varahommikul kella 5.15 ajal. Tulekahju ulatuslikkuse tõttu kulus päästeametnikel tervelt tund, et tulekahju kontrolli alla saada. Sünagoog hävis tulekahjus, kuid keegi vigastada ei saanud.
Üks Hekhal Hanessi sünagoogi rajajatest Nessim Gaon kahtlustab samuti süütamist, kuid nendib, et ta ei tea, kelle poolt ning teda ei huvitagi see. Ta lisas vaid, et kahju on ülisuur.
Tulekahju leidis aset tähtsal juutide Shavuot usupühal, millega mälestatakse 3000 aasta tagust sündmust, mis jumal andis Siinai mäel Moosesele juudi püharaamatu toora.

Krasnojarski miilits lubab purjus koolilõpetajaile puutumatust
Purjutanud Krasnojarski koolilõpetajaid ei ähvarda homsel viimase koolikella päeval miilitsajaoskonda viimine.
Puutumatust lubatakse vindistele elluastujatele nende viimasel koolipäeval seepärast, et linnavõim ja korrakaitsjad ei taha laste pidu rikkuda, teatab infoagentuur Regnum.
Linna siseasjade osakonna esindaja Sergei Suvorov ütles ajakirjanikele, et miilitsajaoskonna asemel antakse purjutajad klasse saatvate õpetajate ja koolidirektorite hoole alla.
Homme toimuval lõpupeol on linnapea käsul linnas ka osaline alkohoolsete jookide müügi keeld, mis kestab homse päeva esimestest tundidest kuni laupäeval kella kaheksani kohaliku aja järgi.

Himkis põletati maha monumendi hävitamise hukkamõistnud ajalehe peatoimetaja auto
Moskva lähistel asuvas Himki linnas põletati maha kohalike võimude tagasiastumist nõudnud ajalehe Himkinskaja Pravda peatoimetaja Mihhail Beketovi auto.
"Ma mõistan, et see on kohaliku administratsiooni hoiatus, mis on seotud minu tööga, ajalehega" ütles Beketov intervjuus raadiojaamale Ehho Moskvõ.
Himkinskaja Pravda oli üks ajalehtedest, mis jälgis II Maailmasõjas langenud kuue lenduri säilmete väljakaevamist ja ümbermatmist ning nendele pühendatud mälestusmärgi hävitamise protsessi.
Beketovi sõnul on auto süütamise põhjus ajalehe suhtumises: "Ajalehe Himkinskaja Pravda viimases numbris nõudsime me praeguse võimu tagasiastumist, kuna nad häbistasid riiki, Himki, häbistasid meie mälestust ja meie minevikku".
Ta lisas, et pärast seda teda ähvardati ning ajalehe edastajatele avaldati pidevalt survet.

Norras plahvatas mürgiste laevaheitmete mahuti
Lääne-Norras plahvatas ja süttis põlema mürgiseid laevade heitmeid sisaldav mahuti, tekkinud tulekahju ähvardab süüdata ka lähedalasuva naftatöötlemistehase.
Norras Sløvågis plahvatas sadamarajoonis üks mahuti, mida kasutas laevade ohtlikke vedeljäätmeid töötlev firma Vest-Tank, kirjutab Dagbladet. Plahvatus süütas võimsa tulekahju ja olukord on ohtlik, sest sealsamas lähedal on Mongstadi naftatöötlemistehas ning päästjad kardavad ka selle süttimist. Lisaks on ohus ka plahvatuskoha lähedal ankrus olev naftatanker ja tuletõrjelaev kallab seda süttimise vältimiseks veega üle.
Juuresolijate sõnul toimus kõigepealt üks suur plahvatus, mis saatis leegid ja suitsu kõgele taeva alla. Esimesele plahvatusele järgnes rida väiksemaid. Politsei ei tea veel, mis täpselt plahvatanud mahutis oli, kuid kindlasti on tegu mõnd laadi mürgiste jäätmetega.

Venemaa keelab tänaval õllejoomise
Venemaa Riigiduuma otsustas ühehäälselt keelata õllejoomise tänavatel, parkides ning teistes avalikes kohtades.
Häältega 377-0 esimesel lugemisel heaks kiidetud seadus lubab edaspidi müüa vabas õhus õlut ja muud alkoholi üksnes spetsiaalse litsentsi saanud kohvikutel ja restoranidel, teatab AP.
Kui eelnõu läbib samal kujul veel kaks lugemist, saab miilits õiguse trahvida avalikus kohas õllejoojaid kuni 300 rublaga (150 krooniga).
Juba praegu on Venemaal keelatud juua tänaval viina ning teisi kangeid jooke, kuid seda keeldu rakendatakse harva. Õlut peavad praegused seadused aga karastusjoogiks.
Homme võtab Riigiduuma arutlusele eelnõu, mis sätestaks uusi piiranguid suitsetamisele lennukites, rongides ning laevadel.

Venemaa vähendab Balti riike läbivat kaubavoolu
Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov teatas pressikonverentsil, et Venemaa jätkab Balti riikide sadamate kaudu toimuva kaubavoolu vähendamist.
"Me tõhustasime Ust Luga, Primorski ja Võsotski sadamate võimsuste ning koos Peterburi sadamaga tekib meil Baltikumis piisavalt oma sadamaid, mis võimaldavad meil plaaniliselt, rahulikult, hüsteeriata ja ažiotaažita vähendada kaubavoolu, mis tuleb meile Balti riikide kaudu," vahendas Rosbalt Ivanovi sõnu.
Ta lisas, et paljudele firmadele on hetkel kasulik kasutada Eesti sadamaid, kuna Venemaa sadamad ei ole piisavalt sügavad ning talvisel perioodil töötab seal vaid kaks jäävaba sadamat.

Karjala kommunistid kardavad Mannerheimi kuju
Karjala kommunistide hinnangul on idee püstitada Karjalasse Soome marssali Carl Gustaf Emil Mannerheimi ausammas vaadeldav ettevalmistusena anda mõned Karjala rajoonid tagasi Soomele.
Venemaa Kommunistliku partei Karjala osakonna sekretäri Aleksandr Stepanovi sõnul on alanud ideoloogiline ettevalmistus Karjala alade tagastamiseks Soomele. "Mannerheim oli okupatsiooniarmee juht, kindel russofoob, kes andis kunagi vande mitte panna enne mõõka tuppe, kui Karjala saab vabaks," selgitas Stepanov Venemaa kompartei koduleheküljel
Soome-Ugri rahvaste infokeskuse teatel tegi ettepaneku mälestussamba rajamiseks Petroskoi linnanõukogu välissuhete komisjoni juht Vladislav Grin. Ta pakkus välja, et see püstitataks Petroskoi äärelinna Šuja külla ning avataks 4. juunil, mil on Mannerheimi 140. sünniaastapäev.
Grin selgitas, et ka president Putin asetas oma Soome-visiidil lilled Mannerheimi hauale, mis oli märgiks soome ja vene rahva täielikust leppimisest. "Nüüd on ka Karjala valmis kahe riigi sõpruse tugevdamiseks midagi tegema," teatas Grin ettepaneku esitlusel.

Video: 18-aastane ameeriklanna ronis Mount Everesti tippu
USA teismelisest sai noorim inimene, kes on vallutanud maailma kõrgeima mäetipu - Mount Everesti.
18-aastane Californiast pärit Samantha Larson võttis raske teekonna ette koos oma isaga, vahendab Reuters.
Larson on noorim inimene, kes on vallutanud kõik seitse seitsmes maailmajaos paiknevat maailma kõrgeimat tippu.
Kilimanjaro tippu ronis Larson juba 12-aastaselt ning pärast seda võttis ta endale eesmärgiks vallutada kõik seitse kõrgeimat mäge.

Briti analüütik: EL ja NATO ei julge tulevikus Baltikumi sisepingete pärast neile appi minna
Briti analüütik Anatol Lieven väidab International Herald Tribune'is, et Baltikumi venelaste diskrimineerimisest tekkinud riiklikud sisepinged võivad viia selleni, et ei EL ega NATO ei söanda Baltikumile tõsise häda korral appi minna.
Suurbritannia ajakirjanik, teadlane ja poliitikat uuriv analüütik Anatol Lieven nõuab tänases International Herald Tribune'is, et Euroopa Liit peaks Venemaa jõudu arvestama ja seega tagama Baltikumi venelastele kõige laiemad võimalikud õigused - muuhulgas andma ka mittekodanikele õiguse Lääne-Euroopasse tööle minna.
Lieven leiab, et osa Venemaa ja EL vahel pinget tekitavast probleemist on see, et liiga paljud Lääne arvamuseavaldajad mõistavad ikka veel heade Vene-suhete all 1990. aastate alguse Lääne ambitsiooni: "demokraatlik" Venemaa, mis oleks Läänele üdini kuulekas.
Poliitkauurija möönab, et naabriteks määratult peavad EL ja Venemaa siiski rajama toimivad suhted. Vaja on majandustasakaalu ja selleks peab Lääne-Euroopa mõistma, et ei ole nii tugev, et isegi Ameerika toetuse najal Venemaale midagi dikteerida. Samuti peab EL mõistma, et omaenese impearialistliku mineviku kuriteod ja Vene rahva meeletu toetus Putinile muudavad Lääne ülbitseva kriitika suhete arengut takistavaks.

Kosovo ehitab monumendi päästja Clintonile
Kosovo albaanlased kavandavad austada nende päästjat, endist USA presidenti Bill Clintonit, püstidades talle monumendi.
Ligi kolmemeetrine skulptuur on konstrueerimisjärgus Pristinast 40 km kaugusel paiknevas Podujevo asula kunstistuudios, kirjutab The Daily Telegraph. "Ta on meie päästja. Tema päästis meid hävitamisest," ütles skulptor Izeir Mustafa.
Pristinas on praegu olemas Clintoni puiestee, kuhu kohalikud võimud kavandavad monumendi püstitada.
Järgmise sammuna kavatseb Izeir Mustafa luua skulptuuri ka teisele lääne liidrile: Briti peaminister Tony Blairile.

Video: Miss Universumi kandidaadid kohtusid Mehhiko Esimese leediga
Enna suurejoonelise Miss Universumi iludusvõitluse algust õhtustasid kandidaadid Mehhiko presidendi abikaasaga Margarita Zavalaga.
Mehhiko presidendi Felipe Calderoni naine rääkis 80 missikandidaadile, et hoolimata sellest, et nad on elanud maailmas, kus tihtipeale valitseb ebavõrdsus, eriti naiste suhtes, on nad ilusad ja jäävad igavesti kauniks, vahendas Reuters.
Missivõistluse finaal peetakse järgmisel nädalal.

Siberis tappis kaevandusplahvatus 36 inimest
Siberis Novokuznetski linna lähedal asuvas söekaevanduses toimus täna metaaniplahvatus, milles hukkus 36 kaevurit ja veel üle 60 kaevuri on maa all lõksus.
Vahetult pärast plahvatust õnnestus päästa umbes 150 kaevurit. Hetkel otsitakse veel 11 kadunud kaevurit, vahendab Reuters. Vene hädaolukorraministeeriumi andmeil viibis plahvatuse epitsentris 28 töölist.
Venemaa söekaevandustes on plahvatused ja õnnetused sagedased, kuna kaevandustehnika on vana.
Viimane suurem õnnetus Siberi kaevandustes oli märtsikuus, kui Uljanovskaja söekaevanduse plahvatuses hukkus enam kui sada kaevurit.
Nii Jubileinaja kui ka Uljanovskaja kaevanduse omanikuks on Venemaa suurim tehasetootja Južkužbassugol.

Berezovski: Lugovoi teab ellujäämiseks liiga palju
Suurbritannias põgenikuna elav Vene oligarh Boriss Berezovski ennustas endise FSB töötaja Aleksandr Litvinenko mürgitamises kahtlustatavale Andrei Lugovoile kiiret surma.
Berezovski sõnul teab Lugovoi liiga palju vandenõust Litvinenko kohta, teatas AP.
Berezovski lisas, et kuna Lugovoi tegutses Vene võimude käsul, siis kõrvaldavad tellijad varsti mõrva täideviija ja tunnistaja.
"Ta on Londonis kahtlusalune, aga Moskvas vandenõu tunnistaja, mis on ohtlikum. Räägin teile, et pole kahtlust, et Lugovoi kõrvaldatakse Venemaal, kuna neile pole vaja Putini kuritegude elusat tunnistajat," märkis ettevõtja. Tema hinnangul toimub Lugovoi kõrvaldamine lähema kahe-kolme aasta vältel.
London süüdistab Litvinenko mõrvas KGB eruagenti Andrei Lugovoid ja nõuab Venemaalt tema väljaandmist. Venemaa keeldus Lugovoid välja andmast, kuna Venemaa seadused seda ei luba.

Putin istus Euroopa sõbrale kukile
Veel enne, kui Putin jala Viinis maha sai, lasi ta Austrial tunda Vene karu käpahoopi.
Vladimir Putini kahepäevased kõnelused ühes Venemaa suhtes kõige sõbralikumalt meelestatud EL-i riigis keskenduvad ees-kätt ärisuhetele. Nii on presidendil kaasas Venemaa mõjukaimad ärimehed, kes kirjutavad alla umbes 20 lepingule.
Kuid kogu visiiti tumestab skandaal Austria telekanali ORF ümber, ilmestades Venemaa ning Euroopa erinevat suhtumist meediavabadusse. Putin otsustas ära jätta telekanaliga kokku lepitud intervjuu, kuna ORF ei nõustunud võtma eetrist promolõiku, kus kujutati Tšetšeenias võitlevaid Vene sõdureid. Kreml tõi intervjuust keeldumise ametliku põhjendusena "ebasõbraliku meediakajastuse". "On täiesti mõeldamatu anda järele taolisele avalikule sekkumisele ORF-i sõltumatusse," ütles telekanali uudistedirektor Elmar Oberhauser.

Soome kaotas Afganistanis esimese sõduri
Põhja-Afganistanis Maimana linnas eile toimunud pommi-plahvatuses hukkusid Soome sõjaväelane ja kohalik tsiviilisik, kergemalt haavata sai kaks Norra ohvitseri, teine soomlane pääses vigastusteta.
Esialgseil andmeil plahvatas tee äärde paigutatud pomm, mis võidi lõhata kaugjuhtimise teel. Plahvatus toimus vähem kui saja meetri kaugusel Norra juhitud baasist, kus teenivad ka soomlased ning lätlased. Soomel on Afganistanis sadakond sõjaväelast, kes osalevad NATO juhitud rahutagamisväe (ISAF) operatsioonides. Maimanas on ligikaudu 30 soomlast. Varem ei ole Soome sõjaväelasi Afganistanis hukkunud.
Põhja-Afganistan on olnud suhteliselt rahulik võrreldes ida- ja lõunapiirkondadega, kus asuvad ka Eesti sõjaväelased. Viimastel nädalatel on ka põhja-osas toimunud mitu rünnakut. Kunduzi turuplatsil lasi püha-päeval end õhku enesetapja, surma sai ka kolm Saksa sõdurit ja seitse kohalikku elanikku.

Rõivakett Zara müüs juutidele mittekoššerit
Hispaania päritolu rõivakett Zara pahandas ortodoksseid juute ja palub nüüd usinalt vabandust, kuna Zara Iisraeli poodides müüdi meesteülikonda, mille kangas oli segamaterjalist - seda aga peavad rangeusulised juudid mittekoššeriks.
Zara ostis Iisraeli ajalehtedes vabanduse palumiseks reklaamipinda ja kinnitas, et sellist kohutavat eksitust rohkem ei juhtu. Eksitus seisnes selles, et ülikonnariidesse kooti kokku linane ja villane, aga seda peetakse keelatud seguks ehk shatnez'iks.
Kokku kurtis vale ülikonnariide pärast 50 ortodoksset juuti. Zara ja juutide rõivatülist pajatavates artiklites ei selgu siiski, kuidas juudid eksisid - kas oli ülikonnal vale silt või uskusid nad, et Zara Iisraeli poodides shatnez-riideid ei müüda.

Viinis ja Dresdenis ei näe karikatuure Vene riigipeast
Vene tollitöötajad leidsid, et kuus karikatuuri Putinist võivad tekitada pahandust.
Venemaa president ei pea kartma, et teda lubatakse Austrias avalikult solvata. Teisipäeval pidas politsei kinni Taani karikaturisti Jan Egesborgi, kes riputas keset Viini üles Vladimir Putinit pilavaid joonistusi. Kunstnik kirjeldas agentuurile dpa, kuidas keset aktsiooni saabusid umbes 20 politseinikku ja vahistasid ta.
Saksakeelsetel karikatuuridel oli kirjas küsimus, kas Putin tulistab ajakirjanikke. Kuid kunstnik kasutas tähti selliselt, et suurelt oli näha vaid: "Tulista Putinit". Venemaa presidendi näole oli maalitud märklaud.
Venemaa tolliametnikud hoolitsesid aga selle eest, et nende riigipead kujutavad karikatuurid ei jõuaks ka Saksamaale. Toll pidas kinni kuus Dresdenisse näitusele saadetud pilapilti, millest kahel figureeris Putin. Kunstiteoseid peeti asjadeks, mis tekitavad rahvusvahelisi lahkarvamusi, oli tolli põhjendus. "See on meile löök ajal, mil Vene võimud näivad kruvisid rohkem kinni keeravat," nentis näituse kuraator Reutersile.

Teadlaste kinnitus: emashai sünnitas järglase isase haiga paaritumata
USA Nebraska osariigi Omaha akvaariumis sünnitas vasarhai järglase ilma isase haiga paaritumata, kinnitavad teadlased kuus aastat kestnud uurimise järel.
Neitsissigimiseks ehk partenogeneesiks on võimelised nii mõnedki selgroogsed, kuid Nebraska vasarhai saavutus on maa-ilma esimene teadaolev kõhrkalade partenogenees, kirjutas ajaleht New York Times. Väike vasarhai sündis 2001. aasta novembris ja suri peagi pärast sündi - arvatavasti mõne teise kala rünnaku tagajärjel. Tema ema oli enne järglase saamist kolm aastat ilma isaseta Omaha loomaaias üksikuna elanud.
Paljud teadlased arvasid, et emane hai oli paaritunud mõne teise hailiigiga või kandnud enda sees kaasas kunagi paaritumisel saadud spermat. Lähema analüüsiga selgus aga, et ühelgi isasel hail polnud väikese hai sünniga midagi pistmist. Florida ja Iiri ülikooli teadlased uurisid väikest haid hoolega, kuid ei leidnud temast mitte ühtki jälge isale viitavast DNA-st.

Jõhvis ärandasid alaealised nädalavahetusel auto
Jõhvi politsei kahtlustab nädalavahetusel auto ärandamises kahte alaealist, kes on sarnase teo ka varem toime pannud.
Kohtla-Järvel Endla tänaval asuva maja juurest ärandati ööl vastu 19. maid sõiduauto VAZ 21063. Hiljem leiti auto Ontika-Saka teelt Miili peatuse kõrvalt Kohtla vallast. Auto on rikutud, kahju on hetkel veel selgitamisel. Politsei kahtlustab teos kahte alaealist, kes on ka varem olnud politsei huviorbiidis.
"Vanemate autode omavolilist kasutamist on ka varem ette tulnud," ütles Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse komissar Margus Kuus. "Enamasti on tegemist olnud noortejõukudega, kes kasutavad ära autoomanike hooletust."
Kuus lisas, et autoomanikud ei pea tõenäoliseks, et vanemad autod võivad varaste huviorbiiti sattuda ning seetõttu on ka sõidukite turvasüsteemid puudulikumad. Kurjategijatele, kelle eesmärgiks on auto maha müüa ja sellega raha teenida, sellised sõidukid huvi ei paku, küll aga on need autod kerge saak vandaalidele, kes kasutavad autosid enda huvides.

Naise nimel võeti üle 10 000 krooni SMS-laene
Tapal võeti 49-aastase Jelena nimel 10 200 krooni ulatuses SMS-laene.
Tapa elaniku Jelena pangakontole oli 10 200 krooni ulatuses SMS-laene võetud 21. mail.
Pangakoodid peteti naiselt välja telefoni teel.

Inimese kõnekeel võis tekkida kehakeele põhjal
Sellest, kuidas suhtlevad omavahel bonobod või šimpansid, võib välja lugeda, et keel põhineb eelkõige viibetel ning alles seejärel tulid sõnad. Vähemasti arvab sedasi mõni neid inimese lähisugulasi uurinud teadlane.
Pole isegi palju inimesi, kellel oleks oma fond ning kodulehekülg veebis. Kuid gorilla Kokol on. See emane inimahv on saanud kuulsaks, kuna on ära õppinud umbes tuhat sõna. Seda küll viipekeeles - enamjagu märke, mida ta valdab, on pärit standardsest ameerika märgikeelest, mõned on aga ta enda leiutatud. Koko leheküljel on ära toodud 48 märki, näiteks "palun", "lind", "näljane", "vabandust", "hambahari". 1971. aastal sündinud Koko on jõudnud isegi vabaentsüklopeedia Wikipedia artiklisse. Teda treeninud Francine Patterson kinnitab, et inimahv on jõudnud välja keeleni, moodustades ise lihtsamaid lauseid uute mõtete väljendamiseks. Kuid skeptikud väidavad, et tema kohta on küll palju kirjutanud tavameedia, kuid mitte teadusajakirjad.

Astronoomid näevad kurjuse telge
Kliimamuutus ei pruugigi ähvardada elu Maal. Veel enne võib meie universum kokku põrgata mõne teise universumiga. California ülikooli kosmoloog Anthony Aguirre arvab, et Suurest Paugust jäänud kosmilise mikrolaine taustkiirgus sisaldab infot uute universumite võimaliku kiirpaisumise kohta. Meie universum elas teadmata põhjustel algul üle äkilise paisumise ehk inflatsiooni. Samamoodi võib mõnest aegruumi mullikesest välja paisuda mõni teine universum. Üldiselt arvatakse, et meie neid ei näe ega taju ja multiversum jääb ikka rohkem teoreetikute arvutitesse. Aguirre arvab teisiti. Ta on kolleegidega sellise letaalse kokkupõrke tõenäosuse välja arvutanud ning see olevat üsna suur. Kui nüüd teise universumi parameetrid on meie omast oluliselt erinevad, hävitab see meie oma. Teadlased arvavad taustkiirguses nägevat koguni kurjuse telge, mis peidab säherduse plahvatuse idusid. Kuid muretsemiseks polevat põhjust. Kui letaalne mull meid tabab, pole meil midagi teha ning aurustume kõik hetkega.

Geniaalsed idioodid ja muidutargad
Ajurünnakust see raamat ei jutusta, küll aga visandab pilte inimeste elust, keda on peetud geeniusteks. Eriti huvitavad on lood imearvutajatest, kes on muidu isegi autistid. Aga imearvutaja oli ka Gauss. Aju tegutsemisest siin palju kirjas pole, aga teadusajaloost küll. Kuna autor on prantslane, siis leidub peaaegu kohustusliku Einsteini ja Newtoni kõrval ka peatükk Picassost. Soodsa hinna eest üsna soodne lugemine.

Samsung töötas välja suurima salvestusmahuga mälukaardi mobiilidele
Samsung töötas välja mobiiltelefonide mälukaardi, millel on rekordiline salvestusmaht.
Samsung Electronics on välja töötanud 8-gigabaidise (8 GB) salvestusmahuga microSD (Secure Digital) mälukaardi, mille suurus on tänapäeva mobiiltelefonide jaoks optimaalne. Sellele uuele sõrmeküüne suurusele mälukaardile, mille salvestusmaht on suurem kui mistahes muul praegu olemasoleval microSD mälukaardil, mahub 2000 MP3 muusikafaili, 4000 digitaalset fotot või ligikaudu 5 DVD-kvaliteediga filmi.
SD mälukaarte on senini peamiselt kasutatud andmekandjatena digitaalsetes fotoaparaatides ja viimasel ajal aina rohkem ka televiisorite puhul. MicroSD mälukaardid, mille suurus on kõigest veerand tavalise SD mälukaardi suurusest, sobivad koos adapteriga ka SD mälukaarte kasutavate seadmete jaoks. See tähendab, et nüüd saab mobiiltelefonide abil võrgust suuri multimeediafaile salvestada, et neid hiljem muudes seadmetes vaadata.

Liviko üllatab tarbijaid Starteri uute maitsetega
Liviko läheb suvele vastu hoogsalt ning üllatab tarbijad uute energiajookidega, müügile on jõudnud tsitrusehõnguline Starter Fruit Attack ning kerge mündimaitsega Starter Green Power energiajook.
Liviko müügidirektori Ragnar Kitse sõnul on Starter jätkuvalt enimmüüdud energiajook Eestis, ja seda vaatamata uutele toodetele ja konkurentsi kasvule energiajookide sektoris.
Mai alguses laienes Liviko energiajoogi Starter tooteperekond kahe uue maitse võrra. Lisaks tarbijate poolt suurt poolehoidu võitnud põhimaitsele ning Fire Starterile lisandusid valikusse tsitrusehõnguline Starter Fruit Attack ning kerge mündimaitsega Starter Green Power. Fruit Attack ühendab endas kolme tsitruselise (aplesini, laimi ja sidruni) jõu ning erksuse, Green Power kätkeb eneses piparmündi jahutavat värskust.
Uuenduskuuri tegi läbi ka energiajoogi pakend, mis on veelgi käepärasema ja efektsema kujundusega plastpudelis. Pudeli maht 400 ml ning hind jaekaubanduses umbes 13 krooni.

Moebränd Mosaic avab uue kaupluse Lätis
Moebränd Mosaic avab täna Riia kaubanduskeskuses Riga Mols uue brändipoe. Koos uue poega on kaubamärgil Baltimaades, Venemaal, Poolas ja Ukrainas kokku 51 kauplust.
SIA Baltika Latvija turu juhi Maruta Ergle sõnul tugevdab Mosaic oma kohta Läti kaubandusturul.
"Laiendame valikut, avame uusi poode ning viime olemasolevaid järjest parematele kaubanduspindadele," kinnitas Ergle.
Maruta Ergle väljendas rahulolu, et uus pood avatakse just Riga Molsis. "Tegemist on eeskätt peredele orienteeritud keskusega, mida külastab just Mosaici klient. Meil on heameel olla siin esindatud kogu Mosaic kollektsiooni - meeste-, naiste- ja lasterõivastega", rääkis Ergle.
Mosaic brändijuhi Brigitta Kippaku hinnangul saadi uus pood Lätis just õigel ajal valmis. "Jahe hooaja algus pidurdas müüki, kuid nüüd on ilmad soojemad ning suverõivaste ostmine kasvab iga päevaga. Usun, et sama trendi näitab ka Molsi pood", lisas Kippak.

Kia esitleb Barcelona autonäitusel uuendatud Picantot
Uue näoga ja pikendatud Kia Picanto esmaesitlus toimub 7. juunil Hispaanias Barcelonas 34. Salon Internacional del Automovili autonäitusel.
Neljaukselisel viie istekohaga väikeautol on nüüd endisest stiilsem salong ja kvaliteetsemad audioseadmed, teatas KIA Auto.
"2007. aasta Kia Picanto on 40 mm pikem," ütles Kia Auto Balti regiooni turundusjuht Kristel Kõrgmaa. "Seega on auto kogupikkus nüüd 3535 mm. Uuendatud Picantot iseloomustab pikem ja ümaram esiosa ning suurem tagumine kaitseraud. Kapott, esitiivad ning esimene ja tagumine kaitseraud on täiesti uue kujundusega. Ümber on tehtud ka esi- ja tagatulede plokid, mis on muudetud ümaramaks. Uuendatud Picantol on glamuursem välimus, audioseadmed pakuvad suuremaid võimalusi."
"Kia on kujundamas oma autode uut nägu," lisas Kõrgmaa. "Nii on ka värskendatud Picantol laiem mustast metallvõrgust alusel radiaatorivõre ja horisontaalsed kroomitud kaksikvarvad, mis toetavad keskel asuvat Kia märki. Standardne katusespoiler ulatub nüüdsest üle kogu auto laiuse, samas on teljevahe endiselt 2370 mm. Värvivalikule on lisandunud viis uut põnevat ja erksat tooni."

IBM edendab "rohelist" energiasäästlikku tehnoloogiat
Miljardi dollarilise mahuga IBMi projekt "Suur roheline" hakkab tegelema arvutuskeskuste "rohelise" tehnoloogia edendamisega.
Massiivse plaani eesmärk on arvutuskeskuste energiatarviduse vähendamine. Projekti on kaasatud üle 850 energiaefektiivsuse arhitekti IBMi erinevatest üksustest, teatas IBM.
"Serveriruumide energiasäästlikkuse tagamine on muutumas järjest aktuaalsemaks ka Eestis," rääkis IBM Eesti OÜ tegevdirektor Valdo Randpere. "Suurte andmesidekeskuste planeerimisel ollakse huvitatud rahvusvaheliste kogemuste kaasamisest. Olulisemateks teemadeks on efektiivne jahutussüsteem ja energiatarbimise optimeerimine virtuaalkeskkondade loomise abil."
Projekt "Suur roheline" ühendab suure hulga energiasäästule suunatud jõupingutusi ja võimaldab seeläbi lahendada ka klientide kõige keerukamad probleemid. Selle kinnituseks on IBMil kavas enda arvutuskeskuste arvutusvõimsust kahekordistada ilma, et voolutarve kasvaks. Tegu on aga maailma suurima äriotstarbelise IT infrastruktuuriga: kuuel mandril paiknevate arvutuskeskuste kogupindala on ligi 800 000 ruutmeetrit.

Kitmani käive ja eksport kasvasid aastaga hüppeliselt
Baltikumi juhtiva kaubandussisustuse ja metallmööbli tootja AS Kitmani käesoleva aasta esimese nelja kuu käive oli 33,6 miljonit krooni, mis kasvas aastaga 36 protsenti.
Eksport moodustas Kitmani müügist üle 54,7 protsendi, kõige enam suurendas eksporti kasv Soome turul, teatas ettevõte.
Kitmani juhatuse esimehe Ilo Rannu sõnul õnnestus 2007. aasta alguses realiseerida mitmeid suuri ja keerukaid, kuid Kitmani jaoks olulise tähtsusega projekte nii Eestis kui ka naaberturgudel. "Edukalt on käivitunud tegevus Soomes, kus soovime tõusta kolme suurema kaubandussisustuse müüja hulka. Senised teostatud projektid ja varasemaga võrreldes märkimisväärselt laienenud koostöö- ja parnterite võrgustik loovad selleks head eeldused," ütles Rannu.
Suuremad Soomes teostatud objektid on Stockmanni kaubamaja meeste- ja digiosakonna sisustamine, samuti Anttila kaubamaja, K-Rauta kaupluse ning K-Maatalous Savonlinna sisustamine.

Sammelselg kaasas Norby Telecomi võtmeisikud omanikeringi
Telekommunikat-siooniettevõtte Norby Telecom suuromanik Guido Sammelselg müüs optsiooni korras osalusi ettevõtte võtmeisikutele.
Osalused omandasid 15 inimest, nende seas kogu juhtkond ning olulisemad võtmeisikud. Ettevõtte põhiaktsionäriks jääb endiselt Guido Sammelselg, kes omab enam kui 50% ettevõttest.
"Ettevõttel on välja kujunenud tugev juhtkond, kes ise usub firma tulevikku ja teab väga täpselt ja hästi mida teha," ütles Guido Sammelselg. "Ettevõte on arenenud plaanitust kiiremini Lätis ja Leedus, mis eeldab laienenud juhtkonnale täiendavat motivatsiooni."
"Osaluse müümise eesmärgiks on suurendada ettevõttele oluliste inimeste motiveeritust," ütles Norby Telecom juhatuse esimees Oleg Švaikovski.
Eesti kapitalil põhinev telekommunikatsiooniettevõte Norby Telecom AS pakub Baltimaades kommunikatsioonilahendusi eraisikutest suurfirmadeni. Norby Telecomi peamisteks tegevusvaldkondadeks on IP-telefoniteenus ja selle sidumine olemasolevate infosüsteemidega, laia levipiirkonnaga traadita WiMAX-internet ning suure läbilaskevõimega andmesidelahendused.

Pärnu jõe kallas langes kinnisvaraarenduse ohvriks
Pärnu jõe kaldal Randivälja uuselurajoonis toimus ulatuslik maalihe, mille tagajärjel on maa lihkunud Käbi tänavas kolme kinnistu ulatuses.
Ligikaudu 80 meetri pikkuselt on kaldanõlv vajunud viis-kuus meetrit allapoole, osaliselt ka vette, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnumaa keskkonnateenistuse spetsialisti jutu järgi on maalihkepiirkonnas kaldaalal maha saetud enamus puid, nõlval on näha raskeveokite jälgi, tõenäoliselt ladustas kinnistuomanik sinna pinnast.
Paradoksaalne on aga see, et uue naabri hoolimatuse tagajärjel ähvardab jõkke vajuda ligi nelikümmend aastat Tammiste külas suvekodu omava pere saun ja kuur.

Maksude ümberjagamine jätab inimestele kätte üle poole miljardi krooni
Valitsuse kinnitatud maksumuudatustest võidavad elanikud järgmisel aastal kokku üle poole miljardi krooni.
Peaminister Andrus Ansip nimetas täna valitsuse pressikonverentsil järgmise aasta riigieelarvesse maksumuudatuste tõttu laekuvad ning mittelaekuvad summasid.
Kehtima hakkavate aktsiiside tõttu laekub riigieelarvesse järgmisel aastal eeldatavalt 159,3 miljonit krooni alkoholiaktsiisi, 790 miljonit krooni tubakaaktsiisi ning 800 miljonit krooni kütuseaktsiisi.
Ansipi sõnul elektriaktsiisi kehtestamine täiendavaid vahendeid riigieelarvesse ei too, kuna CO2 tasu asendatakse aktsiisiga - kokku 323,2 miljonit krooni.
Maksuvaba tulu tõstmine 250 krooni võrra järgmisel aastal jätab riigieelarve ilma 357 miljonist kroonist. Tulumaksu vähendamine protsendipunkti võrra jätab inimestele kätte eeldatavalt 965 miljonit krooni. Tulumaksuvabastus alates esimesest lapsest toob järelkasvuga peredele kokku 991,1 miljoni krooni suuruse võidu.

Estonian Air vähendab lende liinil Tallinn-Brüssel
Alates 1. juunist hakkab Estonian Air Tallinnast Brüsselisse lendama viis korda nädalas.
Seoses vähenenud nõudlusega suveperioodil hakkab Estonian Air Tallinnast Brüsselisse lendama viis korda nädalas senise seitsme korra asemel, väljumisega üks kord igal tööpäeval mõlemast linnast, teatas lennufirma.
Ajavahemikus 25. juulist kuni 29. augustini ei toimu Estonian Airi kolmapäevaõhtust lendu. Ajavahemikus 7. augustist kuni 28. augustini ei toimu teisipäevaõhtust lendu.
Alates 1. septembrist läheb Estonian Air tagasi viie reisiga lennugraafikule nädalas Tallinna ja Brüsseli vahel.
Täpsemat infot saab Estonian Airi kodulehelt.

Aktsiisitõus tõstab bensiiniliitri hinda 1,3 krooni
Riigikogule kinnitamiseks saadetud aktsiisitõusud toovad kaasa mootorikütuste, tubaka ja alkoholi ning maagaasi hinnatõusu.
Aktsiisitõusud tooksid kaasa bensiiniliitri umbes 1,3 kroonise ning diisli umbes 1,6 kroonise hinnatõusu.
Keskmine sigaretipakk kallineks umbes 10 krooni ja 60 senti. Pooleliitrise õlle hinnale lisanduks 55 senti ja pooleliitrise viina hinnale 11 krooni ja 70 senti.
Maagaasi kuupmeeter kallineb 3,4 protsenti ehk 18, 53 senti.
Elektri kilovatt-tund tavatarbijale ei kallineks, kuna samal ajal alanevad tootjatele kohaldatavad saastetasud.
Aktsiisimuudatused tooksid rahandusministeeriumi teatel järgmisel aastal riigieelarvesse täiendavalt 2,2 miljardit krooni ning aastal 2009. aastal 1,6 miljardit krooni.

Kunda tsemenditehas laiendab tootmist
Kunda Nordic Tsement suurendab tootmist ja panustab keskkonnatingimuste parandamisse.
Kaks kuud tagasi käivitati Kunda tsemenditehases renoveeritud kolmas pöördahi, mis tõstab Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektori Tapio Aura sõnul klinkri aastatoodangu miljoni tonnini. Järgmisteks aastateks prognoosib ta toodangu mahuks 1,3 miljonit tonni. 2006. aastal toodeti 849 000 tonni, kirjutab Virumaa Teataja.
Nii eelmisel kui sellel aastal investeeriti tootmise arendamisse suurusjärgus 200 miljonit krooni.
"Tsemendi tarbimine kasvab eriti kiiresti just koduturul," rääkis Aura. "Kui üheksakümnendate alguses läks ekspordiks 85 protsenti toodangust, siis praegu vaid veidi üle kolmandiku."
Aura ütles, et tehase omanikfirma Heidelberg Cement Group omanikeringis on olnud juttu üleminekust praegu kasutatavalt märgmenetluselt energiasäästlikumale kuivmenetlusele, see tähendaks aga uue tehase ehitamist.

Valitsus kiitis aktsiiside tõusu heaks
Valitsus kiitis heaks tulumaksu ja aktsiise puudutavad seaduse muudatused ning saatis vastavad eelnõud edasi riigikogule.
Valitsus nõustus rahandusministri esitatud "Tulumaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõuga, millest jäeti välja sõiduautode erisoodustuse punkt. Tööandja sõiduauto kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiiriks jääb 2000 krooni.
Tulumaksuseaduse muutmise eesmärk on 2007. aasta 5. aprillil ametisse asunud valitsuse koosseisu tegevuse aluseks oleva Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmi aastateks 2007-2011 täitmine tulumaksuga seonduvate punktide osas.
Riigieelarve tulusid vähendab maksuvaba tulu tõstmine järgmisel aastal umbes 350 miljoni võrra. Et eelmise valitsuse poolt seadustatud tulumaksumäära üheprotsendiline vähenemine tuleval aastal vähendab maksutulusid veel 965 miljonit krooni, laekub riigieelarvesse järgmisel aastal 1,32 miljardi võrra vähem tulumaksu.

Eestis kuulub üle 400 inimese mitmesse parteisse
Hoolimata asjaolust, et erakonnaseadus lubab igal täisealisel Eesti elanikul kuuluda vaid ühte erakonda korraga, leidub siinmail siiski tervelt 430 inimest, kes on samal ajal kahe - ja viis inimest koguni kolme - erakonna liikmed.
Isamaa ja Res Publica Liitu ning Keskerakonda kuuluv Koeru vallavanem ning Paide linnavolikogu liige Jaago Kuriks naerab üllatunult, kui küsimust kuuleb, kirjutab Äripäev. "Ilmselt on nii, et on mingi tehniline aps, ilmselt on registris mingi viga," leiab ta oma topeltparteilisuse kohta. "Ikka-ikka, avaldused esitatud, otsused tehtud, äkki registri töötajateni ei jõua see kuidagi, ma ei oskagi kommenteerida seda, esimest korda kuulen…"
Samas on Kuriks teisitigi veidi skisofreenilises olukorras - olles Paide linna volikogu liige, on ta ühtlasi Koeru vallavanem. Mis veel parem, Koeru valla vanem on Paide linnapea ülemus.
Justiitsministeeriumile on poliitiliselt üliaktiivsete inimeste probleem uus. "Põhjuseid, miks isikud on korraga mitme erakonna nimekirjas, võib olla erinevaid, kuid kuna antud nimekiri on uus, siis pole jõutud põhjalikku analüüsi veel teha," teatab ministeeriumi pressiesindaja. "Koostöös kohtute registriosakondadega lepiti kokku, et registriosakonnad teavitavad kõiki neid isikuid ja ka erakondi tekkinud olukorrast. Järelevalvemenetlusega registriosakonnad praegu tegelevadki."

Padar jäi autosoodustuse suurendamise sooviga üksi
Suure tõenäosusega jääb maksumuudatustest välja algselt planeeritud tööandja sõiduautode erisoodustusmaksu kahekordistamine, sest kolmest valitsusliidu erakonnast kaks olid eile selle plaani vastu.
Erisoodustusmaksu tõstmata jätmine tähendaks omakorda seda, et seni prognoositud 0,4 potsndipunkti suurune maksukoormuse kasv oleks 2008. aastal pea poole väiksem ehk 0,2 protsendipunkti kandis, kirjutab Äripäev.
"Pikas perspektiivis on tervitatav, et ametiautode hulk väheneks, kuid praegune rahandusministeeriumi välja pakutud erisoodustusmaksu kahekordistamise idee ei tundu veenev lahendus," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Taavi Veskimägi.
Algusest peale tööandjale kuuluvate sõiduautode erisoodustusmaksu kahekordistamisele vastu vaielnud Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip jäi endale kindlaks ja teatas eile, et kui üksmeelele ei jõuta, jääb see maks lihtsalt tõstmata.

Parvlaevabroneeringud saartele sõitmiseks haarati mõne hetkega
Pühadeks Saaremaale sõidu broneerimiseks tuli öösel internetis läbida karm kadalipp.
Kuna Saaremaa laevakompanii broneerib reise täpselt 30 päeva ette, avanes 22. juuniks koha kinnipanemise võimalus eilse päeva alguses.
"Mul oli eelmise aasta kogemus, et kell 00.00 pead broneerijana olema liikunud juba sinnamaani, et oled liini välja valinud," vahendab öist maratoni Riin Hiieväli, kes üritas kohti võtta neljale sõiduautole. Olles kogemuse võrra targem, sisenes ta eile broneeringukeskusesse juba 23.45 ja valis Virtsu-Kuivastu liini. "Paar korda tegin ka refresh'i, et näha, millal 22. kuupäev aktiivseks muutub."
"Minu kella järgi avanes broneering mõned minutid enne südaööd ja siis jõudsin ära teha kaks broneeringut," jutustab Hiieväli. Kolmas broneering õnnestus märkida ja tasuda pärast keskööd, kuid asi sujus väga aeglaselt. "Broneeringumeetrid kahanesid silme ees," muigas Hiieväli, kellel neljandale autole ei õnnestunudki parvlaeval kohta haarata. "Jõudsin selle auto andmed sisestada ja kui hakkasin liikuma salvestuse peale, ilmus kiri, et vabu meetreid enam ei ole." Hiieväli sõnul oli alates südaööst tunda, kuidas äkki ilmus keskkonda korraga palju kasutajaid ning süsteem toimis väga aeglaselt. Näiteks tuli pikalt oodata, enne kui pangaleheküljelt tagasi SLK leheküljele pääses.

Värbajad valisid välja 40 Eesti meditsiiniõde
"Õed lähevad Soome kahes etapis. Mai lõpus läheb esimene grupp, kus on 20 õde, kellest 15 jäävad sinna tööle püsikohaga ja viis osakoormusega. Juunis läheb samuti 20 inimest," rääkis OÜ Varumeesteenindus juhatuse esimees Jarkko Tainio. Kui palju õdesid päriselt Soome tööle jääb, ei osanud Tainio veel öelda. "Eks sellega on alati nii, et mõnele näiteks ei sobigi võõras riigis töötamine ja siis ta tahab tagasi tulla, aga teisele hakkab rohkem meeldima ja ta tahab pigem täiskoormusega jääda," selgitas mees.
Eesti õdede liidu presidendi Ester Pruudeni sõnul on haiglaõdede Soome minek ühest küljest negatiivne, sest Eesti haiglates on neist samuti suur puudus. Eriti teravaks hindab ta olukorda intensiivravi- ja hooldusosakondades. Samas arvab ta, et lahkumisel on ka positiivne mõju. "Kogemus rikastab ja kindlasti on teiste riikide haiglatööst palju õppida. Usun, et inimesed tulevad sealt peagi tagasi."

Venemaa uue kunsti näitus Kumus kajastab mälujälge
Noored kunstnikud nostalgitsevad ja reinterpreteerivad Nõukogude aega.
Näituse kuraator, Moskva juhtiv kriitik Viktor Misiano kirjutab: "Näitus toob meie ette kunstnikud, kelle looming määratleb käesoleva kümnendi, teise postsovetistliku kümnendi kunsti. Siit lähtub apellatsioon mälule - fenomenile, mis on äärmiselt iseloomulik viimaste aastate vaimulaadile, kuid äärmiselt võõras eelmise kümnendi postsovetistlikule inimesele. 1990-ndad aastad tõid esiplaanile väga kindla autoritüübi, avantüristliku ja agressiivse, nõudes ühtlasi ka kindlat väljendamise vormi: provokatiivset ja mediaalset."
Nii ta oli. 1990-ndatel käisin paljudel biennaalidel, kuhu olid kaasatud esmakordselt ka postkommunistlike maade kunstnikud. Peagi tekkis vastasseis mugavdunud lääne ja idapoolsete kunstnike vahel. Eriti vajutasid pedaali põhja vene kunstnikud, nagu Oleg Kulik, Alek-sandr Brener, Anatoli Osmõlovski jt. Üks skandaal järgnes teisele. Vene kuraatorid Misiano ja Joseph Bakstein ütlesid nagu ühest suust, et see lääne kunst, olgu ta nii kontseptualistlik või feministlik, on lihtsalt igav, neil puudub energia, või seesama vaimne erektsioon, mida kunagi eeldas kunstilt Jean Cocteau.

Melnyk: tähtis ei ole instrument, vaid mängija
Reedel Kumu ÖÖ-l annab kontserdi maailma kiireimate sõrmedega pianist ja helilooja Lubomyr Melnyk, kes soovitab kontserdil kiirusele mitte keskenduda.
Kui esitate oma palasid kahele klaverile, peab ühe klaveri osa tulema lindilt, sest keegi teine pole võimeline mängima nii kiiresti kui teie. Kas olete juba leidnud endale samaväärse?
Mõni inimene õpib praegu mängima katkematut muusikat, kuid selle valdamiseks on vaja aastaid treenida ja neil läheb veel aega. Ma loodan ka Eestis kahe klaveriga palasid mängida. Aga inimesed peaksid tulema kontserdile muusikat kuulama, mitte nii väga kiirusele keskenduma. Maksimumkiirusel (20 nooti sekundis) mängimine võtab väga palju energiat ja see kontsert ei ole törts ülihelikiirusel näputööd. Buddha mungad suudavad laulda kahte-kolme nooti ühel ajal, aga ainult 15-30 sekundit, sest see võtab meeletult füüsilist ja vaimset jõudu.

Neeme Järvi 70 aasta juubeli puhul koguneb muusikutepere koos lavale
Laupäevane kontsert Estonias on Järvide perele esimene, kus nad kõik esinevad. Dirigendist isa kõrval juhatavad Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit ka pojad Paavo ja Kristjan Järvi ning flöödil soleerib tütar Maarika Järvi.
Kontserdil kõlab Ferenc Liszti, Heino Elleri, Jean Sibeliuse, Carl Nielseni, Veljo Tormise ja Villem Kapi muusika. Enne kontserti avatakse Estonia kontserdisaali jalutusruumis Neeme Järvi büst, autoriks rootsi skulptor Britt-Marie Jern.
7. juunil sünnipäeva tähistav Järvi õppis Leningradi konservatooriumis. Hetkel on ta Haagi Residentie orkestri peadirigent, New Jersey sümfooniaorkestri peadirigent ja muusikajuht, Detroiti sümfooniaorkestri emeriit-muusikajuht, Göteborgi süm-foonikute emeriit-peadirigent ja Jaapani filharmooniaorkestri peakülalisdirigent.

HND esindas Leedu festivalil Eestit
Eestikeelne muusika kõlas Leedu selle suve suurimal poprokkfestivalil "One world", mida jälgis 400 000 Leedu televaatajat.
Baltimaade ühtsust rõhutaval ettevõtmisel esinesid muusikud nii Leedust, Lätist kui Eestist. Meid esindas ainsana kollektiiv HND, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Nightwishi uus laulja on Anette Olzon
Täna tegi Soome rokkbänd Nightwish oma kodulehel teatavaks kauaoodatud uue laulja nime.
Laulja on 35-aastane rootslanna Anette Olzon. Olzon ütleb Nightwishi kodulehel, et alustas bänditegemist 17-aastaselt. Hiljem liitus ta bändiga Alyson Avenue, kellega koos andis välja ka kaks albumit.
21-aastasena oli ta peaosaline rokk-ooperis "Gränsland", pärast muusikalis esinemist pääses ta õppima Göteborgi balletiakadeemisse. "Olen aastate jooksul teinud paljusid muusikaga seotud töid, laulnud bändides ja koorides, olnud tööl stuudiomuusikuna ja esinenud isegi pulmaansamblites," räägib Olzon.
Laulmist on ta õppinud Kopenhaageni konservatooriumis, praegu täiendab ta end eraõpetaja juures.
Nightwish vallandas oma eelmise laulja Tarja Turuneni 2005 aasta sügisel, uueks lauljaks avaldas soovi saada üle tuhande inimese.

Laulasmaa koolis toimub heategevuslik kontsert
Laulasmaa koolis toimub laupäeval, 26 mail heategevuslik interaktiivne galakontsert, mille eesmärgiks on koguda koolile raha klaveri ostmiseks.
Ürituse eestvedaja Vello Jürna ütles Päevaleht Online'ile, et suvine Laulasmaa võiks sealses koolis toimuvate kontsertide näol muutuda rannast väsinud inimeste jaoks mõnusaks lõõgastust pakkuvaks kohaks. Eesmärgi saavutamise esimeseks sammuks on Jürna sõnul 400 000 krooni maksva klaveri ostmine.
Laupäeval kell 17 Laulasmaa koolis toimuval üritusel esinevad peamiselt õpilased ja õpetajad. Skype'i vahendusel saadab oma tervitused Tõnu Kaljuste.

Ozzy ei viitsi oma elulugu kirjutada
Veteranrokkar Ozzy Osbourne lasi mööda tähtaja, mil pidi valmis olema tema autobiograafia.
Ozzy tegi tulutoova lepingu, et avaldada üksikasjalik teos oma võitlusest alkoholismi, narkootikumide ja depressiooniga. Samuti pidi juttu tulema tema abielust Sharoniga, vahendab metalunderground.com.
Ozzy on aga olnud liiga laisk kirjutaja ja raamat, mis pidi ilmuma jõuludeks on nüüd plaanitud ilmuma alles kunagi tuleval aastal.
"Ta lihtsalt ei ole seda kirjutanud. Ta teeb kogu aeg midagi muud, kas siis lindistab või on oma Ozzfestiga ametis," ütles Ozzy publitsist Gary Farrow. "Sharon veenab teda pidevalt maha istuma ja kirjutama, kuid ta lihtsalt ei tee seda."

Video: staarid müüsid Cannes'is suudlusi
George Clooney tegi Cannes' filmifestivalil silmad ette nii Kylie Minogue'ile kui ka Sharon Stone'ile, teenides kahe suudlusega 700 000 USA dollarit.
Nagu igal aastal, anti ka seekord USA filminäitlejale Sharon Stone'ile ülesanne panna oma sõbrad tööle ning teenida raha heategevuseks, vahendab Reuters.
Müügiüritusest võtsid veel osa Robert Rodriguez, Rose Mac Gowan, Eva Mendez, Claudia Schiffer, Kurt Russell ja peaaegu kõik Ocean 13 filmi näitlejad välja arvatud Brad Pitt.
Iga-aastane heategevuslik raha kogumine USA AIDSi uurimisfondile on Cannes'i filmifestivali lahutamatu osa.

Festival: Uus eesti muusika Kumus
Homme kell 22 toimuval minifestivalil Kumu Öö tutvustavad publikule oma uusi helikandjaid kolm Eesti artisti - Vaiko Eplik & Eliit, duo Broken Time Orchestra ning Kaido Kirikmäe. Eplik esitleb oma teist kodustuudios salvestatud kaua-mängivat "2", Priit Juurmanni ja Taavi Kerikmäe duo tutvustab samuti oma teist helikandjat "Surmal on meie jaoks tähendus" ning Kirikmäe presenteerib oma soolodebüüti "Lintprii". Kumu Öö peaesinejad on Jah Wobble Inglismaalt ning Jimi Tenor Soomest.

Film: Lordi teeb õudusfilmi
Põrgu jäätanud Soome rokk-ansambel Lordi hakkab peagi väntama õudusfilmi. Bändi laulja Mr. Lordi teatas Cannes'is, et tegemist on nüüdisaegse õudusfilmiga, kust ei puudu kollid, süžeepöörded ning "õudsed kohad". "Meid on mõjutanud õudusfilmid ja kogu see värk üldse. Seega on loomulik, et me teeme oma õudusfilmi," selgitas laval kollikostüümi kandev Mr. Lordi, kodanikunimega Tomi Putaansuu. Filmivõtted algasid mai hakul, Soome kinodesse peaks linateos jõudma aasta lõpus.

Mudelkopterid pakuvad vaheldust
Täiskasvanud meeste kontorihobi kasvas välja kingiks saadud mudelhelikopterist.
"Suurte poiste mänguasju eristab väikeste poiste omadest vaid hind," muigab tarkvarafirma Codehoop tarkvaraarendaja Ivar Meikas.
Ivari ja tema sõbra/kolleegi, Codehoopi tegevjuhi Ahti Kitsiku tööelu on viimase pooleteise kuu jooksul olnud palju lõbusam ja mängulisem kui seni.
Nimelt kingiti poolteist kuud tagasi Ahti Kitsikule sünnipäevaks mudelhelikopter. "Kodus seda lennutada ei saanud, sest toad on liiga kitsad, ja sellepärast tõin kopteri kontorisse," räägib Ahti.
Pärast seda, kui Ahti hakkas oma armsa kollase kopteriga mööda kontorit ringi vuhistama, mõtles ka Ivar, et tema enam ilma mudeltiivuliseta hakkama ei saa.
Nüüd lennutavad mehed iga päev koptereid mööda avarat kontoriruumi. Või õigemini peaaegu iga päev, sest mudelhelikoptereid on lõhkuda kergem, kui arvata võiks. "Labad lähevad kõige sagedamini katki. Meil on umbes viissada krooni uute labade peale kulunud," räägib Ahti. Ta lisab, et vahepeal lendavad kopterid ikka "täiesti võssa", näiteks riidepuudesse. Ka Päevalehe fotosessiooni ajal õnnestus Ivaril minikopter vastu lage puruks lennutada, mis tähendab, et mõneks ajaks peab ta vahvast ajaviitest loobuma.


<p>  täpselt selline näeb välja tüüpiline valvelauatädi. Õnneks on päriselus ka ebatüüpilisi tädisid. Veidi lehel edasi-tagasi surfates kohtame veel tüüpilist meeleavaldajat, Eurovisiooni-fänni, ehitajat, rokkstaari ning mitmeid tüüpilisi "tüüpilise tüübi" kirjeldusi. </p>
</div2>
<div2 type='artikkel'> Kais ja Vesik pääsesid edasi loobumisvõiduga
Rannavõrkpalli MK-sarja etapil Itaalias Rosetos said miinusringi langenud Kristjan Kais ja Rivo Vesik edasi mänguta, sest nende vastasteks tulnud Tšehhimaa paar Martin Lebl ja Michal Biza pidid ühe mängija vigastuse tõttu loobumisvõidu andma.
Reedel tulevad Kais ja Vesik väljakule nimekate norralaste Björn Maaseide ja Iver Andreas Horremi vastu, kel sel turniiril 17. asetus (eestlastel 15.), kirjutab sportnet.ee.

Margit Rüütel edasi ei pääsenud
Prantsuse lahtiste meistrivõistluste valikturniiri teises ringis pidi Margit Rüütel tunnistama tšehhitari Renata Voracova paremust.
Avasetis jäi eestlanna valikturniiril 15. asetuse saanud Voracova vastu kohe taha 0: 2, kuid siis võitis kolm geimi järjest. Tšehhitar sai aga uuesti ette ja võitis seti 6: 3.
Teist setti alustati mõlemapoolselt vastase pallingu murdmisega, kuid siis sai Rüütel ette 3: 1. Viiendas geimis murdis eestlanna taas vastase pallingu, läks ette 4: 1 ja võitis seti 6: 2.
Kolmandaks setiks Rüütlit aga enam ei jätkunud. Voracova sai ette 5: 0 ja võitis seti 6: 1 ning kogu mängu 2: 1, kirjutab sportnet.ee.

TÜ/Rock võitis meistriliiga neljanda mängu
SEB korvpalli meistriliiga neljas mäng BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rocki vahel peeti taas Saku Suurhallis.
Esimese veerandaja võitis Tartu meeskond 24: 14 ja säilitas 10-punktilise edu ka esimese poolaja lõpuks, 45: 35.
Rock sai Müürsepa, Butkeviĉiuse ja Teini korvidest kiiresti ette 7: 2 ning pärast David Bailey korvi juhiti juba 11 punktiga, 17: 6. Siis võitis Kalev aja maha ning vastas 7: 0 spurdiga. Seisult 17: 13 murdis tartlaste vaikelu Gert Kullamäe ja veerandaja lõpuks tegid Bailey ja Marek Doronin vahe taas kümnepunktiliseks. Nii Bailey kui Kullamäe viskasid 7 punkti.
Teise veerandaja alguses spurtis Rock Teini korvist ette 14 punktiga (28: 14), kuid päris ühte korvi mäng siiski kulgema ei hakanud. Kui Kalevi senine liider Valmo Kriisa oli kahvatu, võttis läbimurded ja viskamise enda õlule Tanel Sokk. Tema vabavisetest ja Kanguri korvist vähendas Kalev vahe kaheksale punktile (20: 28), kuid korvi all julgelt tegutsenud Vallo Allingu korv ja kaks vabaviset viisid Rocki taas ette 32: 20. Viie mänguminuti järel juhtis Rock 32: 22. Arbet tabas nurgast teises kolmese ja Sokk lisas sisselõikest veel kaks punkti ning vahe vähenes (29: 36).

Maret Ani oli Pariisis taas võidukas
TENNIS:
Avasetti lennukalt alustanud WTA edetabelis 172. real paiknev Ani murdis vastase esimese pallingu ning asus kohtumist 2: 0 juhtima. Seejärel leidis oma mängu ka venelanna, kes murdis Ani kolmanda pallingugeimi ja seis võrdsustus 3: 3 peale, vahendab Sportnet. 
Seisul 4: 5 asus eestlanna servima ja jäi kiirelt 0: 40 taha. Ani suutis neli murdepalli tõrjuda, kuid viiendal oli kindlam Voskobojeva, kes lõpetas pisut üle 50 minuti kestnud seti 6: 4 võiduga.
Teises setis murdis Ani sarnaselt avasetilegi kohe läbi vastase pallingugeimi, kuid ei suutnud järgmises geimis oma serviga hakkama saada. Seejärel murdis Ani uuesti ja suutis järgmises geimis ka oma pallingut hoida, tehes seisuks 3: 1.

Kais ja Vesik kaotasid Itaalias Gruusia brasiillastele
Itaalias Roseto delgi Abruzzis täna alanud rannavõrkpalli maailmakarikasarja kolmanda etapi põhiturniiri avaringis jäid eestlased Kristjan Kais ja Rivo Vesik napilt 1: 2 alla Gruusiat esindavatele Brasiilia päritolu Renato Gomesele ja Jorge Terceirole.
Kais ja Vesik võitsid avageimi kindlalt 21: 14 ning hoidsid teise lõpus veel turvalist eduseisu 20: 18. Seejärel tegutsesid aga kindlamalt brasiillased, kes on võtnud mängijanimedeks Geor ja Gia, teine geim võideti 23: 21.
Ka otsustavas geimis startisid paremini turniiriks 15. asetuse saanud eestlased, juhtides 10: 6. Kristjan Kaisi sõnul tegutseti aga liival liiga pehmelt ja vastastel oli ka rohkem õnne - tulemuseks otsustava geimi 16: 18 kaotus ning langemine miinusringi.
Kaisi ja Vesiku järgmiseks vastaseks miinusringis on kvalifikatsiooniturniirilt alustanud Tšehhi esindajad Martin Lebl - Michal Biza, tänaõhtune kohtumine algab Eesti aja järgi kell 19.00.

Eesti jäähokikoondis tõusis IIHF-i edetabelis koha võrra
JÄÄHOKI:
Järgmisel aastal Sapporos toimuva 1. divisjoni B-grupi MM-turniiri Eesti vastastest on Ukraina 15. (-2), Ungari 21. (+1), Jaapan 22. (-1), Leedu 25. (0) ja Horvaatia 28. (-1) kohal.
Tabelit juhib Rootsi, teiseks tõusis värske maailmameister Kanada (+1) ja kolmandaks Soome (+1).
Esikolmikule järgnevad Tšehhimaa (-2), Venemaa (0) ja Slovakkia (0), Läti asub 10. (-1) kohal.
Itaalia tõusis neli kohta on nüüd 13., Kasahstan langes viis kohta ja hõivab 16. tabelirea.
Esmakordselt IIHF-i tabelisse jõudnud Eesti naiste jäähokikoondis edestab vaid Türgit ja on eelviimasel, 32. kohal. Tabelit juhib Kanada USA ja Rootsi ees.

Video: AC Milani võit tõi tänavatele juubeldava rahvamassi
Tuhanded fännid kogunesid eile õhtul Põhja-Itaalia suurlinna Milano tänavatele tähistama AC Milani seitsmendat Meistrite liiga karikavõitu.
Ateenas toimunud finaalkohtumisel võitis AC Milani Liverpooli võistkonda, makstes kätte lüüasaamise eest 2005. aasta finaalkohtumisel, mille Liverpool penaltitega võitis.

Baruto jätkas võidukalt
SUMO:
22-aastane Baruto on kogunud 12 võistluspäevaga 11 võitu ja vaid ühe kaotuse, vahendab Sportnet. Baruto jätkab turniiril 11 võiduga kindla liidrina. Järgnevad Daimanazuru, Kaiho ja Wakanoho võrdselt kaheksa võiduga.
197 sentimeetri pikkune ja 172 kilogrammi kaaluval Juryo divisjonis lääne 11. real asetseval Barutol seisab Tokyos ees veel kolm kohtumist.
Eelmisel aastal võistles Baruto Tokyos peetaval Natsu-bashol Makuuchi divisjonis, lõpetades 11 võidu ja nelja kaotusega turniiri hinnatava kolmanda kohaga. Kui eestlasel õnnestub koguda 12 või 13 võitu, võib ta tõusta tagasi Makuuchi divisjoni.

AC Milani legend Ruud Gullit elas finaalis kaasa Rossonerile
Kohvipruuni naha ja ronkmustade rastapatsidega mees sirutas enne Meistrite liiga finaali Ateena olümpiastaadionil jalad mugavalt välja ja vahtis taevasse.
Kuna publik polnud veel areenile pääsenud ning staadionil askedaldasid tol hetkel vaid korraldajad, turvatöötajad ja ajakirjanikud, jäi eksootilise välimusega isik tühjal tribüünil kohe kõigile silma - Ruud Gullit, Hollandi koondise ja AC Milani legendaarne keskväljamootor oli üks paljudest vutilegendidest, kes klubijalgpalli mainekaima turniiri lõppvaatusele Kreeka pealinnas vahetult kaasa elas.
Erinevalt aga Zinedine Zidane'ist, Michael Laudrupist, Marcel Desaillyst ja paljudest teistest endistest tähtedest ei vaadanud Gullit finaali vipilooži lugupeetud seltskonnas, vaid Briti telekanali Sky Sports kommentaarikabiinist.
Eesti Päevalehe intervjuupalvele vastas Gullit esiti lõbusa naeruga, siis sirutas jalad veel rohkem välja ja asetas käed kukla taha ning nentis: "Räägime... Aga millest?"

Kristjan Kangur: kogu Kalev tahab kulda võita
Kalev/Cramo korvpallimeeskonna ründaja Kristjan Kangur tunneb heameelt, et kõik kaaslased ihkavad finaalis end parimast küljest näidata.
Catalin Burlacu ei saa Kalevit ka tänases kohtumises aidata. Kas see teeb teie olukorra raskemaks?
Loomulikult on Catalin vajalik, aga me ei mõtle, et oleme tema võrra nõrgemad.Kui üks mees on puudu, peavad teised pallurid rohkem pingutama ja oleme selleks valmis.
Mis on Kalevi varu?
Tahtmist on väga palju. Kõik mehed häälestuvad tiitlivõidule. Kes tahab vastasele ära teha, kes tahab kulda. Pole meest, kes ei ihkaks endast maksimumi anda. Selle üle on tõesti hea meel. Tõsi, mängu lõpuminutid on läinud natuke kehvasti. Võib-olla oleme liiga palju tahtnud ja üle pingutanud.
Juhtisite kolmes mängus rohkem kui kümne punktiga, ometi pidite kaks korda Rockile alla vanduma. Kas muudate midagi?

Ani ja Rüütel jõudsid teise ringi
Eile alustasid French Openi valikturniiri eestlannad Maret Ani ja Margit Rüütel. Ani alistas WTA 208. reketi horvaadi Ivana Abramovici 6: 1, 6: 3, Rüütel 165. real paikneva Marina Erakovici Uus-Meremaalt 6: 4, 6: 1.
Valikturniiril mängib 96 naist. Et jõuda 12 õnneliku hulka, kes pääseb põhiturniirile, tuleb Anil ja Rüütlil võita veel kaks mängu.
"Hästi tuli välja," rõõmustas Rüütel. "Liikusin kergelt, pehmevõitu väljakul sobisid lõigatud löögid tagakäe poolt. Läks üsna lihtsalt," lisas Rüütel, kes on tänulik Eesti Föderatsiooni karikanaiskonna treenerile Rene Buschile.
"Busch hoiab mul silma peal ja aitab nõuannetega. Seda luksust, et saan treenerilt turniiri ajal õpetust, juhtub väga harva."

Taavi Peetre alistas veenvalt Toompuu ja kindlustas koondisekoha
Heitjate seeriavõistlusel tõukas Taavi Peetre kuuli 19.62, MM-normist jäi napilt puudu.
Meeste kuulitõukes oli oodata vihast võitlust senise ala valitseja Taavi Peetre ja hiljuti USA-s isikliku rekordi 19.66-ni viinud Raigo Toompuu vahel. Ent õige duell jäi ära: Peetrel jäi Osaka MM-i B-normist puudu vaid kaheksa sentimeetrit, Toompuu piirdus seekord 18.82-ga.
"Loomulikult polnud ma täna kindel, et võidan. Enne võistlust tegime koos trenni ja Raigo näitas head minekut," tunnistas hooaja avavõistluse teinud Peetre, et konkurendi areng tegi ta ärevaks. "Ise olen viimased kaks nädalat kangi teinud, nii et kiirust ja särtsu pole, ent olen tugevam kui kunagi varem. Enne võistlusi ma sellist tulemust lootsingi," sõnas proovikatsetel kuuli 20 meetri lennutanud atleet.

Baskini anekdoodid
"Teie mees vajab täielikku rahu," ütleb perearst naisele. "Siin on unerohutabletid!"
"Millal ta peab neid võtma?"
"Neid ei võta tema - rohud on teile. Ma ju ütlesin, et teie mees vajab täielikku rahu!"
Fotoateljees:
"Mulle ei meeldi teie tehtud fotod. Ma näen nende peal välja nagu ahv!"
"Te oleks selle peale pidanud mõtlema varem," ütleb fotograaf.
"Iga kord, kui ma kasutan haamrit, löön ma endale vastu näppe!" ütleb naine.
"Ainus soovitus," vastab töömees, "hoidke haamrit kahe käega!"

JÄRJEJUTT (17): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Magister Parzifal jäi pisut kauemaks, ta passis hoolega, kui teised olid lahkunud ja palus siis, kas ma ei saaks talle paar schnapps'i korraldada, et reisiväsimus kontides uinutada. Kallasin talle kõige kangemat Sitiksalu Veevo põletatud viina, mis ta kohe hinge alla viskas.
"See jutt homme kella kaheksast, pask, et see oleks nagu liiga varane kellaaeg," kõmises ta siis. "Neetud kärutamine Rävalist siia tegi mind üsna tümaks. Ärge mind hommiku siis ootama hakake, ma liitun teiega semiootiliste vaatamisväärsuste juures."
"Kuidas? Aga hommikusöök?"
"Ma olen hommikuti närb sööja. Aga seniks - prosit und aufwiedersehen!"
Peagi kobisin ma ka ise voodisse ja mõtlesin heldimusega korda-

Ajakiri Tennis sisendab lootust ühendada harrastustennise info
Aprillis ilmumist alustanud ajakiri Tennis soovib toetada tennist kui spordiala ning tõsta esile Eesti klubitennist. Avanumber pakub lugemist ja kasulikke näpunäiteid treeninguks mõne-võrra kogenuile, samuti sisaldab see persoonilugu 13-aastasest tulevikulootusest Marek Marksoost, aga ka jutte Kaia Kanepist ja Jürgen Zoppist ning Roger Federerist ja Maria Šarapovast.
Ajakirja eestvedaja Donatas Narmonti kogemuste pagas ning spordiajakirjanikest ja harrastajatest kaasautorite tugev taust sisendab lootust, et ka järgmistes numbrites suudetakse lugejale pakkuda nii Eesti kui ka maailma tenniseelu arengut ja tippe tutvustavaid sisukaid artikleid. Kindlasti ootaks lugejana ka edaspidi kohalike klubide tegevuse kajastamist ja seda eelkõige uusi võimalikke tennisehuvilisi silmas pidades, kuna infoajastul saab küll kergesti kätte teabe maailma tenniseelus toimuva kohta, kuid kohalikust harrastustennisest on seni ülevaate saanud vaid eri allikatest üksikuid kilde kogudes.

Venekeelne leht süüdistab kogu eestikeelset meediat
Kui venelased valdaksid eesti keelt ja loeksid eesti lehti, oleksid nad haaranud kirved.
Esmaspäevane Vesti Dnja avaldas suure intervjuu Eesti siseministri Jüri Pihliga, kes lükkas ümber selle lehe käsutuses oleva "informatsiooni", mille kohaselt on põhitöö Tallinna massirahutuste mahasurumisel ära teinud politseinikeks riietunud Scoutspataljoni võitlejad. "Ma tean, et Eesti vaenlased ei oodanud, et meil on nii palju politseinikke ja veel nii professionaalsed. Õhutajad ei arvestanud sellega, et meil on jõud, mis lahendab probleemi. Seepärast nad otsivadki praegu võimalust süüdistata politseid jõu liigtarvitamises," teatas minister, kes olevat vahepeal öelnud intervjueerijale, et kui too ei taha vastust kuulda, siis võib ära minna, ja et "paljud kurjategijad ja neid soosivad isikud tahtsid, et korratused kestaksid nädalaid. Kuid politsei resoluutne tegutsemine rikkus nende plaanid. Seepärast nad ajavadki samasugust juttu nagu teie praegu".

Peibutis lastetule moejüngrile
Kui teil lapsi ei ole, raha on üle ja tahate silma paista, siis ostke Volvo C30.
Lastega pereinimestel ei ole seda lugu mõtet lugeda. Kõige väiksem Volvo C30 ei ole teile mõeldud. Traditsiooniliste suurte Volvode austajad võiksid selle asemel lugeda aiakujundusest või merekaatritest - te olete Volvo pesamuna jaoks liiga konservatiivsed. Väikese rahakotiga autoostjad: lõpetage unistamine, teil pole selleks raha.
Küll on aga põhjust rõõmustada Eesti Volvo klubi presidendil Kalev Kallol, kuna lõpuks saab seltsiellu kaasata noori moodsaid naisi. Uus pisike Volvo on igas mõttes naistemagnet. Kui naine väikest last ei taha, siis Volvo pesamuna on talle kindlasti ihaldatud kingitus.
C30 rooli keerav mees on tõenäoliselt paljude naiste silmis ahvatlev partii. See auto edastab sõnumit - minu omanik on moodne, eneseteadlik ning tal on raha. Tehas ise mõtles seda autot konstrueerides noorele nüüdisaegsele linnainimesele.

Linnainimese kallis piknikuauto
Land Roveri linnamaastur kasvas suuremaks ning tagaluugilt kadus varuratas.
Maastikuautode üks teerajajaid Land Rover oli esimene Euroopa autotootja, kes nägi suurt potentsiaali väikestes linnamaasturites. Sellest ideest sündis kümme aastat tagasi Freelander. Seda autot saatis uskumatu edu. Euroopas oli see viis aastat omasuguste seas enim müüdud auto ning koduturul Inglismaal number üks kuni tootmise lõpetamiseni 2005. aastal. Inglise autotööstuse mitmesuguseid veidrusi pakkuv Freelander pole Eestis kuigi suur tegija kunagi olnud, kuid tal on siin väike fänniklubi.
Uus, Freelander II, on hoopis teine auto. Kui eelkäija sündis ajal, mil Land Rover kuulus BMW omandusse, siis uus mudel on valminud praeguse omaniku Fordi juhtnööride järgi. Fordi suunava käe olemasolule viitab kas või soojendusega esi-klaasi lisandumine auto varustusse. Auto platvorm on sarnane Fordi uue Mondeo/S-Max-i omaga. Bensiinimootor on pärit kontsernikaaslaselt Volvolt ning diiselmootor valminud Fordi ja Peugeot koostöös.

Kia üritab Toyota kannale astuda
Õnnestunud auto, soodne hind ja seitsmeaastane garantii viivad Kia tipptegijate sekka.
Korea autodele ei maksa enam kõõrdi vaadata. Varsti vaatavad nemad Euroopa ja Jaapani autotootjatele ülalt alla. Pärast seda, kui Hyundai kontsern, kuhu kuulub ka Kia, võttis oma arengumudeli aluseks Toyota kvaliteedi ja tootmisstrateegia, on Korea autotööstus hiiglasliku sammu edasi astunud. Viisteist aastat tagasi vaadati Toyota peale ka kõõrdi, nüüdseks on tundmatust tegelasest saanud maailma suurim autotootja. Ennustan, et viie aasta jooksul on Eestis nii Kia kui ka Hyundai viie enim ostetud automargi hulgas.
Läbinisti eurooplane
Kia jaoks oli murdepunktiks maasturi Sorento turuletoomine. Seda hakkasid ostma inimesed, kes suhtusid varem sellesse automarki kerge põlgusega. Nüüd on turul järjekordne tubli inseneritöö saavutus - cee'd (tootja kirjutab nime väikese algustähega). Nimi on küll kummaline, kuid auto igati korralik. Tegemist pole mingi nišitootega, vaid enim ostetud väike-kesk-

Michael Schumacher kutsub autojuhte valima ESP-d
ESP suudaks päästa Euroopas 4000 elu aastas ja hoida ära 11 000 vigastust.
Maailma kuulsaim võidusõitja, seitsmekordne F1 maailmameister Michael Schumacher on kaasatud üle-euroopalisse auto elektroonilise stabiilsussüsteemi ESP (Electronical Stability Program) teavituskampaaniasse. Oma videoläkituses kuulutab Schumacher: "Järgmine kord, kui ostad autot, mõtle turvalisuse peale ja küsi automüüjalt sellist toodet, mille varustusse kuulub ESP. Sa ei või iial teada, millal juhtub õnnetus just sinuga, nii et vali parem ESP!" Kui tee peal tuleb ette ootamatu takistus - kivi või mängiv laps - ning autojuht on sunnitud kiiresti sellest mööda manööverdama, siis sekundi murdosa jooksul hakkab ESP rattaid ükshaaval pidurdama, hoides nii ära külglibisemisse sattumise, ning suunab sõiduki õigele kursile tagasi. Kui kõik autod kasutaksid ESP-süsteemi, siis oleks Euroopas võimalik päästa 4000 elu ja vältida 100 000 vigastust aastas. Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul on Eesti tarbija ESP-st piisavalt teadlik ning oskab seda tehnilist abimeest auto varustusnimekirjast otsida. Uuematel keskklassi mudelitel kuulub ESP juba hinna sisse. Klass väiksematel sõidukitel tuleb selle eest sageli eraldi maksta: keskmiselt 9000 krooni.

Veidi kõpitsemist vajavat ajaloolist talukompleksi tuleb tikutulega otsida
Talukomplekse pole peaaegu saada, kõpitsemist vajavaid majugi tuleb kaua otsida.
Veidi sammaldunud katusega palkmajake, ümberringi vanad õunapuud ja eesaias murtudsüdamed, tiigi ääres krooksub konn ja kaseladvas laksutab ööbik - romantika missugune! Ideaalne paik suvekoduks, uneleb nii mõnigi paadunud linlane. Kui sul sellist romantikapesa pole maavanaemast järele jäänud, tuleb ilusat kohta otsima hakata. Kui pereisal on ka kaks kätt küljes ja need mõlemad just vasakud pole, saab asjad ka nii korraldada, et esimesed suved kõ-pitsetakse vana onni nii palju, et see kaela ei kukuks.
Vanad maamajad ja ka terved talukohad on hinnas, kinnitab LVM Kinnisvara Kuressaare OÜ atesteeritud maakler Heidi Puppart. "Vanu maju küsivad ja ostavad nii saare- kui ka mandrielanikud suvekodudeks. Vanu arhailisi komplekse ei ole praegu vähemalt Saaremaal pakkuda."

Hoogne kinnisvaraarendus kahekordistab koormust Tallinna lähivaldade teedel
Kahel viimasel aastal on Tallinna ümbruse liikluskoormus kasva-nud viisteist protsenti.
Suurenenud autovoog lõhub kiiremini teid, mille lappimiseks kulub teeparandajatel aastaid. "Mind üllatas ka ennast, et autoliiklus on viimastel aastatel niivõrd oluliselt suurenenud," ütleb Põhja regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Peeter Paju. Varem jäi aastane liikluskoormuse kasv kuue kuni kaheksa protsendi piiresse.
Tegu on ehitusbuumi viljadega - kui varem ehitati, siis nüüd on uutesse eluruumidesse sisse kolitud ja see suurendab liiklust. Olukord, mis rahuldas tuhandet liiklejat päevas, ei rahulda enam 15 000.
"Maanteeamet on Harjumaa teenimatult tagaplaanile jätnud ja investeeringud on läinud pigem Lõuna-Eestisse," arvab tee-töödega tegeleva AS-i Aspi peadirektor Margus Vaim. Regionaalpoliitiline rahajaotus on tema meelest olnud ebaproportsionaalne - Harjumaa teed on mitu korda suurema liikluskoormusega kui Lõuna-Eesti omad.

Mustamäe uued korterid on müügil kesklinna hindadega
Mustamäe uute korterite ruutmeetri hind on kerkinud juba 40 000 kroonini.
Mustamäel on praegu pakkumises umbes kümme uut korterelamu projekti. Koostatud ja kehtestatud detailplaneeringute järgi võib arvata, et projekte tuleb juurdegi. Paljude projektide müügiedu on aga küsitav, sest pakkumisi on palju ja kohati küsitakse pinna eest juba Kristiine ja kesklinna hinda.
Ka vanemate korterite pakkumine kasvab pidevalt ja need pakuvad konkurentsi uutele. Peab tõdema, et uute ja vanemate korterite hinnavahe on veninud liialt suureks. Kui kahetoalise vanema korteri saab 900 000 krooniga, siis uues majas maksab kahetoaline korter üle 1,5 miljoni. Mustamäe ostjaskond ei ole veel leppinud uute korterite kuni 40 000 kroonini küündivate ruutmeetrihindadega ning eelistab seetõttu vanemaid kortereid.

Kõrgete lagedega korter müüb
Tubade lagede kõrgus mõjutab inimesi kinnisvaraostu kaaluma või sellest loobuma.
Juba aastaid on kinnisvaramaaklerid teadnud, et mida kõrgemad on müüdava elamu laed, seda parem. "Kõrgemate lagedega korterid on ostjate seas väga hinnatud," tunnistab kinnisvarabüroo Uus Maa konsultant Margit Sild.
Minnesota ülikooli turundu-se professor Joan Meyers-Levy uuris, miks see nii on. Kaks aastat kestnud uuring koosnes viiest eksperimendist, millest igas osales 40-50 üliõpilast. Osalised pidid lahendama eri ülesandeid, nt sobitama kokku anagramme või kontrolliti nende tähelepanuvõimet. Mõned ülesanded keskendusid detailidele, teised nõudsid aga abstraktsemat mõtlemist.
"Kui ollakse ruumis, mille lae kõrguseks on kümme jalga (kolm meetrit), siis mõtleb inimene vabamalt ja abstraktsemalt," vahendab Meyers-Levy töö tulemusi Medical News Today. Sellises ruumis tekivad lennukamad mõtted. Samas aga 2,4 meetri kõrguste lagedega ruumis keskendub inimene detailidele. Kõrgemad laed loovad vabaduse tunde, madalamad sisendavad vangistatuse tunnet.

Arendajad pakuvad varaseid "maasikaid" 
Mõne aja eest kuuldus, et USA-s saab majaostja kingituseks auto. See aeg on meilgi käes.
Kas tõesti on Eesti kinnisvaraturg teinud aastaga täispöörde - kui varem krabati müüki tulnud pinnad pikemalt kaalumata ära, siis nüüd tuleb teha kingitusi, et kaubast lahti saada?
Pindi Kinnisvara juhatuse esimehe Peep Soomani hinnangul pole praegu kinnisvaraturul tohutut ülepakkumist. Kel on aga majad valmimas ja müügiga kiirem, need pakuvad kauba peale "maasikaid".
Kingitused kasvavad
Köögimööbli ja tasuta garaažiboksi pakkujaid oli juba mullu sügisel. Domus Kinnisvara pakub kevadkampaania käigus kinnisvara ostjaile 5000- ja 10 000-krooniseid Hortese kinkekaarte. Ent AS Nova Haus tuli aprilli keskpaigas välja täiesti uudse pakkumisega: auto kauba peale. AS-i Nova Haus müügijuht Evelin Talts ütleb, et kampaania on siiani läinud ootustekohaselt.

HEIKI SUURKASK: legend Putini isast
Venemaa presidendi isiklik kontakt Eestiga on küll huvitav, kuid vähemalt seni täielikult uurimata.
Legend, et tema isa Vladimir Spiridonovitš Putin olevat sõja ajal saadetud Eestisse missioonile, kuid see olevat olnud täielik läbikukkumine ja tema olevat ühena vähestest Venemaale tagasi jõudnud, on küll intrigeerivuselt võrreldav parimate seisklusfilmidega. Kuid seni pelk legend. Eestis olevatest allikatest seda kontrollida pole praktiliselt võimalik.
Seega pole meil küll alust uskuda ka väiteid "reetlikest" eestlastest, kes tema kaaslased natsidele välja andsid. Küll teenib selliste legendide levitamine veelkord eesmärki näidata kõiki eestlasi fašistidena.
Ringleb ka hoopis legend, et Putini isa olevat olnud Vlassovi armees, mis sakslastele alistumise järel hoopis punavägede vastu sõdis. Võta nüüd kinni...

Vene ajaleht: Putin võtab Eestit isiklikult oma isa tõttu
Tänases The Moscow Times'is ilmus lehe ekstoimetaja Lynn Berry sulest arvamusartikkel, milles autor leiab, et Putini Eesti-viha taga on tema isa kurb saatus Eestis.
Miski ei vihasta viimasel ajal Vladimir Putinit rohkem kui Eesti.
Mõnd aega tagasi oli see Tšetšeenia, mis inspireeris teda kärarikasteks sõnavõttudeks. Tšetšeenia-küsimus ärritab Putinit nüüdki, kuid teda praegu enim ärritav teema on siiski Eesti.
Samara pressikonverentsil eiras Putin kaks korda talle esitatud küsimust ja hakkas uuesti Eestist ja Dmitri Ganini küsimusest rääkima.
Putin näib pronkssõduri teisaldamist isiklikult võtvat. Seda võib-olla sellepärast, et ta ei näe selles mitte üksnes oma riigi solvamist vaid ka oma isa mälestuse solvamist.
Enne esimest korda presidendiks saamist jutustas Putin ajakirjanikele oma isast. II Maailmasõja ajal oli tema isa rindejoone taga Saksamaa saboteerimsega tegelevas NKVD pataljonis. Ta saadeti 28-mehelise rühma koosseisus Eestisse sabotaažioperatsioonile. Neil õnnestus varustusrong õhku lasta ja seejärel end metsadesse peita, kuid lõpuks sai sabotööridel toit otsa ja nad pöördusid oma hädas kohalike elanike poole. Eestlased andsid neile küll süüa, kuid siis andsid nad venelased sakslastele välja. Vene sabotööride rühmast jäi ellu ainult neli meest, nende seas ka Putini isa, kes peitis ennast koertega otsivate sakslaste eest rabas, kus ta õhku sai rookõrre kaudu hingates.

LELA REKHVIAŠVILI: Gruusia ei saa demokraatlike väärtusi ohverdada
Gruusia valitsus mõistab ilmselt küllaltki hästi, et ainus tee olla läänemeelne on jälgida demokraatlikke põhimõtteid.
Riik ei saa mitte mingil juhul tuua tsiviliseeritud ühiskonnakorra hoidmiseks ning kehtestamiseks ohvriks elementaarseid demokraatia põhitõdesid nagu näiteks mitmeparteilisust.
Kahjuks ei saa ma öelda, et oht Gruusia demokraatiale täielikult puuduks.
Gruusia probleem on ka selles, et paljud inimesed lihtsalt ei kujuta ette, mis asi see demokraatia üldse on. Siinkohal tekib valitsusel teoreetiline võimalus manipuleerida rahvaga pakkudes neile demokraatia pähe hoopis midagi muud. Väga ebatõenäoline on siiski, et sarnaseid samme astutakse, sest läänemaailm märkaks seda koheselt ning võiks pöörata Gruusiale selja. Seda Saakašvili mingil juhul ei soovi.

KAIDO JAANSON: Lääs on varemgi toetanud poliitiliselt meeldivaid diktatuure
Poliitiliselt meeldivatest diktatuuridest oma pailaste tegemises ei ole midagi uut ja ka selles, et seda avalikult ei tunnistata.
Üldiselt on ajalugu ilmutanud, et autokraatiat, ükskõik missuguses vormis, on raske n.ö paugupealt asendada demokraatiaga. Alakem näidetega kasvõi Inglismaast, kus isevalitsus vaheldus esialgu 17. sajandil Cromwelli diktatuuriga või võtkem Prantsusmaa tema 19. sajandiga; lähiminevikust ehk Iraan, kus šahhile järgnesid ajatollad. Loetelu võiks jätkata. Sellesse võiks pista isegi Eesti, ehkki leebemal kombel.
Samuti on üsna kindel, et väljastpoolt demokraatiat jõuga ühtegi ühiskonda sisse ei vii, millest on hakanud aru saama isegi lihtsameelsed ühendriiklased. Seetõttu ei oska ma midagi öelda Lääne käitumise kohta. Demokraatia peab küpsema ühiskonnas endas.

MART LAAR: Gruusia liigub õiges suunas
Läänelikud väärtused ja demokraatlikud väärtused langevad kokku ning seetõttu pole vähemalt Gruusia puhul mingist ohverdamisest juttu.
Gruusia on tiheda monitooringu ning tihti ka kriitika all, sest mis seal salata, arenemisruumi sellel alal jätkub veel kõvasti. Seda tunnistavad ka Gruusia liidrid, kelle jaoks kohtureform ja kohtute iseseisvuse tagamine on selge prioriteet. Teisiti ei tuleks ka turumajandusest midagi välja.
Gruusiale hinnanguid jagades on aga eriti oluline jälgida arengu suunda ehk seda, milline oli olukord enne rooside revolutsiooni ning milline praegu ning kas areng õiges suunas toimub. Vähemalt praegu liigutakse ühemõtteliselt ka sel alal õiges suunas.
Autoritaarsema riigikorra juurde naasmine tähendab lõppu integratsiooniga Läänega. Seda teavad targemad riigijuhid väga hästi. Lääs võib selliste riikidega küll läbi käia, lähemast integreerumisest, rääkimata NATO liikmestaatusest pole sellisel juhul juttugi. Valik on iga riigi enda teha.

MAIMU BERG: "Jänese sõpradest" ja jultunud teenrist
Tallinna linnavolikokku kandideerides arvasin, et see on ometi koht, kus saab Tallinna heaks tõesti midagi ära teha.
Mahun hiljuti väljakuulutatud põlistallinlaste mõiste alla ja vähemalt Tallinna vanemaid piirkondi tunnen kindlasti paremini kui enamik tallinlasi. Linnal on palju probleeme - ühistranspordist prügimajanduseni, parkimisest lasteaedadeni. Aga tuleb välja, et neid probleeme on väga keeruline lahendada, nende jaoks napib aega, sest kõige suurem probleem Tallinnas on hoopis pidev rähklemine võimu ja kummaliste ettevõtmiste ümber.
Pealinna linnavalitsuses ainuvõimul ja volikogus küll napis, ent siiski ülekaalus olev Keskerakond tuleb, oma võimu piiramatusest teadlikuna, välja üha uute ideedega, millest osa on küll head ja vastuvõetavad, osa aga ei kannata mingit kriitikat ja teenib vaid Keskerakonna rahastajatest kinnisvaraärimeeste huve või soosib erakonnakaaslasi ja muidu sõpru. (Ja neid on palju nagu Jänesel "Karupoeg Puhhi" raamatus).

EVI ARUJÄRV: Kui sõna saab lihaks - ja vastupidi…
Kui keegi arvab, et arvamusežanr on demokraatia vabalava, võimalus piiramatuks eneseväljenduseks, siis päris nii see ei ole.
See žanr on tegelikult omajagu ahistav, eeldades vaikimisi kriitilisi reageeringuid - olemuslikult vasakpoolset protesti, mingit kannataja- või ohvrimentaliteedi turgutamist, enamasti ka jõulisi seisukohti sellest, kuidas kõik "tegelikult" on ja olema peaks. Kuigi - sisuliselt on üks ajalehearvamus vaid ühe inimese ja kodaniku hääl, millele võiks kohustuslik olla üksainus asi: kohustus põhjendada.
Rein Veidemannil on õigus: arvaja on ka ajakirjanduse müügimees. Ja ajakirjandus tahab intriigi ja vastuolu. Selleks sobilikke artistlikke mässajaid leidub alati. Samas on mõnigi heasse sotsiaalsesse konditsiooni jõudnud elukutseline mässaja juba öelnud, et tegelikult enam ei viitsi. Ei suuda loobuda tsitaadist Andres Maimikult, kes on seda sõnastanud väljendusrikkalt (ja-jah, ka eneseirooniliselt): "Elu ümberringi kubiseb väärnähtustest ja mädapaisetest. Kaabakaid kõnnib karjakaupa. Aga ükski teema ei peksa üles hädavajalikku tundetulva. Tunnen, kuidas enam ei viitsi. Arvaku ikka need, kes on näljased ja vihased, need, kelle aeg on liigestest lahti ja süda verivermeis." (EE 11.12.2006.) Nad arvasidki, kuid väga füüsilises vormis…

KRISTER PARIS: Lääne pailapsed demokraadi maski taga
Kahhethi kauneimaks linnakeseks peetavas Sighnaghis põrnitseb Jossif Vissarionovitš ükskõiksel pronkspilgul all lasuvat varemete- ja tellinguvälja, kus käib pärast mitmekümne aastast lagunemist kibe ehitustöö.
"Austame," kostavad need, kelle käest uudistan arvamust Stalini pärandi kohta. "Kord oli majas."
Gruusia praegune juht Mikheil Saakašvili nii kõrgele veel ei tõuse. Ei mingeid büste ja piltegi vähevõitu. Kõigest loendamatud purskkaevud ning kõikjal silmi kõditav (tõepoolest ilus) punavalge Georgi ristide kombinatsioon, Rooside revolutsiooni järgne Gruusia lipp. Mis lehvib, tõsi, ühtlasi presidendi partei lipuna. Aga kord on juba majas - rohkem kui kunagi varem Gruusia Nõukogude-järgse iseseisvuse jooksul.
Lääne meelest demokraatlikult. Pole midagi öelda, Gruusia õilmitseb vaieldamatult lääneriikide uue pailapsena. Üliradikaalsed majandusreformid, Venemaa blokaadist tingitud sundkäiguna täielik orienteerumine läände, üksmeelne toetus ühinemisele NATO-ga ja (väga kauges tulevikus) Euroopa Liiduga. Õnnestunuim kõigist "värvilistest revolutsioonidest", demokraatialipu heiskamine poolanarhia Riigipäevahoonele.

REPLIIK: Et Eesti jooks?! 
Keskerakond nõuab, et üle Eesti keelataks öine alkoholimüük, ehkki näiteks need omavalitsused, kus keskerakondlased on võimul, on siiani praktikas olnud ise märksa vähem agarad öist alkoholimüüki keelama. Teisalt on mitmed keskerakondlased viimasel ajal palju sõna võtnud selle kohta, et Eesti noored joovad liiga palju - näiteks Jaak Aab on kirjutanud artiklid "Alkohol on tapvam kui tulirelv" ja "Vabadussõda alkoholi vastu" ning Helle Kalda "Et Eesti ei jooks". Selle taustal oli eriti kummastav eilses Äripäevas ilmunud Edgar Savisaare kirjutise sõnum, kus Keskerakonna esimees muretseb õlleaktsiisi tõusu pärast. Kas nn vodkaturistid on Savisaarele tähtsamad kui oma inimeste tervis?

JUHTKIRI: Uusi ideid suurteks visiitideks! 
Keiser Akihito ja keisrinna Michiko Eesti-külastust ei tohi alahinnata. Kuid sellega võidi ehk pisut üle pakkuda. Visiidi toimumine praegu on kindlasti märkimisväärne, kuid vale on paigutada Akihito Eesti päevapoliitiliste sündmuste keskele, mis keskenduvad tülile Venemaaga. Jaapani keiser ei ole poliitiline kuju, vaid peab põhiseaduse järgi poliitikast pigem eemale hoidma. Seda näitab tõsiasi, et keisrit ei saada tema Euroopa-turneel ükski Jaapani minister. Samuti ei saa unustada, et ettevalmistused algasid kaugelt enne monumenditülide lahvatamist.
Pigem tuleb visiidi tähendust hinnata selle poolest, et keisril oli vaatamata hiljutistele rahutustele mehisust Eestisse tulla. Paljud turistid, kes olid kavatsenud sel suvel Tallinna ja Eestit lähemalt tundma õppida, on pärast pronksiööd hirmuga plaanid ümber teinud. Sellest annavad tunnistust enneolematud augud Tallinna hotellide sellesuvistes broneeringutes. Kauaplaanitud ning suure meediakajastusega visiidi toimumine annab selles valguses Eestile ennekõike hea võimaluse tõestada, et igaüks, ka Jaapani keiserlik paar, võib end siin turisti ja külastajana turvaliselt tunda.

Päästeameti probleem on jätkuvalt tööjõupuudus
Päästeameti probleem on jätkuvalt tööjõupuudus, millele loodetakse leevendust valitsuskoalitsiooni lubatud palgatõusust.
"Ikkagi see kaadrivoolavus pole peatunud, järjest mehi läheb ära ja uusi pole peale tulemas," rääkis Aktuaalsele kaamerale Nõmme keskkomando valvevahetuse meeskonna vanem Kalev Näär, kirjutab ETV24.
Samas tõdes Näär, et ega pritsimehed enamasti väga viletsasti elagi, sest vahetustega töö - üks ööpäev valves, kolm vaba - võimaldab kõrvalt teist töökohta pidada.
"Päästeteenistuses on palgad eelmise aasta palgatõusuga natuke tõusnud, kuid me väga loodame, et selle eelarve koostamisel poliitikud peavad kinni nendest lubadustest ja eelistustest, kus on öeldud, et sisejulgeoleku ametkondade palgad peavad olema konkurentsivõimelised tööturul," kõneles päästeameti peadirektori Kalev Timberg.

Korrakaitsjad õppisid varastatud sõidukeid leidma
Piirivalveamet korraldas koos keskkriminaalpolitsei ja Põhja
Täna oli osalejatel praktikapäev, kohal olid Seitsmesed Uudised.

Kriminaalpolitseinikud valivad endi hulgast parimat
Lõuna politseiprefektuuri kriminaalpolitseinikud asusid endi seast parimat välja selgitama.
Esimesel võistluspäeval lagunes koost üks auto ja üks laskeharjutus lõppes korravalvurile verise käega. Lähemalt Seitsmestest Uudistest

Lembit Öpik esines Tallinas korruptsiooni seminaril
Tallinnas täna toimunud korruptsiooni käsitlenud seminaril esines teiste seas ka Eesti päritolu Briti parlamendisaadik Lembit Öpik.
Konverentsi peateemaks oli seatud küsimus - kas korruptsioon on paratamatu? Seitsmesed Uudised küsisid seda ka Lembit Öpikult.

Riik hüvitas esimesed rahutustega seotud kahjud
Sel nädalal sooritas rahandusministeerium esimesed väljamaksed 26.-28. aprillil Tallinnas ja Jõhvis aset leidnud massiliste avaliku korra rikkumistega seotud kahjude hüvitamiseks.
Tänaseks on neljale taotlejale välja makstud kokku 189 000 krooni ning lähipäevil läheb hüvitamisele veel kaks taotlust. Kokku on rahandusministeeriumisse praeguseks laekunud 21 kahjukäsitlejate kontrollitud toimikut.
Rahandusministeerium ning kahjukindlustusseltsid võtavad jätkuvalt vastu taotlusi kahjude hüvitamiseks ning taotluste analüüsimisega tegeleb vastav komisjon, kuhu kuuluvad lisaks rahandusministeeriumi töötajatele kindlustusseltside liidu, prokuratuuri ja politseiameti esindajad.
"Tihe töö taotlustega käib. Rahandusministeerium teeb siin koostööd kahjukindlustusseltsidega, kes aitavad laekunud dokumente kontrollida ja kahjusid hinnata," rääkis kahjude hüvitamise komisjoni esimees, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Ants Liiver.

Sillamäel asuval Tivoli Tuuril läks atraktsioon katki
Täna Sillamäel avatud Tivoli Tuuri jälitab ebaõnn - seekord jäi seisma atraktsioon nimega Top Spin, inimesed vigastada ei saanud.
Tivoli Tuuril viibinud Päevalehe ajakirjanik Tanel Mazuri sõnul on tegu sama atraktsiooniga, millele kasutuskontroll algselt luba ei tahtnud anda.
Kella 18.15 jäi Top Spin lihtsalt seisma ning uuesti käivitada seda enam ei õnnestunud. Õnneks seiskus masin ajal, mil inimesed olid all, mitte õhus alaspidi.
Pärast mõneminutilisi katseid atraktsiooni taas käivitada, paluti Top Spini peal viibinud inimestel lahkuda.
Piletid jagati lõbusõidulistele tagasi.

Ergma: Eesti vastu suunatud küberrünnak ei jää EL-is viimaseks
Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Slovakkias Bratislavas Euroopa Liidu riikide parlamentide esimeeste konverentsil, kus ta esines täna ka kõnega Eesti vastu suunatud küberrünnakute teemal.
Ergma avaldas arvamust, et kõnealune mastaapne küberrünnak Eesti riigi küberruumi vastu ei jää viimaseks EL-i või NATO riigi küberuumi vastu suunatud ründeks.
"Kuigi väikeste ja kompaktsete e-süsteemidega Eestil õnnestus oma küberruumi süsteemide elujõud ja meie kodanike õigus vabale (globaalsele) elektroonilisele teabevahetusele seekord veel säilitada, võib järgmine küberrünnak Eesti või mõne teise riigi vastu kujuneda juba nii massiivseks ning kõikehõlmavaks, et märklaudriigi e-süsteemid ei pruugi sellele vastu pidada," hoiatas ta.

Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on hüppeliselt tõusnud
TNS Emori viimane uuring näitab, et võrreldes 2006. aasta lõpuga on elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu oluliselt kasvanud.
Kui viimase küsitluse kohaselt detsembris oli valimisealiste kodanike toetus Euroopa Liidule 74 protsenti, siis käesoleva aasta mais oli see tõusnud rekordilise 85 protsendini. Eelmine kõrgeim toetusprotsent (78) pärineb 2006. aasta oktoobrist.
Valimisealiste kodanike ja kogu 15-74-aastaste elanike hoiakutes erinevusi ei ole. Mõningane erinevus ilmnes eestlaste ja teistest rahvustest valimisealiste kodanike hulgas. Toetusprotsent eestlaste hulgas oli 87, muude rahvuste hulgas 78.
Samal ajal on vähenenud nende kodanike hulk, kes Euroopa Liitu ei poolda. Maikuus ei pooldanud Eesti kuulumist Euroopa Liitu 8% kodanikest. Detsembri vastav näitaja oli 16 protsenti.

Justiitsministeerium vallandas rahutustes osalenud vangivalvuri
Täna vallandas justiitsminister Ämari vangla valvuri Maksim D., kes osales 26. aprillil Tallinnas toimunud rahutuste käigus vastuhakus politseile.
Vanglasüsteemi sisekontrolli juurdlus tõendas, et Maksim D. osales Tõnismäe hauatähise juures toimunud vastuhakus politseile, teatas justiitsministeerium.
Samal ajal kui mitmed Maksim D. kolleegid abistasid vanglate relvastatud üksuse ridades korratuste ajal politseid, seisis Maksim D., nägu rätikuga kaetud, politsei vastu moodustatud inimketis, mis korrakaitsjaid vastu piiret surus.

Economist: Eesti sai küberrünnakute ajal hästi hakkama
Briti majandusleht The Economist leiab, et küberründed kujutavad endast riiklikule julgeolekule suurt ohtu, kuid leiab, et Eesti sai selles olukorras paremini hakkama kui mõni teine riik oleks saanud.
Economisti hinnangul kujutavad küberrünnakud endast riikide julgeolekule suuremat ohtu kui seni tajutud. Väljaanne loob kujutluspildi sellest, kuidas organiseeritud kuritegevus võiks suurlinnades suuri liiklusummikuid tekitada, halvata äri, meedia, valitsuse ja avalike teenuste osutamise ning isoleerima piirkonna ülejäänud maailmast. Leitakse, et praeguse küberkaitsevõimaluste juures on selline tulevik hirmutav.
Suurem osa valitsusi on seni, kaitsmaks oma institutsioone küberkuritegevuse vastu, keskendunud eelkõige sellele, et häkkereid olulistest valitsusarvutitest eemal hoida. Palju vähem on mõeldud riskidele, mis võivad lähtuda avalikust internetist, mis on tänapäeva elus ülivajalik. Paljude riikide jaoks mõjus Eestis toimunu kui vali äratuskell. Seetõttu on paljud maailma rikkaimad riigid saatnud oma julgeolekuspetsialistid Eestisse küberrünnakutest õppust võtma.

Sillamäel tivoli siiski avatakse
Tehnilise Järelevalve Inspektsioon andis OÜ-le Tivoli Tuur siiski täna loa Sillamäel lõbustuspark avada.
Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor Urmas Leitmäe ütles Päevaleht Online'ile, et nad lugesid Tivoli tuurile antud ettekirjutused täidetuks ja seega ei saa keelata lõbustuspargi avamist Sillamäel.
Ühe seadme kohta ei olnud dokumendid veel saabunud, kuid täna saabusid Leitmäe sõnul ka need ning hetkeseisuga lähevad kõik üheksa atraktsiooni Sillamäel käima.

Rohelised taunivad Reformierakonna keskkonnapoliitikat
Roheliste esindajate sõnul põhineb reformierakondlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi keskkonnapoliitika selgelt ressursside raiskamisel ning selle kohaselt peaksid kõik Eesti loodusvarad olema suunatud majanduse edendamiseks.
"Kahjuks on minister Jaanus Tamkivi aetav keskkonnapoliitika muutunud aina selgemalt ressursipoliitikaks ning selmet leida lahendusi ökoloogilise innovatsiooni vallas, on Tamkivi lipukirjaks majandamine keskkonna arvelt," leidis Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marek Strandberg.
"Meile hakkab aina selgemaks saama, miks sedavõrd jõuliselt ignoreeriti roheliste soovi asuda koalitsioonis keskkonnaministri kohale," leiab Strandberg. "Praegu me näemegi seda, mil moel keskkonnaministeerium on muutnud ressursijagamise ja majanduse toetamise ministeeriumiks."
Rohelistele on vastumeelt keskkonnaministri soovitus 23. mai Eesti Päevalehes, kus ta soovitab kinnisvaraarendajatel teha rohkem koostööd kohalike elanikega seotult uute paekivi- ja liivakarjääride avamisega, nimetades seda suuremaks kompromissiks.

Kohus tühistas Tallinna otsuse keelata Viru Poja ehitus
Tallinna ringkonnakohus tunnistas eile ebaseaduslikuks Tallina linnaplaneerimise ameti viivitamise ehitusloa väljastamisel Viru Keskuse juurdeehitusele.
"Nagu näitas ka teise astme kohtuotsus oleme asju ajanud seadusi ja häid äritavasid silmas pidades, kuid tundub, et need kriteeriumid ei ole Tallinnas ehitusloa saamiseks piisavad," sõnas arendaja Yrjö Vanhanen. "Mind üllatab, et Eestis omavalitsus nii kergekäeliselt võib seadustest mööda vaadata, adumata, et selged ja üheselt mõistetavad reeglid on need, mis tagavad Tallinnasse investeeringute jätkumise ka kinnisvarabuumi lõppedes."
Tallinna ringkonnakohtu otsuses seisab, et Tallinna linnaplaneerimise amet on ehitusekspertiisi ja kekskonnamõjude tellimisega õigusvastaselt viivitanud ning seega ei ole sügisel välja kuulutatud halduskohtu otsuse muutmiseks alust.

Narva piiripunktis on taas veokite järjekord
Täna hommikuse kella 9.00 seisuga ootab Narva piiripunktis piiriületust Venemaale 200 veokit.
Veokite järjekord on olnud juba neljal viimasel päeval, avaldab maksu- ja tolliamet oma kodulehel. Kõige enam autosid - 230 ootas piiriületust 23. mail, mil ooteaeg Venemaale pääsemiseks oli 48 tundi.
Praegu on eeldatav ooteaeg Narva piiripunktis 35 tundi.
Luhamaa ja Koidula piiripunktis on veokeid järjekorras vastavalt 35 ja 11, ooteaeg on 20 ja 6 tundi.

Krahv Tolstoi tuleb Tallinnasse loengut pidama
Järgmise nädala teisipäeva 29. mai õhtul kell 18.00 esineb Kadrioru lossis oma suguvõsa tutvustava loenguga kirjanik Lev Tolstoi järeltulija krahv Nikolai Tolstoi.
Ajaloolasest krahvi loengu teemaks on "Tolstoid -24 põlve kuulsat perekonda", vahendas pealinna pressitalitus. Loeng on inglise keeles.
1935. aastal Inglismaal Vene emigrandiperes sündinud Nikolai Tolstoist sai ajaloolane.
Krahvi kutsus Eestisse Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, kes on ühtlasi ka Tolstoi peamise võõrustaja - veebruaris loodud Eesti inglise keele kõnelejate seltsi juhatuse esimees.
English-Speaking Union, mille patrooniks on Inglise kuninganna ja presidendiks prints Philip, asutati Inglismaal 80 aastat tagasi ning tegutseb nüüd ligi 60 maailma riigis.

Purjus juht sõitis jalgrattaga sõitnud lapsele otsa
Räpina vallas sõitis purjus mees eile otsa 12-aastasele jalgratturile.
Räpina vallas Meelva külas juhtus eile õhtul kella 18.00 ajal liiklusõnnetus, kus sõiduauto Toyota Corolla, mille roolis oli alkoholijoobes Rein (s. 1952), sõitis otsa tee ääres jalgrattaga sõitnud 12-aastasele poisile.
Laps toimetati koju, autot juhtinud mees aga ekspertiisi ja seejärel kainenema.

Tallinna tehnikaülikool avab Tartu kolledži
Tallinna tehnikaülikooli nõukogu otsustas avada TTÜ säästva tehnoloogia instituudi baasil 2007. aasta sügisest TTÜ Tartu kolledži ning võttis ühtlasi vastu selle põhikirja.
TTÜ arendusprorektori Andres Keevalliku sõnul loodetakse kolledži avamisega leevendada eelkõige kvaliteetse tehnika- ja tehnoloogiahariduse põuda Lõuna-Eesti regioonis, teatas ülikooli pressiteenistus.
Lisaks ehitusinseneri, materjalide taaskasutuse, tööstusökoloogia ja maastikuarhitektuuri erialadele on uuest õppeaastast kavas avada ka automaatika ja elektroonika eriala.
Kolledžis on lisaks rakenduskõrgharidusele võimalik omandada ka magistri- ja doktorikraadi.
"Arvestades regioonis valitsevat nõudlust just automaatika ja elektroonika eriala spetsialistide järele, on Tallinna tehnikaülikool ette valmistanud vastava õppekava, ühtlasi loodame haridusministeeriumilt ka vastava riikliku tellimuse saamist", lisab Keevallik.

Tehnokontroll avastas Tivoli tuuri masinatel mitmeid vigu
Tehnilise Järelevalve Inspektsioon avastas tivoli masinate kontrolli käigus mitmeid tehnilisi puudusi seoses elektriohutusega.
Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ei saanud lugeda OÜ-le Tivoli Tuur esmaspäeval tehtud ettekirjutust neljapäevaks väljakuulutatud lõbustuspargi avamisajaks täidetuks, sest tehnilise kontrolli läbiviimise nõue oli täitmata.
Elektriohutuse osas eeldas ettekirjutus kogu tivoli elektripaigaldise tehnilise kontrolli läbiviimist. Kolmapäeval OÜ Elektrikontrollikeskus poolt alustatud kontroll tuvastas mitmeid puudusi, mille kõrvaldamisega tegeles OÜ Tivoli Tuur poolt palgatud elektritööde ettevõte veel ka neljapäeva pärastlõunal. Neljapäeva õhtupoolikul tehti alles elektriohutusalaseid kontrollmõõtmisi, mistõttu OÜ Elektrikontrollikeskus ei saanud oma tehnilist kontrolli neljapäeva õhtuks lõpetada.

Mihkelson: Euroopa usalduskrediit võib otsa saada
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ei ole kindel Euroopa ja läänemaailma toetuse püsivuses Eesti suhtes.
"Viimastel päevadel oleme harjunud mõttega, et meie selja taga on kogu Euroopa ja laiemalt läänemaailm. Otsati on see õige," leiab Mihkelson oma blogis. "Ka Austria näitas äsja president Putinit võõrustades, et kunagi Moskva poolt pealesurutud finlandiseerumine on jäänud eelmisesse sajandisse."
Mihkelsoni hinnangul on Euroopa oma ühtsust jõuliselt demonstreerinud. "Kuid kas see pole liiga ilus, et olla tõsi?" küsib ta.
Poliitik toob näiteks 24. mail International Herald Tribune's ilmunud arvamusartikli, mille kirjutas Briti analüütik Anatol Lieven. Oma kirjatükis püüab ta veenda, et Eesti ja Läti on parajad probleemid Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes. Eriti murelikuks teeb teda see, kuidas siinsetesse venelastesse suhtutakse, tõlgendab Mihkelson kirjutist. Kokkuvõttega Lieveni kirjutisest saab tutvuda siin.

Aaviksoo: kolme jala peal liibates ei saa edasi minna
Laupäeval ühenderakonna suurkogul Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimeheks kandideeriv kaitseminister Jaak Aaviksoo tunnistas erakonna lõhenemist kolmeks, kuid ütles, et kolme jala peal liibates ei saa edasi minna.
Ühenderakonna sees on kolm erakonda - Isamaaliit ja kaks Res Publica leeri. "See on teada, et Res Publicas läks pärast kõrgelt kukkumist kaheks suuremaks tükiks. Need tükid on täna olemas, nad esindavad natuke erinevaid seisukohti ja stiile, aga kõik saavad aru, et kolme jala peal edasi liibates ei tule midagi head välja," ütles Aaviksoo Eesti Televisiooni hommikuprogrammis Terevisioon.

Aegviidus süttis kütuserong
Harjumaal Aegviidu raudteejaamast teatati eile kella 14: 54 ajal tekkinud tulekahjust, kus oli kütusetsisterne vedav vedur põlema läinud.
Süttinud oli Venemaa poole liikunud firmale TRANSOIL kuuluv tühje kütusetsisterne vedav vedur. Põlesid veduri teise seksiooni sisemuses kaablid ja elektrigeneraator.
Põleng, mis veduri sisemusest ei väljunud kustutati vahujoa ja statsionaarse pulberkustutussüsteemi abil, teatab päästeamet.
Tulekahju tekke põhjus selgitamisel.

Surmasõitja Mikk Seger kihutas taas
Mullu suvel kolme inimese elu nõudnud liiklusõnnetuse põhjustamises süüdistatav ja kautsjoni vastu vahi alt vabastatud Mikk Seger ületas läinud nädala reedel taas lubatud sõidukiirust.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles, et 1985. aastal sündinud Mikk sõitis eelmise nädala reedel kell 17.30 Kuusalu vallas Tallinna-Narva maantee 63. kilomeetril sõiduautoga Subaru Impreza kiirusega 160 kilomeetrit tunnis. Sel teelõigul on lubatud suurim sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis.
Mees oli kaine ning samuti oli tal mootorsõiduki juhiluba, liikluseeskirja rikkumise eest koostati talle väärteoprotokoll, kirjutab Virumaa Teataja.
Mullu 13. augusti õhtul põhjustas Seger Pärnumaal Vändra lähedal liiklusõnnetuse, milles hukkus kolm inimest vanuses 18 - 24 aastat. Alkoholijoobes olles, sõitis tol õhtul sõiduautoga Honda Civic suurel kiirusel otsa peateele keeranud sõiduautole Chrysler.

Vanapargi allee muutub aina hinnalisemaks
Pärnu Vanapargi alleele istutamata jäänud pärnade ületalvepidamine läheb linnale maksma 82 500 krooni.
Pärnu linnaaedniku Kristiina Kupperi sõnade järgi kasvavad Vanapargi allee uuendamiseks Hollandist ostetud 165 nelja-aastast pärnapuud praegu Jõgevamaal Luua puukooli lähedal Karukäpa puukoolis, kirjutab Pärnu Postimees.
Et kogu Vanapargi allee esialgselt kavandatud 128 vana puu maha saagimine on muutunud riigiasutuste vastuseisu tõttu enam kui kahtlaseks, kerkis päevakorda küsimus, mida ostetud noorte pärnadega peale hakata, sest õige istutusaeg on mööda läinud.
Vanapargi allee uuendamise kava võttis Pärnu linnavolikogu vastu läinud aastal. Tänavuses linnaeelarves oli Vanapargi allee noorendamiseks 950 000 krooni. Hollandist istikute ostmiseks kulutati 400 000 krooni, 82 000 krooni läheb nende puuistikute ületalvepidamiseks Karukäpa puukoolis ning ülejäänud raha, ligi pool miljonit krooni, on majandusosakonnal kavas kulutada Vabaduse pargi kõnniteede parketiga katmisele ja Rannapargi arendamisele.

Miljonivaate ihalus viis nõlva Pärnu jõkke
Pärnumaal Tammiste külas suvekodu omav Katri Saliste jäi tummaks, kui tema silme all keset kevadõielist ja linnulaululist päeva vajus jõkke kaks krundi nurga peal kasvavat kõrget mändi.
"Me oleme siin 1968. aastast, teame, mis pinnas on," ohkas Saliste. "Nüüd on keskkonnateenistuse hinnangul vaid aja küsimus, millal meie kuur ja saun koos kaldaga jõkke vajuvad," kirjutab Pärnu Postimees.
Randivälja elurajooni stiilse palkmaja ja kõrvalhoone ehitanud Saliste naabri krundile oli nägijate-teadjate jutu järgi terve nädal veetud suurte koormatena mulda ja lõpuks raiutud kallaski miljonivaate saamiseks lagedaks.
Loodus maksis kaldapealse omatahtsi ümberkujundamise eest kätte nii, et maa on lihkunud Käbi tänavas kolme kinnistu ulatuses ligikaudu 80 meetri pikkuselt ja kaldanõlv on vajunud viis-kuus meetrit allapoole, osaliselt Pärnu jõkke.

Saaremaa oma demineerijaid tagasi ei saa
Päästeameti hinnangul ei tasu, vaatamata pidevatele lõhkekehade avastamistele Saaremaal, oma pommigrupp end ära, sest selle ülalpidamine läheks nii ohutuse kui varustuse poolest liialt kulukaks.
Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen lükkas ümber väite, nagu käiks pommigrupp praegu Saaremaal vaid siis, kui on avastatud mingi kindel kogus lõhkekehi, kirjutab Meie Maa.
Pugoneni sõnul esineb Saaremaal avastatud lõhkekehadega tihti probleeme, sest leidja väidab, et ta saab demineerijatele kohta näidata küll, kuid alles mõne päeva pärast, kuna sõidab ära või on tööl.
Kaheksa aastat Saaremaal Kuressaare komando päästja ametikoha kõrvalt demineerijana töötanud Ranno Aau ütles, et pani mullu märtsis selle ameti maha, sest 700 krooni eest kuus ei ole mõtet 365 päeva aastas lõhkekehi kahjutuks teha.
"Küsisin lisaks tuletõrjuja-päästja palgale demineerimise eest 4000 krooni, kuid tollased juhid pidasid seda liiga kulukaks. Tallinnas teenivad demineerijad 9000-11 000 krooni kuus," selgitas praegu Saaremaal ühes puhastusfirmas töötav Aau.

Köleri maal püüab Eesti rekordit
Rahvusvahelisel kunstioksjonil on Johann Köleri "Itaalia maastiku" alghinnaks pool miljonit.
Laupäeval toimuval Eesti esimesel rahvusvahelisel kunstioksjonil loodab oksjonikorraldaja lüüa senise kalleima Eesti maali rekordi.
Seni on Eestis kõige kallimalt müüdud Konrad Mäe maal "Capri", mille lõpphinnaks kujunes oksjonil üle miljoni krooni. Laupäeval peetaval oksjonil loodab Balti Oksjoni tegevjuht Jaanus Võitla uut rekordit Johann Köleri "Itaalia maastikult", mille alghind on 550 000 krooni. Peale Köleri tulevad oksjonil eesti autoritest müügile veel näiteks Nikolai Triigi, Richard Uutmaa, Richard Sagritsa ja ka Eduard Wiiralti tööd.
"Rahvusvaheliseks teeb oksjoni see, et lisaks eesti kunstile pakume ka baltisaksa, vene ja läti kunsti. Seni sellised võimalused Eestis puudusid," rääkis Jaanus Võitla. Kõige kallima hinnaga tulebki müügile vene kunstniku Nikolai Haritonovi "Magav mustlanna", mille alghind on 1,1 miljonit krooni.

Tartu ülikooli rektorikandidaadid muretsevad töötajate palga pärast
Kandidaadid pöörasid debati jooksul enim tähelepanu ülikooli töötajate kesisele palgale.
Tuleval neljapäeval toimuvateks Tartu ülikooli rektori valimisteks valmistuvad kolm rektorikandidaati osalesid eile pärastlõunal ülikooli aulas toimunud väitlusel, millest selgus, et enamikus ülikooli arengut puudutavates detailides ollakse ühisel meelel ning suurim probleem on raha ja heade töötajate nappus.
Üks rektorikandidaat, praegune Eesti maaülikooli rektor Alar Karis möönis juba debati alguses, et suures osas on kolme kandidaadi valimisplatvormid sarnased ja erinevus on vaid selles, kuidas asutaks pakilisi probleeme lahendama. Nii Margit Sutropi, Volli Kalmu kui ka Alar Karise hinnangul on Tartu ülikooli suurim probleem õppejõudude ja teiste ülikoolitöötajate kesine palgatase. Samuti on tulevikus üha keerukam leida ülikoolil uusi tudengeid, sest demograafilisest olukorrast tingituna lõpetab lähiaastail gümnaasiumi mitu tuhat noort vähem kui viimastel aastatel.

Kas president Ilves rääkis lauluväljakul keiser Akihitole Ernesaksast? 
Keiser Akihitot ja keisrinna Michikot lauluväljakul laulupäevaga tervitamine oli vanim ja väärikaim traditsioon, mida meil oli kõrgetele Jaapani külalistele pakkuda.
Päike piilub, Tallinna tuul lõõtsub, mitu tuhat noort on laulukaare all. Võõra pilguga vaadata püüdes on laulukaar ikka väga imelik ehitis. Üks väike rahvas on ehitanud sellise suure asja, et iga viie aasta tagant 32 000 inimest selle alla läheksid ja koos laulaksid. Samas mitte sugugi veidram, kui idee keset ööd üksi võõras kohas teleri ees mikrofoni sisse laulda.
Ikebana, haiku, tanka, sumo, Hitachi, sajonara, harakiri, seppuku, kiai! Kui palju me Jaapanist ikka teame? Kes rohkem, kes vähem. Mõni on Vene-Jaapani sõjast kuulnud, mõni näinud kinos "Pearl Harbori", mõni Kadrioru ujumisbasseinides "Seitset samuraid".
Aga olgem ausad - meie teadmised sellest iidsete traditsioonidega kultuurist on enam kui ähmased.

Puhtu-Laelatu kaitseala välibaas hävis tules
Päästjate kiire reageering hoidis ära leekide levimise liigirikkale puisniidule.
Kolmapäeva õhtul sai tulekahjus tõsiselt kannatada Läänemaa Puhtu-Laelatu looduskaitseala ajalooline välibaas. Euroopa liigirikkaim Laelatu puisniit jäi tulest puutumata.
Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni direktor Kaja Lotman nentis, et ennekõike oli hoone tähtis teadusmaailmale, kuna seda kasutasid suviti välibaasina nii teadlased kui ka praktikal olevad üliõpilased, kes siin katseid ja uurimusi tegid. "Väga väärtuslikud raamatud, käsikirjad ja fotod õnnestus meil põlengust päästa ja Penijõele hoiule viia," rääkis Lotman.
Mis põhjusel kõrvalises kohas asuvas majas tulekukk valla võis pääseda, pole veel teada, kuna eksperdid pole kohta üle vaadanud. "Maja oli enne süttimist juba mitu eelnevat päeva tühi olnud ning ka kogu elektrisüsteem oli renoveerimise käigus 2003. aastal uuendatud," viitas Lotman. "Esimene tulekahjust teataja ütles, et maja põles rookatuse räästast, mis tähendab, et tuli pidi alguse saama väljastpoolt. Kuigi tervenisti on ära põlenud vaid hoone katus, on maja tegelikult täielikult hävinud, sest ka tules kahjustatud seinad tuleks maha võtta."

Kapo püüab aastaraamatut internetist ära koristada
Reklaamifirma kaudu lekkinud PDF-failid raamatust paluti blogipidajatel maha võtta.
Kaitsepolitsei on asunud väiksesse võitlusse Eesti blogipidajatega, paludes neil blogidesse riputatud kapo aastaraamatu koopiad maha võtta.
Jaanus Kase riputas kapo aastaraamatu oma blogisse teisi- päeva hilisõhtul ning järgmisel päeval võttis kapo temaga ühendust. "Mul paluti see viisakalt oma koduleheküljelt eemaldada ja öeldi, et nad ei ole huvitatud selle sellisel kujul internetis levitamisest," rääkis Kase. Kase ütles, et dokumendis ei olnud poole sõnagagi mingeid avaldamispiiranguid ja ka sisust ei leidnud ta ühtegi asja, millest oleks võinud probleem tekkida.
"Aastaraamatud on ju tüüpiliselt nii firmade kui ka riigiasutuste puhul kõigiti avalikud dokumendid ja suur osa raamatust on niigi meedias juba käsitletud," lausus Kase.

Tivoli väravad jäid Sillamäel kinni
Eile kell viis pärastlõunal, mil Rakverest Sillamäele saabunud tivoli pidi keemikute linnas avatama, vaevles sadakond huvilist kinniste väravate taga totaalses infopuuduses.
Ükski silt ega ka tuurikorraldaja ei teatanud inimestele, et lõbustuspark jääb suletuks, sest puudub tehnilise järelevalve inspektsiooni luba.
Lapsed surusid ninasid vastu roosteplekilist ja ammu värvi järele igatsevat aeda, millel olev grafiti jäädvustas tuuri liikumisi viimase kolme aasta jooksul. Peakorraldaja Lauri Viikna kordas pressile viimase nädala tuntud mantrana, et puudu on vaid üks allkiri ning siis saab kõik korda. "Avame reedel kell kaks," lisas näost nähtavalt hall mees.
Suletud värva taga tekkis spontaanseid vaidlusi pargi turvalisuse teemal, emad lohutasid nördinud või suisa nutvaid lapsi.
Eelmise nädalavahetusel sai Rakveres peatunud tivolis põle-ma süttinud karussellil kannatada 31 inimest.

USA toetab Iraagi ja Afganistani sõda 95 miljardi dollariga
USA kongress kiitis heaks Iraagi ja Afganistani sõda rahastava eelnõu ilma vägede väljatoomise kavata.
Sõdu finantseeritakse ligi 95 miljardi dollariga, vahendasid Seitsmsed Uudised.

Türgi president keelas presidendi otsevalimised ära
Türgi president Ahmet Necdet Sezer vetostas täna põhiseadusemuudatuse, mis oleks lasknud rahval otse presidenti valida.
Praeguse korra järgi valib presidendi parlament, vahendab BBC.
Seadusmuudatuse ettepaneku tegi Türgi ilmalik opositsioon pärast seda, kui parlamendihääletusel sai enamuse toetuse valitsusparteisse kuuluv radikaalsest islamistist kandidaat.

Ukraina kõrgem justiitsnõukogu tunnistas peaprokuröri vallandamise ebaseaduslikuks
Ukraina kõrgem justiitsnõukogu tunnistas president Viktor Jutštšenko korralduse Svjatoslav Piskuni peaprokuröri ametikohalt vallandamise kohta ebaseaduslikuks.
Ukraina kõrgem justiitsnõukogu, kuhu kuulub ka Piskun, tunnistas presidendi otsuse ebaseaduslikuks neljateist poolthäälega viiteistkümnest, vahendas lenta.ru.
President põhjendas Piskuni vallandamist viidates kohakaaslusele, kuna peaprokurör oli samal ajal parlamendi koosseisus.
Piskuni sõnul saatis nõukogu riigijuhile kirja nõudega tühistada see õigusvastane otsus.
Vallandatud peaprokurör viibib praegu peaprokuratuuris, mille ta hõivas koos eriüksusega rünnates.

Iraagis ilmus välja neli kuud vagusi püsinud USA-vastane radikaal
Radikaalne šiiavaimulik Moqtada al-Sadr ilmus täna ootamatult šiiitide pühasse linna Kufasse ja kostitas seal palvusele kogunenuid väikese USA-Briti-Iisraeli vastase sõnavõtuga.
Pealtnägijate sõnul tervitasid tuhanded palveletulnud enam kui neli kuud avalikkuse silma alt kadunud olnud al-Sadri väga soojalt, vahendab CNN.
Inimesed skandeerisid lauseid nagu "Pikka iga al-Sadrile!" ja "Moqtada on meie sild taevasse!". Lisaks nõuti valjuhäälselt ka USA vägede lahkumist Iraagist.
Ameerika-vastane usuliider mitte üksnes ei osalenud palvusel, vaid pidas ka ise väikese teenistuse, milles nimetas USA-d, Suurbritanniat ja Iisraeli kurjaks kolmikuks.
Moqtada al-Sadr kasutas avalikku esinemist ka selleks, et veenda oma armeed lõpetama Iraagi valitsuse vastu võitlemist. Usujuht käskis armeel selle asemel kaitsta sunniite ja kristlasi rünnakute eest.

USA teadlane: Ameerika peaks Eesti hülgama
USA teadlane Ted Galen Carpenter kirjutab South China Morning Postis, et USA peaks kiiremas korras taganema NATO kokkuleppest, mis kohustab Ameerikat kaitsma kolme tähtsusetut Venemaa läve ees asuvat väikeriiki.
Eilses South China Morning Post'is ilmus Washingtonis asuva mõttekoja Cato Institute'i kaitse-ja välispoliitika uuringute osakonna asepresiendi Ted Galen Carpenter'i arvamuslugu, milles ta selgitab Hong Kongi ajalehe 104 000 lugejale, et USA peab taganema totrast ja ohtlikust leppest kaitsta kolme tähtsusetut Balti riiki.
Venemaa ja Eesti vahel jätkuv diplomaatiline toidusõda pronkssõduri teisaldamise pärast peaks olema üks neist asjust, mida Ameerika võiks rahumeeli eirata. Kuid paraku on Washington suutnud oma NATO liitlased selleni viia, et nood võtsid Eesti ja teised kaks Balti riiki allianssi vastu. Ja see tähendab, et USA on nüüd seotud leppega, mis kohustab teda neid tillukesi Vene piiri ääres asuvaid riike kaitsma, mil iganes Moskva peaks jõudu kasutama. See on rumal ja äärmiselt ohtlik kohustus. Asi on selles, et sellal kui Ameerika kaubandussidemed Aasiaga kiiresti tihenevad ja Hiina ning India saavad järjest rohkem jõudu juurde, on Baltikum viimane koht, kuhu USA peaks oma jõudu raiskama.

9/11 ohvrite arv tõusis
Arstid tegid kindlaks, et ühe New Yorgis elanud naise surma põhjuseks oli 2001. aasta terroriakti ajal kaksiktornide kokkuvarisemisest tekkinud tuhapilvest tingitud kahjustus.
New Yorgi meedikud jõudsid järeldusele, et Felicia Dunn-Jones'i tervis sai kannatada kaksiktornide kokkuvarisemisest tekkinud tuhapilves, mis ta viis kuud hiljem hauda viis, vahendab Reuters.
Tegemist on esimese sedasorti surmajuhtumiga, mis on ametlikult kinnitust leidnud.
Maailma kaubandusorganisatsiooni hoonete läheduses advokaadina töötanud 42-aastane Felicia Dunn-Jones jooksis 9/11 rünnakute ajal läbi paksude tuhapilvede. Neli kuud hiljem tekkisid tal tõsised hingamisprobleemid ning ta suri 10. veebruaril 2002. aastal.
Rünnakutes hukkunute arv on nüüdseks 2750. Läbiviidud uuring võib sillutada teed teiste surmade seostamiseks maailmakaubandusorganisatsiooni ründamisega.

Ukraina siseminister: kes meie vastu jõuga tuleb, "saab vastu hambaid" 
Ukraina siseminister Vassili Tsuško, kelle suhtes algatati kriminaalmenetlus võimuliialduses, hoiatas jõuliste meetmete kasutamise eest tema vastu.
Tsuško tunnistas, et oli peaprokuratuuris liiga emotsionaalne, vahendas lenta.ru. Samas lubas ta edaspidiseks hoida emotsioone tagasi, kuid hoiatas, et "see kes meid jõumeetoditega ründab saab vastu hambaid."
Peaprokuröri kohusetäitja Viktor Šemtšuk, kelle Ukraina president nimetas hiljuti vallandatud Svjatoslav Piskuni asemele peaprokuröriks, teatas, et kriminaalasja juurdlemine on julgeolekuteenistuse pädevuses.
Šemtšuki sõnul sai kriminaalmenetluse algatamise põhjuseks siseministri ebaseaduslikud käsud vallutada peaprokuratuuri hoone, vahendas newsru.com
Piskun tungis eile Tsuško alluvuses oleva eriüksuse Berkut abil peaprokuratuuri.

Põhja-Korea tulistas Jaapani mere suunas lühimaarakette
Põhja-Korea tulistas täna Jaapani mere suunas mitu lühimaaraketti.
Möödunud aasta juulikuus katsetas Pyongyang pikamaa-ja keskmaarakette, vahendab BBC. Katsetus põhjustas suure rahvusvahelise pahameeletormi.

Moskvas põles Ostankino teletorn
Moskva 540 meetri kõrguses Ostankino teletornis puhkes täna 340 meetri kõrgusel tulekahju, inimesed põlengus kannatada ei saanud.
Teade tulekahju kohta Ostankinos saabus kell 11.54 kohaliku aja järgi. Süttinud oli kahe ruutmeetri jagu soojustust 340 meetri kõrgusel asuval vaatealal, teatas RIA Novosti.
Moskva eriolukordade ministeeriumi teatel saadeti sündmuskohale 15 tuletõrjebrigaadi. Tulekahju likvideeriti kell 12.53 kohaliku aja järgi.
Põlengu oletatavaks põhjuseks peetakse ohutusnormide eiramist keevitustöödel.
Torni liftid langesid tulekahju tagajärjel rivist välja ja tuletõrjujad pidid seetõttu tulekoldeni jõudma treppe mööda ronides.
2000. aastal hukkus Ostankinos puhkenud tulekahjus kolm inimest. 2005. aasta aprillis süttis torn uuesti põlema, kuid siis keegi viga ei saanud.

Putin: Venemaa mõjutamiseks on vähe instrumente
Vene president Vladimir Putin rõhutas eilse Luksemburgi visiidi ajal antud pressikonverentsil, et Venemaa kritiseerimine demokraatia puudumise tõttu on tingitud soovist muuta Venemaad järeleandvaks riigiks.
Vene president märkis, et demokraatia nappuse kritiseerimisel on üks eesmärk: muuta Venemaad veelgi järeleandlikumaks raketitõrjesüsteemi paigutamise küsimuse ning Kosovo probleemi osas. "Lihtsalt, nii sõjaliselt kui ka majanduslikult iseseisva Venemaa mõjutamiseks on väga vähe instrumente jäänud," lisas ta.
Tema hinnangul on lääneriikidel palju taolisi probleeme. "Venemaa tühistas surmanuhtluse isegi sisuliselt kodusõja tingimustes Kaukaasias, aga USAs ja Jaapanis rakendatakse seda edasi," vahendas Kommersant Putini sõnu.

Zjuganov: Molotovi-Ribbentropi pakt oli geniaalne otsus
Venemaa kommunistliku partei juht Gennadi Zjuganov nimetas Hitleri ja Stalini 1939. aastal vahel sõlmitud pakti geniaalseks, kuid keeruliseks diplomaatiliseks otsuseks.
Zjuganovi sõnul võimaldas Molotovi-Ribbentropi pakt II Maailmasõja eel Nõukogude Liidu piiri nihutada 300 kilomeetrit, vahendas Rosbalt.
Ta arvab, et kui Suur Isamaasõda oleks alanud Eesti ja Leedu idapiiridelt, siis oleks sõja käik olnud märksa traagilisem.
Zjuganov kritiseeris Vene võimusid, kes teotavad Nõukogude ajalugu. "Me nägime, kuidas nad olid nördinud Tallinna pronkssõduri saagast, kuid enne seda soovisid nad ise Punast väljakut lahti kaevata. Kui me ei oleks sinna läinud 20 tuhande inimesega, siis nad oleksid kindlasti väljaku üles kaevanud," märkis Zjuganov.

Vallandatud Ukraina peaprokurör ei kavatse lahkuda (video) 
Ukraina president Viktor Juštšenko eilse korraldusega vallandatud peaprokurör Svjatoslav Piskun vallutas eriüksuse Berkut abil peaprokuratuuri hoone ja ei kavatse lahkuda sealt enne, kui president tühistab oma otsuse tema vallandamise kohta.
"Piskun viibib prokuratuurihoones nii kaua, kui president tühistab oma ebaseadusliku korralduse tema ametist vabastamise kohta," vahendas RIA Novosti anonüümse allika sõnu peaprokuratuurist.
Peaprokröri töölt vabastamise põhjuseks sai asjaolu, et Piskun oli samaaegselt ka parlamendiliige.
Rossiiskaja Gazeta kirjutab, et Piskun kirjutas õigel ajal avalduse ülemraada koosseisust lahkumiseks. Probleemi tekitas asjaolu, et ülemraada ei olnud jõudnud veel kinnitada tema tagasiastumise avaldust.
Ajaleht väidab, et tegelikuks peaprokuröri vallandamise põhjuseks oli tema soovimatus konstitutsioonikohtu kohtunikele survet avaldada.

NG: pronkssõduri teisaldamine on Eesti asümmeetriline vastus
Tänane Nezavisimaja Gazeta (NG) kirjutab, et Ida-Euroopas ja Eestis väljakuulutatud sõda Nõukogude Liidu monumentidele on noore Euroopa asümmeetriline vastus, mis on tingitud sõltuvusest Venemaa gaasist.
Venemaa poliitiline mõju Ida-Euroopas on esindatud kahe faktoriga, kirjutab NG. Need on gaasitorustikud ja ja nõukogude monumendid. Teisi reaalseid kohalolu vorme sealses piirkonnas Moskval ei ole.
Ajaleht viitab, et noore Euroopa poliitilised tegijad ei saa eitada Vene gaasi olulisust. Seega jääb vaid asümmetriline vastus: hüvitada elulist sõltuvust Kremli gaasidiktatuurist Nõukogude monumentide demonteerimisega.
Sõda surnutega kui vastus elavatele on juba reaalsus, märgib väljaanne.

Luik, haug ja vähk murravad piike EL-i põhiseaduse kallal
President Nicolas Sarkozyd on Prantsuse valijate otsuse tõttu ummikusse jooksnud Euroopa Liidu põhiseaduse väitlusse oodatud kui lunastajat.
Prantsusmaa on ettevõtmise ideoloogiline isa, Prantsusmaa lasi selle 2005. aasta referendumil põhja (koos Hollandiga) ning vaid siis, kui Prantsusmaa põhiseadusele käed külge paneb, saab selle tükid taas kokku lappida - nii usub lõviosa Euroopa poliitilist eliiti.
Sarkozy maabumine Prantsusmaa presidenditoolile ongi väitlusele andnud uue hoo. Oma rohkete välisvisiitidega alates 6. maist on uus president saanud hüüdnimeks Speedy Sarko. Seni olulisim väljasõit toimus kolmapäeval Brüsselisse, kus Sarkozy täpsemalt selgitas, kuidas Pariis taas alanud põhiseadusdebatis edasi soovib liikuda.
Kulisside taga on töö tegelikult käinud pikemat aega. EL-i eesistuja Saksamaa kantsler Angela Merkel on põhiseadusest teinud südameasja ja 21.-22. juuni Brüsseli tippkohtumise peateema. Saksamaa tahaks põhiseadusest säilitada niipalju kui võimalik, kuid Berliini käed seob eesistuja neutraalsusnõue.

 "Haisev mustlane" tõi presidendile hoiatuse
Äsja rahvahääletusel tagandamisest pääsenud president Traian Basescu näitas rassistlike märkustega oma emotsionaalset palet.
Astudes laupäeval ostukeskusest välja, sattus Rumeenia riigipea vastastikku telekanali Antena 1 reporteri Andreea Panaga, kes esitas talle küsimuse oodatavate referendumitulemuste kohta.
"Kas teil pole midagi paremat teha?" nähvas Basescu vastu ning haaras ajakirjaniku käest mobiiltelefoni, millega too kõnelust salvestas.
Paraku ei märganud president, et telefon ongi lindistama jäänud. Nii jäi sinna ka peale, kuidas president oma naisele pärast autos kurtis: "See haisev mustlane oli väga agressiivne."
Hiljem, kui presidendi ihukaitse ajakirjanikule telefoni tagastas, sai Basescu rassismist telekanali vahendusel osa juba terve Rumeenia.

Tallinna lasteasutustest on kõige parem toit Lepatriinu lasteaias
Kolmapäeval autasustati Tallinna Õpetajate Majas konkursside "Parima toitlustamisega koolieelne lasteasutus" ja "Sõbralik koolisöökla 2007" võitjaid.
Parima toitlustusega lasteaiaks valiti lasteaed Lepatriinu, mille juhatajaks on Tiiu Parbus. Lasteaia köögimeeskonda kuuluvad Ira Satradinova, Elviira Saar, Ille Kaselaid, Malle Mägi, Meeri Arusoo. Lasteaia tugevuseks oli väga hästi läbi mõeldud ja koostatud vaheldusrikas lastepärane menüü, mis on kindel panus laste tugevasse tervisesse, vahendas Tallinna pressiteenistus.
Sõbralikem koolisöökla 2007 on Laagna lasteaed-algkool, mille direktrissiks on Natalia Kond ning köögimeeskondo kuuluvad Valentina Malienko, Ilona Sunnantsova, Ludmilla Jakovenko, Žanna Verhovskaja, Imbi Raasuke.
Võitjaid premeeriti 5000 krooniga köögiinventari soetamiseks.
Lisaks pälvisid tunnustust veel viis lasteaeda - Muumipere lastesõim, Päevalille lasteaed, Linnupesa lasteaed, lasteaed Kaseke, kõneravi-lasteaed Kannike, kes said samuti rahalise preemia köögiinventari soetamiseks.

Elektriraudtee tahab euroronge
Riia vagunitehase toodetud vagunipark vahetatakse välja hiljemalt 2013. aastaks [paberlehes ekslikult "aasta jooksul" - EPLO].
Kogu amortiseerunud veeremi asendamine moodsate madalapõhjaliste rongidega toob kaasa vajaduse ringi ehitada Harjumaa perroonid.
Elektriraudtee AS-i müügi- ja arendusdirektori Kuldar Väärsi sõnul on kavas liinidele tuua 13 nelja-viievagunilist rongi, mille konditsioneeriga varustatud salongides ootavad sõitjaid pehmed istmed ja kus igas rongis on korralik tualett. "Ei ole ka päris välistatud, et ostame kahekorruselised rongid," ütles Väärsi.
Riia vagunitehase toodetud vagunipark vahetatakse välja aasta jooksul, sest tehniliselt pole orstarbekas eri vagunitüüpe käigus hoida. "Enamik praeguseid ronge pärineb aastatest 1974-1976," ütles Väärsi. "50 vagunist ligi pooltel saab eluiga läbi aastal 2013 ja aastatel 2016-2017 tuleks ülejäänud maha kanda."

Kakumäe supelranda triivis kütuseta kaater
Eile kella kolme paiku päeval triivis Kakumäe randa kaater, mille avastas randa koristav töötaja.
Tema kinnitusel väljusid kaatrist kaks eesti keelt kõnelenud noormeest, kes ütlesid, et kaatril sai öösel merel kütus otsa, kuid tuul ajas paadi pärast mitmetunnist triivimist õnneks Eesti rannikule.
Pärast lühikest jutuajamist kadusid noormehed end tutvustamata teadmata suunas, jättes kaatri põhjapidi supluskoha liiva.
Kakumäe rannas aga oli eile vesi juba piisavalt soe, et üksikud julged söendasid läheneva suve esimese supluse ette võtta.

Puhastusjaam kutsub rokifestivalile
Paljassaare reoveepuhastusjaam kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 26. mail alates kella 12.00 uudistama jaama tööd, kell 16 algab samas rokifestival Paljassaare RockFest 2007. Alates keskpäevast toimuvad Paljassaares ekskursioonid. Jaama spetsialistid tutvustavad kõigile huvilistele, kuidas toimub reovee mehhaaniline, keemiline ning bioloogiline puhastamine, mil moel toodetakse reoveest biogaasi ja muudetakse reoveesettesegu haljastuses kasutatavaks setteseguks.
Läheb kontserdiks
Teist kevadet toimuval festivalil astuvad raskeroki fännide meeleheaks üles Novembre (ITA), Lacrimas Profundere (GER), Fall Of The Leafe (FIN), The Butterfly Explosion (IRL), Diskreetse Mango Trio (EST), Guruhark (EST) ja Frown (SVK).

Töömehed leidsid ehituselt mürsu
Eile kell 15.46 helistasid päästeametisse Kakumäel Killu tänaval eramu ehitamiseks vundamendiauku kaevanud töömehed ja teatasid, et on leidnud sõjaaegse mürsu. Kohale ruttasid päästeameti demineerijate auto ja kolm politseisõidukit. Politseieskordi saatel toimetasid demineerijad lõhkekeha ohutusse paika, kus nad selle 17.50 kahjutuks tegid.

Narvas tapeti vanem naine
Narvas leiti eile lõuna ajal 89-aastase naise vägivallatunnustega surnukeha.
Narvas Joala tänava korterist leiti eile kella 11.40 ajal 1918. aastal sündinud Hilda vägivallatundemärkidega surnukeha.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et eile peeti kinni ka kahtlustatav, kelleks on 1971. aastal sündinud Aleksandr.
Viru ringkonnakohtu prokurör ütles Päevaleht Online'ile, et nende andmetel on kahtlusalune tapetu sugulane.

Aegna laevaliin alustab hooaega
Aegna saarega ühendust pidav laevaliin alustab 1. juunil hooaega.
Nagu eelmiselgi aastal, teenindab ka tänavu Aegna saare laevaliini Eesti Mereakadeemia laev "Juku", mis mahutab kuni 36 reisijat. Laevale lubatakse ka jalgrattaga.
Laevaliini Pirita-Aegna-Pirita edasi-tagasi pilet maksab täiskasvanule 75 krooni ning õpilastele ja pensionäridele 50 krooni. Kasutusele võetakse ka ühe suuna pilet, mis maksab täiskasvanule 50 ning õpilastele ja pensionäridele 25 krooni.
Liinilaevaga pääseb Aegnale 16.septembrini. Hooaja jooksul on kavas sooritada vähemalt 248 reisi.
Navigatsiooni alguses tehakse kaks reisi päevas, suve edenedes tihendatakse nädalavahetuste reiside arvu nelja reisini päevas ning suvepuhkuste tippajal iga päev neli reisi.

Rupert Murdoch tahab osta ka Eesti meediafirmat
Rupert Murdochile kuuluva News Corporationi tütarfirma News Corp Europe'i asepresident Ewan Mirylees kinnitas, et USA ärimees on huvitatud ka Eesti meediaturust.
Eelmisel nädalal tuli uudis, et meediamogul ja News Corporationsi omanik Rupert Murdoch on sisenenud Balti turule, ostes tütarfirma News Corp Europe'i kaudu Läti suurima eratelekanali LNT ja 70 protsenti TV5-st, kirjutab Äripäev.
Kuigi tehingute hindu ei avalikustatud, arvasid eksperdid, et nende väärtus küündis üle 400 miljoni krooni.
LNT juht Andris Ekis teatas samal päeval Vene NovoNews uudisteagentuurile, et News Corporation oli eriti huvitatud ka Eesti, Leedu ja Valgevene meediaturust.
"Me oleme huvitatud Eesti ja Leedu meediaturgudest, kuid meil pole hetkel kindlaid sihtmärke," ütles News Corp Europe'i asepresident Mirylees Äripäevale.

NASDAQ sai Tallinna börsi omanikuks
Peamiselt tehnoloogiaaktsiatega opereeriv USA börsifirma NASDAQ ostis ära Skandinaavia ning Baltikumi börse haldava OMX grupi.
Rootsis baseeruva ning ka Tallinna börsi opereeriva OMX ostmine läks NASDAQ-ile maksma 3,67 miljardit USA dollarit, vahendab Reuters
Varem on OMX vastu ostuhuvi ilmutanud ka Londoni börs (LSE). Rootsi riik omab OMX grupis samuti 6,6 protsendilist osalust, kuid see müüakse tõenäoliselt lähiajal ära.

Jõgeva-Põltsamaa gaasitrass valmib aasta pärast
Täna allkirjastatakse Jõgeval ehitusleping, mille järgi valmib tuleva aasta maikuuks Jõgeva-Põltsamaa gaasitrass.
Allakirjad annavad tööde tellijana Põltsamaa Vallavara OÜ juhatuse liige Valev Uus, kes esindab lepingus ka AS Eesti Gaasi ja Fortum Termest AS-i ning ehituse teostaja AS EG Ehitus juhatuse liikmed Indrek Käo ja Mait Pikkof, vahendas Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja.
Ligi 30 kilomeetri pikkuse Jõgeva-Lustivere-Põltsamaa gaasitorustiku orienteeruv valmimisaeg on mai 2008 ning projekti maksumus on ligi 49 miljonit krooni.
Gaasitrassi ehitust rahastab riik 12 miljoni krooniga, Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald panustavad ehitusse kumbki veidi üle miljoni krooni. Ülejäänud summa annavad Fortum Termest AS ja AS Eesti Gaas.
Ettevalmistusi gaasitrassi rajamiseks alustati Jõgeva maavalitsuse eestvedamisel ligi kaks aastat tagasi.

Keskmine palk tõusis 20 protsenti
Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis tänavu keskmine brutokuupalk ja brutotunnipalk 20,1%.
2007. aasta I kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 322 krooni ja tunnis 62,02 krooni, teatab Statistikaamet.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2006. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam metsamajanduse tegevusalal (33,4%) ning langes ainult kalapüügi tegevusalal (3,1%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2006. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam metsamajanduse tegevusalal (39,2%) ning kõige vähem kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusalal (0,2%).
Metsamajanduse tegevusala brutopalka mõjutas kõige rohkem palgatõus alla 50 töötajaga ettevõtetes.

Tallinna ja Keila vahel hakkab käima kiirrong
Pühapäevast hakkab kehtima elektrirongide uus sõiduplaan, mis toob tööpäevadel kaasa Keila ja Tallinna vahel sõidusageduse 24-protsendilise kasvu.
Tööpäevadel lisanduvad sõiduplaani Keila kiirrongid, mis toovad 30 minutiga Keilast Balti jaama. Alates 27. maist lisab Elektriraudtee AS ka hilisõhtuse Tallinn-Keila rongi, mis hakkab iga päev väljuma Balti jaamast kell 22: 30, teatas AS Elektriraudtee pressiesindaja.
Keila kiirrong on peamiselt mõeldud tööpäevadel hommikusel ja õhtusel tipptunnil Keila ja Saue elanikele kiirema ning mugavama reisiteenuse pakkumiseks. Kiirrong peatub Keilas, Sauel, Tondil, Lillekülas ning Balti jaamas. Peatused on valitud selle alusel, kus on tipptunnil kõige enam sisenejaid ja väljujaid.
Kiirrongi lisamise ning sõiduplaani tihedamaks muutmise järele on vajadus tekkinud jätkuvast reisijate arvu kasvust tulenevalt. Ka käesoleva aasta nelja esimese kuuga on tehtud elektrirongidega 5,4% (ehk ca 57 000 reisi) võrra rohkem reise kui 2006. aasta samal perioodil.

Ministeerium müüb EBS-i Lauteri tänava õppehoone
Estonian Business Schooli kasutuses oleva hoone alghinnaks on kümme miljonit krooni. Erakoolile on seatud 36 aastaks nii hoonestus- kui ka eelisostuõigus.
EBS-i rektor Madis Habakuk ütles, et pole veel otsustatud, kas EBS soovib hoonet endale osta või mitte. "Meil on 36 aastaks seatud hoonestusõigus ja 30 aastat on veel järel. Nii kauaks jääb see hoone nagunii meie kätte. Kuna enampakkumine on alles juulis, siis aega otsustamiseks veel on," rääkis Habakuk. Hoonestusõigusele on seatud ka kaks hüpoteeki. EBS-i rektori hinnangul on praegu õppehoone ümber asuva maaga keeruline olukord, sest linn on pikka aega keeldunud sellele detailplaneeringut algatamast. "Tõenäoliselt jääb see maa tükiks ajaks selliseks," selgitab Habakuk.

Kavalad kliendid löövad hinna ühise löögirusikaga põrutades alla
Osaühing OOO…üheskoos on mobiiliomanike klubi ja mitme sidefirma suurklient.
Et üheskoos saab sageli palju asju paremini aetud kui üksi, on üldtuntud tõde. Sellest motost juhindub ka osaühing OOO… üheskoos, mis koondab justkui klubisse tuhatkond mobiiliomanikku ja on ise sel moel mobiilifirmade suurkliendiks. Nii on õnnestunud sidefirmalt saada suurkliendile väärilisi hinnapakkumisi ning seega helistavad OOO…üheskoos liikmed märksa soodsamalt, kui nad saaksid teha üksiku erakliendina või väikse ärikliendina. Ligi 700 osaühingu klienti on oma numbriga praegu Elisa võrgus, 300 Bravocomis ja umbes 50 Tele-2-s.
Firma OOO…üheskoos omanik on ainuisikuliselt tallinlane Lembit Künnapas, kes on ka selle omapärase süsteemi looja, juht ja eestvedaja.

Nigulistes avati näitus kirikukelladest
Niguliste kirikus avatud näitusel saab näha 13 Eesti kirikutest pärit vana kella ning kelladega seotud esemeid, pildimaterjali ja skeeme.
Näitus tutvustab eelkõige vanemaid ning ainulaadsemaid Eestis säilinud kirikukellasid, mis pärinevad muuseumide, kirikute koguduste ning erakogudest, kirjutab ETV24.
Näituse koostaja ajaloolane Juhan Kilumets ütles Aktuaalsele kaamerale, et Eesti kirikute kellade seisund on vilets, sest oskajaid kellamehi jääb vähemaks.

Presidendi Kultuurirahastu määras preemia baleriin Luana Georgile
Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu otsustas anda tänavuse noore kultuuritegelase preemia Rahvusooper Estonia balletisolistile Luana Georgile stabiilse ja kõrgetasemelise loomingulise tegevuse eest, mis on pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust.
President Toomas Hendrik Ilves annab Luana Georgile preemia üle 31. mail. Preemia antakse välja kuuendat korda. Eelnevatel aastatel on noore kultuuritegelase preemia saanud helilooja Tõnu Kõrvits, rahvamuusik Krista Sildoja, kirjanduskriitik Jan Kaus, dirigent Anu Tali, lavastaja Jaanus Rohumaa ja helilooja Helena Tulve.
75 000 krooni suurust noore kultuuritegelase preemiat rahastab kultuurirahastu nõukogu liige Toomas Luman.

Romaaniülikool: Rudyard Kipling "Kim" 
Joseph Rudyard Kiplingi "Kim" on pigemini teekonna-
Jutustava proosa paljude üksikvormide hulka kuuluvad ka teekonnanovell ja -romaan (road novel või road story). Need ei ole mõeldud reisilektüüriks ega lugemiseks allmaaraudteel. Teekonnajutustuse aluseks on väljavõte inimeste elukäigust selle nähtavas ulatuses mingil suurel teekonnal - põgusalt, kuid vaheldusrikkalt ja selles pikkuses, mille määravad kas surm, teadmatus või igavik.
"Kim" ei ole kirjutatud India pärismaalastele, vaid inglastele, iseäranis neile, kellel puudus maast ja inimestest samasugune kogemus nagu Kiplingil endal. Teiste sõnadega, meie käes on romaan Indiast väljapoole neile, kes võivad siiski Indiaga kokku puutuda. Lugu saladustest, mida tahaks lahendada, kuid et selleni jõuda, peaks tulema teekonnalt ära ja jääma paigale. Seda saatus ei luba.

Kariibi mere piraadid ei langeta surnupealippu
Kolmas valmis, neljas tulekul. Piraat Jack Sparrow pole veel väsinud ega seiklus lõppenud. Otse vastupidi. "Kariibi mere piraadid" pürivad suurde eepikasse.
Kõigepealt oli üks film, seejärel teine ning nüüd kolmas, mis püüab seda kõike suureks saagaks ühendada. Just selliseks, nagu on Georg Lucase Skywalkerite saaga, mille pealkirjaks "Star Wars".
Kinnitust sellele leiab tõsiasjas, et paljud filmi "Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus" tegevusliinide otsad peituvad sama pealkirjaga teoste teises ja isegi esimeses jaos. Kolm "Kariibi mere piraatide" filmi on rohkem triloogia mõõtu, kui oli kaks eelmist filmi diloogia mõõtu.
Siin on jätkuvalt piraadiromantikat ja armastust. Juttu on inimese aust ja väärikusest ning vastuhakust võimudele, kes esindavad kauget ja võõrast impeeriumi korda. Ent need teemad on kõik väikesevõitu, et mitte öelda lapselikud, ja kõlagu see mitte hinnanguna, vaid publiku sihtmärgi määratlusena.

Tartus kõlab Rändaja õhtulaul
Tartus Vanemuise teatri väikeses majas kõlab homme Anne Maasiku varane autorilooming. Näiteks etenduse "Veli Joonatan" (1976) laulud, mis ilmusid Rootsis plaadil "Rännak lauluvainule" (1980). Tihedalt inkade muusikaga põimitud kava esitavad Anne Maasik, Mikk Sarv, Tõnis Tulp jt. Kontsert algab kell 19. Pilet maksab 75-100 krooni.

Laupäevaõhtud katuseterrassil
Tallinnas Rävala puiesteel asuva restoran Vertigo katuseterrassil kõlab laupäeviti elav muusika. Avataktid esitavad 26. mail laulja Susan Lilleväli ja trummar Reigo Ahven. 2. juunil paitab külastajate kõrvu saksofonist Virgo Veldi, 9. juunil Hanna-Liisa Uusmaa ja 16. juunil Erkki Otsman. Üritustesarja nimi on Vertigo Mojito Deluxe Party.

Sõnavara: Šnillima
Sõnavara: Šnillima - millegi tasuta saamiseks valvel olema. Šnillija ehk šnill on tavaliselt tuttav tüüp, kes ilmub välja ning ilmutab huvi ainult siis, kui tal on kellegi käest midagi tasuta saada. Näiteks mõne kontserdi piletid või pudel pilsnerit. Harilikult on šnill väga sõbralik ja lubaja inimene, kuid n-ö vastuteeneid temalt oodata ei maksa.

Kais ja Vesik lõpetasid Itaalia MK-etapi 13. kohaga
Täna lõppes rannavõrkpallurite Kristjan Kaisi ja Rivo Vesiku teekond Itaalias Roseto delgi Abruzzis peetaval maailmakarikasarja etapil, kui miinusringis alistuti napilt 1: 2 Austria duole Alexander Horst ja Florian Gosch.
Kohtumise avageim kuulus kindlalt 21: 13 eestlastele, edasine kaldus Kaisi sõnul aga austerlaste poole. Tasavägise teise ja kolmanda geimi võitsid Horst ja Gosch 21: 19 ning 15: 12. Kais hindas turniiri kokkuvõttes keskpäraseks, täit rahuldust 13. koht kindlasti ei pakkunud.
Turniiri avaringis napi 1: 2 kaotuse Gruusiat esindanud brasiillastelt Geor - Gia vastu võtnud eestlased pääsesid esimesest miinusringi kohtumisest edasi mänguta, sest Tšehhid Martin Lebl ja Michal Biza teenisid vigastuse tõttu loobumiskaotuse. Tänases esimeses mängus näitasid Kais ja Vesik head minekut, kui kindlalt 2: 0 mängiti üle Norra duo Björn Maaseide - Iver Andreas Horrem.

Kais ja Vesik alistasid Norra paari
Eesti rannavolle esipaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik alistasid Itaalias Rosetos MK-etapil miinusringis 49 minutit kestnud kohtumises 17. paigutusega norralased Björn Maaseide ja Iver Andreas Horremi kindlalt 2: 0 (21: 12, 21: 18).
15. asetusega eestlaste vastasteks on täna kell 17.00 peetavas kohtumises 23. paigutusega austerlased Alexander Horst- Florian Gosch. Võidu korral jätkatakse heitlust kõrgeimate kohtade nimel, kaotuse korral jääb eestlaste lõppkohaks 13.
Eestlased kaotasid avaringis Gruusiat esindavatele brasiillastele Geor-Gia 1: 2 (21: 14, 21: 23, 16: 18). Miinusringis saadi loobumisvõit Tšehhi paarilt Martin Lebl-Michal Biza, kirjutab sportnet.ee.

Ani jäi Pariisis põhiturniirilt välja
Maret Ani pidas Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste valikturniiri kolmandas voorus maratonmängu 19-aastase Taivani tennisisti Hsieh Su-wei vastu, kuid pidi leppima 1: 2 kaotusega ning põhiturniirile ei pääsenud.
Esimene, 38 minutit kestnud sett, Anile probleeme ei ennustanud. Eestlanna läks WTA edetabelis 125. kohal paikneva Hsieh' vastu ette 4: 1 ja lõpetas seti numbritega 6: 2. Seitsmest murdepallist realiseeris Ani 3, vastane kahest ühe. Teine sett aga enam nii hästi ei kulgenud.
Neljandas servigeimis murdis Hsieh Ani pallingu, asus juhtima 3: 1 ja kohe ka 4: 1. Kaheksanda geimis suutis Ani omakorda vastase pallingu murda seisuks 3: 5, kuid oma pallingut hoida ei suutnud ning 35 minutit kestnud sett lõppes Hsieh' võiduga 6: 3. Kui esimeses seti tegi Ani ühe topeltvea, siis nüüd lisandus neid koguni neli. Vastasel oli kasutada kuus murdepalli, Anil vaid üks.

Baruto astus võidurada edasi
Eesti sumoproff Baruto alias Kaido Höövelson jätkas Natsu-basho turniiri 13. päeval võidurajal astumist.
Tokyos peetaval aasta kolmandal suurturniiril võitis eestlane tehnikaga oshidashi Juryo divisjonis ida kaheksandal real paikneva 24-aastase Hakuba (186 cm, 118 kg). 22-aastane Baruto on kogunud 13 võistluspäevaga 12 võitu ja vaid ühe kaotuse, vahendab Sportnet.
197 sentimeetri pikkune ja 172 kilogrammi kaaluval Juryo divisjonis lääne 11. real asetseval Barutol jääb Tokyos pidada veel kaks kohtumist, kuid suure tõenäosusega tõuseb ta pärast Tokyo turniiri tagasi Makuuchi divisjoni.
Baruto on endale 12 võiduga kindlustanud juba turniiri võidu, sest järgnevad Wakanoho, Shirononami, Daimanazuru, Hakurozan, Kaiho, Toyohibiki ja Yoshikaze on kõik kogunud võrdselt kaheksa võitu. Eelmisel aastal võistles Baruto Tokyos peetaval Natsu-bashol Makuuchi divisjonis, lõpetades 11 võidu ja nelja kaotusega turniiri hinnatava kolmanda kohaga.

Kalevi nokdauni löönud Rocki lahutab kullast vaid üks võit
Tartu Rock alistas Eesti SEB meistriliiga finaalis Kalev/Cramo 88: 68 ja juhib seeriat 3: 1.
Kuldmedaliheitluse õnnemängude jada sai eile läbi - esmakordselt valitses üks meeskond kohtumist avavilest viimase sireenini ja surus hääbumatu tahtmisega võiduka lõpuni. Ladusat koostööd pakkunud Rock lõi Kalev/Cramo kindla üleolekuga nokdauni ja pani mõnikümmend Rocki fännid juubeldama.
"Meil on väga toredad fännid, kes soovisid meile enne kohtumist edu, aga nad küsisid ka, millal näitame head mängu," lausus Rocki peatreener Algirdas Brazys. "Olen väga rõõmus võidu, aga eriti hoolealuste väga hea etteaste üle."
Rock asub homme kodupubliku ees püüdma neljandat võitu, mis lubaks oma toetajatega koos meistritiitlit tähistada.
"Terve tänavune hooaeg on näidanud, et mingit koduväljaeelist pole kummalgi klubil," ütles Rockile 18 punkti kogunud Tanel Tein. "Seerias ei ole midagi otsustatud, proovime oma mängu veel paremaks lihvida. Vaatame video üle ja otsime nõrgad kohad üles."

Rivincita ehk revanš Milani moodi - kaitsvalt ja kaalutletult
Parem võita särata, kui kaotada ilusa mänguga - meeles kahe aasta tagune allajäämine nauditavas duellis FC Liverpoolile, tegutses AC Milan seekord üliettevaatlikult.
Üleeile hilisõhtul Ateena olümpiastaadionil peetud "vanade sõprade" duellis oli kaalul ülimalt palju - Euroopa, paljude vutiekspertide arvates planeedi parima klubimeeskonna tiitel. Lisaks saatis tänavust Meistrite liiga finaalheitlust tahes-tahtmata "Istanbuli imena" meelde jäänud 2005. aasta unelmate vastasseisu taak. Kuigi Milani pallurid hoidusid kohtumise eel kasutamast itaaliakeelset sõna rivincita ehk revanš, reetsid nende ilmed kättemaksuiha.
Nad suutsid emotsioonidest keenud hiiglaslikus staadionikatlas hoida lõpuni pead külmana ning heita kõrvale rusuva võidukohustuse tunde.
Maailma moekantside sekka kuuluva Milano suurklubi 2: 1 võit Inglise hiiu üle kinnitas kokkulepemängude skandaalidest räsitud Itaalia jalgpalli ülemvõimu - loogilise jätkuna "taevasiniste" koondise mullusele maailmameistritiitlile.

Ani võitis French Openil, Rüütel kaotas
French Openi valikturniiril olid eile tules mõlemad Eesti mängijad. Ilusa partii esitas taas Maret Ani, võites pärast 4: 6 kaotatud avasetti kindlalt 6: 2, 6: 1 venelanna Galina Voskobojeva.
Ani reiting on praegu 172, kuuenda asetusega Voskobojeva asub maailma edetabelis 111. kohal. Kuigi eestlanna tegi servil 9 topeltviga, otsustas mängu lihtvigade arv, mida Voskobojeval kogunes 72 Ani 51 vastu.
Et pääseda French Openi põhiturniirile, tuleb Anil võita veel üks kohtumine, kus vastu tuleb Taiwani mängija Su-Wei Hsieh, kelle edetabelikoht on 125.
Valikturniiri kolmandasse ringi pääsemine on Anile andnud 25 edetabelipunkti ja 7200 eurot.
Margit Rüütel langes aga eile konkurentsist, võttes tšehhitar Renata Voracovalt (130.) vastu 3: 6, 6: 2, 1: 6 kaotuse.

Baruto ligineb Makuuchile
Eesti sumoproff Baruto alias Kaido Höövelson jätkas Natsu-basho turniiri 12. päeval võiduga. Tokyos peetaval aasta kolmandal suurturniiril võitis eestlane tehnikaga yorikiri Juryo divisjonis ida viiendal real paikneva 34-aastase Kaiho. 22-aastane Baruto on kogunud 12 võistluspäevaga 11 võitu ja vaid ühe kaotuse. Kokku jääb turniiril kindla liidrina jätkaval eesti vägilasel Tokyos pidada veel kolm kohtumist.
Täna kohtub eestlane Juryos ida kaheksandal real seisva 24-aastase Hakubaga. Kui eestlasel õnnestub koguda 12 või 13 võitu, on Barutol suur tõenäosus tõusta tagasi Makuuchi divisjoni.

Milano telemees lahistas otse-eetris nutta
Pressitribüüni andunuima kaasaelaja tiitel kuulus Milano ja Lombardia maakonna telekanali Italia 7 staažikale vutikommentaatorile Tiziano Crudelile, kelle emotsionaalne kaasaelamine Milani triumfile päädis rõõmupisarate valamisega otse-eetris.
Kuna Italia 7-l puudus matši ülekandmise õigus, kommenteeris mängu jooksul hääle kähedaks karjunud Crudeli finaali viimaseid minuteid ja järgnenud autasustamist raadiomehe kombel - ainult telefoniliini kasutades.
Lõpuvile kõlades puhkes 63-aastane hallipäine vuntsidega mees ohjeldamatult nutma, püüdes samal ajal kuidagi vaatajaile-kuulajaile kirjeldada staadionil valitsenud õhkkonda. Kõrvalsektoris istunud Milani fännid klõpsisid legendaarsest kommentaatorist vahetpidama pilte.

AutoExpress 2 alustab liiklemist juunis
AS-i Tallink Grupp teatel alustab ettevõtte kiirlaev AutoExpress 2 seoses korralise hooajaeelse remondi alguse edasilükkumisega Tallinn-Helsingi liinil liiklemist juuni esimeses pooles.
AutoExpress 2 alustab hooaega algselt kavandatud 25. maist veidi hiljem, sest laeva korraline hooajaeelne remont algas planeeritust hiljem ning kestab ka seetõttu mõnevõrra kauem.
Alus peaks alustama liiklemist Tallinn-Helsingi liinil juuni esimesest poolest, täpne kuupäev selgub lähiajal ning ettevõte annab sellest jooksvalt teada.
Varem AutoExpress 2 mai ning juuni alguse väljumistele pileti ostnud reisijaid on muutustest teavitatud, vastavalt reisijate soovidele vahetatakse piletid mõne teise laeva väljumisele või siis ostetakse tagasi. Ettevõte vabandab võimalike ebamugavuste pärast.
Samas sõidab alates aprillist Tallinn-Helsingi liinil juba ka uus kiire reisilaev Star, mis katab vahemaa kahe sihtsadama vahel kahe tunniga. Star teeb mõlemast sadamast päevas kokku kolm reisi.

Puusse köidetud kiviraamat
Jõupaberipruunis kolmkeelses Hasso Krulli luulekogus saab nähtavaks looja tee.
Ei ole midagi halba selles, kui juba ilmunud luuletusi mõnes teises koosluses uuteks raamatuteks vormitakse. Pole vaja oodata valitud või kogutud teoste ilmumist. Uus ümbrus võib tasasurelikke teoseid uutesse tähendustesse tõugata, aga ka - kui kontsentratsiooni tihendada - olemasoleva tähenduse tihkelt kokku lükata kui lõime kangastelgedel. Nii võib viimati nähtavaks saada tee, mida mööda looja on käinud. Vähemalt üks teeäär ikka.
Hasso Krulli, Triinu Ojari ja Hannu Oittineni raamat "Kiviring Hussaid Jatulintarha" on peaaegu selline raamat. Ehk üks kolmandik sellest raamatust on varem ilmunud Hasso Krulli eri luulekogudes, kaks kolmandikku ehk Triinu Ojari tõlked võro kiilde ja Hannu Oittineni tõlked soome keelde ei ole varem raamatuks saanud. Nüüd siis on see kolmainsus väga vanapaberlikule paberile trükitult maa peale tulnud. Jah, see on raamat, mis on kaantest südamikuni vormitud tumepruunist paberist, mis meenutab kangesti vana head jõupaberit.

Suure kompilaatori Gilbert Adairi ülistiilne mõrvamüsteerium
Briti kirjanik Gilbert Adair veiderdab klassikalise briti kriminulli stampidega.
Gilbert Adairi "Roger Murgatroydi etteaste" on kriminaalromaan, mis jäljendab osavalt Agatha Christie loomingut. Tegu on peale kõige muu ka Christie tasemega, sest lugu on leidlik ja järgib omaaegseid kaanoneid täpselt.
Adair, kelle romaani "Unistajad" põhjal tegi Bertolucci samanimelise filmi, ongi üks igavene kompilaator, kes korvab algupäraste ideede puudust osavusega kasutada võõraid mõtteid ja malle. Nii on ta on kirjutanud varem ka järjed klassikateostele "Peeter Paan" ja "Alice imedemaal". Samuti on Adairilt ilmunud romaan ühe Thomas Manni "Surm Veneetsias" tegelaskuju prototüübist. Nüüd siis on järg Agatha Christie loomingu käes.

Eesti vanglakirjandus pakub tõetruud pilti
Värskeim kongis kirjutatud raamat, Toomas Illisoni "Väravad" tahab kummutada müüte.
Kuritegelik subkultuur on oma hälbelisusest hoolimata või just selle tõttu ikka uudishimu tekitanud ning selle subkultuuriga seotud institutsioonide, näiteks vanglate ja kolooniate suletus ja ligipääsmatus on huvi veelgi ärgitanud. Autentne, subkultuurist endast lähtuv kirjasõna võimaldab seda uudishimu ohutult distantsilt, ise hälbelisusse kaldumata rahuldada.
20. sajandi keskel astus esiti Prantsuse ja siis kogu maailma kirjandusmaastikule Jean Genet - noortekolooniate kasvandik, vanglate asukas, kurikuulsa Prantsuse võõrleegioni liige, varas ja homoprostituut. Tema teosed pälvisid tähelepanu, kuna näitasid kriminaalset elu kriminaali enda silme läbi ja olid seejuures andekalt kirjutatud. Eesti "platnoide" seast pole veel Genet' kaliibriga kirjanikku tulnud, kuid Nõukogude tsensuuri kadumise järel on ka siin kerkinud esile huvitavaid katsetajaid, kelle teosed on trellidetaguse kultuuriga tutvumisel lausa kohustuslikud.

Balti raamatumessil käis ligi 9000 inimest
Eelmisel nädalavahetusel Saku suurhallis aset leidnud Balti raamatumessi külastas 8900 huvilist. Kõige rohkem külastajaid, 3900 inimest, käis laupäeval.
Korraldajate sõnul õnnestus mess igati isegi hoolimata ebasobivalt päikselisest ilmast. "Et mess nii ilusa ilmaga korda läks, on lausa üllatuslik. Ja seekordne mess oli nii teistmoodi, mõnus, ergas ja meelelahutuslik," ütles messi korraldaja ja Eesti kirjastuste liidu tegevjuht Kristiina Raid. Külastajaid oli umbes sama palju ka kolme aasta eest, kui messi viimati Tallinnas peeti. "Võib-olla natuke on näha kasvutendentsi," lausus Raid, kelle meelest oli kahju, et messil polnud näha ei president Toomas Hendrik Ilvest ega kedagi riigikogu kultuurikomisjonist. Riigijuhtide kohalviibimine oleks olnud ilus märk kultuuri toetavast poliitikast.

Mall Jõgi: intervjuus peab jääma kostma vastaja hääl
Mall Jõe intervjuukogumik "Kõnelesid", esimene omataoline Eestis, annab Eesti kirjarahvast hea ülevaate nii kirjandusteadlasele kui ka lihtsalt - huvilisele.
Milline on teie enda lugu? Ehk kust sai alguse huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu?
Seda on raske öelda, olen olnud suur lugeja väikesest lapsest peale. Lugesin kõike, mis oli kodus, ja samuti lugesin edaspidi läbi kogu toonase Tallinna 1. keskkooli raamatukogu. Lapsepõlve tõelised lemmikraamatud olid kooliraamatukogus leiduvad Anna Haava tõlgitud "Greeka muinaskangelased" ja "Rooma muinaskangelased".
Pärast kooli läksite edasi õppima Tartusse?
Jah, läksin õppima eesti filoloogiat ja valisin kolmandal kursusel kitsamaks erialaks soome-ugri keeled - kibelesin kuidagi kirjanduse juurest eemale. Praeguseni olen kindlal veendumusel, et filoloogia on üks ja et kirjandusinimene peab tundma huvi ka keeleasjade vastu. Ja vastupidi: keeleinimesed ei tohi jätta kõrvale kirjandust. Mul olid suurepärased Eesti-aegsed õppejõud, kes meile väga palju andsid: Paul Ariste, Paula Palmeos, Paul Alvre... Pärast ülikooli töötasin esialgu keele ja kirjanduse instituudi murdesektoris, tegin murdesõnaraamatutki. Samal ajal hakkasin kirjutama arvustusi Loomingule ja Keelele ja Kirjandusele. Siis kutsuti mind tööle loodavasse Tuglase muuseumi.

Soomlased avastavad eestivene luulet
Helsingin Sanomate teisipäevase numbri kultuurikülgede põhilugu oli pühendatud Eesti venekeelsele luulele.
Pealkirja "Vene tuulelohe kerkib Eesti kohale" ("Venäläinen leija kohoaa Viron ylle") ilmunud loo peategelaseks on võrulane Igor Kotjuhh, kes esindab uut luuletajate sugupõlve. Ajaleht tutvustab Kotjuhhi mitmekülgse mehena, andes talle lisaks luuletajale veel toimetaja ja kirjastaja sildi. Leht toob eraldi esile Kotjuhhi teened Eesti venekeelse kirjanduse uute alternatiivide loomisel, nimelt on noor luuletaja seotud siinse venekeelse luule internetis levitamisega.
Ajalehe kirjandustoimetaja Hannu Marttila ülevaateloos on loodud 29-aastase Igor Kotjuhhi portree. Juttu on kirjanduslikest mõjutustest, mida Võrus elav kirjanik on saanud.

Haus galeriis avati näitus raamatupiltidest
Tallinnas Hausi galeriis on avatud eesti raamatuillustraatorite ühisnäitus, kus on väljas pildid raamatust "Suur valmiraamat". Teose valis Eesti kirjastajate liidu, Eesti kujundusgraafikute liidu ning rahvusraamatukogu esindajatest koosnev žürii eelmisel aastal 25 kaunima raamatu hulka.
Väljaanne sisaldab maailma tuntuimate valmikirjutajate - Aisopose, La Fontaine'i, Krõlovi ja Lev Tolstoi - loomingut, kuid ka eesti autoreid alates Jakob Tammest kuni Wimbergini välja. "Suure valmiraamatu" illustreerimine oli väljakutse kunstnikele-illustraatoritele, kes andsid valmidele oma näo ja vaatenurga, jutustades pildis oma lugu.
Raamatu on illustreerinud ning näitusel näitavad oma töid Piret ja Jüri Mildeberg, Regina Lukk-Toompere, Juss Piho, Kristina Reineller, Piret Raud, Catherine Zarip, Anne Linnamägi Liiva, Kristjan Allik ja Tiina Reinsalu.

Baskini anekdoodid
Baari astub klient ja palub baarmanil valada kahte klaasi umbes 150 grammi konjakit.
"Ja nüüd andke mulle 200 grammine klaas," lausub klient, võtab need kaks korda 150 grammi konjakit ja valab mõlemad ühte kahesajagrammisesse klaasi.
"Te olete mustkunstnik!" hüüab baarman.
"Ei, kulla mees! Ma olen maksuinspektor!"
Raamatupoes:
"Kas teil on teatmikku jahimeestele?"
"On küll. Palun, siin on isegi liha- ja linnukaupluste aadressid!"
"Doktor! Miks kõik lapsed sündides nutavad, aga minu oma hakkas naerma?"

JÄRJEJUTT (18): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Kas rahakoti võib märssi tagasi panna või läheb seda veel vaja? uuris Päivi ja jällegi pidin ma tunnistama, et tegu oli ühe nutika tütarlapsega.
"Me oleme alles oma pika ja äärmiselt sisuka ekskursiooni alguses," vastasin ma.
Jalutasime siis natuke edasi, kuni jõudsime Ohvrikivini, kus Tikk meid laua taga juba ootas.
"Tähelepanu!" hüüdsin siis mina. "Oleme nüüd Ohvrikivi juures. Siitsamast ja jälle soodushinna eest, eks ole, lunastame kõik pileti, mis..."
"Meil juba on piletid," tuletas Sigurdsson mulle meelde.
"Tegelikult ei ole. Teil on pilet Hiiemäele kui tervikule vaatamisväärsustega täidetud kompleksile pääsuks, kuid teil pole piletit iga üksiku objektiga tutvumiseks. Või ma pean jälle semiootilise analüüsi läbi viima?"

Uuskasutus - mis imeloom see on? 
Kas nüüd on tegu mingi uue väljamõeldud peene sõnaga? Uuskasutus, uuskasutuskeskus ja UK Sisustus. Mida need sõnad tähendavad? Uue asja kasutamist? Uuskasutuskeskus on seega keskus, kus kasutatakse uusi asju? Kuid UK on teadagi United Kingdom. UK Sisustus on järelikult inglise mööblipood? Ei ole. Tegu on hoopis endise Taaskasutuskeskusega. Mis oli sõnal "taas" viga? Ei muud, kui et taaskasutus pole veel nii elu loomulikuks osaks saanud, kui oli kunagi tühja pudeli taarapunkti viimine. Kas selleks, et inimesed hakkaksid taaskasutama, tuleb muuta poe silti? Võib-olla käivad seal nüüd tõesti need, kes enne häbenesid kasutatud asja osta. Aga kas sellest on kasu taaskasutuse kui mõtte- ja teguviisi levikule? Viimane oli ju taaskasutuskeskuse põhieesmärk, mitte niivõrd MTÜ reklaamimine. Ja ega sõna "taaskasutus" meie keelest kuhugi ei kao, ainult et uuskasutuskeskus, UK Sisustusest rääkimata, on oma sidet sellega tublisti hägustanud.

Uus eestikeelne golfiajakiri sündis teist korda.  Ilusasti
Tore, et see on taas olemas. Eelmise golfiajakirja numbrid on rariteedid, mida sirvides saab nostalgitseda: milline kuldne aeg siis oli ja kui noored me olime.
Uue ajakirja kohta saab öelda vaid kiidusõnu. Peaasjalikult just seetõttu, et ta on ilmavalgust näinud. Golfi propageerimiseks on kõik vahendid head. Ajakirja lisandumine annab sellele veendumusele vaid tuge, sest golfipisik levib ikka veel inimeselt inimesele, sõbralt sõbrale ja tuttavalt tuttavale. Ajakirjal on siin toetav ja julgustav roll.
Golf, nagu teada, on maailmas rahvasport, mida harrastab tõesti kõige rohkem inimesi. Seda Eestis seni veel ei usuta. Samuti nagu seda, et lõppkokkuvõttes ei olegi golf nii väga kallis. Tõsi, see mõnus spordiala on ajamahukas. Tal on oma kiiksud, nagu etikett, ja alguses on vaja suurt enesesundi. Me oleme veel seisus, kus golfimänguga teevad algust juba väljakujunenud inimesed, tihti soliidses eas. Siis on kerge murduda.

MAREK MÜHLBERG: võrdne ja võrdsem sugu
Huvitav kui palju mehi oleks nõus loobuma 25 sendist iga krooni kohta, et elada 10 aastat kauem? Teadupärast on meeste keskmine eluiga Eestis mõni pügal üle kuuekümne. Naistel umbes kümme aastat rohkem.
Õige eesti mees viskab ikka nalja surma üle - "mina pensionini ei ela" ja "töötame ikka surmani." Sellised kommentaarid on üsnagi tavapärased ja kahjuks esinebki noorte meeste seas aina enam südameprobleeme. Kui kunagi oli infarkt vanainimeste asi, siis täna see päris nii enam pole. Kui palju leiduks neid naisi, kes on veidi rohkema raha nimel nõus oma tervise ohverdama?
Kui palju on neid noormehi, kellel jäi ülikoolis käimata, sest naisõppureid on umbkaudu 10% rohkem kui meesõppureid? Ilmselt oleks rumal kehtestada soopõhiseid kvoote haridusasutustes - edasi sobib õppima ikka parim kandidaat. Sama rumal oleks püüda kindlat protsenti tööturul, sest see sunniks ainuüksi soo põhjal eelistama kandidaati, kes ei pruugi töökohale kõige paremini sobida. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on loonud olukorra, kus tööandja on kohustatud andma kirjaliku seletuse isikule, kes kahtlustab, et tema suhtes on käitutud diskrimineerivalt. Selles seletuskirjas peab tööandja andma infot (haridus, tööstaaž, töökogemus ja teised eeliseid andvad oskused) kandidaadi kohta, kelle kasuks valik tehti. Näib, et tingimused soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks on loodud, paraku pole seaduse endaga kursis ei tööandjad ega ka tööotsijad.

Allikmaa: rahvusringhääling on ja jääb ka tulevikus sõltumatuks
Kui rahvusringhäälingu juht hakkab ajakirjanikult nõudma kallutatud lugusid, peab ta oma ameti maha panema, leiab uus ringhäälingujuht Margus Allikmaa.
The Bugglesil oli kord laul "Video Killed The Radio Star". Kui nüüd vaadata seda, et rahvusringhäälingu juhiks sai senine raadiojuht Margus Allikmaa, kes kutsub oma meeskonda kaks inimest raadiomajast ja kaks mujalt, aga ei ühtegi telemajast, võiks ju öelda: "Radio Killed The Video Star". Väikevend raadio neelas ühinemisel televisiooni alla.
Nii võib see ehk väljapoole paista ja võib-olla teleinimesed on ka pisut pettunud, aga tegelikult on mõlemad minu jaoks tähtsad. Ja kui päris aus olla, siis jääb ka pärast TV ja raadio ühinemist TV niikuinii rohkem tähelepanu keskmesse ning keskastmejuhi kohad saavad teleinimesed. Selleks, et raadio üldse pildile pääseks, on minu arvates hea, et uues juhatuses on raadiotaustaga inimesi. Ehkki, kas Hanno Tombergi kohta saab öelda, et ta on raadioinimene? Ta on juhtinud Eesti Raadio uudiseid kolm aastat, enne seda töötas aga aastaid teles ja trükiajakirjanduses.

ANDRUS KIVIRÄHK: Tappev lust ja ohtlik lõbu
Lennukiga lennata ma ei karda, aga karusselle küll. Pealegi on lennukiga lendamisel mõte - sa jõuad kuhugi, näed uusi maid.
Karussell keerleb aga ühe koha peal ja sealt maha ronides oled sa ikka sealsamas, kus sõitu alustades, ainult pea käib ringi.
Muidugi, eks ma olen nendega ikka sõitnud ka, aga kõige äkilisemaid ma tõesti väldin. Selliseid, mis inimest lihtsalt pöörase hooga edasi-tagasi solgutavad ja loobivad. Minu jaoks on alati jäänud arusaamatuks, miks inimene vabatahtlikult mingisse suurde mikserisse istub. Või ronib õnnelikult päratu pesumasina tsentrifuugi. Vahepeal oli igasugustel õllesummeritel veel säärane komme, et elav inimene visati kraana otsast alla, kumm jala ümber, ja nimetati seda siis benji-hüppeks. Ning selle jäleda sadismi eest küsiti veel ohvrilt rahagi!

REPLIIK: Lennukikandja sõnum
Briti lennukikandja Tallinna-külastusel on laiemalt hoopis tähtsam tähendus kui laeval olevate lennukite arv või meeskonna suurus..
Eesti suurim välismissioon teenib Briti vägede koosseisus NATO operatsioonil Afganistanis. Rohkem kui 120 Eesti meest ja naist loovad kõige raskemas, Helmandi piirkonnas tingimusi, et seda riiki saadaks üles ehitada. Lisaks meile ja brittidele on seal oma jala julgenud maha panna veel vaid ameeriklased, kanadalased ning hollandlased. Britid panevad seda tähele.
Laeva imetledes tasub korraks mõelda Eesti kaitseväelastele Afganistanis, kelle inimvõimete piire kompavat tööd me ise ehk veidi tagasihoidlikult tunnustame. Just nemad on välja teeninud selle hiilgava toetuse, mida võib Tallinna sadamas järgnevate päevade jooksul näha.

JUHTKIRI: Üleilmastumine koduõuel
1996. aastal tegevust alustanud Tallinna börsi areng on olnud tormiliselt kiire. Kohalike pankade, maaklerifirmade ja riigi koostöös käivitatud ettevõttes omandasid 2001. aastal strateegilise osaluse soomlased. Kolm aastat tagasi, pärast Tallinna börsi emaettevõtte ja rootslaste börsioperaatori liitumist tekkis OMX-i grupp, mis korraldab ka Helsingi, Stockholmi, Kopenhaageni, Riia ja Vilniuse börsi tegevust.
Eile teatas USA suurimaid börsioperaatoreid Nasdaq, et ostab OMX-i ära. Tehingu koguväärtus on ligikaudu 3,7 miljardit USA dollarit.
Kuigi tunneme nüüd üleilmalisi finantstuuli otse oma koduõuel, ei too muutus omanikeringis Tallinna börsil kauplejatele suure tõenäosusega olulisi muutusi.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästeauto sattus liiklusavariisse
Tartus Riia ja Puusepa tänava ristil sattus täna õhtul liiklusavariisse päästekeskeskuse päästeauto.
Õnnetus juhtus kella 19.15 paiku, mil Ilmatsalu alevikku alajaama põlengut kustutama siirdunud päästeauto riivas sõiduautot Volkswagen.
Mõlemad autod said veidi kahjustada. Inimesed kannatada ei saanud. Sündmuskohal oli politsei.

Johann Köleri maal lõi eesti kunsti hinnarekordi 1 305 000 krooniga
Tänasel Balti Oksjoni esimesel rahvusvahelisel kunstikoksjonil löödi kõiki Eestis seni toimunud kunstioksjonite rekordeid.
Eesti maalikunst sai oma tulemuse Johann Köleri maaliga "Itaalia maastik", mille haamrihinnaks kujunes 1 305 00 krooni. Nikolai Haritonovi maal "Mustlanna lapsega" saavutas Eestis müüdud väliskunsti rekordi haamrihinnaga 1 150 000 krooni ja vene ning baltisaksa juurtega Raadi mõisa omaniku poja Ernst Lipharti teos "Daam kokoshnikuga" tõusis hinnani 870 000 krooni.
Intriige tekitanud A. J. Klünderi arvatav Pushkini lese portree leidis ostja 520 000 krooniga.
Esmakordselt toimunud rahvusvaheline kunstioksjon osutus oodatust edukamaks. Huvilisi oli nii Eestist kui välismaalt. Kuna müügis oli ka Vene, Läti kui Euroopa kunst, siis võisid oksjoni korraldajad tõdeda, et pakkumisi laekus erinevatest riikidest.

Mart Laar sai IRL-i esimeheks
Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogu valis täna ühenderakonna esimeheks ainsana sellele kohale kandiderinud Mart Laari.
Laari poolt andis oma hääle 986 suurkogu liiget valmistel osalenud 1235-st.
Erakonna aseesimeesteks said 718 häälega Ene Ergma, 687 häälega Jaak Aaviksoo ja 568 häälega senine erakonna kaasesimees Tõnis Lukas. Elle Kulli poolt andis oma hääle 355 suurkogulast ja ta ei osutunud valituks.
Erakonna eestseisuse 20 kohale kandideeris 34 inimest. Valituks osutusid Tarmo Kõuts (637 häält), Marko Mihkelson (617), Peeter Tulviste (609), Urmas Reinsalu (595), Tunne-Väldo Kelam (594), Juhan Parts (590), Erki Nool (568), Taavi Veskimägi (535), Andres Herkel (520), Mihhail Lotman (496), Ken-Marti Vaher (491), Trivimi Velliste (490), Marko Pomerants (448), Toomas Tõniste (375), Tõnis Palts (367), Ott Lumi (365), Külvar Mand (318), Kaia Iva (310), Siim-Valmar Kiisler (308) ja Indrek Raudne (296).

SDE esimeheks sai senine juht Ivari Padar
Tänasel üldkogul valisid Sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed esimeheks ettearvatult tagasi senise juhi ja rahandusministri Ivari Padari, aseesimeesteks said riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja europarlamendi liige Katrin Saks.
SDE juhatuse liikmeteks valiti Eiki Nestor, Kadi Pärnits, Urve Palo, Jüri Pihl, Indrek Saar, Jarno Laur, Marianne Mikko, Tõnu Ints, Kaido Tamberg, Reet Laja, Heljo Pikhof, Maimu Berg, Kalvi Kõva, Andres Mandre ja Jaak Juske.
Padar rõhutas üldkogul peetud kõnes, et valitud inimeste õlule langeb suur vastutus - tagada erakonna edukas tulemus 2009. aastal toimuvatel omavalitsuse ja Europarlamendi valimistel.
Pidasin ise õigeks taas erakonna esimeheks kandideerida ühel lihtsal põhjusel. Valimised ja valitsuse moodustamine ei ole erakonna ja selle esimehe jaoks eesmärgile jõudmine. Need on ainult vahendid selleks, et erakond saaks hakata oma eesmärke ellu viima. Seetõttu pean oma kohuseks

Laar: ootusi petnud valimistulemus on paljuski minu süü
Mart Laat analüüsis tänasel Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) suurkogul erakonna riigikogu valimiste tulemusi. Laar andis mõista, et ootusi mittetäitnud tulemuste osas lasub suur osa süüst ka temal endal.
Laar andis IRLi suurkogul valimistulemustest aru, kui erakonna tolleaegne valimistoimkonna esimees. Üllatavalt otsekoheses ja avameelses ülestunnistuses sõnas ta, et IRLile läks palju maksma erakonna peaministrikandidaadi valimistel toimunu. "Selles on ka minul palju süüd," nentis Laar umbes tuhande erakonna liikme ees peetud teises kõnes.
Teatavasti tekkis eelmisel sügisel uue ühenderakonna moodustamise järel pingeline võitlus peaministrikandidaatiteks pürginud praeguse kaitseministri Jaak Aaviksoo ja taaskord poliitikasse suundunud Mart Laari vahel.
Laari tänse analüüsi kohaselt oleks erakond võinud valimistel korjata viis-kuus lisakohta riigikogus, kuid see jäi tegemata kolmel põhjusel.

Saaremaal sai bussiõnnetuses viga 15 raamatukogutöötajat
Saaremaal juhtus täna pärastlõunal turismibussiga raske liiklusõnnetus, milles sai viga vähemalt 15 inimest.
Politseil laekus kell 15.01 teave liiklusõnnetusest Salme vallas Toomalõuka külas, kus täiskasvanute ekskursioonibuss sõitis ilmselt valesti valitud kiiruse tõttu kruusateel kurvis teelt välja.
Kokku viibis bussis esialgsetel andmetel koos bussijuhiga 30 inimest. Kõik bussis olnud inimesed said bussist ise välja. Kuressaare haiglasse toimetati tervisekontrolli 15 vigastatut. Ülejäänute õnnetuskohalt äraviimiseks telliti lisatransport.
Saare politseijaoskonna pressiesindaja Kristi Mägi ütles Päevaleht Online'ile, et buss vajus väljasõidu tagajärjel juhipoolsele küljele. Turismibussis viibisid esialgsetel andmetel ühe Eesti raamatukogu töötajad.

Tuukrid tõid Pärnumaal järvest välja uppunud mehe
Pärnumaal Surjus uppus täna hommikul mees järve, tuukrid leidsid ta surnukeha pärastlõunal.
Häirekeskus sai teate Surju järve ääres kadunuks jäänud inimesest täna hommikul. Päästjad otsisid inimest järvest pinnaltpäästevarustusega, teatas Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.
Pärastlõunal leidsid kohale kutsutud tuukrid ligikaudu 40-minutilise otsimise järel mehe surnukeha 10-15 meetri kaugusel kaldast, kus vee sügavus võib olla kuni kaks meetrit.

Laar pühendas suurkogul peetud kõne unistustele ja visioonile
IRL-i esimehekandidaat Mart Laar pühendas erakonna tänasel suurkogul peetud kõne unistustele selle kohta, milline peaks olema Eesti ja milline ei tohiks olla tema juhitav erakond.
"Ma näen Eestit tugeva ja tulevikku pürgiva riigina, mis suudab olla nii avatud maailmale kui hoida kinni oma juurtest. Mõlema säilitamine, õigemini ühendamine on Eesti edu võtmeks," ütles Laar oma kõnes.
"Näen Eestit maana, mis suudab end ohtude ja rünnakute eest reaalselt kaitsta, maana, kus rahvuslik kasvatus, kaitsetahe ja rahvuslikud noorteorganisatsioonid on muutunud loomulikuks elu osaks, mis suudab oma ajalugu selgitada nii Eestis endas kui maailmas, kus elavad muulased on samuti n.ö. oma juured maha saanud. See on Eesti, kus pole enam kahte eraldiseisvat koolisüsteemi, vaid üks ning kus igaühel on võimalus tasuta eesti keel selgeks õppida. See on Eesti, mis tagab Eesti kõigile osadele võimaluse saada osa Eesti edust, Eesti, mis on meile kõigile koduks," sõnas Laar.

Padar: ilma meieta oleks tegu kõige paduparempoolsema valitsusega
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padar kinnitas tänasel üldkogul peetud kõnes, et erakond tegi valitsusse minnes õige otsuse, kuna sotsiaaldemokraadid on selles koalitsioonis oluline tasakaalustav jõud.
"Kui sotsiaaldemokraadid poleks valitsusse läinud, olnuks praegune valitsus taasiseseisvunud Eesti kõige paduparempoolsem valitsus," ütles Padar.
SDE esimees märkis, et ekslikult räägitakse Eestis ikka ja jälle sellest, kas on võimalik koostöö vasak- ja parempoolsete erakondade vahel. "Kui see on loomulik pea kõigis Euroopa riikides, miks peaks see Eestis kuidagi teisiti olema?" küsis Padar.
Ta lisas, et hoopis vähem räägitakse meil sellest, et palju raskem on valitsuses edukalt koos töötada sarnase maailmavaatega erakondadel, mis võistlevad samade valijate pärast.
2003. aasta valimiste järel moodustatud valitsusele sai saatuslikuks just Reformierakonna ja Res

Padar: mina ei pea maksude tõstmist häbiasjaks
"Mina ei pea sotsiaaldemokraadina maksude tõstmist häbiasjaks, iseasi, kuidas seda raha kasutatakse. Eesti oludes, kus riik on niigi ohtlikult õhukene ega suuda pakkuda piisavalt häid avalikke teenuseid, on see pigem auasi. Meie kõigi ühine ülesanne on selgitada Eesti valijatele lihtsat tõsiasja, et Soomes ja Rootsis on nii elatustase kui majanduse konkurentsivõime kõrge tänu sotsiaaldemokraatlikule maksupoliitikale," ütles Ivari Padar täna SDE suurkogul.
Padari sõnul on valitsus maksupoliitikas alustanud kahest suurest muutusest.
"Esiteks valitsusliidu leppesse kirjutatud tulumaksumuudatuste kehtestamisest. Nagu te juba teate, tõuseb järgmisel neljal aastal 1000 krooni võrra maksuvaba tulu, alaneb täiendava 2% võrra tulumaksumäär ning tulumaksu vabastus laieneb ka ühelapselistele peredele. Teisalt on valitsus otsustanud ajastada eelseisvad aktsiisitõusud 2008. aastasse, et vähendada Eesti inflatsiooni 2011. aastaks ning luua nii võimalus ühineda eurotsooniga," tuletas Padar erakonnakaaslastele meelde.

Lang: mäss pidi päädima valitsuse langemisega
Kolmapäeval Viljandi ettevõtjate ümarlaual osalenud justiitsminister Rein Langi sõnul oli 9. maile plaanitud aprillirahutustest märksa suurem mäss, mille eesmärk oli kukutada valitsus.
Langi teada oli 9. maiks rahutusi kavandatud juba tükk aega enne seda, kui Tallinna Tõnismäele paigaldati telk ja alustati säilmete väljakaevamist. Ehkki minister ei usu, et plaaniti valitsuse füüsilist kõrvaldamist, pidanuks olukord pealinnas muutuma nii ebastabiilseks, et oleks lõppenud riigipöördega, kirjutas Sakala.
"Kujutlege, et Tallinna kesklinnas on ennast kaheks või kolmeks päevaks kindlustanud retsidiivne relvastatud seltskond, inimestel ei ole tänavatel turvaline ning toimub tohutu rüüstamine," kirjeldas Lang tõenäoliselt Venemaal välja töötatud mässuskeemi.
Ministri hinnangul oleks valitsuse suutmatus olukorda kontrollida põhjustanud üldist rahulolematust ning rahvas oleks ise hakanud marodööridele vastupanu organiseerima.

Veskimägi: mulle ei ole reeglite rikkumine IRL-is vastuvõetav
Isamaa ja Res Publica Liidu senine kaasesimees Taavi Veskimägi pidas erakonna tänasel üldkogul kriitilise kõne, mille heitis muu hulgas Mart Laarile varjatult ette parteis vargsi võimu võtmist.
"Pole enam otstarbekas analüüsida süsteemselt Res Publica tegevust enne ühinemist, tegin seda eelmisel aastal, ja anda ülevaadet erakonna tegevusest alates peaministrikandidaadi valimisest, sest erakonna liikmete poolt kinnitatud põhikirja ja ühinemislepingut eirates koondus võim kuhugi mujale kui valitud erakonna juhtorganite kätte kaasesimeestest alates. Olen välja öelnud, et mulle selline kehtestatud reeglitest kõrvale kaldumine ei olnud ega ole vastuvõetav ka tulevikus," ütles Taavi Veskimägi oma kaasesimehe kohalt lahkumise kõnes.
Veskimägi sõnul saab ühenderakonna uue esimehe põhiliseks strateegiliseks ülesandeks olema Reformierakonna selja tagant väljatoomine.

Carpenter: eestlased on meeldivad, aga nende pärast tuumasõtta ei läheks
Päevaleht Online'is eile avaldatud USA teadlase arvamus, et USA peaks Eesti hülgama, ajendas meie lugejat saatma teadlasele kirja, millele vastates too kinnitas, et ta küll imetleb eestlasi, aga mitte piisavalt, et nende pärast tuumasõjaga riskida.
Lugeja Tarmo Maaseli kirja lühendatud tõlge
Lugupeetud härra Carpenter!
Kas Te olete sada protsenti kindel selles, mida Te South China Morning Postis Eesti kohta ütlesite? Ma ei ole kindel, kas Te teate Eesti ja Venemaa suhetest piisavalt palju. Nende kahe riigi vahel ei ole sõda (---). Eesti saatis pärast orkaan Katrinat New Orleansi kruiisilaeva, et teie inimestel oleks, kus magada. Minu vennad aitavad Afganistanis USA-l terrorismi vastu võidelda, nii et teie saaksite sealt naftat välja pumbata. Lihtsalt mõelge, et Te näite võhiklik, kui ütlete, et Eesti on väike mõttetu maa.
Ja ma tean USA-st palju inimesi (), kes armastavad Eestit ja uskuge mind, eestlased armastavad venelasi, me lihtsalt vihkame kommunismi, kuid muidu on eestlased ja venelased vennad ja õed. Te peaksite Eesti ajaloo kohta õppima, võib-olla Te leiate selle huvitava olevat, sest USA-l ei olegi ajalugu, mida õppida.

Taal: parlamenti pääsemiseks ei pea olema isegi arsti kinnitust aju olemasolu kohta
Res Publicasse miljoneid investeerinud ja ühenderakonnast lahkunud Olari Taal nimetas kunagist ideed luua uus erakond niisama ärplemiseks.
Olari Taal ütles intervjuus SL õhtulehele, et kahtlused Res Publica loomisel väljakuulutatud väärtuste paljasõnalisuse kohta tekkisid tal enne parlamendivalimisi.
"Inimesed olid samasugused kui teistel. Tagantjärele tundub, et äraostmatute jaoks olidki kuulutatud väärtused tühi deklaratsioon," ütles Taal.
Taali sõnul häirivad teda asjad, mille muutmise vajadust mõistavad kõik, aga mille muutmises millegipärast kokku ei lepita.
"Ja veel see, et parlamenti pääsemiseks ei pea sul olema isegi arsti kinnitust aju olemasolu kohta. Piisab olemaks ambitsioonikas parteisõdur," sõnas Taal.
Taali sõnul usub ta, et Res Publica ja Isamaa ühinemine oli põhjendatud.

Laar: mul ei ole Eesti poliitikas enam kuhugi pürgida
Ainsana täna Isamaa ja Res Publica esimeheks kandideeriva Mart Laari sõnul pole tal Eesti poliitikas enam eriti kuskile pürgida ja nõustus erakonna juhiks saama vaid selleks, et erakonnakaaslastest toetajatele mitte "magedat muljet" jätta.
"Eesti poliitikas ei ole kohta, mida ma poleks pidanud," ütles Mart Laar täna hommikul intervjuus Vikerraadiole.
Laari sõnul ei oleks ta tulnud poliitikasse tagasi, kui erakonnakaaslased poleks talle üksmeelselt ölenud, et "sul ei ole valikut, lõpeta ära professori mängimine ja tule tagasi!".
"Väga mage oleks olnud neile ära öelda," sõnas Laar.
Mart Laari sõnul sooviks ta IRL-ile väga tugevat eestseisust, kus oleksid kõik tugevamad tegijad esindatud. "Mind tõesti ei huvita, kumba erakonda keegi varem kuulus," märkis Laar.
Laari sõnul tundub talle, et erakonnas on kaks hoovust. Üks, mis tugineb Res Publica endisele pärandile, ning teine hoovus, kus erakonnad on suuremal või vähemal määral kokku kasvanud.

Pärnus hukkus mees saunapõlengus
Pärnus hukkus täna varahommikul puhkenud saunapõlengus inimene.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Pärnu jõe ääres Lennuki tänava kandis kell 6.14. Tulekahju avastasid kalamehed.
Päästemeeskonna tulekahjukohale saabudes põles saun lausleegiga. Kustutustööde käigus leidsid päästjad saunast hukkunud mehe.

IRL ja sotsid valivad täna juhte
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liikmed valivad täna oma erakondadele juhid ja juhtorganid, IRL otsustab ka ühinemise Põllumeeste Koguga.
IRL-i suurkogul valitakse erakonnale esimees, kolm aseesimeest, 20-liikmeline eestseisus, viieliikmeline revisjonikomisjon ja üheksaliikmeline aukohus.
Eestseisusesse kandideerib 34, aukohtusse 15 ning revisjonikomisjoni üheksa inimest. Aseesimehe kohale kandideerivad Jaak Aaviksoo, Ene Ergma, Elle Kull ja Tõnis Lukas. IRL-i esimehe kohale kandideerib ainsana Mart Laar.
Suurkogu kujundab oma seisukoha ka IRLi ja Põllumeeste Kogu ühinemise suhtes, millega kahe erakonna liitumisprotsess lõpuni viiakse.
IRL-i suurkogul osalevad erakonna liikmete kõrval ka esindajad Leedu Isamaaliidust, Läti Rahvaparteist, Läti parteist Isamaale ja Vabadusele/LNNK, esindatud on ka Briti Konservatiivid, Ungari FIDESZ, Rootsi Moderaadid ja Saksa CDU. Oma tervituse on läkitanud Kreeka erakond Nea Demokratia, Euroopa Rahvapartei president Wilfried Martens ja Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel.

Harjumaal hukkus liiklusõnnetuses eakas mees
Eesti teedel juhtus eile ja ööl vastu tänast kokku üheksa raskemat liiklusõnnetust, neist ühes hukkus autoga teelt välja sõitnud eakas mees.
Eile kell 3.48 juhtus liiklusõnnetus Pärnu maakonnas Koonga vallas Pärnu-Lihula maantee 50. kilomeetril, kus sõiduauto Renault Clio, mida juhtis purjus 1977. aastal sündinud Kalev, sõitis valesti valitud kiiruse tõttu teelt välja kraavi. Kiirabi toimetas juhi Pärnu haiglasse.
Järgmine raskem liiklusõnnetus toimus kell 7.08 Tartus Võru tänava ja Ringtee tänava ristmikul, kus 1933. aastal sündinud Vassili juhitud sõiduauto Volkswagen Passat sõitis ristmikule foori keelava tule korral ja otsa seal lubava fooritulega vasakpööret teinud mootorratturile Argole (sünd. 1983), kes toimetati Tartu Õlikooli Kliinikumi.
Kell 10.54 saabus politseile teade liiklusõnnetusest Tallinnas Sõpruse puiesteel Lepistiku trollipeatuse juures, kus 1957. aastal sündinud Tatjana juhitud trollibuss pidurdas nii tugevalt, et 1941. aastal sündinud reisija Anna kukkus ja sai viga. Kannatanu toimetati Mustamäe haiglasse, kust lubati peale esmaabi andmist kodusele ravile.

Eriklassid püüavad koolist väljalangejaid
Ministeerium kavandab raskesti kasvatatavatele noortele kutse-koolide juurde eriklasse.
Haridusministeeriumi kooli-võrgu bürool on kavas avada sügisest kahes kutsekoolis klassid põhikoolis hätta jäänud noorukitele.
"Praegu räägime läbi Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooliga ja Põltsamaa ametikooliga," selgitas koolivõrgu büroo üldhariduse osakonna juhataja Ants Eglon. "Need klassid on mõeldud lastele, kellel on oht koolist välja langeda või kes on juba välja langenud. Noorukitele, kellega ei tulda koolis hästi toime." Egloni sõnul annab kutseõpe noortele selgemat aimu tulevasest elust ja teadmise, mida tähendab vastutuse kandmine.
Põhikoolist väljalangejate hulk on aastaid olnud märkimisväärne, eelmisel aastal katkestas õpingud 946 õpilast.

Keisripaar lahkus Eestist
Eile kella 11.20 paiku astusid Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko lennukile ning sellega lõppes ka neljapäeva hommikul alanud visiit. Tegemist oli keisripaari esimese visiidiga Nõukogude Liitu kuulunud riiki.
Nagu keisrinna Michiko oli Eestisse jõudes riietunud äratuntavalt Eesti rahvusvärvidesse, võis tema välimusest juba välja lugeda ka lennuki järgmise sihtkoha Läti. Rootsist tulnud keisripaar külastab Euroopa-visiidi jooksul veel Leedut ja Suurbritanniat.
Keisri visiit möödus suurejooneliselt, kulmineerudes üle-eile lauluväljakul vabaõhukontserdiga. Pärast kontserti tervitasid Akihito ja Michiko Tallinna raekojas Eesti-Jaapani suhete edendajaid. President Toomas Hendrik Ilvesele andis keiser Akihito Lindiga Krüsanteemi suurordeni ja sai presidendilt Maarjamaa Risti keti.

Baltimaid kureeriv Kremli ametnik ei usu vene erakonna tõusu Eestis
Venemaa presidendi administratsiooni välismaaga regioonidevaheliste ja kultuurisuhete arendamise valitsuse ülem Modest Kolerov ütles, et ei usu venekeelseid elanikke ühendava tugeva partei esiletõusu pärast pronkssõduri teisaldamist. Vaid ühise rahvuse või keele pinnalt tekkinud ja sellele mängivatel erakondadel ei saa olla tulevikku isegi aprillis Tallinnas juhtunud konflikti taustal, lausus ta.
Hiljuti pakkus Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, et aprillikuine pronkssõduri-konflikt avab parlamenti tee pronks-sõduri kaitsjatele, kui nad kavatseksid teha erakonna. "Notšnoi Dozori esindajate riigikogusse saamises pole mul nüüd küll enam erilist kahtlust," kirjutas Savisaar 9. mail. Kolerovi sõnul peab erakond edu saavutamiseks seisma laiemal ühiste huvide pinnal. Seetõttu pole Eestis tugeva venekeelseid inimesi ühendava erakonna tekkimiseks erilisi võimalusi.

Surmasõitja Seger ületas taas kiirust
Kolme inimese elu nõudnud avarii põhjustaja jäi vahele 160-kilomeetrise tunnikiirusega.
Eelmisel suvel Pärnumaal Vändra lähedal kolme inimese elu nõudnud liiklusõnnetuse põh-justanud ning 600 000-kroonise kautsjoni vastu vahi alt vabastatud 21-aastane Mikk Seger ületas eelmisel reedel jälle lubatud sõidukiirust.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles, et Seger ületas lubatud kiirust 70 kilomeetri võrra eelmisel reedel Kuusalu vallas Tallinna-Narva maantee 63. kilomeetril. Sõiduauto Subaru Impreza kiiruseks mõõtsid politseinikud 160 kilomeetrit tunnis, kuigi sellel teelõigul on lubatud suurim sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis.
Mullu, 13. augusti õhtul põhjustas alkoholijoobes Seger Pärnumaal Vändra lähedal liiklusõnnetuse, milles hukkus kolm 18-24-aastast inimest. Segeri juhitud Honda Civic sõitis suurel kiirusel otsa peateele keeranud sõiduautole Chrysler. Liiklusõnnetuses said raskesti kannatada Seger ja tema kaassõitja, 20-aastane naine. Mõni minut enne liiklusõnnetust mõõtis politsei Vändra lähedal Honda kiiruseks 201 kilomeetrit tunnis.

Ohvitseride read hõrenevad veelgi
Iga seitsmes kaitseväeohvitser ei suuda järgmiseks aastaks
Järgmise aasta 1. septembriks võib olla kaitseväe tegevteenistuses ligi 130 ohvitseri, kes ei vasta kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kõrgharidus-nõudele. Kuna selle aasta aprilli seisuga oli tegevteenistuses üldse 964 ohvitseri, puudutab nõue iga seitsmendat ohvitseri.
Sama seadus ütleb, et kaadrikaitseväelane, kes ei ole selleks ajaks omandanud vastavat haridust ja sõjaväelist väljaõpet, viiakse atesteerimistulemuste põhjal teenistuse huvides tema haridusele ja sõjaväelisele väljaõppele vastavale ametikohale. Sisuliselt tähendab see madalama astme ametikohta.
Kaitseväe juhataja, kindralmajor Ants Laaneots möönis, et probleem on tõepoolest. "On selge, et kaitsejõud on huvitatud oma personali hoidmisest, sest ohvitserkond ei kujune üleöö. Kapteneid või kaptenmajoreid ei ole võimalik tänavalt palgata ega lühikese ajaga ette valmistada," ütles ta.

NASDAQ ostab aasta lõpus Tallinna börsi põhiomaniku OMX-i
Uus omanik võib olla täiendavaks argumendiks ettevõtetele, kes tahavad börsile minna.
Ühendriikide tehnoloogiabörs NASDAQ ning Põhjamaade ja Baltikumi börse opereeriv OMX teatasid reedel ühinemisest. Tallinna börsile tähendab eeldatavalt aasta lõpus teoks saav ühinemine eelkõige kohalike börsifirmade tuntuse kasvu.
Lühiajalises perspektiivis ei muuda Tallinna börsi kuulumine uude kontserni nimega NASDAQ OMX Group kohalike investorite ja ka turuosaliste seisukohalt midagi olulist. "Jaeinvestori jaoks see ühinemisteade suurt midagi ei muuda, kuid ühinemine võib-olla parandab veidi börsi likviidsust," ütles Hansabank Marketsi maakler Raido Lillemets.
Ka Tallinna Börsi juhatuse esimees Andrus Alber möönis, et lühiajaliselt NASDAQ-i ja OMX-i ühinemine kohalikku turgu oluliselt ei mõjuta. "Kuid pikaajalises plaanis suurendab see Eesti börsifirmade tuntust, kasvab välisinvestorite huvi siinse turu vastu ja paraneb ka turu likviidsus," lausus Alber. Tema hinnangul võivad just need asjaolud olla ka täiendavaks argumendiks mõnele Eesti ettevõttele, kes kaalub börsil aktsiaid noteerida.

Valentina Matvijenko poeg lõpetas Eestis äritegevuse
Peterburi kuberneri Valentina Matvijenko poeg, ärimees ja ettevõtte VTB-Kapital peadirektor Sergei Matvijenko teatas eile, et lahkub Eestisse eliitküla ehitamise projektist.
Matvijenko sõnul otsustas ta projektist lahkuda poliitilistel põhjustel. Nimelt peab ta pronkssõduri teisaldamist enda isiklikuks solvamiseks, teatas Kommersant.
"Mu vanaisa sõdis Suures isamaasõjas ja ma ei näe võimalust arendada äri riigis, kus suhtutakse lugupidamatult nõukogude sõdurite mälestusse," ütles Matvijenko intervjuus telekanalile NTV.
Matvijenko, Lukoil Eesti peadirektor Jevgeni Bolšakov ja Sankt-Peterburgi panga osanik Aleksandr Savljev ostsid 2005. aastal Pirita jõel, mõne kilomeetri kaugusel Tallinnast 10 hektari suuruse saare. Ärimestel oli plaanis rajada sinna eliitelamud ja maandumisplatsid helikopteritele, mis hakkaks sõitma Tallinna ja Peterburi vahet.

Liibanon - samm kaose poole
Liibanon libiseb sõtta põgenikelaagritesse varjunud palestiinlaste rühmitustega.
Eelmise nädala pühapäeval sai Põhja-Liibanonis alguse verine konflikt sealse armee ja end Nahr al-Baredi palestiinlaste põgenikelinnakus sisse seadnud äärmusliikumise Fatah al-Islam vahel.
Piiratud võimuga peaminister Fouad Siniora on lubanud hävitada organisatsiooni, kes on seotud al-Qaida terrorivõrgustiku ideaalidega. Samas hoiatavad palestiina kogukonna esindajad ja välisdiplomaadid, et Liibanoni armee taktika, mis on islamistidega võitlemisel niigi oma võimete piiril, võib viia selleni, et konflikt levib üle kogu maa ja lükkab Liibanoni tagasi kodu-sõjaaegsesse kaosesse.
Eriõigusega asumid
Ilmselt efektiivseim viis hävitada suitsiidiveste kandvaid islamiste, kelle hulgas on väidetavalt ka Iraagi ja Afganistani sõja kogemusega välismaalasi, oleks rün-nata Nahr al-Baredi linnakut jalaväe ja soomustehnikaga.

Ukraina konflikti kisti esmakordselt relvajõud
Ukraina president Viktor Juštšenko andis riigi sisevägedele korralduse alluda otse temale.
Presidendi samm järgnes dramaatilistele telekaadritele, kus erimiilitsaüksus BERKUN tungis sisse peaprokuröri ruumidesse, et presidendi poolt lahti lastud süüdistaja Svjatoslav Piskun saaks ametipostile naasta. Korralduse prokuratuuri ukse mahamurdmiseks andis aktsioonis ka ise aktiivselt kaasa löönud siseminister Vasõl Tsuško, kelle vastu president on nüüd lasknud algatada kriminaalasja.
Nagu märkis rahvusvaheliste poliitikauuringute keskuse ana-lüütik Natalja *apovalova, täitis president üksnes seadust. Kuna Piskunist oli saanud vahepeal parlamendi liige, pidi ta tagasi astuma. Paraku osutus konflikti puhkemisel määravaks see, et peaprokurör kuulub riigipeaga vastasseisus olevasse valitsusjuhi leeri.

Kongress andis lõpuks Iraagi sõjaks raha ilma lahkumistähtajata
Mõlemad kongressi kojad kiitsid heaks saja miljardi eraldamise sõja jätkamiseks.
Demokraatide kontrolli all olev kongress ei suutnud suruda läbi seadust, mis küll rahastanuks edasi Iraagis sõja pidamist, kuid seadnuks järgmise aasta märtsiks ka tähtajad USA vägede sealt äratoomiseks.
Varasemale sellisele kongressi otsusele pani president George W. Bush veto, demokraatidel polnud aga vähemasti kahe kolmandikuni ulatuvat enamust, et see tühistada. Mitu kuud demokraatide ning vabariiklaste ja Bushi vahel kestnud vastasseis laheneski nüüd seadusega, mis andis sõjaks lisaraha ilma vägedele lahkumisaega määramata.
Demokraadid kinnitasid samas, et tegemist ei olnud Valge Maja võiduga. "Blankotšekkide aeg on läbi ja Bushi läbipõrunud poliitikale rohelist tuld ei näidata," kuulutas senati enamusliider Harry Reid. Rahastamisseadus nõuab tõesti, et USA toetus saab jätkuda, kui Iraagi valitsus ilmutab edu teatud eesmärkide täitmisel, kuid see ei ole Bushile kohustuslik, teatas BBC.

Viimane linnale kuuluv spordikool lõpetab
Tallinna noorte spordikeskus jätkab tegevust eraõigusliku sulg-
Septembri alguses lõpetab tegevuse viimane Tallinnale kuuluv spordihuvialakool, sest linn eelistab munitsipaalasutustele eraalgatuslikke spordiklubisid.
Punasel tänaval viimaseid kuid tegutsevas Tallinna noorte spordikeskuses on treenerid enam kui viiekümne tegutsemisaasta jooksul õpetanud noortele jalgpalli, jäähokit, ujumist, lauatennist ja sulgpalli. Lisaks on keskus korraldanud võistlusi ja spordilaagreid. Nüüd on linn andnud oma alluvuses oleva spordikooli ülesanded järk-järgult teistele asutustele üle ning otsustanud selle alates 31. augustist lõplikult sulgeda.
Tallinna spordi- ja noorsoo-ameti juhataja Jaak Raie sõnul kool suletakse, sest munitsipaalhuvikoolid ei sobi tänapäeva ühiskonda. "Nõukogude ajal tootis riik spordikoolide kaudu omale sportlasi ja see tegevus oli orienteeritud tulemustele, mitte inimestele," selgitas Raie. Tema sõnul toimib tänapäeva kodanikuühiskonnas sport omaalgatuse korras ning riik ja linn on huvitatud, et võimalikult palju inimesi tegeleks spordiga.

Raeplatsil ristiti Teelesid
Eile ristis pääste-amet oma 15. sünnipäeval koos Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Peeter Piiriga Raekoja platsil Nõmme komando MAN-i tehases valminud uue tule-tõrjeauto Teele. Kohal olid ka juba varem Saksamaalt saabunud sama tüüpi autod Tapa, Pärnu, Tartu ja Kunda komandost. Eestis on kombeks ristida päästeautosid samamoodi nagu laevu, nii talitavad näiteks ka USA tule-tõrjujad. Teele nimi selgus märtsis internetis läbi viidud nime-võistlusel, mille võitis Kristel Tuul Tallinnast. Nimi oli parim, sest Raja Teele oli tubli, ilus ja tugev eesti tüdruk ning nimi paistis silma teiste maskuliinsete nimede seast. Eile Raekoja platsil ristitud Teele on üks 18 uuest samanimelisest moodsaima tehnikaga päästeameti põhiautost, mis maikuu jooksul Eestisse saabuvad. Päästeamet jagab autod Eesti komandode vahel, kasutusse jäetakse ka neid varem teeninud sõidukid.

Viru Poja saatus selgub 2. juunil
Erinevalt eile AS-ilt Uus Viru meediasse saadetud sõnumist, mis teatas, et kohus tühistas linna ehituskeelu Viru keskuse juurdeehitusele, selgub Viru Poja saatus alles 2. juunil, kui jõustub ehituse keskkonnamõjude hinnang.
Mõjub pargile laastavalt
Ettevõte Hendrikson ja Ko koostas Viru Poja ehitusega kaasnevate keskkonnamõjude hinnangu, millest selgus, et juurdeehitus mõjuks pargile laastavalt. Hinnangu kehtimiseks peab aga sellele heakskiidu andma Harjumaa keskkonnateenistus. Hetkel on teenistuse töö hinnangu ülevaatamisel lõppjärgus, asutus kuulutab otsuse välja 2. juunil.
Ehituskeeld jõus
Üleeile otsustas Tallinna ringkonnakohus, et linnaplaneerimisamet peab vaatama AS-i Uus Viru ehitusloa taotluse läbi 20 päeva jooksul. Seniks kuni selgub, kas AS-i Uus Viru nägemus juurdeehitusest sobib Viru väljaku detailplaneeringusse, lubab kohus kehtestada krundile ajutise ehituskeelu.

Briti meremeestel sportlik puhkus
Eile Tallinna saabunud Briti sõjalaeva HMS Illustrious meeskond võtab täna mitmel spordialal mõõtu kohalike võistkondadega.
Täna kell kümme hommikul peavad Kalevi staadionil jalgpallimatši maha laeva meeskond ning Eesti kaitsejõudude meeskond. Kell 13.30 aga kohtutakse hipodroomil Tallinna Tiigritega, kellega mängitakse ragbit ja kriketit. Homme kell neli mängitakse Pirita staadionil Tallinnas elavate brittidega maahokit.
"See on hea võimalus pääseda maale ning natuke jalgu sirutada," lausus laeva komandör kapten Tim Fraser. Fraseri sõnul on kõik pealtvaatajad mängudele teretulnud.
"Meie jalgpallimeeskond on päris heal tasemel, ragbisats on enam-vähem, aga kõige rohkem olen ma mures kriketimängijate pärast."

Algavad Tallinna vanalinnapäevad
Varasematest kaks päeva pikemate pidustuste raames toimub mitusada üritust.
Esmaspäeval algavad XXVI Tallinna vanalinnapäevad, mis sel aastal on varasematest kaks päeva pikemad ja hõlmavad lisaks ka rahvusvahelist nukuteatrite festivali.
Vanalinnapäevade peakorraldaja Dein-Tom Tõnsingi sõnul on selle aasta kavas oma paarsada üritust, mida iga päev kroonib üks tähtsündmus. Uues kuues jätkuvad ka eelmisel aastal populaarsust kogunud muuseumide- ja klassikalise muusika öö ning vanalinnapäevade visioonikonverents.
Konverentsi korraldav Mart Raukas kutsub tänavuse ürituse raames inimesi üles elu paremaks unistama. Eri esinejate sõnavõttudest ja külastajate arvamustest selekteeritakse välja unistused linnaruumi põhi-väärtuste kohta ning püütakse vastata küsimusele, millist elu me linna tahame.

Külamehe hiigelgrill võib ära toita kogu külarahva
Vanarauast järelveetav, ratastega grill- ja suitsuahi töötab nii puu- kui ka gaasiküttel.
Kui Kadrina-ligidase Võduvere küla Lootusvälja talu peremees Ülo Kais või perepoeg Kalev oma hiiglasuure tossava ja ratastel grillahjuga mõne peoseltskonna juurde jõuavad, jätkub meestel näppimist ja naistel kaugemalt uudistamist pikaks ajaks.
Ahi sündis sellest, et peremees Ülol oli vaja oma sünni- päeval suurem seltskond rahvast ära toita. Aga kaua sa poest ostetud grillahjuga ikka sussutada jõuad, eriti veel kui tegemist on mitmekümne külalisega. Esimesed saavad oma vorstijupi või lihatüki kätte, viimased vaatavad aga ligi tunni vesise suuga pealt.
Isa Ülo ja poeg Kalev pidasid aru, vaatasid hindavalt üle iga enesest lugupidava talu aianurgas oleva vanarauakogumi ning keevitusaparaat hakkas särisema. Kalev meenutab, et lõikamiseks, painutamiseks ja liitmiseks kulus ligi kuu. "Kuigi ega ma kogu aeg ka grilli ei teinud, ent vast nii nädalajagu tööd on siin taga küll."

Täna esines häireid Elisa klientidel tavatelefoni kasutamisel
Täna hommikul kell 10.40 toimus Elisa fiks-keskuses pikse tagajärjel mälumooduli rike, mistõttu oli operaatori pakutav püsiside häiritud 70% ulatuses.
Mobiilside Eestimaal toimis häireteta. Häiritud olid siiski kõned mobiiltelefonidelt lauatelefonidele ja välismaale ning roamingkõned. Laupäeva õhtuks on taastatud välisühendused ja roamingkõned.
Elisa on rakendanud kõik abinõud rikke kiireks parandamiseks ja täna kella 23.00 peaks olema kõik ühendused taastatud.

Marko Matvere tegi ooperilavastaja debüüdi
Pärnu Endla teatris jõudis lavale Bizet ooper "Carmen", millega debüüdi ooperilavastajana tegi Marko Matvere.
Et etenduses astuvad üles mitmed välismaalased, toimusid proovid mitmes võõrkeeles, edastavad Seitsmesed Uudised.

Tõnis Mägi läheb üle aastate taas suvetuurile
Tõnis Mägi otsustas üle pikkade aastate koos Tanel Padar & The Suniga suvetuurile siirduda.
7. juunil algava suvetuuriga liituv Tõnis Mägi on kõikvõimalikest tuuridest pigem põhimõtteliselt eemale hoidnud.
"Tanel on hästi hea tegelane, kellega midagi koos teha. Neid, kellega midagi koos teha, polegi Eestis nii palju. Tanel on üks neist. Lisaks on bänd hea," kiitis Mägi tuuriseltskonda.
Lisaks Tõnis Mägile löövad tuuril kaasa Gerli Padar ja Jan Uuspõld.
Vanameister Tõnis Mägi pakub publikule nii lugusid ajast kui rock oli kuldne kui ka The Sun'i lugusid interpreteerides.

Poom läks Watfordi palgale
Mart Poom sõlmis laupäeval lepingu sel kevadel Premier League'ist aste madalamale langenud Watfordiga.
35-aastane eestlane, kes oma senise tööandja Arsenali ridades pidi leppima kolmanda numbri rolliga, peaks uues klubis olema kaalukuse ja kogemuste esindaja. Poomi iga ei pannud Watfordi kõhklema ja käed löödi kaheks aastaks, teatas Sportnet.
Eestlase viimaste hooaegade vähene mängupraktika peaks uue meeskonna funktsionäride arvates hoopis plussiks olema - väravavaht saavat tööle asuda innustunult. Poomil tuleb klubi esipuurivahi eest võitlusse asuda 11 aastat noorema Richard Leega, kirjutab Watfordi veebileht.
Watfordi loots Aidy Boothroyd ütles Poomi värbamise kohta järgmist: "Iga meeskond vajab tasakaalu sõdurite ja artistide vahel ning nooremate ja venemate pallurite vahel. Mardi palkamine niivõrd olulisele kohale kui väravavahi roll on annab kindlust kogu tiimile."

Korvpall: Kalev/Cramo jäi ellu võiduga Tartus sealse Rocki üle
Kalev/Cramo võitis Eesti korvpallimeistrivõistluste finaalseerias TÜ/Rocki vastu viienda mängu 78: 74, seega finaalseeria jätkub.
Rock avas Tanel Teini viskest skoori, kuid peagi asus Kalev juhtima 6: 2 ja 8: 4. Tartlased siiski pealinlastel eest ära ei lasknud minna ning asusid peagi juhtima 11: 10. Avaveerand lõppes viigiliselt 15: 15, teatas ETV Sport.
Teisel perioodil jätkus punkt-punkti mäng kuni seisuni 30: 30, misjärel tegi Rock 9: 2 vahespurdi ning võitis poolaja 39: 32.
Kolmandal veerandajal jätkus tasavägine ja vigaderohke mäng, kus Rockil oli pidevalt väike edu. Alles viimasel minutil jõudis Kalev tänu Kendrick Johnsoni vabaviskele viigini ning viimasele perioodile mindi viigiseisult 55: 55.
Viimasel perioodil tegi Kalev vahesprudi, minnes juhtima 67: 59 ning ega lasknud kuni viimase minutini Rocki enam lähedamale kui neli punkti. Gert Kullamäe kaugvisked hoidsid Rocki veel elus, kuid 72: 76 taga olles eksis Tanel Tein 40 sekundit enne lõppu kolmepunktiviskel.

Kümnevõistlus: Götzises juhivad Clay ja Klüft
Traditsioonilisel Götzise kümnevõistlusel on avapäeva järel liider ameeriklane Bryan Clay.
Clay on kogunud viie alaga 4593 punkti. Jänki jooksis 100 meetrit ajaga 10,40, sai kaugushüppes kirja 7.80, kuulitõuke parim tulemus oli Clay'l 15.30. Kõrgushüppetulemus oli maailmameistril 2.08, staadioniringi läbis mees ajaga 48.41, teatas Sportnet.
Teisel kohal on 4528 punktiga valgevenelane Andrei Krautšanka, kolmas on tšehh Roman Šebrle, kellel on koos 4419 silma. Viie hulka mahuvad ka Dmitriy Karpov Kasahstanist ning jamaikalane Maurice Smith. Eestlased Götzises ei võistle.
Naiste seitsmevõistluse esiotsas on oodatult rootslanna Carolina Klüft ja inglanna Kelly Sotherton. Kolmandat kohta hoiab enne teist võistluspäeva lätlanna Austra Skujyte. Klüftil on koos 3936 punkti ning Sothertonil 3819.

Vormel-1: McLarenid stardivad homme esireast
Homset Vormel-1 Monaco Grand Prix'd alustab esimesest stardiruudust McLareni piloot Fernando Alonso, kes sõitis vihmasel Monte Carlo tänavarajal välja aja 1.15, 726 ning edestas meeskonnakaaslast Lewis Hamiltoni 0,179 sekundiga.
Britt kaotas kvalifikatsiooni esikoha hispaanlasele alles viimasel ringil, teatas Sportnet.
Kolmandasse ruutu platseerus Ferrari sõitja Felipe Massa, brasiillase kõrval alustab võistlust itaallane Giancarlo Fisichella Renault tiimist. Viienda tulemuse sõitis välja Williamsit rooliv sakslane Nico Rosberg.
Kuuendast ruudust startiv austraallane Mark Webber oli oma Red Bulliga esimene sõitja, kelle kaotus ületas sekundi.
Täielikult ebaõnnestus soomlase Kimi Räikköneni ajasõit, Ferrari piloot sõitis üle äärekivi ning rikkus auto rattakinnituse, homset GP-d alustab põhjanaaber 15. stardiruudust.

Beckham tuleb Eestisse
Pärast möödunudsuvist MM-i Inglismaa koondisest pudenenud David Beckham jäi lõppema hakkaval klubihooajal peatreener Steve McLarenile silma ning kuulus poolkaitsja kutsuti uuesti meeskonda.
McLaren tegi täna teatavaks 26 mängija nimed, kes osalevad 1. juunil sõprusmängus Brasiilia vastu ning mängivad 6. juunil Tallinna A. Le Coq Arenal Eesti koondisega Euro 2008 valikmängu, teatas Sportnet.
Lisaks Beckhamile pääses ründaja Michael Owen esimest korda pärast MM-i koosseisu, tõsi, teda hoidis eemal raske põlvevigastus. Esimest korda võivad koondisesärgi selga tõmmata Blackburn Roversi David Bentley ja Readingu Nicky Shorey.
Inglismaa koondis saab mängima järgmises koosseisus:
väravavahid:
Paul Robinson (Tottenham Hotspur)
Scott Carson (Liverpool)

Baruto alistas 13. vastase
Eesti sumoproff Baruto alias Kaido Höövelson jätkas Natsu-basho turniiri 14. päeval võiduga.
Tokyos peetaval aasta kolmandal suurturniiril võitis eestlane tehnikaga yoritaoshi Juryo divisjonis esimest asetust omava 25-aastase Yoshikaze (178 cm, 131 kg). 22-aastane Baruto (197 cm, 172 kg) on kogunud 14 võistluspäevaga 13 võitu ja vaid ühe kaotuse, teatas Sportnet.
Pühapäeval lõppeval Natsu-bashol on eestlase lähimad konkurendid seni kirja saanud vaid üheksa võitu.
Kaheksa võidu ja kuue kaotusega Yoshikazega oli Baruto varem kohtunud kahel korral. Esimese omavahelise matši võitis jaapanlane, aga täpselt aasta tagasi Natsu-basholsai Makuuchi divisjonis võidu eestlane.
Turniiri seitsmendal päeval sai Baruto oma ainsa kaotuse Koryult, kes pärast seda kaotas neli kohtumist jutti ja praeguseks on tal kogutud vaid kuus võitu.

Kanepi läheb avaringis kokku Shahar Peeriga
Prantsuse lahtistest tennisemeistrivõistlustest on Eesti esireketil parimad mälestused.
Eile loositi Pariisis tänavuse French Openi põhiturniiri tabel, kus esmalt said paigutuse 32 paremat. Ülejäänud mängijad, sealhulgas WTA pingereas 55. kohal paiknev Kaia Kanepi, loositi.
Avaringis tuleb eestlannal vastu minna maailma 16. numbrile Shahar Peerile Iisraelist. Kanepi on Peeriga korra varem mänginud, kaotades mullu Praha turniiril. "Hea mängija kindlasti, kuid mängitav ja ka võidetav," rõhutas Kanepi. "Tuleb raske mäng, milles üritan anda oma parima," lisas eestlanna.
Kanepi harjutas kolmapäevani Saksamaal ja saabus eile koos oma treeneri Andrei Luzginiga Pariisi, kust tal on parimad mälestused. "Olin kuue aasta eest noorteturniiri finaalis ja võitsin. Sellised asjad juba meelest ei lähe," kinnitas Kanepi, keda on kogu aeg nimetatud liivaväljakumängijaks.

Mart Poomi kosilaste seas ka kõrgliigaklubi West Ham United
Eesti vutikoondise puurivaht Mart Poom loodab homme Inglismaalt lepinguga naasta.
Ajakirjandusse on imbunud, et Poom peab praegu Inglismaa pealinnas läbirääkimisi tänavu esiliigasse pudenenud Charlton Athleticu ja Watfordiga, kuid eile avaldas Londoni Arsenali pallur Päevalehele ka kolmanda võimaliku uue tööandja nime - Inglise kõrgliigas läinud hooajal 15. koha hõivanud ja eliitseltskonnas jätkav West Ham United.
"West Ham, Charlton ja Watford on klubid, kellega sain Arsenalilt nõusoleku läbirääkimisi pidada," kostis Poom eile Londonist.
Kõik kolm on Londoni meeskonnad - Poom ei soovi Inglismaa pealinnast, kus tema pere on end sisse seadnud, enam mujale kolida. Küsimusele, millist neist kolmest ta uue koduklubina eelistaks, vastas pallur: "Rohkem ma seda teemat praegu kommenteerida ei saa."

Operi puudumist korvab noor ründeliin
Eesti jalgpallikoondis ei vaevle eelseisvate koduste EM-valikmängude eel Horvaatia ja Inglismaaga küll samasuguses traumadepõrgus kui enne eelmisi kohtumisi Venemaa ja Iisraeliga, kuid peatreener Jelle Goes peab hakkama saama vigastatud ründaja Andres Operita.
Rahvuskoondise edukaimale väravakütile Andres Operile kolmapäeval Hollandis tehtud artroskoopia läks Goesi sõnul hästi. "Hüppeliigest tuli puhastada purunenud kõhre tükikestest," selgitas peatreener. "Taastumiseks kulub 8-12 nädalat."
"Lisasin Operi asemee lõppnimekirja Vladimir Voskoboinikovi," lausus Goes, kuid täpsustas: see ei tähenda sugugi, et Moskva Torpedos palliv ründaja võtab igal juhul Operi rolli enda kanda. "Võin kasutada ees Voskoboinikovi ja Oliver Konsat - kiire ründepaar. Tarmo Neemelo on omakorda väga võitluslik mängija, ka Tarmo Kink on variant."

Peeter Volkonski naljad
Pärast eksootiliste loomade oksjonit pöördub vanem daam oksjonikorraldaja poole:
"Ma maksin selle papagoi eest hingehinda ja loodan, et ta on ikka nii tark, nagu te lubasite."
"Loomulikult," vastab oksjonikorraldaja. "Mis te arvate, kes teiega kauples?"
Üks talumees rajas endale ilusa suure tiigi kauni liivarannaga, kus oli mõnus aega veeta. Ühel õhtul läks ta sinna jalutama ja nägi, et mingi tüdrukute seltskond supleb alasti tiigis. Ta astus lähemale, mille peale tüdrukud taganesid sügavamale vette, et ennast varjata.
"Me ei tule välja enne, kui te olete ära läinud!" hüüdis üks neist.

Nädala plaat
POPP
Vaiko Eplik ja Eliit
"2"
Esmalt tuleb märkida, et Epliku ja Eliidi uus plaat on eelmisest parem - ning see on väga kaalukas kompliment. Peale suurepärase häälematerjali ja korraliku lavastaaži on looja käsutuses ka mitmekesine pilliarsenal ja hulk muusikutest sõpru, keda vajadusel ekspluateerida. Mõnda mahedat kitarripopi hitti ("Armastus päästab maailma", "November", "Sylvester otsustab surra") saab raskusteta telereklaamidesse ja raadiote päevaprogrammi suruda, avalugu "Jaanuar" kõlab oma oreliviisidega lausa sakraalselt. Kohati keerab Eplik vindi igati üle, "Imelikku löövet" võiks laulda ka mõni Koit Toome... kui vaid seda iroonilist lüürikat poleks. Kui plaadi "1" kandev kujund oli vesi, siis "2" vaatab kosmosesse nagu Ziggy Stardust. "Kiri Marsilt" on futuristlik indie-kantri. Uue teemana tuleb sisse unelev proge-elektro ("Liblik", "Linnutee"). Venekeelne "Ljubovnik" integreerib intrigeeriva electro-

Tallinn Teater Treff - trehvame nukumaailma tippudega
28. maist 3. juunini saab Eestimaal alguse uus teatrifestival Tallinn Teater Treff. Festivali korraldab käsi-käes vanalinnapäevadega Nuku- ja Noorsooteater. Milleks ja mis festival see on, küsis Andres Keil teatri kirjandustoimetajalt Anna-Liisa Õispuult.
"Tallinn Teater Treff on ühelt poolt uus teatrifestival, teisalt senise nukuteatrifestivalide traditsiooni jätk Eestis. Festival on välja kasvanud Eestist 1991. aastal alguse saanud Läänemere- maade nukuteatrite festivalist. Praegust festivali on ette valmistatud üle kahe aasta. Võib öelda, et senini puudus Eestis rahvusvahelise kaaluga teatrifestival, mis oleks korraga suunatud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele."
Õispuu lisab, et varem pole Maarjamaa nukuteatrimaailma tipptegijaid näha saanud. Nüüd saab ja see on hariv nii publikule kui ka teatritegijatele.
Iga festivali iseloomustavad arvud. Tallinn Teater Treffi puhul on need järgmised.

Kuidas saadakse näitlejaõpilaseks? 
Loe seda luuletust nagu väljakakitud pohlamoos. Nüüd nagu makaronisalat. Hea küll, aitäh! - Selline on stampkujutlus voorust, mida noortel teatrikooli astuda tahtjatel teha kästakse. Kuidas tegelikult on, uuris Andres Keil (ja võttis katsejänese kaasa).
Tsiteerime Ojasoo lavastust "Julia": "Suurepärane, mida sa veel oskad? Mida sa veel oskad? Mida sa veel oskad? Mida sa veel oskad? Mida sa veel oskad? Mida sa veel oskad?"
Ja noor näitlejanna keerleb nagu vurrkann, teeb kukerpalle ette ja taha. Kükkab ja hüppab. Põrkab.
Kas kandideerimine tegelikult ka nii hirmus on? Mida noortelt oodatakse? Milliseid ülesandeid antakse? Mida otsitakse? Keda valitakse?
Seekord võtab Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia näitlejatudengeid vastu koostöös Von Krahli teatriga. Möödunud pühapäeval peeti Krahlis lisaeelvoor. Eelvoor on nii-öelda eelkatse enne eksameid. Eelvoorus antakse soovitusi eksamiteks. Samas keegi ei keela ka ilma eelvoorus käimata otse eksamitele tulla.

Sünagoog Tallinnas - palju ruumi ja klaasi
Ajakirja Ruum toimetaja Aale Kask külastas Tallinnas Karu tänaval avatud sünagoogi - väljast pilkupüüdvat ja seest väärikat.
Nüüdisaegse ilmega sünagoog pole iseenesest midagi ennekuulmatut, küll aga on tavapäratu klaasirohkus fassaadil. Tavaliselt on sünagoogidel pisikesed aknad, sest klaaspindade rohkus muudab hoone kergesti haavatavaks-rünnatavaks. Siin seda kardetud pole. Lainetav klaasijoon paljastab tänaval möödujale kaadritena tegevust sünagoogis - üksnes sünagoogisaal jääb silmale täies mahus varjatuks - ja pakub sünagoogis olijale vaateid põlispuudega Karu ja Aedvilja tänavale.
Kõige suurejoonelisemalt on kujundatud sünagoogi peauks, millel on keerukas intarsiatehnikas kujutatud granaadipuu. Sümbol, mis viitab juutide kokkuhoidvusele ja mida kasutati juba iidsetel aegadel Jeruusalemma templi ja ülempreestri riietuse kaunistamiseks. Sama motiiv läbib tervet sünagoogi. Erinevalt ristiusust pole sünagoogis lubatud kujutada inimest ja motiivistik, mille seast valida, oli üsna piiratud (lilled, puuviljad, juuda lõvi). Granaadipuumotiiv ei tulenenud ettekirjutustest, vaid oli sisearhitektide Liis Lindvere ja Raili Palingu valik. "Otsustasime granaadipuu kasuks, kuna ta on kujundina väga graafiline," selgitab Lindvere. Granaadipuu graafika on välja töötanud samuti KOKO büroos tegutsev graafiline disainer Martin Lazarev. Tema tehtud on näiteks ka klaasimustrid inglise kolledži spordihoones. Granaadipuumotiivi leiab nii sünagoogi peaukselt, saaliukselt kui ka galeriikäigult. Hetkemood, mis armastab kombineerida modernistlikult minimalistlikku ruumi, kandilisi või kergelt kaarduvaid vorme ornamentaalsete idamõjuliste motiividega, sobib sünagoogile nagu valatult.

Kunstiõgijate öö
Kas te olete näinud tulukest, mis süttib Pariisi turistide silmis sõnapaari peale "tasuta sissepääs", küsib Maris Podekrat. Tuhmunud näod muutuvad korraga erksaks, kingad ei hõõru enam, nad unustavad joogijanu ja lapsed ei taha enam pissile.
19. mail töötasin Seine'i turismilaeval ning hõikasin muude teadete hulgas mikrofoni umbes sellist teksti: "Daamid ja härrad, tuletan teile meelde, et täna õhtul alates kella 18 kuni südaööni on Pariisi muuseumid avatud tasuta külastuseks ning kõigil on võimalus osaleda muuseumide öö raames korraldatavatel üritustel."
Kordasin seda mitu korda päeva jooksul ja iga kord saavutas tekst samasuguse efekti: jutusumin vaibus pärast sõna "tasuta" ning 200 inimest kikitas korraga kõrvu. Siis hakkas kõigil korraga kiire: "Mademoiselle, ma ei saanud aru - mis asi see kella kuuest alates tasuta on? Kas vahakujude muuseum ka või? Kas Louvre on ka lahti? Palju tavaliselt piletid maksavad? Ah, aga siis ei hoiagi ju väga palju raha kokku."

Fosforiidisõda päästis Kirde-Eesti looduse pöördumatust hävingust
Romantiliselt võiks öelda, et Eestis 1980. aastatel lahvatanud fosforiidisõda on justkui raamat isand Tolkieni "Sõrmuste isanda" triloogiast, kus vintsked kääbikud nullisid nutikusega Moskva plaani maa võõraste töölistega üle ujutada ning maapind pahupidi pöörata, võrdleb Riho Laurisaar.
Selles pikaajalises vägikaikaveos Eesti ja Nõukogude võimu vahel kasvas oluliselt rahva poliitiline iseteadvus ning kerkisid esile poliitikud ja avaliku elu tegelased, kes on nähtaval siiani. Mais 1987 sekkus seni kabinettides peetud fosforiidisõtta rahvas tänavalt. Nii võib öelda, et fosforiidisõda saab tänavu 20-aastaseks.
Üldjoontes on fosforiidisõda rahva mälus püsivate protestide, loosungite ja meeleavaldustena ning lõpuks võidutunde ja sangarite austamisena. Milles sõda tegelikult seisnes ja millised olnuksid selle tagajärjed?
Moskvas hakati Eesti maavarade vastu huvi tundma juba 1970. aastate keskel. Toona oli päevakorral Toolse fosforiidileiukoha evitamine. Eesti spetsialistid püüdsid sündmuste käiku pidurdada, kuid need võitlused avalikkuse ette ei jõudnud. Venitati aega ja Toolse pääses. Seda vaid seetõttu, et Rakvere ja Kabala kandis olid hoopis suuremad fosforiidivarud, ning võimude kujutluses pidi Pandivere kõrgustiku jalamile kerkima sügav kaevandus.

Millega tegelevad Burjaatia laamade autojuhid öösel haiglas? 
Venemaal Baikali ääres Burjaatias rännanud Eesti Päevalehe Moskva-korrespondent Jaanus Piirsalu kinnitab, et üksi matkata on Venemaal täiesti võimalik. Suur pluss on see, et kõikvõimalikke absurdsusi juhtub kamaluga. Selline nägi välja kõige värvikam päev Baikali ääres.
"Kas sa teed tahad?" on noore, teksades ja pöetud peaga poisi täpselt teine lause pärast seda, kui ta on mulle "tere" öelnud. Või veel! Õues on mägede jalamil üsna lõikav külm tuul.
Noore poisi nimi on Rintšin. Ta on 19-aastane ja õpib budistlikus kloostris, datsanis. Aga ta ei ela Tiibetis ega Põhja-Indias, hoopis Venemaal Baikali järve ääres Burjaatias. Burjaatia on Venemaa budausuliste keskus. Sealses Ivolga datsanis istub kogu Venemaa budausuliste pea hambo-laama.
Aga mina olen enam-vähem keset Burjaatiat asuvast suurest ja uhkest Ivolga datsanist kaugel. Umbes 300 kilomeetrit piki Baikalit põhja pool Barguzini mägedes, kus ametlik maantee (kruusatee muidugi, mis asfalti siin kandis), peagi lõppeb ning algab taiga. Jarõkta datsanis.

Maksavorsti sööv miljoni-dollari-beebi
Saksamaad, eriti selle pealinna on tabanud hullus, kirjeldab Eda Post. Hulluse nimi on Knut, ta saab varsti kuuekuuseks ja on olnud staar peaaegu sünnist saadik.
Berliini loomaaia jääkarust lapstäht jääb linnas silma pea igal sammul - olgu need lugematud postkaardid ja kaisukarud suveniiriärides, ajalehed värskeimate uudistega loomaaiast, valged Knuti kummikommid toidupoes, fraas "Ich bin ein Bärliner!" (ümbersõnastus John F. Kennedy kuulsast külma sõja aegsest lausest "Ich bin ein Berliner", bär tähendab saksa keeles karu), Volvo väikeauto reklaamplakat või sportlikud riided, millele on Puma logo imiteerides trükitud hüppav jääkaru. Knut siin ja Knut seal.
Saksamaal pole vist inimest, kes ei teaks, kes on Knut, "meie Knut". Ühtki teist Knuti õieti polegi, sest Saksamaal pole see nimi tavaline. (Karuke sai selle lühendina sõnast knutschen, mis tähendab kaisutama või hellitama.) Aga sel nädalal avaldatud küsitluses ütles juba 16% vastanuid, et ka oma lapsele võiks küll panna nimeks Knut.

Sohvabaari Upup trump on kastmed
Pärast pronksiööd on õigel tarbijal-aktivistil loomulikult ainuvõimalik viia oma raha rahutustes kannatada saanud firmadele. Kuivõrd Köögi Komando ei ole suurem asi käsitööline, oleks lõngapood olnud kohatu valik. Seepärast suundusime uhiuude Tallinna kesklinna sohvabaari Upup.
Näiliselt ühekorruselise sohvabaari ruumilahendus on nutikas - tänavatasandil meenutab olemine kõige rohkem restorani, kuid baari kohal, kõrgemal tasapinnal on ruumi ka diivanil olesklemiseks.
Kelder on spordibaari moodi ning sealsetes tualettruumides on iga unisex-kambrikene eri disainiga (vihje - jääge peeglit veidi pikemalt silmitsema). Suitsuruumi Upupis ei olegi. Eeldusel, et uksel ei pea suitsupilvest läbi murdma, on puhas õhk seega igal pool garanteeritud.
Pruun-roheline sisekujundus ja laes rippuvad pilved (nagu ka muusikavalik) on piisavalt isikupärane, et meelde jääda, aga piisavalt tagasihoidlik, et mitte ärritada. Küll aga kummastab vaasitäide - varasuvel, kui linnas lilled juba läbi asfaldi pressivad, tunduvad töllakad kunstlumikellukesed eriti imelikud. Esimesel korrusel akna all on küll vaasis oluliselt kenam freesiaõis.

Matemaatika ja majandusharidus on Eesti Nokia eeldus
Kumb jõuab elus kaugemale, kas laisk tark või töökas loll? Julgen arvata, et töökas loll, kui ta teab, mille nimel ta rabab. Ehkki... võib-olla ta polegi siis enam loll, arutleb tehnikaülikooli magister, AS-i Rondam arendusdirektor Ivo Känd.
Teadmistepõhisesse majandusse tuleb seega investeerida. Mäletan, et Nõukogude ajal oli fundamentaal- ja loodusteaduste osa keskkoolis suurem kui praegu, näen seda oma koolis käivate laste pealt.
Poliitikud räägivad majandusedust ja teadmistepõhise majanduse vajalikkusest. Samal ajal napib ülikoolidel raha ning gümnaasiumides kärbitakse matemaatika ja füüsika tundide mahtu. Kus on põhjuslik seos?
Hariduses on otsustajate sekka pääsenud poliitilised sehkendajad, kellel on õnnestunud Eesti noored teha analüüsivõimetuteks, ülikoolides "pehmete" erialade omandajateks.
Matemaatika on siiski vajalik
Matemaatika on siiski vajalik kas või sisseostude tegemiseks. Veelgi parem, kui lisaks arvutamisele osatakse analüüsida, sest rahvas peab suutma majanduses orienteeruda.

Vigala Sass (66) 
Neljapäeval sünnipäeva tähistav Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass on eesti rahva seas tuntud põhiliselt kui loodusravitseja, kes küsib haigelt näha arsti diagnoosi ja abi eest raha ei võta (küll aga võib tasuks viia toitu).
Vähem on ta tuntud agronoomi ja põllumajandusdoktorina (doktoritöö kirjutas ta mõistagi ravimtaimedest). Vähem on teada ka see, et juba üle 30 aasta jagab ravitseja Sass oma elu vähkkasvajaga.
Vigalas ei ela tšuudi šamaan Vigala Sass enam ammu. Saaremaal Triigi lähedale Männisalu tallu on ta rajanud uue dendropargi, katsepõllud ja kultuseplatsid, kust abivajajad teda endiselt üles otsivad, aga üha rohkem käiakse ka haruldasi taimi uudistamas. Päikest!

Felix Leet (85) 
Tänane sünnipäevalaps, kolme tütre, seitsme lapselapse ja seitsme lapselapselapsega legendaarne raadiohääl Felix Leet on terve elu järginud skautide põhimõtteid: mõtle saamise asemel andmisele, tee iga päev vähemalt üks heategu, ole optimistlik ning ära joo, suitseta ega virise. Universaalreporterina käis ta traktorite mürinas lugusid tegemas, põllul tuule käes nahkmantli hõlma varjus intervjuusid võtmas ja kaluritega jutu kõrvale võrkudel järel. Kõigil, kes ladusa sõnavooga Pärnu raadiomehega kokku on puutunud, on temast ere mälestus, kes aga pole teda kohanud, on kindlasti kuulnud lustakaid jutte või näinud Andres Söödi filmi "Reporter".

Endel Tulving (80) 
Täna saab 80-aastaseks üks maailma tunnustatuim mälu-uurija Endel Tulving, kes on tuntust kogunud episoodilise mälu avastaja ja uurijana.
Petseris sündinud Tulving põgenes koos perekonnaga 1944. aastal Saksamaale ja läks sealt 1949. aastal edasi Kanadasse.
1957. aastal kaitses Tulving Harvardi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Alates 1956. aastast on ta töötanud Toronto ülikoolis. Tulving on Kanada kuningliku seltsi liige, Londoni kuningliku seltsi liige, Rootsi kuningliku akadeemia, Euroopa akadeemia ja Eesti teaduste akadeemia välisliige.
Alates 1989. aastast on ta ka Tartu ülikooli audoktor. 1986. aastal sai ta Ameerika kunsti ja teaduste akadeemia auliikmeks ning 1994 pälvis Ameerika psühholoogiaühingu kuldmedali. Eesti keeles on temalt ilmunud raamat "Mälu" Jüri Alliku tõlkes.

David Vseviov (58) 
Pühapäeval sünnipäeva tähistav ajalookandidaat ja kultuuriajaloo doktor David Vseviov tegeleb peale teadustöö aktiivselt oma eriala kaasinimestele lähemale toomisega - olgu raadiosaateid tehes, ülikooliloengutes ja avalikes vestlusringides osaledes või raamatuid ja ajaleheartikleid kirjutades.
Tallinna 6. keskkooli ja Tartu ülikooli vilistlast ning praegust kunstiakadeemia professorit paistab iseäranis paeluvat Venemaa ajalugu. Vikerraadio vahendab saadet "Müstiline Venemaa" ning raamatupoest leiab praegu kaheköitelise teose "Venemaa - lähedane ja kauge", kirjutatud Vladimir Sergejeviga kahasse. Samuti on temalt ilmunud töid Bütsantsi keisritest ja Eesti rahvusvähemustest.

Video: Läti parlament valib Vike-Freibergale järglast
Läti parlament valib järgmisel neljapäeval uue riigipea. 1999. aastast president olnud Vaira Vike-Freiberga lahkub vastavalt põhiseaduses ettenähtud korrale pärast kaht ametiaega.
Praeguseks on sõelale jäänud kaks kandidaati - traumatoloogiaarst ning endine konstitutsioonikohtu liige. 100-kohalises parlamendis peab kandidaat saama võiduks 51 saadiku toetuse, vahendasid Seitsmsed Uudised

Moskvas hävis tulekahjus kuus miilitsa veoautot
Venemaa siseministeeriumi väeosa territooriumil Moskvas põlesid täna angaaris maha kuus veoautot.
Moskva tuletõrje sõnul saadi väljakutse põlengule päeval kelle kolme ajal kohaliku aja järgi, vahendab agentuur Lenta.ru.
Tules oli ligi 70-ruutmeetrine ala, kustutada õnnestus see alles pärast kolmveerandtunnist tööd. Põlenud angaaris hoiti ka suurt hulka autokumme.
Süttimise põhjused ja materiaalsed kahjud on selgitamisel, kannatanuid õnnetuses ei olnud.

Moskva miilits pidas kinni 20 geiaktivisti
Miilits pidas Moskva kesklinnas täna kinni 20 inimest, kes üritasid korraldada linnavõimude poolt keelatud geiparadi.
Neli inimest peeti kinni Tverskaja väljakul, ülejäänud püüti kinni juba väljakule lähenemisel. Pooled kinnipeetuist on naissoost, teatas RIA Novosti.
Kinnipeetute seas on ka paraadi peakorraldaja Nikolai Aleksejev. Kõigile kinnipeetutele koostatakse protokoll avaliku korra rikkumise eest.
Moskva võimud keeldusid ametlikult andmast luba tänaseks planeeritud geiparaadile. Keeldumist põhjendati sellega, et geiparaadi korraldamine rikuks teiste kodanike õigusi ja huve. "Kõik katsed korraldada sanktsioneerimata geiparadi tõkestatakse," teatas linnavalitsuse esindaja.
Tverskaja väljakule on toodud ka OMON-i jõud, kes hoiavad väljaku inimvabana.

Juštšenko: Ukraina parlamendivalimised on 30. septembril
Ukraina presidendi Viktor Juštšenko sõnul toimuvad ennetähtaegsed parlamendivalimised 30. septembril.
Juštšenko tegi valimiste kuupäeva teatavaks pärast hilise ööni kestnud läbirääkimisi peaminister Viktor Janukovitšiga, vahendas ETV24 Reutersi uudist.
"Me oleme jõudnud kokkuleppele, et poliitilise kriis lahendamiseks peetakse 30. septembril ennetähtaegsed valimised," ütles Juštšenko. "Ukraina väljub sellest kriisist palju tugevamana, kui ta oli enne aprilli... Mulle teeb suurt heameelt näha, et seeläbi demonstreerib Ukraina oma demokraatia arengut. See on tõeliselt suurepärane tulemus."
Presidendi sõnul peegeldab kokkulepe kõigi poolte tahet viia läbi ausad ja õiglased valimised, austada seadust ja hoiduda sekkumast õiguslikku protsessi. "Ma usun, et see kogemus, mille me oleme saanud sellest kriisist, näitab, et me oleme saanud teatavad õppetunnid," lisas Justšenko.

Video: Öine Vahtkond tähistas Estonia juures sünnipäeva
Pronkssõduri kaitseks moodustunud liikumine Öine Vahtkond tähistas täna õhtul Tallinnas Estonia teatri juures asuva 1905. aasta revolutsiooni ohvrite monumendi juures peetud miitinguga liikumise esimest aastapäeva.
Öine Vahtkond oleks täna soovinud ka foorumit pidada, kus oleks arutatud edasisi tegvusplaane, kuid ükski asutus ega ettevõte, kelle poole ühendus ruumide rentimise palvega pöördus, ei olnud nõus ruume andma, teatasid Seitsmesed uudised.
Liikumise aktivist Dmitri Klenski ütles, et kui Eestis ei õnnestu ruume saada, korraldatakse foorum Soomes.
Öise Vahtkonna tänase miitingu korraldamiseks oli Tallinna linnavalitsus väljastanud igati reeglitekohase loa.

Ilmajaam ennustab äikest terveks nädalaks
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut ennustab äikest, tugevaid tuuleiile ja kõrget õhutemperatuuri veel vähemalt neljaks järgnevaks päevaks.
Ilmajaama teatel on nii esmaspäeval, teisipäeval kui kolmapäeval vahelduva pilvisusega ning neljapäeval pilves selgimistega ilm. Kogu nädala vältel võib tulla äikest, teisipäeval ja kolmapäeval enamasti päevasel ajal.
Nädala vältel puhub enamasti nõrk idatuul, äikese ajal on loomulikult oodata tugevaid tuuleiile.
Päästeteenistus soovitab äikese ajal ohutuse tagamiseks majades elektriseadmed välja lülitada ja vooluvõrgust lahti ühendada või võimalusel hoonetes elekter üldse välja lülitada. Samuti soovitavad päästjad üksikuna seisvatele elumajadele ja hoonetele, mis on ümbritsevatest ehitistest oluliselt kõrgemad, paigaldada äikesest põhjustatud tulekahju vältimiseks piksekaitse.

Eesti tutvustab Euroopale ettevõtete kiirregistreerimist
Eesti Registrite ja Infosüsteemide Keskus tutvustab 29.- 31. maini Saksamaal Bremenis toimuval justiitsvaldkonna e-teenuseid käsitleval konverents-messil "Work on E-Justice 2007" Euroopale ettevõtte elektroonilise registreerimise võimalusi.
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Sirje Rogova sõnul on kohapeal stendi nimeks "Ettevõtjaks 12-minutiga", kus huvitatutel on endal võimalik proovida on-lines ettevõtte loomist. "Ning loomulikult on võimalik lähemalt tutvuda äriregistri ettevõtjaportaali teiste võimaluste ja rakendustega," sõnas Rogova.
"Ettevõtte elektroonilise registreerimise tutvustamine pakub ühtlasi ka hea võimaluse näidata Eesti ID-kaardi võimalusi. Lisaks on messi külastajatel võimalik Eesti boksist saada infot teiste justiitshaldusala infosüsteemide kohta," lisas Rogova.

Helsingist Tallinna startinud lennuk maandus merre
Helsingi Lõunasadama lähedal maandus täna keskpäeval merre Tallinna suunas startinud neljakohaline väikelennuk, pardal olnud kolm inimest päästeti.
Soome päästeameti teatel ei saanud inimesed tõsiseid vigastusi. Küll aga toimetati päästetud - kaks naist ja meespiloot - Maria haiglasse tervisekontrolli. Päästeameti sukeldajad uurivad lennuki keret, et hoida ära võimalik kütuseleke ja kaldumine laevateele, teatas YLE.
Tublisti kerevigastusi saanud lennuk püsib pinnal ja päästjad on selle kinnitanud Valgesaare idakaldale randa.
Esialgsetel andmetel otsustas piloot teha hädamaandumise pärast rikke tuvastamist lennuki juhtimissüsteemis.
Lennuk oli õhku tõusnud Malmi väikelennujaamast ja oli teel Tallinna, kui piloot teatas kell 11.40 lennujuhtimiskeskusele veast juhtimissüsteemis. Pärast teate edastamist võttis lennuk suuna tagasi lennuväljale, kuid oli sunnitud tegema hädamaandumise vette.

Nobeli preemia laureaat osaleb Eestis tippteaduse seminaril
Eestisse saabub algaval nädalal teiste Euroopa tippteadlaste seas meditsiini valdkonna Nobeli preemia laureaat Erwin Neher, kes peab teisipäeval Teaduste Akadeemias ka kõigile huvilistele avatud loengu suundumustest Euroopa tippteaduses.
Tallinnas Kohtu 6 asuvas Eesti Teaduste Akadeemia majas toimub teisipäeval kell 14 seminar teemal "Ideas of the ERC (Euroopa Teadusuuringute Nõukogu) and Excellence in reserch". Seminari avavad Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Jüri Engelbrecht ja sama asutuse president Richard Villems.
Inglise keeles peetaval seminaril esinevad teiste Pariisi Lõunaülikooli Optika Instituudi direktor Catherine Brechignac teemal "European Research Area", Milano-Bicocca Ülikooli sotsioloogia teaduskonna esindaja Guido Martinotti teemal "Social Sciences in The European Research Area", Jüri Engelbrech teemal "Estonian Programme on Centres of Excellence in Research" ja Nobeli preemia laureaat Erwin Neher teemal "The Biophysics of Short Term Synaptic Plasticity".

Eesti toetab Gruusia, Ukraina ja Moldova sõidukivarguste uurijate koolitust
Välisministeerium eraldas Gruusia, Ukraina ja Moldova sõidukivarguste uurijate koolituseks 431 782 krooni.
Välisminister Urmas Paet kirjutas alla käskkirjale, millega summa eraldatakse välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.
Rahvusvahelise varastatud sõidukite salakaubanduse korral on tegemist keerulise ja paljusid valdkondi hõlmava probleemiga. Sõidukitega seotud kuritegevus võib rahvusvahelisel tasandil olla seotud ka teiste kuritegevuse liikidega nagu inim-, narko- ja relvakaubandus, teatas välisministeerium.
Eesti Piirivalveameti korraldatava koolituse eesmärk on jagada Gruusia, Ukraina ja Moldova politsei ning piirivalve sõidukivarguste uurijatele uusimaid töövõtteid probleemi vastu võitlemisel. Samuti aitab koolitus pikemas perspektiivis valmistada ette Gruusia, Ukraina ja Moldova liitumist Rahvusvahelise Autovarguste Uurijate Assotsiatsiooniga.

Põder peatas purjuspäi peret sõidutanud juhi
Viljandimaal sõitis eile hilisõhtul purjus mehe juhitud auto, milles oli ka väikelaps, otsa põdrale.
Õnnetus juhtus kella 23 paiku Pärsti vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee 78.kilomeetril, kus purjus ja lubadeta 1974. aastal sündinud Janise juhitud sõiduauto Ford Fiesta sõitis otsa teele jooksnud põdrale.
Juht ning sõidukis viibinud 4-aastane poiss, Reet (sünd. 1962) ja Age (1981) lubati peale esmaabi andmist kodusele ravile.

Harjumaal hukkus kiirteelt välja sõitnud autos mees
Harjumaal hukkus eile pärastlõunal teelt välja sõitnud autos mees.
Õnnetus juhtus kella 13.45 paiku Rae vallas Tallinna-Tartu maantee 18. kilomeetril, kus 1947. aastal sündinud Mihhaili juhitud Honda CRV sõitis teelt väja, maandus kraavi ja rullus katusele.
Sõidukis kaareisijana olnud 1946. aastal sündinud Igor suri saadud vigastustesse sündmuskohal, kannatada saanud juhi toimetas kiirabi Mustamäe haiglasse.

Äike süütas eile kokku seitse maja
Päästeameti teatel süttis laupäeval üle Eesti pikselöögi tagajärjel kokku seitse maja ja vähemalt üks puu, katkes ka Elisa lauatelefoniside.
Esimene teade äikese süüdatud hoonest tuli häirekeskusele kell 8.53 Hiiumaal Soonlepa külast, kus põles restaureeritud rehielamu. Rookatus ja teise korruse toad hävisid tules täielikult. Esimese korruse ruumid said vee -, suitsu- ja kuumakahjustusi. Päästjatel oli probleeme kustutusvee hankimisega - veevedu toimus kuue kilomeetri kauguselt sadamast ja looduslikust veekogust.
Viljandimaalt Viiratsi vallast Tusti külast teatati kell 12.14 häirekeskusele, et äikese tagajärjel on põlema süttinud elumaja. Päästjate saabudes põles kahekordne elumaja lahtise leegiga ning katus oli juba hävinud. Maja praktiliselt hävis tulekahjus.

Paarsada inimest jäi KUMU ÖÖ ukse taha
Reedel, 25. mail toimunud muusika- ja visuaalkunstifestival KUMU ÖÖ müüdi südaöö paiku välja, kuna ürituse mahutavuspiir 2000 inimest sai selleks hetkeks täis.
Publiku huvi teist korda toimunud festivali vastu oli üllatavalt suur ja paarsada huvilist jäid sel korral ukse taha, teatasid ürituse korraldajad.
Ürituse tipphetkeks kujunes paljude jaoks Jimi Tenori ja Kabu Kabu energiline etteaste ning kindlasti ka pealava live-kava avanud Vaiko Eplik & Eliit.
Publikut jätkus igasse saali iga esineja juurde ning eriti positiivne meeleolu kujunes ka auditooriumis, kus täissaalile andis klaverikontserdi Lubomyr Melnyk ja kus peale südaööd astus üles mitmete lemmikuks kujunenud Fonal Recordsi nooruke artist Islaja.
Fuajee-programmist jättis mitmetele sügava mulje Clarki tugeva energiaga esitus, mis oli koos live-trummidega lausa rock-show mõõtu.

Eestlane ujus puuetega inimeste Euroopa rekordi
Lõppeval nädalavahetusel toimusid Berliinis Saksamaa lahtised meistrivõistlused ujumises puuetega inimestele.
Kardo Ploomipuu ujus eelujumises oma võistlusklassi 50 m delfiiniujumise uueks Euroopa rekordiks 27,89 sekundit. Finaalis parandas Ploomipuu rekordit veelgi, saades kirja uut Euroopa tippmarki tähistava 27,79, teatas Sportnet.

Vormel-1 Monaco etapi võitis Alonso
Vormel-1 Monaco Grand Prix' võitis esimesest stardiruudust startinud McLareni hispaanlasest piloot Fernando Alonso.
Teiseks tuli Monte Carlo tänavarajal Alonso meeskonnakaaslasest britt Lewis Hamilton, kes kaotas Alonsole 4,095 sekundit.
Kolmandana jõudis finišisse Ferrari sõitja, brasiillane Felipe Massa. Tema kaotuseks võitjale kujunes koguni minut ja üheksa sekundit.
Neljanda kohaga lõpetas Renault meeskonnas sõitev itaallane Giancarlo Fisichella, kes kaotas esikolmikule juba rohkem kui ringiga. Punkte noppisid glamuurselt Grand Prix'lt veel BMW-Sauberi piloodid Robert Kubica ja Nick Heidfeld, Williamsi sõitja Alexander Wurz ning 16. ruudust startinud Ferrari meeskonna Kimi Räikkönen.
Soomlane Kimi Räikköneni sõitis kvalifikatsioonis üle äärekivi ning rikkus auto rattakinnituse. Ferrari rooli keerav põhjanaaber alustas sõitu 16. stardiruudust ja platseerus finišis kaheksandal kohal. Mees teenis endale ja võistkonnale tänase sõiduga ühe punkti.

Eestlastel pole 26.  Tartu Rattaralli poodiumile asja
Tänasel SEB Ühispanga 26. Tartu Rattarallil oli 126 km rajal parim Poolarattur Lukasz Podolski ajaga 2: 49: 22.
Tihedas lõpuheitluses kaotasid talle sekundiga Gediminas Bagdonas Leedust ja Olegs Melehs Lätist (2: 49: 23), kes said vastavalt teise ja kolmanda koha, teatasid võistluse korraldajad.
Parima eestlasena oli Andrus Aug viies kaotades võitjale viie sekundiga. Eile esikohaga Tartu GP 2007 lõpetanud Erki Pütsep sai kuuenda koha.
Naiste arvestuses võitis Grete Treier ajaga 2: 51: 38, kes üldarvestuses jäi 67. kohale. Treierile oli see juba kolmas Tartu Rattaralli võit, varasemad pärinevad aastatest 2003 ja 2004.
Estonian Cycling Weekend'i teise võistluspäeva 126 km rajale registreeris ennast 1655 maanteeratturit 12 riigist. Lühemale 61 km distantsile pani ennast kirja 1744 ratturit kaheksast riigist. Kõige kaugemad osavõtjad pärinesid USA-st, Austraaliast ja Luksemburgist. Kokku registreerus sõidule Lõuna-Eesti teedel rekordilised 3399 spordisõpra.

Sumo: Baruto lõpetas Natsu-basho võiduga
Kaido Höövelson alias Baruto lõpetas Tokyos toimuva Natsu-basho turniiri võiduga Kitazakura üle.
197 sentimeetri pikkune ning 172 kilogrammi kaaluv eestlane alistas endast seitse sentimeetrit lühema ning neli kilogrammi kergema jaapanlase tehnikaga yorikiri, teatas Sportnet. 
Põlvevigastuse tagajärjel eelmise turniiri vahele jätnud ning Juryo divisjoni langenud Baruto Natsu-basho saagiks jäi 14 võitu ning ja kaotus. Kõikide eelduste kohaselt võistleb vägilanejuulikuisel Nagoya-bashol taas Makuuchi divisjonis.
Baruto alistas lõppenud turniiril Kobo, Tamarikido, Takanowaka, Daimanazuru, Asofuji, Wakanoho, Jumonji, Toyohibiki, Shunketsu, Kyokunankai, Kaiho, Hakuba, Yoshikaze ning Kitazakura. Ainsana sai eestlasest jagu Koryu.

KRISTEN MICHAL: koalitsioon on suutnud näidata end ühtse meeskonnana
Reformierakonna jaoks on poliitikas alati esikohal olnud Eesti riik ja selle tulevik. Ei tahaks uskuda, et ka ühinenud uues erakonnas ajab keegi poliitikat politikaanluse pärast ja istub suurema venna varjus, et võimalusel tegijale jalg taha panna.
Ilma kõigi osapoolte osaluseta ei saa edukas olla ei praegune valitsuskoalitsioon ega Eesti riik. Edukas ei saa olla ka ükski selle osapool. Oleme oma saatuse sellel teekonnal usaldanud üksteise kätesse.
Koalitsioon on seni näidanud, et suudab käituda ühtse meeskonnana Andrus Ansipi juhtimisel. Usun, et ametisolev valitsus kestab neli aastat. See koalitsioon alandab tulumaksu, tõstab pensionid kahekordseks, suudab iibe positiivseks pöörata ja kaitseb Eesti keelt ja meelt. Isamaa ja Res Publica Liidu ministrid ja parlamendifraktsioon annavad siin kindlasti oma panuse, see on koalitsioon, kus valitseb partnerlus.
On öeldud, et ühegi otsuse tegemiseks ei ole kunagi piisavalt aega, ressurssi ja infot. Otsustada siiski tuleb. Seetõttu kordan veel - ükski valitsusliit ei toimi siira usalduseta üksteise vastu. Minevikus sonkimine ja üksteise iluvigadele osutamine ei aita meid edasi. Nii, et selle võtmes on Taavi Veskimägi üleskutsed oma erakonnale täiesti asjakohased ning olen veendunud, et edukas tegutsemine juba olnud kriitilistel hetkedel on seda koalitsiooni oluliselt liitnud. Nii, et väljavaated Eesti elu kõigile paremaks muuta on head ja jääb vaid soovida edu ka uuele ühenderakonna juhtidele.

TAAVI VESKIMÄGI: praegune koalitsioon ei pruugi Eestit stagneerumisest päästa
Päevaleht Comment avaldab väljavõtte Taavi Veskimäe möödunud nädalavahetusel IRL suurkogul peetud kõnest.
Isamaaliidu ja Res Publica ühinemisel soovisime, et valimiste järgselt saaks tulevikkusuunatus valitsevaks arusaamaks riigis, et oleks rohkem lapsi, need lapsed saaksid hea hariduse ning meie inimesed saaksid elada kauem täisväärtuslikku elu. Nende eesmärkide realiseerimiseks moodustus valimiste järgselt koalitsioon, mis oli meile paljudele ideaaliks. Kui see koalitsioon ei suuda seada Eestile sihte, tõsta esile avatud ühiskonnale omaseid demokraatlikke väärtusi ja kaugeneda korporatiivsest käsi peseb kätt poliitikast, siis ilmselt kogu ühiskonnas kaotavad paljud usu poliitikasse.
Mul ei ole aga kahjuks täit kindlust, et ka uus moodustatud valitsuskoalitsioon suudab tõmmata Eesti stagneerumise teelt arengu teele. Pidurdada üha jõulisemalt pealetungivat mugandumist ja ühiskondlikku mõtte kärbumist, parlamendi rolli marginaliseerumist, keskendumist heade aegade lummuses tänaste väärtuste ümberjagamisele, mitte uute loomisele. Koalitsioonilepingu ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsess seda kindlust ei andnud.

REIN TOOMLA: poliitik peab olema pigem pessimist
Poliitik peab olema pigem pessimistlikul kui optimistlikul seisukohal erakonna ühtsuse suhtes, sest vastasel juhul on alati võimalik tema väited ümber lükata.
See, et mingis erakonnas on sisepinged, ei ole midagi uut ei maailmas ega ka Eestis. Küsimus on selles, kui suurt tähtsust sellel omistatakse. Veskimägi juhtis ilmselt sellele lihtsalt tähelepanu.
Mina ei dramatiseeriks seda olukorda üle. Kui Isamaa ja Res Publica Liit peaks lagunema, siis seda kindlasti mitte selle pärast, et Veskimägi seda ütles.
Oluline on see, kuidas need pinged lahendatakse - kas kellegi lahkumise teel või mingil muul viisil. Näiteks mulle tundub, et Rahvaliit ja Reformierakond on suutnud oma sisepinged ilusti ära lahendada.
Poliitikutele ongi kasulik olukorda pigem üle dramatiseerida ja ka selles pole midagi uut. Kui poliitik ütleks, et meie erakonnas on kõik korras, oleks alati kellelgi võimalik tema sõnad ümber lükata.

HENN KÄÄRIK: On Eesti riik ikka legitiimne? 
Igasugune võim püüab ennast ja oma olemasolu õigustada. Isegi jumalad ja nende võim vajavad õigustust. Nemad, tõsi küll, ise toime ei tule, sellega peavad hakkama saama tavalised inimesed.
Sellist eneseõigustamist või teistepoolset õigustamist tavatsetakse nimetada legitimatsiooniks. Kui säärane õigustus leiab mõistmist ja toetust nendelt, kellele õigustus on suunatud, on tegemist legitiimse või-muga. Legitiimsus polegi praegu levinud arusaamade järgi midagi muud kui poliitilise režiimi tunnustatus kodanike tunnustuse kaudu. Iga riik tahab olla legitiimne ja peab seda olema vähemalt mingil määral. Riiklik võim, millel puudub igasugune legitiimsus, saab püsida ainult vägivallal ega kesta kaua.
Kõik demokraatlikuks arvatud riigid on kirjade järgi ühtaegu legitiimsed. Pole mõeldav, et demokraatia kui rahva võim ei pälvi rahva tunnustust. Ometi ei ole kõik nii lihtne ja kõigepealt sellepärast, et on olemas vähemalt kaks erinevat legitiimsust. Esiteks selline legitiimsus, mille aluseks on laitmatud mängureeglid, ennekõike valimisseadused. Protseduuriliselt korrektselt kujundatud võimul on õigus pidada end legitiimseks või suisa nõuda, et teda selliseks peetaks. Kehtib põhimõte: "Ise nad valisid, mida nad veel tahavad?" Olen seda tinglikult nimetanud A-legitiimsuseks. Teine on kodanike tegelikul, teadlikul ja püsival tunnustusel põhinev legitiimsus, mida olen tinglikult nimetanud B-legitiimsuseks.

VIKTOR TRASBERG: Inflatsiooni valget laeva oodates
Eesti inflatsioonijutt muutub üha põnevamaks. Praegu on hinnatõusu peapõhjuseks ülemäärane sisenõudlus, mida võimendab kiire majanduskasv, tugev tööhõive ja soodsad laenud.
Uus tegija inflatsioonimeistrite hulgas on aga väljakuulutatud aktsiiside tõstmine, mis paljuski on sundkohustus Euroopa Liidu ees ega kuulu vaidlustamisele.
Aktsiiside tõstmise mõju meie majandusele on analüüsitud seni suhteliselt ühekülgselt. Räägitakse väga kindlas kõneviisis sellest, kui palju tõuseb ühe või teise kauba hind. Ministrid nimetavad sujuvalt komakohtadega inflatsiooniarve kuni 2011. aastani. Arvame täpselt teadvat, kuidas majandussubjektid reageerivad valitsussektori maksuotsustele. Tõstes järgmisel aastal aktsiise eeldame, et hinnad tõusevad siis sama palju ning seejärel tõmbub hinnatõus kokku.
Majandus on aga palju mitmetahulisem. Inflatsiooni püü-takse selgitada mitme konkureeriva teooriaga, uurides nii kogunõudluse kui ka -pakkumise poolt. Üheks neist on ratsionaalsete ootuste teooria, mille tuntuim edendaja on 1995. aastal Nobeli majanduspreemiaga pärjatud Robert Lucas. Selle lähenemise kohaselt mõjutavad inflatsiooni majandussubjektide ootused, mida kujundavad paljud hindade taset mõjutavad tegurid: majanduskonjunktuur, töökohtade kindlus, oodatavad maksutõusud või langused, intressimäärad jm. Seega kujuneb inflatsioon laias laastus selliseks, nagu majandussubjektid seda ette kujutavad, ning igasugust tulevikus mõjuvat sündmust arvestatakse inflatsiooniootustes juba praegu.

KÜLLI-RIIN TIGASSON: Vietnami restoran, võõrandumine ja sidusus
Istusin Berliinis väikeses vietnami restoranis. Ettekandja oli ühtlasi ise selle restorani omanik - vietnamlanna, kes oli varem pidanud väikest einelauda, kuid nüüd avanud restorani, kus ta oma jutu järgi töötas 16 tundi päevas.
Ühtäkki astus restorani kulunud välimusega mees, kes hakkas oskamatult kitarri plõnnima ja koleda, kuid õnneks vaikse häälega laulma. Omanik ei teinud teist nägugi, lasi mehel etteaste lõpetada ning seejärel külastajatelt raha küsida.
Mulle, kes ma tulen linnast, kus vist ükski staatuseteadlik restoraniomanik ei tee ise ettekandjatööd ning kus turvamehed peletavad kirjeldatud välimusega tegelased ukselt, mõjus see pealtnäha tühine juhtum õpetlikult ja mõtlemapanevalt.
Esiteks pani see mõtlema võõrandumisele. Võõrandumise üks tähendusi on, nagu teame, töötajate kaugenemine oma töö sisust ja tulemustest: liinitööline tehases ja kassapidaja supermarketis ei saa oma töö vahetuid vilju nautida ning kaldub seetõttu tujutult töötama. Berliinis, kus mingi nipiga on suudetud vältida Tallinna-suguste megaostukeskuste buumi (neid on, aga nad ei hakka nii silma), on tänavad täis väikesi poekesi ja restorane, mille müüjateks-ettekandjateks on sageli nende omanikud. Pole liialdus öelda, et neil kohtadel on oma hing, sest omanik teeb tavaliselt tööd suurema rõõmuga kui palgatöötaja - erinevalt Tallinna kaubanduskeskustest, kus näilise viisakuse taha on peidetud Nõukogude-aegne ükskõiksus. Nii nagu võõrandumine iseloomustas töötaja suhtumist oma töösse "nõuka-ajal", mil ettevõtted kuulusid riigile, käib see paraku ka nüüdis-aegsete suurte anonüümsete kettide kohta.

Tehnilisest kontrollist
Seoses hiljutise tivolipõlenguga Rakveres tasub meelde tuletada, et Eestis on olemas standard meelelahutusseadmete ajutiste elektripaigaldiste paigaldus-nõuete kohta. Kontrolli standardile vastavuse kohta võivad teostada elektriohutuse seaduse alusel tehnilise kontrolli teostajad. Seesuguse kontrolli peab tellima ürituse korraldaja pärast seadmestiku ülesseadmist ning enne kasutuselevõttu ja omavalitsus ei tohiks välja anda kasutusluba nõuetekohaseks tunnistamata meelelahutusplatsile või -seadmestikule. Endisaegne kooskõ-lastamise tava siin enam ei kehti, seda peaksid omavalitsused oskama ise seadustest välja lugeda.
Ants Relvik, sõltumatu tehniline kontroll

Riigikeele päev
Võiks ju olla selline päev, näiteks üks kindel nädalapäev. Et sel päeval räägiksid kõik ainult riigi-, see tähendab eesti keeles. Ei inglise, vene ega saksa keeles. See stimuleeriks mitte-eestlasi, looks täiendava vajaduse riigikeele omandamiseks.
Oleme ise omajagu süüdi, et siinsed venelased ilma riigikeeleta hakkama saavad. Nii poes, postkontoris kui ka arsti juures läheme kohe vene keelele üle, kui vastav töötaja riigikeelt ei valda. Tegemist on ju jäänukiga Nõukogude ajast. Siis ei saanud teisiti, sest asjaajamine läks järjest rohkem vene keelele üle. Eks ehk püüdsime kõrgemale või-mule natuke pugeda ka. Aga kellele me praegu poeme, kõrgem võim meie endi käes?

REPLIIK: Sotside unelm
Nädalavahetusel samuti erakonna üldkogu pidanud ja esimeest valinud sotsid lubasid suurendada oma kandepinda Keskerakonna arvelt. Tõepoolest, Keskerakonna toetus on erakonna esimehe ebaadekvaatse käitumise tõttu pärast pronksiööd eestlastest valijate silmis oluliselt langenud. Kas aga just sotsid need valijad endale saavad, selle kohal on suur küsimärk.
Sotsid on osalised selgelt parempoolses valitsuses ja just neid ähvardab seal oma näo kaotamise oht. Sotsidest palju paremas seisus on rohelised, keda ei rõhu valitsemisvastutus ja kes enne valimisi just sotsidelt toetajaid üle lõid ning tõid ka poliitikas pettunud või lihtsalt seni passiivsed inimesed enda poolt hääletama.

JUHTKIRI: Väliselt ühtne, kas ka sisemiselt? 
Riigikogu valimistel kolmanda tulemuse saanud Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) valis laupäeval erakonna esimeheks Mart Laari. Tulemus on igati ootuspärane, sest Laar oli ka ainus kandidaat parteijuhi kohale. Palju tähenduslikum oli erakonna eestseisuse valimine, sest just see organ langetab erakonna põhivalikud - ministrid, valitsuses osalemise jne. Ka seal saatis Laari toetajaid kindel edu.
IRL läks suurkogule laias laastus kolme leeriga, kellest kaks tegid juba enne riigikogu valimisi koostööd. Esimese moodustasid Laar ja pea in corpore tema selja taga seisev Isamaaliit. Teises leeris on see Res Publica osa, kelle liidriks võib pidada Juhan Partsi (ja Tõnis Paltsi) ning kes arvas juba enne riigikogu valimisi, et partei esinumber võiks olla Laar. Kolmandasse leeri aga kuulus Res Publica tiib, kes seisis Taavi Veskimäe selja taga ja soovis enne valimisi erakonna esimehe kohal näha Jaak Aaviksood.

Palo: eesti ja vene koolide õpetajad peaks tegema koostööd
Rahvastikuminister Urve Palo sõnul on eestlaste ja mitte-eestlaste integratsiooniks vajaliku vastastikuse huvi äratamiseks vajalik eesti ja vene koolide õpetajate koostöö.
Palo rõhutas pärast kohtumist Ida-Virumaa rahvusvähemuste ümarlauas esindatud kultuuriseltsidega, et eestlaste ja mitte-eestlaste vastastikune huvi üksteise kultuuri vastu on edukaks integratsiooniks väga oluline, vahendas ETV 24.
"See huvi peab algama koolist," ütles Palo. "Ma arvan, et see peaks tõesti olema mõlemas koolis. Huvi eesti koolis selle vastu, et meil on siin muukeelne elanikkond ja millist kultuuri nad kannavad ja vastupidi, muukeelses koolis ehk siis Eesti vene koolis selleks, et aru saada ja mõista, mis on selle maa eripära ja milline on kultuur."

President Ilves käis ida piiripunktidega tutvumas
President Toomas Hendrik Ilves tutvub esmaspäeval ja teisipäeval Eesti idapiiri kordonite ja piiripunktidega, tema hinnangul on Eesti piir üks Euroopa parimaid.
Riigipea külastas täna Luhamaa piiripunkti ja Värska, Varnja ja Vasknarva kordoneid, Piirissaare radarivaatluspunkti ning kohtus Piirissaare elanikega, vahendab ETV24.
Presidendi hinnangul on Eestil head piirivalvurid ja suurepärane varustus.
"Mul on ka see eelis, et ma saan seda millegagi võrrelda. Nimelt aasta tagasi külastasin Soome piirivalvet. Ja ma ütleksin, et Eesti piir ei jää üheski osas Soome piirile ja piirivalvuritele alla," ütles Ilves. "Siin sain taas kinnitust sellele, mida soomlased rääkisid. Et neil on kõige parem piir ja teine piir Euroopas on Eesti oma."

Autosport: Pekingi-Pariisi maratonralli läbib ka Eestit
27. mail algas Pekingist üle 21 000 kilomeetri pikkune veteranautode maratonralli Peking - Pariis, mis sel korral läbib ka Eestit.
Üritus tähistab 100 aasta möödumist esimesest samal marsruudil peetud mõõduvõtmisest, vahendab Sportnet.ee.
Kui esimesel maratonrallil osales 5 ekipaaži, kes kõik ka finišisse jõudsid, siis tänavusel võistlusel osaleb kokku 134 masinat.
Enam kui 21.000 kilomeetrit võistlustrassi kujunevad väärikatele vanasõidukitele, millest osa on esimesel rallil osalenud autode eakaaslased, kindlasti raskeks katsumuseks.
Arvestades sõidukite vanust, on neid saatmas 16 autot, sh tehnilise abi veokid, 3 ambulantssõidukit ning "keeruliste" ja väheasustatud piirkondade jaoks ka kütuseveok.

Video: valitsusel on enamik pronksiöö kahjusid hüvitamata
Tänase seisuga on valitsus kompenseerinud vaid üksikute ettevõtete kahjud, mis pronksiöödel marodööride poolt tekitati.
Valitsus lubas küll kõikide kahjude hüvitamist 10 päeva jooksul pärast avalduste laekumist, kuid
kindlustusekspertide hinnangul on see ebareaalne aeg, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: suitsetav klient võib klienditeenindajale trahvi kaasa tuua
5. juunil kehtima hakkav tubakaseaduse muudatus keelab meelelahutusasutustes suitsetamise suitsetajatele eraldi määratud ruumi puudumisel.
Sotsiaalministeerium soovitab kelneritel hakata suitsevale kliendile politseid kutsuma, muidu saab trahvi klienditeenindaja ise, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: Eesti liikluskultuur aina halveneb
Selleks, et ohjata kihutajaid, tuleb politseil hakata kiirust taas n.ö. põõsast jälgima.
Kiirused Eesti põhimagistraalidel üha kasvavad, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.

Video: Keemikute päeva pidulised väljusid kontrolli alt
Laupäeval Kohtla-Järvel toimunud keemikute päeva kontserdil ei suutnud turvafirma Falck töötajaid pööraseks muutunud pidulisi muud moodi ohjata kui gaasiga.
Seetõttu sai kannatada üks nelja-aastane poiss ja lisaks teistele külalistele ka seal esinenud ansambli Vanilja Ninja liikmed, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.

Ansip arutas Saksa kantsleriga ELi põhiseaduslikku reformi
Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Berliinis Saksamaa Liidukantsler Angela Merkeliga, kellega arutas Euroopa põhiseaduse lepingu küsimusi.
Ansip kinnitas, et Eesti toetab täielikult eesistuja tegevust kokkulepe saavutamiseks juuni ülemkogul, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
"Eesti ja Euroopa jaoks on kokkuleppe saavutamine väga oluline - vaidlemine omaenda protseduurireeglite ei ole mõistetav ei meie kodanikele ega ülejäänud maailmale," sõnas Ansip.
Samas toetab Eesti lähenemist, et mõista tuleb ka nende riikide soove, kel on raskusi praeguse tekstiga. "Unustada ei tohi aga seda, et 18 riiki on lepingu ratifitseerinud - me ei saa minna nullpunkti tagasi," lisas Ansip.
ELi eesistuja Saksamaa on seadnud eesmärgiks saavutada juunis toimuval ülemkogul, milles osalevad kõikide liikmesriikide valitsusjuhid, ühtne arusaam Euroopa Liidu aluslepingutega määratletud reeglitest ja korralduslikest küsimustest.

Ministeerium: TTÜ rektori läbirääkimistaktika on agressiivne
Haridus- ja teadus-ministeerium kummutab Tallinna tehnikaülikooli rektori Peep Sürje süüdistused, nagu eelistaks ministeerium Tartu ülikooli, eirates teiste kõrgkoolide vajadusi riikliku koolitustellimuse osas.
"Meie hinnangul on Peep Sürje avaldused vaadeldavad ennekõike agressiivse läbirääkimistaktikana," ütles ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaar ministeeriumi pressiesindaja vahendusel. "Paraku lähtub ministeerium oma otsustes ülikoolidega kokku lepitud üldprintsiipidest, mitte pressiteadete löövusest."
Kõrgesaare sõnul on TTÜ doktoriõppe osas pigem eelisarendatud. "Tallinna tehnikaülikoolile on järgmiseks õppeaastaks kavas eraldada rohkem riikliku koolitustellimuse kohti doktoriõppesse kui on olnud nende osakaal perioodil 2003-2006 doktoriõppe lõpetajate hulgas, vastavalt 21,9 protsenti kohtadest ja 21,0 protsenti lõpetajatest," osutas Kõrgesaar.

Parlamendisaadikud pääsevad kuludokumentide esitamisest
Riigikogu plaanib teha lõpu saadikute mõnitamisele, muutes esindustasudeks antava raha kasutamise saadiku enda otsustada.
Riigikogu esimees Ene Ergma andis täna riigikogule juhatuse ja kõikide parlamendi fraktsioonide heakskiidul üle riigikogu liikme staatuse eelnõu, mis määratleb täpsemalt saadiku volitused ja kohustused.
Eelnõu võimaldab juba järgmisesse riigikogu koosseisu valitavatel saadikutel endale riigi kulul palgata ühe abilise. Lisaks pääsevad pääseksid praegused saadikud kuluhüvitise saamiseks vajalike dokumentide esitamisest.
Täna tuleb saadikul oma ametipalgast 30% suuruse esindustasu saamiseks esitada riigikogu kantseleile kulusid tõstavad dokumendid.
Ergma sõnul muudeti riigikogu kodukorda viimati 2003. aastal ning toonased muudatused rakendusid hästi ellu. Riigikogu liikme staatus on aga kirja pandud 1992. aastal vastuvõetud seaduses, mille muutmiseks on Ergma sõnul nüüd viimane aeg. Loe lähemalt homsest Päevalehest!

Järvamaal lõhuti surnuaias riste
Ajavahemikul 24. mai kella kaheksast õhtul kuni 25. mai pärastlõunal kella kaheni on Järvamaal Koeru kalmistul hauariste lõhutud.
Kokku on lõhutud 35 laternat, kaheksa risti, neli lillepotti ja kaheksa pinki, kirjutab Järvamaa Teataja.
Aktuaalse kaamera teatel osutus vandaalide ohvriks ka Eesti vabadussõjas hukkunutele pühendatud mälestusmärk.
Politsei alustas juhtumi osas kriminaalmenetlust.

Inspektsioon: Tivoli omanik hoiab vastutusest kõrvale
Tehnilise järelevalve inspektsioon leiab, et Tivoli Tuuri atraktsioonide omanik Håkan Skogh püüab hägustada enda ja tuuri korraldaja vastutust.
Inspektsiooni pahameele pälvis tänases Äripäevas ilmunud intervjuu Skoghiga, milles rootslane kritiseeris Eesti kontrollorganite tööd ja süüdistas neid uurimisega venitamises.
Kuigi puudub igasugune õigustus sellele, et Eestis tegutsemisel ei tunne ettevõtja siin kehtivaid ohutusalaseid nõudeid, peaks Hr Skogh tundma ometi neid, mis kehtivad Rootsis, leiab inspektsioon. Rootsi seaduste kohaselt peab igal tivoliseadmel olema dokumentatsioon, millesse kuulub ka tehnilise kontrolli läbimist tõendav dokument, mille peab politsei, järelevalveorgani, ürituse korraldaja või elektrienergia tarnija nõudel esitama.
Skoghi sõnul jõudsid Rootsi tehnilist kontrolli tõestavad dokumendid inspektsooni kolmepäevase hilinemisega põhjusel, et kontrolli oli läbiviidud erinevates riikides - Rootsis, Norras ja Poolas ning dokumentide kokkukogumine nõudis palju aega.

Dmitri Ganini peksmises kahtlustatav jäi vahi alla
Tallinna ringkonnakohus jättis esmaspäeval vahi alla massirahutustes tapetud Dmitri Ganini ja tema sõbra Olegi peksmises kahtlustatava Janeki vahi alla.
Ringkonnakohtu pressiesindaja Jaanika Topkin teatas, et kohtu määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.
Koos Janekiga vahistatud Jaagu kaebust arutab kohus teisipäeval.
Harju maakohus vahistas 12. mail 27-aastase Janeki ja 23-aastase Jaagu, keda kahtlustatakse rahutuste ajal Tatari tänaval tapetud Dmitri Ganini ja tema sõbra Olegi peksmises.
Janekit ja Jaaku kahtlustatakse karistusseadustiku paragrahv 118 tunnustel, raske tervisekahjustuse tekitamises.
Dmitri Ganin ja Oleg langesid 27. aprilli ööl toimunud rahutuste ajal Tallinnas Tatari tänaval rünnaku ohvriks. Ganini surm saabus tõenäoliselt massilistes korratustes osalenud isikute omavahelise konflikti käigus saadud torkehaava tagajärjel.

Rahvusringhäälingu nõukogu valis esimeheks Andres Jõesaare
Rahvusringhäälingu nõukogu esimeheks valiti Andres Jõesaar, kes on samal kohal olnud ka varem.
Rahvusringhäälingu nõukogu (RHN) esimehe kohale kandideerisid reformierakondlane Igor Gräzin ja Andres Jõesaar, ütles ETV24-le rahvusringhäälingu nõukogu nõunik Merike Villard.
Valituks osutus Andres Jõesaar, kes sai nõukogu liikmete vajaliku häälteenamuse, nentis Villard.
RHN on Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel tekkiva rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimisorgan.
Rahvusringhäälingunõukogu liikmed on riigikogulased Igor Gräzin, Andres Herkel, Peeter Kreitzberg, Maret Merisaar, Villu Reiljan ning Marika Tuus ja valdkonna asjatundjad Andres Jõesaar, Rain Tamm, Hagi Šein ja Ela Tomson.

Kuulus "Kremli lendur" Mathias Rust ajab Eestis äri
20 aastat tagasi Moskvasse Punasele väljakule lennanud sakslane Mathias Rust on nüüd rikas investor ning pokkerimängija, kes jagab oma elu Eesti ja Saksamaa vahel.
Mathias Rust on enda sõnul praegu investor ja pokkerimängija, kes mängib suurte summade peale, kirjutab Washington Post.
Rusti sõnul on ta oma kuulsusega teenitud raha kinnisvarasse ja teistesse äridesse investeerinud ning elab nüüd iseseisvalt jõukat elu. Lisaks on tal äripartner, kellega koos juhib ta Eestis investeerimisfirmat.
Samuti mängib ta suurte summade peale pokkerit ning jalutas ühelt koosolemiselt minema miljoni dollari suuruse võiduga.
Lääne-Saksamaalt pärit Rust oli 19-aastane, kui ta otsustas esitada väljakutse Nõukogude Liidu õhujõududele, võttes ette riskantse lennureisi Moskvasse Punasele väljakule. Amatöörpiloodist Rust alustas oma reisi 1987. aasta 28. mail Helsingist, kust tal oli luba Stockholmi lendamiseks, aga ta muutis ootamatult oma suunda. Ta soovis maanduda Moskvas Punasel väljakul, kuid ei saanud seda teha, sest väljakul oli liiga palju inimesi. Pärast mõningast tiirutamist maandust ta Moskvoretski sillal.

TTÜ rektor süüdistab ministeeriumi "ühe ülikooli poliitika" ajamises
Tallinna tehnikaülikooli rektor Peep Sürje muretseb doktoriõppe kohtade ebaõige riikliku tellimuse pärast ning süüdistab ministeeriumi Tartu ülikooli eelistamises.
TTÜ teatel kavatseb teisipäeval haridus- ja teadusministeeriumis kogunev riikliku koolitustellimuse töögrupp anda 20-st täiendavast doktoriõppe kohast 12 Tartu ülikoolile, 4 kohta TTÜ-le, ülejäänud neli avalik-õiguslikku ülikooli saaks igaüks ühe lisakoha.
"Selline "ühe ülikooli poliitika" ning Eesti majanduse ja teaduse tegelike arenguvajaduste järjekindel eiramine ministeeriumi teatud ametnike poolt on riigi jätkusuutliku arengu seisukohalt hukatuslik," ütles TTÜ rektor Peep Sürje, kes on ühtlasi Eesti avalik-õiguslike ülikoolide rektorite nõukogu juhatuse esimees.
Sürje sõnul on kahjuks Eesti tegelikke arenguvajadusi eirav haridus- ja teaduspoliitika, eriti üksnes bibliomeetriliste mõõdikute rakendamine teadusrahade jagamisel juba suutnud viia väljasuremise äärele mitmed rakenduslikuma suunaga teadusvaldkonnad.

62-st Tallinnas kontrollitud juhist kasutas turvavööd vaid kolm
Pühapäeval Tallinnas liiklejate turvavöö kasutamist kontrollinud politseinikud tabasid kahe tunni jooksul 59 seaduserikkujat ning kohtasid vaid kolme eeskujulikku sõidukijuhti.
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Sirle-Pai Heldna sõnul tuleb inimestel mõista, et turvavöö on nende endi kaitsmiseks.
"Paljud liiklusõnnetused lõppeksid vähem traagiliste tagajärgedega, kui inimesed kinnitaksid turvavöö," ütles Heldna. "Juhtidele tuleb meelde tuletada, et ka kaasreisijate turvavöö kasutamise eest vastutavad nemad," lisas komissar.
Kaks tundi kestnud politseioperatsioonil osales kokku 7 politseiametnikku ja kontrolliti kokku 62 sõidukijuhti. Reedest pühapäevani tabasid Põhja prefektuuri politseinikud kokku 407 liiklusseaduse rikkujat, kellest 180 olid kiiruseületajad ja 31 joobes juhid.

Narvas tabati kaks joobes bussijuhti
Narva politseiosakond korraldas täna politseioperatsiooni, mille käigus tabati mitu joobes elukutselit autojuhti.
"Üks tabatud joobes isikutest oli veoautojuht, kelle sõidukil oli koorem peal. Teine oli väikebussijuht, kes toimetas inimesi marsruudil Narva - Narva-Jõesuu, kolmas joobes juht oli samuti bussijuht, kes sõitis marsruudil Narva - Jõesuu - Tallinn," ütles Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Vjatšeslav Všivtsev.
"Neljas sõidukijuht ületas kiirust 40 km/h võrra ning kontrolli käigus selgus, et ta istus rooli joobeseisundis. Oma käitumist seletas autojuht sellega, et ta jääb kalapüügile hiljaks," jätkas Všivtsev.
Kokku kontrollispolitsei 368 sõidukijuhti. Tabati 7 joobes juhti ja 2 alkoholi tarbimise jääknähtudega autojuhti.

Viikna: me ei saa endale enam vigu lubada
OÜ Tivoli Tuuri juht Lauri Viikna sõnul ei taha tivoli lasta enam tekkida ühtegi võimalust selleks, et inimesed ohtu satuks.
Viikna ütles Päevaleht Online'ile, et Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga on kooskõlastused saadud ning kõik nõuded, mis inspektsioon on tivolile esitanud, on täidetud.
Sillamäel reedel juhtunud intsidendi kohta, kus karusell Top Spin seisma jäi, ütles Viikna, et tegemist ei olnud karusselli rikkega, vaid see peatati igaks juhuks.
"Karussellil läks põlema punane märgutuli ja kuna seetõttu tekkis kahtlus, kas masin on korras, peatasime selle," ütles Viikna.
Tivoli juht lisas, et karussellil vahetati hiljuti ära üks oluline varuosa ja ilmselt vajab see veel lihtsalt häälestamist. Aparaadil midagi Viikna sõnul viga ei ole.
"Oleme peale juhtunut nii tundlikuks tehtud, et kontrollime nüüd iga karusselli täpsemalt ning reageerime kohe, kui midagi võib valesti olla. Me ei taha lasta tekkida mitte ühtegi võimalust, kus võiks inimesed ohtu sattuda," ütles Viikna.

Maailma suurim heategevusfond andis TTÜ uurimisgrupile 17,2 miljonit krooni
Maailma suurim rahvusvaheline heategevusfond Wellcome Trust otsustas rahastada 17,2 miljoni krooniga Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi vanemteaduri Marko Vendelini grupi uuringuid südamelihase energiavahetuse uurimiseks.
Juba 2001. aastal kaitstud doktoritöös alustas praegune TTÜ küberneetika instituudi vanemteadur Marko Vendelin südamelihase mehaanikaliste ja ainevahetusprotsesside vaheliste seoste matemaatilist modelleerimist. Tema töögrupi uuringute tulemused on tänaseks laiendanud oluliselt teadmisi südame töö kohta ning aidanud selgitada südamelihases toimuvaid protsesse.
"Viimastel aastatel on avastatud rida uusi tahke südamelihase rakkudevaheliste struktuuride vastasmõjudes, millede selgitamine vajab veel edasist uurimist. Niivõrd suure ja maineka rahvusvahelise heategevusfondi nagu Wellcome Trusti otsus finantseerida Marko Vendelini lähiaastateks planeeritud uuringuid südamerakkude struktuursete ja funktsionaalsete seoste selgitamisel näitab TTÜ küberneetika instituudi mittelineaarsete protsesside analüüsi keskuses senitehtu kõrget teaduslikku taset ja hinnangut uurimisgrupi teaduslikule potentsiaalile tervikuna", kinnitab TTÜ küberneetika instituudi teadussekretär Mati Kutser.

Katrin Saks kohtub Venemaa välisminister Lavroviga
Euroopa Parlamendi liige Katrin Saks osaleb tänasest homseni Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni koosseisus visiidil Moskvasse, kus kohtutakse ka Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.
11-liikmelist Euroopa Parlamendi delegatsiooni juhib fraktsiooni esimees sakslane Martin Schultz.
Samuti toimuvad kohtumised Venemaa Föderatsiooni nõukogu spiiker Sergei Mironoviga, kes on ka partei "Õiglane Venemaa" esimees ja Venemaa riigiduuma esimese aseesimehe Oleg Morozoviga, kes on ka Venemaa ja Euroopa Liidu vahelise parlamentaarse koostöökomitee esimees.
Osa delegatsioonist kohtub ka Venemaa Föderatsiooninõukogu välisasjade komisjoni esimees Mihhail Margeloviga ja Venemaa presidendi Euroopa Liidu ning Venemaa suhete eriesindaja Sergei Jasteržemskiga. Lisaks toimuvad õhtusöögid koos kõigi Euroopa Liidu suursaadikute ja Venemaa kolmanda sektori esindajatega.

Ruussaar: ETV juhtkonda ma edasi jääda ei soovi
Eesti Televisiooni praeguse juhi Ainar Ruusaare sõnul ei ole ta veel otsustanud, millisele ametipostile edasi suunduda, kuid ringhäälingu juhatusse ta kuuluda ei soovi.
Esialgu on Ruussaar otsustanud sõita Gruusiasse puhkama ning lükkab uue töökoha küsimuse otsustamise edasi.
Üks on aga kindel - ETV juhatusse ta enam ei kuuluda ei taha, hoolimata uue ringhäälingu juhi Margus Allikmaa sellekohasest soovist. "Tipptasemel kindlasti mitte," selgitas Ruussaar Päevaleht Online'ile oma plaane kuulumisest ETV juhatusse.
Riigitelevisiooni praeguse juhi sõnul ei kujutaks ta end hetkel ette võimaliku tippjuhina sellises uues organisatsioonis nagu rahvusringhääling seda on.
"Asi ei ole Allikmaas ega uues juhtkonnas. Ma saan Allikmaaga tegelikult väga hästi läbi, ma lihtsalt tunnen, et mul oleks rahvusringhäälingus keeruline olla," selgitas Ruussaar.

Lõuna-Eestis süttis pikselöögist eile neli tulekahju
Lõuna-Eesti päästekeskuse teatel süttis eile pikselöögist neli tulekahju, neist kaks Viljandimaal, üks Põlvamaal ja üks Võrumaal.
Põlvamaal teatati eile kell 18.14, et Veriora alevikus põleb kõrvalhoone. Põleng kustutati, päästjad hoidsid ära tule leviku lähedalasuvale eluhoonele. Kõrvalhoone ja sellesse ladustatud ehitusmaterjalid hävisid tules.
Viljandimaa teatati kell 18.41, et Kõpu vallas Tipu külas põleb kõrvalhoone. Kokkuehitatud laut ja küün hävisid tules täielikult. Päästjad hoidsid ära tule leviku elumajale. Kustutustöid raskendas sõidetava juurdepääsutee puudumine.
Samuti Viljandimaal teatati kell19.07, et Suure-Jaani vallas Lemmakõnnu külas põleb elumaja. Päästjate kohale saabudes oli kogu maja täitunud põlemisgaasidega ning tuli oli esiku vaheseintesse ning vahelaele tunginud. Päästjad kustutasid esikust alguse saanud majapõlengu, kõik maja eluruumid said tugevaid kuuma- ning suitsukahjustusi.

Soomlased jäid Hiiumaa lähistel merehätta
Soomlased jäid eile õhtul Hiiumaa lähister merehätta, kui nende kaater sõitis madalikule.
Tallinna merevalvekeskuse korrapidaja teatas eile hilisõhtul kell 22.50, et Hiiumaal, Suursadama lähistel on madalikule sõitnud Soome kodanikule kuuluv väikekaater Jasmine II ning merehädas kaatrimeeskond palub abi.
Koheselt peale teate saamist väljus Lehtma sadamast Suursadama poole Lääne piirivalvepiirkonna piirivalvekaater.
Piirivalvurid tõmbasid soomlastele kuuluva aluse madalikult lahti kell 01.05 ning teekonda Lehtma sadamasse jätkati piirivalvekaatri slepis.
Merehätta sattunud alusel viibis neli meeskonnaliiget, kelle tervislik seisund oli hea.
Soomlastele kuuluv väikekaater oli teel Riiast Tallinna.

Noor neiu jõi end keemikute päeval koomasse
Laupäeval, 26. mail Kohtla-Järvel toimunud keemikute päeval tabati 19 joobes alaealist, üks neiu toimetati koomaseisundis haiglasse.
Jõhvi politseiosakonna pressiesindaja Mari Riina Rist teatas, et kokku koostasid politseinikud 31 protokolli, millest 19 koostati joobes alaealistele. "Üks neiu oli nii palju alkoholi tarvitanud, et ta toimetati koomaseisundis haiglasse," lisas Rist.
Lisaks tekitasid ohtliku olukorra inimesed, kes kontserdi ajal tahtsid lavale ronida. "Turvatöötaja hoiatustele ei reageeritud, mistõttu oli ta sunnitud publiku sekka gaasi laskma," selgitas Rist.
Teiste seas hingas gaasi sisse 4-aastane tüdruk, kes toimetati haiglasse.

Ilmajaam: äikesega võivad kaasneda trombid
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt jätkub nädala esimesel poolel südasuviselt kuum ilm.
Ilmajaama teatel võivad sagedaste äikesevihmadega kaasneda tugevad tuuleiilid või isegi trombid. Nädala teisel poolel on mõnevõrra jahedam ning mere kohal tekkiv kõrgrõhuhari annab lootust ka kuivemaks ilmaks.
Täna on pilves selgimistega ilm, sajab äikesevihma. Suurema tõenäosusega võivad äikesevihmad alata õhtupoolikul Lõuna-Eestist. Puhub idakaarte tuul 3-9, äikese ajal on tugevaid iile. Sooja on 25 kuni 32, rannikul paiguti 18 kuni 24 kraadi.
Teisipäevast kuni neljapäevani püsib sagedaste äikesevihmadega ilm. Tuul on valdavalt idakaarest ning äikese ajal võib olla tugev. Öösiti on sooja 12 kuni 18, päeval 25 kuni 32 kraadi.

Alaline sissesõidukeeld on 398 inimesel
Kodakondsus- ja migratsiooniameti andmetel on alaline sissesõidukeeld Eestisse 398 ja tähtajaline sissesõidukeeld 1615 inimesel.
Eesti ametivõimud on kandnud musta nimekirja 2013 inimest, kirjutab SL Õhtuleht.
Kehtiva sissesõidukeeluga inimeste seas on enim Venemaa kodanikke, järgnevad määratlemata kodakondsusega isikud, Ukraina ning Armeenia kodanikud. Põhjused, miks isikud musta nimekirja kantakse, on erinevad.
Aprillis saatsid Eesti ametivõimud riigist välja 11 inimest, nende seas kolm Venemaa kodanikku.

Lipand: suitsetamisest loobumine on eluviisi muutus
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise peaspetsialisti Andrus Lipandi sõnul on suitsetamisest loobumine väga keeruline, sest tegemist on eluviisi muutmisega.
Lipand ütles täna hommikuses Terevisioonile antud intervjuus, et uuringud näitavad 70% suitsetajate soovi loobuda, kuid tegemist ei ole lihtsa ülesandega.
"Nikotiinisõltuvus on hullem kui heroiinisõltuvus," märkis Lipand.
Paljudel suitsetajatel tuleb aga loobuda või vähemalt arvestada, et alates 5. juunist ei tohi meelelahutusasutustes enam suitsetada, kui selleks pole loodud spetsiaalset ruumi.
Lipandi sõnul enamus ettevõtjaid eraldi suitsuruume ei loo, kuna see on väga kallis ettevõtmine.
"Spetsiaalses ruumis peab olema alarõhk, mis tõmbab suitsu välja ja seda ei saa ühendada muu ventilatsioonisüsteemiga. Teistes riikides on vaid 4% ettevõtjatest sellised ruumid loonud," märkis Lipand.

Pronksiöödel põhjustatud kahju hüvitamine venib
Kuigi valitsus lubas kõigile aprilli lõpu massirahutuste käigus kahju kannatanutele maksta välja hüvitised kümne tööpäeva jooksul pärast kuludokumentide esitamist, on tegelikkus osutunud märksa keerulisemaks.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul osutus valitsuse lubadus maksta hüvitised kümne tööpäeva jooksul ennatlikuks, sest kahjunõuetega seotud dokumendid vajavad esialgu arvatust tõsisemat kontrolli, kirjutab Postimees.
"Kui möll käis, siis polnud ilmselt aega detailidesse süveneda. Praegu käib meie majas tõsine töö ja kahjude hüvitamisega meelega ei viivitata," ütles ta.
Künnapase sõnul võtavad Tallinnas ja Jõhvis toimunud rahutuste kahjuteateid vastu nii ministeerium kui ka kindlustusseltsid ning kahjud hüvitatakse kõigile, vaatamata kindlustuskatte olemasolule.
Kui palju kahjunõudeid võiks riigile kokku laekuda, pole Künnapase sõnul veel selge. Möödunud nädala lõpuks oli ministeeriumile kogunenud 21 kahjutoimikut ning neljale taotlejale oli välja makstud kokku 189 000 krooni.

Aaviksoo nõudis IRL-le uut nime
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul peab lõplikult liitunud erakond saama uue kuvandi, mille kandjaks saagu uus nimi.
"See võimaldaks eemalduda praegusest vastandust sisaldavast ja lootusetult kohmakast nimekujust. Juba praegu on ühenderakond meid palju rohkem iseloomustav tähis kui IRL," vahendas Postimees Aaviksoo sõnu.
Aaviksoo väitel peab algama ühenderakonna selge poliitilise identiteedi kujundamine, sest praegune kuvand on "ebamäärane ja vastuoluline".
Paljud endise Res Publica liikmed tahaksid ühendpartei ümber nimetada Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks. Uuele nimekujule on mõeldud ka erakonna teistes tiibades.
Suurkogu päevakorras nimevahetust ei olnud.

Tallinnas hukkus liiklusõnnetuses noor mees
Tallinnas Mustakivi teel juhtus ööl vastu pühapäeva liiklusõnnetus, kus hukkus 34-aastane mees.
Õnnetus toimus kella 01.32 ajal. Sõiduauto Mitsubishi Pajero kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja ja rullus korduvalt üke katuse.
Sõidukis viibinud Vladimir (s 1973) toimetati PERH Mustamäe korpusesse, kus ta kell 03.08 suri.
Sõidukit juhtinud isik on selgitamisel.

Kunstiõppusel Soomes koos rektor Signe Kiviga
Kunstiakadeemia rektor käis külas Helsingi kunstikõrgkoolil Taideteollinen Korkeakoulu.
Möödunud neljapäeval aset leidnud külaskäigul kohtus ta koos Tallinna aselinnapea Kaia Jäppineniga kooli rektori Yrjö Satamaa ja Helsingi aselinnapea Pertti Korpineniga.
Kõrgkoolis toimus kuni 27. maini iga-aastane suurejooneline festival "Masters of Arts". Esmakordselt kutsuti näitusele osalema ka välisriigi esindajad ja nii ongi väljas üheksa Eesti kunstiakadeemia kunstimagistrandi tööd.
Et Helsingi kunstikõrgkool on rakendusliku iseloomuga, siis keskenduti kunstile, mis on omalaadne segu tekstiilist, nahakunstist, installatsioonidest, videotest ja disainist. Ütleksin, et tegemist polnud sellise rakenduskunstiga, et kõike eksponeeritut võiks kohe hakata tootma ja tarbima - pigem pakkus näitus ideid.

Rekordi-Köler jõudis laupäeval koju
Rekordilise hinnaga müüdud Eesti kunstiteose ostmist tervitati suure aplausiga.
Laupäeval toimunud esimesel Baltimaade rahvusvahelisel kunstioksjonil eesti kunsti rekordi löönud Johann Köleri maali ostis eesti kollektsionäär.
"Köler jõudis koju!" rõõmustas Balti Oksjoni tegevjuht Jaanus Võitla. Alghinnaga 550 000 krooni oksjonile esitatud Köleri õlimaal "Itaalia maastik", mis ilmus välja ühest Venemaa erakogust, müüdi 1 305 000 krooniga. "Ostja oli eestlane," märkis Võitla, soovimata ostja kohta rohkem midagi paljastada.
"See oli väga pidulik hetk, kui oksjoni juht Mart Sander selle hinna haamrilöögiga kinnitas. Tuli väga suur aplaus, kogu saal elas kaasa," kirjeldas Võitla. Köleri maal oli ühtlasi kõige kallim oksjonil müüdud kunstiteos.

Ravimikontsern võitis soodusravimitülis kohtus sotsiaalministeeriumi
Tallinna halduskohus arutas mai keskpaigas rahvusvahelise farmaatsiakontserni Eli Lilly kaebust sotsiaalministri otsuse kohta mitte lisada ravimit Strattera hüvitatavate ravimite nimekirja. Kohus otsustas, et kaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Ühtlasi mõistis kohus sotsiaalministeeriumilt Eli Lilly Holdings S.A. kasuks välja 50 000 krooni menetluskulusid.
Eli Lilly esitas eelmisel aastal sotsiaalministeeriumile taotluse lisada Strattera 50-protsendiliselt hüvitatavate ravimite nimekirja. Tegemist on ravimiga, mida kasutatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravimiseks üle kuueaastastel lastel ja teismelistel. Eestis on ligikaudu 10 000 sellise probleemiga last. Strattera on ainuke selle näidustusega registreeritud ravim Eestis.

Tallinn võõrustab Euroopa teadlasi
Tippteadlased tutvus-tavad seminaril euroliidu rahastatava teaduse uusi suundi.
Euroopa teadusuuringute nõukogu (ERC) liikmed tutvustavad teisipäeval Tallinnas Euroopa Liidu teaduse rahastamise poliitika uusi suundumusi. Teiste seas esineb teaduste akadeemia majas peetaval seminaril ka Nobeli preemia laureaat, sakslane Erwin Neher, kes sai preemia 1991. aastal saavutuste eest rakubioloogias.
Kaks aastat tagasi sündis Euroopa Liidus idee luua teadlastest koosnev sõltumatu nõukogu, kes otsustaks fundamentaalteaduse rahastamise üle. Eelnevalt ei ole EL puhtalt teadust rahastanud, keskendudes üksnes tööstusuuringutele. Nõukogu jagada on tänavu alanud seitsmeaastase perioodi jooksul 7,5 miljardit eurot. Esimeses voorus, kus panus tehti noorteadlastele, on tulnud juba ligi 9000 projekti, millest tuleb välja valida kõigest 200.

USA suursaadik: Eesti peaks meedia tähelepanu ära kasutama
Neljapäeval ametisse asuv USA uus suursaadik Stanley Davis Phillips soovitab Eestil aktiivselt ära kasutada küberrünnakutega kaasnenud meediakajastust.
Te olete suursaadiku ametis olnud umbes kuu. Kas hakkate juba harjuma?
Ma ei usu, et ma üldse sellega kunagi harjun. Aga ma saabusin Eestisse väga huvitaval ajal. Jõudsin kohale sellel reedel, kui Tallinnas olid rahutused. Kõige esimese asjana sõitsime laupäeva hommikul koos naisega pronkssõduri platsi vaatama, et saada aimu sellest, mis toimub. Seega on algus olnud huvitav.
Mis tunne oli esimest korda elus Eestisse saabuda just sellisel pingelisel ajal?
Ma olin Eesti pärast mures, eriti sellepärast, et Eestist pidi saama meie uus kodu. Ma kuulsin pronkssõdurist kohalikust meediast ja võimalikud reaktsioonid panid mind muretsema. Tegelikult olen ma senini mures. Pronkssõdur on nii tugev sümbol ja see tekitab senini mõlemale poolele tugevaid emotsioone.

Sotsiaaldemokraatide juhina jätkab Ivari Padar
Ivari Padar oli laupäevasel üldkogul ka ainus kandidaat partei
Ettearvatult valisid laupäevasel üldkogul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed esimeheks tagasi senise juhi ja rahandusministri Ivari Padari, aseesimeesteks said riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja europarlamendi liige Katrin Saks.
SDE juhatuse liikmeteks valiti Eiki Nestor, Kadi Pärnits, Urve Palo, Jüri Pihl, Indrek Saar, Jarno Laur, Marianne Mikko, Tõnu Ints, Kaido Tamberg, Reet Laja, Heljo Pikhof, Maimu Berg, Kalvi Kõva, Andres Mandre ja Jaak Juske.
Padar rõhutas üldkogul peetud kõnes, et valitud inimeste õlule langeb suur vastutus - tagada erakonna edukas tulemus 2009. aastal toimuvatel omavalitsuse ja europarlamendi valimistel.

Algab riigikogu puhkuse-eelne töötsükkel
Seni üürikeste tööpäevadega silma paistnud uus riigikogu alustab esmaspäeval oma viimast kolmenädalast puhkuse-eelset töötsüklit.
Seaduse järgi lõpetab riigikogu kevadise korralise istungjärgu juuni kolmanda nädala neljapäeval. Sellele eelneva kolmenädalase töötsükli jooksul on parlamendil kavas veel 12 istungit.
Ehkki riigikogu on koos käinud juba ligi kaks kuud, iseloomustab täiskogu tööd endiselt hõre päevakord. Järgmisel nädalal peaks riigikogu arutama kuut eelnõu ning kuulama ära riigikohtu esimehe Märt Raski ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste kohaldamise kohta.
Aprilli algul esimest korda kogunenud parlament on siiani pidanud 23 istungit ning võtnud vastu 14 õigusakti. Koosseisu lühim istung toimus eelmise nädala neljapäeval, mil ühe eelnõu üleandmisele ja kohaloleku kontrollile kulus vaid kolm minutit.

Ühendpartei suurkogu valis erakonna juhiks Mart Laari
Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed valisid endale liidrid järgnevaks kaheks aastaks.
Laupäeval toimunud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) suurkogu liitis erakonna lõpuks Mart Laari juhtimise alla, tulevikuplaanidest räägiti suurkogul vähe.
Erakonna pea ainsa pikema-ajalise eesmärgi käis laupäevasel suurkogul välja kaasesimehe ametist lahkunud haridusminister Tõnis Lukas. Oma aruande-kõnes seadis ta erakonnale ees-märgiks võtta järgmistel riigikogu valimistel 30 parlamendikohta.
Samas ei olnud võimalik
IRL-i juhtpoliitikutelt saada täit vastust küsimusele, kas nad kavatsevad suurkogult toetuse saanud koosseisus erakonna järgmistele valimistele viia.
"Praegune otsus on tehtud kaheks aastaks ja siis vaatame, kuidas olukord kujuneb. Kui te mäletate, siis minu naasmine suurde poliitikasse ei olnud just vabatahtlik," vastas ühenderakonna uus juht Mart Laar küsimusele, kas erakond läheb nelja aasta pärast toimuvatele riigikogu valimistele tema juhtimise all. Samas kinnitas Laar, et kavatseb talle usaldatud vankrit siiski täie jõuga vedada.

Briti poliitik: Venemaa käitumine muudab murelikuks
Litvinenko mõrvamise juhtum muutis britid Venemaa vastu ettevaatlikuks.
Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogulisi tervitas Briti konservatiivse partei varikabineti Euroopa asjade eestkõneleja, parlamendi alamkoja liige Graham Brady, kes kirjeldas Päevalehele antud intervjuus Briti avalikkuse oluliselt muutunud suhtumist Venemaasse.
Brady sõnul teadvustab Briti avalik arvamus aina enam Venemaa käitumisest põhjustatud muresid, mida on eriti mõjutanud eelmisel sügisel Londonis polooniumiga mõrvatud Aleksandr Litvinenko juhtum. "See juhtum sai erakordselt suure meediakajastuse. Ja on täiesti kindlalt andnud avalikule arvamusele oma värvi, suurendades üldist muret Venemaa käitumise pärast," ütles Brady Päevalehele, avaldades veendumust, et Venemaast on avalikkus praegu informeeritud rohkem kui kunagi varem pärast külma sõda.

Venemaal valmis järjekordne baltivastane propagandafilm
Uusim Vene propagandafilm õigustab punarežiimi inimsusvastaseid kuritegusid.
Värskeim Venemaal valminud Eesti ja teiste Balti riikide vastane propagandafilm "Baltikum - õppimata õppetunnid" ei erine varasematest küll sisu poolest, kuid on valmistatud professionaalsemalt.
"Selle filmi puhul on valitud tõsisem formaat," ütles kaitsepolitsei komissar Martin Arpo. "Ajalugu on ju selline "tänuväärne" materjal, mis koosneb suurest hulgast detailidest, millest ühtesid võimendades ja teisi maha vaikides saab anda pea peale pööratud tegelikkuse," ütles Arpo. "Inimsusvastaste kuritegude asjus esitatakse filmis küll lausvalet - nende õigustamine on Euroopa kontekstis kujuteldamatu."
Eile õhtul näidati ETV saates "Aeg luubis" kaadreid paar kuud tagasi Vene telekanaleis esilinastunud ning Eestis ka koopiatena levivast filmist "Baltikum - õppimata õppetunnid". Läti tüdruku silme läbi jutustatud lugu lük-kab emotsionaalsete ja ajalooliste propagandakaadrite abil üm-ber väited Baltimaade okupeerimisest. Film lõpeb kaadritega Salaspilsi surmalaagri memoriaalist ning Tallinna pronks-sõdurist.

Äike süütas laupäeval kokku seitse maja ning lõi rivist välja telefonside
Laupäeval süttis pikselöögi tagajärjel seitse maja ning katkes Elisa lauatelefonside.
Esimene teade välgu süüdatud hoonest tuli häirekeskusele laupäeval kell 8.53 Hiiumaal Soonlepa külast, kus põles restaureeritud rehielamu.
Järgnesid väljakutsed nii Viljandi-, Jõgeva- kui ka Pärnu-maalt, kus äike oli hooneid süü-danud.
Laupäeva hommikul kell 10.40 juhtus Elisa fiks-keskuses pikse tagajärjel mälumooduli rike, mis häiris operaatori pakutavat lauatelefonsideteenust 70% ulatuses. Mobiilside Eestimaal toimis häireteta, kuid häiritud olid ka kõned mobiiltelefonidelt lauatelefonidele ja välismaale.
Päästeteenistus soovitab äikese ajal ohutuse tagamiseks majades elektriseadmed välja lülitada ja vooluvõrgust lahti ühendada või võimalusel hoonetes elekter üldse välja lülitada. Samuti soovitavad päästjad paigaldada üksikuna seisvatele elumajadele ja hoonetele, mis on ümbritsevatest ehitistest oluliselt kõrgemad, välgust süttimise vältimiseks piksekaitsme.

TLÜ Karu tänava ühiselamu läheb remonti
Tallinna ülikooli kantsler Aivar Reidla allkirjastas täna ehitusfirma OÜ Triaad Grupp juhatuse liikme Reigo Jaaksoniga lepingu Karu 17 ühiselamu renoveerimiseks sel suvel.
Remont 1982. aastal valminud ühiselamus algab 25. juunil ning kestab 1. septembrini ning hõlmab endas kogu hoone toru-, elektri- ja turvasüsteemide vahetust ning siseviimistlust tubades ja koridorides, vahendas Tallinna ülikooli pressiteenistus.
Üliõpilastele, kellel ka õppetööst vabal ajal on tarvis elada ühiselamus, ja samuti kõigile sisseastujatele pakub Tallinna ülikool sel perioodil võimalust elada Pärnu mnt 59 ühiselamus, ütles ülikooli kantsler Aivar Reidla.
Järgmisel, 2008. aasta suvel on ülikoolil plaanis ehitada Karu 17 ühiselamule peale täiendavad 1,5 korrust eesmärgiga luua hoonesse elamisruumi juurde veel umbes 150 üliõpilasele.

Täna algavad Vanalinna päevad
Tänasest algavad Tallinnas 26. Vanalinna päevad, mis kestavad kuni 3. juunini.
Seekordsete Vanalinna päevade juhtmõtteks on "Väärikad kodanikud, väärt meistrid". Päevade eesmärgiks on väärtustada nende linnakodanike ja meistrite loomingut, kes on teinud Tallinnast sellise elukeskkonna nagu me seda hetkel teame.
Seekordsete vanalinna päevade üheks märksõnaks on teater - Eesti Nukuteater korraldab samal nädalal rahvusvahelise nukuteatrite festivali Tallinn Teater TREFF, mis on lülitatud Vanalinna päevade kultuuriürituste programmi.
Nii Vanalinna päevade kui festivali avamine toimub täna kell 20.30 Raekoja platsil. Traditsiooniliselt avavad vanalinna päevad Tallinna linnapea ja kesklinna vanem. Järgnevad suurejoonelised ülesastumised esinejatelt Eestist ja välismaalt.

Merepäevad andsid lennusadamas vanadele ja noortele tegevust
Nädalavahetuse hea ilm andis tooni ka lennusadamas, kus peeti laupäeval ja pühapäeval merepäevi, mis tõid kokku inimesed ja ka vanad laevad. Korraldajate sõnutsi toimus 70 aastat tagasi Eestis esimene merenduspäev, kus osalesid ka siiani säilinud jäämurdja Suur Tõll ja allveelaeva Lembit sõsarlaev Kalev.
Vanadel ja uutel laevadel leidsid endale tegevust nii vanad kui ka noored ja aluste nimekiri oli muljet avaldav: jäämurdja Suur Tõll, allveelaev Lembit, miinilaev Kalev, EML Admiral Pitka ja EML Tasuja, aurulaev Admiral, kaljas Iris, purjelaev Blue Sirius, Ruhnu jaal, uurimislaev Mare, Grif, purjelaev Nina I, jäämurdja EVA-316, hüdrograafialaev EVA-308, õppelaev Juku, merehaabjad, puksiirid ja lootsilaev.

Tänasest hakkab sõitma Keila kiirrong
Pühapäeval hakkab kehtima uus elektrirongide sõiduplaan, mille kohaselt hakkab tööpäevadel sõitma 30 minutiga Keilast Tallinna viiv kiirrong. Elektriraudtee teatel on Keila kiirrong mõeldud tööpäevade hommikusel ja õhtusel tipptunnil Keila ja Saue elanikele kiirema ning mugavama reisiteenuse pakkumiseks. Praegune elektrirong läbib vahemaa kümmekond minutit pikema ajaga.
Veidi kallim pilet
Uus rong jõuab Balti jaama kell 7.25 ja 8.42. Pärastlõunal väljub rong Balti jaamast kell 14.24, 16.30, 18.35 ning 19.51. Kokku on kiirrongil igal tööpäeval viis väljumist Tallinnast Keilasse ning kuus väljumist Keilast Tallinna. Kui tavarongis maksab sõit Keilast Tallinna 15, siis kiirrongis 18 krooni.

Väikelennuk maandus merre
Helsingi lõunasadama lähedal maandus eile keskpäeval merre Tallinna suunas startinud neljakohaline väikelennuk, pardal olnud kolm inimest päästeti. Soome päästeameti teatel ei saanud inimesed tõsiseid vigastusi. Küll aga toimetati päästetud - kaks naist ja meespiloot - Maria haiglasse tervisekontrolli. Päästeameti sukeldujad jäid pärast õnnetust lennuki keret veel uurima, et hoida ära võimalik kütuseleke ja kaldumine laevateele, teatas YLE

Öised valikud Kumus
Alternatiivmuusikafestival Kumu Öö meelitas kohale tõsiseid huvilisi ning esmakordselt uudistajaid.
Möödunud reedel teist korda toimunud Kumu Öö festival suutis meeldivalt ühendada kvaliteedi ning kvantiteedi. Ühe katuse alla oli kutsutud kokku seinast-seina, ent soliidne valik peavoolust sõltumatult liikuvaid esinejaid ning meelitada neid vaatama neljakohaline arv inimesi on saavutus omaette. Aga samas: kui isegi pangaautomaat peole kutsub, siis tuleb ju minna, või mis?
Kuna festivali programm oli lausa halastamatult tihe ning ajakava üllatavalt täpne, tuli algusest peale teha valikuid. Mina valisin alustuseks Vaiko Epliku ja Eliidi plaadiesitluskontserdi. Sedapuhku koos Röövel Ööbiku trummari, kahe taustalaulja ning Ans. Anduri kitarristi-bassistiga esinenud Eplik andis publikule põgusa ülevaate oma teisest kauamängivast.

Video: Venetsueelas suleti opositsiooni telekanal
Venetsueela president Hugo Chavez sulges täna opositsioonilise telekanali, põhjendades seda telekanali negatiivse suhtumisega valitsusse.
Nii USA Senat kui ka Euroopa Parlament mõistsid telekanali sulgemise hukka, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.

CIA kasutas venelaste spioneerimiseks kiibistatud kiisukesi
Hiljuti avaldatud dokumentidest selgub, et 1960. aastatel kasutas Ameerika Ühendriikide luurekeskagentuur CIA Kremli saladuste paljastamiseks kiibiga varustatud kasse.
Ühe eksperimendina kasutati kassi nimega "Akustiline Kiisu" pealtkuulamise platvormina, vahendab The Telegraph. Loodeti, et kass, kellele on sisse opereeritud helivastuvõtja ja - kontrollseadmed, võimaldab pealt kuulata salavestlusi aknalaudadel, pargipinkidel või prügikastides.
Kunagise CIA ohvitseri Victor Marchetti sõnul oli "Akustilise Kiisu projekt" võigas ettevõtmine.
"Nad lõikasid kassi katki, panid ta sisse patareid ja juhtmed. Saba kasutati antennina," sõnas Marchetti. "Nad testisid ja testisid (teda) kassi. Nad leidsid, et kass võib nälga tundes kohalt minema jalutada ning panid söögiisu pärssimiseks kassi sisse veel juhtmeid."

Politkovskaja mõrva tellijateks olid kaks tšetšeenlast
2006. aastal 7.oktoobril mõrvatud Vene ajakirjaniku Anna Politkovskaja töökaaslased Novaja Gazetast tuvastasid, et nende kolleegi mõrva tellijateks osutusid kaks kõrgemalseisvat Tšetšeeni ametiisikut.
Novaja Gazeta ajakirjanikud teavitasid tšetšeeni jälgedest ja tellijate nimedest BBC-d, New Yorgi ajakirjanike kaitse komiteed ja Prantsuse väljaannet Libération, vahendas newsru.com.
"Meie identifitseerisime tellijad. Praegu jääb tuvastada, kas nad on seotud ka Vene luureteenistustega," ütles Politkovskaja mõrvajuurdlusega tegelev NG ajakirjanik Vjatšeslav Izmailov.
NG töötajate hinnangul kaldus ametlik uurimine õigelt teelt kõrvale ja FSB püüdis praegu juurdlust suunata Suurbritanniasse põgenenud oligarh Boriss Berezovskile. Nad lisasid, et asja uurimisest kõrvaldati ka väga professionaalsed uurijad.
Kauplusest, kus Politkovskaja vahetult enne surma sisseoste tegi, fikseeriti videolindile kolm inimest. Izmailov märkis, et vaatamata sellele tõendile ei tuvastanud miilits neid isikuid, aga ilma kuriteo täideviijateta on tellijat raske süüdistada.

Venemaal tappis 80-aastane mees oma sünnipäeval inimese
Krasnodaris tappis oma 80. juubelit tähistav mees kirvega ühe inimese ja vigastas kahte.
Vihase vanamehe ohvriks langes tema 35-aastane kasupoeg, kelle ta tüli käigus tappis, teatas Interfax.
Hiljem ründas ta ka oma 57-aastast naist ja 39-aastast kasupoja naist ning haavas neid.
Kasupoja kaheaastane poeg läks tänavale ja hakkas karjuma.
Kahtlustatav püüdis end küll varjata, kuid miilits tabas ta maja aiast.

Moskvas purunes 120-aastane maikuu kuumarekord
Tänane sündis Venemaa pealinnas maikuu kuumarekord. Sellist sooja pole Moskvas olnud rohkem kui 120-aasta jooksul.
RIA Novosti teatel mõõtsid ilmavaatlejad täna Moskvas sooja 32,2 kraadi, vahendab agentuur Lenta.ru.
Seoses suure kuumusega on Moskvas järsult kasvanud ka elektritarbimine, mis suures osas on tingitud konditsioneeride kasutamisest.
Elektritootja "Mosenergo" teatel elektrijaamade töös häireid ei ole, kõik toimib tõrgeteta.

Moskva võib Lugovoi Berezovski vastu vahetada
Riigiduuma julgeolekukomitee esimees Vladimir Vassiljev teatas, et Venemaa ja Suurbritannia prokuratuurid võivad omavahel vahetada ärimees Andrei Lugovoi ja põgenenud oligarh Boriss Berezovski.
"Seda võimaldab teha koostöömehhanism Suurbritannia ja Venemaa vahel," vahendas Vremja Novostei Vassiljevi sõnu.
Samas lisas ta, et vastavalt Vene põhiseadusele ei anna riik oma kodanikke välja. Vassiljev märkis, et tõsiste tõendite esitamisel saab Venemaa ise Lugovoi üle kohut mõista.
Ärimees Andrei Lugovoid kahtlustatakse endise FSB töötaja Aleksandr Litvinenko mürgistamises. Briti võimud nõudsid Lugovoi väljaandmist, kuid Moskva keeldus oma seadusandlusele viidates.
Samas süüdistab Venemaa Londonis elavat põgenikku, miljardär Boriss Berezovskit riigipöörde korraldamises.

Vene dissident esitati presidendikandidaadiks
Nõukogude Liidu tuntuim dissident ja endine poliitvang Vladimir Bukovski andis oma nõusoleku presidendivalimistel osalemiseks.
Opositsionääridest koosnev algatusgrupp teatas, et Venemaale on vaja oma Vaclav Havelit, kes aga poleks Lubjankalt (FSB-st - toim.) pärit, vahendas lenta.ru.
Nende sõnul on 64-aastane Bukovski see isik, keda toetavad kõik demokraatlikud valijad Venemaal. Vangistatud Bukovski vahetati 1976. aastal Tšiili kommunistliku partei peasekretär Luis Corvalani vastu, kelle diktaator Augusto Pinochet peale riigipööret vahistas. Praegu elab Bukovski Inglismaal.
Peale Bukovski avaldasid opositsioonist soovi presidendivalimistel osaleda pankrotistunud ettevõtte Jukose nõukogu esimees Viktor Geraštšenko ja endine peaminister Mihhail Kasjanov. Ühine kandidaat opositsioonist selgub sügise alguseks.

Türgis hukkus tormis ja üleujutustest üheksa inimest
Ida-Türgis hukkus vihmatormides ja üleujutustes üheksa inimest, nende seas lapsed.
Türgi ametivõimude tänase teate kohaselt hukkus kuus ja jäi kadunuks kaks inimest mägises Agri provintsis Iraani piiri lähistel, kus sulaveed ajasid jõed üle kallaste, teatas Reuters.
Vani provintsis hukkus maalihke tagajärjel hävinenud majas kaheaastane laps. Kaks väiketüdrukut sai surma ja üks täiskasvanu vigastada pikselöögi tagajärjel.

Vene ajaleht: tuli aeg loobuda Nõukogude Liidust
Vene Nezavisimaja Gazeta avaldas teater Lenkomi juht Mark Zahharovi kriitilise arvamusloo, milles ta kirjutab, kuidas Venemaa püüab siiani Nõukogude Liidu minevikus edasi elada.
Zahharovi hinnangul on Nõukogude monumentidega Euroopas halvad lood, välja arvatud Saksamaal.
"Nad tunnistasid oma ajaloolist süüd, aga meil on süü asemel ainult vead," ironiseerib ta.
Lenkomi juht lisas, et Venemaa püüab kõigile õpetada kuidas elada, keskendudes näiteks USA-le, kellel on Vene välisministeeriumi arvates halb tervisehoiusüsteem ja pensionikindlustus. "Ajal mil me Eestit parandasime, unustasime täielikult, et Leedus teisaldati juba ammu rahulikult ja hoolikalt Tšernjahovskile pühendatud monument teisele platsile," sõnas Zahharov.
Teatrijuht küsib, kas Stalinit on võimalik mõista ning vastab ise, et on küll: "Ta ei vabastanud Euroopat, vaid vallutas. Just seetõttu pidi sotsialistliku laagri ilmseid ja oletatavaid vaenlasi likvideerima."

Brasiilias tapsid politseinikud õppuse käigus eksikombel nooruki
Brasiilias sai laupäeval politsei päästedemonstratsiooni käigus surma üks 13-aastane poiss ja veel üksteist noorukit said vigastada.
Politsei korraldas möödunud laupäeval ühes Brazili osariigi väikelinnas inimröövi matkimise, kuid kasutas eksikombel kummikuulide asemel päris kuule, vahendab Reuters.
Esialgu pole veel teada, kuidas saatuslik eksitus kuulidega juhtuda sai.

Jaapani põllumajandusminister poos ennast üles
Mitme poliitilise skandaali pärast kritiseeritud Jaapani põllumajandusminister Toshikatsu Matsuoka poos ennast täna üles.
Matsuoka sooritas enesetapu oma kodus, kuid vabasurm ei õnnestunud kohe ja minister jõuti veel haiglasse toimetada, vahendab Reuters. Elustamine ei läinud siiski korda ja minister suri.
Jaapani meedia seostas Matsuokat mitme poliitilise rahastamisskandaaliga. Näiteks ühel juhul nõutas minister riigilt oma kontoriüüri hüvitamist, kuigi tegelikult ta kontori eest üüri üldse ei maksnudki. Matsuoka eitas varem igasugust väärititegemist.

Vene skinhead tunnistas end 37 inimese tapmises süüdi
Moskvas aprilli keskel vahistatud Artur Rõno tunnistas uurijatele, et mõrvas oma sõbra Pavel Skatševskiga jõhkralt mitukümmend inimesi.
18-aastane ikoonikunsti kooli õpilane Rõno tunnistas oma süüd 37 muu rahvuse esindaja mõrvamises, kirjutab Vremja Novostei. Samas lükkab tema 18-aastane sõber ja kehakultuuri ülikooli tudeng kõik süüdistused tagasi.
Uurijaid ei uskunud varem Rõno juttu "linna puhastamisest" ja "nuhtluste korraldamisest" arvates, et noormees bravuuritseb. Aga kontrollimise käigus leidsid nii mõnedki tema ütlused kinnitust.
Rõno ja Skatševski vahistati kohe pärast ettevõtja Karen Abramjani ründamist, keda nad pussitasid 20 korda. Ka oma teistele ohvritele lõid nad vähemalt 20 noahaava, nii et neid oli raske ära tunda.

EL-i ühehäälsus Venemaa suunal varjab lahkheli
Euroopa Liit on Venemaaga rääkides lõpuks leidnud ühise keele - aga see on enam hoiatushäälitsus kui kogu registrit kattev "ühine lauluraamat".
"Ühise lauluraamatu" järele igatses kunagi eelmine EL-i välisvolinik Chris Patten. Samara tippkohtumisel 18. mail tõmbasid aga Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso Vene presidendi Vladimir Putini jaoks maha punase joone: rünnak Eesti vastu on rünnak kogu EL-i vastu.
Asjatu on EL-i juhte kritiseerida selle eest, et tippkohtumise pressikonverentsil lasti Putinil Eesti suunas ikkagi piike lennutada. Sest nii jääb kahe silma vahele peamine - Eesti ja teiste väikeste riikide tähetund võib jääda ka nende luigelauluks.
Brüssel arvab praegu üksmeelselt, et Venemaa ise on olnud enda suurim vaenlane. Eesti Päevalehele antud intervjuus osutas mõttekoja European Policy Centre juhtivanalüütik Antonio Missiroli, et just Moskva tegi lihtsaks EL-i ühise positsiooni leidmise "raske ülesande".

Paberlillede ja protestiga tasulise hariduse vastu
Sa~o Paulo ülikooli tudengid hoiavad juba kolmandat nädalat rektoraadihoonet enda käes, nõudes paremaid tingimusi ja neoliberaalsete reformide lõppu.
Ladina-Ameerika ühe suurima ja olulisima ülikooli pinnal käib väikest viisi sõda. Peamiselt humanitaarala tudengitest koosnev grupp hoiab üht ülikooli rektoraadi hoonet oma kontrolli all. Eelmisel nädalal lõpetasid mitmed teaduskonnad plaanilise õppetöö: streigivad nii tudengid kui ka suurem osa õppejõude.
Brasiilias, kus riiklik kõrgharidus on veel tasuta, liigub järjest neoliberaalsemate reformidega tasulise hariduse poole. Tudengite peamine vaenlane on praegu Sa~o Paulo osariigi kuberner José Serra, kes andis 1. jaanuaril välja hulga seadusi kõrghariduse erastamise suunas.
Ta tekitas lihtsa võimaluse külmutada või vähendada hariduskulusid, piirata ülikooli autonoomsust ja muuta ülikooli eelarve veelgi läbipaistmatumaks kui seni. Samas on humanitaarerialade õppehooned aastaid remontimata, ühiselamuid on puudu, ühes loengus käib liiga palju tudengeid ja õppejõudude palku ei ole ammu tõstetud.

Rapla maakonnas on sagenenud mopeedivargused
Rapla politseid teeb murelikuks maakonnas sagenenud mopeedivargused ning politsei palub inimestel kaherattaliste mootorsõidukite lukustamisele ja varaste eest kaitsmisele senisest enam tähelepanu pöörata.
Läinud nädalavahetusel varastati Rapla maakonnas kolm mopeedi ning üks motokrossi mootorratas. Ülemöödunud pühapäeval (20.mail) varastati üks mopeed. Seega on mai kuu jooksul Rapla maakonnas varaste saagiks langenud 4 mopeedi ja üks mootorratas, teatas Rapla politseijaoskonna pressiesindaja.
Kõik kaherattalised mootorsõidukid on varastatud vaba juurdepääsu kasutades - trepikodadest või elamute lähedusest. Lääne politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna kriminaaltalituse komissari Jan Lantsi sõnul ei piisa mopeedivarguse ärahoidmiseks sellest, kui omanik sõiduki juurest lahkudes vaid süütevõtme kaasa võtab. "Mopeedi on kerge teisaldada ning kurjategija vaatevälja jäänud järelevalveta mopeed lihtsalt tõstetakse järelkärusse või kaubikusse," selgitas Lants.

Harjumaal tapeti nädalavahetusel kaks inimest
Harjumaal leiti laupäeval vägivallatunnustega mehe surnukeha, pühapäeval pussitas naine meest, kes suri sündmuskohal.
Harjumaal Keila vallas Laulasmaa küla majas lõi eile kella 17.04 ajal Tamara (s 1953) noaga Igorit (s 1951), kes suri sündmuskohal. Juhtunu asjaolud on selgitamisel.
Harju maakonnas Vasalemma vallas Rummu alevikus leiti laupäeval kella 20.00 ajal Aia tänava korterist vägivallatunnustega Nikolai (s 1971) surnukeha. Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Narkojõugu juht sai viieaastase vangistuse
Narva kohtumaja mõistis viieks aastaks ja kaheks kuuks vangi narkojõugu juhi, kes müüs Sillamäel meelemürki.
Artur (s1982) omandas alates 2004. aasta oktoobrist kuni mullu märtsini Sillamäel suures koguses amfetamiini, metamfe- tamiini ja hašišit, hoidis neid oma elukohas, jagas diileritele ja müüs ka ise, kirjutab SL Õhtuleht.
2005. aastal müüs Artur koos Sergeiga narkootikume. Selle kuriteo eest on Sergei juba süüdi mõistetud.
Arturi süüasja teisipäeval arutanud Narva kohtumaja mõistis mehele viie aasta ja kahe kuu pikkuse vangistuse.

Valgu: lasteaia viies tuletõrjeolümpia
Viiendat korda korraldas päästeameti Märjamaa tugikomando meeskonnavanem Meelis Remmel Märjamaa ja Raikküla valla lasteaialastele tuletõrje-olümpia. Mudilastele toimus kaks teatevõistlust. Lastel tuli ületada ronimissein, vedada voolikurulli, takistuse alt läbi ronida, hüpata kõrgust, kanda vahtkustutit, panna selga päästja töökuub, helistada päästeteenistusse, kanda ämbrit ja teha seasõrga.
Reet Saar

Rannu: suvel mängitakse Barbara lugu
Rannu legendidel põhinevat Barbara lugu on kohapeal etendatud juba kahel suvel. Tänavu mängitakse sisuliselt sama lugu uute näitlejatega ja ehk pisut ka uut moodi. Augustikuus on Rannus harrastusnäitlejate ja -näitejuhtide suvekool, mille tipphetk on ühine vabaõhuetendus "Barbara lugu". Lavastajaks on Jüri Lumiste ja kunstnikutöö teeb Silver Vahtre. Barbara on Rannu vallale sümboolne isik: krahvikroon ehib Rannu valla vappi ja uus avatud külakeskus asub endises Barbara pubis, mis kannab nüüd Barbara külakeskuse nime.
Sirje Veldi

Põltsamaa: Volgad said kokku
Laupäeval said Eesti Volga seltsi korraldusel Põltsamaal kevadisel kokkutulekul kokku sellenimelised autod. Tegemist oli traditsiooniks saanud iga-aastase Volgade kevadsõiduga, mis teist korda toimus nime all "Ettevaatust, auto!". Stardipaigaks sai Põltsamaa lossihoov, kuhu kogunes umbes 30 Volgat. Seal jagati volgameestele kätte legendid ning edasi sõitsid endised "seltsimeeste autod" juba otsima seal märgitud punkte.
Martin Ruud

Palmse: suvistepühaks avati kiigeplats
Palmse mõisa moonamaja juures avati suvistepühaks kiige-plats. Reede keskpäeval kogunesid kiigelaule laulma Tink-Tingadi naised Vihulast. Lisaks tehti karjapoisi katseid, mängiti ringmänge, küpsetati leiba ja valmistati munavõid. Selgeks sai ka lehma lüpsmine ja hobuse vankri ette rakendamine ning suvistepühade kommetest rääkisid Virumaa muuseumide pedagoogid.
Maie Urbas

Kadrina: Kadrid korraldavad klunkeri
Eeloleval laupäeval toimub Lääne-Virumaal Kadrina lauluväljakul selle sajandi esimene klunkeri koos hilisema priekimisega rahvamajas. Selle korraldab kohalik regilauluansambel Kadrina Kadrid, kutsudes oma viienda sünnipäeva puhul külla kümmekond sõpruskollektiivi. Eelmise sajandi alguses olid klunkerid ja priekimised ehk kohalikus murdes peod Kadrinas väga levinud.
Rein Sikk

Aaspere põhikool tähistab väärikalt lahkumist Eesti haridusmaastikult
Kooli sulgemise üritused päädivad 16. juunil viimase lõpuaktusega, viimased ühispildid on praeguseks tehtud.
Aaspere põhikool on jõudmas oma ajaloo lõpupäevadesse. Lahkumist Eesti hariduskaardilt on otsustatud tähistada väärikalt. Juba mai keskpaigas algasid üritused, mis kulmineeruvad Aaspere kooli viimase lõpuaktusega 16. juunil.
Nüüdseks on tehtud viimased ühispildid, kolmapäeval käisid parimad ekskursioonil Narvas ja Ida-Virumaal. Neljapäeval andsid muusikaklassid viimase kontserdi, mis päädis endistele töötajatele mõeldud meenutuste õhtuga. Direktor Samuel Golombi sõnul oli kohal 24 endist õpetajat, kellest peaaegu kõik on samast majast omal ajal pensionile läinud. "Paljud neist tõime kooli sõidukiga kohale ja viisime õhtul koju tagasi, kõigi jaoks oli see südamlik taaskohtumine selle majaga," sõnas Golomb.

Hiiumaal Paladel avati loodushariduskeskus
Esimese õppuse käigus esitleti ka äsja valminud raamatut Väinamere laidudest.
Reedel avati Hiiumaal Pühalepa vallas Palade loodushariduskeskus ja esitleti raamatut "Uurimisretked Väinamere laidudele". Peamiselt inimese ja biosfääri vahelisi suhteid tutvustav keskus valmis Hiiu maavalitsuse ning Pühalepa valla koostöös ja mitme fondi toel.
"Et õpilasi jääb koolis järjest vähemaks, siis leiti BSR Eagle'i projekti raames võimalus anda kooli osa ruume looduskeskuse käsutusse," ütles Hiiu maavanema nõunik ja Eagle'i projekti rahvusvaheline koordinaator Reet Kokovkin. "Looduskeskuse idee pärineb Palade põhikooli loodusõpetajalt Karin Poolalt. Sihtrühmadeks on eelkõige õpilased ja loodushuvilised, aga ka näiteks omavalitsuste töötajad."

Jäneda lillepäevadel ehitakse pulmavankreid
1.-3. juunini toimuvatel Jäneda VIII aia- ja lillepäevadel lisab üritusele vürtsi lisaks puuskulptuuride valmistamisele ja nooraedniku konkursile ka lilleseadekonkurss, kus seekord on kavas pulmavankri ehtimine.
Laupäevasel võistlusel on aega vankrit ehtida kolm tundi. Kohtunikud hindavad kunstilist lahendust, värve, tehnikat ja ideed.
Kes soovib aga Jänedalt tarkust kaasa viia, võib osaleda kahel seminaril. Teemal "Kuidas väärtustada haljasalasid ja reguleerida ligipääsu avalikele rohealadele?" jagavad teadmisi Toomas Muru ja Peeter Vassiljev Eesti maaülikoolist.
Teisel seminaril õpetavad Eesti maaülikooli maastikuarhitektuuri eriala õppejõud, kuidas korraldada ideevõistlust avaliku haljasala kujundamiseks.

Urvaste kirikukülas selgitati parim kohalik koduvein
26. mail toimus Urvaste kiriku pargis esimest korda urbanipäeva laat. Nii Urvaste kui ka urbanipäev on seotud pühak Urbanuse nimega.
Õpitarede ja talukauba kõrval oli kesksel kohal koduveinide degusteerimine. Muide - Urbanus on viinamarjakasvatajate kaitsepühak. 11 veini seast märgiti hääletuslipikutele kindlalt kõige enam sõstra-vaarikaveini, mille autoriks osutus 84-aastane Aino Külaots. Teise koha sai Urvaste kiriku vein.
Märkimisväärne oli kokkulepe ilmataadiga. Vihm pääses nagu paisu tagant alles siis, kui viimane laadaline oli kauba kokku pakkinud.
Margus Konnula

Video: müügisolevate kinnistute hulk suureneb
Müügisolevate majade, korterite ja maatükkide hulk on aasta algusest alates tõusnud ligi kaks korda.
Kinnisvarabüroode kinnitusel ajavad inimesi segadusse aga hinnalanguse teemal spekuleeriv meedia, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Selveri ja Rahva Raamatu lettidel laiutab Eestit mustav raamat
Selveri ja Rahva Raamatu lettidelt saab soetada Moskvas tänavu välja antud Eesti-vastase ajalootõlgendusega trükist "Pribaltiiski fašism", raamatu ärakorjamist ei ole plaanis.
"Selle trükise puhul pole tegu keskpärase ajaloolise uurimusega, vaid otseselt Eesti (ka Läti ja Leedu) riigi vastu suunatud ja ühiskonda lõhestava paskvilliga," kirjutab oma blogis insener Olev Vaher, kes soetas raamatu endale Tallinna Merimetsa Selverist 135 krooni eest.
"Raamatus on Nõukogude okupatsioon pandud jutumärkidesse ja väidetakse, et seda polegi olnud. Olnud ilus aeg, kus kogu vastupanu oli ainult kinnimakstud ja merkantiilne sakslaste käsuorjus ning meie iseseisvuspüüe kõige tavalisem fašismiilming," jätkab Vaher.
Selver trükist lettidelt ära korjata ei plaani. "Meie raamatulettide eest vastutab AS Rahva Raamat," ütles Selveri ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar. "Selveri eesmärk on pakkuda laia valikut raamatuid erinevale maitsele. Tsensuuri me ju tegema ei hakka. Siiski peavad kõigi müüdavate raamatute sisu olema kooskõlas kehtivate seaduste ning hea tavaga. Üldjoontes see raamat seda on."

Tarkusetera: miks poepiim ei lähe hapuks? 
Miks piim kaupluses müüdav piim ei lähe hapuks, vaid halvaks? Vastab Rakvere Piima vanemtehnoloog Rita Kallasmaa.
Pastöriseerimise käigus kuumutatakse piima 72 kraadi juures 16 sekundit selleks, et pikeneks piima säilivusaeg ja häviksid tervisele ohtlikud mikroobid. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakterivastane toime, sest piimas olevad ensüümid kaotavad aktiivsuse ning piim muutub bakteritele paremaks kasvu- ja arengukeskkonnaks. See on ka põhjuseks, miks pakipiim ei lähe hapuks vaid rikneb. Kuumutamisel hävib ka osa piima vitamiinidest.

Elanike deklareeritud tulu kasvas enam kui viiendiku
Võrreldes 2005. aastaga kasvas keskmine deklareeritud tulu eelmisel aastal 22 protsenti.
Maksu- ja tolliameti teatel deklareerisid elanikud eelmisel aastal ühes tuludeklaratsioonis keskmiselt 115 000 krooni. Kokku deklareeriti tulu ligi 61,2 miljardi krooni eest.
Suurimat keskmist tulu, 144 000 krooni deklaratsiooni kohta, deklareeriti Tallinnas ning Harjumaal. Väikseim tulu oli Ida-Viru maakonna deklaratsioonides, keskmiselt ligi 85 000 krooni.
Üle miljoni kroonist tulu deklareeris 1735 maksumaksjat. Tulumiljonäride arv on aastaga tõusnud 407 võrra. Üle miljoni krooni tulumaksu deklareeriti 153 deklaratsioonis.
2006. aasta eest esitati kokku ligi 530 400 tuludeklaratsiooni, neist e-maksuameti kaudu 455 515 ehk 86 protsenti. Deklaratsioonide üldarv kasvas aastaga 5,6 protsenti ning e-deklaratsioonide üldarv kasvas võrreldes 2005. aastaga ligi 12 protsenti.

Teine Eesti Raudtee konteinerrong jõudis sihtpunkti
Täna ennelõunal jõudis Moskvasse teine Eesti Raudtee poolt Tallinnast teele lähetatud konteinerrong.
Rongi koosseisus oli 41 vagunit ning need olid laetud üheksa 30-jalase, kuue 40-jalase ja 58 20-jalase kaubakonteineriga. Konteinerite lastiks oli konservid, mööbel ja PVC-graanulid, teatas Eesti Raudtee.
Eesti Raudtee turundusteenistuse projektijuhi Avo Dimitrijevi kinnitusel on konteinerite lähetamine Venemaale lihtsam, sest erinevalt maanteetranspordist ei kammitse rongi piiriületusjärjekorrad. Samuti on raudteetransport hinnalt soodne.
Eesti Raudtee kõigi aegade esimene konteinerrong jõudis sihtpunkti nädala eest. Eesti Raudteel on kavas edaspidi vähemalt korra nädalas saata Moskvasse üks täiekoosseisuline konteinerrong.
Samuti jätkuvad ettevalmistused analoogilise iganädalase konteinerrongi lähetamiseks Kasahstani suunal alates suvest.

EHRL: Eesti hotellid ja restoranid on suitsupiiranguteks valmis
Eesti hotellide ja restoranide liidu (EHRL) hinnangul on Eesti hotellid ja restoranid 5. juunist jõustuvate täiendavate piirangutega arvestanud ja nendeks valmis.
"Suitsetamise piiramine on õigustatud ja vajalik," ütles EHRLi juhatuse esimees Feliks Mägus. "Uute piirangute kohaselt tohib kasiinodes ja toitluskohtades suitsetada ainult siis, kui suitsetajatele on selleks eraldi ruum. Suitsetamine on lubatud ka väliterrassil. Oluline on, et piirangud kaitsevad passiivse suitsetamise eest kahte kolmandikku inimestest - mittesuitsetajaid."
Eestis on Mäguse sõnul suitsetajaid umbes kolmandik elanikkonnast, mis on Euroopa Liidus keskmine näitaja. Euroopa Liidu riikidest on tubakasõltlaste osakaal suurim Kreekas, kus suitsetab 42% elanikest. Samas, Rootsis on suitsetajaid vaid 18%.

MKM: eksporti tabas viimase viie aasta esimene langus
Märtsis jäi ekspordi maht madalamaks kui aasta tagasi, viimati toimus ekspordi langus aastases võrdluses 2002. aasta esimese poolel.
Statistikaameti esialgsetel andmetel kahanes eksport 2006. aasta märtsiga võrreldes 2,7%, samas eelmise kuu tasemest oli ekspordimaht 6,9% suurem. Ekspordi kasvu mõjutavad endiselt enim arengud telekommunikatsiooniseadmete tootmises. Ka impordi kasv on märgatavalt aeglustunud. Märtsis kasvas import aastatagusega võrreldes 3,9%, kuid kuises võrdluses oli kasv 16,5%.
Impordi ennakkasv ekspordi ees tõi endaga taas kaasa kaubavahetuse bilansi puudujäägi olulise tõusu, mis ulatus 4,6 miljardi kroonini. Eelmise aasta märtsist oli defitsiit viiendiku võrra kõrgem ja veebruarikuust isegi peaaegu poole võrra suurem. Üle ühe miljardilised puudujäägid olid nii transpordivahendite, masinate ja seadmete kui ka mineraalsete kütuste osas, moodustades kokku ¾ kogu defitsiidist.

Eesti Panga avalike suhete büroo juht lahkub kohalt
Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Janno Toots lahkub juuni lõpus oma ametikohalt.
"Eesti Pank on andnud hea võimaluse eneseteostamiseks Eesti avalikkuses hinnatud institutsioonis. Üha olulisemaks on lisaks Eesti-sisesele kommunikatsioonile muutunud suhtlus välismaiste sihtgruppidega. Kuus aastat on siiski piisavalt pikk aeg ühes organisatsioonis töötamiseks ning olen otsustanud ennast mujal rakendada. Ühtlasi tänan kõiki senise koostöö eest ning ootan uusi kohtumisi," ütles Toots ettevõtte teates.
Toots tunnistas Eesti Päevaleht Online'ile, et viimased aastad on olnud päris intensiivsed ning ta soovib suveks aja maha võtta. "Soovin edaspidi midagi muud teha," ütles Toots.
"Janno panus panga avalike suhete kujundamisel on väärt tunnustamist ja tänu," ütles Eesti Panga asepresident Andres Sutt.

Hansapank pakub Tallinna korteriühistutele sooduslaenu
Hansapank annab Tallinna elamumajandusameti toel korteriühistutele laenu intressimääraga alates 3,327%.
Intressitoetusega seotud laenulepingute puhul sõltub intressimäär laenuperioodi pikkusest ja Tallinna linna poolse kompensatsiooni suurusest: 3,327% on viieaastase laenulepingu intressimäär, kümneaastase lepingu puhul on intressimäär 4,317% ning viieteistaastase puhul 4,648% aastas. Need intressimäärad kehtivad fikseerituna esimeseks viieks aastaks, kui Tallinna linna toetus on 5% laenulepingu summast, teatas Hansapank.
Hansapank sai Tallinna linnalt korteriühistute intressitoetuseks konkursi kaudu enda käsutusse suurima osa ehk kaks miljonit krooni. Selle arvelt saab soodusintressiga laene väljastada kuni 40 miljoni krooni ulatuses. Arvestades ühistu laenu keskmiseks suuruseks miljon krooni, jätkub toetussummast umbes 40 korteriühistule. Tallinna linna 2007. aasta konkursi tingimuste järgi on intressitoetusega laenu maksimumsumma kuni kaks miljonit krooni, kuid see ei tähenda, et ühistu ei saaks Hansapangast taotleda laenu suuremas mahus.

Kaubandusettevõtjad sõidavad Bulgaariasse
Homme sõidab Eesti kaupmeeste liidu delegatsioon viiepäevasele tutvumisvisiidile Sofiasse.
Kaupmeeste liidu juhatuse esimehe Heiti Allmäe sõnul kohtuvad liidu liikmed külastuse käigus Bulgaaria majandusministee-riumi esindajatega ja kohaliku kaupmeeste ühen-duse liikmetega. Samuti on plaanis tutvuda suuremate Sofias tegutsevate kaubandus-ettevõtetega.
Kaupmeeste liidu delegatsiooni kuulub 17 inimest, nende seas näiteks Eesti tarbija-ühistute keskühistu, A & G Kaubanduse, A-Selveri, Baltika, Kalev Choclite Factory, Hiiumaa ja Põlva tarbijate ühistute esindajad.
Varasematel aastatel on liidu liikmed külastatud Venemaa, Portugali, Tšehhi, Horvaatia ja Ukraina ettevõtjaid. Visiiti Bulgaariasse toetab Tallinna ettevõtlusamet.

Baltic Property Trust ostis ühe Tallinna suurima ärikompleksi
Baltic Property Trust (BPT) ostis Tallinnas Laki tänaval asuva massiivse ärikompleksi, mis on tuntud Tolaram keskusena.
Kompleksi kuulub kolm kinnistut ning hoonetes on kokku umbes 35 000 ruutmeetri suurusel pinnal üle 80 üürniku, vahendab aripaev.ee firma infot.
BPT Asset Management Eesti tegevjuhi Indrek Hääle sõnul pole tegemist tavalise BPT investeerimiskriteeriumile vastava hoonega, kuid antud objekti ostu puhul sai määravaks tulevikupotentsiaal ning hoone suurus. Hääle sõnul plaanib BPT edaspidiselt hoonet laiendada ja koheselt algavad ka remontööd.
BPT on Taanis 2001. aastal loodud varahaldusfirma, kelle peakorter on Kopenhaagenis ja tütarettevõtted tegutsevad Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal ja Saksamaal.

Avaroni fonde märgiti rohkem kui 570 miljoni krooni eest
Märtsis tegevust alustanud fondihaldusfirma Avaroni Kesk- ja Ida-Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele orienteeritud fondide esimese tegevuskuu jooksul märkisid investorid neid rohkem kui 570 miljoni krooni eest.
Avaron areneva Euroopa väikeettevõtete fondi on seni investeerinud 219 ning Avaron Balkani fondi 206 investorit. Kuni 1. juulini saab Avaroni fonde osta soodustingimustel ilma märkimistasuta.
"Investorite huvi oli suurem, kui esialgu oodata oskasime," kommenteeris Avaroni partner Kristel Kivinurm-Priisalm.
Avaroni lõid Trigon Capitalist lahkunud spetsialistid, kes tegid ettevõtte aktsionäridele pakkumise osta 540 miljoni krooni eest Trigon Capitali aktsiafondide juhtimise äri. Kuna aktsionärid lükkasid pakkumise tagasi, teatasid võtmeisikud ettevõttest lahkumisest.

Adidas võtab sihikule Balti spordituru liidrikoha
Spordikaupade tootja Adidase Põhjamaade regiooni juhiks sai Magnus Rylander, kelle sõnul on Adidase sihiks hõivata number üks positsioon kogu Põhjamaade spordikaupade turul, sealhulgas ka Balti riikides.
Rylander on mitmekülgse kogemusega juht ning endine Rootsi meister moodsas viievõistluses. Adidase Põhjamaade regiooni meeskonnaga liitus ta 2005. aastal finantsjuhina, teatas Adidase esindaja.
Rylanderi sõnutsi kasvab Balti sporditurg teistest Euroopa riikidest oluliselt kiiremini.
"2006. aasta oli meie jaoks ümberstruktureerimiste periood, mille jooksul tegelesime meeskonna ning müügi- ja jaotusvõrgu ettevalmistamisega. 2007. aasta on praeguseks näidanud olulist müügikäibe kasvu Balti riikides. Oleme kindlad, et see trend jätkub tõusvas joones ka edaspidi," sõnas Rylander.
Adidas keskendub Balti riikides eelkõige rahvaspordi ja sportlike eluviiside edendamisele, samuti jooksmise ja jalgpalliga seotud tootekategooriate arendamisele.

MAXIMA avab homme Raplas uue kaupluse
MAXIMA Eesti avab homme Raplas Tallinna mnt-l Maxima X kaupluse.
Avatav kauplus on järjekorras kolmekümne üheksas MAXIMA Eestis, teatas kaubanduskett.
Rapla uues kaupluses on 745 ruutmeetrit müügipinda ja ostjatele pakutakse üle 4500 erineva toote. Rendipindadelt saavad ostjad kauplusehoones soetada nii lilli, arvuteid kui mobiiltelefone, samuti pakutakse kindlustus- ja laenuvõimalusi. Tööd leiab uues kaupluses üle 35 inimese.
MAXIMA Eesti tegevdirektori Arunas Zimnickase sõnul jätkab firma viimase aasta traditsiooni laieneda suuremate keskuste kõrval ka Eesti väikelinnadesse, kus väiksema konkurentsi tõttu pole kaubandusturg nii valiku kui hindade poolest seni piisavalt tarbijasõbralik.
"See traditsioon jätkub ning aasta jooksul loodame avada kauplused näiteks Sindis, Otepääl, Paides ja Jõgeval," ütles Zimnickas.

Dubai finantsgrupp viskab silma OMXile
Riigile kuuluv Dubai rahvusvaheline finantskeskus (DIFC) plaanib teha Balti- ja Põhjamaade börsioperaatorfirma OMXile omapoolse pakkumise 3,7 miljardi dollari (42,8 miljardi Eesti krooni) eest.
Dubai börsi omav DIFC peab läbirääkimisi HSBC pangaga, et teha OMXile omapoolne pakkumine, kirjutab Financial Times.
Reedel teatas oma pakkumisest USA börsioperaator NASDAQ, kelle pakkumine 3,67 miljardit USA dollarit (42,4 miljardit krooni) läheb ka aktsionäridele kinnitamiseks. Lõpptulemusena otsustavad aktsionärid, kelle pakkumist vastu võtta.
OMXi vastu ostuhuvi ilmutanud ka Londoni börs (LSE).
Tallinna Börsi juhatuse esimees Andrus Alber on NASDAQiga plaanitava ühinemise kohta öelnud, et lühiajaliselt börside ühinemine kohalikku turgu oluliselt ei mõjuta. "Kuid pikaajalises plaanis suurendab see Eesti börsifirmade tuntust, kasvab välisinvestorite huvi siinse turu vastu ja paraneb ka turu likviidsus," lausus Alber.

Pronksiöö järellainetus halvas korterituru
Aprilli lõpus Tallinna vapustanud Pronksiöö rahutused ei möödunud ka kinnisvaraturust ilma jälgi jätmata, kõige suurema löögi said just kesklinna korterid.
See oli ka kogenud kinnisvaraspetsialistidele ootamatu löök, sest alati on ju räägitud, et osta tuleb potentsiaalset defitsiiti ehk siis südalinna kõrgete lagedega kortereid, mille arv on piiratud ning unikaalsus suur, kirjutab Äripäev.
Tegelik elu kinnisvaraturul pööras selle tõe pea peale. Nimelt on hetkel kõige raskem müüa just sellist unikaalset kesklinna korterit. Hindu langetatakse sadade tuhandete kroonide kaupa, ent ostjaid on siiski keeruline leida.
Aastaid on arvatud, et võimalik hinnalangus saab alguse mägedelt. Lasnamäe kinnisvaraturg, kus elab rohkem inimesi kui Tartus, seevastu ärevatele sündmustele ei ole reageerinud. Võimalik, et sealne turg on lihtsalt inertsem ning reaktsioon saabub alles suvel või sügisel.

Noored ameeriklased peavad Nokiat Jaapani firmaks
USA üliõpilaste seas läbi viidud uuringust selgus, et noored peavad Nokiat Jaapani ettevõtteks.
Küsitlusest selgus, et noored ameeriklased eksisid enim Nokia päritolumaa määramisel, vahendab Helsingin Sanomat.
Samas peavad USA tudengid rootslaste Ericssoni, sakslaste Adidast ja taanlaste ettevõtet Lego USA brändideks.

Väliskaubanduse puudujääk ulatus märtsis 4,6 miljardi kroonini
Eesti kaubavahetuse bilansi puudujääk oli märtsis statistikaameti esialgsetel andmetel 4,6 miljardit krooni, kaubavahetuse käive oli 25,2 miljardit krooni.
2006. aasta märtsis oli puudujääk 3,7 miljardit krooni ning tänavu veebruaris 3,2 miljardit krooni.
Märtsis hõlmas eksport kogu kaubavahetusest 10,3 miljardit krooni (41%) ja import 14,9 miljardit krooni (59%). Kaupade eksport vähenes 2006. aasta märtsiga võrreldes 3% ja suurenes 2007. aasta veebruariga võrreldes 7%. Kaupade import suurenes 2006. aasta märtsiga võrreldes 4% ja tänavuse veebruariga võrreldes 16%.
Märtsis hõlmas eksport Euroopa Liidu (EL-27) riikidesse 69% ja SRÜ riikidesse 13% kogu kaupade ekspordist, eelmise aasta märtsis olid need näitajad vastavalt 69% ja 10%. Peamised sihtriigid olid Soome (18% kogu ekspordist), Rootsi (13%) ja Läti (11%).

Ostjad väldivad põllupealseid arendusprojekte
Põldude peale rajatud eramud ja kortermajad pole enam kuigi populaarsed, pigem soetatakse korter linna või maja väljaarendatud elurajooni.
City24.ee statistika järgi oli aasta alguses Tallinna lähikonnas müügis 136 uut korterit. Tänaseks on pakkumiste arv kasvanud üle kahe korra, mis tähendab seda, et ostjaid praktiliselt polegi, kirjutab Äripäev.
Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler Erki Arakas peab põhjuseks seda, et järjest rohkem hakkavad inimesed hindama elukeskkonda. "Põllupealsed "küprokmajad" pannakse müüki seepärast, et need on ehitatud liiga kaugele põllule, kus puudub elementaarnegi infrastruktuur," ütleb Arakas. Sellistes kohtades puuduvad korralikud asfalteeritud juurdepääsuteed, tänavavalgustus jms. Lisaks pole lähiümbruskonnas lasteaedasid ega koole, lisab ta.
"Sisuliselt muutuvad perekonna vanemad oma lastele taksojuhtideks, mis kulutab liigselt vanemate aega ja raha. Juhul, kui lisaks ka maja ehituskvaliteet on halb, mõtlevadki paljud maja müümisele," sõnab Arakas.

Pangatöötajate preemiad ületavad õpetaja kuupalga
Tänavu esimeses kvartalis pistsid pankade töötajad kuus taskusse suuremad preemiad, kui näiteks õpetajad või meedikud samal ajal põhipalgana teenisid.
Iga finantsvaldkonna töötaja teenis tänavu esimeses kvartalis kuus keskmiselt 9500 krooni preemiat, selgus värskest statistikaameti kokkuvõttest. Mullu samal perioodil olid pangatöötajate preemiad ligi kolmandiku võrra väiksemad ehk pisut üle 7000 krooni kuus, kirjutab Äripäev.
"Tegemist on ebaregulaarsete preemiatega, mida ei maksta iga kuu koos palgaga, vaid pigem korra kvartalis või aastas," selgitas statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma. Ta lisas, et esimese kvartali preemiad on finantssektoris ülejäänud kvartalite omadest oluliselt suuremad, sest just siis makstakse lisaks tulemuspreemiatele välja aastapreemiad.
Hansapank Eesti juhi Priit Põldoja sõnul on panga selge eesmärk maksta paremat tasu neile, kes teevad paremat tööd. Põldoja sõnul maksti Hansapangas eelmisel aastal ühe töötaja kohta preemiateks keskmiselt 50 000 krooni.

Koduprinter trükib ruumilisi esemeid
Tööstuses on kolme-mõõtmelisi esemeid printivad masinad
Californias asuvas tehnoloogiainkubaatoris IdeaLab on ettevõte Desktop Factory välja töötanud nii kontoris kui ka kodus kasutamiseks mõeldud 3D-printeri, mille hind on praegu 4995 dollarit (58 000 krooni), kirjutab New York Times.
Praegu on Ameerikas juba ligi 200 soovijat alla kirjutanud printeri eelostudokumentidele. Samas võib nende ostu pidada aga mõneti rutakaks, sest tootja hinnangul peaks 3D-printerite hind nelja aasta jooksul langema 1000 dollari (11 600 krooni) piirini.
3D-printeriga saab valmistada kõikvõimalike detailide, seadmete ja projektide prototüüpe. Trükitav ese võib olla suvalise kujuga, piiranguks on ainult printeri gabariidid. Aparaati nimetatakse printeriks, sest seadme töö-põhimõte sarnaneb tindiprinteri omaga - printimispea liigub vasakust servast paremasse.

Haapsalus avab taas uksed Evald Okase muuseum
Laupäeval kell avab Haapsalus Karja 24 taas uksed Evald Okase muuseum, mille I korruse galeriis on väljas näitus kunstniku aastatel 2000-2007 tehtud maalidest ja graafikast.
1915. aastal sündinud Evald Okase seekordne näitus kannab nime "Evald Okas 2000- 2007. Maal ja graafika". Peamiselt on eksponeerimisel on kunstniku poolt neil aastail maalitud ja joonistatud naisaktid. Tema maalidele on poseerinud kaunid modellid, mitmed portreed aga on valminud tellimustööna, vahendab MTÜ Evald Okase Muuseum.
Okase kehakontuure markeeriv joon, värvilaigud ja kunstniku valitud aksessuaarid on elegantsed ja ülimalt vitaalsed ühtaegu. Okase naisenäod vaatavad läbi aastakümnete süvenenult endasse, seltsiks mingitest teistest ajastutest pärit mälestusi, asju ja loomi. Kuuekümnendate algusaastail Evald Okase loomingusse ilmunud meelad naisfiguurid on osutunud seal erakordselt püsivaiks, ehkki naised ise ja maalija maneer on muutunud käsikäes aja ja kunsti arenguga.

Monumentaalliblikad Narva koolides ja teistes asutustes
Narva koolides ja ühiskondlikes asutustes pesitsevad Rutt Tulvingu maalitud liblikad.
Ühel kenal kevadpäeval pakiti mõned kunstikriitikud koos Endel ja Rutt Tulvinguga väikebussi ning korraldati Karin Taidre juhtimisel spetsiaalne tuur.
Aastail 1996-2006 valmis Rutt Tulvingul 17 suureformaadilist, enamasti ühte fantastilist liblikat kujutavat dekoratiiv-pannood, mis kingiti 12 Narva koolile, Narva kolledžile, muusikakoolile, lasteaiale, muuseumile ja linnavalitsusele. Väliseesti kunstnik, kes alates 1993. aastast on regulaarselt sünnimaad külastanud, on erilise tähelepanuga suhtunud just Narva linna ning igal aastal, kui ta pidas seal modernistlikku kunsti puudutavaid loenguid, valmis Tulvingul ka järjekordne liblikas.
Valminud kunstnikupoolsel initsiatiivil, on see üks (töö) mahukamaid keskkonnakunstiprojekte, mis on taasiseseisvunud Eestis tehtud. Pikaajalise ja üha kasvanud protsessi käigus on kunstnik loonud korduva motiivi kaudu visuaalsed ühenduslülid enamiku Narva ühiskondlike asutuste vahele.

Kuldse Palmioksa võitis Rumeenia film "4 kuud, 3 nädalat ja 2 päeva" 
Tänavu 60 aasta juubelit tähistaval Cannes'i filmifestivalil võitis pühapäeva õhtul Palme d'Ori ehk Kuldse Palmioksa Rumeenia film "4 Luni, 3 Saptamini Si 2 Zile" ("4 kuud, 3 nädalat ja 2 päeva").
Režissöör Cristian Mungiu film, mis kandideeris 22 teise hulgas festivali peaauhinnale Kuldsele Palmioksale, oli ka üks kriitikute peasoosikuid. Film, mille sündmustik toimub Rumeenia kommunismiajastu lõpuperioodil, räägib tudengineiust (Anamaria Marinca), kes teeb illegaalse abordi, ning karmist hinnast, mida ta peab koos oma sõbraga selle eest maksma.
Eriauhind Gus van Santile
Parima näitleja auhinna võitsid Lõuna-Korea näitlejanna Jeon Do-ieon ("Secret Sunshine") ja 46-aastane venelane Konstantin Lavronenko ("Pagendus").

Elutöö kataloog on kunstniku jaoks tähtsam kui põgus isikunäitus
Olen sellest varemgi kirjutanud, et senise elutöö kataloog koos tekstiga on jäävam väärtus kui mõni kuu kestev isikunäitus. Jaan Toomiku albumraamatu esitlemisel imestas Kumu direktor Sirje Helme, miks polnud varem Eesti rahvusvaheliselt tuntuima kunstniku esindusväljaannet. Nüüd on see siis olemas koos Toomiku näitusega Kumus. Eessõna on kirjutanud Hanno Soans, intervjuu Toomikuga teinud Heie Treier. Suur saavutus on seegi, et Toomikust on artikli kirjutanud mainekas Ameerika kunstiteadlane Thomas Mc Evilley, kes ei võta naljalt ette kirjutamist mõnest vähe tuntud kunstnikust. Kuid Mc Evilleyl on Eesti kunstnikega soojad sidemed, ta on siin mitu korda käinud, ka Saaremaa biennaalil. Teine oluline autor on Viktor Misiano Moskvast, kes on üks Venemaa uue kunsti põhilisi kuraatoreid ja apologeete.

 "28 nädalat hiljem" - korralik adrenaliinilaks üle pika aja
Äsja kinno jõudnud "28 nädalat hiljem" on karm kogemus, et mitte öelda enamat.
Omal ajal ulmeõudusele vähemalt Euroopa kinematograafia kontekstis uue tähenduse andnud "28 päeva" jätk on alates esimesest stseenist üks pingelisemaid ja peopesi omatahtsi niiskeks ning sisikonda normaalsest funktsioneerimisest kaugele nihutavaid filme.
Seda ei kohta õudusfilmide viimasel ajal pigem devalveerunud kontekstis just ülearu tihti, mistõttu film on kindlasti mitmeski aspektis tähelepanu vääriv saavutus.
Marutõbine raevuviirus
Inimesi marutõbisteks elukateks muutev raevuviirus, mille eriti brutaalne ning kinolinal nõrga-närvilisema inimese jaoks raskesti jälgitav avaldumine Londoni tänavad esimeses filmis inimtühjaks puhastas, on suudetud USA armee ja Issanda abiga kontrolli alla saada. Tasahiljukesi lubatakse inimestel armastatud metropoli tagasi tulla, kuigi päris turvaline on maailmalinnas vaid üks ala.

Neeme Järvi sai sünnipäeva puhul Estoniasse büsti
Möödunud laupäeval tähistasid eesti muusikud dirigent Neeme Järvi peatset 70. sünnipäeva. Tallinnas Estonia kontserdisaali jalutusruumis avati Neeme Järvi büst, mille autor on Rootsi skulptor Britt-Marie Jern. Järgnes kontsert, kus astus üles terve Järvide muusikute pere. Kordamööda dirigeerisid Neeme Järvi, pojad Paavo ja Kristjan Järvi ning flöödil soleeris tütar Maarika Järvi. Esitati Ferenc Liszti, Heino Elleri, Jean Sibeliuse, Carl Nielseni, Veljo Tormise ja Villem Kapi loomingut. Tervitussõnad ütles Eesti Vabariigi president, kes nimetas Neeme Järvit suurimaks eesti rahva pojaks. Ei jäänud kahtlust, et lavale oli koondatud eesti muusika raskekahurvägi ning kontsert oli ühtlaselt väga kõrge tasemega: orkestri, koori ja solistide vahel oli ideaalne tasakaal ning teoste dünaamiline plaan täpselt paigas.

Video: superstaari finalistid mõlgutavad salaplaane
Eesti otsib superstaari finaliste on alles vaid kolm. Võitja selgub kahe nädala pärast Pärnus.
Igaüks kolmest finalistist mõlgutab salaplaani, kuidas leping endale saada. Ka plaadiideed on juba valmis, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Taasühinenud Police alustab täna maailmaturneed
Uuesti kokku tulnud rokk-grupp The Police alustab täna viiekuust kontserttuuri esinemisega Vancouveris. Möödunud on 21 aastat nende viimasest nii laiaulatuslikust esinemisest.
Laulja-bassimees Sting, trummar Stewart Copeland ja kitarrist Andy Summers läksid laiali 80-aastate keskpaigas, kuid on nüüd märtsist taas koos harjutanud, vahendab BBC.
Lisaks on kinnitatud nende parima 30 looga plaadi ilmumine, see tuleb müüki juuni kolmandal nädalal.
Summers lubab fännidele, et bändile värske kõla andmiseks on tublisti vaeva nähtud. "Me esitame oma vanu lugusid, kui tõlgendame neid kui uut materjali," ütles ta Vancouver Sunile.
Eestile lähimad esinemised toimuvad 29. ja 30. augustil Stockholmis.

Placebo esineb täna õhtul Tallinnas
Tallinnasse saabub täna oma eralennukiga viimase aastakümne üks silmapaistvamaid bände Inglismaalt Placebo, et anda siin kontsert.
Bänd tuleb Tallinna uue tuuriga, mille raames annavad Brian Molko, Stefan Olsdal ja Steve Hewitt ligi 150 kontserti üle terve maailma - Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Ida-Aasias ja Euroopas. Eestisse saabub Placebo aga esmakordselt.
Piletid Placebo tänasele kontserdile on müügil kõikides Piletilevi müügipunktides, Statoili teenindusjaamades üle Eesti ja enne kontserdi algust kohapeal. Saku Suurhall avab täna uksed kell 18, show algab kell 19: 30.
Placebo kontserdi erikülaliseks Tallinnas on Soome bänd Manboy. Varem välja kuulutatud ansambel Evaline ei saa esineda Placebo soojendajana Euroopa turneel viisaprobleemide tõttu. Placebo muusikud suhtuvad soojendusbändi valikusse väga innukalt ja võtavad valikuid vastu ainuisikuliselt. Paljudest pakutud kandidaatidest valis Placebo Tallinna kontserdi jaoks välja Manboy. Sellel bändil on ette näidata kolm stuudioalbumit, millest viimane - "Majestic" ilmus eelmisel aastal ja oli üks müüdumatest albumitest Soomes.

Režissöör George Lucase loodud "Tähesõjad" elasid üle külma sõja
Totalitaarsuse vastane idee takerdus Brežnevi ajal tsensuuri ning muutus legendiks.
Kui George Lucas alles kavandas oma "Tähtede sõja" epopöad, mõtles ta vaevalt sellele, kuidas teos asetub poliitilisele taustale. Ometi jäi sinna suur jälg.
Pole mingi saladus, et alguses tahtis George Lucas teha kosmoseteemalist filmi, võttes aluseks stsenaariumi, mis hiljem realiseerus teosena "Flash Gordon". See on üsna hambutu camp-teos, mis on läinud kultuurilukku peamiselt seetõttu, et seal mängib ansambel The Queen oma surematuid hitte. "Tähtede sõja" kuueosalise saaga väljahaudumisega kajastas Lucas 20. sajandi ajalugu, ja nagu ajaloolised võitlused, sai see inimkonna kultuuri lahutamatuks osaks.
Pole mingi saladus, et kui 1977. aastal tuli kinodesse teos "Tähtede sõda: Uus lootus", siis oli selles peituvates allegooriates sees äsja kogetud poliitiline elu ning suurte diktatuuride oht, mida Lääne tsivilisatsioon üle elas. "Tähtede sõja" impeeriumi sõdalaste masinlikkust on sagedasti võrreldud Saksamaa militaarse masinavärgiga. Ent millegipärast tundis ennast puudutatuna ka üks teine totalitaarne võim, Lucase teosed ei jõudnud üle raudse eesriide tsensuurikünnise, mille olid seadnud Brežnevi aja Moskva võimurid.

Sõudmine: Kaisa Pajusalu ja Jevgenia Rõndina naasesid Valgevenest võiduga
Eesti noortekoondis võistles läinud nädalavahetusel "Sõpruse" regatil Valgevenes ning naases sealt ühe kuld-ja kahe pronksmedaliga.
Kuni 18-aastastele sportlastele mõeldud rahvusvaheline noorteregatt toimus sel nädalavahetusel Brestis. Mõlemal päeval oli kavas 2000 meetri distants ning lisaks ühe-ja kahepaatidele sõideti ka paarisaeru neljapaatidelvahendab Sportnet.ee.
Säravaima tulemuse eest hoolitsesid mullused juunioride maailmameistrivõistluste paarisaeru kahepaadi kuldmedallistid Kaisa Pajusalu ja Jevgenia Rõndina. Ka nüüd sõudsid nad kahesel ning edestasid kindlalt kõiki konkurente.
Poiste samal paadil võideti samuti medal - pronksi vääriliselt sõudsid Ronald Väli ning Jevgeni Lissovski.
Teine Eesti duett - Kaur Kuslap ja Sten-Erik Anderson lõpetasid võistluse kaheksandana. Nende ette jõudsid kaks Ukraina paatkonda.

Video: teisipäeval algab Kohilas kergejõustiku kuldliiga
Homme Kohila staadionil alguse saav BIG Kergejõustiku kuldliiga meelitab sportlasi Eesti mõistes suure rahaga.
Kõigi suviste etappide võitjate vahel läheb jagamisele 10 tuhat eurot, eraldi boonused on neile sportlastele, kes
püstitavad ka uued Eesti rekordid, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Kaia Kanepi püsib maailma edetabeli 55. kohal
TENNIS:
Maret Ani tõusis möödunud nädala 172. kohalt astme võrra kõrgemale, vastupidises suunas liikus Margit Rüütel, kes vahetas 247. koha 248. rea vastu. Julia Matojan on 997. (eelmisel nädalal 997.) ning Barbara Kvelstein 1253. (1263.) kohal, kirjutab ETV Sport.
Liidrina jätkab Justine Henin Maria Šarapova ja Svetlana Kuznetsova ees. Edasi tulevad Amelie Mauresmo (eelmisel nädalal 5.), Jelena Jankovic (4.), Martina Hingis (6.), Ana Ivanovic (8.), Serena Williams (9.), Anna Tšakvetadze (10.) ja Nicole Vaidisova (7.).

Expedia Private Label aitab Estonian Airi kliente majutada
Estonian Air nimetas järgnevaks kolmeks aastaks oma eksklusiivpartneriks hotellide online-reserveerimise alal Expedia Private Labeli.
Maailma juhtiva online-reisibüroo Expedia Inc. poolt pakutud veebilahendused võimaldavad Estonian Airiga reisijatel majutust broneerida otse lennufirma kodulehel, ilma et neid selleks kuskile edasi suunataks.
"Expediaga sõlmitud koostöölepe võimaldab meil oma klientidele pakkuda reisimisega seotud täisteenuseid paljudesse sihtkohtadesse üle kogu maailma," selgitab Estonian Airi asepresident kommertsalal Peter Arvidsson.

Vedu24s registreerunute arv kasvab
Selle aasta algusest tegutsema hakkanud tasuta transpordi hinnapäringute internetikeskkond Vedu24 laieneb jätkuvalt.
Registreeritud transpordifirmade arv ületas mai alguses 400 piiri, samas kui veebruaris registreeris ennast 200 firmat. Lehe külastajate arv kasvab samuti, kui jaanuaris külastas lehekülge 1500 kasutajat kuus, siis aprillis 3000 kasutajat kuus, teatas firma.

Domina Inn City hotelli täitumus oli aprillis 63 protsenti
Domina hotelliketti kuuluva Domina Inn City hotelli täitumus oli aprillis 63 protsenti ning Domina Inn Ilmarise hotelli täitumus 53 protsenti.
Aprillis ööbis Domina Tallinna hotellides Domina Inn City ja Domina Inn Ilmarine kokku 2832 külastajat 59 riigist. Domina Inn Ilmarine hotelli täitumus kasvas aprillis võrreldes märtsiga kolmteist protsenti, Domina Inn City täitumus oli sama suur kui märtsis.
Sarnaselt märtsile eelistasid hotellis enim ööbida Soome turistid, moodustades klientuurist 24 protsenti. Norrast pärit külaliste osatähtsus ulatus märtsis 18 protsendini ning 9 protsenti hotellikülalistest olid pärit Saksamaalt.
Domina Inn City hotelli külastajate osas suurenes märtsiga võrreldes soomlaste osatähtsus. Endiselt tuli palju turiste Norrast ja Suurbritanniast, vastavalt 16 ja 8 protsenti.

Elisa juhid vahetasid töökohta
Elisa juhatus koos ligi kahe kolmandiku ettevõtte töötajaga vahetas ürituse "Tunne oma kolleegi ja klienti" raames töökohta, tutvumaks nii klientide vajaduste kui ka Elisa erinevate osakondade tegevusega.
"Olles Elisa kõnekeskuses, sain omal nahal tunda, kuidas käib töö meie eesliinil ning millised on klientide peamised küsimused ja mured. Loomulikult jõuab see info tavaliselt ka juhikabinetti, kuid pean ikkagi sellist vahetut kogemust oluliseks märkamaks just pisidetaile, mis võivad aga ettevõtte arengu mõttes olla küllaltki määravad," lausus Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen. "Sama meelt olid ka teised Elisa juhid, kes korraks oma igapäevarutiinist väljudes said nii uusi ideid kui ka mõtlemisainet töökeskkonnast, kolleegide kogemusest ja vahetust suhtlemisest klientidega."
Elisa juhatuse liikmetest oli Teppo Verronen klientide juures internetiühendusi loomas, Andrus Hiiepuu ja Markus Nisula olid tööl Elisa esindustes Kristiine Keskuses ja Lasnamäe Centrumis.

ASI investeeris uudsesse suhtluskeskkonda Aasias
Investeerimisgrupp Ambient Sound Investments (ASI) omandas osaluse ettevõttes Frenzoo, mis toob käesoleval aastal Aasias turule uudse internetipõhise suhtluskeskkonna moehuvilistele noortele.
Tehingu suurust osapooled ei avalikusta.
Frenzoo pakub noortele võimalust suhelda oma sõpradega ning jagada üksteisele moesoovitusi. Kasutajad saavad suhtluskeskkonnas luua endale isikupärase kolmemõõtmelise tegelaskuju, kellele on võimalik samas keskkonnas soetada erinevaid kaubamärgitooteid - riideid, jalanõusid, aksessuaare, mööbliesemeid ja elustiilividinad, teatas ASI.
Eesmärgiga saada juhtivaks 3D suhtluskeskkonnaks Aasias keskendub Frenzoo just noortele - kasvavale ja paljutõotavale turusegmendile. Teisalt pakub Frenzoo kaubamärgiloojatele ning reklaamimüüjatele võrreldes suhtluskeskkondade seniste reklaamimudelitega uudset viisi kontakti loomiseks moeteadlike internetikasutajatega, tõsta brändilojaalsust ja toodete müüki.

Baltic Tours: selle aasta reisihitt on Balkan
Viimastel aastatel on tõusnud järjest Balkani poolsaare riikide reisisihiks valimine. Eelmisel aastal oli eestlaste seas menukas sihtriik Montenegro, sel aastal on oodata kõikide Balkani poolsaare riikide populaarsuse tõusu.
"Möödunud aasta suvehooajal hakkasime korraldama reise Montenegrosse ning Eesti reisihuvilised võtsid selle väga hästi vastu," lausus ASi Baltic Tours turundus- ja müügijuht Kristo Krumm ettevõtte pressiesindaja vahendusel. "Montenegro on põnev ja romantiline riik, mistõttu jätkub ka sel aastal Montenegrosse reisimise tõusutrend, kuid üha populaarsemaks muutuvad ka teised Balkani riigid. Näiteks pärast Eurovisiooni võitu on tõusnud Balkani maadest hüppeliselt Montenegro naabri Serbia populaarsus," rääkis Kristo Krumm.
"Eestlastele meeldib järjest rohkem reisida ka näiteks Sloveeniasse - uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest jõukaimasse riiki. Sloveenia on järgmisel aastal Euroopa Liidu eesistuja maa, mistõttu kasvab ta populaarsus üle-euroopaliselt. Sloveenia ühendab endas ümberkaudsete maade Ungari, Austria, Horvaatia, Bulgaaria paremad osad kultuurist, köögist, arhitektuurist, pakkudes mitmekülgseid reisielamusi," rääkis Kristo Krumm.

Venelased pidasid linnahallis laulu- ja tantsupidu
Pühapäeval lõppes Tallinna Linnahallis X rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu "Slaavi pärg", millega tähistati 70 aasta möödumist esimesest vene laulupeost Eestis.
Kui esimene laulupidu oli pühendatud suurima vene poeedi Aleksander Puškini 100 surma- aastapäevale, siis X laulu- ja tantsupidu oli pühendatud Nikolai Soloveile, kelle surmast möödus tänavu aasta.
Ta oli omapärane krutskitega inimene, kellesse võib suhtuda mitmeti, kuid praegugi võib küsida, kas Eestis on venelast, kes oleks niivõrd jäägitult armastanud ja pühendunud vene kultuurile kui Nikolai Solovei. Tema teeneks tulebki lugeda "Slaavi pärja" traditsiooni taastamist 1991.a.
Peost võttis osa 2500 esinejat, lisaks kohalikele kollektiividele esinesid külalised Leedust, Lätist, Norrast, Soomest, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt. "Slaavi pärg" kestis kolm päeva ja sai alguse Narvast, kus oligi toimunud esimene pidu.

JÄRJEJUTT (19): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Kuulge, aga ma pole mingit ekskursiooni saanudki, õiendas Parzifal. "Mina tahan ka."
"Makske ära ja ärge kaagutage," nähvas Gulliver. "Ega meie ole süüdi, et teie sisse magasite, unimüts selline."
"Tõepoolest," sekkus ka Sigurdsson. "Meile viidi läbi väga teaduslik ja semiootiline ekskursioon, kõik on rahul ja nüüd tulete teie ja tahate uut."
"Mis tähendab märgitähenduslikult, et meie peaksime kõik uuesti ja topelt maksma," lisas Einarsson.
See poleks ju üldsegi halb idee, mõtlesin mina. Kuid isand Parzifal oli juba ümber mõelnud.
"Seda kaagutamise asja me veel vaatame," urahtas ta kurjalt Gulliveri poole. "Aga kui nüüd on midagi muud plaanis, siis olgu nii. Muide, kas siin puhvet ka on?"

Baskini anekdoodid
"Räägitakse, et Viagra mõtles välja naisterahvas! Need olid silmatilgad!"
"Ma ei saa aru, tilgad silma? Milleks?"
"Et SEE tunduks suuremana!"
"Mis on vaieldav tõde?"
"See on siis, kui te ütlete, et teie naine on maailma parim ja kõik teie sõbrad-tuttavad on sellega nõus!"
Mees püüdis kuldkala:
"Tahan väikest vabrikut, maja ja autot!"
"Kas krediiti või liisinguga?" küsib kala.
"Hästi. Vali sina - kas võiga või õliga?"
"Miks naised lähevad mehele?"

Teleprogrammid lähevad suviseks juunist
Telekanalid alustavad suveprogrammile üleminekut juuni esimesel täisnädalal.
Põhiliselt lähevad puhkama originaalsaated, mille asemel näidatakse kas uut hankeprogrammi, otseülekandeid, kordussaateid või uusi suvesaateid. Eesti Televisioon jõuab järkjärgulise üleminekuga suvekavasse jaanipäevaks, mil hooaja lõpetab hommikuprogramm "Terevisioon". Enne seda hakkavad pisitasa kaduma enam-vähem kõik omasaated.
ETV otsesaated ja kordused
"Muidugi ei keskendu suveprogramm vaid uutele saadetele, eetris on ka kordusi, kuid seal, kus toimub huvitavat, on kohal ka Eesti Televisioon," ütles kanali pressiesindaja Toomas Luhats.
Mingit vaheaega ei tee "Aktuaalne kaamera", mis on eetris kell 18, 20 ja 21.

Raudne Hendrik rikkus Rocki peo
1 Tartu Ülikool/Rocki korvpallimeeskonna ülemustel tuleb veel vähemalt kord pidulaud kinni panna, aga ei ole midagi hämmastavat, kui isegi kaks korda.
Kalev/Cramo korvpallurid said puhkepäevast ja kohtumisest juhtimisguru Peep Vainuga nii palju särtsu, et neid saab homme Saku hallis peatada üksnes veel särtsakama mänguga.
Öelgu veel keegi, et Kendrick Johnson ei viitsi pingutada! Kolmes eelmises kohtumises tühikäigul liikunud Hendrik - nii võiks ameeriklast eestimaiselt kutsuda - lõhkus nagu raudkangiga Rocki kaitse auguliseks. Ka Eesti soost poisil, Tanel Sokul, olid murrangumomentidel suured teened.
2 Külmaverelisus, võhm ja sitked lihased lähevad korvpalli meistriliiga play-off'is iga mänguga üha rohkem hinda. Kalev/ Cramo peatreener Veselin Matic purskas küll, et neil on veel vaid viis mängijat täiesti terved, aga mõistagi ta liialdas. Tõsi, hüppeliigest vigastanud Gregor Arbet pidi otsustavatel minutitel pingil istuma, ent ta polnudki laupäeval võitlusvalmis.

Doping läheb vastuollu spordi vaimuga
Meedia ristis Ateena olümpia
dopingumängudeks. Skandaalide ja positiivsete dopin- guproovide järgi tundus 2004. aasta olümpia tõesti ebatavaliselt "mustana".
Kuid ROK-i president doktor Jacque Rogge nimetas mänge parimateks, sest rohkem kui kunagi varem suudeti paljastada valskust ja kaitsta ausate sportlaste huve.
Osalesin mängudel maailma antidopinguühenduse WADA meeskonnas, tegime sportlaste seas
dopinguvastast teavitustööd. Seisukohti esines seinast seina. Kuid ühes olid eri spordialade, riikide ja rahvuste ning kultuuride esindajad ühel meelel: doping läheb spordi vaimuga vastuollu, sest keelatud aine tarvitanu saab konkurendiga võrreldes eelise.

Jalgadeta noormees nõuab õigust võistelda Pekingi olümpial
Kas tehisjalgadega Oscar Pistorius tohib joosta olümpiakulla pärast koos tavaliste sprinteritega? Lõuna-aafriklane Pistorius on esimene jalutu mees, kes tahab võistelda tavaolümpial.
Ees ootab aga võitluslik aeg, sest maailma kergejõustikuliit (IAAF) on kindel, et Pistoriust ei saa Pekingisse saata - tema tehisjalad andvat tavainimeste jalgade ees eelise.
J-tähe kujulised jalalabad on tehtud süsinikkiududest ja neid tuntakse "Gepardi" nime all. Pistoriusel ei olnud sündides jalgades pindluid, lisaks oli tal teisigi pisipuudeid. Kui poiss oli 11-kuune, amputeeriti tema jalad kuni põlveni.
20-aastane Pistorius on aga erakordne anne, kes tahab kustutada piiri tavalise võimeka ja puudega sportlase vahel. New York Times esitab tehisjalgadega jooksja saavutustest lähtuvalt filosoofilisi küsimusi: milline peab treenitud atleet välja nägema? Kas tavalised sportlased peavad kartma, et tehisjäsemetega rivaalid hüppavad kõrgemale ja jooksevad kiiremini kui terved inimesed?

AjaPeegel: Turvamees tegi vastuteene
1986. aastal peeti Moskvas esimesed Hea tahte mängud, mille eestvedaja oli USA suurärimees Ted Turner. Tema eesmärk oli pärast olümpiamängude boikoteerimist N Liidu ja USA sportlased taas vastamisi viia.
Mängude kergejõustikuvõistlused peeti Lu? niki staadionil. Osalesid niisugused tähed nagu Edwin Moses, Carl Lewis, Sergei Bubka, Jackie Joyner-Kersee, Evelyn Ashford. Eestist said starti kümnevõistlejad Valter Külvet ja Sven Reintak ning odaviskajad Heino Puuste ja Marek Kaleta.
Pressikonverentsil selgus, et saan akrediteeringu alles mängude kolmandast päevast. Ostsin pääsmed korv- ja võrkpalli- ning kergejõustikuvõistlustele ning alustasin lemmiktegevust tribüünil. Oda visati selles sektoris, mille lähedale ma ei pääsenud.

Piljardihai versus toksija ehk kellega pole mõtet raha peale mängida
Mille poolest jääb piljardi asjaarmastaja alla tõsisele harjutajale? Eesti Päevaleht püüdis selles selgust saada.
Tegelikult ongi kaks eri tegevust: baaripiljard ja võistluspiljard. Mäng iseenesest on sama, kuid erinevad nii reeglid kui ka suhtumine. Kui baaripiljard on oma lõbuks pubis õlle rüüpamise kõrval pallide tagaajamine, siis võistluspiljard on tõsine sport, mis nõuab oma taktikat ja korralikku kehalist ettevalmistust. Piljardiässad läbivad ka maratone ja triatlone.
"Trennis mängu kõrvale õlut ei joo - kui lähed sportima, siis spordi," ütleb mullu Eesti piljardi karikaliiga võitnud 27-aastane internetiäri Mark IT arendusjuht Rain Jõgioja, kelle duellile kutsussin.

Olümpia Eestis - aga ainult tervisesportlastele
12.-15. juulini on Otepää ja selle lähem ümbrus ülemaailmsest tervisespordi olümpiaadist osavõtjate päralt.
Eestisse on oodata ligi kahte tuhandet tervisesportlast ligi kolmekümnest riigist. Liikumisharrastajate olümpiaade peetakse üle aasta. Meeleheitlikku rebimist seal ette ei tule. Medali, meene ja diplomi saab igaüks, kes jooksu-, käi-mis-, rattasõidu- või ujumisdistantsi läbib.
Jõukohase ja meelepärase ala valib tervisesportlase endale ise. Valikut kergendab nn olümpiapass, kus on kirjas kogu vajalik info, kaardid, õpetussõnad jms.
Kui liigud, oled olemas
Olümpiaadi peakorraldaja, spordiseltsi Kalevi projektijuht Rein Meijel peab tähtsaimaks, et inimene liiguks ja iga liigutus on oluline. Eraldi ettevalmistust olümpiaadist osavõtuks pole vaja. Heaolumaades, mille seltsi Eesti pürib, läheb inimestel, kes ei liigu, tervis käest. Varem või hiljem tuleks pingutama hakata.

Ilmar Kullam: loobusin treeneriametist, sest tahtsin edasi elada
Tartus vanaduspõlve pidav Ilmar Kullam saab ette näidata
Lugupeetud korvpalliprofessor! Kas Eesti Vabariik on teid kui N Liidu teenelist meistersportlast ja treenerit piisavalt tunnustanud?
On küll. Arvan, et isegi üleliia, sest minu arvates ei ole mul nii palju teeneid. Eesti Vabariik, olümpiakomitee ja kultuurkapital on mind toredasti toetanud.
Küsisin seepärast, et hiljuti kurtis olümpiavõitja Ants Antson: Eesti Vabariik pole tema Nõukogude-aegset, 1968. aasta kiiruisutamise olümpiakulda piisavalt hinnanud ja tema tahaks elada sama hästi kui Kristina *migun ja Andrus Veerpalu. Äkki olete liiga tagasihoidlik?
On vahe, kas sa oled iseseisva riigi olümpiavõitja või said kuldmedali näiteks N Liidu koondise koosseisus. Meeskondlikul alal on ju eestlastel tänapäeval võimatu olümpiavõitjaks tulla. Kui mitte meeskonnaks pidada kahemehe- või neljamehe-sõudepaati. Samal ajal oli Nõukogude ajal koondisesse väga raske saada, sest sul pidi olema ka "laitmatu minevik".

Partõka ujus olümpianormi ja Eesti alistas Soome
Eesti ujujad üllatasid maavõistluse võiduga Soome üle, Elina Partõka paistis silma olümpianormi täitmisega.
Lühikeses basseinis olid eestlased põhjanaabreid võitnud, nüüd said võõrustajad 50 meetri rajal võidu. Täiskasvanutest oli Eesti üle 100: 90 ja juunioridest 98: 90.
200 m vabaujumises ajaga 2.02, 50 olümpianormi täitnud Partõka alistas ka 100 m maailmameistri Hanna-Maria Seppälä.
"Isegi kui meil säravaid tippe pole, siis tööd tehakse - võit näitab seda," ütles Eesti koondise peatreener Tõnu Meijel. Soome koondise tähtedest puudus vaid Jere Hård.
"Soomelgi on käimas põlvkondade vahetus, ja kui nad võistelnuksid parima esindusega, oleksime ilmselt ikkagi peale jäänud," arvas Meijel.
Liivamäel eksamid
Eesti parim meesujuja Martin Liivamägi lõpetab gümnaasiumi, ent teda ootab juba ka kutse kaitseväkke. "Saan treeningulaagrites käia, kuigi osal päevadel tuleb väeosas kindlasti kohal olla," lausus Liivamägi.

Peep Vain äratas Kalevis taas võiduusu
Kalevi korvpallur Kendrick Johnson viskas pärast laupäevast võitu Tartu Rocki üle särgi seljast. Põhjus polnud õhupuuduses, vaid ameeriklase soovis näidata: "Olen mees!"
SEB meistriliiga finaalseeria kolmes esimeses mängus ei paistnud Johnson millegi erilisega silmaga. Viiendas kohtumises sai 187 cm pikkune tagamängija rohkem palli, kogus 78: 74 võidumängus 19 punkti ja valmistas kullast ühe võidu kaugusel seisnud tartlastele palju peavalu.
"Johnson esitas suurepärase partii," ütles Kalevi ründaja Catalin Burlacu. "Muutsime veidi taktikat, leidsime veel ühe lisakäigu ja kasutasime Kendrickut paremini."
Inimlik kontakt paranes

Eestlased võtsid Tartus kolmikvõidu
Tartu tänavasõidu SEB Ühispanga GP võitis tihedas äikesevihmas Erki Pütsep. Üle nelja aasta taas võidu Eestisse toonud Pütsepa kõrval hõivasid teisedki poodiumikohad kodumaised ratturid - Caspar Austa ja Janek Tombak.
Austa jäi 187 km distantsi ajaga 4: 32.29 läbinud Pütsepale alla vaid 12 sekundiga. 25-aastane Läti meeskonna Rietumu Bank-Riga eest võistlev Austa lausus, et edu tuli ootamatult. "Arutasin pärast sõitu treenerite ja sõpradega, et pole kunagi Tartu tänavasõidul 25 hulka parema jõudnud, nii et teine koht on ikka väga super ja Pütsepale polnud piinlik kaotada," lausus Austa. Austa sõnul oli tal sõidus ka õnne, kui pääses algul eest ära sõitnud juhtgrupile järele.

Fernando Alonso hoidis Lewis Hamiltoni selja taga
Vormel-1 MM-sarja Monaco etappi valitsesid esireast startinud McLareni piloodid hispaanlane Fernando Alonso ja britt Lewis Hamilton.
Noor F1-debütant Hamilton üritas küll ees kihutanud Alonsole survet avaldada, ent möödumiseks ebasobiv Monte Carlo tänavarada ei lubanud tal maailmameistrist mööda pressida.
"Teadsin, et oleme mõlemad väga kiired, mu ainuke lootus oli teda surve all hoida, kuid Alonso on kahekordne maailmameister ega lubanud endale vigu," ütles Hamilton, kes on hooaja kõigil viiel esimesel etapil poodiumile jõudnud.
20 ringi enne lõppu sõitis Hamilton juba rahunenuna Alonso tuules, ju oli meestele antud käsk autod terved hoida ja kaksikvõit koju tuua. Hamilton kaotas Alonsole lõpuks nelja sekundiga, kolmandana finišeerinud brasiillane Felipe Massa juba üle minuti ja järgnevaid edestas hispaanlane vähemalt ühe ringiga.

Mart Poom: läksin klubisse, kus on lootust mängida
Londoni Arsenalist lahkunud Eesti kuulsaim vutimees Mart Poom loodab, et üleeile sõlmitud kaheaastane leping Inglise esiliigaklubiga Watford annab talle taas võimaluse pidevalt mängida.
35-aastane väravavaht, kes pidas tänavu Premiershipist aste madalamale pudenenud Watfordi kõrval läbirääkimisi samuti esiliigasse langenud Charlton Athleticu ja kõrgliigaklubi West Ham Unitediga, tunnistas, et tema vanus, paljud varasemad vigastused ning kestvad probleemid põlvedega oleks peaaegu nurjanud uue lepingu sõlmimise.
"Viimased päevad on olnud väga pingelised ja leping Watfordiga ei sündinud kergelt," möönis Poom. "Pidin juba reedel lepingule alla kirjutama, kuid tervisekontrolli läbimine ei sujunud libedalt. Watfordil tekkis mitmeid küsimusi - mul on olnud ju nii palju operatsioone, pealegi on paremas põlves pidevalt väike vedelik ja aeg-ajalt annab ka valu tunda."

Arenguhüppe teinud noor Krautšanka alistas Šebrle ja Clay
Austrias Götzises peetud kümnevõistluses kogus 21-aastane valgevenelane Andrei Krautšanka 8617 punkti, parandades senist isiklikku rekordit koguni 604 punktiga.
"Osalt ootasin häid tulemusi, samas on üldsumma üllatuseks. Eriti rahul olen 400 meetri ajaga," rääkis võidumees, kes parandas seitsmel alal isiklikku rekordit: 100 m jooksus (10,86), kaugushüppes (7.90), kuulitõukes (13.89), 400 m jooksus (47,46), 110 m tõkkejooksus (14,05), odaviskes (64.35) ja teivashüppes (5.00).
Teise koha sai Valgevene nooruki järel Tšehhi kuulsus Roman Šebrle (8518 punkti), jättes kolmandaks ameeriklasest valitseva maailmameistri Bryan Clay (8493). Kõrgushüppes oma välirekordi 2.09-ni viinud Clay liikus kuni kettaheiteni 8800 punkti graafikus, kuid äpardus seal täielikult - kirja läinud 36.14 on 19 meetrit jänki isiklikust rekordist viletsam!

David Beckham tuleb Eestisse inglastele appi
Kõik piletid 6. juunil Tallinnas peetavale Eesti-Inglismaa jalgpallimängule on ammu müüdud, ent nüüd võib mustal turul vallanduda elav kauplemine - fännid ihkavad näha oma ebajumalat David Beckhamit.
Inglise kõmulehed kirjeldasid eile Beckhami juubeldust, kui vutistaar kuulis, et koondise peatreener Steve McClaren saatis talle eelseisvaks Euroopa meistrivõistluste valikturniiri mänguks Eestiga koondisekutse. Väidetavalt olla Becks lausa rõõmust hüplema kukkunud ja sõpradele kuulutanud, et tunne on sama vägev nagu elu esimese koondisekutse saamisel.
Mullusuvise MM-i järel kaptenipaela ära andnud ja koondisest välja jäänud Beckham esines viimasel ajal Madridi Realis hästi, leitakse, et 32-aastane poolkaitsja on ikka veel supervormis. Võib-olla just sellepärast lisas McClaren uuel hooajal USA-s Los Angelese Galaxys pallima hakkava mehe 25 palluri hulka, kes valmistuvad 1. juunil Londonis Wembleyl peetavaks sõprusmänguks Brasiiliaga ja seejärel heitluseks Eestiga.

IGOR GRÄZIN: kollektiivne misasi? 
Seoses Stalnuhhiniga ei saa mööda minna Leninist.
Tema väitis, et riiki tuleb hakata kukutama ajalehe asutamisega ja et ajaleht on eeskätt kollektiivne propagandist ja organisaator. Olles ise olnud tembeldatud üheaegselt nii "eesti fašistiks" kui ka "juudi agendiks" lõikab mulle eriti silma ja kõrva väljend - "meie (s.t. nende, dozoorlaste - I.G.) pühadused", mida siis eestlased ja rõhuv osa Eestimaa venelasi ei mõistvat.
See, et sellele inimkogumile pole miski eriti püha, oleme märganud: isik, kes tuleb kaitsma sõjas langenute monumenti kotiga põues, ei pea pühaks ei ideed, mälestust ega omandit.
Nüüd aga - misasi on need "meie" ja mida need "meied" tahavad. Normaalset Venemaad? Vaevalt. Sest ka tollel Venemaal tuleks tegeleda tänavakaklustega ja palju suuremas ulatuses; sõdadega, kus tuleks mitte aknaid lõhkuda, vaid sõdida targa ja tugeva vastasega - Taga-Kaukaasias; kus paljud jääksid endiselt sotsiaalse korralduse alumisse ossa.

TANEL MAZUR: Stalnuhhin ja seitsmepealised lohed
Narvas venekeelset valijaskonda aastaid hullutanud Mihhail Stalnuhhini jaoks on kõik jesuiitlikud töövõtted head. Kõrvalt vaadates jääb mulje, et esmalt otsib ta vene kangelasbõliinadele kohase, piisavalt atraktiivse lohe (soovitavalt seitsmepealise) ja asub seejärel temaga leppimatusse võitlusesse.
Tihti lõppevad Stalnuhhini võitlused tulutult, sest ikka ja jälle kasvab mitu uut pead asemele, kuid peamine on valimisvõit ja seejärel võib lohe rahule jätta. Loheks sobib aga ükskõik mis - elektrijaamad, raudtee, ülikool, nüüd isegi fašism.
Kahtlemata on kõigil neil lohedel kõlavad ja tuntud nimed ning mis annaks paremat propagandakära kui võitlus kõige tugevamatega. See aga ongi sõnum, mida Stalnuhhin edastab oma valijatele - olen nii kõva mees, et võitlen endast mitu korda suuremate ja vanematega.
Tema kahjuks on enamus lohesid sattunud olema ka kavalamad ja targemad, nii et kaigaste kodaratesse loopimisest lõppkokkuvõttes midagi ei muutu.

IVAN MAKAROV: kohalike vene poliitikute seas on paadunud ksenofoobe
Nii mõnigi kohalik venekeelne poliitik ja ajaleht armastavad päevast päeva arutleda eesti natsionalismi teemal, paljudel eestlastest poliitikutel on räiged sildid küljes.
Millal ometi vaadatakse peeglisse? Millal me ütleme ausalt, et meie kohalikul meediamaastikul tegutsevad ka venekeelsed marurahvuslikud väljaanded ja meie venekeelsete poliitikute ning ajakirjanike hulgas on ka paadunud ksenofoobe?
Me oleme jõudnud selleni, et meie kohalikud enamasti täiesti eestimeelsed vene inimesed lausa kardavad öelda Eesti kohta midagi head või kaitsvat, sest seda kvalifitseeritakse kohe kui Venemaa-vastast rünnakut ja rääkija lüüakse risti vihkamisest hullunud internetikommenteerijate toel? Siin on rakendatud vana põhimõte "kes pole meiega, see on meie vastu".
Mulle on alati meeldinud Mihhail Stalnuhhini ülihea eesti keel, nagu mulle meeldib ka näiteks Peeter Tulviste intelligentne vene keel. Arvan, et Stalnuhhini näol on tegemist väga ereda isiksusega, kes ei rakenda paraku oma annet ja kogemust kõigi Eestis elavate rahvusgruppide huvidest lähtudes.

RAVIL KHAIR AL-DIN: Öise Vahtkonna armastaja: pragmaatik või marginaal? 
Pärast Pronksööd tormasid paljud poliitikud ja ühiskonnategelased üldkokkuvõtteid tegema - rahutused näitasid integratsiooni kollapsit - ning alustasid selle üle avalikku debatti.
Minu hinnangul demonstreerisid aprilli sündmused hoopis teisi asju: kui ohtlikud on poliitikute sõnad ja tegevused, millega nad aretavad ettekujutust venekeelse elanikkonna diskrimineerimisest. Üheks taoliseks poliitikuks ongi fašismivastase komitee (mille juht on Andrei Zarenkov) asutaja ja Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin.
Keskerakondlasest Stalnuhhin ütles sarnaselt tema parteikaaslastele rahutuste teravast hukkamõistmisest lahti vaid ühel eesmärgil: et pärast olukorra enam-vähem maharahunemist anda oma destruktiivsele kogukonnavahelist vaenu tekitavale poliitikale uut hoogu.
Kui peaminister ja õiguskaitseorganid mõtlevad, et Dmitri Linteri ja Mark Sirõki vahistamisega ning nende üle õigusemõistmisega likvideeritakse Eesti ühiskonna kehast vähkkasvaja, siis nad eksivad. Alles jäävad metastaasid nagu Stalnuhhini marginaalne poliitika - Stalnuhhin räägib juba avalikult, et hingepõhjas armastab Öist Vahtkonda. Kui jätta need siirded puutumata, siis kasvab nendest jälle välja vähkkasvaja.

ANDRUS SAAR: propaganda võib luua ka uusi väärtusi
Propaganda kaudu omaks võetud ideed lähevad reeglina teisele ringile ning seega võib nende mõjujõud suureneda.
Peaminister ega keegi teine isik, kelle poolt on valijad oma hääle andnud ja kes peavad töötama selle nimel, et selle riigi elanikel oleks hea elada ei ole puuslikud, keda ei tohi kritiseerida.
Võitlus lauspropaganda vastu on võimalik kas seadusandlikult või siis ideoloogiliselt ehk teha oma seisukohad suuremale osale inimestest vastuvõetavateks. Muu tegevus lõhnaks anarhia ja sõnavabaduse piiramise järele.
Kui propaganda peegeldab inimestes eksisteerivaid tundeid, siis levitatavad ideed tugevnevad.
Propaganda suudab aga luua ka uusi väärtusi. Omaks võetud ideed lähevad reeglina teisele ringile (nö teisene kommunikatsioon) ning seega võib nende mõjujõud suureneda.

PROPAGANDAFILM: Baltikum - õppimata õppetunnid
Päevaleht Online pakub võimalust vaadata vastvalminud Baltikumi vastast propagandafilmi.
Värskeim Venemaal valminud Eesti ja teiste Balti riikide vastane propagandafilm "Baltikum - õppimata õppetunnid" ei erine varasematest küll sisu poolest, kuid on valmistatud professionaalsemalt. Uusim Vene propagandafilm õigustab punarežiimi inimsusvastaseid kuritegusid.

MATI HEIDMETS: heal rektoril peab olema lai pilk
Heal rektoril peab olema esiteks lai pilk - oskus vaadata kõrghariduse arenguid ning kaalutleda oma samme mitte ainult Tartu ülikooli kontekstis, vaid ka Eesti ning Euroopa Liidu ja maailma perspektiivis.
Teiseks - hea tervis, paks nahk ja sõbralik meel. Rektor naeratab kõigile, aga lõppkokkuvõttes teeb ikka omamoodi.
Kolmandaks - piisav suhtevõrgustik, mis lubab moodustada hea meeskonna ülikooli juhtimiseks.
Tulemuslik on ülikooli arendamine, mis suudab kokku sulatada tänase elu vastandlikud soovid ja trendid. Ülikoolihariduse kujunemise massihariduseks tänapäevase kvaliteedikindlustusega. Ülikooli rahvusvahelistumise Eesti teaduskeele ja rahvusliku teadustraditsiooni säilitamisega. Tartu ülikooli rahvusülikooli staatuse Eesti ühtse ülikooliruumi kujundamise ja edendamisega.

PEEP LASSMANN: rektor peaks olema arvamusliider
Suures ülikoolis peavad rektori isikuomadused olema väga tugevad. Samuti peaks Tartu Ülikooli juht peaks omama avalikkuses ees teatavat liidripositsiooni, olema arvamusliider.
Kuna ülikooli rektoril on seaduse järgi küllaltki suur võim ning ülesanded, siis peab ta olema pädev väga paljudel aladel. Lisaks sellele, et ta on ühe mingisuguse ala ülikompentne spetsialist.
Väikese riigi nagu Eesti puhul peab ülikooli eesotsas oleva inimese visioon arendada ülikooli nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel pinnal. Siiski on ehk kõige olulisem see, et õppeasutus oleks rahvusvaheliselt koostöö ja- konkurentsivõimeline. Kui ülikool on rahvusvaheliste haridusvõrgustike võrdne liige, siis on see garantii sellele, et ta on ka Eesti siseselt oma ala liider.
Ma arvan, et kõik kolm kandidaati on väga pädevad ülikooli juhtima. See, milline kandidaat lõpuks valituks osutub, võib sõltuda väga palju näiteks ka sellest, kuidas jõuavad ülikooli erinevad teaduskonnad või huvigrupid omavahel kokkulepeteni. Siiski tuleb arvestada, et valimistel hääletavad ikkagi üksikisikud ning praegu ei ole põhjust mingil kujul lõpptulemusega spekuleerida.

DEBATT: TÜ rektorikandidaadid
Tartu ülikooli rektorikandidaatide eesmärgid on väga sarnased, kuid nende vaated rahvusvahelise akadeemilise maailma väljakutsele, venekeelsete koolide lõpetajatele ning tudengite arvu vähenemisele erinevad. Isiksuste erinevus on veelgi suurem.
Tartu ülikooli valimiskampaania jooksul oleme järjest kuulnud, kui sarnased on kolme kandidaadi eesmärgid ja programmid. Nimetage palun paar asja, mille poolest te oma konkurentidest erinete.
Margit Sutrop: Eesmärgid on tõepoolest sarnased ja need on ka lepitud kokku ülikooli arenguplaanis. Minu arvates tuleb põhiline erinevus välja sealt, kus minnakse hästi konkreetseks: milline tee tuleks valida, et jõuda eesmärkideni. Ma olen põhjalikult mõelnud sellele, kuidas muuta ülikooli demokraatlikumaks, ja mul on konkreetsed abinõud selleks, kuidas kaasata rohkem inimesi aruteludesse ja parandada nii ka otsustusprotsessi, sest see on muutunud ülikoolis probleemiks.

REPLIIK: Poomi uus tulemine
Mart Poomi mõnetine ebakindlus Eesti koondise mängudes, leppimine kolmanda väravavahi rolliga nüüd juba oma eksklubis Arsenal, siirdumine esiliigaklubisse Watford ja ennekõike mehe turjal olevad 35 eluaastat on pannud nii mõnegi küsima: kas tal poleks ehk aeg rahvuskoondises koht noorematele vabaks teha?
Kui aga heita pilk maailma tippklubide väravavahtide vanusele, pole Poom oma 35 eluaastaga mingi erandlik "vanake". Vastupidi, näiteks Meistrite liigas ilma teinud tippklubide väravavahid ongi enamjaolt üle 30-aastased: Lehmann, Kahn ja Canizares (kõik 37), van der Sar (36), Toldo (35), Dudek (34), Dida (33). Seega, vanus pole argument. Kui Poom saab Watfordis mängupraktikat ja taastab kindluse, võib ta veel mitu head aastat Eesti esiväravavaht olla.

JUHTKIRI: Surnult sündinud suitsetamiskeeld
5. juunist jõustuv tubakaseadus keelab toitlustus- ja vaba aja veetmise kohtades suitsetamise, kui selleks ei ole rajatud eraldi ruumi. Seaduse mõte on ennekõike kaitsta mittesuitsetajaid passiivse suitsetamise eest. Paraku võib juba praegu öelda, et kohati on seadus silmakirjalik ja võib mittesuitsetajate olukorda veelgi halvendada.
Nii on paljude toitlustusettevõtete juhid teatanud, et nad ei kavatse vähemalt enne suve lõppu lisainvesteeringut teha ja suitsetajatele eraldi ruumi ehitada. Jah, nad keelavad küll oma toitlustusasutuse siseruumides suitsetamise, kuid nimetavad terrassi suitsetamiskohaks. Ja vaevalt leidub suvel inimesi, kes tahaks ilusa ilma korral siseruumides istuda - seega tuleb mittesuitsetajatel "vabatahtlikult" minna terrassile suitsetajate sekka.

Video: Tartu kasiinosõltlased hakkavad psühholoogilist abi saama
Tartus, kus peagi avatakse 18. kasiino, elab ligi 2600 mängusõltlast.
Ülikoolilinna umbes 2600 mängusõltlast ja nende pereliikmed hakkavad saama tasuta psühholoogilist abi ja nõustamist, et probleemist vabaneda, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: koolilapsed õppisid tulekustuti kasutamist
Tallinna Kristiine linnaosa koolide kuuendad klassid said täna spetsiaalse orienteerumismängu abil aimu politsei ja päästeameti tööst.
Mänguretke lõpetanud noor oskab nüüd päris kindlasti tulekusutajaga ümber käia. Viktoriini-küsimustele leidis enam õigeid vastuseid Lilleküla Gümnaasium, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Suitsetamiskeeld toob maapaigus nii muret kui ka kergendust
Märjamaale sissesõidul asub ööpäevaringselt avatud baar Plekoltee. Selle omanik Aivar Kivissaar ei kavatse eraldi suitsetamisruumi ehitada: hoone pole nii heas korras, et selliseid kulutusi tasub teha. Suvel on suitsetamisvõimalus väliterrassil.
Kivissaar usub, et muudatus hakkab just öist käivet mõjutama: siis on külastajatest 95 protsenti suitsetajad ja kui nad joogi kõrvale suitsu teha ei saa, lahkutakse baarist kiiremini.
Seadust ise peab ta positiivseks. Samuti leiab Kivissaar, et mõnedki mittesuitsetajad, kes suitsetamise pärast kohta vältisid, tulevad nüüd Plekolteesse lõunatama.
Märjamaa teise pubi Ruut 66 tegevjuht Riido Ruuven ütles, et paanikat pole mõtet teha, alles talv näitab seaduse mõju. Esialgu pole neil kavas suitsetamisruumi teha, ehk seatakse see sisse sügisel. Pubis on korraliku ventilatsiooniga vaba ruum.
Ta tõi näite Iirimaalt, kus suitsetamiskeelu jõustudes panid maakohtades olnud sajast pubist 91 ukse kinni. Ruuven maailma nii mustades värvides ei näe. Ta usub, et klientuur võib pisut muutuda, aga ka inimesed muudavad oma harjumusi.

FOTOD: algas Tartu Laia tänava silla demonteerimine
Täna keskpäeval alustati Tartus Laia tänava silla demonteerimist.
Kuueks tükiks lõigatud rauast jalakäijate ülekäik viiakse oma tulevase asukoha lähedusse Supilinnas.
Silla praegusele kohale kerkib 2008. aasta lõpuks ligemale 200 miljonit krooni maksma minev Vabaduse autosild, mis muu hulgas peaks hajutama ka Tallinna poolt kulgevat autovoolu.

Haapsalus sündis Eesti uus soojarekord
Esialgsete andmete põhjal sündis Eesti uus absoluutne maikuu soojarekord täna Pärnus, mille Haapsalu hiljem üle lõi.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi valvesünoptik ütles Päevaleht Online'ile, et täna kella viie-kuue vahel registreeriti Haapsalus õhutemperatuuriks 31,3 kraadi, Pärnus 31,2 kraadi ja Lääne-Nigulas 31,1 kraadi.
Kõige külmem oli täna aga Paldiskis, kus mõõdeti kõigest 16 kraadi sooja.
Eelmine Eesti maikuu soojarekord pärineb 31. maist 1995, kui Viljandis tõusis õhutemperatuur 30,9 kraadini, ütles EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain Pärnu Postimehe vahendusel.
Soojarekord sündis Pärnus ka eile. Siis tõusis seal õhutemperatuur 27,6 kraadini, purustades sellega rohkem kui sada aastat püsinud 28. mai soojarekordi. Eelmine selle kuupäeva Pärnu soojarekord 26,1 kraadi pärineb aastast 1903.

Küberründed kiirendasid kaitseministeeriumi veebilehe uuendamist
Ainsana Eesti riigiasutustest pole kaitseministeerium pärast küberrünnakuid siiani täismahus avanud oma veebilehte, ministeerium toob põhjenduseks jaanipäevani kestva süsteemi uuendamise.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Aet Kukk ütles Päevaleht Online'ile, et küberründeid ministeeriumi veebilehe vastu on lõppenud.
"Veebilehel kuvatav minimaalne infomaht tuleneb üleminekust uuele süsteemile. Praegusel hetkel küberründed kiirendasid lehe vahetamist ajutise lehe vastu, kuni uus süsteem on juurutatud," ütles Kukk.
Pressiesindaja sõnul ilmub täisfunktsionaalne leht eeldatavasti tagasi alles jaanipäevaks.
Küberründed Eesti riigiasutuste, meediaväljaanete ja pankade veebilehtede vastu algasid ligi nädal peale pronksöid. Välisminister Urmas Paet on öelnud, et Eesti on piisavalt tõendeid kahtlustada rünnakutes Venemaa ametivõime - kuni presidendiadministratsioonini välja.

SMS-laenu pettus tõi tingimisi vangistuse
Tartu maakohus tunnistas eile Kuldar Kulli (27) kokkuleppemenetluses süüdi SMS-laenu pettusega toime pandud kelmuses ja karistas teda üheaastase tingimisi vangistusega 18 kuu pikkuse katseajaga.
Tartu kohtute pressiesindaja teatel mõistis kohus süüdistatavalt menetluskulude katteks välja üle 7000 krooni ja kuriteoga laenufirmale tekitatud 2600 krooni suuruse kahju.
Süüdistuse järgi saatis Kull eelmise aasta oktoobris mobiiltelefonilt SMS-tekstsõnumina kaks taotlust kiirlaenu saamiseks teiste isikute nimel, kasutades nende isiku-, elukoha- ja pangakontoandmeid.
Esimesele, 1000-kroonisele laenutaotlusele sai Kull eitava vastuse, kuna esitatud elukohaandmed olid ebaõiged. Teine laenutaotlus 2000 kroonile aga rahuldati ja summa kanti teise isiku arvelduskontole.
Seejärel lõi Kull laenu saanud isikule teadvalt ebaõige ettekujutuse selles, et Kulli tuttavad on selle isiku arvelduskontole kandnud Kullile tagastatud 2000-kroonise võlasumma. Kannatanu võttis Kulli palvel tema arvelduskontole laekunud laenusumma sularahas välja ja andis Kullile.

Ka teine Ganini peksmises kahtlustatav punkar jäi vahi alla
Tallinna ringkonnakohus otsustas jätta vahi alla ka teise Tallinna pronksööl tapetud Dmitri Ganini ja tema sõbra Olegi peksmises kahtlustatava.
Ringkonnakohtu määruse kohaselt jäi jõusse Harju maakohtu 12. mai otsus vahistada Jaak Pikk (23). Ringkonnakohtu eilse otsusega jäi edasi vahi alla ka 27-aastane Janek Sild.
Ringkonnakohtu pressiesindaja Jaanika Topkin teatas, et mõlemad kohtumäärused on lõplikud ning edasikaebamisele ei kuulu.
Pikka ja Silda kahtlustatakse karistusseadustiku sätte alusel, mis käsitleb vastutust raske tervisekahjustuse tekitamise eest.
Dmitri Ganin ja tema sõber Oleg langesid 27. aprilli ööl toimunud rahutuste ajal Tallinnas Tatari tänaval rünnaku ohvriks ja suri noalöögi tagajärjel.

Kaljurand: Amnesty Internationali raport ei põhinenud õigetel faktidel
Vastates online-intervjuus uudisteportaali gazeta.ru lugejatele küsimustele märkis Eesti suursaadik Venemaal Marina kaljurand, et rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooni Amnesty International aruanne Eesti venekeelse elanikkonna diskrimineerimise kohta ei põhine õigetel andmetel.
"See raport ei põhine kahjuks õigetel faktidel," märkis Kaljurand. Ta lisas, et õigetest andmetest on Amnesty International juba teavitatud.
Suursaadik avaldas lootust, et tulevikus selline prestiižikas ja tõsine organisatsioon opereerib korrektsete faktidega.
Kaljurand lisas, et Eesti elanike kultuursed, sotsiaalsed tööalased õigused ei sõltu isiku kodakondsusest. "Kõigile kehtivad samad õigused, nii Eesti kui ka teiste riikide kodanikele ning ka kodakondsuseta isikutele," ütles Kaljurand. Tema sõnul on Eesti mittekodanikel mõningad võimalused osaleda riigi poliitilises elus, näiteks kohaliku omavalitsuse valimistel.

Vene propagandaagentuur tõlkis kapo aastaraamatu vene keelde
Venemaa propagandaagentuur Regnum tõlkis pea täies mahus vene keelde Eesti kaitsepolitsei (kapo) värske aastaraamatu, kuigi kapo on seisnud vastu raamatu ebaseaduslikule levikule veebis.
Regnum avaldas aastaraamatu äsja pealkirja all  "Eesti kaitsepolitsei: REGNUM - eestivastase informatsioonisõja liider". 
Kaitsepolitsei pressiesindaja Irina Mikson ütles täna Päevaleht Online'ile, et kaitsepolitsei on pöördunud seaduserikkumise lõpetamiseks ainult aastaraamatu kujundanud ettevõtte poole, mis edastas kaitsepolitsei loata digitaalset aastaraamatut. Firma tunnistas oma töötajapoolset rikkumist ja vabandas kaitsepolitsei ees.
"Internetis levib väga erinevat teavet ning autoriõigus laieneb ka internetikeskkonnale. Kaitsepolitsei pole muid samme ette võtnud ega plaani ühendust võtta piraatkoopiate levitajatega," märkis Mikson.

Kaljurand: Naši ei mõjutanud minu suhtumist Venemaasse
Eesti suursaadik Moskvas Marina Kaljurand märkis, et noorteühenduse Naši eestivastased tegevused ei mõjutanud tema sõbralikku ja heasoovilikku suhtumist Venemaasse.
"Meie saatkond sai palju kõnesid ja toetuskirju Vene kodanikelt ja me oleme neile tänulikud selle eest," ütles Kaljurand gazeta.ru online-intervjuus. Ta lisas, et Naši aktsioonid saatkonna ees näitasid kõigile pigem seda, kui marginaalne on see liikumine Venemaal.
Suursaadiku hinnangul ei olnud Venemaa oma ülesannete kõrgusel, kuna ei taganud saatkonna töötajatele nende julgeolekut.
Kaljurand viitas ka sellele, et Naši tegutses kellegi taktikepi järgi, kuna ööpäevaringne valvamine saatkonna ees, sealhulgas väliköögi kasutamine, pabermaterjalide paljundamisvõimalus, transport jms, ka midagi maksab.

Ringkonnakohus jättis petupartneri tükeldanud soomlase vangi
Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud oma rahvuskaaslasest pettusepartneri mõrvamise ja tükeldamise eest 12-aastaks vangi mõistetud Markus Pasi Pönkä taotlust esimese astme kohtuotsuse tühistamiseks.
Harju maakohus tunnistas oma veebruarikuise otsusega 23-aastase Markus Pasi Pönkä süüdi oma ärikaaslase mõrvamises omakasu eesmärgil ja laiba tükeldamises ning karistas teda 12-aastase vangistusega. Harju maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav, tema kaitsja ning kannatanute esindaja.
Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on Pönkä süüditunnistamist ja karistamist puudutavas osas põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonid selle tühistamiseks alust ei anna.
Süüdistatava apellatsioon rahuldati ja kohtuotsus tühistati üksnes osas, millega mõisteti süüdistatavalt välja menetluskuluna tasu tõlkimise eest. Kohus jättis kannatanute esitatud tsiviilhagi 140 000 euro nõudes moraalse kahju katteks läbi vaatamata, kuivõrd riigilõiv mõlema kannatanu tsiviilhagilt oli tasumata ja 640 euro nõudes ravimi- ja õigusabikulude osas rahuldamata.

Kodutud said eurole ülemineku särgid selga
Üleeile oli kolmes Tallinna kodutute öömajas suurpuhastus ning linna kodututel oli võimalik käia Raua tänava saunas erakorralisel saunapäeval.
Üleeilselt saunapäevalt lahkus sadakond kodutut seljas toonekure pildiga sinine T-särk, millised on valmistatud rahandusministeeriumis Eesti krooni eurole ülemineku märkimiseks.
Eurole üleminek on aga edasi lükkunud ning nii said nüüd kodutud uhiuued särgid pärast saunaskäiku selga.
Tallinna sotsiaaltöökeskuse direktori Kersti Põldema sõnul ei tea keegi täpselt, kui palju kodutuid Tallinnas elada võiks. Erinevates majutusasutustes on praegu üle 400 koha. Pooled neist on loetud lootusrikaste kodutute hulka, kellel on sotsiaalmajutusüksuses püsiv elukoht. Põldema sõnul aidatakse neid inimesi nö tavalisse ellu tagasi.

Liviko juht: alkoholimüügipiirang toob turule "mingi sodi" 
Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi andis täna jõulise vastulöögi Põhja politseiprefektuuri soovitusele ja Harju maavanema plaanile piirata maakonnas alkoholimüüki.
Janek Kalvi sõnul tekitavad igasugused piirangud turul anomaaliaid, mis ei pruugi alati tähendada salaalkoholi, kuigi on täiesti selge, et radikaalne hinnatõus ja müügi piiramine annab illegaalsetele tootjatele taas trumbid kätte.
"Eesti riigil on läinud üle 15 aasta, et alkoholiturg saada suuremas osas maksutulude kaudu kontrolli alla. Olen lisaks agressiivsele aktsiiside tõstmisele kuulnud plaanidest, mis lõpetaksid alkoholi müügi Harju maakonnas juba lõunasest ajast. Ei oleks vastustundetumat sammu ausate tootjate ja kaupmeeste suhtes, rääkimata sellest, et turule tuleb taas mingi sodi, mis seab inimeste tervise ohtu," ütles Janek Kalvi.

Paet taotleb ühepoolset viisavabadust Vietnamiga
Teisipäeval kohtus välisminister Urmas Paet Hamburgis Vietnami sotsialistliku vabariigi asepeaministri ja välisministri Pham Gia Khiemiga.
Kohtumisel arutati Eesti-Vietnami koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides - toetust teineteise kandidatuuridele ÜRO erinevatesse kehanditesse. Samuti räägiti võimalustest kahepoolsete suhete tihendamiseks ning Vietnami ühepoolsest viisavabadusest Eesti kodanikele.
Riikidevahelistest suhetest rääkides leidsid välisministrid, et need on head, kuid turismi- ning kultuurisidemete edasisel arendamisel on veel palju teha.
Välisminister Urmas Paeti sõnul aitaks palju kaasa Vietnami ühepoolne viisavabadus Eesti kodanikele. "Vietnamist on kujunemas atraktiivne reisisiht eestlastele," ütles Paet. "Ühepoolne viisavabadus Eesti kodanikele tuleks kindlasti kasuks kahepoolsete turismisuhetele," lisas ta. Välisminister selgitas, et Eesti pool on viisaküsimuses seotud Euroopa Liiduga, kuid Eesti peatne liitumine Schengeni viisaruumiga vähendab tülikaid lisaprotseduure topelt viisade taotlemise osas Euroopasse reisimisel.

Sotsid: Tõnismäele Euroopa Liidu lipuväljak
Tallinna sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Maimu Berg esitab volikogu menetlusse otsuse eelnõu, mille kohaselt rajatakse 2008. aasta Euroopa päevaks Tõnismäele, endise Teises maailmasõjas langenute mälestusmärgi asemele Euroopa Liidu lipuväljak.
Rajataval lipuväljakul oleksid Euroopa Liidu lipu kõrval lehvimas ühenduse kõigi 27 liikmesriigi lipud.
Tõnismäe haljasala on Maimu Bergi sõnul selliseks lipuväljakuks igati sobiv koht. "Lipuväljaku rajamine Teises maailmasõjas langenute teisaldatud mälestusmärgi asemele oleks isegi omamoodi järjepidev, sest tänasele Euroopa Liidule pandi omal ajal alus just 9. mail, Teise maailmasõja lõpupäeval," märkis Berg.
Lipuväljaku idee käis mai alguses välja sotsiaaldemokraat Lea Raus.

Riigikontoll: riik ei ole hädaolukordadeks valmis
Riigikontrolli auditis jõuti järeldusele, et Eesti ei ole praegu nõutaval tasemel valmis lindude gripi, gripipandeemia, ulatusliku merereostuse ega ohtlike kemikaalidega transpordiõnnetusest tingitud hädaolukorraks, sest ei ole tagatud inimeste, vara ja keskkonna kaitse.
"Hädaolukordadeks valmistumine nõuab senisest oluliselt rohkem tähelepanu ja ressursse, samuti on vältimatu hädaolukordadeks valmistumise korralduse muutmine nii, et iga hädaolukorra jaoks oleks selgelt määratud vastutav ministeerium, kellel on talle pandud kohustuste täitmiseks vajalikud õigused," seisab riigikontrolli auditis.
Auditi kohaselt on märgatavalt paremal tasemel valmisolek nendeks hädaolukordadeks (s.t lindude gripp ja gripipandeemia), mida reguleerivates eriseadustes on kindlaks määratud vastutus hädaolukorraks valmisoleku saavutamiseks vajalike ülesannete täitmise eest ja mille kohta on koostatud Euroopa Komisjoni nõuetest lähtudes valmisolekuplaanid.

President Ilves: Jaanilinn on Venemaa aken Euroopasse
Täna osales Ida-Eesti piirirajatistel ringsõitu tegev president Toomas Hendrik Ilves Narva-2 piiripunkti avatseremoonial, kus rõhutas korraliku piiri tähtsust nii Eestile kui Venemaale.
"Mida rohkem naabrid teineteist tunnevad ja teavad, seda rohkem nad üksteist ka mõistavad," nentis president Ilves tseremoonial ning meenutas inglise vanasõna: good fences make good neighbours - mis vabatõlkes kõlaks: tugev piir teeb headeks naabriteks.
"Piir peab pidama. Peab pidama neid, kelle kavatsused on halvad. Teistele piiriületajatele olgu piir kui sõbralik värav, mis ütleb: "Tere tulemast Eestisse! Tere tulemast Euroopasse!"," ütles president Toomas Hendrik Ilves.
Eesti riigipea külastab kahe päeva jooksul idapiiri kordoneid ja piiripunkte, alustades eile Luhamaalt ja lõpetades täna Narvas.

Tivoli tuleb ikkagi ka Tallinnasse
Tallinna linnavalitsus andis OÜ-le Tivoli Tuur loa lõbustuspargi avamiseks Vabaduse platsil alates homsest.
Tivoli on Tallinnas avatud alates 30. maist kuni 3. juunini 2007 igal päeval kella 12.00-st kuni kella 23.00-ni.
Parkla sulgemine ja ehitustööd algavad täna ja lõpevad 4. juunil kell 18.00.
Tivoli Tuur OÜ tasub AS-le Ühisteenused laekumata jääva parkimistulu ning parkla piirete ümberpaigutamise ja sõidukite teisaldamisega seotud kulud.
Tivoli Tuur OÜ avaliku ürituse loa taotluse on kooskõlastanud Põhja politseiprefektuur, Põhja-Eesti päästekeskus, Tallinna Kesklinna valitsus, Tallinna kommunaalamet, Tallinna kultuuriväärtuste amet ja Tallinna transpordiamet. Ka Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tehtud ettekirjutused on täidetud.

Kuumarekordid võivad puruneda veel täna ja homme
Erakordselt soojad maikuu ilmad kestavad veel paar päeva ning nende päevade jooksul võivad puruneda senised 1995. aastast pärinevad maikuu soojarekordid.
Erakordselt kuuma 1995. aasta maikuu soojarekord purunes eile vaid Kundas, kus mõõdeti 29,7 kraadi. Eelmine rekord purunes 0,5 kraadi võrra.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptik Merike Merilain ütles Päevaleht Online'ile, et teistes jaamades on 1995 aasta soojarekordid veel löömata, kuid see võib juhtuda veel täna või homme, mil temperatuur võib tõusta üle 30 kraadi.
Täna kella 11 ajal oli kõige soojem Valgas, kus mõõdeti 27,7 kraadi.
31. maiks ja 1. juuniks ilm jaheneb. "Tuul pöördub põhja ja itta ning päevane temperatuur langeb 16 kuni 22 kraadi peale. Nädalavahetusel peaks tulema tavaline juunikuu ilm, päevane temperatuur jääb 16 kuni 22 kraadi vahele ning saju tõenäosus väheneb," võttis Merilain lähipäevade ilma kokku.

13-aastane poiss kihutas autoga 140km tunnikiirusega
Läinud nädalavahetusel pidasid Paide politseiametnikud kinni sõiduauto, mille sõidukiirus oli 140 kilomeetrit tunnis ning mille roolis oli juhtimisõiguseta 13-aastane poiss.
Kihutaja tabati Järva maakonnas Türi vallas Türi - Arkma teel. Noore juhtimisõiguseta juhi kaasreisijaks oli tema ema, kes põhjendas poisi rooli lubamist enda tervisliku seisundiga.
Kuna alaealine kiiruseületaja ei ole veel vastutusealine, ei saa teda väärteokorras karistada. Poisiga tegeleb noorsoopolitsei ja alaealiste komisjon. Poisi emale vormistati väärteoprotokoll selle eest, et lubas juhtimisõiguseta isiku sõidukit juhtima.
Lääne politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt ütles juhtumit kommenteerides, et ema käitume on lubamatu. "Ei saa rooli lubada last, kellel puudub juhtimisõigus ja juhtimiskogemus, seda enam, et sõideti suure kiirusega," märkis Kütt.

Mees pidas mopeedivargad ise kinni
Mopeedivaraste ohvriks langenud noormees pidas kinni mehed, keda politsei kahtlustab mitmes läinud nädalavahetusel Rapla maakonnas toime pandud varguses.
Politsei on kinni pidanud ja vargustest kahtlustatavatena üle kuulanud Harjumaalt pärit 30-aastase Jaani ja 36-aastase Aleksei, teatas Rapla politseijaoskonna pressiesindaja.
Kinnipidamisel leiti autost, millega mehed sõitsid, varastatud esemeid ning ka valget pulbrilist ainet, mis saadeti võimaliku narkootilise aine tuvastamiseks ekspertiisi.
Vargustes kahtlustatavad mehed pidas kinni 26-aastane Günther, kellelt 27. mail ööl varastati mopeed. Varguse avastanud, kuulis noormees, et samas lähedal on nähtud liikumas järelkäruga sõiduautot BMW ning Günther koos abilistega otsustas nimetatud autot otsima minna.
Auto leiti seisvana lähedalasuva bensiinijaama juurest. Varastatud mopeedi küll sõiduauto järelkärus ei olnud, kuid mehed tunnistasid varguse üles ja näitasid kätte varastatud esemete asupaiga.

Kulupõlenguid oli eelmise aastaga võrreldes kolm korda vähem
Tänase, 29. mai, seisuga on päästeteenistused kulupõlengutele saanud 1714 väljakutset, mida on võrreldes möödunud aasta 4726 kulupõlenguga ligi kolm korda vähem.
Käesoleva aasta alguses kutsus siseministeerium kulupõlengute ennetamiseks ühise laua ümber esindajad päästeametist, politseist, keskkonnaministeeriumist, keskkonnainspektsioonist, meteoroloogia ja hüdroloogia instituudist ning põllumajandusministeeriumist.
Veebruaris ning märtsis toimunud ühistel nõupidamistel otsustati muuta valdkonna õiguslikku regulatsiooni ning keskkonnaministri määrusega keelustati kulupõletamine pärast lume sulamist. Samuti lepiti kokku mitme ametkonna koostöös Üle-Eestiliste kontrollreidide läbiviimine kulupõletamise keelust üleastujate tabamiseks.
Ühise järelevalve eesmärk oli eelkõige põlengute ennetamine, mitte rikkujate karistamine. Järelevalve käigus jäi inspektoritele silma kodanike teadmatus tuleohutusnõuete kohta lõkke tegemisel. Seetõttu tuli jagada selgitusi ohutu lõkketegemise osas. Kulupõletamise keelu ning muude tuleohutusnõuete eirajate suhtes algatati menetlused.

Rahutustes osalejale määrati politseile vastuhakkamise eest rahatrahv
Viru maakohus mõistis kokkuleppemenetluse korras süüdi 26-aastase Aleksei, kes osutas vastupanu tema tegevust tõkestanud politseile.
Alekseid süüdistatakse 27.-28. aprillil Jõhvi keskväljakul massirahutustel osalemises ja politsei lahkumiskorralduste eiramises.
Mees solvas politseinikku ning viskas teda kiviga. Lisaks sõimas Aleksei ka südaöö ajal Veski-Rakvere tänava ristmikul kinnipidamise ajal politseid ning püüdis korrakaitsjaid rusikaga lüüa.
Kohus karistas Alekseid KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses summas 5000 krooni.
Eelvangistuses viibitud 28 päeva arvati karistusaja hulka, maksmisele kuulub rahaline karistus 16 päevamäära summas 800 krooni.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul.

Jõhvi tänavarahutuste organiseerija mõisteti aastaks tingimisi vangi
Viru maakohus mõistis kokkuleppemenetluse korras massilise korratuse organiseerimises süüdi 36-aastase Arturi.
Arturit süüdistatakste 28. aprillil Jõhvi linna keskväljakul inimeste massikogunemise ajal noorte üles kutsumises politseile mitte alluma. Lisaks õhutas alkoholijoobes Artur korratustes osalema ning juhtis korratustes osalejaid rüüstamisele ja vara hävitamisele.
Jõhvis lõhutigi aknaklaase ja kahjustati ärikeskus "Tsentraal" seinu.
Lisaks kutsus Artur samal ööl Rakvere tänaval viaduktil viibivat rahvamassi üles liiklust blokeerima, ise nende tegevust juhtides ning selgitades, millist transporti täpselt blokeerida tuleb. Kokku tekitati sellega kahju 25 000 krooni eest.
Kohus karistas Arturit KarS § 238 järgi ettenähtud kuriteo eest üheaastase vangistusega.

Eesti rahvaarv kahanes 2500 inimese võrra
Kuigi 2006. aastal kahanes Eesti rahvaarv 2500 inimese võrra, on rahvaarvu kahanemine eelmiste aastatega võrreldes sündide arvu suurenemise tõttu aeglustunud.
2007. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 342 409, teatas statistikaamet. 2006. aastal sündis 14 877 ja suri 17 316 inimest.
Ka eestlaste arv vähenes aeglasemalt kui eelmistel aastatel. 2006. aastal sündis eestlannadel 10 678 last, suri 11 502 eestlast.
Tööealiste arv, mis aastatuhande alguses püsis peaaegu muutumatuna, vähenes 2006. aastal kolme ja poole tuhande võrra. Samas suurenes möödunud aastal eakate (65-aastased ja vanemad) arv 4000 võrra. Laste (0-14-aastased) arv ja osatähtsus kogurahvastikus vähenes vaatamata suurenenud sündide arvule, sest 1990. aastate alguses sündinute rohkearvulised põlvkonnad väljuvad sellest vanuserühmast.

Harju maavanem kaalub alkoholimüügi piiramist suveperioodiks
Maavanem Värner Lootsmann kaalub Harjumaa alkoholimüügi piiramist suveperioodiks, Elva linnas võeti öise müügi piiramise otsus juba vastu.
Vastavasisuliste taotlustega on Lootsmanni poole pöördunud mitmed maakonna omavalitsused ja Põhja politseiprefekt Raivo Küüt.
Harju maavanema Värner Lootsmanni sõnul mõjusid aprilli lõpus ja mai alguses kehtestatud alkoholimüügi piirangud igati positiivselt, sest maakonna elanike turvalisus tõusis.
"Toetan peaminister Andrus Ansipi mõtet, et viina ei pea iga kell kauplusest kätte saama ning leian, et kõige tulemuslikum oleks siinkohal üle-riigiline alkoholimüügi piiramine. Kuna aga valitsusel ei ole kavas seda kehtestada, kaalun alkoholimüügi piiramist maakonnas," põhjendas Lootsmann.
Harju maavalitsuse pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et esialgu ei ole veel konkreetseid piirangute aegu paika pandud, kuna erinevad omavalitsused on esitanud erinevaid taotlusi. Tema sõnul on võimalik ka see, et alkoholi müüki ei piirata mingitel kellaaegadel, vaid lihtsalt teatud kuupäevadel.

Politsei otsib 77-aastast kadunud meest
Valga politseijaoskond otsib taga 1930. aastal sündinud Nikolaid, kes lahkus 25. mail kodust Karula vallas Karula külas ja ei ole senini tagasi tulnud.
Mees on umbes 170 cm pikk, keskmise kehaehitusega, pikkade hallide juustega (kannab patsis) ja tal on väga halb nägemine.
Kodust lahkudes oli tal seljas karvase kraega tume nailonjope, mustad viigipüksid ja mustad saapad, peas on mehel tume talvemüts.
Kõigil kellel on infot antud isiku kohta, palub politsei teatada telefonidel 766 8111 või 110.

Lääne-Virumaal vähenesid kulupõlengud sel aastal oluliselt
Lääne-Virumaal vähenesid tänavu kulupõlengud mullusega võrreldes kolm korda, mida päästjad põhjendavad nii keelu kui ka inimeste teadlikkuse kasvuga.
Ida-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Eve Ojala andmetel registreeriti eelmise aasta kevadel Lääne-Virumaal 273 kulupõlengut. Neist suurimad olid Haljala ja Viru-Nigula vallas, kirjutab Virumaa Teataja.
Tänavu on pritsimehed pidanud kihutama 82 kulupõlengule. Neist kõige enam, 28 juhtumit, oli Tapa vallas.
Ida-Eesti päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Rivo Neuhaus arvas, et pinnasepõlengute vähenemise põhjuseks on nii keeld kui ka inimeste suurenenud teadlikkus.
"Inimesed olid tänavu ka teadlikumad sellest, et kindlasti ei tohi kulu põletada," jätkas Neuhaus ja kiitis seaduskuulekaid kodanikke.

Luhamaal on pikk autosaba
Eile hommikupoolikul ootas Luhamaa piiripunktis ida poole pääsu ligi 60 veoautot, ooteajaks prognoositi 30 tundi.
Autojuhid on ooteaja sõidugraafikusse planeerinud, kirjutab Võrumaa Teataja.
"Planeerime selleks kaks päeva. Tagasiteel ida pool ootama ei pea, sest nad lasevad tühjad masinad ruttu läbi," sõnas Tartust koormaga Moskvasse sõitev Igor.
Luhamaa tollipunkti ülema kohusetäitja Donald Zeeruse sõnul reguleerib Eestist väljasõitu Vene pool.

Tamulal võisteldi 75-aastase vaheaja järel jälle haugipüügis
Tamula järvel üleeile korraldatud haugipüügivõistluse suurima - 3,4 kilose kala püüdis Julia Ivanova Tsirguliinast.
Lõuna-Eesti kalastajate klubi korraldatud võistlusel osales 25 kalameest: üheksa kaheliikmelist võistkonda ja seitse individuaalvõistlejat, kirjutab Võrumaa Teataja.
Püüti paadist lihtõnge või spinninguga, söödana võis kasutada eluskala või lanti, võistlus kestis neli tundi.
Kokku püüti välja 18 haugi kogukaaluga 17 kilo ja 660 grammi, kõige suurema haugi (3,4 kilo) sai kätte Julia Ivanova Valgamaalt Tsirguliinast.
Võistlusega tähistati 75 aasta möödumist esimesest sellisest võistlusest.

Pärnu Kalevi staadioni uuendusplaan venib uude aastasse
Pärnu Kalevi staadion on küll juba 20 aastat remondita, kuid uuendusplaan võib venida veel järgmise aastani, sest spordiselts Kalev ei saa maatüki detailplaneeringut enne Pärnu linnavolikogu suvepuhkust valmis.
Spordiseltsi Kalev peasekretäri Reio Ojavere sõnade kohaselt on selts teinud omalt poolt kõik, et detailplaneering jõuaks Pärnu linnavolikogusse kinnitamiseks, kuid enne sügist see tõenäoliselt ei sünni, kirjutab Pärnu Postimees.
Ojavere jutu järgi tuleb planeeringusse Pärnu maavanema Toomas Kivimägi resolutsiooni kohaselt saada kooskõlastused muinsuskaitseametilt, tervisekaitsetalituselt ja keskkonnateenistuselt.
Kalev kavatseb praegused staadionihooned maani maha lammutada ja ehitada nende asemele Rannahotelli kõrguse hotelli ning 2500-kohalise tribüüni.
Ümberehitamise käigus on plaanis pikendada jalgpalliväljakut, et see vastaks rahvusvahelistele tingimustele.

Külmkapist süttinud põleng hävitas äsjaremonditud talu
Laupäeva õhtul süütas kümmekond aastat vana külmkapp Pihtla vallas Nässuma külas renoveeritud talu, kuhu pererahvas pidi nädala lõpus sisse kolima.
Hoone perenaine Noimi Paiste vaatas koos mehega laupäeval jõuetult pealt, kuidas kümne paiku õhtul alanud kahjutuli hävitas paarikümne minutiga pere 14 aasta pikkuse töö mehe sünnikodu taastamiseks, kirjutab Meie Maa.
"See oli nagu Estonia uppumine, kõik käis nii kiiresti, et me ei saanud isegi ühtegi asja majast päästa," meenutab naine.
Pererahvas kutsus küll kiiresti välja päästetöötajad, kuid Kuressaarest ligi 23 kilomeetri kaugusel asuvasse sündmuspaika jõudmine võttis paarkümmend minutit aega.
Tuletõrjujad suutsid ühe majapoole, kus asus ka saun, enam-vähem päästa, kuid ka allesjäänud osa on kustutusveest tugevast kahjustada saanud.

Veoauto sõitis otsa jalgrattaga liikunud lapsele
Harjumaal toimus eile liiklusõnnetus, kus veoautot juhtinud noormees sõitis otsa jalgrattaga liikunud 5-aastasele lapsele.
Liiklusõnnetus toimus eile kella 19.49 ajal Harjumaal Viimsi vallas Miiduranna külas, Miiduranna tee ja Tormi tee ristmikul, kus veoauto MB Vario, mida juhtis Kristo (s 1983), ei andnud teed paremalt lähenenud 5-aastasele jalgratturile.
Kannatanu toimetati Tallinna lastehaiglasse.

Seeder lubab skandaalset Eesti Toidu projekti jätkata
Kümneid miljoneid kroone maksma minev Eesti Toidu projekt, mille eest eelmine põllumajandusminister Ester Tuiksoo avalikkuses palju kriitikat pälvis, jätkub riigi toel tõenäoliselt ka pärast tulevat aastat.
Seni on Eesti Toidu projektile raha eraldatud tuleva aastani - tänavu kulutatakse sellele 15 miljonit ja järgmisel aastal kümme miljonit krooni, kirjutab Postimees.
Praeguse ministri Helir-Valdor Seederi kinnitusel väärib projekt jätkamist, kuid senisest selgemalt tuleb paika panna selle fookus ning projekti vedaja.
Samas ei osanud ta veel öelda, kui palju on riik järgmistel aastatel valmis sellesse raha paigutama ning kuidas täpselt Eesti toitu kodus ja välismaal propageerima hakatakse.
Küll küpseb põllumajandusministeeriumis plaan panna edaspidi Eesti toidu edendamiseks kuluvad summad sisse ka riigi eelarvestrateegiasse, mis annaks omamoodi garantii pikemaajaliseks tegevuseks.

Tivoli Tuuri ähvardab kohtusse andmine
Rohkem kui kümmet Rakvere tivolipõlengus kannatanut esindav Küllike Nammi advokaadibüroo võib OÜ Tivoli Tuur kohtusse kaevata, kuna firma pole seni reageerinud esimestele kahjunõuetele.
Praeguseks 14 Rakvere põlengus kannatanu kahjunõuded kokku kogunud Namm saatis esimesed pretensioonid Tivoli Tuuri juhile Lauri Viiknale juba eelmise nädala kolmapäeval ning ootas esimesi rahaülekandeid eile õhtuks, selleks ajaks polnud Viikna temaga aga üldse ühendust võtnud, kirjutab Postimees.
Nammi kogutud kahjunõuded on suurusjärgus 50 000 kuni 300 000 krooni ning puudutavad vaid 18. mail juhtunud õnnetuses tekkinud moraalset kahju, millele peaksid lisanduma ka varaline kahju, õnnetuse tõttu saamata jäänud töötasud jne.
Viikna ütles eile ajalehele, et ei kavatsegi nendele nõuetele ise vastata, vaid seda hakkab tegema tema advokaadibüroo, pealegi on nõuded adresseeritud Tivoli Tuur OÜ-le, kuigi peaksid olema suunatud tema Rootsi partnerile ITV Heby AB-le kui õnnetuse tekitanud seadme omanikule.

Punase tule ajal teed ületanud vanem naine jäi auto alla
Tallinnas toimus eile liiklusõnnetus, kus 71-aastane jalakäija ületas punase tulega teed ning jäi auto alla.
Liiklusõnnetus toimus eile õhtul kella 16.51 ajal Tallinnas Pärnu maantee ja Estonia puiestee ristmikul, kus parempööret sooritanud liinibuss Volvo Säffle, mida juhtis Edgar (s 1968), sõitis otsa reguleeritud ülekäigurajal keelava fooritule ajal sõiduteed ületanud Selmale (s 1936).
Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Jõgevamaal hukkus liiklusõnnetuses mees
Jõgevamaal toimus eile varahommikul liiklusõnnetus, milles autot juhtinud 49-aastane mees hukkus kohapeal.
Jõgevamaal Saare vallas Jaama külas, Saare - Torma tee 11. kilomeetril juhtus eile hommikul kella 05.48 ajal liiklusõnnetus, kus sõiduauto Audi A6, mida juhtis Aleksandr (s 1958), sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.
Juht paiskus autost välja ja suri saadud vigastustesse kohapeal.

Parlamendisaadikud pääsevad restoraniarvete avalikustamisest
Riigikogu plaanib mõnitamise vältimiseks esinduskulude tõestamisest loobuda.
Riigikogu esimees Ene Ergma andis eile riigikogule juhatuse ja kõikide parlamendi fraktsioonide heakskiidul üle riigikogu liikme staatuse eelnõu, mis jõustudes vabastab saadikud muu hulgas kuluhüvitise saamiseks vajalike dokumentide esitamisest ning lubab neil tulevikus palgata endale abilise.
Praegu tuleb riigikogulastel pea kolmandiku ametipalga suuruse esindustasu saamiseks esitada riigikogu kantseleile kulusid tõestavad dokumendid. Tulevikus saavad nad Eesti keskmise palga suuruse esinduskulude kompensatsiooni oma arvele ilma dokumente esitamata.
Ergma selgitas eelnõud üle andes, et kui riigikogu kodukorda muudeti viimati 2003. aastal, siis riigikogu liikme staatus on peaaegu muutumatul kujul kirja pandud juba 1992. aastal vastuvõetud seaduses. Nüüd ongi Ergma hinnangul viimane aeg see üle vaadata.

Selver ja Rahva Raamat müüvad Eestit mustavat teost
Selveri ja Rahva Raamatu lettidelt saab soetada Moskvas tänavu välja antud trükist "Pribaltiiski fašizm".
"Selle trükise puhul pole tegu keskpärase ajaloolise uurimusega, vaid otseselt Eesti (ka Läti ja Leedu) riigi vastu suunatud ja ühiskonda lõhestava paskvilliga," kirjutab oma blogis insener Olev Vaher, kes soetas raamatu endale Tallinna Merimetsa Selverist 135 krooni eest.
Raamatus väidetakse, et Nõukogude okupatsiooni polegi olnud ja meie vastupanu oli merkantiilne sakslaste käsuorjus ning meie iseseisvuspüüe kõige tavalisem fašismiilming.
"Meie raamatulettide eest vastutab AS Rahva Raamat," ütles Selveri ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar. "Tsensuuri me ju tegema ei hakka. Kõigi müüdavate raamatute sisu peab olema kooskõlas kehtivate seaduste ning hea tavaga."

Keila-Joast võib saada riigipea uus residents
Kadrioru loss jääb presidendi esindusfunktsioonide täitmiseks kitsaks.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) võttis Keila-Joa lossikompleksi müügist maha presidendi kantselei palvel, sest lossist võib tulevikus kujuneda riigipea residents.
RKAS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit avaldas arvamust, et lossikompleksi müük oleks andnud ka tulemuse. "Aga kui riik peab vajalikuks kujundada sellest riigipea residents, siis sellele me vastu ei vaidle," märkis Saarniit.
Keila-Joa lossi kui residentsi teema pole uus, sellest on viimase aasta jooksul korduvalt räägitud. Võimaliku tulevase residentsina on nimetatud ka näiteks Rüütelkonna hoonet, kuid selle variandi vastu räägib olematu parkimisvõimalus.
"Presidendi kantselei juhtkond on väitnud mu kolleegile Elari Udamile, et valitsus põhimõtteliselt toetab Keila-Joa kui residentsi mõtet. Kindlasti pole see lõplik variant, kuid üks põhivariantidest küll," ütles Saarniit.

Linnuvaatlejad nägid pühapäeval rekordarvu liike
Linnuvaatlejate 24 tunniga nähtud 194 linnuliiki on Euroopa riikide teine tulemus.
Pühapäeval toimunud 24 tunni pikkusel linnuvaatlusretkel loendas kolmeliikmeline ornitoloogide meeskond Lääne-Eestis 194 linnuliiki ja purustas selle tulemusega vaid aasta püsinud Eesti vaatlusrekordi.
"Tegemist on Euroopa teise tulemusega. Vaid hispaanlased, kes kohtasid tänavu ööpäevaga 217 liiki, on meist paremad," rääkis kogu ööpäeva ühest kohast teise kihutades autoroolis istunud ornitoloog Margus Ots, kes jahtis rekordit koos Uku Paali ja Ranno Puumetsaga. "Südaööst südaööni tuli sõidukilomeetreid kokku 625."
Linnuvaatlejate hulgas aukartust äratava tulemusega maha saanud mehed alustasid vaatlusretke Matsalu lahe lähedalt Rõudest ning edasi kulges tee kuni Kablini Pärnumaal läbi Lääne-Eesti paremate linnualade.

Merkel kiitis Eestit konflikti lahenduse eest
Peaminister Andrus Ansip kohtus eile Berliinis Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, kelle sõnul peaksid Eesti ja Venemaa ausalt ja otse rääkimas.
Kohtumisel avaldas Merkel Eestile tunnustust selle eest, kuidas valitsus pronkssõduri konflikti lahendas. "Usun, et see oli Eesti valitsuselt tähtis samm, et 9. maiks oli monument taasavatud, näidates austust langenud Nõukogude sõduritele," ütles Merkel.
Liidukantsler loodab enda sõnul, et Eesti ja Venemaa suhted normaliseeruvad, kuid selleks tuleb riikidel omavahel otse ja ausalt rääkida.
Rääkides paarikümne ajakirjaniku ees Eestit tabanud küberrünnakutest, lausus Merkel, et Saksamaa tegi Euroopa Liidu eesistujamaana Eestiga selles küsimuses tihedat koostööd. Ta märkis, et Saksa välisminister oli pidevas kontaktis Eesti kolleegiga ja suhtles ka Venemaaga. "Aga see ei ole otseselt euroliidu pädevuses, vaid paljuski kahepoolsete suhete küsimus," lisas Merkel, pidades silmas olukorra lahendamist.

Uus nädal toob restoranidesse ja baaridesse karmi suitsetamiskeelu
Meelelahutusasutustest ei muutu ainsana suitsuvabaks kasiinode mängusaalid.
Alates teisipäevast, 5. juunist jõustub kogu Eesti meelelahutusasutustes suitsetamiskeeld, kasiinode mängusaalidele tegi riigikogu erandi.
Seaduse jõustumisel tohib toitlustuskohtades, sealhulgas baarides, suitsetada vaid siis, kui suitsetajatele on olemas eraldi ruum. Ettevõttel ei ole kohustust suitsetamisruumi ehitada. "Personalil on aga kohustus seadusrikkuja korrale kutsuda," ütles sotsiaalministeeriumi tervisepoliitika peaspetsialist Andrus Lipand. Kui suitsetaja sellele ei allu, siis on personalil õigus kohale kutsuda politsei, kes võib seadusrikkujat karistada kuni 1200-kroonise trahviga. "Samuti võetakse vastutusele ruumide valdaja, kui ta vaatab seadusele läbi sõrmede ega täida uut seadust," kinnitas Lipand. Ettevõttele võib tubakaseaduse rikkumise eest määrata kuni 30 000-kroonise rahatrahvi. Seaduse täitmist kontrollivad tarbijakaitse, politsei, valla- ja linnavalitsused ning tervisekaitseinspektsioon.

London keeldus Berezovskit Lugovoi vastu välja andmast
Suurbritannia võimud lükkasid tagasi Venemaa riigiduuma julgeolekukomitee juhi Vladimir Vassiljevi poolt pakutud võimaluse vahetada Alexander Litvinenko tapmises kahtlustatavat Andrei Lugovoid oligarh Boriss Berezovski vastu.
"Ei, see pole võimalik," vahendas Independent Briti prokuratuuri pressiesindaja sõnu.
Vassiljev teatas varem, et Venemaa ja Suurbritannia prokuratuurid võivad omavahel vahetada ärimehe ning endise FSB ohvitser Andrei Lugovoi ja Suurbritanniasse põgenenud oligarh Boriss Berezovski.
Inglismaal suhtutakse skeptiliselt Londonis elava miljardäri Boriss Berezovski väljaandmisesse. Moskva süüdistab meest Venemaal riigipöörde korraldamises.
Samas nõuavad Briti võimud, et Venemaa annaks välja Andrei Lugovoi, keda kahtlustatakse endise FSB töötaja Aleksandr Litvinenko mürgistamises.

Venemaa katsetas uut kontinentidevahelist raketti
Vene raketiväed katsetasid täna Plessetski kosmodroomil esmakordselt uut kontinentidevahelist ballistilist raketti RS-24.
Raketivägede esindaja teatas agentuurile RIA Novosti, et katsetus läks edukalt.
"Raketi stardile seatud eesmärgid on saavutatud, ülesanded täies mahus täidetud," ütles polkovnik Vadim Koval.
Rakett lendas seatud sihtmärgini Kamtšatkal Kura polügoonil.

Volga jõe kallastele kerkib uus linn
Aastaks 2015 kerkib Volga jõe kallastele Novotšeboksarski ja Tšeboksarõ vahele 257-hektarililsele alale uus linn.
Gazeta andmeil ehitatakse linna eluasemed 30 000 inimesele, vahendab agentuur Lenta.ru. Projekti nimi on "Uus linn", maksma läheb see 24. miljardit rubla.
Esimene osa linnast ehitatakse juba järgmisel aastal, põhiline osa maju aga aastatel 2009-2010.
Uue linna kallal hakkavad tööle sakslastest projekteerijad, arhitektid ja maastikudisainerid.

Vene politoloog: Vene viha keskendub Eestile
Vene globaliseerumisprobleemide instituudi juht Mihhail Deljagin arvab, et Venemaa jaoks kinnistus Eesti näol pikemaks ajaks vaenlase kuvand.
Intervjuus Läti ajalehele Telegraf märkis Deljagin, et Venemaa märgib Riia sõbralikke samme ning seega nihutatakse Moskva vihkamise vektor Eesti suunas.
Politoloogi sõnul mõistetakse Venemaal, miks Balti riigid ja kogu Euroopa Liit toetasid Eestit. "Venemaal saadakse väga hästi aru, et on selline mõiste nagu" balti solidaarsus, sõnas ta. Deljagin lisas, et Läti jaoks oli see sunnitud samm, kuna eestlased on omad.
"Objektiivsetel põhjustel on Eestil ja Lätil suhtumised rahvusvähemustesse erinevad. Läti püüab neid assimileerida, aga eestlased ainult rõhuvad," rõhutas politoloog.
Tema sõnul ei ole ka Venemaa tegelenud tõsiselt rahvusvähemuse küsimusega. Ta kinnitas, et Läti venelased palusid teda paar aastat tagasi neid isegi mitte püüda aidata, arvestades asjaolu, kuidas Venemaal selles valdkonnas töö käib.

Hiina toidu-ja ravimiameti juht laskis maailma sadu kõlbmatuid ravimeid
Hiina kohus mõistis surma sealse toidu-ja ravimiameti juhi, kes võttis altkäemaksu ja andis litsentse sadadele kõlbmatutele ravimitele, mis põhjustasid tarbijate surma.
Kohus mõistis toidu-ja ravimiameti eksjuhi Zheng Xiaoyu altkäemaksu võtmise ja ametikohustuste unarulejätmise eest süüdi ja karistuseks sai surmanuhtlus, vahendab BBC.
Karistus on nii kõrge ametniku kohta ebatavaliselt karm, kuid Zheng võib apelleerimisega saavutada surmanuhtluse muutmise eluaegseks vangistuseks.
Zhang võttis sadade ravimite seadustamise eest altkäemaksu kokku 6,5 miljonit jüääni ehk ligi 9,8 miljonit Eesti krooni. Näiteks üksnes Kongliyuan Group sai altkäemaksu andmise eest Zhangilt tasuks heakskiidu 277 ravimile, millest enamus olid antibiootikumid.
Nüüd peab Hiina valitsus üle vaatama enam kui 170 000 Zhangi amtetiajal väljastatud ravimilitsentsi. Samuti otsustas Hiina korraldada riigi esimese ebaturvaliste toidukaupade tagasivõtmise programmi.

USA ja Iraani diplomaadid istusid läbirääkimiste laua taha
Iraani ja USA diplomaadid kohtusid eile esimest korda 30 aasta jooksul ilma vahendajateta, et arutada olukorda Iraagis.
USA suursaadiku Ryan C. Crockeri ja Iraani suursaadiku Iraagis Hassan Kazemi kohtumine Bagdadis Iraagi peaministri Nouri al-Maliki residentsis on väga sümboolne, kirjutab Vremja Novostei.
Vaatamata sellele, et arutamisel olid Iraagi küsimused, oli tähtis kõigepealt see, et Iraani diplomaat andis käe riigi esindajale, mida Teheranis nimetatake Suureks Šaitaniks (saatanaks - toim.).
Neljatunniliste kõneluste käigus väljendasid osalejad oma seisukohti ja nimetasid kohtumist positiivseks sammuks.

New York Times: Eesti sai hästi hakkama
Eesti-vastased küberrünnakud pääsesid tänase New York Times'i esiküljele ja ajaleht kirjutab pikas loos nii küberrünnakute mahust kui sellest, kui hästi Eesti nendega toime tuli.
NY Times selgitab oma Eesti-kaugele lugejaskonnale rünnaku tagamaid ja ka seda, et internet on Eesti elanikele sama elutähtis kui vesi - internetis saab valida, makse maksta, oste teha ja parkimise eest tasuda.
Ajaleht jätkab tõdemusega, et pronkssõduri teisaldamisele järgnes midagi, mida saab nimetada esimeseks sõjaks küberruumis ja Eesti võimud pidid oma pindisesse klaasi mahtuvat riiki kaitsma tohutute andmevoogude eest. NY Times püüab rünnakute mahtu oma lugejatele selgitada nii, et toob piltliku näite: rünnaku andmemaht oli nii suur, nagu laaditaks iga kuue sekundi tagant kümne tunni jooksul alla tervet Windows XP operatsioonisüsteemi.

Jaapanis rahastamisskandaaliga seotud mees hüppas kuuendalt korruselt alla
Pärast Jaapanis puhkenud poliitilist rahastamisskandaali ja Jaapani põllumajandusministri Toshikatsu Matsuoka ülespoomist lõpetas enesetapuga ka endine ametnik Shinichi Yamazaki.
76-aastane Yamazaki juhtis J-Green kompaniid, mis oli seotud riigihanke skandaaliga, vahendas lenta.ru.
Yamasaki leiti pidžaamas oma maja eest ja esialgsetel andmetel hüppas ta alla maja kuuendalt korruselt. Enne seda korraldas politsei Yamazaki korteris läbiotsimise.

Lätis valitakse presidenti veniva võimukriisi varjus
Neljapäeval koguneb Läti parlament valima järglast Ida-Euroopa esimesele naispresidendile Vaira Vike-Freibergale, kelle teine ametiaeg lõpeb 7. juulil.
Sarnaselt Eestiga on Läti parlamentaarne vabariik, kus rahva valitud sada seimisaadikut otsustavad, kes erakondade esitatud kandidaatidest riigipeaks saab.
Erinevalt Eestist pole aga Lätis valimiskogu, nii et parlamendist välja valimised ei lähe. Kandidaat osutub valituks, kui ta kogub enamuse ehk 51 häält.
Võimul olev koalitsioon koosneb Rahvaerakonnast, kristlikust Esimese Partei ja Läti Tee blokist, Roheliste ja Põllumeeste Liidust ning Isamaast, kellel on kokku 57 häält. Kuigi näib, et presidendi valimisega ei peaks probleeme tekkima, ei luba vinduv võimukriis ja valitsusliidu lahkhelid ennustada ühegi kandidaadi selget võitu esimeses voorus.

Riigipeaks pakutakse haiglajuhti, kõrget ametnikku ja ministrit
Läti valitsusliit on leidnud ühiskandidaadi, kuid välistatud pole
Eelmisel nädalal leppisid neli valitsusparteid kokku ühiskandidaadis, kelleks osutus Riia traumatoloogiahaigla juht Valdis Zatlers. Ta osales 1980. aastate lõpus aktiivselt poliitikas, kuid pöördus möödunud kümnendil tagasi meditsiinivalda.
Lisaks on suurima parlamendiesindatusega Rahvaerakond pakkunud mitteametlikult välja kauaaegse välisministeeriumi kantsleri Maris Riekstinši. 2004. aastal sai kehakultuuri õpetaja haridusega Riekstinš Läti Washingtoni-suursaadikuks, kuid mullu astus ta Rahvaerakonda ja määrati pärast parlamendivalimisi peaministri kantseleiülemaks.
Rahvaerakonna koalitsioonipartner, Esimese Partei ja Läti Tee Liit on omalt poolt esitanud praeguse integratsiooniministri Karina Petersone, kes on inglise filoloogi haridusega Läti Tee asutajaliige ja kauaaegne parlamendisekretär.

Kliima soojenemine võimaldab isegi põhjapoolusel vette hüpata
15. juulil kavatseb tuntud seikleja Lewis Gordon Pugh (37) ujuda põhjanaba lähistel.
Ta tahab läbida seal kõigest -1,8 -kraadises vees 21 minutiga kilomeetrise vahemaa.
Veel kümme aastat tagasi polnuks tema ettevõtmine võimalik, kuid nüüd tõestab Pugh maailmale, et globaalne soojenemine on toonud sulavee ka põhjapoolseimasse punkti.
"See on külmim vesi, kus inimene on kunagi ujunud," hindas plaani tõsidust Kaplinna ülikooli professor Tim Noakes. Ettevõtmiseks valmistub Pugh praegu Norras. Ujumistreeningu kõrval kogub ta ka rasva, süües kuus korda päevas. Praegu on ta kehakaal 105 kg.
"Enamik inimestest isegi ei aima, et suvel võib põhjapoolusel leida laiguti lahtist vett," kinnitas Pugh Reutersi reporterile. "Ma arvan, et parim võimalus tõestada kliima muutumist on ujuda kohas, mis peaks olema totaalselt jääs. Ma loodan, et see seab surve alla ka G8 liidrid, et nad vähendaks järsult süsinikuemissiooni."

Ajakirjanikud meenutavad Moskvas kaotatud vabadusi
Eile algas Venemaa pealinnas viiepäevane ajakirjanike kongress, mille toimumine tundub viimaste sündmuste valguses lausa väikese imena.
Tuhatkond meediatöötajat ja eksperti maailma ajakirjanike föderatsioonist (IFJ) arutlevad ajakirjanike turvalisuse ning
n-ö karistamatuse kriisi üle. Karistamatuse nende jaoks, kes ründavad ning sageli ka tapavad meediatöötajaid.
Moskva näib ajakirjanike kaitseks mõeldud kongressile kas väga küünilise asukohavalikuna või vastupidi, tegu on viimse karjega enne meediavabaduse lõplikku lämmatamist. Vene võimud ei ole enne sadade lääne väljaannete esindajate saabumist häbenenud astumast jõulisi samme, et kohalikele kirjatsuradele koht kätte näidata.
Kõigepealt tulid "positiivsed" uudised. Kolme suurima kuulatavusega raadiojaama sõnumitega varustava Venemaa Uudisteagentuuri uus, Kanal 1-st saabunud juhtkond teavitas kuu algul oma töötajaid "rõõmustavast" ümberkorraldusest: edaspidi peavad kõik uudistesaated koosnema vähemalt pooles ulatuses positiivsetest sõnumitest.

Tallinn pole otsustanud Leedo osalust vabaduse väljaku parkimismajas
Tallinna linnavõimud pole siiani otsustanud, kui suur saab olema Saaremaa ärimehe Vjatšeslav Leedo ettevõtte Varamaad kinnisvara osalus Vabaduse väljaku parkimismajas.
Linnavalitsus kavatseb homme luua senise AS-i Paljassaare Sadam baasil OÜ Vabaduse Väljaku Parkimismaja ja teha sellele ülesandeks Vabaduse väljakule maa-aluse parkimismaja rajamine ja opereerimine.
"Parkimismaja kuulub esialgu täielikult Tallinna linnale, OÜ Varamaad Kinnisvara osanikuks kaasamise tingimused selguvad läbirääkimiste käigus," teatas Tallinna linnavalitsus.
Tallinna linnavolikogu kehtestas 2006. aasta lõpus Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala muudetud põhilahendusega detailplaneeringu kesklinnas. Detailplaneeringu järgi kavandatakse Vabaduse väljaku ja Harjuoru tenniseväljakute alla parkla, kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtete rajamist.

Nõmme avas välibasseinides rannahooaja
Nõmme välibasseinides saab alates tänasest ujumas käia, kuna veetemperatuur tõusis seal üle 21 kraadi, mis tähendaks mererannas rohelist lippu.
Nõmme ilmaga on reaalajas võimalik kursis olla portaali ilm.ee abil. Internetist saab näha pilti Nõmme spordikeskuses hetkel valitsevatest ilmaoludest. Spordikeskuse katusel olev ilmajaam edastab õhurõhu, õhuniiskuse, tuulekiiruse ning õhusoojuse näitu. Lähipäevil lisandub portaali info ka veetemperatuuri kohta, teatas Nõmme linnaosavalitsus.
Nõmme spordikeskuse täismõõtmetes välibasseinid läbisid eelmisel sügisel põhjaliku renoveerimise.
Täna ennelõunal oli veetemperatuur Tallinna mererandades 11-12 kraadi.

Vabaduse väljakule tuleb doonoritelk
Tallinna linnavalitsus kavatseb kolmapäevasel istungil anda avaliku ürituse loa SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla, mis koos kaitsejõududega korraldab doonoritelkide projekti.
Koostöös Eesti kaitsejõududega käivitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla doonorivere kogumiseks doonortelkide projekti, mis toimub viies Eesti maakonnas.
Tallinnas korraldatakse doonorivere kogumist 13.-15. juunil. 12. juuni kella 20-st kuni 15. juunikella 21-ni paikneb Vabaduse väljakul doonorivere kogumiseks doonoritelk ja parkla on osaliselt suletud.
Ürituse toimumine on kooskõlastatud Põhja politseiprefektuuri, Põhja-Eesti päästeteenistuse, Tallinna kommunaalameti, Tallinna kesklinna valitsuse, Tallinna kultuuriväärtuste ameti ja Tallinna transpordiametiga.

Tallinnas on häiritud trolliliiklus
Tallinnas on alates kella 9.05 trolliliinid puruks sõitnud kraanaauto süül häiritud trolliliiklus.
Tallinna trammi- ja trollibussikoondise dispetšer ütles Päevaleht Online'ile, et trolliliinid on katki Taksopargi ja Lille tänava piirkonnas.
Vahejuhtumine tõttu on häiritud 6. liini trollide liiklus, mis on suunatud ümbersõidule Toompuiestee ja Paldiski maantee kaudu.
Kaua trolliliini parandamine aega võib võtta dispetšer öelda ei osanud.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et kella 9 ajal hommikul sõitis veoauto Endla tänaval maha trolliliinid ning vigastas ühte sõiduautot.
Sündmuskohalt lahkunud veoauto peeti hiljem Endla tänaval kinni.

Hiiu pansionaadi kõrvale võib kerkida ravikeskus
Lisaks meditsiiniõele, kes on valves 24 tundi, tuleb pansionaati ka perearstikeskus.
Korterelamust, mille YIT Ehitus ehitas pansionaadi sildi all Hiiule Sanatooriumi parki, saab uue omaniku, Hermes Projektijuhtimise OÜ käes tõesti tervisekeskusega pansionaat.
"Oma visioonides näeme Hiiul toredat ja heakorrastatud parki ning väikest meditsiini- ja sotsiaalhoolduse kompleksi," rääkis edasistest plaanidest kompleksi juhtima hakkav Kaido Kotkas.
Kui rajatava kompleksi esimese etapina valmiva pansionaadi näol on tegemist eelkõige sotsiaalasutusega, siis teiseks etapiks kavandatakse juba raviasutust, kus pearõhk on pikaajalisel ravil ning taastus- ja järelravil.
"Sellise teenuse järele on turul kindlasti nõudlust," arvas Hermese juhatuse esimees Tiit Laja, tuues põhjuseks pikad ravijärjekorrad. "Haigekassa ei tee vahet, kes oleks nõus teenuse eest rohkem maksma ja kes mitte," selgitas Laja. "Teise etapi ettevalmistustöid tahame kindlasti alustada järgmisel aastal."

Mässajate vahistamine kärpis tänavakuritegevust
Rüüstamistes kahtlustatavana on vahi all kaks linna kõige koloriitsemat taskuvarast.
Suvehooaeg on politsei vaatevinklist kesklinnas alanud mullusest rahulikumalt, sest mitu varast jäeti aprillilõpu mässus osalemise pärast vahi alla.
Kesklinna politseiosakonna juhi vanemkomissar Andres Trussi sõnul on eeluurimise ajaks vahi alla jäetud narkoprobleemidega isikuid, kes on politseile tuntud kui autodest väärtasjade varastajad. "Pärast aprillikuu mässu on autodesse sissemurdmised mitmeid kordi vähenenud ja mingist ajast kadusid narkomaanid," ütles Truss.
Samuti on pronkssõduri teisaldamisele järgnenud rahutuste ajal linnas toime pandud lõhkumistes ja kaupluste rüüstamistes kahtlustatavana vahi all "kaks linna kõige koloriitsemat taskuvarast", kes olid spetsialiseerunud turistidele Viru tänaval, Raekoja platsil ja vaateplatvormidel.

Eile avati vanalinna päevad
Eile algasid 26. vanalinna päevad, mis kestavad kuni 3. juunini.
Nii vanalinna päevad kui ka festival avati eile kell 20.30 Raekoja platsil. Vanalinna päevad avas Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Seekordsete vanalinna päevade juhtmõtteks on "Väärikad kodanikud, väärt meistrid".
Päevade eesmärk on väärtustada nende linnakodanike ja meistrite loomingut, kes on teinud Tallinnast sellise elukeskkonna, nagu me seda hetkel teame.
Vanalinna päevade märksõna on ka teater - Eesti Nukuteater korraldab samal nädalal rahvusvahelise nukuteatrite festivali Tallinn Teater Treff, mis on lülitatud vanalinna päevade kultuuriürituste programmi.
Täpsema info leiab aadressidelt www.vanalinnapaevad.ee ja www.noorsooteater.ee.

Viadukti avamine lükkub juuni lõppu
Mitu korda edasi lükatud Smuuli tee viadukti avamine lükkub veel kord edasi. Kui senise kava järgi oli avamise tähtaeg 31. mai, siis uue plaani järgi tahab linnavalitsus viadukti avada 22. juunil.
Šveitsi firma osalusel
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul valmib viadukti lõplik proovikoormamise projekt juuni keskel ning pärast proovikoormamise andmete töötlust saab viadukti 22. juunil liiklusele avada.
Smuuli tee viadukti koormuskatsetuste projekti koostab OÜ Estkonsulti tellimusel OÜ Järelpinge inseneribüroo, kes kaasas projekteerimisse ka *veitsi firma Dreibau Ingeneurs Conseils SA.
Valuosa vajus
370 meetri pikkune Smuuli viadukt, mis läheb üle raudteede, on 170 meetri ulatuses vantsild ja 200 meetri ulatuses viieavaline talasild. Viadukti sõiduradade laius on 3,5 meetrit ja kergliiklustee laius 4 meetrit. Ehitis läks maksma 84 miljonit krooni.

Mai neljas nädal: lillepulmad hoos
"Mis lõhn see on? Mis lõhn see on?"
Lõhnanautlejad aga peavad kiirustama, sest ilmajaam lubab õitemere kiiret hääbumist. Taimi Paljak kirjutab: "Uuest nädalast alates tungib jõuliselt esile südasuvine palavus, mis hullutavate kevadõite lõhnabuketile kiire lõpu teeb. 30-kraadine palavus viib sirelitelt kiirelt õitemere ja ega Põhja-Eestis alles-alles kaunid õieküünlad saanud kastaneilgi muud üle jää." Kuid koos lõhnaga lendab ringi ohjeldamatult kõiksugust õietolmu - käivad lillepulmad. Mikk Sarv ütleb, et praegust suvisteaega nimetas vanarahvas piimaajaks - karjamaarohus on õite ja õietolmuga koos palju taimset valku ning lehmade piimaand on suurem kui muudel aastaaegadel. Suviste ja jaanipäeva peamisteks ohvriandideks ehk kahjaks olidki piimatooted: või ja sõir.

Video: käibemaksupettused on Euroopas laialt levinud
Laialt kasutatav skeem, mille korral maksavad ettevõtted kauba eest käibemaksu riikides, kus see on väiksem, jätab Euroopas paljud riigid maksutulust ilma.
Ardi Mitt esindab Euroopa politseiorganisatsioonis maksu ja tolliametit - karusellskeemide uurimise kõrval on kõige enam vaja tegeleda salasigarettide probleemiga, vahendab ETV24.

SEB toetab Tallinna ettevõtlusinkubaatoreid
SEB Eesti Ühispank asub täna Kopli ja Ülemiste ettevõtlusinkubaatoreid haldava sihtasutusega Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid sõlmitava lepingu kaudu toetama uusi, alustavaid ettevõtteid Tallinnas.
Inkubaatorisse suunudvad ettevõtted läbivad edaspidi panga ekspertide osalusel toimuva inkubatsioonieelse ettevõtluse põhikoolituse. Samuti saavad ettevõtted panga stardipaketi, mis aitab neil tegevuse alguses keskenduda põhitegevusele ning maandada kulusid.
Samuti näeb leping ette pangapoolset ettevõtete nõustamist täiendava kapitali kaasamisel, teatas SEB.
Seni Kopli ja Ülemiste inkubaatoris tegutsenud enam kui kahekümnele firmale lisandusid täna seitse juba koolituse läbinud ettevõtet: teiste hulgas infotehnoloogiaettevõte, mis loob lahendusi mereõnnetuste prognoosimiseks, vastloodud kultuuriajakiri Muusa ja suvel tegevust alustava džässirestoranipidajad.

Parts: Eesti peab oluliseks RailBaltica projekti jätkamist
Tänasel kohtumisel RailBaltica projekti Euroopa koordinaatori Pavel Telickaga kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et Eesti on igati huvitatud RailBaltica projekti jätkamisest ja pooldab etapiviisilise tegevuskava rakendamist.
"Eesti esmane huvi on see, et põhja- ja lõunasuunalised kauba- ja reisijateveod hakkasid toimima kogu olemasoleva trassi ulatuses," ütles Parts, kelle sõnul tahab Eesti viimasena kuulda seda, et RailBaltica projekt on peatatud, vahendas ministeerium.
"Meie tegevuskava hõlmab Tartu-Valga raudteeliini rekonstrueerimist aastatel 2008-2009 ning Tallinna-Tapa vahelise lõigu teise olemasoleva rööpapaari rekonstrueerimistöid aastatel 2009-2010," rääkis Parts ministeeriumis toimunud kohtumisel.
RailBaltica koordinaatori Telicka sõnul peaks Eesti andma Euroopa Komisjonile ka ametliku sõnumi raudtee renoveerimistööde jätkumise kohta, siis saaks komisjon konkretiseerida kõnealuse projektiga seotud samme. Minister Partsi sõnul saabub kinnitus kohe pärast ministeeriumi tegevuskava heakskiitu valitsuses.

1Partner Kinnisvara käive kasvas 92 protsenti
Eesti suuremate kinnisvarafirmade hulka kuuluva 1Partner Kinnisvara eelmise aasta käive kasvas võrreldes üle-eelmise aastaga 92 protsenti, kasum suurenes samal perioodil 74 protsenti.
1Partner Kinnisvara 2006. aasta käive oli 23,4 miljonit krooni, aasta varem oli käive olnud 12,2 miljonit krooni. Firma kasum oli 2006. aastal 6,2 miljonit krooni, aasta varem märgiti kasuminumbriteks 3,6 miljonit krooni, teatas ettevõte.
1Partner Kinnisvara turundusjuht Ragnar Everest ütles, et korralike kasuminumbrite taga on eelkõige soodne majanduskliima, kinnisvaraturu arengud ja ettevõtte kasv.
"Kinnisvarabuum saavutas kõrghetke just eelmisel aastal ja see kajastus positiivselt ka meie majandusnäitajates," märkis Everest. "Nõudlus erinevate kinnisvaratoodete ja -teenuste järele kasvas hüppeliselt."
Everest rõhutas samas, et ettevõtte häid majandustulemusi ei saa taandada pelgalt välistele teguritele. "Suutsime turutrendid õigel ajal ära tabada ja firma arengut õigesti planeerida," leidis Everest. "Tänaseks oleme kinnistanud oma koha Eesti suuremate kinnisvaraettevõtete seas."

Uniprint investeeris uude seadmesse 3,3 miljonit krooni
Trükikoda Uniprint investeeris 3,3 miljonit krooni uude Heidelbergi trükiettevalmistuse masinasse, mis võimaldab trükikojal teha trükiplaate poole lühema aja ning tunduvalt väiksema energiakuluga.
Uniprindi teatel muutub trükiettevalmistus senisega võrreldes veelgi keskkonnasäästlikumaks.
Uniprindi turundusdirektori Mart Männiste sõnul on Heidelbergi uus täisautomaatne trükiettevalmistusmasin mitmes mõttes oluline.
"Kliendi jaoks tähendab see eelkõige kiiremat trükiettevalmistust ja veelgi filigraansemat trükikvaliteeti. Kuid trükikoja seisukohalt muutub töö lihtsamaks ja tunduvalt säästlikumaks, sest lisaks väiksemale ajakulule aitab hoida kokku elektrienergiat ja säästab keskkonda," rääkis Männiste.
Heidelbergi trükiettevalmistusseadme Suprasetter 105H keskkonnasäästlikkus väljendub eelkõige väiksemas energiakulus. Lisaks võimaldab seade valmistada ka keemiavabu trükiplaate.

Riik korraldab hanke laeva ehitamiseks Piirissaare liinile
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsleri Marika Priske tänasel kohtumisel Tartu maavanema Esta Tammega lepiti kokku uue hanke korraldamine laeva leidmiseks Piirissaarega ühenduse pidamiseks.
Vastavalt kokkuleppele korraldab ministeerium laeva eskiisihanke, mille järel kuulutab Tartu maavalitsus välja projekteerimis- ja ehitushanke, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
"Uus laev on mõeldud kasutamiseks Piirissaare-Laaksaare ja Mehikoorma-Piirissaare laevaliinidele ning reisijate veoks Peipsi järve akvatooriumis," ütles lennundus- ja merendusosakonna juhataja Aivo Lind, kelle sõnul lepitakse laevatüüp kokku läbirääkimiste käigus vastavalt eskiisiprojektile.
Uue laeva kandevõime peaks olema vähemalt 50 tonni, sellest autodekil vähemalt 25 tonni. Vastavalt hanke plaanile on 50-ruutmeetrise autotekiga laeva kiirus kuni 10 sõlme ning see võtab peale 50 kuni 70 reisijat.

Kolme kuu keskmine väljamaksetasu ulatus 9314 kroonini
Selle aasta esimese kolme kuu jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli maksu- ja tolliameti andmetel kokku ligi 16,919 miljardit krooni, mida maksti 605 495 isikule.
Keskmine väljamakse kuus töötaja kohta oli seega 9314 krooni.
Eelmise aasta neljadas kvartalis oli väljamaksete summa kokku 17,109 krooni ja seda maksti 612 384 isikule.
Ameti andmetel on selle aasta algusest palgatase tõusnud. Samuti on 20 744 inimese võrra vähenenud isikute arv, kes teenib tasu 0 - 9999 krooni kuus. Need isikud on liikunud kõrgematesse palgagruppidesse.
Maksu- ja tolliamet alustas ka kvartaalsete väljamaksete statistika avaldamist, et informeerida avalikkust tööandjate tehtud väljamaksete suurusest töötajatele. Keskmises väljamakse numbris sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatav tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01.

EML: kuluhüvitiste korda tuleb laiendada kõikidele maksumaksjatele
Eesti maksumaksjate liidu (EML) arvates tuleb uut riigikogu liikmeid puudutavat kuluhüvitiste korda laiendada kõikidele maksumaksjatele.
Riigikogu menetluses on eelnõu, millega soovitakse vabastada riigikogu liikmed kuluhüvitise maksmise aluseks olevate dokumentide esitamisest. Riigikogu liige saaks edaspidi 30% ametipalgast maksuvaba kuluhüvitisena ilma kulutusi tõendamata.
EML ei soovi seada kahtluse alla kulude hüvitamise vajalikkust, kuid peab õigeks, et rahvaesindajate suhtes kehtiksid samasugused reeglid nagu tavalisele maksumaksjale. Nagu mistahes muu töö, nii toob ka riigikogu liikme töö endaga kaasa teatud kulud.
Riigikogu liikme poliitilise sõltumatuse tagamiseks on ka mõistetav, et parlamendisaadik peab saama teatud piirides kulude tegemise üle ise otsustada, ilma et ta peaks oma tegevust kooskõlastama näiteks riigikogu juhatuse või kantseleiga, leiab EML.

GSMvalve sai Jablotroni ainuesindajaks Eestis
Turvafirma GSMvalve sai maailma juhtivate tehnilise koduvalve seadmete tootjate hulka kuuluva ettevõtte Jablotron ainuesindajaks Eestis.
GSMvalvel on Eestis ainuõigus müüa, paigaldada ja hooldada Jablotroni juhtmevabasid koduvalve mobiilsidevõrgus töötavaid süsteeme.
"Oleme kahe aastaga kasvanud Eesti suurimaks juhtmevabade koduvalve süsteemide paigaldajaks ja juurdekuuluvate teenuste pakkujaks. Eestis käivitame iga kuu keskmiselt 100 uut Jablotroni koduvalve lahendust," ütles GSMvalve juht Risto Eelmaa.
"Sõlmitud leping avab muuhulgas meie spetsialistidele ligipääsu terviklikule koolitusprogrammile, sealhulgas kohapeal Tšehhis, kus on Jablotroni arendus- ja tootmiskeskus," lisas Eelmaa.
1990. aastal tegevust alustanud Jablotron s.r.o. kuulub maailma juhtivate kodu- ja sõidukivalve ning koduautomaatika tootjate hulka. Miljardi Tšehhi kroonise (550 miljonit Eesti krooni) käibega ja 250 töötajaga ettevõtte peakontor asub Tšehhis ja esindused Slovakkias ning Taivanis.

Tööturumessile tasub minna CV näpuvahel
Eesti esimene tööturumess "Tööturg 2007" vahendab Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses 1.-2. juunil kontakte töötajate ja tööandjate vahel.
Messile on korraldajate teatel oodatud kõik, kes otsivad uusi väljakutseid, soovivad saada infot arengu- ja karjäärivõimaluste kohta või tutvuda tööturul toimuvaga. Sissepääs on kõigile tasuta.
Kahepäevastel kontaktpäevadel pakuvad oma ala spetsialistid tasuta karjääri- ning värbamisalast nõustamist, toimuvad samalaadsed loengud ja seminarid ning huvilistel on võimalik teha ka isiksuse- ja karjääriteste. Lisaks saab iga külastaja informatiivse messikataloogi, kus on ära toodud firmade kontaktid ja tutvustus ning hulgaliselt ka karjääri- ja värbamisalaseid näpunäiteid.
Korraldajad soovitavad tööturumessile tulla ametlikus riietuses, võtta kaasa piisavas koguses CV-sid ning olla valmis kohapealseteks intervjuudeks potentsiaalsete tööandjatega.

Info toiduainete etikettidel muutub arusaadavamaks
Juhtivad toiduainetööstuse ettevõtted võtavad Euroopas kasutusele uue toitumisalase teabega märgistuse toodete etikettidel.
Coca-Cola, Groupe Danone, Kraft Foods, Masterfoods, Nestlé, PepsiCo, Unilever ja Kellogg's võtavad tootepakenditel kasutusele uue märgistussüsteemi, mis annab tarbijatele ülevaatlikku ja tasakaalustatud toitumisalast teavet lihtsal kujul. Järgmise 18 kuu jooksul ilmuvad uued etiketid kõigile nende ettevõtete toodetele kogu Euroopa Liidus.
Balti riikides hakkab uut märgistust esimesena alates maikuust kasutama Coca-Cola.
Uus märgistus näitab toitainete soovitatavat päevase tarbimise kogust (guideline daily amounts ehk GDA), aidates tarbijatel teha informeeritud otsuseid.
Soovitatava päevase tarbimise kogused näitavad, kui palju kaloreid, suhkrut, rasva, küllastunud rasvhappeid ja soola võib inimene keskmiselt päeva jooksul tarbida, põhinedes 2000 kcal suurusel energiavajadusel.

Ekspress Grupp kahekordistas Leedu seltskonnaajakirja Klubas tiraaži
Ekspress Grupi omandatud Leedu seltskonnaajakiri Klubas alustas pärast põhjalikku reformimist mai algusest ilmumist uues kuues ning senisest ligi kaks korda suurema trükiarvuga.
"Veebruaris Lietuvos Rytase kirjastuselt ostetud seltskonnaajakiri Klubas tegi läbi põhjaliku uuenduskuuri ning 2. mail ilmus esimene uue kujunduse, sisu ja tugevdatud toimetuse koosseisuga ajakirja number," ütles ASi Ekspress Grupp juhatuse esimees Priit Leito Ekspress Grupi teates. "Kui algselt oli ajakirja tiraažiks 20 000, siis viimase numbri puhul kasvas Klubase trükiarv 37 000 eksemplarini, mis on Leedu ajakirjandusturul väga arvestatav näitaja ja võimaldab oluliselt suurendada ajakirja reklaamitulusid."
Seltskonnaajakirja Klubas peatoimetaja Agné Žemaityté hinnangul oli reformitud Klubase turuletulek edukas. "Meie partnerite, lugude kangelaste ja lugejate reaktsioon oli väga positiivne. Kõik märkasid ajakirja uut nägu - logo, kujundust, teistmoodi ülesehitust, uusi teemavaldkondi ja suuremat formaati. Lisaks ka kõrgekvaliteedilised fotod, mis on uutes Klubase numbrites silma hakanud nii lugejatele kui ka meelelahutustegelastele," ütles Žemaityté.

Kotler: edukate firmade juhid ei ole karismaatilised
Tallinna Salme kultuurikeskuse umbses saalis istusid eile tihedalt üksteise kõrval 600 Eesti juhti ja turundajat, et kuulata legendaarset turundusguru Philip Kotlerit.
Kotler rääkis konverentsil uutest müügi- ja turundusstrateegiatest ja üllatas mitme USAs tehtud uuringu tulemusega. Näiteks selgus, et väga häid majandustulemusi saavate firmade juhid ei ole enamasti karismaatilised, vaid tavalised inimesed, kirjutab Äripäev.
"Ehkki oleme harjunud mõtlema, et edukate firmade juhid on karismaatilised nagu Bill Clinton, ei ole nad seda," tõi turundusekspert näite. "Neid juhte iseloomustab avatud suhtlemine. Nad on töötajatele alati kättesaadavad, nad ei tee suhtlemisel vahet töötajate positsioonidel. Ja seetõttu armastavad töötajad selliseid juhte," selgitas ta.
Samuti oli üllatav, et tugevate majandustulemustega firmade juhtide palgad on teiste firmadega võrreldes madalamad. Samas makstakse edukates firmades töötajatele turu keskmisest kõrgemat tasu, töötajaid koolitatakse pikemalt ja töötajad ei vahetu nii kiiresti. Ka tuli uuringust välja, et edukate firmade turunduskulud on oluliselt väiksemad kui konkurentidel, samas kui kliendirahulolu on suurem.

Rimi viskas välja kümnendiku Rakvere suvehõrgutistest
Rimi Eesti Food AS on heitnud välja ligi kümnendiku Rakvere Lihakombinaadi suvetoodetest, mis on Eesti suurima lihatööstuse juhi Olle Hormi tuleviku pärast muretsema pannud.
Nõnda on Rakvere Lihakombinaadi toodangu osakaal vähenenud nii Rimi poodides kui ka Rimiga samas kontsernis olevates Säästumarketites, kirjutab Äripäev.
"Kaubandus on tänapäeval ikka väga võimas ja nad teevad, mida soovivad. Meie arvates oli see suur samm jätta osa meie tooted välja, kuid nende arvates üldsegi mitte," rääkis Rakvere Lihakombinaadi tegevjuht Olle Horm. "See oli töökorraldusest tingitud logistikaküsimus, kus me ei saanud üksteistest enam aru," lisas ta.
Rimi Eesti Food ASi tegevjuhi Ruth Laatre sõnul peavad nad ka teistele poes ruumi jätma. "Vastu suve on kõikidel palju uudistooteid ja kuigi Rakvere on väga ilus ja suur, pole meie pood ka päris kummist," ütles Laatre, kelle sõnul tuleb enne grillihooaega oma lihatoodete sortiment väga tõsiselt üle vaadata.

Eesti miljonärid soovivad jääda tundmatuks
Üle miljoni krooni teenis 1735 inimest, mis on 407 võrra rohkem kui tunamullu.
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Hannes Udde sõnul teenis 900 miljonäri oma tulu vara, väärtpaberite või metsa müügist. Palgatuluna kogus oma miljonid ligi 700 inimest. Üle miljoni kroonist tulu deklareeriti 153 deklaratsioonis.
Kõige rohkem - 1217 - on kuni kaks miljonit krooni tulu teeninuid.
Miljonäride koorekihi moodustavad aga kümme isikut, kes teenisid üle 20 miljoni krooni.
Seda, kui palju teenis aga suurima tulu saaja, maksuamet privaatsuse ettekäändel ei nimeta. Tegemist oli varamüügi, mitte palgatuluga, märkis Udde.
Tagasihoidlikuks jäävad ka Eesti miljonärid ise. Oma nime afišeerima oli deklareerimise ajal nõus vaid viis inimest, ent kuna tegemist on avalikkusele tundmatute nimedega, kooskõlastas maksuamet nendega avalikustamise soovi ning kõik pidasid paremaks sel juhul tundmatuks jääda.

Eesti Draamateater alustab suvehooega
Homme, 30. mail avab Eesti Draamateater oma suvehooaja Priit Pedajase lavastatud Brian Frieli "Kodukoha" etendustega Keila-Joa mõisas.
Viimast suve mängukavas olevat "Kodukohta" on publikul võimalik näha mai viimastel päevadel ning läbi juuni- ja juulikuu. Eelmise suvega võrreldes on "Kodukoha" koosseisus üks muudatus, lapsepuhkusele jäänud Harriet Toompere kõrval astub lavastuse keskses Margaret O'Donneli rolli üles ka Kersti Heinloo, kes sügisest liitub Eesti Draamateatri trupiga.
28. juunist alustab Viinistul oma viimast mängutsüklit Andrus Kivirähki "Syrrealistid" Hendrik Toompere jr-i lavastuses. "Syrrealiste" on võimalik vaadata juunikuu viimastel päevadel ja juulikuus, kokku vaid 10 korral.
Suvehooaja lõpetuseks esietendub 1. augustil Eesti Teatriliidu maja alumises saalis Jim Ashilevi "Portselansuits", mille draamateatri noor näitleja Lauri Lagle teeb oma debüütlavastusena EMTA Lavakunstikooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia näitlejaüliõpilastega.

Cannes'is tuli võitjaks abordifilm
Cannes'i juubelifestivali võidufilm jälgib üliõpilasneiude illegaalset abordilugu, mis toimub hääbuva kommunistliku režiimiga Rumeenias.
Stephen Frearsi juhitud Cannes'i festivali žürii valis Kuldse Palmioksa väärilist filmi 22 linateose hulgast, kuhu kuulusid ka Quentin Tarantino, Wong Kar Wai ja David Fincheri filmid. Žürii arvamus läks seekord kokku kriitikute omaga, 1968. aastal sündinud Christian Mungiu "4 kuud, 3 nädalat ja 2 päeva" sai ka FIPRESC-i auhinna.
Rumeenia filmile läinud peaauhind tõestas, et edu võivad saavutada ka väiksemad riigid ja hea filmi tegemiseks pole ilmtingimata vaja suurt eelarvet ega suuri staare.
Pealkirjastasin oma esimese Cannes'i ülevaate Eesti Päevalehes nii: "Cannes ootab häid üllatusi Ida-Euroopast ". Ootused täitusid, kuid nagu märkis ka Mungiu ise, poleks tema film Cannes'i võistluskavva jõudnud ees raja sisse tallanud kolleegideta - meenutagem Cannes'i teistes programmides varem auhinnatud Christi Puiu "Mr Lasarescu surma" (2005) ja Corneliu Porumboiu filmi Oli nii või ei olnud?" (2006). Mungiu ise osales Cannes'is juba 2002. aastal oma debüütfilmiga "Lääs". Ta on muide ka üks Ida-Euroopa režissööride 2005. aastal valminud omnibus-filmi "Kaotatud ja leitud" autoreist (Eestist osales seal Mait Laas).

Teatrifestival toob maailma nukuteatri Eestisse
Festival Tallinn Teater Treff pakub terve nädala jooksul värvikat programmi 16 riigist.
"Kui Nukuteater võitis Zagrebis auhinna, muutus Tallinna esinema sõitmine prestiižseks," ütles Nukuteatri direktor Meelis Pai. Tema sõnul valiti festivalikavas olevad lavastused hoolikalt välja just nende seast, mida taheti siin näha. Nukuteatri esindajad tutvusid eelnevalt põhjalikult siia toodud tükkidega ja nii koostati programm, mis koosneb Jaapanist, Iisraelist, Itaaliast, Saksamaalt, Inglismaalt, Venemaalt ja mujalt pärit nukuteatrite etendustest. Tallinna rahvus-vahelise teatrifestivali külalised on tipptasemel.
Eraldi peaks põhiprogrammis välja joonistuma Põhjamaade nukuteatritraditsioon, kui-võrd esindatud on selle regiooni tuntumad nukuteatrid.

Sõprus näitab prantsuse kino Ameerika moodi
Esmaspäevast reedeni näeb Sõpruse kinos viit prantsuse filmi, mis on vändatud Hollywoodis uusversiooniks. Näidatakse Jean Renoiri filme "Metslane" (1938) ja "Uppumissurmast päästetud Boudu" (1932) ning Jean-Luc Godardi filmi "Viimsel hingetõmbel" (1959).
Filmipäevad lõppevad Luc Bessoni lavastatud ja esimeseks modernseks prantsuse action-filmiks ristitud linalooga "Naine nimega Nikita" (1990) ja selle kolm aastat hiljem Hollywoodis vändatud John Badhami remake'iga "Tagasiteed ei ole" (1993). Bessoni algversioon on sisult prantslaslik, vormilt hollywoodilik ja hongkongilik. Märul räägib heroiinisõltlasest teismelisest Nikitast, kes järjekordse annuse jahil tapab politseiniku. Talle pakutakse võimalust töötada palgamõrtsukana.

Video: Tallinnas toimuv filmifestival kõrvutab Prantsuse ja Hollywoodi filme
Tallinnas on sel nädalal haruldane võimalus näha mitme filmi kaht versiooni - algul prantsuse klassikalist ja siis ameerika uusversiooni.
Filmifestival püüab näidata, et Prantsuse ja Hollywoodi suhe on sõbralikum kui üldjuhul arvatakse, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Oulus algasid Lordi-filmi võtted
Täna algasid Oulus Lordi-õudusfilmi võtted, filmimine kestab vähemalt juulini.
Film Dark Floors põhineb ansambli Lordi laulja Tomi Putansuu (Mr Lordi) ja ansambli videod teinud Pete Riski ühisel käsikirjal, vahendab Helsingin Sanomate võrguväljaanne agentuuri STT. Kogu film võetakse üles vanas tööstushoones.
Filmi peaosalised on kõik briti näitlejad. Solar Filmsi esindaja Rampe Toivonen ütles, et õudusfilmides ei ole näitlejate tuntusel niipalju kaalu kui filmides üldisemalt. Välisnäitlejate valikul oli oma osa ka filmi keelel.
"Teeme seda filmi rahvusvahelisele turule, seepärast on film inglisekeelne. Lisaks loodame, et piisab, kui filmi tõeliseks täheks on Lordi ise," rääkis Toivonen.
Kõrvalosalised on pärit peamiselt Oulu-kandist. Abilisi otsiti kuulutustega ja Toivoneni kinnitusel saadi just seda, mida otsiti. "Abiliste seas on ka amputeerituid ja just seda me otsisimegi." Abilised hakkavad filmis mängima zombisid ja laipu.

Piraadifilm tegi kinos rekordi
"Kariibi mere piraadid: maa-ilma lõpus" meelitas Eestis viie päevaga kinno 23 852 vaatajat. Timo Diener AS-ist Forum Cinemas ütles, et tegu on Eesti kino-edetabeli neljanda kohaga. Esikohal on piraadifilmi teine osa "Surnud mehe aardekirst", teisel "Jääaeg 2" ning kolmandal
"Ässad ". "Mullu linastusid" Piraadid südasuvel," selgitas ta, miks teisel filmil oli vaatajaid enam.

Kosheen annab Riias kontserdi
Reedel, 1. juunil annab Riias ainsa Baltikumi-kontserdi Suur-britannia tantsumuusikabänd Kosheen ehk lauljatar Sian Evans, Darren Decoder ja Markee Substance. 1990. aastate lõpus loodud bändil ilmus tänavu kolmas plaat "Damage". Kontserdi piletid hinnaga 450-900 krooni (20-40 latti) on saadaval internetis aadressil www.bilesuparadize.lv.

Festival Hard Rock Laagri esinejad
Kuuendat korda toimuv suvine raskemuusikafestival Hard Rock Laager kinnitas tänavused esinejad. Kokku astub kahepäevasel üritusel üles 22 bändi 10 riigist. Peaesineja on Norra viking-metalit viljelev viisik Enslaved, kes on võitnud nii Norra kohaliku Grammy-auhinna kui ka alternatiivse Alarm-karika. Lisaks astuvad lavale Cathedral Inglismaalt, Soilwork Rootsist, Vader Poolast, Entwine ja Amoral Soomest, Burden Of Grief Soomest, Galadriel Slovakkiast, Preternatural Lätist, Obtest Leedust ning Tharaphita, Loits, Must Missa, Kosmikud, Forgotten Sunrise, Goresoerd, Smashed Nail Sister, Brides In Bloom, Finish Me Off, Splitblood ja Smõuk Eestist.

Vanilla Ninja kontsert lõppes gaasirünnakuga
Turvapiirde puudumine põhjustas ülemeeliku publiku gaasiga ohjeldamise.
Laupäeval Kohtla-Järvel keemikute päeval esinenud popansambli Vanilla Ninja kontsert kulmineerus sellega, et turvamehed hakkasid publikut ja bändi gaasitama.
Kontserdil viibinud Irina sõnul hakkas ansambel esinema ning silma järgi hinnates paarisajapealine publik kogunes lava ette. "Bänd teatas pärast neljandat või viiendat lugu, et lasti gaasi ning nad ei saa hingata," meenutab Irina.
Koos teiste Ida-Virumaa keemiatööstusettevõtetega keemikute päeva korraldanud Viru Keemia Grupi avalike suhete
juht Julia Aleksandrova ei viibinud enda sõnul gaasitamise
hetkel peopaigas. "Kohal olid Falcki turvatöötajad, politsei ja kiirabi," selgitab ta ürituse turvameetmeid.

Austria suusajuht taandas end AOK liikmeskonnast
Torino taliolümpiamängudel lahvatanud skandaali tõttu ebasoosingusse sattunud Austria suusaliidu juht Peter Schröcksnadel teatas, et loobus vabatahtlikult Austria rahvusliku olümpiakomitee asepresidendi ametist.
Mehe arvates peab selline käitumine kaasa aitama Salzburgi võimalustele saada 2014. aasta talimängude korraldajaks, vahendas Sportnet.ee.
"Tõelise austerlasena teen kõik meie võidu heaks. Ma ei taha meie kandidatuuri kahjustada," teatas Schröcksnadel.

Kergejõustik: elektrooniline viga nurjas Eesti rekordi sünni
BIG Kuldliiga suvise hooaja avaetapil Kohila staadionil oleks meeste 200 meetri jooksus tõenäoliselt sündinud Eesti rekord, kui vaid elektroonilise ajavõtu süsteem enne jooksu rikki poleks läinud.
Käsitsiajavõtuga oli juunioride maailmameistri Marek Niidu võiduaeg 20,5, mis elektrooniliselt tähendab umbes 20,74, vahendab Sportnet.ee.
Teine oli Martin Vihman 21,1 ja kolmas Henri Sool 21,4 -ga. 100 m jooksu ajal tehnika veel funktsioneeris ning Eesti rekordimees Argo Golberg sai kirja 10,59. Teet Meerits oli 10,79 -ga teine ja Kristjan Reinaru 10,88 -ga kolmas.

Korvpall: TÜ Rock tuli Eesti meistriks
Täna toimus Saku Suurhallis korvpalli finaalseeria kuues mäng TÜ Rock ja Kalev/Cramo vahel, mille võitis TÜ Rock seisuga 82: 72.
Eesti meistriks krooniti Tanel Tein, Martin Müürsepp, Gert Kullamäe, Povilas Butkevièius, David Bailey, Kristo Aab, Martin Viiask, Tarmo Kikerpill, Vallo Allingu, Marek Doronin ja Silver Leppik. Meistrite peatreener on leedulane Algyrdas Brazys, treenerid Paavo Russak ja Tõnu Lust.
Esimese veerandaja võitsid tartlased 27: 17, vahendab Sportnet.ee. Finaalseeriast kolm mängu võitnud Rock läks juhtima tänase mängu avaminutitel Bailey, Kullamäe ja Müürsepa korvidest ja vabavisetest 9: 6, kuid Arbeti kolmene viigistas seisus 9: 9. Oma lauas hästi tegutsenud Rock võttis aga üles uue rünnakuhoo ning pärast Bailey kaugviset juhiti 18: 11. Veerandaja viimase rünnaku lõpetas samuti tartlaste ainus ameeriklane ning kindlustas tartlastele 10-punktilise eduseisu.

Rio Ferdinand ei pruugi vigastuse tõttu Eestisse sõita
JALGPALL:
Uus trauma tõmbab suure tõenäosusega kriipsu peale Ferdinandi osalemisele Euro 2008 valikmängus 6. juunil Eesti koondise vastu ning samuti ka sõprusmängus Brasiilia vastu, kirjutab Sportnet. 
Eilsel koondise treeningul võttis Manchester Unitedile 30 miljonit naela maksnud Ferdinandi koha üle Liverpooli kaitsja Jamie Carragher, kes suure tõenäosusega asub John Terry partnerina keskkaitsja kohale ka Eesti ja Brasiilia vastu.
Inglismaa koondisele valmistavad vigastused suurt peavalu äärmiselt kehval ajal. Kuuest mängust on Euro 2008 valikturniiril kogutud vaid 11 punkti, millega hoitakse Horvaatia, Iisraeli ja Venemaa järel E-alagrupis neljandat kohta.

Marek Niit lubab: loomulikult jooksen uue rekordi
Juunioride maailmameistrid panid Kuldliiga avaetapiks üksteisele kõrged eesmärgid.
Kui tänavu 53-meetrise kettalennuga hooaega alustanud Margus Hundilt küsiti BIG Kuldliiga pressikonverentsil, et millal alistub 60 meetrit, vastas sprinter Marek Niit hea semu eest: "Homme."
Hundil ei jäänud muud üle, kui teise juunioride maailmameistri pakutud tulemusega nõustuda.
Kuldliigas teenib Eesti kettaheite- või odaviskerekordi püstitamise eest 100 000, kuid 200 m jooksu rekordi 20,96 purustamine annab "kõigest" 10 000 krooni. Hunt pidas seetõttu vajalikuks sprinterit õhutada: "Niit jookseb igal etapil uue rekordi!"
USA laager lisas kindlust
"Loomulikult jooksen rekordi," ei kõhelnud kevadel USA-s Eesti rekordit korranud Niit. "Kuidas saaksin öelda, et jooksen viletsamini? Eks oma jooksu teen ikka ära. Raha pole oluline, aga rekord peab tulema!"

Kullaheitluse äss Tanel Tein õhutab kogu Rocki võitlema
Tanel Tein näitab kullaheitluses hooaja tipptaset, kuid ei pea end Rocki liidriks.
Korvpallisõbrad küsivad: miks Tein tegutseb Eesti korvpallimeistivõistluste finaalseerias Kaleviga tunduvalt säravamalt kui põhihooajal? Ta rassib kaitses ja loob kaaslastele võimalusi, kõige krooniks on Rocki edukaim punktitooja ja lauapallide hankija.
"Nagu öö ja päev," võrdles Tartu meeskonna 2001. aastal Eesti meistriks tüürinud treener Jüri Neissaar Teini panust põhihooajal ja finaalmängudes. "Selge see, et Tanel peab olema võistkonna liider."
Brazys leidis Teini üles
Ka Rocki peatreener Algirdas Brazys hindab Teini kõrgelt, samas avaldas ta kahetsust, et võtmemängija avas oma parimad küljed üksnes hooaja lõpus. "Nüüd on Tanel väga motiveeritud ja tahab kindlasti võita," selgitas Rocki juhendaja.

Karin Rooba leidis Itaaliast uue tantsupartneri
Sügisel venelasest partnerist lahku läinud Karin Rooba jätkab karjääri Itaalias.
Möödunud hooajal tõstis eestlaste huvi tantsu vastu ladina-ameerika rütme armastav Karin Rooba - särav piiga teenis koos partneri, venelase Grigori Boldõreviga kõrgeid kohti ka MK-etappidel.
Ent septembris läksid Karini ja Grigori teed lahku. "Pärast MM-i lõppes mul Venemaa viisa, tulin seda koju pikendama," meenutas Karin. "Just sel ajal Griša helistas ja ütles, et me ei tantsi tulevikus enam koos. Oligi kõik."
Rooba tunnistab, et alguses vaagis ta pikalt, mis küll juhtus ja miks nii läks. "Küllap meil oli erinev nägemus tantsust, ka elustiilid erinesid," arvas ta ja lisas kiiresti: "Aga Venemaal elatud aasta andis mulle nii palju juurde - tutvusi treenerite ja kohtunike seas, tuntust, kogemusi, oskust ise olukordadega toime tulla."

1 küsimus Marko Asmeri pressiesindajale
Mida tegi Marko Asmer pühapäeval Monte Carlos vormel-1 MM-etapil?
Vastab
Are Eller
Marko Asmeri pressiesindaja
Vaatas võistlust. Aga mitte ainult. Käis ringi ja kohtus erinevate inimestega, kes seotud vormelikarusselliga. Kuivõrd kogu asi on veel väga toores, ei saa ma üksikasjadesse laskuda. Midagi ei juhtu üleöö.
Ainus, mida võin Marko tuleviku suhtes praegu kokkuvõtvalt öelda: see on roosilisem kui kunagi varem.
Marko sõitis Inglismaale testima Hi-Techi autot, sest nädalavahetusel on võistlus, mis seekord ei lange kokku Jaapani F3 etapiga. Suhted Jaapani ThreeBond-tiimiga on praegu segased, suheldakse advokaatide tasemel. Olen veendunud, et Marko talitas õigesti, loobudes Jaapani F3-etapist Briti sarja etappide kasuks, mis sõideti Bukarestis.

Mait Patrail mängib ka uuel hooajal koduses Põlva Servitis
Eesti parim käsipallur Mait Patrail jätkab
"Nüüd saame hakata Maidu ümber võistkonda kujundama," lausus rahulolevalt Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting, kui oli eile kell 15 saanud lõplikult teada, et andekas kasvandik jääb veel aastaks koduklubisse.
Patrailist huvitusid meeskonnad Sloveeniast, Ungarist ja *veitsist - huvi oli tõsine, ent reaalsete läbirääkimisteni ei jõutud.
Serviti otsib tugevdust
Serviti on juba lepingu sõlminud venelasest vasakukäelise tagamängija Maksim Butenkoga. "Tugevdust peame veel otsima, sest Raido Peedomaa põlvevigastus on nii tõsine, et tema enne novembrit platsile ei saa," rääkis Musting. Kas moldovalasest väravavaht Igor Rapovet jääb, on esialgu veel lahtine.

Hansapank koolitab investeerimisspetsialiste
Hansapank ja Helsinki School of Economics Executive Education hakkavad investeerimisspetsialiste koolitama.
Täna alustab õppetööd Hansapanga Investeeringute Juhtimise Akadeemia esimene kursus. Akadeemia raames saavad Hansapanga parimad töötajad osa programmist, mis on kokku pandud investeeringute juhtimise rahvusvahelise magistriõppe baasil ning annab süvendatud teadmised sellest valdkonnast, teatas pank.
Peale koostöös Helsinki School of Economics Executive Education'iga korraldatava magistri tasemel programmi on plaanis sissejuhatav koolitus investeeringute juhtimisse koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga ning investeeringute juhtimise meistriklass. Sellise süsteemse koolitusprogrammi loomisega võtab pank endale investeerimisvaldkonna eestvedaja rolli Baltikumis ja aitab ühtlustada selle ala eetilisi ja professionaalseid standardeid mujal maailmas kehtivatega.

If avas täna Raplas uue büroo
Täna avas If Eesti Kindlustus vastvalminud Rapla Maximas uue büroo.
If Eesti Kindlustusel on Eestis juba 42 bürood, teatas ettevõte.
"Eesmärgiga olla oma klientidele alati käeulatuses, kavandame veel uusi büroosid üle Eesti," ütleb If Eesti Kindlustuse Lääne regiooni juht Liidia Nigul.
Rapla Maxima büroo on avatud kõikidel nädalapäevadel ning pakub enamikku erakliendile vajalikest kindlustuslahendust, näitkes liiklus-, sõiduki-, eluaseme-, õnnetusjuhtumi ja reisikindlustust.
Täna on If esindatud kõikides maakondades ja internetis pakub kõige suuremat teenuste valikut. Ifi internetibüroost saab soetada kiiresti ja mugavalt liiklus-, sõiduki-, reisi ja eluasemekindlustust.

Tavid kutsub tasuta investeerimiskulla seminarile
5. juunil kell 18 toimuval seminaril räägivad kullast ja investeerimisest Mare Pork, Hardo Aasmäe, Meelis Atonen ja Alar Tamming.
Arutame teemadel: Mis on investeerimiskuld? Kas ja kuidas kuld mõjutab inimesi? Mida õpetab meile kulla ajalugu? Millest sõltub kulla hind ja mis paneb seda liikuma? Kas minu kulla hind võib tõusta, kui maailmaturul kulla hind langeb? Miks soovitatakse hoida 15-30% oma varast kullas? Millised on eraisiku võimalused investeerida kulda? Kas kuld võiks olla IV pensionisammas?
Seminar on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Registreeri aadressil www.tavid.ee või SMSiga telefonil 52 77 225 (sõnumisse märgi oma ees- ja perekonnanimi ning e-maili aadress). Tavid kutsub 5. juunil tasuta investeerimiskulla seminarile
5. juunil kell 18: 00 toimuval seminaril räägivad kullast ja investeerimisest Mare Pork, Hardo Aasmäe, Meelis Atonen ja Alar Tamming.

BIG laienes Raplamaale
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) avas täna uue esinduse Rapla linnas, mis on juba neljas BIGi tänavu avatud uus pangakontor.
BIGi vastavatud esindus paikneb uues Maxima kaubanduskeskuses ning seal saab teha kõiki panga poolt pakutavaid teenuseid, teatas pank.
Kokku on BIGil hetkel üle Eesti 17 esindust, neist viis asuvad Tallinnas ja kaks Tartus. Tänavu maikuus avas BIG uued esindused Maardus ja Võrus.
BIGi kontorite juhi Veiko Sepa sõnul on BIGil lähiajal plaanis avada esindused ka Jõgeval ja Haapsalus, millega panga esinduste arv küündib 19ni.
"Eraisikutele suunatud kiire ja mugava finantsteenuse pakkumiseks on kontoritevõrgu arendamine olulise tähtsusega, sest elektrooniline pangandus ei suuda kunagi täielikult asendada vahetut kohtumist asjatundliku klienditeenindajaga," lausus Sepp.

Jurist selgitab: Üheaegselt võib töötada mitmes firmas
Töötasin kahe tööandja juures töölepingutega. Ühest firmast, kuhu esitasin tööraamatu, lahkusin katseaja lõpus töö sobimatuse tõttu. Töölt lahkudes tehti tööraamatusse sissekanne töölepingu lõpetamise kohta. Kuidas teha uut sissekannet, sest samal ajal jätkasin tööd samadel tingimustel teise tööandja juures? Ise raamatupidajana sooviksin teha tööraamatusse sissekande teise tööandja juures töötamise kohta, aga kuna töölepingute sõlmimise kuupäevad kattuvad, siis ei oska seda teha.
Inimene võib tööajanormi piires üheaegselt töötada mitme tööandja juures, seetõttu võivad tööraamatu kanded ajaliselt kattuda. Teine tööandja teeb oma kande järgmise järjekorranumbri all töölepingu andmete alusel. Tööstaaži selle tõttu kellelegi topelt ei arvestata.

Guy Browningu kolumn: Tööga pihta hakkamine
Töö alustamine on meie kõigi elus väga raske aeg ja samas tuleb see meil kõigil igal töönädala hommikul üle elada. Siiski ei tähenda kontorisse jõudmine seda, et kohe tuleks ülepeakaela töösse sukelduda. Esimene hädavajalik asi on kohv. Teoreetiliselt võib muidugi tööd alustada ka kohvita, samamoodi, nagu teoreetiliselt võib auto käivitada kütuseta. Süsivesikud on samuti olulised ning mõned hommikused saiakesed parandavad su päevast tööefektiivsust hüppeliselt.
Järgmine samm on saabunud posti ülevaatamine. Pole vahet, kellele see on adresseeritud, peaasi et läbi loetakse. Töötame ju informatsiooniajastul, mis tähendab, et hommikune lehelugemine on tähtis osa info kogumisest. Loomulikult tuleb üle kontrollida horoskoop. Kui sul on kavatsus kontoris millegi tulemuslikuga maha saada, pole mingit mõtet hakata võitlema hiiglaslike kosmiliste jõududega. Ärileht on ilmselt ainus leht, mida võid süümepiinadeta lugeda oma ülemuse nina all, kui sa just ei tööta reklaamibüroos, kus Tähekese lugemine annab sulle ohtliku intellektuaali aupaiste.

Tööturumessil saab kohtuda tööandjatega silmast silma
Eesti esimest tööturumessi Tööturg 2007 saavad tööotsijad
Mujal maailmas väga populaarne tööturumess toimub Eestis esimest korda juuni kahel esimesel päeval. "Kuna Eesti messiturg ei ole veel küllastunud, siis miks mitte pakkuda ka Eesti tööandjatele ning tööotsijatele võimalust kohtuda vahetus suhtluskeskkonnas," ütles messi korraldava Eesti EXPO OÜ projektijuht Svetlana Kuzmina.
Messi koostööpartneri CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni sõnul tuleb messile oma esindusega mitu mainekat Eesti suurtööandjat. "Ettevõtte jaoks on tegemist väga atraktiivse võimalusega minna tööotsijatele lähemale ning suhelda vabamas keskkonnas," arvas Kadri Johanson.
Messile on Svetlana Kuzmina sõnul oodatud kõik, kellel on vähegi huvi tööturul toimuva vastu: alates noortest, kes otsivad praktika- ja töövõimalusi, inimestest, kes tahavad vahetada töökohta või alustada täiesti uuel alal, ning lõpetades oskustööliste ja spetsialistidega.

Euroopa otsib tööjõupuudusest väljapääsu
Mai alguses toimus Londonis CIPD (The Chartered Institute of Personnel and Development) eestvedamisel Põhja-Euroopa personalijuhtimise kogemuste vahetamise kohtumine. Seal kuuldu põhjal võib öelda, et personalijuhtimises on praegu Euroopa riikides ühesugused rõhuasetused - kuna peaaegu kõikides riikides on vananeva elanikkonna ning madala iibe tõttu tööjõupuudus, siis püütakse leida nii riigi kui ka ettevõtete tasandil võimalusi tööjõu juurdesaamiseks.
Näiteks toodi välja arvud, et kui 1993. aastal oli Taanis töötuse määr 9,6%, siis 2007. aasta jaanuaris oli see vaid 3,9%. Norras oli selle aasta jaanuaris tööjõupuuduse protsent kolm ning Islandis isegi alla kahe protsendi.

Koolitus arendab meeskonna iga liiget
Missugune on meie meeskond ja kuhu me liigume, küsivad inimesed sageli koolitaja käest.
Meeskonda defineeritakse kui isikute gruppi, kes vajavad üksteist tulemuse saavutamiseks. Ingliskeelne sõna team (eesti keeles "meeskond") pärineb Indo-Euroopa sõnast deuk ("tõmbama"), mis tähendab "koos tõmbamist". Seega, töötades meeskonnas, me justkui "tõmbame köit" koos ja ühiselt pingutades võidame.
Paljud ettevõtted sõnastavad väärtustena selliseid loosungeid nagu "meeskonnatöö", "kvaliteet" ja "kliendikesksus", kuid mõnikord muutuvad need lihtsalt klišeeks. Väljenduda meeskonnatööd tähtsustava organisatsioonina on ülimalt lihtne ja populaarne, seda tegelikult täide viia on aga üsna keerukas. Paljudel firmadel on hea meeskonnatööni veel pikk tee käia ning sellel teel saavad abiks olla vastavasisulised koolitused.

Üha enam ettevõtteid annab töötajaile keelekoolitust
Keelenõuded ja klientide nurin sunnib ettevõtteid õpetama töötajatele eesti keelt.
Üha agaramalt õpetavad ettevõtted töötajatele eesti keelt, sest tööturul napib eesti keele oskajaid, kuid keeleoskusnõudeid tuleb täita.
Rimi pakub tasuta eesti keele kursuseid kõigile vene keelt kõnelevatele töötajatele ja tööle asujatele, kokku läbib sel aastal koolituse ligi 150 töötajat.
Rimi Eesti Foodi tegevjuhi Ruth Laatre sõnul saab vene keelt kõnelevate isikute puhul tööle tulemisele sageli takistuseks kriitiline hinnang oma eesti keele oskusele.
Õppimishuvilisi on rohkem, kui gruppi mahub, ei saa ju kõiki inimesi õppima saata ja poodi kinni panna, ütles Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid. Aprillis alustas Maxima koolitust neile inimestele, kellel veel keeleoskuse tunnistust pole, lisaks õpetatakse neile müüjaoskusi.

Tööpuuduse määr vähenes selle aasta alguses veelgi
Käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas töötavate inimeste arv eelmise aasta väga kiire kasvu taustal veelgi. Jätkuvalt vähenes ka tööpuuduse määr, mis oli esimeses kvartalis vaid 5,3 protsenti, teatas rahandusministeerium. Ehituses töötavate inimeste arv püsis aasta algul möödunud aasta neljanda kvartali tasemel (ligi 73 000 inimest), kasvades aastases arvestuses koguni 20 000 inimese võrra. Sellele viitab ka jätkuvalt mahukas ehitustegevus. Teenindussektoris hõivatute arvu kasv jätkus, sellest annab tunnistust püsinud tarbimisaktiivsus.
Piirkondade lõikes toimusid kõige suuremad muutused tööturul Lõuna-Eestis, kus töötavate inimeste arv kasvas ligi 3000 inimese võrra ja töötute arv vähenes sama palju. Aasta esimeses kvartalis kasvas haiguse ja vigastuse tõttu mitteaktiivsete inimeste arv ligi 10 000 inimese võrra 57 000 inimeseni. Lisaks sellele on tööturult

Kuidas... korraldada raskeid vestlusi? 
Meeldivatest teemadest on kerge rääkida, sind kuulatakse meeleldi ning vestluse lõppedes on kõigil hea tuju. Paratamatult tuleb aga igas kollektiivis ette probleeme ja teineteise mittemõistmist, mis vajab asjalikku probleemide lahtirääkimist. Kuidas seda siis edukalt korraldada?
Kõige olulisemaks punktiks on eelnevalt oma peas vestlus eri versioonides "läbi mängida" ning analüüsida, millisena oleks see kasulikem kõigile osapooltele. Üsna tihti nähakse raske vestluse puhul oma vajadusi ning unustatakse sootuks teine osapool. See juhtub kõige sagedamini siis, kui emotsioonid käivad mõistusest üle.
Emotsionaalselt tugevalt laetud olukorras võidakse keskenduda oma "õiguse" väljendamisele, mitte situatsiooni lahendusele või jätkuvale konstruktiivsele koostööle.

Baskini anekdoodid
"Kas sa ostsid mulle naistepäevaks kingituse?" uurib naine.
"Muidugi, kallis!"
"Aga kas see meeldib mulle?"
"Kui ei meeldi, annad minule. Ma unistan ammu sellisest spinningust!"
Naine puhastab köögis kahekümnendat ahvenat:
"Ma palun sind, joo kalal olles viina!"
Juveelipoes:
"Kui tore, et te tulite! Täna on sõbrapäev, ostke midagi oma neiule, meil on 25 protsenti soodustust!" sädistab müüja.
"Mul ei ole neidu," vastab nukralt mees.
"Nii kenal mehel ei ole neiut? Miks?"

JÄRJEJUTT (20): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Oi, kui huvitav peremärk, rõõmustas ruotsi semiootik. "Märgitähenduslikult võiks see olla..."
"See on tammepuust nui!" teatas Koulu närviliselt.
"Sümboliseerib tugevust ja jätkusuutlikkust."
"Samas milline tugev sümboolika - nui fallose sümbolina."
Ma pidin Koulule varba peale astuma, sest järgmiseks oleks ta käratanud, et kust kohast Sigurdsson võib leida väga tugeva fallilise sümboolika. Viisin külalise hoopis kõrtsileti poole, kus isand Parzifal juba ees tolgendas. Mõne aja pärast leidsin Sigurdssoni kuidagi kentsakalt üksikuna parsil, kus ta vahtis ammuli sui tantsutajaid ja tegi isegi märkmeid. Ma ise aga avastasin end pärast paari toopi õlut hoopis Koskkilahti Päivi ees kummardamas ja teda tantsupõrandale palumas.

Ruussaar: ETV juhtkonda ma edasi jääda ei soovi
ETV praegune juht Ainar Ruussaar ringhäälingu juhatusse enam kuuluda ei soovi.
Seda hoolimata heast läbisaamisest rahvusringhäälingu uue juhi Margus Allikmaaga. Eesti Televisiooni praeguse juhi Ainar Ruussaare sõnul ei ole ta veel otsustanud, millisele ametipostile edasi suunduda, kuid ringhäälingu juhatusse ta kuuluda ei soovi.
Esialgu tahab Ruussaar sõita Gruusiasse puhkama ning lükkab uue töökoha valiku üle otsustamise edasi.
Asi pole Allikmaas
Üks on aga kindel - ETV juhatusse ta enam kuuluda ei taha, hoolimata uue ringhäälingu juhi Margus Allikmaa sellekohasest soovist. "Tipptasemel kindlasti mitte," selgitas Ruussaar Päevaleht Online'ile oma plaane ETV juhatusse kuulumise kohta.
Rahvustelevisiooni praeguse juhi sõnul ei kujutaks ta end praegu ette võimaliku tippjuhina sellises uues organisatsioonis, nagu rahvusringhääling seda on.

Telerahvas hindab Kuuske, Välbat, Rannamäed
Eesti Televisioonis korralda-tud küsitluse tulemuste põhjal jagati teletöötajatele tänavusi kolleegipreemiaid ja tunnustati telesaateid. Parimaks meessaatejuhiks tunnistati Andres Kuusk, naissaatejuhiks Anu Välba. Kommentaatoritest tunnustati Aarne Rannamäed. Parimaks režissööriks nimetasid kolleegid Marek Miili, produtsendina hinnatakse Margus Saart. Igal aastal on pälvinud kiitust kunstisaadete ja "Pealtnägija" toimetaja Mariina Mälk. Kokku tunnustati 13 inimest, lisaks nimetati kaks elu-tööpreemiat, mis määrati operaator Rein Spulgele ja kauaaegsele telekunstnikule Tiiu Vahile, kes enam ETV-s ei tööta.
Hinnati ka parimaid saateid. Aasta üllatajaks osutus Eesti Sanitar, parimaks näitetrupiks hinnati Lasteekraani näitetrupp, aasta tähelepanuväärseim projekt oli krimisari "Ohtlik lend" ja vaadatuima sarja eripreemia läks "Pealtnägijale". Traditsioonilised ETV elutööpreemia saajad määras juhatus, kõik teised laureaadid selgitati ETV-s toimunud küsitlusega.

Britid on ületöötamise tõttu depressioonis
Miljonid britid kannatavad paanikahoogude all, sest nad on oma töö pärast pidevas stressis.
Suurbritannia töötajate uuringut, mis kannab nimetust 24-7, korraldatakse juba seitsmendat aastat, saamaks teada, kuidas mõjutab töö inimeste elu ja suhteid. Internetiküsitlus on konfidentsiaalne ja kõigile avatud.
Tänavune uuring näitas, et depressiooni ja ärevuse sümptomid sagenevad ning see tuleneb stressirohkest tööst. Kui 2003/04. aastal tunnistas depressiooni sama küsitluse raames 40 protsenti töölistest, siis 2004/05 oli nende hulk kasvanud 44 protsendini, 2005/06 aga tõusnud juba 49 protsendini.
Viimases uuringus tunnistas kaks kolmandikku vastanuid, et töö on teinud nad haigeks, ligi pooled kannatasid depressiooni, ärevuse ja paanikahoogude all. Medical News Today vahendab, et muu hulgas ilmnes muidki ärevakstegevaid märke. Kaheksal inimesel kümnest oli raske leida töö ja koduste kohustuste vahel tasakaalu.

Lapsesaamisel on tähtsaim õige aeg
Üha rohkem naisi lükkab sünnitamist edasi ja teadlaste avastuste järgi teevad nad õigesti.
Euroopa ja USA naised pühenduvad üha rohkem karjäärile ja eneseteostusele, enne kui otsustavad lapsi saada. Võib juhtuda, et selleks ajaks on paljudel 40. sünnipäev silme ees terendamas ja lapsesaamine ei pruugi enam niisama lihtsalt minna.
Ka Eesti keskmise sünnitaja vanus tõuseb pidevalt. Möödumas on ajad, kui 16-aastased rõõmsalt sünnitasid ja lootsid noorelt vanaemaks saada.
Rahvastikuministri nõuniku Kristina Tähe sõnul on Eesti keskmise sünnitaja vanus 28 eluaastat. See tõuseb iga aasta umbes kahe kuu võrra, ent jääb endiselt alla Lääne-Euroopa riikide sünnitajaile. Üheks oletatavaks põhjuseks peetakse vanemahüvitise maksmist - pärast ülikooli lõppu on mõistlik tööle minna, et saada suuremat hüvitist. "Eks siin mängivad rolli ka naiste uued võimalused väljaspool kodu, haridustaseme tõusuga soovitakse enne pere loomist reisida, õppida aasta välismaal või kanda kinnitada tööturul," ütleb Täht.

Lemmiklooma surm õpetab last kurbust kogema
Looma kaotuse pärast lohutamatult nutvat last aitab avameelne vestlus.
Lapse leina, mis tuleneb looma kaotusest, ei tohi alahinnata ja surmast tuleb rääkida avameelselt, ütleb Tallinna kriisiabikeskuse psühholoogiline nõustaja Marju Jõulu.
"Lapsele võib lihtsalt seletada: meie kutsa süda enam ei löö. Ta ei hinga enam, ei kuule meid, ei söö ega saa kunagi enam joosta ega mängida. Kui laps soovib, siis tuleks tal lasta oma kallist looma katsuda ja uurida," soovitab Jõulu.
Psühholoogi sõnul võib lapse reageering lemmiku surmale olla sama tugev kui inimese surma puhul, sest leina suurus sõltub sidunud suhte tugevusest.
Surma kaudu õpib laps kogema kurbust ja saab osa täiskasvanute maailma rituaalidest. Seepärast soovitabki psühholoog korraldada loomale koos lapsega ilusad matused.

Melissa ilusad teod
Kümneaastane Melissa on kõige suurem loodushuviline väike tüdruk, keda ma olen näinud! Ta tassiks meeleldi koju kõik putukad, uurib ja jälgib eranditult kõiki loomi ning teeb siis nende käitumisest oma järeldusi.
Kui ma küsisin Melissalt tigude kohta, siis teatas ta mulle kohe, et ei tea nendest midagi, kuid hiljem selgitas pikalt-laialt oma huvitavaid teooriaid tigudest.
Esimese teo, kelle Melissa koju tassis, leidis ta Tallinnast koduhoovist. Ema polnud küll uuest elanikust eriti vaimustuses, kuid hiljem tõsteti tigu siiski kolmeliitrisesse klaaspurki, kus ta kurki ja kapsast süües talve üle elas. Melissa pani oma teole nimeks Uudishimulik, sest iga kord, kui ta purgist välja jalutuskäigule viidi, ajas ta tundlad püsti ja tegi näo, nagu poleks varem midagi ega kedagi näinud.

Ajajuhtimiseks võta aega
Laps on vaja lasteaeda viia, nõud vedelevad eilsest veel kraanikausis, poole tunni pärast algab tähtis koosolek. Kes ei oleks endamisi kirunud ja mõelnud, et ööpäevas võiks olla paar tundi lisaks? Kroonilise ajapuuduse leevendamiseks on olemas aga tõhusad meetodid.
Ajajuhtimiskoolitajana on Mari-Liis Järg kokku puutunud paljude ajahädas inimestega. Tema poole pöördutakse tavaliselt siis, kui igasugune kontroll aja üle näib kaduvat. "Arvatakse, et on olemas mitu aega," toob ta välja peamise väärarusaama. Tihti mõeldakse, et töö on üks elu ja pärast tööd tuleb teine elu. Siis aga märgatakse, et töövälist elu jääb järjest vähemaks.

Roosa lasteraamatu fenomen
Roosamaania pealetungi ei maksa karta - mida varem laps selle läbi elab, seda parem.
Üks meie kunstikriitik õpetas kit§Si kunstist eristama nii: kui on roosa, läikiv ja sädeleva kullakarraga üle puistatud, siis on see kindlalt kit§S. "Printsess Lillifee" on tõesti väga roosa, läigib ja sädeleb igapidi.
Ka kirjandusega on nimetatud tootel vähe ühist. Pigem on tegemist teatud tüüpi tarbetekstiga, mis õpetab väikest tüdrukut, et riietuda tuleb maitsekalt. Loomad õpetavad väikest printsessi, et iga ilus riidehilp ei pruugi teise riidehilbuga sobida.
Aga kui sul on kodus kolme- kuni viieaastane tütar, kellele meeldib parasjagu kõik, mis läigib, sädeleb ja on samal ajal roosa, siis võid olla kindel, et see raamat meeldib talle väga. Eriti muidugi see, et raamatu lõpus on nii imenunnu ümbrikus kutse haldjaballile ja papist haldja-kroon, mille jõnglane kindlasti kohe välja kisub ja terveks õhtuks oma pähe jätab. Ükski loeng kitšist ja kirjandusest siin ei aita, pole midagi parata.

Pisike beebi - pere ühine mänguasi
Saime kõik kokku õues: minul käevangus turvahäll koos äsjasündinud tütrekesega; mehed - abikaasa ja poeg - tegid aega parajaks mänguväljakul.
Esimese hooga väike energiapomm ei märganudki mul käe otsas rippuvat turvahälli - tema polnud ju emmet mitu päeva näinud - ja tormas tervitama (loe: hüppas kaela).
Siis avastas ta äkki tita koos toodud külakostiga. Vilks-volks, pilgud emale-isale (aga mitte titale!) ja käeke sirutus maiuse järele: oh mis kena kevadpäev!
Õhtuks oli esimene titehuvi raugenud, sest väike vääks nõudis palju tähelepanu ja põnni õhtune rutiin emmega - dušš ja kreemitamine - kippus saama asendusliiget isa näol. Siiski saime selle uutest emotsioonidest üleväsinud väikemehe rahulikult unele ja jäime hommikuootele - mis saab edasi?

KOOLIPSÜHHOLOOG: fantaseerimine on noorukile vajalik
Oma unistustes, mõtisklustes oleme me kõik fantaseerinud endid olukordadesse, mis võivad olla tegelikkusest üsnagi kaugel või kujutlenud endile omadusi, mis muudaksid meid ideaalsemaks. Noorukieas on see tervikliku isiksuse kujunemiseks isegi vajalik protsess.
Praegune virtuaal- ja internetimaailm on sellisele kujutlusmaailmale andnud uue, reaalsema mõõtme. Internetikeskkond annab võimaluse luua uus reaalsus, uus identiteet, luua ise enese ideaalmaailm.
Nagu kõigi inimest pikaajaliselt kütkestavate tegevuste kohta, on ka sellise, nn teises reaalsuses eksisteerimise puhul raske määratleda, kust läheb piir: mis maani on tegemist mänguga, mis aitab halli argipäeva sisustada, oma ärevust, pingeid võib-olla ka ihasid maandada ja kust saabub psüühiline sõltuvus seisundist, mis tegelikkuses sisaldab põgenemist sellest, mis inimest reaalselt ümbritseb.
Põgenejate endi selgitus on enamasti, et see ongi nende elu, et internet on ainuke asi elus, mis neid õnnelikuks teeb. Kui ei ole käegakatsutavat õnne, on vähemalt kujutletud. Probleem aga ongi selles, et millegi reaalse loomiseks, muutmiseks enam aega ja energiat ei ole…

TIIT KÄNDLER: Demokraatia häda - teaduse argiilmast tõrjumine
Kiputakse alatasa sõnama, et teaduse ülesanne on ühiskonda teenida.
Olla avalik institutsioon. Kuid unustatakse, et ühiskonna osa on teadust kuulda võtta. Vahel võivad täiesti tühised sündmused viia mõtted seosteni, mis polegi ühiskonnale nõnda ebaolulised. Kui olin sunnitud kuulama etteheidete laviini, mis järgnes Eurovisiooni lauluvõistlusele - et tulemused on tuletatavad naabrisuhetest -, siis meenus mulle üks kunagi juhtumisi kuulatud raadiosaade. Selles arutleti, kas last võib karistada füüsiliselt. Üldine otsus oli, et ei või. Aga kuidas siis?
Teki toppimine tekikotti
Üks ema tuli lagedale eriti originaalse ja ma ütleksin, et omamoodi sadistliku lahendusega. Ta nimelt laskvat paha teinud tütrekesel tekki tekikotist välja kiskuda ja seda siis uuesti korralikult sisse panna. Igaüks, kes seda tööd on kordki teinud, teab ometi, et tsivilisatsioon võib küll leiutada raadio, televiisori, Eurovisiooni ja söödavad sukkpüksid, aga tekikotti, kuhu tekki saaks rahumeeli sisse, pole loota.

MIHHAIL GORBATŠOV: Kas maailm vajab USA-vastast allianssi? 
Kas jõudu koguvad suurriigid, nagu Hiina, India, Venemaa ja Brasiilia, hakkavad tegema koostööd USA vastu, et tuua maailma stabiilsust?
Shan Subramanian
Mure globaalse ebastabiilsuse pärast on laialt levinud. Sellega käib kaasas pahameel, mis on tekkinud seoses USA praeguse poliitikaga. Nelja "superhiiglast" mainitakse mõnikord kui vastukaalu USA globaalsele domineerimisele.
Hiina ja India sisemajanduse kogutoodang (SKT) kokku ületab juba USA oma. Hiina, India, Brasiilia ja Venemaa SKT-d koos võrduvad Euroopa Liidu omaga: läinud aastal umbes 13,7 triljonit USA dollarit. Me näeme nn uue laine regionaalsete jõukeskuste - Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina - majandusliku võimsuse ja poliitilise tähtsuse kasvu.
Neid riike ei saa enam heidutada, "paika panna" või kohelda maailmaasjades alandavalt, noorema partnerina. See tõik on tänapäevase maailma üks olulisi iseloomustajaid. Sellega tuleb arvestada.

AAVO KOKK: Armastan reiti kuumalt ja palavalt
Juhan parkis auto otse trepikoja ukse kõrvale. Kiirustas astmeid vahele jättes teisele korrusele, kiskus lipsu eest, valas endale köögis klaasi apelsinimahla, kraamis kotist välja rüperaali, leidis WiFi, kulges kohe Rate.ee lehele ja muutus Tsiklimeheks.
Kiire sissekanne päevikusse ja paar pilti üles, siis sõprade kontod ja natuke niisama kolamist.
Tsiklimehena sai Juhan olla tema ise. Nüüd ei pidanud ta täitma kellegi korraldusi ja taluma eksiarvamusi, mis inimestel tema võimete kohta olid. Nüüd sai ta näidata, kes ta tegelikult on. Vaba mees. Mõnikord Tsiklimees siiski natuke luiskas enda kohta. Kus ta kõik oli käinud ja kellega tuttav. Juhan ei saanud luisata, sest valetamine pole ilus. Tsiklimees Juhani arvates aga võis. Mis siis, et sellist armuseiklust polnud, nagu ta eelmisel nädalal oli kirjutanud. Aga võib-olla järgmisel nädalal on. Unistused ja tegelikkus. On seal ikka suurt vahet, kui oled reidis?

MARKO MIHKELSON: EL ja USA ei ole enam ainukesed suurjõud
Tõepoolest, maailm on dünaamiline ning globaalse konkurentsi tingimustes on eriti viimase kümnendiga Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kõrvale tõusnud suurmõjutajateks nii Hiina, India, Venemaa kui ka vähemal määral Brasiilia.
Samuti on tugevnemas Lähis-Ida riigid, eeskätt Iraan. Nimetatud riikide ühinemist mingisuguse strateegilise ühishuvi taha pole kuigi tõenäoline. Jah, üksikuna on neil kattuvaid huvisid, kuid globaalses pildis on nad vähemalt lähiaegadel tõsised konkurendid. Venemaa on ju püüdnud luua Hiina ja Indiaga strateegilist kolmnurka, kuid senini on see olnud vaid tühi lootus.
Tulevane võimalik suurkonflikt, kui see peaks aset leidma, on vähemalt tänase teadmise juures kõige eeldatavamalt põhjustatud konkurentsist kõikvõimalike ressursside (naftast veeni) ning nende transporditeede pärast.
Samuti ei tohi siiski välistada ka võimalikku ideoloogilist vastasseisu, sest viimasel ajal on maailmas taas jõudu kogumas autoritaarne või ka fanaatiline juhtimisstiil. Kõige selle juures võib konflikti käimalükkajaks olla pealtnäha pisisündmus. Nagu seda olid näiteks lasud Sarajevos 1914. aastal.

HELI TIIRMAA-KLAAR: Gorbatšov igatseb võimast Venemaad
NL viimase liidri artiklist kumab läbi igatsus maailma järgi, kus Venemaa oli oluline osa maailmapoliitikast ja USA kohtles Venemaad võrdse vastasena.
Kuigi Hiina, Brasiilia ja India on kiirel tõusuteel, on need riigid liiga erinevate huvidega selleks, et koonduda USA vastu. Kummaline on ka Gorbatšovi väide, et Lääne demokraatlike riikide poolt loodud multilateraalsed rahvusvahelised organisatsioonid WTO, Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond esindavad ainult teatud riikide huve. Pigem on probleem selles, et Venemaa ei ole suutnud pärast külma sõja lõppu rahvusvahelises multilateraalses raamistikus kohanduda ning vaevleb endiselt välispoliitilises identiteedikriisis.
Üheks võimaluseks end kehtestada on vastandumine USA mõjuvõimule maailmas. Tuleviku arengute võti tõusvate riikide jaoks on, kuidas nad suudavad oma majanduslikud, poliitilised ja demograafilised protsessid tasakaalustada jätkusuutliku arengu jaoks.

REPLIIK: Rock rehabiliteeris end
Tartu Ülikool/Rock korvpallimeeskond seadis hooaja alul neli eesmärki: jõuda nii Balti liigas kui ka eurosarjas nelja parema hulka ning võita nii kodused karika- kui ka meistrivõistlused. Kui karikavõistlused olid hooaja alul ja kaotuse finaalis Kalevile võis liigitada väikese vääratuse hulka, siis Balti liigas ja eurosarjas esineti pehmelt öeldes kahvatult, mis ka meeskonnas hulga sisepingeid tekitas.
Võit meistriliigas on Tartu klubile kindlasti tubli enesetõestus, sest huvi meistriliiga finaali vastu on Eestis traditsiooniliselt väga suur ja võiduga Kalevi üle rehabiliteeris meeskond end paljude silmis. Loodetavasti annab see võit Tartu meeskonnale jõudu ka tulevaks hooajaks sama tugev või veelgi tugevam koosseis kokku panna, aga kindlasti ka Kalevile lisamotivatsiooni Rocki võiduseeria katkestada. Mängijatest on kindlasti kõige intrigeerivam küsimus, millised plaanid on järgmiseks hooajaks Martin Müürsepal ja Gert Kullamäel.

JUHTKIRI: Ähmane mõju poliitikale
Eesti Päevalehele teadaolevalt on mõned hasartmängukorraldajad mõjutanud poliitikuid muutma tubakaseadust, et õnnemängude toimumise kohad pandaks järgmisel nädalal jõustuva suitsetamiskeelu erandite nimekirja. Juba õige pea näeme, kas ja millisel viisil hakatakse kasiinodes seda erandit rakendama.
Kuluaaripoliitika määratlematus ja lobitöö vähene regulatsioon on probleemiks aga palju laiemalt. Tubaka- ja ravimifirmad ning alkoholitootjad tegutsevad suuremal või vähemal määral varjatult, kuid kindlasti jõuliselt oma ärihuve kaitstes. Töö poliitikutega on selle rutiinne osa. Ka eelmise riigikogu määratud rohelise energia ootamatult kõrget kokkuostuhinda, mis oli suurem isegi küsitust, seostatakse otseselt sellest huvitatud ärimeeste mõjuga poliitika tegemisele.

Eesti kaitseväelane sai Afganistanis haavata
Afganistanis sai täna õhtul operatsiooni käigus üks Eesti jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelane haavata.
Rünnakus haavata saanud kaitseväelasele osutas rühma parameedik kohapeal esmaabi ning ta on Camp Bastionis meedikute hoole all. Haavata saanud kaitseväelase seisund on stabiilne, tema elu ei ole ohus, tema lähedasi on Rahuoperatsioonide Keskus juhtunust teavitanud, teatas kaitsejõudude peastaap.
Eesti jalaväekompanii sattus täna õhtul lahingukontakti Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsi Sangini orus. Jalaväekompaniid rünnati käsitulirelvade tulega. Kompanii jätkab operatsiooni.
Major Andrus Merilo juhitav 80-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-4, kapten Sven Pooli juhitav 15-liikmeline logistiline toetuselement NSE-3 ja kapten Harri Terase juhitav 10-liikmeline demineerimismeeskond EODT-11 alustasid teenistust NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mais.

Maksumaksjad tahavad kuludokumentide esitamisest vabastada kõik töötajad
Ajendatuna riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõust, mis vabastab saadikud kuludokumentide esitamisest, hakkab maksumaksjate liit koguma allkirju kõikide maksumaksjate võrdse kohtlemise tagamiseks.
Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Lasse Lehis ütles TV3 Seitsmestele uudistele, et allkirju hakatakse koguma tagamaks võrdset kohtlemist riigikogu liikmete ja kõikide teiste maksumaksjate vahel, kuna paljudel on seoses tööga vaja teha kulutusi.
"Kindlasti on utoopia, et kõik peaksid saama 30% palgast maksuvabalt, aga mingites mõistlikes piirides võiks seda lubada ka tavalistele maksumaksjatele," ütles Lehis.
Riigikogu saadiku staatuse seaduseelnõu praeguse versiooni kohaselt loobutakse riigikogulastelt
kuludokumentide nõudmisest ja lisatakse nende sissetulekule automaatselt 30 protsenti palgast, ehk üle 12 000 maksuvaba lisakrooni.

Video: politsei korraldas Võrus reidi
Võru politseiosakond viis täna liiklusreeglite rikkujate tabamiseks läbi politseioperatsiooni Tänav.
Vaatamata sellele, et reid oli ette teada, tabati roolist rohkesti erinevaid rikkumisi toime pannud juhte, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: riigikogulaste palk suureneb 12 000 krooni võrra
Kui riigikogu hääletab riigikogu saadiku staatuse seaduseelnõu praeguse versiooni poolt, tõuseb riigikogu liikmete sissetulek rohkem kui 12 000 maksuvaba krooni võrra.
Siiski, näiteks Keit Pentus leiab, et kuigi edaspidi saavad kõik riigikogulased kolmandiku palga suuruse esindushüvitise ilma tšekkide esitamiseta kätte, ei ole tegemist palga suurenemisega, vahendavad TV3 Seitsmesed uuudised.
Uues riigikogu saadiku staatuse seaduseelnõus muudetakse riigikogu esimees Ene Ergma sõnul muuhulgas ära ka üks seni naiste suhtes diskrimineeriv punkt.

Video: kohus karistas aprillimässu rahutustes osalenud noori
Harju maakohtus kinnitati täna esimene kokkuleppemenetlus nelja noore üle, kes osalesid aprilli-lõpu rahutustes.
Kaks eesti noormeest ja kaks vene neidu varastasid asju Tatari tänaval asuvast fotopoest. Nende karistuseks
sai rahatrahv ja üldkasulik töö, vahendavad TV3 Seitsmesed Uudised.

Rakvere linnapäevad juhatavad sisse põnnide paraad ja prantsuse park
Sel aastal 705. sünnipäeva tähistava Rakvere linnapidustustel on uudseks ürituseks põnnide paraad läbi linna ning see, et teatri ja rahvamaja tagune Rahvapark muutub ühel päeval prantsuse pargiks.
9. juunil kell 11 algava põnnide paraadi oodatakse läbi linna marssima kõiki lapsi, olenemata sellest, kas nad tulevad omal jalal või lapsevankris. Põnnide vägi suundub läbi linna kirikuparki piknikule, kus mudilased kontserdi annavad vahendab Rakvere linnavalitsuse avalike suhete spetsialist.
10. juunil korraldab teise pikniku Rakvere teater, kes kujundab teatri ja rahvamaja taguse pargi prantsuse pargiks. Murul einetajad saavad jälgida tsirkuse-etendusi, prantsuse talupojatantse Tarvanpää esituses ning kuulata akordionimuusikat. Piknik prantsuse pargis on teatri järgmise hooaja avaetenduse "Cyrano de Bergerac" eelüritus.

Õlleliit: alkoholipiirang on populistlik ja lühinägelik
Eesti õlletootjate liidu president Cardo Remmel leiab, et Harju maavanema ootamatu otsus piirata suvist alkoholimüüki on selgelt populistlik ning diskrimineerib eelkõige kultuurseid alkoholitarbijaid.
"Praegune sõda alkoholi vastu kopeerib üks-ühele Nõukogude Liidu 80ndate alkoholipoliitikat," ütles Remmel Eesti õlletootjate liidu vahendusel. "Tekib küsimus, kas inimesed peavad selleks, et õhtul söögi kõrvale klaas veini juua hakkama alkoholi varuma tõesti tööajast. Tundub, et omavalitsus teeb omalt poolt kõik, et tuua tagasi kunagine taksoviin"
"Eesti alkoholipoliitika seisneb viimasel ajal ainult keeldudes ja käskudes, mitte aga läbimõeldud alkoholipoliitikas," ütles Remmel. "Kuigi need käsud ja keelud pole vastavalt Konjunktuuriinstituudi uuringutele mingit tulemust andnud, keeratakse piirangutega aina rohkem üle võlli."

Harju maavanem kehtestas suveks alkoholimüügi piirangud
Harju maavanem Värner Lootsmann peatas maakonnas alkohoolsete jookide õhtuse ja öise jaemüügi 31. maist kuni 3. septembrini kõikides kauplustes. Osadel päevadel puudutab keeld ka välikohvikuid.
Kõikide alkohoolsete jookide jaemüük kauplustes on ajutiselt peatatud 1. juunist kuni 2. septembrini igal päeva õhtul kella 20: 00-st kuni järgmise päeva hommikul kella 8: 00-ni, teatas Harju maavalitsuse pressiesindaja. Kanget alkoholi ei tohi müüa ka avalikel üritustel, kuid keeld ei puuduta kuni 22 mahuprotsendilise alkoholisisaldusega jooke.
Täiendavalt rakendub täielik - ka välikohvikuid puudutav - alkoholimüügi keeld 31. mai õhtust kella 20.00-st kuni 2. juuni hommikuni kella 8.00-ni seoses lastekaitsepäevaga, 29. juunil kella 20.00-st kuni 2. juulil kella 8.00-ni seoses noorte laulu ja tantsupeoga ning 31. augustil kella 18.00-st kuni 3. septembrini kella 8.00-ni seoses kooliaasta algusega.

Valitsus lükkas ühe aprillirahutuste kahjunõude tagasi
Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogus küsimustele vastates, et aprillirahutuste tagajärjel tekkinud kahju on hüvitatud kaheksale kannatanule, ühe taotluse on valistus tagasi lükanud.
Peaministri sõnul on praeguseks on laekunud kahjuhüvitamiskomisjonile 45 kahjutoimikut, neist 25 viimase nelja tööpäeva jooksul.
Kaheksa kahjutoimiku osas on komisjon langetanud positiivse otsuse ning kannatanutele on tänase seisuga välja makstud 231 424 krooni. Üheksa kahjutoimikut on tagastatud kindlustusseltsidele lisadokumentide saamiseks või andmete täpsustamiseks. Ja ühe toimiku osas on langetatud otsus taotluse mitterahuldamise kohta.
"On ütlematagi selge, et riigivahendeid ei maksta välja pelgalt nimekirja alusel, kus paljasõnaliselt väidetakse, et on saadud kahju, ja kirjutatakse numbrites siis kahju suurus. Kahju tuleb tõendada ja selleks on ette nähtud kindlad reeglid. Iga maksumaksja kroon peab saama kasutatud sihipäraselt ja seda Rahandusministeerium ka järgib," põhjendas Ansip kahjude hüvitamise venimist.

Ansip: Eestis katsetati kübersõda
Saksa väljaandele Der Tagesspiegel antud intervjuus tõdeb peaminister Andrus Ansip, et Eestis katsetati uudset sõjameetodit - kübersõda.
Ansipi sõnul oli see esimene kord, mil iseseisva riigi suhtes pandi toime küberrünnak. "Tänapäeval on suveräänse riigi tunnuseks mitte üksnes territoorium või õhuruum vaid ka küberrüüm," sõnas Ansip. Ta lisas, et Eesti veebilehekülgi tabanud rünnakud alarmeerisid ka teisi riike ning nüüd pööravad nii NATO liikmesriigid kui ka Euroopa Liit internetiturvalisusele rohkem tähelepanu.
Peaministri sõnul ei ole vahet katsetel püüda isoleerida iseseisva riigi sadamat või lennujaama või blokeerida internetis valitsusasutuste tööd.
"Eestis testiti uut kübersõja mudelit. See rünnak oleks võinud saatuslikuks saada. Õnneks olid selle mõjud igapäevaelule minimaalsed," ütles ta.

Doktoriõppe kohtade arv suureneb 20 võrra
Riikliku koolitustellimuse komisjon otsustas eile, et 2007/2008. õppeaastal rahastab riik 270 uut doktoriõppe kohta, mis on 20 võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Üle poole õppekohtadest saab Tartu ülikool - 161 õppekohta, mis on 12 võrra rohkem kui eelmisel aastal, vahendas haridus- ja teadusministeerium.
Tallinna tehnikaülikoolis luuakse 59 kohta, mis on neli kohta rohkem kui mullu. Ülejäänud doktoriõppekohad jaotatakse ära Tallinna ülikooli (21 kohta), Eesti maaülikooli (23 kohta), Eesti muusika- ja teatriakadeemia (3 kohta) ja Eesti kunstiakadeemia (3 kohta) vahel. Need neli ülikooli saavad kõik juurde ühe doktoriõppe koha.
Ülikoolid võivad doktoriõppesse omal vastutusel rohkem soovijaid vastu võtta. Ka jätab riik kõrgkoolidega sõlmitavates lepingutes erialade jaotuse kuni 50 protsendi ulatuses vabaks. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul annab osaliselt vaba õppekohtade jaotamise õigus ülikoolile võimaluse arendada oma tugevusi ja hoolitseda õppejõudude järelkasvu eest.

Eesti sai maailma rahuedetabelis 28. koha
Eesti sai 121 riigi rahuedetabelis 28. koha, Läti ja Leedu jäid meist paarkümmend kohta tahapoole ja Venemaa sootuks edetabeli lõppu.
Uuringu korraldajate hinnangul sai Eesti oma kõrge koha tänu mõrvade väiksele arvule. Uuringus arvestatud näitajate hulka kuuluvad riigi vägivalla, organiseeritud kuritegevuse ja kaitsekulutuste tasemed. Need näitajad on viidud vastavusse mitmete ühiskondlike arenguid peegeldavate näitajatega: demokraatia, haritus ja asjaajamiste läbipaistvus.
The Economist Intelligence Unit'i (EIU) koostatud rahuedetabeli tipus troonib Norra, talle järgnevad Uus-Meremaa ja Taani. Esiviisikusse mahuvad veel Iirimaa ja Jaapan. Esikümne järgmised viis riiki on Soome, Rootsi, Canada, Portugal ja Austria.
Eesti naabermaad Läti ja Leedu on rahuedetabelis 47. ja 43. kohal. Meie suur idanaaber jääb oma rahu poolest edetabeli lõppu ja saab 121 riigi seas alles 118. koha. Venemaast vähem rahulikud on lood ainult Sudaanis, Iraagis ja Iisraelis.

Riigikogu kinnitas täiendava pensionitõusu
Riigikogu võttis täna vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse täienduse, mis suurendab 1. juulist kõiki vanaduspensione 250 krooni ning rahvapensione 150 krooni võrra.
Pensionitõusu toetas 89 riigikogu liiget, vastuhääli ega erapooletuid polnud.
Algatajate nimel ettekande teinud Taavi Rõivas lausus, et pensionitõusu teema senine arutelu sotsiaalkomisjonis ja riigikogu saalis pole jätnud kahtlust, et see on parlamendi ühine otsus, mille üle võivad kõik hea meelt tunda.
Eelnõu algatajad on seisukohal, et pensionide indekseerimisest tulenev riiklike pensionide kasv ei ole piisav, kuna see jääb pea kahekordselt maha palgakasvust. Täiendava pensionitõusu järel kasvavad pensionid algatajate kinnitusel keskmise palgaga võrreldavas tempos.
Pensionitõusu teeb võimalikuks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasv, mis on tekitanud erakorraliseks pensionitõusuks piisava ülejäägi.

Vaclav Havel saatis Eesti riigipeale ja rahvale toetusavalduse
Tšehhi Vabariigi endine president Vaclav Havel, postkommunistliku Euroopa üks hiljutisi eestkõnelejaid, saatis president Toomas Hendrik Ilvesele ja Eesti rahvale toetusavalduse seoses viimase kuu jooksul toimunud Venemaa rünnakutega Eesti vastu.
"On raske uskuda, et protestid [monumendi ümberpaigutamisotsusele] olid vaid kodanike spontaansed aktsioonid," kirjutas president Havel.
"Näib, et isegi uues geopoliitilises õhustikus kuritarvitatakse natsismivastase võitluse ohvreid ja Teise maailmasõja järelmeid jätkuvalt poliitilistel eesmärkidel. Eriti kindlalt veensid mind selles Eesti Moskva-saatkonna ümber toimunud sündmused," lisas Havel.

Aprillirahutustes Tallinnas rüüstanud noortele määrati karistuseks ÜKT-tunde
Harju maakohus arutas täna pärastlõunal kokkuleppemenetluse korras nelja aprillirahutuste ajal kinnipeetud noore süüasja.
Voldemar Vamperit, Sofia Smigolit, Ilmaryneknud Adamonienet ja Anastassija Kurjakovat süüdistati aprillirahutuste ajal fotopoodi tungimises ja varastamises.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et neljast süüdistavast ühele on määratud rahaline karistus ning ülejäänutele ühiskondlikult kasulik töö.
Rahalisest karistusest loetakse enamus kantuks vahi all viibitud aja jooksul.

Murru vangla valvur võttis vangilt altkäemaksu
Põhja politseiprefektuuri korruptsioonigrupp, vanglate julgeoleku ning sisekontrolli ametnikud tabasid Murru vanglas valvurina töötanud mehe, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ja kinnipeetavale mobiiltelefoni üle andmises.
Politsei pidas 1962. aastal sündinud Raivo teisipäeval kahtlustatavana kinni.
Kahtlustuse kohaselt toimetas Raivo vastavalt kokkuleppele kinnipeetavaga 25. mail kella kaheksa paiku Murru vangla territooriumile mobiiltelefoni ning andis selle kinnipeetavale üle. Oma ebaseadusliku tegevuse eest sai Raivo altkäemaksu 500 krooni.
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestuse taotlusel kõrvaldas Harju maakohus täna Raivo oma senisest ametist.

Riigiprokuröre asutakse leidma läbirääkimistega
Justiitsministeerium tahab riigiprokuröride nappusele viidates kaotada valmimisel oleva seaduseelnõuga ära avalikud konkursid riigiprokuröriks saada soovijatele, edaspidi leitakse selle ametikoha täitjaid läbirääkimiste teel.
Kehtiva prokuratuuriseaduse järgi nimetab riigiprokuröri ametisse justiitsminister prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul avaliku konkursi tulemusena. Seadusemuudatuse jõustumisel lisatakse aga riigiprokuröri ametikoht loetelusse, millede täitmiseks avalikku konkurssi ei korraldata.
"Viimaste aastate jooksul on mitmel korral tulnud riigiprokuröri konkurss tunnistada aga luhtunuks, kuna konkursist ei ole osa võtnud nõuetele vastavaid kandidaate. Samas on olemas juriste, kes sobiksid ja on ka nõus riigiprokuröriks saamisega, kuid kes ei soovi osaleda avalikul konkursil," seisab eelnõu seletuskirjas.
Justiitsministeeriumi hinnangul on praktikas senine konkursisüsteem osutunud väheefektiivseks ja toonud kaasa olukorra, et hetkel on mitmed riigiprokuröri kohad täitmata.

Eestlane jäi Soomes rekordkoguse narkootikumidega vahele
Soome narkopolitsei tabas Soomes elava eestlase, kelle juurest leiti Soome kohta rekordkogus - 450 000 euro ehk ligi 7 miljoni krooni väärtuses ecstasy tablette.
Uudisteportaali YLE 24 andmeil on tegemist suurima ecstasy tablettide kogusega, mis Soomes seni tabatud on. 30-aastane eestlane jäi vahele 30 000 ecstasy tabletiga, mis leiti Helsingis ja Tamperes asunud peidikutest.
Soome politsei on arvamusel, et aine on tõenäoliselt Soome toimetud Eestist, kuid on valmistatud kuskil mujal.
Politseikomissar Jari Aarnio sõnul on tegemist nii suure kogusega, et see mõjutab tervet Soome narkoturgu. Lisaks arvab Arnio, et ecstasy tablettide levitamise ahela tipus tegutsenud eestlane on Soome narkoturul olulisel kohal.
Hetkel vahi all viibiv mees on varem kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud.

CNN pakub Eestis ilmainfot Kolõvanist, Tallinast ja Krasnaja Gorast
Maailma üks suuremaid meediakontserne CNN pakub oma ilmarubriigis värsket ilmainfot selliste Eesti linnade kohta nagu Kolõvan, Tallin ja Krasnaja Gora.
Eesti aja järgi kell 11.30 oli CNN-i andmeil Kolõvanis 16 kraadi sooja, peamiselt pilves ilm ja õhuniiskust 54%. Tuul puhus Kolõvani nime kandvas Eesti linnas kiirusega 18 km/h.
Üsna sarnane ilm oli samal ajal ka Tallinnas, õhuniiskus oli seal siiski Kolõvaniga võrreldes oluliselt suurem - koguni 93%. Tuule kiiruseks mõõdeti Tallinnas 8 km/h. Tallinnaga täpselt sama ilm valitses ka linnas nimega Tallin.
Tõeliselt suvine ilm oli CNN-i andmeil aga Eesti kohakeses nimega Krasnaja Gora. Sooja oli seal 25 kraadi, õhuniiskust vaid 53%, paistis ere päike ja tuul puhus kiirusega 8 km/h.
Kolõvani nime kandev linn jõudis esimest korda maailmakaardile 12. sajandil araabia geograafi Abu Abdallah Muhammadi töö tulemusel. Nimi tulenes nähtavasti eestikeelsetest nimekujudest Kalevan ja Kalõvan, millega muinaseestlased kutsunud oma hõimupealikuid ja kangelasi. Just selline nimekuju kordub ka seoses Tallinnaga vene kroonikates ja venekeelses kirjanduses ajavahemikus 13.-18. saj.

Lõuna politseiprefektuur avab reedel liiklusliini
Lõuna politseiprefektuur avab 1. juunist liiklusliini, kuhu liiklejad saavad teatada neile silma hakanud liiklusrikkumistest.
Liiklusliini numbrile 14900 oodatakse teateid eelkõige selliste rikkumiste kohta, mis politsei otsest sekkumist ei vaja, nagu ohtlikud manöövrid, punase tule alt läbi sõitmine, liikluseeskirjade rikkumine ülekäiguradadel vms.
Liiklusliini idee autori, Tartu politseiosakonna ülemkomissar Indrek Koemetsa sõnul soovib politsei anda liiklusliiniga korralikele liiklejatele võimaluse ise liikluse turvalisemaks muutmisel osaleda. "Seni on liikluskontrolliga tegelenud politsei. Nüüd peavad liiklejad arvestama, et neil hoiavad silma peal ka teised liiklejad," ütles Koemets.
Liiklusliinile tulnud teate põhjal võetakse liikluseeskirju rikkunud auto valdajaga telefonitsi ühendust ning talle antakse teada, et tema poolt toime pandud rikkumist on märgatud. Seejärel kantakse rikkumine ka politsei andmebaasi.

Tallinna opositsioon nõuab Valdmanni korteriostu tagamaade uurimist
Tallinna volikogu opositsioon nõuab Savisaarelt aru Ain Valdmanni korteriostu kohta.
Volikogu Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimees Maimu Berg, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Matti Tarum ja Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer saatsid täna Tallinna linnapea Edgar Savisaarele avaliku kirja, miles nõuavad kommunaalameti juhi Ain Valdmanni korteriostu tingimuste tagamaade uurimist.
24. mai Eesti Ekspress kirjutas, kuidas AS Merko müüs Tallinna kommunaalameti juhatajale Ain Valdmannile Pärnu rannarajoonis soodustingimustel korteri. Samal ajal on AS Merko opositsiooni sõnul saanud endale kommunaalameti kaudu sadade miljonite kroonide ulatuses tellimusi.
"On enam kui selge, et kõnealuse korteritehingu puhul on tegemist väga tõsise huvide konfliktiga. Kommunaalameti juhi kommentaarid: "Ei mäleta"," Ei oska öelda "jne kergitavad õhku täiendavaid kõhklusi ja kahtlusi," seisab ühisavalduses.

Tartu ülikoolis algab reedel sisseastumiseksamitele registreerumine
1.-22. juunini saavad Tartu ülikooli päevase õppe rakenduskõrgharidus-ning bakalaureuseõppesse õppima asujad ülikooli kodulehel registreeruda sisseastumiseksamitele.
Kuigi enam kui pooltel bakalaureuseastme õppekavadel arvestatakse vastuvõtul ainult riigieksamite tulemusi, tuleb osadel õppekavadele õppima asumiseks sooritada siiski ka sisseastumiseksam(id). Sisseastumiseksamile registreerudes saab üliõpilaskandidaat teada eksami toimumise aja ja koha. Samuti saadetakse tema e-postiaadressile kinnitus eksamile registreerumise kohta.
TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo paneb kõigile üliõpilaskandidaatidele südamele, et nad end kindlasti vajalikele sisseastumiseksamitele registreeruksid. "Ilma eelneva registreerumiseta sisseastumiseksamit sooritada ei ole võimalik," ütles Karo.

Veokijärjekorrad on järsult pikenenud
Venemaale suunduvate veokite järjekorrad Narva ja Koidula piiripunktides on järsult kasvanud.
Maksu- ja tolliameti kodulehe andmeil on Narvas järjekorras 225 veokit, mille ooteaeg on umbes 40 tundi. Eile ootas järjekorras 154 sõidukid, mille ooteaeg oli 25 tundi.
40 tundi tuleb piiriületust oodata ka Koidula piiripunktis, kus seisab järjekorras 115 veokit. Eile ootas Koidulas 70 veokit.
Järjekord Luhamaa piiripunktis on stabiilne, seal ootavad ööpäeva pikkuses järjekorras 60 veokit.

Altkäemaksu võtnud Manglusest saab Otepää valla planeerija
Detailplaneeringu kinnitamise eest altkäemaksu võtnud ja selle eest tingimisi karistuse saanud endine kõrge looduskaitseametnik Ants Manglus hakkab koostama Otepää valla üldplaneeringut.
Otepää vallavalitsus sõlmis äsja lepingu osaühinguga Manglusson, kes peab kümne kuuga veerand miljoni krooni eest koostama valla üldplaneeringu, kirjutab Postimees.
"Ma ei taandaks seda nii, et olen süüdi mõistetud altkäemaksu võtmise eest ja nüüd hakkan Otepää valla üldplaneeringut koostama," lausus Manglus. "Ma ei ole mingit negatiivset vastukaja kuulnud sellepärast, et hakkan üldplaneeringut koostama. Praegune seis on hoopis teine."
Mangluse kuritegude uurimist juhtinud prokurör Ene Timmi oli üllatunud, kui kuulis Mangluse uuest tööotsast. "Terve valla üldplaneering?" hüüatas Timmi. "Siinkohal võiks sekkuda avalikkus ja vallaametnikelt küsida, kuidas selline asi võimalik."

Legendides elavat Sinijärve tanki tahetakse järvepõhjast välja tõsta
Soov korraldada uurimisekspeditsioon väidetavalt Äntu Sinijärves lebava tanki leidmiseks paneb muretsema keskkonnaspetsialistid, kes kaaluvad sukeldumise akvalangistide meeliskohas üldse keelustada.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärve sõnul tehti neile varakevadel avaldus väidetavalt järve põhjas lebava tanki leidmiseks ja väljatoomiseks, kuid keskkonnateenistuse seisukoht on eitav, kirjutab Virumaa Teataja.
Tema arvates oleks Baltikumi ainulaadses järves tehtavad tööd mõeldamatud. "Meie mure on see, et legendi pärast tuleb huvilisi juurde ja järv rikutakse," põhjendas Lainjärv keskkonnateenistuse hoiakut ja lisas, et kaalutakse ka järv sukeldujatele hoopis sulgeda.
Võimaliku ekspeditsiooni hing, MTÜ Eesti SS-Leegioni Muuseumi juhatuse liige Leo Tammiksaar tõi vastuargumendiks, et hoopis tanki järve jätmine tähendaks veekogu surma. Aastate jooksul mootorsõiduk roostetab ja kütus voolab vette. Tammiksaare sõnul on praktika seda näidanud ja antud juhul nii ka minevat.

Äikesest põhjustatud tulekahjus hukkus koer
Täna hommikul hukkus Valgamaal äikesest tingitud tulekahjus koer.
Kell 8.05 teatati Lõuna-Eesti päästekeskusele, et Puka vallas Aakre külas põleb laut. Päästjate kohale saabudes põles puukuuriga kokkuehitatud puidust ja savist seintega lauda katus lausleegiga.
Päästjad asusid kohe põlengut kustutama ning hoidsid ära tule leviku kahe meetri kaugusel asuvale kõrvalhoonele ja kaheksa meetri kaugusel olevale elumajale.
Tulekahjus hukkus puukuuris olnud koer, samuti hävis lauda katus.
Tulekahju oletatav tekkepõhjus on pikselöök.

Võru politsei viib täna läbi liikluskontrolli
Võru politseijaoskond viib täna Võru linnas ja selle lähiümbruses läbi politseioperatsiooni, mille käigus kontrollitakse, kuidas peavad liiklejad kinni liikluseeskirjadest.
Erilist tähelepanu pööratakse sõidukiiruse ületamisele, turvavarustuse kasutamisele sõidukites ning peatumise ja parkimise nõuetest kinnipidamisele.
Liikluspolitsei teostab täna ka avalikku kiirusemõõtmist kella 10.00- 12.00 Võru maakonnas Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 238.-247. kilomeetril ehk Võru maakonna piirist kuni Viljandi ristini.

Norra labor selgitab Saaremaa vähkide huku põhjust
Kuressaarest Põduste jõest leitud sadade surnud jõevähkide surma põhjuse peab andma Norrasse saadetud proovide põhjal sealne labor.
Keskkonnainspektsiooni (KKI) jaoks on Kuressaare linna servalt Põduste jõest eelmisel nädalal leitud sadade vähkide surma põhjus veel teadmata, kirjutab Meie Maa.
KKI Saaremaa büroo juhataja Tõnu Ausi sõnutsi on spetsialistid esialgu välistanud kõige hullema versiooni, miks vähis hukkuda võisid. Nimelt hakkab vähipopulatsioonile surmahoobi andev vähikatk levima alles üle kümne kraadises vees, kuid eelmisel nädalal nii soe Põduste jõe vesi ei olnud.
Paraku ei suuda tema sõnul Eestis vähkide surma põhjuse kohta ükski labor selgust tuua ja seetõttu saadetid proovid Norrasse.

Lastega juhtus eile mitmeid liiklusõnnetusi
Liiklusõnnetustes sai eile vigastada kolm last ja kaks noorukit.
Kohtla-Järvel Järve asumis Järveküla tee 62 juures juhtus eile kella 07.45 ajal liiklusõnnetus, kus 12-aastane poiss sai löögi sõiduautolt Volkswagen Passat, mida juhtis Natalja (s 1973). Laps toimetati kehavigastustega Ida-Viru keskhaiglasse.
Kella 12.25 ajal toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal Jõhvi-Tartu-Valga mnt 97,7 kilomeetril, kus sõiduk Volkswagen Sharan, mida juhtis Aleksiesjus (s 1968) jäi rooli taga magama ning sõitis teelt paremale välja vastu puud. Juht ja autos viibinud 10-aastane tüdruk said kehavigastusi.
Tallinnas Kaarli pst 4 juures juhtus kella 17.34 ajal liiklusõnnetus, kus linnaliinibuss Volvo, mida juhtis Sergej (s 1968) pidurdas järsult, kuna teises sõidureas keeras talle ette sõiduauto Audi A6, mida juhtis Andrus (s 1981). Selle tulemusel kukkus bussis viibinud reisija 11-aastane poiss, kes toimetati PERH Mustamäe korpusesse.

Riigikogu laieneb Toompeal uutesse ruumidesse
Riigikogu kantselei remondib tänavu põhjalikult Toompea lossi põhjaosa ja teeb tuleval aastal korda lossi lähedal asuva Komandandi maja, et iga parlamendisaadik saaks lõpuks enda käsutusse oma kabineti.
Riigikogu liikme erakabinetti on kavas luua töökoht ka tema isiklikule abile, keda praeguste plaanide järgi hakatakse palkama pärast 2011. aasta parlamendivalimisi, kirjutab Postimees.
Selle aasta lõpus saab riigikogu enda käsutusse need Toompea lossi ruumid, kus varem asusid riigiarhiiv ning Riigi Teataja kirjastus ja trükikoda.
Riigikogu kantselei direktori Heiki Sibula sõnul läheb lossi põhjaosa kapitaalremont maksma 49 miljonit krooni. Aastaid piirivalveameti käsutuses olnud Komandandi maja renoveerimisele kulub teine 50 miljonit krooni.
Sibula sõnul ei tegelda remondiga üksnes abide pärast.
"Riigikogu liikmed vajavad eraldi tööruume, samuti koosoleku- ja bürooruume, konverentsikeskust, uusi arhiiviruume ja serveritubasid," selgitas ta.

Mees jäi rongi alla
Ida-Virumaal sai raudteed ületanud mees rongilt löögi.
Ida-Virumaal Kiviõlis Lepa tee jalakäijate raudteeületuskohal sai eile kella 18.10 ajal löögi kaubarongilt Vello (s 1952).
Kannatanu toimetati kehavigastustega Ida-Viru keskhaiglasse.

Londonist lotovõitu lootnu sai petta
Naine, kes osales ise Eestis ohvriabi seaduse koostamisel, langes nädal tagasi Inglismaal lotovõitu lubanud kettkirja pettuse ohvriks.
Naisele teatati kirja teel miljoninaelasest lotovõidust, mille väljamaksmiseks küsis nn Inglismaa maksuamet raha, kirjutab Postimees.
Loodetud lotovõidule Londonisse järgi sõites, leidis naine eest lubatud Royal Bank of Scotlandi peakontori asemel leidis naine eest tavalise sularahaautomaadi. Naise kahjud küünivad kokku umbes 18 000 kroonini.
Ajalehega rääkinud kannatanu väitel öeldi talle ühes e-kirjas välja toodud võidutšekkide kojutoimetamisega tegelevast Inglise firmast, et ainuüksi samal päeval, mil tema sinna võidu kättesaamiseks helistas, said nad sääraseid kõnesid kogu maailmast kokku paarkümmend. See teeb petturite päeva tuluks umbes paarsada tuhat krooni. Ametlikult polnud kullerfirma lubatud "lotovõitudega" muidugi seotud.

Müütiline Thule maailma lõpus hoiab Ameerikat pommi eest
Esimese eestlasena Gröönimaal Thule sõjaväebaasis viibinud Eesti Päevalehe reporter kirjeldab Ameerika lukuks nimetatud militaarobjekti argipäeva.
Thule, Ultima Thule. Antiikgeograafide jaoks paik väljaspool tuntud maailma piire. Lennart Meri jaoks pigem Saaremaa oma müütilise Kaali järve ning päikese maalelangemise paigana. Tänapäeva eestlase jaoks eelkõige ülikuulus bänd.
Pardal ajakirjanik, kellel kotis Ultima Thule plaadid, lendab Air Greenlandi punane lennuk Kopenhaagenist Gröönimaale Thulesse. Lend kestab viis tundi.
Tundub, et keegi veab lennuki akna tagant mööda suurt valget suletekki. Tundide kaupa. Vatitekilik mandrijää peidab ürg-jõudu, mida võib kogeda selle veerel seistes, saunasuuruste tükkide massist murdumist vaadates. Mandrijäässe on jäänud Gröönimaa uurijate luid, allakukkunud lennukirususid. Selle sulamisel tõuseks maailmameri kuue meetri võrra.

President Ilves: Jaanilinn on Venemaa aken Euroopasse
Piiripunkt Eile osales Ida-Eesti piirirajatisi külastanud president Toomas Hendrik Ilves Narva-2 piiripunkti avatseremoonial, kus ta rõhutas, et korralik piir on tähtis nii Eestile kui ka Venemaale.
"Mida rohkem naabrid teineteist tunnevad ja teavad, seda rohkem nad üksteist ka mõistavad," nentis president Ilves tseremoonial. "Piir peab pidama. Peab pidama neid, kelle kavatsused on halvad. Teistele piiriületajatele olgu piir kui sõbralik värav, mis ütleb: "Tere tulemast Eestisse! Tere tulemast Euroopasse!"," ütles president.
Esialgu jääb Narva-2 piiripunkt siiski vaid Narva ja Jaanilinna elanikele piiriületuseks, tulevikus loodab Eesti pool muuta selle tavaliseks rahvusvaheliseks piiripunktiks. See sõltub Vene poolest, kes peab samuti ehitama koha tollile ja teistele teenistustele. Kreenholmi tööstuskompleksi kõrval asuv Parusinka jalakäijatesild, mis viib üle Narva jõe kuiva sängi, kuulub nagu kõik teisedki Narva sillad täielikult Eesti poolele.

Sõbrad koguvad raha vahi all olevate punkarite toetuseks
Advokaat: kohtunikud arvestavad eelkõige prokuröri taotlust kahtlustatav vahi alla jätta.
Tallinna ringkonnakohus ei vabastanud eile vahi alt märuliööl Tallinna kesklinnas Tatari täna-val Woodstocki baari lähistel peksmises kahtlustatavana kinnipeetavat Jaak Pikka, nagu päev varem ka Janek Silda.
"Loomulikult lootsin, et mu kaitsealune vabastatakse, kuid praktika näitab, et kohtunikud arvestavad eelkõige prokuröri taotlust kahtlustatav vahi alla jätta," ütles Janek Silla advokaat Mart Missik. Jaak Pika advokaat viibis eile välismaal puhkusereisil.
"Kahe kuu pärast esitame vabastamiseks uue taotluse, kui teda enne ei vabastata," lausus Missik. "Varem ei ole meil endal võimalik midagi teha."
Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja Janika Topkin leidis, et ka teise kahtlusaluse vahistamine on olnud seaduslik, põhjendatud ja lõplik ning edasi kaevata seda otsust ei saa.

Kasiinod võitsid tubakalahingu
Seaduseelnõu esimesed variandid sätestasid, et kasiinodes
Tuleval nädalal restoranides ja baarides suitsetamist keelava tubakaseaduse väljatöötamise ajal sotsiaalministriks olnud Marko Pomerantsi kinnitusel võitlesid kasiinod suitsetamist lubava õiguse välja parlamendisaadikuid veendes.
Pomerantsi kinnitusel sai tubakaseadus valitsuse heakiidu sõnastuses, kus õnnemängukoha mängusaalis on suitsetamine keelatud. Toonase sotsiaalministri sõnu kinnitavad ka riigikogu sotsiaalkomisjoni stenogrammid ja muudatusettepanekute tabel.
Sotsiaalkomisjoni arhiivimaterjalidest selgus tõepoolest, et enne tubakaseaduse teist lugemist tegi mitu riigikogulast ettepaneku arvata kasiinod nimekirja, kus teatud tingimustel võib suitsetada.

Eesti jääb hätta reostuse ja gripipandeemiaga
Kui üsna vähese pingutuse ja lühikese ajaga on võimalik saavutada nõutaval tasemel valmis- olek linnugripi hädaolukorraks, siis ei ole Eesti valmis gripipandeemiaks.
Piisav pole ka valmisolek ulatusliku merereostuse ja ohtlike kemikaalidega transpordiõnnetusest tingitud hädaolukorraks.
Põhiprobleemina leidis riigikontroll, et puudub juhtministeerium, kes vastutaks hädaolukorraks valmisoleku ja olukorra lahendamise eest.
Kui vastutus on jagatud eri ministeeriumide vahel ja ühelegi neist ei ole pandud protsessi juhtimise kohustust, on raske koostada hädaolukordade lahendamise tervikplaani, jaotada rolle ja hankida ühist ressurssi. Kuna kõikide hädaolukordade puhul on valmistumise üldjuht siseministeerium, ei näe teised ministeeriumid end vastutaja rollis.
Ettevalmistus ulatusliku merereostuse hädaolukorraks on ebapiisav eelkõige ressursipuuduse tõttu. Kuna ohtlike kemikaalidega transpordiõnnetusest tingitud hädaolukorra (sh ulatusliku õhu, pinnase ja põhjavee reostuse) ärahoidmise ja selleks valmistumise eest vastutav juhtministeerium on määramata, pole olemas ka hädaolukorra lahendamise terviklikku plaani.

Ametikoht andis luurajale lisaraha
Üks kaitseväe vastu kohtusse läinud luurajatest sai tagantjärele veidi raha juurde.
Afganistani missiooni eest kaitseväelt kohtu kaudu lisaraha nõudvatest meestest on seni umbes 10 000 krooni saanud tagantjärele kätte vaid Martin Plaser, kes viidi madalamale ametikohale tema enda nõusolekuta.
Kui enne missioonile suundumist teenis Plaser Eestis staabiveebli ametikohal, siis missiooni ajaks nimetati ta aste madalamale, vanemveebli kohale, mille järgi talle ka palka maksti. Madalamale ametikohale asumist oleks aga Plaser pidanud kinnitama enda nõusolekuga, kuid seda ta ei teinud.
"See, et enne missioonile minekut tuleb madalamale ametikohale minna, on tavaline. Paljudel kästakse sellisele lepingulisale alla kirjutada, ent mina ainsana ei nõustunud," selgitas kolmapäevasel kohtuistungil Plaser.

Pumbajaama seadmete remont teeb Aegna saare tuleohutumaks
Veesüsteemi haldamise üle võtnud AS Esmar Ehitus renoveerib suvehooajaks Aegnal aastaid kasutuna seisnud veesüsteemi, et tulekahju korral oleks saart kergem kustutada. Süsteem ütles külmaga üles juba seitse aastat tagasi. Vahepeal saare pumbajaama ja veetrassi hallanud AS Facio suutis parandada lõhkenud torud, kuid pumbajaama seadmete viletsuse tõttu jäi veevarustus taastamata.
Harju päästeteenistuse operatiivkorrapidaja Tiit Umbsaare sõnul rõhus päästeamet mitu aastat sellele, et veesüsteem korda tehtaks. "Tuleohtlikkus on Aegnal suur, arvestades inimeste hulka, kes suviti saarel käivad. Seni pole olnud ka korralikke lõkkeasemeid ja tuld on tehtud, kus juhtub. Saarel on küll reservpäästeüksus, kuid nende kuuesaja meetri pikkused voolikud kõikjale ei ulatu ja ka muud ressursid on piiratud."

Kuueaastase tüdruku uudishimu hoidis Verevis ära metsapõlengu
Poolteist nädalat tagasi nädalavahetusel üritas kuueaastane Fee-Marlen isa Hennuga Verevis järvest suuremat kala konksu otsa püüda, mis kohe kuidagi ei õnnestunud. Neist mõnisada meetrit eemal asjatas metsa ääres noorte meeste seltskond. Lonksati õlut ja ilmselgelt tõmmati ka suitsu või tehti lõket.
Ühel hetkel hakkasid võsa varjust paistev toss ja tuli Fee-Marlenile huvi pakkuma. "Mina küsisin, mis seal taga tehakse. Isa arvas, et ju tehakse lõket," meenutab Fee-Marlen.
"Ma ei pööranud sellele esialgu tähelepanu, mõtlesin, et teevad niisama lõket ja inimesed on ju juures. Kuid Fee-Marlenile ei andnud asi rahu. Ta käis kaks korda vaatamas ja kutsus mind ka," räägib isa Henn Mägi. "Tüdrukul oli hirm, et väike puu põleb ära."

Päästjad täiendasid arsenali võitluseks metsatulekahjudega
Suve alguseks soetab päästeamet 125
Mullu lõputute suurte metsapõlengutega võideldes korraliku õppetunni saanud pääste-amet on soetanud kahjutulega võitlemiseks juurde hulga hädavajalikku moodsat varustust ja tehnikat, millest tunti möödunud aastal eriti teravalt puudust. Praegune kuumalaine tõotab päästjatele taas rasket saabuvat suve.
Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Kuno Tammearu sõnul on amet eelmise aasta kriitilistest sündmustest omad järeldused teinud ning püüdnud vastavalt rahalistele vahenditele ilmnenud kitsaskohti kõrvaldada.
Agusalu ja Kurtna suurpõlengute ajal valmistas päästjatele tõsist peavalu üle Eesti kokku tassitud eri liitekohtadega kustutusvoolikute kokkusobitamine. Tammearu sõnul vahetatakse need täielikult välja. "Tähtis on, et vähemalt riigisiseselt kõik voolikud omavahel klapiksid," rääkis Tammearu. "Tänavu on meil kavas vanade asemele osta ühtsele standardile vastavaid eri läbimõõduga voolikuid kokku umbes 125 kilomeetrit, millest osa on juba kohal ning ülejäänu peaks kohale jõudma suve alguseks. Kuna ost on lihtsalt nii suur, võtab tootjafirmadel tarnete täitmine omajagu aega."

Arhitektid toetavad Norde Centrumi lammutamist
Arhitektide liidu esimehe Üllar Marki sõnul on Tallinna ühelt väärtuslikumalt mereäärselt kinnistult Norde Centrumi kaubanduskeskuse lammutamine linnaehituslikult hea enne.
"Arhitektide liit toetab väga mõtlemisvõimelist linnavalitsust. Me tahaks näha professionaalset linnaplaneerimist," ütles Mark Aktuaalsele kaamerale.
Tallinna linn on huvitatud krundist, et ehitada sinna uus raehoone, kuid abilinnapea Eha Võrgu sõnul on idee alles algusjärgus ning nägemus Petrooleumi tänavale kerkivast linnavalitsusehoonest pole kadunud, vahendab ETV24.

Savisaar: Valdmannile esitatud süüdistusi kontrollitakse
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul pole ta küll lugenud kommunaalameti juhi Ain Valdmanni korteriostu kirjeldavat Eesti Ekspressi artiklit ja pole näinud ka vastavasisulist opositsiooni kirja, kuid linn plaanib toodud väiteid sellele vaatamata uurida.
"Kahtlemata kõiki süüdistusi kontrollitakse, aga mis puutub Ekspressi, siis mina seda artiklit lugenud küll ei ole. Ootame ära, millal opositsioon oma kirjaga välja tuleb ja vaatame, mis selles kirjas on öeldud - kui kaalukas see kõik on," ütles linnapea Savisaar täna ajakirjanikele.
"Ma tahaks teid hoiatada palli liiga hoogsalt õhku viskamast. Kutsun teid üles vähem kahtlustama, luulud ei ole veel ajakirjandus," märkis Savisaar.
24. mai Eesti Ekspress kirjutas, kuidas AS Merko müüs Tallinna kommunaalameti juhatajale Ain Valdmannile Pärnu rannarajoonis soodustingimustel korteri. Samal ajal on AS Merko opositsiooni sõnul saanud endale kommunaalameti kaudu sadade miljonite kroonide ulatuses tellimusi.

Tallinn plaanib bussid piiritusega sõitma panna
Tallinna linnavõimudel on tekkinud plaan proovida linna ühistranspordi bussid piirituse või biodiisli baasil sõitma panna.
"Oleme seisukohal, et Tallinnas võiksid sõita väga keskkonnasõbralikud bussid. Kaalume biodiislit ja etanooli, tegutseme tõsiselt sellel suunal," ütles abilinnapea Jaanus Mutli linnavalitsuse pressikonverentsil.
Mutli sõnul viib linn esimesed katsetused läbi lähitulevikus.

Tallinna linnavalitsus koostas esimese liseelarve
Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule 2007. aasta esimese lisaeelarve eelnõu, mille kohaselt suureneb sissetulekute ja väljaminekute maht 195,8 miljoni krooni võrra.
"Lisaeelarve koostamise tegi võimalikuks kavandatust suurem maksutulu," ütles linnapea Edgar Savisaar. "Tänast tulude täitmist arvestades saame rohkem planeerida nii tulumaksu, parkimistasu kui ka maamaksu."
Savisaare sõnul moodustavad pool lisaeelarve väljaminekute mahust investeeringud. Lisaeelarve vastuvõtmisel suureneb investeeringute kogumaht 91 miljoni krooni võrra.
"Valdkondadest, mis investeeringuteks raha juurde saavad, on olulisim haridusvaldkond, kus on ette nähtud täiendavad vahendid koolide remondiks ja rekonstrueerimiseks," ütles Savisaar. "Täiendav rahaeraldus on ette nähtud ka Poska majale, tudengimajale ja Salme kultuurikeskusele. Teede kapitaalremondiks on kavandatud täiendavalt 30 miljonit krooni. Miljon krooni eraldatakse kiirabiauto soetamiseks."

Sepa asemel saab Tallinna keskfraktsiooni esimeheks Vitsut
Oma volitused peatanud Elmar Sepa asemel saab Tallinna volikogus keskfraktsiooni esimeheks Toomas Vitsut.
Pärast Keskfraktsiooni esimehe Elmar Sepa volituste peatamist linnavolikogus täitis Toomas Vitsut nii volikogu kui fraktsiooni esimehe ülesandeid.
Kuna ta sai fraktsiooni liikmete hinnangul väga hästi hakkama, valiti ta täna ka Keskerakonna fraktsiooni esimeheks.
Tarmo Lausing pälvis fraktsiooni toetuse aseesimehe kohale. Varem valitud aseesimeestena jätkavad Leonid Mihhailov ja Margarita Tšernogorova.

Hübriidautod Tallinnas enam tasuta parkida ei saa
Tallinna linnavalitsus esitab volikogu eelnõu, millega antakse tasuta parkimise õigus autodele, mille heitgaasides CO2 ei sisaldu, kaherattalistele mootorsõidukitele ning "Pargi ja reisi" süsteemi kasutajatele.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul toob uus määrus kaasa ka hübriidmootoriga sõidukitel seni kehtinud parkimissoodustuse kadumise.
"Hübriidsõidukite arv on saavutanud ulatuse, kus võime öelda, et vana määrus on oma eesmärgi täitnud ja loodussõbralike sõidukite hulk linnapildis liigub kasvavas suunas. Usun et tänase keskkonnasõbraliku auto soetaja motiiv ei ole ainult soov tasuta parkimisõigus saada, vaid ka tegelik soov loodust säästa."
Käesolevaks hetkeks on väljastatud hübriidmootoriga sõidukite parkimiskaarte 158.
"Kuna parkimis- ja liikluskoormust saab vähendada "Pargi ja reisi" süsteemi rakendamisega ja kergliikluse soodustamisega, vabastatakse parkimistasust sõidukijuhid, kes pargivad "Pargi ja reisi" süsteemi parklates, samuti kaherattaliste mootorsõidukite omanikud," ütles Mutli.

Tallinna trammid, trollid ja bussid lähevad üle suvisele graafikule
Alates reedest, 1. juunist läheb Tallinna ühistransport üle suvisele töökorraldusele ja sõiduplaanidele.
Alates 1. juunist muutuvad trammide, trollibussiliinide nr 1, 5, 6, 7 ja bussiliinide nr 1A, 5, 7, 8, 12, 13, 14, 15, 16, 18, 27, 29, 33, 34A, 36, 38, 40, 48, 49, 54, 55, 60, 61, 63, 67, 68 sõiduplaanid.
Bussiliinil nr 15 muutub alates 1. juunist Sõjamäel asuvate ettevõtete ettepanekul marsruut. Liin suunatakse kesklinna. Liini algpeatus viiakse Viru bussiterminali. Lõpp-peatus tehakse A. Laikmaa tänaval samanimelises peatuses.
Liini "Viru keskus - Sõjamäe" bussid hakkavad mõlemal suunal läbima Teatri väljakul asuvaid Estonia peatusi ning sõitma mööda Tartu maanteed. Marsruudimuudatus tagab Mustamäelt, Pelgurannast, Pääskülast ja Õismäelt tulevatele inimestele paremad ümberistumisvõimalused.

Pelgulinna kerkib spordikompleks
Pelgulinna Sõle tänava äärde kerkivasse spordikompleksi on ette nähtud kolm korvpalliväljakut, 25 meetri pikkune ujula ja lastebassein ning saalid erinevate harrastuste - judo, maadlus, aeroobika, jõusaal - tarbeks.
Tallinna linnavalitsus kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab rekonstrueerida koolihoone ja staadioni ning rajada Sõle tänava äärde spordikompleksi.
Spordikompleksi on ette nähtud kolm korvpalliväljakut, 25 meetri pikkune ujula ja lastebassein ning saalid erinevate harrastuste - judo, maadlus, aeroobika, jõusaal - tarbeks. Olemaolevad hooned säilitatakse, planeering võimaldab need rekonstrueerida kaasaja nõuetele vastavaks.
Kool ja spordihoone ühendatakse klaasgaleriiga. Planeeringulahendusega moodustuvad siseõued, kuhu koolil on võimalik kavandada erinevaid atraktsioone. Koolistaadion renoveeritakse - rajatakse kunstkattega täismõõtmetes kergejõustikustaadion koos murukattega jalgpalliväljakuga ning vähemalt 400 kohaga tribüün.

Nõmme avas rannahooaja
Nõmme välibasseinides saab alates eilsest ujumas käia, sest veetemperatuur tõusis seal üle 21 kraadi, mis mererannas tähendaks rohelist lippu. Nõmme ilmaga on reaalajas võimalik kursis olla portaali Ilm.ee abil. Veebist saab näha pilti Nõmme spordikeskuse juures praegu valitsevast ilmast. Spordikeskuse katusel olev ilmajaam edastab õhurõhu, õhuniiskuse, tuule kiiruse ning õhusoojuse näitu. Lähipäevil lisandub portaali info ka veetemperatuuri kohta, teatas Nõmme linnaosavalitsus.

Vabaduse väljakule tuleb doonoritelk
Tallinna linnavalitsus kavatseb tänasel istungil anda avaliku ürituse loa Põhja-Eesti regionaalhaiglale, mis koos kaitsejõududega korraldab viies Eesti maakonnas doonoritelkide projekti.
Parkla osaliselt suletud
Tallinnas korraldatakse doonorivere kogumist 12. juuni kella 20-st kuni 15. juuni kella 21-ni, mil Vabaduse väljakul paikneb doonoritelk ja parkla on osaliselt suletud.
Ürituse toimumine on kooskõlastatud Põhja politseiprefektuuri, Põhja-Eesti päästeteenistuse, linna kommunaalameti, kesklinna valitsuse, kultuuriväärtuste ameti ja transpordiametiga.

Autost loobuja saab bussiga tasuta sõita
Alates septembrist ei ole juhtidel peale tasuta parkimise muid lisasoodustusi oodata.
Alates 1. juulist katsetatakse kahe kuu vältel Pirita sõidusuunal projekti "Pargi ja reisi", mille raames saavad auto parklasse jätjad ühissõidukitega tasuta sõita.
Alates 1. septembrist peavad autojuhid ühissõidukite kasutamiseks siiski ostma pileti.
"Päris ilma rahata ikka ei saa," selgitas transpordiameti arenguosakonna peaspetsialist Aado Kuuse. Ta lisas, et alates septembrist ei ole juhtidel peale tasuta parkimise muid lisasoodustusi oodata.
"Kuna projekt on nii uus ja meil puuduvad kogemused, siis seepärast ongi alguses idee juurutamiseks nii parkimine kui ka bussiga sõitmine kahe kuu vältel tasuta," ütles Kuuse.
Praegu töötatakse välja spetsiaalset päevapiletit, mille saab inimene, kes oma auto päevaks vastavasse parklasse jätab. Kaheks rebitava pileti üks pool pannakse auto tuuleklaasi külge ja teine jääb inimesele, kes saab sellega bussis tasuta sõita. Ühtlasi aitab see parklatöötajal sõitjate üle arvestust pidada.

Tallinna bussiliiklus tähistas 85. sünnipäeva
Eile tähistas Tallinna autobussikoondis Raekoja platsil oma ja Tallinna linnabussiliikluse 85. aastapäeva. Pärast kesklinnas ringsõidu tegemist rivistus kella 11-ks väljakule seitsmest sõidukist koosnev vanade busside kolonn. Kõige vanem linnarahvale tutvumiseks välja pandud buss oli 1938. aasta Opel, kõige uuem aga autobussikoondise värvides uhiuus Scania.
Lisaks sõidukitele sai Raekoja platsil vaadata fotonäitust "Tallinna bussiliiklus läbi aegade" ning kuulata Järvamaa pritsimeeste orkestrit. Ajaloolane Robert Nerman esitles oma raamatut "Autobussiliiklus Tallinnas" ning raekojas jagas autobussikoondis oma 31-le üle 40-aastase staažiga töötajale kätte kullast teeneteplaadid.

Video: tasumata elektriarve põhjustas Uus-Meremaal pereema surma
Uus-Meremaal suri hingamisparaadi küljes olnud pereema, sest pere oli
Firma otsustas elektri välja lülitada, kuniks võlg on makstud, mis tähendas pereemale traagilist lõppu, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.

Video: Berezovski ei lase end Lugovoi vastu vahetada
Suurbritannias eksiilis elav Vene suurärimees Boris Berezovski tunnistas, et on oma julgeoleku pärast mures ning ei lase end Litvinenko mõrvamises süüdistatava Andrei Lugovoi vastu välja vahetada.
Berezovski tunnistas, et on pärast KGB eksagent Litvinenko surma suurendanud oma turvameeste arvu ning
kinnitas, et ei kavatse lasta end eksagendi tapmises kahtlustatava Lugovoi vastu välja vahetada, vahendavad TV3 Seitsmesed Uudised.

VIDEO:  Libapolitseinikud röövisid Iraagis viis britti
Politseivormi kandnud 40 relvastatud kurjategijat röövisid eile Bagdadis viis Briti kodanikku.
Lisaks viiele röövitud sõdurile teatati kümnest hukkunud Ameerika sõjaväelasest, vahendab Reuters. Mai kuu on USA sõjaväele olnud kahe aasta jooksul Iraagis kõige ohvriterohkeim.
Praeguseks ei ole ükski rühmitus viie Iraagis töötava briti röövimise eest vastutust endale võtnud. Britid rööviti eile hommikul Iraagi rahandusministeeriumi eest.
Ligi 40 politsei vormirõivastesse riietunud röövlit kasutasid ka liikumiseks kohalike politseiautodega identseid masinaid. Hetkel käivad otsingud brittide leidmiseks.
Viiest röövitust neli olid Iraagis tegutseva firma GardaWorld turvatöötajad ja üks USA juhtkonda Iraagis nõustava firma BearingPoint konsultant.

Vene teadlane: Balti riigid kannatavad ajaloolise foobia käes
Vene maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi teadlase Nadežda Arbatova hinnangul on Balti riikide probleemsed suhted Venemaaga tingitud nende riikide ajaloolisest foobiast.
"Nõukogude Liitu ei eksisteeri juba ammu, praegu on teine Venemaa, aga Balti riigid mäletavad siiamaani mingisuguseid solvanguid. Nad ei oska eraldada olevikku minevikust," ütles Arbatova intervjuus Läti ajalehele Telegraf.
Arbatova arvates hakkavad naaberriigid oma suhteid teistmoodi üles ehitama siis, kui Balti riigid saavad aru, et Venemaa pole enam Nõukogude Liit.
Pronkssõduri saagast rääkides sõnas Arbatova, et see probleem oli kunstlikult loodud ja monumendi teisaldamine enne 9. maid oli kindlasti provokatsioon.

Parts: Poolat kaasates on meil julgem olla
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab väga oluliseks seda, et Ignalina tuumajaama projektiga kaasneks ka Leedu ja Poola vahelise elektriühenduse rajamine.
Tänasel kohtumisel Leedu majandusminister Vytas Navickasega ütles minister Parts, et Poola kaasamine tuumajaama projekti suurendaks oluliselt selle väärtust, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
"See samm viiks Balti riigid lähemale ühinemisele Kesk-Euroopa elektrivõrkudega, mis omakorda vähendaks Balti riikide seotust Vene elektrisüsteemiga," ütles ta. "Siis on meil julgem olla."
Lisaks leidis minister, et Leedu tuumajaama aktsiaportfelli jagamine peaks toimuma mitte poliitilistel vaid majanduslikel alustel.
"See projekt peaks olema eelkõige majanduslik projekt, kuid on selge, et Leedu jaoks on siin lisaks poliitilisele mõõtmele tähtis ka emotsionaalne aspekt," ütles Parts.

Leedu on huvitatud raketitõrjesüsteemi paigaldamisest
Leedu kaitseminister Juozas Olekas teatas, et Leedu on valmis sarnaselt Poolale ja Tšehhile paigutama raketitõrjesüsteemi oma territooriumile.
Olekas põhjendas seda kasvava ohuga ebastabiilsetest regioonidest maailmas, vahendas ITAR-TASS.
"Maailm peab seda protsessi vaos hoidma. Üheks lahenduseks ongi NATO pakutav raketitõrjesüsteem," märkis kaitseminister.

Röövlid tulistasid Stockholmis politseinikke
Röövlid avasid täna Stockholmis tule politseinike pihta, kes jälitasid neid pärast ebaõnnestunud sularaharöövi.
Täna veidi pärast keskpäeva sai Stockholmi politsei teate röövist, kirjutab Dagens Nyheter. Püstolitega relvastatud röövlid jäid rahaauto turvatöötajale vahele ja põgenesid oma masinaga. Röövlid vahetasid kähku autot, kuid ei suutnud politseinikke kannult maha raputada.
Neid märgati ka hiljem autot vahetamas ning suundumas Solnasse, mis asub Stokholmi põhjaosas.
Politsei jõudis röövlitele oma autoga järgi, mispeale viimased auto pihta tulistasid. Kui palju laske oli, seda pole veel teada. Röövlid jätsid auto maha Östervägenis, politsei on ala sisse piiranud ja valmis üht sealset maja ründama.
Politseinikud ja turvatöötajad juhtunus viga ei saanud.

VIDEO:  Iisraeli väed tapsid täna õhurünnakuga kaks Hamasi võitlejat
Israeli sõjaväe raketirünnakus Gazas asuva Jabalya põgenikelaagri lähistel sai surma kaks Hamasi võitlejat ja mitmed inimesed haavata.
Ühe Gazas töötava meedikuterühma kinnitusel hukkus Iisraeli õhurünnaku tagajärjel kaks Izz el-Deen al-Qassam märtribrigaadi võitlejat, mitmed inimesed said haavata ja purustati elumaja, vahendab Reuters.
Hamasi võitlejad on tulistanud Gazast enam kui 270 raketti viimase paari nädala jooksul, tappes kaks Iisraeli sõdurit.
Iisrael on Hamasi rünnakutele vastanud enmasti õhurünnakutega, milles on hukkunud enam kui 40 palestiinlast.

Kasahstani president ei kannata kurjategijaid oma peres
Kasahtsanis puhkes suur skandaal seoses president Nursultan Nazarbajevi väimehe süütegudega, mis eeldatavasti lõppeb presidendi tütre lahutusega ja väimehe vahistamisega.
Kazahstani võimud on valmis vahistama ja mõistma kohut presidendi 44-aastase väimehe Rahat Alijevi üle, kirjutab Vremja Novostei.
Praegu varjab Alijev ennast Austrias, kus ta töötas enne ametikohta kaotamist suursaadikuna. Rahat Alijevi otsimiseks ja vahistamiseks lendas Kazahstanist Austriasse riigi eriüksuse grupp.
Erinevate allikate hinnangul palub Nazarbajevi väimees eeldatavasti Viinis poliitilist asüüli, aga tema taotluse rahuldamises allikad kahtlevad.
Alijevit süüdistatakse Nur-panka tippjuhi Žoldas Timralijevi röövimises ja majanduskuritegudes.
Samas nõudis opositsioon, et uuesti vaadataks ümber kriminaalasjad, mis on seotud juhtivate Kasahstani poliitikute enesetappude ja mõrvamistega, seda eesmärgiga uurida presidendi väimehe võimalikku osalust nendes kriminaalasjades.

VIDEO:  USA president valis Maailmapanga uue juhi
Ameerika Ühendriikide president George W. Bush valis Maailmapanga uueks presidendiks Endise USA asevälisministri Robert Zoellick'i.
George W. Bush on varasemalt teatanud, et tahab Paul Wolfowitzi järglasena Maailmapanga juhi kohal näha ameeriklast, vaatamata Maailmapanga liikmesmaade ja mõningate Ameerika enda seadusandjate soovitustele muuta kandideerimisprotsess rahvusvaheliseks ja avatuks ka kandidaatidelt väljaspool Ameerikat, vahendab Reuters.

Regnum: Eesti riik süüdistas Venemaad II Maailmasõja vallapäästmises
Vene propagandaagentuur Regnum väidab ekspert Sergei Artimenko hinnangule viidates, et Eesti süüdistas riiklikul tasandil Venemaad II Maailmasõja vallapäästmises. Tegelikult pole KAPO seda väitnud.
Sergei Artimenko sõnul on Eesti kaitsepolitsei aastaaruandes kirjas "näited Teise maailmasõja võitnud impeeriumi pikaajalisest infosõjast, mis päästis valla Teise maailmasõja ja võitis selle". Tegelikult sellist väidet KAPO aastaraamatus ei ole.
Tema hinnangul saab taolist avaldust käsitleda kui süüdistust Venemaa suhtes ametlikul tasandil. Artimenko lisas, et Venemaa ametlikel ja mitteametlikel struktuuridel tuleb seda fakti võtta kui Eesti riigi ametlikku seisukohta ning edaspidistes asjades ja läbirääkimistes lähtuda sellest faktist.
Regnumi tehtud KAPO aastaaruande venekeelne tõlge kõlab nii: "ddd???????????."

VIDEO:  Venemaa kohus andis kolmele Beslani miilitsale armu
Kolme Beslani politseinikku süüdistati hooletuses, mille tagajärjena ei suudetud 2004 aastal Beslanis ära hoida koolimajas toimunud veresauna, kus hukkus 331 inimest.
Grupp naisi, kelle sugulased hukkusid Beslani veresaunas, tegid kohtuhoones kõva lärmi, kui kohtunik luges ette armu andva otsuse kolme Beslani miilitsa suhtes, keda süüdistati hooletuses, mis võimaldas Tšetšeenia võitlejatel takistamatult linna pääseda, kirjutab Reuters.
Kui kohtunik asus Beslani miilitsaid süüst vabastavat otsust ette lugema alustas umbes 25 naisterahvast, kes kaotasid tragöödias oma lähedased, lõhkuma kohtuhoone aknaid ja paiskasid segamini mööblit, vahendab Reuters oma allika sõnu, kes viibis kohtuhoones.
Lärmamise tulemusena siirdus kohtniku kõrvalruumi, kuhu avalikkust ei lubatud ja luges seal kohtuotsuse lõpuni.

Venemaa tahab säilitada Eesti lenduri mälestust
Venemaa rahvusliku kuulsuse keskus alustab oma projekti "Isamaa teenimine: sündmused ja nimed" raames heategevusprogrammi jäädvustamaks eestlastest legendaarse lenduri Endel Puusepa nime.
Programmi eesmärgiks on säilitada Nõukogude Liidu legendaarse lenduri ja koloneli Endel Puusepa mälestus, teatas Interfax.
Puusepa nimi kavatsetakse ajalukku jäädvustada tema panuste eest Nõukogude Liidu kaitse tagamisel II maailmasõja ajal ning lennunduse arenemise avaliku tunnistamise kaasa aitamisse.
Endel Puusepp sündis 1909. aastal Krasnojarski krais. II maailmasõja ajal teenis ta kauglennuväes.
Lendurkotkas Endel Puusepp pommitas muuhulgas Berliini ja Königsbergi. Sõja-aastatel autasustati teda Nõukogude Liidu kangelase Kuldtähega.

Moskva eksperdid analüüsivad Tõnismäele maetud sõdurite DNA-sid
Vene kohtumeditsiiniekspertiisi keskus alustas Moskvas Eestist saadetud DNA-andmete võrdlemist hukkunute praegu elus olevate sugulaste DNA-dega.
Võrdlemiseks olid saadetud kapten Ivan Sõssojevi tütarde, kapten Aleksei Brjantsevi poja ja ühe tundmatu isiku DNA analüüsid, kirjutab Moskovski Komsomolets.
Väljaanne kirjutab, et Eesti lubas algul võrdlusanalüüsi omal kulul teha, kuid mõtles pärast ümber. Seega on ajalehe hinnangul Vene spetsialistidele uurimise ruttu valmis saamine auküsimus.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko sõnul on 7. juuni vaid paberite esitamise tähtaeg nendele, kes soovivad osaleda ümbermatmise tseremoonial. Mikko kinnitas, et kui teiste maetute sugulased annavad endast teada alles pärast ümbermatmist, siis pole sellest midagi - nad saavad säilmed ikkagi kätte.

VIDEO:  Röövitud Briti tüdruku vanemad sõitsid paavsti audientsile
Neljaaastase Madeleine McCann vanemad saabusid Rooma, kus toimub nende kohtumine paavst Benedictus XVI.
Kolm nädalat tagasi Portugalis puhkekuurortis kadunuks jäänud neljaaastase Briti tüdruku vanemad saabusid Rooma eesmärgiga kohtuda paavst Benedictus XVI, mis leiab aset täna (kolmapäev - toim.), kirjutab Reuters.
Vatikani kirikupea pressiesindaja sõnul võtab paavst Benedictus XVI Kate ja Gerry McCanni vastu peale oma iganädalast üldaudientsi Püha Peetri väljakul.
Peale Madeleine McCanni kadumist 3. märtsil on tüdruku katoliiklastest vanemad teinud tõsiseid jõupingutusi, et nende tütre väidetav röövimisjuhtum pälviks võimalikult suure avaliku tähelepanu.

Kremlimeelsed noorteühendused korraldasid kakluse
Ühtse Venemaa partei noorteorganisatsioon Molodaja Gvardija (MG) ja Õiglase Venemaa erakonna noorte liikumine Ura kaklesid Moskvas toimunud miitingul.
Kaklus toimus Ühtse Venemaa kontori juures ja kaklejatest saadi jagu vaid veekahuri abil, kirjutab Kommersant.
Esmalt plaanis Ura rahumeelset protesti Ühtse Venemaa poliitilise monopolismi vastu, kes nimetas paljude linnapeade ametikohtadele oma inimesi. Kuid miitingule ilmus ka MG ja nii kogunes peakontori juurde ligi sada aktivisti kahest parteist.
Esialgu püüti teineteisest lihtsalt solvangutega üle karjuda. Ura hinnangul on Ühtne Venemaa "kitsede partei" ning MG vastus saatis Ura ühte väga kaugesse paika.
Ootamatult ilmusid aga maskides inimesed, kes aktivistide sekka mune loopima hakkasid. Sellest piisas kakluse alustamiseks.

VIDEO:  Miilits vaigistas Kremli vastaste meeleavaldus juba enne algust
Teisipäeval hoidisid Voronežise võimuesindajad ära Garri Kasparovi juhtimisel toimuma pidanud Kremli vastase meeleavalduse toimumise.
Garri Kasparovi sõnul suutis Kremli-meelne linnavõim hoida ära eile linna jõekaldal toimuma pidanud meeleavalduse, kirjutab Reuters.
"Peab tunnistama, et me (meeleavaldajad - toim.) ei olnud valmis seisma vastamisi niivõrd ülekaaluka jõuga, aga samas ma ei pea kavandatud meeleavaldust täielikult läbikukkunuks, sest jõuga meeleavalduse keelustamine näitab, et riigivõim kardab isegi väikest rahumeelset inimhulka ja peab vajalikuks viimaste vastu mobiliseerida jõustruktuurid," lisas Garri Kasparov.
18. mail ei lasknud Vene võimud Garri Kasparovit Samaras toimunud Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisele tippkohtumisele, kus Kasparov ja teised Venemaa opositsioonilised liikumised plaanisid läbi viia protestimarssi.

USA president valis Maailmapangale uue juhi
Ameerika Ühendriikide president George W. Bush valis Maailmapanga uueks presidendiks endise USA asevälisministri Robert Zoellick'i.
President Bush teatab täna ametlikult Robert Zoellicki kanditatuuri, kuid see veel teda Maailmapanga presidendiks ei tee: vaja on ka panga nõukogu heakskiitu, vahendab BBC.
Analüütikute hinnangul on kandidaadi heakskiitmine ülimalt tõenäoline.
Robert Zoellick saab endale Paul Wolfowitzi ametikoha. Wolfowitz sunniti ametist lahkuma, kuna ta edutas oma elukaaslast ja korraldas talle ülisuure palgatõusu.
Wolfowitz lahkub ametist juuni lõpus.

Vaesematelt lasteaiatasu nõudmine vallandas Soomes poliitlahingu
Soomes puhkes uue valitsuse ja opositsiooni esimene terav vastasseis, sest valitsus soovib kehtestada lasteaiatasu ka väikese sissetulekuga peredele.
Paremtsentristlik valitsus tegi ettepaneku hakata võtma lasteaia pikapäevahoiu eest raha ka madalaima sissetulekuga vanematelt. Seni on nende järeltulijatele olnud lasteaed täiesti tasuta.
Poolepäevahoiu eest ei pea sellised pered ka tulevikus maksma. Tasust on vabastatud näiteks kolmeliikmeline perekond, kellele jääb kogu leibkonna peale kuus kätte vähem kui 1132 eurot (17 700 krooni). Opositsioonis olevad sotsiaal- ja kristlikud demokraadid süüdistasid valitsust vähekindlustatud inimeste olukorra teadlikus halvendamises. Suurimad kannatajad oleksid üksikvanemad, kellest 40 protsenti ei pea praegu lasteaiatasu maksma.
Absoluutset vaesust Soomes küll peaaegu ei leidu, kuid suhteline vaesus näitab tõusumärke. Ligi 12 protsenti riigi elanikkonnast elab allpool suhtelise vaesuse piiri, milleks on 60 protsenti leibkondade mediaantulust (poolte sissetulek on sellest kõrgem ja pooltel madalam). Rahas väljendatuna tähendab see umbes 800 eurot üksi elava inimese kohta kuus.

Putinil tuleb ilmselt Kremlist lahkuda, vähemalt neljaks aastaks
Venemaal on poliitikud lõpetamas katseid muuta põhiseadust nii, et see võimaldaks Vladimir Putinil kandideerida riigipea kohale kolmandat korda järjest.
Tegemist võib siiski olla n-ö strateegilise taandumisega, et praegu Venemaal väga populaarne Putin saaks presidendiks naasta 2012. aastal ja siis juba praegusest pikemaks ajaks, 10-14 aastaks.
Viimane tulihingeline põhiseaduse muutmise propageerija oli Venemaa parlamendi ülemkoja esimees Sergei Mironov. Kuni eilseni, sest intervjuus ärilehele Vedomosti tunnistas Mironov: "Kolmanda ametiaja kohta me mingeid otsuseid tegema ei hakka. President ütles - see teema on suletud."
Varuvarianti pole vaja
Moskvas on pikalt arutatud selle üle, kuidas Mironov üldse oli selles küsimuses nii pika taibuga, sest Putin ja Kreml on korduvalt kindlalt põhiseaduse muutmise välistanud. Jäi arusaamatuks, kuidas sai Mironov Kremli vihjetest nii valesti aru.

Huvilised saavad veebikaamera vahendusel jälgida räästapääsukeste elu
Riikliku looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioonile kuuluvas Matsalu Looduskeskuses töötab alates eilsest veebikaamera, mille abil saab jälgida räästapääsukeste toimetusi.
Riikliku looduskaitsekeskuse pressiesindaja Aet Truu teate soetati veebikaamera loodusharidusliku projekti Interreg III B BSR Eagle raames. Kogu veebikaamera süsteem maksis 50 000 krooni.
Kaamera pilt vahetub iga minuti tagant ning seda saab jälgida Matsalu kodulehelt.
Veebikaamera on üks osa Matsalu linnupargi programmist, mille raames valmisid veel 15 linnuliigi puidust kujud, mis on mõeldud lasteaia vanemate rühmade ja I-IV klassi lastele linnuvaatluse algtõdede omandamiseks ja esmaste linnuvaatluste tegemiseks.

Õlleliit: õlle hind tõuseb 20-40%
Arvestades aktsiisitõusu, linnase hinna tõusu 50% ning samuti pakendi hinna tõusu, kallineb õllede hind tarbija jaoks õlleliidu hinnangul kokku 20-40%.
Valitsuse plaanitava järsu õlleaktsiisi tõusu korral oleks Eesti õlleaktsiis 27 Euroopa Liidu (EL) riigi hulgas õlleliidu teatel üheksandal kohal, edestades enamikke "vana Euroopa" riike nagu Saksamaa, Luksemburg, Šveits ja Prantsusmaa. Samas on nendes riikides elatustase mitmeid kordi kõrgem kui Eestis.
"Kui siiani on räägitud Eestist kui liberaalsest majandusriigist, siis praeguseks oleme teel üheks kõige kallima maksupoliitikaga riigiks Euroopa Liidus," ütles Eesti õlletootjate liidu tegevjuht Cardo Remmel. "Maksutase vastab meil Hollandile, kuid palgatase Poolale."
Eestis kehtiv aktsiis õllele on hetkel ligemale kahekordne võrreldes samasse majandusruumi kuuluva Läti ja Leeduga. Kavandatava 10%+20% aktsiisitõusuga suureneks vahe veelgi. Eesti ja Läti õlleaktsiisi vahe saaks olema pea sama suur, kui täna on Soome ja Eesti vahel.

Estonian Airi maapealne teenistus sõlmis töörahu
Transpordi ametiühing kirjutas Estonian Airiga alla uue kollektiivlepingu, mis tagab maapealses teenistuses töörahu selle aasta lõpuni ning toob töötajatele mõõduka palgatõusu.
Aasta algusest peetud läbirääkimiste peateemadeks olid lennundustöötajate töötasud, tööaja reeglid ning öine transport. Kollektiivleping jõustus tagasiulatuvalt 1. aprillist, teatas transpordi ametiühing.
Transpordi ametiühingu esindaja sõnul jäi palgatõus 5-15 protsenti alla ootustele, kuid seda kompenseerib mullune suurem tõus ja võimalus alustada uusi palgakõnelusi juba tänavu septembris.
Lepinguga said haaratud check-in töötajad, lasti planeerijad ja perroonitehnikud. Piloodid ja reisiteenindajad sõlmivad oma palgalepinguid traditsiooniliselt iseseisvalt.
Transpordi ametiühingusse kuuluvad ligi pooled kõigist Eesti maapealsetest lennundustöötajatest.

Iga küla saab Eesti Postilt oma sihtnumbri
1. juunil uuendab Eesti Post külade sihtnumbreid nii, et iga küla saab oma sihtnumbri.
"Iga küla saab endale eraldi sihtnumbri, ehk kui enne võis kolm küla olla ühe numbriga, siis nüüd on kõik eraldi numbriga. See annab võimaluse viia saadetis kliendile kiiremini kohale," teavitab Eesti Post.
Sihtnumbreid uuendatakse või luuakse juurde pidevalt, seekordne muudatus on aga tavapärasest mahukam.
Eesti Post viib muudatuse läbi pika üleminekuperioodi jooksul. Kuna saadetisi edastatakse aadressist lähtuvalt ei jää vale sihtnumbriga saadetised kuhugi kaduma ega toppama.

Heinaru: Kalev tegeleb röövkapitalismiga
Rae valla vee-ettevõte AS Elveso tegi kohtuvaidluses magusatootja Kaleviga ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks, mille viimane tagasi lükkas.
Elveso ettepanekul oleks Kalev pidanud viimase aasta jooksul kogunenud tasumata ülereostustasud ära maksma 25. maiks. Sel juhul oleks Elveso loobunud kokku 3,8 miljoni krooni suuruselt võlasummalt viivistasude nõudmisest. Kalev kohtuvälist kokkulepet Elveso teatel vastu ei võtnud.
AS Elveso juhatuse esimees Toomas Heinaru kahetses, et kokkulepe teoks ei saanud.
"Kommivabriku Kalev suuromanik Oliver Kruuda ei tegelnud aastaid reostusprobleemiga. Pidev surve on nüüd lõpuks sundinud Kalevit investeerima oma tootmise keskkonnaohutusse. Järjepidevalt on Kalev jätnud maksmata ülereostustasud. Magusasõbrad peaksid teadvustama, et Kalevi komme toodetakse Rae valla keskkonna puhtuse arvelt. Olen veendunud, et taoline röövkapitalism pole ka juriidiliselt korrektne. Kavatseme nüüd Kalevilt sisse nõuda kõik ülereostustasud ühes viivistega," ütles Heinaru.

Hansapanga e-kanalites esineb katkestusi
Plaanipäraste hooldustööde tõttu esineb selle nädala lõpus lühiajalisi katkestusi Hansapanga elektrooniliste kanalite töös.
Hansapanga teatel toimuvad katkestused neljapäeva varahommikul kella 05-07 ja pühapäeval kella 03-07 vahel. Hetkelisi katkestusi võib neljapäevast pühapäevani ette tulla ka muudel aegadel.
Katkestuste ajal ei tööta sularahaautomaadid, makseterminalid ja internetipangad hanza.net ja telehansa.net.
Reede hilisõhtul kell 22.30-00.00 on ette näha häireid hanza.neti ja telehansa.neti kasutamises. Sularahaautomaadid ja makseterminalid töötavad sel ajal tavapäraselt.
Hansapank palub klientidel ajastada panga elektrooniliste kanalite kasutamine neil päevil selliselt, et katkestused kliente võimalikult vähe häiriksid ja palub vabandust ebamugavuste pärast.

Jaekaubanduse kaupade müük kosus aastaga 16%
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades suurenes aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes 16%.
Aprillis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,2 miljardit krooni. Toidukaupade kauplustes kasvas müük eelmise aasta aprilliga võrreldes 11%. Suure osatähtsuse tõttu andsid toidukaupade kauplused ligi poole kogu jaekaubandusettevõtete müügi juurdekasvust, teatas statistikaamet.
Kiireim juurdekasv oli aprillis endiselt tööstuskaupade kauplustel (21%), kuid eelmiste kuudega võrreldes kasvutempo aeglustus. Kasvu langust võrreldes eelmise aastaga põhjustas soodusmüükide vähenemine. Sellel aastal olid soodusmüügid põhiliselt märtsis, eelmisel aastal aprillis. Märtsiga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades neli protsenti.

Ehitustulud välismaalt kasvasid kolmandiku
Aasta esimeses kvartalis kasvasid välisturul tegutsevate ettevõtete tulud eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolmandiku.
Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted esimeses kvartalis omal jõul nii Eestis kui välismaal seitsme miljardi krooni eest. Hooneid ehitati 5,6 miljardi ja rajatisi 1,4 miljardi krooni eest - vastavalt 29% ja 3% rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis.
Ehitustegevus kallines eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 15,6%.
Ehitusettevõtted ehitasid esimese aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 23% rohkem, sealhulgas kohalikul ehitusturul 22% rohkem.
Ehitisregistri andmetel lubati esimeses kvartalis kasutusse 1440 uut eluruumi, mis on 326 eluruumi rohkem kui aasta tagasi. Enam kui kolmveerand uutest eluruumidest asus korterelamutes. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbrus ja Tartu linn.

Viljandi vangla müüvad linn ja riik ühiselt
Justiitsminister ja Viljandi linnapea otsivad võimalusi, kuidas müüa vangla kompleksi nii, et riik saaks sellest suure tulu ning linn kindluse kvartali edasiseks arenguks.
Ministeerium on huvitatud, et linn teeks enne müüki vangla alale detailplaneeringu, sest siis oleks võimalik maa müügist rohkem teenida ja kasutada saadavat raha Tallinna vangla ehituseks, kirjutab Sakala.
Justiitsminister Rein Langi lubadust mööda arvestab ministeerium Viljandi linna huvidega.
Justiitsministeerium tahab vangla Viljandist ära viia tuleva aasta suvel ning soovib müügiprotsessi alustada juba tänavu. Praegu linnavalitsuses arutlusel olevate variantide järgi võiks vangla ala Tallinna tänava poolsesse ossa tulla ärihooned ning tahapoole elamud.

Soomlased kiusavad eesti ehitajaid
Mitu Soome ehitajate ametiühingu Rakennusliitto kodulehel boikoti all olevat Eesti firmat on sattunud sinna pealekaebuse tõttu ja on seepeale Soomes tegutsemise lõpetanud.
"Ma räägin teile, kuidas me sinna sattusime," sõnas 3Ehitaja OÜ juht Jaak Sool eile Äripäevale. "Üks joodikust maaler kaebas meie peale, kui sai aru, et ta tegemata töö eest raha ei saa." Kaebus käis madalate palkade kohta.
Kuna 3Ehitaja mehed käisid Soomes 2005. aastal tööl Eestist komandeeringus, said nad tõesti vähem palka kui soomlased. Objekt asus Espoos ja firma peale kaevati paar nädalat enne tööde lõppu. Sool tõi mehed koju tagasi ja enam Soome ei lähe.
"Boikott kaob siis, kui saame usaldusväärseid teateid selle kohta, et firma maksab kokkulepetepõhist palka ja täidab kõiki töötingimusi. Siis me tegutseme küll kiiresti. Vaadates nimekirja, siis selgi aastal on mitme Eesti firma boikott maha võetud," ütles Rakennusliitto suhtekorraldusjuht Heikki Korhonen.

Eesti juhib internetipanga kasutamise sageduse ülemaailmset edetabelit
Eesti hoiab maailma internetipanganduses esikohta, lojaalsus oma pangale on aga suurim Kanadas, selgub Nielseni ülemaailmsest tarbijate hinnanguid kajastavast uuringust.
Üha suurem hulk tarbijaid läheb üle internetipangale, pangad on suunanud oma tähelepanu kontorist veebi: 32 protsenti maailma interneti kasutajatest kasutab internetipanka vähemalt kaks või kolm korda nädalas, 14 protsenti kasutab seda iga päev - seda vastavaldatud Nielseni uurimuse järgi, kirjutab Äripäev.
Nielsen küsitles 25 408 interneti kasutajalt 46 riigist Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas ja Lähis-Idas. Uuriti, kui sageli kasutatakse pangateenuseid, sealhulgas interneti- ja telefonipanka, sularahaautomaate ja harukontoreid. Nielsen uuris ka, kui lojaalsed on kliendid oma põhipangale.
Üle ilma juhib internetipanganduses Eesti tarbijaskond - 79 protsenti küsitletutest kasutab pangateenuseid interneti kaudu vähemalt kord nädalas. Lähimatest naabritest kasutab internetipanka vähemalt korra nädalas Norra (76 protsenti), Soome ja Poola (69 protsenti).

Tõnis Palts asub koos pojaga veebis raha teenima
Tõnis Palts lubas investeerida Eesti internetiprojektidesse kaks miljonit krooni.
Suuremaks projektiks, millega Tõnis Palts ja tema poeg Andrus tegelema hakkavad, on juuli alguses avatav internetiagentuur Klikivabrik.ee. Kaasosanik on ka suhtekorraldusekspert Jaano Martin Ots.
Klikivabrik on internetiagentuur, mille kaudu saab iga saidiomanik, blogipidaja või foorumimoderaator panna oma portaali raha teenima.
Klikivabrik.ee maksab saidiomanikele vastavalt selle külastatavusele ehk reklaamibänneri näitamiskordade arvule. "Tavaliselt arvutatakse hinda tuhande näitamiskorra pealt ning keskmiselt makstakse taolise külastatavuse pealt kaks kuni seitse krooni," selgitab Andrus Palts. Täpne näitamiskordade arv lepitakse kokku iga saidiomanikuga eraldi ja see sõltub veebilehe iseloomust, reklaampinna asukohast, külastajate profiilist, muu reklaami hulgast veebisaidil ja veel mitmest tegurist.

Rünnakud Hansapangale tõid 11,6 -miljonilise kahju
New York Times kirjutas eile, et mai küberrünnakute mõjul kandis Hansapank vähemalt miljon dollarit (11,6 miljonit krooni) kahju.
"9. mai varajastel tundidel ületas online'i liikluse maht tavapärase tuhandeid kordi. 10. mail sulges Eesti suurim pank online-teenused enam kui tunniks ajaks. Isegi praegu on Hansapank rünnakute all ja blokeerib umbes 300 kahtlast internetiaadressi," kirjutas ajaleht.
Rünnakuteks oli renditud serveriruumi üle maailma, kuid rendiaeg sai 10. mail otsa ja rünnakud Eestile kahanesid oluliselt. Viimane suurem rünnak toimus 18. mail.
Hansapanga teatel pole nad otseseid kahjusid rünnakute tõttu saanud. "10. mail 1,5 tundi väldanud internetipanga katkestus oli suurim, seejärel jäi mõneks ajaks piiratuks ligipääs internetipangale välismaiste kasutajate jaoks. Ründed on jätkunud ka hiljem, kuid IT-spetsialistid on suutnud need kontrolli all hoida ja klientide teenindamine pole häiritud," edastas pank.

Pärnu Carmen sureb saatuse vihmas
Pole mingit kahtlust, et Pärnu ooperifestivali raames lavastatud Bizet' "Carmen" on meie väikeses kultuuriruumis suursündmus. Ja seda mitte üksnes tänu meisterlikult mängivatele nimiosalistele. Tegu on huvitava lavastusega, kus julged lahendused ärgitavad kaasa mõtlema.
Hea peaosatäitja on juba pool võitu. Ja Pärnu lavastuse tegijatel on olemas kaks suurepärast, kuigi väga erinevat Carmenit: hiinlanna Huiling Zhu ja ukrainlanna Angelina Švatška. Esietendusel laulis neist veidi vanem ja kogenum ukrainlanna, kellel on seljataga üle kümne Carmeni lavastuse. Tema Carmeni jõulist naiselikkust jagus Endla teatri lavale küllaga. Angelina Švatškal oli hääles jõudu, mis samas ei varjutanud ta vokaalset nõtkust. Hittaariaid laulis Švatška enesekindlusega. See lubas tal luua hingelt vaba naise rolli, mille erootiline tundelisus lummab publikut.

Mari Roosvalti ufod ja Venezia kuld Hobusepeas
Mari Roosvalt analüüsib maalides gondlite linna ja kättesaamatuid ulmasid.
Nii nagu maalija mitmel viimaste aastate näitusel, on Hobusepeas tegemist lahedalt mänguliste piltidega. Selle üle, kas Mari Roosvalt on tõesti analüüsinud midagi nii tõsist, nagu kosmilise energia jäävus ja transformatsioon või maalikunsti olemus, võiks muidugi vaielda. Aga Hobusepea galerii kaks korrust on hästi ära kasutatud.
Maisel pinnal, st galerii põhikorrusel on maalid kosmiliste lennumasinatega, mis justkui jälgiksid elu ja tegemisi galeriis kusagilt kättesaamatust kaugusest.
Ufomaaliga tuli Mari Roosvalt esimest korda näitusele mullusel Leo Lapini kureeritud kunstnike liidu aastanäitusel "Tehnoobia". Ja ennäe - ufode maailm on innustanud ka sel aastal maalima kosmilise silma kujulisi abstraktsioone. Ufousk ei olegi Eestis jäänud kuhugi 70-ndatesse, mil tolleaegne maaväliste kontaktide partei liider Tunne Kelam käis kunstimuuseumis valgustavaid loenguid pidamas. Tõsimeelsele eestlasele on kunstnik tänini natuke mõistetamatu ufolik tegelane.

Krahv Nikolai Tolstoi külastas Eestit
Eile pidas Kadrioru kunstimuuseumis loengu krahv Nikolai Tolstoi teemal "Tolstoid: kakskümmend neli põlvkonda kuulsat Tolstoide perekonda".
Nikolai Tolstoi ise on Lev Tolstoi venna pojapoeg. Ta on sündinud 1935. aastal Inglismaal, kuhu tema isa 1920. aastal Venemaalt põgenes. Inglismaal õppis ta Wellingtoni ja Dublini Trinity kolledžites. Praegu elab ta koos oma naise Georginaga Oxfordi lähedal. Nikolai Tolstoi on paljude raamatute autor, sealhulgas ka nende, mis paljastavad Nõu-kogude režiimi kuritegusid. Arusaadavalt polnud tal võimalust oma esivenemate maad külastada. Küll on ta põhjalikult uurinud Tolstoide sugupuud, mille esimesed andmed ulatuvad 13. sajandisse. Tallinnas on Nikolai Tolstoi teist korda. Krahvi sõnul meeldib talle eelkõige vanalinn, kuna ta on suur keskaja kultuuri ja arhitektuuri huviline.

Marko Raadi "Nuga" tagasi kinos Sõprus
Marko Raadi tunniajast mängufilmi "Nuga" näidatakse alates 1. juunist uuesti kinos Sõprus.
Filmitegijate sõnul on "Nuga" ekraanil tagasi vaatajate soovil, kuna nõudlus filmi järele polnud veel ammendunud ning linateos jookseb taas alates 1. juunist kuni 7. juunini kinos "Sõprus" kaks korda päevas (kell 14.30 ja 18.00) ning sellele järgneval nädalal üks kord päevas (kella 18.00).
Läbipõlenud kinnisvaramaakleri Ekke (Mait Malmstein) kokkujooksnud elust ja nurkasurutud valikutest kõnelev intiimne mängufilm "Nuga" (režissöör Marko Raat, "Agent Sinikael", "Esteetilistel põhjustel") linastus kõigepealt 15. veebruarist kuni 1. märtsini Rüütelkonna hoones, mis oli ristitud Toompea kinos ja just selle filmi jaoks kinosaaliks kohandatud.

Tallinna kesklinnas avatakse ühepäevane kunstinäitus
Täna, 30. mail kella 11-21 on Tallinnas, Pärnu mnt 27 asuvas majas avatud ühepäevane kohaspetsiifiline näitus "Pressioon", kus osalevad Anu Juurak, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Jüri Ojaver, Kaarel Kurismaa, Kirke Kangro, Raoul Kurvitz, Kärt Maran, Lagle Palo, Laura Pählapuu, Marko Mäetamm, Martin Varm, Merle Kasonen, Mikk Freiberg, Pent Talvet, Risto Tali ja Tõnu Narro. Näitust näeb Pärnu mnt 27 maja trepikojas, koridorides, mitmes korteris ja pööningul. Kell 15.00 alustab näituse avamise puhul tänavune Kristjan Raua preemia laureaat Jüri Ojaver Tallinna kunstihoone ees performance'it, näituse avamine toimub 15.30. Pärnu mnt 27 aadressil asuv maja on olnud elukohaks paljudele kunstnikele, nende seas projektis osalevatele Kurismaale, Kurvitzale, Karslonile ja Maranile.

Video: Eestis esines Aafrika edukaim bänd
Täna õhtul esines Tallinnas Aafrika mandri kõige edukam bänd Freshlyground.
Freshlyground oli mullu briti popstaari Robbie Williamsi Aafrika turnee soojendusbänd, vahendavad TV3 Seitsmesed uudisted.

VIDEO:  "Kariibimere piraadid" püstitas USAs kassarekordi
"Piraatide" triloogia viiimane film tõi USAs nelja päevaga sisse 156 miljonit dollarit piletitulu, kuid Hollywoodi filmitööstus kardab järjefilmide puhul piletitulu langust.
Walt Disney toodetud "Kariibimere piraadid: maailma lõpus" püstitas Põhja-Ameerikas uue mai viimase nädala piletimüügi rekordi, kirjutab Reuters.
Mai viimast nädalavahetust ja sellele järgnevat esmaspäeva (Memorial Day) peetakse Ameerikas puhkuse nädalavahetuseks ja sel perioodil külastab ka kino tavapärasest enam ameeriklasi.
Siiski tunnevad Hollywoodi filmiinimesed muret kassahittidele tehtavate järjefilmide võimalike vaatajanumbrite languse pärast.
Hollywoodis filmide piletimüüki jälgiv analüütik Paul Dergarabedian ei leia filmitegijate murel siiski alust olevat. Dergarabediani sõnul on "Kariibimere piraatide" triloogia kolmanda osa piletimüügi numbrid suured ja muljetavaldavad.

VIDEO:  The Police andis esimese kontserdi peale 20-aastast pausi
Rockbänd The Police alustas oma ülemaailmset kontsertuuri esmaspäeval Kanadas, esinedes enam kui 20 000 inimesele.
Veteranbändi laulja ja basskitarrist Sting, kitarrist Andy Summers ja trummar Stewart Copeland pühkisid laval tolmu maha teiste seas kunagistelt menulugudelt Roxanne "ja" Every Breath You Take ", kirjutab Reuters.

Pärnus avatakse laulupeo sümboliks olev Ilmapuu
1. juunil avatakse Pärnus Rüütli platsil peagi algava X noorte laulu-ja tantsupeo auks Ilmapuu.
Ilmapuu on noorte laulupeo sümbol ja moto, mis sümboliseerib järjepidevust: see on puu, mis ühendab põlvkondasid, ajastuid, keskkonda, inimesi. Ilmapuu kehastab maailmamudelit, kus valitseb tasakaal, mitmekesisuse ja ühtsuse põhimõte, teatas Pärnu maavalitsuse kultuurinõunik.
Pärnumaa Ilmapuu avamisel tantsivad Raeküla ja Koidula koolide rahvatantsijad, Raeküla kooli ja võimlemisklubi Rüht võimlejad ning Häädemeeste, Sindi-Paikuse ja Kunstide Maja mudilas-ja lastekoorid.
Ilmapuu avamisele järgnevad meeleolukad lastekaitsepäevale pühendatud sündmused Kuursaali juures.

Placebo panustas palju kvaliteedile, aga jäi tuimaks
Briti kultusbändi kontsert Tallinnas oli vormilt suurepärane, kuid kippus sisult hingetuks jääma. Nooremapoolne publik sai oma oodatud elamuse siiski kätte.
Esmaspäeva õhtul Saku suurhalli põrandatäie publikut kohale meelitanud Placebo andis suurepärase, kuid igavavõitu kontserdi.
Kuigi ansambli pisimate detailideni läbi mõeldud esinemine kulges viperusteta ning nooremapoolne publik kätemere ja kiljumisega ei koonerdanud, kumas Placebo olekust tuntavalt üleolevat tülpimust toimuva suhtes.
Suurel määral viimaste plaatide lugudele üles ehitatud kava esimesed lood mõjusid kuidagi kompavalt. Seda publiku katsumise tunnet ei leevendanud ka lood ansambli kullafondist. Nahaalsusest ning suhtumisest jäi vajaka.
Alati kui kontsert mõne särtsakama looga tuure koguma hakkas, kandis Placebo kiiresti ette mõne veidi rahulikuma pala, justkui oleks laupäevasest Vanilla Ninja vahejuhtumist õppust võtnud.

Bedwettersil valmis muusikavideo
Konkursi Noortebänd 2007 võitja Bedwetters filmis reedel videorežissööri Hindrek "Masa" Maasiku käe all Tallinna kaksiktornide katusel muusikavideot oma loole "Dramatic Letter To Conscience". Masa sõnul on videoklipi ees-märk tutvustada bändi eri nurkade alt. Video jõuab MTV Eesti eetrisse. Video koos eetrissepääsuga oli tänavuse Noortebändi konkursi peaauhind, mille pani välja MTV Eesti.

Internet: www.audrey-kawasaki.com
Internet: www.audrey-kawasaki.com - noore naiskunstniku loomingut tutvustav kodulehekülg. Veebiküljel iseloomustatakse Audrey töid kui süütuid, aga samas erootilisi, ning teemasid, mida ta käsitleb, peetakse atraktiivseks, aga samas häirivaks. Enamasti kasutab kunstnik lõuendina puitpaneeli.

Rokkmuusikud toetavad kasse
Neljapäeval esinevad Tallinnas Rock Cafés suve alguse heategevuskontserdil ansamblid Vennaskond, Bedwetters, Chungin & The Strap-On Faggots ning Dirty Diana.
Ürituse korraldaja, Vennaskonna kitarristi Roy Strideri sõnul on kontserdi eesmärk koguda raha MTÜ Rakvere Kassi-abi toetuseks. Kontsert toimub kahes osas. Kella 23-ni kestev pool on vanusepiiranguta, edasine -piiranguga. Kontserdi pilet maksab alaealistele 75 ning täiskasvanutele 100 krooni. Klubi uksed avatakse kell 20.

Rowling jagab autogramme
Harry Potteri raamatute autor J. K. Rowling plaanib sarja viimase osa väljatuleku puhul korraldada Londonis autogrammijagamise maratoni. 21. juuli südaööl loeb kirjanik Londoni loodusmuuseumis 500 kuulajale katkendi uuest raamatust. Seejärel kohtub ta 1700 fänniga, kes saavad raamatu ning kirjaniku autogrammi. Kohtumiseks saab end registreerida aadressil www.bloomsbury.com/jkrevent kuni 11. juunini. Valik tehakse loosiga, esimesed 500 pääsevad kuulama ka Rowlingu ette-lugemist.
BBC põhjal Mari Rebane

Jalgpall: Eesti vastu on alati raske mängida
Horvaatia koondise peatreener Slaven Bilic Tallinnas kerget mängu ei oota. Eesti koondis kohtub Horvaatiaga juba sel laupäeval, 2. juunil A. Le Coq Arenal algusega 21.30.
Neli päeva pärast kohtumist Eestiga seisab Horvaatia ees mäng Venemaaga, vahendab Sportnet.ee.
"Ma ei taha veel rääkida Venemaast, kõigepealt on meil ees kohtumine Eestiga, keda on alati raske võita. Isegi ajal, mil mina veel koondises mängisin, oli meil väga raske neid alistada," rääkis Bilic uefa.com-ile.
Slaven Bilic kuulus Horvaatia koondisse ajal, kui 1998. aasta maailmameistrivõistluste finaalturniiril saavutati 3. koht.
Horvaatia koondis saabub Tallinna reedel, 1. juunil kell 12.00.

Jalgrattasport: Tombak alustas Belgia tuuri seitsmenda kohaga
Janek Tombak alustas 30. maist kuni 3. juunini sõidetavat Belgia velotuuri seitsmenda kohaga.
Esimesel 182 kilomeetri pikkusel etapil sai parima aja kirja kohalik rattur Wouter Weylandt (Quickstep - Innergetic), kes sai võiduajaks 3.52.49, vahendab Sportnet.ee.
Sama ajaga libises teisena üle finišijoone britt Jeremy Hunt (Unibet.com). Pjedestaali madalaima astme hõivas belglane Greg Van Avermaet (Predictor - Lotto), kes sai võitjaga samuti võrdse aja. Jartazi Promo Fashion rattur Tombak sai sarnaselt esikolmikule sama aja ning sõitis lõpuspurdis välja seitsmenda koha.

Motosport: Rohtlaan sai Inglismaal 19. koha
Mootorrataste ringraja sõidu MM-il "Super Stock 1000" klassis võistlev Marko Rohtlaan jäi Inglismaal kuulsal Silverstone'i ringrajal 19. kohale.
Laupäeval välja sõidetud 16. stardipositsioon oli igati hea, olnuks sekundi võrra kiirem, võinuks stardipositsioon olla 8. Seda sekundit mindigi pühapäeval püüdma, kuid tugev vihm nurjas plaanid, vahendab Sportnet.ee.
Marko ise räägib, kuidas ta on kaks korda sellel hooajal vihmas kukkunud ja Itaalia rehvitootja ning võistlussarja suurtoetaja "Pirelli" rehv pidavat seda soodustama: "Puudub tunnetus, selle piiri juures, kus ratas hakkab käest minema. Ükshetk oled püsti, silmapilk hiljem ilma igasuguse hoiatuseta leiad ennast rattakõrvalt maast."
Järgmine etapp leiab aset 17. juunil Itaalia linnas, Misanos.

Video: TÜ Rock võeti Tartus meeleolukalt vastu
Eesti meister 2007 korvpallis Tartu Ülikool Rock võeti eile hilisõhtul
Kas meeskond ka järgmisel aastal koos püsib, pole täna veel teada, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Abramovitš: jutt Chelsea rahastamise kärpimisest on jama
Vene miljardär Roman Abramovitš teatas, et tema suhe Londoni Chelsea vutiklubiga pole muutunud ja et tal ei ole ka plaanis midagi muuta.
Vutiklubi omanik nimetas intervjuus Eho Moskvõle jamaks inglise pressi ilmunud kuuldusi, et tal pole enam kavas klubi endises ulatuses rahastada, vahendab Lenta.ru.
Briti väljaanded kinnitasid hiljuti, et Abramovitš tõrgub Chelseale mängijate ostmiseks raha jagamast ja olevat klubi juhtidele teatanud, et raha tuleb neil endil teenida.

Ecclestone: McLareni meeskond võidakse eemaldada
VORMEL-1
McLaren palus Monaco GP lõpu eel teisel kohal sõitnud Lewis Hamiltonil pärast esimest boksipeatust kiirust vähendada, et kindlustada tema ning tol hetkel juhtinud tiimi teise sõitja Fernando Alonso kaksikvõit, kirjutab ETV Sport.
"Kui on antud tiimi poolt käske, mis on seotud sõitjate järjekorraga või kui kedagi palutakse kellestki mööda sõita või hoida positsiooni, siis on see reeglitevastane," ütles Ecclestone. "Nad pääsevad kergelt, kui saavad samasuguse karistuse nagu Ferrari."
Ferrari sai ühe miljoni dollari suuruse trahvi, millest pool oli tinglik, pärast 2002. aasta Austria GP-d, kuid toonast meeskonna teist pilooti Rubens Barrichellot paluti, et ta laseks endast mööda Michael Schumacheri, kes ka võitis. Pärast seda juhtumit keelustati reeglites ametlikult sellised meeskonnasisesed käsud.

Kanepi jaoks lõppesid Prantsusmaa lahtised avaringis
TENNIS:
Eestlanna kaotas avaseti 15. asetusega vastase vastu 26 minutiga 1: 6 ning jäi teises setis taha 1: 4. Seejärel tekkis väike lootus, kui Kanepi murdis Peeri pallingugeimi ning vähendas kaotusseisu 3: 4-le. Peer vastas sellele aga omakorda eestlanna pallingugeimi murdmisega ja võitis 6: 3, vahendab ETV Sport.
Teine sett kestis 37 minutit ja kogu mäng seega ühe tunni ja kolm minutit. Kanepi tegi mängu jooksul seitse topeltviga vastase ühe vastu. Samuti kogunes talle 42 sundimata viga ning Peerile vaid 17.
Eestlannade esitused Prantsusmaa lahtiste üksikmängus on nüüd lõppenud. Maret Ani jõudis kvalifikatsiooniturniiril kolmandasse ning Margit Rüütel teise ringi.

FIA kahtlustab McLarenit käskudes, Ron Dennis eitab süüdistusi
Kas kuningas Alonso ja kroonprints Hamilton jagasid kohad Monte Carlos käsku järgides?
"Hamilton pidi mängima teist viiulit, kui meeskond selleks käsu andis," tõdeb The Times, andes ülevaate vormel-1 MM-sarja Monte Carlo etapist, kus tiitlikaitsja Fernando Alonso ja Lewis Hamilton said McLarenil kaksikvõidu.
Igasugused meeskonnapoolsed käsud, mis võivad sõitjate järjestust rajal muuta, on rahvusvahelise alaliidu (FIA) poolt keelatud juba alates 2002. aastast. Ka Daily Telegraph, The Mirror ja Daily Mail kinnitavad, et meeskond sundis Hamiltoni võidu Alonsole loovutama.
Kõmuleht The Sun lööb vapralt sekka: "Hamilton pidi loobuma unelmate võidust legendaarsel Monte Carlo tänavaringil!"
Saksamaa Bild toob võrdluse Cannes'i filmifestivaliga: "Vaid mõne kilomeetri kaugusel Monte Carlost Cannes'is jagatakse Kuldset Palmioksa. Hõbenooltele anti vormelifestivalil võit avansi korras kätte."

Kanepi mängib Pariisis täna
French Openil on vihma tõttu kuhjunud pidamata mänge nii arvukalt, et osa esimese ringi mängudest lükati edasi koguni neljandale päevale. Nende seas on Kaia Kanepi kohtumine 15. asetusega Shahar Peeriga (Iisrael).
Seega pääseb Kanepi väljakule kõige varem täna. French Openi enam kui sajandivanuse ajaloo jooksul on vihm varemgi vingerpussi mänginud. Korraldajad ei nimeta tekkinud olukorda ekstreemseks. Seni peetud avaringi mängud pole endaga suuri üllatusi kaasa toonud, kui selleks mitte pidada 11. asetusega venelanna Nadia Petrova kaotust tšehhitarile Kveta Peschkele.

Ajavõtuviperus röövis Marek Niidult Eesti rekordi
Marek Niit läbis Kohilas BIG Kuldliiga avaetapil 200 m käsiajavõtuga 20,5 sekundiga.
Mullune 200 m jooksu juunioride maailmameister Marek Niit pidas sõna: saarlane jooksis enda nimel olevast rahvusrekordist 20,96 kiiremini. Juba kurvis välja tulles juhtis ta koduste konkurentide Martin Vihmanni ja Henri Soola ees kindlalt, sirgel vahe vaid suurenes.
Aeg? 20,5 sekundit! Ent kahjuks on tegu käsiajavõtuga, kuna eletrooniline sekundilugeja otsustas just Niidu jooksu ajal streikida.
"Proovipaugu ajal läks elektrooniline ajavõtt ilusti käima, hiljem aga mitte," avaldas võistluste peakohtunik Peeter Randaru kahetsust. "Julgen 100-protsendilise kindlusega väita, et Niit jooksis Eesti rekordi - kõik kolm stopperit näitasid aega 20,5."
Korraldajad käitusid õnneks aumeestena ja otsustasid anda välejalale Eesti rekordipreemia 10 000 krooni.

Rock tasus fännide ees kullaga suurt võlga
Eesti meistriks kroonitud Tartu Ülikool/Rock alistas kullaheitluses BC Kalev/Cramo 4: 2
Kuigi Rocki pallurid viskusid 82: 72 võiduga lõppenud finaalseeria kuuenda mängu järel Saku suurhalli põrandale Tartu huilgavate fännide ette kõhuli, tunnistasid meeskonna kogenumad pallurid, et Eesti meistrivõistluste kuldmedalivõit ei kergitanud nende tundeid lakke.
Vaid ameeriklane David Bailey, kes pälvis oma esimese tähtsa tiitli, silkas justkui õnnest uimane, hüppas kaaslastele sülle ning kaelustas isegi Kalevi põhitegijat Travis Reedi.
"Olen nii vana mees, et ei oska enam lakke hüpata," ütles Rocki kapten Gert Kullamäe. "Homme algab taas hall argipäev ja tulevad uued mured. Kalevit oli küll hea võita, aga hulluks ei tohi küll minna!"

Saku Õlletehase I kvartali ärikasum kasvas üle kahe korra
Saku Õlletehas müüs 2007. aasta I kvartalis ligi 21 miljonit liitrit erinevaid jooke, mis on 6 miljonit liitrit ehk 33% rohkem kui 2006. aasta I kvartalis.
Müügimahtude kasvu tagamaid kommenteerides ütles Saku Õlletehase juhatuse esimees Ireneusz Smaga, et lisaks olemasolevate toodete edukale müügile on Saku aasta algusest saadik turule toonud juba 10 tooteuuendust, millest enamus on tänaseks tarbijate poolt väga hästi vastu võetud. "Jaanuaris turule toodud eriõlu Saku Abbey ületas meie esialgseid müügiprognoose mitmekordselt, väga hästi võeti vastu ka aasta alguses turule toodud Saku Kulla eksklusiivne purk, mida müüsime prognoositust kaks korda rohkem. Üliedukalt on läinud ka SIN klassikaliste kokteilide sarjal, millele lisandus aasta alguses kaks uut maitset, granaatõunamaitselisel DLightil ning KISS Spritzer Rosél," rääkis Smaga. "Oma osa müügimahtude suurenemisse on andnud Soome joogitootja Sinebrychoffi toodete turustamine Eestis," lisas ta.

Sõpruse Rimi Hüpermarket läbis uuenduskuuri
Tänasest on Tallinnas Sõpruse puiesteel asuv Rimi Hüpermarket avatud külastajatele uuenenud kujul.
Muudatuste käigus värkendati oluliselt kaupluse sisekujundust, loodi senisest selgem osakondade süsteem ning laiendati pakutava kauba valikut. Uuendusena saab Sõpruse hüpermarketist nüüdsest osta ka hooaja- ja tööstuskaupu.
Sõpruse Rimi Hüpermarketi osakonnad on tänasest liigendatud erinevate kaubagruppide "maailmadeks", mis võimaldavad külastajal leida vajalikud kaubad kiiresti ühest kohast. Uuenenud sisekujundus jätab poodi rohkem avarust ning värvide ja erivalgustuse kasutamine aitab luua rõõmsama ostukeskkonna.
Rimi Eesti Food hüpermarketite direktori Irina Raudsepa sõnul on ümberehitustööde eesmärgiks viia kõik Rimi hüpermarketid vastavusse ühtse kontseptsiooniga, mis muudab klientidele poeskäigu mugavamaks ja hoiab kokku nende aega. "Kõik elluviidavad uuendused lähtuvad Rimi soovist väärtustada enam klientide aega ning luua sisseostude tegemiseks mõnus ja nauditav ostukeskkond," sõnas Raudsepp.

Baltmax arendab traadita interneti võrku
Internetiteenuseid pakkuv Baltmax jätkab arendustöid Tallinnas ja selle lähiümbruses kogu piirkonna katmiseks Wimaxi tehnoloogial põhineva traadita interneti ühendusega. Äsja on laienenud interneti leviala Pirital ja Viimsis ning katab nüüd ka osalisest Rae valda.
Baltmaxi turundusjuhi Lasse Soola sõnul avanevad Wimaxi lairibavõrgul põhineva püsiühendusega liitujatel täiesti uued interneti kasutamise võimalused. "Võrguga liitunud sülearvutiomanikud saavad oma e-kirju lugeda ja internetilehekülgi külastada hoolimata oma asukohast Tallinna linnas, kasvõi näiteks bussipeatuses bussi oodates. Teisalt sobib Baltmaxi lahendus inimestele, kelle kodus või kontoris ei ole olnud tehnilistel põhjustel võimalust interneti püsiühendust kasutada," tutvustas Sool.
Sülearvutitele mõeldud Baltmaxi mobiilse võrguteenusega liitunud saavad peagi internetti kasutada kõikjal Tallinnas ja selle lähiümbruses. Ühes kindlas asukohas interneti kasutamiseks mõeldud püsimodemiga võrgulahendus sobib näiteks neile Baltmaxi levialas elavatele või töötavatele inimestele, kel ei ole võimaik liituda ADSLi või kaabelinternetiga. Elu- või töökohta vahetades saab internetiühenduse hõlpsasti teise kohta kolida.

Uusima tehnoloogiaga HP sülearvutid Eesti turul
Hewlett-Packard (HP) tutvustas Eesti turule saabuvaid uusi äriklientidele ja tavakasutajatele mõeldud sülearvuteid, mis on varustatud Inteli uusima tehnoloogiaga. Valikus on kokku seitse uut mudelit.
"Äriklientide elu teevad uued HP Compaq sülearvutid lihtsamaks peamiselt Inteli Core 2 Duo protsessorite ja hea wifi-ühendusega. Tavakasutajatele meeldib kindlasti HP Pavilioni-seeria läbimõeldud nägus disain ja kasutusmugavus," ütles HP sülearvutite tootejuht Baltikumis Almantas Liorentas.
HP uued mudelid põhinevad hiljuti Inteli poolt tutvustatud värskeimatel Centrino Duo ja Centrino Pro sülearvutiplatvormidel, millest esimene on mõeldud eeskätt tavakasutaja arvutitesse ning teine äriklientidele. Platvormiuuenduse raames on parandatud pea kõiki senise platvormi tehnilisi omadusi. Äriklassi Centrino Pro platvormile on lisatud Inteli vPro lauaarvutiplatvormist tuntud funktsioonid.

Olympic avas kasiino Poolas
29. mail avas Olympic Entertainment Group (OEG) kasiino Hiltoni viietärnihotellis Varssavis, investeerides sellesse 110 miljonit krooni.
Vastavatud Olympic Casino Sunrise on Poola suurim kasiino, 1500 ruutmeetri suuruses mängukohas saab õnne proovida 100 mänguautomaadi ning 20 mängulaua taga. Lisaks tegutseb kasiinos avar baariosa, teatas Olympic Entertainment Group.
Koguinvesteering läbi kolme korruse kõrguva kasiino rajamisse ulatus 110 miljoni kroonini, kokku plaanib OEG Poola turule kahe aasta jooksul investeerida üle 470 miljoni krooni.
Olympic Casino Sunrise'i on ehitatud alates eelmise aasta novembrikuust ning juba projekteerimise staadiumis vastavalt OEG standarditele. Enamus kasiinos kasutusel olevast tehnoloogiast ning suur osa mänguautomaatide valikust on Poola turul täiesti uudsed.

Kaliningradi oblastis asub Läänemere hinnalisim maavara
Kaliningradis kaevandatav merevaik tõi Baltikumi kunagi esimest korda kaardile.
Süsimust kassipoeg ukerdab maailma juhtiva merevaigulinna Jantarnõi kruusases parklas. Eemal, kevadisest kuumalainest sumbel tänaval kilkavad koolilõpu vaimustusest pöörased lapsed. Kassipoja saba vonkleb pendlina kord raskes Preisi stiilis kivikolossi ja seejärel lausa õhulisena tunduva rohelise merevaigutsehhi suunas. Kass piidleb uudishimulikult vaikelu häirinud tosinat turisti.
Jantarnõi maapõues peitub 90 protsenti kogu maailmas avastatud merevaiguvarudest. Tallinna vanalinna turismipoodides müüdavad merevaikehted alustavad oma teekonda just sellest linnast.
Päikesekollane merevaik naeratab meile vastu paljudelt maailma suveniirilettidelt, kuid rahvusvahelise merevaigukaubanduse kuningas Kaliningradski Jantarnõi Kombinat ohkab samal ajal raskes palavikus. Eelmisel aastal kaevandas tehas ligi 134 tonni merevaiku - sama suurusjärgu kui pärast Teist maailmasõda 1948. aastal, mil Ida-Preisimaa vallutanud venelased tööstuse oma huvides käima panid.

Rõivatööstur Jüri Kraft kaupleb Aafrika metallidega
Jüri Kraft tahab vahendada Aafrikast haruldasi muldmetalle USA ja Euroopa tootjatele.
Kraft asutas aasta alguses haruldaste metallidega kauplemiseks ettevõtte Raremet, et hakata Ugandas kokku ostma Aafrikas kaevandatavaid muldmetalle. "Olen seda ideed kaalunud juba paar aastat ja nüüd on ettevõte käivitamisjärgus," ütles Kraft. "Käivitamine on suhteliselt keeruline, kuid loodame sügisel alustada."
Kraft kavatseb hakata Eestist suunama maagilaadungeid Kanada ja Hiina, kuid ka Euroopa metallurgiatehastesse. Pole välistatud, et müügiketi arenedes võib Tallinna tekkida ka kauba ladustamise ja ümberlaadimise sõlmpunkt.
Eesti ainukese ja kogu Euroopa ühe suurema muldmetallitehasega Silmet pole Raremetil seost, kinnitas Kraft. Suures osas Venemaa toorainel tegutsev Silmet toodab ligi viiendiku maailma muldmetallidest.

EK asepresident Siim Kallas: korruptsioon on kultuuri osa
Kartellikokkulepetele viidanud Kallas arvab, et seadustega korruptsiooni välja ei juuri.
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles reedel Estonian Business Schooli korraldatud seminaril, et korruptsioon on kultuuri osa ja seda ei saa pelgalt seadustega välja juurida.
"Ametkondlik ebaeetiline käitumine on hall ala, mis ei pruugi kriminaalkorras karistamise mõttes veel korruptsioon olla," rääkis Kallas.
"Kuigi Euroopas ja Eestis pole korruptsiooni mõttes midagi halvasti, pole see samas ka kusagile kadunud," ütles Kallas.
Suurim muutus Eestis on Kallase sõnul olnud seadustikus, mida on sovetiajast saadik ümber kirjutatud. "Kui küsimus puudutab kultuuri, siis jah, korruptsioon on selle osa ja seadustega teda välja ei juuri," selgitas Kallas.

Soome ehitusfirma SRV läheb Helsingi börsile
Soome ehitusfirma SRV läheb Helsingi börsile. Ettevõte alustas institutsioonidele, avalikele investoritele ja töötajatele suunatud aktsiamüüki.
Kokku paneb ettevõte märkimiseks välja ligi 11,5 miljonit aktsiat. Aktsiate märkimise hinnavahemik on 8,00 -9,75 eurot, nende müügist loodab ettevõte saada ligi 100 miljonit eurot.
SRV börsileminek ei ole üllatav, sest ettevõte on andnud sellest võimalusest märku juba mõnda aega. Firma kavatseb suunata aktsiatest saadava raha Venemaal tegevuse laiendamisse ning elamuehitusse.
SRV tuntumad objektid on Helsingis asuv Kamppi kaubanduskeskus ja Tallinna Viru keskus.

Sportland kinnitas soovi osta West Spordi kauplusekett
Sportland International Group AS-i juhatuse liige Anti Kalle kinnitas, et ettevõte kavatseb osta West Spordi kaubamärgi all tegutseva AS-i Spordi Agent.
"Vastavalt allakirjutatud aktsiate ostu-müügilepingule omandab Sportland International Group 100 protsenti AS-i Spordi Agent aktsiatest," ütles Kalle. "West Spordi kaubamärk säilib."
Anti Kalle kinnitas, et ostu-müügileping jõustub niipea, kui konkurentsiamet selleks loa annab.
Konkurentsiamet teatas, et on saanud koondumise teate, mille kohaselt Sportland International Group AS omandab valitseva mõju AS-i Spordi Agent üle.
Sportland tegutseb Soomes, Baltikumis, Venemaal ja Ukrainas praegu kokku üle saja kauplusega.

Ainus emailsiltide tootja kavatseb äri kinni panna
Kõik Eesti emailitud
Pärast osaühingu Emailsilt sulgemist tuleb tellida tänavasildid välismaalt või asendada soliidne materjal liiklusmärkide tootmises levinud kleebistega.
"Emailitud tänavasilt ja majanumber annavad tunnistust heast maitsest," väidab Tallinna Haabersti linnaosa haldusosakonna juhataja Tõnu Kivimaker. "Emailsilti on kerge sodimisest puhastada ning ta peab vastu igavesti, kui keegi seda just otse puruks ei löö."
Suurem osa Eesti tänavasilte on valminud Rakveres 66-aastase Mart Kuuse käe all. Kuid mees räägib juba mitmendat aastat oma ettevõtte sulgemisest. "Tahan pensionile," ütleb Kuusk.
Silditöökoda võiks rahumeeli edasi tegutseda, kuid see jääb Rakvere kesklinnas jalgu suurejoonelise kinnisvaraprojektile. Viimati lubas Kuusk töökojast välja kolida tänavu suveks, kuid neil päevil sai teada, et võib tõenäoliselt veel aasta tegutseda. Nimelt võtab miljööväärtuslikus kohas asuva kinnistu planeerimine varem eeldatust kauem aega. "Tundub, et saame järgmisel aastal tähistada ettevõtte 50 aasta juubelit," lausub Kuusk.

Kinnisvarahaldaja läheb Vilniuse börsile
Keerulise minevikuga kinnisvarahaldaja soovib börsilt korjata ligi 300 miljonit krooni.
City Service AB tegutseb kokku neljas riigis: Leedus, Lätis, Venemaal ja Ukrainas. Tegevuse poolest võib võrdluseks tuua Eesti kinnisvarahooldajaid, näiteks Minu Vara või BREM-i. Leedus on huvi aktsiate märkimise vastu suur, on see ju ka esimene suurem IPO Vilniuse börsil üle seitsme aasta.
Firma laieneb aktiivselt. City Service'i esindaja Vilius Mackonis ütleb samas, et Eestisse tulemiseks praegu plaani ei peeta. Suund on võetud Venemaale. Näiteks Peterburis ollakse juba suurim erafirmast kinnisvarahooldaja. See tekitab muidugi poliitilist riski. Samas, eelkõige just idakaarde laienemiseks langetaski firma ka börsile mineku otsuse.
Vene-riski teema

Soome moetootja Pierre Cavallo esitas avalduse pankrotiprotsessi alustamiseks
Soome päritolu moetootja Pierre Cavallo kaotab raha ja on esitanud avalduse pankrotiprotsessi alustamiseks.
Peamiselt naisterõivaid valmistaval Pierre Cavallol on poode Soomes ja Venemaal, aga ka Eestis, Lätis ja Leedus. 1964. aastal asutatud Pierre Cavallo sattus raskustesse kaks aastat tagasi. Müük ei läinud, nagu loodeti, ja uued avatud poed ei tootnud kasumit. Pierre Cavallo esindaja ütleb, et tegevus jätkub ainult siis, kui leitakse keegi, kes soovib ettevõtte üle võtta. Pierre Cavallo suurim võlausaldaja on Nordea pank.
Viru keskuses tegutsevast Pierre Cavallo Eesti esindusest öeldi, et neil valitseb praegu ebaselgus, mis saab edasi. Viru keskuse juht Ants Vasar lisab, et keskus ise on äraootaval seisukohal: "Meiega pole veel ühendust võetud."

Äri konkurendi raha eest
Vaevu jõudis meediaärimees Donatas Narmont müüa oma firma Inreko Press hinnanguliselt seitsme miljoni krooni eest magusatöösturile ja kinnisvaraettevõtjale Oliver Kruudale, kui äriregistrisse tekkis kanne Narmonti uue firma OÜ Best Press kohta. Uus firma, osalt sama äri. Ja seda mõnusalt konkurendi raha eest.
Tegelikult näitab see viimaste aastate suundumust, et ettevõtjad rajavad äsja müüdud äri kõrvale sellega konkureeriva firma. Ja teevad seda kiiresti ning efektiivselt, kasutades konkurendi enda miljoneid.
Lähiajaloost meenub analoogseid näiteid küll ja veel. Kas või Säästumarketi loojad Indrek Prants, Sven Mansberg, Armin Kõomägi ja Guido Sammelselg. 2001. aastal oli Säästumarket kasvanud 16 poega ketiks. See "lükati maha" soomlaste Keskole. Nelik kinnitas vaid ühest suust, et olevat tehtud väga hea tehing. Publik mõistis selle all summat, mis ostu-müügitehingu eest korjati, hinnanguliselt 300-450 miljonit krooni. Osas juttudes on viidatud isegi 600 miljonile kroonile. Igatahes oli see uhke kaarega ostu-müügitehing. Kiirelt ehitatud poekett ja magus müük. Ent tagaplaanile on jäänud sama neliku hoopis teine, rebaslikum plaan.

JURISTI ABI: Vastutuse piirmäär
Kuidas on SDR seotud kaubaveoga?
SDR ehk Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arveldusühik (Special Drawing Right) on seotud kaubaveoga mitmest aspektist. Üks olulisemaid on vedaja vastutuse piirmäära arvutamine.
Näiteks on vedaja vastutus võlaõigusseaduse kohaselt maismaaveo puhul veose täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustumise eest piiratud 8,33 SDR-iga kaotsi läinud või kahjustunud veose või selle osa brutokaalu iga kilogrammi kohta. Sama piirmäär on kirjas ka rahvusvahelises kaupade autoveo lepingu konventsioonis (CMR).
Kaubandusliku meresõidu seaduse kohaselt (ka Hague-Visby reeglite kohaselt) on mereveol vedaja vastutus kauba kaotsimineku või kahjustumise korral kuni 666,67 SDR-i kaubaühiku eest või 2 SDR-i kaotsiläinud või kahjustatud kauba brutokaalu kilogrammi eest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

BÜROKRAATIA: Tööandja sõiduauto.  Kas erisoodustus? 

Enn Kunila: geneetiliselt muudetud toiduaineid ootab suur tulevik
Toiduliidu uus juht Enn Kunila tegi ekskursiooni Tallinna Kaubamaja toidulettide vahel. Rääkisime Eesti toidust, loomade kohtlemisest ja geneetiliselt muundatud toidust.
Kaubamaja sai kokkusaamiseks valitud juhuslikult. Lihtsalt hea lähedal käia, asub ju Eesti ühe tuntuma investeerimisfirma NG Investeeringud peakontor, mille üks omanikke on Kunila koos Jüri Käo ja Andres Järvinguga, kohe samas üle tee.
Kas olete selline patriootlik omanik, et käite ostmas ainult Kaubamaja või Selveri toiduletist? (Kunila on üks Tallinna Kaubamaja ja Selveri suuromanikke - toim.)
Päris nii see asi pole. Võin öelda, et käin ka näiteks Stockmannis. Sealne gourmet-osakond on Tallinna parim. Samas, ühtegi puhast gourmet-toidu kauplust Tallinnas polegi. Riias aga juba näiteks on.
Mis asi on Eesti toit? Kust läheb piir, et saame rääkida Eesti toidust? Võtame näiteks Talutera leiva (oleme parajasti toiduosakonna leiva- ja saialettide vahel - M.S.). Leiburi logo on suurelt peal, aga tehtud on see hoopis Leedus.

Euroopa kinnisvara andis mullu tulu keskmiselt 14,1% 
Euroopa kinnisvarasse tehtud investeeringute keskmine tootlus 2006. aastal oli 14,1%.
Seda teatab Investment Property Databank ehk IPD, mille eesmärk on suurt osa maailmast katvate kinnisvaraindeksite väljatöötamine. IPD andmeil pakkus vaadeldavast 14 Euroopa riigist möödunud aastal kõige kõrgemat tootlust Iirimaa (27,2%).
Kõige kehvema tulemuse andis kinnisvarasse investeerimine Saksamaal - keskmiselt kõigest 1,3%. Saksamaa kehva tulemuse põhjuseks oli kaubandus- ja kontoripindade väärtuse langus. Kinnisvara renditootlus oli seal samal tasemel või kõrgemgi kui mõnes kinnisvarabuumi õhustikus elanud riigis.
IPD arvutuste järgi võrdus Saksa kinnisvara väärtus 2006. aasta lõpu seisuga 87,2% -ga 2000. aasta tasemest. IPD poolt vaadeldavatest riikidest oli see näitaja alla 100% veel vaid Soomel (99,9%).

Esimesed ühissõidukid liiklesid veekogul, järgmisena tuli postitõld
Antiikajal käisid inimesed jala või sõitsid ratsu seljas, rikkad rändasid pehmes kandetoolis. Nii kujunesidki esimesteks ühissõidukiteks veekogusid ületavad parved.
Kreeka mütoloogias kohtame paadimees Charoni, kes tasu eest viis surnute hinged üle Acheroni jõe Hadese riiki. Seepärast pandi Vana-Kreekas surnutele hauda suhu münt, mõnel pool kaeti aga silmad müntidega.
Kel Charonile ülesõidu eest maksmiseks raha polnud - oli ta siis liiga vaene või ei pidanud matjad kommetest kinni -, pidi sada aastat Acheroni kallastel ringi hulkuma.
Kes on vaadanud vesterneid, teab kindlasti ka järgmisena sündinud ühissõidukit - postitõlda, mis enamikus Metsiku Lääne elust pajatavates linateostes langeb millalgi kas röövlite või indiaanlaste kallaletungi ohvriks. Tegelikult sündis ühest kindlast punktist teise viinud - tavaliselt võõrastemajades peatusi teinud - postitõld juba 16. sajandi Inglismaal. Röövlid püüdsid sageli rahalaadungeid kandvaid postitõldu tühjendada sealgi - tõlda saatev postiametnik oli üpris raskelt relvastatud. Järgmisel sajandil võeti postitõllad kasutusele ka Mandri-Euroopas.

USA börsifirma on keskendunud aarete merepõhjast ülestoomisele
Mai keskel teatas Odyssey Marine Exploration, et on avastanud laevahukukohalt koodnimega Black Swan 17 tonni kaaluva hõbemüntide laadungi.
Leiu väärtust hinnatakse kuni 500 miljonile dollarile ja see transporditi USA-sse.
Veidi hiljem väideti, et Hispaania valitsus olevat algatanud uurimise, kas merepõhjast leitud aare ei pärine Hispaania aladelt või mõnelt Hispaania laevalt. Kuna ettevõte ise oma tegevuse üksikasjadest kõnelda ei armasta, põhineb enamik ajakirjanduses ilmunud teavet spekulatsioonidel. Enamasti oletatakse, et tegemist võib olla 1694. aastal uppunud Briti lahingulaevaga HMS Sussex. Teiste andmete järgi pärinevat mündid aga hoopis teiselt laevalt nimega Merchant Royal. Florida osariigis Tampas registreeritud Odyssey kinnitab vaid, et tegu ei ole Sussexiga, ning väidab, et ei olevat praeguseks suutnud isegi uurimiseks vajalikku meeskonda kokku panna.

Viis minutit internetita
Üks CERT Eesti liidreid Hillar Aarelaid võttis Eesti-vastased küberrünnakud kokku kui rahutused, mitte kui sõja.
Nelja nädala jooksul oli Eesti kokku viis minutit maailmast ära lõigatud - õigemini oli ära lõigatud internetist.
Tänapäeval tähendab see sümboolselt siiski maailmast äralõikamist. Et seda ei märgatud ja et see aeg oli nii lühike, tuleb paitada pead meestel, kes istusid ruuterite otsas ja suutsid rünnakuid tõrjuda ning hajutada ja arvuteid, mis maailmast ründasid, maha võtta.
Me ei märganud kõike seda. Samas on kõhe mõelda, et hea tahte korral on võimalik üks riik lihtsalt infost, ärist ja maailmast ära lõigata. Asja teeb keeruliseks veel seegi, et suure tõenäosusega ei olnud tegemist koordineeritud rünnakutega, vaid iseeneslikult tekkinud ärategemisega "fašistlikule riigile". Ja sellist rünnakut ei ole varem maailmas kogetud.

Aktsiaselts Meeleheide
Tavaliselt püüab suurem osa äriideid maailma mingil moel täiustada. Mõned ettevõtted müüvad maailma paremaks muutmiseks värvilisi piparkooke või kirevat tapeeti, teised üritavad mõne uuendusliku teenusega inimkonna igapäevast murekoormat vähekenegi kergendada. Kuid on neidki, kes sammuvad teadlikult vastassuunas. Näiteks on Suure Lombi taga tegutsev Despair Incorporation (Meeleheite AS - toim) spetsialiseerunud ebaõnne, depressiooni, masendus- ja alaväärsustunde tekitamisele. Intrigeeriva ärinimega firma asutas 1998. aastal dr E. L. Kersten, selle põhiliseks kaubamärgiks on aga Demotivaator. Milles iva?
Pikalt motivatsiooniteooriate ja korporatiivmaailma hingeeluga kokku puutunud teadlasel sai motivatsiooninippide reklaamist ning lõpututest koolitustest lihtsalt mõõt täis ning vooluga kaasa ujumise asemel otsustas mees valida vastupidise tee. "Ehk unustaks "sa suudad küll!" tüüpi mõttelaadi ning suunduks kohe armutu lõppmängu juurde," kirjutab asutaja netilehe Demotivators.com külastajatele, miks firma tooted ei peaks kedagi motiveerima.

NÄDALA TEGIJA: Allikmaa: ETV turuosa peaks olema suurem
Hinnanguliselt üle poole miljardi kroonise käibega rahvusringhäälingu juhatuse esimeheks kerkinud Margus Allikmaa leidis, et praegu olemasoleva ühe ETV kanali turuosa peaks olema eestikeelse auditooriumi seas praegusest märgatavalt suurem.
"Arvan, et juba täna võiks selle ühe Eesti Televisiooni programmi turuosa olla siiski ju suurem, kui ta hetkel on. Toome võrdluseks Euroopa mastaabi - ainult vist Leedus ja Kreekas on rahvustelevisiooni turuosa väiksem kui Eestis," ütles Allikmaa ETV hommikusaates "Terevisioon". "See on suhteliselt ohtlik piir. Mida see tähendab? See tähendab rahvusringhäälingu mõju - kas ta on mõjus või ei ole. Kui see mõju eestikeelse vaataja hulgas veelgi väheneb, siis on see ohtlik," lisas 1. juunist rahvusringhäälingu etteotsa asuv Allikmaa.

NÄDALA TEGU: See peab olema kartell
Euroopa Komisjoni asepresident ja peabürokraat Siim Kallas valas taas kord õli tulle, soovitades valitsusel uurida, ega Eesti kütuseturul ei ole varjatud kartellikokkuleppeid. Kallas märkis, et "midagi tuleks selles valdkonnas ette võtta". Varemgi on viidatud, et kui kütuse maailmaturuhind langeb, siis ei mõju see Eesti jaehindadele. Aga kui maailmaturuhind kerkib, siis kruvivad kohe kõik siinsed jaeketid ka oma hinnad kõrgemaks.
Kallas soovitas valitsusel veel kontrollida, kas turumajandus toimib ikka kõigis valdkondades korralikult ja kas on olemas tugev konkurents, mis hoiab hinnad konkurentsi all.

Valitsus soovib elektriaktsiisiks kuni kuuekordset EL-i miinimumi
Aktsiisimäärade tõstmise teatele järgnenud kisakooris selguse saavutamiseks püüab Ärileht näidata, mis õieti kerkib ja millised võiksid olla tagajärjed.
Kõrvale võib jätta need aktsiisimaksud, mis jäävad praegu allapoole EL-i miinimummäära, näiteks mootorikütuste või tubakatoodete oma. Nende osas pole tõepoolest midagi teha, tuleb tõsta. Kui mitte praegu, siis paari aasta pärast. Küsimuse üle, kas lootus kiiremini euroalasse jõuda kaalub üles selle, et Eesti ettevõtjate konkurentsivõime langeb kütuseaktsiisi tõusu pärast mitte keskpikas, vaid lühiperspektiivis, võib vaielda lõputult ja toetada oma väiteid kindlasti ka oponentide omadele risti vastu käivate arvutustulemustega.
Selgemaks läheb asi aga alkohoolsete jookide, iseäranis lahjemate rüübete puhul. Alkoholiaktsiisi kavatseb Eesti valitsus tõsta aastavahetusel kümnendiku, järgmise aasta juulis aga veel 20% võrra. Kõrge alkoholiaktsiisi poolest paistavad EL-is silma teadagi Põhjamaad, aga ka Suurbritannia-Iirimaa.

Vene Aeroflot sihib osalust Itaalia lennufirmas
Venemaa riigiosalusega lennufirma Aeroflot sihib Itaalia lennufirmas Alitalia 39,9 -protsendist osalust, teatas Aerofloti rahandusdirektor Mihhail Polubojarinov.
Polubojarinovi sõnul tegi konsortsium Aeroflot-Unicredit 49,9 protsendiga Itaalia valitsusele kuuluvale Alitaliale ostupakkumise 39,9 protsendi omandamiseks.
"39,9 annab juhtnõukogus enamuse. Ei ole mõtet kulutada raha veel kümnele protsendile," teatas Polubojarinov. Itaalia valitsus kavatseb Alitalia erastada tänavu juunis.

Dubai börsi omanik viskab silma OMX-ile
Dubai börsioperaator DIFC tahab Tallinna Börsi omaniku ära
Riigile kuuluv Dubai rahvusvaheline finantskeskus (DIFC) kavatseb teha Balti- ja Põhjamaade börsioperaatorfirmale OMX omapoolse pakkumise 3,7 miljardi dollari (42,8 miljardi Eesti krooni) eest. Dubai börsi omanik DIFC peab läbirääkimisi HSBC pangaga, et teha OMX-ile omapoolne pakkumine, kirjutas Financial Times.
Reedel teatas oma pakkumisest USA börsioperaator NASDAQ, kelle 3,67 miljardi USA dollarine (42,4 miljardit krooni) pakkumine läheb ka aktsionäridele kinnitamiseks. Lõpptulemusena otsustavad aktsionärid, kelle pakkumine vastu võtta. OMX-i vastu on ostuhuvi ilmutanud ka Londoni börs (LSE).
Tallinna Börsi juhatuse esimees Andrus Alber on NASDAQ-iga kavandatava ühinemise kohta öelnud, et lühiajaliselt börside ühinemine kohalikku turgu oluliselt ei mõjuta. "Pikaajalises plaanis suurendab see Eesti börsifirmade tuntust, kasvab välisinvestorite huvi siinse turu vastu ja paraneb ka turu likviidsus," lausus Alber.

Venemaa süüdistab HK Ruokatalot salmonellaga linnuliha ekspordis
Venemaa ametivõimud leidsid Rakvere Lihakombinaadiga ja Talleggiga samasse kontserni kuuluva Soome HK Ruokatalo Venemaale eksporditud linnulihast salmonellat.
HK Ruokatalo tegevjuht Esa Mäki kahtlustab sarnaselt Soome metsamajandusministeeriumiga, et Venemaale eksporditud linnulihas leitud Salmonella chingola ei ole Soome päritolu, sest seda tüüpi salmonellat esineb Soomes harva.
Mäki kinnitusel võtab HK Ruokatalo linnulihatoodangult iga kuu 4000 kontrollproovi ja Soomes salmonellanakkust leitud ei ole.
Venemaa teatas Soome metsamajandusministeeriumile, et Venemaa laboris tehtud uuringute järgi olevat viiest HK Ruokatalo linnulihaproovist leitud salmonellat.

Baskini anekdoodid
Mehed ja naised moest ja ilust.
Mees: "Ja mis sest et karvamütsis, fufaikas ja viltides. See-eest on soe!"
Naine: "Kah mõni asi, et külm võttis ajud ja tagumiku ära. Aga see-eest on ilus!"
"Aitab! Mis sa vaidled minuga alatasa?!"
"Ma ei vaidle sinuga…"
"Jälle!"

JÄRJEJUTT (10): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Ja mis siis muuseumist sai? küsis Koulu.
"Ma lasin ta viivuks sisse," vastas naine. "Et skandaali ära hoida. Ta oli purjus, nagu ma ütlesin, ja oli pime. Me olime koridoris ainult kahekesi ja ma olen naisterahvas, kui te olete märganud. Ma ei tahtnud hakata temaga vaidlema ja lasin ta korraks muuseumisse. Kas te arvate, et ma poleks pidanud?"
Koulu kehitas õlgu. "Mis sest ikka," ühmas ta. "Aga kuna te olete naisterahvas, nagu te just mainisite, ja mina olen meesterahvas, siis on mul au teid praegu paluda ühele tuljakule."
"Tänan, ei," vastas Brunhilde rangelt. "Ma pean veel tööd tegema. Kuid teie ori French siin näib samuti tuljakukihku põdevat. Tantsitage teda."

EIL: kutsume üles toetama maksumaksjate liitu
Eesti Investorite Liit kutsub üles toetama Eesti Maksumaksjate Liidu allkirjakampaaniat.
Uus Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu näeb ette, et Riigikogu liikmele makstakse tööga seotud kulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 30% Riigikogu liikme ametipalgast.
Hüvitis on maksuvaba ja erinevalt praegu kehtivast korrast ei pea hüvitise saamiseks esitama kuludokumente. Investorite Liit ühineb Maksumaksjate Liidu arvamusega, et selline seadusesäte on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
"Ka Investorite Liidu meelest on jätkuvalt tähtis võimalikult ühtlase ja võrdse maksustamise loomine ilma ühtede eelistamiseta. Soovides olla progressiivne ja demokraatlik riik, tuleks välistada George Orwelli Loomade farmi olukord, kus kõik ühiskonnaliikmed on võrdsed, aga mõned veelgi võrdsemad," kommenteeris Investorite Liidu juhatuse esimees Jaanika Merilo.

ERKO VALK: paremad tingimused autodele ehk ahtad võimalused liikumiseks kõigile
Tallinnas tõepoolest tegeletakse transpordiprobleemide lahendamise asemel autodele paremate tingimuste tekitamisega, saamata tegelikult aru, et nii loome võrdselt ahtad võimalused liikumiseks kõigile.
Illusioon, et me mahutame kunagi oma linna kõik autod ära on rumal ja lühinägelik. Ka hiljutine Tartu maantee laiendus, igal ristmikul peatuma sunnitud trammiliikluse ja oskamatu rattateede rajamise masendava seeria jätkumise musternäitena, vaid kinnitab fakti, et oleme majanduskasvust hullununa ratsionaalsest mõttest aina kaugemale suundumas: muudame oma elukeskkonda aina piiratumaks ja närvilisemaks.
Hüüdku need linnavalitsejad ükskõik kui "rohelisi" loosungeid, linnakodanik, kes päriselt usub, et mitmetasandiline ristmik midagi lahendab, on saanud autotootjate lobitöö poolt (mida linnavalitsus edukalt meie kõigi raha eest ellu viib) lihtsalt "tillist tõmmatud".

MARI JÜSSI: liisitud okupandid ja autovabam linn
Uusasumite elanike küsitlused on näidanud, et Tallinnast välja kolimise peamine põhjus on mitterahuldav linnakeskkond ning järjest ohtlikum linnaliiklus. Kuna bussid käivad harva ja igapäevased teenused puuduvad, on enamik uusasumite peredest sunnitud kahte autot omama ja iga väiksemagi asja pärast Tallinna sõitma.
Nii on tekkinud omamoodi nõiaring - autoga põgenetakse autode eest ööseks maale magama ja päeval veedetakse tunde ummikutes ja lapsi ringi vedades.
Tallinn on veel suhtliselt mitmekülgse transpordisüsteemiga linn - kolmandik liikumistest tehakse autoga, kolmandik ühistranspordiga ning kolmandik jalgsi. Pooltel pealinna peredest pole isiklikku autot. Selliste näitajate poolest oleme võrreldavad nt. Stockholmi, Amsterdami, Brüsseli ja Kopenhaageniga, mida tuuakse tihti väga hea linnatranspordi eeskujuks.
Viimase 10 aasta jooksul pole tehtud ühtegi tallinna arengukava, kus ei oleks mainitud ühistranspordi eelisarendamist, jalgrattateede ehitamist, keskkonna kaitsmist ja autoliikluse ohjamist. Linna investeeringud ja linnapilt näitavad aga hoopis midagi muud. Autokasutaja domineerib ja dikteerib ka teiste liikumisi. Tallinna võimud on hoolinud eelkõige autokasutajatest, luues sellega soodsa keskkonna ameerikalikuks valglinnastumiseks.

EAKL: Kas kuluhüvitis või ümbrikupalk? 
Riigikogus kavandatav saadikute uus kuluhüvitiste kord tekitab Eesti Ametiühingute Keskliidus (EAKL) hämmastust ja nördimust.
"Kui töötaja saab tööandjalt ilma kuludokumentideta ja riigile makse maksmata tasu, nime-tatakse seda meie ühiskonnas tavaliselt ümbrikupalgaks," leiab Eesti Ametiühingute Kesk-liidu esimees Harri Taliga. "Kuigi Riigikogu menetluses olevas eelnõus seda mõistet ei kasutata, on lihtsal inimesel väga raske mõista, mille poolest erineb kavandatav kuluhüvitis seadustatud ümbrikupalgast."
Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et riik peab ühtemoodi suhtuma kõigisse oma kodani-kesse, samuti füüsilistesse ja juriidilistesse isikutesse. Sellest tulenevalt peaksid ühesugused kulude hüvitamise põhimõtted kehtima nii eraisikutele, ettevõtetele kui Riigikogu saadikutele.

PREMYSL SOBOTKA: Illusoorne võrdõiguslikkus
Kui 1990-ndate alguses varises kokku Nõukogude blokk ning Kesk-Euroopa ja Baltimaade rahvad võisid taas vabalt areneda parlamentliku demokraatia süsteemis, sai Tšehhi Vabariigis populaarseks üleskutse "Tagasi Euroopasse!".
Tegemist oli ajakirjanike modernse ütlusega, mis küll mulle isiklikult eriti ei meeldinud, sest ma olen kindel, et me ei ole kunagi Euroopast lahkunud, ehkki meil valitses pikka aega kommunistlik totalitaarne riigikord. Meid eraldasid küll okastraadid piiridel, aga meie õhk ja mõtlemisviis säilis muutumatuna.
Kristlikud juured, rikkalik rahvuskultuur ja majandusbaas, mille meie riigid olid loonud enne kommunistide võimuletulekut, hoidsid meie rahvaid pidevalt euroatlantilises piirkonnas ning võimaldasid meil suhteliselt kiiresti lülituda eurointegratsiooniprotsessi ning saada Euroopa Liidu liikmeks. Kartus, et võime peatselt saada paljudes valdkondades konkurentsivõimeliseks, ajendas osa meie Euroopa Liidu partnereid püüdma edasi lükata meie võimalust seda tõestada. Liikmesriikide võrdõiguslikkus muutub seetõttu järjest illusoorsemaks ning vahe vanade ja uute liikmesriikide vahel väheneb kahjuks aeglaselt.

LEA LARIN: Parlamendi kõlblus- ja moraalirüüste
Eesti on šokist hästi toibunud. Välja arvatud äsja valitud riigikogu. Teisiti ei ole võimalik seletada, kuidas sattus vaid paar kuud koos käinud parlamendikoosseisus menetletavate eelnõude sekka säärane taies nagu "Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu".
Eelnõust saame lugeda, et riigikogu liikmetele makstakse tööga seotud kulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 30% riigikogu liikme ametipalgast. Tööga seotud kulude hüvitamise vastu ei saa olla ning on üsna mõistetav, et riigikogu liikme töö sääraseid kulusid kaasa toob.
Küll aga tahaks küsida, kas Eesti riigis ei kehti enam võrdse kohtlemise printsiip? Kui ülejäänud Eesti elab teadmisega, et maksuvabalt saab tööga seotud kulusid teha kõigest 2% ulatuses töötajatele makstud palkade summast ning kulud peavad olema dokumentidega tõendatud, siis meie parlament kehtestab iseendale erandlikud ja soodsamad reeglid!
Mage lugu. Põhjendus on veel magedam. Lugupeetud riigikoguliikmed leiavad, et kulude tõendamine on neile alandav. Ning sellest alandusest pääsemiseks soovivad seadusandjad saada tööga seotud kulutuste hüvitamiseks mõeldud raha puhtaana käteen.

LIISA PAST: Mis meil ikka sellest rahvast? 
Parlamendi kuluhüvitiste lihtsustamise korrale on tegelikult mitu ratsionaalset põhjust - bürokraatia on üle koormatud ning kuluhüvitistega seotud paberimajandus kallis ja aeganõudev.
Lisaks on praktika näidanud, et riigikogulased suudavad maksimaalse summa tihti täpselt viimase sendini ka kuludokumentidega katta, seega on see paberimäärimine muutunud farsiks.
Kuigi, britid on äsja otsustanud just vastupidi käituda ja nõuavad nüüd oma parlamendi liikmetelt kuluhüvitiste tõestamist tšekkidega. Aga see ongi poliitilise kultuuri ja kokkulepete küsimus, sest lõppeks on aga need lihtsalt mängureeglid, mis näitavad, mis on aktsepteeritav ja mis mitte.
Kummastavalt põhjendatakse eelnõud ikka ja jälle sellega, et kuluartiklite avalikustamine on alandav. Et kõrgesti seatud ja valitud härrade ja prouade jaoks on mitteaktsepteeritav oma valijate ees vastutada.

TOOMAS VAREK: tšekid viivad maine alla
Iga makse puhul tšekkide võtmine ning esitamine tekitab küllaltki palju ebamugavusi. Samuti on tšekkide võtmise ja esitamisega seonduv viinud riigikogu liikmete osas alla ka parlamendi mainet.
Nii meie fraktsioonis kui teistes fraktsioonides on arutatud juhtusid, kus riigikoguliige ei kasuta oma kõiki kuluhüvituse korras määratud summasid ära ning tasub arveid oma palgast, mitte ei kanna neid seadusega ette nähtud esinduskuludeks. Seda tuleb ette näiteks juhtudel kui tasutakse restoranis eine eest, mille juures on ka alkohoolsed joogid, mis iseenesest on praegusel ajal täiesti normaalne ning mitte midagi taunimisväärset.
Kuluhüvitised on traditsiooniliselt olemas kõikides Euroopa riikides, samuti ka Eestis. Seda nii parlamendis, omavalitsustes, ministeeriumites ning mõndades muudes riiklikes institutsioonides.

The Daily Telegraph: Küberterrorism - reaalne oht
Briti ajaleht kirjutas, et on aeg võtta siseminister John Reidi tõsiselt, kui ta räägib kasvavast küberterrorismi ohust Suurbritanniale. "Kolm nädalat kestnud küberrünnak Eestile ähvardas välja lüüa riigi digitaalse infrastruktuuri, kuna kräkkerid murdsid tulemüüridest läbi ning tungisid pankade ja poliitiliste institutsioonide veebidesse.
Rääkige nendega, kes nõustavad (Briti) valitsust infojulgeoleku alal. Kuni viimase ajani oleks enamik neist öelnud, et on vähe konkreetseid tõendeid sellest, et ideoloogiline kräkkerlus kavandab mingit suurrünnakut. Hiljutine teade, et politsei hoidis ära al-Qaida plaani rünnata Docklandsi Telehouse'i, Euroopa suurimat internetikeset, oli ilmselt "ülekuumendatud". Aga ajal kui arvutieksperdid NATO-st, EL-ist ja mujalt saabuvad Tallinna, et õppida kõike võimalikku, näib olevat aeg võtta küberterrorismi tõsiselt. Rünnaku tõenäosus võib olla väike, aga selle võimalik tõsidus tohutu."

Der Tagesspiegel: Ansip EL-i toest ja küberrünnetest
Saksa ajaleht avaldas intervjuu esmaspäeval Berliinis viibinud peaministri Andrus Ansipiga. Selles tuli juttu Eesti-vastastest küberrünnetest, Saksamaa toetusest ning suhetest Venemaaga.
Ansip märkis, et äsjase küsitluse kohaselt toetab 85 protsenti Eesti elanikest kuulumist Euroopa Liitu ning selle eest tuleb tänada ka Saksa liidukantslerit Angela Merkelit.
"Meil on seljataga rasked päevad. Konfliktis meie Moskva-saatkonna vastu tehtud rünnakute pärast tegi Merkel väga head tööd. Me oleme väga rõõmsad, et nii suure riigi valitsusjuht hoolib väikesest liikmesmaast ja mõistab meie tundeid. EL ja NATO on meid toetanud tugevate avaldustega. On hea teada, et ei olda üksi. Saksa välisminister Steinmeier on öelnud, et 500 miljonit Euroopa Liidu elanikku seisavad meie poolel," rääkis Ansip.

REPLIIK: Segaduses riigikogulane
Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof on ennast kirja pannud lausa kolmekümne ühte parlamendirühma kuuekümne ühest võimalikust, mille tavaliselt moodustavad konkreetse riigi või piirkonna vastu erku huvi tundvad riigikogulased. Pikhof tunneb kas huvi kogu inimkonna vastu või on sõprusgruppide mõttest valesti aru saanud, sest Eestis on sõprusgrupiturism väga harv ja reisikihku sellega ei rahuldata.
Parlamendirühma kuulumisega kaasneb aga kohustus ka näiteks saatkondadega tihedamalt suhelda ning õigustatud ootus astuda samme selle riigi toetuseks. Siin tekib Pikhofil aga tõsine probleem, sest näiteks nii Eesti-Hiina parlamendirühma kui ka Taiwani ja Tiibeti toetusrühma kuuludes on ta andnud lubaduse seista poliitiliselt vastandlike ning üksteist välistavate väärtuste eest.

JUHTKIRI: Kaalul on rohkem kui ülikool
Tartu ülikool valib täna rektorit. Kas ka ära valib, pole kindel. Ehkki oleks väga piinlik, kui ka teisel katsel rektorivalimine läbi kukuks. See näitaks, et ülikool on paras konnatiik, kus ei suudeta mõelda kaugemale kui kitsalt oma teaduskonna (või veelgi kitsamad) huvid.
Seekordne rektorivalimiste kampaania kulges tagasihoidlikumalt kui jaanuarikuine. Neist vähestest avalikest väitlustest - eriti sel teisipäeval Eesti Päevalehes avaldatust - koorus samas välja nii mõndagi olulist, ja mitte ainult Tartu ülikooli, vaid Eesti kõrgharidust ja ühiskonda tervikuna puudutavat.
Üheks põhiteemaks sai Tartu ülikooli roll ja tulevik. Ehkki kõik rektorikandidaadid tunnistasid sisemise leppimise vajadust ülikoolis, on siiski tõsiasi, et viimasel ajal on paljud nimekad õppejõud Tartust lahkunud. Eriti puudutab see sotsiaal- ja humanitaarteadlasi, kes tunnevad end ülikoolis allasurutult ja üleolevalt kohelduna. Seetõttu on hulk õppejõude läinud Tallinna ülikooli, aga ka tehnikaülikooli. Samas on selge, et ainuüksi Tartu ülikooli hea nimi lõputult ei maksa ning ühel hetkel võivad ka paljud tudengid teha oma esimese valiku Tartu asemel Tallinna kasuks.

Karis: riik peab võtma vastutuse kõrgharidusstrateegia elluviimisel
Tartu Ülikooli uus rektor Alar Karis peab kõige olulisemaks seda, et Eesti riik võtaks vastutuse kõrgharidus- ning teadus- ja innovatsioonistrateegiate elluviimiseks täies rahalises mahus.
"Kui need ei käivitu korralikult, siis pole probleeme ainult Tartu Ülikoolil, vaid kogu Eesti kõrgharidusel tervikuna," ütles Karis ETV 24 vahendusel Aktuaalsele kaamerale antud intervjuus.
Karise hinnangul saab ülikoolist praegu väga hea hariduse, aga alati on võimalik seda paremaks muuta. "Eesmärgid peavadki olema küllalt kõrged, et olla väärikas ülikool Euroopa teiste ülikoolide seas," tõdes ülikooli järgmine rektor.
Karis tahab ülikooli näha sellisena nagu seda seal töötavad inimesed, rektori ülesandeks on soovid ellu viia. "Õige on nii laiapõhjaline rahvusülikool kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskeskus," ütles ta.

Valgas toodi Pedelist välja uppumisohus koolipoiss
Täna kell 16.20 teatati Valga päästeosakonnale, et Pedelis on vee alla vajunud koolipoiss.
Poisi otsinguid raskendas mudane vesi, kust midagi näha polnud, kirjutab Valgamaalane.
Üks ranna päästetöötajatest Enn Meriroos puutus juhuslikult poissi vee all.
Vetelpäästjad ja päästetöötajad viisid lapse kaldale ja andsid üle Valga kiirabile.

Haljala vald sulges Aaspere kooli
Aaspere kooli õpilastel ja õpetajatel oli täna viimane koolipäev kaks kilomeetrit asulast asuvas mõisas, sest Haljala vallajuhid sulgesid kooli.
Aaspere kooli sulgedes lootis vallavalitsus, et selle kooli lapsed hakkavad käima Haljala Gümnaasiumis, kuid nii ilmselt siiski ei lähe, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat. Enamik õpilasi on valinud hoopis Kadrina Gümnaasiumi.
Õpilased ei pea kooli sulgemise otsust õigeks. Nende arvates on Eestis teisigi väikseid koole.
Kooli direktori Samuel Golombi sõnul on Aaspere kooli sulgemine mõnes mõttes paratamatus, kuid Haljala kool selle kooli sulgemisest eriti ei võida.
"Aaspere ja Haljala on tüüpiline Eesti sündroom, Andrese ja Pearu lugu, nii et Tammsaare võiks siin oma peatükke edasi kirjutada," ütles Golomb.

Vigastatud kaitseväelase seisund on stabiilne
Eile õhtul Afganistanis vigastada saanud Eesti jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelasele tehti täna öösel operatsioon.
Haavatud kaitseväelastele tehti täna öösel Afganistanis Helmandi provintsis Camp Bastionis operatsioon, ütles kaitsejõudude peastaabi avalike suhete juht Peeter Tali Päevaleht Online'ile.
Tali sõnul operatsioon õnnestus ja patsiendi seisund on stabiilne. Lisaks on ta missioonipiirkonnast välja toimetatud ja teel Euroopasse.
"Kaitsevägi loodab, et haavatu paraneb hästi," lisas Tali.
Kaitseväelane sai haavata eile õhtul Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Sangini orus, mil Eesti jalaväekompaniid rünnati käsitulirelvadega, millele kompanii vastas samaga.

Homsest jõustub ELi ja Vene vaheline viisalihtsustusleping
1. juunil jõustub Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vaheline viisalihtsustusleping, mis hõlbustab vastastikku lühiajaliste viisade väljastamist, võimalusega viibida riigis kuni 90 päeva poole aasta jooksul.
Viisalihtsustusleping kehtib kõikide Vene Föderatsiooni ja ELi liikmesriikide vahel, välja arvatud Suurbritannia, Iirimaa ja Taani. Viisakohustusest on vabastatud nii ELi kui ka Vene diplomaatiliste passide kasutajad, teatas välisministeerium.
Viisataotluse menetlemise aeg on viisalihtsustuslepingu kohaselt kuni 10 kalendripäeva, mida võidakse vajadusel pikendada ning viisatasu, olenemata reisi eesmärgist, 35 eurot ehk 545 krooni. Kiirviisa eest, mille väljastamise otsustab konsulaarametnik ja mis antakse kolme tööpäeva jooksul enne eeldatava reisi algust, tuleb tasuda 70 eurot ehk 1090 krooni.
Leping lihtsustab ka mitmekordsete viisade väljastamist, võimaldades anda kõnealustele kodanikele ja nende abikaasadele ja lastele, ametiülesandeid täitvatele kesk- ning regionaalvalitsuste, samuti parlamendi ja ülemkohtu liikmetele kuni viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid.

Vitsut: vaenlase otsimine juhib kõrvale oluliselt
Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest esimees Toomas Vitsut kritiseeris valitsust, kes Edgar Savisaar vaenlaseks kuulutades omastas endale kangelasliku "riigipäästja rolli".
Vitsut kritiseerib oma blogis pronksiöö võrdlemist 1924. aasta 1. detsembri kommunistliku riigipöörde katsega, mis tema hinnangul on vales kontekstis.
Poliitik meenutab, et 1924. a ründasid Nõukogude Venemaal ettevalmistatud mässajate relvastatud salgad Eesti riiki ja selle elutähtsaid asutusi. Kuu tagasi rüüstasid Tallinna kesklinnas märatsenud noored peamiselt kauplusi ja söögikohti, purustasid aknaid ka teele jäänud kultuuriasutustel, kuid ei rünnanud strateegiliselt olulisi objekte. Vitsut nentis siiski, et oma rolli mängisid ka õhutajad ja Venemaa-poolne propaganda. "Nüüd võisime näha küll Venemaalt lähtuvat vaenuõhutamist (küberründed tulid hiljem), kuid seda ei saa veel pidada Eesti-vastaseks riigipöördekatseks."

Ilves: Eesti suuremad vaenlased on hooletu rahuolu ja lodev mõtlemine
President Toomas Hendrik Ilves leiab, et Eesti ühed suurimad vaenlased on meie endi hooletu rahulolu ja lodev mõtlemine, et nüüd on ju kõik korras.
"See, mida me nägime aprilli lõpus Tallinnas ja Ida-Virumaal ei olnud mitte lihtsalt kriis, vaid suurim väljakutse Eesti Vabariigi julgeolekule viimase 16 aasta jooksul," ütles Ilves presidendi kantselei vahendusel täna Kadriorus, tervitades tänuvastuvõtule kutsutud politseinikke, kaitseliitlasi ja riigiametnikke, kes kuu aja eest puhkenud sündmustes kaitsesid avalikku korda ja riigi julgeolekut.
"Me teame, et julgeolek ei tähenda vaid militaarset rahulikkust. Ühe riigi julgeolek tähendab, et see maa võib ise otsustada oma elu üle; et teised riigid ei ütle, milline peab olema selle maa valitsus; et selle maa erinevad rahvusgrupid ei tunne üksteise suhtes vaenu, vaid oskavad üksteist mõista," sõnas riigipea.

Ilves õnnitles Tartu ülikooli uut rektorit
President Toomas Hendrik Ilves õnnitles täna telefoni teel Tartu ülikooli uueks rektoriks valitud professor Alar Karist.
"Olen veendunud, et teie juhtimisel Tartu ülikool õitseb ja areneb nii Eesti järgmiste haritlaspõlvkondade kasvatajana kui ka viljaka teaduskeskkonnana. Soovin teile jõudu ja edu Tartu ülikooli väärikate traditsioonide hoidmisel ja jätkamisel," ütles president oma tervituses presidendi kantselei vahendusel.

Kaitseminister harjutas Põhjamaade kolleegidega sõda
Kaitseminister Jaak Aaviksoo osales täna Euroopa Liidu Põhjala lahingugruppi panustavate ministrite õppusel.
Selleaastasel POLEX2 otsustusmängul keskenduti riikidevahelistele eelkonsultatsioonidele ja otsustusprotsessidele Euroopa Liidu ja Põhjala lahingugrupis osalevate liikmesriikide tasandil, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Ministrite otsustusmäng on järg eelmise aasta 30. mail Enköpingis toimunud kaitseministrite kohtumisele (POLEX 1), kus mängiti läbi lahingugrupi lähetamine ja võimalike kriisisituatsioonide lahendamine. Mängu käigus harjutati läbi eri riikide siseriiklike konsultatsioonide otsustusmehhanismid ja arutati milliseid ülesandeid oleks Põhjala lahingugrupp suuteline täitma.
Osalejate ringi oli kaasatud ka Põhjala lahingugruppi panustavate riikide kaitseväejuhatajad, kus Eestit esindas kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.

Kohus mõistis Eesti Looduse juhid taas õigeks
Harju maakohus mõistis kolmapäeval õigeks usalduse kuritarvitamise teel suures ulatuses riisumises süüdistatud Eesti Looduse OÜ juhatuse liikmed Kalle Mälbergi ja Uno Siitani.
Kohtumõistmine algas 2002. aastal. Toona mõistis maakohus nad õigeks süü tõendamatuse tõttu, ringkonnakohus tuvastas, et maakohus pole arvestanud kõiki tõendeid, kuid seoses vahepeal toimunud seadusemuudatustega jättis maakohtu otsuse muutmata.
2005. aastal jõudis kohtuasi välja riigikohtuni, kust asi saadeti uuesti maakohtule läbivaatamiseks. Riigikohus leidis nimelt, et vaja oleks kaaluda, kas süüdistatavad pole oma tegevusega toime pannud ka ametiseisundi kuritarvitamist ja saatis asja uuesti maakohtule arutada.
Keskkriminaalpolitsei alustas uurimist pärast seda, kui selgus, et ajakirja Eesti Loodus välja andnud osaühing Eesti Loodus kuulus kuni 2000. aasta jaanuarini riigiaktsiaseltsile Perioodika, kuid 19. jaanuaril 2000 loovutas Perioodika 2/3 osalusest tuntud offshore-piirkonnas registreeritud firmale Virgin Nature Worldwide (VNW). Ettevõtte omanikke ei teadnud isegi VNW esindajatena esinenud Mälberg ja Siitan.

Ilves loodab peagi Läti uue riigipeaga kohtuda
President Toomas Hendrik Ilves saatis täna pöördumise Valdis Zatlersile, kelle Läti parlament valis uueks riigipeaks.
"Mul on siiralt hea meel edastada Teile Eesti rahva ja minu enda nimel meie südamlikud õnnitlused Läti Vabariigi presidendiks valimise puhul. Lubage soovida Teile igakülgset edu selles auväärses ametis," kirjutas president Ilves.
"Ootan meeleldi võimalust jätkuvalt edendada meie riikide vahelisi niigi suurepäraseid kahepoolseid suhteid ning veelgi tugevdada meie tõhusat koostööd Euroopa Liidus ja NATOs. Loodan, et leiame peatselt võimaluse isiklikult kohtuda ja arutada teemasid, mis on olulised meie mõlema jaoks," kirjutas Eesti riigipea.

Jõgevamaal jäi saarmas auto alla
27. mail leidsid politseinikud Jõgevamaal Tartu-Jõhvi maantee äärest vigastatud saarma, kes oli tõenäoliselt autolt löögi saanud.
Jõgeva liikluspolitseinikud konstaabel Sulev Jürgenson ja vanemkonstaabel Ülar Rätsep leidsid looma Kasepää vallas Auvere-Omedu risti lähistel tee äärest, teatas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja.
Politseinikud otsustasid looma seisundit lähemalt kontrollida ning leidsid, et tõenäoliselt oli loomake, kes põgeneda ei püüdnud, autolt löögi saanud.
Politseinikud kutsusid sündmuskohale kohaliku abipolitseinikust RMK töötaja Sulev Kaio, kes looma tuvastas - tegu oli saarmaga. Üheskoos otsustati, et loom tuleb kinni püüda ja talle abi anda. Patrull püüdis hirmunud loomakest seni mitte põgenema lasta, kuni Kaio püüdmiseks toodud kastidega kohale jõudis. Vigastatud loomast anti koheselt teada ka Pärnu metsloomade taastuskodusse, kust lahked inimesed oma transpordiga kohale sõitsid ja vigastatud saarma endaga kaasa võtsid.

Eesti esitas Venemaale järjekordse noodi
Välisministeerium andis täna Venemaa suursaadikule Nikolai Uspenskile üle noodi, milles kutsus suursaatkonda koostööle, et Venemaal elavad ümbermaetavate lähisugulased saaksid ümbermatmistseremoonial ja säilmete identifitseerimises osaleda.
Ühtlasi kinnitas Eesti veelkord huvitatust säilmete identifitseerimisest ning palus veelkord Vene saatkonnal informeerida Eesti poolt hiljemalt 7. juuniks lähisugulastest, kes soovivad osaleda ümbermatmistseremoonial või säilmete identifitseerimises, et nendega oleks võimalik tseremoonia korraldamisel arvestada.
Välisministeerium ootab kogu infot Venemaal elavate lähisugulaste kohta Venemaa Tallinna saatkonna kaudu.
Kuni kahe lähisugulase matusele saabumise kulud põrmu kohta katab Eesti. Säilmete ümbermatmine Kaitseväe kalmistule Tallinnas Filtri teel leiab aset pärast hetkel toimuvate ehitus- ja haljastustööde lõppemist.

KAPO: tahtsime maailmale meelde tuletada maailmasõja algatajat
Kaitsepolitsei pidas oma värske aastaraamatu ingliskeelses variandis vajalikuks eraldi rõhutada asjaolu, kes algatas II maailmasõja, ja andis sellega Vene propagandaagentuuridele ajendi sel teemal kõvasti lärmi lüüa.
KAPO komissari Irina Miksoni sõnul pole eestikeelses aastaraamatus Venemaad II MS vallapäästjaks nimetatud sellepärast, et kõik teavad seda niigi, aga võõrkeelsetele lugejatele on seda vaja rõhutada.
Irina Mikson selgitas Päevaleht Online'ile, et ingliskeelses ja eestikeelses aastaraamatus on teisigi erinevusi: "Ingliskeelne aastaraamat ei ole otsetõlge eestikeelsest raamatust, seepärast ei ole nad ka sõnasõnalt identsed."
Eile Regnumis ilmunud venekeelse tõlke kohta kinnitas Mikson: "Venekeelset aastaraamatut kaitsepolitseil ei ole, uudisteportaal regnum.ru on avaldanud meie aastaraamatu omaalgatusliku tõlke, mis ei pruugi olla täpne."

Raski hinnangul ei ole justiitsministeeriumi kohtustatistika usaldusväärne
Riigikohtu esimehe Märt Raski hinnangul puudub Eestis hetkel usaldusväärne kohtustatistika, näiteks ei ole vastavuses justiitsministeeriumi enda erinevad statistikad.
"Kohtustatistiliste andmete kogumine ja töötlemine vajab kaasajastamist ja eesmärgipärast korrastamist, sest praegune andmebaas ei ärata usaldust," ütles Märt Rask riigikogu ees täna peetud kõnes.
Rask tõi näitena 2007. aasta, mil justiitsministeeriumi koostatud ametliku statistika järgi saabus kohtutesse 42 141 tsiviilasja. "Samal ajal levitab justiitsministeerium oma analüütilises artiklis Amicus Curiae andmeid, et kohtutesse saabus 42 672 tsiviilasja. Viga on 531 asja, mis iseenesest on mitme kohtuniku aastane töökoormus," tõdes Rask.
Riigikohtu esimees tõi näitena ka tsiviilasjade keskmine menetlusaja, mis oli ministeeriumi statistika järgi 175 päeva, sama artikli andmetel 202 päeva. "Millised andmed on õiged, jääb selgusetuks, kuid statistilise vea piiridesse sellised lahknevused ei tohiks mahtuda," ütles Rask.

Rask: Eesti riik ei täida põhiseadust
Riigikohtu esimehe Märt Raski hinnangul ei täida Eesti riik põhiseadust, kuna pole siiani suutnud luua ühtset kolmeastmelist kohtusüsteemi.
"Kuigi põhiseadus sätestab Eestis ühtse kolmeastmelise kohtusüsteemi, ei ole viieaastase arengu jooksul seda suudetud täita. Nimetatud tõsiasi on kogu diskussiooni põhiseaduslik lähtekoht, mis tähendab seda, et põhiseadust ei täideta," ütles Märt Rask täna riigikogu ees esinedes.
Raski sõnul on hetkel ebaselge, kes vastutab Eestis õigusemõistmise korrakohase toimimise eest.
"Kohtute tööd korraldavad kohtu esimehed, kelle nimetab ametisse justiisminister ja kes kannab vastutust justiitsministri ees. Kohtutöö ladusaks korraldamiseks peab olema piisavalt oskustöötajaid, kelle hulga määrab kohtute käsutusse antav rahaline ressurss. Esimese ja teise astme kohtute eelarve kinnitab justiitsminister. Sellest funktsioonide loetelust poleks raske teha järeldust, kes peaks kandma poliitilist vastutust õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, kuid asi pole nii lihtne," tõdes riigikohtu esimees.

Verekeskus vajab hädasti doonoreid
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus palub inimesi tulla vereloovutusele, sest Tallinna haiglates on hetkel ravil mitu eluohtliku verejooksuga patsienti, kes vajavad pikaajalist vereülekannet.
"Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie elu. Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad," teatas verekeskus.
Verekeskuse külastamiseks tuleks varuda umbes tund aega, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele peale vereandmist.
Verekeskus ootab doonoreid Tallinnas aadressil Ädala 2 esmaspäevast neljaäevani kella 11 - 18.30 ning reedeti kella 9- 16.30.

Riigikogu jättis keelatud rajatiste seaduse muutmata kujul vastu võtmata
Riigikogu jättis tänasel istungil vastu võtmata keelatud rajatiste seaduseelnõu, kuna enamus riigikogu liikmeid leidis, et seadus vajab enne vastu võtmist muutmist.
Muutmisettepaneku tegid täiskogule nii põhiseaduskomisjon kui ka õiguskomisjon. Seaduse muutmise poolt oli 67 riigikogu liiget.
Riigikogu liikmetel tuleb muudatusettepanekud esitada õiguskomisjonile.
Keelatud rajatiste seadus läbis veebruaris riigikogus teise lugemise Reformierakonna ja IRL poolthäältega. Vastu olid nii Keskerakond, Rahvaliit kui sotsiaaldemokraadid.
Eelnõus oli eraldi välja toodud pronkssõduri küsimus, mille teisaldamist võimaldas seaduseelnõu 30 päeva jooksul peale selle vastuvõtmist. Üks põhjus seadust mitte vastu võtta oli selle klausli edaspidise vajaduse olemasolu puudumine.
Samuti tekitas vaidlusi rakendussäte, mis lubab teha ettekirjutisi täidesaatvatele organitele.

Jalgpallimängud toovad nädalaks tugevdatud piirikontrolli
Alates homsest kuni 6. juuni keskööni tõhustab piirivalve kontrolli Eesti piiril, et vähendada turvalisuse riske seoses jalgpalli Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonmängude toimumisega Tallinnas.
Siseminister Jüri Pihli korraldusel teostab piirivalve kõikide piiriületajate üksikasjalikuma vaatluse ning isikuandmete kontrollimise läbi elektroonilise andmebaasi.
Kontrolli tõhustamine võib pikendada piiriületuse järjekordi, seetõttu palub siseministeerium piiri ületavatel inimestel varuda aega ja kannatust.

Nõukogu kinnitas rahvusringhäälingu juhatuse osaliselt
Ringhäälingunõukogu nimetas rahvusringhäälingu uude juhatusse Joel Sarve, Hanno Tombergi ja Urmo Männi, kuid jättis Jaak Raie esialgu juhatuse liikmeks kinnitamata.
Ringhäälingunõukogu nõunik Merike Villard ütles Päevaleht Online'ile, et Jaak Raie puhul ei ole küsimus isikus vaid pigem positsioonis. Villardi sõnul ei ole nõukogu kindel, kas haldusjuhi positsiooni juhatuses vaja on ning võttis endale mõtlemisaega.
Hanno Tomberg hakkab juhatuses vastutama programmi eest, Joel Sarv finantsküsimuste ja Urmo Männi tehnika eest.
Eesti Televisiooni ja Eesti Raadiot ühendav rahvusringhääling ning selle juhatus eesotsas Margus Allikmaaga alustab tööd homme, 1. juunil.
Nõukogu koguneb uuesti järgmise nädala teisipäeval, mil võib selguda ka juhatuse viies liige.

Tartu ülikooli uus rektor on Alar Karis
Tartu ülikooli 298-liikmeline valimiskogu valis täna ülikooli uueks rektoriks praeguse Eesti maaülikooli rektori ja TÜ arengubioloogia erakorralise professori Alar Karise.
Kolmendas voorus järgnevaks viieks aastaks uue rektori valinud kogusse kuulusid ülikooli nõukogu liikmed, kõikide teaduskondade nõukogude liikmed ja ülikooli korralised professorid.
Esimeses valimisvoorus kandideerisid TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalm, Eesti Maaülikooli rektor, TÜ arengubioloogia erakorraline professor Alar Karis ja TÜ parktilise filosoofia professor Margit Sutrop. Hääletuskastis oli 267 sedelit, neist üks märgistamata. Volli Kalmu poolt hääletas 85, Alar Karise poolt 112 ja Margit Sutropi poolt 69 valimiskogu liiget.
Teises hääletusvoorus kandideerisid Volli Kalm ja Alar Karis. Hääletuskastis oli 263 sedelit, neist 10 märgistamata. Hääletustulemused jagunesid järgmiselt: Volli Kalmu poolt hääletas 110 valimiskogu liiget, Alar Karist toetas 143 inimest.

Valitsus kiitis heaks majanduskoostöö leppe Venemaaga
Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti-Vene majanduskoostöö kokkuleppe, mille eesmärgiks on tugevdada majandussuhteid.
Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse majanduskoostöö kokkulepe on majanduskoostööd reguleeriv leping, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste vastastikku kasulike majandussuhete arengule ja tugevdamisele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kokkulepe on raamleping, mis annab aluse erinevatele koostöövormidele, nagu ühist huvi pakkuvate projektide elluviimine, suhted kaubandus-tööstuskodade ja muude erialaorganisatsioonide vahel, piirkondadevaheline koostöö.
Kokkuleppe sõlmimise ettevalmistamine algas 2006. aasta kevadel, mil Vene pool esitas kokkuleppe esialgse eelnõu. Kokkuleppe lõplik tekst läbis Venemaa Föderatsiooni ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi 2006. oktoobris.

Tallinna Rotary klubi premeerib parimaid narkopolitseinikke
Täna annab Tallinna Rotary klubi seitsmendat korda üle oma iga-aastased preemiad parimatele politseinikele ja narkokoerale.
Preemiad saavad politseinikud, kes on aasta jooksul enim silma paistnud narkokuritegevuse vastases võitluses. Samuti tunnustatakse silmapaistvate töötulemustega konstaablit ja naispolitseinikku.
"Mul on hea meel, et aastatepikkune koostöö politsei ja Rotary klubi vahel jätkub. Kodanike ja organisatsioonide toetus kuritegevuse vastasele võitlusele on ääretult oluline. Ainult ühiselt suudame muuta meie ühiskonda turvalisemaks," ütles politseipeadirektor Raivo Aeg. "Rotary klubi iga-aastane tunnustus on kinnitus meie narkopolitseinikele, et ühiskond hindab nende keerulist tööd."
Parima narkopolitseiniku preemia antakse sel aastal Lääne politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talituse komissar Lennart Pulkile.

Politsei pidas kinni joobes veokijuhi
Täna hommikul kella 6.45 paiku pidas Rapla politsei Tallinna-Pärnu -Ikla maanteel kinni veoauto, mille juht oli keskmises joobes.
Veoauto Renault Magnum pälvis politsei tähelepanu liiklusohtliku sõidumaneeriga. Veoauto sõidutrajektoor kulges nii vastassuunavööndis kui ka teepeenral, teatas Rapla politseijaoskonna pressiesindaja.
Autot juhtis 1969. aastal sündinud Oleg, kellel tuvastati keskmine joove. Politseinikule antud ütluses lausus Oleg, et oli koos kahe veoautojuhiga ööbimispaigas Pärnu maakonnas enne uinumist ära joonud liitrise viina ja lisaks õlut. Selleks hetkeks, kui Oleg hommikul teele asus, olid teised ööbimispaigast juba lahkunud.
Veokijuht toimetati Rapla arestimajja kainenema.
Veose edasitoimetamiseks võttis politsei ühendust ettevõttega, kellele kõnealune auto kuulub ning veok pargiti lähedalasuvasse bensiinijaama.

Riigikohus hakkab arutama Kunda hiiemäe saatust
Riigikohus otsustas kolmapäeval võtta menetlusse Härjapea Koja esitatud kassatsioonikaebuse Kunda hiiemäe küsimuses. Kohtuistungi aega veel kindlaks ei määratud.
Härjapea Koda vaidlustas Kunda linnavolikogu detailplaneeringu, millega nähakse ette Kunda hiiemäele kahe elektrituuliku, parkla ning teede ja elektrivõrgu rajamine. Kavandatavad tegevused rikuvad koja teatel oluliselt hiit kui kultuurimälestist ja muudavad võimatuks selle kasutamise pühapaigana.
Tartu halduskohus rahuldas eelmise aasta oktoobris koja kaebuse, kuid jättis seejuures oma otsuse põhjenduses tähelepanuta usuvabaduse rikkumise. Tartu ringkonnakohus rahuldas omakorda Kunda linna ja Oceanside OÜ kaebuse ning tühistas halduskohtu otsuse, jättes planeeringu jõusse.
Kunda hiiemägi on üks vähestest kaitse all olevatest hiitest, mis asuvad riigi või avalik-õigusliku isiku maal ning on avatud huvilistele ja maausulistele kasutamiseks ilma piiranguteta.

Oletatav tank jääb Sinijärve
Pärnaka Leo Tammiksaare plaan tõsta üles väidetavalt Lääne-Virumaale Sinijärve sõjaajast jäänud tank ei teostu.
"Selgus on saabunud, keskkonnaamet ütles, et sinna ei saa," ütles Tammiksaar Pärnu Postimehele.
Järve põhjas lebava tanki leidmiseks ja väljatoomiseks esitatud avalduse tagasilükkamise põhjenduseks tõi Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärv selle, et kuulu järgi järves lebava tanki otsimine rikuks Baltimaade ainulaadse veekogu.
Tammiksaare ütlust mööda on keskkonnakaitsjate suhtumine talle mõistetamatu, sest sukeldumine veendumaks, kas järve põhjas on tank või on see vaid kuulujutt, veekogu ei kahjusta.
Keskkonnakaitsjate seletamatu kiusuajamise tagajärg on Tammiksaare väitel see, et kaotavad nii ajalugu kui keskkond.

Matkajad leidsid laiba
Kanuumatkajad leidsid teisipäeva õhtul Väike-Maarja vallas Karaski külas Karaski ojast mehe laiba.
Surnukeha tõid veest välja kohale kutsutud päästjad, kirjutab Virumaa Teataja.
Rakvere politseiosakonna pressiesindaja Mari Riina Rist ütles, et laip saadeti ekspertiisi, mis peab selgitama inimese surma põhjuse. Samuti aitab ekspertiis tuvastada isikut.

Võru politsei tabas eile paari tunniga 24 liikluseeskirja rikkujat
Võru politsei viis eile läbi kahetunnise avaliku liikluseeskirjade täitsmise kontrolli, mille käigus tabati 24 eeskirjade rikkujat.
Vanemkonstaabel Lembit Kivi sõnul sõitis enamik juhte isegi lubatud kiirusest aeglasemalt, kirjutab Võrumaa teataja Peatati üks kihutaja, kes sõitis 131 kilomeetrise tunnikiirusega.
Võru politseijaoskonna patrullitalituse komissari Tauno Klaari sõnul on liikluskultuur Võrus kehvemaks läinud. Sagenenud on kaebused seoses valesti parkimisega.
Paar tundi kestnud reidi jooksul tabati Võru politseijaoskonna patrullitalituse komissari Tauno Klaari sõnul 24 liikluseeskirja rikkujat: 20 juhti eiras turvavavöö kasutamise nõuet, üks juht parkis valesti ja üks oli purjus, lisaks avastati veel paar pisemat rikkumist.

Grand Rose spa taotleb Kuressaare peatänava liikluse ümberkorraldamist
Kuressaare kesklinnas asuv Grand Rose spaa taotleb linnalt Tallinna tänava liikluse korraldamist selliselt, et bussid saaksid sõitjate mahatulekuks seadust rikkumata maja ees peatuda.
"Esitasime linnale taotluse, et võimaldataks bussi peatumine Tallinna 15 maja ees viieks minutiks inimeste väljumiseks," ütles Grand Rose Spa juhatuse liige Andres Tiik Meie Maale.
Tiigi sõnul lubas linn pärast liikluskomisjoni toimumist temaga ühendust võtta, kuid rohkem ei ole tal linnaga sel teemal kontakti olnud.
Andres Tiik tunnistas, et Grand Rose ehituse ajal oli olemas projekt, mis nägi ette Tallinna tänavale bussitaskut, kuid siis oleks tulnud kaks puud maha võtta.
Linnavalitsus pidi Grand Rose Spa taotlust arutama sel nädalal toimuval linnavalitsuse istungil, kuid lükkas selle nädala võrra edasi.

Järvamaal lõhkus torm katuseid ja murdis puid
Kaks päeva Järvamaal möllanud tormituul jättis paljud kodud elektrita, õnnetumatel räsis tugev tuul majakatust ja murdis hoovid puudest lagedaks.
Kõige rohkem said kannatada Imavere valla Laimetsa, Tammeküla ja Oja küla elamised, kirjutab Järva Teataja.
Mitmel majal oli tuul katuse viinud või kukutanud peale suure puu.
OÜ Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg teatas, et eile hommikul oli Järvamaal ilma elektrita 156 tarbijat, millest peaaegu kolmandiku moodustas Paide Rüütli alajaama madalpingeliini rike, kus puu oli kukkunud liinile.
Ajalehe ilmaennustaja Sven-Erik Enno ütles, et selliseid torme tavaliselt mais pole, kuid see on tingitud viimase aja harukordsest soojusest.

Omaksed võivad säilmeid ka hiljem välja nõuda
Kaitseministeeriumi plaanide kohaselt maetakse Tõnismäelt leitud säilmed kuu aja pärast ümber kaitseväe kalmistule, kuid hukkunud sõjameeste Venemaal elavad omaksed võivad ka pärast seda esitada taotlusi säilmete toimetamiseks kodumaale.
Venemaa Tallinna suursaatkonnal palus Eesti välisministeerium hiljemalt 7. juuniks informeerida hukkunute lähisugulastest Venemaal, kes sooviksid osaleda säilmete ümbermatmise tseremoonial ning säilmete lõplikul tuvastamisel DNA-proovide kaudu, kirjutab Postimees.
Samuti oodatakse 7. juunini taotlusi säilmete toimetamiseks hukkunute kodumaale, praeguse seisuga neid laekunud ei ole.
Sõjahaudade komisjoni esimehe Jaan Trossi sõnul pole välistatud, et kaitseväe kalmistule maetavad sõdurite säilmed maetakse tulevikus uuesti ümber, kui omaksed selleks soovi avaldavad.
Tross märkis, et kui praegu on omastel võimalik taotleda sõjasäilmete nimelist identifitseerimist DNA-võrdlusproovi kaudu veel Eesti riigi kulul, siis hilisemad taotlejad peavad seda tegema oma kulul.

Tivoli tuuri piletiraha läheb rootslasele
Tivoli Tuuri piletiraha korjab firma peremehe Lauri Viikna asemel hoopis tema äripartner Rootsist, kellele kuuluvad atraktsioonid.
Tegemist on üldsusele tundmatu firma Internationell Tivoliverksamhet i Heby AB (ITV), mida juhib Hakan Skogh, kirjutab Eesti Ekspress.
"Mina olen vaid operaator, aitan neil siin tegutseda," täpsustab Viikna, kelle sõnul koosneb tema firma Tivoli Tuur käive peamiselt toitlustusest, kaubandusest (nt platsi rendist õhupallimüüjale) ja reklaamikuludest.
Kõik tivoli poola ja rumeenia rahvusest töötajad olla Rootsi firma palgal.
"Mina aitan ITV-l võtta end Eestis käibemaksukohuslaseks. Rootslane maksab Eestis käibemaksu ja viib tulu minema," resümeerib Viikna.
Maksuametist selgub, et ITV oli mullu Eestis käibemaksukohuslane, aga mitte tänavu.

Kupeldamismaffia läheb kohtu alla
Tuleval nädalal algab Harju maakohtus istung kuritegeliku ühendus üle, mis pidas Tallinnas Tatari tänaval Eesti kuulsaimat bordelli Lily ja Tihase tänaval "tantsustuudioks" maskeeritud lõbumaja turvafirma.
Kohtupinki istuvad ühendused liidrid Kaido Esna, Vladislav Belokapõtov ja Signe Hein ning veel 13 inimest, kirjutab Eesti Ekspress. Nemad olid lõbumajade direktorid, baarmenid, turvatöötajad, raamatupidajad, taksojuhid.
Esimest korda jõuab Eestis kohtu ette nii suur kuritegelik ühendus. Maffiajõugu tegemisi kajastava kriminaaltoimiku suurus on kaheksa köidet ehk üle 2000 toimikulehe.
Nn maffiaparagrahvi järgi on Eesti kohus langetanud seni vaid ühe süüdimõistva otsuse - Hillar -Grünbaumi juhitud autovaraste ja neid abistanud piirivalvurite jõugu asjas üle viie aasta tagasi.
Kahe bordelli tegelikku omanikku, endist turvaärimeest Elvo Timmi kohtu ette ei tooda, sest mees varjab ennast välismaal. Eestis pole seni süüdi mõistetud ühtki lõbumaja omanikku.

Tallinnas jäi eile laps auto alla
Tallinnas juhtus eile liiklusõnnetus, kus ootamatult teele jooksnud laps jäi auto alla.
Liiklusõnnetus juhtus eile kella 09.52 ajal Tallinnas Retke tee 14 maja juures, kus sõiduauto Ford Focus, mida juhtis Marika (s 1962), sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajale jooksnud 9-aastasele poisile.
Jalakäija toimetati Tallinna lastehaiglasse.

Tallinn-Tartu maanteel juhtus eile kolme autoga õnnetus
Õnnetus juhtus eile õhtupoolikul Tallinn-Tartu maanteel Laeva vallas, kus omavahel põrkasid kaks veokit ja sõiduauto.
Laeva vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 167. kilomeetril juhtus eile kella 16.20 ajal liiklusõnnetus, kus veok Scania, mida juhtis Semionas (s 1978), riivas möödasõidul ees liikunud veokit Renault Midlum, mida juhtis Oleg (s 1965).
Renault paiskus saadud löögist teelt välja kraavi. Scania põrkas seejärel kokku ka vastutuleva sõiduautoga Volkswagen Golf, mida juhtis Vahur (s 1967).
Liiklusõnnetuses sai raskelt vigastada veoki Renault reisija Ali (s 1956), kes toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.

Vene pered panevad lapsi eesti lasteaeda
Paljud venekeelsetest kodudest pärit mudilaste vanemad soovivad oma last panna eesti rühma ka siis, kui nad ise eesti keelt ei oska, suur osa neist lastest läheb edasi eesti kooli.
Tallinnas elava Olga Sereda poeg Martin käis eesti lasteaias ning lõpetab praegu eesti koolis esimest klassi, kirjutab Postimees.
Venna eeskujul pandi eestikeelsesse lasteaeda ka pere noorem laps, kaheaastaseks saav Sandra.
Sereda hinnangul on parim viis keele omandamiseks eesti rühm, kus on vähe teisest rahvusest lapsi.
Pronksiöö sündmused ei mõjutanud Tallinna Kaisukaru lasteaia juhataja Ave Laisaare sõnul vene perekondade suhtumist lasteaeda.
Piiri vene laste vastuvõtmisele paneb see, et kui vene lapsi on rühmas rohkem, hakkab Laisaare sõnul domineerima vene keel.
"Eesti lapsed on pisut tagasihoidlikumad, seetõttu oleme üritanud ühte rühma mitte üle kolme vene lapse võtta," ütles Laisaar.

Internetistaaridest toonekurgedel Toonil ja Donnal koorusid pojad
Haruldaste lindude pesaelu jälgib veebikaamera vahendusel mitu tuhat inimest päevas.
Jõgeva lähistel pesitsevad Eestis haruldased must-toonekured Tooni ja Donna on välja haudunud neli väikest kurepoega, linnupere igapäevaelu on kõigil huvilistel võimalik jälgida veebikaamera vahendusel.
Kaitsealuste lindude igapäevaelu jälgimiseks pani kaamera üles Kotkaklubi juhatuse liige Urmas Sellis, kelle sõnul nägid neli kurepoega ilmavalgust eelmisel nädalal - just siis, kui kaamera oli vahepeal rivist väljas. "Me ei julgenudki kaamerat torkima minna enne, kui arvasime, et pojad on koorunud. Ei tahtnud kurge pesalt ära hirmutada," rääkis Sellis.
Esimese muna munes Donna 20. aprillil ning seejärel ilmusid iga pooleteise päeva tagant pessa järgmised kolm valget kera. "Kuna üks ronk käis neid hommikuti kiusamas, pidid kured vaheldumisi vihma ja mai algul ka külma ja tihedat lund trotsides pidevalt munadel istuma," kirjeldas Sellis ööpäev ringi töötavas veebikaameras avanenud vaatepilti. "Must-toonekurgede puhul ei ole see tavaline, et kõigist munadest pojad kooruvad. Harilikult on pesas alati mädamunasid ning tavaliselt sirgub üles vaid üks poeg."

Inglise vutimängu pileti eest küsitakse kümnekordset hinda
Eelmisel kevadel 250 krooni eest ostetud piletit müüakse kümme korda kallimalt.
Internetifoorumites ostetakse ja müüakse hulgaliselt unelmate matšiks ristitud Eesti ja Inglismaa vahelise vutimängu pileteid, ühe pileti eest küsitakse 1500 kuni 3500 krooni.
Soccerneti foorumis küsib Mart ühe järgmisel kolmapäeval toimuva Eesti-Inglismaa mängu pileti eest 3500 krooni. "Kaotada pole mul ju midagi. Kui keegi ei taha, siis võin kas või sõbrale anda," ütles ta eile, kui Eesti Päevaleht pileti vastu huvi tundis. Samas polnud ta nõus ka hinda alla laskma, kuna oli veendunud, et suudab selle hinnaga piletist lahti saada.
Eestlastel huvi suur
Just võimalike hangeldajate takistamiseks otsustas jalgpalliliit eelmisel kevadel müüa praeguse valiktsükli kodumängude piletid ühe paketina. Kuue kodumängu piletid maksid kokku 1500 krooni, mis teeb ühe mängu pileti hinnaks 250 krooni. Seega teenivad hangeldajad praegu ühe pileti pealt ligi kümnekordse tulu.

Ammende Villa võitis Baltikumi vastutustundlikuma ettevõtte tiitli
Eelmisel nädalal valiti Riias kõige vastutustundlikumaks ettevõtteks Pärnus asuv hotell-restoran Ammende Villa.
"Meie trumbiks on järjepidevus. Oleme seitsme aasta jooksul järginud sama põhimõtet: kes suudab rohkem, kannab ka rohkem vastutust," ütles Ammende Villa tegevdirektor Ene Tohv. Tema sõnul lähtub nende asutus oma tegevuses põhi-mõttest, et alati arvestatakse ka kohalikku kogukonda, palgates kohalikke inimesi ning korraldades kõigile avatud kultuuriüritusi. Aga samuti harrastatakse keskkonnasäästlikku eluviisi. "Näiteks söögitegemisel ei kasuta me ei asendus- ega säilitusaineid. Kasutame võimalikult palju kohalikku Eesti toorainet," selgitas Tohv.

Riigikogulaste soodustused ärritavad maksumaksjate liitu
Maksumaksjate liit kogub allkirju maksuvaba kuluhüvitise võrdsustamiseks.
Kui riigikogulased on suures üksmeeles veendunud, et riigikogu liikmestaatuse seaduses mõeldud kuluhüvitiste maksmise korra muudatused on igati õigustatud, siis maksumaksjate liit on asunud selle vastu lausa allkirju koguma.
"Ka mujal riikides on parlamendi saadikutel teatud maksuvabastuse privileege. Näiteks Saksamaal Nordrhein-Westfalenis koguti kahe aasta eest samuti allkirju, et saadikute privileegid kaotataks. See õnnestus," ütles maksumaksjate liidu juhatuse esimees Lasse Lehis.
Lehise sõnul soovib maksumaksjate liit, et kavandatav saadikute uus kuluhüvitiste kord, kus kolmandiku palga ulatuses on võimalik teha maksuvabasid tööga seotud kulutusi, laieneks kõikidele maksumaksjatele. "Praegu on nii, et ettevõtete puhul jälgitakse esinduskulusid piinliku täpsusega. Teiselt poolt aga minnakse äärmiselt liberaalseks ja antakse saadikutele piiramatu vabadus," selgitas Lehis.

Rahvasaadik Pikhof toetab nii Tiibetit kui ka Hiinat
Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof on ainus riigikogu liige, kes on pannud end kirja nii Tiibeti parlamendirühma kui ka Hiina saadikuühendusse.
Tartu ülikooli sinoloogiateadur Märt Läänemets avaldas Pikhofi valiku üle hämmastust ning lisas, et kui Eestis sellises valikus väga suurt probleemi ei nähta, siis Hiinas kindlasti. "Üldiselt kutsub Hiina saadikuühenduse liikmeid endale külla. Ma arvan, et saadik, kes toetab ka Tiibetit, küllakutset suure tõenäosusega ei saa," selgitas Läänemets.
Lisaks on Pikhof oma nime kirja pannud ka Taiwani parlamendirühma. Läänemetsa sõ-nul pole Hiina viimastel aastatel muutnud oma suhtumist Tiibetisse ega Taiwani ning peab mõlemat piirkonda enda omaks. Kui Tiibetit pole ükski riik pärast Hiina-poolset 1951. aasta anneksiooni tunnustanud, siis Taiwan on de facto siiani iseseisev ja Hiina Rahvavabariigist sõltumatu riik.

Video: neli hollandlast nakatasid teisi HI-viirusega
Hollandis vahistati neli inimest, kes teisi inimesi HI-viirusega nakatades panid täide õõvastavaid seksikuritegusid.
Nimelt seksisid HI-viiruse kandjad oma ohvritega kaitsevahenditeta või süstisid uimastite mõju all olnud ohvreid HI-viirusega nakatunud verega, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.

VIDEO:  Litvinenko mõrvas kahtlustatava veeretab süüd Briti salateenistuste kaela
Aleksandr Litvinenko mõrvas süüdistatav Andrei Lugovoi väidab, et mõrva taga on Briti salateenistused ja eksiilis olev Vene miljardär Boriss Berezovski
Endine KGB-agent Andrei Lugovoi, keda britid Litvinenko mõrvas süüdistavad, väitis, et nii mõrvatu kui ka Boriss Berezovski töötasid briti luure heaks, vahendab Reuters.

Wikipedia looja tahab oma otsingumootoriga Google'i seljatada
Fenomenaalselt eduka veebientsüklopeedia Wikipedia looja Jimmy Wales plaanib selle aasta lõpus tulla välja uue otsingumootoriga, mis Google'ile silmad ette teeks.
Wales on juba loonud firma nimega Wikia, mida ta loodab uue otsingumootori hüppelauana kasutada, kirjutab The Daily Telegraph.
Wales lubab, et tema otsingumootor tuleb avatud, läbimõeldud ja kvaliteetsem kui kõik rivaalid.
Wikia pakub veebikogukondade kollektsiooni, mida tavalised veebikasutajad saavad toimetada. Kõik teemad - Star War'sist reisijuhtideni - saavad Wikia all oma mini-veebilehe.
Jimmy Wales on oma Wikia-projektiga väga ambitsioonikas ja kuulutab: "See on Google'i kõige hullem õudusunenägu!".

Maailma ainus loodusse lastud hiidpanda suri
Maailma ainus vangistuses sündinud ja siis loodusesse lastud hiidpanda ei saanud metsas hakkama ning suri.
Viieaastane panda nimega Xiang Xiang lasti loodusesse möödunud aasta aprillis ühest Hiina loodusreservaadist, kirjutab Dagens Nyheter.
Selle aasta jaanuaris katkes panda kaelas olevast raadiosaatjast tulev signaal ja kuus nädalat hiljem leiti panda surnult.
Xiang Xiangi surm on teadlastele suur löök, sest nad püüavad vangistuses kasvanud ja siis vabadusse lastud pandade abil taastada nende üliohustatud loomade looduslikku populatsiooni.
Praeguseks ei ole teada, mis panda surma põhjustas. Xiang Xiangil oli mitu murtud ribi ja lahkamisel leiti ka mitu sisemist verejooksu. Teadlased usuvad, et panda võis teiste reservaadipandadega kakeldes kaljult alla kukkuda.

Vene küberründajad töötavad tõenäoliselt riigi kontrolli all
Vene ajaleht Novaja Gazeta (NG) väidab, et Eesti-vastaseid rünnakuid korraldanud Vene häkkerite taga võivad seista pagunites juhendajad.
NG toob näite, kuidas ühele Peterburi programmeerijale helistas riigi terrorismivastase komitee ametnik ja pidas kõne patriotismist ning terroristidega võitlemise vajalikkusest.
Tundub, et terrorismivastane komitee eesotsas FSB direktori Nikolai Patruševiga püüab kontrolli alla võtta küberrünnakud vastumeelsete veebilehtede vastu.
Väljaanne ei välista ka seda, et mõnda aktivistide gruppi kureeritakse lausa presidendi administratsioonist. See on küllaltki tõenäoline arvestades, et noorteühendused Molodaja Gvardija ja Naši on administratsiooni, mitte FSB projektid.
Samas viitab NG ka Vene häkkerite tegevusele 2002. aastal ja selle ametlikule hinnangule. Pärast seda kui üliõpilased murdsid sisse Kavkaz-Tsentr'i leheküljele teatati Tomski oblasti FSB osakonnast, et küberründajate tegevus ei ole Vene seadustega keelatud ja näitab vaid nende kodanikualgatuse väljendust, mis väärib respekteerimist.

Lapse sõrmede pikkus võib näidata tema keelte-või matemaatikaannet
Suurbritannia teadlaste uurimusest selgus, et pikema sõrmusesõrmega lapsed sooritavad paremini matemaatikaülesandeid ja pikema nimetissõrmega lapsed on paremad keeleülesannetes.
Suurbritannia teadlaste uurimuses vaadeldi 75 last vanuses 6-7 aastat ja uurimuse tulemusena selgus, et laste sõrmede pikkus oli võrdelises seoses sellega, kui hästi nad tulid toime matemaatika-ja keeleülesannetega, vahendab Reuters.
Täpsemalt: poisid, kelle nimetissõrmed oli lühemad kui sõrmusesõrmed, olid kõige paremad arvutusülesannetes. Seevastu tüdrukud, kelle nimetissõrmed olid sõrmusesõrmedega ühepikkused, olid kõige paremad keeleülesannetes.
Briti teadlaste avastust toetavad ka mitmed varasemad uuringud, millest on selgunud, et sõrmusesõrme ja nimetissõrme pikkuse vahe on seotud sooritusvõimekusega, mõnede isikuomadustega, sportliku võimekusega ja kalduvusega kannatada teatud haiguste käes.

VIDEO:  Õhukeerisesse sattunud lennukis sai 16 inimest vigastada
Vähemalt 16 inimest sai vigastada KLMi Jaapanisse Osakasse suunduva reisilennuki sattumisel õhukeerisesse vahetult peale õhkutõusmist Amsterdamist.
Lennufirmale KLM Royal Dutch Airlines kuuluv reisilennuk Boeing-777 lendas peale õhukeerisesse sattumist edasi 9200 kilomeetrit ja maandus Osakas Kansai lennuväljal, kirjutab Reuters.
Lennu pardal viibis 262 reisijat ja 14 meeskonnaliiget. Lennuki sattumisel õhukeerisesse sai vigastada 16 inimest, kellest kolm olid lennuki meeskonnaliikmed. Üheksa vigastatud viidi Kansai lennujaamast haiglaravile, kuid nende vigastused ei ole kohaliku päästeteenistuse esindaja sõnul eluohtlikud.

VIDEO:  Vene kosmonaudid tegid kosmoses riskantseid parandustöid
Kaks Vene kosmonauti väljusid rahvusvahelisest kosmosejaamast, et paigaldada jaama külge kilbid, mis kaitseksid kosmosejaama uurimisposti võimalike kokkupõrgete korral orbitaalprahiga.
Rahvusvahelise kosmosejaama komandör Fjodor Juršikin ja pardainsener Oleg Kotov väljusid õhulüüsi kaudu kosmosejaamast ja nende eesmärgiks kosmoses olles oli paigaldada viis alumiiniumist kaitseplaati venelaste poolt ehitatud Zvezda kapslile, kirjutab Reuters.
Zvezda kapslis on ka kosmosemeeskonna eluruumid. Kapsel on orbiidil olnud seitse aastat ja ei vasta enam USA turvastandarditele, mis puudutavad kaitset võimalike kokkupõrgete korral orbitaalprügi ja mikrometeoriitidega.
"Võimalikud kokkupõrked orbitaalpürgiga on üks meie suurimaid riske kosmoses," ütles NASA kosmosejaama programmijuhi asetäitja Kirk Shireman.

Läti presidendiks sai arst Valdis Zatlers
Läti 100-liikmeline seim valis 58 poolthäälega presidendiks Valdis Zatlersi.
Presidendiks saanud Zatlers oli nelja valitsuspartei ühiskandidaat, vahendab RIA Novosti.
Zatlers on Riia traumatoloogiahaigla juht. Ta osales 1980. aastate lõpus aktiivselt poliitikas, kuid pöördus möödunud kümnendil tagasi meditsiinivalda.
Opositsioonikandidaat Aivars Endzins sai 39 poolthäält.
Valimises osales 98 seimi liiget.

Andrei Lugovoi: Litvinenko töötas Briti luure heaks
Aleksandr Litvinenko mõrvas süüdistatav Andrei Lugovoi väidab, et Litvinenko töötas Briti luure heaks.
Endine KGB-agent Andrei Lugovoi, keda britid Litvinenko mõrvas süüdistavad, väitis, et nii mõrvatu kui ka Boriss Berezovski töötasid briti luure heaks, vahendab Reuters.
"Saša (Litvinenko - toim.) enda sõnul värvati kõigepealt tema ja siis tema nõuandel andis ka Boriss Abramovitš (Berezovski - toim.) brittidele mõned Vene julgeolekudokumendid ja siis sai temast ka MI6 agent," rääkis Lugovoi.
Lugovoi sõnul püüdis Briti luure ka teda oma ridadesse värvata, kuid ta ei nõustunud.
Andrei Lugovoi lükkas tagasi kõik süüdistused Litvinenko mõrvamise osas ja kinnitas, et ta on patuoinaks lavastatud.

Küberrünnakud tõid Naši komissarile sissesõidukeelu EL-i ja USA-sse
Eesti vastased küberrünnakud üles tunnistanud vene kremlimeelse noorteühenduse Naši komissarile Moldovas ja Transnistrias Konstantin Goloskokovile keelati sissesõit Euroopa Liidu liikmesriikide ja USA territooriumile.
Goloskokov teatas meediale, et pärast pronksiööd olid Eesti riigiorganite veebileheküljed blokeeritud Transnistria häkkerite tegevuse tõttu, vahendas newsru.com
"Kõik arvasid, et kuju seisab vähemalt 9. maini, selle äraviimine oli šokk ja meie otsustasime oma protesti avaldama," vahendas agentuur Rosbalt tema sõnu.
"Kõige adekvaatsemaks vastuseks pidasime rünnakut Eesti valitsuse kodulehekülgedele," märkis Naši komissar. Ta lisas, et sellega nad väljendasid oma protesti fašismi vastu, mida teostab Eesti Vabariigi poliitika.
Taoline ülestunnistus toob komissarile aresti iga EL-i või USA sissesõidu puhul.

Berezovski tunnistas Kasparovi ühenduse rahastamist
Vene oligarh ja Londonis elav põgenik Boriss Berezovski teatas, et finantseerib Venemaa opositsiooni koalitsiooni Teine Venemaa, mille liidriks on Garri Kasparov.
Oligarh avaldas, et rahastab Teise Venemaa organisatsiooni, kuna soovib anda löögi Venemaa president Vladimir Putini võimule seoses endise FSB töötaja Aleksander Litvinenko mürgitamisega.
Berezovski avaldus võib olla osa Kremliga propagandast, kirjutab The Financial Times. Põgeniku avaldust kasutades saab Moskva nimetada Kasparovi koalitsiooni ekstremistlikuks ja marginaalseks.
Kasparov on varem tagasi lükanud kõik väited välismaalt või Boriss Berezovskilt pärit finantseeringute kohta väitega, et ei toeta kontakte isikutega, kes võivad kahjustada koalitsiooni mainet.

Ukraina parlament ei tulnud toime erakorralisi valimisi lubavate seadustega
Ukraina parlament ei suutnud viimase kahe päeva jooksul vastu võtta rida seadusi, mis lubaks septembris erakorralisi valimisi korraldada.
Läänemeelne president Viktor Juštšenko saatis eelmisel kuul parlamendi laiali ja kuulutas välja erakorralised valimised, vahendab Reuters. Valimiste kuupäev lepiti 30. septembrile kokku pärast mitu nädalat kestnud kauplemist.
President võttis seepeale oma parlamendi laialisaatmise otsuse kaheks päevaks - üleilseks ja eilseks - tagasi ning selle ajaga pidanuks parlament vastu võtma seadused, mis on erakorraliste valimiste korraldamiseks tarvilikud.
Ülemraada püüdis neid seadusi üleeile ja eile kolm korda vastu võtta, kuid vahetult enne eile südaööd olid kõik katsed läbi kukkunud - vastuvõtmise poolt ei olnud ühelgi korral piisavalt saadikuid.

Napoli tänavail tungivad peale prügilaamad
Linn pakub suve saabudes jälki vaatepilti, rääkimata haisust ja ähvardavast koolerast.
Rottidest kihavad saastahunnikud, mis oma raskuse all laiali valgudes blokeerivad tänavaid. Epideemia hirmus suletud koolid. Musti suitsupilvi levitavad tulekahjud.
Tere tulemast 21. sajandi Napolisse - linna, mis reklaamiks end meelsamini kuulsa Sorrento mereranniku ning maailmatasemel restoranidega. Tänavu toob saabuv suvi kaasa hoopis "ökoloogilise ja tervishoiukatastroofi," nagu sõnastas Itaalia president Giorgio Napolitano.
Ehkki linna ääres seisavad ootevalmis sajad prahimasinad, ei ole neist mingit kasu. Napoli ümbruses ei leidu enam ühtegi ladestamiskohta.
Nii võtavadki 70. aastate kooleraepideemiat meenutavad napollased sodist lahtisaamise enda kätte, pannes prügile lihtsalt tule otsa. Nende jaoks tundub must suitsukate võrreldes haigusi levitavate rotihordidega kahest halvast paremana.

Anna Politkovskaja uus raamat küsib: mille eest? 
Moskvas on tõeliseks müügihitiks saanud mõrvatud ajakirjaniku Anna Politkovskaja telliskivipaksune raamat tema olulisematest ja parematest artiklitest.
Nädal tagasi lettidele ilmunud kogumik "Mille eest?" on praegu Moskva raamatupoodides läbimüügilt teisel kohal ühe detektiiviromaani järel, ütles raamatu esitlusel Vene uuriva ajakirjanduse lipulaeva, ajalehe Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muratov. Kaheksa kuud tagasi tapetud Politkovskaja töötas samas väljaandes.
Raamatu populaarsus on mõne-võrra üllatav, sest see on 990-leheküljeline ning maksab poes Eesti rahas ligi 350 krooni. "Kahju, et tema surm on sellele reklaamiks," ütles Muratov.
Tegemist on alles teise Venemaal välja antud Politkovskaja raamatuga, esimene ilmus 2003. aastal ning rääkis teisest Tšetšeenia sõjast. Ainuüksi inglise keeles on aga ilmunud neli eri raamatut.

Euroopa Komisjon kaitseb Tinky Winkyt Poola homosüüdistuste eest
Poola lastekaitsega tegelev õigusvahemees Ewa Sowinska nõudis, et psühholoogid uuriksid BBC lastesaate "Teletupsud" tegelaskuju Tinky Winkyt ja tema kaaslasi ning selgitaksid välja, kas nood levitavad väikeste televaatajate seas homoseksualismi, kirjutas Dagens Nyheter.
Teletupsude kaitseks võttis sõna Euroopa Komisjoni pressiesindaja, kes kinnitas, et "komisjon usub meediavabadusse".
"Ma märkasin, et ta (Tinky Winky - toim) kannab käekotti!" kurtis Sowinska intervjuus ühele ajakirjale. "Alguses ma ei taibanudki, et ta on poiss." Pärast ajakirjandusliku tormi puhkemist teatas Sowinska esindaja, et uurimist siiski ei algatata.
Üks raadiojaam küsis kuulajatelt, milliseid lastesaateid nemad kõige "kahtlasemaks" peavad. Mõned vastajatest märkisid, et Karupoeg Puhhil on ainult meessoost sõbrad.

Laulupeolised saavad Tallinnas tasuta sõita
Linnavolikogu andis noorte laulu- ja tantsupeol osalejatele õiguse Tallinna ühissõidukites tasuta sõita.
25. juunist kuni 1. juulini on laulu- ja tantsupeolistele sõit Tallinnas tasuta, kui nad kannavad spetsiaalse kujundusega randmepaela, teatas linnavolikogu pressinõunik.
Ühtlasi tegi linnavolikogu muudatusi Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korras. Muudatused puudutavad ennekõike soodustusi lastele ja alla 3aastase väikelapsega sõitjatele, raske nägemispuudega inimestele ja nende saatjatele, samuti "Pargi ja reisi" parkla kasutajatele.

Opositsioon nurjas Elmar Sepa valimise majanduskomisjoni esimeheks
Tallinna volikogu opositsioonisaadikud nurjasid keskerakondlasest kahtlaste korteriafääridega tuntuks saanud Elmar Sepa nimetamise linnamajanduskomisjoni esimeheks.
Opositsioon otsustas eelnõu Sepa komisjoni esimeheks nimetamise eelnõu maha võtta. Äkiline takistus aga ehmatas keskerakondlasi, kes olid Sepa ainsana antud komisjoni esimehe kandidaadiks nimetanud. Kimbatuse tõttu kuulutas keskerakondlasest volikogu esimees Toomas Vitsut istungi vaheaja välja kuulutada.
Vanalinna korteritega sahkerdanud Sepp katkestas pärast skandaali kolmeks kuuks oma volitused volikogus. Ta oli eelnevalt linnamajanduskomisjoni esimees ning volikogu aseesimees.
Volikogu aseesimehe ametisse nimetamise eelnõu hääletati enne tänast istungit päevakorrast välja.

Opositsioon: Savisaar kaitseb pimesi Valdmanni
Tallinna linnavolikogu opositsiooni saadikud leiavad, et linnapea Edgar Savisaar ei soovigi teada saada, kas Ain Valdmanni k-korteriskandaalil on tõepõhi all või mitte.
Savisaar teatas täna põhiseadusele viidates, et ei uuri ajakirjanduses esile kerkinud Valdmanni korteriskandaali kohta seetõttu, et linnal ei ole õigus isikute eraellu sekkuda.
Tallinna opositsioon aga peab nii Savisaare kui ka Valdmanni käitumist hämamiseks ning leiab, et Savisaar ei tahagi Valdmanni korteriskandaali tõele vastavust uurida ning ei ole ka Valdmannilt selle kohta selgitusi küsinud, edastas Tallinna sotsiaaldemokraatide juht Jaak Juske. Lisaks tunneb opositsioon huvi, miks ei ole Savisaar palunud linna sisekontrolöri teenistusel Ain Valdmanni aadressil avaldatud süüdistusi kontrollida.
Lisaks on saadikud huvitatud, kuivõrd normaalseks peab intelligentseima pealinna linnapea olukorda, kus linnasutuse juht saab korteriostuks soodsa optsiooniõiguse ehitusfirmalt, kellega ta on oma igapäevasest tööst tingituna alla kirjutanud sadade miljonite kroonide ulatuses hankelepinguid.

Savisaar: Tallinna linn ei sekku ametnike eraellu
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles vastuseks linnavolikogu opositsioonisaadikute pöördumisele Tallinna kommunaalameti Ain Valdmanni kohta esitatud süüdistuse tõelevastamise kohta, et linn ei sekku ametnike eraellu.
Täna esitasid Tallinna Linnavolikogu opositsioonifraktsioonide esindajad Maimu Berg, Tiit Sinissaar ja Remo Holsmer pöördumise Tallinna linnapea Edgar Savisaarele, milles kutsusid linnapead üles astuma kiireid samme, saamaks teada, kas ajakirjanduses Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni kohta esitatud süüdistused vastavad tõele või mitte, vahendas Tallinna pressiteenistus.
Savisaare sõnul on Tallinna linna ja Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni, kui avaliku teenistuja vahel tööõigussuhe, mida reguleerib avaliku teenistuse seadus ja Tallinna linnal tööandjana ei ole õiguslikku alust ega pädevust sekkuda oma teenistujate eraellu, samuti koguda nende kohta eraelulisi isikuandmeid, näiteks kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kohta, millele on viidatud ajakirjanduses. "Sellist õigust ei anna linnale ükski seadus," lisas Savisaar.

Homme toimuv rattavõistlus toob kaasa liiklusmuudatusi
Tallinnas Mustamäe-Nõmme ringil 1. juunil toimuv rahvusvaheline profiratturite tänavasõit E.O.S. Tallinn GP toob kaasa olulisi muudatusi Nõmme-Mustamäe piirkonnas.
Liiklus võistlustrassi vahetus läheduses ja ümbruses suunatakse ümber, kuid ka võistluse ajal on ajaliste piirangutega siiski ligipääsetavad kõik tänavad.
Maineka rahvusvahelise rattavõistluse start antakse eeloleval 1. juunil Tallinna tehnikaülikooli eest kell 14.00, enne stardib samast kohast kell 11.00 noorratturite võidusõit Eesti Post Händikäp.
Võistlustega seoses on Mustamäe ja Nõmme piirkonnas liiklus ajutiselt suletud ja ümber suunatud kella 10.00-20.00. Korraldajad paluvad võistlejate julgeoleku tagamiseks mitte parkida sõidukeid võistlustrassil ning hoida ümbruskonna koerad ja kassid toas või hoovis.
Võistluse korraldajad on ette näinud juurdesõiduvõimaluse kõikidele võistlustrassi tsoonis olevatele tänavatele. Nii jalakäijad kui ka autojuhid pääsevad võistluse toimumise alas piiratud liiklusega tänavatele ja piirkondadesse sisse ning välja liiklust juhtivate reguleerijate abil.

Valgusti süütas Rocca al Mare kooli katuse
Kolmapäeva hilisõhtul süttis Rocca al Mare kooli kõrvalhoone katus, tegemist oli pisipõlenguga, millele päästjatel õnnestus kiiresti piir panna.
Põhja-Eesti päästekeskus sai teate põlengust veidi pärast kella 23. Kuna tegemist oli koolihoonega, saadeti ameti pressiesindaja teatel sündmuskohale kolm päästeautot, redelauto ning kiirabibrigaad.
Päästjate sündmuskohale jõudes oli kolmekorruselise koolihoone katusel näha leeke. Autoredelit mööda katusele tõusnud päästjad leidsid eest umbes kolme ruutmeetri suuruse tulekolde, mis kiiresti likvideeriti.
Päästekeskuse menetlejate hinnangul võis põleng alguse saada ehitustööde ajaks katusele paigaldatud valgustist, mis oli ööseks põlema jäetud. Tõenäoliselt süütas kinnitusest lahti vajunud valgusti katuse kattematerjalina kasutatud tõrvapapi ja penoplasti.

VIDEO:  Tivoli töötab, aga rahvast napib
Täna avas Tallinnas oma lõbustuspargi Tivoli Tuur ja kõik soovijad saavad küll atraktsioonidel lõbutseda, aga huvilisi on pealelõunase seisuga vähevõitu.
Täna keskpäeval avasTivoli Vabaduse platsil külastajatele oma väravad ja atraktsioonid töötavad viperusteta, kuid külastajaid oli peale keskpäeva lõbustusparki kogunenud vähevõitu ning nii mõnigi töötaja vaatas igavleva näoga taevas säravat päikest.

Reedel on raskendatud juurdepääs Mäepealse autoregistrikeskusele
Seoses rahvusvahelise profijalgratturite ühepäevasõiduga Tallinnas on homme alates kella 10-st raskendatud juurdepääs Eesti riikliku autoregistrikeskuse Tallinna osakonnale (Mäepealse 19).
Klientidel on võimalik pääseda ARK Tallinna osakonda Mäealuse tänava kaudu marsruudil: Kadaka pst, Mäealuse, Lossi, Trummi, Lohu.

Tivoli tuur sai Tallinnalt lõpliku loa
Tivoli tuur sai täna hommikul pärast täiendavat ülevaatust loa oma uksed Tallinnas Vabaduse väljakul avada.
"Tivoli tuuriga on kõik korras. Ühtegi ettekirjutust ei tehtud ning kõik tulekustutid olid olemas," ütles Päevaleht Online'ile Tallinna kesklinna valitsuse avalike suhete nõunik Aitel Käpp.
Praeguste andmete kohaselt peaks tivoli oma uksed avama täna keskpäeval.
Täiendava ülevaatuse korraldasid täna hommikul Põhja politseiprefektuuri, Päästeameti esindajad, Tallinna linnasekretär Toomas Sepp, Tallinna Kesklinna vanem Marek Jürgenson ja XXVI Tallinna Vanalinna Päevade peakorraldaja Dein-Tom Tõnsing.
19. mail süttis Rakveres Kastani tänaval põlema linna külastanud Tivoli tuuri karussell, mille põlengus sai vigastada üle 30 inimese. Tuuri avamine Sillamäel ei möödunud samuti probleemideta - seal tõrkunud karusellil keegi õnneks viga ei saanud.

Loomaaed avab reedel laste loomaaia
Tänavusel lastekaitsepäeval kutsub Tallinna loomaaed vaatama uusi ekspositsioone, esitleb infokaartide komplekti ja avab suveperioodiks laste loomaaia.
Lastekaitsepäeval pääseb loomaaeda sooduspiletiga.
Avatavas laste loomaaias, kus on kääbuskitsed, küülikud, merisead ja mitmed teised väikeloomad, võivad lapsed loomi sööta ja silitada, loomaaia töötajatelt saab teada, kuidas lemmikute eest hoolitseda. Laste loomaaed on avatud teisipäevast pühapäevani kell 10-16.
Müüki tulevad uued loomaaeda tutvustavad väikeseformaadilised infokaardid, mida saab kaela riputada ja mis on külastajatele abiks loomaaias liikumisel ja loomaliikide tundmaõppimisel. Teejuhis on esindatud üle 60 Tallinna loomaaia asuka koos pildi ja lühikirjeldusega. Igal loomakaardil on värviriba. Selle järgi saab teejuhis olevalt plaanilt vaadata, kus loom loomaaias asub.

Pirital algab suvine tasuline parkimine
Tallinnas Pirita linnaosa keskuses ja supelranna lähistel aladel kehtib 1. juunist kuni 31. augustini mootorsõidukitele tasulise parkimise kord.
Tasuline parkimisala, mille Tallinna transpordiamet on tähistanud ka vastava märgistusega, hõlmab järgmiseid piirkondi: Supluse puiestee, Merivälja tee - Rannahoone vaheline parkimisala (Rannahoone esine ala); Merivälja tee 24 parkimisala (Pirita LOV esine); Kloostri tee ja Merivälja tee 16 vaheline parkimisala (kesklinna poolt tulles pärast Pirita silda paremat kätt jääv parkimisala); Merivälja tee 1 parkimisala; Merivälja tee ja vana Merivälja tee vahelised parkimisalad; Randvere tee ja Merivälja tee vahelised parkimisalad; Merivälja tee Kloostrimetsa teest Mähe teeni, Kloostrimetsa tee Merivälja teest Kõrkja teeni.
Parkimine on tasuline pühapäevast neljapäevani kella 10.00 kuni 21.00; reedeti kella 10.00 uni 24.00; laupäeviti kella 00.00-02.00 ja kella 10.00 kuni 24.00 ning pühapäeviti lisaks kella 00.00 kuni 02.00.

Maavanema otsus piirab suvel alkoholimüüki juba õhtul kella kaheksast
Harju maavanem Värner Lootsmann peatas maakonnas alkohoolsete jookide õhtuse ja öise jaemüügi 31. maist kuni 3. septembrini kõikides kauplustes. Osal päevadel puudutab keeld ka välikohvikuid.
Kõigi alkohoolsete jookide jaemüük on kauplustes ajutiselt peatatud 1. juunist 2. septembrini igal õhtul kella 20-st kuni järgmise päeva hommiku kella 8-ni. Kanget alkoholi ei tohi müüa ka avalikel üritustel, kuid keeld ei puuduta kuni 22-mahuprotsendilise alkoholisisaldusega jooke.
Samuti rakendub täielik - ka välikohvikuid puudutav - alkoholimüügi keeld 31. mai õhtul kella 20-st kuni 2. juuni hommikul kella 8-ni lastekaitsepäeva tõttu, 29. juunil kella 20-st kuni 2. juuli kella 8-ni noorte laulu- ja tantsupeo tõttu ning 31. augustil kella 18-st kuni 3. septembri kella 8-ni kooliaasta alguse tõttu. Enamasti jäävad need päevad nädalavahetusele.

Arhitektide liit: planeeringu järgi ei sobi raehoone Norde Centrumi kohale
Liidu esimehe Ülar Marki sõnul tuleks kaasata eksperdid ala arenduskava koostama.
Norde Centrumi ala praeguse detailplaneeringu järgi ei sobi sinna uus raehoone, arvab Eesti arhitektide liidu esimees Ülar Mark, sest naabrusse ehitatavate majade projektid ei arvesta esindushoonega.
Postimehe andmeil soovib kinnisvaraettevõte Ober Haus lammutada Lootsi 7 asuva Norde Centrumi ning rajada kaubanduskeskuse ja selle parkla asemele mitu kuni seitsmekorruselist hoonet.
Pärast kavast kuulmist võttis abilinnapea Taavi Aas ühendust nii firma kui ka maaomanikega, et saada teada, mis tingimustel oleks võimalik sinna rajada ka uus raehoone. Selleks oleks aga vaja koostada alale uus detailplaneering.
Ülar Marki sõnul pole liit näinud kogu ala kohta sellist planeeringut, mis kinnitaks, et koht on uue linnavalitsuse hoone ja selle esise väljaku jaoks parim. "Kui see on kuskil olemas, siis peaks seda kindlasti näitama. Kui ei ole, oleks viimane aeg kaasata eri erialade professionaale koostama kogu ala arenduskava ja siis arhitektidega koos otsima ruumilist mõõdet. Jutt käib Eesti riigi ja selle pealinna suurimast ruumilisest väljakutset sellel sajandil," rääkis Mark.

Korrastustööd puhuvad unarusse jäänud Järve metsale uut elu sisse
Koristustalgud on tehtud, järgneb võsaraie, uute puude istutamine, jalgrattatee rajamine.
Kevadel alanud Järve metsa korrastamise lõpetab sügisel noorte mändide istutamine, mis on esimene samm unarusse vajunud virgestusala aktiivkasutusse toomisel.
Järve metsa aluse ja raudteeümbruse koristustalgutest sai tänavuse heakorrakuu avaüritus: 90 vabatahtlikku puhastasid metsa prahist ning kevade hakul tehti metsas hooldusraiet ja veeti välja kuivanud või murdunud puid. Sellest linnaaednik Liis Valgu sõnul veel ei piisa. "Kuna korralikku raiet pole metsas tehtud 15 aastat, jätkuvad raietööd sügisel," ütles ta.
Võsa hakatakse maha võtma augustis ning pärast seda tahab keskkonnaamet koostöös Harjumaa keskkonnateenistusega mahavõetud puude asemele istutada noored männid. Kommunaalamet omakorda uurib võimalusi rajada ümber Ülemiste järve kergliiklusrada, kus saaks jalutada ja jalgratta või rulluiskudega sõita. "Asi on eelprojekti staadiumis, otsime võimalikku trassitrajektoori," ütles kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel.

Hübriidautod enam tasuta parkida ei saa
Linnavalitsus esitab volikogule eelnõu, millega antakse tasuta parkimise õigus autodele, mille heitgaasides ei sisaldu CO2, kaherattalistele mootorsõidukitele ning "Pargi ja reisi" süsteemi kasutajatele. Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul kaotab uus määrus hübriidmootoriga sõidukite seni kehtinud parkimissoodustuse.
Miks muutub?
"Hübriidsõidukeid on piisavalt, nii et võime öelda, et määrus on eesmärgi täitnud ja loodussõb-ralike sõidukite hulk kasvab. Usun et tänase keskkonnasõbraliku auto soetaja motiiv ei ole ainult soov tasuta parkimisõigus saada, vaid ka tegelik soov loodust säästa," selgitas Mutli. Käesolevaks hetkeks on väljastatud 158 hübriidmootoriga sõiduki parkimiskaarti.

Ühissõidukid lähevad üle suvegraafikule
Alates homsest, 1. juunist lähevad Tallinna ühissõidukid üle suvisele töökorraldusele ja sõiduplaanile. Seetõttu muutuvad trammide, trollibussiliinide nr 1, 5, 6, 7 ja bussiliinide nr 1A, 5, 7, 8, 12, 13, 14, 15, 16, 18, 27, 29, 33, 34A, 36, 38, 40, 48, 49, 54, 55, 60, 61, 63, 67, 68 sõiduplaanid. Bussiliinil nr 15 muutub alates 1. juunist Sõjamäel asuvate ettevõtete ettepanekul marsruut, et tagada paremad ümberistumisvõimalused. Bussiliin nr 49 P. Pinna - Merivälja alustab alates 1. juunist tööd ka nädalavahetustel.

Lisaülevaatused tivolile kohustusi juurde ei anna
Varasemast rohkem tuleb omaniku sõnul seletada ametnikele, kuidas midagi tehakse.
Endisest rohkem oma tegevust kooskõlastanud tivoli uute õnnetuste vältimiseks mingeid lisameetmeid kasutusele ei võta.
Eile keskpäeval vaatasid Põhja prefektuuri ja päästeameti esindajad, Tallinna linnasekretär Toomas Sepp, Tallinna Kesklinna vanem Marek Jürgenson ning Tallinna vanalinna päevade peakorraldaja Dein-Tom Tõnsing üle tivoli atraktsioonid. Lõpliku nõusoleku lõbustuspargi avamiseks annavad ametnikud siis, kui atraktsioonid on püsti.
Tivoli karussellide tehnilise poole eest vastutava Håkan Skoghi sõnul pingutavad ametivõimud kontrollkäikudega üle.
"Ega me pärast Rakveres juhtunut midagi rohkem või teistmoodi tööd ei tee kui varem. Ainult seletamist, kuidas me midagi teeme, on mitu korda rohkem. Oleme juba 12 aastat samamoodi töötanud ning kogu kontrollsüsteem on maganud ega pole meie vastu huvi tundnud. Nüüd aga jääb 24 tunnist väheks, et kõik ametnikud saaksid näidata, kui tublid kontrollijad nad on," on mees nördinud.

Juust aitab külaliste võõrustamisel raha säästa
Kuidas joota oma külalistele odavat veini, nii et nad seda tähelegi ei pane? Ärge hoidke kokku juustuga.
Juust maskeerib hea veini aroomi, nii et külalised ei ole võimelised vahet tegema, kas tegu on odava või kalli veiniga.
Sellisele järeldusele jõudsid California ülikooli teadlased Bernice Madrigal-Galan ja Hildegarde Heymann. Nad võrdlesid professionaalsete veinimaitsjate arvamusi nelja veini kohta, kui neid pakuti paljalt või pärast kaheksa juustusordi maitsmist. Selgus, et juust surub alla peaaegu iga meki, olgu see siis marja- või tammemekk, kibedus või räigus. Tugevamaitselised juustud surusid maitseid enim alla.
Teadlased oletavad, et juustuvalgud võivad siduda veini maitsemolekule või juusturasv vooderdab suu, surudes alla maitsenäsade tundlikkust.

Geniaalsed idioodid ja muidutargad
Meie ülal ja all olevat ilma vaadelda võtnud ja seda teha oskava Toomas Pauli raamatuks tehtud artiklikogumik on huvitav õige mitmes plaanis. Eesti teoloog, kelle heas tõlkes me võime nautida näiteks Uut Testamenti, käsitleb oma lugudes ka teadust.
Ning kindlasti mitte ebahuvitavalt, mida näitab kas või ühe loo pealkiri "Keelepeks kui kogukonna kitt". Kosutav lugemine.

Vaba tahe võib olla tekkinud vabadusest sõltumatult
Teadlased vaidlevad siiani selle üle, kas inimesel ikka on vaba tahe. Äädikakärbsega on nüüd asi selge.
Äädikakärbse ajus peab olema funktsioon, mis tekitab ta käitumises spontaanseid variatsioone. Selline funktsioon võib olla lõppkokkuvõttes ka inimese vaba tahte alus.
Vaba tahte avaldus
Meil on vaba tahe arvata, et meil on olemas vaba tahe. Seega on meil vaba tahe isegi siis, kui me ütleme, et meil ei ole vaba tahet.
On ilmselgeid asju, mis ei pruugi olla tõesed. Näiteks on ilmselge, et päike tõuseb hommikul ja kulgeb taevavõlvil maksimumini ning vajub siis jälle alla. Kuid tegelikult on ju nõnda, et Päike vaid näib tõusvat ja langevat, asi on Maa pöörlemises ümber oma telje. On ilmselge, et Kuu on kõrvits. Kuid siiski sai sinna kõrvitsale astuda, hoolimata sellest, et mõni Kuureisi eitaja seda siiamaani ei usu.

USA kohus mõistis Peegilt ja LHVlt välja 174,9 miljonit krooni
New Yorgi ringkonnakohus mõistis LHV endisele töötajale Oliver Peegile lõplikuks karistuseks 1,35 miljonit USA dollarit (15,7 miljonit krooni), pangale 650 000 dollarit (7,7 miljonit krooni).
Lisaks peab Peek tagasi maksma ebaseaduslikult saadud tulu 13 miljonit USA dollarit (151,5 miljonit krooni), vahendas ETV24 USA väärtpaberiinspektsiooni SEC.
Investeerimispanga LHV endise töötaja Kristjan Lepiku ja USA väärtpaberiinspektsiooni SEC vahelise kohtuvälise kokkuleppe kinnitas USA kohus mullu augustis. Kokkuleppe tulemusel pidi Lepik tagasi maksma 15 000 dollarit trahvi (172 500 krooni) ja 6,7 miljoni krooni ulatuses tehingutelt saadud kasumit.
Süüdistuse kohaselt kasutasid LHV töötajad Oliver Peek ja Kristjan Lepik väärtpaberitega kauplemisel BusinessWire' portaalist varastatud konfidentsiaalset informatsiooni ja teenisid selle abil enam kui 100 miljoni krooni ulatuses ebaseaduslikku tulu.

RKASi puhaskasum aasta esimeses kvartalis oli 7,2 miljonit krooni
Riigi Kinnisvara AS avalikustas täna ettevõtte nõukogule 2007. aasta esimese kvartali majandustulemused, mille kohaselt teenis ettevõtte 2007. aasta esimeses kvartalis 7,2 miljonit krooni puhaskasumit ning 4,6 miljonit krooni ärikasumit.
Ettevõtte 2007. aasta I kvartali müügitulu oli 52,9 miljonit krooni, ehk 23,8% rohkem kui 2006. aasta samal perioodil. Sealhulgas kasvas üüritulu 9,6 miljoni krooni võrra 43,8 miljoni kroonini, teatas ettevõtte kommunikatsioonijuht. Osutatud teenuste maht kasvas 9,2 miljoni kroonini, ehk 7,7% rohkem kui möödunud aasta I kvartalis.
Ettevõte tegi I kvartalis investeeringuid 230,4 miljoni krooni eest, mis on 186,9 miljonit krooni enam, kui möödunud aasta I kvartalis.
Lisaks majandustulemustele andis ettevõtte juhatus nõukogule ülevaate Koidula raudteepiirijama ehitamise hetkeseisust. Nõukogu kiitis heaks RKASi ja Eesti Raudtee poolt parafeeritud lepingu Koidula raudteepiirijaama rajamiseks, mis on aluseks projektiga jätkamiseks.

WineStore: alkoholimüügikeeld on meile katastroof! 
WineStore'i tegevjuht Tõnu Kraus ütles, et suveperioodi alkoholimüügi piirangud mõjutavad nende äri tohutult.
"See on katastroof," märkis Norde Centrumi sadamapoolses otsas paikneva Tallinna ja Eesti suurima alkoholipoe WineStore juht Tõnu Kraus. "Kui me päeva käive on keskmiselt miljon krooni, siis piirangute tõttu kaotame umbes pool miljonit sellest." Krausi sõnul võib kahju olla kaudselt isegi suurem, kui arvestada sisse pindade üüriraha ja muud kulutused, kirjutab aripaev.ee.
Krausi sõnul on nende poe põhilised kliendid turistid, umbes 60% rootslased, 20% soomlased ja kõigest 3-4% eestlased.
Turistid tulevad bussidega nende poest ostma alkoholi, reise planeeritakse mitu kuud ette. "Oleme teinud aktiivset reklaami Rootsis ja ka Soomes. Praegu on aga hilja oma kliente ette hoiatada muutunud poe lahtiolekuaegadest," nentis ta.

Kristiine Kasiino juht lahkus ametist
Täna lõppes Olympic Entertainment Groupi (OEG) poolt omandatud Kristiine Kasiino AS juhatuse liikme Enno Heinla tähtajaline teenistusleping, mida osapooled vastastikusel kokkuleppel ei pikendanud.
"Kristiine Kasiino ja Olympic Casino ühinemisel nägin oma rolli eelkõige selle protsessi sujuvas korraldamises. Pidasin oma kohuseks osaleda Kristiine Kasiino ja Olympic Casino ühinemises ning nüüdseks on see protsess lõpule jõudmas," ütles Heinla OEG börsile saadetud teates. "Kuivõrd uued võimalikud väljakutsed OEGs olid seotud välisturgudega, mis ei sobinud aga minu plaanidega, otsustasin kasiinoärist väljuda. Lisaks on kümme aastat piisavalt pikk aeg selleks, et minna vastu uutele väljakutsetele. Uuele ametikohale ei ole veel jõudnud mõelda, aga esmalt plaanin nautida Eestimaa ilusat suve."
Heinla töötas Kristiine Kasiinos üle kümne aasta, olles selle aja jooksul kasiino mänedžer, tegevjuht ja juhatuse esimees.

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas 8,4 protsenti
Statistikaameti andmetel kasvas töötlevas tööstuses tootmismaht aprillis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8,4 ning tööpäevade arvu erinevust arvestades 6,4 protsenti.
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmeil ei erine kasvunumbrid oluliselt viimase aja arengutest, kuid harude lõikes on toimunud olulisi muutusi. Kõige suuremates tööstusharudes - puidu- ja toiduainetööstuses jäi tootmismaht aprillis aastatagusele tasemele. Samas on tööstussektori üsna kiire arengu jätkumisele kaasa aidanud teised tööstusharud.
Toiduainetööstuses püsis tootmismaht aastatagusega võrreldes ligikaudu samal tasemel (kasv 0,6 protsenti). Tootmise kasvunumbrid ulatusid eelmise aastaga võrreldes paari protsendini piima-, liha- ning leiva- ja pagaritööstuses. Oluliselt vähenes kalatööstuse tootmismaht.
Puidutööstuses on tootmismaht püsinud enam-vähem samal tasemel juba enam kui aasta, tingituna eelkõige raskustest toormaterjali kättesaadavuse osas. Oluliselt on aga kasvanud tootmine paberitööstuses (aastaga 40 protsenti), seda tänu haavapuitmassi tehase käivitumisele eelmisel aastal.

AVE: alkoholimüügipiirangud säästavad tervist
Ühendus Alkoholivaba Eesti (AVE) toetab alkoholimüügipiiranguid, kuna rahvusvaheline kogemus ning uurimused kinnitavad nende positiivset mõju alkoholiga seonduvate kahjude vähendamisel.
"Viimastel päevadel on kõlanud väiteid, justkui maailma terviseorganisatsioon (WHO - toim) ei toetaks alkoholimüügipiirangute rakendamist," ütles AVE esimees Lauri Beekmann.
"WHO on teemat tõsiselt jälginud ning uurinud näiteks seda, kuidas mõjuks Euroopa Liidule tervikuna nädalalõpus 24-tunnise alkoholimüügikeelu rakendamine. Sarnaste piirkondlike meetmete näidete põhjal ja tulemusi arvestades selgus, et aastas hoitaks EL-is sel moel ära 123 000 enneaegse surma ja invaliidistumisega seonduvat kaotatud eluaastat," viitas Beekmann Euroopa Komisjoni tellitud raportis "Alkohol Euroopas" avaldatud tulemustele.
AVE teatel kinnitavad erinevad lähiriikide alkoholimüügipiirangute näited, et mida vähem on alkohol kättesaadav ühiskonnale, seda väiksem on alkoholiga seonduvate õnnetuste ja ka haigusjuhtude esinemine.

Veiko Sepp hakkab juhtima kõiki Ericssoni Balti esindusi
Ericsson Eesti kauaaegne peadirektor ning Ericssoni Põhjamaade ja Baltikumi üksuse asepresident Veiko Sepp hakkab 1. juunist juhtima ka Ericssoni tütarfirmasid Lätis ja Leedus.
Homsest Ericssoni Läti ja Leedu tütarfirmade peadirektori ametikohale asuv Veiko Sepp peab oma põhiülesandeks Ericssoni üle-baltilise teenustekeskuse terviklikku väljaarendamist, vahendas firma.
"Otsustasin kontserni ettepaneku vastu võtta, sest näen Baltikumis tervikuna mitmeid uusi ärivõimalusi, mis vajaksid koordineeritud tähelepanu ja teadlikku arendamist," lausus Sepp. "Tänu Eesti telekomituru põhjalikule tundmisele ning pikaajalisele arendustöö kogemusele Ericssoni Põhjamaade ja Balti üksuses usun, et suudan oma teadmisi rakendada kolmes Balti riigis."
Veiko Sepa sõnul jätkab Ericsson kõigis kolmes Balti riigis telekomioperaatorite teenindamist, pakkudes neile erinevaid mobiilside ja internetilahendusi ning teenuseid. "Kohalike turgude kõrval plaanime aga suuremat rõhku panna teenuste osutamisele klientidele Põhjamaades ja mujal maailmas," märkis ta.

Eesti Energia sai uued nõukogu liikmed
Majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts määras AS Eesti Energia nõukogu liikmeteks Jüri Käo, Aivar Reiviku, Rein Kilgi ja Jürgen Ligi.
Sama käskkirjaga kutsus minister Parts AS Eesti Energia nõukogu liikme kohalt tagasi Heido Vitsuri, Värner Lootsmanni, Janno Reiljani ja Mihhail Stalnuhhini, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2008-2011
Riigi eelarvestrateegia tulude maht aastatel 2008-2011 on kokku 415,5 mlrd krooni ja kulude maht 410,7 mlrd krooni.
Seejuures kasvab eelarve maht aastal 2008 võrreldes eelneva aastaga enam kui 19 protsenti. See võimaldab märkimisväärset eelarvekasvu enamusele valitsemisaladest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Valitsuse strateegilisteks eesmärkideks eelarvestrateegia planeerimisel on tagada Eesti kiire ja jätkusuutlik areng - Eesti rahva püsimine, inimeste parem ja jõukam elu, heal tasemel haridus, innovatiivne ja konkurentsivõimeline majandus, kodurahu kaitse ja maaelu edendamine.

Padar sai Põhjamaade Investeerimispanga nõukogu esimeheks
Rahandusminister Ivari Padar sai vastavalt rotatsioonile järgmiseks aastaks Põhjamaade Investeerimispanga nõukogu esimeheks.
Rahandusminister Ivari Padar osales eile ja täna Norras Holmenkollenis toimunud Põhjamaade Investeerimispanga aastakoosolekul ning sellele järgnenud Läänemeremaade rahandusministrite konverentsil, teatas rahandusministeerium.
Koosolekul said kohal viibinud aktsionärid ülevaate panga eelmise aasta töö tulemustest. Panga kasumist otsustati dividendideks jaotada 50 miljonit eurot, millest Eesti riigile laekub 400 000 eurot. Ametisse kinnitati ka panga kontrollikomitee liikmed.
Konverentsi esimeses pooles räägiti tööturu ja sotsiaalse kaasamise arengutest. Ministrid arutasid Läänemere äärsete avatud majanduste võimalusi ja probleeme seoses globaliseerumisega - majanduse struktuuri muutumine toob kaasa vajaduse ka vastavaid poliitikaid kohandada, ent seda tuleb teha võimalikult vähe inimressurssi kahjustades.

Smaga: Eesti karmistuvast maksupoliitikast võidab Läti
Saku Õlletehase tegevjuhi Ireneusz Smaga sõnul toovad Eesti karmistuvad maksud ja aina rangemad müügipiirangud kõige enam tulu Eesti naaberriikidele.
"Eesti on oma karmistuva maksusüsteemi ja alkoholipoliitikaga andmas oma eduka arengu eelised naaberriikidele," teatas erinevates rahvusvahelistes kontsernides töötanud Saku Õlletehase juhatuse esimees Ireneusz Smaga. "Populaarne on Eestis ütelda, et me pole alkoholi tarbivatest turistidest huvitatud, kuigi arvestades nende rolli Eesti majanduskasvus, kõlab see hooplemisena ajal kui saetakse oksa, millel istutakse."
Eesti konjunktuuri instituudi viimane alkoholitarbimise uuring näitas, et Eestit külastavate turistide jaoks on tuleku põhjuseks 56% osas odav, kuid kvaliteetne alkohol.
"Läti kolleegid on tunnistanud, et turistide voo suunamine Eestist Riiga on Läti tänase valitsuse üks teadlikke poliitikaid," lisas Smaga. "Tõstes Eestis hüppeliselt alkoholi hinda ja keelustades võimaluse juua õhtusöögi kõrvale isegi klaas veini või õlut, anname potentsiaalsetele turistidele väga selge sõnumi- see riik ei ole koht, kus veeta puhkust või nädalavahetust."

Väikelaste emad tööle ei kiirusta
Kuni 2-aastase noorima lapsega naiste hõivemäär oli 2006. aastal üle kahe korra madalam kui 3-5-aastase noorima lapsega naistel, teatab statistikaamet.
Kui 3-5-aastase noorima lapsega 20-49-aastastest naistest töötab 74%, siis kuni 2-aastase lapse emadest vaid 34%. Väikelaste emade hõivet mõjutavaid tegureid on mitu. Pikk lapsehoolduspuhkus ja sel ajal tagatud töökoha säilimine, vanemapalk, osaajatöö vähene kättesaadavus ja kehvapoolsed lastehoiu võimalused kahtlemata soodustavad pühendumist ainult pereelule. Samas muudab tööjõupuudus töökoha leidmise võrdlemisi lihtsaks ja kõrgem palgatase soosib otsustamist töötamise kasuks.
2003. aastaga võrreldes on kuni 2-aastase noorima lapsega emade hõivemäär poole võrra suurenenud (2003 - 21%; 2006 - 34%). Suurenenud on ka osaajaga töötavate emade osatähtsus. Kuni 2-aastase noorima lapsega 20-49-aastastest emadest töötas 2003. aastal osaajaga 17,6% ja täisajaga 82,4%, 2006. aastal töötas osaajaga 28,2%.

Statistikaamet: töötleva tööstuse kasv aeglustub
Eesti tööstusettevõtted tootsid aprillis protsendi võrra rohkem toodangut kui märtsis.
Eelmise aasta aprilliga võrreldes suurenes toodang tööstuses kokku 8%, sealhulgas töötlevas tööstuses 6%. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid statistikaameti andmetel elektrimasinate, keemiatoodete ja ehitusmaterjali tootmine.
Ehitusmaterjali ja keemiatoodete toodang suurenes ehitusturu püsiva kiire arenguga seoses põhiliselt kodumaisele turule suunatud toodangu kasvu tõttu. Elektrimasinate tootmise suurenemist mõjutas toodangu kasv nii kodu- kui ka välisturule.
Tegevusalati oli kõige suurem toodangu kasv elektrimasinate ja -aparaatide tootmises (33%). Samal ajal oli väike langus toiduainetööstuses, kus toodang vähenes esimest korda pärast kaheaastast kasvuperioodi. Toodangu languse põhjustas peamiselt liha- ja kalatoodete toodangu vähenemine.

Kuressaare lennujaam avab homme uuendatud reisiterminali
Kuressaare lennujaamas lõppesid ulatuslikud ehitustööd, mille käigus rekonstrueeriti lennujaama terminalihoone ning uuendati infrastruktuuri, terminali avamisüritus toimub homme.
AS Tallinna Lennujaam ja Euroopa Liidu struktuurifondid investeerisid Kuressaare lennujaama reisiterminali ümberehitusse ligi 18 miljonit krooni, lisaks tehti ulatuslikke investeeringuid lennuohutuse ja keskkonnasäästlikkuse tõstmiseks, kirjutab Meie Maa.
Kuressaare lennujaama renoveeritud reisiterminali pidulik avamisüritus toimub homme.

Antropovid ehitavad bioetanoolitehase
Perekond Antropov rajab Kundasse Eesti esimest bioetanoolitehast, mis kuuluks Euroopa kümne suurema hulka.
"Bioetanooliturg on meeletu. Kui nafta on must kuld, siis bioetanoolist ja biodiislist võib tulla valge kuld," rääkis uue tehase rajamisega tegeleva OÜ Viru Distiller omanik Robert Antropov, kes on ühes oma isa Arvoga projekti investeerimas ligi 800 miljonit krooni, kirjutab Äripäev.
Pangalaenudest kogutud summat Antropov problemaatiliseks ei pea. "Nüüdisaegsete tehnoloogiate juurutamiseks pole laenu saada üldse raske, eriti kui on veel tegu keskkonnasäästliku ja alternatiivenergiat tootva ettevõttega."
Tulevane bioetanoolitehas hakkab tootma piiritust, mis on mõeldud segamiseks tavalise bensiiniga.

Äripäev: Tallink vahetab sinimustvalge rublade vastu
Juunis Peterburi majandusfoorumit teenindav Tallink võtab laevalt Victoria I maha Eesti sinimustvalge lipu ja laeva kerel oleva suure Tallinki logo, sest korraldajad ei soovi näidata, et nad kasutavad Eesti firma teenuseid.
Pärast pronkssõduri teisaldamist teatas Venemaa ajakirjandus, et Peterburi majandusfoorum loobub protestiks Tallinki laeva kasutamisest, kirjutas tänane Äripäev.
Tegelikult tehing katki ei jäänud. Majandusfoorumi korraldajad palusid Enn Pandi ning Ain Hanschmidti juhitaval Tallinkil kaotada laevalt Victoria I kõik sümbolid, mis viitavad laeva Eesti päritolule.
Äripäeva andmetel lubasid korraldajad sellise vastutulelikkuse eest maksta Tallinkile lisaks juba kindlaksmääratud tasule veel täiendavalt viis miljonit krooni.
"Ei ole mõtet asja poliitiliseks ajada, tegemist on konkreetselt ärilistest kaalutlustest lähtuvate lepingutega," ütles Tallink Grupi juhatuse liige Andres Hunt.

Laenu võtmist pole pangad karmimaks muutnud
Sel aastal on tõstetud vaid minimaalse netopalga nõuet paari tuhande krooni võrra.
Kuigi viimasel ajal on palju räägitud eluasemelaenu võtmiseks seatud nõuete karmistamisest, on konkreetseid muutusi sisse viidud ainult netopalga miinimumnõude osas.
Sampo panga kommunikatsioonijuht Anneli Rõuk ütles, et neil vaadati eluasemelaenutingimused üle käesoleva aasta märtsis ning otsustati tõsta minimaalse netopalga nõuet. "Muud tingimused, nagu maksimaalne laenuperiood 30 aastat, omafinantseering uutel objektidel 20% ja vanematel 34%, ei muutunud," rääkis Rõuk
Sama kinnitas ka Nordea panga kommunikatsioonijuht Reelika Raamat. Ka SEB Ühispangas ning Hansapangas kehtivad kevadest eluasemelaenu taotlemisel netopalgale uuendatud miinimumnõuded.

Ehitusmaht kasvas ligi neljandiku võrra
Ehitusettevõtted ehitasid I kvartalis Eestis ja välisriikides eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 23% rohkem, sealhulgas kohalikul ehitusturul 22% rohkem, teatab statistikaamet.
Omal jõul ehitasid ehitusettevõtted seitsme miljardi krooni eest. Hooneid ehitati 5,6 miljardi ja rajatisi 1,4 miljardi krooni eest - vastavalt 29% ja 3% rohkem kui eelmise aasta I kvartalis.
Ehitustegevuse kasv tulenes nii kohalikul ehitusturul kui ka välisriikides põhiliselt hoonete ehitamisest.
Edukas oli aasta algus välisturul tegutsevatele ettevõtetele. Sealne ehitusmaht suurenes aastatagusega võrreldes kolmandiku.
Ehitamine kallines 2006. aasta I kvartaliga võrreldes 15,6%.

Irina ja Viktoria: eesti keele õppimiseks on vaja tahet
Sundkorras edeneb keele õppimine vaevaliselt, vabatahtlikult
Eesti keelt kõnelev muulasest taksojuht, õpetaja, teenindaja, politseinik? Tundub võimatu, kui vaadata keeleinspektsiooni statistikat. Sel aastal kontrollitud neljasajast haridustöötajast ei osanud enamik eesti keelt piisavalt.
Samalaadseid näiteid on inspektsioonil kahjuks tuua veel teisigi. Kuigi kõigile kontrollituile tehakse ettekirjutus õppida eesti keelt, sujub see äärmiselt visalt.
Riigikeele oskust ei nõuta Eestis kõigilt võrdsel määral, see sõltub ametikohast. Näiteks teenindajatelt nõutakse vähemasti algtaset, õpetajatelt kesktaset ning arstidelt ja farmatseutidelt kõrgtaset.
Ukrainlanna Irina Bakun ning venelanna Viktoria Repina tõendavad, et keele saab selgeks ka iseseisvalt. Neid pole sundinud õppima keeleinspektsioon, eesti keele hästi selgeks saamine on olnud mõlema neiu enda soov. Nii Bakun kui ka Repina tunnistavad, et tõsise tööta ei ole tulemust loota.

Paavo Järvi nimetati Pariisi orkestri peadirigendiks
Pariisi sümfooniaorkester Orchestre de Paris nimetas kolmapäeval oma järgmiseks peadirigendiks Paavo Järvi.
44-aastane eestlasest dirigent asub praeguse peadirigendi Christophe Eschenbachi järel ametisse 2010.aasta septembris, teatas kultuuriministeerium.
Paavo Järvi leping näeb ette 14 töönädalat, 28 kontserti Pariisis ja turneedel ühes hooajas. 1967.a. loodud OP seitsmenda peadirigendina lisandub Paavo Järvi nimi väärikasse dirigentide nimistusse: Charles Munch, Herbert von Karajan, sir Georg Solti, Daniel Barenboim, Semyon Bychkov ja Cristoph Eschenbach.
"Ma olen äärmiselt rõõmus, et saan asuda OP peadirigendi kohale ajal, mil orkestri praegune resideerumine Pleyeli saalis ja tema tulevane residents loodavas Pariisi Filharmoonias annavad meile võimaluse oma tegevust laiendada ja alustada uue etapiga orkestri ajaloos. Tegu on suurepärase orkestriga, kelle mängijad on andekad ning pühendunud" ütles Paavo Järvi nimetamise järgselt.

VIDEO:  Ameeriklased panid filmilindile 14 tundi Teist maailmasõda
Režissöörid Ken Burns ja Lynn Novick said valmis 14-tunnise dokumentaalsarja Teisest maailmasõjast, mis avab sõjasündmusi Ameerika veteranide ja nende perede silmade läbi.
Kokku 14 tundi kestev ja seitseks seeriaks jagatud dokumentaalfilm kannab nime "The War" ("Sõda" - toim.) ja selle keskmes on käputäis mehi ja naisi Ameerika väikelinnades nagu Mobile, Alabama ja Sacramento, kirjutab Reuters.
Filmi stsenaariumi valmistamiseks töötasid Ken Burns ja Lynn Novick läbi erinevaid USA armee dokumente, uurisid tolleaegseid ajalehematerjale ning tutvusid mõnede personaalsete arhiividega.
Ken Burns välistab nagu oleks tegemist USAd ülistava propagandafilmiga, mille võiks võtta kokku lausega "America saves the day" ("Ameerika päästab päeva" - toim.). "Filmis on kesksel kohal inimlikud teemad ja väärtused, millel ei ole pistmist päevapoliitikaga" sõnas Burns.

Väärtuslike kultuuriesemete väljavedu saab täpsemad piirid
Täna kiitis valitsus heaks kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse eelnõu, mis saadetakse riigikokku esimesele lugemisele.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on seaduse mõte omada kontrolli väljaveetavate kultuuriväärtuste üle. "Iga riik on kohustatud hoidma oma rahvuslikku rikkust, mille moodustavad tema territooriumil asuvad kultuuriväärtused," ütles minister Jänes.
Seaduseelnõus on määratletud kultuuriväärtused, mille väljaviimiseks teistesse Euroopa Liidu riikidesse või ekspordiks väljapoole ühenduse piire on vaja taotleda Muinsuskaitseametilt väljaveoluba. Seaduse ettevalmistamises osalenud asjatundjate ettepanekul on nimetatud 15 kategooriat, mida loetakse kultuuriväärtusteks. Selle seaduse mõttes on kultuuriväärtused näiteks hooned või nende osad ning arhitektuuridetailid ja manused, mis on vanemad kui 75 aastat, sakraalkunsti teosed, trükised ja sakraalesemed, mis on vanemad kui 50 aastat, Eesti kultuurilooga seotud filmid, helisalvestised või muud tehniliselt salvestatud materjalid, mis on vanemad kui 50 aastat, rohkem kui 50 aastat vanad muusikariistad jm.

Õrn avangardkultuur vajab turgutamist
Võrdlusmomendi puudumine mõjub alternatiivkultuurile halvavalt. Radikaalsemad tegijad arvavad kohe, et vaid nemad teavad, kuidas asjad peavad käima.
Alles see oli, kui Von Krahli teatris linastus kuue uuema põlvkonna režissööri nägemus Vilde romaanist "Tabamata ime". Peaaegu kõik nad kandsid tegevuse tänapäeva, luues allegoorilise pildi nüüdisaegse Eesti ühiskonna küündimatust kunsti-
elust. Ja tõepoolest - Leo Saalepi fenomen pole kuhugi kadunud.
Sellega seoses meenub teinegi tõik. Nimelt harisid eesti pillimehed end 19. ja 20. sajandi vahetusel sellistes metropolides nagu Moskva ja Berliin. Kui siis Eestisse naasti, ei jõutud ära kiruda siinse kultuurielu provintslikkust. Praegu, 21. sajandi alul, peaks käes olema virtuaalajastu. Lennupiletid muutuvad üha odavamaks, pole raudset eesriiet ega tsensorit ning inimesed reisivad ülepäeviti Euroopa suurimatesse keskustesse. Siinne alternatiivne kultuurielu paneb aga jätkuvalt kulmu kergitama.

Ivar Kaasik: kui ma maalin, väärtustan ma väärtusetut
1992. aastast Berliinis elav maalikunstnik Ivar Kaasik tuli taas kord kodumaale näitust tegema. Räägime Saksamaast ja tema sealsetest tegemistest.
Kui tihti sa Eestis käid?
Käin paar korda aastas, siia toovad vanemad ja sünnikodu.
Kuidas sulle Berliinist siinne kunstimaastik paistab?
Ega ma eriti palju ei teagi sellest - ainult seda, mida internetist loen. Nii palju, kui võimalust on, hoian ennast asjaga kursis, aga ikkagi…vähe.
Sest sul on ju vaja ennast Saksamaa kunstieluga kursis hoida…
Jah, ma olen püüdnud… assimileeruda…ütleks ma selle kohta.
Oled sa hästi assimileerunud?
Nii ja naa. Assimileerumine algab kõigepealt iseendast - keele õppimine, huvi tundmine rahva ja maa vastu, kus sa elad. Mind on alati huvitanud Saksa kui selline - Saksamaa minevik, kultuur jne. Mulle on oluline seda kohapeal näha.

Metallica teeb Soome plaadiedetabelis imet
Suvel Soomes esinev Metallica valitseb suveräänselt kohalikku ametlikku plaadiedetabelit.
Top-40 hulgas on koguni 10 Metallica plaati, sellist ühe artisti või bändi domineerimist ei ole varem nähtud, vahendab YLE.
40 hulka mahuvad Metallica (6 koht), Master of Puppets (7.),... And Justice For All (8.), Ride The Lightning (9.), Kill 'Em All (12.), Garage Inc. (21.), S&M (32.), St. Anger (33.), Reload (38.) ja Load (39.).
Ainus plaat, mida tabelis ei ole, on EP Garage Days Re-Revisited.
Metallica esineb Helsingi Olümpiastaadionil 15. juulil.

VIDEO:  Michael Jacksoni isiklikud esemed lähevad sel nädalal oksjonile
Fännidel on oksjonilt võimalik endale soetada erinevaid Jacksoni kostüüme, pilte ja laulusõnu.
Selle nädala lõpus Las Vegases toimuval Michael Jacksoni mälestustekogu oksjonil läheb teiste seas haamri alla poplaulja kuldne ülikond, tuhanded fotod, käsitsi kirjutatud laulusõnade lehed ja mitmed muud Jacksonite perekonnaga seotud asjad, kirjutab Reuters.
Kaks päeva kestev müük saab teoks tänu kaks nädalat tagasi jõustunud kohtuotsusele, millega Jacksoni advokaadid saavutasid kokkuleppe transpordifirmaga, kellele oksjonile minevad asjad kuuluvad.

Uus noortekohvik toetab terveid eluviise
Eesti esimene alkoholi- ja tubakavaba noortekohvik ootab toredaid külastajaid, eriti õhtuti.
Tallinnas Pärnu maanteel asuv noortekohvik on peaaegu valmis. "Mööblit on meil juba piisavalt, enam seda juurde vaja pole," vabandab noortekohviku tegevjuht Kai Krabo kohviku kodulehel rippuva valeinformatsiooni pärast.
Nimelt võib noortekohviku veebikodust www.ave.ee/kohvik leida üleskutse "Ja mööbel ka, mööbel ka! Loe uudiseid!", mis tähendab seda, et inimesi kutsuti üles kohvikule mööblit annetama.
Häid inimesi oli aga nii palju, et praeguseks on noortekohvik kenasti täidetud pehmete, erivärviliste ja pisut kulunud ilmega diivanite, lauakeste ning (tugi) toolidega. Eriti silmapaistvad on aga vahvad puupakud, mis näevad välja nagu vanaema moosipurgid, sest neile on ilusa lindiga pehme kangas "pähe seotud". Pakud täidavad kohvikus laua ülesannet.

Vihjeid vanalinna päevadeks

Internet: 
~landsberger/ - galerii, kuhu on kogutud Hiina kommunistlik propagandakunst läbi aastate. Stiilivõtted on vanematele inimestele ilmselt tuttavad ühest teisest riigist. Pole midagi uut siin päikese all - ajupesu jääb ajupesuks. Isegi siis, kui kirjutatakse hieroglüüfidega.

Jalgrattasport: Tombak sai Belgias kolmeteistkümnenda koha
Belgia velotuuri teisel etapil (189,6 km, Oostende - Buggehout) oli Janek Tombak Jartazi Promo Fashion) taas tegijate hulgas, lõpetades sprinterite peo 13. kohaga.
Võitis belglane Gorik Gardeyn (Unibet.com), järgnesid austraallane Allan Davis (Discovery Channel) ja ameeriklane Tyler Farrar (Cofidis), vahendab Sportnet.ee.
Kahe etapi kokkuvõttes on belglastel kolmikjuhtimine. Liidrina läheb reedele vastu Greg van Avermaet (Predictor-Lotto) 7: 58.37-ga, viie sekundiga kaotavad talle Wouter Weylandt (Quickstep-Innergetic) ja Gardeyn. Tombak jääb liidrist maha 15 sekundiga ning on 16. kohal.
Reedel sõidetakse Herzeles 16,7 km eraldistardist, laupäeval kihutatakse Herzelest Aywaille'i (199,7 km) ja pühapäeval Aywaille'ist Putte'i (184,8 km).

Korvpall: CSKA krooniti Venemaa meistriks
Venemaa Superliiga finaalseeria sai otsa minimaalse kolme mänguga, sest tiitlikaitsja Moskva CSKA alistas Kaasani Unicsi ka Tatarstani pealinnas.
Kodus mõlemad mängud võitnud CSKA võidunumbrid olid 78: 71(20: 27, 24: 15, 16: 16, 18: 13), vahendab Sportnet.ee.
14. korda Venemaa meistriks kroonitud armeelaste edukamad olid Trajan Langdon 19, Matjaž Smodiš 17, David Andersen 15 ja Theodoros Papaloukas 9 punktiga. Unicsi poolel viskasid Kzysztof Lavrinovics 20 ja Darius Lavrinovics 15 punktiga.
Pronksisaaja selgitamiseks kulus neli mängu. Moskva oblasti Himki alistas neljapäeval Moskva Dinamo 73: 61 ning võitis seeria 3: 1. Dinamo suutis võita vaid ühe kohtumise, kui teises mängus oldi Himki väljakul paremad 83: 76.

Ralli: Aava alustas tagasihoidlikult
Autoralli MM-sarja etapil esimest korda WRC-auto rooli keerav Urmo Aava sõitis Akropolise ralli esimesel, 3,20 km pikkusel hipodroomikatsel ettevaatlikult.
Eestlane kulutas oma Mitsubishi Lancer WRC05-ga raja läbimiseks aega 3.14, 8 ehk 24 sekundit enam kui katse võitnud soomlane Mikko Hirvonen Fordil. 2.50, 8-ga raja läbinud soomlane edestas oma tiimikaaslast Marcus Grönholmi 0,2 ja Sebastien Loebi Citroenil 0,3 sekundiga, vahendas Sportnet.ee.
Neljas oli testikaste kiireim Petter Solberg Subarul 2.51, 2, viies Daniel Sordo Citroenil 2.51, 3 ja kuues Henning Solberg Fordil 2.52, 6-ga.
Aava pidi pööratud järjestuse alusel rajale minema esimesena ning kohati oli hipodroomi kate libe. Seetõttu kogunes palju ka kaotussekundeid, paaris kurvis läks auto libisema.

Võrkpall: Avaetapi võitsid Pärg ja Esna
Caparoli rannavolle karikasarja esimesel meeste etapil osales hoolimata kehvast ilmast 17 meespaari.
Neli tundi väldanud turniiri võitsid Mait Pärg ja Sten Esna, järgnesid Marius Vahter ja Jaanus Kuller, Kristjan Sikaste ja Andris Õunpuu ning Andres Leisman ja Indrek Verro, vahendab Sportnet.ee.
Caparoli karikasarja järgmine meeste etapp toimub kolmapäeval, 6. juunil kell 17.30. Esmaspäeval, 4. juunil toimub Caparoli rannavolle keskuses Swatch Cup firmadele.

Võrkpall: Eesti paarid Moskva kvalifikatsioonist ei pääsenud edasi
Täna Moskvas toimunud Nestea Euroopa meistrivõistluste teise etapi kvalifikatsiooniturniiril osalenud kaks Eesti paari lõpetasid turniiri 21. koha jagamisega ning põhiturniirile ei pääsenud.
Meeste turniiri esimeses kohtumises austerlaste Florian Goschi ja Alexander Horsti vastu loobumisvõidu saanud Mait Murs ja Martti Rosenblatt läksid teises ringis vastamisi kvalifikatsiooni kõrgeima asetusega Saksamaa paariga Daniel Krug ja Kay Matysik, kelle vastu saadi geimides vaid 13 ja 12 punkti, vahendas võrkpalliliit.
Naiste turniiril kaasa teinud tartlannad Kristel Kiens ja Kertti Külm alistasid kvalifikatsiooni avaringis 2: 0 (17, 19) Ukraina paari Tatjana Latun ja Lidia Diatšenko, kuid pidid seejärel kindlalt 0: 2 (-11, -9) alla vanduma Šveitsi duole Karin Tsüssel ja Graciela Santana-Bäni.
Eesti esipaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik stardivad Moskvas homme, otse põhiturniirilt. Esimesel Euroopa Meistrivõistluste etapil Austrias saavutasid Kais ja Vesik tänavuse hooaja säravaima tulemuse - 3. koha.

Kanepi langes välja ka paarismängus
TENNIS:
Üksikmängus esimeses ringis 1: 6, 3: 6 kolmapäeval 15. paigutusega iisraellannale Shahar Peerile alla jäänud Kanepi mängis neljapäeval koos Ukraina tennisisti Juliana Fedakiga (WTA 109) paarismängu, kus numbritega 4: 6, 4: 6 tuli alla vanduda kohalikule paarile Sophie Lefevre (WTA 492) -Aurelie Vedy (WTA 404), kirjutab Sportnet.
Avasetis suutsid prantslannad seisul 2: 2 Kanepi-Fedaki servigeimi murda, kuid järgmises geimis ei suudetud hakkama saada ka oma pallingul. Seisul 3: 3 murdsid korraldajamaa pallurid uuesti servi läbi ja enam initsiatiivi ei loovutatud, prantslannad lõpetasid seti oma servil 6: 4.
Teises setis suutsid Kanepi-Fedak 4: 2 juhtima minna, kuid seejärel kaotati neli geimi jutti. Prantslannad võtsid setivõidu 6: 4 ja sellega oli tund ja seitse minutit kestnud kohtumine 6: 4, 6: 4 nende kasuks lõppenud.

Eestis peetakse esimene rahvusvaheline golfiturniir amatööridele
Sel suvel 27.-29. juulil toimuv Estonian AM Open on esimene rahvusvaheline amatööridele mõeldud golfituriniir Eestis.
Võistlus toimub Jõelähtme golfiväljakul ning sellel osaleb 144 võistlejat eeldatavalt 15 välisriigist. Tegemist on esimese Eestis peetava rahvusvahelise golfiamatööride turniiriga, millel osalejad saavad edetabelipunkte rahvusvahelises golfiamatööride edetabelis (R&A World Amateur Golf Ranking).
Võistlusi saavad jälgida pealtvaatajad, kes koos käepaelaga saavad kaasa juhendi, kuidas väljakul käituda.
Eilsel pressikonverentsil ütles Eesti golfi liidu juht Cardo Remmel eesti golfimängijate hetkeseisust rääkides, et Eestis on olemas viis-kuus andekamat mängijat, kellega treenerid kõvasti vaeva näevad.
"Eestis on 1500 klubiliiget ning järelkasv peaks tulema täielikult noorte seast," ütles Remmel. "Kindlasti loodame, et valim, kust leida Eesti esindajaid, on mõne aasta pärast palju suurem."

VIDEO:  FC Chelsea tegi esimese humanitaarabireisi Ghanasse
FC Chelsea jalgpallistaarid ja treener Jose Mourinho külastasid Ghanat eesmärgiga aitada läbi spordi sealseid vaesuses virelevaid noori ja lapsi.
Tegemist on Londoni jalgpalliklubi esimese humanitaarabi visiidiga Aafrikasse ja see toimus heategevusprogrammi Right to Play (Õigus mängida - toim.) raames, mille eesmärgiks on läbi spordi aidata kontinendi noori ja lapsi, kelle elu rõhuvad vaesus, haigused ja sõjakonfliktid, kirjutab Reuters.
Prantsusmaa koondislane ja endine Chelsea kaitsemängija, Ghanas sündinud Marcel Dessaily leidis, et Right to Play nimeline heategevusprogramm on kindlasti väga oluline lastele kellega jalgpallurid kohtuvad, see toob nende noorte ellu natukenegi rõõmu ja unistusi paremast tulevikust.
Right to Play on FC Chelsea ja arengumaade vaheline heategevusprogramm, mille käigus puuduste käes vaevlevate riikide noored saavad kohtuda jalgpallistaaridega ning Chelsea enda noortele vutistaaridele õpetatakse sotsiaalset vastutust, mis kaasneb rahvusvaheliselt tuntud spordikuulsuse staatusega.

Eesti rannavõrkpallurid osalevad Moskva EM-etapil
Täna algas Moskvas Nestea Euroopa meistrivõistluste teine etapp, kus teevad kaasa kolm Eesti paari.
Hommikuses esimeses kohtumises piirdusid Mait Murs ja Martti Rosenblatt vaid soojendusega, sest austerlastest vastased Florian Gosch ja Alexander Horst loobusid vigastuse tõttu. Sama Austria paar Gosch ja Horst lülitasid eelmisel nädalavahetusel Itaalia maailmakarikaetapil konkurentsist välja Kristjan Kaisi ja Rivo Vesiku.
Teises ringis lähevad Murs ja Rosenblatt täna kell 13 vastamisi kvalifikatsiooniks parima asetuse saanud Saksamaa esindajatega Daniel Krug ja Kay Matysik.
Naiste arvestuses teevad Moskvas kaasa tartlannad Kristel Kiens ja Kertti Külm, kelle avaringi vastasteks on ukrainlannad Tatjana Latun ja Lidia Diatšenko.
Eesti esipaar Kais ja Vesik stardivad Moskvas homme, otse põhiturniirilt. Esimesel Euroopa Meistrivõistluste etapil Austrias saavutasid Kais ja Vesik tänavuse hooaja säravaima tulemuse - 3. koha.

Kanepi French Open jäi lühikeseks
Treener Andrei Luzgin: Kaia ärkas alles teise seti keskel, kui oli juba hilja.
Kaia Kanepi kaotas French Openi avaringis Iisraeli mängijale Shahar Peerile 1: 6, 3: 6 ning langes üksikmängus võistlusest välja. Vastane paikneb maailma edetabelis 16., Kanepi 55. kohal.
Pärast loosimist arvestas Kanepi, et Peer on küll tugev, kuid mängitav ja heal juhul ka võidetav vastane. "Kaia võrdsustas mängu alles teise seti keskel, kui oli juba liiga hilja," leidis treener Andrei Luzgin.
"Lootsin tasavägisemat mängu," lisas Kanepi.
"Põhjus, miks Kaia mängu käima ei saanud, jääb mulle endalegi hämaraks. Üks on selge: vabandusi ei hakka me otsima. Peer võitis kindlalt, ja oli võidu ära teeninud," väitis Luzgin, kelle sõnul ei saanud kaotuse põhjuseks olla vilets häälestatus.

Marek Niit teenis luhtunud rekordi eest topeltpreemia
Ajamõõdusüsteemi viperuse tõttu jäi Marek Niit Kohilas Eesti Kuldliiga sarja avaetapi 200 m rekordiparandusest ilma, kuid teenis siiski topeltpreemia. Kohila vald tahtis heastada nurjunud ajavõtu ning kinkis Niidule 15 000 krooni.
Võistluste nimisponsor, Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG), maksis Niidu arvele eile 10 000 krooni.
Võistlustel fikseeriti Niidule käsiajavõtuga aeg 20,5, elektrooniline ajavõtusüsteem ei toiminud. Niidu enda Eesti rekord on 20,96, eeldada võib, et Kohilas joostud aeg oli paari kümnendiku võrra parem.
Niidul pole preemia vastu midagi. "Kokkuvõttes olen ikkagi rahul, sest nii kiiresti pole Eestis keegi käsiajavõtuga jooksnud," sõnas Niit.

Kolm paatkonda selgitavad Austrias Eesti esiekipaaži
Tänavusel esimesel MK-etapil stardib kolm kahepaati, neljapaati
Homme Austrias Linz-Ottensheimis algaval sõudmise MK-etapil on stardis tervelt kolm Eesti kahepaati: Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Igor Kuzmin ning Kaspar Taimsoo ja Vladimir Latin.
"Mingil määral on tegemist katsesõiduga, tahame näha, kui suured on paatide vahed," selgitas alaliidu peasekretär Jaan Tults sõjaplaani. "Ka järgmine MK-etapp, mis algab 22. juunil Amsterdamis, sõidetakse tõe-
näoliselt kahestel, alles pärast seda otsustame, kuidas paadid komplekteerida."
Mullu poole hooaja pealt koos Kuzminiga neljapaati kolinud Raja arvab aga, et neljapaati ei tohiks liiga hilja istuda: "Mingi aeg peab kokkusõiduks jääma. Iga kord ei pruugi minna nii libedalt, nagu eelmisel aastal. Pealegi vahetub Jämsä vigastuse tõttu tänavu neljapaadi eessõudja."

Jelle Goes: mingit paanikat meeskonnas ei ole
Eesti koondise treeninglaagris valitseb
Eilsel koondise pressikonverentsil kinnitasid kolm noort ründajat Oliver Konsa, Vladimir Voskoboinikov ja Tarmo Neemelo nagu ühest suust, et on valmis vigastada saanud väravakütti Andres Operit vääriliselt asendama.
Esimest korda koondise nimekirja kantud Vladimir Voskoboinikov tunnistas, et oskas kutset oodata, sest on viimasel ajal Venemaa esiliigaklubi Moskva Torpedo eest mängides hästi esinenud. "Teadsin, et kui hakkan väravaid lööma, siis kutse kindlasti tuleb," lausus ta.
Tarmo Neemelo sõnul on meeskond eelseisvaks Horvaatia mänguks valmistudes treeninguid üles ehitanud eelkõige vastase mängust lähtuvalt. "Selge, et nii tugeva vastasega mängides peab Eesti võimalikult kaua kaitses kannatama, nii saame võimaluse kontrarünnakuteks."

Tartu Rock otsib ässade ohjajaks kõva käega treenerit
Rock tahab palgata Müürsepa, Kullamäe, Teini ja Kikerpilli ka järgmiseks hooajaks.
Tartu Ülikool/Rocki meeskond lõpetas Eesti SEB meistriliiga nii, nagu ülikooli akadeemilise spordiklubi juhtkond neilt pärast altminekuid Balti liigas ja eurosarjas tingimusteta nõudis.
Kas spordiklubi juhi Riho Illaku südamelt langes kivi? "Uus kivi veeres asemele," ütles Illak naerma puhkedes. "Rock lõpetas finaalseeria jõuliselt, elegantselt ja professionaalselt."
Illaku sõnul läheb järgmiseks hooajaks käiku variant A ehk Rock teeb neljale põhitegijale Martin Müürsepale, Gert Kullamäele, Tanel Teinile ja Tarmo Kikerpillile ettepaneku lepingut pikendada.
Brazys pole veel audis
Ometi tunnistas Illak, et kolmapäeval õhtul läks tal Tartus värskeid meistreid koju oodates meel nukrakski. Teda rõhus siiski, et unelmate meeskonnaks ristitud Rockil jäi hooaega tervikuna hinnates oma võimekus kasutamata. Just rahulolematusest lähtudes asusid klubi vedajad kuu aega tagasi otsima Algirdas Brazyse asemele uut peatreenerit.

Mustamäe tee 16 büroomaja ehitus on graafikus
Aadressile Mustamäe tee 16 kerkiva eksklusiivse A-klassi büroohoone ehitusplatsil lõppesid maikuus vaiatööd ja ehitus jõudis põhjaplaatide valamise faasi.
Uut ärihoonet rajava firma ASi Gildhall juhataja Jaan Kelderi sõnul kulgeb ehitustööde ajakava plaanipäraselt ja esimestel üürnikel on võimalus kolida uude büroosse juba järgmise aasta suvel. "Täna on üürnike jaoks kõige õigem aeg otsuste langetamiseks, sest hetkel veel saab oma tulevase büroo planeerimisel kõigis detailides kaasa rääkida, et uus pind vastaks igakülgselt firma vajadustele," rääkis Kelder.
Mustamäe tee 16 ärimaja peamised tugevused on üüripindade kõrge kvaliteet, kesklinna lähedus, kuid kesklinnaga võrreldes soodsamad üürihinnad ning piisav hulk parkimiskohti nii üürnikele kui nende külalistele. Büroopindade üürihinnad jäävad vahemikku 175-195 krooni ruutmeetrist. Büroopindade suurused algavad 80 ruutmeetrist.

Turule tuleb uus kindlustusliik - Hansapanga Kaardikasko
Hansapanga ja Hansa Varakindlustuse koostöös tuuakse 1. juunil turule Eestis uudne kindlustusliik Kaardikasko, mis annab võimaluse kindlustada oma krediitkaardi kasutamisega seotud kohustused.
Kaardikasko abil saab kindlustada krediitkaardi kasutamisest tekkivaid kohustusi juhtudeks, kui nende tagasimaksmine on raskendatud või võimatu, teatas Hansapank.
Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhataja Annely Hermani sõnul annab Kaardikasko kliendile ja tema lähedastele kindlustunde, et laenujääk saab hüvitatud ka võimalike elu ootamatuste puhul nagu ajutine või püsiv töövõimetus, töökaotus või surmajuhtum. "Tegemist on äärmiselt lihtsa isikukahjude kindlustamise viisiga, mis on maailmas laialt levinud," rääkis ta. Juhtivate selle kindlustusliigi pakkujate statistika näitab, et Inglismaal ja Austraalias eelistab üle poole ning Rootsis üle kolmandiku krediitkaardi omanikest krediitkaardikindlustuse omamist.

Hansapank annab Tartu Lõunakeskuses investeerimisnõu
Laupäeval, 2. juunil korraldab Hansapank Tartu Lõunakeskuses "Raha kasvatamise päeva", mille raames annavad tuleviku kindlustamise teemal nõu Hansapanga Tartu piirkonna parimad eksperdid ja investeerimiskonsultandid.
Infopäev on mõeldud kõigile, kes huvituvad pensionifondidest, investeerimisest ja laste jaoks raha kogumisest, teatas pank.
Infopäev on mõeldud kõigile, kes soovivad oma sääste kasvatada ning targalt investeerida. Investeerimispäev Lõunakeskuses on jätkuks Tallinnas Viru Keskuses aprilli lõpus toimunud infopäevale ning keskendub samalaadselt inimesi kõige enam puudutavatele ja huvitavatele teemadele - laste jaoks kogumine, pensionipõlve kindlustamine ja fondidesse investeerimine.
Hansapanga Lõuna-Eesti regiooni direktori Koit Semjonovi sõnul on inimesed oma tuleviku kindlustamisel üha vastutustundlikumad, kuid järjest kiirema elutempo tõttu ei jõuta sageli pangakontorisse või investeerimiskonsultandi juurde. "Meie konsultandid annavad nõuandeid nii algajale kui ka juba teadlikumale investeerimishuvilisele. Usun, et saame pakkuda inimestele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma raha kasvama panna," ütles ta.

Balbiino eksport kasvas Skandinaavia toel aastaga 112%
Baltimaade juhtiva jäätisetootja Balbiino jäätiseeksport kasvas 2007. aasta esimese nelja kuuga 14 miljoni kroonini, mis on möödunud aasta sama ajaga võrreldes üle kahe korra enam.
Balbiino eksport kasvas kõige kiiremini Skandinaavias, Soome ja Rootsi turul, Lätis tahab Balbiino tütarfirma Margota abil tõusta turuliidri järel suuruselt teiseks jäätisemüüjaks, teatas ettevõte.
"Skandinaavia turg on muutunud meie jaoks järjest olulisemaks," kinnitas Balbiino juhataja Riho Niils. "Üldiselt vaadates on jäätiseeksport tänu oma pretensioonikusele võimalik peamiselt lähiriikidesse. Balbiinol on tugev 10%line turuosa Lätis - paar kuud tagasi ostsime sealse jäätisetootja Margota. Uusi kasvuvõimalusi otsime ka Leedus, veebruaris alustasime edukalt eksporti Rootsi. Balbiinol on koostööpartner ka Saksamaal ning tootmisvõimsuste kasvades näeme Ida- ja Kesk-Euroopa turgudel suurt kasvupotentsiaali."

Baskini anekdoodid
"Doktor, teie soovitatud õunadieet mulle ei mõju. Ma pole grammigi maha võtnud!"
"Kas te õunu pesite?"
"Pesin."
"Aga proovige mitte pesta!"
"Jah, see on kogu maailmas kahjuks nõnda," ütleb mõtisklema jäänud isa kurvalt.
Lapsed mängivad liivakastis:
"Mind leidsid lapsed kapsaaiast," ütleb Mann.

JÄRJEJUTT (22): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Koulu noogutas. "Näita teed, kaim." Meie delegatsioon suundus läbi tolmuse ja luitunud eeskoja (ehk fuajee), mille ainsaks dekoratiivseks kaunistuseks oli vana grammofon ja nurgas kõrges vanaduses kaktusetöss. Marssisime trepist üles teisele korrusele ja siis koridori lõppu, kus viimane uks tähistaski sissepääsu magister Gulliveri numbrisse.
"Meie lu-lu-lukstuba," kogeles Paap ja hakkas võtmetega askeldama. "Vaatega Hiiemäele."
"Küll me korraldame sulle vanarahva abiga varsti kena toa vaatega võllapuule, kui sa jälle talle oma putru oled söötnud," tähendasin mina.
"Mina ei ole miskit putru kellelegi andnud, üleeile õhtul ajasin tolle paksu habemiku saalist välja, kui tahtis teine põletatud viina. Mitte lusikatki pole keegi saanud, ei toopigi."

Narva lapsed Eesti meediast
Narva eesti gümnaasiumi 8. klassi ühiskonnaõpetuse tunnis lahati meedia teemat. Sellele järgnes ülesanne kirjeldada omal valikul üht Eesti meediakanalit (sihtgrupp, sisu, levi jne). Allpool paremaid näiteid:

Milline õnn, et Tallinna pommitati… säästvalt
Venekeelsetes ajalehtedes kirjutatakse nii Eesti olevikust kui ka minevikust.
Molodjož Estonii avaldas teisipäeval põneva ülevaateartikli Tallinna Balti jaama turust. Seal pakuvad head ja paremat vähemalt 40 rahvusest kaupmehed, nende hulgas hindud ja hiinlased. Põhilised hapukapsaostjad on meie põhjanaabrid soomlased. Hämmastav on, et müügikioskite renditasu ei tõuse juba kümne aasta vältel ja püsib 1200 ja 3000 krooni vahel. Kuid vaatamata sellele on ka palju tühje kioskeid - müüjad lähevad minema hirmununa kuulujuttudest turu peatsest sulgemisest ja selle ala täisehitamisest. Kuid turu direktor Valeri Viljakainen sõnab, et need kuulujutud on levinud juba ligi viis aastat, kuid turg on ikka alles.
Teisipäevane Vesti Dnja avaldas suure artikli, milles kritiseeritakse teravalt Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese esinemist seoses sünagoogi avamisega Tallinnas. "Sellisel päeval hämmastab president Ilvese kõne, mis õhutab vihkamist," kirjutab leht, pidades silmas Ilvese tõmmatud paralleeli juudi ja eesti rahva kannatuste vahel ja tuletades meelde, et eesti natsistid põletasid juute Eesti territooriumil. "Oh seda märtsipommitamist! Jah, sõjas pommitatakse, eriti kui käivad lahingud fašistide okupeeritud territooriumi vabastamise nimel. Jah, pommide alla jäi vana sünagoog, kuid inimesed pole nii rumalad, et uskuda, nagu oleksid lendurid spetsiaalselt sihtinud vana sünagoogi. Jah, purustati Estonia teater ja Niguliste kirik, samuti vaekoda Raekoja platsil, kus käivad praegu väljakaevamised. Kuid milline õnn on Tallinna jaoks see, et kannatada sai nii vähe ajaloolisi hooneid," pajatab leht, lisades, et "kui juba tõstatatakse küsimus märtsipommitamisest, siis ebasünnis on maha vaikida, et kohe pärast sõja lõppemist tulid Tallinna taastamistöödele põhiliselt venelased". Vesti Dnja väidab, et president Ilves "oskab geniaalselt kaduda ohtlikul hetkel. Ja selliseid hetki on meil" tänu "väheaustatud peaministrile Ansipile küllaga". "Glavnoje v jego dele - vovremja smõtsa" (Põhiline tema jaoks on õigel ajal uttu tõmmata) - nii näeb välja üks riigipeale pühendatud madalatest alapealkirjadest.

Põhumaja ehituse maraton algab laupäeval
Laupäeval hakatakse ehitama näidispõhumaja, mis peaks valmis saama kolme kuuga.
Kui krunt on olemas, aga unelmate kodu ehitus seisab endiselt veel suure pangalaenu ootuse taga, on ilmselt iga soodsam ehitusviis teretulnud. Kuid kas enam on üldse võimalik aina uusi rekordeid püstitavate ehitusmaterjali- ja tööhindade juures midagi odavalt teha? Kaks hakkajat meest Peipsi ääres Nina külas on otsustanud tõestada, et kolme kuuga on võimalik ehitada keskkonda ja rahakotti säästev elamisväärne maja.
Kolmekuune maraton
Laupäeval alustab OÜ Unite Nina külas 80-ruutmeetrise näidispõhumaja ehitust. Eesmärgiks on seatud võimalikult lihtne maja suve lõpuks valmis saada ja ehituse ruutmeetri hind peaks jääma 5000 krooni piiresse. Selle kolmekuulise majaehitusmaratoni eestvedajaiks on ehituse poole pealt Mikk Suursild ja arhitekt Rene Valner.

Peatselt avatakse järjekordne Soome elamumess
Soome elamumess toimub saabuval suvel Hämeenlinnas, saja kilomeetri kaugusel Helsingist.
Seekordne mess keskendub mitmekülgsele eramuehitusele, luubi all on pereelamud, kus on hoolikalt läbi mõeldud pereliikmete eri vajadused.
Harvoilanmäki looduslikult kaunile alale kerkib harmooniline, lapsesõbralik ja turvaline elurajoon. Värvikaid sisustuslahendusi pakuvad Soome nimekad tegijad: disainer Ristomatti Ratia, sisearhitektid Kaisa Blomstedt ja Helena Karihtala, kellest igaüks sisustab ühe messiobjekti.
Elamumessi, mis kestab 13. juulist 12. augustini, korraldab Osuuskunta Suomen Asuntomessut koostöös Hämeenlinnaga.

Raja kiviktaimla või alpiaed ja too oma aeda tõelist mägede hõngu
Läbimõeldud kiviktaimla rajamine nõuab palju tööd, ent pakub ka aasta ringi silmailu.
Pea igas Eestimaa koduaias on üks ilus lillepeenar eri püsikute ja suvelilledega, millele on seltsiks ka mõni minipõõsas. Enamasti asub see keset murulappi ning on ääristatud kividega. See on kiviktaimla Eesti moodi.
Kui selline peenar on aias ilutsenud juba aastaid või aastakümneid, on viimane aeg seda pisut soputada ja teha tõeline kiviktaimla. Kellel on suuremad ambitsioonid ja rohkem ruumi, võib ette võtta kiviktaimla suurvormi ja luua alpiaed.
Ettevalmistus
Ilusa tulemuse eelduseks on läbimõeldud plaan. Alpinaariumi rajamine ise on töömahukas, ent selle hilisem hooldus nõuab vähem aega. Kiviktaimla vajab päikeselist või poolvarjulist kohta. Varjus ja liigniiskuses ei pea enamik alpiinseid taimi vastu.

Ilusa muru saladus on asjatundlik hoolitsus
Ahhetust esile kutsuva muru saamiseks tuleb käia pikk tee. Stabiilsus on võtmesõna.
Mis on üks majahoov muruta? Just nii mõtleb peaaegu iga majaomanik ja kiirustab ostma muruseemet. Seda tehes tasub aiakeskuses aga pikemalt peatuda ka väetiseriiulite juures ning tutvust teha muru hooldusvahenditega, k.a sambla- ja võilillepeletajatega.
Eesti vanasõna: rege rauta suvel, vankrit talvel, muruhoolduses kahjuks ei kehti. Siin on ikka nii, et kevadel vajab muru kevadväetist ning sügisel sügise oma. Miks nii?
Kemira Grow-How aiandustoodete tootejuhi Enn Silbergi sõnul vajab muru kevadel ergutamist ning kasvu soodustavat väetist, sügisel aga väetist, mis tagaks talvitumiseks vajamineva külmakindluse.
Värskelt (kevadel või sügisel) külvatud muru vajab esimesel aastal erilist hooldust, hooaja jooksul vähemalt kolm korda väetamist, lisaks korralikku niiskusrežiimi esimese kahe nädala jooksul pärast külvi ning ka hilisemat kastmist. Muru kasvupinnast tuleks põhjalikult väetada enne seemnete külvi, et ergutada taimekasvu, ning kindlasti ka sügisel, et värske muru talvituks hästi.

Eesti aianduskoolid ühtlustavad õppekavu Euroopa omadega
Aprillis kogunes Ungarisse aiandusõpetajaid kogu Euroopast, et panna alus ühtsele õppekavale. Euroopa "aianduskoolide klubisse" kuulub hulgaliselt Euroopa juhtivaid aiandusriike.
Eestit esindanud Räpina aianduskooli õpetaja Reet Palusalu kinnitab, et programmi ühtlustamist on vaja. "Huvi aiakujunduse vastu on kiirelt kasvanud. Soov oma koduaed kauniks muuta ergutab inimesi täien-dusõppele erialakoolides," lisab ta. Palusalu meelest peavad möödanikuks saama kurioossed juhud, kus haljastusele palju raha kulutanud klient saab pooliku või lausa kõlbmatu töö. 2009. aastal on Euroopa aiandusõpetajate võõrustajamaaks Eesti.

Watergel aitab kuivast suvest üle saada
Kevadisel amplitesse ja rõdukastidesse istutamise ajal pane tähele aiapoodides müüdavat väikest lisandit Watergel. See on mullaniiskuse säilitaja, mida lisatakse amplitesse juba istutus-ajal. Need väikesed graanulid seovad vett.
Sega paki sisu mullaga. Viis grammi (teelusikatäis) viie liitri mulla kohta. Pane segu anumatesse ja istuta lilled. Niiskusesäilitaja "hakkab tööle" kohe, kui lilli kastad. Järelejäänud pulbrit pole vaja ära visata, see säilib kuivas kohas kaks-kolm aastat.

Noore disaineri sõnul peab mööbel olema nutikas, paeluv ning mugav kasutada
Disainer Kristi Moppel teeb nii meeletuid kappe kui ka tavapärast köögimööblit.
Kristi Moppel lõpetas Tartu kõrgema kunstikooli 2005. aastal. Tema lauavalgusti "Cell" valmis kursusetööna. "Materjalidest kasutasin 3 mm paksust polükarbonaati, 0,8 mm paksust pleksiklaasi ja silikoontorusid. See valgusti on pigem prototüüp, sest algselt oli see kavandatud siiski naturaalsematest materjalidest, nagu klaas. Hetkel tundub, et parem olnuks isegi plast."
"Üldjoontes on lambi disainimine tegelikult sama mis mööbli disainimine. Tõsi, tehnoloogilised nõudmised on küll veidi suuremad, sest osa valgusallikaid kuumeneb, samuti on materjalile omad nõudmised," sõnab disainer. Samas lisab ta, et tehakse ka valgusteid, millel on ka muu funktsionaalne otstarve. Seega saab küsida, kas lõpptulemus on valgusti või mööbel. "Kõik sõltub siiski loojast, kuidas ta oma loomingule läheneb. Tõeline disain võiks olla nutikas, praktiline ehk mugav kasutada ja paeluv. Minule meeldivad veidi meeletud ja nihkes asjad, mis ei olegi otseselt mingi ruumi või praktilise otstarbe peale mõeldes loodud, vaid pigem tulnud sisemistest impulssidest, nagu skulptuur, joonistus jm. Kindlasti on üks oluline inspiratsiooniallikas loodus."

Uue ostmise asemel säilita pigem vana
Restaureerimine on loodussäästlik mõtlemine, mis annab kodule oma aura.
Restaureerimistudeng Kerttu Küünarpuu on restaureerimisega tegelenud kolm aastat. Huvi vanade asjade vastu tekkis juba enne õpingute algust ning nii on tütarlaps aidanud tuttavate kodusid korda teha. Restaureerimine ei ole pelgalt vana ja väärtusliku kordategemine. "Restaureerida võib kõike, mis vähegi koos seisab," selgitab Kerttu Küünarpuu.
Juba kuus aastat on Tallinnas tegutsenud säästva renoveerimise infokeskus, mis on nõu ja abiga toeks vanade kodude omanikele. Infokeskus sai alguse vajadusest võidelda sel ajal valitsenud põhimõtte vastu, mille järgi tuleb kõik vana maha lammutada ja uus peale ehitada. Infokeskuse juhataja Tarmo-Andre Elvisto möönab, et nüüdseks on inimeste mõttemall vana säilitamise koha pealt liikunud paremuse suunas.

KALLE KULBOK: kuluhüvitise uus kord on põhiseaduse vastane
Eetika eetikaks. Mõnes kohas on seda rohkem, teisal vähem. Parlamendis tavaliselt veelgi vähem.
Ent asjal on ka põhiseaduse vastase tegevuse maik juures.
PS § 75: Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.
Kavandatav eelnõu on põhiseadusega vastuolus, kuivõrd seda tahetakse rakendada sama koosseisu kohta.
Keit Pentuse jutt, et põhiseadust võib rikkuda, kuna väljamakstav summa ei tõuse, on minu arvates "hülge möla".
Õige ei ole väide, et väljamakstav summa ei tõuse. Siiani ei ole esitatud kuludokumente maksimumsummale (üksikud erandid väljaarvatud). Uue korra kohaselt makstaks maksimumsumma aga igal juhul välja.
Teiseks ei saaks selget juriidilist keeldu õigustada väljamakstava summa suurusega (isegi kui see tõepoolest ei tõuseks).

KAAREL TARAND: kaua te lasete end peksta? 
Riigikogu värske koosseis on juba enne, kui ta üldse õieti tõsiselt tööle hakata jõudis, raskelt haavata saanud. Isikkoosseis on küll täie tervise juures, kuid maine mitte.
Postimees kuulutas üleeilse juhtkirja pealkirjaga ("101 mõttetut töökohta") sisuliselt kogu põhiseadusliku parlamentarismi tarbetuks. Vormiliselt on mõttetuks nimetatud küll 2011. aastast ehk alles järgmise riigikogu liikmetele kavandatavad isikliku abi kohad (muu maailma parlamentides üldlevinud praktika). Sisuliselt aga on nii, et kui parlamendi liige jäetakse ilma vajalikest töövahenditest või abistavast tööjõust, saab ta teha ainult pool tööd või vähemgi, tähendab - ongi mõttetu. Kuid seesama kehtib ju iga töö puhul. Assistentide, abide või nõuniketa ei saada hakkama väga paljudel juhtivatel kohtadel. Eriti nende tööde puhul, mille sisuks palju suhtlemist, avalikke esinemisi, koosolekuid jne, see tähendab, olukordi, kus ei saa vastata telefonikõnedele ega kirjadele, aidata hättasattunuid või lahendada ootamatuid kriise.

LUGEJA: milleks variserlikkus ja kõigele täie rauaga? 
Võimud võiksid oma keeldudes vähemasti erinevaid alkohoolseid jooke eristada, punane vein on teatavasti hoopis tervisele kasulik. Miks ei võiks müüa kvaliteetjooke ka hiljem? Paadunud joodik nii kui nii 700-kroonist konjakit ei ostaks.
Kas on vaja odekolonnijoojate arvu kasvu ja uusi metanoolitragöödiaid? Ja veel: rohkem kui alkohol ohustavad eestlase tervist rasvase ja magusa söömine. Ehk seaks samuti vastavad piirangud?!
Seni pole kuulda, et Harjumaaga piirnevate maakondade vanemad samuti alkoholimüügi keelu rakendamist plaaniksid. Seega hakkab teedel olema rohkem kahtlaselt liikuvaid autosid, mida juhivad joobes inimesed, kes naabermaakonda joogi järgi sõidavad.
Kui aga keeld tuleb üle Eesti, hakkab piiriülene alkoturism - aprilli lõpu sündmused seda ju näitasid.
Keeld tähendab ka seda, et inimesed hakkavad endale varuma koju suuremaid alkoholikoguseid nn. "igaks juhuks". Sellisel juhul ei pruugi inimene joomist lõpetada enne, kui kõik otsas. Sealjuures on tarbitavad alkoholikogused sageli suuremad. Lisaks sellele pole õhtusemal ajal paljud enam nii või naa suutelised täiendava noosi järele minema ning kui kodus parasjagu rohkem midagi võtta ei ole, siis vajuvad lihtsalt vaikselt ära.

OLEV REMSU: igasugune alkoholimüügi piiramine on kasu ühiskonnale
Igasugune alkoholimüügi piiramine toob kasu ühiskonnale ja kahju inimestele, kes alkoholimüügilt teenivad.
Väheteadjad inimesed irvitavad ja parastavad Gorbatšovi-aegse nn. juunipöörde üle, samuti keeluseaduse üle USAs.
Tegelikult on alkoholimüüki piiratud mitmel pool ja mitmel ajal, seda on tehtud eriti meie eeskujumaades Põhjalas. Aga ka Poolas, kõnelemata Araabia-maadest. Ja tulemus on alati olnud positiivne, saab olema seegi kord. On vähenenud alkoholisurmade arv, on suurenenud rahvuslik koguprodukt nii tervikuna kui ühe isiku kohta.
Ja kas pole positiivne nähtus ka üksmeelne perekond, kes koos nädalalõppu veedab, ilma sõimlemise ja tülideta?
Ma olen üsna kindel, et aasta lõpuks väheneb enesetappude, mõrvade, vägistamiste, liiklusavariide, eriti raskete liiklusavariide arv. Tervishoiu poole pealt hoitakse kokku mitu miljardit krooni.

JUKU-KALLE RAID: luik, haug ja Värner
Krõlovi loomingust mäletame me imeilusat ja õpetlikku valmi luigest haugist ja vähist, kellel oli justkui üks asi ajada, ent - kes ehtvenelikult kuhugi ei jõudnud. Lootsman ei tea Krõlovist ilmselt midagi. Muidu aimaks ta, et kui me rakendame ühe vankri ette ühe luige, ühe haugi ja ühe vähi, siis tuleb… Mis siis tuleb? Jah, mitte midagi.
Ma ei jaga küll viina ja õlletöösturite paanikat - ehkki puhtfinantsiliselt võib neist aru saada, ent tegelikult on iva nende seltsimeeste suus suurem kui Harju maavanema omas. Loen huviga Värneri põhjendusi joomise kasvamisest, ent paraku on sell, kes loodab millestki üle saada seda keelates, kas lihtlabaselt loll või pesuehtsalt mõtlematu. Mõlemad variandid maavanema juures ühtviisi nirud.
Esmalt meenub muidugi keeluseadus USA-s, kus samuti üritati ühe hoobiga asja "ära teha" ning keelati alkotarbimine sootuks. Tulemuseks oli loomulikult tuhanded salakõrtsid, pluss tänagi tuntud maffia teke. See ei juhtunudki nii kaua aega tagasi, neli inimpõlvekest vaid.

VÄRNER LOOTSMANN: Miks ma otsustasin piirata suveks alkoholimüüki? 
Eesti konjunktuuriinstituudi vastse uuringu järgi müüdi Eesti turul 2006. aastal kokku 14,2 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta. Võrreldes 2005. aastaga on alkoholimüük suurenenud ühe liitri võrra elaniku kohta.
Samas on turistide ostetud alkoholikogus jäänud peaaegu samaks - 2005. aastal oli see 2,9 ja 2006. aastal 2,8 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta. Turistid tarbisid Eestis kohapeal eelmisel aastal alkoholi 0,6 liitrit inimese kohta. Need arvud näitavad, et eestimaalased jõid eelmisel aastal 11,4 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta. Selle näitajaga oleme esirinnas nii Euroopa Liidus kui ka maailmas.
Eestis on peaaegu igal kümnendal inimesel alkoholiprobleem. Arvestades, et igaüks neist 150 000-st on lähedalt seotud vähemalt kolme inimesega, tekitab alkohol nii või teisiti muret pooltele eestimaalastele.
Alkohol ja tubakas on Eesti ühiskonnale tekitanud kahju rahaliselt ligi viis korda rohkem, kui on alkoholi- ja tubakaaktsiisist saadav tulu. Eelmisel aastal oli tulu 3,2 miljardit krooni ning kaudne kahju seega ligi 16 miljardit krooni - neljandik kogu riigieelarve mahust. Tahaks loota, et kavandatav aktsiiside kasv neid proportsioone ei suurenda, vaid oluliselt vähendab.

JEREMY RIFKIN: Me kõik põlvneme Aafrikast
Ajakiri Life avaldas 1969. aasta 10. jaanuaril rabavad värvifotod Maast. Need olid võetud kosmoselaevalt Apollo 8, mis tiirles ümber Kuu. Inimesed said nüüd esimest korda võimaluse näha Maad sellisena, nagu ta paistab eemalt.
See, mida me üksisilmi vaatasime, oli väike, värvikirev ning rikkalikult ehitud kera, mille pind oli kaetud üüratute ookeanide ja lösutavate mandritega. Nägime oma ühist kodu selle täielikkuses.
Fotod mõjusid hüpnotiseerivalt ning võtsid lausa hingetuks. Tajusime oma erilisust ja üksindust universumis. Maa fotode avaldamine muutis meie kollektiivset vaatenurka alatiseks. Paljudele meist märkisid fotod olulist tähist teekonnal vaimu ning mõtlemise üleilmastumise poole - saamaks maalasteks, mitte pelgalt teatud hõimude, klannide, rahvus- ja rassirühmade, religioonide ja rahvaste esindajateks.
Hiljuti sain postiga oma põlvnemisloo geneetilise analüüsi ja see on avaldanud mu üleilmse vaatenurga muutumisele sama tähendusrikast mõju kui omal ajal Life'is nähtud esimesed fotod Maast.

MIRKO OJAKIVI: Tartus andis etenduse Ansipi lendav tsirkus
Andrus Ansip on hakanud peaministri ameti kõrval pidama ka teatrijuhi ametit. Postimehe päeval anti Tartus avaetendus, milles täitsid kandvaid rolle ka Rein Lang, Jüri Pihl, Urve Palo, Laine Jänes, Tõnis Lukas ja Vallo Reimaa.
Varem olen oma raadiokolleegidelt kuulnud, et Ansip olevat vapustav "nalja- ja pullimees". Ametikaaslased kunagisest Tartu Raadiost teavad neid asju, sest mõnda aega oli Ansip ka raadiomees. Praeguseks hingusele läinud raadios oli veel paar naljameest (Kõlu ja Jahilo), aga enamasti rääkisid nad nalju raadioeetris.
Ansip seevastu on rahvamees ja ega raadiopidudel pisikene etteaste paha ei teinud - see on see hea ja muheda ülemuse värk. Nüüd on Ansip peaminister ja "pullitegemine" jätkub. Anekdootide rääkimise asemel on Ansip otsustanud hakata teatrit tegema.
Aplaus Postimehele! Olen veendunud, et ükski Eesti ajakirjandusväljaanne pole suutnud aastate jooksul valitsust niivõrd märkimisväärselt kompromiteerida ja naeruvääristada, kui suutis Postimees oma päeval. Igatahes on Ansipi lendav tsirkus oma avaetenduse andnud ning jääb oodata vaid uusi etteasteid. Ehk minnakse Vana Baskini Teatriga isegi suvel tuurile? Kindlasti tahavad ka Rapla- ja Harjumaa inimesed näha kostümeeritud peaministrit, kes mängib jutlustaja rolli Alfred Teppani etenduses "Elu teeb uperpalle".

Võrdõiguslikkus ja võimalused
Eesti Päevalehes ilmus 16. mail järjekordse valveteemana kahe noore näitsiku lugu "Võrdõiguslikkuse seadus on, aga võrdõiguslikkust endiselt pole". Pealkirjast küll ei kajastu, et lugu on soolisest võrdõiguslikkusest.
Lagunenud režiimis oli naiste ja meeste võrdõiguslikkus "austaval tasemel": naised istusid traktoriroolis, remontisid välitingimustes kombaine, ladusid müüri, panid asfalti, viskasid kraavi jne. Alles uus kord vabastas naised sellisest naisevaenulikust orjusest ja juba on natuke aega lubanud selle kõik unustada.
Arvan, et võrdõiguslikkus on siiski olemas, aga võimalused on erinevad ja jäävadki erinevaks. Ka kahel meessoost puulõhkujal võivad olla erinevad töö- ja palgatulemused…

Meeled rahunevad
Olen teenekas poliitvang. Olin surma mõistetud ja istusin kuid surmamõistetute kambris.
Siis asendati see karistus 25-aastase vangistusega, mille pidin ära kandma Vorkuta erirežiimiga laagri kaevanduses. Vabanesin nn Adenaueri amnestiaga.
Olin rahvuslasena vaimustatud, kui kogesin laulvat revolutsiooni lauluväljakul. Kuid mind ei häirinud, kui venelased tõid lilli 9. mail Tõnismäele ja minusugused vanamehed võtsid seal pitsi viina.
9. mail 2006 toimus seal kähmlus. Nägin telerist, kuidas sinna tekkis Eesti lipp, seejärel rida punaseid lippe. Hiljem nägin sinna viidavat okastraadist "pärga".
Provokaatoreid on alati leidunud, tavaliselt oma isiku esiletõstmise eesmärgil. Ja kui keegi mängib rahvuskangelast, on kerge leida noori järgijaid.

REPLIIK: Igal juhul hea rektor
"Ma arvan, et ka näiteks Jõhvi Statoili bensiinijaama direktor lahkuks kindlasti peakontorisse peadirektoriks," ütles eile Tartu ülikooli juhtima valitud maaülikooli rektor Alar Karis Eesti Päevalehele nädal tagasi. TÜ on suurem ja selle juhil on suurem mõju hariduspoliitikale, selgitas ta. Karjäär rektorist rektoriks Karisel ka õnnestus.
Kurioossel viisil oli Tartu ülikoolile rektori valimine palju pikem ja keerulisem kui Läti presidendi valimise protsess. Eile sai seim hakkama ühe hääletusringiga, ent rektor jäi jaanuaris lausa valimata. Mõlemal puhul oli võit arstide triumf - Valdis Zatlers oli seni Riia traumatoloogiahaigla juht, Alar Karise seadsid üles loodus- ja reaalteadlased ning arstiteaduskond.

JUHTKIRI: Keeluühiskond
Paljuski selles, mida me seostame Eesti praeguse eduga, võlgneme tänu 1990-ndate algul tehtud julgetele, kuid õigetele valikutele. Üks selliseid põhimõttelisi valikuid oli lähtumine inimese vabaduse ülimusest riigi ees. See on liberaalne arusaam, et inimene oskab ise kõige paremini otsustada, mis on talle õige ja mis vale. Paraku süveneb Eestis viimasel ajal tendents, et riik hakkab üha enam võtma endale otsustusõigust indiviidi eluolu puudutavates küsimustes.
Justiitsminister Rein Lang (Reformierakond) on mõnda aega levitanud ideed keelata vaenu õhutavad internetikommentaarid. Veelgi enam, Reformierakonna ühe võtmeisiku arvamustest kumab läbi soov keelata vaba kommenteerimine üldse. Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland (Reformierakond) on tulnud välja ideega keelata Vene telekanalite levi Eestisse. Harju maavanem Värner Lootsmann (Keskerakond) otsustas piirata maakonnas alkoholimüüki, mis toob kaasa väikepoodide sulgemise laine ning ahendab ka nende ostjate huve, kes ei osta väikepoodidest alkoholi.

Kuressaare lennujaam avas uue reisijateterminali
Täna avas Kuressaare lennujaam uue reisijateterminali ning plaanis on veel maandumisraja pikendamine, mis võimaldaks võtta vastu senisest suuremaid lennukeid.
AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik ütles Aktuaalsele kaamerale, et kokku plaanib ettevõte Kuressaare lennujaama arengusse investeerida 90 miljonit krooni, vahendab ETV24.
Uus Kressaare lennujaama terminal maksis 18 miljonit krooni. Järgmine oluline investeering peaks olema Kuressaare lennujaama maandumisraja pikendamine praeguselt 1500 meetrilt vähemalt 2000, mis tähendaks, et lennujaam saaks vastu võtta tšarterlende Kesk-Euroopast.
Praegu saab Saaremaalt liinilennukiga lennata Tallinna, Stockhomi ja Riiga, peatselt loodetakse taasavada ka Helsingi liin.

Video: Eestis elab vähemalt 6000 HIV-positiivset inimest
30. Mai seisuga oli Eestis diagnoositud HI viirus 5998 inimesel.
ETt iga päev lisandub hinnanguliselt kaks hiv-positiivset, on tänaseks arvatavalt 6000-nde piir ületatud, teatavad TV3 Seitsmesed uudised. Kas küsimus on kehvas sotsiaalreklaamis, küsib reklaamispetsialist Linnar Priimägi?

Video: Tamkivi: inimesed peaksid kaevandustelt kompensatsiooni küsima
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi soovitab inimestel küsida kaevandustelt kompensatiooni, kui nende kinnisvara hind kaevanduse avamise tõttu langeb.
Tallinna külje all asuva Väo Paasi juhataja ütleb, et elanikud on seda küll küsinud, aga raha pole keegi veel saanud, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: politsei tabas professionaalsete korterivaraste grupi
Põhja politseiprefektuuri varavastaste kuritegude talituse töötajatel
Vargad tegutsesid Tallinna erinevates piirkondades ja tungisid korteritesse ka siis, kui elanikud kodus olid,
vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: päästajd hoidsid ära kütusekanistri plahvatuse
Täna pealelõunal suutsid Võru päästeametnikud väga kiiresti lokaliseerida Varese külas puhkenud tulekahju.
Tulekahju oleks võinud lõppeda plahvatusega, kuna põlevas hoones oli kanister kütusega, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: politsei avas liikluse infoliini
Tänasest töötab Lõuna politseiprefektuuri haldusalas liikluse infotelefon 14 900.
Infotelefonile oodatakse kõnesid liiklusrikkumiste kohta, vahendavad TV3Seitsmesed uudised.

Elektrita majad võivad riigi abiga voolu saada 2008. aastal
Valitsus on igaks aastaks ette näinud 100 miljonit krooni hajaasustuses külainfrastruktuuri arendamiseks ning plaanide järgi peaks kõik väikeste lastega perekonnad saama elektrivoolu.
Sajas väikeste lastega majas puudub elekter ja valitsus on igaks aastaks ette näinud 100 miljonit krooni hajaasustuses külainfrastruktuuri arendamiseks, kuid raha kasutamise korda alles töötatakse välja, vahendab ETV24.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Aktuaalsele kaamerale, et valitsuses on juba järgmisest aastast käivituva küla infrastruktuuri programmi osas kokkuleppele jõudnud.
Seeder peab oluliseks eelkõige püsielanike ja lastega perede vajadustega arvestamist.

Ene Ergma sai Austria riikliku autasu
Austria parlamendi spiiker Barbara Prammer andis Wachau Euroopa Foorumil riigikogu esimees Ene Ergmale üle Suure Kuldse Teenetemärgi.
Ergma sai autasu panuse eest Austria ja Eesti vaheliste parlamentaarsete suhete ning koostöö arendamisse Euroopa Liidu kontekstis, vahendas riigikogu pressitalitus. Autasu määras Ergmale Austria president Heinz Fischer.
"Loomulikult olen ma niisuguse erakordse tähelepanu üle väga rõõmus ja äärmiselt liigutatud," ütles Ergma, kes ei tunne end autasu ainsa omanikuna. "Samas taban ennast mõtteilt, et küllap on see ühe väga sõbraliku riigi tähelepanuavaldus minu kaudu tervele riigikogule ja nii tervele Eesti rahvale selle teineteisemõistmise ja vastastikuse toetuse eest, mis meie riike ja inimesi täna seob."
Ergma osaleb 1. - 3. juunini Wachau Euroopa Foorumil, mille tänavused peateemad on "Kodaniku Euroopa - inimeselt inimesele" ning "Euroopa lisaväärtus". Eesti parlamendi spiiker Ergma käsitleb foorumil Euroopa julgeolekut analüüsivas töörühmas Eesti näite varal riigivastase küberründega seotud väljakutseid.

Poolas kadunuks jäänud Eesti autojuht leiti üles
Teel Itaaliasse Poolas kahe nädala eest kadunuks jäänud Eesti autojuht leiti täna elua ja tervena üles.
"Saime täna hommikul teate, et Jüri Meidla ja tema juhitud auto on leitud," ütles Päevaleht Online'ile autojuhi tütar Gerli. "Isa on hetkel veel Poolas. Kõik on korras ja ta on terve."
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) eilse teate kohaselt jäi 43-aastane autojuht koos veokiga kadunuks 18. mail, kui auto oli Poolat läbimas. Veoki omaniku Delta Transpordi juhatuse liige Allar Kahju sõnas SL Õhtulehele, et nad tegid politseile avalduse nädal peale autojuhi kadumist.
Itaaliasse teel olnud haagisega sadulveoki koormaks oli turvas.

Politseinikutapja Romeo Kalda sai esimese vangina õiguse internetile
Eluaegset vanglakaristust kandev Romeo Kalda võitles endale kohtu kaudu õiguse pääseda internetis ligi avalik-õiguslikule teabele.
2005. aasta suvel esitas Romeo Kalda Pärnu vangla direktorile taotluse ligipääsu võimaldamiseks internetis asuvaile Euroopa inimõiguste kohtu, riigikohtu ja halduskohtute lahenditele ning elektroonilisele Riigi Teatajale, mida vajas oma õiguste kaitseks erinevates kohtuasjades.
Pärnu vangla jättis taotluse rahuldamata, kuna leidis, et õigusakte ja kohtulahendeid on vangile võimalik edastada ka paberkandjal.
Romeo Kalda esitas selle peale kaebuse halduskohtusse, milles palus tunnistada vangla otsus õigusvastaseks, kuna Interneti kasutamise piirang kujutaks endast tema arvates diskrimineerimist võrreldes vabaduses viibivate inimestega.

Rootsi purjejahi merehaige meeskond jäi Hiiumaa lähistel hätta
Täna keskpäeval sai piirivalvekorrapidaja teate, et Hiiumaal, Kõpu poolsaarest 20 kilomeetrit põhja pool vajab abi merehädas purjejahi meeskond.
Meeskonnaliikme ütluste kohaselt oli pardal neli inimest, kellest kaks olid väidetavalt merehaiged, teatas Lääne piirivalvepiirkonna pressiesindaja.
Koheselt, pärast teate saamist väljus Kärdla piirivalvekordoni toimkond päästekaatril merehädalistele appi.
Samal ajal telliti Tallinnast appi ka piirivalvekopter, sest merel selgus, et tugeva, 12-14 m/s puhuva kirdetuule ning 2-4 meetrise lainekõrguse tõttu ei olnud võimalik päästekaatriga avamerele sündmuspaika sõita.
Peagi teatasid merehädalised, et meeste tervislik seisund oli paranenud ja helikopterist keelduti.
Kuressaare merevalvekeskuse korrapidaja soovitusel otsustas jahi meeskond muuta sõidusuunda ning sõita tuulevarju lähimasse sadamasse.

Ilves: kasumit objektiivususele eelistav väljaanne ei ole ajakirjandus
President Toomas Hendrik Ilves pidas täna ajakirjanduse teemadel teravatoonilise kõne, milles sai kriitika osaliseks nii Venemaa kui Eesti meedia.
Pärnu Postimehe kutsel Johann Voldemar Jannseni mälestusmärgi avamisel esinenud Ilvese sõnul on väljaanne, mis ei püüdle erapooletuse ja objektiivsuse suunas või mis otsib oma läbimüügi suurendamiseks sensatsiooni, ainult äritegevus, aga mitte ajakirjandus.
"Väljaanded, kes suurendavad oma müüki ja tülitavad äsja surma saanud lapse vanemaid, ei ole ajakirjandus. See on šaakalindus," heitis Ilves meediaväljaannetele ette seniatsioonihimu. "Neil pole kohta ajakirjandusnõukogudes, vaba sõna nõukogus ega ka pressikonverentsidel. Otsigu oma kasumit omapäi. Ja ärgu tulgu rääkima ajakirjandusest. Sellised, vaid kasumit noolivad trükised ei vääri seisuse nimetust. Parimal juhul on nad vaba ajakirjanduse lumpenproletariaat."

Keskerakonnast lahkus alkoholipiirangu tõttu üheksa inimest
Üheksa Keskerakonna liiget esitas parteist lahkumise avalduse, kuna ei nõustu Harju maavanem Värner Lootsmanni kehtestatud suvise alkoholimüügi piiranguga.
Keskerakonna pressiesindaja Toomas Raag ütles Päevaleht Online'ile, et üheksa inimest on tõesti lahkumisavalduse esitanud, kuid rohkem alkoholipiirangu vastu protesteerijaid ta ei tea.
Siiski toonitas Raag, et Keskerakonnas on 10 000 liiget ja kõigi arvamust ei saagi teada.
Erakonna peasekretär Kadri Musta sõnul ei toeta Keskerakond liigliberaalset alkoholipoliitikat.
Täna tühistas avaliku halduse ja regionaalminister Vallo Reimaa ajutiselt Värner Lootsmanni alkoholimüüki piirava määruse. Lõplik otsus peaks selguma nädala pärast.

Keskkonnakaitsjad: Saksamaale eksportimiseks lubjakivi jätkub, Eesti jaoks mitte
Uute lubjakivi kaevanduste avamiseks, väidetava killustikudefitsiidi vältimiseks, ei ole vajadust, sest Ida-Virumaal saab põlevkivi kaevandamisest piisavalt kvaliteetset lubjakivi, leiab Nabala keskkonnakaitse ühingu juhatuse esimees Mihkel Pukk.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi leiab, et killustikudefitsiidi vältimiseks peaksid inimesed riigi huvid enda huvidest tähtsamaks seadma ning lõpetama uute kaevanduste rajamise blokeerimise. Tähtsateks, killustikku vajavateks projektideks peab ta Eesti teedeehitust (Tartu maantee ehitust) ning üldist ehitusturgu, mis peaks üldjuhul parandama kõikide inimeste elukeskkonda. Ministri hinnangul on elanike vastuseisu peamisteks põhjusteks vähene teadlikkus, NIB (Not In my Backyard- mitte minu tagaaias - toim.) sündroom ja suure pildi mittenägemine.
Nabala keskkonnakaitse ühingu juhatuse esimees Pukk aga leiab ministrile saadetud avalikus kirjas, et keskkonnaminister seisab pigem suurärimeeste huvide eest ning alahindab ühiskonda.

Lukusseppade juht: meie tausta ei kontrolli keegi
Eesti Lukusseppade Liidu presidendi Aivar Piirisilla sõnul tuleks lukusseppade tegevus litsentseerida, et hoida ära tehtud võtmekoopiate hilisemat kurja kasutamist.
"On palju tegijaid, kuid kuna tegevus ei ole litsentseeritud, ei või töö kvaliteedis kindel olla ning eristada neid, kes teevad tööd hästi, ja neid, kes on küll odavad, kuid töö tulemus on ebakvaliteetne," selgitas Piirisild ning lisas, et tundmatute lukusseppade puhul on alati ka turvalisuse risk.
"Tänasel päeval ei kontrolli keegi lukusseppade tausta ja seega ei või garanteerida, kas teenust osutav firma või tema töötajad on ausad või kasutavad nad enda kätte jäetud võtmekoopiat hiljem kurjalt," rääkis ta. "Seega on lukusseppade litsentseerimine turvalisuse seisukohalt väga vajalik ning see on ka meie liidu üks prioriteetidest."

Ilmajaam lubab keskmisest soojemat juunit
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kuuprognoosi kohaselt on tänavu juunis on oodata keskmisest kõrgemat õhutemperatuuri.
"Sademeid on normi piires või vähem. Kõige kuivem ja soojem võib olla kuu esimene kolmandik," teatas ilmajaam.
Kuu alguses määrab ilma Läänemere piirkonnas stabiliseeruv kõrgrõhuala põhjustades päikesepaistelist ja nõrgeneva tuulega kuiva ilma.
Kuu teises kolmandikus aktiviseerub tsüklonaalne tegevus Skandinaavial, mis loob ebapüsiva ja suhteliselt jaheda ilma ka meil. Kuu teise poole alguses pole välistatud üksikud nõrgad öökülmad maapinnal.
Viimases kolmandikus suureneb kõrgrõhualade osakaal ning ilm soojeneb. Üksikutel päevadel võib sadada äikesevihma.
Enamasti kõigub Eestis juuni ööpäeva keskmine õhutemperatuur 10 kuni 20 kraadi piires. Suuremal osal Eestist tõuseb ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 15 kraadi juuni viimasel kolmandikul.

Ansipil erakonna juhi kohale konkurenti pole
Reformierakonna üldkogul kandideerib erakonna esimeheks ainult erakonna senine juht ja peaminister Andrus Ansip.
Reformierakonna valib pühapäevasel korralisel üldkogul endale lisaks esimehele ka juhatuse.
Juhatuse liikmeks kandideerivad Erki Saarman, Hannes Astok, Hanno Pevkur, Igor Sumarok, Jaanus Tamkivi, Jürgen Ligi, Keit Pentus, Kristiina Ojuland, Laine Jänes, Lauri Luik, Leino Mägi, Lennart Liba, Maret Maripuu, Mati Raidma, Meelis Atonen, Paul-Eerik Rummo, Rain Rosimannus, Raivo Vadi, Rein Lang, Sergei Ivanov, Tatjana Muravjova, Tiina Lokk-Tramberg, Tõnis Kõiv, Urmas Paet ja Väino Linde.

Margus Hunt kihutas 181 kilomeetrit tunnis
Viljandi politsei pidas eile kell 15 kinni kahekordse juunioride maailmameistri Margus Hundi, kes kihutas Imavere-Viljandi teel kiirusega 181 kilomeetrit tunnis.
"Ma järgin liikluseeskirja kogu aeg, aga tol hetkel oli mul kiire ühele üritusele ja nii ta läks," nentis Hunt ajalehele Sakala. "Tagantjärele mõeldes ei oleks ma pidanud seda tegema. See oli mul esimene kord ja ma tõesti väga kahetsen, et nii juhtus."
Teelõigul, kus politsei tavapärase liiklusjärelevalve korras Hundi tabas, on piirkiiruseks 100 kilomeetrit tunnis. Et Hundil on esmane juhiluba, ei tohi ta sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.

Tsingisser: halva stsenaariumi järgi ootab meid hotelli-bordellimajandus
Ettevõtja ja finantsala spetsialist Leonid Tsingisser arvab, et kui valitsusel pole Eesti-Vene suhete halvenemisest tingitud võimaliku majanduslanguse puhuks plaani B, siis ootab tulevikus Eestit "hotelli-bordellimajandus".
Tsingisser kinnitas intervjuus Molodjož Estonijale, et probleem pole isegi mitte transiidis, mis ei ületa 10-12% SKP-st.
Tema sõnul on terve rida majandusstruktuure, mis teenindavad transiiti, nende hulgas infrastruktuur: laod, terminalid, raudtee, autotransport ja side.
Samas ei tohi ettevõtja hinnangul unustada seda, et uued sadamaterminalid on koormatud laenudega, mille tagatiseks on ka veosekäive, mis kaob. "Ning kujuneb järgmine olukord: veosekäibe kadumise tõttu näeme me praegu 50% langust ja mõningate kaupade suhtes 75%, siis tekib jooksvate võlgade ja laenude tasumisel tõsine probleem," rõhutas ta. Tema sõnul on see ka pankadele juba tõsine mure.

Politsei soovitab jalgpallipublikul varakult kohale tulla
Politsei soovitab 2. juunil Tallinnas toimuvale Eesti-Horvaatia jalgpallimatšile varakult tulla.
Sama kehtib ka 6. juunil toimuva Eesti - Inglismaa mängu kohta. Kuna staadioni läheduses on parkimiskohti vähe, peaksid spordihuvilised läbi mõtlema ka transpordiküsimuse.
Põhja politseiprefektuuri vanemkomissar Einar Lillo sõnul ootab politsei fännidelt ja kõigilt teistelt inimestelt mõistlikku käitumist. "Nagu igal rahvusvahelisel jalgpallikohtumisel, on politsei ka eelolevate matšide ajal väljas täiendavate jõududega, et inimeste turvalisus linnas oleks tagatud," ütles vanemkomissar.
Mõlemad mängud lõppevad hilisel kellaajal ja staadioni juurest lahkumine ühistranspordiga on raskendatud. "Soovitame inimestel varakult välja mõelda, kuidas kõige paremini staadionile ja pärast koju saab," lausus Lillo.

Keskerakonna koduleht ennustab Ansipi valitsusele pikka iga
Keskerakonna koduleheküljel olev küsitlus ennustab peaminister Andrus Ansipi valitsusele pikka iga.
Täna keskpäevase seisuga oli 75,69 protsenti küsitlusele vastanutest arvanud, et Ansipi valitsus peab vastu riigikogu uue koosseisu valimisteni 2011. aastal kevadel.
17,68 protsenti oli tunduvalt vähem optimistlik ning ennustas valitsuse põrumist juba 2007. aasta lõpus.
Väike osa vastanutes - 6,62 protsenti - arvas, et valitsus püsib kohalike valimisteni 2009. aasta sügisel.

Politsei tabas muukimisjälgedeta tegutsenud varaste grupi
Kolmapäeval vahistas Harju maakohus Põhja ringkonnaprokuratuuri taotlusel neli meest, keda kahtlustatakse ligikaudu kümnes korterivarguses.
Esialgse kahtlustuse kohaselt varastasid 1983. aastal sündinud Jevgeni (s.83), 1973. aastal sündinud Aleksei, 1973, aastal sündinud Aleksei ja 1966. aastal sündinud Aleksandr selle aasta maikuus Tallinnas Mustamäel asuvast korterist kodutehnikat ja sõiduauto võtmed.
Põhja politseiprefektuuri varavastaste kuritegude talituse töötajad pidasid 28. mail Jevgeni ja kaks Alekseid Õismäel kinni vahetult pärast järjekordset korterivargust. Samal päeval peeti oma elukohas kinni ka Aleksander.
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse komissar Toomas Jervsoni sõnul peeti kolm meest kinni koos varastatud esemete ning lukusüdamike muukimiseks valmistatud vahenditega. "Kolme kinnipeetu näol on tegemist just korterivargustele spetsialiseerinud kurjategijatega, kes on varem samalaadsete tegude eest korduvalt karistatud," ütleb Jervson. Komissari sõnul hoiab meeste kinnipidamine tõenäoliselt ära mitmeid samalaadseid kuritegusid tulevikus.

Reimaa peatas osaliselt seitsmeks päevaks alkoholimüügi piirangu
Regionaalminister Vallo Reimaa peatas täna osaliselt seitsmeks päevaks Harju maavanem Värner Lootsmanni kehtestatud piirangu õhtuse alkoholimüügi kohta.
Siseministeeriumi pressinõunik Anna-Maria Veidemanni sõnul peatati alkoholipiirang vaid osaliselt. See tähendab, et kehtima jäävad kolm Värner Lootsmanni kehtestatud erandit: alkoholimüük on keelatud lastekaitsepäeval, laulupeo ajal ning ka kooli alguses, 1. septembril.
Täna kirjutab Vallo Reimaa alla totaalpiirangu peatamise määrusele. Seitsme päeva jooksul langetatakse otsus, kas piirang jääb kehtima või mitte.
"Antud juhul on tarvis täpsustada, mis on riikliku alkoholipoliitika, mis maavanema, ja mis kohaliku omavalituse pädevus," ütles Reimaa. "Vaidlustamisele ei kuulu maavanem Lootsmanni otsus piirata alkoholimüük lastekaitsepäeval, koolinoorte laulupeo ajaks ja esimesel koolipäeval."

Narvas jäid poisid ööseks karpi magama
Narva politsei otsis neljapäeval mureliku ema palvel kahte poissi, kes leiti hiljem ühest karbist magamas.
Narva politseiosakonna pressiesindaja teatel helistas neljapäeval kella 00.10 paiku politseisse naine, kes teatas, et 4-aastane ja 10-aastane poiss ei tulnud koju.
Mitu tundi hiljem leidsid politseinikud poisid üles - nad olid jäänud ühe kaupluse territooriumil karpi magama.
Politseinikud andsid lapsed vanematele üle.

Ilmajaam: ilm muutub üha soojemaks
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt on nädalavahetusel ilus päikesepaisteline ilm, mis muutub päev-päevalt soojemaks.
Laupäeval on selge või vähese pilvisusega sademeteta ilm. Puhub kirdetuul 5-10, puhanguti 12-15 m/s, õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja on päeval 14 kuni 22 kraadi.
Selge ja vähese pilvisusega kuiv ilm on ka pühapäeval, mil puhub kirdetuul 2-8 m/s. Sooja on oodata 14 kuni 23 kraadi.
Ilusat ilma jätkub ka esmaspäevaks. Sooja on uue nädala alguses oodata 16 kuni 26 kraadi.
Teisipäeval püsib selge või vähese pilvisusega kuiv ning nõrga muutliku tuulega ilm. Soojakraadid küündivad 22-st kuni 27-ni.

Endine Audentese erakool Tartus sai lõpuks koolitusloa
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas andis täna MTÜ Tartu Erahariduse Edendamise Seltsi juhatusele kätte sügisel tegevust alustava Tartu erakooli (TERA) koolitusloa.
"Neli kuud pingelist tööd on jõudnud olulise tähiseni. On tähendusrikas, et Tartu erakool sai koolitusloa just lastekaitsepäeval. Oleme kindlad, et lapselt ei saa lihtsalt ära võtta oma klassi ja sõpru, häid õpetajaid ning harjumuspärast keskkonda. Selle ajaga on selgeks saanud, et hea kool tähendab ennekõike tublisid inimesi ja küll siis leiab ka rahalised vahendid oma ideede elluviimiseks," kommenteeris TEHES-e juhatuse liige Liina Vaher.
"Soovime tänada ka haridus- ja teadusministeeriumi inimesi, kellelt koolitusloa taotlemise protsessis tuge ja häid nõuandeid saime," lisas ta.
Tartu erakool on kodanikualgatuse korras loodud kool. MTÜ liikmeteks on suletava Audentese erakooli Tartu filiaali lapsevanemad ja õpetajad. Nelja kuu jooksul valmistati ette kooli arengustrateegia, uus õppekava ning muud koolitusloa saamiseks vajalikud dokumendid.

Savisaare õde soovitab vennal poliitikast tagasi tõmmata
Edgar Savisaare õde on solvunud, et tema venda peetakse ainult venekeelsete inimeste eest seisvaks poliitikuks ja kutsub teda üles rohkem mõtlema oma tervisele kui poliitikale.
Vastse-Kuuste postkontori juhataja, Edgar Savisaare õde Koidula Frolov (sünd. 1939) märkis intervjuus venekeelsele nädalalehele Den za Dnjom, et elab kaasa kõigele, mis tema vennaga juhtub. Samas peab ta kõige ülekohtusemaks suhtumist, nagu seisaks Savisaar ainult venekeelsete inimeste huvide eest.
Sarnaselt vennaga Keskerakonda kuuluva Koidula Frolovi sõnul mõistab ta, miks Savisaar marurahvuslikku joont ei aja. "Kõik siin elavad inimesed peavad omavahel hästi läbi saama."
Koidulale ei mahu ka hinge oma venna süüdistamine, justnagu pidanuks too aprillilõpu rahutuste ajal kuidagi teistmoodi käituma.
"Mida ta pidanuks siis tegema, minema isiklikult neid laiali ajama või? Küll see poliitika on ikka räpane!" Veel märkis Frolov, et soovitaks vennale poliitikast tagasi tõmmata. Eelkõige oma tervise pärast.

Mihkelson: Läti presidendivalimised võitis Ilves
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutab oma blogis, et Läti uus riigipea Valdis Zatlers võib olla küll hea arst, kuid rahvusvahelises poliitikas jääb ta selgelt oma Eesti kolleegi varju.
"Nüüdsest võib kindlalt väita, et president Freiberga lahkumisega on Balti riikide ja laiemalt Kesk- ja Ida-Euroopa (ja miks mitte otsati ka Põhjala) nimekamaks esindajaks ja kõneisikuks kujunemas Toomas Hendrik Ilves," kirjutab Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul on see suur välispoliitiline võimekus, mida ühel väikeriigil oleks patt mitte ära kasutada kõige paremal viisil. "Loomulikult teab Kadrioru peremees seda kõike ise suurepäraselt," listab ta.
Mihkelson kiidab siiski Lätit, et president suudeti valida ilma suurema kära ja lehmakauplemiseta. "Koalitsioon näitas oma püsivust ja ka otsustavust saada kiiresti lahti president Freiberga survest. Iseasi on, kas selle sammuga ikka suudetakse peatada erakondade suurrahastajate skandaalide ja poliitiliste segaduste süvenemist," märgib ta.

Digitoday: Venemaa rentis Eesti küberruumi ründamiseks "bot-võrke" 
Küberturvalisuse eest hoolitsev rühmitus väidab, et on leidnud tõendeid, et Venemaa rentis Eesti vastasteks küberrünnakuteks "bot-võrke". Venemaa on kõik süüdistused tagasi lükanud.
Ühendus nimega The Asymmetric Threats Contingency Alliance (ATCA) väidab, et venelased rentisid võrkude omanikelt teenust vaid lühikeseks ajaks, kuid suutsid tõsta ründavate arvutite arvu üle miljoni, kirjutab Digitoday.
ATCA väidab, et Venemaa kasutas võrke 9. mail, mil rünnakutesse olid haaratud ka USA-s ja Lähis-Idas paiknevad arvutid. Ühtlasi väidetakse, et bot-võrkude rentimine lõppes 10. mail, mil ründed Eesti küberruumile raugesid.
Venemaa on kõiki ATCA süüdistused tagasi lükanud.
Tegemist oli massiliste teenustõkestusrünnete ehk nn DDoS rünnakutega, mis olid peamiselt suunatud riigiasutuste ja pankade vastu.

Ainar Ruussaarest saab BNS-i vastutav peatoimetaja
Eesti Televisiooni senine juht Ainar Ruussaar asub tänasest tööle BNS OÜ juhatuse esimehe ja uudisteagentuuri vastutava peatoimetajana.
"Jah, see vastab tõele. Kirjutasin just praegu lepingule alla," ütles Ruussaar Päevaleht Online'ile.
Veel möödunud nädalal rääkis Ruussaar Päevaleht Online'ile, et talle on tehtud väga palju erinevaid pakkumisi ning ta ei ole veel otsustanud. Küsimusele BNS-i tagasi siirdumise kohta vastas Ruussaar, et see on sama hea, kui ta läheks tööle näiteks Postimehesse. Suuri meediaettevõtteid on palju, kuid otsustada ta veel ei oska.
Siiski BNS-i kasuks valiku langetamist põhjendas Ruussaar täna kõige huvitavama pakkumisega.
"Ma tunnen seda organisatsiooni, mis on viie aastaga muidugi palju muutunud ja arenenud, aga siiski tunnen hästi," kommenteeris Ruussaar.

Keilas avatakse doonortelk
Täna kell 14 avatakse Keila keskväljakul doonortelk ning avalöögi saab doonorluse kampaania "Uue doonori kuu".
Terve juuni jooksul ootab verekeskus uusi doonoreid ning tutvustab Eesti elanikele veredoonorluse vajalikkust. "Viimase kolme aasta jooksul on esmaste doonorite arv pidevalt langenud. Samal ajal kasvab Eesti haiglate vajadus verekomponentide järele ning see tähendab, et Eesti vajab uusi vereloovutajaid, kes võtavad elude päästmise oma südameasjaks," ütles verekeskuse juhataja Riin Kullaste.
Pidulik doonortelkide ning kampaania "Uue doonori kuu" avamine toimub 1. juunil kell 14 Keila keskväljakul. Avamisel osalevad sotsiaalminister Maret Maripuu, Eesti kaitsevägede ülemjuhataja kindralmajor Ants Laaneots, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik ning Keila linnapea Tanel Mõistus.

Kohus tühistas korterhotelli September ehitusloa
Tallinna halduskohus rahuldas Pärnu maavanema protesti ja tühistas Pärnu randa kavandatava korterhotelli September ehitusloa, linnavalitsusel on õigus esitada 30 päeva jooksul ringkonnakohtule apellatsioonkaebus.
Ehitusloa vaidlustanud maavanem Toomas Kivimägi leidis, et linnavalitsus ja YIT Ehitus soovivad avalikuks ja ühiskondlikuks kasutamiseks ette nähtud kinnistule rajada kortermaja, mis ei ole kooskõlas volikogu kehtestatud detailplaneeringuga, kirjutab Pärnu Postimees.
Linnavalitsus usub, et ühiskondliku spordihoone ehitamine polnud 1999. aastal, kui detailplaneering kehtestati, volikogu tegelik soov. "Sellisel juhul poleks ju maa sihtotstarve ärimaana määratud," argumenteeris linnavalitsus.
Kohtunik nimetas linnavalitsuse väidet meelevaldseks. Samuti kritiseeris ta linnavalitsuse seisukohta, mille järgi piisab planeeringus suurimast ehitusalusest pinnast ja kõrgusest ning kõike ülejäänut võib linnavalitsus projekteerimistingimustega täpsustada.

Õnnetuse põhjustanud juht põgenes sündmuskohalt
Tartus juhtus eile liiklusõnnetus, kus mootorratturile keeras ette sõiduauto, mis aga põgenes sündmuskohalt.
Liiklusõnnetus toimus eile kella 18.00 paiku Tartus Jaama ja Kaunase pst ristil, kus mootorratas Suzuki, mida juhtis 25-aastane Milver, olles teises sõidureas ning jõudes Jaama ja Kaunase pst. ristmiku lähedale oli sunnitud järsult pidurdama, kuna paremalt Kaunase pst.-lt sõitis peateele ette sõiduauto Peugeot 307.
Pidurdamisel mootorrattur kukkus ja libises mööda asfalteed edasi, samas sõitis Peugeot peatumata edasi. Liiklusõnnetuse käigus vigastada saanud mootorratturile andis kohale kutsutud kiirabi esmaabi ning suunatud kodusele ravile.
Sõiduauto juht on selgitamisel.

Kõrgem pension võib tuua maksukohustuse
Riigikogu otsusel kerkib riiklike pensionide baasosa juulis 250 krooni võrra, mis tähendab, et paljud pensionärid hakkavad saama tulumaksuvabast piirist kõrgemat pensioni.
Kuni 3000-kroonine pension on maksuvaba, seda summat ületav osa aga kuulub tulumaksustamisele, vahendab Sakala sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juhi Elve Tontsi sõnu.
Samas juhtis Tonts tähelepanu asjaolule, et lisaks maksuvabale pensionile on nii töötaval kui mittetöötaval pensionäril õigus üldisele maksuvabale tulule, mis tänavu on 2000 krooni kuus.
"Üldist maksuvaba tulu saab pensioni väljamaksmisel arvesse võtta üksnes pensionäri avalduse alusel," selgitas ta.
Avaldus tuleb esitada elukohajärgsesse pensioniametisse ning selle võib sinna ka posti teel saata.

Ruhnu tuleb esimene bussiliin
Ruhnu volikogu toetas üleeile toimunud istungil eelnõu, mille kohaselt käivitatakse saarel esmakordselt ametlik bussiliin.
Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnul peetakse vedaja leidmiseks läbirääkimisi mitme bussifirmaga, kirjutab Oma Saar.
"Loodame, et saame liini käima juba juunis," märkis Sünter.
Mõni nädal tagasi soetas Ruhnu vallavalitsus uue liini tarbeks 16-kohalise väikebussi, mis hakkab sõitma sadama ja külakeskuse vahel.

Video: Lootsmann ei pea alkoholimüügi piirangut liiga karmiks
Harju maavanema Värner Lootsmanni sõnul ei ole kella kaheksast õhtul alkoholi müügi keelamine probleem kultuursele tarbijale, kuna inimene saab peale töö lõppu poest läbi käia ning alkoholi ära osta.
Maavanem ütles Terevisioonile antud intervjuus, et ei arva, et selline piirang diskrimineeriks kultuurset tarbijat.
"Arvan, et 12 tundi päevas võimalus alkoholi osta, on täiesti piisav aeg inimestele, kes tahavad mõistlikult tarbida. Poest saab ju läbi käia ka peale tööaja lõppu. Ma ei usu, et inimene peab nüüd tööandjalt küsima päeval luba käia poes oma jooke ära ostmas," sõnas Lootsmann.
Üheks põhjuseks, miks kohalikud omavalitsused tema sõnul sellise ettepaneku tegid, oli vähendada noortekampade kogunemisi, mis toimub just õhtusel ajal kella seitsme, kaheksa paiku.
Samuti ei uskunud Harju maavanem, et see piirang peaks suurendama oluliselt narkootikumide või salaalkoholi tarbimist.

Punase tule ajal teed ületanud mees sai autolt löögi
Tallinnas toimus eile hommikul liiklusõnnetus, kus punase fooritule ajal teed ületanud jalakäija sai autolt löögi.
Tallinnas, Tartu mnt 32 juures juhtus eile hommikul kella 07.57 ajal liiklusõnnetus, kus jalakäija, 50-aastane Rein, ületas sõiduteed ülekäigurajal foori keelava tule ajal ja sai löögi vasakult lähenenud sõiduautolt Toyota Yaris, mida juhtis 55-aastane Kai.
Sündmuskohalt toimetati vigastustega SA PERH Mustamäe korpusesse jalakäija.

Pronksiöö jättis maadevahetuse peategelaste kohtuasja venima
Pronkssõduri pärast toimunud rahutused venitavad maaparisnike süütegude uurimise lõpetamist, sest riigiprokuratuuril tuleb tegeleda pronksiööde kiirete kriminaalasjadega.
Kui veel mõne nädala eest lootis riigiprokuratuur lõpetada looduskaitsemaade vahetajate süütegude uurimise jaanipäevaks, siis nüüd ei soostu riigiprokurör ütlema isegi umbmäärast tähtaega, kirjutab Postimees.
Riigiprokurör Laura Feldmanise sõnul ei taheta siiski asjaga venitada ja esimesel võimalusel tõmmatakse otsad kokku.
Kahtlustatav on selles asjas maa-ameti peadirektori kohalt kõrvaldatud Kalev Kangur ning ärimehed Einar Vettus, Tarmo Pedjasaar ja Tullio Liblik.
Riigikogu liige ja endine keskkonnaminister Villu Reiljan kinnitas eile, et ei kapo ega prokuratuur pole talle looduskaitsemaade vahetuse teemal küsimusi esitanud.
"Teate sõbrakesed, küsige seda prokuratuurist, see on mull, mille olete üles soojendanud, sest inimesed ei taha ega viitsi endale asju selgeks teha," lausus Reiljan.

Toetus Keskerakonnale on üle aastate madalaim
Uuringufirma TNS Emor korraldas mais valijate küsitluse, mis näitas Reformierakonna populaarsuse hüppelist tõusu, samas on Keskerakond kaotanud kiiresti toetust nii eesti- kui ka muukeelsete valijate seas.
Kui mullu kevadel toetas Keskerakonda stabiilselt 32-33 protsenti valijaist, siis tänavu mais langes erakonna toetusreiting 22 protsendile, kirjutab Postimees.
Eriti drastiliselt on Edgar Savisaare juhitava erakonna populaarsus kahanenud eestikeelsete valijate seas - nii mullu mais kui selle aasta alguses oli erakonna poolt valmis hääletama 26 protsenti eestlastest, viimase uuringu andmetel aga vaid 10 protsenti.
Muukeelsete valijate toetus Keskerakonnale saavutas tänavu märtsis oma tipu 84 protsendi juures, kuid kukkus maikuus 72 protsendile.
Keskerakonna peasekretäri Kadri Musta sõnul on erakonna toetuse mõningane kahanemine seotud pigem valitsusse mittepääsemise kui pronkssõduri küsimusega.

Toompealt väljatõstetud pere kohtutee algas uuesti
Halduskohus leidis, et Tallinna linn ei pea hüvitama Andrejevitele tekitatud kahju.
Riigikohtust ringiga Tallinna halduskohtusse tagasi jõudnud perekond Andrejevite Toompea korteri saagal ei paista lõppu tulevat, sest halduskohus leidis, et Natalja Andrejeva nõudmine Tallinna linna tekitatud kahju hüvitamiseks seoses eluruumi erastamisõiguse kaotamisega tuleb jätta rahuldamata.
Halduskohtu otsusest kuuldes oli Natalja Andrejeva kurb, sest neli aastat kestnud kohtutee algas halduskohtu otsusega sisuliselt otsast peale. Tänavu jaanuaris leidis riigikohus, et kuna Tallinna linnavalitsus jättis riigikantseleile edastamata nende korteri erastamisavalduse, siis saab seda pidada õigusvastaseks tegevusetuseks. Riigikohus tü-histas varasemad otsused ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna halduskohtule. Viimane pidi kindlaks tegema, kas ja milline kahju Tallinna linnavalitsuse tegevusetuse tulemusena Natalja Andrejevale tekkis. Riigikohtu otsus andis lootust, et õiglus seatakse jalule.

President tänas Kadriorus Eesti riigi kaitsjaid
President Toomas Hendrik Ilves korraldas eile Kadriorus vastuvõtu sadakonnale politseinikule, kaitseliitlasele ja ametnikule, kes kuu aja eest toimunud sündmustes kaitsesid avalikku korda ja julgeolekut, sealhulgas aitasid tõrjuda küberrünnakut. "See, mida me nägime aprilli lõpus Tallinnas ja Ida-Virumaal, ei olnud mitte lihtsalt kriis, vaid suurim väljakutse vabariigi julgeolekule viimase 16 aasta jooksul," ütles Ilves.
Presidendi sõnul pidanuks tänuvastuvõtul olema palju rohkem inimesi. "Mul on väga kahju, et ei saa kõiki neid isiklikult tänada," ütles president, paludes, et tema tänu- ning lugupidamissõnad antaks kolleegidele edasi.

Kapo tahtis maailmale meelde tuletadaTeise maailmasõja algatajaid
Kapo pidas ingliskeelses variandis tähtsaks rõhutada Teise maailmasõja algatajaid.
Kaitsepolitsei komissari Irina Miksoni sõnul pole kapo eestikeelses aastaraamatus Venemaad Teise maailmasõja vallapäästjaks nimetatud seepärast, et kõik teavad seda niigi.
Fakt, et N Liit oli 1939. aastal koos Saksamaaga üks Teise maailmasõja algatajaid, ei pruugi olla kõigi võõrkeelse aastaraamatu lugejate teadvu-ses, ütles Mikson.
Võõrkeelsetele lugejatele aga oli vaja seda rõhutada, lisas Mikson, kelle sõnul on inglis- ja eestikeelses aastaraamatus teisigi erinevusi. "Ingliskeelne aastaraamat ei ole otsetõlge eestikeelsest raamatust, seepärast ei ole nad ka sõna-sõnalt identsed," ütles ta.
Üleeile Regnumis ilmunud venekeelse tõlke kohta kinnitas Mikson: "Venekeelset aastaraamatut kaitsepolitseil pole, uudisteportaal Regnum.ru on avaldanud meie aastaraamatu omaalgatusliku tõlke, mis ei pruugi olla täpne."

HIV ravi võtab peagi sadu miljoneid
2001. aasta nakatumisbuumi ajal viiruse saanud inimesed vajavad nüüd juba tõsist ravi.
HIV-positiivsete ravikulud on Eestis hüppeliselt kasvamas, kuna aastate eest nakatunud inimesed hakkavad nüüd vajama tõsist ravi.
Viirusevastast ravi vajavaid HIV-positiivseid lisandub iga kuuga. 2007. aasta lõpuks on tõenäoliselt kokku ligikaudu 1000 patsienti. Sotsiaalministeerium eeldab, et 2008. aasta lõpuks on ravi vajavaid patsiente juba ligi 2000. Seega võib eeldada ka ravikulude kahekordistumist. Ühe inimese ravi on keskmiselt 60 000 krooni aastas. Sotsiaalministeerium loodab, et vanemate ravimite hinnad odavnevad ja selle arvelt saab kasutusele võtta uusi turule jõudvaid ravimeid.
Selle ja järgmise aasta ravivajadus kasvab hüppeliselt, sest suur hulk 2001. aasta nakatumisbuumi ajal haigestunud inimesi hakkab nüüd vajama intensiivset ravi. Esimestel aastatel pärast nakatumist ravi tavaliselt ei vajata.

Nakatunu: kui ma oleksin endast rohkem hoolinud
Eesti Päevalehele kirjutasid kaks Eesti HIV-positiivsete võrgustiku (EHPV) liiget, mida nad oma elust mõtlevad.
24-aastane Marina nakatus HIV-ga 18-aastaselt. Marina nakatus juhusliku, ilma kondoomita seksuaalvahekorra kaudu noormehega, kellega ta kohtus ööklubis. See oli tema elu teine seksuaalvahekord.
"Elan nii palju, kui vaja," sõnas Marina oma elukogemuse kohta nüüd, kui viirusega on elatud juba kuus aastat.
"Mul on oma viirusega kompromiss. Me elame ju ühes kehas - kui suren mina, sureb ka tema. Seetõttu on ka tema huvitatud sellest, et ma elaksin võimalikult kaua," kirjeldas noor naine oma elu HI-viirusega.
"Algus oli hirmutav," tunnistas 27-aastane Toomas, HIV-positiivne.

Saadikute maksuhüve rikub Euroopa traditsioone
Riigikogu viitab kuluhüvitisi reformides tavadele, kuid Euroopa parlamentidega võrreldes oleks 30-protsendiline maksuvaba palgalisa enneolematult lahke.
Eesti naaberriikides kehtivad tunduvalt tagasihoidlikumad süsteemid. Läti seimi liikmed saavad esinduskuludeks automaatselt ainult pisikese ja fikseeritud summa, mis moodustab nende miinimumpalgast ainult kümme protsenti.
Leedu seimi liikmetele kehtib mitu hüvitist, kuid kasutada saab neid vaid kuludokumentide esitamise korral.
Samuti ei kullata saadikuid selliste maksuvabade summadega ka Põhjamaades. Rootsis kuuluvad kõik hüvitised maksmisele vaid arvete alusel. Taanis ja Soomes makstakse parlamendisaadikutele maksuvaba automaatset hüvitist, kuid mitte kummaski pole see seotud palgaga. Vastupidi, kuluhüvitis on eraldi paika pandud summa. Ka suhtelt saadiku praegusesse miinimumpalka jääb see Eestist tagasihoidlikumaks, olles Taanis kümme ja Soomes 18 protsenti.

Tartu ülikool valis eile uue rektori Eesti maaülikoolist
Alar Karis kogus viimases hääletusvoorus ligi kahe kolmandiku valijameeste toetuse.
Eile keskpäeval kogunes Tartu ülikooli aulasse ligi nelisada valijameest, kes erinevalt jaanuaris toimunud rektorivalimisest soovisid ülikoolile uue juhi leida.
Sarnaselt eelmise korraga oli ka eile õhus võimalus, et ülikool ei saa ka teisel katsel rektorit. Kuid veenva häälteenamusega kolmandasse valimisvooru pääsenud Eesti maaülikooli praegune rektor Alar Karis suutis võita 268 valijamehest 198 toetuse ning päästis Tartu ülikooli taas kord ähvardanud peataolekust.
Pärast endise Tartu ülikooli rektori Jaak Aaviksoo lahkumist ajutiselt rektori ülesandeid täitma asunud Tõnu Lehtsaar oli enda sõnul juba mõnda aega veendunud, et teistkordne katse ülikoolile rektorit leida ei nurju. "Kuna kõik kolm kandidaati olid väärikad, siis uskusin, et rektor ei jää valimata," lisas ta.

Afganistanis haavata saanud Eesti kaitseväelasele tehti operatsioon
Afganistanis kolmapäeva õhtul haavata saanud Eesti jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelasele tehti eile öösel operatsioon.
Haavatud kaitseväelasele andis kohapeal esmaabi rühma parameedik. Seejärel toimetati haavatu Camp Bastioni, kus teda ka opereeriti. Kaitsejõudude peastaabi avalike suhete juhi Peeter Tali sõnul operatsioon õnnestus, patsiendi seisund on stabiilne ning ta on missioonipiirkonnast välja toimetatud ja teel Euroopasse.
Eesti jalaväekompanii sattus lahingusse Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Sangini orus. Jalaväekompaniid tulistati käsitulirelvadest. Kompanii jätkab operatsiooni.
Major Andrus Merilo juhitav 80-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-4, kapten Sven Pooli juhitav 15-liikmeline logistiline toetusrühm NSE-3 ja kapten Harri Terase juhitav kümneliikmeline demineerimismeeskond EODT-11 alustasid teenistust NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus mais.

Soomes keelati tänasest baarides suitsetamine
Uus kord on soomlaste seas suure poolehoiu võtnud, leiab Soome tervishoiuministeeriumi ametnik Olli Simonen.
"See on väga lootustandev. Aprilli algul läbiviidud uuringu kohaselt on 77 protsenti inimestest uue seaduse poolt. Kuu aega hiljem Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud uuringust selgus, et poolehoidjate osakaal oli kasvanud 80 protsendini," ütles Simonen France24 vahendusel.
Soome püüdis suitsetamist baarides ja restoranides keelata juba 1999. aastal, kuid siis see ei õnnestunud, enamasti restoraniomanike vastuseisu tõttu.
"Seekordsete ettevalmistustööde käigus töötasime me koos tööandjate ja ametiühingutega ning jõudsime konsensusele," lisas Simonen.
Korraliku ventilatsioonisüsteemiga baarid, kohvikud ja restoranid, mis on suuremad kui 50 ruutmeetrit, võivad kaheaastase üleminekuperioodi jooksul suitsetajatele eraldi sektsioonid luua.

Vene kaitseministeerium loob sõjahaudade kaitse esindused välismaal
Vene kaitseministeerium kavatseb luua välismaal ühtekokku seitse esindust, kuhu suunatakse ohvitsere, kelle kohuseks on jälgida Vene sõjahaudade olukorda.
Vene kaitseminister Anatoli Serdjukov otsustas tulevasi ohvitsere austada medaliga Isamaa kaitsjate mälestuste igavikustamise teenete eest, kirjutab Rossiiskaja Gazeta.
Esindused välismaal hakkavad vastutama ka sõjahaudade olukorra ees naaberriikides, seega plaanib Vene kaitseministeerium võtta oma kontrolli alla 14 riiki, mille hulgas on ka Baltimaad.

VIDEO:  Gazas röövitud BBC ajakirjaniku pöördumine terroristide veebilehel
12. märtsil röövitud BBC Gaza korrespondent Alan Johnston sedastas videoläkituses, et tema röövijad kohtlevad teda hästi ja pole talle viga teinud.
Ilma kuupäeva tähistuseta video, mis avaldati islamistlikul veebilehel, on esimene tõend Alan Johnstoni elusolekust peale tema röövimist 12. märtsil, kirjutab Reuters.
Johnstoni röövijad kordasid videol taas oma nõudmist: Suurbritannia peab vabastama moslemitest vangid. Eriti rõhutasid röövijad nõuet vabastada islamivaimulik Abu Qatada. Britid hoiavad Abu Qatadat vangis, kuna mees on tihedalt terrorismiga seotud ja ohuks tervele Suurbritanniale.

EL uuring: tavaline venelane upub Kremli ametnike sõnadevoolu
EL korraldatud Vene meediauuringust selgus, et venelased saavad enamuse uudistest Kremli ametnikke vahendavast televisioonist ja pisilehtede EL-meelsetele artiklitele jääb vähe lugejaid.
Täna avaldati Brüsseli tellitud ja EL-Venemaa Keskuse korraldatud meediauuuring, mis vaatles möödunud aasta teise poolaasta jooksul kõiki Vene meediakanaleid.
Uuringust selgus, et Venemaa meedia kujutab Euroopa Liitu mustas valguses ja annab EL-ile väga vähe sõna. Uuring sedastas, et Venemaa valitsus kasutab oma meediaomandusi ära avaliku arvamuse kujundamiseks ja oma huvide propageerimiseks.
Putinile on peaaegu ühehäälselt ustavad kõik Vene meediakanalid: televisioon, raadio ja ajalehed. Nood häälekandjad kajastavad iga EL-Venemaa suhete aspekti Venemaa positsiooni tugevdades ja rõhutades motot "Naastes Aasiasse ja itta".

Krokodill põgenes Aasovi mere kaldalt tsirkusest
Ukrainas Mariupoli linnas lasi eile Aasovi mere kaldal peatunud tsirkusest jalga niiluse krokodill.
Tsirkus oli linna saabunud juba paar nädalat varem ja oli merekaldal omale reklaami tegemas, vahendab agentuur Lenta.ru.
Teiste seas näidati huvilistele ka krokodilli, kes aga sel ajal kuidagi põgenema pääses.
Tsirkuse töötajad pöördusid pärast põgenemise avastamist kohe Ukraina päästetöötajate poole, kes asusid põgenikku rannast otsima.
Niiluse krokodillid on oma suuruselt teine krokodilliliik, põhilisele elavad nad Aafrikas ja Madagaskaril, nad on tuntud ka inimeste ründajatena.
Kõnealune krokodill oli aga väike, kõigest meetripikkune.

Kuum ja torm ajasid Moskva elektroonilised konduktorid hulluks
Täna hommikul oli Moskva kõigi maapealsete ühistranspordiliinide elektrooniliste piletilugejate töös tõrge, mis muutis kehtivad piletid kasutuskõlbmatuks.
Reisijad said oma pileti küll masinasse sööta, kuid aparaat ei suutnud neid lugeda ja ka kõik tulevased sõidud nulliti, vahendab agentuur Regnum.
Vähe sellest, et tõrke tõttu muutusid kõik juuni kuukaardid kehtetuks, ei pääsenud metroosse need elektronpiletite omanikud, kes olid enne seda maapealset transporti kasutanud.
Moskva transpordiamet teatas, et süsteemi keskserveri töö keeras tuksi erakordne kuumus ja tänahommikune tugev äike.
Praeguseks on tõrge likvideeritud, transpordiamet vahetab kõik kehtetuks muutunud piletid uute vastu välja.

Naši liikumise koosseisu luuakse õigeusklik korpus
Kremlimeelne noorteühendus Naši plaanib lähiajal luua Vene õigeusukiriku abil liikumise kristliku korpuse.
"Ma ei näe midagi halba või valet selles, et me toetame kontakte liikumisega Naši," vahendas raadiojaam Ehho Moskvõ õigeusu kiriku pressiesindaja Vsevolod Tšaplin sõnu.
Ta lisas, et õigeusklikud ei kavatse osaleda poliitiliste erakondade propagandaüritustel ega ole valmis toetama kõiki Naši aktsioone.
Siiski on kirik tema hinnangul valmis dialoogiks Našiga. Soov on teha koostööd valdkondades, mis teenivad riigi ja rahva heaolu.

VIDEO:  Röövitud Briti tüdruku vanemad jõudsid otsingutega Madridi
Kate ja Gerry McCann saabusid Madridi, et jätkata oma kampaaniaga levitada infot neljaaastase Madeleine kohta kõikjal Euroopas.
Madeleine McCanni vanemad jõudsid Madrid neljapäeval (eile - toim.), täpselt neli nädalat peale nende tütre kadumist Portugalis, kirjutab Reuters.

Vene kulturoloog: annekteerimine muutis Eesti rahva ajaloolist saatust
Venemaa saatejuht ja kulturoloog Aleksandr Arhangelski arvab, et Eesti annekteerimine muutis meie riigi saatust ning pronkssõduri teisaldamine on tasu sovetivõimu eest.
"Eesti valis juba oma tee, provintsiaalse ja teepeenraga, aga ikkagi oma," ütles Arhangelski intervjuus Nezavisimaja Gazetale.
Ta lisas, et on kategooriliselt vastu eestlaste väitele, nagu oleks iseseisvuse lipp maha võetud 1944. aastal. "Selle lipu said nad sakslastelt ning see on kuuluvuse mitte iseseisvuse lipp. On suur erinevus sovetivägede sisenemisel Eestisse enne sõda ja Eesti fašistidest vabastamisel 44. aastal," rõhutas ta.
Samas ei vabastanud riigikogu liikme Mart Laari hinnangul punaarmee Tallinna mitte saksa sõjaväest, vaid Eesti seaduslikust võimust, kuna natsijõud oli Eestist juba lahkunud.

VIDEO:  Ameeriklase tuberkoloosi nakatumise põhjus on ebaselge
Tuberkoloosi nakatumisega rahvuvahelist paanikat külvanud USA advokaadi seisund on stabiilne, kuid teda raviv arst kinnitas, et nakatumise põhjused on endiselt ebaselged.
Tuberkoloosi eluohtlikku vormi nakatunud 31-aastane ameeriklasest advokaat Andrew Speaker viidi teisipäeval spetsiaalsesse nakkushaiguste raviasutusse Denveris, kuid arstid kinnitasid, et neil puudub endilselt igasugune idee, mis võis meest eluohtlikku viirusesse nakatada, kirjutab Reuters.
Andrew Speaker põhjustas rahvusvahelist paanikat nädala alguses, kui ta veetis Euroopas oma abikaasaga mesinädalaid ja pöördus tervisehäiretega Prantsusmaal asuvasse haiglasse, kust ta omakorda teisipäeval Denverisse lennutati.

BBC reporteri röövijad tahavad ajakirjaniku terroristide vastu vahetada
Märtsis röövitud BBC reporteri Alan Johnstoni röövijad edastasid täna veebi video, millel kinnitavad oma nõudmisi: lasku britid moslemiterroristid vangist vabaks, siis lasevad nemad Johnstoni lahti.
Täna ilmus veebi video, mis näitab, et märtsis röövitud ja vahepeal tapetukspeetud BBC reporter Alan Johnston on täie tervise juures, vahendab BBC.
Video riputati üles ühele islamistlikule veebilehele ja Johnston kinnitas seal, et tema röövijad kohtlevad teda hästi. Johnston seletas: "Nad toidavad mind hästi, minu suhtes pole vägivalda kasutatud ja mu tervis on hea."
Johnstoni röövijad kordasid videol taas oma nõudmist: Suurbritannia peab vabastama moslemitest vangid. Eriti rõhutasid röövijad nõuet vabastada islamivaimulik Abu Qatada. Britid hoiavad Abu Qatadat vangis, kuna mees on tihedalt terrorismiga seotud ja ohuks tervele Suurbritanniale.

VIDEO:  Madridis toimus USA vastane demonstratsioon
Protestijad koguneisid Hispaanias asuva USA saatkonna juurde eile, päev enne Ameerika välisministri Condoleezza Rice'i saabumist riiki.
Madridi tänavatele kogunenud meeleavaldajad mõistsid hukka Ameerika sõjalised operatsioonid Iraagis ja Afganistaanis ning taunisid inimõiguste rikkumisi Ameerika sõjavanglas Guantanamo Bay's, kirjutab Reuters.
"Ma protesteerin USA välispoliitika vastu. Nemad on tegelikud terroristid," ütles üks meelt avaldama tulnud Madridi linnakodanik.
"Condoleezza Rice ei saa aru, et demokraatia ei puudu mitte Kuubal vaid Ameerikas," ütles Kuubalt pärit hispaanlanna, kes samuti oli tulnud tänavale protseteerima.
Condoleezza Rice'i tänane visiit Hispaanias kestab umbes seitse tundi ja näeb ette kohtumisi Hispaania kuninga Juan Carlose ja välisministri Minister Miguel Angel Moratinosega.

Enamik venelastest peab Venemaa peamiseks vaenlaseks Eestit
Venemaal korraldatud uuringust selgus, et 60% küsitletud venelastest peab oma riigi peamiseks vaenlaseks Eestit, möödunud aastal arvas nii 28% venelastest.
Venemaa arvamusküsitluste agentuuri Levada keskuse uuringust selgub, et 48% venelastest näeb vaenlasena Gruusiat, 36% - Lätit, 32% - Leedut ja 35% USA-d.
Eelmisel aastal pidasid venelased Balti riikidest vaenulikemaks Lätit - 49% ja Leedut - 42%.
Mullu aastal pidas Poolat vaenlaseks vaid 7% vastajaist, sel aastal aga 20%.
Sõbralike riikide nimekirjas on Kasahstan, Valgevene, Saksamaa, Hiina, Armeenia ja India.
Möödunud aastal pidasid venelased oma riigi parimaks sõbraks Valgevenet: nii arvas 47% küsitletutest. Tänavu on Valgevene oma positsiooni kaotanud ja seda näeb sõbralikuna 38% vastanutest. Venelaste arvates on sõbralikkuselt järgmine riik Kasahstan: seda riiki nimetas sõbrana 39% vastanutest. Saksamaad näevad Venemaa sõbrana 24%, Hiinat 19%, Armeeniat 15% ja Indiat 14% küsitletutest.

Must hobune: Läti seim valis uueks presidendiks arsti
Valdis Zatlersi riigipeaks valimist toetasid kõik 58 koalitsiooniparteide saadikut.
Kirurgina tunnustatud, kuid poliitikas peaaegu kogenematu Zatlers (52) võib järgmiseks neljaks aastaks Riia lossis koha sisse võtta. Veel kaks nädalat tagasi ei tuntud teda peaaegu üldse.
Poliitikas oli ta osalenud vaid üürikest aega, 1988-1989 sealse Rahvarinde liikmena, kuid eelistas jätkata arstiametis. Läänes teatakse teda peamiselt meditsiinifoorumite kaudu, kus ta on osalenud.
Nädal enne valimisi toetas avaliku arvamuse küsitluste järgi tema valimist vaid 28 protsenti lätlastest. Kuid kuna Läti riigipea valimiseks piisab seimi 100 liikmest vaid 51 toetusest, siis pani valitsusliit ta tõrgeteta ametisse kohe esimeses hääletusvoorus.
Algselt esitas valitsuse juhtjõud Rahvapartei riigipea kohale endise Läti USA-suursaadiku Maris Riekstinši, samal ajal kui koalitsiooni kuuluv Esimese Partei ja Läti Tee blokk tõi välja endise kultuuriministri Karina Petersone.

G8 tippkohtumine Läänemere ääres tõotab tulla tormine
Maailma juhtivaid tööstusriike koondav G8 grupp koguneb 6.-8. juunini iga-aastaseks tippkohtumiseks Saksamaa kuurortlinnakesse Heiligendammi.
Kogunemisest kujuneb ilmselt üks viimaste aastate vastuolulisemaid, kuna üheksa osalise - USA, Kanada, Jaapani, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa ja Euroopa Komisjoni - vahelt jookseb kõige tähtsamates küsimustes läbi mitu sügavat lõhet.
G8 tänavune eesistuja Saksamaa, kes juhatab 1. juulini ka EL-i tööd, on tippkohtumise peateemaks tõstnud kliimamuutused. EL-i põhisoov on saavutada siduv üleilmne kokkulepe, et kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist kärbitaks 2020. aastaks 1991. aasta tasemega võrreldes viiendiku võrra. Märtsi keskel toimunud EL-i tippkohtumisel võttis ühendus endale ühepoolse kohustuse, sõltumata sellest, kas teised riigid seda järgivad.

Litvinenko tapmises kahtlustatav süüdistab mõrvas hoopis britte
Andrei Lugovoi, keda Briti võimud seostavad Litvinenko tapmisega, asus vasturünnakule.
Moskvas antud pressikonverentsil kinnitas ta, et Vene eruagendi Aleksandr Litvinenko mõrva tagant tuleb otsida hoopis Suurbritannia eriteenistusi.
"Isegi kui nad ei teinud seda ise, siis oli neil sündmuste üle kontroll või vaatasid nad läbi sõrmede," väitis Lugovoi. Enda kinnitusel on tal Briti eriteenistuste sekkumise kohta ka tõendeid, kuid pressikonverentsil ta neist lähemalt ei rääkinud.
Küll käis ta välja teisi võimalikke kahtlusaluseid: maffia ja Suurbritannias asüüli saanud endise Vene oligarhi Boriss Berezovski. Lugovoi hinnangul võisid Litvinenkol olla näiteks dokumendid, mis seavad Berezovski varjupaigastaatuse kahtluse alla, ning ta võis nende abil midagi välja pressida.

Metallivargust plaaninud tagaotsitav sattus jupo territooriumile
Tagaotsitav mees üritas ööl vastu tänast varastada vanametalli julgestupolitsei (jupo) territooriumilt ja sattus arestikambrisse.
Julgestuspolitsei pressiesindaja Priit Talv ütles Päevaleht Online'ile, et Baranovski hüppas jupo territooriumile pääsemiseks üle aia. "Meie territoorium on suur, aiaga ümbritetud ja pideva valve all, seega kaugele mees ei jõudnud," lisas Talv.
Kurjategija ei pruukinud Talve sõnul teadagi, et on sattunud politsei territooriumile.
Kella 3 paiku vargust üritanuks osutus 1970. aastal sündinud Artur Baranovski, kes oli tagaotsitav, kuna hoidis kõrvale kohtumenetlusest.
Julgestuspolitsei töötajad pidasid Baranovski kinni ning toimetasid Põhja politseiprefektuuri põhja politseiosakonda.

Noor juht kihutas 181 km/h
Esmaste juhilubadega 19-aastane Margus kihutas Viljandimaal kiirusega 181 km/h.
Viljandi politsei pidas noormehe kinni tavalise liiklusjärelevalve käigus neljapäeval kell 15 Imavere-Karksi-Nuia maantee 38. kilomeetril.

Kakleja ähvardas ebaseadusliku relvaga
Viljandimaal ähvardas 56-aastane mees kakluse käigus oma vastase maha lasta, politsei konfiskeeris ebaseadusliku relva.
Neljapäeval kell 14.13 teatati politseile, et Viiratsi vallas Mäeltkülas toimus talus kaklus, mille käigus 56-aastane Jaan peksis ühte meest, ähvardas toast püssi tuua ning kannatanu maha lasta.
Viljandi politseiosakonna pressiesindaja teatel jooksis kannatanu minema ning teatas juhtunust politseile.
Sündmuskohale saabunud politsei operatiivgrupp leidis talust ebaseadusliku sileraudse tulirelva TOZ. Kinnipidamisel Jaan politseile vastupanu ei osutanud ning ta paigutati esialgu kainenemisele.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse.

Koolibuss jätkab ka järgmisel õppeaastal
Neli kuud edukalt kestnud koolibussi pilootprojekt marsruudil Viimsi-Tallinna kesklinn lõppes täna ja linn kavatseb projektiga jätkata ka sügisel.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul jätkavad koolibussid tööd ka järgmisel õppeaastal, mil tuleb juurde ka üks uus koolibussi marsruut.
"Käesoleva aasta 5. veebruaril alustanud koolibussi pilootprojekt marsruudil Viimsi -Tallinna kesklinn osutus edukaks ja alates järgmisest õppeaastast käivitatakse koolibuss ka Haabersti suunal," ütles Mutli.
Tallinna transpordiamet tellis mullu oktoobris Tartu ülikoolilt uuringu Tallinna kesklinna koolide õpilaste liikumise ja nende suhtumise kohta koolibussi käivitamisse. Uuringu tulemused näitasid, et linnaosadest kasutati Viimsi, Merivälja ja Pirita piirkonnast õpilaste kesklinna koolidesse viimisel kõige rohkem eratransporti. Suur oli ka Haabersti linnaosast eratranspordiga kooli toodavate õpilaste hulk.

Tallinna noorte suurim probleem on igavus
Lastekaitsepäeva puhul küsisime noortelt, millest nad Tallinnas puudust tunnevad.
Mart Rasmus Otsa (12), pildil paremal: Tallinnas võiks olla rohkem ja põnevamaid veekeskusi. Üldse on ujulaid vähe.

Alkoholimüügi piirang võib kaasa tuua poodide varasema sulgemise
Harju maavanema kehtestatud piirang võib lühendada poodide lahtiolekuaegu.
Alkoholimüügi lõpetamine suvekuudel alates kella kaheksast õhtul toob poeomanike sõnul tõenäoliselt kaasa pikemad kassajärjekorrad tööpäevajärgsel tipptunnil ning võib põhjustada kaupluste varasema sulgemise.
"Pärast kaheksat lähevad sajaprotsendiliselt kinni kõik väikepoed, mille sortimendis on eelkõige alkohoolsed joogid. Teistel äridel peavad suvehooajal aitama hinge sees hoida jäätis, karastusjoogid ja muu hooajakaup," rääkis Tallinna väikeste ja keskmise suurusega poodide omanikke ühendava liidu esindaja Naum Muhhin.
Muhhini sõnul on väikepoodidel võrreldes suurte kauplustega uue keelu kehtima hakkamise järel tunduvalt raskem toime tulla. "Paljud poodnikud pole müügikeeluga veel kursis ning tahaks isegi aru saada, milleks on sellist määrust üldse vaja," imestas Muhhi.

Rattavõistlus toob liiklusmuudatusi
Tallinnas Mustamäe-Nõmme ringil täna toimuv rahvusvaheline profijalgratturite tänavasõit E.O.S. Tallinn GP toob kaasa olulisi muudatusi Nõmme-Mustamäe piirkonnas.
Liiklus häiritud terve päeva
Maineka rahvusvahelise rattavõistluse start antakse Tallinna tehnikaülikooli eest kell 14, enne stardib samast kohast kell 11 noorratturite võidusõit. Võistlustega seoses on Mustamäe ja Nõmme piirkonnas liiklus suletud ja ümber suunatud kella 10-20. Korraldajad paluvad võistlejate julgeoleku tagamiseks mitte parkida sõidukeid võistlustrassil ning hoida ümbruskonna koerad ja kassid toas või hoovis.
Reguleerijad suunavad
Nii jalakäijad kui ka autojuhid pääsevad võistluse toimumise alas piiratud liiklusega tänavatele ja piirkondadesse sisse ning neist välja liiklust juhtivate reguleerijate abil.

Nõmme turul avastati ohtralt rikkumisi
Tallinna ettevõtlusameti ja Nõmme linnaosavalitsuse ametnikud ning politsei ja munitsipaalpolitsei avastasid kolmapäeval Nõmme turul kontrollkäigu ajal palju rikkumisi.
Kohe turu väravas vormistasid ametnikud kaks kiirmenetlusotsust kauplemisnõuete rikkumise eest ja tegid märkuse ebaseaduslikult laiendatud kauplemiskioski likvideerimiseks.
Lisaks tegid Nõmme linnaosavalitsuse ametnikud 18 suulist hoiatust müüjatele, kellel puudus nõuetekohane nimesilt.
Järgmine kontroll toimub juuni esimesel nädalal ning kui rikkujad ei ole puudusi kõrvaldanud, järgnevad kiirmenetlused. Kontrollkäike on plaanis hakata tegema regulaarselt.

Peek maksis SECile trahvisumma ära
Investeerimispanga LHV endine töötaja Oliver Peek ja USA väärtpaberijärelvalve SEC jõudsid 30. mail New Yorgi ringkonnakohtus kohtuvälisele rahalisele kokkuleppele.
Kokkuleppe alusel peab Peek loobuma kõnealustelt tehingutelt saadud tulust - 13 miljonit dollarit (151,5 miljonit krooni) ning tasuma lisaks 1,35 miljoni dollari (15,7 miljonit krooni) suuruse tsiviilhüvitise, teatas firma oma kodulehel.
Investeerimispank LHV nõustus maksma lisaks 650 000 dollarit (7,7 miljonit krooni) tsiviilhüvitist.
"Kokkuleppe sõlmimisega ei võta LHV mingit positsiooni võimaliku süü suhtes," vahendas firma.
Oliver Peegi kaitsja, vandeadvokaat Tarmo Sild ütles täna Päevaleht Online'ile, et tema klient maksis USA väärtpaberijärelevalvele 1,35 miljoni dollari ehk 15,7 miljoni krooni suuruse rahasumma ära.
"Kinnitame SEC-I teadet SEC-i ja Peegi vahelise kokkuleppe saavutamisest, mille kohus kinnitas ja millisega oleme väga rahul," vahendas Sild.

Sokos Hotel Viru tegevjuhina jätkab Outi Välimäki
Alates tänasest töötab Sokos Hotel Viru juhina Outi Välimäki (43), kes töötas eelnevalt Soomes Sokos Hotel Vantaa direktorina.
Soome suurimas jaekaubanduskontsernis SOK töötab Välimäki alates 1989. aastast. Outi Välimäki on Viru hotelli 35-aastases ajaloos kaheksas direktor ning esimene naisdirektor, teatas SOK Eesti.
AS Sokotel on SOK kontserni tütarfirma, kes tegutseb Sokos Hotel Viru kaubamärgi all. Hotellis on 516 numbrituba, kaasaegne konverentsikeskus, suur restoranimaailm, ilukeskus ja saunad. 2007. aasta maikuus sai hotell 35-aastaseks.
Eestis suurima hotelli käive oli 2006. aastal 302 miljonit krooni, kasum 64,9 miljonit krooni. Sokos Hotel Viru täituvus oli eelmisel aastal 66%, mis ületas Tallinna hotellituru keskmist 63-protsendilist täituvust. Hotelli turuosa Tallinna hotelliturul oli eelmisel aastal hotellitubade arvu järgi 10% ning käibe järgi 16%. Ettevõttes töötab 264 inimest.

Piimatootjad täitsid 93% Eestile eraldatud piimakvoodist
Eesti piimatootjad tarnisid piimatööstusele ja turustasid otse lõpptarbijale 2006/2007 kvoodiaastal 600 400 tonni piima, mis on 92,9% kogu Euroopa Komisjoni poolt Eestile eraldatud piimakvoodist.
Eestile oli põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti teatel eraldatud eelmisel aastal kvoot kokku 646 368 000 kg, millest piimatööstustele tarnimiseks oli mõeldud 633 434 407 kg ja otse lõpptarbijale turustamiseks 12 933 593 kg.
Tarnekvooti täideti 592 988 468 kg (93,6%) ja otseturustuskvooti 7 422 513 kg (57,4%) ulatuses.

Äripäeva uus peatoimetaja on Meelis Mandel
Äripäeva uueks peatoimetajaks valiti Meelis Mandel, kes asub ametisse 1. septembrist.
"Ma siiralt usun Äripäeva, luban olulisemast eesmärgist lähtuda - selles, et lugeja meid armastaks. See saab mu tegevuse läbivaks sihiks olema," ütles Mandel aripaev.ee-le.
"Meelis, Raimo ja Aivar on peatoimetaja rollis olnud juba paremad kui mina ja minu kompetents on muutunud väiksemaks. Kui luua väga tugev toimetuse juht, kes ei pea mõtlema Albertile (aripaev.ee kasutatav programm) ega Ukraina turule, siis see tuleks Äripäeva paberlehele kasuks. Valikut tegin nii - panin suurele kolm nime ja hästi suure hulga plusse ja üllatavalt vähe miinuseid," kommenteeris ametipulka üle andev Igor Rõtov.
Rõtov on Äripäeva peatoimetaja olnud alates 1992. aasta sügisest.

Eesti Raudtee võttis mais vastu kolmandiku võrra vähem kaubaronge
Eesti Raudtee mais piirilt vastu võetud kaubarongide maht jäi aprillile alla pea kolmandiku võrra.
Peale Eesti-Vene suhete pingestumist langes ööpäevas vastu võetud kaubarongide maht aprilli keskmiselt 35,2 rongilt mais keskmiselt 23 rongile, teatas Eesti Raudtee.
31. mail võttis Eesti Raudtee vastu 22 rongi ja tänane ööpäevane plaan näeb ette 21 kaubarongi vastuvõtmist. Möödunud aasta mais oli ööpäevane keskmine piirilt vastu võetud rongide hulk 32,3.
Ettevõtte hinnangul näitavad maikuu tulemused, et peale pronksõduri teisaldamisega seotud sündmusi kukkus Venemaa suunalt Eestisse saadetavate kaubarongide hulk mai esimestel päevadel järsult paarikümne rongi lähedale ööpäevas ning on püsinud enam-vähem samal tasemel terve kuu vältel.

Kirjasaatmine kallineb enam kui krooni võrra
Alates 1. juulist maksab kirjasaatmine Eesti-siseselt 5 krooni ja 50 senti.
Seni maksis kirja postitamine 4 krooni ja 50 senti. Sideamet lubas Eesti Postil tõsta kirjasaatmise hinda, sest ettevõte soovis selle viia vastavusse teenuse osutamise tegelike kuludega, teatas Eesti Post.
"Kirja saatmise teenus seni kehtiva hinnaga on Eesti Postile kahjumlik. Üle poole ühe kirja saatmiseks tehtavatest kulutustest moodustavad personalikulud, mis on kuue aastaga märkimisväärselt kasvanud, kuid kirja saatmise hind on püsinud samal tasemel," ütles Eesti Posti juhatuse esimees Hans Teiv.
"Enam ei olnud võimalik kirjasaatmise hinda ka kunstlikult madalal hoida, sest Eesti Post lõpetas eelmise majandusaasta 20,4 miljoni kroonise kahjumiga," lisas Hans Teiv.

Jõgisu: piirang hulgiladude töökorraldust ei puuduta
Harju maavanema korraldusega kehtestatud alkoholimüügipiirang Tallinnas ja mujal Harjumaal hulgikaubanduse töökorraldust olulisel määral ei puuduta.
"Isegi kui hulgiladu oleks 24 tundi lahti, siis see määrus meie töökoraldust oluliselt ei puudutaks," selgitas Dunkri Kaubanduse logistikadirektor Joel Jõgisu. Tema sõnul seisab korralduses kirjas, et keeld puudutab jaemüüki ehk müüki lõpptarbijale kaupluste, rändkaupluste, välikohvikute kui ka avalike väliürituste kaudu. Tõsi küll "väljaspool siseruume" on lubatud müüa lahjasid alkohoolseid jooke välja arvatud laste- ja spordiüritustel.
Seega on hulgilaod tänagi lahti ja varustavad endiselt kauplusi ja restorane. Eraisikud, nagu Tallinna Tammsaare teel asuvast odavmüügikauplusest Supernetto Eesti Päevaleht Online'ile kinnitati, keelu ajal alkoholi osta ei saa.

Kuluhüvitiste uue korra vastu üle 10 000 allkirja
Eesti maksumaksjate liidu kodulehelt selgub, et riigikogu kuluhüvitiste uue korra vastu on antud juba üle 10 000 allkirja.
Maksumaksjate liit alustas eile hommikul allkirjade kogumist ettepanekule tagada kõikide maksumaksjate võrdne kohtlemine ning kas taastada kuluhüvitise saamiseks dokumentide esitamise kohustus riigikogu liikmetele või vabastada ka teised maksumaksjad kuludokumentide esitamise kohustusest.

Hansa Investeerimisfonde asub juhtima Robert Kitt
Alates tänasest asub Hansa Investeerimisfondide juhatuse esimehe kohale senine juhatuse liige ja fondijuht Robert Kitt.
Kitt on olnud Eesti finantsturul tegev juba alates 1994. aastast, viimased neli aastat on ta osalenud Hansa Investeerimisfondide juhtimises.
Seni üksust juhtinud Mihkel Õim on otsustanud pärast üheksat aastat pingelist tööd Hansa Investeerimisfondides töölt lahkuda, teatas Hansapank.
"See on olnud ääretult huvitav aeg nii üldiselt Hansapanga kui ka konkreetsemalt fondide jaoks. Tänane tegevus on suuresti nende strateegiliste eesmärkide saavutamine, mille 4-5 aastat tagasi püstitasime - pensionifondide areng, aktsiafondide rahvusvahelise äri alustamine jm," rääkis Õim.
Tema sõnul on fondide valdkond jätkuvalt kiire kasvu faasis, mis on hea ajajärk andmaks juhtimine üle uuele inimesele. "Mulle annab see otsus võimaluse võtta korraga aeg maha rohkemaks kui kaheks nädalaks," lausus Õim.

Riia börs avas alternatiivturu
Riia börs käivitas täna alternatiivturu First North.
OMXi teatel käivitatakse alternatiivturud Leedus ja Eestis lähitulevikus, et luua Baltimaades ühine reguleerimata turu segment.
Baltimaade alternatiivturud luuakse sarnastel põhimõtetel Põhjamaade alternatiivturuga First North, kus nõuded ettevõtetele on väiksemad kui reguleeritud turul.
Baltimaade First North hakkab tegutsema paralleelselt Tallinna, Riia ja Vilniuse börside poolt korraldatava reguleeritud turuga, kuhu on automaatselt ligipääs kõigil Tallinna, Riia ja Vilniuse börside liikmetel.
Investeerimine alternatiivturule First North võib OMXi hinnangul kaasa tuua suuremaid riske, kuid võib pakkuda ka suuremat tulu. Seetõttu eeldab alternatiivturule investeerimine investoritelt reguleeritud turuga võrreldes põhjalikumat analüüsi ja ettevalmistust.

Tegevuseta firma toidab poliitikuid
Tallinna linnavalitsus otsustas üleeile, et kujundab aastate jooksul linnale vajalikke poliitikuid üle miljoni krooniga toitnud ja tegevuseta olnud ASi Paljassaare Sadam ümber osaühinguks, et nii mõnikümmend tuhat krooni kokku hoida.
Osaühing hakkab koos Vjatšeslav Leedo ja Arco Vara omanike firmaga Varamaad Kinnisvara OÜ rajama Vabaduse väljakule parkimismaja, kirjutab Äripäev.
"Jättes kõrvale muud kulud, moodustaksid ainuüksi kulutused juhataja tasule koos maksudega likvideerimise kuue kuu kestel üle 20 000 krooni," põhjendas ümberkujundamist linna äriühingute järelevalve osakonna juhataja Vello Ervin.
Uue äriühingu ostmine n-ö valmiskujul maksab umbes 5000 krooni, mis sisaldab nii notaritasu kui ka riigilõivu. Ümberkujundamise kulud on samuti väikesed - alla 1000 krooni - võrreldes summaga, mis linn on passiivselt nõukogus istunud inimestele maksnud.

Rahvaliit päästis kasiinod suitsukeelu alt
Rahvaliitlasest Eesti hasartmängude korraldajate liidu (EHKL) direktor Tõnis Rüütel päästis tubakaseadust menetlenud riigikogu sotsiaalkomisjoni erakonnakaaslasest juhataja Mai Treiali abil kasiinod suitsetamiskeelu käest.
Kuigi 2004. aastal valitsuse poolt riigikogule menetlemiseks esitatud tubakaseaduse eelnõu keelas suitsetamise õnnemängusaalides, otsustas eelnõu eest vastutanud riigikogu sotsiaalkomisjon eesotsas rahvaliitlase Mai Treialiga aasta hiljem ootamatult kasiinodes suitsetamist siiski lubada, kirjutab Äripäev.
Hasartmängukorraldajate liidu juht Tõnis Rüütel nimetas õnnemängusaalide sattumist eelnõus suitsetamiseks keelatud kohtade nimekirja valitsuse näpuveaks.
Avastanud, et kasiinod on sattunud suitsetamiseks keelatud kohtade nimekirja, saatis liit sotsiaalkomisjonile Rüütli allkirjaga paberi argumentidega, miks peaksid õnnemängukohad olema suitsetamiskeelu alt väljas.

Päästeamet hoiatab: paigaldage majadele piksekaitsesüsteemid! 
Keskmiselt maksab korralikult toimiv piksekaitsesüsteem 9000-10 000 krooni.
Selle aasta maikuus oli piksest põhjustatud tulekahjusid ainuüksi Lõuna-Eesti piirkonnas 14, neist hoonetulekahjusid 11. Kokku on maikuus Eestis registreeritud 23 piksest põhjustatud tulekahju.
"Sajaprotsendiliselt ei saa oma kodu pikse eest kunagi kaitsta, kuid üks võimalus kodu kaotamise riski vähendamiseks on paigaldada piksekaitsesüsteem," ütles päästeameti pressiesindaja Rain Porss.
Piksekaitsesüsteeme paigaldava ettevõtte OÜ MultiGroup juhatuse esimehe Aivar Lillmanni sõnul võetakse piksekaitsesüsteeme osta sooviva hoone omanikult esmalt andmed elamu kohta ning seejärel teeb paigaldusettevõte hinnapakkumise.
"Kui võtta nii, et keskmise maja suurus on umbes sada ruutmeetrit, siis hind tuleb koos materjalide ja paigaldusega kokku 9000-10 000 krooni kanti. Kui hoonel on aga keerukam katus või suurem pind, siis tuleb arvestada muidugi suurema väljaminekuga," selgitab Lillmann. Tema sõnul võtab kaitsesüsteemide paigaldamine töömehel aega neli kuni viis tundi. Keerukamate katuste või suuremate hoonete puhul võib minna kauem.

Pronkssõduri pärast katkes rinnapiimaasendaja eksport
Aprilli lõpust töötab Raplas asuv, Vene Nutritec Groupile kuuluv piimakombinaat Estmilk Production osalise koormusega, sest osa Vene partnereid ei soovi osta rinnapiimaasendajat.
Estmilk Productioni tegevjuhi Aleksander Päriste sõnul puhkab praegu tehase üks vahetus, s.o 20 inimest, ning paus on tehtud väikeses pakendis rinnapiimaasendaja tootmisse.
Tehas jätkab tavalise piimapulbri tootmist, mida müüakse euroliidu maadesse.
Raplamaa talunikke teeb aga murelikuks asjaolu, et tehasel on tootjatele osaliselt välja maksmata märtsi- ja aprillikuu piimaraha. "Märts on mulle makstud, aprill on veel maksmata," tõdes Raplamaa taluliidu juhatuse liige Mait Raid.

VIDEO:  Gabriel Garcia Marquezi võeti kodulinnas vastu nagu rockstaari
Kolumbia kirjanik ja Nobeli preemia laureaat Gabriel Garcia Marquez naasis oma kodulinna, kust ta ammutas omal ajal inspiratsiooni teose "Sada aastat üksindust" kirjutamiseks.
Peale 24-aastast eemalolekut naasis Gabriel Garcia Marquez sel kolmapäeval oma kodulinna Aracatacasse, kus teda võeti vastu nagu rockstaari, keda kohalikud elanikud kutsuvad hellitavalt Gaboks, kirjutab Reuters.
"See on väga oluline päev meie linnale. Sellest on möödas aastaid, mil me viiamati Gabot nägime, aga tuleb arusaada, et Gabo muutub üha vanemaks ja me kõik tahame teda isiklikult näha," sõnas Aracataca elanik Ruben Mora.

Romaaniülikool: Émile Zola "Nana" 
Labasuse anatoomia: "Nana" on tõsine hoiatus labasuse eest, mis mingitel ajaloohetkedel võib vallata terveid ühiskondi, eriti selle meessoost osa. Zola hoiatab labasuse eest ka Eestit - praeguse priiusepõlve nautijatel on kogeda nii mõndagi.
- Saalist käis läbi erutusvärin. Nana oli alasti. Ta oli julgelt ja rahulikult alasti, kindlasti lootes oma ihu ülemvõimule. Ainsaks kehakatteks oli tal gaasloor. Ümarad õlad, odatippudena õieli hoiduvate roosade nibudega amatsoonirinnad, iharalt õõtsuvad puusad, rammusa blondiini reied - kogu tema keha oli õhulise vahtvalge rõiva all selgesti aimatav. See oli merevoogudest sündiv Venus, ainsaks looriks iseenda juus. (---). Aplausi ei tulnud. Keegi ei naernud enam, tõsiseks jäänud mehed ajasid kaelad õieli, ninaseljad tõmbusid teravaks, suud kipitasid ja kuivasid, üle saali oleks nagu levinud kerge tuuleõhk, mahe, kuid rasket ähvardust täis. Armsas lapsukeses virgus äkki erutav naine, ärkas tema soole omane pöörane kihk, sündisid veel määratlemata ihad. Nana naeratas endiselt, aga nüüd oli see juba meesteõgija naeratus.

VIDEO:  Üle 300 kontoriroti kulutas Tallinna Vanalinnas taldu
Täna leidis Tallinna Vanalinnas aset kontorirottide jooks Rat Race Tallinn 2007, kuhu registreerunus rekordarv osavõtjaid - kokku 76 võistkonda ehk üle kolmesaja inimese.
Junior Chamber International (JCI) Tallinn eestvedamisel toimunud heategevuslik kontorirottide jooks Rat Race on kuue aasta jooksul populaarsust kogunud nii riigi- kui erasektoris. Suurimad delegatsioonid olid tänasele jooksule välja pannud KPMG, Ameerika Saatkond, Kristel Akermani ja Kaata Kartau Notaribüroo ja Eesti Haigekassa.
"Rõõm on näha nii suurt hulka aktiivseid kontoriinimesi, kes oma osalemisega Rat Race'l toetavad lastekodulaste ülikooliõpinguid. JCI Tallinn esindajana on mul hea meel kogeda, et inimeste teadlikus heategevusest ja tahe kaasa aidata ühiskonna sotsiaalsele arengule on oluliselt tõusnud," ütles Kristin Karu, Rat Race Tallinn 2007 projektijuht.

VIDEO:  Paris Hiltonil on viienda juunini aega ise vanglasse pöörduda
Paris Hiltonil on neli päeva aega, et pöörduda Los Angelese vanglasse, kus ta asub kandma 23 päeva kestvat karistust ilma juhtimisõiguseta ja purjuspäi autojuhtimise eest.
Hollywoodis ei ole hetkel puudust arvamustest, mis puudutavad Paris Hiltonit ja tema vanglakaristust - kõigil paistab midagi staari kohta öelda olevat, kirjutab Reuters.

VIDEO:  Harry Potteri teemapark valmib Floridas 2009. aastal
Maailma esimene miljardärist kirjanik J.K. Rowling on andnud nõusoleku Harry Potteri teemapargi rajamiseks Floridasse.
Floridasse rajatav teemapark on pühendatud koolipoisist võlurile ja kannab nime "The Wizarding World of Harry Potter" (Harry Potteri võlumaailm - toim.) ning selle avamine on plaanitud aastaks 2009, kirjutab Reuters.

Südid pimedad tantsivad edukalt kõhutantsu
Järgmisel nädalal tunnustatakse Brüsselis Euroopa noortenädalal tublisid Eesti pimedaid.
Homme varahommikul sõidavad pimedad noored Julia Kabanova (24) ja Kristiina Peetsalu (27) Brüsselisse Euroopa noortenädalale, kus auhinnatakse nende seltskonna loodud ja sadakonna algatuse seast välja valitud tantsuprojekti.
Põhja-Eesti pimedate ühingu noortegrupi auhinna vääriliseks tunnustatud projekt "Tantsides pimeduses" sai alguse juba paar aastat tagasi, kui puuetega noored ühel rahvusvahelisel seminaril kohtusid. Seminari ees/-märk oli kaasata puuetega noori projektide kirjutamisse.
"Mina ei näinud siis enam lugeda ning olin paar kuud pimedate ühingusse kuulunud," rääkis Kristiina. Neiu nägemine halvenes suhkurtõve tõttu ning praeguseks ei näe Kristiina praktiliselt üldse. Seminaril jõudsid nägemispuudega noored arusaamisele, et nad tahaksid koos midagi teha.

Sõnavara: Roolimobiilik
Roolimobiilik - inimene, kes kõneleb auto juhtimise ajal mobiiltelefoniga. Seadus lubab autoroolis mobiiliga lobiseda küll, peaasi, et kasutataks käsi vabaks jätvat seadet. Sellegipoolest näitavad uuringud, et telefoniga rääkimine nõuab nii palju tähelepanu, et roolimobiilikud on nii või teisiti liikluses teistest ohtlikumad.

Reportaažist on saanud igav õppevideo
ETV pallimängude ülekannete ühisjooneks näib olevat saanud see, et neis sisuliselt puudub reportaaž. Reportaaž, kus reporter täiendab ja pingestab telepilti.
Võistluste ülekanded on muutunud kaasatud spetsialistide tõttu mingiteks pallimängualasteks õppevideoteks, igavateks ja õpetlikeks. Lõputu arutelu ja iga liigutuse, liikumise, viske jm kommenteerimine spetsialisti poolt on hävitanud korv- ja jalgpalliülekannete dünaamilisuse ja põnevuse.
Analüüsitakse pikalt-laialt möödunud olukordi, tuuakse paralleele ja näiteid teistest mängudest ning sarjadest, sekka ka mõni sõna käimasoleva kohtu-mise kohta. Kiretu ja otsatu jutt sellest, mida mängija X oleks pidanud selles situatsioonis tegema ja mida mängija Y tegi sarnases olukorras aastal Z näitab küll lobisejate laialdasi teadmisi, kuid on äärmiselt tüütav, häirib mängu jälgimist ja alahindab vaatajat alatasa korratavate elementaarsete mängutõdedega. See on eriti masendav võrreldes "põhjamaiselt kirglike" Soome reporterite itaallaslike sõnavalangutega, mis aeg-ajalt muutuvad regivärsiks, ulgumiseks, laulmiseks või huikamiseks: nad elavad mängu jäägitult sisse.

Ajakirjanike blogid ilmusid raamatutes
Üleeile esitlesid oma eraldi ja koos kirjutatud raamatuid ajakirjanikud Epp Petrone ja Dagmar Reintam (vasakul). Raamatusse "Õun ära süüa?" koondati ühine järjejutt. Lisaks avaldasid mõlemad valitud tekste oma ajaveebist - raamatutes "Minu Ameerika" ning "daki.elab.siin". Esimeses kirjeldab Petrone Ameerika olmeelu. Teises jagab Reintam oma eraelulisi seikasid.

Missy Elliott lükkub sügisesse
Juulis toimuma pidanud hiphopi staari Missy Elliotti kontsert lükkub 5. septembrile, sest Elliott ei jõudnud kontserttuuri alguseks plaadiga valmis ning lükkab edasi terve maailmaturnee. Senise kontsertpaiga A. le Coq Arena asemel esineb muusik hoopis lauluväljakul. Kõik ostetud piletid kehtivad sügisesel kontserdil. Soovi korral ostetakse piletid tagasi alates 4. juunist kuni 27. juulini.

Jalgrattasport: Tombak sai Belgias 73. koha
Belgia velotuuri kolmandal, eraldistardist sõidetud 16,7 kilomeetri pikkusel etapil sai Janek Tombak (Jartazi Promo Fashion) 73. koha.
Etapi võitis venelane Vladimir Gusev (Discovery Channel), kes edastas Tombakut ligi kahe ja poole minutiga, vahendab Sportnet.ee.
Etapil sai teise koha belglane Sébastien Rosseler (Quickstep), kolmandana lõpetas ameeriklane Tom Danielson (Discovery Channel). Gusev tõusis tänu etapivõidule ka tuuri liidriks, teisel kohal on Rosseler, kolmandal kohal pedaalib hollandlane Rick Flens (Rabobank). Tombak on üldarvestuse 26. ja kaotab Gusevile 2.28.
Laupäeval sõidetakse Herzelest Aywaille'i (199,7 km) ja pühapäeval Aywaille'ist Putte'i (184,8 km).

Jalgrattasport: Tallinna GP võitis Pütsep
Täna Tallinnas Nõmmel ja Mustamäel sõidetud kuuenda E.O.S. Tallinna GP võitis Bouygues Telecomi värve kandev Erki Pütsep, kes oli parim ka möödunud nädalavahetusel sõidetud Tartu GP-l.
Pütsep läbis 15 12,4 kilomeetri pikkust ringi ajaga 4: 27.59, vahendab Sportnet.ee. Sama ajaga sai teise koha lätlane Aleksejs Saramotins, kolmas koht läks leedulasele Marius Bernatonisele. Kuus sekundit võitjast hiljem ületas finišijoone lätlane Gatis Smukulins, viienda koha sai leedulane Gediminas Bagdonas. Kuuendana mahtus lõpuprotokolli slovak Miroslav Keliar.
Paremuselt teise eestlasena sai Jaan Kirsipuu seitsmenda koha, Pütsepale kaotas ta 52 sekundit. Tarmo Raudsepp ja Allan Oras olid vastavalt 10. ja 11. Caspar Austa lõpetas Tallinna GP 13. kohaga, talle järgnes Tanel Kangert. Kell 14.00 alanud võistlusel startis 91 ratturit, finišisse jõudis neist 34.

Ralli: Urmo Aava katkestas Akropolise ralli
Eestlased Urmo Aava ja Kuldar Sikk katkestasid Kreeka Akropolise ralli esimese täispika võistluspäeva viimasel kiiruskatsel.
Katkestamise põhjuseks oli tagumise vasaku amordi purunemine eestlaste võistlusautol Mitsubishi Lancer WRC07, vahendab Sportnet.ee. Eestlased jätkavad homme hommikul kell 9.03 jätkuvat rallit super-ralli süsteemis.
Akropolise ralli kaheksanda kiiruskatse võitis Citroëni piloot Sébastien Loeb. Prantslane edestas 15,2 kilomeetrisel Agia Sotia katsel Fordis sõitvat soomlast Mikko Hirvoneni 0,3 sekundiga ning kolmandana joone ületanud meeskonnakaaslast, hispaanlast Dani Sordot, 0,8 sekundiga. Neljandana lõpetas mõõduvõtu ralli üldliider, Fordi rooliv soomlane Marcus Grönholm, kes jäi Loebile alla 1,1 sekundit. Ka kiiruskatse viies aeg kuulus põhjanaabrile, Jari-Matti Latvala tõi enda Fordi katse finišisse 1,6 sekundit prantslasest hiljem.

Martin Rauam - Kristo Kraag tõusid Kreekas neljandaks
Martin Rauam - Kristo Kraag tõusid Kreeka rallil viienda kiiruskatse järel N-rühma neljandaks.
Rauam alustas Kreeka ralli esimest täispikka päeva N-rühma 8. ja absoluudi 25. kohaga. Kolmandal katsel oli tema tulemuseks N-rühma 11. koht, kuid seejärel hakkas Mitsubishi Lancer Evo IX-l sõitev eestlane oma kohta järjest parandama. Esimese ringi viimasel kiiruskatsel sõitsid Rauam - Kraag välja PWRC arvestuse 4. aja ning tõusid ka kokkuvõttes neljandaks, kirjutab ETV Sport.
Esmakordselt Kreekas võistleva Rauami sõnul peavad nad liigseid riske vältima, kuid samas siiski head tempot hoida ja ka kasvatada. "Katsume hoida tagaajajaid selja taga, kuid siiski jõuda kindlasti tervena finishisse," ütles Rauam.
Eilsel testikatsel läbis Rauam kolmel korral ning seal paika pandud seadistus sobis kiiruskatseteks hästi. "Ka rehvivalik oli õnnestunud," ütles Rauam. "Teed on kivised oluline on hoiduda rehvipurunemistest."

Aaval hea algus Akropolise rallil
Urmo Aava ja Kuldar Sikk alustasid täna varahommikul oma Mitsubishi Lancer WRC07 võistlusmasinal Akropolise ralli esimest täispikka võistluspäeva tõusvas joones.
Päeva esimene - Schimatari ja kolmas - Agia Sotira kiiruskatsed tuli enamuses läbida esimese ja teise käiguga, mis ei sobinud Aavale just kõige paremini, kirjutab Sportnet.
"Uue võistlusmasinaga harjumine võtab veel aega. Eriti tähelepanelikum pean olema kitsastes ja aeglastes kohtades - auto mõõtmetega harjumine võtab veel lihtsalt aega. Enda enesetunne läheb ka pea iga läbitud kilomeetriga paremaks. Kuid erinevusi võrreldes S1600 klassi masinaga on siin palju. Kõike tuleb autos teha kordades kiiremini. Õpin auto käitumist järjest enam tundma," võttis Aava kokku päeva esimese poole lõunases hooldusalas.

Kais ja Vesik võitsid ka teises ringis
RANNAVÕRKPALL:
Teises ringis mängiti raskes kohtumises 2: 0 üle Norra esindajad Jorre Andre Kjemperud - Tarjei Skarlund.
"Oli raske mäng, aga geimi lõpus saime olulised punktid kätte," kirjeldas kohtumist Kristjan Kais.
Turniir jätkub kuue parema hulka jõudnud eestlastel homme, kui kolmandas ringis minnakse vastamisi Saksamaa esindajatega Daniel Krug ja Kay Matysik, kes teises ringis alistas tasavägises lahingus 2: 1 kaasmaalased David Klempereri ja Eric Korengi.
Tulemused, Moskva EM-etapp (1. juuni):
I ring: Kais-Vesik - Boersma-Ronnes (NED) 2: 0 (17, 15)
II ring: Kais-Vesik - Kjemperud-Skarlund (NOR) 2: 0 (24, 17)

Sõudmine: Endrekson-Jaanson võitsid oma eelsõidu veenva ülekaaluga
Austrias Linz-Ottensheimis sõudmise maailmakarikasarja avavõistlusel võitsid meeste paarisaerulisel kahepaadil Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson oma eelsõidu kindla ülekaaluga.
Teises eelsõidus starti läinud eestlased näitasid aega 6.35, 57, mis oli 3,68 sekundit kiirem, kui teise aja välja sõitnud Poola duol, kirjutab Sportnet.
Eestlaste aeg oli nelja eelsõidu peale tugevuselt teine, vaid prantlsased olid esimeses eelsõidus 0,33 sekundit kiiremad. Samas eelsõidus olid võistlustules lisaks veel Vladimir Latin-Kaspar Taimsoo, kes said sõidus eelviimase ehk viienda koha ajaga 6.41, 68.
Allar Raja-Igor Kuzmin olid teises eelsõidus paarisaerulisel kahepaadil teised, sõidu võitis Suurbritannia paatkond ajaga 6.37, 55. Raja-Kuzmin näitasid aega 6.42, 67.

Kreeka rallit juhib Atkinson, Urmo Aava on 15. kohal
Pärast esimest kahte täispikka kiiruskatset tõusis Kreeka ralli liidriks Subaru Imprezal kihutav Chris Atkinson, kes edestab kolme kümnendikuga Ford Focust ohjavat Marcus Grönholmi.
Kolmas on Atkinsoni meeskonnakaaslane Petter Solberg (+ 1,3), neljas neljapäevase publikukatse võitnud Mikko Hirvonen (+ 3,3), viies Daniel Sordo Citroenil (+ 7,9) ja kuues valitsev maailmameister Sebastien Loeb (+ 11,5), kirjutab ETV Sport.
Päeva esimese, 11.57 km pikkuse katse võitis Grönholm Hirvoneni ja Solbergi ees. Urmo Aava Mitsubishi Lanceril kaotas katsel 26 sekundit ja oli 14. mees.
Teise katse võitis Atkinson ja tõusis liidriks. Aava sai taas 14. koha ning tõusis üldarvestuses 15. reale. Kaotust liidrile on 1.14, 7.

Sõudmine: Gulov oli oma eelsõidus teine
Austrias Linz-Ottensheimis läks lahti sõudmise maailmakarikasari, kus Eesti koondis on esindatud üheksa sportlasega.
Meeste ühepaadil oli võistlustules Leonid Gulov, kes esimeses eelsõidus näitas norralase Olaf Tufte järel teist aega. Tufte võiduajaks märgiti 7.00, 31, Gulov sai kirja 7.05, 47, kirjutab Sportnet.
Naiste ühesel teeb kaasa Sille Vaiksaar, kes esimeses eelsõidus paraku viimasena üle lõpujoone veeres. Vaiksaare eelsõidus näitas parimat aega valgevenelanna Jekaterina Karsten-Hodotovitš ajaga 7.52, 94, Vaiksaare ajaks märgiti 8.09, 34.
Meeste kergekaalu ühepaadil oli stardis Valeri Prosvirnin, kes oli neljandas eelsõidus viies ehk eelviimane. Sõidu võitis eelsõitude parima ajaga slovakk Lubos Podstupka ajaga 7.13, 29. Prosvirnin sõitis välja aja 7.31, 75.

Kais ja Vesik alustasid Moskvas võidukalt
RANNAVÕRKPALL:
Kohtumise avageim kestis punkt-punkti heitluses kuni eestlaste eduseisuni 17: 16. Seejärel suutsid Kais ja Vesik võtta kolm järjestikust punkti ning geim võideti 21: 17. Teises geimis haaras Eesti paar ohjad kohe alguses ning vastaseid ohtlikult lähedale ei lastud - tasuks geimivõit 21: 15.
Teises ringis lähevad Kais ja Vesik vastamisi kohtumise Eugenio Amore - Andrea Tomatis (ITA) ning Jorre Andre Kjemperud - Tarjei Skarlund (NOR) võitjatega. Teised Moskva turniiril osalenud Eesti paarid Mait Murs - Martti Rosenblatt ja Kristel Kiens - Kertti Külm piirdusid kvalifikatsiooniturniiriga.

VIDEO:  Brasiilia jalgpallikoondis valmistub mänguks Inglismaaga
Enne Venezuelas toimuvat Copa America jalgpalliturniiri tahab Brasiilia koondis enda vormi testida sõpruskohtumises Inglismaaga.
Brasiilia ja Inglismaa jalgpallikoondiste vaheline sõprusmäng toimub täna Inglismaal Wembley staadionil, kirjutab Reuters.

Anatoli Šmigun: mina tahaksin küll puhata! 
Suusatreener Anatoli Šmigun ootab kahekordsest olümpiavõitjast vanema tütre Kristina otsust, kas ta võtab puhkehooaja või mitte.
Anatoli *migun, mida Kristinale soovitaksite - kas tõmmata tiitlivõistluseta aastal hinge või jätkata täispingega harjutamist?
Kristina ja Kristjan (Kristjan-Thor Vähi - toim) puhkavad praegu Ameerikas ja tulevad järgmisel nädalal koju. Ma ei tea, mida Kristina otsustab, ega oska öelda, kas ta tahaks sünnitada või mitte. Enne puhkama minekut harjutas ta juba kergelt koos Katriniga. Ta oli heas treeninguvormis. Üks võimalus on järgmisel hooajal rahulikult treenida ja vastupidavust koguda ning võistlemisest loobuda.
Mida te ise tahaksite teha?
Ausalt öeldes meeldib mulle praegu kõige rohkem lapselapsega tegeleda. Rutt toimetab köögis, Katrin valmistub eksamiteks ning mina kantseldan tema aasta ja kolme kuu vanust Kristin Helenit. Käime jalutamas, ja muide - ta on väga väle!

Aava taltsutab Kreekas WRC-autot
Autosport MM-sarja etapil Kreekas esmakordselt WRC-auto rooli keerav Urmo Aava sõitis Akropolise ralli esimesel, 3,2 km pikkusel publikukatsel ettevaatlikult. Tal kulus oma Mitsubishi Lancer WRC05-ga raja läbimiseks aega 3.14, 8 ehk 24 sekundit enam kui parimat aega näidanud soomlasel Mikko Hirvonenil (Ford).
Kolmapäeval testisõidul Mitsubishi WRC-masina lõhkunud Aava ja tema kaardilugeja Kuldar Sikk said uue auto, mis saabus Inglismaalt Kreekasse eile varahommikul. Mehaanikud valmistasid kiiresti masina ette ning lõuna ajal sai eestlaste auto tehniliselt komisjonilt loa Akropolise rallil osalemiseks.

Aivar Pohlak: üks võimalus on Jelle jätkamine
Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak kinnitas, et koondise peatreeneri Jelle Goesi jalgealune pole veel tuline ning tal lastakse tööd jätkata ka pärast mängu Inglismaaga.
Kui lootusrikas olete enne EM-valikmänge Horvaatia ja Inglismaaga? Paluks nii optimistlikud kui ka realistlikud lootused!
Realistlikku ootust tuleb esitada tulemusevabalt, mis tähendab seda, et täiesti reaalne ja õigustatud ootus on, et koondis teeb mõlemas kohtumises korraliku esituse mängulises mõttes. Aga mida see tulemuse seisukohalt tähendab, on võimatu ennustada, sest selleks, et sellise klassiga meeskondade nagu Inglismaa ja Horvaatia vastu vähemalt ühes mängus viik teenida, on vaja ka meeletult õnne.
Küllap on teada, et olen loomult optimist, mis tähendab seda, et ma jaksan alati uskuda kõige paremat ja hea on seegi, et nimetatud asjaolu ei takista mind sugugi kogu protsessi selge ja rahuliku pilguga jälgimast.

Tere tõi müügile Dr Helluse jogurtijoogid
Poelettidele jõudsid Dr Helluse tervisesarja kuuluvad jogurtijoogid.
100-grammistesse plastpudelitesse pakendatud Dr Helluse jogurtijooke on kolme erineva maitsega: klassikaline, maasika ja mitmevilja. Uued jogurtijoogid sisaldavad kolme probiootilist piimhappebakterit.
Dr Helluse jogurtijoogid sobivad Tere teatel nii suviseks jahutavaks vahepalaks kui ka tarbimiseks profülaktilistel eesmärkidel. Toode on müügil kaheste pakkidena.
Dr Helluse jogurtijookide orienteeruv hind kauplustes on 5.80 krooni.

Jõhvi Tööstuspark müüb kahte kinnistut
Jõhvi Tööstuspark SA paneb kirjaliku enampakkumise korras müüki kaks kinnistut alghinnaga 350 krooni ruutmeeter.
Selle hinna eest saab ettevõte maa ja vajalikud kommunikatsioonid krundi piirini, teatas Investment Agency.
"Kommunikatsioonid rajame pärast vastavate lepingute sõlmimist, et saaksime need rajada sinna, kuhu tulevad konkreetsed hooned," ütles Sihtasutuse (SA) Jõhvi Tööstuspark juhataja Teet Kuusmik.
Kuusmiku sõnul on käesoleval aastal tööstuspargil plaanis müüa kokku seitse kinnistut. Ülejäänud viie kinnistu müük toimub aasta jooksul.
"Jõhvi Tööstuspark on tänaseks tegutsenud veidi üle kolme aasta. Selle aja jooksul on tööstuspargi tegevus käivitatud, lammutatud mittevajalikke hooneid, rajatud infrastruktuuri ja suudetud rakendada kõik olemasolevad hooned," rääkis Kuusmik töödest, mis viimase kolme aasta jooksul on ära suudetud teha.

Parex Pank tõstab hoiuste intressimäärasid
Seoses baasintresside tõusuga pankadevahelisel turul tõstab Parex Pank tänasest tähtajaliste Eesti krooni, euro- ja USA dollari hoiuste intressimäärasid.
Üheaastase tähtajalise houise intressid on nüüd kroonihoiuste puhul 4,5 %, eurohoiuste puhul 4,50%, USA dollarites tehtavate hoiuste puhul 5,5%, teatas pank.
Hoiuste intressimäärad tõusid kuni 0,3 protsendipunkti võrra. Kuuekuuliste Eesti krooni, euro- ja USA dollari hoiuste intressimäärad tõusid kuni 0,20 protsendipunkti ning on nüüd vastavalt krooni- ja eurohoiusel 4,30 ja dollarihoiusel 5,50 protsenti.
Viimati muutis Parex Pank tähtajaliste hoiuste intressimäärasid tänavu aprillis.

X noorte laulu- ja tantsupeole tuleb rekordarv osalejaid
29. juunist 1. juulini toimuval X noorte laulu- ja tantsupeol "Ilmapuu lävel" osaleb kokku 35 000 lauljat, tantsijat ja orkestranti.
"Tänavu oli tõesti nii palju soovijaid, et kogu selle väe vastuvõtmine on tõsine katsumus," rääkis noortepeo peakorraldaja, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee.
"Juba tantsijaid on eelmisest noortepeost ligi 1000 võrra rohkem," lisas ta. Laulupeol osaleb kokku 831 koori enam kui 21 000 laujaga ja tantsupeol 127 tantsurühma rohkem kui 7800 tantsijaga, lisaks 47 orkestrit üle 1600 noore instrumentalistiga ja peoliste täiskasvanud saatjad, ühtekokku 35 000 osalejat.
X noorte laulu- ja tantsupeo kavas on tehtud ka mitmeid uuendusi - paljudele kavas olevatele lauludele on tehtud uued seaded ja just "Ilmapuu lävel" tantsupeo tarvis on loodud palju uusi tantse. "Tantsupeole tegime hästi palju uut muusikat linti ja suisa 80% tantsupeol esitatavatest tantsudest on loodud just selle peo jaoks," rääkis Maatee.

Teoloog Toomas Paul kirjutab ilmalikult igavikust
On üks selline lastemäng, milles üks põhjustab teisele
Teate küll: postid-postid, traadid-traadid ja elekter! Toomas Pauli kolumnid, arvamuslood ja esseed toimivad sama põhimõtte järgi.
Kuigi ma ei tea endistviisi, miks on ajastu nii närune, et pakub vähegi laiemat levikut vajavatele juttudele ainult haledaid lühiformaadis avaldamisvõimalusi. Selliseid, kus tähemärkide arv on sisust olulisem ja kontsentraadi valmimise kiirus tähtsam kui mõtte korralik läbiküpsetamine ja alles pärast seda vormi valimine.
Kuna nii on kujunenud, siis toetuvad igapäevalehtede arvamuslood peaasjalikult kirjutaja vanale rasvale - investeeringutele kodusesse raamatukokku ja mälutrennile, mis võimaldab loetust kirjutamiseks vajaliku koos autori nimega hoida ajus pidevalt kättesaadavana.

Mida peidab endas üks Eesti väikelinn?  Eks ikka isiksusi
"Linna valitsemine" keskendub geodeet Jaan Türgi ponnistustele linnapeaks saada.
2007. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha pälvinud Aarne Biini romaan on ülitiheda sündmustikuga realistlik sissevaade väikelinna võimukandjate omavahelistesse intriigidesse ja suhetesse. Õnneks aga jääb too punumine just nimelt tiheduse tasandile ega ulatu liigse pingutatuseni, mis on nii mõnegi lugemiskogemuse rikkunud.
Biinil jääb napi 150 lehekülje jooksul aega vaadata ka üksikusse hinge. Ja need hinged ei ole sugugi terved ja täiuslikud, nagu võiks ehk arvata linna koorekihi kohta.
"Nad kõik on haiged, mõtles ta ja parandas - me kõik oleme haiged!" Nii mõtleb doktor Valentin Pook leheküljel 134. Hea meel on selle üle, et nood haiguslood ei ole jäetud nummerdatult sahtlitesse kopitama; karakterid on liikuvad, järjest enam avanevad.

Harvey L. Hix: me töötame selle nimel, et eesti luule maailma viia
Eesti luule astus hiljuti 80-leheküljelise sammu ingliskeelse kultuuriruumi poole. Indias ilmus eesti luule antoloogia "On the Way Home".
Selles on Hando Runneli, Andres Ehini, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viidingu, Ene Mihkelsoni, Jüri Talveti, Mari Vallisoo, Hasso Krulli ja Triin Soometsa luulet. Eks esindab see tagasihoidlik kogu ka Eestimaad ja meie mõttelaadi.
Antoloogia koostaja on Harvey L. Hix, USA Wyomingi ülikooli loovkirjutuse keskuse direktor. Ta on saanud T. S. Elioti preemia ja oli mullu USA rahvusliku raamatuauhinna luulefinalist.
Jüri Talvet ja H. L. Hix on eesti luulet inglise keelde tõlkinud juba palju aastaid ja see valik on vaid väike osa nende tööst. Kirjastaja leidmine sellise ootamatu ilmanurga luulele ei olnud lihtne ja nii juhtuski, et raamat sai kaante vahele Indias, kus selle andis oma kirjandusantoloogiate sarjas välja New Delhi kirjastus Sarup & Sons.

Viikingid ei olnud vaid jõhkardid
Normannid ehk viikingid ehk varjaagid ehk mehed Põhjalast - kes nad tegelikult olid?
Issand, päästa meid normannide viha alt! oli palve, mis juurdus eurooplaste mällu I aastatuhande lõpul, kui kogu tollane kultuurmaailm ägas viikingite rünnakute all.
Kes need viikingiteks kutsutud aga tegelikult olid? Kas barbaritest vallutajad, andekad merekaupmehed või hulljulged maadeavastajad?
Viikingiaja alguseks peetakse aastat 793, kui merelt saabunud vallutajad purustasid Lindisfarne'i kloostri Inglismaal. Paarisaja aasta jooksul hoidsid need metsikud mehed keskaegset Lääne-Euroopat oma hirmuvalitsuse all. Skandinaavlaste saledaid laevu võis kohata Briti saartel, märgata Põhja- ja Vahemerel ning Islandi rannavetes. Ka veerikastel Venemaa jõgedel olid viikingilaevade triibulised purjed tuntud, sest sealtkaudu kulges kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni. Norralane Leif Erikson oli ilmselt esimene eurooplane, kes jõudis Uue Maailma vetesse.

Baskini anekdoodid
Mees helistab naisele:
"Soovi õnne, mind valiti parlamenti!"
"Jälle valetad!" vastab naine.
"Mis mõtet on nüüd valetada? Mind juba valiti!"
"Miks te lahkute? Kas etendus ei meeldinud teile?"
"Mis te nüüd, vastupidi!"
"Kas teile ei meeldi näitlejate koosseis?"
"See on minu kõige armsam koosseis!"
"Miks te siis lahkute?"

JÄRJEJUTT (23): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Koulu, kas te olete kindel? "küsis Brunhilde vaikselt. "See pole ju ometi võimalik."
"Jah, ma olen kindel," vastas Koulu." Ja Leibo - laudauksega pole siin mingit pistmist, seda õnnetut me-
hikest pole üldse löödud, ta on surnuks ehmatatud. "Leibo hakkas itsitama, kuid kiikas siis ümberringi, nägi meie etteheitvaid nägusid ning jäi kõõksatades vait.
"Jah, ma olen kindel," kordas Koulu." Aap, ole hea, astu siiapoole ja vaata ta üle. Kui ma ei eksi, siis on ta surnud südame äkilise seiskumise tõttu. Ja umbes kaheksa-üheksa tundi tagasi. See tähendab pimeda ajal. Keegi sisenes siia öösel, ta kasutas muukrauda, võti oli tema õnneks riputatud ukse kõrvale konksu otsa, nagu näete. See keegi askeldas tõenäoliselt siin puhvetkapi taga, mille valgustamiseks ta kasutas küünalt, mida me praegu siit ruumist ei leia, kuigi kapil on valge küünlavaha laik ja veel üks on põrandal.

1 küsimus ETV sporditoimetuse juhile
Miks Eesti Televisioon kasutab spordiülekannetel abikommentaatoriteks spetsialiste?
Vastab
Marko Kaljuveer
ETV sporditoimetuse juht
Et teha asi televaatajale võimalikult hästi selgeks. Kuna telereporter ei ole spetsialist, siis arvan, et abikommentaatorist on palju kasu. Võin tuua näiteid, kus vaatajad kiidavad spetsialistide kaasamist. Näiteks kiidetakse korvpalliülekannete puhul Heino Endeni, Andres Sõbra ning jalgpalliülekannetel Aavo Sarapi ja Marek Lemsalu kommentaare. Kui tahame olla korralik televisioon, siis tuleb kaasata ülekande kommenteerimisele asjatundjaid, et vaatajale kõik võimalikult hästi selgeks teha. Spetsialiste kasutatakse ka mujal maailmas. Näiteks NBA mängudes saavad ühe mängu ajal sõna kaheksa kuni kümme asjatundjat. Meie ülesanne on olla vaataja teenistuses - võimalikult hästi "tõlkida" mäng vaatajaile, kes ei ole peensustega

TOOMAS HENDRIK ILVES: Lahutatus riigist on kiriku suur vabadus
Eesti riik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik alustasid koos. Eesti luterlik kirik vaba rahvakirikuna Tartus üheksakümmend aastat tagasi; Eesti Vabariik demokraatliku riigina veidi üle poole aasta hiljem. Need kaks algust on omavahel kõige otsesemalt seotud. Mitte ainult üheksakümne aasta taguste sündmuste läbi, vaid palju pikemalt ettepoole.
Eesti kirjaliku kultuuri algus on lugemisoskuse kaudu otseselt ja lahutamatult seotud kirikuga, piibli tõlkimisega, laulu- ja palveraamatutega. Ilma luterliku nõudeta, et nii tütar kui poeglapsed peavad oskama katekismust lugeda, poleks olnud Eesti rahval 19. sajandil see kirjaoskus, mis võimaldas meie esiisadel 150 aastat tagasi alustanud "Perno Postimeest" lugeda ja seeläbi sirguda kultuurrahvaks. Kõik see teeb meist Euroopa kultuuriruumi osa. Ka siis kui me seda ise ei adu, ka neil, kes juba mitu põlvkonda jäänud kirikust eemale. Eesti juurdumine Euroopas on paljus protestantistliku kiriku teene. Meie arusaamu kujundanud vaimuruum on aidanud meil kesta.

RAIVO VARE: Energiajulgeoleku mured
President Toomas Hendrik Ilves ütles hiljutise Energiafoorumi avakõnes, et pärast Venemaa viimast totaalset küberrünnakut Eesti vastu pole enam mõistlik olla Venemaa energiasüsteemi osa.
Eriti muretses ta gaasisõltuvuse pärast ning toetas Eesti ja Soome vahelist merekaablit kui Eesti energiasõltumatuse vahendit.
Ilmselgelt on nendesse ütlemistesse koondunud terve probleemide pundar. Demonstreeris ju küberrünnak nii otseselt ohtu riigi funktsioneerimisele uues küberreaalsuses, mis meid juba ümbritseb, kui ka naaberriigi vaenulikkust just infrastruktuuriküsimustes. On ju infrastruktuuriks ka arvutiühendus, kuid infrastruktuuri selgroo moodustavad lisaks teedele ja rööbastele siiski juhtmed ja torud. Nende kaudu liiguvad energiakandjad elekter ja gaas. Ka nafta, aga mitte Eestis, ning sellest saab rääkida peamiselt transiidi ja kütuse sisseveo kontekstis, mis aga pole selle loo teemaks.

JUMAL: Vaesed rikuvad söögiisu
Ahoi, ristirahvas! Ammu pole enam teiega lobisenud.
Tõesti, tegemist on palju. Inimesed muudkui paluvad minult igasugu asju! Ja mina muudkui kuula siis nende hädasid ja katsu aidata! No ma ei saa aru, milleks ma üldse siia ilma jõuluvana lõin, kui ma pean tema töö ise ära tegema! Või siis need päkapikud. Neid ma riivin igal aastal mitusada tuhat juurde, aga ikka on vist vähe. Nojah, eks neid kulub palju kah, linnud ja konnad ja kes neid kõik söövad... Nad on maitsvad küll, mina eelistan neid islandi kastmega.
Nii et midagi pole teha, pean ise kah palvekirju vastu võtma ja surelike hädasid leevendama.
Neil päevil käis minu juures riigikogu delegatsioon, kübarad näpus.
Peidetud kulud

OLEV RAJU: energia on trump! 
Kaasaegne ühiskond püsib ainult tänu tohutule energiatarbimusele, kuid selle allikaks olevad fossiilsed kütused lõppevad kahekohalise arvu aastatega.
See ongi tegelikult kaasaja tsivilisatsiooni mure number üks. Sõjad Pärsia lahe ümbruses ja kogu EL-USA-Venemaa, ka Jaapani ja Hiina, suhetekompleks on ikkagi küsimus sellest, kes, kui kaua ja kuidas saab energiat. Teadlased otsivad alternatiivi praegustele energiaressurssidele termotuumaenergiast - kuid see on tulevikumuusika. Igasugused muud lahendused nagu tuul, päike, hakkepuit jne ei suuda iialgi anda piisavat kogust.
Energeetika on muutumas kogu maailma julgeolekuprobleemiks ja poliitiliseks eesmärgiks number üks. Meie õnneks on Eesti veel suhteliselt sõltumatu - meil on oma elekter. Kuid sageduste ja pingete suure kõikumise ära hoidmiseks, mis on hukatuslik enamusele seadmetest, tuleb meie elektrivõrgud kindlasti ühendada mingisse suurde süsteemi.

REPLIIK: Juriidiline kirjaoskamatus
Otse Tallinna külje all paiknevas uuselamurajoonis elatakse ilma elektri ja teiste iseenesestmõistetavate kommunaalteenusteta. Kinnisvaraarendaja esitas inimestele uskumatult omakasupüüdliku lepingu, millele need notari juures ka allkirja andsid. Notari juures ette pandud paberitest pidasid ostjad tähtsamaks eellepingut, mis, muide, on kinnisvara ostmisel õigustühine. Olenemata sellest, kas alla kirjutati rumaluse tõttu või uskudes, et arendaja on tegelikult kena inimene, on majaomanikel nüüd ennast väga raske kaitsta.
Moraal on tegelikult lihtne - alla võib kirjutada vaid sellele, millest aru saadakse ja millega sada protsenti nõus ollakse, või tuleb kasutada professionaalide abi. Haldusasjade, k.a ehitus- ja kinnisvaraarendusküsimuste lahendamine kohtus on sageli kallis ja aeganõudev ning rumalalt antud allkirja ei tee ka vaevaline kohtutee olematuks. "Andrese ja Pearu ajad peaks õigussuhetes läbi olema," ütles advokatuuri esimees Aivar Pilv mõni nädal tagasi Eesti Päevalehele. Inimesed peaks seda tõdemust rohkem ka oma igapäevaelus meeles pidama.

JUHTKIRI: Jupijumalad ja muidu klounid
Riigikogu, kes ametisse asumisest saati on vastu võtnud kaks seadust, keskendub oma palgalisale. Enamikku riigikogu sõprusgruppidesse kuuluv rahvaesindaja põhjendas oma rumalust sellega, et on alles algaja poliitik. Samal ajal tegi mitu ministrit - mõni neist lausa öösärgis - Tartus rahvale komejanti. Selle valitsuse juhtpartei kasutas aga ühte hauatähist pikaajaliselt ära populistlikel eesmärkidel, andmata aru võimalikest tagajärgedest.
Ülimalt ebaprofessionaalsete ning vastutustundetute poliitikute ritta lisandus reedel ka Värner Lootsmann. Harju maavanema kehtestatud õhtuse alkoholimüügi piirang on õigusteadlaste hinnangul seadusega vastuolus ning regionaalminister tühistas keelust suurema osa, sest maavanem ületas oma võimupiire. Lootsmanni ametisse määramise ajal muide, kostis palju protestihääli ning ta näib olevat unustanud oma rolli olla valitsuse esindaja maakonnas, mitte eraldi poliitika tegija.

Jõhvis taasavati lennuväli
Jõhvis avati taas lennuväli, kust 1960. ja 1970. aastatel sai lennata Tallinna, Leningradi ja Tartusse, kuid mis oli viimased 15 aastat suletud.
Lennuvälja taasavamise algatas harrastuslendur Priidu Priks ning seda haldab Kohtla-Järve linna ning Jõhvi ja Toila valla osalusega sihtasutus, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Era- ja harrastuspilootide liidu juhatuse esimees Tiit Paananen ütles, et kuigi rahvusvahelist lennuvälja Jõhvi tõenäoliselt niipea ei tule, hõlbustab avatu Eesti-sisest asjaajamist.
Jõhvi linnavolikogu arengukomisjoni esimees Kalev Naur ütles, et lennuväli lähendab Jõhvit investoritele. "Kuna Ida-Virumaa on praegu kiires arengus ja just majandusarengus, siis mõni kõrgema kaliibri ärimees kasutab siia tulekuks kindlasti lennukit, et oma aega kokku hoida," leidis ta.

Peterburi maanteel hukkus ülekäigurajal jalakäija
Laupäeval kella 15.19 ajal juhtus Harjumaal Peterburi maanteel Maardu ristmiku juures raske liiklusõnnetuses, milles hukkus üks ja viga sai üks inimene.
Esialgsetel andmetel juhtus õnnetus, kui linna poole liikunud ja enne ülekäigurada pidurdanud sõiduautole Volkswagen, sõitis tagant otsa sõiduauto Audi. Kokkupõrke tulemusena paiskusid mõlemad autod edasi ning ühelt autolt said löögi kaks jalakäijat.
Sündmuskohal hukkus 1939. aastal sündinud naine, 1941. aastal sündinud naine viidi haiglasse. Autodes viibinud inimesed viga ei saanud.
Politsei palub kõigil, kes õnnetust pealt nägid, helistada Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna korrapidajale telefonil 612 56 66 või politsei lühinumbril 110.

President soovib kiriku aktiivsemat kaasarääkimist moraaliküsimustes
President Toomas Hendrik Ilves osales täna Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 90. aastapäeva jumalateenistusel ja aktusel Tartu Jaani kirikus, kus ta ütles, et kirik võiks aktiivsemalt kaasa rääkida ühiskonna moraali- ja eetikaküsimustes.
"Mina kaldun arvama, et kirik võiks julgemalt ja rohkemgi oma moraalse kaaluga seisukohti avaldada. Mõni võib siin ütelda, et see oleks kiriku sekkumine riigi asjadesse, ent neile ma ütlen, aga kus on teie eetiline hääl? Siin seisame dilemma ees. Riigi ja kiriku lahususe printsiip on viinud selleni, et näiteks J.O.K.K ehk juriidilise korrektsuse kuritarvitamise puhul puudub ühiskonnal eetiline mõõdupuu, millega hinnata tegusid, mis tõsi küll formaaljuriidiliselt vormistatud, kuid pole eetilised," ütles Ilves.
"Riigiga sidumata kiriku sõnal on siin suurem kaal ja usaldusväärsus. Psühholoogina tean, et sõna puudutab südant ja kujundab inimest kõige võimsamalt. Kiriku tööriist ongi sõna. Aga sõna on tööriist siis, kui teda kasutatakse. Tööriist, mis ripub aidas, on lihtsalt ese," jätkas ta.

Lihula linn võib jääda apteegita
Lihula apteegi tulevik on tume, sest pole proviisorit, kes apteeki edasi peaks, kirjutab Lääne Elu.
"Meie pea kohal on mustad pilved, sest pole inimest, kes apteeki edasi viiks. Ma ei tahaks jääda Lihula viimaseks proviisoriks," ütles Lihula apteegi juhataja proviisor Virve Järv, kes kavatseb aasta lõpus oma litsentsi ravimiametile tagastada ja pensionile jääda, kuigi ravimiameti ametnik kinnitas 67aastasele Järvele: "Te peate edasi töötama, muidu läheb apteek kinni."
45 aastat apteegis ja 36 aastat selle juhatajana töötanud Järv on endale pikka aega järeltulijat otsinud, kuid tulemusteta. Aasta jooksul ei tulnud internetis rippunud töökuulutuse peale mitte ühtegi pakkujat. "Maa-apteeki ei taha keegi tööle tulla," märkis Järv.

Õpilased lasid Vana-Vigala ametikooli kohvikus nastiku lahti
Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli kohvikusse tõid koolipoisid hiljuti nastiku, kelle nad kilekotist kohvikusse lahti lasid.
Kohvikupidaja Elve Sumberg rääkis ajalehele Nädaline, et poisid panid koti baarileti ette maha ja läksid minema. "Ise itsitades - eks see oli nende meelest nali. Kotis liigutas miski. Arvasin, et seal on konn. Vaatasime siis lähemalt, aga sealt tuli hoopis muu loom välja - poolemeetrine uss," lisas ta
Roomaja sattumine siseruumi põhjustas kohvikus suurt segadust ja ehmatust. Väle nastik lipsas kiiresti minema ja kadus kappide taha, enne kui temaga midagi ette võtta jõuti.
Kohvik suleti. Hakati kiiresti mööblit eemale tõstma, et madu üles leida. See aga ei õnnestunud, sest kohas, kus veetorud seina sisse lähevad, oli veidi laiem avaus, kust nastik sisse roomas. Seinaprakku pagenud madu saadi kätte alles õhtupoole, kui majas vaikseks jäi.

Narva-Jõesuu maksab Falckile politseitöö eest
Narva-Jõesuu ostab Falckilt tänavatel patrullimise teenust, korvamaks politseinike nappust avalikes kohtades.
"Selle patrulli eesmärgiks on avalik kord," selgitas linnapea Andres Noormägi Põhjarannikule. Ja rõhutas, et lepingu järgi kontrollib Falck ainult linnaala. "Ja inimesed peavad aru saama, et kui nende korteris lähevad elukaaslased omavahel tülli või juhtub restoranis midagi, siis Falck neid ei aita. See on politsei töö."
Narva-Jõesuu maksab ühe patrulli töö eest umbes 15 000 krooni kuus. Oodatakse, et patrull sõidab linna läbi vähemalt viis korda ööpäevas. Lisaks sellele pannakse tänavatele kilbid operatiivtelefoni numbriga, kus patrull kõnedele vastab.
Ida politseiprefektuuri korrakaitsetalituse vanemkomissar Reeno Kullamä suhtus mõneti skeptiliselt uudisesse alternatiivsest patrullimisest Narva-Jõesuus.

Kadunud veokijuht on Poolas vahistatud
Mai keskel Itaalia poole teel olnud ja Poolas kadunuks jäänud autojuht on Poolas vahistatud.
Poolas kadunuks jäänud Eesti autojuht Jüri Meidla leiti elusa ja tervena, teatas osaühingu Delta Transport juhataja Tarmo Annus SL Õhtulehele.
Tema sõnul on Poola politsei autojuhi vahi alla võtnud, kuid millega seoses, pole veel teada. Auto koos turbakoormaga on antud kohalikku transpordiettevõttesse hoiule.

Sõiduauto ja mikrobussi kokkupõrkes sai viga kümme inimest
Reedel juhtus Harjumaal liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku sõiduauto ja mikrobuss.
Õnnetus juhtus kella 8.34 ajal Tallinna-Paldiski maantee 24.kilomeetril, kus sõiduauto, mida juhtis 1972. aastal sündinud Kelli, põrkas vasakpöördel kokku otse liikunud mikrobussiga, mida juhtis 1977. aastal sündinud Andrei.
Sõiduauto juht toimetati PERH Mustamäe korpusesse. Sündmuskohal osutas kiirabi esmaabi Fordi juhile ja kaheksale kaasreisijale.

Virulased harjulaste viinarallit ei karda
Lääne-Virumaa ei lähe ilmselt kaasa Harju maavanema kehtestatud alkoholimüügi piirangutega. Ainukesena karmistab sel suvel alkoholimüüki Tamsalu vald.
Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm arvas, et alkoholi müügiaja piiramine on iseenesest mõistlik samm, kuid tema Harju kolleeg Värner Lootsmann käitus järelemõtlematult ja kiirustades, kirjutab Virumaa Teataja.
"Ei saa teha nii, et tuli mõte pähe ja teeme homsest ära," rääkis Tamm. "Ettevõtjad on teinud arvestusi, kaupmeestel on oma plaanid, enne tulnuks üheskoos maha istuda, asjad läbi rääkida ja ajas kokku leppida," arvas Lääne-Viru maavanem.
Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi sõnul ennetasid nemad Harju maavanema otsust ja alates 16. juunist kehtib vallas nn nulltolerants, müügikeeld on õhtul kümnest kella kaheksani hommikul. Enne seda kuupäeva oli lubatud kuni kuueprotsendilise alkoholisisaldusega jookide müük. Ja et poed sulgevad oma uksed kell kümme, siis nende jaoks muudatusi ette ei tule. Uudeberg nimetas laiema probleemina kergete alkohoolsete jookide populaarsust, sest need n-ö õpetavad noori alkoholi tarbima.

Riigieksamid šokeerisid nii abituriente kui õpetajaid
Nii õpilasi kui õpetajaid šokeerisid tänavu matemaatika ja inglise keele riigieksami ootamatud ülesanded ja halb korraldus.
Maagümnaasiumi matemaatikaõpetaja Toomas Rähn pidas eksami põhiliseks veaks vähest ettenähtud aega. "Rängalt tehakse liiga aeglasematele õpilastele, kes küll oskavad, kuid ei jõua ülesandeid ära lahendada," lausus ta ajalehele Sakala.
Jakobsoni gümnaasiumi inglise keele õpetajat Ave Abroid üllatasid aga segadusttekitavad ülesanded, mida üheski käsiraamatus ei olnud.
Maagümnaasiumi abiturient Jaak Sova ütles, et kui reaalklassi õpilane sai lisatööd tehes eksamiga hakkama, siis temale kui humanitaarklassi õpilasele oli matemaatikaeksami sooritamine peaaegu võimatu.
Selleaastane inglise keele eksam üllatas nii õpilasi kui õpetajaid, sest üht kolmest kuulamisülesandest mängiti ette eelnevatest aastatest erinevalt.

Politsei viis purjus koolilapsed riigikogust jaoskonda
Politsei viis Toompea lossist jaoskonda kuus põhikooli lõpetajat, kes olid purjuspäi riigikogusse ekskursioonile tulnud.
Tartu Veeriku kooli 9. klassi õpilaste külaskäigu riigikokku rikkusid kuus klassikaaslast, kes teel olles alkoholi pruukisid ning Toompea lossi sisenedes olid purjus, kirjutab SL Õhtuleht. Jaoskonda viidi kaks tüdrukut ja neli poissi. Õhtuks pääsesid noored koju.
Veeriku kooli direktori Ruth Ahvena sõnul arutati juhtunut erakorralisel õppenõukogul. Õpilased on karistuse kätte saanud. "Tüdrukud pidid kirjutama referaadi alkoholi kahjulikkusest naise tervisele ja sündivale lapsele ning tegema heakorratöid kooli juures," räägib Ahven. Heakorratööd koolimaja ümbruses on karistuseks määratud ka poistele.
Direktori sõnul rikkus nende noorte häbiväärne tegevus kooli ja kaasõpilaste mainet.

Sotsid süüdistavad Keskerakonda eelnõude varastamises
Sotsiaaldemokraatlik Erakond süüdistab Keskerakonda teiste erakondade väljatöötatud eelnõude esitamises.
SDE fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles, et sotsiaaldemokraadid on huviga pidamas arvestust, mitu SDE fraktsiooni poolt aastate jooksul ettevalmistatud eelnõud suudab Keskerakonna fraktsioon riigikogu menetlusse anda.
"Viimasel töönädalal üle antud kollektiivse töötüli lahendamise seadus oli järjekorras viies," täpsustas Nestor. "Poliitikas on autorluse kaitse teatavasti keeruline, kui mitte võimatu. Sellegipoolest on kentsakas lugeda enda poolt kirjutatud seaduse teksti või seletuskirja kellegi teise poolt allkirjastatuna. Mõnes eelnõus on paar rida muudetud, midagi välja jäetud või lause lisatud. Asja olemust see aga ei muuda."
Nestori sõnul tuleb kindlasti tervitada keskfraktsiooni meelemuudatust, sest alles mõned kuud tagasi hääletati üksmeelselt nende samade ehk opositsioonierakonna esitatud ettepanekute vastu.

Lapse rottide pureda jätnud vanemad mõisteti süüdi
Tartu maakohus mõistis kaheksa kuud tingimisi vangistust lapsevanematele, kes jätsid oma kaheksakuuse väikelapse järelevalveta ja rottide pureda.
Oma süüd tunnistanud vanemad lubasid Lõuna ringkonnaprokurörile Raul Heidole kokkuleppelise karistuse sõlmimisel, et muudavad oma elustiili. Prokuröri väitel on see hädavajalik, sest peres kasvab veel kaks last, keda kohalik omavalitsus ei pidanud vajalikuks perest eemaldada, kirjutab Postimees.
Lisaks sellele juhtumile algatas Lõuna ringkonnaprokuratuur kriminaalasja kohaliku omavalitsuse suhtes, kes näitas nimetatud juhtumis toimetulekuraskustes pere üle järelevalve teostamisel üles tegevusetust ja keeldus esialgu rottide rünnaku ohvriks langenud last perekonnast eraldamast.

Iraagis vahetub Eesti jalaväerühm
Täna lendab Iraaki uus kergejalaväerühm Estpla-15, mis vahetab välja seal viimased pool aastat teeninud kaitseväelased.
Kell 18 saadab kaitseväelased rivistuselt Tallinna lennujaamas teele kaitsejõudude peastaabi ülem kolonel Neeme Väli ja Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Stanley Davis Phillips.
Leitnant Kaido Kivistiku juhitav 34-liikmeline kergejalaväerühm Estpla-15 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased hakkavad läbi viima operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.

Trükikoja rikke tõttu on häiritud Eesti Päevalehe kojukanne
Rikke tõttu trükikojas on üle Eesti häiritud Eesti Päevalehe kojukanne.
Tallinnas jõuab Eesti Päevaleht tellijateni tänase päeva jooksul, mujal Eestis hiljemalt esmaspäeval.
Vabandame kõigi tellijate ees.

Laulu- ja tantsupidu sõlmitakse mõtteliselt ja vormiliselt kokku
Peo ettevalmistuse ja isegi nimega on laulupeo mõte saanud
Rekordilise, 35 000 osalejaga noorte laulu- ja tantsupeo on lavastaja ja üldjuhid sidunud üheks peoks, millel on ühine algus tantsuplatsil ja ühine lõpp lauluväljakul.
Kümnenda noorte laulu- ja tantsupeo lavastaja Margus Kasterpalu soov oli, et kaks pidu saaks üheks peoks siduda. Juhtumisi sobisid laulupeo ja tantsupeo algul eraldi mõeldud nimed "Ilmapuu" ja "Lävel" üheks liita ja nii sai noortepidu ühise nime "Ilmapuu lävel".
"Revolutsiooniline on see, et lauluväljakule ei tule suuri ekraane," ütles Kasterpalu naljatoonil ja lisas tõsiselt: "Soovime, et lauluimet miski ei segaks, et inimesed kuulaksid ja vaataksid seda suurt koori, mitte suuri ekraane. Televiisorit saab kodus vaadata."

Oodatav patent sundis kahte magistritööd salastama
Tartu ülikooli arstiteaduskonna kahe üliõpilase magistritööde kaitsmine on tunnistatud kinniseks, kuna töödes olevat infot tahetakse kasutada patendi taotlemiseks.
Janne Üksti ning Anna-Liisa Prangli magistritöö kaitsmise palus kinniseks kuulutada OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus, kuna need puudutavad ettevõtte uuringuid, mis on seotud bakteritega. "Enne kui oleme patendi kätte saanud, ei saa seda materjali ka avalikustada. Patent peaks tulema kas selle aasta lõpus või järgmise alguses," ütles ettevõtte juht Ene Tammsaar.
Tammsaare sõnul aitavad magistritööd välja töötada tervislikku juustu. "Oleme tööga jõudnud järku, kus oleme leidnud sobiva probiootikumi, millega juust tervislikumaks muutub," selgitas Tammsaar. "See juust kaitseb infektsiooni eest ning on üldtugevdav. Aga kliinilised katsed veel käivad ja milline ta täpselt olema hakkab, on veel natuke vara öelda."

Riigikogu soovis elustada ka saadikute eripensioni
Saadikute staatust määratleva seaduse koostamisel oli soov taastada ka eripension.
Ligi neli aastat parlamendis koostamisel olnud riigikogu liikme staatust käsitlevas seadus- eelnõus seisis veel paari nädala eest idee taastada sarnaselt parlamendi üle-eelmisele kooseisule ka saadiku eripension.
Eelnõu väljatöötamise juures algusest lõpuni osalenud endine riigikogu esimees Toomas Varek selgitas, et kuna kõik fraktsioonid ei nõustunud eripensioni taastamisega ja konsensust ei saavutatud, heideti idee kõrvale.
"Ma ei taha küll teostamata jäänud ideedest rääkida, aga see oli hea süsteem, mis taganuks saadikutele küll eripensioni, aga mitte nii lihtsalt kui eelmiste riigikogu kooseisude saadikutele," selgitas Varek.
Just eripensionite üle kestnud vaidlused ei võimaldanud riigikogu liikme staatuse seadust eelmise parlamendikoosseisu ette viia. Vareki sõnul vastab tõele, et eripensionite kehtestamisest loobus riigikogu uus kooseis. Eesti Päevalehele teadaolevalt olid eripensionite taastamise vastu Isamaa ja Res Publica fraktsioon ning sotsiaaldemokraadid. Rahvaliidu esindaja ütles eile, et ka nemad ei pooldanud eripensionite taastamist.

Sajad kontorirotid kulutasid Tallinna vanalinnas taldu
Eile toimus Tallinna vanalinnas kontorirottide jooks Rat Race Tallinn 2007, kuhu registreerus rekordarv osavõtjaid - kokku 76 võistkonda ehk üle kolmesaja inimese.
Junior Chamber Internationali (JCI) Tallinna koja eestvedamisel toimunud heategevuslik kontorirottide jooks Rat Race on kuue aasta jooksul kogunud populaarsust nii riigi- kui ka erasektoris. Suurimad delegatsioonid olid tänasele jooksule välja pannud KPMG, Ameerika saatkond, Kristel Akermani ja Kaata Kartau Notaribüroo ning Eesti Haigekassa.
Kontorirottide jooks Rat Race Tallinn 2007 on heategevuslik üritus, mille tuludest toetatakse lastekodulaste kõrgkooliõpinguid ning korraldatakse tasuta sissepääsuga kahepäevane JCI Laste Mängumaa Tornide väljakul.

Peaministri soolo: pronksõduri saaga viis Reformierakonna tippu
Pronksiööd ja sellele eelnevat analüüsides on näha, et peaminister Andrus Ansip surus valimistel saadud usalduskrediidi najal oma plaanid jõuliselt läbi.
2006. aasta mais Tõnismäel pronkssõduri ümber alanud sündmused, mis tipnesid Eesti rahvuslippu lehvitanud inimeste äraviimisega, andsid peaminister Andrus Ansipile erakordse võimaluse rakendada lahvatanud rahvustunded oma valimisvankri ette. Otsus, et sõdur tuleb kõrvaldada "nii ruttu kui võimalik", paiskas segi ametnike pika ettevalmistustöö - lahendada pronkssõduri probleem rahumeelselt.
Kaitseministeeriumi tippametnikud võtsid pärast pikka pausi 1990. aastate algusest pronkssõduri temaatika tõsisemalt ette 2004. aasta juunis. Ohuhinnangud ennustasid reaalseid pahandusi just seoses sellega, et 2005. aasta mais oli möödunud 60 aastat Suure Isamaasõja võidust Saksamaa üle.

Alkoholipiirang on ebaseaduslik
Maavanem võiks alkoholimüüki kolmeks kuuks piirata suure loodusõnnetuse korral.
Regionaalminister Vallo Reimaa peatas seitsmeks päevaks õhtuse alkoholimüügi piirangu, et ana-lüüsida Harju maavanema volitusi piirangu kehtestamiseks.
Õigusteadlase Kalle Meruski hinnangul on selline piirang seadusega vastuolus.
"Alkoholiseaduse kohaselt võib maavanem avaliku korra tagamise huvides alkoholi jae-müügi õiguse peatada kuni seda tingiva asjaolu äralangemiseni, mis on seotud pigem mingi konkreetse sündmusega," rääkis Tartu ülikooli riigi- ja haldusõiguse professor Kalle Merusk.
Nii pikaks ajaks kui kolmeks kuuks saaks maavanem alkoholimüüki piirata näiteks mõne suure loodusõnnetuse korral, mille tagajärgede likvideerimine võtab täpselt kolm kuud aega.

Kasjanov tahetakse esitada Vene presidendikandidaadiks
Venemaa Rahvademokraatliku Liidu kongress langetas otsuse esitada ekspeaministri Mihhail Kasjanovi kandidatuur 2008. aasta presidendivalimistel.
Rahvademokraatliku Liidu, mille registreerimisest Vene võimud 2006. aasta sügisel keeldusid, kongressil Moskvas esitas Kasjanov oma valimisprogrammi, milles ta seadis esikohale võimude lahususe toimiva süsteemi ülesehitamise, vahendas ETV24.
Kasjanov lubas "elanikkonnale tagasi anda tasuta hariduse ja tasuta tervishoiu", muuta ära kohustusliku sõjaväeteenistuse ja reformida Gazpromi. Neljandikule riigi elanikest tõotas ta uut eluaset ning teisele neljandikule eluruumide kapitaalremonti.
Vene presidendivalimised toimuvad 2008. aasta märtsis. Kandidaatide ametlik esitamine ja registreerimine ei alga enne detsembrit.

Rostocki G8 vastane meeleavaldus muutus märuliks
Põhja-Saksamaal Rostockis on alanud G8 tippkohtumise vastane esimene meeleavaldus, kus osaleb üle 30 000 inimest, kellest osa on muutunud vägivaldseks.
Mitmest Euroopa riigist pärit tuhanded protestijad avaldavad meelt globaliseerumise ning Iraagi sõja vastu, vahendavad välisagentuurid.
Meeleavaldajad marssisid esialgu rahumeelselt raudteejaamast linna keskusesse ning sadamasse, kuhu on üles seatud meeleavaldajate telklinnak.
Hiljem muutus meeleavaldus vägivaldseks, kuna väike osa protestijaid alustas politseinike erinevate esemetaga ründamist. Politseinikud omakorda üritasid rahvamassi pisargaasi abil kontrolli all hoida.
Politsei hinnangul on olukord sadamas kaootiline ning kannatanute ja vahistatute arvu ei avalikustata.
Kuna meeleavaldused võivad toimuda terve järgmise nädala jooksul, on Rostocki toodud 16 000 politseinikku.

USA-s vabanes vangist 130 inimesel surra aidanud arst
Reedel vabanes USA-s vangist endine arst Jack Kevorkian, kes aitas enda sõnul elust lahkuda 130 parandamatult haigel patsiendil.
79- aastane doktor Surmaks kutsutud Kevorkian vabastati ennetähtaegselt kahe aastase katseajaga tingimusel, et ta ei aita enam ühegi inimese surmale kaasa, kirjutab The New York Times.
Kaheksa aastat vangis veetnud mees anti enne, kui ta 1999. aastal süüdi mõisteti, neljal korral eutanaasia praktiseerimise eest edutult kohtu alla.
Ta mõisteti Lou Gehrigi tõbe põdenud 52- aastasele mehele surmava süsti tegemise eest 10 kuni 25 aastaks vangi.

Nigeerias rööviti neli välismaalasest töölist
Nigeerias röövisid politseinikeks riietunud kurjategijad neli õlitehase välismaalasest töölist.
Politsei teatel varastati britt, hollandlane, pakistaanlane ja prantslane, vahendab Reuters.
Tänu maskeeringule toimus inimrööv märkamatult.
Õlitehaste välismaalastest töölisi röövitakse Nigeerias lausa päeviti. Ühest tehasest on hetkel röövitud korraga 12 töölist.
Röövitud töölised vabastatakse enamasti kohe pärast lunaraha maksmist.

Suri Hiina asepeaminister
Hiina asepeaminister Huang Ju, kes oli üks vanemaid Hiina liidreid, suri täna öösel 68-aastaselt.
Kuigi tema surmapõhjust ei ole avalikustatud, on teada, et ta põdes alates 2006. aastast vähki.
BBC teatel vastutas Huang Kommunistliku Partei poliitbüroos rahandus- ja majanduspoliitika eest.

Kreml üritab Ukrainas vene keelt trikiga juurutada
Ukrainas Odessas viisid seal elavad venelased hiljuti läbi suure aktsiooni "Me räägime vene keelt", mille eesmärgiks oli tõsta uhkusetunnet oma rahvuse üle.
Aktsiooni väljapaistvaimaks osaks oli kleeps "Me räägime vene keelt", mida sai autodele kleepida, rääkis ürituse üks juhte, Ukraina õigeusklike kodanike liidu esimees Valeri Kaurov sel nädalal Moskvas konverentsil "Vene keele staatus välismaal".
"Väga uhke oli vaadata, kuidas noored ja kallite välismaiste autode omanikud ei muretsenud oma autode pärast ja kleepisid loosungit julgelt autode külgedele ja kapotile," kirjeldas Kaurov aktsiooni. "Tänavapildis paistsid need autod hästi silma."
Aktsioon oli venelaste protest sellele, et Ukrainas väheneb nende keele osakaal. Ilmselt kõik Vene suuremad telekanalid näitasid sel nädalal uudistes klippi sellest, kuidas nende väitel tohib Ukraina kinodes multifilme näidata ainult ukraina keeles ning kuidas seetõttu ei saa venelastest lapsed armsaid multfilme originaalkeeles vaadata. Taustaks jooksis uudistes Sojuzmultfilmi Karupoeg Puhh ukraina keeles.

Mladici abi vahistamine paotas uuesti Serbia ust euroliidu suunas
Serbia uus valitsus saatis tähtsuselt kolmanda tagaotsitava sõjakurjategija Haagi.
ÜRO sõjakuritegude tribunal süüdistab arreteeritud Zdravko Tolimiri selles, et ta on kaasa aidanud nii 8000 Srebrenica muslimi massimõrvale kui ka Sarajevo 10 000 inimelu nõudnud piiramisele. Sõja ajal teenis ta Bosnia serblaste armee ülemjuhataja, kindral Ratko Mladici abina.
Tähelepanuvääne oli see, et Tolimiri arreteerisid tema enda rahvuskaaslased - ehk siis Serbia ning Bosnia serblaste politsei üheskoos. "Tolimiri on pikalt peetud vastutavaks Mladici varjamise eest," selgitas Haagi tribunaliga koostööd koordineeriv minister Sasim Ljajic riigitelevisioonile. Uurijad usuvad, et seetõttu võib tal olla kasulikku teavet ka enim tagaotsitud mehe asukohast.

Järgmine mürgiohver endisel Nõukogudemaal
Mürgiohvrite nimekirja sattus väidetavalt ka Kõrgõzstani valitsusjuht Almaz Atambajev.
Peaministri kirjeldusel jõi ta 11. mail kellegi mürgitatud vett, mille peale kaotas kaheks päevaks teadvuse. Alles mitme nädala pikkuse haiglaravi järel suutis ta jälle avalikkuse ette ilmuda, kirjutab võrguväljaandes Raadio Vabadus.
Enda sõnul puuduvad Atambajevil konkreetsed kahtlusalused ning tema mürgitamist pole ka teised kinnitanud. Ent kui ta väited tõele vastavad, poleks see mingi haruldus.
Kõige tuntuma ning kinnitust leidnud juhtumina prooviti oranži revolutsiooni eel tappa Ukraina praegust peaministrit Viktor Juštšenkot. Tollasel opositsioonipoliitikul õnnestus pärast hobuseannust dioksiini siiski ellu jääda, kuid ta väljus katsumusest tugevasti moonutatud näoga, mis näitab alles aastaid hiljem esimesi nähtavaid paranemismärke.

Tavaline venelane upub Kremli ametnike sõnadevoolu televiisorist
Euroopa Liidu korraldatud Vene meedia uuringust selgus, et venelased saavad enamiku uudistest Kremli ametnikke vahendavast televisioonist.
Putinile on peaaegu ühel häälel ustavad kõik Vene meediakanalid: televisioon, raadio ja ajalehed. Venemaa meedia kujutab Euroopa Liitu mustas valguses ja annab EL-ile väga vähe sõna. Venemaa suured ajalehed peavad oma riigi ilmselget läänevastast agressiivsust suure riigi loomulikuks ihaks taastada N Liidu kokkuvarisemise eelne positsioon Euroopas.
Uuringust selgus, et venelased saavad enamiku uudiseid ja arvamusavaldusi televiisorist. 85,9 protsenti venelastest saab info kätte toanurgas helendavast pildikastist. Siiski usuvad ainult pooled vaatajatest, et Vene telekanalitest nähtu on tõsi. See ei tähenda paraku, et telerit mitteuskujad otsiksid infot muudest kanalitest. Ainult seitse protsenti venelasi kasutab iga päev internetti.

Heldri küla elanikud ägavad kinnisvaraarendaja võimu all
Salakavalalt koostatud lepingule viidates nõuab arendaja elektri eest sadu tuhandeid.
Tänapäeval tundub uskumatuna, et pealinna lähistel Viimsi vallas Haabneemes ei saa lastega pered juba üle aasta kasutada elektrit, vett või gaasi, sest elanikel käib vägikaikavedu piirkonna arendaja AS-i Morrison Invest omaniku Margus Valdesega.
Heldri elamurajooni elanikel on kodus paksud kaustad, mis sisaldavad dokumente kirjavahetusest AS-iga Morrison Invest. Kõige aluseks on protseduurireeglitega ostu-müügileping, mis sätestab krundi ostja ja elamu ehitaja kohustused. Leping sisaldab arvukalt sanktsioone, mis lähevad käiku siis, kui kohustusi ei täideta. Näiteks kui krundi ostja pole kooskõlastanud maja ehitaja valikut, samuti vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, side- ja elektritööde vastuvõtuakte torustike ja üldkasutatavate teede omanikuga. Omanik on aga Valdesele kuuluv firma Morrison Invest.

Kadriorus kukkus puu trammiteele
Reedel takistas Kadriorus Narva maanteel tugeva tuulega sõiduteele langenud puu üle kahe tunni trammiliiklust, päästeameti töötajad taastasid trammiliikluse ennelõunal.
Liiklus seisis kaks tundi
Tallinna trammipargi dispetšer ütles, et 1. ja 3. liini trammide liiklus katkes teele kukkunud puu tõttu reede hommikul kella 9.35 ajal. Päästeteenistuse töötajatel õnnestus liiklust takistanud puu trammiteelt eemaldada kell 11.45. Kuni tee vabastamiseni sõitsid 1. ja 3. liini trammid Ülemiste lõpp-peatusesse.
Tuul tegi pahandust
Tugev tuul tekitas reede ennelõunal trammiliikluses probleeme ka Koplis, kus kell 11.02 kukkus Maleva tänaval puu trammiteele. Seal õnnestus päästeteenistuse töötajatel trammitee vabastada kaheksa minuti pärast.

Loomaaias tähistati laste päeva
Eilsel lastekaitsepäeval lookles loomaaia väravate taga pidev järjekord suurematest ja väiksematest külastajatest, kes tulid kohale nii emade-isade, vanaemade-vanaisadega kui ka lasteaiakasvatajate ja õpetajatega. Laste seas oli jätkuvalt kõige populaarsem suveks taasavatud laste loomaaed, kus saab ise loomi toita ja paitada. Suuremas aedikus jooksid ringi kümmekond erineva suuruse ja värvusega mökitavat kääbuskitse, kelle järel siblis pidevalt kilkav lastekari. Sama palju tähelepanu said ka suurtes boksides peituvad küülikud ja merisead, keda sai süles hoida ja kallistada. Kellel kõht tühjaks läks, sai suu magusaks jäätise ja suhkruvatiga.

Estmilk Production jätkab lastetoidu eksporti Venemaale
Raplas asuv ja Vene firmale Nutritec Group kuuluv piimakombinaat Estmilk Production võib taastada rinnapiimaasendaja ekspordi Venemaale, mis katkes pronksõduriskandaali tõttu.
Pakkimisliin alustab uuesti tööd juba esmaspäeval ning 20 töötaja sundpuhkus lõpeb, vahendas etv24.
Seoses Tallinnas Tõnismäel seisnud pronkssõduri teisaldamisega teatasid firma partnerid Venemaal, et toodangul, millel on kiri "Made in EU", kuid sõna "milk" kõrval seisavad tähed "EST", ei ole turgu, vaatamata sellele, et Estmilk Production on rajatud Vene kapitalile.

Võrumaa bussitransporti ootavad ees muutused
Võrumaa ühistransporti ootavad ees suured muutused, kui käivitub maavalitsuse plaan jätta suured bussid sõitma üksnes Võru ja suuremate vallakeskuste vahel.
Kaugemate külade inimesed peavad sel juhul arvestama linna sõidul ümberistumisega, sest külast viib nad vallakeskusse väikesõiduk, kirjutab Võrumaa Teataja.
"Sõitjate arv, ütleme ausalt, väheneb. Autostumine kasvab, kütuse- ja muud kulud lähevad suuremaks. Sellises situatsioonis head lahendust pole, ainult halbade vahel on valida," ütles maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas.
Järgmisel aastal lõpeb ASiga Sebe sõlmitud liinileping ja juba nüüd tuleb tema sõnul alustada ettevalmistusi uue reisijateveo hankekonkursi korraldamiseks. Enne kui võistupakkumine välja kuulutada, peab Allase kinnitusel olema selge, kuidas maakonna ühistransporti edasi arendada.

Gobus kehtestas "bussi sisenemise tasu" 
Alates eilsest kehtestas Saaremaa maakonnaliinidel opereeriv AS Gobus kõikidel liinidel kahekroonise lisatasu, olenemata sõiduteekonna pikkusest.
"Meie hinnangul on Saaremaa siseliinide dotatsioon põhjendamatult madalam kui mujal. Ühes piirkonnas ei saa maaliinid odavamalt sõita kui teistes," ütles Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja asetäitja Olev Tõru Meie Maale.
"Taolist nii-öelda bussi sisenemise tasu on varem rakendatud Läänemaal, minu teada oli see seal neli krooni," lisas Tõru.
Gobusil on lepingujärgne kohustus teenindada Saaremaa siseliine 28. veebruarini 2011.

Eestlanna jõudis Soomes rahvusvahelise pianistide konkursi finaali
Eile õhtul jõudis Eesti pianist ja klavessinist Irina Zahharenkova Soomes toimuva rahvusvahelise Maj Lind'i nimelise pianistide konkursi kuue finalisti hulka.
Finaali pääsesid veel Roope Gröndahl Soomest, Sofya Gulyak Venemaalt, Yoonjung Han Lõuna-Koreast, Violetta Khachikian Venemaalt ja Marko Mustonen Soomest.
Konkursi võitja selgub 7. juunil.
Tegemist on maineka rahvusvahelise konkursiga, kus võivad osaleda kõik 1972. aastal või hiljem sündinud pianistid.
Irina Zahharenkova on õppinud Tallina Georg Otsa nimelises Muusikakoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris.
Eelmisel aastal võitis ta Itaalias Alessandro Casagrande nimelise pianistide konkursi ja Saksamaal J. S. Bachi nimelise pianistide konkursi.

Jalgpall: Eesti kaotas Horvaatiale 0: 1
Eesti jalgpallikoondise kaotas täna Lilleküla staadionil EM valikmängus on oma alagrupi liider Horvaatiale 0: 1.
Sitkelt võideldi keskväljal, kuid vastase kaitse ülemängimiseks nappis oskusi, kirjutab Sportnet. Väravaarve jäi Eestil avamata ja paraku ei õnnestunud tabelisse saada ka esimest viigipunkti.
Külaliste päästjaks osutus 15 esimest eluaastat Brasiilias elanud Eduardo da Silva. 24-aastane ründaja leidis 32. minutil endale pööramisruumi ja saatis trahvikasti joonelt palli Mart Poomile püüdmatult väravasse.
Kohtumise viimased 10 minutit surus Eesti hingestatult ja heitles kuni viimaste sekunditeni, kuid väravalöögid suutis kogenud Stipe Pletikosa tõrjuda. Horvaadid lahkusid 1: 0 võiduga, nagu ka neli aastat tagasi.

Ralli: Aava kiire kohanemine Akropolise teedel
Urmo Aava ja Kuldar Sikk näitasid Akropolise ralli teisel täispikal võistluspäeval oma Mitsubishi Lancer WRC07 võistlusmasinaga kiiret kohanemisvõimet.
Päev sujus ilma suuremate eksimusteta ja kiiruskatsete üldarvestuse kohad mahtusid Eesti esirallipaaril ühe erandiga esikümnesse, vahendab Sportnet.
Päeva lõpetasid Aava - Sikk aga neljanda ajaga 3,2 km pikkusel publikukatsel, kaotades kiireimat minekut näidanud Sebastien Loebile (Citroen) vaid 1,9 sekundiga. Pühapäevale lähevad eestlased vastu üldarvestuse 15. positsioonil.
Aava ja Sikk startisid laupäeval Kreeka MM-rallile 16. autona, mis andis kohanemiseks ka mõningaid eeliseid, kuna eessõitjad olid võistlustrassi juba lahtistest kividest puhtamaks teinud. Päeva esimesel 48,88 km pikkusel Agii Theodori kiiruskatsel sõitis Aava välja kaheksanda aja, kaotades katse võitnud Fordil sõitvale Marcus Grönholmile 1.46, 3 sekundit.

Kais ja Vesik mängivad Moskva EM-etapi finaalis
RANNAVÕRKPALL:
Kohtumise avageimis jäid eestlased taha 4: 8, kuid mängisid edasi väga kindlalt ning võtsid veenva 21: 15 võidu. Teine geim algas punkt-punkti heitluses, kuid 15: 13 eduseisus anti vastastele viis punkti järjest ning geim läks tulemusega 21: 18 sakslastele. Otsustav kolmas geim kuulus Eesti esipaarile 15: 9, eriti kindlalt tegutseti viimaste punktide mängimisel.
Homses finaalis minnakse vastamisi jällegi Saksamaa paariga Julius Brink ja Cristoph Dieckmann, kes on turniiril sarnaselt eestlastele vaid võite tunnistanud.

Asmerile Snettertoni kvalifikatsioonis ka 1. koht
Briti vormel-3 sarja etapil Snettertonis stardib Marko Asmer (Hitech Racing) hooaja seitsmendale sõidule kuuendalt ja kaheksandale võidukihutamisele esikohalt.
Sarja kindel liider Asmer sai seitsmenda sõidu kvalifikatsioonis kirja aja 1.01, 772, kiireim oli 1.01, 539-ga soomlane Atte Mustonen (Räikkönen Robertson Racing), vahendab ETV Sport.
Kaheksanda sõidu kvalifikatsioonis sai Asmer parima aja 1.01, 558. Teine oli britt Sam Bird (Carlin Motorsport) 1.01, 637-ga. Eestlane näitas mõlematel sektoritel Mustoneni järel teist aega, Asmeri ideaalaeg oligi parima stardikoha toonud 1.01, 558.

Sõudmine: Kaks Eesti kahepaati finaalis
Eesti kahe paarisaerulise kahepaadi üritus MK-sarja avaetapil Austrias Linz/Ottensheimis finaali jõuda lõppes edukalt.
Igor Kuzmin ja Allar Raja said esimeses poolfinaalis kolmanda koha ning kuus minutit hiljem liitusid nendega A-finaalis Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson, kes teises poolfinaalis lõpetasid samuti kolmandatena. Ka mõlema paatkonna ajad olid pea võrdsed - Kuzmin - Raja jõudisd finišisse 6.25, 77-ga, Endrekson - Jaanson 6.25, 18-ga, kirjutab Sportnet.
Kuzmin - Raja olid esimese veerandi järel brittide Matthew Wells i ja Stephen Rowbothami järel teised, kuid poolel oldi langetud neljandaks, mis tähendanuks kohta B-finaalis. Distantsi teine pool oli Eesti paadil aga tugev ja lõpuks edestati neljanda koha saanud kreeklasi üle kolm sekundi. Suurbritannia võitis poolfinaali 6.23, 14-ga, sekundi võrra edestasid Eesti mehi ka prantslased Jean-Baptiste Macquet ja Adrien Hardy.

Saksa rattaäss Jan Ullrich võib kaotada olümpiamedali
Rahvusvahelise olümpiakomitee ROK-i presidendi Jacques Rogge'i teatel võib 2000. aastal Sydneys maanteesõidus olümpiakulla võitnud sakslane Jan Ullrich medalist ilma jääda.
Rogge sõnas, et Ullrich jääb kuldmedalist ilma, kui dopingusüüdistustel sakslase aadressil on tõepõhi all, kirjutab ETV Sport.
Nimelt on kerkinud kahtlus, et Ullrich võitis Sydneys keelatud ainete abil. Siiski pole 1997. aasta Prantsusmaa velotuuri võitja positiivset dopinguproovi andnud.

Sõudmine: Kergekaalu ühesel jäi Prosvirnini laeks B-finaal
Hooaja esimesel MK-etapil jaksas Valeri Prosvirnin reedel läbi lohutussõidu end poolfinaali võidelda, kuid laupäeval jäi jaksu väheks, et Austrias Linz-Ottensheimis kergekaalu ühepaatidel finaalikoht välja sõuda.
Prosvirnin liikus enamuse poolfinaalist viimasel kohal, alles tugeva lõpuga sai ta mööda prantslasest. Aeg 7.42, 72 oli 16 sekundit nõrgem kui eilses lohutussõidus ja jäi üle 10 sekundi alla ka eelsõidu sooritusele. Prosvirnini poolfinaali võitis jaapanlane Takahiro suda 7.29, 82-ga, kirjutab Sportnet.
Pühapäevases B-finaalis on Eesti esindaja vastasteks Türgi, Prantsusmaa, Honk Kongi, Hiina ja Suurbritannia paadid.

Vormel: Asmer oli kvalifikatsioonis kuues
Marko Asmeri jaoks algas Briti F3 neljas nädalalõpp kuuenda kohaga kvalifikatsioonis, mis pani paika seitsmenda etapi stardijärjekorra.
Snettertoni ringrajal oli nobedaim Atte Mustonen, sarja ülivõimsalt 47 punktiga juhtiv eestlane koatas talle 0,233 sekundiga, kirjutab Sportnet.
Räikkönen Robertson Racing tiimis sõitev soomlane lõi laupäeval kuue sajandikuga Niall Breeni, Asmerit edestasid veel Jonathan Kennard, Alberto Valerio ja eelmise etapi võitnud Sam Bird. Üldarvestuses eestlase järel teisel kohal olev Stephen Jelley saab stardirivis koha sisse võtta kaheksandana.

Ralli: Grönholm läheb lõunapausile 15-sekundilise eduga
Akropolise rallil laupäeva 8,3 -sekundilise eduga Petter Solbergi ees alustanud Marcus Grönholm on hommikuse nelja katsega venitanud edu norralase ees pea kahekordseks.
MM-võistluste üldliidri vahe järgnevatega küündis pärast ralli pikima, 48,88 km katse järel isegi üle 20 sekundi, kuid Solbergi kaks järjestikust katsevõitu on kahandanud kaotuse lõunapausi eel 15,8 sekundile, kirjutab Sportnet.
Superralli arvestuses jätkav Urmo Aava (Mitsubishi) on täna kõikidel kihutamistel mahtunud esikümnesse. Päeva neljanda ja ralli 12. katsena läbiti 5,15 km pikkune lõik, kus Solberg lõi Grönholmi kahe ja Sebastien Loebi (Citroen) kaheksa kümnendikuga. Paremuselt kümnendat aega näidanud Aava jäi kiireimale alla 7,8 sekundiga.
Kokkuvõttes on kolmandal kohal Loeb, kellel kaotust Grönholmile 20,5 sekundit. Esikolmiku järel tuleb juba enam kui minutine vahe. Mikko Hirvonen (Ford) on liidrist maas 1.27, 0, Chris Atkinson (Subaru) 2.18, 2 ja Henning Solberg (Ford) 2.21, 2. Kahel viimasel punktikohal paiknevad Manfred Stohl (Citroen) ja Jari-Matti Latvala (Ford).

Sõudmine: Eesti paadid on erinevates poolfinaalides
Eesti kaks paarisaerulist kahepaati üritavad täna MK-sarja avaetapil Austrias Linz/Ottensheimis finaali jõuda erinevates poolfinaalides.
Eesti esipaar Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson kihutab Eesti aja järgi kell 17.24 algavas teises poolfinaalis neljandal rajal, konkurentideks alates esimesest rajast Tšehhimaa (Milan Doleĉek jr ja Vaclav Chalupa jr), Hiina (Chen Zheng, Su Hui), Saksamaa (Rene Bertram, Robert Sens), Austraalia (Scott Brennan, David Crawshay) ja Kanada (Jake Wetzel, Derek Porter), kirjutab Sportnet.
Kell 17.18 algavas esimeses poolfinaalis stardivad Igor Kuzmin ja Allar Raja viiendalt veelt. Kolme parema hulka ehk A-finaali üritatakse jõuda kahe Poola (Tomasz Kucharski - Robert Sycz ja Michal Sloma - Marcin Brzezinski), Kreeka (Ioannis Tsamis, Ioannis Christou), Suurbritannia (Matthew Wells, Stephen Rowbotham) ja Prantsusmaa (Jean-Baptiste Macquet, Adrien Hardy) paariga võisteldes.

Kais ja Vesik jõudsid EM-etapil poolfinaali
Täna Moskvas jätkunud rannavõrkpalli Nestea Euroopa Meistrivõistluste etapil alistasid Kristjan Kais ja Rivo Vesik kolmanda ringi kohtumises ülekaalukalt Saksamaa paari Daniel Krug - Kay Matysik ning kindlustasid pääsu poolfinaali.
Kohtumine Saksamaa esindajate vastu kulges ühekülgseks - vastastele anti mõlemas geimis vaid 13 punkti.
"Vastane oli natuke pabinas ja suutsime oma mängu peale suruda," kirjeldas mängu Kais. Otse poolfinaali on pääsu kindlustanud ka valitsevad Euroopa meistrid Julius Brink ja Cristoph Dieckmann Saksamaalt.
Moskva EM-etapi poolfinaalid peetakse täna õhtul, Kaisi ja Vesiku vastane selgub miinusringi kohtumiste põhjal.

Ralli: Grönholm kasvatas pikal katsel edumaad
Akropolise ralli teine täispikk tööpäev algas tänavuse ralli pikima, 48,88 km pikkuse Agli Theodori esimese läbimisega.
Reedese võistluspäeva lõpuks ralli liidriks tõusnud Marcus Grönholm (Ford) näitas taas oma tõsiseid kavatsusi, kui kulutas ohtuderikka teekonna läbimiseks aega 32.47, 9 ning edestas valitsevat maailmameistrit Sebastien Loebi (Citroen) 10,7 ja Petter Solbergi (Subaru) 11,8 sekundiga, kirjutab Sportnet.
Katsel neljandat aega näidanud Daniel Sordo (Citroen) oli aeglasem juba 36,6 sekundi võrra. Kümne kiiruskatse kokkuvõttes edestab soomlane nüüd norralast 20,1 ja prantslast 20,4 sekundiga.
Sordo jääb liidrist juba 47,3 sekundi ja maratonkatsel viiendat aega näidanud Mikko Hirvonen (Ford) 1.08, 9 kaugusele. Kuues on Henning Solberg (Ford, +1.52, 7), kolmandalt kohalt kuuendaks langes Chris Atkinson (Subaru, +2.05, 8). Reedel pikka aega rallit juhtinud austraallane kaotas 10. kiiruskatsel Grönholmile 1.56, 8 ning pidi poodiumikohalt allapoole kolima.

Negatiivne jalgpall peab lõppema
David Beckhami triumfeeriv tagasitulek Inglismaa jalgpallikoondisesse võib saada vägagi pöördeliseks sammuks.
See võib päästa meeskonnale pileti 2008. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile ning peatreener Steve McClarenile tema töökoha.
Beckhami koondisesse kutsumine oli juhendajalt täielik kannapööre, sest tegelikult ei ole Beckham viimase seitsme-kaheksa kuuga muutunud teistsuguseks mängijaks. Kui teda enam rahvusmeeskonda ei kutsutud ning kõik hakkasid rääkima tema karjääri lõpust, arvasin mina ikka, et kui koondise tulemused hakkavad allamäge minema, hakatakse pikisilmi ootama Beckhami tagasitulekut.
Just täpselt nii ongi juhtunud.
Meil on kombeks vahetevahel oma tippmängijad liiga vara erru saata. Ilmselt on probleem selles, et jääme loorberitele puhkama ja hakkame neisse suhtuma liigse enesestmõistetavusega. Tõeliselt hakkame me neist aga puudust tundma alles siis, kui neid enam ei ole - nagu ongi juhtunud Beckhami ning samuti kaua vigastust ravinud Michael Oweniga.

MK-etapi poolfinaalis neli Eesti paati
Austrias Linzis peetaval sõudmise MK-etapil said Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson eelsõidust otse poolfinaali, teised Eesti esindajad pääsesid võistlust jätkama lohutussõitude abiga.
Paarisaerulisel kahepaadil võistlevad Jaanson ja Endrekson võitsid oma eelsõidu ajaga 6.35, 57 (kõigi sõitude kolmas aeg), edestades nelja sekundiga teisena lõpetanud Kanada duot, Sydney olümpiavõitjat ühepaadil Derek Porterit ja Jake Wetzelit.
Poolfinaali murdsid läbi lohutussõidu aga oma eelsõidus teiseks jäänud Allar Raja ja Igor Kuzmin, kes võitsid Porter-Wetzeli ees lohutussõidu ajaga 6.29, 60.
Ühepaadil jäi Leonid Gulov eelsõidus alla vaid norralasest olümpiavõitjale Olaf Tuftele, kuid lohutussõidus narvalasele vastseid polnud. Samuti jõudis lohutussõidust poolfinaali Valeri Prosvirnin meeste kergekaalu ühepaadil.

Erki Pütsep tegi kodus kuldse duubli
Erki Pütsep rebis end finišisirgel esimeseks ja kordas nädalatagust Tartu-edu.
Nõmme ja Mustamäe tänavail kulgenud 186-kilomeetrise E.O.S. Tallinn GP võitis Eesti koondise värvides sõitnud Pütsep napi eduga naaberriikide konkurentide ees. Alles lõpusirgel rivaalidest poole rattapikkuse võrra ette rebinud Pütsep läbis viimased kolm ringi koos lätlaste Aleksejs Saramotinsi ja Gatis Smukulise ning leedulaste Marius Bernatonise ja Gediminas Bagdonasega juhtgrupis.
"Vahetult enne 11. ringi viimast laskumist läksid leedulased ette, sain aru, et neil on gaas põhjas. See etteminek oli küll kuidagi pooljuhuslik, aga pidi siiski kohutavalt valvel olema. Teadsin, et kui maha jään, siis panevad nad minema," rääkis Pütsep.
Järgneva kahe ja poole ringi vältel püsis viisik koos, seejärel hakkas Bagdonas maha jääma. Pütsepa sõnul mängis just see talle kätte soodsa võimaluse. "Ise rikkusid endal seisu ära, kahe leedulase ja kahe lätlasega oli mul tunduvalt keerulisem võidelda," selgitas võitja.

Kas ka Posh Spice tuleb Eestisse? 
Inglismaa vutiikooni David Beckhami abikaasa Victoria, keda maailmas tunneb endise menuansambli Spice Girls liikmena, jättis USA-s pooleli telesarja tootmise, mille eest talle maksti 10 miljonit naela, ning naases Inglismaale, et toetada Davidit koondisemängudes.
Kõik see tekitab küsimuse - kas Victoria tuleb eeloleval kolmapäeval ka Eestisse, et näha, kuidas David A. Le Coq Arenale jookseb? "Perekond on mulle alati karjäärist tähtsam," ütles Victoria Briti ajalehele Mirror.
Teleseriaali produtsendid nõudsid, et Posh sõidaks kaheks nädalaks Los Angelesse, et filmimine lõpuni viia. Sellise stsenaariumi kohaselt oleks nais-Beckhamil vahele jäänud nii Inglismaa koondise kohtumised Brasiilia (eile - toim) ja Eestiga kui ka Davidi viimane mäng Madridi Reali ridades.

Aava ja Rauam jäid Kreeka MM-rallil tee veerde
Kreeka MM-rallil teeb oma debüüdi WRC autol Urmo Aava. Pärast auto lõhkumist esmaspäevasel testikatsel polnud eestlastel uue Mitsubishi Lancer WRC07 seadistamiseks enam eriti aega, sellest hoolimata liiguti eile esialgu hästi.
Päeva esimesel kolmel katsel oli Aava 14. kohal, neljandal katsel jõuti esmakordselt esikümnesse, jagades üheksandat aega. Viiendal katsel tuli 12. tulemus, mis andis kokkuvõttes 13. koha. Kaotust liidrile Chris Atkinsonile (Subaru) oli kogunenud 2.09.
"Uue võistlusmasinaga harjumine nõuab aega, sest võrreldes S1600 klassi autoga tuleb kõike teha kordades kiiremini," nentis Aava, kes tunneb end iga kilomeetri läbimisega üha kindlamalt. Aava sõitis ettevaatlikult, püüdes autot tervena hoida.

Horvaatia arvestab vaid kolme punktiga
Horvaatia vutikoondist innustab tänases duellis Eestiga soov jõuda EM-finaalturniirile.
"Arvestame eelseisvas mängus kolme punktiga, mis hoiaks meid tabelis samal kohal, kus oleme praegu, ning viiks sammukese lähemale suurele eesmärgile ehk EM-finaalturniirile pääsemisele," ütles valiksarjas E-alagrupi liidrina troonivate horvaatide juhendaja Slaven Bilic.
Treener lisas siiski, et ei eelda hoolimata Eesti täbarast tabeliseisust kerget jalutuskäiku. "Kuigi Eesti on kodus kõik kolm mängu kaotanud ja pole löönud ühtki väravat, arvan, et tuleb erakordselt raske heitlus," tõdes Bilic.
"Olen vaadanud DVD-delt Eesti kodumänge Makedoonia, Iisraeli ja Venemaaga - igas neist on teie meeskond kogenud tohutult ebaõnne. On ju loodud palju-palju väravavõimalusi, suudetud lõviosa kohtumisest vastasega võrdselt tegutseda ning hoiduda suurematest vigadest..." kiitis Bilic kolleegi Jelle Goesi hoolealuseid.

Peeter Volkonski naljad
Poliitik ärkab pärast keerulist operatsiooni haiglas ja näeb, et palatis on kardinad ette tõmmatud.
"Miks kardinad ees on?" küsib ta. "Kas praegu on öö?"
"Ei," vastab õde, "üle tee on tulekahju ja me ei tahtnud, et teil jääks ärgates mulje, nagu oleksite juba teises ilmas."
Üks mees sõidab rongiga Londonisse ja sööb krevette. Pead ja koorikud loobib ta aknast välja.
"Lõpetage palun ära!" ütleb tema vastas istuv daam. "Lihtsalt vastik vaadata!"
"Mis see teie asi on?" vastab mees, "ma maksin oma sõidu eest ja võin teha, mida tahan," ning jätkab söömist.

Kuus päeva Sambia ja Zimbabwe vahel mööda Zambezi jõge
Ootan lendu Londoni Heathrow lennujaamas, kirjutab Janika Vaikjärv. Ees on pikk lend Zimbabwesse. Seekord ei lähe ma Victoria juga pildistama ega Livingstone'i jälgi mööda rändama. Sedakorda ei ole sihiks safari ega kohalikud inimesed. On vaid üks huvi: Zambezi jõgi ning kärestikumatk, kus paremal käel saab olema Zimbabwe ja vasakul Sambia.
Seisan lennujaama raamatupoes ja sirvin värskeid reisiraamatuid. BBC ajakirjanikud on kokku pannud olulised kohad ja tegevused, mida tasuks elu jooksul kogeda. Oma reisisihi toetuseks leian sellest huvitavast väljaandest, et maailma vingeimat rafting'ut ehk kärestikusõitu saab harrastada Zambezi jõel, kus tasuks veeta nädalake, kui on huvi kogeda midagi sellist, millest võib hiljem uhkuse ja elevusega teistele pajatada.
Esimene päev
Kärestikumatka Zambezi jõel kavandatakse ette vähemalt kolm kuni neli kuud. Neid pikki matku korraldatakse vaid augustist detsembrini. Pikalt ette teatamata on võimalik minna maksimaalselt kahepäevasele rafting'ule. Meie kavatseme aga teha läbi pikima ja loodetavasti ka huvitavaima kärestikumatka, mis maailmas pakkuda.

Idee noortefoorumilt - lõimiv tõsielusari
Briti Nõukogu kutsus eelmisel nädalal Tallinnas kokku foorumi Network Effect, et mõttetalgute korras Eesti ühiskonna probleemidele lahendusi leida. Helle, Marietje ja Mustafa mõttekäiku jälgis Kaarel Kressa.
Briti Nõukogu programmijuht Ingrid Veinmann selgitab, et projekti eesmärk on 25-35-aastaseid edumeelseid Euroopa noori, n-ö tulevikujuhte omavahel kokku viia. Seltskond tuleb mõnes Euroopa pealinnas kokku kolm-neli korda aastas ja ragistab ajusid.
Kaugeleulatuvaks sihiks on sõnastada, millises Euroopas me elada tahame. Kokku osaleb võrgustikus üle 200 liikme. Tallinna väisas 40 inimest väga erinevatelt elualadelt, alates Kosovo peaministri nõunikust kuni noorte tegijateni akadeemias, meedias ja ärisektoris. Põhilisteks märksõnadeks olid sotsiaalne innovatsioon ning ühiskonna muutmine rohujuure tasandil.
Tegu ei ole siiski eluvõõraste pintsaklipslaste kokkutulekuga, nagu skeptik võiks karta. Muidugi oleks naiivne arvata, et kuute Eesti ja kahte Soome organisatsiooni külastanud töörühmade liikmed oleksid võimelised paari tunniga sellised Eesti hädad nagu HIV-epideemia või kodanikuühiskonna puudumine "ära innoveerida". Seega olid ajurünnakud rohkem mängulist laadi. Teraseid mõtteid kostis aga küll ning kindlasti muutus osalejate silmaring tublisti avaramaks.

Nädala plaat
ALTERNATIIVESTRAAD
Rufus Wainwright
"Release the Stars"
Kanada-Ameerika üks (kuri) kuulsamaid lauljaid-laulukirjutajaid, kes võitis 14-aastaselt enda kirjutatud ja esitatud lauluga Kanada filmiauhinna, on koos Neil Tennantiga (Pet Shop Boys) produtseeritud plaadil täiesti omas elemendis. Kui on olemas alternatiivrokk, siis miks mitte ka alternatiivestraad või popooper, seda enam, et Wainwrighti looming on mõjutanud paljusid indie-rokkareid (nt Keane). Rufuse esimesele metamfetamiini võõrutusravile järgnevale täispikale plaadile (12 lugu) on eksinud ka paar lihtsamat lugu (näiteks "Not Ready to Love" ja poliitilise sõnumiga singel "Going to a Town"), kuid enamasti on tegu justkui näpuharjutustega NY Metropolitan Opera tellitud ooperile "Prima Donna". "Do I Disappoint You", "Tulsa" jt on mitmetasandilised ja hästi orkestreeritud teosed, kus on nii viiuleid, flööte, trompeteid kui ka tšellosid. Teemasid jagub poliitikast kuni valuliste eraeluliste seikadeni (nt vägistamine, narkootimumidest ajutiselt pimedaks jäämine ja geiteema).

Kitarrimänguoskus internetist
Sellest nädalast on avatud ainulaadne veebipõhine kitarriõppe keskkond, kus huvilistel on võimalik harjutada pillimängu ja saada tagasisidet just neile sobival ajal.
Esialgu on aadressil www.kitarrikool.eu võimalik õppida eesti ja vene keeles, peatselt on lisandumas inglis- ja hiljem ka portugalikeelne õppevõimalus.
"Eestis nagu mujalgi on tohutu huvi kitarrimänguoskuse vastu," tõdes Kitarrikooli eestvedaja Kristo Käo. "Muusikakoolides on ühele õppekohale tihti üle kolme soovija. Aga muusikakoolis peab õppima muidki aineid ning kitarri suhtes on eesmärgid udused. Seitse aastat õppimist, aga millal ma mängida oskan? Kitarrikool pakub praktilisi kursusi, millel on konkreetne eesmärk ja tähtaeg."

Marko Matvere lavastatud "Carmen" tulvil õnnestumisi
Promfesti raames etendub Pärnus ja Jõhvis Georges Bizet' ooper "Carmen", mis on Marko Matvere debüüt ooperilavastajana.
Promfesti ooperilavastused muudab eriliseks see, et peaosades astuvad üles Taevi konkursi võitjad ning laureaadid. Kõik seni ellu kutsutud ooperiproduktsioonid on olnud nooruslikud, elavad ning uudseid muljeid tekitavad. Ning Pärnu "Carmen" on samuti tulvil nooruslikku elujõudu.
Selle ooperi puhul toimib iseeneslikult juba muusika. Kuulub ju "Carmen" just tänu muusikale maailmas enim lavastatud ooperite hulka. Lihtne lugu, mis allhoovustes on suunatud keerulistele probleemidele, sundides mõtisklema ajatute reeglite paikapidavusest ajalikus illusoorsuses. Just see teematika on Pärnu "Carmenis" hästi välja toodud kunstnikutöös.

Barbara Hendricks juhib Pärnus võistulaulmist
Muusikat tundvale inimesele ei pea Barbara Hendricksit tutvustama. Võib aga meenutada, et ta on esinenud kõikides maailma juhtivates ooperimajades ning teeninud publiku vaimustunud aplausid ja kriitika heakskiidu nii maailma esiooperis New Yorgi Metropolitan Operas kui ka Milano La Scalas, Londoni Covent Gardenis, Soome rahvusooperis, Stockholmi kuninglikus ooperis, Viini riigiooperis ja teistes mainekates teatrites.
Tema hääl on kõlanud mitme teose maailmaesiettekandel. 2004. aastal oli ta osaline ka Arvo Pärdi teose "L'abbé d'Agatho?" esiettekandel Prantsusmaal, sama aasta lõpus laulis ta Ingli osa Tony Kushneri näidendi "Inglid Ameerikas" põhjal valminud Peter Eötyösi ooperi "Ingel" maailmaesiettekandel Théâtre du Châtelet's Pariisis.

Niguliste näitab ligi 600-aastast kirikukella
Tallinna Niguliste kirikusse on kokku tassitud ligi kahe tonni jagu pronksi - Eesti kirikutes helisenud kellade unikaalne näitus. Enne seda uuris viimati kirikukelli Eestimaa kirjanduse ühing 110 aastat tagasi, tehes pastorite seas ankeetküsitluse.
Kirikute restaureerimisel kelladega tuttavaks saanud kunstiajaloolane Juhan Kilumets on näituse jaoks teinud esindusliku valiku, keskendudes vanematele ja väärtuslikumatele kelladele. Teadaolevalt on keskaegseid ehk üle 400 aasta vanuseid kirikukelli säilinud 14, Nigulistes saab neist näha koguni viit. Sealhulgas Eesti vanimast, 1433 valatud Püha Vaimu kiriku kellast pärinevaid tükke. 1684 elas see kell üle ka tulekahju, kuid tornikiivri põlengus viis aastat tagasi mais kell sulas ja purunes. Osaliselt elab vana kell edasi Hollandis valatud uues kellas, millesse lisati eelkäija pronksi.

Kuidas elab Eesti naine? 
On 16. mai ning rahvusraamatukogus algab foorum, mis peaks ühendama võrdõiguslikkuse ja naiste tervise teema. Koridoriseinal seisev väiksesse konverentsisaali juhatav värviprinteriga trükitud A4-leht küsib: "Kuidas elab Eesti naine?" Anna-Maria Penu uuris järele.
Foorumi avab harrastusteatrile kaduma läinud Märt Treier, kes tutvustab foorumi patrooni Evelin Ilvest kui "proua presidenti". Evelin Ilves tõuseb toolilt ja teatab Märdile, et nii ei tohi öelda, mille peale istuv Märt Treier arvab kui õige mees kunagi, et vanasti küll võis. Evelin Ilves kinnitab veel kord, et nii ei öelda, ning läheb asja juurde.
Sõnavõtt on lühike, aga kõnekas. Proua Evelin Ilvesele on jäänud mulje, et peredes on haiged just lapsed ja mehed, ning toob näite, et kui arsti juurde läheb mees, kel on rinnus ebamäärane valu, siis saadetakse ta kohe üleüldisele läbivaatusele, kui aga sama valuga on arsti ees naine, siis kirjutatakse talle antidepressantide retsept... Tjah!

Meteoroloog Taimi Paljak kirjutas magistritöö Eesti ilmast
Teenekas meteoroloog Taimi Paljak on viimased aastad oma magistritöö tarvis uurinud, mis on lahti Eesti ilmaga. Tegelikult selgus, et ei midagi hirmsat, järsud temperatuurikõikumised on isegi pigem vähenenud. Ilmast tegi juttu Riho Laurisaar.
Kolmapäeval kaitses Paljak ka kraadi teemal "Õhutemperatuuri järskude muutuste statistiline ja sünoptiline analüüs külmal poolaastal ajavahemikul 1951-2006". Töö algseks tõukeks said 2003. aasta jaanuari väga järsud ilmamuutused.
"Toona toimus kolme päeva jooksul, 10.-12. jaanuaril kaks vastandlikku protsessi," märkis Paljak. "10. jaanuaril külmenes ilm sedavõrd kiiresti, et ööpäeva keskmine õhutemperatuur jõudis 24 tunni jooksul langeda 20,4 kraadi võrra. Kaks päeva hiljem kerkis aga kiire soojenemise tulemusel 21 kraadi. Just selleks ajaks oli plaanitud suusatamise maailma karikavõistluste Otepää etapp ja selle tarvis prognoosi koostamine osutus väga keeruliseks."

Linnateater jätab lavaauguga hüvasti
Elmo Nüganeni jaoks on ta lavastus "Ronk" hüvastijätt Linnateatri
"Eks ta teistsugune tegemine ole, see on lavaaugu viimane suvi. Peagi algava Linnateatri ehituse käigus lähevad meie mängukohad riburadapidi kinni. Kui järgmisel suvel peaksime suvelavastust tegema, siis tuleb see juba teises kohas," ütles Nüganen, kes avas pooleli oleval ehitusplatsil lavaaugu 1995. aastal kuulsa "Kolme musketäri" lavastusega.
Kuna hiljuti lavastas Adolf Šapiro Linnateatris Luigi Pirandello "Nii see on, kui teile nii näib", võib teatris täheldada itaalia näitekirjanduse buumi. Eesti teatri jaoks haruldast olukorda, kus repertuaaris on kaks itaalia tükki, peab Nüganen juhuseks.
"Šapiro valis Pirandello, kuna tahtis teha Linnateatris midagi täiesti uut. Mina aga olen mõelnud kogu aeg Gozzi tegemisest. Ma pole tahtnud korrata kunagi Ugalas tehtud "Armastust kolme apelsini vastu". Aga "Ronk" ongi teistsugune näitemäng. Kui "Armastus kolme apelsini vastu" oli kirjutatud lapsemeelse paroodiana, siis "Rongas" õnnestus Gozzil, nagu ta ise kirjutas, panna publik tegelastele kaasa tundma."

Näidendivõistlus ootab häid näidendeid.  Nagu alati. 
Andres Keil uuris Eesti näitemänguagentuuri juhilt Monika Läänesaarelt, kas näidendivõistlus on kirjandusmaailma raskekaallastele. Sai teada, et kaugel sellest. Preemiateni jõuavad algajad. Järjekordse võistluse tähtaeg on 15. august. Kirjuta näidend!
Inimesed elavad. Suhtlevad. Mõnedel on mured, mõnedel on rõõmud. Muredest ja rõõmudest sünnivad üldinimlikud üldistused. Kui oskad näha. Kui oskad selle ka kirja panna, sünnib näitemäng. Vana teatrinali, et näidend räägib inimestevahelistest suhetest, polegi tegelikult nali. Eks nad räägivadki.

Telegraafi hotell - inimene on määrav
Tallinnas äsja endises kesktelegraafi majas Vene tänaval avatud
Bangkok on horisontaalis vähemalt viiekihiline ja tõenäoliselt leidub veel mingeid kihte, kuhu paks valge inimene lihtsalt ei mahu. Bangkokis elavad taid, kes kogu aeg naeratavad. Lisaks elavad seal ka mõned rahvad, kes kunagi ei naerata. Taidel on T-särkidel Versace ja Hugo Boss ja kuningas, neil teistel habemikud vanamehed.
Ühel ööl sattusin magama hotelli, mille omanikuks oli just saanud habemik, aga personaliks olid veel taid. Solidaarsena nad oma tööandjale enam ei naeratanud, isegi tüdrukud mitte. Sinna ma enam ei lähe, sest Bangkoki tüdrukud on naeratades palju kenamad.
Viin on ka väga ilus linn. Viinis jooksevad keiserlikus pargis läbisegi ringi rotveilerid, jänesed ja tuvid ning tõenäoliselt söövad kõik koos rohtu. Viini vanalinna esimesed korrused ajakohastati juba Secessioni ja juugendi ajal ja sealt edasi on nad ainult uksekäepidemete nuppe välja vahetanud, sest need on lihtsalt ära kulunud.

Klaudia Taevi võistlus
Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali Promfest üks peamisi üritusi, Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate võistlus toimub 4.-9. juunini ning on järjekorras viies.
Teeneka Pärnu hääleseadja ja lauluõpetaja Klaudia Taevi töö on leidnud väärika jäädvustuse, temanimeline konkurss on aastate jooksul Pärnusse toonud noori lauljaid kõikjalt maailmast.
Taevi konkurss on üheteistkümne tegutsemisaasta jooksul saavutanud märkimisväärse rahvusvahelise tunnustuse ja tähelepanu. Huvi Pärnus toimuva võistulaulmise vastu on tänavu erakordselt suur. 30 parimat võistlevad Pärnus nii preemiate nimel kui ka võimaluse pärast osaleda Promfesti ja Endla teatri ühises ooperiproduktsioonis 2009. aastal, mil toimub kuues Taevi konkurss. Omaaegse Pärnu lauluõpetaja panus eesti kultuuri on leidnud hea kasvupinna. Võistluse raames on alati toimunud Taevile pühendatud õhtud. Seekordne Taevi mälestusõhtu toimub 5. juunil Pärnu raekojas.

Neeme Järvi (70) 
Maailmakuulsal eesti dirigendil Neeme Järvil täitub neljapäeval 70 eluaastat.
Neeme Järvi lõpetas 1960. aastal Leningradi konservatooriumi. Ühtlasi oli ta Eesti Raadio kammerorkestri kaasasutaja ja pisut hiljem ka orkestri kunstiline juht. 1963. aastal määrati ta Eesti Raadio sümfooniaorkestri peadirigendiks, ühtlasi kutsuti Järvi Estonia teatri peadirigendiks ja kunstiliseks juhiks. 1979. aastal juhatas Neeme Järvi juba Tšaikovski "Jevgeni Oneginit" Metropolitan Operas.
Järvi emigreerus 1980. aasta jaanuaris koos perekonnaga USA-sse. Ta hakkas seal tegema koostööd Ameerika suurima muusikakompaniiga Columbia Artists. Läbi aegade on ta seisnud mitme maailmakuulsa orkestri ees, näiteks Berliini Filharmoonikud, Amsterdami kuninglik Concertgebouw orkester ja BBC sümfooniaorkestrid.

Karl Martin Sinijärv (36) 
Esmaspäevane sünnipäevalaps Karla on igati gurmaan. Mokka mööda ja kenasti kokku passima peab nii ihu- kui ka vaimutoidus. Sellist sõnavaldajalikku kõrgpilotaaži, nagu seda Karl Martin pakub, on see väikene keel Läänemere kaldal harva tunda saanud. Ehk ainult Alliksaar, ehk teiselt kaldalt Laaban, ehk veel keegi. Ega neid palju ei ole, kes Sinijärve kategoorias võistleks. Väheke ehk ka hällipäevalise vanaisa - Erni Hiir.
Ja õnnelikud on keeled, kelle Karla endale külla kutsub. Mõnus on köögilaua taga keelt sügada, mõnusam veel seda maitsva keedusega hellitada. Vastu seista, et keedus keelt alla ei viiks. Nüüd on mehel veel suurem väljakutse - ei aita paljas keelesügamine kirjanikkonda kantseldada. Jõudu ja õnne, Karl Martin - kirjanike liidu esimees!

Astrid Kannel (40) 
Neljapäevase sünnipäevalapse, ajakirjanik Astrid Kanneli nägu sai eestlastele tuttavaks ETV-st üheksakümnendate teisel poolel, kui Moskvas tegutses Eesti korrespondentide kolmik Kadri Liik ning abikaasad Astrid Kannel ja Madis Hint.
Pärast Venemaa korrespondentide tagasikutsumist jätkas Kannel ETV-s välisuudiste toimetajana. Seiklustest pole ta aga kunagi ära öelnud ja nii on ta töötanud muu hulgas kaks suve Keri saarel majakavahina ning rännanud maailmas radadel, kuhu tavaturist ei kipu. Nii reisidel kui ka "tavaelust" tehtud fotodest on ta välja pannud kaks fotonäitustki.

Ain Kaalep (81) 
Esmaspäeval sünnipäeva tähistav Ain Kaalep on eesti kirjanduse grand old man. Ehk ise ta küll vist veidi protestiks - milleks jälle inglise keel. Olgu siis pigem eesti kirjanduse Vinge Vanamees.
Sellised mehed, nagu seda on Kaalep, on ülemad teadlastest, ülemad luuletajatest. On Õpetajad.
Nii kummardub Eesti Päevaleht õnnitlustes Õpetaja ees maani ja lisab õpetussõna aastast 1986, kogust "Kuldne Aphrodite":
Säh Piibel! Säh Koraan! Säh Talmud! Säh Targuun!
Loe seda kõike, vend, pea külm ja süda kuum!
Siis aga vahet pea, kui juba adud päikest,
Mis päiksest päiksem on, ja kuud, mis kuust on kuum!

Ivan Makarov: ükski parasiit ei tapa oma ohvrit
Viimastel nädalatel on Eesti Raadio venekeelse programmi Raadio 4 vastutava toimetaja Ivan Makarovi Eesti Päevalehes ilmuvad kirjutised venekeelse Delfi kommentaatorid nii pööraseks ajanud, et seal arutatakse isegi tema tapmist. Valimatust sõimust pole mõtet rääkidagi. Ja mille eest, küsib Eda Post.
11. mail ilmunud iganädalases venekeelse meedia ülevaates tõi Makarov esile riigikogulase Vladimir Velmani arvamusavalduse, et too ei usu Eesti võimu ja keeldub igasugusest koostööst. Kuna loo toimetamisel läks vahetusse viide algallikale, siis kuulutas venekeelne Delfi, et Makarov on kogu Velmani jutu ise välja mõelnud.
Nädal hiljem kirjutas Ivan Makarov Eesti Päevalehe palvel kommentaari Kristiina Ojulandi arvamusavaldusele, et Eesti-vaenulike Venemaa telekanalite edastamine tuleks Eestis lõpetada. Muu hulgas seisab seal: "Venemaal on praegu nii palju "vaenlasi", et Vene telekanalid ei saa kogu oma eetriaega pühendada vaid Eesti mustamisele, seda tööd tehakse palju tõhusamalt ja päevast päeva meie riigisisestes massiteabevahendites. Võtke kätte neljapäevane Vesti Dnja - esiküljel suur haakrist tekstiga "Hitler on Eestis taasvabastaja", pikad jutud sellest, kuidas Eesti "loomastunud" politseinikud peksid vene lapsi, siis kõrval jälle Hitler sülelapsega ja Hitler juhtimas vägesid - see on ju täielik hullumaja. See teeb haigeks."

Vapper Kalev lõpetab kooli
Samal ajal kui Tallinnas märatses pronksmehe vaim, jõurasid Tartus fotograafiatudeng Kalev Kalevipoeg Vapper (jah, just sellesama Kalev Vapperi poeg) ja mõttekaaslased end võistluse Tudengilaul võitjaks ning agiteerisid kuulajaid endale kooli lõpetamiseks toetusallkirju andma. Tänaseks on allkirju kogunenud sadu. Riho Laurisaar küsis Kalevipojalt, miks vajab tema lõputöö toetusallkirju.
Töö "Vapper Kalev lõpetab kooli" ongi mõeldud eelkõige kõikidele sõpradele, kaasteelistele (kui tarvitada Jaan Krossi sõnu) ja sugulastele ning muidugi kõigile teistele lõpetajatele. Eks mulle pakub huvi ka lõpetamise üllas traditsioon. Kohale voorivad kallid kaimud, lillebuketid, kallistused, põsemusid ja ilmekalt poseeritud lõpufotod.

Rooma - täpselt õiged portsud, õige maitse ja hinnaga
Eh, Köögi Komando on kahevahel. Kas kirjutada humoresk või tõsine restoraniarvustus? Ses mõttes, et restoran on aus ja uhke, aga õnnetuseks ei jaganud komandot teenindama sattunud ettekandja üldse, mida ta peaks tegema.
Rooma on stiilse, mitte ülepingutatud, aga mitte ka "alla lati" interjööriga. Hinnaklassiga kooskõlas. Tõsi, see pole ehk suvekoht - Lauteri tänava keldris, nagu ta on -, aga novembrivihmas seda mõnusam. Veebruarikuistest tuuleiilidest rääkimata.
Ent - kui komando sinna sattus, siis oli teenindajaks imearmas tütarlaps, kes oli olude sunnil asendamas. Ei, mitte esimest päeva tööl, mitte teise puhveti töötaja, vaid tõenäoselt hoopis mõne muu eluala esindaja. Nii juhtuski, et portvein saabus lauda kurguni täis lauaveiniklaasis, klaasi valge majaveini asemel saime pudeli punast, aga see selleks.
Huumoriküllane, soe ja armas. Ja ega need veinid joomata jäänud. Kuigi aperitiiviks mõeldud portvein kestis õhtusöögi lõpuni ja mõjus komandolasele nii, nagu ta päeva lõpuks mõjuma pidi.

ANDRUS ANSIP: oleme õppinud oma riiki teisiti tunnetama
Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi kõne erakonna üldkogul.
Head erakonnakaaslased,
Kas te mäletate õhtut täpselt kolm kuud tagasi?
Just.
3. märtsil, loetud tunnid enne valimispäeva algust.
Sisuliselt poolteist aastat pingutust oli selja taga. Kõik oli justkui tehtud. Väga hästi oli tehtud. Aga väike kripeldus oli ikka sees. Kas sellest kõigest ikka piisas, et teha midagi, millest me olime küll nii palju kordi unistanud, mille nimel pingutanud, aga mis polnud kordagi varem õnnestunud - võita valimised?
Mäletate neid hetki juba järgmise päeva, 4. märtsi õhtul, kui televiisori ekraanil tiksusid numbrid. 130 000. 140 000. Ja siis ühel hetkel oli vahe Reformierakonna ja meist järgmise erakonna tulemuse vahel vaid mõni tuhat häält.

REIN TAAGEPERA: riigikogulased võiks seada valiku ette
Mujal rakendatakse esinduskulude hüvitamiseks tihti segavormi, selmet filosoofilise külje üle piike murda.
Riigikoguliikmele võiks pakkuda valikut kahe variandi vahel: kas näiteks 4 000 krooni kuus ilma aruandluseta, või kuni 12 000 krooni täieliku aruandlusega kogu summa ulatuses ja kogu maksuaasta kestel.
Taolise valiku annab näiteks USA tulumaksuamet kõigile kodanikele. Mõtteviis on, et mingid maksu alandavad kulud on peaaegu kõigil ja ühiskonnale tuleb odavam, kui teatavais piires olles ei pea paberit kratsima. Kel aga kulud on tavalisest märksa kõrgemad, peavad seda tõestama ja seda ei pea keegi "alandavaks".
Umbes 4 000 krooni ehtsaid esinduskulusid tuleb pea igal rahvaesindajal kuu jooksul kokku, nii et selle kontrollimine oleks ülearune kulu. Kes aga rohkem kulutab, esitagu tšekid!

Narva maantee ja Pirita tee piirkonnas põles viis hoonet
Laupäeva õhtul toimus Tallinnas Narva maantee ja Pirita tee kandis mitu tulekahju. Kokku sai tulekahjudes kannatada viis erinevat ehitist.
Kell 20: 30 teatati tulekahjust Narva maanteel Oru hotelli taga asuvast tühjas hoones, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Päästjate sündmuskohale saabudes põles mahajäetud hoone juba lahtise leegiga. Tulekahju ohustas kõrval asuvaid ehitisi ning põlengust leviv suits kandus läheduses paikneva hotellini. Sündmuskohal töötanud kaks päästemeeskonda kustutasid tulekahju lõplikult kella 22 paiku, ära hoiti tule levik kõrvalasuvatele hoonetele.
Kell 21: 08 märkas päästekeskuse operatiivkorrapidaja, kes oli lahkumas tulekahjult Oru hotelli juurest, Narva maantee ja Pirita tee nurgal tõusmas suitsu. Kontrollimisel selgus, et tulekahju on puhkenud neljas erinevas lähestikku paiknevas ehitises.

Video: Rohelised võitlevad müra vastu
Mürataseme hindamisel lähtutakse Eestis endiselt nõukogude ajal kehtestatud normidest.
Rohelised saatsid sotsiaalministrile päringu, mille kohaselt tuleks mürataset mõõta lahtiste akendega, teatasid Seitsmesedt Uudised.

Peaminister kutsub homme riigilippe heiskama
Peaminister Andrus Ansip tegi homse lipupäeva puhul pöördumise, milles kutsub tähistama Eesti lipu 123. aastapäeva lippude heiskamisega.
"Püüame oma rahvusvärvidega kaunistada iga maja, iga õue, iga lipumasti. Sellega austame oma maad ja rahvast, oma riiki ja ajalugu, mis on andnud meile tänapäevase Eesti," ütles Ansip.
"Pole ju mitte kõikidel aegadel olnud sini-must-valge lipu lehvimine siin maal võimalik. Lipu sünd, tema esmaõnnistaminegi tuli Eesti üliõpilastel toimetada poolsalaja, rääkimata pikkadest aastakümnetest võõrvõimu all, kui see värvikombinatsioon oli täielikult keelatud," jätkas ta.
"Heisakem nüüd, Eesti lipu päeval, meie võitluse ja võitude lipp, meie vaba rahva ja ühtekuuluvuse lipp," lisas ta.
Ansipi sõnul oleme täna, juunis 2007, kindlamad kui kunagi varem, et sini-must-valge lehvimine kogu Eesti kohal on enesestmõistetavus, mida ei saa keegi enam kunagi kahtluse alla seada.

Puhast vett tähistava sinilipu sai tänavu üks rand ja kolm sadamat
Rahvusvaheline Sinilipu komisjon andis puhast vett tähistava sinilipu tänavu Pühajärve rannale ja Otepääl Lohusalu, Kuressaare ja Roomassaare sadamale.
Sinilippu taotlesid lisaks heakskiidetud Pühajärve rannale veel kolm supelranda - Võsu, Pärnu ja Stroomi. Eesti Sinilipu komisjoni poolt ei olnud võimalik neid taotlusi rahvusvahelisele komisjonile kinnitamiseks esitada nende randade 2006. aasta hooaja veekvaliteedi näitajate tõttu.
Nii Stroomi kui ka Pärnu rannas ületasid veeanalüüside tulemused üldkolibakterite ja fekaalsete kolibakterite osas mitmel korral Sinilipu saamiseks määratud taset. Võsu rannas oli vesi küll puhas, aga seal ei vastanud veeproovide analüüsimise protseduur Sinilipu nõuetele.
Muus osas vastavad need supelrannad igati Sinilipu nõuetele.
Sinilipud heisatakse üle maailma enamasti 5. juunil - maailma keskkonnakaitse päeval.

Esmaspäeval tähistatakse riigilipu 123. aastapäeva
Esmaspäeval algusega kell 7 toimub Toompeal Pika Hermanni torni jalamil traditsiooniline lipuheiskamise tseremoonia.
Eesti lipu 123. aastapäeva tähistamisel osalevad riigi ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad, teatas Eesti Lipu Selts koos Isamaa ja Res Publica Liiduga.
Lipuheiskamise traditsioon sai alguse Eesti lipu 120. aastapäeval 2004. aastal, mil heiskajateks olid Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlased, 2005. aastal Estonia ja Vanemuise Seltsi esindajad ning 2006. aastal Eesti Lipu Selts.
Seoses skautluse 100. aastapäevaga heiskavad tänavu lipu skaudid, nende seas ka eesti keelt mitte-emakeelena rääkivad noored.
Esimese sini-must-valge lipu pühitses Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas 1884. aasta 4. juunil.

Reformierakond valis uue juhatuse
Täna pärastlõunal Tallinnas toimunud Reformierakonna korralisel Üldkogul valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip.
Lisaks esimehele kuulub Reformierakonna juhatusesse 14 liiget. Valituks osutusid Laine Jänes, Meelis Atonen, Urmas Paet, Rein Lang, Keit Pentus, Jaanus Tamkivi, Rain Rosimannus, Leino Mägi, Tatjana Muravjova, Tõnis Kõiv, Jürgen Ligi, Erki Saarman, Lauri Luik ja Kristiina Ojuland.
Eelmise Reformierakonna juhatuse eelmise koosseisu liikmetest vahetusid Lennart Liba ja Maret Maripuu, kelle asemele tulid Kõiv ja Mägi.
Kokku osalesid juhatuse hääletamisel 1881 reformierakondlast.
Eelmine juhatus oli ametis olnud kaks aastat ehk 2005. aasta kevadel toimunud üldkogust.
Uue juhatuse esimene koosolek toimub 13. juunil ja siis valitakse juhatusele aseesimehed.

Peaminister on uue koalitsiooni üle uhke
Erakonna Üldkogul kõnelenud Reformierakonna esimees ja Eesti peaminister Andrus Ansipil jagus häid sõnu ka koalitsioonipartneritele.
"Kui ma peaksin ühe sõnaga praegust valitsusliitu iseloomustama, siis ütleksin ma - professionaalne. Meil kõigil, ma mõtlen kõigil valitsusliidu osapooltel, on põhjust uhke olla, et see nii on. Mina igal juhul olen," rääkis Ansip.
Ansip nimetas oravapartei järgmise kahe aasta kõige olulisemateks eesmärkideks lubaduste elluviimist ning inimese-keskse lähenemise toomist ka Eesti nendesse kohalikesse omavalitsustesse, kus Reformierakond täna esindatud pole.
Ansipi sõnul seisab suurim väljakutse ees just pealinna oravatel. "Me võlgneme selle neile, sest Tallinn väärib paremat," lausus ta.

Ansip: rahutused tõid viis väljakutset
Reformierakonna esimees Andrus Ansip rõhutas täna pärastlõunal erakonna Üldkogu ees kõneledes, et aprilli lõpu sündmused andsid viis teravat meeldetuletust ja väljakutset.
Ansipi sõnul olid aprillisündmused meeldetuletuseks, et Eesti kui väikeriigi julgeolek pole midagi iseenesest mõistetavat.
"Peame olema igal hetkel valmis selle nimel võitlema. Me peame jätkama sisejulgeoleku tugevdamisega ega saa grammigi tagasi anda kaitsekulutuse viimise tempost 2%ni sisemajanduse kogutoodangust," lausus ta ja rõhutas, et kriitilise tähtsusega julgeoleku mõttes on väikeriigile rahvusvaheline usaldusväärsus.
Teisena tõi Reformierakonna esimees välja aastaid tagasi tehtud õige valiku Euroopa Liidu ja NATO suunale.
"Me oleme saanud keerulisel hetkel rohkem tuge, kui paljud meist loota julgesid. Siit jõuan kolmanda väljakutseni - maailmas ei muutu ega arene mitte üksnes võimalused. Ka ohud on need, mis pidevalt uuenevad. Täna võime öelda, et me võitsime oma esimese kübersõja lahingu. Need spetsialistid, kes päevade ja ööde kaupa arvutite taga küberrünnakuid tõrjusid, tegid sama tänuväärset ja tähtsat tööd, kui politseinikud, kes aprilli lõpuöödel tänavatel Eesti riiki kaitsesid," lausus Ansip erakonnakaaslastele esinedes.

Soe suveilm püsib vähemalt neljapäevani
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt püsib kuni neljapäevani päevane temperatuur 26 soojakraadi lähistel. Veetemperatuur on mitmes supluskohas tõusnud üle 20 kraadi.
Esmaspäeval on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub põhjakaarte tuul 1-7 m/s. Sooja on päeval 15 kuni 24 kraadi.
Teisipäeval ja kolmapäeval püsib selge või vähese pilvisusega kuiv ning nõrga põhjakaarte tuulega ilm. Soojakraadid jäävad mõlemal päeval 16 ja 26 vahele.
Neljapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ja nõrga põhjakarte tuulega ilm. Sooja on päeval 17 kuni 23.
Portaali ilm.ee andmetel on veetemperatuur mitmes Eesti supluskohas tõusnud 20 kraadi lähistele. Sellisteks supluskohtadeks on Anne kanal (20), Kuremaa (21), Emajõe linnaujula, Riiska järv (21), Emajõe vabaujula (20) ja Vanamõisa järv (21).

Eesti toetab välilaagriülemate koolitamist ligi 150 000 krooniga
Välisministeerium toetab Rahvusvahelise Humanitaarpartnerluse riikide välilaagriülemate koolitusprojekti 143 189 krooniga.
Sisekaitseakadeemia projekti eesmärk on Rahvusvahelise Humanitaarpartnerluse (IHP - International Humanitarian Partnership) välilaagriülemate koolitamine nende tõhusamaks rakendamiseks rahvusvahelistel humanitaarabi missioonidel.
"Eesti spetsialistide töö on õnnetuspiirkondades kannatanud elanikkonna olukorra parandamisel väga oluline," toonitas Paet. "Professionaalsust ja valmisolekut reageerida kriisidele saab vajadusel kasutada ka siseriiklike suurõnnetuste korral," lisas ta.
IHP on 1995. aastal loodud organisatsioon, mille põhieesmärk on koordineerida ja tagada rahvusvahelist operatiivtoetust ÜRO ja selle allorganisatsioonide poolt läbiviidavatele humanitaarabioperatsioonidele, seda nii looduslike katastroofide kui ka tsiviilhädaolukordade puhul. IHP liikmete hulka kuuluvad Soome, Rootsi, Norra ja Taani elanikkonna kaitse eest vastutavad riiklikud asutused, Ühendkuningriigi rahvusvahelise arengu ministeerium ning Hollandi välisministeerium.

Ühing: riigikogu hüvitistes peitub poliitiline korruptsioon
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatus leiab, et riigikogu liikmete hüvitiste lisamine saadiku palgale ilma aruandekohustuseta on hoop avaliku sektori raha kasutamise läbipaistvusele ning on tõlgendatav poliitilise korruptsioonina.
"Avaliku raha kasutamine peab olema avalik," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk. "Riigikogu plaanitav seadus viib meid eemale avaliku sektori läbipaistvusest. On kahetsusväärne, et seadusandja annab avatuse osas negatiivset eeskuju kogu ühiskonnale."
Kuna riigikogu liikmed kasutavad seaduseelnõuga ära oma ametipositsiooni endale isiklike hüvede hankimiseks, on riigikogu liikme staatuse eelnõu ühingu teatel tõlgendatav poliitilise korruptsioonina.
"Üks korruptsiooni tunnuseid on oma ametikoha ärakasutamine isiklike hüvede hankimisel," ütles Tammerk. "Millised on avalikud hüved, mida Eesti inimesed sellest riigikogu liikmete 30-protsendilisest aruandevabast rahast saavad?"

Putin ähvardas sihtida Vene raketid Euroopale
President Vladimir Putin hoiatas, et kui USA paigutab oma raketitõrjesüsteemi elemendid Venemaa piiride lähedale, võib Venemaa uuesti seada oma rakettide sihtmärgiks Euroopa.
Intervjuus Itaalia ajalehele Corriere della Sera tunnistas Putin, et Venemaa vastumeetmed võivad vallandada relvastuse võidujooksu. Tema sõnul on aga selle eest vastutav mitte Moskva, vaid Washington, kes selle algatas, vahendas ETV24.
"Kui Ameerika tuumajõud Euroopa territooriumil laieneb, tuleb meil valida uued sihtmärgid Euroopas," ütles Putin.

Sri Lankal tapeti kaks Punase Risti töötajat
Politseinikena esinenud kurjategijad tapsid Sri Lankal kaks Punase Risti töötajat.
End politseinikena esitlenud mehed soovisid näha rühma helikopteri dokumente ning palusid kahel töötajal asjaolud selgitamiseks endaga kaasa tulla. Seejärel lasid kurjategijad kaks töötajat maha, vahendab YLE24.
Sri Lanka politsei teatel osalesid tapetud tsunamiohvrite abistamiseks mõeldud koolitusel.

Poolas ärkas mees 19 aastat kestnud koomast
Poolas tuli teadvusele kommunismiajastu lõpus raske õnnetuse tagajärjel koomasse langenud mees.
65-aastane raudteelane langes koomasse 1988. aastal ning arstide hinnangul oli tal elada paar aastat, vahendab Reuters.
Teadvusele tulles kiitis mees esmalt oma abikaasat, kes oli tema eest kõik need aastad hoolitsenud.
19 aastat koomas olnud mees avastas ärgates, et kõik tema lapsed on abielus ning tal on 11 lapselast.
Poola telekanalile antud intervjuus ütles ta, et tema mälestustes oli kauplustes saada vaid teed ja äädikat ning igal pool olid pikad järjekorrad.
"Nüüd näen tänavatel mobiiltelefonidega rääkivaid inimesi ning kauplustes on kaupa nii palju, et pea hakkab ringi käima," võttis mees oma emotsioonid kokku.

John F. Kennedy lennuväljale plaaniti terrorirünnakut
USA ametnikud esitasid laupäeval süüdistuse neljale inimesele, keda süüdistatakse terrorirünnaku planeerimises New Yorgis asuvale John F. Kennedy rahvusvahelisele lennuväljale.
Kohtu alla peavad astuma Guyana parlamendi endine liige, veel üks sama riigi päritolu USA kodanik ning kaks Trinidad ja Tobago elanikku. Üks meestest oli lennuvälja töötaja, vahendab Reuters.
USA justiitsministeeriumi teatel oli süüdistatavatel plaan õhku lasta lennuvälja kütusehoidlad ja lennukibensiini torujuhe.
Süüdistuse kohaselt alustati rünnaku planeerimist eelmise aasta jaanuaris ning korraldajad uskusid, et see oleks olnud veelgi võimsam kui 11. septembri rünnakud kuus aastat tagasi.

Halonen: Tugev Venemaa on parem kui nõrk
Soome president Tarja Halonen arvab, et Venemaa välispoliitiline aktiviseerumine ei ole vaatamata sellega kaasnenud ähvardustele murettekitav.
"See on hea, et Venemaa ei ole enam nõrkuse olukorras. Nõrgad riigid sisaldavad alati palju ootamatuid riske," ütles Halonen ajalehele Helsingin Sanomat antud intervjuus.
Uus Soome valitsus on presidendi hinnangul alustanud tööd aktiivselt. Ka välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes Halonenil valitsusele etteheiteid ei ole.

Ansip: Eestis võtab maad "teenindaja on boss" suhtumine
Reformierakonna Üldkogul kõnelenud erakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip rõhutas, et Eesti ei tohi lasta tööjõu puudujäägil alla viia teenuste kvaliteeti.
Ansipi sõnul on "klient on kuningas" suhtumine asendumas "teenindaja on boss" suhtumisega.
"Me teame, et väikese riigi majandus ei suuda kunagi lüüa massiga ja Eesti trumbiks peab olema nutikus. Me toetame järjest rohkem teaduse tippkeskusi ja tehnoloogia arenduskeskusi. Panused teadmisel põhineva majanduse väljaarendamiseks ei ole enam minimõõtu. Järgmise nelja aasta jooksul investeerime me teadus- ja arendustegevuseks aga ka innovatsiooniks täiendavalt üle viie miljardi krooni," rääkis Ansip.
"Nende investeeringute kõrval pean ma tähtsaks aga ka seda, et suudaksime teadushuvi äratada just noortes. Lõpuks sõltub ju just neist see, mis suunas ja kui kiiresti areneb Eesti majandus 20, 25 või 50 aasta pärast," lisas ta.

SuperNoova 2007 võitjad on Liisi Eesmaa ja Katrina Kaubi
Laupäeval selgusid üheksanda moedisainerite konkursi SuperNoova
Nooremas kategoorias pälvis enim punkte Saaremaalt pärit Katrina Kaubi (Kuressaare Gümnaasium), teisele kohale tuli Kristin Kallas (Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium) ning kolmas koht läks Tartu Kunstigümnaasiumi õpilasele Tairi Roosvele.
Professionaalide seas võitis moekunstnik ja stilist Liisi Eesmaa. Teisele kohale tuli vabakutseline tekstiili- ja moekunstnik Triinu Pungits ning kolmandale kohale tuli vabakutseline moekunstnik Vassilissa Danavir.
Võitjaid ootab auhinnaraha 20 000 (noordisainer) ning 50 000 krooni (professionaal) ning võitjatele jääb triumfi meenutama kaunis SuperNoova hobedane pross.
Žürii koosseisu kuulusid Martin Wieczorek (Prantsusmaa, Printemps, sisseostja), Tomas Rajnai (Rootsi, moemessi ja noorte moedisainerite konkursi +46 korraldaja), Teri Niitti (Soome, stilist), Elena Strahova (Läti, Baltik Fashion Federation president), Sandra Straukaite (Leedu, moekunstnik ja moefestivali Fashion Infektsion korraldaja), Anu Lensment (moekunstnik ja Marie Claire moetoimetaja), Vilve Unt (Eesti, Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna professor) ja Laine Jänes (Eesti kultuuriminister).

Video: 55-ndat sünnipäeva tähistanud Ellerhein on harjunud olema parim
Tütarlastekoor Ellerhein tähistas täna Estonia kontserdisaalis oma 55-ndat aastapäeva.
Üle poole sajandi tegutsenud koor on dirigent Tiia-Ester Loitme sõnul harjunud olema parim ja üksnes võitma, sest kooris laulavad vaid pühendunud lauljad, teatasid Seitsmesed Uudised.

Ilmus näituse "Kuritöö ja karistus" kataloog
Esmaspäeval, 4. juunil kell 16 esitletakse Tallinna kunstihoone galeriis näituse "Kuritöö ja karistus" vastilmunud kataloogi.
Näitus "Kuritöö ja karistus/Crime and Punishment" leidis Tallinna Kunstihoones aset eelmise aasta lõpus.
Kataloogis on lisaks spetsiaalselt valminud esseedele kunstnikest ja kuraator Anders Härmi eessõnale veel eksklusiivne intervjuu Tallinna vangla hiljuti nimetatud direktori Erkki Osolaineniga. Samuti Gilles Deleuze'i lühiessee "Järelmärkusi kontrolliühiskondade kohta" (1990), mis ilmub eesti keeles esmakordselt.
Esitlusel on võimalik omandada kataloogi soodsa hinnaga.

Asmer oli teises sõidus kindel võitja
VORMEL:
Pühapäeva hommikupoolikul peetud seitsmendal etapil pidi Hitech Racingu esipiloot katkestama, kirjutab Sportnet.
Asmer jätkab sarja kindla üldliidrina.

Sõudmine: Raja ja Kuzmin võitsid pronksi
Linz-Ottensheimis toimuval maailmakarikasarja 1. etapil selgus äsja paarisaeru kahepaadi esikolmik. Meeletult põnev lõpuheitlus tõi Eestile võistluse ainsa medali.
Läbi eel-ning lohutussõitude rägastiku jõudsid finaali tituleeritud sakslased Rene Bertram-Robert Sens, valitsevad maailmameistrid Prantsusmaalt Adrien Hardy-Jean- Baptiste Macquet, alati medalivõimeline Austraalia koosseis Scott Brennan-David Crawshay, inglased Matthew Wells-Stephen Rowbotham ning mõlemad Eesti paatkonnad - vanameister Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson ning Allar Raja-Igor Kuzmin, teatas sõudeliit.
Sõidu lähe anti lausvihmas. Nii nagu eeldati, tegid kõige teravama stardi prantslased, järgnesid Austraalia ning Inglismaa. Eesti teine koosseis (Raja-Kuzmin) sõudsid neljandana, Jaanson-Endrekson sakslaste ees viiendana. Veel poolel maal oli liidrite vahekord sama, kuid oli märgata vahede vähenemist. Sellest annab tunnistust fakt, et esimesed viis meeskonda mahtusid kõik 1,5 sekundi sisse. Vaid Jaanson-Endrekson olid tempos natuke järgi andnud ja sõudsid kuuendana ca 3-sekundilise vahega liidriks tõusnud inglaste järel. Raja ja Kuzmini edu Eesti esipaatkonna ees oli selleks ajaks suurenenud kahele sekundile.

Aava: Akropolise ralli oli suur samm edasi
Pärast Akropolise ralli laupäeva viimast hipodroomi paarisrajal väljasõidetud üldarvestuse neljandat aega startisid Urmo Aava ja Kuldar Sikk pühapäeva varahommikul rajale teisena. See andis eestlastele taas uue võimaluse Mitsubishi Lancer WRC võistlusmasinaga kohanemiseks libedates oludes.
"Esimeste hulgas startija oludega harjumine võtab mul veel aega. Tundsin juba tänasel avakatsel, et auto juhitavus on palju keerulisem kui seda eilsel võistluspäeval ning seetõttu valisin kindlalt lõpuni jõudmise taktika. Liigne risk ja mõned sekundid kiiremini sõitmine ei õigustaks end," lausus Urmo Aava Akropolise ralli viimase võistluspäeva lõunases hoolduses, kui rallist jäi sõita veel kolm kiiruskatset.
Sellest hoolimata parandas Aava korduskatsetel oluliselt oma katse aegasid ja tõusis üldarvestuses neljateistkümnendale kohale.
"Oleme koos Kuldariga oma rallikarjääris astunud suure sammu edasi. Akropolise rallil saime eelkõige kinnitust endale, et oleme võimelised võitlema WRC maailma kõrgete kohtade eest. Kuid selge on ka see, et tee tippu ei saa lihtne olema. Mitsubishi Lancer WRC07 ammendab endas palju rohkem kui me suudame temast võtta, kuid kogemused tulevad läbitud kilomeetritega. Juuni lõpus seisabki meil ees test Soomes, kus me valmistume Jyväskylä ralliks ning pärast seda on meie fännidel võimalus meid ja kogu Mitsubishi tiimi näha juba Otepää rallil."

Grönholmile kuulus Akropolises veenev võit
RALLI:
Kokku viis kiiruskatset võitnud Grönholm tõusis liidriks seitsmendal kiiruskatsel ja edestas lõpuks kokkuvõttes teiseks tulnud valitsevat maailmameisterit Citroënil Sebastien Loebi 38,6 sekundiga, kirjutab Sportnet.
Kreekas noppis kolmanda koha punktid eksmaailmameister Petter Solberg Subarul, keda jäi Grönholmist lahutama 1.34, 1. Neljandale kohale sõitis end võitja tiimikaaslane Mikko Hirvonen (2.41, 3), viiendaks jäi lõpuks Henning Solberg Fordil (+4.52, 7) ja esikuuiku lõpetas Subaru piloot Chris Atkinson.
Esmakordselt WRC autol sõitnud Urmo Aava-Kuldar Sikk jäid üldkokkuvõttes 14. kohale, kaotust Grönholmile kogunes 20.20, 5.

Vormel: Asmer katkestas Snettertonis
Marko Asmer oli sunnitud Briti F3 sarjas tänu seitsmendal ringil purunenud rehvile Snettertonis peetud seitsmendal etapil katkestama.
Oma esimese võidu Briti F3 sarjas võttis Niall Breen, kes sai kirja aja 29.22, 610, kirjutab Sportnet.
Teisele kohale sõitis end britt Sam Bird (+0,417) ja poodiumi kolmanda astme hõivas brasiillane Alberto Valerio. Kvalifikatsioonisõidu võitnud Atte Mustoneni start ebaõnnestus täielikult ja sõidu lõpus oli ta võistlejaterivi lõpus 27. kohal.
Täna peetakse Snettertonis ka kaheksas etapp, milles parimalt stardikohalt alustab sarja üldliider Asmer.

Sambias tallati surnuks 12 jalgpallifänni
Lõuna-Aafrikas Sambias hukkus massitunglemises vähemalt 12 jalgpallifänni.
Hukkunud tallati pärast Sambia ja Kongo vahelist mängu pealtvaatajate staadionilt lahkumise käigus surnuks, vahendab BBC.
Politsei teatel oli hukkunute seas üheksa meest ja kolm naist ning kõik nad olid Sambia fännid. Lisaks sai tunglemises viga 20 inimest.
Fännide kiirustamise üheks põhjuseks võis olla asjaolu, et kohtumine algas plaanitust tund hiljem.
Kohtumise võitis 3: 0 Sambia.

Tyson Gay jooksis taganttuule abil 100 meetrit 9,76 -ga
KERGEJÕUSTIK:
Tulemus pole aga määrustepärane, sest puhus taganttuul 2,2 m/s, kirjutab ETV Sport. Maailmarekord 100 meetri jooksus on 9,77.
Alla kümne sekundi jooksid veel kaks meest. Derrick Atkins Bahamalt sai kirja 9,83 ja ameeriklane Shawn Crawford 9,96.
110 meetri tõkkejooksu võitis 12,92 -ga hiinlane Liu Xiang, teine oli kolm sajandiku kehvema ajaga ameeriklane Terrence Trammell. Meeste 200 meetri jooksu kiireimad olid 19,82 -ga Wallace Spearmon jr. USA-st ning jamaikalane Usain Bolt 19,89 -ga.

Sõudmine: Gulovi laeks jäi B-finaali viies koht
Austrias Linz-Ottensheimis MK-sarja avavõistlusel saavutas meeste ühepaadil Leonid Gulov 11. koha.
Pühapäeval sõidetud B-finaalis ei suutnud Gulov enam esimeste sõitude head minekut näidata ning jäi ajaga 7.11, 33 B-finaalis viiendaks, kirjutab Sportnet.
500 meetri järel oli eestlane neljandal kohal, kilomeetri järel langes ta võistlejaterivi lõppu. Lõpuheitluses suutis Gulov siiski kuubalast Yoennis Hernandez Arruezit napilt edestada ja vältis sõidus viimaseks jäämist.
B-finaali kiireimat aega näitas šveitslane Andre Vonarburg, kes võttis kokkuvõttes seitsmenda koha.

Soomlane Marcus Grönholm on teel Kreeka ralli võidule
Autoralli MM-etapil Kreekas juhib kolm kiiruskatset enne finišit Fordil kihutav soomlasest sarja üldliider Marcus Grönholm.
Prantslane Sebastien Loeb Citroenil kaotab Akropolise kruusateedel teisena 39,3 sekundit. Norralane Petter Solberg Subarul jääb juba 1.36, 7, kirjutab ETV Sport.
Reedel katkestanud, kuid superralli reegli järgi jätkav Urmo Aava Mitsubishil on 15. positsioonil, kaotust Grönholmile on kogunenud 19.26, 2.
Pühapäevasel esimesel katsel edestas Loeb Grönholmi 6,1 sekundiga, Aava oli 14. Teisel katsel oli Grönholm omakorda Loebist 2,1 sekundit kiirem, Aava sai 16. aja. Päeva kolmas katse jäi ära.

PAUL-EERIK RUMMO: õigusriik peab looma ühemõttelisi institutsioone
Raske on kommenteerida ettepanekuid kodakondsuspoliitika kohta, kui nende aluseks on ettekujutus, et Eesti on olnud koloniaalimpeerium ja Venemaa tema meretagune koloonia.
Nii või teisiti, kvaasikodakondsuse mõiste on juba iseendast solvav ja diskrimineeriv nende suhtes, kellele seda pakutaks. "Kvaasi" tähendab "justkui", s.t. midagi hägust ja ainult kaudselt sarnast põhimõistele.
Demokraatlik õigusriik ei pea looma näivusi ja ähmasusi, vaid maksimaalselt selgeid ja ühemõttelisi institutsioone.
- kommentaar on kirjutatud Andres Kollisti artiklile "Saage eurooplasteks, jääge venelasteks" -

RAIVO VETIK: kodakondsuspoliitika ja rahvuslikud huvid
Kodakondsuse teema väljatoomine tabude tsoonist on igati tervitatav. Praegu on Eestis suur hulk inimesi, kes on siin sündinud, kuid kellel ei ole kodakondsust.
Need inimesed tajuvad seda paratamatult ebaõiglusena, mis suurendab tõenäosust, et nad lahkuvad mujale. Arvestades demograafilisi protsesse, on see kahjulik meile kõigile.
Kodakondsusteema päevakorda võtmise vajadus tuleneb eelkõige asjaolust, et senine kodakondsuspoliitika on oma rahvusriiklust ülesehitava funktsiooni sisuliselt täitnud. Välistav kodakondsuspoliitika, mis taasiseseisvunud Eestis kehtestati, oli omal kohal kümmekond aastat tagasi, sest kindlustas rahvusriikluse taastamise. Praegu on aga täiesti uus olukord, rahvusriik on üles ehitatud, me oleme 'tagasi läänes'.
Kui eeldada, et Venemaa huviks on kontrolli suurendamine Eesti üle, siis tuleb näha, et välistava kodakondsuse põhimõte aitab sellele ainult kaasa. Eesti rahvuslikuks huviks on tervikliku ja lojaalse kodanikkonna kujunemine, mis eeldab ka senisest paindlikumat kodakondsuspoliitikat.

MART NUTT: kvaasikodakondsus on põhiseadusevastane
Esmalt eksib hr. Kollist aastaga. Välismaalaste seadus võeti vastu 1993. Valikuid oli kaks: kas minna üle iseseisvates riikides kehtivale elamislubade-süsteemile või jääda NSV Liidus kehtinud propiska- süsteemi juurde.
Olen peaaegu kindel, et kui tol aastal ei oleks mindud üle Euroopas kehtivale põhimõttele ja asi oleks vinduma jäänud, siis täna me EL-is ja NATO-s ei oleks.
"Vene riik oleks ehitatud Eesti riigi sisse" just sel juhul, kui kõik umbkeelsed "kaasmaalased" (Venemaal kasutatav mõiste väljaspool Venemaad elavate venemaalaste kohta) oleksid tingimusteta saanud Eesti kodakondsuse. Parimat pinnast Venemaa "viiendale kolonnile" oleks raske ette kujutada. Vaadake Moldovat.
Kvaasikodakondsust ei võimalda Eesti põhiseadus ja pealegi oleks kodanike jagamine I ja II sordi kodanikeks kodanikuõiguste karjuv rikkumine (muide, tegelikkuse kiuste just selles Venemaa Eestit süüdistab).

ANDRES KOLLIST: saage eurooplasteks, jääge venelasteks
Kümme aastat Eesti migratsioonipoliitikat juhtinud Andres Kollist peab tänavu Eestis lahvatanud rahvuspingete üheks põhjuseks Eesti riigi valesid valikuid, millega tehti paljudel Eestis elavatel, kuid Eesti kodakondsuseta venelastel keeruliseks läände reisida või tööle minna, mistõttu nad klammerdusid üha enam Venemaa külge.
Kui püüda teha asjad maksimaalselt lihtsaks ja viia suure üldistustasemeni, siis kaks kõige tähtsamat asja riigi arengus on rahvas ja energeetika. Meie energeetika on strateegiliste otsuste lävel ja meie rahvastiku arengus on tõsiseid probleeme. Mõlemal teemal on meie tuleviku seisukohalt määrav tähtsus ja kumbagi käsitledes ei saa Venemaast mööda vaadata. Kõige aktuaalsem on küsimus, kuidas oleme kujundanud oma suhteid siia enamasti Nõukogude ajast jäänud mitte-eestlaste ja nende järglastega. Kas venelased on siia jäänud "prügi" või hinnaline sõjasaak?
Eesti üleminekuaastate edukuses oli suur annus tarkust, Eestis laulva revolutsiooni ajal esilekerkinud vaimueliidi kandvat rolli, kannatlikkust ja ka õnne. Kuid Eesti üleminekuaastate edukuses on kindlasti ka siinsete venelaste tarkust ja muutuste soovi. Me ei tohi unustada, et suveräänsusdeklaratsiooni ja keeleseaduse poolt hääletasid ka paljud venelased. Kas need ja näiteks ka Eesti iseseisvusreferendumil jah-hääle andnud venelased peavad nüüd oma teo üle uhkust tundma või oleme eeskätt just meie, eestlased viinud nad olukorrani, kus nad oma tookordseid valikuid häbenevad või eelistavad nendest lihtsalt mööda vaadata?

KRISTER PARIS: Sieg heil, Estland! 
Aastate pärast ühtses rivis juhile marsitaktis "Elagu!" karjudes võime ilmselt kummastusega küsida: miks pidime enne pronksiööd üldse end idanaabrite fašismisüüdistuste eest kaitsma?
Arvestades viimaseid jõulisi samme, mis on Eestis astutud vabaduste piiramiseks ning demokraatlike institutsioonide legitiimsuse hävitamiseks, ei paista valitsevale eliidile fašistlike või natsionaalsotsialistlike sugemetega riigikord sugugi ebameeldiv tunduvat.
Alustame viimasest, Harjumaal kehtestatud kuivast seadusest, mis võib-olla osutus, ime küll, isegi juriidiliselt ebakorrektseks. Piirangust, mille kehtestamise põhiargumendiks on kord.
Ei pea vist münti viskama, et välja mõelda, kumb iseloomustab unelmat Kolmanda riigi järele: kas kord või inimeste valikuvabadus. Täna harjutatakse piiranguid korra nimel. Homme kärbitakse "riigi julgeolekut" ähvardavaid arvamusavaldusi. Ülehomme võiks näiteks sätestada olulisi tõkendeid liikumisvabadusele. Ikka nii tasapisi, jalga vaikselt ukse vahele surudes.

ANDRES JÕESAAR: Tulevik ei ole selline, milline pidi olema
Meil on olnud alati mingi ettekujutus tulevikust. Kui meenutada neid soove ja ennustusi, mis lähemas ja kaugemas minevikus on tehtud, siis ei ole paljud asjad läinud nii, nagu taevamärgid toona näitasid.
Paljud kunagi võimatuna näinud asjad on nüüd tagasivaates vältimatu kindlusega tegelikkuseks saanud. Näiteks Eesti Vabariik. On ka asju, mille ootamatut saabumist me kuidagi mõista ei suuda - nagu 11. september 2001, 26. ja 27. aprill 2007. Paljud teadlased on asju tagantjärele uurinud ning põhjendanud. Paljud on ennustanud tulevikku. Vähesed on märki tabanud. Ulrich Beck ja Anthony Giddens näiteks on. Tulevikust rääkimine on riskantne.
Tulevikku vaatamine tekitab ärevust. Osa mitte-eesti kogukonda protestib meie riigi vastu. Osama bin Laden on vabaduses. Maailm on pinges. Me ei tea, mis veel võib tulla. Meid ründavad ootamatud vaenlased ja varitsevad tundmatud ohud. Sõda on muutunud asümmeetriliseks. Paljud ei tea lahendusi. Kes ütlevad teadvat, neid ei usuta. Senise turvatunde andnud alustalad on murenenud, usk on löönud vankuma.

MIHKEL RAUD: Häbi läheb üle, raha jääb alles
Eks teinud enne valimisi mõned kenad inimesed minulegi ettepaneku kandideerida riigikokku. Mitte et nad - saati siis ma ise - oleksid kujutanud mind ette parlamendis seaduseelnõude poolt või vastu hääletamas.
Aga arvestus, et mõni nooremapoolne esmavalija on juhtunud mu habetunud nägu telerist nägema ning ilmses meeltesegadushoos sirgeldab mu nime taha linnukese, võiks mis tahes nimekirjale ju parimal juhul tähendada paarisada lisahäält.
Vastasin, et riigikokku kandideerin ma ainult juhul, kui tahan sinna tõsimeeli ka pääseda. Ja naljatades (vähemalt nii mulle tol hetkel tundus) lisasin, et tahtma hakkan ma seda siis, kui taastatakse kuulsad riigikogu liikmete eripensionid, mille populistlikud tolvanid mõne aja eest tühistasid. Nüüd siis tundubki riigikogu olevat taas koht, kuhu tasub kandideerida. Eripensione veel otseselt ei paista (kuigi kuuldavasti oli neistki juttu), ent täiendavad "kaksteist tonni maksuvaba sulli" kuus näivad iga punast ja rohelist nuppu vaheldumisi vajutava tegelase jaoks tõenäolised.

Helsingin Sanomat: Gaasitorule pole takistusi
Soome maagaasifirma Gasum ja Balti gaasifirmade poolt tellitud uuringud näitasid, et Inkoo-Paldiski torujuhtme ehitamiseks pole mingeid tehnilisi takistusi, kirjutas Soome ajaleht.
Merepõhja uuringud tehti läinud suvel, tulemusi analüüsiti talvel. Torujuhtme võimalikul teekonnal ei leitud üllatusi, nagu laevavrakke, uputatud relvastust ega meremiine.
Nüüd on järjekorras keskkonnamõju hindamine. Uuringud ei taga siiski, et torujuhe ka tegelikult ehitatakse. Selleks on vaja nii Gasumi kui ka Eesti ja Läti gaasifirmade ametlikku kokkulepet.
Umbes sajakilomeetrise torujuhtme maksumuseks kujuneks umbes 100-120 miljonit eurot. Torujuhe ühendaks Soome ja Balti riikide gaasivõrgud. Balti riigid ei taha sõltuda ühestainsast tarnijast. Kui Soome ja Balti riigid otsustaksid koos ehitada vedeldatud maagaasi terminali, oleksid samuti võimalikud tarned laevadega Lähis-Idast või Alžeeriast. Terminali rajamiseks kuluks Gasumi juhi Antero Jännese sõnul umbes 200 miljonit eurot ning parim koht selle jaoks oleks kas Inkoo või Paldiski.

Newsday: Küberrünnakud - aeg ärgata
USA ajaleht kirjutas, et kolm nädalat kestnud Eesti-vastased küberrünnakud olid korraldatud Venemaalt ning need raputasid ka NATO-t, kuhu Eesti kuulub.
Küberrünnakud vallandasid Euroopas üleskutsed kehtestada selged rahvusvahelised reeglid, et ära hoida rünnakuid riikide elutähtsate arvutisüsteemide ja veebilehtede vastu.
Aga see pole pelgalt torm Euroopa veeklaasis. USA on selliste rünnakute puhul sama haavatav ega ole neiks muret tekitavalt valmis. Sisejulgeoleku ministeeriumil on küll "küberturvalisuse tsaari" ametikoht, aga seni on see täitmata. Ja samuti pole mingit meeskonda, kes jälgiks riigi tähtsamate süsteemide turvalisust ning looks kaitse selliste rünnakute vastu, mis Eestit kolm nädalat sandistasid.

JUHTKIRI: Parim mäng, aga ikka kaotus
Eesti jalgpallikoondis mängis laupäeva õhtul Lilleküla jalgpallistaadionil ligi 10 000 pealtvaataja silme all Horvaatia vastu oma parima mängu käsil olevas Euroopa meistrivõistluste valiksarjas. Paraku ainult ilusa mängu eest punkte ei jagata ning vastu tuli võtta 0: 1 kaotus. Nüüd on Eesti tabeliseis veelgi nukram: kuuest mängust null punkti ja null väravat.
Tehniliselt paremad horvaadid kontrollisid mängu suurema osa ajast, kuid midagi eriti ohtlikku nad Eesti värava all korda saata ei suutnud. Ka horvaatidele võidu toonud värav sündis 32. minutil justkui mitte millestki ja läks osalt õnne arvele.
Eesti meeskond näitas kohati väga head mängu ning lõi palju standardolukordi (nurgalöögid koguni 7: 4 Eesti kasuks; löögid väravale 7: 8, neist postide vahele 3: 3), kuid nagu selles valiktsüklis meie meeskonnal paraku halvaks tavaks saanud, ei suudetud neid võimalusi väravaga lõpetada. Ent just standardolukordade realiseerimine peab olema Eesti-suguse meeskonna trump.

Kohus mõistis politseinikele pistist pakkunud mehe süüdi
Tartu maakohus mõistis süüdi 44-aastane Kalev, kes üritas Tartus
Kohus asendas reaalse ühe aastase vangistuse 730 tunnise ühiskondlikult kasuliku tööga, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Kalevi puhul on tegemist paadunud liikluseeskirja eirajaga. Kriminaalkorras on teda karistatud juba kolm ja väärteokorras viis korda.
Mees oli vahelejäämise hetkel ka purjus ning tal puudus juhiluba.

Abimakaronid jõudsid täna sotsiaalmajadesse
Euroopa toiduabimakaronid jõudsid täna sotsiaalmajadesse ja kodutute varjupaikadesse.
Kui seni on makarone jagatud abivajajatest koostatud nimekirjade alusel, siis täna võisid pakiga ära jalutada kõik, kes lõuna paiku Akadeemia tee 34 maja juurde asja tegid, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Selge pole aga see, kui paljud makaronid jõuavad abivajajate toidulauale ja kui paljud turule müügiks lähevad.

Eesti-Inglise jalgpalli kohtumisele tuleb korda valvama ka inglise politsei
Eesti ja Inglismaa jalgpalli kohtumise eel on politsei kõrgendatud
Korrakaitselised ettevalmistused näivad hädavajalikud, sest juba nädalavahetuse Horvaatia mäng tõi turvafirmale Falck rohkem pahandusi kui oodata osati, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Lisaks jalgpalliväljakule visatud rakettidele rikkusid umbes 30 horvaati korda ka Tallinnas Nimeta baaris, kus nad märatsema hakkasid ja kohale kutsutud turvatöötajaid ründasid.
Inglismaa politsei on juba nii palju ära teinud, et kõige hullemaid jalgpallifänne Eestisse ei tule, kuna neid ei lasta üle piiri. Piiri ületamise keelu on saanud 3000 inglise fänni.
Ometi on politsei igaks juhuks kõrgendatud valmisolekus ja loodetakse, et inglise vormis politseinikud tekitavad aukartust ka Inglismaa fännide hulgas. Korra tagamine on siiski suuremas osas Eesti politsei teha, inglastele jääb rohkem nõuandev roll.

Ansip: keskerakondlaste arupärismised mahitavad kuritegusid
Peaminister Andrus Ansip hurjutas täna keskerakondlasi valitsuse tegevust kritiseerivas arupärimistes kasutatud sõnastuse pärast, nimetad seda kuritegusid soosivaks ja mahitavaks.
Riigikogu Keskfraktsiooni liikmed olid esitanud peaministrile pronksiööde teemalise arupärimise, milles sisaldus muu hulgas lause: "Valitsuse läbimõtlematu tegevuse ja vassimise hinnaks on tänavarahutused, rüüstatud Tallinn ja sajad arstiabi vajavad inimesed."
Ansip sõnul ei teeni sellised sõnastused kindlasti Eesti riigi huve.
"On ju kõigile, kes tahavad asjast aru saada, ütlematagi selge, et neid pingeid Tõnismäe monumendi hauatähise ümber ei köetud mitte ainult siit Eesti Vabariigist, vaid vastupidi, väljastpoolt meie riiki pingestati seda olukorda ja mitte miski ei näidanud seda, et need pinged võiksid mingi aja pärast leevenduda," ütles Ansip täna riigikogus.

Järjekordne Naši aktivist saadetakse Eestist välja
Täna keskpäeval Tõnismäel pronkssõduri mälestusvalves seisnud Kremli-meelse noorsooliikumise Naši aktivist saadetakse Eestist välja.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et politsei sai teate Tõnismäel viibinud isikust kella 12 ajal ning viis turistiviisaga Eestis viibinud neiu isiku kontrollimiseks kesklinna politseiosakonda.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et amet koostas neiule viisatühistusprotokolli ning ta saadetakse võimalikult kiiresti riigist välja.
Sarnase aktsiooni korraldas Tõnismäel maikuus veel üks Naši komissar, kes saadeti samuti riigist välja.
Naši veebilehel kirjutatakse, et komissar Aleksandra Bondarjenko sai oma valvekohal seista 15 minutit. Veebileht jätkab teatega, et Eesti politsei viis komissari "teadmata suunas" minema. Naši veebileht lisab eeltoodule veel oma tavapärase jutu: tegu polevat poliitilise žestiga, sest mundril polnud ühegi väe eraldusmärke; Naši soovivat lihtsalt tänada Eesti territooriumi eest oma elu jätnud Nõukogude sõdureid.

Riigikogu esimees jääb ilma ööpäevaringsest valvest
Riigikogu õiguskomisjon toetas esmaspäeval muudatust, mille kohaselt loobutakse riigikogu esimehe ööpäevaringsest valvest.
Õiguskomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv esimees Ken-Marti Vaher ütles Päevaleht Online'ile, et komisjon pidas mõistlikuks riigikogu esimene Ene Ergma ettepanekut kõrvaldada seadusest riigikogu esimehe kohustuslik ööpäevaringne julgestamine.
Pideva julgestuse alla jäävad nüüdsest vaid president ja peaminister.
Ühtlasi jõudis komisjon järeldusele, et praegune kord tuleb muuta paindlikumaks. "Tänane seadus ei võimalda mõnele muule vabariigi valitsuse või riigikogu liikmele riigipoolse kaitse määramist," selgitas Vaher.
Komisjoni teise muudatuse järgi saakski siseminister edaspidi julgestuspolitsei ülema soovitusest lähtudes määrata mõnele muule valitsuse liikmele, riigikogu liikmele või mõnele ametnikule riigipoolse täiendava julgestuse.

VIDEO:  Riigikogulased loovutasid verd
Täna toimus Toompea lossis Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse eestvedamisel riigikogu, riigikogu kantselei ja riigikantselei ühine doonoripäev.
Täna kella 12-16 toimunud doonoripäeval loovutas verd 32 inimest, kelle hulka kuulusid nii riigikogu liikmed kui riigikogu kantselei ja riigikantselei töötajad, sõnasid täna Toompea lossis viibinud Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse töötajad.

Ansip: Lootsmanni käitumist ei saa normaalseks pidada
Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei saa ta kuidagi pidada normaalseks Harju maavanema Värner Lootsmanni kiirustatud otsust alkoholimüügi piirangute kohta maakonnas.
"Kindlasti see otsustamise viis kriitikat küll ei kannata. Ei olnud ju kellelegi mingiks uudiseks see, et suvi on tulemas. Samuti ei saanud olla Harju maavanemale suureks üllatuseks see, et on tulemas lastekaitsepäev. Iseenesest jääb ka mulle arusaamatuks see, et lastekaitsepäev kätkeb endas tohutut ohtu, on tõepoolest erakorraline ja sel puhul tuleb rakendada müügipiiranguid teatud kaupadele," ütles peaminister täna riigikogu ees esinedes.
"Sellist käitumist, kus üks riigiametnik ei pea vajalikuks konsulteerida ei regionaalministriga ega teiste pädevate isikute ja institutsioonidega, ma kindlasti normaalseks ei pea," sõnas Ansip. "Aga tema korralduse õiguspärasust hinnatakse ja nende tulemusteni me jõuame ilmselt lähemal ajal."

Eestis haruldane lammitilder pesitseb tänavu ka Läänemaal
Eestis haruldase lammitildri pesa leiti eile Silma looduskaitsealalt, mis asub Läänemaal.
Nelja munaga pesa leidis rannaniidult välitööde käigus Riikliku Looduskaitsekeskuse liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste, teatas keskuse pressiesindaja.
Ojaste sõnul on tegu lammitildri kolmanda kindla pesitsusjuhtumiga Eestis. Esimene oli 2000. aastal Pärnumaal, mil leiti pesakond kolme pojaga, teine aga 2002. aastal Tartumaal.
Üldse on lammitildrit Eestis nähtud veidi enam kui 30 korral.
Lammitilder on kurvitsaline, kes pesitseb madalatel järvekallastel ja luhtadel. Tema pesitsusala paikneb Eestist kagus ning oma levilat laiendades on ta asunud pesitsema ka näiteks Soomes ja Lätis.

Ilves: EL peab vastu seisma Vene "jaga ja valitse" poliitikale
Eesti president Toomas Hendrik Ilves kutsus intervjuus prantsuse telekanalile France 24 Euroopa Liitu vastu seisma Venemaa soovile rakendada "jaga ja valitse" poliitikat.
Ilves soovitas vaadata Vene välisministeeriumi dokumenti, kus on otseselt öeldud, et Venemaa peab püüdma luua kahepoolseid suhteid. Tema sõnul püüab Moskva sellega realiseerida divide et impera poliitikat.
"Ma loodan, et inimesed mõistavad, et EL on ühtne," sõnas ta. Ilves hindas kõrgelt EL solidaarsust küberrünnakute ajal, vahendas Izvestija.
Ilvese hinnangul ei pea Euroopa Komisjon majanduslike probleemide lahendamisel Venemaale alla andma ja suhtuma "gaasiteemasse" tõsisemalt.
Samas kinnitas Ilves, et EL ei peaks mingil juhul Venemaad isoleerima.

Neljast aianduskauplusest avastati ohtliku taimekahjustajaga nakatunud taimi
Põllumajandusministeeriumi teatel on avastatud neli müügikohta, mille osa toodang on nakatunud ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurmaga.
Käesoleval aastal on riikliku monitooringuprogrammi raames tuvastatud ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurmaga saastunud taimi Lasnamäel Prisma Peremarketis ning Hortiflor OÜ ja Ceres AS müügiplatsil Tallinnas ja Kuusk AE OÜ-s Pärnus.
Tegemist on olnud teistest liikmesriikidest (Holland, Taani, Poola) pärit rododendroni sortidega 'Catawbiense Grandiflorum', 'Roseum Elegants', Catawbiense Borsault' ja 'Kokardia'.
Kahjustaja esinemist vabas looduses ja parkides tuvastatud ei ole.
Tamme-äkksurma peremeestaimed Eestis on rododendron, lodjapuu, tamm, hobukastan, suurlehine vaher, pöök, harilik ebatsuuga, harilik sirel jt.

Pärnu haiglale ehitatakse ajutine elektritoide
Seoses Pärnu Metsakombinaadi alajaama põlenguga ehitatakse Pärnu haiglale ajutist elektritoidet Pärnu alajaamaast.
Seniks suudavad haigla varugeneraatorid kõige hädavajalikuma toite haiglas säilitada - operatsioonitubades ja intensiivravi osakondades, teatas OÜ Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg.
Prognoosi kohaselt võivad esimesed piirkonna kliendid peale Pärnu Haigla elektri tagasi saada täna õhtuks. Osade klientide elektrivarustuse taastamine võib jääda aga ka homseks.
Praegu töötavad spetsialistid välja skeemi, kuidas teiste alajaamede ja kaablite kaudu piirkonna elektriga ära toita. Tulekahjus kahjustunud seadmete taastamine võtab aga kauem aega.
Metsakombinaadi alajaam süttis Pärnus täna kell 9.47, mille tagajärjel jäi elektrita ligi 1400 Ülejõe piirkonna majapidamist ja ettevõtet. Tulekahju kustutati päästeteenistuse poolt kell 10.45.

Viljandi tänavatel uitas mähkmetes laps
Laupäeval, 2. juunil kell 17.50 leiti Viljandis Endla ja Lääne tänavate nurgalt kõndimast umbes kaheaastane mähkmetes ja paljaste jalgadega poiss.
Viljandi politseiosakonna pressiesindaja teatel selgitas politseipatrull välja lapse elukoha.
Kohapeal selgus, et lapse ema magas lahtiste ustega korteris.

Pärnus põles suuruselt teine alajaam
Pärnus süttis täna hommikul lühisest põlema Pärnu linna suuruselt teine alajaam, mistõttu jäi elektrita Pärnu haigla.
Täna hommikul teatati, et Pärnus Ehitajate tee ääres põleb Metsakombinaadi alajaam, põlengu tõttu jäid vooluta muuhulgas Pärnu Haigla, suuremad tööstusettevõtted ja suurem osa Rääma ja Ülejõe piirkonnast.
Metsakombinaadi alajaam süttis Pärnus täna kell 9.47, mille tagajärjel jäi elektrita ligi 1400 Ülejõe piirkonna majapidamist ja ettevõtet. Tulekahju kustutati kell 10.45.
Lisaks suurele alajaamale süttis läheduses ka väiksem alajaam. Alajaamade põlengud saadi kontrolli alla keskpäeval ja kustutati lõplikult kell 12: 22.
Voolukatkestus põhjustas väiksemad põlengud ka Savi tänaval ja Rääma tn katlamajas. Savi tänaval põlesid kuivati tsüklonid, mille kustutustööd lõpetati 12: 12. Rääma tänaval põlevad katlamaja katelde etteande punkrid, kella 13: 45 seisuga kustutustööd jätkuvad.

Piirivalvurid osutasid pukseerimisabi kivi otsa sõitnud kaatrile
Pühapäeval sai Kärdla piirivalvekordoni korrapidaja teate merel kivi otsa sõitnud kaatrijuhilt, kes vajas abi aluse pukseerimisel sadamasse.
Kell 18: 38 helistas piirivalvekordonisse Sõru sadamast väljunud ja umbes 600 meetri kaugusel rannast kivi otsa sõitnud kaatrijuht Ilmar, kes teatas, et vajab pukseerimisabi, kuna meresõiduk ei ole võimeline omal jõul sadamasse sõitma.
Kiviga kokkupõrke tulemusena sai vigastada kaatri sõukruvi, mistõttu aluse liikumisvõime oli häiritud.
Kell 19: 15 silduti koos pukseeritava alusega Sõru sadamas.
Õnnetuse hetkel oli abivajava kaatri "Button" pardal kaks täiskasvanut ja neli last, meresõiduohutuse tagamiseks olid kõigil seljas päästevestid.
Kokkupõrge ei ohustanud inimelusid ning arstiabi keegi ei vajanud ning pardal olnud inimesed pääsesid kerge ehmatusega.

Lily prostitutsiooniäri kohtuprotsess lükkus advokaadi ettevalmistamatuse tõttu sügisesse
Täna toimuma pidanud avaistung prostitutsiooni vahendamises süüdistatava 16 inimese üle lükkus advokaadi ettevalmistamatuse tõttu 19. septembrile.
Kuigi kohal olid kõik 16 süüdistatavat ja kõik kaitsjad, teavitas süüdistatava Andrus Kerneri kokkuleppeline kaitsja Raul Otsa, et ta ei ole istungiks ette valmistanud ning tal pole kaasas ka materjale, mistõttu ta ei saa osaleda, teatas Harju maakohtu pressiesindaja Dagne Hanschmidt.
Hanschmidt lisas, et nii suure süüdistatavate arvuga kohtuistungi puhul on raske saavutada, et kõik süüdistatavad ja kaitsjad on esimesel istungil kohal.
Täna oleks pidanud algama Eesti seni suurim maffiaprotsess, kus kohtu ette oleks astunud ühenduse liidrite Kaido Esna, Vladislav Belokapõtovi ja Signe Heina ning veel 13 inimese üle, kirjutas Eesti Ekspress.

Karis: humanitaaria suunas on kaldu terve Euroopa
Tartu ülikooli rektoriks valitud Alar Karise sõnul pole kõrghariduse humanitaarvaldkonna suunas kaldu olemine mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa probleem.
"See ei olegi meie Eesti probleem. Euroopas on täpselt sama küsimus," ütles Karis ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Karise sõnul on humanitaar- ja reaalvaldkondade vastasseis tunnetatav ka Tartu ülikoolis ning seepärast tulekski leida nende ühisosa ja ühenduskohti, sest tema arvates on need kindlasti olemas, vahendab ETV24.
Maaülikooli rektori kohalt Tartu ülikooli juhtima asuva Karise kinnitusel on küll kahe Tartus asuva ülikooli koostöö arendamine tähtis, kuid õppeasutuste ühendamine ei pea sellega tingimata kaasnema.
Karis kavatseb tähelepanu pöörata ka ülikooli rahvusvahelisemaks muutmisele, kuid samas peab tema kinnitusel arvestama sellega, et Eesti paikneb geograafiliselt Euroopa äärel, mistõttu välistudengite suures hulgas siia meelitamine on raskendatud.

Taksokasutajaid aitab nüüdsest taksod.net
Välja on tulnud uus portaal taksod.net, kuhu on koondatud taksokasutajatele vajalik informatsioon Tallinna ja teiste Eesti linnade taksode kohta.
Taksod.netis on avaldatud kehtivad taksosõidu hinnad, erinevate firmade hindade võrdlused, edetabelid (hindade ja populaarsuse põhjal), taksofirmade telefoninumbrid ja muid sõitjat huvitada võivaid andmeid, sh info marsruuttaksode kohta.
Külastajad saavad jätta kommentaari või hinnangu taksofirma või -juhi kohta ning lugeda teiste külastajate jäetud arvamusi.
Taksod.net on nii külastajatele kui taksofirmadele tasuta.

Lennujaamas avastati pagasist kobra- ja skorpionisarnaseid isendeid
Kambodžast Tallinna lennujaama saabunud reisijalt avastas maksu- ja tolliamet maikuus pagasist pudeli kollaka vedelikuga ning lisaks karbi orhideedega.
Vedelikuga täidetud pudelis olid kobra- ja skorpionisarnased isendid ning lisaks üks karp (15 tk) orhideedega.
Pudel suunati ekspertiisi ning karp orhideesid konfiskeeriti. Kuna tegemist võis olla CITESi konventsiooni alla kuuluvate isenditega, algatati väärteomenetlus.
Ekspertiisitulemus kinnitas, et orhideede näol oli tegemist CITESi regulatsiooni alla kuuluva liigiga ning nende sissevedu on keelatud. Vastavalt seadusele kuuluvad taimed hävitamisele.
CITES (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) on 1975. aastal jõustunud konventsioon, mis reguleerib rahvusvahelist kaubitsemist ohustatud looma- ja taimeliikidega, vältimaks viimaste hävimist.

Remondi tõttu muutub Aegviidu suuna elektrirongide sõiduplaan
Seoses infrastruktuuri remonttöödega Aegviidu-Kehra ja Raasiku-Lagedi raudteelõikudel on juunis muudatused Tallinna suuna elektrirongide sõiduplaanis.
4., 6. ja 13. juunil esineb muudatus Aegviidu-Tallinna suunalise elektrirongi nr. 411 sõiduplaanis. Elektrirong väljub Aegviidust tavapärasest 4 minutit varem ehk kell 13: 27.
8., 11. ja 20. juunil toimuvad muudatused Aegviidu-Tallinn elektrirongide 411 ja 413 väljumisaegades. Suurem muudatus puudutab liini 413, mis väljub Aegviidust tavapärasest 16 minutit varem, ehk 15: 44. Elektrirong nr. 411 väljub vastavatel päevadel Aegviidust 7 minutit varem ehk 13: 24.
Väiksemaid hilinemisi esineb ka teiste Aegviidu suuna elektrirongide sõiduplaanides.
Täpsem info elektrirongide sõiduplaani kohta remonttööde ajal on üleval perroonidel ning rongis. Samuti saab infot Elektriraudtee kodulehelt ning rongiinfo telefonilt 1447.

Horvaatia vutipätid märatsesid Tallinnas
Tallinnas nelja turvameest kurikatega peksnud ja staadionimurule leegitsevaid tõrvikuid loopinud Horvaatia jalgpallihuligaanid viisid reisimälestuseks kaasa kaks nende vastu alustatud kriminaalasja.
Ööl vastu neljapäeva sai turvafirma Falck väljakutse Tallinna vanalinna Nimeta baari, kus olid mürgeldama hakanud Horvaatia vutihuligaanid, kirjutab Postimees.
Kohalekihutanud turvameestele tungisid pesapallikurikate ja pudelitega laamendajad kallale selja tagant.
Kaklus lõppes nelja fänni arestimajja viimisega, ülejäänud märatsejad pääsesid põgenema..
Teise kriminaalasja, avaliku korra rikkumise eest, tõid horvaatidele kaela laupäevase jalgpallimängu ajal murule visatud kaks tõrvikut, kui horvaadid suutnuks murule lennutada kolmandagi leegitseva tõrviku, katkestanuks peakohtunik mängu.

Kuressaare jahisadam on kimpus ujujate ja purjutajatega
Kuressaare jahisadamat külastavatele jahituristidele valmistavad suurt probleemi sadama akvatooriumis ujuvad noorukid ning Raiekivi säärel lärmavad purjutajad.
"Olukord on päris hull, õhtusel ajal ilusate ilmadega on Raiekivi säärel päris palju purjutajate punte," lausus Kuressaare jahisadama kapten Oskar Jõgi ajalehele Meie Maa.
"Normaalne inimene ei julgegi enam õhtusel ajal sinna jalutama tulla, sest lärmavaid seltskondi on igal pool. Kahjuks ei käi ka turvafirma Securitas ja politsei hilisemal ajal seal korda loomas."
"Teiseks suureks probleemiks on noorukid, kes ujuvad sadama akvatooriumis, kus seda laevasõidu ohutuse tõttu ei tohiks üldse teha," osutas Oskar Jõgi.
Kuressaare linnapea Urve Tiidus lausus, et probleemi peaks lahendama linna ja turvafirmaga Securitas sõlmitud leping.

Peipsi ökosüsteem lonkab kõiki jalgu
Peipsi järve tervisega on lood pahad, lähevad tõenäoliselt üha viletsamaks ja teha ei saa suurt midagi, koorub kurblik resümee maaülikooli limnoloogiajaama bioloogi Külli Kanguri tõdemustest.
Äsjane Eesti-Vene ühisekspeditsioon, mis neljandat aastat järjest Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve põhjaloomastiku proove võttis, jõuab analüüsiga lõpule küll alles mitme kuu pärast, kuid Kangur teab kogemuse põhjal juba ette - mingit rõõmusõnumit tulemas pole, kirjutab Tartu Postimees.
"Viimase kolme aasta mõõtmiste ja vaatluste põhjal saame öelda, et inimese tegevus on palju muutnud Peipsi põhjaloomastikku ja just kaldalähedasel alal," nendib Kangur.
See, et delikatesskala rääbis on Peipsist sama hästi kui kadunud, pole enam ammu kellelegi uudis - rääbiseid järves on, aga kui teadlaste katsetraalimisel on saja kilo kala hulgas üks maksimaalselt sajagrammine rääbis, pole juttu mingist rääbisepüügist.

Lily baarist hargnes suurim prostitutsiooniprotsess
15 aastat Tallinna kuulsaima bordelli mainet kandnud Lily striptiisibaari pidajad astuvad nädala pärast Eesti suurimas prostitutsiooniprotsessis süüdistatavatena kohtu ette.
Tuleval esmaspäeval Harju maakohtus algaval protsessil süüdistatakse 16 kohtualust prostitutsiooni vahendamises ja kuritegeliku ühenduse loomises, kirjutab Postimees.
Ülekuulamist ootab ligikaudu 50 tunnistajat, kelle hulgas on nii endisi lõbunaisi kui ka suletud asutuse kliente, kuigi politsei kuulas üle asutuste väidetavad omanikud, õnnestus kohtu ette saata vaid asutuse tööga vahetult seotud isikud.
Nii on süüdistatavate nimekirja tipus umbes 13 aastat Lilys n-ö perenaisena töötanud Signe Hein, keda algaval maffiaprotsessil kaitseb tuntud advokaat Andres Gorkin.
Teine oluline tunnistaja on Kaido Esna, kes mõisteti üheksakümnendate aastate lõpul süüdi selles, et ta kavandas Olympic Casinos assistendina töötades koos inglasest ülemusega kasiinoketi suuromaniku Armin Karu atentaati.

Kallima margi tõttu jääb saatmata miljon kirja
Postmargi 1. juulist tõusva hinna tõttu jääb aastas saatmata üle miljoni kirja, kuid mullu kahjumisse jäänud Eesti Post teenib sellest hoolimata iga kuu umbes neli miljonit lisakrooni.
Esimest korda taotles Eesti Post hinnatõusu aasta eest ning toonaste plaanide järgi oleks lihtkirja saatmine neljalt kroonilt ja neljakümnelt sendilt pidanud kallinema viiele ja poolele kroonile mullu esimesest juulist, kirjutab Postimes.
Toonased plaanid läksid aga vett vedama ning suuresti seetõttu lõpetaski firma mullu paarikümne miljoni krooni suuruse kahjumiga, nüüd on kooskõlastus hinnatõusuks olemas ning 1. juulist hakkab kirja saatmine maksma 5.50.
Eesti Posti juhatuse esimehe Hans Teivi sõnul peaks firma eelarve järgi hinnatõusult iga kuu umbes neli miljonit krooni lisa teenima, selle toel jõuab postifirma aasta lõpuks umbes viie miljoni krooniga kasumisse.

Rektorivahetus tõi päevakorrale Tartu ülikoolide ühendamise
Senise Eesti maaülikooli rektori Alar Karise valimine Tartu ülikooli rektoriks on andnud aastate eest soiku jäänud ülikoolide ühendamise mõttele tuule tiibadesse nii akadeemilistes kui poliitilistes ringkondades.
Kuigi vastvalitud rektor Karis ise on ülikoolide liitumise perspektiive kommenteerides jäänud äraootavale seisukohale, on idee kogumas üha suuremat poolehoidu, kirjutab Postimees.
Peamiseks küsimuseks näib kujunevat, millises vormis peaks Tartu kõrgkoolide integreerumine toimuma.
Riigikogu liikme ja Tartu ülikooli arhiivinduse professor Aadu Musta hinnangul tuleks alustada õppekavade ja kursuste integreerimisest, et kaoks tarbetu ja kulukas aineõpetuse dubleerimine.
Endise Tartu ülikooli rektori ja nüüdse riigikogu liikme Peeter Tulviste hinnangul saaksid ülikoolid kindlasti integreerida ülikoolide õppekavad ja teadustöö, ühiseid projekte saab algatada ka näiteks infrastruktuuri rajamise vallas.

Sipelgate surma põhjustaja jäi leidmata
Politsei ei suutnud tuvastada inimest, kelle tegevuse tõttu hävis Ida-Virumaal metsatulekahjus 411 kuklase pesakuhilat. Seetõttu kriminaalasi lõpetatakse.
Sipelgad hukkusid mullu kevadel Raadna külas metsatulekahjus. Põlenguga tekkinud kahju ulatus miljonitesse kroonidesse ja politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse, kirjutab SL Õhtuleht.
Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liina Pikma sõnul ei ole tulekahju põhjustajat tuvastatud. Praeguste andmete põhjal ei saa väita, et tegemist oli süütamisega, ja seetõttu kriminaalasi ka lõpetati, märkis prokurör.

Ruhnu elanikud tõrjuvad turiste
Ligi kolmandik Ruhnu elanikest andis protestiallkirja saart lämmatada ähvardava turistitulva vastu.
"Allkirju massiturismi vastu anti 15," ütleb üleskutse autor, Ruhnu muuseumi juhataja Märt Kapsta. Saarel elas jaanuaris 64 inimest, kellest 20 on allkirjaõiguseta lapsed. Poolthääli ei saadud ühtki, kirjutab SL Õhtuleht.
Ringsu sadama järelevaataja Priit Kapsta sõnul tekitab iga aastaga paisuv turistivool saareelanikele aina suuremat muret. "Me pole massiturismiks valmis, kuigi see on juba kohal," ütleb ta. Näiteks mullu oli too sadam aluste randumishulga (700) poolest Pirita ja Pärnu jahisadama järel kolmandal kohal. Ja tänavu oli juba enne mai lõppu Ringsus otsad visanud 40 veesõidukit.
"Külastuste arv muutub järjest suuremaks ja seetõttu on eelmise aasta ligi 4500 inimese asemel oodata palju enam väljastpoolt tulijaid," kirjutab sadama juht ruhnlaste blogis. "Enamikul neist on arusaam, et mujal kehtivad loomulikud hüved nagu toit ja elementaarne majutus on paigal olemas. Ega nad ju teadvusta enesele, et kogu seda rahvamassi peab roogadega varustama kaks pisikest külapoodi. Et metsad, lagendikud ja muu maa saarel kuulub ka kellelegi ning igale poole pole lubatud telki ja lõket püsti panna."

Päevaleht Online loosib välja 40 piletit Linnateatri suvelavastusele "Ronk" 
Piletite loosimisel osalemiseks loe Päevaleht Online'i ja vali välja kolm Sulle kõige enam huvi pakkuvat uudist.
Kui saadad uudiste pealkirjad e-posti aadressile eelis@epl.ee hiljemalt 5. juunil, siis osaledki loosimisel. Nii lihtne see ongi!
Võiduvõimaluse suurendamiseks võib lemmikuudiste pealkirju saata mitmel järjestikusel päeval, kuid mitte sagedamini kui üks kord päevas.
Loosimisele minevad 20 kahe inimese pääset kehtivad 8. juunil kell 18 Tallinna Linnateatris etenduvale suvelavastusele "Ronk".
"Ronk" on Elmo Nüganeni commedia dell'arte võtmes tõlgendus Carlo Gozzi teosest. See on lugu õnnetust kuningast Millost, tema ennastohverdavast vennast Jennarost, kaunist printsessist Armillast ja tema isast, hirmsast maagist Norandost.

Lahkunud presidentide pildid koguvad tolmu
Ametist lahkunud presidentide pildid rändavad kolikambrisse nagu telesaates.
Enamikus maavalitsustes koguvad endiste presidentide pildid laoruumides tolmu. Tikutulega annab otsida asutusi, kus on eksponeeritud kõigi riigijuhtide (sh Konstantin Pätsi) portree.
Olukord sarnaneb äravahetamiseni telesaatega "Pehmed ja karvased", kus Konstantin, Lennart ja Arnold elavad kolikambris. Miks on ametist lahkunud presidentide pildid rahva silme alt ära korjatud, maavalitsused mõistlikul kombel ei põhjenda.
"Eelmiste presidentide pildid on kantselei hoiuruumis," teatas Saare maavalitsus. "Hoiul arhiivis," selgitas Lääne-Viru. "Presidentide pildid on alles, säilitatud arhiivis," lisas Rapla.
Põlva toob Rüütli pildi kappipaneku põhjenduseks Meri pildi puudumise. "Toomas Hendrik Ilvese pilt on Põlva maavanema esinduskabinetis maavanema töölaua taga seinal, uksest sisenedes kohe märgata. Arnold Rüütli pilt oli varem samal kohal, aga kuna niisugust Lennart Meri pilti ei ole, siis läks Rüütli pilt mahavõtmisele ja on sekretäri ruumis hoiul," teatas maavalitsus.

Mathias Rust - 20 aastat hiljem
20 aasta eest lennukiga Punasele väljakule maandunud Mathias Rust räägib Päevalehele, et ta ajab Eestis kinnisvaraäri ja tahab alustada spordirõivaste tootmist.
28. mail 1987 tungis 19-aastane Mathias Rust ühemootorilise väikelennukiga Nõukogude õhuruumi ja maandus lõpuks Moskvas Punasel väljakul. Nüüd jagab Mathias Rust oma aega Saksamaa ja Eesti vahel.
Rust käib enda sõnul tihti Eestis ja peatub oma Tallinna vanalinna korteris. Eestisse sattus mees esmakordselt 2004. aasta veebruaris ühe eestlasest sõbra kutsel, kellega ta oli tutvunud Berliinis. Nüüd tuleb Rust Eestisse mitu korda aastas paariks-kolmeks nädalaks.
"Mulle meeldib Tallinna vanalinn, mis annab aimu selle maa pikast ajaloost," ütleb Rust Eesti Päevalehele antud telefoniintervjuus. "Meeldib ka see, et siin on palju ruumi, palju vaba maad."

Tartu ülikooli zooloogide uuring: põdrad on erakordselt elupaigatruud
Raadiosaatja abil jälgitud emapõder kasutas eluks vaid 14-ruutkilomeetrist metsaala.
Tartu ülikooli zooloogid on pärast kaks aastat kestnud raadiosaatjaga varustatud emapõdra jälgimist Valgamaal jõudnud mitme üllatava avastusteni.
Esimest sellist pilootuuringut juhtinud zooloogi Harri Valdmanni sõnul tegutses Uniküla jahiseltsi maadel raadiosaatjaga kaelustatud põdralehm vaid 14 ruutkilomeetri suurusel koduterritooriumil.
"Selgus, et talvel liikus ta pea viis korda suuremal maa-alal kui suvel," rääkis Valdmann ühest uuringu tulemusest, mis polnud varem teada. "See oli üllatav, kuna talvel on nii põtrade toiduvajadus kui ka päevane liikumisteekond tegelikult tunduvalt väiksem kui suvel." Miks põdrad sellele vaatamata talviti rohkem ringi uitavad, ei osanud Valdmann täpsemalt põhjendada. "Võimalik, et nad saavad suvel väiksemalt alalt piisavalt toitu ning talveks jääb järele vaid kehvem suupoolis, mille leidmiseks tuleb ka rohkem liikuda," oletas ta.

Pommipanija protsess algab täna uuesti uue kohtuniku ja kaitsjaga
Tänavu 22. jaanuaril Harju maakohtus alanud kohtuprotsess Pae tänava pommiplahvatustes süüdistatava Märt Ringmaa üle katkes 17. aprillil, mil riigi poolt Ringmaa kaitsjaks määratud Raul Otsa esitas kohtule taotluse määrata Ringmaale uus riiklikku õigusabi osutav advokaat.
Oma taotlust põhjendas Otsa sellega, et asub tänavu juulis õppima Prantsusmaa ülikooli. Uueks kaitsjaks on määratud Urmas Simon.
15. veebruaril esitas kohtunik Julia Vernikova taandamisavalduse. Viidates riigikohtu lahendile, põhjendas kohtunik oma taandamist sellega, et vähimgi erapoolikuse tõenäosus annab alust tema taandumiseks, et tagada sõltumatu ja õiglane kohtumenetlus.

Reformierakond tahab Tallinnas võimu võtta
Rein Lang soovib arutada võimalust jagada Tallinn mitmeks eraldi omavalitsuseks.
Reformierakonna üldkogul seadis peaminister Andrus Ansip olulisemaks eesmärgiks võidu Tallinnas 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel.
Eile järgnevaks kaheks aastaks uuesti reformipartei etteotsa valitud Ansip ütles üldkogu ees esinedes, et pärast 2009. aasta sügise kohalikke valimisi peaksid kõigis omavalitsustes hakkama kehtima väärtused, mille nimel erakond riigikogus ja valitsuses iga päev pingutab. Peamiselt oli tema jutt suunatud keskerakondliku linnavõimu kukutamisele Tallinnas.
"Tallinn on üks nendest omavalitsustest, kus meie eesmärgid peavad olema kõrged. Me võlgneme selle kõigile nendele tallinlastele, kes toetasid Reformierakonda viimastel riigikogu valimistel," sõnas Ansip erakonna eesmärke seades.

Riigikogu hüvitistes peitub poliitiline korruptsioon
Ühing Korruptsioonivaba Eesti leiab, et riigikogu liikmed kasutavad ametipositsiooni isiklike hüvede hankimiseks.
Ühingu juhatus leiab, et riigikogu liikmete hüvitiste lisamine nende palgale ilma aruandekohustuseta on hoop avaliku sektori raha kasutamise läbipaistvusele ning on tõlgendatav poliitilise korruptsioonina.
"Avaliku raha kasutamine peab olema avalik," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk. "Riigikogu kavandatav seadus viib meid eemale avaliku sektori läbipaistvusest. On kahetsusväärne, et seadusandja annab avatuse osas negatiivset eeskuju kogu ühiskonnale."
Kuna riigikogu liikmed kasutavad seaduseelnõuga oma ametipositsiooni endale isiklike hüvede hankimiseks, on riigikogu liikme staatuse eelnõu tõlgendatav poliitilise korruptsioonina, teatas ühing.

Eesti kirjandus murrab vene kooli
Kehtiva õppekava järgi peab eesti kirjanduse õpetamisele kulutama ühe tunni nädalas.
3500 venekeelse gümnaasiumi 10. klassi õpilast peavad 1. septembrist hakkama eesti kirjandust eesti keeles õppima ning soovitavalt võiks eesti kirjanduse tundide arv kahekordistuda ehk kesta kaks aastat.
"35 tunniga, mis õppekavas ette nähtud, eesti kirjandust selgeks õpetada ei jõua, kuid üldise arusaama selle ajaga siiski saab," ütles eesti keele ja kirjanduse õpetaja venekeelses koolis ning haridusministeeriumi rahvusvähemuste hariduse osakonna nõunik Leino Lepp. "Soovitav tundide arv on 70, kusjuures osa õpetajaid leiab, et olema peaks kolm kursust ehk 105 tundi," ütles ta.
Kehtiva õppekava järgi, mille alusel on eesti kirjandust siiani õpetatud vene keeles muu kirjanduse osana, peab sellele kulutama kokku ühel aastal ühe tunni nädalas ehk 35 tundi.

Eesti kirjandusest venekeelses koolis
Esimene eesti kirjandust vene õpilastele tutvustav õpik ilmus 1923 osana eesti keele õpikust.
1928. aasta õppekava järgi pidi neljaklassilise kooli kahes viimases klassis ka eesti kirjanduse ajalooga tutvuma. Esimesed muukeelse kooli jaoks kirjutatud eesti kirjanduse õppevahendid ilmusid alles 1930. aastate algul.
Nõukogude ajal taandus eesti kirjandus tagaplaanile. 1961. aastal ilmus esimene venekeelne eesti kirjanduse õpik, mis käsitles 19. sajandit. Paar õpikut ilmus ka 1980. aastate alguses.
1990.-1991. aastast muutus eesti kirjandus vene õppekeelega koolis omaette õppeaineks ning pärast seda on ilmunud mitu õpikut. Viimased olid Roman Kallase ja Merle Loodus-Adamsoni sulest 1997. aastal ilmunud õpikud.
Tallinna ülikooli dotsendi Roman Kallase ettekandest eesti kirjanduse õpetajate koolitusel.

Uus eesti kirjanduse õpik algab Lennart Merist
Äsja ilmunud ning uueks õppeaastaks vene õppekeelega koolidesse tasuta jõudev Anne Nahkuri koostatud eesti kirjanduse õpik algab tsitaadiga Lennart Meri "Hõbevalgest":
"Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asualale truud. Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, /... /".
Edasi tuleb Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann, ärkamisaeg, läbi kahe aastasaja kuni tänasesse päeva Emil Tode, Andrus Kivirähki ja Mehis Heinsaareni välja.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Merle Loodus-Adamsoni sõnul on suurepärane, et lõpuks keskkoolile eestikeelne kirjandusõpik ilmunud. "Siiani on õpetajad suuresti oma entusiasmist seda eesti keeles õpetanud ning ise materjale kokku kogunud, hoopis teine asi on õpikuga tundi minna," rõõmustas ta.

Video: pinge USA ja Venemaa vahel raketikilbi pärast kasvab
Venemaa president Vladimir Putin ähvardab Euroopasse USA plaanitava raketikilbi valmimise korral suunata oma raketid sihtmärkidele Euroopas.
USA president George Bush on täna Prahas, et arutada raketikilbi loomist Tšehhimaale, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.
Venemaa presidendi Putini sõnul ei vastuta Venemaa raketikilbi valmimise korral enam vastureaktsioonide eest ja võib suunata oma raketid sihtmärkidele Euroopas.

Video: Euroopa Liit tahab arendada taastuvenergia kasutamist
Euroopa Liit tahab sõltuvuse vähendamiseks Venemaast arendada taastuvenergia tootmist.
Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks aastaks 2020 toota vähemalt 20% energiast taastuvatest energiaallikatest, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.
Euroopa Komisjoni energeetika voliniku Andris Piebalgs'i sõnul on lihtsam ja odavam investeerida taastuvenergiasse, kui tuumaenergiasse, kuna see nõuab uusi tehnoloogiaid, konsensust ühiskonnas ja investeeringuid tuumajäätmete ladustamisesse.

VIDEO:  Saksamaal toimusid taas politsei ja noorte vahelised kokkupõrked
Rostockis toimus täna taas vägivaldne konflikt politsei ja G8 vastaste demonstrantide vahel, kui viimaste rahumeelne protestimarss muutus vägivaldseks.
Sajad rahumeelsed protesteerijad marssisid Rostocki tänavatel ja kogunesid lõpuks immigratsiooniameti ette, kus ennast tumedasse riietanud ja nägusid varjanud noorte ja kohaliku politsei vahel toimusid vägivaldsed kokkupõrked, kirjutab Reuters.
Pühapäeval Rostockis toimunud meeleavaldus, mis algas rahumeelselt ja millest võttis osa kümneid tuhandeid meeleavaldajaid, lõppes Saksamaa viimaste aegade hulleima tänavavägivallaga, kus sajad meeleavaldajad loopisid politseid kividega ja panid põlema korrakaitsjate autosid.
Sel kolmapäeval algab Rostocki lähedal Heiligendammis Angela Merkeli juhtimisel G8 tippkohtumine

Iisraeli sõjaväejuhend: palestiinlast tohib tulistada, juuti mitte
Iisraeli armee sõjaväelastel on instruktsioon protestide laialiajamiseks, milles on toodud kaks käitumise varianti vastavalt sellele, kas demonstrant on juut või palestiinlane.
Juudiriigi sõduritel tuleb igal nädalal laiali ajada Läänekalda julgeolekumüüri vastu korraldatud protestiaktisoone, mida korraldavad nii juudid kui ka palestiinlased, vahendab newsru.co.il ajalehte Maariv.
Kui palestiinlasi tohib pärast ennetavate meetmete kasutamist kummikuulidega tulistada, siis juute tohib kummikuulidega kostitada vaid sel juhul, kui nad vahetult sõjaväelase elu ohustavad.
Instruktsioon, mis käsitleb palestiinlaste vastu tule avamist on väga lühikene: "Juhul, kui tekib sõjaväelaste või muude isikute elu ohustav olukord, mida ei saa lahendada ilma relva kasutamata, peab sõdur tule avama ja ründaja kahjutuks tegema." See osa mis puudutab juutide tulistamist on pikem ja eeldab ennetavate meetmete rakendamist: näiteks õhku või jalgade pihta laskmist. Sõdur tohib ründaja tappa alles siis, kui need meetmed kallalekippujat ei peata.

Oktoobriraudtee peatas puiduveod Eestisse
Oktoobriraudtee peatas alates 1. juunist Leningradi oblasti 76 metsatööstusettevõtte kaubaveod Eestisse.
Transporditeeninduse teekeskuse juhi Sergei Nikiforenko sõnul on veoste peatamine tingitud kavandatud töödega raudteel, kirjutas Kommersant.
Ettevõttete esindajate sõnul neid tööde teostamisest varem ei teavitatud. Esimesed neli päeva on ettevõtetele toonud juba ligi 530 000 eurot ehk 8,27 miljonit krooni kahju.
Metsatööstuse esindajate hinnangul käitub Vene raudtee monopolistina ja kuna metsa toimetamisel pole alternatiivset võimalust, siis kaotavad nad Eesti kliente.
"Narva piiripunkti töötajate andmetel liikus täna läbi Narva jaama siiski paar vagunit puiduga", teatas Päevalehe Narva korrespondent Tanel Mazur. Temani on jõudnud ka info, et ainult puiduvagunitest koosnevaid ronge ei ole läbi Narva ka eelnevatel aegadel eriti palju liikunud.

Maailma odavaim uus auto maksab 29 000 krooni
India autotootja Tata Motors paiskab järgmisel aastal turule maailma odavaima auto, mis tuliuuena vabrikust välja tulles maksab 29 000 Eesti krooni.
Tata Motors'i toodetud maailma odavaim sõiduk võib turule jõuda juba järgmise aasta juulikuuks, kirjutab The Financial Times.
Praegu on maailma odavaim auto Suzuki Maruti 800, mis maksab 46 000 Eesti krooni.
Tata Motors'i auto ei hakka vastama Euroopa turva-ja heitgaasinõuetele, kuid autofirma kinnitusel saab sõidukit neile nõuetele kohandada.
Tata Motors arendas oma uue auto välja vähekulukate India inseneride abiga. Firma otsis ka auto tootmiseks kõige odavama võimaluse - tehas tuleb kaugesse Lääne-Bengali maanurka.
Tata Motors plaanib oma neljaukselist odavautot toota kuni 250 000 masinat aastas. Veerand miljoni autoni aastas loodab Tata Motors jõuda 2-3 aastaga, kuid Financial Times arvab, et nii suur tootmisarv mõjub hävitavalt väikse odavauto kvaliteedile.

USA arvutiturbeekspert: Kreml ei korraldanud Eesti-vastaseid küberrünnakuid
USA arvutiturbeekspert Jose Nazario leiab PC World'is ilmunud artiklis, et Eesti-vastased rünnakud olid Vene natsionalistide, mitte Vene valitsuse korraldatud.
Väidetavatest mürgitamistest kuni organiseeritud kuritegudeni - Venemaa on viimasel ajal meedia käest palju nahutada saanud. Kuid sel korral on Venemaa - või vähemasti selle valitsus - süüst puhas, kirjutab PC World
Eesti-vastased küberrünnakud ei tundu lähtuvat ühest konkreetsest allikast, kirjutab Jose Nazario, kes on USA arvutiturbeekspert Arbor Networks Inc. nimelises võrguturbega tegelevas firmas.
Jose Nazario kirjutab, et küberrünnakutes hakati kärmelt Venemaad süüdistama, kuid Vene ametnikud eitasid igasugust seost rünnetega. DDOS-i allika jahtimine tekitas rohkem kahtlusi kui vastas küsimustele.
Nazario hinnangul tekitasid hilisemad analüüsid kahtuse, kas rünnakud korraldas ikka üksainus agentuur - rünnakud tulid ju igalt poolt üle maailma. Nazario kinnitab: ükski analüüsitud allikas ei näita otsest liini Moskva-Tallinn.

Piirideta Arstide Moskva kontorist varastati ligi kaks miljonit
Tundmatud kurjategijad viisid organisatsiooni Piirideta Arstid Moskva kontorist laupäeval šeifi 1,8 miljoni rublaga.
Organisatsiooni esimesel korrusel asuvasse kontorisse pääsemiseks, kiskusid kurjategijad aknalt võre eest, samast aknast viidi välja ka kontoris asunud šeif, vahendab Lenta.ru Interfaxi uudist. Ametlikku kinnitust röövi kohta veel edastatud ei ole.
Rahvusvaheline humanitaar- ja meditsiiniabi organisatsioon Piirideta Arstid loodi 1971. aastal Prantsusmaal. Abistatakse peamiselt katastroofi- ja sõjaohvreid.
Organisatsioonil on üle maailma 19 osakonda.

Putin: muidugi olen ma absoluutne demokraat
Venemaa president Vladimir Putin nimetas end G8 raames toimunud pressikonverentsil absoluutseks ja puhtaks demokraadiks.
"Kas teate milles on häda? Selles, et ma olen ainus omasugune, teist taolist ei ole," vastas Putin ajakirja Spiegel küsimusele, kas Putin peab ennast puhtaks demokraadiks.
Presidendi hinnangul on USA-d vaadates näha ainult jubedust: piinamine, kodutud, Guantanamo, kinnipidamine ja vahi alla võtmine ilma kohtu loata. Euroopa kohta märkis Putin, et seal koheldakse demonstrante julmalt ning tapetakse neid otse tänavatel.
"Ma ei räägi postsovetlikust ruumist. Üks lootus oli küll pandud Ukraina poistele, kuid nad ise rikkusid selle. Praegu kaldub seal asi totaalse türannia poole," vahendas Kommersant Vene presidendi sõnu.

Mudalaviin hävitas Euraasia ainsa geisrite oru
Võimas mudalaviin hävitas Venemaal Kamtšatka poolsaarel terve Euraasia mandri ainsa kuumaveeallikate ehk geisrite oru.
Muda, puud, lumi ja kivid katavad nüüd kahte kolmandikku geisrite orust, vahendab Reuters. Kamtšatka geisrite org oli turismiatraktsioon, kuid mudalaviini ajal seal kuigipalju inimesi ei viibinud ja evakueerida tuli ainult 25 turisti ja nende giidid.
1250 kilomeetrit pikk Kamtšatka poolsaar lahutab Vaikset ookeani ja Ohhoota merd. Kamtšatka poolsaar on üks viiest kohast maailmas, kus leidub geisreid: kuuma vett ja auru õhku paiskavaid allikaid. Kamtšatkal hävinud orus oli umbes 90 geisrit.
Ühe kohaliku teadlase sõnul võivad mõned suurimad geisrid veel end mudalasu alt välja võidelda, kuid enamus neist on siiski igaveseks kadunud.

Krimmi tatarlased seisavad Jekaterina II monumendi vastu
Ukrainas Simferoopoli linnas korraldasid Krimmi tatarlased protestiaktsiooni tsaarinna Jekaterina II monumendi taastamise vastu.
Just Katariina II oli see riigipea, kelle valitsemise ajal vallutas Venemaa tatarlaste alad ning hävitas Krimmi khaaniriigi.
Mitmete ühiskondlike organisatsioonide esindajad ning krimmi tatarlased alustasid allkirjade korjamist monumendi taastamise vastu, kirjutab Kommersant.
"Mitte mingit monumenti ei tule siia," avaldas tatarlaste rahvusliikumise liider Mustafa Džemiljev oma arvamust.
Jekaterina II monument püsitati 1883. aastal ja hävitatati 1922. aastal bolševike poolt.

Putin toetab presidendi ametiaja pikendamist
Vene president Vladimir Putin arvab, et Venemaa presidendi ametiaegade arv peab olema piiratud, aga ametisoleku aega võib pikendada.
"Mulle tundub, et praegusele Venemaale oleks vastuvõetav, kui presidendi ühe ametiaja pikkus oleks siis viis, kuus või isegi seitse aastat, aga ametiaegade arv peab olema piiratud," rääkis Putin G-8 raames aset leidnud pressikonverentsil, vahendas newsru.com.
Putin lisas, et nelja-aastane presidendi ametiaeg on kopeeritud Ühendriikidelt ja see on Vene oludes siiski liiga lühike aeg.

Rootsi välisminister Carl Bildt'i ähvardab kinnisvaraskandaal
Rootsis kogub hoogu kinnisvaraskandaal: Carl Bildt ostis Horvaatiasse kinnisvara, kuid keeldub selle eest maksu maksmast väites, et Horvaatia seaduste järgi polegi kinnisvara tema oma.
Rootsi välisminister ja tema abikaasa ostsid 2004. aastal Horvaatiasse Aadria mere äärde 120 ruutmeetrise villa, kirjutab Dagens Industri.
Välisministri puhkekoha probleem on selles, et ta ei maksa maja eest Rootsi seaduste nõutavat kinnisvaramaksu.
Carl Bildt ja tema abikaasa soetasid 2004. aasta juunis Horvaatiasse kaks krunti: ühe rannakrundi koos majaga ja ühe täisehitamata krundi sisemaale. Viimase aastate järsu hinnatõusu tõttu on nende kahe krundi väärtus kasvanud 5-6 miljoni Rootsi kroonini.
Rootsi seaduste kohaselt peab välismaal kinnisvara omav rootslane maksma kohalikku kinnisvaramaksu ja lisaks sellele maksma Rootsi riigile summa, mis see kinnisvara maksnuks Rootsis. (Näiteks: kui nii-ja-niisuguse maja kinnisvaramaks on Horvaatias 2000 krooni ja Rootsis 3500 krooni, siis peab rootslane maksma Horvaatiale nõutud 2000 ja Rootsile veel 1500 krooni).

VIDEO:  Sõjategevus laienes Lõuna-Liibanonis suurima põgenikelaagri lähistele
Islamistlike võitlejate ja Liibanoni armee viimased kokkupõrked toimusid täna varahommikul suurima palestiinlaste põgenikelaagri Ain al-Hilwehi põhjapoolse sissepääsu lähistel.
Kokkupõrked sunni muslimite rühmituse Jund al-Sham võitlejate ja Liibanoni armee vahel kestsid täna varahommikul ligi kaks tundi ja lõppesid tänu Palestiina fraktsioonide rahuvahendajate pingutustele, kirjutab Reuters.

Hiina seab majandusarengu keskkonnakaitsest ettepoole
Hiina teatas oma uues keskkonnaplaanis, et riigi jaoks on majandusareng esmatähtis ja kliimamuutuste pidurdamine on teisejärguline.
Hiina kinnitas, et on nõus kliimamuutuste pidurdamisel kaasa lööma, kuid seda ainult sel juhul, kui riigi majandus ei kannata, vahendab BBC. Sellised märkused kaasnesid Hiina esimese keskkonnaplaani valmimisega.
Keskkonnaplaan sätestab, et Hiina vähendab kasvuhoonegaaside emissooni ja kasutab selleks rohkem tuule-, tuuma- ja hüdroenergiat.
Hiina avalikustas oma keskkonnaplaani vahetult enne seda kui Hiina president Hu Jintao valmistub sõitma Saksamaale G8 kohtumisele, kus keskkonnaküsimus on terava tähelepanu all.
Hiina plaanis on kirjas: "Arengumaade prioriteedid on tasakaalus majanuds ja vaesusest väljarabelemine. Hiina jätkab kliimamuutuste küsimusega tegelemist koos tasakaaluka arengustrateegiaga."

VIDEO:  Putini sõnul suurendab USA raketitõrjesüsteem tuumakonflikti ohtu
Venemaa president Vladimir Putin kinnitas, et Ameerika plaanid paigutada oma raketitõrjekilbi osad Venemaa piiri lähistele, suurendab võimaliku tuumakonflikti ohtu.
Vladimir Putin tegi oma avalduse Saksamaal G8 tippkohtumisel toimunud pressikonverentsil, kuhu olid kutsutud valitud ajakirjanikud, kirjutab Reuters.

Kasahstani endine suursaadik vabanes miljonieurose kautsjoni vastu
Kasahstani endine suursaadik ja president Nursultan Nazarbajevi väimees Rahat Alijev vabastati eile Austria kohtu otsusega vahi alt ühe miljoni eurose kautsjoni vastu.
Viini maakohus määras Alijevile ka väljasõidu keeldu Austriast, teatas ITAR-TASS.
Kasahstani võimud nõuavad tema väljaandmist ja süüdistavad teda inimeste röövimises, raha väljapressimises ning teistes süütegudes.
Alijevi hinnangul püüab Kasahstani president temaga poliitilisi arveid klaarida. Tema väidab, et kõik algatatud kriminaalasjad on võltsitud seetõttu, et ta tunnistas Nazarbajevile, et kavatseb 2012. aastal osaleda presidendivalimistel.

Riias avaldati meelt homode õiguste eest ja nende vastu
Riia kesklinna kogunes eile umbes 500 seksuaalvähemuste esindajat ja nende toetajat miitingule, kus nõuti heteroseksuaalidega võrdseid õigusi. 1500 inimest osales aga kilomeeter eemal kontserdil "Maailm homoseksuaalide vastu".
Mullu langes Läti Euroopa Liidu terava kriitika alla, kuna homoparaadi ei lubatud läbi viia. Seetõttu oli tänavu tavatult suur ka väliskülaliste huvi. Enam kui saja inimesega oli esindatud rahvusvaheline inimõigusliikumine Amnesty International. Teiste seas protestisid Rootsi migratsiooniminister Tobias Billström, mitu Rootsi, Saksamaa ja Taani parlamendi ning europarlamendi liiget.
Politsei hoidis mõlemal üritusel silma peal, et vältida mulluste sündmuste kordumist, kui homoparaadi keelamise vastu protestinud inimesi pilluti munade ja väljaheidetega.

Terroristid üritasid rünnata USA-d Kariibi mere tagaukse kaudu
Ameeriklasi jahmatas teade kolme väidetava Guyana ja Trinidadi terroristi tabamisest.
FBI süüdistuste kohaselt kavatsesid nad õhku lasta suurema osa New Yorgi Kennedy-nimelisest lennuväljast. Neljanda mehe otsingud eile jätkusid.
Ka selle vandenõu niidid viivad al-Qaida terrorivõrgustikuni, kuigi vahistatuteks olid Guyanast pärit USA kodanik, Guyana endine parlamendiliige ning Trinidadi ja Tobago alam. FBI oletab nimelt, et al-Qaida operatiivjuhtide hulka liigitatav Adnan Gulshair al-Skukrijumah on rajanud endale tugibaasi kuhugi Kariibi mere piirkonda.
Esialgu on teada ainult USA-poolne versioon. Guyanast pärit Russell Defreitas (63) olevat töötanud New Yorgi Kennedy-nimelisel lennuväljal, kus ta laadis lennukitele ka Iisraelile saadetavat sõjatehnikat, ja otsustanud lõpuks, et tema mõõt on täis. Ameeriklaste kinnitusel tekkis tal idee õhkida lennuvälja maa-alused kütusemahutid, külvates surma ja hävingut 2001. aasta 11. septembriga võrreldavas mahus. Oma plaani teostamiseni ta ei jõudnud ja pole ka teada, kui tõsiselt seda ette valmistati.

Usbekistan - varemetes rikas riik
Kauge Kesk-Aasia süda asub Usbekistanis, kus minevikku meenutavad Siiditee-äärsed linnad Hiiva, Buhhaara ja Samarkand, olevik on aga teistsugune.
Euroopa Liitu paelub kaunis Kesk-Aasia juba ammu tänu tema loodusressurssidele. Usbekistani suhtes on esialgu märksõnaks küll veel embargo, mille EL seadis ainsana maailmas vastukaaluks 2005. aastal aset leidnud veristele Andidžoni sündmustele, mil mitusada inimest rahuliku meeleavalduse käigus maha lasti.
Euroopa Parlamendi delegatsiooni visiit Ferganasse oli esimene pärast Andidžoni veresauna, peamiseks kõneaineks sai kokku lepitud inimõiguste teema. EL-i jaoks ongi vaekausil ühelt poolt kaubandushuvid, millele annavad teisalt vastukaalu inimõigused.
Ka Usbekistani võimud on EL-ist väga huvitatud, mistõttu anti meile mõista, et nii Hiina kui ka Venemaa on riigi isolatsioonist päästnud ning edasise koostöö arendamiseks tuleks alustada eeskätt EL-i ja Usbekistani suhete läbivaatamisest. Usbekid üritavad ajada iseseisvat välispoliitikat, langemata ühe või teise suurriigi mõjualasse.

Mida peaks tegema Euroopa Liit?  Tasakaalustama piitsa ja präänikut
Brüssel ei saa inimõiguste rikkumise ees silma kinni pigistada ega ka suhtlemisest loobuda. EL-i eesistujariik Saksamaa on teinud Kesk-Aasiast prioriteedi.
Lausa niivõrd, et ühe Saksa parlamendiliikme komplimendid Usbekistani demokraatia arengule leiavad juba kohalikus meedias laialdast kõlapinda.
Kui lootusetu võib aga selline suur aps tunduda inimõiguslastele, kes kaitsevad ennastohverdavalt rahva õigusi ning võitlevad teistmoodi ideede eest?
Euroopa Parlamendi delegatsiooni käsutuses olid mitmed rahvusvaheliste organisatsioonide raportid ja uuringud ning pikk nimekiri poliitvangidest, kelle piinamisest räägitakse õuduslugusid. Vastuseks väidavad võimuesindajad, et neil polevat andmeid ja üleüldse olevat inimõigused riigi siseasi, mis ei kuulu rahvusvahelisse kompetentsi.
Usbeki klannijuhid ei taha tunnustada inimõiguste universaalsuse nõuet, kuid nende tagamise aluseks on ÜRO inimõiguste harta, millega on ühinenud ka Usbekistan. Samuti tuleks täita OSCE liikmena endale võetud rahvusvahelisi kohustusi.

Homme avatakse Tallinnas tasuta jalgrattaparklad
Alates 5. juunist kuni 15. septembrini töötavad tasuta valvega jalgrattaparklad Vabaduse väljakul Jaani kiriku juures ja Niguliste tänaval Eduard Vilde ausamba läheduses.
Linna pressiteenistuse teatel töötavad tasuta valvega jalgrattaparklad kesklinnas kõikidel nädalapäevadel kella 8 - 18.
Mõlemas jalgrattaparklas on kohta kümnele jalgrattale.
Jalgrattaid valvab AS Ühisteenused.

Neljapäeva öösel suletakse liikluseks Lasnamäe kanal
Seoses nädalavahetusel toimuva autode ringrajavõistluse Volkswagen Linnaring 2007 toimumisega suletakse neljapäeva südaööl J.Smuuli tee ja Gonsiori tänava vaheline Laagna tee lõik ning Pallasti sild.
Liikluseks avatakse tee uuesti pühapäeva südaööl.
Erandina toimib reedesel päeval kogu bussiliiklus. Nädalavahetusel sõidab ühistransport muudetud marsruudi alusel, mille kohta on täpne info üleval transpordiameti veebilehel.
Linnaring 2007 korraldajad loodavad linnakodanike mõistvale suhtumisele, koostöös politseiga juhatatakse liiklejad kõrvalteedele. Ümbersõiduks soovitatakse kasutada nii Peterburi kui Pirita teed.
Lisaks on väljas ajutised suunavad ümbersõidumärgid.

Tallinna iive on jätkuvalt positiivne
Tallinna perekonnaseisuamet registreeris mais 511 sündi ja 417 surma.
Seega on loomulik iive jätkuvalt positiivne, teatas Tallinna pressiteenistus.
Aprillis registreeriti 513 sündi ning kirjutati välja 418 surmatunnistust.
Rahvastikuregistri andmeil elas 1. juuni seisuga Tallinnas 400 380 inimest, mais kasvas ametlik tallinlaste arv 180 inimese võrra.

Stroomi rannas vedeles tulirelv
Alaealine poiss leidis pühapäeval Tallinnas Stroomi rannas asuvast põõsastikust käsitulirelva koos laskemoonaga.
3. juuni pärastlõunal tuli Stroomi rannas Falcki rannavalvurite juurde mees, kes teatas, et tema alaealine poeg oli leidnud ranna ääres asuvast võsast relva.
Falcki patrullekipaaži turvatöötajad tagasid koos rannavalvuritega leiukoha puutumatuse, kuni kohale kutsutud politsei relva minema toimetas.

Loomaaed alustab ekskursioone
Tallinna loomaaed alustab järgmisel nädalal hilisõhtuseid ekskursioone, mis tutvustavad videvikus aktiivseid loomi. Kahe ja poole tunnised ekskursioonid toimuvad 7., 12., 14., 19., 21., 26. ja 28. juunil ning 3. ja 5. juulil algusega loomaaia põhjaväravast ja lääneväravast.
Piletid hinnaga 25-235 krooni on alates esmaspäevast eelmüügist saadaval loomaaia kassades, Piletilevi müügikohtades ja Statoili jaamades. Lisainformatsiooni leiab veebilehelt.

Remont peatab augustis trammid
Viru väljaku pööranguremont 4.-12. augustil annab võimaluse teid remontida ka mujal.
Trammi- ja trollibussikoondis sulgeb augustis neli trammiliini, et vahetada talvel külmaga purunenud Viru väljaku pöörangud ja teha remonti veel neljas kohas.
Neli trammiliini suletakse praeguse kava järgi 4.-12. augustini, neid asendab traditsiooniliselt trammitee remondi ajaks käima pandav ja kesklinna Lasnamäega ühendav 52. bussiliin ning Tondit Kopliga ühendav 5. trammiliin.
"2006. aasta jaanuarikuus lõhkus külm pöörangud, mis tollal liikluse säilitamiseks kokku keevitati," ütles trammi- ja trollibussikoondise tehnikateenistuse infrastruktuuriosakonna juhataja Valdur Järv.
Järsu temperatuurilanguse tõttu tekkinud 2-2,5 -sentimeetri laiune pragu jooksis üle Narva maantee Viru hotellist umbes 20 meetrit Tondi poole ning ligi kümme aastat vanad pöörangud ja nende juhtimisahelad purunesid. Pöörangute vahetamine toob kaasa vajaduse asendada osaliselt ka juhtimiskaablid, maakast ja muid pööranguelemente.

Keskkonnaameti uuring: enamik linna mänguväljakuid ohtlikud
Kõige ohtlikum on olukord Lasnamäel, kus tuleks kõrvaldada sadakond väljakut.
Keskkonnaameti tellitud lastemänguväljakute turvalisuse uuringust selgus, et Tallinna 573 mänguväljakust on enamik lastele ohtlikud ja vajavad kiiret kõrvaldamist või parandamist.
Kõige hullem on olukord Lasnamäel, mille 200 mänguväljakust ligi pooled on väga ohtlikud, kuigi ka ülejäänud linnaosades tuleks kaotada vähemalt 80 mänguväljakut.
Lasnamäel on peaaegu iga paari maja vahel liivakast mõne üksiku, katkise ja roostes ronimispuuga, mida ei saa Härma tänaval elava Irina Korostetskaja sõnul kohe kuidagi mänguväljakuks nimetada. "Mina küll ei saa aru, kes nendel hooldamata mänguväljakutel käia tahaks - ainult koerad tõstavad seal jalga ja joodikud joovad," kurtis Korostetskaja. Ka ei ole tema sõnul vanadel väljakutel mingeid atraktsioone, mistõttu lapsel ei ole seal lihtsalt midagi teha.

Verd imev liblikas tunneb end Soomes koduselt
Verd imev liblikas on Soomes kanda kinnitamas. Professor Kauri Mikkola artiklis, mis ilmus ajakirjas Soome Loodus (Suomen Luonto) kirjeldatakse, kuidas esimest korda tõestati, et liblikas suudab ka inimeselt verd imeda.
Inimverd imevat ängelheinaöölast (calyptra thalictri) jälgiti Venemaal Kaug-Idas. Vladivastoki liblikauurija jälgis ängelheinaöölase käitumist oma pöidlal. Kui liblikat ei häiritud, siis imes ta verd mitu minutit, vahendab YLE.
Uurimisreisil olnud USA uurija Jennifer Zaspeli sõnul on ängelheinaöölase imilondi ehitus tavalisest tugevam ja sellel on ihu külge haakumiseks vajalikud kidad.
Tavaliselt suudavad liblikad oma imilondiga vaid vett ja taimede mahla imeda.
Esimest korda märgati ängelheinaöölast Soomes aastal 2000. Pärast seda on neid veel üle saja korra nähtud. Mikkola arvates pole tõenäoline, et liblikas Soome oludes haigusi levitaks.

Juuni alguse nädal: ilm on hukas! 
Ma kujutan praegu hästi ette, kuidas vanem rahvas omavahel kõneleb:
Kõu ja troopiline kuumus küp-setasid jaanipäeva lilled kolm nädalat varem õitsema: harakputked, kesakannid, härjasilmad, moonid... Kevadlilledega läbisegi tunduvad nad kuidagi kohatud. Kui kõik nii vara ära õitseb ja seetõttu ruttu ka viljub, kas siis võime lõunapoolse Euroopa kombel loota ka teisele viljasaagile?
Linnud
Suitsupääsuke mu akna taga jõudis taas majavoodri paigaldajatest ette ja on porist valmis pätsinud mõnusa pesakoonuse. Just praegu jõudis pääsumamma tagasi naabri-Vilma kanalast näpatud valge sulega - küllap käib pesa soojustamine. Hm, ei tea, kas tuleb külm suvi? Hallrästad on pesast väljas ja suisa ohtlik on nende hoolitsevate emade lähedusse sattuda. Rannas käib kajakate ja tiirude vahel juba mitu nädalat sõda, taevas on kärinat ja tüli pidevalt täis. On aeg, mil ohakalinnud end näitavad. Käod kukuvad ka öösiti - on kiire… Mõnus kiirete õhuvoolude aeg näitab päevasel ajal kõrgel liuglemas kõiksugu-seid huvitavaid kulle, aga põldude kohal tallavad tuult tuuletallajad ja välja-loorkullid.

Viljandis vehkis noormees relvaga
Ööl vastu esmaspäeva sõitis Viljandis ringi seltskond, milles viibinud noormees vehkis relvaga.
Kell 1.41 teatati, et Viljandi linnas sõitis sinist värvi mikrobuss VW Multivan bussijaamast Tasuja platis suunas ning ühel noormehel oli käsi koos püstoliga bussist väljas.
Politseipatrull tabas bussi Endla tänavalt Statoili tankla parklast. Sõidukist leiti istme alla peidetud õhupüss MP-654K.
Kõik sõidukis olnud isikud toimetati asjaolude selgitamiseks politseisse. Kainenemisele paigutati viis isikut, kellest kaks olid tagaotsitavad. Sõiduki juht ning üks bussis viibinud naine olid kained ja lubati pärast isikute tuvastamist minema.
Juhtunu asjaolud on väljaselgitamisel.

Napsilembeline mees käis kolm päeva järjest müügisaalides veini joomas
Turvatöötajad pidasid läinud kuu viimastel päevadel mitmel korral kinni mehe, kes käis erinevate Tallinna kaubanduskeskuste müügisaalides Põltsamaa veini joomas.
Turvatöötajate esimene kokkupuude 40-aastase Maksimiga oli 29. mail, kui mees lamas purjuspäi ühes kaubanduskeskuses pingil. Raskes joobes Maksim, kes oli ära joonud kaks pudelit veini, anti politseile üle, teatas Falck.
Järgmise päeva hommikul kell 9.10 jäi Maksim juba järgmises kaubanduskeskuses turvakaamera lindile, kui ta haaras riiulilt pudeli Põltsamaa veini ja jõi selle kahe minutiga müügisaalis tühjaks. Sama päeva pärastlõunal kell 14.45 jõi Maksim kolmandas pealinna kaubanduskeskuses ära kolm pudelit veini. Seekord hindas Maksim aga oma võimeid üle, sest üliraske joobeastme saavutanud mehe turgutamiseks pidid turvatöötajad kiirabi kutsuma. Pärast seda anti Eestimaist veini armastav mees politsei hoole alla.

Valgu Robinsoni-rada sai pikkust juurde
Tuletõrjespordi entusiasti Meelis Remmeli valmistatud rada on pea 300 meetrit pikk.
Märjamaa lähikonnas asuvas Valgu külas on juba mitu aastat Robinsoni-rada, mille rajas Märjamaa tugikomando meeskonnavanem Meelis Remmel, kes lisaks palgatööle päästeametis on ka suur tuletõrjespordi entusiast. 2003. aastal tehtud raja muutis ta tänavu veel pikemaks: kuraditosina asemel on siin nüüd 18 takistust ja pikkust oma 300 meetrit.
Algus näib lihtne: aseta lauatükk iga sammu eel pakkudele ja kõnni niimoodi esimene etapp läbi, siis ületa ronimissein ja roni käte abil piki toru. Aga edasi läheb kõik raskemaks, märjemaks ja jalgealune kõikuvamaks, sest peab kõndima mööda tuletõrjevoolikutest aasasid. Omalaadseks neelukohaks on harjutus, kui tuleb parve pealt pugeda läbi õhus rippuva kummirõnga ja maanduda taas parvele, aga kuna see kipub alt ära liikuma, siis võib vette sulpsatada.

Emumägi: mäejooks 50-meetrise kõrgusevahega
Pandivere kõrgustiku ja ühtlasi kogu Põhja-Eesti kõrgeim mäetipp Emumägi oli laupäeval jooksjate päralt. 166 meetrit üle merepinna kõrguval mäel on mäejookse peetud 2005. aastast saadik. Sel korral kogunes ilusa ilmaga kõrguseid võitma 216 osavõtjat, seda oli sadakond rohkem (Parandatud. EPLO) kui möödunud aastal. Jooksu start ja finiš on tavapäraselt mäe tipus Emumäe vaatetorni juures. 10-kilomeetrisel rajal startis 100 jooksja hulgas ka üks Eesti parimaid pikamaajooksjaid Vjatšeslav Košelev, kes võistluse oodatult võitis. Lühemal distantsil (5,6 km) oli osavõtjaid 75, kepikõnnil osales 41 inimest.
Elen Mitt

Setumaa: setud viisamaksust priiks
Reedel pani regionaalminister Tallinnas käe alla paberile, mis annab võimaluse setude Venemaa-viisasid kompenseerida. Toetusskeemi eesmärgiks on vähendada piiriga tekitatud lõhet setu kogukonna omavahelises läbikäimises. 15. juuniks oodatakse Võru maavalitsuses viisalõivu kompenseerimise avaldusi. Kokku on viisasaamise kergendamiseks tänavu ette nähtud miljon krooni.
Tanel Mazur

Kullamaa: sepad meenutasid kuulsat kolleegi
Eile tähistati Kullamaal kunsti- ja muusikapeo "Helisev Kullamaa" raames 185. aasta möödumist Eesti ühe kuulsaima sepa Karl Bleimanni ehk kohalikele lihtsalt Loosi Taadi sünnist. Päri-Loosil avati sel puhul mälestuskivi, pärast toimus Kullamaa kultuurimajas samale teemale pühendatud konverents ja avatud oli näitus. Kultuurimaja ees tegid Raplamaalt Valtust pärit veskisepad demonstratsioonesinemisi, kus igaüks võis proovida ise naela väljatagumist. Loosi Taat oli 1880. aastal esimene eestlasest sepp, kes valmistas ise "aurulokomobiili". Tema töö Päri-Loosil sepana kestis üle 40 aasta ja tema õpilasi on kokku u poolsada, kes moodustavad omaette Bleimanni koolkonna.

Heimtali: kirik sai enda raamatu
Võrumaal Sõmerpalu vallas Heimtali kirikus tutvustati suvistepüha jumalateenistusel 27. mail raamatut "Heimtali Peetri kirik". Raamat põhineb Osula põhikooli õpilase Elian Laksi giidireferaadil, mis hinnati 2005. aasta vabariiklikul noorgiidide konkursil põhikoolide seas parimaks. Paari aasta eest ilmus raamatuna Eliani vanema õe Enila Laksi uurimus Urvaste luuletajast Marie Heibergist. Mõlemad raamatud on trükki toimetanud Osula põhikooli õpetaja Heljo Saar.
Margus Konnula

City Service'i aktsiad märgiti 6,7 -kordselt üle
City Service'i aktsiate 21.maist kuni 1. juunini kestnud pakkumisperioodi jooksul märgiti aktsiaid kokku 412 miljoni Leedu liti (119 miljoni euro) väärtuses, märkimine ületas emissiooni mahu 6,7 korda.
Emissiooni mahuks kujunes 61,8 miljonit Leedu litti (17,9 miljonit eurot) ning müüdi 4,78 miljonit aktsiat. Lõplikuks aktsia hinnaks määrati 12,95 Leedu litti (3,75 eurot).
City Service'i tegevjuht Žilvinas Lapinskas tänas investoreid usalduse eest ning märkis, et emissiooniga kaasatud vahendid võimaldavad ellu viia ettevõtte laienemisplaanid Leedus, Venemaal, Ukrainas ning Lätis. Käesoleval aastal plaanitakse investeerida kuni 25,8 miljonit Leedu litti (7,5 miljonit eurot), millest enamus suunatakse uute ettevõtete ülevõtmiseks.
Emissiooni peakorraldaja Hansabank Marketsi aktsiaturgude juhi Lauri Linnu sõnul oli City Service'i aktsiate esmaemissioon igati edukas.

Skype langetab taas lühisõnumite hindu
Skype teatas täna, et langetab ajutiselt SMS-sõnumite hinda poole võrra.
Ettevõte otsustas korrata eelmist nädalapikkust hinnalangetamist, mis tõi kaasa olulise tõusu Skype'i kaudu saadetud lühisõnumite arvus. Seekord laiendab Skype ka sihtriikide hulka, kuhu kaks korda odavamaid lühisõnumeid on võimalik saata, teatas Skype.
Tänasest 10. juunini on Skype'i kasutajatel üle maailma võimalik saata poole hinnaga lühisõnumeid 15-sse riiki: Austraalia, Austria, Belgia, Tšehhi, Eesti, Iirimaa, Korea Vabariik, Venemaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hispaania, Taivan, Tai, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.
"Eelmise pakkumise suure kasutusaktiivsuse tõttu lisasime seekord soodussõnumite nimekirja rohkem riike," lausus Stefan Öber, Skype'i telekomivaldkonna juht.

Creative tutvustas uut muusikamängijat
Creative tutvustas sportlikule inimesele mõeldud muusikamängija komplekti Zen V Plus Sports Pack, mis sisaldab kõike vajalikku muusika kuulamiseks näiteks jooksurajal või spordisaalis.
Lisaks populaarsele ZEN V Plus MP3-mängijale on komplektis spetsiaalselt sportimise ajal kasutamiseks mõeldud Creative EP-190 kõrvaklapid, käepael ning vutlar, mis kaitseb mängijat ning hoiab seda treeningul kindlalt käe küljes. Komplektiga saab sportija kaasa näorätiku.
Läikivvalge ja ümara kujuga Creative ZEN V Plus on väike ja mahub seetõttu hästi peopessa. Muusikamängija mahutab 1 gigabaiti infot ehk sadu muusikapalu ja fotosid. Lisaks on seadmel raadiofunktsioon. Kirgas värviekraan ja Creative¹i kuulus kasutajaliides teevad Zen V Plusi kasutamise lihtsaks. Mängija toetab mitmeid audioformaate - sealhulgas MP3, WMA ja Audible Audio - ning sellega on võimalik vaadata ka videoklippe. Zen V Plusil on sisseehitatud mikrofon, millega saab arvuti abita salvestada MP3-formaadis häälmärkmeid. Seadme akud lubavad muusikat kuulata kuni 15 tundi järjest.

EBS teeb koostööd Lancasteri ülikooliga
Estonian Business School (EBS) sõlmis lepingu Lancasteri ülikooliga Inglismaal uut tüüpi nelja-aastase bakalaureuseõppe läbiviimiseks, mis annab võimaluse Eesti tudengitel saada topeltdiplom nii Lancaster University Management Schoolist (LUMS) kui ka EBSist.
Peale kaht esimest aastat EBSis, kus läbitakse juhtimise, majandusarvestuse, kvantitatiivsete uurimismeetodite ja majandusalased kursused, järgneb kaks aastat LUMSis, kus studeeritakse vastavalt BSc Business Studies standardprogrammile. Programm sisaldab endas ka turunduse, juhtimise, strateegia- ja eetikaalaseid loenguid. Esimene grupp EBSi 2+2 süsteemi bakalaureuseõppe tudengeid jätkab õpinguid Lancasteris 2009. aastal.
"Meil on hea meel teha koostööd Tallinna kolleegidega käesoleva topeltdiplomi programmi arendamisel. Oleme veendunud, et see muutub atraktiivseks just heal tasemel Eesti gümnaasiumilõpetajate hulgas, kellele antakse eelis õppida kahes ülikoolis korraga. Väga vähesed programmid pakuvad õpingute lõpus topeltdiplomit. See on esimene 2+2 süsteemi koostööprogramm Kesk- ja Ida-Euroopas ning oleme rõõmsad, et see aitab tugevdada sidemeid uute ELi riikide kõrgekvaliteediliste organisatsioonidega," ütles LUMSi bakalaureuseõppe prodekaan Mike Wright.

EMT tõi turule uued internetipaketid
Alates 1. juunist on EMT klientidel võimalik kasutada kolme erineva andmemahuga ja fikseeritud kuutasuga EMT Interneti pakette ja EMT Interneti stardikomplekti.
Arusaadava ja soodsa hinnastuse tagab SurfPorti hinnalagi, mille puhul klient kunagi ei maksa andmemahu eest üle 9 krooni päevas, teatas ettevõte.
Alates 1. juunist 2007 pakub EMT Interneti kasutamisel kolm uut paketti:
Mahupiirangut ületava andmemahu korral tuleb lisanduva andmemahu eest tasuda kahes esimeses paketis 6 kr/MB ja viimases 2,5 kr/MB.
"Vaadates tänast kasutust, siis kahest viimasest paketist peaks piisama ka väga nõudlikule kasutajale," ütles EMT andmeside ja sisuteenuste ärijuht Ando Meentalo. "Meie eesmärk on pakkuda kiiret ja hea leviga internetti liikuvale inimesele, mille tagame kõige laiema EDGE ja 3,5 G leviga. Selle aasta lõpuks on EDGE terves EMT GSM võrgus ning ka 3,5 G laieneb kiiresti. Ainult GPRS-i kiirustest tänasele kiire ühendusega harjunud kasutajale enamasti ei piisa."

Samsung toob turule uue kodukinosüsteemi
Samsung Electronics alustab 9.1 helikanaliga ja 1080p lahutusvõimega, kvaliteetset heli ja kõrge teravusega kujutist pakkuva kodukinosüsteemi HT-TXQ120 tarneid Baltimaade turule.
Selle kodukinosüsteemi klassikaline suurte riiulis seisvate komponentidega disain sobib ideaalselt võõrastetoa interjööri. Seadme uudne digitaalsignaalide töötlemise süsteem DNSe tagab kvaliteetse ruumiheli ja kohaloleku efekti. Seejuures toimub helivälja kalibreerimine automaatselt, nii et kasutaja ei pea hakkama süsteemi häälestama ja saab kodukinosüsteemi lihtsamalt üles panna. Seade suudab kasutada DTS Digital Surround, Dolby Digital ja Dolby Pro Logic II ruumiheli standardeid. Sellel kodukinosüsteemil on veel üks eripära - sisse-ehitatud virtuaalse ruumiheli režiim võimaldab tunnetada ruumiheli ka tavaliste kõrvaklappidega, teatas Samsung Electronics.

Oskando arendas välja sõidukite jälgimissüsteemi
Eesti telemaatikafirma Oskando töötas välja sõidukite positsioneerimislahenduse SeeMe, millega saab ülevaate sõidukite asukoha ja liikumisteekonna kohta ükskõik millisest internetti ühendatud arvutist.
SeeMe kaubamärgi all esitletav lahendus koosneb üheltpoolt seadmest SeeMe Tracker, mis paigaldatakse jälgitava sõiduki külge. Seade omakorda edastab mobiilivõrgu kaudu infot sõiduki asukoha kohta SeeMe serverile, mis kuvab pildi parooliga kaitstud veebikeskkonda, mille kaudu kasutaja saab jälgida oma sõiduki paiknemist ja liikumist, teatas ettevõte.
SeeMe sobib hästi nii eraklientidele kui ka väiksematele ettevõtetele kaubasaadetiste ja rendivara jälgimiseks.
Oskando juhatuse esimehe Ülle Kivirähki sõnul on SeeMe oluliseks eeliseks lihtsalt ja tasuta kasutatav positsioneerimisteenus.
"Klient investeerib ühekordselt jälgimisseadmesse ja liitub teenusekeskkonnaga, mis võimaldab tal sobival ajal jälgida oma sõidukeid. Ettevõtjal aitab SeeMe hoida kokku kulusid ja saavutada efektiivsem töökorraldus," toonitas Kivirähk.

Elisa toob turule M-interneti päevapileti
Alates maikuust piiramatu andmemahuga mobiilinternetti pakkuv Elisa toob turule M-Interneti päevapileti, mis tagab ainult 15 krooni eest 12 tunniks mobiilse andmeside kasutuse piiramatus mahus ja maksimumkiirustel.
"Kuu aja eest hakkas Elisa pakkuma esimesena Eestis piiramatu andmemahuga mobiilse interneti pakette, mille kliendid hästi vastu võtsid," ütles Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu. "Uue tootena käiku minev M-Interneti päevapilet suurendab mobiilse andmeside vallas paindlikkust veelgi. Päevapilet on parimaks valikuks siis, kui pead mobiilset internetiühendust kasutama vaid paaril päeval nädalas või soovid veenduda selle kasutusmugavuses enne kuumaksulise paketiga liitumist."
Hiiepuu sõnul on päevapileti toimimismehhanism lihtne: Elisa lepinguline klient saab pileti soetada SMS-i teel, saates märksõna DATA numbrile 15 300; vastussõnumi saabumise hetkest saab 12 tunni jooksul kasutada Eestis mobiilset Internetti piiramatus mahus ja maksimumkiirustel olenemata sellest, kas surfad internetis või WAP-lehekülgedel. Välismaal lisandub tasu vastavalt roamingu hinnakirjale. Kui päevapileti aeg saab läbi, siis saabub teade pileti kehtivuse lõppemisest. Kõik muu toimib täpselt samamoodi nagu mobiilse Interneti puhul üldiselt.

SEB Eesti Ühispanga juhatusest lahkuvad kaks liiget
SEB Eesti Ühispangast lahkuvad senised juhatuse liikmed krediidivaldkonna juht Andrus Kimber ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Tauno Vanaselja.
Uueks juhatuse liikmeks ja krediidivaldkonna juhiks saab 1. detsembrist senine krediidivaldkonna juhi asetäitja Erki Pugal. Novembri lõpuni on krediidivaldkonna juhi kohusetäitja Anders Cavalli-Björkman korporatiivpangandusest, teatas pank.
"Hindan kõrgelt Andrus Kimberi tööd SEB Eesti Ühispanga krediidijuhina. Tema head tööd näitab see, et SEB Eesti Ühispangal on kõige kvaliteetsem laenuportfell Eestis. Mõistan Andruse soovi teha pärast pea kolmeteist aastast tööd meie pangas midagi uut," ütles SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimees Mart Altvee.
Ettevõtete panganduse uueks juhiks ning juhatuse liikmeks saab alates 18. juunist Kristoffer Lindberg. Lindberg on alates 1994. aastast töötanud erinevatel ametikohtadel SEB Finlandis, hetkel on ta SEB Finlandi juhtkonna liige.

Jaan Männikust sai Estonian Airi nõukogu liige
ASi Estonian Air üldkoosolek valis majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ettepanekul uueks nõukogu liikmeks Jaan Männiku.
"Mul on pikaajaline telekommunikatsiooni valdkonna juhtimise kogemus ja sarnaselt lennundusega on sealgi väga keerulised äriskeemid," ütles 18 aastat telekommunikatsiooni ettevõttes töötanud Jaan Männik, kelle sõnul tuleb kogemus Skandinaavia suurkontsernidega töötamisel riigi esindamisel kindlasti kasuks, vahendab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
AS Estonian Air on Eesti riigile (34 %), ASile Cresco (17 %) ning SASile (49 %) kuuluv lennufirma, mis tegeleb nii reisijate kui kauba veoga.
Männik lahkus 22. mail Eesti Telekomi juhatuse esimehe kohalt.

Leedo: Arco Vara on Saaremaal palju teeninud
Kuigi Arco Vara on suunamas oma emissioonist saadavat raha Ida-Euroopa uutele atraktiivsetele turgudele, on nad ka Saaremaal lipu püsti jätnud ja välisnõudluse pealt palju teeninud, tõdeb ettevõtja Vjatšeslav Leedo.
Üheksakümnendate aastate algusest kinnisvarafirmaga Arco Vara ühiseid ärisid omava ettevõtja Vjatseslav Leedo sõnul peab Arco Vara aktsiate avalik pakkumine näitama, milline on hetkel Eesti positsioon maailmas.
"Peame kõik poistele pöialt hoidma, sest edukas IPO on märk sellest, et Tallinnast juhitav äri on täna usaldusväärne ja atraktiivne ka Lääne suurtele tegijatele. Mind seob Arco Vara asutajatega ligi 15 aastat projekte, ühised õiged investeerimisotsused on meie vara kõvasti kasvatanud," sõnas Leedo.
Leedo meenutas, et ostis 1993. aastal Arco Vara käest Saaremaa kesklinnas hinnalise, Holostovi kinnistu ligi 8 miljoni krooni eest. "See oli selle aja kohta väga suur ja mõlemale poolele kasulik tehing. Mul on hea meel, et kuigi Arco Vara on suunamas oma emissioonist saadavat raha Ida-Euroopa uutele atraktiivsetele turgudele, on nad ka Saaremaal lipu püsti jätnud ja välisnõudluse pealt palju teeninud," sõnas Leedo.

Märtin kinnitas autoäris kanda
Rallisõitja Marko Märtin omandas Chevrolet' esinduse, mille ärinimi on alates tänasest Autospirit AS.
Ettevõte kandis varas nime Pleione AS, teatas esindus.
Autospiriti juhatuse liikme Marko Viirandi sõnul ei ole tegemist ainult omaniku ja nime vahetusega, vaid sooviga pakkuda senisest oluliselt kõrgemat taset nii klienditeeninduses kui ka järelteeninduse osas.
Märtini sõnul on autospordist autoärisse üleminek üsna loogiline. Samuti näeb ta Chevrolet automargil väga suurt perspektiivi nii Eestis kui ka Euroopas, teatas esindus.
Autospiriti esindused asuvad Tallinnas, Ehitajate teel ja Tartus Turu tänaval. Eriti suurt tähelepanu pöörab Autospirit ettevõtte teatel Chevrolet müügi edendamisele Lõuna- Eesti piirkonnas.

Koppel: IPO hinna peale silmad põlema ei lähe
Suprema Securitiesi investeeringute haldur Peeter Koppel tunnistab, et on täna alanud Arco Vara aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) suhtes konservatiivne.
"Hetkel on minu suhtumine üpris konservatiivne - IPO hinna peale silmad põlema ei lähe ning ka selles piirkonnas, kus paistab, et tahetakse kõige rohkem raha teha, võiks kohalolek ka ajaliselt juba pikem olla," ütles Koppel Eesti Päevaleht Online'ile.
"Praeguse seisuga on ettevõtte väärtusesse sisse arvestatud ka olemasolevate projektide tulevane kasum, mida siis pakutakse turule mõningase diskontoga. See pole minu jaoks paraku piisav."
Arco Vara teatas täna, et ettevõtte aktsiate pakkumine hõlmab kokku 34,45 miljonit olemasolevat ning uut ettevõtte aktsiat. Aktsiate pakkumishind jääb vahemikku 37 kuni 44 krooni, lõplik pakkumishind otsustatakse eeldatavalt 15. juunil pärast kutseliste investorite nõudluse selgitamist.

Piebalgs kiitis Eestit energiamaksude eest
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgs kiitis kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga Eestit otsuse langetamise eest energiamaksude osas.
Piebalgsi sõnul on ettevõetud sammud olulised just pikemas perspektiivis, suurendades nii energiatõhusust Eestis kui ka meie energia-alast julgeolekut, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Nii peaminister kui volinik rõhutasid kohtumisel Balti riikide erilist olukorda eraldatud energiasaarena Euroopas, kellele on oluline mitmekesistada oma energiaallikaid ja rajada uusi ühendusi teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Kohtumisel tõdeti ka, et on jätkuvalt oluline, et Euroopa Liit räägiks ka energia valdkonnas kolmandate riikidega ühel häälel.
Lisaks olid kohtumisel kõne all kliimamuutuste, taastuvenergia kasutamise, Ignalina tuumajaama ning energiaturu avamisega seotud teemad.

Riik jätab Saarte Liinidest kasumi võtmata
ASi Saarte Liinid tänane üldkoosolek kinnitas 2006. majandusaasta aruande ning otsustas enamiku 7,8 miljoni krooni suurusest kasumist suunata ettevõtte arengusse.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel otsustas üldkoosolek 2006. aruande aasta 7 818 013 krooni suurusest kasumist ühe kahekümnendiku ehk 390 901 krooni suunata kohustuslikku kapitalireservi. Ülejäänud kasum läheb ettevõtte hallatavate sadamate rekonstrueerimiseks.
AS Saarte Liinid on täielikult Eesti riigile kuuluv firma, mis tegeleb Lääne-Eesti sadamate haldamisega.

ABB-le on värbamiskampaaniaga laekunud 1000 ankeeti
ABB AS-i laekus värbamiskampaania kahe etapiga ligi 1000 ankeeti ning ligi 2000 telefonikõnet.
ABB AS-i uute töötajate värbamiskampaania teine etapp tõi ettevõttele lisaks esimesel etapil saadud 1000 kontaktile juurde veel ligi 2000 uut kontakti, teatas ettevõte. Seega sai ettevõte värbamiskampaania kahe etapiga kokku ligi 3000 kontakti.
"Tulemus oli üldise tööjõupuuduse taustal üllatavalt hea," märkis ABB Baltikumi juht Bo Henriksson.
ABB suunas märtsis-aprillis toimunud värbamiskampaania teise etapi põhirõhu välireklaamile, kuid oluline osa oli ka reklaamil raadios ja trükimeedias. "Kõik kanalid toimisid hästi ning üks täiendas teist," rääkis Henriksson.
"Tagasiside põhjal võin kinnitada, et meie reklaam oli inimestel meeles ka pärast aktiivse kampaania lõppu."

Kaubanduskoda avab Europe Directi infopunkti
Eesti kaubandus-tööstuskoda avab 8. juunil Jõhvi esinduses Europe Directi infopunkti.
Kaubanduskoja teatel on sellised infopunktid kohaliku tasandi vahelüli Euroopa Liidu (EL) ja liitu kuuluvate riikide kodanike vahel.
Teabevõrk levitab teavet ja annab nõu ELi eri valdkondade poliitika kohta, edendab aktiivselt kohalikku ja piirkondlikku arutelu ELi teemadel, vahendab ELi institutsioonide infot ja annab neile tagasisidet kohapeal toimuva kohta.

Arco Vara nõukogu täienes kahe liikmega
Arco Vara aktsionärid valisid seoses aktsiate avaliku pakkumise ja taotlusega noteerida aktsiad Tallinna börsil ettevõtte nõukogu liikmeteks vandeadvokaat Aare Targa ja ettevõtja Kalev Tanneri.
Arco Vara nõukogus jätkuvad paralleelselt Arti Arakas, Richard Tomingas ja Hillar-Peeter Luitsalu. Nõukogu esimeheks valis nõukogu Arti Arakase, teatas ettevõte.

Juunis saabuv elektriarve sisaldab taastuvenergia tasu
Alates maist lisandus energiaettevõtete klientide arvele taastuvenergia tasu, mis kajastub juuni arvetel.
Sel aastal täiendatud elektrituruseaduse järgi maksavad kõik elektritarbijad alates 1. maist igalt kasutatud elektri kilovatt-tunnilt koos käibemaksuga 2,57 senti. Kogutud toetus läheb Eesti Energia teatel Eestis tegutsevate taastuvenergia tootjate rahastamiseks.
Erinevalt võrgu- ja elektrienergia hinnast on taastuvenergia tasu nii päevase kui öise elektri puhul samasugune. Kahetariifse paketi puhul on arvel taastuvenergia tasu real päevase ja öise tariifi kehtivuse ajal kasutatud elektrienergia kogused kokku liidetud.
Taastuvatest energiaallikatest ja tõhusa koostootmise režiimides toodetud elektrienergia osakaal hakkab tulevikus kasvama ning suurenema hakkab ka toetuse summa elektriarvel.

Eesti tarbija eelistab LCD-telerit plasmale
Eesti inimesed eelistavad LCD-telerit plasmatelerile, näitas GfK Marketing Services Balticsi uuring.
Uuringu järgi müüdi eelmise aasta märtsist kuni selle aasta veebruari alguseni Eestis LCD-telereid 85%, plasmatelereid 14% ja projektsioontelereid protsendi ulatuses.
Kui 2006. aasta jaanuaris-veebruaris müüdi LCD-, plasma- ja projektsioonitelereid Eestis 1884, siis selle aasta jaanuaris-veebruaris müük kolmekordistus - telereid müüdi kokku 5764.
Sama uuringu järgi kasvas DVD-mängijate müük peaaegu kaks korda: 2006. aasta jaanuaris-veebruaris läks neid kaubaks 4634, aasta hiljem kahe esimese kuuga aga 8945.
Digikaamerate müük samadel ajaperioodidel kasvas 36%, eelmise aasta esimese kahe kuuga müüdi neid 5794 ja aasta hiljem 7903.

Kuusakoski avab teenindusplatsi Saaremaal
AS Kuusakoski avab homme uue osakonna Saaremaal Roomassaare teel.
Teenindusplats on tööpäeviti avatud kell 8 - 16. Metalli kaalumine toimub kohapeal ja inimesel on võimalik kaalunäitu näha, teatas ettevõte.
"Sõiduauto omanikud saavad Kuusakoski uuest osakonnast laenutada tasuta vanarauakäru, millega on võimalik korraga vedada kuni 500 kg vanametalli," tutvustas AS Kuusakoski juhatuse esimees Ilmar Jõgi avatava osakonna võimalusi. Ta lisas, et vanarauakäru on kindlasti mõistlik ette broneerida, et see sobival ajal olemas oleks.
Saaremaa teenindusplatsil võetakse vastu musta ja värvilist metalli. Eraldi ostetakse vanu autosid, mida hetkel võetakse vastu õlidest ja muudest vedelikest vabadena. Lähimas tulevikus hakatakse platsil ostma ka kompleksseid autoromusid (koos vedelikega) ja pliiakusid.

Arco Vara müügitulu kolmekordistus esimeses kvartalis
Arco Vara kontserni konsolideeritud müügitulu ulatus selle aasta esimeses kvartalis 291,2 miljoni kroonini, mis aasta varasema 100,7 miljoni krooniga võrreldes pea kolmekordistus.
Kontserni puhaskasum oli esimeses kvartalis 69,1 miljonit krooni, aasta varem oli puhaskasum 27,1 miljonit krooni, teatas ettevõte.
Arco Vara finantsjuht Sulev Luiga ütles finantstulemusi kommenteerides, et juba varasemates ettevõtte poolt avalikustatud teadetes viidatud osad 2006. aastasse plaanitud müügid lükkusid 2007. aasta esimesesse kvartalisse, mistõttu müügitulu 2006. aastal tervikuna jäi stabiilseks ning selle aasta esimeses kvartalisse tekkis märkimisväärsem hüpe.
"Vaatamata osaliselt müügitulude nihkest põhjustatud hüppest oli ettevõtte jaoks tegemist eduka kvartaliga ning valitud strateegia tõttu ei ole sektori üldisem stabiliseerumine Arco Vara grupi finantstulemusi negatiivselt kuidagi mõjutanud, pigem vastupidi," ütles Luiga.

SEB muutis hoiuste intressimäärasid
Seoses turuintresside muutustega korrigeeris SEB Eesti Ühispank alates tänasest hoiuste intressimäärasid.
Aastase Eesti krooni hoiuse puhul on uueks intressiks 4,1%, eurohoiusel 3,9%, dollarihoiusel 4,8% ja Suurbritannia naelal 5,2%, teatas pank.
Viimati muutis SEB Eesti Ühispank hoiuste intressimäärasid aprillis. Siis oli aastase Eesti krooni hoiuse ja eurohoiuse intressiks 3,7 protsenti, dollarihoiusel 4,6 protsenti, Rootsi kroonil 2,98 protsenti ja Suurbritannia naela aastase hoiuse puhul 4,95 protsenti.

Arco Vara läheb börsile
Täna algab Baltikumi juhtiva kinnisvaraettevõtte Arco Vara AS aktsiate esmane avalik pakkumine Eestis ja Lätis.
Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas ütles ettevõtte teates börsileminekut kommenteerides, et ettevõte on jõudnud oma arengus uude faasi.
"Näeme enda ees unikaalseid võimalusi mitte ainult Eestis ja Lätis, vaid ka Bulgaarias, Leedus, Ukrainas ja Rumeenias, kus me oleme seni tegelenud ainult kinnisvara vahendusega. Nende võimaluste realiseerimiseks loodame avaliku pakkumise kaudu saada täiendava kiirenduse."
Arco Vara nõukogu esimehe Arti Arakase sõnul võib ettevõte pakkumise tulemusena kaasata 1 017 500 000 - 1 562 000 000 krooni täiendavat kapitali uute projektide finantseerimiseks, täpne summa sõltub märkimise tulemusena kujunevast aktsia hinnast ning emiteeritavate aktsiate lõplikust hulgast. "Arco Vara pikaajaliseks ning strateegiliseks eesmärgiks on tõusta juhtivaks kinnisvaraettevõtteks kogu Ida-Euroopas," ütles Arti Arakas.

Estonian Air avab uue otselennuliini Tallinnast Viini
Alates tänasest lendab Estonian Air koostöös Austrian Airlinesiga Tallinnast Viini neli korda nädalas.
Koostöö tulemusena avaneb Estonian Airi klientidele muu hulgas ka lai valik uusi reisisihtkohti, mida Estonian Air koostöös oma partneritega seni ei katnud.
Austrian Airlinesi, Star Alliance'i liikme lennuliinid suunduvad Viinist Kesk- ja Ida-Euroopasse, Lähis-Idasse, Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse. "Koostöö võimaldab Estonian Airi klientidele mugavalt pääseda uutesse ja põnevatesse sihtkohtadesse," selgitab Peter Arvidsson, Estonian Airi asepresident kommertsalal.
Ühe suuna hind algab 1100 kroonist ja sisaldab kõiki makse.

Eramu turuväärtus jääb tihti ehitushinnale alla
Majade turuhinnad pole enam tõusnud, ent ehitamine kallineb ikka, mis tekitab riski, et maja ehitamine võtab rohkem raha kui valminud eramu eest saaks.
Ehituse käigus võetakse mitu korda laenu ja tellitakse mitu hindamisakti, ent lõpuks selgub, et algselt planeeritud laenurahast ei jätku maja lõpetamiseks, sest maja turuhind pole tõusnud sama palju kui majja tehtud kulutused, kirjutab Äripäev.
1Partner Kinnisvara hindaja Egon Reiljani sõnutsi moodustavad riskantseima grupi keskmisest suurema üldpinnaga ja kallilt ehitatud majad, mis on rajatud odava või keskmise hinnaklassiga kruntidele.
Põhjus seisneb selles, et enamik ostjaid, olles välja arvutanud oma võimalustele vastava maja maksumuse, valivad hinnale vastavalt esmajärjekorras asukoha ning jätavad seega rahaliselt suuremate võimaluste puhul automaatselt kõrvale vähem hinnatud piirkonnad.

Söök Eestis kallim kui naabritel
Toit ja joogid kallinesid Eestis ligi kahe aastaga 20 protsenti ehk kaks korda jõudsamalt kui Lätis ja Leedus, ooperisse saame aga neli korda odavamalt.
Äripäev võrdles koos Läti majanduslehega Dienas Bizness ja Leedu majanduslehega Verslo Žinios toodete ning teenuste hindu Balti pealinnades. Sarnase hinnauuringu tegid kolm ajalehte ka 2005. aastal.
Uuringu järgi kallinesid tooted ja teenused Balti riikides üsna võrdselt, alates 2005. aasta septembrist tõusid 25 valitud toote hinnad Leedus 14, Eestis 13 ja Lätis 11 protsenti.
Üle saja protsendi tuhisesid üles vanalinna kalleimate korterite ruutmeetrihinnad, Eestis 104 ja Leedus 155 protsendipunkti.
Kui Leedus ja Lätis maksab kalleim ooperipilet üle 1300 krooni, siis Tallinnas Estonias saab loožis etendusi nautida kõigest 350 krooni eest. "Kuna Lätis ja Leedus on rahvastik suurem, leidub seal paratamatult ka rohkem rahakaid ooperisõpru. Samuti on seal publiku keskmine vanus kindlasti kõrgem kui Eestis," põhjendas rahvusooperi Estonia nõunik Eero Raun meie soodsaid ooperipileteid.

Kindlustus venitab hüvitisega
Salva Kindlustus keeldub hüvitamast automaki, lisapeeglite ja akude vargust.
Kui vargad Rakvere elaniku Lauri Paluveeri 2003. aasta Ford Rangeri 9. aprilli öösel lagedaks tegid, ei osanud ta arvatagi, et Salva Kindlustusest kahjuhüvitise kättesaamine saab olema pikk ja vaevaline.
Vargad olid autolt alt keeranud kõik neli ratast, võtnud küljest lisatuled ja A- ehk kängururaua. Lisaks olid nende pikad näpud lahti muukinud autoluku ning varastati ka makk ning kaks akut.
Pärast seda, kui politsei auto üle vaatas, tuli peagi kahju hindama Salva Kindlustuse Rakvere kahjukäsitleja Kalle Kool.
Esmalt selgus, et lisatulede vargust kindlustus ei hüvita, sest neid pole kaskolepingus kirjas. Ka keeldus kindlustusfirma automakki ja akusid välja maksmast, sest autolukul pole murdmisest silmaga nähtavat jälge - lepingu järgi loetakse Salvas vargust salongist või mootoriruumist kindlustusjuhtumiks vaid tingimusel, kui sõidukisse sisse murdmisel on lõhutud uks või lukk. Kahjukäsitleja ei võtnud arvesse, et juhipoolne lukk enam võtmest keerates ei avanenud.

Sillamäel valminud tehas varustab tänavakividega ka Saaremaad
Uue Sillamäe tänavakivide tehase avamiseks investeeris ettevõte 25 miljonit krooni.
Eelmisel nädalal katsetati edukalt aprilli lõpus Sillamäel käivitatud tänavakivide tehase katsepartiid ja praeguseks antakse juba üle tuhande ruutmeetri toodangut päevas.
AS-ile ALTT kuuluva kivitehase turundusjuhi Dmitri Letti sõnul on tänavakivid regionaalne toode, mida eriti kaugele vedada ei tasu. "50 kilomeetrit on optimaalne kaugus, kuhu kive tasub veel vedada," ütleb Lett.
Vaatamata sellele on uue tehase partiisid müüdud praeguseks nii Tallinna kui ka Saaremaale. "Rajasime tehase Sillamäele selleks, et siinset turgu varustada, kuid betoonist tänavakivide põud Eestis on nii suur, et meie toodang läheb peaaegu üle kogu Eesti. Praegu soovib üks Tallinna firma sõlmida lepingut terve hektari kivide tarnimiseks," sõnab Lett.

Heliloojate rostrumil Pariisis osalevad Ülo Krigul ja Märt-Matis Lill
Teisipäeval, 5. juunil algab Pariisis rahvusvaheline heliloojate rostrum, millest võtavad oma teostega osa ka Eesti heliloojad Ülo Krigul ja Märt-Matis Lill.
Krigul osaleb rostrumil sümfoonilise teosega "Jenzeits", mille esitajateks on Eesti riiklik sümfooniaorkester Paul Mägi dirigeerimisel. Lille kammerpala "Mu nuttev hääl on sügistuul" esitab Ansambel U.
Rostrumi žürii tööst võtab osa Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Rostrumi tulemused selguvad laupäeval, 9. juuni õhtul kell 21.
Ürituse korraldab rahvusvaheline muusikanõukogu (International Music Council) koos Radio France'ga. Rostrumil osaleb sel aastal 34 raadiojaama kogu maailmast helilindistustega uuest nüüdismuusikast. Konkurss toimub tänavu juba 54. korda ja seekord on võistlemas 64 helitööd.
Eesti osaleb rostrumil 14. korda ja eesti muusikat on konkursil tihti saatnud edu. Suurim saavutus on Helena Tulve "Sula" esikoht põhikategoorias 2004. aastal.

VIDEO:  Moskva kunstimessil püütakse Vene miljardäre
Kunstiga kauplejad kõikjalt maailmast on Moskva suurimal kunstimessil võtnud sihikule ühe kasvava Vene miljardäride kogukonna.
Moskvas neljandat korda toimuval kunstimessil on üleval ligi 6000 erinevat kunstiteost, nende hulgas Pablo Picasso portreemaal hinnaga 10 miljonit dollarit ja Renoiri pastelmaal hinnaga 1.5 miljonit dollarit, kirjutab Reuters.

 "Wallenberg" - lugu absoluutsest humanismist
Ooper "Wallenberg" on tõenäoliselt üks viimase aja nüüdisaegsemaid Eesti lavastusi.
Möödunud reedel oli Estonia teatrisaali laval Erkki-Sven Tüüri ooperi "Wallenberg" Eesti-esi-
etendus. Maailma-esietendus leidis aset kuue aasta eest Dortmundis. Estonias laulis Wallenbergi rolli Rootsi Kuningliku Ooperi solist Jesper Taube, Eichmanni rollis oli Priit Volmer, Vale-Wallenberg oli Mati Turi. Lutz Hübneri libretol põhinev ooper jutustab loo rootslasest Raoul Wallenbergist, kes päästis Teise maailmasõja ajal Budapestis juute ning ise viimaks Gulagi vangilaagris hukkus.
Tõenäoliselt on "Wallenberg" üks nüüdisaegsemaid ooperietendusi, mis on viimasel ajal Eestis lavale toodud. Võib julgelt väita, et teoses puudub igasugune romantika. Küll rääkis ooper kõikehõlmavast ligimesearmastusest, olgugi et ilma suurema poeesiata - kuid selle võrra veelgi mõjuvamalt. Enne etendust kostis siit-sealt arvamusavaldusi, et "Wallenberg" on täielikult apoliitiline lavastus. Ometi jäi tunne, et lavastus kannab väga jõulist manifesti, mõistes hukka igasuguse totalitaarse režiimi.

ZUGA "Naine ja hunt" sai taas preemia
Mai viimasel päeval kätte jagatud Philip Morrise Eesti tantsuauhinnad 2006 läksid ZUGA ühendatud tantsijatele ja Triin Reemannile.
Katrin Essensoni ja Mari Savitski, Oksana Titova ja Juhan Ulfsaki ning tantsuteatri Fine 5 ees võitsid 2006. aasta tegija tiitli ZUGA ühendatud tantsijad liikumist, sõna ja videokunsti ühendava lavastusega "Naine ja hunt". Kevadel võitis sama lavastus Eesti teatri aastaauhinna nüüdisaegse tantsu kategoorias. Kaja Kann ZUGA-st oli küll tänulik tunnustuse eest, kuid leidis, et Philip Morrise tantsuauhindade žürii oleks võinud teha Eesti teatri aastaauhindade žüriist erineva otsuse.
Aasta läbilöögi auhinna 2006 võitis Sandra Z ning Laura Kvelsteni ja Dmitri Kruusi ees Tartu ülikooli Viljandi kultuurikolledži lõpetanud Triin Reemann oma diplomitööga "Hea kuudis". Reemanni duett Silver Elvestiga pälvis märtsis Saksamaal rahvusvahelisel koreograafiakonkursil kolmanda preemia.

Tänapäeva nukuteater on meistrite ja nende nukkude päralt
Festival Tallinn Teater Treff tõestas, et nukuteatergi võib olla kõrgkultuuri osa.
Eelmisel nädalal Tallinna kesklinna täitnud rahvusvaheline nukuteatrite festival tõstis loodetavasti nukuteatri kui kunstiliigi perifeeriast esile.
Mõned siia kutsutud lavastused ühendasid tõesti moodsalt eri teatrivõtteid. Hollandis tegutsev teatrimees Duda Paiva mängis ette lavastuse "Ingel", milles olid elementidena esindatud nüüdistants ja meelelahutuslik stand-up-sõu, kus suheldakse aktiivselt publikuga. Ja samas oli see ikka meisterlik nukutetater.
Nukulavastus Gulagist
Festivalil oli rohkesti ühe- ja kahemehetükke, mille puhul loojate meisterlikkus ei korvanud üksnes tegijate vähesust, vaid nukkude kasutamine oli ka sisuliselt põhjendatud. Peterburi teatriakadeemia nukunäitlejate lõputöö "Laulud okastraadi tagant" oli suure osavõtjate hulgaga lavastus, milles valitsev suurepärane ansamblivaim tõi esile traagilise jutustuse Stalini-aegsest Gulagist. Vangideks ja vangivalvuriteks kujundatud nukud mängisid ette visuaalselt areneva draamarea.

Paavo Järvist sai Pariisi säravaima orkestri juht
Pariisi linnaorkestri dirigendiks valitud Paavo Järvi tunneb, et tal on vedanud.
Teade Järvi valimisest jõudis Prantsuse meediasse vahetult pärast tema juhatatud Orchestre de Paris' menukat kontserti Pariisis 30. mai õhtul.
Kuid alustagem algusest. Päev enne kontserti kohtub Järvi orkestriga Pariisi ühes suuremas ja kuulsamas esinemispaigas Salle Pleyelis, et teha proovi. Kavas on ette kanda Sibeliuse kontsert viiulile ja orkestrile ning Šostakovitši seitsmes sümfoonia "Leningrad". Keegi ei tea veel orkestri juhtkonna otsusest panna 2010. aastast muusikakollektiivi etteotsa eesti dirigent.
Pillide häälestamise melu vaibub, vaid paar viiulit kääksatavad üleannetult, kui saali astub mõõdukalt musta riietatud Paavo Järvi.Lõikhaaval hakatakse läbi võtma Šostakovitši sümfoonia kolmandat osa. Dirigent jagab selgitusi itaaliakeelsete muusikaterminite ja inglise keele abil. Ikka ja jälle hüppab Järvi püsti, et oma sõnumit tolle võimsa muusikaorganismi iga üksiku liikmeni viia. Õhk on heast töötujust laetud.

Josh Silver: Me oleme Type O Negative.  Lootke halvimat! 
Menubandi liikme intervjuu Päevaleht Online'ile
Kui saan Type O Negative'i (edaspidi TON) produtsendi-klahvpillimehe Josh Silveri telefonitoru otsa, on kell Brooklynis üheksa hommikul. Taamalt kostab heledaid kilkeid ja kolinat - Josh vabandab, käib ilmselt ust sulgemas ning teatab naastes küsimuse peale, ega ma liiga vara tülitanud, et on juba neli tundi ärkvel, kuna tal on lapsed.
"Dead Again" ehk kümblus 60dates
Eduka bändi eelmise, mõneti kahvatu albumi ilmumisest on möödas neli, viimase - allakirjutanu arvates - tõesti hea plaadi üllitamisest aga juba 14 aastat. Värske "Dead Again" toob bändi aga igas mõttes tagasi; uus album on nutikas, jõuline, sünge, lõbus ja, mis kõige tähtsam, täis tõeliselt head rokkmuusikat. Õnnitlen sel puhul Joshi ja küsin, kuidas nad endale n-ö jalad alla said.

VIDEO:  Aerosmith esines Indias 30 000 fännile
Ameerika rockbänd Aerosmith andis oma esimese kontserdi Indias
Umbes 30 000 fänni mahutas ennast Bangalore linnas asuvasse Palatial Groundsi nimelisse kontsertpaika, kus Aerosmith esines oma maailmaturnee raames, kirjutab Reuters.


<p>  - sada kõige õõvastavamat kohta ja tegelast sajast õudusfilmist. Mõni tuntud filmist, teine täielikust friigifilmist-kultusteosest. Kohati tundub, et mida madalama kategooria film, seda jubedamad tondid, zombie'd ja muud koduloomad seal ringi tatsavad. </p>
</div2>
<div2 type='artikkel'> Jalgpall: Ronaldo kavatseb Inglismaale veel kauaks edasi jääda
Lõppenud hooajal nii mängijate endi kui ka vutiajakirjanike poolt Inglise liiga parimaks mängijaks valitud Cristiano Ronaldo pikendas lepingut oma praeguse koduklubi Manchester Unitediga veel viieks aastaks.
"Ma jäin Inglismaale, sest minu arvates on siin maailma parim klubisari. Seepärast võtsin vastu ka ManU pakutud lepingupikenduse. Mind rahuldab selles klubis kõik - juhtkond, fännid ja meeskonnakaaslased," vahendab portugallase sõnu Sportnet.
Ronaldo palkamisest olid huvitatud ka Madridi Real ja mitmed Itaalia klubid, kuid läbirääkimised lõppesid enne kui alatagi jõudsid.
"Manchester United on maailma parim klubi ja just seepärast kavatsen siia jääda pikkadeks aastateks. Olen praegu alles 22-aastane, suudan veel kindlasti areneda ning püüan aidata klubil võita kõike, mis võimalik - Inglismaa meistritiitleid, mõlemat karikasarja ja muidugi ka UEFA Meistrite liigat," lubas Ronaldo.

Jalgpall: Eesti-Inglismaa mängu kohtunikeks on poolakad
Kui läinud laupäeval Lillekülas peetud Eesti - Horvaatia kohtumist Euro 2008 valikturniiril teenindas Ungari kohtunikebrigaad, siis kolmapäevaseks kohtumiseks Inglismaaga tulevad Tallinnasse õigust mõistma poolakad eesotsas Grzegorz Gilewskiga.
Abikohtunikud on Maciej Wierzbowski ja Rafal Rostkowski, neljas kohtunik Marek Mikolajewski, kirjutab Sportnet.
24. veebruaril 1973. aastal sündinud Gilewski sai FIFA litsentsi 2001. aastal, igapäevaelus töötab mees kehalise kasvatuse õpetajana. 2006. aasta MM-võistluste valikturniiril tegutses poolakas kolmes mängus, näitas kaheksakorda kollast kaarti ja eemaldas ühe mängija.
Samuti kolmapäeval peetavat Horvaatia - Venemaa mängu Zagrebis vilistab nimekas slovakk Luboš Michel, Andorra ja Iisraeli mängu Andorra la Vellas aga iirlane Ian Stokes.

Jalgpall: Piiroja Inglismaa vastu mängida ei saa
Eesti mullune parim jalgpallur Raio Piiroja sai laupäevases EM-valikmängus Horvaatiaga kollase kaardi ning peab seetõttu kolmapäevase Eesti - Inglismaa kohtumise vahele jätma.
Piiroja jaoks oli tegemist neljanda kollase kaardiga selles valiksarjas, kirjutab Sportnet.  Juhendi järgi peab mängija mängu vahele jätma pärast teist ja pärast neljandat kollast kaarti.
"Olen väga pettunud, et ma ei saa selles kohtumises osaleda," tunnistas Piiroja. "Soovin meeskonnakaaslastele kolmapäevaks edu ja usun, et nad teevad ka ilma minuta hea mängu."
Piiroja jääb koondise juurde kuni kolmapäevase mänguni, uusi mängijaid peatreener Jelle Goes koondisesse ei kaasa.

Levadia tõusis maailma jalgpalliklubide edetabelis saja parema hulka
Jalgpalliajaloo ja -statistika Rahvusvaheline Liit (IFFHS) avaldas maailma jalgpalliklubide edetabeli 2007. aasta mai lõpu seisuga.
Tabelijuhina jätkab endiselt FC Sevilla, järgnevad Chelsea ja AC Milan. Kokku on esikümnes kolm Inglismaa, kolm Itaalia ja kaks Hispaania klubi. Samas on Londoni Arsenal näiteks 17., FC Barcelona 23. ja Madridi Real 38. kohal, kirjutab Sportnet.
Eesti klubidest tegi 24-kohalise hüppe Tallinna Levadia, kes kerkis 98. kohale. 47 koha võrra parandas oma positsiooni Narva Trans, mis on nüüd 198. kohal. Seevastu FC Flora ja TVMK loovutasid 52 ja 64 kohta ning langesid vastavalt 223. ja 261. kohale.
IFFHS-i EDETABELI ESIKÜMME
1. (1) FC Sevilla (Hispaania) 289
2. (3) Londoni Chelsea (Inglismaa) 285

Poom: Beckham pole mulle seni väravat löönud
JALGPALL:
Samas arvas Eesti koondise puurivaht, et inglased pääsevad siiski lõpuks alagrupist edasi, vahendab Sportnet.
35-aastane Poom meenutas The Guardianile, et Michel Owen on talle Premier Leegue'is kahel korral värava löönud, kuigi viimasest korrast on möödas kuus aastat. Taas koondisse kutsutud David Beckham ei saa aga sellega kelkida, et oleks nahkkera Poomi selja taha toimetanud.
Inglismaa meeskonna loots Steve McLaren oli laupäeval staadionil ka Eesti ja Horvaatia vahelist mängu jälgimas.

Talts ja RheinEnergie asusid Bundesliga poolfinaali juhtima
KORVPALL:
Põhiturniiri võitja Berlini Alba eelmises ringis 3: 0 välja lülitanud Quackenbrücki Artland Dragons alistati koduväljakul 83: 70, vahendab Sportnet.
Janar Talts seekord algrivistusse ei kuulunud, kuid sai mänguaega 19 minutit. Eestlane tegi mängus kolm pealeviset.. Vabaviskejoonel seisis keskmängija kuuel korral, kuid sisse kukkus vaid kaks üritust. Talts sai kätte ka kolm lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi kaks vaheltlõiget ja blokeeris ühe viske.
Kolme võiduni peetava seeria teine mäng peetakse neljapäeval, 7. juunil Dragonsi koduplatsil.
Tabeli teisel poolel selgitavad finalisti EnBW Ludwigsburg (alistas 3: 1 Leverkuseni Bayer Giantsi) ja Bambergi Brose Baskets (Bonni Telekom Basketsiga 3: 2).

Inimese nime õigesti kirjutamine ei ole ületähtsustatud nõue
Eesti nimedega on keeruline lugu. Hoolimata sellest, et kirjapilt ja hääldus on peaaegu alati üks ja seesama, on eksimise võimalus üllatavalt suur. Asja teevad raskeks kahekordsed vokaalid ja konsonandid: küll on meil Kertud ja Kerttud, Aared ja Ared, Kristinad ja Kristiinad. Oma nime õigesti või valesti kirjutamise suhtes on paksu naha sunnitud kasvatama eelkõige tuntud inimesed, sest nende nimi figureerib avalikkuses kõige rohkem.
Üks selliseid õnnetuid, kelle nimi kirjapildis esineb kord nii, kord naa, on Lenna Kuurmaa. Otsingumootori abil surfates leiab ühe a-ga kirjutatud Kuurmaad ainult pisut vähem kui kahe a-ga.
Võiks vaeva näha

Saada oma sõbrale Läti toidu reklaam! 
Meie lõunanaabrid lätlased tutvustavad oma toitu värvikirevatel
Mis teile meenub, kui mõtlete Eesti toidule? Ehk näiteks värsked ja säilitusaineteta tooted või "Tunnustatud Eesti maitse" kleepsud? Aga Läti toiduga seoses? Ilmselt vaid Laima šokolaad.
Varsti peaks šokolaadikeskne arusaam meie lõunanaabrite toidust avarduma ning sõnapaariga "Läti toit" seostub eestlastele edaspidi köömnejuust, must leib, silmud, külm supp ja muud. Vähemalt neile eestlastele, kes elavad Tallinnas või Tartus ja külastavad vaba aja veetmise ja poodlemiskohti ning kohvikuid. Nimelt levivad neis (lisaks Eestile ka Läti ja Leedu analoogsetes kohtades) kirjud tasuta postkaardid, mis reklaamivad Läti toitu.
Andy-warholliku värvilahendusega ja erinevate toidupiltidega postkaardid kannavad sõnumit "In food we trust" ("Usaldame toitu"), mis rõhutab ühelt poolt Läti toidu usaldusväärsust ning teiselt poolt Läti toidu jumalikkust ja rahvusvahelisust. On ju "In food we trust" otseselt tuletatud väljendist "In god we trust" ("Usaldame jumalat"), mis on USA rahvuslikuks motoks.

Baskini anekdoodid
"Juku, sa oled juba kuueaastane, ma pean sulle rääkima, kust tulevad lapsed."
"Kolm aastat tagasi öeldi mulle, et meie majas ei ela kodukäija, neljaselt - et ufod on muinasjutt, viieaastaselt öeldi, et jõuluvana on meie naaber onu Villem. Ja kui te nüüd ütlete, et inimesed ei seksi, siis jääb mul üle küsida, et mida uskuda?"
Autobussis istub nunn ja kõrval seisab poiss, kes ajab temaga juttu. Peatuses hakkab nunn väljuma ja poisi ema küsib:
"Ega mu poeg ei solvanud teid?"
"Mis te nüüd, tore ja jutukas poiss. Ainult selgitage talle, palun, et ma ei ole pingviin. Mina ei saanud sellega hakkama!"

JÄRJEJUTT (24): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Aga kui keegi ei tunnista? küsis Koulu.
Leibo patsutas nuia oma vööl. "Küll nad tunnistavad."
"Ei, Leips, nii ei lähe. Nad on küll semiootikud, aga ikkagi inimesed ja vähemalt enamik neist on süütud. Ma arvan, et sa võiksid alustada selle ruumi põhjalikust läbiotsimisest."
"Noh, laseb siis käia," hüüdis Leibo, kellesse hakkas eluvaim tagasi tulema. "Aga teeks nii, et tema otsib ja mina aitan. Nõnda, kuidas ma siis aitan?"
"Kõige parem on nii, kui sa seisaksid seal ukse juures ja mitte midagi ei puutuks," urises Koulu. "Nii on sinust kõige suurem abi. French, tööle, hopp-hopp!"
Ma ohkasin ja me alustasime põhjalikku läbiotsimist, mida ukse juurest seiras näost särav Leibo, kes nähtavasti tundis uhkust, kui hästi ta oskab mõrvauurimist korraldada, ja voodist jõllitas meid moondunud õudusgrimassiga magister Gulliver.

Madala valulävega tippsportlast pole olemas
Eesti tippsportlaste, eriti kergejõustiklaste seas on viimasel ajal tekkinud huvitav tendents: neid vaevavad küllaltki pikaajalised vigastused. Valutavad pöiad, hüppeliigesed, põlved ja mis iganes.
Harjutatakse tasapisi edasi, kuid mitte täisjõuga, sest keha ei kannata.
Ajakirjandus avaldab vigastatud sportlastest ilusaid lugusid, mis panevad kaasa tundma. Kui esialgsest ehmatusest üle saadakse, selgub, et vigastus polnudki raske. Ometi on selleks ajaks vigastada saamisest kulunud kaks-kolm kuud, mõnel isegi pool aastat, kuid terveks pole end ravitud.
Nii palju kui ma spordimeditsiinist aru saan, kulub kergematest vigastustest paranemiseks neli kuni kuus nädalat. Näiteks kõhrerebendi puhul tekib vigastatud piirkonnale paarikümne päevaga sidekude. Kuus nädalat on kergekujulise vigastuse ravimiseks suhteliselt pikk aeg.
Alustada diagnoosist

Kulla mees, Eesti pole walkover! 
Lõpetage nutt ja hala, et me ei
1 Vestlesin eelmisel nädalal ühe Briti ajakirjanikuga Eesti jalgpalli teemadel. Ta ajas silmad suureks: tahan ma tõesti öelda, et Eestis pole oma liigat mängitud rohkem kui 15 aastat? Et ainult selle lühikese aja on treenitud noori, koolitatud treenereid ja ehitatud baase? Et meie meistriliigas mängib ainult kümme klubi - ja sealtki tuleb koondisemehi vaid kolmest meeskonnast?
Ütlesin talle: kulla mees, me oleme noor ja väike riik ning meil puuduvad sellised traditsioonid, milleta teie, inglased, oma elu ettegi ei kujutaks. Mees vangutas pead ja jäi viisakaks - tema silmist kumas aga selgelt, et mingit sisulist vastast ta Eestist kolmapäeval Inglismaale küll ei näe.

Kaks geeniust: David Beckham versus Albert Einstein
Tippsportlase võimete üle arutledes ei pääse mööda "sportlikust intelligentsist". Iseasi, et just see sõnapaar annab vaimuinimestele võimaluse sportlaste suhtes vaimuvaeselt vaenutseda.
Mis siis ikka, toogem üks mõttemäng. Andkem Einsteinile jalgpall - ja ta ei oska sellega midagi peale hakata. Ent andkem talle valem - ja ta osutub geeniuseks. Pangem seesama valem Beckhami ette - ja ta vaatab seda mõistmatuses. Ent andkem talle pall - ja ta osutub Einsteiniks.
Geniaalsus on alaspetsiifiline mõiste. Niisamuti nagu on geeniusi teaduses ja kunstis, leidub geeniusi ka spordis. Spordigeenius on otsekui oma ala täiuslik organ (Ronaldinho!), ning sellisena rahuldab ta meid täiesti. Mida muud temalt tahtagi?
Kõik on nii, ainult et Einsteini kehaliste oskuste üle ei teravmeelitsenud keegi, Beckhami vaimse taseme üle aga küll. Teisalt - kui suur osa inimkonnast vaimustub ühest ja kui suur teisest?

AjaPeegel: Terava keelega "akadeemik" 
Kalevi korvpallimeeskond mängis eelmise sajandi 1960.-1970. aastatel N Liidu meistrivõistlustel küllaltki edukalt.
Vastased nimetasid neid targa taktika tõttu austavalt "akadeemikuteks". Väljakule jooksis kaksteist meest, neid juhendas professoriks kutsutud Ilmar Kullam.
Pealtvaatajate üks lemmikuid oli Aleksei Tammiste. Kalevi spordihallis jälgisid tema mängu tuhanded ja Eesti TV vahendusel kümned tuhanded silmapaarid. Tema etteaste algas juba riietusruumis, kus ta äratas tukkuva kaaslase terava repliigiga üles. Väljakul õiendas ta kohtunikega, astus kogemata vastase varbale, uhas tabavalt korvile ja pärast mängu mõnules duši all.
1971. aastal Euroopa meistriks tulnud Tammiste erines kaasmängijatest nagu öö ja päev. Helistasin kevadel Alekseile ja küsisin arglikult, kes olid su vanemad. Tamma vastas häbenemata: "Ema on venelanna, kes tahtis minust teha muusikut - klaverimängijat."

Surmapõlgurid tiirutavad Tallinna tänavatel autodega võidu
Reedeõhtuti liigub Tallinna tänavatel rühm rulluisutajaid, kes tunnevad ühisest lõbusõidust mõnu.
"Kuigi aega napib, peaks kord nädalas ennast siiski liigutama. Miks mitte siis juba niisuguses seltskonnas," ütles kampa löönud 32-aastane Risto.
Juba pool tundi enne teekonna algust kogunesid rulluisutajad Vabaduse väljakule ja äratasid möödujates huvi. Sõiduoskuste demonstreerijad tervitasid lisanduvaid osalejaid, nii tuttavaid kui ka uustulnukaid.
Autojuhid leebusid
Kell kaheksa rivistusime Jaani kiriku ette, lõbusõiduks valmistus 87 rulluisutajat ja seitse ratturit. "Staffid" ehk korraldajad jagasid kibekiiresti juhiseid, kuidas autoteel liikuda ja kellest mööda sõitmine pahandusi kaasa toob. Kõige tähtsam oli meelde jätta põhinõue: kui jääd kollastes vestides uisutajate vahele, on kõik korras.

44 toetuse saajat
Jalgratturid Gert Jõeäär, Janar Jermakov ja Sander Maasing, judomaadlejad Aleksander Marmeljuk ja Julia Bežko, karateka Vadim Kozevnikov, kergejõustiklased Marek Niit, Maris Mägi, Viktoria Leks, Nikolai Vedehhin ja Tiidrek Nurme, käsipallurid Janar Mägi ja Mait Patrail, laskesuusataja Sirli Hanni, laskur Veera Rumjantseva, kreeka-rooma maadleja Alo Toom, maletaja Viktoria Baškite, orienteeruja Markus Puusepp, poksija Ainar Karlson, purjetajad Kaarel Kruusimägi ja Argo Vooremaa, ratsutaja Oliver Karma, murdmaasuusatajad Algo Kärp ja Siim Sellis, sõudjad Kaspar Taimsoo, Alvar Räägel, Jaan Laos ja Artur Maier, taekwon-do võitleja Eduard Svarval, võistlustantsijad Marko Mehine ja Marina Fessai, tennisistid Jürgen Zopp, Jaak Põldma ja Tuule Tani, triatleet Pirmin Tamm, iluuisutajad Grethe Grünberg ja Kristjan Rand, ujujad Andres Olvik ja Maria Albert, vehklejad Kristina Kuusk, Sten Priinits ja Valentina Gribova, vibulaskjad Siret Luik ja Taavi Ennemuist.

Andekad noored ületavad kõrgusi
Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi lõpetav triatleet Pirmin Tamm on üks 44-st lootustandvast tulevikutähest, kelle kultuuriministeerium valis toetuse saajate hulka.
Hoolimata tõsiasjast, et lõpueksamid röövisid abituriendilt palju aega, jätkas Pirmin Tamm hoolsat harjutamist. Temast õhkub suviste etteastete eel optimismi. Ta tahab 28. juulil Viitnal peetavatel Eesti meistrivõistlustel hästi esineda.
Ülikooli astuda sooviv Tamm kuulub juba Eesti täiskasvanute koondise treeningurühma. Ujumist harjutab ta Jüri Käeni juhendamisel, jalgratta- ja jooksutreeningutel aitab Lembit Pallas.
Eesti triatloniliidu peasekretäri Tiina Pallase sõnul on Pirmin perspektiivikas noorsportlane. Mullu sai Tabasalu triatloniklubisse kuuluv Tamm Euroopa juunioride meistrivõistlustel 15. koha.

Kati Tolmoff võitis kodus publiku rõõmuks
Pekingi olümpiale pürgiv sulgpallur Kati Tolmoff tunnistas, et hoolimata publiku toetusest tuli Kaleviturniiri esikoht väga raskelt.
Tallinnas peetud turniiri finaalis alistas maailma edetabelis 49. kohal asuv Tolmoff sama pingerea 127. reketi sakslanna Carola Botti 2: 1. Bottiga oli eestlanna varem kohtunud kahel korral, ühe mängu võitnud ja teise kaotanud.
"Teadsin, mis mind ees ootab," lausus Tolmoff. "Tehnikat tal eriti ei ole, kuid on tugev võitleja. Sellise vastase puhul tuleb ise järjekindlalt suruda ja ettevõtlikult tegutseda. Niisama jooksmine võidule ei vii. Täna oli ka õnneks minu päev."
Taani sulgpalliakadeemias mängutarkusi omandanud eestlanna ei läinud finaali kindla võidumõttega, vaid võttis mängu rahulikult. Tolmoff kaotas avageimi 16: 21, kuid võitis järgmised 21: 12 ja 21: 17.

Aava taltsutas WRC-autot, Grönholm võitis etapi
Urmo Aava jäi oma WRC-debüüdiga autoralli MM-sarjas rahule, kuigi sõitis kahel viimasel võistluspäeval superralli süsteemi alusel. Reedene katkestamine "amordi" purunemise tõttu tõi kaasa ajatrahvi ega võimaldanud enam kõrgete kohtade pärast võidelda.
"Kiire sõit polnudki esmatähtis," väitis üldarvestuses 14. kohaga lõpetanud Aava. "Mitsubishi Lancer WRC sisaldab endas palju rohkem, kui meie praegu välja oskame võtta. Kogemusi on esialgu vähe."
Et Aava ja Kuldar Sikk ka debüüdil kiired olid, näitab laupäevasel publikukatsel saadud neljas koht. Ka avapäeval mahtusid eestlased korra kümne parema hulka, teise päeva avakatsel oldi kaheksandad.

Tsatoumas tegi kodumaal hiilgehüppe
Nädalavahetusel sündis kergejõustikus hulk ilusaid tulemusi, mille seast tõuseb esile kreeklase Luis Tsatoumase 8.66 kaugushüppes, mis on Euroopas kõigi aegade teine tulemus. Kaugemale on hüpanud üksnes N Liidu värvides võistelnud Robert Emmian (8.86).
Kalamatas võistlesid ka Egle Uljas ja Marko Jänes. Uljas läbis 800 m 2.05, 69, mis andis kuuenda koha. Jänes viskas oda 72.61.
Soomes Kuortanes viskas Tero Pitkämäki oda 87.78 ja norralane Andreas Thorkildsen 87.24, päev varem oli lätlane Vadims Vasilevskis saanud 87.56.
New Yorgis tehti viis hooaja tippmarki. Tyson Gay läbis 100 m 9,76 -ga, paraku oli taganttuul 2,2 m/s. Jamaikalane Derrick Atkins sai 9,83 ja Shawn Crawford 9,96.

Allar Raja ja Igor Kuzmin tegid esipaatkonnale säru
Sõudmise MK-etapil Austrias kahemehepaadil kolmanda koha saanud Allar Raja ja Igor Kuzmin jätsid seljataha ka liiderduoks hinnatud Tõnu Endreksoni ja Jüri Jaansoni.
Sõudmise MK-etapil Austrias kahemehepaadil kolmanda koha saanud Allar Raja ja Igor Kuzmin jätsid seljataha ka
liiderduoks hinnatud Tõnu Endreksoni ja Jüri Jaansoni.
Paarisaeruliste kahepaatide võistlus möödus hooaja esimesel MK-etapil Linzis erakordselt haaravalt. Finaalsõidu esimest ja kuuendat kohta lahutas vaid 1,32 sekundit ning mõlemad Maarjamaa paatkonnad püsisid lõpuspurdiheitluses esikohakonkurentsis.
"Uskumatult hea tunne!" hõiskas Raja. "Konkurents oli ülitihe, igaüks võinuks võita. Seetõttu peaksime oma sõidu veel kord kriitilise pilguga üle vaatama ja otsima, kuhu jäi varu."
Enamiku 2000 m pikkusest sõidust kolmandal kohal püsinud Raja ja Kuzmin edestasid distantsi viimasel veerandil maruliselt liikunud ning viienda koha saanud Endreksoni ja Jaansoni 0,18 sekundiga.

Prantsusmaa jääb jälle üksikmängu esikohata
Viimane prantslanna, kes võitis koduse French Openi, oli Mary Pierce aastal 2000. Prantsuse meesmängijate viimane võit leidis aset 1983. aastal, kui parim oli Yannick Noah. Jälle tuleb prantslastel võidust suu puhtaks pühkida.
Naisüksikmängus langes juba kolmandas ringis välja maailma eksesireket Amelie Mauresmo, kes oli prantslastest reaalseim võidusoosik. Mauresmo jäi alla 20-aastasele tšehhitarile Lucie Šafarovale 3: 6, 6: 7.
"Ei oska selgitada," ütles Mauresmo. "Mu kehaga pole viimase kolme-nelja kuu vältel kõik korras. Ükski arst nõu anda ei oska. See hakkab juba ajudele," lisas prantslanna.
WTA 29. reket *afarova areneb kiiresti. Tal on juba turniirivõite, kuigi kolm aastat tagasi Tallinnas peetud Eesti ja Tšehhimaa Föderatsiooni karikasarja kohtumisel kuulus ta alles varumängijate sekka.

Kaotuse pärast nina norgu ei lase
Kohe pärast mängu riietusruumis kiitsin meeskonda väga hea mängu eest. Varasemates kohtumistes on meil olnud väga häid ja väga halbu hetki. Aga nüüd oli meie mäng kõik 90 minutit väga heal ja ühtlasel tasemel. Kui hinnata kogu mängu tervikuna, siis oli see tõesti meie parim kohtumine selles valiktsüklis.
Kurb, et Horvaatia võiduvärav algas tegelikult ebaõnnestunud söödust. Aga tegelikult oli see neil mängu jooksul peaaegu ainuke võimalus.
Ütlesin mängijatele, et peame sellest mängust võtma Inglismaa-mängu kaasa positiivse osa ega tohi kaotuse pärast nina norgu lasta. Samas pole meie mehed harjunud nii lühikese aja jooksul mängima kahte nii kõrgel tasemel mängu järjest.

Eesti parim mäng valikturniiril
Me ei mänginud oma tasemel, sest oleme suutelised palju paremini mängima. Sellest hoolimata domineerisime suurema osa mängust, olime täna paremad ja võitsime teenitult kolm punkti.
Arvan, et see oli Eesti parim mäng sellel valikturniiril. Eesti pressis väga kõrgelt ja tugevalt ning tegi meile mängu raskeks.
Viimasel 15 minutil mõtlesin kõige rohkem sellele, et peaasi on mitte lasta endale väravat lüüa. Eestlastel oli selleks kaks väga head võimalust, aga õnneks tegi meie väravavaht Stipe Pletikosa kaks suurepärast tõrjet. Pletikosa ning Robert ja Niko Kovac olidki täna meie parimad.
Raskused tekkisid meil siis, kui Eestil tuli väljakule veel üks pikk ründaja, Neemelo. Siis tekkis väravaesisel olukord, kus meil oli seitse kaitsjat kuue ründaja vastu.

Zvonimir Boban: Eesti koondis mängis väga targalt
1998. aastal koondise kaptenina Horvaatia MM-võistlustel pronksmedalile tüürinud Zvonimir Boban tõdes intervjuus Eesti Päevalehele, et horvaatide lahkumine Tallinnast võiduga valmistas talle paraja üllatuse.
Palju õnne, Horvaatia astus jälle sammukese EM-finaalturniirile lähemale!
Tänan. See oli meile tõesti väga tähtis kohtumine ja kõige tähtsam oli saada kolm punkti, kuid ma pole Horvaatia mängu üle rõõmus. Eesti tegutses seevastu väga hästi, eriti avapoolajal.
Horvaatia eredamad hetked olid ehk teise poolaja esimesel paarikümnel minutil, pärast seda langes meeskond sügavasse kriisi. Et sellise tegutsemisega võita suudeti, on väga üllatav!

Andrei Stepanov: tõesti oli võimalus võtta viigipunkt
Eesti koondise keskkaitsja sõnul võitles meeskond
mehiselt lõpuni ja lõi rohkelt võimalusi.
Mis tunde mäng hinge jättis?
Ma arvan, et mänguga võib rahule jääda, aga mitte tulemusega. Võrdleksin seda meie Iisraeli kodumänguga - Horvaatial nagu Iisraelilgi ei olnud palju võimalusi, aga nad oskasid need ära kasutada. Nende värav tuli natuke ootamatust olukorrast. Ma arvan, et kõik on pettunud. Eriti kui mõelda mängu käigu peale - tõesti oli ju võimalus saada viigipunkt. Samas peab ütlema, et pigem oli suurem võimalus mängida 0: 0 viiki, kui lüüa väravaid.
Kuid eestlastel oli mängu lõpus ju küllalt võimalusi?

Kohtuniku arusaamatu kaardimäng
Eesti koondise peatreener Jelle Goes ei hakanud ungarlasest väljakukohtuniku Viktor Kassai aadressil pressikonverentsil suud pruukima, kuigi alust olnuks küll.
"Kui treener arvustab kohtunikku, võib ta saada väga kopsaka trahvi. Aga kui väike riik mängib suure jalgpallimaa vastu, siis võib kõike juhtuda. Ja täna just nii oli. Loodan väga, et ma ei öelnud midagi sellist, mille eest UEFA mind trahvida saaks. Järeldused tehke ise," rääkis hollandlane.
Hiljem Eesti ajakirjanikega eraldi juttu puhudes tunnistas Goes siiski, et vilemehe tegevus püsib tal südamel.
Kõik nägid, et mängus oli vaieldavaid olukordi. Kui tihti juhtub seda, et meie mängijad teevad tõsiselt ränki vigu või karjuvad vastaste peale? Ütlesin poistele juba poolajal, et katsugu kohtunikust

Horvaatia värav eimillestki
Horvaatide värav, mille külaliste kasuks sepistas "kodustatud" brasiillane Eduardo Alves da Silva, sündis nii keskkaitsja Raio Piiroja kui ka poolkaitsja Konstantin Vassiljevi meelest õnnega pooleks.
"Midagi pole teha, klassiga mängijale piisab ühest poolikust võimalusest ja ta lööb selle ära," rääkis Piiroja, kelle sõnul oli väravasöödu näol tegu ebaõnnestunud tsenderdusega.
Piiroja ei suutnud meenutada, millal Eestil viimati nii palju nurgalööke - kaheksa - on olnud. "Eks see on kivi minu ja teiste pikkade kapsaaeda," nentis ta selle kohta, et ühtegi standardolukorda ei suudetud siiski väravaks vormistada.
Vassiljev ütles sisselastud värava kohta, et saatuslikuks sai hetkeline keskendumisprobleem. "Süüdi ei olnud keegi, horvaatidel oli selles olukorras ka õnne," täpsustas ta. "Kahju - midagi ohtlikku ei suutnud vastased ju korda saata."

Debütandid ei jäänud häbisse
Jelle Goes näitas üle pika aja taas julget käekirja, lubades algkoosseisus debüteerida koguni kolmel palluril - Oliver Konsal ääre- ja Vladimir Voskoboinikovil tipuründajana ning Konstantin Vassiljevil keskvälja mängujuhina.
Neist ainsana koondises päris esimese etteaste teinud Voskoboinikovi hindasid mitmed koondise mängijad ja kõrvaltvaatajad Eesti parimaks. Pallur ise aga ei näinud oma tegutsemises suurt midagi rõõmustavat.
"Ei löönud väravat, mis tähendab, et ei mänginud nii hästi, kui oleks pidanud," tõdes ta riietusruumist väljudes tusaselt ega tahtnud oma esitusele hinnangut andagi. "Igatahes ei usu ma mingil juhul, et oleksin selle mänguga endale koondisekoha kinnistanud."

Arvamus: Aivar Pohlak, jalgpalliliidu president
Kui Jelle käekirjast rääkida, siis seda sai tõesti kunagi tähele pandud ning sellest on kõneldud. Olen isiklikult Jellet kogu aeg toetanud ja talle südamele pannud, et ärgu ta oma käekirja kaotagu.
Mängus Horvaatiaga oli tema käekirjal taas iseloomulikke jooni, mida Iisraelis eriti ei olnud - aga seal polnud meil ju ka koosseisu... Aga enne Iisraeli-mängu oli Jelle käekirja piisavalt näha varemgi: mõlemad mängud Venemaaga või kodumäng Iisraeliga. Tõsi, Makedoonia-mängus muidugi natukene vähe.
Jelle käekirja saab vaadata nii ja naa. See on ju selline, mida me tegelikult soovisime - mängu ründavamaks muutumine. Niisiis, kuidas üldse Jellet kritiseerida? Tegelikult oli ju Horvaatia-mäng positiivne. Peeti lõpuni vastu ja suudeti lõpus mängu tõsta. Samas on tulemus ikka 0: 1...

Mart Poom: kes siis kohtunikuga rääkida tohib? 
Eesti koondise puurivahti Mart Poomi pani nördima kohtuniku vilepartii, mis soosis selgelt jalgpalli suurriiki Horvaatiat.
Kuidas võrrelda Eesti ja Horvaatia esitust?
Mäng algas horvaatide poolt rahulikult, ma ise arvasin, et nad panevad rohkem tempot, aga ilmselt nad tahtsid meid uinutada. Da Silva lõi palli ühe puutega väravaks, aga ega rohkem nad midagi eriti ei suutnudki värava all korda saata. Meil oli ka võimalusi - Ragnar Klavanil, Konstantin Vassiljevil. Lisaks oli meil rohkem nurgalööke. Just need peaksid olema meie trumbid.
Olete pettunud?
Punkte ei tulnud, väravaid ei löönud, muidugi pettunud. Aga ma arvan, et võime sirge seljaga Inglismaa-mängule vastu minna. Keegi ei vajunud ära, kõik võitlesid algusest lõpuni.

Eesti võitles, kuid kaotas taas
Kuigi EM-finaalturniiri kursil liikuvale Horvaatiale 0: 1 alistunud Eesti jalgpalluritele sitke mängu eest punkte ei jagatud ja nende väravaarve on valiksarjas endiselt avamata, õnnestus sinisärklastel kõvasti kergitada eelmises kohtumises Iisraelis murust madalamale langenud mainet.
Poleks Horvaatia väravavaht Stipe Pletikosa lõpuminutitel meisterlikult peatanud Ragnar Klavani ja Konstantin Vassiljevi üritusi, pidanuks maailma eliiti kuuluv külalismeeskond Tallinnast lahkuma noruspäi.
Eesti koondislased, kes pole nüüd juba kuues valikturniiri kohtumises suutnud skoori teha, tundsid hoolimata allajäämisest alagrupi liidrile heameelt, et suutsid mänguplaanist lõpuni kinni pidada.
Nende enesekindlus, mis lõi märtsi lõpus Tel Avivis Iisraelilt saadud 0: 4 sauna järel kõvasti kõikuma, sai vähemalt enne koduse spordiaasta tippsündmust, ülehomset heitlust jalgpalli sünnimaa Inglismaaga, kenasti taastatud.
"Niisuguse etteaste järel on hea järgmisele mängule minna," ütles keskkaitsja Raio Piiroja. "Võin öelda, et olen uhke. Näitasime horvaatide vastu oma parimat mängu selles valiktsüklis."

MAX JAKOBSON: Putin tahab majanduspoliitiliste vahenditega kaotatuid maid tagasi saada
Venemaa välispoliitika teravnes veebruaris, kui president Vladimir Putini esines kõnega Müncheni julgeolekukonverentsil. Putini tegelik pahameeleallikas on Poola ja Tšehhi raketikilp.
Putini arvates on USA loomas Euroopas "ohtlikku rahvusvahelist olukorda." Venelaste reaktsioon hämmastas ameeriklasi. Kuid Venemaa jätkab survet. Lubab lasta põhja tavarelvastuse piiramise lepingu. Katsetab uusi rakette. Moskva kavatseb minna lõpuni ka Kosovo iseseisvumise pidurdamisega. Kas selline käitumine on põhjustatud Venemaa presidendivalimistest 2008. aasta kevadel?
Siinkohal on oluline meenutada, et Vladimir Putin oli see, kes kuulutas N Liidu lagunemise eelmise sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Venemaa oli eelmisel aaastakümnel nõrk ja segaduses. Nüüd on ta oluliselt tugevnenud.
Maa eliit arvab, et riik tõuseb uuesti suurjõuks - mitte relvade, vaid nafta ja gaasi abil. Putini eesmärk ongi ilmselt kaotatud alade tagasivõitmine - mitte okupeerimisega, vaid majanduspoliitiliste vahenditega. Just sellepärast häirib Moskvat raketitõrjesüsteemide paigutamine kahte riiki, mis Teise maailmasõja järel kuulusid Moskva mõjusfääri. Moskva peab neid endiselt sinna kuuluvaks.

MARKO MIHKELSON: Venemaa järgmine president ei ole Putin
Mis puutub pidevalt esile kerkivatesse küsimustesse, kui kaua peaks Venemaa president ametit pidama, siis sellest võib pigem välja lugeda teatud suitsukatet tegelikele probleemidele.
Küsimus on pigem ikka selles, kuidas president Putin taandub ning mil määral ja kas ta püüab oma poliitilist mõjujõudu säilitada. Praegu Kremlis toimuv tõsine sisemine võimuvõitlus erinevate grupeeringute vahel ei tee lähituleviku ennustamist kaugeltki kergemaks. Selge kipub vaid olema see, et Venemaa järgmine president ei ole Putin.
Kui aga rääkida sellest, kas meile on parem tugev või nõrk Venemaa, siis eeskätt peaksime aru saama, mida mõelda tugevusnäitaja all. Kui selleks on raketid ja nende suunatus Euroopale, agressiivne suhtumine naabritesse, sisemise meelsusvabaduse piiramine ning majanduse ülesehitamine gaasi- ja naftatuludele, siis selline riik nähtavasti ei ole oma tugevuses kuigi jätkusuutlik.

MART HELME: Putini võimule jäämine on Eestile ohtlik
Putini riigi etteotsa jäämine on üsna tõenäoline. Aeg näitab, kas ta kandideerib uuesti, millise vihje võis välja lugeda tema värskest avaldusest, et presidendi ametiperiood on liiga lühike või luuakse uus organ presidendi nõukogu, mille etteotsa ta saab ja keegi teine hakkab formaalselt täitma presidendikohuseid.
Uuesti kandideerimise vihje taga võib olla Putini selja taga seisva FSB mure, et riigis võib võimu pärast muidu tüli tekkida. Nad mäletavad väga hästi, milleni võimuvõitlus N Liidu lõpuperioodil viis ja üritavad selle kordumist mõistusega iga hinna eest vältida. Putin võib nende rivaalitsevate jõudude vahel olla ainus kompromisskandidaat.
Mis puudutab küsimust, kas Eesti jaoks on vähem ohtlikum tugevam, kuid prognoositava käitumisega või nõrgem ja vähemprognoositava käitumisega Venemaa, siis kindlasti on ohtlikum tugevam Venemaa. Miks?
Putin on võimu kindlustanud ja saaks jätkata sealt, kus pooleli jäi. Nagu näitasid aprillilõpusündmused Eestis, on see suund Eesti iseseisvuse likvideerimine. Mõni teine mees riigi eesotsas peaks alul keskenduma oma positsioonide kindlustamisele, ehk see annaks meile ajalise võidu. Ehkki ka selle puhul on oht, et oma positsiooni kindlustamiseks võib see tegelane üritada kellelegi ära teha, näiteks Eestile.

TÕNIS SAARTS: rahaga seotud teemad on Eestis sensitiivsed
Kuluhüvitiste teemaga ületas riigikogu tõepoolest ühiskonna valuläve, kuna materiaalsete küsimustega seotu on Eestis paratamatult sensitiivne teema.
Eestis tehtud uuringute põhjal on siin väärtushinnangute juures kaks olulist tendentsi. Esiteks tähtsustatakse tugevalt materiaalseid väärtusi ja teiseks on egalitaarsuse ehk võrdsuse põhimõte, kus keegi ei tohiks teisest parem olla. See on kujunenud välja ajalooliselt.
See loob eelkonteksti, miks sellised teemad nagu riigikogu kuluhüvitised on valulised teemad. Selles valguses on teemad, mis on seotud rahaga ja eriti sellega, kui keegi üritab ennast selles vallas priviligeeritud seisusesse panna, sensitiivsed.
Poliitikud oleks pidanud sellega arvestama, et ühiskonnas tekitab kuluhüvitiste küsimus tugevat negatiivset vastukaja. Rahvale tundub, nagu püüaksid riigi esindajad ennast neist kõrgemale seada.

HARRI TALIGA: mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale
Selle ütlusega õigustasid vanad roomlased vähestele äravalitutele (jumalatele) eeliste andmist võrreldes lihtsurelikega. Riigikogu liikmete kuluhüvitiste teema sunnib taas kord tõdema, et inimsoo olemus on püsinud aastatuhandeid ning pole midagi uut päikese all.
Usun, et ühiskonna õiglustunnet puudutab teravalt mitte niivõrd rahvaesindajate palganumber, millest vähem teenib ca 98% Eesti tööinimestest. Pigem solvab meie inimesi hoopis see, kuidas seadusandja ei tunneta mingit kõlbelist piiri, otsides võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks.
Seadustatud igakuine sissetulek, millelt riigile pole makstud sentigi makse, toob otsekohe meelde ümbrikupalga - pahe, mille vastu võitlemise on riik teinud ülesandeks maksu- ja tolliametile. Kas, piltlikult öeldes, riigi parem käsi ei tea, mida vasak teeb?
Formaalselt võib ju eelnõus juttu olla hüvitisest. Aga tõsiasi, et kurikuulus hüvitis tahetakse näha ette ainult Riigikogu liikmetele ja selle suurus seada otsesesse sõltuvusse nende töötasust, räägib selget keelt, et tegemist on palgalisaga.

ANDERS ÅSLUND: Putin jääb võimule
Venemaa presidendi Vladimir Putini USA-kriitilist kõnet veebruarikuisel Müncheni julgeolekukonverentsil on paljud analüütikud nimetanud uue külma sõja puhkemise alguspunktiks. Rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses loengu pidanud Anders Åslund seevastu tunnistas intervjuus Krister Parisele, et Putini kõne oli suunatud hoopis Venemaa enda elanikele ning andis märku sellest, et Putin kavatseb jääda Kremli peremeheks ka pärast ametiaja lõppu.
Krister Paris
reporter
Venemaa reaktsioon Eesti monumendisündmustele oli nii retoorikas kui ka tegelike sammudena ülimalt raevukas. Millega selgitada Kremli nii teravat vastust suhteliselt tühisele asjale?
Nad lihtsalt leiavad, et võivad teha, mida tahavad. Poliitiliselt on nende eesmärgiks ergutada natsionalistlikke tundeid, mis isoleeriksid Venemaad veelgi rohkem läänest ning muudaksid kergemaks autoritaarse valitsussüsteemi säilitamise. Pealegi ei meeldi neile lihtsalt Balti riigid, Poola ja Gruusia, kelle pihta nad jagavad hoope, millal iganes saavad. Ja nad usuvad, et see ei maksa eriti palju.
Nii et reaktsioon oli rohkem emotsionaalne kui ratsionaalne?

JANAR TOOMESSO: Suitsuvaba äri on olemas
Tubakaseadus keelab alates tänasest suitsetamise vaba aja veetmise kohtades. Toitlustuskohtades tohib suitsetada vaid siis, kui suitsetajatele on olemas eraldi ruum.
UpUp Lounge otsustas oma ruumid täiesti suitsuvabaks jätta. Miks? Lihtsalt, Franklini meetodi järgi, plussid-miinused ritta, ja otsus oligi olemas.
Uue koha puhul oleks ju üsna inimlik ka mõtteviis, et hea, kui ei pea ventilatsioonisüsteemi nii palju investeerima - ja suitsuvaba äri ongi olemas! Tegelikkuses ei saanud investeering meie jaoks otsustavaks, sest uuendasime ventilatsioonisüsteeme nagunii, kuna vajasime lisaõhku ja ventilatsioonisüsteemi võimsuse suurendamine poleks käinud üle jõu.
Otsustavaks sai mitu teist tegurit. Kui tegime väikese uuringu (mis ei pretendeeri kvalitatiivuuringu tasemele), siis selgus, et mittesuitsetajaid on rohkem ja isegi suitsetajad eelistavad einestades pigem suitsuvaba keskkonda. Esimene pluss kirjas!

HELDUR MEERITS: Vabadus, võrdsus, vendlus! 
Prantsuse revolutsioonist on möödas üle kahe sajandi. Saadi lahti vastikutest aadlikest, kuigi ka edaspidi leidus põhjust rahutusteks. Siiski jäi loosung "Liberté, égalité, fraternité" nii Euroopas kui ka kogu maailmas tähistama püüdu õiglase ühiskonna poole.
Liikumine kuningriiklikult valitsemisviisilt vabariigile pidi tähistama kõigi kodanike võrdsust.
Eesti taasiseseisvumise ajal oli konkreetse tuleviku osas vähe arutelusid. Igaüks elas vaikimisi oma kujutelmaga. Kes mõtles ivan-oravalikult vabariigile, kus Päts on president ja Laidoner juhatab väge. Mõni mõtles Carl Robert Jakobsoni kõnedele ja Lydia Koidulale. Kes tahtis kopeerida oma kujutluste Soomet-Rootsit, kes Ameerika Ühendriike. Ühist oli nendes vaadetes vaid rahulolematus - kas majanduslikel või kultuurilistel põhjustel - Nõukogude Liiduna reinkarneerunud Vene impeeriumiga. Taastatud vabariik pidi saama toonasest tegelikkusest igapidi parem.

REIN SIKK: 5000 venelast tasuta laulupeole
Lähipäevil potsatab ligi saja tuhande venekeelse inimese postkasti kena, sisukas ja värvikirev venekeelne voldik, milles räägitakse meie laulu- ja tantsupidude traditsioonist.
Ühtaegu kutsutakse kõiki voldiku lugejaid osalema loteriil, mille viis tuhat võitjat saavad tasuta piletid nii laulu- kui ka tantsupeole. Lisaks kompenseeritakse kõigi pileti võitnute peolesõidu kulud, ükskõik kust riigi otsast nad siis piduehtes pealinna saabuvad.
Seda suurejoonelist ja enneolematut ettevõtmist tutvustaval valitsuse pressikonverentsil tunnistab peaminister alustuseks, et liiga kaua on igaüks ajanud vaid enda asja. "Meie laulupidu on aga meie kõigi ühine väärtus, UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse kantud sündmus. Ütlen enesekriitiliselt - oleme laulupeotraditsiooni tutvustamise oma kaasmaalastele paraku unarusse jätnud. Nüüd püüame selle võla hüvitada. Täna käivitunud projekt on integratsioon tegudes, mitte sõnades."

Svenska Dagbladet: Eesti Göteborgi raamatumessil
Kui keegi leiab, et tal on eesti kirjandusest napilt teadmisi, siis saab neid täiendada mõne septembripäeva jooksul, kirjutas Rootsi päevaleht. Tänavuse Göteborgi raamatumessi fookuses on Eesti.
"See on hea võimalus esitleda eesti kirjandust, kultuuri ja ajalugu Rootsile ning teistele Põhjamaadele," ütles neljapäeval Göteborgis antud pressikonverentsil Eesti teema projektijuht Kristo Tohver.
27.-30. septembrini toimuva messi avab president Toomas Hendrik Ilves. Eesti kirjanikest osalevad messil teiste seas Jaan Kaplinski, Doris Kareva, Eeva Park ja Rein Raud. Eesti-teemadel peetakse messil üksteist seminari.

Radio Free Europe: Tõsine julgeolekuküsimus
Eesti-vastastest küberrünnetest juttu teinud USA raadiojaam märkis, et arvutiturbeeksperdid Euroopa Liidust, NATO-st, USA-st ja Iisraelist on külastanud Tallinna, et pakkuda abi ja parandada samas endi arusaamist kübersõjast.
Tšehhi rahvusvaheliste suhete instituudi ekspert Peter Kratochvil, kes jälgib hoolega Eesti-Vene suhteid, märkis, et Eesti on suutnud võita propagandasõja Venemaaga. Samal ajal on tema sõnul konflikt veennud lääne julgeolekueksperte, et kübersõda tuleb võtta tõsiselt kui tulevikuohtu. "Oluline on see, et sellises tegevuses nähakse nüüd vaenulikku akti," ütles Kratochvil.

The New York Times: Eesti oli küberblokaadis
USA ajalehe juhtkiri märkis, et küberrünnakutele väikese, aga tehnoloogiliselt vilunud Eesti vastu tuleks pöörata tähelepanu terves võrgumaailmas. "Märatsemine ja rüüstamine Tallinnas osutus mitte millekski võrreldes sellega, mis juhtus Eesti arvutitega. Soovimatud andmelained ummistasid kiiresti valitsuse, ettevõtete ja mitme ajalehe veebisaite, sulgedes nende arvutivõrgustikust ühe haru teise järel. Üks minister kirjeldas toimunut kui elektroonilist blokaadi, võrreldes seda riigi kõigi sadamate sulgemisega merelt. Eesti võimud teatasid, et andmevoo-ujutus korraldati Kremli käsul. President Vladimir Putini valitsus on eitanud mis tahes seotust.
Viimastel aastatel on valitsused, ettevõtted ja üksikisikud keskendunud viisidele, kuidas ära hoida seda, et kräkkerid või laastavad viirused varastaks või hävitaks tundlikku teavet. Aga Eesti peaks panema kogu arvutitest sõltuva maailma märkama, et infosõjas võib olla palju ründevorme, ja meie kõigi julgeoleku jaoks on hädavajalik välja nuputada, kuidas kräkkereid peatada (ning lõpuks leida ka rünnakute põhjustaja)."

REPLIIK: Tubli, aga veidi hilja
Tublisse teismeikka jõudnud Eesti ettevõtete järjest börsile minek näitab paljuski ka meie majanduse stabiilset arengufaasi. Börsiküpsete firmade ritta lisandus ka Arco Vara, mille aktsiate esmane avalik pakkumine Eestis ja Lätis algas eile.
Samas oleks Arco aasta-poolteist tagasi börsile minekust palju rohkem võitnud. Nüüdseks on Eestis kinnisvara hinnaralli lõppenud ning ka paljud teised välis-
arendajad avastavad Ukrainat, Bulgaariat ning muid Ida- ja Kesk-Euroopa riike, kus Arco Vara peab kõige tõsisemaid plaane. Ka müüb meie juhtiv kinnisvaraettevõte oma aktsiatega ennekõike tulevikupotentsiaali, sest seni ei ole neil veel tõsist arendustegevust enamikus eesmärgiriikidest.

JUHTKIRI: Transiidiriigi piiratud võim
Vene-Saksa gaasitoru ehitust kritiseerivad Eesti poliitikud ei osanud ilmselt veel mõne kuu eest aimatagi, et neil avaneb tänavu kevadel varasemast suurem võimalus gaasijuhtme ehitusse sekkuda. Algul pidi torujuhe kulgema Soome lahes läbi põhjanaabrite majandusvööndi, ent kuna selgus, et sealne merepõhi on liiga ebatasane ja kivine, esitas gaasijuhet ehitav Nord Stream Eesti valitsusele palve alustada merepõhjauuringuid meie majandusvööndis.
See annab Eestile parema võimaluse uuringu- ja ehitusprotsessi mõjutada. Asi on seda tähendusrikkam, et Eesti on ainus Läänemere idakalda riik, kes saab nii suure kaasarääkimisõiguse. Algul pidi ju gaasijuhe Venemaa tülikatest Ida-Euroopa naabritest täielikult mööda minema.

VIDEO: riigikogu saadikud on maksuhüvest rääkides kidakeelsed
Riigikogu liikmed kuludokumentide esitamisest vabastav seadusemuudatus läbis täna ühegi takistuseta esimese lugemise.
Saadikute soovimatus teemat kommenteerida oli tuntav ka riigikogu koridorides, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Inimene magas leekides tugitooli kõrval
Põlevasse korterisse tunginud päästjad leidsid eest rahulikult magava inimese.
Põhja-Eesti häirekeskuse pressiesindaja sõnul teavitas neid tulekahjust kell 12.36 inimene, kes nägi Loksal Posti tänaval asuva viiekorruselise kortermaja neljanda korruse aknast tulemas suitsu.
Sündmuskohale saadeti üks päästemeeskond, paakauto ja kiirabibrigaad. Korterisse pääsemiseks tuli päästjatel tööriistu kasutades avada korteri välisuks.
Korterisse sisenenud päästjad leidsid eest põleva tugitooli, kõrval oleval diivanil magas rahulikult inimene. Magaja toimetati korterist kiiresti välja ja anti tervena meedikutele üle.
Seejärel viidi põlev mööbliese kortermaja koridori ja kustutati.
Põlengu põhjus teada ei ole.

Peaminister tänas välismissioonidel osalenud kaitseväelasi
Peaminister Andrus Ansip koos kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja Ants Laaneotsaga tänasid Stenbocki majas välismissioonidelt naasnud Eesti kaitseväelasi.
"Oma eeskujuliku teenistusega olete suurendanud Eesti riigi usaldusväärsust," ütles peaminister oma tänukõnes Afganistanis ja Iraagis teeninud sõjameestele.
Peaminister Ansip rõhutas ka Euroopa Liidu ja välispartnerite poolset toetust meile keerulistes olukordades, mis on saavutatud just tänu Eesti tõsiseltvõetavusele ja võimekusele ise abi anda.
Nii peaminister kui kaitseväejuhataja tõid esile kaasade olulist rolli kaitseväelaste töö õnnestumisel välismissioonidel.
Peaminister kinkis kaitseväelastele Martin van Creveld'i raamatu "Sõja tulevik".
Vastuvõtul osales üle 120 sõjaväelase peamiselt Afganistanis teeninud üksustest.

Ringmaa kohtuistungil kuulati üle lõhkeseadeldiste ekspert
Harju maakohtus jätkuval Märt Ringmaa kohtuprotsessil avalikustati esmaspäeval ja teisipäeval lõhkeseadeldiste ekspertiisid ning kuulati üle lõhkeseadeldiste ekspert.
Riigiprokurör Margus Kurm ja Märt Ringmaa kaitsja Urmas Simon küsitlesid lõhkeseadeldiste eksperti Heiti Priimetsa, kes tutvustas erinevate lõhkeseadeldiste tööpõhimõtteid ja selgitas ekspertiisiakte.
Homme jätkab kohus taasalanud protsessi ekspertide kuulamise ja asitõendite vaatlusega. Kolmapäeval, 6. juunil avalikustatakse lõhkeaineekspertiisid ja kuulatakse üle lõhkeaine ekspert Kai Kaljula. Neljapäeval, 7. juunil on plaanis avaldada DNS ekspertiisid ning kuulata üle DNA ekspert Anu Aaspõllu. Reedel, 8. juunil plaanib kohus alustada tunnistajate ülekuulamisega.
Ringmaa kriminaalasja kohtulik uurimine on planeeritud kahele nädalale.

Reportaaž: Suitsetamiskeeld baarikülastajaid ei morjenda
Inimesed ennast baarides ja pubides kehtima hakanud suitsetamiskeelust häirida ei lase, tõmmates suitsu väliterrassidel ja lubades talvel lihtsalt vähem suitsu teha.
Täna pärastlõunal valitses Tallinna vanalinnas asuvate baaride ja pubide siseruumides enamjaolt tühjus, kui mõned hilised lõunatajad ja päikese eest varju pugenud brittidest õllesõbrad välja jätta.
Nimeta baari baaridaam kinnitas, et sellisel pärastlõunasel ajal ongi baaris alati vähe inimesi ja enamuse klientuurist moodustavad lõunatamas käivad kontoritöötajad. Baaridaami sõnul on külastajad siiani suitsetamiskeeldu aksepteerinud ja vaidlusi sellelt pinnalt ühegi kliendiga ettetulnud ei ole.
Nimega baari väliterrassil õlut ja päikest nautinud kolm britti, kes saabusid Eestisse oma maa jalgpallikoondisele pöialt hoidma, ei teinud siseruumides suitsetamise keelamisest suuremat numbrit, kuna Inglismaal selline keeld juba kehtib ja sellega ollakse harjunud.

Narvas päästeti tulekahjust koer ja kass
Täna keskpäeval süttis Narvas põlema korter, milles esialgse info kohaselt viibisid laps ja kaks kodulooma. Keegi tulekahjus viga ei saanud.
Ida-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Eve Ojala sõnul teatati häirekeskusele tulekahjust Daumani tänava korterelamu 9. korruse korteris kell 12.58.
"Helistaja ütlusel oli korteris laps. Veidi aja pärast täpsustati, et lapsel õnnestus pärast põlengu puhkemist korterist välja joosta, aga tulle jäid kass ja koer," teatas Ojala.
Sündmuskohale sõitis neli päästeautot ning kiirabiauto.
Kella 13.24-ks oli põleng likvideeritud. Keegi inimestest kannatada ei saanud, koer ja kass päästeti.
Tulekahjus sai kannatada ühe toa sisustus ning hävis televiisor, millest päästjate esialgsel hinnangul põleng alguse oli saanud.

Ilves: mida põrgut teeb Venemaa G8-s? 
President Toomas Hendrik Ilves seadis täna Prahas ränga kahtluse alla selle, kas Euroopat rakettidega ähvardava riigi koht on ikka G8-s.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves teatas, et Venemaa osaline isoleerimine peaks olema üks võimalus reageerida Venemaa demokraatiavaenulikele tegudele, vahendab Raadio Vaba Euroopa.
Täna Prahas peetud rahvusvahelise demokraatia ja turbe konverentsil seadis Ilves küsimuse alla selle, keas Venemaa peaks kuuluma rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu Euroopa Nõukogu ja G8.
Ilves viitas Putini ähvardusele raketid Euroopa poole suunata ja teatas: "Kui see on tõsi, et demokraatiad ei sõdi üksteisega, siis mida põrgut teeb G8-s riik, mis ähvardab oma tuumaraketid Euroopa pihta suunata?"
Ilvese sõnul ei ole G8-sse ja sarnastesse organisatsioonidesse kuulumine Venemaa käitumist muutnud ning Venemaa demokraatiaks nimetamine on järjest kahtlasem.

Pärnu ei saa supelrannas suitsetamist keelata
Pärnu linnavalitsus tõdes, et tema pädevuses ei ole Pärnu rannas suitsetamist keelata ja seetõttu ei saa sotsiaaldemokraat Epp Kloostri volikogule esitatud eelnõu toetada.
Linnavalitsus tunnistas, et on Klootri ettepanekuga päri, kuid rannas suitsetamist keelata oleks põhiseaduse- ja tubakaseadusevastane, kirjutab Pärnu Postimees.
Omavalitsus ei saa rannas suitsetamist reguleerida, seega oleks volikogu otsus ebaseaduslik.

Piirivalve saatis piirilt tagasi kolm Naši aktivisti
Piirivalve saatis täna hommikul piirilt tagasi kolm Kremli-meelse noorteliikumise Naši aktivisti ning kodakondsus- ja migratsiooniamet kehtestas noortele sissesõidukeelu.
Piirivalveameti pressiesindaja kinnitas Päevaleht Online'ile, et hommikul ei lasknud piirivalvurid Narva piiripunktis Eestisse kolme noormeest, kellel ei olnud sobilikke dokumente, põhjendamaks oma oma reisi eesmärke ja riigis viibimise asjaolusid.
Pressiesindaja sõnul oli tegemist 1981. aastal sündinud Mihhaili, 1989. aastal sündinud Ivani ja 1988. aastal sündinud Maksimiga.
Naši veebilehe andmetel oli tegemist nende liikumise kolme aktivistiga, kes püüdsid Eestisse tulla turismiviisaga.
Naši koduleht kirjutab, et vaatamata viisadele peeti noormehed kinni senikaua, kuni rong ära sõitis. Pärast seda vormistati našilastele dokumendid, milles seisis: "Teil ei ole Eestis viibimiseks põhjendatud alust."

Ansip: kedagi ei sunnita eestlaseks saama
Eesti peaminister Andrus Ansip märkis Raadio 4 otse-eetris esinedes, et integratsiooniprotsess veel kestab ja siiani on kõik hästi läinud.
Ansipi sõnul ei tähenda integratsioon mitte-eestlaste assimileerimist. Ta märkis, et põhiseaduse tunnistamine ning keele ja ajaloo tundmine on kohustuslik. "See on kõik. Mis eestistamisest saab siin rääkida?" küsis valitsusjuht.
"Üldjuhul, vaatamata keelele, on Eesti elanikud oma riigi patrioodid," sõnas Ansip. Peaministri hinnangul leidis lõhestamine omal ajal aset, kuid praegu näeb ta püüdlust ühtsusele rohkem, kui kuu aega tagasi.
Samas viitas ta sellele, et mitte-eestlastel tuleb huvi tunda Eesti meedia vastu ja mitte keskenduda vaid Vene meediale. See omakorda võimaldaks mitte-eestlastel tunda end rohkem Eesti elanikena.

Tartu linnavõimud andsid Tivoli tuurile rohelise tule
Tartu linnavalitsus andis täna loa Tivoli tuuri korraldamiseks 21.-24. juunini Tartu laululava ülemises parklas.
Ettevalmistused üritusepaigal algavad 18. juunil. Päästeameti komisjon vaatab Tartus üles seatud atraktsioonidel üle kõik ameti seisukohast olulised aspektid - evakuatsiooniteed, tulekustutite olemasolu ja päästeautode juurdepääsu võimalused, teatas linnavalitsus
Enne komisjoni lubavat otsust lõbustusparki külastajatele ei avata.
19. mail süttis Rakveres Kastani tänaval põlema linna külastanud Tivoli tuuri karussell, mille põlengus sai vigastada üle 30 inimese. Tuuri avamine Sillamäel ei möödunud samuti probleemideta - seal tõrkunud karusellil keegi õnneks viga ei saanud.
Pärast Sillamäed jõudis tuur Tallinnasse, kus õnnetusi ei juhtunud.

Harjumaal Lootsmanni alkoholimüügi piirangut ei tule
Regionaalminister Vallo Reimaa saatis täna Harju maavanemale Värner Lootsmannile ettekirjutuse, milles nõuab alkoholi müügipiiranguid sätestanud korralduse kehtetuks tunnistamist, vastasel juhul võib minister maavanema korralduse ise tühistada.
"Minister allkirjastas täna kell 13 maavanemale koostatud ettekirjutuse, milles annab maavanemale reedeni aega oma alkoholi müügipiiranguid sätestava korralduse tühistamiseks," ütles Päevaleht Online'ile ministri nõunik Anna-Maria Veidemann.
Veidemanni sõnul on ministri ettekirjutuse aluseks siseministeeriumi õigusosakonna memo, kus maavanema korraldust põhjalikult uuritud ja leitud, et maavanem on oma volitusi ületanud.
Alkoholiseaduse kohaselt saab maavanem piirata alkoholimüüki vaid seoses erakorraliste juhtumitega ja seda seniks, kuni erakorralise juhtumi asjaolud on äralangenud. "Suvi ei ole erakorraline sündmus," ütles ministri nõunik.

RHN kinnitas juhatuse viiendaks liikmeks Jaak Raie
Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitas rahvusringhäälingu juhatuse viiendaks liikmeks Jaak Raie, kes hakkab vastutama halduse ja kinnisvara eest.
Raie oli seni Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja.
Järgmist korda kohtub rahvusringhäälingu nõukogu 20. juunil, ütles rahvusringhäälingu nõukogu nõunik Merike Villard ETV24-le.
Üks järgmisi nõukogu ülesandeid on tema sõnul rahvusringhäälingu uue struktuuri kinnitamine.
Rahvusringhäälingu juhatusse kuuluvad lisaks Raiele selle esimees Margus Allikmaa ning Joel Sarv, Hanno Tomberg ja Urmo Männi.
Madalamate tasemete juhtide nimetamiseks pole rahvusringhäälingu nõukogu heakskiit vajalik.

Riigikogulased kuludokumentidest vabastav eelnõu läbis ludinal esimese lugemise
Riigikogu liikmed kuludokumentide esitamisest vabastav seadusemuudatus läbis täna ühegi takistuseta esimese lugemise.
Nimelt ei soovinud ükski riigikogu liige esitada eelnõud tutvustanud Kristiina Ojulandile ja Väino Lindele küsimusi ega algatada läbirääkimisi. Hääletamist eelnõude esimesel lugemisel ei toimu.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde selgitas parlemendi ees esinedes, et kehtiv süsteem, kus riigikogu liikmele hüvitatakse tööga seotud kulutused 30 protsendi ulatuses tema palgast vaid kuludokumentide esitamisel, on kahtlematult tekitanud palju poleemikat ja avalikku tähelepanu.
"Eelnõu algatajate hinnangul tuleb aga korda muuta, kuna keerukas kuludokumentide esitamise süsteem ja hilisemad tõlgendamised on diskriditeerinud mitte üksnes üksikuid parlamendiliikmeid vaid riigikogu kui institutsiooni tervikuna," ütles Linde.

KiK-i nõukokku pääsesid vaid koalitsiooni esindajad
Riigikogu hääletas täna Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KiK) nõukokku vaid koalitsiooni liikmed, opositsioon nimetas sellist sammu hea tavaga vastuolus olevaks.
Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmeteks said Rain Rosimannus, Kalvi Kõva, Margus Tsahkna ja Erki Nool.
Kui eeltoodud riigikogu liikmed kuuluvad kõik võimuliitu, siis KiK-i eelmisss nõukogus oli esindatud ka opositsioon.
Eelnõud riigikogu ees kaitsnud IRL-i liikme Marko Pomerantsi sõnul ei pääsenud opositsiooni liikmed nõukokku, kuna keskkonnakomisjon seda ei pooldanud.
Riigikogu tänase otsusega said parlamendiliikmetest vaid koalitsiooni esindjad ka Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukokku. Sinna saavad kuuluma Tõnis Kõiv ja Tiina Oraste.

Ruhnu lähedalt leiti tühjalt hulpinud süst
Lääne piirivalvepiirkonna Kuressaare merevalvekeskuse korrapidaja sai täna teate, et Ruhnu saare lähistel avamerel hulbib üksik paat.
Kell 8.47 teatati kalalaevalt "Tõhela", et Ruhnu saarest umbes 33 kilomeetrit põhja pool avamerel hulbib üksik, ilma meeskonnata paat.
Piirivalve mootorpaat sõitis Ringsu sadamast olukorda selgitama.
Lähemal vaatlusel selgus, et tegemist oli mehitamata süstaga, mis eelmisel nädalal Tahkuna rannast seoses tugeva tuulega oli lahti pääsenud ja omapead merele sõudnud.
Avamerel hulpinud alus toimetati mereohutuse tagamiseks Ruhnu saarel asuvasse Ringsu sadamasse.

Paavst: Eestil on Euroopale palju pakkuda
Paavst Benedictus XVI kinnitas möödunud reedel uut Eesti saadikut vastu võttes, et Eestil on Euroopa kogukonnale palju pakkuda, kuna Eesti väärtustab vabadust ja ohverdusi, mis vabadusega kaasas käivad.
Paavst võttis möödunud reedel vastu Eesti uue saadiku Püha Tooli juures Jüri Seilenthali, vahendab Zenit News Agency.
Benedictus XVI rõhutas saadiku vastu võttes, et Euroopa vajab Eestit kui tunnistajat, kuna Eesti on ühiskond, mis on silmitsi seisnud väljakutsega kokku panna ühiskond, mis on samal ajal nii tõeliselt vaba kui ka ustav end kujundanud traditsioonidele.
Katoliku kiriku pea selgitas: "Möödunud sajandi viimasel kümnendil Euroopast üle pühkinud suur revolutsioon näitas, et inimestes on kaasasündinud ja allasurutamatu janu vabaduse järele. Lisaks näitas see revolutsioon ka seda, et tõeline vabadus on lahutamatu nii tõeotsingust kui iga inimolendi väärikusest ja pühendumisest vastastikusele austusele."

Narva Aleksandri kirik saab tornikiivri
Kavade kohaselt valmib mõne nädala jooksul Narva Aleksandri kiriku tornikiiver ja see tõstetakse plaanide järgi pidulikult enne Jaanipäeva ka omale kohale.
Tornikiivri valmimist on toetanud lisaks Narva linnale ka kultuuriministeerium, sihtasutus Narva Aleksandri Kirik, koguduse liikmed ning paljud eraisikud ja ettevõtted.
"Järgmisel aastal avatakse restaureeritud kirikutornis uus originaalse ekspositsiooniga muuseum, aga praegu võime rääkida tornist endast. Selle tornikiivri tõstmisest kujuneb võimas vaatepilt, mida kogu Eestis on harva nähtud," ütles Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin ja lisas, et kõik huvilised on oodatus seda jälgima.
Linnavolikogu esimehe sõnul ollakse Narva Aleksandri kiriku taastamistöödega graafikus ja 2009.aastal peaksid kiriku juures valmis saama kõik suuremad tööd. Pärast seda aastat tuleb teha veel mõned siseviimistlustööd ja alustada interjööri sisustamist - suures plaanis on kirik aga selleks ajaks taastatud.

Remondi käigus leiti majast väike relvaladu
Viljandis Jakobsoni tänaval leiti eile remonditööde käigus ühest majast terve väike relvaladu.
Politseile teatati nelja püstoli, kahe revolvri, raketipüstoli, 58 padruni, kolme õppegranaadi (mis on väga sarnased lahinggranaatidele) ja kahe pistoda leiust.
Granaadid anti üle demineerijatele, relvade laskekõlblikkust kontrollitakse, teatas Viljandi politseiosakond.
Selle leiuga seoses tuletab politsei inimestele meelde, et kahtlaste esemete leidmisel ei tohiks neid ise puutuda, vaid tuleb teatada päästeameti demineerijatele. See väldib võimalikke õnnetusi.

Pärnu haigla sai öösel elektri tagasi
Pärnu haigla juhatuse esimehe Urmas Sule teatel sai Pärnu haigla täna öösel elektri tagasi.
Elektrifirma ELWO töömehed said voolu majja veidi pärast kella poolt üht, kella poole kolmeks lõpetati süsteemi kontrollimine, teatas ETV24.
Sule ütles Terevisiooni uudistele, et selleks ajaks saadi normaalselt toimima kõik haigla elektrisüsteemid, enamik lifte siiski ei töötanud ja nende seadistamisega alustati hommikul.
Haigla jäi elektrita eile hommikul veidi enne kella kümmet, kui Pärnus Metsakombinaadi alajaamas plahvatas trafo.
Kokku jäi siis Pärnus Rääma ja Ülejõe linnaosas elektrita ligi 1500 tarbijat, kelle hulgas oli nii firmasid kui eramajapidamisi. Enamik Eesti Energia kliente sai elektri tagasi eile pärastlõunal.

Politsei pöörab peatähelepanu linnas olevatele jalgpallifännidele
Põhja politseiprefektuuri ülemkomissari Margus Kotteri sõnul pöörab politsei Eesti-Inglismaa jalgpallimatšiga seoses enam tähelepanu linnas kui staadionil olevatele fännidele.
Kotter ütles ETV hommikuprogrammis Terevisioon, et staadionile pääseb kolmapäeval Inglismaalt saabuvaid fänne umbes 1300 ning need toetajad on rahumeelsed ja kõige madalama riskiastmega, kirjutab ETV24.
"Kuid on ka teine pool, kes tulevad siia lootes saada piletit või staadioni ümbruses kuidagi sisse saada staadionile. Need on juba natuke suurema riskiastmega, seetõttu on meil abiks ka Inglismaa politseinikud, kes aitavad neid nii öelda monitoorida," lisas Kotter.
Tema sõnul tuleb Eesti politseinikele appi kokku üheksa Inglismaa korrakaitsjat, kellest osa patrullivad tänavatel vormirõivastes koos Eesti politseinikega.

Harjumaal on iive positiivne
Mais registreeriti Harju maavalitsuse perekonnaseisuosakonna andmetel 159 lapse sünd, surmaakte koostati kokku 95.
Poisse sündis 77 ja tütarlapsi 82. Esmasündinuid oli 66, teisi lapsi 57, kolmandaid 26, neljandaid 7, viiendaid kaks ja kuuendaid üks.
Sündisid kolmed kaksikud: paar vendi ja kaks paari õde-venda.
Surmaakte koostati kokku 95, mehi suri 48 ja naisi 47.
Alkoholimürgitusse suri üks ja teadmata põhjusel üks isik. Lahkunute keskmine vanus oli 70,5 aastat. Mehed elasid keskmiselt 68,5 ja naised 73-aastaseks.
Registreeriti 22 ja lahutati neli abielu. Nime muutmiseks esitati üheksa avaldust.

Politsei mõõdab täna Tallinna-Tartu maanteel kiirust
Politsei mõõdab täna kiirust Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee erinevatel lõikudel.
Võru politseiosakond teeb avalikku liiklusjärelevalvet ning mõõdab kiirust kella 10.00 - 12.00 Tallinna-Tartu-Luhamaa maanteel Võru-Põlva maakonna piirist kuni Viljandi ristmikuni.
Kella 12.00 - 15.00 toimub avalik kiirusemõõtmine ka Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee 120-125 km-l, teatas Jõgeva politseiosakond.

Röövpüüdjad valmistavad harrastuskaluritele meelehärmi
Harrastuskalurite sõnul häirivad röövpüüdjad nende kalapüüki ja paadisõitu, keskkonnainspektsioonil napib aga reidide korraldamiseks tööjõudu.
"Mind häirivad röövpüüdjate poolt järve pandud võrgud, kuhu takerduvad nii lant kui ka [paadi] tiivik, sest röövpüüdjate võrgud on ju tähistamata," ütles harrastuskalur Henni Nassar ajalehele Võrumaa Teataja.
Nassari sõnul pannakse hulgaliselt salavõrke järve sellepärast, et võrk maksab vaid 100 krooni: "Olen alati keskkonnainspektsiooni salavõrkudest informeerinud," lisas ta.
KeskkonnainspektsiooniVõrumaa osakonna juhataja kohusetäitja Lea Visnapi sõnul korraldatakse röövpüüdjate tabamiseks küll reide, kuid inspektorite nappuse tõttu ei saa kontrollretkede arvu suurendada.
Võrus töötab praegu vaid üks kalandusinspektor, kes käib reididel koos Põlva kolleegiga.

Vene raudtee peatas puiduveo Eestisse
Kartus, et Venemaa seab takistusi ümarpuidu väljaveole Eestisse, on tõeks saanud - Oktoobri raudtee keeldus 1. juunist vedamast Eestisse Leningradi oblasti metsafirmade koormaid.
"Nüüd, tundub, on see asi ära tehtud," ütles ASi Toftan tegevdirektor Martin Arula Venemaa varasematele sellesisulistele ähvardustele viidates ajalehele Võrumaa Teataja.
"Väike lootus on, et Pihkva oblastist pääsevad vagunid veel üle."
Kuna uudis oli eile väga värske, oli Arulal keeruline prognoosida, kui suurt kahju Oktoobri raudtee tegevus ettevõttele kaasa toob. Suuremat kahju kannavad tema hinnangul Vene metsatöösturid, kelle laoplatsidele palk nüüd lihtsalt mädanema jääb.

Rohuküla-Heltermaa liinil suureneb reiside arv
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium aktsepteeris Hiiu maavalitsuse ja Väinamere Liinid OÜ taotlust lisada Rohuküla-Heltermaa liinile käesoleva aasta suveks täiendavalt 102 graafikujärgset reisi.
Selle tulemusena väljuvad laevad 4. juunist kuni 2. septembrini nii Rohuküla kui ka Heltermaa sadamast iga kahe tunni tagant, kirjutab Oma Saar.
Suveperioodiks graafikusse lisandunud reisid on broneeringuteks avatud. Hiiu maavalitsus soovitab broneeringu teha internetis aadressil www.laevakompanii.ee, kus sõiduauto broneering maksab tavapärase 50 krooni asemel 25 krooni.

Tänasest kehtib meelelahutuskohtades suitsetamiskeeld
Alates tänasest kehtib kõigis Eesti meelelahutusasutustes, välja arvatud kasiinodes, suitsetamiskeeld.
Meelelahutuskohtades, sealhulgas baarides, kohvikutes ja ööklubides, tohib suitsetada vaid siis, kui suitsetajatele on olemas eraldi ruum. Selles ruumis ei toimu aga toitlustamist.
Ettevõttel ei ole kohustust suitsetamisruumi ehitada. Personalil on aga kohustus seadusrikkuja korrale kutsuda. Kui suitsetaja sellele ei allu, siis on personalil õigus kohale kutsuda politsei, kes võib seadusrikkujat karistada kuni 1200-kroonise trahviga.
Toitlustuskoha müüjal on õigus jätta teenindamata inimene, kes ei täida toitlustusettevõttes suitsetamise kohta kehtivaid keelde ja piiranguid, ning nõuda tema lahkumist.
Samuti võetakse vastutusele ruumide valdaja, kui ta vaatab seadusele läbi sõrmede ega täida uut seadust. Ettevõttele võib tubakaseaduse rikkumise eest määrata kuni 30 000-kroonise rahatrahvi. Seaduse täitmist kontrollivad tarbijakaitse, politsei, valla- ja linnavalitsused ning tervisekaitseinspektsioon.

Ruhnu saab esimese bussiliini
Bussiühenduse vajadus sadama ja küla vahel on Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnul olnud juba pikka aega.
Liin peaks toimima hakkama veel juunikuu jooksul, kirjutab Meie Maa.
"Kolm kilomeetrit kompsudega maha vantsida on päris tülikas," ütles Ruhnu vallavanem Aare Sünter. Sügisest hakkab buss sõitma ka lennuvälja vahet ajal, mil lennuk saabub.
Bussiliini tarvis soetas vald saarele 16-kohalise Mercedes-tüüpi kasutatud väikebussi.
Tegemist on esimese ametliku bussiliiniga Ruhnul.

Saaremaal murdsid vandaalid Läti presidendi istutatud tamme
Kuressaare linnavalitsus kavatseb pöörduda politsei poole, et lasta uurida linnapargis asuvas riigipeade hiies toimunud vandaalitsemist, mille käigus murti Läti Vabariigi presidendi Vaira Vike-Freiberga istutatud tamm.
"Viis aastat tagasi, kui Läti president esimese riigipeana hiide tamme istutas, ütles ta, et kui puu peaks ära kuivama, tuleb sõda. Nüüd aga murti puulatv ja oksad sootuks maha," lausus riigipeade hiie idee algataja, Kuressaare linna heakorra ja haljastuse spetsialist Kaljo Ellik ajalehele Meie Maa.
"Ma ei saa aru, millise ajuehitusega peavad küll need inimesed olema, kes puudele niimoodi kallale lähevad."
Riigipeade hiis sai Kuressaare lossipargis alguse 5. augustil 2002. aastal, kui oma visiitide ajal Saare maakonda ja Kuressaare linna istutasid nimelised tammed Läti Vabariigi president Vaira Vike- Freiberga ja president Arnold Rüütel.

Viljandi haigla nõukogu pikendab juhatuse liikmete konkurssi
Sihtasutuse Viljandi Haigla nõukogu otsustas eilehommikusel koosolekul pikendada haigla juhatuse liikmete leidmiseks väljakuulutatud avalikku konkurssi 15. juunini.
Algul väljakuulutatud tähtajaks, mai lõpuks, laekus üheksa avaldust, kirjutab Sakala. Kandidaatide nimesid nõukogu ei avalda.
Tähtaja pikendamist põhjendas nõukogu liige Henn Sepp sellega, et esialgne tähtaeg oli tõepoolest liiga lühike ning on võimalik, et mõni inimene ei jõudnud otsust teha ja dokumente esitada.
Konkursiga otsitakse kolme juhatuse liiget, kelle vastutusvaldkonnad on ravi-, finants- ja haldusjuhtimine.

Triibuline mardikas laastab kartulipõlde
Kartulimardikas on end näidanud juba paljudel põldudel, ka seal, kus on märgata alles esimesi kartulivarsi.
Teated kartulimardikate rohkest levikust on tulnud Suure-Jaanist, Võhmast, Valmast, Uusnast, Sultsist, Õisust, Karksi-Nuiast ja Lillist, kirjutab Sakala.
Taimetoodangu inspektsiooni Viljandi büroo peainspektor Ene Salusaar ütles, et kartulimardikas pole Eestis enam garantiinsete taimekahjurite nimekirjas, mis tähendab, et mardikatega toimetulek on iga kartulikasvataja enda mure.
Salusaare sõnul levisid mardikad tänavu mai lõpu suurte tuultega ning nende parim tõrje on ärakorjamine. Neist on võimalik lahti saada, kui leitakse kohe üles kolded ja need hävitatakse.

Noormees hukkus variseva tsemendikoorma all
Jõgeval hukkus eile hommikul noormees, kes kukkus pulbertsemendipunkrisse ning mattus variseva tsemendi alla.
Päästeametini jõudis teade õnnetusest eile hommikul kell 10.34, kui Jõgeva linnas Välja tänaval kukkus 1984. aastal sündinud mees ühe asutuse territooriumil pulbertsemendi punkrisse.
Kohale saabunud päästetöötajate hinnangul oli tsemendipunkrisse sisenenud mehele peale varisenud punkris olev tsement, mida oli umbes kaks kuni kolm tonni, ja mees oli vajunud punkri väljalaskeava ette.
Päästjad lõikasid ketaslõikuriga metallist punkri alumisesse osasse 50-60 sentimeetrise läbimõõduga augu, mille kaudu osa tsemendist välja lasti ning hukkunud mees kätte saadi.
Sündmuskohal käisid ka politsei ja tööinspektsiooni esindajad.

Raha- ja lastepuudus sulgeb väikekoolide uksi
Väikeste koolide sulgemise laine käis maakohtadest üle küll juba mõne aasta eest, kuid siiski heliseb ka sel kevadel koolikell nii mõneski koolis kohalike elanike ja koolipere ägedast vastuseisust hoolimata viimast korda.
Tänavu sulgevad igaveseks uksed Audentese erakooli Tartu filiaal ja Aaspere põhikool Lääne-Virumaal Haljala vallas, kirjutab Postimees.
Kui Audentese erakooli sulgemine tuli tartlastele eelmise aasta lõpus halva ja ootamatu üllatusena, siis Aaspere põhikooli sulgemise plaan kogus Haljala vallas jõudu seitse aastat.
Aaspere põhikooli direktori Samuel Golombi sõnul üritas koolirahvas kooli päästa otse toonase haridusministri Mailis Repsi poole pöördudes, kuid seegi ettevõtmine ei kandnud vilja.
Saaremaal Sõrve poolsaarel asuv Torgu põhikool lõpetas kooliaasta teadmisega, et sügisest tegutseb seal põhikooli asemel lasteaed-algkool.

Presidendi ekshaldusjuht läheb pistisekahtlusega kohtu alla
Põhja ringkonnaprokurör saatis kohtu alla presidendi kantselei endise haldusjuhi Jüri Soone, keda kahtlustatakse pistisevõtmises.
Jüri Soone ja veel kaks tema kuriteokaaslast, kes pole presidendi kantseleiga seotud, on kohtu alla saadetud kokkuleppemenetluse korras, kirjutab SL Õhtuleht.
Põhja ringkonnaprokuratuuri teatel kahtlustatakse Jüri Soonet pistise võtmises ning talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikus kasutamises. Kahtlustuse all olevad juhtumid on toime pandud mullu juulist novembrini.
Juhtumeid lähemalt Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kadri Väling enne kohtuistungit ei avalikusta. Kriminaalasja uurimist viis läbi kaitsepolitsei.
Jüri Soone töötas presidendi kantseleis 2003. aasta 1. detsembrist kuni mullu 5. novembrini, ütles presidendi kantselei avalike suhete juhataja Kristel Peterson.

Kohus kohustas teesulgu lõpetama
Rapla kohtumaja rahuldas kolme majaomaniku hagi naaberkinnistu omaniku vastu, kes sulges oma maal neile koju viiva tee.
Raplamaal Raikküla vallas elavad Jaan, Arvo ja Asta-Mari kaebasid Helgi kohtusse, kuna ta kaevas nende majadeni viiva ainsa autoga läbitava tee oma kinnistul läbi ja pani raudtoru ette, kirjutab SL Õhtuleht.
Jaanil, Arvol ja Asta-Maril tuleb Helgi kinnistut läbivat erateed pidi sõita 100-150 meetri jagu.
"Hagejad ei ole saavutanud kostjaga kokkulepet tee kasutamiseks, samas on nad aidanud teed korras hoida, korraldanud talvel lumekoristust ja on nõus seda tegema ka edaspidi," rääkis Pärnu maakohtu pressiesindaja Tiina Šukajeva. Helgi kinnitusel on ta Jaani, Arvot ja Asta-Mari tee sulgemisest teavitanud, märkis Šukajeva. Tema sõnul tekitas Helgi teesulu ainult korraks.

Sinimustvalge - kõigi lipp, kelle kodu on Eestis - sai 123 aastaseks
Riigikogu esimees Ene Ergma ütles eilsel lipupäeval, sinimustvalge 123. sünnipäeval peetud kõnes, et Eesti lipp pole ainul sünnilt eestlaste lipp, vaid see on kõigi nende lipp, kelle kodu on Eestis.
"Eesti on meie ühine kodu, me oleme uhked oma riigi ja selle lipu üle, me austame ajalugu ja lippu, mis on koos riigiga üle elanud nii paremaid kui ka halvemaid aegu," sõnas Ergma. Pilt on tehtud eilehommikusel lipuheiskamise tseremoonial Pika Hermanni torni juures.

Eestlased loodavad Helsingis avada Eesti õppekavaga kooli
Esialgu on koolist olemas algatusrühm, praegu segaks selle avamist ka kohalikud seadused.
Eestlased moodustasid Soomes algatusrühma eesti haridust pakkuva kooli avamiseks Helsingis, ideega tutvub ka peaminister Matti Vanhanen.
Helsingi saatkonna pressi- ja kultuurisekretäri Kairi Leivo sõnul on vajadus Eesti kooli järele ilmne - pea iga päev küsib mõni lapsevanem Eesti hariduse kohta.
"Üle-eelmisel nädalal oli koos algatusrühm, mille alusel Helsingi Roihuvuori kooli (selles koolis õpib 55 last eesti keelt emakeelena - toim) õpetajad ja lapsevanemad moodustasid initsiatiivgrupi, mis uurib, mida eesti kooli loomiseks on vaja teha," rääkis Leivo. Algatusrühma juhib endine Helsingi saatkonna justiitsküsimuste atašee Jüri Urm, sellesse kuuluvad veel paar eesti keele õpetajat ning üks lapsevanem.

Briti politsei aitab Eestis vutifänne ohjeldada
Kuigi politsei toob enne homset Eesti ja Inglismaa koondise vutimatši tänavatele umbes sama palju politseinikke kui enne märtsikuist mängu Venemaa vastu, ei ennusta Eesti politseid nõustav Inglise spetsialist massilisi korrarikkumisi.
"Viimati oli Inglismaa fännidega tõsiseid probleeme 1998. aasta maailmameistrivõistlustel, pärast seda on nad aga käitunud küllalt korralikult," ütles Briti jalgpallipolitsei komissar Roger Evans. Evansi sõnul aitab vutifänne ohjeldada 2000. aastal vastu võetud seadus, mis lubab anda reeglite rikkujatele staadionikeelu. "Oletame, et keegi jookseb Tallinnas mängu ajal staadionile. Ta teab, et saab selle eest Inglismaal staadionikeelu ja seetõttu enne mõtleb," selgitas Evans.

Vangivõru kandja jääb tänaval märkamata
Jala ümber vangivõru kandnud reporter veendus tippelektroonilise seadme töökindluses ja koges, et keegi ei pane rõngastatud eksvangi etendajat tähelegi.
Jalg kisub krampi. Keerutamisest, et tähele pandaks. Algul oli võrustatud jalg pealinna Vabaduse väljaku kohvikulaua all, siis põlvel. Seejärel väga kõrgel põlve peal, valvevõru suisa laua kohal. Lühikestes pükstes jalg teeb pilkupüüdvaid ringe.
Jalakeerutaja meeles kumiseb kunagi eetris kõlanud kirglik vaidlus vangirõngaste teemal. Et mis küll saab vaestest inimestest, kui näevad rõngaga meest! Emad ehmatavad, lapsed kiljuvad, tänavad tühjenevad kurjategija ees. Nii kole olevat kinnipeetavate ennetähtaegne vabastamine, nende rõngastatult rahva sekka laskmine.
Rõngaga jalg keerleb, suisa anub tähelepanu. Rõngas jalas meenutab pigem turuputkas turustatavat odavat plastkella, mitte tippelektroonilist jälgimisseadet.

Rahutused läksid politseile maksma 30 miljonit krooni
Lõviosa politsei lisakulutustest tuli teha politseinike ületunnitöö eest maksmiseks.
Politseiamet jõuab lõpusirgele aprilli lõpus ja mai alguses toimunud rahutuste mahasurumiseks ja avaliku korra tagamiseks tehtud kulutuste kokkulöömisega. Esialgsetel andmetel läksid pronkssõduri sündmused politseile maksma 30,1 miljonit krooni.
Politsei peadirektori Raivo Aegi sõnul moodustas lõviosa kuludest politseinikele makstav ületunni- ja komandeeringutasu, mis on ligikaudu 17,7 miljonit krooni. Ülejäänud 12,4 miljonit krooni kulus politseinike majutamisele, transportimisele, toitlustamisele ja muudeks majanduskuludeks, näiteks erivahendite kasutamiseks.
Kuna 30,1 miljoni suurune lisakulu on politseiametile üle jõu käiv ja esialgu maksti politseinike ületunnitöö kinni kogu aasta peale plaanitud palgarahast, loodab politseiamet, et valitsus katab erakorralised kulud ja leiab raha kas reservfondist või võimalikust lisaeelarvest.

Südame-veresoonkonna haigused naistele suurim oht
Tervist ohustavad südame-veresoonkonna haigused avastatakse sageli liiga hilja.
Eelmisel reedel toimunud konverentsil "Eesti naise tervis" esinenud Tartu ülikooli kardioloogiakliiniku doktori Tiia Ainla sõnul arvatakse tänaseni ekslikult, et südameatakid ja südame isheemiatõbi puudutavad peamiselt mehi.
"Tegelikult on Eestis, nagu enamikus maades, südame-veresoonkonna haigused peamiseks surma põhjuseks nii naistel kui ka meestel," kinnitas Ainla.
Tema sõnul on probleem selles, et naistel sageli ei kahtlustata südame-veresoonkonna haigusi ning need avastatakse seetõttu liiga hilja. "Ka arstide seas on vähe teadlikkust," nentis Ainla. "Naistel väljendub südame isheemiatõbi sageli nii-öelda atüüpiliste sümptomite kaudu, mis on teistsugused kui meestel, ja seetõttu naistel ei kahtlustata seda haigust."

Kuluhüvitisi puudutav seadus suunatakse põhiseaduskomisjoni
Kõik riigikogu fraktsioonid on ühises töörühmas seaduse tekstis
11 000 protestiallkirja toonud riigikogu kava muuta riigikogulastele hüvitiste maksmise korda läbib täna esimese lugemise.
"Kuna tegu on kuue fraktsiooni ühise eelnõuga, pidasime mõistlikuks, et edasi otsib juhtivkomisjon selgust eelnõus esinevatele küsitavustele," ütles eile koalitsiooninõukogu juhtinud sotside fraktsiooni esimees Eiki Nestor. "Edasise ajakava eelnõu menetlemiseks määrabki siis põhiseaduskomisjon."
Nestori sõnul võiks suures saalis diskussioon tulla, kui eelnõu oleks esitanud kuue fraktsiooni asemel kas või viis. "Siis oleks olnud küsimused põhjendatud, kuid nüüd on imelik, kui mõni fraktsioon hakkab populistlikult eelnõu kohta küsimusi esitama," ütles Nestor.

Riigikogu esimees jääb ilma ööpäevase valveta
Riigikogu õiguskomisjon toetas esmaspäeval muudatust, millega loobutakse riigikogu esimehe ööpäevasest valvest.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles, et komisjon pidas mõistlikuks riigikogu esimehe Ene Ergma ettepanekut kõrvaldada seadusest riigikogu esimehe kohustuslik ööpäevane julgestamine.
Nüüdsest jäävad pideva julgestuse alla vaid president ja peaminister.
Eelnõu tuleb riigikogus teisele lugemisele kolmapäeval.

Alajaama põleng võttis Pärnu haiglalt voolu
Pärnus süttis eile hommikul lühisest põlema linna suuruselt teine alajaam, mistõttu jäi elektrita Pärnu haigla.
Lisaks jäid vooluta suuremad tööstusettevõtted ning suurem osa Rääma ja Ülejõe piirkonnast.
Metsakombinaadi alajaam süttis kell 9.47, mille tagajärjel jäi elektrita ligi 1400 Ülejõe piirkonna majapidamist ja ettevõtet. Tulekahju kustutati kell 10.45. Lisaks suurele alajaamale süttis läheduses ka väiksem alajaam.
Voolukatkestus põhjustas väiksemaid põlenguid ka Savi tänaval ja Rääma tänava katlamajas. Savi tänaval põlesid kuivati tsüklonid, mille kustutustööd lõpetati kell 12.12. Rääma tänaval põlesid katlamaja katelde etteandepunkrid.

Eesti innovatsioon sörgib teiste sabas
Madalaim hinnang tuli intellektuaalse omandi osas - Eestis registreeritakse vähe patente.
Hiljuti avaldatud üleeuroopalise uuringu tulemustest selgub, et Eesti jääb ühes Hispaania, Itaalia ning Slovakkiaga innovatsiooni osas teistest Euroopa riikidest kaugele maha ning vahe esimestega üha süveneb.
Eestist paremal positsioonil on ka Läti ja Leedu, kelle üldine innovatsiooniindeks on küll mõnevõrra madalam, ent kasvutempo märksa kiirem. Seetõttu nimetataksegi Eestit Maastrichti majandusuuringute instituudi ning Euroopa Komisjoni uurimiskeskuse uuringus "sabassörkijaks", ent meie lõunanaabreid "järelevõtjateks".
Viide kategooriasse jaotatud uuringus sai Eesti kõige madalama tulemuse intellektuaalse omandi osas, kõrgeima aga innovatsiooni ja ettevõtluse osas. "Intellektuaalse omandi osas allajäämine on mõistetav, kui vaadata, kui vähe meil patente registreeritakse," ütles "tehnokratt" Peeter Marvet. "Eestis kipub innovatsioon olema just tarkvara- ja äriprotsesside keskne, mis aga Euroopa patendikonventsiooni kohaselt ei kuulu patentimise alla. Muid asju, mida patenditakse, meil ei tehta," selgitas ta.

Vene-Saksa gaasitoru ehitaja tahab luba Eesti merd uurida
Gaasijuhtme ehitajad tahavad Eesti majandusvete uuringuid alustada juba tänavu.
Läänemere põhja gaasijuhtme rajamist vedav Vene- ja Saksamaa ühisettevõte Nord Stream on esitanud Eesti välisministeeriumile uue mereuuringute loa taotluse, et juba sügisel asuda selgitama, kas toru kulgemistee on võimalik nihutada Eesti vetesse.
"Uuringutega tahetakse tulla meie majandusvööndisse, aga kindlasti jäädakse väljapoole territoriaalvett," ütles reedel Nord Streami esindajatega Helsingis kohtunud keskkonnaministeeriumi büroojuhataja Taimar Ala.
"Uuringuid loodetakse alustada tänavu hilissuvel või sügisel ning luba tahetakse saada 2008. aasta lõpuni," täpsustas Ala. Uuringuteks kavandatud küllalt pikk aeg annab Ala hinnangul alust arvata, et tegemist pole kõige lihtsama tööga ning miinide leidmiseks ei sõideta üle vee üksnes sonari ja metalliotsijaga, vaid tehakse midagi enamat. "Samas pole veel täpsemalt teada, mis laadi ning millises mahus uuringuid tuleb teha."

Läänemere- riikidel puudub ühtne seisukoht
Nii palju, kui on Läänemere-äärseid riike, on ka erinevaid Vene-Saksa gaasijuhtmega seotud muresid - keskkonnakatastroofist salateenistuseni.
Kõige jäigemalt vastandavad end gaasijuhtmele Poola ja Leedu. Poola, kes on praegu gaasi transiitmaa, pole ühest küljest rahul transiidirahast ilmajäämisega. Teisalt kardetakse, et Venemaa, kes kasutab energiatarneid üha enam poliitilise mõjutusvahendina, võib merealuse gaasijuhtme ehitamise järel hakata survestama ka Poolat.
Leedule valmistab enim muret keskkonnaaspekt. Gaasijuhet ehitavale Nord Streamile saadetud kirjas hoiatas Leedu keskkonnaministeerium "võimaliku keskkonnakatastroofi eest", mis võib järgneda merepõhja maetud miinide lõhkemisele ehitustööde käigus.
Rootsi on seni enim mures olnud nii keskkonna kui ka julgeolekuriskide pärast. Mullu sügisel ütles Rootsi kaitseminister Mikael Odenberg ajalehele Dagens Nyheter, et venelased võivad gaasijuhet kasutada "salateenistuse platvormina".

Soome luurejuht: Venemaa ei saanud pronksitülis selget propagandavõitu
24. mail Paasikivi seltsis ettekande pidanud Soome sõjaväeluure juht, kommodoor Georgij Alafuzoff leidis, et Tallinna pronkssõduritülis ei suutnud Venemaa oma eesmärke saavutada.
Pronkssõduritüli oli Alafuzoffi sõnul võimalik jälgida teravat informatsiooni- ja teavitussõda, milles Venemaa selget võitu ei saanud. "Ta tõi varem katsetamata jooni oma välispoliitikasse, loovutades samal ajal initsiatiivi oma vastastele, suhtudes hoolimatult ühe EL-i ja NATO-sse kuuluva riigi diplomaadi turvalisusse."
Kuid Venemaa jaoks polnud suurim probleem mitte see, et Eesti sai toetust mujalt Euroopast, vaid see, et nii nagu 1999. aastal ei suutnud Moskva ära hoida Belgradi pommitamist ja 2002. aastal vältida NATO itta laienemist, ei suutnud ta nüüdki mõjutada lääne käitumist. "Pisike Eesti ei taganenud tolligi. Kuidas seostada sellega kinnitusi Venemaa taastatud suurusest ja loodavat energiasuurriigi kuvandit? Ei kuidagi."

Dick Cheney eksabi mõisteti vangi
USA asepresidendi Dick Cheney endine administratsiooniülem Lewis Libbyle mõisteti Iraagi uurimise takistamise eest 30 kuuks vangi.
Libbyt süüdistatakse CIA analüütiku Valerie Plame'i nime avalikustamises, pärast seda, kui tema abikaasa süüdistas president George Bushi administratsiooni Iraagi sõjaga seotud luureandmetega manipuleerimises, vahendab BBC.
Kohus leidis, et Libby valetas FBI-le ja vandekohtule selle kohta, kuidas ja millal ta sai teada, et Plame on CIA töötaja.
Luureagendi isiku paljastamine on USA-s tõsine kuritegu.
Lisaks vangistusele määras kohtunik Libbyle 250 000 dollari suuruse trahvi.
Libby kavatseb otsuse edasi kaevata ning püsib seniks vabaduses.

VIDEO: Bush: Venemaa ei peaks USA raketikilpi kartma
USA president George Bush kinnitas Tšehhi visiidil, et Venemaa ei peaks USA raketikilpi kartma.
Samuti rahustas Bush liitlasi, öeldes, et raketikilbi rajamist arutatakse kindlasti ka NATO's, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Soome uuring: eesti toit on soome omast märgatavalt odavam
Kodumaised toiduained on Eestis märgatavalt odavamad kui Soomes, nii näiteks on maksavad eesti toiduained Eestis 44 % vähem kui soome toit Soomes.
Lisaks on Eestis 12 % odavamad ka Soomes valmistatud tooted, vahendab YLE tarbijauuringute keskuse hinnavõrdlust.
Mujal, kui Soomes ja Eestis valmistatu on Eestis viiendiku võrra odavam kui Soomes. Hinnaerinevuse põhjusteks on toiduainetekettide erinevad kulud ja sisseostuhinnad, mis on Eestis Soome omadest väiksemad.
Uuringus vaadati samade kaupade hinnaerinevusi Tallinnas ja Helsingis, kokku osales selles 18 müügikohta 1680 erineva hinnaga.

Teadlased avastasid Lõuna-Ameerikast lilla konna
Lilla fluorestseeruv konn on üks 24 uuest liigist, mis leiti Lõuna-Ameerika riigi Suriname mägismaalt.
Nii paljude uute liikide avastamine on väljaspool putukamaailma väga ebatavaline, vahendab Reuters. Lilla konna avastamiseni viinud ekspeditsiooni juhtinud teadlane Leeanne Alonso leiab, et äsjane leid näitab, et eemalasetsevaid regioone tuleb hoopis hoolikamalt uurida.
Surinamest leitud lilla konn on tegelikult suisa kahte lillat tooni: konna põhitoon on baklažaanililla ja selle peal on lavendlivärvi rõngad-mummud.
Lisaks lillale konnale leidsid teadlased Suriname mäestikust veel neli uut konnaliiki, kuus kalaliiki ja 12 mardika ning sipelgaliiki.
Paraku ei käi värskeltavastatud lilla konna käsi kuigi hästi: teda ja ülejäänud samast kandist avastatud liike ähvardab illegaalne kullakaevandus. Mäed, kus konn elutseb, on tsivilisatsioonist nii kaugel, et sinna looduskaitse käsi ei ulatu. Paraku ulatuvad sinna siiski ebaseaduslike kullakaevajate teod, mis saastavad kohalikke ojasid ja jõgesid.

Margelov: Venemaad ei saa G8 klubist välja visata
Venemaa parlamendi ülemkoja väliskomitee esimehe Mihhail Margelovi arvates pole USA-l poliitikute ähvardustele vaatamata võimalik Venemaad G8-st välja tõugata.
USA poliitikute väljaviskamisähvardusi kommenteerides leidis Vene parlamendi ülemkoja väliskomitee esimees Mihhail Margelov, et ameeriklased lähtuvad väljaöeldus emotsioonidest, mitte tervest mõistusest.
"Suur kaheksa pole keskkool, kust saab halbade hinnete eest välja visata," ütles Margelov intervjuus Rossiiskaja Gazetale.
Margelov lisas, et sellesse organisatsiooni võetakse riik vastu majanduslikku ja poliitilist kaalu arvestades. "Venemaa võimsusega tuleb arvestada. Seega ei saa meid välja heita sealt, kuhu meil on õigus kuuluda," märkis ta.

Soome politsei tappis Jyväskylä ümbruses luusinud karu
Politsei tappis eile õhtul Jyväskylä ümbruses ringi luusinud noore karu, kuna temast arvati ohtu inimestele.
Esimest korda märgati karu ringil liikumas laupäeval, vahendab MTV3. Teist korda nähti teda eile hommikul. Pärast arvati, et karu on metsa tagasi läinud, kuni üks kohalik poisike märkas teda eile uuesti. Poiss läks tagahoovi palli mängima ja nägi seal tavatut vaatepilti - kompostiga maiustavat karu.
"Ta tõstis kaane pealt ära, täpselt nagu inimesed," kirjeldas kohalik loomasõber Matti Mäkinen.
Karu käis metsäärse maja hoovis eile õhtupoolikul, pärast seda läks ta uuesti metsa, kuid naasis sealt peagi komposti juurde.
Politsei oli sunnitud karu hukkama, kuna ümbruskond on asustatud ja muid võimalusi ei olnud.

Solženitsõn sai Vene riigipreemia
Endine dissident ja tuntud Vene kirjanik Aleksandr Solženitsõn määrati Vene riigipreemia laureaadiks silmapaistvate saavutuste eest humanitaarvaldkonnas.
Solženitsõnit autasustati Venemaa president Vladimir Putini määrusega riigipreemiaga, vahendas RIA Novosti.
Aleksandr Solženitsõn on Gulagi Arhipelaagi ja teiste teravalt kommunistliku ideoloogiat hukka mõistvate teoste autor.
Solženitsõni austati 1970. aastal ka Nobeli kirjanduspreemiaga.

Hiinas on põud veeta jätnud 4 miljonit inimest
Hiina mägistes edelaprovintsides on pikalt kestnud põud jätnud veepuudusse ligi 4 miljonit inimest ja umbes 4,46 miljonit karilooma.
Hiina on üks maailma suurimatest saastajatest ja avalikkus on Hiina peale järjest vihasem, sest Hiina teatas, et seab majanduskasvu keskkonnast ettepoole, vahendab Reuters.

VIDEO:  Terroristide väitel on kolm röövitud USA sõdurit tapetud
Al-Qaedaga seotud rühmitus teab interneti ülesse pandud videoläkituses, et eelmisel kuul Iraagis röövitud kolm USA sõdurit on tapetud.
Veebilehele, mida terroristlikud rühmitused on ennegi oma sõnumite edastamiseks kasutanud, riputatud videos näidatakse kahe kadunuks jäänud USA sõduri ID-kaarte ja kes USA armee arvates tapeti peale röövimist, kirjutab Reuters.
Videoläkituses kõnelev mees kinnitab, et okupatsiooniarmeel pole mõtet jätkata kolme USA sõduri otsimist, tehese sellega liiga muslimitele, sest need kolm ameeriklast on tapetud, kuna nad olid jumala vaenlased.

The Guardian: Venemaad ei valitse enam purjus president
Briti ajaleht kirjutab, et Venemaa vastused on Lääne suhtumise tagajärg, kuid tegelikult ei tasu sealt otsida mingeid doktriine või poliitilist tegevust.
Leidub vähe riike, mis annavad oma saladusi välja ise midagi vastu saamata, nagu seda tegi Venemaa, märgib The Guardian. Praegu kaldus pendel teisele poolele ja Venemaal annab tooni ksenofoobiaga segatud agressiivne natsionalism. Venemaad ei valitse mitte pidevalt purjus, vaid liiga kaine president.
Ajalehe hinnangul on Vene president Valdimir Putinil õigus terves reas küsimustes, alates NATO laienemisest ning lõpetades Iraagiga ja raketitõrje süsteemi paigaldamisega Euroopasse.
Samas on Putini avaldused sõjakad, milles võib näha impulsiivset soovi teha vasturünnakut. Väljaanne küsib, kas külma sõja meetodite kasutamise taga on Venemaa strateegilised huvid.

Rootsi on hädas sõnavabaduse sildi all pedofiiliat propageeriva veebilehega
Rootsi on hädas veebilehega, mis sõnavabaduse sildi alla peitudes kuulutab täiskasvanud ja lapse vahelise armastuse õigsust ning nuriseb selle üle, et pedofiilia seadusega keelatud on.
Rootsis avati eile hiljuti Taanis suletud veebileht, mis kaitseb pedofiiliat, kirjutab Dagens Nyheter. Pedofil.se nimeline lehekülg kirjeldab pedofiiliat, kui armastust täiskasvanu ja lapse vahel.
Rootsi veebihotelli hallatav pedoofiiliasaidi autorite sõnul tahab leht enda all pakkuda kohta kogu Rootsi pedofiilide kodulehekülgedele ja ühtlasi pakkuda kohtumispaika kõigile Rootsi pedofiilidele.
Pedofiiliasaiti haldav veebihotell kinnitab, et sõnavabaduse tõttu on pedofiilialehel täielik õigus eksisteerida.
Pedofiiliasaiti haldava Rootsi veebihotelli PRQ juht ja kaasomanik Gottfrid Svartholm Warg kaitseb pedofiiliasaiti: "Ma lugesin, mis seal on ja ma ei ole isikikult sellega nõus. Seal on muuhulgas kirjas, et lapsed võiksid täiskasvanuga armusuhet pidada ja see on ju täiesti absurdne. Aga ma usun rohkem avatud debatti kui pea liiva alla peitmisse. Neil (pedofiilidel - toim.) on õigus öelda, mida nad arvavad."

Astrofüüsikud leidsid "külma Päikese" 
Briti astrofüüsikud leidsid tähesarnase objekti, mille pinnatemperatuur on Päikese omast üle kümne korra jahedam.
Sellised külmad objektid on tuntud kui pruunid kääbused: "läbikukkunud" täht, mis ei suutnud kokku saada piisavalt massi, et oma tuumas toime tulla tuumareaktsiooniga, vahendab BBC.
Äsjaavastatud pruun kääbus kannab nime J0034-00 ja tema pinna temperatuur on vaid 430 ° C. Briti teadlasete andmetel on see seninähtutest kõige külmem pruun kääbus.
Londoni füüsik ja külma pruuni kääbuse avastamiseni viinud projekti juhtinud dr Steve Warreni sõnul oli J0034-00 leidmine keeruline: "Sellise objekti leidmine on heinakuhjast nõela otsimise edasijõudnute versioon. See polnud nagu kena läikiva nõela otsimine, see oli pigem nagu kergelt punaka kõrre otsimine."

VIDEO:  Castro annab esimese teleusutluse peale terviskriisi
Kuuba riigitelevisioon avalikustas mõned kaadrid täna eetrisse jõudvast intervjuust Fidel Castroga, kes ei ole oma tervisliku seisundi tõttu avalikkuse ees olnud enam kui kümme kuud.
Avaldatud kaadritel räägib Kuuba riigijuht Castro kohalikule teleajakirjanikule Vietnami riigijuhist Nong Duc Manhist, kes teda sel laupäeval külastas.
80-aastane Fidel Castro kandis teleintervjuu ajal punase ja valge värvilist spordidressi, mitte talle omast militaarvormi.
Täispikk intervjuu läheb Kuuba televisioonis eetrisse täna (teisp. - toim.) õhtuses vestlussaates Mesa Redonda ehk Ümarlaud.

Stavropolis on etnilise konflikti puhkemise oht
Vene linnas Stavropolis on venelaste ja kaukaaslaste vahelise konflikti puhkemise oht.
Põhjuseks sai 24. mail toimunud kaklus, mille tagajärjel hukkus kaukaaslane Gilani Atajev, kirjutab Novõje Izvestija.
Tunnistajate sõnul osales kakluses ligi sada inimest ja pole välistatud, et konflikt toimus etnilisel pinnal. Möödunud nädalavahetusel pussitati Atajevi kahte kursusevenda Viktor Tšadinit ja Pavel Blohhinit. Vene natsionalistid on kindlad, et kahe tudengi mõrv oli kaukaaslaste kättemaks.
Prokuratuuris väidetakse, et kahe Vene tudengi mõrval ei ole kaukaaslaste ega ka mai lõpus aset leidnud kaklusega seost. Esmane fotorobotikujutis eeldatavatest mõrvaritest viitab pigem slaavi päritolu tapjale.
Samas kardavad kohalikud elanikud rahutusi, kuna linnas elab palju Tšetšeenias sõdinud mehi. "Meil pole isegi vaja rahvast üles kutsuda, kõik lähevad hea meelega materdama kaukaaslastest sisserändajaid," ütles üks elanik. Slaavi ühiskondlike organisatsioonide esindaja Vladimir Nesterovi sõnul õhutavad kirgi ka kohalikud tšetšeenid, kes kutsuvad üles venelasi peksma.

Praha tervitas Bushi protestidega
Eile kogunes enne Bushi Tšehhimaale saabumist Praha kesklinna USA raketikilbi vastu protesteerima mõnisada demonstranti.
Protestijate hulgas oli nii vasakäärmuslikke kommunistlikke noori kui ka feministe, vahendab Reuters. Demonstrandid kandsid loosungeid nagu näiteks "Radar lehkab surma järgi".
Täisvarustuses märulipolitseinikud jälgisid toimuvat, kuid sekkumist polnud vaja: meeleavaldus kulges rahulikult.
Üks Tšehhi protestijatest selgitas: "See (raketikilp - toim.) ainult toetab USA praegust agressiivset poliitikat. Mina ei näe seda kui kaitsesüsteemi vaid kui midagi, mis laseb USA-l rünnata mistahes maailma paigas."

President Putin ähvardas raketid Euroopale sihtida
Kui USA ei loobu raketikilbi laiendamisest, ei vastuta Moskva oma reaktsiooni eest.
Venemaa president Vladimir Putin võttis lääne ajakirjanikele antud intervjuus enne homme algavat G8 tippkohtumist kompromissitu tooni.
Vastates küsimusele, kas USA raketikilbi laiendamine Kesk- ja Ida-Euroopasse sunniks Moskvat suunama oma rakette Euroopas paiknevatele Ameerika rajatistele, vastas Putin: "Loomulikult. Sihtmärkide valiku otsustab meie sõjavägi. Lisaks tuleb valida ballistiliste ja tiibrakettide vahel. Kuid see on kõigest tehniline aspekt."
Ehkki Vene tuumarakettide suunamisest Poola ja Tšehhimaa vastu on rääkinud varem ka kaks kõrget Vene kindralit, oli see esimene kord, kui Putin ise ajas nii otsekohest juttu.
Tšehhe on vaja veenda

Väinämöinen naasis pärast 70-aastast vaheaega Viiburisse
Laupäeval avati Viiburis uuesti eeposliku vaimutarga Väinämöise monument.
Venemaa võimu all olevas linnas pole küll just palju soomlasi ja neid, kelle rahvatraditsioonis muistsel laulikul kohta oleks. Kuid Peterburi skulptor Konstantin Boikov vaimustus soomlastelt saadud Väinämöise kuju fotodest ja meisterdas monumendi uuesti.
Kuna kuju asub pargi kaugeimas nurgas, huligaanidele soodsas kohas, otsustati see teha eriti vastupidavast graniitbetoonist. Ajalehe Turun Sanomat andmeil läks monument maksma ligi
10 000 eurot. Viiburi linnalt raha ei saadud, ka Soomest tuli seda vähe, kuid kohalike ettevõtjate abiga kuju siiski taastati.
Nüüd istub Väinämöinen uuesti Viiburi vanas Monreposi pargis, kus ta sõrmitses kannelt ka ligi 70 aasta eest, mil soome keelt võis Viiburis iga päev kuulda. 1873. aastal Johannes Takase valmistatud monument hävitati 1940. aastal, pärast Viiburi loovutamist Nõukogude Liidule.

Odavaim uus auto hakkab maksma 29 000 krooni
India masinatootja Tata Motors paiskab järgmisel aastal turule maailma odavaima sõiduauto, mis maksab tuliuuena vabrikust välja sõites vaid 29 000 Eesti krooni. Sõiduk võib müügile jõuda juba järgmise aasta juulikuus, kirjutas Financial Times.
Praegu on kõige odavam sõiduauto Suzuki Maruti 800, mille eest tuleb välja käia 46 000 krooni. Tata Motorsi odavsõiduk ei hakka vastama Euroopa rangetele turva- ja heitgaasinormidele, kuid ettevõtte kinnitusel saab masinat neile nõuetele kohandada.
Firma arendas auto välja madalat palka saavate India inseneride abiga ja otsis ka tootmiseks kõige soodsama võimaluse - tehas ehitatakse kaugesse Lääne-Bengali maanurka.

Euroopa Komisjon tegi Tallinnale kultuuripealinna projekti osas märkusi
Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise taotluse projektijuhi Peeter Rebase sõnul tegi Euroopa Komisjoni Tallinnale kolm märkust ja soovitust, millest üks puudutas ka pronkssõdurit.
"Esmane ja olulisim teema, mille üle komisjon muret tundis, on see, et Tallinnal ja Eesti riigil puudub ikka veel koostööleping, mis kindlalt tagaks ettevalmistatud programmi ja kultuuriinvesteeringute teokstegemise rahastamise," rääkis Rebane.
Teine teema, millele tähelepanu juhiti, puudutab vähemusrahvuste integratsiooni ja sotsiaalset sidusust suurendavaid projekte. "On selge, et selle märkuse pälvisime eelkõige hiljuti pronkssõduri ümber puhkenud rahutuste tõttu," kommenteeris Rebane.
Kolmandas märkuses toodi esile, et Tallinna taotluses on küll palju tähelepanu pööratud traditsioonilisele kultuurile, kuid senisest rohkem tahaks komisjon programmis näha noorte- ja alternatiivkultuuri projekte.

Estonia sillutab linnatänavale kuulsate teatrimeeste jalajäljed
Rahvusooper Estonia kavatseb paigaldada Rävala puiestee kõnniteele teatri esimeste näitejuhtide Theodor Altermanni ja Paul Pinna jalajäljed, millega algab paarikümne kuulsa estoonlase jälgede jäädvustamine südalinnas.
Idee kohaselt hakkaksid jalajälgedega graniitplaadid kulgema Rävala puiesteel oleva Estonia teatri vana maja mälestusmärgi juurest kuni praeguse Estonia teatrini, kirjutab Postimees.
Kuulsate estoonlaste jalajäljed sümboliseeriksid teatri liikumist vanast majast uude. Esimesed sümboolsed jalajäljed on plaanis paika panna 16. septembriks, mil möödub 101 aastat kutselise Estonia teatri sünnist ning nendeks on teatri algusaastate liidrite Paul Pinna ja Theodor Altermanni omad.
Estonia seltsi esimees Arne Mikk lausus, et järgmistena saavad endale jalajälgedega graniitplaadi linna kõnniteele Estonia teatri algusaja peadirigent ja muusikateatri alusepanija Raimond Kull ning balleti rajaja Rahel Olbrei.

Avatakse tasuta jalgrattaparklad
Alates tänasest kuni 15. septembrini töötavad tasuta valvega jalgrattaparklad Tallinnas Vabaduse väljakul Jaani kiriku juures ja Niguliste tänaval Eduard Vilde ausamba läheduses.
Õhtul kuueni
Linna pressiteenistuse teatel töötavad tasuta valvega jalgrattaparklad kesklinnas kõigil nädalapäevadel kella 8-18. Mõlemas jalgrattaparklas on kohti kümnele jalgrattale.

Parkides ja randades levib tasuta internet
Traadita interneti tasuta kasutamiseks tuleb küsida personaalne salasõna.
Tallinna väljakutel, parkides ja randades töötab septembrikuu lõpuni kaheksateist traadita interneti leviala, mille kasutamine läheb huvilistele maksma vaid parooli ja kasutajanime tellimiseks vajaliku mobiiltelefoni lühisõnumi hinna.
"Kuna tegu on autentimisega WiFiga, siis peab soovija endale juurdepääsuks tellima kasutajanime ja parooli," selgitas linnakantselei IT-teenistuse arvutisüsteemide osakonna juhataja Gert Väli. Selleks tuleb helistada või saata telefoninumbrile 5 252 202 lühisõnum tekstiga "linna WiFi" ning saadav parool kehtib kõigis levialades 24 tundi. Vastavalt oma mobiilioperaatori tavatariifile peab maksma vaid saadetava sõnumi eest, kuid interneti kasutamine on tasuta. "Parooli nõudmine on välismaal üldlevinud praktika ja tegelikult rohkem turvalisuse küsimus, sest kui tekivad probleemid, saab kasutaja vajadusel hiljem tuvastada," selgitas Väli.

Foorid saavad külge ajatablood
Sekundilugejaga ajatablood annavad märku, kaua roheline tuli veel põleb.
Transpordiamet paigaldab jalakäijate liikumise kergendamiseks sel kuul osale Tallinna ülekäiguradade valgusfooridele ajatablood.
Tabloode tellimise ja paigaldamisega tegeleva AS-i Signaal foorigrupi juhi Peeter Tooni sõnul on sellise tabloo ülesanne näidata aega, mil fooris põleb jalakäijale roheline tuli. "Praegu inimene ei tea, kui kaua tal tee läbimiseks aega on, ja võib astuda autode ette just sel hetkel, kui roheline tuli põleb viimast sekundit," selgitas Toon.
Peeter Tooni sõnul on selliseid tabloosid päris palju Venemaal. Kuna tablood ei ole veel kohale jõudnud, ei osanud Toon öelda, kui suured need on. "Muidu on tegemist sellise ümmarguse tablooga, millel on kahekohaline number," iseloomustas Toon tablood pildi järgi.

Leo Express kordas edu Kiievi reklaamifestivalil
Reklaamiagentuur Leo Express kordas 29. maist 1. juunini toimunud VIII Kiievi reklaamifestivalil oma 2 aasta tagust saavutust ja võitis 3 auhinda ning oli Eesti reklaamiagentuuridest edukaim.
Leo Express võitis kulla otsepostitusega "Avatud kiri". Elioni Interneti kliendid leidsid postkastist nimelise, aga juba avatud kirja. Kirjas oli pakkumine - kui sa ei soovi, et keegi võõras sinu e-posti loeb, võta Elioni Arvutikaitse. Sama töö võitis kulla ka kodusel Kuldmuna reklaamifestivalil, teatas ettevõte.
Hõbeda võitis Kiievis Altiale valmistatud Saaremaa Vodka veebilehet ning pronksi Saare Finantsile tehtud välimeedialahendusega "Pole akent".
Kiievi rahvusvahelisel festivalil osalevad reklaamiagentuurid 36 riigist. Kui lätlased said ühe auhinna ja leedulased jäid hoopis võiduta, siis Eestisse tuli koguni 6 võitu. Viimasel 3 aastal on reklaamifestivali Grand Prix' Eestisse toodud.

Iru alajaama laiendab ABB AS
Täna allkirjastasid OÜ Põhivõrk ja ABB AS lepingu Iru alajaama 110-kilovoldise jaotla laiendamiseks.
Algavad tööd võimaldavad Põhivõrgu teatel tulevikus liituda elektrivõrguga Väo elektri- ja soojuse koostootmisjaamal.
"Projekti raames ehitatakse alajaama 110-kilovoldisesse välisjaotlasse üks täiendav lahter, kuhu paigaldatakse uued võimsus- ja lahklülitid ning ehitatakse valmis 110-kilovoldine kommertsmõõtepunkt," selgitas tööde sisu OÜ Põhivõrk projektijuht Ilse Vihman.
Olemasolevasse juhtimishoonesse paigaldatakse ka vajalikud uued kaitse-ja juhtimisaparaadid ning täiendatakse olemasolevaid süsteeme.
Iru alajaama 110-kilovoldise jaotla laienduse valmimise tähtajaks on 2008. aasta juuni.
Hankele laekus kokku kolm pakkumist, soodsaim neist oli ABB AS pakkumine summas ligi 4 miljonit krooni.

Samsung toob turule uue õhukese monoblokk-telefoni
Samsung Electronics toob turule uue õhukese monoblokk-telefoni E590.
Telefoni unikaalse disaini on spetsiaalselt Samsungi jaoks loonud Jasper Morrison. Telefon on mõeldud moeteadlikele ja funktsionaalsust otsivatele kasutajatele, teatas Samsung.
Jasper Morrisoni on nimetatud disainerite disaineriks, sest viimasel ajal osutab just tema looming mõju teiste disainerite töödele. Tema loodud tooted on tagasihoidlikult elegantsed ja terviklikud. Uue telefonil E590 on näiteks unikaalne statiiv Bagpod, mis võimaldab telefoni lihtsasti mistahes pinnale niimoodi püsti panna, et seda saab kasutada statiivil fotoaparaadina.
See stiilne telefon on väljapaistev mitte ainult oma disaini, vaid ka funktsioonide poolest. Sisse-ehitatud 3 megapiksliline digitaalne fotoaparaat sobib nii kvaliteetsete piltide tegemiseks kui ka videolõikude salvestamiseks ja videokonverentside pidamiseks. Sellel seadmel on koguni panoraamfotode tegemise võimalus, mis on fotoaparaadiga mobiiltelefonide hulgas ebatavaline funktsioon. Lisaks saab mobiiltelefoniga vaadata fotosid, kuulata MP3 formaadis muusikat või ka FM raadiot.

Finnair omandas esimese Airbus A340
Finnair omandas esimese uue Airbus A340 ja alustab sellega kohe Aasia suunaliste pikamaalendude opereerimist.
Esimene lend toimus nädalavahetusel Tokiosse, edaspidi hakkab uus lennuk teenindama ka teisi Finnairi Aasia suundi, teatas lennufirma.
A340 pakub lennureisijatele parimat mugavusklassi, klientide käsutuses on lai valik meelelahutusvahendeid ja pardal on olemas kõik kommunikatsioonivahendid. Uus tehnoloogia võimaldab Finnairi reisijatel saata lennu ajal SMS sõnumeid ja samaaegselt neid ka vastu võtta, iga istme juures on satelliittelefon. Lennuk mahutab kokku 269 reisijat.
"Uus Airbus A340 rahuldab ka kõige nõudlikuma lennureisija soove ning eestlased oskavad hinnata head hinna-kvaliteedi suhet," sõnas Finnairi Baltikumi müügidirektor Kimmo Rautiainen. "Tokio ja Shanghai lendudele, mida uus A340 opereerima hakkab, on Tallinnast Helsingisse ja tagasi suurepärane ühendus, mis annab kõikidele eestimaalastele peagi hea võimaluse uut lennuelamust kogeda," lisas Rautiainen.

A.  Le Coq toob turule uue siidri Fizz Diamond
A. Le Coq toob sel nädalal müügile uue tähtvilja- ja greibimaitselise siidri Fizz Diamond.
Teemandi sarnaselt sillerdav Fizz Diamond on uus eksklusiivne liige Fizzi naturaalsete marja- ja puuviljamaitseliste siidrite valikus. Siidri erilisust rõhutab ainulaadne purk, mis on kaetud pärlmuttersädelusega ning on esimene omataoline maailmas, teatas A. Le Coq.
A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on tootearendus tingitud ettevõtte soovist tugevdada liidripositsiooni siidrisegmendis ning pakkuda tarbijatele midagi enamat kui lihtsalt siidrit. "Fizz Diamond on tavapäratu mitmes mõttes - nii oma maitselt kui välimuselt ning usun, et see loob talle laia tootevalikuga siidriturul kindla eelise," ütles Noop.
A. Le Coq oli 2006. aastal 45-protsendilise turuosaga Eesti siidrituru liider. Siidri müük kasvas ettevõttes 21 protsenti.

Fujitsu Siemensil uus andmesalvestussüsteem
Fujitsu Siemens tõi turule innovaatilise automatiseeritud andmesalvestussüsteemi.
Fujitsu Siemens tutvustas uut väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud automatiseeritud andmesalvestuspaketti "Minu esimene robot", mis põhineb sisseehitatud robotitehnoloogiaga töökindlal varundamissüsteemil FibreCAT TX24. Lahendus salvestab andmeid automaatselt, välistades vajaduse vahetada iga päev käsitsi linte, teatas ettevõte.
Fujitsu Siemens Computersi müügijuhi Antti Vari sõnul võimaldab süsteem hoida kõikide andmete koopiaid ühes turvalises asukohas, mis parandab tunduvalt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimalust taastada hädavajalikud andmed peale IT-süsteemi krahhi. "Kõige levinum viga andmesalvestuse puhul on inimlik eksimus - unustatakse vahetada või kasutatakse vale tüüpi linte. FibreCAT TX24 aitab selliseid eksimusi vältida, kuna lindivahetusprotsess on automatiseeritud ning süsteemi administraatorid ei pea linte iga päev vahetama," kommenteeris Vari.

Hansa Ida-Euroopa Kinnisvara Aktsiafondi tootlus oli 69,2% 
Eelmise aasta 1. juunil tõi AS Hansa Investeerimisfondid turule kiire arenguga Ida-Euroopa kinnisvarasektorisse investeeriva aktsiafondi, mille tootlus oli 69,2%.
Hansa Ida-Euroopa Kinnisvara Aktsiafondi varade kasvasid esimese tegutsemisaasta jooksul 2,1 miljardile kroonile, teatas Hansapank.
Fondi juhi Alvar Roosimaa sõnul oli fondi erakordse tootluse taga õige ajastus regiooni suurima kasvupotentsiaaliga sektorisse sisenemisel, kus viimast poolt aastat on iseloomustanud üksteise järel turule tulnud aktsiate uusemissioonid.
"Arenevatele turgudele investeerimisel on edu võtmeks avatud suhtumine väärtuse mõistesse: on kohti ja aegu, kus kogu väärtus on kasvus - Ida-Euroopa ning käesolev kümnend on just see koht ja aeg," sõnas Roosimaa.
Hansa Ida-Euroopa Kinnisvara Aktsiafond on avalik avatud investeerimisfond, mis sobib eeskätt pikaajaliseks investeeringuks kõrgema riskitaluvusega või juba investeerimiskogemust omavale investorile. Fond investeerib Ida-Euroopa kinnisvarasektori arenguga seotud ettevõtetesse. Näitena fondi potentsiaalsetest investeerimisobjektidest võib tuua kinnisvara arendajad, kinnisvara haldusega tegelevad ettevõtted või ehitusfirmad.

Maksumaksjad on kogunud üle 14 000 allkirja
Eesti maksumaksjate liidu (EML) ettepanekut tagada kõikide maksumaksjate võrdne kohtlemine on täna kl 15 seisuga allkirjaga toetanud üle 14 000 inimese.
Liidu teatel lõpeb kuluhüvitiste uue korra vastu allkirjade kogumine homme kell 20.
EML kogub allkirju ettepanekule tagada kõikide maksumaksjate võrdne kohtlemine ning kas taastada kuluhüvitise saamiseks dokumentide esitamise kohustus riigikogu liikmetele või vabastada ka teised maksumaksjad kuludokumentide esitamise kohustusest.

Tele2 suurendab internetipakettide andmeside mahtu
Alates tänasest võimaldab Tele2 sama kuutasu eest kasutada topeltmahus andmeside teenust, teatas ettevõte.
M-internet 75 paketi klientite kasutatav andmemaht kasvab 30 megabaidini varasema 15 megabaidiga võrreldes. Paketi kuutasu jääb 75 kroonile.
M-internet 175 pakett võimaldab tänasest kasutada 500 megabaiti andmemahtu varasema 300 megabaidi asemel. Paketi kuutasu on jätkuvalt 175 krooni.
M-internet 275 paketi kliendid viiakse automaatselt üle paketile M-Internet 175 ning nad saavad senise 300 megabaidi asemel tasuta kasutada 500 megabaiti andmemahtu. Kuutasu väheneb selle paketi klientidele 175 kroonile.
Paketi andmemahtu ületava megabaidi hind on kõikides pakettides endiselt 7 krooni 50 senti.
Pakettide andmemahu muutus hakkab kehtima kõikidele klientidele automaatselt.

Tarmel avab Maardus madratsitehase
Tarmel avab neljapäeval Maardus oma uue ligi 100 miljonit krooni maksma läinud toomis- ja laohoone.
Ettevõtte teatel on uue ligi 11 000 ruutmeetri suuruse kompleksi rentnikeks Tarmel AS tütarfirma Tarmel Furniture OÜ ja Baltimaade suurim pocket-vedruplokkide tootja Baltic Pocket OÜ.
Tarmel Furniture juhatuse esimehe Aare Palootsi sõnul võimaldab tootmise ja valmistoodangu lao kokkukolimine möödunud aasta 103 miljoni krooni suurust käivet kasvatada vähemalt 2,5 korda.
"Kuna viimase kuue aastaga müük kolmekordistus, siis oli Pärnu maanteel asunud ruumide potentsiaal ennast ammendanud. Saime kolimise tulemusena olulise impulsi kiire kasvu jätkamiseks," lisas Paloots. Tema sõnul tingis vajaduse kolimisega kiirustada ka detsembrikuine traagiline põleng, mille tulemusena muutus tootmise jätkamine vanas tehases võimatuks.

Ossinovski: mai esimestel nädalatel ei olnud meil üldse vedusid
Erinevalt Eesti Raudteest polnud Spacecomi juhi Oleg Ossinovski sõnul nende ettevõttel mai esimesel kahel nädalal üldse vedusid.
Ossinovski ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et aprillirahutustele järgnenud sündmused mõjutasid ka nende ettevõtet. "Need sündmused mõjutasid meid ka väga, kuna erinevalt Eesti Raudteest ei olnud meil mai kaks esimest nädalat üldse vedusid, samas kui Eesti Raudteel veod vähenesid."
Täna teatas Eesti Raudtee, et kaubaveomahtude vähenemine võrreldes mullusega on toimunud ainult Eesti Raudteega seotud kaubamahtudega. "Kui Eesti Raudtee veomahud kahanesid mais võrreldes mullusega üle 31%, siis Venemaaga seotud firmade Westgate'i ning Spacecomi kaubamahud suurenesid vastavalt 18,5% ja 3%," väitis Eesti Raudtee. Eesti Raudtee kaubamahud vähenesid mais võrreldes aasta varasema sama perioodiga 22,3 protsenti.

Ilvese endisest nõunikust sai Tallinna Sadama nõukogu liige
Rahandusministeerium nimetas Tallinna Sadama uuteks nõukogu liikmeteks Priit Paiste ja varem Toomas Hendrik Ilvese nõunikuna töötanud Randel Läntsi.
Ministeerium kutsus nõukogust tagasi senised liikmed Margus Leivo ja Jüri Saare, teatas Tallinna Sadam börsile.
Paiste on varem olnud ASi Eraküte ning ASi Linnasoojus tegevdirektor.
Länts on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär. Aastatel 2004-2005 oli ta Euroopa Parlamendi liikme Toomas Hendrik Ilvese nõunik.

Lipstok: valitsus vähendab riigieelarve ülejääki 0,5% ni SKPst
Tänasel Läänemaa arengu-konverentsil rääkis Eesti Panga president Andres Lipstok, et valitsus vähendab riigieelarve ülejääki 1,5% -lt SKPst 0,5% -ni.
"Peaminister Andrus Ansipi juhtimisel on valitsus äsja vastu võetud riigi eelarvestrateegias aastateks 2008-2011 kahandanud riigieelarve ülejääki. Kui seni oli kokkulepe, et eelarveülejääk on 1,5% SKPst, siis strateegias on ülejääk 0,5% SKPst," vahendas aripaev.ee Lipstoki konverentsil öeldut.
See on 1,5% eelarve mahust, kuid Lipstoki sõnul peab eelarveülejääk olema 3,2% eelarve mahust.
IMF soovitas mais Eestile eelarveülejääki vahemikus 2-3% SKPst.

EAKL: võõrtöölised toovad kaasa ka oma sugulased
Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) hinnangul ei vaja Eesti võõrtööjõudu.
"Eesti peab õppima teiste riikide kogemustest ning arvestama tõsiasjaga, et mitte kusagil pole õnnestunud võõrtööjõudu ajutiselt kasutada - kord juba riiki saabunutest vähemalt osa jääb sinna alaliselt ja toob hiljem kohale ka oma sugulased," tõdeb EAKL oma teates.
Rahvusvaheline kogemus tõestab liidu hinnangul seda, et võõrtööjõu massiline kasutamine võimaldab mõnel ettevõttel küll 5 - 10 aastat kasumit tee-ni-da, kuid sellega paratamatult kaasnevad arvukad sotsiaalsed probleemid langevad ränga koormana kogu ühiskonna õlgadele. Need väljuvad konkreetse ettevõtte tasandilt, mistõttu tööandjaid nende lahendamine ei huvita.
EAKL peab positiivseks valitsuse kava kehtestada nõue, et viisa alusel Eestisse lühiajaliselt saabuvale võõrtöötajale peab tööandja maksma vähemalt oma majandusharu kesk-mist palka.

Tööandjad: riigi alkoholipoliitika soosib varimajandust
Tööandjate keskliit ei ole rahul valitsuse tegevusega riigi alkoholipoliitika kujundamisel, kuna see riivab ettevõtlusvabadust ning toob kaasa varimajanduse osakaalu suurenemise.
Keskliidu hinnangul loob Harju maavanema Värner Lootsmanni ebaseaduslik tegevus alkoholimüügi piiramisel ohtliku pretsedendi ning annab tunnistust riigi jätkuvast soovist sekkuda ettevõtlusesse.
"Me nägime seda Eesti Raudtee natsionaliseerimise puhul ja see kordub taas," ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
"On ilmne, et maavanema otsus polnud mingi juriidiline "tööõnnetus", vaid selle taga oli väga selge soov teema tundlikkusest poliitilist profiiti lõigata. Valitsus ning õiguskantsler peaksid sellisele käitumisele andma ühemõttelise hinnangu, et vältida tulevikust sarnaste initsiatiivide laienemist teistesse sotsiaalselt tundlikesse ettevõtlusvaldkondesse," lisas Tarmo Kriis.

Parts: Nord Streami projekt tuleb muuta läbipaistvamaks
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles eilsel kohtumisel Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgsiga, et Vene-Saksa gaasijuhtme projekt tuleb muuta läbipaistvamaks.
"Nord Streamil tuleb teha tõsist tööd, et muuta projekt läbipaistvamaks ja vastata puudutatud riikides tekkinud küsimustele," ütles minister.
Nii minister kui energeetikavolinik tõdesid, et projekti juures tuleb esmajärjekorras maandada kõik keskkonnariskid ja analüüsida ka alternatiivseid projekte, vahendab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Leedu tuumajaama projekti arengute kohta ütles minister, et "selle projekti osas on täna veel palju lahtisi otsi". "Samas on see projekt oluline Baltimaade ja Kesk-Euroopa elektrisüsteemide ühendamise kontekstis," rääkis Parts.

Itella: Eesti on Euroopas eraisikute e-arvete osas esikohal
Eesti riik on Itella AS-i teatel jõudnud Euroopas eraisikute e-arvete osas esikohale.
Nüüd loodab portaali arved.ee haldav ettevõte, et sama tulemus kordub ka ettevõtetevahelises e-arvete vahetamises.
Itella AS-i tegevdirektor Mait Sooaru hinnangul võiks ärisektoris e-arvete osakaal lähema kahe aasta jooksul kasvada vähemalt 20 protsendini.
"E-arvete kasutuselevõtuga hoitakse loomulikult kokku hulk paberit. Ent sellest märksa olulisem on aja ja tööjõuressursi kokkuhoid arvete töötlemisel, mis aitab ettevõtetel kokku hoida sadu tuhandeid kroone aastas," ütles Sooaru.

Eesti Raudtee kaubavedu kukkus 2001. aasta tasemele
Maikuu veomahuks Eesti Raudteel kujunes esialgsetel andmetel 2,9 miljonit tonni, mis oli 22,3% vähem kui mullu samal ajal.
"Kahjuks on riikide vaheline poliitika mõjunud meie majandustulemustele karmilt. Seda just kõikidele osalistele Eestit läbiva transiidiahelas. Piltlikult kukkusime ühe kuuga ajas kuus aastat tagasi, 2001. aasta sügisesse," ütles Eesti Raudtee turundusdirektor Rene Varek. "Vahetult peale erastamise väljakuulutamist, kui Eesti Raudtee partnerites valitses samuti ebakindlus. Ka siis tekkisid tagasilöögid veomahtudes ning kaubamahud liikusid Eestist mööda."
Mais võttis Eesti Raudtee teistelt raudteedelt vastu keskmiselt päevas 23,1 rongi, mis võrreldes eelmise aasta 32,3 rongiga on 28% vähem.
"Me ei saa ennast võrrelda eelmise aasta maiga. Aasta jooksul on Eesti Raudtee teinud ära väga tugeva arenguhüppe ja alates detsembrist 2006 kuni aprillini 2007 valitses turul uus olukord, kus Eesti Raudtee mängis Balti riikide raudteedest suurimat rolli ja omas suurimaid veomahtusid. Selline olukord oli esimest korda läbi raudteevedude ajaloo. Seetõttu peame ennast kõrvutama tänavuse märtsi-aprilli tulemustega ning pilt on hoopiski nukram. Võrreldes märtsiga võtsime vastu 36,5 % vähem ronge ning võrreldes aprilliga 34,7 % vähem," sõnas Varek.

Enno ja Tiina Tammer avasid Rakveres raamatuäri
Rakveres Turu plats 5 avas eile uksed Enno ja Tiina Tammerile kuuluv raamatuäri, millega Virumaa sai endale taas suurema raamatupoe.
Koostöös kirjastuse Varrak raamatuklubi ja Suure Eesti Raamatuklubiga pakutakse Tammeri raamatuäris nii uut kui ka klassikalist kirjavara igale eale.
"Esialgu on tegemist esimese poega," ütles seni peamiselt ajakirjanikuna tuntud Enno Tammer Eesti Päevaleht Online'ile.
Märtsis sulges Rakvere keskplatsil uksed Virumaa ainus suur raamatupood, mille asemele kolis pank. Tammeri sõnul nimetatakse Rakvere südalinnas asuvat väljakut, kus asub teisigi pangafiliaale ning kuhu ka raamatuäri endale koha leidis, pankade väljakuks. Et Tammeri naine Tiina on kirjastaja ning sündinud-kasvanud Lääne-Virumaal, siis sealt ka see mõte missioonitundest midagi ära teha.

Ettevaatust!  Tavaline turundus hääbub
Traditsiooniline agressiivne ja manipuleeriv 20. sajandi turundus on asendunud turundusega, mis eelistab laialdaste imagoreklaamide ja sooduskampaaniate asemel suust suhu marketingi ja kuulujututurundust.
Möödunud esmaspäeval Tallinnas esinenud maailma tuntuim turundusteoreetik Philip Kotler ennustas, et turunduses kasvavad below-the-line- ehk väljapoole massimeediat suunatud tegevused. Väga oluliseks pidas ta suust suhu levivat informatsiooni ja kuulujututurundust, mille kasvu kiirendavad internet ja mobiiltelefonid, kirjutab Äripäev.
Kotleri sõnul on kuulujututurunduse eesmärgiks köita avalikkuse tähelepanu millegi erilisega ja samas anda toote kohta informatsiooni. Kuulujututurundust kasutatakse üha teadlikumalt ja USAs on sellest saanud lausa uus elukutse.
Mõned firmad palkavad inimesed, et need tutvustaksid avalikes kohtades toodet, samas varjates oma seotust ettevõttega.

Eestlaste e-meditsiiniseade vajab turuvallutuseks rahasüsti
Rainer Nõlvaku ja Ardo Reinsalu doc@HOME, omal ajal Euroopa parimaks e-tervishoiuprojektiks nimetatud ja pea poolsada miljonit krooni neelanud elektroonilise meditsiiniseadme projekt pole oodatud läbumurret saavutanud ja otsib lisaraha.
Inglismaal tegutseva Docobo Ltd juht Ardo Reinsalu nentis, et abiraha toel välja töötatud doc@HOME teenus vajab kommertskasutuse mitmekordseks ja kiireks laiendamiseks uusi investoreid. Eestis ootab firma haigekassa otsust, mis võimaldaks rahastada andmekogumiskeskkonna kasutuselevõttu, kirjutab Äripäev.
Siiani on Inglismaa ainus koht, kus kommertskasutusse on jõudnud 500 doc@HOME'i seadet, ehkki terviseandmeid edastavat seadet ning teenusega kaasnevaid andmebaase on krooniliste haigete seisundi jälgimiseks katsetatud nii Portugalis, Saksamaal, Soomes kui ka Eestis.
Reinsalu sõnul on areng toimunud aeglasemalt, kui algul arvati. "Inglismaal on nii, et lähed üht klienti vaatama, sõidad 300 kilomeetrit ühele poole, ja kui teist, sama palju teisele poole," iseloomustas ta turu suurust.

Arco Vara noolib börsilt lisaraha
Ees ootavad suured arendusprojektid Lätis, Leedus, Bulgaarias, Rumeenias ja Ukrainas.
AS-i Arco Vara juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul läheb firma börsile, sest vajab lisakapitali Eestist väljapoole laienemiseks ning uute arendusprojektide alustamiseks teistes riikides. "Näeme võimalusi kasvamiseks mitte ainult Eestis ja Lätis, vaid ka Bulgaarias, Leedus, Ukrainas ja Rumeenias, kus oleme seni tegelenud ainult kinnisvara vahendusega. Alustasime Eestis Veskimöldre projektiga ja tahame teha teisi Veskimöldreid teistesse riikidesse," rääkis Arakas.
Tema sõnul kavatsetakse välisriikides soetada objekte, millel on varem juba ehitusluba olemas, ning eesmärk on tegeleda just suurte projektidega, sest need ei ole väikestele tegijatele kättesaadavad. "Kõige atraktiivsema riigina näeme hetkel Bulgaariat, kuid ka Ukrainal on suur potentsiaal," ütles AS-i Arco Vara juhatuse esimees.

Eesti Kontsert päästab Kuressaare ooperipäevad
Pärast EAS-ilt loodetud suurtoetuse ärakukkumist aktiivselt Kuressaare ooperipäevade traditsiooni jätkamise nimel töötanud korraldajad ning Kuressaare linnavalitsus leidsid päästerõnga Eesti Kontserdi näol.
"Kuressaare ooperipäevad jätkuvad uues kuues!" teatas Eesti Kontserdi turundusjuht Vello Rand eilses pressiteates, milles lubatakse kogu informatsioon avaldada homme Kuressaare lossis toimuval pressikonverentsil, kirjutab Meie Maa.
Veel üle-eelmise nädala neljapäeval nõudsid Kuressaare linnavolinikud raekojas volikogu istungil ooperipäevade ärajätmist, sest abilinnapea Kirss oli äsja teatanud Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuselt saabunud sõnumist: ooperipäevade jaoks raha ei saa.
Madalseisu langesid Kuressaare ooperipäevade noored korraldajad eelmiste aastate üritustest tekkinud võlgade tõttu, mis sel kevadel viisid saarlastest võlausaldajate avalike pöördumisteni ja nõudmisteni üritust enam mitte toetada.

Okase uutes töödes on palju värviga lustimist
Laupäeval avas suvehooajaks taas kord uksed Evald Okase muuseum Haapsalus.
Mõistagi algas galerii uus hooaeg vanameistri loomingu ülevaatega. Üldiselt olen ma kursis kõigi Okase loomeperioodidega, kuid alati, kui on tegemist ülevaatelise näitusega, avastan üha uusi tahke. Okas, kes on ka hea graafik, on oma maalides alati rõhutanud graafilist elementi - eelkõige jõulise musta kontuuriga. Kuid näitusel on ka väga ilusaid impressionistlikke maale.
Sõjaeelne maalikunst liikus pärast agulirealismi üha maalilisema suuna poole ja võib-olla oleks jõutud ka abstraktsionismini. Kõik see mõjutas ka noort Okast. Ega ta õieti sotsialistliku realismi meetodit korralikult ära ei õppinudki, kui kohustuslik õige teemavalik välja arvata. Kui vaadata Estonia laemaali, siis kolme kunstniku (Okase, Richard Sagritsa, Elmar Kitse) koostöö tulemust võiks kohati pidada impressionistlikuks. Paar aastat hiljem, kui algas formalistide paljastamine, poleks see läbi läinud. Näitusel on palju nauditavaid aktimaale. Naise keha ja selle vormid ning valguse-varju mäng kehal on teda alati huvitanud. Täiesti uus tahk on 91-aastase Okase loomingusse tulnud veel sel kevadel.

Linnateatri "Ronk" pakub kurbi valikuid
Nüganeni suvelavastuses on häid rolle ja huumorit, kuid midagi jääb justkui puudu.
Carlo Gozzi "Ronga" ilmumine Linnateatri lavaauku on haruldaselt loomulik. Mitte ainult selle pärast, et Elmo Nüganen tõusis Ugala teatris muu hulgas ka legendaarse Gozzi tüki "Armastus kolme apelsini vastu" najal. Gozzi naasmine Nüganeni lavastajateele on sisuline selle kirjaniku vaimsuse pärast.
Ilmselgelt on lavastaja jaoks tähtis dramaatiline tegevusliin, millele romantikuid ennetav kirjanik on andnud muinasjutu vormi. Ja konkreetselt prints Jennaro tegelaskuju, kes seisab raskete valikute ees, mistõttu ta ei saa vältida traagilist lõpplahendust teisiti kui imega, mille saadab teatrisse kõigevägevam.
Täpp i pealt puudu
Lavastuses on Gozzi kokku seatud muinasjutt esil reljeefselt - vaatajas ei peaks tekkima tunnet, et pole aru saada, mis jama seal laval käib. Elisabet Tamm veab armastava venna rolli edasi vapra pateetikaga, mängides tänapäevases teatris haruldase romantilise kangelase tegelaskuju. Tamme Jennaros on jõudu ja sõnaseadmise ilu. Aga veel tähtsam - temas on üllust ja ausust. Siin on nähtav temaatiline ühtsus, on ju romantiline maailmavaade vähemal või rohkemal viisil esil Nüganeni ja Linnateatri loomingus alates "Kolmest musketärist", millega lavaauk avati.

McLeod: teenijakriis tõi uue köögi
Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi kutsel pidas mai keskel Tallinnas loengu üks tuntumaid USA-st pärit arhitektuuriuurijaid Mary McLeod.
Ligi kolmkümmend aastat New Yorgi Columbia ülikooli arhitektuuriteaduskonnas arhitektuuriteooriat õpetanud professor McLeod oli lahkelt nõus lühidalt rääkima nii tänapäeva uurimissuundadest arhitektuuriajaloos kui ka praegusest Ameerika arhitektuurielust.
"Lõpetasin Princetoni ülikooli arhitektina ja töötasingi lühikest aega erinevates tuntud büroodes. Toona ei töötanud arhitektuuribüroodes kuigi palju naisi ja ka mind pandi kohe sisekujundusi tegema. Hakkasin muidugi sellisele diskrimineerimisele vastu, ent samas kadusid igasugused illusioonid vabadusest korporatiivses arhitektuuribüroos. Suundusin tagasi akadeemilisse maailma - tegelikult ongi peaaegu kõik Ameerika arhitektuurikoolide ajaloolased erialalt arhitektid."

Eesti agentuur võitis Kiievi reklaamifestivalil kolm auhinda
Reklaamiagentuur Leo Express kordas VIII Kiievi reklaamifestivalil oma kahe aasta tagust saavutust ja võitis kolm auhinda.
Agentuur võitis kulla Elioni arvutikaitset reklaamiva otsepostitusega "Avatud kiri". Hõbeda võitis Altiale valmistatud Saaremaa Vodka veebilehet ning pronksi Saare Finantsile tehtud välimeedialahendus "Pole akent".
Kiievi rahvusvahelisel festivalil osalevad reklaamiagentuurid 36 riigist. Kui lätlased said ühe auhinna ja leedulased jäid hoopis võiduta, siis Eestisse tuli koguni kuus võitu. Viimasel kolmel aastal on reklaamifestivali Grand Prix' Eestisse toodud.

Eesti spordimuuseum otsib maskotti
Eesti spordimuuseum kuulutas välja konkursi muuseumile maskoti leidmiseks.
Konkursile on oodatud osalema kõik vahvate ideedega inimesed vanusest sõltumata. Osaleda võivad ka loomingulised kollektiivid. Konkursile võib esitada ühe maskoti või maskottide grupi. Võistlustööde arv ühe osaleja või osalejate grupi kohta ei ole piiratud.
Konkursile esitatud maskoti kavand peab olema ka reaalselt teostatav. Maskotti peab saama toota nii mänguasjana kui ka inimsuuruses.
Muuseumi sooviks on, et konkursile esitatud maskotil oleks ka nimi ja lugu, miks just see on parim maskott.
Eesti spordimuuseumi maskotti on kavas avalikkusele tutvustada muuseumi 45. juubelil 28. jaanuaril 2008. aastal.
Täpsemat teavet maskotikonkursi kohta saab Eesti spordimuuseumi kodulehelt. Konkurss kestab 31. detsembrini 2007.

Tattoo Fest kogus loodetust vähem publikut
Seitsmendast Tattoo Festist Pärnus võttis osa kümme kehakaunistusstuudiot, neist kaks oli pärit Lätist.
Osalejate arvuga jäid korraldajad rahule, küll jättis soovida külastajate kesine hulk, kirjutab Pärnu Postimees.
Nooruse majas oli laupäeval oma boksi püsti pannud kümme tätoveerimisstuudiot ja mitu punk-, metal- ning gooti stiilis rõivaste-aksessuaaride müüjat.
Hoovil asuvas telgis esinesid peamiselt Pärnust pärit noortebändid, kellele üksikud fännid lava ees näppu viskasid.
Tattoo Festi üks korraldajatest Andres Mathiesen ei oska öelda, kas suvepealinnas tuleval aastal üritust korraldada, kindel on vaid see, et kui järgmine Tattoo Fest tuleb, siis mitte sellisel kujul, nagu üritus on siiani olnud.

Hobipildistamisest võib saada tõsine fotograafiahuvi
Umbes nelja aasta eest alanud fotograafiabuum ei taha ikka veel kuidagi vaibuda.
Samas on argiklõpsutajate hulgast praeguseks välja kasvanud esimesed tõsised huvilised.
EestiFoto fotokooli juhataja Kaupo Kikkase sõnul tegi inimeste fotografeerimishuvi kolme-viie aasta eest suure hüppe, muutudes vahepeal lausa moeasjaks.
"Fotoaparaat oli nagu staatuse sümbol, mille igale poole kaasa võtmine oli näitaja," meenutab Kikkas ning räägib, et nüüd tuleb tõsisemaid huvilisi vaikselt juurde, pildistamine pole enam ainult staatuse asi.
Tema sõnul saavad algajate koolitusel kõik kohad tavaliselt varakult täis.
"Ma arvan, et see oli Rate.ee, mis tegi pildistamise noorte seas populaarseks," pakub indie-ringkondades nõutud peopiltnik Evert Palmets (23). Ta selgitab, et algul pildistatakse end ja sõpru, siis hakatakse kaameraga mujalgi ringi vaatama.

Oksjon: pop-perekonna esemed
Michael Jacksoni punase militaarjaki hind tõusis enampakkumisel 24 000 dollarini, samas maksis Neverlandi rantšo ostulepingu koopia vaid 100 dollarit. Kahepäevasel oksjonil oli müügis üle 1100 eseme ning koguti pool miljonit dollarit. Müüdi riideid, noodilehti ning Michaeli, Janeti, Jarmaine'i, Tito ja La Toya kuld-plaate. Oksjoni korraldas Universal Express Inc. Firma tegevjuhi Richard Altomare sõnul on oksjoniteks varuks veel asju.
BBC põhjal Mart Niineste

Marek Niit parandas Eesti rekordit
BIG Kuldliiga teisel etapil Valga staadionil tegi Marek Niit ära selle, mis tal tõrkuma hakanud elektroonika tõttu esimesel etapil Kohilas vormistamata jäi ning parandas 200m jooksu Eesti rekordit.
Eesti meeste rekord 200 m jooksus kirjutatakse alates 5. juunist numbritega 20,69, kirjutab Sportnet.
Maailma kiireima juuniori jooks oli võimas - 21,48 -ga teise koha saanud Henri Soola edestas ta enam kui kümne meetriga.
Kohilas oli Niidule käsitsi mõõdetud aeg 20,5, kuid ametliku tulemusena seda ei registreeritud.
Pärast Kohila võistlust tabas Niitu väike palavik, kuid täna oli kõik korras. Kui Saare klubi esiatleet tulemust kuulis, oli tema esimene küsimus - kas see on ikka ametlik? Oli! "Võib rahule jääda, jooks oli parem kui Kohilas, jõudsin väsimuseta lõpuni. Ka ilm oli Valgas parem kui Raplamaal," rõõmustas MM-i B-normist jagu saanud Niit. Taganttuul oli täpselt piiri peal - 2,0 m/s.

Esimene Eesti golfiturniir lisati amatööride maailma võistlusarvestusse
Estonian AM Open kanti esimese Eesti golfivõistlusena World Amateur Ranking turniiride nimekirja, mis võimaldab Eestis edaspidi osa saada maailmatasemel golfispordist.
Eesti Golfi Liidu presidendi Cardo Remmeli sõnul on Estonian AM Openi nimetamine World Amateur Ranking turniiriks oluline tunnustus Eesti golfile ning märkimisväärne võimalus kõigile golfimängijatele.
"Eestis on ligi 1200 tõsisemal tasemel golfiamatööri, kes saavad mängida kokku üheksal väljakul. Juba tänavu juulikuus saavad meie sportlased kodupubliku ees rinda pista maailma amatööride paremikku kuuluvate golfimängijatega, mis võimaldab omandada väärtuslikke kogemusi, saada vajalikke punkte ka välisturniiridel osalemiseks ning ühtlasi pakkuda huvitavat vaatemängu kohalikele spordihuvilistele," lausus Remmel.
Estonian AM Openi peakorraldaja Arvi Mägin ütles, et turniiri otsustati korraldama ja toetama hakata just vajadusest tippgolfi võistluse järgi.

Kanter heitis Eestis esmakordselt üle 70 meetri
BIG Kuldliiga teisel etapil Valga staadionil heitis kettaheitja Gerd Kanter teisel katsel 70.12.
Kolm suve tagasi samas 67.30 heitnud Gerd Kanter andis teisel katsel kettale nii hea hoo, et kaks kilo kaaluv ketas maandus teiselpool 70 meetri joont - 70.12. Esimest korda oli eestlane Eestimaa pinnal lennutanud ketast üle 70 meetri, kirjutab Sportnet.
Teise koha sai oma selle hooaja parima 61.50-ga olümpiapronks Aleksander Tammert, kolmas oli juunioride maailmameister Margus Hunt 56.43-ga. Neljanda koha hõivas lätlane Oskars Silcenoks neljandas voorus heidetud 54.56-ga ja viies oli uue isikliku rekordi 48.58-ga mitmevõistleja Mikk Pahapill.
"Ausalt öeldes ei planeerinud tänaseks nii head tulemust," tunnistas Gerd Kanter pärast võistlust. "Ehkki tuuleolud polnud soodsad, tuli teisel katsel välja tehniliselt väga hea heide. 10. juunil Tartus peetavalt Gustav Sule memoriaalilt ootaksin mitte niivõrd paremat tulemust kui paremat seeriat," lisas Kanter, kes järgmise nädala reedel läheb ringi IAAF-i Kuldse liiga avaetapil Oslo Bislettil.

Inglise fännid saavad juba lennujaamas käitumisjuhendi
Täna ja homme jagatakse Tallinna lennujaamas tuhandetele Inglismaalt saabuvatele jalgpallituristidele infomaterjale, mis kutsuvad fänne üles Eestit külastades vastutustundlikult käituma.
Tallinna lennujaama müügitoetuse spetsialisti Indrek Kaingu sõnul on ettevõtmise eesmärgiks teavitada jalgpallituriste, kuidas peaks lähipäevil Tallinnas käituma ning kust saab abi erinevate probleemide puhul, vahendab Sportnet.
"Infomaterjal annab inimlikus keeles soovitusi, mil viisil tuleks staadionil ja tänavatel käituda, kuidas vältida taskuvarastega kokkupuutumist ning missugused piirangud on Eestis alkoholi tarbimisele seatud," tutvustas Kaing jagatavat voldikut.
Lennujaamas jagatava infomaterjali algatajateks on Eestis elavad Briti ettevõtjad James Ramsden ja Jason Barry.
Voldiku koostaja James Ramsdeni sõnul on voldiku eesmärgiks tõsta jalgpallituristi teadlikkust, kuidas Eestis viibides käituda. "Mida teadlikum on jalgpalliturist kohalikest oludest Tallinnas, seda rahulikumalt ja mugavamalt möödub oodatud jalgpallilahing kõikidele linnaelanikele ja külalistele. Oluline on, et selline info jõuaks jalgpallifännini kohe pärast Eestisse jõudmist - seepärast teemegi koostööd lennujaamaga, kuna enamik fänne jõuab Tallinna lennukitega," sõnas Ramsden.

FC Levadia naiskond pääses Balti liiga poolfinaali
JALGPALL
Levadia naiskond jäi 0: 2 kaotusseisu, kuid 65. minutil tegi skoori Svetlana Hvatova ning 70. minutil Anželika Ahmetšina, teatas FC Levadia.
FC Levadia: Marina Karžetskaja, Svetlana Hvatova, Inna Zlidnis, Moonika Pihelgas, Reelika Vaher, Anna Vaher, Daniela Mona Lambin, Kaidi Jekimova, Anželika Ahmetšina (73. Annika?ikk), Aljona Sasova, Julia Netšajeva.
FC Levadia mängib poolfinaalis 1.-2. ja 8.-9. septembril Riia naiskonnaga FC Skonto-Ceriba 46 vsk.

Jalgpall: Poom hoiatab inglasi
Eesti jalgpallikoondise kapten Mart Poom hoiatab erinevate Briti lehtede veergudel Inglismaa koondist, et viimased ei alahindaks eestlasi.
Watfordi palgale asunud Poom ütleb, et koondise peatreener Jelle Goes on andnud mängijatele käsu ründavamalt mängida ning viimaks värav lüüa, vahendab Sportnet.
"Inglismaa on tugeva surve all. Meie staadion saab olema viimse kohani täis, pealtvaatajad on platsile lähedal ning see tekitab erilise õhustiku. Vastastele - eriti kui neil enesekindlusest puudu jääb - võib see väga raske olla," lausus Poom.
"Kolmapäeval ei ole meil midagi kaotada, sest meie nagunii EM-ile ei jõua ning Inglismaa peab võitma. Meie jaoks on see nagu FA Cupi mäng - kääbused hiiglaste vastu, ning see tähendab, et alati on võimalus, et sünnib midagi šokeerivat," jätkas 13 aastat Inglismaal mänginud väravavaht.

VIDEO:  Juventuse uus peatreener on Claudio Ranieri
Claudio Ranieri sõlmis Itaalia jalgpalliklubiga Juventus kolme aastse lepingu.
Kunagist Inglismaa jalgpalliklubi Chelsea treenerit ja viimati Itaalia vutiklubi Parma juhendanud Ranierit on seostatud Manchester City tulevase treeneri ametipostiga, kuid mees valis Torino Juventuse, kirjutab Reuters.
Itaalia meedias levivad kuuldused nagu soovinuks Juventus oma esmase valikuna näha peatreenerina klubi endist juhendajat Marcello Lippit, kes lükanud pakkumise tagasi.

Inglismaa mängib Eestis samas koosseisus kui reedel Brasiilia vastu
Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Steve McLaren saadab hommeõhtuses Euro 2008 valikmängus Eesti vastu väljakule sama koosseisu, kes tegi reedel, 1. juunil Brasiiliaga 1: 1 viigi.
Vaatamata kuuldustele, et kohvipoiste vastu hambutult mänginud ründaja Alan Smith korvatakse pikakasvulise Peter Crouchiga, oli viimase, Manchesteris peetud treeningu järel välja jagatud koosseisulehtedel ikkagi Manchester Unitedi ründaja nimi.
Koha säilitab ka Brasiilia vastu algkoosseisu pääsenud vasakkaitsja Nicky Shorey.
Väidetavalt on vahetusmängijana valmis mängu sekkuma Newcastle Unitedi poolkaitsja Kieron Dyer, kuid koondises peaks ta täitma paremkaitsja kohta, Dyer on seda positsiooni varem täitnud ning ka 1999. aastal mängis ta oma debüütmängus äärekaitsjana.
Põhjus, miks McLaren võib Dyerit kaitses kasutada, peituvat selles, et Eesti astub inglaste vastu suure tõenäosusega just kaitsele orienteeritult ning Dyer pakuks eestlaste kaitse murdmiseks rohkem optsioone kui Jamie Carragher, kirjutab sportnet.ee.

Jelle, kas aitan kaarte lugeda? 
Raio Piiroja kollaste või punaste kaartide lugemine ei ole jalgpallijuhi Aivar Pohlaku ega minu ülesanne, kaartide arvepidamise eest vastutab koondise tehniline personal.
Peatreener Jelle Goes, kelle abivägi pole sugugi väike - treenereist kuuluvad sinna Bart Logchies, Marko Kristal ja Tim Carter, lisaks veel arst, füsioterapeut ja massöör - pidanuks UEFA reeglitega kursis olema. Kaitseliini tugisamba, ennastsalgava võitleja Piiroja homsest Eesti ja Inglismaa EM-valiksarja heitlusest auti lükanud reegel, et mängija peab pärast teist ja neljandat kollast kaarti kohtumise vahele jätma, pole ju tekkinud üleöö!
Selle reegli teadmine on mis tahes koondise peatreenerile kordi tähtsam kui Goesi poolt professionaalse käitumise sildi all serveeritav tüütu tilulilu - näiteks koondislaste intervjuukeeld enne mänge (eelmisel nädalal ei lubatud Eesti Päevalehel usutleda Urmas Roobat!).

Sotši trump - mägedes suusatad, all lesid palmi vilus
Musta mere äärse kuurortlinna Sotši rand on keskpäeval puhkajaid paksult täis. Samal ajal sööstab Deniss *abalin 40 kilomeetrit eemal suuskadel mäest alla.
Haruldast kliima kontrasti peabki Sotši 2014. aasta taliolümpialinnaks kandideerimisel oma trumbiks. "Valides meid, saate jäähokiareeni palmide keskel ning suusatamisrajad mitme meetri paksusel lumel," ütleb olümpiaprojekti mänedžer Daniil Vorobjov.
Mereäärne Adler, kus peetaks jääspordialad, asub subtroopilises kliimas, näiteks Vahemere-äärse Nizzaga samal laiuskraadil. Veebruaris näitab kraadiklaas üldjuhul 10-15 pügalat üle nulli, sel talvel sadas Sotšis ja selle ümbruses lund vaid ühel päeval.
Krasnaja Poljana (eestipäraselt Punane Lageda) ja Esto-Sadok, kus peetaks lumealad, asuvad aga alpikliimas. "Lund on talviti vägevalt, kolm-neli meetrit ikka," lausub Krasnaja Poljanas mäesuusakeskuses tõstukeid valvav Jelena.

Värnik ei lähe ilmselt Eesti koondisega EK-võistlustele
Andrus Värniku treeneri Heino Puuste sõnul teeb odaviske maailmameister avastardi juuni lõpus. 23. ja 24. juunil Taanis Odenses peetavaks Euroopa karikavõistluste teise liiga võistluseks Värnikut Eesti meeskonda suure tõenäosusega ei kutsuta.
"Pühapäevane Gustav Sule mälestusvõistlus on odameestele koondise katsevõistlus ja parim pääseb koondisesse," selgitas heitealade vanemtreener Ants Kiisa.
Eesti kergejõustikuliidu peatreeneri Aivo Normaku sõnul oleks Värnik valmis Eestit esindama. "Välja läheb kindlasti parim mees ja kui heitjate vanemtreener leiab, et parim on Värnik, võime ta ka ilma võistluseta koondisesse arvata," ütles ta.

Inglasmaa vutimehed tahavad Eestile kiiresti värava lüüa
Inglased suhtuvad "tundmatusse Eestisse" ettevaatlikkusega, mida kasvatas Horvaatia-mäng.
Eelmise nädala lõpul Tallinna saabunud esimesed Briti meedia esindajad tulid kindla ülesandega - sondeerida pinda enne tähtsat Euroopa meistrivõistluste valikmängu tundmatu vastasega. Sellal, kui Inglismaa koondise peatreener jälgis homse vastase Eesti kohtumist Horvaatiaga A. Le Coq Arena VIP-i loožis, tegid jalgpalliajakirjanikud märkmeid pressiboksis. Kõige soosivama suhtumise pälvis Eesti ajalehe Independent veergudel.
"Vaevalt et Steve McClaren nautis oma laupäevaõhtut sama palju kui reedet," kirjutas Independenti korrespondent Jonathan Wilson. "Esiteks nägi ta, kuidas liider Horvaatia rebis end võiduga Tallinnas alagrupis juba viie punktiga Inglismaast ette, aga teiseks võis ta veenduda, et Eesti on kaugelt parem meeskond, kui võiks arvata nende 110. koha järgi maailma jalgpalliliidu edetabelis."

Mart Poom: inglaste mängukalender on liiga pingeline
Eesti jalgpallikoondise väravavaht Mart Poom ütles intervjuus uudistekanalile BBC, et Inglismaa meeskonna kehva käekäigu üks põhjusi on sealse kõrgliiga tihe konkurents.
Poomi sõnul tulevad paljud Inglismaa koondislased kas Manchester Unitedist, Liverpoolist või Chelseast. Need jalgpallurid osalesid UEFA Meistrite liigas vähemalt kuni poolfinaalini ning võtsid osa ka mõlemast Inglismaa karikasarjast.
"Nii pingeline võistluskalender nõuab pallurilt väga palju. Koondisemängudes paistavad paljud mehed tihti üsna kurnatud - nad pole ju robotid," ütles Poom.
Peatreeneriga tuttav
BBC rõhutab ka kolmapäevase kohtumise emotsionaalset tähtsust Eesti väravavahile, kes oma kõige edukamal Inglismaa kõrgliiga perioodil 1990-ndate lõpul Derby Countys töötas just koos praeguse jalgpalli sünnimaa koondise peatreeneri Steve

Tööl käiv laps maksab tulumaksu samamoodi kui täiskasvanu
Tulumaksu ei pea tasuma, kui töötasu jääb kuus alla
Viimane kooliveerand paneb paljud õppurid mõtlema sellele, kuidas saabuv suvi meeldivalt, kuid samas kasulikult mööda saata. Üks võimalus on leida endale taskuraha teenimiseks sobiv töökoht.
Tuleb silmas pidada seda, et alaealiste tööaega, tööohutust jm reguleerivad mitmed seadused ja määrused, millega saad tutvuda tööinspektsiooni koduleheküljel.
Töötamise ja palgaga kaasnevad ka maksukohustused. See tähendab, et Eesti tulumaksuseaduse kohaselt peavad kõik tulu (sh palka) saanud isikud maksma tulumaksu. Tööl käiv laps maksab tulumaksu samamoodi nagu täiskasvanu ja talle kehtivad samasugused maksusoodustused.

Jurist selgitab: 
Kas avalikus teenistuses oleva ametnikuga võib sõlmida täieliku materiaalse vastutuse lepingut ning kuidas piirab avaliku teenistuse seaduse varalise vastutuse paragrahv selle lepingu sõlmimist?
Avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt laienevad tööseadused ametnikele niivõrd, kuivõrd ATS-i enda või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Kuna täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmimise võimalused on kirjas ainult seni kehtivates Eesti NSV töökoodeksi paragrahvides, siis kehtivad need ka ametnikele.
Töökoodeksi § 128 lg 2 järgi võib täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmida ainult nende täisealiste töötajate ja ametnikega, kes töötavad ametikohal või teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi (väljaandmise), veo või tootmises kasutamisega. Seega peab ametniku või töötaja töö sisuks olema väärtuste hoidmine, vedu vms. Näiteks laohoidja töö on vahetult seotud vara hoidmise ja väljaandmisega. Ametnike töökohustuste hulka tavaliselt sellised tööd ei kuulu.

Guy Browningu kolumn: Rahvusvaheline äri
Üks ärimaailma suuremaid müsteeriume on see, kuidas suudavad rahvusvahelised ettevõtted olla edukad, kui enamikul nende koosolekutel istub eri rahvustest inimesi, kel pole muud ühist kui Ameerika vihkamine. Eriti kummaline tundub see arvestades fakti, et mingil põhjusel püüavad kõik koosolekul viibijad oma käitumisega tõestada kõige grotesksemaid rahvuslikke stereotüüpe. Mitte miski ei tee prantslasi rohkem prantslasteks kui istumine sakslaste ja brittide vahel.
Sellistel koosolekutel peavad prantslased tingimata arutama kõiges peituvaid filosoofilisi tähendusi isegi siis, kui koosoleku teema on näiteks uued kassidele mõeldud ussitabletid. Seepeale räägivad sakslased väsitavalt ja detailselt sellest, kuidas nad teevad neid asju Saksamaal ja mida võidaks sellest kogu Euroopa, kui kõik teised järgiksid nende eeskuju.

Keskastmejuht - pigem juht kui tippspetsialist
Rollid on inimest saatnud läbi ajaloo, aga omamoodi paradoksaalsel kombel on nad just tänapäevases teadmisteküllases maailmas inimese terviklikkust lõhkuma asunud. Tänapäeva inimese hästi arenenud võime tervikut tükkideks võtta, ületab sageli võimet neidsamu tükke hiljem taas tervikuks kokku panna. Selle probleemi hulka võib liigitada ka keskastmejuhte üha sagedamini saatva kahe-tule-vahel-olemise-tunde. Tegemist on õnneks siiski kõigest tundega. Ja kuigi see asjaolu ei muuda keskastmejuhi jaoks probleemi vähem reaalseks, annab see teadmine meile hea vihje, kust võimalikku lahendust otsida. Esiteks soovitan revideerida keskastmejuhi poolt tavaliselt tajutavat reaalsust.

Soomlased töötavad eneseteostuse pärast
Soomlastele on eneseteostus tööl olulisem kui teistele EL-i töötajatele, selgus uuringust.
Soomes on 40% töötajatele töö juures kõige olulisem eneseteostus ja enese vajalikkuse tunnetamine, et mitte olla tähtsusetu mutrike suures masinavärgis, selgus Soomes korraldatud uuringust.
Uurijad pidasid seda üllatuslikuks, sest teiste Euroopa riikide küsitlustes seadsid töötajad esimesele kohale hoopis minimaalseks toimetulekuks raha saamise ja elatustaseme tõstmise. Ainult viiendik teiste riikide vastanuid pidas esmatähtsaks eneseteostust ja töö sisukust ning enese tööprotsessis vajalikuna tundmist. Soomlaste puhul hakkas uurijatele silma seegi, et nemad on huvitatud oma töö tulemustest, mis väljendub kodumaise toodangu eelistamises välismaisele. 80 protsenti soomlasi peab Soome tooteid paremaks kui mujal tehtuid. Ka Soomes pakutavaid teenuseid peetakse paremaks - niimoodi arvas iga teine vastaja.

Purjus peaga tööleminek on erandlikum kui aastate eest
Kuigi alkoholiprobleem töö juures pole nii suur kui aastaid tagasi, süveneb see töövälisel ajal.
Ajakirja Tööjõuturg toimetaja Tiina Saare sõnul sõltub alkoholiprobleemi olemasolu ennekõike sellest, mida alkoholismiks nimetada. "Kui Jüri Enneti poole arvamuse saamiseks pöörduda, peaksid ilmselt ka need pettuma, kes arvavad, et kord nädalas ööklubis nina korralikult täis tõmmata on igati normaalne, rääkimata õhtusest klaasikesest veinist või õllest lõuna kõrvale," ütles Tiina Saar.
"Arvan, et pohmeluses tööleminek või tööl purjus olemine on muutumas pigem erandiks, sest see võib kahjustada äritegevust, mainet klientide ees. See-pärast rakendavad ettevõtted distsiplinaarkaristust. Selline
pigistame-silma-kinni-mentaliteet valitseb ehk tõesti kolka-külade töökodades," rääkis Saar.

Lätlaste palk on Euroopa madalaim
Euroopa Liidus teenivad kõige madalamat palka lätlased, kes saavad keskmiselt 5100 eurot ehk ligi 80 000 krooni aastas, vahendas Äripäev. Sellega on Läti mahajääjate kolmikus koos Slovakkia ja Poolaga, kus palk on vastavalt 9216 ja 9245 eurot aastas.
Euroopa kõrgeimat palka saavad aga Luksemburgi töötajad, kes teenivad keskmiselt 37 464 eurot ehk 586 311 krooni aastas.

Deklareeritud tulu kasvas eelmise aasta jooksul viiendiku võrra
Võrreldes 2005. aastaga kasvas eelmise aasta keskmine deklareeritud tulu 22 protsenti, ühe tuludeklaratsiooni kohta keskmiselt
115 000 krooni, teatas tolli- ja maksuamet. Kokku deklareeriti tulu ligi 61,2 miljardi krooni eest. Suurimat keskmist tulu, 144 000 krooni deklaratsiooni kohta, deklareeriti Harjumaal (k.a Tallinn). Väikseim tulu oli Ida-Viru maakonna deklaratsioonides, keskmiselt ligi 85 000 krooni. Üle miljoni kroonist tulu deklareeris 1735 maksumaksjat, see arv on suurenenud aastaga 407 võrra. Üle miljoni krooni tulumaksu deklareeriti 153 deklaratsioonis. Eelmise nädala seisuga on tulumaksu tagastatud 395 800 korral ja kogusummas 1,3 miljardit krooni.

Kuidas... pidada koosolekut asjalikult? 
Koosolekute korraldamine on suur kunst. Konstruktiivne ja tulemuslik koosolek algab asjalikust plaanimisest. Oluline on täpselt sõnastada koosoleku teemad, eesmärgid ning paika panna, millise reaalse tulemuseni loodetakse jõuda.
Koosolekute puhul on oluline ajakava plaanimine ning sellest kinni pidamine. Mõnes ettevõttes on see keeruline, kuna mõni jutumees tahab kõiki oma arvamusi väljendada, suutmata teemast kinni pidada.
Koosoleku lõpul on oluline teha kokkuvõte, kuidas arutatud teemasid ellu rakendada. Muidu võib juhtuda, et juba mõne aja pärast hakatakse kokkulepetest mööda hiilima või lihtsalt unustatakse need ära. Selleks et olla kindel, et lubatu saab tehtud, tasub igale inimesele saata kokkulepitud üksikasjadega memo.

Baskini anekdoodid
Seksuoloogi kabinetis:
"Doktor, mul on tunne, et ma olen homo."
"Olete tantsija?"
"Ei ole."
"Moekunstnik?"
"Ei."
"Olete naistejuuksur?"
"Ei."
"No mis homo?! Te olete lihtsalt lilla!"
"Midagi on juhtunud minu telefoniga. Ma rääkisin pool tundi sõbraga ja me ei saanud teineteisest aru!"
"Aga kas te proovisite rääkida vaheldumisi?"
Tütar ütleb vanematele:
"Ema ja isa! Ma ei abiellu kunagi, elan teiega kogu elu!"
"Ära šantažeeri vanemaid!"

JÄRJEJUTT (25): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Paap mõtles sügavalt järele ja vangutas pead. "Kaduma pole küll läinud. Mul ainult aluspüksid kuivavad hoovis nööri peal, kui need pähe tõmmata, siis oled nagu tont või nii."
"Hea küll, mees. Ma sind praegu veel vanarahva nimel trellide taha ei pista. Aga tulevikus - vaata ette."
Pärast järgnevat sehkendamist igasuguste formaalsustega, nagu Rävalisse telegrafeerimine, et sealt telegrafeeritaks Oxenfurthi, Gulliveri vedamine surnukambrisse, Tarbatu Päevalise kimalaste peletamine ja Koulu rinnaesisele peremärgi kõrvale rahumaleva märgi õmblemine, jõudsime lõpuks tagasi Burgundia Krooni. Seni seal viibinud semiootikutega oli Tikk keskmiselt rahuldavalt hakkama saanud, see tähendab, et ta oli neid söötnud süldiga ja kõigile arved kirjutanud, kuid oli unustanud märkida soodushinna ja minu sissetulekud olid seetõttu suurenenud ainult saja kahekümne kolme tamme võrra. Suurema sekeldamise peale õnnestus meil lõpuks kokku leppida nõnda, et soodushinna maksavad kõik (peale Päivi) hiljem juurde, aga praegu saavad kõik maja kulul ühe tasuta õlle.

Eri meediakanalite tarbimine suureneb peamiselt televisiooni arvel
Üha rohkem levib noorte seas mitme meediakanali samaaegne tarbimine.
Viimasel ajal polemiseeritakse palju selle üle, et inimesed, eriti noored, veedavad üha rohkem aega internetis ning telerit vaadatakse järjest vähem. Jah, meediakasutus suureneb pidevalt ja seda eriti noorte seas. Tarbitakse järjest rohkem eri meediakanaleid. Kuid nii kohalikud kui ka rahvusvahelised uurimused näitavad, et meediakasutuse ajajaotuses on esikoht endiselt televisiooni käes ja alles suure vahega järgnevad ülejäänud. Noorte seas on rohkem levinud mitme meediakanali samaaegne tarbimine.
Eestlane vaatajana üle keskmise
Kurioosse, kuid elulise näitena toodi ühes konverentsiettekandes järgmine kirjeldus. Teismeline vaatab telerit, samas nokitseb midagi arvutis, aeg-ajalt pöörab laual lebaval ajakirjal lehte ja lapsevanema küsimusele, millega noor inimene tegeleb, vastab, et õpib. Üheks meelisteemaks, mille üle noored foorumites, netikommentaarides, jututubades ning omavahelistes vestlustes mõtteid vahetavad, on telesaated. Mis siis, et neid mõnikord internetist vaadatakse.

 "Miljonimäng" jätkab sügisel koos Võrnoga
TV3 üks populaarsemaid saateid "Kes tahab saada miljonäriks" jätkab ka sügisel. Koos saatega jääb telekanalisse alles ka Hannes Võrno, kelle sõnul pole tema jätkamises midagi erilist. "Olen TV3 töötaja. Kui tööandja teeb ettepaneku tööd edasi teha ja palka edasi saada, peaks see olema ju normaalne nii televisioonis kui ka igal muul töökohal," sõnas Võrno.
Mis puudutab saatejuhi varasemaid plaane minna sügisel teabeohvitserina välismissioonile, siis Võrno sõnul jääb selleks tema tahtmisest üksi väheseks. "See amet sõjakoldes nõuab palju ja väga spetsiifilisi teadmisi ning läbitud treeninguid ja õpet. Lõpetades kas või sellega, et sellise staabiohvitseri töö jaoks ei ole mul piisav kaitseväeline auaste," kinnitab Võrno, et ees seisval hooajal on ta kindlasti Eestis ning muu hulgas täiendab end.

Uued videod emmedeklubi.tv lehel
Emmedeklubil on hea meel teatada, et tänasest on üleval uued videod.
MARJAD JA PUUVILJAD LAPSE MENÜÜS
Kui laps on köögiviljadest tehtud lisatoiduga harjunud, võiks proovida anda ka puuvilju ja marju. Kokk Kaarina Naur jagab soovitusi, millised nendest lapsele sobivad ning kuidas neid säilitada. Miks eelistada ahjus küpsetatud õuna värskele?
KÕRVITSA-RIISI PÜREE VALMISTAMINE
Isevalmistatud püree valmib parimatest toorainetest ja sobivas koguses. Kõrvitsast ja riisist saab maitsva püree, mis sisaldab rohkelt seedimisele kasulikke kiudaineid.
KAERATUMMI VALMISTAMINE BEEBILE
Kokk Kaarina Naur näitab, kuidas keeta kaeratummi. Juttu tuleb selle toiteväärtusest ning sellest, millal võib hakata seda lapsele pakkuma.

Aitame huule- ja suulaelõhega sündinud lapsed ilusti rääkima
Huule- ja suulaelõhe on enim levinud kaasasündinud arengu-häire.
Huule- ja suulaelõhe on sünnidefekt, mis tekib loote arengu käigus. Igal aastal sünnib Eestis 15-20 huule- ja/või suulaelõhega last ning see on enim levinud kaasasündinud arenguhäire. Tavaliselt arenevad suu ja nina välja 6. ja 12. nädala vahel. Mõnel lapsel ei kasva aga osa huulest ja suulaest kokku. Et huuled ja suulagi arenevad erinevalt, võib lapsel olla lõhenenud huul, suulagi või mõlemad. Huule- ja suulaelõhe sulgemiseks tehakse lapsele vastavalt vajadusele kas üks või mitu operatsiooni.
"Tegelikult on huule- ja suulaelõhega lapsed täpselt samasugused kui teised lapsed, sama andekad ja tublid. Korraliku raviga kasvab huule- ja suulaelõhega laps terveks ja õnnelikuks täiskasvanuks," ütleb ema Kadi Tamkõrv, kelle laps just sellisena sündis. "Ta saab kohe kolme ja poole aasta vanuseks. Pooleneljane, ütleb ta ise enda kohta," naerab ema Kadi.

Sünnitusjärgne psühhoos on ohtlik nii ema kui ka lapse elule
Sünnitusjärgset depressiooni või psühhoosi esineb nii emadel kui ka isadel.
Jubedaid lugusid, kuidas ema jätab oma vastsündinud lapse hooletusse või saadab sootuks teise ilma, on aeg-ajalt ikka kuuldud. Vahel võib aga ka juhtuda, et "ära pöörab" hoopis lapse isa. Üldjuhul pole tegu maniakist lapsevihkajate, vaid tõsise sünnitusjärgse psüühikahäire all kannatajatega.
"Sünnitusjärgne psüühika-
häire algab tavaliselt kas mõni päev pärast sünnitust või teisel-kolmandal nädalal, aga alati hiljemalt kaheksanda nädala jooksul. Haigus tabab umbes üht naist tuhandest, mõne allika väitel aga esineb psühhoosi isegi ühel sünnitajal viiesajast," ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater dr Evelin Eding.

T'ai chi õpetab enesekaitset ja pingest vabanemist
T'ai chi ühendab endas võitluskunsti ja tervisevõimlemise, õpetades lõdvestuma.
Nagu tervisejooks või jalgrattasõit, parandab ka t'ai chi harrastamine südame ja vereringe tööd, aga peale selle õpetab end kriisiolukorras valitsema ja sü-gavalt lõdvestuma, ütleb Riveta spordiklubi treener Roland Tepp.
"Kuna t'ai chi üks alustala on lõdvestumine, siis trenni tulles jätame ukse taha kõik päevased pinged - seda nii vaimses kui ka füüsilises mõttes," räägib viieaastase treenerikogemusega Tepp. Sügav ja rahulik kõhu kaudu hingamine aitab kopsudel paremini töötada ja verre satub rohkem hapnikku, mis omakorda muudab hingamisrütmi veelgi rahulikumaks ja sügavamaks.
"Oskus igas olukorras säilitada rahu ning lõdvestumine tulevad kasuks nii tööl kui ka eraelus, õpetades kriisiolukorras rahulikuks jääma, tegutsema selge pea ja lahtiste silmadega ja vähendades üldist stressi," on Tepp veendunud.

Raamat arukast toitumisest
""Ole vormis õige toiduga" on sobilik kõigile neile, kes ei taha imedieetidega eksperimenteerida, vaid soovivad optimeerida toitumist keha vajadusi järgides," kirjutab Kätrin Karu oma raamatu eessõnas. Sõnade toetuseks ei paku autor tõesti ühtki dieeti, vaid hulga soovitusi, mida ja kui palju peaksime sööma, et toiduga saadav energiahulk vastaks kulutatavale energiahulgale. Seejuures tõdeb autor, et kõik toiduained on tervislikud, kui neid süüa sobivas koguses.
Suurt tähelepanu pöörab autor spordilembeste inimeste menüüle, andes soovitusi vedeliku tarbimise kohta, toidukordade ajastamise ning toitumise kohta enne ja pärast treeningut. Samuti vastab ta korduma kippuvatele küsimustele, näiteks kas vitamiine on võimalik süüa liiga palju ning kui palju peaksime päevas rasvu sööma.

Suveks terved ja hoolitsetud jala8
Nahapaksendid ja valusad kannalõhed ei lase kevadmõnudest rõõmu tunda.
Kevade saabudes avastavad nii mõnedki, et pole jalgadele talvel piisavalt tähelepanu pööranud. Tavaliselt hoolitsetakse pidevalt käte ja näo eest, kuid saabastes olevad jalad jäetakse tagaplaanile. Ilusate ilmade saabumisel pannakse jalga kenad lahtised kingad, aga kui talla all on nahapaksendid või valu põhjustavad kannalõhed, siis ei ole ilust ja kevadmõnust juttugi.
Et jalanahk oleks aasta ringi pehme ja sile ning konnasilmad, nahapaksendid ja kannalõhed ei teeks valu, on vaja iga päev hoolitseda ka jalgade eest. Muidugi on lihtne käia regulaarselt pediküüris, kuid kodune jalgade hooldamine ja hügieenireeglitest kinnipidamine on samuti äärmiselt oluline.

Sel aastal puudub allergikutel esimest korda 20 aasta jooksul ülevaade õietolmust
Eestis on õietolmuseire ala-rahastatud ja vajalikke spetsia-liste on samuti vähe, ütleb Ida-Tallinna keskhaigla allergoloog Maie Laaniste.
Mis on õietolmuallergia ning millal on selle kõrgaeg?
Õietolmuallergia on allergiline reaktsioon õhus lendlevate tuultolmlevate taimede õietolmu suhtes. Kõrgaeg on märtsist kuni septembrini. Mida pikem on kuiv periood ning mida tugevam on tuul, seda kaugemale kandub õietolm. Üks raske aeg on mai algus, teine on jaanipäeva paiku ja kolmas augusti keskel.
Kas allergik saab ennast kõrgperioodiks ette valmistada?
Soovitatav on hakata juba varem ravimeid võtma. Kui õietolmu-seiret tehakse, siis tegemise käi-gus avaldatakse ka seda, millist õietolmu on oodata.
Kust saab andmeid seire tulemuste kohta?
Esimest korda üle 20 aasta ei korraldata sel aastal Eesti Vabariigis õietolmuseiret. See on sotsiaalministeeriumi tegematajätmiste tagajärg. Et õietolmuseire on alarahastatud ja spetsialiste vähe, siis sel aastal seiret ei tehta. Ilm.ee-s on allergikutele välja pandud Soome ja Euroopa kaart. Kes oskab infot lugeda, see saab vajaliku teabe kätte.

Kindel kaitse - Dr.Hauschka SPF 30 päikesekreem lastele
Vastupandamatult suve järele lõhnav kreem imendub kiiresti, hakkab nahka kaitsma kohe pärast pealekandmist, on keemiavaba ja veekindel ning hooldab ja toidab laste õrna nahka.
Ülipeen mineraalse titaandioksiidi pulber moodustab nahale läbipaistva imeõhukese kihi, mis peegeldab tagasi nii UVA- kui ka UVB-kiiri. Et titaandioksiid ei imendu sügavale, ei ärrita see isegi tundlikku nahka.
Lisaks tõhusale kaitsele ei lase kreemis olev hinnaline makadaamia pähkli õli nahal kuivaks muutuda, küdooniaseemne- ja kibuvitsamarjatõmmis ning avokaado-, mandli-, seesami- ja oliiviõli hooldavad ja pehmendavad aga nahka. Niiskust hoiab kreemis põnev kristall-lõunalill (Mesembryanthemum crystallinum).

Kõrge vererõhk: väga levinud, üldiselt ohjeldamatu ning ohtlik
Kõrge vererõhk on peamine insuldi, südamerabanduse ja varajase surma põhjustaja.
Sellest on möödunud üle sajandi, mil vene kirurg avastas lihtsa ning täpse viisi vererõhu mõõtmiseks. See meetod on kasutusel täna-päevani. Sestsaadik oleme palju teadlikumad vererõhku mõjutavatest teguritest ning kõrge vererõhu kahjulikust mõjust organismile. Siiski pole veel õnnestunud kõrgvererõhktõve tõsiduses veenda üldsust ning suurt hulka arste. Peaaegu kahel kolmandikul 65 miljonist ameeriklasest, kellel on kõrgenenud vererõhk, ei ole see haigus kontrolli all. Selline tõsiasi on suur probleem, sest kõrge vererõhk on peamine insuldi, südamerabanduse, südame- ja neerukahjustuste ning varajase surma põhjustaja. Käes-olev artikkel käsitleb viimaseid arvamusi sel teemal ning ühtlasi esitame kümme soovitust vererõhu taltsutamiseks.

TIM CARTER: Inglastel ei saa eestlastega lihtne olema
Ehkki Eesti koondis on kaotanud kõik seni peetud kuus EM-valiksarja mängu ega ole löönud ka mitte ühtegi väravat, ei tule Inglismaal siiski täna kerge mäng Eestiga. Eesti koondis on end hästi ette valmistanud ja kogu riik elab mängule kaasa.
Pealegi on see esimene kord kui Eesti mängib Inglismaaga. Paljud eestlased jälgivad Premiershipi mänge ja teavad inglise pallureid. Mõned neist on eestlaste silmis superstaarid, nagu näiteks David Beckham. Ta on ikoon ja väga populaarne Eestis.
Tähelepanu tänasele mängule Inglismaaga võib kõrvutada tähelepanuga Venemaa mängule, mida saatis kahe riigi suhete ajalooline taust.
Eestlased tahavad täna saada oma esimest punkti EM-valiksarjas, aga see on väga raske, sest tegu on ühe kõige tugevama alagrupiga. Vaadake kas või inglaste suhteliselt kehva seisu alagrupis. Inglismaa peab täna kindlasti võitma, et jääda konkurentsi teda hetkel edestavate Horvaatia, Venemaa ja Iisraeliga.

Inglaste kümme "fakti" eestlaste kohta
Inglise ajaleht The Sun avaldas oma tänases numbris Eesti-Inglismaa jalgpallimängu eel kümme "fakti" viinaralli kuningate eestlaste kohta.
1. Eestlastel läheb paremini Eurovisiooni lauluvõistlusel kui EM turniiril.
2. Eesti pealinna Tallinna sõpruslinn on Dartford.
3. Näitleja Enn Reitel on Eesti kuulsaim ekspordiartikkel. Ta loeb peale saatele The X Factor ning oli esimene valik mängima BBC filmis Only Fools and Horses Del Boy'd. Selle rolli sai siiski endale David Jason.
4. Eestlaste kodustaadion A.Le Coq Arena sai endale nime õlle järgi, mida pruuliti esmalt 1807. aastal Londonis.
5. Tallinn on Baltikumi viinaralli pealinn. Soomlased saabuvad laevadega siia odavat õlut ostma - mõni ei tule aga üldsegi laevalt maha, sest seal on õlu veelgi odavam.
6. Rahvustoiduks on verivorst, mis on tehtud värskest verest ning on topitud sea soolde. Seda serveeritakse koos pannkookidega.

TIMES: keda peaksid inglased Eesti meeskonnast kartma? 
Briti ajaleht The Times pakkus välja viis kõige ohtlikumat mängijat, kes võivad Inglismaa jalgpallimeeskonnale ebameeldivaks osutuda.
Esimeseks toodi Mart Poom. Ohuks peetakse eelkõige tema mängukogemust erinevates Inglise liiga klubides.
Teiseks nimetati ära Andrei Stepanov. Mees, kes on mängukogemusi saanud Venemaa tugevates klubides. Täna õhtul Lillekülas katab Stepanov tõenäoliselt Michael Owenit.
Kolmandaks toodi Sergei Terehov. Briti lehe andmetel on tegemist väga kogenud mängumehega, kes on kogu oma karjääri veetnud Eestis Meistriliigas. Tegelikult on Terehov mänginud ka näiteks Soomes ja Venemaal.
Neljandaks mainiti ära Vladimir Voskoboinikov. Noor mängja kellelt võib üht-teist oodata. Inglismaa avalikkus võis teda eelmisel aastal näha mängimas Tallinna Levadia ridades Newcastle Unitedi vastu. Nüüdseks on mees laenulepingu alusel suundunud Moskva Torpedosse.

STEVEN GERRARD: Inglismaa läheb Eestis kindla võidu järgi
Inglismaa jalgpallimeeskonna keskväljamees Steven Gerrard kinnitas intervjuus BBC-le, et mängijad on realistlikult meelestatud ning täna õhtul jookstakse platsile võitma.
Loomulikult on meid ka meedias favoriitidena esitatud. Samas on ka palju inimesi, kes näeksid meid Eesti vastu libastumas. Me peame oma mängu kontrollima ning esinema sama hästi kui paar päeva tagasi Brasiilia vastu.
Inglismaale pannakse alati enne mängu suuri lootusi, meid peetakse enamikel juhtudel favoriidiks. Kui me keskendume täna mängule ja esineme oma tõelisel tasemel, siis me väljume kohtumisest võitjatena.
Brasiilia mäng mõjus väga julgustavalt. Ma arvan, et me mängisime väga hästi aga meil lihtsalt ei vedanud, et me kohtumist ei võitnud.

STEVE MCCLAREN: Mart Poom on töönarkomaan
Tänases Suurbritannia päevalehes Guardian jõudakse järeldusele, et eestlaste suurim õnn on Mart Poom ja õnnetus Raio Piiroja mängust kõrvale jäämine.
"Mart Poom on täielik töönarkomaan," meenutab Inglise jalgpallimeeskonna peatreener Steve McClaren neid aegu, mil ta Poomi kunagise koduklubi Derby County treener oli.
"Tihtilugu andsime me trenni lõppedes võimla võtmed tema kätte, et ta viimase lahkujana spordisaali ukse lukustaks," meenutas ta.
Inglased loodavad, et nad suudavad täna Poomi ära väsitada.
McClaren ja kogu Inglismaa meeskond on kindlasti vähemasti salamisi rõõmus, et võrdlemisi efektiivne kaitsemängija Raio Piiroja mängust kõrvale jääb. Eesti treener Jelle Goes on kindlasti rabatud sellest, et meeskonna ametnikud ei saanud aru UEFA reeglitest ja alguses väitsid, et Piiroja siiski võib mängus osaleda.

JOHN TERRY: kaotuse korral võtan vastutuse enda peale
Inglismaa jalgpallimeeskonna kapten John Terry kinnitas, et juhul kui meeskond ei jõua Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile on ta valmis kandma oma osa vastutusest, vahendab Teamtalk.com.
Peatreener Steve McClareni juhtimisel mängivale Inglismaa meeskonnale on Austrias ja Šveitsis toimuvale EM finaalturniirile jõudmiseks vajalik Eestit täna õhtul ilmtingimata võita.
Terry sõnadest jääb edutõotav mulje, manitsedes meeskonna toetajaid jääma peale võitu rahulikuks, mitte hakkama märatsema nagu see juhtus mullu detsembris, mil võideti Andorrat 3: 0.
Samuti Londoni Chelsea kaptenipaela kandev Terry ei mõtle pikalt, kes vastutab juhul kui Inglismaa meeskond suurvõistluste lõpp-turniirile ei pääse. Viimati juhtus nii 1994. aastal, mil Inglismaa ei pääsenud maailmameistrivõistluste finaalturniirile USA-s.
"Kui palju vastutan mina selle eest kui Inglismaa edasi ei pääse? Ma vastutan selle eest täielikult. Siiski ei kavatse ma siin enne mängu selliseid negatiivseid mõtteid mõelda," ütles Terry.

INDREK KANNIK: Inglismaa jalgpalli menukuse alus on keel
Eesti kontekstis võib Inglise jalgpalli fenomenist rääkides nimetada kahte põhjust (loomulikult lisaks jalgpalli sünnimaa staatusele). Esiteks, inglise keele staatust maailmakeelena.
Inglise keelt osatakse nii Eestis kui ka suures osas ülejäänud maailmast rohkem kui hispaania või itaalia keelt. Ja kui inimesed mõistavad keelt, on neil kergem hankida infot selle riigi ja selle maa jalgpalli kohta ning ehk ka samastada end sealsete vutimeeskondadega.
Teine põhjus, mis on lisaks Eestile kindlasti omane ka ülejäänud Põhja-Euroopale, on asjaolu, et Põhjamaade telekanalid hakkasid alates kuuekümnendatest aastatest laupäeviti näitama Inglismaa meistrivõistluste mänge ja Soome TV kaudu sai ka Põhja-Eesti sellest osa.
Nii kujunes Eestis isegi Nõukogude Liidu suletud ühiskonnas välja teatud hulk Inglise vuti fänne, kes maailma avanedes on suutnud endale arvukalt mõttekaaslasi leida.

MERIT KARISE: David Beckham: kumb on kõvem, jalgpall või bränd? 
Mis teeb ühest tootest brändi? Kvaliteetne füüsiline ja funktsionaalne pool pluss imago ehk positiivne kujutluspilt miljonite inimeste peas.
Mis teeb ühest inimesest brändi? Vastus on sama. Jalgpallis ei loeta ammu enam ainult väravaid, vaid ka seda va krõbisevat. Ja imago aitab raha teenida tänapäeval rohkem kui füüsiline pool.
Lisaks heale jalgpallimängu oskusele on David Beckham ilus mees, stiilne mees, luksusliku elustiiliga mees. Tema imagole lisab vürtsi endisest poplauljatarist abikaasa. Kõik see kokku teeb temast väga kvaliteetse mehe, keda jumaldavad naissoost inimesed 5. eluaastast alates, ta on ka gay-ikoon ja meeldib üldse palju kordi suuremale hulgale inimestele kui seda on jalgpallifännide seltskond.
Järelikult saab teda ka müüa väljaspool jalgpalli, tema pale on kullasära lisanud ka tavalistele tarbekaupadele nagu limonaad, mobiiltelefon, spordiriided ja raseerimisvahendid.

AAVO KOKK: Juhid on nagu nõiad, ainult hullemgi veel
Aastal 1524 pidi Riias elama keegi tõeline naljahammas. Kahjuks ei tea me, oli ta sakslane, lätlane või liivlane.
Aga lugu oli selline, et reformatsioonivaimustuses läks Riia rahvas kallale kohalikule toomkirikule. Kiskusid maha Neitsi Maarja puust kuju ja tegid sellele nõiakatse. Sidusid kotti ja viskasid Väinasse.
Katse on ju lihtne - vajub põhja, järelikult pole nõid. Kui aga ujuma jääb, siis on nõid ja tuleb ära põletada. Neitsi Maarja puust kuju jäi muidugi pinnale hulpima. Nõid mis nõid. Rahvas viis süüdlase Kubsbergile ja põletas ära nagu nõia ikka.
Kui järele mõelda, siis käitutakse uute juhtidega üsna samamoodi. Astud noore inimesena ametisse ja mõtled, et nüüd on võim ja vabadus käes korraldada asjad nii, nagu õigeks pead. Aga tutkit! Armsad kolleegid korraldavad noorele juhile kohe nõiakatse. Tekitavad olukorra ja vaatavad, kas vajub põhja või jääb pinnale. Olukord on isegi hullem kui keskajal. Siis võeti ette üks nõid korraga. Nüüd, kus noori juhte muudkui tuleb ja tuleb, pead kiiresti veest välja rabelema, sest muidu mattud nende alla, kes kohe pärast sind vette visatakse.

INDREK SCHWEDE: Isa tuli tagasi
Igas riigis võiks vabalt olla üks monument tundmatule inglasele, kes tõi kohale esimese jalgpalli ja õpetas kohalikud mängima.
Eestis võiks selline sammas olla Tallinna sadamas - just sealt sai 20. sajandi esimesel kümnendil alguse poisikeste läbi-
käimine Briti meremeestega, kes mängisid omavahel tundmatut mängu.
Esiti ei huvitanud poisiklutte mitte uus mäng, vaid kookospähklite koored, mida inglased Tallinna kaudu Venemaa küünlavabrikutele vedasid. Äri inglastega süvendas sidemeid. Poisid vahtisid kõrvalt brittide omavahelist pallitagumist ja jooksid mängust välja lennanud pallidele järele. Siis said nemadki lööki proovida. Neid, kes kõvemini pihta said, kutsuti peagi inglaste sekka mängima.
Peagi lisandusid senisele äritegevusele uued artiklid: inglastega tehti kaupa ka jalgpallide ja vutisaabaste osas. Nagu 70 aastat hiljem Viru hotelli juures, kui äritseti moodsate hilpudega, pidi tol ajalgi tegutsema salaja ning pallid ja vutisaapad tuli maale toimetada tollivalvuri pilgu eest varjatult. See oli surmahoop senisele lemmikmängule laptuule. Algas jalgpalli kiire võidukäik.

KÜLLO ARJAKAS: Kes on Läti uus president? 
Läinud nädalal valis Läti parlament juba esimeses voorus riigi seitsmendaks presidendiks 52-aastase Valdis Zatlersi.
Meil teatakse Läti ekspresidentidest vahest paremini kahte Ulmanist ja Vaira Vike-Freibergat, kelle teine ametiaeg täitub juuli algul.
1993. aastal sai parlamendis kolmandas voorus lõunanaabrite presidendiks Guntis Ulmanis, 1930. aastate presidendi Karlis Ulmanise sugulane. Viimati mainitu haud on leidmata, ehkki seda otsiti paar korda. Muide, Guntis Ulmanis osales presidendina Karlis Ulmanise hauda otsinud ekspeditsioonil.
Guntis tuli Siberist tagasi, õppis majandust, astus komparteisse ning töötas Läti Panga nõukogus. Ulmanis võitis kahte välislätlasest vastaskandidaati suuresti tänu oma perekonnanimele, mis haakus rahvusliku vaimustusega.
Meenutagem, et ka Matti Päts sai 1992. aasta riigikogu valimistel ilma tugeva kampaaniata tuhandeid hääli. Guntis Ulmanis "vedas" ameti välja, ent Karlis Ulmanise taolist rahvajuhti temast ei kujunenud, seda ei võimalda ka põhiseadus.

Zenit News Agency: Paavst: Eestil on palju pakkuda
Võttes reedel vastu volikirja Eesti suursaadikult Püha Tooli juures Jüri Seilenthalilt, ütles paavst Benedictus XVI, et Eestil on palju Euroopa ühiskonnale pakkuda, kuna ta väärtustab vabadust ja kaitseb vabaduse ideaale.
Paavsti sõnul näitas eelmise sajandi viimase kümnendi alguses Ida-Euroopas aset leidnud revolutsioon inimeste vabaduseiha ning vastastikust austust ja solidaarsust, mida ei saa alla suruda, teatas Zenit News Agency.
"Need Eesti tuhandeaastase ajaloo väärtused peaksid leidma praktilise väljenduse igas poliitilise ja sotsiaalse elu valdkonnas," ütles paavst.
Paavst märkis, et Euroopa vajab Eesti kogemust, kuidas ühiskond seisab silmitsi muutumise väljakutsega, säilitades samal ajal oma traditsioone.

REPLIIK: 101 lammast
Parlamendis läbis eile esimese lugemise kurikuulus kuluhüvitiste eelnõu, millega riigikogu liikmed tahavad endale kehtestada sisuliselt 30-protsendilise maksuvaba palgatõusu. On kõnekas, et eelnõu kohta ei esitatud eile riigikogu saalis mitte ühtegi küsimust ega soovitud avada ka läbirääkimisi. Ühesõnaga, kui küsimus on isiklikus heaolus, siis pole vahet, oled sa orav, isamaalane, sots, keskerakondlane, roheline või rahvaliitlane.
Eriti masendav oli eelnõu tutvustanud Väino Linde (Reformierakond) põhjendus, et senine kuludokumentide esitamise kord on "diskrediteerinud mitte üksnes üksikuid parlamendiliikmeid, vaid riigikogu kui institutsiooni tervikuna". See, mida 101 riigikogulast praegu teeb, diskrediteerib riigikogu mainet pikaks ajaks ja sadu kordi enam kui aeg-ajalt SL Õhtulehes ilmunud kurioosumid ühe või teise rahvasaadiku priiskamisest maksumaksja rahaga.

JUHTKIRI: Kliimakaitse: mugavuse hind
Kunagi varem ei ole maailma kaheksa juhtiva tööstusriigi ehk G8 tippkohtumisele eelnenud nii lootusetud lahkhelid kui seekord. Kaalul pole rohkem ega vähem kui kliimasoojenemine ning G8 tänavuse eesistujariigi Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide vahel valitsevad suured erimeelsused.
Saksa liidukantsler Angela Merkel loodab - või õigemini lootis - tänasest reedeni kestval tippkohtumisel kokku leppida konkreetsed sammud kliimasoojenemise pidurdamiseks. Tema ettepanekud on järgmised: tagada, et kliima ei soojeneks 2050. aastaks enam kui kaks kraadi; vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni sajandi keskpaigaks poole võrra ning suurendada energiaefektiivsust 2020. aastaks viiendiku võrra. Ning kuna Kyoto protokoll kaotab kehtivuse 2012. aastal, tahaks Merkel kokku leppida, et 2009. aastal võetaks vastu uus kliimakaitseleping.

VIDEO: aktsiisitõusud läbisid riigikogus esimese lugemise
Täna tegeles riigikogu elavalt maksude alandamist ja aktsiiside tõstmist võimaldavate eelnõudega.
Kui kuluhüvitiste küsimuses oli suurem jagu parlamendist eile üht meelt, siis täna enam mitte, vahendavad Seitsmesed Uudised.

Eesti kelmid tühjendasid välismaalaste pangakontosid
Ligi 20 kannatanu pangakontolt riisusid viis noormeest kokku 2,9 miljonit krooni.
Need heausksed arvutikasutajad, kes endale internetist tasuta tarkvara tõmbavad, andsid Tallinnas elavale 22 aastasele Ilja Kotkovile idee kergelt raha teenida. Iseenesest polnud selles midagi uut, sest inimeste pangakontode paroole ja kontonumbreid on püüdnud ligi-inimese eraomandust mitteaustavad kurikaelad ikka teada saada.
Ninamees tahtis elada laia elu
Võib-olla ajendas selleks Kotkovi ka kurb tõsiasi, et tema 2005. aastal asutatud internetiteenuseid osutav firma Synebs Tehnologies OÜ äri ei läinud hiilgavalt - aastane puhaskasum on majandusaasta aruande järgi vaid 3772 krooni. Noor inimene vajab aga raha ja lõbusat elu.

Oleg Gross: milleks üldse on lepinguid vaja
Riigilt üle 0,6 miljoni krooni kahjutasu nõudnud Oleg Gross kaotas ka Viru ringkonnakohus
Täna jättis Viru ringkonnakohus jõusse maakohtu otsuse, kus ärimees Oleg Grossile kuuluv AS OG Elektra Tootmine ei saa riigilt nõuda kahju hüvitamist.
2001. aasta mais sõlmisid AS OG Elektra Tootmine ja Tapal asunud, kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluv Suurtükiväegrupp neljaks aastaks hanke raamlepingud erinevate toiduainete tarnimiseks kuni 2005. aasta aprillini. Kui 2004 aastal liideti Suurtükiväegrupp Tapa Väljaõppekeskusega, öeldi kokkulepitud tähtajast poolteist aastat varem üles Grossiga sõlmitud hankelepingud.
Grossi sõnul põhjendati seda asjaoluga, et seoses liitumisega oli vaja korraldada uus üleriigiline konkurss ja leida uus tarnija. "Riik oleks pidanud hankelepingute ülesütlemise eest vastutama, aga näib, et lepingud üldse ei kehti, milleks neid siis üldse vaja," ütles Gross. Ta arvestas kokku kahju, mis tulenes kohustustest hankijate ees ja saamatajäänud viieprotsendilisest kasumist ning sai kahjusummaks kokku 634 778 krooni. Seda raha hakkas ta kohtu kaudu riigilt välja nõudma.

Peaminister avas uue Eesti aukonsulaadi Tamperes
Täna pärastlõunal avas peaminister Andrus Ansip uue Eesti aukonsulaadi Tamperes.
"Suhted Eesti ja Soome inimeste vahel on läbi aegade olnud soojad. Mul on hea meel, et sajad Kesk-Soomesse asunud eestlased, aga ka teised, saavad vajadusel nõu ja abi meie uuelt aukonsulilt Tamperes Tuomo Marttilalt," ütles peaminister, tervitades aukonsulaati avama tulnud eestlasi ja Eesti sõpru.
Eesti konsulaat Tamperes avati 2000.aastal. Tampere on Kesk-Soome tähtsaim keskus, kus lisaks Eesti konsulaadile tegutseb seal veel 16 konsulaati. Ka on Eesti kogukond Kesk-Soomes viimastel aastatel jõudsasti kasvanud ja juba 2005. aasta lõpus elas ainuüksi Tamperes üle 400 Eesti kodaniku.
Eesti uus aukonsul Soomes Tamperes, Tuomo Marttila, sai aukonsuli patendi tänavu 4. aprillil ja on Eesti 102. aukonsul. Marttila on Soomes tuntud ja ühiskondlikult aktiivne advokaat, aastaid tundnud huvi Eesti vastu ja tunnustatud Kesk-Soomes Eestiga sidemeid arendavate kolleegide seas.

Noor rannavalvur päästis väikese poisi uppumisest
16-aastane Falcki rannavalve abiline päästis Pühajärve rannas 7-aastase poisi uppumisest.
Eile õhtul kell 16.50 lustisid lapsed Pühajärve ranna veeatraktsioonil, kui üks 7-aastane poisike liumäelt alla lastes õnnetult vee alla vajus. Kiirelt reageeris rannas rannavalvuri abina tööl olnud 16-aastane liige Timo Teder, kes lapsele järele hüppas ja ta veepinnale tõi, teatas Falck.
Samas oli ka Falcki rannavalve, kes vee alt välja toodud lapse üle vaatas. Kohalekutsutud kiirabi lubas ehmatusega pääsenud lapse pärast tervisekontrolli koju.
Kuna Timo Teder on rannas tööl juba seitsmendat järjestikust suve, on tal muidugi kogemusi juba omajagu ning seekord tema kiire reageering õigustatud. Sellistel puhkudel on ju iga vee all oldud sekund oluline. Õnnetuse põhjustanud liuväli on hetkel rannas suletud, et veenduda tema igakülgses ohutuses.

Padar: lähiajal rohkem olulisi maksutõuse ei tule
Rahandusminister Ivari Padar ütles täna riigikogus aktsiisitõusude esimesel lugemisel, et rahandusministeeriumil ei ole lähiajal plaanis rohkem olulisi maksutõuse.
"Rahandusministeeriumil ei ole hetkel plaanis lähiajal olulisi maksutõuse.Me oleme kõik sellised olulised maksutõusud täna toonud ühte punkti," lausus Padar.
Ta täpsustas, et siiski on üks valdkond ja üks teema, mis vajab pikemat arutelu ja pikemat analüüsi. "See on kõik see, mis puudutab ökoloogilist maksustamist ehk seda teemat, kuidas saastaja maksab. See on kindlasti valdkond, mille puhul potentsiaalselt nelja aasta jooksul valitsus tegeleb ja leiab paremaid lahendusi," selgitas Padar.
Täna läbis riigikogus esimese lugemise alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus, kuigi Keskerakond tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.
Seadusele saab parandusettepanekuid teha 8. juunini.

Euroopa Liidu ja Venemaa saadikute kohtumisel oli põhirõhk Eestil
Euroopa Liidu - Venemaa parlamentaarse koostöökomisjoni kohtumisel oli sel aastal Eesti-Vene konflikt ja Euroopa Parlamendi Eestit puudutav resolutsioon.
Vene saadikuid üllatas Saksa sõnul Euroopa Liidu "tingimusteta solidaarsus", mille puhul "kaitsevat Euroopa Liit oma liikmesriike mistahes probleemi puhul, olgu see oluline või mitte."
Europarlamentäärid rõhutasid oma vastuses nimelt ELi solidaarsuspõhimõtet ning toetasid Eestit esindanud saadiku seisukohti. Lisaks tunnistati, et uued liikmesriigid on toonud Euroopa agendasse Venemaa suhtes uue retoorika.

Ilves: Toetus Euroopa Liidule on Eestis pretsedenditult kõrge
President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Prahas Tšehhi presidendi Vaćlav Klausiga, kellega kõneleti peaasjalikult Euroopa Liidu tulevikust ja ühenduse naabruspoliitikast.
"Toetus Euroopa Liidule on Eestis pretsedenditult kõrge ja Eesti toetab ühenduse institutsioonide edasist arengut," ütles president Ilves.
Eesti riigipea viibib Prahas seoses rahvusvahelise konverentsiga "Demokraatia ja julgeolek" (Democracy and Security: Core Values and Sound Policies), kus ta oli üleeile peakõneleja.
President Ilves saabub tagasi Eestisse täna õhtul.

Aprillimärulis osalenu süüdistab kaitsepolitseinikku peksmises
Seoses aprillisündmustega on esitatud politseinike vägivalla kohta üle 50 avalduse.
Viru ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetlust kaitsepolitsei töötaja suhtes, keda üks aprillimärulis osalenud noormees süüdistab peksmises.
Kaitsepolitsei töötaja peale kaebuse esitanud noormees on ise uurimisalune seoses aprilli lõpus Jõhvis aset leidnud märatsemistega, ütles riigiprokuratuuri avalike suhte talituse juht Kristiina Herodes Eesti Päevalehele.
Noormehe väitel peksis kaitsepolitsei töötaja teda ülekuulamise ajal ja tal on ette näidata ka arstitõend, mis kinnitab kehavigastusi. Seda, kas need vigastused on seotud konkreetse kapo töötaja tegevusega, peab Herodese sõnul selgitama uurimine.
Karistusseadustik näeb süüdimõistmisel võimuliialduse eest kas rahatrahvi või kuni viie aasta pikkuse vangistuse.
Kokku on politseinike vägivalla kohta esitatud üle 50 avalduse. Täpset politseinike tegevuse suhtes esitatud kaebuste arvu on Herodese sõnul raske öelda, kuna arvestuse pidamist on takistanud üheaegsete avalduste esitamine nii politseile kui prokuratuurile ja õiguskantslerile, samuti on mõned inimesed esitanud korduvkaebuse.

Sel reedel ilmub Eesti Päevalehe vahel eriväljaanne UUS ID
Iluasjade maailmale pilku heitva Päevalehe eriväljaande UUS ID juuninumber annab soovitusi suvehooajaks.
Valik olulisematest eriväljaande teemadest:
Sportlikud päikesepäevad
Rannas võib toredasti aega veeta palli ja taldrikut lennutades, aga ka malelaua taga pikutades.
Kübar - suve põnevaim aksessuaar
Hooajamood soosib naiselikkust ja seega klassikalisi laiaservalisi, aga ka 1940-ndate oimukübara siluette.
Suvine võlukiiver
Juuksed nõuavad palavusega kaitset, et hoida niiskust ja läbida edukalt päikese, soola ja kloori karm kool. Liia Merino
Tere tulemast rannahooaega!
Moekad rannakiisud kannavad sel suvel 1950-ndate stiilis trikood või bikiine.

Valitsus kinnitab Karise homme TÜ rektoriks
Valitsus kinnitab homsel istungil senise Eesti maaülikooli rektori ja TÜ arengubioloogia erakorralise professori Alar Karise järgnevaks viieks aastaks Tartu ülikooli rektoriks.
Tartu ülikooli rektori valimiskoosolek otsustas Alar Karise rekoriks valida 31. mail. Valitsuse homse otsuse kohaselt asub Karis ametisse 1. juulist.
Rektori inauguratsioonitseremoonia peetakse 31. augustil.

Nissis põles naftamahuti torustik
Harjumaal Nissi vallas süttis täna kella 13 paiku kütusemahutipargi torustik ning tekkinud ohu tõttu andis päästeamet kõige kõrgema järgu väljakutse.
"Esialgsete andmete järgi põles ka naftamahuti, aga õnneks see tegelikult nii ei olnud," ütles Põhja-Eesti Päästekeskuse pressiesindaja Marek Simulman Päevaleht Online'ile.
Praeguseks on teada, et põles torude alune ja pealne osa, ent torude sisse tuli Simulmani sõnul ei pääsenud. "Põles umbes 20 ruutmeetri suurune ala, ent leegid väga suureks ei paisunud. Naftamahutid paiknevad suhteliselt ligidal, aga nende plahvatamiseks oleks olnud vaja palju intensiivsemaid leeke."
Simulmani sõnul on praeguseks tulekahju kontrolli all ning kõrgem häire tühistatud. "Ka pargi enda töötajad tegutsesid väga professionaalselt ja hakkasid kohe ise kustutama," ütles Simulman.

Savisaar: seda alkoholiprobleemi enam kinni ei mätsi
Tallinna linnapea Edgar Savisaar avaldas täna kahetsust plaani üle tühistada Harju maavanema määrus alkoholimüügi piiramiseks.
"Mul on väga kahju, kui need (piirangud) tühistatakse," sõnas Savisaar täna linnavalitsuse pressikonverentsil.
Linnapea arvates on Harju maavanem Värner Lootsmannil õigus, kuna võitlus alkoholiga nõuab radikaalsemat suhtumist ja kindla joone pidamist. "Ma saan aru, et praegune valitsus pooldab liberaalset alkoholipoliitikat, aga selle tagajärg on käes nende inimeste näol, kes on tekitanud liiklusõnnetusi purjus peaga jne," kurjustas Savisaar. "Seda probleemi enam kinni ei mätsi!"
Savisaare hinnangul on nii õiguskaitseorganid kui ka politsei pööranud probleemile juba piisavalt tähelepanu, samuti hoiab Tallinna linn oma joont alkoholimüügi piiramises.

Politsei kaasab laulu- ja tantsupeoliste turvalisuseks lisajõude
Politsei on X noorte laulu- ja tantsupeo ajal kõrgendatud valmisolekus ning kaasab suurürituse ajal osalejate turvalisuse, avaliku korra ja liiklusohutuse tagamiseks lisajõude.
Peol osalejate majutuskohtade valve panemine politsei ülesandeks vähendaks aga oluliselt turvalisust 35 000 osalejaga laulu- ja tantsupeol, teatas politseiameti pressiesindaja.
Politseipeadirektor Raivo Aegi sõnul kaasatakse laulu- ja tantsupeo ajal avaliku korra tagamisse täiendavalt politseinikke ja abipolitseinikke selleks, et tagada suurürituse ajal kõigi osalejate turvalisus, ennetada peol osalevate noorukite sattumist võimalike õnnetuste või süütegude ohvriks ning tagada liiklusohutus.
"Senine harjumus, et laulu- ja tantsupeoliste majutuskohtades täidavad valvuri ülesandeid täisvarustuses politseinikud, on riigi raha äärmiselt ebaotstarbekas kasutamine," selgitas Aeg. "Kui panna politseinikud majutuskohtades valvama osalejate asju ning hoidma noorte seas korda, langeb avalik turvalisus nii laulu- ja tantsupeol kui ka terves linnas."

Mõned näited riigikogu "diskrediteerinud" meediahuvist
Päevaleht Online toob lugejateni mõned näited viimastel aastatel kuluhüvitiste teemadega seotud kirjutistest, mis riigikogulaste endi sõnul kulutšekkide esitamise nii "diskrediteerivaks ja keeruliseks" on muutnud.
11. oktoober 2003 00: 00: 00 - Liisingu sildi all saavad saadikud endale soodsalt autosid
16. oktoober 2003 00: 00: 00 - Saadikuid jätab pahameel külmaks
29. oktoober 2003 17: 49: 29 - Res Publica saadikud loobusid kuluhüvitiste kasutamisest autoliisinguks
27. november 2003 00: 00: 00 - Küsitlus näitab soovi piirata riigikogulaste kulude hüvitamist
30. jaanuar 2004 08: 30: 42 - Liina Tõnisson esitas tuttavate bensiinikviitungeid

Lootsmann: Reimaa ettekirjutuses on palju vasturääkivusi
Harju maavanem Värner Lootsmanni hinnangul on talle eile saadetud reginaalminister Vallo Reimaa ettekirjutuses väga palju vasturääkivusi.
"Minu jaoks on selle käskkirja formaalsuses ja sisus nõndapalju vasturääkivusi," selgitas Lootsmann Päevaleht Online'ile.
Maavanema arvates oskab ta ettekirjutist täpsemalt siis kommenteerida, kui on selle põhjalikult läbi analüüsinud, kuid juba praegu hakkab silma nii mõndagi vastuolulist.
"Õiguslik põhjendus ja otsus ise on vastuolulised," rääkis Lootsmann. Tema hinnangul ei ole ministri ettekirjutuses peaaegu üldse arvestatud viis lehekülge pika seletusega, mille maavanem esmaspäevaks Reimaale esitas. "See on jäetud läbi analüüsimata!"
Lootsmanni selgituste kohaselt on ministri ettekirjutuses vaid viiendik leheküljest pühendatud põhjustele, mis tegelikult alkoholimüügi piirangu kehtetuks tunnistamise otsusega üldse vastuolus on.

Kunstigümnaasiumis vehiti relvadega
Tallinna kunstigümnaasiumis ähvardas lapsele paremat hinnet taotlev isa noaga õpetajat, koolidirektor Märt Sults haaras selle peale kabinetist tulirelva ja ähvardas omakorda lapsevanema vigaseks tulistada.
Politsei sai esmaspäeval kell 9.05 väljakutse Tallinna kunstigümnaasiumisse, kuna ühe kolmanda klassi poisi isa oli noaga kooli tulnud, sisenenud järeleaitamistundi ja õpetajat ähvardanud, et too tema poega enam ei kiusaks ja eesti keeles rahuldava hinde paneks, kirjutas SL Õhtuleht.
Klassis oli järelvastamisel veel üks laps. Peagi oli algamas ka põhikooli eesti keele ja kirjanduse eksam ning kool oli eksamile minejaid täis.
Olukorrast pildi ette saanud koolidirektor Sults jooksis seifi juurde, haaras isikliku tulirelva, pani vööle ja jooksis mehele järele.
Relvaseaduse kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas.

Harri Taliga: välismaal töötajad tuleks tagasi tuua
Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et riik peaks odavama võõrtööjõu sissetoomise asemel keskenduma välimaale tööle läinud eestlaste tagasitoomisele.
"Eelkõige peaks Eesti ettevõtted ja Eesti riik mõtlema sellele, kuidas need mitukümmend tuhat inimest, kes on välismaal targemaks saanud, kogemusi omandanud ja palju juurde õppinud, tuua tagasi kodumaale ja panna nad nö Eesti ühiskonna teenistusse," seletas Taliga ETV saates Terevisioon, kirjutab ETV24.
Lisaks pole riik Taliga hinnangul tegelenud piisavalt tööjõupuuduse ennetamisega.

Politseikadetid korraldavad Kuressaare lennuväljal kiirendusvõistluse
Suvel Paikuse politseikooli lõpetavad kadetid Rein Rand ja Kaisa Nurm viivad juuni keskpaigas kooli lõputöö raames Kuressaare lennuväljal läbi kiirendusvõistluse, et kutsuda öösiti teedel kihutajaid üles tegema seda vastavas kohas ning seaduslikult.
Augustis politseikooli lõpetava Kaisa Nurme sõnul oli idee taoline üritus korraldada juba enne, kui Saaremaal omavolilised võidukihutajad probleemina päevakorda kerkisid, kirjutab Meie Maa.
"Eesmärk on näidata illegaalsete kiirendusvõistluste korraldajatele, et ka päris ametlike võistluste läbiviimine ei ole sugugi keeruline," ütles Nurm. Lennuliiklust üritus ei sega, sest algab poole seitsme paiku õhtul ja lennuväli pannakse selleks ajaks kinni.
16. juunil toimuvale kiirendusvõistlusele eelneb väike loeng Kuressaare politseijaoskonnas, kus tuleb juttu sellest, mida ebaseaduslikud streetrace'd endaga kaasa toovad.

Türi võib saada Wiedemanni kuju
Kevadpealinnast Türilt pärit näitleja Heino Seljamaa käis välja mõtte panna linna püsti ülemöödunud sajandil elanud keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni kuju.
Nii Seljamaa kui ka Türi vallavolikogu esimees Theo Aasa kinnitasid samas, et praegu on mõte algjärgus, kirjutab Järvamaa Teataja.
Eelmisel nädalal jalutasid nad Türil ringi ja kaesid kuju võimalikke asukohti: "Kui panime Wiedemanni mälestuskivi Hariduse tänavale, ütles Jaan Eilart (endine looduskaitseliikumise eestvedaja - toim) jutuajamises, et see pole kindlasti küllalt väärikas mälestusmärk," meenutas Seljamaa.
Türiga seob mitutpidi andekat Wiedemanni Seljamaa teada ka see, et ta käis seal seitsmel suvel suvitamas.
Seljamaa meelest võiks Türi kuju olla August Weizenbergi loodud Wiedemanni büsti koopia, võimalikeks asukohtadeks pakkus ta kultuurimaja ümbruskonna või Kooli pargi.

Viru-Nigula õlletehases oli eile tulekahju
Eile lõunal puhkes Viru-Nigula pankrotistunud õlletehases tulekahju, mille põhjustas ilmselt lahtise tule hooletu kasutamine metalli lõikamisel.
Sündmuskohal käinud Ida-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo peainspektor Marti Siim ütles, et põleng võis alguse saada gaasilõikajaga töötamisel lennanud sädemest, kirjutab Virumaa Teataja.
Pärast operatiivkorrapidaja lahkumist kustutustöid juhtima jäänud Kunda tugikomando meeskonnavanema Arno Kasemaa sõnul suurt põlengut ei olnud ja pritsimehed said tule kiiresti kontrolli alla.
Viru maakohus kuulutas aktsiaseltsile Nigula Õlu pankroti eelmise aasta sügisel.
Õlletehase hoone koos varadega kuulub eelmise aasta kevadel Harjumaal registreeritud osaühingule Estella Invest.

Kapo: Naši aktivistid ei pea rahaga koonerdama
Kaitsepolitsei andmeil mortiveerib kremlimeelne Vene noorteühendus Naši oma liikmeid Tallinnas Eesti-vastaseid aktsioone korraldama kopsakate summadega, millest annab tunnistust turistina riiki saabunud noorte külluslik elustiil.
Esmaspäeval Tõnismäe haljasalal Teise maailmasõja aegses Nõukogude sõjaväevormis niinimetatud mäluvalve aktsiooni korraldanud ja õhtul riigist välja saadetud kolm Vene tudengineiut elasid kaitsepolitsei komissari Martin Arpo sõnul Tallinnas kallis hotellis ja nautisid õhtusööke korralikes restoranides, kirjutas Postimees.
Naši liikmed Aleksandra Bondarenko, Aleksandra Puzankova ja Nadežda Romanenko saabusid Tallinna paar päeva enne Tõnismäel planeeritud aktsiooni ning lahutasid meelt mitmel pool pealinnas.
"Meie töötaja vestlusest tütarlastega ilmnes, et kuigi tegemist oli tavaliste mittetöötavate üliõpilastega, ei pidanud nad Tallinnas viibides raha kokku hoidma," rääkis Arpo. "Ilmselt oli organisatsioon neid hästi tasustanud."

Korda tehtud Tartu maanteel kiirusepiirang ei muutu
Kuigi Viljandi ja Tartu vaheline tee uuenes paaril viimasel aastal kapitaalselt, ei pea teedevalitsus ega politsei õigeks seal suvist piirkiirust suurendada.
Varem konarlikult ja laineliselt kulgenud tee on saanud sileda katte ning korralikud teemärgised Kalmetult peaaegu Jõesuu sillani ehk ligikaudu 21 kilomeetri ulatuses, kirjutab Sakala.
Maksimaalne lubatud sõidukiirus on seal 90 kilomeetrit tunnis ka suvel, mil maanteeamet kergitab osal Eesti teedel lubatud maksimumi 100 või 110 kilomeetrini tunnis.
"Kalmetu ja Jõesuu vahel korda tehtud maantee ei vasta piirkiiruse tõstmiseks vajalikele nõudmistele," selgitas Pärnu teedevalitsuse Viljandi osakonna liiklusohutuse peaspetsialist Alard Tallo. "Põhiline häda on, et 100 kilomeetrit tunnis või kiiremini sõitmiseks on tee liiga järskude kurvidega."

Pärnu ehitab tänavu kolm munitsipaalelamut
Pärnu linna tänavuses eelarves on kavandatud raha kolme munitsipaalelamu ehituseks.
Eile avati Liiva tänaval neist esimene, kus on 21 korterit, kaks järgmist kerkivad Rohu tänavale, kuhu tuleb kokku 42 korterit, kirjutab Pärnu Postimees.
Linnavalitsuse majandusosakonna elamumajanduse peaspetsialist Liivi Vaidla ütles, et õigusjärgsetele omanikele tagastatud majade üürnikele ehitatud kortermajades pole linnal üürivõlglasi.
"Kui ma õigesti mäletan, on vaid ühel inimesel olnud lühiajaline võlgnevus," täpsustas Vaidla.

Tartu sai kaks uut laeva korraga
Pasunakoor ja hulk tähtsaid tegelasi oli eile koos Turusilla kõrval veeteede ameti kai peal, sest amet saatis tööle korraga kaks tuliuut laeva.
Tartu saatus on viimasel ajal olnud pigem töölaevastiku vanametalliks saatmine, kirjutab Tartu Postimees.
Viimati uuendas veeteede amet oma Tartu laevastikku viie aasta eest, kui saabus Võrtsjärvele ja Emajõe ülemjooksule spetsialiseerunud EVA 325.
Vanadest olijatest jätkab Tartus 1989. aastal valminud EVA 300, ainus laev, mis tänu teraskorpusele sobib ka jääs sõitma.
Kapten Arno Kosk kiitis, et uustulnukad on tehnika viimane sõna, mida vanade aegadega on raske võrreldagi.

Vastu puud sõitnud juht hukkus
Eile hilisõhtul juhtus traagiline õnnetus, kus juht sõitis autoga vastu puud.
Õnnetus toimus 22.10 ajal Raplamaal Kohila vallas, Tõdva - Hageri tee 12. kilomeetril.
Sõiduauto Audi 80, mida juhtis1978. aastal sündinud Indrek, sõitis teelt välja vastu puud.
Juht hukkus sündmuskohal.

Inglise politsei Tallinnas suuri riske ei näe
Äsja Ateenas jalgpalli Meistrite liiga finaalis inglise fännide julgeoleku eest vastutanud Liverpooli politsei ülemkomissar Dave Lewis ennustab, et Tallinnas politseil ta kaasmaalastega probleeme ei teki.
"Oleksin väga üllatunud, kui keegi meie fännidest staadionitribüünil tõrviku süütaks või fännide vahel kakluseks läheb," ütles Inglismaa rahvuskoondise mängude julgeoleku eest vastutav Lewis Postimehele.
Suurimaks ohuks tänase mängu puhul hindab ligi 20 aastat vutimatšidel korda taganud Lewis staadioni sissepääsude juures tekkida võivaid tunglemisi: "See oht tekib, kui taga seisvad fännid eespool seisjaid suruma hakkavad," rääkis ta.
Nii juhtus näiteks Meistrite liiga finaalis Liverpooli ja Milani vahel, kui staadionile pääses 5000 piletita fänni.
Lilleküla staadionil nii suurt ohtu pole, sest tänasele matšile pileti lunastanud Inglismaa fänne on ligi 1600. Pluss ülejäänud tuhat, kes mänguks Tallinna sõitnud.

Eesti Energia võib tahta enam kui kümne protsendilist hinnatõusu
Eesti Energia soovib ilmselt uuel aastal tõsta elektri hinda enam kui kümme protsenti, põhjendades seda keskkonnainvesteeringute ja palgatõusuga.
Kuigi ametlik taotlus on esitamata, tahab Eesti Energia Postimehe andmeil tuleval aastal tõsta elektri hinda üle kümne protsendi, mille põhjendatust peab siiski enne kaaluma energiaturuinspektsioon.
Eile selgus, et Eesti Energia kontserni kuuluv Eesti Põlevkivi tahaks aprillist 2008 tõsta tonni hinda umbes 20 krooni ehk 15 protsenti.
Energiaturuinspektsiooni asejuhi Margus Kasepalu sõnul toob põlevkivi selline kallinemine kaasa tavatarbija elektrihinna tõusu umbes seitse senti.
Tuleva aasta algusest lisandub hinnale osaliselt ka elektriaktsiis, lisaks suurenevad pidevalt taastuvelektri toetussummad, kokkuvõttes võib see tähendada ligi 15-protsendilist hinnatõusu.

Toomla: saadikutel oleks ilus oma palka vähendada! 
"Palga langetamine oleks väga õige. Igasugust vähendamist võtaks rahvas vastu rahuloluga. Paraku ma ei usu, et saadikud seda teeksid. Nemad tahavad ju hoopis tõsta, kui esindustasu juurde arvata," ütleb sotsioloog Rein Toomla.
Riigikogulase miinimumkuuteenistus on neli keskmist palka ehk praegu 40 848 krooni kuus. Kui riigikogu liikme staatuse uus seadus jõustub, toob see 30-protsendilise esindustasuna 12 254 krooni kontrollimatut palgalisa. Korteri üürimiseks võib juurde saada veel kuni viiendiku palgast, kirjutab SL Õhtuleht.
Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütleb, et praegune saadikute minimaalpalk pole ju sugugi väike. "Ja kindlasti ei ole poliitika see koht, kuhu motiveeritakse inimesi ainult kõrge palgaga," arvab ta. Ja toob näite: Ameerika Ühendriikides oli veel mõne aja eest presidendi aastapalk 200 000 dollarit, kuigi korralik hambaarstki saab miljoni.

Kohus mõistis roolijoodiku kaheks aastaks vangi
Jõgeva kohtumaja mõistis kaheks aastaks ja kaheks kuuks vangi mehe, kes ühe kuuga jäi politseile viis korda purjuspäi sõitmisega vahele.
Juhtimisõigus võeti Gerdilt (sünd 1984) kohtuotsusega tänavu 26. jaanuaril, kirjutab SL Õhtuleht.
Alates 28. aprillist kuni 18. maini on alkoholijoobes ja juhiloata roolikeeramise eest jäänud Gert politseile vahele viis korda, ütles Jõgeva politseijaoskonna pressiesindaja Klaire Ründva.
Kohtu määrusega arestiti nooruki auto ja alates mai lõpust viibib ta vahi all.
Kokkuleppemenetluses määrati Jõgeva kohtumajas süüdimõistetule karistuseks kaks aastat ja kaks kuud vangistust. Otsuse võib mees vaidlustada seitsme päeva jooksul, kuid mitte karistuse osas. Lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära kaheks aastaks, ütles Ründva.

Presidendi kantselei laieneb ajaloolisi maju renoveerides
Üht hoonet hakkab tõenäoliselt kasutama ekspresident
Presidendi kantselei renoveerib enam kui 25 miljoni krooni eest Luigetiigi lähedal kolm ajaloolist hoonet, et vähendada residentsis valitsevat ruumipuudust.
Tegemist on aadressidel Roheline aas 1, 5 ja 11 asuvate Kastellaani maja kompleksi kuuluvate hoonetega, mis erinevalt linnale kuuluvast peahoonest on riigi omandis.
Presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Kristel Petersoni sõnul on igal omanikul seaduslik kohustus renoveerida tema valduses olevad ajaloolised hooned.
Nimetatud majade korrastamisega avaneb samas võimalus vähendada presidendi residentsis valitsevat ruumikitsikust. "Weizenbergi tänav 39 asuvate ruumidega on nagu on. Kuigi alguses paiknesid näiteks Roheline aas 5 majas korterid, siis praegu me neid eluruumideks ei taasta, vaid pigem ehitame sinna bürooruumid kantselei ametnikele," rääkis Peterson.

Pärnu alajaama põlengu kahju ulatub miljonitesse
Suurimat kahju kannatas esmaspäeval toimunud alajaama põlen-gust energiafirma.
Esmaspäeva hommikul süttinud Pärnu alajaama põlengust kannatas suurimat kahju Eesti Energia tütarettevõte OÜ Jaotusvõrk, mis peab paari aasta eest renoveeritud alajaama taastama ning ka klientidele tekitatud kahju hüvitama.
OÜ Jaotusvõrk kommunikatsioonijuhi Kristjan Hamburgi sõnul võib nelja aasta eest renoveeritud alajaama taastamine maksta 12 miljoni krooni ringis. Kuna klientidega sõlmitud lepingud kohustavad hüvitama ka elektrikatkestusele eelnenud või selle tagajärjel tekkinud kahjud, võib lõplik rahaline kahju Hamburgi sõnul veelgi suureneda.
Ei ole halba ilma heata
Ainuüksi Pärnu haigla kahjud esmaspäeval ärajäänud plaaniliste operatsioonide tõttu küünivad poole miljoni kroonini. Pärnu haigla juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul pole haigla veel otsustanud, kas kahjusid tuleks asuda energiafirmalt välja nõudma või mitte.

Pistist võtnud endisele presidendi haldusjuhile määrati tingimisi karistus
Täna kinnitab Harju maakohus kokkuleppe, millega presidendi kantselei endine haldusjuht, 66-aastane Jüri Soone mõistetakse süüdi nii pistise võtmises kui ka vara omastamises. Karistuseks saab ta aasta ja kuus kuud vangistust tingimisi sama pika katseajaga. Samuti ei tohi ta aasta aega töötada riigiametis ega ka kohalikus omavalitsuses.
Karistusseadustik näeb korduva pistise võtmise eest karistusena kuni viieaastast vangistust, omastamise puhul on karistuseks kas rahatrahv või kuni kolmeaastane vangistus. Juriidilist isikut võib trahvida pistise andmise eest 50 000 kuni 250 miljoni krooniga. Prokurör Kadri Väling ütles, et tema oli Soone kaitsjaga nõus kokku leppima tingimisi vangistusega, kuna Soonet pole varem kohtulikult karistatud.

Lüganuse valla rahvas protestib kavandatava paekarjääri vastu
Kohalikud elanikud kardavad karjääri laienemisega kaasnevat kaevude reostumist.
Ida-Virumaa Lüganuse valla Purtse ja Liimala küla elanikud on andnud üle saja protestiallkirja Suurkõrtsi paekarjääri vastu, sest kardetakse kaevude reostumist või kuivaksjäämist.
"Liimala elanikest on allkirja andnud 97 protsenti," ütles üks protestiliikumise eestvedajaid, Purtse külavanem Juho Põld, seistes tulevase karjääri asukohas Tallinna-Narva maantee veeres. Seni on karjäärist ammutatud kruusa, pärast selle varude lõppemist soovib AS Kiviluks hakata teetööde tarvis paekivi lõhkama ja kaevandama.
"Kuni kaheksa meetri sügavuseks kavandatud karjäärist poolteise kilomeetri kaugusele jääb looduskaitsealune Rannu-Kestla raba, aga keskkonnamõju uuring selle võimalikku kuivaksjäämist ei käsitle, uuriti vaid viiesajameetrise raadiusega piirkonda," pahandas Lüganuse küla seltsi juht Kaja Toikka.

Laulu- ja tantsupeo esinejate kaitseks ei jagu politseinikke
Korraldajad soovivad politseivalvet lapsi majutavatesse Tallinna koolimajadesse.
Lapsi laulu- ja tantsupeole saatvaid õpetajaid ning maakondade vastutavaid ametnikke tabas külma dušina siseministeeriumi teade, et politseinikke lapsi majutavatesse Tallinna koolidesse julgeolekut tagama ei anta.
"Oleme laste pärast väga mures," ütles Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters. "Käisime just Tallinnas kolme kooli üle vaatamas ning kuulsime näiteks, et Nõmme kooli lähedal on narkomaanide kogunemiskoht," muretses Peeters, kes koordineerib praegu maakondade haridus- ja kultuuriosakondade ühiste probleemide lahendamist.
Peetersi sõnul on politseinikud eelmiste pidude ajal maakondadest kaasa tulnud ning lastel on olnud turvaline olla.

Polügoonil valmib teeninduskeskus
65 miljonit krooni maksvas keskuses saab peavarju kuni 1000
Pärast enam kui pool aastat kestnud ehitustöid avab juuli lõpus uksed Kuusalu vallas asuva kaitseväe keskpolügooni teeninduskeskus, mis on Eesti taasiseseisvumisaja esimene omataoline rajatis.
Mullu novembris nurgakivi saanud mahukast ehitusprojektist rääkinud kaitseministeeriumi ehitusbüroo juhataja Meelis Rõigas märkis, et keskusest kujuneb koht, kust koordineeritakse kogu polügooni tegevust. "Ühtlasi hakkaksid selles paiknema kõik parasjagu polügoonil väljaõpet saavad väeosad, kes tulevad õhtul pärast õppusi keskusesse telkima, sööma ja varustust korrastama," rääkis Rõigas. "Keskus on projekteeritud löökkoormusele ning on mõeldud kuni tuhandele inimesele."

Siim Kallas soovitab riigikogule avatud hüvitiste süsteemi
Riigikogu liikmete kulutuste hüvitamine peab toimuma dokumentide alusel.
Euroopa Komisjoni asepresidendina euroliidu institutsioonide läbipaistvuse suurendamist üheks eesmärgiks nimetanud Siim Kallase hinnangul peaks parlamendi liikmete tegevusega seotud kulutuste hüvitamine toimuma dokumentide alusel.
Parlamendi menetluses oleva riigikogu liikme staatuse eelnõu kuluhüvitisi puudutavat osa kommenteerides ütles Kallas, et riikide parlamendid vastutavad poliitilise tegevuse eest ise. "Kuid leian, et poliitilise tegevusega seotud kulutused peavad olema läbipaistvad ja dokumentide alusel hüvitatavad," ütles Kallas Eesti Päevalehele.
Esimene lugemine läks ludinal
Riigikogu liikmed kuludokumentide esitamisest vabastav seadusemuudatus oli eile parlamendis esimesel lugemisel, ükski saadik ei soovinud eelnõu tutvustanud Kristiina Ojulandile ja Väino Lindele küsimusi esitada ega läbirääkimisi algatada.

Poliitikud ei pea eelnevaid eelarve ülejäägilubadusi üldse oluliseks
Suur osa uute aktsiisidega laekuvast lisarahast läheb koalitsiooni kulutuste katteks.
Uus valitsusliit lubas mai keskel avalikkusele ning Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) teha 2008. aasta eelarve suure ülejäägiga. Pärast vastuvõetud "lahjat" ülejääki kavandavat riigi eelarvestrateegiat ei peeta eelnevaid lubadusi enam millekski.
14. mail käis rahandusminister Ivari Padar välja Eestit külastanud IMF-i delegatsioonile avaliku veksli, et valitsus on otsustanud plaanida 2008. aasta riigieelarve ülejäägiga, mis ulatuks 1,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKT-st).
Kuna valitsus tuli välja kavaga tõsta mitut aktsiisi, siis riigi kulutuste ohjeldamiseks lubati plaanida suur ülejääk, mis ei tooks kaasa inflatsioonitaseme kergitamist valitsuses tehtavate suurte kulutuste kaudu.

Inglismaa fännid lubavad suurt pidu alles mänguõhtul
Ligi 4000 Tallinna saabunud Inglismaa jalgpallikoondise fänni loodavad ja ennustavad täna õhtuks oma meeskonna kindlat võitu Eesti üle.
Teisipäeva päikeseline pärast-lõuna on Tallinna vanalinnas rahulik. Viru tänaval hakkab silma mõni üksik punases särgis inglise jalgpallifänn, kes rahulikult istudes välikohvikus õlut joob ja vaiksel häälel vestleb.
Esimene suurem märk tõeliste fännide kohalolust torkab silma Raekoja platsil, kus Molly Malone'i pubi ette on laiali laotatud hiiglaslik Inglismaa lipp.
Lipu omanikud, londonlased Dex Marshall, Jonathan Greig, Derek Dawson, Robin Banks, Carl Hannah ja Patrick Hall istuvad ning käratsevad sealsamas pubis õlleklaaside ees, olles juba üsna ülemeelikus tujus.
Kuna meeste teada on Eestis kohal ligi 3000 inglise fänni, ajavad nad linnas valitseva tühjuse kuumuse ja varase kellaaja kaela. "Tulge õhtul tagasi, siis paneme kindlasti möllu püsti," kõlab meeste üleskutse. Suurem pidu on kavas siiski alles mänguõhtul maha pidada.

Iraanis kinni võetud soomlased lasti vabaks
Soome välisministeeriumi teatel vabastati laupäeval Iraanis kinni võetud soomlased.
"Oleme saanud informatsiooni, et nad on olnud ühenduses oma lähedastega ning öelnud, et nad on vabastatud," lausus Soome välisminister Helsingin Sanomate vahendusel.
Soomlased läksid paadiga kalale Araabia Ühendemiraatide vetes, kuid triivisid sealt kogemata Iraani vetesse Abu Musa saare lähedale. Seepeale Iraani piirivalve mehed kinni võttiski.

Ligi kaks tuhat Naši aktivisti kogunes Eurokomisjoni Moskva esinduse ees
Moskvas Eurokomisjoni esinduse ees toimub pikett, mis on pühendatud 40 päeva tagasi surnuks pussitatud Dmitri Ganini mälestuseks.
Eurokomisjoni Moskvas esinduse hoone ette on kogunenud umbes kaks tuhat kremlimeelse noorteühenduse Naši aktivisti, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Hoone ees seisab ka üks autobuss OMON-lastega.

VIDEO:  Iisraeli sõjavägi tappis kolm palestiinlast
Jordani Läänekalda Hebronis elavad palestiinlased süüdistavad Iisraeli sõjaväge Hebroni elaniku tapmises oma kodus ja tema mitme pereliikme haavamises.
Palestiina meedikute sõnul tapsid Iisraeli väed täna Läänekaldal läbiviidud reidi käigus kaks palestiinlast ja Gazale suunatud õhurünnakus ühe plaestiinlase, kirjutab Reuters.

Tuhandeid G8 vastased murdsid politsei barjäärist läbi
Paar tuhat aktivisti murdis Saksamaal Heiligendammi linna lähistel läbi politseiaheliku, selle põhjuseks oli algav G8 liikmete kohtumine.
Üleilmastumisevastased murdsid läbi politsei barjääri, kuid politsei hoiab pisargaasi ja veekahurite abil aktiviste G8 liidritest kaugemal. Paljudes kohtades hakkasid demonstrandid ehitama barrikaade, vahendas newsru.com.
Tippkohtumise vastased suutsid blokeerida kiirtee Rostock-Laage lennujaama piirkonnas, kus maanduvad kohtumisel osalevate riikide liidrite lennukid.
Blokeeritud teed olid G8 riikide delegatsioonid plaaninud kasutada Heiligendammi jõudmiseks. Kuna liiklus oli häiritud, siis eesotsas Itaalia peaministri Romano Prodiga otsustasid riigijuhid suunduda kohtumispaika helikopteritega.
Heiligendamm lähistel paikneb hetkel ligi 10 tuhat aktivisti ja 16 tuhat politseinikku.

VIDEO:  Vene rahvuslased nõuavad tšetšeenide riigist välja ajamist
Tuhanded Stavropoli elanikud kogunesid eile kahe surnuks pussitatud Vene nooruki matustele, kelle mõrvariteks peab enamus linnaelanikke tšetšeene.
Kahe noore venelase tapmine Stavropolis põhjustas natsionalistliku meeleavalduse, millega nõuti Venemaa puhastamist tšetšeenidest, kirjutab Reuters.
Tšetšeenia piiri lähistel asuvas Lõuna-Venemaa linnas Savropolis avaldasid meelt sajad Vene noorukid, kellest umbes 50 arreteeriti kohaliku miilitsa poolt. Reutersi andmetele esineb rassistlikke meeleavadusi ka teistes Venemaa linnades.
Eile kella 19 paiku kohaliku aja järgi algas Lenini väljakul niinimetatud slaavi koosolek. Sanktsioneerimata üritus oli pühendatud kahe üliõpilase mälestuseks, kelle surnukehad leiti pühapäeva hommikul. Noored olid surnuks pussitatud ja seda tapmist seostatakse 24. mail Stavropolis toimunud massikaklusega, mille ajal tapeti üks Tšetšeeniast pärit tudeng.

Mees püüdis paavsti autosse ronida
Vatikanis Püha Peetri väljakul püüdis tundmata meesterahvas ronida paavst Benedictus XVI autosse.
Vahejuhtum leidis aset täna hommikul, mil paavst oli läbi viimas oma iganädalast vastuvõttu.
Mees ronis üle metallist aia, mis eraldas paavsti 35 000 teda vaatama tulnud inimesest. Aialt maha hüpates maandus ta paavsti auto taga, teatas BBC. Paavsti julgeolekuteenistus pidas mehe kinni ja andis üle Vatikani politseile.
Paavst vigastada ei saanud ega tõenäoliselt märganudgi intsidenti ning jätkas vastuvõttu nagu poleks midagi juhtunud.

Soome hakkab hävitama Venemaa keskkonnamürke
Karjalast tuuakse sügisel Soome hävitamiseks keskkonnamürke, mille ümbertöötlemiseks ei ole Venemaal sobivat tehast.
Uudisteportaali YLE24 andmeil on mürkideks orgaanilised klooriühendid, mille kasutamine kahjurite tõrjumiseks on tänapäeval keelatud. Peamiselt tuuakse hävitamiseks DDT-d.
Kokku on mürgiseid aineid 12 tonni ning need on korjatud Karjalast Sortavala ja Petroskoi ümbrusest. MTV3 vahendab Soome diplomaati Peterburi-konsulaadist, kelle sõnul on näiteks Sortavalast leitud 800 kilo DDT-d roostetavatest plekktünnidest. Mürgid on praeguseks kogutud Petroskoisse transportimist ootama, Vene ametnikud on vananenud mürkainete veoks esimest korda ka loa andnud.
Aineid hakatakse ümber töötlema Ekokemi tehases Riihimäel. Projekti algatas Soome-pool ning vastutab ainete veo eest ning kannab ka suurema osa kulutustest.

VIDEO:  Fidel Castro esimene teleintervjuu pärast haigestumist
Kuuba juht Fidel Castro paistab elujõuline oma esimeses teleesinemises peale taastumist eluohtlikust soolestikuoperatsioonist, mis eemaldas ta 10 kuuks riigijuhtimisest.
Tunniajane intervjuu Kuuba riigitelevisioonis filmiti esmaspäeval ja saatejuhi Randy Alonso tähelepanekule, et riigijuht näeb hea välja, vastas Castro, et jah nii see on ja ta söövat juba paremini ning märkis, et tunneb ennast intervjuud andes mugavalt, kirjutab Reuters.
Fidel Castro ei andnud ühtegi selget märki selle kohta, kas ta plaanib naasta aktiivselt riigijuhtimise juurde, sõnades vaid, et kavatseb jätkata "Reflections of the Comandante" nimeliste artiklite kirjutamist Kuuba pressile.
"On palju, mille üle arutleda ning on palju inimese elule ja tervisele ohtlikke asju ja oma vanuse tõttu on ka minul mitmeid terviseriske, aga ma ei taha rohkem midagi öelda. Ütlen vaid, et olen teinud seda, mida vaja on olnud," sõnas 80-aastane Fidel Castro.

Iisraeli ajaleht: juudiriik saab vältida sõda Süüriaga vaid poliitika muutmisega
Iisraeli ajalehe Maarivi hinnangul on sõda Iisraeli ja Süüria vahel, mida tegelikult keegi ei soovi, vältimatu, kui Iisrael ei muuda oma poliitikat.
Kaks riiki valmistuvad sellel suvel tõsiselt sõjaks, vahendab newsru.co.il. ajalehte Maariv.
Pärast sõja lõppemist Liibanonis kutsus Süüria president Bashar Assad Iisraeli rahuläbirääkimistele ja ähvardas samal ajal sõjaga juhul, kui Tel-Aviv ei tagasta Golani kõrgendikke rahulikul teel.
Isegi juhul, kui Iisrael võidab Süüriat ja purustab selle riigi infrastruktuuri, siis kaasneb sellega president Assadi režiimi kukkumine. See omakord toob võimule äärmuslased, kes veelgi tugevdavad liitu Iraaniga.
Vaatamata juudiriigi kõrgemate ametnike erinevatele seisukohtadele otsustab rahuläbirääkimiste alustamise küsimuse vaid USA. Ning see ongi probleem, kuna Ühendriikide president George W. Bush ei andnud oma nõusolekut Iraagi küsimuses arveteklaarimise tõttu. Vaid sel põhjusel kasvavad pinged Süüria ja Iisraeli vahel.

VIDEO:  George Bushi saabumisega G8 kohtumisele arreteeriti mitmed protestijad
Ajal, mil USA presidendi George W. Bushi lennuk maandus Saksamaa sõjaväe lennuväljale, alustasid protestimist ka G8 vastased meeleavaldajad.
Umbes 400 G8 vastast meeleavaldajat üritasid blokeerida ühe Rostocki lennuväljalt välja viiva tee vahetult enne George Bushi lennuki maandumist, kirjutab Reuters.
Saksamaa politsei arreteeris 57 demonstranti. Sel nädala on Rostocki oodata kümneid tuhandeid G8 vastaseid meeleavaldajaid.

USA esindajatekoda võttis eile vastu Eestit toetava resolutsiooni
USA esindajatekoda võttis ühehäälselt vastu Eesti-Vene pingete küsimuses Eestile toetust avaldava resolutsiooni.
Hoolikalt sõnastatud resolutsioon hoidus otseselt Venemaad hukka mõistmast, kuid seal on siiski kirjas, et Venemaa keeldus Eestiga aprillilõpu kriisi ajal koostööd tegemast, kirjutab International Herald Tribune.
Esindajatekojale enne resolutsiooni hääletusele panemist kõnega esinenud demokraat ja esindajatekoja välisasjade komitee juht Tom Lantos oli otsekohesem: "Täna ühineme me siin Kongressis oma Euroopa-sõpradega ja väljendame oma tugevat rahulolematust Venemaa õigustamatute ja vastuvõetamatute Eesti-vastaste rünnakute suhtes."
Esindajatekoja resolutsioon ei ole USA välispoliitikale siduv ja seega ei pea USA valitsus oma Eesti- või Venemaa-poliitikas midagi muutma. USA esindajatekojas on 435 liiget, eile oli kohal neist 412, kes kõik Eestit toetava resolutsiooni poolt hääletasid.

Türgi armee viib läbi mastaapsed terrorivastased operatsioonid
Türgi armee korraldab suuremõõtmelised terrorivastased operatsioonid riigi ida osas ja paiskab regiooni täiendavaid üksusi.
Kurdi võitlejate otsimise ja hävitamise operatsioonis osaleb ligikaudu 50 000 sõjaväelast, teatas ITAR-TASS.
Lahingutest võtavad osa tankid ja lennuväe üksused. Türgi sõjaväe peastaabi andmetel on viimase nädala vältel tapetud 15 ja vahistatud seitse Kurdi võitlejat.
Sõjaväe operatsiooni aktiviseerimine toimus pärast Kurdi võitlejate ründamist, mille käigus hukkusid seitse sõjaväelast ja seitse sai vigastada.
Ligi 20 aastat kestnud Kurdi tööpartei ja Ankara vahelise vastuseisu jooksul on hukkunud kokku 37 000 inimest. Kurdid võitlevad Türgi valitsusega iseseisva Kurdistan riigi moodustamise nimel.

International Herald Tribune: Putinil pole vaja rakettidega vehkida
Tänase International Herald Tribune'i juhtkiri leiab, et Putinil pole mõtet rakettidega vehkida, sest USA raketikilp on niikuinii läbikukkunud, vigane ja kasutu.
Venemaa president Vladmir Putin on USA raketikilbi Euroopasse paigutamise vastu ja selle arvamuse selgeks väljendamiseks teatas ta, et raketikilbi Euroopasse paigutamise puhul võib ta oma ballistilised või ka muud raketid Euroopa sihtmärkide vastu suunata, kirjutab International Herald Tribune (IHT).
International Herald Tribune leiab, et Putini ähvardus on mõtteu: kõiki Venemaa arsenalis olevaid rakette saab minutitega uue sihtmärgi poole suunata.
Ajaleht usub, et Putin peaks mõistma (ja tema tuumaspetsid võivad talle seda öelda), et Bushi raketikilp on saatuslikult vigane: selle sensorid ei oska teha vahet päris rakettide ja peibutiste vahel. Süsteem, mis ei tööta, ei saa Venemaad ohustada. (Ega ka Iraani eest kaitseks olla).

Naši liider: saadame Eestisse tuhandeid aktiviste
Venemaa noorteühenduse Naši juht Vassili Jakemenko teatas, et vaatamata nende aktivistide Eestist välja saatmisele jätkavad nad Tallinnasse tuhandete inimeste saatmist.
"Me saadame sinna tuhandeid inimesi ja vajadusel ka kümneid tuhandeid, seni kuni Eesti peaminister ei vabanda kangelaste marodöörideks ja joodikuteks nimetamise eest, seni kuni Mark Sirõki ei vabastata vanglast, seni kuni Dmitri Ganini tapjad ei maksa seaduse järgi, seni kuni ei peatata repressioone venekeelse elanikkonna vastu," ütles Jakemenko intervjuus ajalehele Gazeta.
Eesti võimud saatsid eile Eestist välja kolm kremlimeelse noorteühenduse Naši aktivisti, kes rikkusid Eestisse poliitilisi aktsioone korraldama tulles viisarežiimi.

VIDEO:  Gröönimaa jääväljad sulavad ajaloo kiireimas tempos
Kliimasoojenemine on muutnud Gröönimaa jääväljade sulamise tempo ajaloo kiireimaks ja teadlase prognoosivad temperatuuri keskmisest kiiremat tõusu.
Kui globaalne kliimasoojenemine praeguses tempos jätkub, siis ootab Gröönimaa jäävälju ees ebakindel tulevik, kirjutab Reuters.
Sel nädalal avaldatud ÜRO raporti järgi tõuseb temperatuur polaarregioonides nagu Gröönimaa järgmistel kümnenditel kaks korda kiiremini kui globaalne kliimasoojenemine keskmiselt.
Enam kui kahe miljoni ruutkilomeetrise pindalaga Gröönimaal elab vaid 60 000 inimest ja 81 protsenti maast on kaetud jääga.

Ukrainas leidsid töölised mitme tuhande laibaga massihaua
Lõuna-Ukrainas leisid töölised juhuslikult II MS-aegse massihaua, milles lebab mitu tuhat sakslaste koonduslaagris tapetud juuti.
Massihaua leidsid Gvozdavka-1 külast töölised, kes Odessast külasse viiva gaasijuhtme jaoks kaevetöid tegid, vahendab Politiken.
Esialgsetel andmetel võivad hauas lebada lähedal asunud Saksa koonduslaagri vangide laibad.
Holokaustieksperdi Efraim Zuroffi sõnul oli teada, et Gvozdavka-1 küla lähedal asunud koonduslaagris tapsid natsid umbes 5 000 juuti, kuid nende matmiskoht polnud siiani teada.
Ukraina holokaustikeskuse juhi Antaoli Podolski andmetel on Ukrainas kokku 250-350 II Maailmasõja aegset massihauda ja väga paljud neist on siiani leidmata.

Iraan võttis vangi kolm soomlast
Iraan arreteeris möödunud laupäeval kolm Pärsia lahe saarel kalastanud Soome ärimeest.
Soome telekanali MTV3 andmetel kalastasid soomlased Iraani ja Araabia ühendemiraatide vahel Pärsia lahes asuval Abu Musa saarel, vahendab Reuters.
Saart peavad enda omaks nii Iraan kui Araabia ühendemiraadid. Piirkond on seega poliitiliselt tundlik ja aeg-ajalt tuleb arreteerimisi ette.
Soomlased läksid paadiga kalale Araabia Ühendemiraatide vetes, kuid triivisid sealt kogemata Iraani vetesse Abu Musa saare lähedale. Seepeale Iraani piirivalve mehed kinni võttiski.
Soomlased polnud Pärsia lahe kandis turistid: kõik kolm töötasid Nokia Siemens Networks'i Dubai osakonnas.
Soome välisministri Ilkka Kanerva sõnul on võimalik, et Iraan vabastab mehed

Guantánamo vangid pääsesid süüst
USA sõjaväekohtunik lükkas üleeile tagasi süüditused kahe vangilaagri asuka vastu.
Väidetavalt esiterrorist Osama bin Ladeni autojuhina tegutsenud Jeemenist pärit Salim Ahmad Hamdan ja Kanada kodanik Omar Khadr ei liigitunud "võõramaiste ebaseaduslike vaenlasvõitlejate" kategooria alla, kelleks USA võimud on kõiki Guantánamo (alias Gitmo) vange seni nimetanud.
Hamdani võib pidada lausa al-Qaida otsese tuumikuga kokku puutunud meheks ja vahistamise hetkel vaid 15-aastast Khadri süüdistati selles, et ta viskas Afganistanis granaadi USA sõduri pihta. Kohtunik kolonel Peter Brownback leidis aga, et seadused ei võimalda nende üle kohut mõista.
Sõjakohtute süsteem kaalul
Vangistatute omaksed loodavad meeste peatset koduteed, kuid nende viis aastat kestnud vangipõli Guantánamos pole veel läbi. Sõjaväeprokurörid kaebavad otsuse ilmselt edasi.

Peretüli kõigutab Kasahstani presidendi raudset võimuhaaret
Kasahhi riigipea mässuline väimees võitleb Austrias äia väljaandmisnõuete vastu.
Kasahstan otsib presidendi väimeest taga aasta-kaks tagasi väidetavalt aset leidnud inimröövide ja muude kuritegude eest. Rakhat Alijev ise peab süüdistusi poliitiliselt motiveerituteks ning palub, et Austria teda välja ei annaks, kuna kodumaal võiks tema elu ohtu sattuda.
Kurioosne lugu president Nursultan Nazarbajevi vanima tütre mehega saavutas esialgse kulminatsiooni 30. mail, mil riigipea laskis anda korralduse väimehe arreteerimiseks. Samal päeval vabastati ta Kasahstani Austria- ning OSCE-saadiku kohalt ning päev hiljem võisidki Austria korravalvurid diplomaatilise puutumatuse kaotanud mehe arreteerida.
Ihkas riigipea ametit
Vaatlejate hinnangul sai Alijevile saatuslikuks see, et ta on Austria meedias korduvalt kõnelnud plaanist kandideerida 2012. aastal Kasahstani presidendiks. Paraku näib olevat selle koha enesele reserveerinud Nazarbajev ise, kuna ta laskis parlamendil vahetult enne tüli puhkemist kiita heaks põhiseadusmuudatuse, mis lubab tal sisuliselt kogu eluks riigipeaks jääda.

Ajakirjanike kunagine nali sünnitas legendi seasuurustest rottidest Moskva metroos
Isegi eestimaalased, kes pole elu sees Moskva metrooga sõitnud, teavad une pealt rääkida kahte lugu, mis nende arvates on surmkindlalt tõesti sündinud.
Üks neist räägib metrootunnelites ringi müdistavatest seasuurustest rottidest ja teine Kremlist välja jooksvast salametroost, millega Stalin armastas linna all (ei saa ju öelda, et linna peal!) sõitmas käia.
Tegelikkuses on esimene legend saanud alguse õnnestunud naljast ning teine suurte mööndustega "peaaegu" tõsilugu.
1990. aasta kevadel ilmus Moskovski Komsomoletsis artikkel hiigelrottidest Moskva metroos. Kuna Nõukogude Liidus oli tollal avalikustamise aeg ning avaldati palju sensatsioonilisi materjale asjadest, millest varem ei tohtinud kirjutada, siis mõtlesidki paljud, et see on tõsi.
"Mäletan, et kui ma seda ise lugesin, siis mõtlesin ka: jolki-palki, mis küll metroos toimub," räägib metroorongi juht (Venemaal nimetatakse neid masinistideks) Juri Uzorin, kes oli siis

Tallinna Kiirabi saab uue auto
Tallinna linnavalitsus kavatseb oma lisaeelarvest eraldada miljon krooni Tallinna Kiirabile uue auto ostmiseks.
Tallinna Kiirabi autoparki kuulub praegu 21 autot, neist 14 on iga päev käigus. Kuna kiirabiauto ei tohi olla vanem kui viis aastat, uuendatakse igal aastal vähemalt kolm sõidukit.
Mullu toetas Tallinn samuti Tallinna Kiirabi miljoni krooniga uute autode muretsemisel.
Maikuus oli Tallinna Kiirabil 5 511 väljakutset.

SDE: koolide rentimine läheb linnale lubatust oluliselt kallimaks
Kümne Tallinna kooli 30 aasta jooksul Oliver Kruuda ja Urmas Sõõrumaa firmadelt linnale tagasi ostmine läheb pealinna maksumaksjatele maksma vähemalt 5,4 miljardit krooni, mitte aga 3 miljardit krooni, nagu keskerakondlik linnavalitsus seni teatanud on.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul saatis linnavalitsus täna volikokku kinnitamiseks linna järgmise nelja aasta eelarvestrateegia, kus on täpselt kirjas, kui suure summa Tallinna linn firmadele koolide rendimaksetena 30 aasta jooksul kokku maksab.
"Ja see summa on seni räägitust pooleteise miljardi krooni võrra suurem. Keskerakondlastest linnajuhid jätsid koolide rendilepinguid sõlmides targu ütlemata, et poolte kokkuleppel on õigus rendisummat alati tõsta. Täna on siis tallinlastele teada selle tehingu tegelik hind," märkis Juske.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul maksab linn seega ühe kooli remontimise ja hooldamise eest erafirmale kokku tublisti üle kahe ja poole miljardi krooni. Selle raha eest saaks linn ise renoveerida vähemalt neli kooli või ehitada kuni kaheksa uut lasteaeda.

Tallinn alustab läbirääkimisi Viru Poja ehitamata jätmiseks
Tallinna linnavalitsus on otsustanud alustada läbirääkimisi nö Viru Poja ehitamata jätmiseks.
Edgar Savisaar rääkis tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et hiljuti avaldatud aruande kohaselt on Viru Poja ehituse mõjud keskkonnale negatiivsed.
Abilinnapea Taavi Aasale on tehtud ülesandeks alustada AS-ga Uus Viru läbirääkimisi Viru Poja ehitamata jätmise osas.
"Meil on sellisteks läbirääkimisteks ka varasemaid kogemusi - näiteks Restoriga saavutatud kokkulepe linnamüüri äärne hoonestamata jätta -, seega loodan, et ka nn Viru Poja teema saab positiivse lahenduse," ütles Savisaar.
Konsultatsioonifirmas Hendrikson & Ko mai lõpus valminud keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande kohaselt on plaanitava Viru hotelli juurdeehitusega avalduvad keskkonnamõjud negatiivsed ja neid on võimatu leevendada. Aruande kohaselt muutub juurdeehituse rajamisel osa Tammsaare pargist sisuliselt hotelli teenindusmaaks, seega degenereerub puittaimede ja alustaimestikuga park suureneva koormuse mõjul jalakäigualaks. Kultuuriliselt seisukohast omab juurdeehitus negatiivset mõju vaadetele ning asustuse ja linnamaastiku ajaloolisele struktuurile.

Tallinn piirab erastamishinnaga müüdavate korterite suurust
Tallinna linnavalitsus otsustas muuta korterite sundüürnikele müügi korda, edaspidi tuleb normi ületavate ruutmeetrite eest maksta turuhinda.
Hinnaga 300 krooni ruutmeetri eest laseb linn sundüürnikel edaspidi erastada vaid 18 ruutmeetrit pereliikme kohta, millele lisandub 15 ruutmeetrit pere kohta, kirjutab Postimees.
Kui korter on suurem, tuleb ülejäänud ruutmeetrite eest maksta turuhinda, näiteks neljaliikmeline perekond saaks odava hinnaga osta kuni 87-ruutmeetrise korteri.
Praegu on Tallinna linnal selliseid kortereid, mida saaks sundüürnikele otsustuskorras müüa, umbes 75 ning abilinnapea Eha Võrgu hinnangul võiks muudatus puudutada neist kümnendikku.
Eelmisel aastal müüs linnavalitsus sundüürnikele otsustuskorras 156 korterit, eelarvesse laekus selle eest üle miljoni krooni.

Peaaegu kõik lasteaiad turvamuredega hädas
Ohtlikem probleem on tuletõrjesüsteemi puudumine, lisaks lukustamata territoorium.
Esimene viiekümne pealinna lasteaia kohta hiljuti valminud turvaaudit näitab, et praktiliselt kõigis kontrollitud lasteasutustes on mudilaste esmase ohutuse tagamisel mingeid kitsaskohti, millest tõsiseim on tuletõrjealarmi puudumine.
"Põhiprobleemiks on tuletõrjesüsteemi puudumine, valvesüsteemid vajavad täiustamist, välisustel puuduvad fonolukud ja paljudes kohtades on need päeval kõigile sisseastujatele lihtsalt pärani," loetles linnavalitsuse nõunik Urmas Ait peamisi puudusi.
Ametiasutuste turvalisuse küsimusega hakati tõsisemalt tegelema pärast möödunudaastast Haabersti linnaosavalitsuses toimunud tulistamist, praegu kontrollitakse Tallinna lasteaedu ning järgmine etapp on koolide kontrollimine. "Osasse lasteaedadesse on vaja investeerida vaid 5000 krooni, kuid teise kohta läheb 200 000 krooni, see on täiesti seinast seina," rääkis Ait.

Linnateater alustab tuleval aastal uue uhke teatrimaja ehitamist
Praegu jääb ruumikitsikuse tõttu teatripileteist ilma umbes 80 protsenti soovijaid.
Linnateater tahab järgmisel aastal alustada uue peamaja ehitamist praeguse lavaaugu asemele, samal ajal peaks algama ka ehitus Suur-Sõjamäel, kuhu tulevad teatri uued kostüümi- ja dekoratsioonilaod ning töökojad.
"Nüüd oleme seisus, kus on tehtud kõik ettevalmistustööd ehituse alustamiseks," ütles Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. Asjaga jätkamiseks oodatakse praegu linnalt lisaraha, et alustada ehituse põhiprojekti koostamist. Hiljemalt järgmise aasta kevadel tahetakse lõpuks kopp maasse lüüa, et uus hoone kavandatud tähtajal, 2010. aasta 8. juunil, pidulikult avada.
Põldmaa sõnul on uuest majast puudust tuntud juba ammu. "Me oleme teinud statistikat, et ainult üks viiest piletisoovijast saab selle päriselt," kirjeldas direktor praegust ruumikitsikust. "Publikul on muidugi mõnus istuda esimeses reas ja näitlejat "katsuda", aga näitlejad vajavad ikkagi suure lava kogemust, mis annab võimaluse teha hoopis teistmoodi teatrit," rääkis direktor.

Alkoholimüügi piirangut ei tule
Regionaalminister Vallo Reimaa saatis Harju maavanemale Värner Lootsmannile ettekirjutuse, milles nõuab alkoholimüügi piirangu reedeks kehtetuks tunnistamist, vastasel juhul võib minister korralduse ise tühistada.
Ületas volitusi
Ministri nõuniku Anna-Maria Veidemanni sõnul on ettekirjutuse aluseks siseministeeriumi õigusosakonna memo, kus on maavanema korraldust põhjalikult uuritud ja leitud, et maavanem on oma volitusi ületanud.
Alkoholiseaduse kohaselt saab maavanem piirata alkoholimüüki vaid seoses erakorraliste juhtumitega ja seda seniks, kuni erakorralise juhtumi asjaolud on ära langenud. Ajalisi piiranguid saab kehtestada vaid kohalik omavalitsus.

Täna õhtul käivitub uus riigihangete register
Rahandusministeerium käivitab täna õhtul uue riigihangete registri.
Seetõttu võtab rahandusministeerium edaspidi teateid hangete kohta vastu ja avaldab neid ainult uues registris aadressil.
Vana register jääb tööle aadressil. Vanas registris alates uue registri käivitamisest uusi teateid vastu ei võeta ja neid ei avaldata.
1. mail jõustus uus riigihangete seadus. Uues seaduses on mitmeid muutusi, mis muudavad hangete süsteemi lihtsamaks nii hankijale kui pakkujale ning maksumaksja raha kasutamise riigihangetes läbipaistvamaks ja arusaadavamaks kodanikule.

Eesti Pank asub avaldama eurole ülemineku ülevaateid
Eesti Pank hakkab kaks korda aastas koostama ülevaadet, mis analüüsib eurole ülemineku erinevaid aspekte.
"Tänaseks on euro kasutuselevõtt lükkunud Eesti suhteliselt kõrgema inflatsiooni tõttu. Praegune tarbijahindade kasv on Eesti hoogsat majanduskasvu ja ka maailma toormeturgude hinnaarengut arvestades üsna paratamatu. Inflatsioonitase ei luba meil prognooside kohaselt eurot kasutusele võtta enne 2011. aastat. Samas on euro kasutuselevõtt endiselt oluline eesmärk ning tuleb jätkata ettevalmistusi ühisrahale üleminekuks," ütles Eesti Panga president Andres Lipstok.
Euro kasutuselevõtu aruanne annab Eesti Panga teatel kõigile huvilistele ajakohast teavet euroteema kohta ning on huvitav lugemine nii majandusspetsialistidele kui ka laiemale avalikkusele.

Parts tuulutas riigi osalusega ettevõtete nõukogusid
Majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts määras täna AS Tallinna Sadam nõukogu uuteks liikmeteks Tõnis Paltsi, Indrek Raudse ja Eerik-Niiles Krossi ning kutsus nõukogu liikme kohalt tagasi Jüri Šehovtsovi, Vilja Savisaare ja Toomas Vitsuti.
Samuti vahetusid AS Eesti Raudtee nõukogu liikmed. Uuteks liikmeteks said Tõnis Palts, Urmas Sõõrumaa, Viljo Vetik ja Priit Haller. Tagasi kutsuti Eva Vanamb, Tiit Kuusmik, Rain Rosimannus ja Jüri Ratas, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
AS Eesti Post uuteks liikmeteks said Reet Roos ja Indrek Raudne, tagasi kutsuti Jüri Ehasalu ja Elmar Sepp.
AS Tallinna Lennujaama nõukogu uuteks liikmeteks said Toivo Jürgenson, Viljar Arakas ja Peeter Laurson. Senistelt kohtadelt lahkusid Tõnu Ader, Toomas Annus ja Helle Kalda.
AS Elektriraudtee nõukogu uuteks liikmeteks said Andres Vainola ja Toivo Promm, nõukogust lahkusid Peep Aaviksoo ja Vladimir Velman.

Euroopa Keskpank tõstis intressimäärasid
Tänasel istungil otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu tõsta eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära 25 baaspunkti võrra nelja protsendini.
Samuti tõstis keskpank laenamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra 5 prontsendini, teatas Eesti Pank.
Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär tõusis 25 baaspunkti võrra 3 protsendini.
Uued intressimäärad hakkavad kehtima alates 13. juunist.

Kuusakoski kogus ligi 30 000 tonni vanametalli
Eesti suurim metallijäätmete käitleja AS Kuusakoski kogus kevadise metalli kogumise kampaania raames eraisikutelt ligi 30 000 tonni vanametalli.
Piltlikult tähendab 30 000 tonni metalli ligi 3 300 veoauto kastitäit, mille üldpikkuseks on 55 km, teatas Kuusakoski.
Autoromusid jõudis kahe kuuga Kuusakoskisse veidi üle 1700. Tunduvalt enam on sel aastal vastu võetud pliiakusid, mida on kogutud aasta algusest saadik üle 1000 tonni. Eelmise aastaga võrreldes on seda 25% enam.
"Tänavuse kevadhooaja eripäraks on see, et meil oli väga soe talv ning metalli toodi hoogsalt ka jaanuaris-veebruaris ning see aitas ära hoida tõelise buumi aprillis-mais," sõnas Kuusakoski juhatuse esimees Ilmar Jõgi.
Kevadel tuuakse vanametalli kokkuostu peamiselt koristuse käigus kogutud metall - aiavõrgud, katuseplekk, katkised pliidid, vannid, radiaatorid. Värvilisest metallist tuuakse kõige rohkem alumiiniumi - potid, lehtmaterjal. "Raske tööstuslik metall on asendunud kergema nn koduse metalliga," rääkis Jõgi.

Säästumarket laienes Kiviõlisse
Homme avab Rimi Eesti Food Kiviõlis uue Säästumarketi kaupluse, mis on ühtlasi 50. Säästumarketite keti kauplus Eestis.
Neljapäeval Kiviõli kaubanduskeskuses K5 avatav uus Säästumarket pakub kaupu kokku ligi 600-ruutmeetrisel müügipinnal. Kaupluses asub tööle 12 inimest, teatas Rimi Eesti Food.
Avatav kauplus on esimene Säästumarketi keti kauplus Kiviõlis.
Säästumarketite müügidirektori Andrija Lilleoja sõnul kavatseb Säästumarketite kett laieneda lähiajal Ida-Virumaal veelgi. Selle aasta sügisel avatakse uus Säästumarket Sillamäel.
Pikemas perspektiivis kaalub ettevõte uute kaupluse avamist ka Narvas ja mujal Ida-Virumaal.

Tarbija eelistab mullidega vett
Turu-Uuringute ASi mais läbiviidud uuring näitas, et 59 protsenti pudelivee tarbijatest eelistab mullidega vett.
18 protsenti pudelivee joojatest valib gaasita vee ning uue tarbijarühmana joonistuvad välja lisaväärtusega vee ehk magustatud vee joojad.
Uuringu andmetel tarbib pudelivett 72 protsenti ehk üle 750 000 Eesti elaniku vanuses 15-74.
Eestimaalaste eelistatuimad veebrändid on Aura (23 protsenti), BonAqua (18 protsenti) ja Värska (18 protsenti).

Hiiu Pansionaat läheb maksma 130 miljonit krooni
Eeldatavalt sügisel avatava Hiiu Pansionaadi kogumaksumus ulatub 130 miljoni kroonini.
Hiiu Pansionaat sai ehitusloa mai keskpaigas, möödunud nädalal alustati pansionaadi sisetöödega, teatas pansionaat.
Pansionaadi eestvedajad on ettevõtjad Tiit Laja ja Tõnis Arro, kellele kuuluv Hermes Projektijuhtimise OÜ omandas mullu pansionaadi hoone ja 6500-ruutmeetrise kinnistu YIT Ehituselt. Sügiseks valmiv Hiiu Pansionaat asub 17 hektari suuruse Hiiu Pargi keskel. Pansionaati on kavandatud kuni 120 kohta peamiselt eakatele inimestele.
Eelmise aasta juunis peatas halduskohus pansionaadi ehituse, kuna parki kerkivat hoonet nimetati pansionaadiks, müüdi sinna kortereid. YIT Ehitus müüs kortereid meililistide ja suust suhu liikuva teabe kaudu. Peale kohtuotsust borneeringud aga tühistati ning ettemaksed maksti tagasi.

Lepik: Arco Vara aktsia käekäik sõltub otseselt kinnisvaraturust
Jutud Arco Vara võimalikust IPOst on kestnud juba mitu aastat. Esmaspäeval kuulutati Arco Vara aktsiate avalik pakkumine lõpuks välja ning pärast pikka ootamist seisavad investorid keerulise küsimuse ees - kas märkida aktsiaid?
Täpselt sedasama küsimust küsiti väga mitmelt poolt ka minu käest esmaspäeval esimese asjana.
Siin tuleks rõhutada kahte nüanssi - Arco Vara aktsiaid saab märkida kuni 14. juunini ning Arco Vara täispikk emissiooniprospekt on 364 lehekülge pikk. Ehk esiteks, aega otsustamiseks on, ja teiseks, materjali tuleb lõpliku hinnangu andmiseks läbi töötada kõvasti. Meie poolt tõsine töö arvudega juba käib ja enne märkimisperioodi lõppu avaldame ka detailsema analüüsi koos lõpliku seisukohaga.
Kuid seni kuni me nüanssidega maadleme, võib tuua välja investori jaoks kõige olulisema teguri - kinnisvaraturu tervise. Arco Vara lähemate aastate majandusedu, ning sellega seoses ka aktsia käekäik, on sõltuv üsna otseselt sellest, kuidas liiguvad kinnisvarahinnad Eestis, Lätis ning vähemal määral sellest kuidas Bulgaarias, Rumeenias ja Ukrainas.

Kilk avab Pärnus Diskoteegi
Ärimees Rein Kilk avab omale kuuluvas Pärnu Kuursaali Rannakino ruumides 15. juunil ööklubi Diskoteek.
Kuursaali teatel hakkab kogu kompleksis kehtima ülemaja pilet, mille ostmisel on võimalus külastada mõlemat majapoolt, nii Pärnu Kuursaali kõrtsi kui Diskoteeki, samuti kuursaali siseõue. Suuremate ürituste puhuks on erinevate stiilide ja esinejate päralt kuni neli lava.
Uue Diskoteegi kullakarva seinte vahel hakkab kõlama ainult kuldajastu muusika ning esinema vanad head tuntud bändid.
"Meenutasin, millal viimati olen ma kuskil kuulnud lugusid, mis olid popid 20-25 aastat tagasi või näinud esinemas tolleaegseid kuumi bände. Ei meenunud. Seepärast ongi aeg avada Rannakinos täiesti uue suunaga ööklubi ja pakkuda rahvale moodsa tantsumuusika asemel uuesti kaheksakümnendaid ja kõike sellega seonduvat. On ju üldtuntud fakt, et ajalugu kordab iseennast ja olnud ajad pöörduvad tagasi," sõnas Kilk.

Linnade juhid tiksuvad äris edasi
Eestis on kümmekond linna, mille tippjuhid omavad jätkuvalt osalust linnalt tellimusi saavas äris. Silmapaistvamad ettevõtjad selles seltskonnas on Rakvere linnapea Andres Jaadla ja Tartu abilinnapea Anto Ili.
Jaadla on üks kolmest omanikust valdusfirmas OÜ Domen Grupp, kuhu kuuluvad firmad hooldavad suuremat osa Rakvere haljasaladest ning haldavad kinnisvara. Ili on aga ligi 13 protsendiga suurim osanik teedeehitus- ja -remondifirmas ASis TREF, kirjutab Äripäev.
Linnavalitsuse liikme kui ametniku osalus äriühingus on järjekordne JOKK-ilming - seadused otseseid piiranguid ei sea, peaasi, et huvide konflikti ei tekiks ega keelatud tehinguid ei tehtaks.
Linnade liidu tegevjuhi Jüri Võigemasti sõnul ei ole neil ülevaadet, kellel Eesti linnapeadest on osalus äriühingus. "Linnapea äris osalemine ettevõtte juhatuse tasemel peaks minu hinnangul olema küll välistatud," lausub Võigemast. "Samas ei tea me aga ju kunagi, kuidas mingit siseinfot on kasutatud."

Tivoli Tuuri kindlustaja pole õnnetusest kuulnudki
Tivoli Tuuril süttinud karusselli kindlustanud Poola kindlustusfirma PZU SA pole õnnetusest midagi kuulnud.
"Meie kuuleme sellest õnnetusest teilt esimest korda," ütles Poola kindlustusfirma Powszechny Zaklad Ubezpieczen (PZU SA) vastutusnõuete koordinaator Andrzej Wasilewski. Samas tunnistas Wasilewski, et ITV Heby, kellele süttinud karussell kuulub, on tõesti kindlustusklient, kirjutab Äripäev.
Tivoli Tuuri korraldaja Lauri Viikna oli üllatunud, et Poola kindlustusselts polegi juhtunud õnnetusest midagi kuulnud.
"Sellest ei pruukinud teada see inimene, kuid ITV Heby teavitas Poola kindlustusfirmat õnnetusest kohe esimesel päeval," kinnitas Viikna, kelle sõnul on kindlustusfirma üldse teisejärguline. "Kannatanutele korvab kahju seadmete omanik ITV Heby, kes esitab alles pärast seda väljakäidud summa kindlustusfirmale."

Venelastele meeldib poes käia eestlastest rohkem
Eestis elab umbes 420 000 vene keelt kõnelevat inimest. Selleks, et neile midagi maha müüa, tuleb tunda nende hingeelu. See ei ole nii lihtne kui arvata võib.
Keeruliseks teeb asja eelkõige regionaalne killustatus, sest venelased elavad peamiselt kolmes linnas: Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel koos satelliitidega. Juba see faktor eristab neid majandusliku kindlustatuse, erinevate hoiakute ja väärtushinnangute ning käitumise poolest. Lisaks tarbivad nad ka sõltuvalt elukohast erinevalt meediat, mis teeb turustaja jaoks meediakanali valiku raskeks.
Venelastele on omased järgmised turundushoiakud:
Venelased on rohkem naudingutele avatud.
See on jõudnud venelasteni hiljem kui eestlasteni, kuna eelnev periood kulus rohkem "ellujäämisega" seotud tegevustele, nagu töö- ja eneseotsingud, normaalse majandusliku seisundi tagamine ja kohenemine uues, kapitalistlikus maailmas.

Eesti Post lõpetas partiide saatmise
Eesti Post lõpetas kullerteenuses pakkide edastamise partiidena, nüüdsest tuleb maksta iga saadetise eest, mis teeb mitme paki ühel aadressil saatmise varasemast mitu korda kallimaks.
Jaanuari algusest üritas Eesti Post juurutada kullerteenuses uut süsteemi, kus partiisaadetisena käsitleti 10-30 pakki, varasema ühe kuni üheksa paki asemel. See lõi valusalt hinnaga neid, kes saadavad korraga vähem kui kümme pakki.
Teenuse hinnakiri oli koostatud nii, et odavam oli saata korraga vähemalt kümmet pakki kui näiteks nelja-viit.
Põhimõtte jagasid üsna pea ära ka kullerteenuse põhikliendid, kes hakkasid pakke edastama pooltühjadena, kuid vähemalt kümnekaupa, või lisasid oma saadetisele vajaliku arvu tühje pakke, et saada hinnaalandust. Näiteks tuli uue korra järgi viie paki (kogukaalus 20,8 kilo) saatmise eest tasuda Eesti Postile 290 krooni (enne 2007. aastat 88 krooni), lisades neile aga viis tühja pakki, kukkus hind 97 krooni peale.

Noor läti maalikunstnik avab Y galeriis näituse
Teisipäeval, 12. juunil kell 18 avatakse Tartus Y galeriis Läti noorema põlvkonna ühe põnevaima maalikunstniku Andris Vitolinsi (sündinud 1975) näitus "Urban+Positive".
Andris Vitolins on enda kohta öelnud: "Ma teadvustan end kui urbaniseerumisprotsessi uurijat, näitan kuidas inimese mõistus, tahe ja tegevus muudavad loodust ja keskkonda."
Näitusel on väljas Vitolinsi maalid paarist viimasest aastast. Tema spetsiifika on tööstusehitised, konstuktsioonid, masinad ja autod. Ringi reisides otsib ja pildistab Vitolins teda huvitavaid nähtusi ning teostab nende jäädvustuste järgi suuremõõtmelisi maale - neid mõnes mõttes ebaharilikke objekte omamoodi väärtustades.
Andris Vitolinsi maalid on ühelt poolt ülistus inimese loomingule, teisalt mõnes mõttes irooniline nostalgia kadunud modernismi- ja industriaalajastu järele. Nii mõnigi kord kujutab ta tooteid, mida toodeti Nõukogude Liidu aegses Lätis ja nüüd enam mitte, näiteks RAF-busse.

Tänavused Kuressaare ooperipäevad jäävad tõenäoliselt ära
Suure tõenäosusega jäävad juuli lõpus toimuma pidanud tänavused Kuressaare ooperipäevad ära, sest korraldajad ei saanud toetust ning Eesti Kontsert ei saa nii kiiresti enam kava kokku panna.
"On muidugi veel väike võimalus, et ooperipäevad tänavu siiski toimuvad," ütles Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Priit Pruul ETV24-le.
Tema sõnul teevad ooperiteatrid pikaajalisi plaane ja tahavad üritustest pikemalt ette teada ning seetõttu ei suuda ka uus ooperipäevade korraldaja Eesti Kotsert enam imet teha.
Kuressaare on jätkuvalt ooperipäevade jätkumisest väga huvitatud ja tuleva aasta juuli lõpus Eesti Kontserdi korraldusel toimuvad päevad oleksid traditsiooni jätkates üheksandad. Kas need toimuvad Kuressaare või Saaremaa ooperipäevade nime all, ei osanud Pruul veel öelda.

Festivali DRAAMA 2007 põhiprogrammis on 17 lavastust
1.-8. septembril toimuva teatrifestivali DRAAMA 2007 põhiprogrammis on 17 lavastust Eesti teatritelt.
Tartus toimuval festivalil etenduvad Eesti Draamateatri "Voldemar" (lavastaja Merle Karusoo); Nukuteatri "Väga lihtne lugu" (lavastaja Jevgeni Ibragimov), Endla "Karge meri" (lavastaja Margus Kasterpalu); Estonia "Juudit" (lavastaja Katri Aaslav-Tepandi); Kuressaare Linnateatri "Loomaaia lugu" (lavastaja Aare Toikka), NO99 "??? Garjatšije estonskije parni (lavastaja Tiit Ojasoo), ühenduse R.A.A.A.M. "Sõdur" (kollektiivne lavastus); Rakvere Teatri "Vanaema juures" (lavastaja Üllar Saaremäe) ja Tallinna Linnateatri "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4" (lavastaja Elmo Nüganen).
Samuti Theatrumi "Valged ööd" (lavastaja Lembit Peterson); Ugala "Keisri hull" (lavastajad Peeter Tammearu, Jaak Allik), Vana Baskini Teatri "Krokodill" (lavastaja Mark Rozovski), Vanemuise "Hüppajad" (lavastaja Mart Koldits), VAT Teatri "Klammi sõda" (lavastaja Aare Toikka), Vene Teatri "Lõikuspeo tantsud" (lavastaja Mihhail Feigin), Võru Teatriateljee "Hing" ja "Pilvealused kuukoerad" (lavastaja Tarmo Tagamets) ning Von Krahli Teatri "Kajakas" (lavastaja Kristian Smeds).

 "Vargamäe kuningriik" on taas publiku ees
2006. aastal hästi vastuvõetud lavastus "Vargamäe kuningriik" on sellest nädalalõpust taas publiku ees.
A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" I ja V osa põhjal Urmas Lennuki dramatiseeritud "Vargamäe kuningriik" on Eesti Teatri Aastal sündinud Rakvere ja Endla teatrite ühisprojekt (esietendus 15. juunil 2006 Vargamäel, Albu vallas).
"Vargamäe kuningriik" ühendab endas Indreku naasmise Vargamäele (V osa) ning Andrese ja Krõõda tuleku samasse paika (I osa). Pea neljatunnine lugu räägib kahest kangest, pidevalt omavahel omavahel kemplevast naabrist - Andresest ja Pearust.
"Andres tahtis kangesti tööd teha. Pearule meeldis rohkem vägevusega praalida. Nad lõid piiripostid maha ja hakkasid oma talusid üles ehitama. Aga piiripostid ei pidanud. Küll kargasid kariloomad naabri heinamaale, küll kippusid vihased vandesõnad üle piirikivide salvama, küll jooksid koeradki siia ja sinna, et naabrimehele oma asjalkäimistega "au" teha," seisab lavastuse tutvustuses.

Niyaz: teeme 21. sajandi maailmamuusikat
Maailmaküla festivalil esineb Los Angeleses tegutsev iraani ansambel Niyaz, mida veavad lauljatar Azam Ali ja ida näppepille mängiv Loga Ramin Torkian.
Kuidas sündis Niyaz?
Azam Ali: Meil mõlemal oli enne käsil kaks teist projekti. Tahtsime teha midagi sellist, mis oleks seotud iraani ja india muusikaga, aga kust ei puuduks nüüdisaegsed elemendid. Kohtusime ühe programmeerijaga ning tegimegi kolmekesi albumi. Meie kaks kirjutame muusikat ja tema lisab elektroonilised elemendid. Kontsertidel on meiega kaasas veel kaks muusikut.
Miks hakkasite mängima iraani muusikat?
Loga Ramin Torkian: Peame end iraani immigrantartistideks. Me pole enam puhtad iraanlased, kuna oleme elanud nii kaua väljaspool Iraani ja kõik see on meid mõjutanud. Muusika on justkui ümbritseva peegeldus. Meid on mõjutanud näiteks India ja Türgi, aga samuti elektrooniline muusika.

Sarimõrvarilugu "Sodiaak" jõudis Eesti kinodesse
Tõestisündinud kriminaalloo põhjal valminud "Sodiaagi" peategelaseks on aeg.
David Fincheri filmid "Seitse" ja "Kaklusklubi" on piisavalt intelligentsed, et vaataja ennast mõtlevana tunneks, ja sama-võrra meelelahutuslikud, nõudmata lõpuni vaatamiseks suuremat pingutust. Tema uusim, taas sarimõrvari temaatika juurde naasev "Sodiaak" sobib samasse kategooriasse.
"Sodiaagi" puhul on tunda Fincheri filmi- ja eneseteadlikkust. Thriller'ite paratamatud paralleelid hitchcockilike võtetega, sealt edasi teatav film noir'ilikkus ja lõpuks viited iseenda loomingule - vaataja loob "Sodiaaki" vaadates tahtmatult dramaturgilisi seoseid "Seitsmega". "Sodiaak" põhineb tõestisündinud lool Ameerikas tegutsenud samanimelisest sarimõrvarist.

Noore Wiiralti kirglikud tööd reedest Kumus
Reedest on Kumus avatud näitus Eduard Wiiralti (1898-1954) varasest loomingust. Urmas Viigi kujundatud väljapaneku pealkiri ja sisuline telg osutavad otse kunstniku ofordile "Kirg" (tuntud ka kui "Mees ja naine", 1929).
Kuraator Tiina Abeli sõnul kordus mehe ja naise teema eri tehnikas ja viimistlusastmes, kohati ka kinnismõtteliselt enamikus kunstniku teostes, mis valmisid enne 1933. aasta loomingulist murdepunkti. Tööd on valminud ajal, mil 1925. aastast Pariisis elanud Wiiralt uuris meelelistele naudingutele pühendunud inimest - seksuaalsust, pahesid, alateadvust - ning kujutas naisi kui langemise sümboleid.
Näituse põhiosa eksponeeriti sellel kevadel Félicien Ropsi muuseumis Belgias.

VIDEO:  USAs esilinastus "Ocean's 13" 
Teisipäeval Los Angeleses toimunud esilinastusel olid kohal filmis mängivad Al Pacino, George Clooney, Matt Damon ja Brad Pitt.
Los Angeleses Grauman Chinese Theater's toimunud esilinastuse algas karjuva fännihordi saatel, kes proovisid oma fotoaparaatidega staare jäädvustada, kirjutab Reuters.

VIDEO:  USA illusionist põgenes Times Square'il tsementkastist
USA trikimehel Criss Angle'il õnnestus märkamatult väljuda tsemendist kastist, mis asus maapinnast 40 jala kõrgusel.
Times Square'il sadade fännide ja ajakirjanike silmeall õnnestus 39-aastasel trikimehele märkamatult väljuda tsemendist kastist enne kui see 40 jala kõrguselt maapinnale kukutati, kirjutab Reuters.

VIDEO:  Rolling Stones andis Belgias tuuri avakontserdi
Rolling Stones esines eile õhtul Brüsselis 30 000 fännile, avades kontserttuuri, mille raames annab bänd 30 kontserti.
Kontserttuur, mis lükati edasi pärast seda, kui bändi kitarrist Keith Richards vigastas Fidži saaretel puhkusel olles oma pead, kestab 12 nädalat ja selle jooksul esineb Rolling Stones 30 korda, kirjutab Reuters.

Kontsert: The Sun läheb tuurile
Homsest alustab oma suvetuuri Tanel Padar & The Sun, kus külalistena astuvad üles Tanel Padari õde Gerli Padar, Tõnis Mägi ning Jan Uuspõld. Tuur algab Viljandis ning kontserdid toimuvad veel Haapsalus, Pärnus, Valgas, Rakveres, Põlvas, Tartus, Tallinnas, Kuressaares ja Raplas.
Piletid hinnaga 95-150 krooni on müügil enam levinud pileti-müügikohtades, algus kell 21.
Vaata ka:
www.thesun.ee

Ozzy Osbourne - tilk metal-vett janulistele
Ozzy Osbourne'i maailmakultuurilisest pärandist võiks kirjutada raamatu. Seda on ka tehtud. Korduvalt. Ja selles ei ole enam ammu küsimus.
Küsimus, kui üldse, on milleski oluliselt muus. Ja nimelt: kas ja kellele seda kõike veel vaja on? Üleeilne Ozzy kontsert Tallinnas Saku suurhallis vastas mõlemile pea sama valjuhäälselt, kui Zakk Wylde'i kiuksuvatest flasolettidest ja undavast wah-wah-efektist ehitatud riffid: oo jaa, seda kraami on hädasti vaja ning neid, kellele, jagub väikelinna mõõtmetes Tallinnagi tuhandete kaupa.
Seitsmekümnendail aastail koos kolme ülejäänud Black Sabbathi liikmega muusikaajalugu pöördumatult muutnud mees võib ju totra reality-show tõttu olla kaotanud oma "tänavakredibiliteedi" ehk tõsiselt-võetavuse. Ning julma tõega silmitsi seistes pole heavy metal-muusika leiutaja ning esimene vokalist puht laulutehniliselt kunagi mingi Roy Orbison olnud. Ent keda see f...ing Ozzy puhul nii väga ikka huvitab. Ozzy on jumal. Ja jumal ei peagi Georg Otsa nimelisse muusikakooli sisse saama või "Kaks takti ette" võistlust võitma.

Poom: Inglismaa võitis teenitult
Eesti jalgpalli rahvuskoondise väravavahi Mart poomi hinnangul võitis Inglismaa tänase mängu teenitult.
"Kahju on natuke. Inglastele oli see kerge võit. Me ei saanud David Beckhami ja Peter Crouchi tsenderdustega hakkama," ütles Poom vahetult pärast mängu lühiintervjuus ETV-le.
Poomi sõnul olid inglased enne mängu väga motiveeritud. "Nad pidid selle mängu võitma."
Mart Poomi hinnangul tundis Eesti meeskond enim puudust Raio Piirojast (jättis mängu vahele kollase kaardi tõttu).
"Mäng Andorraga ei tule kergelt, aga meil ei ole tagasiteed," märkis Poom.

Jalgpall: Soome-Belgia kohtumise katkestas kassikakk
Soome-Belgia EM valikmängu katkestas kuueks minutiks staadionile lennanud kassikakk.
Mäng katkestati kui lind lendas Belgia värava peale, vahendab Yle24.
Mäng seiskus kuueks minutiks, lind otsustas väljakult ise lahkuda. Selle aja jooksul jõuti linnust teavitada ka Helsingi päästjaid.
Kassikakk elab Helsingi Olümpiastaadionil juba veebruarist alates.
Mängu võitis 2: 0 Soome.

VIDEO: Inglise fänne ootas lennujaamas briti politsei
Lisaks varem Eestisse jõudnud Inglise jalgpallifännidele saabus neid täna südapäeval Tallinna veel mitu lennukitäit.
Enne, kui tulijad bussidesse lubati, jälgisid neid ka briti politseinikud ja narkokoerad, vahendavad Seitsmesed Uudised.

Inglismaa alistas ajaloolises matšis Eesti 3: 0
Eesti jalgpalli rahvusmeeskond kaotas täna õhtul Lilleküla jalgpallistaadionil peetud ajaloolises kohtumises Inglismaa meeskonnale suurelt 3: 0.
Inglaste skoori avas 37. mänguminutil pöördelt tehtud läägist Joe Cole. Peaga antud tsenderduse sai ta Peter Crouchilt. Cole'ile oli seitsmendaks väravaks rahvuskoondise eest.
Teisel korral jõudsid jalgpalli sünnimaa mängurid sihile 54. minutil. David Beckham andis supersöödu Eesti kaitsjate seljataha, Crouch ei jätnud võimalust kasutamata ja lajatas palli Mart Poomi seljataha.
Ka viimase värava sünnil mängis pearolli Beckham, kes tegi 62. minutil kauge ent supertäpse tsenderduse otse Eesti värava ette. Eesti kaitsjatele märkamatuks jäänud Oweni puudutas parema jala välisküljega otse õhust kergelt palli ja see veeres rahulikult Eesti väravasse. Owenile on see 37. värav koondise eest.

Inglise ajaleht: võidu toovad koju Terry, Gerrard ja Owen
JALGPALL:
Inglased hakkavad jahtima kolme punkti, lugupidamist ja rahumeelset suve. "Me oleme siin, et võita," lausus inglaste treener Steve McClaren eile Tallinna jõudes.
Ajaleht kirjutab, et McClaren on küll kaotanud rahva lugupidamise, kuid mängijad endiselt kuuletuvad talle. Kolmik John Terry, Steven Gerrard ja Michael Owen on ajalehe hinnangul piisavalt tugev, et purustada Eesti vastupanu.
Ühtlasi soovitab ajaleht unustada kära, mis kaasneb vananeva David Beckham'iga, sest põhimehed on ikkagi Terry, Gerrard ja Owen ehk teras, süda ja kiskja.
Leht on veendunud, et Owenil aitab värava lüüa Peter Crouch, kes mängib esmalt üle Eesti poolkaitsjad ning seejärel kavaldab Owen üle kardetud Mart Poomi.

VIDEO:  Tour de France algab ajaloos esimest korda Londonist
London valmistub jalgrattavõistluse Tour de France stardiks, mis saab Inglismaa pealinnast alguse esimest korda oma 104-aastase prestiižse ajaloo jooksul.
Teisipäeval Londonis toimunud pressikonverentsil kinnitasid jalgrattavõistluse Tour de France uus direktor Christian Prudhomme, Londoni linnapea Ken Livingstone ja Briti veteranrattur Chris Boardman, et Londonist algav rattavõistlus edendab turismi, promob jalgrattasõitu ning promob nii Londonit kui Kenti linna, kus toimub võistluse proloog ja esimene etapp, kirjutab Reuters.

Valiti korvpallihooaja 2006/2007 parimad
Hooaja parimate valimisel võeti arvesse treenerite, fännide ja ajakirjanike arvamust.
Parimaks meeskorvpalluriks valiti Tallinna BC Kalev-Cramo pallur Valmo Kriisa. Parima naiskorvpalluri au pälvis Merike Anderson, kes esindas sel hooajal nii Tartu Ülikool Markoflexi kui ka Poola tippklubi Lotus Gdynia, vahendab sportnet basket.ee-d.
SEB Korvpalli Meistriliiga tähtede viisik: Valmo Kriisa / Tallinna BC Kalev-Cramo, Tanel Tein / TÜ-Rock, Gert Kullamäe / Tartu Ülikool-Rock, Kristjan Kangur / Tallinna BC Kalev-Cramo, Travis Reed / Tallinna BC Kalev-Cramo.
SEB Korvpalli Meistriliiga kasulikum mängija - Travis Reed / Tallinna BC Kalev-Cramo.
SEB Korvpalli Meistriliiga parim treener - Veselin Matic / Tallinna BC Kalev-Cramo.

Niit keeras rekordi pahupidi, Kanter näitas tippvormi
Kuldliiga etapil Valgas kerkisid peakangelasteks Gerd Kanter ja Marek Niit.
Marek Niit keeras enda nimele kuulunud Eesti 200 m jooksu rekordi 20,96 tagumised numbrid ümber - 20,69! Ka taganttuul oli igati määrustepärane - 1,8 meetrit sekundis. Ühtlasi sai saarlane jagu MM-i B-normist 20,75.
"Kas see on ametlik aeg?" küsis Niit, kes eelmisel nädalal jooksis Kohilas 20,5 ja jäi elektriaja puudumisel rekordist ilma. "Väga rahulik jooks. Kuna olin reede õhtust saadik väikese palavikuga ja kurgukülmetusega voodis lebanud, võtsin rahulikult, seepärast tuli jooks tehniliselt hästi välja."
Sprinteri treener Valter Espe torkas vahele: "Marek pidigi siin staadionil hästi jooksma - see on ta treeneri kodustaadion!"

Piiroja: annan endast kõik, aga vastu ei saa midagi
Meediakeelu alt vabanenud Eesti koondislane Raio Piiroja süüdistas taas jalgpalliliitu.
Kollaste kaartide tõttu tänasest mängust Inglismaaga eemale jääv Piiroja sai eilsel pressikonverentsil peatreener Jelle Goesilt loa meediale selgitusi anda.
Esmaspäeval Eesti Televisioonile antud intervjuus kollaste kaartide vales arvestamises jalgpalliliitu süüdistanud Piiroja polnud aga leebunud.
"Süüdistused Jelle vastu on alusetud - ta küsis enne Horvaatia-mängu kaartide kohta ning ei pea hakkama jalgpalliliidu töötajat üle kontrollima," lausus jalgpallur.
"Olen alati platsil endast kõik andnud ja leian, et jalgpalliliidu töötajad võiksid endast samuti kõik anda," jätkas Piiroja. "Muidu on nii, et mina annan endast sada protsenti, aga vastu ei saa midagi."

Henin ja Federer jahivad Pariisis karikat
Belglanna Justine Henin jõudis Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel 6: 4, 6: 3 võiduga Serena Williamsi üle poolfinaali.
"Mängisin keskeltläbi korraliku partii, kuid Henini vastu jäi sellest väheseks," ütles Williams. Maailma esireket Henin läheb vastamisi serblanna Jelena Jankoviciga, teises poolfinaalis kohtuvad serblanna Ana Ivanovic ja venelanna Maria *arapova.
Meeste maailma edetabeli esinumber Roger Federer alistas veerandfinaalis hispaanlase Tommy Robredo 7: 5, 1: 6, 6: 1, 6: 2 ja kohtub poolfinaalis venelase Nikolai Davõdenkoga.

Doktor Männik: massöörid töötasid nagu "sidorovid" 
Eesti koondise arstil Gunnar Männikul on täita vähemalt sama tähtis roll kui peatreener Jelle Goesil.
Kui Goes peab leidma võimalikult hästi töötava taktika ja parima koosseisu, siis Männikul tuleb koos abiliste, füsioterapeut Marius Undi ja massöör Tõnu Allperega "putitada" heitluses Horvaatiaga endast kõik andnud pallurid taas mängukorda.
"Sportlase mänguvalmis seadmiseks on võrdselt tähtsad nii vaimne kui ka kehaline taastumine," ütles Männik. "Vaimne taastumine tähendab vabanemist igasugusest lisastressist, et sportlane saaks tegeleda ainult oma tööga. Vajame seetõttu ka meedia mõistvat suhtumist. Pole hea, kui pallureid pidevalt segatakse ja kui nad peavad lehtedest lugema kõmu, mis tekitab taastumist häirivat stressi."

Steve McClaren: Eestit ootab tohutult suur ja tähtis mäng
Inglismaa koondise pea-treeneri sõnul kujuneb EM-i valikmängus võt-mesõnaks kannatlikkus.
Jalgpalli sünnimaa esinduse loots Steve McClaren, kelle töökoht on sattunud meeskonna viletsa tabeliseisu tõttu meedia arvates löögi alla, nimetas tänast Eesti ja Inglismaa kohtumist võõrustajaile tohutult tähtsaks mänguks.
"See on Eestile sama oluline heitlus nagu Inglismaal liigakarika finaal," tõdes McClaren. "Eestlased ootavad seda läbematult."
Inglased ootavad ainult võitu, mida ei pruugigi peatreeneri sõnul olla nii kerge saavutada. "Vaatamata Eesti tulemustele on tegu tugeva meeskonnaga - küsige Horvaatialt, küsige Venemaalt. Horvaatiaga tegid nad kõva mängu, neil oli kaks head väravavõimalust," lausus Tallinnas mängul käinud McClaren.

Fännid, karjuge inglased üle! 
Ootan tänaselt jalgpalliõhtult tasavägist heitlust. Inglismaa on favoriit, aga jalgpalli üks suuri võlusid ongi see, et nõrgemal on alati vähemalt pisike võimalus üllatada.
Ootan, et Eesti fännid ei laseks end inglastel üle karjuda. Ligi 2000 inglast, kes staadionile pääsevad, on lauldes kindlasti tugev jõud, nii et lihtne meil ei ole.
Ootan, et Eesti jalgpallurid näitaksid end ka individuaalselt võimalikult heast küljest. Norra võidust Inglismaa üle 1993. aasta suvel Oslos sai alguse norralaste massiline liikumine jalgpalli sünnimaa klubidesse.
Eriti kahju on Raio Piirojast, kellel oleks ehk kõige tõenäolisem võimalus Inglismaale mängima pääseda, kuid kes paraku peab kohtumise vahele jätma.
Olen Inglismaa koondisele ja klubidele pöialt hoidnud lapse-põlvest saadik. Kuigi olen pealtvaatajana käinud mitmel MM- ja EM-finaalturniiril, näen Inglismaa koondise mängu staadionil esimest korda. Paradoksaalsel kombel olen nüüd oma lemmikute vastu. Mis sellest, et Eesti koondise EM-valikmängud pole hästi läinud ja paljud asjad Eesti jalgpallis mulle ei meeldi.

Narva Õlitehase uus juht on Igor Kond
Alates 7. juunist asub ASi Narva Õlitehas uue juhatuse esimehena ametisse praegune Narva Elektrijaamade finantsdirektor Igor Kond (34).
Õlitehase juhtimise kõrval jätkab Kond ajutiselt ka ASi Narva Elektrijaamad finantsdirektori ametikohal, teatas Eesti Energia.
Igor Kond on lõpetanud Sankt-Peterburi Mäeinstituudi insener-ökonomisti eriala. Aastatel 1996-1997 töötas ta Innovatsioonipanga Sillamäe kontori juhatajana, seejärel lõhkeainete tehase Dynamit Nobel Eesti finantsmänedžerina (1997-2001) ja Narva Elektrijaamade juhtimisarvestuse osakonna juhatajana (2001-2002). Alates 2002. aastast töötab ta ASi Narva Elektrijaamad finantsdirektori ametikohal.
Jaanuari lõpus otsustas Eesti Energia eraldada Narva Elektrijaamadele kuuluva vedelkütuste toodava tehase ning moodustada omaette äriühingu AS Narva Õlitehas. Eesti Energia kontserni seisukohalt ei pea AS Narva Elektrijaamad äriühinguna korraga keskenduma kahele erinevale suurele ärile. Vedelkütuste tootmine ei ole Narva Elektrijaamade põhitegevus, kuid selle äri maht ja potentsiaal nõuavad omaette keskendumist.

BLRT laiendab haaret ostes Soomes tehase
Baltikumi suurimaid tööstusettevõtteid BLRT Grupp sõlmis lepingu, millega omandas Läänemere suurimat kuivdokki omava Soome laevaremonditehase Turku Repair Yard Ltd.
1989. aastal rajatud Soome tehases on olemas tingimused, mis võimaldavad remontida kõiki Läänemerel sõitvaid laevu. Kuivdoki pikkus on 265 ning laius 70 meetrit, teatas BLRT.
Seni tegelevad laevaremondiga Grupi Tallinna ja Klaipeda tütarettevõtted remontides aastas vastavalt 165 ja 130 alust. Turku Repair Yardist käib aastas läbi ligi 80 - 100 laeva olles konkurentsivõimeline tänu kvaliteedile, lühikestele tähtaegadele ning logistiliselt sobivale asukohale. Põhilisteks klientideks on muuhulgas Neste, Tallink, Silja ning Viking Line ja Soome riigile kuuluvad jäämurdjad.
BLRT Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani hinnangul tõstab Soome tehase omandamine BLRT Grupi maailma laevaremontjate esiliigast kõrgliigasse. Samuti aitab Turku Repair Yardi lisandumine kaasa efektiivsuse tõusule logistilises mõttes.

AVEC Baltic Property Fund ostis ärikeskuse Leedus
AVEC Baltic Property Fund (endise nimega Explorer Property Fund - Baltic States) on suurendanud oma portfelli 12 objektini, soetades ärikeskuse Leedu rannikul Klaipedas.
Laracija Ärikeskus on 8800 ruutmeetri suurune BAA-klassi kuuluv ärihoone, kus on kokku 57 rentnikku. Hoone asub heas asukohas linna ärisüdames, ühe peamise Klaipeda sissesõidutee kõrval. Hoonel on piisavalt parklakohti ja hea ligipääsetavus ning see renoveeriti 2004. aastal täies ulatuses, teatas ettevõte.
"Klaipeda on üks Leedu kõige aktiivsemaid piirkondi. Näeme seetõttu potentsiaali kinnisvara väärtuse edasiseks kasvuks," ütles AVEC Asset Management juhatuse esimees Kristjan Kivipalu.
AVEC Baltic Property Fund on üks aktiivsemaid investoreid Balti kinnisvaraturul, mille maht 2005. aasta suvel käivitumisel oli 55,1 miljonit eurot. Fondi portfelli kuulub tänaseks kokku 12 objekti, millest kaheksa on Eestis, kaks Lätis ja kaks Leedus. Fondi investeeringuid juhib AVEC Asset Management AS (endine Arco Varavalitsemise AS), mis omab esindusi Tallinnas, Riias ja Vilniuses. AVEC Asset Management AS kuulub võrdsetes osades Balti juhtivale kinnisvaraettevõttele Arco Vara ning Ida-Euroopa juhtivale varavalitsemisettevõttele East Capital.

MicroLink paneb täna nurgakivi 10-korruselise peakontorile
Eesti suurim IT ettevõte MicroLink paneb täna kell 17 nurgakivi oma 10-korruselisele peakontorile.
Ülemiste Citysse rajatava maja ehitustöid teostab AS Celander. Ehituse maksumuseks on üle 120 miljoni krooni.
"Ehitame oma peakontori otse kujuneva IT keskuse südamesse," kommenteeris hoone asukohta MicoLinki juhatuse esimees Enn Saar. "Loodan, et IT ettevõtete geograafiline koondumine ühte linnakusse loob senisest veelgi paremad võimalused ühtsete standardite tekkimiseks ja seeläbi edukamaks innovatsiooniks Eestis tervikuna."
Ülemiste City juhatuse esimehe Gunnar Kobini sõnul on Eesti suurima IT-firma MicroLinki kolimine Ülemiste Citysse fundamentaalse tähtsusega samm kogu Ülemiste City arengus. "Meie soov on rajada Ülemiste Citysse muude innovaatiliste ettevõtete kõrvale Eesti IT sektori kompetentsikeskus ning MikroLinkil on koos samuti Ülemiste Citys asuma hakkava Helmese ning juba aasta aega meie kliendiks oleva Webmediaga selle kujunemisel väga põhimõtteline roll," lisas Gunnar Kobin

Pärnu maantee ja Tammsaare tee ristile kerkib Delta Plaza
E.L.L. Kinnisvara rajab Pärnu maantee ja Tammsaare tee ristumispaika aadressile Pärnu mnt. 141 äri- ja büroohoone, mis saab nimeks Delta Plaza.
E.L.L Kinnisvara teatel loodab ettevõte jõuda esimeste siduvate kokkulepeteni potentsiaalsete rentnikega lähinädalatel.
14 -korruseline Delta Plaza on A-klassi büroopindadega kaasaegne ärihoone, mille juurde kuuluvad lisaks kontoriruumidele ka spetsiaalselt rentnike jaoks kavandatud parkimismaja ja toitlustusasutus.
Hoone nimi tuleneb E.L.L. Kinnisvara AS juhatuse esimehe Aldo Daponi sõnul ühelt poolt maja asukohast Tallinna peamiste magistraalteede ristumispunktis ning teisalt rajatava hoone põhiplaani kolmnurksest kujust. "Hoone asub Pärnu maantee, Tammsaare tee ning Järvevana tee ristumispunktis, mis on Tallinna üheks põhiliste liiklusvoogude keskmeks. Seetõttu oli loogiline nimetada valmiv projekt just Delta Plaza'ks," kommenteeris Dapon.

Olympic avas Ukrainas kasiino
Möödunud nädala lõpus alustas Kiievis tegevust 11. Olympic Casino, selle avamisse investeeriti üle 17 miljoni krooni.
Vastavatud kasiino asub Kiievi südalinnas ning selle suuruseks on 283 ruutmeetrit. Läbi kahe korruse kõrguv kasiino on kujundatud Egiptuse stiilis ning seal saab aega veeta 45 uusima mänguautomaadi taga. Lisaks tegutseb kasiinos avar baariosa, teatas ettevõte börsile.
Olympic Entertainment Group sisenes Ukraina turule 2004. aasta novembrikuus. Täna annab ettevõte Ukrainas tööd rohkem kui 200 inimesele.

ASI omandas osaluse online-saadete levitajas Blip.tv
Investeerimisgrupp Ambient Sound Investments (ASI) omandas osaluse Ameerika ettevõttes Blip.tv, mis levitab eraisikute ja sõltumatute tootjate loodud saateid internetis.
Kapitali kaasamise teises ringis investeerisid lisaks ASI-le ettevõttesse mitmed tuntud tehnoloogiavaldkonna investorid ning USA riskikapitaliettevõte Lauder Partners. Blip.tv kasutab saadud investeeringut pakutavate saadete juurde müüdava reklaami mahu suurendamiseks, teenuse ja kliendisuhtluse arendamiseks ning tehnoloogia täiustamiseks. Tehingu suurust osapooled ei avalikusta, teatas ASI.
Online-saadete edastaja blip.tv abil saavad enda loomingut näidata ning sellelt ka märkimisväärset tulu teenida kõik soovijad. Blip.tv jagab teenitud tulu saadete autoritega pooleks. Ettevõtte levitatavaid saateid näidatakse erinevates internetikeskkondades, mille kasutajate hulk kokku ulatub sadade miljonite inimesteni. Blip.tv asutati 2005. aasta mais.

Hiina toodab surmaravimeid, mis tohterdamise asemel hoopis tapavad
Hiina ravimiameti juht Zheng Xiaoyu mõisteti surma, kui Hiina toodete vastu tuli kaebusi.
Panama ravimiameti köhasiirupitootjad segasid mullu vihmaperioodiks valmistudes 260 000 külmetusravimipudelikesse Hiinast pärinevat siirupit, 99,5 -protsendilist glütseriini. Kokku 46 tonni. Mõne aja pärast ilmnesid seda tarbinutel esimesed sümptomid. Kõigepealt neerupuudulikkus, seejärel kesknärvisüsteemi häired, millest tingitud halvatus põhjustas hingamisraskusi. Lõpuks enamik suri, kokku vähemalt sada inimest. Kui palju tegelikult, ei tea keegi, sest alanud vihmaperiood muutis surnute ekshumeerimise võimatuks.
Köhasiirup sisaldas nimelt glütseriini asemel dietüleenglükooli, mida kasutatakse tööstusliku lahustina ning ka mõne antifriisi põhikomponendina. Toodete võltsijad eelistavad magusa maitsega lahustit kallimale siirupile, mida kasutatakse sageli toidus, hambapastas, ravimites jm. Just dietüleenglükooli põhjustatud üle saja inimese surm viis 70 aasta eest USA toidu- ja ravimivalitsuse FDA loomiseni.

Mati Karelson loob tehnoloogiasiirde firmade gruppi
Eesti ühe enim tsiteeritud teadlase, professor Mati Karelsoni ümber tekib Ameerika riskiraha toel suure potentsiaaliga innovatsioonifirmade rühm.
Kui Ärileht kirjutas eelmise aasta augustis esimest korda professor Mati Karelsoni loodavast keemiatarkvarafirmast, tuli juba sama päeva õhtul tema telefonile Eesti ärimeestelt mitu kõnet sooviga ettevõtmisse investeerida. "Ööselgi saadeti paar e-kirja," meenutab Karelson muigamisi. "Pidin aga eitavalt vastama. Raha oli tolleks hetkeks juba olemas, äriplaan valmis ja tegevus täies hoos."
Ettevõtted, mida Karelsoni juhtimisel arendatakse, võib tinglikult jaotada kahte rühma. Esimene neist on aktsiaselts MolCode ja teine Balti Tehnoloogiaarenduse AS koos "tütarde", NeuronCode'i ja GeneCode'i nime kandvate firmadega. Omanikeks on Mati Karelsoni kõrval tulnud veel tema pikaaegne tuttav Mehis Pilv ja uusima partnerina Ameerika riskikapitalifond, mida Eestis esindab Thomas Björn Waldin. Tema on lugejale ehk rohkem tuttav Silmeti ühe kaasomanikuna. Ettevõte aga kasvab kiiresti ja seetõttu on lähiajal omanike ringis oodata muudatusi. Koguinvesteering peaks esimesel kolmel aastal jääma umbes viie miljoni dollari ehk 55 miljoni kroonisesse suurusjärku ning enamik seda raha tulebki Ameerikast.

Kunda vana tsemenditehas kaob, asemele tuleb uus
Kunda tsemenditehase omanikud kavatsevad ehitada praeguse
Heidelberg Cement soovib ehitada praeguste pöördahjude asemele senisest suurema võimsusega uue, kuivtehnoloogial töötava tehase, ütles Kunda Nordic Tsemendi haldusdirektor Arvo Vainlo.
"Tegemist on investeeringuga, mille maksumus ulatub miljarditesse kroonidesse," lausus Vainlo. Millal hakatakse uut tehast projekteerima või ehitama, ei soovinud Vainlo täpsustada.
Uus tehas kavandatakse kasutama maailmas valitsevat kuivtehnoloogiat, mis kulutab praeguse märgtehnoloogiaga võrreldes vähem energiat ja paiskab keskkonda vähem jäätmeid.
Praegu kasutab Kunda tsemenditehas maailmas juba haruldaseks muutuvat märgtehnoloogiat, mille puhul savi ja lubjakivi segatakse veega püdelaks massiks ning seejärel aurutatakse vesi hiiglaslikes pöördahjudes välja. Kuivtehnoloogia puhul aga jääb ära nii veega segamine kui ka soojusmahukas aurutamine.

Repo Vabrikud toodab mööbliplaati kaks korda rohkem
Repo Vabrikud kahekordistas eile uue mööbliplaadiliiniga oma tootmismahtu.
Šveitsi investeerimisfirma Sorbes AG poolt Püssi puitlaastplaatide tehasesse ostetud lamineerimisliin saavutas täisvõimsuse 10 000 kuupmeetrit kuus. Uus, 30 miljonit krooni maksnud liin toodab peaaegu sama palju lamineeritud mööbliplaati kui kaks seni töötanud seadet kokku. Repo Vabrikud on Eesti ainuke mööbliplaadi tootja.
Ukrainas ja Eestis mööbliplaaditehastesse panustanud investeerimisfirma juht Urs Daniel Specker käis eile Saksamaalt ostetud Siempelkampi seadet inspekteerimas. Masin katab puitlaastplaadi eriliselt töödeldud paberiga, mis võimaldab toota ligi 70 eri värvi materjali Eesti ning peamiselt välismaa mööblitööstustele. Repo Vabrikud ekspordib ligi 90 protsenti toodangust.

Ameeriklased arreteerisid noore suurspämmija
Robert Alan Soloway, 27-aastane Seattle'i elanik, sai süüdistuse kokku 35 punktis. Microsoft on nimetanud Solowayd üheks maailma esikümnesse kuuluvaks internetispämmijaks. Kõikvõimalikud Viagrat, peenise suurendamist ja supersoodsaid aktsiatehinguid pakkuvad e-kirjad olid tema leib.
Soloway müüs 20 miljonist spämm-meilist koosnevaid pakette 250 dollari ehk 2750 krooni eest. Arvestades mehe sportautosid ja villasid pidi koguteenistus olema väga hea.
Postituskampaaniate korraldamiseks kontrollis Soloway hiiglaslikke zombie-arvutitest koosnevaid võrke. Zombie-arvutiks nimetatakse viirustega nakatatud arvutit, mis saadab
e-kirju, ilma et tema omanik ise sellest teakski.

Eestlastest mahekaubitsejad ületavad jõudsalt riigipiiri
Lisaks Eestile on Mahekaup.ee avanud kauplused nii Lätis kui ka Soomes.
Internetipoe Mahekaup.ee ja Tallinnas Kentmanni tänavas asuva samanimelise kaupluse omaniku Aarensen OÜ tegemisi juhib hakkaja naine Merike Mätas. Netipood avati 2003. aasta suvel ning kauplus mullu juunis. Praeguseks on tegemistega jõutud niikaugele, et eelmise aasta lõpus avati esimene mahetooteid müüv kauplus Lätis ning paar nädalat tagasi Soomes.
Mõlemas riigis peetakse ka internetipoodi. Tulevikus on kavas avada pood veel Venemaal. "Laienemisplaane peame ainult sellepärast, et tahame mahetoodete hindu odavamaks saada. Eesti turg on liiga väike ja kui ainult siia müüa, siis on mahud väikesed ning tootjad küsivad kõrgemat hinda. Niipea kui hakkame rohkem sisse ostma, on meil võimalusi ka," rääkis Mätas.

BÜROKRAATIA: Eestis ei ole kartelli

JURISTI ABI: Kaubamärk pole keelumärk
Kas kaubamärgi omanikul on õigus takistada toodete edasimüüki?
Üldjuhul on kaubamärgi omanikul ainuõigus kaubamärki kasutada. Ta võib keelata teistel isikutel identse või sarnase kaubamärgi kasutamist samade või sarnaste kaupade tähistamiseks. Samas on vaba konkurentsi tagamiseks siin ette nähtud ka piirid. Üks neist on seotud (ainu) õiguste ammendumisega ".
Õiguste ammendumine tähendab, et kui kaubamärgi omanik on kaubamärgiga kaitstud kauba korra juba turule lasknud või turule lasta lubanud, siis peetakse kaubamärgi õiguskaitset ammendunuks ja kaubamärgi omanik ei saa kord juba turule lastud kauba edasist ärilisel eesmärgil kasutamist (k.a edasimüüki) takistada.

Käes on aeg oma kinnisvaraportfelli revideerida
Läinud aastavahetus tõi kinnisvarasektori maa peale tagasi. Selgus tõsiasi, et Eesti elanike arv ja ostujõud pole põhjatu. Välisinvestorid ei osta enam endise hooga kortereid ega maid kokku ning tagatipuks karmistasid pangad laenupoliitikat nii kinnisvaraarendajatele kui ka lõppostjatele.
Muutunud kapitalivajadus hakkas kinnisvaraomanikke ja arendajaid pingestama: varem planeeritud arendusprojektide realiseerimine neelab kaks-kolm korda rohkem omakapitali, kruntide omandamistehingud tuleb teha omakapitali baasil, arendusperioodi finantseerimise puhul esitavad pangad tihti lisatagatiste nõudeid, mida pole sageli otstarbekas anda. Selgus kurb tegelikkus, et "homsele nõudlusele" ja "ülehomsetele hindadele" rajatud plaanidel pole katet. See põhjustas suurema kinnisvaraportfellide puhastamise, mis teisisõnu tähendab, et turule tulevad väiksema potentsiaaliga projektid. Kinnisvaraportfelle revideerivad kõik, Arco Varast YIT-ni ning kes iganes tähestikus sinna vahele mahub.

USA Motorola koondab 11 protsenti töötajatest
Maailma suuruselt teine mobiilitootja USA Motorola Inc. kärbib tänavu lisaks algselt kavatsetud 3500 töökohale veel 4000 töökohta, kokku koondab ettevõte 2007. aastal 11 protsenti töötajaskonnast.
Kahjumiga võitlev Motorola tahab ümberkorralduste ja töötajate koondamisega säästa tänavu 400 miljonit USA dollarit ja järgmisel aastal 600 miljonit dollarit.
Motorolal oli eelmise aasta lõpu seisuga 66 000 töötajat.
Tänavu esimeses kvartalis sai Motorola 9,4 miljardi dollarilise käibe juures 181 miljonit dollarit kahjumit, ehkki mullu samal ajal oli kontsern 686 miljoni dollariga kasumis.

Ekspress Grupi juhid lubavad peagi teatada uutest ülevõtmistest
Hans H. Luik ütleb, et välistatud pole ka mõne Eesti ettevõtte omandamine.
Mõne kuu eest börsile jõudnud meediakontserni Ekspress Grupp juhid lubasid aktsionäridele, et peagi tuleb teateid teiste firmade ülevõtmisest.
Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito ütles aktsionäride koosolekul, et kui IPO ajal lubas ettevõte investoritele teateid ülevõtmiste kohta kuue kuni üheksa kuu jooksul, siis nüüd on selge, et teated tulevad veelgi varem. "Loodame häid uudiseid," sõnas Leito.
Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige sõnul tulevad teated "veel soojal ajal". Luik ütles, et Baltikumis leidub veel meediafirmasid, mille hinna ja kasumi suhe on madalam kui Ekspress Grupi oma.
Luige sõnul on potentsiaalsed ülevõtmisobjektid Ekspress Grupi olemasolevate tegevusaladega sarnastes valdkondades tegutsevad firmad. Välistatud pole ka mõne Eesti ettevõtte omandamine tulevikus, märkis Luik.

Eesti ettevõte ehitab Riiga 17-korruselise hoone
Tallinna varahaldusettevõte Metro Capital Management AS kavatseb ehitada Riia Lõunasilla kõrvale 17-korruselise bürookompleksi, kirjutas Läti ärileht Dienas Bizness.
Metro Capital Management kavandab Riiga kompleksi, mille kontoripinna kogumaht oleks ligi 50 000 ruutmeetrit. Bürookompleksi ehitatakse lisaks kontoritele maa-alune autoparkla, kohvikud, restoranid ja kauplused.
Metro Capital Management arendab kinnisvaraprojekte Eestis, Lätis ja Venemaal. Ettevõtte hallatava vara maht ületab firma kodulehe andmeil 2,7 miljardit krooni.
Ajakirjanduses on varem juttu olnud Metro Capitali plaanist investeerida paari aasta jooksul Lätti sada miljonit eurot. Firma idee on arendada kinnisvaraprojekti, hiljem väärtpaberiteks teha ning neid seejärel oma passiivsetele investoritele pakkuda. Firmal on 130 investorit, kellest enamik on eestlased ning väiksem osa skandinaavlased, inglased ja venelased.

Leiburi suuromanik Vaasan & Vaasan vahetab omanikku
Briti investeerimisfirma Lion Capital ostab Briti firmalt CapVest Soome juhtiva pagaritoodete kontserni Vaasan & Vaasan, kes on Eesti leivatootja Leibur suuromanik.
Lion Capital on mitme tuntud kaubamärgi, nagu Weetabixi, Orangini ja Schweppesi omanik. Ligi 3500 töötajaga Vaasan & Vaasani käive ulatus mullu 334 miljoni euroni. CapVest sai Soome pagaritoodete firma omanikuks 2004. aastal.
Vaasan & Vaasan on Eesti leivatootja Leibur suuromanik. Lätis kuulub ettevõttele tütarfirma Hanzas Maiznicas ja Leedus Vilniaus Duona.

Porsche sotsialistist tegevjuht: neetult kaua sama koha peal
Wendelin Wiedeking on innukas kartulikasvataja, kes valmistab ka käsitsi kingi.
Peale selle on ta Saksamaa kõrgeima palgaga juht. Saksa sportautotootja Porsche tegevjuht Wiedeking armastab rääkida oma kõrvaläridest - talle kuulub üks väheseid veel töökorras Porsche traktoreid ja ta on eritellimusel kingi valmistava firma Heinrich Dinkelacker osanik.
Kuid ta juhib ka 130 miljardi eurose käibega sõidu- ja veoautoimpeeriumi, sest Porsche kontrollib märksa suuremat Volkswagenit. Tööstussektoris, mis on kuulus raha põletamise poolest, muutis Wiedeking pankroti äärel seisnud Porsche maailma kõige kasumlikumaks tootjaks. Ettevõtte aktsiahind on tema 14-aastase ametiajaga tõusnud 65-kordseks.
Igaüks, kes oletab, et tüse ja meeldiv Wiedeking jutlustab aktsionäride õigusi, peab aga pettuma. Saksa edukaim juht eelistab väljakutsuvalt sotsialistlikku stiili.

Esimene ooper kujutas endast püüet äratada ellu Vana-Kreeka
Nüüd, mil värskeim eestlase loodud ooper, Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg" on ka siinmail lavale jõudnud, võib heita pilgu ooperižanri ajaloole.
Maailma esimeseks ooperiks peetakse itaallase Jacopo Peri 1597. aastal valminud "Daphnet", mille ta kirjutas Ottavio Rinuccini libretole. Esmaettekanne sai teoks samal või järgmisel aastal rikka Firenze helilooja ja kunstipatrooni Jacopo Corsi palees ning ooper saavutas Euroopas laialdase populaarsuse. Tänapäevani see tervikuna säilinud ei ole, küll aga Peri järgmine ooper, 1600. aasta paiku loodud "Euridyke". Nagu nimedki viitavad, käsitlesid teosed Kreeka mütoloogiat. Tegemist oligi renessansile omase püüdega taaselustada Vana-Kreeka tragöödiakunsti. Inspiratsiooni andis Perile Firenze humanistide rühmitus Camerata, kes uskus, et antiiktragöödiate kooriosa kanti algupäraselt ette lauldes. Nüüdisajal siiski arvatakse, et vaevalt oleksid muistsed kreeklased Peri teostes hoomanud midagi iseäranis tuttavlikku.

Rahamaailma lisandub liiga palju likviidsust
Raha hulk on kasvanud maailma majandusest kiiremini juba 1996. aastast saadik.
Palju on räägitud sellest, et USA, euroala ja Jaapani 2002.-2005. aasta rahapoliitika tekitas maailmas raha ülekülluse ja see omakorda üleüldise varade hinna tõusu - kinnisvara, aktsiate, toorainete, võlakirjade jm kallinemise.
Suures osas põhinevad need väited "kõhutundel", sest ülemaailmset likviidsust on võimatu täpselt mõõta ja veelgi keerulisem on öelda, millal likviidsust saab ülemäära palju ehk millal hakkab see suruma varade hinda põhjendamatult kõrgeks.
Hiljuti avaldatud raportis on Deutsche Bank Research (DBR) teinud katse ülemaailmse likviidsuse kasvu ja selle mõju täpsemalt mõõta. Raporti autor Sebastian Becker kirjutab, et majandusmaailma kaalukaima osa (USA, euroala, Jaapan, Suurbritannia ja Kanada ehk 2/3 maailma SKP-st) kitsa rahapakkumise - see osa likviidsusest, mida keskpangad saavad oma poliitikaga enam-vähem otseselt mõjutada - kasv on 2002. aastast saadik aeglustunud.

Soome rahvaarv kasvab poole miljoni võrra
Soome rahvaarv kasvab 2040. aastaks praeguselt 5,28 miljonilt 5,73 miljonini. Soome pealinna Helsingi rahvaarv kasvab Soome statistikaameti äsja avaldatud prognoosi kohaselt 564 000-lt 606 000-ni.
Sündide arv ületab Soomes surmasid 2030. aastani, kuid immigratsiooni mõjul kasvab Soome rahvaarv edasi ka pärast 2030. aastat. "Eeldame, et sisseränne ületab väljarännet 10 000 inimese võrra aastas," selgitab statistikaamet.
Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus tõuseb 2030. aastaks praeguselt 16 protsendilt 26 protsendini ja jääb järgmisel kümnel aastal sellele tasemele pidama. Üle 85-aastaste osakaal tõuseb 2040. aastaks 1,8 protsendilt 6,1 protsendini ja nende arv 94 000-lt 349 000-ni.

Poliitiku karisma paistab välja 10 sekundiga
Valimistulemust aitab edukalt ennustada kümnesekundilise hääletu teleklipi vaatamine. Seda näitas USA poliitikauurijate Daniel Benjamin ja Jesse Shapiro analüüs, mille aluseks olid aastail 1988-2002 toimunud osariigikuberneri valimiste materjalid. 260 Harvardi tudengit, kellele näidati kümnesekundilisi mahakeeratud heliga lõike neile tundmatute kandidaatide teleesinemistest, ennustasid võitja õigesti 58% juhtudest.
Nende tudengite, kes kuulasid heliga teleklippe, täpsus oli 50% ringis ehk samal tasemel juhusliku valikuga. Ka eri majandusnäitajatel põhinevad prognoosid ei andnud nii head tulemust kui hääletu saatelõigu vaatajate ennustused. Vaid kahe poliitilise faktori abil sai võitjat ennustada suurema täpsusega - eelneva ametis oleku järgi ja veelgi täpsemalt kampaaniaeelarve suurusest lähtudes.

Venelaste lennufirma Aeroflot kasvatab endale uued tiivad
Nõukogude lipuettevõttena kõrbenud Aeroflot tõuseb uue Venemaa edu sümboliks.
Estonian Airi Moskva lennuliin toimib vaid tänu koostööle maailma superlendajaks pürgiva Aeroflotiga. Ka Venemaa presidendi abikaasa Ljudmila Putina tegi kunagi karjääri Aerofloti stjuardessina. "Me ei naerata kunagi, sest suhtume teie heasse teenindamisse nii tõsiselt," irvitasid lääne lõuapoolikud 1990. aastate Aerofloti üle.
Veel mõni aasta tagasi seisin Moskva Šeremetjevo lennuväljal Peterburi suunduva pisikese ja kulunud lennuki trapi ees ja kuulasin koos kümnete kaasreisijatega korpulentse ja kortsunud rõivais Aerofloti stjuardessi alandavat sõimu. Nüüd on venelased pannud riigi kontrolli all oleva Aerofloti stjuardessid taas naeratama, et näidata kogu maailmale uue aja saabumist.

ÄRIIDEE: Eesti noormehed "värvivad" sülearvuteid
Aeg-ajalt näeme kõik unenägusid, kuid ei juhtu just tihti, et unes ilmuks idee, mille teostamine osutub ka päris elus võimalikuks. Nõnda juhtus HappySkins.com-i asutajaga, kes nägi unes läbipaistvat sülearvutit.
Kui mõne aasta eest ilmusid musta kaanega sülearvutitele alternatiiviks halli, valge või punase kaanega arvutid, siis Happy Invest OÜ ja internetilehekülje HappySkins.com taga seisvate Mihkel Vitsuri, Raido Väljamaa ja Kaarel Ausi algatusel on nüüd igaühel võimalik kujundada oma sülearvuti kaas just selliseks, nagu ta ise soovib.
HappySkins.com-i kliendiks saada on lihtne. Teha ei tule muud, kui registreerida end kasutajaks ja tellida lehel leiduvate piltide hulgast oma sülearvutile sobiva pildiga kate. Samuti on kasutajatel võimalik edastada teenusepakkujale ise meelepärane pilt ning tellida sülearvuti kaas selle järgi.
"Pärast kaanepildi valimist teeb edasise töö ära tootepakkuja, kes muudab pildi vastavalt kliendi antud mõõtmetele kergesti sülearvuti kaanele paigaldatavaks ning maksimaalselt viie tööpäeva jooksul on toode Eesti Postiga kliendi poole teel," selgitab Mihkel Vitsur, kuidas äriidee teoks saab. Kui kliendi poolt serverisse laetud pildil pole piisavalt head kvaliteeti, siis ei maksa sellegi pärast muretseda - HappySkins.com-i meeskond võtab kliendiga ühendust ning teeb kõik võimaliku parima kvaliteedi saavutamiseks.

Kullaauk Peipsi kaldal
Eesti juhtiv kinnisvarafirma, parasjagu börsile sihtiv Arco Vara rõhutab ja panustab oma kinnisvaraülevaadetes ühe uue turismipiirkonna arengule. See ei ole toretsev Pärnu ega nostalgiline Haapsalu, künklik Otepää ega unikaalset looduspilti pakkuv Narva-Jõesuu, ei ole ka pisike Võsu ega meretagune Saaremaa. Kui vaadata uute turismiarendusprojektide hulga kasvu, siis selleks on veel taasavastamata Peipsi rannik ja Mustvee kant.
Arco Vara kirjutab, et "lähiaastatel on Mustvee linnast kujunemas uues kuues Eesti linnake". Kui vaadata kinnisvarafirmade müügikuulutusi, siis on viimase aasta jooksul tulnud Peipsi-äärseid krunte müüki lausa hulgakaupa. Need on väiksed tükid maalahmakatest, mille firmad on mõni aasta tagasi endale ettenägelikult soetanud. Seesama Arco Vara nende hulgas. Kena männimets, värske õhk, virvendav järvepind, kaluripaadid ja sooja õhkav liivariba. Silmapiiril mõned surfipurjed. Tee ääres jagavad memmed kurki, tomatit, sibulat ja suitsukala. Kõik on olemas.

NÄDALA TEGIJA: Kuulujutust tegelikkuseks
Alanud nädal tegi teoks kaua sahistatud jutu, et kinnisvarafirma Arco Vara läheb börsile.
Arco Vara suuromanikud Arti Arakas, Richard Tomingas ja Hillar-Peeter Luitsalu võivad aktsiate avaliku pakkumise tulemusena investoritelt saada kuni 1,6 miljardit krooni lisaraha, mis kavatsetakse panna uutesse projektidesse. Firma omanikud on öelnud, et Arco Vara eesmärk on tõusta kogu Ida-Euroopa juhtivaks kinnisvaraettevõtteks.

NÄDALA TEGU: Eesti härrad puruvaeses Sierra Leones
Copterline Eesti eksjuht Tõnis Lepp ja Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo on avastanud enda jaoks puruvaese Aafrika riigi Sierra Leone ning üritavad hakata seal äri ajama, vahendas SL Õhtuleht.
Juba ligi neli kuud tegutseb kaugel maal Copterline Eesti endine juht Tõnis Lepp, kes on lausa püsivalt võõrsile kolinud. Väidetavalt asutab Lepp Sierra Leonesse kopteriliini. Leedo seevastu üritab riigis parvlaevandust ellu äratada. Leedo otsivat parvlaevadele tööd, sest Sierra Leones olevat palju saari, millega tuleb ühendust pidada.
Päevaleht on varem kirjutanud, et ekspankur Andres Bergmann ajab samas eksootilises Sierra Leones tee-ehitusäri. Lisavõimalusi otsivat ta ka Gambiast, Guineast, Senegalist ja Libeeriast.

Leedulased müüvad maha külmkapifirma Snaige
Leedu külmkapivalmistaja Snaige omanikud otsivad uut strateegilist investorit.
Läinud nädalal hoogustusid jutud, et Leedus Alytuse linnas tegutsev ja Eestiski hästi tuntud külmkappide tootja Snaige on müügis. Ettevõtte suurimalt aktsionärilt, Leedu investeerimisfirmalt Hermis Capital sai Ärileht küll vastuse: "No comments." Leedu majandusleht Verslo Zinios kirjutab see-eest, et Hermis ja teised suuremad omanikud on teinud mitmele turuosalisele pakkumise osta umbes 60% Snaige aktsiatest.
Ühinemislaine
Ka Snaige tegevjuht on maininud, et kodumasinatootjate turg vajab konsolideerimist. Lisaks teatati eelmisel nädalal, et ettevõte on tellinud due diligence'i raporti. Firma on ise tunnistanud kehvi majandustulemusi ning probleeme Vene turul. Eelmisel aastal sai Snaige 1,6 miljardi kroonise käibe juures 47 miljonit krooni kahjumit.

Tallinn möödub hotellitubade arvult Helsingist
Ülekuumenev Tallinna hotelliturg on hädas ehitustähtaegade nihkumisega.
Tänavu lisandub Tallinnas 6000 numbritoale veel 1100, samas suurusjärgus kasvu on seni nähtud ainult 2004. aastal. Järgmise aasta jooksul möödub Tallinn hotellitubade arvu poolest Helsingist. Samas häirivad hotelliäri ehitajate puudusest tingitud hilinemised. Näiteks mai keskel vanalinnas avatud luksushotell Telegraaf pidi esialgse kava järgi valmima juba eelmise aasta keskel. "Klientide usaldus, lisanduvad kulud," loetleb hotelliomanik Tarmo Sumberg hilinenud valmimisest tekkinud kahjusid.
Teine suurhotell, mida kimbutab ehituse venima jäämine, on Singapuri päritolu hotellikett Swissôtel, mis pidi alustama Tornimäe kaksiktorni Stockmanni-poolses tiivas tegevust tänavu mais. Nüüd ei julge Swissôteli esindajad aga enam ühtegi konkreetset tähtaega lubada. Selge on, et hotelliäri magusaim aeg ehk suvi jääb vahele. Kaksiktorni hoonekompleksi arendava EKE Investi juhataja Rein Tiik mõistab Swissôteli muret: "Eks nad ole väga hapud." Tiik omakorda pöörab pilgu ehitajale ehk Lemminkäinen Eestile, kes ei tulnud tähtaegadega toime. "Räägime läbi, aga ajakirjanduse vahendusel neid teemasid lahata ei taha," täpsustab Tiik, vastates küsimusele, kas ja kuidas võiksid mängu tulla kompensatsioonid ning leppetrahvid.

Rain Lõhmus ostis Läti piletilevitaja ja vaatab mujalegi laienemise suunas
Investeerimispankur ühendas Eesti Piletilevi ja analoogse Läti ettevõtte Biles'u Serviss ühise emafirma alla.
"Tehingu sisu oli aktsiate vahetus, aga mina kontrollin ettevõtet," ütleb investeerimispankur ja Eestis meelelahutus- ning spordiüritustele pileteid müüva Piletilevi omanik Rain Lõhmus. Uue emafirma nimi on Baltic Tickets Holdings. Eestis müüb Piletilevi aastas 1,5 miljonit piletit ja sama loodab Lõhmus ka Lätist.
Piletilevi ja Biles'u Serviss on koostööd teinud juba pikemat aega. Nimelt müüb Läti firma oma pileteid Eestis väljatöötatud tarkvara baasil ning suures osas ka Eestis asuvate serverite kaudu. Just ühises tarkvaraarenduses ja tugiteenustes näeb Lõhmus kokkuhoiuvõimalust. Pealegi on Eesti ja Läti meelelahutusturg välisartistide jaoks üks. Küsimusele, mis puudutab Leetu või teistele lähiturgudele laienemist, vastab Lõhmus: "See on loogiline areng, aga praegu ma täpsemalt rääkida ei saa."

Baskini anekdoodid
Isa küsib pojalt:
"Kas sa käid selle Ailiga 32. korterist?"
"Jah, käin küll, aga mis siis?"
"Ei midagi. Kui ma noor olin, käisin ka temaga!"
Baaris istub mees abikaasaga. Mehe juurde astub neiu ja suudleb teda põsele.
"Kes see veel on?" küsib naine tigedalt.
"Ah, jäta järele, mul on niigi muret küllaga, et hakata sellele neiule selgitama, kes sina oled!"
Kaks sõpra seisavad sünnitusmajas klaasukse taga. Üks müksab teist ja sõnab mesimagusal:
"Vaata, vaata, naeratab!"
"Laps isegi ei vaata sinu poole!" vastab sõber.

JÄRJEJUTT (26): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Ja et tegelikult tal oligi nõrk süda ning võimalik, et ka need muud haigused. Kõigepealt prooviti kerge ehmatamisega ja see ei mõjunud. Siis prooviti talle mürgitatud putru sokutada, aga see mees oli ju nagu elav apteek, ta oli arstirohtusid pilgeni täis ja nähtavasti leidus tema veres ka vastumürk või oli ta sedasorti mürgile juba immuunne ja põdes ainult kerget pööritust ja pisteid kõhus. Kui seda putru ei toonud sinna Paap, siis sai see olla ainult mõrvar. Aga Paabul pole tõesti kombeks kellegi ukse taha hommikuti putru tassida. Kolmas kord jõudis mõrvar juba hoolsamalt ette valmistada. "Järelikult pidi mõrvar tema nõrgast tervisest teadma juba varem," mõtisklesin mina. "Sest teda ehmatati esimest korda enne esimest õhtusööki, aga oma haigustest kuulutas ta alles õhtusöögi ajal."

Zakk Wylde: õlle puhul on oluline lõpptulemus! 
Ozzy Osbourne'i kontserdipäeva hommikul vastas Eesti Päevalehe küsimustele Pimeduseprintsi kauaaegne kitarrist, pööraste riffide ning hullude soolode meister Zakk Wylde.
Kui palju sul Ozzyga plaate tehes sõnaõigust on? Kes otsustab, milline soolo jääb plaadile ja milline mitte?
Plaaditegemine on tiimitöö. See on lõbus protsess, mitte käik hamba-arsti juurde. Ma kirjutan hunniku riffe ja küsin Ozzy käest, milline talle meeldib. Ta vastab, et see. Vaat selle najal laulagi nüüd endal p... küljest!
Milline on hea riff?
Hea riff on lihtne. Võta näiteks
"Smoke on the Water". Või AC/DC "Hell's Bells" ja "Back in Black". Või Black Sabbathi "Iron Man". Led Zeppelini "Whole Lotta Love". Kõik need on puhas klassika! Ja nad on lihtsad. Lihtsus ongi hea riffi alus.

Repliik: telesaade
Parimat eetriaega staarideta ei kata
Kanal 2 alustas uut argi-õhtust saadet "Tere õhtust", mida juhib kolm saatejuhti - eetrikogemuseta ärinaine Margit Hakomaa, kirjutav ajakirjanik Elis Aunaste ja nõuandesaateid juhtinud Eve Kallaste.
Suvi on aeg, mil telerit vaatab vähem rahvast ning eetris võib katsetada ka vähem tõsiseid ja lihtsama teostusega saateid. Just seda tehtigi. Mida esimene saade näitas? Seda, et kerge saade ei tähenda, et ta ei peaks vastama ajakirjandusreeglite põhiküsimustele: kellele, mis ja milleks?
Saates räägiti läbisegi ning oldi lahedad, puhuti kerget juttu ka armastusest, lahutusest ja alimentidest ning kutsuti neljanda liikmena vestlust toetama Toivo Asmer, kes aga tundis end pika presiidiumilaua taga tõenäoliselt halvasti, sest ei saanud suhelda silmast silma küsitlejaga, vaid kaameraga. Teine teema oli jõušokolaadide degusteerimine ja hindamine.

The Guardian: Beckhami panuseks jäi kolm "abistamist" 
Richard Williams kirjutab The Guardiani spordiblogis, et David Beckhami panuseks jäi kolm väravani viinud söötu ehk "abistamist", kuid sellestki on küllalt, et ekskapten Inglismaa koondisele hädavajalikuks teha.
Õnnetu Eesti. Kaheksa sajandit on neid maha trambitud: esmalt Teutooni rüütlid ja siis Taani, Rootsi, Poola, tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu, natsi-Saksamaa ja siis jälle N. Liidu armeed, ja siis eile pidi see rahulik ja kauakannatanud rahvas pealt vaatama, kuidas Inglise jalgpallifännid vallutasid Tallinna kesklinna. Uued barbarid vallutasid päikesepaistelised platsid ja nende kurguhäälsed rööked kajasid iidse linna müüridelt.
Tõttöelda oli ka mängitud jalgpall osaliselt üsna keskaegse moega. Inglismaa alustas eile õhtul ilmselgelt ainult ühe sihiga: saada pall nii tihti kui võimalik Crouchi pea peale, ja siis loota, et see Liverpooli ründaja Michael Owenile palle ette mängib.

STANLEY DAVIS PHILLIPS: Müüdid ja tegelikkus
USA president George W. Bush astus eelmisel neljapäeval tõsise sammu edasi võitluses globaalse soojenemise vastu, teatades, et Ühendriigid taotlevad kliimamuutustega tegeleva rahvusvahelise töögrupi loomist.
Presidendi ettepaneku kohaselt peaks grupp, kuhu kuuluvad kõik maailma suuremad kasvuhoonegaaside tekitajad ja energiatarbijad (sh Hiina ja India), kogunema veel sel aastal, et 2008. aasta lõpuks välja töötada pikaajaline plaan kasvuhoonegaaside vähendamiseks.
President Bushi ettepaneku aluseks on põhimõte, et rääkides kliimamuutustest, ei saa me ignoreerida sellega seotud energia- ja majandusjulgeoleku teemat. Ainult teemale laiema nurga alt vaadates saame kaitsta keskkonda, mõeldes samal ajal jätkuvale majanduskasvule.
Kliimamuutusega seostuv on kahtlemata üks enim valesti mõistetud USA poliitika valdkondi. Lubage ma selgitan: USA valitsus on kliimamuutuste pärast tõsises mures ning töötab aktiivselt, et vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Jagame oma Euroopa sõprade ja kogu maailma seisukohta ning loodame, et meie ideed lisatakse rahvusvahelisele arutelule ning üheskoos, dialoogi kaudu, suudame kliimamuutuste probleemile välja töötada parima lahenduse. USA on teinud tohutult suuri investeeringuid vähendamaks emissioonide kasvu nii kodus kui ka võõrsil. Õigupoolest on USA ainus suurem rahvusvahelise kliimamuutuste paneeli teadusuuringute finantseerija; ameeriklased kuuluvad selle arutlusringi juhtivate teadurite hulka.

MART LAAR: Venemaa uus vana ajalookäsitlus
Juuni alguses toimus Moskvas Venemaa teaduste akadeemia sõja-ajaloo ja geopoliitika keskuse ning Ajaloolise Perspektiivi Fondi korraldatud ümarlaud, mis oli pühendatud Balti riikidest lähtuvate ajaloovõltsingute paljastamisele.
Ümarlaual tõdeti, et kuna Baltikumi ajaloolased mitte ainult ei ürita kinnistada arusaama N Liidust ja venelastest kui agressoritest ning Balti riikide okupeerijast, vaid üritavad seda arusaama ka eksportida Gruusiasse, Moldovasse, Ukrainasse, lääneriikidesse ja isegi Venemaale, on võitlus sellise lähenemise vastu muutunud Venemaa jaoks tähtsaimaks poliitiliseks küsimuseks. Balti riikide tegevus võib oluliselt kahjustada Venemaa mainet maailmas, seetõttu tuleb katsetele "muuta" Teise maailmasõja ajalugu otsustavalt vastu astuda.
Venemaa senisele sellealasele tegevusele anti ümarlaual hävitav hinnang. Vene ajaloolastele loota ei maksvat, ajalugu ei saa ajaloolaste hooleks jätta. Venemaa peab riiklikul tasemel selgelt formuleerima oma seisukoha ajaloo kohta ning selle teadusringkondadeni viima. Suureks veaks peeti 1989.-1991. aastal Venemaal võetud seisukohti 1939. ja 1940. aasta sündmuste kohta, mistõttu tuleb kiiremas korras ette valmistada tollal langetatud otsuste läbivaatamine. Konkreetselt toodi ümarlaual näiteks rahvasaadikute kongressi 24. detsembri 1989 otsus MRP-pakti ning selle salaprotokollide hukkamõistmise kohta. Dialoogil või kontaktidel Baltikumi ajaloolastega polnud ümarlaua meelest suuremat mõtet, kuna need olevat end täielikult kohalike võimude Vene-vastase poliitika teenistusse andnud. Teravalt kritiseeritakse Balti ajaloolaste lubamist Venemaa arhiividesse, kust kogutud materjali kasutatakse "genotsiidi" tõestamiseks.

The Wall Street Journal: Miks Baltikum on nii kuum? 
"Unustage London ja New York. Uued kinnisvarahindade kasvu poolest populaarsed kohad on Riia, Tallinn ja Vilnius," kirjutas USA majandusajaleht.
Läti, Eesti ja Leedu pealinna kinnisvarahindade tõus on olnud maailma kõige kiiremate hulgas, märkis Londonis asuv kinnisvaranõustamisfirma Knight Frank LLP oma raportis. Selle kasvu põhjusteks on tõusvad palgad, parema kvaliteediga kinnisvara, suurenenud ja paindlikumad võimalused saada eluasemelaenu, mis kõik on vallandunud osaliselt tänu nende riikide Euroopa Liidu liikmesusele.

REPLIIK: Kaks tilka vett kõverpeeglis
"Kõrge õlleaktsiis vähendaks Eesti turismisfääri konkurentsivõimet võrreldes Läti ja Leeduga: Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel on 56 protsendil juhtudest turistide Eestisse tuleku põhjus odav ja kvaliteetne alkohol. Aktsiisikava suunab need turistid edaspidi Lätti, Leetu või mujale."
Edgar Savisaar 24. mail Äripäevas alkoholiaktsiisi tõusu vastu sõna võttes
"Mul on väga kahju, kui need piirangud tühistatakse. Ma saan aru, et praegune valitsus pooldab liberaalset alkoholipoliitikat, aga selle tagajärg on käes nende inimeste näol, kes on tekitanud liiklusõnnetusi purjus peaga. Seda probleemi enam kinni ei mätsi!"
Edgar Savisaar 6. juunil öist alkoholimüügi keeldu Harjumaale nõudes

JUHTKIRI: Sõltumatus ja ekspertiis
Veel mõni kuu tagasi vaidlesid parteid kirglikult riigiettevõtete nõukogudesse poliitikute määramise üle. Sellele kõige tugevamini vastu seisnud Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv minister Juhan Parts nimetas eile mitme riigi osalusega firma juhtkonna uued liikmed. Omaniku esindaja kaasamine äriettevõtte juhtimisse on mõistetav, sest nii tagatakse omanike eesmärkide ja soovide kajastamine tegevusplaanides. Riigifirmad ei ole siin erand ning nõukogu liikmete kohustus on tagada koalitsioonilepingu ning poliitiliste otsuste rakendamine ettevõtte strateegias. Iseasi muidugi, et omanik on Eesti riik, mitte üks konkreetne partei, ja seega tuleb ka nõukogudes leida tasakaal poliitikute ning spetsialistide vahel, keda sel korral jäi väheseks.

Aaviksoo: missioon Iraagis jätkub
Kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes viibib visiidil Iraagis, ütles, et esialgu missioon Iraagis jätkub.
Aaviksoo ütles Aktuaalsele Kaamerale, et esialgu ta missiooni pikkust prognoosida ei soovi.
"Ärme ruttame ajast ette, ootame ära varasügise," ütles Aaviksoo. "Kui Iraak meie abi palub, ei saa me ju ära öelda."
Kaitseministeerium teatas, et Iraagi kaitseministri Abdul Qadir Mohammed Jasim'i sõnul on olukord Iraagis teravnenud. Selle põhjuseks on valitsusvägede ja koalitsiooni otsus välja tõrjuda nii Al Quaida kui teised sissirühmitused.
Aaviksoo sõnul prognoosib Iraagi kaitseminister ise olukorra stabiliseerumist 2008. aastal.
Kaitseminister saabus visiidile Iraaki täna ja jõuab Eestisse tagasi laupäeval.

Kilk: Eestis tegeletakse liialt pseudoprobleemidega
Suurettevõtja Rein Kilgi sõnul tegeletakse Eestis liialt pseudoprobleemidega ja ei pöörata tähelepanu tõeliselt olulistele teemadele.
Rein Kilk ütles täna TV3 Seitsmestes uudistes, et hea on, et riigikogu siiski arvestab rahva arvamusega ja ei võta kuluhüvitiste seadust senisel kujul vastu.
Samas nentis ta, et kas oli vaja sellist teemat, millega Eesti rahvast äratada, sest tegelikkuses saavad riigikogu liikmed kuluhüvitisi 13 000 krooni ulatuses niikuinii.
"Tekib küsimus, kas me ei tegele tühiste teemadega? Mitu nädalat tegeles avalikkus tivoli õnnetusega, kus oli vigastatuid, kuid samas on juba sellel aastal mitmeid kümneid inimesi tules hukkunud," ütles Kilk.
Tema sõnul peaks tegelema rohkem selliste küsimustega nagu õnnetustes hukkunud või eurole üleminek, mis tagaks suurema majandusliku stabiilsuse.

Viracepti tarvitavatele HIV patsientidele tagatakse asendusravi
Ajutise kvaliteediprobleemiga ravimit Viracept tarvitavatele HI-viirusega inimestele peab ravimi maaletooja tagama asendusravi.
Ravimifirma Roche Eesti OÜ tegevjuhi Kadri Mägiga täna õhtul kohtunud sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet, Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse juhataja Kai Zilmer ja ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp tõdesid, et ravimifirma Roche pole teinud piisavalt jõupingutusi, et teavitada patsiente vajadusest lõpetada ravi Viraceptiga.
"See teave jõudis nendeni juba täna öösel, kuid täna õhtuks pole ikka veel kõik raviarstid teadlikud sellest, et patsientidega tuleb ühendust võtta ja Viracepti võtmine lõpetada," ütles Normet. "Olukord on seda kurvem, et seda ravimit kasutavate üle 60 patsiendi seas on ka rasedaid ja lapsi."

Riigikogu komisjonid hakkavad pronksiöö sündmusi analüüsima
Riigikaitse- ja õiguskomisjon korraldavad esmaspäeval ühisistungi, kus arutavad pronksiööl toimunut sisejulgeoleku ja turvalisuse teemadel.
Istungi eesmärk on põhjalikumalt analüüsida 2007. aasta aprillis toimunud sündmusi ja nende mõjusid Eesti siseturvalisuse seisukohalt ning ära kuulata asjaomaste ministeeriumide ettepanekud.
Ettekannetega sisejulgeoleku ja turvalisuse teemadel esinevad siseminister Jüri Pihl, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja peaprokurör Norman Aas.
Istungist on osa võtma kutsutud ka õiguskantsleri büroo, politseiameti, kaitsepolitsei ja teabeameti esindajad.

Juulist väheneb rasestumisvastaste ravimite soodustus
Alates 1. juulist muutuvad patsientidele 100% soodustusega kättesaadavaks ravimid tõsise kopsuveresoonte haiguse raviks, samas vähendatakse rasestumisvastaste ravimite soodustust 75%-lt 50%-le.
Kopsuveresoonte haigus pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon on harvaesinev haigus, mida diagnoositakse Eestis 10-15 haigel aastas, teatas sotsiaalministeerium.
Kaasaegsed ja efektiivsed ravimid võimaldavad pikendada seda haigust põdevate haigete eluiga ning parandada nende elukvaliteeti, kuid ei ole kõrge hinna tõttu ilma 100%-lise soodusmäärata kättesaadavad.
Rasestumisvastaseid ravimeid soodustatakse 75% ulatuses naistele, kellele sünnitamine on meditsiinilisel põhjusel vastunäidustatud - kui rasestumine võib olla emale eluohtlik või põhjustada loote väärarenguid.
Neile naistele, kellele varem võis rasestumisvastaseid ravimeid 75% soodustusega välja kirjutada (pärast sünnitust ühe aasta jooksul või pärast aborti kolme kuu jooksul), väheneb soodustus 50%-le.

Lukas ei usu vene õpilaste väljaastumisi eesti õppekeele vastu
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles valitsuse pressikonverentsil, et ta ei pea tõenäoliseks eesti õppekeelele üleminekuga kaasnevaid vene õpilaste väljaastumisi.
Lukase sõnul on olemas küll jõude, kes tahavad segaduste tekitamiseks ja Eestis Läti sündmuste kordumiseks ära kasutada ka eesti õppekeelele üleminekut, kuid ta ei usu, et selleks alust on.
"See oleks täiesti ebaproportsionaalne reaktsioon," lausus Lukas, lisades, et Eesti üleminek ei vasta Läti mudelile ning on väga pikalt ettevalmistatud.
Minister on veendunud, et võimalikele provokaatorite kavatsustele annavad oma hinnangu koolide juhtkond, lapsevanemad ja õpetajad. Ühtlasi teatas minister, et võimalike provokaatorite välja selgitamisega tegeleb politsei.
Lätis toimusid 2004. aastal läti õppekeelele ülemineku ajal õpilaste massilised meeleavaldused.

Pihl: kapo võimetus lasi našilased Tõnismäele
Siseminister Jüri Pihl ei ole rahul kaitsepolitsei tegevusega Venemaa noorteorganisatsiooni Naši liikmete Eesti vastu suunatud aktsioonide pärssimisel nii Eestis kui välismaal.
"Kaitsepolitseilt ootan järgmise nädala alguseks abinõude plaani, kuidas teha rahvusvahelist koostööd partneritega nii Euroopa Liidus kui mujal, vältimaks našilaste seaduserikkumisi ka teistes riikides," ütles siseminister Jüri Pihl, kes on ühtlasi endine kaitsepolitsei peadirektor.
Siseministeeriumi pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et minister pole rahul sellega, et turistiviisadega riiki saabunud Naši liikmed nii sel esmaspäeval kui 22. mail Tõnismäele meelt avaldama üldse pääsesid.
Eesti võimud kehtestasid Tõnismäel Teise maailmasõja aegses Nõukogude sõjaväevormis seisnud ja viisarežiimi rikkunud Naši liikmetele 10-aastase sissesõidukeelu Eestisse. Eesti liitumisel Schengeni ruumiga hakkab sissesõidukeeld kehtima kõikides Schengeni liikmesriikides.

Jõks: riigikogulased tahavad saada maksuvaba tulu
Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul tahab riigikogu kuluhüvitiste tasumise korra muutmisega hakata oma liikmetele maksma maksuvaba tulu, millega saab tegelikult kulude hüvitamiseks ettenähtud raha kulutada mille iganes ostmiseks.
"Kuna eelnõu kohaselt ei sõltu hüvitise maksmine tegelike tööga seotud kulutuste tõendamisest kuludokumentidega, siis ei peaks riigikogu liige hüvitise saamiseks enam tööga seotud kulutusi tegema," leiab Jõks riigikogu esimehele saadetud seisukohavõtus.
Jõks leiab, et seega on eelnõus sisuliselt senine kulutuste hüvitamine asendatud maksuvaba tuluga, mida riigikogu liige võib kasutada omal äranägemisel. Seal hulgas võib riigikogu liige katta ka tööga mitteseotud kulusid või vara soetamise kulusid, mille hüvitamist kehtiv hüvitamise kord ei luba.
"Kuludokumentide alusel kulutuste hüvitamisega võrreldes on maksuvaba tulu saamine riigikogu liikmetele kahtlemata soodsam," leiab õiguskantsler.

Ansip ja Lang kinnitasid Putini administratsioonist tulnud rünnakuid
Peaminister Andrus Ansip ja justiitsminister Rein Lang kinnitasid tänasel valitsuse pressikonverentsil, et küberrünnakud tulid Venemaa presidendi Vladimir Putini administratsiooni IP-aadressidelt.
"Jah, on tulnud otse (Venemaa - toim) presidendi administratsiooni IP aadressilt," lausus Ansip.
"Kas neid on kasutatud tahtlikult või tahtmatult on juba teine teema, mõlemad variandid on väga halvad," lisas Lang.
"Sest kui neid on kasutatud tahtmatult, siis see tähendab, et Venemaa presidendi administratsioonis on arvuteid, mida saab kasutada kuritegelikeks rünnakuteks," jätkas ta.
"Need IP aadressid on ikka tõsi, jah. Mismoodi kogu see mehaanika on toimunud, see väärib veel uurimist," kinnitas Lang.
Justiitsministri kinnitusel on selle kohta, et toimus organiseeritud rünnakug Eesti riigi infrastruktuuri vastu tervikuna ümberlükkamatud tõendid.

Ansip muudaks riigikogu kuluhüvitised osaliselt esindustasuks
Kuigi peaminister Andrus Ansip peab valitsuse sekkumist riigikogu töösse sobimatuks, avaldas ta valitsuse pressikonverentsil siiski oma isikliku arvamuse riigikogu liikmete kuluhüvitiste uue kava kohta.
"Ega ma hästi aru ei saa, miks omal ajal üldse esindustasu muudeti ära mingiks kuluhüvitiseks," rääkis Ansip, lisades, et valitsuse liikmetel on olemas esindustasu, mida makstakse nii nagu seda igal pool mujal maailmas makstakse ehk ilma igasuguste kuludokumentide esitamise nõudeta.
"Ja taoline süsteem minu mälu järgi kehtis kunagi ka riigikogus, kuid millegi pärast sellest loobuti ning mindi kuluhüvitiste peale," jätkas Ansip.
"Ja praegu siis tahetakse kuluhüvitiste kord muuta selliselt, et enam ei pea kuludokumente esitama. Minu meelest see ei ole õige: kui on kuluhüvitised tuleb esitada kuludokumendid," lisas ta.

Noorte laulu- ja tantsupiduliste majutuskohti võib hakata turvama kaitseliit
Täna Lääne-Viru maavanem Urmas Tamme juures toimunud nõupidamisel arutati Tallinnas juuni lõpus toimuva X noorte laulu ja tantsupeo osavõtjate turvalisuse tagamise võimalusi majutuskohtades.
"Viimasel minutil said maakondade korralduskomisjonid teada, et politsei prioriteetideks sel ajal on peo osaliste ja külaliste turvalisuse tagamine avalikes kohtades ning samuti liiklusturvalisuse tagamine. Kuna samaaegselt tuleb ka maakondades tagada tõrgeteta politseiline tegevus, siis oleme fakti ees, et noorte majutuskohtades turvalisuse tagamiseks vajame lisajõudu," sõnas maavanem Urmas Tamm.
Tänasel (neljap.- toim.) nõupidamisel osalenud Kaitseliidu Viru maleva pealik kapten Lembit Kerve on nõus saatma Tallinnasse kaitseliitlasi, ent selleks vajavad nad arvestuste kohaselt täiendavalt 61 000 krooni.
Ühe võimalusena näevad maavanemad ühise pöördumiskirja saatmist peaministrile lahenduse leidmiseks.

Vene õpilased õpivad 1. septembrist eesti kirjandust eesti keeles
Valitsus kinnitas täna eesti kirjanduse kursuse õppeaineks, mida hakatakse õpetama järgmisel õppeaastal venekeelsete koolide 10. klassides eesti keeles.
Riikliku õppekava kohaselt koosneb kirjanduse ainekava gümnaasiumiastmes 9 kursusest, millest eesti kirjandus moodustab 1 kursuse ehk 35 tundi, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Aasta peale jaotatuna tähendaks see ühte õppetundi nädalas. Eesti kirjanduse osas on eesti keelest erineva õppekeelega koolid kõige enam valmis alustama üleminekut eestikeelsele aineõppele: selleks on valminud eraldi õpik ja õpetajaraamat ning üle 60 õpetaja on saanud eraldi koolitust. Kõik 63 vene õppekeelega kooli, kus on avatud gümnaasiumiaste, on kinnitanud oma valmisolekut üleminekuks.
Eestikeelse aineõppe eesmärk on õpilaste eesti keele oskuse parandamine keelt praktiliselt kasutades. Tänavu sügisest eesti kirjanduse õpetamine eesti keeles on miinimumnõue eestikeelsele aineõppele ülemineku alustamisel. Koolidel on võimalus viia õppetööd eesti keeles läbi ka teistes ainetes lisaks eesti kirjandusele. Samuti võib kool alustada eestikeelset õpet eesti kirjanduse asemel ka muus kohustuslikus õppeaines. Sellise soovi kinnitab Haridus- ja Teadusministeerium, kui kooli direktor esitab taotluse hiljemalt 1. juulil. Niisuguse kava eesmärk on muuta ülemineku alustamine võimalikult paindlikuks.

Riigikogu andis kuluhüvitiste osas rahva survele osaliselt järele
Ojuland: ka meil on silmad peas!
Kõiki riigikogus esindatud erakondi ühendav töögrupp otsustas täna teha fraktsioonidele ettepaneku mitte muuta kuluhüvitiste maksmise korda praegu parlamendikoosseisu jaoks.
"Palume fraktsioonidel veel kord läbi mõelda, kas praeguse koosseisu jaoks on kõige mõistlikum kehtivat korda muuta," ütles Päevaleht Online'ile töögrupi juht, riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland.
Reformierakonda kuuluva Kristiina Ojulandi sõnul on kuluhüvitiste maksmise korda muutev eelnõu tekitanud ühiskonnas väga laia vastukaja ja riigikogu liikmed ei saa sellest mööda vaadata. "Ka meil on kõrvad peas ja silmad ka," ütles Ojuland.
Sellele vaatamata võivad rahvaesindajad tulevikus oma järglased parlamendis kulutšekiide esitamisest vabastada ja anda neile 30 protsenti palgast maksuvabalt sissetulekutele juurde.

Inglise fännid üritasid staadionil traditsioonilisi nippe kasutada
Lilleküla jalgpallistaadionil Inglismaa-Eesti mängu ajal korda taganud Falcki turvamehed pidid taltsutama rõõmsameelseid, kuid sihikindlaid Inglise fänne. Suur abi oli seejuures Inglise politseist, kes hoiatas fännide traditsioonide eest.
Falcki pressiesindaja Katrin Paas ütles Päevaleht Online'ile, et turvameeskonnale mängust midagi ebameeldivat meelde ei jäänud, sest koostöö Inglise politseiga oli väga tõhus ning mõjus distsiplineerivalt Inglise fännidele.
Siiski oli turvameeskonnal Inglise fännidega ka küllaltki palju tegemist.
Esimene kokkupuudega fännidega oli kohe turvameeskonna staadionile jõudes, kui selgus, et kaks britti olid Jalgpalli liidu ruumidest pihta pannud fotograafi vesti, millega oleks saanud staadionil vabalt ringi liikuda. Turvameestel õnnestus vest enne mängu algust kätte saada.
Nagu inglise politsei hoiatanud oli, püüdsid inglise fännid enne mängu kangesti staadionile pääseda. Selliseid katseid tuli turvameestel nurjata mitmeid. Kõige meeldejäävamaks osutus umbes 25-aastase ning 2 meetri pikkuse noormehe takistamine - selleks läks vaja lausa viite meest.

Lootsmann loodab alkoholipiirangu kehtestamises omavalitsuste abile
Harju maavanem Värner Lootsmann kaalub kogu maakonnas ühtse alkoholimüügi piirangu kehtestamiseks pöördumist kohalike omavalitsuste poole.
Harju maavanema Värner Lootsmanni sõnul taotleb Põhja politseiprefektuur jätkuvalt ühtse alkoholimüügi piirangu kehtestamist maakonnas. "Ühtse alkoholimüügi piirangu kehtestamine aitab ära hoida öist viinarallit ja vähendab seeläbi ohtu maakonna elanike elule ja tervisele. Seetõttu kaalungi omavalitsuste poole pöördumist," põhjendas Lootsmann.
Harju maavanema kehtestatud ühtse alkoholimüügi piirangu peatas regionaalminister Vallo Reimaa oma käskkirjaga ning tegi ettepaneku maavanema korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Regionaalminister leidis, et maavanemal pole võimalik seadusest tulenevalt piirangut kehtestada, samuti pole Põhja politseiprefektuur alkoholimüügi piiramise ettepanekut piisavalt põhjendanud.

Jalgpallifännid Tallinnas probleeme ei tekitanud
Politsei andmeil möödus eilne Eesti-Inglismaa jalgpallimängu järgne öö Tallinnas rahulikult.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et politsei pidas kinni kokku 16 inimest, kellest kaheksa olid Inglise kodanikud.
Kullerkupu sõnul viibisid kõik avalikus kohas alkoholijoobes ning neile koostati väärteoprotokoll.
Tõsisemaid konflikte Kullerkupu sõnul ei toimunud.
Põhja Politseiprefektuuri vanemkomissar Einar Lillo sõnul möödus mängupäev rahulikult tänu heale koostööle kõigi osapooltega. "Ettevalmistused mänguks algasid pool aastat tagasi ning planeerimistöö korraldaja, turvafirma, mõlema poole fännide ja teiste koostööpartneritega sujus suurepäraselt," ütles Lillo.

Mustvees hukkus raskes liiklusõnnetuses kaks inimest
Täna varahommikul toimus Mustvees ränk liiklusõnnetus, milles hukkus kaks inimest.
Lõuna-Eesti päästekeskus sai teate kahe autoga toimunud liiklusõnnetusest kell 7.02.
Jõgeva politseiosakonna pressiesindaja Klaire Ründva ütles Päevaleht Online'ile, et õnnetus toimus Tartu-Jõhvi maantee 74. kilomeetril, Torma vallas.
Esialgse info kohaselt kaldus Jõhvi suunas liikunud sõiduauto Mercedes Benz vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Audi 80. Liiklusõnnetuses hukkusid Audis viibinud noormees (s. 1982) ja naine (s. 1960).
Mercedes Benzi juht lahkus sündmuskohalt. Mercedes Benzi juht oli tabamise hetkel alkoholijoobes, tema sõnade kohaselt oli tal ka turvavöö õnnetuse hetkel avatud.
Õnnetuse täpsed asjaolud on selgitamisel.

Tartu teadlaste HIVi-vaktsiin võib olla väärt miljardeid
Tartu geeniteadlased on lähedal läbimurdele tõhusa HIVi-vaktsiini loomisel, aasta pärast lõppevate kliiniliste katsete positiivse tulemuse korral on vaktsiiniprogramm väärt miljardeid kroone.
"Kui vaktsiin välja tuleb, võin spekuleerida, et see müüakse ravimifirmale maha ca 15 miljardi krooni eest," lausus Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi asejuht Erik Puura sel nädalal Äripäeva arengukonverentsil Haapsalus. Puura lisas, et summa võib isegi paari miljardi euroni küündida, kirjutab Äripäev.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor Mart Ustav on summadest rääkides napisõnalisem. Ent temagi märkis, et väljatöötatud ravimit maailmas keegi alla saja miljoni euro ei müü.
Kui praegu Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuvad kliinilised katsed osutuvad edukaks, üritab FIT Biotech kogu vaktsiiniprogrammi (patendid, tehnoloogiad jm) müüa maha aidsiravimi tootmisest huvitatud suurele farmaatsiahiiule.

Lääne-Virumaal puhkes aasta esimene suurem metsatulekahju
Päästjatel tuli eile kustutada selle aasta esimest suuremat metsatulekahju Lääne-Virumaal.
Häirekeskusele teatati metsa- ja maastikutulekahjust Kadrina vallas Läsna külas kell 12.40. Põles ligi 2,5 hektarit männimetsaalust, teatas Ida-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.
Sündmuskohale saadeti 11 päästeautot Loksalt, Võsult, Haljalast, Rakverest, Tapalt, Roelast ja Kolgast ning Ida-Eesti Päästekeskuse korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja.
Põlevas pinnases oli natuke turvast ja all liiv, tänu millele põleng sügavale minna ei saanud. Tulekahju levik õnnestus piirata ning põleng lokaliseeriti kella 16.11-ks. Viimased päästeautod lahkusid tulekahjukohalt kella 20 paiku.
Täna kontrollitakse sündmuspaik üle ning vajadusel teostatakse järelkustutustöid.

Maksumaksjate Liit kogus kuluhüvede uue korra vastu ligi 19 000 allkirja
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) andis täna hommikul Riigikogu aseesimehele Jüri Ratasele üle pöördumise 18 827 toetusallkirja seoses riigikogu liikme staatuse eelnõuga.
Pöördumisele koguti ajavahemikus 31. maist kuni 6. juunini 18 826 toetusallkirja, millest 18 550 anti elektrooniliselt kodulehe kaudu ning 276 allkirja esitati paberil. Viimase, 18 827. allkirja andis pöördumisele EML delegatsiooni Toompeale sõidutanud taksojuht.
Ratas kinnitas allkirju EML tegevjuhilt Õnneli Varendilt vastu võttes, et maksumaksjate algatusse suhtutakse tõsiselt ja pöördumine koos selle toetuseks kogutud allkirjadega edastatakse põhiseaduskomisjonile.
Pöördumises nõutakse kõikide maksumaksjate võrdset kohtlemist, milleks tuleb kas taastada riigikogu liikmetele kohustus esitada kuluhüvitise saamiseks dokumendid või vabastada ka teised maksumaksjad kuludokumentide esitamise kohustusest.

Liikumine: Rostockis vahistati kaks Eesti aktivisti
Libertaalsotsialistlik liikumine PunaMust teatas, et kahe päeva jooksul arreteeris Rostocki politsei liikumise kaks aktivisti, kes osalesid G-8 tippkohtumise vastasel meeleavaldusel.
Liikumise teatel süüdistatakse kolmapäeval arreteeritut kiirtee blokeerimise katses ning tal tuleb viibida vahi all vähemalt laupäeva pärastlõunani. Hiljem teatas liikumine, et neljapäeval peeti Rostockis kinni veel üks nende aktivist, kellel tuleb vahi all viibida vähemalt reede esimeste tundideni.
Välisministeeriumi pressiesindaja Lauri Matsulevitši sõnul on nendeni jõudnud informatsioon ühest vahistatust, kes peeti kinni kohtuotsusega seaduserikkumise tõttu Mecklenbur-Vorpommerni liidumaal Rostockis. Hetkel ei ole kinnipeetu saatkonnaga kontakteerunud ega konsuliga kohtumist soovinud.
Matsulevitši sõnul on konsul teadlik kinnipeetu juhtumist ning kui viimane avaldab soovi, võimaldatakse talle kohtumine konsuliga.

Põleng Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas kestab mitmendat päeva
Esmaspäeva ennelõunal Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas puhkenud tulekahju levik suudeti eile õhtuks peatada, ent lõplik kustutamine võib võtta veel mitu päeva aega.
Päästekeskus sai esmaspäeval teate Kohtla-Järvel Nitroferdi taga puhkenud põlengust, kus leegid olid haaranud territooriumi, mis kunagi oli tõenäoliselt tootmisjääkide ladustamispaik, kirjutab Põhjarannik.
Päästjate kinnitusel oli seal läbisegi puitu ja asfalti ning põlenguala oli umbes 0,2 hektarit.
Teisipäeva hommikuks ei olnud päästjad tulest võitu saanud ning sündmuspaigale viidi buldooser, mille abil tule levikut tõkestada.
"Asi on kontrolli all," kinnitas Ida-Eesti päästekeskuse korrapidamisbüroo juhataja Jaak Janno teisipäeva õhtupoolikul, "levikuala on pinnasevallidega ümber piiratud ning nüüd võib veel minna kaks-kolm kõva tööpäeva, et põleng lõplikult kustutada," lausus ta.

Valgas hukkus tulekahjus naine
Täna öösel Valga linnas toimunud elumaja tulekahjus hukkus vanem naine. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
7. juunil kell 1.48 teatati häirekeskusele, et Valga linnas Kuperjanovi tänaval põleb elumaja. Sündmuskohale sõitis kaks päästemeeskonda Valga komandost ja Valga operatiivkorrapidaja.
Päästjate saabudes põles kahekordse elumaja kaheksa korteriga teise korruse üks korter lahtise leegiga. Päästjateni jõudis info, et põlevas korteris võib olla inimesi ning kohe alustati otsingutega, mida raskendas tulekahju suur ulatus.
Kella 2.25 paiku leidsid päästjad korteri ühes toas, kust tulekahju oletatavalt ka alguse sai, asunud voodist hukkunud naise. Rohkem inimesi korteris ei olnud. Teistes korterites olnud inimesed olid majast välja pääsenud enne päästjate saabumist.

Suve lõpus algab Saaremaa suurima kaubanduskeskuse ehitus
Firma ML Halduse OÜ hakkab suve lõpus rajama Saaremaa suurimat kaubanduskeskust, mille võtmerentnikeks saavad Rimi supermarket, autosalong ja ehitusmaterjalide keskus K-Rautakesko.
"Kaubanduskeskuse maht on ligi 11 000 ruutmeetrit, kuid kogu arendatav ala on 3,1 hektari suurune," kirjeldas ML Halduse juhataja Maidu Lempu ajalehele Meie Maa.
Osaliselt kuni kahekorruselise keskuse kese on suur aatrium, kus nädalavahetustel hakkavad esinema mitmesugused muusikakollektiivid ja kus on hea šoppamisest puhata. Keskuse esimene korrus on mõeldud aktiivseks ostutsooniks, teine korrus aga vaba aja veetmise alaks.
Keskuse juurde rajab arendaja 250-kohalise autoparkla, mis peaks lahendama klientide parkimisprobleemi.

Noored rebisid Tammsaare kujul kõrvad peast
Eelmisel esmaspäeval rebisid Tammsaare muuseumi Vargamäel ekskursioonile tulnud noored peast kõrvad Anton Hansen Tammsaare vahakujul, tekitatud kahju ulatub pisut üle 6000 krooni.
Muuseumi juhataja Aune Suve teatel otsustasid klassiga kaasas olnud õpetajad teha ise õpilastele ekskursiooni ja ilmselt ei suutnud kõigil silma peal hoida, kirjutab Järva Teataja.
Suve teada juhtus niisugune tahtlik lõhkumine muuseumis esimest korda.
Juhataja võttis ühendust Tallinna kooli direktoriga, kellel õnnestus välja selgitada huligaansuses osalenud neidude isikud, kellel olid veel kõrvatükidki alles.
Talvel vahetati Tammsaare vana vahakuju uue samasuguse vastu ja kunstnik Andres Mänd oli nõus paigaldama nüüdseks restaureeritud vana kuju pea, uue pea valamine oleks tema hinnangul läinud maksma 25 000 krooni.

Loomade vähesus sunnib niidetud heina hävitama
Koduloomade arvu vähenemise tõttu jääb aina väiksemaks talveks varutava heina vajadus ja nii on riigil tulnud toetusraha maksta ka selle eest, et hein lihtsalt hävitataks.
"Poollooduslike kooslustega rohumaid on meil tublisti rohkem kui loomadele vaja, nii tuleb luhtade korrashoiuks niita ka heina, millele otstarvet polegi," nentis riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Murel Merivee ajalehele Sakala.
Selleks et looduskaitsealadel säiliks neile omane elukeskkond, tuleb luhtasid ja niitusid kindla aja tagant niita. "Oleme üritanud töö seada nõnda, et kõik luhad saaks vähemalt iga kahe aasta tagant niidetud," selgitas Merivee, vastasel korral ootaks heinamaid võsastumine.
Suuremale hulgale looduskaitsealustele heinamaadele, mis asuvad riigi maal, on leitud pikaaegsed rentnikud, kes sealt heina varuvad ja seda oma äranägemise järgi kasutavad. Osa luhtade puhul on aga looduskaitsekeskusel tulnud endal töömehi otsida.

Võhma ühinemisplaanid jooksid liiva
Eile Võhmas peetud arutelu piirkonna tuleviku üle andis tunnistust, et omaaegse Pilistvere alade üheks omavalitsuseks liitmise soov ei ole realistlik.
Võhma kultuurikeskusesse olid eile kogunenud Võhma, Türi ja Kõo juhid, samuti Järva ja Viljandi maavanem ja siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik Kaie Masing, kirjutab Sakala.
Viljandi maavanemat Kalle Küttist ajendas arutelu korraldama asjaolu, et omaaegse Kabala valla Võhmaga liitumist pooldavad inimesed koostasid pöördumise, milles palusid piiride muutmise arutluse alla võtta.
Kabala piirkonna külade Türi vallast eraldumist ei võimalda seadus. Paljuski Võhma probleemi tõttu esitas eelmine valitsus riigikogule seadusemuudatuse, mis küladel vallast lahku lüüa lubaks, ent see jäi toppama.

Justiitsministeerium müüb taas Pärnu vangla kinnistut
Kuigi justiitsministeerium kuulutas Pärnu vangla kinnistu ja hoonete teise enampakkumise välja juba mai keskel, on firmade ostuhuvi tõenäoliselt muinsuskaitse eritingimuste tõttu leige.
Enampakkumist korraldava Kinnisvaraeksperdi Pärnu kontori juhataja Peeter Prisk ütles, et aasta alguses toimunud enampakkumise puhul valitses asja vastu küll huvi, kuid lõpptulemusena pakkumine nurjus, kirjutab Pärnu Postimees.
"Helistajaid oli päris palju, dokumendid võttis välja vist seitse firmat," meenutas Prisk. Tal polnud enam täpselt meeles, kas üks firma esitas pakkumise ja võttis selle seejärel tagasi või ei tulnud ühtegi, igal juhul asi ebaõnnestus.
17. mail välja kuulutatud teise enampakkumise iseloomustuseks lausus Prisk, et "erilist tormlemist ei ole", pakkumiste esitamise tähtaeg on ju alles 19. juunil kell 12. Prisk teadis öelda, et huvi on tuntud, keegi on lubanud dokumendid välja võtta ja kindlasti pakkumise teha.

Audiitor kahtleb Rootsi karussellifirmas
Tivoli tuuri atraktsioonide omanikfirma Rootsist saab suure osa tuludest sularahas ja tema audiitor ei oma seetõttu kindlust, et kõik summad on raamatupidamises kajastatud.
Lisaks juhib audiitor Catharina Thor tähelepanu asjaolule, et kõnealune firma Internationell Tivoliverksamhet i Heby AB (ITV) on kontrollperioodi jooksul olnud korduvalt maksuvõlglane, kirjutab Eesti Ekspress.
Need tõigad selguvad firma viimasest avalikust majandusaruandest, mis kajastab perioodi mai 2005 - mai 2006.
Firma sai sel ajal kahjumit 300 000 Rootsi krooni ning müügitulu oli vaid 650 000 Rootsi krooni.
Ekspressi hinnangul need arvud vaid võimendavad pärast Rakvere põlengut Eesti Ekspressi tõstatatud kahtlusi, et Tivoli tuuris liigub piletiraha mingeid kummalisi teid pidi.
Lauri Viikna ütles Päevaleht Online'ile, et tema alustas ITV-ga koostööd alles 2006. aasta juunis, olles enne seotud hoopis firmaga Europark Krasnal.

Hugo Boss avas Narvas kaupluse
Pronksiöö rüüstajate üheks meelisobjektiks kujunenud Hugo Bossi esinduskaupluse peremehed avasid järgmise margirõivaste poe Narvas.
"Miks peaksime pronksisündmusi kartma? Siis peaks üldse püssi põõsasse viskama. Meil on palju kliente Ida-Virumaal, tulime neile lihtsalt lähemale," räägib nädalapäevad tagasi avatud rõivapoe üks omanikke Kerri Ulp Eesti Ekspressile.
Tema sõnul on tegu suure investeeringuga ja multibränd-kauplusega, kus Hugo Bossi kõrval müüakse teisigi kaubamärke.
"Narvas kvaliteetrõivast eriti ei leia. Müüme eelmiste hooaegade originaalkaupa, hinnad on Tallinna omadest madalamad." Ulpi paneb imestama, et Eesti ettevõtjad alles avastavad Narvat, mis ju suuruselt riigi kolmas linn. "Sama suur kui Tartu, aga konkurents on tunduvalt väiksem. Ainult paar kaubanduskeskust."

Pedofiil Toomas H. Liiv kavandab vanglas pulmi
Lapsepilastaja Toomas H. Liiv tahab trellide taga abielluda naisega, kelle poega politsei tema võimaliku ohvrina üle kuulas.
Uudis, et pedofiilia ja seksuaalsadismi eest karistust kandev Liiv tahab abielluda, hakkas tema tuttavate seas levima pärast seda, kui ta palus Tallinna Vangla direktoril tõestada perekonnaseisuametile mõeldud avaldus, kirjutab Eesti Ekspress.
"Kuna on tegu notariaalse toiminguga ja see sisaldab isikuandmeid, siis ma ei saa seda infot kinnitada," ütleb vangla direktor Erkki Osolainen.
Sama moodi delikaatsetele isikuandmetele viidates jätab perekonnaseisuameti juhataja asetäitja Gerda Amonn vastamata, kas Liivi avaldus on õnnepaleesse juba laekunud. "See oleks tema eraellu sekkumine," tähendab Amonn.
"Kui see informatsioon vastab tõele, on see lihtsalt kurb!" kirjeldab oma emotsioone ringkonnaprokurör Eve Soostar. "See on minule niivõrd mõistetamatu ja niivõrd uskumatu, et midagi mõistlikku siin kommenteerida polegi."

Inkassofirma tegi 50 kroonist hiigelvõla
Mullu septembris võttis Lääne-Virumaal elav väikekooli emakeele õpetaja Anu SMS-laenu. See oli aeg, mil mobiilisõnumi abil igaühele hõlpsasti kättesaadav laen oli Eestis täiesti uus nähtus.
Sestap võib isegi mõista naise naiivsevõitu põhjendust, miks ta õigupoolest kiirlaenu võttis: "Ühe ürituse jaoks oli kiiresti raha vaja...", kirjutab Eesti Ekspress.
OÜ-lt SMS Laen võlgu võetud 3000 krooni pidi naine tagastama 15 päeva pärast, koos intressidega (üle ühe protsendi päevas) oli võlg 3550 krooni.
Ent internetipangas ülekannet tehes juhtus saatuslik eksitus. "Mingil müstilisel põhjusel ei märganud ma maksma hakates summa lõpus olevat 50 krooni ja tagastasin 3500..."
Poolsada krooni pole tänapäeval suur raha, ent Anule läks kahe silma vahele jäänud summa väga kalliks maksma.
Tõsi, esialgu ei juhtunud õieti midagi või õigemini - 50kroonine võlg "elas oma elu". Anule aga meenutati alles seitse kuud hiljem ehk tänavu mai alguses, et ta oli virtuaalsele laenukontorile võlgu.

Riigikogu peab plaani ehitada Toompeale maa-alune parkla
Leevendamaks riigikogu liikmete ja selle külaliste parkimisprobleeme, tahab riigikogu kantselei ehitada Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda maa-aluse parkla, mis linna muinsuskaitsejuhi hinnangul on aga lubamatu.
Maa-aluse parkla rajamine tähendab suure tõenäosusega seda, et 1930-ndatel oma praeguse näo saanud Kuberneri aed ja vähemalt suure osa sealsetest vanadest puudest tuleks üles kaevata, kirjutab Postimees.
Riigikogu pressitalituse juhataja Aivar Jarne ütles, et Toompea lossi ees on praegu 74 parkimiskohta, kuid lisaks riigikogu liikmetele on vajadus seal parkida ka riigikogu külalistel.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik ütles, et on kategooriliselt vastu ideele rajada ajaloolisse Kuberneri aeda maa-alune parkla, kuna seal all on vanad müürid.
"Riigikogulastel on ju piisavalt suured esinduskulud, et selle eest näiteks taksoga sõita," rääkis tuntud vanalinna patrioot ning linnavolikogu liige Tiina Mägi, "Kui riigikogu elab niikuinii juba 300 protsenti riigi kulul, siis Toompead nad küll füüsiliselt õõnestama ei tohi hakata."

Saadikute hüvede seadus võib minna muutmisele
Pole võimatu, et ringitegemisele läheb kriitikatormi alla langenud riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu, mille kõige haavatavam punkt ei nõua saadikutelt enam kuludokumentide esitamist.
Põhiseaduskomisjon asub eelnõu sätteid analüüsima põhiseaduse paragrahv 75 valguses, kuhu on raiutud, et riigikogu tohib seadusi, mis puudutavad riigikogulaste endi tasusid, muuta vaid järgmise koosseisu tarbeks, kirjutab Postimees.
Ülipüüdlikul tõlgendamisel võib väita, et plaan maksta saadikutele "tšekivabalt" 30 protsenti nende palgast on vastuolus põhiseadusega. Varem on komisjon pidanud hüvitamise uut süsteemi põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuna ei muutu hüvituse protsent ega esindustasudeks mõeldud summa.
Kindlasti läheb aga parandamisele säte, mis räägib saadikute eluasemekulude hüvitamisest 20 protsendi palga ulatuses ning annaks neile võrreldes praegusega enam raha.

Päike kõrvetab praegu erakordselt kangelt
Eile tõusis ultraviolettkiirguse indeksi maksimum kõrge 6,9 ni, sedavõrd äge päike kõrvetab naha peaaegu veerand tunniga.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia Instituut hoiatab, et kuuest kõrgemale tõusva UV-indeksi puhul tuleks eelistada varju, kirjutab SL Õhtuleht.
Keskmine eestlane põletab end indeksi 6 puhul päikese käes ära 25 minutiga. UV-indeksi 3 puhul kulub selleks näiteks 50 minutit.
"Suve algus on just ohtlik," sõnab Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. Tema nõuandel ei tasuks esimestel päevituskordadel üle poole tunni või tunni korraga liikumatult olla.
"Aiatöid tegevad inimesed või teetöölised peaksid liikuma mõõdukalt varjus. Kindlasti peaks aga kasutama päikesekreeme. Iga nahatüübi jaoks on need erinevad," seletab arst.

Piirijärjekorrad venivad tohutuks
Venemaale sõitvate kaubaveokite järjekord Koidula piiripunktis on kasvanud umbes 100 tunni pikkuseks - eile hommikul ootas piiriületust 130 veokit.
Luhamaal on pisut kergem, seal oli sabas 99 veokit, kirjutab SL Õhtuleht.
Narvas ootas aga piiriületust koguni 240 veoautot.
Eesti maksu- ja tolliamet süüdistab järjekordades venelasi, kes on järsult kahandanud oma piiripunktide läbilaskevõimet.

Tivoliohvrid nõuavad 5 miljonit valuraha
Rändtivoli tulekahjus vigastada saanud nõuavad Küllike Nammi advokaadibüroo kaudu Lauri Viikna firmalt ligi viiemiljonilist kahjutasu.
Advokaat Küllike Namm rääkis SL Õhtulehele, et tema büroo poole on kahjunõudega pöördunud 19 isikut.
"Vähim kahjunõue on 52 500 krooni ja suurim 1,015 miljonit krooni. Esialgne kahjunõuete kogusumma on ligikaudu 5 miljonit krooni," selgitas Namm.
Nõudeid on esitatud varalise kui ka mittevaralise kahju osas, noorim kannatanutest on kaheksa-aastane.
Küsimusele, miks pommitab advokaadibüroo Tivoli Tuuri, kes olevat enda sõnul vaid laada korraldaja, vastas Namm, et olemasolevate dokumentide pinnalt on OÜ Tivoli Tuur vastutavaks isikuks. "Ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et karuselli omanikuks või valdajaks ning selle korrasoleku eest vastutavaks isikuks on ITV Heby, advokaadibüroole esitatud ei ole."

Saaremaal on loomisel pea kogu saart hõlmav geoloogia teemapark
Geopark aitab turistidele paremini tutvustada saare uhkemaid geo-loogilisi huviväärsusi.
Keskkonnaministeeriumi alluvuses tegutseva geoloogiakeskuse eestvedamisel on alanud tööd, et moodustada praktiliselt kogu Saaremaad kattev Eesti esimene geopark.
Geoloogiakeskuse teadusdirektor Jaan Kivisild märkis geopargi projektist rääkides, et kõi-gile huvilistele unikaalseid geoloogilisi vaatamisväärsusi tutvustavaid parke on viimastel aastatel loodud juba praktiliselt kõigisse Euroopa riikidesse. "Saaremaa on juba niigi atraktiivne turismipiirkond ning geoloogiliselt huvitavaid objekte hõlmava pargi moodustamine annaks turismile ühe magneti veel juurde," sõnas Kivisild. "Eesmärk on koostada võimalikult kompleksne turismimarsruut, mis läbiks Saaremaa kõige huvitavamaid geoloogilisi objekte ning selle juurde oleks põimitud ka saare ajalugu ja loodus." Kaugem eesmärk on saada geopargile UNESCO tunnustus ja kuuluda sellega Euroopa geoparkide võrgustikku.

Tallinna linnavalitsus toetab Harju maavanema alkoholipiiranguid
Lootsmanni arvates on minister Reimaa ettekirjutuses palju otseseid vasturääkivusi.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar avaldas eile kahetsust, et regionaalminister Vallo Reimaa tegi Harju maavanemale ettekirjutuse tühistada suvine alkoholi-müügi piirang.
Linnapea arvates on Harju maavanem Värner Lootsmannil õigus, kuna võitlus alkoholiga nõuab radikaalsemat suhtumist ja kindla joone pidamist. "Ma saan aru, et praegune valitsus pooldab liberaalset alkoholipoliitikat, aga selle tagajärg on käes nende inimeste näol, kes on tekitanud liiklusõnnetusi purjus peaga jne," ütles Savisaar.
Linnapea hinnangul on nii õiguskaitseorganid kui ka politsei pööranud probleemile juba piisavalt tähelepanu, samuti hoiab Tallinn oma joont alkoholimüügi piiramises.

Nissis põles naftamahuti torustik
Harjumaal Nissi vallas süttis eile kella 13 paiku kütusemahutipargi torustik ning ohu tõttu andis päästeamet kõige kõrgema järgu väljakutse.
Väljasõidukorraldus anti kuuele pääste-, viiele paak-, ühele redel- ja kahele abitehnika autole. Kardetud suurtulekahju siiski õnneks ei puhkenud ja kohale sõitis kolm paak- ja kaks päästeautot.
"Esialgsete andmete järgi põles ka naftamahuti, aga õnneks see tegelikult nii ei olnud," ütles Põh-ja-Eesti päästekeskuse pressi-esindaja Marek Simulman.
Praeguseks on teada, et põles torudealune ja -pealne osa, ent torude sisse tuli ei pääsenud. "Põ-les umbes 20 ruutmeetri suurune ala, ent leegid väga suureks ei paisunud. Naftamahutid paiknevad suhteliselt lähestikku, aga nende plahvatamiseks oleks olnud vaja palju intensiivsemaid leeke," ütles Simulman.

Politsei kaasab peoliste turvalisuse ja ohutuse tagamiseks lisajõude
Politsei kasutamine majutuskohtade valveks vähendab otseselt turvalisust ürituse ajal.
Politsei on X noorte laulu- ja tantsupeo ajal suuremas valmis-olekus ning kaasab 35 000 osalejaga suurüritusel turvalisuse, avaliku korra ja liiklusohutuse tagamiseks lisajõude.
"Senine harjumus, et laulu- ja tantsupeoliste majutuskohtades täidavad valvuri ülesandeid täisvarustuses politseinikud, on riigi raha äärmiselt ebaotstarbekas kasutamine," selgitas politseipeadirektor Raivo Aeg. "Kui panna politseinikud majutuskohtades valvama osalejate asju ning hoidma noorte seas korda, langeb avalik turvalisus nii laulu- ja tantsupeol kui ka terves linnas."
Kõige kulukam võimalus
Peadirektori kinnitusel on politsei kasutamine objektide valveks kõige kulukam võimalus ning tähendab otseselt turvalisuse vähenemist ürituse ajal. "Majutuskohtade valveteenuse lahendamiseks on eri variante, näiteks sõlmib üldkorraldaja lepingu mõne turvafirmaga või kaasatakse valvureid laulu- ja tantsupeol osalejate saatjate seast," ütles Aeg.

Märulis osalenu süüdistab politseinikku peksmises
Viru ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetlust kaitsepolitsei töötaja suhtes, keda üks aprillimärulis osalenud noormees süüdistab peksmises.
Kaitsepolitsei töötaja peale kaebuse esitanud noormees on ise uurimisalune seoses aprilli lõpus Jõhvis aset leidnud märatsemistega, ütles riigiprokuratuuri avalike suhte talituse juht Kristiina Herodes.
Noormehe väitel peksis kaitsepolitsei töötaja teda ülekuulamise ajal ja tal on ette näidata ka arstitõend, mis kinnitab kehavigastusi. Seda, kas need vigastused on seotud konkreetse kapo töötaja tegevusega, peab Herodese sõnul selgitama uurimine.
Karistusseadustik näeb süüdimõistmise korral võimuliialduse eest ette kas rahatrahvi või kuni viie aasta pikkuse vangistuse.

Parts mehitas suurte riigifirmade nõukogud poliitikutest kaadriga
Ligi kaks kuud kestnud võitlused riigiettevõtete nõukogude pärast
Riigi osalusel tegutsevate suurettevõtete nõukogudesse ei mahtunud peaaegu ühtegi ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud spetsialisti, kuna erakonnad pidasid otstarbekamaks usaldada oma erakonnaga seotud inimesi.
Nii võib leida selliste suurettevõtete nagu Eesti Energia, Tallinna Sadam ja Eesti Raudtee nõukogu liikmete seast vaid üksikuid koalitsioonierakondadega mitteseotud ärimehi. Oma ala spetsialiste ühegi suurettevõtte nõukogusse ei mahtunud.
Eilse seisuga oli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts nimetanud enamiku tema määrata olevate riigiettevõtete nõukogude liikmetest ning sellega on lõppemas koalitsioonis pea kaks kuud kestnud kemplus. Veel kahe nädala eest vaidlesid Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed tuliselt selle üle, milliseid nõukogusid ühe või teise erakonna liikmed juhtima asuvad.

Eesti Pank ennustab euro tulekut kõige varem 2011. aastal
Keskpank märgib kolmapäeval avaldatud eurole ülemineku olukorra ülevaates, et selle ana-lüüsi põhjal tuleks arutada eurole üleminekuks valmisoleku kuupäeva seadmist kõige varem 2011. aasta algusesse.
"Tänaseks on euro kasutuselevõtmine edasi lükkunud Eesti suhteliselt kõrge inflatsiooni tõttu. Praegune tarbijahindade kasv on Eesti hoogsat majanduskasvu ja ka maailma toormeturgude hinnaarengut arvestades üsna paratamatu. Inflatsioonitase ei luba meil prognooside kohaselt eurot kasutusele võtta enne 2011. aastat. Samas on euro kasutusele-võtmine endiselt oluline ees-märk ning tuleb jätkata ettevalmistusi ühisrahale üleminekuks," ütles Eesti Panga president Andres Lipstok.

Ivari Padar: lähiajal rohkem olulisi maksutõuse ei tule
Rahandusminister Ivari Padar ütles kolmapäeval riigikogus aktsiisitõusude esimesel lugemisel, et rahandusministeeriumil ei ole lähiajal plaanis rohkem olulisi maksutõuse.
"Rahandusministeeriumil ei ole plaanis lähiajal olulisi maksutõuse. Me oleme kõik olulised maksutõusud praegu toonud ühte punkti," lausus Padar.
Ta täpsustas, et siiski on üks valdkond ja üks teema, mis vajab pikemat arutelu ja pikemat analüüsi. "See on kõik see, mis puudutab ökoloogilist maksustamist ehk seda teemat, kuidas saastaja maksab," selgitas Padar.
Eile läbis riigikogus esimese lugemise alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus.
Seadusele saab parandusettepanekuid teha 8. juunini.

Laste tööle seatakse piirangud
Lapsed võivad suve-vaheajal töötada kaks kuud ega tohi tööd
Sotsiaalministeerium tahab piirata laste töötamist koolivahe-ajal, seades piiranguks, et alaealised peavad suvevaheajal puhkama vähemalt ühe kuu.
Kui seni võivad Eestis lapsed tööd teha päevas teatud arv tunde (vastavalt vanusele neli kuni seitse tundi päevas), siis uue seadusemuudatusega öeldakse, kui palju aega tohib laps vaheajal tööl käia.
Kooskõlastusringil olevat seaduseelnõu muudetakse veel, sest eelmise aasta lõpus täpsustas Euroopa sotsiaalõiguste komitee sotsiaalharta sätte tõlgendust.
Selle järgi võivad lapsed suvevaheajal töötada kaks kuud ega tohi tööd teha neli nädalat. Samuti jäävad kehtima töötundide ja muud alaealise tööle seatud piirangud. Muudel vaheaegadel peab neil olema tööst vaba vähemalt pool koolivaheaega. Komitee arvates on vaheaegade peamine ülesanne anda lastele puhkust, et nad õpiksid koolis tõhusamalt.

G8 jõudis kasvuhoonegaaside vähendamise suhtes kokkuleppele
Saksa liidukantsleri Angela Merkeli sõnul jõuti G8 kohtumisel kokkuleppele, et kõigepealt kasvuhoonegaaside väljapaiskamise kasv peatatakse ja alles siis hakatakse neid vähendama.
Kyoto protokoll asendatakse ÜRO-ga koostööd tehes, teatasid TV3 Seitsmesed uudised. See tähendab ka seda, et USA, kes oli seni igasuguste täpsete numbrite kehtestamise vastu, andis selles küsimuses teataval määral järgi.
Keskkonnaorganisatsioon Greenpeace sõitis aga oma kummipaatidega ranniku äärde ja suutis lollitada sõjaväe- ja piirivalvekaatreid. Organisatsiooni esindajate sõnul tahtsid nad viia G8 kohtumisele petitsiooni, kus paluvad loodust kaitsta.
Meeleavaldused Rostockis jätkusid täna ka maa peal.

Soome piiril tabati hulk võltsitud lukstelefone
Soome toll konfiskeeris hulga haruldasi luks-mobiiltelefone, Nokia Vertu luksusmudelite piraatkoopiad olid teel Hiinast Venemaale.
Piraattelefone oli ligi viiskümmend ja peetakse võimalikuks, et sellist väikest kogust püüti läbi Soome vedada prooviks, et näha, kui kergelt võltsitud kaupa üle piiri vedada saab.
Telefonide kogumaksumus muudab konfiskeeritud lasti ühe aegade suurimaks, vahendab YLE. Ühe Vertu mobiili turuhind on umbes 7000 eurot (u 110000 krooni).
Vertu piraatversioonil on muuhulgas ka töötav kaamera, mida originaalil ei ole.

Hollandis avati turvakodu islamiusku pöördunute jaoks
Hollandi linna Utrechti ühiskondlik organisatsioon Islam kõigile teatas turvakodu avamisest Hollandi neiude jaoks, kes võtsid vastu islamiusu ja jäid selle tõttu ilma vanematekoduta.
Projekti algataja Kathelijne Veenstra sõnul peavad islamiusku pöördunud neiud tihti valima uue religiooni ja oma pere vahel, vahendas newsru.com.
Veenstra lisas, et vanemad ähvardavad neiusid vägivallaga, kui nad veelkord tulevad koju pearätikus.
Turvakodu loodi selleks, et tütarlapsed saaksid lahendada koos oma probleeme, sealhulgas oma peredega kontaktide taastamisel.
Varem leidsid neiud varjupaika tavalistes turvakodudes, aga kolm aastat tagasi islamiusku pöördunud Veenstra hinnangul pole see probleemile lahendus.

George Bush: raketikilbitüli pärast ei maksa hingeldada
USA president George Bush püüdis täna G8 kohtumisel vaigistada Venemaaga üleskippuvat tüli ja teatas muuhulgas, et raketiklbi pärast hingeldada ei maksa.
Bush kinnitas: "Raketikilbi ümber käiv tüli pole midagi, mille pärast me hingeldama peaks." President püüdis taas veenda Moskvat, et too oma kindralid USA-sse raketikilbi plaani üle vaatama saadetaks, vahendab BBC.
Samal ajal kasvab surve kliimakokkuleppe asjus: Suurbritannia peaminister Tony Blair teatas, et kliimakokkulepe on ikka veel võimalik. "On võimalik, et me lahkume sellelt kohtumiselt kokkuleppega, mille osalised kohustuvad 2050. aastaks tõsiselt kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendama."
Lisaks G8 kohtumise sisemistele pingetele on rahutu ka kohtumist ümbritsev õhkkond.
Globalisatsioonivastased plaanisid täna G8 kohtumise puhul suurt protestiaktsiooni pidada, kuid see keelati ära ja meelevaldajad leppisid sellega. Päris alla globalisatsioonivastased siiski ei andnud: nad teatasid, et jätkavad teesulgude korraldamist kuni G8 kohtumise lõpuni. Eile suutsid protestijad korraks sulgeda kõik Heiligendammi viivad teed.

Tõnismäelt väljakaevatute sugulased andsid Eesti kohtusse
Tõnismäelt väljakaevatute sugulaste huve esindava juristi Mihhail Joffe sõnul on neil kõik šansid võita Strasbourgis hagi Eesti võimude vastu.
Joffe kavatseb kuni Euroopa inimõiguste kohtuni vaidlustada Eesti võimude otsuse välja kaevata 12 Punaarmee sõduri säilmed, kirjutas Izvestija.
Joffe sõnul rikkus Eesti Genfi konventsiooni esimest täiendavat protokolli, mille kohaselt pidi Eesti enne väljakaevamist aitama kaasa säilmete tagastamistele Venemaale ja kui Venemaa loobuks neist, alles siis saaks Tallinn viie aasta pärast Tõnismäelt maetud välja kaevata.
Samas viitas ta sellele, et julgeolekukaalutlustel vastuvõetud otsus ümbermatmise kohta on arusaamatu. "Me küsime oma hagiavalduses: mis ohtu kujutavad surnud elavatele?" ütles Joffe.
Jurist väidab, et esitas juba avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks sõjahauda rüvetanud inimeste vastu.

Vene tanker päästis Atlandi ookeanil 42 aafrika põgenikku
USA-st Ekvatoriaal-Guineasse teel olnud tanker Tomsk päästis teisipäeval 42 aafrikast pärit paadipõgenikku.
Tankeri meeskond märkas paati põgenikega umbes 500 miili Roheneemesaartest loodes, vahendab ITAR-TASS. Paat oli triivinud juba kaks nädalat, viimastel päevadel oli seal lõppenud ka toit ja vesi.
Päästeoperatsioon toimus teisipäeval, täna peaks tanker jõudma Roheneemesaarte pealinna Praiasse. Tänase vene Merebülletääni andmeil suri üks põgenikest tankeri pardal, millest kapten andis ka Roheneemesaarte võimudele teada.
Praeguste andmete järgi on põgenikud pärit Senegalist, Malist ja Mauritaaniast.

Õiglane Venemaa hakkab valimisvõidu nimel kommuniste meelitama
Vasakpartei Õiglane Venemaa juht Sergei Mironov tahab valimisvõidu nimel oma partei ridadesse meelitada kommunistliku ja liberaaldemokraatliku partei paremaid liikmeid.
Selle ühinemisega kavatseb Õiglane Venemaa tugevdada oma positsiooni enne parlamendivalimisi, kirjutas Nezavisimaja Gazeta.
Kreml valmistab kommunistide vastu ette mastaapset kallaletungi, mis võib viia nende valimistelt mahavõtmiseni. Mironovi hinnangul viiks kõikide vasakparteide ühinemine selle bloki kõrvulukustava võiduni riigiduuma valimistel.
"Kui me ühineksime, siis oleks Ühtne Venemaa väljajäetu ja meie võidaksime nendel valimistel," sõnas Mironov. Ta andis oma parteikaaslastele käsu enda poole üle meelitada teiste erakondade andekaid inimesi, lubades neile juhtivkohti regionaalsetes parlamentides ja isegi paari tugitooli riigiduumas.

Teadlased leidsid 16 miljonit Tšingis-Khaani järeltulijat
Vene teadusakadeemia teadlased kinnitasid fakti, et 16 miljonit Aasias elavat meest on üksteisele sugulased.
Kõik nad on ühe inimese - Mongoli väejuht Temutšini (Tšingis-Khaani) (1155-1227) - järeltulijad, teatas RBK Daily.
"Uuring viidi läbi Y-kromosoomi jälgimise meetodil. Kromosoom edastatakse isalt pojale, mis omakorda võimaldab jälgida põlvnemisliini," selgitas üldgeneetika instituudi professor Lev Zolotovski. Teadlased leidsid ühe ja sama Y-kromosoomi kandjaid Mongoolias, Siberis, Hiinas ja Kesk-Aasias.
Mongoli vallutajal oli palju poegi ja meessoost lapselapsi ning arvestades valitsetava territooriumi suurust, kasvas järglaste arv väga kiiresti.
Vene grupist eraldi töötavad USA teadlased tulid analoogsele järeldusele juba neli aastat tagasi, kuid nende tulemusi nii laialt ei valgustatud. Ajalehe hinnangul ei olnud nad oma uurimistulemuste õigsuses veendunud.

VIDEO:  Ligi aasta kadunud olnud tüdruk leiti eramu salaruumist elusana
USAs Connecticutis leiti 15-aastane tüdruk elusana elumajja ehitatud salaruumist, kus teda hoiti pea aasta aega lukutaga.
USA politsei sõnul leiti kadunud teismeline tütarlaps elusana lukustatus salaruumist, mis oli ehitatud ühte Connecticutis asuvasse elumajja, mis kuulus kadunud tüdruku vanemate tuttavatele, kirjutab Reuters.
Politseinikud kinnitasid, et olid üllatunud kui leidsid kadunud tüdruku kahvatuna, kuid elusana sel kolmapäeval. Tüdruk oli pisikeses salaruumis, mis oli ehitatud maja teisele korrusele viiva trepi alla. Kohalik politsei arvas, et kadunud tüdruk oli langenud mõrva ohvriks.
Majaomanikud - loomakoolitja Adam Gault ja tema abikaasa - on vahistatud ja neid süüdistatakse, ebaseaduslikus vabaduse võtmises, hoolimatuses ja inimelu ohtuseadmises.

Leedu peaminister kahtleb Venemaa G8-liikmelisuse otstarbekuses
Sarnaselt Eesti president Toomas H. Ilvesega pani Moskva osaluse G8 klubis kahtluse alla ka Leedu peaminister Gediminas Kirkilas.
"Venemaa juhtidel tuleb mõelda, kas nad on adekvaatsed partnerid maailma arenenuimatele demokraatlikele riikidele, mitte ainult majanduse, vaid ka demokraatia ja inimõiguste kaitse järgimise seisukohast," ütles Kirkilas intervjuus raadiojaam Ziniu radijas, vahendas Interfax.
Ta lisas, et riigid, kes on mingisuguste instituutide liikmed, hoiavad kinni ühesugustest põhimõtetest ja väärtustest. Peaminister märkis, et Venemaa käitumine muutub nii sisepoliitikas kui ka rahvusvahelisel areenil üha agressiivsemaks.
Tema hinnangul Euroopa ja Moskva vaheline pinge kasvab, eriti arvestades lähenevaid Vene parlamendi ja presidendi valimisi.

VIDEO:  Saksamaa politsei ajas veekahuriga G8 vastaseid laiali
Enam kui 2500 protestijat proovisid läbi murda turvatarast, mis ümbritseb Heiligendammi lähistel asuvat luksushotell, kus toimub tänavune G8 tippkohtumine.
Eile Saksa politsei ja protesteerijate vahel toimunud kokkupõrkes osales umbes 10 000 anti-kapitalisti, kirjutab Reuters.
Politsei kasutas veekahurit, et vabastada protestijatest üks Heiligendammi kuurortlinna viiv tee. Politsei arreteeris 160 kähmluses osalenut.

Teadlased avastasid jäämees Ötzi 5 300 aasta vanuse mõrvaloo
Teadlased avastasid, et 5 300 aastat tagasi liustikul surnud ja siis jäässe külmunud kiviaja mees Ötzi ei surnud mitte nälja ja külma kätte, nagu varem arvati, vaid tegelikult Ötzi mõrvati.

Ivanov: Eesti-Vene suhted jäävad jahedaks-korrektseks
Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov märkis kohtumisel kremlimeelsete noorteühendustega, et kahepoolsed tipptasemel kohtumised Eesti ja Venemaa vahel on äärmiselt ebatõenäolised.
"Lähemas tulevikus jäävad Eesti-Vene suhted jahedaks, kuid korrektseks," vahendas Vedomosti Ivanovi sõnu.
Kiites küll Naši aktiviste "omakasupüüdmatut kodanikupositsiooni", kritiseeris asepeaminister Eesti suursaatkonna blokaadi.
Ivanov tõmbas ajaloolisi paralleele praeguse olukorra ja eelmise sajandi 20-date aastate vahel, mil Euroopa riigid püüdsid naaberriikidest luua sanitaarkordoni, et isoleerida ennast noorest Nõukogude Liidust.
Ivanon selgitas, et praegu on endale taolise kordoni funktsioonid võtnud mõningad Ida-euroopa riigid.
"Tekib retooriline küsimus: kas nende valitsused otsustasid nii käituda või keegi teine ütles seda neile ette?" küsis Ivanov.

Suure kaheksa kohtumisel staaritseb taas kord Putin
Kõik juhtivate tööstusmaade liidrite kokkusaamiseks kavandatud teemad jäävad veelgi agressiivsemaks muutunud Venemaa ähvarduste varju.
Kliima soojenemine või kolmanda maailma abistamine - ükski neist maailma vägevaimate ehk G8 kohtumise põhiküsimustest ei pälvi nii palju tähelepanu kui USA ja Venemaa vastasseis.
Järgnevatel päevadel kuuleme Heiligendammist eeskätt Kesk-Euroopasse laienevast raketikilbist, demokraatia kursilt kõrvale kaldunud Venemaast ning "Kolmandast Reichist" USA-s.
Venemaa retoorika on enne tippkohtumist otsustavalt teravamaks muutunud eriti Ühendriikide aadressil. Kuu aja eest pidas president Vladimir Putin kõne, millest võis välja lugeda halvasti varjatud võrdlust USA ning Saksamaa Kolmanda Reichi vahel. Tema kirjeldusel suhtub Washington "inimelusse samasuguse põlgusega, soovib end kuulutada samuti erakordseks ning dikteerida maailma".

Ülemiste ristmikul on liiklus kahe õnnetuse tõttu häiritud
Politsei palub liiklejatel vältida Tartu mnt, Peterburi mnt ja Järvevana tee ristmikku, kus on juhtunud kaks õnnetust.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et õnnetustes keegi viga ei saanud, kuid mõlemas õnnetuses on üheks osapooleks veoauto.
Ühest õnnetusest teavitati politseid kell 13.53 ja teisest kell 13.54. Mõlemad õnnetused juhtusid Tartu mnt-l suunaga linnast välja enne viadukti.
Politsei palub liiklejatel seda teelõiku vältida.

Keskööl suletakse Laagna tee
Seoses rahvusvahelise ringrajavõistluse "Volkswagen Linnaring 2007" läbiviimisega on suletud Laagna tee Gonsiori tn ja J.Smuuli tee vahelisel lõigul alates südaööst kuni 10. juuni südaööni.
Pallasti sild on suletud kuni 11. juuni kella 4.
Alates 9. juuni kella 00.30-st kuni 10. juuni kella 24-ni suunatakse liini nr 67 autobussid ümbersõidule kesklinna suunal Laagna tee, J.Smuuli tee, Narva maantee, V.Reimani tänav ja Gonsiori tänav ning linnast väljuval suunal Gonsiori tänav, Raua tänav, Narva maantee, J.Smuuli tee ja Laagna tee. Peatused tehakse ümbersõidule jäävates autobussipeatustes.
Alates 9. juuni kella 00.30-st kuni tööpäeva lõpuni suunatakse liini nr 31 autobussid ümbersõidule kesklinna suunal Punane tänav, Pae tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, J.Vilmsi tänav ja Gonsiori tänav ning linnast väljuval suunal Gonsiori tänav, J.Vilmsi tänav, Lubja tänav, Majaka tänav, Majaka põik, Pae tänav ja Punane tänav. Peatused tehakse ümbersõidule jäävates autobussipeatustes.

Värske Jaani kirik ootab külalisi
Esimene jumalateenistus äsja remonditud Jaani kirikus toimub pühapäeval.
Jaanuari alguses alanud suur remont ja restaureerimine Jaani kirikus on jõudnud lõpusirgele, praegu tehakse veel viimast viimistlust ning pühapäeval toimuvad taasavamise puhul pidulik jumalateenistus ja mitmed kontserdid.
"Kõik kontserdid on linnarahvale tasuta," lubas Jaani koguduse peaõpetaja Jaan Tammsalu.
Muusikat pakutakse gospelist ja iiri rahvamuusikast klassikani ning kõik huvilised on oodatud. Tammsalu sõnul ei tohiks keegi ukse taha jääda, sest istuma mahub tuhatkond inimest ning vajadusel seisma veel ligi kolmsada uudistajat.
"Ütleme nii, et kirikus pole ühtegi kohta, mida ei oleks remondi käigus sirgemaks, puhtamaks, kaunimaks ja kirkamaks tehtud," ütles Tammsalu. Lisaks põrandate väljavahetamisele lükati puhtaks ja värviti üle laed ja seinad, restaureeriti altarimaal ja kõik lühtrid, taastades sajandite jooksul kaduma läinud detailid. "Osa lühtreid pärineb arvatavasti 17. sajandist ja on siia toodud teistest kirikutest," lausus vaimulik.

Õpilased võivad koolis lõunatamiseks saada kiipkaardid
Et toitlustajad peaksid lepingutest kinni, kaalub linn koolis sööjate kiipkaardiga jälgimist.
Tallinna volikogu revisjonikomisjon soovitab koolides sööklas einestajate arvu kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul võtta kasutusele kiipkaardid.
Revisjonikomisjon otsustas koolijuhtidelt nõuda sööjate tegeliku arvu selgitamist, olles uurinud Lasnamäe koolide toitlustaja valikut ja lepingute täitmist. "Praegu on summad täiesti kontrollimatud," nentis volikogu kantselei kontrollitalituse juhtivspetsialist Terje Moks.
Kontrollid leidsid 12 Lasnamäe kooli tegevust uurides ridamisi vajakajäämisi. Kuigi toitlustaja oli valitud esmajoones toidu hinna alusel, ei kajastunud see üldjuhul lepingutes, samuti osutus, et kooli esindajal pole lepingutingimuste järgi võimalik tutvuda lõunate kalkulatsiooni ja omahinnaga.

Linn veenab Viru Pojast loobuma
Tallinna linnavalitsus on otsustanud alustada läbirääkimisi Viru Poja ehitamata jätmiseks. Linnapea Edgar Savisaar rääkis pressikonverentsil, et hiljuti avaldatud aruande kohaselt on Viru Poja ehituse mõjud keskkonnale negatiivsed.
Abilinnapea Taavi Aasale on tehtud ülesandeks alustada
AS-iga Uus Viru läbirääkimisi Viru Poja ehitamata jätmise osas.
"Meil on sellisteks läbirääkimisteks varasemaid kogemusi - näiteks kokkulepe Restoriga linnamüüriäärne ala hoonestamata jätta, seega loodan, et ka see teema saab positiivse lahenduse," ütles Savisaar.

Halvas seisukorras Snelli tiik ei saa puhtaks enne järgmist aastat
Üle 30 aasta puhastamata tiik ei saa ka selleks suveks puhtaks, kuna raha ei jätku.
Kesklinna valitsuse arendusnõunik Erkki Paabut möönis, et tiik on tõepoolest halvas seisundis ja vajab hädasti korrastamist, kuid et raha selleks ei saadud, siis nihkub tööde võimalik algus jälle aastakese edasi.
Kuna linnaosavalitsusel endal ei ole töödeks tarvilikku 15 miljonit kuskilt võtta, taotleti raha Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide fondilt, kellelt saadi äraütlev vastus. "Aga me koostame uue projekti ja ükskord peame ju raha ikka saama," lootis Paabut.
Linnaosa keskkonnaametniku Malle Pahapilli sõnul ei näe tiik praegu küll kõige hullem välja, aga kui veetase suvel kuumuse tõttu langeb, paistab põhjas olev sodi selgesti silma. Soojade ilmade puhul on ka üsna tõenäoline, et tiigivesi hakkab haisema. "Miks ta ei peaks," nentis Pahapill tiigi kehva olukorda.

Uued lehmad lüpsavad lõssi
Peagi võivad vaidlused selle üle, mis asi on piim ja kui palju see rasva peab sisaldama, hoopistükkis lõppeda. Vähemasti Uus-Meremaal. Nimelt on sealsed teadlased avastanud, et mõnel lehmal on geenid, mis annavad talle võime toota kooritud piima. Nüüd plaanitakse selliseid lehmakarju aretama hakata. Ka mõlgutavad teadlased mõtteid lehmadest, kelle piimast toodetud või külmkapis ei tahkestuks. Juba on leitud säherdune Marge-nimeline lehm, kellel on vajalikud geenid, ja kari arvatakse karjamaal olevat aastaks 2011. Piimas on väga vähe küllastatud rasvu ja nõnda on see tavapiimast tervislikum.
Ühendkuningriigi piimandusasjatundja Ed Komorowski avaldas arvamust, et nõnda võib aretata ka lehmi, kelle piim pole küll kooritud, ent sisaldab enamjaolt küllastamata rasvhappeid. Praegu müüakse Suurbritannias vaid neljandik piimast täisrasvaselt. Kuid ta juhtis tähelepanu sellele, et pole teada, kui palju piima taolised lehmad annaksid. Kelmikad lehmad avastas Uus-Meremaa piimandusfirma Fonterra, kui laskis oma karju geneetiliselt uurida. Juba on Marge piimatooteid mekitud ja need maitsvat hästi.

Semiootiline matk kultuuriilma
Semiootika ei ütle kunagi, mida mõelda, vaid üksnes seda, kuidas mõelda. Nii on öelnud üks Solomoni-nimeline autor, keda tsiteerib kultuuride semiootilisest analüüsist kõnelev raamat. Sellest leiab üsna pika käsitluse kultuurisemiootikast, märkidest, kehast, keelest, metafoorist, kunstidest ja tehnoloogiast. Teadust autorid millegipärast ei puuduta. Küll on siin põhjalik kirjanduse loetelu ja korralik register. Nii et kõlbab ka käsiraamatuks.

Kaloripiirangud toidusedelis võivad pikendada eluiga
Nii kaua kui inimene on end teadvustanud, on ta ka igatsenud igavesti elada. Vähemasti kinnitavad nõnda müüdid. Ja eks Vana Testamentki visanda pildi peaaegu igavestest esiisadest.
Eluvett on otsitud kõikjalt, eluveeks on peetud kogunisti süütalaste verd, mille joomine aitavat elu pikendada. Kuid pole ka nüüdismeditsiin kõige oma geneetilise muundamise ja võimsa farmaatsiatööstusega leidnud rohtu, et eluiga kindlalt tõsta.
Nüüd on silmapiiril üks lihtne, ent mõneti piinarikas viis. Selleks on kalorite piiramine toidus. Kahjuks peab küll kohe ütlema, et sellise dieedi mõju on kindlalt välja uuritud vaid putukatel ja närilistel. Ahve uuritakse. Inimeseni pole veel jõutud. Kui aga asi tõeks osutubki, tähendaks see meie söögi energiasisalduse piiramist tervelt kolmandiku võrra. Sellise vägitükiga oleks paljudel inimestel raske hakkama saada.

 "Tere" hakkab jäätiseid tootma
"Tere" piimatööstus hakkab sellel suvel ka jäätist tootma.
"Tere" jäätised hakkavad valmima koostöös firmaga "Ingman", kes toodab enamus oma jäätiseid Soomes ja Leedus, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.
Ingmani tootmisjuht väidab siiski, et peamine tooraine koor on pärit Eestist.

15. juunist tuleb üle 10 000 euro väärtuses sularaha tollis deklareerida
Alates 15. juunist peavad kõik Euroopa Liitu sisenevad või sealt väljuvad isikud, kellel on kaasas 10 000 või enam eurot, samas väärtuses muud valuutat või vabalt vahetatavaid varasid esitama sularahadeklaratsiooni.
Tegemist on Euroopa Liidu uue määrusega, mis kehtib võrdselt kõikides liikmeriikides, võimaldades nii sarnast lähenemist võitlusele rahapesuga üle Euroopa, teatas maksu- ja tolliamet. Liikmesriigid vahetavad saadud informatsiooni ning seda kasutakse riskianalüüsi teostamisel.
Mõnes liikmesriigis kehtivad ühendusesiseste sularahaliikumiste suhtes eraldi kontrolli- ja deklareerimisealased sätted, mida kohaldatakse lisaks Euroopa Liidu eeskirjadele.

Ergo Kindlustus süüdistab CHB-d ärisaladuste ärakasutamises
Ergo Kindlustuse AS on lõpetanud koostöö kindlustusmaakleriga CHB, kuna süüdistab viimast ärisaladuste ärakasutamises ja Ergo huvide vastases töös.
Ergo lõpetas 1. juunist 2007 CHB-ga koostöö ebaeetilise äritegevuse tõttu Eestis. Sellest tulenevalt ei ole CHB-l enam volitust pakkuda Ergo Kindlustuse elu- ja kahjukindlustuse tooteid.
"Me ei pea võimalikuks koostööd ettevõttega, kelle äritegevus ei ole kooskõlas ärieetikaga. Ergo peab oluliseks usaldust ja ausust oma tegevustes ja nõuab seda kõigilt oma töötajatelt ja koostööpartneritelt," lausus Ergo Kindlustuse juhatuse liige Marek Zaĉek.
Ergole teadaolevalt kasutas CHB koostöölepingu kehtivuse ajal lubamatult Ergo ärisaladust ja tegi Ergo huvide vastast koostööd Ergo müügitöötajatega. Käesolevaks hetkeks on Ergo Kindlustus lõpetanud töösuhte kuue müügitöötajaga.

Lindpere: inflatsiooni mõjutavad endiselt sisemaised tegurid
Eesti Statistikaameti andmetel tõusid mais hinnad 0,7 protsenti. Aastataguse ajaga võrreldes ulatub hinnatõus 5,7 protsendini. Inflatsioon püsib endiselt tempokas, kuigi signaale majanduskasvu järk-järgulisest aeglustumisest koguneb järjest enam.
Eesti majanduse kasvutempo näitab aeglustumise märke, ent inflatsiooni mõjutavad sisemajanduslikud pinged ei ole taandumas. Palgakasvu kiirenemine ei soosi inflatsiooni väljavaadet lähihorisondis.
Ettevõtted peavad arvestama, et majanduskasvu aeglustudes muutuvad eelarved (bilansid) pingelisemaks, ent hindade tõstmisega ei ole võimalik neid pingeid pikema aja jooksul kompenseerida. Raskustesse sattunutel tuleb võimalikult kiiresti kulusid kärpida või tootlikkust tõsta.
Maikuu inflatsiooni iseloomustab sarnaselt eelnevate kuudega mitme teenusegrupi kiire kallinemine. Tasub märkida transporditeenuseid, eluaseme remonti, meditsiiniteenuseid, majutusteenuseid ja väljaspool kodu söömist, millest osade puhul on tegu hooajaliste ilmingutega.

Rahandusministeerium: inflatsiooni aeglustumist pole oodata
Statistikaameti andmetel ulatus tarbijahindade kasv mais 5,7 protsendini, mis on aprilliga võrreldes 0,2 protsendi võrra enam. Eurotsooni inflatsioon püsis 1,9 protsendi juures.
Mai inflatsiooniarenguid mõjutasid kõige enam mootorikütuste ning sideteenuste odavnemise vähenemine aastataguse perioodiga võrreldes ning toiduainete tagasihoidlikum kallinemine. Värskete aiasaaduste hinnad kõiguvad hooaja alguses üpris palju ning on seega toiduainete hinnamuutuste peamiseks teguriks.
Kui aasta tagasi odavnesid sideteenused 5-6 protsenti, siis käesoleval aastal on trend muutumas. Uute klientide ligimeelitamiseks mõeldud sooduskampaaniaid pole tänavu tehtud ning mais oli sideteenuste hinnamuutus möödunud aasta sama ajaga võrreldes nullilähedane. Eluasemekulutused on jätkuvalt peamiseks tarbijahinnaindeksit mõjutavaks komponendiks. Eluasemega seotud teenuste hinnad on aastaga tõusnud 13,8 protsenti. Aasta teisel poolel lisanduvad riiklikult reguleeritud hinnatõusud peaksid mainitud kaubagrupis hinnatõusu veelgi kiirendama.

Venemaa süüdistab Hansapanga tütarpanka rahapesuvastaste normide rikkumises
Venemaa Keskpank esitas ettekirjutuse, millega piirab Hansapanga Grupi Venemaal tegutseva tütarpanga Swedbank OAO tegevust eeloleva kolme kuu jooksul.
Keskpank viitab oma ettekirjutuses Venemaa föderaalse rahapesu tõkestamise seadusandluse ja Venemaa Keskpanga normatiivaktide rikkumisele. Ettekirjutus esitati käesoleva aasta aprillis-mais läbiviidud auditi tulemusena, teatas Hansapanga Grupp.
Swedbank OAO-le esitatud piirangud puudutavad peamiselt korrespondentpangandust, valuutatehingute teostamist, uute äritehingute teostamist ning pankadevahelist finantseerimist.
"Tegeleme hetkel asjaolude selgitamisega ning oleme palunud Venemaa Keskpangalt ka täiendavat infot. Ettekirjutus oli meile ootamatu ning vajadusel oleme loomulikult valmis kasutusele võtma selles ettenähtud täiendavaid meetmeid. Jätkame oma klientide teenindamist nendes valdkondades, mille osas piiranguid ei ole esitatud, ning teeme kõik endast oleneva, et olukord kliente võimalikult vähe häiriks," kommenteeris Swedbanki juht Jan Lidén.

Kaubad kallinesid aastaga 5,7 protsenti
Statistikaameti teatel kallinesid tarbekaubad ja teenused 2007. aasta mais võrreldes 2006. aasta maiga keskmiselt 5,7 protsenti.
Sealhulgas muutusid kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad 2,9 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 6,7 protsenti. Aastaga kasvasid enim kulutused eluasemele (13,8 protsenti).
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2007. aasta mais võrreldes aprilliga 0,7 protsenti. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid mais võrreldes aprilliga keskmisest enam mootorikütuse hinnatõus, värske köögivilja odavnemine, eluasemekulutuste suurenemine ning värske puuvilja kallinemine.

Lattu varutud tubaka müük lükkab hinnatõusu edasi
Seoses eurole üleminekuga tuleva aasta algusest kehtima hakkavad uued aktsiisid sunnivad tubakamüüjaid oma ladusid täitma vanade maksumärkidega toodetega, mis omakorda võib lükata edasi tegelikku hinnatõusu.
"Kuna on laialt teada, et kõik konkurendid seda teevad, ei saa ükski importija kõrvale jääda," räägib Scandinavian Tobacco Eesti ASi juht Juhan Matt, kelle sõnul madalamate hindadega müügist mingit kasu oodata ei ole, kirjutab Äripäev.
"See on üldse ebameeldiv asi, kuna on otseselt seotud laopindade kuluga ja aktsiisimaksuga, mis kogutava kauba eest tuleb korraga välja käija."
Et konkurendid üksteist surnuks jookseks, on sigarettide maaletoojad ise pöördunud riigi poole sooviga ladudele ja turule piirangud kehtestada. "Oleme toonud tubakatootjate assotsiatsiooni nimel ettepaneku normeerida seda asja nagu mitmel pool Euroopas, kuid siiani pole meie pakutud lahendusvariandid heakskiitu leidnud," rääkis Matt.

Kahjurid hävitavad kartuli- ja rapsisaaki
Kartul pole veel õieti tõusnudki, kuid kartulimardikad on põldudel juba kohal.
"105 hektarist rapsist pidin laupäeval ümber külvama 40 hektarit," sõnas Väike-Maarja valla Avispea talunik Jaak Läänemets. "Tänavu on asi ikka väga hull."
Maakirp närib taime idu- ja pärislehtedesse auke ning tugeva kahjustuse tagajärjel võib taim hävida ühe-kahe päevaga. "Ootad, millal taimed tärkavad, aga ei tulegi midagi," märkis Läänemets. Mehe sõnul ei aidanud olukorda parandada ka nädalatagune mürgitamine ning raps jäi põldudel lapiti tärkamata. "Liivastel maadel on taimed üles tulnud, teistel mitte," on ta täheldanud.
Läänemets, kes eile viibis rapsiühistu nõukogu koosolekul, teadis öelda ka seda, et teistegi rapsikasvatajate põldudel on olukord sama hull.

BLRT Grupp ostis Soomes tehase
Turku Repair Yardi kliendid on Tallink, Neste, Silja, Viking
Baltikumi suurimaid tööstusettevõtteid BLRT Grupp sõlmis lepingu, mille järgi omandas Läänemere suurima kuivdokiga Soome laevaremonditehase Turku Repair Yard Ltd. 1989. aastal rajatud Soome tehases on tingimused, mis võimaldavad remontida kõiki Läänemerel sõitvaid laevu. Kuivdoki pikkus on 265 ning laius 70 meetrit.
Põhilised kliendid on muu hulgas Neste, Tallink, Silja ja Viking Line ning Soome riigi jäämurdjad.
BLRT Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani hinnangul tõstab Soome tehase omandamine BLRT Grupi maailma laevaremontijate esiliigast kõrgliigasse. Samuti aitab Turku Repair Yardi lisandumine muuta efektiivsemaks logistikat.
Ostusummat ei avalikustata.

Lynch pakub lahendada uue filmmõistatuse
Kultuslavastaja mullune mängufilm "Inland Empire" ei püüdlegi mõistetavuse poole.
Algus, siis veel üks algus, ja veel üks. Kolm tundi hiljem: lõpp, siis veel üks lõpp, ja veel üks. David Lynchi viimane film "Inland Empire" on pea kolme tunni pikkune rännak, kus paljudele küsimustele vastust ei leiagi. See on veel hüplevam, ebaloogilisem ja arusaamatum kui tema varasemad filmid. Kui kümne aasta tagusest "Kadunud kiirteest" võis pärast mitu korda vaatamist veel "aru saada" ning viie aasta taguse "Mulholland Drive'i" kohta andis režissöör vihjeid, siis "Inland Empire" eksitab vaatajat pea kolm tundi unenägude maailmas. Peategelase ees avanevad üha uued ja uued uksed üha uutesse ja uutesse ruumidesse: tuba inimjänestega, viletsas köögis tülitsev abielupaar, lämbe ööklubi, külm talveöö Poolas.

Anthraxi uus laulja tuleb Slipknotist? 
Slipknoti ja viimasel ajal rohkem Stone Souri lauljana tuntud Corey Taylor on kinnitanud, et on thrashilegendi Anthraxiga koostööd teinud nende uue stuudioalbumi kallal.
Taylor ütles ajakirjale Rock Hard, et on täitsa võimalik, et temast saab ka bändi uus laulja, vahendab metalunderground.com. Taylori sõnul saab ta Anthraxi liikmetega väga hästi läbi. "Kõik algas kui üks nali ja mida rohkem me asjast rääkisime, seda tõsisemaks see muutus. Vähemalt aitan ma nad hädast välja," räägib Taylor.
Ta lisab, et Anthrax on üks tema lemmikansamblitest. "Astume praegu nagu väikesed lapsed esimesi samme. Me oleme tööd teinud kaheksa-üheksa laulu kallal, millele ma ka sõnad kirjutasin." Ühe laulu on Taylor ka täienisti ise kirjutanud.
Ta täpsustab, et midagi kindlat siiski veel otsustatud ei ole, ta töötab pragu niigi kahes bändis ja ütleb, et saab vaevalt aega magamisekski. "Aga ma oleksid tänulik ka selle eest, kui selgub, et nad vähemalt kaalusid minu palkamist," ütleb Taylor.

Roheline sookoll korraldab riigivalitsemist südamega
Sookoll Shrek on sunnitud oma kolmandas kinodesse tulemises tegelema riigiasjadega.
Otsima uue kuninga ja kindlustama ta võimu, kui seitsme maa ja mere taguse kuningriigi usurpeerib kaabakate kamp.
Varasematest osadest erineb sookoll selle poolest, et on ootamatult tegus ja tõhus. Õiendab ja korraldab, selle asemel et mõnusasti mudas mütata. Kas selline Shrek on parem ja huvitavam? Vaevalt küll. Mõnes mõttes võib koguni väita, et
Shrek on kolmandas osas minetanud protestivaimu.
Kuigi Shrekile langesid tähtsad riiklikud kohustused vastu ta enda tahtmist, võtab ta lahkunud äiapapale kuningas Haroldile järglase otsimist väga tõsiselt. Ameerika animatsioon toob sisse iidsed briti legendid. Kuningaks pakutakse noort meest nimega Arthur. Ka on seekord filmis olemas naljakas võlur Merlin, nii et laen on kenake.

Suurfestivalid: piletid otsakorral
Kes plaanis kuu aja pärast Taani Roskilde festivalile minna, aga pilet on veel ostmata, peab festivalile pääsust suu puhtaks pühkima. Nädala alguses müüdi Roskilde viimane, 75 000. pilet.
Välja on müüdud ka teine Euroopa menufestival, jaani-
päeva aegu Inglismaal toimuv Glastonbury, mille ligi 140 000 piletit müüdi välja vähem kui kahe tunniga.
Suurfestivali maiku saab mekkida veel augustis Ungaris Szigetil, mille pääsmed on kenasti saadaval.

Kristiina Šmigun otsustas hooaja vahele jätta
Kahekordne suusatamise olümpiavõitja Kristina Smigun naasis puhkuselt
Ligi kümme aastat maailma tipus püsinud Smigun jääb küll kõrvale võistlustest, kuid jätkab treeningutega, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Pohlak: Goes'i käitumine oli aus
Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlaku sõnul tegi Eesti jalgpallikoondise peatreener Jelle Goes õieti, et teatas oma lahkumisest nii pikalt ette, sest jalgpalliliidul on nüüd kuus kuud aega uue treeneri leidmiseks.
Pohlak ütles TV3 Seitsmestes uudistes, et hollandi stiil on Eesti jalgpallis ennast ammendamas ja võibolla sobiks edaspidi peatreeneriks keegi Saksamaalt. Jalgpalliliidu president ei välista peatreeneri koha pakkumist siiski ka eestlasele Tarmo Rüütlile.
Pohlaku sõnul käitus Goes aumehena, et teatas oma lahkumisest nii pikalt ette, kuna jalgpalliliit vajab seda kuut kuud novembrini, et leida uus treeneritüüp.
Jelle Goes teatas peale eilset 3: 0 kaotust Inglismaale, et lahkub Eesti koondise peatreeneri kohalt peale oma lepingu lõppemist novembris.

Võrkpall: Kais ja Vesik jätkasid võiduga
Rannavõrkpalli MK-sarja etapil Zagrebis kohe miinusringi langenud Kristjan Kais ja Rivo Vesik said teises mängus võidu, kui poole tunniga saadi jagu 32. asetusega sakslastest Jonathan Erdmannist ja Marvin Klassist 2: 0.
Geimides loovutati vastastele 12 ja 14 punkti, vahendab Sportnet. Esimeses ringis olid sakslased kaotanud maailma esipaarile Emanuel Rego - Ricardo Santos 0: 2 (-9, -12).
Järgmise kohtumise peavad eestlased homme, vastasteks kas austraallased Andrew Schacht ja Josh Slack või teise asetusega brasiillased Fabio Luiz Magalhães ja Marcio Arujo.

Deniss Karpak hoiab Laser EM-il 11. kohta
Purjetamine
Laseri täiskasvanute klassi arvestust juhib kaheksa sõidu järel austraallane Tom Slingsby (11, 19, 2, 1, 3, 1, 4, 8), kulda jahivad ka hetkel teist kohta hoidev Suubritannia sportlane Nick Thompson (13, 23, 10, 2, 1, 7, 1, 2) ja kolmandal kohal olev kanadalane Michael Leigh (17, 31, 2, 2, 2, 3, 8, 14).
Karpak (KPSK) näitas kvalifikatsiooniseerias stabiilselt häid tulemusi, saavutades 37., 50., 11., 13., 11., 4., 2. ja 9. koha. Tänasest algavatel finaalseeria sõitudel jätkab Karpak kuldfliidis. Täiskasvanute rajal purjetab ka Martti Kinkar (ROPK), kes asub kokkuvõttes 153. kohal (238, 289, 51, 50, 51, 44, 45, 48) ning jätkab hõbefliidis. Täiskasvanute arvestuses purjetab kokku 153 Laserit.

Kais ja Vesik alustasid Horvaatias napi kaotusega
Täna algas Horvaatias rannavõrkpalli maailmakarikasarja kuuluv Zagrebi etapp, kus eestlased Kristjan Kais ja Rivo Vesik alustasid napi 1: 2 kaotusega sakslastele Jonas Reckermenn - Mischa Urbatzka.
Avageim kuulus Eesti esipaarile kindlalt 21: 14, kuid teises geimis said sakslased Kaisi sõnul servi hästi tööle ja geimivõit läks 21: 16 Reckermann - Urbatzkale.
Otsustav geim kulges punkt-punkti heitluses ning paar eestlaste viga andsid geimivõidu 15: 13 jällegi sakslastele.
Miinusringis tulevad Pekingi olümpiale pürgivatele eestlastele vastu jällegi sakslased - wild cardiga põhiturniirile pääsenud Jonathan Erdmann ja Marvin Klass.
Miinusringi kohtumine peetakse täna, Eesti aja järgi kell 15.00.

Pohlak: vaatamata kaotusele saime rahvusvahelise reklaami
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak leidis, et vaatamata kaotusele 0: 3 sai Eesti hea rahvusvahelise reklaami, sest mängu kandsid üle mitukümmend telekanalit.
Pohlak rääkis hommikusaates Terevisioon, et Eesti-Inglismaa jalgpallimatš oli "mõnevõrra pettumus" ja jätkas trendi, et kuigi mäng ei ole halb, vaid pigem positiivne, ei lööda siiski ühtki väravat ja kaotatakse, vahendab ETV24.
Pohlaku sõnul oli aga Eesti kolmapäeva õhtul tugevalt esindatud rahvusvahelises telepildis, sest mängu kandis üle 30-40 telekanalit ning tehti lülitusi ka Tallinna tänavatelt.
"Selle me saime kätte, selle n-ö rahvusvahelise reklaami ja n-ö pildi peal olemise, aga see oleks võinud olla sportliku poole pealt mõnevõrra parem," ütles Pohlak.

UUS!  Jelle Goes loobub peatreeneri ametist
Eesti koondise peatreener Jelle Goes teatas pärast eile hilisõhtul 0: 3 kaotusega lõppenud mängu Inglismaaga, et ei pikenda novembris lõppevat lepingut.
"Olen Eesti jalgpalliga seotud olnud juba seitse aastat, see on väga pikk aeg," ütles Goes. "Rääkisin jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlakuga ja leppisime kokku, et pärast hooaja lõppu lõpetan töö Eestis," lisas Goes.
"Hakkasin sellele, et ma lepingut ei pikenda, mõtlema juba aprillis," märkis Goes.

Kristina Šmigun võtab puhkehooaja
Kolmandat olümpiakulda püüdev Šmigun otsustas, et ei võistle järgmisel hooajal.
Teisipäeval puhkusereisilt Ameerika Ühendriikidest naasnud Šmigun teatas eile, et pühendab järgmised kaksteist kuud üksnes treenimisele ega osale talvel maailmakarikasarja etappidel.
Torino olümpial kaks kuldmedalit teeninud Šmigun ütles, et tahab hooajaks 2008/2009 naasta võistlusrajale nii kehaliselt kui ka vaimselt tugevamana. 30-aastast naist innustab veel täisjõuga sportima üks suur eesmärk - võita 2010. aastal Vancouveris kolmas olümpiakuld.
Tulla tugevamana tagasi
"Kui teed päevast päeva ühte ja sama asja, on raske saada paremaks, seetõttu tuleb teha muudatus," lausus Šmigun. "Olen teinud karjääri jooksul palju eri muudatusi, ja need on mind tõesti aidanud. Olen jõudnud punkti, kus lubatud asjad on lõppenud. Keelatud asju ei hakka tarvitama. Puhkuse võtmine on lubatud."

Rafael Nadal jahib Pariisis kolmandat võidukarikat järjest
Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel said poolfinaali ka Rafael Nadal ja Novak Djokovic.
Hispaanlane Nadal alistas kaasmaalase, 1998. aastal sama turniiri võitnud Carlos Moya 6: 4, 6: 3, 6: 0. Poolfinaalis kohtub maailma edetabelis teisel kohal asuv Nadal serblase Djokoviciga, kes alistas venelase Igor Andrejevi 6: 3, 6: 3, 6: 3.
Teises poolfinaalis on vastamisi maailma esireket Roger Federer Šveitsist ja venelane Nikolai Davõdenko. Viimasel seisab ees visa võitlus - seni on nad omavahel kohtunud kaheksal korral ja võidurõõmu on maitsnud vaid Federer.
"Kõige olulisem on nautida oma mängu," ütles Davõdenko. "Kui naudin, siis mängin hästi. Suurtel turniiridel on alati tore jõuda finaali või poolfinaali, siis jälgib sinu mänge suure huviga nii kohalik publik kui ka meedia. Aga kõige olulisem on siiski palli lüüa ja võita."

Graham Taylor eeldas inglastele rasket mänguõhtut
Inglismaa koondise endine pea-
Millist mängu te eeldate?
Inglaste vaatevinklist tuleb rohkem klubimängu stiilis kohtumine kui rahvuskoondiste matš. Võrdleksin seda Inglise karikasarja kolmanda vooruga, kus lähevad vastamisi kõrg- ja esiliiga meeskond. Tavaliselt teeb esiliigameeskond hea esituse, aga kõrgliigaklubi võidab napi eduga. Eesti poisid on väga heas vormis ja teevad palju tööd. Kuid arvata võib, et Inglismaa jääb ühe-kahe väravaga peale.
Mida teadsite enne Eestisse tulekut Eesti jalgpalluritest?
Kuus aastat tagasi veetsime Eestit esmakordselt külastades siin kuus imetoredat päeva. Aga Eesti jalgpallist ei teadnud ma just väga palju, sest olen neli aastat profijalgpallist eemal olnud.

Jumal kaitses Tallinnast 3: 0 võiduga koju sõitnud Inglismaa vutitähti
Inglismaa kuulsad jalgpallurid ei pidanud Tallinnast häbistatult koju sõitma, nagu paadunuimad Eesti koondise poolehoidjad ehk vargsi lootsid.
Kaugel sellest - 3: 0 võit jalgpalli ääremaa Eesti üle jättis vuti sünnimaa esindusele võimaluse võidelda EM-i finaalturniiri pileti pärast. Joe Cole'i, Peter Crouchi ja Michael Oweni väravad lubavad ametis jätkata ka inglaste peatreeneril Steve McClarenil, kelle tool maailma ühes kõige närvesöövamas ametis - mida Inglismaa koondise juhendamine kahtlemata on! - enne eilset heitlust tugevasti kõikus.
Viimastel kuudel isegi ekspeatreenerist Sven-Göran Erikssonist viletsamaks juhendajaks tituleeritud McClareni punetavvalge nägu muutus esimese paarikümne minuti järel küll veidi lapiliseks, ent inglaste territoriaalne, tehniline ja kehaline üleolek lubas peagi loota rünnakute tulemuslikku lõpetamist.

Tarmel ekspordib 85 protsenti oma toodangust
Eesti suurim madratsitootja Tarmel Furniture OÜ ekspordib enam kui 85 protsenti oma kogutoodangust Skandinaavia riikidesse.
Täna avab ettevõtte oma uue tehase, mille tulemusel loodab oma käivet kasvatada enam kui 2,5 korda.
Tarmeli teatel on ettevõtte peamiseks välisturuks Soome, kus Tarmeli turuosa küündib hinnanguliselt ligi 15 protsendini. Samuti ekspordib ettevõte oma toodangut juba aastaid Rootsi ning plaaneerib lähiajal sisenemist Norra turule. Eestisse müüb Tarmel veidi alla 15 protsendi toodangust.
Tarmel Furniture OÜ juhatuse esimehe Aare Palootsi sõnul on ettevõte sidunud oma pikaajalised strateegilised eesmärgid just Skandinaavia turgudega. "Skandinaavia on meile huvitav piirkond, sest seal ostetakse inimese kohta rohkem madratseid kui teistes lähikondsetes riikides ning ka keskmine ost on kallim kui mujal Euroopas. Oluline on ka piirkonna geograafiline lähedus, sest tooted on suured ja kubatuuri kohta kerged, mis muudab tähtsaks transpordi osatähtsuse," rääkis Paloots, kelle sõnul käivad ettevõttel ekspordiläbirääkimised ka Hollandi ostjatega.

Täna avatakse uus Yamaha Keskus
Täna toimub pidulik Yamaha Keskuse avamine, mille 1500 m² pindalal asub hiiglaslik mootorsõidukite, varuosade ja tarvikute kauplus ning hoolduskeskus.
Uue keskuse rajamiseks investeeriti üle 25 miljoni krooni.
"Baltimaade suurim Yamaha esindus asub nüüd Oja tänav 19, Tallinnas," ütles uhkusega keskuse omanik Tõnu Lill, "Loomulikult eriti head pakkumised on meil Yamaha mootorsõidukite omanikele: ametlik tehasepoolne kaheaastane garantii, mis kehtib kogu Euroopas, kvaliteetne müügijärgne hooldus kõigile Yamaha tehase nõuetele vastavas töökojas, originaalvaruosade tarne seitsme kalendripäeva jooksul, professionaalne personal, kes on saanud ning saavad pideva täiendkoolituse Yamaha õppekursustel."
Yamaha keskuses müüakse mootorrattaid, rollereid, ATV-sid, mootorkelke, jetisid, paate ja paadimootoreid ning kasutatud tehnikat. Lisaks sellele kaupluses leidub lai valik tooteid, mis kuuluvad mootorsõidu juurte: kiivrid, spetsiaalsed riided, jalatsid, kaitse jne. Suuremad kaubamärgid, mida Yamaha Keskus oma klientidele pakub, on: Yamaha, Yamarin, Silver Marine, IXS, Arai, Öhlins, Gaerne, ONE, UFO ja Oakley.

Hansapank avab uue kontori Lincona Ärimajas
Täna, 7. juunil avab Hansapank uue kontori Tallinnas Lincona Ärimajas (Pärnu mnt 139/3).
Seoses klienditeeninduse ületoomisega uude kontorisse ei tööta enam senine Magdaleena kontor.
Uues kontoris teenindatakse kliente senisest avaramas ja mugavamas teenindussaalis. Kontori üldpind on 346 m2, sellest teeninduspinda 240m2. Kontoris töötab kokku 8 tellerit, investeerimiskonsultant, ärikliendinõustaja ning hiljem asub tööle ka laenuhaldur. Samuti on klientidele kasutamiseks kaks internetiühendusega arvutit.
Teenindussaalis paikneb ka sendilugemismasin.
Kontor on avatud E-R 9.00-19.00, laupäeval ja pühapäeval on pangakontor suletud. Ööpäevaringselt saab kasutada sularaha- ja sissemakseautomaati.
Kontori taga asuvas parklas on klientide jaoks tasuta parkimine.

Playboy hakkab ilmuma eesti keeles
Rahvusvaheliselt tuntud ajakiri Playboy hakkab eelolevast sügisest ilmuma ka eestikeelsena, turundades end Eestis glamuurse elustiiliväljaandena.
Stardipauguna kavandab Eesti Playboy 14. juunil ööklubis Bon Bon VIP-pidu, et "anda avapauk Playboy-ajastu algusele Maarjamaal", kirjutab Eesti Ekspress.
Esimene 154-leheküljeline number jõuab lugejateni 25. septembril 2007.
Eesti Playboy'd annab välja Bränd Kirjastused OÜ, mille taga on äriregistri andmetel avalikkusele seni vähe tuntud ärimehed Mati Kiisler, Andre Lindvest ja Jürgen Neeme.
Hugh Hefneri ja tema kamraadide loodud ajakiri, milles põhirõhk alasti naisekehal, nägi esmakordselt ilmavalgust 1953. aastal USA-s. Nüüdseks ilmub see juba kahekümne kolmes riigis üle maailma.
Playboy on laienenud kõigisse meediakanalitesse, kikilipsuga jänese sümboliga Playboy kaubamärki peetakse maailma üheks tuntuimaks.

Baskini anekdoodid
"Kes suudab sellest sidrunist kas või kaks tilka mahla kätte saada, saab tuhat dollarit!"
Saalist tuleb väikest kasvu kõhn mees, võtab sidruni ja pigistab veel kaks klaasi mahla. Kõik on hämmingus.
"Kes te olete?" küsib jõumees.
"Minu nimi on Kask, töötan majanduspolitseis."

JÄRJEJUTT (27): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
On äärmiselt kahetsusväärne, et nende mühkamite raamat on üldse välja antud ja lausa skandaalne, et selle eest on raha küsitud. Tõelisel semiootikul on selle raamatu tarbeks ainult üks kasutusviis - panna see kõikuva laua alla toeks. Selle lugemine tekitas minul igal juhul kesksõrmiksoole põletiku. "Selline huvitav arvustus siis."
Koulu pani paberi käest ja vaatas ruotslastele otsa. Nad näisid kuidagi kohmetud. "Väga huvitav, mis?"
"Oi jah, see on väga huvitav," nõustus Sigurdsson. "Ja ei pea üldse paika. Me väide oli tõene. Süntagmaatiline folkloristika on..."
"Mida iganes," ühmas Koulu. "Niisiis te olete seda arvustust lugenud?"

Auto eestlase maitse järgi
Uus Ford Mondeo peaks eestlastele meeldima: suur, mugav, rikkalik ja nägus.
Eelmisi Ford Mondeo mudeleid peeti väga hea juhitavuse ja sõiduomadustega keskklassi autodeks, mida saatis tavalise argiauto imago. Uuel väljalaskel on endiselt suurepärane juhitavus, kuid see näeb lisaks ka väga nägus välja, on tublisti suurem ning võrreldav isegi kõrgema klassi mudelitega. Fordis kaaluti võimalust anda uuele mudelile aastatetaguse esindustoote nimi Scorpio. Sedavõrd suur ja uhke on uus Mondeo. Isegi šiki mehena tuntud James Bond sõitis viimases filmis "Casino Royale" paar minutit Mondeoga.
Eestisse jõuab uustulnuk juba juuni keskel ja seda kohe kolmes kereversioonis - sedaanina, luukpära- ja universaalkerega. Ennustan, et Ford võib Mondeoga korrata tütarfirma Mazda 6 mõne aasta tagust suurt menu. Mondeo esindab kõike seda, mida pakkus Mazda 6 turule tulles, kuid Ford serveerib seda veelgi rikkalikumalt ning isuäratavamas pakendis. Esiteks näeb auto välja ilus ning peale selle ka maskuliine. Isegi seistes jätab sõiduk mulje, nagu oleks ta pidevas liikumises.

Säästumaastur linnas liiklemiseks
Kolmeukseline Suzuki Grand Vitara on säästumaastur nii hinnalt kui ka ruumikuselt.
Paljud kindlasti mäletavad, et Eesti Politsei üks esimesi välismaiseid patrullautosid oli pisike Suzuki Vitara, mis vahetas välja UAZ-i "kollased sidrunid" ja vanad Ladad. See pisikese kongiga sini-valget värvi Vitara tõi tegelikult linnamaasturi Tallinna tänavapilti. Kui Eestis veeti sellega sulisid ja joodikuid, siis mujal maailmas oli pisike Suzuki levinud rannakuurortides turistide rendiautona või noorte vabaajasõidukina.
Mõningase mööndusega võib uut kolmeukselist Suzuki Grand Vitarat pidada Eesti kunagise politseiauto järglaseks. Ainult et uus mudel sobib turvafirma patrullautoks, kuid mitte enam politsei operatiivsõidukiks. Joodikute jaoks pole seal lihtsalt ruumi. Autos on küll neli istekohta, kuid tagaosa on disainitud sedasi, et kaakide sõidutamiseks pole võimalik sinna kongi ehitada. Pakiruum sisuliselt puudub ning suuremaid asju saab vedada üksnes siis, kui kahe tagumise istme seljatugi maha keerata.

Eesti kõrgeimas tornmajas peab ühissõidukit ehk lifti kaua ootama
Paljud sooviksid elada kauni vaatega tornmajas, ent selgi eluruumil on omad puudused.
"Kelle juurde teie tulete?" küsib mahedahäälne naine sõbralikult, ent nõudlikult. Selge, Eesti kõrgeima kortermaja liftini juba niisama lihtsalt ei pääse. Ta helistab minu vastuvõtjaile ette ja juhatatab mind alles siis valvelaua juurest edasi eesruumi, kust pääseb lõpuks lifti.
Et 30 korruse peale on kaks pisikest lifti, annab ennast tunda - sõiduriista tuleb pikalt oodata. Umbses liftis võitlen klaustrofoobiaga. Ma ei suuda kiusatusele vastu panna ja sõidan esimese hooga kohe kõige kõrgemale välja.
Õõnsa tundega kõhus astun liftist välja. Ei ole kuigi meeldiv olla 117 meetri kõrgusel: seinad tunduvad peale vajuvat, õhk seisab. Avastan pisikese koridori, mis viib võretatud rõdule. Suitsetamisruum? Ei, seinal on suitsetamist keelav silt. Igal korrusel on üks selline võretatud ruum, kus saab värsket õhku hingata. Aknad Tornimäel lahti ei käi, ja õige ka. "Juba pliiatsi kukkumine aknast tapaks jalakäija," selgitab mulle 18. korruse elanik Kristo Lillemäe, kelle juurde ma teel olin. Ja torn tõepoolest kõigub oma 10-15 sentimeetrit.

Ostuhuvilised peavad Keila uusi kortereid liiga kalliks
Keila korterid ootavad ostjaid, kellele oleks jõukohane 24 000 krooni ruutmeetri eest.
Viimase paari aastaga on Keilast saanud elamuarendajatele atraktiivne paik. Põhjuseks on väljaarenenud infrastruktuur ja hea ühendus Tallinnaga.
Ligi 10 000 elanikuga väikelinn Keila asub Tallinna kesklinnast 25 km kaugusel läänes. Linn on suurele osale Lääne-Harjumaast keskus, seda läbivad Paldiskisse ja Lääne-Eestisse viivad maanteed ja raudtee. Asukoht Tallinna läheduses annab elanikele suurepärase võimaluse osa saada Tallinna rikkalikust kultuurielust, samas toimub Keilas hulgaliselt meelelahutus- ja kultuuriüritusi.
Keilas on hästi arenenud ettevõtlus, mis ei paku hulgaliselt töökohti ainult kohalikele, vaid ka ümbruskonna valdade ja koguni pealinna elanikele. Keila kinnisvaraarendus läks lahti Loode-Keila eramukruntide müügiga 2003. aastal. Loode-Keila arendust võiks ka tuua teistele arendajatele heaks eeskujuks. Kogu planeering on detailideni läbi mõeldud. Säilitatud on nii palju kõrghaljastust kui võimalik, samuti on seal looklevad käiguteed jalakäijatele jne.

Remondimured seljatanud ühistul on aeg mõelda majaümbruse haljastamisele
Betoonmajade masendavat muljet aitaks leevendada lillevanikud ja kaunis haljastus.
Mõnele ühistujuhile võib tunduda kohatu rääkida haljastusest, kui majas on tuhat muud pakilisemat tööd. Seetõttu seostatakse haljastusteemat eeskätt uute kerkivate kortermajadega, kus ühist raha ei tule veel remondile kulutada. Arhitektuuribüroo Eek&Mutso arhitekt Margit Mutso kinnitab, et arhitektid mõtlevad maju projekteerides üha enam haljastusele. "Atraktiivne keskkond "müüb" paremini," märgib Mutso. Heaks näiteks peab ta uut elamukvartalit Tartus Veerikul, kus arendaja on kujundanud majadele ühise mänguväljaku ja roheala.
Mutso usub, et arendajat-ehitajat sunnib tegutsema vaid elanike teadlikkus ja nõudmised ümbrusele. "Seni kuni lähevad kaubaks asfaltplatsil autodest ümbritsetud korterid, ei näe arendaja põhjust pingutada," leiab Mutso.

Dubai imehoonetele tuleb peagi lisa pöörleva pilvelõhkuja näol
Pilvelõhkuja on varustatud tuuleturbiinidega, lisaks pöörlevad torni kõik korrused.
Ehitusbuum on teinud Dubaist ühe maailma kiiremini kasvava linna ja see linn ei väsi üllatamast üha suurejoonelisemate ja esmapilgul võimatuna näivate ehitiste püstitamisega. Lähema poole aasta jooksul peaks algama järjekordse, 313-meetrise uuendusliku pilvelõhkuja ehitus.
Tornmaja näeb plaanide peal välja justkui hunnik üksteise otsa laotud sõõrikuid, mida ühendavad torni keskel asuvad liftikoridorid ja trepid. Maja tuumik on ka ainuke, mis kohapeal valmis ehitatakse, korruste moodulid valmivad täielikult vabrikus.
Korrused, mille vahele on peidetud 48 horisontaalset tuuleturbiini, pöörlevad iseseisvalt ümber oma telje, muutes nii pidevalt maja kuju. Pöörlemise kiirus pole nii suur, et sealsetel elanikel pea ringi käima hakkaks või süda pahaks läheks. Ühe täisringi tegemine võib kesta kuni 90 minutit, korruste liikumist saab ka eraldi programmeerida.

DnB NORD Grupi majandusanalüüs: kinnisvaral on veel kasvuruumi
DnB NORD Grupi Baltikumi, Taani, Soome ja Poola majandu-se võrdlusest selgus, et Balti riikides on nii kinnisvarahindadel kui ka laenudel veel kasvuruumi.
Hiljutine hinnaralli on Tallinna, Riia ja Vilniuse korterite ruutmeetri hinna küll tõstnud mõne Euroopa suurlinna (Berliin, Hamburg, Frankfurt) tasemele, ent hinnavahe on kordi metropolide, nagu Moskva, Madridi, Müncheni ja Stockholmi kasuks.
Balti riikide kinnisvarahinnad on kasvanud mõnevõrra erinevas tempos, viimastel aastatel on kõige enam kerkinud hinnad Lätis. Sellest tulenevalt olid möödunud aasta lõpus Riia kinnisvarahinnad kõrgemad kui Tallinnas, hoolimata sellest, et keskmine sissetulek oli Eestis märgatavalt suurem kui Lätis.
Riiale järgneb Tallinn, viimasena tuleb Vilnius. Kui 2005. aastal tõusid kinnisvarahinnad Tallinnas ja Vilniuses keskmiselt 40 protsenti, siis mullune kasv jäi 30 protsendi piiresse. Riias olid vastavad näitajad 50 ja 45.

Taimede asendamine nõuab mullavahetust
Kui külm talv on võtnud roosipeenra, päike põletanud okaspuuheki - mis teha?
Atraktiivne roosipeenar on aedniku uhkus ja rõõm, kuid nõuab ka pidevat hoolt. Lisaks paljudele haigustele, mis roose kimbutavad ning roosipeenart hõrendavad, tuleb teada, et uue roosi istutamine vanale kohale lõpeb taime kärbumisega.
"Roosijuured eritavad ühendeid, mis pärsivad selle liigi juurte arengut. Noore roosi asendamisel tuleb põhjalikult vahetada välja muld. Hargnenud juurtega vana roosi asemele tuleks istutada teine kultuur," soovitab Mihkel Saar Hansaplandist.
Nii võib suurtes roosiistandustes näha pilti, kus roosipeenrad vahelduvad peiulille (tagetes) viirgudega, mis sügisel õitsemise lõppedes maasse küntakse, et pinnast haljasväetisega neutraliseerida.

JÜRI HEINLA: Kui palju on Eestis kehtivaid seadusi? 
Riigikogu ja valitsuse tööd jälgides võib jääda mulje, et Eestis on seadusi hiigla palju. Noh, ütleme tuhandeid. Kuidas on lood tegelikult?
Elektroonilisest Riigi Teatajast näeme, et alates 1990. aasta algusest kuni 1. jaanuarini 2007 on avaldatud 2168 seadust. Kas kõik need ka kehtivad? Ilmselt mitte.
Eesti seaduste vormistamise põhimõtted nõuavad seaduste muutmise ja täiendamise puhul, et kõik muudatused peaksid sobituma muudetavasse teksti. Nii vormistatud seadust kutsutakse seaduse kehtivaks terviktekstiks.
Kui palju on Eestis selliseid kehtivaid seadusi? Tänavu mai seisuga kehtib 796 seadust. Suur osa neist - 380 seadust - puudutab seejuures välislepinguid. Nii võib öelda, et üksnes Eesti riigis kehtivaid seadusi on praegu 416. See ei olegi nii suur arv!
Taastatud Eesti Vabariigi õiguskord ehitati üles kiiresti ja süsteemselt. Võrreldes Euroopa "vanade riikidega", kus õigusloomet mõõdetakse aastakümnete või sajanditega, on Eesti õiguskord arusaadavam ja lihtsam. Selle parimaks tunnistuseks on, et kõik meie seadused, lisaks ka valitsuse määrused ning korraldused, on ametlike terviktekstidena elektroonilisest Riigi Teatajast alates 1. juunist 2002 iga ajahetke seisuga kättesaadavad.

EVI ARUJÄRV: Mu lehkav isamaa
Suvel, soojal ajal on neid rohkem näha. Kesklinna piirkonnas vähem. Rohkem torkab neid silma Balti jaamas, Koplis ja Lasnamäel.
Ka nn heades rajoonides on piirkondi, kus neid liigub: eikellegimaa, kus seda veel leidub; bussipeatused, turgude ümbrus, haljasalade varjatumad nurgad, mererand. Maarajoonides on põhiline leviala kaupluste ümbrus. Mõnikord eksib mõni neist ühissõidukisse - sellest annab teada spetsiifiline, liigile omane lõhnabukett. Leidub erinevaid vahevorme, mida kohe ära ei tunne, sest kultuurilised tegurid segavad looduslikke protsesse ja transformatsioon on suhteliselt aeglane. On eriliike, kellest samuti palju ei teata, sest need pesitsevad kinnistes tsoonides või on varjatud eluviisiga. Ka ei ole nooremad isendid alati omandanud identifitseerimiseks vajalikku väljakujunenud vormi. Enamik neist loomulikult silma alla ei satu. Aga juhusliku vaatluse aluselgi tundub neid olevat väga palju. Arengu lõppfaasi jõudnud isendid lehkavad võimsalt ja nende tardunud, paistes nägudesse on vajutatud unustuseriigi pitser.

VEIKO VISNAPUU: Inglise vutistaarid on nähtud, mis saab edasi? 
Mu käsi ei tõuse praegu Eesti jalgpallimeeskonda nuutima, nagu pärast haledat lüüasaamist märtsikuisel õuduste õhtul Iisraeli pealinnas Tel Avivis.
Ma ei süüdista seekord Eesti meeskonna ründajaid, et nad Inglismaa staaridele väravat ei löönud, ega kaitsjaid, et nad David Beckhami ja tema kaaslaste pidurdamisega kuidagi hakkama ei saanud.
Klassivahe jalgpalli sünnimaa esinduse ning jalgpalli ääremaa koondise vahel osutuks ju liialt suureks. Seetõttu lohutangi Eesti koondise kõige tulihingelisemaid fänne suusatreener Mati Alaveri ühe lemmikfraasiga "Jäägem realistideks!", kui mängujärgsest pohmelusest toibuvate pettunud vutihullude lohutamine on üldse võimalik.
Mängupilt ei lubanudki sinisärklastelt loota midagi erakordset või üllatuslikku - vallandamishirmus EM-valiksarja kohtumist alustanud inglaste peatreeneri Steve McClareni hoolealused jooksid Lilleküla staadioni murule nii-öelda selg vastu seina. Beckham & Co pidid võtma kolm punkti, sest vastasel korral poleks nad vist julgenud udusele Albionile naasta.

REPLIIK: Pihli torge
Siseminister Jüri Pihl tegi eile ootamatu avalduse ning nuhtles kaitsepolitseid avalikult selle eest, et Eesti-vastased tegelased Kremli soositud noorteühendusest Naši käivad Tõnismäel segamatult "auvalves". Ootamatu on Pihli avaldus selle poolest, et aastaid on kapo saanud nautida olukorda, kus meie salapolitsei tegevust avalikult ei kritiseerita. Pihli avaldus mõjus kui torge herilasepessa, seda enam, et ta ise on olnud 12 aastat kapo peadirektor.
Eestis on mõnda aega ringelnud valeväide, et kui Eesti paneb näiteks Tõnismäel Nõukogude mundris poseerimas käinud Naši tegelasele kümneaastase sissesõidukeelu, siis laieneb see keeld automaatselt kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele. Tegelikult ei laiene, sest Eesti ei ole liitunud Schengeni ruumiga, mis seda võimaldaks. Našilased saaksid sissesõidukeelu kogu Euroopa Liitu vaid sel juhul, kui see organisatsioon oleks kuulutatud terroristlikuks.

JUHTKIRI: Harukordne üksmeel riigikogus
Harva tuleb riigikogus ette nii suurt üksmeelt kui siis, kui asi puudutab riigikogu liikmete endi käe-
käiku ja majanduslikku heaolu. Õiguskantsler Allar Jõksiga tuleb nõustuda: riigikogu, mis ei suuda kuidagi kehtestada läbipaistvat kontrolli näiteks erakondade rahastamise üle, on kuluhüvitiste küsimuses ilmutanud erakordset kiirust ja konsensust.
Avalik pahameeletorm, mitte aga riigimehelikkus ja mõõdutunne oli see, mis sundis riigikogu siiski otsustama mitte muuta kuluhüvitiste korda praegusele parlamendikoosseisule. Ent kui parlament ei loobu soovist muuta kuluhüvitiste korda riigikogu järgmise koosseisu jaoks, tähendaks see ikkagi vastuolu hüvitiste senise ideoloogiaga: kui kuluhüvitiste sildi all tehtud väljaminekuid ei pea enam tõendama, siis on tegu lihtsalt puhta palgavälise tuluga. Valijatega kohtumise asemel võib siis kuluhüvitise eest osta näiteks mööblit - ehkki ilmselt nii mõnigi rahvasaadik võib teatada, et esindusliku kodusisustuse ostmine kuulubki esinduskulude sekka.

Eestis juhtus eile lastega kümme liiklusõnnetust
Eestis juhtus eile kümme liiklusõnnetust, kus said kannatada lapsed.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on Tallinnas ja Harjumaal märgata õnnetuste arvu kasvu, teatasid TV3 Seitsmesed uudised. Põhilised põhjused, miks õnnetused toimuvad, on seotud ilusate ilmade ja koolivaheaja algusega.

Õhuväe kopter leidis metsa eksinud naisterahva
Õhuväe helikopter leidis täna otsinguoperatsiooni käigus eile Saaremaal kaduma jäänud vanema naisterahva.
Pärast Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna poolt esitatud abipalve saamist, lendas kella 11.00 paiku Ämaris paiknevast lennubaasist Saaremaale otsinguoperatsioonile helikopteri Robinson R44 meeskond.
Keskpäeval operatsioonipiirkonda jõudnud helikopteri meeskond märkas naist kella 17.00 paiku Mustjala valla Võhma küla piirkonnas. Õhuväelased juhtisid politsei 80-aastase vanaproua juurde.
"Ainulaadseks tegi operatsiooni asjaolu, et esmakordselt juhtis kogu otsinguoperatsiooni õhuväe juhtimiskeskus," ütles õhuväe ülema kohuseid täitev kolonelleitnant Serkki Niitsoo.

Politsei tabas kahe tunniga 28 liikluseeskirjade rikkujat
Ida politseiprefektuuri patrullid tabasid täna laiahaardelise operatsiooni käigus 28 liikluseeskirjade rikkujat.
Ida politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseiametnikud viisid täna kella 14.00-st kuni 16.0-ni Virumaal Tallinn-Narva maanteel läbi politseioperatsiooni, mille käigus kontrolliti kiirust ja turvavarustuse nõuete täitmist. Kahe tunni jooksul vormistati 28-le inimesele protokoll.
Rakvere politseiosakonna teenindataval territooriumil vormistati kolm protokolli kiiruseületamise eest, üks turvavöö kinnitamata jätmise eest ning üks protokoll juhile, kelle sõidukil ei põlenud tuled. Jõhvi politseiosakonna ametnikud tabasid kaks kiiruseületajat, vormistati üks protokoll turvatooli puudumise eest ning selgitati välja 18 isikut, kellel oli turvavöö kinnitamata. Narva politseinikud tabasid kaks kiiruseületajat. Politseioperatsiooni käigus kaaluti ka kokku 17 veoautot, kuid kaaluületamisi ei avastatud.

PunaMust: meie Rostockis vahistatud liikmed vabastati
Eesti libertaarsotsialistlik liikumine PunaMust teatas, et sel nädalal Rostocki lähistel G8 vastaste protestiaktsioonide käigus arreteeritud aktivistid on vabastatud.
Protestiks aktivistide vahistamisele korraldati PunaMusta aktivistide osalusel täna Berliinis Karl Marx Strassel tee blokeerimise aktsioon, teatas liikumine.
Rostocki kriminaalvanglas üle 24 tunni kinni peetud üks liikumise liikmetest vahistati eile ettekäändel, et kandis musta värvi riietust ja võimalikul blac-blocki aktsioonil osalemises.
Süüdistustest loobuti tingimusel, et kinnipeetu loobub edasistest pretensioonidest ja ta vabastati täna pärastlõunal.
Vahistatud aktivisti sõnul piirati kinnipidamise ajal oluliselt tema põhiõigusi, näiteks telefoni kasutamise õigust lähedaste teavitamiseks, ja kasutati liigselt jõudu.

Lang ärritas Mutlit
Tallinna abilinnapead Jaanus Mutlit ärritas justiitsminister Rein Langi kolmapäevane sõnavõtt riigikogus, kus ta küsis, et miks ei ole lubatud alkoholi tarbimine tänavatel.
Tallinna abilinnapead Jaanus Mutlit ärritas minister Rein Langi sõnavõtt korrakaitseseaduse eelnõu kaitseks, mis taotleb avalikus kohas alkoholi tarbimise keelu tühistamist.
Lang küsis kolmapäeval Tallinna linnalt, et miks on lubatud juua alkoholi välikohvikutes ja mitte kohvikute kõrval, ning miks ei ole lubatud magada pargipingil, kui ollakse purjus.
"Sellised küsimused ei ole esmakordsed. Tõsi küll, eelkõige võib neid kuulda purjus kraaklevate noorukite suust, keda politsei pargipingilt ära viib, või kes õllepudel näpus, tänaval kõndides seaduserikkumisega vahele jäänud. Aga miks me siis ikkagi ohjame laaberdamist meie tänavatel ning ei poolda seda seadusemuudatust?" ütles Mutli.

Kohus jättis kiiruseületajale määratud maksimumkaristuse jõusse
Kiiruseületamise eest maksimumkaristuse saanud mees jäi kohtus politseile alla.
12.aprillil tabas politsei Rapla maakonnas Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel 71.kilomeetril sõiduauto BMW, mille juht sõitis asulavälisel teel kiirusega 156 kilomeetrit/tunnis.
Politsei alustas väärteomenetlust ning määras õigusrikkujale karistuseks rahatrahvi 12 000 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks.
Roolid olnud 1965-aastal sündinud mees vaidlustas politsei otsuse, kuid kohus jättis politsei määratud karistusse jõusse.
Kõnealune isik on sõidukiiruse ületamisega varemgi politseile silma jäänud ning viimase karistuse määramise ajal oli tal kaks kehtivat karistust kiiruse ületamise eest.

Inspektsioon tõhustab kontrolli autoga rannale ja kaldale sõitjate üle
Keskkonnainspektsioon tuletab puhkajatele ja looduses viibijatele meelde, et veekogu ranna või kalda piiranguvööndis on mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid keelatud.
Seaduserikkumise eest on trahv kuni 18 000 krooni, teatas keskkonnainspektsioon.
Erandina võib mootor- või maastikusõidukiga piiranguvööndis sõita juhul, kui see on vajalik tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, metsa- või põllumajandustöödeks.
Ranna ja kalda piiranguvööndis sõitmise juhtumid sagenevad ameti teatel suvel ja eriti nädalavahetustel, kui inimesed lähevad loodusesse puhkama ning vaba aega veetma. Inspektorite sõnul sõidetakse autode ja ATV-dega sageli otse veepiirini, kahjustades luiteid ja taimestikku.

Riigikohus: sõjahaudade kaitse eest vastutab riik
Riigikohus ei rahuldanud Tallinna linnavolikogu taotlust tunnistada sõjahaudade kaitse seadus vastuolu tõttu põhiseadusega kehtetuks ning jättis pronkssõduri eemaldamisele aluse andnud seaduse jõusse.
Tallinna linnavolikogu esitas veebruaris riigikohtule taotluse, kuna leidis, et seaduse mõned sätted on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jõudis linnavõimude taotlust arutades seisukohale, seadus küll riivab kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi, ent riigi võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisega kaasnevad piirangud kaaluvad selle üles.
"Riigil on pädevus riigielu küsimuste otsustamisel. Samuti on kohalikel omavalitsustel pädevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel, ka osas, mis puudutab avaliku ruumi kujundamist kohaliku omavalitsuse territooriumil. Seega on kõnealuste sätete näol tegemist põhiseadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste riivega," leidis riigikohus.

Reimaa: Lootsmanni seisukoht oli tavapärane emotsioon
Regionaalministri sõnul toetasid tema seisukohta alkoholipiirangu tühistamise osas ka teised ministeeriumid ning Värner Lootsmanni arvamus ettekirjutuse kohta on vaid tavapärane emotsioon.
"Mina saan tugineda sellele, mida spetsialistid arvavad," kommenteeris Vallo Reimaa Päevaleht Online'ile Harju maavanem Värner Lootsmanni arvamust, nagu poleks minister oma ettekirjutuses piisavalt argumente esitanud.
Siseministeerium ei tuginenud ettekirjutust koostades mitte ainult oma juristide hinnangule. Ka sotsiaal- ja justiitsministeerium olid arvamusel, et maavanemal ei ole õigust alkoholimüüki piirata vaid avaliku korra tagamiseks.
"Alkoholipoliitika on riigi pädevuses," selgitas Reimaa ning lisas, et kohalikud otsused langetab ikka kohalik omavalitsus mitte maavanem.
"Meilt liikus ametlik paber, meie juristide koostatuna. Vastavalt seal fikseeritule maavanem ka käitus. Muu on tavapärane emotsioon," selgitas Reimaa.

Ansip: madalama astme kohtud ministeeriumi alt välja
Peaminister Andrus Ansip toetab riigikohtu esimehe Märt Raski ettepanekut viia esimese ja teise astme kohtud justiitsministeeriumi haldusalast välja.
"Kaalume tõsiselt esimese ja teise astme kohtute välja viimist justiitsministeeriumi haldusalast. Loodame, et see aitab kaasa kohtusüsteemi terviklikkusele. Ning lõppkokkuvõttes loob aluse ikka targemateks kohtuotsusteks," ütles peaminister täna kohtunike foorumil "Kohtud ja õigusloome".
Ansipi kinnitusel jätkab valitsus kohtusüsteemi muutmist ühtseks tervikuks.
Peaminister märkis, et nii prokuratuur kui kohtud suutsid aprilli rahutustega seoses operatiivselt reageerida juhtumitele õigusriikliku lahenduse leidmiseks.
Samas rõhutas Ansip, et Eesti on demokraatlik õigusriik, kohus ja täitevvõim on sõltumatud ning tunnustust heale tööle ei tuleks võtta ametliku-ametkondliku hinnanguna, vaid üldriikliku ja üldinimliku seisukohana.

Bingo Loto tõi 3,5 -miljonilise võidu
Neljapäevasel Bingo Loto loosimisel sai Eesti juurde järjekordse lotomiljonäri.
Eesti Loto teatel osteti võidupilet Paide R-kioskist 5. juunil kell 10.33. Pilet tõi mängijale 3 513 350-kroonise võidu.
Tegu on Eesti 54. lotomiljonäriga, kellest 30 on miljonivõidu saanud Bingo Lotoga.

Pidu Vivat Rossija jääb Tallinnas ära
Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski ütles intervjuus ajalehele Molodež Estonij, et seni Tallinnas toimunud Venemaa päevana tuntud kultuuriüritus jääb poliitilistel põhjustel ära.
"Terve rea asjaolude tõttu, sealhulgas otseste, ma ütleksin, poliitiliste keeldude tõttu, ei toimu sel aastal Tallinnas pidu Vivat Rossija, millega me Tallinnas viimaste aastate jooksul harjunud oleme," sõnas Uspenski.
Ta lisas, et eeldatavasti toimub see üritus Riias, kus olukord on teistsugune ja inimesed suhtumine on parem, vahendab novosti.etv. "Aga mingid poliitilised keelud ei vähenda huvi Venemaa vastu, tema rollile maailmas ning tema võimalustele aidata kaasa selle regiooni arenemisele," rõhutas suursaadik.
Uudisteagentuuri ITAR-TASS teatel on saatkonnal probleeme ruumide rentimisega, mille taga nähakse poliitilist tellimust.

Looduskaitsekeskus alustab hülgekorjuste koristamist järgmisel nädalal
Hülgekorjuste koristustööd Pärnu ümbruses jätkuvad, sest vajaminev raha leitakse keskkonnainvesteeringute keskuse käimasoleva projekti vahenditest.
"Projekti esialgne eesmärk oli kompenseerida vigastatud loomade rehabilitatsiooniga seotud kulud. KIKi nõusolekul laiendatakse antud projekti ka surnud kaitsealustele loomadele," teatas Riikliku looduskaitsekeskuse pressiesindaja Aet Truu.
Surnuna leitud kaitsealuste loomade koristus on esmakordselt riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) kohustus alates selle aasta aprillist, mil jõustusid looduskaitseseaduse muudatused.
"Kuna järgmise aasta eelarve planeerimine toimub eelneva aasta aprillis, siis seetõttu pole LKK tänavuses eelarves sellisteks töödeks eraldi raha ette nähtud ja LKK peadirektor Jaanus Tuusti peatas sel nädalal ajutiselt hülgekoristuse, et saada ülevaadet rahalistest võimalustest," selgitas Truu.

Lang: õiguskaitse isikute au ja väärikuse kaitseks ei ole täna tagatud
Täna Tartus toimunud kohtunike foorumil peetud kõnes tõdes justiitsminister Rein Lang, et Eestis ei ole tänasel päeval tagatud õiguskaitse isikute au ja väärikuse kaitseks.
"Kui me ei suuda tagada inimestele tõhusat õiguskaitset, katkeb ühiskonnas demokraatlik diskussioon," rõhutas Lang. "Selline ühiskond ei ole aga jätkusuutlik."
Langi sõnul tuleb põhjalikult analüüsida, kas asi on puudulikes seadustes, õigusabi kvaliteedis või hoopis õiguse rakendamises kohtute poolt.
"Kas mitte just olukord, kus ühiskonna potentsiaalsed arvamusliidrid ei soovi oma ideid avalikkusele esitada, kuna nad ei soovi saada anonüümse mõnituse objektiks, ei vii meid vaikivasse ajastusse?" küsis justiitsminister.
Kohtunike foorumit korraldab teist aastat järjest Riigikohus. Foorum on kokkutulemise paigaks, kus oma mõtteid saavad vahetada need, kellele on südamelähedased õigusemõistmise ja õigussüsteemi olevik ning tulevik.

Lootsmann tühistab alkoholimüügi piirangu Harjumaal
Kuigi Värner Lootsmann ei nõustu regionaalministri seisukohtadega alkoholiseaduse tõlgendamisest, tühistab ta enda kehtestatud alkoholimüügi piirangud ning teeb omavalitsustele ettepaneku kehtestada maakonnas ühtne alkoholimüügi kord.
Harju maavanem Värner Lootsmanni sõnul ei soovi ta ebaselge olukorra jätkumist ning tühistab üksnes seetõttu alkoholimüügi piirangud kehtestanud korralduse.
"Olukorras, kus regionaalminister on ka avalikult lubanud, et keeldumise korral tühistab ta ise minu korralduse, ei soovi ma olukorra jätkumist, mis kahjustab konkreetsete, politsei ja kohalike omavalitsuste poolt tõstatatud probleemide lahendamist. Ühtlasi teen regionaalministrile ettepaneku esineda seadusandliku initsiatiiviga kõrvaldada alkoholiseadusest selle erinevaid tõlgendusi võimaldavad vastuolud," lisas Lootsmann.
Harju maavanem leiab endiselt, et tema kehtestatud alkoholimüügi piirang oli tema pädevuse piires ning seadusega kooskõlas.

Lasnamäe kanali sulgemine põhjustas liikluskaose
Neljapäeva südaööl suletud Laagna tee lõik ning Pallasti sild põhjustas täna hommikul maastaapse liiklusummiku, mis ajendas rullnokki kihutama kõnniteedele ja vastasuunavööndis.
Seoses nädalavahetusel toimuva autode ringrajavõistluse Volkswagen Linnaring 2007 toimumisega suleti neljapäeva südaööl J.Smuuli tee ja Gonsiori tänava vaheline Laagna tee lõik ning Pallasti sild.
Paljudele hommikul kesklinna kiirustavatele autojuhtidele tuli Lasnamäe kanali sulgemine siiski üllatusena ja kogu hommikuse liiklusvoolu suunamine Lasnamäe tänavatele põhjustas suuri ummikuid, millele lisasid pingeid mööda kõnniteid kihutanud rullnokad ja vastassuunas sõitnud autojuhid.
Liikluseks avatakse Lasnamäe kanal uuesti pühapäeva südaööl. Erandina toimib reedesel päeval kogu bussiliiklus, mis küll ummikute tõttu on tugevalt häiritud. Nädalavahetusel sõidab ühistransport muudetud marsruudi alusel, mille kohta on täpne info üleval transpordiameti veebilehel.

Täna õitseb Tallinna botaanikaaias öökuninganna
Täna öösel avab Tallinna botaanikaaias õied öökuninganna, suureõielise kuukaktuse valged õied puhkevad vaid õhtuhämaruses ning närbuvad juba koidikuks.
Öökuninganna kuulub Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinevasse kuukaktuste perekonda, mis on tuntud just oma suurte, öösel avanevate õite poolest. Õite läbimõõt võib ulatuda enam kui 30 sentimeetrini.
Tallinna botaanikaaed ootab taimehuvilisi alates kella 20 kuni kella 1.

Jõgeval päästeti tulest kaks invaliidi
Täna varahommikul puhkes Jõgeval elumajapõleng, millest päästeti kokku kaheksa inimest, kellest kaks olid invaliidid.
Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja sõnul teatati neile kell 1.47 teatati, et Jõgeva linnas Suure ja Piiri tänava ristmiku ääres põleb elumaja.
Sündmuskohale saadeti kolm päästeautot Jõgevalt, kaks Palamuselt, üks Tabiverest ja üks päästeauto Põltsamaalt ning Jõgeva operatiivkorrapidaja. Päästjate kohale saabudes põles kahekorruselise puidust elumajaga kokkuehitatud puukuur, selle ääres suur puuhunnik ning leek oli sealt levinud elumaja katuse alla ja ülemisele korrusele. Tule levikut soosis leegitseva kuuri poolt puhuv tuul.
Maja ülemisel korrusel asus kaks korterit, ühte korterisse oli tulevangi jäänud mees ning eakas naisterahvas, teine korter oli tühi. Päästjad aitasid redelit kasutades mehe ja naise akna kaudu korterist välja, naine toimetati haiglasse.

Purjus teismeline tüdruk sõitis autoga kraavi
Eile varahommikul juhtus Martna vallas Kasari külas liiklusõnnetus, kus purjus teismeline tüdruk sõitis autoga kraavi.
15-aastasel Mitsubishi Lancerit juhtinud tüdrukul puudus juhiluba ning tal tuvastati alkoholijoove.
Kaassõitja, 14-aastane tütarlaps toimetati vigastustega Läänemaa haiglasse.
Politsei koostas väärteoprotokolli juhile ning Andrusele (s 1985), kes oli juhtimisõiguse neiule üle andnud.

Üle katuse rullunud autos hukkus juht
Neljapäeval juhtus Harjumaal ränk liiklusõnnetus, milles hukkus mees.
Keskkriminaalpolitsei korrapidaja teatel juhtus õnnetus kella 15.46 ajal Raasiku vallas, Kalesi - Tõhelgi tee 1. kilomeetril, kus sõiduauto Audi 80, mida juhtis 1956. aastal sündinud Aksel, sõitis järsus kurvis teelt välja ja rullus üle katuse.
Juht hukkus sündmuskohal.

Rahvastikuminister ei pea varasemat lõimumistööd edukaks
Rahvastikuminister Urve Palo leiab, et pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmused ei lõhkunud senise integratsiooni tulemusi, sest need ei olnud niikuinii suutnud luua ühist identiteeti.
"Ma usun, et see 15 aastat kestnud tegevus, mis oli suunatud väga suures osas keeleõppele ja erinevate kultuuride toetusele, oli ja see jääb. Ei ole võimalik, et see kuhugi ära kaob ju. Ja väga hea, et seda tehti," vahendab ETV24 Palo sõnu ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
"Aga me ei olnud oma integratsioonis, me ei olnudki kaugel. Meil ei olnud sellist ühist osa, ühist tunnet, ühise riigi identiteeditunnet ja seda tuleb alles looma hakata," lisas minister.
Ühe probleemina integratsiooni juures tõi Palo välja selle, et tegelikult on Eestis määratlemata sõna, millega nimetada inimesi, kelle emakeel ei ole eesti keel.

60 krooni palgale lisamises süüdistatud korteriühistu esimees mõisteti õigeks
Viru ringkonnakohus mõistis õigeks ühe Narva korteriühistu endise esimehe, kes esimese astme kohtu otsusega mõisteti süüdi oma töölepingu võltsimises eesmärgiga kasutada seda kuue kuu jooksul 60 lisakrooni saamiseks.
Viru maakohus tunnistas korteriühistu endise esimehe Mihhail Š. süüdi võltsimises ja karistas teda kolme kuu tingimisi vangistusega, kirjutab Põhjarannik.
Mihhail Š. ütles Põhjarannikule, et tal kui ühel Narva haigla kõige paremini tasustataval spetsialistil oli täiesti ükskõik, kas ta saab ühistust palka 2100 või 2160 krooni.
Kuid kolm aastat, kui käis kohtumenetlus, elas ta otsekui surve all, kuna pidi alati enne koolitusele, lähetusele või sugulaste juurde sõitmist saama kirjaliku loa, sest ta oli andnud allkirja elukohast mittelahkumise kohta.
Mihhaili süüdistati töölepingu võltsimises - mees oli väidetavalt muutnud palgasumma 2100 kroonilt 2160 kroonile.

Lukas tahab Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori väljavahetamist
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas saatis Kohtla-Järve linnapeale Jevgeni Solovjovile kirja, kus teeb ettepaneku leida linna ainsale eestikeelsele gümnaasiumile Irina Tokmani asemel uus direktor, keda tunnustaks ka koolipere.
Lukase andmetel peetakse Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi direktori valimiste viimast konkurssi, mille järel Irina Tokman kooli direktoriks kinnitati, ebademokraatlikuks, kirjutab Põhjarannik.
"Kohalikule eestlaste kogukonnale ei jäänud märkamatuks, et linna ainsa eestikeelse gümnaasiumi direktoriks suruti inimene, kes ei olnud sel ajal veel tõestanud oma kõrgtasemel eesti keele oskust," kirjutab Lukas, "ilmselt ei luba suurel osal Järve gümnaasiumi kollektiivist Irina Tokmanisse austusega suhtuda just viis, kuidas temast direktor tehti. Samuti see, et niisuguse jõuvõttega näitas Kohtla-Järve linnavalitsus välja lugupidamatut suhtumist linna eesti kogukonna soovide vastu."

Roche kutsub turult tagasi HIV-ravimi Viracept partiid
Ravimifirma Roche kutsub turult tagasi HIV-ravimi Viracept selle keemilise saastevõimaluse tõttu ja palub patsientidel kohe pöörduda oma raviarsti poole nõu saamiseks.
"Roche kutsub koostöös Euroopa Ravimiameti ja kohalike ravimiametitega Euroopa turult tagasi Viracepti tabletid ja pulbri, mida kasutatakse HIV-patsientide raviks. Eestis kasutab seda ravimit Sotsiaalministeeriumi andmetel ligikaudu 60 inimest," ütles Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi.
Viracept ravi saavatel patsientidel palu ettevõte ühendust võtta oma raviarstiga, et saada nõu Viracept ravi lõpetamise ja asendusravile ümberlülitamise osas. Samas soovitab Roche mitte katkestada Viracept ega muud HIV ravi kuni on saadud nõu oma raviarstilt.
Kadri Mägi sõnul ilmnes, et osa partiide puhul oli Viracepti 250 mg tablettidesse sattunud ülemäärane kogus etüülmesülaati.

Kuressaare haigla pidas pesupulbri kinkimist reklaamimaiguliseks
Kuressaare Haigla SA oli ainukene haigla Baltimaades, kes keeldus osalemast firma Henkel pesupulbri kaubamärgi Persil juubelikampaanias, mille raames saavad kõik 6. juunil sündinud Läti, Leedu ja Eesti lapsed aastase pesupulbrivaru.
Tähistamaks pesupulbri Persil sajandat sünnipäeva kingib rahvusvaheline pesu- ja puhastusvahendite tootja Henkel kõigile kuuendal juunikuupäeval Baltimaades sündinud beebidele ja nende peredele 24 kilogrammi pesupulbrit, millest peaks jaguma uute ilmakodanike pesu pesemiseks terveks aastaks, kirjutab Oma Saar.
"Me ei tegele agressiivse müügitaktikaga," märkis Kuressaare Haigla SA juhatuse esimees Viktor Sarapuu. Tema sõnul ei nõustunud haigla Henkeliga koostööd tegema, kuna ei olda kindlad, et lapsevanemad seda soovivad ning kas titad pakutava pesupulbri suhtes äkki tundlikud ei ole: "Kui vanemad tahavad, saavad nad pulbrit poest osta," nentis Sarapuu.

Osa Viljandi järve liivarannast muutub peagi haljasalaks
Suurele osale Viljandi järve seni liivaga kaetud rannast lastakse teadlaste soovitusel kasvada muru.
Linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri sõnul on Viljandi järve ranna keskmises osas viimasel ajal taimedel teadlikult juuri ajada lastud, sest sellekohase ettepaneku tegid paari aasta eest järve uurinud limnoloogiakeskuse teadlased, kirjutab Sakala.
"Nende seisukoht oli, et järve puhastusvõime oleks parem, kui liiva asemel oleks kuni veepiirini muru," rääkis Vihuri. Samas lubas ta, et ranna mõlemasse otsa jääb alles liivaga kaetud ala, kus on hea palli mängida ja päevitada.
Liivaranna peamiseks miinuseks peetakse seda, et sinna tuleb tihtilugu pinnakatet juurde vedada.

Juht jättis koomas kaassõitja õnnetuspaigale
Eile öösel sõitis Pärnu-Ikla maanteel sõiduauto teelt välja vastu puud, politsei leidis autost koomas kaassõitja, kuid juht oli sündmuskohalt jalga lasknud.
Politseile teatas liiklusõnnetusest Tallinna-Pärnu-Ikla tee 145. kilomeetril eile pisut pärast keskööd juhuslik möödasõitja, kirjutab Pärnu Postimees.
Kes avarii teinud Volkswagen Borat juhtis, pole teada, küll viidi Pärnu haiglasse koomaseisundis ja alkoholijoobes kaassõitja.

Looduskaitsekeskus keeldub Pärnus hülgekorjuseid koristamast
Vana-Pärnus Kirbu jõe suudmekohal liivarannas laguneb pool tosinat hülgekorjust juba nädalaid, ilma et keegi nende koristamisest hooliks, Valgeranna poldri pumbajaama juures veepiiril avaneb samasugune pilt.
Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna looduskaitse peaspetsialisti Sigrit Kasemetsa väitel on ainuüksi Pärnu ametlikult avatud supelrandadest tänavu kevadel minema viidud ligi sadakond hülgekorjust, kirjutab Pärnu Postimees.
Samal ajal pole lõpnud ja randa uhutud hüljeste inimeste silma alt koristamine linnavalitsuse ülesanne.
"Uue looduskaitseseaduse järgi peavad hallhüljeste kui teise kategooria looduskaitsealuse liigi laipu rannast koristama looduskaitsetöötajad," tunnistas Eesti riikliku looduskaitsekeskuse liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste..
"Raha surnud hüljeste koristamiseks pole meile riigieelarvest eraldatud," lisas Ojaste.

Kokkupõrkes hukkus üks ja vigastada sai viis inimest
Eile õhtul toimus Harjumaal raske liiklusõnnetus, milles hukkus üks ja sai vigastada viis inimest.
Õnnetus toimus Harjumaal Vana-Tartu maantee 2. kilomeetril kell 22.51. Peetri küla poolt Tartu maantee suunas liikunud sõiduauto Audi A6 kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Opel Omega.
Audit juhtis seni kindlakstegemata mees, kes hukkus sündmuskohal. Autos viibinud kaks seni kindlakstegemata meest ja Opelit juhtinud, 1979 aastal sündinud Andres toimetati vigastustega PERH Mustamäe korpusesse.
Opelis viibinud 13-aastane poiss ja 11-aastane tütarlaps toimetati Tallinna lastehaiglasse.
Politsei palub kõigil õnnetust pealt näinud inimestel helistada liiklusjärelevalve telefonil 6125 666 või politsei lühinumbril 110.

Vene laev seisab Tallinnas vangis
Vene lipu all seilaval ookeanipüügilaeval Pavlovsk pole lootust pääseda sunnitud puhkusest Tallinnas enne, kui laev on pääsenud mustast nimekirjast, kuhu on kantud kalapüügikvoote rikkunud alused.
Alates eelmise aasta sügisest seisab Tallinna Vene-Balti sadamas rikkumiste eest nn musta nimekirja kantud Vene ookeanipüügilaev Pavlovsk, kirjutab Postimees.
Kirde-Atlandi kalanduskomisjon (NEAFC) kannab sellisesse nimekirja laevad, mis on eiranud kalapüügikvoote või põhjustanud merereostusi. Rahvusvaheliste reeglite kohaselt ei tohi riigid selliseid laevu oma sadamatesse lasta ega teenindada neid ka merel.
Meeskond lahkus aluselt vahetult enne talvekuude algust, jättes endast maha kolm meeskonnaliiget eesotsas kapteniga.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul on Eesti riigil jätkuvalt kohustus takistada Pavlovskil kalapüüki. Ta lisas, et laevale pole antud kütust, küll aga talvekuudel vett ja elektrit.

Oravaparteis hakkas hüvitiste pärast käärima
Mitmes Reformierakonna lihtliikmes on tekitanud nördimust avaliku aruteluta kulgenud kava, mille kohaselt ei peaks saadikud oma kulude üle tulevikus aru andma, avalikkuse survel jääb eelnõu ilmselt vastu võtmata.
Riigikogu liikme staatuse eelnõu tekitas avalikkuses teravat pahameelt ning eelnõu koostanud töögrupp tegi fraktsioonidele ettepaneku jätta praeguse parlamendikoosseisu ajal hüvitise maksmise kord muutmata, kirjutab Postimees.
Enne seda jõudis aga näiteks Reformierakonna siselistis käivituda nördimust tulvil diskussioon, kus riigikogu käitumist ei mõistetud.
"Kas te ikka mõtlete ka teistele erakonna liikmetele, kes peavad kohtadel tegelikult teie otsuseid põhjendama?" küsis Pärnumaal elav Krista Habakukk, "oleme näinud 1,5 aastat vaeva, et teha külades selgitustööd erakonna põhimõtetest."
Reformierakondlane Urmas Suik teatas listis, et mitu tema ettevõtjatest sõpra, kellega koos aastaid tagasi Reformierakonda Viljandimaal loodi, on lubanud parteist välja astuda, kui seaduseparandus Reformierakonna toel sellisel kujul vastu võetakse.

Mees pidas uue majas vaglakasvandust
Tallinnas kasvatas mees uues kortermajas roiskunud toidujäätmetel elavaid vaklu, millest leviv kohutav hais sundis elanikke politsei kutsuma.
Tallinnas Sütiste tee 19a kortermajas hakkas võigas hais levima esmaspäeval, kirjutab SL Õhtuleht.
Peatselt avastas esimesel korrusel elav Reelika vannitoast väikesed valged ussid. Ta korjas neid kümnete kaupa kokku mitu korda päevas ja lasi tualetist alla. Lehk tuli tema ülemise naabri Andrei korterist.
Kolmapäeva õhtul läks Reelika asja uurima. Pilt, mis Andrei korteri ukse taga avanes, on otsekui õudusfilmist. Peremeest kodus ei olnud, ukse vahelt aga vonklesid trepikotta valged ussid. Reelika kutsus politsei, sest kartis, et naaber on surnud.
Politseipatrull kihutas kohale. Et Andrei korteri uks oli lukus, kutsuti päästjad. Pritsimehed ajasid redeli teise korruse aknale ning läksid sisse.

Endine advokaat läheb kohtu alla
Endine advokaat ja kaks politseinikku, kes korraldasid altkäemaksu eest purjuspäi roolist tabatud juristile juhiloa tagastamise, saadeti kohtu alla.
Süüdistuse kohaselt pöördus üks jurist pärast purjuspäi politseile vahelejäämist advokaadi poole, kes võttis ühendust ühe Pärnu politseinikuga, et välja selgitada juhiloa tagasisaamise ebaseaduslikud võimalused, kirjutab SL Õhtuleht.
Politseinik rääkis kolleegiga, kes juristi juhiluba väärteomenetluse läbiviimiseks edasi ei andnud, ning sai pakutavast 8000-kroonisest altkäemaksust teada, seisab süüdistuses.
Prokuratuuri selgituse kohaselt andis jurist vahendajale 18 000 krooni, millest 10 000 jäi nn teenustasuks vahendajale - advokaadile, ülejäänu anti politseinikele.

Tallinna koolide õpilased valmistasid mudilastele puust Eesti kaarte
Täna on Tallinna Luha lasteaias (Luha 29) üleval näitus, kus saab näha Tallinna koolide õpilaste valmistatud puidust mänguasju, mis kingitakse lasteaedadele.
Väljas on paarkümmend puidust mängukasti, mille sisuks on vineerist valmistatud Eestimaa kaarti kujutav pusle - iga maakond on eri tükk. Tegemist on Eesti metsatööstuse liidu üritusega, millega püütakse tutvustada lastele ja õpilastele puitu kui keskkonnasõbralikku ja paljude võimalustega materjali.

Tänavune kevad sobib eriti hästi toonekurgede pesitsuseks
Halval aastal jääb oma kolmandik pesadest tühjaks, tänavu sellist asja näha pole.
Tänavune soe ja parajalt niiske kevad on valge-toonekurgedele järglaste kasvatamiseks väga soodne, mistõttu võib kõikjal üle Eestis näha tuhandeid suuri kurepoegadega pesi.
Aastaid valge-toonekurgesid uurinud Margus Otsa kinnitusel tõotab sooja ja niiske kevade jätkudes tulla kurgedele väga hea aasta, kuna toidukülluses sirguvad kurepojad kiiresti ning neid on ka rohkem.
"Kui nüüd ei tule pikka vihmast, tormist või põuast perioodi, kasvavad kurgedel suured pesakonnad," tähendas Ots.
"Vihmade ja tormidega võivad kurepesad lihtsalt kõrgustest alla pudeneda ning pikal kuuma- ja põuaperioodil ähvardab pesas olevaid päikese vastu kaitsetuid poegi kuumarabandus."

Eesti soetab 363 miljoni eest päästetehnikat
Ostetakse kopter, keemiapäästetehnikat ning tehakse kahe
Tuleval aastal on Eestil kavas investeerida merereostuse likvideerimiseks ja ohtlike kemikaalidega seotud õnnetustele reageerimiseks 363,3 miljonit krooni, selle summa eest soetatakse kopter, keemiapääste eritehnikat ning tehakse sissemakse kahe laeva ostmiseks.
Puudujääkidele ulatusliku merereostuse ja ohtlike kemikaalide vedamise õnnetustega seotud hädaolukordadega võitlemisel viitas ka hiljuti riigikontrollis valmis saanud audit.
Siseministeeriumi kriisireguleerimisosakonna juhataja üles-annetes olev Priit Saar kinnitas, et Eesti on ka praegu võimeline hädaolukordi lahendama. "Eesti riik on valmis hädaolukordi lahendama ja seda on tõendanud ka meie lähiminevik, nagu näiteks jaanuaritorm, pronkssõduri-rahutused, Loode-Eesti õlireostus," loetles Saar.

Jõks: riigikogu tahab saadikutele kehtestada maksuvaba tulu
Maksuvaba tulu on saadikutele soodsam kui dokumentide
Kuigi riigikogu otsustas eile mitte muuta kuluhüvitiste maksmise korda selle parlamendikoosseisu jaoks, oleksid praegusel kujul esitatud ettepanekud õiguskantsleri hinnangul käsitletavad maksuvaba tuluna ka järgmise riigikogu puhul.
"Kuna eelnõu kohaselt ei sõltu hüvitise maksmine tegelike tööga seotud kulutuste tõendamisest kuludokumentidega, siis ei peaks riigikogu liige hüvitise saamiseks enam tööga seotud kulutusi tegema," leidis Jõks riigikogu esimehele saadetud seisukohavõtus.
Jõks märkis, et seega võib riigikogu liige katta ka tööga mitteseotud kulusid või vara soetamise kulusid, mille hüvitamist kehtiv hüvitamise kord ei luba. "Kuludokumentide alusel kulutuste hüvitamisega võrreldes on maksuvaba tulu saamine riigikogu liikmetele kahtlemata soodsam," leidis õiguskantsler.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo alustas eile Iraagi visiiti
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitsejõudude peastaabi ülem kolonel Neeme Väli alustasid neljapäeval visiiti Iraaki.
Aaviksoo ja Iraagi kaitseministri Abdul Qadir Mohammed Jasimi kohtumisel arutati Iraagi julgeolekuolukorra, tulevikuväljavaadete ja võimalike arengute teemal. Lisaks räägiti ka julgeoleku tagamise üleandmisest Iraagi julgeolekujõududele ning rahvusvaheliste koalitsioonijõudude mandaadi pikendamist ÜRO julgeolekunõukogus.
Jasim tänas Eestit abi eest riigi julgeoleku tagamisel.
"Loodame, et Iraagi valitsus suudab rahvusvahelise üldsuse toel rajada stabiilse riigi, mille valitsemises on esindatud kõik etnilised ja religioossed grupid," ütles Aaviksoo.

Lukas ei usu vene õpilaste protesti eesti keele vastu
Minister teatas, et võimalike provokaatorite väljaselgitamisega tegeleb politsei.
Haridus- ja teadusminister Tõ-nis Lukas ütles eile valitsuse pressikonverentsil, et ta ei pea tõenäoliseks eesti õppekeelele üleminekuga kaasnevaid vene õpilaste väljaastumisi.
Lukase sõnul on küll jõude, kes tahavad eesti õppekeelele üleminekut segaduste tekitamiseks ja Eestis Läti-sündmuste kordumiseks ära kasutada, kuid ta ei usu, et selleks on alust.
"See oleks täiesti ebaproportsionaalne reaktsioon," lausus Lukas, lisades, et Eesti üleminek ei vasta Läti mudelile ning on väga pikalt ette valmistatud.
Minister on veendunud, et võimalikele provokaatorite kavatsustele annavad oma hinnangu koolide juhid, lapsevanemad ja õpetajad. Ühtlasi teatas minister, et võimalike provokaatorite väljaselgitamisega tegeleb politsei.

Väljakaevatute sugulased andsid Eesti riigivõimu Euroopa kohtusse
Tõnismäelt väljakaevatute sugulaste huve esindava juristi Mihhail Joffe sõnul on neil kõik šansid võita Strasbourg'is hagi Eesti võimude vastu.
Joffe kavatseb vajadusel kuni Euroopa inimõiguste kohtuni vaidlustada Eesti võimude otsuse kaevata välja 12 Nõukogude armee sõduri säilmed, kirjutas Izvestija.
Joffe sõnul rikkus Eesti Genfi konventsiooni esimest lisaprotokolli, mille kohaselt oleks Eesti pidanud enne väljakaevamist kaasa aitama säilmete tagastamisele Venemaale ja kui Venemaa neist loobunuks, siis saanuks säilmed viie aasta pärast välja kaevata.
Samas viitas Joffe, et julge-olekukaalutlustel vastuvõetud otsus ümbermatmise kohta on arusaamatu. "Küsime oma hagiavalduses: mis ohtu kujutavad surnud elavatele?" ütles Joffe.

Rostocki politsei vahistas kaks Eesti aktivisti
Liberaalsotsialistlik liikumine Punamust teatas, et kahe päeva jooksul arreteeris Rostocki politsei liikumise kaks aktivisti, kes osalesid G8 tippkohtumise vastasel meeleavaldusel.
Liikumise teatel süüdistatakse kolmapäeval arreteerituid kiirtee blokeerimise katses ning neil tuleb viibida vahi all vähemalt laupäeva pärastlõunani. Hiljem teatas liikumine, et neljapäeval peeti Rostockis kinni veel üks nende aktivist, kellel tuleb vahi all viibida vähemalt reede esimeste tundideni.
Välisministeeriumi pressi-esindaja Lauri Matsulevitši sõnul on nendeni jõudnud informatsioon ühest vahistatust, kes peeti kinni kohtu otsusega seaduserikkumise tõttu Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Rostockis. Kinnipeetu ei ole saatkonnaga kontakti võtnud ega konsuliga kohtumist soovinud.

Siseminister Jüri Pihl ründas eile teravalt kaitsepolitsei tegevust
Siseminister ootab kapolt järgmise nädala alguseks Naši-vastaste abinõude plaani.
Siseminister Jüri Pihl arvustas eile avalikult ja teravalt kaitsepolitsei tegevust Venemaa noorteorganisatsiooni Naši aktsioonide tõkestamisel, leides, et Kremli-meelsed aktivistid poleks üldse tohtinud pääseda Tõnismäele meelt avaldama.
Endine siseminister Ain Seppik aga kahtlustab, et Pihl tegeleb patuoina otsimisega.
Kui varem on nii Pihl kui ka peaminister Andrus Ansip öelnud selgelt, et kõikide ametkondade tegevus pronkssõduri sündmuste ajal oli laitmatu, siis nüüd teatas Pihl, et ei ole rahul kaitsepolitsei tegevusega Naši liikmete Eesti-vastase tegevuse takistamisel.
"Kaitsepolitseilt ootan järgmise nädala alguseks abinõude plaani, kuidas teha rahvusvahelist koostööd partneritega nii Euroopa Liidus kui ka mujal, vältimaks Naši liikmete seaduserikkumisi ka teistes riikides," ütles Pihl.

Soome viinasmugeldajad müüsid alkoholi narkosõltlastele
Espoo kohus mõistis viina ja õlle salaja riiki toomises süüdi kaheksa inimest, kes peavad nüüd tollile korvama ligi 150 000 euro (u 2,3 miljonit krooni) eest maksmata makse.
Alkoholi tõi jõuk Eestist, aastatel 2004-2005 toodi Soome üle 15 000 liitri õlut ja viina, kirjutab MTV3.
Salakaupa müüdi muuhulgas ka Eespoos asuva narkosõltlaste hooldekodu asukatele.

Euroopa inimõiguste kohus karistas Venemaad inimese väljaandmise eest Türkmenistani
Euroopa inimõiguste kohus trahvis Venemaad 20 tuhande euroga oma kodaniku väljaandmise eest Türkmenistani, mis oli vastuolus Vene põhiseadusega.
Venemaa andis 2002.aastal välja Ašhabadi Türkmenistani keskpanga töötaja Murad Garabajevi, teatas Vremja Novostei.
Garabajev, keda kahtlustati kelmuses ja keskpangale vähemalt 41 miljoni dollari suuruse kahju tekitamises, põgenes Venemaale ja sai Vene kodakondsuse.
Garabajevi advokaadid jõudsid esitada kaebuse Euroopa inimõiguste kohtusse. Moskvas hakati tundma, et rahvusvahelist skandaali ei saa vältida ja püüdes vähendada väljaandmise tagajärgi mõeldi välja kaval plaan.
Vene riigiprokuratuur teatas 2003. aastal oma Türkmenistani kolleegidele, et nendel on oma pretensioonid Garabajevi suhtes. Türkmenistan neelas sööda alla ja lubas Garabajevi ajutiselt välja andma, kuid Garabajev tagasi juba ei tulnud.

Naši kavandatud hädakella löömine Sirõki eest jäi ära
Naši teatas brüsselis Schumani platsi juures hädakella löömisest Sirõki kaitseks, kuid liikumise poolt lubatud ajal ühtegi demonstranti sündmuspaigale ei ilmunud.
Naši aktivistid kavatsesid täna püstitada kella Brüsselis Schumani väljakule, et iga löögiga meenutada Euroopa Liidu ametnikele Mark Sirõki saatust, teatatakse Naši veebilehel.
Kella pidid našilased lööma iga 15 minuti järel alates kella kolmest päeval kuni õhtuni. Kohapeal elavate eestlaste kinnitusel polnud Schumani väljakul ühtegi kella ega Mark Sirõki vahistamise vastu protesteerijat.
Samas märgitakse, et Sirõkki peetakse vanglas kinni seetõttu, et ta soovis sõprust ja rahu venelaste ja eestlaste vahel.

Costa Rica hülgas Taiwani ja seadis suhted sisse Hiinaga
Costa Rica president Oscar Arias teatas eile, et kehtestab diplomaatilised suhted Hiinaga ja lõpetab suhted Taiwaniga.
Arias selgitas, et see samm oli tingitud kõigepealt majanduslikest kaalutlustest, vahendas Kommersant. Endise liitlase poole pöördudes lisas president: "Taiwan oli väga helde ning ma tänan teda solidaarsuse ja koostöö eest, mida ta näitas peaaegu 60 aasta vältel, aga ma võtsin selle vastutuse hoolitsedes kõigi kostariikalaste eest."
Arias märkis, et sooviks Taiwaniga alles jätta mitteformaalsed, aga sama sõbralikud suhted.
Samas on Costa Rica näol liitlase kaotamine Taibei jaoks tõsine löök. Hiinaga oma iseseisvuse tunnistamise pärast võitleva Taiwani jaoks on iga teda toetava riigi kaotus ränk.
Taiwanit tunnistavate riikide arv väheneb igal aastal. Viimase viie aasta jooksul on diplomaatilised võidud saanud Peking ning Makedoonia, Grenada, Libeeria, Dominikaani Vabariik, Vanuatu ja Tšaad lõpetasid suhted Taibeiga ja kehtestasid need Pekingiga. Praeguse seisuga ei toeta maailmas Taiwanit 171 riiki, kes siis kõik kinnitavad, et iseseisvaks pürgiv Taiwan olevat Hiina lahutamatu osa.

Suurbritanniat hakkavad kaitsma Nutikas, Hulljulge, Osav ja Varitsus
Britid esitlesid täna uusimat tuumaallveelaeva Astute (ingl.k nutikas), mis hakkab koos kolme sõsarlaevaga Ühendkuningriiki kaitsma.
HMS Astute'iks nimetatud tuumaallveelaev on Briti mereväe sõnul nende suurim ja võimsaim ründeallveelaev, vahendab BBC.
Brittide kavandatud neljast uuest allveelaevast esimesena pidi HMS Astute tegelikult valmima juba neli aastat tagasi, kuid ehitus aina venis ja lõpuks valmis 3,5 miljardit naela maksma läinud laev alles nüüd.
HMS Astute'ile ehitatakse kolm sõsarlaeva: Artful (osav), Audacious (hulljulge) ja Ambush (varitsus).
HMS Astute on 100 meetrit pikk ja kaalub 7 800 tonni. Laev on lisaks torpeedodele varustatud ka rakettidega, mis suudavad tabada 2 000 kilomeetri kaugusel olevat märklauda.
HMS Astute suudab mereveest endale hapnikku ja magevett toota.

Kümneaastane tüdruk püüdis Moskva loomaaias varga kinni
Kümneaastane tüdruk aitas Moskva loomaaias taskuvarga kinni püüda.
Moskva siseasjade osakonna teatel jalutas kümneaastane Anja Kondratenko koos vanemate ja väikevennaga loomaaias, kui tema isalt varastati taskust telefon, vahendab ITAR TASS.
Vargale aga sellest ei piisanud ja ta võttis ka tüdruku taskust telefoni. Anja märkas seda ja haaras taskuvargast kinni ning ei lasknud teda enam lahti. Isa tuli kohe oma tütrele appi ja koos õnnestus neil kurjategija kinni pidada.
Vargaks osutus Tadžikistani kodanik, kelle taskust leiti lisaks Kondratenkote telefonidele veel üks, mille ta oli ühelt naiselt tund varem varastanud.

Šveitsi uurija: CIA-l olid salavanglad ka Poolas ja Rumeenias
Šveitsi uurijad tõestasid, et 11. septembri rünnakutele järgnenud terroristijahi ajal olid CIA salavanglad ka Poolas ja Rumeenias, kuigi mõlemad riigid on seda eitanud.
Euroopa Nõukogu uurimisrühma juhtinud Šveitsi senaator Dick Marty teatas: "Nüüd on piisavalt kindlaid tõendeid, et väita: Euroopas, eriti Poolas ja Rumeenias, olid aastatel 2003 - 2005 CIA salavanglad," vahendab Reuters.
Poola ja Rumeenia on varem eitanud, et nende territooriumil oleks mingeid salavanglaid olnud.
Senaator Marty sõnul koheldi CIA salavanglates vange jõhkralt ning Marty süüdistab Euroopa valitsusi USA ettevõtmisele vaguralt allumises.

G8 annab Aafrikale AIDS-i vastu võitlemiseks 60 miljardit dollarit
G8 kohtumisel otsustasid riigijuhid, et annavad Aafrika riikidele AIDS-i, malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemiseks 60 miljardit dollarit.
Pool sellest summast jääb tõenäoliselt USA kanda, vahendab BBC.
Seekordne lubadus on juba 2005. aastal võetud kohustuste kinnitamine, sest paljud abiagentuurid väidavad, et G8 liikmesriigid ei ole täitnud endale toona võetud kohustusi.
2005. aasta kohtumisel lubasid G8 riigid kustutada 18 Aafrika riigi võlad, anda 50 miljardit dollarit AIDSi vastu võitlemiseks ja lubasid 2010. aastaks kõigile Aafrika riikidele võrdset ligipääsu HIV-i ravimitele.
Aafrika riikide juhid lubasid vastutasuks olla demokraatlikud ja oma riike hästi valitseda.

Euroopa kalleimad ravimid on Šveitsis
Euroopa kalleimad ravimid leiab Šveitsist, tubli teine koht on Soome hindadel.
Ravimite hinnad on Soomes kallimad, kui seda on Euroopa keskmine hind, vahendab MTV3 Eurostati uuringut. Hinnad on 11 protsenti kõrgemaid, kui Euroopa keskmised.
Kalleimad ravimid saab osta Šveitsist, kus hinnad on ligi 90 protsenti keskmisest kõrgemad.
Soodsad on ravimid aga Makedoonias, kus tuleb neile kulutada 58 protsenti Euroopa keskmisest.

G8 toit võttis Bushil kõhu lahti
USA president George W. Bush kurtis täna hommikul kõhuhäda ja ei saanud Prantsuse presidendiga kohtumiseks majast väljuda.
George Bushi tänane esimene kohtumine pidi olema Prantsuse presidendi Nicolas Sarkoziga, kuid Ameerika riigipea tervis ei võimaldanud kohtumiseks majast väljuda, vahendab Reuters. Kohtumine siiski ära ei jäänud: Sarkozy tuli Bushi eraruumidesse.
Valge Maja nõuniku Dan Bartletti sõnul pole Bushi haigus tõsine ja riigipea loodab täna veel õhtupoolsetest kohtumistest osa võtta.
Nõuniku andmetel on Bushi kõhuhäda põhjus arvatavasti milleski, mida ta eile sõi.

EL võib keelata kiirete autode valmistamise
Euroopa Liit võib keelata kiiremini kui 162 km/h sõitvate autode valmistamise, sest võimsamatest ja kiirematest autodest paiskub õhku rohkem heitgaase.
Ettepanek tuli Euroopa Parlamendile raportis, mis loetleb EL plaane, kuidas vähendada heitgaaside õhkupaiskumist, vahendab BBC. Euroopa Parlament hakkab kiirete autode valmistuskeelu üle hääletama sügisel.
Eelnõu autor, Briti liberaaldemokraat ja Europarlamendi liige Chris Davies leiab, et 162 km/h oleks täiesti mõistlik piirang, kuna enamuses Euroopa riikides on suurim lubatud kiirus sellest 25% väiksem.
Davies selgitas, et autode võimsus ja kaal on kõvasti kasvanud ja see omakorda on suurendanud nende süsihappegaasi emissiooni - samal ajal aga ei ole inimestel niikuinii seaduslikku õigust autode suurenenud võimsust kasutada.

VIDEO:  Austraalias sõitis kaubalaev tormi tõttu madalikule
Sütt vedanud kaubalaev, mille pardal viibis 21 meeskonnaliiget, sõitis Austraalia rannikul tugeva vihma ja tuule tõttu madalikule.
Tugev rannikutorm ajas Austraalias madalikule kaubalaeva, mille pardal oli enam kui 40 000 tonnine söelaadung ning 21 meeskonnaliiget, kes laevalt evakueeriti, kirjutab Reuters.

Kaitseministeerium ja Punane Rist edastavad Tõnismäe säilmete kohta vastakat infot
Venemaal elavate inimeste soov matta ümber oma Tõnismäelt leitud sugulaste säilmed, on tekitanud segadust kaitseministeeriumi ja Punase Risti seas.
Moskovski Komsomolets (MK) kirjutab sõjaväevelsker Jelena (Lenina) Varšavskaja Moskvas elava venna Vladmir Parnesi soovist oma õe säilmed Iisraeli ümber matta.
Parnesi sõnul võttis ta ühendust juudi pearabi Berl Lazariga, et saada õe ümber matmiseks materiaalselt abi.
Praegu ootab mees Eestist luba säilmete väljaandmiseks ja nende juudiriiki viimiseks. Eeldatavasti saadab vend Varšavskaja põrmu otselennugaTallinnast Iisraeli ja matab Jeruusalemma.
Ajalehe andmetel leiti kaks nädalat tagasi ka Tõnismäelt väljakaevatud Stepan Hapikalo sugulased. Tema vennatütar Natalja Odnoiko on juba avaldanud valmisolekut valmisolekut DNA analüüsi tegemiseks.

USA armee haavatuid hakkab päästma kaisukaru
USA armee loob kaisukarunäolist robotit, mis hakkab lahinguväljalt haavatud sõdureid ära tooma.
Robot kannab nime BEAR ehk karu, mis on lühend inglisekeelsest nimest The Battlefield Extraction Assist Robot, vahendab BBC. Lisaks Karu nimele on robot ka päriselt karu moodi: tal on kaisukaru nägu. Nimelt leiavad teadlased, et kaisukaru nägu lohutaks ja julgustaks haavatud sõjameest.
Esialgsete plaanide kohaselt jõuab USA sõjavägi Karu katsetamisfaasi viie aasta pärast.
Lahingus haavata saanud sõduritele on kiire abi saamine hädavajalik, kuid sageli on haavatu kättesaamine ja arstideni toimetamine sõduri kaaslastele väga ohtlik. Seepärast otsustati selleks robot luua.
183 sentimeetri pikkune Karu suudab tänu güroskoopidele ja arvuti kontrollitud mootoritele ka kehval pinnal sujuvalt liikuda. Muhklkul pinnal laskub ta põlvili ja tema säärt ümbritsev lint muudab ta roomiktraktori sarnaseks. Kui pinnas paraneb, siis tõuseb Karu jälle püsti ja sõidab edasi ratastel. Karu tuleb toime ka treppidega.

Putin tahab Bushi raketikilbi Aserbaidžaani paigutada
Venemaa president Vladimir Putin esines G8 tippkohtumisel avaldusega, milles pakkus Ühendriikidele raketitõrjesüsteemi elementide paigutamist Tšehhi ja Poola asemele Aserbaidžaani.
Putin pakkus G8 liikmete kohtumisel esinedes, et raketitõrje kilbi võiks ehitada Aserbaidžaani, mis tema hinnangul kaitseb tervet Euroopat, kirjutab Vedomosti.
Vene presidendi sõnul ei seisa Moskva selle plaani vastu, sest see võimaldab kolmandate riikide raketid alla lasta mere, mitte Ida-Euroopa riikide kohal.
Putin kavatseb süsteemi paigutada radarijaama, mida Venemaa Aserbaidžaanilt rendib.
Putin seletas: "Meil on oma ideed ja ma jutustasin nendest detailselt USA presidendile. Esiteks võiksime koos kasutada meie poolt renditavat Gabali radarijaama Aserbaidžaanis. Ma rääkisin eile sellestAserbaidžaani presidendiga ja kehtiv kokkulepe lubab meil seda teha,".

Võitlus kliimamuutustega toob uued mured
Saksamaal kohtuvad G8 juhid jõudsid üksmeelsele seisukohale kliimamuutuste vastu võitlemise vajaduses, ent juba ilmnevad selle ebameeldivad kõrvalmõjud.
Juhul kui probleemile hoolikalt ei läheneta, ähvardab tung muuta kliima ohjes hoidmiseks maailma majandust nii rikaste elustiili, maal elavate vaeste elatusallikaid kui ka maailma kõige ohustatumaid liike.
Tequila-puudust võib ilmselt tõsta esile tulutoovate ning "kliimasõbralike" biokütuste kasvatamise kõige ootamatuma tagajärjena. Mehhiko farmerid süütavad oma kaktuseliste agaavide põllud, andmaks ruumi teraviljale, millest omakorda valmistatakse etanooli. Ühtlasi võivad biokütused olla süüdi nii tõusvates toiduhindades kui ka metsade hävitamises.
"Kahtlemata tuleb saavutada mingi tasakaal kliimamuutuste, kohaliku keskkonna ning energiajulgeoleku vahel," kõneleb rahvusvahelise energiaagentuuri majandusanalüütik Fatih Birol.

G8 tippkohtumist saadavad protestijad ja reetlik higilõhn
Saksa politsei tõrjub meeleavaldajaid hiigelaia, veekahurite ning lõhnaproovidega.
Heiligendammi tippkohtumine ei vääriks kohta omasuguste seas, kui kindluseks muudetud kohtumiskeskust ei ründaks protestijate lõputud "faalanksid".
Eilse päeva kõrghetk leidis aset merel, kui politsei pidi rammima kaht Greenpeace'i kummist kiirpaati, mis olid tunginud keelatud alale. Greenpeace'i sõnul olid nad saatnud välja tervelt üksteist paati, et viia G8 juhtidele omapoolne sõnum, kuid randa ei suutnud jõuda neist ükski.
Samuti ründas politsei veekahuriga umbes kahtsada meeleavaldajat, kes blokeerisid Heiligendammi viiva tee. Eile õhtuks oli umbes kolmel tuhandel telkide ning magamiskottidega varustatud protestijal õnnestunud hoida kohtumispaiga peamine sissepääs juba terve ööpäeva suletuna. Kolmapäeval arreteeris politsei kokkupõrgete käigus neist 160.

ETA "alaline" vaherahu hääbus ammu enne lõppu
Teisipäeval kuulutas ETA oma ajaloo kümnenda, 439 päeva kestnud relvarahu lõppenuks ning lubas relvastatud "vabadusvõitluse" jätkumist.
Eelmise vaherahu (18. septembrist 1998 kuni 3. detsembrini 1999) lõpust oli möödunud vaid 49 päeva, kui baski äärmuslased surmasid autopommiga Hispaania kolonelleitnandi Pedro Antonio Blanco. Julgeolekuorganite väitel on ETA-l plaanis ka nüüd relvavõitlust kohe jätkata.
Eelmise aasta 22. märtsil välja kuulutatud "alaline" vaherahu võeti kogu riigis vastu tohutu eufooriaga. 80 protsenti baske toetas rahuprotsessi ja lootis edule.
Tegelikkuses jätkas ETA väljapressimiskirjade saatmist ärimeestele, tänavavõitlus ei kadunud kuhugi ning meediale edastatud ähvardused muutusid karmimaks. Lisaks tegeleti relvade röövimisega, punkrite kaevamisega lõhkeainete hoidmiseks ning ka terroristide väljaõppega.

Rootsi kõrgkooli teadlased leiutasid rääkiva paberi
Kesk-Rootsi ülikooli teadlased valmistasid paberi, mis edastab
Nn Paper Four, mida Rootsi uurijad sel nädalal maailmale esitlesid, suudab väljastada salvestatud helisid.
Paberil olevad kujutised on trükitud klemmidena toimiva tindiga, lisaks on sinna õhukeste kihtidena paigaldatud mikroskoopilised kõlarid, kust kostab heli. Lehega on ühendatud mikrokompuuter, kuhu on võimalik talletada mitmeid audiofaile.
Esialgu on tegemist küll veel suure kartongist stendiga, millele on kleebitud digitaalne paber. "Kui te lähenete stendile ja panete käe sellel oleva rannalõiku kujutava postkaardi vastu, võite kuulda lühikest kirjeldust rannast," selgitas projektijuht Mikael Gulliksson BBC-le.
Praegu on kõneleva paberi prototüübid veel üsna kallid ning elektroonikakiht on õhukese vahekelmena kartongi ja pealmise paberikihi vahel, kuid edasipidi kavatsetakse teda veel õhemana lehtede sisse mahutada.

Laagna teel järgmine aasta enam võidukihutamist ei tule
Tallinna linnavalitsus ei luba järgmisel aastal enam Volkswagen linnaringi rallivõistlust Laagna teel, kuna see põhjustas täna ettenägematult suurte ummikute tekkimist Tallinna liikluses.
Tallinna transpordiameti juhi Andres Harjo sõnul tõi rallivõistlus "Volkswagen Linnaring 2007" kaasa ettenägematult suured liiklusummikud.
"Tegime vea, et võistluse linna lubasime ja transpordiameti kooskõlastuse sellele ettevõtmisele andsime. Järgmisel aastal oleme kindlasti targemad ja taolisi kooskõlastusi, mis linna liiklust suurel määral häirida võivad, enam ei anna," märkis Harjo.
Tekkinud liiklusolukorra leevendamiseks on alates tänasest ajutiselt liiklusreguleerijad Russalka ristmikul. Samuti on Narva maanteel linnast väljuval sõidusuunal avatud taas kolm sõidurada.

Nudistid saavad Pirital 180 meetrit randa
Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku korraldusega määratletakse Pirita supelranna Merivälja poolsesse otsa ala, kus on lubatud rannamõnusid nautida alasti.
Tähistatud alal võib alasti päevitada 11. juunist kuni 15. septembrini 2007. Ala pikkus on 180 meetrit ja laius alates veepiirist 30 meetrit, teatas linnaosa pressiesindaja.
Alasti viibimist lubav ala tähistatakse vastavate infoviitadega, samas ei seata seal piiranguid üldisele liikumis- ja tegutsemisvabadusele.
Eelmisel aastal taoline märgistatud ala Pirital puudus ning alasti võis päevitada kogu rannaala ulatuses.
Linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul häiris taoline kord paljusid rannakülastajaid, mistõttu linnaosa valitsusse laekus tihti vastavasisulisi kaebusi. "Seetõttu otsustatigi sel aastal nudistid suunata kindlaks määratud rannapiirkonda, et ülejäänud suvitajad ei peaks end häirituna tundma," lisas Terik.

Tallinna sadamat külastab hiigellaev
10. juunil külastab Tallinna Vanasadamat Ameerika kruiisilaev "Navigator of the Seas," mis on läbi aegade suurim Tallinna külastanud laev.
Pühapäeval külastab Tallinna Vanasadamat läbi ajaloo suurim laev, milleks on Bahama lipu all seilav kruiisilaev "Navigator of the Seas."
Laeva pikkus on 311,12 meetrit ning laeval on kohti 3800 reisijale ja 1200 meeskonnaliikmele. Laeva omanikuks on maailma üks suuremaid kruiisifirmasid Royal Caribbean International. Põhiosa aastast seilab "Navigator of the Seas" Kariibi meres ja Vahemeres. Käesoleval hooajal on aga laeva esmakordselt näha ka Läänemerel ning Tallinnat väisab ta lisaks eelolevale pühapäevale veel 3. septembril.
Lisaks tavapärastele restoranidele-baaridele-kasiinodele on laeva pardal ka näiteks liuväli, üheksa auguga minigolfirada, täismõõdus korvpalliväljak ning läbi viie korruse kõrguv teatrisaal.

Kadrioru lasteparki hakkavad ehtima helendavad kalad
Juuli lõpus avatakse kunagise noortepargi alal suurejooneline
Kadriorgu, Luigetiigist veidi maad Kumu poole, kerkib endise noortepargi alale 15 atraktsiooniga mänguväljak, kus kunagisi vabaõhubasseine meenutab väike purskkaev.
Lastepargi rajamine on osa 23,6 miljonit krooni maksvast Luigetiigi ümbruse rekonstrueerimisprojektist, mille raames uuendas riigihanke võitnud aktsiaselts Terrat mullu pargivalgustust, veevarustust, rekonstrueeris tiigi ja Kivisilla kolmnurga.
1930. aastate noortepargist on ainsana säilinud eakas liumägi, millele Terrati projektijuhi Kuldar Väljataga sõnul tehti betooniparandusi ja lisati metallpiire. Lammutatud vabaõhubasseinide asemel viib liug nüüd liivakasti.
Sooja ilma ära kasutades jaanuaris drenaažiehitust alustanud Terrati töömehed on pärast talvepausi lasteparki ehitanud aprilli keskpaigast alates. "Teha on veel puidust lehtla ja panna istepingid," ütles Väljataga.

Vabaduse platsi alune parkla tuleb kavatsetust väiksem
Vabaduse väljaku alt avastatud ajaloolisi kindlustuse müüre
Hiljuti Vabaduse väljakul arheoloogiliste uuringute käigus avastatud hästi säilinud ajaloolised kindlustuse müürid sunnivad rajatavas maa-aluses autoparklas kohtade arvu vähendama, sest müüre lammutada ei tohi.
"Üks kahest, kas leiame kompromissi, et kõik Vabaduse väljaku all hästi säilinud eskarpmüürid eksponeeritakse, või jääb parkla ehitamata," oli kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik resoluutne. "Platsi all vähemalt kuue meetri sügavusele ulatuvaid müüre ei tohi mitte mingil juhul lammutada."
Lisaks proovikaevanditele selgitati müüride seisukorda ka radariga ning muinsuskaitsja sõnul võiks sinna teha vaid mõned autolaiused avad sisse- ja väljapääsuks. "Põhimõtteliselt peaksid kunagine 30 meetri laiune vallikraav ja mõlema kalda eskarpmüürid siiski maksimaalselt eksponeeritud olema," rääkis Dubovik. Tegu on just Vabaduse väljaku alla jäävate müüridega, sest tenniseväljakute all asuv vallikraavi eskarpmüür asub nii sügaval, et parkla rajamist ei sega.

Kaks avariid tekitasid liikluskaose
Kaks järjestikku juhtunud liiklusõnnetust Tallinnas Ülemiste ristmikul tekitasid neljapäeva pärastlõunal Tallinnas liikluskaose.
Inimesed viga ei saanud
Liiklusõnnetused juhtusid kell 13.53 ja 13.54 Tartu maanteel linnast väljuval suunal enne raudteeviadukti ning mõlemas kokkupõrkes oli üks osaline suur veoauto.
Õnnetustes keegi vigastada ei saanud, kuid liiklus ühel Tallinna kõige tihedama liiklusega ristmikul oli oluliselt häiritud.

Linn rajab eurorahaga haigla juurdeehituse
Tallinn taotleb Euroopa Liidu tõukefondidest tervishoiuprojektideks 372 miljonit krooni.
Linn tahab kulutada tõukefondide rahast 72 miljonit krooni laste vaimse tervise keskuse rajamiseks ning 300 miljonit Lääne-Tallinna keskhaigla juurdeehituseks.
Haigla juurdeehitusse on kavas koondada aktiivravi ning nüüdisajastatud nakkusüksus, et laiendada HIV-positiivsete ja aidsihaigete ravi- ning diagnostikavõimalusi.
Laste vaimse tervise keskuse tehnilise projekti koostamiseks on Talllinn juba kulutanud neli miljonit krooni. Keskuse eesmärk on diagnoosida varakult sõltuvushäiretest tingitud psüühikaprobleeme ja vältida raviallumatuse kujunemist.

Vene kanad ohuks Soome lahele
Venemaa hiigelkanalad ei tule oma jäätmetega toime, selle asemel kerkivad nende ümbrusesse suured sõnnikumäed.
Soome keskkonnaasjatundjad on mures Peterburi ümbruse suurkanalate pärast, mis võivad mõju avaldada ka Soome lahe olukorrale, vahendab MTV3. Peterburi ümbruses on 17 hiigelkanalt, kus on isegi kuni 20 miljonit kana.
"Kanalate fosfor ja lämmastik valguvad aja möödudes Soome lahte ja saastavad seda senisest enam toitainetega," ütles Peterburi saatkonna keskkonnakonsul Esko Seppälä.
Probleem on selles, et kanalad ei suuda sõnnikud ettenähtud moel töödelda ja tulemuseks on kanalate ümbrusesse kerkivad sõnnikumäed.
Arvutuste järgi toodavad kanalad 600 000-800 000 tonni sõnnikut aastas. See kogus sisaldab kolm miljonit kilo fosforit ja 14 miljonit kilo lämmastikku. 10 protsenti sellest võib aga jõgede kaudu Soome lahte välja jõuda. Kui see arvutus paika peab, on sellel lahe olukorrale märgatav mõju.

SEB Eesti Ühispank teeb IT-alaseid hooldustöid
Seoses hooldustöödega võib pühapäeva, 10. juuni hommikul ajavahemikus kella 2.00 - 10.00 esineda häireid SEB Eesti Ühispanga internetipanga U-Net, Teleteenuse ja makseautomaatide töös.
Kaardimaksed ja sularahaautomaadid töötavad.

Hanza.net-is esinevad investeerimistegevust raskendavad probleemid
Hanza.net-is esinevad tehnilised probleemid, mis tekitavad investoritele raskusi infole ligi pääsemisega.
Eesti Investorite Liidu poole on alates jooksva nädala esmaspäevast korduvalt pöördutud probleemiga, et nüüdseks juba viiendat päeva ei saa hanza.neti lehel vaadata OMXil kaubeldavate aktsiate turusügavust. Hanza.net ei näita ostu- ja müügipoolel olevaid ordereid ja nende suurusi, mis tekitab olukorra, kus peab "pimesi kauplema". See jätab hanza.net-i kasutavad investorid olulisse infosulgu võrreldes teisi platvorme kasutavate investoritega. Sügavust ei ole seega näha muude hulgas ka Eesti investoritele eelkõige tätsaimatel turgude nagu Tallinna, Vilniuse, Riia ja Helsingi aktsiatel.
"Ligipääs turusügavuse infole on igati elementaarne nõudmine investeerimisotsuste tegemisel. Pikaajaline turuinfo puudumine praktiliselt halvab antud kauplemisplatvormi kasutavate investorite tegevuse või sunnib tegema info puudusel halbu otsuseid," kommenteeris probleemi Eesti Investorite Liidu tegevjuht Jaanika Merilo

Eesti Raudtee: Venemaa pitsitab vaid meid
Eesti Raudtee turundusdirektori Rene Vareki sõnul on Eesti-Vene suunalise kaubaveo vähenemisel suurimaks kannatajaks Eesti Raudtee, sest vaatamata kahe riigi pingestunud suhetele on suurenud nii Westgate Transpordi kui Spacecom'i kaubaveod.
Eesti Raudtee on veoettevõttena alates juuni esimese seitsme päevaga vedanud 38,9 protsenti vähem kaupa kui 2006. aasta juunis ning sellega langenud raudtee kaubavedude turuosas aastataguselt 73,4 protsendilt 60 protsendini.
Eesti Raudteele kuuluval infrastruktuuril tervikuna on juunikuu esimese nädalaga kaubaveod vähenenud 2006.aasta sama perioodiga võrreldes 25,2 protsenti. Samas on teise suurima operaatori Westgate Transpordi vedude absoluutmaht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud koguni 56 ning Spacecomil 10 protsenti.
Kirjeldatud perioodil on mullusega võrreldes oma turuosa kasvatanud Westgate Transport 2006.aasta juuni alguse 12,8 protsendilt 26,6 -le ja Spacecom 9,1 -lt 13,4 protsendini. Täna planeerib Eesti Raudtee vastu võtta 14 rongi, millest mainitud kaks operaatorid veavad ära 9 rongi ehk koguni 64 protsenti.

Riigi Kinnisvara müüb Suur-Patarei 13 kinnistu Tallinnas
Riigi kinnisvara AS müüb Tallinnas aadressil Suur-Patarei 13 asuva kinnistu avalikul kirjalikul enampakkumisel alghinnaga 64 miljonit krooni.
10 001-ruutmeetri suuruse Suur-Patarei 13 kinnistu sihtotstarve on riigiigikaitsemaa ja seal asub endine Politsei kasutuses olnud 4-korruseline büroohoone, suletud netopinnaga 1 395,8 -ruutmeetrit, ehitusaluse pinnaga 373-ruutmeetrit.
Kinnistu Jahu tänava poolsel serval paiknevad 2-korruseline tootmis- ja laohoone ning 2-korruseline garaaž. Väike-Patarei tänava poolses servas paiknevad laohoone, tankla, autopesula, 2 garaaži ja valvurihoone.
Pakkumine tuleb esitada hiljemalt 12. juulil kell 16 Riigi Kinnisvara AS-ile.

Tallinki AutoExpress 2 alustab homme liiklemist
AS Tallink Grupp teatel alustab ettevõtte kiirlaev AutoExpress 2 liiklemist Tallinn-Helsingi liinil alates homsest, 9. juunist.
AutoExpress 2 hakkab väljuma Tallinnast kell 10, 17.30 ja 21.30 ning Helsingist kell 7.30, 12.30 ja 19.30. Esimese reisi teeb alus homme kell 7.30 Helsingist.
Kiirlaev AutoExpress 2 võtab korraga peale kuni 700 reisijat ja 491 liinimeetrit sõidukeid.
Laev läbib vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel orienteeruvalt tunni ja 40-ne minutiga.

Sampo Pank tõstab alates tänasest hoiuseintresse
Sampo Pank tõstab alates tänasest tähtajaliste hoiuste intressimäärasid.
Tõusevad Eesti krooni ja eurohoiuste intressimäärad, teatas pank.
Eesti krooni aastase tähtajalise hoiuse intressimäär on Sampo Pangas alates tänasest 4,15 protsenti senise 3,70 asemel. Eurohoiuse aastane intressimäär on 3,95 protsenti senise 3,70 asemel.
Sampo Pank korrigeerib jooksvalt tähtajaliste hoiuste intresse vastavalt muutustele üldistes intressitasemetes.
Viimati tõstis Sampo Pank Eesti krooni ja eurohoiuste intressimäärasid 17. aprillil 2007.

Venemaa süüdistab Hansapanka
Venemaa Keskpank esitas ettekirjutuse, millega piirab Hansapanga Grupi Venemaal tegutseva tütarpanga Swedbank OAO tegevust eeloleva kolme kuu jooksul.
Keskpank viitab oma ettekirjutuses Venemaa föderaalse rahapesu tõkestamise seadusandluse ja Venemaa Keskpanga normatiivaktide rikkumisele. Ettekirjutus esitati käesoleva aasta aprillis-mais korraldatud auditi tulemusel, teatas Hansapanga Grupp.
Swedbank OAO-le esitatud piirangud puudutavad peamiselt korrespondentpangandust, valuuta- ja uute äritehingute teostamist ning pankadevahelist finantseerimist.
"Tegeleme praegu asjaolude selgitamisega ning oleme palunud Venemaa Keskpangalt ka lisainfot. Ettekirjutus oli meile ootamatu," teatas Swedbank.

Kruuda asub jäätiseturgu vallutama
Ingman soovib koostöös Terega Eesti jäätiseturul haarata paremat positsiooni.
AS Tere ja AS Ingmani Jäätised toovad koostöös müüki ainult Eestis turustatavad, kuid Ingmani Soome tehases toodetud Tere kaubamärki kandvad jäätised.
"Oleme otsinud häid ja kvaliteetseid tootjaid, kellega koostöös oma tootevalikut laiendada. Leidsime Ingmani näol endale uue ja usaldusväärse partneri ning lõime nendega käed," ütles Tere piimatööstuse juht Oliver Kruuda. Ja lisas hetk hiljem veel uljalt: "Loodame, et saame kahe peale selle punase jäätisega turu ära vallutatud!"
Napsavad kliente
AS-i Ingmani Jäätised juhatuse esimees Margus Kastein rääkis, et kuigi praegu ollakse Eesti jäätiseturul kolmandad, siis loodetavasti aitab Tere kaubamärk neil kliente konkurentidelt endale napsata. "Tere on Eestis tippbränd ja soovime koostöös nendega oma turuosa kasvatada. Eesmärk on saada vähemalt teiseks ja ega see saladus pole, et Premia ja Balbiino arvelt tahaksime me kasvada," ütles Kastein.

Stenbocki õuemuusika esimene kontsert on esmaspäeval
Esmaspäeval, 11. juunil kell 18 astuvad Stenbocki maja õuel üles Sergio Bastos ja sõbrad ning mängivad avanoodid sellesuvisele õuekontsertide sarjale.
Suurepärane saksofonist Raivo Tafenau on pikka aega olnud juhiks Eesti, Brasiilia ja Soome muusikutest koosnevale ansamblile, esinedes menukalt nii Eestis kui erinevatel festivalidel üle maailma. Raivo Tafenau Ansambli ja Brasiilia päritolu solisti Sergio Bastose koostöös on välja antud heliplaat "Ice on Ipanema". Esmaspäevasel kontserdil Stenbocki maja õues kõlavad uued lood vastvalmivalt plaadilt kõrvuti vanade ja populaarsete meloodiatega.
Nagu tavaks, on ka sel suvel Stenbocki õuemuusika kavas kuus kontserti, inspireeritud kõigile armsatest ja tuntud meloodiatest, rütmidest, esitajatest ning suurepärasest Stenbocki maja õuest ümber iidse pärna.

Eesti Päevaleht ootab laulupeojutte
Eesti Päevaleht kutsub oma lugejaid avaldama arvamust 29. juunist 1. juulini toimuva noorte X laulu- ja tantsupeo kohta. Oodatud on igas eas lugejate arvamused.
Teie arvamus või mälestus võib olla kas kolm või kogunisti kolmkümmend kolm ja enamgi lauset pikk.
Teie kirjad, millest sisukaimad avaldatakse Eesti Päevalehes on oodatud e-posti aadressile rein.sikk@epl.ee.

Ooperipäevade endist korraldajat ootab ees pankrot
Eile koos olnud Kuressaare ooperipäevade võlausaldajad otsustasid kuulutada ürituse endisele korraldajale Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutusele välja pankroti ning taotleda Kuressaare linna panditud ooperipäevade kaubamärki endale võlgade katteks.
Ettevõtja Angela Nairise sõnul on praeguseks selgunud, et Saaremaa Muusikahariduse SA võlgneb 24 ettevõtjale ja eraisikule 640 123 krooni, koos viivistega (kõik ettevõtted ei ole viivist rakendanud) on võlasumma 1 117 045 krooni, kirjutab Oma Saar.
Siiski on see piisake meres, sest mitte kõik, kellele ooperipäevade korraldaja ei ole erinevate teenuste eest tasunud, pole võlausaldajate seltskonnaga ühinenud. Võlad on peamiselt tulnud 2005.-2006. aasta eest, kuid on ka viie aasta taguseid maksmata jätmisi.
Seda, kui palju tegelikult Kuressaare linnale panditud ooperipäevade kaubamärk maksta võiks, võlausaldajad öelda ei oska.

Romaaniülikool: E. L. Doctorow "Ragtime" 
Millal saab Ameerikast Ameerika? Doctorow tundub kujutavat oma kodumaad kui määratu suurt räbalat, mis on täis pahede-pattude auke, kuid lohiseb igal juhul vääramatult edasi - seda võib välja lugeda irooniavälgatustest, mida on kroonika asjalikku kulgu tihedasti pikitud.
- Goldman oli tualettlaua juurde läinud ja korgitas linimendipudeleid, selg Evelyni poole, kui noorem naine hakkas voodis nagu lainetav meri voogama. Samal hetkel kostis seinast kähe ebamaine röögatus, kapiuks paiskus pärani ja Ema Noorem Vend prantsatas tuppa, näol püha lihasuretaja ahastusegrimass. Ta hoidis kahe käega oma perutavast peenisest kinni, otsekui seda taltsutada soovides, aga see, tema kavatsusi eimillekski pidades, andis talle piitsa ja saatis noormehe ekstaasi- või meeleheitekarjatuste rütmis lendu suuri kiudjaid spermapurtsatusi, mis sööstsid õhku nagu kuulid ja langesid siis aeglaselt nagu telegrammilinditükid voodis lebava Evelyni peale.
- Pierpont Morgan oli Ameerika kangelane klassikalisel kujul, ääretusse rikkusse sündinud mees, kes kõva töö ning raudse rusikaga oli perekonna varanduse nii palju kordseks kasvatanud, et see muutus käsitamatuks. Talle allusid 741 direktorit 112 korporatsioonis. Ta oli Ühendriikide valitsusele laenu andnud ja riigi pankrotist päästnud. Ta oli 1917. aastal lasknud ühesaja miljoni dollari väärtuses kullakange sisse vedada ja börsipaanika likvideerinud. Tema erarongide ja luksusjahtide ees avanes mis tahes riigi piir ja ta tundis ennast igal pool maailmas kodus. Monarhina valitses ta nähtamatut, rahvaste vahelist kapitalikuningriiki, mille iseseisvust tunnustati kõikjal.

VIDEO:  Paul McCartney andis Londonis "salajase" kontserdi
Sir Paul McCartney andis Londonis kontserdi avalikkuse eest varjatud kohas, kus esitas oma uue albumi "Memory Almost Full" materjali.
McCartney esines sel teisipäeval Londonis "salajasel" kontserdil esimest korda peale Glastonburys 2004 aastal antud kontserti, kirjutab Reuters.
Kontsert leidis aset The Electric Ballroomi nimelises esinemispaigas, mis mahutab maksimaalselt 1100 inimest.

Richie Sambora läks võõrutusravile
Üle kahekümne aasta Bon Joviga lava jaganud kitarrivirtuoos Richie Sambora läks kolmapäeval Los Angeleses ühte võõrutusasutusse ravile.
Millest mees võõrutust tahab, seda ei avalikustata. "Ta palub austada enda ja oma pere privaatsust," vahendab BBC bändi pressiesindajat.
Praegu 47-aastane muusik on Bon Jovis aastast 1983. Ei ole teada, kuidas ja kas võõrutusravi mõjutab tema edasist tegevust bändis.
Bon Jovi äsjailmunud kümnes stuudioplaat, Lost Highway, on Eestis juba müügil.

VIDEO:  Rockstaarid ärgitasid G8 riike oma lubadustest kinni pidama
Ajal mil G8 liidrid arutasid päevapoliitika üle, toimus nende kohtumispaigast mõne kilomeetri kaugusel Rostockis suur rockkontsert ligi 80 000 pealise publiku osalusel.
Bändid nii Saksamaalt kui mujalt riikidest ühinesid Bono ja Bob Geldofi korraldatud vaesuse vastase kontserdiga, mille eesmärgiks oli G8 riikidele meenutada nende lubadust suurendada humanitaariabi Aafrika riikidele, kirjutab Reuters.

Kontsert: Type O Negative
Pühapäeval esineb Tallinnas Rock Cafés maailma gootilegend Type O Negative. New Yorgist pärit bänd on 18 aastaga säilitanud oma loomingus nihilistliku maailmavaate ning mõjutanud paljusid teisi artiste.
Bändi kuuluvad laulja/bassimängija Peter Steele, trummar Johnny Kelly, kitarrist Kenny Hickey ning klahvimängija Josh Silver.
Nende debüütalbum "Slow, Deep and Hard" nägi ilmavalgust 1991. aastal. Ansambli värskeim plaat "Dead again" ilmus tänavu 19. märtsil.

Internet: www.kajstenvall.com
Internet: www.kajstenvall.com - Soome nüüdiskunstniku Kaj Stenvalli kodulehekülg. Stenvall on saavutanud oma kuulsuse eelkõige pardimaalijana. Kuigi kunstniku kuulsad pardid on äravahetamiseni sarnased Disney Donaldiga, arvab Stenvall ise, et tema tööd on palju sügavamad kui vaid koomiksikangelase tegemisi kajastav kunst.

Alar Aigro pani Tuberkuloitedi uuesti hingama
Väsinud bändimehed uute vastu välja vahetanud Alar puhub Tuberkuloitedile uut tuult tiibadesse.
Kohtume rokkariga tema Lilleküla kodus. Sõbraliku olemisega Alar suunab meid elutuppa, soovitab kass Nilbul intervjuud oma kräunumisega mitte segada, toob köögist kaks klaasi apelsinimahla ning on valmis rääkima. Ja rääkida on tal nii bändi kui ka iseenese otsingutest ja uuestisünnist palju.
Viimane Tuberkuloitedi plaat jääb aastate taha, vahepeal oli pikk vaikus. Räägid ehk paari sõnaga uue plaadi sünniloost?
Mõtlesin veebruaris, et peaks uue "tubekate" plaadi tegema. Esialgu mõtlesin, et teeks väikese "peteka" - võtame vanad lood ja kaverid ning paneme plaadile.
Siis tuli välja, et bändi tegemiseks ei ole vaja pillimehi, kalleid pille, oma stuudiot, vaid selliseid mehi, kes on võimelised kas või üks kord nädalas ühel ajal kokku saama. Aga see enam ei olnud võimalik. Ma ei suutnud kahe kuu jooksul mehi stuudiosse kokku saada.

Võrkpall: Kais ja Vesik alistasid maailma edetabeli juhid
Horvaatias toimuval Zagrebi rannavõrkpalli maailmakarika etapil jätkus suurepärane päev eestlastele Kristjan Kaisile ja Rivo Vesikule, kes võitsid kokku kolm kohtumist, kusjuures viimati alistati maailma edetabeli juhid Harley Marques Silva ja Pedro Solberg Salgado Brasiiliast.
"Raske heitlus, aga ise pidasime vastu ja lõpus olime kindlamad", tõi võidu põhjused välja Kais.
Päeva esimeses mängus alistasid Kais ja Vesik 2: 0 valitsevad maailmameistrid, brasiillased Marcio Araujo ja Fabio Magalhaes, seejärel mängiti kindlalt 2: 0 üle Norra esindajad Jorre Andre Kjemperud ja Tarjei Skarlund.
"Esimesest punktist panime kohe tugeva surve peale ja hoidsime edu lõpuni", kirjeldas turniiri ühte parimat esitlust norralaste vastu Kais.
Kais ja Vesik jätkavad turniiri homme, kui kaheksa parema hulgas minnakse vastamisi Euroopa tippu kuuluva Hollandi paariga Richard Schuil - Reinder Nummerdor.

Kais ja Vesik võitsid rannavõrkpalli valitsevaid maailmameistreid
Horvaatias toimuval Zagrebi rannavõrkpalli maailmakarika etapil alistasid Kristjan Kais ja Rivo Vesik miinusringis valitsevad maailmameistrid Fabio Magalhaesi ja Marcio Araujo Brasiiliast.
Turniiriks teise asetuse saanud brasiillasi pole Eesti esipaar tänaseni veel võita suutnud.
Teise miinusringi kohtumise avageim algas punkt-punkti heitluses, kuni geimi keskpaigas suutsid valitsevad maailmameistrid minna ette 15: 13 ning 17: 14. Eestlased jõudsid aga järele ning kindlam mäng geimi lõpus tõi tasuks napi 23: 21 võidu. Ka teine geim kulges võrdsete heitluses ning eestlastele tõi edu jällegi napp üleolek otsustavate punktide mängimisel.
"Super mäng meie poolt, rahulik ja kindel," tõi võidu põhjused välja Kais. Samuti polnud Kais kitsi paarimehe Vesiku kiitmisega: "Rivo oli teises geimis blokis hea ja see tõi edu!" Tänavuse maailmakarikasarja avaetapil Hiinas lõpetasid Fabio Magalhaes ja Marcio Araujo teise kohaga, kaks nädalat tagasi Itaalias toimunud Roseto degli Abruzzi etapi brasiillased koguni võitsid. Jooksvas maailma edetabelis hoiavad valitsevad maailmameistrid teist kohta.

Raio Piirojast võib saada Mart Poomi klubikaaslane Watfordis
Inglismaa esiliigaklubi Watford mõtleb, kas pakkuda lepingut Eesti mullusele parimale jalgpallurile Raio Piirojale. Üks Eesti koondislane - väravavaht Mart Poom - teatavasti siirdus hiljuti Watfordi.
Piiroja kinnitas eile SL Õhtulehe andmeid, et Watford on temast väga huvitatud, ent rohkem sel teemal kommentaare jagada ei soovinud.
Tänavu Inglismaa meistriliigast välja langenud Watford jälgib Norra klubi Fredrikstad keskkaitsjat juba pikemat aega. Teda on käidud vaatamas viimases neljas Eesti koondise kohtumises, kus Piiroja osalenud, ning ühes Norra liiga mängus.
Viimati vaatas Watfordi skaut Piiroja Eesti - Horvaatia EM-valikmängus ning soovis eestlase oskustele lõpliku hinnangu anda üleeilses duellis Inglismaaga (loe: Peter Crouchiga). Et Piiroja jäi ootamatu mängukeelu tõttu tribüünile, lendas Watfordi esindaja koju. Kuid väidetavalt on Piirojal endiselt hea võimalus pakkumine teenida.

Piletita Inglismaa fännid pakkusid turvamehele altkäemaksu
Lilleküla jalgpallistaadionil Inglismaa-Eesti mängu ajal korda taganud Falcki turvamehed pidid taltsutama rõõmsameelseid, kuid sihikindlaid inglise poolehoidjaid. Suur abi oli seejuures Inglise politseist, kes hoiatas fännide traditsioonide eest. Falcki pressiesindaja Katrin Paas ütles, et turvameeskonnale mängust midagi ebameeldivat meelde ei jäänud, sest koostöö Inglise politseiga oli väga tõhus ning mõjus distsiplineerivalt inglise fännidele. Aga päris tegevusetult turvameeskond ka ei istunud.
Esimene kokkupuude fännidega oli turvameeskonnal kohe staadionile jõudes, kui selgus, et kaks britti olid Eesti jalgpalliliidu ruumidest pihta pannud fotograafi vesti, millega oleks saanud staadionil vabalt ringi liikuda. Turvameestel õnnestus vest enne mängu algust kätte saada.

Steve McClaren: meil tuleb palju tõestada
Inglismaa koondise peatreener Steve McClaren pidas kohtumist Eestiga raskeks. "Eriti rasked olid esimesed 20-25 minutit. Eesti koondis on hästi organiseeritud. Nad tekitasid meile paar korda tõsise probleemi," lausus ta.
"Õnneks lõime esimese poolaja lõpul värava ja see on vana tõde, et avavärav on mängu võti. Teist poolaega kontrollisime täielikult," lausus McClaren.
Inglismaa koondise pääs EM-finaalturniirile sõltub peatreeneri sõnul neist endast. "Horvaatia ja Venemaa viik meeldis mulle väga. Viimased kolm mängu peame kodusel Wembleyl. Ja te ju teate, kuidas sealne õhkkond aitab," lausus ta.
McClaren pidas eelmisi valikmänge kehvapoolseks, sest paljud ässad puudusid. "Nägite ju ise, mida Beckham, Cole, Crouch, Owen täna tegid," ütles ta.

Jelle Goes: meil ei jätkunud energiat
Eesti koondise peatreener Jelle Goes tunnistas, et teiseks järjestikuseks EM-valikmänguks ei jätkunud energiat.
"Alustasime kaitses päris hästi, aga siis tegid inglased väga hea ja kiire audi sisseviske ning lõid ilusa värava," ütles ta. "Avavärava puhul eksis ka meie kaitse positsioonivalikul."
Goes leidis, et esimesel poolajal tekkis Eestil ka ründemänguga raskusi, sest Konstantin Vassiljevil polnud keskväljal Frank Lampardi vastu rünnakute ülesehitamiseks ruumi. "Seepärast tõingi teisel poolajal Oliver Konsa asemel platsile Tarmo Neemelo, et lisada rünnakule jõudu ja Vassiljevil oleks rohkem mänguruumi", lausus ta.
Goes tundis puudust keskkaitsjast Raio Piirojast. "Tahan väga kiita tema kohal mänginud Ragnar Klavanit, kes tegi väga tubli mängu," ütles ta.

Beckham lahkus eralennukil
David Beckhami kaks imelist väravasöötu Tallinnas andsid palluri Inglismaa koondisse tagasitulekule kõrge hinde.
Moeteadlik vutistaar ei kavatse Eestis peetud mängu ilmselt samuti unustada. Ta kandis ju üleeilses mängus jalgpallisaapaid, mida kaunistasid Eesti ja Inglismaa lipud. Pole siiski teada, kas tema "putsad" valmistati spetsiaalselt kohtumiseks Eestiga või laskis ta lipud saapakeelte peale õmmelda - Eesti lipp vasakule, Inglise lipp paremale jalale.
Ekstravagantsust näitas Beckham ka Tallinnast lahkumisel. Ülejäänud meeskond ronis suurde lennukisse, Becks vuhises minema eralennukil. Ilmselt lendas ta otse Madridi, kus tal seisavad ees hooaja viimased mängud koduklubi Madridi Realiga.

Eesti jalgpallikoondisele tõid kaotuse väsimus, klassivahe ja kaitsevead
Eesti koondislased tunnistasid, et kohtumises Inglismaaga murdis neid teine värav.
"Oleme väga pettunud," lausus Andrei Stepanov kurvalt ja vaikselt, kui kolmapäeva hilisõhtul A. Le Coq Arenalt lahkuma asus.
Neli päeva varem Eesti koondisele EM-valiksarja kohtumises Inglismaaga elu mängu ennustanud keskkaitsja sõnul andis meeskond endast parima, kuid paraku jäi seda väheks.
"Meie meisterlikkus ei tõusnud nende tasemeni. Klassivahe," hindas Venemaa kõrgliigaklubis Himkis leiba teeniv Stepanov.
Möödunudlaupäevane Horvaatia-mäng püsis Eesti jalgpallurite lihastes ja liigestes. Kõik koondislased tunnistasid justkui kokkulepitult, et eriti mõjus väsimus teisel poolajal.
"Inglaste tempo ei olnudki ju nii kiire, aga sellest täiesti piisas. Teisel poolajal tekkis tunne, et jalad ei liigu üldse," ütles Stepanov.

 "Hamleti" lavastamine Lillekülas
Kolmapäeval enne Eesti ja Inglismaa mängu juhtusin kuulma küsimust: milleks minna staadionile kohtumist vaatama, kui võitja on ette teada?
Kindlasti oli selliseid küsijaid teisigi, kellel raske mõista, miks lugeda "krimkat", kui kurjategija on juba ette teada.
Kuidas aga võiks kirglikud vutisõbrad spordivõõrale inimesele seletada, mis vägi neid sellisteks mängudeks staadionile veab?
Vaevalt oskab keegi täpselt öelda, mitu korda on maailmas mängitud William Shakespeare'i "Hamletit". Siiski lavastatakse seda üha uuesti ja uuesti ning üha uued põlvkonnad käivad seda teatris vaatamas. Käiakse vaatamas eri teatrite lavastusi eri näitlejate esituses. Ja keegi ei lähe "Hamletit" vaatama lootuses, et äkki Taani prints jääb seekord ellu.
Kui enne mängu võis Inglismaa võidu tõenäosuseks pidada näiteks 98%, viigi võimalikkuseks 1% ja Eesti võidušansiks 1%, siis jalgpallis juhtub mõnikord kaheprotsendilisi imesid.

Jalgpalliliidu president Pohlak: peame leidma andeka treeneri
Vutijuht Aivar Pohlak arvab, et sü-gisel ametist lahkuva Jelle Goesi asendaja võiks tulla Saksamaalt, kuid ta vaeb ka Levadia juhendaja Tarmo Rüütli kandidatuuri.
Millal saite teada, et Jelle Goes paneb novembri lõpus pillid kotti?
16. aprillil. Ta läks pärast mängu Iisraelis (28. märtsil - toim) otse Hollandisse, kust helistas mulle ja leppisime kokku kohtumise 16. aprilliks. See oli Jellele esmakordne Eestisse tulek pärast Iisraeli-mängu (Eesti kaotas 0: 4 - toim) ning ta teatas, et meediasurve ja kõik muu, mis oli olnud, on talle südamesse läinud. Ma küll lohutasin, selgitasin ja üritasin teda ümber veenda, aga täna (üleeile hilisõhtul - toim) sain teada, et see ei aidanud.
Kas see on hea või halb, et Jelle lahkumine sai just nüüd avalikuks?
Mind valdavad vastakad tunded - analüüs tuleb väga keeruline. Ühelt poolt saame aru, et õpime praegu ründama. Teisalt võib mängu käiku enam-vähem ette näha. Me mängime ilusasti, kuid ei löö väravaid ja kaotame. See aga teeb murelikuks.

Kas tõusev täht James ületab vana ässa Duncani? 
Cleveland Cavaliersi NBA finaali viinud LeBron Jamesis nähakse korvpalliliiga imemeest.
NBA on otsinud publiku peibutajat 1998. aastast, kui Michael Jordan Chicago Bullsist lahkus. Sellest ajast alates on finaalmängude teleülekannete vaadatavus vähenenud 55 protsenti.
Juba teismelisena korvpalli messiaks kuulutatud ja popkultuuris oma poisiks saanud Jamesi osalemine finaalis San Antonio Spursiga ajab tavalised fännid kindlasti õhevile, leidis New York Times. Kuid veelgi suurema vaatajaskonna kaasahaaramiseks peab 22-aastane Cavaliersi võtmemängija korda saatma midagi erakordset.
San Antoniol rohkem tähti
Fännid on harjunud NBA superstaariga, kes hüppab kõige kõrgemale, jookseb kõige kiiremini ja viskab enamikus mängudes kõige rohkem punkte. Rahvas ootab omakasupüüdlikku tähte. 1990. aastatel kuus meistritiitlit võitnud Bulls oli eeskätt Jordani meeskond, kuid Chicago võitis ikkagi tänu sihipärasele meeskonnatööle, mille "arhitekt" oli peatreener Phil Jackson.

Kaunis Maria mattis Pariisis võidulootused
French Openi naiste
Venemaa tennisekaunitar Maria *arapova langes Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel poolfinaalis välja. *arapova jäi alla kindlalt mänginud serblannale Ana Ivanovicile 2: 6, 1: 6 ning peitis valu mõrkja naeratuse varju.
"Täna ei olnud minu päev. Tegin rohkesti lihtsaid vigu," hindas *arapova. Statistika kinnitas väidet: venelannal kogunes lihtvigu 30 Ivanovici 12 vastu, lisaks lõi serblanna viis serviässa.
19-aastane Ivanovic ei häbenenud pisaraid. "Enne mängu küsiti minult, kas võib tulla Serbia finaal. Vastasin, et see oleks otse uskumatu. Aga näe, olen finaalis!"
*arapova saab nüüd mõtteainet, kas osaleda järgmisel nädalavahetusel Stowe'is peetavas Föderatsiooni karikasarja poolfinaalis USA-ga. "Tahan vähemalt kümme päeva puhata," rõhutas ta.

Kalju Suur on köitnud kokku oma järelhüpped
Eesti kultuurilist koorekihti fotodele jäädvustanud Kalju Suur on pannud kokku järjekordse raamatu, kus läbisegi värsked pildid heerostest ja jäädvustused minevikust.
Raamatu "Järelhüppeid kultuurikihist" kaanelt vaatab vastu teatrilegend Mikk Mikiver, naeratamas oma veidi mõrudat naeratust.
Suure raamat on kui läbilõige. Siin on maailmakultuuri suurkujud läbisegi kultuuri funktsioneerimiseks vajalike statistidega. Kui nii võib nimetada näiteks orkestrante, keda on raamatus mitu.
"Järelhüppeid kultuurikihist" on Kalju Suure õige mitmes fotoraamat. Ja küllap on ta fotovarudes mahtu, et kokku panna veel teist sama palju, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Superseiklusliku "Viimase leegioni" kirjutas itaalia Andres Saal
Valerio Massimo Manfredi ajaloolise romaani süžee mõjub lapsikult ja ülepingutatult.
Arheoloogiaõppejõu, ajakirjaniku, televisiooni saatejuhi ning viimasel ajal eelkõige ajalooliste romaanide autori Valerio Massimo Manfredi (1943) üks kuulsamaid teoseid Aleksander Suure triloogia kõrval on romaan "Viimane leegion", mis räägib Lääne-Rooma keisririigi viimasest imperaatorist ning riigi lõpust 476. aastal - selle daatumiga tähistame harilikult vanaaja lõppu ja keskaja algust.
Sarnaselt Aleksandri-triloogiaga on filmiks tehtud ka "Viimane leegion", mis linastub eri maades sel suvel ning mille peaosades on söör Ben Kingsley ja Colin Firth. Romaan räägib meile loo viimase keisri Romulus Augustuse troonilt kõrvaldamisest ning pagendusse saatmisest, päris ajalooga on pistmist teatava piirini, sest viimase Lääne-Rooma keisri elust pagenduses ei tea me suurt midagi. Manfredi esitab klassikalises seikluskirjanduse vaimus versiooni, kuidas üks eliitleegion päästab oma viimase (poisiohtu) keisri Capri saarelt vangistusest ning kuidas ekskeiser jõuab koos kõige ustavamate alamatega pidevalt vaenlaste eest põgenedes Britanniasse, kaasas reliikviaväärtusega Julius Caesari enda mõõk, ja mis sellest mõõgast siis edasi saab.

Veel üks kunstiajalugu.  Loe, aga kontrolli
David Piperi "Kunstiajalugu" ootab end
Eesti keeles pole üldkunstiajaloo teadmisi kahjuks võimalik väga laiast lektüürist ammutada. Usaldusväärseim ja ammendavaim (kuigi ebaproportsionaalselt saksa kunsti lembene ja üldse Euroopa-keskne) suurteos emakeelsete kunstilooraamatute seas ongi siiani Voldemar Vaga kultusraamatuks kujunenud "Üldine kunstiajalugu", mis algkujul ilmus juba 1937. ja 1938. aastal.
Siinkirjutajal oli kooliajal referaatide koostamisel asendamatuks abiks isegi Tiiu Viirandi kunstiajaloo väga kiire ülevaade "Kunstiraamat noortele", siis veel 1989. aastal ilmunud "Peatükke kunstiajaloost" ja lõpuks Eesti Entsüklopeedia. Kui Vaga kunstiajalugu leiab raamatupoodidest praegugi, siis Jaak Kangilaski "Üldise kunstiajaloo" (1997) kohtamine antikvariaadis on harukordne ja õnnelik juhus - Kangilaski raamatuga samal ajal jõudis siin raamaturiiulitele Ernst Gombrichi maailmaklassikaks saanud teose "Kunsti lugu" (esmatrükk 1950) tõlge.

Biosemiootik Timo Maran lõi värsid ohustatud liikidele
Järgmine värsistatud punane raamat ilmub Ukrainas, seejärel ka teistes riikides.
Poeetiline punane raamat on midagi, mille puhul jääb lõpuni selgusetuks, kas tegemist on luulekogu, bioloogia-alase välimääraja, teoloogiatrükise, ajalugu väärtustava tehnoloogiateose või hukutavat tarbimishullust vastustava ohuraamatuga. Ilmselt on temas kõike seda ja veel rohkemgi.
Eelmisel laupäeval Laboratooriumi tänavale, ukraina kreekakatoliku Tallinna koguduse õuele kogunenud olid sellest kõigest enam või vähem teadlikud. Allakirjutanu ei olnud ja seepärast läks ka teema veidi teistmoodi korda. Mõnevõrra rohkemgi, sest sain alles kohapeal teada, et raamatu tegijate hulgas on biosemiootik, luuletaja, teoloog, diplomaat, hulk kunstnikke ja iidsete traditsioonide järgi käsitöö tegijaid. Mõni neist ametitest ühendatud ka ühes persoonis.

 "Armastuse atlas" paneb paika südame maastikud
Diana Issidorides'i ladusalt kirja pandud "Armastuse atlas" pakub lugejale abimaterjali südame maastike kaardistamiseks, olgu siis ettevaatavalt või tagantjärele. Raamatu ülesehitus jätab mulje, otsekui osaleks lugeja kursusel "Sissejuhatus armastusse", mille programmi kuuluvad soovituslik lugemisnimekiri temaatilistest romaanidest, rida flirtimisnippe ning tutvumine armastuskirjade vaoshoitud ("mul oli ka tore" - Judile Edilt) ja õhkava stiiliga ("Ma igatsen on sinu järele südamepöörituseni..." - Edile Judilt).
Stereotüüpsete meeste (navigeeriv ja probleeme lahendav, otsib noorust ja viljakust) ja naiste (tundevarjundeid tajuv ja hoolitsev, otsib kopsakat pangaarvet ja ainsat suhet) kõrval tuhiseb raamat läbi ka sümbolite maailmast.

Ene Mihkelson jälgib poliitilist katku Eesti näitel
Oma uues romaanis "Katkuhaud" mõtestab Mihkelson surnuaeda ja seletab katkuhauda.
Teatavasti tunneb eesti kirjandus kahte suurt Mihkelsoni - Enet ja Friedeberti (hiljem Tuglas). Ene "Katkuhaua" kohta käib täpselt see, mida aastal 1914 väitis Friedebert Juhan Liivi puhul: "Kaks punkti näivad mulle looja, kunstniku, kirjaniku elus kõige mõõduandvamad olevat: tema varane lapsepõli ja kitsamas mõttes see ajajärk, mil ta omad tööd loob." (Fr. Tuglas "Juhan Liiv. Monograafia" 1914, lk 9.) 1943. aastal sündinud Ene puhul tähendab varane "lapsepõli" igihaljast metsavendluse diskursust, milles "Katkuhaudki" ootuspäraselt osaleb. Kitsamas mõttes on mõõtuandev olnud aga teose loomisaeg aastal 2006 koos oma nn pronkssõduri saagaga, mille paarileheküljelise refereerimisega "Katkuhaud" ka algab.

Nigeerlanna võitis Orange'i kirjandusauhinna
Tänavuse Orange Broadbandi auhinna pälvis Nigeeria päritolu 29-aastane kirjanik Chimamanda Ngozi Adichie oma Biafra sõda kirjeldava eepilise romaani "Half of a Yellow Sun" ("Pool kollasest päikesest") eest.
30 000-naelase Briti kirjandusauhinna laureaat valitakse igal aastal inglise keeles kirjutavate naiskirjanike hulgast, mullu võitis selle Zadie Smith.
Orange Broadbandi žürii oli vaimustunud Adichie romaani jõulisusest ja ambitsoonikusest. "See on liigutav ja oluline raamat väga põnevalt autorilt," ütles üks žüriiliikmetest. "Half of a Yellow Sun", mis on Adichiele teine romaan, jutustab Nigeeria kodusõja (1967-1970) õudustest viie inimese loo kaudu. Raamatu peategelasteks on haritud noor naine, tema majahoidja ning ta õe inglasest peigmees.

Andra Teedel valmis uus luuleraamat
Lähipäevil ilmub uus luulekogu "Saage üle" 1988. aastal sündinud Tallinna luuletajalt Andra Teedelt. Tema debüütkogu "Takso Tallinna taevas" ilmus eelmise aasta sügisel ja võitis nii kirjanduskriitikute kui ka luulesõprade soosingu. "Oma teises luulekogus on Teede luule muutunud teravamaks ja särtsakamaks, torgates nõnda silma muidu nii vaoshoitud ja malbe eesti naisluule taustal," lubab Tänapäeva kirjastuse eelreklaam. Uues kogus kirjeldab Teede vabavärsis nii Vabaduse väljaku vagabunde kui ka kujutleb ennast "rekkanaisena".

Baskini anekdoodid
Ameerika sõdur jutustab noorele kolleegile:
"Venelastel on niisugused väed - sinibaretid, kus nende ühe sõduri kohta on vaja kaht meie meest!"
"Nii tugevad?"
"Jah. Siis on neil veel niisugune väeliik nagu ehituspataljon. Seal teenivad sellised kiskjad, et neile ei anta isegi relvi!"
Peaminister otsustas rääkida rahvaga.
"Kas te teate, et meil on mõttes tõsta hindu?"
"Tean, olen kuulnud, loen lehti."
"Kui me tõstame hindu 25 protsenti, siis kuidas te hakkate elama?"
"Elame nagu ennegi."
"Aga kui 50 protsenti?"

JÄRJEJUTT (28): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Ei saanud midagi. Ma lubasin temaga abielluda, aga mõni teine kord. Ta oli joonud kaks toopi seda teie õlut ja oli kaunikesti sassis. "Või nii?" ümisesin mina.
"No nii jah. Ja miks mitte temaga abielluda? See saadaks Kaukkole märgilise tähendusega sõnumi, kui ma abiellun semiootikuga. Ta veel kahetseks seda."
"Ma siiski tuleks tagasi mõrvaöö juurde. Kas sa ei märganud midagi kahtlast tol ööl hotellis?"
"Mitte midagi," raputas Päivi pead. "Ei ühtegi küünlaga meest Gulliveri juurde sisenemas."
"Selge pilt. Ja magister Gulliveri sa varem ei tundnud?"
"Ei, ma pole temaga elu sees kohtunud."

Vatson&Vatson: võitis Kiievi reklaamifestivalil
Eesti reklaamiagentuur Vatson&Vatson/Y&R võitis mainekal Kiievi rahvusvahelisel reklaamifestivalil telereklaamiga "Videotestament" grand prix'. Lisaks oli reklaam võidukas veel kahes kategoorias, pälvides parima telereklaami tiitli ning eriauhinna "Rahvuslik omapära reklaamis".
Kiievi reklaamifestivalil osales 36 riiki Ida- ja Kesk-Euroopast, Baltikumist ning Balkanilt.
Agentuuri Vatson&Vatson/
Y&R reklaam "Videotestament" oli võidukas ka viimasel Eesti Kuldmuna reklaamifestivalil, pälvides telekategooria Hõbemuna ning parima näitlejatöö (Peeter Ristsoo) eriauhinna. Reklaami tellis SMS-laenu pakkuja Monetti.
1994. aastal asutatud Vatson&Vatson/Y&R kuulub rahvusvahelisse reklaamiketti Young&Rubicam.

Ajakiri Playboy jõuab sügisel Eestisse
Rahvusvaheliselt tuntud erootikaajakiri Playboy hakkab eelolevast sügisest ilmuma ka eestikeelsena. Seda hakkab kirjastama Bränd Kirjastused OÜ, mille turundusjuht on Mati Kiisler, tegevjuht Andre Lindvest ja IT- ja levijuht Jürgen Neeme.
"Eestikeelse väljaande põhi-rõhk on pakkuda lugejatele kvaliteetset meelelahutust, trendi- ja elustiiliteemasid ning intelligentset ja maitsekat lugemist. Ülesehituselt jääb ajakiri sarnaseks mujal maailmas välja antavate Playboy ajakirjadega, sisu osas pööratakse rõhku Eesti publikule enim huvi pakkuvatele meelelahutuslikele teemadele," ütles kirjastuse tegevjuht Andre Lindvest.
"Esimene number ilmub sügisel 2007. Kuukirjas on nii kodumaist kui ka välismaist materjali. Peatoimetaja on Jaago-Mait Arusoo, toimetuse viie-kuueliikmeliseks plaanitud koosseis pole veel lõplikult paigas," ütles Lindvest.

Venekeelsed lehed surfavad ikka aprillisündmuste lainel
Suurt tähelepanu on hakatud pöörama peaminister Andrus Ansipile.
"123 rahvusorganisatsiooni mõistsid valitsuse poliitika ametlikult hukka" - selline punane pealkiri ilmus esmaspäevase Vesti Dnja esiküljel, taustaks tänavalahinguks valmistunud täisvarustuses politseinikud. Ajalehte sirvides selgub, et jutt käib Tallinnas toimunud mitte-eestlaste organisatsioonide ja kollektiivide konverentsist "Rahvusvähemuste koht ja roll Eestis". Ajaleht väidab, et "esinejate rõhuv enamik" arvas: Eesti valitsus "ilmutas harvaesinevat sallimatust teisitimõtlemise suhtes ja provotseeris rahutused selleks, et õigustada jõulist survet inimestele, kes julgesid omada härrastest Ansipist, Aaviksoost ja teistest nende lahinguseltsimeestest erinevat arvamust". Leht tsiteerib mitme esineja kriitilisi sõnu Eesti riigi kohta ja tuletab meelde, et pärast pronksiööd Kristiina Ojulandi korraldatud ja valitsust toetanud ümarlauas "osalesid mõne vähetuntud organisatsioonide esindajad" ning märgib, et "ühtki sellel imelikul üritusel osalenut pole nimepidi tutvustatud".

REIN RAUD: Ühisruumi poole
Aprillirahutustest on möödas veidi üle kuu ning selleteemaline diskussioon muutunud üle ootuste kiiresti ratsionaalseks ja süüdistuste asemel lahendusi otsivaks.
Olen arvamusel, et rahutuste tagamaid uurides tuleb teha vahet kahel eraldiseisval probleemil, millel on küll suur ühisosa, kuid mida tuleb lahendada eraldi. Need on ühelt poolt Eesti-Vene riiklikud suhted või täpsemalt Vene võimude suutmatus ja tahtmatus aktsepteerida Eesti iseolemist ja tunnistada N Liidu võimude vigu, teiselt poolt aga Eestis elavate vene emakeelega inimeste probleemid, mis ei ole vähem reaalsed selle tõttu, et Vene propaganda püüab neid oma eesmärkide saavutamiseks ära kasutada ning ka neid inimesi oma toetajateks värvata. Kui esimese probleemiga tegelemisel on meil küll teatav edu olnud oma positsioonile toetust kogudes, aga seda täiesti lahendada ei ole meie võimuses, siis teine ülesanne on täielikult meie oma ühiskonna kodutöö ning sellega hakkama saamine meie riigi ning seetõttu ka keele- ja kultuurikeskkonna jätkusuutlikkuse üks eeldus.

ANDRUS KIVIRÄHK: Magus elu ja eesti anglofiilid
On muidugi arusaadav, et see teeb jubedat viha, kui teine inimene saab palka juurde. Kirjandusklassikat tsiteerides lõikab see hinges lausa kreissaega.
Tõsi, tänapäeval on töölepingud üldiselt salajased ja enamasti me ei tea, kui palju meie kolleegid täpselt teenivad. Mis on väga õige ja hea. Muidugi tekitab selline olukord pööraseid kuulujutte ja salapäraseid posinaid suitsunurgas, aga mingil määral hoiab siiski inimhinge sügavustes mulksuvat kadedust vaos.
Kuid on inimesi, kelle sissetuleku suurus on avalik. Näiteks riigikogu liikmed. Kui nemad endale natuke juurde "keevitada" katsuvad, siis on rahva nördimus suur. Nagu praegu, kuluhüvitiste uue korra sisseseadmise puhul. Vaata aga, nemad seal Toompeal tahavad oma niigi suurele palgale terve kolmandiku otsa panna! Ning veel maksuvabalt! Relvile, kodanikud! Kangutagem nende ahnete buldogite lõuad kullakangi ümbert lahti!

REPLIIK: Soodustatud ummikud
Ummikud pealinnas ei ole juba ammu kellelegi uudis, mitu tundi päevas on mitmel põhiteel keskmine kiirus lubatust viis korda väiksem ning nende läbimiseks kulub tavalisest mitu korda rohkem aega. Tallinna valglinnastumise ja autostumise poolt ja vastu on palju argumente, samuti on probleemile pakutud kümneid lahendusi.
Uskumatu on aga otsus üks linna peamisi idasuunalisi liiklusartereid Laagna tee kolmeks päevaks sulgeda, et motosportlased saaks seal trenni teha. Sealjuures veel nädalavahetusel, kui näiteks reedel ja pühapäeval istuvad autorooli paljud nn pühapäevasõitjad. Vastutajad üritavad süüd üksteise kaela veeretada ning ametnik ütleb, et tegemist on olulise eksperimendiga, ummikud olid juba ette teada. Kui kohalik omavalitsus näeb linnakodanikke katsealuste rottidena ning peab sportlasi neist olulisemaks, ei saa ta ka just palju austust vastu oodata.

JUHTKIRI: Aafrika vajab abi, et end ise aidata
Nälg, kirjaoskamatus, HIV-epideemia, relvakonfliktid ja korruptsioon - ehkki Aafrikasse on koondunud maailma suurimad probleemid, räägib avalikkus sellest mandrist ülekohtuselt vähe.
Tõsi, iga-aastastel kaheksa maailma juhtiva tööstusriigi ehk G8 tippkohtumistel on Aafrikale rahaliste lubaduste andmine muutunud sama hästi kui rituaaliks. Kuid lubadusi pole alati täidetud. Kaks aastat tagasi lubas G8 Aafrika toetamist aastaks 2010 kahekordistada, kuid mullu näitas statistika hoopis toetuste viieprotsendilist langust. Ka eile Saksamaal lõppenud tippkohtumisel jagati veksleid: kulutada lähema viie aasta jooksul nakkushaigustega, nagu aids, malaaria ja tuberkuloos, võitlemiseks Aafrikas ja ka Ida-Euroopas 60 miljardit dollarit.

Bush ei soostunud ajakirjanike ees paavstiga Putinist rääkima
USA president George Bush ei soostunud täna ajakirjanike ees vastama paavst Benedictus XVI küsimusele, kuidas läks USA riigipea kohtumine Vladimir Putiniga.
USA president George Bush kohtus täna Vatikanis paavst Benedictus XVI-ga, vahendab BBC. President ja paavst pidasid kinniste uste taga maha pooletunnise vestluse, mida hiljem pressile nimetasid südamlikuks.
President ja paavst poseerisid enne oma vestlust ka ajakirjanikele. Kätlevast riigijuhist ja kirikupeast sai pilte teha paavsti eraraamatukogu ees. Poseerimise käigus said Bush ja paavst juba ka pisut vestelda. Näiteks küsis paavst, kuidas läks G8 kohtumine ka Bush vastas, et see oli edukas. Edasi päris paavst, kas ka dialoog Vladimir Putinga oli hea. Seepeale sõnas Bush, et vastab küsimusele minuti pärast, siis kui nad kinniste uste taha on jõudnud.

Putin ei välista 2012. aastal uuesti presidendiks kandideerimist
G8 kohtumisel vastas Putin ajakirjanike küsimusele uuesti presidendiks kandideerimise kohta ettevaatlikult: teoreetilsielt on see võimalik ja seadus seda ei keela.
Venemaa presidendi Vladimir Putini teine ametiaeg lõpeb järgmise aasta märtsis ja 54-aastase riigijuhi edasised plaanid huvitavad väga paljusid, vahendab Kommersant.
Saksamaal G8 kohtumise lõpetamisel peetud pressikonverentsil küsisid ajakirjanikud Putinilt, kas ta kandideerib 2012. aastal uuesti presidendiks. Putin vastas: "Teoreetiliselt on see võimalik ja põhiseadus seda ei keela. Aga siiski on sinna veel kaua aega ja ma ei ole selle peale isegi veel mõtlema hakanud."
Põhiseadus ei luba presidendil üle kahe ametiaja järjest riiki juhtida ja Putin ei ole tahtnud põhiseadust muuta. Pärast vaheaega kandideerimist Venemaa põhiseadus ei keela.

Venemaa asepeaministri poeg läheb Londonis kaklemise eest vangi
Londoni Southwarki kohus mõistis Pjotr Žukovi, Venemaa asepeaministri Aleksandr Žukovi poja, kaklemise eest 14 kuuks vangi.
Prokuratuur süüdistas Pjotr Žukovit selles, et too läks Londoni kesklinnas kaklema investeerimispanga UBS töötajaga, vahendab ITAR-Tass.
Žukov kakles tõhusalt ja tekitas 26-aastasele pankurile kehalisi vigastusi.
Süüdimõistetu ise väidab, et kaitses kakeldes oma sõpru.

Energiavaidlus tugevdab järjest Türgi mõjuvõimu
Olukorras, kus kolmveerand maailma nafta- ja gaasivarudest asub Türgist idas ja lõunas, on Ankara muutumas Euroopa Liidule asendamatuks naabriks.
Sel nädalal Istanbulis Türgi ja Euroopa Komisjoni organiseeritud energiakonverentsil andsid Ankara esindajad märku soovist tõusta Euroopa neljandaks "energiaväravaks" Venemaa, Norra ja Alžeeria kõrval. Majandusliku kasu kõrval tahab Türgi mõjutada ka üle kivide ja kändude käivaid liitumisläbirääkimisi EL-iga ning süvendada oma mõju Kesk-Aasias.
Hoolimata geostrateegilisest eelisest ei ole Türgi edu garanteeritud. Saksamaa ja Prantsusmaa eelistaksid sisepoliitilistel põhjustel Türgi ühenduse ukse taha jätta. Samuti ei soovi Berliin ja Pariis ärritada euroliidu suurimat energiatarnijat Venemaad, kellel on Kesk-Aasias omad plaanid.
EL-i laienemisvolinik Olli Rehn nentis Istanbulis, et "EL alahindab Türgi strateegilist tähtsust, samas kui Türgi ülehindab seda". Ankara transiidilootused sõltuvad suuresti Brüsseli heast tahtest. Türgist gaasi ostmiseks peab EL ehitama Austriani viiva torujuhtme Nabucco. Samuti on Ankaral vaja Brüsseli abi, pääsemaks otseselt ligi Kesk-Aasia suurtele nafta- ja gaasivarudele.

Tšehhi minister laulab raketitõrjesüsteemi toetuseks kiidulugu
Tšehhi kaitseministril Vlasta Parkanovál on Eesti valitsuse liikmetega mõndagi ühist.
Sellal kui Eesti riigijuhid harrastavad rahvateatrit, on tšehhide kaitseminister välja andnud CD-plaadi lauluga, milles tervitab USA radarite rajamist Tšehhi.
Parkanová ütles, et tegi laulu USA presidendi George W. Bushi teisipäevase Tšehhi-visiidi puhuks, kingituseks "maailma kõige võimsamale mehele".
"Tere tulemast, tähtede ja triipudega lipp, tere tulemast!" laulab kristlik demokraat Parkanová. "Tere tulemast, radar, tere tulemast! Lõpuks ometi näeme me sind (…) Tere päevast, radar, ma aplodeerin sulle."
Lauluke Gagarinist
Meloodia põhineb aastast 1961 pärineval laulul "Tere, major Gagarin", mis tervitas inimese esimest kosmoseskäiku. Laulu pea-esitajaks on laulja Jan Vycítal ja Parkanová laulab taustavokaali.

Moskva linnapea ajab välja "halvad" sisserändajad
Linnavõim ründab endiste liiduvaba-
Moskva mesinikust linnapea näib armastavat tiivulisi putukaid märksa rohkem kui usinaid kahejalgseid. Kolmapäeval andis Juri Lužkov teada ulatusliku kampaania algusest, millega võetakse sihikule linna ehitustel ning muidu lihttöölistena rügavad välismaalased. Nagu kirjeldab Kommersant, ründas ägeda immigrantide vastasena tuntud Lužkov arutelul võõrtöölisi tuliselt: hüppas toolilt püsti ning vehkis kätega.
Lužkov nõuab, et ametlike töölubade hulka kärbitaks järgneva kahe aasta jooksul praeguselt 810 000-lt aastas poole miljoni peale. Lisaks tuleb miilitsal anda kõvasti valu neile nimetutele hordidele, kes tulnud Moskvasse õigeid pabereid omamata.

Verheugeni ametikoht eraelu tõttu taas tule all
Saksa ajakiri Bunte avaldas sel nädalal pildiseeria, mis näitab Euroopa Komisjoni asepresidenti Günter Verheugenit ühel maikuu õhtul sisenemas oma kabinetiülema Petra Erleri erakorterisse, et sealt samades riietes hommikul väljuda.
Pildid on taaselustanud mul-lu lahvatanud skandaali, kui tuli ilmsiks, et 62-aastane Euroopa Komisjoni tööstusvolinik oli oma nõunikekabineti etteotsa seadnud 48-aastase väidetava sõbranna Petra Erleri. Ameti-kõrgendusega tõusis Erleri kuupalk 2500 euro võrra.
Verheugen rabeles toona skandaalist välja semantilise filigraansusega, mille kohaselt Erleri ja tema vahel ei olnud ei ametikõrgenduse andmise ajal 2006. aasta kevadel ega avalduse tegemise hetkel sama aasta sügisel "sõbrasuhetest midagi enamat". Voliniku sõnavalik jättis lahtiseks võimaluse, et suvekuudel Leedus koos veedetud puhkuse ajal, mil paar jäi pildile muu hulgas nudistirannas, võis asi olla teisiti.

Nutikas, Hulljulge, Osav ja Varitsus
Britid esitlesid oma uusimat tuumaallveelaeva Astute (ingl nutikas), mis hakkab koos kolme sõsarlaevaga Ühendkuningriiki kaitsma. 3,5 miljardit naela maksma läinud HMS Astute'ile ehitatakse kolm sõsarlaeva: Artful (osav), Audacious (hulljulge) ja Ambush (varitsus). 100 meetrit pikk ja 7800 tonni kaaluv HMS Astute on lisaks torpeedodele varustatud ka rakettidega, mis tabavad märk-lauda 2000 kilomeetri kaugusel.

Kolmeaastane laps uitas kaks tundi üksi Pirita rannas ringi
Pirita rannas kadus täna väike poiss, keda isa, rannavalve ning politsei otsisid kaks tundi, enne kui kadumiskohast poolteist kilomeetrit eemale tatsanud väikemehe üles leidsid.
Täna kella kahe ajal sai Falcki Pirita rannavalve politseilt teate, et rannas on kaduma läinud kolme ja poole aastane väike poiss.
Mõne hetke pärast oli rannavalve juures ka kadunud poisi isa, kes ütles lapse nime ja kirjeldas tema väljanägemist. Kohe asusid kõik rannavalvurid koos isaga poissi otsima. Vesi oli külm ja õnneks ei tulnud poissi vees hullavate inimeste vahelt otsida.
Umbes kahe tunni pärast nägi kadunud poissi kõigepealt isa ja minut hiljem nägid poissi ka rannavalvurid isa kukil istumas. Kõigest kolme ja poole aastane poiss oli selle ajaga jõudnud poolteist kilomeetrit oma esialgsest mängukohast eemale kõndida.
Falcki rannavalvuritel on palve kõikidele lastevanematele oma lastel rannas silm peal hoida. Rannas puuduvad lastele harjumuspäraset orientiirid ja nad ei pruugi isegi oma vanemaid ära tunda, kui need suurte prillide ja rannakübarate taha end ära on peitnud. Lastele võib juba ette ära öelda, et kui nad ei leia oma ema-isa, siis küsigu abi punaste riiete järgi äratuntavatelt rannavalvuritelt.

Tõnismäele tuli täna ausammast mängima kaks našilast
Täna kell kaks päeval tuli Tõnismäele peenraveerele seisma esimene Naši komissar, kes peagi minema toimetati. Tunnijagu hiljem ilmus Tõnismäele järgmine našilane, kes peagi samuti politseisse aru andma viidi.
Täna kell kaks päeval asus Tõnismäele Pronkssõduri endist asupaika valvama Naši komissar Dmitry Tšamrov. Noormees sai peenraveerel seista vaid viis minutit, enne kui politsei ta minema toimetas, ütles Päevaleht Online'ile Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp.
Kohalviibinud Eesti Päevalehe fotograafi Marko Mummi sõnul toodi noormees oma valvekorda pidama autoga, nii et jala tulla jäi tal viimane jupp maad. Tõnismäel oli kohal ka Öise Vahtkonna liikmeid, nii et arvatavasti olidki nemad Naši noormehele transpordi küsimuses abiks.
Pronkssõdurit etendanud 20-aastane noormees oli oma eelkäijatega sarnases riietuses: ta kandis telkmantlit.

Politsei ja päästjad kontrollisid ööklubisid: neljast kahes rikutakse tuleohutuseeskirju
Põhja-Eesti päästekeskus kontrollis eile öösel koos Põhja prefektuuriga Tallinna ööklubide vastavust tuleohutusnõuetele: neljast kontrollitud kohast avastati rikkumisi kahes.
Reede öösel vastu laupäeva toimunud reid oli korraldatud tuleohutusnõuete täitmise kontrollimiseks erinevates pealinna ööklubide, teatas Põhja-Eesti päästekeskus. Päästekeskuse tuleohutusbüroo inspektorid ja Põhja prefektuuri korrakaitsjad kontrollisid eile öösel nelja ööklubi. Reidi tulemusena on päästekeskus algatanud kaks väärteomenetlust tuleohutusnõuete rikkumise kohta. Mõlema juhtumi puhul oli tegemist evakuatsiooniteede tõkestamisega, mistõttu ohu korral oleks inimestel olnud raske hoonest välja pääseda.
Päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Mark Rüü sõnul on selliste reidide eesmärgiks ülevaate saamine ööklubide tuleohutusnõuetele vastavusest õhtusel ajal, kui klubid on avatud ning sinna on kogunenud arvestatav hulk inimesi. "Tuleohutusspetsialistid teostavad klubides ka korralisi inspekteerimisi, ent need toimuvad päeval ja etteteatamisega. Sellest, milline on olukord reaaltingimustes, kui ruumidesse on kogunenud rahvamassid, meil õige ülevaade puudub. Kui inspektori kontrollkäik toimub etteteatamisega päevasel ajal, jõutakse tavaliselt kõik puudused tema tulekuks kõrvaldada".

Kärdla on kolm päeva lastepealinn
Reedel, 8.juunil kuuendat Hiiumaa Lastefestivali avades andis Kärdla linnapea Anton Kaljula võimu kolmeks päevaks laste kätte ja nimetas Kärdla lastepealinnaks.
Pärast väikest kontserti kultuurikeskuse ees suunduti rongkäigus lastefestivali maskoti merehiir Ruffi sabas Kärdla ranna kiigeplatsile.
Lastefestivali ajal on võimalik külastada mitmeid etendusi ja kontserte, osaleda töötubades ja teha palju muud põnevat - mängida miljonimängu Hannes Võrno juhtimisel, keeta seepi, osaleda tantsutreeningul või keerutada hularõngast.
Hiiumaa Lastefestivali "Õitsev saar" laupäevane ja pühapäevane kava
Laupäev, 9.juuni
11.00 - töötoad Puuaias: floristid
pakutrükk- Liisa Kallam
11.00 - pannkoogid, moosid ja vanaemade aegsed mängud / Kiigeplatsil

Vales kohas põie tühjendus läks mehele kalliks maksma
Metsaserval urineerides politseinikule silma torganud mees sai inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet solvava teo eest 300 krooni trahvi.
Eelmisel nädalal Pärnumaal Jaagupis paarilisega maad mõõtnud Aigar oli sunnitud oma ihuhäda kergendama metsaserval, sest ühtki kempsu läheduses ei olnud, kirjutab Pärnu Postimees.
Samal ajal lähenes kuriteopaigale patrullauto, milles Häädemeeste valla vanemkonstaabel Morten Aasaroht koos ametivennaga, valla patrioodina ei saanud Aasaroht säärasele seadusevallatule teole kuidagi läbi sõrmede vaadata ning pidas juba püksiluku kallal kohmitseva Aigari selja taga masina kinni.
Aigar tunnistas politseinikele puhtsüdamlikult üles, et kusi jah, ning tegi argliku ettepaneku: ehk pääseks sedakorda hoiatusega. Aasarohu süda jäi aga kalgiks. "Ütles, et see on seaduse silmis väga suur rikkumine, mille eest maksimumkaristus on 6000 krooni, miinimum 180 ning 300 väga hästi saadud," meenutas Aigar politseiniku sõnu.

Rapla Vesiroosi gümnaasium teeb vanast katusest terviseraja
Rapla Vesiroosi gümnaasiumis algas suur renoveerimine ja poole meetri paksusest (ning ikkagi läbi laskvast) katusest saab pärast uue katuse paigaldamist terviseraja materjal.
Vanast katusematerjalist saab terviseraja põhi: "Esimese asjana tuleb katusel teha lammutustööd, seal on ikka paras kiht seda nõukogudeaegse ehituse näidet," ütles gümnaasiumi direktori asetäitja majanduse alal Rain Oksaar ja selgitas, et hetkel on katusel peaaegu 50-sentimeetrine kiht tuhablokki, liiva, pigi, tepp-plaati jne ning sellest hoolimata lasi katus läbi, vahendab Nädaline.
Lammutustöödele järgneb katuse ehitus, fassaaditööd, uute akende ja uste paigaldus, välja arvatud peauks, sest see jääb tulevaste sisetööde ja ohu tõttu uus asi ära rikkuda veel vahetamata. Lisaks paigaldatakse maja 0-korrusele palju aknaid ning see läheb kasutusse sööklana, poiste tööõpetuse ja tüdrukute käsitöö klassidena. Samuti saab majanduspersonal 0-korrusele oma seni puudunud ruumid.

Narva hakkab raekoda taastama
Narva on välja kuulutanud riigihankekonkursi Narva raekoja ehitusprojekti koostamiseks: otsitakse spetsialiste, kes annaksid nõu, mis võiks ajaloolisesse hoonesse tulla, et seejärel tööprojekt koostada.
Linnavara- ja majandusameti direktor Arkadi Nikolajev sõnul uuritakse esiteks raekoja hoone funktsionaalsust: "See tähendab, et selgitatakse välja, mis sinna tuleb: kas teha sinna restoran või mitte jne," vahendab Põhjarannik.
Nikolajev kinnitas, et raekoda jääb kindlasti avalikuks hooneks - see küsimus on ammu otsustatud. Enne sõda olid Narva raekojas linnapea kabinet ja teised omavalitsuse ruumid.
Narva raekoja hoone on ehitatud 1671. aastal. 1960. aastatel taastati 1944. aasta pommitamistes tugevasti kannatada saanud arhitektuurimälestis ja selle sisemus planeeriti pioneeride maja tarvis ümber.

Surnud hülged viiakse Pärnu randadest ära
Hukkunud hüljeste koristamisega seotud kulutuste katteks leiti lõpuks vajalik raha.
Pärnu linna ja looduskaitsekeskuse vaheline tüli hukkunud hüljeste koristamise pärast tõotab laheneda, kuna keskusel õnnestus koristusaktsioonide jätkamiseks raha leida.
Pärnu linnavalitsuse looduskaitse peaspetsialist Sigrit Kasemets tähendas, et linna praegune rannakoristuslepingu partner on pidanud ka varem hülgekorjuseid muu töö hulgas rannalt minema toimetama. "Kuid peale esimest aprilli, kui uus looduskaitseseadus pani hüljeste koristamise looduskaitsekeskuse õlule ning meri hakkas rannale massiliselt hülgekorjuseid tooma, tekkisid heakorrafirmal lisakulutused, mille pidime kinni maksma," rääkis Kasemets, kelle kinnitusel ulatuvad summad kümnetesse tuhandetesse kroonidesse.

Tuleohutuse spetsialist teeb tasuta koduvisiite
Kuni sügiseni saab igaüks tuleohutuse spetsialisti tasuta koju nõustama kutsuda.
Juunist septembrini saavad kõik soovijad päästeameti üle-eestilise kampaania käigus endale koju kutsuda tuleohutuse spetsialisti, kes annab tasuta nõu suitsuandurite paigaldamise kohta ning räägib, kuidas iga elamist turvalisemaks muuta.
"Kuna Eesti on tulesurmade hulgalt maailmas esirinnas, käivitas päästeamet märtsis kampaania, mille põhirõhk on suunatud kodude tuleohutusele ja sellealasele teavitustööle," ütles Põhja-Eesti päästekeskuse insenertehnilise büroo juhtivinspektor Andur Soo.
Enamik inimesi hukkub just kodus. Märtsist alates on külastatud koos kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga vähekindlustatud perekondi. "Meie eesmärgiks pole mingil juhul inimeste karistamine, vaid nende nõustamine ja abistamine tulekahjude ennetamisel," kinnitas Soo. Septembrini saavad kõik huvilised registreeruda pääste-ameti infotelefonil 1524. Registreerunutega võetakse hiljem ühendust ning lepitakse kokku kodukülastuseks sobiv aeg. "Seni nähtud kodude põhiprobleemidest tooks esile vana või lohakalt ehitatud elektrijuhtmestiku ja hooldamata küttesüsteemid - kas on ahjud-korstnad lagunenud või pole ammu korstnapühkijat kutsutud," lausus Soo.

Valitsuse rahapoliitika võtab majanduse arvel hiigelsuuri riske
Makse tõstes ja riigi kulutusi suurendades on valitsus võtnud selge kursi kriisile, mille teokssaamisel oleks šokk kõigile tuntav.
Mai lõpus heaks kiidetud riigi eel-arvestrateegias on esitatud ka riskistsenaarium. Selle järgi võiks Eesti majandus hakata kõikuma juhul, kui sel aastal jätkub kiire palgakasv, mis on tingitud vaba tööjõu puudumisest. Kuna inimeste palgad suurenevad ja nad võivad edas-pidigi palju kulutada, siis suureneb inflatsioon. See tekitab omamoodi nõiaringi, sest inflatsiooni suurenedes nõuavad inimesed rohkem palka, mida ettevõtjad peavad maksma, kuna odavamat tööjõudu pole kuskilt palgata.
Rahandusministeerium peab kriisi saabumise märgiks seda, kui inflatsioon jõuab 2008. aastal kuue protsendini või üle selle. "Tagajärjeks on konkurentsivõi-me langus, nõudluse kadu, inflatsiooni kiirenemine ja tööpuuduse märgatav kasv," ennustatakse eelarvestrateegias sel juhul šokki.

Laulu- ja tantsupidude roll on lõimumisel tagasihoidlik
Kogemused näitavad, et kes muul moel ei soovi integreeruda, seda ei motiveeri ka laulupidu.
Ministrid pole ühel meelel, kas 1500 vene laulja ja tantsija osalemine noorte peol tähendab integratsiooni triumfi või fiaskot.
X noorte laulu- ja tantsupeo meediajuht Kristo Mäe peab oluliseks, et peol osaleva 35 000 noore seas on 1500 vene noort. Viimast rõhutab ka kultuuriminister Laine Jänes.
"1500 muukeelset osalejat on olulisemgi näitaja, kui peo külastamine. Ärgem unustagem, et nende laste sugulased ja tuttavad on potentsiaalsed peo-külastajad. Arvan, et päris palju on juba tehtud, kui muulastest lapsevanemad soovivad, et nende lapsed osaleksid peol eesti rahvariietes," leidis Jänes.
Rahvastikuminister Urve Palo on vastupidisel seisukohal: "Ligi 1500 mitte-eestlast noorte peol on tagasihoidlik arv. Korraldajad võiksid järgmist pidu ette valmistades pöörata suuremat tähelepanu vene koolide kaasamisele."

Riigikohtu otsus: sõjahaudade kaitse eest vastutab riik
Riigikohus ei rahuldanud taotlust tunnistada sõjahaudade kaitse seadus kehtetuks.
Riigikohus ei rahuldanud Tal-linna linnavolikogu taotlust tunnistada sõjahaudade kaitse seadus põhiseadusega vastuolus olemise tõttu kehtetuks.
Linnavolikogu esitas veebruaris riigikohtule taotluse, kuna leidis, et seaduse mõned sätted on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jõudis seisukohale, et seadus küll riivab omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi, ent riigi võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisega kaasnevad piirangud kaaluvad selle üles.
Rahvusvaheline kohustus
"Riigil on pädevus otsustada riigi elu küsimusi. Samuti on kohalikel omavalitsustel pädevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel, ka osas, mis puudutab avaliku ruumi kujundamist kohaliku omavalitsuse territooriumil. Seega on kõnealuste sätete näol tegemist põhiseadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste riivega," leidis riigikohus.

Lootsmann tühistab müügipiirangu Harjumaal
Kuigi Harju maavanem Värner Lootsmann ei nõustu regionaalministri seisukohtadega alkoholiseaduse tõlgendamise kohta, tühistab ta enda kehtestatud alkoholimüügi piirangu ning teeb omavalitsustele ettepaneku kehtestada maakonnas ühtne alkoholimüügi kord.
Lootsmann teeb omavalitsustele ettepaneku peatada alkohoolsete jookide jaemüük 2. juulist kuni 30. augustini kella 20-st kuni järgmisel päeval kella 8-ni kauplustes ja rändkauplustes ning väljaspool siseruume toimuvatel avalikel üritustel ning samuti täielikult peatada kõikide alkohoolsete jookide jaemüük kauplustes, rändkauplustes, välikohvikutes ja väljaspool siseruume toimuvatel avalikel üritustel 29. juunil kella 20-st kuni 2. juulil kella 8-ni seoses noorte laulu- ja tantsupeoga ning 31. augustil kella 20-st kuni 3. septembril kella 8-ni seoses kooliaasta algusega.

Siseministeerium müüb sadade miljonite eest oma kinnisvara
Ministeerium paneb avalikule enampakkumisele allasutuste umbes 500 ametikorterit.
Siseminister Jüri Pihl plaanib maha müüa sadade miljonite eest ministeeriumile ja selle allasutustele kuuluvat kinnisvara, muu hulgas loobub ministeerium ühest hoonest Tallinna vanalinnas.
"Kinnisvaraga on lihtne. Kui riigil seda vaja ei ole, siis läheb müüki," ütles minister Pihl. "Ministeeriumi on kogu aeg süüdistatud, et ta ei suuda oma varadest ülevaadet anda. Nüüd me tegeleme sellega ja saneerime ministeeriumi kõige paremate tavade kohaselt," lisas ta.
Pihli sõnade järgi paneb ministeerium avalikule enampakkumisele kõik ministeeriumi allasutustele kuuluvad umbes 500 ametikorterit, millest veerand asub Tallinnas. "Korterid tuleks maha müüa selle ja järgmise aasta jooksul. Aga kuna nendes elavad praegu inimesed sees, siis me ei taha olla nii järsud, et kui nad ära ei osta, siis koligu kohe välja. Katsume olla delikaatsed," rääkis Pihl.

Rahvasaadikud soovivad arestimajast pääseda
Kui tulevikus peaks alkoholijoobes riigikogu liige avalikus kohas ebaväärikalt käituma, siis uue seaduse vastuvõtmisel ei saaks rahvasaadikuid enam kainestusmajja viia.
Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul on parlamendi kava päästa riigikogulased arestikambrist vastuolus põhiseaduses sisalduva võrdse kohtlemise printsiibiga. Jõksi sõnul võiks rahvasaadikute puhul puutumatust rakendada selleks, et nad saaks osaleda täiskogudel ja komisjonide istungitel, mida parlament on püüdnud ka eelnõu seletuskirjas sõnastada. Kuid seaduse teksti analüüsinud Jõksi hinnangul päästab immuniteet riigikogu liikmed kainestusmajast ka töövälisel ajal.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ei nõustu Jõksi kriitikaga. "Loomulikult on kõik seaduse eest võrdsed, aga põhiseadus ütleb ka, et riigikogu liiget võib kriminaalvastutusele võtta õiguskantsleri ettepanekul. Tavainimese puhul see ju nii pole. Tahes-tahtmata pole kõik, näiteks president ja õiguskantsler, tavainimestega võrdsed," selgitas Linde.

Laagna tee sulgemine tõi ummikud
Linn tunnistab, et võidusõidu jaoks Laagna tee sulgemise lubamine oli viga.
Linna otsus sulgeda nädalavahetusel toimuva ringrajavõistluse tõttu kolmeks päevaks Laagna tee tõi eile kaasa tohutud liiklusummikud ja inimeste pahameele.
"Liiklust praktiliselt ei olegi, kõik seisab," hindas busside kesiseid liikumisvõimalusi Tallinna Autobussikoondise AS-i suhtekorraldusjuht Sirje Roht, lisades, et niivõrd suure liiklussoone kinnipanek tööpäeval on kurjast ja selline kehv tulemus oli ette aimatav. Rohti sõnul seisid bussid eile lihtsalt üksteise järel ummikus ja sõidugraafikust kinnipidamisest ei tulnud midagi välja. "Kogu Lasnamäe oli hädas, sest autode mass, mis sõidab iga päev mööda Laagna teed, on nüüd suundunud Peterburi ja Narva maanteele," kurtis Roht eile.

Trammipargi töömehed teevad vanade trammidega imesid
Tallinnas liiklevate trammide keskmine vanus on üle 20 aasta ja uusi ei ole oodata.
Enamik Tallinna tänavatel liikuvaid tramme on mitukümmend aastat vanad ja uute trammide ostmist ei ole ette näha - vanade trammide kordategemise peale on trammipargi töömehed nii mihklid, et Tallinna toovad oma vanu tramme remonti isegi soomlased.
Kui Tallinna trolliparki täiendatakse pea iga aasta tuliuute sõidukitega, siis trammipargi uuendamiseks ostetakse Saksamaalt sisse sealsetel teedel juba kümneid aastaid vuranud kasutatud sõidukeid.
Alates 1996. aastast täiendab Tallinn oma trammivalikut endises Tšehhoslovakkias valmistatud ja Saksa DV-s vuranud sõidukitega, mis jäid pärast Saksamaade ühinemist kasutusest kõrvale. Praegugi on depool käsil kümne sellise trammi kohandamine Tallinna oludele.

Loodusmuuseumis saab prügi sorteerida
Laial tänaval asuvas loodusmuuseumis avati reedel pakendite sorteerimise teemaline näitus "Anna pakendile uus elu".
Väljapanek näitab reaalselt, kuidas toimida kodus tekkivate pakendijäätmetega loodust säästvalt, tutvustades pakendite liike, õpetades neid sorteerima ning näidates, mis neist pärast töötlemist saab. Kohapeal saab pakendeid sorteerida ja viktoriinis osaleda ning jagatakse helkureid ja pakendite sorteerimise juhendeid.
Loodusmuuseumi, Eesti taaskasutusorganisatsiooni ja Eesti Pandipakendi koostöös valminud näitus on lahti sügiseni.
Turu-uuringute AS-i märtsis tehtud uuringu järgi tagastab pandipakendeid 70 protsenti Eesti elanikest, ent ilma pandimärgita pakendijäätmeid sorteerib vaid kuuendik inimestest.

Tallinna sadamat külastab hiigellaev
Pühapäeval külastab Tallinna Vanasadamat ristluslaev Navigator of the Seas, mis on suurim läbi aegade Tallinnas käinud laev.
Bahama lipu all seilava laeva pikkus on 311,12 meetrit. Laeva mahub 3800 reisijat ja 1200 meeskonnaliiget.
Lisaks tavapärastele restoranidele-baaridele-kasiinodele on laeva pardal ka näiteks liuväli, üheksa auguga minigolfirada, täismõõdus korvpalliväljak ning läbi viie korruse kõrguv teatrisaal.

Ivanov: Venemaa on 13 aasta pärast maailma suurim majandus
Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov lubas, et Venemaa haarab 2020. aastaks maailmamajanduses ühe juhtrollidest.
Ivanov teatas Venemaa sellest ambitsioonist täna Peterburis alanud majandusfoorumil: "Paljude sotsiaalsete ja majanduslike parameetrite poolest võib Venemaa hõlpsasti jõuda OECD arenenud liikmesriikide tasemeni. SKP puhul suudab ja peab meie riik jõudma 2020. aastaks viie maailma suurima majanduse hulka," vahendab Interfaks.

Kais ja Vesik jõudsid maailmakarika etapil finaali
Kristjan Kais ja Rivo Vesik võtsid Horvaatias Zagrebi rannavõrkpalli maailmakarika etapil seitsmenda järjestikuse võidu ning pääsesid finaali.
Poolfinaalis alistati tasavägises täpselt tund kestnud kohtumises 2: 1 Venemaa duo Dmirti Barsuk - Igor Kolodinski.
Kohtumine algas võrdselt, kuni avageimi keskel võtsid venelased 14: 11 eduseisu. Seejärel suutis aga Eesti paar haarata initsiatiivi ning võita geimi tulemusega 21: 19.
Ka teises geimis läksid venelased ette geimi keskpaigas, kuid seekord edu enam maha ei mängitud - tasuks geimivõit 21: 17. Otsustav geim kulges punkt-punkti heitluses, kuni eestlased lõpus otsustava spurdiga 14: 11 ette läksid ning geimi numbritega 15: 12 võitsid.
Kais ja Vesik mängivad finaalis homme, kui kell 18 minnakse vastamisi teise poolfinaalkohtumise Andrew Schacht ja Joshua Slack (AUS) - Sascha Heyer ja Patrick Heuscher (SUI) võitjatega. Kaisi ja Vesiku senine karjääri parim tulemus pärineb 2004. aasta Budva maailmakarika etapist, kui lõpetati 4. kohaga.

Kais ja Vesik jõudsid Horvaatias poolfinaali
Kristjan Kais ja Rivo Vesik näitavad Horvaatias toimuval Zagrebi rannavõrkpalli maailmakarika etapil elu parimat mängu, jõudes kuuenda järjestikuse võiduga poolfinaali.
Viimati alistasid eestlased miinusringi kohtumises kindlalt 2: 0 Kanada duo Mark Heese ja Ahren Cadieux, andes vastastele 43-minutilise kohtumise mõlemas geimis 17 punkti.
Poolfinaalis lähevad Kais ja Vesik täna õhtul kell 18.00 vastamisi seni turniiril vaid võite tunnistanud maailma edetabeli kolmanda paariga Dmitri Barsuk ja Igor Kolodinski Venemaalt.
Zagrebi MK-etapi tulemus: Kais-Vesik - Heese-Cadieux 2: 0 (17, 17), 43 min

Kais ja Vesik mängisid end kuue parema hulka
rannavõrkpall
Esimeses geimis pääsesid hollandlased kohe esimestest punktidest juhtima ning kasvatasid edu kogu geimi jooksul, võttes kindla 21: 16 võidu.
Teise geimi alguses võtsid eestlased paaripunktilise edu, geimi keskel pandi vastastele surve peale ning vastutasuks võeti kindel 21: 13 võit. Otsustav geim kulges jällegi närvilises punkt-punkti mängus, kus eestlased suutsid võtta napi 16: 14 võidu ning pääsesid kuue parema hulka.
Kaisi ja Vesiku järgmiseks vastaseks pääsu eest poolfinaali on Kanada duo Mark Heese ja Ahren Cadieux.
Tulemused, Zagrebi MK-etapp: Kais-Vesik - Schuil-Nummerdor 2: 1 (-16, 13, 14)

Deniss Karpak tuli Laser klassi purjetamise EM-il neljandaks
Eesti koondislane Deniss Karpak (KPSK) saavutas 2.-9. juunil Prantsusmaal Hyeres's toimunud purjetamise Laser klassi Euroopa meistrivõistlustel neljanda koha, näidates stabiilselt väga head sõitu kogu võistluste vältel.
Euroopa meistritiitli võitis Paul Goodison Suurbritanniast, hõbemedali pälvis Jean Baptiste Bernaz Prantsusmaalt. Kolmas koht läks samuti Suurbritanniasse Nick Thompsonile, kes edestas Deniss Karpaki vaid kolme punktiga.
Karpak pääses kvalifikatsiooniseerias sõidetud 11., 13., 11., 4., 2. ja 9. kohtadega kuldfliiti, kus finisheeris 18. kohal ja 8. kohal.
"Enne viimase päeva finaalseeria sõite olin Euroopa meistrivõistluste arvestuses 7. kohal ja kokkuvõttes 11. kohal. Ilm oli tänaste sõitude jaoks väga hea - esimeses sõidus oli vaikne tuul, teises tugev. Sõidud läksid väga hästi ja õnnestus teha väga stabiilne seeria. EM-i neljas koht on minu karjääri parim tulemus ja olen väga rahul," ütles Karpak.

Asmer sai kvalifikatsioonis 7. ja 8. aja
Marko Asmer teeb alanud nädalavahetusel kaasa Jaapani vormel-3 meistrivõistluste 7. ja 8. etapil, Okayama ringrajal toimuvate sõitude kvalifikatsioonides sõitis eestlane välja 7. ja 8. aja.
Seitsmendale etapile stardib parimalt lähtekohalt jaapanlane Hiroaki Ishiura, kes edestas britti Oliver Jarvist koguni enam kui poole sekundiga, kirjutab Sportnet. Asmer oli aeglasem 1,127 sekundit, kuid lõi meeskonnakaaslast Hironobu Yasudat kolme kümnendikuga.
Ishiura võitis ka pühapäevase etapi kvalifikatsiooni, kuid seekord oli Jarvise mahajäämus kahanenud 0,249 sekundile. Asmer kaotas 1,609 sekundit ja pidi tunnistama ka Yasuda paremust 0,184 sekundiga.
Pärast kuut etappi on sarja liider brasiillane Roberto Streit 93 punktiga. Jarvis jääb maja kahe ja Kazuya Oshima juba 17 silmaga. Kahelt viimaselt etapilt eemale jäänud Asmer on 22 punktiga kaheksas, edestades tiimikaaslast Yasudat kahe silmaga.

Treener Espe: 20,69 pole kindlasti Niidu viimane sõna
Koos sprinter Marek Niiduga uuele tasemele tõusnud treener Valter Espe usub, et teab, kuidas juunioride maailmameistrit veelgi väledamaks muuta.
Marek Niit jooksis teisipäeval enda nimele kuulunud 200 m rekordist maha 27 sajandikku. See oli ju paras pauk kogu Eesti kergejõustikule?
Arengu mõttes oli küll pauk, aeg 20,69 oli mullegi üllatus. Samas oli see ka tõestus, et sügisel kavandatu on täkke läinud. Eriti tähtsad olid laagrid Portugalis ja USA-s. Siit edasi tuleb aga iga sajandik sama raskelt, kui sekund aeglasemelt joostes iga kümnendik.
Nii kõrgel tasemel pole ka teie treenerina kunagi olnud. Kas väike ärevus on endalgi sees?
Ärevust küll ei ole. Tean, mida edasi teha. Võib öelda, et Ameerikas käimine lõi mõtlemise ja olemise lahti. Andis kindla tunde, et olen õigel teel. Ka eelmisel aastal parandas Marek oma senist rekordit 28 sajandikuga.

Kais ja Vesik esitasid supermänge
MK-etapil Zagrebis tegid Kristjan Kais ja Rivo Vesik eile superpäeva, saades miinusringis jagu nii maailmameistritest Fabio Magalhaesist ja Marcio Araujost kui ka edetabelijuhtidest Harley Margues Silvast ja Pedro Solberg Salgadost.
Magalhaes ja Araujo alistati 2: 0, sellest paarist polnud eestlased veel kunagi jagu saanud. "Supermäng meie poolt, olime rahulikud ja kindlad," hindas Kais.
Järgmises kohtumises olid Kais ja Vesik 2: 0 üle Norra paarist Andre Kjemperudist ja Tarjei Skarlundist. Selle võiduga pääses Eesti paar 12 parema hulka, 2: 1 võit Marguesi ja Salgado üle viis juba kaheksa parema sekka.
Zagrebi turniiri avaringis kaotasid eestlased sakslastele Jonas Reckermannile ja Mischa Urbatzkale.

Vastasseis tipneb French Openil
Homses meeste finaalis saab jätku tennise suurim duell Federeri ja Nadali vahel.
Homme nähakse Pariisis Roland Garros' staadioni peaväljakul 12. pilti tänapäeva tennise suurest draamast. French Openi meeste finaalis kohtuvad maailma esireket šveitslane Roger Federer ja liivaväljakute valitseja hispaanlane Rafael Nadal.
Kaks kanget on varem kohtunud 11 korral, 21-aastane Nadal juhib neli aastat vanema konkurendi vastu 7: 4. Liivaväljakuil on Nadal omavahelistes mängudes peal koguni 5: 1.
Ent esireket on oma vihas hirmus. Mõni nädal tagasi katkestas Federer Hamburgis Nadali 81-võidulise seeria, sundides noorema mehe alistuma 2: 6, 6: 2, 6: 0. Kuidas läheb homme?
"Kui ma kellelegi pean kaotama, siis just Federerile, kes on praegu parim meesmängija," ei tee Nadal endale illusioone. Ent vaatlejad peavad seda pigem viisakuseavalduseks. Nadali võimsus ja kindlus liivaväljakuil on üldtuntud.

San Antonio Spurs andis Clevelandile õppetunni
San Antonio Spurs alistas NBA finaalseeria avamängus Cleveland Cavaliersi 85: 76.
NBA tõusva tähe LeBroni James hiilgemängu oodanud fännid pidid pettuma. San Antonio Spurs andis 22-aastasele Clevelandi imemehele õppetunni, kuidas võimas kaitse ja õlitatud koostöö tulemuse toovad.
Jamesi läbimurdeid pidurdas kaks-kolm vastast. Bruce Bowen ajas teda mööda platsi taga ja nii kui Cavsi liider palli sai, seisis temaga silmitsi. Manu Ginobili surus teda nurka ja Tim Duncan ootas korvi all.
"Mulle käidi kõvasti peale," lausus James ja lisas, et sai siiski raskustest kergelt jagu. "Olen varemgi mänginud kahe ja kolme kaitsja vastu. Pean lihtsalt paremini tegutsema."
Ometi mõjus avapoolajal vaid vabavisetest punkte saanud Jamesi väljalülitamine Cavaliersile laastavalt. Spurs pääses neljandal veerandil 18 punktiga juhtima ja James jäigi õiget rütmi otsima.

Tartu Rock ja Kalev/Cramo võivad saada euroliigasse
Euroopa tugevuselt teine klubisari, ULEB-i karikaturniir laieneb ja sinna pakutakse kohta ka Tartu Ülikool/Rockile ja Kalev/Cramole.
ULEB-i juhid ja Euroopa riikide korvpalliliitude esindajad otsustasid neljapäeval Sloveenias Portorožis, et ULEB-i karikaturniiri osalejate arvu suurendatakse.
Kui sel hooajal mängis ULEB Cupil 24 meeskonda, siis järgmisel hooajal osaleb 36 kuni 48 meeskonda. Otse anti sinna koht Leedu, Läti ja Eesti meistrile, samuti saavad koha BK Ventspils Lätist ja Kalev/Cramo, teatas Eesti korvpalliliit.
Kalev/Cramo peatreeneri Veselin Matici sõnul pole siiski veel midagi täpsemat teada. "Püüdsin helistada mitmele asjamehele, aga keegi ei osanud veel kommenteerida, mis süsteemis turniir peetakse," ütles ta.

Räikkönen usub oma võimetesse
Pühapäeval peetava Kanada etapi eel kinnitas Kimi Räikkonen, et teda ei tasu veel tiitlipretendentide nimistust maha kriipsutada. Soomlane jääb liidritest Fernando Alonsost ja Lewis Hamiltonist maha 15-punktiga.
"Vahe ei ole suur ja minu olukord ei ole üldse nii õnnetu, kui jääb mulje," selgitas Räikkönen. "Meie teeme paar head sõitu, teistel läheb veidi kehvemini ja olukord on risti vastupidine."
Hooaja esimese etapi võidu järel on Ferrari piloot välja sõitnud küll kaks kolmandat kohta, kuid katkestamine Hispaanis ja kaheksas koht Monacos panevad fännid muretsema. "Kaks viimast etappi ei olnud minu jaoks õnnelikud," kinnitas soomalne.

Peeter Volkonski naljad
Üks naisterahvas avastas, et tema koer kuuleb halvasti, ja läks loomaarsti juurde. See vaatas koera üle, tegi kindlaks, et kutsal on kõrvad karvu täis kasvanud, ja kirjutas välja kreemi nende eemaldamiseks.
Naine läks apteeki kreemi ostma. Apteeker andis talle ravimi ja õpetas:
"Kui te seda kaenla alla panete, ärge mõne päeva jooksul deodoranti kasutage."
"Ma ei pane seda kaenla alla," vastas naine.
"Kui te panete seda oma säärtele, ärge neid mõne päeva jooksul raseerige," seletas apteeker edasi.
"Ma ei pane seda oma säärtele," ütles naisterahvas, "ma panen seda oma snautserile."

Peipsi äärest Setumaani
Võrratu autodevaene loodusrikkus ning inimtühi ideedekuhi on parim teraapia taastamaks hingerahu, leidis Peipsi ääres rännanud, nüüd juba mitmendat aastat Hispaanias elav Anna-Maria Penu.
Valged pehmed ja paksud pilved on kui taevasse kleebitud ja võssa kasvanud aedadest kostev lakkamatu putukate sumin paneb põrgukuumale päevale uimastava taustamuusika. Astun vaikselt mööda kruusateed, oodates järele sõbrannat, kes heinamaal karikakraid nopib. Mõtlen juba teab mitmendat korda pärast Tallinnast tulekut, et niikaua kui maamuna peal on veel selliseid paiku, pole vaja ei mingeid idamaiseid mediteerimiskunste, rasket raha maksvaid psühholooge ega teraapiatunde.
Olen Tudus, Lääne-Virumaa piiri ääres asuvas külas, kus ametlikult elab alla poolesaja inimese. Neil on siin kirik koos nõgestesse kasvanud õuekemmerguga, puidu järele lõhnav baar, toidukauplus, kultuurimaja, kiik ja kaks second-hand poodi. Elanike seas Karu Leeni, Pässi Ilme ning Põdersalu Elleni nimelised kuulsused. Ilusaimaks aardeks on rabas asuv Tudujärv, milleni viib käänuline laudtee.

Matti Maasikas (40) 
Teisipäeval sünnipäeva tähistavat Matti Maasikat kohtasin elus esimest korda 1986. aasta algupoolel Moskva oblastis Ljubertsõ linnast nelja kilomeetri kaugusel asuvas Kotelniki asulas. Kohtusime peaaegu läbi plangu, täpsemalt N Liidu õhukaitsevägede kesksidesõlme pääslas. Mina valvasin seal juba mõnda aega 1/6 maakera territoriaalõhust. Matthias Rust polnud veel Moskvasse lennanud ja Matti polnud alustanud karjääri punalaevastiku Severomorski osakonna militaarleivatehase leiburina. Aga polnud keeruline kindlaks teha, et tegu on õige mehega - minu venna ja minu sõprade sõbrad ei saanud ju olla muud kui ka minu sõbrad.
Vaba inimest, kellega võis kõhklusteta rääkida asjadest, nagu nad olid, polnud Vene ajal raske ära tunda. Suurem osa elanikkonnast käis ju avalikes kohtades ringi sõna otseses mõttes küürus, hirmunud silmad peas vilamas.

Rain Tolk (30) 
Tänane sünnipäevalaps Rain Tolk on mees, kes viib mõtted mujale. Ta võib olla pahur või väsinud või muidu torssis, aga paradoksaalsel moel ei tähenda see, et ta halvas tujus oleks. Parandav naer on ühe sammu kaugusel. Alati. Selle sammu astub üldjuhul elu ja maailm ise. Tolk on lihtsalt inimene, kelle tundlad on alati maailma absurdsemate avalduste poole õieli ja ootel. Kui totrus tuleb (tavaliselt ikka tuleb), on Rain kibedalt rõõmus ning sööstab vaimsele barrikaadile. Sotsiaalne närv toidab teda. Nüüd saab mees 30-aastaseks ja oktoobris isaks. Jaksu! Õnne!

Aivar Kuusmaa (40) 
Teisipäevane sünnipäevalaps Aivar Kuusmaa on ilmselt üks esimesi mängijaid, kelle nimi tuleb keelele, kui küsida tuntud Eesti korvpallureid. Heledapäine tagamängija, kes on olnud nii Eesti, Läti kui ka Nõukogude Liidu meister, tõmbas oma pikale karjäärile kriipsu peale alles möödunud aasta veebruari lõpus peetud lahkumismänguga. Selleks ajaks oli ta jõudnud juba alustada uut tööd peatreenerina Tallinna BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonnas, kelle ta viis kohe oma esimesel treenerihooajal Eesti meistri tiitlini. Sel hooajal oli Kuusmaa serblase Veselin Matici kõrval meeskonna teine treener ja ka tänavu pole tulemus paha, kuigi finaalis kaotati TÜ Rockile.

Erika Salumäe (40) 
Ülehomme saab 45-aastaseks endine tippsportlane Erika Salumäe. 19 aastat tagasi tegi Salumäe Souli suveolümpial ajalugu, võites trekisõidu sprindis esimese naisena olümpiakulla. Nimeliselt läks medal küll veel toonase Nõukogude Liidu arvele, kuid eestlastele oli võit ikkagi oma. Neli aastat hiljem kordas Salumäe saavutust ja võitis seekord Barcelona olümpiamängudel taas kulla, sedapuhku juba Eesti nimele. Paari aasta eest oli Salumäe tõsiselt hädas tervisega, kuid nüüdseks on need hädad taandunud. Tänaseks on tipp-
sportlasest saanud poliitik, kes üritab Tallinna linnavolikogus hoopis teiste hädasid lahendada.

Abiks algajale kalastajale
Eesti Päevalehe Laupäev annab suvel sõna asjatundjatele, kelle teadmistest võiks suvitajal kasu olla. Andres Keil palus esimesena rääkida vilunud kalamehel Vladislav Koržetsil.
Millal?
Alustame sellest, et kodanik, kes tahab kalastamisega algust teha, on natuke hiljaks jäänud. Lepistikukalade parim võtuaeg on möödas. See ei tähenda, et kalastada ei või - kalastada võib alati. Lihtsalt väga hea rannailm ei pruugi olla sugugi nii hea kalapüügiilm.
Aga kui püüda kahte ilusat ühendada, siis ahvenaid püüda saab, mõni rumal haug võib ka õnge otsa hakata. Muus osas ei julge väga lubada. Tegelikult on nii, et kui on ikka väga ilus ilm, siis tulebki suvitada.
Tavaliselt kujutatakse ette, et kalal tuleb käia varahommikul või hilisõhtul. See on osaliselt õige. See on seotud vee hapnikusisalduse ja temperatuuriga. Tõepoolest, suvel on õhtud ja hommikud kaladele söömiseks soodsamad. Vooluvetes on see vähem tähtis, seisuvetes olulisem.

Uljas Neitsi otsib Laulasmaalt pärijat
Kaks põlvkonda kohtuvad Laulasmaa metsade vahel, et avastada oma ajalugu, natuke "mööbeldada" ning leida vastus küsimusele, kellele saab Uljas Neitsi, kirjutab Tiiu Laks.
"Uljas neitsi" on komöödia Laulasmaa metsas. Samas tegeleb see ka vana ja noore põlvkonna suhete teemaga. Neli põlist naismereröövlit on vanaks jäänud ning peavad oma laevale nimega Uljas Neitsi ja selle lahingulipule pärija leidma. Kuid ainus järeltulija ei tunne mingit huvi mereröövliromantika vastu, vaid soovib minna ülikooli ajalugu õppima. Kes jätkab sellisel juhul iidseid traditsioone ja kas need tänapäeval üldse kedagi huvitavadki?
Näidendi autori Andrus Kivirähki sõnul on teatritükk osaliselt inspireeritud kas või sellest, et noored lähevad maalt linna elama. "Samas ei lähe meie tegelane linna niisama ööklubisse laiama, vaid õilist asja ajama - õppima. See on ka loomulik, et noored tahavad minna laia maailma, õppida, kogeda ja näha asju," leidis ta.

Nädala plaat
POPPROKK
Maroon 5
"It Won't Be Soon Before Long"
See, et teise albumi tegemisega jääb jänni suurem osa artistidest, on ju ette teada. Ent mitu korda suurem võib olla pinge, kui esimesel plaadil oli ka selle aastakümne üks säravamaid poplaule "This Love"? Samas võita saab palju. Praegu pole sama hästi kui ühtegi globaalset bändi, kes oleks edukas Austraaliast USA-ni, ilma et ta laseks liugu oma vanal kuulsusel või kohustuslikul rokiimagol. Aga Maroon 5 saab hakkama. Juba kõlavad võrdlused nagu "uus Police" või "uus U2". Tõepoolest, värske materjali hulgas on lood, milles võib ära tunda klassikuid, nagu "Every Breath You Take" või "With Or Without You". Singlite sadu sellelt albumilt saab olema igal juhul pikk, ulatudes kindlasti ka uude aastasse. Mis tähendab LA-st pärit grupile pääsu A-kategooria artistide hulka. Kurvaks teeb ainult see, et järjekordne maailmanimi tuleb USA-st, mitte Euroopast. Nii et kirjutage oma Ameerika onule, et ta kuskilt putkast, apteegist või toidupoest iTunesi kinkekaardi ostaks ja siia saadaks, sest Eesti krediitkaarti ju ei tunnista mitte ükski mõistlik mp3 internetipood. Või siis võtke ette käik vana kooli plaadipoodi, meil neid veel on.

 "Tõmmata" või osta? 
Aeg-ajalt juhtub, et Mart Niineste saab oma töö tõttu nii mõnegi kodumaise helikandja kätte enne selle ametlikku ilmumist. Teinekord lükkab bänd värske helikandja talle niisama taskusse.
Ma ei kelgi siin mingite tutvustega. Suurema osa oma plaadikogust olen ausalt poest lunastanud. Probleem on hoopis muus: pahatihti küsib mõni tuttav, kas ma saaksin talle mõnest värskest kodumaisest helikandjast koopia teha - on igati äge plaat ja tahaks endalegi.
Ei saa. Kui lihtsalt huvi pärast kuulata tahad, tee seda plaadipoes. Aga kui tahad, et see muusika oleks sul ka aasta hiljem käepärast, luhvtita sajalisi.
Plaat on jäämäe veepealne osa. Kuulajale hoomamatu veealuse osa moodustab keskmiselt aasta jagu, tihti rohkemgi, tõsist tööd. Üldjuhul tehakse seda päevatöö ning pere kõrvalt. Neid, kes ainult oma loomingust elavad, on väga vähe. Seda enam on plaadiost tegelikult artisti tunnustamine, kusjuures palju-palju viisakam kui tema "ründamine" toidupoe kassajärjekorras. Plaadi "tõmbamine" või sõbralt kopeerimine seda ei ole.

Uus kuulsaim eestlane - Enn Reitel
Enne kolmapäevaõhtust jalgpallimängu Eesti ja Inglismaa vahel harisid paljud Briti ajalehed lugejaid infoga Eesti ja eestlaste kohta. Briti kõmuleht The Sun avaldas 6. juunil artikli "10 facts on booze cruise kings" ("10 fakti kärakakruiiside kuningatest").
Sealt saab näiteks lugeda, et pealinn Tallinna sõpruslinn on Kenti linn Dartford. Et meie rahvusroog on verivorst, mida tehakse värskest verest, pakitakse seasoolde ning serveeritakse pannkookidega. Et Tallinn on Baltimaade "kärakakruiiside" pealinn, kuhu laevatäite kaupa soomlasi sõidab odavama õlle järele ja paljud ei tule mahagi, sest laevas on õlu odavam. Et soome-ugri keelte sekka kuuluv eesti keel on äraõppimiseks üks maailma raskemaid keeli ja seetõttu räägib enamik inimesi ka vene või inglise keelt.

Aili Paju kutsub loodust nägema ja kuulama
Tuntud loodusravitseja meditsiinidoktor Aili Paju tekstide ja loodusfotograaf Arne Aderi kaunite piltidega raamat "Seda kuuske peab kuulama" väärib rohkemat kui lehitsemine.
Esmapilgul võib tõesti jääda mulje, et tegu on ilusa kinkeraamatuga, kuid süvenedes paneb raamat mõtlema, kas ikka märkame teisi olendeid enda ümber.
"Elusolendid - taimed, linnud ja loomad -, kellega looduses kokku puutume, ju suhtlevad meiega. Omamoodi. Kas leidub meis piisavalt õrnust ja tarkust tärkavat usalduslikku suhet mitte lõhkuda?" küsib Paju sissejuhatuses. Lisaks toob ta oma tekstides näiteid, kuidas ikkagi loodus võib inimest aidata, kosutada tema keha ja vaimu.

Nime ja pealkirja valimise raske kunst
Keelevaidlus võib saada alguse ka täiesti ootamatust seigast, näiteks hoonele nurgakivi panekust. Kui selgus, et uus Tartusse ehitatav lasteaed ristitakse populaarse multifilmi- ja raamatutegelase Lotte järgi, tekitas see ka nurinat. Nurisejad ütlesid, et kuna vanemad rikuvad oma laste keelevaistu niikuinii juba sünnist saadik, pannes neile võõrapäraseid nimesid, mida hääldatakse teisiti kui kirjutatakse, siis linn peaks olema targem. Kandku tulevane lasteaed Lote, mitte Lotte nime! Eesti keeles ei öelda seal ju kahte t-d!
Ka EPL-ile, kes andis välja "Leiutajateküla Lotte" raamatu, heideti ette, et peategelase nime pole muudetud eestipäraseks. See ei oleks küll sellegi pärast kõne alla tulnud, et Lotte oli juba multifilmist tuntuks saanud.

Eesti klaasikunst Saksa aias
Nädal tagasi sai Berliinis Hermsdorfi linnaosas Glasbrücke (Klaasisillad) klaasifondi aias imetleda Eeva Käsperi, Tiina Sarapu ja Viivi-Ann Keerdo klaasist kunstiteoseid. Berliini teise klaasiöö tegi kaasa Ene Poll.
Üritus algas hilisõhtul, et pimeduses saaks imetleda valgustatud klaasi ilu. Kolme eesti naiskunstniku kümmekond installatsiooni mõjusid lummavalt. Aias olid väljas ka saksa kunstnike Annelie Grundi ja Werner Kothe tööd. Valguse ja pimeduse mäng, klaasist skulptuurid rohelises aias, taustaks klaveri- ja saksofonimuusika - nii sünnib kunstiime.
"Glasbrücke aed oli klaasitööde eksponeerimiseks justkui loodud. Harmoonia ning ilu, mis hämarduvas aias klaasi ja looduse kooskõlas tekkis, vaimustas vist küll igaüht, kes oli sel õhtul tulnud näitust vaatama," ütles Eeva Käsper. Tema sõnul oli ka inimeste huvi enneolematu, vaid mõne tunni jooksul külastas vabaõhunäitust üle 300 inimese.

Eugeenika - teadus inimtõu parandamisest
Eugeenika oli 20. sajandi esimesel poolel "kuum" teadus paljudes riikides ning mure oma tõu/rahvuse tuleviku pärast viis inimesi lausa kuritegudeni, kirjutab Mart Lätte. Muu hulgas oli eugeenika väga populaarne ka sõdadevahelises Eesti Vabariigis.
Eugeenika rajajaks peetakse Francis Galtonit, kes sõnastas esimesena selle teaduse põhimõtted. Tema definitsiooni järgi oli eugeenika tõu parandamise teadus. Eugeenika oli seotud Darwini evolutsiooniteooriaga (Galton oligi Charles Darwini lähisugulane), mis põhines looduslikul valikul ja tugevamate ellujäämisel, kuid eugeenika pooldajad heitsid darvinismile ette inimkonnale sobimatust - kristliku moraali tõttu toetatakse just nõrgemaid, nemad jäävad ellu ja sigivad, samas kui tugevamad on raskemas olukorras. Inimkonnas valitsevat nende arvates negatiivne looduslik valik. Eugeenikud tähtsustasid bioloogilist ettemääratust ning leidsid, et inimese omadused, võimed ja kalduvused on pärilikud ja seetõttu on pärilik ka inimese koht ühiskonnas.

Ajaloofilmid upitavad venelaste identiteeti
Vene juurte otsingud on alles poole peal, kirjutab Andres Laasik. Seda kinnitavad Venemaal valmivad suured ajaloofilmid, milles klaaritakse suhteid poolakate ja mongolitega.
Sügisel valmiv film "1612" sai suure tähelepanu osaliseks Poolas, kus selle tegemisest kirjutas sealne leht Gazeta Wyborcza. Leht tegi kindlaks, et tegu on tellimustööga, mille taga seisab Vene presidendi kantselei kõva asjamees Vladislav Surkov. Surkovi arvates on tarvis rahvale kinoekraanilt näidata, kuidas poolakad Venemaalt minema lüüakse.
Vladimir Hotinenko lavastatav teos peaks rahvale selgeks tegema, miks 7. novembri revolutsiooni aastapäeva asemel tähistatakse Venemaal 4. novembril hoopis rahvusliku ühtsuse päeva. Nimelt olevat just 4. novembril 1612 kaupmees Minini ja vürst Požarski kokku kutsutud venelaste vägi löönud poolakad välja Moskva Kremlist, millele järgnes peagi Romanovite dünastia troonileasumine.

Hai, hiina villkäpp-krabi ja vereimeja liblikas
Mai keskel püüti Peterburi kesklinnas Neeva jõest hai (ja alles eelmisel aastal suri Läti vetes vaal). Linnuhuvilised nägid Eestis Vahemere-äärseid liike, täpsemalt siidhaigrut ja punapeaõgijat, loetleb Eda Post viimaste kuude loodusuudiseid.
Jõgevamaa kalur tõmbas sissevooluta Kuremaa järvest välja hiina villkäpp-krabi. Eestiski on kohatud Soomes juba kodunenud liblikat ängelheinaöölast, kes imeb võimalusel ka inimeste verd. Igal kevadel-suvel räägitakse mürgisest Sosnovski karuputkest, mida on üliraske hävitada.
Võõrliigid tungiks justkui hirmsa hooga meie turvalisse elukeskkonda. Tegelikult on võõrliigid meie looduses juba ammu, enamik neist tüli ei tee ja nii mõnigi on muutunud osaks eestimaalaste tavapärasest keskkonnast. Lisaks tuleb vahet teha Eestisse (Soome, Lätti jm) tunginud võõrliikidel ja eksikülalistel.
Näiteks Neeva jõe hai oli eksikülaline nagu ka eelmisel aastal Poola, Rootsi, Soome ja Läti vetes nähtud vaal (ja teateid vaalast Läänemeres pärineb varasemastki, näiteks elas Soome vetes vaal 1978. a mitu kuud ning ka Kolga kandi elanikud on leidnud rannajäält vaala laiba ja seda siis Tallinna rahvale raha eest näidanud, seda, tõsi küll, 19. sajandil).

Tõnu Kaljuste Naissaarelt
Ta näeb muusikat. Ta leiab, et mõnikord on kahjumit toovad asjad kasulikumad. Ta tahab, et Eesti oleks korralik mereriik. Ta jagab aasta kaheks: kevadest sügiseni veab ta Nargen Operat, sügisest kevadeni dirigeerib üle maailma. Täna õhtul teie ees - Tõnu Kaljuste. Dirigeerib Tiiu Laks.
ui te isa andis teile 1974. aastal Ellerheina kammerkoori juhtimise üle, siis hakati Ellerheinas lisaks laulmisele ka näitlema ja tantsima, vähemalt sellised olid tihtipeale Ellerheina esinemised. Kas siin annab tõmmata ka mingeid paralleele Ellerheina ja Nargen Opera vahele? Kas sealt sai alguse teie teatrihuvi?
- Muusikal on võime haarata endasse teatraalseid elemente. Osa inimesi, ka muusikuid, ei taha muusika visuaalset poolt näha, aga inimesed on erinevad. Ega täiuslikku tunnetust muusikas ei olegi, tal on niivõrd palju eri tahke. Minule tekitab muusika alati visioone, mõnikord teatraalseid, mõnikord puhtvisuaalseid.
Aeg-ajalt olen neid ka publiku ette toonud. Esimene oli Tormise "Ingerimaa õhtud". Kui Bartoki festivalil seda 1980. aastal esitasime, ütles Eric Ericson, et talle pole liikumine kooride esitustes kunagi meeldinud, kuid "Ingerimaa õhtud" on erand. Arvan, et põhjus oli selles, et ma ei lavastanud, vaid tegin muusikas oleva veidi nähtavamaks. Ma ei juhatanud koori, vaid õpetasin neid vaid koos hingama. Esitamise võim on palju suurem, kui omavahel on kokku lepitud. See on nagu ühiskonnaski - kui on liialt agar üksik vehkija, siis inimesed vaatavad vaid juhti ega saa üksteisega loomulikku kontakti.

Valdis Zatlers - tuntud arst ja tundmatu president
Maikuu viimasel päeval sõlmis koalitsioon Läti parlamendis kokkuleppe ja valis ühise kandidaadina presidendiks avalikkusele vähe tuntud, kuid oma erialal tunnustatud arsti Valdis Zatlersi (52), kelle kohta Läti ajakirjandus on juba tuvastanud võimaliku maksupettuse skandaali. Riho Laurisaar võttis appi ajalehe The Baltic Times ja välisajakirjanduse ning uuris, kes on õieti lõunanaabrite uus riigipea.
Valdis Zatlers sai parlamendi 100 häälest 58 poolthäält, edestades opositsiooni kandidaadiks seatud riigikohtu liiget Aivars Endzinsit. Mahlakate ütlemiste poolest tuntud Endzins oli rahva seas üsna populaarne, hoolimata oma 30-aastasest NLKP karjäärist.
Enne valimisi jäi Zatlers avaliku arvamuse uuringute tulemuste põhjal teistest presidendikandidaatidest maha ning nüüd on lastud lendu süüdistused, justkui oleks parlament eiranud inimeste tegelikke soove.
Raske algus
Presidendiks valitud Zatlers sai kohe parlamendihoone ees vaenuliku vastuvõtu osaliseks. Meelt avaldasid nii tema toetajad kui ka vastased. Viimati mainitud jagasid möödujatele valgeid ümbrikke, viidates Zatlersi võimalikule maksupettusele.

Sethh kui uue põlvkonna Eliit
Ago Teppand, muusikahuvilistele Sethh, istub üksinda oma Pärnu korteri magamistoas ja teeb seal sellist muusikat, et kõigil jääb suu lahti. Gümnaasiumi lõpetava "imelapse" eksami võttis vastu Tiiu Laks.
Jarek (Kasar ehk Chalice - toim) ja Vaiko on väga popid ning teevad oma plaatidel enamiku asju ise. Teisi seesuguseid imelapsi ma väga ei teagi. Sellise muusika populaarsus sõltub ikkagi väga palju just stiilist. See, kus ja kuidas muusika tehtud on, ei mängigi nii suurt rolli kui asja oskamine. Lõpptulemus loeb. Lapse võib ka magamistoas või mujal sigitada, igatepidi sünnib sulle siis varsti karjuv väike sõbrake.

Eesti esimene itaalia jäätise kohvik: arenguruumi veel on
Vastu suve on Tallinnas Narva maantee alguses uksed lahti saanud palavalt oodatud itaalia jäätise kohvik - esimene omataoline Eestis. Köögi Komando käis maitsmas ja kohe mitu korda.
Jalakäijatele väga soodsa asukohaga kohviku sisu paistab läbi suurte akende ahvatlevalt tänavale, meelitades möödujaid kiiret kõrvalepõiget tegema. Seda enam, kui sealt järjest väljuvad ootusärevalt õnnelike nägudega inimesed, kel käes värvilise jäätisepalliga vahvlituutu ja keel sirutub esimeseks limpsamiseks.
Da Vinci südameks on pikk, kolmeks jagatud lett: jäätised, salatikraam ja Itaalia produktid, mida saab kaasa osta. Sellega toiduvalik ka piirdub, ent samas lubatakse nii jäätiseid kui ka salati koostisosi pakkuda iga päev koguni 16 erinevat.
Laud liiga kõrge
Kui on aega pikemaks peatuseks, saab Da Vincis ka lauda istuda. Kohviku kujundus on väljapeetult lakooniline. Põhitoonina kasutatud isuäratav soe oranž sobib hästi mõttega isuäratavast külmast jäätisest. Sära lisavad üsna madalal rippuvad hõbedased lühtrid ja õhulisust annavad oranžid kardinad, mis raamivad vaadet tihedale autodevoole, kõnniteel ruttajaile ja bussipeatuses igavlejatele. Kohviku kena heleda mööbliga on vaid üks aga - diivani ja laua kõrgusevahe on liialt suur ja väiksemat kasvu külastajale ebamugav (ometi on kohvik mõeldud suuresti lastega peredele).

Piirivalve saatis Tõnismäel valvata püüdnud našilased Venemaale tagasi
Täna õhtul kell pool kümme andis Eesti piirivalve oma Vene kolleegidele Narvas üle kaks našilast, kes olid viisarežiimi rikkunud ja eile Tõnismäge valvata püüdnud.
Täna õhtul kell pool kümme andis Eesti piirivalve Vene kolleegidele üle Narva maanteepiiripunkti kaudu kaks nädalavahetusel Tallinnas politsei poolt kinni peetud Vene Föderatsiooni meeskodanikku, teatas Piirivalveamet.
1983. aastal sündinud Dimitry ja 1982. aastal sündinud Sergey toimetati eile pärastlõunal Tõnismäelt Põhja Politseiprefektuuri politseiosakonda dokumentide kontrollimiseks.
Mõlemad noormehed viibisid Eestis turismiviisaga. Kuna nende tegevus ei läinud kokku Eestisse saabumiseks välja antud viisaga, tühistas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet need.
Politsei eskortis Vene noormehed Narva maanteepiiripunkti, kus piirivalve nad Vene poolele üle andis.

Mart Laar kirjutas täna The Guardianis Eestist, Gruusiast ja Moldovast
Suurbritannia päevaleht The Guardian avaldas täna Mart Laari arvamusartikli "Pääsemine Venemaa käest", milles ta arutleb, kuidas Eesti pääses ja kuidas Gruusia ning Moldova võiksid Venemaa käest pääseda.
Mart Laar kirjutab, et pärast NL langust demokraatia ja turumajanduse suunas tormanud riikidest on praegu viimaseks ja edutuimaks jäänud Moldova, head ei ole lood ka Gruusiaga.
Laar jätkab: Moldova ja Gruusia on ilma jäänud Lääne toetusest, mis sai osaks Eestile.
IRL-i juhtpoliitik rõhutab, et Gruusia ei vaja mitte Lääne humanitaarabi, vaid vabakaubandust. Gruusial on Laari arvates siiski Moldovaga võrreldes hästi läinud: Venemaa ähvardab Moldovat nii, nagu ta isegi Eestit ja Gruusiat ei ähvarda.
Moldova on võlgades, töötus on suur ja riigi kunagi hinnatud veinitööstus on madalseisus. Venemaa katkestab aeg-ajalt gaasitarneid ja paljud Moldova 4 miljonit elanikust on kodumaalt lahkunud.

Harjumaa rabapõleng on kolmandiku võrra laienenud
Põlengu kustutamine võtab vähemalt nädala
Harjumaal Nissi vallas eile süttinud rabapõleng on hommikust saati suurenenud kolmandiku võrra ja praegu püüavad tuletõrjujad takistada tule levikut lähima küla suunas.
Eile lõuna ajal süttis Nissi vallas Elliste raba ning hoolimata kustututajate pingutustest on raba-ja metsapõlengu ala suurenenud. Piirivalve Lennusalga kopteri seirelendude tulemusel selgus, et põlengukolletega ala suurus onhinnanguliselt 15-20 hektarit. Põlengukollete ala ehk põlenguala puhul on tegemist tulest kahjustatud territooriumiga.
Põlengukolded paiknevad umbes 40-50 hektari suurusel alal, kus põlenud alade vahele jääb tulest kahjustamata territoorium.
Võrreldes hommikuga on põlengu üldine ala suurenenud ühe kolmandiku võrra.
Täna kella poole nelja ajal päeval oli põlengukohal töös 61 inimest, päästjatel ja vabatahtlikel abilistel oli kustutustöödeks kasutada 6 kustutusautot, 5 erinevat pumpa, 3 ATV-d ja teedeta maastikul erineva kustutustehnika ning inimeste transpordiks mõeldud roomikmasin Bandwagen, teatas

FOTOD: Tallinna külastas hiiglaslik kruiisilaev
Täna külastas Tallinna Vanasadamat ristluslaev Navigator of the Seas, mis on suurim läbi aegade Tallinnas käinud laev.
Bahama lipu all seilava laeva pikkus on 311,12 meetrit. Laeva mahub 3800 reisijat ja 1200 meeskonnaliiget.
Lisaks tavapärastele restoranidele-baaridele-kasiinodele on laeva pardal ka näiteks liuväli, üheksa auguga minigolfirada, täismõõdus korvpalliväljak ning läbi viie korruse kõrguv teatrisaal.

Kosovosse suunduvad lahingluurajad harjutavad Alutagusel
Augustis Kosovosse välisoperatsioonile suunduv lahingluurerühm Estrif-2 korraldab 11.-15. juunini Ida-Virumaal õppuse, kus harjutavad maa-alade sulgemist, kontrollpunktide püstitamist ja patrullimist.
Õppuse eesmärk on hinnata üksuse väljaõppe taset.
Harjutuse jooksul teostatakse patrulle, püstitatakse kontrollpunkte sõidukite ja inimeste läbiotsimiseks ning harjutatakse maa-alade sulgemist.
Harjutusele on kaasatud Alutaguse maleva kaitseliitlased, kelle ülesandeks on korraldada vastutegevus.
Lahingluure rühma kuulub 28 kaitseväelast, kes alustasid 15 nädalast väljaõppetsüklit veebruaris Paldiskis Rahuoperatsioonide Keskuses. Augustis suundub rühm Põhja-Kosovosse, kus hakkab Mitrovicas teenima Taani pataljoni koosseisus.
Kokku osaleb hindamisharjutusel 34 kaitseväelast Rahuoperatsioonide Keskusest ja 10 kaitseliitlast Alutaguse malevast.

Haapsalu ei luba kasiinot kesklinna
Kasiinosid haldav Cityclub tahab Haapsalu peatänaval avada Hansapangast peagi tühjaks jäävas majas ööpäev läbi avatud õnnemängukoha, kuid linnavalitsus ei andnud selleks luba.
Linnapea Ingrid Danilov ütles, et kuigi Haapsalus on juba kasiinosid, ei avane nende uksed otse peatänavale ja nad ei domineeri linnapildis, kirjutab Lääne Elu.
Hansapanga maja jääb aga linna ühte kõige käidavamasse kohta. Peale selle saab sealsamas kõrval kohe valmis uus kortermaja.
Linnavalitsuse hinnangul hakkab otse linnasüdames asuv kasiino paratamatult kujundama ka linna kuvandit ja võib mängima ahvatleda ka neid, kes seni on õnnemängudest hoidunud.
"Üldise kuvandi kõrval on linnavalitsuse ülesanne kaitsta avalikkust, Haapsalu elanikke ja külastajaid üha süveneva sotsiaalse probleemi eest," taunib linnavalitsus kasiino avamist selles paigas.

TV3 VIDEO: UV kiirgus on praegu ohtlikult kõrge
Tallina randades päevitavad inimesed kipuvad eirama tõsiasja, et UV kiirgus on praegu ohtlikult kõrge ja päikesepõletus kerge tulema.
Kuumad suveilmad on tuhandeid inimesi randadesse päevitama meelitanud. Arstid ja sünoptikud aga hoiatavad kõrge UV kiirguse eest, mis võib tervisele kahjulikult mõjuda ka juba paaritunnise päikese käes veedetud aja jooksul.

TV3 VIDEO: vene õppekeelega koolid hakkavad kirjandust eesti keeles õpetama
Sellest sügisest hakkavad Eesti vene õppekeelega koolid kirjandust eesti keeles õpetama, õpetajad läbisid selleks kahesemestrilise kursuse.
Eestimaa muukeelsete koolide üleminek eestikeelsele õppele saab alguse eeloleval sügisel. Vene koolide 10.-ndate klasside õpilased õpivad edaspidi eesti kirjandust eesti keeles. Et ka õpetajad oleksid selleks uuenduseks
valmis, pidid pedagoogid läbima kahe semestri jooksul täiendkoolituse, mis eile läbi sai.

Nissi vallas põleb kuni 40 hektarit raba
Eile pärastlõunal süttis Harjumaal Nissi vallas rabapõleg, mille kustutustööd jätkuvad ka täna, sest põlengukohale on tuletõrjeautodel raske ligi pääseda.
Häirekeskus sai teate põlengust Sooniste rabas kell 14.37. Põles turbapinnas ja rabamets. Sündmusele reageerisid viis pääste ja kolm paakautot Risti, Keila, Kohila, Märjamaa ja Saku komandodest. Lisaks päästemasinatele viidi sündmuskohta staap, konteiner metsa kustutamiseks vajalike vahenditega, ATV ja amfiibmasin ARGO.
Päästetööde juhi esialgseil hinnanguil oli tules turbapinnast ja rabametsa umbes 15 ha suurusel alal. Eile õhtul Piirivalve Lennusalga kopteriga teostatud seirelennul nähti tulekoldeid umbes 40 ha suurusel alal.
Päästetööde juhi sõnul põlenguala öö jooksul oluliselt suurenenud ei ole. Kustutustööd jätkuvad täna ja homme. Tööd muudab keeruliseks väga vähest autotehnika kasutamist võimaldav maastik.

Našistid ähvardavad taas asuda Eesti saatkonda blokeerima
Venemaa äärmuslik noorteliikumine Naši avaldas eile õhtul oma veebilehel Eesti võimudele ultimaatumi vabastada Tõnismäel elusaid monumente mänginud kaasvõitlejad, vastasel korral ähvardab organisatsioon asuda esmaspäevast taas Eesti saatkonda Moskvas blokeerima.
"Kas "eluad mälestusmärgid" vabastatakse, või Eesti saatkonda ähvardab blokaad," kõlab ultimaatumi pealkiri.
"Kella 22: 30 paiku, kuus ja pool tundi peale kinnipidamist, õnnestus meie komissaril [teatas kasutatakse sõnapaari NAŠEMU komissaru - toim] Sergei Nožovil teha üks telefonikõne. Sergei teatas, et nad on toimetatud Tallinna Kesklinna politseiosakonda. Nende viisad annuleeriti. Homme plaanitakse nad toimetada arestimajja ja võtta vastu otsus, kas nad deporteeritakse või alustatakse kriminaalmenetlus viisarežiimi rikkumise kohta," seisab organisatsiooni teates.
Naši teatel on nad olnud ühenduses ka Venemaa suursaatkonnaga Eestis, kust olevat kinnitatud, et saatkond hoiab olukorda "erilise tähelepanu" all.

Läänemaal hukkus liiklusõnnetuses kolm inimest
Läänemaal Taebla vallas hukkus eile õhtul vastu puud sõitnud autos kaks meest ja naine, politsei hinnangul põhjustasid juhtunu viin, liiga suur kiirus ja kinnitamata turvavööd.
Politsei sai teate traagilisest liiklusõnnetusest Taebla-Saanika tee 1. kilomeetril kell 18.34. Sündmuskohal selgus, et Taeblast Kirilasse teel olnud sõiduauto Mazda 626 oli sõitnud kraavi ning autosolijad on autos kinni. Kohale sõitsid lisaks politseile kiirabi ja päästeteenistus, teatas Lääne politsei pressiesindaja.
Politsei esialgsel hinnangul oli lubatust suurema kiirusega sõitnud auto kaotanud sirgel kruusateel juhitavuse ning teelt välja vasaku küljega vastu puud sõitnud. Auto deformeerus täielikult.
Sündmuskohal hukkusid kõik kolm autos olnud inimest: autot juhtinud 1971. aastal sündinud Oleksandr, juhi kõrvalistmel istunud 1962. aastal sündinud Einar ning auto tagaistmel olnud 1952. aastal sündinud Sirje. Kõigil autos viibinutel oli turvavöö kinnitamata.

Norras kukub riigikeele eksami läbi 40% sisserändajatest
Norra hakkab sügisel üle vaatama oma sisserändajatele riigikeele õpetamise programmi, sest tervelt 40% neist kukub norra keele eksamil läbi.
Stovneri täiskasvanute õppekeskuse direktori Roscher-Nielseni sõnul ei ole norra keele riiklik eksam liiga raske.
Ülesanded on tüübilt niisugused: "Sa oled oma kella ära kaotanud. Kirjuta palun otsimiskuulutus, mille saaks näiteks poeseinale üles riputada."

FOTO: hiinlased päästavad ujudes siga üleujutuse käest
Rängad paduvihmad on Lõuna-Hiinas tekitanud suure üleujutuse, mis tõotab ränka majanduskahju, nii et päästa tuleb kõik, mis võimalik.
Üleujutustes on hukkunud või viga saanud vähemalt 47 inimest, koduta on jäänud üle 260 000 inimese, kirjutab Dagens Nyheter.
Guangdongi, Guangxi, Guizhou ja Hunani provintsides on juba neli ööpäeva lakkamatult paduvihma sadanud. Nii pikk ja veerohke sadu on peale üleujutuse tekitanud ka maalihkeid.
Guizhou provintsis on üle ujutatud ligi 20 000 hektarit põllumaad.
Xiangjiangi jõe veetase on tõusnud 4,6 meetrit üle ohtliku piiri - jõgi on praegu 20 aasta kõige kõrgema veetasemega.
Üleujutus on juba praegu põhjustanud ränkasid majanduskahjusid: muu hulgas on 165 teed hävinud ja 165 vabrikut töö lõpetanud.

TV3 VIDEO: Austraalia rannikut rüüstab torm
Ida-Austraalias on torm tapnud vähemasti kaheksa inimest ja madalikule ajanud 12 laeva, millest üks võib peagi hakata lekkima ja ujutada ranniku üle naftaga.
Elektrita on 132 000 inimest ja Austraalia võimude sõnul võtab liinide parandamine terve nädala, vahendab BBC. Praeguse tormi tekitatud kahjustused on Austraalia võimude andmetel viimase kolmekümne aasta rängimad.

Putin: Maailmapank ja WTO on vanad, aeglased ja jõuetud
Venemaa president Vladimir Putin teatas täna Peterburi majandusfoorumil esinedes, et WTO, IMF ja Maailmapank on vananenud ja kasutuksmuutuvad organisatsioonid.
Venemaa president Vladimir Putin teatas täna Peterburi majandusfoourmil, et tema arvates ei tule Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) toime tööstusriikide protektsionismiga, vahendab ITAR-Tass. Samuti soovitas Venemaa riigipea, et Maailma Rahandusfond (IMF) ja Maailmapank peaks end kiiresti reformima hakkama.
"Need organisatsioonid ei suuda maailmaturgu korralikult kontrollida. Organisatsioonid, mis loodi väikse hulga aktiivsete mängijate jaoks, on nüüd vananenud ja aeglased."
Venemaa president selgitas: "Kaubanduse ja investeerimise stimuleerimiseks tuleb mõelda regionaalse Euraasia vabakaubandusinstitutsioonide loomise peale. Paljudes aspektides võiks need institutsioonid üle võtta WTO hea kogemuse."

Coca-Cola kolmekordistab oma investeeringuid Venemaale
Coca-Cola president Muhtar Kent teatas täna, et suurfirma kolmekordistab oma investeeringuid Venemaale: järgmise viie aastaga saab Venemaa 1,5 miljardit dollarit ehk umbes 17 miljardit Eesti krooni.
Sel aastal alustab Coca-Cola oma "viisaastaku" esimese projektiga: Rostovi oblastisse kerkib kuulsat karastusjooki tootev uus tehas, kirjutab Kommersant.
Coca-Cola on Venemaal tegutsenud juba 15 aastat ja seal on 13 Coca-Cola tehast.
Viieteistkümne Venemaal tegutsetud aastaga on Coca-Cola sinna investeerinud 1,5 miljardit dollarit.

Noored maalikunstnikud uurivad EKA galeriis viha, ignorantsust ja kirge
Esmaspäeval 11. juunil avatakse kunstiakadeemia galeriis (Tartu mnt 1) kolme kunstniku Riin Palloni, Katrin Rüütli ja Teija Kotipalo näitus "Nothing against something".
Näitusel on välja pandud maalid ja objektid. Üheks osasks näitusest on video, mida eksponeeritakse internetis: www.youtube.com/pipistrellon
Kolme kunstnikku ühendavad nii õpingud EKA kolledžis Academia Gratas ja hiljem Kunstiakadeemias maali erialal, mille nad eelmisel kevadel lõpetasid, kui ka arusaamine kunstist ja elust üldisemalt.
Riin Palloni kolmest eri osast koosnev töö "Legs and Eggs" (maalid, objektid ja video) tegeleb põhiliselt viha ja mittevihaga. Otsides vastust küsimustele: kas viha on alati suunatud oma algpõhjuse suunas või on sellest arenenud ajapikku midagi muud?
Katrin Rüütli teosed kannavad pealkirja "Ignorandid". Ignorantsus ja hoolimatus on tema sõnul tihtilugu peidetud individuaalsuse taha. Hirm kaotada ennast sunnib inimesi enda ümber müüre ehitama.

Tallinna kammerorkester annab teisipäeval tasuta kontserdi
Teisipäeval, 12. juunil kell 19 Mustpeade majas annab Tallinna kammerorkester tasuta kontserdi "Suveõhtu serenaad", kus kõlavad kolme sajandi heliloojate lüürilised teosed kammerorkestrile.
Kammerorkester esitab Peteris Vasks'i teose Cantabile, Heino Elleri teose Eleegia ja Pjotr Tšaikovski Serenaadi, teatas Tallinna Filharmoonia.
Ettekandeid dirigeerib Juha Kangas Soomest.
Peteris Vasks on Läti tuntuim helilooja, kelle muusikas lummab meditatiivsus ja sõnum. Pēteris Vasks: "Muusika on kõikidest kunstidest kõige mõjuvõimsam, sest ta on kõige kergemini tajutav, Muidugi on muusika abstraktne, kuid just helid suudavad mõjutada hinge nii nagu sõnad seda ei suuda. Kõikjal ümberringi räägitakse vaid kehast, nähtavast, välisest. Ma tahaksin kisendada: kuhu jääb siis hing, kuhu jääb vaim? Hing on sageli harimatu nagu džungel. Just sel põhjusel soovin ma oma muusikaga tuua sinna veidigi päikesevalgust."

TV 3 VIDEO: Eesti balletikooli lõpetas 10 balletitantsijat
Eesti kõige nooremate diplomeeritud balletiartistide esimest iseseisvat etendust saatis suur publikumenu.
Estonia teatris jagati täna lilli rohkem kui kunagi varem. Lillede saajad olid Eesti kõige nooremad diplomeeritud balletiartistid, kes näitasid eilsel etendusel, mida nad üheksa aastat kestnud tantsuõppe tulemusel oskavad. Nende esimest iseseisvat balletietendust saatis suur publikumenu.

Hamilton võitis veidra Kanada GP
Vormel-1 hooaja kuuenda etapi, Montreali tänavarajal sõidetud Kanada Grand Prix võitis McLareni meeskonna uustulnuk Lewis Hamilton.
Parimalt stardikohalt alustanud noore inglase jaoks oli tegemist karjääri esimene GP võit. Õnnetuste- ning intsidentiderohke võidusõidu järel tõusis teisele poodiumiastmele BMW sakslasest sõitja Nick Heidfeld. Karjääri jooksul jõudis kolmandat korda poodiumile kogenud austerlane Alexander Wurz, vahendas Sportnet.
Heidfeld kaotas Hamiltonile 4,3 ning Wurz ühe sekundi võrra enam.
Neljandana ületas finišijoone Renailt' soomlasest piloot Heikki Kovalainen, talle järgnes rahvuskaaslane Ferrarist - Kimi Räikkönen. Alles teist korda jõudis käimasoleval hooajal punktikohale kuuendana lõpetanud Super Aguri jaapanlasest sõitja Takuma Sato, tema järel lõpetas Fernando Alonso, kes tahaks lõppenud Kanada GP ilmselt unustada.

Kais ja Vesik võitsid rannavolle MK-etapi
Eesti parim rannavollepaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik (pildil) tegid ajalugu kui võitsid Horvaatias Zagrebis toimunud MK-etapi.
Neli minutit üle tunni kestnud finaalis alistasid eestlased Šveitsi paari Sascha Heyeri ja Patrick Jeuscheri 2: 1, teastas Sportnet.
Esimene geim kujunes tasavägiseks, kuid seisul 19: 19 suutsid Kais ja Vesik end tulemusega 21: 19 võitjaks mängida. Teises geimis andsid eestlased seisul 15: 15 initsiatiivi vastastele, vaatamata sellele, et saadi veel kaks punkti, kuulus geim skooriga 21: 17 Heyerile ja Heuscherile. Ka kolmas geim kujunes põnevaks, võitjana suutsid sellest tulemusega 17: 15 väljuda etapil 16. asetusega mänginud Kais ja Vesik.
Kaisi ja Vesiku karjääri senine parim tulemus pärines 2004. aasta Budva etapilt, kui lõpetati neljanda kohaga.

Leok sai esimeses sõidus kaheksanda koha
Tanel Leok (Kawasaki) sai motokrossi MM-i Prantsusmaa etapi esimeses võistlussõidus kaheksanda koha.
Saint-Jean d'Angely toimunud GP-l kaotas kvalifikatsiooni kiireim olnud eestlane sõidu võitnud Joshua Coppinsile (Yamaha) 30,757 sekundit, kirjutab Sportnet. Uus-Meremaa tsiklist edestas teise koha saanud itaallast David Philippaertsi (KTM) 9,603 sekundiga. Kolmandana ületas finišijoone belglane Steve Ramon (Suzuki). Aigar Leok (Yamaha) oli esimeses sõidus 14., Coppinsile jäi ta alla 1.10, 863.
Teine võistlussõit algab kell 17.03.

Leok oli viimasel võistluseelsel treeningul kõige kiirem
Motokrossi MM-sarjas Prantsusmaal St Jean d'Angelys teise kvalifikatsioonisõidu võitnud Tanel Leok Kawasakil oli kiireim ka viimasel võistluseelsel treeningul, näidates aega 1.39, 855.
Teine oli ameeriklane Mike Brown Hondal (+ 0,531) ning kolmas itaallane David Philippaerts KTM-il (+ 0,828), kirjutab Sportnet.
MM-sarja üldliider Joshua Coppins oli viies, jäädes Leokile alla 1,029 sekundit. aeg oli 1.40, 884. Aigar Leok sai oma Yamahal parimal ringil kirja 1.44, 10, mis andis 25. aja, kaotust Tanelile kogunes 4,251 sekundit.
Tänane esimene võistlussõit algab Eesti aja järgi kell 14.08, teine sõit on kavas kell 17.03.

Marko Asmer oli Okayamas kaheksas
Jaapani F3 meistrivõistluste kaheksandal etapil Okayama rajal pälvis Marko Asmer kaheksanda koha.
Eilsel seitsmendal etapil 11. kohaga leppima pidanud eestlane tegi täna kiiremat sõitu ning kaheksandast stardiruudust rajale minnes säilitas lõpuprotokollis oma algse koha, kirjutab Sportnet.
25-ringilise kihutamise võitis jaapanlane Kodai Tsukakoshi. Teisena lõpetanud Kazuya Oshima jäi võitjast maha 7,738 sekundit. Poodiumi kolmanda astme hõivas brasiillane Roberto Streit, kes jäi Tsukakoshile alla juba 1.09, 988.
ThreeBondi meeskonna piloodi Asmeri kaotus etapivõitjale oli pühapäevases sõidus 1.26, 367. Asmeri kaaslane ThreeBondi tiimis jaapanlane Hironobu Yasuda sai kirja kümnenda koha.

Võimlemisklubi Janika tuli maailmameistriks
Rühmvõimlemise MM-võistlustel Hispaanias Salous tuli eile 12 riigi 28 naiskonna konkurentsis võitjaks VK Janika eliitrühm, teise koha sai Bulgaaria ja kolmanda Venemaa klubi.
Eelvõistluse järel juhtis võistlust Bulgaaria koondis 18,75 punktiga, teisel positsioonil oli VK Janika 18,65 ning kolmandat kohta jagasid Venemaa Oscar ja Soome Deltat võrdselt 18,55 punktiga. Väga väikeste punktivahede tõttu oli võimalus võiduks kõigil neljal võistkonnal, teatas Eesti võimlemisliit.
Finaalvõistluses astus VK Janika võistlustulle eelviimasena. Hispaania-teemaline võistluskava võitis kogu saalitäie publiku ning kohtunike südamed.
Kahepäevase võsitluse tulemusena oli esikolmik järgmine: 1. VK Janika 37,80 punkti, 2. Bulgaaria 37,55, 3. Oscar 37,05. Võistkond saabub Eestisse tagasi reedel, 15. juunil kell 22.50.

Tallinna Lauluväljakul näeb täna koletisautosid
Täna alates kella kella poole neljast saavad tehnikaspordi sõbrad Tallinna Lauluväljakul näha koletisautode etendust, kus Inglismaalt toodud kuus monstrumit purustavad platsile toodud romusid ning võitlevad gravitatsioonijõuga.
Peakorraldaja Toomas Villo soovitab üritusele tulijatel kasutada kohale jõudmiseks kas kondimootorit, ühistransporti, takso või sõpradest autoomanike abi. Parkimiskohti on ümbruskonnas suhteliselt vähe.
Sealkandis liiklejad peaksid arvestama tavapärasest suurema ajakuluga või kaaluma alternatiivseid kõrvalteesid.
Ürituse ajakava:
15.30 Avatakse väravad
16.30 HPI Mini Monstrumid
17.00 Monster Truck tutvustused
17.20 Monster Truck Kvalifikatsioon
17.35 Starter Freestyle MX Show
17.50 Monster Mania võidusõit
18.35 Starter Freestyle MX Show
18.55 Monster Truck Freestyle

MARGIT SARV: soorollid ja õiglane ühiskond
Toimumas on tänuväärne ja asjalik mõttevahetus, mis on ainult tervitatav. Mõlemate artiklite autorid kirjutavad põhimõtteliselt samast eesmärgist ajendatuna - ühiskonnast, mis oleks õiglasem nii naiste kui meeste suhtes - kuigi mõnevõrra erinevate rõhuasetustega.
Mõttevahetuse keskmes on mure, et mitmetes eluvaldkondades on soolist ebavõrdsust ja eksisteerivad sotsiaalsed probleemid, mille puhul on oluline sooline mõõde.
Diskussioon on jõudnud probleemi olemuse lättele, et soorollidel on määrav osa meie valikutel, käitumisel ja elukäigul. Suurema liigategemise mõõtmise asemel võiks ehk siiski rohkem tähelepanu juhtida asjaolule, et naistelt ja meestelt oodatavad rollid mõjutavad üksteist ka vastastikku, nii negatiivselt kui positiivselt.
Nii võidab sellest mees, kui tema elukaaslane/tütar/ema saab ennast ka väljaspool kodu teostada ja oma töö eest väärilist palka. Samuti võidab naine, kui ei pea vanadusepõlve üksi mööda saatma.

VLADIMIR PUTIN: Venemaa annab maailmale ideid
Päevaleht Comment avaldab lühendatud kujul Venemaa president Vladimir Putini pühapäeval peetud kõne XI Sankt Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil.
Maailm muutub sõna tõsises mõttes silmnähtavalt. Riigid, mis eile näisid lootusetult mahajäänutena, on muutunud kiiresti arenevateks ning maailmas tähtsat rolli mängivateks majandussüsteemideks.
Kui 50 aastat tagasi tootsid G7 riigid 60% maailma SKT-st, siis praegu on asjaolud muutunud: umbes 60% maailma SKT-st tuleb väljaspoolt neid riike. Arenevad riigid suudavad müüa mitte üksnes oma looduslikke ressursse ja kaupu, vaid on konkurentsivõimelised ka teenuste turul.
Tänapäeval kerkivad esile mitte ainult uued suured tarbijad, nagu Hiina ja India, vaid ka uued tootjad. Näiteks Kasahstan, Turkmenistan, Aserbaidžaan, Usbekistan, kes on Euraasias väga tähtsad tegijad. Nad on muutunud iseseisvateks nafta ja gaasi tootjateks maailma turule.

KATRI LAMESOO ja KATRI VALLASTE: kas vaesus pikendab eluiga? 
Euroopa Liit on kuulutanud 2007. aasta võrdsete võimaluste aastaks. Viimastel kuudel rohkelt ilmunud soolist võrdõiguslikkust käsitlevad arvamuslood panevad meid uskuma, et eestlaste jaoks on see teema oluline.
Võrdõiguslikkusest kirjutatakse Eesti ajakirjanduses rohkem kui kunagi varem. On tervitatav, et asjatundjate (nt Marre Karu ja Kristi Nurmela, EPL 16.05.2007; Barbi Pilvre 16.05.2007; Ülle-Marike Papp, EPL 16.05.2007; Marion Pajumets ja Triin Roosalu, EPL 18.05.2007) kõrval esitavad oma arvamusi ka muude alade esindajad.
Puudutab ju võrdõiguslikkus kogu ühiskonda, mitte ainult teooriate ja seaduste eksperte. Artiklid nagu näiteks Marek Mühlbergi "Võrdne ja võrdsem sugu" (EPL 26.05.2007) juhivad tähelepanu küsimustele, mida asjatundjad peavad enesestmõistetavateks, kuid mis siiski vajavad selgitamist.
Mühlberg küsib provotseerivalt, kui palju mehi oleks nõus loobuma 25 sendist iga krooni kohta, et elada 10 aastat kauem. Autor paistab uskuvat, et eesti mees elab naisest keskmiselt kümme aastat vähem seetõttu, et kõrgema palgaga kaasnev stress viib ta enneaegselt hauda. Kas sellest võiks teha järelduse, et madalam palk pikendab eluiga?

LAURI VAHTRE: Igaühest võib saada oma
See, et Eestis elavaid eestlasi pole õige nimetada kogukonnaks, vähemalt populaarse käsitluse raames, on vana uudis. Võib-olla mõni sotsiaalteaduste professor ei tea seda veel.
Natuke värskem uudis on, et ka Eesti venelasi pole õige nimetada kogukonnaks. Eriti jõuliselt tuli see tõsiasi ilmsiks pronksmehega seoses. Osutus, et suur või koguni suurem osa Eesti venelastest ei moodusta mingit kogukonda - vastasel korral ei kõneleks Mikko Lagerspetz otsekui imestunult, et "vene kogukonnal puuduvad liidrid" -, vaid on suure, ühtse ja jagamatu vene rahva osa, mis eksikombel elutseb Eestis.
Vastaspoolelt vaadatuna on asi muidugi vastupidi: suure, ühtse ja jagamatu vene rahva eluala ühes nurgas pesitsevad mingid "tšuhnaad". Nagu lutikad. Kõige humaansem viis nendega käituda on nõuda neilt, et nad ei hammustaks, vaid laseksid inimestel inimese kombel elada. (Vrd Andrei Babin: "Jätke meid rahule!")

MARTIN EHALA: Leppimise hetk
Üks sagedamini kõ-lanud järeldusi aprillisündmustest on see, et viimase 15 aasta integratsioonipoliitika on läbi kukkunud ja mingit sisulist integratsiooni ei ole toimunud. Tagajärjeks oli pronksiöö.
Tegelikult on lood pigem vastupidi: arvestades etniliste protsesside harilikku dü-naamikat, kus väikesed muutused võtavad aega aastakümneid, on Eesti viimaste aastate integratsioon olnud väga kiire. Sedavõrd kiire, et niihästi eesti kui ka vene kogukonna konservatiivsem osa hakkas tajuma oma identiteeti ohustatuna. Piirid eestlaste ja venelaste vahel olid hägustumas, iseäranis Tallinnas, tekkima oli hakanud habras, kuid siiski aimatav riigiidentiteet, mis etnilise kuuluvuse tähtsust vähendas.
Mõlema poole rahvusradikaalidele ei olnud selline areng vastuvõetav. Ja mõlema poole jaoks pakkus pronkssõdur suurepärase võimaluse etnilise mobilisatsiooni saavutamiseks. 2005. aasta kevadel kurtis Klenski teleintervjuus, et vene kogukond on hakanud assimileeruma ja väike pomm pronkssõduri juures oleks suurepärane või-malus vene kogukonna mobiliseerimiseks. Pärast pronksiööd tunnistas Jüri Böhm, et 2006. aastal mindi rahvuslipuga Tõnismäele just selleks, et lasta seda seal häbistada, äratamaks eesti rahvast, kelle on uimastanud heaoluühiskond.

KAALU KIRME: Viimast korda Palusalust
Minu oponent Paavo Kivine (EPL 15.5) on tuntud hea sportlase ja viljaka spordikirjanikuna.
Kristjan Palusalu on olnud talle paleuseks - nii nagu paljudele teistelegi (ka minule). Kuid on olemas üks mõiste, millele alluvad kõik teised kaalutlused, tunded ja mõtted - see on tõde.
Selle väljaselgitamiseks on kasutatud sageli teaduslikku väitlust. Seda on ka meie diskussioon ja nagu kindlasti teab ka filoloogidiplomiga Kivine, näeb väitluse metoodika ette esitatud argumentide ümberlükkamist uute argumentidega. Ma olen oodanud, millal mu oponent lükkab ümber mu peamised argumendid selle kohta, et Palusalu poseeris pronksmehe jaoks, aga seda ei ole toimunud.
Esiteks on meie hulgast hiljuti lahkunud kujur Signe Mölder väitnud, et monumendi autor Enn Roos (kes oli Möldri juhendaja) on kõnealuse monumendi kohta ütelnud, et ta "vaatas ka Palusalu". Teiseks on ajaloolane Endel Laul meenutanud, et Enn Roos kinnitas talle: monumendi figuuriks poseeris Palusalu.

LIISA PAST: Lõpuks oleme kõik "sellised" 
Kaks geimeest visati Tallinna kesklinna restoranist välja, sest "selliseid" seal ei teenindatavat. Rämedalt sai sõimata ka nende sõber, kes läks vahejuhtumi kohta selgitust küsima.
Eelmisel suvel jalutasin Tartus paari mustanahalise sõbraga. Meie sabas jõlkusid pikalt kolm noormeest, kes arutasid kõva häälega meesterahva suguelundite värvi ja kuju ning kuidas ta üldse julges Eestisse tulla. Mul oli hea meel, et külalised eesti keelt ei mõistnud, kuid kergendust ei olnud pikalt, sest tagasi tõmbusid nad alles siis, kui järgmised "noored intellektuaalid" otsustasid meid jälitada kõlavate hüüetega "Black mama!" ("Must emme!").
Selliseid juhtumeid on sadu. Ja teate, see teeb häbi ja haiget. Usutavasti ühineb 90 protsenti Eesti inimesi hukkamõistuga diskrimineeriva vägivalla vastu. Ühest kümnendikust aga piisab, et igaüks, kes paistab silma kas nahavärvi, ebatraditsioonilise pereelu või välismaise päritolu tõttu, natuke kardaks. Ning see ei muutu, kuni üldiselt ei aktsepteerita erinevusi kui midagi kõigi elu rikastavat. Igaüks erineb massist mõne omaduse poolest ja meist suur osa kannataks, kui diskrimineerima hakataks näiteks siniste silmade või kartulikarva juuste omanikke, sest üleilmselt võttes on need omased vaid väga väiksele osale inimkonnast.

Pronkssõdur elustas halbu mälestusi
Ma ise ei olnud nende hulgas, kes nõudsid Tõnismäelt pronkssõduri äraviimist, kuigi nende kannatuste pärast, mis tekitas mulle ja minu lähedastele stalinism, oleksin ma pidanud olema teisaldamise poolt.
Meie poliitikute esmane viga oli see, et pronkssõdur rakendati valimiskampaania ette. Kaks enim hääli saanud poliitikut vastandasid end teineteisele. Kuna võitis teisaldamise poolt olev poliitika, siis läks nii, nagu ta läks.
Kõige parem moodus halbadest mälestustest ülesaamiseks on nende unustamine. Pronkssõdur ei lasknud neid aga unustada. Iga kord, kui Tallinnas Tõnismäelt mööda sõitsin, meenutas pronkssõdur mulle halbu mälestusi lapsepõlvest.

Keelud ja käsud olgu mõistlikud
Päris popiks on läinud mõtteviis, et keelud ja käsud on pärit meie lähiminevikust - Nõukogude ajast. See mõtlemine töötab hästi, sest keegi ei taha näidata ennast tolle lähimineviku soosijana. Keelud tulenevad aga ainult sellest, et inimestel endal pole oidu käituda nii, nagu nõuavad meilt head kombed ja inimväärikus. Me peaksime oma elu korraldama ikkagi nende inimeste järgi, kes oskavad inimväärselt oma elu elada ja mõelda ka tulevastele põlvedele. Kahjuks pärsib tegelikkus seda võimalust.
Küllaga on jagunud tarkpäid, kes täpselt teavad, et keelud ja käsud ei ole kunagi midagi head toonud. Paraku aga - nii kaua kui maailm, on eksisteerinud ka keelud ja käsud. Küsimus saab olla ainult käskude mõistlikus ja otstarbekas kasutamises. Suitsetamise keelustamine ühiskondlikes kohtades on igati mõistlik ettevõtmine. Samuti kangete alkohoolsete jookide müügiaja piiramine. Arvate, et siis hakatakse viina kastide viisi ette ostma? Paar korda seda ehk tehaksegi. Aga et see nõnda jääbki, on üsna ebatõenäoline.

Lõimumise vaevad
USA-sse sisserännanute põlvkondade oskusliku lahterdamise eest (Erika Vain "Lõimumine võtab aega", EPL 23.05) võib autorile kerge südamega hindeks viie panna. Ent kas saaks võrrelda ka "tulijate" ja "pärismaalaste" protsente? USA-s ei ela ju 60 miljonit hispaaniakeelset mehhiklast või sama palju prantsuskeelset kanadalast. Lisaks ei saa ka näiteks Kuuba "sääse-eetri" jõudlust võrrelda Venemaa "meediaelevandiga".
Ajaloolistest teguritest pole mõtet rääkidagi. Meie peaminister on siin küll kõige väiksem süüdlane.
Rein Grenberg, Pärnu

Savisaare fenomen
Savisaare fenomen meedias hoiab nii mõnegi arvaja, kolumnisti, toimetaja, näitaja ja rääkija leival piltlikult öeldes võitükikese. Mida pakuks meedia ilma Savisaareta päevast päeva uudisekünnist ületavaks uudiseks, kui see igapäevane "kambakas" ära jääks? Kui Savisaar teeb midagi, on halvasti, kui ei tee, veel hullem!
Ühes telesaates näidati küsitlustulemusi, mille kohaselt sümpatiseeris Savisaar 77%-le venekeelsest elanikkonnast. Seda peeti pigem poliitiku puuduseks. Miks on see aga puudus, kui valitav arvestab valijatega ega näe neis ainult häälteandjaid? Pole ju siin sündinud ja üles kasvanud kodanikud süüdi ajaloo käigus. Milleks jätta neid Moskva mõju alla, andmata ise kindlust varju ja toetuse leidmiseks vabariigi tiiva all?

Alanduse vältimiseks
Riigikogu kõik fraktsioonid on üksmeeles, et kulutšekkide arvestamine praegusel kujul on häbistav. Mingi palgaline ametnikuköömes hindab rahvalt mandaadi saanud inimeste südametunnistust?! Kui nii, siis võiks tolle arvepidamise jätta seisuse sisse. Valitsuskoalitsiooni saadikud andku aru opositsiooni esindajatele ja vastupidi. Siis oleks kontroll väärikas, õiglane ja koostööd süvendav. Ja peaasi - räpasel ajakirjandusel endal poleks midagi vaja nuhkida. Kogu südametunnistus jõuaks toimetusse kandikul.
Ent on ka pehmem variant. Rahvaesindaja võiks nimetada heategevusliku sihtasutuse, mille kasuks hüvitise maksimummäära ülejääk suunata. Poleks häbi ja meilgi mingi pilt.

Kas Eesti kuulub itta? 
Viimasel ajal on tekitanud poleemikat rahvaesindajate kuluhüvitamise salastamine. Salastamissoov kinnitab jätkuvalt Eesti kuulumist bütsantsliku kultuuri piirkonda (sinna kuulub ka suur idanaaber), kus auasjaks on teise osapoole alttõmbamine. Tõsi küll, see põhimõte kehtib äritegevuses, kuid asja saab edasi arendada. Kuivõrd Eesti on arenev riik ning uuenduste tase on näitajate poolest Euroopa viletsamaid, on seda vaja arendada.
Põhjamaades on rusikareegliks, et parlamendi lihtliikme rahaline tasu on enam-vähem võrdne avalik-õigusliku ülikooli professori põhitasuga. Soomes on näiteks parlamendi lihtliikme tasu umbes 5200 eurot ning Helsingi tehnikaülikooli professoril umbes 5500 eurot kuus, seda võib kontrollida interneti kaudu. Eestis on "riikliku" professori brutopalk umbes

Raha nagu raba
Raha liigub meie inimeste käes aina rohkem. Esialgu veel väga odav laenuraha on kergesti kättesaadav, palgad kerkivad kiirtempos.
Hiljuti sai teatavaks, et tänavu esimeses kvartalis oli ettevõtete, asutuste ning organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk 10 322 krooni kuus ja 62,02 krooni tunnis. Mulluse aasta esimese kvartaliga võrreldes on keskmine brutokuupalk ning brutotunnipalk kerkinud 20,1 protsenti. Mõnevõrra on tõusnud (ja tõusevad tänavu veel) pensionid. Kõige sellega on viimastel aastatel kaasnenud eeskätt suurest sisenõudlusest johtuv kõrge inflatsioon, mis takistab meil eurole üleminekut. Samal ajal - vaatamata keskmise palga kiirele tõusule - süveneb Eestis varaline kihistumine, mis pärsib ühiskonna igakülgset arengut ning õhutab sotsiaalseid vastuolusid. Tartu ülikooli sotsioloog Henn Käärik nimetab meil valitsevat majanduslikku ebavõrdsust koguni mõistusevastaseks (EPL, 28.05).

REPLIIK: Mitteametlik blokaad
Vene võimud on maailmale teatanud, et ehkki suhted Eestiga on pärast pronkssõduri teisaldamist halvad, ei rakendata Eesti vastu mingeid majandussanktsioone. Jah, ametlikult ei ole Eesti vastu ühtegi sanktsiooni rakendatud, kuid küll on Narva sild venelaste arvates kehvas tehnilises seisus, küll süüdistatakse Hansapanka rahapesus jms. Jah, võimalik, et mõnegi sammu taga ei olegi otseselt Eesti vastu suunatud poliitikat. Kuid päris kindlasti on kõigi nende sammude taga meie päevade Venemaal valitsev arusaam, et riik peab kontrollima kõike ning et miski võõras (sh väliskapital) pole Venemaale teretulnud.

JUHTKIRI: Kasiinode laiutamise vastu
Eesti mudapealinnas Haapsalus kütab kirgi vaidlus, kas lubada otse Haapsalu südames, Hansapangast peagi tühjaks jäävas majas avada ööpäev läbi avatud kasiino või mitte. Haapsalu linnajuhtidel näikse õnneks tervet mõistust jätkuvat ja luba kasiino avamiseks tõenäoliselt ei anta. Põhjusi tuuakse kaks: kui linna kõige käidavamas kohas avataks kasiino, meelitaks see kindlasti mängima ka hulga inimesi, kes siiani hasartmängupahest eemal on olnud; teiseks mõjuks kasiino muidu vaikse kuurortlinna südames ka Haapsalu mainele halvasti.
Paraku ei ole kõigil linnadel nii hästi läinud. Eesti Eks-press on aastaid ajanud tänuväärset asja - võidelnud Tallinna tekkivate üha uute ja uute kasiinode vastu. Aga kuna seadusandja pole samasugust tahet kasiinode laiutamise vastu üles näidanud - pigem on käitunud riigikogu vastupidi, näiteks ei rakendata kasiinodele suitsetamiskeeldu -, siis on kasiinod saanud rahumeeli edasi õilmitseda ja oma kombitsaid veelgi laiemale ajada. Nii on kasiinod koha sisse võtnud juba suuremates kauplustes ja magalarajoonides, kuhu neil veel mõni aasta tagasi asja ei olnud. Kokku on Eestis praegu 158 mängukohta, veel kolm aastat tagasi oli 110.

Maaülikool uurib endiste kaevandusalade kasutusvõimalusi
Eesti maaülikool uurib koostöös Jõhvi vallavalitsuse ja aktsiaseltsiga Eesti Põlevkivi kaevanduspärandi kasutamisvõimalusi.
Eeskujuks on võetud Nord Pas-de-Calais regioon Põhja-Prantsusmaal, kus poolteist aastakümmet tagasi lõpetati kivisöe kaevandamine, kirjutab ETV24. Praeguseks on selles piirkonnas umbes kümnendik kaevanduste aherainemägedest muudetud turismiobjektideks, vahendas Aktuaalne kaamera.
Prantsusmaal suutsid omavalitsused kokku leppida, milline endine tööstushoone, karjääriala või aherainemägi säilitada, milline aga mitte. Tulemusel jäi alles kümnendik söetööstuse aherainemägedest, mis muudeti spordirajatisteks.
Ka Eestis oleks tarvis omavalitsuste vahelist koostööd. Jõhvi vald on valinud pilootprojektiks Tammiku kaevanduse ümbruse.

Eesti ja Läti hakkavad koostama ühisdokumenti
Eesti peaminister Andrus Ansip ja Läti valitsusjuht Aigars Kalvitis leppisid Riias toimunud kohtumisel kokku, et riigid hakkavad välja töötama ühisdokumenti koostöö tõhustamiseks.
Ansipi hinnangul on koostöökokkulepe Lätiga möödapääsmatu, sest tegu on Eesti ühe olulisema kaubanduspartneriga, kus tegutseb pidevalt 2500 eestlast, kirjutab ETV24.
"Meil on head kogemused Soomega. Viis aastat tagasi alustati ühisraporti koostamist Eesti ja Soome vahel. Siis nähti riikidele ette 43 ülesannet, millest 40 on täidetud, sealhulgas Estlinki kaabel. Samamoodi peaksime pöörama tähelepanu Eesti ja Läti vaheliste suhete arendamisele," ütles Ansip Aktuaalsele kaamerale.
Enne Ansipi saabumist korraldas aga ühendus Rodina Eesti saatkonna juures piketi, kus kümmekond inimest protesteeris fašismi vastu Eestis.

Mais teisaldati 836 valesti parkinud autot
Pealinna transpordikontrolörid püstitasid maikuus omalaadse rekordi, toimetades parklasse 836 parkimiskorda eiranud juhi sõidukid.
See aga tähendab, et juhid ei tavatse endistviisi oma sõiduvahendeid reeglite järgi parkida, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Firmad korraldavad töötajatele HIV-teemalisi koolitusi
Võitluses HIV epideemiaga on mitu suurfirmat asunud oma töötajaid sadade kaupa koolitama.
Teiste seas oli ka 3000 töötajaga Hansapank, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Elliste raba põleng loodetakse tänase päeva jooksul lokaliseerida
Päästekeskus ootab vabatahtlikke appi
Esmaspäeva öösel jätkusid Elliste raba suurpõlengu kustutustööd.
Öö jooksul põlenguala oluliselt ei suurenenud, põlengupiir liikus lõiguti edasi kuni paarkümmend meetrit, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Päeva jooksul tule piir edasi nihkunud ei ole. Põlenguala nelja kilomeetri pikkusest perimeeterist on kolm kilomeetrit kaetud voolikuliinidega. Õhtuks planeeritakse voolikute ja kustutusveega katta kogu põlenguala serv.
Päästetööde juhi sõnul on tänase päeva eesmärk põlenguala lokaliseerimine. Peale tule levikule piiri panekut jätkub töö põlenguala perimeetrist sissepoole jäävate tulekollete likvideerimisel.
Tänastel töödel osales seitse kustutusautot, neli ATV-d, üks amfiibauto ARGO ning kaks raskelt läbitaval maastikul liikumiseks mõeldud roomikmasinat Bandwagen. Õhust kustutamiseks ja põlengualast ülevaate saamiseks vajalike seirelendudega toetas päästetöötajaid piirivalve lennusalk kahe kopteriga.

VIDEO:  Rabapõleng Nissi vallas
Öösel vastu tänast jätkusid kustutustööd Harjumaal Nissi vallas asuvas Elliste rabas, hetkel on eesmärk on lokaliseerida põlengu perimeeter, et järgnevatel päevadel saaks asuda põlengu kollete kustutamisele.
Öösel vastu esmaspäeva jätkusid Elliste rabas kustutustööd, mida soodustas tuulevaikne ja niiske ilm. Põlenguala levik Soosalu küla suunas on saadud kontrolli alla ning põleng küla majapidamisi ei ohusta.
Lisatud Eesti Päevalehe fotograafi Marko Mummi värske video tänastest kustutustöödest Nissi vallas.

Analüütik: Ekspress Grupi aktsionäridele on ost hea uudis
Investeerimispanga LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert lausus Eesti Päevalehele, et Ekspress Grupi aktsianäride seisukohast on Maalehe ost positiivne uudis, kuna Maalehe käive ja eriti kasum on viimastel aastatel päris korralikult kasvanud.
Kerdi hinnangul sobib Maaleht Ekspress Gruppi väga hästi, kuna ettevõtte tegevusvaldkond on sarnane, mistõttu on ülevõtmisprotsess ilmselt vähem valulik ning ühtlasi on kergem leida sünergiaid.
"Arvan, et see mõju on kahepoolne. Puht majandustulemuste poolest rääkides võiks arvata, et Maalehe osa jääb Ekspress Grupi käibes viie ja kümne protsendi piirile ja ses osas väga suur mõju pole," rääkis ta. "Aga siin tuleb appi psühholoogiline mõju, kuna on räägitud palju, et Ekspress Grupp tahab laieneda. Ja sellel teatel on positiivne mõju, kuna investorid näevad, et Ekspress Grupp leiab kogutud rahale rakendust."
Kerdi sõnul saabki Ekspress Grupp tõenäoliselt investoritele lubatud laienemisplaane teostada läbi ülevõtmiste. Ta lisas, et Eesti turul laienemise kõrval ootavad investorid siiski ka laienemist uutele turgudele.

Tõnismäelt leitud säilmed maetakse ümber 3. juulil
Kaitseministeeriumi ümbermatmistseremoonia komisjon otsustas, et Tõnismäelt leitud säilmete ümbermatmine toimub 3. juulil Tallinnas.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo moodustas täna kaitseministeeriumi juurde komisjoni, mille ülesandeks on Tõnismäelt leitud säilmete ümbermatmistseremoonia ettevalmistamise ja korraldamise koordineerimine.
Komisjoni esimeheks määras minister Jaan Trossi, kes on sõjahaudade komisjoni esimees ja liikmeteks kaitseministeeriumi, välisministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabi ametnikud.
Ministeeriumi teatel on Eesti huvitatud koostööst Venemaa suursaatkonnaga Tallinnas selle nimel, et Venemaal elavad ümbermaetavate lähisugulased saaksid
osaleda ümbermatmistseremoonial ja säilmete identifitseerimises.
Eesti katab iga lahkunu põrmu kohta kuni kahe lähisugulase matusele saabumise kulud.

Elektrikatkestuse tõttu ei töötanud Tallinnas mitu raadiojaama
Tallinnas kadus täna kella kahe ajal päeval elekter Veerenni piirkonnas, mistõttu ei kuulnud Tallinnas mitmeid raadiojaamu nagu Uuno, Kuku, 100 FM ja Dinamiit FM.
Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabrak ütles Päevaleht Online'ile, et kella 14.02 ajal juhtus Tallinnas Veerenni tänaval keskpingekaabli lühis, mistõttu jäi 256 klienti elektrita. Praeguseks on vool kõigil klientidel, ka raadiojaamadel taastatud.
Elektrikatkestuse tõttu ei töötanud päeval mitmed raadiojaamad. Uuno raadio peatoimetaja Andres Panksepp ütles Päevaleht Online'ile, et Tallinnas vaikisid Uuno raadio, Kuku raadio, U-pop, 100 FM ja Dinamiit FM.
Helen Sabrak ütles Päevaleht Online'ile, et Suur-Sõjamäel oli elekter kadunud 11-l garaažil ja ilmselt oli tegemist kaevetöödest tingitud häirega. Kaks juhtumit ei olnud omavahel seotud.

Pakri saarte vahelisel tammil oli hommikul tulekahju
Piirivalvelaeva Torm meeskond kustutas täna keskpäevaks kaasaskantava pumbaga ulatusliku põlengu Pakri saarte vahelisel tammil.
Täna hommikul kell 8.50 nägi piirivalvelaev Torm Paldiski põhjasadamas seistes Pakri saarte kohal suitsu. Kuna Pakri saarte lähedal on madal vesi, sõitsid Tormi meeskonnaliikmed asja kontrollima kaatriga.
Selgus et põlema oli läinud saarte vaheline tamm ning piirivalvurid asusid seda kustutama kaasaskantava pumbaga.
Ulatuslikust tammipõlengust said piirivalvurid jagu täna keskpäevaks ning jäid sündmuskohale tunniks valvesse.
Peale veendumist, et olukord on saadud kontrolli alla, sõitsid piirivalvurid kell 13.15 tagasi Paldiski põhjasadamasse.

Jõks: politseil oli õigus rahutustes osalenute fotosid avalikustada
Õiguskantsler Allar Jõks jõudis järeldusele, et politseiametil oli õigus aprillirahutuste fotode avalikustamiseks veebis, kuid taunis kõikide veebilehe fotodel olevate isikute nimetamist vandalismiaktides osalejateks.
Samuti oli vandalismis mitteosalenud isikute fotode avaldamine antud juhtumil lubatav ning vastas isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetele.
Siiski juhtis õiguskantsler politseiameti peadirektor Raivo Aegi tähelepanu sellele, et edaspidi tuleb olla hoolikam isikuandmete avalikustamisega kaasnevates väljaütlemistes.
Õiguskantsleri poole pöördujad, kes ise õigusrikkumisi toime ei pannud, tundsid end solvatuna, sest politseiameti loodud veebilehel nimetati kuni 10. maini kõiki isikuid, kelle pildid veebilehel avaldati, vandalismiaktides osalejateks.
"Õiguskantsleri hinnangul on veebilehe avalehekülje sõnastus taunitav. Märgistades vandalismiaktides osalejateks ka isikuid, kes olid küll tänavatel, kuid vandalismiakte ise toime ei pannud ega tegutsenud ka ässitajatena, võib ahendada nende isikute eneseteostusvõimalusi erinevates eluvaldkondades. Ka neid, kes osalesid või tegutsesid ässitajatena, saab "vandaalitsejaks" nimetada vaid süüdimõistev kohtuotsus," lausus Jõks.

Paet: Venemaa peab oma kohustused täitma
Välisminister Urmas Paet peab Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingut üheks Euroopa julgeoleku nurgakiviks ning lepingu usaldust õõnestavaid avaldusi kahetsusväärseteks.
Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti täielikult NATO riikide ühisseisukohta, mille kohaselt kohandatud tavarelvastuse piiramise lepingu jõustumiseks on tarvis Venemaa-poolseid samme. "Lepingu ratifitseerimise eeltingimus on Venemaa-poolne Istanbuli kohustuste täitmine - vägede väljaviimine Moldovast ja Gruusiast," märkis Paet.
Kehtiv tavarelvastuse piiramise leping ei näe ette liitumisvõimalust uutele liikmetele. Kohandatud tavarelvastuse piiramise leping ei ole veel jõustunud. Uutele liitujatele muutub see avatuks peale jõustumist.
Välisministri sõnul on Eesti korduvalt kõrgel tasemel väljendanud oma põhimõttelist valmisolekut kohandatud tavarelvastuslepinguga ühinemiseks pärast selle jõustumist ning avanemist uutele liitujatele. "Enne läbirääkimiste algust ei ole Eestil võimalik etteruttavalt mingeid kohustusi võtta ega diskuteerida võimalike piirangute teemal," ütles Paet.

Kihnus saavad sada majapidamist suitsuanduri
Lääne-Eesti päästekeskuse ja päästeameti töötajad viivad sel nädalal projekti "Kodu tuleohutuks" raames Kihnu saarel, külastuste käigus saavad sada majapidamist omale lakke suitsuandurid.
Lääne-Eesti päästekeskuse ja päästeameti töötajad annavad 13.-14. juunil kihnlastele koduse tuleohutuse alast nõu, vastavad teemakohastele küsimustele ning koostöös kohaliku omavalitsusega saavad sada majapidamist omale lakke suitsuanduri.
Sarnaselt Kihnu saarele käisid Lääne-Eesti päästekeskuse töötajad juuni alguses Läänemaal Vormsil, kus projekti raames sai nõustatud sadakond kodu.
"Kodu tuleohutuks" on projekt, mille eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu kodustele tuleohutuse riskidele ning üles kutsuda inimesi oma kodu ohutumaks muutma. Projekti raames on igal inimesel võimalik enda koju kutsuda päästespetsialist, et üheskoos arutada koduseid tuleohutuse riske ja saada nõuandeid, kuidas oma kodu tuleohutumaks muuta. Kodukülastused on tasuta.

Komisjon jättis riigikogulaste kuluhüvitise korra muutmata
Põhiseaduskomisjon otsustas täna loobuda kavatsusest muuta riigikogu liikmete kuluhüvitiste korda, mis tähendab, et riigikogulastel tuleb ka tulevikus kuluhüvitise saamiseks tšekke esitada.
Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ütles Päevaleht Online'ile, et see oli komisjoni ühine otsus riigikogu liikme staatuse eelnõus kuluhüvitiste teemat mitte käsitleda.
Seega peab Linde kinnitusel riigikogu praegune kui ka järgmine koosseis jätkama kuluhüvitiste saamiseks tšekkide esitamist.
Senise regulatsiooni kohaselt hüvitatakse riigikogu liikmetele tööga seotud kulutused kuni 30% ulatuses ja vaid kuludokumentide alusel.
Linde sõnul arutab komisjon teisipäeva hommikul veel riigikogu liikmete võimaliku immuniteedi küsimust, mille kohta õiguskantsler Allar Jõksil oli samuti etteheiteid. Eelnõu kohaselt ei või Riigikogu liiget takistada tema ülesandeid täitmast ja seoses väärteomenetlusega ei tohi Riigikogu liikme suhtes kohaldada kinnipidamist ega sundtoomist, samuti ei tohi talle väärteo eest mõista karistusena aresti.

Diskosõbrad Piritale ja Stroomi randa, vaikuseihkajad mulistagu mujal
Pärast tööpäeva plaanis Pelgulinnas elav ajakirjanik randa minna. Läkski. Stroomi randa läks: et kodule lähedal ja muidu ka kena. Aga ei olnud kena.
Juba parkimisplatsilt hakkas kõrvu kostma diskomütsud. Lähemale minnes kostis muusika valjemini: üürgamine tuli rannahoonest. Veepiirilgi ei saanud heli üle kurta: lainete loksumine ei seganud sugugi diskoviiside kuulamist, ka laulusõnad olid selgelt eristatavad. Ajakirjanik siiski muusikat kuulata ei tahtnud ja hakkas mööda randa kaugemale marssima: küllap leiab vaikse nurga. Aga ei leidnud. Stroomi ranna igasse otsa kostis rõõmus muusika, väga hästi kostis. Sealt tekkis küsimus, kuidas Tallinna randades lood on? Kas igal pool rõõmustab kõrva uuem popmuusika või saab kusagil ka vaikuses olla?
Stroomi rand

Suutmatus reovett puhastada võib Eestile rikkumismenetluse kaela tuua
Riigikontrolli hinnangul ei suuda Eesti 2010. aastaks tagada kõigis asulates piisavat reovee puhastust, mistõttu võib Euroopa Liit Eesti suhtes rikkumismenetluse algatada.
Puhastamiskohustuse täitmata jätmise tõttu võib Euroopa Liit algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse, vahendas riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson. Ka europrojektide toel pole reoveekäitlus jätkusuutlikult korraldatud, kuna vee- ja kanalisatsioonihinnas ei arvestata kõiki kulusid ning pole selge, kuidas toimub uute rajatiste edasine majandamine.
Suur osa maapiirkondade puhastusseadmeid ei tule reovee puhastamisega toime ja vajavad täiustamist või väljavahetamist. Amortiseerunud kanalisatsioonitorustike tõttu lekib reovett pinnasesse ning see võib tuua kaasa inimeste haigestumise ja veekogude kinnikasvamise liigse toitainete sisalduse tõttu.

Eestlaste osakaal Soome narkoturul on vähenenud
Soome ajaleht Savon Sanomat kirjutab, et soomlased on võitnud kohaliku narkoturu eestlastelt ja venelastelt tagasi.
Soome keskkriminaalpolitsei andmetel on välismaalaste osakaal rasketes narkokuritegudes kahtlustatavate seas viimastel aastatel kukkunud kümne protsendi lähedale.
Uurija Tuija Hietaniemen sõnul on enim langenud Eestist pärit isikute osakaal Soome narkoturul. Sellega on läinud narkootikumide maaletoomine ja vahendus soomlaste vastutusele, sellest saavad soomlased muidugi ka senisest suuremat tulu.
Siiski mõjutavad Eestist ja Venemaalt pärit inimesed endiselt Soome narkoturgu, kuid teevad seda oma kodumaalt lahkumata.
Muutuse üheks põhjuseks peetakse kartust jääda Soome piiril narkootikumidega vahele.

Sotside peasekretärina jätkab Randel Länts
Sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu kinnitas eilsel koosolekul
Läntsi jätkamist erakonna peasekretärina taotles erakonna esimees Ivari Padar, teatas erakonna pressiesindaja.
Läntsi sõnul on tema eesmärgiks viia erakond edukalt kahtedele valimistele. Liginemas on Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimine.
Länts on töötanud erakonna peasekretärina 4. detsembrist 2005.

Rapla politsei tabas täna hommikul seitse joobes juhti
Rapla lähiümbruses täna hommikul läbiviidud politseioperatsiooni käigus tabas Rapla politsei seitse joobes juhti, lisaks ühe juhtimisõiguseta juhi.
Lääne politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Jaanus Peitre sõnul on tegemist rekordilise numbriga, sest sedavõrd suurt hulka joobes juhte ei ole ühe hommikuse politseioperatsiooni käigus tükk aega tabatud.
"Ilmselt näitab see, et inimesed ei suuda nädalavahetuse pidutsemistega õigel ajal lõpetada ning unustavad, et esmapäeval on vaja tööle sõita," lausus Peitre.
Peitre sõnul tuleb hommikul purjuspäi rooli istunud seitsmel isikul arvestada nüüd asjaoluga, et juhtimisõigusest jäävad nad kõik mõneks ajaks ilma.
"Politsei on seisukohal, et joobes juhtimine on tegu, mille eest reeglina tuleb karistada juhtimisõiguse äravõtmisega," ütles Peitre.

Öine ilm soodustas rabapõlengu kustutamist
Öösel vastu esmaspäeva jätkusid Elliste rabas kustutustööd, mida soodustas tuulevaikne ja niiske ilm.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja teatel oli kustutustööde eesmärk lokaliseerida põlengu perimeter, et järgnevatel päevadel saaks asuda põlengu kollete kustutamisele.
Öösel olnud tuulevaikne ja niiske ilm aeglustas tule levikut, kuid põlengu levikut täielikult kontrolli alla saada ei õnnestunud.
Päästetööde juhi sõnul on rabapind väga kuiv ning tuule tugevnemisel on võimalik uute tulekollete teke.
Täna planeeritakse kaasata kustutustöödele 60 päästetöötajat kõigist päästekeskustest ja 40 vabatahtlikku abilist Väike-Maarja Päästekoolist, Kaitseliidu Harju ja Lääne Malevast ning Eestimaa Looduse Fondist.
Tuletõrjetehnikast kasutatakse kustustöödel kümmet kustutusautot, nelja ATV-d, ühte amfiibauto ning kahte raskel maastikul liikumiseks mõeldud roomikmasinat Bandwagen. Õhust kustutamise ja põlengualast ülevaate saamiseks vajalike seirelendudega toetab Piirivalve Lennusalk päästetöötajaid kahe kopteriga.

Alanud nädal tuleb vihmane
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt sajab alanud nädalal küll hoovihma, kuid tuleoht Eesti metsades püsib.
"Tuleoht kasvab seni, kuni saju hulk ulatub 10 millimeetrini 12 tunni kohta. Sellist sadu võib sel nädalal ette tulla alles nädalavahetusel (tõenäoliselt pühapäeval). Ülejäänud hoogsajud on juhuslikku laadi ja neile ei saa lootust panna," teatas ilmajaam.
Täna on vahelduv pilvisus, pärastlõunal on kohati võimalik äike. Puhub põhjakaarte tuul 3-8 m/s, äikese ajal on tugevaid iile. Sooja tuleb 17 kuni 23 kraadi.
Teisipäeva öösel on valdavalt sajuta, päeval suureneb hoovihma tõenäosus Põhja-Eestis. Puhub lõuna ja edelatuul 1-6, päeval 5-10 m/s. Öösel on sooja 9 kuni14, päeval 20 kuni 26 kraadi.
Kolmapäeval vihma tõenäosus suureneb. Puhub edelatuul 6-11, rannikul 14 m/s. Öösel on sooja 10 kuni 16, päeval 18 kuni 25 kraadi.

Tuusti: Eesti on kaalunud ka hüljeste küttimist
Riikliku Looduskaitsekeskuse direktori Jaanus Tuusti sõnul on Eesti Põhjamaade eeskujul kaalunud piiratud ulatuses hüljeste küttimist, kuid meil puudub statistika, mille alusel küttimislimiite määrata.
Ettepanek hakata hülgeid küttima on tulnud väikesaartelt, kus see tegevus oli kunagi traditsiooniks, rääkis Riikliku Looduskaitsekeskuse direktor Jaanus Tuusti ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Tema sõnul kütitakse Soomes ja Rootsis hülgeid piiratud koguses. "Neil on olemas täpsed andmed, kui palju hülgeid sureb kaaspüükides, meil neid andmeid pole," tõdes Tuusti.
Seetõttu ei saa tema kinnitusel ka hüljeste küttimisest rääkida. "Kui me ei tea, kui palju kalurid hülgeid kaaspüügina saavad, siis ei saa me anda ka mingeid limiite nende loomade küttimiseks.," nentis ta.
Pärnu randadest on tänavu kevadel minema viidud sadakond hülgekorjust, need on kalurite võrkudesse kinni jäänud loomad, mis on merre tagasi visatud ja hiljem on meri nad kaldale uhunud.

Eestis uppus eelmisel nädalal kolm meest
Eestis uppusid eelmisel nädalal kolm meest, kellest kaks hukkusid paadi ümberminemise tõttu.
Harjumaal Kose vallas asuvas Paunküla veehoidlas läks neljapäeval kella 22.30 paiku ümber paat, mille tagajärjel uppus paadis olnud Vello (s 1945).
Läänemaal Noarootsi vallas Elbiku külast laupäeval kella 14.37 paiku nelja mehega merele läinud paat läks kummuli. Paadis olnud Tiit (s 1964) uppus. Teised mehed pääsesid.
Järvamaal Albu vallas Valgehobuse karjääris uppus eile sinna ujuma läinud meesterahvas. Õnnetusest teatati päästeametile eile õhtul kella 19.59 ajal. Kohale tellitud tuukrid tõid surnukeha kaldale.

Mehe surnuks peksnud noored pääsesid tingimisi karistusega
Prokuröri ettepanekul karistas maakohus tingimisi vangistusega viit noorukit, kes ligi neli aastat tagasi Viljandimaal Ramsil mehe surnuks peksid.
Viljandi maakohus mõistis kokku viis noormeest ettevaatamatusest surma põhjustamises ja raske tervisekahjustuse tekitamises ning sellega elu ohtu seadmises süüdi juba 2005. aasta 3. oktoobril. Toona karistas ta noorukeid kuueaastase reaalse vangistusega, kirjutab Sakala.
Tartu ringkonnakohus jättis 2006. aasta 6. jaanuaril maakohtu otsuse muutmata, kuid riigikohus tühistas selle mullu 14. juunil.
Riigikohus ei seadnud kahtluse alla noorukite süüd, kuid heitis alama astme kohtutele ette, et nood polnud täpselt välja uurinud, kui suur osa igal noorukil mehe surmas oli. Seega polnud ta kindel, kas neile määratud võrdsed karistused olid õigustatud, ja saatis juhtumi uueks arutamiseks maakohtusse.

Põlvamaal põhjustas juhiloata noormees avarii
Põlva maakonnas Orava vallas Orava-Kõivsaare tee 1 km toimus eile liiklusõnnetus kus juhtimisõiguseta alaealise noormehe juhitud sõiduauto põrkas kokku vastu tulnud sõidukiga.
Sõiduauto Opel Calibra, mida juhtis ilma juhtimisõiguseta 17-aastane Viktor, ei arvestanud tee olusid ning valesti valitud sõidukiiruse tõttu kaotas sõiduk juhitavuse paiskudes vastasssuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva s/a Opel Vectra, mida juhtis 31-aastane Svetlana.
Õnnetus leidis aset eile kella 14.45 ajal.
Sündmuskohalt toimetati laste neuroloogia osakonda Opel Calibra kaasreisija, 15 aastane neiu, kes jäeti haiglasse. Opel Calibra juhile anti kohapeal esmaabi.

Elliste raba põlengu kustutamine jätkub
Öösel vastu tänast jätkusid kustutustööd Harjumaal Nissi vallas asuvas Elliste rabas, hetkel on eesmärk on lokaliseerida põlengu perimeeter, et järgnevatel päevadel saaks asuda põlengu kollete kustutamisele.
Kella üheteistkümneks eile õhtul olid vabatahtlikud abilised põlengualalt lahkunud. Tule leviku kontrolli alla saamiseks tehtavaid kustutustöid jätkatakse viiekeümne päästetöötajaga.
Õhtul kella üheteistkümneks oli põlenguala suurus täpsustatud andmetel 60 hektarit. Kannatada on saanud nii rabapinnas kui metsaalune. Tuule vaibudes tule levik pidudrdus, põlemise intensiivsus vähenes ning mitmetes lõikudes saadi tule levik kontrolli alla.
Põlenguala levik Soosalu küla suunas on saadud kontrolli alla ning põleng küla majapidamisi ei ohusta.
Esmaspäeva hommikul planeeritakse kaasata kustutustöödele 60 päästetöötajat kõigist päästekeskustest ja 40 vabatahtlikku abilist Väike-Maarja Päästekoolist, Kaitseliidu Harju Malevast ja Eestimaa Looduse Fondist.

Eesti lastepealinna Kärdlat valitsesid merihiir Ruffi ja Pipi
Hiiumaa lapsed said kolme päeva jooksul nautida etendusi, kontserte ja pannkooke.
Reedest pühapäevani oli Kärdla laste päralt. Reedel kuuendat Hiiumaa lastefestivali avades andis Kärdla linnapea Anton Kaljula linna lastele üle ja kuulutas Kärdla Eesti lastepealinnaks.
Tegevusi, kontserte, etendusi ja palju muud põnevat jagus hommikust hilisõhtuni. Lisaks hiidlastele olid lastefestivalile sõitnud mitmed esinejad mujalt Eestis.
Laupäeval valmistasid lastele pannkooke ettevõtlike naiste Tõrva klubi, Eesti Kontsert etendas "Karu sünnipäeva", Hannes Võrno tegi miljonimängu, Lauri Pihlap osales hiphopi treeningtunnis, Aare Baumer tegi teadusteatrit ja tantsuõpetajad tutvustasid erinevaid tantsustiile.
Suvehiidlase Jaanus Rohumaa lavastatud stseenis osales ka maadluse maailmameister Heikki Nabi. Ja Kärdla nukuteater, nagu ka mitu tantsurühma, andis toredaid etendusi.

Viimsi uus kool jääb valla lastele juba praegu kitsaks
Viiendik kooliealiseks saavaid lapsi peab leidma kooli väljastpoolt Viimsit.
Eelmisel sügisel valminud ning ligi 170 miljonit krooni maksma läinud Viimsi keskkooli uus maja ei suuda juba tänavu võtta kõiki soovijaid uueks õppeaastaks esimesse klassi.
Kui vald eeldas, et kool saab täis viie aasta jooksul, siis nüüd on selge, et see juhtus juba esimese aastaga. Tänavu mais oli kool sunnitud teatama, et enam esimesse klassi astujate soovi-avaldusi vastu ei võeta. Seda vaatamata kuue paralleelklassi avamisele.
"Järgmise ja ülejärgmise aasta on seis juba väga kurb," sõnas kooli direktor Leelo Tiisvelt. Praegu mahub veel 30 last valla teise, Püünsi põhikooli. "Aga järgmine aasta ei aita enam midagi," märkis Tiisvelt. "Ainuke võimalus on teha esimesed klassid vahetustega - ühed käivad hommikul, teised õhtul. Sest uusi klassikomplekte juurde teha ei saa," ütles direktor.

Harjumaal Nissi vallas põleb laupäevast raba
Elliste rabapõlengu kustutamine kestab päästjate hinnangul vähemalt nädala.
Laupäeva pärastlõunast põleb Nissi vallas Ellamaa küla lähistel raba, põlengu kustutamist takistab päästetehnikale läbimatu maastik ja tugev tuul.
Laupäeva lõuna ajal süttis Nissi vallas Elliste raba ning hoolimata kustutajate pingutustest raba- ja metsapõlengu ala püha-päeval järjest suurenes. Piirivalve lennusalga kopteri seirelendude tulemusel selgus, et põlenud ala suurus on hinnanguliselt 15 hektarit, tulekoldeid on 40 hektaril. Pühapäeval oli põlengukohal töös 61 inimest, päästjatel ja vabatahtlikel abilistel oli kustutustöödeks kasutada kuus kustutusautot, viis erinevat pumpa, kolm ATV-d ja teedeta maastikul kustutustehnika ning inimeste veoks mõeldud roomikmasin Bandwagen. Kustutustöödel osales ka piirivalve lennusalga kopter.

Uuring: rahvas piiraks kasiinode liigset laiutamist
Kasiinode piirangute suurendamist toetavad kõige rohkem Tallinna elanikud.
Ülekaalukas osa Eesti elanikest sooviks näha kasiinode tegevuse reguleerimisel senisest suuremaid piiranguid, selgus Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt mai lõpus läbi viidud 1008 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest.
Pisut enam kui pooled (55%) Eesti elanikest leiavad, et kasiinode tegevust peaks praeguse regulatsiooniga võrreldes oluliselt rohkem piirama. Lisaks peab 21% vajalikuks mõnevõrra suuremat piiramist. Seega kokku pooldab kasiinodele senisest suuremate tegevuspiirangute kehtestamist 76% elanikest vanuses 15-74 aastat. Riigikogu valimistel valimisõigusega vastajate seas on piirangute suurendamise poolt 80 protsenti.
Seniste piirangute säilimist pooldab vaid 13% (valimisõiguslikest 10%) ning piirangute lihtsustamise või kaotamise poolt on kokku ainult 2% Eesti elanikest.

Lätis levivad kasiinod Eestist veel kiiremini
Euroopa riikidest on kasiinodel tegutsemiseks kõige lahedam põli Ukrainas.
Kui Eestisse on viimase viie aastaga loodud ligi 40 uut kasiinot, siis Lätis on olukord veelgi hullem: viimase kolme aastaga on seal juurde loodud ligi sada uut kasiinot.
Eelmisel sügisel börsile läinud Olympicu kasiinoketi aktsiamüügiprospektist võib välja lugeda, et pealegi on lätlased eestlastest märksa mängulembesemad ja keskmiselt jätab iga Lätis elav inimene igal aastal kasiinosse 951 krooni. Eestlaste sama näitaja on 858 ja Leedus vaid 135 krooni.
Leedus on eelmise aasta andmeil vaid 21 kasiinot. Eestis seevastu 158 ja Lätis üle 600 kasiino. Euroopas kõige enam kasiinosid on aga Ukrainas, kus tegutseb üle 1000 kasiinooperaatori. Soomes ja Rootsis on kasiinod range riikliku kontrolli all.

Naši ähvardab Eesti võime kohtuga
Keeruline on tuua esile konkreetseid seadusi, mille vastu Naši
Vene Kremli-meelne noorteorganisatsioon Naši lubas seoses laupäeval Tõnismäel toimunud kahe organisatsiooni aktivisti kinnipidamisega ning maalt väljasaatmisega Eesti võimud kohtusse kaevata.
"Niipea kui me saame kõik vajalikud dokumendid kokku, esitame Tallinna kohtule hagi-avalduse ja pöördume ametliku kirjaga rahvusvaheliste ühiskondlike organisatsioonide poole," ütlesid ühenduse esindajad pressitalitusele Interfax.
Politsei pidas laupäeval Tõnismäel kinni seal telkmantlitega seisnud Naši liikmed Dmitri Tšamrovi ja Sergei Nošovi. Naši hinnangul ei ole politseil mingit alust rahumeelselt piketeerivaid aktiviste ahistada.
Noorteliikumise pressiesindaja Anastassia Suslova kinnitas Eesti Päevalehele, et turismiviisaga Eestisse saabunud Naši aktivistide eesmärk oli seista paar tundi pronkssõduri endisel asukohal ning väljendada sel moel oma kodanikuprotesti Eesti võimude tegevuse vastu.

Veenmine suutis eesti rahvuslased pronksiöö rahutuste ajal kodus hoida
Rahvuslaste viha ja energia suunamiseks kasutati ka abipolitseinike koolitust.
Peamiselt Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitikute ja kaitsepolitseinike veenmistöö tulemusena hoiti eesti rahvusäärmuslased aprillirahutustest eemal.
27. aprillil, pärast kõige kriitilisemaid sündmusi ning märatsemist, hakkas lai ring IRL-i inimesi läbi helistama kõiki tuntuid ja ka vähem teada rahvuslasi, nende seas nii kaitseliidu liikmeid kui ka näiteks skinhead'e. Koju jääma või abipolitseinike kursustele minema veendi eelkõige isikuid, kellest oli teada, et nad võivad suurest vihast ja venelaste vastu mõtlematult tänavale protestima minna.
Üheks helistajaks olnud IRL-i tipp-poliitiku sõnul olid kõik eri rühmitustest pärit isikud ülimalt mõistvad. "Tegelikkuses said need inimesed päeva lõpus ise aru, et kõige targem on sündmustes mitte osaleda, et neid mitte forsseerida," märkis poliitik.

1 küsimus KAPO komissarile
Kas ja kui palju veenis kapo rahvuslasi, et nad aprillirahutuste ajal tänavale ei tuleks ja rahulikult
koju jääksid?
Vastab
Martin Arpo,
Kapo komissar
Hoiatasime avalikkust võimalike provokatsioonide eest nii meedia kui ka vahetute kontaktide kaudu tegelikult juba päevi enne rahutuste puhkemist. Selliste hoiatuste peamine mõte oligi kutsuda inimesi üles provokatsioonidele mitte alluma.
Kaitsepolitsei rolli avalikkuse teavitamisel ei tohiks seejuures ületähtsustada. Lähiminevikku analüüsides näeme, et tõeliste ohtude ilmnedes mõistab valdav osa Eesti rahvuslastest ise provokatsioonide võimalikke tagajärgi. Näiteks Eesti taasiseseisvumisega seotud sündmustes käitusid rahvuslikult meelestatud inimesed ju vastutustundlikult ja paremäärmuslus levis Eestisse sisuliselt alles siis, kui hakkas ununema, et meie iseseisvus vajab pidevat kaitset ja kõigi kodanike riigimehelikkust. Seetõttu ei tohiks rahvuslasi kindlasti samastada paremäärmuslastega.

USA-l on Iraagi vägivalla vastu uus strateegia
USA katsetab Iraagis möllava vägivalla vaigistamiseks uut strateegiat.
Ajalehe NY Times teatel sisaldab strateegia ka relvade jagamist sunniitide rühmitustele, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Soome piirivalve tabas idapiiril kaks piiririkkujat
Kagu-Soome piirivalve võttis kinni kaks idapiiri ilma loata ületanud meest.
Nad peeti kinni Rautjärve lähistel, mehed vahistamisel vastupanu ei osutanud.
Piiriületajate rahvust ja täpset rikkumisteekonda ei ole veel selgeks tehtud. Mõlemad on palunud Soomelt varjupaika, vahendab MTV3.
Piiririkkujaile saadi jälile tänu piirivalvekoertele. Juhtunust informeeriti ka Vene piirivalvet.

VIDEO:  George W. Bush kohtus Bulgaaria peaministriga
Oma Euroopa tuuri viimase osana kohtus USA president George W. Bush täna Bulgaaria peaministri Sergei Staniševiga.
Enne kohtumist peaminister Staniševiga ütles president Bush Sofias pressikonverentsil ajakirjanikele, et Ameerika Ühendriikidele on väga tähtis tagada viie Bulgaaria meditsiiniõe vabastamine, kellele Liibüa kohus määras surmanuhtluse, süüdistades naisi Liibüa laste nakatamises HIV-viirusega, kirjutab Reuters.
George W. Bushi ühepäevane visiit Sofiasse nägi ette ka osavõtmist Bulgaaria pealinnas asuva Ameerika Ülikooli tudengite korraldatud ümarlauast, enne lendamist koju Ameerikasse.

Egiptuse valimisjaoskonnas lõppes hääletamine tulevahetusega
Egiptuse valimisjaoskonnas toimunud tulevahetuses iseseisva kandidaadi ja rahvusdemokraatliku kandidaadi toetajate vahel hukkus üks ning sai vigastada neli inimest.
Konflikt toimus parlamendi ülemkoja liikmete valimise ajal, vahendas RIA Novosti.
Hääletusõigust omavad 35 miljonit Egiptuse kodanikku valivad täna konsultatiivse nõukogu 88 saadikut 584 kandidaatidi hulgast. Riigi president nimetab veel 44 saadikut.
Konsultatiivsel nõukogul oli nõudeandev roll, kuid pärast põhiseaduse muudatuste jõustumist sai see organ seadusandlikke funktsioone.

Uuring: ligi pooled taanlastest tahavad mosleminaiste nägusid näha
Taanis korraldatud küsitlus näitas, et valdav enamus taanlasi lubaks moslemitel Taanis kanda oma tavapärast pearätti, kuid kogu nägu katva niqabi suhtes ei ole taanlased nii sõbralikud.
Enamus taanlastest ei taha, et riik keelaks moslemitel tavalise pearätiku kandmise, kuid teistsugune on lugu niqabi, ehk kogu nägu katva riideesemega, kirjutab Jyllandsposten.
Taani arvamusuuringute firma Rambøll Management korraldas taanlaste seas moslemipeakatteid puudutava küsitluse pärast seda, kui peaminister Anders Fogh Rasmussen pidas möödunud nädalal kõne, milles ta kutsus taanlasi üles näitama kuulsat Taani vabameelsust ja kindlustama kõigile õigust riietuda nii, nagu igaüks heaks arvab.
Peaministri väljaütlemine tuli pärast seda, kui Taani Rahvapartei oli esitanud eelnõu, mis keelaks koolides ja teistes haridusasutustes moslemipearäti kandmise.

Elektrikatkestus USA lõbustuspargis jättis inimesed õhku rippuma
USAs jäid lõbustuspargi külastajad atraktsioonil pooleks tunniks pea alaspidi rippuma, sest elekter läks ära.
USAs Arkansase osariigis Hot Springsis asuvas Springs & Crystal lõbustuspargis jäi 12-inimesega vagun Ameerika mägede atraktsiooni kõige kõrgemas osas 45 meetri kõrgusel seisma, inimesed pea alaspidi, vahendab CNN.
Seisaku põhjustas elektrikatkestus. Tuletõrjujad päästsid hirmunud inimesed redeleid kasutades 30 minuti möödudes.
Üks päästetutest hakkas maale jõudes oksendama, üks pea- ja kaelavalu üle kurtnud inimene viidi haiglasse.
"See oli jube!" leidis ühe pääsetu tüdruksõber. "Ma armastan lõbustusparke, kuid ma ei lähe enam kunagi X-Coasteriga sõitma."
"Selgelt oli näha, kes oli X-Coasterilt pääsenud - nende näod olid punased," kirjeldas olukorda üks pealtnägijatest - Angela Salter.

VIDEO:  Austraallased naasevad üleujutuste alanendes kodudesse
Tuhanded austraallased naasevad oma kodudesse peale seda, kui üleujutused Kagu-Austraalias on taanduma hakanud.
Mõningates Kagu-Austraalia piirkondades on tulvaveed taandunud, samas kui teatud Kagu-Austraalia piirkondades on elanikud endiselt häireolukorrast, sest ilmajaamast hoiatatakse uute võimalike tormide ja üleujutuste eest, kirjutab Reuters.
Tugev torm laastas Austraalia idarannikut kolm päeva, põhjustades Hunter Vallys kõige tõsisema üleujutuse viimase kolmekümne aasta jooksul. Tormide ja üleujutuste tõttu hukkus Hunter Vally piirkonnas üheksa inimest ja linnad ning külad olid üksteisest "ära lõigatud".
Umbes 400 Maitlandi ümbruses elavat inimest ei saa endiselt oma kodudesse naasta, sest vesi ei piisavalt alanenud ja inimesi hoiatatakse võimaliku uue tõusu eest.

Biškekis kaklesid türklaste ja kirgiiside noortekambad
Kõrgõzstani pealinnas oli täna varahommikul massikaklus kirgiisi- ja türgi päritolu noortekampade vahel.
Riigi siseministeeriumi teatel lõppes kaklus tulistamisega, vahendab ITAR-TASS. Miilits leidis löömingu toimumiskohast kolm makarovi-püstoli lahingpadrunit ja 16 padrunikesta. Mõned kuulid tabasid lähedalseisnud autot ja hoonet. Kakluses ja tulistamises keegi haavata ei saanud.
Kaklejail õnnestus enne tugevdatud miilitsasalkade saabumist sündmuskohast jalga lasta. Kõrgõzstani siseministeerium ei taha juhtunut etniliseks konfliktiks nimetada, kuna veel ei ole selge, miks kaklus puhkes.

Iraan lubab Lähis-Ida sõjakaosesse paisata
Iraani ajatollah Ali Khamenei nõunik admiral Ali Shamkhani lubas Lähis-Ida paisata sõjakaosesse juhul, kui USA ründab Teherani tuumaobjekte.
Shamkhani ähvardused on suunatud kõigepealt Pärsia lahe riikide vastu, kes teevad Ühendriikidega koostööd, kirjutas The Sunday Times.
Shamkhani avaldas, et kallaletungi vastuseks ründab Iraan mitte ainult Ameerika sõjaväebaase, vaid ka selliseid strateegilisi sihtmärke nagu elektrijaamad ja naftatöötlustehased.
The Jerusalem Post teatas USA sõjaväe kõrgematele ohvitseridele viidates, et Ühendriikidel on juba olemas Iraani ründamise plaan. Nende andmete kohaselt on Iraanil võimalus kolme aasta vältel luua oma tuumapomm.
Senaator Joseph Lieberman tõi veel ühe põhjuse Teherani ründamiseks: Iraan toetab Iraagi mässajaid.

VIDEO:  Enesetaputerrorist õhkis end Nairobi kesklinnas
Keenia pealinnas Nairobis toimunud pommiplahvatuses hukkus üks ja sai tõsiselt vigastada kuus inimest.
Keenia politsei kahtlustab esmaspäeval Nairobi kesklinna rahvarohkel tänaval toimunud pommiplahvatuses enesetaputerroristi, kirjutab Reuters.
Keenia politsei esindaja sõnul oli pommiplahvatuse lööklaine niivõrd tugev, et lennutas plahvatuse vahetus läheduses viibinud inimesi tänavale kahte lehte laiali ja mõned ohvrid lendasid läbi tänval asuvate kaupluste vaateakende.
Keenia kohaliku telekanali KTN väitel plahvatas terroristi käes pomm hetkel, mil ta soovis siseneda liinibussi.
Tänane pommiplahvatus on Keenias järjeks juba nädalaid kestunud vägivallalainele, mille algatajaks peetakse kohalikku kriminaalset rühmitust Mungiki.
Eelmisel nädalal hukkus tulevahetuses Keenia politseiga vähemalt 30 inimest, kes olid varjunud Nairobi agulitesse, mis on erinevate gängide kontrolli all.

Seksuaalkurjategijad saavad Inglismaal kergeid karistusi
Viimase viie aasta jooksul on Inglismaal vaid hoiatusega pääsenud 8000 seksuaalkurjategijat.
Avalikkus, eriti naisõiguslaste organisatsioonid, avaldavad tugevalt meelt nõnda kerge kohtlemise vastu, vahendab BBC.
Nimetatud kuritegudest ligi neljandik on seotud lastega, mõnisada juhtu vägistamisega. Õigusorganite sõnul antakse hoiatus vaid juhul, kui see on antud juhtumi puhul parim lahendus - Suurbritannia justiitsministeeriumi esindaja sõnul on aga vähe olukordi, kus vägistamise või pedofiilia puhul oleks hoiatus õiglaseim karistus.
Konservatiivide ja liberaalide parteid leidsid ühiselt, et taolise suure karistatute arvu taga on valitsuse ebakompetentne poliitika.

VIDEO:  Iisrael tahab luuresatelliidiga Iraanil silma peal hoida
Iisraelil õnnestus luuresatelliidi "Ofek 7" kosmosesse lennutamine, millega riik soovib jälgida Iraani väidetava tuumaprogrammi arenguid.
Iisraeli kaitseametnike sõnul on kosmosesse lennutatud luuresatelliidi "Ofek 7" eesmärgiks vaadelda Süüria ja Iraani tegevust, kirjutab Reuters.
Uus satelliit "Ofek 7" tiirleb maapinnast 200 kuni 500 kilomeetri kõrgusel peaks esimesed fotod kõnealustest riikidest tegema selle nädala lõpuks.

VIDEO:  Üleujutused on Hiinas tapnud 66 inimest ja jätnud tuhandeid ilma kodudest
Lõuna-Hiinat tabanud üleujutused on sundinud ametivõime evakueerima oma kodudest enam kui 500 000 inimest.
Tormist tingitud üleujutusted on tapnud 66 inimest ja vähemalt 12 inimest on kuulutatud kadunuks, kirjutab Reuters.
Üleujutused on hävitanud umbes 50 000 kodu ja Hiina ametivõimud on esialgsetele andmetel hinnanud tormi ja üleujutuste kahju suuruseks 371 miljonit dollarit.

Helsingi kesklinnas rööviti taas kullapoodi
Helsingi kesklinnas oli täna varahommikul taas kullapoerööv. Vargad viisid minema saja tuhande euro väärtuses kaupa.
Mikonkatu tänaval asuvasse Westerbacki kullaärisse murti sisse veidi enne kella kolme öösel. Politsei kahtlustab, et röövleid oli vähemalt kaks, vahendab MTV3.
Politsei hinnangul viisid kurjategijad ühes hinnalisi kellasid ja kuldehteid vähemalt saja tuhande euro väärtuses. Arvutus on tehtud varasemate sarnaste juhtumite põhjal, mis arvestab, kui palju on võimalik teatud ajaga kaupa kaasa haarata.
Politsei pani varahommikul linnast väljaviivatele teedele üles kontrollpunktid, kuid võttis need hiljem maha. Seda ei ole veel teatatud, kas keegi röövlitest on ka juba kinni peetud.
Westerbacki murti sisse sarnaselt paljudele teistele kullapoe röövidele Helsingi kesklinnas. Kurjategijad lõhkusid poe ukse autoga ja kogusid saagi mõne minutiga. Politsei peab võimalikuks, et nad põgenesid teise autoga.

VIDEO:  Indoneesia politsei tabasi esiterroristi asetäitja
Indoneesia politsei võttis pühapäeval kinni Kagu-Aasia mässuliste juhi Abu Dujana asetäitja, kes juhtis Jemaah Islamiahi nimelist mässuliste rühmitust.
Indoneesia võimud peavad Abu Dujana't vastutavaks mitmete pommirünnakute korraldamise eest ja ta on Indoneesia kõige tagaotsitum isik, kirjutab Reuters.
Abu Dujana asetäitja Mahfud tabati Indoneesia politsei salajase terrorismivastase ükse poolt Banyumasi linnas, mis asub 320 km-i kaugusel Indoneesia pealinnast Jakartast.

Hiina valmistub olümpiamängudeks oma töölisi ekspluateerides
Maailma ametiühingute liit avastas, et Hiina valmistub olümpiaks lapstööjõu, pealesunnitud ületundide ja kunstlikult madalate palkade abil.
Maailma ametiühingute ühendus Playfair teatas, et on märganud, et Hiina rikub 2008. aasta olümpiamängudeks valmistudes jõhkralt rikkunud töötajate õigusi, vahendab BBC.
Playfairi andmetel on kõige hullemad lood nendes tehastes, mis toodavad ametlikke olümpiasümboolikaga mütse, kotte ja kirjatarbeid.
Maailma ametiühingute liidu andmetel sunnivad tehased töötajaid ületunde tegema, töötajaid sunnitakse oma palkasid inspektoritele suuremaks valetama ja töötingimusi paremaks luiskama, samuti on tehastes viletsad tervisekaitse- ja ohutustingimused.
Playfairi uuringust selgus, et mõnedes tehastes peavad töölised töötama 30 päeva kuus, teistes sunnitakse lapsi töötama 13 tundi päevas.

VIDEO:  Atlantise meeskond jõudis edukalt kosmosejaama
Kosmosesüstik Atlantis põkkus pühapäeval edukalt rahvusvahelise kosmosejaamaga ning USA süstiku meeskond ühines jaamas viibivate astronautidega.
USA kosmosesüstik Atlantis lõpetas pühapäeval edukalt kaks päeva kestunud sõidu, põkkudes rahvusvahelise kosmosejaamaga, kuhu transporditi uusi päikesepaneele ning uus orbitaaljaamas tööle hakkav seitsmeliikmeline meeskond, kirjutab Reuters.

Naši loobus Eesti saatkonna ees piketeerimisest
Kremlimeelne noorteühendus loobus Eesti Moskva saatkonna ees piketeerimise ideest ja põhjendas otsust oma aktivistide tagasitulekuga Venemaale.
Eesti saatkonna blokeerimisest loobumisest teatatakse Naši veebileheküljel. Varem lubas noorteühendus täna alustada miitingut Eesti diplomaatilise esinduse ees.
Samas märgivad našistid, et kavatsevad oma aktivistide Eestist väljasaatmise tõttu esitada kaebused kohtusse ja ühiskondlikesse organisatsioonidesse.
Nädalvahetusel saatis Eesti viisarežiimi rikkumise tõttu riigist välja kaks ühenduse aktivisti.

Iisrael saatis satelliidi Iraani valvama
Iisrael lennutas kosmosesse satelliidi Ofec-7, mis võimaldab Iraani paremini jälgida.
Endise satelliidi Ofec-6 lennutamine 2006. aastal oli edutu, teatas newsru.com.
Praegu on Iisraelil kosmoses kolm aparaati, aga need töötavad vaid päeval ja hea nähtavusega.
Ofec-7 võimaldab luurata 500 kilomeetri kõrguselt ja eristada vähemalt 70 sentimeetri suurusi esemeid.

Rootsis valmistuti külma sõja algaastatel punaväe rünnakuks
Luurelendudega Baltimaadesse kogus Rootsi infot Moskvale vastulöögi andmiseks.
Hiljuti ka Eestis suurt tähelepanu pälvinud Rootsi pilootide jäänuste otsingud ei ole Saaremaal veel vilja kandnud, kuid kahe lennuki allatulistamise lugu ise omandab 55 aastat hiljem üha värvikamaid jooni.
Rootsi valmistus külma sõja algusaastatel üha tõsisemalt NSV Liidu rünnakuks ja ka luurelendudega otsiti sellest konkreetseid märke. Üritati leida sadamaid ja lennuvälju, kust võiks punaväelaste sissetung lähtuda, ja olla valmis nende objektide ennetavaks hävitamiseks. Seda väitis sealsete kaitsejõudude raadioside ülem Ingvar Åkesson hiljuti Rootsi meediale.
Baltikumi okupeerimine punaväe ja natside poolt, samuti Soome kiskumine Teise maailmasõtta ei saanud jätta Rootsit ükskõikseks. Natsi-Saksamaa vastane luuretegevus langes küll 1945. aastal ära, kuid üha enam kasvas punaoht idast. Suurt huvi äratas vastupanuvõitluse jätkumine Eestis ja Lätis, ennekõike aga Leedus. Rootsi avas teadaolevalt oma territooriumi ka ameeriklaste ja brittide Nõukogude-vastaseks spionaažiks.

Holland teeb marihuaana ostmise keerulisemaks
Maastrichtis marihuaanat müüvad kohvipoed hakkavad võtma klientidelt sõrmejälgi.
Kohvipoodide ühenduse pressiesindaja Marc Josemans selgitas AP-le, et drastilised meetodid peaksid tagama poodide edasitegutsemise, aidates neil täita uimastite müügiks kehtestatud rangeid tingimusi.
Ehkki marihuaana on Hollandis sisuliselt ebaseaduslik, võivad inimesed seda litsentseeritud kohvipoodidest siiski osta. Ent klient peab olema vähemalt 18-aastane ega tohi osta ühest kohast üle viie grammi päevas.
Poed ei suhtu külastajatelt sõrmejälgede võtmisse ning dokumendiandmete talletamisse sugugi hästi. Ent Maastrichti võimud jälgivad kehtestatud reeglite täitmist väga karmilt: esimese eksimuse eest peatatakse müügilitsents kolmeks ja teise eest kuueks kuuks ning kolmas patustamine sulgeb kohvipoe igaveseks. Nii ongi linnas tegutsenud 26-st müügikohast 11 juba kinni pandud.

Bush lubas Kosovole peatset iseseisvust
Kosovo liidreid pahandas G8 juhtide suutmatus jõuda provintsi staatuses kokkuleppele.
Euroopas ringsõidul viibiv USA president George W. Bush kinnitas eile Albaania pealinnas Tiranas, et ÜRO peab Serbiast lahku lüüa sooviva provintsi saatuse otsustama kiiresti ja "lõpptulemus saab olla vaid iseseisvus".
Soome ekspresidendi Martti Ahtisaari plaan, mida toetab ka lääs, võimaldaks peamiselt albaanlastega asustatud provintsil rahvusvahelise järelevalve all Serbiast eralduda. Kuid see seisab juba kolmandat kuud ÜRO julgeolekunõukogu laual.
Serbia on rahukavaga nõustumise välistanud ja vetoõigusega Venemaa on oma liitlast selles küsimuses toetanud. Heiligendammis kinnitas president Vladimir Putin, et ei anna heakskiitu ühelegi lahendusele, millel pole Belgradi toetust. Kuid Kosovo juhtide kannatus on katkemas.

Politsei otsib teadmata kadunud meest
Põhja politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talitus otsib teadmata kadunud 1941. aastal sündinud Ruudi Jansenit.
Prefektuuri pressiesindaja teatel on Ruudi 165 cm pikk ja tugeva kehaehitusega. Mehel on pruunid lühikesed juuksed ning ta võib kanda habet.
Politsei palub kõigil, kes omavad informatsiooni fotol kujutatud mehe asukoha kohta, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4939, 53 333 300 või politsei üldnumbril 110.

Noormees kukkus Laagna tee sillalt alla
Laupäeva, 9. juuni varahommikul kella 00.22 ajal kukkus noormees Tallinnas Laagna teel sillalt alla.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja sõnul on raskelt viga saanud noormehe isik ning juhtunu asjaolud selgitamisel.

Tallinnas tapeti eile mees
Tallinnas Mustamäel leiti eile päeval surnuks pekstud mees.
Tallinnas Sõpruse puiestee maja korterist leiti eile kella 11.05 paiku peksmise jälgedega Raivo (s 1960) surnukeha.
Tapmise asjaolud on selgitamisel.

Põhjalikult remonditud Jaani kirik avas eile taas uksed
Avamine Esimene jumalateenistus toimus äsja remonditud Jaani kirikus pühapäeval.
"Kirikus pole ühtegi kohta, mida ei oleks remondi käigus sirgemaks, puhtamaks, kaunimaks ja kirkamaks tehtud," ütles Jaani koguduse peaõpetaja Jaan Tammsalu.
Lisaks põrandate väljavahetamisele lükati puhtaks ja värviti üle laed ja seinad, restaureeriti altarimaal ja kõik lühtrid, taastati aastakümnete jooksul kaduma läinud detailid.
Pinkide restaureerimisel tuli asendada palju puitdetaile, mida polnud algul kavas teha. Samas restaureeriti ka kõik kiriku aknad, seegi osutus miljoniprojektiks. "Polnud peaaegu ühtegi akent, kust tuul läbi ei käinud, ja altari peal põlesid pikad küünlad tihtipeale ära pooleteise tunniga," nentis Tammsalu.

Järve raudteejaama vana hoone leiab uue rakenduse
Uues noortekeskuses leiavad tegevust meedia-, kunsti- ja meisterdamishuvilised noored.
Linn renoveerib aastaid räämas olnud muinsuskaitsealuse Järve raudteejaama hoone viie miljoni krooni eest meediakallakuga noortekeskuseks.
Tallinna noorsootöö arengukava näeb ette, et noortekeskus oleks igas linnajaos, Järvel on see seni puudunud. Kahekorruselise hoone mõlema korruse ruumides leiavad noored paiga, kus end aktiivelt teostada.
Noorsootöökeskuse juhataja Riina Vaap loodab uuest noortekeskusest kujundada meediahuviliste noorte kogunemispaiga.
Viis miljonit krooni
"Tallinnas on seni puudunud selline noortekeskus, kus huvilised oleksid saanud sügavamalt foto ja videoga tegeleda," lausus Vaap. Selleks ehitab linn hoone teisele korrusele arvutitega inforuumi. Samas leiavad keskuses tegevust ka kunsti- ja meisterdamishuvilised noored.

Autode teisaldajad püstitasid mais rekordi
Transpordiamet tahab hiljemalt uuest aastast parkimiskontrolöride arvu kahekordistada.
Linna transpordikontrolörid püstitasid mais teisaldusrekordi, lastes tänavatelt ära vedada 836 autot, ja kavatsevad korra majja löömiseks massilist teisaldamist jätkata.
"Kui eelmisel aastal teisaldati keskmiselt 250-300 autot kuus, siis eelmisel kuul oli 836 teisaldust ja 843 autojuhile tegime kiirmenetlusprotokolli," ütles transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Tiia-Liis Jürgenson.
Kiirmenetlusprotokolliga piirdusid kontrolörid siis, kui autojuht jõudis teisaldamisele jaole ning sõltuvalt eksimuse raskusest vormistati trahve alates 180 kroonist 1000 kroonini, samuti tuli hüvitada tõstukauto kohaletuleku tasu 150 krooni. Äraveetud auto omaniku trahv on samas suurusjärgus, lisaks 400 krooni teisaldustasu ja parkla hoiutasu.

Esinduspurskkaev võiks tulla Tõnismäele
Riigikogu aseesimees ja endine Tallinna linnapea Jüri Ratas kirjutab oma veebipäevikus, et linna esinduspurskkaevu võiks rajada Tõnismäele. "Kohana oleks see parim, turistid satuks ka kaugemale kui Harju tänav või Viru keskus," kirjutab Ratas. Mullu oktoobris tuli Tallinna linnavalitsusele esinduspurskkaevu asukoha kohta üle 500 ettepaneku, linlased soovisid purskkaevu enim näha Vabaduse väljakul. Sotsiaaldemokraadid pakkusid mai lõpus võimalust rajada Tõnismäele pronkssõduri endisesse asukohta Euroopa Liidu lipuväljak kõigi liidu 27 liikmesriigi lippudega.

Ööklubid ei taha hoolida tuleohutusest
Põhja-Eesti päästekeskus kontrollis öösel vastu laupäeva koos Põhja prefektuuriga Tallinna ööklubide vastavust tuleohutusnõuetele: neljast kontrollitud kohast avastati rikkumisi kahes.
Reidi tulemusel on päästekeskus algatanud kaks väärteomenetlust tuleohutusnõuete rikkumise kohta. Mõlema juhtumi puhul oli tegemist evakuatsiooniteede tõkestamisega, mistõttu ohu korral oleks inimestel olnud raske hoonest välja pääseda.
Päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Mark Rüü sõnul on selliste reidide eesmärk saada ülevaade ööklubide tuleohutusnõuetele vastavusest õhtusel ajal, kui klubid on avatud ning sinna on kogunenud arvestatav hulk inimesi.

Kosejõe: koolisöökla tunnistati Harjumaa parimaks
Aasta parima koolisöökla Harjumaa eelvoorus tunnistati võitjaks Kosejõe kooli söökla, üle-eestilist konkurssi korraldava Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja žürii saatis edasi võistlema aga Saku ja Jüri koolisööklad.
Harjumaa tervisenõukogu võttis Kosejõe kooli parimaks tunnistamisel arvesse toitlustamise korraldust, köögi- ja söökla funktsionaalsust, puhtust ja lapsesõbralikkust. Menüüdes hinnati eri toidugruppide kasutamist, toidu tervislikkust ja vahelduvust ning sobivust lastele. Kosejõe kooli söökla kuueliikmeline personal saab auhinnaks lõõgastava päeva SPA-s.
Marit Valge

Tagametsa: skaudid tähistasid kolme tähtpäeva
Nädalavahetusel tähistasid skaudid Eesti skautluse 95. aastapäeva, Eesti Skautide Ühingu 12. sünnipäeva ja ka maailma skautluse rajaja, Baden-Powelli 150. sünniaastapäeva.
Reedel avati näitus Türi muuseumis ja laupäeval mindi Tagametsa skautlikku püsilaagrisse, kus peeti traditsioonilist "Rohelist päeva".
Päeva mõtteks on teha skautide sünnipäeval üheskoos heategu keskkonnale ja seekord otsustati korda teha omaenese laagrikeskus, korrastada metsaalune maha langenud puudest ja puhastada võsast laagrisüdames paikneva paisjärve kaldad.
Pühapäeval avati samas skautluse rajaja lord Baden-Powelli bareljeef.
Kristjan Pomm

Varbuse: Postibuss kutsub taas seiklema
Möödunud suvel Põlva- ja Tartumaal edukalt startinud Postibuss kutsub ka sellel suvel huvilisi vanale Tartu-Võru maanteele ehk Postiteele reisima.
Postitee keskuseks on vana Tartu-Võru maantee ääres Varbusel asuv maanteemuuseum. Postibuss teeb suve jooksul neli reisi - 16. juunil, 7. ja 28. juulil ning 18. augustil.
Postibuss on 1971. aastal ungarlaste ehitatud Ikarus Lux, reise juhivad asjatundlikud giidid. Kõik neli reisi erinevad üksteisest kas marsruudi või rõhuasetuse poolest.
Marge Rennit

Estonian Air suurendas lennukiparki kuuenda Boeing-tüüpi lennukiga
Täna alustab regulaarliinidel lende Estonian Airi kuues Boeing 737 registritähisega ES-ABL.
Kokku teenindab Estonian Air oma kliente kahe Boeing 737-300 ja nelja Boeing 737-500 lennukiga.
Kuues Boeing 737 sai nimeks Linda. Lennukis on 118 istekohta.
Linda-nimeline Boeing 737-500 teeb oma esimese lennu Estonian Airi värvides täna õhtul Tallinnast Stockholmi.
"Estonian Air tänab kõiki Eesti ametkondi konstruktiivse koostöö eest uue lennukiga seotud asjaajamise korraldamisel ja lennuki käikuvõtmisel," lausus ettevõtte juhatuse liige ja käitusala asepresident Rait Kalda.

Viking Line ja Tallink Silja võitlevad Läänemere pärast
Läänemerel võitlevad turu pärast Rootsi Viking Line ja Eesti Tallink Silja: Silja ostuga sai Tallink turuliidriks, kuid Viking Line ei plaani alla anda.
Tallink Siljal oli möödunud aastal kokku 6,5 miljonit reisijat. Viking Line'i valis napilt miljon inimest vähem, 5,6 miljonit, kirjutab Dagens Industri.
Tallink Siljast ja Viking Line'ist erinevamaid konkurente on raske ette kujutada. Tallink on oma praegusesse seisu jõudnud tänu kiirele ja jõulisele kasvule ning suurtele investeeringutele, millest suurim oligi Silja Line'i ostmine. Tallink Siljal on 900 miljonit eurot võlgu ja kurjad keeled räägivad, et firma tegelikud omanikud on selle võlausaldajad HSH Nordbank, DVD Bank ja Nordea.
Viking Line on seevastu säästlikult käitunud, äsjaseid investeeringuid ei ole tehtud ja firmal praktiliselt ei ole võlgu. Viking Line'i laevade keskmine vanus on 20 aasta ligi ja Silja Line'i hiilgeaegadel suhtus Silja Vikingisse maalt pärit sugulasse. Aga hiljem pidas Viking Line ilusti vastu sellal, kui Silja Line võlakriisi uppus.

Tiit Tammsaar juhib Kohila vineerivabrikut
Alates 5. juunist on Kohila vineerivabriku peadirektor pikka aega Rahvaliidu liikmena poliitilist karjääri teinud Tiit Tammsaar.
Baltic Panel Groupi Kohila vabrik on Eesti suurim vineeritootja, mille projektvõimsus on 50 000 kuupmeetrit vineeri aastas. Suur osa toormest tuuakse praegu Venemaalt, kirjutas Nädaline.
Tammsaar ütles ajalehele, et Venemaa varjatud majandussanktsioonid ei tohiks vabriku tootmist häirida - eesmärk on jõuda nii kaugele, et valdav osa toormest oleks Eesti päritoluga. Selle nimel peetakse praegu läbirääkimisi RMKga.

Eesti Raudtee: Vene Raudteed vassib
Vene Raudteede peadirektori Vladimir Jakunini laupäeval Peterburis ajakirjanikele edastatud väidetel, nagu poleks Eesti-suunaliste raudteevedude mahus erilisi muutusi, puuduvad Eesti Raudtee teatel faktilised kinnitused.
Eesti Raudteele Vene poolelt lubatud tehniline rongipaaride läbilaske maht on alates maist Eesti Raudtee teatel järsult langenud. Märtsis ja aprillis võimaldas tehniline plaan Eesti Raudteel ööpäevas vastu võtta 35 rongi ööpäevas ning tegelikkuses võttis ettevõte vastu vastavalt 36,4 ja 35,2 rongi.
Mais lubas Vene Raudteed Eesti Raudteele võimalikuks mahuks 26 ja juuniks 20 rongi ööpäevas. Tegelikkuses saabus Eestisse mais aga keskmiselt 23 ja juuni esimese 10 päevaga 21 rongi. Seda koos Lätist saabuvate Valga piirijaama läbivate rongidega.
Eesti Raudtee tehniline läbilaskevõime on 42 rongi ööpäevas ja suureneb peagi kuni 45 rongini. Peale Koidula uue piirijaama käiku laskmist ja Valga-Tartu tee kapitaalremonti suureneb Eesti Raudtee läbilaskevõime kuni 55 rongini ööpäevas.

Maalehe uueks suuromanikuks sai Ekspress Grupp
AS Ekspress Grupp sõlmis täna eellepingu ASi Maaleht 4049 aktsia ostuks, mis moodustab 51,9% ASi Maaleht aktsiakapitalist.
Aktsiad ostetakse hinnaga 6666,66 krooni aktsia kohta, mis teeb 100% AS-i Maaleht aktsiate väärtuseks 52 miljonit krooni, teatas ettevõte börsile.
Samadel tingimustel plaanib ettevõte käesoleva aasta suve jooksul ära osta ka Maalehe ülejäänud aktsiad.
20-aasta eest ilmumist alustanud Eesti suuruselt teise nädalalehe Maalehe trükiarv on ligikaudu 50 000 eksemplari, Maalehe kirjastus annab samuti välja raamatuid ning ajakirju Maakodu ja Maamajandus.
ASi Maaleht 2006 aasta käive oli 52,8 mln krooni ja kasum 3,3 mln krooni. 2007 aasta 5 kuu käive oli 28,6 miljonit krooni ja kasum 4,9 miljonit krooni.

Tallinki fotod laevast Peterburis
Tallink Grupp saatis toimetusele mõned fotod nädalavahetusel Peterburi majandusfoorumit võõrustanud laevast Victoria I.
"Antud pildid tõestavad veenvalt, et laeval on väga hästi nähtavad ametlikud laeva riiklikule päritolule viitavad sümbolid, milleks on kodusadama ja laeva nimi. Need on hästi nähtavad mõlemas pardas, lisaks on Tallinn/Victoria I kirjadega sümboolikat laeval veel rohkesti, näiteks päästepaatide peal," teatas Tallink Grupi kommunikatsioonijuht Luulea Lääne.
"Laeva küljed olid populaarsed reklaamipinnad, sest tegemist oli ülimalt prestiiže üritusega. Suuremahulisi reklaame oli palju ka sadama kail."
Tänane Äripäev väitis, et Victoria I kaeti nädalavahetusel kinni Tallinki nimi ja kodulehekülje aadress laeva kerel.

RM: tarbimine tõusis viimase 14 aasta tipptasemele
Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti majanduskasv esimeses kvartalis 9,8 protsendini, kasvu tõukas tagant eratarbimine, mis tegi aastaga viimase 14 aasta kõrgeima hüppe - 18,3 protsenti.
Kuigi statistikaameti andmed annavad märku majanduskasvu aeglustumisest, on Eesti majanduskasv jätkuvalt üks kiiremaid Euroopa Liidus. Eestist kiiremini kasvas esimeses kvartalis vaid Läti majandus, mille kasv ulatus 11,2 protsendini. Euroopa Liidu majandus tervikuna kasvas 3,2 protsenti, tõdeb rahandusministeerium oma kommentaaris.
Majanduskasvule suurima panuse andnud eratarbimine tasakaalustas investeeringute ning varude kasvu aeglustumist ning ekspordi tagasihoidlikku kasvu.
Tööpuuduse vähenemine tõstis reaalpalga kasvu esimeses kvartalis 14,2 protsendini, kuid isegi koos hõive 1,9 -protsendilise lisandumisega ei seleta see kogu eratarbimise kasvu. Osa tarbimise kasvust oli ministeeriumi hinnangul seotud ilmselt nii eelmise aasta teises pooles tehtud soodsate kinnisvaratehingute kui laenuraha kasutamisega.

Tele2 avas kolme kuuga 16 uut levialajaama
Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator Tele2 teatas, et käivitas viimase kolme kuuga 16 uut levialajaama.
Tallinnas alustasid aprillis tööd uued levialajaamad Hobujaamas ja Põhja-Tallinnas ning märtsis käivitas Tele2 uued jaamad ka hipodroomil ning Teletorni telemastis. Harjumaal avas Tele2 maikuus uued levialajaamad Kostiveres, Assakul ja Viinistus.
Läänemaal on aprillist uus levijaam Nõval ning Saaremaal Aste külas.
Ühtlasi uuendas Tele2 maikuus Valjala tugijaama Saaremaal, millega tagatakse kõrgekvaliteediline levi Valjala ümbruses.
Ida-Virumaal käivitas mobiilsideoperaator aprillis uued levijaamad Lohusuus Peipsi järve kaldal, Sonda vallas ning Narvas.
Põlvamaal on avatud uus jaam Valgjärvel. Raplamaal käivitas Tele2 märtsis uue levijaama Valgu külas ning Tartus töötavad märtsist kaks uut levialajaama, mis mõjutavad Tele2 levi Tammelinnas ning Lõunakeskuse lähistel.

Investeeringud teadusesse suurenevad kolme protsendini SKPst
Kui eelmise aasta seisuga ulatuvad teadus- ja arendustegevusele suunatud investeeringud Eestis hinnanguliselt 1,13 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKP), siis aastaks 2014 peaks need tõusma kolme protsendini SKPst.
Täna alustab Eestis visiiti Euroopa Liidu (EL) teadus- ja arendustegevuse (T&A) ning innovatsiooni ekspertide delegatsioon, kes soovib leida ühiselt Eesti ekspertidega valdkondi ning teemasid, mis kiirendaksid teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute kasvu, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Visiidi tulemusena valmib ekspertide seisukohtadele tuginedes Eesti kohta raport, mis esitletakse septembri alguses Brüsselis kõigi liikmesriikide esindajatest koosnevale töörühmale. Samuti leiavad raporti tulemused tutvustamist ja arutelu oktoobris asetleidval kõrgetasemelisel OMC CREST paneelkohtumisel.
Alates 2000. aastast on ELi ühe peamise väljakutsena püsinud n-ö Lissaboni reformikava ning selle raames muuhulgas püstitatud eesmärk suurendada liikmesriikide poolt tehtavaid teadus- ja arendustegevusele suunatud investeeringuid kolme protsendini SKPst.

Hommikul esines häireid Hansapanga internetipanga töös
Seoses tarkvara uuendustega esines täna hommikul kuni kl 9 häireid Hansapanga internetipanga töös.
Panga sularahaautomaadid, makseterminalid ning internetipank telehansa.net töötavsid panga teatel tavapäraselt.

Aasta alguse majanduskasv jätkus aeglasemas tempos
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2007. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,8%.
Majanduskasv oli endiselt kiire, kuid võrreldes eelmise aastaga on kasvutempo ameti hinnangul veidi aeglustunud.
SKP oli jooksevhindades 54,3 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 39,7 miljardit krooni.
SKP kasvu mõjutas endiselt suur sisemajanduse nõudlus, ent samal ajal ka ettevõtete sektori kasvu ning kaupade ja teenuste ekspordi kasvu aeglustumine.
Kaupade ja teenuste eksport kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes püsivhindades vaid 5,3%, peamiselt toetas kasvu teenuste ekspordi kasv. Teenuste ekspordi kiiret kasvu (21%) põhjustas eelmisel aastal lisandunud uue transpordiettevõtte käive.
Kaupade ja teenuste import kasvas ekspordist kiiremini - eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11,2%. Teenuste import kasvas 14,3%, seda eelkõige meretranspordi ja maanteetranspordi teenuste impordi kasvu tõttu. Kaubavahetuse bilansi puudujääk nii absoluutarvuna kui ka suhtena SKP-sse mõnevõrra vähenes eelmise kahe kvartaliga võrreldes.

Tallink kattis nime laevakerel kinni
Peterburi majandusfoorumit võõrustanud Tallinki laeval Victoria I kaeti nädalavahetusel kinni Tallinki nimi ja kodulehekülje aadress laeva kerel.
"Kodulehekülje aadress kaeti kinni, Tallinki logo asemel oli majandusfoorumi enda oma," lausus Bonnier Business Pressi Moskva väljaande asejuht Grigori Nehorošev eile. Laeval pressikonverentsil viibinud Nehoroševi sõnul polnud ka kusagil näha Eesti sinimustvalget lippu ega Eestile viitavat sümboolikat, kirjutab Äripäev.
"Ahtris oli Eesti lipp kindlasti, meil on endal ka fotod olemas," lausus Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne eile. Ta lisas, et pressikonverentsid peeti laeva vööris, kuid Eesti lippu sai näha vaid päikesetekilt ahtris, kuhu juurdepääsu ajakirjanikele tema sõnul ei takistatud.
Ka Äripäeva kasutuses olevatel aerofotodel on näha Victorial Vene riigilipp ja ahtris Eesti lipp. "Seaduse kohaselt peab iga laev, kes teise riigi sadamasse siseneb, heiskama ka sadamariigi lipu," lausus Lääne.

Tööandjad: perearstid hiilivad maksust kõrvale
Tööandjate keskliit kahtlustab perearste dividendide maksmises palga pähe sooviga nii sotsiaalmaksu arvel kokku hoida. Perearstid peavad süüdistusi liialduseks.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles läinud nädalal, et ehkki pankrottide ja maksuvabade firmade küsimus on taandumas, võimaldavad seadused füüsilisest isikutest ettevõtjatele ja perearstidele endiselt maksuerandeid, kirjutab Äripäev.
"FIEd on hästi hallis alas, kuid poliitikud ei soovi nendega tegeleda," rääkis Kriis. "Praktiliselt 50% perearste ei maksa makse rohkem kui ainult kasumilt. Samas on nad väga sõnakad olnud oma õiguste kehtestamisel," lisas ta.
Kriisi sõnul tajub osa ettevõtjaid palga asendamist dividendidega kui kõlvatut konkurentsi. Kui needsamad ettevõtjad seaduste kohendamiseks ametnike jutule lähevad, kohtavad nad aga vastuseisu.

Puulapsed kasvavad puukoolis
Ehkki kiireim aeg mullas sorkimiseks ja istutamiseks on suve hakul mööda saanud, jagub Nurga puukoolis tegemist küllaga. Puid on siin ju tuhandeid.
Kooli omanik, pruuniks päevitunud Rudolf Pehter paneb Nissi vallas Ellamaal paiknevas puukoolis parajasti kliendile kaupa kokku ja nii jääb mul aega müügiplatsil uudistamiseks. Puud-põõsad rivis, sildid küljes: acer, pinus, sorbus, juniperus, picea - vahtrad, männid, pihlakad, kadakad, kuused. Pikad, madalad, tumerohelised, helerohelised, kirjud.
Tänavu on populaarseks muutunud suured, paari-kolmemeetrised puud, kuigi nende hind küündib nelja-viie tuhandeni. Eks lageda põllu peale maja ehitanud inimesed taha ju võimalikult ruttu elamisse ilusat aeda saada.
Märgatavalt on aastatega tõusnud ka inimeste teadlikkus. Näiteks ebaküpressi, mis on küll ilus, kuid külmaõrn ja päikesekartlik ning nõuab aednikult katmist-varjutamist, enam eriti ei osteta. Menukad on poogitud männid, kuused, nulud.

Eesti Raudtee kurdab: Venemaa sanktsioonid pitsitavad vaid meid
Eesti Raudtee turuosa langes juunis aastataguselt 73,4 protsendilt 60 protsendini.
Eesti Raudtee turundusdirektori Rene Vareki sõnul kannatab Eesti-Vene kaubaveo vähenemisest kõige rohkem Eesti Raudtee, sest vaatamata kahe riigi pingestunud suhetele on nii Westgate Transpordi kui ka Spacecomi kaubaveod suurenud.
Eesti Raudtee vedas veoettevõttena juuni esimese seitsme päevaga 38,9 protsenti vähem kaupa kui 2006. aasta juunis ning langes sellega raudtee kaubavedude turuosas aastataguselt 73,4 protsendilt 60 protsendini.
Eesti Raudteele kuuluval infrastruktuuril tervikuna on kaubaveod juunikuu esimese nädalaga vähenenud 2006. aasta sama perioodiga võrreldes 25,2 protsenti.
Samas on teise suurima operaatori Westgate Transpordi vedude absoluutmaht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud koguni 56 ning Spacecomil 10 protsenti.

Õpilasmalevlane valib suvist tööd
Populaarsed on heakorratööd, marjakorjajate rühmadesse oodatakse noori juurde.
Tallinna õpilasmaleva juhataja Siiri Miku sõnul on pealinnas noorte malevasse registreerumine olnud üsnagi tihe. Ent ühtaegu nendib ta ka, et mõni rühm ei ole veel täis. "Linnasisesed rühmad on kõik täis, aga nagu võis arvata, siis marjakorjamise rühmad on ebapopulaarsemad ja sinna veel kohti jagub. Eks tasu on marjakorjajatel ka väiksem ning kuuma päikese käes marju korjata on nüri ja tüütu. Eelistatakse pigem mitmekülgsemat tööd," selgitab Mikk. Õpilasmaleva tegemisi koordineeriva neiu sõnul on vähese huvi põhjus ka selles, et Harjumaal on 15-aastased noored juba tööjõuna täiesti arvestatavad ning neil on muidki võimalusi suveks tööd leida.
Siiri Miku sõnul on sellel aastal seatud eesmärk anda tööd 1500 noorele, kes on 13-18-aastased. Peamiselt saadakse tunnitasu 25 krooni tunnis. Vanematel poistel, kellele on tõsisemat tööd pakkuda, võib palk olla ka 30-35 krooni tunnis. Alla miinimumi ehk 21.50 tunnis ei maksta kellelegi.

Ülo Kriguli teos võitis Rostrumi noortepreemia
Helilooja Ülo Kriguli teos "Jenzeits" hinnati Pariisis toimunud Rostrumil parimaks noorte, alla 30-aastaste heliloojate kategoorias.
Teost esitas Eesti riiklik sümfooniaorkester, juhatas Paul Mägi. Ühtlasi tellib Radio France Krigulilt uue helitöö, mis kantakse ette 2009. aastal muusikafestivalil Presences. Kriguli sõnul on tegu sõna otseses mõttes preemiaga: "Helilooja jaoks on kõik hästi juba siis, kui lugu saab valmis ja on ette kantud. Kõik tunnustused tulevad boonusena."
Konkursilood valib raadiojaam: "Klassikaraadio peatoimetajal Tiial Tederil on väga hea käsi, sest seni on Eesti lugudel Rostrumil väga hästi läinud. Helilooja jaoks pole see niivõrd võistlus, kuna ta ei kirjuta lugu spetsiaalsest selle tarbeks. Sellises situatsioonis ei saa ise midagi teha. Oled loo ära kirjutanud ja see elab edasi oma elu," ütles Krigul.

Raul Rajangu avab Vaalas näituse
Tallinn
""Kuldne kodu. Muldne kodu" on Rajangu neljas näitus Vaala galeriis, kus Rajangu jätkab oma viimase, 2005. aastal Tartu Kunstimuuseumis toimunud isikunäituse temaatikat ja vaatleb asjadekultuse ja kaubamärkide võimutsemise maailma," teatas kuraator Ellu Maar.
Seekord läheneb Rajangu teemale tarbija kui indiviidi seisukohast
ja üritab lugeda rikaste ja ilusate inimeste mõtteid ja unistusi. Millised
on need meediasõnumid, millest koosneb meie avalik ruum ja mille me toome
endaga kaasa ka koju ja voodisse? Millised on need lapsepõlvemälestustega
segunenud unistused, millega põimub ilusa elu tõotus?
Rajangu kerkis eesti kunstis intrigeeriva ja iseseisva kujuna esile 1980-90ndate vahetusel, maalides postmodernistlikus võtmes. Pärast mõningast vaikust 90ndate teisel poolel, on ta viimastel aastatel tagasi, töötades peamiselt videos ja installatsioonis.

Mats Traat esitleb novellikogu "Sarviku armastus" 
Tallinn
"Raamatus on kuusteist kultuuriloolist novelli, mis on kirjutatud aastatel 1981-2006," teatas kirjastuse Argo esindaja.
Tegemist pole pelgalt isikulugudega. Traat annab oma tegelastele suurepärase detailse tausta olude, keskkonna, mõttelaadi ja suhete näitamisega. See on omalaadne kirjanduslik ajalookäsitlus, kus üks lugu täiendab teist, mis ongi oluliseks põhjuseks paigutada need ühtede kaante vahele, lootes eriti, et satub sellisena noore lugeja kätte.
Traadi tegelasteks on valdavalt tema kodukandi - Otepää ümbruse - rahvas alates 1721. aastast ja tegemist pole väljamõeldud isikute ja situatsioonidega. Aga on ka Middendorff, Dellingshausen, Oettelid, Mohrenfeldt, Jakob Hurt, Jakob Tamm, J. V. Veski, P. Põld, Helmi ja Karl Viitolid, aga ka Svešnikov, Koltšak ja koguni soome-rootsi poetess Edith Södergrad oma Karjala kannase probleemidega. Ja see maailm toimib koosluses ja järjepidevuses 1721. aastast 1930ndateni, aidates mõista ehk ka tänast päeva.

Barbara Hendricks Pärnus - Eesti muusikaelu kullaproov
Viimasena esitatud hümni vabadusele kuulas Pärnu publik püsti seistes.
Neljapäeva õhtul, kui päike parajasti Pärnu kontserdimaja hiiglaslikest akendest sisse lõõskas, sündis Eesti muusika-
elu lähiajaloo kõige suurilmlikum sündmus: maailmakuulsa soprani Barbara Hendricksi soolokontsert. Suurilmlikum seepärast, et oma käitumise ja kavavalikuga ei andnud meie aja suuremaid vokaalkunstnikke kuidagi mõista, et ta on sattunud kultuuriilma äärealale. Olgugi et kontsert toimus ooperilauljate konkursil, ei kõlanud ainsatki hitt-aariat. Hendricks ei läinud odava populaarsuse teed ega lasknud liugu vanal repertuaaril, nagu teeksid paljud Pärnusse sattunud maailmanimed. Ta esitles meile ennast ja oma võrratut ansamblit koos pianist Love Derwingeriga just sellisena, nagu ta parajasti on: vaba voliga esitada keerulist ja harva lauldavat repertuaari, vajaduseta eksponeerida vokaaltehnilist meisterlikkust tolle enese pärast. Kõik, mida Hendricks tegi, oli ainuüksi muusika teenistuses.

Venezias avati Mäetamme näitus
Marko Mäetamm avas reedel 52. Venezia kunstibiennaalil Eesti paviljonis Palazzo Malipieros oma isikunäituse "Loser's paradise/I Love My Family". Kunstnik lahkab oma töödes tänapäeva saavutusnarkomaania kütkeis inimeste reaalseid, kuid raskeid, kohati võimatuid valikuid töö ja pere, kohustuste, vabaduste ja armastus(t) e vahel. Eesti näituse kuraator on Helsingi kunstiakadeemia professor Mika Hannula. Näituse avamisel osales kultuuriminister Laine Jänes.

Täna algava Annecy festivali kavas on kolm Eesti joonisfilmi
Täna algavale Annecy rahvusvahelisele animafilmide festivalile on valitud kolm Eesti Joonisfilmi stuudios valminud animafilmi.
Kaspar Jancise film Mara-
ton "osaleb Annecy filmifestivali lühifilmide programmis, kus võistlevad 51 filmi. Ülo Pikkovi film" Elu maitse "on valitud lühifilmide Panorama programmi ning Janno Põldma ja Heiki Ernitsa filmi" Leiutajateküla Lotte näidatakse täispikkade animafilmide võistlusvälises programmis.
16. juunini kestva Annecy festivali võistlusprogrammis on ka A Filmi Läti ja Eesti stuudio koostöös toodetud muusikavideo Brainstormi laulule "Lonely Feeling".
Annecy filmifestival on olulisim animafilmide festival, mis toimub juba 45. korda.

Tallinna kitarrifestivalil kõlavad uudisteosed
Kesknädalal algab neljapäevane Tallinna kitarrifestival, mille kunstiline juht on kitarrist Tiit Peterson.
Tänavu on peaesinejaks noor ja hinnatud prantsuse kitarrist Thibault Cauvin. Festivali külastab ka kuulus itaalia kitarrist ja helilooja Carlo Domeniconi. Festivalil kõlab Domeniconi looming tema enda, Cauvini ning Tiit Petersoni ja flötisti Tauno Saviaugu esituses.
Kitarrifestivalil kõlab ka mitu esiettekannet, näiteks Tõnu Kõrvitsa uus kitarriteos ning soome helilooja Kai Niemineni "Varjude sonaat" flöödile ja kitarrile. "Varjude sonaat" on kirjutatud spetsiaalselt festivali tarbeks. Helitöö jutustab Egiptuse mütoloogilistest tegelastest, kes kohtuvad selliste heliloojatega nagu Bach ja Erik Satie. Festivali lõpetab temperamentne EON-i kitarrikvartett Itaaliast. Nende kavasse kuuluvad orkestrimuusika hitid, näiteks Bizet' "Carmeni süit".

VIDEO:  Spice Girls tuleb tagasi
Kümme aastat peale oma esimese rahvusvahelise hittloo ilmumist taasühineb Inglismaa ansambel Spice Girls, et salvestada uut muusikat.
People Magazine andmetel on taasühinemislepingule kirjutanud alla kõik viis bändi endist liiget, kes plaanivad oma taasühinemist tähistava kontserdi anda detsembris ja peale seda alustada rahvusvahelist kontsertruuri, kirjutab Reuters.

VIDEO:  Inglismaal jagati Bollywoodi "Oscareid" 
Sel nädalavahetusel mahutas ligi 12 000 inimest ennast Põhja-Inglismaal asuva staadioni territooriumile, kus jagati India filmitööstuse auhindu.
India film "Rang De Bassanti" ("Värvi see safranikarva") pälvis Inglismaal Sheffieldis toimunud tseremoonial ligi kümme Rahvusvahelist India Filmiauhinda, nende seas parima filmi auhinna, kirjutab Reuters.

Eesti kirjandusse saabusid esimesed "blaamatud" 
Eesti ajaveebnike Dagmar Reintami ja Epp Petrone raamatud on "teistmoodi naistekad".
Saage tuttavaks - endine "eestlane Ameerikas", ajakirjanik Epp Petrone (kohtus aastate eest ameeriklase Justiniga, armus, abiellus, sai lapse, kolis New Yorki ja tagasi Eestisse) ning Dagmar "Daki" Reintam, SL Õhtulehe ajakirjanik ja ühe loetuma kodumaise ajaveebi autor.
See, kuidas Epp ja Daki ühiselt raamatuid välja andma hakkasid, on omamoodi lugu, millest saaks kindlasti vähemalt ühe peatüki nende tulevasse biograafiasse, kui see peaks sündima. Epp, kes tollal elas veel USA-s, sattus lugema Daki blogi, ning nagu ta ise on öelnud, tundis seal ära iseenda, justkui oleks kümme aastat noorem Epp kirjutanud oma elust Tartus. Säärasest äratundmisest tekkis kohe usaldus ning Dakile laekus kiri, et kui Epp peaks surema, siis võiks Daki tema pooleliolevad kirjatükid lõpuni kirjutada.

Internet: 
Internet:  - taksosõit ei pruugi alati olla kapitaalne põnts rahakotile, hullumeelne valgusfooridega võidu kihutamine ega linnaekskursioon mööda tundmatuid kõrvaltänavaid. Lehekülg annab põhjaliku ülevaate Eesti eri linnades tegutsevatest taksofirmadest ning sõiduhindadest.

Sepultura piletid said juba otsa
Juuli lõpupoole Tallinna väisava Brasiilia thrash-metal'i tähe Sepultura piletid on välja müüdud. Aprillis müüki tulnud pisut alla tuhande pääsme on küll otsas, kuid kontserdi korraldajad soovitavad õnnetutel piletita jäänutel liituda kontserdikorraldaja BEM-i muusikaklubiga, sest nende tarbeks tulevad juuli alguses müügile veel mõned piletid.
Sepultura loodi 1983. aastal ja nende läbilöögiks peetakse 1989. aastal ilmunud kolmandat kauamängivat "Beneath The Remains". Bänd on ilmutanud kokku kümme stuudioalbumit, millest viimane, "Dante XXI" nägi ilmavalgust 2006. aastal.
Vaata ka: www.bem.ee

Uut tüüpi arvuti Microsoftilt
Maailmakuulus arvutifirma Microsoft tutvustas avalikkusele uut puutetundliku ekraaniga laud-arvutit. Uut tüüpi raal suudab suhelda ka tema ekraanile asetatud mobiiltelefonidega.
Uue arvuti puutetundlik ekraan reageerib mitmesugustele käeasenditele ja sõrmekombinatsioonidele. Hiir koos menüüdega peaks edaspidi jääma minevikku.
Puutetundlikud ühe või mitme sõrme puudutusele reageerivad arvutid on tehnikaringkondades laineid löönud juba mõnda aega.
Selliste arvutite põhiostjateks peab Microsoft firmakliente, näiteks hotelle, kasiinosid ja restorane.
BBC põhjal Mart Niineste

Cocker kritiseerib staarisaateid
Legendaarne britpoppar, Pulpi ninamees Jarvis Cocker kritiseerib superstaarisaateid selle pärast, et võitjatel on alati isikupäratud hääled.
"Need saated näitavad, et popmuusikast on saanud liinitootmine," kirub Cocker. Tema sõnul ei võida saateid mitte parimate häältega lauljad, vaid need, kes suudavad kümne sekundi jooksul välja võtta enim noote. "Parimad hääled on väljendusrikkad, annavad aimu laulja isikust," täpsustab ta.
Cockeri sõnul kukuks tema superstaarisaatest kohe kolinal välja. "See popmuusika, mille saatel mina üles kasvasin, on surnud," põrutab Cocker.
BBC põhjal Mart Niineste

Kanada GP tõstis esile kaks pilooti
Vormel 1 MM sarja Kanada GP etapp tõstis fookusesse kaks sportlast.
Nendeks olid oma esimese MM etapi võitnud britt Lewis Hamilton ja võistluste ajal pealtnäha üliraske avarii teinud poolaka Robert Kubica, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Kais-Vesik jagavad hooaja edetabelis 5.-6. kohta
RANNAVÕRKPALL:
Tabeli tipus on viimati Zagrebis eestlastele poolfinaalis kaotanud ja kolmanda koha saanud venelased Dmitri Barsouk - Igor Kolodinski 1620 silmaga. Kais - Vesikut edestavad veel kolm Brasiilia paari - Harley Marques - Pedro Salgado (1560), Emanuel Rego - Ricardo Santos (1500) ja Marcio Araujo - Fabio Luiz Magalhćes (1380).
Kais ja Vesik alustasid mai alguses Hiinas 17. kohaga. Nädala pärast saadi Bahreinis viies koht. Mai lõpus Itaalias oldi 13. ja nüüd Horvaatias võideti karjääri esimene MK-etapp.
Sari jätkub juba eeloleval nädalalõpul Portugalis.

Kanepi langes WTA edetabelis kaheksa kohta
TENNIS:
Pärast aasta teist Suure slämmi turniiri avaldatud värskes rankingus paikneb Eesti esireket 63. real, Franch Openile läks aga Kanepi vastu 55. kohaga, kirjutab Sportnet.
Seevastu Roland Garros' väljakutel valikturniiri käigus reketid pakkinud Maret Ani ja Margit Rüütel kerkisid edetabelis kõrgemale. Ani tõusis 13 kohta ja on nüüd 158. positsioonil. Rüütel parandas oma rankingut 21 koha võrra ja asub nüüd 227. real.
Enam pole 1000 parema hulgas nelja eestlannat, sest Julia Matojan langes 1004. kohale. Punkte on teeninud ka Barbara Kvelstein, kes asub 1249. kohal.
Edetabelit juhib endiselt Justine Henin ja teisena jätkab Maria Šarapova. Pariisis esikohamatšini jõudmine aitas Jelena Jankovici nüüd kolmandaks, mööda Amelie Mauresmo'st ja Svetlana Kuznetsovast. Vähikäiku tegi Franch Openil mitte osalenud Martina Hingis, kes kahe nädala taguselt kuuendalt positsioonilt on nüüd langenud üheksandaks. Taas on Top-10 seas tagasi Nadežda Petrova.

Zone.ee suurendas teenuste mahtusid
Veebimajutusteenustega tegelev internetiteenusepakkuja Zone Media avardas tänasest oma virtuaalserveriteenuste võimalusi ning tõi turule privaatserveri renditeenuse.
Tänasest kasvasid virtuaalserveriteenuse kettamahud mitmekordselt kõikidel tasulistel teenuspakettidel, teatas Zone Media.
Zone Media populaarseim ja odavaim teenuspakett "I" pakub nüüd 3 GiB kettaruumi, 100 postkasti loomise võimalust ning kuni 50 GiB andmesidemahtu kuus.
Kõikide pakettide hinnad jäid samaks.
Privaatserverite renditeenust osutab Zone Media klientidele, kelle internetilahendused ei sobi mahult, ressursinõudlikuselt või profiililt virtuaalserverisse ja vajavad seetõttu efektiivseks tööks võimalusterohkemat majutusteenust.
Privaatserveri renditeenus sisaldab endas vajaliku riist- ja tarkvara renti, serveri majutamist ning internetiühendust serverile, Zone tarkvaraplatvormi kasutamisel lisandub nendele komponentidele ka teenusepakkuja poolne serveri hooldus ning monitooring.

AmCredit avab Jõhvis klienditeenindusbüroo
AmCrediti kaubamärki kandev AmCredit Eesti AS avab täna, 11. juunil Jõhvis klienditeenindusbüroo.
AmCrediti Narva klienditeenindusbüroo juhataja Jelena Ramenskaja märkis ettevõtte teates, et Jõhvi kontori avamine on ettevõtte loomuliku arengu tulemus.
Jõhvi Kaubanduskeskuses asuvast klienditeenindusbüroost saavad eraisikud kinnisvara tagatisel laenu eluaseme ostmiseks, remondiks, ehitustööde teostamiseks või oma muude plaanide elluviimiseks.
"AmCredit on täna ainuke finantsasutus Eestis, mis on spetsialiseerunud vaid kodulaenude andmisele," toonitas Ramenskaja.

Grossi poed varustatakse pakendiautomaatidega
Grossi Toidukaubad kaubamärki kandvate toidukaupluste haldaja OG Elektra alustas kaupluste varustamist taaraautomaatidega, aasta lõpuks jõuavad automaadid enamikku Grossi Toidukaubad kaubamärki kandvatesse toidukauplustesse.
Grossi Toidukaupade tegevjuhi Tarmo Terava sõnul jõudsid mai jooksul taaraautomaadid kaheksasse Grossi Toidukaubad kauplusesse, järgmisena varustatakse lähiajal poed Türis, Haljalas, Kiviõlis, Loksal ning Lastekodu tänaval Tallinnas.
"Tänaseks oleme katnud automaatidega pea poole oma poodidest, aasta lõpuks seame kliendisõbralikud ja mugavad pakendiautomaadid sisse pea kõikidesse oma keti kauplustesse. Üks esimesi, Rakveres asuva Raja kauplusesse paigaldatud pakendiautomaat osutus juba nii populaarseks, et see tuleb suurema vastu välja vahetada," lisas Terav.
Täna on taaraautomaadid Grossi Toidukaubad kauplustest sisse seatud Rakveres Raja kaupluses ja Turukaubamajas, lisaks Kunda, Tamsalu, Ahtme, Paide ning Tallinnas asuvate Paasiku ning Ehitajate tee kauplustes.

Täna algas koolitusprogramm Veebistuudium
Et vähendada Eesti tööjõuturul valitsevat IT-spetsialistide põuda, jätkab Microsoft Eesti juba teist aastat koolitusprogrammiga Veebistuudium.
Sel aastal laienes koolitusprogramm 15 uuele koolile üle Eesti, möödunud aastal osales Veebistuudiumis 26 kooli arvutiõpetajat üle Eesti. BCS Koolituses toimuva ja kaks nädalat kestva intensiivkursuse raames antakse üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele põhjalik ülevaade dünaamiliste veebirakenduste arendamisest, teatas Microsoft Eesti.
Veebistuudiumi esimeses etapis läbivad õpetajad veebirakenduste programmeerimise kursuse ning teises etapis õpetavad väljaõppe saanud õpetajad veebilehtede koostamist oma kooli õpilastele.
"Panustame Veebistuudiumisse, sest tahame veebitehnoloogiate kaudu IT-valdkonna noorteni tuua," ütles Andres Sirel Microsofti Eesti esindusest.

Meira tooteid hakkab müüma Sales-Star
Müügi- ja turundusteenuseid osutav AS Sales-Star müüb alates juunist Meira ja Segafredo tooteid.
"Meiral on plaan lähiaastatel oma turuosa Eestis märkimisväärselt kasvatada ning Sales-Star panustab omalt poolt maksimaalselt seatud sihtide saavutamiseks," ütles Meira Eesti juhatuse liige Jaanus Vernik.
Sales-Star teenindab Segafredo espressokohvide ning Meira kohvide ja maitsestamistoodete - maitseained, küpsetusained, ketšup, sinepid, soolad ja säilitusained - aktiivse müügiga eelkõige Selveri, Maxima ja OG Elektra jaekette ning erinevaid toitlustusettevõtteid.
Meira Eesti OÜ möödunud aasta käive oli üle 22 miljoni krooni. AS Sales-Star 2006. aasta müügikäive oli 491 miljonit krooni.

Suvel naasevad ekraanile sohva-kartuli lemmikud
Telemaastikul on suvi, mis tähendab, et saatekava on kerge nagu mullivanni vaht. Kui mõni erand välja arvata, siis on ekraanil kordused, kordused ja veel kord kordused. Sellises rütmis tiksuvad kõik eestikeelsed kanalid ning ka näiteks Soome MTV3.
Kes see ikka suvel televiisorit vaatab? Ja kui vaatabki, siis ei taha ta sealt ilmselt raskeid teemasid - neid jagub elus küll ja rohkemgi, vähemasti suvel tahaks kujutada, et asjad on helgemad, kui nad ehk tegelikult on.
Seepärast on eriti hea meel, et ETV on otsustanud kostitada oma vaatajaid iga päev pärast AK-d kvaliteetsete krimi- (ja draama) sarjadega. "Miss Marple", Midsomeris mõrvu lahendav inspektor Barnaby ja Sopranode perekond on peaaegu ideaalsed seltsilised õhtul, mil hing ihkab üle kõige kehastuda diivanikartuliks. Kellele maitseb rohkem Ameerika kvaliteet-televisioon, saab näiteks "Nip/Tucki" uute osade või "CSI" sarjadega doosi kätte kommertskanalitelt.

Jänku-Juss naelutab väikelapsed arvuti ette
Veebikeskkonna Lastekas.ee Jänku-Jussi "multikad" meeldivad lastele väga, kuid tunduvad täis-ealistele kummalised. Saidil on väljas enam kui sada joonisklippi.
"Palun pane lastekas, palun pane lastekas," nõudis mu väike nelja-aastane sugulane arvuti taga istudes. Poiss pidas silmas lastele mõeldud veebikeskkonda Lastekas.ee. Sugulasel oli erisoov ka, ta tahtis näha Jänku-Jussi multifilmi "Jänku-Juss on tantsulõvi". Ja seda mitte ühe korra, vaid mitu korda järjest. Kõrval olevad täiskasvanud pööritasid vaid silmi - jäneseperekonna tegemisi kajastavad animaklipid on lihtsalt liiga kummalised. Alates taustamuusikast, mis iga klippi saadab, kuni tegelaste kõnemaneerini.
Jänku-Juss ja tema pere ning sõbrad räägivad kohutavalt aeglaselt, nad venitavad iga sõna ning seetõttu tunduvad mõneminutised klipid lõputult igavad. Tihtipeale mõjuvad Jussi "multikad" psühhedeelselt. On tunne, nagu poleks need kirjutatud/joonistatud kaine peaga ega oleks ka mõeldud kaine peaga vaatamiseks.

Baskini anekdoodid
"Kõik! Tänasest alustasin uut elu!"
"Jätsid joomise ja suitsetamise maha?"
"Ei, vahetasin postkasti, mobiiltelefoni numbri, autonumbri ja naise!"
Kohtunik: "Tunnistaja, te käisite süüaluse juures enne mõrva. Mis mulje ta teile jättis?"
"Ta oli näost kaame, vaht huultel, ja käes oli habemenuga." "Ja hiljem?"
"Hiljem hakkas ta habet ajama!"
"Öelge, doktor, kas see on tõsine haigus?"
"Noh, kuidas nüüd öelda. Pikki teleseriaale ma küll ei soovitaks hakata vaatama!"
Naine tuleb seksuoloogi vastuvõtule:

JÄRJEJUTT (29): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Ja seejärel jalutasite koos siia? "Me vahetasime teekonna ajal paar sõna, peamiselt ilmast. Mina pakkusin, et õhutemperatuur on 11 kraadi, tema, et kindlasti mõni kraad vähem."
"Kas te rääkisite tee peal Gulliverist?"
"Mitte poolt sõnagi ei kulutanud ma selle tühisuse peale."
"Ja edaspidi Gulliveriga kohtudes, kas te kõnelesite temaga?"
"Meil on kombeks teineteise seltskonda vältida. Ma ei näinud põhjust seda kena kommet rikkuda."
"Kas teie vahel on tekkinud kunagi füüsiline konflikt?"
"Tahate küsida, kas ma olen talle kunagi peksa andnud? Ei ole olnud juhust ega vajadust. Küll aga olen ma ta lugematuid kordi hävitanud verbaalsel teel."

Vigastus on või ei ole! 
1 "Tunnen jalas üha suurenevat valu, otsustan võistluse pooleli jätta. Olgugi et kätte on võideldud hea koht. Kahju, kuid valutav jalg ei jäta valikut."
Eelnev lõik on väljamõeldis ja allakirjutanu poolt läbi proovimata. Kuid on sportlasi, kes on analoogse sammu teinud - reaktsioonid sellele on alati väga negatiivsed. Tundub, et sportlase sisse näeb paremini kõrvalseisja, olgu siis tegu ajakirjaniku, endise sportlase või suvalise kommentaatoriga.
2 Järgnev sündmuste käik on juba 2007. aasta võistluselt. Tundsin kõrgushüppe ajal vasakus Achilleuses valu, tõkkejooksus olukord ainult pingestus. Mõnikümmend minutit hiljem teivashüppe hoojooksul tundsin meeletut valu säärelihases. Tuli katkestada, kuna säärelihas ja

 "Käimlareegel" ja jalgpallireegel
Üks Eesti investeerimispankur rääkis hiljuti "käimlareeglist", mille järgi ta kolleegidega otsustab, kas võhivõõrast ettevõtet tasub osta või mitte.
Need investeerimispankurid vaatavad kusagil Serbias või Poolas esimese asjana üle ettevõtte WC. Kui käimla on korras, siis on terves ettevõttes kord majas, kui peldik on umbes ja must, on järelikult kogu ettevõtte juhtimine sama räpakas.
Ameerika ajakirjanik Franklin Foer on raamatus "How Soccer Explains the World" edukalt tõestanud, et sama hästi kehtib kogu maailmas ka jalgpallireegel. Piisab vaid tutvumisest mis tahes riigi jalgpalliga ning kohe saab selgeks, mis tüüpi riigiga on tegemist.
Poliitikud jalgpallis
Paljud ühiskonnale valusad probleemid ilmnevad eriti selgelt just jalgpallis, kuna vutt on enamikus riikides avalikkuse tähelepanu keskmes ning mõjutab rahvahulki. Vägivald, korruptsioon, rahvustevaheline ja usuline vaen - kõik need paised löövad välja jalgpallis.

Inimeste kastidesse panek loob ebaterve õhkkonna
Kui treenerite litsentseerimist alustati, ei teatud päris täpselt, mis sellestvälja tuleb.
Nüüd on aeg paranduste tegemiseks.
Kergejõustikuliit püstitas küll reaalsed eesmärgid, aga kui vaadata, kes on saanud viienda kategooria, siis pooled on pigem elutööpreemia laureaadid kui tänased tipptreenereid. Lähenemine ei ole vale, ent viies kategooria pole sama, mis teeneline treener.
Mind häirib kõige enam ebaterve õhkkond, mis on tekkinud inimeste kastidesse liigitamisega. Paljudele on see vastuvõetamatu - 40 aastat tööd teinud inimene, kellel pole olümpiasportlasi, ei ole läbikukkunud juhendaja. Aga kõrgemat kategooriat ta ei saa.
Praeguseks on lisandunud mitmeid uusi ettepanekuid. Kindlasti oleme paari aasta pärast veel targemad. Minu arvates oleks pidanud alguses välja andma kategooriad esimesest kolmandani. Kui väljaantav tunnistus tooks juurde palka, oleks paslik edasi minna - inimene, kes soovib suuremat teenistust, hakkaks ise enneast täiendama, et saada kõrgema astme litsents. Kõrgema kategooria omanik peab suutma teha kahes võõrkeeles ettekandeid, läbima teatud hulga koolitusi, eriala kõrval oleks vaja kuulata ka eetikat, psühholoogiat, pedagoogikat. Loomulikult peab olema ette näidata ka sportlikke tulemusi ja teatud aeg, mis on treenerina töötatud.

AjaPeegel: Vägilane jõudis siiski olümpiale
85 aasta tagusel suvisel pööripäeval sündis Virumaal Erra valla Maidla talus Heino Lipp. Tema lapsepõlv möödus 21 hektari suuruse talu karja- ja põllumaadel.
1940. aasta suvel, kui Eestis toimus kommunistlik riigipööre, lõpetas ta Jõhvi gümnaasiumi. Sõja ajal töötas Heino Kiviõli õlitehases, samal ajal alustas sportimist.
1944. aasta sügisel astus vägilasekasvu valget verd linalakk Heino Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonda. Kuid järgmise aasta kevadel ta arreteeriti, sest teda kahtlustati metsavendluses. Tol ajal tegutses samanimeline vabadusvõitleja Virumaa metsades. Teaduskonna dekaan ja treener Fred Kudu õngitses üliõpilase mõne aja pärast eelvangistusest välja.

Spordialad tulevad turule oma ajakirjadega.  Kas jäädavalt? 
Pealkirjas osutatud jäädavalt-küsimus näib olevat peamine. Üleriigilise levikuga spordialased ajalehed-ajakirjad sünnivad ja surevad.
Mineviku lipulaeva Spordilehe - selle veneaegse - järel on ilmavalgust näinud ja seejärel hinge heitnud hulk spordiväljaandeid, millest viimasena läks kinni Sport+.
Esmaspäeviti ilmutavad end põhilehe vahel Eesti Päevalehe ja SL Õhtulehe tosinaküljelised spordilisad. Ikka püsib pinnal ajakiri Sporditäht.
Miks Jalka? Ent tänavu tulid turule uued väljaanded Jalka, Golf ja Tennis, mullu hakkas ilmuma korvpallurite Basket. Korvpalliajakirja on vahelduva eduga ilmutatud varemgi, ka Golf tegi aprillis oma teise tulemise.

Grünberg ja Rand pälvisid Samsungi noorteauhinna
Samsungi auhinna esimesteks laureaatideks osutusid juunioride MM-il hõbemedali teeninud jäätantsijad Grethe Grünberg ja Kristjan Rand.
Juunioride tippklassi tõusnud Grünberg ja Rand esinesid hästi ka täiskasvanute tiitlivõistlustel - nad said EM-il 15. ja MM-il 19. koha. Samsungi preemia on 20 000 krooni, mille eest noored valisid meelepärase kingituse. Grethe lemmikuks osutus videokaamera, Kristjan koos treenerist ema Leaga eelistas televiisorit.
Praegu Grethe ja Kristjan puhkavad, uue hooaja ettevalmistus algab pärast jaanipäeva.
"Juuni kulub õppimisele," ütles Grünberg. Nimelt viivad noored dokumendid täiskasvanute gümnaasiumi.
Pärast seda viibivad nad kaks ja pool kuud USA-s, kus on vaja uue muusika ja kostüümidega kava võistlusvalmis seada. Septembris näeb kodupublik Grünbergi ja Randa võistlemas Tallinnas peetaval juunioride Grand Prix'l.

Tennist sobib mängida kogu elu
Spordiarst Kaidu Meitern kinnitab, et tennist võivad toksida nii kolme- kui ka 103-aastased. Mängige mõnuga!
Nooruses Eesti nimekamaid kümnevõistlejaid - isiklik mark 7565 punkti mahub siiani 30 parema tulemuse hulka - olnud Kaidu Meitern on viimasel kümnel aastal pöördunud tenniseusku. "Liikumisharrastusena mahub tennise kõrvale vähe sama sobivaid alasid. Vanaisa võib mängida pojapojaga ning mõlemad saavad paraja koormuse," ütleb 61-aastane Meitern, keda ennast võib väljakul kohata vähemalt kolm-neli korda nädalas.
Eesti artroskoopiliste operatsioonide teerajaja Meitern annab põhjust lõbusateks kuulujuttudeks: tema operatsiooniõed otsivad teda, kui doktor kadunud, ikka tenniseväljakult.
"Saan tennisest ka erialalast abi," kinnitab Meistern tõsise näoga. "Kirurgia vajab tugevaid ja osavaid sõrmi. Need on mul pärit väljakult. Ma ei suuda kuidagi ära õppida toimivat eestkäelööki. Kümnevõistluses oli mu nõrgim ala kettaheide, neis kahes on tehnilist sarnasust."

Andrus Värnik: olen nagu lapsepükstes
Kaks aastat tagasi odaviske maailmameistriks tulnud Andrus Värnik rassib peamiselt jõusaalis ega tea, millal teeb avastardi.
Kas Osaka MM on sinu tähtsaim võistlus?
Vaatame, kuidas ajapikku kõik läheb, aga see on kindlasti plaanis. Tiitlimängud on kõige tähtsamad. Muud võistlused pole veel selgunud. Praegu käib kangitreening ja visketreening läbisegi. Viskamise vormist on vara rääkida.
Treener Heino Puuste taktika ja strateegia on ikka olnud, et sa võistleksid siis, kui oled selleks korralikult valmis.
Teeme koostööd nagu ikka. Arutame omavahel kõik läbi, kaks pead on ikka kaks pead. Eks see ole näha, millal on mõtet välja tulla. Aga esialgu pole plaanis käredalt võistlema hakata.

Kergejõustikusuve kõige suurem ootus: kas Kanter teeb maailmarekordi? 
Üks mees annab hoogsalt alanud kergejõustikuhooajal kindlasti palju kõneainet. Jutt käib Gerd Kanterist, 75+ tiimi peategelasest, kes ihkab tõusta maailma parimaks kettaheitjaks.
28-aastasel Vigalast pärit pealinlasel tuleb ületada kolm takistust: tulla maailmameistriks, alistada Leedu vägilane Virgilijus Alekna ja ületada sakslasele Jürgen Schultile kuuluv maailmarekord.
Eelmise eestlasena seadis endale sama kõrgeid eesmärke olümpiavõitja Erki Nool, kes värskelt tippklassi tõusnuna kuulutas kohe ka soovist rünnata kümnevõistluse maailmarekordit. See jäi talle kättesaamatuks, küll suutsid seda kanged rivaalid Tomaš Dvorak ja Roman *ebrle.
Ideaalse päeva otsingul
Viimati valdas eestlasena maailmarekordit Jüri Tamm, kes lennutas 1980. aasta 16. mail Leselidzes vasarat 80.34. Tõsi, veel samal võistlusel võttis treeningukaaslane Juri Sedõhh temalt tippmargi. Esimese eestlasena püstitas maailmarekordi Aleksander Klumberg-Kolmpere 1922. aastal kümnevõistluses.

Martti Aljand: USA-s peab lõpuks suureks kasvama
Ujuja Martti Aljand asub sügisest õdede eeskujul õppima USA-sse. Martti valis välja Berkeley ülikooli, kus tema treeningute eest kannab hoolt tipptreener Michael Bottom.
California Berkeley on teada- tuntud kõva ülikool, kuidas sul õnnestus sinna sisse saada?
Kuna mu õed õpivad Ameerikas, siis teadsin, mis teksti ülikoolidesse saata - tegin enda lühitutvustuse, kirjutasin juurde ujumisajad. Saatsin paljudesse kohtadesse kirjad, vastati ka mitmest kohast, kuid Berkeley oli neist kõige parem ja huvitavam variant.
Missuguseid teste sa pidid tegema?
Kui valik oli tehtud, siis nad uurisid tausta ja pidin tõepoolest kaks testi tegema - ühes testis oli nii matemaatikat kui ka keeli, teine oli vaid keeletest. Tegin need korralikult ära.
Millal sa Eestist ära sõidad?
20. augustil algab kool, nädal varem olen kohal. Kuna eriala esimesel aastal valima ei pea, siis võtan erinevaid aineid. Ilmselt jään lõpuks siiski majanduse juurde.

Rafael Nadal põrmustas taas French Openi liival Federeri
21-aastane tennisist Rafael Nadal mängis end kolmanda järjestikuse võiduga liivaväljakute kuningaks.
French Openi meeste finaalkohtumine kuulus kolmandat aastat järjest Hispaania noorukile Rafael Nadalile, kes võitis eile maailma esireketi Roger Federeri Šveitsist 6: 3, 4: 6, 6: 3, 6: 4. Nadal tõestas taas, et on liivaväljakute kuningas.
Seda tunnistas ka Federer: "Mängisin, kuidas suutsin, kuid jäin sellest hoolimata alla. Kaotada liival Nadalile on auasi ja selles lauses pole kübekestki irooniat. Rafael valitses mängu!"
Paari nädala eest katkestas Federer Nadali 81-mängulise võiduseeria liival ning ammutas võidust kindlust.
"Olen mängudes tema vastu proovinud erinevaid variante ja tean nüüd paremini, kuidas tegutseda. Veidi aitab mind ka see, et enne French Openit peetud Hamburgi turniiri finaalis ma teda võitsin," väitis šveitslane enne finaali. Nadal ei arvanud sellest teadmisest midagi.

Võimlemisklubi Janika krooniti maailmameistriks
Laupäeval Hispaanias lõppenud rühmvõimlemise MM-il võitis Võimlemisklubi Janika eliitrühm 37,8 punktiga kuldmedali. Võistkonna esitus oli lõunamaiselt temperamentne ja emotsionaalne, kava sooritus sarmikas ja elegantne. Kava autoriks on Venemaa treener, endine tippiluvõimleja Sonja Glõzina. Hõbedase medali teenis Bulgaaria Nationalteam 37,55 ja pronksi Venemaa Oscar 37,05 punktiga.
"Oleme nii õnnelikud," säras treener Janika Mölder. "MK-etappide kohad näitasid, et võime esikolmikusse jõuda, aga välja ma seda unistust öelda ei julenud."
Finaalis astus VK Janika võistlustulle eelviimasena. "Loosi tõmbas minu pisipoja Carl Aksel, sest mul ei ole üldse loosiõnne," naeris Mölder. "Ühelt poolt oli raske nii kaua oma järjekorda oodata, ent teisalt olid kõik konkurendid meie lavale mineku ajaks lõpetanud," meenutas Mölder ärevaid hetki.

Tanel Leok teises sõidus kolmas
Motokrossi MM-sarja etapil Prantsusmaal Saint-Jean d'Angelys sai Tanel Leok klassis MX1 tõhusat punktilisa. Teise sõidu lõpetas eestlane kolmandana, temast eespool olid belglane Steve Ramon ja Joshua Coppins Uus-Meremaalt.
Esimeses sõidus oli nobedaim Coppins, Leok lõpetas kaheksanda kohaga. Aigar Leok oli mõlemas sõidus 14. kohal.
Tanel Leok näitas Prantsusmaal väga head kiirust kvalifikatsiooni- ja ajasõitudes, kuid võistlussõitudes nii kiire polnud. Miks?
"See pole päris seaduspärasus, kuid ajasõidus on vaja teha ainult üks kiire ring, võistlussõidus rohkem. Suudan sedagi, sest näiteks teises sõidus sõitsin end kehva stardi järel 13. kohalt kolmandaks," vastas Leok.

Lewis Hamiltoni esimene etapivõit
Lewis Hamilton võttis eilsel Kanada etapil Montrealis oma esimese Vormel-1 etapivõidu ning kuuenda poodiumikoha. Õnnetusterohkes sõidus sai teise koha Nick Heidfeld (BMW) ja kolmanda Alexander Wurz. Kogu sõidu juhtinud briti võidusõitja Hamilton tõusis võiduga ka Vormel-1 sarja juhtima.

Kais ja Vesik said magusa võidu
Eesti rannavolle esipaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik võtsid eile õhtul oma sportlaskarjääri esimese maailmakarikaetapi võidu.
Horvaatias Zagrebis alistasid etappi kuueteistkümnenda asetusega alustanud Kais ja Vesik *veitsi paari, seitsmenda asetusega Patrick Heuscheri ja Sascha Heyeri 2: 1 (21: 19, 17: 21, 17: 15).
Väga tasavägiselt kulgenud mängus jagus põnevust juba avageimi. Seisult 19: 19 suutsid eestlased end ette rebida ja kahepunktilise geimivõidu võtta. Teises geimis hoidsid Kais ja Vesik nappi eduseisu kuni seisuni 15: 15, kui šveitslased siiski ette läksid ja spurtisid 21: 17 võiduni. Kolmanda geimi võitsid aga eestlased taas kahe punktiga.
Kristjan Kaisi sõnul on kõik nende mängud kulgenud väga tasavägiselt - seepärast polnud finaal ka kuidagi eriliselt närviline. "Mul oli küll täiesti külm pea, võtsin rahulikult. Meil pole turniiridel siiani olnud ühtki kerget mängu. Rannavõrkpallis on maailma tase lihtsalt niivõrd ühtlane. Aga mida napim võit, seda magusam," lausus ta pärast mängu telefoniusutluses.

Eestlased kihutasid edukalt
Eile Tallinnas Laagna teele ehitatud ajutisel ringrajal peetud võistlusel Volkswagen "Linnaring 2007" õnnestus eestlastelgi hõivata poodiumikohti. Võistlusklassidest olid sündmusterohkemad vormelite ja seeriaautode ühislähted. Vormel Balticu esimese otsa kohad kuulusid Toomas Kallasmaale, Erko Vallbaumile ja Martin Laurile. Vormel-3 klassis jäi poodium siiski veel soomlaste valitseda.
Pingelised olid ka Super Touringu seeriaautode võistlusstardid, kus kahel korral jäi eestlasel Raimo Kullil napilt puudu stardi võidust. Finišeerides esimese stardi esimesel kohal, tõi rajapiirde riivamisega kaasnenud karistus kaasa taandumise teiseks. Teise stardi õnnestunud lähte ja sellega kaasnenud juhtpositsiooni röövis ebaõnnestud pit-stop, mis taandas eestlase taas teiseks. Kokkuvõttes oli kiireim soomlane Pasi Lähteenmäki, Kulli pidi leppima teise kohaga.

Nädalavahetus tõi Tallinnas rohkelt väravaid
Eesti jalgpalli meistriliiga 14. voorus sündis mitu rohkeväravalist tulemust. FC Flora lõi tabeli viimast, Lasnamäe Ajaxit 11: 0, kübaratriki vormistas Flora soomlasest ründaja Juha Hakola.
"Me kontrollisime seda kohtumist täielikult, Ajaxile ei jätnud me mingit võimalust. Lõpptulemus oli meie jaoks väga positiivne," vahendas Hakola sõnu FC Flora koduleht.
Ka TVMK sai koduväljakul suureskoorilise võidu, alistades Pärnu Vapruse 9: 0, Levadia võttis võõrsil 5: 0 võidu FC Kuressaare üle. Üllatuse sepistas aga Tartu Maag Tammeka, kes sai Narvas jagu kohalikust Transist, kes polnud varem sel hooajal liigamängudes veel kordagi kaotuskibedust maitsnud. Maag Tammeka ainus värav sündis pingelisena kulgenud mängu lõpus, 85. minutil, kui täpne oli Siksten Kasimir.

Gerd Kanter: juba öeldakse, et 66 meetrit on jama
Kettaheite maailma edetabelijuht Gerd Kanter alustas Tartus kohe 67.34-ga. Hea oli ka tema ülejäänud seeria: 66.82-X-65.60-X-65.68.
"Me omavahel oleme ka arutanud, et latt on nii kõrgele tõstetud, et 65-66 meetri kohta öeldakse juba, et see on jama," rääkis Kanter, kes üldjoontes jäi võistlusega rahule. "Sellist sähvatust ei olnud, nagu Valga võistlusel, aga seeriaga võib rahule jääda. Üks napilt üle astutud katse oli vist ka üle 68 meetri, kui oleksin ka selle kirja saanud, oleks nii seeria kui ka võidutulemus paremad olnud."
Nüüd võtab Kanter mõned päevad treeninguid kergemalt ning valmistub reedel Oslos toimuvaks Kuldliiga võistluseks, kus tuleb ringi ka leedulane Virgilijus Alekna. "Kui suudaksin Oslos samasuguse avakatse teha, oleks väga hea sealt edasi minna," vaagis ta oma võimalusi. "Tegelikult pole ma ammu tugevas konkurentsis võistelnud. Tahaksin tunnetada adrenaliini, isegi võiksin natuke närveerida... Selge see, et treeningud on olnud rasked ja superenesetunnet ei ole, aga praegu ei peagi veel olema."

Nautige suve koos sõpradega liikudes
Suvine tervisespordikalender on jooksudest, rattasõitudest, triatlonidest ja kõnniüritustest üpris pungil, kuid ega küll küllale liiga tee. Oma jalgel liikumisest rõõmustajad said ühe vahva ettevõtmise võrra rikkamaks.
Laupäeval Tallinnas Pirita spordikeskuse radadel peetud Ramirendi kevadjooks otsib endale ruumi võistkonnatunnet ja ühistegevust väärtustava ettevõtmisena. Õige algatus: kui kellelgi jääb metsa või mere äärde sörkima ja kõndima minekuks algatusvõimest või julgusest puudu, kutsugu sõber kaasa. Hea seltskonnaga looduses liikumine möödub sama joovastavalt nagu piknik pargipuude all.
Parim maratonijooksja Pavel Loskutov, kelle vastupidavusega saab Eestis üksikuid võrrelda, lõi samuti kampa. Teate veel, kelle eest - olümpiakomitee võistkonnas. "Mul on ju olümpianorm täidetud," selgitas valgalane.

VILJA SAVISAAR: Reformierakonna alkoholipoliitika on enesetapjalik
Keskerakonna fraktsiooni esimees Vilja Savisaar ütles pärast alkoholiseaduse muutmise ettepanekute tagasi lükkamist Riigikogus, et kahetsusväärselt ei näe Reformierakonna juhitav koalitsioon vajadust alkoholi kättesaadavuse piiramiseks.
"Reformierakonna liberaalne alkoholipoliitika on hävitav ja enesetapjalik," ütles Savisaar. "Selle tagajärjeks on hukkunud, sandistunud, täisväärtusliku elu ja töövõime kaotanud - enamuses just noored - eesti inimesed."
Savisaare sõnul on Keskfraktsioon seisukohal, et kogu riigis peab olema ühtne alkoholipoliitika ja see tuleb seadustada riiklikul tasemel.
Savisaare arvates on inimestel tulenevalt alkoholitarbimise kasvust ning sellega kaasnevast kahjust nii ühiskondlikul kui ka isiklikul tasandil ootused alkoholipoliitika karmistamisele "Võrreldes varasemate aastatega on rangete piirangute kehtestamise pooldajate arv kasvanud," märkis ta.

ALO TAMMSALU: vabatahtlike abi on päästjatele endiselt vajalik
Võrreldes eelmise aastaga on meie varustatus tehnikaga oluliselt paranenud, kuid inimressursside osas jäänud samaks.
Oleme juurde ostnud torusid, voolikuid, pumpasid ja maastikuautosid. Mis puutub isikukoosseisu, siis see arv on suhteliselt sama. Peame arvestama sellega, et me oma jõududega üksi hakkama ei saa.
Tegelikult on see ka teiste riikide praktika, et 90% päästetöötajate valmisolekust on ikkagi tavaõnnetusteks ehk nendeks, mis juhtuvad iga päev. Selliste suuremate tulekahjude puhul kaasatakse vabatahtlikke.
Tulekahju kustutamisel oleneb väga palju piirkonnast. Kui tulekoldele on hea ligipääs ja lähedal on veekogu, siis see lihtsustab päästjate tööd ning tuli saadakse kiiresti kontrolli alla.
Raskem on seal, kus tuli levib kiiresti, ligipääs on keeruline ja läheduses pole veekogu. Näiteks praeguse Elliste rabapõlengu puhul on tegemist raskendavate asjaoludega. Kuna läheduses pole veekogusid, tuleb sinna vedada väga pikad voolikud ja see nõuab oluliselt suuremat inimressurssi.

GEORGIJ ALAFUZOFF: Lahing infosõjas ja eri ajaloomälud
Vene riigiduuma esitas koguni ettepaneku diplomaatiliste suhete lõpetamiseks. Äärmuslased rääkisid ka Eesti Moskva saatkonna maatasa tegemisest.
Üldistades võib öelda, et suures infosõjas nägime vaid üht lahingut. Kes selles võitluses võitis, on spekulatsioon. Arvan, et Venemaa ei võitnud seda lahingut. Tallinnas toimunu ja sellele järgnenu tõi välja uued, ettenägematud jooned Vene välispoliitikas (hoolimatu suhtumine EL-i ja NATO liikmesriigi diplomaatilisse turvalisusse) ning loovutas initsiatiivi vastastele.
Küsimus ei ole ju ainult selles, et Eesti valitsus sai sündmuste ajal tuge teistelt Euroopa maadelt. Palju ebameeldivam on Venemaale tõsiasi, et samamoodi kui Balkanimaade sündmuste ajal 1999. aastal ei küündinud Venemaa välispoliitika tõkestama Belgradi pommitamist ning aastal 2002 oli võimetu, et peatada NATO laienemist Baltimaadesse, on Venemaa praegu võimetu, et mõjutada lääne käitumist ja tegutsemist endale olulistes küsimustes. Väike Eesti ei andnud ju karvavõrdki Venemaale järele. Kuidas siis on võimalik uskuda Venemaa enesekindlaid avaldusi ning arendatava energiahiiglase imagot? Mitte kuidagi.

JÜRI PIHL: "Aprillirahutuste" õppetund Eestile
Vähem kui kuu pärast "aprillisündmuste" lõppu on loomulikult tegu esmaste hinnangute ja järeldustega. Täpsemad analüüsid, hinnangud ja järeldused valmivad sügiseks.
Samuti kestab sügiseni vahistatute asja menetlemine.
Sellest tulenevalt on hetkel veel liiga vara teha olulisi järeldusi, miks selline olukord Tallinnas ja laiemalt Eestis tekkis. Küsimus, kas politsei ja kaitsepolitsei oleks suutnud sündmuste eskaleerumist ära hoida või ennetada või riske maandada, vajab veel samuti vastamist. Pealegi on probleemid sügavamad ja laiemad kui politsei ja kaitsepolitsei tegevus, ulatudes integratsiooni- ja välispoliitikasse jm. Avaliku korra kaitse organid on siin vaid üks osa kogu spektrist.
Tänaseks avalikkuses "aprillisündmuste" nimetuse saanud toimingutes, mis tulenesid sõjahaudade seadusest ja kavast matta Kaarli puiestee 13 säilmed ümber kaitseväe kalmistule, oli siseministeeriumi ja tema valitsemisala peamine ülesanne avaliku korra tagamine monumendi vahetus ümbruses ning vajadusel laiemalt ka Tallinnas ja kogu Eestis. Kõige suurem koormus avaliku korra tagamisel langes Põhja politseiprefektuurile, kuid olulist rolli mängisid ka teised prefektuurid ning politsei-

REPLIIK: Riskantne õhuparaad
Võidupüha paraad on sel aastal pühendatud meie väikesele õhuväele - iseenesest on see tore uudis. Temaatilised paraadid ning seeläbi tutvumine erinevate sõjandusvaldkondadega on kindlasti palju huvitavam ja silmaringi avardavam, kui näha aastast aastasse sõdureid niisama marssimas. Mullu Saaremaal toimunud mereparaadile tuli ju väga palju inimesi.
Samas sõltub õhuväe paraad ilmast ning selle korraldamine on äärmiselt riskantne. Näiteks kui ilm on väga tuuline, jäävad ära langevarjurite hüpped, või kui väga pilves, pole ka põhjust lennukeid taevast otsida. Võidupüha paraadi ärajäämine või selle miniatuurses vormis toimumine oleks seda piinlikum, et vabariigi aastapäeval jäi paraad külma ilma tõttu ära.

JUHTKIRI: Kõige kallim sõda
Külm sõda on ammu kuulutatud lõppenuks, kuid maailma kaitsekulutused püstitavad rekordeid. Mullu kulutati maailmas relvadele ühtekokku 900 miljardit eurot, teatas eile Rootsis asuv rahu-uuringute instituut Sipri.
900 miljardit eurot - see on 137 eurot ehk 2137 Eesti krooni iga maailma inimese kohta. Sealhulgas ka nende kohta, kes elavad piisava vee ja toiduta, ligipääsuta elementaarsele arstiabile ja haridusele. Nende arvude taustal kõlab üpris tühisena möödunud nädalal toimunud G8 tippkohtumise lubadus kulutada lähema viie aasta jooksul aidsi ja teiste nakkushaigustega võitlemiseks 60 miljardit dollarit - see ei moodusta isegi kümnendikku maailma riikide aastastest kulutustest relvastusele.

Washingtonis avati kommunismiohvrite memoriaal
Täna osales Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik Washingtonis kommunismiohvrite memoriaali avamistseremoonial.
Memoriaali avas ja esines kõnega kommunismiohvrite mälestusfondi auesimees, Ameerika Ühendriikide president George W. Bush.
Avamistseremoonial viibisid samuti Euroopa Liidu parlamendiliige Tunne Kelam ning USA Senati ja Kongressi liikmed, diplomaatilise korpuse ning rahvuslike ühenduste esindajad. Avamisüritusel osales ka Ameerika Ühendriikide Eesti kogukonna esindaja Karl Altau.
Memoriaal avati 12. juunil tähistamaks USA presidendi Ronald Reagani ajaloolise kõne 20. aastapäeva, mil riigipea pöördus Berliinis Branderburgi väravate juures tollase Nõukogu Liidu liidri poole sõnadega: "Härra Gorbatšov, lammutage see müür!". Kuju autoriks on San Franciscos tegutsev skulptor Thomas Marsh.

Vene õigeusklike patrull otsib geisid
Moskvas patrullib ligi 50 õigeusklike patriootlike organisatsioonide esindajat geide kogunemiskohas Iljinski skvääril.
Enne patrullimise alustamist piserdasid õigeusu vaimulikud platsi Plevna kangelaste monumendi ees, teatas Interfax.
Noored kavatsevad valvata skvääri õhtul seitsmest kuni kümneni. Kui nad kohtavad mittetraditsioonilise orientatsiooniga inimesi, kes tulid kohtingule monumendi juurde, siis patrullijad püüavad neid veenda sealt lahkuma.
"Me ei kavatse rakendada jõulisi meetmeid, aga loodame, et patrulli olemasolu sunnib seksvähemuste esindajaid otsima teisi kohtumispaiku," ütles ühenduse Georgievtsõ pressiesindaja Diana Romanovskaja.

Ukraina poliitik: meil õõnestatakse kõikide võimuharude mainet
Ülemraada spiikri Aleksandr Moroz hinnangul kahjustub praegu Ukrainas kõikide võimuharude maine.
"Olukord on tõsisem kui esmapilgul nähakse, kuna häbistatakse kõiki võimuinstitutsioone. See on üldse oht terve riigi jaoks," vahendas RIA Novosti Morozi sõnu.
Ta lisas, et kaks ja pool kuud on konstitutsioonikohtu tööd blokeeritud. Morozi hinnangul näitab kohtutesse suhtumine, et käib ettevalmistustöö valimiste võltsimiseks.
Spiiker kinnitas, et parlament tegi keskvalimiskomisjoni töö võimalikuks, aga komisjon ei kogune, kuna presidendi ja opositsiooni pooldajad ei käi istungitel.

Soomes oli keemiatehases plahvatus
OMG Kokkola Chemicalsi tehases oli kella 12 ajal plahvatus, esialgu ei ole võimalikest kannatanutest teateid.
Keemiatehase juht Göran Sopo kinnitas MTV-uudistele, et plahvatus toimus tehase osas, kus valmistati lahusteid. Õnnetuskohale saabus suur hulk päästeametnikke.
Pohjanmaa päästekeskuse teatel ei ole kell 12.06 toimunud õnnetus ümberkaudsetele elanikele kuidagi ohuks.
Õnnetus toimus ajal, kui lahustiosakonnas tehti hooldustöid, seetõttu ei töötanud seal plahvatuse hetkel ükski masin.

Serbia Krajina ekspresident-massimõrvar läheb 35 aastaks vangi
ÜRO sõjakuritegude tribunal mõistis endise Horvaatia serblaste liidri Milan Martici 35 aastaks massimõrvade eest vangi.
52-aastane Martic on süüdi horvaatide, moslemite ja teiste mitteserblaste mõrvamiste, küüditamiste ja piinamiste eest 1990-ndatel aastatel, teatas Reuters.
Martic juhtis serblaste mässajaid iseseisva regiooni moodustamiseks Horvaatias ning ta nimetati 1994. aastal end iseseisvaks kuulutanud Serbia Krajina Vabariigi presidendiks.
Martic andis end ÜRO tribunali kätte 2002. aastal ja ei tunnistanud ennast süüdi väites, et tema tegude eesmärk oli kaitsa Serbia Kraijna kodanikke vaatamata nende päritolule.

Prantsusmaa parlamendivalimistel tüürivad võidule parempoolsed
Prantsusmaa sotsialistid otsivad tsentristidelt tuge, et parlamendivalimiste teises voorus parempoolsele presidendiparteile UMP-le mitte valusalt alla jääda.
Nicolas Sarkozy partei UMP on praegu võidukursil: sellele ennustatakse 383-501 kohta 577-kohaliselt Rahvusassambleest, vahendab BBC. Senises Rahvusassamblee koosseisus oli UMP-il 359 kohta.
Sotsialist Segolene Royal teatas, et Prantsusmaa vajab parempoolsetele vastukaalu, kuid praegu on sotsialistide parteil siiski raske aeg, kuna Nicolas Sarkozy võit presidendivalimistel andis sotsialistidele raske hoobi.
Rahvusassamblee esimeses voorus valiti parlamenti 110 saadikut, neist ainult üks oli sotsialist. Praeguses koosseisus on Rahvusassamblees 149 sotsialisti.

Venemaa päeval tagavad korra 85 tuhat miilitsat
Täna tähistatakse Venemaal Venemaa päeva, mille korra tagamiseks kaasatakse 85 tuhat miilitsat ja viis tuhat siseväe sõjaväelast.
Kõige tähtsamad üritused toimuvad Venemaa kaheksasajas linnas, teatas Interfax.
Vene siseministeeriumi andmetel oodatakse riigipüha tähistamisele ligi 2,3 miljoni inimese osalust.
Vene Föderatsiooni ülemnõukogu määras 1992. aastal 12. juuni rahvuspeo pidamise päevaks.
Kahe aasta pärast nimetati see iseseisvuspäevaks ja peamiseks riigipühaks ning 2002. aastal Venemaa päevaks.

Rootsis Norrköpingis levitas öine suurpõleng üle linna mürgist suitsu
Rootsis Norrköpingis puhkes öösel ühes laos suur tulekahju, milles sai viga kaksteist inimest, põlengust levis üle linna mürgist suitsu, mistõttu on suletud tulekahjunaabruskonna koolid.
Tuli sai hommikuks kustutatud, kuid põlengust levis palju mürgist suitsu, nii et täna on põlengu naabruskonnas asuvad koolid suletud, kirjutab Svenska Dagbladet.
Tulekahju ümbruskonnas elavaid inimesi siiski ei evakueeritud, neil paluti ainult siseruumides püsida ning hoida aknad, uksed ja ventilatsiooniavad tihedalt suletuna.
Linna tööstuspiirkonnas asuvas laos hoiti tehnikajäätmeid, sealhulgas arvutiosi.

Kiirabi taksona kasutanud senaatorit ootab tagasiastumine
Itaalia senaatori Gustavo Silva karjäär sattus ohtu pärast seda, kui ta kasutas kiirabiautot, et ületada Rooma kesklinnas USA president George W. Bushi visiidi tõttu tekkinud ummikud.
80-aastane Silva kutsus kiirabi ja kaebas haigust, teatas BBC. Pärast arstide saabumist palus ta sõita mitte haiglasse, vaid telestuudiosse.
Otseeetris antud intervjuus tunnistas ta, et kasutas kiirabi taksona, et õigeaegselt jõuda stuudiosse. Ta nimetas seda vanaks ajakirjanikutrikiks.
Samas ei pidanud itaallased seda trikiks ja puhkes skandaal. Tervishoiuminister Livia Turco ütles, et see rumal trikk võib nõuda tegelikku arstiabi vajava inimelu, kui kiirabi ei jõuaks kohale senaatori tõttu.
Senaator Selva kirjutas juba avalduse, milles väljendas valmisolekut tagasi astuda, kui tema kolleegid leiavad, et ta enam ei tule oma ülesannetega toime.

Abhaasia mõtleb vaid iseseisvusest
"Uuesti Gruusia alla minek on välistatud, nüüd ja igavesti. Meil pole nendega midagi ühist, ammugi veel nüüd, pärast sõda," ütleb Suhhumis elav endine sõjaväearst Varden Pilia.
"Abhaasidel pole sugulust gruusia rahvaga, meie keeled on täiesti erinevad."
Abhaasia pealinna, kunagi kauni ning rikka Suhhumi kesklinnas jookseb Konföderatsiooni tänav. Selle ühes otsas seisab linna kõige suurem ehitis - endine parlamendihoone. Teises otsas, mere ääres asub Suhhumi kunagine suurim hotell ja restoran Abhaasia. Mõlemad uhked hooned on purustatud ja varemeis, kuigi Abhaasia ja Gruusia sõjast on möödas juba 13 aastat.
Parlamendihoonet enam ei taastatagi. See on esialgu otsustatud jätta ametlikuks mälestusmärgiks sõjast, mis tõi Abhaasiale seni maailmas tunnustamata iseseisvuse.
Abhaasia välisminister, ajalooteaduste doktor Sergei *amba kinnitas intervjuus Eesti Päevalehele, et Abhaasia saab iseseisvaks "loomuliku arengu tulemusena", kui nad on maailmale näidanud, et suudavad üles ehitada demokraatliku ja tsiviliseeritud riigi.

Iraaki ähvardab Türgi sõjaretk kurdide vastu
Türgi on koondanud Iraagi piiri äärde arvukalt vägesid ning tulistab suurtükkidest sealsete kurdide külasid. Levivad ärevad teated kavandatavast invasioonist.
Võimalik sõda ohustaks tõsiselt Ankara suhteid Washingtoniga ning annaks järjekordse hoobi USA-le, kes võitleb Iraagis mässulistega.
Samuti võib puhkeda laiem konflikt, kuhu kaasataks lisaks Türgile ja Iraagile ka kurdide alad Iraanis. Mõne allika väitel teebki Iraani armee praegu Türgiga koostööd, et kurde maha suruda.
USA väljendab muret
Mis täpselt praegu Türgi piirialadel sünnib, jääb ebaselgeks. Türgi ise on loonud seal kolm nn julgeolekutsooni, kuhu tsiviilisikuid ei lubata. Samas korraldab Türgi armee umbes sajale tuhandele sõdurile õppusi, mis võivad osa analüütikute hinnangul olla kattevarjuks eelseisvale invasioonile Iraaki.

Belglased vahetasid vasakvalitsuse parempoolsete vastu
Belgia järgis Euroopa poliitika viimase aja trendi ning tõukas sotsialistid võimult.
Parlamendivalimistest väljusid selge võitjana Flandria peaministri Yves Leterme'i kristlikud demokraadid, kes said 150-liikmelises parlamendis 30 kohta. Tõenäoliselt kulub uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks nädalaid, kui mitte kuid.
Belgia senine peaminister Guy Verhofstadt tunnistas kaotust ning teatas, et paneb ameti maha. Vaatlejad ei too aga esile ühtegi otsest põhjust, miks valijad Verhofstadti liberaale ning temaga koalitsioonis olnud sotsialiste karistasid: tööpuudus on vähenenud ning ehkki ka senist valitsust kimbutasid korruptsiooniskandaalid, oli see üks viimaste aegade puhtamaid.
Vaatamata vasakpoolsele maailmavaatele ajas valitsus ärisõbralikku poliitikat, mida ühendati liberaalse sotsiaalpoliitikaga: nii näiteks muudeti seaduslikuks homoabielud.

USA paisutas mullu maailma sõjalisi kulutusi
Eile avaldatud Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) raporti järgi ulatusid riikide kulutused relvajõududele mullu 900 miljardi euroni, kasvades aastaga 3,5 protsenti. Viimase kümne aastaga on tõus olnud 37 protsenti.
Sellest summast ligi pool ehk 396 miljardit kulus Ühendriikide sõjamasinale, juurdekasvust tuli aga koguni 62 protsenti USA maksumaksjate taskust. Hiina eraldas mullu sõjaliseks otstarbeks 37,1 miljardit eurot, möödudes Jaapanist.
Rahvusvaheline relvakaubandus on alates 2002. aastast laienenud poole võrra, suurimad sõjatehnika eksportijad olid USA ja Venemaa. EL-i maade osakaal oli kokku 30 protsenti ehk sama suur kui turuliidritel. Mullu soetasid kõige agaramalt välismaist relvastust Hiina ja India ning nende tähtsaim varustaja oli Venemaa.

Dmitri Ganini peksmise asjus vahistati seitse noormeest
Keskkriminaalpolitsei pidas täna hommikul üheaegselt kinni seitse noormeest, keda kahtlustakse aprillirahutustes hukkunud Dmitri ja viimase kaaslase Olegi peksmises.
Kõik seitse kahtlusalust on enam-vähem ühevanused. Kas nad on ka mõnel muul moel omavahel seotud, näiteks kuuluvad mõne subkultuuri hulka või on koolivennad, ei soovinud Põhja prokuratuuri pressinõunik Gerrit Mäesalu Päevalehele täpsustada.
Ka ei selgunud, kas noormehed olid märuliööl baaris Woodstock või sattusid sinnakanti koos rahvahulgaga. Varem kinni peetud kaks punkarit on endiselt vahi all.
Kinni peeti Anno (1989), Villem (1986), Madis (1990), Kevin (1986), Erkki (1986), Tõnu (1988) ja Margus (1989). Kõik tabati oma elukohtades, nende kodud otsiti läbi.
Dmitri ja Oleg langesid 27. aprilli ööl toimunud rahutuste ajal Tallinnas Tatari tänaval rünnaku ohvriks. Dmitri surm saabus tõenäoliselt massilistes korratustes osalenud isikute omavahelise konflikti käigus saadud torkehaava tagajärjel.

Politsei hakkab kiiruseületajaid karmimalt karistama
Kiiruste kasv sunnib politseid fikseerima ja karistama ka väiksemaid
Kindlasti tuleks kaaluda karistuste karmistamist ka selliste rikkumiste eest, rääkis TV3 "Seitsmestele uudistele" Põhja politsei vanemspetsialist Villu Vane.

Singapuri ärimehed plaanivad Tallinna pilvelõhkujat ehitada
Homme arutab linnavalitsus, kas lubada Singapuri ärimeestel ehitada Kopli poolsaare algusesse Eesti mõistes enneolematult kõrge pilvelõhkuja.
Ehitamist plaaniva firma välismaalasest juht on optimistlik, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Ilmar Moss: koolide turvamata jätmine on mõtlematus
Mõne nädala pärast algava 10. noorte laulu- ja tantsupeo eel on
Nimelt on politsei otsustanud esmakordselt jätta turvamata pealinna koolidesse majutatud kümned tuhanded pidulised.
40 aastat pidusid korraldanud Ilmar Moss peab sammu mõtlematuks, teatavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Ilves: omavalitsused peaksid teiste riikidega rohkem koostööd tegema
Täna president Ilvese juures kogunenud kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaual kutsus Eesti riigipea omavalitsusi üles olema avatumad ja tegema aktiivsemat koostööd nende riikide omavalitsustega, kes vajaksid meie oskusi ja teadmisi oma tegevuse korraldamisel.
"Kui me mõtleme, kui kasulik oli meie omavalitsustele 1990. aastatel leida sõpruslinnasid Soomest, Rootsist, Taanist, kui oluline oli nende riikide toetus meile, siis täna on riikides nagu Gruusia tungiv vajadus just sellise koostöö järele. Meie kogemustest oleks suur abi.
Oleme täna seisus, kus saame aidata teisi riike, nii nagu 15 aastat tagasi meie sõprusomavalitsused meid aitasid," rääkis Toomas Hendrik Ilves.
Ümarlaua peateemaks oli "Kvaliteedijuhtimine omavalitsuses", kus peaettekandjana esines regionaalminister Vallo Reimaa. Minister andis ülevaate võimalikest omavalitsusliitude ja maavalitsuste tulevikuväljavaadetest.
Üheskoos arutati, millised peaksid olema maavanemate ülesanded, mida vajaksid omavalitsusliidud paremaks toimimiseks ning kuidas tagada omavalitsustes pakutavate teenuste kvaliteeti. Nenditi ka, et kõige olulisem ja juriidiliselt keerulisem on omavalitsusliitude staatuse teema.

Rahvaliit: kaitseväe korralduse muutmist ei tohi politiseerida
Rahvaliidu hinnangul on täna riigikogus esimese lugemise läbinud põhiseaduse muutmise eelnõu algatus on küll põhjendatud, kuid niivõrd oluline muudatus vajab laiapõhjalist dialoogi Eesti ühiskonnas.
"Probleemid kaitseväe juhtimise korraldamise ja tsiviilkontrolli teostamisega vajavad lahendamist, kuid seda ei saa teha kiirustades. Seetõttu on oluline kaaluda põhiseaduse muutmist riigikogu kahe koosseisu poolt või rahvahääletusel," ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli erakonna vahendusel.
Erakonna hinnangul võib kaitseväe juhataja ja juhtivkoosseisu ühekülgne ja kiirustatud allutamine valitsusele tekitada mõistliku ja vajaliku tsiviilkontrolli asemel kaitseväe politiseerimise.
"Oluline on tagada riigikaitse juhtimise ja kaitseväe tegevuse stabiilsus ning sõltumatus päevapoliitikast," märkis Rüütli. "Selleks tuleb põhiseaduses ja seadustes sätestada vastavad garantiid, vastasel juhul võib kujuneda oht demokraatiale."

Kaks Eesti kaitseväelast sai Afganistanis haavata
Täna sai kaks Eesti jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelast Afganistanis operatsiooni käigus haavata. Kahe nädala jooksul on Afganistanis viga saanud juba kolm Eesti kaitseväelast.
Rünnakus haavata saanud kaitseväelased viidi sõjaväebaasi Camp Bastion, kus pärast esmaabi osutamist lubati üks kaitseväelane tagasi teenistusse. Teine kaitseväelane jääb meedikute hoole alla, tema seisund on stabiilne ja elu ei ole ohus, teatas kaitsejõudude peastaap.
Rahuoperatsioonide keskus on haavata saanud kaitseväelaste lähedasi juhtunust teavitanud.
Eesti jalaväekompanii sattus täna hommikul lahingukontakti Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Sangini orus, kus neid rünnati käsitulirelvade tulega. Kompanii jätkab operatsiooni.
Viimati sai Eesti kaitseväelane Afganistanis viga 30. mail, ka tema vigastused ei olnud eluohtlikud.

Purjus bussijuht vedas reisijaid Tallinnast Võrusse
Tartu politsei tabas täna pärastlõunal saabunud vihje abil kaugliinibussi purjus juhi, reis jätkub pärast mehe kaineks saamist.
Lõuna prefektuuri liiklusliini numbrile 14 900 laekus kell 13.35 teade, mille kohaselt sõitis Jõgevamaal Tallinna-Tartu maanteel Tartu poole buss, mis tegi kahtlasi manöövreid.
Laekunud info edastati kõikidele patrullidele ja kella 13.55 peeti buss Scania Tartu linna piiril Kreutzwaldi tänaval kinni.
Tegemist oli Tallinn-Tartu-Võru ekspressbussiga, kus viibis paarkümmend reisijat.
Alkoholi tarbimise jääknähtudega 1967. aastal sündinud Vladimiri sõnul oli ta öösel kaks liitrit õlut joonud ja arvas, et võib bussirooli istuda.
Et bussijuhile asendajat ei saadetud, siis lubab politsei mehel sõitu jätkata pärast seda, kui ta on kaineks saanud.

Politsei otsib kadunud 13-aastast tüdrukut
Põhja politseiprefektuuri Lõuna politseiosakond otsib teadmata kadunud 13-aastast Merily Haasmad, kes lahkus 5. juunil oma kodust Tallinnas Mustamäel.
Merily on 167 cm pikk ja keskmise kehaehitusega. Tüdrukul on pikemad pruuniks värvitud juuksed ning nina küljel väike sünnimärk.
Merily on ka varem kodust lahkunud ning võib viibida Saaremaal.
Politsei palub kõigil, kellel on informatsiooni fotol kujutatud tüdruku asukoha kohta, helistada Põhja prefektuuri telefonil 612 5710, politsei üldnumbril 110 või mobiiltelefonil 56 919 134.

Ligi: maksumaksjate liit tegi end lolliks
Reformierakondlasest riigikogu liige Jürgen Ligi leiab, et maksumaksjate liit ja selle juht Lasse Lehis tõstsid riigikogu kuluhüvituste teemal häält vaid selleks, et meedia tähelepanu nautida.
"Riigikogu sai avalikkuse survel aru oma rumalusest kuluhüvitiste teemal, arvab Lasse Lehis Maksumaksjate Liidust," kirjutas Ligi oma blogis.
Ligi arvates kerkis teema esile mitte maksumaksjate liidu vaid avalikkuse survel. Ta nendib, et peale riigikogu ei "kotita" kulupaberite pärast kollektiivselt, ebapädevalt ja avalikult kedagi.
Samuti juurdleb Ligi teemal, mida ja kas riigikogu valesti tegi. "Mis see Riigikogu rumalus tegelikult on? Kas ühe seaduse ühe paragrahvi menetlusesolek? Kellegi konkreetse rumalus või priiskamine? Või ehk valija rumalus?" Poliitiku arvates oleks presidendi, ministri või diplomaadi kulude katmise osas palju rohkem küsida.

Elliste raba põleng on kontrolli alt väljunud ning ohustab turba tootmisvälju
Lisatud video eilsetest sündmustest!
Kuigi päästjad lootsid hommikul Elliste raba põlengu lõunaks kontrolli alla saada, on põleng hetkel kontrolli alt veelgi väljunud ning ohustab turba tootmisvälju.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava ütles Päevaleht Online'ile, et tõusnud tuul on uued tulekolded põlema puhunud ning põleng ei ole päästjate kontrolli all.
Päevaleht Online'iga vestelnud Ellamaa elaniku sõnul on põleng täielikult kontrolli alt väljas ning on lähenemas turba tootmisväljadele.
"Praegu on tootmisväljadeni tühine kaugus, kohe kohe tuli tuleb," iseloomustas olukorda tuld kustutav elanik, kelle sõnul oleks sinna piirkonda vaja tunduvalt rohkem päästjaid ja vabatahtlike.
Soosalu turbatootmise omanik Argo Reinboom ütles Päevaleht Online'ile, et tuli hakkab jõudma tootmisväljadele. "Hetkel on veel vahe 120 meetrit, kuid kohe on tuli kohal," kirjeldas ta tule ja tootmisväljade kaugust.

Valgas hukkus liiklusõnnetuses 81-aastane naine
Täna hommikul kella 8 ajal juhtus Valgas Vabaduse tänaval raske liiklusõnnetus, milles sai üliraskelt vigastada 81-aastane naine.
1926. aastal sündinud lätlanna Malvina ületas vales kohas sõiduteed ja sai löögi sõidukilt Ford Super Duty, mida juhtis 1967 aastal sündinud Nikolai, vahendas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja.
Jalakäija sai liiklusõnnetuses üliraskelt vigastada ja ta toimetati Läti Valka haiglasse. Kella 13.35 ajal teatati haiglast, et naine suri saadud vigastustesse.

Pärnu rannas läks nädalavahetusel üheksa last kaduma
Läinud nädalavahetus möödus Pärnu rannavalvuritel peamiselt kaduma länud lapsi otsides.
Nädalavahetusel läks Pärnu rannas kaduma silmatorkavalt suur arv lapsi. Üheksast kadunud lapsest leiti üks väljaspool rannapiirkonda ja üks politsei abiga koguni kesklinnast. Ülejäänud seitse jäid otsijatele silma rannaliival.
Rannavalve jaoks on laste otsimine napis riietuses inimeste seas keeruline tegevus, kuna kadunud lapsed veedavad tihti rõõmsalt aega teistega mängides ning ei tea vanemate murest midagi.
Lastevanemate antud kirjeldus piirdub tavaliselt vanuse, juuste ja ujumispükste värviga, millest rannavalvurile võib last otsides väheks jääda.
Helina Tilk, kes on mitu aastat olnud lastekodulaste tugiisikuks, leidis lahenduse kirjutades elavaloomulisele Kennetile vildikaga selja peale oma telefoninumbri. "Kennet kipub alatasa silmapiirilt kaduma, talle meeldib olla korraga võimalikult paljudes erinevates kohtades, ringi joosta ja suhelda. Numbri selja peal kandmine tegi talle endale ka nalja. Vett ta pelgab ja seetõttu pole ka ohtu, et kirjutatu veega maha tuleks," kommenteeris Helina Tilk naljakat pilti nummerdatud lapsest.

Politsei tabas kuritegeliku grupeeringu
Möödunud nädala alguses pidasid Lõuna prefektuuri töötajad kinni salatubaka ja -alkoholi ebaseadusliku riiki toimetamisega tegelenud grupeeringu kaheksa liiget.
Politsei pidas juuni alguses Tartu- ja Valgamaal läbi viidud operatsiooni käigus erinevates kohtades sisuliselt üheaegselt kinni kaheksa inimest, keda kahtlustatakase salakaubanduses.
Kinnipidamistele järgnes enam kui 15 läbiotsimist, mille käigus leiti ja võeti erinevatest kohtadest ära suurtes kogustes salasigarette ja salaalkoholi ning muid kuritegeliku ühenduse tegevust käsitlevaid materjale.
"Grupeeringu tegevussfääri kuuluski peamiselt salatubaka ja -alkoholi ebaseaduslik riiki toimetamine ning turustamine, nende tegevus oli süstemaatiline ja põhjalikult organiseeritud," selgitas organiseeritud kuritegevuse talituse vanemkomissar Kaupo Martihhin.

Rohelised: hüljeste massilise suremise taga on kalapüünised
Liivi lahes hukkuvad hülged jätkuvalt hülgevaenulikes kalapüünistes ning rohelised soovivad keskkonnaministrilt teada, kuidas kavatseb ministeerium toetada rannakalureid hülgesõbralike püüniste kasutuselevõtul.
Tänaseks on sel kevadel hukkunud juba üle 100 hülge. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liige riigikogus ja merebioloog Mart Jüssi sõnul on hüljeste surma põhjuseks kalapüünised. "Olen, lähtudes oma erialastest teadmistest, seisukohal, et need, tänaseks juba üle saja hülge, ei ole surnud looduslikel põhjustel vaid kaotanud elu kalapüünistes," ütles Jüssi erakonna vahendusel.
"Hüljeste puhul on olemas tehnoloogiad ja meetodid nende püünistesse sattumise vähendamiseks, mis samas kaitsevad ka püünises olevat kala kaitsealuse looma rünnaku eest," ütles Jüssi.
Jüssi sõnul pole neid tehnoloogiaid Eestis seni rakendatud ning seetõttu soovib ta keskkonnaministrilt teada kas ja kuidas kavatseb keskkonnaministeerium kalureid püüniste täiustamiseks toetada. Tema sõnul peaks keskkonnaminister hüljeste suremise osas kalureid hülgesõbralike püüniste soetamisel abistama.

Tallinna saabus Tõnismäelt väljakaevatu poeg
Tallinnasse saabus geneetiliseks ekspertiisiks Viktor Brjantsev, kes on Tõnismäele maetud Punaarmee ohvitseri poeg.
Brjantsev jääb Tallinna reedeni, mil talle tehakse DNA analüüs, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Pärast seda kavatseb ta saata isa säilmed Venemaale ja matta need Rostovi oblastis Gukovo linna.
Brjantsevi sõnul poleks ta ilma Tallinna aprillisündmusteta isa säilmeid ümber matma hakanud.

Rabarocki festivali ajal peab korda ligi 100 korrakaitsjat
Politsei korraldab 15. - 16. juunil Raplamaal festivali Rabarock ajal Järvakandis ja selle lähiümbruses avaliku korra tagamiseks politseioperatsiooni, millega on seotud ligi 100 korrakaitsjat.
Rapla politseiosakonna pressiesindaja Kaire Kozlova teatel politseiteenus maakonna teistes piirkondades seeläbi ei kannata, kuna Rapla politseijaoskond kaasab festivalil ja selle lähiümbruses avaliku korra tagamiseks lisajõude Lääne politseiprefektuurist, julgestuspolitsei korrakaitse- ja liiklusjärelevalve üksusest, abipolitseinike ning politseikooli kadettide seast.
Eeloleva suurüritusega seoses tuletab politsei meelde, et festivalil kehtivad kõik avalikule korrale suunatud seadused. "Politsei eesmärgiks ei ole võimalikult paljude inimeste karistamine vaid reageerimine õiguserikkumistele ja sobimatule käitumisele tähelepanu juhtimine," lisas Kozlova.

Eestis rohkem internetikasutajaid kui Lätis ja Leedus
Eestis on värske uuringu kohaselt internetikasutajaid pea 770 000, mis on Lätist neljandiku ja Leedust kolmandiku võrra rohkem.
Neid, kes on internetti kasutanud viimase kuue kuu jooksul, on 15-74-aastaste inimeste seas Lätis 48% ja Leedus 37%. Eestis on 15-74-aastaste seas internetikasutajaid 63%.
Võrreldes eelmise aastaga on Eesti internetikasutajate arv paisunud 34 000 inimese võrra. Iga teine küsitletud eestlane kasutab internetti vähemalt viis päeva nädalas, teatab TNS Emor.
Arvuti on koju ostetud pea kõigis peredes, kus seda aasta tagasi sooviti. Valdavalt kasutatakse internetti kodus. Arvuti on olemas enam kui 309 000 peres, milles vaid mõnekümnes tuhandes pole internetti.
Andmete aluseks on TNS Emori märtsist maini 2007 väldanud e-seire uuring, mille käigus küsitleti 1860 elanikku vanuses 6-74 aastat.

Rahvaliit maksis ühe mandaadi eest üle 2 miljoni krooni
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni 2007. aasta riigikogu valimiste kokkuvõtte kohaselt maksis ühe mandaadi eest enim Rahvaliit.
Kokkuvõtte kohaselt tegi valimistel kõige suuremaid kulutusi Keskerakond enam kui 41 miljoni krooniga, järgnes Reformierakond enam kui 32 miljoni krooniga ja IRL ligi 20 miljoni krooniga. Rahvaliit kulutas rohkem kui 13 miljonit krooni, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ligi 8 miljonit krooni ja Eestimaa Rohelised 2,5 miljonit krooni.
Erikomisjonile esitatud aruannetes näidatud kulude ja valimiskomisjoni valimistulemuste põhjal tehti arvutus, mille kohaselt maksis Reformierakond ühe mandaadi eest 1 047 338 krooni, Keskerakond 1 424 170, IRL 1 041 741, SDE 794 261, rohelised 416 660 ja Rahvaliit 2 239 137 krooni.
Kõige suuremad füüsiliste isikute annetused on kokkuvõtte kohaselt tehtud Reformierakonnale (enam kui 20 miljonit krooni ulatuses) ja Keskerakonnale (ligi 17 miljonit krooni ulatuses).

Eksamitulemused on nüüdsest vaadeldavad ositi
Sellest aastast on õppureil võimalus vaadata internetis oma riigieksamite tulemusi osade kaupa, saades sel viisil täpsemat tagasisidet oma võimetele.
Kui enne sai õpilane teada vaid oma tulemuse üldsumma, siis nüüdsest tuuakse välja eksamitöö eraldi osade eest saadud punktid. Süsteem kehtib kõikidel riigieksamitel, välja arvatud bioloogia, keemia ja geograafia, teatas riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus.
Uudset võimalust saavad kasutada kõik käesoleva aasta eksaminandid - ka need, kel gümnaasium varem lõpetatud.
Riigieksamite tulemused avaldatakse kodanikuportaalis www.eesti.ee. Päringute juurde pääseb otse aadressilt. Portaali pääseb ID-kaarti või internetipanga kaudu autentimist kasutades.

Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel riigikogus esines ettekandega eelnõu algatanud president Toomas Hendrik Ilves.
Seaduse jõustumise korral hakkab kaitseväe juhataja ja kaitseväe juhtkonda kuuluvate isikute ametisse nimetamist ja ametist vabastamist reguleerima eraldi seadus.
"Pole vist meie põhiseaduses ette nähtud palju menetlusi, mida me hakkame proovima alles 15 aastat pärast põhiseaduse jõustumist. Põhiseadus ütleb, et Vabariigi Presidendil on õigus algatada põhiseaduse muutmist, aga põhiseadus vaikib, kuidas edasi minna. Tõsi, president Lennart Meri andis oma viimasel ametipäeval Riigikogule põhiseaduse muutmise eelnõu, ent kordan - ta tegi seda just oma ametiaja viimasel päeval. Sestap me ei saanud ka panna proovile võimalikke menetlusprotseduure," rääkis president riigikogu ees.

Elliste raba põleng planeeritakse kontrolli alla saada täna lõunaks
Laupäeval alguse saanud Elliste raba põlengu planeerivad päästjad kontrolli alla saada tänase päeva esimeses pooles.
Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva jätkusid kustutustööd Elliste rabas öösel kella üheni. Kuna lahtist leeki põlengualal näha ei olnud toodi päästemeeskonnad seejärel puhkama. Olukorrast ülevaate saamiskes tehti pidevat tuleluuret põlenguala serval, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Uus vahetus päästjaid alustas kustutustöid kell kahkeksa hommikul. Öö jooksul põlenguala ei suurenenud.
Tulest kahjustatud ala suurus on hinnanguliselt 60 hektarit. Hommikul kella kaheksaks oli põlenguala perimeetrist voolikuliinidega katmata veel 200 meetrit. Perimeeter planeeritakse sulgeda hommikupooliku jooksul.
Täna on kustutustöödel planeeritud kaasata 95 päästetöötajat neljast Eesti päästekeskusest ning 35 vabatahtlikku abilist Kaitseliidu Harju ja Lääne Malevast, Eestimaa Looduse Fondist ning Tallinna ja Harjumaa Reservpäästerühmast.

Tartus eksles eakas naine
Esmaspäeval, 11. juunil otsis Tartu politsei eksinud ja segaduses eakat naist, kes oli telefoniühenduses oma tütrega.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja teatel pöördus kell 17.15 politseisse naine, kelle 82-aastane ema oli kadunud.
Tütre sõnul oli tema ema sõitnud Elvast Tartusse ja eakas naine ei saanud enam aru, kus ta asub. Tütar vestles telefonitsi emaga ning sai teada, et ema on mingi maantee ääres bussipeatuses, maantee kõrval on aga järv ja inimesed võtavad seal päikest.
Politseipatrull sõitis esmalt koos teatajaga Külitse järve juurde kadunud naist otsima, kuid kedagi ei leidnud. Seejärel otsustas välijuht sõita tagasi Tartusse ja kontrollida Anne kanali ümbrust. Kanali juures olevatest bussipeatustest kadunud naist siiski ei leitud.

Timberg: päästeamet tuleb toime kahe suurema põlenguga
Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul suudavad päästjad praeguse seisuga toime tulla kahe suurema põlenguga korraga ning lisaks veel mõne väiksemaga.
"Elliste raba põlengut kustutab praegu Põhja-Eesti Päästekeskus, appi on tulnud ka Lääne-Eesti mehed. Kui kahjutuli peaks puhkema näiteks idas, siis saame jõudusid ümber paigutada, meil on kõik võimalused olemas," rääkis Timberg ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Tema sõnul jätkub tehnikat ning mehi.
Timbergi hinnangul on päästjad oluliselt tugevamad kui mõni aasta tagasi ja tugevamad, kui mullu.
Ta lisas, et 2005. ja 2006. aastal on Päästeamet uue tehnika seotamiseks investeerinud märkimisväärselt, ostetud on 44 päästeautot, lisaks metsatulekahjude kustutamise varustus - konteinerid koos pumpade ja voolikutega, ka staabid saab paigaldada vajalikesse kohtadesse.

Saaremaal hukkus juhtimisõiguseta mootorrattur
Saare maakonnas Leisi vallas Orissaare-Leisi-Mustjala tee 30.kilomeetril põrkasid eile kokku mootorratas ja sõidauto, mootorattur hukkus sündmuskohal.
11. juunil kella 16.47 ajal toimus liiklusõnnetuses sõitis mootorratas IŽ Planeta, mida juhtis juhtimisõiguseta ja kaitsekiivrita 1981. aastal sündinud Marko, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku sõiduautoga Toyota Corolla, mille roolis oli 1964. aastal sündinud Piret.
Mootorrattur suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Sargveres tuli ilmsiks hõbemündileid
Eelmisel nädalal lõpetasid arheoloogid Järvamaal Sargveres Mäeküla - Koeru - Kapu tee äärse uue elurajooni ehitusplatsile jääva muistse asulakoha eeluuringud, mille käigus tuli ilmsiks keskaegne mündileid.
Tartu Ülikooli arheoloogia instituudi vanemteadur doktor Andres Tvauri pidas mai eelviimasel nädalal põllult leitud potikildude ja söetükkide esialgse vaatluse põhjal asulakohta tavaliseks, mida on kogu Eesti täis, kirjutab Järva Teataja.
Nädalapäevad kestnud kaevetööd andsid aga leide, mida Tvauri hindab arheoloogidele väga heaks: nad tegid kindlaks asula, kus elati 16. sajandi keskpaigas. "Kaevasime välja ühe maja põhja, kuus meetrit pikk ja kaks koma neli meetrit lai," selgitas ta. "See on olnud väike suitsutare, millele on laotud paekivist vundament."
Selle suitsutare põrandalt tuligi välja kümme keskaegset hõbemünti, mida on võimalik dateerida. "Need on Liivi ordu killingid, vermitud Riia ordumeistri Plettenbergi ajal aastal 1534," täpsustas Tvauri. "Maja on pärit samast ajast või on natuke noorem."

Valitsuse pronksiöö analüüs venib
Ministrid lubasid riigikogule aprillisündmuste kokkuvõtte esitada alles sügiseks.
Eilsel riigikogu õigus- ja riigikaitsekomisjoni aprillisündmuste analüüsile pühendatud ühisistungil lubasid kohale kutsutud ministrid esitada toimunu kohta kõikehõlmava kokkuvõtte alles sügiseks.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul arutati nii riigikaitse- kui ka sisejulgeoleku küsimusi kõige laiemas spektris. "Tõenäoliselt tuleb ka seadusandlikul tasemel teha järeldusi, mis seadusi ja kuhu suunas muuta. Selle täpsustamine jääb ilmselt juba sügisesse," märkis Aaviksoo.
Ka siseminister Jüri Pihl lubas valitsuse täielikku sündmuste analüüsi alles septembris, sest kõike on vaja veel väga täpselt analüüsida. "Me peame vaatama, et kõik oleks selge ja analüüsitud. Enam ei tule teha otsuseid kriisisituatsioonist lähtuvalt," selgitas ta mittekiirustamist.

Jõks: riigikogulaste nõukogudesse nimetamine endiselt seadusvastane
Riigikogu lubab riigiettevõtete nõukogude liikmete nimetamiseks luua eraldi seaduse.
Sel nädalal lõpphääletusele jõudvas riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõus on parlament küll mitmes punktis arvestanud õiguskantsler Allar Jõksi kriitikat, kuid jätnud põhiseadusvastase riigikogulaste nimetamise riigiettevõtete nõukogudesse siiski täpsemalt reguleerimata.
Jõks on juba mitu aastat viidanud põhiseaduse riivele, kui eri ministrid nimetavad saadikuid riigiettevõtete ja -sihtasutuste nõukogudesse. Viimati tõstatas Jõks probleemi möödunud nädalal, mil ta saatis riigikogule kirja, milles loetles probleeme, mis kaasneksid riigikogu liikme staatuse seaduse vastuvõtmisega.
"Põhiseaduslik võimude lahusus ja tasakaalustatus ning huvide konflikti vältimine ei ole tagatud olukorras, kus riigikogu liige on nimetatud või määratud ministri poolt riigi esindajana äriühingu järelevalve- ja juhtorganisse," kirjutas Jõks möödunud nädalal.

Päästjad võitlevad Ellistes leekide ja keeristormidega
Nissi vallas puhkenud esimesel tänavusel suurpõlengul, kus tuli on neelanud juba kümneid hektareid metsa, tuleb päästjatel ilmselt veel nädala jagu rabeleda.
Leekides lõõmava Elliste raba freesturbaväljad meenutavad kuuma suve haku päikeselõõsas eluohtlikku kõrbe, kus võib hõlpsasti saada kuumarabanduse. Liiva asemel on ainult imepeen turbatolm, mille päike on tulikuumaks kütnud. Piisaks vaid tillukesest sädemest…
Kustutusoperatsiooni juhtiv vanemkorrapidaja Andre Tammik tunnistab, et põlenguala on suur. "Tuul tõukab enda ees Hellamaa oja poole ligemale nelja kilomeetri pikkust ning paarisaja meetri laiust tuleriba. Sellest kolmele neljandikule oleme jõudnud veejoad vastu suunata," kirjeldab Tammik kaardil näppu vedades rahulikult olukorda. "Kui kõik läheb hästi ja tuul meile vingerpussi ei mängi, saame kogu lõigule kustutusvoolikud vastu vedada ning õhtuks oleks tuli kontrolli all," ütleb ta võitlusvalmilt.

Ekspress Grupp ostab Maalehe 52 miljoniga
Lehe senine suuraktsionär põhjendab müüki vajadusega investeerida senisest rohkem.
Kevadel börsile läinud meediaettevõte Ekspress Grupp ostab 52 miljoni krooni eest AS-i Maaleht, mis kirjastab samanimelist ajalehte, kahte maaelu kajastavat ajakirja ning raamatuid.
Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige sõnul tuli initsiatiiv Maalehe poolt pärast meediafirma börsileminekut.
Ekspress Grupp, mis on 50 protsendi ulatuses ka Eesti Päevalehe omanik, sõlmis esmas-
päeval eellepingu lehe suuromanike Jüri Ehasalu, Agu Veetamme ja Andres Antoniga, lepingu järgi ostab Ekspress Grupp 51,9 protsenti AS Maalehe aktsiatest. Päeva jooksul nõustus veel oma aktsiad müüma osa Maalehe senistest ja endistest töötajatest aktsionäre. "Eellepinguid on sõlmitud juba 88 protsendi aktsiate ostuks ja homme (täna - toim) kell 10 loodame börsile teatada juba enamast," ütles Luik.

Võidupüha pöörab pilgud õhuväele
Raplas peetav võidupüha paraad keskendub tänavu õhuväele, kuid sõltub palju ilmast.
Piisavalt hea ilma korral osaleb ülejärgmisel laupäeval Raplas peetaval võidupüha paraadil ligi 20 lennukit ja helikopterit ning teiste seas ka kaks NATO hävitajat Mirage.
"Igal aastal tahame me mõnda valdkonda rõhutada ja kuna varem pole seda olnud, siis tänavu räägime rohkem lennundusest," ütles üks paraadi korraldajaid, Taive Kuuse kaitseliidust.
Sinimustvalget suitsu ei näe
Esialgse kava järgi lendavad Rapla ühisgümnaasiumi staadionil toimuvast paraadist kõigepealt üle kaks Eesti õhuväe ja üks kaitseliidu AN-2 lennuk. Niinimetatud moosiriiulitele järgnevad kaks NATO hävitajat Mirage ning kaks Eesti õhuväe kasutuses olevat õppehävitajat L-39. Lisaks osalevad paraadil piirivalve lennusalga kaks kopterit ning üks lennuk, kolm õhuväe helikopterit Robinsoni ning kuus kaitseliidu lennukit Wilga 35A.

Kihnu pidas üle 13 aasta jälle traditsioonilisi pulmi
Pärast 13-aastast pausi toimus taas traditsiooniline kolmepäevane Kihnu pulm, mis algas kombekohaste kosjadega kadripäeval ja päädis kõigi iseloomulike kombetalitustega eelmisel nädalavahetusel. Kihnu kultuuri UNESCO kultuuripärandi hulka arvamise idee saigi alguse mõttest võtta kaitse alla Kihnu pulmad kui vaimse pärandi n-ö monument.
Pildil vabastab ämm pruudi "uigu" (riie, mis kaitseb pruuti kurja silma eest ja hoolitseb, et neiu kodutee ära unustaks) alt, mille-ga ta esimesel päeval peigmehe juurde viidi.
SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätase sõnul on pulmad kihnlaste jaoks väga oluline sündmus, kuna selles on esindatud kõik Kihnu pärimuskultuuri jaoks oluline ehk vanade rahvariiete ilu, mitme tuhande aastased laulud ja vana Kihnu tants.

Linnateater saab uue hoone
Tallinna Linnateater saab uue 400-kohalise saaliga hoone.
Tallinna linnavalitsus kavatseb kehtestada detailplaneeringu vanalinnas Lai tänav 23 asuvale kinnistule, millel asub Linnateater.
Uus ehitusmaht on planeeritud Lai tn 23 kinnistu siseõuele. Hoonesse on kavandatud 400-kohaline teatrisaal ning hoone peab arhitektuurselt käsitluselt olema kaasaegne ja visuaalselt võimalikult eraldatult ajaloolistest hoonemahtudest.
Plaani kohaselt tekib uutest ja ajaloolistest hoonemahtudest terviklikult funktsioneeriv kaasaegne teater, mille erinevatel saalidel on ühised publiku- ja näitlejate ruumid, töökodade kompleks ning teenindusruumid.
Publiku põhiline sissepääs on projekteeritud läbi kangialuse Laialt tänavalt, siseõue kaudu. Väike saal jääb toimima iseseisva üksusena sissepääsuga otse Laialt tänavalt.

Tallinna Kopli linnaossa võib kerkida pilvelõhkuja
Tallinna linnavalitsus tahab algatada detailplaneeringut, millega kerkiks Kopli linnaossa 200-meetrine kõrghoone.
Linn tahab algatada detailplaneeringu Kopli ja Sitsi tänaval asuvale 10,9 hektarilisele maa-alale.
Planeeringuga soovitakse luua sellele territooriumile äri- ja eluhooned, lasteaed ja park. Muu-hulgas tahab linn sinna rajada 200 meetri kõrguse pilvelõhkuja.
Kõrghoone rajamiseks tahab linn korraldada soovitavalt rahvusvahelise arhitektuurikkonkursi.

Tallinna linn tahab autode kasutamisel topeltsoodustuse säilimist
Tallinna linnavalitsus ei taha välistada ametiautodega sõitmist ajal, kui linnaametnik saab isikliku auto kasutamise kompensatsiooni.
Tallinna linnavolikogu pani linna ametiasutustele kohustuse kehtestada reeglid, mis välistavad ametiauto süsteemse kasutamise ajal, kui töötaja saab isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni.
Linnavalitsus võttis aga seisukoha, et sellist lisaregulatsiooni ei ole vaja, kuna linnaametnikud kasutavad autosid piisavalt eesmärgipäraselt ja mõistlikult.

Vanalinna piirile ehitatakse maa-alune parkla
Tallinna linnavalitsus kavatseb Väike Rannavärav 6 kinnistule korraldada enampakkumise hoonestusõiguse andmiseks, eesmärgiga rajada sinna vastavalt detailplaneeringule parkla.
"Hoonestaja peab rajama alale parkla, mille maa-alusel korrusel on 100 ja maa peal 75 parkimiskohta," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Parkla peab olema kasutusvalmis pooleteist aastaga, arvates hoonestusõiguse tekkimise päevast."
Hoonestusõigus Väike Rannavärav 6 asuvale 6348 ruutmeetrise pindalale antakse 50 aastaks.
Enampakkumise korras antava hoonestusõiguse alghinnaks on 3,6 miljonit krooni, mis võrdub hoonestusõiguse kolmekordse aastatasuga. Hoonestusõiguse aastatasu on 1,2 miljonit krooni.
Praegu kasutab kinnistul olevat ajutist autoparklat Tallinna kesklinna valitsusega sõlmitud linnavara üürilepingu alusel AS Merkat. Leping on sõlmitud tähtajatult ja üürileandjal on õigus leping ühekuulise etteteatamisajaga üles öelda.

Liigne suupruukimine Keskerakonna aadressil tõi Juskele noomituse
Keskerakonda kuuluv Tallinna volikogu kantselei juhataja Hilja-Anne Merzin määras täna sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nõunikule Jaak Juskele distsiplinaarkaristuseks noomituse.
"On enam kui selge, et mulle määratud karistus on kättemaks sotsiaaldemokaatidele keskerakondliku linnavalitsuse sigaduste paljastamise eest," leidis Juske. "Neil ei mahu kuidagi pähe, et keegi julgeb süstemaatiliselt kritiseerida linnavalitsuse otsuseid. Seega tuleb Valgevene kombel kriitikutel suu kinni panna."
Nimelt kirjutas Juske kevadel oma blogis linnavolikogu revisjonikomisjoni koosolekul arutatule viidates, et Vene kultuurikeskusele linnavalitsuse poolt eraldatud remondirahadest on mitu miljonit arvetega katmata. Samas, kuna revisjonikomisjon ei ole antud teema kohta seni ühtegi ametlikku otsust vastu võtnud, pälvis Juske valesti ajastatud paljastuse pärast paljude isikute hukkamõistu.

Mais sõitis ilma piletita iga 27. ühistranspordi kasutaja
AS Ühisteenused kontrollis mais 149 738 ühistranspordi kasutajat, kellest trahviotsus vormistati 5562 piletita sõitjale
Ettevõte on käesoleva aasta viie kuuga ühissõidukites kontrollinud kokku 568 511 reisijat, kellest trahviotsus vormistati 26 507 reisijale. Võrreldes eelmise aasta viie kuuga on tänavu piletita sõiduga vahele jäänute arv suurenenud 2609 võrra, kuid kontrollitud reisijate arv on kasvanud 78 493 inimese võrra.
Maikuu piletimüügi käive oli 21,9 miljonit krooni, võrreldes eelmise aastaga on piletimüügi käive kasvanud 1,8 miljoni krooni võrra.
Trahvidest laekus Tallinna linnakassasse mais 1,3 miljonit krooni, viie kuuga kokku on linnale laekunud trahviraha 6,7 miljonit krooni.
Kontrolöri töö takistamise eest määrati maikuus väärteomenetluse korras trahv 23 korral, kokku summas 41 880 krooni. Kõige kõrgemat trahvimäära - 3000 krooni rakendati vaid kahel korral.

Buss number 34A marsruut muutub ajutiselt
Seoses teetöödega suletakse 20. juunil 2007.a kella 08.00-st kuni 17.00-ni. liikluseks Õunapuu puiestee lõik Viljapuu puiesteega ristumise piirkonnas.
Nimetatud ajavahemikul suunatakse liini nr 34A autobussid linnast väljuval suunal ümbersõidumarsruudile Muuga tee, Altmetsa tee ja Ploomipuu puiestee.
Ajutised peatused tehakse Altmetsa teel peale Muuga tee ristmikku, peale Kirsipuu puiestee ristmikku, peale Murelipuu puiestee ristmikku ja Ploomipuu puiesteel peale Õunapuu puiestee ristmikku.

Välikohvikud kujutavad saatkondadele julgeolekuriski
Poola, Itaalia ja Austria suursaatkonnad on vastu vanalinnas olevate restoranide Olde Hansa ja Clazz suvekohvikutele, sest näevad neis julgeolekuohtu.
"Teatame, et Itaalia suursaatkond, Poola suursaatkond ja Austria suursaatkond on teavitanud välisministeeriumi, et restoranide Olde Hansa ja Clazz suvekohvikud aadressil Vana turg 2 häirivad suursaatkonna igapäevast toimimist ja seavad ohtu nii suursaatkonna kui ka residentside julgeoleku," märkis ministeerium oma kirjas Kesklinna valitsusele, kirjutab Postimees.
Kui Olde Hansa välikohvik juba töötab, siis Clazz taotleb praegu Kesklinna valitsuselt luba välikohviku rajamiseks Poola saatkonna akende ette.
Milles täpsemalt võimalik julgeolekuoht seisneb, seda väljaandele eile Poola saatkonnast ei kommenteeritud, kuna see olevat välisministeeriumi ja politsei küsimus.

Elektrikatkestuse tõttu ei jõudnud eile Tallinnas eetrisse mitu raadiojaama
Tallinnas kadus esmaspäeval kella kahe ajal päeval elekter Veerenni tänava piirkonnas, mistõttu vaikisid ka mitu raadiojaama: eetrisse ei jõudnud Uuno, Kuku, 100 FM ja Dinamiit FM.
Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabrak kinnitas, et kell 14.02 tekkis Tallinnas Veerenni tänaval keskpingekaabli lühis, mis jättis elektrita 256 klienti. Eesti Energiast ei osatud öelda, kui mitut inimest elektrikatkestus puudutas, sest iga klient võib tähendada üht majapidamist või tervet ettevõtet.
Elektrikatkestuse tõttu ei töötanud muu hulgas päeval ka mitu raadiojaama. Uuno raadio peatoimetaja Andres Panksepp ütles, et Tallinnas vaikisid Uuno raadio, Kuku raadio, U-pop, 100 FM ja Dinamiit FM.

Kaitseminister tänas abipolitseinikest kaitseliitlasi
Tallinna linnapea Edgar Savisaar andis esmaspäeval linnavalitsuse sisekontrolli teenistusele ülesande selgitada välja, kes kirjutasid alla nädalavahetusel Laagna teel toimunud ringrajavõistluse korraldamise lubadele ja kooskõlastustele.
Linnavalitsus ei arutanud
Savisaar ütles oma nõuniku vahendusel, et linnavalitsuse istungil ei ole ringrajavõistluse korraldamist käsitletud.
Möödunud nädalavahetusel suleti "Volkswagen Linnaringi" rallivõistluse tõttu Laagna tee ja see tekitas linnas suured ummikud ja liikluskaose.

Sakala keskus läks ehitusmaterjalina müüki
Enamik Sakala keskuse lammutamisel tekkinud jääke läheb uutel ehitustel taaskasutusse.
Sakala keskust lammutanud firma OÜ Lustrum on oma töö hoone lammutamisel lõpetanud ning lähiajal algab uue keskuse ehitus.
Lustrumi juhataja Taavi Lassi sõnul tuli ettevõttel korraldada 600 autokoormatäie killustiku äravedu, lammutusplatsile jäi aga veel umbes 4600 kuupmeetrit killustikku. "Osa killustikku jääb meist platsile nii, nagu see on. Uue hoone ehitamiseks kaevatakse üheksa meetri sügavune süvend, kuhu sellest killustikust tehakse vaiamasinatele meetripaksune alus, et masinad ei vajuks vette," rääkis Lass.
Kogu ülejäänud keskuse lammutamisel tekkinud killustik rändas koos teistest lammutusobjektidest pärit kivijäätmetega Lustrumi laoplatsile, kust ettevõte müüs selle vahendajale.

Pärnu maantee puidust elumajad rändavad palkhaaval uude kohta
Pärnu maantee vanad puumajad saavad uues kohas uue elu seeniorite elamutena.Pärnu maantee vanad puumajad saavad uues kohas uue elu seeniorite elamutena.
Arhitektuurihuvilised võtavad Pärnu maanteel palkhaaval lahti kaks arendusele ette jäävat puitmaja, et viia need uude kohta ja avada seenioritele mõeldud elamutena.
Kahe nädalaga on Pärnu maantee ja Süda tänava nurgal kõrguvate puitelamute seinapalgid pea täielikult nummerdatud ja andmebaasi kantud. 1881. aastal ehitatud hooned, kus maikuuni elasid n-ö valvurperekonnad, ootavad nüüd demonteerimist.
"Kaks maja teisaldame ja taastame tükkhaaval, kojamehehoone pole taastamist väärt," rääkis majade ümberkolimise eestvedaja, soomlasest ettevõtja Mika Orava. "Palkidest võtame uuesti kasutusele 90 protsenti, välisvoodrist õnnestub alles hoida 80 protsenti - maja on haruldaselt heas korras," kiitis ta.

Leigarid tantsivad Salme keskuses Eesti elu pildikesi
Täna õhtul annab rahvakunstiselts Leigarid ainulaadse tantsuetenduse "Kui siit pilvepiirilt alla vaatan...", mis võtab sajandivanuste folkloorsete tantsude keeles pildikestena kokku tänapäevase Eesti elu.
Leigarite juht Kalev Järvela lavastas etenduse esimese variandi neli aastat tagasi seltsi 35. aastapäeva puhul. See valmis ühekordseks näitamiseks. Tänane etendus on nelja aasta jooksul neljas ja sel korral on seda tänavusi sündmusi arvestades oluliselt täiendatud.
Nüüd on küll viimane kord, lubas Järvela.
Möödunud suure tantsupeo lavastanud Järvelale omase käekirjaga on etenduses ühendatud folkloorne tants, rahvalaul ning pantomiim, kus teevad kaasa poolsada leigarit alates noorterühmast kuni päris staažikate tantsijate-lauljateni. Laval on mannid ja muulased, maletajad ja ilusad tüdrukud, töölised ja korporandid, õnnetud armastajad, tädi Maali, sportlased ja sponsorid, kasiinosõltlane ning reporter ja isegi selle aasta tegija politseinik.

Lõuna-Eesti liiklusliin on edukalt käivitunud
Lõuna Politseiprefektuuri käivitatud liiklusliinile antakse usinasti teada peamiselt parkimiskorra rikkumistest, kiiruseületajatest ja joobes juhtidest.
1. juunil avatud Lõuna-Eesti liiklusliini number 14 900 sai esimese kümne päevaga kokku ligi 120 kõnet. "Tegelikkuses on helistajate arv oluliselt suurem, sest osa sellesisulist infot ei tule liiklusliinile, vaid politsei hädaabinumbril 110," selgitas Lõuna prefektuuri preventsioonitalituse spetsialist Peeter Rehema.
Peamiselt teatati liiklusliini numbril parkimiskorra rikkumistest, kiiruseületajatest, joobekahtlusega juhtidest ja ohtlikke manöövreid teinud sõidukitest.
Näiteks pidas politsei liiklusliinile laekunud info põhjal 7. juunil kella 16 ajal Rõngu vallas kinni raskes joobes rollerit juhtinud Urmase (s 1962), kes sellises olekus vedas Rõngust Elvasse ilma kiivrita reisijat. 10. juunil kella 22.40 ajal teatas valvas kodanik liiklusliinile joobes juhist Tartus Mõisavahe tänaval, kus sõiduauto Nissan sõitis otsa ühe maja ees seisvale autole Volkswagen Passat ja põgenes sündmuskohalt. Politseipatrull tabas Nissani roolist alkoholijoobes Ilja (s 1984), kes toimetati arestimajja kainenema.

Juuni teine nädal: suvitajate Eesti
Kui praegu tuleks tahtmine hakata maastikke maalima, siis kuluks küll eri värvidele kopsakas summa… niivõrd värvikirev on praegu meie Eestimaa.
Veel nädal tagasi oli rohelise kõrval kõige domineerivamaks värviks harakputkede ja võilillede valge, nüüd on aga hein kirju mis kirju. Keraheinapeade lillakasmust, tõrvalille lillakaspunane, kesakanni roosa, kelluka lilla, tulika kollane, imika sügavsinine. Kõige selle kohal lendab kirev liblikate ja kiilide vägi. Võilillepärja tegemine veel näppudes, võiks nüüd neist jaanililledest ka peakatteid meisterdada - tea, kas aasta valgeimaks ööks väelilli jagubki! Mikk Sarv ütleb, et vanarahval oli tavaks korjata jaaniõhtul erisuguseid õisi ja need ööseks padja alla panna. Suvisel unistamise ajal olevat noored neiud nii öösel oma tulevast unes näinud. Vanemate jaoks oli tähtsam taimede tervendavast väest osa saada - täies jõus õitseajal on paljude taimede tervendamisvõim ka suurim. Eriti suur arvati see olevat jaaniööl.

Eesti Energia nõukogu esimeheks sai Jüri Käo
Eesti Energia nõukogu valis täna nõukogu esimeheks Jüri Käo.
Alates 31. maist on Eesti Energia nõukogu liikmed Meelis Atonen, Rein Kilk, Jüri Käo, Jürgen Ligi, Toomas Luman, Aivar Reivik, Rene Tammist ja Meelis Virkebau. Nõukogu liikmetest pooled nimetab ametisse majandus- ja kommunikatsiooniminister ning pooled rahandusminister, teatas Eesti Energia.
Eesti Energia eelmine nõukogu esimees oli Urmas Sõõrumaa.
Enam kui kuu aega ametis olnud nõukoguliikmed kinnitasid ka kontserni eelmise majandusaasta aruande. Kontserni möödunud majandusaasta äritulud olid 9,147 miljardit krooni ja puhaskasum 2,635 miljardit krooni. Eesti Energia investeeris möödunud majandusaastal kokku 2,185 miljardit krooni.

ZUUMtv levi laienes Haapsallu ja Kohtla-Nõmmele
Alates möödunud nädalast saavad ZUUMtv-ga liituda kõik Haapsalu ja Kohtla-Nõmme piirkonna inimesed.
Tänu uute levialavõrkude käivitumisele katab ZUUMtv ligi 90 protsenti kõigist Eesti kodudest, teatas Eesti Digitelevisiooni AS.
Alates juunikuust näevad kõik ZUUMtv kliendid ka Soome telekanaleid Nelonen ja MTV3, peale mille lisandumist kuulub paketti 18 telekanalit.
ZUUMtv-d pakkuva Eesti Digitelevisiooni AS-i asutasid 2006. aasta lõpus Eesti suurim tasuliste teleteenuste pakkuja Starman ja Eesti suurim telelevi- ning traadita internetiteenusete osutaja Levira. Starmanile kuulub ühisfirmast 66 ja Levirale 34 protsenti.
Samas tõdes Eesti Digitaaltelevisiooni AS juhataja Ott Alemaa Eesti Päevaleht Online'ile, et Eesti suuruselt kolmas linn Narva nende laienemisplaanidesse seni ei mahu. "Paraku on meie arenguplaanid koostatud kuni selle aasta lõpuni ja Narva seal tõepoolest ei ole," sõnas Alemaa.

Marat sulgeb Tallinna tootmistsehhi
Marat sulgeb Tallinna Tulika tänaval asuva tootmistsehhi, 60 töötajast kaotab töö 40 inimest.
"Kiirelt areneva riigi kiirelt areneva pealinna kesklinnas ei ole kuluefektiivne kanga värvimise ja lõppviimistluse tehast omada," ütles ASi Marat juhatuse esimees Torfinn Losvik aripaev.ee-le. "See on võimalik väljaspool Tallinna."
Tema sõnul kallinesid tehases kulud iga aastaga 10%. "Gaasi hind tõuseb, elektri hind tõuseb. Me ei saa igal aastal oma toodangu hinda 10% tõsta," selgitas Losvik.

Riigieelarve tuludest on laekunud 38,6 protsenti
Rahandusministeeriumi andmetel laekus aasta viie esimese kuu jooksul riigieelarvesse 29,3 miljardit krooni ehk 38,6 protsenti eelarves planeeritud tuludest.
Mai lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud kulusid 0,4 miljardi krooni võrra. Võrreldes eelmise aasta viie esimese kuuga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud 19,4 protsenti - eelmisel aastal oli samaks ajaks riigieelarvesse laekunud 24,5 miljardit krooni.
Makse laekus mai lõpuks 24,8 miljardit krooni. Kokku on laekunud 41,3 protsenti kavandatud maksutuludest. Eelmise aastaga võrreldes suurenesid viie esimese kuu maksutulud 5,4 miljardi krooni ehk 27,6 protsendi võrra.
Sotsiaalmaksu laekumine kasvas mais võrreldes eelmise aasta maiga 28,6 protsenti, seega püsib laekumise kasv rahandusministeeriumi hinnangul aasta alguse tasemel. Eelkõige on selle põhjuseks palkade kiire kasv, aga ka palgatöötajate arvu suurenemine. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutopalk esimeses kvartalis 20,1 protsenti ning palgatöötajate arv 1,6 protsenti. Tegevusalade lõikes võib välja tuua ehituse, kus sotsiaalmaksu laekumine kasvas kolmandiku võrra, ning hulgi- ja vahenduskaubanduse, kus kasv oli eelmise aasta maiga võrreldes 36,7 protsenti.

Kadaka teele tuleb 8-korruselise korterelamu
YIT Ehitus rajab Mustamäele aadressile Kadaka tee 137-95 korteriga elamu, mis peaks valmima 2008. aasta juulis.
Täna algas veel valmimata maja korterite müük, hinnad algavad 1 450 000 kroonist, vahendas ehitusfirma.
YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuhi Tõnu Toompargi sõnul on rajatavas korterelamus lai valik erinevate planeeringutega kortereid - 95 ühe- kuni neljatoalist korterit suuruses 44,0 -105,1 m². Kõikide korterite juurde kuulub suur rõdu (12,5 -25,6 m²) ja panipaik (1,9 -6,0 m²). Hoone all asuvas garaažis ning väliparklas on kokku 93 parkimiskohta. Korterite hinnad algavad 1 450 000 kroonist.
AS YIT Ehitus asutati 1991. aastal. AS YIT Ehitus kuulub alates 2001. aastast Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte YIT kontserni, mille kaheksas riigis tegutsevas tütarettevõttes töötab üle 22 300 inimese. YIT kontserni 2006. aasta käive oli 51,4 miljardit krooni, millest käive Balti riikides oli 3,1 miljardit krooni.

Töötukassa ennustab mitmeid suurkoondamisi
Eesti töötukassa ennustab mitmeid suurkoondamisi, suurima löögi all on puidu- ja tekstiilitööstus.
Võrreldes eelmise aasta esimese viie kuuga tõusis selle aasta jaanuaris kuni mais kollektiivselt koondatute arv töötukassa andmetel veidi enam kui viiendiku võrra.
Kui 2006. aasta esimesel viiel kuul maksis töötukassa kollektiivse koondamise hüvitist 527 inimesele, siis sel aastal 638 inimesele.
Kõige sagedamini on sel aastal kollektiivse koondamise tagajärjel töö kaotanud tekstiili-, puidu- ja mööblitööstusettevõtete töötajad: 27% kollektiivselt koondatutest oli hõivatud puidu- või mööblitööstuses ning 25% tekstiilitööstuses.
Kollektiivselt koondatute arvu kasvu üheks põhjuseks on töötukassa hinnangul tööjõu kallinemisest tingitud konkurentsivõime langus tooteturul. Puidu- ja mööblitööstuses põhjustab lisaks kiirele palgakasvule raskusi ka toormaterjali nappus.

Nordea hoiatab petukirjade eest
Taas levivad e-posti teel kirjad, milles Nordea klientidel palutakse avaldada oma internetipanga paroolid.
Nordea palub klientidel tähele panna, et tegemist on pettusekatsega, mistõttu meilid tuleb kustutada ja neile mitte vastata.
"Palume meeles pidada, et Nordea ei palu kunagi e-posti teel avaldada oma kasutajatunnuseid, paroole, krediitkaardi numbreid või muud salajast informatsiooni. Kui teil on vaja tehingute tegemiseks sisestada isiklikku informatsiooni, siis toimub see alati turvatud süsteemides, näiteks internetipangas peale tavapärast sisselogimist. Ka sellisel juhul ei küsi me kunagi rohkem kui üht sisenemiskoodi korraga," teatas pank.

Lipstok: euro edasilükkumine kõigutab usaldusväärsust
Riigikogu ees eelmise aasta aruandega esinenud Eesti Panga president Andres Lipstok ütles, et kui euro kasutuselevõtt lükkub 2011. aastast veelgi kaugemale, siis toob see probleeme eelkõige juhul, kui kõik halvad asjad kokku langevad.
"Kui eurot ei tule, siis juhtub üheltpoolt äärest see, et meie oma suured eesmärgid majanduse arendamisel saavad tagasilöögi," ütles Lipstok. Lipstoki sõnul on euro kasutuselevõtu edasilükkumisel raske täita Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni seatud eesmärke ja ülesandeid. Ülesannete mittetäitmine tekitab aga küsimusi investorites ning mõjutab reitinguagentuuride hinnanguid Eesti majandusele. "See on usalduse küsimus," kinnitas Lipstok.
Kui majandus toimib normaalsetel alustel, siis pole oodata mingeid tagasilööke. Kui on situatsioon nagu täna, kus jooksevkonto defitsiit on 15% ja alanemist pole näha, samuti kus eelarveülejääk võiks olla suurem, siis Lipstoki sõnul võib kõikide selliste halbade asjade kokkulangemine majandusele halvasti mõjuda.

Balti riigid esitasid Poolale ametliku kutse Ignalina tuumaprojektis osalemiseks
Tänasel Balti regiooni energiafoorumil esitasid kolme Balti riigi peaministrid Poolale ametliku kutse osaleda Leedusse rajatava Ignalina tuumajaama projektis.
Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et eile õhtul toimunud Balti peaministrite ühiskohtumisel otsustati esitada ametlik kutse ka Poola valitsusele osalemaks Ignalina projektis. "Edasi peame otsustama, kui võimsaid reaktoreid me vajame ning kuidas jaotub osalus ettevõttes," lisas Ansip.
Ansipi sõnul aitaks tuumajaama ehitamine aitaks oluliselt kaasa meie energiaallikate mitmekesistamisele. "Soovimata vähendada taastuvenergia rolli tuleb tõdeda, et kui me tahame olla suured energiatootjad ilma, et me oleksime suured CO2 saastajad, siis see on võimalik ainult tuumaenergia abil. See suurendab ka meie sõltumatust," lisas Ansip.
Ansipi sõnul on energeetika-alane koostöö jõudnud Balti riikide koostöö keskmesse. "See on valdkond, kus me saame tõestada, et meie väiksus ei takista meil käivitamast suuri või innovaatilisi projekte," ütles ta.

Ehasalu: kõik Maalehe väikeaktsionärid müüvad oma osaluse
Maalehe nõukogu esimees Jüri Ehasalu kinnitas tänasel pressikonverentsil, et tõenäoliselt müüvad kõik senised Maalehe aktsionärid oma aktsiad Ekspress Grupile.
Praeguseks on Ekspress Grupp eellepingu kohaselt omandanud 7266 aktsiat, mis moodustab ligi 93 protsenti AS Maalehe aktsiakapitalist.
Osa aktsinäre on Ehasalu sõnul hetkel välismaal või Tallinnast väljas ning nendega ei ole olnud võimalik aktsiamüügi lepingu sõlmimiseks kokku saada.
Ehasalu on kindel, et kõik Maalehe väikeaktsionärid usaldavad Ekspress Gruppi. Lisaks on ta kindel, et viimasele müüdav osalus ei jää kindlasti alla 100 protsendi.
Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige kinnitusel sõlmitakse ostu-müügi leping 30 päeva pärast. Ta lisas, et pakkumise Maalehe omandamiseks tegid nädalalehe esindajad ise.

Pangad teenisid 3,6 miljardit krooni kasumit
Eestis tegutsevad pangad teenisid eelmisel aastal kasumina kokku 3,6 miljardit krooni.
Riigikogu ees esinenud finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein lisas, et kasum elukindlustuselt ulatus 150 miljoni kroonini ning kasum kahjukindlustuselt 132 miljoni kroonini.
Eelmisel aastal võis Malmsteini sõnul näha konkurentsi tihenemist kindlustusturul, mis peaks lõppkokkuvõttes olema soodne tarbijale.

Nordea tõstab hoiuseintresse
Seoses euro baasintresside tõusuga pankadevahelisel turul tõstab Nordea Pank täna tähtajaliste hoiuste intressimäärasid kõikides valuutades.
Uus aastase Eesti krooni hoiuse intressimäär on 4,3% senise 4% asemel ning eurohoiuse oma 4% senise 3,85% asemel, teatas pank.

Ekspress Grupp omandab vähemalt 93% Maalehe aktsiatest
Ekspress Grupi poolt sõlmitud eellepingu kohaselt on ostetavate aktsiate arv esialgselt 4049-lt tõusnud 7266-ni, mis teeb umbes 93% ASi Maaleht aktsiakapitalist.
Ostetavate aktsiate lõplik arv selgub lähema kahe nädala jooksul. Seejärel kinnitatakse ostu-müügileping, teatas grupp börsile.
Ostu-müügilepingu jõustamiseks on vajalik konkurentsiameti nõusolek.

Eestis levivad jõudsalt mobiiltelefonide laadimise keskused
Üle Eesti on pubidesse, baaridesse ja kohvikutesse pandud aasta jooksul sadakond mobiiltelefonide laadimise keskust, mida võivad kõik soovijad tasuta kasutada.
Laadimiskeskuste haldamisega tegelev osaühingu Puzzle Design juhi Margus Kissi sõnul kaetakse esmaselt mobiililaadijatega toitlustuskohad, spordikeskused ja ülikoolid. Järgmisena saavad mobiiltelefonide laadimiskeskused ka lennujaam, sadam, perearstikeskused, haiglad, polikliinikud.
"Meie eesmärk on katta mobiiltelefonide laadimiskeskustega Eesti kõik avalikud kohad. Mobiilitööstuste uute ja üha õhemate telefonide akud saavad ruttu tühjaks ning hädalisi on palju. Avalikud kohad, kus inimene on sunnitud veetma aega nagu näiteks polikliiniku ukse taga või lennujaamas, on kõige mugavam koht, kus saada oma telefonile hädaabi," selgitas Kiss.

Tarkvaraspetsialiste ootab 100 000-kroonine palk
Inglise firma meelitab majandustarkvara spetsialiste leivaisa vahetama rohkem kui 100 000-kroonise kuupalgaga, mida on Eestis senini makstust neli korda rohkem.
"Otsime uue projekti raames Tallinna tööle Axapta tarkvara konsultante," tutvustab oma pakkumist CV-Online'is OCC Computer Personel, kirjutab Äripäev. "Pakume põnevaid võimalusi, stabiilset tööd ja kuupalka alates 100 000 kroonist."
Erineval hinnangul võib kogu Eesti peale leiduda ligikaudu 70 Axapta spetsialisti. Enamasti teenivad nad 25 000-30 000kroonist põhipalka kuus, millele lisandub boonus uute projektide pealt.
"See on tõesti väga hea pakkumine," kommenteeris OCC Computer Personeli äritarkvara valdkonna juht Martin Keenan, keda hiigelpalka pakkuv töökuulutus esitleb kui kontaktisikut.
Keenani sõnul otsib OCC Axapta spetsialiste oma kliendile, kes vajab Tallinna 6-8 inimest. Lepingud sõlmitaks kuueks kuuks kuni aastaks.

Maalehe töötajatest said miljonärid
Meediamagnaat Hans H. Luik teatas eile Maalehe aktsiate ostust, tehes sellega teiste seas üleöö miljonäriks nii Maalehe sekretäri kui ka koristaja.
Luik ostab Maalehe aktsiaid kokku 52 miljoni krooni eest ning Maalehe suuraktsionäri Jüri Ehasalu sõnul on kõikide aktsiate müük nädala küsimus, kirjutab Äripäev.
AS Ekspress Grupp teatas eile börsile, et sõlmis eellepingu ASi Maaleht 4049 aktsia ostuks, mis moodustab 51,9 protsenti ettevõtte aktsiakapitalist. Lähiajal omandab Ekspress Grupp ka ülejäänud Maalehe aktsiad.
Miks omanikud otsustasid Maalehe müüa? "Maaleht püsib kindlalt kasumis, tal on hea positsioon Eesti meediaturul, kuid me peame mõtlema ka sellele, mis saab kolme ja viie aasta pärast," rääkis Ehasalu, kelle sõnul on vaja rohkem investeerida, et leht areneks ka tulevikus. Ta ütles, et läbirääkimised algasid umbes paar kuud tagasi, ja tunnistas, et oli ka kõrgemaid pakkumisi kui 52 miljonit krooni.

Uus mobiiltelefon töötab korraga kahes võrgus
Uued eri võrkudes töötavad telefonid teevad mobiilikõned praegusest veelgi odavamaks.
Hiinas toodetavaid ja Philipsi tarkvaral töötavaid uut tüüpi mobiiltelefone on müüdud K-Arvutisalongis mai lõpust. Praegu on nende jaehind 3990 krooni.
Kahe kaardi kasutamine aitab kokku hoida sidekulusid. Kui klient räägib põhiosa ajast EMT võrgus, kuid soovib mõne teise operaatori teenust samuti kasutada, siis saab ta oma telefoni paigaldada näiteks ka Elisa SIM-kaardi. Seega võib klient olla korraga EMT ja Elisa võrgus ning rääkida selles, kus on hetkel soodsam kõneminuti hind.
Kõnealuse mobiiltelefoni tagaküljel aku all on kaks kaardipesa. Mõlemasse saab sisestada nn väikese SIM-kaardi. Sisselülitatud telefoni ekraanilt näeb, et see kasutab mõlemat võrku. Ka aadressiraamatus näitab telefon mõlemal SIM-kaardil olevaid numbreid. Nimede taga on lihtsalt märge, kas tegu on SIM1-l või SIM2-l olevate numbritega.

Erkki Raasuke: Loodame, et saame jätkata Venemaal
Hansapanga Grupi juhatuse esimees Erkki Raasuke ei rutta kinnitama ega ka ümber lükkama Swedpanga võimalikku rahapesusüüdistust Venemaal.
Möödunud kolmapäeval esitas Venemaa Keskpank ettekirjutuse, millega piirab Swedbank OAO tegevust Venemaal järgmise kolme kuu jooksul. Venemaa Keskpank viitab, et Swedpanga tegevus rahapesuvastases võitluses ei ole olnud piisavalt tõhus. Ettekirjutus esitati selle aasta aprillis-mais tehtud auditi tulemusena.
Erkki Raasuke, kas praegu saaks öelda, mis on Vene Keskpanga tehtud ettekirjutuse tegelik sisu, st milles siis ikkagi Swedpanka konkreetselt süüdistatakse?
Meie senine vastus ei ole muutunud. Venemaa Keskpank viitab oma ettekirjutuses riigi föderaalse rahapesu tõkestamise seaduse ja Venemaa Keskpanga normatiivaktide rikkumisele.
Kas olete saanud Venemaa Keskpangalt lisainfot?

Suri Estonia tenor Vello Jürna
Rahvusooper Estonia teatab sügava kurbusega, et täna lahkus meie seast Vello Jürna. (1959-2007)
Tema tundlik ja lüüriline tenorihääl on vaikinud ootamatult ja igaveseks ülekohtuselt noores eas, kui veel palju plaane ootas teokstegemist.
Vello Jürna sündis Väike-Maarjas 1. detsembril 1959. aastal kooliõpetaja perekonnas. Väike-Maarja keskkoolis alanud koolitee jätkus G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, kus tema õpetaja, RAM-i solist Raimond Alango kutsus ta meeskoori laulma. 1987. aastal suundus Jürna tööle Estonia teatri ooperikoori, kust kaks aastat hiljem kasvas juba solistiks.
Kõrghariduse lauljana omandas ta aastail 1985-1991 tolleaegses Tallinna konservatooriumis, õppides algul Hendrik Krummi ja seejärel Ivo Kuuse juures. Ühtlasi täiendas ta end Itaalias Carlo Bergonzi juures Accademia Verdianas. Ta võitis I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning oli Pavarotti-nimelise võistluse finalist Modenas (1991).
Estonia solistina laulis Vello Jürna üle 30 erineva ooperirolli. Meeldejäävaks kujunesid tema Alfredo, Radames, Rodolfo, Don Jose ja paljud teised nõudlikud rollid. Lisaks esinemistele Estonias ja Vanemuises laulis ta Stockholmi kuninglikus ooperis, Norra ja Läti rahvusooperis, Göteborgi ja Oulu ooperiteatrites ja mujal. Samas aga pidas ta oluliseks esinemisi paljudes Eestimaa kirikutes ja kammersaalides ning oli oma kodukandi patrioot.
Lauljatöö kõrval algatas ta muusikahariduslikke ettevõtmisi, et võimalikult paljudel aidata nautida muusikast osasaamise rõõmu.
Vello Jürna viimaseks mahukamaks rolliks jäi maalikunstnik Cavaradossi ooperis "Tosca". See roll oli Vellole südamelähedane, oma tundliku loomusega tajus ta hingesugulust Puccini kangelasega. Töökuse ja muusikaarmastuse toel kasvas ta rahvusooperi solistiks, kuid jäi alati ka selleks lihtsaks Eesti maapoisiks, kes lauluviisi ümisedes vajadusel kõigi töödega hakkama saab.
Rahvusooper Estonia pere leinab varalahkunud andekat kolleegi ja avaldab kaastunnet Vello Jürna omastele. Vello tähelepanelikkus ja inimlik soojus ning teda saatnud elurõõm jäävad alatiseks meie südamesse.
Rahvusooper Estonia

 "Klass" osaleb Karlovy Vary filmifestivalil
Ilmar Raagi koolidraama "Klass" osaleb Ida- ja Kesk-Euroopa suurimal Karlovy Vary filmifestivalil. Filmi näidatakse Ida-Euroopa filmide võistlusprogrammis.
"Klassi" produtsent Riina Sildos ütles, et see on avalöök filmi osalemisele festivalidel. Karlovy Vary on üks Euroopa olulisemaid filmivõistlusi, seepärast valisime ka "Klassi" rahvusvahelise esilinastuse Tšehhis, "ütles Sildos. Lisaks Karlovy Varyle kutsuti" Klassi filmi ka mitmele teisele festivalile.
Filmi režissöör Ilmar Raag ütles, et festivalil osalemine on kahtlemata suur tunnustus kogu "Klassi" meeskonnale, sest Karlovy Vary näol on tegemist ikkagi ühe maailma A-klassi festivaliga. "Minule endale piisab täielikult sellest, kui kuulda maailma ajakirjanike reaktsioone filmile," ütles Raag.
Suuri auhindu Raag 42. Karlovy Vary festivalilt ei oota, sest film pole poliitiliselt korrektne: ""Klassil" puuduvad tüüpilised auhinnasaajate poliitilise korrektsuse komponendid, film on võetud programmi pigem diskussiooni ja provokatsiooni eesmärgil."

ERSO direktorina jätkab Andres Siitan
Kultuuriminister Laine Jänes andis nõusoleku konkursikomisjoni ettepanekule nimetada Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktoriks Andres Siitan, kellele on see kolmas ametiaeg esindusorkestri juhina.
Siitani uus, viieaastane ametiaeg algab 1. novembril 2007.
Andres Siitan on Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris töötanud alates 1989. aastast, algul oboemängija ja hiljem oboerühma kontsertmeistrina. Orkestri direktori ametit on Siitan pidanud alates 1999. aastast.
ERSO direktor vastutab orkestri kui riigi etendusasutuse töö igapäevase ja strateegilise juhtimise eest, pidades silmas ERSO-le pandud kunstilisi ja majanduslikke eesmärke. Olulisemaks ülesandeks on ERSO loomingulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatud tegevuste elluviimine.

Mark Soosaar juba jonni ei jäta
Näituse "Mees ja naine" avamist varjutab Pärnu uue kunsti muuseumi sulgemise kava.
Kahel selle kuu nädalavahetusel avas Mark Soosaar oma järjekordse rahvusvahelise aktinäituse "Mees ja naine". Seekord nii Pärnus kui ka Viljandis. Pangem tähele, et enam pole tema uue kunsti muuseumi nimes linnanime Pärnu, sest olukord on keeruline. Nii tuleb paraku alustada mitte näitustest, vaid uue kunsti muuseumi probleemidest.
Nimelt otsustas Pärnu linnavalitsus anda Pärnu uue kunsti muuseumi ruumid linnagaleriile, mis sisuliselt tähendab senise muuseumi sundüürniku staatust. Soosaare rendileping endises Pärnu parteimajas lõpeb 1. septembril ja maja on müüdud 35 miljoni krooni eest. Linn jättis enda valdusse maja esimese korruse, mille pindala on 750 ruutmeetrit, ja lubas väikest ulualust ka Soosaare muuseumile.

Hiina tsensorid "lõikusid" Piraadi-filmi viimast osa
Hiina ametivõimud on kohaliku kinopubliku jaoks tsenseerinud filmi "Kariibimere piraadid: maailma äärel", lõigates sealt enda arvates sobimatud kaadrid välja.
Mõned stseenid filmist "Kariibimere piraadid: maailma lõpus", kus astub kaadrisse Hong Kongi näitleja Chow Yuni kehastatav Singapuri piraatide kapten Sao Feng, on Hiina tsensorite poolt filmist välja lõigatud, vahendab BBC.
Disney filmikompanii pressiesindaja kinnitas ajakirjale Variety, et Hiina kinokülastajateni jõuab viimane Piraadi-film originaalversioonist erineval kujul, kuid pressiesindaja ei täpsustanud, millised stseenid või kaadrid filmist eemaldatud on.
Hiina internetifoorumites on paljud inimesed kritiseerinud seda, kuidas Chow Yuni poolt kehastatavat tegelaskuju on filmis "Kariibimere piraadid: maailma äärel" kujutatud - kapten Sao Feng on filmis kiilakas, tal on pikad küüned ja ta kannab Quingide dünastia stiilis rõivaid. Interneti kommentaatorite arvates on just selline Hollywoodi produtsentide kujutlus hiinlastest.

Beastie Boysi uuelt albumilt laulu ei kuule
USA bändi Beasti Boys uus album The Mix Up sisaldab ainult instrumentaalmuusikat.
Uudist vahendav YLE24 märgib, et tegemist on paraja üllatusega, kuna oma 20-aastase karjääri jooksul on bänd tuntust kogunud eri muusikastiile kokkusegava rap-grupina.
The Mix Up on Mike "Mike D" Diamondi, Adam "MCA" Yauchi ja Adam "Adrock" Horovitzi loodud Beastie Boysi 7. stuudioalbum.
Uus plaat tuleb müügile kahe nädala pärast.

Type O Negative pani tuhatkond eestlast hüppama ja röökima
Seda, et Ameerikast pärit gooti-bändi Type O Negative'i esimesest ülesastumisest Eestis saab eelkõige fännide kontsert, võis aimata juba mõnda aega.
Enamik pileteid müüdi kiirelt, ent osa neist liikus vabalt veel paar päeva tagasigi. Tundub, et liikumisvõimeliste, maksujõuliste ja rohkem kui ühte kümnendit mäletavate raskerokihuviliste mass, mille Type'i masti bänd väljaspool festivale kokku meelitab, jääbki siinmail ühe Rock Café täie suuruseks.
TON rabas esmalt lihtsalt massiga - madalsageduslikust undamisest, klahvpillide üürgamisest ja Johnny Kelly keevalisest trummeldamisest kasvas publiku ehmatuseks esmalt välja täiesti tundmatu lugu, mis hiljem muutus The Beatlesi lauluks "Magical Mystery Tour", see omakorda vana kooli hardcore'i, metal'it ja poppi lõimivaks legendaarseks manifestiks "We Hate Everyone". Sellega oli lauale löödud Type O Negative'i aegumatu attitude'i-trump: meid ei huvita teie arvamus, me ei poolda kedagi ja vihkame kõiki!

Soojendavad The Sun ja soomlased
Juuli alguses Tallinnas esineva rokkbändi Aerosmith soojendajad on kodumaine Tanel Padar & The Sun ning Soome hard-rock-bänd Los Bastardos Finlandeses, kelle debüütplaat "My Name is El Muerte" ilmus eelmisel aastal.
Bändi kuuluvad solist Bryn Jones, kitarristid Olli Kykkanen ja Devil Virtanen, trummar Twist Twist Erkinharju ning basskitarrist Jussi Kinnunen.
Arvukalt Eesti muusikaauhinda võitnud Tanel Padar koos oma bändiga soojendas eelmisel suvel ka rokisauruse Metallica kontserti, mida Padar on nimetanud elu parimaks kontserdiks. The Suni viimane plaat "100% Rock'n'roll" ilmus samuti mullu.
Aerosmith esineb Tallinnas
A. Le Coq Arenal 5. juulil. Suve suurim rokk-kontsert kestab üle nelja tunni.

Superstaari-saate suurimad fännid olid pisikesed tüdrukud
Pühapäeva õhtul hääletasid televaatajad Eesti esimeseks super-staariks Kohila neiu Birgiti. Noored autogrammikütid püsisid kontserdimajas poole ööni.
"Kes sinu lemmik on?" küsis väike pika patsiga tüdruk oma sõbranna käest Pärnu kontserdimaja koridoris. Sõbranna ei vastanud, vaid avas oma käes A4-formaadis plakati, kuhu Birgit Õigemeele pildi kõrvale oli värvipliiatsitega kirjutatud "Birgit on parim!".
Pühapäeva õhtul kubises kontserdimaja eelkõige väikestest naisfännidest, kes ootasid saate "Eesti otsib superstaari" superfinaali. Vahetult enne otsesaadet sätiti publik ilusasti istuma ning harjutati mõned korrad kisamist ja plaksutamist.
Kui saate alguseni oli vaid minut aega, laulis Aigi Vahing prantsuskeelse laulujupikesega oma hääle lahti ning siis - saade algas!

Lõuna-Eesti rallil läheb starti ka Mölder
Lõuna-Eesti rallil on lisaks Urmo Aavale WRC autol startimas teinegi noor Eesti võidusõitja - Jaan Mölder.
Just selle ralli tarbeks tuuakse Saksamaalt kohale Toyota Corolla WRC mudel, teatavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Kanepi pääses avaringist edasi
Tennis
Teises ringis on Kanepi vastaseks argentiinlanna Maria Emilia Salerni, kes võitis esimeses ringis Valgevene esindajat Jekaterina Dzehalevitši.
WTA tabelis 162. kohal oleva Salerniga kohtus eestlanna 2003. aastal Galatinas. Kanepi võitis tulemusega 6: 2, 6: 0, kirjutab sportnet.ee.

Hamiltoni edu tõttu on Silverstone'i etapi piletid kuum kaup
VORMEL-1
"Sellist publikuhuvi pole olnud alates 1990-ndate algusest, mil valitses Manselli-maania," tõdes Phillips, viidates maailmameister Nigel Mansellile.
22-aastane MM-sarja debütant Hamilton on tänavu kõigil kuuel etapil jõudnud poodiumile ning läinud nädalavahetusel teenis ta Kanada oma esimese võidu, vahendab ETV Sport.
Viimati suutis briti piloot kodurajal võita 2000. aastal, mil McLarenil triumfeeris David Coulthard.

Kaarel Kais: ma ei kadesta Kristjani elu
Neli ja pool aastat tagasi otsustasid vennad Kaisid eraldi mängima hakata. Nüüdseks on Kristjan koos Rivo Vesikuga tipus, Kaarlist aga saanud ülikonnas advokaat.
Kristjani tegemistega on lehelugeja kursis. Millega sina praegu tegeled?
Olen advokaat, töötan Lindorff Eesti juriidilise osakonna juhatajana. Astusin 2000. aastal Tartu ülikooli juurat õppima, diplomi sain eelmisel kevadel.
Nii et rannasärgi asemel on seljas ülikond?
Tavaliselt küll. Kuus on umbes üks-kaks päeva, kui ei ole kohtuskäimist või mõnda muud kohtumist, siis saab natuke vabamalt riietuda.
Oledki päris pintsaklipslane või on natuke liiva ka soki sees?
Pigem see viimane variant. Üritan nii palju kui võimalik vana hobiga tegeleda, tunnen sellest väga puudust. Töö kõrvalt on aega vähe, kuid kolm-neli korda nädalas ikka mängin rannas. Kas või lõuna ajal saab mõnikord natuke trenni teha ja õhtul siis kauem tööl olla. Tahame tänavu koos Argo Arakuga Eesti turniiridel mängida. Talvel mängisin esiliigas Tallinna Liidri eest saalivõrkpalli.

Kerde valmistub asuma Rocki peatreeneriks
Üllar Kerde peab Tartu Ülikool/Rocki meeskonna võimete avamist suureks väljakutseks.
Kuigi Kerde pole lepingule Eesti meistermeeskonnaga alla kirjutanud, seisab tal sinna peatreeneriks asumisel ees vaid üks takistus: leida enda praegusesse ametisse, Audentese spordikooli uus juhendaja.
"Kui see inimene õnnestub leida, lähen sajaprotsendiliselt Tartusse," ütles 53-aastane Kerde. "Sellel koosseisul, mis möödunud hooajal Rockis mängis, oli meeletult potentsiaali. See meeskond peab olema palju tugevam."
Kerdet abistaks Visnapuu
Tartu ülikooli akadeemiline spordiklubi on teinud neljale tähtmängijale - Martin Müürsepale, Gert Kullamäele, Tanel Teinile ja Tarmo Kikerpillile - ettepaneku lepingut uuendada ja neid soovib kindlasti meeskonnas näha ka Kerde.

Robert Kubica lubati haiglast koju
Ränga avarii teinud poolakas pääses pahkluu nihestuse ja kerge põrutusega.
Robert Kubica pääseb vormel-1 Kanada GP-l toimunud kohutavast avariist vaid pahkluu nihestuse ja kerge põrutusega. Õnnesärgis sündinud 22-aastane poolakas kihutas oma BMW-Sauberiga pärast kokkupõrget Jarno Trulliga seina ja vormel-1 sõiduvahendit meenutav vrakk pakkus sünget vaatepilti.
Ettevaatlikult päästeti sõitja masinast ja viidi võistluse meditsiinikeskusesse, kust teatati esialgu vaid, et Kubica seisund on stabiilne. Varsti edastas poolaka mänedžer Daniele Morelli, et Kubica on teadvusel ja räägib. Seejärel saabus teade, et võidusõitja on murdnud jalaluu. Helikopteriga toimetati piloot haiglasse ja täpsem läbivaatus andis tulemuseks kerge ajupõrutuse ning hüppeliigese nihestuse.

Roald Karotom liitub šokolaadipoistega
Tänavustel Eesti meistrivõistlustel hõbeda võitnud HC Chocolate Boysi ridades mängib uuel hooajal suure tõenäosusega Roald Karotom. Tänavu Riihimäki Cocksi koosseisus Soome meistriks tulnud Karotom on mänginud ka *veitsis ja Venemaal.
"Kui üleminekusummad pole astronoomilised, näeme Roaldi meie võistkonnas," kinnitas HC Chocolate Boysi peatareener Riho-Bruno Bramanis. "Meil on ikkagi väga vaja vasakukäelist tagamängijat, noorel Sten-Erik Lepal on raske kogu hooaeg üksi vastu pidada," lisas Bramanis.
*okolaadipoiste meeskond sõidab 4. juulil Jaapanisse, kus meenutatakse turniiriga kümne aasta tagust MM-i. Vastasteks on Jaapani ja Hiina koondis, ilmselt lisandub ka Korea või Taiwani esindus.

E kindlustus vahendas mais preemiaid 35,1 miljoni krooni eest
Eesti suurim kindlustusmaaklerfirma e kindlustus vahendas tänavu mais preemiaid 35,1 miljoni krooni eest.
Aasta tagasi mais vahendati preemiaid 21,4 miljoni krooni eest, teatas firma.
E kindlustuse juhataja Risto Rossar rõhutas, et tegemist on e kindlustuse läbi aegade suurima müüginumbriga ühe kuu lõikes. "Üle 60-protsendine kasv näitab meie jaoks endiselt, et kindlustusturul ja tarbijakäitumises on toimunud oluline nihe ning järjest rohkem ostetakse kindlustustooteid maaklerite vahendusel," lisas Rossar.
"Samuti eelistavad kliendid järjest enam kindlustuslepingu sõlmimise kanalina internetti ja telefoni."
Rossari sõnul lubavad jätkuvat kasvutrendi märkivad müüginumbrid vaadata tulevikku optimistlikult. Häid tulemusi loodetakse ka 2007. aasta esimeselt poolaastalt. E kindlustus on vahendanud tänavu esimese viie kuuga preemiaid

IBM Rational on tarkvara arendusvahendite turuliider
Uuringufirma Gartner värske raporti kohaselt on IBM Rational ülemaailmne liider tarkvara arendusvahendite turul.
IBMi teatel on ettevõte sellel positsioonil olnud juba kuus aastat järjest.
Gartneri sõltumatu uuringu aruande kohaselt on IBM käibemahtude põhjal suurima turuosaga firma, omades 25,2 -protsendilist turuosa. Seda on üle kahe korra rohkem kui lähimal konkurendil Microsoftil, kelle turuosa on 10,8 protsenti. Ülemaailmne tarkvara arendusvahendite turg kasvas 2006. aastal 7,2% ja on nüüd ligi 7,2 miljardi dollari suurune.
Lisaks üldisele liidripositsioonile osutus IBM esimeseks ka mitmes arendusvahendite turu alamsegmendis, näiteks Java rakenduste arendusvahendid, objekt-orienteeritud analüüsi ja disainivahendid jmt.

Rimi Baltic Groupi käive kasvas viie kuuga 23%
Rimi Baltic Groupi aasta esimese viie kuu netokäive oli 451,3 miljonit eurot ehk seitse miljardit krooni.
Grupi teatel tähendab see võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 23-protsendilist käibekasvu.

Välismaale töölemineku eel tutvu sealse maksusüsteemiga
Välismaale tööle minnes tasub maksudega seotud kohustused välja uurida juba Eestis.
Kui lähed suvel tööle välismaale, pead teadma, et igal riigil on oma maksuseadused ja -määrad, millega tuleks enne tööle-asumist kindlasti tutvust teha. Seda saab teha näiteks sihtkohariigi saatkonnas Eestis. Ka maksu- ja tolliameti kodulehelt leiad lingid paljude riikide maksu-ametite kodulehtedele.
Siinkohal mõni soovitus välismaale tööleminekuks.

Guy Browningu kolumn: Suvi linnas
Teatud aja tagant jääb igasugune töine tegevus mõneks ajaks seisma. Seda põhjusel, mille kõr-val transporditööliste streigid tunduvad lihtsalt väikeste ebamugavustena. See põhjus kannab nime suvi. Kogu riigi peale on vaid kolm konditsioneeritud õhuga kontorit ning need on reserveeritud ameeriklastele. Kohalikud töötajad reguleerivad oma kehatemperatuuri, lehvitades endale tuult paberitega, kuhu on märgitud "Kohe täita".
On üks asi, mille suvi toob välja absoluutselt kõigi juures, ja see on higi. Keskastmejuhid kannavad mürgistest rasketööstuse jääkidest tehtud päevasärke, millel on silt "Nailon. Mitte kanda naha vahetus läheduses". Nende särkide kandmise asemel võiks põhi-mõtteliselt mähkida end ka toidukilesse, hügieeni mõttes poleks vähimatki vahet. Pole siis imestada, et keskastmejuhil piisab vaid pastaka ülestõstmisest, et tema särgile ilmuksid ainult mõne sekundiga Saaremaa-suurused higilaigud. Kui ta seejärel otsustab seista ventilaatori ette, on see võrdne kärutäie mädanevate puu- ja juurviljade kontorisse veeretamisega.

Jurist selgitab: Tööaja hulka ei kuulu õppe-kogunemised
Lõuna kaitseringkonna staap kutsus mind tähitud kirjaga kohustuslikule õppekogunemisele ehk kordusõppustele sel aastal kokku 3 + 3 + 5 päevaks, millest kõik hõlmavad ka nädalavahetusi. Töö- ja puhkeaja seadusest lugesin aga, et igal nädalal peab olema kaks järjestikust puhke-päeva. Minul oli neli tööpäeva - esmaspäevast neljapäevani -, siis intensiivne õppus reedest pühapäevani ja siis viis päeva tööd, kokku 12 tööpäeva. Kaitseväeteenistuse seadusest lugesin, et õppuste ajal ei kehti töö- ja puhkeaja seadus, aga puhke-aeg see ju ka ei ole.
Õppekogunemiste aega ei arvata tööaja hulka, tööleping on selleks ajaks peatunud. Nii ei ole töötajal ka õigust saada töö- ja puhkeaja seaduses näidatud kohustuslikku puhkeaega - kaht puhkepäeva nädalas.

Kuidas palavate ilmadega töömeeleolus olla? 
Kui päike paistab töölaua taga olles lagipähe ning enamik kolleege on puhkusel ja töökoormus on pisut suurem kui tavaliselt, siis tahaks kõik sinnapaika jätta ja varbad vette pista. Aga ei saa - töö tahab tegemist!
Selleks, et suvistel tööpäevadel töömeeleolus püsida, on vaja näpuotsaga enesedistsipliini, jätkuvat huvi töö vastu ning oskust puhkepäevi nautida.
Kui keskenduda ainult kohustustele, mida tuleb tööl ära teha, ning mõelda kahjutundega, kuidas soojad suvepäevad linnulennul mööduvad, siis võib masendusse langeda. Selle asemel tasub vaba aega hästi planeerida ning kasutada neid või-malusi, mis olemas on. Suvel korraldatakse palju toredaid üritusi ning on võimalusi ka lühikeseks puhkuseks. Sellised paaritunnised rannas päevitamised või nädalalõppude piknikud sõpradega kosutavad emotsionaalselt. Kui osatakse suvist vaba aega mõnusalt kasutada, siis on kergem ka tööl tegus olla.

Baskini anekdoodid
Boss ütleb sekretärile:
"Helistage mu abikaasale ja öelge, et ma täna hilinen ning tulen alles kell 12!"
"Hästi, boss!"
Mõne aja pärast:
"Kas te helistasite mu naisele?"
"Helistasin."
"Ja mida ta ütles?"
"Et kas ta võib selles kindel olla?!"
Kaks sõbrannat omavahel:
"Kas see vastab tõele, et sul on kaks armukest?"
"Ei vasta! Üks nendest on minu peigmees!"
Peeter mängib kodus naabriga malet. Äkki astub tuppa komandeeringust saabunud naine. Naaber hüppab püsti ja kargab aknast välja. Järgmisel päeval läheb Peeter naabrit haiglasse vaatama.

JÄRJEJUTT (29): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Mida sa silmas pead? küsis Koulu ettevaatlikult.
"Meil on ju viis kahtlusalust," kuulutas Leibo.
"Nii, nõus."
"Ja need neli ei tunnistanud üles. Järelikult saab süüdi olla ainult too viies, too karvane paksmagu."
"Genitaalne," ohkasin mina. "Braavo, Leips."
"Noh, kui mina asja kallale asun, saab kõik keeruline alati genitaalselt lihtsaks," muheles Leibo. "Ma lähen võtan ta siis kohe kinni."
"Võib-olla hiljem," arvas Koulu. "Ma mõtlen, et peaks enne siiski pisut aru."
"Jookseb veel minema," kahtles Leibo. "Ma lähen nabin parem kohe kinni."
"Leibo, ei!" ütles Koulu hästi nõudlikult ja Leibo kehitas isegi pisut solvunult õlgu.

Uued videod emmedeklubi.tv lehel
Emmedeklubi.tv-l on hea meel teatada, et tänasest on lehel üleval uued videod.
MARLIMÄHKMETE KASUTAMINE
Riidemähkmete valik ei piirdu tänapäeval enam ainult marlist valmistatud nelinurksete lappidega. Saadaval on nii flanellist, siidist kui ka froteest mähkmeid, puuvillaseid paelmähkmeid ning villaseid heidepükse. Kui palju ja milliseid nendest alustuseks varuda ning mis on riidemähkmete kasutamise plussid?
MARLIMÄHKMETE HOOLDAMINE
Riidemähkmete valimisel tasub mõtelda ka selle peale, kui tihti on võimalik neid pesta ja kus kuivatada. Oma kogemustest mähkmete hooldamisel räägib Risto Bakhoff.
VARAJANE POTITAMINE
Riidemähkmete kasutamise juurde kuulub tavaliselt ka varajane potitamine. Nagu iga uue oskuse puhul, ei tasu ka siin kohe tulemusi oodata, kuid tasapisi harjutades võib laps juba aastaselt olla mähkmevaba.

Muuseum otsib maskotti
Spordimuuseum kuulutas välja konkursi maskoti leidmiseks. Tingimus on see, et kavand peab olema reaalselt teostatav - maskotti peab saama toota nii mänguasjana kui ka inimsuuruses.
Osalejad peaks esitama konkursile märksõnaga varustatud A4 formaadis tööjoonise ning kinnise ümbriku autori(te) nime, vanuse ja kontaktandmetega. Jooniste juurde võib lisada ka valmis maskoti näidise.
Töid oodatakse aasta lõpuni ning konkursi auhinnafondi suurus on 10000 krooni.

Lapsed suvel lugema! 
Tallinna Keskraamatukogu kutsub lapsi kaasa lööma 1. juunist 1. augustini kestvas lugemisprogrammis "Suvi raamatuga". Keskraamatukogu töötajad on välja valinud 20 eesti- ja 20 venekeelset uuemat lasteraamatut. Nende kohta on koostatud küsimustik, mille laps saab täita raamatu tagastamisel. Küsimustiku vastu saab laps kleebise ja kui 1. augustiks on kogutud vähemalt kümme kleebist, on laps oodatud programmi pidulikule lõpetamisele 11. augustil Kännukuke raamatukogus.

Naine magab paremini üksi kui koos mehega
Meeste uni on rahulikum ja kosutavam, kui nad magavad naise kõrval, kuid naiste puhul on teisiti, tõestab Viini ülikoolis tehtud uurimus.
Käitumisbioloog John Dittami ja tema kolleegid vaatlesid üheksa kuud kümne vabaabielus oleva lastetu 21-31-aastaste paari unekäitumist. Katsealused veetsid 249 ööst 123 ilma partnerita.
"Nii subjektiivne hinnang kui ka aparaatide tulemused näitasid meile, et naised reageerivad oma unekäitumises voodipartneri kohalolule oluliselt tundlikumalt kui mehed," tutvustas Dittami uuringut.
Võimalik, et naised on looduse poolt tundlikumad, mis laseb neil emana laste ärkamisele kohe reageerida. "Mehel sellist tundlikkust ei ole," selgitas John Dittami.

Mehed klatšivad sama palju kui naised
Keelepeksu eesmärk on välja selgitada, kes on sobiv kaaslane ja kes mitte.
Leicesteri ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktor Charlotte De Backer tuli lagedale ilmselt paljusid mehi heidutava teatega, et naised pole kaugeltki ainsad, kes armastavad klatšida. Meestele on see komme sama omane, vahendab teadusuudiste portaal AlphaGalileo.
Klatšivad pea kõik inimesed - mõned vähem, teised rohkem. Ühel hetkel saab meist kõigist klatšimise objekt. Teadlased selgitavad, et tegu pole tühja latramisega - klatšimisel on selged funktsioonid ja selle eesmärk on enamasti välja selgitada, kes on sobilik kaaslane ja kes mitte.
Kui kõneteemaks on naine, siis on nii meeste kui ka naiste jaoks kõige olulisem jutuaine, kas ta on ka ilus või mitte. Meestest rääkides pidasid mõlemad sugupooled olulisimaks jututeemaks jõukust. Teadlasi üllatas aga see, et juba paarisuhtes olevad inimesed olid vallalistega samavõrra huvitatud juttudest, mis puudutasid potentsiaalseid romantilisi partnereid. Uuringu tulemused tõestasid, et nii meeste kui ka naiste puhul on klatšimise eesmärk leida ja hinnata võimalikku partnerit.

Lapsega viinapeole ehk millal jätta laps koju
Abitusse olukorda sattudes ei näe laps muud võimalust kui meelepaha jonni valada.
Terane laps, kes tunneb ära Beethoveni 5. sümfoonia ning on tuttav teatrielu tähtsündmustega juba varajases nooruses, on loomulikult iga lapsevanema unistus. Kui on aga risk muuta lapse harimine põrgupiinaks nii lapsele, endale kui ka võõrastele inimestele, on targem siiski võtta hetk mõtlemiseks ning teha endale selgeks, kas laps on küps kultuuriürituste külastamiseks.
Jonn on suureks kasvamise loomulik osa, aga kui see muutub igapäevaseks rituaaliks, mis takistab silmini kasvanud tuka lõikamist või kohviku külastamist, tasub psühholoogiga nõu pidada.
Nutvat last mina ei lõika!
Juuksurisalongi siseneb närviline ema nutva lapsega. Laps on paariaastane, pisarad voolavad, suu taeva poole lahti, mandlid karjumisest värisemas. Ema käsutab lapse istuma ja jääb nõudliku näoga juuksurile otsa vaatama: mis sa passid, hakka lõikama, ma ju maksan!

Kas täissõnameetodil lugema õppimine on kahjulik? 
Prantslaste meelest tekib täissõnameetodi tõttu paljudel lastel lugemisega raskusi.
20 protsenti noortest prantslastest ei oska I kooliastme lõpuks korralikult lugeda. See on päris suur arv. Kirjutamisega on lugu veel kehvem. Internetikeele mõjude, väheste emakeeletundide ja liigse telerivaatamise kõrval on risti löödud veel üks suursüüdlane: 1970. aastatel alguse saanud täissõnameetodil lugema õpetamine.
Eestlasedki on oma lastele selle meetodi abil sõnakaarte meisterdanud. Laps õpib tervet sõna korraga ära tundma. Vaatab kaarti EMA või COCA-COLA ja jätab sõnakuju meelde. Hiljem ette juhtuvaid tundmatuid sõnu tuletatakse sarnasuse printsiibil. Lapsed õpivad sel viisil päris kiiresti, ainult et loevad sageli "Coca-Cola" ka siis, kui kirjas on "Cora-Cota".

Teismelise riskikäitumise taga on suur annus impulsiivsust
Teadlased jõudsid järeldusele, et teismelisedei mõtle enne tegutsemist eriti.
Kui teismeline tuleb koju veidi enne päikesetõusu, silmad pahempidi peas, ja seab esimese hooga sammud WC suunas, paneb see iga lapsevanema muretsema. Katsu sa noomida või moraali lugeda - selle peale lendab uks pauguga kinni või keeratakse muusika valjemaks. Ja kui pääsedki kuuldeulatusse, on noor nagu "transis" ja kogu muretseva vanema jutt voolab maha kui hane selga valatud vesi.
Salamisi loodab vanem, et selliste öiste käikude tulemused poleks fataalsed. Põhjust seda karta on kuhjaga, sest teismeliste surmade kolm peapõhjust on tapmine, enesetapp ja trauma.
"Miks ta küll nii teeb?" mõt-leb ilmselt iga lapsevanem, kes on võsukese kasvatamisele aega pühendanud. Miks ometi laps käitub nagu meeletu? Vastus sellisele küsimusele on enamasti: "Ma ei tea."

Õpi suvel ujuma! 
No ujuma saavad muidugi õppida ainult lapsed, kes seda veel ei oska. Aga kes juba oskavad, need võiksid lihtsalt hästi palju harjutada. Nii tuleb järgmiseks talveks vastupidavus, hea tervis ja sportlik vorm. Samasugune, nagu on minu päästjatest sõpradel, sest nemad käivad ka kogu aeg harjutamas. Ja mitte ainult ujumist!
Selleks, et suvel ujudes ja veekogude ääres hullates teiega, mu kallid sõbrad lugejad, midagi ei juhtuks, tahaksin meelde tuletada mõned vanad head kuldreeglid veekogu juures ohutult käitumise kohta.
Ujuma mine ainult sellises rannas, kus on tähistatud ohutu ujumistsoon. Samas püüa ujudes kaldast kogu aeg ühtlast vahemaad hoida ehk uju mitte kaldast eemale, vaid paralleelselt kaldaga.

Alexi salajane vitamiinipomm
Tervisesalatisse käivad õunad, pirnid, pähklid ja veel palju muud maitsvat kraami.
Alex alustas toidutegemist väga noores eas: juba nelja-aastaselt tükeldas ta emmele-issile tervisliku ja "maitsva" salati, kuhu lõikas sisse paraja portsu peeti, porgandit, õunu, sibulat, kaalikat ja mune ning raputas peale kodus leiduvaid seemneid ja isegi kasulikke odrateri.
Kuigi emme ja issi polnud isemoodi salati maitsmisest just eriti vaimustatud, käskis poiss siiski vanematel seda süüa, sest see pidi olema väga tervislik.
Loomulikult otsustas kaheksa-aastane Alex ka mulle oma salatitegemise oskust demonstreerida ning asus õhinal õunu ja pirne tükeldama. Tükid olid mõnusalt suured, kõik pidid olema ilusasti poole sentimeetri paksused. Siis kooris poiss banaanid ja tükeldas needki. Kui ma küsisin, mis salatit ta mulle valmistab, keeldus poiss kategooriliselt oma võluretsepti paljastamast, teatades, et see olevat saladus. Hiljem selgus siiski, et salati nimi on "Vitamiinipomm".

Kassile uus neer?  Ameerikas saab
Lemmikloomale on võimalik ka Eestis teha pea kõiki protseduure, mis inimeselegi.
Akna tagant kostis nõrka kräunumist. Pere ilus noor punane kiisu Sebastian oli küüntega aknalaua külge klammerdunud ja palus alandlikult tuppa. Loom oli auto alla jäänud, aga viimase jõuga siiski koduni roomanud. Tolleaegne pealinna loomaarst Aavo Kõiv tuvastas kassil reieluumurru, mille lappimiseks oli ortopeedi abi vaja.
Kiireima operatsioonivõimaluse leidis arst Tartust. Nii laadiski Kõiv Sebastiani ja ühe teise neljajalgse hädalise autosse ning käis nendega Tartus lõikusel.
Arve Sebastiani opereerimise eest oli kokku 1700 krooni, mis ei olnud aastal 2001 sugugi väike raha.
"Meil on väga väärtuslik kass - tal on titaanjalg!" naeris pererahvas hiljem, kui kiisu juba terve oli.

Siisi teretab kauplusekülastajaid
Loomapoes elav edev senegali papagoi naudib inimeste tähelepanu.
Viru keskuse loomapoes elab juba kaheksandat aastat senegali papagoi Siisi. Linnu tõi poodi endine omanik, sest tal tekkis mingil põhjusel allergia, mis-tõttu ta ei saanud enam papagoid pidada. See-eest käib ta oma lemmikut pidevalt vaatamas ja on tema eluga kursis.
Siisi on arvatavasti umbes 20-aastane, tal on kollased silmad ja rohekaskollane sulestik. Papagoid on väga ilusad linnud ja näevad välja nagu tõelised mereröövlid. Kohe kerkib silme ette pilt piraatidest ja puujalaga kapten Jackist, kellel just Siisiga sarnane linnuke õlal kriiskas.
Papagoid nõuavad tohutult tähelepanu ja kui neile seda piisavalt ei pakuta, hakkavad ebameeldivalt ja valjusti kriiskama. Peale selle on nad armukadedad: vahel ei lase Siisi isegi telefoniga rääkida, teab müüja öelda. Veel meeldib neile pai, kuid seda tohivad teha vaid need, kelle papagoi on omaks võtnud - linnuke harjub aga inimestega väga raskelt. Võõrastel ei tasuks näppu puuri pista, sest Siisi näksab sissetungijat.

Enesedistsipliin - oluline omadus
Sõna distsipliin kõlab küll rõõmu- ja mänguvaenulikult, ent teadlased peavad distsipli-neeritust isiksuse arengus olu-liseks teguriks. Seda tõestab Columbia ülikooli tehtud katse, kus koolieelikud pidid viisteist minutit vahukommile vastu panema, et see-eest pärast kaks kommi saada.
Kümme aastat hiljem neidsamu lapsi uurides selgus, et kes suutis end toona kontrollida, sellel olid paremad õpitulemused, ta oli keskendunum ja töötas tõhusamalt.
Hea enesevalitsusega inimestel olevat ka tervis parem - kes end juba varakult ohjes hoiab, sellel ei teki hiljem nii kergesti ülekaalu ega lange nikotiinisõltuvusse, kirjutab võrguväljaanne Vital.de.
Tõiga vastu iga hinna eest kiusatustest jagu saada räägib sünnipärane tung reageerida igale ärritusele. Enesedistsipliini tuleb seetõttu õppida ja treenida. Näiteks võib peletada ahvatlusobjekti nägemisulatusest.

Onu Heino, Suur Üksiklane
Jaanus Vaiksoo kõige uuem raamat räägib onu Heinost. Tollestsamast veidike nukrast hädavaresest, kelle leiab ka kaks aastat tagasi ilmunud aabitsast. Ainult et lisaks aabitsatekstidele on Vaiksoo onu Heino lugusid jõudsalt juurde luuletanud. Koos Kadri Ilvese piltidega on tulemus äraütlemata armas.
Onu Heino on rahutu hing ja Suur Üksiklane. Ta on lapsemeelne mehike, kellele meeldib hüppenööriga hüpata ja päkapikke oodata, matkata, uneleda, unenägusid vaadata, raamatuid lugeda ja kõikvõimalikke asju ette kujutada.
Ta on kohutavalt hajameelne - võib Pariisi sõites pudru pliidile jätta ja veebruaris metsa jõulukuuse järele tõtata. Ta on püsimatu - proovib erinevaid ameteid. Ta ei ole eriti täpne - jääb hiljaks teatrietendusele ega viitsi tööle minna, kui huvitav raamat on pooleli.

Inglid mängitavad
Ilus on vaadata, kui maimuke magab, veel enam, kui ta läbi une naeratab. Justkui tänutäheks täis kõhu, kuiva pepu ja hella suhtumise eest.
Vanarahvas kinnitas: kui beebi unes naeratab, tähendab see, et inglid mängitavad last.
Meie väike tirts on unes naeratanud peaaegu sünnist saadik, mitte nagu vanem laps, kelle naeratust andis tükk aega oodata.
Lastepsühholoog Ave Orgulase sõnul on rahulikul pikal unel oluline tähendus. See tagab lapse kasvu ja stabiilse arengu. Kaks unefaasi: pindmine ja sügav uni vahelduvad magamise käigus ning on titale mõlemad väga vajalikud.
Sügava une ajal rakud uuenevad ja laps kasvab. Pindmise une ajal talletatakse aga info, mis on ärkveloleku ajal kogutud.

RIIGIKOGU: Kui kahtlane on Õllesummer? 
Riigikogulastele ei andnud tänasel istungil kuidagi rahu küsimus, mida kujutab endast ikkagi Õllesummer. Kärinal lõhki läks näiteks Keskerakond, mille üks liige pidas üritust igati kahtlaseks, teine aga karu ja jänesekestega reklaamitavaks Eesti üheks suuremaks kultuurisündmuseks. Toome teieni väljavõtte tänasel istungil räägitust.
Meelis Atonen
Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Ma ütlen kohe algul ära, et mina ei usu igasugustesse keeldudesse, ilmselt siin saalis see ei üllata kedagi. Aga ma küsin teilt hoopis natukene laiemalt. Teie siin Keskerakonna esindajana räägite, et keelame televisioonis reklaami ära, ja samas te rääkisite päris sellist hirmutavat juttu, mida alkoholiga võib juhtuda jne. Aga kas teile ei tundu, et te mängite oma erakonnaga kahepalgelist mängu? Ühelt poolt te räägite, et keelame televisioonis reklaami ära, aga samal ajal Õllesummeri maskotiks on osutunud teie erakonnakaaslased. Õllesummer on minu arvates Eesti alkoholi promov üritus ja reklaamiüritus nr 1. Kas teile ei tundu, et selline kahe otsaga mäng käib ja tegelikult te väga tõsiselt reklaami keelamise peale ise ei mõtlegi? Muidu te oma erakonnakaaslastel sellistel alkoholi reklaamimise üritustel käia ei laseks. Aitäh!

LISETTE KAMPUS: sallimatusel on väga vali hääl
Viimase viie aastaga on Eestis ühiskondliku tolerantsi mõttes toimunud siiski märgatav edasiminek, või ehk peaks seda nimetama põhjamaise individualismi ülevõtmiseks?
Järjest enam on levimas suhtumine, et inimeste oma asi, kuidas nad elavad, olgu nad homod või heterod. Positiivseid lugusid sellest, kuidas inimese orientatsioonile ei pöörata tähelepanu, on küllaga, ja mulle tundub, et peaksime neist enam rääkima.
Selleks, et näidata - ühiskond kui selline on juba salliv, paraku on aga nõnda, et selle vähemuse, kes levitab vihkamist ja vaenu kõigi erinevate suhtes, hääl kostab märksa kõvemini. Miks see nii on?
Võin esitada ühe võimaliku stsenaariumi. Loete internetis mõne homoteemalise artikli all kõiki neid tavalisi "peded ahju", "lesbid seebiks" kommentaare (vängematest ei hakka rääkima, aga te teate küll, millised need on), mõtlete endamisi, et see on päris räige, aga no mida te ikka teha saate.

MARKO POMERANTS: energia on veel piisavalt odav
Energia on selleks veel piisavalt odav, et suurem säästukampaania rahvast haaraks.
Rikkam inimene kas ongi meetmed tarvitusele võtnud või maksab kao kinni. Vaesem külmetab ja on arveid võlgu. Keskmikud proovivad käituda natuke investeerides ja natuke säästes.
See, et aktsiiside teema riigikogu töölaual on, ei tähenda ju seda, et näe, energiasäästuga kõik plaanid ellu viidud.
Valitsusleppega tutvuja leiab, et nii monokromaatiline see lepe energiapoliitika osas ei ole. Valitsusliidu eesmärk on Eesti energeetilise sõltumatuse ja selle kaudu riikliku julgeoleku tagamine ning Eesti ettevalmistamine põlevkivi kui ammenduva ressursi järkjärguliseks asendamiseks energiabilansis.
Klistiiriartikli kontekstis on asjakohane tähelepanu juhtida koalitsioonileppe punktile, mille kohaselt valitsusliit võtab 2007. aasta jooksul vastu energiasäästu sihtprogrammi energiat säästva tarbimise edendamiseks ja energiakadude vähendamiseks 2007-2013 ning energiasäästliku kodu toetamise programmi aastaks 2009. Samuti on olulised taastuvenergeetika alased tegevused.

MADIS LAANISTE: hõõglampi kellelegi keelata ei saa
Tegevused, mis energiasäästu valdkonnas riiklikult ette võetakse on suunatud tarbijate ja energeetikaküsimustega tegelevate spetsialistide teadlikkuse parandamisele ning energiasäästu andvate investeeringute ergutamisele, samuti valdkondlike EL direktiivide ülevõtmisele.
Säästulampide aktiivsem ja laialdasem kasutus Eestis on kahtlemata aktuaalne. Vaadates valikut kaubanduses, on Eesti kaubanduses tavaliste hõõglampide läbimüük suurem, kui säästulampide oma.
Samas peab Eesti arvestama EL ühisturu reeglitega, seniste põhimõtete kohaselt on EL'is lampi müües vajalik vaid tarbijale teada anda, et võrreldes teiste lampidega on tõhususe näitajad suhteliselt tagasihoidlikud.
Oluiseim meede seadmete energiatõhususe tagamiseks on Euroopa Liidus täna seadmete energiamärgise kohustus (kehtib kodumajapidamismasinatele), täiendavalt hakkab turul olevate seadmete energiatõhusust reguleerima energiat tarbivate toodete ökodisaini direktiiv.

AAVO KOKK: Kuningas saabus, milline õnnetus
Tahtsin sellel teemal kirjutada juba siis, kui USA president George W. Bush käis Tallinnas. Mäletate ju küll - kesklinn veeti betooni täis, aknaid ei lubatud avada, katustele seati püssimehed.
Kuninga külaskäik on suursündmus. Iga linnapea ju tahab, et kuningas tuleks ja käiks just nende linnas. Milline au linnapeale! Millised ärivõimalused kaupmeestele, sest kuningas tuleb ju kaaskonnaga. Milline abi ülemerekauplejatele, sest nüüd saab kaugete äripartneritega suheldes endalegi tõmmata osa kuninga aupaistest.
Eesti ja Tallinna valitsejatele oli Bushi külaskäik kahtlemata suursündmus. Kuid kas oli sellest mingit kasu ka kodanikele? Tänavapilti meenutades ütleks, et pigem meenutas kõik seda, et sõda on oodata. Just nagu oleks vaenlane asunud Tallinna piirama.
Samasugust olukorda kujutab filmis "Vatel" elegantselt Roland Joffé. 1671. aasta soe aprill prints de Condé lossis Prantsusmaal. Printsile on saabunud külla Päikesekuningas Louis XIV oma hiiglasliku kaaskonnaga. See on poliitiline visiit. Kuningale on vaja printsi sõjalisi oskuseid. Prints on koledas rahahädas ja tahaks saada majanduslikke privileege.

Tänuta jäetud heateod
Intervjuus ühele Tallinna venekeelsele ajalehele pidas siinne Vene suursaadik väga oluliseks Venemaa kohustuseks kaitsta siin elavate kaasmaalaste (ilmselt rahvuskaaslaste, sest Eesti ja Venemaa pole enam üks riik) õigusi.
Venemaa põhjendamata süüdistuste levitamine peaks olema teada ka Eesti vene kogukonna juhtidel ja prominentsetel esindajatel. Ent mitte kunagi varem ega ka nüüd, pärast suursaadiku intervjuud, pole ükski siinne tuntud vene rahvuskaaslane palunud avalikult Venemaal lakata Eestit laimamast.
Venelaste Eestis elamise on kõik taasiseseisvunud aja valitsused heaks kiitnud. Pole võimalik kahelda, et meie riigijuhid on vene kogukonna ajaloolise paratamatuse staatust arvestades püüdnud võimaldada venelastel Eestis end hästi tunda. Kas sellist suhtumist ei peaks siinse vene kogukonna juhid ja/või silmapaistvad esindajad tänuväärseks pidama ning avalike pöördumistega seda kinnitama?

Kas osataksegi leinata? 
Olin möödunud pühapäeval sõjaväekalmistul uudistamas pronkssõduri uut asupaika. Minu sügavaimaks hämminguks ei olnud kogu surnuaial pika aja vältel mitte ühtegi inimest ja lilligi oli pronkssõduri jalamil vähe. Tõsi, kohal oli Falcki valveauto, kuid seegi oli tühi. Surnuaed ise on üsna räämas ja pole näha vene rahva austust oma langenud kangelaste vastu. Miks ei võiks Vene saatkond ja Konstitutsioonierakond kutsuda oma "patrioote" haudu korrastama? Selle asemel pritsivad nii suursaadik kui ka našilased vihast sülge Eesti riigi ja rahva vastu, kes on seni seda surnuaeda hooldanud. Okupatsioonivõim hävitas halastamatult seal olnud Vabadussõja kangelaste hauad ja olnut ei saa teha olematuks. Hoidkem siis vähemalt pealemaetud hauad ja hauakivid korras!

REPLIIK: Häda planeerimise pärast
Viimsi rannakülade inimesed on tõstnud hädakisa: nad protestivad Muuga lahes oleva kaubalaevade ankrupaiga vastu, kartes punkerdamisel - ehk laevade tankimisel - tekkida võivat merereostust. Inimeste muret võib mõista: lisaks hirmule merereostuse ees häirib ka müra. Veeteede amet väidab aga, et 2002. aastal, kui ankrupaika kavandati, oli Viimsi rannaäärne asustus väiksem - näiteks Kelvingi küla polnud veel olemaski.
See juhtum on vaid üks näide kiire valglinnastumisega kaasnevaist probleemidest. Paraku kuulub nende probleemide sekka seegi, et linnast välja kolinud inimesed, kes otsivad oma elukohast rahu ja vaikust, sõidavad iga päev linna autodega, mis omakorda toodavad rohkem müra ja heitgaase kõigile linlastele.

JUHTKIRI: Kelle raha, selle muusika? 
Nädal tagasi kirjutas Päevaleht, kuidas kasiinod pääsesid suitsetamiskeelu alt, sest hasartmängukorraldajad tegid oma rahvaliitlasest kõneisiku kaudu riigikogu sotsiaalkomisjonis kõva lobitööd ja saavutasidki eristaatuse. See tähendab kasiinode ebaõiglast erikohtlemist võrreldes näiteks ööklubide ja baaridega - pole ime, kui suitsusõltlased suunduvad vaba õhtut veetes klubide asemel üha enam kasiinodesse. On silmakirjalik, et poliitikud annavad nikotiinisõltuvusega võitlemise sildi all kohtadele, mis tekitavad üht teist sõltuvushaigust - hasartmängurlust -, täiendavaid eeliseid.
Tänane Päevaleht kirjutab järjekordsest "lobistamisjuhtumist". Valitsuse värske eelarvestrateegia järgi pidanuks alkoholiaktsiis tõusma 30 protsenti. Riigikogu rahanduskomisjonis tegi aga Rahvaliit ettepaneku, et aktsiisitõus võiks piirduda 20 protsendiga. Väga selgelt on selle ettepaneku taga näha viina- ja õlletöösturite lobi, kes aktsiisitõusu kava avalikuks tulles hädakisa tõstsid. Populaarsust läksid koos rahvaliitlastega nõudma ka kaks teist opositsiooniparteid, rohelised ja keskerakondlased, olgugi et Keskerakond on viimasel ajal võtnud agaralt sõna alkoholi kahjulikkuse teemal. Opositsiooniparteide käitumisest enam torkas silma valitsusliidu juhtpartei Reformierakond, kes jäi 20-protsendilise aktsiisitõusu ettepaneku suhtes erapooletuks.

Riia eesti kooli hakatakse renoveerima
Eesti ja Läti riik hakkavad tuleval aastal ühiselt renoveerima Riias asuvat eesti kooli, leppisid kokku peaministrid Andrus Ansip ja Aigars Kalvitis.
Kolmanda osapoole - Riia linna - osalus peaks selguma lähiajal, vahendas ETV24 "Aktuaalset kaamerat".
Riia eesti kooli remont on veninud aastaid, sest Läti pole leidnud selleks raha.
"Kogu maja vajaks korralikku renoveerimist, sest siin pole mitte kunagi olnud korralikku remonti," ütles Läti eesti kooli direktor Urve Aivare.
Riia eesti koolis on õpilasi praegu 155 ja uuest õppeaastast 170.

Eestimaa põllumajandustootjate keskliit muutis nime
Täna toimunud Eestimaa põllumajandustootjate keskliidu üldkoosolekul otsustati muuta organisatsiooni nime - uueks nimeks sai Eesti põllumeeste keskliit.
Organisatsioon on Eestimaa põllumajandustootjate keskliidu nime kandnud juba 17 aastat. Nimemuutuse tingisid liidu liikmeskonnas toimunud muutused. Kui loomisaastatel kuulusid liitu ainult suured põllumajandusettevõtted, siis täna moodustavad liikmeskonnast 60 protsenti põllumajandusettevõtted ning 40 protsenti talud ja FIE-d.
Keskliidu liikmed toodavad 70 protsenti Eesti põllumajandustoodangust.
Üldoosolek kiitis nimemuutuse üksmeelselt heaks ning võttis vastu ka keskliidu arengukava aastani 2013. Arengukava seab organisatsiooni põhiülesandeks koondada keskliitu enamus Eesti tegevpõllumehi ja seista eelkõige tegevpõllumeeste õiguste ning põllumajandustootmist toetava majandusruumi eest.

Harrastuspiloodid mälestavad homme hukkunuid
Homse leinapäeva õhtul stardivad Tallinna lennuväljalt juba kolmandat aastat järjest Eesti era- ja harrastuspilootide liidu piloodid viiest
Pooletunnilise lennuga avaldatakse austust hukkunud pilootidele, langevarjuritele ja küüditatuile. Lähemalt "Seitsmestest uudistest".

Tivoli tuuri karussellide omanik käis tunnistusi andmas
Tivoli Tuuri karussellide omanik Häkan Skogh käis Rakvere politseiosakonnas tunnistusi andmas ja imestas, miks Eestis ükski riigiasutus karusselle ei kontrolli.
Uurija vestles tunnistajana välja kutsutud Häkan Skoghiga, kelle firmale ITV kuuluvad Tivoli tuuri karussellid, üle kolme tunni, teatas ETV24
Skogh ütles Aktuaalsele Kaamerale, et tema hinnangul oli karusselli süttimine Rakveres äärmiselt kummaline juhtum ja ta ei kujuta ette, miks see aset leidis.
Samuti ütles ta, et tal pole etteheiteid Rootsi tehnilisele järelevalvele, kuid teda üllatab, miks Eestis karusselle seni kontrollitud pole. "Loomulikult peaks seda tegema. Igal normaalsel riigil on oma kontrolliorganid ja ma ei saa aru, miks Eestil neid pole," ütles karussellide omanik.
Millal kannatanud kompensatsiooni saavad, ei osanud Skogh samuti ütelda. "Ma ei oska sellele küsimusele vastata, sest ma ei tea, mida minu ja kannatanute advokaadid on kokku leppinud," sõnas ta.

Vasakpartei juht lahkus päevapealt erakonnast
Vasakpartei liider Sirje Kingsepp teatas täna erakonna veebilehel, et lahkus vastuolude tõttu erakonnast.
"Seoses erinevate parteisiseste ja -väliste vastuoludega teatan: 13. juuni 2007 seisuga astun Eesti Vasakparteist välja," seisab Kingsepa teates.
Sirje Kingsepp oli Vasakpartei esimees alates 2004. aasta 18. detsembrist. Partei keskjuhatuse liige oli ta ajavahemikul 10.05.2003-13.06.2007. Parteisse astus ta 2002. aasta 15. juunil.
Vasakpartei sai riigikogu valimistel kokku veidi üle 600 hääle.

Dmitri Ganini peksmises kahtlustatavaid on juba kümme
Dmitri Ganini ja tema sõbra Olegi peksmises kahtlustatavate ring on
Tegemist on omavahel tuttavate inimestega, kes 27.aprilli öösel kaitsesid Woodstocki pubi, teatasid "Seitsmesed uudised".

Politsei tabas "lihtsalt kihutada tahtva" mootorratturi
Liigsuur kiirus teedel on jätkuv probleem, mis toob endaga kaasa ka kõige jaburamaid põhjendusi sõitjatelt endilt.
Julgestuspolitsei liikluse eriüksuse patrulllid tabasid ühe purjus kihutaja ja mootorratturi, kes ütles, et lihtsalt tahtis kihutada. Lähemalt rääkisid "Seitsmesed Uudised".

Rotermanni keskuses põles teine korrus
Tallinnas Mere puisteel asuvas Rotermanni keskuses puhkes täna õhtul tulekahju.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Simulman ütles Päevaleht Online'ile, et maja teisel korrusel puhkes tulekahju, mis põles lahtise leegiga.
"Päästeametile tuli teade, et Mere pst 4 teise korruse aknast tuleb musta suitsu," rääkis Simulman. Teade tuli kell 18.54, paarikümne minutiga suutsid päästetöötajad põlengu kontrolli alla saada.
Praeguseks on tulekahju lokaliseeritud, kustutustööd endiselt käivad.
Teateid vigastatutest ei ole.

Tablettidega kaupleja jäi trammis piletita sõidul vahele
AS Ühisteenuste piletikontrolörid pidasid tavalise piletikontrolli käigus kinni pakendamata tablette müünud välismaalase.
Täna päeval kontrollis piletikontrollibrigaad trammi ning kinni peeti kolm piletita reisijat.
Teiste kaasreisijate sõnul oli üks trammijänes müünud ülejäänud kahele tablette. Piletikontrolörid palusid piletita reisijatel minna Ühisteenuste bussi ja kutsusid asjaolude selgitamiseks kohale politsei.
Politsei ei leidnud esialgse läbiotsimise käigus midagi, mida oleks võinud narkootikumiks vms pidada, kuid Ühisteenuste töötaja märkas, et üks läbiotsitavatest noormeestest jõudis midagi bussi alla visata.
Bussi alt tabletid leitigi.
Kinnipeetud kodanikest oli kilekotikeses tablettidega kaupleja Soome kodanik 36-aastane Joni ning ostjateks Ida-Virumaalt Tallinna sõitnud vennad 18-aastane Aleksandr ja 23-aastane Vladimir.

Noortepeo turvalisus saab topelt tagatud
Põhja politseiprefektuuri komissar Riho Tänak lubas laulu- ja tantsupeoliste turvalisuse tagamiseks panna peopaikadesse lisapatrulle ning piduliste majutus- ja harjutuskohad lisatakse tavapatrullide marsruudi sisse.
Linn on jaotatud nelja piirkonda ning igas piirkonnas on vastutav politseiametnik, kes vajadusel abijõude saadab.
Turvalisuse eest majutuskohtades hoolitsevad maakonnad ise. Kui kohapealsed prefektuurid leiavad võimaluse saata lastega nagu tavaliselt kaasa ka politseivormis politseinikud, sõltub läbirääkimistest.
Kõigil peolistel, keda Tallinnas koolidesse majutatakse, on kaelakaardid ja need on nelja värvi, vastavalt piirkonnale, kus majutuskoht asub.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhi Aet Maatee sõnul ei ole varem niisuguseid kaelakaarte olnud ning varem pole ka Tallinna politseipatrullid saanud kohustust sõita oma marsruudil ka majutuskohtade lähedalt pidevalt läbi.

Elliste rababapõlengu pindala on 200-250 hektarit
Täpsustatud andmetel on Elliste rabapõlengu pindala 200 kuni 250 hektarit. Võrreldes eilse õhtuga põlengu pindala suurenenud ei ole.
Põhja-Eesti päästekeskuse teatel põleb raba ja rabamets, freesturba tootmise alale tuli tunginud ei ole.
Päästetöödejuhi Marti Magnuse sõnul on tegemist pinnasetulekahjuga. Suuremad päästeressursid on hetkel rakendatud tule leviku takistamiseks turba tootmisalale.Turbaraba töötajad tõstavad ratastraktoritega tootmisvälja piiril märga pinnast ülesse, et takistada tule levikut.
Kustutustööd muudab keeruliseks põlengupiirkonnas puhuv tugev tuul.
Kella 16 seisuga on kogu põlenguala voolikuliinidega ümbritsetud, kustutusvett võetakse rabajärvedest ning kuivenduskraavidest.
Lisaks päästjatele osalevad päästetöödel ka vabatahtlikud. Täna päeval oli rabapõlengu kustutamisega hõivatud rohkem kui 100 inimest.

Ansip: Balti riigid on Euroopa Liidus nagu isoleeritud saar
Poolas riigivisiidil olev Eesti peaminister Andrus Ansip ütles Poola riigijuhtidega kohtudes, et energeetilises mõttes on Baltimaad ülejäänud Euroopa Liidus isoleeritud.
"Me nõustume, et Balti riigid on Euroopa Liidus nagu isoleeritud saar," ütles Ansip Poola peaminister Jaroslaw Kaczynskile Saksa uudisteagentuuri Dpa vahendusel.
"Me peame rajama rohkem ühendusi," lisas ta viidates nn energiasillale, mis Poolat ja Leedut ühendades peaks Balti riikide energiasüsteemid üle-Euroopalise elektrivõrguga ühendama.
Poola ja Eesti peaministrid pidasid kohtumisel oluliseks tugevdada poliitilisi, energeetilisi ja transpordialased sidemeid Poola ja Balti riikide vahel.
Ka olid mõlemad riigijuhid nõus, et Ignalina tuumajaama ehitus suurendab regiooni energeetilist turvalisust.

Riigikogu nõustus põhiseaduskomisjoni muudatustega
Riigikogus läbis täna teise lugemise riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu, mille kohaselt peavad saadikud jätkama kuludokumentide esitamist.
Uuendusena saavad saadikud seni 11 kuu asemel esindustasu kogu aasta vältel.
Riigikogu loobus avalikkuse ning õiguskantsleri survel esialgsest plaanist loobuda kuluhüvitise saamiseks kuludokumentide esitamisest ning kavast, mille kohaselt ei oleks saanud näiteks purjutavaid rahvasaadikuid kainestusmajja viia.
Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu eesmärk on edasi arendada parlamentarismi Eestis, korrastada riigikogu tegevust ning täpsustab riigikogu liikme õigusliku seisundit ning õigusi ja kohustusi.
Eelnõu on kavas viia lõpphääletusele neljapäeval 14. juunil.

Pärnumaal põles Lavassaare turbaraba
Täna pärastlõunal kella poole kahe ajal teatati häirekeskusele tulekahjust Pärnumaal Lavassaare turbarabas, kus oli põlema läinud ligi 4-5 hektari ulatuses turbavälja.
Kustustustöid tegid paarkümmend Pärnumaa Päästekeskuse ja Lavassaare turbaraba oma töötajat, vahendas Lääne-Eesti päästekeskus.
Praeguseks on tulekahju kontrolli alla saadud. Hetkel kustutavad turvaraba töötajad põlengu alal üksikuid tulepesasid.
Samas varem põlenud turbaaun on kustutatud.
Täna hommikul kella kuue ajal Tootsis süttinud turbane pinnas on praeguseks kustutatud. Sealse põlenguala suurus oli 500x40 meetrit ning tuli turbaväljale ei tunginud.

Mark Sirõk vabanes vahi alt
Täna vabanes vahi alt aprillis massiliste korratuste organiseerimises kahtlustatav Mark Sirõk.
Sirõk on endiselt kahtlustatav massiliste korratuste organiseerimises, kuid tema tõkendiks alates tänasest on elukohast lahkumise keeld, vahendas riigiprokuratuur.
Riigiprokurör Laura Vaik ütles, et Mark Sirõki siiani vahi all pidamine oli põhjendatud ja seda toetasid kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid.
"Praeguseks hetkeks on vajalikud menetlustoimingud läbi viidud ja tema vahi all pidamine pole enam vajalik, kuna arvestades kujunenud olukorda ning kriminaalmenetluses kogutud informatsiooni, on langenud ära põhjendatud kahtlustus, et Mark Sirõk võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist."
Ka on Vaigu sõnul tegemist alles noore inimesega, kes ei pruukinud täielikult mõista oma tegevuse tõsidust ja seda, et teda võidi seetõttu ka ära kasutada.

Alkoholireklaami keelav eelnõu ei leidnud riigikogus toetust
Riigikogu lükkas täna tagasi Keskerakonna fraktsiooni seaduse eelnõu, mis oleks keelanud alkohoolse joogi reklaami televisioonis, raadios ja välireklaamina.
Seaduse eelnõu ettekandja Jaak Aab lausus riigikogu ees, et erakond soovib eelnõuga vähendada alkoholireklaami mõju tarbijale ning eriti noorte ja laste väärtushinnangutele ning hoiakutele.
Riigikogu reformierakondlasest liige Meelis Atonen heitis Aabile ette Keskerakonna kahepalgelisuses, sest Tallinnas võimul oleva erakonna loal toimub lauluväljakul alkoholitarbimist propageeriv Õllesummer.
Seejärel tekkis riigikogus elav arutelu Õllesummeri olemuse üle, mispeale samuti Keskerakonda kuuluv Evelyn Sepp lausus, et Õllesummer on Eesti suve suurim muusikafestival. Aab lausus, et tema ei ole sellest üritusest kunagi osa võtnud ning peab ürituse nime siiski "kahtlaseks".

Elliste raba kustutustöödel osalenud lennuk sai viga
Täna sai vigastada Elliste raba kustutustöödel abiks olnud kaitseväe lennuk AN-2.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja rääkis Päevaleht Online'ile, et tõsiseid vigastusi lennukil ei ole ning ükski inimene kannatada ei saanud.
Lennuk maandus ja suundus tagasi stardikohta, et veevarusid täiendada, kuid lõi ninaga vastu maad. Mööda maapinda liikumisel vajus lennuk esimese rattaga pehmesse pinnasesse ning vajus esiotsaga maapinda. Kahjustada sai propeller ning lennuki mootor vajab diagnostikat.
Võimalike õnnetuse põhjustena toodi välja tugev tuul ja maapinna ebatasasused.
Päästekeskuse hinnangul lennukit tänaseks kindlasti enam korda ei saa.
Õhuväe lennukile AN-2 paigaldati kevadel tulekustutussüsteem, mis võimaldab korraga mahutisse võtta ligi 1400 liitrit vett. Enne tulekoldesse heitmist seguneb vesi eraldi mahutis paikneva vahuga, mis takistab tule levikut.

Piirist-piirini koos Päevaleht Online'iga
Sel pühapäeval stardib Narvast järjekordne Piirist-piirini regatt ning ühe jahi pardal sõidab kaasa Eesti Päevaleht Online'i reporter Tuuli Aug, kes pidevalt pilti teeb ja kõik põneva üles kirjutab.
Lugege Päevaleht Online'ist, kuidas regatt kulgeb: saage osa heast ilmast, parematest manöövritest, õhtustest üritustest ning sellest, kuidas on laevatekil lageda taeva all magada.
Ja kõige parem on see, et Päevaleht Online'ist lugedes saate te tõesti osa ainult regati parimast osast: te ei saa päikesepõletust, te ei kuku juunikuiselt külma vette ja teie küljekondid ei jää tekil magamisest haigeks.
Alati värsked uudised ja fotod regati kohta on leitavad aadressil www.epl.ee/piiristpiirini

Vanglaametnikud süüdistavad kolleegi narkootikumide smugeldamises
Tallinna vangla töötajad pidasid koostöös vanglate sisekontrolliga kinni valvuri Juri, kes üritas vanglasse toimetada 15 grammi narkootilist ainet ja süstlaid.
Kinnipidamine oli eelnevalt põhjalikult ettevalmistatud, teatas justiitsministeerium.
Toimunu kohta on algatatud kriminaalasi ning Jurit kahtlustatakse narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.
Selle teo eest võidakse karistada kuni 10-aastase vangistusega. Kriminaalmenetlust juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Kapo kahtlustab soomlast Eesti riigi vastases tegevuses
Kapo korraldas eile kümnekonna Eesti rahvuslase kodu läbiotsimise ja pidas riigi vastases tegevuses kahtlustatavana kinni soomlase Risto Teinoneni.
MTÜ Uus Euroopa teatel kuulusid neli läbiotsitut Iseseisvusparteisse.
Lõuna ringkonnaprokuratuur algatas kriminaalasja juba 17. jaanuaril ehk siis valimiskampaania ajal ning ainsana on kahtlustatavaks tunnistatud Risto Teinonen, teised otsiti läbi ja kuulati üle tunnistaja staatuses. Teinonenile määrati tõkendiks Tartu linnast lahkumise keeld.
Teinoneni kuulas üle Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Heili Sepp. Kahtlustus, mille alusel ülekuulamine toimus, seisnes Eesti vabariigi põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomises ja sellesse liikmete värbamises.
Sepp ütles riigiprokuratuuri vahendusel Päevaleht Online'ile, et loodava ühenduse tegevus suunatud etnilisel ebavõrdsusel põhineva ühiskondliku korralduse ja käitumisreeglite kehtestamisele Eestis, sihiga saavutada olukord, kus erinevad etnilised grupid (sh juudid ja teiste rasside esindajad) oleks Eesti vabariigis nii pidevas füüsilises ohutundes kui ka ebavõrdselt koheldud.

Mihkelson: Ilves peaks Bushi Putini santaaži eest hoiatama
Marko Mihkelsoni sõnul peaks 25. juunil USAsse riigivisiidile minev president Toomas Hendrik Ilves suunama president Georg Bushi tähelepanu Eesti ja kogu Ida-Euroopa julgeolekule murettekitavatele arengutele.
"Juuni lõpul Valges Majas asetleidev kohtumine Eesti ja Ameerika Ühendriikide presidentide vahel on meile suurepärane võimalus kasvõi veidigi mõjutada maailmapoliitika kulgu," kirjutab Mihkelson oma blogis.
Mihkelsoni arvates ei peaks presidentide kohtumine jääma üksnes viisakuskohtumiseks, võttes arvesse, et vaevalt nädal pärast Ilvest võtab Bush väga isiklikul moel vastu president Putini.
"Minu arvates peaks president Ilves väga selgelt mõista andma, et Putini taolisele santaazhile ei tohiks Ühendriigid mingil juhul alluda," ütles Mihkelson. "See annaks otsemaid taktikalise edu Venemaale oma valimatut sekkumist Ida-Euroopa siseasjadesse suurendada."

Wall Street Journal: räim ei ole Eesti rahvuskalaks parim valik
Tänane Wall Street Journal lahkab ühes oma esikaaneloos Eesti rahvuskala valimist ja jõuab järeldusele, et räim polnud ehk kõige parem valik, kuna seda tegelikult eestlaste toidulaual pole.
Wall Street Journali artikkel kannab emotsionaalset pealkirja: Hoia alt, Venemaa! Eesti valis rahvuskala. Edasi asub leht seletama: Eesti on pärast iseseisvumist püüdnud ennast post-sovjeti identiteedist lahti rabeleda ja üheks strateegia osaks on ka rahvuskala valimine. Niisiis, jätkab leht, valis Eesti mõned kuud tagasi pärast emotsionaalseid vaidlusi, veebihääletust, valimistulemuste võltsimises süüdistamisi ja parlamendidebatti oma rahvuskalaks selle väikse õlise eluka: räime.
WSJ küsitles Eesti põllumajandusministeeriumi ametnikku, kes seletas Ameerika ajalehele, et rahvuskala valimisel oli poliitiline tähendus ja et rahvuskala on talle tähendusrikas.

Tallinn piirab ikkagi alkoholi müüki
Kuigi Harju maavanem tühistas möödunud nädalal oma määruse alkoholi müügiaja piiramise kohta maakonnas, kavatseb Tallinn sarnase täiendava piirangu kehtestada linnas alates 1. juulist
Kui kehtiva korra kohaselt tohivad Tallinna kauplused müüa alkoholi ajavahemikul kella 8 kuni 23, siis Tallinna linnavalitsus esitas täna volikogule eelnõu, mille jõustumisel lõpetatakse alkoholi müük pealinna kauplustes kolm tundi varem ehk kell 20.
Väljaspool siseruume toimuval avalikul üritusel ja spordiürituse loa alusel toimuval spordiüritusel on juulist lubatud kaubelda ainult lahjade alkohoolsete jookidega, mille etanoolisisaldus kuni 22 mahuprotsenti.
Linnapea Edgar Savisaare sõnul julgustab Tallinn selle sammuga ka teisi omavalitsusi sarnast otsust vastu võtma.
"Et ära hoida nö. alkoholiturismi teket naabervaldadesse, peaksid kindlasti sellise piirangu sisseviimisele mõtlema ka kõik Tallinnaga piirnevad kohalikud omavalitsused," täiendas Savisaart abilinnapea Jaanus Mutli.

Hannes Rumm: alkoholitööstus rullib üle riigikogu? 
Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Hannes Rumm leiab, et paljud erakonnad on alkoholitööstusele aktsiisitõusu vähendamise osas järeleandmas.
Eile tegi Rahvaliit riigikogu rahanduskomisjonis ettepaneku piirduda alkoholiaktsiisi tõusu puhul vaid 20-protsendilise tõusuga 30-protsendi asemel.
Esialgu pidi aktsiis tõusma järgmise aasta 1. jaanuarist kümme protsenti ja 1. juulist täiendavalt 20 protsenti. Esmaspäeval tuli Rahvaliit rahanduskomisjonis välja aga ettepanekuga tõsta järgmise aasta 1. juulist kange alkoholi aktsiisi varem lubatud 20 protsendi asemel vaid kümme protsenti.
Rahvaliitu toetasid ka Keskerakond ja Rohelised. Aktsiisi 30% tõusu poolt olid sotsiaaldemokraadid ja IRL, erapooletuks jäid Reformierakonna liikmed. Seega läks opositsiooni ettepanek läbi, kirjutas Rumm oma blogis.

Õllesummer sellel aastal tivolit oma üritusele ei luba
Tivoli Tuuri atraktsioonid on viimastel aastatel olnud ka Õllesummeril, sel aastal rootslastele kuuluvat lõbustusparki festivalil oma üritusele ei luba.
"Me ei saavutanud tivoli Rootsi omanikega kokkulepet täiendavate turvalisust puudutavate tingimuste osas. Rootslased ei olnud nõus sõlmima üheseltmõistetavat kindlustuslepingut mõne Eesti kindlusfirmaga ning palkama eesti keelt kõnelevaid töötajaid. Meie ei ole aga nõus oma külastajate turvalisuse nimel tingima," selgitavad Õllesummeri korraldajad.
Tivoli kõrvalejäämine ei tähenda, et Õllesummeril tuleks atraktsioonidest puudust. Endisel saab festivalil benji't hüpata, tegutseb rallisimulaator, pealava juurde püstitatav Canopy rada pakub mitmekümnemeetrist õhulendu.
"Suuname oma energia muude projektide ning suuremate kontsertide õnnestumisse. Festivali külastaja meelelahutusest puudust ei tunne, turvariskid on aga oluliselt enam maandatud," nendivad korraldajad.

Elliste rabapõlengu ala täna laienenud ei ole
Päästjatel õnnestus Elliste rabapõlengu ala piirata
Teisipäeva lõuna ajal Elliste rabatulekahju piirkonnas ootamatult tõusnud tugev tuul põhjustas põlenguala kirdeservas uue, umbes 40 hektari suuruse põlenguala tekkimise, kuid päästjatel õnnestus põlengukolde edasine laienemine õhtul peatada.
Enne pimeduse saabumist piirati põlenguala perimeeter voolikuliinidega ning päästjad suutsid turbatootmisvälju ohustanud tule leviku peatada. Aktiivsed kustutustööd lõpetati kella ühe paiku öösel, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Hommikuste vaatlusandmete põhjal põlengu piir nihkunud ei ole.
Täna päeval jätkuvad sündmuskohal kustutustööd põlenguala täielikult kontrolli alla saamiseks ning rabas olevate tulepesade kustutamiseks. Pärastlõunal määratakse GPS-ga põlenguala üldsuurus.
Kustutustöödel osaleb täna koos päästjate ja vabatahtlikega kokku 110 inimest.
Tehnikast on kohapeal kasutada seitse kustutusautot, neli ATV-d, kolm amfiibautot ARGO ja kaks raskesti läbitaval maastikul liikumiseks mõeldud roomikmasinat Bandwagen.

Kadunud tüdruk on leitud
13-aastane Merily Haasma, kes lahkus oma Mustamäe kodust 5. juunil, leiti eile, 12. juunil üles.
Tüdruku asukoha kohta andis infot politseisse helistanud naisterahvas, vahendas Põhja politseiprefektuur.
Tüdruk viibis Tallinnas ning tema tervis on hea.
Politsei tänab kõiki, kes Merily leidmisele kaasa aitasid.

Eesti metsades valitseb suur tuleoht
Seoses suure tuleohuga Eestimaa metsades palub päästeteenistus olla inimestel metsas äärmiselt tähelepanelik ning järgida tuleohutuse nõudeid.
Tule tegemine looduses on ülimalt ohtlik! Looduses võib tulekahju tekitada kustutama suitsukoni, süüdatud lõke, maha jäetud klaasikild või auto summutajast süttinud pinnas.
Tänavu on registreeritud juba üle 23 metsatulekahju. Neist suurimad on olnud Kadrina vallas (2,5 ha), Harjumaal Männiku rabas (3 ha), Pärnumaal Tootsis (3 ha) ning Nissi vallas Elliste turbarabapõleng (100 ha), mille kustutamine veel kestab.

Päästjad otsivad Ida-Virumaal uppunud meest
Ida-Eesti päästekeskuse töötajad otsivad väidevalt järve uppunud meest.
Jõhvi politseiosakonna pressiesindaja teatel helistas teisipäeval politseisse mees, kes teatas, et tema joobes sõber läks Iisaku vallas Jõuga külas asuvasse järve ujuma ning uppus.
Politsei edastas info häirekeskusele ning sündmudkohale sõitsid päästjad, politseinikud ja meedikud.
Ida-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Eve Ojala sõnul kestsid uppunu otsingud vees õhtul kella 18.24-ni. Ojala sõnul raskendas tuukrite tegevust oluliselt järve mudane põhi ja sogane vesi.
Järve sügavus otsingukohal oli hinnanguliselt 12 meetrit ning järve põhjas oleva mudakihi paksus 6 meetrit, mis seadis ohtu tuukrite endi elu.

EML: aktsiisitõus tuleb kompenseerida 3000-kroonise tulumaksumiinimumiga
Eesti maksumaksjate liit leiab, et 2008. aastal kiiresti tõusvate alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisimaksude kompenseerimiseks tuleks juba 2008. aastal suurendada tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus.
Kuigi järgneva nelja aasta kokkuvõttes maksukoormus väheneb, toimub 2008. aastal järsk kaudsete maksude tõus, mis ületab tulumaksu alandamisest tekkivat maksualandust, leiab maksumaksjate liit.
Selleks, et säilitada maksukoormuse ühtlaselt madal tase ning kompenseerida aktsiisitõusust tekkivaid lisakulusid väikesepalgalistele, teeb maksumaksjate liit ettepaneku tõsta füüsilise isiku tulumaksuvaba miinimumi 2008. aastal 3000 kroonini kuus.
Riigikogu kavatseb sellel nädalal heaks kiita aktsiisimuudatuste paketi, millega tõstetakse 2008. aastal märkimisväärselt alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi. Maksumaksjate liidu arvates on eelnõu valmistatud ette liigselt kiirustades ning sellele pole eelnenud põhjalikku mõjude analüüsi ega ka sisulist arutelu turuosalistega.

Politseinikud aitasid 9-aastasel poisil väikest õde otsida
Kohtla-Järvel aitasid politseinikud 9-aastasel poisil otsida oma väikest õde, kes oli isepäi koju läinud.
Teisipäeval kell 17.50 helistas politseisse Kohtla-Järvel asuva polikliiniku töötaja, kes teatas, et polikliiniku juures nutab väike poiss.
Juhtimiskeskus saatis kohale politseipatrulli, kes tegi kindlaks, et 9-aastane poiss jalutas koos 5-aastase õega, kuid kaotas ta silmist ning ei teadnud tema asukohast midagi.
Politseinikud võtsid poisi auto peale ning sõitsid linnas poisi õde otsides ringi. Kahjuks õde ei leitud ning politseinikud otsustasid lapse koju viia ja ise otsinguid jätkata.
Kohapeal selgus, et poisi õde tuli ise koju ning ootas venda.

Piirivalvurid aitasid soomlaste kaatri sadamasse
Kuueliikmeline Soome kaatrimeeskond sõitis teisipäeval Matsalu looduskaitsealal madalikule ning vajas abi kaatri pukseerimisel lähimasse sadamasse.
Teisipäeva õhtul kell 19: 55 helistas Haapsalu piirivalvekordonisse Haapsalu Grand Holm Marina sadama kapten, et Tauksi ja Sõmeru laiu vahel, Matsalu looduskaitsealal on madalikule kinni sõitnud soomlastele kuuluv kaater VLC 596, teatas piirivalve pressiesindaja.
Koheselt väljus Haapsalu kordoni toimkond piirivalvekaatril merehädalistele appi.
Kell 22: 52 võeti soomlased piirivalvekaatrile ja VLC 596 vabastati madalikult.
Kohapeal teostatud tehnilise kontrolli tulemusel selgus, et hättasattunud aluse seisukord oli hea ning kaater pukseerimisabi ei vajanud.
Madalikule kinni jäänud aluse kapten koos ühe meeskonnaliikmega järgnesid oma aluse jõul piirivalvekaatrile ja sõitsid Haapsallu.

Viljandi sõbrustab Austraalia Wollondillyga
Austraalia Wollondilly ja Eesti Viljandi maakonnad hakkasid sõprusmaakondadeks, misjuures Viljandi trumpab uue sõbra nii suuruse kui rahvaarvu poolest üle.
Austraalia Wollondilly maavalitsuse esindaja sõnul valiti Viljandi sõprusmaakonnaks seetõttu, et Wollondillys on arvestatav eestlaste kogukond, kirjutab Wollondilly Advertiser.
Wollondilly maavalitsuse esindaja rääkis Wollondilly Advertiser'ile, et lisaks üldisemale kultuurivahetusele on plaanis korraldada Viljandiga ka õpilasvahetust.
Viljandi on suurem ja rahvarohkem kui Wollondilly
Wikipedia andmetel asub Wollondilly maakond New South Wales'i osariigis Sidney lähedal, sellest suurest linnast veidi edelas. Maakond on 2560 ruutkilomeetrit suur ja seal elab 36 953 inimest.
Viljandi maakonna pindala seevastu on umbes 3 500 km² ja seal elab umbes 57 000 elanikku.

Regatt Piirist-piirini peatub esmakordselt Viinistus
Pühapäeval, 17. juunil, Narvas algav 10. Piirist-piirini regatt peatub võistluse esimeses pooles Narva, Narva-Jõesuu, Kunda, Viinistu ja Pirita sadamas.
Äsja väikelaevadele avatud Viinistu sadamat külastab regatt esmakordselt.
Viinistu sadam on üks väheseid viimasel kümnendil väikelaevadele avatud sadamaid. Veel arendamisel olev sadam hakkab mahutama üle kuuekümne jahi ja merekaatri, ning sadam võimaldab randuda ka kuni kolme meetrise süvisega jahtidel.
Lisaks jahisadama üldlevinud funktsioonidele (restoran, saun, majutus) on Viinistu sadama külastajal pea igal suveõhtul võimalik nautida ka rikkalikku kultuuriprogrammi ning külastada kuulsust kogunud Viinistu kunstimuuseumi.
Pühapäeval algav Piirist-piirini regati I pool algab 17. juunil Narvas ja lõppeb 20. juunil Pirital Kalev Jahtklubi sadamas. Regati II pool algab 8. juulil Tallinnast ja lõppeb 11. juulil Pärnus.

Püha kirikust leiti haruldane keskaegne kivikaunistus
Saaremaal Pihtla vallas asuva Püha kiriku taastamistööde käigus avastas restaureerija krohvikihi alt keskajast pärineva haruldase raiddekoori, mis tõstab kiriku väärtust nii külastajate kui ajaloolaste jaoks.
Kunstiajaloolane ja restaureerimistöid tegeva firma Rändmeister juht Juhan Kilumets ütles ajalehele Meie Maa, et kivist välja raiutud lehekujutis on Püha kiriku jaoks väga eriline leid, kuna suurem osa kiriku kujundusest hävis ulatusliku tulekahju tõttu Liivi sõja ajal 16. sajandil.
Millist sügavamat tähendust see kivikujutis Saaremaa ja Eesti kontekstis omab, selgub Kilumetsa sõnul pärast põhjalikumaid uuringuid.
Restauraator Eve Mölder, kes raiddekoori kiriku taastamistööde käigus juhuslikult avastas, ütles, et leiu näol on tegemist haruldase tervitusega kaugest minevikust. Avastuse teeb veelgi erilisemaks asjaolu, et kivist välja raiutud kaunistus oli terviklikult säilinud, märkis Mölder.

Koolipoiss leidis lammutusjäätmete hulgast kartulikotti topitud koera
Vaeküla kooli üheksandas klassis õppiv Reinis Kaljuvee leidis eile hommikul Rakverest Tallinna tänavalt kartulikotist liblikkoera, kes praegu kosub kodutute loomade varjupaigas.
Kaljuvee kuulis lammutusjäätmete juures haledat niuksumist, lähemale minnes leidis ta kinniseotud kartulikoti, kust õnnetu koer tulutult väljapääsu otsis, kirjutab Virumaa Teataja.
"Aitasin koera kotist välja ning ta pani kohe jooksu. Ajasin teda siis taga, sest üksipäini ei tahtnud sellist pisikest looma linna peale jätta. Läks päris kaua aega, enne kui ta kätte sain," rääkis 15-aastane noormees, kes oli tulnud Roelast Rakverre suveks tööd otsima.
Edasi läks Reinis koos koeraga Rakveres elava vanema venna juurde, koos otsustati leiust teatada politseile. Poisi sõnul oli leitud koer hirmul ja süüa ei tahtnud, kuid joogijanu oli tal suur.

Ernits: Maalehe uus omanik sisu ei hakka määrama
Maalehe peatoimetaja Peeter Ernits arvab, et kuigi uue omaniku määrata jääb lehe suund, siis on vähe usutav, et sisu osas hakatakse tegema ettekirjutusi.
"Seda peaks küsima jälle omanikult, sest see on väga selge vahe - mina omanik ei ole, ei ole olnud. Ma olen peatoimetaja. Minu asi on tagada selle firma igapäevane käekäik ja tema sisu," ütles Ernits ETV hommikuprogrammis Terevisioon vastuseks küsimusele, kas omaniku muutus muudab ka lehe senist joont.
"Ma arvan, et 21. sajandil ja praegu arvata, et omanikud hakkavad mulle ette kirjutama, kelle asju avaldada ja kuhu poole kallutada - ma hästi ei usu. Ma arvan, et aeg ei ole see," lisas ta ETV24-le.
Ernitsa arvates teeb Maalehele Ekspress Grupiga liitumine head, sest suurest kontsernist, mis on ka börsil noteeritud, on võimalik saada kõige paremat tuge ja stabiilsust.

Poevaras jäi ühe päeva jooksul kolm korda vahele
Eilse päeva jooksul jäi üks ja sama mees erinevates Tartu toidukauplustes kolm korda turvameestele vahele. Iga kord koostati talle politsei poolt protokoll ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.
Esimest korda võeti mees kinni kell 14.40 Kivilinna kaupluses, kus ta 170.60 krooni väärtuses toidukaupu varastada püüdis. Juba 16.35 proovis ta õnne ühe Fizziga Anne tänava Sparis.
Kui ka see läbi ei läinud, tabati ta samal päeval veelkord, seekord kell 21.58 teises linna otsas asuvas Karete Konsumis. Seekord üritas ta erinevaid kaupu välja viia 209.50 krooni eest. Igal korral koostati talle politsei poolt protokoll ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.

Kunstnik Jastrebov saadeti lõpuks Eestist välja
Üleeile andsid kodakondsus- ja migratsiooniameti esindajad viimased aastad Pärnus elanud ja end maalimisega elatanud Aleksei Jastrebovi Vene piirivalvele üle ja talle kehtib kümneaastane sissesõidukeeld Eestisse.
Kuna kunstnikul ei olnud seaduslikku alust Eestis viibida saadeti ta riigist välja, kirjutab Pärnu Postimees.
KMA andmeil saabus Jastrebov Eestisse 23. juunil 1998 Venemaalt Eesti saatkonnast saadud viisaga, mille kehtivus oli 30 päeva. Viisa lõppemisel lahkus Jastrebov ametlikult piiripunkti kaudu, kuid naasis piiri rikkudes, sest tema passis pole sissesõidu kohta märget. Jastrebovi Vene pass kehtis 2003. aastani.
Jastrebov vabatahtlikult riigist ei lahkunud, vaid vaidlustas ettekirjutuse kohtus. Kohus leidis, et ettekirjutus pole õigusnormidega vastuolus, sest välismaalaste seaduse kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus: kas elamisluba, viisa või mõni muu vastav dokument.

Rakveres sai 13-aastane laps liiklusõnnetuses viga
Rakveres Vabaduse ja Karja tänava ristmikul eile toimunud liiklusõnnetuses põrkasid kokku kaks sõiduautot, avariis sai kannatada 13-aastane poiss, kes toimetati haiglaravile.
Õnnetus toimus keall 10.45 ajal. Sõiduk Peugeot 307, mida juhtis 1938. aastal sündinud Rain eiras liiklusmärgi stop nõudeid ja sõitis otsa peateel liikunud sõidukile Volkswagen, mille roolis oli 1960. aastal sündinud Kaarel.
Volkswagenis viibinud kaassõitja, 13-aastane poiss, toimetati kehavigastustega Rakvere haiglasse.

Sakus põles mets
Harjumaal Saku vallas Männiku rabas süttis eile õhtul paar hektarit metsa.
Kell 21: 32 teatati päästeametile metsatulekahjust. Kokku on põlenud 3 hektarit metsa.
Tulekahju likvideeriti kella 02: 04.
Kustutustöödel kasutati 8 kustutusautot, teatab Siseministeeriumi teabe - ja analüüsiosakond.

Rannakülad kardavad prügisse uppuda
Igal suvel näevad rannakülade elanikud vaeva prügiga. Probleem on selles, et rannapiirkondadesse prügikastide panemine ja nende tühjendamine ei ole justkui kellegi kohustus.
Vergi külaselts kutsus kokku Lääne-Virumaa rannaäärsete naaberkülade vanemad, keskkonnainspektsiooni ja valla esindajad, et pidada aru, mida teha suviste autoturistide prügiga, kirjutab Virumaa Teataja.
Vihula vallavanem Priit Pramann meenutas seadust, mis ütleb, et prügi peab ära korjama territooriumi omanik.
Vihula valla külade vanemad avaldasid pahameelt, et vald oli eelmisel sügisel ära viinud suured prügikonteinerid, aga nii mõnigi inimene, kes harjunud nende kunagise asukohaga, toob prügi harjumuspäraselt endisesse kohta, hoolimata sellest, et konteiner puudub.
"Meie panime oma küla vahele üles väikesed prügikastid, et inimesed saaksid kommi- ja jäätisepaberid ära visata, ja ime kombel see ka toimib. Aga kui paneme randa 150-liitrise prügikoti, siis on see nädalavahetusega täis ja sageli lendab koti sisu mööda randa," rääkis Vergi külaseltsi eestvedaja Terje Tomberg.

Vandaalid teevad Pärnus mänguplatsidele liiga
Vastu suve rajas Pärnu linnavalitsus uued mänguväljakud Vana-Pärnusse ja Männiparki, sest rüüstajad olid vanad kasutuskõlbmatuks muutnud.
Jõudumööda korrastatakse ka teisi platse, et tagada mängukohtade ohutus, kirjutab Pärnu Postimees.
Lasteatraktsioonide juures pargis aega veetvad asotsiaalid ja napsusõbrad rikuvad pigem paiga esteetilist väljanägemist ning munitsipaalpolitsei tegeleb järjepidevalt nende laiali ajamisega. Vägivallaaktid linnavara kallal pannakse toime peamiselt õhtusel ajal või öösel, kui korra peaks tagama politsei.
Kuidas täpselt turvalisus mänguväljakute juures tagada, ei ole linnavalitsusele selge, kuna mehitatud või videovalve läheks liiga kalliks. Mänguväljakute korrashoidu investeerib linnavalitsus igal aastal ligikaudu 150 000 krooni.

Poolpaljad spaaturistid häirivad kirikuliste sündsustunnet
EELK Kuressaare Laurentiuse kiriku kõrvale ehitatud spaahotell Grand Rose on hävitanud kirikuaia privaatsuse ja riivab oma vabameelsusega koguduse liikmete usulisi tundeid.
Viimasel Kuressaare linnavolikogu eetikakomisjoni istungil räägiti muuhulgas hotelli Grand Rose rõdul alasti päevitavatest inimestest, kes kirikuaeda matuselistele kätte paistavad, kirjutab Oma Saar.
Laurentiuse koguduse liige Virge Nemvalts ütles Oma Saarele, et paljalt päevitavad inimesed hotelli rõdul riivavad tema sündsustunnet. "Mina olin üks nendest, kes selle asja üles võttis, nägin oma silmaga, kui üks päris paljas proua astus hotellitoast välja rõdule," rääkis Nemvalts. Õnneks ei peetud kirikus sel hetkel matuseid ega leeritalitust, muidu olnuks kontrast eriti karjuv.
Grand Rose SPA juhataja Renate Kilter ütles Oma Saarele, et mingit alasti päevitamist ei ole nende hotelli rõdudel olnud. "Kui mehed istuvad päevituspükstes seal rõdu peal ja teevad suitsu, siis on teine asi, aga paljaste rindadega naisi meil nüüd küll rõdu peal ei ole," kinnitas juhataja.

Põlenguala Elliste rabas kasvas 40 hektarit
Teisipäeva lõuna ajal Elliste rabapõlengu piirkonnas ootamatult tõusnud tuul põhjustas põlenguala kirdeservas uue, 40 hektari suuruse põlenguala tekkimise.
Lagedal rabapinnal 15-20 ms puhunud tuul kandis põlengukoldest sädemeid ning hõõguvat turbatolmu seni tulest kahjustamata aladele ning põhjustas seal kiiresti arenevate uute tulekollete tekkimise. Reaalne oli tule edasiliikumise oht tootmises olevale freesturbaväljale ja seal asuvatele turbaaunadele.
Õhtul kellla kaheksaks õnnestus põlengukolde laienemine enamikes suundades peatada
Olulist rolli tule leviku takistamisel täitis Kaitseväe metsakustutuseks kohandatud lennukilt AN 2 ja Piirivalve Lennusalga kopterilt uutele põlengukolletele heidetud vesi. Samuti turbaraba töötajate poolt tule leviku piiramiseks tehtud takistusribad.

Kohus saatis kaht prostituuti orjastanud mehed trellide taha
Vassili Kapitonov (55) ja Deniss Golubev (26) mõisteti süüdi nii kahe prostituudi orjastamises kui ka prostitutsiooni vahendamises ja väljapressimises. Karistuseks määrati neile viieaastane vangistus, millest tuleb reaalselt ära kanda üks aasta ja kuus kuud.
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Jüri Kasesalu sõnul on orjastamine seoses prostitutsiooniäriga suhteliselt haruldane, kuigi mitte päris pretsedenditu. "Sellist sundi üldjuhul ei ole, kuna nii-öelda tööinimeste turg sellel alal on piisav," ütles Kasesalu. "Selle juhtumi puhul aga kasvas tegevus orjastamiseks välja."
Kapitonov vahendas oma Stella-nimelises asutuses vähemalt kuue naise intiimteenuseid. Eelmise aasta veebruaris sundisid Kapitonov ja Golubev oma abilistega kaht naist, kes soovisid prostitutsioonist loobuda, vägivalla ja väljapressimisega töötamist jätkama. Üks naine lukustati ka korterisse.

Kaitseväelt hüvitist nõudnud luurajad kaotasid kohtus
Hiigelnõude rahuldamine loonuks pretsedendi, mis maksaks kaitseväele miljoneid.
Kolm Afganistanis teeninud luurajat, kes soovisid kohtu kaudu kaitseväelt hiigelsummasid välja nõuda, jäid Tallinna halduskohtus kaotajaks.
Martin Plaser, Raivo Männik ja Jaan Otsason läksid rahuoperatsioonide keskuse vastu kohtusse, kuna leidsid, et täitsid kogu kuuekuulise välismissiooni ajal teenistusülesandeid. Mehed soovisid saamata jäänud töötasu, lisatasu ning viivistena igaüks umbes 600 000 krooni ning kohtukulude katmist.
Halduskohus otsustas eile jätta kaebused rahuldamata ning kaebuse esitajate kohtukulud nende enda katta. Kaebuse rahuldamine oleks loonud pretsedendi, mis võimaldaks kümnetel välismissioonil käinud sõjaväelastel nõuda kaitseväelt tagantjärele miljoneid kroone.

Arvutikelmuste ninamees jääb veel vanglasse
Eile kinnitas kohus kokkuleppemenetluses end arvutikelmuses ja rahapesus süüdi tunnistanud viie noormehe karistused. Prokuröri abi Vallo Karileri sõnul tuli idee välismaalaste pangakontode kallale minna Ilja Kotkovilt. Inimesed laadisid endale veebist tasuta tarkvara koos viirusega, mille abil Kotkov sai teada nende pangakoodid ja paroolid.
Ninamehe karistuseks jäi viis aastat vangistust. Sellest kaheksa kuud tuleb Kotkovil reaalselt ära kanda ja eelmise aasta novembrist vahi all olnud kelmil jääb vanglas olla veel kuu aega.
Kotkovi abilised Dmitri Tšaika ja Maxim Zakurdajev nõustusid nii arvutikelmuse kui ka rahapesu eest vastavalt kolme aasta ja kuue kuulise ning kolmeaastase vangistusega tingimisi. Rahapesus end süüdi tunnistanud Maksim Ponomarenko leppis kahe aasta ja kolmekuulise vangistusega tingimisi, Roman Širokšin aga kahe ja poole aasta vangistusega tingimisi.

Hooldekodude tuleohutusega nigel seis
Tallinna ja Põhja-Eesti hooldekodud on liigitatud kõrgema valmis-
Hiljuti Läti ja Venemaa hooldekodudes toimunud raskete tagajärgedega tuleõnnetuste valguses tõdeb Põhja-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Marko Rüü, et võimaliku katastroofi puhul jääksid ka meie päästjate käed lühikeseks, sest hoolekandeasutustesse jõudmiseks kuluks liiga palju aega ja lisaks on asutused panustanud tulekahju varajasse avastamisse minimaalselt.
Päästekeskuse andmetel on Tallinnas ja Põhja-Eestis kokku 14 hooldekodu, kuid tulekahju puhul kulub päästjatel neist paljudesse jõudmiseks üle poole tunni, mis on voodihaigete evakueerimiseks liiga pikk aeg.
Kes evakueerivad?
"Kui midagi peaks juhtuma, siis on pool tundi kohalejõudmiseks väga pikk aeg, et kedagi evakueerima hakata," nentis Rüü. Samas võib seal olla liikumispuudega inimesi ning kohapeal pole piisavalt tööjõudu, et abivajajad suudetaks lühikese ajaga hoonest välja aidata.

Eesti Pank näitab kroonikavandeid
Eilsest saab Eesti Panga muuseumis näha kroonikavandite võistlusele laekunud töid. Avalikkus näeb esimest korda kõiki 1989. aastal välja kuulutatud konkursile laekunud kavandeid. Näitus on pühendatud Eesti krooni taaskäibelevõtu 15. aastapäevale ning jääb avatuks septembri lõpuni. Tallinnas Estonia pst 11 asuv Eesti Panga muuseum on avatud kolmapäevast reedeni kella 12-17 ning laupäeval kella 11-16.

Eesti fännid vallutavad oktoobris Londoni
Huvi oktoobris Londonis toimuva kohtumise vastu tõusis kohe pärast Eesti kodu-mängu.
Inglismaa ja Eesti jalgpallikoondise korduskohtumiseni Inglismaal Wembley staadionil on aega veel täpselt neli kuud, kuid sajad huvilised on endale mängupileti juba broneerinud.
"Inglismaa-Eesti mängule hakati pileteid broneerima juba eelmise aasta veebruaris, kui tuli teade, et me oleme ühes ala-
grupis. Enne viimaseid mänge Horvaatia ja Inglismaa vastu oli piletisoove 300 ringis," rääkis jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht. Tema sõnul tõusis aga inimeste huvi oktoobris toimuva mängu vastu kohe pärast eelmisel kolmapäeval toimunud Eesti kodu-mängu. "Ma eeldan, et Inglismaale tuleb mängu vaatama umbes tuhat eestlast."
Sügisesest kohtumisest võib saada läbi ajaloo suurim eestlaste osavõtuga mäng võõral väljakul, ütles vutifänn Poborsky. Senine rekord pärineb 2004. aastast, kui Lätti sõitis kahe maa kohtumist vaatama umbes 1500 eestlast.

Tugev tuul laiendab Elliste rabas põlengut
Eile päeval jätkusid kustutustööd Elliste raba põlengul, kuid tugev tuul on põlenguala rabas laiendanud.
Pärast lõunat süttisid tugeva lõunatuule tõttu põlengualal varem kustutatud tulekolded ning tuli kandus üle perimeetril olevate voolikuliinide.
Kella 17 seisuga oli hommikune ligi 60-hektariline põlenguala suurenenud hinnanguliselt paarikümne hektari võrra. Päästjad üritavad ära hoida tule levikut lähedal asuvatele turba tootmisväljadele. Kustutustöödega tegeleb kohapeal 113 inimest.

Maalehe väikeaktsionärid müüvad oma osaluse
Maalehe nõukogu esimees Jüri Ehasalu kinnitas eile pressikonverentsil, et tõenäoliselt müüvad kõik Maalehe aktsionärid oma aktsiad Ekspress Grupile.
Praeguseks on Ekspress Grupp eellepingu järgi omandanud 7266 aktsiat, mis moodustab ligi 93 protsenti AS-i Maaleht aktsiakapitalist.
Osa aktsinäre on Ehasalu sõnul hetkel välismaal või Tallinnast väljas ning nendega ei ole müügilepingu sõlmimiseks olnud võimalik kokku saada.
Ehasalu on kindel, et kõik Maalehe väikeaktsionärid usaldavad Ekspress Gruppi. Lisaks on ta kindel, et sellele müüdav osalus ei jää kindlasti alla 100 protsendi.
Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige kinnitusel sõlmitakse ostu-müügileping 30 päeva pärast. Ta lisas, et pakkumise Maalehe omandamiseks tegid nädalalehe esindajad ise.

Riigikogu liikmed tõstavad ikkagi oma esindustasu
Riigikogu loobus kavast, mille järgi ei peaks saadikud esindustasude jaoks tõendavaid kuludokumente esitama, ning tuli õiguskantslerile vastu veel mitme paragrahvi muutmisega, mis olid põhiseadusega vastuolus. Kuid riigikogu liikme staatuse seadus võib siiski saada õiguskantsleri ja ka presidendi kriitika osaliseks.
Nii näiteks plaanib parlament, hoolimata õiguskantsler Allar Jõksi märkustest, tõsta aastas väljamakstava esindustasu määra. Praegu on riigikogu liikmel õigus esindustasu kasutada 11 kuul aastas. Kui uus seadus vastu võetakse, kaotaks riigikogu plaanilise puhkuse, mis võimaldaks riigikogu kantseleil maksta saadikutele esindustasu kogu aasta vältel.

Bush avas kommunismiohvrite mälestusmärgi
USA president George W. Bush avas eile Washingtonis kommunismiohvrite mälestusmärgi. Oma kõnes meenutas Bush miljoneid kommunismi käe läbi hukkunuid. "Nende seas olid ka eestlased, kes laetuna loomavagunitesse sõidutati Nõukogude Liidu arktilistesse surmalaagritesse," ütles Bush. Avamisel esindasid Eestit Washingtoni-suursaadik Jüri Luik ja europarlamendi liige Tunne Kelam. Eesti riik toetas annetuste toel püstitatud mälestusmärki 58 000 krooniga.

Uue tuumajaama valmimine Ignalinas võib hilisemaks lükkuda
Eesti, Läti ja Leedu peaministrite kokkusaamisel esmaspäeva õhtul otsustati esitada Poolale ametlik kutse osaleda uue Ignalina tuumaelektrijaama projektis.
Kuidas jagatakse riikide vahel osalused rajatavas jaamas ja selle toodangus, ei ole veel kokku lepitud, nagu ka seda, mitu ja kui võimsat reaktorit üldse püstitatakse. Samuti pole selge, millal uus jaam võiks valmida - esialgse kava järgi peaks see käivituma 2015. aastal, samas kui praegu töötav Ignalina tuumajaam suletakse juba ületuleval aastal.
"Usun, et see ambitsioonikas siht on veel saavutatav," ütles Leedu peaminister Gediminas Kirkilas.
Läti majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Ugis Sarma sõnul hakkab aina enam tunduma, et pigem jääb jaama valmimine järgmise aastakümne teise poolde. Sellega lisanduks uus probleem: 2016. aastal tuleb sulgeda Narva elektrijaamade vanad energiaplokid.

Aktsiisitõusu pidurdamine murendab valitsusliitu
Koalitsiooni poliitikud pole nõus valitsusliitu murendava alkoholiaktsiisi vähendamise kava telgitagustest avalikult rääkima ja näitavad näpuga üksteisele.
Põhjendades Reformierakonna erapooletuse taha varjunud taganemist valitsuse heakskiidu saanud maksutõusust, seletas üks poliitik seda IRL-i althüppamisega. "See ettepanek pidi tulema IRL-ilt, aga komisjonis tegi selle hoopis Rahvaliit. Seepärast lasi Reformierakond käed rüppe ega hääletanud," ütles ta tingimusel, et jääb nimetuks.
IRL-i allikad ei soostunud eile õhtul süüd omaks võtma. "Siin on mängus väga tugev lobi. Tundub, et tahetakse teiste kätega ära teha alkoholiaktsiisi esialgse tõstmise kava ümbervaatamine," viitas IRL-i tundev inimene Reformierakonna tegevuse tagamaadele.

Võimupartei tuli viinaliidu soovidele lahkelt vastu
Valitsusliidu juhtpartei Reformierakond jäi
Koalitsioon kaotas oma varasema sirgeselgsuse ning Rahvaliidu ettepanekul võidakse vähendada kange alkoholi aktsiisitõusu.
Esialgu pidi aktsiis tõusma järgmise aasta 1. jaanuarist kümme protsenti ja 1. juulist täiendavalt 20 protsenti. Esmaspäeval tuli Rahvaliit rahanduskomisjonis välja aga ettepanekuga tõsta järgmise aasta 1. juulist kange alkoholi aktsiisi varem lubatud 20 protsendi asemel vaid kümme protsenti.
Keskerakonna, Rahvaliidu ja roheliste poolehoiu saavutanud ettepaneku läbimineku tagas valitsusliidu juhtpartei Reformi-
erakonna üllatuslik erapooletuks jäämine. Sel põhjusel jäi sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) antud vastuhäältest maksualanduse vältimiseks väheks.

Dmitri Ganini peksmise asjus vahistati seitse noormeest
Keskkriminaalpolitsei pidas eile hommikul ühel ajal kinni seitse noormeest, keda kahtlustakse aprillirahutustes hukkunud Dmitri ja tema kaaslase Olegi peksmises.
Kõik seitse kahtlusalust on enam-vähem ühevanused. Kas nad on ka mõnel muul moel omavahel seotud, ei soovinud Põhja prokuratuuri pressinõunik Gerrit Mäesalu eile täpsustada. Ka ei selgunud, kas noormehed olid märuliööl baaris Woodstock või sattusid sinnakanti koos rahvahulgaga. Varem kinnipeetud kaks punkarit on endiselt vahi all.
Anno (1989), Villem (1986), Madis (1990), Kevin (1986), Erkki (1986), Tõnu (1988) ja Margus (1989) tabati oma elukohtades, nende kodud otsiti läbi.

Kaks Eesti kaitseväelast sai Afganistanis haavata
Eile sai kaks Eesti jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelast Afganistanis operatsiooni käigus haavata. Kahe nädala jooksul on Afganistanis viga saanud juba kolm Eesti kaitseväelast.
Rünnakus haavata saanud kaitseväelased viidi sõjaväebaasi Camp Bastion, kus pärast esmaabi andmist lubati üks kaitseväelane tagasi teenistusse. Teine kaitseväelane jääb meedikute hoole alla, tema seisund on stabiilne ja elu ei ole ohus, teatas kaitsejõudude peastaap.
Eesti jalaväekompanii sattus eile hommikul lahingukontakti Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Sangini orus, kus nende pihta lasti käsitulirelvadest. Kompanii jätkab operatsiooni.

Viimsilased sõdivad ranna lähedal punkerdavate tankerite vastu
Aastaid tagasi kaubalaevadele ja tankeritele ankruala loomisel kohalikega ei arvestatud.
Harjumaal Viimsi vallas on viie küla elanikud asunud võitlema Muuga lahte ranniku lähedale kolm aastat tagasi loodud kaubalaevade ankrupaiga vastu, kuna kardavad aluste punkerdamisel ehk laevade tankimisel tekkivaid võimalikke merereostusi.
Koos Randvere, Rohuneeme, Leppneeme ning Tammneeme küla rahvaga juba enam kui aasta läbi eri riigiametite ankrupaiga vastu tulutult võidelnud Kelvingi küla vanem Ants-Hembo Lindemann märkis, et ankrualaga piirnevas rannavööndis elab praegu juba ligemale 1100 inimest ning majapidamiste hulk küündib 350-ni. "Üldse elab kõikides külades kokku üle 3000 inimese, kelle jaoks on meri, rand ja rannaäärne loodus olnud piirkonna üks väheseid järelejäänud väärtusi," rääkis Lindemann, lisades, et ankrupaiga loomisel kohalike arvamust ei küsitud.

New Yorgi arstid opereerivad Iiri poisile alalõua
17-aastasel Iiri poisil on lootust saada omale alalõug tänu New Yorgi haigla arstidele.
Kuigi alalõug annaks talle tavapärase väljanägemise, on siiski väga väike võimalus, et ta saab hakata sööma või rääkima, vahendasid "Seitsmesed uudised".

Palestiina upub verre
Palestiina radikaalse liikumise Hamas esindajad lasid Gaza sektoris julgeolekuteenistuse hoone all õhku tunneli, plahvatuses hukkus 13 presidenti toetavat võitlejat ja 50 sai vigastada.
Viimaste päevade jooksul on kahe liikumise Hamasi ja Fatah' vahel toimuvad verised kokkupõrked nõudnud ligi 40 inimelu, teatas Interfax. Ligi 100 elanikku, kelle hulgas ka tavainimesed, said haavata.
Täna esitas Hamas ultimaatumi Fatahi relvastatud pooldajatele nõudes, et Gaza sektoris tuleb relvad reede õhtuks ära anda. Fatahi võitlejad ähvardasid vastumeetmetega Jordaania jõe läänekaldal.
Palestiina omavalitsuse juht Mahmoud Abbas nimetas seda täielikuks hulluseks. Ta rõhutas, et vastutust verevalmise eest kannavad kõik, kes tulistavad.
Samas kutsus Iisraeli peaminister Ehud Olmert paigutama konfliktipiirkonda rahvusvahelisi rahuvalvejõudusid. Olmerti sõnul ei kavatse juudiriik sekkuda Palestiina sisekonflikti, kuigi peaminister väljendas muret konflikti laienemise pärast.

Gruusias hukkus sõjaväe õppelennuki õnnetuses kaks inimest
Täna kukkus Gruusias alla sõjaväe õppelennuk, mille pardal olid lennuõpetaja ja -õpilane.
Esialgu pole veel teada, mis ühemootorilise lennuki allkukkumise põhjustas, kuid arvatavasti läks midagi katki lennuki mootoris, vahendab Reuters.
Õnnetus toimus pealinn Tblisist umbes 25 kilomeetri kaugusel Natakhari lennuvälja lähedal.

Iisraeli presidendiks valiti Peres
Iisraeli parlament - knesset valis täna uueks riigijuhiks 83-aastase Nobeli rahupreemia laureaadi Shimon Peres.
Peres osutus valituks valimiste teises voorus, vahendab Reuters. Valimiste esimeses voorus sai Peres 61-st vajalikust häälest 58. Valituks saamiseks sellest küll ei piisanud, kuid ainsa kandidaadina sai ta edasi teise ringi edasi. Viimases voorus said saadikud hääletada kas Perese poolt või vastu.
Peres on kahel korral olnud Iisraeli peaminister. Praeguse Ehud Olmerti valitsuses oli ta asepeaminister.
16. mail külastas ta ka Eestit, võttes osa Karu tänava juudi sünagoogi avamisest.
Kuigi president ei oma otsest rolli poliitikate kujundamises, on Iisraeli presidentidel traditsiooniliselt olnud õigus peamistes suundades poliitilise otsuseid mõjutada. Peamiselt tseremoniaalseid kohustusi täitva presidendi ametisse astumiseks peab ta nüüd asepeaministri kohalt tagasi astuma.

Suurbritannia hakkab vabatahtlikke pedofiile kastreerima
Suurbritannia hakkab pedofiilidele ja vägistajatele pakkuma vabatahtlikku keemilist kastreerimist, et vältida uute kuritegude toimepanemist.
Keemiline kastreerimine tähendab seda, et siseministeerium hakkab süüdi mõistetud seksuaalkurjategijatele pakkuma suguiha kustutavate preparaatide süste, vahendab The Guardian. Süstide sihtgrupp on seksuaalkurjategijad, kes tunnevad, et ei taha rohkem kurja teha.
The Guardian pahandab vabatahtlikkusel põhineva seaduse peale: see nõuaks autunnet neilt, kes on juba tõestanud end aututena. Ajaleht vahandab, et enamuse arvates oleks sel kastreerimisseadusel mõtet vaid siis, kui see oleks kohustuslik.
Keemiline kastreerimine on vaid üks meetoditest, mida Suurbritannia uus pedofiilidega võitlemise plaan pakub.
Teiseks annab uus seadus lapsevanematele piiratud loa näha teiste inimeste isikuandmeid: nimelt saavad lapsevanemad õiguse järele pärida, kas mõnel tema lapsega kokku puutuval inimesel on seksuaalkurjategija minevik.

Külili kukkunud kraana kustutas Venemaal kolm inimelu
Krasnojarski krais hukkus hüdroelektrijaama ehitusel külili kukkunud kraana tõttu kolm inimest, kolm inimest viidi haiglasse.
Krasnojarski krai erakorralise juhtumite agentuuri pressiesindaja Jelena Stepanenko sõnul kukkus kraana külili tugeva tuule tõttu, vahendas RIA Novosti.
Stepanenko lisas, et kolmest haavatud inimest üks on reanimatsioonis. Asjaolude väljaselgitamisega tegeleb kohalik prokuratuur.

Vene lastesaate kangelased hakkavad Pampersi mähkmeid reklaamima
Procter & Gamble sõlmis kolmeks aastaks lepingu vene telefirmaga, et kasutada lastesaate "Head ööd mudilased" tegelasi Hrjušjat ja Stepaškat mähkmete reklaamimisel.
See on esimene kord, kui rahvusvaheline ettevõte kasutab oma lastele mõeldud toodete reklaamiks nõukogude ajast pärit tegelasi, vahendab agentuur Lenta.ru. Varem on Procter & Gamble oma reklaamides kasutanud Walt Disney joonisfilmide tegelasi.
Reklaamikampaania algab esimesel juulil.

Rööbastele kukkunud ratastoolihaige katkestas Helsingis metrooliikluse
Elektri jõul liikuva ratastooliga naine kukkus täna hommikul Helsingis metroorööbastele.
Õnnetus juhtus Vuosaare metroojaamas, selle tõttu seisis metrooliiklus Helsingis pool tundi, vahendab MTV3.
Päästeamet tõstis naise üles ja toimetas haiglasse, tema vigastused olid kerged.

Venemaa hakkab "usaldusväärse info" alusel tsiviillennukeid alla tulistama
Vene valitsus kinnitas eile määruse, mis täpsustab terrorismivastaste meetmete rakendamist, mille hulgas on terroristide kaaperdatud lennuki hävitamine ilma hoiatusteta.
Vene valitsuse määrus, mis realiseerib terrorismivastase seaduse sätteid, eeldab muuhulgas ka kahtlaste lennukite hävitamist ilma hoiatuseta, kirjutab Kommersant.
Lennuk tulistatakse alla juhul kui on usaldusväärset infot selle kohta, et reislennukit plaanitakse kasutada terroriakti toimepanemiseks. Näiteks juhul kui kaaperdajad suunavad lennuki mõne inimestega asustatud hoone suunas või tekib oht, et kokkupõrkele mõne ehitisega järgneb suurem ökoloogiline katastroof. Info usaldusväärsust hindavad kehtestatud korra järgi ametiisikud.
Just see määruse säte võib ekspertide hinnangul mõjutada lennuki meeskonda ebaadekvaatselt käituma, kuna just piloodid on selle usaldusväärse info allikaks. Muuhulgas märgitakse, et see toob kaasa vastupidise efekti, kuna meeskond ei teata lennuki kaaperdamisest, sest kardab allatulistamist.

Alaska lähedalt püüti ligi 130-aastane vaal
Möödunud kuul Alaska lähedal kinni püütud vaala kehast leiti 19. sajandist pärit relvaots, mis näitab, et vaal oli tublisti üle saja aasta vana.
Relvatüki vanust oli kerge kindlaks teha, sest õnneks oli see relv omal ajal patenteeritud ja seega tootmisaastad teadam, vahendab Reuters.
Grööni vaala kehast leitud vaalaküttimisrelv oli 1880. aastal valmistatud ja seega pidi vaal olema ligi 130 aastat vana, sest vaalakütid ei jahtinud iialgi "vaalavasikaid". Küttimiseks pidi vaal olema vähemalt "noorukieas".
Möödunud kuul püüdsid vaala kinni Alaska inuitid, kellele on vaalapüük kui ainus elatusallikas lubatud.
Alaska bioloogi Craig George'i sõnul kinnitab hiljutipüütud vaal varasemat arvamust, et Grööni vaalad võivad üle 100 aasta vanuseks elada.

Lukašenko blokeeris Vešnjakovi nimetamist SRÜ esimeheks
Venemaa keskvalimiskomisjoni endine juht Aleksandr Vešnjakov ei saanud Sõltumatute riikide ühenduse täitevkomitee esimeheks Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenko tõttu.
Lukašenko keeldus toetamast Kremli pakutud SRÜ täitevkomitee esimehe kandidatuuri Peterburis toimunud tippkohtumisel, kirjutas Vedomosti.
Praeguse esimehe Vladimir Rušailo volituste tähtaeg lõpeb selle aasta juunis.
Ühe allika sõnul oli Vešnjakovi kandidatuur enne kooskõlastatud ja alles üks päev enne kohtumist sai ta teada, et Lukašenko ei toeta teda.
Põhjuseks tuuakse Valgevene juhi võimalik soov mängida Kremli närvidel või kaubelda Moskvast toetuse eest midagi välja. Lukašenko pressiteenistus keeldus olukorda kommenteerimast.
Järgmine SRÜ tippkohtumine toimub oktoobris Tadžikistani pealinnas Dušanbes.

Londoni kesklinnas varises maja kokku
Londoni kesklinnas asuval viiekordsel majal varisesid eile pärastlõunal sisse kaks ülemist korrust.
Ainsana jäi varingu tagajärjel maja rusude alla lõksu üks mees, kes täna varahommikul tuletõrjujate abiga pääseti ning haiglasse viidi, vahendas Reuters. Mehe konditsioon on praegu stabiilne.
Ülejäänud majas viibinud inimesed pääsesid vigastusteta.
Mark Bloomfield Londoni tuletõrjebrigaadist ütles, et operatsioon oli olnud väga raske ning ohtlik.
Kannatanu päästmiseks kasutati kraanat ja kõige moodsamat eritehnikat, et tagada päästemeeskonnale turvaline ligipääs.
Esialgu on varingu põhjus ebaselge. Politsei on seni kinnitanud, et tegemist ei olnud plahvatusega.

Eesti üritab suunata NATO tähelepanu küberkaitsele
Homme algaval iga-aastasel NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis tõstatab Eesti jõuliselt küberkaitse küsimuse, tuginedes hiljutistele kogemustele.
Suure tõenäosusega märgitakse Eesti algatatud teema ära kohtumise lõppkommünikees ning algatatakse NATO-sisene arutelu, kas ja millisel viisil peaks allianss oma küberkaitsepoliitika välja töötama.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo tõstatas küsimuse juba mais Eesti-vastaste küberrünnete haripunktis, kohtudes NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferiga. Kohtumise järel ütles minister, et NATO tunnistas vajadust küsimus selgeks rääkida.
Homse kommünikee esialgu veel mitte päris lõplikus variandis märgitakse, et NATO liitlastel on vaja võimalikult kiiresti mõelda, kuidas kaitsta kriitilist infrastruktuuri küberrünnakute eest.
Konkreetseid otsuseid homme veel ei langetata, algab vaid arutelu. NATO allikate sõnul pole garanteeritud, et luuakse üle-alliansiline küberkaitsepoliitika, kuigi Eestil on olemas tugev seljatagune - oma toetust on teiste seas väljendanud nii USA kui ka Suurbritannia.

Vaenutsevad Palestiina võitlejad kargasid üksteisele kõrri
Rivaalitsevad Palestiina rühmitused astusid sammu täiemõõdulise kodusõja suunas.
Islamiliikumise Hamas võitlejad ründasid oma ametliku valitsuspartneri, ilmalikumate vaadetega Fatah' peakorterit Gaza sektoris. Samuti olid nad eile õhtuks võtnud enda kontrolli alla tähtsamad punktid Gaza põhja- ja keskosas. Fatah'sse kuuluv president Mahmoud Abbas andis julgeolekujõududele käsu "riigipöördekatsele" vastu astuda.
Rünnakud järgnesid verisele esmaspäevale, mil omavahelistes kokkupõrgetes ning arveteõiendamistes hukkus vähemalt 16 inimest. Korrespondendid kirjeldavad veretöid kui tavatult julmi - nii visati kaks inimest alla kõrghoonete katustelt.
Tule alla sattus ka Hamasi kuuluva peaministri Ismail Haniyeh' peakorter, kus käis parasjagu valitsuse istung. Selles raketirünnakus siiski keegi kannatada ei saanud.

Britid jäävad kõrgkooli ukse taha
Suurbritannia haridusministeerium tõstis eelmise õppeaasta eel kõrgkoolide küsitava õppemaksu ülemmäära varasemaga võrreldes kolmekordseks.
Senise 25 000 krooni asemel peavad tudengid tasuma igal aastal kõrgkoolidele kuni 75 000 krooni. Õppemaksu sedavõrd järsk suurendamine annab eriti ränga hoobi vähem kindlustatud peredest pärit noortele. Nii kujunebki olukord, kus Suurbritannia kõrgharidussüsteemi reformid taaselustavad sotsiaalset ebavõrdsust.
Samal ajal kui keskkoolilõpetajate arv suureneb, pole kõrgkooli astuvate noorte arv viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Hinnanguliselt jätabki majanduslikel kaalutlustel igal aastal ülikooli minemata ligikaudu 15 000 noort, kes teadmiste poolest oleksid võimelised kõrgharidust omandama. Eriti tugev on see tendents Inglismaal, kus uute tudengite arv on kahe aastaga vähenenud 4,5 protsenti.

Parts kritiseeris teravalt Tallinna suhtumist sundüürnikesse
Riigikogu küsimustele vastanud majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ärritus keskerakondlase Helle Kalda sundüürnike puudutanud küsimuse peale ning soovitas tal Tallinna linnapea Edgar Savisaarele helistada.
Kalda küsimuse peale, millal kavatseb ministeerium sundüürnike olukorra lahendada vastas minister küsimustetulvaga.
"Miks te seda küsimust lahendanud ei ole? Kui kaua me peame taluma seda, et Tallinna Linnavolikogus on keskfraktsioon, kes parseldab Tallinna linna kortereid? Miks te ei ole andnud neid kortereid nendele inimestele, kes on väidetavasti saanud kannatada omandireformi käigus? Kui kaua te lollitate Eesti rahvast ja lõhute seda ja räägite, et on olemas selline klass nagu sundüürnikud?"
"Ma olen täiesti veendunud, et Tallinna linn suudab selle lahendada kohe, kui ta tahab. Vaadake, milliseid tehinguid te seal Tallinna linnas teete! Kas teil häbi ei ole, Eesti rahva ja oma valijatega niimoodi mängida?!" lisas Parts.

Tallinnas sai hoonevaringus viga kolm inimest
Täna hommikul varises Tallinnas osaliselt kokku Tööstuse tänaval asuv hoone, varingus sai kolm inimest kannatada.
Häirekeskus sai teate varingust Tööstuse 14 majas kell 9: 30 ning sündmuskohale saadeti kaks päästemeeskonda Lillekülast ja kaks kiirabibrigaadi.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja teatel oli ehitustööde ajal kokku varisenud hoone üks vahelagedest ning kannatada sai kolm töömeest. Neist üks tuli päästjatel erivahendeid kasutades varingu alt välja aidata.
Kolmest kannatanust kaks viidi abi andmiseks haiglasse.
Varisemisohtlikule majaosale on ligipääs piiratud.

Smuuli sild avatakse järgmisel nädalal
Tallinna Smuuli silla avamine on planeeritud järgmisele reedele, 22. juunile kella 12.00-ks.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et sellel reedel algavad Smuuli sillal koormuskatsed.
"Öösel kell 3.30 alustavad geodeedid ja kell viis hommikul alustatakse proovikoormamistega. See tähendab, et autod suunatakse ükshaaval sillale, misjärel nende mootorid seisma pannakse ja erinevaid liikumisi katsetatakse," selgitas Savisaar.
Merko ehitus, kes on üks katsete läbiviijaid, teatas, et koormuse tulemusena tekkivaid võimalikke muutuseid mõõdetakse ühe millimeetrise täpsusega 46-s erinevas mõõtepunktis enne koormuste pealeminekut, koormuste ajal ning pärast koormusi.
Järgmise nädala alguses andmeid töödeldakse ja kooskõlastatakse Šveitsi ekspertidega.

Savisaar tahab ametnikke Laagna tee sulgemise pärast karistada
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul saavad Laagna tee sulgemist lubanud ametnikud karistuse.
Savisaar ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et Laagna kanali sulgemise lubade asjus on sisekontroll oma tööga lõpule jõudnud.
"Homme teeme linnavalitsuse lisaistungi, kus ka arutame läbi, kes load alla kirjutasid, kes kooskõlastasid," ütles linnapea. "Minu isiklik seisukoht on, et linnaliikluses argipäeviti nii laiaulatuslike alade sulgemist ei peaks lubama."
Savisaar ei välista, et mõnedele ametnikele tuleb lubade väljastamise eest rakendada distsiplinaarkaristuse.
Savisaar eitas ka ühegi linnavalitsuse ametniku osalemist lubade andmises.
"Lisaks linnavalitsusele on veel mitmeid ametnikke, kes kujutavad ette, et nemad juhivad seda linna. Nii ka seekord," lisas Savisaar.

Pealinna politsei kontrollib tipptundidel ristmikke
Politsei võtab tipptundidel probleemsemad ristmikud teravdatud tähelepanu alla, et vähendada liiklusummikuid linnas.
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Sirle Pai-Heldna sõnul on vaja juhte ristmikel korrale kutsuda.
"Keelava fooritulega ristmikele sõitjad jäävad tihti keset ristmikku seisma. Nii põhjustavad nad suuri liiklusummikuid, mis ahelreaktsioonina teiste ristmikeni jõuavad," ütles komissar. "Eriti iseloomulik on see tipptundide ajal, kui sõidukeid on tänavatel rohkem ja koormus ristmikel suurem," lisas Heldna.
Komissar Heldna sõnul on sõidukijuhtidel ammu aeg aru saada, et liikluse normaalseks sujumiseks on vajalik, et kõik selles osalejad täidaksid eeskirju. "Iga liikleja peab tundma vastutust oma käitumise eest teel," ütles Heldna.

Aas: Koplisse rajatav kõrghoone harmoneerub ümbruskonnaga
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei kahjusta Koplisse Sitsi mäele rajatav 200-meetrine kõrghoone vaateid vanalinnale ja harmoneerub olemasoleva miljööväärtusliku industriaalkeskkonnaga endise manufaktuuri territooriumil.
Tänasel istungil algatas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, mille eesmärgiks on Kopli ja Sitsi tänava ristumiskoha lähistele äri- ja eluhoonete rajamine, millest üks on kuni 200 meetri kõrgune ja sellel on 60 korrust. Tegemist saab olema Tallinna kõige kõrgema hoonega.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul järgiti Sitsi mäele kõrghoone kavandamisel linnaplaneerimises viit põhimõtet - Tallinna vanalinna kaitse, pealinna rohealade säilitamine ning edasiarendamine, miljööväärtusliku keskkonna hoidmine, üldplaneeringust ja arengukavadest tulenev ruumiline perspektiiv ning hoonete arhitektuurne sobivus linnaruumi.
"Tallinna kõrgeim maamärk Kopli poolsaarel ei kahjusta vaateid vanalinnale, harmoneerub olemasoleva miljööväärtusliku industriaalkeskkonnaga endise manufaktuuri territooriumil ning järgib kõrghoonete teemaplaneeringu ja rohealade teemaplaneeringu põhimõtteid," selgitas Aas.

Tallinn uuendab Stroomi ranna infrastruktuuri
Tallinna linnavalitsus kavatseb Stroomi rannast kujundada moodsa kompleksi, mis pakub mitmekülgseid võimalusi aktiivselt oma vaba aega veeta.
Oma tänasel istungil moodustas Tallinna linnavalitsus Stroomi rannaala ja seda teenindava piirkonna arendamiseks ajutise komisjoni.
"Stroomi rand on saanud paljudele tallinlastele populaarseks ajaveetmiskohaks, kuid rannaala infrastruktuur on vananenud," ütles abilinnapea Taavi Aas. "Seetõttu on tekkinud vajadus rajada uus ning moodne rannakompleks, mis pakub mitmekülgseid puhke- ja vaba aja aktiivselt veetmise võimalusi."
Aasa sõnul on komisjoni ülesandeks Stroomi rannaala hetkeseisu kaardistamine ning arenguvajaduste väljaselgitamine, ideekonkursi otstarbekuse kaalumine ning vajadusel selle läbiviimine.
Stroomi rannaala ja seda teenindava piirkonna perspektiivseks arendamiseks moodustatava ajutise komisjoni esimeheks kinnitatakse abilinnapea Taavi Aas ning liikmeteks abillinnapead Eha Võrk ja Deniss Boroditš, Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute teenistuse direktor Endrik Mänd ja detailplaneeringute teenistuse Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna juhataja Lia Gailan, Tallinna maa-ameti juhataja kohusetäitja Alo Brandt ja Põhja-Tallinna linnaosa vanem Enno Tamm.

Tartu maantee äärde kerkib äri- ja elamukvartal
Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kehtestamiseks Tartu mnt 50 detailplaneeringu, mis võimaldab rajada 1,9 ha suurusele alale 3-8 korruselise korteritega ärihoone ja kaks 5-13-korruselist äripindadega korterelamut.
Linnavalitsuse pressiteenistuse teatel reserveeritakse planeeringuga avalikku kasutusse jääv tänavalõik ja kõnniteed.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul jätkab planeering Tartu maantee kui ühe olulisema magistraaltänava linnaruumilist korrastamist. "Tartu maantee, mis linna lennujaamaga ühendades on Tallinna visiitkaardiks, kujutas endast aastaid pigem pealinna tagahoovi," lisas Aas.
Planeeritavale alale lahenduse leidmiseks korraldati arhitektuurikonkurss, mille võitis OÜ Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal. Võidutööst lähtuvalt on hoonestuse sobivaks kõrguseks määratud 5 kuni 8 korrust.
Tartu maantee ja Laulupeo tänava ristmikule tuleb kaks kuni 13 korruselist hoonet. Kokku planeeritakse 470 korteri ehitus. Tartu mnt 50 ehitatava hoone kahele esimesele korrusele on kavandatud toitlustusettevõte ning järgmistele büroopinnad ja korterid.

Tehnikaülikool ehitab kaks moodsat ühiselamut
Tallinna tehnikaülikool lammutab kaks vana ühiselamut ja ehitab nende kohale uued.
Mustamäel Akadeemia tee 7 ja 9 asuvate ligi poole sajandi vanuste legendaarsete ühiselamute asemele kerkivad kahe aastaga uued moodsad tudengikodud, mille alla rajatakse suur autoparkla.
"Mõlemad kasarmu tüüpi ühiselamud tehakse maatasa, sest leidsime, et lappimine läheb palju töömahukamaks ja lõpptulemus võib kannatada," lausus Tallinna tehnikaülikooli ehitusosakonna projektijuht Hille Uus. Augustis hakatakse lammutama Akadeemia tee 7 ühiselamut, kuhu uus peaks valmima 2008. aasta sügiseks. Tuleval suvel jõuab järg Akadeemia tee 9 ühiselamu kätte, valmimisajaks 2009. Uusi sõnul tulevad hooned viiekorruselised korterisüsteemiga ühiselamud, kus domineerivad kahekohalised toad. Enamik tudengikortereid koosneb kahest kahekohalisest toast, ühisest köögist, WC-st ja dušinurgast. Kokku tuleb kahte ühiselamusse182 tuba ning nende alla ja vahele maa-alune autoparkla, kus on ruumi 198 sõidukile. "Olgem ausad, meie üliõpilased on nõudlikumaks muutunud ning eelistavad ühiselamule pigem üürikorterit, kus saab rohkem omaette olla ja kasutada elementaarseid mugavusi, nagu internet, korralik tualett ning dušš," ütles Uus. Kaheinimesetoa suuruseks on 15,4 ruutmeetrit, köögi suuruseks ligi kümme ruutmeetrit.

Rannamõisa teeremont laiendab teepinda ja lisab jalgrattatee
15. juulini liiklust häiriv remont teeb Rannamõisa tee kaheksa meetrit laiemaks.
Seoses Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee taastusremondiga peavad autojuhid praegu arvestama osalise kiirusepiiranguga ja pärast jaanipäeva juba tee osalise sulgemisega.
"Esialgu on liiklus veel suhteliselt vähe häiritud, kiirusepiirangud 30 km/h on küll peal, aga kõik pääsevad ilusasti läbi," selgitas maanteeameti põhja piirkonna direktori asetäitja Peeter Paju.
Teed ehitatakse senisest kaheksa meetri jagu laiemaks ning esialgu pole selleks veel tarvis liiklust sulgeda. Pärast jaanipäeva algavate asfalteerimistööde tõttu aga ei ole enam võimalik autosid ühele teepoolele lasta.
"Mingil ajal oleme ilmselt sunnitud kinni panema kogu tee," nentis Paju. "Tagame seal ainult kojusõiduvõimaluse kohalikele, kes saavad asfaldipanemise masinate vahelt ühe-kahekaupa läbi pugeda." Kaugemale sõita soovijad peavad juba kasutama ümbersõidu võimalusi. "Näiteks Keila-Joale ja sinnapoole sõites pääseb ilusasti Vääna-Viti kaudu," ei näinud Paju teelõigu sulgemises suurt probleemi.

1 küsimus AS Ühisteenuste tegevdirektori asetäitjale
"Miks ei peata piletikontrollid busse peatustes, vaid kahe peatuse vahel, mis põhjustab sageli ühissõidukite taga liiklusummikuid?"
Vastab
Kristi Vahtra, AS Ühisteenused tegevdirektori asetäitja
Meil on linnavalitsusega selline kokkulepe, sest Eesti inimene pole veel väga harjunud, et kontroll tuleb peatuses peale ja muutub konduktoriks. Need inimesed, kes seisavad, piletid näpus, saavad samuti karistada. Määruse järgi tuleb sõidutalong komposteerida vahetult pärast ühissõidukisse sisenemist. Ajaliselt pole piiranguid, et selleks oleks aega näiteks kolm või neli minutit. Inimene, kes pole seda kahe peatuse vahel teinud, on seadust rikkunud.

Vanalinna piirile tuleb maa-alune parkla
Linnavalitsus kavatseb Väike Rannavärav 6 kinnistule korraldada enampakkumise hoonestusõiguse andmiseks, eesmärgiga rajada sinna vastavalt detailplaneeringule parkla. "Hoonestaja peab rajama alale parkla, mille maa-alusel korrusel on 100 ja maa peal 75 parkimiskohta," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Parkla peab olema kasutusvalmis pooleteise aastaga, arvates hoonestusõiguse tekkimise päevast."
Maapealne parkla peab olema ehitatud ümbritsevast maapinnast 1,0 -1,5 meetrit madalamale ja seda ei tohi piirata ei aia ega tugimüüridega.

Järvamaal tapeti vanem mees
Järvamaal leiti esmaspäeval 70-aastase mehe vägivallatunnustega surnukeha.
1937. aastal sündinud mehe vägivallatunnustega surnukeha leiti kella 19 paiku Türil Kungla tänava eramust.
Politsei selgitab juhtunu asjaolusid.

Neljapäevast saab teha pankadevahelisi otsekorraldusmakseid
Neljapäevast saavad Eesti pankade kliendid teha siseriiklikke otsekorraldusmakseid ka juhul, kui maksja ja makse saaja arvelduskontod ei asu samas pangas.
Uut teenust saavad kasutada Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Nordea Panga, Sampo Panga, Eesti Krediidipanga ning Tallinna Äripanga kliendid, teatas pangaliit, mille eestvedamisel pankadevahelisi otsekorraldusmakseid võimaldav süsteem valmis, kirjutab ETV24.
Süsteemiga saavad liituda ka pangad, kes praegu otsekorraldusteenust ei paku.
Otsekorraldus on arve tasujale tasuta, makse saajale tasuline. "Hinnatase jääb enam-vähem samasuguseks nagu praeguse otsekorralduse puhul," ütles pangaliidu esimees Vahur Kraft "Aktuaalsele kaamerale".
Eesti pankades tehakse praegu 7% maksetest otsekorraldusena.

Suusakuulsused märkisid Arco Vara aktsiaid
Kristina Šmigun, Mati Alaver ja Jaak Mae on märkinud Arco Vara aktsiaid, selgub Arco Vara kodulehelt.
"Jah, märkisin," tunnistab Šmigun. "Arco Vara on väga jõuline, edasipüüdlik ja tugev ettevõte ning usun nende tegmisse. Vaadates nii väärikat ajalugu kui eesotsas olevat juhtgruppi ja ambitsioonikaid laienemisplaane, siis olen kindel, et neil on ees vaid uued ja edukad arengud. Spordile sarnaselt viib sihile eesmärgikindlus, tugev tahe ja töökus. Neil meestel on see olemas."
"Arco Vara tahe minna oma kogemusega uutele ja suurtele turgudele on kahtlemata tunnustamist väärt, lisaks on see osa Eesti tutvustamisest, mida meil ka tihti alahinnatakse," leiab suusakoondise peatreener Mati Alaver.
Kui suures ulatuses Eesti suusaässad aktsiaid märkisid, nad ei avaldanud.

Rändlustasudele lisandub käibemaks
Sideamet juhtis täna tähelepanu asjaolule, et meedias on Euroopa Liidu siseste mobiilikõnede rändlushindu kajastatud seni ilma käibemaksuta.
Väljuvad kõned hakkavad seega hindade kehtestamise järel koos käibemaksuga maksma 9,05 krooni ja sisenevad kõned 4,43 krooni minutis. Järgmisel aastal langevad hinnad vastavalt 8,49 ja 4,06 kroonile ning 2009. aastal 7,94 ja 3,51 kroonile, teatas amet.
Euroopa Nõukogu kiitis 7. juunil heaks maksimaalseid rändlustasusid sisaldanud määruse põhiseisukohtadega raporti. Määrus peaks jõustuma juunikuu lõpus ja alates septembrikuust on võimalik helistada uute hindadega.

Parts: hädavajalik on lõpetada Eesti Raudtee sõltumine Venemaast
Täna riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et Eesti raudtee ja sadamate sõltuvus Vene tooraine väljaveost tuleb lõpetada.
"Tänane seis on tõesti niisugune, et Eesti Raudtee veod on vähenenud, nende vedude läbi Eesti vedamine... ei ole Eesti valitsuse kontrolli all, Eesti valitsusel on üsna raske neid mõjutada," nentis Parts riigikogus.
Partsi sõnul sõltub Eesti Raudtee tulevik sellest, kui palju ja kuidas tegelikult areneb transiit Ida ja Lääne vahel ja kui palju me saame siit endale tükikese.
Ministri sõnul on ta olnud kontaktis Vene kolleegidega, kuid tal ei ole selles osas väga palju positiivseid uudiseid. "Me ei ole võimelised kontrollima seda, mis Vene võimude juures toimub," lisas ta.
Parts lisas, et kindlasti on hädavajalik strateegiline töö, et vähendada Eesti Raudtee, Tallinna sadamate või Eesti sadamate sõltuvust Vene tooraine väljaveost. "Ma juhin tähelepanu, et ega ka need samad Vene ettevõtjad, kes otsustavad, kust on kasulikum, kahjulikum kaupa saata, ei ole vabad oma otsustes," jätkas ta.

Sampo teeb homme öösel hooldustöid
Seoses planeeritud hooldustöödega on häiritud neljapäeval 23-st kuni reede varahommikul kella 07-ni Sampo Panga teenuste kasutamine.
Sel ajavahemikul ei saa kasutada Sampo Internetipanka, Telefoni- ja Mobiilipanka ning Microbanker 2000. Samuti on häiritud Sampo sularahaautomaatide ja deebetkaartide kasutamine, teatas pank.
Häireteta töötavad osad Sampo Panga krediitkaardid.
Pank palub arvestada, et nimetatud ajavahemikul saab teha kaardimakseid ainult Sampo Panga Eurocard/Mastercard Businessiga ning Visa Classic krediitkaardiga. Teiste pangakaartide kasutamine võib olla häiritud.
Sampo Pank vabandab võimalike ebamugavuste pärast.

Homsest saab teha pankadevahelisi otsekorraldusmakseid
Alates homsest saab siseriiklikke otsekorraldusi teha ka juhul, kui maksja ja saaja arvelduskontod ei asu samas pangas. Otsekorralduste tegemine on maksjale endiselt tasuta.
Kui seni on Eesti suuremad kommertspangad pakkunud otsekorraldusteenust vaid siis, kui maksja ja saaja arvelduskontod asuvad ühes pangas, siis Eesti pangaliidu eestvedamisel valminud siseriiklike otsekorralduste ristkasutuse skeem võimaldab teha otsekorraldusmakseid ka erinevate pankade vahel, teatas pangaliit.
Uut teenust saavad kasutada Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Nordea Panga, Sampo Panga, Eesti Krediidipanga ning Tallinna Äripanga kliendid.
Teenus on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad koguda otsekorraldusmakseid erinevates pankades arvelduskontosid omavatelt klientidelt, omamata ise seejuures lepingulist suhet kõikide pankadega, kus nende kliendid on arvelduskonto avanud.

Siilats: riigikogulased olid pugemas maksulõksu
Ärimees Viktor Siilatsi arvates olid riigikogulased oma kuluhüvitiste uue kavaga pugemas maksulõksu.
"Arvan, et riigikogulased olid pugemas maksulõksu: nad oleks kassast oma hüvitised kuludokumente esitamata kätte saanud, aga ega see poleks neid vabastanud kohustusest kulutada seda raha sihtotstarbeliselt," ütles Siilats aripaev.ee-s antud intervjuus. "Viie aasta möödudes oleks maksuamet võinud osavõtlikult küsida, et kas tõesti oli nii palju pitsaühissöömisi valijatega või siis, et kui palju see teie auto siis ikkagi tegelikult kütust tarbib. Ja selleks puhuks tuleb ju ikka tšekkidega tõestada või siis erisoodustuselt maksu maksta."
"Kui on tegu sisuliselt palgaga, siis tuleb seda ka nii nimetada ja maksta töötasult kinnipeetavad maksud või siis maksud erisoodustustelt, kui raha kulutati tegelikult isiklikuks otstarbeks," lisas Siilats.

Hansapank tõstab hoiuste intressimäärasid
Seoses euro intressimäärade tõusuga pankadevahelisel turul tõstab Hansapank täna hoiuste intressimäärasid.
Aastase Eesti krooni hoiuse puhul tõuseb intressimäär 0,40 protsendipunkti võrra ning on nüüd 4 protsenti. Aastase eurohoiuse puhul tõuseb intressimäär 0,30 protsendipunkti võrra 3,9 protsendile, teatas pank.
Viimati tõstis Hansapank Eesti krooni ja eurohoiuste intressimäärasid aprillis.

Tulevane spordikanal läks Kalevi omandusse
Magusatootja Kalevi meediaüksus AS Kalev Meedia omandas Oliver Kruudalt ning Neinar Selilt osaühingu Eesti Spordikanal.
Eesti Spordikanalist 50% kuulus Kalevi juhatajale Oliver Kruudale, mille eest Kruuda sai müügilepingu järgi Kalev Meedialt osakute hinna - 20 000 krooni, teatas Kalev börsile. Osaühingu teise poole omanik on äriregistri andmetel Neinar Seli.
Märtsis kirjutas Eesti Päevalehe lisa Ärileht, et uue telekanali omanikud saavad olema Oliver Kruuda ja Neinar Seli.
Seli kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et tema projektist loobunud ei ole. Pikemalt ei saanud ta aga asja kommenteerida, kuna viibib parasjagu Portugalis konverentsil.
Projekt, millele sel ajal koostati äriplaani, loodeti käima saada oktoobris-novembris.

Maksutõus toob tootmisettevõtetele suure lisakulu
Täna teisele lugemisele jõudev aktsiisiseadus toob ettevõtetele miljoneid kroone lisakulu kuus.
Eelkõige ohustavad aktsiisimuudatused ekspordile keskendunud tootmist, kirjutab Äripäev.
"Meil on energiahinnad fikseeritud, ja aktsiis lisandub neile," ütles Estonian Celli juhatuse liige Riia Ratnik. Tselluloositehas kaotab üldise viiesendise elektriaktsiisiga 12 miljonit krooni kuus.
"Loomulikult mõjutab see meid negatiivselt," kommenteeris aktsiisitõusu Estiko-Plastari juht Triin Kaasik. "Tõenäoliselt suurendab see veelgi survet juba niigi suurele palkade tõusule."
Standardile toob kütuse ja gaasi kallinemine rohkem kui miljoni krooni lisakulu aastas. "Mis puudutab viimaseid valitsusi, siis eelnõusid tulistatakse ilma kellegagi kooskõlastamata," ütles Standardi juht Enn Veskimägi nördinult. Ta lisas, et ettevõtlusorganisatsioonid ning ametiühingud on valitsuselt selgitust nõudnud, kuid poliitikud ignoreerivad neid.

Arco Vara hindas projektid börsi eel kallimaks
Arco Vara hindas eelmise aasta lõpus oma projekte ligi 400 miljoni krooni eest ümber, et piisavalt eduka firmana börsile minna.
2006. aasta bilansis kõpitseti Arco Vara arendusprojekte 386 miljonit krooni kallimateks, kui need olid 2005. aasta lõpus, kinnisvarabuumi kõrghetkel. Samal ajal oli Arco netokasum eelmise aasta kohta 217 miljonit krooni. See tähendab, et ümber hindamata oleks juhtiv arendusfirma kahjumit kannatanud, kirjutab Äripäev.
Emissiooniprospekti kohaselt on kinnisvarahindaja Colliers International hinnanud aprillis Arco Vara osalusega objektide väärtuseks 4,4 miljardit krooni. Kuna osa objekte on Arcol teiste arendajatega kahasse, hinnatakse talle kuuluvate arendusprojektidega väärtust 3 miljardi krooniga.
Erainvestor Stefan Andersson Arco Vara aktsiaid märkida ei kavatse, tema hinnangul oleks aktsiate õige hind poole madalam, 44 krooni asemel ligikaudu 20 krooni.

Oliver Kruuda lubab teha kalatööstusest keefiri-spaa
Hinda ei avalikustata, kuid see jäi kalatööstuse pankrotihalduri
Pankrotti läinud Hiiu kalatööstuse tootmishoonete müügisaaga on lõpusirgele jõudmas. Järgmisel esmaspäeval sõlmib AS Tere notari juures lepingu tehase hoonetekompleksi ja maa ostuks.
Mis tulevikus endisesse kalatehasesse tuleb, pole Tere juhi Oliver Kruuda väitel veel täpselt otsustatud. "Me pole kontseptsiooni välja mõelnud," kinnitas ta. "Kindel on see, et toiduainetööstusega me seal ei tegele."
Mere ääres looduskaunis kohas asuv Kõrgessaare ei ole Kruuda hinnangul mingi tööstuspiirkond. Oletust, kas edaspidi võiks kalatehase asemel näha turismi või rekreatsiooniga seotud ettevõtmist, ei lükka Kruuda ümber ega ka kinnita. "Teeme keefiri-spaa," muheleb ta märkides, et praegused tootmishooned jäävad alles, lammutada neid esialgu kavas ei ole.

Kerttu Rakkel ilmus teine romaan
Menusarja "Kodu keset linna" stsenarist Kerttu Rakke tutvustas täna sõprade ja tuttavate seltsis oma teist romaani "Küpsiseparadiis ehk 12 kuud".
Rakke esimese romaani ilmumisest on möödas neli aastat. Lähemalt "Seitsmestest uudistest".

Viljandi Pärimusmuusika festivali teemaks on sel aastal "Regilaul" 
Tänavu suvel toimuva 15. Viljandi Pärimusmuusika festivali teemaks on sedakorda "Regilaul".
Mõtte autor Veljo Tormis nimetas "Seitsmestele uudistele" regilaulu eesti kultuuri tüveks.

Parnass tutvustab vene luuleklassikat Tallinna Lauluväljaku
Neljapäeval algusega kell 21 toimub Tallinna lauluväljaku värskelt renoveeritud Klaassaalis vene kultuuritemaatiline üritus Parnass, kus eesti ja vene parimad näitlejad esitavad vene armastusluuleklassikat Puškinist Tsvetajevani.
Parnassi programmis on luulet A. Puškini, M. Lermontovi, A. Bloki, N. Gumiljovi, O. Mandelštami, A. Ahmatova, S. Jessenini, V. Majakovski ja M. Tsvetajeva loomingust.
Üles astuvad Taavi Teplenkov, Alexander Kuchmezov, Tambet Tuisk, Aleksander Ivaškevitš, Mirtel Pohla, Rasmus Kaljujärv, Britta Vahur, Pavel Voroztsov, Jaanus Rohumaa, Ksenija Agarkova ja Beatrice.
Spetsiaalselt Parnassiks on Tanel Veenre kokku pannud fotoperformance. Muusikalise vahepala esitab Sofia Rubina.
Vene hõrgutistega kostitab restoran Ö peakokk ja mitmeid auhindu võitnud Roman Zastserinski.
2005. aastal toimunud Parnass tõi üle ootuste suure publikuarvu tutvustades eesti armastusluule klassikat läbi 20nda sajandi. Parnassi korraldab MTÜ Kultuuritegijad, mis toob eesti publikuni ka populaarsed Manifesti filmifestivalid.

Aafrika enim tõlgitud autor pälvis Bookeri preemia
Nigeeria kirjanik Chinua Achebe pälvis oma elutöö eest rahvusvahelise Bookeri kirjandusauhinna.
Kirjandusmaailmas on Chinua Achebe tuntud eelkõige oma 1958-aastal kirjutatud romaaniga "Things Fall Apart" ("Asjad lagunevad koost"), mida on maailmas müüdud enam kui 10 miljonit eksemplari, kirjutab BBC.
76-aastane Achebe, kes peale 1990 aastal toimunud autoõnnetust on alakehast halvatud, edestas Bookeri võiduga selliseid kirjandusheerosi nagu Ian McEwan ja Salman Rushide, kes samuti kandideerisid auhinnale.
Bookeri 60 000 naelast kirjandusauhinda väljastatakse iga kahe aasta tagant ja Chinua Achebele antakse preemia üle Oxfordis 28. juunil toimuval pidulikul tseremoonial.
Bookeri kirjanduspreemia laureaati valinud žürii ühe liikme, kirjanik Nadine Gordimeri sõnul on Achebe "Aafrika moodsa kirjanduse isa".

Mäetamm: "Olen igav ja ei tea poliitikast midagi" 
Katkend Mika Hannula ja Marko Mäetamme ristvestlusest Eesti paviljoni pressikonverentsil, mis toimus 9. juunil Venezias Arsenales Teatro Piccolos.

Venezia 52. kunstibiennaal - poliitika ja vägivalla kibedas pitsituses
"Venezia biennaal, palun kirjeldage olukorda koduplaneedil." - "Otse loomulikult: lõputu sõda, piiramatult vägivalda, noaotsa-täis armastust, ei mingit seksi."
Venezia kunstibiennaali pihta aastaid tulistatud süüdistused, mis heidavad ajaloolisele kunstikohtumisele ette olümpia-mängudeks, messiks või seltskonnaürituseks olemist, hierarhiseeritust, peavoolu, natsionalismi jms (loetelu võiks veel pikalt jätkata), ei näi olevat biennaali tähendust ning seal viibimise kohustuslikkust kõigutanud.
Alles üsna rohelise biennaalituristina pole mul võimalik teha adekvaatset, kuid samas keskmisele lugejale (mitte et
ma tegelikult teaksin, kes see müütiline olend on) vahest ka mitte ülearu korda minevat võrdlevat biennaalianalüüsi. Venezia on popp reisisihtkoht ja biennaali piletid pole üle mõistuse kallid (15 eurot, üliõpilas-tele kaheksa).

Ocean's 13 tõusis USAs vaadatuimaks filmiks
Kasiinopõnevike triloogia kolmas film Ocean's 13 tõusis selle nädalavahetusega Põhja-Ameerika vaadatuimaks filmiks.
Režissöör Steven Soderberghi lavastatud film, milles teeb kaasa ka vanameister Al Pacino, teenis viimase nädalavahetusega USA kinolevis piletitulu 37.1 miljonit dollarit, kirjutab BBC.
Selle tulemusega lõi Ocean's 13 enim vaadatud filmide tabelist esikohalt seal kaks eelnevat nädalat esikohta hoidnud Piraatide triloogia kolmanda osa "Kariibimere piraadid: maailma äärel".

Kriitikutes tekitab "Sopranode" finaal vastakaid arvamusi
Kriitikud ja fännid on kaheksa aastat jooksnud telesarja "Sopranod" lõpplahendusele hinnanguid andes erinevatel seisukohtadel, kuid külmaks ei paista maailma ühe menukaima teleseriaali lõpp USAs kedagi jätvat.
Paljud USA televaatajad olid veendunud, et pühapäeval eetris olnud "Sopranode" viimase osa finaalminutitel mustaks ja tummaks muutunud telepildi põhjustas teleseriaali tootva kaabellevikanali HBO võrgus toimunud elektrikatkestus, kirjutab BBC.
Tegelikult oli vahetult enne kulminatsiooni saabunud mõne sekundiline must ja tumm telepilt sisse kirjutatud Sopranode viimase osa stsenaariumisse, mis ei andnud otsest vastust küsimusele, kas restoranis Tony Sopranot varitsenud palgamõrvar tappis maffiabossi või mitte. Selline lõpplahendus tekitas USA televaatajates ja seriaali fännide seas tõsise pahameeletormi.
Filmikriitikute seisukohad "Sporanode" lõpplahenduse osas jagunevad laias laastus kaheks. Osa kriitikuid peab "Sopranode" lõpplahenduse taga seisvat David Chase'i geeniuse kehastuseks, samas kui paljude arvates jättis Chase lihtsalt nö. otsad lahtiseks, et tulevikus jätkata kas telesarja tootmist või tulla lagedal hoopis "Sopranode" täispika mängufilmiga.

 "Sopranode" ebamäärane lõpp ajas ameeriklased vihale
Paljud telesarja "Sopranod" fännid muutusid USAs sel pühapäeval väga vihaseks, kui eetrisse läks telesarja viimane osa, milles ei tulnud esile selge lõpplahendus, sest sarja looja oli nö. otsad lahtiseks jätnud.
Vaatamata USA fännide etteheidetele ja süüdistustele ebamäärasuses kinnitas menuka telesarja autor David Chase, et tal polnud plaanis kedagi tüüdata ja need fännid, kes loodavad, et telesarja põhjal vändatakse täispikk mängufilm, peavad pettuma, sest filmi "Sopranodest" ta tegema hakata ei kavatse, kirjutab Reuters.
Peale kuut pinget kruvinud hooaega, mis mahtusid kaheks ja poole aasta sisse, leidis sel pühapäeval USA soma lõpu üks Ameerika kõrgemini hinnatud telesari "Sopranod". Sarja viimast osas jälgis Ameerikas ligi 12 miljonit televaatajat, kes ei saanud sarja viimase osa lõppedes selget vastust peamisele küsmusele - kas maffiaboss Tony Soprano jääb ellu või lüüakse ta maha?

DVD: Ursula jäädvustati plaadile
Popansambel Ursula pani oma videosalvestused DVD-le "Kisub tantsuks".
Plaadile mahutati bändi muusikavideod "Heiki" ja "Tiffer" koos kaadritaguse lisamaterjaliga ning videomeenutusi muudest tegemistest, sealhulgas mullusest ühisturneest kultusansambliga Dagö.
"Video, mille taustaks on viie inimese musitseerimine, kuid tegevuseks igapäevaelu elamine. Diskursuslikkus videos on kui David Lynchi epideemiline olesklus," iseloomustab DVD-d ansambli Ursula kitarrist Mihkel Masso.
Ursula kerkis esile võistlusel Noortebänd 2004. Bändi kontosse mahub kaks kauamängivat: "Annamemenõu" (2005) ja "Armastan end aeglaselt" (2006).

Connery lõi Indiana Jonesi isa rollile käega
Söör Sean Connery teatas, et ta ei mängi järgmises Indiana Jonesi filmis. "Kui miski oleks mind pensionilt tagasi meelitanud, oleks see olnud just Indiana Jonesi film. Aga pensionipõlv on ikkagi etem," kirjutas 76-aastane Connery oma kodulehel.
Samas nentis Connery, et kaalus filmitegijate pakkumist väga tõsiselt.
"Aga mul on Indianale siiski paar soovitust," jätkas pensionär. "Nõua, et kollid oleksid digitaalsed, kaljud madalad ning kaitseks trikimeistrite eest hoia piits alati käeulatuses."
Indiana Jonesi tetraloogia esimene film valmis 1981. aastal, kolmas 1989. aastal. Selles män-gis Connery Indiana Jonesi isa. Aadlikust näitleja roll jääb nelja aasta taha. Neljas Jonesi-film on olnud töös üle kümne aasta.

Patarei vanglakompleks pakub suvel elamusi
Mullu elule ärganud Patarei vangla Kalamajas jätkab tegutsemist ka tänavu.
Vangla on avatud juba praegu, kolmapäevast pühapäevani kella 12-18 saab käia muuseumis kinnipeetute kunagist elu uudistamas, lisaks pakutakse ettetellimisel ekskursioone, mida juhivad Patarei endised töötajad.
Projektijuht Andrus Villem lubab, et sel aastal pulbitseb Patareis varasemast elavam ja mitmekesisem elu.
Keset Patarei õue pikutab lava, kus saab teha kontserte isegi nii suure koosseisuga nagu sümfooniaorkester.
Vaikselt kõbitakse hoonet, kuhu peaks tulevikus tekkima väike suveniiripood.
Vabaõhukohvik
Katlamaja karmi keskkonda asetatakse klubi ja teater, oma huvist seal askeldada on märku andnud näiteks Vene Teater,

Festival Schilling kuulutas välja esinejad
Tänavu Kilingi-Nõmmel teist kordat toimuva murumuusikafestivali Schilling esinejate nimekiri on koos.
Peaesinejatena astuvad Schillingul üles USA folkmuusik, ansamblist Moldy Peaches tuntud Kimya Dawson, Austraalia trubaduur Darren Hanlon ning Vaiko Eplik & Eliit.
Lisaks eelnimetatutele esinevad veel Guinea-Burkina Faso-Soome liinil tegutsev Wonuwali, kodumaised Lippajad, Erko Niit ning Erro, Müürilill ja Rubik 3001.
Festival toimub 7. juulil kella 16-23 Kilingi-Nõmme laululaval ja pärast seda kultuurimajas.
Piletid maksavad Piletilevi müügipunktides kuni 20. juunini 100, edaspidi 150 ja kohapealt ostes 200 krooni.

Electric Six on ka päriselt esinenud homobaaris
Rabarocki teise päeva peaesineja, Detroitist pärit ansambel Electric Six, on mänginud homobaaris ja juristide jõulupeol. Nad ei jahi kuulsust, vaid ajavad oma asja.
Electric Sixi nime kuuldes peaks lugejale esimesena silme ette kangastuma video, kus Bush ja Blair paari reipa kitarrikäigu saatel teineteist homobaari kutsuvad.
Garaažiroki laine ajal esile kerkinud ansambli ninamees Dick Valentine tunnistab, et tegelikult on bändi naerva maski taga peidus rohkemgi kui pinnavaatlusel tundub.
Electric Sixi loomingus kohtab pidevalt niivõrd-kuivõrd tobedat huumorit. Kust te selleks inspiratsiooni leiate?
Me olemegi sellised! Täiesti loomulik värk. Ma ei ütleks, et kõik meie lood on naljakad, aga neist igas on mingi alltekst peidus. Me oleme ikkagi ameeriklased ja vaata, mis ajal me elame!
Oma videotes olete teinud naerualusteks Bushi ja Blairi, Freddie Mercury, Beastie Boysi… On teie jaoks miski ka püha?

Kanepi jõudis Barcelonas veerandfinaali
Barcelonas jätkuva WTA Touri 145 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri Barcelona KIA teise ringi kohtumises alistas Kaia Kanepi täna argentiinlanna Maria Emilia Salerni 6: 3, 6: 0.
Homses veerandfinaalis on eestlanna vastaseks rumeenlanna Edina Gallovits, kes alistas täna viienda asetusega Lourdes Dominguez Lino 6: 4, 6: 2. 22-aastane Gallovits on hetkel WTA edetabelis oma senise karjääri kõrgeimal, 91. kohal, Kanepi on 63.
Gallovits on võitnud 12 ITFi turniiri (viimati selle aasta mais USA-s Charlottesville's), WTA turniiridel oli tema suurimaks saavutuseks enne käesolevat nädalat teise ringi jõudmine 2002. aastal Casablancas. Grand Slam turniiride senine parim tulemus pärineb Gallovitsil äsjalõppenud Prantsusmaa lahtistelt meistrivõistlustelt, kus ta jõudis teise ringi (kaotas seal Shahar Peerile 4: 6 1: 6).
Kaia Kanepi on Gallovitsiga varem kohtunud kahel korral: 2000. aastal Key Biscayne'i juunioride turniiri poolfinaalis võitis Gallovits tulemusega 7: 6, 6: 3, 2003. aasta Maglie turniiri teises ringis aga eestlanna tulemusega 3: 6, 6: 3, 6: 3, kirjutab sportnet.ee.

Rocki korvpallurid said uue treeningsaali
Tartus avati täna ülikooli spordihoone juurdeehitus, kus Rocki
Märksa tõsisem probleem on aga Tartu Rocki korvpalliklubiga, sest seni pole teada, kes Eesti meistritest klubisse jäävad ja kes lahkuvad, teatasid "Seitsmesed uudised".

Eesti jalgpalli rahvuskoondis langes veel 11 kohta
FIFA värskelt avaldatud edetabelis on Eesti langenud veelgi tahapoole.
Uues paremusjärjestuses on kukutud 11 kohta allapoole, mis annab alles 121. positsiooni.
Itaalia säilitas oma esimese rea, teiseks on tõusnud neljandalt kohalt Prantsusmaa, kes pääses mööda nii Brasiiliast kui ka Argentinast. Brasiilia on nüüd kolmandal real, neljandaks tõusis Saksamaa ja viiendaks langes Argentina.
Kõva languse tegi Holland, kuuendalt kohalt langeti üheksandast. Kohad kuuendast kaheksandani jagunevad Portugali, Hispaania ja Inglismaa vahel.
Esikümne lõpetab Tšehhi koondis. Teistest Balti riikidest on Leedu 79. kohal ja Läti asub 107. real.
Suurim tõusja on Armeenia, tõusti koguni 48 kohta ja uues edetabelis hõivatakse 80. rida. Kanada rahvuskoondise kerkimine on samuti imetlusväärne, tõusti 38 kohta 56. positsioonile.

Kais ja Vesik jätavad vigastuse tõttu Portugali MK-etapi vahele
RANNAVÕRKPALL:
"Rivol on rinnalihase venitus ja seetõttu me Espinhos kaasa teha ei saa!" kõlas Vesiku paarilise Kristjan Kaisi tänane kommentaar.
Möödunud nädalavahetusel Zagrebis läbi aegade parima eestlaste rannavõrkpalli saavutuse - maailmakarika etapi võidu noppinud Kais ja Vesik naasevad kodumaale homme.

Olümpiatalve iluuisutamise EM toimub Eestis
Kahe ja poole aasta pärast võõrustab Tallinn Euroopa parimaid iluuisutajaid.
Üleeile õhtul otsustas rahvusvaheline uisuliit, et 2010. aasta Euroopa meistrivõistlused korraldatakse Tallinnas. See võistlus on viimane võimalus näidata ennast maailmale enne Vancouveri taliolümpiamänge.
Esmakordselt taotles Eesti uisuliit (EUL) EM-i korraldamisõigust 1998. aastal, ent siis polnud tänapäevast halli, kus võistlus väga heal tasemel läbi viia. Mis seekord otsustavaks sai?
"Otsust tehes arvestati mitmeid asjaolusid," selgitas EUL-i peasekretär Gunnar Kuura. "Esmalt see, et oleme juunioride GP läbiviimisega hästi hakkama saanud, teiseks kindlasti asjaolu, et meil on võistlejad, kes suudavad Euroopa tasemel kaasa rääkida," kinnitas Kuura.

Vennad ehitavad Laitsesse omapärast ralliparki
Ralliparki rajavad vennad Suvemaad nakatas rallipisikuga motokrossi sõitnud ema.
Kõik sai alguse Siimo Suvemaa mõttest ehitada kodukohta Laitsesse oma krossirada. Vanem vend Üllar nägi venna idees aga võimalust rajada midagi võimsamat - autospordi- ja puhkekompleks kogu perele.
Eesmärgid on meestel aegade jooksul muutunud. Esialgne mõte oli elavdada oma koduküla elu. Nüüd aga plaanivad vennad teha midagi ainulaadset, mida siiani pole ei Balti riikides ega põhjamaades. "Pikemas perspektiivis ootame siia külastajaid lastest tippsportlaseni välja," ütles projekti eestvedaja Üllar Suvemaa. Ka Kernu vald suhtub meeste ideesse soosivalt.
Peaatraktsiooniks rallipargis on rendiautode laenutamine ja sõpradega võidu kihutamine, kuid rada on võimalik läbi sõita ka kogenud piloodi kõrval. Lisaks võimaldab rallipargi 2,3 -kilomeetrine paarisrada läbi viia nii rallikrossi kui ka sprindivõistlusi. Teiste seas on Laitse rallipargis toimunud ka Tallinna ralli etapp. Lisaks rajale hakkavad ilmet võtma ka pealtvaatajate tribüün ja teenindustöökoda. Rajast paarisaja meetri kaugusel asuvad puhkemajad, plaanis on rajada veel spordikauplused, mänguväljakud ja toitlustuskohad. Kompleks peaks igale möödakäijale avatama järgmise aastanumbri sees.

1 küsimus Eesti jalgpalliliidu pressiesindajale
Kas Eesti-Horvaatia valikkohtumises tribüünilt platsile lennanud pudeli eest on Eestile karistus määratud?
Vastab
Mihkel Uiboleht
Eesti jalgpalliliidu pressiesindaja
Ei, tänase seisuga pole UEFA Eestile karistust määranud. Teatavasti toimus Eesti-Horvaatia mängul kaks intsidenti: külaliste poolehoidjate hulgast visati staadionile pürotehnikat ning Eesti publiku hulgast lendas abikohtuniku suunas pudel. Pärast kohtumist küsis UEFA meie käest juhtumite kohta selgitust, et saaks otsustada, mida edasi teha. Teatasime UEFA-le, et vastavad isikud on kindlaks tehtud ja kirjeldasime turvateenistuse tegutsemist, lisasime kõik vajalikud faktid (näiteks selle, et horvaatide sektorist staadionimurule lennutatud pürotehnika polnud Eesti päritolu). Nüüd ootame UEFA otsust.

Maarjamäe staadion avatud
Tallinna Levadia treenis eile esmakordselt äsjavalminud Maarjamäe staadioni tehismuruväljakul. Treeningkompleksi juurde kerkivad lähiajal ka naturaalse murukattega väljakud. Hiljem ehitatakse Maarjamäele veel klubihoone koos laste treeninguteks mõeldud väikese sisehalliga.

Loskutov tahab MM-i eel kodus valitseda
Pavel Loskutov kontrollib laupäeval vormi Harku järve jooksul, kuhu tuleb rekordarv osalejaid.
Möödunud laupäeval Pirita kevadjooksul üllatuslikult teiseks jäänud Eesti parim pikamaajooksja Loskutov ihkab Harku järve ääres kulgeval kuuekilomeetrisel distantsil Vjatšeslav Košelevilt revanši võtta.
"Košelev on terav, tema alistamiseks pean lõpuspurti õigesti ajastama," on Osaka MM-i maratoniks valmistuv Loskutov öelnud.
Valgalane peab rahvajooksu sobivaks etteasteks enne Euroopa karikavõistlusi.
23.-24. juunini Taanis Odenses peetaval EK-sarja teise liiga jõuproovil stardib Loskutov 5000 m distantsil. Kui ei lähe taktikajooksuks, loodab ta näidata aega alla 14.00.

Raio Piiroja võimalused klubi vahetada: fifty-fifty
Mart Poomi endine klubikaaslane Darryl Powell aitab Raio
Endine Jamaica jalgpallikoondislane, koos Poomiga Derby Countys mänginud Powell töötab juba nädalaid selle nimel, et Inglismaa esiliigasse kuuluva FC Watfordi püsiv huvi Piiroja vastu tipneks peagi Eesti rahvusmeeskonna keskkaitsja siirdumisega saareriigi klubisse.
"Raske öelda, kas see ka õnnestub," arutles Norras Fredrikstad FK-s leiba teeniv Piiroja. "Pakun, et võimalused suvel klubi vahetada on praegu fifty-fifty. Mul on endiselt väga kahju, et nii oluline enesenäitamise võimalus nagu Eesti-Inglismaa EM-valikkohtumine kollaste kaartide tõttu mängimata jäi."
Alates veebruarikuust Piiroja agendina tegutsev Powell töötab eestlasega vaid Inglismaa-suunal, kus on tema tüüpi sitkete õhtuvõitlejate järele kõige suurem nõudlus. Samaaegselt jätkab Piiroja siiski ka koostööd Eesti mänedžeri Tarmo Lehistega, kes uurib omakorda võimalusi aidata ta mõne muu Euroopa liiga klubisse. "Watfordiga pole veel midagi konkreetset toimunud ega kokku lepitud," kinnitas Piiroja. "Seni on see vaid üks mitmest klubist, kelle vaatlejad on mu etteasteid Norras jälgimas käinud."

Homme on viimane päev Arco Vara aktsiate märkimiseks
Homme, 14. juunil kell 16 lõpeb Baltikumi juhtiva kinnisvaraettevõtte Arco Vara AS aktsiate esmane avalik pakkumine Eestis ja Lätis, ettevõttel on kavas pakkumise tulemused avalikustada reedel ning kauplemine aktsiatega Tallinna Börsil algab eeldatavasti 21. juunil.
Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas märgib ettevõtte teates:
"Paljud eestlased on tänu viimaste aastate kinnisvaratehingute volüümile muutunud kinnisvaras tõsisteks asjatundjateks. Mina saan soovitada ainult seda, et inimesed tutvuksid põhjalikult meie prospektiga ja meie kuue tegevusriigi majandusnäitajatega ning langetaksid kaalutletud otsuse."
"Ettevõtte nimel saame kinnitada, et oleme prospekti kaasanud kogu olulise informatsiooni oma tegevuse kohta ning ka sõltumatute hindajate ekspertiisid, et investorid saaksid võimalikult ülevaatliku pildi meie varadest. Juhin aga tähelepanu kahele asjale:" Esiteks, Arco Vara finantsaruannetes on kinnisvarainvesteeringute hindamisel lähtutud olemasolevatest rahavoogudest, mitte nende arenduspotentsiaalist. Seetõttu ei kajasta kinnisvarainvesteeringute bilansilised väärtused finantsaruannetes nende võimalikku maksimaalset turuväärtust, mis võib olla oluliselt kõrgem bilansilistest väärtustest.

Liviko tõi turule uued coolerid
Eesti juhtiva alkoholitootja ja -importija Liviko lahja alkoholi tooteperekond Viru Valge Cooler laienes kolme uue maitse võrra.
Sedapuhku üllatab Liviko tarbijaid Viru Valge Cooler Cranberry, Viru Valge Cooler Bitter Lemon ja Viru Valge Rhubarb (rabarber) nimelise lahja alkohoolse gaseeritud kokteiliga, teatas Liviko.
Viru Valge Cooler Rhubarb on magushapu, värskele rabarberile iseloomuliku maitse ja aroomiga. Viru Valge Cooler Bitter Lemon on seevastu karge-hapu, mõrkjas ning tsitruselistele iseloomuliku maitse ja aroomiga.
Liviko müügidirektori Ragnar Kitse sõnul on Eesti inimesed Liviko lahja alkoholi tootevaliku kiiresti omaks võtnud ning Viru Valge Coolerid on populaarsed ka turistide hulgas. "Lahjade gaseeritud alkohoolsete jookide segmendis on Viru Valge Coolerid jätkuvalt enimmüüdud," lisas Kits.

Rohelise kilekoti teenus ärgitab majaomanikke usinamalt prügi sorteerima
Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells on selle aasta viie kuuga kogunud keskkonnasäästlikkusele suunatud Rohelise kilekoti teenusega ligi 60 tonni jäätmeid ehk keskmiselt 11,9 tonni kuus.
Tasuta pakendijäätmete kogumise teenus on eramajaomanike seas kiiresti populaarseks saanud - aastaga on Rohelise kilekotiga kogutud pakendijäätmete kogus kasvanud 118% ja teenuse kasutajaid lisandunud ligi pooltuhat, teatas Ragn-Sells.
"Alustasime Rohelise kilekoti teenuse aktiivset laiendamist vähem kui aasta tagasi ning kliendid on selle väga hästi vastu võtnud," rääkis Ragn-Sells AS-i ärijuht Agu Remmelg. "Praegu saab pakendijäätmeid rohelise kilekotiga tasuta ära anda Tallinna erinevates linnaosades, vähesel määral ka mujal Põhja-Eestis ning Pärnus."
Rohelise kilekoti teenus on käivitamisel Jõhvis ja Lihulas ning eesmärgiks on võimaldada klientidele pakendijäätmete ning vanapaberi äravedu kõikjal Eestis.

Sakul uus long drink ZIP Freezer
Turule jõudis Saku ZIP long drinki sarja uusim jook - kiivi- ja õunamaitseline kokteil ZIP Freezer.
ZIP Freezer Kiwi-Apple on kiivi- ja õunamaitseline vodkakokteil, millele lisab värskust nn cooling efekt. Tänu jahutavale efektile on ZIP Freezer eriliselt värskendav ka kõige palavama ilmaga, teatas Saku Õlletehas.
Long drinkid on üks kiiremini kasvavaid lahjade alkohoolsete jookide kategooriaid Eestis. 2006. aastal tõusis long drinkide turu kogumaht 23% võrreldes 2005. aastaga. Saku Õlletehas on oma turuosa long drinkide turul aastaga suurendanud enam kui 4 turupunkti võrra, kasvu on taganud arengud nii mainstream kui ka premium segmendis.
ZIP Freezer on saadaval 0,5 liitrises purgis. Joogi kangus on 5.0% vol.

Saku tõi müügile uue õunamaitselise Vichy VivaFreshi
Turule on jõudnud Vichy VivaFreshi sarja kolmas, õunamaitseline gaseerimata vesi.
"Saku maitsevees on ühendatud kahe joogi parimad omadused, Vichy VivaFresh on sama maitsev kui mahl või limonaad ning ühtlasi sama värskendav ja tervislik kui vesi. Jook põhineb puhtal veel, millele on lisatud naturaalset õunamahla ning mis on kergelt magustatud," ütles Saku Õlletehase tootearendusjuht Kairi Ramjalg ettevõtte teates.
"Vesi on üldse üks kiiremini kasvavaid joogikategooriaid Eestis. Eelmise aasta suvel turule toodud VivaFresh koos Vichy Classique tootesarjaga on tänaseks Sakule kindlustanud 50% turuosa upper mainstream vee segmendis," rääkis turundusdirektor Karin Sepp.
Vichy VivaFresh on saadaval nii 0,5 kui 1,5 liitrises plastikpudelis.

Skype To Goga rahvusvahelised kõned mobiililt kohaliku tariifiga
Skype teatas uuest võimalusest teha kohaliku tariifiga rahvusvahelisi kõnesid telefonilt, kasutades Skype To Go numbrit.
Skype To Go lisati uuendusena SkypePro kõnepaketile ning sellega saab mobiililt või lauatelefonilt teha soodsaid kõnesid välismaale.

Creative täiustab muusika kvaliteeti sülearvutis
Sound Blaster X-Fi Xtreme Audio Notebook helikaardi valmistamisel on kasutatud mitmeid tunnustatud Creative X-Fi tehnoloogiaid, mis taastavad MP3 või DivX failides kaduma läinud helinüansid ning muudavad stereomuusika ja filmihelid ruumiliseks.
Helikvaliteedi paranemist on märgata enim Dolby ja DTS heliga filmide vaatamisel, kui kasutada Power DVD tarkvara. Samuti on parem kvaliteet EAX ja OpenAL heliga mängude mängimisel. Kaardil on liini- ning digitaalsed optilised sisendid ja väljundid ning mikrofoni- ja kõrvaklapipesad, teatas Creative.
Valikulise lisamooduli kaudu on võimalus kaardiga ühendada 5.1 või 7.1 ruumilise heli kõlarid. Helikaart on ExpressCard formaadis.
"Sülearvutikasutajad ei peaks leppima tavapärase arvutiheliga," ütles Creative Labs'i Euroopa vanembrändijuht Darragh O¹Toole. "Xtreme Fidelity muudab kõigis kõlarites või kõrvaklappides filmiheli ja muusika ruumiliseks."

Poelettidele jõudsid Linda muffinid
Juunikuus saabusid poelettidele kaks uut pagaritoodet Kalevilt - Linda kohupiimamuffin ja Linda šokolaadimuffin.
Kuue kaupa karpidesse pakitud mahlased kohupiimamuffinid sisaldavad kohupiima ning rosinaid. Kohupiima on lisatud ka šokolaadimuffinite tainasse, kuhu on lisaks sisse segatud šokolaadinööpe, teatas Kalev Chocolate Factory.
Valmis küpsetatud muffineid soovitab ettevõte nii kiireks vahepalaks kui ka külalistele kohvi kõrvale või magustoiduna pakkuda.

Välisinvestorid jahivad Inglise jalgpalliklubisid
Kõik 20 Premier
Tänavu suvel ei toimu väljaspool Ameerika maailmajagu ühtegi suurvõistlust ning peaks olema aeg sulgeda mõneks kuuks staadioniväravad ja nautida väljateenitud puhkust. Kuid ainukesed, kes seda eeldatavasti teevad, on hästimakstud Briti profijalgpallurid. Ülejäänutel, kes sellest mängust elatist teenivad, on käsil eriti kiire aeg - mängijate üleminekud, turunduskampaaniad, pungis palgaeelarved ja ennekõike Inglismaa põhiklubide ülevõtmine.
Alguse sai ülevõtmine kahe aasta eest, kui maailma kuulsaima jalgpalliklubi Manchesteri United ostis ära Floridas asuva National Football League'i meeskonna omanik. Nüüd hakkab see muutuma normiks: välismaalt, iseäranis USA-st pärit ostjad nopivad populaarsemaid ja edukamaid klubisid tehingutega, mille kiirus ja ulatus paneb fännid õhku ahmima.

Tallinna alternatiivturu hilinemine ei lase väikeettevõtteid börsile
Investeerimispankurid tahavad tuua Tallinnas tänavu sügisel avatavale alternatiivbörsile kiire kasvuga ettevõtteid, firmajuhid on pessimistlikud.
Heal juhul tänavu sügisest käivitatakse Tallinna börsi juures alternatiivturg, mis mõeldud väiksematele ja keskmistele ettevõtetele. Alternatiivbörsist räägiti tegelikult juba eelmisel aastal ning nimetati algusajaks möödunud kevadet. Viimati mainiti suve, aga nüüd on selge, et asi jääb aasta teise poolde. Valitsus ja riigikogu ei jõua lihtsalt börsi käivitamiseks vajalikke seadusemuudatusi varem vastu võtta. "Kõige hiljemalt 1. novembriks," lubab Tex Vertmann Tallinna börsilt.
Pankurite lubadus
"See on üsna ebameeldiv venitamine," ütleb investeerimispanga SEB Enskilda Eesti juht Henrik Igasta. SEB Enskilda on üks loodava alternatiivbörsi sertifitseeritud nõustajaid. Igastal on kavas päris mitu ettevõtet alternatiivturul "listida". Ta ei nimeta küll konkreetseid nimesid, kelle jaoks SEB Enskilda juba ettevalmitusi teeb, kuid lisab siiski: "Usun, et huvi võiks olla päris suur." Võrdluseks võib tuua Skandinaavia analoogi, aasta tagasi tegevust alustanud alternatiivbörsi First North. Praegu on seal noteeritud 98 ettevõtet ja veel 12 seisab ootejärjekorras.

Microsoft kaevati Vista eest kohtusse
Prantsusmaa telekanali juht Philippe Gildas andis USA tarkvaragigandi Microsoft Vista kaubamärgi autoriõiguste rikkumise pärast kohtusse.
"Hagi on esitatud nii Prantsusmaal kui ka USA-s," kinnitas Gildas, kes enda sõnul registreeris Tele Vista kaubamärgi kasutusõigused juba 2003. aasta märtsis uue satelliit- ja kaabeltelevisiooni kanali jaoks, mis alustab Prantsusmaal tegevust paari nädala jooksul.
Microsofti uus Vista operatsioonisüsteem jõudis maailmas müüki tänavu jaanuaris. Operatsioonisüsteemi väljaarendamise kuludeks hindas Microsoft kuus miljardit dollarit.

Jordaaniasse ehitatakse Narva oma moodi õlitehas
Jordaania põlevkiviõlitehas ehitatakse Narva elektrijaamades töötava tehnoloogiaga.
Eesti Energia tellimusel Jordaaniasse kavandatavale põlevkiviõlitehasele tehnoloogiat valinud Tallinna tehnikaülikooli teadlased soovitavad kasutada samasugust tehnoloogiat, mida kasutatakse praegu Narva elektrijaama õlitehases, ütles põlevkivi instituudi direktor Jüri Soone.
"Narvas töötab tehas, mida võib pidada praegu maailmas üheks õnnestunumaks lahenduseks ning see sobib Jordaania põlevkivile," lausus Soone. Tegemist on kompleksse lahendusega, mille puhul hakatakse koos tootma õli, gaasi ja soojust. Tehnoloogiliselt kujuneb suurimaks probleemiks vee vähene kättesaadavus Jordaanias.

Vilniusse tuleb 7 miljardi krooni eest WTC maja
Taanlastele kuuluv World Trade Centers Vilnius (WTC Vilnius) kavatseb ehitada Leedu pealinna 6,75 miljardi krooni eest Maailma Kaubanduskeskuse (WTC) hoone.
WTC Vilniuse juhi Bill Nielseni sõnul valmib hoone ligi 200 000-ruutmeetrisele alale 1,5 miljardi liti eest 2010. aastaks, kuigi sobilikku krunti ei ole ehitusele veel leitud. Nielseni sõnul käivad praegu läbirääkimised kolme võimaliku krundi osas ja WTC kätte peaks krunt jõudma 18 kuu jooksul.
WTC Association on üks maailma suuremaid kaubandusorganisatsioone, millel on 300 kaubanduskeskust ligi 100 riigis. Tallinnal ja Riial on WTC esindus juba olemas.

Eestlased valivad õige hariduse
Riigikontrolli audiitori magistritöö kummutas ettevõtjate hirmu eestlaste üleharimisest.
Eestlased on hariduse ja töö valimisel arenenud riikide elanikest kompetentsemad, selgub riigikontrolli audiitorile Margit Paulusele Tartu ülikoolis magistrikraadi toonud uurimusest.
Eesti ettevõtlusorganisatsioonid kurdavad sageli, et liiga paljud eestlased taotlevad kõrgharidust, mis vähendab töökäte hulka. Kuid Pauluse kinnitusel oskavad eestlased oma haridustaset valida arenenud riikide elanikest paremini, sest üle- ja alaharitute osakaal on Eestis väiksem.
"Aastail 2001-2004 oli üleharitud keskmiselt 12,5% ja alaharituid 2,5% töötajatest," järeldab Paulus. "Teistes riikides (arenenud riikides - toim) aga on otsese subjektiivse meetodiga hinnatud keskmiseks üleharitute osakaaluks 24,8% ja alaharitute osakaaluks 11,2%."

Üliodav India auto jääb eestlastele kättesaamatuks
India paiskab järgmisel aastal turule motorolleri hinnaga sõiduauto.
India suurkorporatsioon Tata Motors lõi automaailma kihama, lubades neljarattalist sõidukit, mis maksab sama palju kui tavaline motoroller - vähem kui 30 000 krooni.
Tata on hiigelkorporatsioon, mis tootis üksnes tänavu maikuus ligi 43 000 sõidukit. Tema tooteportfelli kuuluvad nii traktorid, bussid, veoautod kui ka sõiduautod. Sama nime all müükse ka hotelliteenust ja India teed.
Tata autodest "istub" Eesti autoregistris vaid üks sõiduk - kümme aastat tagasi uuena registreeritud maastikuauto Telcoline. Tegemist peab olema hea autoga, sest see on Eestis oleku ajal ka korra omanikku vahetanud.
Tata rihib peamiselt soojade maade turgu, sest ei panusta oma mudelites soojustusele, salongiküttele ega müraisolatsioonile. Euroopa Liidus on ta kanda kinnitanud Portugalis, Hispaanias ja Kreekas. Kuid suurem esindus asub Suurbritannias.

BÜROKRAATIA: Euroopa murelaps on alkoholimaks

JURISTI ABI: Vahekohtu otsus on täitmiseks
Kas vahekohtu otsus on teises riigis täitmiseks kohustuslik?
Vahekohtu ehk arbitraažikohtu otsuste täitmine on kohustuslik enamikus maailma riikides. Seega on näiteks Eesti kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohtu tehtud otsused täitmisele pööratavad enamikus riikides, kus Eesti ettevõtjatel on mingeidki ärisuhteid. Riiklikus ehk nn tavakohtus tehtud otsuste kohta seda aga öelda ei saa.
Maailma 193 riigist on 142 (sh Eesti 1993. aastast) praeguseks ühinenud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise 1958. aasta New Yorgi konventsiooniga. Nagu konventsiooni nimestki aru võib saada, on sellega liitunud riikides tegutsevate vahekohtute otsused ka vastastikku täidetavad. Nii on Eestis tehtud arbitraažikohtu otsus täidetav näiteks Ukrainas, Tais, Hiinas, Egiptuses ja veel 138 maailma riigis ning vastupidi. Ka on aasta-aastalt kasvanud New Yorgi konventsiooni ratifitseerinud riikide hulk. Vajadusel leiab konventsiooniga liitunud riikide nimekirja internetist www.koda.ee.

Internet on imeline, kuid ärge ajalehti maha kandke
Jaanuari alguses teatas Illinoisi demokraadist senaator Barack Obama, et paneb kokku "uurimiskomitee", selgitamaks välja, kas ta võiks hakata presidendikandidaadiks.
Mind intrigeeris see, kuidas ta seda tegi - veebikülje kaudu. See näitab, et internet võib olla imeline, kuid ainult siis, kui ta toimib käsikäes põhihvoolu maailmaga. Seega ei maksa ajalehti ja ajakirju veel maha kanda.
Obama internetilehekülg (www.barackobama.com) on kena, flash-videotega, millest üks pajatab tema eluloost. Ka teade komitee moodustamisest ilmus sinna videona.
Kuid ma tean Obama saidi olemasolust vaid seetõttu, et lugesin sellest ajalehest. Artiklid teatasid, et ta avaldas teadaande oma võrgulehel. Mis oleks juhtunud, kui nad poleks seda teinud? Kellelegi poleks tulnud pähe seda otsida - hea küll, mõnele üksikule ehk oleks. Ent see oleks jäänud üheks miljonitest võrgulehekülgedest, mille võib leida, kui seda otsida. Kuid selle otsa juhuslikult komistamine oleks sama tõenäoline kui kriimustada oma sõrme heinakuhja peidetud nõelaga.

Inimesed lähevad aina nooremaks
Tarbijad - eriti Euroopas ja Aasias ning eriti naised - tahavad kella tagasi pöörata.
Baltimaade elanikest on venelased varmamad kasutama pealetungiva vanaduse vastu võitlemiseks ilukirurgiat, näitas turu-uuringute kompanii ACNielsen ülemaailmne küsitlus.
48% interneti kaudu küsitletud venelastest, 37% kreeklastest ja 35% baltlastest vastas, et nad kaaluksid vanemas eas kirurgilise iluoperatsiooni võimalust. Skaala teise otsa jäävad Hongkong, Indoneesia, Malaisia ja Jaapan, kus üle 90% vastanuid teatas, et ei kavatse ilukirurgiaga vananemist tõrjuda.
Jutuks olev raport käsitleb tarbijate suhtumist vananemisse. Nüüdseks on 40. eluaastatest saanud 30-ndad, 30. eluaastatest 20-ndad ja 60. eluaastatest uus keskiga, võtab ACNielsen kokku uuringule vastanute seas valitseva hoiaku.

NÄDALA TEGIJA: Imeliselt odav auto
India suurkorporatsioon Tata Motors lõi automaailma kihama, lubades sõidukit, mis maksab sama palju kui tavaline motoroller - alla 30 000 krooni.
Tata on hiigelkorporatsioon, mis tootis üksnes tänavu maikuus ligi 43 000 sõidukit. Tema tooteportfelli kuuluvad nii traktorid, bussid ja veoautod kui ka sõiduautod. Tata rihib uue imesõidukiga peamiselt soojade maade turgu, sest ei panusta oma mudelites soojustusele, salongiküttele ega müraisolatsioonile. Euroopa Liidus on ta kanda kinnitanud Portugalis, Hispaanias ja Kreekas. Kuid suurem esindus asub Suurbritannias.

NÄDALA TEGU: Suur kiusab suurt
Venemaa Keskpank esitas Swedbank OAO-le ettekirjutuse, millega piirab panga tegevust Venemaal eeloleva kolme kuu jooksul.
Oma ettekirjutuses viitas Keskpank Venemaa rahapesu tõkestamise seadustiku ja Venemaa Keskpanga normatiivaktide rikkumisele, teatas Swedbanki tütarettevõte Hansapank lõppenud nädalal.
Swedbankile Venemaal kehtestatud piirangud puudutavad peamiselt korrespondentpangandust, valuutatehinguid, uusi äritehinguid ning pankadevahelist finantseerimist.
"Tegeleme asjaolude selgitamisega ning oleme palunud Venemaa Keskpangalt ka täiendavat infot. Ettekirjutus oli ootamatu ning oleme loomulikult valmis kasutusele võtma täiendavaid meetmeid. Jätkame oma klientide teenindamist neis valdkondades, mille osas piiranguid ei ole kehtestatud, ning teeme kõik endast oleneva, et olukord kliente võimalikult vähe häiriks," kommenteeris Swedbanki tegevjuht Jan Lidén.

Kellele lüüakse hingekella? 
Eesti Raudteele. Tilgaks ämbrisse, mis kahjumi üle ääre ajab, oli raudtee pressiteade, et nendega "ei mängita".
Nimelt on Vene transiidi boikotilt võitnud operaatorid Spacecom ja Westgate Transport, kes on otseselt seotud Vene äriringkondadega. Eesti Raudtee kui operaator seevastu vaagub hinge, tema teenuseid ei vajata. Väiksematele vedajatele on antud soovitus hoida Eestist kaugemale, suuremad veavad n-ö omade abiga.
Taust on iseenesest väga lihtne: transiiditurg jaotatakse ümber. Me peame lugema Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnade ja ridade vahelt. Tema sõnum, et G8 on naljanumber, on iseenesest naljanumber, kuid tegelikus elus tuleb mõtiskleda tema teise jõulise sõnumi üle, mis puudutab energiaturgu ja selle tulevikku.

Odavalt luksusjahi omanikuks
Kes meist ei unistaks uhkest elustiilist, eralennukist, majast mere ääres või valgete purjedega luksusjahist, millega muretult lainete vahel loksuda?
Sellest kõigest unistas ka 29-aastane Ian Treibick. Mehe suurim unistus oli saada endale jaht ja sellega mööda maailma purjetada. Unistusest tõelisuseks muutus soovunelm aga siis, kui Treibick jagas oma mõtteid isaga.
Kaks pead on ikka kaks pead. Veidi mõelnud ja aru pidanud, pandigi alus purjetamisfanaatikutele mõeldud uutmoodi ettevõtmisele. Selle asemel, et jahi soetamiseks hiigellaenu võtta, saab nimelt hakkama ka kavalamalt. Maailmas leidub küllalt firmasid, kes pakuvad ärieliidile eralennukite omanikest ettevõtete aktsiaid ning kasutusõigusi. Treibickitel tekkis mõte teha sama erajahtidega.
Nii saigi alguse firma WindPath, kes rendib suhteliselt mõistliku hinnaga (umbes 6000 krooni kuus) kaheksale inimesele jahikasutusõigust. Olgu öeldud, et WindPathi abita tuleks arvestada väjaminekuga, mille suurusjärk on 2,3 miljonit krooni või enamgi. Isiklik jaht toob kaasa suured kulud nii tagatise, kindlustuse kui ka sadamamaksude näol. Kasutusõiguse puhul neid muresid ei teki. WindPathi äriloogika kohaselt küsitakse klientidelt üksnes kuumaksu. Kokkulepitud hinnakirja alusel võib iga huviline võtta jahi talle sobival ajal paariks tunniks pärast tööd, nädalavahetuseks või isegi nädalaks enda hoole alla. Samuti saab reisimugavuse tagamiseks soovi korral firmast jahiga kaasa ka kapteni.

Eesti Energia võib hakata kõvasti CO2 kvoote sisse ostma
Seni CO2 kvoodikaubandusest suurt tulu teeninud Eesti muutub kvootide sisseostjaks.
Eesti Energia on kahe aasta jooksul müünud umbes 2,7 miljardi krooni eest CO2 kvoote. Energiakontserni finantsjuht Margus Kaasik ütleb: "Pole imestada, kui järgmistel aastatel ostame umbes samas summas kvoote sisse."
Eesti pole muidugi ainuke, kelle kvoodimahtu Euroopa Komisjon järsult vähendas. Küll aga oleme koos Lätiga need kaks, kelle taotlusi hinnati kõige karmimalt. Eesti riik taotles keskkonnaministeeriumi suu kaudu ajavahemikuks 2008-2012 24,38 miljoni tonnist CO2 emiteerimise aastamahtu. Komisjoni kinnitatud kava järgi saime aga poole vähem - 12,7 miljoni tonnise aastaloa. Kui riik seda ei vaidlusta, tuleb antud maht omakorda laiali jagada eri ettevõtetele, keda on järjekorras 55.

Belgia telejaam vabandas "purjus Sarkozy" klipi pärast
Belgia telejaam vabandas oma väite pärast nagu oleks Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy olnud eelmiselt nädala toimunud G8 tippkohtumise ajal pressikonverentsil esinedes purjus.
Uudisklipp, milles annab intervjuud väidetavalt purjus olev Sarkozy, jõudis otsapidi ka populaarsesse internetikeskkonda YouTube, kus seda on vaadatud sadu tuhandeid kordi, kirjutab BBC.
Belgia telejaama RTBF kinnitusel palus valeväidetega eetris esinenud telejaama töötaja Eric Boever Prantsusmaa saatkonnal edastada oma vabandused Prantsuse presidendile.
Sarkozy esinemist G8 raames peetud pressikonverentsil, mis järgnes tema ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumisele, kommenteeris telekanali RTBF teletöötaja Boever lausega "Ilmselt on ta (Sarkozy -toim.) joonud midagi enamat kui pelgalt vett".
Kõnealusel uudisklipil palub Sarkozy ajakirjanikelt vabandust oma hilinemise pärast pressikonverentsile ja teeb siis pausi, millega ta püüaks justkui hoida ennast tagasi naerma plahvatamast. Alles peale põgusat pausi palub Sarkozy ajakirjanikel küsimusi esitada.

Raadiojaamad sätivad end suvisele kavale
Suvel antakse põhitegijatele puhkust uute saatejuhtide ja kordussaadetega.
Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmuse sõnul toimub nende suvekavale üleminek tasapisi juba praegu. "Reporteritund" läheb puhkusele koos riigikoguga. Eetriaja saavad enesele kordussaadetena raadioaasta parimad palad, näiteks Ilmar Raagi vestlused Enn Sädega Eesti filmi ajaloost, näitlejaportreed sarjast "Hiirelõks", valik Neeme Raua ookeanitagustest saadetest, "Ööülikooli" paremad palad jm.
30. juunist alustab laupäevane uus saade "Reisiraadio", mida juhivad Mart Ummelas ja Kuku raadiost tuntud saatejuht Kirsi Lattu. Saates räägitakse nii eksootilistest maadest kui ka Eestimaa matkasihtidest.
"Vikerraadio vahendusel saavad kuulajad osa suve suursündmustest. Otseülekannetena vahendame võidupüha paraadi Raplas ja kümnendat noorte laulupidu," ütles Rõõmus. Spordivõistlustest kantakse üle kergejõustiku MM-i põnevamad hetked Osakast 25. augustist kuni 2. septembrini. Kuulda saab jalgpalli EM-valiksarja ja korvpalli EM-valikturniiri mänge.

Internet: Kolmandikus kodudes
Ligi kolmandikul Eesti peredest on kodus internetiühendus. Emori andmeil kasutab Eesti 6-74-aastastest elanikest internetti 65% ehk 768 000. Eelmise kevadega võrreldes on netikasutajate arv suurenenud 34 000 inimese võrra. Vähemalt viiel päeval nädalas internetti kasutavate inimeste hulk on aastaga kasvanud peaaegu 100 000 võrra. Läti ja Leeduga võrreldes on Eestis kasutajaid protsen-tuaalselt rohkem (Lätis 48%, Leedus 37% ja Eestis 63%).
Süle- või lauaarvuti on ligikaudu 309 000 Eesti peres. Valdav osa kasutab võrku kodus. Koduarvuti on internetti ühendatud 279 000 peres. See on peaaegu 55 000 peret rohkem kui aasta
tagasi.

Baskini anekdoodid
Šotlane läheb jalgpallistaadioni kassasse ja palub ühte piletit:
"Aga pilet maksab kaks naela, mitte üks!" ütleb kassapidaja.
"Ma tean, aga ma vaatan ainult Šoti meeskonna mängu!"
Politsei võttis tänaval kinni purjus nooruki ja viis ta koju:
"Kas see on teie poeg?" küsib politseinik.
"On küll," vastab isa. "Aga tooge ta siia pisut hiljem. Meil on praegu külalised!"
Naine tuleb mehe juurde vanglasse külla.
"Kuidas elad?" küsib mees.
"Pole viga. Peaasi, ole rahulik ja ära pabista. Kogu raha, mis sa peitsid põranda alla, ma raiskasin ära. Pole mingeid tõendeid, võivad otsida kas või sada aastat!"

JÄRJEJUTT (31): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Kuule peremees, nüüd tahad sa küll kahtlusaluste rida kunstlikult põnevaks ajada. Von Zeitz, häh, miks peaks tema..., pahvatasin mina ja jäin siis vakka.
"Mnjah. Brunhilde oli kunagi õppinud Oxenfurthis vana-anglia rahvaluulet ja loitse, nagu Gulliver meile ütles, ja samuti oli Gulliver meie külalislektori traktaadi seal semiootiliselt ja täie rauaga põhja lasknud."
"Kuid pärast mida suhtub Brunhilde temasse suure lugupidamisega."
"Ainult Gulliveri sõnad. Brunhilde seda ei kinnitanud. Õigupoolest pole ta oma Oxenfurthi perioodist üldse rääkinud."
"Hei, aga Brunhilde pole ju semiootik, ta õppis rahvaluulet. Kuidas sai Gulliver..."

OLEV REMSU: nöör enesetapjale
Põhimõtteliselt on kaht liiki äri - esiteks müüa oma kaup maha nii kallilt kui võimalik, teiseks müüa see nii odavalt kui võimalik.
Prisket raha teenitakse just teise võimalusega, meenutame Fordi, kes odavate autode müümisega sai maailma rikkaimaks inimeseks. Meie õlletootjad on valinud just Fordi tee, ent see eeldab esiteks röögatut reklaami, õigemini pidevat pähemäärimist, teiseks seda, et kaup oleks kogu aeg käeulatuses.
Mitte kuskil maailmas ei kanna staadionid põrgujoogi nime, ainult meil. Tuhandete tartlaste lemmiktiim on ristitud odravirde järgi. Noorurid ja neiud ei julge enam tänavale ilmudagi ilma õllepurgita näpus. Äkki ei peeta inimeseks?
Piiritu reklaami süül on tohutu hulk eestlasi muudetud Pavlovi koerteks, kel juba enne lambi põlema süttimist silmad põlevad ihast õlle järele.

CARDO REMMEL: Eesti ei hooli oma edust
Väidan, et viimaste sündmuste valguses, kus kahe kuu jooksul on Eestist saamas Euroopa kalleim õllemaa ning üleöö on kehtestatud rida alkoholimüügi keelde väitega, et eestlast peab sooja suve eest kaitsma, võime tõdeda, et Eesti ei seisa omade eest, vaid võitleb kellegi teise rindel.
Mis aga kõige hullem, seda tehakse alkoholipoliitika sildi all, mille taga on näha küll poliitikat, aga kindlasti mitte alkoholipoliitikat.
Eesti turistidevoo suunamine Riiga on Läti tänase valitsuse üks teadlikke poliitikaid, et saavutada majandusedu Baltikumi keskusena. Selle tarvis hoitakse kordi madalamal tasemel oma makse kaupadele, mis turiste tõmbab.
Eesti aktsiistõusu ja müügipiirangute otsused on ainult vesi Läti turismiveskitele ja teadliku töö tulemus, millele Läti valijad oma elatustaseme tõusu tõdedes aitähh ütlevad.
Põhjanaaber Soome on olnud alates Eesti liitumisest Euroliiduga valveseisundis ja teinud kõik, et Eestis alkoholiaktsiis tõuseks ja oma tootjad konkurentsivõimet ei kaotaks.

EKL: alkoholimüügi piirang Tallinnas on taunitav
Eesti Kaupmeeste Liit (EKL) saatis täna avaliku pöördumise kõikide Tallinna Linnavolikogus esindatud fraktsioonidele. EKLi juhatus teeb pealinna volikogule ettepaneku mitte toetada Tallinna Linnavalitsuse algatust keelata alates 1. juulist Tallinnas alkohoolsete jookide müük jaekaubandusvõrgus kella 20.00st - 8.00ni.
Liidu hinnangul ei lahenda õhtune alkoholimüügi keeld alkoholi tarbimise probleemi ning mõjutab kõige valusamini kultuurseid tarbijaid, kes on harjunud tegema sisseoste õhtusel ajal, et vältida tipptunnil tekkivaid järjekordi. Piirangu kehtestamisel kaaluvad kaupmehed (Rimi Food Eesti AS, AS A-Selver, ETK jt) kaupluste sulgemist alates 20.00.
Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul peaks alkohoolsete jookide müügi korraldusel üle riigi lähtuma võimalikult ühtsetest printsiipidest. EKL leiab, et alkohoolsete jookide müük jaekaubanduses peaks olema lubatud aegadel, mil on avatud enamik kauplusi. Siinjuures kutsuvad liidu ettevõtted linnavolikogu liikmeid ja kaupmehi üles ühtlustada alkoholi lubatud müügiaega kaupluste lahtiolekuajaga ehk 22.00.

AHTO LOBJAKAS: Kosovo kaasus
Kosovo järkjärguline nihkumine iseseisvuse suunas, pealtnäha kauge, igav ja lootusetult Balkani poliitika udusse mässitud protsess, võib Eesti jaoks luua järgmiste aastakümnete ühe kõige teravamalt lõikava pretsedendi.
Kosovo iseseisvus on sama hästi kui otsustatud. Esmaspäeval Bulgaariat väisates ütles USA president George W. Bush sõnad, millel nüüdismaailmas on peaaegu automaatselt fait accompli staatus: "Ameerika usub, et Kosovo peaks olema iseseisev."
Lahtine on muidugi see, mis järgneb. Kui iseseisvus tuleb hoolimata Venemaa (ja/või Hiina) vetost ÜRO julgeolekunõukogus, seisab maailm silmitsi järjekordse globaalse kriisiga. Nii ÜRO-ga kui ka ÜRO-ta tulnud lahendus vallandab suure tõenäosusega vägivallalaine. ÜRO otsuse toel oleks seda ehk veidi lihtsam taltsutada.
Globaalse rakendusega pretsedendi loomise mõte ei meeldi ühtmoodi mitte kellelegi. Ka Kosovo iseseisvuse toetajad väidavad, et Kosovo kaasus on sui generis, unikaalne. Viidatakse ÜRO väga spetsiifilisele rollile, mis välistab sama olukorra tekkimise mujal.

KÜLLI-RIIN TIGASSON: Uus trend: keelame ära! 
Eestis ja mujalgi Euroopas on uueks poliitiliseks suunaks ärakeelamine. Üksteise järel keelavad Euroopa riigid avalikes kohtades suitsetamist.
Paljud ametnikud ja poliitikud jutlustavad karmimatest alkoholipiirangutest. Ning Euroopa Komisjon on astunud võitlusse rämpstoiduga.
Kõigi nende keeldude ametlikuks põhjenduseks on rahva tervis. Inimesi püütakse kaitsta nende endi eest. Terviseuuringute tulemustest on teada, et kahjulikke eluviise harrastavad eriti "sotsiaalselt tõrjutud" inimesed või - brutaalselt väljendudes - "proled". Vaesemad ja vähem haritud uputavad muresid alkoholi, suitsetavad ja söövad rämpstoitu rohkem ning spordivad vähem. Mida vähem on inimesel kaotada, seda riskialtim ja hoolimatum ta on. Ja kui poliitikud ei suuda midagi ette võtta sotsiaalse kihistumise ja marginaliseerumise algpõhjuste vastu - vähendada koolist väljalangevust, tuua tööturule tagasi "heitunud" inimesi -, siis tõusevadki päevakorda rahvapedagoogilised käsud ja keelud. Suitsetamise, alkoholi ja kehva toidu ebatervislikkus on teada juba aastakümneid, kui mitte -sadu - miskipärast on aga nende piiramine poliitiliste põhiteemade hulka kerkinud alles nüüd, 21. sajandi algul, mil poliitikud tunnevad endi kasvavat võimetust üleilmastuvas maailmas. Kui poliitikud ei saa kaitsta näiteks tekstiilitöölisi tootmise Aasiasse kolimise ja töötuksjäämise eest, siis saavad nad võimu näidata vähemalt keeldude-käskudega, kaitstes neidsamu töölisi iseendi kahjulike harjumuste eest.

FrontPage Magazine: Eesti kui katseobjekt
Konservatiivse David Horowitzi Freedom Centeri võrguajakirjas analüüsis Eesti-Vene suhteid ja andis põhjaliku ülevaate ka läinud sajandil juhtunust kolumnist Ed Morrow.
Äsjastest sündmustest kokkuvõtteid tehes märkis Morrow, et ajal, mil Venemaa türanlik käitumine ohustab Eestit, tekitab see muret ka Euroopale ja läänele laiemalt. Morrow' arvates tahab Venemaa sundida Eestit lõpetama toetust demokraatiat ja lääne-suhteid arendavatele endistele Vene sõltlasriikidele ning Venemaa käitumine Eestiga saadab neile riikidele hoiatuse alluda Moskva tahtele.
"Eesti paistab olevat Putini jaoks ka eksperiment, et katsetada, kui agressiivne Venemaa võiks olla, enne kui tema energiaeksport ja kaubandusvõimalused arvatakse Euroopa jaoks liiga kalliks. Samal ajal, kui Venemaa näib nautivat röövellikku käitumist, muutub lääs Putini Venemaa pärast üha rahutumaks. USA jaoks on mureküsimuste hulgas Venemaa toetus Iraanile, moodsa relvastuse müük, inimõiguste allasurumine ja vastuseis raketitõrjekilbi osade paigaldamisele Poola ja Tšehhi, mis mõlemad on NATO liikmed."

REPLIIK: Liiklushuligaani oinapäev
Keegi Ants Vihmand, kes end Tartu ettevõtjaks nimetab, on viimastel päevadel segamatult ärbelnud Postimehe veergudel jutuga, kuidas ta Tallinna-Tartu maanteel 200-ga kihutab, kuidas politseinikud teda kinni ei pea ning kui politseinikke teel näha pole, siis peavadki liikluses kehtima hundiseadused.
Eesti Päevaleht ei tea, kes on Ants Vihmand ja kas ta provotseerib niisama või ongi tegu potentsiaalse mõrvariga meie teedel. Me ei tea ka seda, kas kvaliteetpäevaleht Postimees kavandab lisaks Vihmandi loole suveks suuremat loosarja, kus näiteks mõni sarimõrvar oma tegemisi lahkelt seletab vms.
Samas ei saa me rahulduda vanasõnaga "igal oinal oma mihklipäev", nagu on politsei suust kõlanud kommentaar vastuseks küsimusele, mida nad nüüd ette võtavad. Liikluses paraku kehtib reegel, et suurimad huligaanid pääsevad õnnetustest terve nahaga ja kannatavad teised, süütud liiklejad.

JUHTKIRI: Igaühest saab ehitaja, kahjuks
Kui varasematel aastatel on olnud õpilasmalevatesse väga suur tung, siis sel aastal on mõnel pool rühma täissaamisega probleeme. Miks? Põhjus olevat selles, et noortele pakutakse tööd ehitusel ja see on märksa paremini tasustatud.
Eile varises Tallinnas Kalamajas kokku hoone ning kolm inimest sai vigastada. Esialgse ekspertiisi järgi põhjustas varingu märkimisväärne ehitusviga. Vihjamisi tunnistatakse ka, et ehitajadki "polnud just kõige usaldusväärsemad".
Arengufondi juht Indrek Neivelt nimetas mõni aeg tagasi Eesti Päevalehele antud usutluses absurdseks olukorda, kus ehitaja teenib rohkem kui ülikooli professor või peaminister. Aga just nii see on - Eesti, aga ka meie naabermaade viimaste aastate kinnisvara- ja ehitusbuumi tõttu on ehitajad kõrges hinnas.

Tallinna linnamajanduskomisjoni valiti taas juhtima Elmar Sepp
Täna valiti Tallinna volikogus linnamajanduskomisjoni juhiks keskerakondlane Elmar Sepp.
22. veebruaril peatas Sepp peale "Pealtnägijas" ilmunud lugusid Tallinna skandaalsetest korteriafääridest oma volitused Tallinna linnavolikogus kolmeks kuuks. Seetõttu kaotas ta ka oma koha volikogus linnamajanduskomisjoni esimehena.
31. mail nurjasid volikogu opositsioonisaadikud Elmar Sepa uuesti nimetamise linnamajanduskomisjoni esimeheks. Opositsioon otsustas istungil Sepa komisjoni esimeheks nimetamise eelnõu maha võtta.
Täna hääletas Elmar Sepa poolt 27 saadikut, vastu oli 10, 16 volikogu liiget otsustas üldse hääletamata jätta.

Ministrid rõhutasid vajadust küberkaitse süsteemi järele
Brüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel kiitsid ministrid heaks ühiskommünikee, milles muu hulgas seisis, et küberrünnakud ühe liikme vastu tekitasid vajaduse töötada välja küberkaitse süsteem.
Kahepäevane kaitseministrite kohtumine algas jõulise heakskiiduga küsimusele küberkaitse vajaduse kohta, kirjutab ETV24. Eesti kogemus on juhtinud liitlaste tähelepanu strateegiliste infrastruktuuride kaitsetusele, vahendas Aktuaalne kaamera.
"Võib-olla kõige olulisem sõna sellest kahest lausest, mis kommünikeesse sai, on sõna "urgent". Ehk on kokkulepitud, et NATO viivitamatult reageerib nendele uutele väljakutsetele, mille osaks sai Eesti," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Tema sõnul Eestit nimepidi nimetatud ei ole, küll on öeldud "üks liitlane, kes langes hiljutise küberrünnaku ohvriks".

AS-ile Uus Sakala väljastati uue keskuse jaoks ehitusluba
Täna väljastas Tallinna linnaplaneerimise amet AS-ile Uus Sakala ehitusloa Rävala pst 12/Estonia pst 9 asuvale krundile kultuuri-, konverentsi ja vabaajakeskuse rajamiseks.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul esitas AS Uus Sakala linnaplaneerimise ametile uue kultuurikeskuse ehitusprojekti ehitusloa väljastamiseks juba märtsi alguses, teatas Tallinna linnavalitsus.
"Linnaplaneerimise ameti spetsialistid on projektiga kolme kuu vältel põhjalikult tutvunud. Projekti sobivust kinnitas ka ekspertiis," selgitas Aas.
Aasa sõnul on linnaplaneerimise amet kogu dokumentatsiooni põhjalikult läbi analüüsinud. Tallinna linna ehitusprojektile tellitud ekpertiis OÜ-lt Ehitusekspertiisi Büroo kinnitas Sakala keskuse ümber- ja juurdeehituse projekti vastavust kõigile ehitusloa väljastamise nõuetele.
AS Uus Sakala ehitusprojekt on kooskõlastatud Tallinna kultuuriväärtuste ameti, riigi muinsuskaitseameti ja Tallinna kesklinna valitsusega.

Lõhe Keskerakonnas jättis volikogu aseesimehe valimata
Tallinna volikogu tänasel istungil lõhenes Keskerakonna fraktsioon volikogu aseesimehe valimisel, teatas Tallinna opositsioon.
Volikogu uus aseesimees pidi koguma vähemalt 32 saadiku toetuse. Keskfraktsiooni kandidaat Tarmo Lausing sai aga vaid 29 voliniku hääled.
Lausingi vastu kandideerinud opositsioonifraktsioonide ühiskandidaat Igot Kravtšenko ja fraktsioonivaba saadik Peeter Mardna kogusid mõlemad 12 linnavoliniku toetuse.
Opositsioonifraktsioonide hinnangul jättis vähemalt kolm keskerakondlast Lausingule hääle andmata. Tegemist on esimese tõsisema lõhega seni ühtsena käitunud Keskerakonna fraktsioonis.
Sotsiaaldemokraat Jaak Juske sõnul oleks suur osa fraktsiooni venekeelseid liikmeid näinud volikogu aseesimehena Margarita Tšernogorovat, kelle Keskerakonna Tallinna nõukogu esitas 27. aprillil esialgu ka erakonna ametlikuks kandidaadiks sellele kohale. Põhjuseid miks Tšernogorova ootamatult tõrjuti, ei ole selgitatud.

Piirivalve tutvustas tehnikat
Nii "Seitsmesed uudised" kui ka Päevaleht Online käisid täna ühes piirivalveametiga Värska ja Saatse piiripunktides jälgimas, millise tehnikaga tänapäeval piiri kaitstakse.
Muuhulgas nähti nukust vene piirivalvurit ja maja, millest pool jääb Eestisse ja teine Venemaale.

Toomik: paljud kunstnikud on narkootikume proovinud
Narkootikumide proovimisest ja kasutamisest on ajakirjanduses teada andnud mõnigi tuntud kultuuriinimene ja meelelahutaja.
Kunstnik Jaan Toomik rääkis "Seitsmestele uudistele", et kunstnikuks olemine tähendab paljude uute alade kompamist ja iseenda peal katsetamist, mistõttu on paljud kunstnikud ka narkootikume proovinud.

Tundmatu naine viis lastekodust invaliidist poisikese
Jõhvi politseiosakond otsis täna Kohtla-Järve lastekodu kasvandikku, 12-aastast Sergeid, kelle tundmatu naine endaga kaasa viis ning hiljem tagasi tõi.
Täna viis tundmatu naine koos koeraga poisi lastekodust ära, teatas Ida politseprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina.
Hiljem tõi sama naine Sergei ka tagasi. Poisiga on kõik korras.
Naine toimetati kohe politseiosakonda. Juhtunu alusel alustatakse kriminaalmenetlust.
Jõhvi politseiosakond tänab politseisse helistanud kodanikke kaasabi eest.

Paet: Eesti toetab järjekindlalt EL-i ja NATO avatud uste poliitikat
Välisminister Urmas Paet ütles täna Washingtonis Heritage Foundationis peetud kõnes, et vabadus ja demokraatia on meie parim julgeolekugarantii ning nende väärtuste hoidmine nõuab teadlikke otsuseid.
"Kui eurooplased räägivad inimõigustest ja õigusriigist, ning ameeriklased räägivad vabadusest ja demokraatiast, siis selle all mõeldakse sama asja," meenutas välisminister Euroopa Liidu julgeolekueksperdi Robert Cooperi väljaöeldud mõtet.
Paeti sõnul on Eesti huvides aidata kaasa rahvaste püüdlustele Ida-Euroopas, Lähis-Idas ja mujal. "Meie töö aitab kaasa stabiilsuse ning julgeoleku levikule parimal võimalikul viisil," kinnitas välisminister.
Paet avaldas toetust ka NATO liikmelisuse tegevusplaani esitamisele Gruusiale järgmise aasta NATO tippkohtumisel Bukarestis ja julgustas Ukrainat tugevdama koostööd alliansiga. "Eesti on järjekindlalt toetanud Euroopa Liidu ja NATO avatud uste poliitikat," rõhutas minister.

Kiviõli linnavalitsus kinkis konstaablitele sülearvutid
Täna anti Kiviõli linnavalituses üle sülearvutid kolmele linnas töötavatele konstaablitele.
"Ilma arvutita on igapäevane politseitöö praktiliselt võimatu seni, kuni igas autos pole oma sülearvutit. Tänu saadud kingitustele on meil nüüd natuke lihtsam töötada - ei pea pöörduma tagasi jaoskonda, kui on vaja midagi kontrollida. Nüüd saame seda otse autost," rääkis Kiviõli konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Vadim Dorš.
Kiviõli linnapea Voldemar Trummi sõnul annab sülearvuti politseinikele võimaluse olla senisest operatiivsemad. "Lähiajal plaanime katta kogu Kiviõli linna territooriumi traadita internetiga, siis saavad politseinikud ilma vaevata siseneda neile vajalikesse andmebaasidesse. Sülearvutite kinkimise idee tuli linnavalitsuselt ja seda rahastati linna eelarvest."

Elliste rabapõlengul raskendab päästjate tööd tugev tuul
Täna päeval jätkasid päästjad ja vabatahtlikud kustutustöid Elliste rabapõlengul, tule levik on kontrolli all.
Keskpäeval tehtud GPS mõõtmised andsid põlenguala suuruseks 205 hektarit, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Kella 17 seisuga tegelevad päästjad põlengualal olevate tulekollete kustutamisega ning tule leviku ära hoidmisega turba tootmisväljadele. Päästetöid raskendab tugev, kohati enam kui 15 meetrit sekundis puhuv tuul.
Päeval osalesid päästetöödel 60 päästetöötajat ja 27 vabatahtlikku Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühmast, Eestimaa Looduse Fondist, kaitseliidu Harju ja Lääne malevast ning viis päästeala infotelefoni kaudu registreerunud eraisikut.
Lisaks muule tehnikale on päästetöödele kaasatud kaks kustutus-ja seirelende tegevat piirivalve lennusalga helikopterit.

Liisa Pakosta: keelame alkoholi Tallinna volikogus
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Liisa Pakosta tegi täna Tallinna volikogu istungil ettepaneku keelata igasugune alkoholi tarbimine ja müük volikogu ruumides ja üritustel.
Pakosta arvates saab alkoholi liigtarbimist piirata vaid ise eeskuju näidates ning tegigi seetõttu ettepaneku keelata igasugune alkoholi tarbimine Tallinna volikogu piires.
Esimese punktina tuleks Pakosta sõnul lõpetada 1. septembrist alkoholimüük linnavolikogu hoones ning samas majas asuvas restoranis "Kuluaar".
Teiseks tuleb keelata alkoholi pakkumine ja pruukimine volikogu korraldatavatel üritustel. See peaks algusel saama juba 21. juunil.
Ning lõpetuseks leidis Pakosta, et peatada tuleb ka alkohoolsete jookide populariseermine, sealhulgas ka Tallinna ametliku veini tootmine.

Lukas: Narva koolidirektorile avaldatakse poliitilist survet
Keskerakonna pooldajatest koosnev Narva Linnavalitsus soovib lahti saada Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvast Narva Soldino Gümnaasiumi koolidirektori kohusetäitjast Jelena Kruglovast.
Narva Linnavalitsus kuulutas 30. mail konkursi Narva Soldino gümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks, kirjutab Narvskaja Gazeta.
Samas on teada, et praegune direktori kohusetäitja Jelena Kruglova ei suuda konkursil osaleda, kuna linnavalitsus määras kiires korras dokumentide esitamise tähtajaks 22. juuni, aga Krugloval sooritab kõrgtaseme eksami alles 30.juunil. Kruglova juhib kooli juba kuueteistkümnendat aastat ning tegi selle õppeasutuse arenemiseks palju.
Vaatamata pöördumisele, millele kirjutas alla 78 kooli töötajat, Narva linna võimud ei reageerinud, ega lükanud konkursi tähtaega edasi.
Haridusminister Tõnis Lukas teatas juhtunut kommenteerides, et kahjuks muutub valitsevale võimule ebasobivate direktorite vallandamine Ida-Virumaa linnades tavaliseks.

Rahutuste ajal tapetud Dmitri Ganini peksmises kahtlustatavate arv tõusis 11-ni
Tänaseks on tõusnud 27. aprilli öösel massirahutuste ajal tapetud Dmitri Ganini peksmises kahtlustavate arv üheteistkümneni, neist kolm on kohtu loal vahistatud.
Põhja ringkonnaprokuröri taotlusel vahistas Harju Maakohus täna 1988. aastal sündinud Kaido, keda kahtlustatakse Dmitri ja Olegi peksmises. Keskkriminaalpolitsei ametnikud pidasid Kaido kinni eile hommikul.
"Eile õhtul pidasid keskkriminaalpolitsei ametnikud 48 tunniks kinni veel ühe 17-aastase noormehe, keda kahtlustatakse samuti Dmitri ja Olegi peksmises," ütles Päevaleht Online'ile prokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu.
Teisipäeva hommikul kinni peetud seitse meeste vabastati eile öösel, kuid kõik on jätkuvalt kahtlustatavad Dmitri ja Olegi peksmises ning nende suhtes on leebema tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu.

Eesti on huvitatud Soome tuumaprojektis osalemises
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive kinnitas ettevõtte huvi osalemise vastu Soome võimalikes uutes tuumaenergiaprojektides.
"Oleme huvitatud osalemast tuumaenergia projektides," ütles Liive Päevaleht Online'ile Eesti Energia vahendusel. "Lisaks käimasolevale projektile Leedus oleme tõsiselt huvitatud ka tuumaenergia projektidest Soomes."
Liive sõnul on Soomel suurepärased kogemused kaasaegsete tuumaenergia projektide arendamisel ning väga hästi on lahendatud ka tuumajäätmete küsimus.
"Eesti Energia otsib aktiivselt võimalusi CO2 vabaks elektritootmiseks, et mitmekesistada oma elektritootmisportfelli. Lisaks taastuvenergiale võimaldab seda tuumaenergia," ütles Liive.
Ajalehe The Baltic Timesi sõnul võib eestlaste huvi Soome tuumaprojektide vastu mõjutada oluliselt Eesti osalust ja rolli Leedu Ignalina tuumaprojektis.

Roheliste erakond valib laupäeval uue juhatuse
Erakond Eestimaa Rohelised peab laupäeval Saaremaal Leisis esimese korralise suurkogu, kus valib endale uue juhatuse.
Erakonna liikmed, keda on üle 1500, valivad Leisi koolimajas toimuval üldkoosolekul uued kogud, muudavad põhikirja ja programmi ning sõnastavad partei edasised eesmärgid Euroopa Parlamendi ning kohalike omavalitsuste valimisteks, vahendas erakonna pressiteenistus.
Üldkogul pannakse hääletusele põhikirja muudatus, mis lubab valida erakonnale esimehe ja neli aseesimeest. Praegu juhib parteid 13-liikmeline juhatus, kelle seast on valitud neli eestkõnelejat.
Tänase seisuga kandideerivad erakonna juhatusse Marek Strandberg, Jaan Tepp, Maret Merisaar, Mikk Sarv, Gilleke Kopamees, Ain Kabal, Agu Kivimägi, Katrin Idla, Valdur Lahtvee, Aleksei Lotman, Marina Jannsen, Mart Jüssi, Maire Forsel, Paul Tammert, Aino Värbu, Andres Siplane, Urmas Makrjakov, Jüri Ginter, Ott Köstner, Jaanus Raim ja Anti Poolamets.

Riigijuhid: kommunistlikud hirmuvalitsused on kõik ühes reas
Eesti president, riigikogu esimees ja peaminister tegid tänasel leinapäeval ühisavalduse, milles hoiatasid kommunistlike hirmuvalitsuste eest kogu maailmas.
"Põhiline, mida õpetavad meile kommunismi süütud ohvrid, on õppetund, et õigusriigile ja demokraatiale ei ole alternatiivi. Vastasel juhul ei saa me välistada selliseid õudusi," seisab Toomas Hendrik Ilvese, Ene Ergma ja Andrus Ansipi avalduses.
"Ärgem unustagem: kuigi repressioonide taga olid Eestis konkreetsed isikud, kuigi repressioonide all kannatasid kümned tuhanded inimesed, on selliste asjade juhtumiseks vaja totalitaarset süsteemi, vabadusteta riiki - demokraatia puudumist," leiavad riigijuhid. "Ning see ei ole mingi Eesti eritõde, erijuhtum. Kommunistlike režiimide terroris on üle maailma hukkunud enam kui sada miljonit inimest. Ja neid mäletatakse. Üleeile avati Washingtonis Kapitooliumi mäel kommunismiohvrite rahvusvaheline memoriaal, mille rajamist on toetanud ka Eesti."

Kohus määras juhtimisõiguseta kiiruseületajale 15 000 krooni trahvi
Kohus määras kiirust ületanud ja politsei peatumismärguannet eiranud juhtimisõiguseta juhile karistuseks 15 000 krooni trahvi ning jättis seitsmeks kuuks ilma juhtimisõigusest.
Rapla politseijaoskonna pressiesindaja teatel eiras 31.mail Kuusikul 70 km/h alas 135 km/h sõitnud sõiduauto Volkswagen Golfi juht politsei peatumismärguannet. Politseipatrull asus sõidukit jälitama ning see õnnestus peatada.
Juhiks osutus 1985. aasta sündinud mees, kes peeti väärteomenetluse korras kinni. Juhtimisõigusest oli juht ilma jäänud varasema kiiruseületamise tõttu.
Kohtuistungi toimumise ajaks oli mehel eelmise karistuse kandmise aeg täis saanud ja juhtimisõigus taastunud.

Uus riigikogu jõudis I istungjärgul vastu võtta erakordselt vähe õigusakte
Täna lõppenud I istungjärgul jõudis 2. aprillil tööd alustanud riigikogu XI koosseis vastu võtta erakordselt vähe - 33 õigusakti, millest 15 olid seadused ja 18 otsused.
VII, VIII, IX ja X riigikogu koosseis võtsid oma I istungjärgu jooksul vastu võtta vastavalt 37, 43, 42 ja 45 õigusakti, teatas riigikogu pressitalitus.
Praeguse koosseisu vastuvõetud õigusaktidest on riigikogu olnud algatajaks 22 ja valitsus 10 puhul. Heakskiidetud õigusaktide seas on näiteks 12. aprillil 93 poolthäälega vastu võetud põhiseaduse muutmise seadus, millega muudeti põhiseaduse preambulat ja 30. mail 89 poolthäälega heakskiidetud pensionitõusu muudatused. Täna kaheksast vastu võetud seadusest võib nimetada vanemahüvitise maksmist pikendavat seadust, tulumaksumuudatusi, alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi muudatusi ning riigikogu liikme staatuse seadust.

IRL algatas Tallinna kommunismiohvrite memoriaali rajamise
Tänasel leinapäeval algatas Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna linnavolikogu opositsiooni kuuluv fraktsioon eelnõu, mille kohaselt linn koostöös riigiga rajab Tallinna kommunismiohvrite memoriaali.
"Kommunismiohvrite memoriaali avamine üleeile Ameerika ühendriikide pealinnas Washingtonis toob tahes-tahtmata meelde Eesti pealinna Tallinna, kus kommunistide poolt tapetud, piinatud ja küüditatud Eesti elanikke ei meenuta miski peale Okupatsioonimuuseumi," lausus IRL fraktsiooni liige Lagle Parek. "Samas avas eestlastega sarnaselt kannatanud tšehhi rahvas oma pealinnas Prahas kommunismiohvrite mälestusmärgi juba mais 2002."
Parek osundas paavst Benedictus XVI sõnadele, kes on öelnud, et kommunismi tekitatud tõeline katastroof seisneb inimhingede massilises kalestamises ja ühiskondade moraalse teadvuse hävitamises. "Seega ei tähendaks kommunismiohvrite memoriaal Tallinnas mitte ainult kohta, kuhu kannatanute mälestuseks lilli asetada, vaid ka paika, kus üritada mõelda, mis ja miks on juhtunud ning mida ette võtta, et ajalugu ei korduks," sõnas Parek.

Pagari tänavale võib tulla kommunismikuritegude muuseum
Mittetulundusühing Metsavenna Muuseum kutsub tänasel juuniküüditamise aastapäeval valitsust ning avalikkust toetama ideed rajada Pagari tänavale, endise KGB hoonesse kommunismikuritegude muuseum.
Innustatuna siseminister Jüri Pihli otsusest anda siseministeeriumi käsutuses olev Pagari tänava hoone, milles asus kunagi KGB vangla, üle Riigi kinnisvara AS-ile, leiab üks endine poliitvang Kalju Mätik, et Pagari tänava maja ei tohiks mingil juhul ajaloole kaotsi lasta.
"See on üks jubedamaid kommunistliku terrori läbiviimise kohti Eestis. Paremat kohta sellisele muuseumile on raske leida. Tartu KGB kongide muuseum oleks heaks eeskujuks. Ma arvan, et see aitaks väga hästi täiendada eramuuseumina loodud Okupatsioonimuuseumit," ütles Mätik.
Metsavenna Muuseumi juhatuse liige, jurist Anti Poolamets peab kommunismikuritegude uurimist vajalikuks.
"Nii Venemaal kui ka eestivenelaste hulgas arvavad väga paljud, et Eestit polegi kunagi okupeeritud ning terve Ida-Euroopa okupeerimine ühes kõigi inimsusevastaste kuritegudega pole mäletamist väärt," ütles Poolamets. "Kui keeldutakse genotsiidi tunnistamast ning hukka mõistmast, siis on oht sündmuste kordumisele" lisas ta.

Kohus saatis karistust eiranud roolijoodiku 30 päevaks trellide taha
Esmaspäeval määras Harju maakohus 33-aastasele Arturile juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest 30 päeva aresti.
Põhja prefektuuri politseinikud peatasid Arturi juhitud Mitsubishi pühapäeval 9. juunil kella 15.30 ajal Sõle ja Ädala tänava ristmikul. Kontrollimisel selgus, et Arturi juhtimisõigus oli joobes juhtimise eest peatatud.
Samuti oli Arturil tasumata mitu eelnevat trahvi juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ning ta toimetati arestimajja. Sealt viidi ta esmaspäeval kohtusse, kus talle määrati 30 päeva aresti.
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänaku sõnul vajavad paadunud rikkujad karmimat karistust. "Kui on näha, et hoiatus või rahaline karistus inimese liikluskäitumist ei mõjuta, tuleb kasutada karmimaid meetmeid," ütles komissar.

Ansip: Tallinna alkoholipoliitika on väga liberaalne
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on seni karmimad alkoholimüügi piirangud kehtestav Tallinn ajamas siiski väga liberaalset alkoholipoliitikat.
"Ma ei pea loomulikuks seda, et alkohol on Eestis kättesaadav ööpäevläbi ja igal pool. Praeguseks on neid kohalike omavalitsusi, kes pole soovinud öiseid alkoholimüügi piiranguid kehtestada, Eestis veel vaid 27," ütles Andrus Ansip täna ajakirjanikele.
"Kui Tallinna volikogu leiab, et mõistlik on müük keelata öisel ajal kaheksast kaheksani, siis on see nende suveräänne otsus. Eestis on teatavasti kohaliku omavalitsuse autonoomia põhiseaduslik printsiip ja kohalikud omavalitsused on selliste otsuste langetamises vabad," märkis peaminister.
"Ka siis kui kui hommikul kaheksast õhtul kaheksani on Eestis ja Tallinnas võimalik alkoholi osta, tuleb seda pidada väga liberaalseks alkoholikaubanduse korralduseks," lisas Ansip.

Marko Pomerants: täna mõneks ajaks ütleme head aega
Riigikogu liige Marko Pomerants on värskelt valmis saanud uue pomeriimi, milles võtab kokku riigikogu uue koosseisu esimesed tegemised.
Riigikogu XI koosseisu esimene istungjärk.
Et kandideerinud eurosaadikud Riigikokku ei ihanud,
seda nad valijaile valimiste ajal öelda küll ei tihanud.
Nii töö alguses ei võtnud pikka aega vedu.
Kuid peagi ponnistusi saatis siiski edu
ning seaduseelnõuga SE 1 pensionite tõusuks löödi käed
Kui oled pensionär, siis tulemust Sa esimesest juulist näed.
Keskerakond oli võtnud valitsusest kaasa tööd
Opositsioonis rahva heaks nad valmis rabama nüüd päevad-ööd.
Rohelised kõik nupud - poolt, vastu, erapooletu on kasutanud ära.
Seadusi vastu võtma nad kutsuvad ajamata plära,

Saadikud kinnitasid suurt poleemikat tekitanud riigikogu liikme staatuse eelnõu
Riigikogus läbis täna kolmanda lugemise riigikogu liikme staatuse eelnõu, mille esialgne versioon tekitas avalikkuses ja õiguskantsleris teravat vastukaja.
Seaduse poolt hääletas 88 riigikogu liikmest 79. Üks saadik jäi erapooletuks ning kaheksa otsustas üldse mitte hääletada.
Seadusega kaotati riigikogu liikmete puhkus, mistõttu saavad saadikud senise 11 kuu asemel esindustasu kogu aasta vältel.
Riigikogu loobus avalikkuse ning õiguskantsleri survel esialgsest plaanist loobuda kuluhüvitise saamiseks kuludokumentide esitamisest ning kavast, mille kohaselt ei oleks saanud näiteks purjutavaid rahvasaadikuid kainestusmajja viia.
Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu eesmärk on edasi arendada parlamentarismi Eestis, korrastada riigikogu tegevust ning täpsustab riigikogu liikme õigusliku seisundit ning õigusi ja kohustusi.

Kapten Sõssojevit Tõnismäel polnudki
Eeldatavasti Tõnismäele maetud kapten Ivan Sõssojevi säilmeid ei leitud ja Venemaa teatas, et võib nõuda uusi väljakaevamisi, kuna Sõssojevi mitteleidmine näitavat, et Tõnismäel on veel leidmata laipu.
Ümbermatmisega tegelev organisatsioon Poisk sai kätte Vene kohtumeditsiiniekspertiisi keskuse ametliku järelduse, mis teatab, et väljakaevatud sõdurite hulgas pole kapten Sõssojevit, vahendab newsru.com.
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonnajuhataja Madis Mikko kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et Tõnismäele maetute seas Sõssojevit tõepoolest polnud.
Mikko selgitas: "Nad kõik olid ju Tõnismäele juba ümber maetud, nimed võisid tollal, 1945. aastal, segi minna. Me ei tea, kust nad (hukkunute säilmed - toim) toodi, võib-olla Kuusalust, võib-olla Tapa kandist."
Venemaa võib Sõssojevi mitteleidmise tõttu Tõnismäel uusi kaevamisi nõudma hakata

Aprillirahutuste kahjude hüvitamist saab taotleda 29. juunini
Valitsus otsustas tänasel istungil, et viimane päev 26.-28. aprillil Tallinnas ja Jõhvis aset leidnud massiliste avaliku korra rikkumistega seotud kahjude hüvitamise taotlemiseks on 29. juuni.
Samuti otsustas valitsus, et kahjude hüvitamise korda täiendatakse sättega, mis ei luba kahjusid hüvitada inimestele, kes aprillirahutustes osalesid ja kelle kohta on olemas vastav jõustunud väärteo- või kriminaalasja lahend.
Tänaseks on 60 taotlejale välja makstud 5,1 miljonit krooni, seitse taotlust on jäetud rahuldamata. Komisjonis on läbivaatamisel ja otsustamisel 48 taotlust. Kokku on rahandusministeeriumisse praeguseks laekunud 115 kahjukäsitlejate poolt kontrollitud toimikut.
Kahjukäsitlejate kontrollitud toimikute analüüsimisega tegeleb vastav komisjon, kuhu kuuluvad lisaks rahandusministeeriumi töötajatele Kindlustusseltside Liidu, prokuratuuri, maksu- ja tolliameti ja politseiameti esindajad.

Riigi palgal saab peagi olla surmani
Valitsus otsustas täna toetada Keskerakonna seaduseelnõu, mille jõustumisel kaob ka avalikus teenistuses ära vanusetsensus.
Eelnõu kohaselt jäetakse avaliku teenistuse seadusest välja sätted, mis võimaldavad ametnikku teenistusest vabastada, kui ta on saanud 65-aastaseks, teatas valitsuse pressiesindaja.
Valitsus märkis, et ka valitsusliidu kavad näevad ette praegu kehtiva ealise diskrimineerimise kaotamist avaliku teenistuse seaduses. "Töölepingu lõpetamisel tuleb lähtuda töövõimest, mitte vanusest," leidis valitsus.
Põhiseaduse § 12 sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Keskkonnaministeeriumi abiministriks sai Rita Annus
Valitsus nimetas tänasel istungil keskkonnaministeeriumi abiministriks reformierakondlase Rita Annuse.
Ettepaneku Rita Annuse abiministriks nimetamiseks tegi keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, teatas valitsuse pressiesindaja.
"Abiministri kureerida jääb "roheline pool" ehk looduskaitse, metsanduse ja kalandusega seotud küsimused. Igati loogiline on seegi, et ta tegeleb edasi maaküsimustega, sest oma eelmise töökoha tõttu maa-ametis on ta nendega hästi kursis," selgitas Tamkivi.
Varem on Annus töötanud keskkonnaministeeriumi õigusbüroo juristina, õigusbüroo ja õigusosakonna juhatajana (1996-2003) ja olnud ametis maa-ameti juhtkonna nõuniku ning peadirektori asetäitja kohusetäitjana.
Rita Annus on lõpetanud 1996. aastal Tartu ülikooli õigusteaduse erialal ja 2001. aastal Kesk-Euroopa ülikooli keskkonnateaduste ja -poliitika alal.

Tartus hüppas joobes mees Kaarsillalt alla
Tartus hüppas neljapäeva varahommikul joobes mees Kaarsillalt alla ning vajas kaldale jõudmiseks päästjate abi.
Päästeameti teatel hüppas joobes mees sillalt vette ning alustas vastaskalda suunas ujumist kella 3.20 paiku.
Päästjad lähenesid ujudes erinevatelt kallastelt.
Politsei abil tõmmati mees kaldale ja anti kiirabile üle.

Pomerants: riigikogu head sammud on jäänud varju
Riigikogu liige Marko Pomerants ütles võttes kokku tööperioodi enne suvepuhkusele minekut, et parlamendi kiiduväärt teod on jäänud muude asjade varju.
"Ma julgen sellega nõus olla, et selline hea pool, mis vaieldamatult on olemas - see sama sümboolne seaduseelnõu number üks, mis pensioni baasosas tõstis siis 250 krooni võrra igale pensioni saajale sõltumatult tööstaažist või vanemahüvitise pikendamine näiteks pooleteist aastani või siis tulumaksu soodustus alates esimesest lapsest, mitte teisest, nagu ta praegu kehtib - need kipuvad jääma selle kõige muu varju," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuuluv Pomerants ETV hommikuprogrammis.
"Või ütleme tasakaalustavad siis heal juhul seda, aga ei pruugi jääda domineerima," lisas ta.
Pomerants leiab, et oma jälje jättis üldmuljele juba riigikogu töö käivitamisega seotud segadus, vahendab ETV24.

Elliste rabapõlengu pindala ulatub endiselt 200 kuni 250 hektarini
Elliste rabapõlengu pindala ei ole võrreldes eilse õhtuga muutunud, ulatudes 200 kuni 250 hektarini. Päästjad on suutnud tule leviku turba tootmisväljale ära hoida, põleb raba ja rabamets.
"Eile võtsid tugeva tuule tõttu tuld puuladvad ning oli oht, et tuli liigub senistest piiridest edasi," ütles päästetööde juht Marti Magnus. "Päästjate ning vabatahtlikke tubli tööga hoiti tule edasilevik siiski ära. Palju abi oli ka kustutuslende sooritanud helikopterist," lisas Magnus. Õhtul tuul pööras ning hiljem vaibus ja olukord stabiliseerus. Päeval ulatus tuule kiirus rabal enam kui 15 meetrini sekundis.
Eilse päeva jooksul oli kustutustöödel hõivatud rohkem kui 140 inimest, neist 59 vabatahtlikku. Ka täna on vabathalikud rabatulekahju kustutama oodatud. Kustutustöödel osaleda soovijatel tuleb ennast registreerida päästeala infotelefonil 1524.

Jan Uuspõld andis üles oma narkovarustaja
Kui politsei Jan Uuspõllu möödunud sügisel Tallinna vanalinnas kinni pidas, ilmus näitleja püksitaskust päevavalgele pisike kilepakend valge pulbriga - hilisemal täpsustamisel osutus pulber kokaiiniks, mida oli pisut üle poole grammi, ning rullikeeratud 25kroonine, millelt ekspert leidis hiljem kokaiini jälgi.
Ülekuulamisel tunnistas Uuspõld, et sai kokaiini samal päeval oma sõbra Raul Põllusmaa käest. "Ta võttis mind päeval Draamateatri juurest oma auto peale, sõitsime tema juurde koju ja seal andis ta mulle selle paki. Ta andis selle mulle tasuta, on alati tasuta andnud. Ma ei oleks selle pealegi tulnud, et temalt seda osta," ütles Uuspõld ja teatas, et tutvus Põllusmaaga kolm-neli aastat tagasi, kui samas seltskonnas kokaiini tarvitati. "Sestsaadik tean, et temalt saab," ütles näitleja ülekuulamisel, kirjutab Eesti Ekspress.
Politseile sellest piisas. Juba samal õhtul, mõni minut enne keskööd, pidasid narkotalituse töötajad vanalinnas Pika Jala ja Kohtu tänava nurgal kinni ka Põllusmaa enda. Tema Toomkooli tänaval asunud üürikorteri ja Toyota Yarise läbiotsimisel leidis politsei mitmeid narkodiileri varustusse kuuluvaid esemeid ja ka kokaiinipulbrit.

Lukustatud väravad ei lase lapsi mänguväljakutele
Noorte huligaanitsejate tõttu peavad Viljandi lasteaiad oma mänguväljakud pärast tööpäeva lukustama ja nii ei pääse ümberkaudsed lapsed sinna õhtuti lustima.
Viljandi suuremates elurajoonides pole piisavalt korralikke mänguväljakuid, seetõttu sooviksid vanemad oma lapse õhtupoolikul mõne lasteaia õuele mängima viia. Paraku pole see võimalik, sest nende väravad on alates kella seitsmest lukus, kirjutab Sakala.
Lasteaedade töötajate väitel on suurem osa lasteaedadest selle abinõu kasutusele võtnud alles viimastel aastatel, sest õuelt leiti varasemast enam lõhutud atraktsioone. Samuti ilmusid sinna öösiti süstlad ja katkised viinapudelid ning linnakodanikud jalutasid lasteaedade alal oma koeri ja kasse.
"Väikesed lapsed võiksid siin päeval küll mängimas käia, aga nad ei tule," sõnas Männimäe lasteaia juhataja Ene Männik. "Nende asemel tulevad hoopis suuremad, kel tekib lõhkumistuhin ja meie ilusast mänguväljakust ei jää midagi järele."

Napsipudel kasvatajate laual šokeeris ema
Kuigi lasteaed on koht, kus alkoholipruukimine ei tule kõne allagi, jäi lõunauinaku ajal lasteaia Hellik ühte rühmaruumi sattunud lapsevanemale kasvatajate laual silma napsipudel.
"Lapsed olid küll voodis, aga nad ei maganud veel. Kasvatajad ja söögitädi istusid eestoas laua ümber, millel oli poolik viskipudel. Kui kasvatajad mind nägid, võeti pudel kiirelt laualt ja viidi taharuumi," kirjeldas lapsevanem Liina Meitern-Jüriado nähtud olukorda linnavalitsuse haridusosakonnale esitatud kirjas, vahendab Tartu Postimees.
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Boris Goldman sõnas, et see lugu näitab vastutustundetut suhtumist oma töösse. Lasteaiatöötajad on esitanud seletuskirjad ja juhutnu pärast vabandanud.

USA suursaadik kutsub Ergmat kosmodroomile
Riigikogu esimees Ene Ergma võib peagi osaleda pealtvaatajana USA kosmoseagentuuri NASA kosmoseraketi taevassesaatmises.
"Teie astrofüüsikaalane tegevus avaldas mulle väga suurt muljet," kinnitas saadik hiljuti Ergmale saadetud kirjas.
Ergma kaitses aastal 1984 Moskva kosmoseuuringute instituudis füüsika-matemaatikadoktori kraadi väitekirjaga "Ebastabiilne termotuumaaine põlemine tähe hilistes evolutsioonistaadiumites".
Ta töötas aastaid Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia astronoomia instituudis juhtivteadurina, kirjutab Eesti Ekspress.

Naši aktsioonide ettevalmistus kestab nädalaid
Selleks, et seista kolm-neli minutit "elava monumendina" Tõnismäel, hangivad Vene organisatsiooni Naši komissarid armeekostüümid Venemaa teatritest. Ning riietuvad ümber hambapolikliiniku taga.
Ühtekokku võtab ühe sellise aktsiooni ettevalmistamine aega umbes kaks nädalat. "Elavad monumendid" sõidavad Eestisse alati rühmadena - kolm kuni seitse inimest korraga. Nende keskmine vanus on 25 aastat, kirjutab Eesti Ekspress.
Praeguseks on Eestis käinud juba kolm "elavate monumentide" rühma. Naši pressisekretär Anastassia Suslova lubab, et neid tuleb veel.
Ekspress avaldab skeemi, kuidas Naši valmistab ette "elavate monumentide" aktsioone ning vestles ühe Tõnismäel seisnud ning seetõttu Eestist välja saadetud Naši aktivistiga.

Ärimehed toovad Londonist maja Tallinna
Ärimehed Heiti Hääl ja Eerik-Niiles Kross püstitavad Tallinna südalinna brittide ajaloolise börsihoone.
Kava näib esmapilgul uskumatu, aga huumoriga tegemist pole. 1903. aastal Londoni kesklinna püstitatud laevandus- ja merebörsi Baltic Exchange endine peakontor pakiti lego kombel kokku ning Hääl ja Kross ostsid selle mullu ligi paarikümne miljoni krooniga ära, kirjutab Eesti Ekspress.
Möödunud nädalal paigutati maja juba Kentis ligi 50 merekonteinerisse. Hiljemalt jaanipäevaks lubavad omanikud selle laevaga Paldiskisse tuua.

Edgar Savisaar ostis saare Venemaa külje all
Ajaleht Eesti Ekspress selgitas välja, mida tegi Edgar Savisaar 27. aprillil - päeval mil Tõnismäelt teisaldati pronkssõdur ja õhk pealinnas oli rahvuslikest pingetest paks. Tallinna linnapea nimelt ostis endale saare - Lämmijärves asuva 11hektarilise Salusaare.
Tegu on Eesti kõige idapoolsema saarega. See paikneb Venemaa piirist vaid mõne kilomeetri kaugusel Mikitamäe vallas, vahendab Eesti Ekspress.
Täpsemalt ostis Savisaare firma Fixor Holding, mida juhib linnapea poeg Erki Savisaar, saarest mõttelise osana vaid poole. Teine pool kuulub ettevõtja Väino Suurele. Ent Ekspressi käsutuses olev info lubab väita, et tegelikult on saar Keskerakonna juhi kasutuses.
Vilja Savisaar pole abikaasa saareostust kuulnudki. "Mul on muudki teha kui tegelda oma abikaasa äridega," ütleb ta Ekspressile.

Vilsandile hakatakse saarevahti otsima
Lähtudes püsiasustusega väikesaarte seadusest plaanib Kihelkonna vallavalitsus uuest aastast tööle võtta saarevahi.
Vallavanem Jüri Saar ütles, et praegu on küsimus veel arutusjärgus ning rohkem tahetakse arutleda saarevahi tööülesannete üle 13.-15. juulini toimuvatel Vilsandi päevadel, vahendab Oma Saar.
Ehkki püsielanikke võib Vilsandil ühe käe sõrmedel üles lugeda, on suvevilsandlasi saja ringis ning seetõttu avaldas Jüri Saar lootust, et ehk võiks mõni inimene, kel saarel kinnisvara, mõelda kindla töökoha olemasolul miks mitte ka päriseks Vilsandile kolimise peale.

Volinikud suruvad taas alkoholikeeldu
Kuigi Kuressaare linnavalitsus lükkas alles aprilli keskel tagasi volikogu linnakodaniku-komisjoni ettepaneku keelata alates öösel kella kahest alkoholi müük, kavatseb komisjon keelu volikogus siiski läbi suruda.
Eile koos olnud volikogu linnakodaniku-komisjon otsustas koostada volikogu juuniistungiks alkoholimüügi piiramist puudutava eelnõu, kirjutab Meie Maa.
"Eelnõu sisu on see, et öösel alates kella kahest kaheksani keelataks linnas alkoholi müük, seda nii toitlustus- kui lõbustusasutustes ja tanklates," lausus linnakodaniku-komisjoni keskerakondlasest esimees Laine Tarvis.
"Müügikeeld puudutaks igasugust alkoholi, ka mõnekraadiseid jooke. Seda põhjusel, et noored alustavad just nendest ja peame selle kurjajuure ükskord välja juurima," lisas ta.
Isamaa ja Res Publica liitu kuuluv eetikakomisjoni esimees Bruno Pao sõnas, et piirang on vajalik, sest alkohol on muutunud liiga kergesti kättesaadavaks. Tema sõnul üritavad linnakodaniku-komisjon ja eetikakomisjon ühise rindena alkoholikeeldu läbi suruda.

Alkoholiaktsiis tõuseb kolmkümmend protsenti
Riigikogu otsustas eile toetada alkoholiaktsiisi tõstmist valitsuse pakutud ulatuses.
Kui mõne päeva eest otsustas riigikogu rahanduskomisjon toetada Rahvaliidu ettepanekut tõsta alkoholiaktsiisi tuleval aastal 30 asemel 20 protsenti, siis eile otsustas riigikogu, et aktsiis tõuseb siiski valituse pakutud kõrgema määra järgi.
68 poolt ja 16 vastuhäälega otsustatud kõrgema aktsiisitõusu poolt hääletasid kõik fraktsioonid peale Reformierakonna ja Rahvaliidu. Diskussiooni muutis farsiks Keskerakonna fraktsioon, kelle esindajad rahanduskomisjonis hääletasid madalama aktsiisitõusu poolt.
Fraktsiooni nimel sõna võtnud Helle Kalda teatas, et komisjonis hääletas Keskerakond madalama määra poolt, et vaadata ja katsetada Reformierakonna käitumist. "Aitäh teile, Reformierakond, et läksite libedale teele," teatas Kalda parlamendis.

Rootsi kuninganna Silvia tuleb sügisel Eestisse visiidile
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf tiheda
Rootsi kuninganna Silvia väisab oktoobris Tartut, et osaleda Tartu ülikooli 375. aastapäeva pidustustel.
Ligi pool aastat ettevalmistatud visiidist pidi esialgsete plaanide kohaselt osa võtma ka kuningas Carl XVI Gustaf, kuid oma tiheda päevakava tõttu ei saa ta Rootsi saatkonna pressiesindaja Liina Kümniku sõnul Eestisse tulla.
Kümnik lisas raadiole Sun FM, et kuninganna Silvia külastab Tartus viibides ka laste tugikeskusi. Märtsis käis Eestis ja ka Tartus kuningapere noorim tütar Madeleine, kes tutvus Tartu kristliku noortekodu ja Tartu laste tugikeskuse tööga. Kuninganna Silvia heategevusfondist on viimase kuue-seitsme aasta jooksul saanud mitu Eesti lastekodu ja tugikeskust materiaalset abi.

Kapo kahtlustab soomlast Eesti riigi vastases tegevuses
Kahtlustus põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomises ja liikmete värbamises.
Kapo korraldas teisipäeval kümmekonna Eesti rahvuslase kodu läbiotsimise ja pidas Eesti riigi vastases tegevuses kahtlustatavana kinni soomlase Risto Mikael Teinoneni.
Teinonenile määrati tõkendiks Tartu linnast lahkumise keeld.
Teinoneni kuulas üle Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtiv-prokurör Heili Sepp. Kahtlustus, mille alusel ülekuulamine toimus, seisnes Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomises ja sellesse liikmete värbamises.
Kahtlustuse kohaselt on Teinonen asunud värbama liikmeid loodavasse ühendusse tema juhtimisel korraldatud koosviibimistel, millel propageeritakse rahvustevahelist vaenu, kasutades selle edasiandmiseks Adolf Hitleri ja tema juhitud natsionaalsotsialistliku töölispartei (NSDAP) ideoloogia termineid, propagandavahendeid ja vastavaid sümboleid. Samuti on Teinonen asunud teadlikult looma kontakte, kavandamaks ühenduse militaarse osa väljaõpetamist laagri vormis.

Ganini peksmises juba kümme kahtlustatavat
Kõik kinnipeetud noormehed viibisid pronksiööl Woodstocki baaris ja on sõbrad.
Pronksiööl surnud Dmitri Ganini peksmises kahtlustatuna teisipäeval kinni peetud seitse noormeest pääsevad suure tõenäosusega täna hommikul vabadusse.
Eile lisandus kahtlusaluste nimekirja 1988. aastal sündinud Kaido, kes prokuratuuri andmetel lävib tõenäoliselt ülejäänud kahtlustatavatega.
"Kogutud informatsioon viitab sellele, et kinnipeetud isikud viibisid 27. aprilli ööl Tatari tänaval, ning kahtlustuse kohaselt osalesid Dmitri ja Olegi peksmises," ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu. Osa kinnipeetutest kuulati tunnistajatena üle juba varem, ent nüüd kuulati nad üle ka kahtlustatavatena.
Juba varem sama kahtlustusega vahi alla võetud punkarite Jaak Pika ning Janek Silla sõber Daisi Normak ütles, et kõik kinnipeetud poisid viibisid pronksiööl tõepoolest Woodstocki baaris ning on omavahel sõbrad. "Woodstockis on nad sagedased külalised. Neid kõiki ma isiklikult küll ei tea, aga nad on tuntud näod," rääkis Normak.

Naši komissar Mark Sirõk vabanes vahi alt
Eile vabanes vahi alt Mark Sirõk, keda kahtlustati massiliste korratuste organiseerimises aprillis.
Sirõk on massiliste korratuste organiseerimises endiselt kahtlustatav, kuid alates eilsest on tal keelatud elukohast lahkuda.
Riigiprokurör Laura Vaik ütles, et Sirõki siiani vahi all pidamine oli põhjendatud ja seda toetasid kriminaalmenetluses kogutud tõendid.
"Praeguseks on vajalikud menetlustoimingud tehtud ja enam pole vaja teda vahi all pidada. Arvestades kriminaalmenetluses kogutud informatsiooni, ei ole enam põhjendatud kahtlustus, et Sirõk võib vabaduses kuritegusid jätkata," ütles Vaik.
Sirõk peeti kinni 27. aprillil ja Harju maakohus võttis ta vahi alla päev hiljem.

Prokuratuuris tulevad sügisel muudatused
Eesti Päevalehe andmetel võib Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lavly Lepp siirduda sügisel riigiprokuratuuri ning Põhja ringkonnaprokuratuuri hakkab juhtima senine narko- ja isikuvastaste kuritegude osakonna vanemprokurör Endla Ülviste.
Ametist võib lahkuda Põhja ringkonnaprokuratuuri majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonna vanemprokuröri asendaja Lauri Aasmann.
Riigiprokuratuuri avalike suhete talituse juhataja Kristiina Herodes kinnitas, et sügisel on riigiprokuratuuris ja Põhja ringkonnaprokuratuuris plaanis teha personali- ja struktuurimuudatusi, kuid praegu pole neid ametlikult kinnitatud ja veel on vara spekuleerida inimeste nimede ja nende täpsete tööülesannete üle.

Varingu võis põhjustada oskamatus
Ehitusettevõtjate liidus on 122 liiget, ehitusturul aga on teenusepakkujaid üle 4000.
Eile hommikul varises Tallinnas Tööstuse ja Kalju tänava nurgal olevas hoones sisse vahelagi, mille tagajärjel sai viga kolm ehitajat. Varingu põhjuste uurimiseks on algatatud juurdlus.
"Ebapiisav turvanõuete jälgimine, vähene töötajate instrueerimine ja puudulik väljaõpe," analüüsis võimalikke põhjuseid Eesti ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson.
Samas on nõudlus ehitajate järele väga suur, kuna ehitustempo on tänapäeval ülikiire ja ehitusmahud ülisuured. "See toob sisse ka rohkem juhuslikku tööjõudu," kommenteeris Peterson praegu valitsevat olukorda, kus mitte ehitusfirmad ei vali töölisi, vaid töölised firmasid. "Kindlasti ei ole Eesti ehituses praegu piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu," lisas ta.

Ansipi väide rünnakust Eesti mobiilside vastu pole leidnud kinnitust
Peaminister Ansip tõstis küberrünnakute kõrval esile samaaegse katse häirida mobiilsidet.
Mobiilifirmad ja kaitsepolitsei ei kinnita peaminister Andrus Ansipi sõnu, kes üle-eelmisel pühapäeval Reformierakonna üldkogul peetud kõnes viitas, et pronksiöö paiku toimus ka rünnak mobiilsidele.
"Eesti vastu suunatud küberrünnak tähendas seda, et üritati halvata mobiilsidet," ütles ta Ansip parteikaaslastele.
Eesti suuruselt teise mobiilioperaatori Elisa avalike suhete juhi Regina Salmu sõnul ei toimunud nende vastu mingeid rünnakuid. "Kõnede hulk küll suurenes, kuid see tuli peamiselt meie klientideks olevate ning sündmuste ajal pingsalt tegutsenud riigiasutuste välisministeeriumi ja kaitsepolitsei arvel," ütles Salmu.
"Levi oli hea ja sõnumid liikusid. Aprillisündmuste ajal me Tele2 suunas rünnakuid ei täheldanud," ütles Balti IT-süsteemide ja teenuste juht Aivar Karu.

Soovitus kõrgkooli astujale: uuri õppekava kehtivust ja kooli tausta
Aasta jooksul ei saanud akrediteeringut kaheksa eri kõrgkoolide õppekava.
Haridusministeerium kutsub kõrgkooli sisseastujaid kontrollima neid huvitava õppekava akrediteeringu olemasolu ja selle kehtivust.
Nagu eelnevatel õppeaastatel pidid ka tänavu nii mitmegi kõrgkooli õpilased ebameeldiva üllatusena tõdema, et õppekava, mille järgi nad juba õppima olid asunud, ei saagi riiklikku akrediteeringut. "Kui sisseastujatel tekib kahtlusi õppekava kvaliteedi suhtes, tuleks kindlasti kontrollida esiteks seda, kas kool omab koolitusluba, ja teiseks, kas õppekava on akrediteeritud," ütles haridusministeeriumi järelevalve osakonna juhataja Kadri Peterson. Akrediteerimata õppekava järgi õppima asujad peavad arvestama, et lõpetades ei saa nad riiklikult tunnustatud lõpudokumenti. Tähelepanu tuleb pöörata tingimisi antud akrediteeringutele, mis kehtivad kolm aastat ja mida hindab seejärel uuesti kõrghariduse hindamise nõukogu (KHN).

Palestiina president vabastas ametist Hamasi juhitud valitsuse
Palestiina president Mahmoud Abbas vabastas täna ametist Hamasi juhitud valitsuskoalitsiooni ning kuulutas riigis välja eriolukorra.
Abbasi abide sõnul kuulutab president uued valimised välja nii kiiresti kui võimalik, et anda panus Hamasi ja Fatahi vahelise sõdimise lõpetamisele Gaza sektoris, kirjutab BBC.
Hamasi sõjaväelased on vallutanud enamuse Gazast, hoides enda käes peamise tähtsusega hooneid ning kuulutades Gaza "vabastamist".
Abbas vabastas Palestiina peaministri, Hamasi kuuluva Ismail Haniya ametist ning valmistub sellele ametikohale määrama mõnda sõltumatut inimest.
Hamas võitis üllatuslikult Palestiina valimised 2006. aasta alguses, kuid on sellest ajast peale olnud seotud vägivaldse võimuvõitlusega president Abbasi fraktsiooniga Fatah.

Suri Austria endine president Kurt Waldheim
Sugulaste teatel suri täna 88-aastaselt Austria endine president Kurt Waldheim.
Kurt Josef Waldheim sündis 21. detsembril 1918.aastal.
Aastatel 1972 kuni 1981 oli ta ÜRO peasekretär, 1986 kuni 1992 aastani oli ta Austria president.

Helsingi kullaäri tühjendanuid otsitakse ka Balti riikidest ja Rootsist
Mõne päeva eest Helsingis Westerbecki kullaäri röövinud kurjategijate otsimisel keskendub politsei ka Baltimaadele ja Rootsile.
Soome politsei kahtlustab, et kurjategijad võivad olla välismaalased, vahendab YLE24.
Politsei ootab vihjeid ka sissemurdmisel kasutatud punase Audi kohta, mis oli varastatud umbes nädal enne poeröövi.
Mikonkatu tänaval asuvasse Westerbacki kullaärisse murti sisse esmaspäeva varahommikul veidi enne kella kolme öösel. Vargad viisid ühes hinnalisi kellasid ja kuldehteid vähemalt saja tuhande euro väärtuses.

Tõmošenko tagandas end parlamendist
Ukraina parlamendi opositsiooniliider Julia Tõmošenko otsustas täna loobuda oma fraktsioonijuhi ja parlamendisaadiku staatusest, et sillutada teed uuteks valimisteks.
Ukraina läänemeelne president president Viktor Juštšenko kuulutas kevadel enda ja venemeelse peaministri Viktor Janukovitši vahel puhkenud poliitkriisi lahendamiseks välja uued parlamendivalimised, mis aga oli koalitsiooni vastumeelne.
27. mail saavutasid Juštšenko, Janukovitš ja parlamendi spiiker kokkuleppe, mille kohaselt leiavad ennetähtaegsed parlamendivalimised siiski 30. septembril aset, vahendab Ria Novosti.
Et uued valimised seaduslikult toimuda saaksid, peab vähemalt 150 saadikut 450-st tagasi astuma. Tänaseks on oma taganemisest teatanud kokku 105 saadikut, neist 50 Julia Tõmošenko blokist ning 29 presidenti pooldavast Meie Ukraina parteist.

Pilet kosmosesse maksab 3,2 miljonit krooni
Euroopa lennunudushiid EADS astus kosmoseturismiärisse: 2012. aastast alates saab selle firma uue kosmoselennukiga 3,2 miljoni Eesti krooni eest kosmoses käia.
Euroopa lennundushiid EADS alustab kosmoseturismiäri ja firma Astriumi osakond ehitab selleks erilise kosmoselennuki, mis on hakkab maksejõulisi reisijaid viima lustisõidule enam kui 100 kilomeetri kõrgusele Maa kohale, vahendab BBC.
Kosmoselennuk hakkab õhku tõusma tavaliselt lennuväljalt, mitte kosmodroomilt. Lend kestab kokku poolteist tundi ja sõidu haripunktis on reisijad kolm kuni viis minutit kaaluta olekus.
Esimesed lennud toimuvad tõenäoliselt 2012. aastal ja lõbusõidu pilet hakkab maksma kuni 200 000 eurot ehk umbes 3,2 miljonit Eesti krooni.
Lennuki teeb Astriumi teadlaste-inseneride sõnul eriliseks see, et tal on nii lennuki-kui raketimootor. Tavalised lennukimootorid kannavad lennuki 12 kilomeetri kõrgusele. Seal võtab raketimootor töö üle ja heidab õhusõiduki otse üles: 60 kilomeetri kõrgusele vaid 80 sekundiga. Siis mootor lõpetab töötamise ja lennuk jõuab jääkkiirusega 100 kilomeetri kõrgusele.

Venemaa avalikustab II maailmasõja arhiivid
Vene kaitseministeerium on avalikustanud II maailmasõja aegsed arhiivid, milles on tolleaegsed Punaarmee ja mereväe dokumendid.
Arhiivide avalikustamise käsu andis välja Vene kaitseminister Anatoli Serdjukov, teatas BBC.
Ligikaudu 70 aasta vanuse riigisaladuse avalikustamine toimus Venemaa seaduste järgi. Avalikustatud dokumente on ligi neli miljonit.
Ekspertide hinnangul võimaldavad avalikustatud dokumendid leida sõja vältel kadunuks jäänud inimesi ja anda uut informatsiooni hukkunute arvu kohta.
"Stalini ajal räägiti kümnest miljonist hukkunust, Gorbatšov nimetas selleks arvuks 27 miljonit. Praegu aga arvavad ajaloolased, et langenute arv ulatub 40-42 miljonini," ütles ajakirjanik Vitali Dõmarski. Hukkunute arvust rääkides pidas Dõmarski silmas aastaid 1941 - 1945, mil venelased võitlesid sõda, mida nad nimetavad Suureks Isamaasõjaks.

Toomas Savi: europarlamendi ainsaks asukohaks peaks olema Brüssel
Eesti Euroopa Parlamendi saadik reformierakondlane Toomas Savi leiab, et Euroopa Parlament peaks maksumaksja raha säästmiseks istungeid pidama üksnes Brüsselis.
Euroopa Parlament töötab hetkel kolmes asukohas - Brüsselis, Strasbourg'is ja Luxembourg'is, kusjuures parlamendi liikmed ja ametnikud sõidavad igakuiselt üheks töönädalaks Strasbourg'i täiskogu istungile. Euroopa maksumaksjale läheb selline pendeldamine aastas maksma ligi 200 miljonit eurot.
Savi arvates on parlamendi praegune kolme asukoha vaheline töökorraldus ebaotstarbekas. "Euroopa Parlamendi paikseks jäämine tõstaks kahtlemata parlamendi autoriteeti Euroopa Liidu kodanike silmis," ütles ta assistendi vahendusel.
Parlamendil endal ei ole istungite toimumiskoha määramisel sõnaõigust - selle muutmine on üksnes liikmesriikide pädevuses.

Rootsi keskosas sadas lund
Rootsi keskosas on täna tublisti lund sadanud, vaid mõne päeva eest nautisid kohalikud kuni 30-kraadist sooja.
Norra piiri lähedal Härjedalenis sadas lund maha kümmekond sentimeetrit ja termomeeter langes nulli lähedale, kirjutab Helsingin Sanomate võrguväljaanne.
Ka lõuna pool Dalarna kandis on mitmeid sentimeetreid lund sadanud.

Austria arreteeris Vene spiooni
Austria arreteeris Vene Kosmoseagentuuri töötaja, keda süüdistatakse sõjaväeluures.
Venemaa Kosmoseagentuur möönis, et Põhja-Austrias Gmundeni linnas kinni võetud Vene kodanik on tõepoolest nende töötaja, vahendab RIA Novosti.
Samas kinnitas Venemaa kosmoseagentuuri esindaja Igor Panarin, et kosmoseagentuur on spioneeriva töötaja üle väga üllatunud: spioonina kinnipüütu olevat alati eeskujulik töötaja olnud.
Lisaks Vene spioonile arreteeriti ka üks Austria õhuvägede ohvitser, kes väidetavalt andis venelasele salajast infot.

Moskva kohus: Kommersant ei tohi öelda, et Kadõrovi koht on elektritoolil
Moskva linnakohus määras ajalehele Kommersant 10 000 rubla trahvi, sest ajaleht kirjutas, et Tšetšeenia presidendi Ramzan Kadõrovi koht on elektritoolil.
Moskva linnakohus andis õiguse Tšetšeenia president Ramzan Kadõrovile, kes kaebas oma au ja väärikuse riivamise pärast kohtusse Vene ajalehe Kommersant, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Kohus nõudis, et Kommersant peab avalikustama oma väidete ümberlükkamise ja Kadõrovile maksma kümme tuhat rubla (ligi viis tuhat krooni).
Aasta tagasi kirjutas Kommersant artiklis "Tšetšeenia komandant": "Kadõrovi koht pole peaministri tugitoolil, vaid elektritoolil ning see, et ta sai Venemaa kangelase autasu on häbiplekk nende jaoks, kes tegelikult väärivad seda auhinda"

Iraagis pandi kolm mošeed põlema
Täna hommikul panid Iraagi võitlejad põlema kaks sunniitide mošeed Iskandariya linnas ja ühe mošee Mahaweeli linnas.
Rünnaku tulemusena hooned on tõsiselt kahjustanud, teatas Reuters.
Eile hommikul toimus rünnak kahe šiiitide mošee vastu. Iraagi peaminister süüdistas terroriaktides terrorivõrku al-Qaida ja endise presidendi Saddam Husseini pooldjaid.

Pornograafia tootmine toob Iraanis peagi kaasa surmanuhtluse
Iraani parlament kiitis heaks seaduseelnõu, mis kehtestab pornofilmide tootmise ja levitamise karistuseks surmanuhtluse.
Õigusakti toetas 148 Majlise liiget, viis liiget oli vastu, vahendas newsru.com.
Pornomaterjalide tootjad samastatakse seaduseelnõus maailma hukutajatega, kellele tuleb määrata vastav karistus.
Mõiste "maailma hukutama" on võetud koraanist ja kuulub kõige tõsisemate kuritegude hulka, mille eest Iraani seaduste järgi nähakse ette surmanuhtlus.
Seadus hakkab kehtima ka pornomaterjalide produtsentide, režissööride, operatoorite ja näitlejate suhtes.
Seadus jõustub pärast parlamendi ülemkoda Valvurite nõukogu heakskiitmist.

USA püüab takistada vaimuhaigetele relvade müümist
USA võib peagi vastu võtta seaduse, mis nõuab osariikidelt relvaostu keelu saanud inimeste andmete edastamist üleriigilisse andmebaasi, nii et enam korduks Virginia massimõrv, kui vaimuhaige tudeng sai vabalt relva osta.
USA esindajatekoda võttis vastu eelnõu, mis tugevdab relvaostjate taustauuringute nõudmist, vahendab BBC. Eenõu saab seaduseks siiski alles siis, kui see ka senatis vastu võetakse ja president sellele allkirja annab.
Uut relvaseadust hakati arutama pärast seda, kui selle aasta aprillis korraldas vaimuhaige tudeng Virginia tehnikaülikoolis massimõrva. Relvad oli vaimuhaigeks tunnistatud noormees ostnud poest ilma mingi probleemita.
Nimelt ei olnud andmed noormehe vaimuhaiguse kohta jõudnud üleriiklikku andmebaasi, kust relvamüüjad ostja tausta kontrollivad.
Uus seadus nõuab, et osariigid saadaks oma relvakeelu saanud inimeste andmed üleriiklikku andmebaasi ja määrab käsu eiramise eest osariikidele ka karistused.

Vatikan lõpetas aborti toetava Amnesty Internationali rahastamise
Vatikan teatas, et lõpetab Amnesty Internationalile raha andmise ja soovitab ka kõigil katoliiklastel AI-le raha mitte anda, sest see organisatsioon soosib aborti.
Amnesty International väidab aga vastu, et ei toeta üldiselt aborti, vahendab BBC. AI kinnitas siiski, et naisel peab olema valikuvabadus, eriti kui ta on rase vägistamise või verepilastuse tõttu.
Vatikani Paavstliku Rahu ja Õigluse Komisjoni juht kardinal Renato Martino kinnitas, et kirik ei toeta AI ootamatut pööret abordi soosimise suunas. Martino selgitas: Abort on mõrv. Ja kui seda osaliseltki õigustada - näiteks vägistamise puhul -, siis tähendab see süütu üsas oleva lapse vaenlaseks tembeldamist

Venemaa nõuab seniste relvastuspiirangute lõppu
Venemaa ja NATO esindajad peavad Viinis tavarelvastusleppe päästmiseks kõnelusi.
Otsa tegi lahti Venemaa president Vladimir Putin, kes teatas oma kõnes "Olukorrast riigis", et Moskva peatab lepingu täitmise.
"Venemaa ei saa oma vägesid vabalt liigutada," selgitas esmaspäeval Viinis Moskva delegatsiooni juht Anatoli Antonov. Ta rõhutas siiski, et Venemaa ei kavatse esialgu lepet lõplikult tühistada, vaid sellele üksnes moratooriumi kehtestada.
Euroopa tavarelvastuslepingule kirjutasid 1990. aastal alla Nõukogude blokk ja NATO ning see seadis piirangud vägede suurusele ja ka nende liigutamisele. Hiljem, Nõukogude impeeriumi lagunedes, osutus aga vajalikuks jaotada kvoodid üksikute riikide vahel laiali ja 1999. aastal sõlmisid 30 riiki uue leppe.

Kuhu kadus USA presidendi kell? 
Pühapäeval Albaaniat külastanud USA presidenti George W. Bushi võeti seal vastu erakordselt südamlikult. Mujal Euroopas põlgust kohanud riigipea oli sedavõrd liigutatud, et sukeldus rõõmsasse rahvamassi. Hiljem on aga fotosid uurides avastatud, et ühel hetkel kadus Bushi vasakut kätt ehtinud kell. Valge Maja pressiesindaja kinnitas küll hiljem, et ajanäitajat ei näpatud, vaid president pistis selle ise taskusse.

Teadlaste väitel aitab surmanuhtlus mõrvu vähendada
Uuringute järgi aitab surmanuhtluse sage ja kiire rakendamine päästa inimelusid.
Viimasel ajal on surmanuhtluse pooldajate käsi käinud halvasti, kirjutab AP. DNA-testide kasutamine toob järjest välja õigussüsteemi vigu ning moraalsed argumendid hukkamiste vastu kõlavad tugevamalt kui varem.
Ent samas on viimaste aastate jooksul jäänud tähelepanuta hulk teadustöid, mis kõik viitavad selgele korrelatsioonile riiklikult sanktsioneeritud tapmise ning kurjategijate toimepandud mõrvade vahel.
Vastased pole nõus
"Ma olen ise surmanuhtluse vastu. Kuid mu järeldused näitavad, et see hoiab ära kuritegusid - mida ma siis teen, hakkan neid peitma või?" kommenteeris AP-le Denveri Colorado ülikooli majandusprofessor Naci Mocan.

USA sõjaväe transpordilaev külastab taas Tallinna
Reedel, 15. juunil saabub Tallinna taas USA sõjaväe transpordilaev USNS LCPL Roy M. Wheat, mis külastas Eestit ka eelmisel aastal.
Wheat kuulub USA mereväe sõjavarustust kandvasse eskaadrisse MPSRON One, mille kolm laeva külastavad aastaringselt paljusid Euroopa reisisadamaid, teatas USA saatkond.
Eskaader paikneb mitmel pool Euroopa vetes, võimaliku sõjalise või huminataar kriisi ajal peavad nad tagama laevapardal oleva varustuse kiire saatmise USA vägedele kaldal. Eskaadri laevad osalevad tihti ka NATO sõjalistel õppustel, olles oluliseks lüliks USA ja Euroopa liitlaste sidemete tihendamisel.
MPSRON One allub USA mereväe kaptenile, kommodoor Clayton Saundersile, kes viibib Wheati pardal kuni eskadroni lipulaev MV 2nd Lt. John P. Bobo on dokis. Harilikult opereerivad transpordilaevadel tsiviilmeremehed ning vaid lipulaeval on esindatud USA sõjaväelased. Tallinna külastava laeva pardal on 30 meremeest. Ka eelmisel aastal Tallinna külastanud Wheati kapten Peter Grealy ütles, et meeskonnale meeldis Tallinnas väga ja nad ootavad kannatamatult uut reisi.

Songisepp saab Laagna tee sulgemise eest karistada
Savisaar: transpordiameti juhid usurpeerisid korda
Tallinna linnavalitsus otsustas transpordiameti juhataja Andres Harjo kõrval määrata distsiplinaarkaristuse ka legendaarsele linnaametnikule Mati Songisepale.
Distsiplinaarkaristusena avaldatakse noomitus transpordiameti juhataja Andres Harjole ning ameti juhataja peab koostöös linna personaliteenistusega määrama distsiplinaarkaristuse liiklusteenistuse direktor Mati Songisepale, teatas Tallinna pressiteenistus.
Sisekontroll tuvastas, et Laagna tee sulgemiseks lubade andmisel rikuti haldusmenetluse korda ning transpordiamet võttis üle linnavalitsuse funktsioonid. Teiseks ei teavitatud õigeaegselt ega korrektselt ürituse korraldajaid haldusmenetluse käigust, mille tõttu läks ka korraldajail dokumentide õigeaegse vormistamisega kiireks.
Linnapea Edgar Savisaare sõnul on lubamatu, et argipäeval suletakse liikluseks üks linna peatänavaist.

Linn rajab vanalinna piirile vallikraavi maa-aluse parkla
Väike Rannavärava tänavale rajatav parkla hakkab mahutama kuni 175 autot.
Korvamaks üha suurenevast autode hulgast tulenevat ruumipuudust pealinnas, rajab Tallinn Rannavärava juurde uue parkla, kus autokohad on ka maa all.
Linnavalitsus kavandab aadressile Väike Rannavärav 6 rajada parkla, kus autodele on maa all 100 ja maa peal 75 parkimiskohta.
Eriline on parkla seetõttu, et selle maapealset osa ei tohi ümbritseda ei aed ega tugimüür. Selle asemel asub ka nähtav osa ümbritsevast maapinnast 1,0 - 1,5 meetrit madalamal endises vallikraavis.
Tallinna maa-ameti juhataja Alo Brandti sõnul valmis selline lahendus koostöös muinsuskaitsjatega. "Parkla selline asend, mis markeerib vallikraavi, on vajalik, et autod ei varjaks mere poolt vaadet vanalinnale," lausus Brandt. Vahetult ala lähedal asuvad ka Estonia mälestusmärk ja Paks Margareeta.

Linn uuendab Stroomi randa
Tallinna linnavalitsus kavatseb Stroomi rannast kujundada moodsa kompleksi, mis pakub mitmekülgseid võimalusi veeta aktiivselt vaba aega.
Oma eilsel istungil moodustas Tallinna linnavalitsus ajutise komisjoni, mis arendab Stroomi rannaala ja seda teenindavat piirkonda.
"Stroomi rand on paljude tallinlaste populaarne ajaveetmiskoht, kuid rannaala infrastruktuur on vananenud," ütles abilinnapea Taavi Aas. "Seetõttu on tekkinud vajadus rajada uus ning moodne rannakompleks, mis pakub mitmekülgseid puhke- ja vaba aja veetmise võimalusi."
Aasa sõnul on komisjoni ülesandeks Stroomi rannaala hetkeseisu kaardistamine ning arenguvajaduste väljaselgitamine, ideekonkursi otstarbekuse kaalumine ning vajadusel selle läbiviimine.

Trammis tabati tablettidega kaupleja
AS-i Ühisteenused piletikontrolörid pidasid kolmapäeval tavalise piletikontrolli käigus kinni pakendamata tablette müünud välismaalase.
Kaasreisijate sõnul oli üks trammijänes müünud teistele tablette. Piletikontrolörid kutsusid asjaolude selgitamiseks kohale politsei.
Tabletid bussi all
Politsei ei leidnud esialgsel läbiotsimisel midagi, mida oleks võinud narkootikumiks vms pidada, kuid AS-i Ühisteenused töötaja märkas, et üks läbiotsitavatest noormeestest jõudis midagi bussi alla visata. Bussi alt tabletid leitigi. Kinni peeti tablettidega kaubelnud 36-aastane Soome kodanik Joni ning ostjad - vennad, 18-aastane Aleksandr ja 23-aastane Vladimir.

Linn maksab koolide eest 900 miljonit plaanitust enam
Tänane Eesti Ekspress kirjutab, et Tallinn maksab Oliver Kruuda ja Urmas Sõõrumaa firmadele koolimajade eest üüri ligi 900 miljonit krooni algselt plaanitust rohkem.
Möödunud nädalal kiitis linnavalitsus heaks kaks tähtsat dokumenti, mis räägivad lõpuks kindlatest summadest. Kuigi tegemist on ühe ja sama renditehinguga, ei klapi paberitel arvud. Vahe on "kõigest" 900 miljonit krooni, kirjutab Sulev Vedler lehes.
Esimene kõnealustest dokumentidest on lähiaastate eelarve strateegia. See sisaldab eraldi peatükki linna ja erasektori koostöö ehk nn PPP-projektide kohta. Linn prognoosib, et tasub tulevikus Kruuda ja Sõõrumaa firmadele üüri kokku ligi 5,4 miljardit krooni.

Tartu maantee äärde kerkib uus kvartal
Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule Tartu mnt 50 detailplaneeringu, mis võimaldab rajada 1,9 hektari suurusele alale kolme- kuni kaheksakorruseliste korteritega ärihoone ja kaks viie- kuni kolmeteistkorruselist äripindadega korterelamut.
Linnavalitsuse pressiteenistuse teatel reserveeritakse planeeringuga avalikku kasutusse jääv tänavalõik ja kõnniteed.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul jätkab planeering Tartu maantee kui ühe olulisema magistraaltänava linnaruumilist korrastamist. "Tartu maantee, mis linna lennujaamaga ühendades on Tallinna visiitkaardiks, on olnud aastaid pigem pealinna tagahoov," lisas Aas.
Korraldati arhitektuurikonkurss, mille võitis OÜ Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal. Hoonestuse sobivaks kõrguseks on määratud kuni kaheksa korrust.

Valdades puudub viina müümise suhtes üksmeel
Tallinna linnavalitsus esitas volikogule määruse eelnõu, millega alkohoolsete jookide jaemüük pealinna kauplustes on keelatud õhtul kella 8-st kuni hommikul kella 8-ni, linna ümbruse valdades puudub müügipiirangute kehtestamise suhtes ühine seisukoht.
Jõelähtme
Jõelähtme valla pressiesindaja Merike Metstak nentis, et Jõelähtmes pole piirangute teemat arutatud ja see pole päevakorda kerkinud.
Harku
Harku vallavanem Ott Kasuri kinnitas, et vallavolikogu kindlasti arutab piiranguid. "Maavanem on saatnud vallale kirja, kus soovitab alkoholimüüki piirata. Me kindlasti vastame kirjale," lubas Kasuri. Neljapäeval koguneb valla juhtkond, et volikoguga teema läbi rääkida.
Saue
Saue keskerakondlasest vallavanema Mati Tartu sõnul arutatakse seda teemat 28. juunil. "Konkreetselt pole veel ühtegi otsust vastu võetud. Vallas puudutaksid piirangud ainult kaht kauplust ja seega ei peaks probleem suur olema."

Singapuri ärimehed ehitavad Koplisse pilvelõhkuja
Kuni kümne aasta pärast valmiv 200-meetrine pilvelõhkuja oleks praegu Eesti kõrgeim.
Singapuri kompanii Tolaram Group rajab Põhja-Tallinna Kopli ja Sitsi tänava ristumiskoha lähistele, endise Balti Manufaktuuri alale äri- ja elukvartali, mille uhkuseks on 200 meetri kõrgune pilvelõhkuja.
"Singapuris ja isegi mujal Euroopas ei pälviks see torn mingit tähelepanu," naeris Tolaram Groupi esindaja Swee Siong Tan, kelle sõnul ei võeta piirkonna arendamist ühtse projektina, sest ehitusmahud on selleks liiga suured.
Eile algatas linnavalitsus 11 hektari suuruse ala detailplaneeringu. Esmalt restaureeritakse muinsuskaitsealune punastest tellistest tehasehoone, mille välisilme peab säilima. "Pilvelõhkuja ehitusele hakkame mõtlema kohe, kui selgub, mida linnavalitsus meilt täpselt ootab, ja kui oleme detailplaneeringu valmis saanud," ütles Tan.

Loomaaias uus elanik
Tallinna loomaaias rõõmustab külastajaid paarinädalane muskusveis. Pisike vasikatüdruk veedab päevi ema liigutusi hoolsalt matkides ja temalt elutarkusi õppides ning võtab kaalus tublisti juurde. Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on väike veis just praeguses eas toredalt kepsakas ja armas nagu karupoeg. Muskusveised elavad tavaliselt Gröönimaal ja Kirde-Kanada karmides tingimustes, seetõttu on nad täiskasvanuna karmi iseloomuga ning toidu suhtes üsna vähenõudlikud. Kunagi elasid muskusveised ka Eestis, kuid ilmastiku soojenedes ja inimtegevuse tagajärjel taandusid nad sobivamatesse elupaikadesse.

Võsul tapeti tüli käigus mees
Lääne-Virumaal Võsul tappis üks mees selle nädala alguses tüli käigus teise.
Võsul Karja tänaval asuvas hoones tülitsesid esmaspäeva õhtul omavahel töölised, mille käigus sai kehavigastusi Sergei (s. 1969). Kolmapäeva hommikul kella 8.00 paiku leiti Sergei korterist surnuna.
Peksmises kahtlustatavana on kinni peetud Lembit (s. 1962).
Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Lavrov soovib Tõnismäele maetute säilmed Venemaale matta
Vene välisminister Sergei Lavrov küsis Eestilt abi Tõnismäele maetute säilmete Tallinnast Venemaale ümbermatmiseks viimisel.
"Vene pool edastas Eesti võimudele kindla soovi aidata Tõnismäele väljakaevatud Nõukogude sõdurite sugulastel säilmeid ümber matta nii, nagu nemad soovivad," vahendas Ria Novosti Lavrovi sõnu.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Vene kolleeg Lavrov kohtusid teisipäeva õhtul Rootsis, Malmös Läänemeremaade Nõukogu ministrite kohtumisel.
Ria Novosti andmeil teatasid Eesti ametivõimud kolmapäeval, et ühe Tõnismäele maetu, kapten Aleksei Brjantsevi säilmed antakse üle tema pojale Viktorile. DNA testi tegemiseks Tallinnasse tulnud Viktori reisi-, DNA-analüüsi ja transpordikulud kannab Venemaa.
Vene saatkonna andmeil kavatseb Viktor Brjantsev oma isa säilmetega Venemaale tagasi lennata reedel. Tema isa säilmed maetakse Lõuna-Venemaal Gukovo linna kalmistule laupäeval.

Miks meil ei ela ükssarvikuid
Miks pole looduses ükssarvikuid? Võib-olla arenesid hobused sel moel, et ükssarvikut ei saanud tekkida. Mis määrab taimede ja loomade riikide piirid - need, keda me näeme ja need, kes polekski saanud areneda? Calgary ülikooli teadlane Przemyslaw Prusinkiewicz ja ta kolleegid uurisid taimi, õieti taimede hargnemist või õidepuhkemist. Nõnda näib, et viis, kuidas geenid arengut kontrollivad, mängib olulist osa selles, millised geenid arenevad struktuuris. Valik aga mängib võtmerolli, määrates reeglid, mille raames evolutsioon toimib. Nad avastasid uusi teid, mida kutsusid evolutsioonilisteks ussiaukudeks, mis ühendab eri tüüpi õisikuid ja võimaldab ühe arenemist teiseks. Ükssarvikuid ei tekkinud, kuna ei olnud sobilikke ussiauke, mis neid hobustega ühendaks, või siis ussiaugud olid, kuid evolutsioonil polnud aega neid läbi käia

Suvekool teadushuvilistele
Portaal www.teadus.ee korraldab 24.-26. augustil Käsmu meremuuseumis oma kolmanda suvekooli, kus tavainimesed saavad kolm päeva teadlastega kohtuda. Teemaks on sedapuhku õhk. Esinejate seas on tuntud teadlasi paljudelt aladelt, nagu õhufüüsik Ülle Kikas, ajaloolane David Vseviov, materjalifüüsik Jaak Kikas, kosmoseguru Uno Veismann, vaakumi asjatundja Margus Saal, teoloog ja literaat Toomas Paul, suursaadik ja ettevõtja Riivo Sinijärv, arhitekt Tiit Kaljundi. Nad kõik pajatavad õhu teemal oma tegevusala mätta otsast.
Tehakse õhust pauku ja vaadatakse läbi õhu planeete. Muusik Urmas Sisask esineb oma õhulise muusikaga, Käsmu meremuuseumi pidaja Aarne Vaik pajatab, millal oli/on Käsmus õhk puhas ja loodusfotograaf Tiit Hunt näitab fotomatkal, kuidas õhku pildistada. Täpsemalt portaalis.

Süsteemne lähenemine aitab mõista ka inimese südant
Südamed on tuksunud miljoneid aastaid. On ka väsi-matu südamelihase töö mudeleid. Kuid alles süsteemne lähenemine tõi selgust südame töö saladusse. Ning selgusetoojate seas on pioneerideks ka Eesti teadlased.
Kui teil süda valutab, siis ei pruugi see olla mustast südametunnistusest. Valu võib olla sellest, et teie südamelihase rakud ei saa suurema koormuse puhul piisavalt energiat. Kuidas aga need lihasrakud, mis ei tohi eales väsida ega puhata, toidetud saavad? Sellele küsimusele on teadlased püüdnud vastust leida juba ligi kaks aastatuhandet, alates arst Claudius Galenose aegadest.
Lahenduse pakkus uus mõtlemine - süsteemibioloogia, mille pioneeride seas on ka Eesti teadlasi. Eestlaste töö innovatiivsust tõendas hiljuti maailma üks suurimaid heategevusfonde Wellcome Trust, mis toetas Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste uurimisrühma 17,2 miljoni krooniga. See summa on mõeldud viie aasta peale ning toetab TTÜ küberneetika instituudi vanemteaduri Marko Vendelini rühma, mis uurib südamelihase energiavahetust.

Foorum: 20% ulatuses taastuvenergia kasutamine on täiesti reaalne
Tänasel Eesti Energia taastuvenergia foorumil tõdesid osalejad, et Euroopa Liidu seatud eesmärk toota 2020. aastal kogu energiast 20% ulatuses taastuvenergiat on Eestile täiesti reaalne täita.
Eesti Energia kommunikatsioonijuht Helen Sabraki sõnul tuginesid foorumil osalejad oma arvamuses olemasolevale potentsiaalile ning arendajate ning seaadusandjate häälestatusele.
Sabraki sõnul oli foorumil juttu Eestile võimalikest taastuvenergiaallikatest. "Põhiliselt keskenduti tuulele," ütles Sabrak. "Selle kõrval räägiti ka puidust, põllukultuuridest, biojäätmetest saadavast energiast, samuti hüdroenergiast ning prügi põletamisest saadavast energiast."
Huvilisi, kes tuuleparke soovivad rajada, leidub. Sabraki sõnul oli konverentsil juttu aga sellest, et mida enam tekib ebastabiilset tuuleenergiat, seda enam tuleb tuuleparkide rajajatel mõelda, kuidas hakkama saada tuulevaestel aegadel. "Tuul ei puhu kogu aeg ning puudujääv energia tuleb kompenseerida muul moel," selgitas Sabrak.

Viljandi tahab piirata kasiinode lahtioleku aega
Viljandi soovib esimese omavalitsusena Eestis kehtestada linna kasiinode tegevusele kellaajalise piirangu, mis sunniks hasartmängukohti oma uksed kell 23 sulgema.
Viljandi linnavalitsus arutas kasiinode tegevusega seonduvat oma viimasel istungil. Linnavalitsuse liikme Tauno Tuula sõnul on hasartmängurlus samasugune sõltuvus nagu alkoholism ning seepärast tuleks kasiinode lahtiolekuaegu piirata sarnaselt viinapoodide omadega, kirjutab Sakala.
"Piirang on mõeldud sõltuvuse katkestamiseks. Kui uks pannakse kell üksteist õhtul kinni, on mängijal öö otsa aega järele mõelda, kas ikka jätkata," selgitas Tuula.
Ta ütles, et linn on konsulteerinud juristiga, kelle hinnangul on omavalitsusel täielik õigus selliseid piiranguid seada.

LHV: jaeinvestorite huvi Arco Vara vastu on võrreldes varasemate IPOdega väiksem
LHV veebitoodete juht Alo Vallikivi, et huvi Arco Vara aktsiate vastu on märgatavalt väiksem kui eelnevate IPOde vastu.
"Võib öelda, et huvi Arco Vara aktsiate märkimise vastu on isegi kuni kolmandiku võrra väiksem kui näiteks Ekspress Grupi, Olympicu või Tallinki vastu," kommenteeris Vallikivi aripaev.ee-le.
"Põhjused on juba varem lehtedes välja toodud. Hea ettevõte, vale ajastus, kinnisvarabuumi tipp on möödas. Ju ei veennud nad ilusate juttudega Rumeeniast ja Bulgaariast," selgitas Vallikivi.
Vallikivi seadis ka kahtluse alla ka selle, kas Arco Vara IPO jaeinvestorite eraldatud 20% täis märgitakse. "Eesti jaeinvestorid ei oleks nii suurt IPOt kunagi täis märkinud, see on juba fondide küsimus," selgitas ta.

Laupäeva öösel esineb Elisal häireid
Laupäeva, 16. juuni öösel kella 01 kuni hommikul kella 08-ni
Seoses töödega kõnekeskuses võib esineda häireid tavatelefoni kasutamisel, helistamisel mobiililt välismaale ja rändlusteenuste kasutamisel, teatas Elisa oma kodulehel.

Maksuametist sai IOTA nõukogu liige
Euroopa maksuhaldurite organisatsiooni IOTA (Intra-European Organisation of Tax Administrations) 11. peaassamblee valis Eesti organisatsiooni nõukogu liikmeks.
"Valituks saamine tähendab meie jaoks suurt vastutust, aga ka võimalust kaasa rääkida maksuhaldurite arengus ja rahvusvahelise koostöö kujundamises," ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav ameti teates.
IOTA uueks eesistujaks sai Sloveenia.
IOTA on mittetulunduslik organisatsioon, mille missiooniks on edendada Euroopa maksuadministratsioonide vahelist koostööd ja toetada nende arengut vastavalt iga organisatsiooni liikme vajadustele.

Nordea sularahaautomaatide töö on täna öösel häiritud
Seoses suuremahuliste hooldustöödega võib ööl vastu homset kell 23-07 esineda häireid Nordea ja Sampo ühiste sularahaautomaatide töös.
Nordea vabandab klientide ees võimalike ebamugavuste pärast.

M&A omandas kõik Baltic Toursi aktsiad
Aktsiaseltsi Baltic Tours asutaja aktsiaselts M&A omandas Tallink Silja Oy Ab 50% osaluse ettevõttes ja sai ettevõtte kõikide aktsiate omanikuks.
Tehingu tulemusena on aktsiaselts Baltic Tours suurim Eesti kapitalil põhinev reisibüroo, teatas Baltic Tours.
Tallinki börsile saadetud teate järgi müüdi aktsiad hinnaga 7,5 miljonit krooni.
Baltic Toursi juhatuse liikme Viive Metsamaa sõnul ei muutu Baltic Tours reisibüroo töökorralduses esialgu midagi.
"Juhtkond jääb samaks, kõik teised töötajad samuti. Ka tegevusvaldkondades ja -suundades esialgu mingeid muudatusi ei tule. Meil on edasiliikumiseks enesekindlust andev positsioon: hinnatud ja tuntud kaubamärk, vajalikud ressursid ja professionaalsed töötajad, pikaajalised kogemused, suur kliendibaas, hea tehniline baas jm. Kasv on meie prioriteet ja jääb selleks ka tulevikus," rääkis Metsamaa.

Selver ja Rimi ähvardavad alkoholipiirangu korral poed kell 20 sulgeda
Eesti Kaupmeeste Liit (EKL) saatis täna avaliku pöördumise, milles teatas, et Rimi, Selver ja Eesti tarbijateühistute keskühistusse kuuluvad kauplused kaaluvad Tallinnas alkoholipiirangu korral poed kell 20 sulgeda.
Piirangu kehtestamisel kaaluvad kaupmehed Rimi, Selveri ja Eesti tarbijateühistute keskühistusse kuuluvate kaupluste sulgemist alates kella 20, teatas liit. Eesti Tarbijateühistute keskühistusse kuuluvad Maksimarketid, Konsumi ja EDU kauplused.
Liidu hinnangul ei lahenda õhtune alkoholimüügi keeld alkoholi tarbimise probleemi ning mõjutab kõige valusamini kultuurseid tarbijaid, kes on harjunud tegema sisseoste õhtusel ajal, et vältida tipptunnil tekkivaid järjekordi.
Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul peaks alkohoolsete jookide müügi korraldusel üle riigi lähtuma võimalikult ühtsetest printsiipidest. EKL leiab, et alkohoolsete jookide müük jaekaubanduses peaks olema lubatud aegadel, mil on avatud enamik kauplusi.

Rajatav Nordic Hotel Forum elavdab konverentsiturismi
Hotellioperaatorfirma Nordic Hotels OÜ ja kinnisvaraarendaja E.L.L. Kinnisvara AS rajavad Tallinnas aadressile Viru väljak 2a neljatärnilise äri- ja konverentsihotelli Nordic Hotel Forum.
Hotelliprojekt läks maksma 350 miljonit krooni, hotellis on 267 numbrituba ning seal saab tööd 120 inimest, teatasid ettevõtted.
"Usun, et Tallinn suudab pakkuda Helsingile ja ka Riiale väärilist konkurentsi eelkõige konverentsiturismi vallas ning Nordic Hotel Forumil on selles oma tugev roll," ütles Nordic Hotels OÜ juhatuse esimees Feliks Mägus.
Nordic Hotel Forum avab uksed 9. detsembril.

Kia rajab Tallinna uue keskuse
KIA Auto AS rajab Tallinnas Tartu maanteele uue müügi- ja teeninduskeskuse.
Keskus hakkab paiknema 1,2 hektari suurusel maa-alal ning hoone suuruseks on planeeritud 6500 ruutmeetrit, teatas Kia Auto börsile.
Müügisalong peaks mahutama 1000-1200 ruutmeetril 20 mudelit. Eraldi luuakse müügipiirkond ka kasutatud sõidukitele. Keskusesse rajatakse tehnohoolde- ja remondiruumid, pesula, töökoda värvimis- ja plekitöödeks, samuti administratsiooniruumid ning töötajate puhkeruumid. Klientidele luuake 200-250 kohaga parkimisala.
Esialgsete plaanide kohaselt peaks hoone valmima järgmise aasta lõpuks.
Kia Auto rajab müügikeskuse ka Vilniusesse, mis valmib selle aasta lõpuks. Riiga rajatava uue salongi asukoha valik on lõppjärgus.

Selveri uus keskusköök pakub tööd 260 inimesele
Septembris avatavas Selveri Köögi uues keskusköögis Lasnamäel hakkab tööle 260 inimest.
Selver värbab kogu Eestit teenindavasse keskuskööki 70 uut töötajat - kokkadeks, pagariteks ja kondiitriteks, teatas ettevõte.
Uue Selveri keskusköögi eeliseks peab A-Selver ASi juhataja Ain Taube ergonoomilist töökeskkonda ning kaasaegseid seadmed.
"Kui kaupluse töötajatel on oluline keeleoskus, siis köögi töötajatelt ootame eelkõige pealehakkamist ja töötahet, keeleoskus ei ole määrav," ütles A-Selver ASi personalijuht Evelin Roomets.

Kütusemüüjad tõstsid diislikütuse hinda
Statoil tõstis täna hommikul Neste järel diislikütuse hinda 30 sendi võrra 13,35 kroonile liitri eest.
Statoili automaatjaamades tõusis diislikütuse hind 25 senti 13,05 kroonile liiter, kinnitati Statoil Eestist.
Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju sõnul tõstis Neste täna diislikütuse hinda 30 sendi võrra seoses sisseostuhindade tõusuga. Diislikütus maksab Neste tanklates 13,10 krooni liiter.
Bensiinide hinnad ei muutunud.

Kruuda: Arco Vara aktsiaemissioon on märgilise tähtsusega
Suurettevõtja Oliver Kruuda sõnul on Arco Vara aktsiate emissioon kinnisvaraturu edasise arengu seisukohalt märgilise tähtsusega.
"Konstruktiivne osa turust hoiab hinge kinni ja salamahti pöialt Arcole, sest nende emissioon on turu edasise arengu seisukohalt märgilise tähtsusega," teatas Kruuda. "Kõik väiksemad arendajad peaksid Arco edu korral igal juhul vahuveini avama, sest see positiivne impulss võib toetada ka neid nende raskes töös täna kortereid müüa."
Kuigi Arco Vara vaba 1-1,5 miljardi kaasamine on suunatud suuresti Balkanile, on Kruuda hinnangul tegemist olulise sündmusega eeskätt Eesti ja Läti kinnisvaraturu jaoks. "Olles Kalev REC-i kaudu ka ise Bulgaarias tegevad, näeme sealseid võimalusi, kuid näeme ka probleeme. Korraliku struktuuri korral on seal aga võimalik hästi teenida," ütles Kruuda.

Riigikogu kinnitas tulumaksu langetamise ja aktsiisitõusu
Riigikogu võttis viimasel puhkuse-eelsel tööpäeval seadusena vastu tulumaksu langetamise ja alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tõstmise.
Tulumaksuseaduse muudatus langetab üksikisiku tulumaksumäära 2011. aastaks 18 protsendini ja tõstab tulumaksuvaba miinimumi samaks ajaks 36 tuhande kroonini aastas.
Tulumaksuseaduse muutmise poolt hääletas 58 ja vastu 33 riigikogu liiget.
Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tõstva eelnõuga muudetakse ka keskkonnatasude seadust, millesse tehtava muudatuse kohaselt ei maksa elektritootjad enam Co2 saastetasusid, et kompenseerida elektriaktsiisi kehtestamisega tekkivat hinnatõusu.
Aktsiisitõusu poolt hääletas 56 ja vastu 33 riigikogu liiget, kaks saadikut jäi erapooletuks.
Aktsiisitõus toob kaasa bensiiniliitri umbes 1,3 kroonise hinnatõusu. Keskmine sigaretipakk kallineb umbes 10 krooni ja 60 senti. Pooleliitrise õlle hinnale lisandub 55 senti ja pooleliitrise viina hinnale 11 krooni ja 70 senti. Maagaasi kuupmeeter kallineb 3,4 protsenti ehk 18, 53 senti. Elektri kilovatt-tund tavatarbijale ei kallineks, kuna samal ajal alanevad tootjatele kohaldatavad saastetasud.

Riik müüb oma osaluse Kroonpressis
Valitsus otsustas võõrandada riigi 0,022% suuruse osaluse AS-is Kroonpress.
Korralduse kohaselt võõrandatakse riigile kuuluvad 12 AS Kroonpress 500-kroonise nimiväärtusega aktsiat aktsiaseltsi teistele aktsionäridele ja määratakse aktsiate müügi korraldajaks rahandusministeerium, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Riigi osalus Kroonpressi trükikojas on 0,022%. AS Kroonpress asutati 1990. aastal AS-i Postimees poolt ning ettevõte kuulub praegu Eesti Meedia kontserni.

EML kaasas nõukotta endised rahandusministrid
Eesti maksumaksjate liidu (EML) juhatus otsustas nimetada EMLi nõukoja liikmeteks endised rahandusministrid Aivar Sõerd ja Taavi Veskimägi ning vandeadvokaat Priit Lätti.
"EML on oma selgete seisukohtadega olnud küll tihti ebamugav, kuid alati professionaalne partner riigile. Ma ei ole alati nõustunud EMLi kõigi konkreetsete positsioonidega, kui ideoloogiline lähenemine avaliku sektori tuludele-kuludele on kattunud minu arusaamadega," ütles Veskimägi EMLi teates.
"Loodan tuua EMLi nõukotta lisaks väga professionaalsele maksude käsitlusele ka senisest põhjalikumat käsitlust eelarvestamisest ja avalike kulutuste juhtimise korraldamisest."
Nii Taavi Veskimägi kui Aivar Sõerd on rahandusministrina tegutsedes saanud EMLi poolt aasta maksumaksja sõbra tiitli, vastavalt aastatel 2005 ning 2006.
Nõukoda on EML juhatuse juures tegutsev teadlastest, praktikutest ja asjatundjatest koosnev nõuandev kogu, mille eesmärk on abistada ning nõustada juhatust ja töötajaid liidu tegevuse olulistes küsimustes ja seisukohtade kujundamises. Nõukojas on praegu 12 liiget.

Kaupmeeste liidu juhina jätkab Heiti Allmäe
Eile õhtul valis Eesti kaupmeeste liidu juhatus esimeheks taas A&G Kaubanduse nõukogu esimehe Heiti Allmäe.
Kaupmeeste liidu juhatusse kuuluvad liidu teatel Jaan Marjundi (ETK), Marika Merilai (Kaupmeeste Liit), Ain Taube (A-Selver), Heiti Allmäe (A&G Kaubandus), Eduard Saul (Valior), Edward Köster (Tallinna Kaubamaja), Ruth Laatre (Rimi Eesti Food), Kati Kusmin (Kalev Chocolate Factory) ja Mait Miller (Smarten Logistics).
Eesti kaupmeeste liit on 1996. aastal loodud jae- ja hulgikaubandusettevõtete ühendus.

Ernst & Young uurib SAPARDi programmist tekkinud tulu
Rahvusvaheline audiitorfirma Ernst & Young alustab põllumajandusministeeriumi tellimusel koostöös maaülikooli ja nõuandekeskuste ekspertidega uuringut, millist tulu on Eesti saanud SAPARDi 1,062 miljardi kroonisest programmist.
"SAPARD programm oli Eesti põllumeestele esimeseks suuremaks proovikiviks Euroopa Liidu toetuste saamisel," märkis Ernst & Young Baltic AS partner Hanno Lindpere. "Tänaseks on viimasest taotlemisvoorust möödas peaaegu 4 aastat, mis on piisav aeg, et hinnata sõltumatult toetuse tegelikke mõjusid ja öelda, mida saaks edaspidi paremini teha."
Ernst & Youngi juhtivkonsultant Tauno Olju kinnitusel alustatakse reedel aastatel 2001-2003 taotlusi esitanute hulgas küsitluse läbiviimist.
"Vastused on konfidentsiaalsed, et tagada võimalikult tegelikkusele vastav tulemus," märkis Olju. "Vastuseid kasutatakse vaid SAPARDi programmi mõjudele koondatud hinnangu andmisel. Järeldused selguvad sügisel, kogu protsessi eesmärgiks on muuta uusi põllumajandustoetusi vajadustele vastavamaks."

Norralased väisavad üha enam Eestit
Aprillis peatus majutusettevõtetes 34 000 välisturisti enam kui märtsis, märkimisväärselt on suurenenud Norra turistide arv.
Lähenev turismihooaeg toob Eestisse järjest enam välisturiste, kes kasutavad majutusettevõtete teenuseid. Aprillis suurenes majutusettevõtetes peatunud välisturistide arv märtsiga võrreldes 44% ja eelmise aasta aprilliga võrreldes 5%, teatas statistikaamet.
Aprillis oli Eesti huvipakkuv sihtriik Norra turistidele - majutusettevõtetes peatus ligi poole võrra enam Norra turiste kui välisturistide arv majutusettevõtetes suurenes.
Senisest rohkem turiste saabus ka Poolast (42%), Lätist (29%) ja Leedust (16%). Eesti peamise turismipartneri Soome turistide langustrend on peatumas. Aprillis peatus majutusettevõtetes 66 000 Soome turisti, mis on 3700 turisti enam kui aasta tagasi aprillis. Venemaa turistide arv aga vähenes 13%.

Rimi kaotab turgu Maximale
Citymarketite viimine Rimi ühtse kontseptsiooni alla on vähendanud Rimi käibe kasvu Eestis ning ümberehitustööde tõttu on kett kaotamas turuosa.
Selle aasta esimese viie kuuga kasvas Rimi Eesti käive ainult kuus protsenti. Turg kasvas samas ligi 20 protsenti. Kõige rohkem on turuosa kasvatanud leedulastele kuuluv Maxima, kirjutab Äripäev.
"Meie tagasihoidlik kasv Eestis on tingitud üleminekuperioodist. Lähme vana Citymarketi kontspetsioonist üle Rimile," rääkis Rimi Eesti Food ASi tegevjuht Ruth Laatre, kelle sõnul on sellel aastal plaanis valmis saada kolme kaupluse ümberehitusega.
Tagasihoidliku käibe kasvuga Rimist tuhisesid mööda Maxima ja Selver, kellel kummalgi oli käibe kasv Rimi omast kordades suurem.
A-Selver ASi tegevjuht Ain Taube peab edu põhjuseks just Selveri olemasolevate kaupluste tugevat arengut. "Kõik oleneb, kuidas keegi areneb ja kas tehakse palju kauplusi juurde või mitte. Meie võit seisneb just selles, et oleme olemasolevad kauplused palju paremini tööle saanud kui konkurendid," rääkis Taube.

Kilekotid toovad kauplustele sisse kena kopika
Tavalist kilekotti müüvad toidupoed vähemalt 200-protsendilise juurdehindlusega.
Koti materjal on läinud odavamaks, ent visa järjekindlusega küsivad poed selle eest kolmekordset hinda, tuues põhjenduseks keskkonnasäästlikuse. Kui tükihind on umbes 45 senti, teenib kauplus kilekotilt tervelt krooni, kirjutab Äripäev.
Eesti suurim toidukauplustekett Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK), kuhu alla kuuluvad Maksimarket, Konsum, Edu, A&O ning E-Ehituskeskus, müüb ühes kuus kokku 750 000 kilekotti. Aastas teenib ETK kilekottide müügilt ligi 9 miljonit krooni.
"Koti müügihinna sisse on arvestatud kõik kulutused seoses koti ostmise, tellimise, reklaami trükkimise, transportimise ja müümisega poes ning eelnevaga seotud riiklikud maksud. Pärast eelnimetatud kulude katmist ei ole kilest ostukottide müügist teenitav tulu märkimisväärne," ütleb Eesti Tarbijateühistute Keskühistu kommunikatsioonijuht Regina Aasumets.

Pärnus maksab suvekorteri kuuüür keskmise palga
Ööpäeva eest Pärnus asuvas korteris küsivad omanikud tavaliselt tuhat krooni.
Põhilise kontingendi suvel korterite üürilevõtjatest moodustavad kinnisvarafirma Uus Maa Pärnu büroo peamaakleri Peeter Sepa sõnul siiski välisturistid, põhiliselt rootslased ja sakslased, kes võtavad tavaliselt korteri üürile kuni paariks nädalaks. Eestlased üürivad Pärnus korteri enamasti paariks päevaks, kõige rohkem nädalaks.
Vestmani Kinnisvara Pärnu esinduse müügisekretär Sirle Peipins ütles, et Pärnu korterite üürihinnad tõusevad puhkusehooaja saabudes kuni kolmekordseks. Ühetoalise korteri saab kuuks ajaks alates 8000 krooni eest, kahetoalise hind algab 10 000 kroonist. Rannarajoonis ja kesklinnas asuvad renoveeritud, hea köögitehnikaga korterid ongi Sirle Peipinsi sõnul mõeldud eelkõige välisturistidele, kes mujale korterit üürida ei soovi. "Ülejõest ei maksa neile rääkida," ütles ta.

Eesti Energia lennutab interneti õhu kaudu kohale
Televõrgu AS hakkab alates 2. juulist üle Eesti pakkuma WiFi-sarnast internetiteenust.
Eesti Energia kontserni kuuluva Televõrgu AS-i vahendusel peaks internet jõudma ka aladele, kus varem polnud internetti võimalik kasutada. Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabraki sõnul sõltub internetikiirus konkreetsest tegevusest, mida internetis tehakse, ja kui palju on parasjagu ümberringi teisi Eesti Energia interneti kasutajaid, kuid see jääb vahemikku 256 kbps kuni 2 Mbps. Televõrgu AS praeguseks 50 miljoni krooni eest kohandanud võrke, paigaldanud tugijaamu jne.
Eesti Energia interneti kasutamiseks on vaja lisaks arvutile veel vastavat sagedust vastuvõtvat seadet, 450 MHz CDMA-modemit, mida on kahesugust - mobiilne seade, mis on väiksem ja sobib sülearvutitele, ning pisut suuremamõõduline koduseade. Koduseade on tugeva antenniga ja võimaldab luua veebiühenduse igal pool tõrgeteta, sõltumata tugijaama lähedusest. Mobiilne seade töötab hästi kuni seitsme kilomeetri kaugusel tugijaamast. Koos lisaantenniga töötab mobiilne seade ka üle kogu Eesti, sõltumata tugijaama kaugusest, ning sobib kaasavõtmiseks. Antud sagedusalas paindub raadiolaine ka tõkete taha.

Mait Malmsten lavastab muusikalist komöödiat
Mait Malmsteni esimene lavastajatöö on muusikaline komöödia "Tutvumiskuulutus".
Järgmisel nädalal esietenduva tüki muusika autorid seisavad ka ülipopulaarse teleseriaali "Sõbrad" taga, teatavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Rahvusooper Estonia 101. hooaeg tõi rekordilise arvu publikut
Hooajal 2006/2007 tõusis rahvusooperis saali täituvus 80,3 protsendini, mis on parim näitaja viimase kümne hooaja jooksul.
Peadirektor Paul Himma sõnul näitab hea tulemus, et rahvusooper on olnud õigel teel. "Estonia tegi juba üle kümne aasta tagasi teadliku valiku, et meie ülesanne on hoida ja arendada kõige ressursimahukamat ja klassikalise kooliga seotud muusikateatrit, millega tegelemine teistel organisatsioonidel ei olekski jõukohane. Kergemate või kammerlike žanrite lavaletoojaid on teisigi, ning nende juures vajatakse alati Estonia lauljaid ja orkestrante või lavateenindavaid spetsialiste. Kuid meie eesõigus ja kohus on "Sülfiidi" või "Rigoletto" lavastamine, nagu ka "Wallenbergi" sarnaste suurte eesti algupärandite etendamine. Võib öelda, et publik on meie valikud heaks kiitnud," ütles Paul Himma.

Rahvalikud artistid tegid festivalist Re: Orient külapeo
Türgi superstaarid rõõmustasid
Lämbelt suvises Stockholmis leidis varajase muusika festivali kõrval aset ka pisut teistsugune festival. See kandis nime Re: Orient ning esitles Lähis-Ida suunitlusega popmuusikuid. Kohal olid ka türgi lauljatar Kibariye ja klarnetist Hüsnü Senlendirici.
Olgu tegu Eesti või Rootsiga, ikka kujunevad vähemusrahvuse esindajate kontserdid justkui poolkinnisteks kogukonnapidudeks, kus publikuga lobisetakse omas keeles ja esmakordse kohtumise üle rõõmustatakse pisarateni.
Kõigepealt tegi väikese sissejuhatuse saatebänd. Siis purjetas lavale diiva, lastes rahval vaimustusest hulluda. Sealjuures võis Kibariye jätta rahus pikki fraase laulmata, sest publik teadis viise peast. Kuna laulud polnud sugugi kergete killast, avaldas selline segakoor sügavat muljet. Eesti situatsioonis võr-dunuks viisid keerukuselt ehk Siiri Sisaski repertuaariga (kujutlege nüüd, kuidas see kõlaks, kui näiteks Jaani kiriku täis rahvast püüaks neid kaasa üürata).

Lahkus kõrgelt hinnatud ooperilaulja, tenor Vello Jürna
Vello Jürna viimaseid suuri rolle oli Cavaradossi Puccini ooperis "Tosca".
Üleeile, 12. juunil lahkus tenor Vello Jürna. Jürna sündis 1. detsembril 1959. aastal Väike-Maarjas kooliõpetaja perekonnas. Väike-Maarja keskkoolis alanud koolitee jätkus G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, kus tema õpetaja, RAM-i solist Raimond Alango kutsus ta meeskoori laulma.
1987. aastal suundus Jürna tööle Estonia teatri ooperikoori, kust kaks aastat hiljem kasvas solistiks.
Lauljana omandas ta kõrghariduse aastail 1985-1991 tolleaegses Tallinna konservatooriumis, õppides algul Hendrik Krummi ja seejärel Ivo Kuuse juures. Ühtlasi täiendas ta end Itaalias Carlo Bergonzi juures Accademia Verdianas. Ta võitis I auhinna Eesti lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning oli Pavarotti-nimelise võistluse finalist Modenas (1991).

Stockholmi varajase muusika festival veetles publikut
Rootsi festival esitles noori ja tugevaid
Möödunud nädala lõpus toimus kuues Stockholmi varajase muusika festival, kunstiliseks juhiks Peter Pontvik. Stockholmi vanalinna kirikutes ja kontserdisaalides kõlas muusika keskajast renessansi ja barokini. Esitati prantsuse muusikat, ent aega leidus ka Buxtehude 300. surma-aastapäevaks.
Festival panustab rahvusvaheliselt hinnatud artistidele. Pontvik kurdab, et Rootsis napib varajase muusika teadlikkust. "Siia need artistid ju ei satu, kuna pole ei huvi ega traditsiooni. Püüame harida publikut ja katta repertuaari kuni Bachi surmani," kommenteerib Pontvik. Kunstiline tase oli ühtlaselt kõrge ning põhiüllatused ei tulnudki peaesinejailt.
Ning mis siin imestada. Seda, et festivali peaesineja Jordi Savall ja ansambel Hesperion oskavad pilli mängida, teab iga vähegi asjatundja (sama kooslus külastas mõne aasta eest Open Baroque'i festivali raames ka Eestit). Põnevaks läks keskpäevastel Stockholmi kuningliku muusikakolledži varajase muusika osakonna tudengite kontsertidel, kus kõlas 16.-18. sajandi muusika.

Tallinnast algab nelja prantslase rattaretk läbi Ida-Euroopa
Tallinnasse jõuavad täna neli Bordeaux'st pärit noormeest, kes alustavad siit seikluslikku 3300-kilomeetrist rattaretke läbi Kesk- ja Ida-Euroopa pealinnade.
ESTTEAM-i nimeline rännuseltskond kavatseb kahe kuu jooksul läbida kümme Kesk- ja Ida-Euroopa uute Euroopa Liidu liikmesriikide pealinna. Rattaretke eesmärgiks on edendada kultuurikontaktide kaudu Euroopa integratsiooni ning luua fotoreportaaži abil Lääne-Euroopas positiivset kuvandit Euroopa vähemtuntud idaosast.
Tallinnas võõrustab rattureid Eesti-Prantsuse äriühing CAFE koostöös Eesti Noorte Frankofiilide ja Prussakovi nimelise rattaühingu noortega.
Pealinlastel on võimalik ratturitega silmast silma kohtuda neljapäeval kell 18.00 Petersoni kohvikus (Narva mnt 5) ja laupäeva hommikul kell 9.00 Raekoja platsil, kust noormehed Pärnu ja Riia poole teele asuvad.

Maailmaküla pärlid olid Azam Ali ja Sergio Bastos
Maailmaküla festivalil on tunne, nagu oleks pärast pikka talve sattunud sinetavasse mustikametsa: ahmid muusikat endasse nii palju, kui mahub.
Maailmaküla festival on värske nähtus. Tundub, et see loodi Viljandi pärimusmuusikafestivali najale nii, nagu taimele kasvab uus võrse. Viljandi folk on muutunud Toidu tänava keskseks rahvapeoks, nüüd tuli luua uus festival, mille fookuses on kvaliteetne muusika suurepärastes tingimustes. Mitte et folgil ei oleks head esinejad, aga vabas õhus ja nii suurtele massidele on väga keeruline midagi elitaarset nuppudest välja keerata.
Sestap ongi suursuguse stalinistliku Athena värskete purpursete seinte ja kuld-valge stukkdekoori ning Jaani kiriku punastest tellistest löövide vahele ennast sisse seadnud uus festival. Korraldajateks teadagi - Johansonid.
Muusikavalik oli Maailmakülas nii vähese kontsertide hulga kohta väga mitmekesine. See muusika eeldab nii koolitatud maitset, et kindlasti leidis iga kuulaja midagi, mis sobis talle nagu rusikas silmaauku, ja midagi, mis jättis ta täiesti külmaks. Lausa kannelde ja sõlgedega ansambleid ei olnud, pigem oli rõhk professionaalsel, pärimuslike sugemetega kunstmuusikal. Pistsin nina sisse mitmele kontserdile, lähemalt kirjutada tahaks kahest.

Türil peetakse hea toidu festivali
Türi lauluväljakul peetakse laupäeval kella 11-23 hea toidu festivali Grillfest, kus toimub Eesti kõigi aegade suurim grillivõistlus ning esinevad ansambel Kihnu Poisid, Vello Orumets ja ansambel Laine, Ly Lumiste ja Mr Happyman, Lembit Saarsalu džässiõpilased ning JJ-Street Dance Company, Popflash ja Sir N. Valitakse Türi Suvemiss ja Suvemees. Avatud on miniloomaaed ja lasteala. Publik võib kaasa võtta ka oma grillimistarbed. Festivali sissepääs ja programm on kõigile tasuta. Edelaraudtee rongidega saab laupäeval Türile sõita poole hinnaga.
Vaata ka:
www.grillfest.eE

Manka Boutique Tallinnas
Tallinnas Viru keskuse terrassil saab homme ja ülehomme osa eestivene roki- ja folgifestivalist Manka Boutique Pop Festival.
Kahe päeva jooksul astub lavale viisteist esinejat. Neist eestikeelsele publikule tuntuimad on ilmselt kohaliku vene roki lipulaev PX, varem Sumerkina tuntud elektroonilist dub'i viljelev Yudzoka ning mullu oma debüütalbumi üllitanud garaažipopi ansambel J-Stick.
Reedene programm algab kell 17, laupäevane kell 16.20. Üritus on tasuta.
Vaata ka:


Haapsalus algab Airport Jam
Haapsalus Kiltsi lennuväljal algab homme Eesti suurim klubimuusikafestival Airport Jam 2007. Teist aastat toimuval kahepäevasel üritusel astuvad üles 50 Euroopa hetke kuumimat
DJ-d eesotsas Marel Woodsi, Richard Durand alias G-Spotti, Sander Van Doorni, DJ-duo Showteki ning Ron Van Den Beukeniga. Ligi 10 000-ruutmeetrisel festivalialal on kaks lava, sohvabaar, VIP-ala, Megazone'i angaar ja paintball'i ala, karnevalitelk ning telklaager.
Festivali piletid on müügil Piletilevis ja Statoilis ning maksavad eelmüügis 325 ja kohapeal 350 krooni.
Vaata ka:
www.airportjam.ee

Internet: swww.taninfo.ee/? id=23658
Internet: swww.taninfo.ee/? id=23658 - siit leiavad noored vastuse küsimusele, mida küll suvega peale hakata. Lehekülg annab põhjaliku ülevaate suvel pakutavatest vaba aja veetmise võimalustest, näiteks kontsertidest, laagritest ja spordiüritustest. Samuti saab uurida, kuidas kaitsta end puukide eest ja mismoodi teha lõket.

India sai pakkumise korraldada aastal 2009 F-1 etapp
India Olümpiakomitee ja Vormel 1 juht Bernie Ecclestone on jõudnud kokkuleppele korraldada üks etapp New Delhis.
"Me otsime sobivat maatükki, kuhu rada ehitada, hetkel New Delhis vormelirada ei ole," ütles India Olümpiakomitee president Suresh Kalmadi.
India on vormelibossidele silma jäänud eelkõige tänu oma kiirelt kasvavale majandusele.
Enne etapi teokssaamist tuleb Indial aga täita ranged tingimused sponsorlepinugte osas.
Kuigi juba praegu ollakse graafikust maas, on Kalmadi on kindel, et kõik nõudmised suudetakse siiski täita ning lepingu saab allkirjastada.
Hetkel pole selge ka see, milline senine etapp peab uuele tulijale ruumi tegema.

NBA mängijad aitavad nälgivaid lapsi
"NBA ametiühingu liikmed sõidavad juulis Kenyasse, et toimetada sinna 11 miljonit naela riisi Nairobi põuas vaevlevatele piirkondadele ja koolidele," ütles korvpalliliiga ametiühingu tegevjuht Billy Hunter.
Heategevus toimub koostöös organisatsiooniga Feed the Children.
"Korvpall muutub üha globaalsemaks ja tunneme kohustust aidata ühiskonda, mis on tegelikult väga sarnane sellele keskkonnale, kus me ise elame ja mängime," lisas mängijate ametiühingu president ja Utah Jazz'i mängujuht Derek Fisher.

Korvpallikoondisega liituvad ka Kullamäe ja Müürsepp
Tiit Sokk nimetas Euroopa meistrivõistlusteks valikturniiriks valmistuva Eesti koondise kandidaadid, kelle hulka kuuluvad ka Gert Kullamäe ja Martin Müürsepp.
"Oleme seadnud eesmärgiks lisakvalifikatsioonimängudele minna võimalikult parima koosseisuga," ütles koondise peatreener Tiit Sokk. "Nooremad mängijad on saanud hooaja vältel häid mänge ja mitu aastat on tehtud põhjalikku üldfüüsilist ettevalmistust. See võimaldab rohkem keskenduda taktika lihvimisele."
EM-i lisavalikturniiri esimese mängu peab koondis 9. augustil Rootsiga Stockholmis, seejärel võõrustatakse 13. augustil Tallinnas Makedooniat ja 20. augustil Rootsit. Viimaseks mänguks sõidetakse 22. augustil Makedooniasse. Alagrupi võitjad pääsevad järgmisele valikturniirile, mille parim saab finaalturniirile.
Ülejäänud koondise kandidaadid on Valmo Kriisa, Tanel Sokk, Silver Leppik, Tanel Tein, Gregor Arbet, Gert Dorbek, Tarmo Kikerpill, Kristjan Kangur, Marek Doronin, Janar Talts, Martin Viiask, Vallo Allingu, Kristjan Makke, Viljar Veski.

Kanepi kaotas rumeenlannale
WTA Touri turniiril Barcelonas ei õnnestunud neljanda asetusega Kaia Kanepil poolfinaali jõuda.
Eestlanna vastaseks tänases veerandfinaalis oli 26-aastane Rumeenia valgepallur Edina Gallovits, kes WTA edetabelis oli viimati 91. kohal.
Kanepi alustas hästi, minnes avasetis ette 4: 1, kuid kaotas siis viis geimi järjest ning seti 4: 6. Teises setis pääses 1999. aastast profina mängiv Gallovits omakorda ette 4: 1, kuid kuuendas geimis suutis Kanepi vastase pallingu murda ning vähendada vahe 2: 4-le. Seisul 5: 4 Gallovitsile oli rumeenlannal kümnendas geimis kasutada ka matšpall, kuid Kanepi suutis lõpuks siiski geimi päästa ja viigistada 5: 5.
Paraku kaotas eestlanna oma servil 30: 15 eduseisust järgmise geimi ja jäi taha 5: 6. Viimaseks jäänud kaheteistkümnendas geimis oli Kanepi ees veel 40: 30, kuid kaks viimast palli lõi punktiks Gallovits, võitis seti 7: 5 ja kogu kohtumise seega 2: 0.

FBI pakub Hiinale oma abi Pekingi olümpia turvamisel
Föderaalne Juurdlusbüroo pakkus Hiinale oma abi 2008. aasta olümpiamängude turvamisel, kuna see on kohalike võimude jaoks suur väljakutse.
Sajad tuhanded sportlased, ametnikud, ajakirjanikud ning turistid külastavad riiki järgmise aasta augustis, tuues kindlasti kaasa kõrgendatud turvariski.
Hiinal on olnud viimastel aastatel probleeme terrorismiga ning FBI rahvusvaheliste operatsioonide asedirektor Thomas Fuentes märkis, et FBI agendid teevad koostööd Hiina võimudega seoses võimaliku terrorismiohuga. Täpsemalt uuritakse Xinjiangi Islamiliikumise tegevust ja nende seost al Qaedaga.
"See on proovilepanek Hiina võimuorganite jaoks, kes peavad omama ülevaadet Olümpia ajal riiki saabuvatest inimestest - milline on nende taust ja kas neil võib mingil põhjusel olla vägivaldseid kavatsusi," ütles Fuentes.

Valitsus premeerib võimlemise maailmameistreid 450 000 krooniga
Valitsus otsustas premeerida 450 000 krooniga rühmvõimlemise maailmameistrivõistlustel kuldmedali võitnud võimlemisklubi Janika.
Summa läheb jagamisele klubi sprtlaste Alisa Jasnova, Anastasia Loginova, Kristel Pärna, Marion Sahteli, Liis Teemuski, Tiina Tolmoffi, Margot Vosokovi ja Mirvet Vosokovi vahel. Iga spüortlane saab 37 500 krooni ja treener Janika Mölder 150 000 krooni.
Valitsus otsustas juba 2003. aastal, et maailmameistrivõistlustel saadud kuldmedali väärtuseks on 300 000 krooni, hõbe- ja pronksmedalile vastavalt 200 000 ja 100 000 krooni.
Valitsuskabineti 2004.aasta otsuse kohaselt premeeritakse lisaks tiitlivõistlustel häid tulemusi saavutanud sportlastele ka nende treenereid sportlastele määratud summast kuni 50% ulatuses.

Trans ei päästnud Eesti klubisid häbist
Ainsa Eesti klubina Balti liigas jätkav Narva Trans sai veerandfinaalis suure kaotuse.
Pärast pikka purjetamist edu laineharjal on Narva jalgpalliklubi Transi viimasel nädalal tabanud kaks suurt tagasilööki. Esmalt võeti nädalavahetuse liigakohtumises Tartu Maag Tammekaga kodumurul vastu hooaja esimene kaotus meistriliigas, eile aga saadi suurelt sugeda Läti kõrgliiga praeguselt tabeliliidrilt Liepaja Metalurgsilt.
Veerandfinaali esimeses mängus kaotas Eesti klubi lätlastele koguni 1: 4. Trans ei suutnud mängu jooksul üles võtta arvestatavaid rünnakuüritusi ega sulgeda omaenese väravasuud - Metalurgs oli piirilinlastest üle igas mänguelemendis.
Tartu Maag Tammeka peatreener Sergei Ratnikov, kes jälgis mängu teleri vahendusel, pani Transi ärakukkumise juhtmängijate väsimuse arvele.

Raio Piirojast huvitub ka Inglise kõrgliiga klubi
Eesti jalgpallikoondise keskkaitsjast, Norra tippliiga klubis Fredrikstad FK leiba teenivast Raio Piirojast huvitub ka üks Inglismaa kõrgliiga klubi, mille nime palluri agent Darryl Powell aga ei avaldanud, kirjutas Sky Sports.
"Võin kinnitada, et Raio vastu on huvi ilmutanud nii Premiershipi klubi kui ka mõned Inglismaa esiliiga meeskonnad," vahendas Sky Sports Powelli kommentaari ajalehele Fredrikstad Blad. "Ent huvi ja tõsine pakkumine on kaks täiesti erinevat asja. Mängijateturul võib palju juhtuda."
Suur pettumus
Piiroja üheks võimalikuks kosilaseks on meedia pakkunud esiliiga klubi FC Watfordi, kuhu kuulub juba üks eestlane, rahvuskoondise väravavaht Mart Poom.

San Antoniol on tiitlini astuda vaid üks samm
Korvpalliliiga NBA kolmandas finaalmängus võitis San Antonio Spurs Cleveland Cavaliersi 75: 72 ning juhib nelja võiduni peetavat seeriat 3: 0.
Spursi parimana tõi mängujuht Tony Parker 17 punkti, Tim Duncan toetas omalt poolt 14 punktiga. Cavaliersi liidri LeBron Jamesi 25 punktist jäi väheks, et võit koju jätta.
Ükski meeskond ei ole NBA finaalide ajaloos tulnud välja 0: 3 kaotusseisust ning näis, kas esmakordselt finaali jõudnud Cavaliers suudab traditsioone veel murda.
Viimase üheksa aasta jooksul neljandat tiitlit jahtiv Spurs võib võtta oma esimese 4: 0 finaalivõidu. "Idakonverentsi finaalmängud olid rasked, nüüd peame veel paremad olema," sõnas väsinud James. "Ent kolmandas mängus oli meil võimalus."

Keegi pole koondisele selga pööranud
Korvpalliliit teatab täna EM-valikturniiriks valmistuva Eesti meestekoondise kandidaadid.
Eesti koondise peatreener Tiit Sokk ütles, et ükski Eesti tähtmängija pole koondise kutsele eitavalt vastanud. Ka mullustest EM-valikmängudest eemale jäänud Martin Müürsepp ja Gert Kullamäe on endiselt huvitatud koondisega liitumisest.
"Koondisesse tullakse vabal tahtel, kedagi pole võimalik sundida," ütles Sokk. Samas ei soovinud ta kandidaatide nimekirja täpsustada - selle kinnitamine on korvpalliliidu volitus.
Neli EM-valikmängu
Eesti koondis peab augustis neli EM-valikmängu - nii kodus kui ka võõrsil Makedoonia ja Rootsiga. Võitja jätkab heitlust viimase pileti eest EM-i finaalturniirile, mis peetakse septembri alguses Hispaanias.

Tartu ülikooli uues kuues spordihoone meelitab treenima
Mitmekülgne spordihoone. Uue näo saanud ülikooli spordihoones tunnevad paljude alade harrastajad end nagu kodus, sest neile loodi mugavad harjutamisolud. 200-meetrise ringiga kergejõustikuhall vastab rahvusvaheliste võistluste nõudmistele. Tartu Ülikool/Rocki tähtsamateks mängudeks paigaldatakse sinna korvpalliväljak. Koos teisaldatavate tribüünidega saab Rockile kaasa elada 4000 huvilist - kaks korda rohkem kui vanas pallimängusaalis, mis läheb suvel remonti.
Pallimängusaalis saavad treenida korvpallurid, võrkpallurid, käsipallurid, sulgpallurid ja tennisistid. Oma saali said tõstjad, poksijad, aeroobika harrastajad. Sõudjad ja aerutajad saavad talvel treenida ergomeetritel. Nii mitmekülgseid harjutamisvõimalusi pole Eestis üheski teises spordihallis. Kõik see läks maksma 147 miljonit krooni.

Salva Kindlustus maksis mais ligi 16 miljonit krooni hüvitisi
Traditsiooniliselt maksis Salva enim hüvitisi liikluskindlustuses, kus hüvitamisele kuulus ligi 9 miljonit krooni, ja kaskokindlustuses, kus hüvitati 5,5 miljoni krooni eest kahjusid.
Möödunud aasta sama perioodiga võrrelduna vähenesid makstud hüvitised Salva teatel kokku 21,5%.
Sõidukitega seotud kahjusid registreeris Salva mais kokku 789, neist 442 liiklusjuhtumit ja 347 kaskojuhtumit.
Varakindlustuse hüvitisi maksis Salva Kindlustus mais 0,6 miljonit krooni, reisikindlustuses kuulus hüvitamisele ligi 0,7 miljoni krooni eest kahjusid.
Salva Kindlustus kogus mais 23 miljonit krooni kindlustusmakseid, mis on 2006.a maikuuga võrreldes veerandi võrra vähem.
Salva Kindlustuse müügidirektor Algor Orava sõnul põhjustas mais maksete kogusumma vähenemise ühe kliendigrupiga sõlmitud lepingu ette planeeritud lõpetamine, mille tõttu tehti kaskokindlustuses lühikese perioodi jooksul suurem tagasimakse - nimetatud sündmuse mõju on ühekordne.

Tivoli Audio siseneb Eesti turule
Eile teatas Eesti turule tulekust trendikaid elektroonika- ja disainitooteid pakkuv Tivoli Audio.
Esimesed tooted on juba müügil Stockmanni ja Tallinna Kaubamajas. Edaspidi laiendatakse müügivõrku sisustussalongidega ning kodutarbijatele erinevaid interjöörilahendusi pakkuvate disainistuudiodega. Paralleelselt Eestiga sisenetakse ka Läti ja Leedu turgudele.
Eestis toob Tivoli Audio tooteid maale Hetland Baltic OÜ.
Tivoli Audio toodete loojaks on legendaarne heli- ja tehnikadisainer Henry Kloss, kelle tooted on tunnustatud oma helikvaliteedi ja erilise disaini poolest ning mis on võitnud tunnustatud auhindu üle maailma.
Tivoli Audio raadiotest on maailmas enimmüüdud mudeliks Mode One, mis põhineb Klossi poolt aastal 1960 disainitud raadiol KLH.

Procter & Gamble annetab haiglatele mähkmeid
Procter & Gamble Eesti alustab heategevusliku projekti raames koostööd 14 Eestimaa haiglaga, annetades neile vastsündinutele mõeldud Pampers-mähkmeid.
Projekt on üks paljudest Procter & Gamble'i emadele ja lastele suunatud algatustest ning kestab esialgsete plaanide kohaselt järgmise aasta aprillini, teatas ettevõte.
Heategevusliku projekti raames saavad mähkmed kõik selleks soovi avaldavad haiglad. Esialgu on projektiga liitunud erahaigla Fertilitas, Pärnu Haigla, MTÜ Rakvere Haigla, Viljandi Haigla, Ida-Virumaa Keskhaigla, MTÜ Võrumaa Haigla, Järvamaa Haigla, Kuressaare Haigla SA, Valga Haigla, Rapla maakonnahaigla, Põlva Haigla, Hiiumaa Haigla, Tartu Naistekliinik ja Narva Haigla.
Fertilitase juhataja doktor Ivo Saarma sõnul on algatus kasulik nii vastsetele emadele kui ka haiglatele: "Meie haiglas sünnib igal aastal pea 500 last. On väga rõõmustav, et tänu Procter & Gamble'i annetusele saame vastsündinute ja nende emade olemise haiglas veelgi mugavamaks teha."

NeoQi energiakookon võitis Ameerika disainikonkursil kõrgeima auhinna
Eesti spaaseadmete tootja NeoQi kodukasutajale mõeldud energiakookon Elegance võitis Ameerika Ühendriikide mainekal disainikonkursil ADEX disaini- ja innovatsiooniauhinna kõrgeima preemia - plaatina auhinna.
Võidutöö disaineri Sten Aderi sõnul lähtus ta energiakookoni välisilmet luues eelkõige toote kasutusmugavusest ja sobivusest erinevatesse keskkondadesse.
NeoQi müügijuhi Kert Schneideri sõnul on energiakookoni suurimaks eripäraks selle funktsionaalsus. "Muusikasüsteemiga energiakookon sisaldab mullivanni, auru- ja infrapunasauna, aroomi- ja valgusravi ning vesi- ja õhkmassaaži võimalusi. Elegance'i vannitoalahendusega saab igaüks minimaalse pingutuse ja maksimaalse mugavusega nautida mitmeid spaaprotseduure omaenda kodus," selgitas Schneider. Energiakookoni tehnilise lahenduse autor on Andri Sinka.
NeoQi toodab Tallinna külje all asuvas Tänassilma tehnopargis hetkel seitset erinevat professionaalseks kasutamiseks mõeldud energiakookonit, mida kasutavad spaad, ilusalongid, spordikeskused ja hotellid nii Eestis kui välismaal. Kaks aastat tagasi laiendas ettevõte tootevalikut ka kodukasutajale mõeldud energiakookonitega.

Elisa: kvaliteetseim leviala Pärnu linnas on Elisal
Erinevate teenusepakkujate võrdluses osutus suvepealinnas Pärnus parimaks kvaliteetoperaator Elisa leviala, näitas hiljutine sõltumatu mõõtmise tulemus, teatas Elisa.
"Pärnu on suveks ning tuhandete puhkusenautijate vastuvõtuks valmis, olles järgnevatel kuudel mitte ainult suvepealinn, vaid ka levipealinn. Pärnus elavate ja suvitavate klientide olulisust mobiilioperaatorile kinnitavad ka Elisa viimatised investeeringud linna ja selle lähiümbrusse," lausus Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen. "Põhjamaade juhtiva konsultatsioonifirma Pöyry Telecom Ltd. hiljutise mõõtmise tulemusel ületab Elisa leviala Pärnus konkurente nii signaali tugevuse, kõnekvaliteedi kui ka võrgutiheduse osas."
Seppäneni sõnul on Pärnu viimase poole aasta jooksul järjekorras kuues linn Eestis, kus Elisa on panustanud kvaliteetseima leviala tekkesse. Kvaliteetseima leviga linnade ritta on juba varasemalt tõstnud Tartu, Võru, Valga, Otepää ja Viljandi.

SAS kindlustab uue tegevuskavaga tulevikku
Tugevdamaks SAS Grupi kui Põhja-Euroopa juhtiva lennufirma positsiooni, otsustas SASi juhatus anda kontserni tegevusele uue suuna.
SAS keskendub oma põhitegevusalale - lendudele Põhja-Euroopast ja Põhja-Euroopasse, mis on meie kõige olulisemate kliendirühmade koduturg ja kus SASi turupositsioon on kõige tugevam. Kontsern müüb ära teatud üksused, mis põhitegevusalaga seotud ei ole (näiteks Spanairi). Paremate majandustulemuste arvel loodetakse tulevikus suurendada investeeringuid ja kiirendada arengut, teatas SAS.
"Lennundusturul on toimumas kiired muutused. Me soovime olla sellel turul esirinnas, pakkudes klientidele parimat teenust ja kõige atraktiivsemaid hindu," ütles SASi tegevdirektor Mats Jansson. Et kindlustada oma arengut ja katta tulevasi investeerimisvajadusi, peame me nüüdsest kuni 2011. aastani suurendama oma maksustamiseelset kasumit ligikaudu 4 miljardi Rootsi kroonini aastas, vähendades samal ajal kulusid 2,8 miljardi Rootsi krooni võrra. Näiteks korraldame me ümber kontserni juhtkonna tegevuse ja kolime peakontori Frösundavikist võimalikult kiiresti mujale.

Sakret investeeris keskkonnakaitsesse 11 miljonit
Ehitusmaterjalide tootja Sakret uue tehase investeeringud keskkonnakaitsesse ületavad 11 miljonit krooni.
13. juulil Kesk-Eestis Mäos ametlikult avatav ehituslike kuivsegude tehas on projekteeritud ja komplekteeritud Saksamaal, teatas ettevõte.
Sakreti kommertsdirektori Ursula Paaveli sõnul on Sakret oma tööstusinvesteeringu juures pööranud suurt tähelepanu keskonnaküsimustele. Paaveli kinnitusel on Sakreti Mäo tehas projekteeritud ja komplekteeritud Saksamaal ning arvesse on võetud kõiki Euroopa Liidus kehtivaid keskkonnanõudeid.
Tehase tehnoloogiasüsteemi kuuluvad erinevad tolmufiltrid, samuti tolmukogumissüsteem. Eraldi on ette nähtud abinõud võimalike eriolukordade puhuks. Investeeritud on nii kanalisatsiooni kui ka sadevee kogumis- ja ärastusüsteemi. Äsja lõppesid Väätsa prügilaga läbirääkimised tekkivate heitmete kõrvaldamiseks.

Tele2 toob turule Töötaja perepaketi
Eesti suuruselt teine mobiilsideoperataator Tele2 pakub uut paketti, mis võimaldab äriklientide pereliikmetel rääkida omavahel soodsa äripaketi hinnaga.
Tele2 Eesti turundusdirektori Kristjan Seema sõnul on Töötaja perepakett suunatud ettevõtete töötajatele, võimaldades neil perega soodsamalt rääkida. "Töötaja perepaketti on ammu oodatud ning nõudlus selle järele on suur. Kui kliendil on tööl mobiiltelefoninumber, saab ta soodsa hinna laiendada ka pere omavahelistele kõnedele - äriklientidel on ju tavapärasest soodsamad minutihinnad," ütles Seema Tele2 teates.
Töötaja perepaketiga saavad liituda kõik, kelle üks pereliige töötab firmas, kus kasutatakse Tele2 Ärimehe paketti. Iga töötaja kohta võib liituda üks pere, kokku võib "äriperesse" kuuluda kuni kümme eraisiku numbrit. Firma ja eraisikute kõnede arvestus toimub eraldi, samuti saadetakse neile eraldi arved.

Kalev grupi magusamüük kasvas mais 14%
Kalev grupi suhkru- ja šokolaadikondiitri- ning jahukondiitritoodete läbimüük kasvas maikuus 14% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ning ulatus 38,5 miljoni kroonini.
Majandusaasta 11 kuu müügikasv oli 12% ja kogumüük 440,4 miljonit krooni. Mahu poolest oli müük maikuus 807 tonni ja 11 kuuga 9254 tonni, teatas Kalev.
Kalev Chocolate Factory juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on Kalev tugevdanud positsiooni kõikides ettevõtte jaoks olulistes segmentides. "Õnnestunud on realiseerida ka mitmeid ekspordiprojekte, näiteks kasvas nn travel trade'i segmendi müük maikuus 1,5 korda. Vaid Venemaal tekkis objektiivsetel asjaoludel kerge tagasilöök, kuid kompensatsiooniks kasvas omakorda tuntus sellel suurel turul," sõnas Kusmin.
Kati Kusmini sõnul on koduturul kasv olnud eriti kiire šokolaaditahvlite grupis ning jahukondiitri poole pealt jahusegude ja tortide realiseerimisel. "Kalevi kontsern teenib magusatööstusest olulise osa oma kasumist," lisas Kusmin.

Poris toimub nädalavahetusel II Soome-Eesti laulupidu
Homme Soomes Pori linnas algaval II Soome-Eesti laulupeol osaleb Eestist 106 kollektiivi üle 2500 laulja ja pillimängijaga.
15.- 17. juunil toimuvale laulupeole läheb Eestist lisaks 98 koorile ka kaheksa puhkpilliorkestrit ligi 200 pillimängijaga.
"Soome-Eesti laulupidu on tänavu suvel väljundiks täiskasvanute kooridele, kuna laste- ja noortekoorid osalevad juuni lõpus toimuval X noorte laulu- ja tantsupeol," rääkis Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee.
Soome-Eesti laulupeo ajal kõlab laul ja pillimäng üle terve Pori linna, sest rohkem kui 5000 laulja ja pillimängijaga laulupeo programmis on lisaks põhiüritustele mitmed kontserdid ja võistulaulmine. "15. juunil toimub peo raames kooride võistulaulmine, kus Eesti kooridest osalevad TTÜ akadeemiline naiskoor, Märjamaa segakoor "Rello", naiskoor "Meelika" ja neidudekoor "Canzone"," rääkis Soome-Eesti laulupeo projektijuht Aive Aus.

Laulu- ja tantsupeod aastani 2019
Eesti laulu- ja tantsupidude toimumisajad:
X noorte laulu- ja tantsupidu 29. juuni - 01. juuli 2007
XXV üldlaulupidu/XVIII üldtantsupidu 03. juuli - 05. juuli 2009
XI noorte laulu- ja tantsupidu 01. juuli - 03. juuli 2011
XXVI üldlaulupidu/XIX üldtantsupidu 04. juuli - 06. juuli 2014
XII noorte laulu- ja tantsupidu 30. juuni - 02. juuli 2017
XXVII üldlaulupidu/XX üldtantsupidu 28. juuni - 30. juuni 2019
Allikas:  www.laulupidu.ee

Lauljate ajakava
2007. aasta X noorte laulu- ja tantsupeo põhiürituste ajakava:
R 29.06.
11: 45-13.45 Noorte sümfooniaorkestrid
14: 30-15: 30 Puhkpilliorkestrid
14: 30-15: 30 Rahvamuusikute koondproov
14: 00-16: 00 Tantsupeo peaproov-etendus
15.45-17: 30 Poiste- ja noorte meeskoorid
17.30-18: 30 Neidudekoorid
18: 45-19: 45 Lastekoorid
20: 00-21: 00 Segakoorid
L 30.06.
9: 00-10: 00 Noorte sümfooniaorkestrid
10: 00-11: 30 Mudilaskoorid
11: 45-12: 45 Ühendkoorid (ilma mudilaskoorideta)
13: 00-14: 00 Ühenkoorid (koos mudilaskooridega)
14: 00-19: 00 Laulupeo kontserdi läbimäng
19: 30-20: 00 Finaali proov tantsijatega (Puu on puude kõrgune)

Tantsijate ajakava
2007.aasta X noorte laulu- ja tantsupeo põhiürituste ajakava:
E 25.06.
16.00-20.00 Proovid liigiti (v.a 1.kl segarühmad) harjutusväljakutel
21.00 Tantsurühmade juhtide nõudpidamine
T 26.06.
9.00-20.00 Tantsijate proovid harjutusväljakutel
K 27.06.
9.00-lõunani tantsijate proovid harjutusväljakutel
14.00-22.00 Tantsijate proovid Kalevi staadionil
N 28.06.
9.00-20.30 Tantspeo rühmaliikide proovid Kalevi staadionil
17.30-18.30 Noortepeo avamise proov Kalevi staadionil
R 29.06.
9.30-10.00 Noortepeo avamise proov Kalevi staadionil

Baskini anekdoodid
Mees annab sõidueksamit.
"Nii," lausub õpetaja, "te ei saa juhiluba, kuna kukkusite läbi!"
"Kuidas see on võimalik? Ma pole isegi liikuma hakanud!"
"Kuidas te saate liikuda, kui istute tagaistmel?"
"Miks su õde otsustas hakata hambaarstiks?"
"Talle meeldib, kui mehed vaatavad talle ammuli sui ja pärani silmi otsa!"
Kerjus helistab uksekella. Perenaine tuleb uksele:
"Palun andke mulle tükike torti," ütleb kerjus.
"Sa palud ju alati leiba!?"
"Mul on täna sünnipäev!"

JÄRJEJUTT (32): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Kiire läbiotsimine ei toonud kahjuks päevavalgele midagi inkrimineerivat, leidsin vahetusriided ja vahetustuttmütsi, mõningad semiootilised trükised ja hügieenivahended, aga ei ühtegi küünalt. Kui ma kavatsesin juba lahkuda, et isand Parzifali toas õnne proovida, langes mu pilk äkki öölauale, kus seisis pooltühi pudel rummi ja pealtnäha tõepoolest ehtne ja puhas asumaade toodang, "Negrita" nimeks. Ilm oli külm ja pinge oli suur, nii et ma arvasin, et küllap isand Rejktis ei pahanda, kui ma siit ühe väikse lonksu võtaksin. Krabasin pudeli pihku ja kruvisin korgi pealt ära.
Samal hetkel ma tundsin, et keegi astus tuppa. Ma ei kuulnud ta samme, ma tundsin seda. Ümber pöörata ma ei jõudnudki, sest kuklasse lõi hirmus valu ja ma isegi kuulsin seda mütsatust, mis löögiese vastu mu peakolu tegi. Neetult häbiväärne, lasta endale niimoodi selja tagant pähe lajatada, häbiväärne ja alandav, aga hetkel polnud mul võimalik midagi muud ette võtta, kui järgneda füsioloogiliste reaktsioonide kutsele ja kaotada teadvus.

1 küsimus ETV pearežisöörile
"Miks rahvusringhääling teeb reklaami suurele kommertsüritusele Rabarock?"
Vastab
Rene Vilbre
ETV pearežisöör
Rabarock on noortele mõeldud kultuuriüritus, mis pakub nii eesti kui ka muu maailma kvaliteetset rokkmuusikat oma ala tippudelt (Dagö, Metsatöll, Laibach jne). Täpselt samamoodi näitame erisaateid ka noorte tantsu- ja laulupeost. Teeme seda, sest ETV kohus on kajastada eri kultuuriüritusi võrdselt, mitte eelistada üht teisele. Meie eetris on muusikasaateid ja ürituste kajastusi alates Viljandi Folgist kuni klassikalise muusika suurteoste ettekannete esmaesitlusteni, Jazzkaare ja Pöffi päevikud jne. ETV üheks prioriteediks on noortesaated ja me kajastame tulevasi noorteüritusi kindlasti ka edaspidi.

Eesti esimene kosmonaut ei ole Zorro
Propagandakahurite laustuli on lakanud, vene lehed kirjutavad mitmetel teemadel.
Komsomolskaja Pravda - Severnaja Jevropa avaldas suure artikli Eesti krooni võimalikust devalveerimisest. Ajaleht väidab, et Eesti majanduse "üks tõsisemaid probleeme on krooniline väliskaubanduse defitsiit, kuna Eesti ostab välismaalt palju rohkem kaupa, kui müüb väljapoole. Lõputult see kesta ei saa". Artikli autor Ostap Rodni märgib, et krooni devalveerimine mõjub elanikele raskelt, kuna enamikul eestimaalastel ja firmadel on liisingud ning krediidid. Ja kui kroon odavneb, on paljudel laene tunduvalt keerulisem tagasi maksta. "Krooni võib devalveerida varjatult - näiteks kui minnakse eurole üle," kirjutab leht ja väidab: "Eestil, nagu ka teistel Baltimaadel, ei ole sõltumatut rahanduspoliitikat. Isegi Eestis ringleva sularahamassi määravad kommertspangad - Hansapank ja SEB Eesti Ühispank, mis kuuluvad rootslastele. Tegelikult mõjutab Eesti viimaste aastate majandusõhkkonda mitte niivõrd valitsuse tegevus, kuivõrd Rootsi kommertspankade rahanduspoliitika." Leht märgib: "Praegune Eesti valitsus otsib krooni kõrge inflatsiooni põhjusi ükskõik milles, ainult mitte omaenda tegevuses. Just nagu Nõukogude ajal, kui plaanimajanduse peavaenlasteks olid halb ilm ja ülemaailmse imperialismi sepitsused".

Tudengid tegid kandva klaaskonstruktsiooni
Klaaskonstruktsioon on terasest mitu korda kergem ja loob avaramaid teostusvõimalusi.
Weimari arhitektuuri- ja ehituskõrgkooli ehitusinseneriõppe tudengid Holm Friedrich ja Gregor Zülow meisterdasid 2,30 korda 0,90 meetrise klaasist kuppelkonstruktsiooni, mida ei toesta tavapäraselt asendamatud terasest alustoed, vahendab kooli pressiesindus.
Tegu on olulise tähisega teel eesmärgini uurida klaasi kui ehituselemendi kandvaid omadusi.
Klaasi ja tehismaterjalide hübriidkonstruktsiooni kasuks räägib mitu asjaolu - lisaks kandevõimele ning läbipaistvusele ka selle väike kaal.
Valmistatud kuppel kaalus ligi 180 kilogrammi, mis on kolmandik sarnase teraskonstruktsiooni kaalust.
Holm Friedrichi sõnul oli neile suurimaks väljakutseks sellise ühenduslemendi leiutamine, mis lubaks säilitada kõik vajalikud eesmärgid.

Kontorilauast, pesumasinast ja kapiuksest saab grill-laua
Enda tehtud grill-laud on ilus ja seda on ka mugav kasutada. Laud koosneb grillimispinnast ja lauaplaadist, mida saab kasutada nii abipinnana kui ka katta sinna laua.
Laua raam on 700 x 1400 mm kontorilaua metallkarkass. Söe tarvis on poltidega karkassi vahele kinnitatud 20 sentimeetri sügavune põhjata metallkast.
Kasti ja lauaplaadi vahel on 1,5 -sentimeetrine õhuvahe, mis on vajalik, et laud küpsetamise käigus ei kuumeneks. Metallkasti all toetavad kaks nurkrauda aukudega metall-põhja, mis tagab hea tõmbe. Tsinkplekist nurkraudadele toetub omakorda tuhapann, mille tegin pesumasina külgpaneelist. Nurkplekid on pärit katusepleki pakendist. Roostevaba resti leidsin väljavisatud kaupluseinventari hulgast.

Jalapikendused teevad laevärvimisest tsirkuse
Ameerikast on meile jõudnud jalapikendused, mis teevad oskajale laetöödest mängu.
Lae värvimiseks on vaja värvi, maalrirulli ja redelit. Kaheksaastmeline umbes 700-kroonine redel sobib selleks suurepäraselt. Fago Estonia pakub aga redelile alternatiivi kohmakaid vedrustatud rauast Stiltsi jalapikendusi, mis tõstavad maalija meetri jagu laele lähemale. Edasi tuleks siis reipalt seinani sammuda, värvipott ühes ja pintsel teises käes, ja žongleerides lastele kodust tsirkust teha. Nalja nabani kümne redeli hinnaga.
Alumiiniumjalgadest on abi siiski vaid oskuslikule meistrimehele - see selgus, kui Sadolini värvikeskuses oma tasakaalu proovile panin.
Minu pooleteise meetri pikkusest kehast moodustavad jalapikendused poole, niisiis loobun juba eos soovist näida profina ja jalgadega ise toime tulla. Proovin võltsjalgu kinnitada toolil istudes - nagu paneks suuski alla. Klambreid on vaid kaks: üks kinnitamaks jalalaba alusega ning teine läheb sääremarja ümber. Kinnitused käivad lihtsalt kinni, seega kontrollin igaks juhuks üle, ega nad sama kergelt lahti ei tule. Ei tule.

Õnnis suverahu maksab 45 krooni aia ruutmeetri kohta
Niisutuse usaldamine automaatseadmele, kingib majaomanikule suvel õndsa vabaduse.
Aeda rajades on majaomanikul kaks valikut: kas kasta ise puid ja taimi või peita mulla alla automaatne kastmissüsteem. Maapinnaalused kastmisseadmed ja -torud tuleks paigaldada enne taimede ja põõsaste istutamist ning muru külvi. Kõik algab aia plaanist.
"Joonisel peab olema märgitud, kuhu tulevad puud ja taimed, selle järgi saame vaadata, kuhu ja milliseid vihmuteid paigaldada. Joonistest piisab, et esialgne kava paika panna," ütleb Ove Laur ettevõttest OÜ Talwest Partner, mis alustas kastmissüsteemide paigaldamist mullu.
Veesurve mõõtmine
Aiajoonise ja kliendi soovide põhjal määrab ettevõte esialgse töö hinna. Sõltuvalt taimeliigist, asukohast ja tema niiskusvajadusest otsustatakse, millist vihmutit ühel või teisel juhul kasutada.

Kipsplaati löödud augud on ravitavad
Kipsplaadiauk ei tähenda, et remonti tuleb uuesti teha, selle iluvea saab parandada.
Kõvem müks küünarnukiga, ja ongi auk seinas. Kõmaki! lendab uks tagantkätt lahti - jälle auk. Võta või jäta, aga hõlpsasti paigaldatava ja seina siledaks ajamiseks suhteliselt odava kips-plaadi puhul tuleb sellisteks ootamatusteks valmis olla.
Kipsplaadid on ju iseenesest siseruumides üsna vastupidavad. Küll tuleks nende kasutamist vältida ruumides, mille suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85-90 protsendi. Samuti ei soovitata plaate kasutada kohtades, kus temperatuur on pidevalt üle +45 °C. Temperatuuri tõustes hakkab kipsi dihüdraatses koostises olev vesi aeglaselt aurustuma, mis vähendab kipsplaadi tugevust.
Kipsplaat on ka tuleohutu, põlevaks aineks on vaid kartong. Kuna kartongipinna ja kipsikihi vahel pole õhku, siis kartong ei põle, vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett umbes 17 protsenti plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Plaat takistab tule levikut maja konstruktsioonidesse, kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse.

Külmikuid ootab väike hinnatõus, videokaupa aga odavnemine
Külmiku hinda kergitab metalli kallinemine, videokauba hinna viib konkurents alla.
Koduelektroonika- ja IT-toodete müük on sesoonne, vahendab Euronicsi kaubamärgi Balti riikide omanikfirma Sandmani Grupi peadirektor Martin Pedai. Kui sügisel müüakse hästi sülearvuteid, sest siis algab intensiivne töö- ja õppeaeg, siis suvel on suurem külmkappide läbimüük. Pedai sõnul on metalli ja transpordi kallinemise tõttu oodata külmkappide ja pesumasinate umbes viieprotsendist hinnatõusu.
Suvel müüakse konteinerite kaupa ka ventilaatoreid, kuigi ühikuliselt müüakse elektroonikapoodides siiski kõige enam patareisid. Üha enam ostetakse Eestis ka veinikülmikuid. "Veinikülmik on suhteliselt eksklusiivne toode, tavaliselt ostetakse neid uutesse elamistesse," ütleb Pedai. Ühes kuus müüakse 40-50 veinikülmikut, varasematel aastatel müüdi 10-20.

Presidendiproua must-valged rõivad
Presidendiproua Jacqueline Kennedy kandis kuulsa soome disaineri kleite.
Disainimuuseumi suvenäitus pakub homsest külastajatele vaadata kuulsa soome naisdisaineri ja keraamiku Vuokko Eskolin-Nurmesniemi (sündinud 1930. aastal) loomingut. Näitusel eksponeeritakse Soome tekstiiliajaloo muutja läbilõiget viiekümne aasta töödest ning see annab suurepärase ülevaate põhjanaabrite disaini sõjajärgsest perioodist.
Nurmesniemi oli alates 1953. aastast Marimekko disainer. Ta kasutas oma tekstiilides suuri värvipindu ja loobus täielikult rahvusvahelises moes levinud naise keha jälgivast moest. Tema Marimekkole kavandatud sisustuskangastest on kuulsaimad "Tiibet", "Myksynhylly", "Rööti" ja "Varvunraita" ning rõivastest "Jokapoika-paita" (igamehe-pluus) ja "Iloinen Mekko" (lõbus kleit). Rahvusvahelise kuulsuse tõi Marimekkole ka tõik, et proua president Jacqueline Kennedy eelistas kanda just Vuokko Nurmesniemi disainitud kleite.

Ma ei jaksa pärast tööpäeva aednik olla! 
Kui lapsele võetakse hoidja ja majale koris-taja, siis hooldatud aia tagab oskaja aednik.
Kui lapsehoidja ja koduabiline on muutunud juba igapäevaelu osaks, siis aedniku palkamine tundub pikameelsele eestlasele veel veidi võõras. Maja ehitades unistatakse entusiastlikult sellest, kuidas aias muru niidetakse või lilli kastetakse. Reaalsus on paraku teine: juba tuhande-ruutmeetrine aed nõuab pidevat rohimist-kastmist-kärpimist. Toredam oleks suveõhtul sõpradega aiapidu pidada, mitte kuumast suvepäevast longu vajunud taimi turgutada.
Eesti aiaklubi juhataja Mailis Laanemäe sõnul vajab tuhande-ruutmeetrine kujundatud aed nädalas vähemalt kaheksa tundi hooldust. Siin pole jutt vaid rohimisest-kastmisest, tagasi tuleb lõigata põõsaid ja hekke, kärpida taimi, teha ümberistutusi ning hooldada muru. Just muruhooldust võib pidada aia kalleimaks ja aeganõudvamaks haljastusosaks.

MARK SOOSAAR: piinlik õppetund
Päevaleht Comment avaldab Mark Soosaare möödunud kolmapäevase kuluhüvitise teemalise sõnavõtu riigikogus.
Riigikogu liikme staatuse eelnõu. Jah, tõepoolest, sellepärast et piinlik õppetund meile, riigikogulastele.
Nagu öeldakse, et keegi meist ei ole kaitstud inimlike kiusatuste eest - ei Eestis, Soomes, Uus-Meremaal. Mulle meeldis see, mida ütles Raivo Järvi. Me oleme põhjala rahvas. Siin on kõik võrdsed. Ja kõrgemat au, kui rahvas meile tegelikult osutab, me ei saa kelleltki nõuda.
Me siiski päris hästi ei kuulanud seda, mida rahvas arvab. Päris hästi ei kuulanud ka oma kõigi erakondade lihtliikmete arvamust, mis kõikide erakondade listides esines. Ja ka üsna mitmete Riigikogu liikmete arvamust ei kuulanud. Ikka proovisime, et ehk läheb läbi, äkki õnnestub.

RAIVO JÄRVI: meedia huvi riigikogulase rahakoti vastu kasvab
Päevaleht Comment avaldab Raivo Järvi möödunud kolmapäevase kuluhüvitise teemalise sõnavõtu riigikogus.
Me armastame ennast nii väga võrrelda muu maailmaga. Kui vaadata kasvõi Euroopa rahvaid, siis on nad väga erinevad. Osa rahvuste hulgas on haritlaskond ja lihtrahvas suhteliselt eraldi. Nad räägivad justkui erinevat keelt, nad on suhteliselt erinevates maailmades.
Meie õnneks elame me nii-öelda germaani ja skandinaavialikus ühiskonnas, kus kogu rahvas on suhteliselt homogeenne. Seda alustasid juba meie esivanemad, kes viisid oma lapsi kunagi Berliini õppima ja neid vilju me justkui naudime.
Eelkõneleja mainis siin ka Briti parlamenti ja tegelikult sellesama Briti parlamendi peale nii tihti me vaatame nii-öelda alt üles. Kui aga vaadata näiteks kõikvõimalikke memuaare ja biograafiaid läbi aegade, siis millise meeletu aura ja austusega on Briti maailmas parlamendisaadikud olnud alati ümbritsetud.

EVELYN SEPP: lihtne elu - ilus elu! 
Mingil imelikul kombel kulgeb iga eestisisene debatt vaid kahel toonil. Ükskõik, mille poolt või ükskõik, mille vastu.
Seni, kuni selle väite kinnituseks on näiteid kodust kaugelt otsida, tundub olukord mugav, kui see aga kohalikku väitluskeelde tõlkida, hakkab haisema.
Mõned näited: kui sa ei ole Iraagi sõja poolt, siis sa oled terroristide poolt; kui sa ei ole Eesti astumise poolt Euroopa Liitu, siis sa oled loomulikult Venemaa poolt. Kui sa ei toeta pimesi Ansipit, siis sa oled vaieldamatult riigivastane element.
Nüüd võiks teha virtuaalse hääletuse ja välja selgitada, palju tegelikult on neid, kes sellisest lahterdusest on viimase 4 aasta jooksul hälbinud. Ehk toetanud loovaid lahendusi ja vilkamat mõttetegevust?
Parafraseerides täiendaks küsimust - kas sa tead kedagi, kes teab kedagi, kes väitleb argumentide, mitte emotsioonidega. Ka siis, kui õiged vastused on juba ammu ette teada ja valmis?

IGOR GRÄZIN: anarhistid ei paku reaalseid lahendusi
Pole midagi lihtsamat kui kisada ja laamendada ning kuulutada oma ridades olev anarhism provokatsiooniks, selle asemel, et reaalseid lahendusi välja pakkuda.
Niinimetatud anti-globalistidel pole oma liikumise käimashoidmiseks tarvis teha erilist ajutööd - juhtida riike ja organisatsioone, kujundada raha- ja kapitalivooge, kirjutada ja lugeda õiendeid, võtta riske ja osata elukutseid.
Fakt jääb ju faktiks: küsides endale õigust olla alternatiiviks normaalsele ja arenevale kaasaegsele ühiskonnale, ei paku globofoobid vastu mingeid ideid ega lahendusi. Enamgi veel, liikumise eeldus ise ei kannata teaduslikku kriitikat - globaliseerumine suurendavat maailma viletsust!
Unustatakse võrrelda Vietnamis USA suurfirma heaks töötava inimese palka samas riigis elava töötatöölise või kodufirmas töötava inimese palgaga ja ei märgata, et "suurest maailmast" toodud töökohad on alternatiiviks näljale ja viletsusele.

EIKI BERG: mässajate eesmärk on enda olemasolu õigustamine
Mäss on ebatavaline meetod oma meelsuse väljendamiseks. Äärmuslik abinõu äärmusrühmitustele. Samas vabas maailmas aktsepteeritav kuni selle hetkeni, millest edasi juba on tegemist avaliku korra rikkumisega.
Globaliseerumisvastased on need, keda ärritavad kaasaegse maailma valud - vähem riiki, suurem ebavõrdsus, korporatiivse kapitali omavoli, rahavõim, saastunud keskkond.
Mis peamine, see on suunatud olemasoleva maailmakorra vastu, veendumuses, et rääkimine ei anna soovitud tulemusi.
Seda, kas nende tegevus on kuskil ka mingisugust sisulist mõju avaldanud on raske hinnata. Usun, et mitte. WTO ei ole liberaalse kaubanduspoliitika kõrvale asetanud "õiglast" majandusmudelit, mis tagaks arengumaade põllumajandustoodetele võrdse kohtlemise.
Hiina ja teised uusindustriaalmaad on läinud tööstussektori arendamise ja ekspordile orienteerituse teed, mis juba praegu saastab rohkem maailma keskkonda kui arenenud maad kokku. Mil moel oleks võimalik ohjeldada rahvusvaheliste kontsernide tegevust ja taaselustada sajanditagune riiklus? Jään vastuse võlgu.

MART NIINESTE: "Maakas" teab, kus Reet Linna äsja laulis
Keskmise Eesti "maaka" ja Ameerika redneck'i stereotüübi vahel on mitu vaksa vahet.
Ameerika filmides on redneck see tüüp, kes elab mõnes lõunaosariigis majas maantee ääres, sõidab vana pikapiga, tunneb rõõmu õlle kõrvale teleri vaatamisest ning suhtub umbusuga kõigesse, mis pole ei "uma" ega "hää". Tihtipeale lõpevad n-ö tsiviliseeritud maailmast pärit filmitegelaste kokkupuuted redneck'idega halvasti. Näiteks kultusõudusfilmi "Texas Chainsaw Massacre" moodi.
Eestil on selle poolest vedanud. Meie "maakad" ei aja linnanoori mööda Mulgimaad mootorsaega taga. Allpool on mõned üldised siit-sealt linnarahva suust kokku kogutud tähelepanekud meie "maakate" kohta:
Pikad talveõhtud mööduvad "maakatel" tänapäeval teleri ees. Kevadeks on neil kolme kodumaise telekanali programm eeskujulikult läbi võetud. Kui linnainimesel mõni osa "Vapraid ja ilusaid" vahele jääb, tasub tal helistada maale vanatädile. Peale Brooke'i ja Ridge'i seikluste saad ka teada, millest rääkis Maire Aunaste oma saates ning kust läks eetrisse järjekordne Reet Linna laulupidu.

KADRI TUKK: Kiri külalistele
Hiljuti kajastus meedias info, justkui oleksid Ruhnu inimesed (või vähemalt arvestatav hulk neist) saarele saabuvate külaliste vastu.
Ärge saage palun valesti aru. Ruhnu ei ole see täpp Liivi lahes, kuhu sattudes võiks end igal sammul mitteteretulnuna tunda ja mille lähedale jõudes tuleks isiklik purjekas kindlasti kursilt kõrvale keerata. Ruhnu on kahtlemata nägemist väärt maa.
Lihtsalt igas paigas on reeglid, head tavad. Saarerahvas, keda elab siin kaheteistkümnel ruutkilomeetril püsivalt pisut üle kuuekümne, tunneb muret olukorra pärast, kui kodusaarele saabub nii palju külalisi, et siinsed majutuspaigad saavad inimesi täis ja kõik ei mahugi. Siis tuleb öö veetmiseks leida telkimiskohti. Neid tuleb teada. Kohalikelt tasub küsida. Ometi juhtub seda, et majutatakse end metsa ja mere äärde. Need ei ole telgiplatsid. Vahel tehakse lõket, mille ohtlikkusest rääkimine keset kuuma, silmi kissitama panevat päikest ja uusi lahvatavaid metsatulekahjusid on ilmselgelt üleliigne. Juhtub seda, et isetehtud telkimiskohast lahkudes jäetakse end mäletama kõikvõimalikku, mis kannab sõnatut sõnumit "mina olin siin" - värvilisi kilest, klaasist, paberist ja plastist asju, millesse kunagi oli kuskil vabrikus pandud midagi tarbitavat. Hea küll, Ruhnu inimene korjab "unustatud" rämpsu mere ääres või metsas kõndides kaasa, ent elu on palju ilusam, kui näiteks tormi puudutatud puude vahel ei välgata midagi, mis ei kuulu loodusesse.

ANDRES KEIL: Kas Savisaar taandub viina turjal poliitikast? 
See on uskumatu, milliseid trikke võib oma valijaskonna tsementimiseks välja mõelda! Milliseid populistlikke lahendusi! Hirmus. Või on siin hoopis kavalamad käigud?
Selle asemel, et tegeleda põhjustega, tegeletakse tagajärgedega. Nii on lihtsam, mugavam, väljapaistvam, tagasitoovam.
Tahaksin näha seda täie mõistusega inimest, kes ise ka uskudes väidab, et Eestis juuakse nii palju sellepärast, et viina saab poest osta. Siis peaksid olema prantslased ennast ammu surnuks joonud ja sakslased end õllesse uputanud. Rahvusliku alkoholismi põhjused on hoopis mujal, näiteks madalas elatustasemes. Ei ole vaja kisada meie majandusedust, kui keskmine palk on umbes 700 eurot koos maksudega. Ja seegi on ülepingutatud arv. Vaadake Euroopa poole ja siis räägime elatustasemest edasi.
Ausõna, ma ei saa aru, miks on Keskerakonnal vaja keelata alkoholi müüki Tallinnas kella kaheksast õhtul kella kaheksani hommikul. Pensionäridest valijaid ei ole ju nii palju. Kas tõesti on Tallinna kõrtsmike lobitöö nii tugev - kas erakonnakassasse hakkab tiksuma protsent käibest? Nüüd ei tohi kõrtsis enam suitsetada, äkki jääb siis kliente vähemaks? Kas toome nad alkoholiga tagasi?

REPLIIK: Noomitus ja noomitus
Tervishoiuameti juhataja otsustas mõni aeg tagasi karistada noomitusega Peeter Mardnat, kes avalikustas ETV saates "Pealtnägija" erakliinikute arstide kergekäelise psühhotroopsete ainete retseptide väljakirjutamise, kuid rikkus seejuures delikaatsete isikuandmete töötlemise nõudeid. Tallinna linn otsustas eile samuti noomitusega karistada Mati Songiseppa ja Andres Harjot, kes vastutasid liikluskaose eest, mis tekkis sellest, et Tallinna üks enim sõidetavaid, Laagna tee suleti autovõidusõidu tõttu kolmeks ööpäevaks. Seega said formaalselt ühesuguse karistuse mehed, kellest üks tõi avalikkuse ette meditsiinisüsteemi mädapaise ja kellest kaks tekitasid kogu pealinnas totaalse liikluskaose.

JUHTKIRI: Koolitehing, vol. 2? 
Korterijärjekordadega kimpus olev Tallinna linnavalitsus on võtnud kasutusele lähenemise, mis sarnaneb suuri vaidlusi tekitanud kooliremondiskeemiga: hakata eraarendaja pikaajaliseks rentnikuks. Tallinn tahab sõlmida osaühinguga Raadiku Arendus lepingu, mille järgi ehitaks erafirma 1170 korterit. Linn võtaks korterid kümneks aastaks rendile, üürides need omakorda välja neile, kes ootavad korterijärjekorras.
Lepingu järgi maksaks linn näiteks 60-ruutmeetrise korteri eest erafirmale renti 8160 krooni kuus. Korterielanikud ise maksaksid praeguste plaanide järgi linnale 50-60 protsenti sellest summast. Seega saaks arendaja kümne aasta jooksul 60-ruutmeetrise korteri eest peaaegu 980 000 krooni ehk ligikaudse ehitushinna. Kui leping kümne aasta pärast lõpeb, võib arendaja, kellele linn on korteri tegelikult juba kinni maksnud, kas lepingut pikendada või korterid lihtsalt maha müüa.

Kommunismiohvrite memoriaali rajamise plaan kogub toetust
Neljapäevasel leinapäeval Memento esitatud soov, et Tallinna kesklinna püstitataks võimalikult kiiresti kommunismiohvrite memoriaal, on kogumas poliitilist toetust.
Pooldaval seisukohal on ka kunstnike liit, kelle sooviks on esmalt välja valida koht ja siis korraldada väärikas konkurss, kirjutab ETV24. Ehkki pea igas Eesti vallas on mälestuskivi represseeritute nimedega, puudub pealinnas spetsiaalne sümboolne mälestuskoht, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Senini mälestatakse pealinnas küüditamise ohvreid Linda kuju jalamil. Neljapäeval Tallinna volikogus kommunismiohvrite memoriaali rajamise eelnõu üle andnud Isamaa ja Res Publica saadik ning endine poliitvang Lagle Parek ütles, et Linda kuju valiti Hirvepargi sündmuste ajal välja kui hädaabinõu, sest mujale ei lubatud minna.

Tarbijakaitseamet on poodide sulgemise ees võimetu
Suurte toidukettide plaan õhtuse alkoholimüügikeelu vastuvõtmisel Tallinnas poed kell 8 õhtul kinni panna on tekitanud laialdast rahulolematust.
Mida suurpoodide sulgemine kaasa toob, uurisid "Seitsmesed uudised" täna valdkonna spetsialistidelt.

Kooli lõpetas rekokordarv tuletõrjujaid
Väike-Maarjas lõpetas täna rekordarv tuletõrjujaid, aastaga on lõpetajate arv suurenenud kuus korda.
Sellest hoolimata päästjate põud püsib ning palgatõusujutust hoolimata on tuletõrjujate arv aastaga vähenenud, teatasid Seitsmesed Uudised.

Kaheksa tüdrukut lõpetas esmakordselt päästekorraldaja eriala
Lisaks 41 tuletõjujale lõpetas täna kaheksa noort Väike-Maarja päästekooli eriala, mida Eestis seni veel õpetatud ei ole.
Kaheksast neiust saab ülipingelise päästekorraldaja töö tegijad, teatasid "Seitsmesed uudised".

Paet kohtus Condoleezza Rice'ga
Balti riikide ja USA diplomaatiliste suhete 85. aastapäeva puhul kohtus Ühendriikide välisminister Condoleezza Rice Eesti ja teiste Balti riikide kolleegidega.
Urmas Paet tutvustas Tallinnas loomisel olevat NATO küberkaitse keskust ning avaldas lootust, et peagi saabub ka viisavabadus USA-ga, vahendasid "Seitsmesed uudised".

Looma löövat inimest võib karistada aastase vangistusega
Selle aasta kevadest kehtib Eestis seadus, mis võimaldab määrata looma vastu kätt tõstnud inimesele kuni aastase vanglakaristuse.
Loomakaitseseaduse kohaselt tuleb muuhulgas lemmikloomale tagada võimalus suhelda liigikaaslastega. Lähemalt "Seitsmestest uudistest".

Sardiinias alustab tööd uus Eesti aukonsul
Täna avasid Eesti suursaadik Itaalias Andres Tomasberg, välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Jaanus Kirikmäe ning välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Priit Pallum Eesti Vabariigi aukonsulaadi Cagliaris Itaalias.
Eesti uus aukonsul Cagliaris on Marcello Floris, kelle konsulaarpiirkonnaks on Sardiinia, teatas välisministeeriumi pressiteenistus.
Sardiinia kaubandus-tööstuskoda korraldab ka äriseminari, kus Eesti ja Itaalia eksperdid tutvustavad Itaalia ettevõtjatele Eesti majanduskeskkonda, turismi- ning investeerimisvõimalusi. Laupäeva, 16. juuni hommikul toimub Cagliari ülikoolis Eesti ja Itaalia poliitilisi ning kultuurialaseid suhteid käsitlev seminar.
Aukonsulaat asub aadressil Via Machiavelli 81, 09100 Cagliari. Konsulaadiga saab ühendust telefonil +397 044294, faksil +397 044294 või e-posti aadressil: avv.mfloris@tin.it.

Hollandi kuninganna külastab järgmisel aastal Eestit
President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Haagis Hollandi kuninganna Beatrixiga, kellega arutati ka kuninganna järgmisel aastal toimuvat visiiti Eestisse.
Ligi tund aega väldanud neljasilmakohtumise käigus räägiti nii Eesti-Hollandi suhetest kui Euroopa tulevikust, teatas presidendi kantselei.
Kuninganna Beatrix tundis huvi Eesti arengute vastu, mille kohta president Ilves andis põhjaliku ülevaate.
Vestluse ajal peatuti ka kuninganna Beatrixi visiidil Eestisse, mis on kavandatud 2008. aasta maikuusse.

Ringmaa protsess jätkub augusti lõpus
Seitse inimest tapnud ja kuus inimest vigastanud 11 plahvatuse korraldamises süüdistatava Märt Ringmaa protsess jätkub taas 23. ja 24. augustil, samuti 3. ja 4. septembril.
23. augustil kuulab kohus üle viimased tunnistajad, 24. augustil ka süüdistatava Märt Ringmaa.
3.-4. septembril on plaanis seni veel avaldamata toimikumaterjalide avaldamine. Kohtuvaidlusteni neil päevadel ilmselt veel ei jõuta, istungid jätkuvad septembris ja oktoobris. Kohtuotsuseni loodab kohus jõuda oktoobris.
25. juunil otsustab kohus, kas lubada korraldada Ringmaa taotletud uurimiseksperiment, mis teeks kindlaks, kas kahes süüdistuse episoodis sündmuskohtadelt leitud ja ära võetud lõhkeseadeldistes olnud lõhkeained on üldse plahvatusvõimelised.
Möödunud kahe nädala jooksul avaldas kohus lõhkeseadeldiste ja lõhkeainete ekspertiisid ja ekspertiisiaktides uuritud asitõendid ning kuulas üle lõhkseadeldiste ja lõhkeeaine eksperdid.

Päästjad hoiavad Elliste rabapõlengut jätkuvalt kontrolli all
Päästjad koos kaitseväelaste ja vabatahtlikega jätkavad kustutustöid Elliste rabapõlengul.
Tule levikule on pandud piir ning põlenguala suurenenud ei ole.Töid raskendab tugev tuul, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Kella 17 seisuga kustutatakse põlengualal olevaid tulekoldeid ning otsitakse ja likvideeritakse rabas olevaid tulepesasid. Suuri lahtise leegiga põlevaid tulekoldeid põlengualal märgata ei ole.
Sündmuskohal töötavad 82 päästetöötajat ning 30 kaitseväelast. Vabatahtlikest on abiks 18 inimest kaitseliidu Harju ja Lääne malevast, Eestimaa looduse fondist, Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühmast ning päästeala infotelefoni kaudu registreerunut. Kokku tegeleb kohapeal päästetöödega 130 inimest.

Päästjad avastasid Tartu ja Võru suuremates kauplustes tuleohutusalaseid rikkumisi
Lõuna-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo avastas kaubanduskeskuste tuleohutusalase kontrollreidi käigus Tartu ja Võru suuremates kauplustes rikkumisi.
Tartu linnas kontrollitud kaheksast kaubandusettevõtetest seitsmes tuvastati evakuatsiooniteedega seotud tuleohutusnõuete rikkumised või rikkumise kahtlus. Kolme kaupluse juhataja suhtes viidi läbi väärteomenetlus.
Võrus tuvastati evakuatsiooniteedega seotud tuleohutusnõuete rikkumisi kõigis seitsmes kontrollitud kaubandusettevõtetes, mistõttu alustati viis väärteomenetlust.
"Peamiselt seisnevad rikkumised evakuatsiooniteede sulgemises taara ja kaubaga. Samuti fikseeritakse tuletõkkeuksed avatud asendis, mis võimaliku tulekahju korral suitsu ja tule levikut ei takista," sõnas Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Almar Nuuma. "Kauplustes ja kaubanduskeskustes käib väga palju inimesi, kuid kahjuks esineb nendes tuleohutusnõuete rikkumisi liiga palju," lisas Nuuma.

Estonian Airi lennuki vigastus muutis lennugraafikut
Täna hommikul sai Tallinna lennujaamas reisijate trapi eemaldamisel vigastada Estonian Airi Pariisi suunduv lennuk.
Estonian Air rentis vigastatud lennuki asemele asenduslennuki, kuid tänases lennuplaanis esineb siiski kõrvalekaldeid lennugraafikust, teatas Estonian Airi pressiesindaja.
Tallinn-Moska-Tallinn lükkub edasi ligi 2 tunni ja 30 minuti võrra.Väljumine Tallinnast kell 15.50.
Tallinn-Stockholm Arlanda-Tallinn lükkub edasi 3 tunni võrra. Väljumine Tallinnast kell 17.00.
Tallinn-London Gatwick-Tallinn lükkub edasi 2 tunni võrra. Väljumine Tallinnast kell 18.15.
Tallinn-Brüssel-Tallinn lükkub edasi 45 minuti võrra. Väljumine Tallinnast orienteeruvalt kell 18.10.
Tallinn-Oslo-Tallinn lükkub edasi 1 tunni ja 35 minuti võrra. Väljumine Tallinnast orienteeruvalt kell 20.05.

Dmitri Linter: politsei kiusab mind
Täna jätkas Harju maakohus Öise Vahtkonna juhi Dmitri Linteri kaebuste arutamist, kus Linter kinnitas, et ei korraldanud meeleavaldusi Kaarli kiriku juures ja süüdistas politseid enda kiusamises.
23. mail jättis kohus arutelu pooleli Linteri kehva seadusetundmise tõttu.
Eelmisel aastal koostasid politseinikud Linterile kaks väärteoprotokolli: auto porise numbrimärgi eest ja selle eest, et hoolimata siseministri keelust korraldada avalikke koosolekuid, süütas ta küünlad Kaarli kiriku kõrval kõnniteel ja avaldas seal ka oma meelsust Eesti Vabariigi vastu. Kokku määrati talle väärteoemenetluse korras ligi 3000 krooni trahvi.
Linter palus eelmisel istungil menetlused lõpetada väärteo koosseisu puudumise tõttu. Ta kinnitas, et pronkssõduri juures ei korraldanud ta mingit meeleavaldust ega kutsunud sinna ka meediakanaleid. Politseiniku väide, et tema auto numbrimärk on porine, olevat aga korravalvuri kius.

Võrtsjärvel tabati kümme keelatud püügivahendiga kalastajat
Inspektorid on Võrtsjärvel kehtiva võrgupüügi keelu ajal avastanud ja püügilt kõrvaldanud 70 nakkevõrku ning tabanud 10 keelatud püügivahendiga kalastajat.
Seaduserikkujatele määratud trahvid ulatuvad 2400 kroonini, teatas inspektsiooni pressiesindaja.
Ühtekokku on kalapüügieeskirja nõuete rikkumise eest määratud trahve kogusummas 21 800 krooni. Ebaseadusliku püügiga tekitatud keskkonnakahju suuruseks on arvestatud 14 800 krooni.
Viljandi büroo vaneminspektor Guido Kapp ütleb, et varasemate aastatega võrreldes on olukord järvel siiski paranenud: pikad võrgujadad on järvest kadunud, enamasti leiavad inspektorid üksikuid ebaseaduslikult püügile seatud nakkevõrke.
Röövpüüdjate püügivahendiks on odavad Hiinas valmistatud võrgud, mida ei vaevuta tihtipeale püügi lõppedes välja võtma ning mis võivadki jääda veekogu risustama.

Nädalavahetusel võib öine temperatuur langeda null kraadini
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt on nädalavahetusel pilves ilm ning öösel langeb temperatuur null kraadini.
Järgmise kolme päeva jooksul sajab Eestis vihma ning on äikest, kuivemat ilma on oodata alates järgmise nädala teisipäevast, teatas ilmajaam.
Laupäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, temperatuur maapinnal võib langeda kohati 0°C-ni. Päeval pilvisus tiheneb ning õhtupoolikul sajab mitmel pool vihma. Paiguti võib olla äikest. Puhub ida- ja kirdetuul 4-9, rannikul kuni 13 m/s. Päeval on sooja 15 kuni 21 kraadi.
Pühapäeva öösel on pilves selgimistega ilm, Lõuna-Eestis sajab vihma, kohati on äikest. Ka päeval on pilves ilm, sajab vihma ning on äikest. Puhub lõuna- ja edelatuul 3-10 m/s. Päevane temperatuur jääb 17 kuni 22 kraadi vahele.

Parts jäi aktsiisitõusu põhjendamisega hätta
Tööandjate teatel jäi majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts hätta selgitusega, mille alusel on määratud uuest aastast jõustuvad uued aktsiisimäärad.
"Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei osanud tööandjatele selgitada, millise analüüsi tulemuste põhjal aktsiisimäärad kehtestati ning kas taolist analüüsi on üldse tehtud," teatas tööandjate keskliit.
Lisaks sellele tunnistas Parts, et elektritarbimisele aktsiisikehtestamine taolises vormis, mida näeb ette eile riigikogus vastuvõetud ning 1. jaanuarist 2008 jõustuv seadus, võib vajada muudatusi juba enne jõustumist.
"Paljudes Euroopa Liidu riikides on aktsiisisüsteemi sisse viidud erisused, mille järgi suurimad tarbijad maksavad vähem, vastasel juhul seisaks neil ukse ees pankrott. Mitme suure Eestis tegutseva ettevõtte jätkusuutlikkus on täna kehtestatud määrade jõustumisel väga suure küsimärgi all ning kiirustamisest põhjustatud kahju majandusele suur," ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

Uued satelliidid muudavad ilmateate täpsemaks
Ilmajaama ennustused muutuvad veelgi täpsemaks, kuna Euroopa keskulatusega ilmaennustuse keskus hakkas sel nädalal kasutama meteoroloogilisel satelliidil paiknevate uute seadmete saadetud andmeid.
"Tegemist on väga oluliste mõõteseadmetega, mis lisanduvad seni olemasolevatele seadmetele ja mõõdavad infrapunakiirgust maakera atmosfääris ning pindmisi tuuli ookeanide kohal," selgitas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi arendusosakonna juhataja Aarne Männik. "Saadud andmed võimaldavad senisest täpsemalt määrata atmosfääri temperatuuri ja koostist, mis omakorda on abiks ka Eestis ilmaennustuste kokkupanekul."
Uued mõõteseadmed IASI (Infrared Atmospheric Sounding Interferometer) ja ASCAT (Advanced Scatterometer) asuvad MetOp-A satelliidi pardal. Selle satelliidi lennutas 19. oktoobril 2006. aastal polaarorbiidile Euroopa meteoroloogiliste satelliitide kasutajate organisatsiooni EUMETSAT.

Omavalitsus ja riik ei pidanud leina lipu vääriliseks
Eilsel leinapäeval ei langetanud oma lippu õigeaegselt poolde vardasse Saare maavalitsus, leinalindiga ei varustatud lippe Kuressaare raekojal ega ka linnavalitsuse hoonel.
Politsei ülemkomissar Aare Allik taunib taolist käitumist, kuid ei karista asjaosalisi, vaid lubab maavanema ja linnapeaga tõsiselt vestelda, kirjutab Meie Maa.
Ajaleht sai vihje lipuseaduse rikumise kohta ühel linnakodanikult.
"Kas täna ongi leinapäev?" küsis linnapea Urve Tiidus vastuseks ajakirjaniku arupärimisele, miks ei ole linnavalitsuse lipp leinalindiga varustatud. Põhjuse kohta, miks niimoodi juhtunud on, ei osanud linnapea midagi kosta, vaid haaras telefonitoru ja tuletas asjaomastele ametnikele tungival toonil meelde, mis päevaga tegu on.
Kell 11 sai linnavalitsuse lipp ka leinalindi.
Kuressaare politseijaoskonna ülemkomissar Aare Allik kinnitas, et taoliste asjade kontroll kuulub küll politsei kompetentsi, kuid ei osanud öelda, miks patrullivad politseinikud sellist asja ei märganud.

Loomakaitsjad: suurt osa julmusest põhjustab teadmatus
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Helen Roosimägi sõnul on suur osa loomade vastu toime pandud julmustest tingitud inimeste teadmatusest.
"Teadmatusest on väga mitmed inimesed pannud toime loomade suhtes julmi tegusid," ütles Roosimägi ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
"Vabandatav ta kindlasti ei oleks, aga see teadmatus on tegelikult see algpõhjus - teadmatus sellest, et loomad tunnevad valu, ka neid tuleb kohelda hästi, neile tuleb luua tingimused, milles nad saavad hakkama, nad elavad oma loomupärast ja liigipärast elu. See teadmatus ongi see põhiline. Teadmatus ka sellest, et kassipoegi, koerapoegi ei tohi enam uputada, see on keelatud, tuleb steriliseerida, tuleb vaktsineerida oma loomad, tuleb olla vastutustundlik loomapidaja," selgitas Roosimägi.
Roosimägi sõnul tuleks nähes loomade julma kohtlemist teatada kas veterinaar- ja toiduameti loomakaitseinspektorile, keskkonnainspektsiooni või politseisse. Samuti tegelevad küsimusega mitmed mittetulundusühingud, vahendab ETV24.

Elliste rabapõlengu ala on endiselt 205 hektarit
Öö jooksul Elliste rabapõleng laienenud ei ole, põlenguala jääb endiselt 205 hektari suuruseks. Päästjad koos vabatahtlikega jätkavad kustutustöid.
Öösel kestsid aktiivsed tööd kuni kella poole üheni. Seejärel jätkus põlengupiirkonnas pidev tuleluure, samuti parandasid päästjad vesivarustust strateegilisemates töölõikudes.
Hommikul kell pool neli kustutustööd kõikides töölõikudes jätkusid. Päästjad likvideerivad põlengualal olevaid tulekoldeid ning piiravad tule levikut turba tootmisväljadele. Kustutustöid raskendab hommikul tõusnud tuul, samuti ei ole piirkonnas vihma sadanud.
Täna päeval on plaanitud töödel osalema 60 päästetöötajat kõikidest päästekeskustest ning paarkümmend vabatahtlikku Eestimaa Looduse Fondist, Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühmast ning Kaitseliidu Harju ja Lääne malevast. Päästetööde logistilise toe tagab Eesti Päästemeeskonna logistikarühm.

Paet: otsus viisavabaduse kohta USA-ga võib saabuda lähikuudel
USA välisministri Condoleezza Ricega Washingtonis kohtunud Välisminister Urmas Paet ütles, et Rice oli seda meelt, et kongress peaks viisavabaduse suhtes positiivsele otsusele jõudma lähematel kuudel.
"Kuigi 100% seda keegi tagada ei saa, seaduseelnõu on kongressi käes ja kongress peab otsustama," ütles Paet Terevisiooni uudistele.
Välisminister Paet toonitas ministeeriumi teatel, et Eesti vastab kõigile viisatühistamise programmis ette nähtud nõuetele. Eesti välisminister tegi ettepaneku alustada viisavabaduse rakendamist puudutavate tehniliste konsultatsioonidega juba praegu, vahendab ETV24.
USA välisminister Condoleezza Rice märkis enne Balti riikide välisministritega toimunud kohtumist hetkeks ajakirjanike ette astudes, et Washingtonil on hea meel tõdeda, et suhted Baltimaadega on olnud niivõrd pikaajalised.

Maalapsed joovad kangemat alkoholi kui linnalapsed
Eelmisel aastal korraldatud alaealiste hälbiva käitumise uuringust selgus, et 87% noortest on alkoholi proovinud ning maalapsed pruugivad kangemat kraami kui linnalapsed.
Alkoholi eelistavad rohkem eesti keelt kõnelevad lapsed, muukeelsed alaealised pruugivad rohkem narkootilisi aineid, millest eelistatumad on kanep ja hašiš, kirjutab Virumaa Teataja.

Tartumaal põrkasid kokku viis autot
Tartumaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 173. kilomeetril toimus eile liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku viis sõiduautot, üks inimene sai vigastada.
Liiklusõnnetus toimus kella 17.03 ajal. Sõiduk Ford, mida juhtis Anu (s 1972) sooritas parempööret, tema taga sõitnud sõiduk Audi, mida juhtis juhtimisõiguseta Ergo (s 1980) peatus Fordi taga.
Audile sõitis tagant otsa sõiduk Nissan, mida juhtis Aleksander (s 1958) kuna Nissanile sõitis tagant otsa sõiduk Volvo, mida juhtis Alar (s 1968), millele enne oli tagant otsa sõitnud sõiduk Suzuki, mida juhtis Uwe (s 1978).

Neiule otsa sõitnud juht põgenes
Pärnumaal sõitis eile pärastlõunal auto otsa 17-aastasele tütarlapsele, juht põgenes sündmuskohalt ning jalakäija toimetati haiglasse.
Liiklusõnnetus toimus kealla 15.15 ajal Pärnumaal Audru-Sanga tee 2,9 km, kus sõidutee servas liikunud 17-aastasele tütarlapsele sõitis otsa samas suunas liikunud sõiduauto Opel Omega ning lahkus sündmuskohalt.
Sõidukijuht on selgitamisel.
Jalakäija toimetati kehavigastustega Pärnu haiglasse ning lubati kodusele ravile.

Tivoli on elanike protestidele vaatamata platsil tagasi
Selle väljaku ääres olevate majade elanikud, kus Tivoli Tuur Kohtla-Järvel peatub, valmistuvad rasketeks päevadeks. Nende arvates pole linnavalitsus nende palveid kuulda võtnud ega pidanud vajalikuks nendega nõu pidada.
Eelmisel aastal leiti tänu nende linlaste protestile tivolile koht pargis, kuid sel aastal lubati see taas väljakule.
"Ametnikud lähevad kell viis töölt ära, meie aga elame siin ning peame kuulama valju muusikat ja taluma hoove reostavaid purjus inimesi," ütles Keskallee 19 korteriühistu esimees Galina Baraškova ajalehele Põhjarannik.
Tivoli Tuuri juht Lauri Viikna lubas inimestele öörahu tagada: atraktsioonid lõpetavad töö kell 23.
Aselinnapea Jüri Kollo arvab, et tänavu ei toimu ka atraktsioonide paigaldamine nii lärmakalt ja suure müraga kui varem. Elanikud ütlesid, et neil ei jää midagi muud üle, kui loota parimat - seda, et pea muusikast ja lärmist valutama ei hakka.

Vandaalid ründavad järjepidevalt uut purskkaevu
Eelmisel nädalal Kuressaare kõlakoja ees pidulikult avatud purskkaev on napi nädala aja jooksul pea ülepäeviti rünnakute ohvriks langenud.
Peagi pärast avamist korjati purskkaevu põhjast ära raha, mille linnakodanikud sinna hea tahte märgiks olid visanud, üleeile öösel lõhkusid tundmatud vandaalid purskkaevu valgustuse ja eile hommikul oli purskkaevu vesi nõudepesuvahendiga vahutama aetud, rääkis Kuressaare linna heakorra järelvalve spetsialist Lembit Rätsep. "Ilusad asjad ei seisa meie linnas kaua," lisas ta.
Suurimat rahalist kahju tekitas valgustuse lõhkumine, vahendab Meie Maa.
Kuressaare politseijaoskonna juht Aare Allik ütles, et politsei kontrollib praegu erinevaid versioone, kuid seni ei ole veel leitud isikut, kelle osas süüd tõendada. Kontrollime eri versioone ja loodame, et saame kätte need, kes purskkaevu ära lõhkusid, lausus komissar Allik.

Omanik jättis naabrid tõkke taha ja kaevas kõrvaltee läbi
Erimeelsused eratee kasutamise pärast viisid Raikküla valla elanikud kohtusse.
Poolteist aastat tagasi esitasid Rapla maakonna Raikküla valla elanikud Jaan Truuts, Arvo Piirsalu ja Asta-Mari Oruväli maakohtusse hagi sama valla elaniku Helgi Rekkaro vastu.
Ühe küla elanikud poleks vahest kohtuteed alustanud, kui Rekkaro oleks lubanud edasi kasutada oma maale jäänud teelõiku, mille kaudu pääses nii jalgsi kui ka sõidukiga teiste majapidamiste juurde. Naabrid olid nõus tasuma ligi 150-meetrise teelõigu kasutamise eest igaüks 150 krooni aastas ja kandma ka võrdsetes osades tee korrashoiuks vajalikud kulud.
Kaks aastat tagasi väitis Rekkaro, et teda segab, kui naabrid kasutavad tema maad läbivat teed, sest tema ajab loomi mööda teed ja seal liigub iga päev traktor.

Minister Laine Jänes töötab laulupeol lava taga lavameeskonnas
Kultuuriminister Laine Jänes on osalenud laulupidudel üle 30 aasta ehk kokku 15 peol.
Kultuuriminister Laine Jänes osaleb noorte laulu- ja tantsupeo lavameeskonnas, kus tema roll on juhatada peo ajal kooride liikumist lava taga.
"Olen osalenud juba kolmel eelmisel laulupeol lavameeskonnas, kus minu roll on olnud korraldada kooriliikide kogunemise algust ja valmisolekut lavale liikumiseks," ütles koorijuhi haridusega minister Jänes. "Hea meelega osalen selle nelja-viieliikmelise meeskonna töös ka sel aastal."
Jänese sõnul jääb tal kindlasti mahti ka kontserti kuulata. "Kuid mitte istudes kuulajate ridades, vaid pigem lauljate juurest lavalt," lausus ta.
Laulja ja dirigent
Laulupeo kunstiline juht Aarne Saluveer oli veidi üllatunud, et kultuuriminister on võtnud peol nii praktilise ülesande. Peojuht kujutas ette, et minister võõrustab peol pigem teiste riikide kultuuriministreid.

Ringmaa kasutab kohtus ekspertide pinnimisel venitamistaktikat
Eelmisel esmaspäeval algas uue kohtuniku ja kaitsjaga taas kohtuprotsess Pae tänava pommiplahvatustes süüdistatava Märt Ringmaa üle, kes on ekspertide küsitlemise võtnud peaasjalikult enda õlule ja kasutab venitamistaktikat.
Nii soovis ta näiteks eile kaitse tunnistama kutsutud lõhkeaineeksperdilt teada saada, milliseid uurimismeetodeid ja vahendeid kasutatakse lõhkeaine analüüsimisel, mis vahe on granuleeritud, pulbrilisel ja kristalsel tõendusmaterjalil, ning püüdis eksperti kriminaalasjasse mittepuutuvate küsimustega segadusse ajada.
Kui prokuröri tunnistusi andma kutsutud ekspert lõpuks sõna sai, soovis Ringmaa näha põhjalikku slaidiprogrammi, kuidas toimub plahvatus ja lõhkamine. Samuti jäi Ringmaa kindlaks nõudmisele, et kuna tema õppis keemiat 50 aastat tagasi ja kaitsja Urmas Simon on humanitaarinimene, tahavad nad teada, millisteks osadeks laguneb plahvatusel trotüül.

Seadus keelab pedofiilidel elu lõpuni lastega töötamise
Lasteasutustel on kohustus kontrollida tööleasujate tausta
Riigikogu võttis eile täielikus üksmeeles vastu seaduse, mis keelab pedofiilidel elu lõpuni lastega töötamise.
Uue seadusega kohustatakse lasteasutusi kontrollima tööleasujate tausta ning tegema nende kohta järelepärimise karistusregistrisse. Registrist antakse pärijale jaatav või eitav vastus: kas see inimene on süüdi mõistetud lastevastases seksuaalkuriteos, prostitutsiooni või lastepornograafiaga seotud kuriteos või mitte. Eelkõige puudutab see selliseid ameteid nagu õpetaja, lasteaiakasvataja, lastelaagri kasvataja ja lapsehoidja, aga ka kõiki teisi lasteasutuste töötajaid, kes lastega kokku puutuvad.
Päringu võivad esitada ka lapsevanemad "õigustatud huvi korral", eelkõige lapsehoidjat palgates. Välistamaks massilisi päringuid kohustab seadus iga järelepärimise eest maksma ka riigilõivu.

Eilsel leinapäeval mälestati juuniküüditamise ohvreid
Toompeal Falgi teel Linda kuju juures mälestati eile kõnede ja pärgade asetamisega 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Kokkutulnutele kõnelesid peaminister Andrus Ansip, Memento liidu esimees Leo Õispuu ja Rootsi suursaadik Dag Hartelius. Vaimuliku palvuse pidas praost Jaan Tammsalu ning laule esitas ETV noortekoor.

Tallinn rendib 1,7 miljardi eest firmalt linnakortereid
Linn üürib kortereid erafirmalt, kuna ei suuda ise nii palju elamispindu ehitada.
OÜ Raadiku Arendus rajab Tallinna linnavalitsuse tellimusel Lasnamäele Raadiku tänavale 1170 munitsipaalkorterit, mille linn võtab seejärel kümneks aastaks üürile hinnaga 136 krooni ruutmeeter. Kogu üüriperioodi jooksul maksab linn erafirmale rendiks üle 1,7 miljardi krooni, millest ligi poole loodab linn üürnikelt tagasi saada.
Abilinnapea Eha Võrgu nõu-nik Toomas Õispuu põhjendas erafirma ehitatavate korterite üürimist asjaoluga, et Tallinn ise jõuab ehitada aastas vaid paarsada korterit, kuid erafirma abil saavad korterid valmis 2011. aastaks ja korraga lahendatakse paljude inimeste mure.
Õispuu kinnitusel on sellist lähenemist kasutatud näiteks ka Rootsis ja Saksamaal.

Afganistanis haavata saanud eestlastest üks veel haiglaravil
Praegu on Talibanil soodsaim aeg valitsus-vastaste rünnakute korraldamiseks.
Teisipäeval Afganistanis Sangini orus vigastada saanud kaks Eesti kaitseväelast on juba tagasi teenistuses, ent mai lõpus haavata saanu on veel haiglaravil. "Võitleja ise on reibas ja paraneb jõudsalt," ütles kaitsejõudude peastaabi operatiivjaoskonna ülem major Sten Reimann.
Küsimusele, miks on Eesti kaitseväelastega seotud intsidendid Afganistanis sagenenud, vastas Reimann, et Talibani lahinguvõime on otseses sõltuvuses aastaajast ja ilmast. "Mooni korjamise järgne periood suvel on liikumiseks ja Afganistani valitsusvastaste aktsioonide korraldamiseks soodsaim."
Mõlemad kahe nädala jooksul eestlase vigastusega lõppenud intsidendid toimusid Helmandi provintsis Sangini orus, mis laiub ligi 80 kilomeetrit piki Helmandi jõe sängi ning kus elab suurem osa maakonna elanikest. Reimanni sõnul kulgevad piki orgu ainukesed põhja-lõunasuunalised teed.

Riigikogu mures oma maine pärast
Eesti Päevaleht küsis riigikogu liikmetelt hinnangut eile lõppenud esimesele istungjärgule.
Palju kära tekitanud riigikogu liikme staatuse seaduse arutamine on pannud nii koalitsiooni kui ka opositsiooni liikmed parlamendi maine pärast tõsisemalt muretsema.
"Riigikogu liikme staatuse seaduse arutelust parlament ise küll sotsiaalset kapitali ei võitnud. Kuid hea on, et heakskiidetud variant erineb kui öö ja päev töögrupis valminud eelnõust," ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Urmas Reinsalu.
Opositsioonilise Rahvaliidu fraktsiooni juht Karel Rüütli jagas seda arvamust. "Muret teeb see, et riigikogu maine on avalikkuse eest kahjustada saanud," ütles ta.
Sotsiaaldemokraatide saadikurühma esimees Eiki Nestor kiitis avalikkust. "Parlament oli selle valguses ääretult nigelas seisus. Kuid see, et lõppkokku-võttes mõjutas avalik arvamus seaduse menetlemist, oli normaalne. See peabki nii olema," lausus ta.

1 küsimus Marju Lauristinile
Mis jäi silma uue riigikogu töö alguse puhul?
Vastab
Marju Lauristin
endine riigikogu liige
Riigikogu liikme staatuse küsimus. See pole ainult riigikogu probleem, vaid küsimus tervele ühiskonnale. Et arutati vaid kuluhüvitisi, ei olnud hea, sest tegelikult vajavad sätestamist nii riigikogu liikmete kohustused kui ka õigused.
Iseenesest oli arutelu positiivne, sest riigikogu liikmete kohustused ei ole nende eraasi. Siin on vaja veelgi laiemat valijatega konsulteerimist. Staatuse sätestamise puhul on tähtis arvestada proportsionaalsust oma valijatega. Praeguses olukorras, kus paljud inimesed puutuvad kokku euro-projektidega, mille puhul täpset aruandlust peetakse loomulikuks, on samasugust käitumist vaja ka riigikogult.

Riigikogu uustulnukaid teeb murelikuks väitluste vähesus
Otsuseid ei võeta uute riigikogu liikmete hinnangul vastu saalis, vaid tagatoas.
Teisipäeval sattus Eesti Päevalehe esindaja riigikogu kohvikus kokku kahe esimest korda riigikogus leiba teeniva rahvasaadikuga ning uuris, mida nad riigikogust arvavad.
Res Publica Liidu saadik ning endine kümnevõistleja Erki Nool nentis, et teda hämmastab riigikogu puhul kõige rohkem väitluste vähesus. "Esmaspäevase avatud mikrofoni ajal on riigikogu saal enamasti tühi," nentis Nool.
"Kolmapäevase infotunni ajal pole paljusid saadikuid kohal. Mingi austus peaks ikka institutsiooni vastu olema, kui peaminister vastab riigikogu liikmete küsimustele," avaldas ta imestust nende vanemate riigikogu liikmete käitumise üle, kes sel ajal saalist puuduvad.

Hiinas leidis politsei tehastes sadu orje
Hiina politsei tegi ootamatu kontrollreidi riigi kesk- ja põhjaosas
Hiina meedia hinnangul peab laste röövimise ja tehastesse müümise taga olema suur võrgustik, milles osalevad ka kompartei kohalikud liidrid. Olukorra tõsidusest annab aimu ka märk, et nii peaminister kui ka president on andnud käsu probleem kiiresti lahendada, vahendasid "Seitsmesed uudised".

Uuring: Odekolonni joomine viib venelasi hauda
Vene mehed seavad oma tervise tõsiselt ohtu juues alkoholi asemel odekolonni ja lõhnavett, selgub Suurbritannia teadurite poolt avaldatud uuringust.
Suurbritannia teadurite väitel surevad Venemaal hinnanguliselt pooled tööealised mehed ohtlike ja joomiseks mittemõeldud alkohoolsete vedelike tarvitamise tagajärjel, vahendab BBC.
Joomiseks mittemõeldud alkohoolsed tooted, teiste seas ka taimseid tinktuure sisaldavad vedelikud, mida müüakse apteekides, on Venemaal hästi kättesaadavad, laialt levinud, odava hinnaga ja nende alkoholisisaldus on kuni 97%, seisab kirjas Lanceti uuringus.
Uuringust järeldub, et Venemaal laialdaselt joomiseks kasutatavad alkohoolsed vedelikud sisaldavad küll vähe toksiine ja mürkaineid, kuid on tihti nende joojatele surmavad väga kõrge alkoholisisalduse tõttu.

Abbas nimetas ametisse uue peaministri
Palestiina autonoomia juht Mahmoud Abbas nimetas pärast ühisvalitsuse laialisaatmist uueks peaministriks Salam Fayyadi.
Fayyadile anti volitused moodustada uus valitsus, vahendas lenta.ru.
Fayyad peetakse mõõdukaks poliitikus ja ta ei kuulu ühtegi liikumisse. Samas ei tunnistanud Hamas ühisvalitsuse laialisaatmise otsuse legitiimsust.

Vene palgasõdur lasi maha kaasteenija
Tšetšeenias teeniv palgasõdur tappis Kalašnikov automaadiga oma kolleegi.
Esialgsetel andmetel leidis tulistamine aset tekkinud tüli tõttu, vahendas RIA Novosti.
Kohaliku miilitsa teatel oli kaaslase tapnud sõjaväelane purjus.

Indoneesias tabati islamiterroristide juht
Indoneesia politsei kinnitas, et nad vahistasid islamistliku terrorirühmituse Jemaah Islamiah juhi, keda süüdistatakse 2002 aastal pommiplahvatuste korraldamises Bali saarel.
Indoneesia politsei sõnul tabati Zarkarsihi nime all tuntud terrorist riigis eelmisel nädalal samal päeval, mil arreteeriti rühmituse Jemaah Islamiah sõjalise tiiva juht Abu Dujana, vahendab BBC.
Lisaks pommiplahvatuste korraldamisele Bali saarel süüdistatakse rühmitust mitmete pommirünnakute kordasaatmises Kagu-Aasias.
"Zarkarsih on olnud rühmituse Jemaah Islamiah juht alates 2005 aastast ja ta vahistati samal päeval, mil Abu Dujana, ainult teisel kellaajal" kinnitas Indoneesia terrorismivastase üksuse juht Surya Dharma.
Abu Dujana vahistamine oli Indoneesia julgeolekujõudude üks suurimaid töövõite võitluses islamistlike terrorirühmitustega.

Itaalias sai kahe rongi kokkupõrkes surma kolm inimest
Sardiinia saarel Itaalias põrkasid kokku kaks rongi ning õnnetuses hukkus vähemalt kolm inimest ja mitmed inimesed on vigastatud.
Kokkupõrke tagajärjel hukkus 30-aastane Briti naiskodanik ja kaks itaallast, kellest üks oli rongijuht, vahendab BBC.
Bortigali ja Birori linna vahelisel lõigul Nuoro provintsis põrkasid kokku kauba- ja reisirong. Õnnetuses vigastatute täpset arvu ja nende vigastuste tõsidust ei ole kohalik politsei täpsustanud.
Politsei raport on vaid teavitanud, et üks vigastatuist on õnnetuses hukkunud Briti naiskodaniku elukaaslane.

Hamas on saavutanud Gazas täieliku kontrolli
Äärmusrühmituse Hamas võitlejad saavutasid piirkonnas kontrolli mõni tund peale seda, kui Palestiina president Mahmoud Abbas saatis laiali Hamasi juhitava valitsuse ja kuulutas välja eriolukorra.
Peale nädalaid Gazas kestnud relvastatud kokkupõrkeid, milles on hukkunud enam kui 100 inimest, vallutasid Hamasi võitlejad liikumise Fatah ridadesse kuuluva Palestiina presidendi Abbasi residentsi ja hõivasid regioonis kontrolli, vahendab BBC.
Valituse laiali saatnud president Abbasi kinnitusel jätkavad riigi juhtimist valitsuse administratsiooni asetäitjad ja seda senikaua, kuni on viidud läbi erakorralised valimised.
Aga Palestiina valitsuse ja Hamasi juht Ismail Haniya kinnitas, et valitsus jätkab tegutsemist ja tema juhtimsel kehtestatakse riigis otsustavalt kord ja seaduste järgimine.
Täna öösel lehvisid pea kõikjal Gazas Hamasi rohelised lipud ja rühmituse liikmed juubeldasid tänavatel, tähistades oma otsustava üleoleku saavutamist regioonis.

Vene presidendivalimistele võib lisanduda ka kolmas kandidaat
Vene president Vladimiri Putini abi Igor Šuvalov teatas, et pole välistatud uue presidendikandidaadi lisandumine. Praegu on kandidaadid kaks esimest asepeaministrit Dmitri Medvedev ja Sergei Ivanov.
"Hetkel räägitakse kahest võimalikust kandidaadist, aga president Putin võib teha üllatuse ja teatab veel ühest võimalikust presidendikandidaadist," vahendas RIA Novosti Šuvalovi sõnu.
Kolmandaks võib olla veel üks asepeaminister Sergei Narõškin, teatas newsru.com. Narõškin vastutab praegu riigi välismajandussuhete eest ning on valitsuse tõeline hall kardinal.
Teda soositakse nii meedias kui ka poliitikaekspertide ringides. Väidetakse, et ta on Putinile isegi lähedamal seisev isik kui peaminister Mihhail Fradkov.

USA kutsub Venemaad üles Baltimaade ajalugu mõistma
USA asevälisminister Daniel Fried teatas, et USA presidendi George W. Bushi administratsioon peab vajalikuks, et olemasolevad lahkhelid Venemaa ja Balti riikide vahel saaks lahendatud tsiviliseeritud moel, arvestades mõlema poole ajaloolisi läbielamisi.
"Ma loodan, et Venemaa ja Vene valitsus hakkavad mõistma Balti riikide tundeid, mis tulenevad hoopis teisest ajaloolisest mälestusest: sellest, mis toimus sealses piirkonnas aastatel 1940 ja 1944 ning pärast seda," vahendas RIA Novosti Friedi sõnu.
Ta lisas, et lahkarvamused peavad saama ületatud tsiviliseeritud ja avatud moel. "Selles dialoogis pole kohta ähvardusteks, rünnakuteks ja sanktsioonideks," märkis diplomaat.
Samas kutsus ta olema aus ja tunnistama, et Nõukogude liit koos oma liitlastega purustas Hitleri Saksamaa. "Nende vaprust ja kindlust tuleb mäletada ja austada ning ka nende tundeid tuleb arvestada," sõnas Fried. Ta meenutas, et saamas ei tohi unustada, et Balti riikide rahvad, olid nii natsi- ja kommunismirežiimi ohvrid.

Soomes sai pikselöögist viga 33 ajateenijat
Soomes sai neljapäeva õhtul sõjaväeharjutuste ajal pikselöögist viga 33 ajateenijat, kellest 11 vajavad haiglaravi.
Kuigi kolme ajateenija vigastused on rasked, ei ole kellegi elu ohus, vahendab YLE24. 22 ajateenijat sai kergemaid vigastusi ning neile anti esmaabi kohapeal.
Leitnant Jukka Orava rääkis YLE uudistele, et õnnetus juhtus, kui sõjaväelaste harjutusväljakut tabas äikesetorm ning väljaku kahte erinevasse ossa lõi pikne sisse.
Orava sõnul on ajateenijate vigastused tüüpilised pikselöögist tulenevad vigastused, mis meenutavad elektrilöögist saadud vigastusi.
Õnnetus juhtus neljapäeva õhtul kella 22.40 ajal.

NATO andis rohelise tule Eesti küberkaitse kavale
Eesti ettepanekul arutasid NATO maade kaitseministrid eile Brüsselis küberründega seotud ohte ning lubasid ühiskommünikees "kohest tegutsemist".
Tähelepanu alla võetakse alliansi olulise arvutiinfrastruktuuri kaitsmine rünnakute vastu.
NATO otsus ei tähenda siiski täieulatusliku küberkaitsepoliitika loomist - selleks peetakse küsimust alliansis liiga keeruliseks, eriti Venemaaga arendatavate suhete kontekstis.
Ometi on Eesti vaatepunktist tegemist olulise läbimurdega. NATO kõneisik James Appathurai ütles, et küberkaitse teemal võtsid sõna mitmed ministrid. Eestit toetava sõnavõtu pidas teiste hulgas USA kaitseminister Robert M. Gates.
Appathurai sõnul väljendati tõsist muret ründe ulatuse ja sisu pärast. "Rünnakud olid kestvad, koordineeritud ning fokuseeritud avaliku infrastruktuuri vastu," märkis NATO pressiesindaja. "Neil oli selge julgeolekupoliitiline ja majanduslik mõju."

Vene võimude uus taktika - sõnnik
Murmanskis polnud miilitsal nuute tarvis - protestijad põgenesid ise rõveda haisu eest.
Kui Kremli-vastased meeleavaldajad teisipäeval linna keskele kultuuripalee juurde jõudsid, avastasid nad end sõna otseses mõttes sõnniku seest. Linnavõimud olid lasknud vestibüüli viivad trepid maha monteerida ning katnud maapinna hoone ümber väljaheidetega.
"Hais oli nii vänge, et polnud võimalik hingata. Seega jäid kohale üksnes kõige vintskemad," kommenteeris toimunut Reutersile liikumise Ühendatud Kodanikurinne kohalik juht Jelena Vassiljeva.
Kokku osales meeleavaldusel umbes 150 inimest. Kaugemalt saabujatele aga protestimisvõimalust ei antud: kümmekonnal Moskva aktivistil ei õnnestunud osta lennukipileteid.
Murmanski miilitsa väitel laotati sõnnik maha aga selleks, et väetada kultuuripalee ümbruse pinnast.

Suri juutide tapmises süüdistatud ÜRO endine peasekretär
Endine Austria president ja ÜRO peasekretär Kurt Waldheim lahkus 88 aasta vanuselt.
Oma elu lõpuks oli 1972-1982 maailmaorganisatsiooni juhtinud mees kuulutatud mitmes riigis persona non grata'ks. USA-s kehtis talle viimased kakskümmend aastat sissesõidukeeld.
Skandaal Waldheimi ümber lahvatas vahetult enne seda, kui ta valiti 1986. aastal Austria presidendiks. Ajakiri Profil paljastas siis, et ta oli valetanud, kui väitis, et lahkus 1941. aastal Wehrmach-tist pärast haavatasaamist. Tegelikult teenis Waldheim aga SA üksuses, mis aitas deporteerida enam kui 40 000 Thessaloníki juuti Auschwitzi surmalaagrisse.
1987. aastal keelas USA talle kui väidetavale sõjakurjategijale sissesõidu. Hilisem USA justiitsministeeriumi ettekanne heitis Waldheimile ette ränki kuritegusid, süüdistades teda veretöödele kaasaaitamises ning nende tõenäolises organiseerimises. Üksus, kus ta teenis, osales ka 1942. aastal Josip Broz Tito partisanide verises mahasurumiskatses, mille käigus hukati tuhandeid tsiviilisikutest pantvange.

Smuuli viadukti koormuskatsed kinnitasid silla turvalisust
Smuuli tee viaduktil viidi täna läbi kaks koormuskatset, mille esialgsete tulemuste järel jõudsid katseid jälginud insenerid seisukohale, et viadukt on liiklemiseks ohutu ja kasutuselevõtuks valmis.
"Esimese koormuskatse käigus sõitsid neli rohkem kui 30 tonnist veokit vantsilla keskmise ava ühele neljandikule," kirjeldas Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas. Teise katsega liigutati silla keskmisele avale ca 240 tonnine koormus, millega testiti rohkem kui 160 keskmise sõiduauto võimaliku koormuse mõju silla keskmisele avale. Mõlema skeemi alusel jäid veokid sillale vähemalt tunniks ajaks, et näha koormuse mõju konstruktsioonidele.
Merko teatel vastasid katsetamise tulemused Šveitsi ettevõtte Dreibau Ingeneurs Conseils SA ekspertide väljatöötatud plaanidele.
Katsetuste juures viibinud Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul kulges proovikoormamine viperusteta. "Lõplikud andmed selguvad küll pärast andmete töötlust, kuid ma olen 99,9% ulatuses kindel, et nädala pärast, 22. juunil annavad ehitajad viadukti linnale üle ja liiklus avatakse."

Nõmme ujulad asendavad jahedat randa ja merevett
Päevitamine on tasuta ja 30- või 50-kroonise käepaela eest saab ujuda terve päev.
Kui tallinlasel pole piisavalt julgust supelda 9-12-kraadises merevees, võib ta minna eelmisel aastal põhjalikult renoveeritud Nõmme spordikeskuse välisbasseinidesse.
Kolmapäeval oli pilvisele ilmale vaatamata basseinivesi Nõmmel 22 kraadi ja seal oli ka piisavalt rahvast.
Nõmme spordikeskuse administraatori Salme Ruuse sõnul armastavad inimesed kuni puhkusteni juulis Nõmmel ujumas käia. "Mingit tippaega selleks ei ole, inimesed käivad voolavalt päev läbi suplemas. Päikesepaistelised ilmad ja nädalavahetused on ehk eelistatumad. Kui keegi päevitab, läheb ta ka ujuma," ütles Ruuse.
Dokument pandiks
Päevitamine on spordikeskuses tasuta ja 30- või 50-kroonise käepaela eest saab basseine kasutada terve päev. Ebameeldiva üllatuse võib külastajale valmistada tõik, et lisaks piletihinna tasumisele peab ta 50 krooni või oma dokumendi valvelauda pandiks jätma. See on vajalik, et kohustuslikus korras duši all käimiseks rõivistukapi võtit saada, sest ilma dokumendi või lisarahata ujuma ei pääse.

Songisepp saab Laagna tee sulgemise eest karistada
Tallinna linnavalitsus otsustas transpordiameti juhataja Andres Harjo kõrval määrata distsiplinaarkaristuse ka liiklusteenistuse direktorile Mati Songisepale.
Sisekontroll tuvastas, et Laagna tee sulgemiseks lubade andmisel rikuti haldusmenetluse korda ning transpordiamet võttis üle linnavalitsuse ülesanded. Teiseks ei teavitatud õigel ajal ega korrektselt ürituse korraldajaid haldusmenetluse käigust, mille tõttu läks ka korraldajail dokumentide õigeaegse vormistamisega kiireks.
Probleeme alahinnati
Linnapea Edgar Savisaare sõnul alahinnati liikluse sulgemise osas võimalikke probleeme ning kooskõlastusring oli puudulik. "Nii tähtsa objekti puhul oleks pidanud loa andma linnavalitsus oma istungil," sõnas linnapea.

Pirita ja tema klooster peavad sünnipäeva
Täna tähistab Pirita klooster ja tänu sellele tekkinud Pirita asum oma 600. sünnipäeva. Et tegemist on tööpäevaga, toimuvad suuremad üritused homme. Katoliiklastele algab päev kloostris kell üheksa hommikuse missaga. Sellele järgneb kell 11 Pirita sotsiaalkeskuses tasuta ajalookonverents "Pirita 600". Pirita kloostri eluolu kohta on seni andmeid ainult väljakaevamistele tuginedes. Siiski on teada, et enne vanade kloostrihoonete hävimist asus ruumides esimene Eesti professionaalne naiskoor, kes andis 1360-ruutmeetrises kirikus kolm korda päevas kontserte.

Tallinn analüüsib rahvussuhteid
Linnavalitsus saatis eile volikogule arutamiseks kodurahu tegevuskava aastani 2010, et analüüsida aprillisündmuste järel rahvussuhete pinnal kujunenud hirme. Linnavalitsus kavatseb juulis korraldada uuringu, et saada ülevaade eesti ja vene kogukonna meelestatusest ning nendevahelistest suhetest.

Ehitaja väitel on varisenud elamu projekt ja load korras
Eile käisid ehitusjärelevalve spetsialistid üle vaatamas hoone talasid ja kinnitusi.
Kolmapäeval laevaringu tõttu kannatada saanud Tööstuse tänava elamu ehituse tellija OÜ Lülitaja ja ehitaja OÜ Juki Projekt juhi Rain Jungi sõnul on hoone ehitusprojekt ja kõik ehitamiseks vajalikud load korras.
Mis siis õnnetuse põhjustas, ei tahtnud Jung täpsemalt prognoosida. "Mina ei taha küll otsustaja olla, aga ma ei näe praegu viga ei ehitajates ega projektis," ütles Jung. Ta lisas, et on ka varem samade meestega koostööd teinud ja kunagi varem pole mingeid probleeme olnud.
Kuna eile käisid ehitusjärelevalve spetsialistid üle vaatamas hoone talasid ja kinnitusi, pakub Jung ühe võimalusena mittekvaliteetseid ehitusmaterjale. "Oli mingi jutt, et taladel on puutükid sees," ütles Jung.

 "Rohelise unistuse" retkedel osales mitusada huvilist
Valglinnastumise tutvustamiseks Briti Nõukogu ja Eesti Rohelise Liikumise korraldatud jalgrattamatkade sarja populaarsemateks väljasõitudeks kujunesid esimene retk Saue ja viimane väljasõit Rae valda.
"Esimesel ja viimasel rattaretkel osales umbes 80 ratturit ja aulas oli kuulamas saja inimese ringis. Ka kohalikud elanikud olid tulnud," ütles Briti Nõukogu kommunikatsioonijuht Kadri Suni.
Viimsis ja Harku vallas käis valglinnastumise kaasmõjusid uudistamas 60-70 inimest. "Jäime väga rahule. Polnud ju varem midagi säärast korraldanud, väga mõnus õhkkond oli ja rahvas oli aktiivne," ütles Suni.
Rattaretkedel osalejate seas oli valglinnastumise teemal lõputööd kirjutavaid üliõpilasi ja töö poolest valdkonnaga seotud spetsialiste.

Südalinna puitmajade kolimisest valmib film
Pärnu maantee 31 majade kolimisest tehakse pooletunnine õppefilm, eheduse saavutamiseks otsivad filmitegijad kontakti endiste majaelanikega. Õppefilmi toodab Peeter Brambat firmast Ad Oculos.
Filmi stsenaristi Liisa Pakosta sõnul on eesmärk näidata, et vana maja on väärtuslik ja kasulikum on see prügimäele vedamise asemel mujale ümber kolida. Filmis näidatakse, et pealtnäha rämps võib tegelikult olla heas seisukorras vana. "Näitame, kuidas maja lahti võetakse ja kokku pannakse," ütles Pakosta.
Filmivaataja saab aimu peamistest töövõtetest, majade kolimise filosoofiast ja ülemaailmsest tähtsusest ning näpunäiteid vanade majade asjatundlikuks vaatamiseks.

Aianduskooperatiivis tapeti mees
Harjumaal pussitas neljapäeval õhtul Vitaly Sergeid, kes suri teel haiglasse.
Politseiameti pressiesindaja teatel lõi kella 18.40 ajal lõi Jõelähtme vallas aianduskooperatiivis "Berjosotška" tüli käigus alkoholijoobes Vitaly (s 1953) terariistaga Sergeid.
Sergei suri kiirabiautos teel haiglasse.
Politsei pidas Vitaly kinni.

Palamuse: algab järjekordne peosuvi
Palamusel toimub suve jooksul kokku viis noortele mõeldud peoseeria üritust. Täna avatakse Palamuse lauluväljakul 11. suvepidude hooaeg, esmakordselt on kavas vahupidu. Samuti saab teoks plaan tuua Palamusele kõrgetasemeline valgustehnika. Mullustest teemapidudest on korraldaja DJ Imre Tõekalju sõnul sel aastalgi toimumas retroüritus "Oi aegu ammuseid" ja Jõgevamaa diskorite suvepäevad. Algaval suvel on plaanis Palamusele tuua mitmed Eesti muusika säravaimad pärlid. Kindlasti esinevad Palamuse lauluväljakul 1990. aastate menuansambel Code One ja praegune diskokuninganna Mari-Leen.
Birgit Kastepõld

Kihnu: sada majapidamist said suitsuanduri
Sellel nädalal said sada Kihnu saare majapidamist päästeametilt suitsuandurid. Kolmapäeval ja neljapäeval anti kihnlastele nõuandeid koduse tuleohutuse kohta ja vastati küsimustele. Samasugune retk on varem ette võetud Vormsile, kus suitsuandurid said ka sadakond peret.
Piret Seire

Keila: loodussõbrad said endale loodusõpperaja
Keila Miki lasteaia hoovis avati loodusõpperada, mis asub peamiselt lasteaia hoovis ja kõrvalasuvas Keila keskpargis. Rada sobib kõigile linna lasteasutustele ja peredele, selle pikkus on 735 meetrit ja läbida on võimalik kaheksa vaatluspunkti. Igas vaatluspunktis ootavad ees mõistatused, õpetuseosa ja ülesanded ning preemiaks mõeldud mäng. Õpperajal õpitud teadmiste kordamiseks on koostatud töölehed, mis pannakse lähimal ajal Miki kodulehele, et kõik huvilised saaksid õpitud teadmisi üles märkida ja nii neid kinnistada.
Reeli Simanson

Ahja: kodukandipäevale kas või trepikoja kaupa
Põlvamaal oodatakse kõiki ahjalasi 18. ja 19. augustil kodukandipäevadele.
Osaleda saab iga küla esindus, aga omaette "külana" võib osa võtta ka maja, trepikoda, asutus või sõpruskond. Tähtis on, et igal osaleval seltskonnal oleks oma vorm, millega tulla välja teatraliseeritud paraadil, mis liigub mööda Väikese Illimari radu.
Teisel päeval on kavas küladevahelised jõukatsumised: küla omatoodang, sport, isetegevusprogramm jm. Kodukandipäevad on hommikust õhtuni tulvil ülipõnevaid ettevõtmisi, tulemas on ootamatuid ja oodatud külalisi ning omasoodu peetakse ka küladevahelist edetabelit.
Katrin Roositalu

Toll avastas suure koguse ohutusnõuetele mittevastavaid prille
Maksu- ja tolliamet avastas suure koguse prille, mis ei vastanud Eestis kehtivatele Euroopa Liidu ohutusnõuetele.
Samuti tabati üks eraisik, kes üritas Eestisse tuua suure koguse võltsitud tulemasinaid, teatasid "Seitsmesed uudised".

Valmis Põltsamaa jäätmejaam
Pauastvere külas valmis Põltsamaa piirkondlik jäätmejaam.
Keskkonnaministeeriumi teatel võtab Põltsamaa jaam vastu vanapaberit ja pappi, metalli-, pakendi-, elektri- ja elektroonikaseadmete, ehitus-, tekstiili- ja biolagunevaid jäätmeid.
Samuti saab sinna ära anda kodumajapidamistest pärinevaid ohtlikke jäätmeid, taaskasutatavaid plastjäätmeid, autorehve, klaasi ja mööblit.
Jaama kogumaksumuseks kujunes ligi 7,4 miljonit krooni, sellest 6,6 miljoniga toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, ülejäänud raha tuli kohalikelt omavalitsustelt. Jäätmejaama haldab AS Epler & Lorenz.
"Uus jäätmejaam on väga oluline nii kohalike elanike kui ka keskkonna seisukohast," ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. "Me kõik tekitame prügi ja selleks, et hoida elukeskkond ja ümbritsev loodus puhtana, tuleb seda prügi nõuetele vastavalt käidelda."

Liviko juht: alkoholimüügi piirang on politikaanlus
Eesti juhtiva alkoholitootja -ja importija Liviko hinnangul on alkoholimüügi piirangute ümber toimuva näol tegemist politikaanlusega, mis ei teeni tegelikult rahva tervise eest hoolitsemise eesmärki.
Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles viimastel kuudel alkoholimüügi ümber toimuvat kommenteerides, et keskkond on kohaliku legaalse tootja jaoks ebastabiilne ning ettearvamatu.
"Meie võime öelda, et konkreetselt alkoholi tootmise ja müügiga seotud majanduskeskkond on muutunud äraarvamatuks, mis on ettevõtja jaoks halvim, mis saab juhtuda. Oleme väga seda meelt, et Eesti riigil peab olema meie rahvuslikke huve arvestav alkoholipoliitika, kuid see rapsimine, mis kevadel pihta hakkas, vaid suurendab ebastabiilsust. Kindlasti ei teeni trall alkoholimüügi ümber tarbijate, ausate ettevõtjate ega kogu ühiskonna huve," sõnas Kalvi.
Kalvi sõnul häirib kõige enam just suhtumine. "Enamikust otsustest me loeme lihtsalt lehest, uued korrad hakkavad kehtima kohati päevaste, kohati nädalaste etteteatamistega. Põhjendused on seejuures kõige erinevamad. Poliitikud peaksid mõtlema sellele, et ühel päeval kui selgub, et legaalse kauplemise piiramise tulemusel tuleb turule tagasi uuesti salaviin, siis keegi peab selle eest ka vastutama," sõnas Kalvi.

Prisma Peremarketite juht vahetub
SOK Eesti tegevjuht ja ASi Prisma Peremarketid senine juht Leena Laitinen (36) asub alates 1. augustist tööle Prismade keti juhina.
Laitineni tööks saab olema Prisma hüpermarketite ärikontseptsiooni juhtimine ja arendamine, teatas SOK Eesti.
Prisma kaubamärgi all tegutseb Eestis, Lätis ja Soomes kokku 53 hüpermarketit, millest viis asuvad Eestis.
Eesti Prismasid koondava AS Prisma Peremarketid tegevjuhiks saab alates augustist Janne Lihavainen (38), kes on seni töötanud Prisma Peremarketite kaubandusdirektorina.
Prisma Peremarketid, Sokos Hotel Viru ja Kommest Auto on Soome kontserni SOK tütarettevõtted Eestis. SOK annab Eestis tööd 1 175 inimesele. Lisaks Soomele ja Eestile tegutseb SOK ka Lätis, Leedus ja Venemaal.
SOK on osa Soome suurimast jaekaubanduskontsernist S-Grupp, mis hõlmab hulgaliselt tütarettevõtteid ja 22 piirkondlikku ühistut ning annab tööd 36 000 inimesele. Kogu grupi käive ulatus möödunud aastal 1 064 miljardit kroonini.

Lepik: Arco Vara päästsid välisinvestorid
Arco Vara IPO puhul oli ülemärkimine 2,1 korda, mis peegeldab seda, et huvi välisinvestorite poolt oli, kuid huvi oli siiski selgelt väiksem kui teiste börsile saabunud ettevõtete puhul.
Sellest tingituna tuli ka IPO hind pakkumise alumisse äärde - 38 krooni. Oluline on märkida seda, et üle poole IPO mahust märkisid USA ja Suurbritannia investorid, tundub et ligikaudsete piirkondade investorid on kinnisvaraturu suhtes väga ettevaatlikud. Tubli töö korraldaja Enskildalt, kes suutis siiski leida suuri välisinvestoreid, kes aktsiad ära märkisid.
Erakordselt väike oli huvi Eesti investorite poolt, kuna IPO mahust vaid 2,6% jaotati jaeinvestoritele. See on ka arusaadav, kuna peale kohalike suusatajate oli väga positiivset nägemust kohalike analüütikute hulgas vähe.
Mina IPOs ei osalenud, kuna pidasin tõusuruumi napiks. Selliste märkimistulemuste puhul ongi esimestel päevadel tõusu siit päris keeruline näha.

Kert: ootasime Arco Vara IPOst enamat
LHV Balti analüüsiosakonna juhi Erki Kerti sõnul jäi Arco Vara aktsiate esmase pakkumise (IPO) tulemus ootustele alla.
"Seda nii märkimise mahu kui hinna osas. Mõlemas elemendis oli Arco Vara IPO ka viimastest Balti IPOdest kõige nõrgem," ütles Kert Eesti Päevaleht Online'ile.
Kerti sõnul torkas aktsiaemissiooni puhul silma asjaolu, et jaeinvestorid said üllatavalt vähe aktsiaid ning enamik emissiooni kogumahust jaotati ära institutsionaalsete investorite vahel.
"Tõenäoliselt püütakse sellega spekulatiivse raha osakaalu aktsias võimalikult väiksena hoida - iga ettevõtte jaoks on kõige meelepärasemaks need aktsionärid, kes kiire kasumi peal väljas ei ole, vaid tahavad koos firma pikemate plaanidega kaasa sõita," ütles Kert. "Arco Vara puhul on nendeks pikemateks plaanideks laienemine teistesse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse."

Arco Vara IPO märgiti 2,1 korda üle
Eile lõppenud Arco Vara AS aktsiate esmase pakkumise kogunõudlus ületas tehingu baasmahu 2,1 korda, aktsia hinnaks kujunes 38 krooni.
Pakkumise baasmaht oli 32,9 miljonit aktsiat, millest 27,5 miljonit aktsiat on ettevõtte poolt emiteeritavad uued aktsiad ning millele lisandus fikseeritud kogustega juhtkonna motivatsioonipakkumine ja ülejaotusoptsioon, teatas ettevõte.
Pakkumise kogunõudlus oli 69 235 119 aktsia järele, mis on ligikaudu 2,1 korda pakkumise baasmahust suurem. Pakkumise tulemusena kaasab Arco Vara 1,045 miljardit krooni täiendavat kapitali uute projektide finantseerimiseks.
Arco Vara juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul on ettevõte emissiooni tulemuste ja kogu protsessi kulgemisega igati rahul.
"Olen kuulnud ja lugenud nende nädalate jooksul sadu Arco Vara kohta käivaid hinnanguid ja analüüse nii Eestis kui mitmel pool maailmas. IPO ajastuse üle on arutletud, kuid Arco Vara kvaliteet ettevõttena on väljaspool kahtlust. Tahan tänada meie töötajaid, kes Arco Vara eduloo moodustavad ja meie uusi investoreid, kes Arco Vara meeskonda usuvad," ütles Arakas.

Uue Sakala keskuse rajamine läheb maksma üle miljardi
Lammutatud Sakala keskuse asemele uue keskuse rajamine läheb maksma enam kui miljard krooni, ehitajateks on Merko Ehitus ja Skanska EMV.
Merko börsiteate kohaselt on ettevõttega sõlmitud lepinguliste tööde esialgne maksumus ligikaudu 828 miljonit krooni, millele lisandub käibemaks. AS Uus Sakala teatel algavad hoone ehitustööd suve jooksul ning uus keskus valmib 2009. aastal.
AS Uus Sakala juhi Ilmar Kompuse sõnul on viimastel kuudel jõudsalt arenenud läbirääkimised mitmete keskuses tegevust alustavate organisatsioonidega ning lähiajal loodetakse neist olulisematega ka lepingud allkirjastada.
"Partnerite valikul on põhirõhk olnud kultuurikesksusel ning uude hoonesse on oodata nii muusika-, tantsu-, filmi- kui teatrivaldkonnaga tegelevaid organisatsioone," sõnas Kompus.

Ettevõtete käive suurenes neljandiku võrra
Statistikaameti andmetel kasvatasid ettevõted oma müügitulu selle aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 25%.
Eestis tegutses sel ajal ligi 44 000 ettevõtet, kelle heaks töötas 455 000 inimest. Ettevõtete müügitulu oli 145,6 miljardit krooni, mis on 29,4 miljardit krooni rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Müügitulust 42% andsid hulgi- ja jaekaubandusettevõtted, 20% töötleva tööstuse ning 13% veondus-, laondus- ja sideettevõtted.
Ettevõtete tulu suurenes kõigil tegevusaladel, välja arvatud elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses, kus tulu vähenes kaks protsenti peamiselt soojatootmise vähenemise tõttu.
Enim kasvas ehitusettevõtete tulu, järgnesid muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse ning hulgi- ja jaekaubandusettevõtted.

Puidutöötlejaid tabas suur koondamiste laine
Toormenappus ning toorme hinna tõus on peapõhjuseks, miks puidu- ja mööblitööstuses on selle aasta kevadel vallandunud esimene suurem koondamiste laine.
Töötukassa andmeil on selle aasta esimese viie kuuga kollektiivselt koondatute arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud enam kui viiendiku võrra. Ligi kolmandik ehk 181 kollektiivselt koondatust oli hõivatud puidu- või mööblitööstuses. Teada on, et lähikuul kaotab töö veel üle 170 puidusektoris töötava inimese. Tuntuim firma, mis toorme tõttu oma uksed 29. juunil sulgeb, on Stora Enso Timberi gruppi kuuluv Sauga saeveski, kirjutab Äripäev.
"Puidu- ja mööblitööstuses põhjustab raskusi eelkõige toormaterjali nappus, tellimuste vähenemine ja kiire palgakasv," kommenteeris Eesti töötukassa analüüsiosakonna juhataja Kadri Lühiste ja lisas, et mõned firmad on töötajaid kollektiivselt koondanud seoses töö ümberkorraldamisega või ettevõtte likvideerimisega.

Üliõpilane eelistab palgale erialast ja huvitavat tööd
Ligikaudu kolmveerand 2005. aastal ülikooli lõpetanuid töötab enda valitud erialal.
2005. aastal ülikooli lõpetanutest töötas õpingute ajal 70 protsenti. Neist 31 protsenti tegi seda ka enne õppima asumist, selgus OÜ Klaris Uuringud korraldatud uuringu tulemustest.
Valdavalt töötasid enne õppima asumist vanemad, s.t mitte otse gümnaasiumist ülikooli tulnud, kaugõppes olijad ning ka Tallinnas asuvate kõrgkoolide üliõpilased. Vaid veerand vastanutest ei töötanud ei enne õppima asumist ega ka õpingute ajal.
Hariduse dilemma
Töötavatest üliõpilastest oli täiskoormusega ametis 51 protsenti. "Eks see ole ühelt poolt tasulise hariduse dilemma ja teiselt poolt annab töötamine juhul, kui praktikakorraldus on nõrgal tasemel, ka hea töökoha saamiseks parema positsiooni," ütles OÜ Klaris Uuringud juhatuse esimees Auni Tamm.

Kui poest ei saa enam viina, ei saa ka leiba
Linnapea Edgar Savisaar soovitab hakata tegema alkoholivaba Vana Tallinna.
Rimi ja Selveri kett ning Eesti tarbijate ühistute keskühistusse kuuluvad kauplused kaaluvad sel juhul, kui Tallinnas kehtestatakse kella 20-08 alkoholimüügi piirang, sulgeda ka poed kell 20. Kaupmeeste hinnangul võiks alkohol olla müügil poe sulgemiseni või siis kompromissina kella 23 asemel kella 22-ni.
Tallinlanna Maarja Seedre arvates on kell kaheksa küll liiga vara kauplusi sulgeda. "Mõni õhtu tahaks grillima või kuhugi külla minna, aga siis ei saa kuskilt midagi kaasa osta. Alati ju ei plaani oma õhtut varakult ette."
Mõjutab valusalt
Eesti kaupmeeste liidu hinnangul ei lahenda õhtune alkoholimüügi keeld alkoholi tarbimise probleemi ning mõjutab kõige valusamini kultuurseid tarbijaid, kes on harjunud tegema sisseoste õhtusel ajal, et vältida tipptunnil tekkivaid järjekordi. Liidu juhatuse esimehe Heiti Allmäe sõnul tehti avalik pöördumine lootuses, et Tallinna linnavolikogu liikmetel jätkub arukust mitte lähtuda lühi-ajalistest eesmärkidest.

Romaaniülikool: Selma Lagerlöf "Nils Holgersson" 
Nagu autor kohe romaani algul viitab - raamatut lugedes
Järelikult tundis kirjanik popse lähemalt kui tervet Rootsit. Mõis polnud jõukas ega suurgi (võrdluseks - luuletuse "Armas isakohakene" autori, Anseküla pastori Martin Körberi kirikumõisal oli maad üle 60 hektari, kolm korda vähem kui Villem Reimanil Kolga-Jaanis ainuüksi metsa) ja oli ajal, mil Lagerlöf romaani kirjutas, müüdud. Niisiis jutustab "Nils Holgersson" popsipoisi vabadusest, millest mõisapreili võis vaid unistada.
Nilsi vabadus näha Rootsit nii kõrgelt kui ka maa ligidalt on aga väga mitmekihiline. Oli seda juba romaani kirjutamise ajalgi. Nilsi seiklused - iga reis, mille puhul ei ole midagi täpselt ette teada, on seiklus - algavad ju sellest, et tal on valida, kas jutlus kirikus või jumalasõna kodus. Teismelise poisi seadmist niisuguse valiku ette võib tõlgendada kui ajastuomast kõhklemist protestantlikus dogmaatikas ja see kõhklemine polnud sugugi ainult Rootsi-sisene.

Odessa Pop kipub müristama
Pühapäeval toimub Von Krahlis järjekordne üritus Odessa Pop. Sel korral astuvad lavale Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta metalpunk-artisti tiitliga pärjatud Shelton San, Elva rokkansambel Playout ning külaline Austraaliast - Baseball.
Korraldaja Tauno Maarpuu sõnul pakub pühapäevane kontsert müraelamust. Odessa Pop algab kell 21. Pilet maksab 100 krooni ning sisse pääseb alates 18. eluaastast.

Taevas roosad lennukid
Juulis hakkab tegutsema uus lennufirma Fly Pink, mis on mõeldud eelkõige naistele. Roosa värv, mis varem iseloomustas näiteks Barbie-nuku riideid ja mullinätsu, on juba ammu tunginud täiskasvanud naiste maailma. Nüüd saab roosast ka uue lennuliini tunnusvärv. Järgmisel kuul startiv lennufirma Fly Pink tutvustab end kui "spetsiaalselt naistele mõeldud boutique-lennuliini". Fly Pink hakkab pakkuma näiteks poodlemisreise Pariisi. "*opahoolikud" lennutatakse poodlemisparadiisi roosade lennukitega, kus pakutakse roosat šampanjat ning tasuta maniküüri. Uue liini lennukid hakkavad plaani järgi startima Liverpooli John Lennoni lennujaamast.
The Guardiani põhjal Maili Kangur

Algab suvine korvpallisari
Homme kell 10 antakse Tallinna Kalevi korvpalliväljakutel kino Kosmos juures avalöök suvisele tänavakorvpallisarjale "And1 Streetball 5on5". Tegemist on mänguga, mida mängitakse viieliikmelistes võistkondades üle kogu platsi. Reeglid on üldjoontes samad mis tavakorvpallil, kuid suurt rõhku on pandud mängija meisterlikkusele, trikkidele, kaitsja petmisele, pealtpanekutele ja sõule. Igal etapil saab osaleda 12 võistkonda eelregistreerimisega võistluse kodulehel.
Vaata ka:


Sõnavara: Hiphopakas
Sõnavara: Hiphopakas - trendiinimene, kes fännib kommertseerunud hiphop- ja r'n'b-teemat. Meessoost hiphopakas näeb välja nagu Justin Timberlake, naissoost hiphopakas proovib tabada Jennifer Lopezi stiili. Kui hiphopakas klubisse Privé sisse ei saa, läheb ta leplikult Hollywoodi.

Alekna võitis, Kanter teine
IAAF-i Kuldse liiga avaetapil Oslo Bilsetti staadionil näitas valitsev olümpiavõitja ja maailmameister Virgiljus Alekna, et vahetus konkurentsis on ta meeste kettaheites endiselt maailma esinumber.
Ehkki hooaja tippmark kuulub Gerd Kanteri nimele, ei suutnud eestlane leedulasele seekord konkurentsi pakkuda. Kanter juhtis võistlust vaid ühe korra, kui heitis avavoorus 65.11. Siis astus ringi leedulane ning heitis 67.95. Teises voorus pillutas Alekna ketta aga üle 70 meetri joone - 70.51 on mehe tänavune tippmark. Sellega oli võistlus esikoha pärast ka sisuliselt lõppenud, sest Kanter rabistas neljal järgneval katsel liialt ning tulemust kirja ei saanudki.
Enne viimast heitevooru oli maailma edetabelijuht langenud neljandaks, sest kolmandas voorus oli poolakas Piotr Malchowski heitnud 66.00 ja viiendas hispaanlane Mario Pestano 65.71.

Eesti Suusaliidu presidendiks valiti Toomas Savi
Reedel toimus Eesti Suusaliidu Üldkogu koosolek, kus presidendiks valiti kaks ametiaega alaliitu juhtinud Toomas Savi.
"Olles pikka aega olnud suusatamise arengu juures ja nähes meie endi keskelt sirgumas olümpiavõitjaid, on mul heameel jätkata suusaliidu presidendina," lausus Toomas Savi.
Lisaks presidendi valimistele kinnitati ka 2006/2007 tegevus- ja raamatupidamise aastaaruanne, muudatused ESL põhikirjas ning tegevuskava ja eelarve 2007/2008. aastaks.
Muudatused võeti vastu ka Eesti Suusaliidu juhatuse koosseisus, ESL suusahüpete ja kahevõistluse alakomitee juhatuse esimehe vahetusega seoses on uueks juhatuse liikmeks Ilmar Aluvee. Lisaks kinnitati juhatuse liikmeks hetkel ESL-i rahvusvahelises suusaliidus (FIS) esindaja Tiit Pekk.
Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järve sõnul lähtutakse ESL tegevustes 2007/2008 hooajal peamisest eesmärgist - edu rahvusvahelisel areenil. "Jätkuva edu tagamiseks on oluline treenerite arvu tõus, treening- ja harrastusvõimaluste parandamine ning jätkuv edukas koostöö sponsoritega," lisas ta.

Margit Rüütel kaotas Tšehhimaal teises ringis
TENNIS:
20-aastane Krstajić on WTA edetabelis 260. real, Rüütliga kohtus ta tänavu ka La Palma ITF-turniiri teises ringis ning sellest vastasseisust väljus tulemusega 3: 6, 6: 3, 6: 3 võitjana eestlanna, kirjutab Sportnet.
Turniiri avaringis mängis WTA tabelis 227. real olev Rüütel tulemusega 6: 3, 7: 5 üle sloveenlanna Masa Zek-Peskirići.

Janar Taltsi koduklubi Kölni RheinEnergie finaali ei pääsenud
KORVPALL:
Avapoolaja 35: 40 kaotanud Kölni mängumasin lakkas töötamast kolmandal veerandajal, mis kaotati 14: 26, kirjutab ETV Sport.
Taltsi etteaste jäi seekord enam kui tagasihoidlikuks, sest treener usaldas eestlase väljakule vaid 14 sekundiks, mille jooksul ainsaks märkeks protokolli kanti isiklik viga.
Artland Dragonsi finaalivastaseks on Brose Baskets, kes oli mängudega 3: 1 parem EnBW Ludwigsburgist.

Sõõrumaa: tennisemäng kehalise kasvatuse tundi! 
Tenniserahvas näeb alaliidu vastses juhis suurärimehes Urmas Sõõrumaas päästeinglit, kes upitab Eestis veel suhteliselt nurgataguse ala hiilgusesse.
Urmas Sõõrumaa, miks just tennis?
Olen kogu teadliku elu spordiga tegelenud, higi valanud. Aeg-ajalt mõtlen: huvitav, kui palju tonne on juba higi valatud? Enda sportimine on kindlasti üks põhjus, miks olen pidevalt sporti toetanud.
Miks tennis? Olen tennisepisikuga nakatunud juba viimased kaheksa aastat. Varem toetasin spordialasid, kus ma pole ise aktiivne olnud. Näiteks võrkpall, mis on seni minult kõige rohkem raha saanud. Aga olen elus vaid kolm korda võrkpalli löönud ja neist ühel korral väänasin sõrme välja! Tunnen, et praegu on eluetapp, kus võiks pühenduda märksa keskendunumalt ühele spordialale - see on tennis, mida ma armastan.

Robert Kubica saatus arstide otsustada
Eelmisel nädalavahetusel avarii üle elanud poola võidusõitja Robert Kubica osalemine pühapäevasel Indianapolise etapil on lahtine, kuni rahvusvahelise autospordiliidu FIA arstid pole teinud pilooti rajale lubavat otsust.
Kubica ise on öelnud, et tunneb ennast sada protsenti valmis autorooli istuma, vaatamata nädalatagusele õnnetusele Montreali ringrajal, kus tema auto rullus mitu korda üle katuse ja põrkas vastu rajapiiret.
Kubica pääses õnnetusest kriimustuste ja väljaväänatud pahkluuga ning veetis haiglas vaid ühe öö arstide järelevalve all. "Mul on tunne, nagu poleks minuga midagi juhtunud, tahan juba autosse tagasi," lausus piloot USA etapi eelsel pressikonverentsil. "Mul ei valuta kuskilt, mu pea on selge ja ma suudan sõidule keskenduda. Mu pahkluud pole kõige paremas olukorras, kuid see ei häiri mind."

Müürsepp ja Kullamäe tulevad appi korvpallikoondisele
Kogu Eesti paremik alustab Tiit Soku käe all EM-võistluste lisavalikturniiriks valmistumist.
Eesti koondise peatreener Tiit Sokk nimetas 16 korvpallurit, kelle seas on ka Martin Müürsepp ja Gert Kullamäe, kes hakkavad valmistuma augustis peetavateks EM-valikmänguks Rootsi ja Makedooniaga.
Mullu suvel koondisest eemale jäänud Kullamäe ütles, et andis nõusoleku rahvusmeeskonnaga liituda. Samas ei osanud ta veel öelda, millal treeningulaagrisse läheb.
Ässad vestlevad treeneritega
"Lubasin Kerdele (abitreener Üllar Kerde - toim), et vestleme sel teemal järgmisel nädalal," ütles Kullamäe. Müürsepp ei soovinud enda koondise kandidaadiks arvamist kommenteerida.
"Seadsime eesmärgiks minna lisakvalifikatsioonimängudele parima võimaliku koosseisuga," lausus Sokk korvpalliliidu vahendusel. "Mitmel aastal on tehtud korralikku kehalist ettevalmistust, noored mängijad on saanud lisaks põhjalikule suvisele laagrile terve hooaja väga häid mänge. Seetõttu saame suvel rohkem keskenduda mängutaktika lihvimisele."

Sprindiliider Marek Niit jääb EK-võistlustest kõrvale
Eelmisel nädalal 200 m jooksus 20,69 -ga Eesti rekordi püstitanud Marek Niidu reie tagakülje lihased tõmbusid laupäeval Soomes pärast 100 m sprindi võitmist krampi. Kuigi tõsist vigastust ei tekkinud, soovitas doktor Mihkel Mardna 19-aastasel noormehel nädal aega taastuda, mõõdukalt harjutada ja järgmisel nädalavahetusel peetavatest EK-võistlustest loobuda.
Doktor Mardna sõnul on
sprinteri jalalihases mikrorebend. Treener Valter Espe ütles, et Niit tegi enne lõpujoont meeletu finišihüppe. Ta lisas, et jalakrampide tekkimist võis soodustada palav ilm. Järgmisel nädalal jätkab Niit valmistumist 12.-15. juulini Ungaris Debrecenis peetavaks noorsoo EM-iks. Vajadusel osaleb ta enne seda 5. juulil Kuldliiga etapil Tartus.

Sampo Pank emiteerib kommertspabereid
AS Sampo Pank emiteeris täna, 15. juunil 2007 250 miljoni krooni ulatuses diskonteeritud kommertspabereid lunastustähtpäevaga 14. detsember 2007.
Võlakohustuse tootluseks esmalevitamisel on 4,434%, teatas pank.
Investorbaasi uuele kommertspaberile moodustavad peamiselt kohalikud institutsionaalsed investorid, kes esitasid ostupakkumised võlakohustustele suunatud pakkumise raames.
Emissioonist laekuvaid vahendeid kasutab Sampo Pank samal päeval lunastatavate kommertspaberite mahus 250 miljonit krooni refinantseerimiseks.
Emissiooni korraldas Danske Markets Eesti.

SEB Eesti Ühispank emiteeris võlakirju ja kommertspabereid
SEB Eesti Ühispank emiteeris eile suletud emissiooni raames kolme-aastaseid võlakirju mahus 103,1 miljonit krooni tootlusega 5,3% ja aastaseid kommertspabereid mahus 199,7 miljonit krooni tootlusega 4,649%.
SEB Eesti Ühispanga võlakirjaturgude osakonna juhataja Ülar Kiisla: "Oleme olnud aktiivsed ettevõtete võlakirjaemissioonide korraldajad. Samas on SEB Eesti Ühispank ka ise läbi aegade olnud aktiivne võlakirjaemitent. Emiteeritud kolmeaastase võlakirja osas on meil eesmärk esitada taotlus võlakirjade noteerimiseks börsi võlakirjade nimekirjas, mis võimaldab nendesse raha paigutamist laiemal investorite ringil kui suletud võlakirjaemissioonide puhul."
Käesoleva aasta esimese poolaasta jooksul on SEB Eesti Ühispank korraldanud 25 võlakirja- ja kommertspaberiemissiooni.

Ülemaailmse suurfirma tippjuhid võistlesid Eestis
Eile Jõelähtme golfiväljakul toimunud spordivarustuse tipptootjate Atomicu, Salomoni ja Wilsoni tippjuhtide osavõtul toimunud võistluse võitis Ameerika Ühendriikide ja muu maailma võistkond.
Toimunud golfivõistlus oli läbi aegade rahvusvahelisem Eestis - kokku võttis osa 52 mängijat 22 riigist, teatasid võistluse korraldajad.
Võistlus korraldati Ryder Cup stiilis, so põhimõttel Euroopa esindajad vs. Ameerika Ühendriigid ja muu maailm, kus mängiti võistkondlikku paarismängu ja selgitati võitja igal rajal.
Euroopa võistkonda kuulusid teiste seas ka maailma juhtiva spordikaupade tootja Amer Sportsi president Roger Talermo, rahvusvahelise spordivarustuse tootja Salomoni peadirektor Jean Luc Diard, maailmaklassi suusavarustuse tootja Atomic'u Austria üksuse president Michael Schineis ja Wilsoni golfivarustuse Euroopa regiooni eest vastutava osakonna president Douglas Wright.

Philips Shavers müüs pool miljardit pardlit
Philips Shavers tähistab poole miljardi elektrilise pardli müügitulemuse täitumist.
Hiljuti anti kliendile üle Philipsi järjekordne uus elektriline pardel, millega elektripardlite turuliider maailmas Philips Shavers tähistas oma 500 miljonenda elektripardli müügitulemuse täitumist. Philips Shavers on pardlite väljatöötamisega tegelenud juba 68 aastat ning tänu habemeajamise pöördtehnoloogia leiutamisele tõusis ettevõte oma ala tõelisse tippu, teatas Philips Shavers.
Philips Shavers, mis kuulub Royal Philips Electronics kontserni, müüb Philipsi pardleid rohkem kui 56 riigis üle maailma. Philipsi kodumasinate ja hooldusvahendite haru tegevdirektori ning Royal Philips Electronics kontserni turundusdirektori Andrea Ragnetti sõnul on Philips aastaid olnud maailmas elektripardlite müügi turuliider.

BIG tõstis hoiuseintressid kuni 5,25 protsendini
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) tõstis alates tänasest tähtajaliste hoiuste intressimäärasid, mis ulatuvad nüüd kuni 5,25 protsendini aastas.
BIGi tähtajaliste hoiuste intressid tõusid olenevalt hoiuse summast, tähtajast ja tagasimakse viisist vahemikus 0,25 kuni 0,6 protsendipunkti. BIG on seadnud eesmärgiks pakkuda Eesti pankade seas parima tootlusega tähtajalisi hoiuseid, teatas BIG.
Kuni 100 000 krooni suuruste üheaastase tähtajaga hoiuste intress on BIGis nüüd 4,8 protsenti ja kolmeaastase tähtajaga sarnaste hoiuste intress 5,15 protsenti. Üle 100 000 krooni suurused üheaastase hoiuperioodiga hoiused teenivad aga BIGis aastaintressi kuni 4,95 protsenti ja kolmeaastase perioodiga sarnased hoiused 5,25 protsenti.
BIGi hoiuste hoiuperiood on 6 kuust kuni kolme aastani. Minimaalne hoiusumma on 5000 krooni. 2007. aasta I kvartali lõpu seisuga ulatus BIGi hoiusteportfelli maht 174 miljoni kroonini.

Juhusliku raamatu juhuslik arvustus
Kui inimene paneb oma raamatu pealkirjaks küsilause, kas see on siis juhus?
Ja kui ei ole, kas ta kavatseb siis sellele küsimusele vastata? Raamat juhusest võib olla kas sulitemp või katse maailma mõista. Stefan Kleini raamat kuulub nende hulka, mis käsitlevad meie maailma selliselt, nagu nüüdisteadus seda ette kujutab. Vähe sellest, Klein püüab selgitada, miks tundub maailm meile teistsugusena, kui ta on, või miks me tahaksime, et see oleks teistsugune.
Kui te ütlete, et mitte midagi ei tohi jätta juhuse hooleks, siis tegelikult te jätate kõik juhuse hooleks. Sest juhuse üle saab valitseda vaid see, kes teab, mis on juhus ja millistes piirides see meiega mängib.
Klein eristab kaht juhuse liiki. Esimene on selline, mida me ei oska või ei taha teisiti seletada. Juhuslike vahedega rabisevad aknale vihmapiisad. Me ei suuda selle taga näha mingit korda. Teine on selline, kus sündmused langevad kokku, nii et me ei näe selles mingit mõtet. "Uskumatu juhus," üteldakse, kui mõeldakse sõbrast ja too helistab või kui kell peatub just siis, kui keegi lähedastest sureb.

Jüri Aarma sai Gunnar Kilgasel viimasel hetkel sabast kinni
Ja tegi teatrimehega intervjuuraamatu "Nii on läinud", kus on kirjas mehe elu- ja teatritee. 158-leheküljeline pehmes köites raamat pole just väga suur, kuid vähe on rohkem kui mitte midagi, nagu me kõik kuulsime ooperist "Wallenberg".
Selles mõttes on tegu igal juhul tänuväärse tööga. Kilgas tekitab oma jutuga küsimusi ning paneb mõtlema.
"Erilist mõju ta igatahes minule ja küllap ka paljudele teistele kaaslastele ei avaldanud," räägib Kilgas Priit Põldroosist, kui kõne all on õpingud Eesti riiklikus teatriinstituudis. Kuidas siis nii? Kas Põldroos ei olegi eesti teatri suurkuju? Või räägib see Põldroosi seisust neil sõjajärgsetel aastatel? Välja tuleb ka Kilgase konfliktne suhe ühe teise teatrikorüfeega - Kaarel Ird hakkas talle vastu kui "punane" asjamees.

Värv ja sõna - Lemming Nageli kunstide sümbioos
Lemming Nageli raamatu alapealkirjaks on "Värsid, tekstid ja värvuskuuldemäng".
Nii toimubki siin kunstide sümbioos, mida Langemets nimetab mulle tundmatu ja salapärase mõistega "oksüümoroniks". Rohkem tean ma sünesteesiast ehk nähtusest, kus sõnad, värvid ja helid aistingutes segunevad.
Nageli raamatukese pealkiri on selgelt inspireeritud Hitleri lemmikrežissööri Leni Riefenstahli filmist "Tahte triumf", ainult et vastupidises võtmes. Midagi sellist võis Lemmingult oodata. Ta on seltskonnas alati hea jutuvestja, anekdoote ja eriti tõsielust võetud absurdinalju tuleb tal kui varrukast. Tegelikult on tema maalid nagu väikesed jutustused -igal detailil on oma tähendus. Ilmselt omandas ta sellise mõistukõne Vene ajal, mil ei saanud kõike otse öelda. Üldse oli Nõukogude aeg kunstiloomele viljakas - kasutati sümbolikeelt ja allegooriaid.

Paide pensionäriproua üllatuslik üllitis
Kes tahab samalaadset, aga veel lihtsamat üheõhtulugemist, see võiks üles otsida Milvi Lembe "Eluvöödid", mis räägib samuti uuselamurajoonist, tänapäevasest rikkusest ja vaesusest ning perevägivallast. Ajastu märk?
Erinevalt Rakkest on Lembe tekst tavainimesele lugemiseks lihtsam ja meelelahutuslikumgi. Ometi on selles enam moraliseerimist, näiteks pealkirjades: "Vaesus on ausa meele õde" ja "Kadakas põleb raginal" või tekstis: "Elu ja abielu on üks suur näitemäng, kus pole tähtis, kui kaua seda mängitakse, vaid kui hästi oskad mängida" (lk 88).
Aga muidu on tegu teosega, mida tõepoolest võib lugeda öö otsa, saamata käest panna enne, kui läbi, nagu mulle pihtis üks tõsine keele- ja kirjandusinimene. Meesterahvas, muuseas!

Kerttu Rakke uus tulemine - küpsem ja kaalutletum
Lootus leida "Küpsiseparadiisist" noorte neidude lõbusat lõkerdamist on alguses petlik.
Esimesel poolesajal leheküljel tundub lugu totaalselt sotsiaalne ja üldse mitte kertturakkelik. Siit hõngub elukogemust ja teadmisi. Mitmest Eestist korraga. Julge sulega kirjaneitsist tundub olevat kasvanud tasakaalukalt tõsine kirjanaine, kes seisab kahe jalaga maas, valusamini, kui vahest tahakski.
Alates aprillist ehk umbes 80. leheküljel algab siiski tuttav keelekasutus, aga väga lobe üheõhtulugemine see teos ometi ei ole. Pigem õhkub loetust mingit nostalgilist vanema aja kirjanduse hõngu.
Sisuliselt on seevastu tegu vägagi tänapäevase teosega. 360-leheküljeline raamat on jagatud 12 kuuks ja räägib neljast Tallinna äärelinna uuselamurajoonis elavast naisest. Neist noorim on 16- ja vanim ligi 60-aastane. Pealtnäha tavalise elu pinna all maadleb igaüks oma muredega - olgu selleks joodikust ema, kergelt kätt tõstev mees, majanduslikud raskused või lihtsalt argipäevade rõhuv tühjus. Tegevustik on üsna kirju ja keeruline, kord kaugele loogeldes, kord omavahel põimudes.

Kerttu Rakke: ma ei kuuluta tõde, ma kirjutasin raamatu
Seltskonnaajakirjade poolt armastatud Kerttu Rakke alias Kadi Kuus on üle mitme aasta taas tulnud. Täispika romaaniga "Küpsiseparadiis".
Oma üle nelja aasta taas uue raamatu esitlusel kinnitas Kerttu, et ainus tõestisündinud osa selles raamatus on eessõna. Ja eessõnas kirjutab ta nii: "Ma ei kuuluta tõde, ma kirjutan raamatu."
"Algselt mõtlesin, et kirjutan raamatu oma elust. Aga siis leidsin, et see oleks üsna igav. Laps, kass, telekas - kes viitsiks seda lugeda? Ja pealegi, ma ei saa võtta ära leiba seltskonnaajakirjanduselt. Seega ei ole see raamat minu elust," kinnitas ta kerttu-rakkelikult siira irooniaga ja lisas, et kuigi inimestele meeldib lugusid kuulata, meeldib neile ka rääkida…
Kui lühidalt kokku võtta, siis millest raamat räägib?
Raamat räägib neljast naabrinaisest, kes elavad ühes eeslinnasopikeses. Väga rahulik eeslinnaelu see aga pole. Kõige noorem on sunnitud alustama oma elu ilma positiivsete eeskujudeta, teisel on kohvik ja ristsõltuvus, kolmandal lapsed ja mõistmatu mees, neljas, kõige vanem, on aga terve elu nii vaikselt elanud, nagu see polekski elu.

JÄRJEJUTT (33): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Käsutasin Paabu alla kööki, jätsin Rejktise oma rummi leinama ja sikutasin Brunhilde koridori.
"Minge Koulu juurde tagasi ja öelge talle, et ma kohe tulen, mul on siin veel natuke vaatlusi vaja sooritada."
"Te peaksite end mõnele doktorile näitama," arvas Brunhilde. Tema hääles kõlas peaaegu, peaaegu ma kordan, naiselik kaastunne.
"Küll ma vastu pean. French kukub alati käppadele."
"Sellisel juhul peaksite end näitama veterinaarile," viskas Brunhilde ja kadus trepist alla.
Ma ise aga loivasin vaatama Parzifali tuba, mis asus koridori teises otsas. Leidsin ees lukustamata ukse ja täiesti segipaisatud ruumi, niipalju kui see oli lakoonilist sisustust arvestades võimalik. Kapiuksed olid valla, voodi segipööratud, sahtlid lahti, nende sisu - mõned käterätikud ja paar puulusikat - põrandale loobitud. Mida ma aga ei leidnud, olid kohvrid, riietusesemed, isiklikud asjad ja kõik muu, mida inimene tavaliselt reisu peale kaasa võtab. Mitte ainsatki. Selle tohu-

LAURI BEEKMANN: Kaupmehed on muutunud rahvatervise spetsialistideks
Iga seadus peaks olema mingis süsteemis teiste seadustega. Kui ühe seaduse rakendamine või järelevalve on osutunud raskendatuks, tuleb järelikult võtta kasutusele lisameetmed.
Alkoholimüügipiirangud toetavad olemasolevaid seadusi, milleks on siis näiteks sätted, et joobes isik ei tohiks viibida avalikus kohas ja et joobes isikule ei tohi alkoholi müüa (Alkoholiseaduses).
Viimane punkt on kindlasti oluline, kuid just õhtu- ja öötundidel raskendatud. Lärmava ja alkoholi juurde tahtva isiku kontrollimine ja selgitamine, et talle ei tohi juurde müüa, on poemüüja jaoks vast päris keeruline.
Kui aga alkoholimüük on nendel aegadel täiesti keelustatud, on poemüüjal seda juhist hulga lihtsam järgida.
Siis on aga oht, et janune läheb seda otsima mujalt - taksost või kuskilt keldrist. Oht on kindlasti ja seda ei tohiks ignoreerida. Kuid juba rahandusminister tõdes, et sellise ohu kasvamisel tuleks politseile anda suuremad võimalused salaviina vastu võitlemiseks.

Lagle Parek: vaidluste olematus on ohuks demokraatiale
Kodanikuühiskonna arendaja Lagle Parek ütleb, et Eesti muutustest pole kaotanud keegi, sest pole midagi enamat kui oma riik ja vabadus.
Kunagine vabadusvõitleja ja tipp-poliitik, nüüd Pirita kloostris ning mitmes kodanikeühenduses tegutsev Lagle Parek ütleb, et Eesti muutustest ei ole kaotanud keegi, sest ei ole midagi enamat kui oma riik ja vabadus.
Oled Eesti poliitikaga olnud seotud 30 aastat. Kuidas see on aja jooksul muutunud?
Sellel ajal, kui poliitika ei toida, vaid toob kaasa repressioone ja ebameeldivusi, ei ole karta, et tegevusse tullakse omakasu pärast, sest reaalselt saadakse ainult kahju, siis tullakse oma ideede ja põhimõtete pärast. Kui elu läks paremaks, tuli väga kiiresti juurde printsiibituid inimesi. Aga ega printsiibitu inimene ole paha, ta võib olla väga hea liider, tal on head juhiomadused, mida on tõenäoliselt raskem rakendada, kui inimesel on eetilised tõekspidamised. Võimu juurde kogunevatele printsiibitutele inimestele ei pea alati halba tegema, kui on korrale kutsuv vastukaal. Võimu ei saa kuritarvitada, kui seda jälgib aktiivne ja teadlik kodanik.

ANDRUS KIVIRÄHK: Taksoviin ja surmarelv
Näib, et ootamatult karskusaatele pühendunud Keskerakond saabki vähemalt Tallinnas oma tahtmise ja edasipidi enam poes pärast kella kaheksat napsi ei müüda.
Mis seal ikka, tegelikult pole ju vahet. Kui tõesti peaks vastu ööd jube janu ja viinaisu kallale tulema, eks siis kõrtsist ikka klaasikese saab. Aga kui trahterisse minna ei viitsi, siis tuleb lihtsalt olukorraga leppida ja hommikuni oodata. See pole ka pikk aeg, elab üle.
Öö on magamiseks
Meie inimesed on kohutaval kombel ära hellitatud. Millegipärast kujutavad nad ette, justkui oleks ostmine midagi sarnast hingamisega - kui poed kinni pannakse, siis järgneb lämbumine ja surm. Ei ole nii. Pole sugugi hädavajalik kogu aeg midagi osta. Mina olin kahe käega poolt, kui öine viinamüük lõpetati, sest öösel pole üldse tarvis midagi müüa. Isegi mitte leiba. Öösel inimesed magavad, teiste seas ka poemüüjad. Ei ole tarvis kogu aeg leti taga valvel seista, juhuks kui mõnel unetul tekib tahtmine kuuvalgel õgida. Las kannatab hommikuni! Inimesed on elanud üle Leningradi blokaadi, talunud nälga ja janu kõrbetes, kannatanud tühja kõhtu koonduslaagrites - no mis on selle kõrval üks öö? Kui olid nii hooletu, et ei märganud õigel ajal endale nosimist muretseda, eks siis kuula natuke aega kõhu korinat. Teinekord oled ettenägelikum. Ja üldse pole tarvis hilja õhtul süüa - see on ebatervislik. Inimesed kebigu normaalsel ajal magama, selle asemel et öösel mööda ärisid tuuseldada. Küll hommikul poed lahti tehakse, siis saab saia ja vorsti ja piima.

REPLIIK: Liiga kallid hinnad
Notariteenused on Eestis üks väheseid valdkondi, millel on õnnestunud end kaitsta konkurentsi ja turu surve eest. Nii notarite arvu kui ka teenustasusid reguleerib seadus. Ning kuna turu survet pole, on tagajärjeks ülipikad järjekorrad ja kõrged hinnad.
Eile juhtis sellele probleemile tähelepanu Eestit külastanud Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Neelie Kroes. Ja tõepoolest: miks ei võiks notarite arv ja teenustasud kujuneda vabalt, riiklik oleks vaid kvalifikatsiooni- ja kvaliteedikontroll?
Mõelda tasub teisegi probleemi üle, mida Kroes Eesti puhul märkis: kaardimaksete kõrged teenustasud.

JUHTKIRI: Kinnisvara-usu proovikivi
Eile lõppenud Arco Vara aktsiate esmase pakkumise kogunõudlus ületas tehingu baasmahu 2,1 korda, aktsia hinnaks kujunes 38 krooni ehk hind jäi aktsiate pakkumishinna vahemiku (37-44 krooni) alumisse ossa. Ei juhtunud midagi hullu, aga ka mitte midagi eufoorilist.
Kui Arco Vara börsile läks, ütles mitu tuntud Eesti ärimeest, et sellest saab eestlaste "kinnisvara-usu lakmustest" või et see otsustab Eesti kinnisvaraturu edasise saatuse (Oliver Kruuda). Oli ka neid, kes arvasid, et Arco Vara valis börsile minekuks vale aja - kasulikum olnuks minna mõni aasta varem, kui kinnisvaraturg oli märksa elavam kui praegu, mil ta näitab jahtumise märke (Indrek Neivelt).

Balti riigid tahavad kommunismi kohtu ette tuua
Kolmes Balti riigis peetakse laupäeval konverentse, kus loodetakse vastu võtta kommunismi rahvusvahelise kohtu ette toomist nõudev resolutsioon.
Memento Liidu korraldatud konverentsi eesmärgiks on pöörata rahvusvahelise üldsuse tähelepanu kommunismi kuritegudele ja tõestada, et kommunism on sama kuritegelik ideoloogia kui natsism, vahendas Aktuaalne kaamera.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher loodab, et vastu resolutsioon leiab vastukaja kõigis Euroopa Liidu riikide valitsustes ja parlamentides ja üheskoos otsustatakse kokku kutsuda rahvusvaheline tribunal.
"Võib-olla see sõna tribunal kõlab 21.sajandil pisut kurjakuulutavalt, samas on selge, et ühemõttelist hinnangut vajab kogu Euroopa ja kogu maailm," ütles Vaher. "Minu hinnangul enne ei saa ka Euroopa väärtuskaart sirgeks, kui me ei ole sellele kõige laastavamale ideoloogiale inimkonna ajaloos 20.sajandil andnud ühemõttelist hinnangut," vahendas ETV24.

Aaviksoo: Internet on XXI sajandi täiuslik lahinguväli
Kaitseminister Jaak Aaviksoo esines täna Pariisis rahvusvahelise globaalse julgeoleku konverentsil küberkaitse-teemalise ettekandega "Küberkaitse - märkamatuks jäänud III Maailmasõda".
Kaitseministri sõnul peegeldab valitud pealkiri hästi tegelikku olukorda maailmas, kus lisaks tavalistele julgeolekuohtudele on tekkinud uued, seni liialt vähe tähelepanu pälvinud ohud nagu kübersõda ja - terrorism, vahendas kaitseministeeriumi pressiteenistus.
Analüüsides Eesti vastu toime pandud rünnakuid tõdes Aaviksoo, et internetist on reaalselt saanud XXI sajandi "täiuslik lahinguväli".
"Eesti-vastaste küberrünnakute näol oli tegemist kübersõja ja - terrorismiga, mida teostasid mitte ainult primitiivsete vahenditega asjaarmastajad, vaid ka kõrgetasemeliste teadmiste ja - vahenditega spetsialistid," ütles Aaviksoo.

Küüditatu lapselaps otsib Eestis sugulasi
Irkutskis elav 26-aastane Iolanta Kelk püüab leida oma Eestist küüditatud ja Siberisse elama jäänud vanaisa Hans Kelgu sugulasi.
Iolanta Kelk pöördus Vene Esimese kanali saatesse "Ždi menja" ("Oota mind"), mis aitab üksteist silmist kaotanud tuttavatel või sugulastel teineteist taas leida. Seal kohtus ta tallinlanna Anna Rahmanovaga, kes aitab saatetegijaid Eestis, kirjutab Postimees.
Rahmanova sai okupatsioonimuuseumist teada, et 1927. aastal sündinud Hans Kelk arreteeriti 28. novembril 1944. aastal Tallinnas Nõmmel, Künka tänav 11 asunud maja esimeses korteris. 18. märtsil 1946. aastal karistati teda paragrahvi 58-1a järgi kaheksaks aastaks asumisele saatmisega.
Rahmanova sõnul ei teadnud Iolanta, millal ja mille eest oli ta vanaisa süüdi mõistetud. "Vanaema polnud sellest midagi rääkinud ja oli hävitanud kõik vanaisast maha jäänud dokumendid, sest kartis tagakiusamist," rääkis ta.

Rohelised erakonnale esimeest ei valinud
Täna Saaremaal Leisi koolimajas esimest korda kogunenud erakonna Eestimaa Rohelised suurkogu otsustas partei põhikirja mitte muuta, mistõttu ei valita erakonnale uut esimeest.
õhikirja muudatus oleks võimaldanud erakonnale valida esimehe ja neli juhatuse liiget. Suurkogule kogunenud 200 rohelist põhikirja muutmist heaks ei kiitnud, vahendas Eesti raadio.
Praegu juhib erakonda 13-liikmeline juhatus.
Lisaks põhikirja muutmisele arutatakse suurkogul ka partei edasisi eesmärke Euroopa parlamendi ja kohaliku omavalitsuse valimistel.
Üldkogu ürituste raames toimub Leisi laululaval tasuta kontsert "Rändaja õhtulaul" ning pakutakse mahejäätist.

Martinson: koolivägivalla vastu võitlemiseks tuleb teha koostööd
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni eestvedamisel ja juhtimisel kogunenud riskilaste ümarlaual otsustati, et vajalik on kaardistada koolivägivalla alased uuringud ja luua selle vastu võitlemiseks toimiv koostöövõrgustik.
Seekordsel riskilaste ümarlaual oli teemaks koolivägivald ning selle ennetamiseks võimalike tegevuste leidmine ja ohvrite aitamine. Ettekannetega esinesid lastekaitse liidu esindaja ning Põhja-politsei prefektuuri komissar Ly Kallas, kes rääkis kiusamisest ja koolivägivallast politsei vaatenurgast, teatas pealinna pressiteenistus.
Martinsoni sõnul tuleb kokku koguda seni tehtud ja ka praegu töös olevad koolivägivalla alased uuringud. "Selleks, et meie töö oleks tulemuslikum ja kannaks vilja, tuleb luua toimiv koostöövõrgustik koolivägivalla vastu töötavate institutsioonide vahel," märkis Martinson. "Tunnustan kõiki, kes selle nimel tööd teevad, näiteks pedagoogid, koolipsühholoogid, noorsoopolitsei, sotsiaalosakonnad ja erinevad nõustamiskabinetid, kuid usun, et koostöös jõuame oma eesmärgini tagada lastele turvalisus."

Valgeranna parkla on rüüstajate paradiis
Politsei andmeil on Valgerannas nii rannalistele kui golfimängijaile mõeldud autoparklas rüüsted üsna tavalised, Audru vallavanem kinnitab, et vald selle probleemi lahendamiseks kulutusi ei tee.
Valgerand on autorüüstajate paradiis, sest parkla on valveta ja lähedal pole elamuid või asutusi, mille aknast pilk paharetile peale võib sattuda, kirjutab Pärnu Postimees. Audru inimeste väitel kogunevad parklasse nii kohalikud pätid kui ka linnast sõitnud gastroleerijad. Rüüstamiste vältimiseks pole seni midagi tehtud. Aeg-ajalt väisab parklat Audru konstaabel.
Pärnu politseiosakonna andmeil algatati mullu suvel seoses Valgerannas autodesse sissemurdmiste ja rüüstamistega kuus kriminaalasja, tänavu on kirjas üks rüüstamine. Kõigi juhtumite ühised tunnused olid auto aknaklaasi purustamine ja autodest asjade varastamine. Ühine tunnus oli seegi, et tunnistajaid ja pealtnägijaid, samuti süüdlasi pole leitud.

Aktiivne päike soodustab külmetushaiguste teket
Viimase päikeselise nädalaga on suurenenud külmetushaigustesse jäänute arv.
"Inimesed kaitsevad end päikese eest nii, nagu keegi oskab: palju süüakse jäätist ja juuakse otse külmikust võetud jooke, et kuidagi päikesest ülekuumenenud nahka jahutada ning tulemuseks on külmetused. Tihti läheb asi angiinini," selgitab Narva perearst Maria Brodneva Põhjaranniku vahendusel.
Ta selgitab, et palava ilmaga on tegelikult väga lihtne külmetuda. Oma osa on selles ka kontrastsetel protseduuridel, kui liiga kuum organism saab kohe liiga külma.
Jõhvi perearst Sofia Beljakova lisab, et sellised hädad lähevad vanemast põlvkonnast tavaliselt mööda: "Vanad inimesed on targaks saanud, nad hoiavad ennast ega lase organismil algul ülekuumeneda, hiljem aga alajahtuda."

Riigikohus tühistas "needusest vabastaja" süüdimõistva otsuse
Riigikohus tühistas kohtuotsuse, milles mõisteti süüdi mustlanna, kes lubas oma ohvri, pangas töötava naise needusest vabastada ning õhutas teda pangast poolt miljonit krooni varastama.
Kelmi jutust hirmutatud pangateller hakkas oma raha lõppedes mustlannale "needusest" pääsemiseks pangast teiste inimeste kontodelt raha varastama, mistõttu Sampo Pangale tekitati ligi pool miljonit krooni kahju, kirjutab Põhjarannik.
Kuigi kahe esimese astme kohtud mõistsid need kaks naist ning rahavahendajaks olnud Veronika süüdi, tühistas riigikohus süüdimõistva otsuse. Riigikohus leidis, et pangateller Viktoria ei olnud seaduse mõttes ametiisik. Riigikohtunikud tõdesid, et kohtud pole selgitanud, milline oli Viktoria tegevuse eesmärk, kui ta pangast võõrast raha võttis, ning milline tähendus võib olla süüdistuses märgitud asjaolul, et Viktoria allus Aza nõuetele "selleks, et tagada oma perele elu ja tervis". Viru maakohus peab nüüd hakkama seda kriminaalasja uuesti arutama.

Savisaar: Tallinn ei soovi reformierakonda võimule
Tänasel Keskerakonna volikogu istungil Pärnus kommenteeris Edgar Savisaar Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi poolt hiljuti reformierakonna kongressil välja öeldud soovi tulla ka Tallinnas võimule.
Savisaar tunnistas, et ta mõistab Reformierakonna püüdlusi, vahendas erakonna pressiesindaja Toomas Raag. "Muidugi nad tahavad tulla Tallinnas võimule. Iseküsimus on aga see, kas ka tallinlased tahavad enam reformiste. Tallinlased ei soovi kolletuda. Nad on rahul tänase linnavõimuga ning reetjaid ja kraaklejaid nad linnavõimu juures ei soovi näha. Kui võimule tulevad reformistid, siis on nendega alati kaasnenud intriigid ja äraostmised. Tallinn vajab kodurahu, selle pärast tallinlased ei soovigi reformiste ja küllap nad demonstreerivad seda ka järgmistel kohalikel valimistel."
Keskerakonna esimees tuletas meelde, et reformistid olid Tallinnas võimul koos Keskerakonnaga kuni 2004 aasta sügisese kurikuulsa "kirves selga" aktsioonini, kui nad müüsid maha oma toonased koalitsioonipartnerid.

Ungaris hukkus autoõnnetuses eestlanna
Budapesti lähistel 11. juunil toimunud liiklusõnnetuses sai surma eestlane ja teine raskelt vigastada, kui nende auto veoki haagise alla sõitis.
Esialgsetel andmetel sõitis eestlaste auto veomasina haagise alla ja deformeerus, kirjutab SL Õhtuleht.
Autos olnud naine sai surma. Teine Eesti kodanik ning samas autos viibinud ungarlane viidi raskelt vigastatuna haiglasse.
"Eesti saatkond Ungaris ja välisministeerium on olnud hukkunu omastega kontaktis," ütles välisministeeriumi pressisekretär Mariann Sudakov. "Samuti abistatakse haiglasse sattunud eestlast."

Joobes juht sõitis ülekäigurajal lapsele otsa
Eile õhtul jäi Valgas auto alla ülekäigurajal teed ületanud 8-aastane tütarlaps.
Alkoholi tarvitamise tunnustega Aare sõitis eile õhtul kella 21.13 ajal Valgas Vabaduse tänav 2 maja juures oma sõiduautoga Vaz-2101 otsa sõiduteed ülekäigurajal ületavale 8-aastasele tüdrukule teatas politsei korrapidaja.
Tütarlaps sai vigastada ja viidi Valga haiglasse.

Kokkupõrkes kaubikuga said kaks noormeest vigastada
Raplamaal Juuru - Rapla tee 11. kilomeetril leidis eile kella 16 ajal aset liiklusõnnetus, kus tagasipööret tegema hakanud sõiduauto sõitis ette kaubikule.
Tagasipööret sooritama hakanud Opel Vectra, mida juhtis Alari (s 1988), sõitis ette tagant lähenenud kaubikule Renault Master, mida juhtis Jako (s 1985), vahendas politsei korrapidaja.
Opeli juht ja kaassõitja Indrek (s 1987) toimetati raskete vigastustega Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe osakonda.

Estpla-14 jõuab pühapäeval Iraagist koju
Pühapäeva, 17. juuni õhtul saabub Eestisse tagasi pool aastat operatsioonil Iraagi Vabadus teeninud jalaväerühm Estpla-14.
Kuue teenistuskuu jooksul viisid Estpla-14 kaitseväelased läbi 148 motoriseeritud ja jalgsipatrulli, neist pikemad kestsid 48 tundi ja lühimad kuus tundi, teatas kaitsejõudude peastaap. Samuti viis rühm läbi kinnipidamis- ja läbiotsimis-, konvoi- ja julgestusoperatsioone, mehitas vaatlusposte ning masinate ja isikute läbiotsimispunkte.
Operatsioonide käigus pidasid Eesti kaitseväelased kinni kokku 37 isikut, keda kahtlustati peamiselt koalitsioonijõudude vastastes rünnakutes, inimröövides ja mõrvades. Kokku leidis üksus 84 erinevat käsitulirelva, tankitõrjerelvi, ühe miinipilduja ning hulgaliselt laskemoona erinevatele relvadele.
"Meie üksuse suureks plussiks on oskus ja võimekus täita võimalikult erinevaid ülesandeid," sõnas Estpla-14 ülem leitnant Ranno Raudisk. "Kuus kuud näitasid, et oleme täielikult võimelised mistahes operatsioonideks koos liitlastega. Me oleme väljaõppelt väga heal tasemel ning meie oskused on avaldanud muljet kõigile meiega koos tööd teinud liitlastele."

Bronštein: majanduskriis tabab Eestit valusamalt kui Lätit
Akadeemik Mihhail Bronšteini hinnangul on Läti oma pragmaatiliste suhete tõttu Venemaaga võimalikuks majanduskriisiks paremini ette valmistatud kui Eesti.
Akadeemik ütles, et kuna Läti poliitikud ei ole suhetes Venemaaga teinud selliseid vigu nagu Eesti omad, on Läti sadamatel šanss saada endale transiitveosed, millest Eesti on ilma jäänud, vahendas Läti majandusleht Biznes & Baltija.
Bronšteini sõnul on nii Läti kui ka Eesti peamine probleem maksebilansi jooksevkonto ülemäärane puudujääk ning juhul kui see saavutab 15-protsendilise taseme, piisab vaid väikesest tõukest, et majandus kokku variseks.
"Sellises olukorras on normaalsed kaubandussuhted Venemaaga tähtsaim tasakaalustaja," ütles akadeemik. "Lätil on selline vastukaal olemas, aga tundub, et Eestil ei ole. Minu hinnangu kohaselt võib kriis Eestis puhkeda ühel või teisel moel selle aasta lõpul või järgmise aasta algul."

Ojuland: töö on riigikogulase südametunnistuse asi
Riigikogu aseesimees ja saadikute hüvede uue seaduse vaimne ema Kristiina Ojuland rõhutab, et rahvasaadik on oma töös ja tegemistes vaba.
Vabadus on aga kasvanud nii suureks, et saadikud on kontrollimatud ja tavaseadustest kõrgemal.
"Loomulikult on iga riigikogulane oma mandaadi piires vaba ja on iga liikme südametunnistuse asi, kui palju ta reaalselt nelja aasta jooksul tööd teeb," kommenteerib Ojuland SL Õhtulehele antud intervjuus riigikogulaste ligi kolmekuulist suvepuhkust.
"Ei saa öelda, et sellest kuupäevast teeb ta tööd ja sellest kuupäevast puhkab. Riigikogulane on valitud neljaks aastaks, 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas. Eraldi puhkust riigikogulasel polegi. Meie pole seda süsteemi leiutanud, nii toimivad ka teised demokraatlikud parlamendid."

Kaklus tõi Superstaari Raimondole kriminaalasja
Pärast superstaarisaate finaali ööl vastu esmaspäeva läks Pärnus Raimondo Laikre ja The Suni kitarristi Meelis Tauki vahel rüseluseks, mis tõi Raimondole kaasa kriminaalasja.
Raimondo sõnul tõusis tüli sellest, et Meelis Tauk oli Laikre seltskonnas viibivate naistega ebaviisakalt käitunud, kirjutab SL Õhtuleht.
Mis sõnu Tauk daamide täpselt ütles, ei soostu Laikre ütlema ja arvab, et las see jääb solvaja südametunnistusele.
"Tegin talle märkuse, see häiris teda ilmselgelt ja viis endast välja," seletas Laikre. "Siis järgnes sellele veel solvang minu ja minu pere kohta... ja see oli halb. Impulsiivse inimesena pisut ägestusin ja žestikuleerisin liialt aktiivselt. Aga eks igaüks vastutab oma tegude ja vigade eest ise."
The Suni mänedžer Aarne Saluraid ütleb, et eks selline väike kukepoks oli. "Kuna kumbki pole kaklejatüüp, siis kõik imestasid juhtunu üle. Meelis on ju vana rahu ise," ütleb Saluraid.

Noore mehe surnuks sõitnud neiu läheb vangi
Pärnu maakohus mõistis viieks kuuks vangi noore naise, kes veebruari keskel põhjustas Tallinna - Tartu maanteel Kükita grilli lähedal avarii, mille tagajärjel hukkus noor mees.
Lisaks sellele, et neiu oli liiklusõnnetuse toimpanemise ajal joobes, puudus tal ka juhiluba, kirjutas Järva Teataja.
Teisipäeval kuulutas Pärnu maakohtu Paide kohtumaja kohtunik Ingrid Niinemägi välja otsuse, mis määrab avarii põhjustanud Tatjana Balandina (avarii ajal 19aastane) viieks kuuks vanglasse karistust kandma. Sellele lisandub kolmeaastase katseajaga kaks aastat ja üks kuu tingimisi vangistust.
Balandina ja tema kaaslased alustasid 13. veebruari hommikul pärast öist pidu teed Tartust Tallinna. Vähese juhtimiskogemusega Balandina asus rooli kui kõige kainem. Esimene õnnetus juhtus juba alguspunktis, kus Balandina hoovist väljasõidul sõitis otsa teisele autole. Hoolimata sellest otsustati teekonda jätkata.

Politsei palub liiklusõnnetuse tunnistajate leidmisel abi
Harjumaal Kiili vallas, Tallinna ringtee ja Kurna - Tuhala tee ristmikul toimus eile, 15. juunil kella 10.21 ajal liiklusõnnetus, kus vasakpööret sooritanud veoauto ei andnud teed peateel otse liikunud sõiduautole.
Toyota Corolla, mida juhtis Anna (s 1974), hakkas veokist mööda sõitma ning põrkas kokku veoki varjust välja sõitnud sõiduautoga Citroeni Xsara, mida juhtis Enn (s 1953), teatas politseikorrapidaja.
Veoauto lahkus sündmuskohalt.
Toyotas viibinud Natalja (s 1947) ja Gennadi (s 1943) said vigastada ja viidi Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.
Päästemeeskond hoidis ära sõidukite võimaliku süttimisohu ning kattis sõiduteele tekkinud kütusereostuse.
Liiklusõnnetuse pealtnägijatel palutakse helistada telefonil 6125666.

Põlenguala Elliste rabas on vähenemas
Päästjad on tule levikule Elliste rabas piiri pannud, aktiivset põlenguala vähendatakse järk-järgult.
Täna hommikuse seisuga suuri lahtisel leegiga tulekoldeid põlengualal ei ole. Vahepeal 205 hektariliseks paisunud põlengualal on enamik tulekoldied kustutatud, teatas Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja. Aktiivsed kustutustööd toimuvad umbes 10 hektari suurusel alal, kus otsitakse ja likvideeritakse pinnases olevaid tulepesasid.
Täna päeval on planeeritud kustutustöödel osalema 130 inimest. Päästjatel on abiks kaitseväe üksik-sidepataljoni 30 ajateenijat ning vabatahtlikud kaitseliidu Harju, Tartu ja Lääne malevast, Eestimaa looduse fondist ning Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühmast, samuti inimesed, kes on ennast registreerinud päästeala infotelefoni kaudu.

Piirist piirini ajakava
Pühapäev, 17. juuni
Regatt piirist piirini algab kell neli pärastlõunal Narvas piduliku rongkäiguga, mis traditsiooniliselt saab alguse Peetri platsilt ja suundub Narva Jahtklubi sadamasse. Rongkäigule järgneb sadamas pidulik ning siis juba vallatu üritus, kus peale ametliku osa lõppu võistlevad Suvemiss ja Suvemees 2007.
Õhtu jätkub hotellis Inger piduliku avadringi, autasustamise ning Suvemissi ja
Suvemisteri finaalesinemistega.
Esmaspäev, 18. juuni
Hommikul kella üheteistkümne ajal stardivad jahid Narva-Jõesuust Kundasse
Õhtul Kundasse saabuvad regatilised saavad seal õhtul mere ääres lõkkeplatsil osa lõkketegemisest, rahvuslikust muusikast ja tantsudest ning koduõlust ja suitsukalast. Loomulikult toimub ka pidulik rivistus ja autasustamine.

Arco Vara aktsia maksab 38 krooni
Üle poole aktsiate esmasest pakkumisest märkisid USA ja Suurbritannia investorid.
Kuigi tavainimesi jättis Arco Vara aktsiate esmane pakkumine üsna külmaks, märgiti see 2,1 korda üle ja aktsia hinnaks kujunes 38 krooni.
"Ettevõte on kindlasti selle tulemusega rahul," ütles Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas.
Eile avalikustatud tulemuste põhjal osales avalikul pakkumisel 1834 jaeinvestorit ning 69 institutsionaalset investorit kokku 15 riigist. Nende vahel jaotus 32,9 miljonit aktsiat, millest 2,6% jaotati jaeinvestoritele. Arco Vara sai olemasolevate ning uute aktsiate müügist 1,045 miljardit krooni. Tegemist on viimase kümne aasta suuruselt kolmanda IPO-ga (aktsiate esmane pakkumine - toim) Eesti Telekomi ja Tallinki kõrval.

Konnauurijad päästsid haruldasi kõrekulleseid
Väljasuremisohus juttselg-kärnkonni ehk kõresid on meil säilinud alla tuhande.
Konnauurijad päästsid möödunud nädalavahetusel Pärnumaa liivakarjäärides kuivavatest haruldaste kõrede kudemislompidest ligemale viissada kullest, kes toimetati sirguma sügavamatesse veekogudesse.
Kõre-ekspert Riinu Rannap nentis, et kuna tänavune kevad on olnud hirmus kuum, hakkasid kadumisohus konnadele elutähtsad lombid ka kiiresti kuivama. "Käisime läbi kõik teadaolevad kõrede leiukohad ning osast veekogudest tuli kullesed kuivamisohust päästmiseks sügavamatesse ümber tõsta," rääkis Rannap. Osa Pärnumaal päästetud ja kokkukorjatud konnadest viidi Hiiumaale ja Kablisse ning Lavassaare liivakarjäärist Manilaiule, kus nad spetsiaalsetes kastides loodusesse taasasustamiseks üles kasvatatakse.

Äike paugutab tänavu kõvasti
Ilmatarga sõnul oli viimati nii äikeserohke kevad Eestis üheksa aastat tagasi.
Klimatoloog Ain Kallise sõnul on tänavune aasta alanud tavatult rohkete äikeseliste päevadega ning ilmade edasise soojenemise korral peaks pikset veelgi rohkem tulema.
"Juba ainuüksi mai lõpus oli Tõraveres ja ka mujal Eestis koguni viis äikeselist päeva," märkis Kallis. Juuni äikesepäevade kohta ilmajaamal kokkuvõtet veel pole.
"Viimati oli äikeseliste päevade poolest samasugune või isegi hullem aasta 1998, kui pikselöökide tagajärjel põles palju maju ja hukkus arvukalt kariloomi ning ka üks puu alla varju läinud poiss. Üksi juunikuus oli siis koos äikesega 21 trombi," meenutas ta.
Kui Soomes sai neljapäeva õhtul sõjaväeharjutuse käigus välgutabamuse tõttu viga ühtekokku 33 ajateenijat, siis Eestis pole seni keegi kannatada saanud. "Samas on kõige äikeselisem aeg - juuli ja august - alles ees," osutas ilmatark.

Saaremaa saab täna esimesed sellesuvised kruiisituristid
Täna hommikul saabub Saaremaa sadamasse Mustjalga esimene selleaastane kruiisilaev ning üle saja turisti veedab pika päeva Saaremaal ringi sõites.
Esimene seitsmest sellesuvisest kruiisilaevast, mis Saaremaale põikavad, on pärit Soomest ning kannab nime Kristina Regina.
Arensburgi reisibüroo juhi Margus Mölderi sõnul läheb laevale vastu viis bussi ja Helsingist teed alustanud laevalt peaks Saaremaad vaatama tulema 110-115 reisijat. "Kolmveerand reisijaist on Soomest, ülejäänud Inglismaalt, Ameerikast, Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt ning koguni 12 turisti Rumeeniast," loetles Mölder külalisi. "See pole pikk kruiis ning eks nende põhieesmärk on Peterburi, aga nad peatuvad ka Tallinnas," lisas ta.

Shelton Sani fännid rokkisid Rabarocki festivali avatuks juba varasel pärastlõunal
Rabarocki esimese päeva päikeseline ilm meelitas rokisõbrad Järvakanti juba poolest tööpäevast. Õhtupoolikuks oli melu festivaliplatsil ning telklaagris tuurid üles võtnud. Tänavuse peo avas Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta punk- ja metal-artisti tiitli pälvinud Shelton San. Piletijärjekorras seisnud rokisõbrad rihtisid end platsile kodumaise industriaalilegendi Pedigree ajaks.
Eile esinesid Järvakandis veel Clawfinger (Rootsi), The Datsuns (Uus-Meremaa), Apoptygma Berzerk (Norra), Poets of the Fall (Soome), Dagö, Tanel Padar & The Sun ja Pedigree.
Täna võib Rabarockil kuulda ansambleid Laibach (Sloveenia), Electric Six (USA), Nick Oliveri and The Mondo Generator (USA), Pain (Rootsi), Peer Günt (Soome), Metsatöll, Kosmikud, Tharaphita, Agent M ja Mr. Lawrence. Tänavusel Rabarockil ongi üheks huvitavamaks esinejaks Mihkel Raua 2000. aastal laiali läinud bänd Mr. Lawrence, mis tuli kokku ainult selleks esinemiseks.

Viie kuuga hukkus liikluses 73 inimest
Maanteeameti statistika kohaselt sai tänavu viie esimese kuuga liikluses surma 73 inimest, mullu sama aja jooksul oli liiklusõnnetustes hukkunuid 53. Viimati nõudis liiklus esimese viie kuuga nii palju ohvreid 1999. aastal.
Mais kaotas liikluses elu 20 inimest ehk seitsme võrra rohkem kui mullu samal kuul ja kuue võrra rohkem kui tänavu aprillis. Liiklusõnnetustes sai mais vigastada 326 inimest, eelmisel aastal oli vigastatuid samal kuul 286 ning tänavu aprillis 261.
Ka liikluses vigastada saanute hulk oli tänavu mais viimase tosina aasta maikuude suurim.

Venemaa lubab ligipääsu II maailmasõja arhiivile
Eesti ajaloolaste arvates tuleks lähiajal katsetada, kas sinna
Venemaa kaitseministri käsul avalikustati hiljuti üle nelja miljoni sealse kaitseministeeriumi arhiivides leiduva dokumendi, mis puudutavad punaarmee ja sõjalaevastiku tegevust 1941.-1945. aastal, kuid Eesti ajaloolased suhtuvad uudisesse üsna skeptiliselt.
"Minu teada pole kaitseministeeriumi arhiivi viimastel aastatel Eestist küll keegi pääsenud," nentis ajaloodoktor Tõnu-Andrus Tannberg. Tema sõnul on keeruline kommenteerida, mida see uudis Eesti uurijate jaoks kaasa toob, sest seni pole isegi täpsemalt teada, millised dokumendid Venemaal avalikustati. "Aga lähiajal tasub järele proovida, kas sinna on üldse võimalik pääseda, sest periood on huvitav," arvas Tannberg. Ajaloolase sõnul on Venemaa arhiivisüsteem mitmetasandiline ning föderaalarhiividesse, nagu sealne riigiarhiiv, pääseb lihtsamini. Lisaks on Venemaal ametkondlikud arhiivid, mille alla kuuluvad ka kaitseministeeriumi ja sõjamerelaevastiku keskarhiiv, kuhu saab ainult kaitseministeeriumi loal.

Volinik: püüdke tõhustada konkurentsi notarite seas
Eestit külastanud eurovolinik tõstatas ka kaardimaksete teenustasude teema.
Eile Eestit külastanud Euroopa komisjoni konkurentsivolinik Neelie Kroes soovitas siinsetel ametkondadel pöörata tähelepanu notarite ning kaardimaksete teenustasude juures tarbijat ähvardavatele ohtudele.
Kroes ütles Päevalehele, et tõstis eile toimunud kohtumisel konkurentsiametiga üles küsimuse notariametiga seotud piirangutest. "Palusin neil uurida võimalust, kuidas tõhustada konkurentsi notarite seas, sest see on siiani liiga suletud valdkond," rääkis Kroes. Ta tõi näiteks oma kodumaa Hollandi, kus ametile esitatavatest piirangutest loobumise järel langesid notarite teenustasud kuni 40%.
Notarite Koja jurist Eve Sang ütles voliniku arvamust kuuldes, et Eesti ei ole ainuke EL-i liikmesriik, kus notarite arv on riiklikult paika pandud. "Eesti-sarnase notariaadisüsteemiga riike on 21," sõnas ta. Sang lisas, et samuti ei mõjuta notarite arv teenustasude hinda. "See on Eestis seadusega kindlaks määratud ning toimivad ristsubsideerimise põhimõttel - osa kallima hinnaga teenuste arvelt tuleb teha ka neid toiminguid, mille eest määratav tasu ei kata nende tegemiseks vajalikke kulutusi," seletas ta.

Mainor annab õppekavadele uue nime
Mainori kõrgkool ei saanud kõrghariduse hindamise nõukogult (KHN) teist korda üksnes nimetuse tõttu rakenduspsühholoogia õppekava akrediteeringut, kuid asub asja lahendama õppekavale uue nime andmise ja sellele koolitusloa taotlemisega.
KHN jäi neljapäeval aasta lõpus tehtud otsuse juurde mitte anda akrediteeringut kooli rakenduspsühholoogia õppekavale, kus õpib 800 üliõpilast.
Nõukogu sekretär Hillar Bauman kinnitas, et kuigi õppekava kvaliteedile etteheiteid ei olnud, sai taas põhjuseks õppekava nime ja sisu lahknevus: ekspertkomisjoni hinnangul on tegu pigem personalijuhtide koolitusega.
Õppekava jagatakse kaheks

Tartu teadlaste uudne leiutis lühendab luude kokkukasvuaega
Tartu ülikool sai europatendi luufiksaatorile, mis vähendab luumur-dude paranemisaega.
"Mida kiiremini paraneb traumeeritud või murdunud luu, seda vähem on inimesel ja loomal valu ning vaeva," selgitas oma leiutise kasulikkust Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuseinstituudi dotsent Vladimir Andrianov. Esialgu on vara rääkida eelmisel nädalal europatendi saanud leiutise kasulikkusest inimesele, sest ühelegi inimesele pole seda tüüpi fiksaatorit veel paigaldatud.
Uue fiksaatoriga on kokku puutunud juba mitu maaülikooli looma, kes ootavad nädalaid sellega oma tehisluumurru kokkukasvamist. "Ei, me ei löö kaikaga loomade luid puruks. Eksperimente tehakse ainult tuimastatud loomadele," lisas Andrianov. Teisisõnu, loom pannakse narkoosi abil magama, tema luule tehakse sae abil tehismurd ning siis pannakse paika fiksaator.

Iraagis leiti 13 röövitud taekwondomeistri laibad
Ramadi linna lähistelt Lõuna-Iraagis leiti aasta tagasi Bagdadi lähistel röövitud Iraagi taekwondo meeskonna 13 liikme lagunenud surnukehad.
Jordaaniasse spordilaagrisse teel olnud 15 idamaiste võitluskunstide meistrit rööviti eelmise aasta mais Bagdadi lähistel Anbari provintsis, vahendab BBC.
13 inimese lagunenud surnukehad leidis Ramadi linna lähistelt sunni Anbari nõukogu liige. Meeskonna kaks liiget on endiselt leidmata.
Meistrite säilmed viidi Sadri linna haiglasse, kus selgitati DNA analüüsi põhjal välja hukkunute isikud. Hukkunute säilmed maeti täna Najafi linna. Sportlasi kogunes matustele mälestama hulgaliselt inimesi.

Raudtee seob Šveitsi isepäised kantonid ühte
Šveitsis Lotschbergis avati eile pidulikult maailma pikim raudteetunnel maismaal, mis kulgeb 34 kilomeetrit läbi Alpi mägede aluse maapõue.
Tunnel, mis alustab täies mahus tööd detsembris, vähendab sõi-duaega Itaalia ning Saksamaa vahel kolmandiku võrra. Tippkoorumusel hakkab seda läbima 42 reisi- ning 80 kaubarongi päevas. Aastal 2015 valmib aga veidi ida pool Gotthardi tunnel, mis on tervelt 57 kilomeetrit pikk.
Lotschbergi tunneli ehitamiskulu 4,3 miljardit franki (40 miljardit krooni) võib küll tunduda tohutuna, ent raudtee tähendab mägises Šveitsis ka midagi muud kui üksnes vedurit vagunitega. Just rong on see vahend, millega Eestist vaid pisut väiksem Šveits on osanud panna isepäiselt mõtlevad kantonid omavahel ühendust pidama.
Ajal, mil Eestis on suudetud vaid rongiliine sulgeda ja kulutatud miljardeid raudteede erastamisele ja taasriigistamisele, panustab Šveits ennekõike just rongiliikluse edendamisele.

Afganistani elanike kannatused teevad NATO-le muret
Kuigi praegu viibib NATO egiidi all Afganistanis 40 000 sõdurit, on alliansi juhid üha enam mures, et välisjõududest üksi riigi rahustamiseks ei piisa.
NATO juhitud rahujõud (ISAF) on vajalikud president Hamid Karzai võimupiiride laiendamiseks provintsides ja Talibani mässuliste ohjeshoidmiseks puštude aladel. Kuid pingete kestmisel kardetakse avaliku arvamuse pöördumist välisvägede vastu. Põletavaks probleemiks on tõusnud tsiviilelanikest ohvrid, keda NATO ja USA rünnakute tagajärjel on üha rohkem.
Eile Brüsselis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel püüti leida teed Afganistani julgeolekujõudude jaluleaitamiseks. Allianss tahab üle võtta USA algatatud Afganistani rahvusarmee (ANA) instruktorite programmi ning loodetakse, et aasta lõpuks on tegevuses enam kui 40 juhendajate üksust, igas 16-20 meest.

Euroliit ähvardab saata ÜRO inimõigusnõukogu hingusele
Algav nädal võib jääda viimaseks inimõigus-komisjonile, kus tooni annavad dikatuuririigid.
Venemaa, Põhja-Korea, Süüria, Zimbabwe, Valgevene ja Usbekistan - nii näeb välja lühike loetelu riikidest, kes toetasid sel nädalal ettepanekut kaotada ÜRO inimõiguste komisjoni eriesindaja koht Kuubas.
Kõik need riigid (ja veel sellised kurioosumid nagu Sudaan) kuuluvad maailmaorganisatsiooni esinduskogusse, mis peaks pidama võitlust nende eest, kelle õigusi jalge alla tallatakse.
Ent siiani on nõukogu, mille 47 liikme seas domineerivad Aafrika, Aasia ning Lähis-Ida riigid, keskendunud võitlusele üksnes ühe maa, Iisraeli vastu. Aasta tagasi moodustatud komisjon on koos käinud neli korda ning juba on õnnestunud võtta ülekaalukalt vastu tervelt üheksa resolutsiooni, mis taunivad juudiriigi käitumist palestiinlaste suhtes. Ühelgi teisel riigil pole veel õnnestunud hukkamõistu pälvida. Isegi Sudaan sai oma metsikuste eest Darfuris tunda vaid "mureavaldust".

Odekolonni joomine tapab pooled tööeas surnud vene mehed
Vene mehed seavad oma tervise tõsiselt ohtu, sest tarbivad tavalise alkoholi asemel odekolonni ja muid surrogaate.
Briti teadlaste väitel surevad Venemaal hinnanguliselt pooled teise ilma läinud tööealised mehed joomiseks mittemõeldud alkohoolsete vedelike tõttu.
Meditsiiniajakirja Lancet vahendatud uuring kinnitab, et apteekides müüdavad taimsed tinktuurid on Venemaal hästi kättesaadavad, odava hinnaga ja nende alkoholisisaldus küündib 97 protsendini. Ka ei tule odekolonnide pealt aktsiisi maksta.
Uuringust järeldub, et ehkki Venemaal laialdaselt joomiseks kasutatavad alkohoolsed vedelikud sisaldavad vähe mürkaineid, on nad nende pruukijatele ikkagi surmavad väga kõrge alkoholisisalduse tõttu.

Kapten Brijantsevi säilmed maeti Venemaale
Täna toimusid Lõuna-Venemaal Rostovi oblastis Gukovos Tõnismäelt välja kaevatud Punaarmees teeninud kapten Aleksei Brjantsevi säilmete matused.
Eesti võimud andsid 1944. aastal hukkunud kapten Brjantsevi säilmed üle tema pojale Viktorile, pärast seda kui DNA-analüüs kinnitas nende sugulust, vahendab Ria Novosti.
Uudisteagentuuri andmeil maetu Brijantsev ja 12 ülejäänud punaarmee sõdurit II maailmasõja lõpus Tõnismäele, kuhu hiljem püstitati pronkssõduri skulptuur.
Eesti kaitseministeeriumi andmeil leiti Tõnismäelt 12 maetu säilmed.

Amazonase jõgi on pikem kui Niilus
Kuigi Niiluse jõge Aafrikas on aastaid peetud maailma pikimaks jõeks, väidavad mitmed teadlased, et maailma pikim jõgi on hoopis Amazonase jõgi Lõuna-Ameerikas.
Seni on Amazonast tunnustatud kui maailma kõige veerikkamat jõge. Pikkuse osas jäi jõgi siiski Niilusele alla. Nüüd väidavad mitmed teadlased, et Amazonas on Niilusest pikem, vahendab BBC.
Väidetavalt avastasid nad kahenädalase ekspeditsiooni käigus jõe algpunkti esialgsest lõuna pool, Lõuna-Peruus Mismi mäe jalamilt 5000 meetri kõrguselt.
Teadlaste kinnitusel on Amazonase pikkuseks 6800 kilomeetrit ja Niiluse pikkuseks 6695 kilomeetrit.
Brasiilia geograafia ja statistika instituudi direktor Guido Gelli sõnul võib Aamazonast pidada maailma pikimaks jõeks.

Nõmme turgu ähvardab sulgemine
Aastaid tegutsenud Nõmme turgu ähvardab sulgemine, kuna turu rentnik NT Kaubanduse AS ei ole hoolimata ettekirjutustest tervisekaitsenõuete täitmiseks ega müügitingimuste parandamiseks midagi ette võtnud.
Eile hommikul kontrollisid Nõmme linnaosavalitsuse ametnikud koos Tallinna tervisekaitsetalituse inspektoritega Nõmme turgu, teatas Nõmme linnaosa valitsus.
Tervisekaitsetalituse Harju osakonna juhataja Kai Raska sõnul ei kannata Nõmme turul valitsevad hügieenitingimused mingit kriitikat. Samuti rikutakse kiiresti rikneva kauba säilitamis- ja käitlemistingimusi.
Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra hinnangul oli lihamajas valitsev olukord kohutav. "Mitmes müügiboksis olid külmutusseadmed katki ning liha hoiti sisuliselt õhutemperatuuril. Kõikjal valitses mustus, rippusid ämblikuvõrgud ning näha oli rottide tegevuse jälgi. Eriti jubedad olid turuhoone keldriruumid, kus raiuti liha ning toimus hakkliha valmistamine. Kelder meenutas pigem kaadreid mõnest õudusfilmist kui toidukäitlemiseks mõeldud ruumi: seal puudusid pesemisvõimalused, lihakaste hoiti porisel põrandal, pinkidel vedelesid seapead, nurgas kõrgus veriste kaltsude ja paberite virn jne," rääkis ta.

Sheratoni auku Paldiski maanteel kerkib spaa
Arendaja kinnitusel saab 2009. aastal valmivast spaast suurim omasugune kesklinnas.
Sel nädalal algasid Tallinna hotelli kõrval aastaid seisnud hiigelaugus, mis rahvasuus kannab Sheratoni augu nime, uue spaahotelli ehitustööd.
Tegemist on mahuka kompleksiga, kuhu on plaanitud 301 numbritoaga hotell, kohvik, kaks restorani ja konverentsikeskus. Spaasse tulevad basseinid ja mullivannid, mitu sauna, fitness- ja aeroobikaklubi ning kehahoolduse kabinetid ja ilusalong. Autode hoidmiseks rajab ehitaja keskuse alla ja hoovi parkla 150 autole.
Hoone ehituse tellis AS Meriton Hotels, kes on praegu ka Tallinna hotelli omanik. Hotelli arendaja OÜ Wextron Vara juhatuse esimehe Meelis Maiste sõ-nul on praeguse hotelliga samas äriklassis oleva asutuse järele pealinnas suur nõudlus. "Hotelli eeliseks on asukoht Toompea lähistel, konverentsiruumid äri-klientidele ja spaakeskus. Lähi-aastate lõikes on tegemist suurima spaahotelliga kesklinnas," rääkis Maiste.

Noored kaunistavad pakendikonteinereid
MTÜ Eesti Pakendiringlus ja linn korraldavad suvel aktsiooni, kus noored kaunistavad räämas avalikud pakendikonteinerid kunsti- ja omaloominguga.
Tallinna spordi- ja noorsoo-ameti juhataja Jaak Raie märkis, et noorteaastal suhtutakse noortesse kui ressurssi ning konteinereid ilustades saavad noored anda just oma panuse avalikku ruumi.

Linn sai juurde kaks fooridega ristmikku
Järgmise nädala alguses hakkavad tööle valgusfoorid Narva maanteel Turba tänava ristmiku piirkonnas, kuhu rajati jalakäijate foor, ning Akadeemia tee ja Raja tänava ristmikul, kuhu paigaldati jalakäijate ja transpordifoor. Kooliaasta alguseks on kavandatud välja ehitada veel Majaka ja Pallasti tänava ristmiku foor ja selle aasta lõpuks ka Peterburi ja Betooni ristmiku foor.
Lähiajal paigaldab transpordiamet osale ülekäiguradadele ajatablood, mille ülesanne on näidata aega, mil fooris põleb jalakäijale roheline tuli.

Linnalt ehitusloa saanud Sakala keskus maksab üle miljardi
Uue Sakala keskuse peab kava kohaselt valmis saama
Lammutatud Sakala keskuse asemele uue rajamine läheb maksma enam kui miljard krooni, ehitajateks on Merko Ehitus ja Skanska EMV.
Merko börsiteate kohaselt on ettevõttega sõlmitud lepinguliste tööde esialgne maksumus ligikaudu 828 miljonit krooni, millele lisandub käibemaks. AS-i Uus Sakala teatel algavad hoone ehitustööd suve jooksul ja uus keskus valmib 2009. aastaks.
AS-i Uus Sakala juhi Ilmar Kompuse sõnul on viimastel kuudel jõudsalt arenenud läbirääkimised mitme keskuses tegevust alustava organisatsiooniga ning lähiajal loodetakse neist olulisematega lepingud allkirjastada.
"Partnerite valikul on põhi-rõhk olnud kultuurikesksusel ning uude hoonesse on oodata nii muusika-, tantsu-, filmi- kui teatrivaldkonnaga tegelevaid organisatsioone," sõnas Kompus.

Koormuskatsed kinnitasid Smuuli viadukti turvalisust
Smuuli tee viaduktil tehti reedel kaks koormuskatset, mille esialgsete tulemuste selgumise järel jõudsid katseid jälginud insenerid seisukohale, et viadukt on liiklemiseks ohutu ja kasutuselevõtuks valmis.
"Esimese koormuskatse käigus sõitsid neli üle 30-tonnist veokit vantsilla keskmise ava ühele neljandikule," kirjeldas Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas. Teise katsega liigutati silla keskmisele avale umbes 240-tonnine koormus, millega katsetati üle 160 keskmise sõiduauto võimaliku koormuse mõju silla keskmisele avale. Mõlema skeemi alusel jäid veokid sillale vähemalt tunniks ajaks, et näha koormuse mõju konstruktsioonidele.

Maasikate hind on nädalaga kaks korda langenud
Soodsad suveilmad on Eesti aedmaasika varakult valmis küpsetanud ning konkurentsi tihenemise tõttu on maasikakilo hind turgudel viimase nädala jooksul pea kaks korda langenud.
Eesti maasika valmimine tähendab kesist tulevikku importmaasikale, mis on turult peaaegu välja tõrjutud, vahendas "Aktuaalne kaamera". Seoses kodumaise kauba pealetulekuga on maasikakilo hind viimase nädala jooksul ligi 50 krooni võrra langenud. See trend jätkub ilmselt ka tuleval nädalal.
"Ma arvan, et nädala jooksul läheb alla, sest maasikamüüjaid tuleb veel juurde, sest igal pool pole maasikas valmis, ja kui kõik jõuavad kohale, ilmselt lähi nädalatel läheb hind veel alla ja siis hakkab tõusma," rääkis Halika talu perenaine.
"Möödunud nädal oli maasikas alla 120 ja 100, aga siis oli ainult paar müüjat," teadis Nõmme turu müüja Aimi Sildvee. "Soojad ilmad on seda teinud, et Lõuna-Eesti maasikas saab korraga valmis, nii et nädal-poolteist ja siis on maasikas läbi. No muidugi tuleb jääke, aga midagi erilist pole."

Volinik: Gazprom peaks oma osaluse Eesti Gaasis maha müüma
Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku Neelie Kroesi sõnul peaks Vene gaasihiid Gazprom müüma oma osaluse Eesti Gaasis, sest energia tootmine ja vahendamine peavad olema eraldatud.
"Eesmärk on see, et niisuguste energiasektori erinevate osade nagu tootmine ja müük investeeringute otsuseid ei langetaks üks ja seesama juhatus," vahendas Virumaa Teataja Kroesi öeldut.
"See (tootmise ja vahendamise eraldamine - toim.) kehtib ka Gazpromi kohta, nad ei saa mõlemat rolli täita," märkis Kroes.
"Riikides, kuhu Gazprom tarnib maagaasi, ei saa nad samal ajal omada ka põhivõrku - nad peavad oma tegevuse lahti köitma," rääkis Kroes.
Nagu Eestis, nii on Gazpromil osalus ka Läti, Leedu ja Soome gaasiettevõtetes.
Koos konkurentsivolinikuga pressikonverentsi andnud majandusministri Juhan Partsi täpsustavale küsimusele vastates ütles Neelie Kroes Euroopa Komisjonist, et Eesti kontekstis tähendab see Gazpromi osaluse müümist Eesti Gaasis.

Jalgpall: FC Levadia tõusis Eesti meistriliiga ainuliidriks
Eesti meistriliiga 15. vooru keskses mängus alistas valitsev Eesti meister Tallinna FC Levadia Kadrioru staadionil Narva JK Transi 2: 0 ning tõusis taas liiga ainuliidriks.
Levadial on nüüd 16 mängust 41 punkti, Transil 38. Skoori avas teise poolaja viiendal minutil Konstantin Vassiljev, 63. minutil kinnitas tallinlaste üleolekut Vitali Leitan.
Tabeli kolmas FC TVMK kohtus Tartus Tamme staadionil Maag Tammekaga ja võitis 3: 1. Mööblimeeste kõik kolm väravat lõi Sergei Terehhov, 25., 52. ja 60. minutil. Tartlastest saavutas auvärava 88. minutil Nikoiai Lõsanov. TVMK-l on nüüd 15 mängust 33 punkti. Neljandal kohal kindlustas end FC Flora, kui Pärnus võideti sealne Vaprus 3: 0. Alo Bärengrubilt tuli kaks väravat (31. ja 54. minutil), Martin Taskalt (36. minutil) üks. Floral on 15 mängust 29 punkti, tartlased jäid endiselt 25 punkti peale.

Vormel: Hamilton stardib ka USA-s parimalt kohalt
Seitse päeva tagasi Montrealis oma F1-sõitja karjääri esimese parima stardikoha välja sõitnud ning ööpäev hiljem ka esimese GP-võidu teeninud Lewis Hamilton jätkab sama soojaga ka Kanada põhjanaabri USA võidusõidupühamus Indanapolises.
Spetsiaalselt F1 autode jaoks ehitatud rajal edestas britt ajasõidu otsustavas faasis oma tiimikaaslast McLaren-Mercedeses Fernando Alonsot, ehkki hispaanlane oli parimat ringiaega näidanud kõigil kolmel vabatreeningul ning ka ajasõidu kahes esimeses osas. Hamiltonile kindlustas esikoha tulemus 1.12, 331, Alonso aeg oli 1.12, 500.
Teise stardireaga peavad MM-sarja seitsmendal etapil leppima Ferrarid, kolmanda aja sõitis välja brasiillane Felipe Massa (1.12, 703) ja neljanda Kimi Räikkönen (1.12, 839). Kolmandast reast saavad lähte sakslane Nick Heidfeld (BMW) ja soomlane Heikki Kovalainen (Renault), neljandast Robert Kubica asemik vähemalt USA GP-l Sebastian Vettel (BMW) ja Jarno Trulli (Toyota) ning viiendast Mark Webber (Red Bull-Renault) ja Giancarlo Fisichella (Renault), vahendab Sportnet.ee.

Markko Märtin võistleb taas Ford Focus WRC roolis
Markko Märtin osaleb 22.-24. juunil Inglismaal peetaval legendaarsel üritusel nimega Goodwood Festival of Speed.
Goodwood Festival of Speed sai alguse 1993.aastal. Praeguseks on algselt mäkketõususvõistlusest välja kujunenud üks kõige mitmekülgsemaid mootorispordi üritusi üldse, vahendab etvsport.ee. Esindatud on pea kõiki liiki ratastel sõiduvahendid, millega eales võidu sõidetud.
Kuna MM-rallide kalendris on hetkel auk, siis see võimaldab kohale tulla pea kõikidel hetkel sarjas osalevatel sõitjatel ja tiimidel. Kohal on Fordi ja Subaru tehasetiim, Stobart'i, Mitsubishi ja Skoda rallitiimid.
Ford toob rajale kaks viimase malli Ford Focus RS WRC-d. Üks autodest on BP-Ford Rally Team'i ja teine Stobart'i värvides. Esimese autoga sõidab reedel ja laupäeval Markko Märtin ning pühapäeval Fordi tiimipealik ning endine rallisõitja Malcolm Wilson, Stobart'i autot roolib üritusel Malcolm Wilsoni poeg Matthew.

Jalgrattasport: Viljandis võidutses Tombak
50. Saaremaa velotuuri teise etapi, 136,6 km Otepäält Viljandisse võitis Janek Tombak.
Teise koha sai kümne mehe grupifinišis Erki Pütsep ja kolmanda Allan Oras, vahendab Sportnet.ee. Et samasse gruppi kuulus ka reedese etapi võitnud Jaan Kirsipuu, peaks meie kõigi aegade edukaim profirattur jätkama tuuri üldliidrina.
Laupäevasel etapil oli kokku kolm vahe- ja kaks mäefinišit. Esimese vahefiniši juba 7. kilomeetril Sihval võitis Vahur Valvas Caspar Austa ja Oskari Kargu ees. 32 km järel keenis olid kolm paremat Kargu, Valvas ja proloogi kiireim Mart Ojavee. Tõrvas võidutses Andrei Mustonen, järgnesid Austa ja Ojavee. Karksi-Nuias (87 km) jagati mäefiniši punkte ning kõige rohkem teenis neid Kargu, järgnesid triatleet Ain-Alar Juhansson ja Austa. 122 km kohal, juba Viljandis hõivasid teises mäefinišis kolm kõrgemat kohta Tombak, Ojavee ja Rein Taaramäe.

Kergejõustik: Harku järve jooksu võitis Loskutov
36. Standardi Tugitoolijooksul ümber Harku järve kinnitas Pavel Loskutov, et hetkel talle Eestis vastast ei leidu.
Kindel võit tuli ajaga 18.45. Möödunud aasta võitja Vjatšeslav Košelev oli ajaga 18.56 teine, vahendab Sportnet.ee. Loskutov sai magusa revanši eelmise nädala Ramirendi jooksul juhtunud apsaka tõttu Košelevilt saadud kaotuse eest. Kolmandaks jooksis ajaga 19.43 iga jooksuga tippudele lähemele jõudev Taivo Püi. Naistest tegi Harku järvele kõige kiiremini tiiru peale Jekaterina Patjuk, kes ajaga 23.22 oli üldjärjestuses 58.
Mayeri Järvejooksude sarja teisel jooksul, 36. korda toimunud jooksul ümber Harku järve sai tulemuse kirja 662 jooksusõpra. Lisaks osales ka 12 kepikõndijat. Eelmine osalejate rekord 501 lõpetajat aastast 2006 ületati seega enam kui 100 jooksjaga. Enne põhijooksu toimunud Lotte lastejooksudel osales üle 100 lapse.

Motosport: Leok lõpetas teisel ajatreeningul esikümnes
Sel nädalavahetusel Bulgaarias Sevlievo rajaljätkuval soolotsiklite krossi MM-sarja MX1 klassi esimesel vabatreeningul näitas Tanel Leok Kawasakil viiendat ringiaega 1.54, 559, teisel treeningul aga jäi ajaga 1.54, 904 kümnendaks.
Kiireim oli Hispaaniat esindav Jonathan Barragan (KTM) 1.53, 930-ga, järgnesid prantslane Sebastien Pourcel (Kawasaki) 1.54, 151, britt Billy McKenzie (Kawasaki) 1.54, 201, belglane Steve Ramon (Suzuki) 1.54, 370 ja Leok. Aigar Leok (Yamaha) kaotas treeningu kiireimale 2,039 sekundiga ning oli paremuselt 17.
MM-sarja liider Joshua Coppins (Yamaha) piirdus vaid seitsme ringiga ning oli 1.59, 705-ga 32, vahendas Sportnet.ee.
Aigar Leok (Yamaha) sõitis välja 15. aja 1.55, 647. Ametlik ajasõit algab Eesti aja järgi täna kell 17.30.

Spurs võitis viie aastaga kolmanda tiitli
San Antonio on neljas meeskond, keda on kroonitud vähemalt neljal korral NBA meistriks.
San Antonio Spurs alistas neljandas mängus Cleveland Cavaliersi võõrsil 83: 82 ning võitis NBA finaalseeria mängudega 4: 0. Viimase viie aasta jooksul kolm tiitlit võitnud ning läbi ajaloo neli korda meistriks kroonitud Spurs ühines Boston Celticsi, Los Angeles Lakersi ja Chicago Bullsiga, kes on ainsad meeskonnad, kes on võitnud tiitli vähemalt neljal korral.
"See võit on magusam, tee selleni oli palju raskem, kui eelmistel kordadel," tunnistas Spursi staar Tim Duncan.
Viimases finaalkohtumises oli San Antonio resultatiivseim 27 punkti toonud Manu Ginobili. Suurepärases vormis oli taas kord Tony Parker, kes viskas 24 punkti ning andis seitse korvisöötu. Parker valiti ka finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks, sellega sai temast ühtlasi esimene eurooplane, kes sellise au osaliseks on saanud.

EPL-i sporditoimetusele kaks auhinda
Eesti spordiajakirjanike liit tegi möödunud aastast kokkuvõtteid. Kaks auhinda võitis Eesti Päevalehe sporditoimetus. Parima foto auhind kuulus Joosep Martinsonile, kes pildistas Eesti ja Poola jäähokimatši ning tabas hetke, kui litter väravajoonele libises.
Parim kirjutava pressi publitsistikalugu oli aga "Pettus: jätame mängu ära, mängime tulemuseks 65: 45," kus Andrus Nilk ja Ville Arike kirjeldasid, kuidas A-klassi korvpallineiud mänge pidamata kirjutasid lahtritesse tulemusi.
Kaks auhinda võitis Gunnar Press SL Õhtulehest (parim kolumn ja uudislugu), parima võistlusülevaate tegi Jaan Martinson Kristina Šmiguni olümpiavõidust. Maakonnalehe preemia võitis Anne Põder Järva Teatajast.

Robert Kubicat asendab Sebastian Vettel
Möödunud pühapäeval Montreali ringrajal Kanada GP-l hirmuäratava õnnetuse läbi elanud, kuid peaaegu vigastusteta pääsenud poolakas Robert Kubica homme peetaval USA etapil kaasa ei sõida.
Kubica soovis ise kogu hingest Indianapolises võistelda, kuid ei saanud Rahvusvaheliselt Autoliidult (FIA) selleks luba.
Kubica asemel teeb oma debüüdi MM-sarjas BMW-Sauberi sakslasest testisõitja, 20-aastane Sebastian Vettel.
"Muidugi olen FIA otsuses pettunud, sest tunnen end suurepäraselt," rääkis Kubica. "Ent ma austan otsust ja saan aru, et kui minuga uuesti midagi juhtuma peaks, võib kõik väga õnnetult lõppeda."
Kubica sõidab koju

Pettumus: Kanter jäi Aleknale Oslos selgelt alla
Virgilijus Alekna võitis Oslos kettaheite 70.51-ga, Gerd Kanter alistus nelja meetriga.
Kettaheite valitseja Alekna ja leedulase trooni kõigutava Kanteri tänavune esimene vastasseis päädis verevaeselt, sest Eesti rekordiomanik tegi oma selle hooaja ühe lahjema etteaste.
Enne viimast vooru neljandaks langenud Kanter pidi end hoopis kõvasti kokku võtma, et vähemalt teise kohaga hooaja edetabelijuhi mainet hoida. Sellega tuli 28-aastane kettaheitja toime - 66.33.
"Ikka olen pettunud," tunnistas 3. mail USA-s hooaja tipptulemuse 72.02 heitnud Kanter. "Ma ei suutnud Aleknale mingit vastupanu osutada. Ka tulemus polnud see, mida võimed lubavad."
Alekna väge täis
Alekna heitis avavoorus 67.95 ja seejärel oma tänavuse parima tulemuse 70.51. Ka ülejäänud heited 67.16 ja 66.94 andnuksid leedulasele esikoha.

Miks tiitlikaitsja Barcelona sekeldab rahakohvritega? 
Väidetavalt võivad Mallorca mängijad Realilt punktide võtmise eest hästi teenida.
Homme tõmmatakse joon alla Euroopa jalgpalli suurliigadest ainsana veel käigus olevale Hispaania liigale. Enne suvepuhkusele siirdumist on vaja aga korda ajada kõige tähtsam - selgitada meister. Tiitlile pretendeerib kolm klubi - Madridi Real, tiitlikaitsja Barcelona ja tänavune UEFA Cupi võitja Sevilla.
Realil ja Barcelonal on mõlemal kogutud 73 punkti, paremad tulemused omavahelistes mängudes seavad esikohale aga Madridi klubi. Seega tuleb pühapäevases viimases voorus Madridil alistada Mallorca - ning võit on nende jagu. Barcelonal aitab aga võit tabeli "punase laterna" Gimnasticu üle ainult siis tiitlit võita, kui Real Mallorcale kaotab või saareklubiga viiki mängib.

Kirsipuu tõusis Saaremaa velotuuri liidriks
Eilse Saaremaa velotuuri 123,8 kilomeetri pikkuse etapi Tartust läbi Põlva ja Kanepi Otepääle võitis Jaan Kirsipuu Andrei Mustoneni ja Janek Tombaku ees.
Otsustavad sündmused toimusid Põlva ja Kanepi vahel, kui peagrupil sõitsid eest ära viis meest - Janar Jermakov, Mustonen, Kalle Kriit, Kirsipuu ja lõuna-aafriklane Adam Illingworth. See viisik kasvatas oma edu jälitajate ees koguni kahele minutile.
Esimesel Otepää ringil jäid Jermakov ja Illingworth aga grupist maha. Mäefiniši Otepääl võitis Kalle Kriit, järgnesid Kirsipuu ja Mustonen. Enne viimast kahte kilomeetrit jäi maha ka Kriit ning võitja selgitasid mees mehe võitluses Kirsipuu ja Mustonen.

Peeter Volkonski naljad
Baaris tellib kannu õlut mees, kellel on poole pea asemel apelsin. Baarimees ütleb: "Andke muidugi andeks, aga lubage tähelepanu juhtida, et teil on poole pea asemel apelsin."
"Jah, juba mõnda aega," vastab mees.
"Kuidas see juhtus, kui küsida tohib?" tunneb baarimees huvi.
"Ühel ilusal päeval," hakkab mees rääkima, "läksin ma vanakraamikauplusse ja leidsin ühe katkise lambi. Kui ma seda hõõruma hakkasin, ilmus välja džinn ja ütles, et täidab kolm minu soovi. Esiteks soovisin ma, et kõik naised minusse armuksid. Džinn viipas korraks käega ja kõik naised pöörasidki oma pilgud minu suunas. Teiseks soovisin, et mul oleks rahakott miljoni dollariga, mis kunagi ära ei kaoks ega tühjaks saaks. Džinn viipas jälle käega ja selline rahakott oligi mul taskus. Ja kolmandaks ei osanud ma enam muud soovida, kui et mul oleks poole pea asemel apelsin!"

Inimesed voolavad siin aeglaselt, jõed kiirelt
Sõber: Oot, Keil, kas sa lähed Soome?
Selline dialoog oli või oleks võinud olla. Saaremaa mehed panid juba möödunud aastal Sillamäe ja Kotka vahele laeva käima, aga ega keegi sellest eriti ei tea. Tegelikult, nagu oma nahal proovitud sai, võiks teada. Eriti kui päike paistab.
Kunagi JMKE poolt hüpoteetiliselt olemasolevaks lauldud Eesti-Soome toru on saanud tänapäeval peaaegu reaalsuseks - laevad seerivad nagu mööda torujuhet katkematus jorus kahe pealinna vahel. Peaaegu nagu Tallinna-Tartu bussid. See ei ole enam ammu mitte merereis, vaid transport ühelt kaldalt teisele. Või noh, on nagu Saaremaa parvlaev - ega keegi seda merereisina võta.
Ometi on merereisil oma romantika. Eriti veel, kui laev kell kaks päeval välja läheb ja päike paistab-lõõskab tüünel merel kuus tundi. See on mõnus. Mobiil ei levi ja wifit pole.

Nädala plaat
DŽÄSSROKK
Phlox
"rebimine + voltimine"
Hinne: 5
Mäletan, kuidas aastaid tagasi sattusin igasuvisele vabaõhukontserdile Pilvepillerkaar. Millalgi vastu õhtut hakkas mängima lustlik diskobänd, mis kandis lillelist nime Phlox. Jala võttis see küll tatsuma, ent samas tikkus pähe mõte, et arenguruumi on poistel veel kõvasti. Kunagisest Pilvepillerkaarest on möödas kuus aastat, osa liikmeidki on vahetunud ning ansamblil ilmunud värskelt kolmas album. Suur oli mu üllatus, kui plaati masinasse pannes kostis kunagiste diskomälestuste asemel väga korralik džässrokk. Kusjuures, sõna "korralik" võib viia eksiteele, sest eeldaks justkui igavust. Tegelikult on Phlox ilmekas tõestus sellest, et tubli töö tulemusel ei jää mitteakadeemilise haridusega pillimehed oma nii-öelda professionaalsetele ametikaaslastele sugugi alla. Ja mis eriti tore: lood pole mängitud välja lihtsalt ägeda keevitamise peale, vaid omavad ka sisu.

Aare Pilv: ihkaks lihtsalt hästi mäletada
Aare Pilv on üks keeletundlikumaid poeete uuemas eesti kirjanduses; ehk tõsimeelseim Erakkonna rühmituse liikmeist, ent ka mängulisim, iseloomustab Berk Vaher. Pilve tekstides on harva "peiaripula" või flirtimist meediateemadega - see on tajude ja mälu luule, milles on ka omajagu eksistentsiaalset muhelust.
Aare Pilve viies kogu "Näoline" ilmub lähinädalail. Luulekoguks on seda raske nimetada, sest pea poole raamatust hõlmavad proosatekstid. Ent poeetiliselt tihe on ka Aare proosa, samuti on ta siin "proosandanud" mitmeid oma varasemaid luuletekste. Järgnevalt Aare Pilve ja Berk Vaheri vestlus.
- BV: Su uue kogu luuletuses "Aur" on kirjas: "Labane on vastandada / elu ja luulet, lapsik ja / ülbe, eks ju, minu arust" - aga samas tundub, et elu ja luule kokkukuulumine pole sinu jaoks sugugi probleemitu. Mõnel juhul võtab elu just kitsamas ja tavapärasemas mõttes luuletuse kuju, aga selles kogus on ka tavamõttes proosatekste märksa rohkem kui varasemates. Kuni selleni välja, et "remiksid" oma varasemaid luuletusi uuteks tekstideks kokku ja esitad need nüüd murdmata ridadena. Aga ka mitmed unenäolised ja lapsepõlvest pärit kogemused on antud sel kujul. Millest selline muutus ja kas see tähendab ka soovimatust luulet ja proosat vastandada?

Noor kunst Prahas.  Ikka biennaalil
Võimalik, et üks Ida- ja Kesk-Euroopa kunsti peamisi kohtumispaiku annab veidi aimu sellest, milline näeb välja sügisene noorte kunstnike biennaal Tallinnas. Prahas nähtu üle mõtiskleb Ave Randviir.
Poppi ja ambitsioonikat pealkirja "Glokaalne ja autsaiderid: Kesk-Euroopa kultuure ühendades" kandva biennaali fookusse on tõstetud maal (ja nagu tänapäeval ikka, eriti muidugi selle piiride kompamine) ning sotsiaalne kunst (samuti mitte midagi üllatavat). Kuid nagu kirjutavad Politi ja Kontova: "On oluline Tšehhi, Slovaki, Rumeenia, Ungari ja Balti piirkonna nüüdiskunsti skenet ka sügavuti uurida."
Selles, et Ida- ja Kesk-Euroopa tänapäeva kunsti maastikku on Prahas väga sügavuti uuritud, julgeksin küll kahelda. Tegelikult ei saagi eriti hästi aru, mis kriteeriumide järgi biennaalil osalejad on valitud. Tegemist on nooremapoolse seltskonnaga, kellest paljud on sündinud 1980-ndatel ja 1970-ndatel. Lisaks tegeletakse tõepoolest glokaalsusega, s.t näidatakse globaalseid probleeme lokaalses kastmes, kuid kuna biennaali keskmine tase tundub kuidagi mittemidagiütlev, siis jääb uuristama kahtluseuss: äkki on Böömimaa pealinna lihtsalt aetud kokku kõik ümberkaudsed, kes kuidagi kätteantud teemade alla mahtusid?

Andres Puustusmaa esikfilm Moskva filmifestivalil
Neljapäeval algaval Moskva filmifestivalil näeb ka eesti režissööri filmi. Festivali raames esilinastub Andres Puustusmaa mängufilm "Armastuse punane pärl". Puustusmaaga rääkis Andres Laasik, kes tutvustab ka festivali kava ja reegleid.
Moskvas tegutsev eesti kinomees kinnitas esilinastuse toimumist: ""Armastuse punase pärli" esimene avalik seanss toimub tõepoolest Moskva filmifestivali raames, 29. juunil. Produtsendid kutsuvad seda gala-esilinastuseks, et sündmusele rohkem tähelepanu osutada."
"Armastuse punane pärl" ei linastu siiski ei festivali konkursiprogrammis ega ka eriprogrammis Prespektiivid. Andres Puustusmaa debüütteos on asetatud uuslinastuste kavva, kus näeb uuemat filmi ja kus auhindu taga ei aeta.
Veel üheksakümnendatel aastatel käisid vene filmide ja Moskva filmifestivali teed peaaegu et lahus. Nüüd on festivalist kujunenud arvestatav foorum, kus näeb, mis on vene filmikunstis aastaga juhtunud. Festivali võistluskavas on umbes 20 filmi (neist kolm Venemaal üles võetud teost), mis taotlevad Püha Jüri auhinda. Alternatiivse Perspektiivide programmis on kümnest võistlusfilmist kaks vene oma. Lisaks muud linastumised.

Leelo Tungal (60) 
Vaevalt et kirjanik Leelo Tungal isegi teab, mitu raamatut on ta kirjutanud reedel taas sünni-päevani jõudva elu jooksul. Lastekirjanduse teabekeskuse koduleht pakub teosteks 30 lasteluulekogu ja 25 proosaraamatut, samuti kümmekond luulekogu täiskasvanutele, aga see on eelmise aasta seis. Tänavu on temalt ilmunud luulekogu "Sabaga päike", kirjastamist ootab raamat "Seltsimees laps ja suured inimesed". Kindel on, et vähemalt ühe riiulirea täidab Tungal oma originaalloominguga ära.
Aga ta on ka viljakas tõlkija, rääkimata peaaegu kümnest lasteajakirja Hea Laps peatoimetajana töötatud aastast.
Nagu sellest veel vähe oleks, on ta viimastel aastatel koos Ene Hiiepuu ja Anne Kloreniga koostanud mitu eesti keele õpikut ja aabitsa. Töö ajakirja juhina tõi Tunglale maikuus lastekirjanduse keskuse preemia Muhv, mis on mõeldud silmapaistva lastekirjanduse ja laste lugemise probleemide kirjaliku kajastamise premeerimiseks.

Anu ja Kadri Tali (35) 
Esmaspäeval peavad sünnipäeva õed Anu ja Kadri Tali. Neist esimene on tuntud dirigendina. Anu õppis muusikaakadeemias, täiendas end Sibeliuse akadeemia dirigeerimisprofessori Jorma Panula käe all ning stažeeris aastatel 1998-2000 Peterburi konservatooriumis professor Ilja Mussini ja Leonid Kortšmari juures. Koos õe Kadri Taliga veavad nad Eesti-Soome sümfooniaorkestrit, mille juures Kadri on produtsent, Anu aga dirigent. Sümfooniaorkestriga on kantud ette palju süvamuusika raudvarasse kuuluvat repertuaari ning orkester on menukas.

Gaute Kivistik e Rohke Debelakk (36) 
Rohke Debelakk, kelle arvates on tema pärisnimi Gaute Kivistik, on sama hull kui ta pseudonüüm. Esmaspäeval sünni-
päevani jõudev mees on raadios libauudistega "mõtleva inimese" meelt lahutanud juba aastaid. Kes ta häält kohe ära ei tunne (ja neid ei olegi palju) ja poole pealt kuulama satub, võib tema vilka ettekujutuse ja hea uudistemaneeri matkimise konksu alla neelata ning tõsiselt segadusse sattuda. Voolava jutuga humoristi maine on teinud Debelaku populaarseks õhtujuhiks ning tihtipeale astub ta lavale koos alter ego'de Miki ja Heino Süggaga.

Endel Siff (50) 
Kolmapäeval tähistab 50. sünnipäeva kütusega tegelenud ärimees Endel Siff, kelle kohta on ajakirjanduses kasutatud ka väljendeid ettearvamatu, isepäine ja pururikas. Aastaid on Siffi nimetatud kütuse- ja transiidiärimeheks. Näiteks 1997. aastal kandideeris ta ka Eesti parima kütuseärimehe tiitlile, kuigi polnud juba selleks ajaks mitu aastat ühtegi naftatehingut teinud. Sellega tegelevad hoopis kolleegid, Siff loob pigem strateegiat ja teeb olulisemad otsused. Äri kõrval on Siff suur tennisesõber ja tegeleb ka heategevusega. Veebruaris kinkis Siff Tartu ülikooli kliinikumile uudse laserraviseadme, millega saab tõhusamalt ravida mitmesuguseid nahahaigusi.

Abiks algajale jaanipäevalisele
Mida jaanipäeval teha ja mitte teha? Juttu ei tule üle- ega alasöömisest ega -joomisest. Kaarel Kressa meenutab hoopis eesti jaanikombeid.
Tavaliselt manitsetakse inimesi jaanipäeva ajal endale söögi ja joogiga mitte liiga tegema, ent Päevalehe lugeja on usutavasti liiga arukas, et end ogaraks grillida või õllevaati uppuda. Räägime hoopis sellest, kuidas moodsates tingimustes traditsioonidele võimalikult truuks jääda.
Jaanilaupäeva pidu on õige jaanipäeva avalöögiks. Töötamine ei ole hea toon kummalgi päeval. Isamaaliste eestlaste silmad pöörduvad 23. juuni hommikul Kesk-Eestisse, sest Rapla ühisgümnaasiumi staadionil algab kella 11-st võidupüha paraad, millele järgneb hea ilma korral vabariigi õhujõudude võimekuse demonstratsioon.
Kodused toimetused
Kui relvade sära on üle kandunud ka silmadesse, aga pidutsemiseks ikka veel vara, on paras aeg kodus suurpuhastus korraldada ning talveriided ja tekid tuulduma riputada. Jaanipäeval põrandat pühkida ei maksa - toob õnnetust. Kui maja on puhas, võib tuppa tuua kaseoksi ja need nurkadesse asetada (linnainimestel paluks pargid siiski rahule jätta). Mõnel pool on tavaks toores kaseoks püsti jaanilõkke keskele seada. Ihulise puhtuse saavutamiseks käiakse saunas.

Kunagine Euroopa suurtööstus Kreenholm sai 150-aastaseks
Narva lähedal Kreenholmi saarel pandi mais 150 aastat tagasi nurgakivi puuvillaketrus- ja kudumisvabrikule, mis on muutnud igaveseks Narva jõe ümbruse väljanägemist ja linna ajalugu. Riho Laurisaar kirjutab Narva muuseumi teadurite abiga omaaegsest Venemaa suurimast vabrikust.
Narvast paari kilomeetri kaugusel asunud Kreenholmi saar pakkus enne sinna asutatud vabrikut võimsat vaatepilti. Näiteks asus seal toona Euroopa üks uhkemaid jugasid. Nüüdseks on saar tööstushoonete alla kadunud ning jõgigi on suunatud kanaleid pidi hüdroelektrijaama.
19. sajandil sööstsid tehnika ja majandus täiskiirusel edasi, pärisorjus oli kaotatud ja see tõi kaasa linnastumise. Nii juhtus ka Narvas, kuhu olid juba enne puuvillatööstuse rajamist tekkinud vesiveski, kalevivabrik, ketrusvabrik ja veel väiksemaid ettevõtteid.
1856. aastal ostis parun Ludwig Knoop Kreenholmi saare ning asutas koos Moskva rahastajatega Kreenholmi Manufaktuuri aktsiaseltsi, põhikapitaliga kaks miljonit kuldrubla.

Mihhail Bojarski.  30 aastat hiljem
Vene näitleja Mihhail Bojarski sai kuulsaks kui D'Artagnan 1978. aastal valminud muusikalises filmis "Kolm musketäri". Kuigi mees on teinud hiljem sadu näitlejatöid, soovib publik temalt ikka ja jälle kuulda hoopiski neidsamu musketäride laule. Bojarskiga käis tema Peterburi kodus Eesti Raadio "Keskööprogrammi" tarvis vestlemas saatejuht
Teisalt olen ma muidugi häiritud, sest olen ikkagi mänginud üle saja rolli nii teatris, televisioonis kui ka kinos. Minu esimene tõsisem roll oli hoopiski Vampilovi "Vanemas vennas", mis oli mulle ka väga südamelähedane.

Mackis saab korraliku keretäie
"Tere!" hüütakse rõõmsalt kahe punase tugitooli vahel asuvast klaasustest sisenevale (alati anonüümsele) Köögi Komandole veel enne, kui oleme jõudnud märgata uue ameerikaliku toidukoha stiilipuhast interjööri.
Suur on igatpidi see sõna, mis kohta iseloomustab. Suur nagu Ameerika isegi. Avarust on kahetasandilisel, restorani ja spordibaariga Mackil ka rahvarohkel lõunatunnil piisavalt (päevasupp 25, päevapasta 35 ja päevapraad 55 krooni). Akna ääres asuvatest kandilistest laudadest ja diivanitest on palju huvitavamad kergelt Ameerika jäätisekohviku booth-stiili järgivad poolringis nahast diivanid ja ümmargused lauad.
Taladele on kinnitatud eri osariikidest pärit autode numbrimärke ning baari kohal seitse-kaheksa spordikanaleid edastavat ekraani, mille helisid summutab ameerikalikust üldansamblist veidi välja langev kergemuusika.
"Tere, mina olen Maarja. Mina olen täna teie teenindaja," astub meie juurde sõbralik ja viisakas neiu, ulatab menüüd ja toob kõigile alustuseks korraliku klaasi jäävett (0 krooni) ning tõmbab laua alt lahti pisikese sahtli, et võtta meile sealt söögiriistad.

RAVIL KHAIR AL-DIN: vägivallalaine Palestiinas poleks pidanud tulema üllatusena
Kirjutades Iisraeli ja Palestiina suhetest torkan ma käe herilasepessa, kuna selline teema nagu vaidlus religioonide üle on ammendamatu ning mõnikord ka mõttetu. Samas ei jäta see, mis praegu Palestiinas toimub kedagi ükskõikseks ja siinkohal esitan minagi oma kriitlise nägemuse toimuvatest sündmustest.
Vägivald kahe palestiinlaste liikumise Fatah' ja Hamasi vahel on eelkõige Iisraeli ja lääneriikide järjekindlusetu poliitika tagajärg.
EL ja USA pidev suutmatus adekvaatselt reageerida ja Hamasi poliitilist kaalu hinnata tõi kaasa olukorra, et demokraatlikel valimistel 2006. aasta jaanuaris Palestiinas võitsid radikaalid. Ootamatu äärmusliku fraktsiooni võit on eelkõige nuhtlus juudiriigile, kuna Hamas keeldub Iisraeli riiki tunnustamast.
Mahmoud Abbas, kes pooldas läbirääkimiste pidamist ja rahuprotsessi jätkamist ei suutnud ennast tõestada, kuna sisulist arengut Iisraeli-Palestiina suhetes tema ajal ei toimunud, seetõttu ei saatnud teda valimistel ka edu. Samas ei olnudki tal "rahumeelsete" vahenditega midagi ära teha, sest Iisrael ei soostunud milleski järeleandmisi tegema.

Mihkelson ennustab Prantsusmaa valimistel edu presidendi parteile
Riigikogu liige Marko Mihkelson ennustab tänastel Prantsusmaa parlamendivalimistel edu president Nicolas Sarkozy parteile, kellelt on võidu korral lootust oodata edumeelsemat välispoliitikat, eriti Ida-Euroopa osas.
Mihkelsoni sõnul jätab Sarkozy poolt juhitud parempoolne UMP (Rahvaliikumise liit) jätab sotsialistidele lähemateks aastateks ilmselt vaid kõrvaltvaataja rolli. "Omades toetust rahvusassamblees, võib Sarkozylt eeldada nüüd aktiivsemat sise- ja välispoliitikat," kirjutab Mihkelson oma blogis.
Mihkelsoni arvates oli lõppeva nädala väga märgiliseks sündmuseks Sarkozy kolmapäevane kohtumine Elysee palees Gruusia presidendi Mihhail Saakashviliga. "See, et just Gruusia president sai sedavõrd kiire kutse Elyseesse, näitab Sarkozy soovi ennast kiiresti lahti raputada eelkäija kommetest ja taagast," leiab Mihkelson. "Saakashvili kulutas kolm aastat Elysee ust, kuid ei pääsenud Chiraci jutule. Nüüd siis kiire kohtumine, mis kindlasit oli parajaks ninanipsuks Kremlile."

USAs sai kiirendusvõistlusel juhtunud õnnetuses neli inimest surma
Tennessees sai neli inimest surma ning 15 vigastada, kui kiirendusvõistlusel osalenud auto juht kaotas kontrolli oma sõiduki üle ning sõitis sellega pealtvaatajate rahvamassi.
Õnnetus leidis aset Mehphisest 130 kilomeetri kaugusel asuvas Selmeri linnas toimunud heategevusüritusel, mille eesmärgiks oli toetada puudega lapsi, vahendas BBC.
Pealtnägija sõnul sõitis auto pärast oma kummide suitsutamist rajapiirdesse ning seejärel rahvamassi.
"Inimeste kehad lendasid õhus," kommenteeris nähtud Selmeri linna politsei konstaabel.
Kõik hukkunud olid täiskasvanud. Vähemalt kaheksa inimest viidi vigastustega haiglasse.
Ürituse korraldaja AMS Pro Modified Series esindaja sõnul oli õnnetuse põhjustanud juht 20-aastase kiirendussõidu kogemusega. Ka tema viidi pärast õnnetust haiglasse.
Korraldaja sõnul tegi autojuht etteastet sellest, kuidas kummid all ringikäies tossama hakkavad, mille käigus kaotas juht auto üle kontrolli.

Montenegros vahistati Serbia sõjakurjategija
Koostöös Serbia võimudega arreteerisid Montenegro võimud täna Serbia endise julgeolekuteenistuse juhi Vlastimir Djordjevici, keda ÜRO süüdistab Kosovo albaanlaste terroriseerimises.
Vlastimir Djordjevici ootab ees sõit Hollandisse, Haagi linna, kus teda ootab ees ÜRO sõjatribunal Kosovos toimepandud etniliste kuritegude eest, vahendas BBC.
Djordjevici kinnipidamine võib aidata Serbial parandada suhteid Euroopa Liiduga. Juuni algul aitas Serbia tabada Bosnia sõjakurjategijat Zdravko Tolimiri.
Djordjevici juhitud ja julgustatud politseiüksuste kordasaadetud vägivald ja terror sundisid 800 000 Kosovo albaanlast oma kodust põgenema. Lisaks süüdistatakse tema üksuseid paljude albaanlaste vägistamises ja mõrvamises ning paljude Kosovos asunud kultuuriliste ja religioossete monumentide hävitamises.
ÜRO sõjatribunal otsib taga veel nelja sõjakurjategijat, kelleks on Radovan Karadzic, Ratko Mladic, Stojan Zupljani ja endine Horvaatia serblaste liider Goran Hadzic.

Palestiinas vannutati ametisse uus ja läänemeelne valitsus
Palestiina president Mahmoud Abbas vannutas täna ametisse uue erakorralise valitsuse, mida hakkab juhtima lääneriikides hinnatud endine maailmapanga ametnik Salam Fayyad.
Uuest valitsusest jäid välja Hamasi rühmitusse kuuluvad islamistid, kes hoiavad Gaza sektorit siiani kontrolli enda kontrolli all, vahendas BBC.
President Abbas kiitis heaks ka uue dekreedi, mis võimaldab peaminister Salam Fayyadil ametis olla ka ilma parlamendi heakskiiduta.
Endise peaministri Ismail Haniya sõnul on uus valitsus ebaseaduslik.
Iisraeli valitsus on kinnitanud, et Hamasi-vaba valitsus looks rahu sõlmimiseks uued võimalused.
Ka USA on öelnud, et ei sea uuele valitsusele teele mingeid takistusi. Samuti lubavad lääneriigid Palestiina omavalitsust toetada.
President Abbas tagandas Hamasi liidri Haniya peaministri kohalt neljapäeval, pärast seda kui Gazas puhkenud rahutustes hukkus enam kui 100 inimest.

Suurbritannia andis moslemeid vihastanud kirjanikule rüütlistaatuse
Briti valitsus otsustas anda rüütlistaatuse moslemeid kritiseerinud India päritolu kirjanikule Salman Rushdiele.
Briti kuninganna Elisabethi poolt reedel rüütliks löödud Rushdie läks ajalukku oma 1989. aastal ilmunud raamatuga "Saatanlikud värsid", mille islamit kritiseeriva sisu eest ähvardas Iraan teda surmanuhtlusega karistada, vahendas BBC.
"Ma olen väga üllatunud sellise au osaliseks saamisest ning ma olen väga tänulik, et minu tööd sellisel viisil pärjati," ütles Rushdie pärast rüütlistaatuse saamist.
Rushdie sündis Indias, Mumbais moslemiperekonnas 1947. aastal. Tema isa oli edukas ärimees. Salman õppis Inglismaal Rugby koolis ning läks seejärel Cambridge'i ülikooli ajalugu õppima.
Pärast ülikooli töötas ta mõnda aega reklaamiagentuuris ning hakkas seejärel eluutseliseks kirjanikuks. Tema esimene romaan "Grimus" ilmus 1975. aastal, kuid jäi kirjandusringkondades märkamatuks. Kuulsus saabus koos teise raamatuga "Kesköö lapsed", mille eest ta võitis mitu tähtsat kirjandusauhinda.

Vitsut võrdleb Ansipit Prantsusmaa Päikesekuningaga
Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest esimees Toomas Vitsut kritiseerib peaminister Andrus Ansipit ja tema parteid, nimetades neid enesekeskseteks.
"Päikesekuninga Louis XIV tõdemuse, et "riik - see olen mina", on omaks võtnud ka peaminister Andrus Ansip ja tema partei," kirjutab Vitsut oma blogis. "Enesekeskse hoiakuga käib kaasas hukkamõist kõigi nende suhtes, kes söandavad arvustada peaministrit, tema juhitavat Reformierakonda või valitsust."
Vitsuti sõnul püüab Ansip vastasseisude abil oma partei reitingut püsivalt kõrgel hoida.
"Ühe väikse võiduka lahingu kiiluvees ja karastusega loodab ta hoida võimupartei reitingu püsivalt kõrgel, aga selleks on vaja ka jätkuvalt vastasseise ja vaenlasi," leiab Vitsut. "Nii hoitaksegi löögihoogu ülal hirmujuttudega Keskerakonnast kui ohust riigile (loe: Reformierakonna ülemvõimule)."

Kosel auto alla jäänud 13-aastane tüdruk suri haiglas
Tartu maanteel Kose ristis jäi täna auto alla jalgrattal teed ületada soovinud 13-aastane tüdruk.
Teed ületanud tüdrukule sõitis pisut enne kella ühte otsa Kose poolt tulnud sõiduauto Mazda, mille juht Rauno (sündinud 1974. aastal) oli kaine ja juhtimisõigusega, ütles Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Julia Garanža Päevaleht Online'ile.
Tüdruk viidi väga raskes seisundis haiglasse. Kell 14.52 teatati Mustamäe haiglast, et tüdruk on surnud.
Õnnetuse põhjust Garanža nimetada ei soovinud, kuid seostas seda siiski vihmase ilma ja halva nähtavusega, seoses millega manitses ta liiklejaid ettevaatlikkusele.

Estpla-14 ei jõua täna Eestisse
Iraagis pool aastat operatsioonil Iraagi Vabadus teeninud jalaväerühm Estpla-14 ei jõua täna Eestisse lennuplaani muutumise tõttu.
USA liitlasvägede lennuki plaan muutus ja meeskond jõuab Eestisse tagasi ilmselt tuleval nädalal, vahendasid Eesti raadio uudised. Saabumise täpne päev ei ole veel teada.
Eesti kaitseväelased pidid esialgse plaani kohaselt Eestisse jõudma täna.

Teinonen lükkab ümber talle esitatud süüdistused
Teisipäeval kriminaalasjas kahtlusalusena kinni peetud ja Tartust lahkumise tõkendi vastu vabastatud Risto Teinonen on veendunud, et tegu on poliitilise, tellitud kriminaalmenetlusega ning kahtlustustel mingit alust ei ole.
Rikutud olevat ka suurt hulka menetluseadustiku paragrahve, mistõttu Teinonen on otsustanud esitada menetlusnormide rikkumiste kohta riigiprokuratuurile kaebuse, teatas SI portaal.
"Mul puuduvad sõnad kirjeldamaks tundeid, mida selline "kriminaalmenetlus" minus äratab. Üks järeldus on kindlasti see, et panen juristi ameti maha, kuni veendun selles, et elame õigusriigis," kritiseeris Teinonen Eesti õigusruumi olemust.
Teinoneni sõnul on Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Heili Sepp ja kaitsepolitsei käsikäes kokku seadnud süüasja, mille raames süüdistavad teda Eesti põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomises, värvates sellesse liikmeid rahvustevahelist vaenu propageerivatel koosviibimistel, kasutades Hitleri ja natsionaalsotsialistliku töölispartei ideoloogia termineid, propagandavahendeid ja sarnast sümboolikat.

Kahe auto kokkupõrkes sai jalakäija vigastada
Laupäeva hommikul kella 11.27 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Laagna - Mustakivi ristmikul, kus joobes Sergei juhitud auto keeras vasakpööret tehes ette vastassuunast otse liikunud sõiduautole.
Lasnamäe poolt mööda Mustakivi teed liikunud sõiduauto Ford Mondeo, mida juhtis alkoholijoobes 35-aastane Sergei, sooritas vasakpööret ja keeras ette vastassuunast otse liikunud sõiduautole Toyota Camry, mida juhtis 40-aastane Aleksander.
Saadud löögist paiskus Ford kõnniteele otsa jalakäijale, 20-Gerlin'ile. Viimane toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse, vahendas politsei korrapidaja.

Tuli nõudis täna kahe inimese elu
Tänase päeva jooksul leidis aset kaks tulekahju, milles kaotasid elu kaks inimest, üks Harjumaal ja teine Jõgevamaal.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Laulasmaal kell 5: 47. Sündmuskohale saadeti kuus päästeautot, kaks paakmasinat ja kiirabibrigaad. Päästjate kohale jõudes põles kahe korruseline suvemaja lahtise leegiga. Maja katus oli tulekahju tõttu sisse varisemas, vahendas Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.
Päästjatel õnnestus tulekahju kontrolli alla saada veidi peale kella seitset. Kustutustööde käigus leidsid päästjad põlenud majast meesterahva surnukeha.
Kella 16.35 ajal teatati häirekeskusele, et Jõgevamaal Puurmanni vallas Härjanurme külas põleb elumaja ning inimene võib sees olla. Sündmuskohale saadeti kaks meeskonda Jõgeva päästekomandost, üks meeskond Puurmannist, Jõgeva operatiivkorrapidaja ning kiirabibrigaad.

Leedus toimub Baltimaade suurim sõjaväeõppus
Viis Eesti ohvitseri osaleb ühel Baltimaade suurimal rahvusvahelisel õppusel Amber Hope 2007.
18. juunil algab Leedus Klaipedas rahvusvaheline rahutagamisõppus Amber Hope 2007, kus osaleb kokku 11 NATO liikmesriigist üle 1 700 sõjaväelase, teatas kaitsejõudude peastaap.
Eesti saadab õppusele rahvusvahelise pataljoni staapi ja õppuse staapi 5 ohvitseri ning õppuse avalike suhete staapi ühe tsiviilteenistuja.
Õppuse eesmärgiks on edendada erinevate NATO juhitavatel kriisireguleerimisoperatsioonidel osalevate jõudude teineteisemõistmist ja koostöövõimet. Eriti suurt rõhku pannakse tsiviil-militaar koostööle ning sõjaväe ja erinevate abiorganisatsioonide koostegutsemisvõimele.
Õppus algab esmaspäeval üksuste saabumisega õppusepiirkonda ja jõuab aktiivse lahingutegevuse faasi 25. juunil.

Joobes jalakäija sai kaubarongilt löögi
Laupäeva õhtul kella 20.30 paiku toimus Tapa linnas liikluõnnetus, kus joobes 35-aastane Natalja sai löögi Tallinn-Tartu kaubarongilt.
Naine sai kergeid kehavigastusi ja toimetati esmalt Rakvere haiglasse. Pärast esmaabi andmist viidi ta Rakvere politseiosakonda kainenema, teatas politsei korrapidaja.

Päästjatel õnnestus Elliste rabapõleng lokaliseerida
Päästjatel koos abijõududega õnnestus täna hommikuks lokaliseerida üle nädala kestnud põleng Elliste rabas.
Tuli on 10-hektariliselt aktiivse põlengu alalt tõrjutud rabas olevale märgalale, kus jätkub selle kustutamine, teatas päästeamet.
Jätkuvalt otsitakse ning likvideeritakse tulepesasid. Lahtise leegiga põlemist märgata ei ole. Tööd on raskendatud, kuna tulekolletele on soisel maastikul raske ligipääseda.
Lisaks päästjatele osalevad täna kustutustöödel kaitseväe üksik-vahipataljoni ajateenijad ning vabatahtlikud. Kokku on kustutustöödega hõivatud üle saja inimese.

Täna valitakse Eesti parim veokijuht
Tallinnas peetakse täna rahvusvahelise võistluse Euroopa Noor Veokijuht 2007 Eesti osavõitstluse finaal.
Ülemiste keskuse esise parkla territooriumil astub täna võistlustulle 10 finalisti, kelle seast selgitatakse välja Eesti parim veokijuht, teatas võistluse korraldaja Scania Eesti. Ühtlasi esindab võitja Eestit septembris rahvusvahelise võistluse finaalis Rootsis ning on üks pretendente konkursi peaauhinnale - Scania R-seeria tippveokile, mis maksab 100 000 eurot ehk 1,6 miljonit Eesti krooni.
Finaalis peavad võistlejad läbima mitmeid raskeid ja suuri nõudmisi esitavaid katseid. Praktiliste katsete käigus hinnatakse täpsust manööverdamisel ja ökonoomset sõidustiili, teoreetilised teadmised pannakse proovile eeskirjade tundmises ja liiklusohutuse küsimustes.

Uuring: 86 protsenti Eesti autojuhtidest ületab kiirust
Eesti autojuhtide riskikäitumise uuringu kohaselt tunnistavad koguni 86 protsenti vastanud autojuhtidest, et ületavad vahel kiirust.
Suur osa Eesti autojuhtidest tunnistab oma riskantseid ja sageli liiklusohtlikke olukordi põhjustavaid harjumusi, selgub Veokitootja Scania tellimusel maikuus uuringufirma TNS Emor poolt läbiviidud uuringust.
Uuringu kohaselt tunnistab 86 protsenti autojuhtidest, et on ületanud kiirust, 50 protsenti on söönud rooli taga ja 80 protsenti rääkinud autot juhtides mobiiltelefoniga. Sõidukit juhtides on kaotanud tähelepanuvõime 46 protsenti juhtidest, 47 protsenti on juhtinud autot väsinuna või jäänud rooli taga magama. Joobeseisundis on rooli istunud 14 protsenti autojuhtidest.
Scania Eesti juht Janno Karu ütles värsket uuringut kommenteerides, et autojuhtide riskikäitumises ilmneb mitmeid väga ohtlikke tendentse. "Eesti sõidukijuhtide hinnangutest kumavad läbi enesekesksed ja kaasliiklejatele ohtlikud käitumis-maneerid. Nende väljajuurimine vajaks nii autojuhtide enda vastutustundlikumat suhtumist kui liiklusjärelevalve ametkondade suuremat pingutust," lausus Karu.

Pärnus põrkasid kokku liinibuss ja sõiduauto
Pärnu linnas Tallinna maanteel ja Noorteväljaku tänava ristmikul leidis reede pärastlõunal aset liiklusõnnetus, kus parempööret sooritanud sõiduauto sõitis ette peateel liikunud liinibussile.
Kokkupõrge leidis aset kell 16.35. Sõiduauto Ford, mida juhtis 64-aastane Peeter, sõitis parempööret sooritades ette peateel liikuvale liinibussile. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Ford pihta seisvale sõiduautole Mazda.
Liinibussist toimetati haiglasse kontrolli 1-aastane tüdruk ja 6-aastane poiss, kes pärast esmaabi andmist lasti kodusele ravile.

Puidutööstuses võib tööta jääda kuni 350 inimest
Peagi suletava Sauga saeveski juhataja Tõnu Järv prognoosib, et selle kuu lõpuks võib kogu Eesti puidutööstuses töö kaotada kokku 350 inimest, sest tööstusel puudub Venemaa väljaveopiirangute ja vähese raiemahu tõttu toore.
Venemaa Oktoobriraudtee teatas ümarpuidu Eestisse väljaveo piiramisest alates 1. juunist ja Eesti Raudtee kinnitusel kehtivad piirangud praeguseni, vahendas "Aktuaalne kaamera". Venemaa praeguste plaanide kohselt tõusevad palgi importtollid järgneva kahe aasta jooksul kogunisti 12 korda. Pea pool Eesti saetööstuste toormest tuleb aga Venemaalt.
Sauga ja Paikuse saeveski juhataja Tõnu Järv ütles, et kui need tollid rakenduvad, siis tekib jõuetu seis, miks maksta see raha Eestist välja kuskile muudesse instantsidesse kui me võiksime selle maksta oma kodumaa metsaomanike kätte.
Metsatööstuse liidu tegevdirektori Andres Talijärve hinnangul on õigem otsida hoopis neid kohalikke ressursse.

Neeme Järvi 70. juubeli kontsert Hollandis võeti tormiliselt vastu
Haagi filharmooniaorkestri peadirigent Neeme Järvi andis oma 70. juubeli puhul 15. juuni õhtul Hollandis, Haagi linnas kontserdi, millele eelnes kõrgetasemeline vastuvõtt Haagi Eesti saatkonnas.
Haagi filharmooniaorkester esitas maestro Neeme Järvi dirigeerimisel Heino Elleri Videviku, Mendelssohn - Bartholdy viiulikontserdi ja Anton Bruckner 8. sümfoonia. Kontserdil soleeris maailmakuulus viiuldaja Vadim Gluzman. Esinejatele sai osaks publiku soe vastuvõtt ning püsti seistes esitatud ovatsioonid, teatas korraldaja.
Haagi filharmooniaorkestri peadirigendina on Neeme Järvist saanud Hollandi publiku suursoosik koos teiste tuntud dirigenidega, nagu Valeri Gergiev Rotterdami Filharmoonia Orkestri peadirigent ja The Royal Concertgebouw Orchestra dirigent Maris Jansons.
Peale kontserti jätkus maestro juubeli tähistamine Haagi linnavalitsuse hoones, kus tervituskõnedega esinesid Haagi linnapea ning Eesti president Toomas Hendrik Ilves, viimase ettepanekul esitasid vastuvõtul osalejad Neeme Järvi auks spontaanse ühislaulu.

Vormel: Hamilton võitis teise etapi järjest
McLareni meeskonna uustulnuka Lewis Hamiltoni tähelend jätkub täiskäigul, noor inglane võitis juba teise Grand Prix järjest.
Nädala eest Kanadas Montreali ringrajal esimesena finišijoone ületanud piloot tegi sama triki ka Indianapolise ringrajal sõidetud Ameerika Ühendriikide etapil, vahendab Sportnet.ee. Pärast ebaõnnestunud Kanada võistlust tõusis jälle poodiumile Hamiltoni meeskonnakaaslane Fernando Alonso. Hispaanlane kaotas tiimikaaslasele 1,5 sekundit. Kolmandana finišeeris Ferrari piloot Felipe Massa, tema järel nägi ruudulist lippu võistkonnakaaslane Kimi Räikkönen. Brasiillane ja soomlane jäid Hamiltonist vastavalt 12,8 ja 15,4 sekundi kaugusele.
Räikkönen jõudis neljandale kohale suuresti tänu Williamsi tiimi Nico Rosbergi õnnetusele katkestamisele neli ringi enne lõppu. Noore sakslase vormeli Toyota mootor otsustas edasisest tööst loobuda. Viienda kohaga lõpetas USA GP Renault tiimi Heikki Kovalainen, mõnevõrra komistades hooaega alustanud soomlasele on see siiani kõrgeim välja sõidetud koht.

Käsipall: Mesikäpp tuli Euroopa veteranide meistriks
Eesti koondmeeskond Mesikäpp osales 2007. aasta Euroopa meistrivõistlustel seenioridele, mis toimusid 15.-17. juunil Krakowis Poolas.
Mesikäpa meeskonnas mängivad: Riho-Bruno Bramanis, Jaanus Rätsep, Ain Orula, Ain Kont, Tõnis Turman, Margus Hermann, Arso Raid, Erki Biene, Jaanus Vitsur, Kaupo Kolsar, Tõnu Sasi, Rain Oberg, Sander Sõrmus, Janno Pikkajago, Raigo Kindsiko, Maidu Patrail - treenerid Tamur Tensing, Kalev Svilberg ja Marek Tammemäe, vahendab Sportnet.ee.
Finaalis alistas Mesikäpp Taani meeskonna HIK Copenhagen 15: 10 (5: 4). Poolfinaalis alistati Slovan Veterans (Sloveenia) tulemusega 14: 13 (7: 7).
Esimesel mängupäeval saavutati järgmised tulemused:
15.06. Handbol Veterans Terrassa ESP - Mesikäpp EST 10: 14

Kergejõustik: Kanter heitis Kusocinski memoriaalil kõige kaugemale
Kettaheitja Gerd Kanter võitis Poolas Varssavis toimunud Janusz Kusocinski memoriaali.
Avakatsel 59.11 kirja saanud Kanter saatis teisel katsel võistlusvahendi 65,45 meetri kaugusele ning võidutulemuseks see jäigi, vahendab Sportnet.ee.
Varssavis sai teise koha ungarlane Gabor Mate, kelle parim tulemus sündis esimese heite järel ning pikkust oli sel 65.07. Kolmandana lõpetas kettaheitevõistluse poolakas Piotr Malachowski, kelle parim tulemus oli 65.03. Hiljuti Soome lipu alla kolinud Frantz Kruger sai kirja 63.94 ja jäi neljandaks.
Aleksander Tammert ei leidnud rütmi ka Varssavis. Esimesel kahel katsel eestlane tulemust kirja ei saanud ning kolmandal heidetud 58.55 polnud piisav, et kaheksa parema konkurentsis võistlust jätkata. Lõpuprotokollis on Tammert 10. real.

Jalgrattasport: Saaremaa velotuuri kolmanda etapi võitis Rannamaa
Indrek Rannamaa võitis etapi Saaremaa velotuuri kolmanda etapi, Janek Tombak jätkab liidrina.
Rannamaa läbis 137,2 kilomeetri pikkuse marsruudi Viljandi - Suure-Jaani - Vändra ajaga 3: 09.40, vahendas Sportnet.ee.
Võitjaga sama aja said lõpuprotokolli ka seitse järgmist ratturit: Kimmo Kananen, Andri Lebedev, Allar Karu, Priit Raudsepp, Jussi Tomperi, Ervin Korts-Laur.
Järgnenud 96-pealises grupis finišeeris ka Janek Tombak, kelle kohaks protokollis märgiti 14. Tombak säilitas selle koha ning seiitsmesekundilise kaotusega ka velotuuri liidripositsiooni, Jaan Kirsipuu ees on tema edu viis sekundit.

Võrkpall: Eesti rahvusmeeskond jäi Valgevene turniiril võiduta
15.-17. juunil Valgevenes Mogiljovis toimunud Kuberneri karika turniiril kaotas Eesti rahvusmeeskond kõik kolm kohtumist ning lõpetas nelja meeskonna osavõtul toimunud turniiri viimasena.
Reedeses avalahingus alistusid eestlased 1: 3 Venemaa tippklubile Odintsovo Iskra, laupäeval 1: 3 Valgevene koondisele ning tänases viimases kohtumises sama tulemusega Iisraelile. Turniirivõidu nimel mängivad täna seni vaid võite tunnistanud Valgevene koondis ja Odintsovo Iskra klubi, teatas Eesti võrkpalliliit.
TULEMUSED, Kuberneri karikas:
Eesti - Odintsovi Iskra 1: 3 (-20, -16, 23, -20)
Eesti - Valgevene 1: 3 (-21, -20, 24, -23)
Eesti - Iisrael 1: 3 (-17, -20, 19, -30)

Eesti orienteerumisklubid jäid Jukola ja Venlo viestil tagaplaanile
Maailma suurima orienteerumise teatevõistluse esikohad jäid tänavu meie põhjanaabritele.
Meeskondade Jukola võistlusel sai viimase nelja aasta jooksul kolmanda esikoha Kalevan Rasti (Philippe Adamski, Samuli Launiainen, Tommi Tölkkö, Hannu Airila, Miika Hernelahti, Simo Martomaa, Thierry Gueorgiou), kes edestas norralaste Halden SK-d nelja minuti ja 10 sekundiga. Kolmas oli mullune võitja Vehkalahti Soomest, vahendas etvsport.ee.
Naiskondade Venla võistlusel oli esikohakonkurents palju tihedam - Asikkalan Raikas (Hannele Valkonen, Kirsi Vanhalakka, Sirkka-Liisa Huusari ja Minna Kauppikolm) edestasid Rootsi naiskondi OK Skogsfalken ja IF Thor vastavalt 7 ja 31 sekundiga.
Eesti võistkondadel parimate hulka asja ei olnud - naistest olid Saue Tammed 881 osaleja seas 137-ndad ja meestest OK Ilves 1345 tiimi seas 222.

Korvpall: Eesti noortekoondised alistasid Läti ja Saksamaa
Laupäeva õhtul alistas U20 noorte meeste koondis Haapsalus Läti võistkonna ning neidude U18 alistas Saksamaal mängides võõrustajamaa esindusvõistkonna.
U20 noorte meeste koondis alistas Haapsalus Läti 71: 68, teatas Eesti korvpalliliit. "Poisid mängisid väga hästi", kiitis pärast mängu Aivar Kuusmaa. Rohkem punkte võiduks tõid: Ivar Tulit 19 p, Tanel Kurbas 15p, Stanislav Minitš 9p ja Illimar Pilk 8p.Mängu ei teinud haiguse tõttu kaasa Siim-Sander Vene, Timo Eicfuss, Lauri Vahtramäe ja Mihkel Kurg. Seevastu Läti oli kohal täiskoosseisus.
Võõrsil, Heidelbergis Saksamaal, kohtus üle tuhande pealtvaataja ees Eesti U18 neidude koondis Saksamaa esindusvõistkonnaga. Hoolimata suurest sakslaste toetajaskonnast kohapeal alistasid Eesti neiud sakslased ülekaalukalt 88: 57. Parimad punktitoojad olid Kati Rausberg 19, Kerttu Jallai 18, Viive-Kai Rebane 14 ja Andresson 12. Eelneval päeval lõppes sama vastasseis mitteametlikus kohtumises samuti eestlaste võiduga 63: 57.

Korvpall: KK Hito võitis Eesti meistrivõistuste etapi
Laupäeval, 16. juunil Jõhvi keskväljakul toimunud Eesti tänavakorvpallimeistrivõistluste etapi võitis amatööride sarjas Kohtla-Järve KK Hito.
KK Hito alistas sarja üldliidri, kahel eelmisel etapil esikoha saanud Deckol Ehituse Võrumaalt seda nii alagrupis kui ka finaalis. KK Hito mängis koosseisus Edvard Trumm, Andres Mänd, Alar Pärn ja Margo Tali. Kokku osales etapil 67 võistkonda.
Järgmine kord on Ida-Virumaal võimalik osaleda tänavakorvpalliturniiril 23. juunil, kui Sillamäel toimub Ida-Virumaa tänavakorvpallimeistrivõistluste neljas etapp, vahendab Sportnet.ee.

LASTEKAITSE LIIT: riigi edasine samm oleks tagada juhtumite suurem avastamine
Riik on selle seaduse vastuvõtmisega igal juhul astunud ühe olulise sammu, et selliseid inimesi fookuses hoida. Sellest üks samm edasi oleks, et lastega seotud seksuaalkuriteod ei jääks avastamata ja süüdlased karistamata.
Eelkõige on kogu regulatsiooni juures peamine olnud see, et takistada pedofiilide ligipääs lastega seotud töödele. Seadus on mõistlik, kuna sellega kaasneb kontroll ja ühiskonna suurem teadvustamine probleemist.
Registrid peaksid siiski olema piiratud kasutusõigusega. Ligipääs neile ei tohiks olla avalik, vaid peaks piirduma asjasse puutuvate spetsialistidega nagu lasteaiakasvatajad, koolide direktorid, lastelaagrite korraldajad ja sotsiaaltöötajad.
Sellist praktikat, nagu on mõnedes USA osariikides, kus pedofiilide isikuandmed on kõigile kättesaadavad, ma ei poolda. See läheks juba isiku puutumatusega vastuollu.
On palju põhjusi, miks sellised asjad alguse saavad ja miks need avastamata jäävad, kuna tegemist on väga tundliku, intiimse ja tihti ka perekondliku teemaga.

LIISA PAKOSTA: pedofiilid pääsevad Eestis kergelt
Maailma mastaabis on Eestis vastu võetud pedofiiliat ohjeldav seadus väga leebe kui võrrelda seda näiteks USA-ga, kus mitmes osariigis on see kuritegu surmanuhtlusega karistatav.
Riigikogus 14. juunil vastu võetud seadus kohustab lastehoiuasutusi ja koole kontrollima oma uute töötajate tausta. Pedofiilid sätivad ennast meelsasti laste lähedusse tööle, seega on uus kord igati mõistlik ja tervitatav, maailmamastaabis isegi väga leebe. Lapsed on meie ainus ühendus tulevikku ning pole kultuuri, kes oma lapsi ei kaitseks.
Louisiana ülemkohus mõistis tänavu 22. mail oma elukaaslase 8-aastase tütre vägistanud Patric Kennedyle surmanuhtluse. Pedofiilia eest mõistetakse selles USA osariigis surmanuhtlust juba alates 1995. aastast, ridamisi on seadusi karmistades järgnenud teisedki osariigid. Äsja on Texase osariigi kuberner Rick Perry kinnitanud avalikkuse ja juristide enamuse toel, et pedofiilia eest hakatakse seal määrama karmimaid karistusi kuni surmanuhtluseni välja.

JAAK AAVIKSOO: Tähelepanuta jäänud III maailmasõda
Samal ajal kui konventsionaalsed ohud ei ole eriti muutunud, on esile kerkinud uus, potentsiaalselt palju ohtlikum nähtus, mis on pälvinud vähe tähelepanu.
Võiks isegi väita, et see valdkond on tahtlikult jäetud nn küberruumi pärusmaaks, millega tegeldakse marginaalselt. Vähemalt senikaua, kuni küberruumis aset leidvad sündmused sunnivad meid peatuma ja mõtlema selle üle, kuidas toimuv mõjutab meie julgeolekut.
Alles hiljuti suunati Eesti vastu poliitilise suunitlusega küberrünnakute kampaania. Küberrünnakute sihtmärgiks võeti valitsusasutuste, tööstus- ja eraettevõtete veebilehed. Kuigi on raske üheselt tuvastada rünnakutega seotud isikuid, gruppe või organisatsioone, võime kindlalt väita, et amatöörkräkkerite kõrval oli rünnakuisse kaasatud oma ala tippspetsialiste ja mis veelgi olulisem ning vastase haardele iseloomulikum - märkimisväärseid ressursse. Küberrünnakute kampaania ei tähendanud üksnes protesti Eesti Vabariigi valitsuse vastu, vaid ulatuslikku, kooskõlastatud ja sihipärast tegevust, mis toimus samaaegselt meedia-, poliitika- ja majandussündmustega. Kokkuvõttes oli meie arvates tegemist kübersõja ja küberterrorismiga.

MIHKEL RAUD: Kontrakultuuripäevad Järvakandis
Suur suvi on sisuliselt käes ning esimesed teated kogu riiki kulutulena laastavatest tuuridest, festivalidest ja muidu vahvatest ajatapmise ning meelelahutamise moodustest on trükimasinate vahelt ka lehelugejani jõudnud.
Kellel läheb enneolematult hästi, kelle juurest jooksevad esinejad ja publik minema, kellel lahvatab atraktsioon suurte leekidega põlema, kelle "kidramehel" lüüakse ninaluu sodiks. Põhjamaiselt pime ning külm maa, mis elab looduse poolt pealesunnitud tsüklis "kolmveerand aastat teeni raha ja kolm kuud kuluta", on jõudnud kauaoodatud karjalaskmise faasi. Ja ole sa nii küüniline kui tahad, tuleb anda tõele au: kannatlikult oodatud juuni, juuli ja august on iga ülejäänud aasta jooksul kulutatud töötundi täiega väärt. Ilus ilm meeldib ka kõige vindunumale snoobile. Kellele ei meeldiks?
Pulbriks näritud, ent oma geniaalsuses seda tabavama mantra juurde taas kord naastes: inimesi on igasuguseid. Möödunud nädalavahetusel kogunes osa neist Järvakandi-nimelisse, vahepeal peaaegu täielikku unustusse vajuda jõudnud sümpaatsesse Eesti alevisse. Järjekordne Rabarock on saanud ajalooks ning sihipärasus, millega pisikese seltskonna rokkmuusikute korraldatud festival aasta-aastalt publikuhulka kasvatab, ei jäta ruumi kahtlusteks. Iga-aastane festival, mille võimatusest Eestis pärast Rock Summeri ja Pühajärve Beach Party lõppu on katkematult räägitud, laiutab juba praegu skeptikuid vaigistava tegelikkusena. Kui Rock Summer meelitas 1980-ndate lõpul tähelepanuväärse osana rahvusliku identiteedi taastekkimisest - ja mis ilmselt olulisemgi: meie "läände kuulumise" tajumisest - Tallinna lauluväljakule tuhandeid ja tuhandeid inimesi, siis praegune tegelikkus on ühe korralikult toimiva rokkfestivali jaoks kahtlemata oluliselt argisem.

Süsteemitu juhtimise häda
Riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse tagamiseks tuleks pidevalt kaasata vabariigi juhtivaid teadlasi ja spetsialiste. Samuti huviliitude ja -seltside esindajaid riigi tasandil seaduseelnõude koostamiseks ja riigikogu komisjonides ekspertiiside tegemiseks, kuna ametnikel ja poliitikutel ei ole suuremahuliste probleemide analüüsimiseks sageli piisavaid teadmisi ega kogemusi.
Vigadest võib tuua järgmise näite. Isamaaliidu juhitud valitsuse ajal prooviti liita väikseid ja nõrku valdu, et tagada kohapeal piisav haldussuutlikkus. Reformierakondlaste juhitud valitsuse ajal peeti seda aga liigselt keerukaks ja suuremahuliseks probleemiks ning see jäeti tähelepanuta (lihtsalt mugavusest?).

Toetan alkoholimüügi piiranguid...... aga ainult juhul, kui kella 20-st kuni kella 8-ni ei saaks kusagilt Eestist (sh baaridest, kohvikutest jne) alkoholi, taksoviina pakkujaid otsitaks innuga ja karistataks karmilt (suured trahvid, arest, konfiskeerimine).
Praegu Tallinnas kavandatav toob tõesti ebavõrdse kohtlemise, probleemi kitsendamise ja tarbija kukru kergendamise. Miks peaks tõstma baaride käivet poodide arvelt ja panema alkoholi himustajat joogi eest lihtsalt rohkem maksma?
Kui supermarketid tõesti kell 20 uksed sulgevad, on see hoop paljudele tavainimestele, sest vahetult pärast tööpäeva lõppu on kassades alati suured järjekorrad.
Ikkagi jääb kripeldama küsimus: miks ei võiks õhtul osta kallist veini või konjakit kellegagi romantilise õhtu veetmiseks? Miks peavad kultuursed tarbijad kannatama joodikute ja mannetu politseijärelevalve (napsutavad alaealised, joobnud juhid, tänaval urineerijad jne) tõttu?

Poeb vägisi suhu
Teadagi polnud sõjaeelses Eestis viinapudelid lausa iga nurga peal ööpäev läbi inimesi ahvatlemas. Nüüd aga on, on igal hetkel ja kui viin on alailma saadaval, küllap ta siis meie suudessegi poeb. Poeb, ja kuidas veel... Vahel paistab, et peale pudelikummutamise ei oska ei vana ega noor nüüdis-Eestis oma vaba ajaga mitte midagi peale hakata. Ning sadu hobujõudusid vaguralt ja ohutult kapoti all hirnatamas kuulda - seda mõistagi ei saa. Istub viinast pilditu või poolpilditu mees, naine, poiss või plika rooli taha, kapotialune jõuratab-hirnatab ja nii mõnelgi juhul ootab ees kas haiglavoodi, invaliidi ratastool või, mis kõige traagilisem, alkoholist nüristunud hinge Peetruse juurde lendamine. Jättes kõrvale need tuhanded, kes kaotavad alkoholi pärast oma tervise ja töö (ühiskond jääb ilma vajalikust töötegijast), küünib praeguses Eestis igal aastal alkoholi tõttu hukkunute arv sadadeni...

Kuidas tuleb ülipopulaarsus? 
Tuleb alustada ülisuurest "prohmakast", ebaõnnestumisest. Nii suurest, et see kogu rahvast raputab ja hirmutab. Üldrahvalik õnnetus liidab rahva, mobiliseerib võitlusse vaenlase vastu. Seisku pealegi võitluse eesotsas seesama prohmaka põhjustaja ise - nüüd on ta päästja, peaaegu rahvuskangelane. Ja nina kohal tuleb nüüd vihmavarju hoida - idatuultega sadav vihm on vinge ja pikaajaline.
Raimo Männis, kirjanik, Laagri

Riik ja rahvustunne
Eesti keele ja kultuuri püsimajäämine vajab tugeva rahvustundega eestlastest kodanikke. Rahvustunne ei teki iseenesest ega automaatselt majanduslikult hästi hakkamasaamise tõttu. Kuna riik peab tagama rahvuse püsimajäämise, siis on riik kohustatud looma ka rahvustunde tekkimiseks vajalikud eeldused.
Laulev revolutsioon ja Balti kett lõid võimaluse eestlaste vabadusihal jõuliseks emotsiooniks kujuneda. Riikliku arusaamise või tahte puudusel ei saanud iseolemise uhkus kuigi kauaks püsima jääda. Nüüd on juba tuhandeid eestlasi võõrsile lahkunud ja mitte ainult parema palga nimel. On aeg hakata väärikalt toimima Eesti Vabariigina ning sihikindlalt innustama vabas Eestis sündinud eestlasi oma rahvusliku kuuluvuse üle uhkust tundma ja elama nii, et eesti rahvas ja kultuur saab üle aegade püsima jääda.

Tallinna pommitamisest
Lugesin teie lehest, et Eesti venekeelses ajakirjanduses (Vesti Dnja - toim) ilmus artikkel Tallinna "säästlikust pommitamisest" ja hilisemast "sõbralikust taastamistööde abist". Elasin ise väikese poisina üle Tallinna pommitamise ja hiljem oli võimalus vestelda mehega, kes pommitas Tallinna. Võin täiesti ausalt öelda, et pommitajatel oli käsk pommitada vaenlast.
Meie perekond elas Väike-Ameerika tänaval ja maja sai süütepommi tabamuse juba esimese pommituslaine ajal. Põgenesime varju saapavabrikusse, mis hiljem sai ka täistabamuse. Tohutus paanikas ema hoidis süles minu kaheaastast väikevenda, põgenesime pommituslaine vaheajal Lilleküla jaama taga olevatele põldudele. Seal lubasid Saksa õhutõrjepatarei sõdurid meil puhata ja andsid juua. Siis tuli pommituslaine, meil kästi ära minna.

Ansipi andetud naljad
Nali on meie elus hädavajalik ning hea nalja väljamõtlemine ja esitamine nõuab suurt meistrit. Müts maha Ivar Kallioni, Peeter Tulviste ja Villu Reiljani ees, kes on oma ala tõelised suurmeistrid. Ka peaminister Andrus Ansip teeb pidevalt nalja, kuid tema naljad kipuvad viletsasti välja kukkuma.
Kõige hullem on see, et mõni võtab tema nalju koguni tõsiselt. Kuid on asju, kus naljatamine ja rumalate otsuste langetamine pole lubatud. Üheks selliseks valdkonnaks on energeetika ning siin on Ansipi jutt ja teod alatasa täis vassimist ja vastuolusid.
Näiteks kõneleb ta 13. juuni Eesti Päevalehe veergudel tõsimeeli, et Eesti suudab kogu vajamineva energia ise toota, kuid samal ajal kirjutab koos teiste tarkpeadega koalitsioonilepingusse põlevkivi kaevandamise aastaseks ülempiiriks 15 miljonit tonni. Kuivõrd AS Kunda Nordic Cement, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, OÜ Merko Kaevandused ja OÜ VKG Aidu Oil on juba saanud kaevandamisload 4,8 miljoni tonni põlevkivi kaevandamiseks ja ka Narva elektrijaamade õlitehasele kulub miljon tonni aastas, siis jääb elektritootmiseks vaid 9,2 miljonit tonni, mis võimaldab toota 7,3 TWh elektrit, mis loomulikult ei kata Eesti vajadusi.

Kui vaja, teeme ära! 
OÜ Vennad Ehitus sellise sisuga lause seisab renoveeritava Tartu vaksali piirdetaral. Seda saavad lugeda kõik inimesed: nii möödujad kui ka reisirongile ruttajad.
Minnes esimesele ooteplatvormile, et sõita rongiga kas siis Tallinna või Valga, Põlva poole, paneb hämmastama, et reisijatele pole Tartu vaksalis üldsegi mõeldud. Seal on, ei tea, mis ajast, 3 x 4 niinimetatud musta tooli, kus reisihuvilised saavad enne rongi saabumist jalgu puhata.
Reegel on: kes ees, see mees. Ei mingit varikatust, igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab, sadagu vihma või kõrvetagu päike. Küll aga on vaksali peahoone kõrval asuv kahekorruseline maja renoveeritud hotelliks, kus turistid saavad ööbida ja mille uksele on isegi hinnakiri paigaldatud.

Wirtualna Polska: Eesti ja Poola energiakoostöö
Pärast kohtumist oma Poola kolleegi Jaroslaw Kaczynskiga ütles Eesti peaminister Andrus Ansip ajakirjanikele, et kaks riiki peavad tihendama koostööd energiasektoris, kirjutab Poola uudisteportaal. "Energiasild, mis ühendab Poolat ja Leedut, on ka Eestile väga oluline," kommenteeris Ansip Ignalina tuumaelektrijaama projekti.
Lisaks rääkisid riigijuhid ka suhetest Ukraina, Valgevene ja Venemaaga ning Kaczynski lubas Eestit konfliktides toetada, lausudes: "Poola on valmis toetama Eestit samamoodi, nagu oleme teid minevikus toetanud konfliktides teie võimsa naabriga".

Fxstreet.com: Tasakaalukama kasvu märgid
Rahvusvaheline finantsuudiste portaal vahendas Danske Banki ekspertide arvamust Eesti ja Läti värskest majandusstatistikast, mis annab nende sõnul märku tasakaalukamale teele suunduvast arengust.
Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas tänavu esimeses kvartalis 9,8 protsenti. See oli madalaim näitaja alates 2005. aasta teisest kvartalist. Märkimisväärselt kõrge kasvutaseme aeglustumise põhjuseks oli kinnisvaraturu rahunemine ja aeglasem ekspordikasv. Sisemaine nõudlus nõrgenes peamiselt investeeringute kahanemise tõttu.
"Seega on kokkuvõttes näha märke Balti riikide kasvu aeglustumisest ja seda tuleks selgelt tervitada. Aga on veel liiga vara arvata, kui olulist aeglustumist saame näha lähikuudel, ning Balti turgudel püsib endiselt märkimisväärne risk," kirjutasid analüütikud.

Wall Street Journal: NATO arendab küberkaitset
NATO kaitseministrite kohtumisel kutsus USA kaitseminister Robert Gates liitlasi üles looma küberrünnakutele vastamise tegevuskava. Gatesi neljapäeval tehtud üleskutse tulenes pretsedenditust küberrünnakust Eesti vastu, mille elektrooniline pangandussüsteem seetõttu sel kevadel lühemaks ajaks seiskus, kirjutas mõjukas USA majandusleht.
Üks põhiküsimus, mida NATO planeerijad peavad lähiajal käsitlema, on see, mida praegu puudutab NATO lepingu artikkel 5, mille kohaselt rünnakut ühe liikme vastu peetakse rünnakuks kõigi vastu. "Kui suuremahuline küberrünnak halvab elektrivõrgu, seiskab töö ühe riigi naftaväljadel või toimub midagi sarnast, kas see tähendab rünnakut artikli 5 mõistes?" küsis üks USA kaitseametnik. "Kui NATO planeerijad oma ülevaadet teevad, peavad nad neid küsimusi arvesse võtma."

REPLIIK: Hamastan ja Fatahland
Juba 60 aastat ei ole suudetud ära kasutada võimalusi Lähis-Idas rahu saavutada. Algul polnud tahet leppida ei araablastel ega juutidel. Siis oli osa araablasi valmis Iisraeli tunnustama, teised mitte. Iisrael lõi neid ühe mütsiga ja keeldus isegi Yassir Arafatiga asju ajamast. Oma tahet ta ei saanud - Iisrael hävitas Arafati ja tõstis kogemata kilbile hoopis oma suurima vaenlase.
Mullu valimised võitnud Hamasi võimult tõrjumist saab vaadata ka kui Palestiina rahva valiku vastast riigipööret. Rühmitusel Fatah puudub rahva mandaat, kuid nüüd on tal uuesti kogu võim. Ühtlasi paiskus kinni ka uks, mis hoidis Hamasi rahumeelsemal kursil. Vägivallakeeris on saanud uue hoo. Rahu tuleb taas nullist ehitama hakata.

JUHTKIRI: On ikka sinu asi küll! 
Prokuratuur saatis kohtusse materjali, mille järgi 56-aastast meest süüdistatakse seitsme aasta jooksul 25 000-ühikulise lastepornokogu loomises. Kuigi ka kolleegid kahtlustasid teda võikas huvis, saadi kuriteole jälile hoopis tänu jäätmekäitluskeskuse töötajale, kes pabereid sorteerides leidis räiged fotod ning andis nendest teada.
Ehkki võimalikust kuriteost mitteteatamist on hirmu ja hoolimatusega kerge õigustada, on iga inimese kohustus teha oma vihjed ja kahtlused ka politseile teatavaks.
"Mis see minu asi on, see ei olnud ju minu kott?" arutavad teismelised trammis pealt nähtud taskuvargust. Samamoodi mõtleb ka korteriomanik, kelle naabri ukse taga käib öösiti kahtlaselt palju klaasistunud pilguga noori, raha näpu vahel. Kuid kui see oleks meie kott või need noored oleksid meie enda lähedased, mõtleksime ilmselt teisiti. Järgmisel korral aga võibki nii olla. Lisaks tuntakse hirmu, et politseisse teatamine võib endalegi kuidagi negatiivselt mõjuda, arvestamata, et näiteks vihjetelefonile saab kõne võtta ka anonüümselt. Arvates, et politsei ei võta niikuinii midagi ette, unustatakse, et väiksemgi vihje võib aidata kuriteo mitme kuu pärast lahendada ning näiteks narkootikume müüva naabri asemel võetakse vahele hoopis tema varustaja.

Vene koolid on eestikeelsele õppele üleminekuks valmis
Kõik 63 Eesti vene õppekeelega kooli on valmis eestikeelsele õppele üleminekuks, kinnitasid haridusministeerium ja venekeelsete koolide direktorid.
Seda, et paika ei pea hirmujutud nagu jääks riigikeelse õpetuse korral venekeelsete laste haridus nigelamaks, näitab nende koolide praktika, kus üht või teist ainet juba aastaid eesti keeles õpitakse, kirjutab ETV24.
Näiteks eelolev õppeaasta ei muuda midagi Tallinna 53. Keskkoolis, sest eesti kirjandust õpetatakse seal eesti keeles juba mitu aastat.
"Kõik 63 Eesti vene õppekeelega kooli, sealhulgas ka täiskasvanu gümnaasiumid ja eragümnaasiumid on kinnitanud oma valmisolekut. Eks me peame ka aru andma, et eesti kirjandus on üleminekuks ka suhteliselt lihtne. Meil on ju eesti keele, kui teise keele õpetajaid päris palju," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Katri Raik Aktuaalsele kaamerale.

Saaremaa Põduste jões levib vähikatk
Norra veterinaarinstituudis tehtud analüüsid näitasid, et tänavu Saaremaal Põduste jões surnud vähid põdesid vähikatku.
Keskkonnaministeeriumi teatel märkasid aprillis kalamehed Saaremaal Põduste jões surnud jõevähke. Esialgu oli tegemist üksikute kolletega, kuid vähkide haigestumine ja suremine levis edasi. Vaatlusel ei tuvastatud suremise seost ühegi tööstusettevõttega, sest surnud vähke esines rohkelt ka tööstuspiirkonnast ülesvoolu.
"Vähiuurijad hakkasid kahtlustama vähikatku," ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus. "Teadaolevalt ei ole aga Saaremaal kunagi varem vähikatku esinenud, seetõttu saadeti nii surnud kui ka elusalt leitud vähkidelt võetud koeproovid vähikatku põhjustava seene (Aphanomyces astaci) kontrollimiseks Norra riiklikusse veterinaarinstituuti."

Eesti Energia alustas üle-eestilise internetiühenduse pakkumist
Tänasest on võimalik liituda Eesti Energia mobiilse internetiteenusega KÕU, mis katab kogu Eesti riiki, samuti on seda võimalik kasutada liikuvates transpordivahendites.
Kuni 2. juulini kestva häälestusperioodi ajal saavad teenusega liitujad KÕU internetiühendust kasutada kuutasuta.
"Meie teenus eristub selgelt teistest Eesti turul olevatest internetiteenustest. KÕU levib kõikjal ja toimib ka liikumise pealt," rääkis Eesti Energia juhatuse liige Tiit Nigul.
KÕU internet on mõeldud eelkõige inimestele, kelleni teised internetiteenused ja levialad ei ulatu, näiteks kaugetes metsataludes ning neile, kes vajavad liikuva eluviisi tõttu internetiühendust erinevates kohtades ringi liikudes.
"Eesti Energia KÕU on seal, kus iganes Eestimaal meie klient ka parasjagu ei viibiks - maakodus, rongis, praamis, metsas või mererannas," rääkis Nigul. "KÕU sihtklient ei ole inimene, kes tahab kasutada internetti seal, kus püsiühendus on kättesaadav. Pakume esmaskordset võimalust kasutada internetti paikades, kuhu võrguühendused ei ole seni jõudnud ning neile, kes tahavad internetti kasutada liikumisel," rõhutas ta.

Politsei tabas Rabarockil hulgaliselt purjus alaealisi
Möödunud reedel ja laupäeval Järvakandis toimunud muusikafestivali Rabarock 2007 käigus tabas politsei võrreldes eelmise aastaga oluliselt rohkem alkoholi tarvitanud alaealisi ning kainenema toimetatute hulk oli eelmise aastaga võrreldes üheksa võrra suurem.
"Võrreldes möödunud aastaga oli sel aasta festivali külastajate seas oluliselt rohkem alkoholi tarvitanud alaealisi. Eelmisel aastal tabati 3 ning sel aastal 30 joobes alaealist," teatas Rapla politseijaoskonna pressiesindaja Kaire Kozlova.
Muusikafestivalil avaliku korra eest vastutanud Rapla politseijaoskonna vanemkomissar Margus Kaldma märkis, et sel aastal pöörasid nii politsei kui ka festivali turvameeskond alaealistele purjutajatele rohkem tähelepanu.
Eelmise aastaga võrreldes oli rohkem ka täiskasvanuid, kes vajasid kainenemisele toimetamist - 27 isikut (2006 aastal -a 18 isikut). Registreeriti ka 2 ebaseaduslikku narkootilise aine tarvitamisega seotud juhtumit.

Riik premeeris Iraagist kojujõudnud kaitseväelasi teenetemärkidega
Kaitsejõudude peastaabi ülem kolonel Neeme Väli premeeris täna keskpäeval Eestisse Iraagist tagasijõudnud Estpla-14 jalaväerühma kuulunud kaitseväelasi kaitseväe teenetemärkidega.
Pool aastat Iraagis teeninud kaitseväelastest neli said teenetemärgid lahinguliste teenete eest, seitse sõdurit pälvisid eeskujuliku teenistuse ristid, teatas kaitsejõudude peastaap.
Estpla-14 kaitseväelased viisid kuue teenistuskuu jooksul läbi 148 motoriseeritud ja jalgsipatrulli, neist pikemad kestsid 48 tundi ja lühimad kuus tundi. Rühm viis läbi ka kinnipidamis- ja läbiotsimis-, konvoi- ja julgestusoperatsioone, samuti mehitati vaatlusposte ning masinate ja isikute läbiotsimispunkte.
Operatsioonide käigus pidas Estpla-14 kinni kokku 37 isikut, keda kahtlustati peamiselt koalitsioonijõudude vastastes rünnakutes, inimröövides ja mõrvades. Kokku leidis Estpla-14 kaitseväelased 84 erinevat käsitulirelva, tankitõrjerelvi, ühe miinipilduja ning hulgaliselt laskemoona erinevatele relvadele.

Eesti hakkab Euroopa kosmoseagentuuriga koostööd tegema
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastab kolmapäeval Eesti koostöölepingu Euroopa kosmoseagentuuriga.
Sõlmitav koostöö raamleping avab Eestile ja siinsetele ettevõtjatele võimaluse tihedamalt osaleda Euroopa kosmoseagentuuri (European Space Agency - ESA) töös, seda nii teadus- ja arendustegevuse alal kui ka tööstuslikke tellimusi täites, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Raamleping paneb paika kuus koostöövaldkonda: kosmoseteadus, Maa jälgimise uuringud, telekommunikatsioon, mikrogravitatsiooni uuringud, tehnoloogia arendamine ja maapealsed tugisüsteemid.
Suhetes kosmoseagentuuriga hakkab Eestit jooksvalt esindama Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Agentuuri poolt kirjutab lepingule alla juriidiliste ja välissuhete direktor René Oosterlinck.

Väikeste piiriüleste nõuete sissenõudmine muutub lihtsamaks
Euroopa Nõukogu kehtestas Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse ehk nn small claims määruse, mille abil muutub tulevikus piiriüleste nõuete maksmapanek summas kuni 2000 eurot tunduvalt hõlpsamaks.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Karin Rammo sõnul on nõue piiriülene juhul, kui menetluse alustamise ajal asuvad võlgnik ja võlausaldaja erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides. "Nimetatud määrusega luuakse ühtne menetlus, mida saab rakendada kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kohtutes, välja arvatud Taanis,"
"Seni on olnud riikidevahelise menetluse suurimateks probleemideks ebaproportsionaalselt suured menetluskulud ning jätkuvalt bürokraatlikud takistused tulenevalt kohtusüsteemide erinevustest. Small claims menetlus annab EL elanike ja ettevõtete kasutusse lihtsustatud reeglitega menetluse, mis võimaldab piiriüleses situatsioonis nõudeid väärtuses kuni 2000 eurot rahuldada lihtsamalt, väiksemate kuludega ning ajaliselt kiiremalt," märkis Rammo.

Kümme laevafirmat lõpetavad vabatahtlikult puhastamata heitvee laskmise Läänemerre
Kümme laevafirmat viiekümnest lõpetab vabatahtlikult puhastamata heitvee laskmise Läänemerre, ülejäänud jätkavad senist tegevust, teatasid Maailma Looduse Fond (WWF) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF).
Mõlemad organisatsioonid kutsusid Läänemerel tegutsevaid laevandusettevõtteid loobuma laevade heitvee laskmisest Läänemerre. Laevanduskompaniisid kutsuti ühinema vabatahtliku leppega mitte lasta heitvett merre ka rahvusvahelistes vetes, kus see on hetkel seaduslik.
Avaldused saadeti kuues Läänemere äärses riigis ligi 50-le laevafirmale, neist kümme laevafirmat nõustusid vabatahtlikult puhastamata heitvee merre laskmisest loobuma.
Üleskutsega nõustusid leppima Birka Line (Soome), Hurtigruten (Saksamaa), Lindaliini (Eesti), Molslinien (Taani), Peter Deilmann Reederei (Saksamaa), Seawind Line (Soome), Tallink/ Silja Line (Eesti) ning Viking Line ABP (Soome). YLE24 andmeil ühinesid esmaspäeval üleskutsega veel Nordic Jetline Finland ning Eckerö Line.

Reportaaž: Piirist piirini esimene poolik päev
Piirist piirini pidanuks pühapäeval algama võimsa rongkäiguga ja hõisete saatel. Pärast avakõnesid saanuks rahva seast soovijad kaasa teha regati proloogi - sõidu Narva-Jõesuusse. Päike pidanuks paistma ja oleks pidanud soe olema. Päris nii ei läinud.
Rongkäigu alguse ajaks oli pool päeva vihma sadanud, nii et kõik oli vettinud ja rongäik jäi ära. Seevastu ei saanud miski takistada pidulikku ärasaatmist Narva sadamast. Rahvast oli küll ilma tõttu vähe, aga see-eest olid nad entusiastlikud.
Mängis rohelistes tunkedes Tartu puhkpillorkester, peeti kõnesid, sooviti hääd tuult purjedesse. Täitsa mõnus oli. Kui välja arvata see, et keset eestikeelset kõnet ilmus rahva seast kohalik arvamusliider - pikk, sale tõmmu noormees üleni valges - kes üheselt teatas vene keeles, et tegu on Vene linnaga, seepärast pidagu purjetajad oma kõned ka ikka vene keeles. Kõneleja pani noormehe kärmesti terava lausega paika ja kohalikke arvamusliidreid jäi meenutama vaid ühe kohalesõitnud auto vali tümps. Regatil aastaid käinud purjetajad teadsid rääkida, et tänavu olla regati 10 toimumisaasta kohta esimene kord, kui keegi pahandas eestikeelse kõne peale. Muidu on kõik alati hästi sõbralik olnud.

Ilmajaam: püsivat kuiva ja sooja ilma sel nädalal ei tule
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt tuleb alanud nädal vihmane, ilma paranemist ei ole praeguse prognoosi kohaselt oodata ka jaanilaupäevaks.
Ilmajaama teatel määrab nädala alguses ilma nõrgenev ja itta taanduv madalrõhuala, mille tagalas on hoovihma võimalus suurem päeva ajal.
Kolmapäeval tugevneb Läänemere lõunaosa kohal väike kõrgrõhuala, mille hari ulatub Eestini, mistõttu vihma tõenäosus väheneb nii kolmapäeval kui neljapäeval.
Reedest läheneb uus madalrõhuala lõunapoolsetelt laiustelt, mis toob suureneva vihmavõimaluse. Nädalavahetusel määravad ilma nõrgad madalrõhualad.
Hoovihmade tõenäosus on laupäeval Mandri-Eestis 35-65 protsenti, saartel alla 35 protsendi. Pühapäeval on sajuvõimalus mandril 65-95 protsenti, saartel endiselt alla 35 protsendi.

Ratas: riigikogus tuleks võimalikult vähe olla
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas leiab, et riigikogulased peaksid efektiivsema töö huvides rohkem erinevates paikades käima ja vähem oma aega Toompeal veetma.
Ratas tegi reedel ringkäigu Ida-Virumaal, kus ta külastas Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva linna, vahendas Narva linnavalitsuse pressiteenistus.
"Minu motoks on riigikogus, et tuleb võimalikult vähe olla Toompeal ja sellevõrra rohkem käia Eesti erinevates paikades - seda efektiivsem on riigikogu liikme töö," ütles Ratas.
Endise Tallinna linnapeana leidis Ratas, et Narval ja Tallinnal on paljugi ühist, kuid Narva linna arendamine kulgeb mõistlikumalt. "Tundub, et Narva linna arendamine toimub mõistlikult - siin ei ehitata ükskõik mida ükskõik kuhu," ütles Ratas.

Balti jaamas tapeti mees
Reedel, 15. juuni õhtulpoolikul ründas seni kindlakstegemata meesterahvas terariistaga Balti jaamas trammi oodanud Joonast.
1960. aastal sündinud Joonast rünnati kella 18.15 ajal, vahendas politseiameti pressiesindaja.
Kannatanu toimetati Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse, kus ta kell 21.33 suri.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et juhtumi osas algatati kriminaalmenetlus. Praeguseks ei ole kedagi kuriteos kahtlustatavaks tunnistatud.
Politsei palub kõigil, kes juhtunut pealt nägid või kellel on infot toimunu kohta, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4490, 612 4448 või politsei üldnumbril 110.

Estonian Air jättis ära lennu Moskvasse
Täna hommikul tühistas Estonian Air kell 7.05 väljuma pidanud lennu, sest lennuki uks on reedest saadik endiselt katki.
Reedel sai lennuki uks reisijate trapi eemaldamisel vigastada, mistõttu oli firma sunnitud edasi lükkama kella kaheksase lennu Pariisi ning kuni asenduslennuki saabumiseni ka paljud teised lennud, ütles Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen Päevaleht Online'ile.
Täna soovis Moskvasse lennata ca 60 inimest ning Moskvast tagasi Tallinna 55 inimest. Eskelineni sõnul otsitakse praegu võimalusi, kuidas neid reisijaid läbi teiste lennujaamade teenindada.
Loodetavasti saab lennuk homseks töökorda, avaldas Eskelinen lootust. Tema sõnul ei suudetud lennuki ust nädalavahetuse jooksul ära vahetada, kuna tegemist on suurema remonditööga. "Lennuki ukse vahetus ei käi niisama," ütles ta.

Estpla-14 jõuab täna tagasi Eestisse
Täna keskpäeval saabub Eestisse tagasi pool aastat operatsioonil "Iraagi Vabadus" teeninud jalaväerühm Estpla-14.
Estpla-14 kaitseväelased viisid kuue teenistuskuu jooksul läbi 148 motoriseeritud ja jalgsipatrulli, neist pikemad kestsid 48 tundi ja lühimad kuus tundi. Rühm viis läbi ka kinnipidamis- ja läbiotsimis-, konvoi- ja julgestusoperatsioone, samuti mehitati vaatlusposte ning masinate ja isikute läbiotsimispunkte.
Operatsioonide käigus pidas Estpla-14 kinni kokku 37 isikut, keda kahtlustati peamiselt koalitsioonijõudude vastastes rünnakutes, inimröövides ja mõrvades. Kokku leidis Estpla-14 kaitseväelased 84 erinevat käsitulirelva, tankitõrjerelvi, ühe miinipilduja ning hulgaliselt laskemoona erinevatele relvadele.
"Meie üksuse suureks plussiks on oskus ja võimekus täita võimalikult erinevaid ülesandeid," sõnas Estpla-14 ülem leitnant Ranno Raudisk. "Kuus kuud näitasid, et oleme täielikult võimelised mistahes operatsioonideks koos liitlastega. Me oleme väljaõppelt väga heal tasemel ning meie oskused on avaldanud muljet kõigile meiega koos tööd teinud liitlastele."

Reisija ei leidnud rongi ega rööpaid
Eesti Raudtee vahetab Tartu vaksalis välja raudteed ning kuri käsi on seinalt ümberkorralduste info maha rebinud, mis sunnib reisijaid ise otsima, kust ja kuidas rongile saab.
Ajaloolane Indrek Paavle soovis reede hommikul Tartu vaksalist kell 6.40 väljuva rongiga Tallinna sõita, kuid tavapärases kohas rongi ei olnud, kirjutab Tartu Postimees.
"Mõtlesin esimese hooga, et rong on enne õiget aega ära sõitnud," rääkis Paavle, kuid nõutult ringi vaadates avastas ta aga, et Tallinna rongi tavalises peatuskohas, otse vaksalihoone taga, pole enam relsse ega liipreidki ning et Tallinna minev rong seisab üsna kaugel, teise perrooni taga.
Teavet ümberkorralduste kohta jalgadele tuld andnud ja rongile jõudnud Paavle ning teised reisijad ei märganud, sest seda polnudki.
Praegu tasub reisijatel meeles pidada, et peaaegu kõigile rongidele minekuks tuleb minna läbi tunneli. Erand on vana veetorni juurde tehtud ajutistest peatusest väljuv Orava rong.

Ehitusjärgus kortermaja esimene varing mätsiti kinni
Kolmapäeval Tallinnas Tööstuse 14 ehitusjärgus olevas kortermajas toimunud varing ei olnud seal väidetavalt esimene. Et varasemas varingus keegi viga ei saanud, vaikiti see lihtsalt maha.
Hoone ehitamise ajalooga kursis oleva inimese sõnul varises sama maja teise korruse vahelagi esimest korda aprillis, kirjutab SLÕhtuleht. Arendaja ega projekteerija sellest suuremat numbrit ei teinud, äpardus parandatud ära ning ehitus jätkus samas vaimus.
Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ehituse osakonna spetsialist Tiit Tamm ütleb, et inspektsioon ei tea varasemast varingust midagi. Imelik lugu küll, kui selline asi juhtus.

Kaitseliit on kimpus Kosovo-missiooni mehitamisega
Kaitseliit oli sunnitud pikendama Kosovosse minevasse luurerühma värbamist, kuna algseks tähtajaks saadi kokku vaid pooled vajaminevast 26 mehest.
Värbamist järgmise aasta veebruaris Kosovosse minevasse luurerühma Estrif-3 alustas kaitseliit juba aprillis, kuid eelmisel nädalal pikendati missioonile registreerimise tähtaega 13. juulini, kirjutab Postimees.
"Praegu on pooled mehed olemas, aga nendega seisab ees töö, nad peavad läbima arstliku komisjoni ja turvakontrolli, nii et nad ei pruugi kõik alles jääda," nentis kaitseliidu avalike suhete osakonna ülem kapten Neeme Brus.
Kapten Brusi sõnul on luurerühma Estrif-3 liikmete värbamist pidurdanud ka see, et veel pole ei kaitseliitlaste endi seas ega ka ajakirjanduse vahendusel jõutud aktiivset värbamiskampaaniat alustada.
Kaitseliit on järk-järgult kaitseväelt üle võtnud rahulikumad ja ohutumad Balkanimissioonid, et kaitsevägi saaks keskenduda raskematele ja ohtlikumatele Afganistani- ja Iraagi-missioonidele.

Euroliit hakkab lastele tasuta puuvilju jagama
Ebatervisliku toitumise tõttu järjest ülekaalulisemaks muutuvate laste pärast muretsev Euroopa Liit tahab hakata koolides jagama õpilastele tasuta puu- ja juurvilju õuntest banaanideni.
Ebatervislik toitumine on paljudes Euroopa Liidu riikides kaasatoonud ülekaaluliste laste arvu kasvamise. Seetõttu leidis enamik liikmesriike, et koolides tasuta jagatav puu- ja köögivili võiks aidata laste toitumisharjumusi muuta ja andsid Euroopa Komisjonile ülesande puuviljade jagamise programm koostada, kirjutab Postimees.
Vaid iga viies Eesti laps sööb iga päev puuvilju, selgub sel aastal avaldatud UNICEFi uuringust. Samas soovitavad arstid süüa iga päev viis puu- või köögivilja.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup ei osanud veel öelda, mida täpselt koolilastele jagama hakatakse. "Eesti tootjate huve vaadates poleks paha, kui seal oleks kodumaised õunad ja porgandid, kuid peame arvestama, et ELi liikmesriikides toodetakse ka banaane, mis samuti kvalifitseeruvad," lausus Oopkaup. Lisaks Eesti õuntele võivad Eesti koolilasteni jõuda näiteks Poola pirnid, sest Euroopa siseturg on ühtne ja Eesti ettevõtjaid eelistada ei saa, ütles ta.

Harku järvest leiti uppunud inimene
Laupäeval tõid pinnaltpäästjad Tallinnas Harku järvest välja uppunud inimese surnukeha.
Isiku tuvastamise ja sündmuse asjaolude uurimisega tegeleb politsei, teatas päästeameti pressiteenistus.

Voodis suitsetamine lõppes surmaga
Täna öösel kell 2.57 teatati tulekahjust Järvamaal Mustla külas, kus põles ühekordne puidust talumaja.
Ühekorruselises puidust talumaja ühes toas oli põlema süttinud voodi ja ka mõne ruutmeetri ulatuses sein. Voodilt leiti hukkunud keskealine meesterahvas, vahendas päästeamet.
Majas elanud noormees kustutas põlevat voodit veega, enne päästemeeskonna kohale saabumist. Päästjad kustutasid tulekahju lõplikult. Tulekahju arvatav tekkepõhjus on suitsetamine voodis.
Lisaks said eile puhkenud tulekahjudes Raplamaal ja Saaremaal kaks inimest vigastada. Pühapäeval kell 17: 57 sai häirekeskus teate, et Kuressaares Piiri tänaval põleb majas diivan ja vaip.
Tulekahju avastanud naabrid tõid majast välja põlenud voodis maganud mehe, kiirabi viis tulekahjus vigastada saanud inimese haiglasse. Päästjad kustutasid põlengu, mis oli taaskord alguse saanud hooletust suitsetamisest.

Krimmi eestlane laulupeol - kõik oli "interesno" 
Päevalehe Krimmi esindaja intervjueerib Krimmi eestlast, kes esimest korda luges meie laulupidudest kodumaalt pärit ajakirjadest.
Rita Kadilkina-Kuusk elab Krimmi AV Krasnodarka stepikülas. Ta on Krasnodarka eesti kultuuriseltsi esimees, sündinud 1939. aastal Krimmis. Tema esivanemad tulid Krimmi 1862.
Eestis on ta käinud neli korda: 2001., 2003. ja 2004. aastal.
Mida teadsite eestlaste laulupidudest enne?
Meil käisid ju Eestist žurnaalid, sealt lugesin.
Kuidas ja millal sattusite laulupeole?
Tänu eesti keele õpetaja Raina Reiljani (õpetas 2003. aastal Krimmis eesti keelt ja elas Rita juures) emale sain ka laulupidule. Tema pikendas viisat, kui olin Krimmi laste saatjaks Eestis 2004. aastal, et saaksin pidule.
Mis muljed laulupeost jäid?

Terminaator avab Rannapaargu
Hiidlased ootavad pikisilmi nädalalõppu, sest reede õhtul avatakse taas Kärdla rannas asuv restoran Rannapaargu. Õhtul kell kuus alustatakse pidu katusekontserdiga. Terminaatorit tuleb soojendama ansambel Me, Myself and I. Paljudelt Hiiumaa postkaartidelt tuntud Rannapaargu avati 1971. aasta 6. juulil. Reedene taasavamine tuleb veidi erilisem juba seepärast, et paargu on saanud uute omanike tahtel uue näo ja kuju. Paargu on olnud nii suvine kohvik kui ka aasta läbi kasutatav restoran.

Seaduseauk töövaidluskomisjonis jättis õiguse saanud naise hüvitiseta
Vaidluses õiguse saanud naine jäi rahata, kuna tööandja pole
Harjumaa töövaidluskomisjoni (TVK) otsus ei aita kolm aastat OÜ-s Hermine töötanud Mare Pajustel kätte saada koondamishüvitist, sest tööandja hoidub komisjoni otsuse vastuvõtmisest. Naisel on võimalik leida abi kohtust ainult seetõttu, et komisjon rahuldas kaebuse vaid osaliselt.
Mare Pajuste asus tööle õmblemis- ja kudumistöödega tegelevas osaühingus Hermine, kus tööandja tahtis temaga sõlmida tähtajalist töölepingut. Naine ei olnud nõus, kuid asus tööle töölepingut sõlmimata. Juriidiliselt võrdsustatakse töötaja tööle lubamine lepingu sõlmimisega.
Kui kolm aastat sai täis, püüdis tööandja lõpetada töösuhet poolte kokkuleppel. Pajuste keeldus talle kahjulikel tingimustel kokkulepet sõlmimast, misjärel tööandja vallandas ta päevapealt, vältides niimoodi seadusega ette nähtud kohustust maksta töötajale koondamistasu.

Uuring: 86 protsenti autojuhtidest tunnistab, et nad ületavad kiirust
TNS Emori uuring näitab ka, et 14 protsenti juhtidest on rooli istudes joobes.
Suur osa Eesti autojuhtidest tunnistab riskantseid ja sageli avariiohtlikke olukordi põhjustavaid harjumusi, selgub veokitootja Scania tellitud ja uuringufirma TNS Emori maikuus korraldatud uuringust.
Uuringu kohaselt tunnistab 86 protsenti autojuhtidest, et on ületanud kiirust, 50 protsenti on söönud rooli taga ja 80 protsenti on autot juhtides mobiiltelefoniga rääkinud. Sõidukit juhtides on kaotanud tähelepanuvõime 46 protsenti juhtidest, 47 protsenti on juhtinud autot väsinuna või jäänud rooli taga magama. Joobes on rooli istunud 14 protsenti autojuhtidest.
Scania Eesti juht Janno Karu ütles värsket uuringut kommenteerides, et autojuhtide riskikäitumises ilmneb mitmeid väga ohtlikke tendentse. "Eesti sõidukijuhtide hinnangutest kumavad enesekesksed ja kaasliiklejatele ohtlikud käitumismaneerid. Nende harjumuste väljajuurimiseks on vaja, et autojuhid vastutustundlikumalt käituksid ja liiklusjärelevalve ametkonnad rohkem pingutaksid," lausus Karu.

Tohutu lastepornograafia arhiivi pidaja läheb kohtusse
56-aastane Toomas kogus ja süstematiseeris oma arhiivi umbes 25 000 fotot.
Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse materjalid, mille järgi süüdistab 56-aastast Toomast seitsme aasta jooksul tuhandeid fotosid sisaldava ning hästi süstematiseeritud lastepornograafia arhiivi pidamises.
"See pilt, mis Toomase kodu läbi otsides avanes, pani isegi palju näinud politseinikud hämmastama. Korterist leiti 116 paksu kladet lastepornomaterjalidega," ütles süüdistuse esitanud ringkonnaprokurör Eve Soostar. "Kõik pildid pani ta kladedesse loogilises järjekorras ning kirjutas peale ka interneti-aadressid, kust ta fotod sai."
Ühtekokku leidis politsei Toomase kladedest 24 868 fotot, millel oli kujutatud alla neljateistaastasi tüdrukuid erootilises ja pornograafilises situatsioonis, ning 230 pilti, millel olid alla kaheksateistaastased tüdrukud. "Sellist juhust, et fotod on välja prinditud ja täielikult süstematiseeritud, ei ole mina vähemalt varem näinud," rääkis Soostar.

Tuli nõudis nädalavahetusel järjekordsed inimohvrid
Eile varahommikul Harjumaal Laulasmaal suvemajas puhkenud tulekahjust leidsid päästjad kustutustööde käigus meesterahva surnukeha.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 5.47. Sündmuskohale saadetud kuue päästeauto, kahe paakmasina ja kiirabibrigaadi kohale jõudes põles kahekorruseline suvemaja lahtise leegiga. Maja katus oli tulekahju tõttu sisse varisemas.
Jõgevamaal Puurmanni vallas Härjanurme külas samuti eile toimunud elumaja põlengus hukkus naisterahvas, majas olnud mees sai kannatada. Päästjate saabudes põles ühekorruselises aidaga kokku ehitatud puidust elumajas üks tuba.

Kosel auto alla jäänud tüdruk suri haiglas
Teed ületanud 13-aastasele tüdrukule sõitis pisut enne kella ühte otsa Kose poolt tulnud sõiduauto Mazda, mille juht Rauno oli kaine ja juhtimisõigusega, ütles Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Julia Garanža. Tüdruk viidi väga raskes seisundis haiglasse. Kell 14.52 teatati Mustamäe haiglast, et tüdruk on surnud.
Õnnetuse põhjust Garanža nimetada ei soovinud, kuid seostas seda siiski vihmase ilma ja halva nähtavusega, millega seoses manitses ta liiklejaid ettevaatlikkusele.
Nädalavahetusel sai kannatada veel jalakäijaid - laupäeval toimus liiklusõnnetus Tallinnas, kus joobes Sergei juhitud Ford keeras vasakpööret tehes ette vastassuunast otse liikunud sõiduautole Toyota. Ford paiskus saadud löögist otsa kõnniteel liikunud 20-aastasele Gerlinile, kelle kiirabi viis Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Narvas avati avamereregatt "Piirist piirini" 
Puhkpilliorkester "Popsid" puhusid eile avatuks kümnendat sünnipäeva tähistava Eesti pikima avamereregati "Piirist piirini", mis viib purjetamisele seni võõrad inimesed Kundasse, Viinistusse ja Tallinna ning lõpuks Pärnusse. Seekord on purjetajate seas ka Eesti Päevaleht Online'i reporter Tuuli Aug, kes pildistab laevasõitu ja kirjutab üles kõik põneva. Aadressilt www.epl.ee/piiristpiirini saab lugeda ja näha, kuidas regatt kulgeb - milline on ilm, millised manöövrid, kuidas toimuvad õhtused üritused ja kuidas on laevatekil lageda taeva all magada. "Piirist piirini" regati esimesel poolel peatuvad jahid püha-
päeval Narvas ja Narva-Jõesuus, esmaspäeval Kundas ja teisipäeval Viinistus, jõudes kolmapäeval Tallinna Kalevi jahtklubi sadamasse Pirital. Regati teine pool algab 8. juulil Tallinnast ja lõpeb 11. juulil Pärnus.

Kaitseliit võtab üheks eesmärgiks laiendada tegevust igasse valda
Kaitseliidu tänapäevastamise plaanides on ka kiirreageerimisvõime väljaarendamine.
Kaitseminister Aaviksoo kuulutas, et kaitseliidu ajakohastamine on selle ja järgmiste aastate poliitiline prioriteet, ning kavatseb võidupühal tutvustada arenguteese, mille järgi läheb kaitseliit muu hulgas tagasi territoriaalsele ülesehitusele.
Kaitseliidu, kaitseväe, ministeeriumi ning reservohvitseride kogu välja töötatud kaheksa arenguteesi peaksid aitama kaitseliidul üle saada pikka aega kestnud tähelepanupuudusest ning alarahastusest.
"Tuleb üle vaadata kaitseliidu roll sisejulgeoleku tagamisel ja saavutada selgus kaitseliidu kasutamise võimalustest rahuajal. See kõik tähendab, et juba järgmisest aastast alates tuleb ressursse oluliselt rohkem suunata," ütles Aaviksoo.

Väikepoed soovitavad Tallinnal alkoholi müügi piirangut mitte kehtestada
Tallinna väikepoodide omanikud pöördusid Tallinna volikogu poole palvega mitte kehtestada alkoholi müügipiirangut alates kella kaheksast õhtul.
Väikekaupmehed ütlevad, et alkoholi tarbimist ei saa piirata administratiivsete meetoditega, vaid pigem tuleks toetada noorte vaba aja veetmise võimalusi.
Poodnikud ütlevad oma pöördumises, et väikekauplustel on oma kindel koht jaekaubandusvõrgus ja on tundlikud iga pisimagi piirangu kehtestamise suhtes.
Väikekaupmehed toovad välja, et nende klientideks on madalama sissetulekuga inimesed, kes kasutavad põhiliselt ühistransporti ning teevad oma igapäevaostud elukohajärgsest kauplustes pärast tööpäeva lõppu, samuti ka pensionärid.
"70% käibest tuleb kauplemisest alates kella seitsmest, mil inimesed hakkavad töölt koju jõudma või siis koju jõudes avastavad, et oleks vaja kauplusesse minna," ütlevad kaupmehed oma pöördumises.

Noorte laulu- ja tantsupeo ajal on Tallinnas mitu tänavat suletud
X noorte laulu- ja tantsupeo läbiviimise ajal 27. juunist - 1. juulini on liikluskorraldus Tallinnas oluliselt muudetud.
27. juunil kell 7 kuni 30. juuni kella 20 suletakse liikluseks (v.a ühissõidukid ja korraldajate erilubadega sõidukid) Staadioni tänav, Võistluse tänav ja Püssirohu tänav.
29. juunil kella 13 kuni 22.30 ja 30. juunil kella 10 kuni 19 suletakse liiklus Juhkentali tänaval.
Narva maanteel Pirita tee ja J.Smuuli tee vahelisel lõigul (v.a ühissõidukid ja korraldajate erilubadega sõidukid) suletakse liiklus 1. juulil kella 9.30 kuni 21.
Endla tänaval (Koidu tänava ja Toompuiestee vahelisel lõigul), Luise tänaval (Toompuiestee ja Suur-Ameerika tänava vahelisel lõigul), Koidu tänaval (Endla tänava ja Luise tänava vahelisel lõigul), Tõnismäe tänaval (Kaarli pst ja Hariduse tänava vahelisel lõigul), Hariduse tänaval, Kaarli pst, Harju tänaval (Vabaduse väljaku ja Müürivahe tänava vahelisel lõigul), Müürivahe tänaval (Suur-Karja tänava ja Harju tänava vahelisel lõigul) ja Vabaduse väljakul suletakse liiklus 1. juulil kella 8 kuni rongkäigu lõpuni (orienteeruvalt kella 12.30-ni).

Abilinnapea premeeris varga tabanud parkimiskontrolöri
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli andis täna üle aukirja Tallinna transpordiameti parkimiskontrolörile Gennadi Agrovile.
Parkimiskontrolör Agrov takistas 4. juunil Tallinnas Ahtri tänaval Olerex AS tanklas vargal klienditeenindajat rünnata ja varastatud kraamiga lahkuda, teatas Tallinna pressiteenistus.
"Abilinnapeana on mul hea meel, et Tallinna transpordiametis töötavad inimesed, keda ei jäta ükskõikseks nende ümbruses toimuv," ütles Mutli. "Selline käitumine on tagab turvalisema elukeskkonna ja on tunnustamist väärt."

Veokid vajutasid Smuuli silla ligi 5 sentimeetrit allapoole
Reede hommikul kella viie paiku alganud Eesti pikima viadukti proovikoormamisel registreeriti silla allapoole vajumine 47 millimeetri jagu.
Arvutused kinnitasid, et koormamisel tohiks vantsild allapoole vajuda 49 millimeetrit ning mõõtmine näitas sellest kahe millimeetri võrra väiksemat vajumist, kirjutab Postimees.
Tegevus Smuuli tee sillal käis kindla stsenaariumi järgi. Kui raskeveokid olid koha sisse võtnud, hakkasid osaühingu Geodeet mehed iga kümne minuti tagant neljas kohas laserkiirega mõõtma, kui palju betoonkonstruktsioon autode raskuse all vajub. Seda tehti ligi tunni vältel.
"Esimese koormuskatse käigus sõitsid neli rohkem kui 30 tonnist veokit vantsilla keskmise ava ühele neljandikule," kirjeldas Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas ettevõtte pressiteates. Teise katsega liigutati silla keskmisele avale ca 240 tonnine koormus, millega testiti rohkem kui 160 keskmise sõiduauto võimaliku koormuse mõju silla keskmisele avale. Mõlema skeemi alusel jäid veokid sillale vähemalt tunniks ajaks, et näha koormuse mõju konstruktsioonidele.

Väike ringtee peaks valmis saama seitsme aastaga
Lennuvälja maandumisraja alla ehitatakse 400 meetri
Linnavolikogu kiitis heaks Tallinna väikese ringtee rajamise kava. Ringtee ühendaks Peterburi tee Tartu ja Viljandi maanteega. Selle jaoks ehitatakse lennuvälja maandumisraja alla 400 meetri pikkune tunnel. Projekt peaks valmima 2014. aasta sügiseks.
"Tegevuskava on volikogus kinnitatud ning nüüd tegutsetakse juba konkreetselt ja räägitakse kõigi osapooltega läbi," lausus väikese ringtee mõtte välja pakkunud Tallinna visiooninõukoja juht ja linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Tema sõnul on liiklus surutud Ülemiste järve ja mere vahele ning kõik, kes soovivad ühest linnaosast teise sõita, peavad läbima kesklinna.
"Väikese ringtee ehitus loodetavasti tunduvalt vähendab igapäevaseid ummikuid ning parandab tarnspordiolusid ka Tallinna lähiümbruses," nentis Vitsut. Esialgse ajakava järgi jõutakse projektide koostamise, detailplaneeringu ja vajalike uuringutega lõpule 2010. aastal. Lennuraja tunnel valmiks 2011. aasta märtsis. "Sellise tunneli ehitamine on Eestis küll esmakordne, aga mitmetes lennujaamades on taolist lahendust kasutatud," rääkis Vitsut.

Aegviidu ronge asendavad bussid
Raudteeremondi tõttu jäävad Tallinna-Aegviidu lõigul täna ja reedel käigust ära kaks Aegviidu elektrirongi. Nendel päevadel on Tallinna-Aegviidu elektrirongi, väljumisega kell 14.18, ning Aegviidu-Tallinna rongi, väljumisega kell 16, asemel käigus bussid.
Kehtivad rongipiletid
Bussid väljuvad Tallinnast Aegviidu suunas kell 14.23 ja Aegviidust Tallinna suunas kell 16.16. Asendusbussides kehtivad elektrirongide piletid. Samas ei peatu asendusbussid kõigis rongipeatustes ning vahele jäävad Vesse, Kulli, Parila, Vikipalu ja Mustjõe.
Elektriraudtee vabandab
Täpsem info elektrirongide sõiduplaani kohta on üleval perroonidel ning rongis. Samuti saab infot Elektriraudtee kodulehelt ja rongiinfo telefonilt 1447.

Linn kaardistab kooli-vägivalla uuringud
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni juhtimisel kogunenud riskilaste ümarlaual otsustati kaardistada koolivägivalla-alased uuringud, et luua toimiv koostöövõrgustik koolivägivalla vastu. Seekordseks ümarlaua teemaks oli koolivägivald ning selle ennetamiseks võimalike tegevuste leidmine ja ohvrite aitamine. Ettekannetega esinesid lastekaitse liidu esindaja ning Põhja prefektuuri komissar Ly Kallas, kes rääkis kiusamisest ja koolivägivallast politsei vaatenurgast. Järgmisel riskilaste ümarlaual Tallinna lastehaiglas arutletakse laste ja noorte vaimse tervise üle.

Harjumäel toimus meeleavaldus
Seoses Valgevene solidaarsuspäeva ja Valgevenes usuvabadusele seatud järskude piirangutega korraldasid ühendused Kolmas Tee, Uus Tee Valgevenele ning Eesti valgevenelaste esindajad laupäeval kella 11-13 Tallinnas Harjumäel toetusürituse Valgevene usu- ja kodanikuvabaduste kaitseks. Solidaarsuspäeva eesmärk on meelde tuletada, et Euroopa viimane diktatuur on endiselt alles ja et valitsev režiim ei hooli inimõigustest ega kodanike õigusest organiseeruda.

Nõmme turgu ähvardab sulgemine
Nõmme turgu ähvardab sulgemine, kuna turu rentnik NT Kaubanduse AS ei ole midagi ette võtnud tervisekaitsenõuete täitmiseks ega müügitingimuste parandamiseks.
Reede hommikul kontrollisid Nõmme linnaosavalitsuse ametnikud koos Tallinna tervisekaitsetalituse inspektoritega Nõmme turgu. Nõmme linnaosavanema Rainer Vakra hinnangul valitses lihamajas kohutav olukord. "Mitmes müügiboksis olid külmutusseadmed katki ning liha hoiti sisuliselt õhutemperatuuril. Kõikjal valitses mustus, rippusid ämblikuvõrgud ning näha oli rottide tegevuse jälgi," kirjeldas ta. "Eriti jubedad olid turuhoone keldriruumid, kus raiuti liha ja valmistati hakkliha. Kelder meenutas pigem kaadreid mõnest õudusfilmist kui toidukäitlemiseks mõeldud ruumi."

Tuhala nõiakaevu juurde Polli tallu kerkib Eesti neljas eraloomaaed
Omanikud valivad loomaparki isendeid sõbralikkuse ja põnevana tunduva liigi järgi.
Tuhala nõiakaevu vastas asuva talu hoovis valmib eraloomaaed, kus peale kohalike kodu- ja metsloomade saab näha ka eksootilisemaid loomi.
Tallinnast veidi enam kui 30 km kaugusel asuv loomaaed sai alguse paar aastat tagasi, kui sealse Polli talu uued omanikud oma tarbeks lambaid ja hobuseid pidasid. Talu perenaise Tiia Siebreki sõnul tekkis idee loomi juurde tuua tänu üle maantee asuvale nõiakaevule. "Nõiakaevu külastanud inimesed tulid kogu aeg vaatama, et meil on huvitavad loomad. Sellest tekkiski mõte rajada loomaaed," ütles ta.
Koduõuel asuvasse loomaparki valivad omanikud isendeid sõbralikkuse ja põnevana tunduva liigi järgi. "Metssiga on praegustest loomadest kõige ohtlikum, sest ta on ikkagi suur metsloom," rääkis Siebrek. "Mees tahtis ka piisoneid hankida, kuid selle peale ma ütlesin, et siis võib ta üksi nendega tegeleda."

Lätlased soovivad teisaldada okupatsioonimonumenti
Läti natsionaal-konservatiivne erakond "Visu Latvijai!" (Kõik Lätile) alustab ühiskondlikku arutelu Riia vabastajate monumendi, mis paikneb Riias, saatuse üle.
"Visu Latvijai!" liider Raivis Dzintars peab imelikuks sellist vaikimist Lätis pärast Eestis toimunud sündmusi ja diskussioone Poolas, teatas Interfax.
"Miks meil ei teki sellest arutelu? Me kutsume kokku inimesi, kellel on erinevad seisukohad. Pole kohustuslik kohe monument teisaldada või demonteerida, aga diskussiooni on vaja alustada," märkis ta.
Dzintarsi partei pakkus kohe pärast aprillisündmusi Tallinnas välja Riia vabastajate monument teisaldada.
Valitsevate võimude esindajad teatasid, et see küsimus pole päevakorras ja seda ei arutata. Pealinna linnapea Janis Birks tunnistas, et ehkki Pardaugavas asuv monument Riia vabastajatele assotsieerub tal ikka okupatsiooni mõistega, ei kavatse ta rääkida selle teisaldamisest.

Endine KGB ülejooksikust kolonel pälvis kõrge Briti autasu
Briti kuningannalt teenetemärgi pälvinud endine KGB kolonel Oleg Gordievski oli Nõukogude Liidu kõrgeima astme luureametnik, kes jooksis üle läänemaailma poolele.
Oleg Gordievskile määrati Püha Mihkli ja Püha Jüri ordeni Kolmanda klassi teenetemärk, vahendab BBC.
Suurbritannia kuninganna diplomaatiliste autasude nimekirja kuuluv teenetemärk asetab Gordievski samale tasemele kirjandusklassikast tuntud spiooniga James Bond.
Erinevalt James Bondist tegutses Oleg Gordievski reaalses maailmas, kuhu kuulusid salakokkulepped, tõendamata süüdistused ja palgamõrvad.
Oma kodumaa poliitikas pettunud Gordievski asus Külma sõja aegsel perioodil tegutsema topeltagendina.
Gordievski edastas Briti luureteenistustele pretsedenditult suures mahus informatsiooni, töötades samal ajal KGB Londonis asuva büroo direktorina.

Sarkozy: Blair uueks EL-i presidendiks
Uus prantsuse president Nicolas Sarkozy pooldab sel suvel Briti peaministri ametikohalt lahkuva Tony Blair nimetamist Euroopa Liidu presidendiks.
Sarkozy arutas seda ideed teiste EL-i liidritega enne järgmisel nädalal toimuvat tippkohtumist, kirjutab The Financial Times.
Liidus peetakse praegu läbirääkimisi, et kehtestada 2009. aastaks uued presidendi ja välisministri ametikohad.
Samas pole Blair populaarne sellistes riikides nagu Itaalia ja Hispaania, kus olid Iraagi sõja vastu. Samuti mängib Blairi vastu tema suutmatus kehtestada Suurbritannial ühtset valuutat eurot.
Blair ise on öelnud, et ta pole nimetatud ametikohast huvitatud ning Downing Street vihjab, et Blair lahkub 27. juunist lõplikult poliitikast.
FinancialTimes'i ja kompanii Harris korraldatud rahvaküsitluse kohaselt arvavad 64% saksa, 60% briti ja 53% prantsuse vastajatest, et Blair ei sobi sellele ametikohale.

Kadõrov: venelased peavad põlvili laskuma ja paluma Putinit võimule jääda
Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov teatas, et Venemaa president Vladimir Putin on "jumala and" ja venelased peavad põlvilitama ja paluma teda ka pärast 2008. aastat võimule jääda.
"Kui me soovime säilitada Venemaa terviklikkust, kui me soovime, et meil oleks suurriik Venemaa, siis peab olema president Putin," ütles Kadõrov intervjuus ajakirjale Kommersant-Vlast.
Kuna Kasahstanis ja Türkmenistanis on võimalik olla eluaegne president, siis tema hinnangul võiks sama olla ka Venemaal.
Ta lisas, et Putin teab, kuidas ja mis suunas riiki juhtida. "Selline inimene on leid Venemaa jaoks. Kuna tal on hea tervis, siis peame me põlvili laskuma ja paluma teda riiki valitseda," sõnas Kadõrov. Tema hinnangul on "Putin jumala and, ta kinkis meile vabaduse".
Vastates küsimusele, kas tema vabariigis on opositsioon, ütles Kadõrov: "Ei. Ma ei näe, et oleks. Kui on, siis ma tervitan seda. Opositsioon - aga mis see on?"

Maailma kalleim linn on endiselt Moskva
Moskva valiti teist aastat järjest elukalliduse poolest maailma kallimaks linnaks.
Teisele kohale platseerus London, mis eelmisel aastal asus elukalliduse poolest viiendal positsioonil, selgus konsultatsioonifirma Mercer Human Resource Consulting läbiviidud uuringust.
Kolmanda koha pälvis Lõuna-Korea pealinn Sõul, neljanda Jaapani pealinn Tokyo. Viiendat aastat järjest on kõige odavam elada Paraguai pealinnas Asuncionis.
Uuring viidi läbi 143 linnas ja kuuel kontinendil. Paraku Tallinna nimistus ei ole. Top 10 hulka pääses kuus Euroopa linna. Esiviiekümnesse mahtus kokku 30 Euroopa, 5 Aafrika, 4 Lähis-Ida, 8 Aasia, 2 USA linna ning Okeaaniast ainsana Sydney.
Igas linnas uuriti 200 eseme või teenuse suhtelist maksumust, nende seas rendi, transpordi, toidu, riiete, majapidamistarvete ja meelelahutuse hindu.

Afganistan on muutumas teiseks Iraagiks
Pühapäeval toimus Afganistanis alates Talibani režiimi kukutamisest suurim terroriakt, milles hukkus 35 inimest ja sama palju sai vigastada.
Afganistani Iraagi stsenaariumile sarnaselt haaranud terroriaktide laine nullis NATO ja USA korraldatud sõjakäikude edu, kirjutab Kommersant.
Pühapäevane plahvatus toimus Kabuli südalinnas politseiameti ja populaarse turu kõrval, kus plahvatas 45-kohaline buss, mis vedas politseiakadeemia kursante.
Ühtede andmete kohaselt lasi bussi õhku enesetapja, teiste andmete kohaselt oli lõhkeaine juba eelnevalt bussi paigutatud.
See oli juba viies eelmisel nädalal korraldatud terroriakt. Kokku hukkus neis 49 inimest, kelle hulgas oli ka üks Hollandi sõjaväelane.

The Observer: palestiinlasi karistati vale partei poolt hääletamise tõttu
Briti väljaanne The Observer hindab Palestiinas toimuvat ja kaalub uue peaministri Salam Fayyad perspektiivsust sellel ametikohal.
Ajaleht esitab küsimuse, et mis on Palestiinas toimunud vägivallalaine taga. Kas Hamasi võitlejate verised rünnakud Fatahiga koos tegutsevate bandiitide vastu? Või Palestiina juhi Mahmoud Abbasi ameeriklaste poolt toetatavad seadusevastased teod?
Igal juhul osutuvad kannatajateks palestiinlased, kuna nii küüniline kui see ei kõlaks, väänati nendele käsi vaid seetõttu, et nad hääletasid valimistel vale partei poolt.
Probleem seisneb selles, et Hamasi demokraatlik võit ei vastanud Washingtoni ja rahvusvahelise kogukonna soovidele.
Väljaande hinnangul pole uuel peaministril Salam Fayyadel palestiinlaste toetust. Viimastel valimistel kogus Fayyadi nimekiri 2,4% valijate häältest. Arvestades seda, et tal pole taustajõuna arvestatavat parteiaparaati ei tundu ta olevat populaarne poliitik, kes suudaks juhtida lõhestunud ühiskonda.

Vene diplomaadid hukkusid Lätis segastel asjaoludel
Lätis Cesise linna suunas põgenes reedel politsei eest diplomaatilise registrinumbriga Ford Mondeo, sõitis teelt välja ja põrkas vastu puud, mille tagajärjel hukkusid sündmuskohal Vene suursaatkonna töötajad.
Ametliku versiooni järgi kihutas diplomaatiline auto kiirusega 140 km/h ning politseipatrull asus autot jälitama, kirjutab Telegraf. Ford sõitis aga teelt välja, rullus üle katuse ja põrkas vastu puud.
Ajalehe hinnangul on selles intsidendis palju kummalisi asjaolusid. Esiteks olid hukkunutel mitteametliku info kohaselt diplomaatilised passid ja seega oli neile tagatud puutumatus. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks neil oli vaja politsei eest põgeneda.
Läti päästeamet ei osanud öelda, kas avarii põhjustas autojuhi eksimus või tehniline rike.
Politsei sõnul oli neil vaatamata diplomaatilisele numbrimärgile õigus auto peatada, kuna suur kiirus seadis ohtu ka teiste liiklejate elud.

Ministri kehv valimistulemus tõi kaasa Prantsuse valitsuse tagasiastumise
Prantsuse peaminister Francois Fillon oli sunnitud hiljuti moodustatud valitsuse täna hommikul laiali saatma pärast seda, kui energia- ja keskkonnaministri toolil Alain Juppe pälvis valimistel erakordselt vähe rahva toetust.
Ühe suurima kaotajana toob BBC välja endise peaministri Alain Juppe, kes pärast Sarkozy asumist presidendi toolile sai uues valitsuses energia- ja keskkonnaministriks.
Vastavalt analüütikute ennustustele saatis Prantsuse peaminister Francois Fillon lühikest aega tegutsenud valitsuse Juppe ebapopulaarsuse tõttu laiali, vahendas Le Figaro. President Sarkozy andis Fillonile ülesande moodustada ülehomseks uus valitsus.
Reutersi hinnangul on Juppe kaotus presidendi rahvusliku liikumise partei oodatust väiksema populaarsuse ilmnemise tagajärg.
Lisaks uuele valitsusele puhuvad uued tuuled sotsialistliku partei kahe esipoliitiku Ségolène Royali ja Francois Hollande'i eraelus, vahendab BBC.

Prantsusmaa valimistel saatis edu presidendi parteid
Parlamendivalimised Prantsusmaal võitis konservatiivse president Nicolas Sarkozy partei Rahvaliikumise liit.
Siiski jäi partei toetus väiksemaks kui loodetud. Partei esindajate sõnul ei takista see neid aga oma reformide elluviimist, vahendab BBC. Parteil on plaanis karmistada immigratsiooniseadusi, karmistada vanglakaristusi ning alandada makse.
Ootamatult paremini läks sotsialistidel, kelle eesotsas on presidendivalimistel Sarkozyle kaotanud Ségolène Royal.
Kokku pälvis Rahvaliikumise liit 577-liikmelises rahvusassamblees 314 kohta ja Sotsialistlik partei 185 mandaati.
Valimas käis ligi 60 protsenti valijatest, mis on märkimisväärselt vähem kui presidendivalimiste ajal kevadel, mis hääletamas käis ligi 83 protsenti valijatest.

Kasahstani lohakad arstid nakatasid HIV-iga 118 last
Kasahstani lõuna oblastis nakatasid arstid desinfitseerimata töövahendeid kasutades HIV-iga 118 last.
Kaheksa HIV-i nakatunud last on surnud erinevate haiguste tõttu, üks tüdruk hukkus liiklusõnnetuses, vahendab Interfax.
HIV-i nakatumise laine leidis aset 2006. aastal. Surmava viiruse said lapsed Kasahstani arstide hoolimatuse tõttu, kuna nad kasutasid mitu korda ühekordseks kasutamiseks mõeldud instrumente nagu näiteks süstlaid.
Juhtunu eest on vastutusele võetud 21 inimest.

Putin teenis ajakirjandusvaenuliku poliitiku tiitli
Venemaa president Vladimir Putin pälvis Hamburgis toimunud seitsmendal rahvusvahelisel konverentsil "Sõnavabadus surve all" preemia iseseisva ajakirjanduse hävitamise eest.
Putin sai ajakirjandusvastase preemia "Suletud auster" (Verschlossene Auster) halva suhtumise tõttu ajakirjanikesse ning ajakirjanduse hävitamise eest.
Putin, kes ise konverentsil ei viibinud ega vastanud ka kutsele kohale ilmuda, sai esimeseks välismaa poliitikuks, kelle see preemiat määrati.
Preemiat määrab ajakirjanduslik ühendus Netzwerk Recherche. Iga aasta jagatavat tiitlit on seni antud vaid Saksa ametiisikutele, kirjutab Kommersant.
"Vladimir Putin on kristallselge pressi- ja sõnavabaduse vastane," ütles Netzwerk Recherche juht Thomas Leif.
Ta lisas, et kui ajakirjandusest rääkida, siis Putin on lähemal diktatuurile kui demokraatiale ning tema võimul oleku ajal on hukkunud 14 tema režiimi kritiseerinud ajakirjanikku.

EL: Poola kaikad ja põhiseaduse kodarad
Katsed Euroopa Liidu põhiseaduskriisist üle saada on ühenduse 21.-22. juuni tippkohtumise eelõhtul sattunud sügavasse kriisi.
Põhjuseks on Poola paindumatu soov muuta juba kokku lepitud EL-i hääletusreegleid.
EL-i eesistuja Saksamaa on lähedal teiste suuremate probleemide lahendusele. Skeptikute meeleheaks kaob uue lepingu tiitlist mõiste "põhiseadus". Tegemist tuleb lihtsa "paranduslepinguga," mis rajaneb Rooma ja Maastrichti lepingul.
Kaovad viited EL-i sümboolikale, kuigi praktikas jääb kaheteistkümne kuldtähega sinilipp lehvima ja igaüks võib mängida Beethoveni "Oodi rõõmule" EL-i hümnina. EL-i seadusandlus tõstetakse ülimuslikuks liikmesriikide suhtes, kuid seda on ta ka praegu.
Suurbritanniale võimaldatakse erand kriminaalõiguses ja kohtusfääris ning Londoni arvates riigi siseasjadesse sekkuv EL-i põhiõiguste harta jääb uuest tekstist samuti välja. EL-ile tuleb aga nii oma välisminister - kelleks saab Javier Solana - kui ka president (viimaste kuulduste kohaselt Tony Blair).

Teadlased äratasid Vana-Rooma ajamasinas ellu
Virtuaalmaailm aitab pöörduda tagasi sajanditetagusesse antiikaegsesse Rooma.
Rahvusvaheline ekspertide meeskond lõi kümme aastat väldanud töö tulemusel kolme-mõõtmelise kuvandi Roomast tema kunagisel hiilgeajal, kirjutas BBC. Nad salvestasid digitaalkujul umbes seitse tuhat hoonet, mida kasutajad saavad interneti vahendusel imetleda ja veidi unistades end enam kui pooleteise tuhande aasta taguses ajas tunda.
Kolmkümmend hoonet avavad külastajatele ka oma virtuaaluksed - muu hulgas senatihoone ja Colosseum, kus on detailideni talletatud maalid ja kaunistused. Linna "taastamise" ajaks valiti aasta 320. Arvatakse, et Rooma jõudis siis oma impeeriumi aja arengu tippu. Tollal elas linnas ligi miljon inimest.
Digitaalkuvandi loomisel kasutati Rooma tsivilisatsioonidemuuseumis hoitavat Plastico di Roma Antica mudelit. Grupp arheolooge ning arhitekte nuputasid, kuidas näeksid praegugi nähtavad monumendid välja, kui neid poleks ajahammas purenud.

Lukašenkat majandusega ei murra
Kui Minski diktaator võimult langeb, siis mitte niivõrd majanduse pärast: Valgevene majandus õitseb sovetiaegsest meelsusest hoolimata - ainult vilju ei kanna.
Valgevene opositsiooni ridades levib lootus: kohe-kohe saabub majanduskriis, inimesed tulevad tänavatele ning riiki enam kui kümnendi diktaatorina valitsenud Aljaksandr Lukašenka pühitakse ajaloo prügikasti. Nii ilus. Ja nii ebatõenäoline.
On raske öelda ühtegi sõna Valgevene riigikorra toetuseks. Igasuguse vaba mõtte lämmatamine, opositsioonijuhile määratud poole kümnendi pikkune vangistus ning lihtliikmetele osaks saav KGB "tähelepanu". Viimasel ajal sagenenud rünnakud kirikule. Tülgastav, kuid hämmastavalt elujõuline.
"Lähima viie aasta jooksul mingit krahhi ei tule," raiub Valgevene erastamis- ning juhtimisinstituudi IPM uurimiskeskuse analüütik Aljaksandr Tšubrõk. "Valgevene rahvas pole kunagi elanud nii hästi kui praegu," tunnistas mulle eelmisel sügisel ka üks anonüümsust palunud opositsioonijuht. Majanduskasv ulatus sel ajal ligi seitsme protsendini - arv, mida peavad suhteliselt tõeseks ka sõltumatud eksperdid.

Palestiina kodusõda Hamasi ja Fatah' vahel kogub hoogu
Lääneriikide surve all ja Araabiamaade heakskiidul vannutas president Mahmoud Abbas eile ametisse nn kriisivalitsuse Salam Fayyadi juhtimisel. Kuid tema kontroll laieneb vaid Jordani jõe läänekalda aladele. Gaza sektor on senise peaministri Ismail Haniya käes, kes keeldus ametit maha panemast.
"Täidesaatvad jõud ja Hamasi võitlejad on kuulutatud väljaspool seadust olevaiks, kuna tõstsid relvastatud mässu Palestiina legitiimsuse ja tema institutsioonide vastu," vahendas telekanal al-Jazeera Abbasi avaldust.
Kriis Yassir Arafati loodud ja nüüd Abbasi juhitava rühmituse Fatah ja senise peaministri Haniya juhitava Hamasi vahel algas praktiliselt kohe pärast Hamasi valimisvõitu 2006. aasta alguses. Üks süüdistab teist terrorismis ja teine esimest korruptsioonis.

Joobes mees hoidis naabreid mängurelvaga hirmu all
Politsei abistas laupäeval, 16. juunil inimesi, keda nende naabrimees ähvardas mängurelvaga.
Rakvere politseiosakonna pressiesindaja teatel helistas kella 14 paiku politseisse mees ning teatas, et Kadrinas ähvardab joobes mees oma naabreid relvataolise esemega.
Juhtimiskeskus saatis kohale politseipatrulli. Kontrolli käigus selgus, et tegemist oli mängurelvaga.
Keskmises joobes 1961. aastal sündinud Aare toimetati politseiosakonda kainenema.

ELF: FIEdest metsaomanike tulumaksuvabastus pole piisav
Eestimaa Looduse Fond (ELF) leiab, et ainult FIE-st metsaomanikele tehtud tulumaksuvabastus pole piisav Eesti erametsanduse pööramiseks läbipaistvale ja jätkusuutlikule arengule.
Riigikogus 14. juunil vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seadus võimaldab 3000 metsasektoris tegutseval füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) müüa oma metsast saadud metsamaterjali 45 000 krooni ulatuses tulumaksuvabalt.
Kokku on füüsilisest isikust metsaomanikke 60 000, seega puudutab seadusemuudatus vaid viit protsenti metsaomanikest.
"Praegune tulumaksuseaduse muudatus ei aita kuidagi kaasa maksupettuste jm varimajanduse väljatõrjumisele metsandusest, vaid pigem isegi suurendab väikeomanikkonna frustratsiooni tänu valitsuse jätkuvale ignorantsusele metsanduse ees seisvate põhiprobleemide lahendamisel," ütles ELFi metsaspetsialist Kaupo Kohv.

Jüri Tehnopark laieneb kolmandiku võrra
Jüris Tehnopark alustab sel suvel teise etapi ehitust ning laieneb Tartu maantee ääres kokku ligi 50 hektari suurusele territooriumile.
Jüri Tehnopargi arendaja AS Kodu Grupp tegevjuhi Urmas Niine teatel laieneb olemasolev Jüri Tehnopark kolmandiku võrra. "Alustame mullatöödega kuu aja pärast, enamus infrastruktuurist valmib juba sel sügisel," lausus Niine.
Niine sõnul on tootmis- ja ärimaade järgi jätkuvalt suur nõudmine.
Tartu mnt ja Tallinna ringtee ristumiskohas paikneva Jüri Tehnopargi esimese etapi infrastruktuuride rajamisega alustati 2003. aastal.
Pargis asuvate tootmis-, lao-, kontori- ning logistikahoonete tarbeks rajati infrastruktuur, mis hõlmab 5,1 km asfaltteid ning 4 km kõnni- ja jalgrattateid. Samuti ehitas Kodu Grupp välja kõik vajalikud kommunikatsioonitrassid.

Rimil ja Maximal enim probleeme hinnaerinevustega letis ja kassas
Juhtumeid, kus müügisaalis on tootel üks, kuid kassas teine, harilikult kallim hind, kohtab tarbijakaitseameti andmetel Balti riikides kõige sagedamini Rimi ja Maxima kauplustes.
Sarnast "skeemi" on tarbijakaitseamet kohanud erinevates, mitte ainult Rimi või Maxima kauplustes. Kuigi kaupluste juhtkonnad on hinnaerinevuste korral vabandanud ja toonud hindade erinevuse põhjenduseks kaupluste töötajate lohakuse või eksimuse, on tarbijakaitsjatele jäänud mulje, et hindade erinevus kassas ja müügisaalis on mõnede kaupluste teadlik hinnapoliitika.
Tarbijakaitseameti hinnangul on tegemist tarbijate teadliku eksitamisega. Taolise tarbija petmise eest on kauplejale võimalik määrata ka kuni 30 000 krooni suurune rahatrahv.
Hiljuti peetud Balti riikide tarbijakaitseametite koosolekul selgus, et samalaadne hindade erinevuse probleem on päevakorras ka Lätis ja Leedus. Kõigis kolmes Balti riigis torkasid selle "probleemiga" eelmisel aastal silma eelkõige Rimi ja Maxima kauplused.

Rae valda kerkib 8-miljardit krooni maksma minev äripark
Süda Maja rajab Jüri lähedale Tartu maantee äärde ligi 80-hektarisele alale Ameerikanurga Äripargi, mille investeeringumaht on ligi kaheksa miljardit krooni.
Kuigi rõhk on hoonete ja kruntide rendil, on uues äripargis võimalus neid ka osta või osta optsioonilepinguga mõne aasta pärast. Rendihinnad algavad 80 kroonist ruutmeeter, maa müügihind on alates 700 krooni ruutmeeter, millele lisanduvad liitumised teede ja tehnovõrkudega. Rendilepinguid saab sõlmida alates 10 aastast.
"Ärikinnisvara pakkumine jääb selgelt nõudlusele alla," tõdes Süda Maja juhataja Veiko Murruste tänasel pressikonverentsil.
Murruste sõnul on nõudlus tingitud ühest küljest ettevõtete poolt, kes on pikka aega tegutsenud rendipindadel. Tihti tegutsevad need ettevõtted nõuka-aegsetes hoonetes, kus neid on raske üles leida ning kus neil puudub võimalus laieneda.

Parts vahetas riigirifmade nõukogude liikmeid
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kutsus ASi Saarte Liinid nõukogu liikme kohalt tagasi Ain Seppiku ja Ants Vahtrase ning määras nõukogu uuteks liikmeteks Urve Tiiduse ja Toomas Takkise.
Lennuliiklusteeninduse AS nõukogu liikme kohalt kutsus minister Parts tagasi Koit Pikaro ja Oleg Harlamovi ning määras uuteks liikmeteks Raul Sarandi ja Urmas Klaasi, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Oma ametis jätkvad Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA nõukogu liikmed Jaak Antoni ja Toomas Sõmeri.

SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimees lahkub ametist
Mart Altvee teatas soovist lahkuda augusti alguses SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimehe kohalt.
"SEB läks aasta algusest üle maatriksstruktuurile, mis oli loomulik samm arvestades pangandusgrupi laiahaardelisust," kommenteeris Altvee oma lahkumist. "Uue struktuuri kasutusele võtmisega on muutunud panga juhtimissüsteem ning sellega seoses soovin ma SEB Eesti Ühispanga juhtimise anda üle uuele juhile."
Altvee sõnul langetab ta otsuse oma järgmise töökoha osas pärast puhkust.
Altvee jätkab juhatuse esimehena kuni 3. augustini.
Panga teatel uue juhatuse esimehe valimine juba käib.

BLRT tahab tükki Norra väikelaevade ehitusturust
BLRT Grupp teatas, et asutas Norras koos Fiskerstrand Verftiga ühisfirma Fiskerstrand BLRT AS, mille abil loodetakse saada kaalukas tükk väiksemate laevade, eeskätt parvlaevade ehitamise turust.
Laevatehase Fiskerstrand BLRT AS asutasid võrdsetel alustel Norra pea saja-aastase laevaehituskogemusega Fiskerstrand Verft ja BLRT Gruppi kuuluv Leedus Klaipedas asuv laevatehas Vakaru Laivu Gamykla.
Fiskerstrandi juhataja Rolf Fiskerstrand märkis, et ühisfirma loomiseks andis usku senine 8 aasta pikkune hea koostöö Klaipeda laevatehasega.
Esialgu on Norras alustaval ühisfirmal plaanis reisijatele ja autodele mõeldud ro-ro tüüpi praamide, kaubalaevade ja kalalaevade ehitus. Kaks järgmist parvlaeva antakse lähiajal üle Portugali tellijale Atlantic Ferries.
Konkurentsieeliseks teiste Skandinaavia laevaehitajate ees hindas Fiskerstrand asjaolu, et osaliselt tehakse laevaehitustöid Leedus, kus see on odavam ja väga hea kvaliteediga. "Tellija jaoks on olulised hind, kvaliteet ja tarneajad," rääkis Fiskerstrand. "Meie suudame pakkuda teistest paremat hinda ning ka meie kvaliteet ja tähtajad on konkurentsivõimelised."

Rakveres algas Põhjakeskuse ehitus
65 protsenti rakverelastest sooritab oste väljaspool Rakveret
Rakveres, Tõrremäel algas Eesti ühe suurima kaubanduskeskuse, ligi pool miljardit krooni maksva Põhjakeskuse ehitus.
Keskus on keskuse arendaja Margea Invest teatel esimene omalaadne regioonis ning maakonna aasta suurim ehitusprojekt.
"Kui seni on rajatud suuri ostukeskusi Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse, siis tänaseks on selge, et on viimane aeg pakkuda Virumaa klientidele täislahendust, kus lisaks jaekaubandusele on esindatud nii teenindus- ja toitlustusettevõtted kui ka rajatava jäähalli näol meelelahutus; enam ei pea kohalikud elanikud sõitma Tallinnasse oma suuremaid sisseoste tegema," ütles Margea Investi juhatuse liige Urmas Kibur.
Eelmisel aastal Faktum-Ariko poolt läbi viidud uuringu järgi teeb 65 protsenti kohalikest elanikest piiratud võimaluste tõttu sisseoste väljaspool Rakveret.

Eelmise aasta keskmine palk ületas 9000 krooni
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta keskmine brutopalk 9407 krooni kuus, keskmine tunnipalk oli 55,54 krooni.
Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal - 55,4%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad mullu ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal - 3,2%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

Parts: sügis toob transiidisektoris ilmselt uued tuuled
Majandusminister Juhan Partsi sõnul jahtuvad transiidisektoris pronkssõduriga seotud emotsioonid ilmselt sügiseks ning kevadel vähenenud transiit taastub vähemalt mingis osas.
Majandusminister ütles ETV hommikusaates Terevisioon, et transiit on kavandatust vähenenud 30-35%, mõni päev ka rohkem, vahendab ETV24.
Partsi sõnul on ta majandussuhete silumiseks Venemaaga püüdnud suhelda Vene valitsuse liikmetega ja Vene ettevõtete juhtidega ning neile selgitada, et läänelike väärtuste kohaselt pole normaalne, kui poliitilised erimeelsused kajastuvad majandussuhetes.
"Nad (Vene pool) on tavalistel kõnelustel üsna sõbralikud ja ega nad seda pronkssõduri teemat väga ei tõstata," rääkis majandusminister. "Pigem nende sõnum oli umbes nii, et eks me ole vigu teinud, las need emotsioonid nüüd jahtuvad ja viidatakse kuhugi sügise peale."

Ehitajate kasum kasvas kahekordseks
Võrreldes mullusega kahekordistus Eesti ehitusfirmade kogukasum esimeses kvartalis 767 miljoni kroonini, samas kui käive kasvas 40 protsenti.
"Eelmisel aastal toimus plahvatuslik arenduprojektide mahu kasv, mis tõenäoliselt kasvataski ehitussektori käivet," rääkis YIT Ehitus ASi turundusjuht Marko Uueda, kelle sõnul ei saa selline kasv kesta igavesti, kirjutab Äripäev. "Valminud toodangul peab ka tarbija olema ning kui plahvatuslikku tarbimist arendamisele ei järgne, siis turg normaliseerub."
Uueda sõnul võib turu normaliseerumist juba sel aastal oodata. "Kinnisvaraturg pole enam see, mis aasta tagasi. Tegu polnud enam kinnisvara müügiga, vaid jaotamisega."
ASi Eesti Ehitus juhatuse esimees Jaano Vink peab turu tasakaalustumist tervendavaks. "Kinnisvaraturu stabiliseerumine avaldab kindlasti positiivset mõju ehitussektorile tervikuna ja ehk vähenevad ka probleemid tööjõuturul," rääkis Vink, kelle sõnul hakkavad tellijad pöörama senisest enam tähelepanu kvaliteedile ja garantiidele.

Tallinna korterihinnad langesid
Kuigi Tallinnas on kahetoalise korteri ruutmeetri hind tõusnud võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga, on mõnes linnaosas hinnatõus juba peatunud.
Tõus on pidurdunud kõrgemate kinnisvarahindadega linnaosades, nagu kesklinn, Kristiine ja Pirita, vahendas Äripäev satistikaameti andmeid.
Kesklinnas on kahetoalise korteri ruutmeetri hind langenud eelmise kvartali 38 000 kroonilt 35 900 kroonile, Kristiines 28 100 kroonilt 26 900 kroonile ja Pirita linnaosas 34 500 kroonilt 31 600 kroonile.
Tugevam hinnatõus on toimunud Põhja-Tallinnas, kus kahetoalise korteri ruutmeetri hind on tõusnud 25 300 kroonilt 30 100 kroonile.
1Partner Kinnisvara maakleri Maria Kopso hinnangul on korterite hinnalangus ajutine. "Praegu pakutakse Pirita linnaosas kahetoalisi kortereid üle," ütles Kopso ja lisas, et langus on tingitud omanike soovist lõpuks oma korter maha müüa.

Maamõõtja lollitab juba üle viie aasta metsaomanikke
Aastaid tegemata töö tõttu ei saa ettemaksu teinud inimesed oma metsast küttepuidki.
Üle viie aasta tagasi tellisid Raplamaa Vahastu küla inimesed Elma Reinart ja Einar Ehas maamõõtjatelt Arvo Lambilt ja Kalle Riidakult maamõõdutööd, et kanda kinnistusse päranduseks saadud maad. Kummalgi tuli tööde eest tasuda ette, Ehasel 5100 ja Reinartil ligi 6000 krooni. Kaup koos, jäädi ootama tööde tegemist: Reinartil vajas mõõtmist 14 hektarit metsamaad, Ehasel 23 hektarit metsa ja põldu.
Aastad kulusid, kuni ühel päeval tuli teade, et Arvo Lamp enam maamõõdutöödega ei tegele, kõik võetud tööd lõpetab Kalle Riidak, kes praegu peab maaparandusbüroos maaparanduse ja infrastruktuuri osakonna juhataja ametit.
"Olen 2005. aastast tal sabas käinud ja helistanud," rääkis Einar Ehas. "Möödunud aastal lubas ta mulle, et jõuluks saab maa katastrisse, veebruaris lubas, et märtsis, aga pärast seda ta enam minu telefoni vastu ei võta."

Veoautode vedu saartele läheb kallimaks
SLK plaanib tõsta näda-lavahetustel veoautode üleviimise tasu parema teeninduse nimel.
Kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium määruse kinnitab, tõuseb Saaremaale ja Hiiumaale sõitvate veoautode pileti hind reedel kella 13-23 kahekordseks. Pühapäeval kehtib hinnatõus samal ajavahemikul saartelt mandrile sõitvatele veoautodele.
Kui palju tõuseb seni tippajal soodsamalt sõitnud Saaremaa ja Hiiumaa veokite ülesõidu hind, on veel lahtine.
Plaanitava hinnatõusu ees-märk on lühendada nädalavahetusel tekkivaid pikki parvlaevajärjekordi. Selleks suunatakse veo-autod sõitma vähem koormatud aegadel.
"Iga hinnatõus annab Hiiumaale suure hoobi," ütles Anu Pielberg Hiiu Autotransist. Tema sõnul kannataksid kõige rohkem Hiiumaa kauplused ja toitlustus-asutused, sest kohalikku toiduainetööstust peale leivatehase saarel ei ole. "Üldjuhul on siiski tegu tellimisveoga ja nende graafikut muuta on keeruline, samuti puudutab hinnatõus saarelt väljaveetavat tööstustoodangut," ütles Pielberg.

Janek Kalvi: ettevõtluskeskkond on politikaanluse tõttu aimamatu
Alkoholitootja ja -importija Liviko hinnangul on selle näol, mis toimub alkoholimüügi piirangutega, tegemist politikaanlusega, mis ei teeni tegelikult rahva tervise eest hoolitsemise eesmärki.
"Alkoholi tootmise ja müügiga seotud majanduskeskkond on muutunud äraarvamatuks, mis on ettevõtja jaoks halvim, mis saab juhtuda. Eesti riigil peab olema meie rahvuslikke huve arvestav alkoholipoliitika, kuid see rapsimine, mis kevadel pihta hakkas, vaid suurendab ebastabiilsust. Kindlasti ei teeni trall alkoholimüügi ümber tarbijate, ausate ettevõtjate ega kogu ühiskonna huve," sõnas Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
Tema sõnul on kurb lugeda ka ettepanekut hakata tootma alkoholivaba Vana Tallinna. "Vana Tallinn on üks Eesti tuntumaid kaubamärke, millesse on läbi aastakümnete investeeritud tohutuid vahendeid. Ma leian, et poliitikutel ei ole kohane ettevõtjaid õpetada, kuidas nemad oma äri peavad ajama. Jäägem igaüks ikka oma liistude juurde. Neid riike on maailmas ilma meietagi liiga palju, kus poliitikud teavad paremini, mida erasektor "peaks" tegema ja mida mitte," sõnas Kalvi.

Iraan mõistab hukka kirjanik Rushdie rüütliks löömise
Iraan on teravalt kritiseerinud Briti valitsuse otsust anda kirjanik Salman Rushdiele rüütlistaatus.
Salman Rushdie raamat "The Satanic Verses" ("Saatanlikud värsid") solvas rahvusvaheliselt moslemeid ja ajendas Iraani kuulutama välja fatwa (islami usujuhi korraldus - toim.), mis nõudis Sir Salmani hukkamist, kirjutab BBC.
Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Mohammad Ali Hosseini sõnul demonstreerib otsus lüüa "usutaganeja" Rushdie rüütliks Briti ametnike seas levivat islamifoobiat.
Briti välisministeeriumi kinnitusel on Sir Salman rüütliks löömise au "kuhjaga ärateeninud".
"Põlatud inimene"
Mohammad Ali Hossein sõnas pressikonverentsil, et anda aumedal ühele islami kogukonna poolt enim põlatud inimesele on… näide Briti tippametnike seas levivast häbitust ja silmnähtavast islamivastasusest.

Pirita kloostri varemetes näeb suvel etendust "Birgitta" 
Sel suvel on Pirita kloostri varemetes võimalik näha Salme Raatmaa poeemi "Pirita peegeldused" alusel valminud etendust "Birgitta".
Näidendi seadis lavale Liina Orlova. Birgitta rollis astub üles Garmen Tabor, tema abikaasat Ulfi kehastab Margus Tabor, kuninganna Biancat Külli Teetamm. Lisaks löövad kaasa Liina Orlova, Hans Kaldoja, Jaan Kiho jt.
Lavastus loob elava pildi 14. sajandil elanud Rootsi naisest, kelle katolik kirik pärast tema surma pühakuks kuulutas. Birgitta pani aluse birgitiinide ordule ja temalt on nime saanud ka Pirita klooster.
"Puhtalt poeemina tundus teos liiga vaesena, nii lisanduvad ajastutruud kostüümid, muusika ja tantsud, mis sobivad ilusti hoone atmosfääriga," kirjeldas Orlova lavastuse kujunemist veel näidendi proovide ajal.

Arhitektuuri lõputööd täis kontsepte ja objekte
Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite lõputöid iseloomustas keskkonnatundlikkus.
Mis on arhitektuuri kuumad probleemid Tallinnas ja laiemaltki? Uus raekoda, mereääre areng, valglinnastumine, infra-struktuurne maastik, avalik ruum jne. Nende teemade "äratundmise" ja analüüsiga tegelesidki tänavused Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna lõputööd.
Üks läbivaid probleeme oli äärelinnastumine ja sellega kaasnevate ruumiliste muutuste juhtimine. Näiteks kuidas säilitada Tabasalu (ja kõigi teiste Tallinna magalaiks kujunevate vanade asumite) identiteet või kuidas puhuda elu sisse Keila ajaloolisele keskusele? Kas Tallinna planeeritavaid kahekorruselisi megaristmikke on võimalik ka teistmoodi lahendada, et uus keskkond looks võimaluse programmiliseks mitmekesisuseks?

Kas eesti noores kunstis on midagi muutunud? 
Kunstiakadeemiat pole enam erialade järgi mõtet struktureerida.
Antud näitus on üks paljudest EKA lõputööde näitustest. Ise-enesest on suur au tulla oma töödega esinduslikku rahvuskunstimuuseumisse, kuid see on ka vajalik, sest vanal Eesti ajal olid "Pallase" lõputööde näitused alati kunstisündmused.
Raske on võrrelda EKA üli-õpilaste ja kunstihoone nn "uue laine" näitust. Tegemist on normaalse euroopaliku kunstiga, kus põhiteemadeks on biograafia-autobiograafia, reaalsuse dokumenteerimine, sotsiaalsus, feminism. Vahenditeks enamasti video või foto. Kui ei teaks, et tegemist on eesti kunstnikega, oleks raske arvata, millise maa näitusega on tegemist.
Samas ei teki seda tunnet viiendal korrusel vene kunstnike näitusel. Ei aita seegi, et meie näitusel lehvib rahvuslipp Kertu Ehala ja Ave Teeääre töös ja Tanja Muravskaja eksponeerib end sinimustvalgega.

Küberseks ja interneti jututoad
Tartu ülikooli maalitudengite lõputööd mõjusid küpselt ja
TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti õppetooli bakalaureuseõppe lõpetajate näitus toimub selgi aastal nii Tartu kunstimuuseumi galeriis kui ka kunstimajas. Näitus on väga intensiivne ja küündib professionaalse tasemeni.
Tartu maalikool on olnud aastaid intrigeeriv. Omaaegne pallaslik värvigurmaanlus on saanud tänu EKA koolitusega maaliõppejõududele, nagu Jaan Elken ja Anne Parmasto, uusi kvaliteete. Tartu uue maalikoolkonna esindajad Eda Lõhmus, Maris Palgi, Kaie Luik, Helina Loid, Peter Grosmann ja teised on äratuntavalt just oma kooli esindajad. Ja seda olid ka kolmapäeval oma lõputöid kaitsnud noored.
Maalikooli aktiva poolele tuleks kanda ka tõsiasi, et kool ei tooda oma maaliõppejõudude väikesi kloone, vaid toetab õpilasi hoolivalt, ent igaühe isiksust ja andelaadi silmas pidades.

Muusikal "Tutvumiskuulutus" esietendub kolmapäeval
Vene Teatris esietendub kolmapäeval, 20. juunil hittseriaali "Sõbrad" autorite muusikal "Tutvumiskuulutus".
Mait Malmsteni lavastatud muusikali mängitakse juunis, juulis ja augustis Tallinnas Vene Teatris ning juulis ka Pärnu Endla teatris.
Muusikali produtsendi Tarvo Kralli sõnul on "Tutvumiskuulutus" kirjutatud äärmiselt osavalt ja hea huumoriga.
"Vastrenoveeritud Vene Teatri interjöör loob erilise õhkkonna ning nii sünnibki kvaliteetset meelelahutust pakkuv teatrietendus, mis sobib imehästi kuuma suveõhtut lõpetama" lisas Krall.
"Juunikuu etendused on praktiliselt välja müüdud ning on saada veel üksikuid kohti, kuid juulis toimuvatele etendustele on veel pileteid vabalt saada," täpsustas muusikali teine produtsent Mikk Purre.

Gangsta-räppar 50 Cent esineb Tallinnas
Ameerika räpituus 50 Cent esineb 30. juulil Tallinna lauluväljakul koos oma hiphopi rühmitusega G-Unit.
50 Centi ja G-Uniti kontserdi piletid jõuavad müügile 20. juunil, seisab kirjast Tallinna lauluväljaku kodulehel.
Curtis Jackson ehk 50 on Cent välja andnud kaks miljoneid müünud albumit - "Get Rich or Die Tryin'" ja "The Massacre".

Elton John soovis Kiievis tasuta esinedes tõsta teadlikkust AIDSist
Sir Elton John andis Ukraina pealinnas tasuta kontserdi, mille eesmärgiks oli inimeste teadlikkuse tõstmine HIV-viirusest ja AIDSi nakatumise ohtudest.
Umbes 200 000 inimesele esinenud Elton Johni kontserdil viibisid ka president Viktor Justšenko ja mitmed teised Ukraina juhtivad poliitikud ning ühiskonnategelased, vahendab BBC.
Ukraina Anti-Aidsi Keskuse andmetele on Ukraina üks Euroopa kõrgema HIV-viirusesse nakatanute arvuga riike.
Kontserdi korraldajad loodavad, et Suurbritannia popstaari esinemine aitab vähendada Ukrainas valitsevat ignorantset suhtumist surmavasse haigusse.
Ukraina TV-s ülekantud tasuta vabaõhukontsert oli suurim Ukrainas seni toimunud kontsert.
Kontsert kandis sloganit "Peatame AIDSi enne kui see peatab meid" ja Elton John kinnitas lavalt publikule, et ta teeb kõik, mis on tema võimuses aitamaks Ukrainat võitluses HIV-viirusega.

Kurioosum: kottpüksid keelatud
Louisiana linna Delcambre'i linna volikogu kinnitas möödunud nädalal ühel häälel määruse, mis teeb aluspükse näitavate kottpükste kandmisest kuriteo. Kõik, kes kannavad pükse, mille alt paistavad aluspüksid, võivad saada 6000-kroonise trahvi või sattuda isegi pooleks aastaks vanglasse.
Mõne linnaelaniku hinnangul sihib määrus peamiselt mustanahalisi elanikke, sest madalal asetsevad ja ihupesu paljastavad püksid on menukad peamiselt hiphopi fännide seas. Linnapea, härra Carol Broussard eitab määruse rassistlikku ajendit,
tema sõnul kannavad ka valged inimesed kottpükse.
BBC põhjal Mari Rebane

Liiklus: liiklusohutuspäev Tallinnas
Täna kella 12-14 õpetatakse pealinlasi ohutult liiklema. Selleks korraldatakse aadressil Õismäe tee 104-108 liiklusohutuspäev. Kohaletulnutele tehakse õppimine igati mänguliseks, näiteks saab lahendada liiklusteste ja liiklusalaseid ristsõnu, ning võistelda jalgrattarajal. "Pöörleval autol" võib igaüks katsetada, mis tunne on olla üle katuse paiskuvas autos. Jagatakse teavet juhilubade tegemise ja jalgrattaga õigesti sõitmise kohta. Muu hulgas tutvustatakse kavandatava liikluslinnaku projekti. Esineb politseiorkester, lapsi rõõmustavad Lõvi Leo ja Ripsik. Üritus on kõigile tasuta.

Plaat: austus Ott Arderile
Intellektuaalset rokki viljelev bänd [Plaan B] andis välja uue albumi nimega "Puupeatus".
Tegemist on austusavaldusega luuletaja Ott Arderile, kelle viimane, 2004. aastal ilmunud luulekogu "Puupeatus" saab nüüd uue näo.
Ott Arderi luulet on varem kuulsaks laulnud näiteks ansambel Ruja.
[Plaan B] astus aga sammu edasi, sest esmakordselt on ühele plaadile saanud terve luulekogu. Albumil astuvad üles sellised iseäralikud tegelased nagu Uku, Rähn, Köietantsija jt. 6. juulil esineb [Plaan B] albumi täiskavaga Õllesummeri pealaval ürituse "Tuntud ja tundmatu Ott Arder" raames.

Festival Rabarock toimib veatult nagu mootorsaag
Rabarock on nagu rootsi laud - lunastad käepaela ning korjad lavadelt meeldivaid muusikapalukesi. Tegijatel on laia profiiliga rokipeo korraldamine käpas.
Festivalile kaalukuse andmiseks on kohal paar-kolm suuremat nime välismaalt, sekka vähemalt üks legend ja kamaluga pisemaid tegijaid raja tagant, neile sekundeerimas kodumaised suurnimed algajate rokisõprade meelitamiseks ning meie tulevikulootused mõlema päeva programmi käimatõmbamiseks.
Nii saavadki USA kultusmuusik Nick Oliveri ja naljabänd Electric Six nautida koos Laibachi ja Clawfingeriga peaesinejate staatust, külalised Põhjamaadest - Poets Of The Fall, Apogatygma Berzerk, Pain ja Peer Günt - käia ära tollel suuremal laval, Tanel Padar & The Sun, Dagö, Metsatöll ja Mr. Lawrence ära teha masside peole meelitamise musta töö ja Shelton San ning Agent M kanda oma kontosse esimese suure festivalikontserdi.

Jalgpall: Schuster on tööks Reali peatreenerina valmis
Sel hooajal Getafega Hispaania meistrivõistlustel üheksanda koha saanud Bernd Schuster ütles, et on valmis Madridi Reali peatreeneriks asuma.
"Tahan treenerina areneda ning selleks on mul vaja töötada kõrgklassi kuuluva meeskonnaga. Ja selline meeskond Real just ongi," vahendab sakslase sõnu Sportnet.
"Kui saan pakkumise Realilt, olen valmis oma praegusest töökohast lahkuma," lisas Schuster.
Reali tänavu meistriks viinud itaallasel Fabio Capellol on lepingust veel üks aasta alles, kuid pärast kuningliku klubi ebaedu UEFA Meistrite liigas käisid kohalikus meedias jutud, et Reali juhtkond on juba sõlminud eelkokkuleppe Schusteriga.

Jalgrattasport: Aug sai Saaremaal etapivõidu
Saaremaa velotuuri viienda etapi marsruudil Liiva - Kuressaare (150,6 km) võitis tuuri mullune üldvõitja Andrus Aug.
Teise koha sai Vahur Valvas ja kolmanda Jaan Kirsipuu, kirjutab Sportnet. 15 kilomeetrit enne finišit oli liidergrupis 15 meest ning nemad selgitasid omakeskis ka tänavuse tuuri pikima etapi võitja. Kõigi lõpuajaks sai 3: 40.43. Etapi lõpetas 108 jalgrattaurit.
Esmaspäeval neljanda koha saanud Janek Tombak jätkab küll tuuri üldliidrina (13: 00.29), kuid Kirsipuu jääb temast maha vaid kahe sekundiga. Kolmas on Allan Oras (+0.34). Esikuuikusse kuuluvad veel Andrei Mustonen (+1.15), Rein Taaramäe (+1.26) ja Indrek Rannama (+1.33).
Esimeses vahefinišis Orissaares olid kolm paremat Jaan Kirsipuu, üldliider Janek Tombak ja Andrei Mustonen. Leisis võitis vahefiniši Mustonen, järgnesid Reijo Puhm ja Janek Tombak.

Purjetamine: Eesti meistritiitli sai Tõnu Tõniste juhitud jaht Lenny
Pärnus nädalavahetusel toimunud Melges24 klassi purjetamise lahtiste Eesti meistrivõistluste võidu võttis 10 punktiga jaht Lenny kapten Tõnu Tõniste juhtimisel.
Hõbeda sai 18 punktiga rootslaste jaht Sitting Duck kapten Claes Röjninguga roolis. Kolmanda koha võtsid 21 punktiga soomlased jahil Land Rover, kapten Sami Ekbald.
Eestlastele kuulusid meistrivõistlustel veel neljas ja kaheksas koht. Kapten Peter Šaraskini jaht Zuxu teenis 27 punkti, kapten Tiit Vihuli jaht Black Pearl sai 43 punkti.
Melges24 Eesti meistrivõistlustel pakkusid kohalikele sportlastele konkurentsi purjetajad Rootsist, Soomest ja Šveitsist, kokku võistlesid Pärnus 13 jahti.
Nädalavahetusel toimusid purjetamises ka Draakon-klassi lahtised Eesti meistrivõistlused, kui viis jahti pidasid Pirital võitja väljaselgitamiseks kuus võistlussõitu.

Kanepi kerkis tagasi 60 parema hulka
TENNIS:
Viimati Barcelona turniiril veerandfinaali jõudnud ning sel nädalal Hollandis 's-Hertogenboschis võistleva eestlanna parim edetabelikoht on veel kaheksa kohta kõrgemal, kirjutab Sportnet.
158. positsioonilt tõusis ühe rea võrra kõrgemale Maret Ani. Zlini ITF turniiri teise ringi edenenud Margit Rüütel langes 227. kohalt 231. positsioonile.
Esimest korda jõudis 1000 parema naistennisisti hulka Julia Matojan, kes oli eelmisel nädalal 1004., kuid on nüüd 942. kohal. Väikse tõusu tegi ka Barbara Kvelstein, kes kerkis 1249. realt seitsme võrra kõrgemale.
WTA tabeli esikümne ainus muudatus puudutab kümnendat kohta, 13. realt kerkis sinna slovakitar Daniela Hantuchova. Varem esikümne lõpetanud venelanna Nadežda Petrova kukkus 11. kohale. Edetabeli liider on jätkuvalt belglanna Justine Henin, talle järgnevad venelanna Maria Šarapova ja serblanna Jelena Janković.

Sisustuskohviku menüüst võib ka mööblit tellida
Ülemiste keskuse esimesel korrusel avati laupäeval uus toidukoht Zico Café.
Tegemist on sisustuskohvikuga, kus on lisaks kvaliteetsele toidu- ja joogivalikule võimalik osta ja tellida ka kohvikus olevat mööblit ja aksessuaare. Menüüst leiab külastaja lisaks keskmise hinnaklassiga toiduvalikule mööblit ja sisustuslisandeid mitmes erinevas stiilis, teatas kohviku esindaja.
"Kõige esimene asi Zico Cafés - sa ei ole muuseumis, kus tohib vaid enda ümber vaadata, midagi puutumata. Zico Café kohvikus on kõiki tooteid, mida näed, võimalik enne tellimist katsuda ja proovida," ütles Zico Café looja ja omanik Evelin Novikova.
Kohviku peakokk on Alex Berg. Kovikut peab Euroteam Deco OÜ.

ERGO Elukindlustus kasvatas kliendivarasid 3,8 miljoni krooni võrra
ERGO Elukindlustuse ASi kliendivarade maht kasvas mais 3,8 miljoni krooni võrra 267,4 miljonile kroonile.
Selle aasta mais sõlmis ERGO Elukindlustus 150 uut põhikindlustuslepingut, millest 48 olid kolmanda samba pensionikindlustuse lepingud, 31 kapitalikogumiskindlustuslepingud ja 71 riskikindlustuslepingud. Lisakindlustusi sõlmiti 109, teatas kindlustusselts.
Mais kogus ERGO Elukindlustus 6,4 miljonit krooni kindlustusmakseid, mis on 7% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Aasta algusest on kindlustusmakseid kogutud 31,9 miljonit krooni, mis on 3,1 miljonit krooni ehk 11% rohkem kui 2006. aastal samal ajal.
Väljamakseid on ERGO Elukindlustus teinud aasta algusest 6,3 miljonit krooni, s.o 91% rohkem kui eelmisel aastal sama aja jooksul.

Jüris avab uksed DAF veokite esindus
Truck Trading Estonia OÜ avab reedel Jüris DAF veokite uue esinduse.
Seni vaid Tartus tegutsenud ettevõte pakub DAF veokite täisteenindust nüüdsest ka Tallinna külje all.
DAF veoautosid toodab Hollandis asuv DAF Trucks N.V.
Truck Trading Estonia on DAF veoautode autoriseeritud esindaja Eestis. Ettevõtte näol on tegemist 100% Eesti kapitalil põhineva firmaga.
DAF veokite esindus Jüris asub aadressil Taevavärava tee 9A.

Domina Inn City hotelli täitumus oli mais 85 protsenti
Domina hotelliketti kuuluva Domina Inn City hotelli täitumus oli mais 85 protsenti, mis kasvas kuuga 22 protsendi võrra.
Samasse ketti kuuluva Domina Inn Ilmarise hotelli täitumus kasvas kuuga üheksa protsendi võrra ja oli mais 62 protsenti, teatas Domina.
Mais ööbis Domina Tallinna hotellides City ja Ilmarine kokku 3534 külastajat 54 riigist. Vanalinnas asuva Domina Inn City külastajatest moodustasid soomlased 27, norrakad 12 ja inglased üheksa protsenti. Linnahalli piirkonnas asuva Domina Inn Ilmarise hotelli külastajatest moodustasid soomlased 27, sakslased 26 ja inglased 10 protsenti.
Domina hotellid kasutavad kolme rahvusvahelist kaubamärki, nendeks on Royal Media Hotels & Resorts, Domina Hotels & Resorts ja Domina Inn Hotels. Hotelligrupp tegutseb 10 riigis 32 hotelli ning 4855 toaga.

Asutati Jannseni preemia
Eesti ajalehtede liidu (EALL) nõukogu otsustas hakata välja andma ajakirjanduspreemia konkursi peapreemiat ehk Jannseni auhinda. See antakse ajakirjanikule tema viimase aasta töö eest. Lisaks ajakirjanduslikule tööle arvestatakse nominendi tegevust aasta jooksul ning tema lugude ühiskondlikku kaalu. Esimest korda antakse Jannseni auhind välja 2008. aasta alguses. Preemia suurus on 70 000 krooni, lisaks saab võitja meene ja diplomi. Jannseni auhinnale kandideerivaid töid hindab EALL-i nõukogu moodustatud žürii.
Samal koosolekul otsustas EALL-i nõukogu käivitada ajalehtede lugemist propageeriva kampaania. Üritus kestab augustist kuni oktoobrini ning seda korraldatakse igal aastal. Tänavune kampaania koosneb ajalehtedes avaldatavatest reklaamidest, online'i reklaamist ning plakatitest.

Mulatid ja tõmmud sportlased on neegrid
Kuigi ÕS ütleb, et sõnal "neeger" ei ole halvus-tavat tähendust, tekib aeg-ajalt ikka vaidlusi.
TV3-st vormel-1 ülekandeid vaatavad televaatajad saavad kodulehel www.tv3.ee/f1 kommentaatoritele küsimusi esitada. Tarmo Klaar ja Toomas Vabamäe vastavad neile otseülekannete ajal. Üks küsimus, millele vaatajad vastust otsivad, kõlab: miks kasutab Klaar Lewis Hamiltonist rääkides sõna "neeger" ja mitte "mustanahaline" või "mulatt" (üks Hamiltoni vanemaid on valge-, teine mustanahaline)?
Tarmo Klaari arvates ei ole eesti keele- ja kultuurikeskkonnas sõnal "neeger" mingit negatiivset tähendust. "Meil on hoopis "must" ja "mustanahaline" väga halvustava tähendusega. Umbes viisteist aastat tagasi kutsuti "mustadeks" neid, kes turul sõrmkübaratrikki tegid või püüdsid midagi hangeldada," ütles Klaar. Sõnades "neeger" ja "neegersportlane" ei näe kommentaator midagi halba.

Baskini anekdoodid
"Halloo! Kas see on erakliinik?"
"On küll."
"Kas te ravite alkoholismi?"
"Ravime."
"Kui palju see maksab?"
"2250 krooni."
"Kui palju? See on ju hullumaja!? Selle raha eest saab 30 pudelit viina!"
Fotograaf pildistab ajakirja jaoks kuulsat modelli.
"Aga nüüd, kullake, mana näole mõtlev ilme."
Neiu pakub paar grimassi.
"Ei, ei, see ei sobi. Ma aitan sind. Kui palju on 7 x 9?"
Tööpäeva lõpus tuleb panga direktori juurde koristaja:
"Andke, palun, selle toa võti, kus on see suur seif."

JÄRJEJUTT (34): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Aga mida sealt võis leida? Milline pilt kujuneb? Parzifal oli hommikul "Burgundia Kroonis", siis jalutas ta linna peale, teda nähti siin ja seal kõrtsis ning ühtlasi ka Neeme sõnul Suurõpilas. Seejärel ta aga lihtsalt kaob, ehkki tal pole Tarbatus kuhugi minna. Tema kohvrid ja asjad on kadunud, üleriided samuti - kes iganes võis need võtta, sest Paap, nagu me teame, kohmitses keldris. "Oota nüüd, sa ei arva ometi, et Parzifal on ka...," ma lasin sõrmedega nipsu.
"Ma ei arva midagi. Aga tema äkiline kadumine on väga imelik. Ta võis midagi näha, kuulda või teada, ja sel ajal, kui meie vestlesime semiootikutega köögis, sellest kellelegi vaikselt teada anda. Selliseid šantažeerijaid ja tarkpäid on varemgi nähtud. Ja tavaliselt lõpetavad nad nuga kõris kusagil võsa vahel."

Rock ja Kalev rühivad mürinal Euroopasse
Gert Kullamäe on lubanud jaanipäeva paiku teada anda, kus ta mängib järgmisel hooajal. Ka Martin Müürsepp vajab veel otsustamiseks aega, kuigi ajakirjanikud pommitavad Eesti meistreid sama küsimusega peaaegu iga päev. Pole ka ime, kogu Euroopa korvpallis on pesapunumise periood.
Mõlemad Eesti tippklubid alustasid uueks hooajaks lepingute sõlmimist. Õnneks ei pea Tartu Ülikool/Rock ega BC Kalev/Cramo lugema lõppenud hooaega ebaõnnestunuks, midagi positiivset jäi mõlemal sõelale. Selge on see: kui tahad kiiresti tormaval rongil püsida, tuleb areneda, eelarvet kasvatada ja klubi kui tervikut igas liinis tugevdada. Eeskätt juhtimispoolt.
Kalev ees, Rock järel. Asjatundjad olid Eesti meistriliiga finaalseeria järel üsna üksmeelsed, et BC Kalev/Cramo astus möödunud hooajal mitu sammu edasi. Sügisel oli meeskonnas suur koosseisu uuendamine, mis jätkub järgmise hooaja eel. Kalevis võis näha mitmeid positiivseid märke. Juhtkond tahab, et peatreener Veselin Matic viiks meeskonna eurosarjas veelgi kõrgemale, ULEB-i karikasarjas osalemine annab selleks hea võimaluse.

Janika Mölder saab jaanipäeval lõpuks puhata
Janika Mölder, kelle hoolealused krooniti nädal tagasi rühmvõimlemise maailmameistriteks, ootab jaanipäeva, et saaks olla perega.
Mölder on veendunud, et tema praegune argipäev on tihedam kui ise tippspordiga tegeledes. Ta juhendab kolme võimlemisrühma ja tunneb end kõige eest omanimelises klubis vastutavana.
"Minu kui treeneri ülesanne on lapsed kuskile viia. Sportlasena kuulasin, mis mulle öeldi, ja tegin täpselt seda, mida pidin tegema," lausus Mölder.
End treeneri ja ema rolli vahel jagades kahetseb naine, et kodu jaoks sisuliselt aega ei jää.
"Kui päris aus olla, siis klubiga seotu hakkab pereelu segama - nii ei tohiks olla," ütles Mölder. "Kevad on olnud nii hull, et perele leian vaba aega alles jaanipäeval."
Lastel sada tegevust

AjaPeegel: Minu esimene olümpia
Tänavu möödub 75 aastat sellest, kui spordiajakirjanikud asutasid Spordipressi klubi. Nagu elus ikka, on ka spordiajakirjanduses olnud nii häid kui ka halbu aegu, sellest võib lähemalt lugeda sügisel ilmuvas raamatus.
1958. aasta 1. jaanuaril alustas ilmumist Spordileht, mida minagi tellisin. Väljaanne sai toonastele noortele üheks populaarsemaks. Oli aeg, kus peatoimetaja oli punapartisan ning alluvad soomepoiss ja Saksa sõjaväe leegionär.
Tiit Karuks (pildil) tuli Spordilehte tööle Eesti Raadio "Päevakajast". Tema hääl jäi meelde Moskva olümpiamängude ajast, kui ta vahendas Eesti sportlaste etteasteid, sealhulgas kolmikhüppaja Jaak Uudmäe olümpiavõitu. Sama aasta sügisel sai ta eetrikeelu. Põhjus: jalgpallimatš Kadrioru staadionil koos Propelleri kontserdiga ja sellele järgnenud noorte väljaastumine, mille kutsus esile tugevnenud venestamispoliitika.

Spordi esimene käsk: kiirusta aeglaselt! 
Tippsportlase puhul esitatakse igavene küsimus: millel oli edukaks saamisel kaalukam roll, kas looduslikul andekusel või treeningul?
Siin on vist raskem vastata kui küsida. Sprinter Valeri Borzov arvas, et tema edus oli lõviosa kaasasündinud kiirusel. Pesapallur Pete Rose, vastupidi, väitis, et tema ainus kehaline eeldus oli eelduste puudumine. Niisiis võiks järgnev pakkuda huvi nii spordiõpetajatele kui ka treeneritele.
Tippudelt küsiti: "Millal alustasite sportimist?" Enamik vastas, et
algus jäi koolipõlve vanuses kuus kuni kolmteist aastat. Peaaegu eranditult tegeleti alguses paljude aladega, mille hulgast võis hilisem trumpala ka puududa. Üksmeelselt väljendati hilise alavaliku üle rahulolu, kuna see võimaldas kauem rõõmu tunda eri alade harrastamisest.

Kultuuriminister Jänes: lapsed peavad saama sportida
Kultuuriminister Laine Jänes tahab seista valitsuses noorte sportimisvõimaluste suurendamise eest.
Kes on Eesti kõige tähtsam spordijuht, kes vastutab kõige spordis toimuva eest?
Kui minna personaalseks, siis kindlasti ei suuda lühikest aega ametis olnud kultuuriminister vastata kõikidele küsimustele. See võiks olla ideaalis. Eri alaliitude juhid, aga ka olümpiakomitee president vastutavad oma sektoris.
Spordis ei saa unustada harrastussporti ja tippsporti, aga ka tervisesporti või noortesporti. Need on nii olulised ja laiad valdkonnad, et kindlasti nende liidrid teavad põhjalikult oma alast. Aga kultuuriministeerium vastutab spordikultuuri ja spordipoliitika eest Eesti Vabariigis tervikuna.
Kas Eestil on läbimõeldud spordipoliitika ja arengukava lähemaks kolmeks, viieks, kümneks aastaks?

Võimekamad noored ronivad spordiredelil üles
Enne jaanipäeva saavad gümnaasiumi lõputunnistuse ka võimekamad noorsportlased, kes seisavad eakaaslastest raskema valiku ees: kas pühenduda täielikult spordile ja oma eelduste arendamisele või püüda tippu pürgimise kõrval jätkata ka hariduspõllu kündmist?
Ebe Reier seisab teelahkmel
Audentese spordikooli lõpetav Ebe Reier (19) pole veel kindlaid tulevikukavu teinud. Üks on kindel: sporti tahab nii sprindis kui ka mitmevõistluses Eesti koondisesse pürgiv neiu edasi teha.
"Mulle meeldiks, kui saaksin edasi õppida Tallinna ülikoolis, samas tahaks õppida füsioteraapiat, seda õpetatakse aga Tartus, kuhu ma ei taha väga minna," lausus Reier, kes jooksis paar nädalat tagasi 100 m jooksus isikliku rekordi 11,99.
Kolm aastat tagasi Vändra gümnaasiumist Audentesesse õppima siirdunud Reier saab koos lõputunnistusega ka esimese kategooria treeneritunnistuse.
"Tegin lisaks kirjandi, inglise keele ja geograafia riigieksamitele ka sporditeooria eksami," rääkis Reier. Viimane on Audentese lõpetajatele kohustuslik ning just see annab võimaluse alustada soovi korral ka treeneritööd.

Väsinud Transi alistanud Levadia jätkab ainuliidrina
Suurrivaali Narva Transi 2: 0 alistanud tiitlikaitsja Tallinna Levadia tõusis Eesti jalgpallimeistrivõistluste ainuliidriks.
Kui hooaja alguses tundus, et Transil on tänavu meistritiitli jahtimisega tõsi taga, siis nüüd on narvalaste hoog selgelt raugenud. Kaotus üle-eelmises voorus Tartu Maag Tammekale ning armetu etteaste üleeilses 15. vooru heitluses Levadiaga annavad märku väsimusest.
"Kui pink on lühike ja viis meest üle 30-aastased, siis saab jõud varem või hiljem otsa," kommenteeris meeskonna täbarat olukorda meistriliiga maikuu parimaks treeneriks tunnistatud Transi juhendaja Valeri Bondarenko.
Liidrite duell Kadrioru staadionil kulges täielikult väljakuperemeeste juhtimisel ning narvalastel jäi üle vaid kaitsetööle keskenduda. Poolajale mindi küll 0: 0 seisul, ent 50. minutil eksis Trans kaitses ning väravavahiga silmitsi jäänud Konstantin Vassiljev viis Levadia juhtima. 13 minutit hiljem vormistas Aleksandr Dmitrijevilt ilusa söödu saanud

Tippsportlaste poeg Deniss Karpak purjetab julgelt maailmaklassi
Laseri EM-il neljanda koha saanud Deniss Karpak pürgib MM-regatil esikümnesse.
Karpak ei saa latti alla lasta, sest mullusel MM-il kümnendat kohta saades näitas ta Eesti purjetajate viimase kümne aasta parimat tulemust olümpiaklassis. 21-aastane tallinlane ei kavatsegi seda teha, sest ta tahab jõuda olümpiale.
Juuli alguses Portugalis Lissaboni lähedal Cascais peetav MM on Pekingi olümpiamängude esimene valikukadalipp, kus saab Eestile olümpiapiletit hankida. Tõsi, kui Karpak teenib Eestile olümpiapääsme, tuleb tal selle endale saamiseks koduseid konkurente edestada.
Eestis kõvad rivaalid
Ülemöödunud reedel lõppenud EM-regatil Prantsusmaal Hyeresis ei jäänud Karpak vaiksete tuultega peetud sõitudes maailma paremikule nimetamisväärselt alla.

Tanel Leok pudenes MM-etapil esikümnest
Motokrossisõitja Tanel Leok sai MM-võistluste etapil Bulgaarias Sevlievos klassis MX1 11. koha. Võitis sarja liider Joshua Coppins Uus-Meremaalt.
Kuigi Leok sai kvalifikatsioonis kuuenda aja, ei suutnud ta võistlusel kohta hoida. Kawasakil kihutav eestlane lõpetas mõlemas sõidus üheteistkümnendana.
Etapi edukaim, uusmeremaalane Coppins oli oma Yamahaga avasõidus teine ja teises sõidus parim. Kokkuvõttes sai teise koha hispaanlane Jonathan Barragan (KTM), kes võitis avasõidu.
MM-i pingerida juhtiv Coppins on kogunud 368 ja eilsel etapil kolmanda koha saanud belglane Steve Ramon (Suzuki) 271 punkti.
Tanel Leok on 179 punktiga kaheksandal kohal ja Aigar Leok 73 punktiga 17. kohal. Bulgaarias pidi Aigar Leok avasõidu katkestama, teises sõidus

Imemees Hamilton valitses jälle! 
Vormel-1 klassi MM-sarjas debüteeriv Lewis Hamilton teenis USA-s Indianapolises teise etapivõidu järjest.
Ülemöödunud nädalavahetusel Kanadas oma esimese MM-etapi võitnud 22-aastane britt juhtis oma McLareniga kihutamist algusest lõpuni ja tõrjus edukalt meeskonnakaaslase Fernando Alonso möödumiskatseid. "Kaks esikohta Põhja-Ameerikas - tohutu hüpe minu karjääris ja elus," lausus Hamilton. "Tänan perekonda, võistkonda ja kõigevägevamat."
Pingerida:
1. Lewis Hamilton, Suurbritannia (McLaren),
2. Fernando Alonso, Hispaania (McLaren) +1,5, 3. Felipe Massa, Brasiilia (Ferrari) +12,8, 4. Kimi Räikkönen, Soome (Ferrari) +15,4, 5. Heikki Kovalainen, Soome (Renault) +41,4, 6. Jarno Trulli, Itaalia (Toyota) +1.06, 7.

Andrus Värnikule värvatakse rivaale kodusele tippvõistlusele
22. juulil peetava Tallinna rahvusvahelise kergejõustikuvõistluse korraldajad tahavad kutsuda odaviskajale Andrus Värnikule mitu maailmaklassi konkurenti.
"Tulema peaksid Andreas Thorkildsen, Breaux Greer ja Vadims Vassilevskis," ütles mänedžer Aivar Karotamm. "Peame hankima veel raha, aga usutavasti saame vajalikke toetajaid."
Greer viskas mõni nädal tagasi USA rekordi 90.71 ja juhib maailma edetabelit. Olümpiavõitja ja Euroopa meistri Thorkildseni tänavune tippmark on 87.79. Lätlane Vassilevskis lennutas 800-grammist piiki maikuus 87.56, ent IAAF-i Kuldliiga etapil reedel Oslos vigastas ta jalga ja pidi võistluse katkestama.
Teisel tähtsal väljakualal, kettaheites peaksid Gerd Kanterile konkurentsi pakkuma ühendriiklane Jarred Rome, Soome kodakondsuse saanud lõuna-aafriklane Frantz Kruger ja Aleksander Tammert. "Võimalik, et kutsume ka Virgilijus Alekna," ütles Karotamm, kes on ka Leedu kettaheitja mänedžer.

Tombaku ja Kirsipuu tuline heitlus vürtsitab Saaremaa tuuri
Homme lõppeva Saaremaa velotuuri võidu pärast kemplevad justkui Vestmanni ja Piibelehe kombel kaks Eesti paremat ratturit Janek Tombak ja Jaan Kirsipuu.
Laupäevase etapivõiduga Kirsipuult kollase liidrisärgi ära võtnud Tombak suutis seda eile hoida, kuid tuuri kaalukeeleks kujunevad tänane raske võidusõit Liivalt Kuressaarde ning homme hommikul peetav eraldistardist osavõistlus Saaremaa pealinnas. Kahe ässa vahe on vaid viis sekundit.
"Kõige otsustavamaks saab ikka eraldistart," pakkus eilsel etapil Viljandist Raplasse sama aja saanud Kirsipuu kannul 14-ndana lõpujoone ületanud Tombak. "Jass on nagu auruvedur - kui pressima hakkab, siis ei tohiks talle vastast olla. Seni olen suutnud teda vaid korra eraldistardist edestada, sedagi vaid mägisel rajal. Siin sõidame paraku siledal trassil, kus ta paneb mulle tavaliselt pika puuga ära."

Rannama kauaoodatud võit kodutuuril
Saaremaa esirattur Indrek Rannama osaleb kodusel velotuuril juba 18. korda, aga pidi esimest etapivõitu ootama eilseni. Ta edestas mitmepäevasõidu kolmanda etapi finišiheitluses mõne sentimeetri ehk ajalise mõõdupuu järgi vaid üheksa tuhandiksekundiga soomlast Kimmo Kananeni.
"Täiuslik päev, mida olin kaua oodanud," ütles juulis 32-aastaseks saav Rannama. "Juba sõidu alguses tundsin, et enesetunne on väga hea. Ärevaks tegi vaid tuuletu ilm ja mägise raja puudumine - pelgasin, kas suudan end ikka maksma panna."
Rannama möönis, et kui järgmistel etappidel peaks isegi kehvasti minema, siis ta ei nukrutse. "Töö on ju tehtud," lausus rattur.

Poolas võitnud Kanter kindlustas positsiooni maailmaeliidis
Pärast kindlat allajäämist kettaheite valitsejale Virgilijus Aleknale Oslos IAAF-i Kuldliiga etapil edestas Gerd Kanter eile Varssavis ülejäänud maailma paremikku ja sai meelerahu.
Kanteri üleolek Poola pealinnas peetud kuulsa jooksja Janusz Kusocinski mälestusvõistlustel ei olnud siiski mäekõrgune. Maailma hooaja edetabelit 72.02-ga juhtiv eestlane heitis 65.45, järgnesid ungarlane Gabor Mate 65.07 ja Poola rekordi omanik Piotr Malachowski 65.03-ga.
"Matelt ma pikemat heidet ei oodanud, aga poolakas oli ohtlik, sest ta heitis kaks esimest katset sektorist välja," ütles võidumees.
Kanter leidis, et Malachowski võib sel suvel alistada 67 meetrit, aga Mate tase jääb 64-65 meetri kanti.

EESTI RAUDTEE: ilm aitab sügiseks transiiti taastada
Sügisel teetööde hooaja lõppedes on Venemaal raske põhjendada piiranguid remondiga. Talvekülmade saabudes pidurdub ka jõetranspordi kasutamine ja pea ainus toimiv võimalus kaupu välja vedada on raudteed pidi. See annab lootust, et kaup võib alates sügisest hakata taas Eesti kaudu liikuma.
Optimismi jahutab Vene raudteejuht Vladimir Jakunini 9.juunil ajakirjanikele öeldu, et tulevikus liigub Eesti suunal aastas kuni 20 miljonit tonni kaupa, mis on tõsine tagasiminek ning tõotab Venemaalt Eestisse lähetatava kaubavoo vähenemist pea 40 protsendi võrra. Eesti Raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime lubab rohkem kui poole suuremaid kaubakoguseid vedada.
Venemaa poolt jäävad kinnitamata veoplaanid neile kaupadele, mille vedajaks on Eesti Raudtee. Ametlikus suhtluses viidatakse teeremondist tulenevatele takistustele, kuid tegelikkuses paistab see vedude turu ümber jagamisena.
Alates maist on Eesti Raudteel veetavad kaubakogused oluliselt langenud. Kui veel märtsis ja aprillis vedasime keskmiselt ööpäevas vastavalt 36,4 ja 35,2, siis mais kukkus see näitaja 23le ja juuni esimese 15 päevaga 20 rongini.

TOIVO JÜRGENSON: raudtee pole surnud
Eesti tingimustes peaks riik suuremate linnade vahel, ning ka nende lähiümbruses, püüdma reisirongiliiklust säilitada ning ühtlasi ka edasi arendada.
Ma näen reisirongiliikluse arendamises perspektiivi ning ma sugugi ei arva, et selle väljakujundamine on praeguseks kaotatud sõda.
Ma olen seda meelt, et Tallinna lähiümbrus, nimetagem seda siis Suur Tallinnaks, mis hõlmab näiteks ka Keilat, oleks varustatud korraliku raudteetranspordiga. Samuti on see vajalik ka pikematel distantsidel, eelkõige Tallinna ja Tartu vahel. Nendes piirkondades on tihe asustus ning reisirongiliiklus oleks väga hea täiendus olemasolevale ühistranspordile.
Praeguse seisuga läheks reisirongiliikluse kaasajastamine dotatsioonide kaudu maksumaksjale päris kalliks maksma. Ma näen raudteeliikluses ka tulevikuvõimalusi, mis on seotud EL-i ühise transpordipoliitikaga, mille kohaselt raudteedel on märkimisväärne roll.

ANDRES HERKEL: Poola pole populismi päriskodu
Viimastel nädalatel Eesti Päevalehes ilmunud arvamuslood Poola kohta maalivad pildi maast, kus piiratakse sõnavabadust ja käib ideoloogiline tagakiusamine.
Praegu riiki juhtivad vennaksed Kaczynskid pälvivad karme sõnu Poola vabaduse suurkujudelt, nagu Lech Walesa, Adam Michnik ja Bronislaw Geremek.
Nii on ajaloos ennegi läinud - kui suurte teerajajate aeg läbi saab, siis asuvad riigipiruka kallale keskpärased pudupoodnikud, kes kõige tipuks hakkavad oma eelkäijatele indulgentse müüma. Just nõnda tegi Poola uus eliit nn lustratsiooniseadusega, millest lähtudes pidid vähegi olulisemate avalike ametite kandjad andma järjekordse kinnituse, et nad pole olnud kommunistide salaagendid. Euroopa Parlamendi liige, endine välisminister ja poliitvang Geremek keeldus sellest ja tõmbas probleemile laialdase tähelepanu ka väljaspool Poolat.

KAAREL TARAND: Autod ja alkohol poliitika peaväljakul
Hea, et argielus toimuv on viinud erakonnad arusaamale, et valitute-valijate suhte parandamiseks on vaja tuua ühiskonna tähelepanu keskmesse teemad, mis igaühele korda lähevad ja millega suudab igaüks end isiklikult seostada.
Rahvuslik julgeolek ja välispoliitika peensused seda kahtlemata ei võimalda, riigi alkoholipoliitika ning transport ja infrasturktuur aga küll.
Elanikkonna absoluutne enamus tarvitab mingil määral alkoholi ning 1. juuni seisuga on autoregistris 580 733 sõiduautot, 5527 autobussi, 96 124 veoautot, ning 14 531 mootorratast. Seega kokku 696 915 mootorsõidukit maismaal, teedel liikumiseks. Karsklased ja juhiloata isikud on aga samuti kõik alkoholi ja liikluse mõjuväljas, mistõttu mõlemad teemad on ühiskonnas üleüldise populaarsusega, nagu näitab ka temaatiliste artiklite kommenteeritavus võrgus.
Poliitiliselt korrektne on väita, et nii alkoholi- kui liikluskultuuriga on Eestis suuri probleeme, mida tahes igaüks meist ka südames ei arvaks. Tegelikult ongi kahe valdkonna kattuva alaga (joobes juhid, lubatud promillimäär jne) kõige rohkem tegeldud. Aga nagu näitavad reaktsioonid siseminister Jüri Pihli intervjuule (Postimees, 14.06), on Eesti selline edetabeli-ühiskond, kus soovitakse tegelda ainult ühe, mitte mitme probleemiga korraga, ning siseminister, kes tõstis teemaks ka turvavööde kinnitamise, kiiruse ületamise jne, sai oma sõnade eest rohket needmist kaela.

URMET KOOK: Kas tõesti juuakse rohkem? 
Eelmisel nädalal käisin kolleegiga lõunal. Jõudsin varem kohale ning tellisin söögi-joogi. Joogiks võtsin alkoholivaba õlle.
Tundus kuidagi iseenesestmõistetav, ehkki rooli ei pidanud lähitundidel istuma, aga neli-viis tundi oli vaja veel tööd teha. Peagi tuli kolleeg, tellis söögi ja võttis õlle, samuti alkoholivaba.
Viimastel nädalatel räägivad osa poliitikuid ja endistest joodikutest karskustegelased joogi alla ja joogi peale, et Eesti rahvas joob üha rohkem ja joob end varsti surnuks. Sellepärast tulevat alkoholi kättesaadavust piirata. Meie vestlus kolleegiga veereski sellele teemale ja mõlemad tunnistasime, et vähemasti meie sõprus- ja tutvuskonnas on alkoholitarbimine väiksem kui kunagi varem.
Näiteks ajakirjanikud. Vanemate kolleegide sõnul polevat paarkümmend aastat tagasi "tinutavad" ajakirjanikud olnud erand, vaid reegel. Nüüd on aga töö läinud sedavõrd intensiivsemaks, ajalehtede paksemaks ja värvilisemaks muutumisega kõikvõimalikud tähtajad neli-viis tundi varasemaks, et keegi ei saa ega tohigi endale "ärakukkumist" lubada.

European Voice: Meedia liidab ühiskonda
Brüsselis ilmuv The Economisti gruppi kuuluv ingliskeelne nädalaleht kirjutas Eesti meediast, lähtudes aprilli lõpus toimunud rahutustest.
Ajaleht märkis, et toona vaatas suur osa eestivenelastest Vene suuremaid telejaamu, et saada värskeimaid uudiseid sündmustest nende endi riigis. Polnud üllatav, et kajastus oli jõuliselt Eesti-vastane ning sisaldas mitmeid ebatäpsusi ja valesid. See lisas Eesti poliitikute sõnul õli tulle. Valitsus tegutses kiiresti ja lubas parandada venekeelsete uudiste kvaliteeti avalik-õiguslikus televisioonis ja raadios. Juhtiva teleuudiste programmi uudised on juba ööpäev ringi vene keeles kättesaadavad veebilehel novosti.etv24.ee.

REPLIIK: Pääsla ja avalik arvamus
USA Tallinna saatkond on saanud Washingtonist rohelise tule otsimaks oma tööruumidele uus asukoht. Eestis ei ole suurt terrorismiohtu ning nii on siiani turvalisuse tagamiseks piisanud tänava sulgemisest ja palju kritiseeritud klaasist pääslaputkast.
Pealegi on Eesti valitsus ning Tallinna linnavõimud ameeriklaste vastu lahked olnud. Lisaks saatkonna turvamisele sujub USA ja Eesti koostöö ka näiteks missioonidel Iraagis ja Afganistanis.
Saatkonnahoone kolimisplaanidega antakse ka märku, et eestlased on olnud vastutulelikud, nüüd on ameeriklaste kord. USA ei taha rikkuda head koostööd mingi klaasputka ümber käiva avaliku arvamuse tormiga ning seega annab teada, et pääsla valmistub kesklinnast lahkuma, saatkond koos sellega.

JUHTKIRI: Müüdipurustaja purustaja
Konstantin Päts oli ja on seniajani paljudele mütoloogiline tegelane, kes kehastab hea riigiisa ja omariikluse võrdkuju. Selles pole midagi üllatavat, sest paljude Pätsi soojalt suhtuvate eakamate inimeste endi noorusaeg jäi 1930-ndatesse ning pealegi seisis paljudel silme ees võrdluspilt Eesti Vabariigile järgnenud Nõukogude okupatsiooni ja selle koleduste, küüditamiste ja muuga.
Sestap mõjus 1999. aastal avalikkusele kui torge herilasepessa tollal suhteliselt tundmatu ajaloolase Magnus Ilmjärve avastus, et Päts tegi koostööd Nõukogude Venemaaga. Eile esines ajaloo instituudi korraldatud konverentsil ajaloolane Jaak Valge, kes jõudis aga järeldusele, et Ilmjärve väide Pätsi seotusest Nõukogude Venemaaga ei vasta suures osas tõele.

Pärnu üksikjalaväe-pataljoni saatus selgub lähinädalail
Pärnu üksikjalaväe-pataljoni tulevik on veel lahtine, kuna seal napib ajateenijaid ja ressursse nende paigutamiseks, lähinädalail peaks pataljoni edasine saatus siiski selguma.
Riigikaitsekomisjoni osavõtul toimus täna Pärnu üksik-jalaväepataljonis arutelu jalaväe väljaõppekeskusena toimiva pataljoni tuleviku suhtes. Riigikaitsekomisjoni liikmed väljendasid juba varem välja öeldud seisukohta, et väljaõppekeskus ja ajateenimise võimalus Pärnus ning Lääne kaitseringkonnas laiemalt peaks säilima.
"Me toetame Pärnu üksik-jalaväepataljoni jätkamist väljaõppekeskusena, sest pataljon on end sellena tõestanud. Seal on vajalikku ja tasemel õpet saanud nii ajateenijad kui ka professionaalsed kaitseväelased," ütles riigikaitsekomisjoni aseesimees Kadri Must.
Jalaväepataljoni säilimist just väljaõppekeskusena pooldasid ka kohal viibinud maavanem Toomas Kivimägi ja aselinnapea Simmo Saar.

Tallinna lahte saabus USA suurimaid merejalaväe laevu
Kuni pühapäevani seisab Tallinna reidil USA sõjaväe transpordilaev Kapral Roy Wheat, mille näol on tegu veepealse sõjaväebaasiga.
Sõjaolukorda pole alus kunagi sattunud, küll aga väisanud eri riikide rannikuvesi, teatavad TV3 "Seitsmesed uudised".
Alus kannab peamiselt sõjaväe lasti, näiteks vajalikke asju välihospidali ja lennuvälja rajamiseks ning relvastust.
Laev saabus Tallinna lahte täna ja seisab seal pühapäevani.

Josing: õlletootjate väited alkoholiturismist ei pea paika
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing lükkas ümber Eesti Õlletootjate Liidu väite, nagu ajaksid Eesti alkoholitarbimise statistika kõrgeks turistide ostud.
Marje Josing ütles, et statistika andmeil müüdi 2006. aastal Eestis iga elaniku kohta 100,1 liitrit õlut, millest turistide arvele läks kaasaviiduna 14,1 liitrit ja kohapeal ärajooduna 7,5 liitrit, kirjutab ETV24. Seega moodustab turistide õlletarbimine kogutarbimisest Eestis 8,7 protsenti.
Õlletootjate liidu president Cardo Remmel väitis, et konjunktuuriinstituudi alkoholituru uuringus on arvestatud alkoholi tarbimise statistikasse nii legaalne kui illegaalne müük, maha on arvestatud Eestist välja viidud alkohol, kuid alkoholi üle, mille turistid siin ära joovad, arvestust ei peeta.
"Meil on täpselt teada, kui palju kohalikele inimestele jääb," kinnitas Josing. "Ei maksa kõike soomlaste kaela ajada."

Savi: vaesuse kaotamine maailmast eeldab haigustega võitlemist
Euroopa Parlamendi liige Toomas Savi sõnul vajab võitlemine Aafrikas levivate haigustega lähiaastatel G8 riikidelt 60 miljardi dollari suurust investeeringut Aafrika riikide tervishoiusüsteemidesse.
"On üsna ilmne, et vaesuse väljajuurimine on 21. sajandil kogu maailma jaoks üks suurimaid väljakutseid," selgitas Savi, rõhutades, et vaesusega käivad käsikäes haigused, nagu HIV, malaaria ja tuberkuloos.
"See on kaasa toonud haiguste hiidlaine, mis röövib igal aastal miljoneid elusid," ütles Savi, "Kohutavast tragöödiast on saanud igapäevane kuiv statistika."
Toomas Savi tervitas otsust tühistada suurtes võlgades olevate Aafrika riikide võlad Rahvusvahelisele Valuutafondile, Maailmapangale ja Aafrika Arengupangale.
"Kuid Aastatuhande Arengueesmärkide täitmine on võimalik üksnes rahu tingimustes," lausus Savi, juhtides tähelepanu paljudele lokaalsetele sõjalistele konfliktidele, eriti ebainimlikule Darfuri kriisile.

Tartu annab medali viiele teenekale inimesele
Tartu linnavalitsus otsustas anda Tartu medali Marika Mikelsaarele, Lennart Jõelale, Tarmo Noobile, Per-Edvin Perssonile ja Kuno Jürjensonile.
Marika Mikelsaar on Tartu ülikooli professor ja probiootilise bakteri lactobacillus fermentum ME-3 üks leiutajatest.
Lennart Jõela on koorijuht ja pedagoog, kes on juhatanud paljusid koore ja olnud üldjuht mitmetel laulupidudel.
Tarmo Noop on AS-i A. Le Coq juht, mis sai sel aastal auhinna kui Tartus enim uusi töökohti loonud ettevõte ning mida linnavalitsus on ka varasematel aastatel korduvalt tunnustanud.
Per-Edvin Persson on Soome teaduskeskuse Heureka direktor, kes on oluliselt aidanud kaasa sel aastal 10. juubelit tähistava teaduskeskus AHHAA loomisele ja arengule.
Professor Kuno Jürjenson saab Tartu medali pikaajaliste teenete eest tehnikahariduse arendamisel.

Vene Föderatsiooni lennuk rikkus Eesti õhupiiri
Eesti Õhusuveräänsuskeskus registreeris eile õhtul kahel korral Vene Föderatsiooni lennuki TU-154 Eesti õhupiiri rikkumise põhjaranniku kohal.
Lennuplaani järgi Kaliningradi suundunud lennuk sisenes kella poole kümne ajal õhtul kõigepealt Eesti õhuruumi neljaks minutiks Naissaare kohal umbes kahe kilomeetri sügavusele ning hiljem üheks minutiks Osmussaare kohal umbes kilomeetri sügavusele.
Õhupiiri rikkunud lennukiga Lennuliiklusteeninduse lennujuhid ühendust ei saanud.
Lennuplaani järgi oli õhupiiri rikkunud lennuki lennuliigiks märgitud mitteregulaarlennuliiklus.
Õhusuveräänsuskeskus teavitas vahejuhtumist Saksamaal asuvat NATO õhuoperatsioonide keskust.

Elanikelt soovivad enim altkäemaksu arstid, politsei ning koolid-lasteaiad
Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud korruptsiooniuuringu kohaselt soovitakse Eesti elanikelt enim altkäemaksu juhilubade taotlemisel, sõiduki registreerimisel ja ülevaatusel, arstidega suheldes ning politsei ja koolide-lasteaedadega suheldes.
Ettevõtjad maksavad altkäemaksu enim kohalikele omavalitsustele.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Liivi sõnul on Eesti elanike suhtumine korruptsiooni rangemaks muutunud.
"Sealjuures on korruptsiooni määratlemisel avaliku sektori töötajad rangemad kui tavakodanikud ja ettevõtjad," nentis Liiv.
Uuringu kohaselt käituksidki Liivi väitel kolmest küsitletud sihtrühmast korruptiivses situatsioonis kõige ausamalt avaliku sektori töötajad, kellest 12% otsustaks projekti kasuks, kui talle pakutakse selle eest meelehead.
"Kõige ebaausamalt käituksid aga tavakodanikud, kellest 44% on täna valmis pakkuma ametnikule raha või vastuteenet, et pääseda karistusest või kiirendada ametlikku asjaajamist," lisas Liiv.

Narkokoerad kohtuvad Soome kolleegidega
Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuses Neemel algas esmaspäeval 5-päevane narkokoertejuhtide seminar.
Oma kogemusi ja oskusi on tulnud Eesti kolleegidele jagama Soome piirivalve koerategevusohvitser leitnant Ari Raitanen koos ühe koerajuhiga, teatas seminari korraldaja.
Seminaril osalevad Eesti piirivalve 10 koerajuhti, nende seas ka 3 naisjuhti, koos oma hoolealuste koertega. Kogemusi on tulnud saama ka tolli-ja vanglasüsteemi ning politsei narkokoerte juhid.
Nagu ütles Neeme teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja-õpetaja Jüri Pajusoo pööratakse seminaril teooria kõrval suurt tähelepanu just koertejuhtimise ja -treenimise praktilisele küljele.
Täna käidi koos koertega kaubasadamas üht kaubalaeva kontrollimas, homme takseeritakse Marja tänava tagalapataljonis transpordivahendeid, ülehomme minnakse koos koertega otsima narkootikume väikejahtidest Pirita jahisadamas ja viimasel päeval on seminari töine lõpetamine, mil tehakse koostegevusest kokkuvõtteid.

Eesti reservohvitseride kogu korraldab riigikaitsealase sümpoosioni
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots oslevad kolmapäeval, 20. juunil Rahvusraamatukogus toimuval kõrgetasemelisel riigikaitsealasel sümpoosionil.
Kell 11 algav sümpoosion keskendub teemale "Vabatahtlikkus ja riigikaitse". Üritusest osavõtt on valdkonnast huvitatutele tasuta, teatas korraldaja.
"Riigi kaitse algab kaitsetahtest. Kaitsetahe omakorda põhineb eneseväärikusel ja arusaamisel, et maailm on täis ohtusid. Pronksiöö andis meile kõigile selgelt mõista, et ohud on reaalsed," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. "Olen kindel, et meie kaitsetahe on samuti reaalne. Kinnitust sellele andis paljude Eesti Reservohvitseride Kogu liikmete valmidus sel ööl riigile olulisi objekte kaitsta."
Lisaks Aaviksoole ja Laaneotsale kõnelevad sümpoosionil Põhja politseiprefektuuri kesklinna politseiosakonna vanemkomissar Andres Truss, kes teeb kokkuvõtte Eesti politsei aprillimässu ajal saadud kogemustest.

Õlleliit: alkoholitarbimise statistika teevad kõrgeks turistide ostud
Eestit külastab aastas kolm korda enam turiste, kui on kohalikku täisealist elanikkonda, mistõttu Eesti alkoholitarbimise statistika teevad kõrgeks turistide ostud, mitte kohaliku elanikkonna tarbimisharjumused.
Seetõttu ei ole põhjendatud poliitilised väited, et Eestis on vaja alkoholimüüki piirata, leiab Eesti õlletootjate liit.
"Poes ja pubis ei tehta märget, kas joogi ostis eestlane, soomlane või inglane," ütles Eesti õlletootjate liidu president Cardo Remmel.
"Arvestades, et Eestis käib aastas ligi 3 miljonit turisti, kellest 56 protsenti toob Eestisse tuleku põhjusena odavat kui kvaliteetset alkoholi, ei näita Eesti alkoholistatistika mitte ainult eestlaste vaid ka Eestit külastavate turistide tarbimist. Eestit külastavate turistide arv ületab aga Eesti täiesealist elanikkonda mitmekordselt."
Remmeli väitel on asja iroonia veel selles, et Eestis müüdava alkoholi liitri ostavad suuremas osas Soome kodanikud, kus alkoholi müük on riiklikult piiratud ja aktsiis kõrge.

Politsei otsib 73-aastast naist
Jõhvi politseiosakond palub abi 73-aastase Elfride Salmistu asukoha kindlaks tegemisel. Naisterahvas lahkus 10. juunil kella 9.00 ajal kodunt ega tänaseni pole temast midagi teada.
Naine on keskmist kasvu, kõhna kehaehitusega. Oma hallides juustes kannab ta valget peavõru.
Kodust lahkudes oli tal seljas valge sviiter, tumedat värvi seelik, jalas toasussid.
Politsei palub kõigil, kes teavad midagi naisterahva asukohast, ühendust võtta telefonil 337 2357 või 110.

Kraavi sõitnud kütuseveok põhjustas reostuse
Jõhvi-Tartu maanteel Vedu külas toimus eile hommikul kella 10 ajal liiklusõnnetus, milles 20 000 liitrise kütuselastiga veok sõitis teelt välja ja paiskus külili kraavi.
Päästajd said teate õnnetusest kell 10.18, vahendas Lõuna-Eesti päästekeskus. Sündmuskohale sõitis 2 päästemeeskonda Tartu keskkomandost, üks meeskond Tabivere päästekomandost.
Kütuseveokil, milles oli hinnanguliselt 20 000 liitrit kütust, purunes liiklusõnnetuse tagajärjel kütusemahuti ja tsisternist voolas välja ca 300 liitrit kütust. Ülejäänud kütus pumbati ümber teise tsisternautosse. Päästjad hoidsid ära auto süttimisohu ning olid abiks kütuse ümberpumpamisel.
Maha valgunud kütuse pealmine kiht neutraliseeriti absorbendiga; kuna tegemist oli üsna väikese kütuse kogusega, siis pinnast koorida ei tulnud. Päästetööd lõpetati kella 15.30 paiku.

Tivoli põlengus kannatanud loodavad kohtu abile
Kuu aega tagasi Tivoli karussellipõlengus kannatada saanud inimesed peavad oma õiguste kaitseks ette võtma kohtutee.
19 kannatanut on kaotanud lootuse leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus ning võtavad Küllike Nammi advokaadibüroo abil ette kohtutee, kirjutab Virumaa Teataja.
Tuuri korraldajat esindava advokaadibüroo Laus & Partnerid vandeadvokaat Kalev Aaviku sõnul peaksid kannatanud oma kahjunõuded suunama lõbustuspargi atraktsioonide Rootsi omaniku ITV Heby vastu. Selleks peaks tuuri esindav advokaadibüroo Nammile mõningad dokumendid esitama, mida aga seni tehtud pole. Aaviku sõnul on mõningad dokumendid hetkel politsei ja tehnilise järelevalve inspektsiooni käsutuses, mistõttu ei ole võimalik dokumente kannatanutele esitada.
"Sellest johtuvalt on meil olemas võimalus vaid OÜ Tivoli Tuuri vastu hagi esitada," ütles Namm. "Hagi tagamise avaldus on kohtusse esitatud, kohus on selle määrusega rahuldanud ja OÜ Tivoli Tuur kinnistule Viimsis seatakse kohtulik hüpoteek kannatanute nõuete tagamiseks," rääkis Namm ja lisas, et ühine 5 miljoni kroonini ulatuv hagi esitatakse Viru maakohtusse hiljemalt 11. juulil.

EVPde hüvitamist saab taotleda veel kaks nädalat
Kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite (EVP) hüvitamist on võimalik taotleda kuni 2. juulini.
Praeguseks on rahandusministeeriumi andmetel pea 34 000 inimest taotlenud 144,5 miljoni krooni hüvitamist.
Erastamisväärtpaberite keskregistri andmetel jäi eelmise aasta lõpuks kasutamata 398 miljoni krooni väärtuses EVP-sid. Neist 2,1 miljonit krooni on alla 250 krooni suurustel arvetel, mis hüvitamisele ei kuulu.
Seega tuleb riigi poolt kokku hüvitada umbkaudu 396 miljonit erastamisväärtpaberikrooni. Hüvitist makstakse õigeaegse taotlemise korral 84 612 EVP-arve omanikule.
Täpsemat infot saab rahandusministeeriumi kodulehelt.

Tartu Kaarsilla seisund üha halveneb
Tartu raeplatsi otsas oleva Kaarsilla seisund on alates viimasest ekspertiisist aastal 2003 progresseeruvalt halvenenud, kinnitas Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudi sillaehituse õppetooli juhataja professor Siim Idnurm.
Progresseeruvalt halvenev seisukord väljendub näiteks selles, et silla all on terasarmatuur betoonist välja koorumas, kirjutab Tartu Postimees. Lisaks on vasakkaldal ehk Atlantise-poolsel kaldal ära vajunud silla kaldasammas ja paigalt nihkunud kõnnitee sillutis.
Silla lagunemisele aitab kaasa vesi, mis soodustab armatuuri roostetamist, see omakorda muudab aga terase mahtu ja nii pudeneb betoon tükkhaaval.
Siiski on selle silla põhikandja kaar. Kui kaar püsib, siis Idnurme väitel pole silla püsivusele otsest ohtu ja kindlasti ei saa väita, et sild täna-homme kokku kukub.
Eksperdi sõnutsi ei ole seda silda lihtne remontida, sest silla alla juurdepääsuks tuleb ehitada tellingud. Mida kaugemale remont nihkub, seda kallimaks see läheb.

Tudengite võlg pankadele paisub üha suuremaks
Kuigi uus võimuliit lubas tudengitele antava õppelaenu määra tõsta 60 000 kroonini aastas, võib see suure laenukoormuse tõttu tulevikus tudengite elluastumist oluliselt raskendada.
Sügisel tõuseb riigi tagatud õppelaenu maksimummäär 10 000 krooni võrra, 30 000 kroonile aastas. 60 000 kroonile on kavas õppelaenu summa kergitada 2010. aastaks, kirjutab Postimees.
Haridusministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Priit Simsoni sõnul õppelaen on kindlasti arvestatav vahend tudengitele rahastada oma eluolu õpingute ajal või siis tasuda kooli õppemaksu.
Suurenev laenamine võib tulevikus luua olukorra, kus pärast kolme aastat ülikooliõpinguid on värsked vilistlased silmitsi ligi 200 000-kroonise laenuvõlaga pankade ees.
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendusjuhi Anu Vaino sõnul andis pank läinud aastal õppelaene välja rohkem kui 321 miljoni krooni eest. Samas ei näe pank tema sõnul laenu maksimummäära tõusus probleemi.

Sõiduauto sõitis Pärnus liinibussile ette
Liiklusõnnetus leidis aset esmaspäeva õhtul kella 17.12 ajal Pärnus Tallinna maantee ja Rääma tänava ristmikul.
45-aastase Änzili juhtud sõiduauto Ford Ka sõitis foori keelava tulega ette linnaliinibussile, mida juhtis 28-aastane Veiko, vahendas politsei korrapidaja.
Kokkupõrke tagajärjel kukkus bussis 4-aastane laps, kes viidi Pärnu Haiglasse ning lubati hiljem kodusele ravile.

Eestivenelased üritavad uut ühendust luua
Eesti venekeelsed aktivistid üritavad pärast aprillirahutusi taas koonduma hakata, näiteks oli Tallinnas hiljuti organisatsiooni Russki Mir asutamiskoosolek, millest võttis osa ka Vene suursaadik Eestis Nikolai Uspenski.
Mitmed eestivenelaste grupid hakanud mõlgutama uue erakonna loomise mõtteid ning Russki Mir on vaid üks alge, millest võib välja kasvada uus partei, kirjutab Postimees.
Samas näitab suursaadik Uspenski kohalolek selgelt, et Moskva võib tulevikus hakata toetama just Russki Miri.
Senised Eestis tegutsevad venekeelset elanikkonda esindavad Konstitutsioonipartei ja Vene Erakond Eestis põrusid märtsivalimistel täielikult, saades vastavalt vaid 1,0 ja 0,2 protsenti valimas käinute häältest.
Äärmuslike ja põhiseaduslikku korda ohustavate liikumistega võitlev kaitsepolitsei nentis oma 2005. aasta aastaraamatus, et alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on uue tendentsina esile kerkinud Venemaa soov kasutada Kremli huvides ja Eesti sisepoliitika mõjutamiseks ära Eestis olevaid kaasmaalaste organisatsioone.

Riigi tellitud õppefilm näitab prostitutsiooni vaba valikuna
Haridusministeeriumi toel jõudis kevadel koolidesse prostitutsiooni lahkav õppefilm, mis käsitleb oma keha müümist ja seksiostu tavalise nähtusena, kutsudes kriitikute hinnangutel koolinoori lausa valima prostituudi elukutset.
Kuriteoennetuse Sihtasutuses valminud filmi "Tegi pätti 5. Prostitutsiooni fenomen ühiskonnas" režissöör Jaano Rässa ja toimetaja Mart Raukas tunnistavad ka ise, et selles vallas on olnud "omajagu palli ühte väravasse tagumist", kirjutab Postimees.
"Filmi lõpusõnum on: prostitutsioon on igaühe vaba valik - ent see pole parim valik võimalikest," teatas sihtasutus.
"See film kajastab prostitutsiooni nagu iga teist tööd. Meie soov on, et teda ei näidataks õpilastele," selgitas naisteühenduse ümarlaua ühingu eesistuja Laine Tarvis. Ühingu sõnul materjal lausa soodustab prostituudi "ametit" proovima.
Filmi vaadanud sotsiaalminister Maret Maripuu leidis, et film on õppeotstarbel kasutamiseks sobimatu. Haridusministeeriumi ametnikud tunnistasid filmi nii tehniliselt kui sisult üsna keskpäraseks, kuid ei pidanud seda samas prostitutsiooni propageerivaks.

Riigiteenistujate arv on aastaga vähenenud
Eestis on riigiteenistujate arv aasta jooksul vähenenud, selgub uues avaliku teenistuse aastaraamatus avaldatud statistikaülevaatest.
Riigi ametiasutuste teenistuses oli 2006. aasta lõpus 23 376 inimest - 19 323 ametnikku ning 4053 kaadrikaitseväelast, vahendas riigikantselei. Aasta varem oli riigiteenistuses kokku 23 644 inimest.
Suurim Eesti riigiasutus on jätkuvalt politseiamet 4407 ametnikuga ning väikseim kümne ametnikuga energiaturu inspektsioon.
Aasta-aastalt tõuseb Eestis kõrgharidusega ametnike osakaal. 1997. aastal oli kõrgharidus igal kolmandal riigiametnikul, 2006. aasta lõpus omas kõrgharidust juba 57 protsenti ametnikest. Kõrgematest ametnikest on kõrgharidus enam kui üheksal kümnest.
Kasvanud on ka naiste ülekaal ametnikkonnas. Kui 1999. aastal oli mees- ja naisametnike arv võrdne, siis nüüd moodustavad naised juba 63,5 protsenti ametnikkonnast.

Tänavune puugirohkus ähvardab ohtlike viirustega
Kõige puugiohtlikumaks piirkonnaks peavad tervisekaitsjad sel aastal Saaremaad.
Tänavu on erakordse puugirohkuse tõttu ohtlikku puukborrelioosi nakatunud juba 132 inimest, mida on enam kui kaks korda rohkem kui mullu samal ajal. Varem pole nii ulatuslikku borrelioosipuhangut olnud.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar nentis, et kui borrelioosi haigestujate hulk on järsult suurenenud, siis entsefaliiti haigestumine on püsinud siiski stabiilne. Viimaste andmete kohaselt on arstidel tänavu entsefaliidijuhtudega tegemist olnud 22 korral.
"Puuknakkuste ulatuslikku levikut on tänavu soodustanud asjaolu, et ka puukide arvukus on üle kogu Eesti tavapärasest oluliselt suurem, mistõttu puutuvad inimesed nendega sagedamini kokku," rääkis Kutsar.

Akadeemikuks pürib kuusteist tuntud teadlast
Eesti teaduste akadeemia registreeris kolmele vabale akadeemikukohale kuusteist kandidaati, kelle seast langetatakse valik detsembri keskel.
Suurim konkurents on akadeemikukohale tehnika- ja informaatikateaduste alal, kus ühele akadeemikukohale kandideerib kaheksa teadlast, kellest kuus on tegevad Tallinnas. Vaid Ahto Buldas, AS-i Küberneetika vanemteadur ning Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli andmeturbe ja krüptoloogia professor, jagab end Tallinna ja Tartu vahel. Ning vaid Tartu ülikooli Eesti geenivaramu direktori kohusetäitja, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi biotehnoloogia professori Andres Metspalu tööandjad paiknevad Tartus.
Lisaks soovivad tehnika- ja informaatikateaduste akadeemikuks saada Jakob Kübarsepp, Mart Min, Ago Samoson, Tarmo Soomere, Tarmo Uustalu ja Andres Öpik.

Loodusfondi üleskutsega liitus kümme laevafirmat
Üleskutsele, millega Maailma Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) palusid pea viiekümnel Läänemerel tegutseval laevandusettevõttel loobuda laevade puhastamata heitvete merre laskmisest, vastas nõusolekuga vaid kümme.
Eesti firmadest liitusid üleskutsega Lindaliini AS ja AS Tallink Grupp, kuid aktsiooniga otsustasid mitte kaasa minna näiteks sellised suured ja tuntud tegijad nagu DFDS ning Superseacat.
Lämmastik ja fosfor
ELF-i mereprogrammi koordinaator Helena Täär märkis, et aastas tekib Läänemeres seilavatel laevadel vähemalt 1,6 miljardit liitrit niinimetatud halli heitvett ehk duši- ja pesuvett, mis lastakse otse merre.

Eesti pürib NATO ja euroliidu küberturvalisuse eestvõitlejaks
Euroopa seadustik
Nii president Toomas Hendrik Ilves kui ka kaitseminister Jaak Aaviksoo leiavad, et Eesti peaks olema NATO-s ja Euroopa Liidus küberrünnakute ning -kuritegevusega seotud teemade algataja ning päevakorral hoidja.
"See annaks meile juurde turvalisust ja kindlustunnet, et küberjulgeolek ehk Tiigrikaitse on asi, millega Euroopa Liidus ja NATO-s pidevalt tegeldakse," ütles president Ilves eile. Ilves lausus, et küberkuritegevus ei ole ühe või kahe riigi vaheline küsimus, vaid hoopis laiem probleem. Küberkuritegevuse, mille üks osa on küberrünnakud, ohjeldamiseks on vaja riigisisest suutlikkust, rahvusvahelist koostööd ja vajalikku seadusandlust. Just sellest viimasest rääkisin ka näiteks möödunud reedel Hollandi välisministri Verhageniga ja kui te jälgite

Balti jaamas surmahaava saanud mees noris ise tüli
Pealtnägijate sõnul solvas ohver eelnevalt oma ründajat rahvuslikul pinnal.
Möödunud reede õhtupoolikul ründas seni kindlaks tegemata meesterahvas terariistaga Balti jaamas Kopli trammi oodanud 1960. aastal sündinud Joonast. Kannatanu toimetati Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse, kus ta suri.
Balti jaama lillekioski tundmatuks jääda soovinud müüja ütles, et viibis reede õhtul kella veerand seitsme ajal tööl, kuid väga täpselt ta toimunut ei näinud ning teab rohkem seda, mida on kuulnud. "Reede õhtul kuulsin sõnelust, mille käigus üks eesti mees ütles muu hulgas venelasele: mina elan oma kodumaal, mis sina siit otsid," meenutas müüja juhtunut. Varsti pärast seda sõnelust lõi vene mees eestlast kääridega. Löödu kaotas meelemärkuse, kohale sõitnud kiirabile lisandus peagi veel teine, sündmuskohale jõudis ka politsei. Ilusasti riides ja kullast klotsersõrmusega mees tõsteti kanderaamile, verd oli müüja meelest palju.

Kaitsevägi soovib Pärnu pataljonile elu sisse puhuda
Kaitseminister Aaviksoo ei ole Pärnu pataljoni jätkamise osas optimistlik.
Tänasel visiidil Pärnu väljaõppekeskusse arutavad kaitseminister Jaak Aaviksoo ning kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots Pärnu pataljoni tulevikku, kaitseväe selge soov on, et pataljonis jätkataks ajateenijate väljaõpet.
Eelmisel nädalal kaitseministrile saadetud kirjas tegi peastaabi ülem kolonel Neeme Väli ettepaneku Pärnu pataljoni mitte sulgeda ning jätkata seal ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste väljaõpet vähemalt nii kaua, kuni ülejäänud väljaõppekeskustes on loodud piisavad tingimused sõjaaja üksuste ettevalmistamiseks. Praegu tegelevad ohvitserid Pärnus kaadrikaitseväelastele kursuste pidamisega ning aitavad korraldada ka teiste pataljonide ajateenijate väljaõpet.

USA saatkond otsib turvakaalutlustel avaramaid ruume väljaspool kesklinna
USA saatkond sai eelmisel nädalal Washingtonist heakskiidu uue asukoha otsimisele.
Eesti Päevalehe andmeil kiitis USA riigidepartemang (välisministeerium - toim) eelmisel nädalal heaks otsuse, et Ühendriikide Tallinna saatkond kolib ära praegusest asukohast Kentmanni tänavast.
Saatkonnale väga lähedal seisva allika väitel on tegemist põhimõttelise otsusega, millele alles järgneb uue asukoha otsing ja saatkonnahoone ehitamine. "Raha ei ole veel antud, kuid peame nüüd asuma otsima võimalikku uut asukohta," selgitas ta äsjalangetatud otsust.
Kentmanni tänava kortermajast kohandatud hoones asuv Ühendriikide saatkond on olnud pidevalt kimpus terrorismivastasest sõjast tuleneva vajadusega suurendada hoone turvalisust ning see on ärritanud saatkonna naabruses elavaid inimesi ja teisi linlasi.

Ajaloolane Jaak Valge tõrjub väiteid Pätsi tihedast koostööst venelastega
Jaak Valge tutvustas eilsel konverentsil oma kaheaastase uurimistöö vahekokkuvõtet.
Peale Magnus Ilmjärve teise eesti ajaloolasena Venemaa välispoliitika arhiivis Pätsiga seotud dokumente uurimas käinud Jaak Valge väidab vastupidiselt Ilmjärvele, et Konstantin Päts ei kooskõlastanud oma tegevust Venemaaga.
Eesti sisepoliitilise ajaloo olulisimat sündmust, 1934. aasta riigipööret ja demokraatia kadumist Eestis uuriv Jaak Valge on nõus, et venelased pidasid Pätsi kolmest võimalikust riigijuhikandidaadist endale sobivaimaks.
"Iga riigi saatkonnal on oma huvid, kuid küsimus on selles, kuidas neid õnnestub realiseerida," lausus Valge.
Valge lükkas ümber Ilmjärve väite, et venelased proovisid Pätsi tema kampaanias toetada Venemaalt antud riiklike majandustellimustega. "Need tellimused, mis moodustasid ainult ühe protsendi 1934. aasta I kvartali Eesti üldväljaveost, olid nii väikesed, et Päts ei püüdnudki end nende valguses soodsamalt, idasuhete läbimurdjana näidata," ütles Valge.

USA-s hukkus heategevuslikul kiirendusvõistlusel kuus inimest
Tennessees puuetega lastele suunatud heategevusüritusel juhtunud õnnetuses hukkus kuus inimest, kui auto lendas rajalt välja rahva sekka.
Politsei ei ole veel suutnud kindlaks teha, miks juht oma kiirendusauto üle kontrolli kaotas, teatavad TV3 "Seitsmesed uudised". Õnnetus juhtus kolm päeva tagasi.
Õnnetuses said vigastada 23 inimest, kellest üks oli viie-aastane laps. Hukkus kuus noort inimest.
Vigastada sai ka autojuht ise.

Pommiplahvatus tappis Bagdadis vähemalt 75 inimest
Vähemalt 75 inimest hukkus ja 130 sai vigastada Iraagi pealinnas Bagdadis šiitide mošee lähedal toimunud autopommiplahvatuses.
Massiivne pommiplahvatus Bagdadis Sinaki äripiirkonnas hävitas osa al-Khilani mošeest ja tekitas õhku paksud musta suitsu pilved, kirjutab Reuters.
Tegemist oli viimase rünnakuga sunniitide ja šiitide mošeedele suunatud pommiplahvatuste seerias.
Pommiplahvatus toimus peale seda kui USA väed alustasid umbes 10 000 sõduri osalusel ulatuslikku rünnakut mässuliste tulipunktidele Bagdadist põhjapool.
Väidetavalt veoautosse pakitud pomm plahvatas al-Khilani mošee lähistel tipptunni ajal, mil tänaval olid pikad liiklusummikud ja liikus palju inimesi.
Pealtnägijate sõnul oli plahvatus laastav, hävitades mošee palveruumi ja süüdates põlema mitmeid autosid.

Pariisis võeti pangas kuus inimest pantvangi
Prantsusmaal Pariisi lõunaosas täna kella 10 ajal hommikul alanud sündmuste käigus võtsid kaks kurjategijat ühes pangas kuus inimest pantvangi.
Kurjategijad vabastasid peale läbirääkimisi kolm pantvangi, kuid jätsid teist sama palju veel pangahoonesse, vahendab BBC.
Hoonesse jäänud pantvangid vabastas politsei tormijooksuga panka sisenedes mõned tunnid hiljem. Vahejuhtumis keegi tõsisemalt kannatada ei saanud.
Kuriteo motiive ning täpsemaid asjaolusid uurib politsei.

Vene politoloog: Eesti provotseerib Venemaad
Vene globaliseerumisprobleemide instituudi juht Mihhail Deljagin arvab, et Eesti võimud provotseerivad Venemaad, kuna see on ainus viis jääda Moskvale tähtsaks.
Deljagin ütles intrevjuus Läti venekeelsele ajalehele Tšas, et Eestis tegutsevad Vene kõrgema taseme ettevõtjad.
"Miks ei kehtestanud pärast aprillisündmusi Eestis sanktsioone? Selle pärast, et seal on olemas tegelik Venemaa huvi," sõnas ta. Politoloog lisas, et Eesti võimude poliitika keskendub enda Moskva silmis tähtsana näitamisele.
Deljagin kordas oma varasemat seisukohta, et eestlased rõhuvad vene elanikkonda. "Nõukogude Liidu lagunemise hetkel moodustasid eestlased elanikkonnast 60 protsenti ja neil poleks olnud vaja kedagi assimileerida, kuna nad nii või naa omasid võimu," märkis ta.
Venelaste rõhumine on tema hinnangul kaasa toonud Ida-Virumaal "õudsa geto" tekke, kus varjatud töötus ulatub 50 protsendini elanikkonnast.

Merkel: Poolast oleks võinud saada uute liikmesriikide eestkõneleja
Kohtumisel Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni Businesseurope juhtidega sõnas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et Poola võinuks olla 10 uue liikmesriigi eestkõneleja Euroopa asjades, kuid on kõige vastu võitleva käitumisega oma positsiooni maha mänginud.
Merkel pidas Poola "ärkamist" väga oluliseks ja ütles, et sellest võib sõltuda Euroopa arengu võti, vahendas Eesti tööandjate keskliit.
Merkel arvas, et Euroopa energiasõltuvus Venemaast ei kasva, kui koos Ameerika Ühendriikidega pööratakse lähtuvalt Kyoto protokollist enam tähelepanu taastuvenergia kasutamisele.
Samas pidas Merkel esilekerkinud probleeme ajutisteks ning soovitas enne järelduste tegemist ära oodata presidendivalimised, kirjeldas olukorda Eesti tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
Ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et Poola riskib sedasi käitudes nii enda kui ka Euroopaga. Mihkelsoni sõnul peaks Poola välisministri avaldus, et tema valitsus võib Euroopa Liidu uuendatud põhiseadusleppe põhja lasta, tõsiselt murelikuks tegema eeskätt poolakaid endid.

USA kongresmen: Putini märkused on uskumatult nürimeelsed
USA kongressi rahvusvahelise komitee juht Tom Lantos esines Venemaa presidendi Valdimir Putini tegevuse suhtes terava kriitikaga.
79-aastane Tom Lantos võrdles Putini energeetiliste musklitega mängimist multifilmi kangelase Popeyega, kirjutas The New Zeland Herald.
Popeye sõi spinatit, mis suurendas tema muskleid, et võidelda oma neidudele ligitikkuvate pättidega, sarnaselt käitub praegu ka Putin.
"Nad söövad naftatulude spinatit ja Kremlis veerevad miljardid. Iga miljardiga kasvavad Putini musklid üha võimsamaks," märkis Lantos.
Lantos nimetas Putini ähvardusi suunata Venemaa raketid Euroopale "uskumatult nürimeelseks".
See pole Lantosi esimene terav sõnavõtt USA vaateid mitte toetavate poliitikute suhtes. Lantis nimetas endist Saksamaa kantslerit Gerhard Schröderit mullu 12. juunil kommunismiohvrite monumendi avamise tseremoonial "poliitiliseks prostituudiks", kuna viimane keeldus toetamast Iraagi sõda. Berliin mõistis selle avalduse hukka ja nimetas seda saksa rahva solvamiseks.

Putini kolmas võimalik mantlipärija tuli varjust välja
Vene asepeaminister Sergei Narõškin esines esimest korda president Vladimir Putini nõupidamisel valitsuse liikmetega ulatuslikumate sõnavõttudega Vene majanduse olukorra kohta.
Valitsusjuht Narõškini lähenemine majandusele on sarnane teistele presidendikandidaatidele: asepeaministritele Sergei Ivanovile ja Dmitri Medvedevile, kirjutab Kommersant.
Peamiseks barjäärideks investeerimisel nimetas Narõškin suurt bürokraatiat ja korruptsiooni.
Ta vastas ka Putini küsimusele eelseisva Türkmenistani visiidi kohta. Ajaleht Nezavisimja Gazeta märgib, et Narõškinile on pandud ülesandeks kontrollida Ašhabadiga ühise gaasitorustiku ehitamist.

Salman Rushdie rüütliks löömine võib sütitada uusi terrorirünnakuid
Pakistani ministri sõnul võib kirjanik Salman Rushdie Suurbritannias islami solvamise eest rüütliks löömine tuua kaasa uute terrorirünnakute lahvatamise.
Pakistani usuasjade minister Ejaz-ul-Haq kinnitas riigi parlamendis esinedes, et sellised teod (moslemite poolt vihatud Rusdiele autiitli andmine - toim.) on põhjustavadki uusi terroritegusid, vahendab BBC.
Minister Ejaz-ul-Haq täpsustas hiljem, et ta ei õigustanud oma sõnavõtus terrorismi ega kutsunud ülesse uutele terroritegudele, vaid rõhutas terrorismi võimalikku kasvulava.
Pakistani parlament on Salman Rushdie rüütliks löömise Suurbritannias hukka. Iraani valitsuse väitel näitab Rushdie sellise autasu määramine Briti ametnike "islamifoobiat".
Usuasjade ministri sõnavõtt Pakistani rahvuslikul assambleel mõistis Rushdiele rüütlistaatuse andmise ühemõtteliselt hukka ja nõudis selle kirjanikult tagasi võtmist.

Vene liiklusinspektsiooni kontrollipunkt sahkerdati 140 tuhande rubla eest ärimehele
Tjumeni oblasti prokuratuur süüdistab liiklusmiilitsa juhti Valeri Smolinit võimuliialduses, kuna militsionäär müüs 2002. aastal ametlikus kasutuses oleva liiklusinspektsiooni statsionaarse kontrollpunkti hoone 140 tuhande rubla (umbes 70 000 Eesti krooni) eest ühele ärimehele.
Smolin, kellele juba mais esitati süüdistus altkäemaksu küsimises, müüs Tjumen-Omski maanteel asuva liiklusinspektsiooni kontrollipunkti maha ühele erafirmale.
Ebaseadusliku tehingu maksumus oli 140 tuhat rubla, mis ei laekunud Tjumeni miilitsa arvele, vaid otse Smolini taskusse, kirjutab Kommersant.
Prokuratuuri andmetel ootab Smolinit rikkumise eest kuni nelja aastane vanglakaristus.

Putin kiitis heaks Jeltsini-nimelise raamatukogu loomise
Vene president Vladimir Putin kirjutas alla korraldusele, millega rajatakse B.N. Jeltsini nimeline presidendi raamatukogu.
Raamatukogu saab asuma Peterburi Sinodi hoones, teatas RIA Novosti.
Raamatukogu filiaalid avatakse ka kõikides teistes Vene Föderatsiooni osades.

Saksamaal hukkus bussiõnnetuses vähemalt 13 inimest
Ida-Saksamaal bussiga toimunud liiklusõnnetuses sai surma vähemalt 13 inimest ja vigastada ligi 30.
Buss sõitis eile pärastlõunal, kohaliku aja järgi kell 13.45 teel välja kraavi Halle linna lähistel Sachsen-Anhalti liidumaal, vahendas BBC.
Kuulduse kohaselt põrkas buss, milles viibis 48 vanemat inimest, kokku veoautoga, kuid politsei ei ole seda ametlikult kinnitanud.
Vigastatud bussisõitjaid toimetas lähedalasuvatesse Halle ja Magdeburgi haiglasse viis päästekopterit.

Prantsusmaal sai paremtiib toetuse reformideks
Presidendipartei UMP 313 kohta on oodatust vähem, kuid piisav reformide elluviimiseks.
Enne parlamendivalimisi prognoositi president Nicolas Sarkozy paremtsentristlikule Rahvaliikumise Liidule (UMP) eri arvamusuuringutes isegi üle 400 saadikukoha. 2002. aasta valimistel hõivasid konservatiivid 577 parlamenditoolist 359. Koos partneritega sai UMP seekord 345 mandaati.
Uuesti ametisse nimetatud peaminister François Filloni esimeseks peadmurdvaks ülesandeks on kogenud riigi- ja keskkonnaministrile Alain Juppéle asendaja leidmine - parlamendivalimistel tundmatule sotsialistide kandidaadile alla jäänud Juppé on juba teatanud oma tagasiastumisest. Uues rahvusassamblees kasvas naiste osakaal varasemalt 71-lt 107-ni ja seetõttu oodatakse ka uute naisministrite ametisse nimetamist.

Läti taastab "vabastajate" monumendi
Riia linnavõimud otsustasid taastada linna vallutanud Nõukogude sõduritele pühendatud memoriaali.
Vene saatkonna palve vastuseks ehib monumenti taas kiri: "Nõukogude Läti ning Riia linna Saksa fašistlikest okupantidest vabastanud sõduritele."
Sama tekst püsis seal 1997. aastani, mil tundmatute isikute korraldatud plahvatus monumenti kahjustas.
"See on suur samm sadadele tuhandetele riialastele, kelle jaoks on see mälestusmärk kallis," kommenteeris ajakirjanikele peamiselt venekeelseid valijaid esindava poliitilise bloki Üksmeele Keskus esimees Nils Ušakovs. "Arvestades sündmusi naaberriigis, on Riia duuma mälestiste nõukogu otsusel eriti tähtis ning sümboolne tähendus."

Venemaa-Austria-Inglismaa: spioonid, spioonid, spioonid…
Moskva nõuab Viinilt väidetava luuraja vabastamist, rünnates samal ajal ise Londonit.
Lõppenud nädal oleks otsekui parve Vene spiooniraamatute autoreid ärkvele ehmatanud. Kõigepealt tuli teade, et Austria on vahistanud väidetava Vene salakuulaja Vladimiri, kes olevat püüdnud 20 000 euro eest mingeid salajasi dokumente osta. Seejärel teatas Vene prokuratuur, et on alustanud uurimist Suurbritannia poolt mõrvas süüdistatud Andrei Lugovoi väidete üle, nagu oleks teda üritatud Londonis agendiks värvata.
Venelane Vladimir, kelle ajakirjandus on hiljem tuvastanud kosmoseteadlase Vladimir Vožžovina, arreteeriti Salzburgi raudteejaamas, kust mees oli suundumas konverentsile, mis käsitleb kosmose rahumeelset hõlvamist. Venemaa väitel laieneb talle seetõttu diplomaatiline puutumatus. Moskva esitas Austria saadikule noodi, milles nõudis, et vahistatu viivitamatult välja antaks. Viini kinnitusel konsulteerivad nad ÜRO-ga, kas meest kaitses puutumatus või mitte.Vaevalt kolm nädalat tagasi tõstis Venemaa president Vladimir Putin Austriat esile kui EL-i üht kõige "probleemivabamat" riiki.

Tunnustamata Abhaasiat seob Venemaaga toitev nabanöör
Kui kõrvale jätta see trööstitus, milles elavad Abhaasia inimesed endiselt veel 13 aastat pärast sõda Gruusiaga, pani mind kõige rohkem imestama sealne vein.
Pool liitrit koduveini maksis Abhaasia pealinna Suhhumi kõige kallimas rajoonis, Musta mere kaldapealsel vabaõhurestoranis 22 ja pool rubla. See teeb Eesti rahas täpselt kümme krooni! Isegi õlu oli kallim, makstes restoranis 30 rubla.
Maitselt üsna kange kohalik vein on väheseid asju, mis praegu Abhaasiat Gruusiaga ühendab. Kõik teavad, et kui Venemaa kehtestas mullu Gruusia kaupadele embargo, siis sattusid musta nimekirja ka Gruusia kuulsad veinid. Vähesed aga teavad, et sama saatus tabas ka Abhaasia veine.
"Probleem on selles, et meie veine lastakse välja Gruusia vanade aktsiisimärkide ja Gruusia triipkoodidega," rääkis Abhaasia parlamendi esimees Nugzar Ašuba. "Nii et selle jama tõttu kannatame ka meie." Vene toll ütleb, et nemad ei saa eristada sarnase märgistusega veine.

Tallinna linnavalitsus toetab Marie Underi mälestusmärgi püstitamist
Tallinna linnavalitsus toetab linnavolikogu 31. mai istungil esitatud eelnõud, millega tehakse linnavalitsusele ettepanek püstitada luuletaja Marie Underi mälestusmärk.
Eelnõu esitas volikogule sotsiaaldemokraatlik fraktsioon ja selle sisuks oli püstitada luuletaja Marie Underi mälestusmärk tema sünnikodu asupaigale Koidu tänavas või mõnda teise väärikasse kohta Tallinna kesklinnas.
"Samas on eelnõus toodud tähtaeg 27. märts 2008 ebareaalne," teatab linnavalitsuse pressiteenistus.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul väärib Underi mälestus poetessi sünnilinnas jäädvustamist.
"Mälestusmärgi arhitektuurse lahenduse leidmiseks on otstarbekas korraldada avalik arhitektuurivõistlus," leidis Aas.
Mälestusmärgi rajamise kuludega tuleb arvestada 2008. aasta linnaeelarve koostamisel. Tallinna linnavalitsus eesmärgiks on paigaldada Marie Underi mälestusmärk poetessi juubeliaastal.

Tallinnasse Astangule kerkib elurajoon
Tallinna linnavalitsus kehtestab detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Haabersti linnaossa Astangule ligi paarikümmend elu-, äri- ja ühiskondlikku hoonet.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul hõlmab detailplaneering 8,6 hektarit, võimaldades ehitada seitse kuni neljakorruselist ja üheksa liigendatud mahuga kuni viiekorruselist korterelamut, ühe elamufunktsiooniga kuni viiekorruselise kaubandus-teenindushoone, lasteaiahoone ja vanurite hooldekodu.
Tallinna üldplaneeringuga on ala määratud perspektiivseks elamupiirkonnaks. Hoonestus puudub, säilinud on kahe laohoone varemed.
Planeeringuala edelaosas olev mets säilitatakse. Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud taimede kasvualadega. Planeeringu üldine heakorrastuse ja haljastuse põhimõte arvestab olemasoleva maastikuga ning püüab maastikulist omapära maksimaalselt säilitada.

Rahandusministeeriumi kõrvale kerkib uus sama kõrge hoone
Tallinna linnavalitsus kehtestab Suur-Ameerika tänav 1 / Väike-Ameerika tänav 2 kinnistu detailplaneeringu, mis võimaldab rahandusministeeriumi kasutuses oleva 14-korruselise büroohoone kõrvale sama kõrge maja ehitada.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on uus 14-korruseline maht kõrgusega 52 meetrit kavandatud rahandusministeeriumi hoone taha.
"Kahe kõrgema hoone vahele rajatakse sisehoovi ümbritsev kahekorruseline sidustiib bürootornide teenindusruumideks," lisas Aas.
Plaani kohaselt kolib rajatavasse hoonesse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Taastatav park ja kergliiklusteed on detailplaneeringuga määratud avalikuks kasutuseks.
Planeeringu koostas K-Projekt AS ning selle algatamist taotles Riigi Kinnisvara AS.

Nõmme turul keelati lihaga kauplemine
Alates esmaspäevast on lihaga kauplemine ning toidukäitlemina Nõmme turu lihamajas keelatud.
Tallinna tervisekaitsetalitus tunnistas kehtetuks ka Nõmme turule antud tunnustamise otsuse ning tegi ettekirjutused kiiresti riknevate toidugruppide müümise osas, teatas Nõmme linnaosa valitsus. Aedvilju, marju, maitserohelist, aiatarbeid jne saavad nõmmelased endiselt turult osta.
Keeld kehtib seni, kuni tagatakse hügieeni üldnõuded, mis on kirjas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 852/2004.
"Juhul kui mõni kaupmees soovib turul mõnes nõuetele vastavas kioskis jätkata kiiresti riknevate ning säilitamisel külmrežiimi vajavate toiduainete müümist, peab ta taotlema endale eraldi tunnustamise Tallinna tervisekaitsetalituselt," rääkis Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra.

ARK tutvustab Politseipargis uut eksamiautot
Tallinna Politseipargis on kolmapäeval, 20. juunil võimalik tutvuda Eesti riikliku autoregistrikeskuse teooriaeksami ning uue eksamiautoga.
Keskpäevast kuni kella 15.00 on ARKi sülearvutil võimalik lahendada lühendatud viie küsimusega teooriaeksami testi.
Lisaks saavad noored näidata oma oskusi pargi rambil ning parimad saavad ka auhinnad. Trikke hindab Martin Heinmets, kes ka ise jalgrattal etenduse annab. Kohal on politseiametnikud, kes seadusi tutvustavad. ARK viib läbi ka demonstratiivse jalgratta- ja mopeedi sõidueksami platsisõidu.

Tallinna linnavalitsusest lahkub kaks juhti
Tallinna linnavalitsus rahuldas täna seoses töökoha vahetusega nii spordi- ja noorsooameti juhataja Jaak Raie kui ka arendusdirektori Urmas Hallika lahkumissoovi.
Enda algatusel ametist lahkumise soovi avaldanud Raie lahkub teenistusest 25. juunil, teatas Tallinna pressiteenistus.
Juuni algul kinnitas ringhäälingunõukogu Raie rahvusringhäälingu juhatuse liikmeks. Tema vastutusalasse jääb halduse ja kinnisvaraga seonduv. Raie alustab ringhäälingu juhatuses tööd alates 2. juulist k.a.
Raie teenistusest vabastamise päevale järgnevast päevast kuni ameti uue juhataja ametisse nimetamiseni täidab ameti juhataja ülesanded ameti juhataja asetäitja Rein Ilves.
Lisaks Raiele vabastas linnavalitsus ametist arendusdirektori Urmas Hallika. Ka tema lahkub enda algatusel seoses töökoha vahetusega. Mees vabastatakse arendusdirektori ametikohalt tagasiulatuvalt 18. juunist.

Kohus jättis Munkadetaguse torni üürnikele tagastamata
Halduskohus jättis rahuldamata Avo Sillasoo ja Raivo Sillasoo taotluse Uue tänava kinnistul asuva Munkadetaguse torni ja linnamüüri tagastamiseks. Kuni pole tõendatud, et pere oli õigusvastase võõrandamise ajal obrokimaa pidajaks, pole linnavalitsus esimese astme kohtu otsuse järgi kohustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldust uuesti läbi vaatama.
Kohus eesotsas kohtunik Indrek Paukštysega nentis, et kaebajad ei esitanud ühtegi lepingut, mille alusel neile oleksid võinud tekkida õigused linnamüüri ja torni osas. "Ainuüksi asjaolu, et kaebajad linnamüüri ja torni kasutasid, ei tähenda automaatselt seda, et kasutamine toimus obrokiõiguse alusel," seisab kohtuotsuses.

Laulu- ja tantsupidu sulgeb mitu tänavat
X noorte laulu- ja tantsupeo toimumise ajal, 27. juunist 1. juulini, on liikluskorraldust Tallinnas oluliselt muudetud. Täielikult suletakse 27. juunil kella seitsmest hommikul kuni 30. juunil kella 20-ni liikluseks (v.a ühissõidukid ja korraldajate erilubadega sõidukid) Staadioni, Võistluse ja Püssirohu tänav. Samuti suletakse mitu tänavat Vabaduse väljakust lauluväljakuni rongkäigu ajaks ning muutub ka sõidukite parkimiskorraldus.
Laulupidu vabastati tasust
Kolmel päeval keelatakse ka sõidukite peatumine Pirita tee kesklinnast väljuval suunal. Kiirusrežiimi muudetakse Pirita teel (Narva mnt ja Saare tee vahelisel lõigul) 29. juunist 1. juulini.

Linnajuhid arutavad Soomes koostööd
Tallinna delegatsioon arutab esmaspäeval algaval Soome-visiidil koostööd Helsingi ja Turuga, Turus on kõne all ühine Euroopa kultuuripealinna projekt. Tallinna delegatsiooni kuuluvad linnapea Edgar Savisaar, abilinnapea Kaia Jäppinen, linnasekretär Toomas Sepp ja kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo. Savisaare äraolekul täidab Tallinna linnapea kohuseid abilinnapea Jaanus Mutli.

Sauna tänava soolalaod saavad lõpuks uue sisu
Pea kümme aastat tühjana seisnud majadesse tuleb keskaegne restoran ja ateljeed.
Juba pea kümme aastat vanalinnas Sauna tänaval tühjana seisvale kinnistule on uuel omanikul plaanis ehitada kunstnike ateljeed ja restaureerida kõrvalolevad ajaloolised aidad hubaseks söögikohaks.
Kinnistu detailplaneeringu koostanud T-Linnaprojekti arhitekti Tiina Linna sõnul on väikse ja vanalinnasõbraliku lahenduse eesmärgiks näidata rohkem keskaegset hansalinlikkust ja vanale Tallinnale omast linnamiljööd. "Tegemist võiks olla väikse alternatiivse Olde Hansaga," arvas Linna.
"Kunstnike ateljeed tulevad keskaegse põhimõtte järgi, kus alumise korruse suured hobusetalli uksed on kõigile avatud ning uudistajad võivad vabalt sisse astuda ja kunstnike töid-tegemisi uudistada," rääkis arhitekt. Keskajal olid levinud samasugused ateljee-kodud, kus kunstnik-käsitööline töötab allkorrusel ja elab üleval.

Paberist parkimisluba liigub mobiili
Parkimisload ja -trahvid muutuvad virtuaalseks, vana süsteem jääb aga kõrvale.
Tallinna parkimiskorraldaja töötab mobiilioperaatoriga EMT välja virtuaalse parkimislubade süsteemi, mis annab linnale võimaluse loobuda tuhandetest paberdokumentidest ja lihtsustab kontrolöride tööd.
Virtuaalne andmebaas toob Ühisteenuste parkimiskontrolli vanemkorrapidaja Juri Jurkevitši sõnul hulgaliselt mugavusi. Parkija jaoks silmatorkavaim uuendus on, et senised paberkandjal parkimisdokumendid on sarnaselt ühistranspordi ID-piletiga edaspidi elektroonilised ning neid saab taotleda ja vormistada interneti kaudu.
Kesklinna elaniku sooduskaardid, parkimise perioodikaardid, ajutised ja alalised vanalinna sissesõidu load - kõik need on kontrolörile nähtavad elektroonilisest andmebaasist. Niisamuti muutuvad virtuaalseks viivistasuotsused.

Omavalitsused kaaluvad alkoholimüügi piiranguid
Mitu Harjumaa omavalitsust on maavanem Värner Lootsmanni ettepanekul valmis piirama alkoholi jaemüüki oma territooriumil asuvates kauplustes.
Tallinna linnavalitsus teatas eelmisel nädalal kavast piirata alates 1. juulist alkoholi jaemüüki kauplustes kella 20-08. Linnavalitsus saatis vastava eelnõu eelmisel kolmapäeval linnavolikogusse, kus arutatakse küsimust selle nädala neljapäeval. Loksa linnavolikogu otsustas keelata alates 1. juulist alkoholi jaemüügi linnas kauplustes kella 20-08.
Rae vallavolikogu arutab alkoholimüügi piiranguid teisipäeval toimuval istungil. Reformierakonda kuuluv Rae vallavolikogu esimees Veigo Gutmann ütles, et alkoholimüügi piirangute kehtestamine on volikogu teisipäevase istungi päevakorras, kuid ta ei soovinud öelda, mis piirangud võivad vallas kehtima hakata.

Läänemaalt leiti püst-linalehik
Eesti Orhideekaitse Klubi liikmed leidsid laupäeval Läänemaalt Virtsu lähedalt kasvamas püst-linalehiku (Thesium ebracteatum).
Leiu harukordsus seisneb selles, et seni on taime leitud vaid piiratud alalt Rapla-ja Harjumaal, vahendas keskkonnaministeerium.
Riikliku looduskaitsekeskuse liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste sõnul oli Eestis seni teada 40 selle taime leiukohta, ükski neist ei asunud seni väljaspool Rapla- ja Harjumaad. Selle liigi Eesti populatsioon kasvab täiesti eraldi tema põhilisest levikualast, mis jääb meist lõuna poole metsastepi aladele. Ka Lätis ja Leedus on teada vaid üksikuid leiukohti.
Püst-linalehik on looduskaitse II kaitsekategooria liik ning kuulub Eesti Punase Raamatu ohualtide liikide hulka, sest liigi levik ja arvukus Eestis vähenevad kiiresti. Peamiseks ohuteguriks liigile on avamaade võsastumine peale niitmise lõppemist.

Juuni kolmas nädal: Suvi on tulemas! 
Ah! Mis? Et mõne päeva pärast jõuab suvi... Ta oleks oma kuuma hingusega olnud siin justkui terve igaviku. Aga tähetarkade teada algab suvi neljapäeval, 21. juunil kell 21.06.
Terve mets ja aed on täis pisikesi siutsuvaid ja manguvaid sulelisi - pojad tulid pesast linavästrikul, sinitihasel ja puukoristajal. Nädala keskpaiku märkasin otse auto ees ärevat kiivitajamammit, must suletutt uljalt kuklas, tema sabas vudis neli liivakollast, mustade täppidega sulekera. Ööbik võtab viimastelt suveöödelt viimast - laksutamine ei vaibu hetkekski. Kägu on seevastu juba odraokka kurku saanud, peoleo aga vilistab juba nädal otsa kurvalt vihma - kräunumiseks pole meil siin Vilusis seniks veel põhjust olnud. Kaks korda sadas: korra kaks minutit ja teinekord pudisesid mõned piisad. Enn Vilbaste Pärnumaalt ütleb, et kuiv aeg paneb inimesed katuseid vahetama - katuse all on aga pääsupesad just valmis saanud...

Atonen lahkus Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri nõukogust
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vahetas välja mitu riigi osalusega ettevõtte nõukogu liiget, nii peab Meelis Atonen lahkuma Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri nõukogust.
Adoneni asemel saab AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri nõukogu liikmeks Riho Sõrmus, kes astub tagasi ASi Teede Tehnokeskuse nõukogust, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Lisaks Sõrmusele lahkub ASi Teede Tehnokeskuse nõukogu liikme kohalt Jaak Säälik. Teede Tehnokeskuse uuteks nõukogu liikmeteks saavad Martin Krupp ja Priit Vene. Viimane lahkub omakorda koos Andres Vääniga ASi Vooremaa Teed nõukogust, mille uuteks liikmeteks saavad Toivo Peets ja Terje Trei.

Kalev Meediat juhib Alar Pink
AS Kalevi ettevõtete gruppi kuuluv Kalev Meedia nõukogu nimetas ettevõtte uueks juhatajaks Kalevi turundusdirektori Alar Pinki, kes lahkub teiste Kalevi ettevõtete juhatustest.
Kalevi teatel saab Alar Pinkist lisaks Kalev Meedia juhatuse esimehele ka kõigi Kalevi maiustuste ja pagaritoodete tootmisega seotud tütarfirmade nõukogu liige, samuti AS-i Kalev Meedia tütarettevõtja OÜ Eesti Spordikanal juhataja.
Senine Kalev Meedia juht ja Kalevi juhataja Oliver Kruuda jätkab Kalev Meedia nõukogus.
Kruuda sõnul jääb Pinki vastutada lisaks Kalevi meediaprojektile ka grupi turundusalane ja tootearenduslik suund.
"Tahame sügisel tuua turule mõned uued meediatooted ja kuna projektide maht aina kasvab, siis Alar hakkabki meediainvesteeringutega igapäevaselt tegelema," rääkis Kruuda.
Kalev on viimase 8-9 kuu jooksul omandanud osalused erinevates äriühingutes, mis annavad välja ajakirju Just, Avenüü, Ärielu, Sporditäht, Basket, Muumi, Jalka. Lisaks kuuluvad Kalevile trükitööstusettevõtted Uniprint ja Unipress. Möödunud nädalal omandas Kalev ka OÜ Eesti Spordikanal.

Parts kehtestaks Vene elektrile tollimaksu
Majandus- ja kommunikat-siooniminister Juhan Partsi sõnul peaks Euroopa Liit kaaluma eraldi tollimaksu kehtestamist, et Venemaal toodetud elektrienergial ei oleks Euroopa Liidu (EL) avatud energiaturul põhjendamatut konkurentsieelist.
"Konkurents EL-i energiaturul on moonutatud, kui sellel saavad oma elektrit piiranguteta müüa Venemaa energiatootjad, kellele ei laiene CO2-piirangud ning kes erinevalt Euroopa tootjatest ei pea tegema suuri investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse," rääkis Parts täna hommikul Ülemaailmse Kõrgepinge Elektrisüsteemide Nõukogu (CIGRE) konverentsi avakõnes.
Tallinna Tehnikaülikoolis toimuval CIGRE konverentsil esinenud minister märkis, et Lätis ja Leedus on Vene energiatootjate selge eelis viinud selleni, et elektrijaamadesse ei ole piisavalt investeeritud. "On aeg mõelda võimalusele kehtestada sellistele tootjatele elektri imporditollid, et tagada aus konkurents ja energiajulgeoleku tagamiseks vajalikud investeeringuid tootmisjaamadesse," nentis Parts.

Eesti Pank: majanduse "pehme maandumine" on alanud
Selle aasta esimesed majandusnäitajad kinnitavad Eesti Panga hinnangul üldjoontes keskpanga kevadprognoosi paikapidavust ehk majanduse "pehmet maandumist".
Viimaste aastate ülikiire majanduskasv aeglustus esimeses kvartalis 9,8 protsendini. Majanduse sujuvat aeglustumist toetab Eesti Panga hinnangul Euroopa majanduse oodatust parem seis.
Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske peab keskpank väikeseks. Peamised riskid on nagu varemgi seotud jooksevkonto puudujäägi, tootlikkust ületava palgakasvu ja suure sisenõudlusega.
Seni on eksportöörid palgakasvule hästi vastu pidanud. Kaubaekspordi kasvu aeglustumine näitab eelkõige transiidi- ja allhankesektori kaubavoogude vähenemist, mitte Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemist. Eesti-Vene kaubavahetuse senine areng ei ole keskpanga üldhinnangut muutnud.

Haigekassa juhi palk tõusis 7500 krooni
Haigekassa juhatuse esimehena jätkab järgmised viis aastat Hannes Danilov, kelle palk tõusis uuesti ametisse nimetamisega 7500 krooni kuus.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul oli esimehe valimiseks loodud konkursikomisjoni töö lihtne, sest konkursile laekus vaid üks taotlus ja tegemist oli väga hea spetsialistiga, vahendas Haigekassa.
Konkursikomisjonile andis kandidaadi kohta hinnangu ka personaliotsingu firma Ariko Reserv.
Täna kogunenud Haigekassa nõukogu kinnitas Danilovi ametitasuks 55 000 krooni kuus, varem oli Haigekassa juhi palk 47 500 krooni kuus.
Haigekassa juhatuse esimehe ametileping sõlmitakse kuni 13. augustini 2012.

Ilmus Eesti krooni 15. aastapäevale pühendatud kuldmünt
Eesti Pank emiteeris 19. juunil Eesti krooni taaskehtestamise 15. aastapäevale pühendatud kuldmündi, mille nominaalväärtus on 100 krooni.
Kolmnurkse mündi esiküljel ehk aversil on Eesti Vabariigi riigivapp, tekst "Eesti Vabariik" ja mündi väljalaskeaasta 2007. Reversil on rukkilille kujutis ja tekst "Krooni taaskehtestamise 15. aastapäev". Mündi maksimumtiraaž on 6000 tükki ning vermija on Soome Rahapaja, teatas Eesti Pank.
Puhtast kullast meenemünt kaalub 7,78 grammi.
Mündi on kujundanud disainer Ivar Sakk.
Mündi müügihind on 5000 krooni. Müük algas tänasest Eesti Panga muuseumis. Tavapäraselt on Eesti Panga muuseum avatud kolmapäevast laupäevani.

Eesti pank tõmmati rahapesu petuskeemi
Juuni alguses arestis keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo Soome kodaniku konto ühes Eesti pangas, kuhu oli ühest Prantsusmaa pangast laekunud 210 000 eurot ehk 3,290 miljonit krooni.
Kriminaalpolitsei andmetel õnnestus kahtlusalusel Prantsusmaa pangas Prantsusmaa äriühingu kontolt võltsitud maksekorraldust kasutades teha 210 000 euro suurune ülekanne Eesti panka Soome kodaniku kontole, kust soomlane omakorda soovis sama suur summa sularahas välja võtta.
Keskkriminaalpolitsei kommunikatsioonijuht Kadri Põldaru ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et Soome kodanikku seni vahi alla võetud ei ole.
Pangad teevad üle maailma kõvasti koostööd ja rahapesu andmebüroodel on üle maailma omakorda hea koostöö pankadega, mistõttu rahapesuni asi seekord ei jõudnud, kinnitas Põldaru.
Pettuse uurimisega tegeleb Pariisi kõrgema astme kohtu prokuratuur.

Zimbabwe püstitab inflatsiooni maailmarekordit
Aafrika riigis Zimbabwes oli järjest kiirenev hüperinflatsioon mais 3714% ja asjatundjad ennustavad riigile enne aasta lõppu majanduslikku kokkuvarisemist.
Aprillis oli inflatsioon veel 2200%. Kui samamoodi edasi läheb, on see aastavahetuseks 512 000%, vahendab Äripäev agentuuri Associated Press.
Riigis kehtib mitu rahakurssi. Keskpanga ametlik Zimbabwe dollari kurss USA dollari suhtes püsib 1: 250. Eksportööridele ja rahvusvahelistele firmadele kehtib kurss 1: 15 000 ning mustal turul on veel palju kehvem kurss ja see muutub tundidega.
Zimbabwe on kümne rahvuspargi ja eriti Victoria joa tõttu hinnatud turismimaa. Veebruaris Zimbabwet külastanud Saga Reiside giid Maie Toome meenutab, et rahavahetusel sai ta kursiga 1: 4500 rahapaberid, mis pärisraha eriti ei meenutanud ja kuhu oli kehtivustähtajaks märgitud 30. juuni 2007.

Eesti pangad piiritaguseid münte vahetada ei soovi
Enamik siinsetest pankadest keeldub välisriikide münte kroonideks vahetamast. Kui mõni seda siiski teeb, siis paberrahaga võrreldes märgatavalt madalama kursi alusel.
Ükski Eesti suurem pank, välja arvatud Krediidipank, ei taha aga metallrahast kuuldagi. Enamasti juhatatakse tülikad kliendid otsemat teed Tavidi valuutavahetuspunkti, kirjutab SL Õhtuleht.
Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Nordea ja Sampo panga esindajate põhjendus on üksmeelne: klientide huvi mündivahetuse vastu on väike, ka reisile minnes eelistatakse osta pangalt paberraha. Välisvaluuta müntide ostmise korral oleks vaja hakata neid saatma nende koduriikidesse ja sealtki mündisaadetisi vastu võtma. Tulenevalt müntide suhteliselt suurest massist läheks nende vedu ja hoiustamine liialt kalliks.
Krediidipangas saab münte vahetada. Samas saab euromüntide vahetaja saab pügada. Üks euro võrdub sel juhul vaid 12 krooniga. Kuid sellest hoolimata tunnistab panga turundusjuht Priit Põiklik, et müntides lattide ja eurode vastu on suur nõudlus.

Google valib Riia või Tallinna
Maailma kalleim bränd Google on otsustanud avada Baltimaade esinduse, mille asukoha pärast võistlevad Riia ja Tallinn.
Uudis pani Läti meedia kihama, sest ollakse kindlad, et esindus tuleb just nende pealinna. Samas suurfirmaga läbirääkimisi pidanud Läti e-valitsuse minister Ina Gudele jääb vaoshoituks, kirjutab Äripäev.
"Nad pole veel otsustanud, kus nad esinduse avavad. Meie pakume Riiat," ütles Gudele. "Ma näen, et tuleb võistlus Tallinna ja Riia vahel. Nad ei maininud Vilniust."
Läti uudisteagentuuri LETA internetiekspert Uldis Zarinš on skeptiline, kuid teab, et Google otsib regionaalset konsultanti. "Ma ei nimetaks seda päriselt harukontori avamiseks," ütles Zarinš, kelle sõnul on esinduse avamine esialgu ajutine.
Tema sõnul saab esinduse juhi põhiülesandeks ärivõimaluste otsimine Balti riikides, mille parimaks näiteks on Läti valitsusega algatatud e-hariduse projekt. Gudele teada on intervjueeritud inimesi Lätist, Eestist ja Leedust, et leida regionaaljuht, ning harukontori asukoht sõltub valitu päritolumaast.

Rootslaste surve viib pangajuhi kohalt
Eesti suuruselt teise panga SEB Eesti Ühispanga juht Mart Altvee ei soovinud minna kaasa rootslaste senisest jõulisema sekkumisega siinse tütarpanga juhtimisse ning teatas eile oma lahkumisest.
Altveele vastumeelseks saanud juhtimissüsteemi nimi on maatrikssüsteem, mis võeti SEB grupis kasutusele tänavu jaanuaris, kirjutab Äripäev.
"Mart Altvee jaoks tähendas maatriksstruktuur, et lisaks temale allus näiteks SEB Eesti Ühispanga finantsjuht otseselt ka SEB grupi finantsjuhile," selgitas SEB Eesti Ühispanga kommunikatsioonijuht, kelle sõnul tähendas uus süsteem vajadust kõik otsused piiri taga kooskõlastada.
"Varem või hiljem oleks tulnud see otsus teha. Parem varem kui hiljem. Ma arvan, kui ma oleksin ise istunud Stockholmis, oleksin ma täpselt sama otsuse teinud," ütles Altvee maatriksstruktuuri kasutuselevõtu kohta.
"Ma ei ütleks, et tahame Eesti tütarpanka senisest rohkem kontrollida. Me tahame tagada, et grupis töötavad teiste riikide inimesed annaksid samuti oma panuse Eesti panga arendamisse," ütles SEB Eesti Ühispanga nõukogu esimees Bo Magnusson.

Eesti Energia päästab metsatalud internetinäljast
Võrguga ühinemiseks tuleb endale soetada vähemalt 2420 krooni maksev seade.
Alates eilsest võivad Eesti Energia esindusse tõtata kõik need, kes siiamaani pidid leppima teadmisega, et nende kaugesse külasse või metsatalusse pole võimalik luua interneti püsiühendust. Samamoodi on Eesti Energia tütarfirma Põhivõrk pakutav internetiteenus Kõu mõeldud neile, kes soovivad netiühendust igal ajal ja igas kohas, näiteks autoga sõites.
Kuigi netist filmi vaatamiseks jääb pakutavast kiirusest napiks, piisab keskmiselt 400-600 kbps kiirusest meilide lugemiseks, netilehekülgede külastamiseks või pangaülekannete tegemiseks.
Kallis seade
Selleks et teenusega liituda, tuleb välja käia vähemasti 2420 krooni mobiilse seadme eest, mis sobib võrdselt kasutamiseks nii autos kui ka kodus, kuid sellest võib jääda kaugemas metsanurgas väheseks. Neil, kes soovivad netti pigem koduseks kasutamiseks, on vaja soetada endale 3280 krooni maksev kahe antenniga tugevama vastuvõtjaga koduseade. Signaali tugevust saab suurendada tavalise detsimeeterantenniga.

Põllumees müüb teravilja sel aastal rekordilise hinnaga
Teravilja tuntav kallinemine jääb muu hinnatõusu kõrval siiski väheoluliseks.
Sel aastal prognoositav eelnenud aastatest parem viljasaak toob põllumeestele head sissetulekut teravilja kõrgete hindade kaudu. Kesko Agro ostab söödateravilja teraviljakasvatajatelt hinnaga 2200 krooni tonn.
Kesko Agro teravilja tootejuht Tiit Jüriöö põhjendas teraviljahinna tõusu ebasoodsate ilmaoludega Hiinas, Moldovas, Ukrainas, Rumeenias, Bulgaarias ja mitmes Venemaa regioonis. "Kahju kõigub 25-50 protsendi ulatuses ja see suureneb iga päevaga," ütles Jüriöö. Ka on eelmise perioodi lõpu laovarud ühed ajaloo väiksemad. Lisaks mõjutab teravilja hinda biokütuse võidukäik.
Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel on teravilja müügitehingute keskmine hind tõusnud aastaga (maikuu seisuga) järgmiselt: nisul 33, rukkil 38 ja odral 44 protsenti.

Monet meistriteos müüdi 18 miljoni naela eest
Kunstnik Claude Monet maalitud Thamesi jõe vaade müüdi oksjonil 18 miljoni naela eest, mis on kaks korda kõrgem maal eeldatavast hinnast.
Anonüümne ostja tegi Londonis Christie's toimunud oksjonil telefoniteel Claude Monet maalile "Waterloo sild, pilves ilm" pakkumise hinnaga 17 940 000 naela, kirjutab BBC.
Waterloo silda maalis Monet aastatel 1900-1904 enam kui kümme korda, püüdes tabada erinevaid meeleolusid - muutuvad valguse ja vee seisundid, erinev ilm ja päevaaeg, tuul ja vihm põhjustasid iga kord erinevaid efekte.

Kommenteerija ja kokkuklapitaja Richard Rorty (1931-2007) 
Äsja lahkunud filosoofil Richard Rortyl oli anne taandada keerulised kontseptsioonid lihtsateks maksiimideks, kohati küll mõningase vulgariseerimise hinnaga.
Reedel, 8. juunil suri kõhunäärmevähki 20. sajandi viimaste aastakümnete mõjukaim ameerika mõtleja Richard Rorty. Tema pragmatismiversioon jätkas seda humanistlikku traditsiooni, mis metafüüsikale ja skolastikale vastandudes ulatub tagasi Montaigne'i, Cicero ja antiiksofistideni. Richard Rorty ise ei pidanud end originaalseks mõtlejaks, vaid kommenteerijaks või kokkuklapitajaks, kes võtab tüki siit ja teise sealt ning paneb need kokku.
Selles mõttes ei olnud ta niivõrd radikaalne filosoof, kelle eesmärk olnuks probleemide põhjani tungimine, vaid vestleja ja vahendaja, kes oskas kultuuris käibivaid arusaamu võrrelda, vastandada ja kõrvutada.
Rorty sündis 1931. aastal New Yorgis vasakpoolsete intellektuaalide peres, astus juba 15-aastaselt Chicago ülikooli, mis on olnud USA-s konservatiivse humanismi kants, ja tegi 1960. aastatel karjääri analüütilise vaimufilosoofina. Hiljemalt 1970-ndate keskpaiku pettus ta tehnilises filosoofilises analüüsis. Rorty läbimurdeteoseks sai "Filosoofia ja looduse peegel" (1979), mis üritas näidata, kuidas uus-aegse filosoofia püüd leida tõsikindla teadmise kriteeriume on ummikusse jooksnud ning selles olevat süüdi metafoor, nagu peegeldaks inimese sisemaailm, teadmised või keel välismaailma, loodust või reaalsust.

Õppefilm prostitutsioonist ühiskonnas tekitas kriitikutes pahameelt
Haridusministeeriumi toel kevadel koolidesse jõudnud film "Tegi pätti, prostitutsiooni fenomen ühiskonnas," on vallandanud kriitikute pahameeletormi.
Kriitikute hinnangul käsitletakse silmis prostitutsiooni kui üht paljudest valikutest, teatavad TV3 "Seitsmesed uudised". Samas ei ole kõik kriitikud filmi oma silmaga ülegi vaadanud. Näiteks mõistis filmi hukka riigikogu kultuurikomisjon, kelle kirjas siiski tõdeti, et komisjoni liikmed ise pole filmi näinud.
Filmi produtsent Jaano Rässa sõnul räägib film asjadest, nagu need on.
"See film on mõtlevale inimesele, kes ise teeb oma valikud," ütles Rässa.

 "Da Vinci koodi" suhtes algatati Itaalias juurdlus
Enam kui aasta peale esilinastust on film "Da Vinci kood" sattunud Itaalias ametivõimude uurimise alla, kahtlustatuna religioosses "rõvetsemises".
Tänavu aasta alguses andis grupp vaimulikke Itaalia linna Civitavecchia lähedal prokuratuuri sisse kaebuse ning riigiprokuratuurist kinnitati, et filmi "Da Vinci kood" suhtes algatatakse juurdlus, vahendab BBC.
Vaimulikud panevad filmi autoritele süüks Itaalia karistusseadustiku paragrahvi 528 rikkumist, mis käsitleb religiooni suhtes rüvetavat tegevust. Süüdistusega on seotud kümme inimest, nende hulgas raamatu "Da Vinci kood" autor Dan Brown ja raamatu põhjal samanimelise filmi teinud režissöör Ron Howard.
Filmi uurimise alla sattumine tähendab, et uurimisega seotud isikutel või nende esinejatel tuleb konkreetsel päeval ilmuda Roomast 40 kilomeetrit põhjapool asuva linna Civitavecchia kohtusse, kus sealne kohtunik otsustab, kas süüdistustest loobutakse või jätkatakse uurimist.

Scott Dieli ajakiri kujundab Eesti näo välismaalaste seas
City Paperi peatoimetaja ja osaline omanik on mõneti rohkem eestlane kui eestlased.
Eelmisel nädalal potsatas meilboksidesse teade, et kuukiri City Paper, mis on üks kahest ingliskeelsest väljaandest, kust saab Baltimaade kohta infot ammutada, vahetas omanikku. Varem soomlastele kuulunud ajakirja omanikud on nüüd Lätis resideeruv Ameerika ärimees Gene Zolotarev (kellele kuulub ka ainuke Baltimaade ingliskeelne ajaleht The Baltic Times) ning City Paperi peatoimetaja Scott Diel.
"Olen 42-aastane ja kui kavatsen kuhugi ärisse pikemalt pidama jääda, siis võiksin juba ka omanik olla," põhjendab Scott, miks ta pärast kolmeaastast peatoimetajakarjääri pakkumise peale ka väiksema leheosa omaniku toolile istus. Nojah, tegelikult ei istunud Scott füüsiliselt ühelegi toolile, tema istumise all on endiselt seesama mugav tool kodukontoris, kus City Paperi peatoimetaja suurema osa oma tööst teeb.

Premeeriti häid disainiideid
Eile selgusid disainiaasta raames korraldatud elu paremaks muutmise konkursi võitjad. 100 000-kroonisest auhinnafondist 90 000 krooni võitsid Heiki Reinmann ja Veiko Tammjärv "Osava helkuriga", mida saab kinnitada ilma nöörita ükskõik kuhu riietele. 10 000 krooniga premeeriti konkursi noorimat, kuueaastast osalejat Kristjan Kurmi, kes disainis autokujulise lambi, mida saab puldist tööle panna ja mis sõidab seinale paigutatud rajal. Võistlusele laekus 92 tööd, millega saab 18. juulini tutvuda kaupluses UK Sisustus aadressil Uus-Sadama 19-12. Parimad tööd riputatakse üles ka disainiaasta kodule-hele.

Räppstaar: 50 Cent tuleb Eestisse? 
Eile alanud reklaamikampaania kohaselt annab räppar 50 Cent 30. juulil Tallinnas lauluväljakul kontserdi. Kontserdipiletid peaksid müügile tulema homme. Kahjuks ei õnnestunud korraldajalt Promorecordilt saada lisainfot ei piletihindade ega muu kohta, samuti puudus kontserdi kohta märge artisti kodulehel. Vastu õhtut kinnitati Piletilevist siiski, et segadus kontserdi piletite osas peaks täna lahenema ning pääsmed kenasti müüki jõudma.

Internet: www.tmm.ee/armsad
Internet: www.tmm.ee/armsad - siin asub Eesti teatri- ja muusikamuuseumi stendinäituse virtuaalversioon "Armsad sõbrad. Kultuuritegelasi Heinz Valgu silmade läbi". Virtuaalnäitus esitleb šarže Valgule armsatest kultuuritegelastest, nagu Tõnu Kaljustest, Maria Avdjuškost, Ita Everist ja paljudest teistest.

Eesti Jalgratturite Liidu uus president on Jaan Toots
Kuressaares peeti teisipäeval peale 50. Saaremaa Velotuuri lõppu ka Eesti Jalgratturite Liidu (EJL) üldkoosolek, kus liidu uueks presidendiks valiti Jaan Toots.
EJL-i uueks presidendiks valiti 37 poolt- ja ühegi vastuhääleta Jaan Toots, kes oli ka ainuke kandidaat, kirjutab Sportnet. Asepresidentidena jätkavad Enn Veskimägi, Madis Lepajõe ja Väino Kaldoja.
Toots on EJL-i juhatuses olnud kolm aastat ning eelnevalt olnud kaheksa aastat ka Eesti Autospordi Liidu juhatuses ning asepresident. EJL-i president ja juhatus on ametis kuni 2008. aasta lõpuni, Pekingi olümpiamängude järel valitakse liidule uueks olümpiatsükliks ka uus juhatus.
Tootsi sõnul on viimase kolme aasta jooksul jalgrattasport teinud olulise arenguhüppe. EJL-i eelarve on ametis oleva juhatuse juhtimisel kasvanud üle kahe korra. Järelejäänud pooleteise aastase presidendi ametiaja jooksul soovib Toots eelkõige luua tugeva pinnase EJL'i pikajaliste eesmärkide edukaks täitmiseks.

Hiinas toimus 30-kraadises kuumuses suusavõistlus
Hiinas 30 kraadises kuumuses toimunud suusatamise võistlustel olid kohal nii olümpiavõitjad kui maailmameistrid.
Ainsa eestlasena sai kutse omapärasele võistlusele Peeter Kümmel, teatavad TV3 "Seitsmesed uudised".
Olümpiavõitjatest oli kohal näiteks Björn Lind.

Tennis: Kanepi laeks jäi Hollandis avaring
Hollandis peetaval WTA Touri 175 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril Ordina Open pidi Eesti esireket Kaia Kanepi üksikmängus areenilt lahkuma avaringi järel, sest jäi alla maailma 41. reketile ameeriklannale Meilen Tu'le.
Avasetis hoidsid mõlemad oma servigeime seisuni 5: 5, seejärel suutis Kanepi 6: 5 eduseisus vastase pallingu murda ja setivõit 7: 5 tasku pista, kirjutab Sportnet. Teises setis mängiti võrdselt seisuni 2: 2, seejärel võitis Tu neli geimi jutti ja viis setivõiduga 6: 2 mängu otsustavasse setti.
Kolmas sett algas eestlannale kurvalt, kiirelt jäi ta taha 0: 2 ja 1: 4. Olles taga juba kahe murdega seisul 2: 5, suutis Kanepi mängu pöörde tuua ja kolm järjestikust geimivõitu tegid seisuks 5: 5. Paraku sellega ka eestlanna piirdus, kaks viimast geimi kuulusid jänkile ja ühes sellega ka teisel matšpallil tulnud mänguvõit 5: 7, 6: 2, 7: 5.

Jalgrattasport: Saaremaa velotuuri võitis Kirsipuu
Saaremaa velotuuri viimase etapi, 75 kilomeetri pikkuse kriteeriumisõidu Kuressaare tänavatel võitis küll Erki Pütsep Priit Prousi ja Markku Ainsalu ees, kuid juubelituuri üldvõit kuulus esmakordselt Jaan Kirsipuule.
Eesti kõigi aegade edukaim profirattur tõusis tuuri liidriks teisipäeva hommikupoolikul, kui edestas 20 kilomeetri pikkuses temposõidus senist juhtijat Janek Tombakut enam kui pooleteise minutiga, kirjutab Sportnet.
Pütsep, Prous ja Ainsalu pääsesid peagrupist minema juba tosinaringilise sõidu neljandal ringil ning jäid ette lõpuni.

Rootsi meeskonnad tänavu Balti korvpalliliigas ei osale
Balti korvpalliliiga juhatus otsustas tänasel koosolekul Riias, et Rootsi meeskonnad ei osale liigas tänavuse hooaja mängudes, kuna nad ei ole suutnud täita korraldajate poolseid nõudmisi.
Tänavu mängivad Balti korvpalliliiga kõrgdivisjonis Vilniuse Lietuvos Rytas, Kaunase Zalgiris, Siauliai, Ventspils, ASK Riga, Barons/LMT Riga, Valmiera Lacplesa Alus, Kalev/Cramo Tallinn ja Tartu Rock. Neile lisandub algaval hooajal uustulnukana Klaipeda Neptunas.
Balti liiga Challenge Cup'il osalevad tänavu järgnevad meeskonnad: Gulbene Bumerangs, Liepaja, VEF Riga, Kedainiai Nevezis, Vilniuse Sakalai, Marijampole Suduva, Kaunas Atletas ja Alytus.
Eesti klubidest asuvad alamas divisjonis võistlustulle Tallinna Dalkia/Nybit ja Tartu Fausto.

Tennis: Ani ei pääsenud Wimbledonis põhitabelisse
Maailma edetabelis 157. kohal paiknev Eesti teine reket Maret Ani langes tänavusel Wimbledoni turniiril avaringis ja põhitabelisse ei pääsenud.
Valikturniiri avaringis kohtus eestlanna 29-aastase ameeriklanna Lilia Osterlohiga ja jäi numbritega 5: 7, 3: 6 vastasele alla, kirjutab Sportnet.  Ani ei suutnud maailma 115. reketi vastu kummaski setis ära kasutada kättevõidetud edu. Eestlanna juhtis avasetis 5: 3 ning omas 5: 4 seisul oma pallingul ka settpalli, kuid rohkem geime esimeses setis võita ei õnnestunud.
Teises setis õnnestus Anil seisul 1: 1 vastase palling läbi murda, kuid järgmises geimis kinkis eestlanna selle kohe tagasi. Järgmises Osterlohi servigeimis murdis Ani jälle seisuks 3: 2, kuid kaotas seejärel sarnaselt avasetilegi neli geimi jutti ja seega kogu mängu.

Jalgrattasport: Kirsipuu tõusis Saaremaa velotuuri üldliidriks
Jaan Kirsipuu tõusis 50. Saaremaa velotuuri viienda etapi järel saraja üldliidriks.
Tänase etapi - 20 kilomeetrise eraldistardist sõidu, võitis Jarmo Rissanen ajaga 25.50, 55, vahendas Sportnet.ee. Teise aja sõitis välja Rein Taaramäe, kes kaotas etapivõitjale kaheksa sekundiga. Pjedestaali madalaima astme hõivas Timo Erjomaa, kes jäi Rissanenile alla 10 sekundiga.
Uueks liidriks tõusis enne eraldistarti teisel kohal olnud Jaan Kirsipuu, kes edestab teiseks tõusnud Allan Orast 38 sekundiga. Kolmandaks kerkis Taaramäe, jäädes Kirsipuust maha 54 sekundiga.
Enne viiendat etappi velotuuri üldliider olnud Janek Tombak sõitis välja alles 34. aja ning langes esikolmikust välja.
Saaremaa velotuuri lõpetab täna kell 16.00 algav 72 kilomeetri pikkune grupisõit Kuressaare linnas.

Francesco Totti pälvis Kuldse saapa auhinna
Jalgpalliklubi Roma ründaja võitis tänavuse Euroopa Kuldse saapa auhinna, kui enim väravaid löönud Euroopa jalgpalliklubisse kuuluv mängija.
30-aastane ründaja Totti lõi hooaja jooksul oma klubi eest mängides 26 väravat, edestades ühe tabamusega resultatiivsuselt teisele kohale jäänud Real Madridi hollandlasest ründajat Ruud van Nistelrooyd, kirjutab BBC.
Eelmisel suvel Itaalia koondisega maailmameistriks tulnud Francesco Totti vigastas MM-il oma jalga ja mängis koduklubi eest terve hooaja pahkluu külge kinnitatud metallplaadiga.
"Aasta tagasi kandsid kõik minu kui mängija maha, öeldes, et minu karjäär on lõppenud, aga nüüd olen ma maailmameister ja parim väravakütt - see oli määratud nii minema," sõnas Totti.
Kuldsaapa võitja arvutatakse punktisüsteemi järgi, kus jalgpalluri poolt löödud väravad korrutatakse UEFA koefitsendiga, mis mõõdab Euroopa jalgpalliklubide suhtelist tugevust.

Ratsasport: Raag ja Klettenberg võistlesid Moskvas
Eesti tippratsutajad Urmas Raag ja Gunnar Klettenberg osalesid Moskvas 15.-17. juunini toimunud Kuberneri karikavõistlused.
Võistluste rahvusvaheliseks tasemeks oli CSI3*, vahendab Sportnet.ee.
Meie sportlaste parimate tulemustena saame märkida Raagi kolmandat kohta reedeses 130 cm ja pühapäevast viiendat kohta 140 cm parkuuris hobusel Laguna.
Klettenbergi parimaks jäi Timoga saavutatud neljas koht reedeses 140 cm parkuuris.

Hannu Järvenpää: Eesti hoki on eestlaste oma! 
Eesti kuni 18-aastaste jäähokikoondise vastne peatreener soomlane Hannu Järvenpää tahab meeskonnale süstida märtsikuiseks noorte MM-iks indu ja edunälga.
Kuidas te Eesti hoki juurde sattusite?
Eesti jäähokiliit tegi luuret, leidmaks U-18 koondisele uut peatreenerit. Ühe Eesti mängija kaudu küsiti minult, kas oleksin sellest kohast huvitatud. Ei läinud kaua, kuni vastasin jah. Põnev on näha ja kogeda uut hokikultuuri. Muidugi toon ka mina Eesti hokisse midagi uut. Vähemalt siiani on läinud meeskonnal suurepäraselt - me pole ühtki mängu kaotanud (naerab).
Kui palju te Eesti jäähokist varem teadsite?
Ei teadnud väga palju. Kuid minu tulek on meile kõigile paras õppetund - mitte ainult mulle, vaid ka mängijatele ja juhtkonnale.
Kuidas hindate Eesti hoki taset?
Mind ei huvita eriti, milliste kohtade pärast mu meeskond mängib. Minu töö on mängijaid arendada ehk meeskond peaks täitma peaeesmärgi - astuma sammu edasi.

Peeter Kümmel suusatas Hiinas 30-kraadise soojaga
Peeter Kümmel sai esinduslikul suvisel suusasprindivõistlusel Hiinas viienda koha.
Hiinlasedki ei taha suviste suusavõistluste korraldamisest kõrvale jääda, kutsudes nädalavahetuseks Põhja-Korea piiri ääres laiuvatesse Changpai mägedesse mitmed maailma tippmehed ja -naised.
Eestlastest ainsana nimelise kutse saanud Peeter Kümmel võitis pooleteisekilomeetrisel vabatehnikarajal B-finaali, mis tähendas viiendat kohta (võisteldi vanade sprindireeglite järgi ehk finaalides oli neli osalejat - toim). Esikoht kuulus üle-eelmise hooaja valitsejale, Torino olümpiavõitjale Björn Lindile Rootsist.
"Väga kihvt!" paiskas Kümmel eile mitu korda õhinal telefonitorusse. "Juuni keskel Hiinas lumel suusatada, ja seda 30-kraadise soojaga... Väga kihvt ikka tõesti! Kusjuures tegu oli üldse esimese suvise suusavõistlusega Aasias!"

Löödi vanim ujumisrekord
Uus rekord. 18-aastane ameeriklanna Kate Ziegler lõi Mission Viejos vanima ujumise maailmarekordi, läbides 1500 meetrit vabalt 15.42, 54-ga. Senine naiste 1500 meetri tippmark oli 15.52, 10-ga tema kaasmaalanna Janet Evansi nimel aastast 1988. Võrdluseks: Eesti meeste rekord 16.12, 85 kuulub aastast 1983 olümpiavõitja Ivar Stukolkini nimele.

Tombaku edumaa kahanes peaaegu olematuks
Täna lõppeva Saaremaa velotuuri võitja selgitavad Janek Tombak ja Jaan Kirsipuu.
Saaremaa velotuuri pikima etapi järel kahanes mitmepäevasõidu Eesti meistri tiitli pärast kemplevate Janek Tombaku ja Jaan Kirsipuu vahe vaid kahesekundiliseks.
Tuuri juhtivad Tombak ja Kirsipuu rebisid end eile Muhu saarelt Liivalt alguse saanud ning Kuressaares lõppenud 150,6 -kilomeetrisel neljandal etapil kohe alguses liidergruppi. Ka Orissaare vahefinišisse jõudsid nad esimestena.
"Tugev vastutuul ei lasknud gruppi laiali lõhkuda," ütles Kirsipuu. "Kui vahepeal vajuski grupp natuke laiali, siis kohe kogunes taas kokku. Nii et tuul ei aidanud kellelegi kaasa ega saanud sõidus määravaks."
Pea kõik vahefinišid ületas paarikümneliikmeline liidergrupp koos, laskmata ühelgi ratturil ette rebida. "Kui kruusateele jõudsime, tuli mul meelde, et olen seal varemgi sõitnud, seepärast polnudki see eriti hull," rääkis Tombak, kes asus Viidumäe kruusateelõigul sõitu korraks üksi juhtima.

Madridi Real ja Beckham teenisid tiitli
Hispaania jalgpalliliigas selgus meistritiitli võitja vaid kümme minutit enne viimase vooru põnevusmängude lõppu.
Real võõrustas Madridis Mallorcat, sama ajal külastas FC Barcelona Tarragonas Gimnasticut. Tabeli punase laterna vastu juba avapoolajal 3: 0 juhtinud Barcelona pallurid said poolajal Madridist häid uudiseid, kui kuulsid, et Mallorcal on 45 minuti järel üheväravaline edu.
30. meistritiitel
Real suutis siiski 68. minutil viigistada ning 81. minutil ka Mallorca omaväravast juhtima asuda. Kaks minutit hiljem lisas superklubi avavärava löönud Jose Antonio Reyes Reali kontosse veel kolmandagi tabamuse ning Barca pidi hoolimata 5: 1 võidust leppima hõbedaga. Nii Real kui ka Barca lõpetasid võrdse punktisaagiga, kuid paremus omavahelistes mängudes andis eelise Realile.

Angel Cabrera tahab võidukarika kõikjale kaasa võtta
37-aastane argentiinlane Angel Cabrera võitis esmakordselt golfarite suurturniiri.
Aasta teise golfi suurturniiri, Oakmontis toimunud US Openi võitis tulemusega viis lööki alla par'i argentiinlane Angel Cabrera. Ühe löögiga kaotasid kaks ameeriklast -maailma esinumber Tiger Woods ja 2003. aasta sama turniiri parim Jim Furyk.
Enne viimast võistluspäeva jäi Cabrera liidritest maha nelja löögiga, ent veatu viimane ring tõstis mehe troonile. Viimase päeva eel juhtinud austraallast Aaron Baddeleyd saatis täielik ebaõnn ning ta pidi lõpuks rahulduma 13. koha jagamisega.
"Tunnen end suurepäraselt," ütles maailma 44. number Cabrera, kui tõstis pea kohale võitjakarika. "Selle trofee võtan ma nüüdsest endaga igale poole kaasa, isegi voodisse," lisas rõõmus argentiinlane.

1 küsimus Eesti võrkpallikoondise peatreenerile
"Kas Eesti võrkpallimeeskonna kolm kaotust Kuberneri
karikaturniiril Mogiljovis annavad põhjust lüüa häirekella?"
Vastab
Avo Keel,
Eesti võrkpallikoondise
peatreener
Need kaotused ei näidanud tegelikult mitte midagi. See oli täiesti tavaline turniir, kuhu läksime ilma erilise ettevalmistuseta. Kõik mehed said üle pika-pika aja taas palli puudutada. Mõnel oli võistluspaus olnud pikem, mõnel lühem, aga üldiselt mängisid mehed viimati võrkpalli poolteist kuud tagasi. Kõik said mänguaega ja igaüks näitas, milleks ta parasjagu võimeline on.
"Välismaalastest" oli Sten Esna mängupausi arvestades üllatavalt kindel, heast küljest näitasid ennast veel Kristjan Sikaste, Keith Pupart ja Martti Rosenblatt. Loomulikult oli oluline, et üle mitme kuu sai platsile talvel seljaoperatsioonil käinud Argo Meresaar. Selg pidas vastu küll ja see sisendas julgust.

Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond pälvis kõrge reitingu
Alvar Roosimaa poolt juhitud Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond pälvis juunis reitinguagentuuri Morningstar kõrgeima investeerimisreitingu - viis tärni.
Morningstari viietärnine reiting on märk fondihalduri töö kõrgest kvaliteedist ning näitab, et fondi riski ja tootluse näitajad on teiste Ida-Euroopasse investeerivate fondidega võrreldes olnud väga head, teatas Hansapank.
Fondijuht Alvar Roosimaa sõnul teeb Morningstari reitingu tema kui fondijuhi jaoks eriti väärtuslikuks see, et hinnatakse fondi pikaajalise tootluse kvaliteeti. "Viis tärni näitab seda, et oleme oma investorite eest hoolitsenud kogu maailma mastaabis parimal võimalikul tasemel. Investeerimine on valdkond, kus jutul pole väärtust ja loevad väga täpselt mõõdetavad tulemused - Morningstar annab investoritele hea võimaluse oma fondijuhi kvaliteeti teistega võrrelda," sõnas Roosimaa.

Parex ühines CLS -süsteemiga
Parex banka liitus esimesena Baltimaades CLS-süsteemiga (Continuous Linked Settlement).
Parex banka korrespondentpangaks CLS süsteemis on JP Morgan Chase bank, teatas Parex banka.
CLS-süsteemi kasutuselevõtt võimaldab Parex bankal oluliselt tõsta rahvusvaheliste FX-tehingute (valuuta konverteerimise) kiirust ning läbipaistvust.
CLS-süsteem vähendab turu osapoolte vahelisi valuuta konverteerimise ja arveldamise riske ning võimaldab mitmekordistada panga tehingupartnerite arvu. Praeguseks on CLS-süsteemiga ühinenud üle 600 panga maailmas.

Invicta esindab Mercer Human Resource Consultingut
AS Invicta sai Mercer Human Resource Consulting esindajaks Eestis.
Mercer Human Resource Consulting on rohkem kui 40 riigis esindatud rahvusvaheliselt tunnustatud personali- ja konsultatsiooniteenuste pakkuja.
Ettevõtete vahel 28. mail sõlmitud lepingu järgi pakub Invicta palgavõrdlusi Eestis tegutsevatele ettevõtetele. Uuringust osavõtjad saavad võrrelda oma ettevõtte ametikohtade kompensatsioonitingimusi nii Eestis, Baltimaades kui ka mujal maailmas.
Invicta on valitud ametlikuks esindajaks 2007. aastal läbiviidavatele juhtide Mercer's Executive Compensation Guide (MECG) ning kõiki ametikohti hõlmavale Total Remuneration Survey (TRS) palgavõrdlustele.
Aastal 2006 viidi Eestis läbi esmakordselt juhtkondadele suunatud palgavõrdlus MECG, milles osales 9 Eestis tegutsevat ettevõtet. Kõiki ametikohti hõlmavas võrdluses TRS osales 45 ettevõtet.

Sampo Panga uus investeerimishoius "Ameerika mäed" 
Sampo Pank alustab tänasest investeerimishoiuse "Ameerika Mäed" müüki.
Panga teatel tuleb paralleelselt müüki kaks hoiust ning investorile antakse vabad käed otsustamaks, kas teha panused aktsiaturgude tõusule või langusele.
Lisaks esmakordsele võimalusele panustada aktsiaturgude langusele, jätab "Ameerika mägede" nimeline hoius lahtiseks sisenemistasemed - seda nii tõusule kui langusele panustajatele.
Täpsemalt võetakse hoiustamise lõpptähtpäeval intresside arvutamise alusväärtuseks vastavalt kolme aasta kõrgeim (langusele panustajad) või madalaim (tõusule panustaja) tase. Selline hoiusestruktuuri ülesehitus sobib ennekõike investoritele, kes on veendunud turgude arengusuundumuses järgmise kolme aasta jooksul, kuid kes pole kindlad selles, et hetkel on soodsaim hetk turule sisenemiseks.

Rimi toob eksootilised puuviljad otse Sri Lankalt
Juuni lõpuni toimuvate eksootikapäevade raames saab Rimi suurematest kauplustest osta haruldasi eksootilisi puuvilju rambutani, kuningkookost ja punast banaani.
Esimese Eesti jaekaubandusettevõttena ostab Rimi eksootilised puuviljad sisse otse Sri Lankalt, mis võimaldab pakkuda puuvilju värskemalt ja tavapärasest oluliselt soodsama hinnaga, teatas Rimi Eesti Food.
Esialgu on eksootilised puuviljad Rimi hüper- ja supermarketites müügil 18.-30. juunini toimuva eksootikakampaania raames.
"Tahame anda tarbijale võimaluse proovida väga soodsa hinnaga põnevaid eksootilisi puuvilju, mida kauplustest iga päev osta ei saa," ütles Rimi puu-ja juurvilja tootegrupi juht Kätlin Rohilaid.
Eksootikapäevade jaoks ostis Rimi punase banaani, kuningkookose ja rambutani sisse otsekontakte kasutades otse Sri Lankalt.
"Puuviljade toomine otse Sri Lankalt võimaldab pakkuda eksootilisi haruldusi lõpptarbijale värskelt ja tavapärasest pea poole odavama hinnaga," selgitas Kätlin Rohilaid. Kui näiteks punast banaani on Eesti kaubanduses varem pakutud hinnaga 290 krooni kilo, siis Rimi eksootikapäevadel maksab kilo punast banaani 149 krooni kilo.

GILD Bankers võitis firmadevahelise pokkerivõistluse
Olympic Casino poolt korraldatud ettevõtetevahelisel pokkeriturniiril "Kevadbluff 2007" mängis end esikohale GILD Bankersi viieliikmeline võistkond, keda ootab ees luksuslik jahikruiis Tallinna lahel.
Pingelises lõpuheitluses sai määravaks GILD Bankersi esindajate pikk püsimine mängus ning hoidumine liigsetest riskidest. "Valisime pankuritele kohase strateegia - ise olime väga ausad, aga teiste suhtes skeptilised. Tegime panuseid ainult siis, kui oli tugev seis. Teiste blufi õnge naljalt ei läinud," kommenteeris võidule aidanud strateegiat GILD Bankersi esindaja Tarmo Jüristo.
Lisaks temale kuulusid võistkonda veel Alar Voitka, Keit Hints, Kerli Hunt ja Katri Aus. Auhinnaks saadud luksusliku jahikruiisi võtab võitjavõistkond ette 7. juulil, paketti kuuluvad ka söögid-joogid ning võimalus pidada maha pokkeri miniturniir otse merel.
Lisaks parimale võistkonnale selgitati "Kevadbluff 2007" käigus välja ka parim mängija individuaalarvestuses, kelleks osutus Lauri Teelem Tallinna Vee võistkonnast "Vesi peale!". Individuaalarvestuse parim pokkerikäsi sai auhinnaks 8000-kroonise turniiripileti Olympic Summer Festival 2007 põhiturniirile, kus avaneb võimalus mängida juba 450 000-kroonise auhinnafondi nimel.

Loovteraapia aitab tööga paremini toime tulla
Maalimine või saviga voolimine aitab end paremini tundma õppida ja stressist vabaneda.
Üks personalijuht teatas oma firma põhiväärtusi kirjeldades, et töö ei pea olema raske koorem, vaid pigem nagu täiskasvanutele mõeldud mäng - siis pakub see ka rõõmu. Selle kinnituseks on nende peakontoris huvilistele mängimiseks üles pandud ka korralik nukunurk.
See näide viib mõttele, et tavaliste lõõgastumisvõtete kõrval võiksid ettevõtete juhid kasutada muuhulgas ka mängulisi ja loovaid viise. Miks mitte tööd loovamalt ümber korraldada: pidada koosolekuid joonistades, kuulata pauside ajal meditatiivset muusikat ja viibida eriliselt kujundatud ruumides ning teha klienditele omaloominguliste motiividega kinke.
Sageli minnakse pärast väsitavat kontoripäeva bowling'ut mängima, kus jätkatakse kolleegidevahelise võistlusega või vennastutakse, uimastades ennast ohtra veiniga. Selle asemel võib töökohale tellida näiteks saviterapeudi. Nii saab oma tunded ja mõtted savisse mudida ning sellest omakorda peegeldust ja vastust otsida. Õige suunamise ja kunsti abiga saab töötajatest põnevamad poolused välja meelitada ja ka pingest vabastada. Loovteraapiast saadud elamus ei haihtu, vaid salvestub rikastava kogemusena ja uue teadlikkusega enese kohta.

JURIST SELGITAB: Osaline tööaeg ei tähenda osalisi õigusi
Olen tööl poole kohaga ja nüüd, kui tuleb suvine puhkuste periood, nõuab ülemus, et kuna täiskohaga inimesed lähevad puhkusele, peavad poole kohaga töötajad katma nende töötunnid. On see seadustega kooskõlas? Kas poole kohaga töötaja on poole väiksemate õigustega?
Kui töötaja ja tööandja on töölepingus kokku leppinud osalises tööajas, ei saa tööandja ühepoolselt seda tingimust muuta.
Töölepingu seaduses on kirjas, et osalise tööajaga töötajale ei või üldjuhul kohaldada töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale täistööajaga töötajale. Seega ei ole poole kohaga töötaval inimesel poole väiksemaid õigusi. Kui ülemus nõuab töötamist üle töölepingus näidatud tööajanormi ja töötaja sellega nõustub, on tegemist ületunnitööga, mille eest tuleb maksta lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalga määrast. Seda ka osalise tööaja korral.

Baskini anekdoodid
Firmas heliseb telefon. Telefon tõstab toru:
"Tervist!"
"Tervist!"
"Kas see on telefon 3333333?"
"Seda küll."
"Hulluks võib minna! Seitse kolme!"
"Kuidas te suutsite müüa oma vana puukuuri nii kalli raha eest?"
"Bisnis, härra inspektor!"
"See oli ju vana, põhukatusega lobudik!?"
"Jah, aga see põhk oli kanepipõllult!"
"Minu ämm jättis suitsetamise maha!"
"Kuidas?"
"Ma ei anna talle enam sigarettide ostmiseks raha."

JÄRJEJUTT (35): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Keda ei olnud, oli Parzifal Lockhardt von Brauning, keda rahumaleval polnud õnnestunud leida. Müncheni semiootikut oli otsitud kõikjalt, kaasa arvatud ka dirižaabliväljalt, kuid seal ei mäletanud teda keegi. Mis pole ime, arvestades et õhureisijad panevad vajaliku summa lihtsalt kasti ja astuvad aga trepist üles õhulaeva pardale. Koulu oli isand Parzifali leidmise suhtes kõige pessimistlikum, ta käis ringi mõtliku näoga ja oli üsna sõnaaher. Kõige tõenäolisemalt oli ta mõttetöö ummikusse jooksnud ja ta oli löödult sunnitud tõdema, et Frenchi intellekt oli ta üle mänginud.
Enne asja kallale asumist lasin ma kõigile õhtusöögi serveerida, semiootikutele sülti ja sepikut, millega nad juba harjuma hakkasid, ja teistele inimeste sööki. Valitses sünge ja ärev meeleolu, ma arvan, et just paras dramaatilise efekti saavutamiseks, mida mul vaja oli. Kui oldi söödud ja joodud, piibud ja sigaretid tossama pandud, noogutasin ma Leibole, kes köhatas ja pidas lühikese, ent asjakohase kõne:

Antidepressantide kasutamisega kaasnevad alati ka mõningad riskid
Antidepressantide kõrvaltoimed pälvivad viimastel aastatel üha enam tähelepanu.
Alates 1980-ndate lõ-pust on kogu maa-ilm nautinud serotoniini selektiivsete tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) võidukäiku. Seda tüüpi antidepressandid on leidnud laialdast kasutust ka Eestis.
Neid ravimeid peetakse märkimisväärselt tõhusaks ja ohutuks ning nende kasutamise näidustused on mitmekesised. Serotoniini selektiivseid tagasihaarde inhibiitoreid kasutatakse nii depressiooni, ärevus- ja söömishäirete kui ka paljude muude psühhiaatriliste seisundite raviks. Kuigi tõsiste kõrval-nähtude all kannatavaid patsiente ei ole palju, kätkeb igasugune ravimite kasutamine endas riski.
Antidepressantide kõrvaltoimed, seksuaalhäiretest suitsiidse käitumiseni, on viimastel aastatel pälvinud üha enam tähelepanu. Ravimitootjad on pidanud lisama pakenditele hoiatuse kõige tõsisemate kõrvaltoimete eest. Iseäranis puudutab see võimalikku suitsiidiriski. Nii vaevad avalikkuse ja erialaringkondade esindajad antidepressantidest saadavat kasu ning kahju üha uutest vaatenurkadest. Samuti peaksid nii arstid kui ka patsiendid olema teadlikud antidepressantide kasutamisega kaasneda võivatest probleemidest.

Hormoonasendusravi pole küll vaja karta
Naised peaksid rohkem mõtlema sellele, kui palju on väärt nende elukvaliteet.
Kuumad hood ja higisööstud, ärkad hommikul voodis, külje-alune märg - higi voolab lausa ojadena. Oled tige nagu herilane, siis tönnid nurgas nukralt nutta. "Miks?" küsib mees, aga põhjust nagu polegi. Mees jätab delikaatselt küsimata, miks kaasa ei tunne tema vastu enam voodis huvi ja kui vahel soostubki vanainimese asja ajama, kurdab naine sel ajal igasuguseid hädasid: kuidagi kuiv on ja kipitab ning mida kõike veel. Eriti masendav on siis, kui vanust õieti veel polegi, aga vanade naiste hädad on juba käes.
"Tüüpilised üleminekuea ehk klimakteeriumi vaevused," ütleb naistearst dr Terje Raud. Ja lohutab, et see pole ainult üksikute ja mitte enam esimeses nooruses naiste häda. "Iga naise elus jõuab kord kätte aeg, mil munasarjad toodavad vähem östrogeeni (naissuguhormooni), mis muudab hormonaalset tasakaalu organismis. Sellest tuleneb ka suurem osa üleminekuea kaebustest."

Rasestumisvastane tablett kõlbab nii 13-aastasele kui ka vanaemale
Soovimatu rasedus ei tee kedagi õnnelikuks. Kuidas oma elu üht olulisemat tegu ehk lapsesaamist kontrollida? Nõu annab naistearst Signe Linkolm.
Sõna "kontratseptiiv" tundub nii mõnelegi noorele naisele pisut hirmutav. Eesti keeles on kontratseptiivid rasestumisvastased vahendid. Millised neist tänapäeval enim kasutusel on?
Kontratseptiivide alla kuuluvad kõik vahendid, mis väldivad rasedust. Bioloogilised meetodid (nn päevade lugemine) on praeguseks oma tähtsuse minetanud, sest soovimatute raseduste protsent on ülikõrge.
Tänapäevastest vahenditest on saadaval mehhaanilised vahendid ehk preservatiivid (nii meeste- kui ka naistekondoomid), millel on lisaks raseduse vältimisele veel üks oluline positiivne omadus - viirused ja bakterid ei läbi vigastamata kondoomi ning nii saab hoiduda suguhaigustest. Mehhaanilisteks vahenditeks peetakse ka pessaare, kuid neid Eestis saadaval ei ole. On ka valik spermitsiide, mis on apteekides müügil kreemide, gloobulite ja tupetablettidena ning mida kasutatakse vahetult enne vahekorda.

Suvepalavaga sportides vali mõõdukas tempo ja joo palju vett
Rohke veetarbimine treeningu ajal aitab vältida kuumarabandust.
Suvekuumusega sportimise peamine reegel on rohkelt vett juua. Seejuures pole vahet, kas treenida rohkem või vähem intensiivselt - igal juhul on oluline, et organism ei jääks vedelikupuudusse, sest muidu võib keha kergesti üle kuumeneda.
Ülekuumenemise mehhanism on lihtne: kehatemperatuuri tõustes suurenevad organismisisene vererõhk ja organismi veevajadus. Kui inimene ei saa kuumenemise ajal piisavalt vedelikku, võib ta saada kuumarabanduse, millele tavaliselt eelnevad nõrkustunne, pearinglus, peavalu, iiveldus, kuivustunne suus, tugev lihasnõrkus ja rohke higistamine.
Suuremate tervisekahjustuste vältimiseks tuleks treenimise ajal juua keskmiselt kolm kuni neli klaasi vedelikku tunnis, teha enesetunde määramiseks pause ja liikuda võimalikult päikesevarjulistes kohtades.

Jalgade seenhaiguse vältimine ja ravi
On ekslik arvata, nagu raviksid jalaseenevastased ravimid ka küüneseent.
Jalgade seenhaigust esineb ainult jalalabadel. Kui seenhaigusest on nakatunud küüned, siis on tegemist juba küüneseenega ning jalaseenevastased ravimid seda haigust ei ravi. Jalgade seenhaigus algab tavaliselt varvaste vahelt ning võib laieneda ka jalatallale ja -külgedele. Kõige sagedamini põhjustab jala seenhaigus naha lõhenemist ja ketendamist. Võib tekkida ka turse, vesivillid ja leemendavad haavandid, nahk sügeleb või tekib põletustunne.
Et jalgade seenhaiguse ravi oleks tulemuslik ja et haiguse taaspuhkemist vältida, tuleks silmas pidada järgmisi soovitusi:
Pese jalgu iga päev ja kuivata ettevaatlikult, väldi naha vigastamist hõõrumisega. Eriti pööra tähelepanu varbavahede kuivatamisele. Sügelusele vaatamata tuleks sellest hoiduda, nii väldid nahakahjustust, mis omakorda aeglustab paranemist.

Diabeetikud saavad abi sea rakkudest
Diabeeti põdevale mehele siiratud sea rakud toodavad insuliini ka kümme aastat pärast siirdamist.
Austraalia Living Cell Technologies meditsiinidirektori Bob Ellioti sõnul võib see juhtum aidata diabeeti ravida. Praeguseks 41-aastasele esimest tüüpi diabeeti põdevale mehele siirdati 1996. aastal sea pankrease rakud, mis vähendasid tema insuliinivajadust kolmandiku võrra. Mees tundis end paremini ka 2006. aastal ning siirdamise teinud biotehnoloogiaettevõte korraldas tema täiendavad uuringud.
Bob Ellioti sõnul näitasid uuringud, et siirdatud rakud toodavad insuliini edasi ning mehe veres leiduv insuliin on sea, mitte inimese oma. Teadlased loodavad juba lähiajal korraldada analoogilised väikesemahulised kliinilised uuringud Venemaal ja Uus-Meremaal.

Naistele mõeldakse kaks korda aastas
Eesti meestel seostub tervisehinnang sissetulekuga ja naistel haridusega.
Naine mängib perekonnas keskset rolli ning tema suhtumine tervisesse mõjutab tervet perekonda. Just seetõttu on vaja naiste suhtumist tervisesse muuta. Sellise mõtteavaldusega avas Evelin Ilves hiljuti peetud konverentsi "Eesti naise tervis". "Eestis on tavaks saanud naistele mõelda kaks korda aastas: emadepäeval ja kohati juba minevikku vajuval naistepäeval. Ometi täidab naine samal ajal mitut olulist rolli pereliikme, ametikandja ja vaimsuse hoidja ning edasiviijana, mida ei ole võimalik üle hinnata. Kõikide nende rollide täitmise eelduseks on see, et naine on terve. Mis seal salata, pigem kiirustab Eesti naine puhuma peale lapse marraskile kukutud põlvele, rahustama tööpinge all ägavat abikaasat või ruttama arsti elukutse sagedasema esindajana patsienti ravima, kui mõtleb omaenese tervisele," lausus Evelin Ilves avasõnades. Pärast avasõnu pidas esimese ettekande Tallinna ülikooli professor Mare Pork. Tema kõne eesmärk oli selgitada, kui kriitilisel määral sõltub inimese elu-kvaliteet negatiivsete ja positiivsete tunnete hulgast ja nende organiseeritusest.

ANDRUS SAAR: uutest liikumistest Eestimaal
Pronksiste ööde järgselt on praegu Eesti ühiskonnas rahunemise ja haavade lakkumise, kuid mitte lõplike järelduste tegemise aeg. Seda eelkõige mitte-eestlaste seas.
Must-valgete otsuste, järelduste tegemise periood hakkab taanduma. Selles kontekstis ei usu ma väga oluliselt nö. alternatiivsete liikumiste mõju kasvu, iseäranis nende oma, mis on oma tegevust alles alustamas.
Kuid just seetõttu püütakse väljastpoolt nüüd aprillisündmuste mõjul mitte lasta kustuda. Aprilli sündmused näitasid väga selgelt, millised tagajärjed võivad olla inimeste edasisele elule, kui nad satuvad politsei pihtide vahele.
Kui politsei arreteeris ligikaudu 1000 inimest, siis see tähendab, et suur osa aktivistidest on saanud kätte omad vitsad. Reaktsioon alandusele ja nõrkusele (politseiga kokkupuude seda just tähendabki) võib olla kahesugune: aktiivne, protestiv või taanduv. Milliseks muutub sellises kontekstis nende inimeste suhe Russki Miri, sõltub suuresti nii Eesti võimudest kui ka Venemaa poliitikast.

TIIT KÄNDLER: Maa tulevik otsustatakse polaaraladel
Otsisin paari päeva eest üle hulga aja lagedale oma vana, poisipõlveaegse margialbumi. Kindla sihiga - leida selle kulunud ja pleekinud kaante vahelt margid, mis mulle tol ajal kummalist mõju avaldasid.
Pika otsimise peale leidsingi. Need kolm CCCP-i marki erinesid teistest oluliselt. Polnud punakirevad ja neil polnud peal ei sõjamehi, kommuniste, töölisi ega talupoegi. Ühel neist on kujutatud geomagnetismi uuriv magnetvaba laev "Zarja", teisel fotokaamera virmaliste uurimiseks, kolmandal ilmastikku uuriv raadioteodoliit. Margid olid pühendatud rahvusvahelisele geofüüsika aastale, mis kestis 1957-1958. Igatahes võtsin tollal oma gloobuse ja uurisin esimest korda lähemalt, kuidas lõuna- ja põhjanaba ümbrused välja näevad.
Tollane geofüüsika aasta on tähenduslik õige mitmes mõttes. See oli esimene üritus, kus külma sõja aegsed vastasleerid teadlaskonna kaudu nii aktiivselt suhtlesid. Võib isegi ütelda, et tollane maailma külmimate alade uurimine aitas kaasa külma sõja soojenemisele. Kuid see tõi ka kaasa esimese tulemuse, kus avastati Maa globaalne soojenemine.

VILLU ZIRNASK: Eesti kroon 15!  Tervist järgmiseks 15-ks? 
Kui Eesti kroon õnnestunuks asendada euroga tänavu 1. jaanuarist, oleks kroon olnud kui tippsportlane, kes lahkub areenilt karjääri tipus ja võitjana.
Aga ei õnnestunud ning nüüd tuleb me rahal, mis täna sai 15-aastaseks, end edasi tõestada. Võib-olla kolm-neli aastat, võib-olla veelgi kauem...
15 senise eluaasta jooksul on Eesti rahal enese maksmapanek hästi välja tulnud. Päris alguses, 1992. aastal, olnuks lihtne leida vastast kihlveole, kas kroon peab vastu kauem kui pool aastat. Skeptikuid, kes kartsid krooni peatset lepalehestumist, oli palju, paarist kuust pikemaid äriplaane ei julgenud esialgu eriti keegi teha.
1992 - inflatsioon 954%
Ent kroon ja selle aluseks olev valuutakomitee süsteem elas üle oma sünnile peatselt järgnenud suure panganduskriisi ning tuli toime rahareformi ühe põhieesmärgiga - majanduse stabiliseerimisega. 1992. aastal mõõdeti inflatsiooniks 954%, 1995. aastal 29%. 1995. aastast sai kümnendi esimene majanduskasvuga aasta (SKP kasvas tol aastal veidi üle 4%). Eesrindlikumatele pankadele avanesid välispankade sündikaatlaenud, mida esialgu saadi kõige rohkem kuueks kuuks, kuid 1996. aastal hakati Eestisse andma ka kolmeaastase tähtajaga laenuraha.

INDREK MUSTIMETS: Lennart Meri portree tuhandekroonisele
Järgnevat mõtet ei jaga ma lugejatega mitte niivõrd võistlustuhinas ega soovist tulla lagedale parema ideega, kuidas jäädvustada hea Lennart Meri mälestust.
Aga olgem ausad: seda aega, mil Eesti krooniga saaks midagi väärtuslikku ja igavikulikku ette võtta, ei ole just palju alles jäänud. Aastaid, mida me saame veel Eesti krooni eluaastateks lugeda, on heal juhul kolm-neli. See on pikk aeg. Üha enam märgitakse krooni viimaseks eluaastaks 2011.
Siit ka mõte, et Eesti Pank võiks välja lasta Lennart Meri portreega tuhandekroonise rahatähe. Millal me viimati emiteerisime oma viimase nn uue rahatähe? - Aastal 1994. Ja mis rahatäht see oli? - Viiekümnene. Meie kõige suuremal rahatähel elab Carl Robert Jakobson, kelle tähtsust ma viiesajasel küsimuse alla ei sea. Praegu on Eestis aga sadu ja tuhandeid inimesi, kes on Lennart Meriga silmast silma kohtunud, temaga rääkinud, teda kuulanud ja tema mõtetega kaasa mõelnud.

PAUL-EERIK RUMMO: Meri pildiga 1000-kroonine ei kõla väga loogiliselt
Mälestuse jäädvustamine varsti käibelt kaduval rahatähel ei kõla eriti loogiliselt. Pigem mõjuks see just viitena maiste asjade mööduvusele.
Ka praktiliselt ei näe ma vajadust 1000-kroonise järele - suur osa arveldustest käib elektrooniliselt ja sularaha kasutamise korral pole kaks viiesajast ühest tuhandesest oluliselt tülikam.
Senistest ideedest president Meri mälestuse hoidmiseks tundub lennujaama mõte kõige kohasem ja toredam, selle juurde võikski jääda.
Liiga mitme üksteist justnagu täiendava, aga tegelikult kogu asja lahjendava aktsiooniga devalveeriksime selle, mida tahame väärtustada. Eks öelnud Lennart isegi: Eestile on omane üks president korraga.
- kommentaar on kirjutatud Indrek Mustimetsa artiklile "Lennart Meri portree tuhandekroonisele" -

KIVISILDNIK: popsimentaliteet, mitte suur raha
Tuhandekroonine? Popsimentaliteet, mitte suur raha. Kui tahame minna ajalukku tõeliselt grandioosse kupüüriga, siis teeme rahatähe millel on 10 astmes 100 krooni.
Kellel on üldse vaja suuri kupüüre? Ainult altkäemaksuandjatel ja võtjatel. Rahapada ei peaks küll korruptsiooni edendamisega tegelema.
Mõnel pool tõesti ei saa kaardiga maksta nagu bussides aga seal on vaja ikkagi ainult peenraha, nagu ka rannas jäätise ostmiseks. Kõik normaalsed asjad saab aetud kaardi või ülekandega.
Mis puutub Lennart Merisse, siis Andrus Kivirähk on temast parem kirjanik ning Mart Juur on nii parem kirjanik kui ka parem modell. Mina arvan, et kui teha uus raha, siis tuleb see pühendada vanimale üles kirjutatud eestikeelsele avaldusele: laula, laula, pappi! Selleks sobib aga paremini peenraha - rahvuskultuuri raudvara peab olema laiadele massidele kättesaadav.

EESTI PANK: suurte kupüüride järele vajadus puudub
Eestis on elektroonilised maksekanalid teinud suurt võidukäiku ning sularaha osatähtsus majanduses järjest väheneb.
Kui me ei saaks teha kaardimakseid ja teisi elektroonilisi tehinguid, siis peaks 12 miljardi krooni asemel olema Eestis ringluses viis korda rohkem sularaha ehk 60 miljardit krooni.
Kaardiga maksmine ja e-maksed võidavad üha enam populaarsust, aga kindlasti ei kao ka sularaha kuhugi.
Eestis võib viie aasta pärast käibel olla euro ning hetkel ei ole Eesti Pank teinud ühtegi otsust, mis tähendaks muutusi Eesti raha nominaalide struktuuris. Sularaha puhul peab arvestama, et igal rahatähel on oma "tasuvusaeg", mis ulatub 4-5 aastani. Seega nominaalide struktuuri muutmine peab olema kaalutletud otsus, mis arvestab poolt- ja vastuargumente.

Europe's World: Eesti kogemused, Gruusia ja Moldova
Brüsselis ilmuv poliitikaajakiri avaldas Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari artikli, milles ta jagas Eesti kogemustest lähtudes Gruusiale ja Moldovale soovitusi, kuidas Venemaaga hakkama saada.
Eesti kogemus võiks olla huvipakkuv, et hinnata, kuidas Gruusia ja Moldova peaksid kujundama oma poliitikat Venemaa suhtes. Kui Eesti taastas 1991. aastal N Liidu lagunedes iseseisvuse, oli Moskva arusaadavalt vihane.
Venemaa üritas luua lääne meedias pilti Eestist kui riigist, millel on tohutud majandus-
probleemid ja mis ei kõlba investeerimiseks. Eesti oli muidugi vaene, peamised eksportkaubad olid vanametall ja puit, aga majandus kasvas.

REPLIIK: Liiale minev avatus
Rootsis saavad uudishimulikud internetist vaid mõne sekundiga põhjaliku ülevaate, kui suured on parlamendisaadiku sissetulekud, riigile makstud maksud, säästud ning võlad. Populaarne otsingumootor Ratsit.se annab sama teabe välja pea iga rootslase kohta, lisaks tema aadressi ning perekonnaseisu. Seda võimaldab juba 241 aastat kehtinud infovabaduse seadus.
Piiramatu avatus võimaldab näiteks avaldada survet tööandjale, kes maksab sama töö eest erinevat palka. Ent teisalt on see valdkond, kus õigus piiramatult informatsiooni saada näib trampivat jõhkralt eraelu puutumatusel. Nüüd on rootslased asunud ligipääsu piirama. Eestil seevastu tasuks Rootsi kogemuse valguses mõelda, kas meie seadused peavad tormiliselt areneva infoühiskonna väljakutsele ikka vastu.

JUHTKIRI: Katk peo ajal
Ajal, mil poliitikud räägivad õhinal Eesti suurest majanduskasvust ja palgatõusust, on enam kui piinlik, et tuleva aasta eelarveläbirääkimistel vaidlevad sotsiaal- ja rahandusministeerium tõsimeeli selle üle, kas järgmisel aastal jagub raha kiirabi palkadeks ja laste vaktsineerimisprogrammiks ning kas puuetega inimestel piisab päevas kolmest või ainult ühest mähkmest.
Tõsi, sotsiaalministeeriumi tulevaaastane eelarvekasv on praeguse seisuga 6,87 miljardit krooni, kuid lisaraha läheb peamiselt koalitsioonilepingus võetud uute kohustuste katteks. Muud kulutused soovib rahandusministeerium külmutada 2007. aasta tasemele. See tähendab, et riik ei saa tõsta näiteks kiirabitöötajate ega lastekodukasvatajate palka, rahastada vajalikul määral vähistrateegiat ja narkomaanide ravi ega investeerida haiglavõrku.

Mark Sirõk tunnistas Naši komissariks olemist
Tallinna massirahutuste korraldamises süüdistatav Mark Sirõk tunnistas, et on Vene noorteliikumise Naši komissar.
Sirõk ütles venekeelsele Aktuaalsele kaamerale, et ta tundis vahi all olles toetust paljudelt inimestelt, sealhulgas noorteliikumiselt Naši, kuhu ta kuulub komissarina, kirjutab ETV24.
"Kahtlemata mind aitasid paljud erineval moel, kaasa arvatud Naši," sõnas ta.
Veel kestva uurimise üksikasjadest eelistab Sirõk vaikida. Ta tuletas meelde oma vahi alt vabastamise tingimusi.
"Mitteosalemine igasugustes aktsioonides, miitingutes, uurimise asjaolude mitteavaldamine ja muidugi allkiri, et ma ei lahku," loetles ta.
Sirõki ema Irina on veendunud, et osa tema poja vastu esitatud süüdistusi on alusetud. Näiteks peab ta alusetuks süüdistust, et Mark kutsus inimesi Tõnismäele, pakkudes selle eest raha.

Saaremaal keelatakse sellel aastal jõevähi püük
Seoses Põduste jões leviva vähikatkuga keelatakse sellel aastal Saaremaal jõevähi püük.
Vähipüük keelatakse seetõttu, et vähikatk ei leviks Põduste jõest ka teistesse Saaremaa veekogudesse, teatas "Aktuaalne Kaamera". Vähikatk võib levida püügiriistadega.
Katku leviku tõkestamiseks suletakse ka mitmed kraavid, mis ühendavad jõge teiste veekogudega.
Saaremaal on ligi miljoni isendiga Eesti suurim vähipopulatsioon, kuid sellel aastal on Põduste jõest leitud juba ligi paartuhat katku surnud vähki.

Politsei pidas kinni eemaldatud kiirusepiirajatega mopeedi
Põhja politseiprefektuuri liikluspolitseinikud tabasid noormehe, kes kihutas linna vahel eemaldatud kiirusepiirajatega mopeediga.
Tegemist oli esimese mopeediga, mille politsei pidas kinni kiiruse ületamise tõttu, teatasid TV3 "Seitsmesed uudised".
Rolleri tehniline muutmine on keelatud ja seab ohtu nii liikleja enda, kui teiste elud. Mopeediga sõitis 16-aastane nooruk, kes ka ise tunnistas, et kiirusepiirajad on sõidukilt eemaldatud.

Reaalainete eksamite tulemused langesid sellel aastal
Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse avalikustatud 2007. aasta riigieksamitulemuste statistika järgi on humanitaarvallas näitajad paremad, kui reaalainetes.
Langusteed on teinud matemaatika riigieksamitulemused, teatasid "Seitsmesed Uudised". Matemaatika eksami tulemus vähenes kolm protsenti.
REKK-i statistiku-analüütiku Anti Teepere sõnul võib matemaatika eksamite halvemaid tulemusi seostada sellega, et praegused abituriendid said põhikoolis oluliselt vähem matemaatika tunde.
Kirjandite hulgas oli sellel aastal märksa rohkem 100 ja 90 palli saajaid.

USA-s müüakse netileheküljel eesti keelde tõlgitud juudivaenulikku raamatut
Maailma juudisõbralikuimas riigis USA-s müüb Ameerika nats Gerhard Lauck oma koduleheküljel eesti keelde tõlgitud juudivaenulikku raamatut.
Eesti keeles "Mürgiseene" nime kandev lasteraamat käsitleb juute kui mürgiseeni, kes võib hävitada rahvaid, teatasid TV3 "Seitsmesed uudised". Raamat ilmus esimest korda 1938. aastal natsi Saksamaal.
Raamatut müüb Ameerika nats internetileheküljel kümne dollari eest.
Eesti juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson on pöördunud kaitsepolitseisse, et raamat Eestis ei ilmuks ja lehekülg keelataks.

Kaks pronksiööl vahistatut räägivad Europarlamendis oma kannatustest
Kaks aprillirahutuste ajal vahistatud noormeest kavatsevad järgmisel nädalal Euroopa Parlamendis toimuval kohtumisel rääkida oma piinamisest ja kannatustest.
Euroopa Parlamendi saadiku Katrin Saksa teatel korraldab üritust Lätist valitud europarlamendi saadik Tatjana Ždanoka, kes esindab peamiselt Läti venelaste õiguste eest võitlevat parteid Inimõiguste Eest Ühtses Lätis ja kuulub Europarlamendis Roheliste fraktsiooni.
Kaks pronksiööl vahistatut Juri Žuravljov ja Aleksei Rattik kavatsevad oma kogemustest rääkida 26. juunil, mis on rahvusvaheline piinamisohvrite mälestuspäev.
Ürituse kutsele on kirjutatud "Piinamine on tänapäeval Euroopa Liidus reaalsus". Sellel seisab, et Tallinnas tegutsev inimõiguste teabekeskus saanud on 50 avaldust põhjendamatu jõu, julmuse ja alandava käitumise kohta.

Tarmu Tammerk asub Rahvusringhäälingu eetikanõunikuks
Ajakirjanik ja Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi üks autoreid Tarmu Tammerk asub augusti keskel tööle Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunikuna.
Eetikanõuniku ülesandeks on jälgida hea ajakirjandustava rakendamist Eesti Rahvusringhäälingus (ERR), et tagada ühinenud ringhäälinguorganisatsiooni programmide ajakirjanduslik tasakaalustatus.
"Mul on hea meel asuda tegutsema täiesti uuel ametikohal kogu Eesti meediasüsteemis," ütles Tammerk (46). "Meediaeetika ombudsman on kui omamoodi õiguskantsler, kelle poole meediatarbijad saavad rahvusringhäälingut puudutavate kaebuste korral pöörduda," selgitas Tammerk.
"Samal ajal töötab eetikanõunik ERR-I siseselt, jälgides hea ajakirjandustava rakendamist ja korraldades kutse-eetika koolitust. Minu enam kui kümne aasta pikkune tegevus ajakirjanduseetika vallas annab suurepärase võimaluse rakendada senist kogemust Eesti olulisimas meediaorganisatsioonis."

Elliste rabas lahtist tuld enam ei ole
Kolmapäeval jätkusid kustutustööd 9. juunil alguse saanud Elliste rabapõlengul, kus lahtist tuld ega suitsu enam märgata ei ole.
Põhja-eesti päästekeskuse teatel patrullivad päästjad põlengualal ja teevad võimalike tulepesade avastamiseks järelkontrolli.
Tuleluurele on kaasatud ka kaitseväe helikopter, mis teeb ala kohal täiendavaid seirelende.
Sündmuskohal on töödega hõivatud 20 päästetöötajat.

Ilves: tänased koolilõpetajad on Eesti kõige paremini haritud põlvkond
President Toomas Hendrik Ilves, kes võttis täna Kadriorus vastu parimaid kesk- ja kutsekoolilõpetajaid üle Eesti, kutsus noori üles näitama, et nad on kõige paremini haritud põlvkond Eestis.
"Teie olete kõige õnnelikum põlvkond, te olete kõige paremini haritud põlvkond, sest kuulute nende hulka, kellel on olnud õnn elada kogu oma elu ja saada oma haridus demokraatlikus Eestis," märkis president Ilves oma sõnavõtus.
Riigipea toonitas, selle võrra on tänastel noortel ka suurem vastutus.
"Ma väga loodan, et kasutate seda, mida olete tänaseks saavutanud. Minge nüüd ja näidake maailmale, et te tõepoolest olete kõige paremini haritud põlvkond," ütles president Ilves.

ELS: hätta sattunud metsloomade abistamisega on probleeme
Eesti loomakaitse seltsi teatel on mais suurenenud kõnede hulk, milles palutakse abi hädas olevatele metsloomadele, kuid vajalik abi ei jõua tihti loomadeni.
Seltsi teatel soovib enamik helistanutest abi linnaruumis viga saanud lindudele, kelleks on tavaliselt vares, tuvi või kajakas. ELS-i infotelefonile 52 67 117 vastab vabatahtlik Triinu Priks, kelle sõnul on murelik inimene enne ELS-iga ühendust võtmist juba helistanud loomaaeda, mõnele veterinaarile ja päästeametisse.
"Inimestel on mure vigastatud looma pärast, kellele nad ei ole saanud abi ei ühest ega teisest kohast," lausus Priks.
ELS aitas eelmisel aastal ainuüksi Tallinna ühes asenduskodus taastuda 30 linnul. Enamasti oli tegemist vigastatud või pesast välja kukkunud kajakat, tuvide ja varestega. Esmalt said linnud ravi veterinaarkliinikus ning juhul kui oli paranemislootust viidi nad edasi asenduskodusse.

Harjumaa omavalitsused: alkoholi piirangud peaksid olema kogu riigis ühesugused
Harjumaa omavalitsuste liit (HOL) leiab, et alkoholi müügi piirangud peaksid olema ühtsetel alustel reguleeritud kogu riigis, et hoida ära piirangute erinevustest tingitud probleeme.
Harjumaa omavalitsuste liit pöördus täna kirjaga vabariigi valitsuse poole ettepanekuga muuta kehtivat õiguslikku regulatsiooni, täpsustades võimalusi piirata alkoholi jaemüüki ühtsetel alustel kogu riigis ning teha seda selliselt, et kodanike ja ettevõtete õiguspärased ootused ning põhiseaduslikud õigused ja vabadused oleksid tagatud. Pöördumist toetas HOL-i volikogul ka Harju maavanem Värner Lootsmann.
Harjumaa omavalitsusjuhid tõdesid HOL-i volikogu 20. juuni istungil, et alkoholi pea ööpäevaringne kättesaadavus tekitab probleeme õiguskorra tagamisel ning pelgalt omavalitsuste ja politsei poolsete järelevalve ja muude meetmetega ei ole võimalik olukorda nimetamisväärselt parandada.

Dmitri Ganini peksmises kahtlustatav punkar vabaneb vahi alt
Prokuröri taotlusel pääseb täna vahi alt mais vahistatud 23-aastane Jaak, keda kahtlustatakse aprillirahutuste ajal tapetud Dmitri Ganini peksmises.
Jaak jääb endiselt kuriteos kahtlustatavaks, kuid ei ole alust arvata, et ta võiks vabaduses uusi kuritegusid korda saata.
Jaak viibis vahi all 12. maist kuni 20 juunini.
Samuti 12. mail vahi alla võetud 27- aastase Janeki ning 14. juunil vahistatud 19-aastase Kaido kohta prokurör taotlust teinud ei ole.
Ganini peksimises kahtlustatakse kokku 11 inimest.
Dmitri Ganin ja tema sõber Oleg langesid 27. aprilli ööl toimunud rahutuste ajal Tallinnas Tatari tänaval rünnaku ohvriks. Ganini surm saabus tõenäoliselt massilistes korratustes osalenud isikute omavahelise konflikti käigus saadud torkehaava tagajärjel.
Kiirabi viis Ganini haiglasse, kus ta öösel kell kaks suri. Koos Ganiniga toimetati haiglasse ka vigastatud Oleg.

Sajuta jaanilaupäeva on oodata vaid Põhja-Eestis
Värske ilmaprognoos: jaanilaupäev tuleb Põhja-Eestis kuiv, Lõuna-Eestis sajab. Suuremat ilmamuutust lähiajal oodata ei ole.
Jaanilaupäevaks vihma prognoosinud ilmaennustus ei luba oluliselt kuivemat ja soojemat ilma ka praeguse seisuga, kuid Põhja-Eestis võib jaanitule ääres istudes vihmast siiski pääseda.
Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptik Merike Merilain rääkis Päevaleht Online'ile, et Põhja-Eestis möödub jaanilaupäev sajuta, kuid Lõuna-Eesti ning Liivi lahe ümbruses on oodata vihma.
"Kõige suurem vihma tõenäosus on Lõuna-Eestis ja selleks annab põhjust lõunatüsklon, mis peaks lähenema jaanipäeval Riiale," rääkis Merilain. Kuigi nädalavahetusel Põhja-Eestis vihma ei saja on vihm oodata neljapäeva hommikul ning päeval.

Reedel saabub Tallinna USA hävitaja Mahan
Reedel, 22. juunil kui Tallinnast lahkub USA sõjaväe transpordilaev USNS LCPL Roy M. Wheat, saabub Tallinna sadamasse täisvarustuses USA hävitaja USS Mahan, mis kuulub USA sõjalaevastiku viiekümne üheksa Arleigh-Burke klassi hävitaja hulka.
Võidupüha tähistamiseks on USS Mahan publikule avatud 23. juunil kella 13 kuni 15 Tallinna Sadama kail nr. 17.
Hävitaja pardal on kaks kahekümne millimeetrist suurtükki, samuti on ta varustatud vertikaalse laskmissüsteemi raketiarsenaliga. Laeva pardale mahub SH-60 Sea Hawk helikopter allveelaevade vastasteks operatsioonideks.
USS Mahan on viies USA mereväe laev, mis kannab tuntud mereväe ajaloolase ja teoreetiku kontradmiral Alfred Thayer Mahani (1840-1914) nime. Laev lasti vette 29. juunil 1996 ja anti USA mereväele üle 14. veebruaril 1998. Hävitaja kuulub USA kuuendasse merelaevastikku ja kodubaasiks on Norfolk, Virginia osariigis.

Laaneots: Venemaa on muutunud Eestile ohtlikumaks
Kaitseväe juhataja Ants Laaneots pidas täna Eesti reservohvitseride sümpoosionil poleemilise ettekande, kus muuhulgas tunnistas, et Venemaa on hakanud Balti laevastikku kasvatama, mis kujutab Eestile julgeolekuohtu.
"Venemaa räägib Vene-Saksa gaasitoru ja selle ehituse turvamisest, kuid see on vaid ettekääne, et oma sõjalaevastikku meie regioonis oluliselt kasvatada. Võtke ette kaart ja te näete ise, mis muutused gaasitoru ja seda "turvavad" sõjalaevad kaasa toovad."
Laaneots rõhutas veel, et aprillirahutused Eestis polnud spontaanne rahvarahutus, vaid "Vene Föderatsiooni laiaulatuslik, kõrgel poliitilisel tasandil heaks kiidetud, hoolikalt planeeritud ja ette valmistatud erioperatsioon Eesti vastu".
Laaneotsa sõnul näitasid aprillirahutused ja selle tagamaad, et arusaam, nagu piisaks Eesti julgeoleku tagamiseks vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmeks olemisest, on naiivsus.

Riigikohus ei andnud kelmist eksadvokaat Maaroosile õigust
Riigikohus jättis muutmata otsuse, millega tunnistati Ilmo Maaroos süüdi suures ulatuses toimepandud kelmuses, mis seisnes erinevate Pärnu ettevõtjate poolt temale investeerimiseks usaldatud vara omastamises.
Pärnu maakohus ja Tallinna ringkonnakohus mõistsid Maaroos süüdi selles, et ta sõlmis investeerimislepingud HETA Pärnu Advokaadibüroo OÜ nimel, kasutades ära advokaadibüroo suhtes tuntavat usaldust, millega lõi raha üle andnud isikutes väärkujutluse, et raha läheb advokaadibüroo poolt leitud projektidesse investeerimiseks.
Lepinguid sõlmides oli Maaroos teadlik, et kõnealusel advokaadibürool puudub vara ning reaalsed projektid selleks, et maksta tema poolt lubatud lepingujärgseid laenuintresse ja tagastada laenatud rahasummasid.
Kohtu teatel võttis Maaroos lepingute sõlmimisel vastu raha, mille ta omastas. Lepingute sõlmimisele kallutamiseks väitis ta tehingu teisele poolele, et tehtav investeering koos arvestuslike intressidega on tagatud ametivastutuskindlustusega.

Estonian Airi lennuk põrkas kokku linnuga
Eile Milanosse lennanud Estonian Airi lennuk Boeing 737 põrkas õhus olles kokku linnuga ning ei saanud seetõttu Eestisse tagasi lennata.
Kuigi lennu ajal kokkupõrget tunda ei olnud, selgus Milanosse jõudnud lennuki tehnilisel läbivaatusel, et lennuki stabilisaator on kokkupõrkes kannatada saanud ning otsustati, et lennuk vajab remonti, ütles lennufirma pressiesindaja Ilona Eskelinen Päevaleht Online'ile.
Lennuk oleks pidanud Milanost väljuma kell 16.30 ning Tallinnasse jõudma kell 20.40. Estonian Air saatis Milanosse reisijate võimalikult kiireks äratoomiseks asenduslennuki, mille pardal viibisid ka mehhaanikud, kelle ülesandeks oli vigastuse kõrvaldamine.
Täna hommikul kell 4.20 jõudis asenduslennuk koos reisijatega Tallinnasse.
Ka linnuga kokku põrganud lennuk on praeguseks Eestisse jõudnud ning jätkab pärast tehnilist kontrolli oma tööd.

Rohelised: saadiku viibimine kasiino avamisel on kohatu
Rohelised käsitlevad riigikogu liikme osalemist kasiino avamisel Poolas kui avalikku poolehoidu kasiinoärile ning peavad seda vastutustundetuks ja kohatuks.
Roheliste erakonna riigikogu fraktsiooni hinnangul võib saadiku osalemine mängupõrgu avamisel viia selleni, et mängupõrgute eestkõnelejad hakkavad taas mesimagusal moel rääkima kasiinoärist nagu igast teisestki ärist, teatas erakonna pressiteenistus.
Samas on Olympic Casino eestvedamisel Poolas kasiino avamisel käinud Margus Tsahkna poolt avalikult välja öeldud soov vähendada kasiinode hulka ja esindatust meie elukeskkonnas tervitatav, leiab erakond tulevase koostöö ootuses.
Kasiinod kinni
Rohelised on mängupõrgute tegevuse suhtes ülimalt kriitilised ja sooviksid neist võimalusel vabaneda või viia nende tegevus mahult väiksemaks ja elukeskkonnast eemale.

Reformierakonna uued aseesimehed on Pentus, Paet ja Atonen
Kolmapäeva keskpäeval toimunud Reformierakonna uue juhatuse esimesel koosolekul valiti Reformierakonna aseesimeesteks erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Keit Pentus, välisminister Urmas Paet ja riigikogu liige Meelis Atonen.
Juhatus pikendas ka Kristen Michali volitusi peasekretärina järgnevaks kaheks aastaks.
Uus juhatuse koosseis selgus 3. juunil erakonna üldkogul, mil esimeheks valiti Andrus Ansip ja juhatuse liikmeteks Laine Jänes, Meelis Atonen, Urmas Paet, Rein Lang, Keit Pentus, Jaanus Tamkivi, Rain Rosimannus, Leino Mägi, Tatjana Muravjova, Tõnis Kõiv, Jürgen Ligi, Erki Saarman, Lauri Luik ja Kristiina Ojuland.
Eelmine juhatus oli ametis kaks aastat ehk 2005. aasta kevadel toimunud üldkogust alates. Senised aseesimehed olid Urmas Paet, Meelis Atonen ja Kristiina Ojuland.

Savisaar: volikogu aseesimehe valimata jätmine oli tööõnnetus
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles täna linnavalitsuse pressikonverentsil, et volikogu keskfraktsioon lõhenemas kindlasti ei ole ning aseesimehe valimata jätmist võib pidada tööõnnetuseks.
"Minu meelest opositsioon on iga kahe nädala tagant käsi plaksutanud ja öelnud, et keskfraktsioon on lõhenenud, aga ta kuidagi päris hästi peab vastu," kummutas linnapea arvamuse nagu oleks Tallinna volikogu keskfraktsioonis ületamatud erimeelsused tekkinud.
Savisaare sõnul on volikogu aseesimeheks pürginud Tarmo Lausingul õigus, kui ta tekkinud arusaamatust tööõnnetuseks nimetab. "Inimestele ei suudetud asju selgeks teha," arvas Savisaar.
Linnapea hinnangul oli kindlasti küsimus ka selles, et üks inimene viibis hääletuse ajal haiglas.
Möödunud nädalal valiti Tallinna volikogule uut aseesimeest, kes pidi koguma vähemalt 32 saadiku toetuse. Keskfraktsiooni kandidaat Tarmo Lausing sai aga vaid 29 voliniku hääled.

Tsahkna: kannan kõik reisikulud ise
Isamaa ja Res Publica liidu peasekretär Margus Tsahkna leiab, et tema reis Varsavisse uue kasiino avamisüritusele, mis toimus Olympic Casino eestvedamisel, ei ole käsitletav korruptsioonina.
Tsahkna sõnul kavatseb ta lisaks lennukipiletitele ise kinni maksta ka ööbimise luksuslikus Hiltoni hotellis, teatas erakonna pressiteenistus.
"Leian, et minu reis Varssavisse ei ole käsitletav korruptsioonina. Kõik reisiga seotud kulud katan ise," kinnitas Tsahkna. "Möönan, et poliitikud peaksid püüdma selliseid kahetimõistetavaid olukordi siiski vältida - mina olen oma järeldused juba teinud."
Lisaks leiab poliitika, et kasiinovaldkond on Eestis ebaühtlaselt reguleeritud ja vaja on uut, konkreetset ja selget seadust. Selle eelduseks on aga poliitikute julgus tänasele olukorrale silma vaadata, mitte tabuks kuulutatud teemat vältida.

Kiili valla metsades on lõkke tegemine keelatud
Kiili vald keelas kuni sügiseni valla metsades lõkke tegemise.
Vallavanema teatel keelatakse metsatulekahjude ennetamiseks Kiili vallas metsamaal lõkke tegemine kuni sügisel vihmaste ilmade saabumiseni.

Politsei tabas Pärnus Riia maanteel kihutanud vennad
Eravärvides alarmsõidukiga liiklusjärelvalvepolitseinikud tabasid teisipäeva hilisõhtul Pärnus Riia maanteel korraga kaks kiiruseületajat.
Politseinikud mõõtsid kiirust Pärnu linnas Riia maanteel, kohas, kus on lubatud suurimaks kiiruseks 50 km/h, teatas Pärnu politseiosakonna infojuht. Seaduserikkujate autode kiiruseks mõõdeti aga 123 km/h.
Peale kihutajate kinnipidamist selgus, et Toyota Celicat ja Chrysler Stratust roolinud juhid on vennad. Vendadest noorem on sündinud 1985. aastal ja teine 1978. aastal. Mõlemad juhid tunnistasid oma süüd.
Liiklusseadus näeb sellise teo eest ette karistusena rahatrahvi kuni 12 000 krooni, juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuust kuni kuue kuuni või aresti.

Kohus saatis LSD-ga äritsejad vangi
Tartu maakohus mõistis eile neljale mehele narkootikumi LSD ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise eest vanglakaristused.
Kohus tunnistas kokkuleppemenetluses Marek Skatškovi (29) süüdi suures koguses narkootilise aine LSD ebaseaduslikus omandamises ja edasiandmises ning Jaan Tasase (24) suures koguses LSD ebaseaduslikus omandamises, vahendamises ja edasiandmises, teatas Tartu maakohtu pressiesindaja. Lisaks tunnistati mõlemad mehed süüdi ka LSD ebaseaduslikus toimetamises üle Eesti riigipiiri.
Skatškovi karistas kohus kolme aasta ja kümne kuu pikkuse vangistusega. Tasasele mõisteti kolme aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus, millest koheselt kandmisele kuulub üheksa kuud vangistust. Ülejäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui Tasane kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid.

Tallinna ülikool alustab uute üliõpilaste vastuvõttu
Uute üliõpilaste vastuvõtt Tallinna ülikooli bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse algab esmaspäeval, 25. juunil.
Sisseastumisdokumente saab esitada elektrooniliselt SAISi portaalis (www.sais.ee) ning alates 2. juulist paberkandjal Tallinna Ülikooli vastuvõtulaudades, teatas ülikool.
Dokumentide vastuvõtt kestab 10. juulini, sellele järgneb nädalapikkune eksamiperiood. Erandina saab veel kuni 22. juulini SAISi kaudu esitada dokumente nendele erialadele, kuhu kandideerimisel arvestatakse üksnes riigieksamite tulemusi. Üks inimene saab kandideerida korraga kuni kahele erialale.
Dokumentide vastuvõtu ajal, sellele järgneval eksamiperioodil ja ka vastuvõtutulemuste avalikustamise järel on sisseastujatel võimalik saada informatsiooni Tallinna ülikooli kodulehelt (www.tlu.ee) ning infotelefonidelt 640 9135 (eesti keeles) ja 640 9333 (vene keeles). SAISi kasutajatele pakub ülikool võimalust saada abi telefonilt 640 9235.

Mees tappis Narva ühiselamus kaaslase
Eile hommikul leiti Narvas Kreenholmi tänaval asuva ühiselamu toast 1951. aastal sündinud Vladimiri surnukeha.
Esmaspäeva õhtul kella 22.00 paiku tekkis Vladimiri ja 1978. aastal sündinud Aleksei vahel tüli. Vladimir sai kakluse käigus raske kehavigastuse ning suri, teatas Ida politseiprefektuur.
Vladimiri surnukeha leiti teisipäeva hommikul kella 7.40 ajal.
Aleksei on juhtunuga seoses kinni peetud.

Külanaised pidasid kinni joobes juhi
Raplamaal pidasid hakkajad külanaised kinni metsa jooksnud joobes juhi ning takistasid tema edasisõitu kuni politsei tulekuni.
Juhtum leidis aset teisipäeval Rapla maakonnas Juuru vallas Lõiuse külas, kus majadevahelisel alal sõitis sõiduauto Volvo, mille juht oli joobes.
Üks kohalikest naistest peatas auto, kuid selle juht, 1961-aastal sündinud mees, jooksis metsa. Naised püüdsid joobes juhi kinni, kutsusid kohale politsei ning takistasid politsei tulekuni mehe lahkumist. Politsei toimetas mehe kainenema.
Tegemist oli korduvalt joobes olekus autot juhtinud mehega. Kõnealune juhus oli juba kuues kord ning tabamise hetkel oli juhil kehtiv karistus purjuspäi sõitmise eest.

Mees püüdis hiiglasliku karpkala
Teisipäeva hommikul sai Petro Voitenko Kõpu vallas õnge otsa hiiglasliku karpkala, kelle raskuseks näitas kaal 12,5 kilogrammi.
Voitenko sõnul läks ta järve äärde kell pool kuus hommikul ning suur saak hakkas maisiga ahvatlevaks muudetud konksu külge juba tund aega hiljem, kirjutab Sakala.
Et tugev vee-elukas vaid 0,25 -millimeetrise läbimõõduga tamiili otsast minema ei pääseks, pidi Voitenko teda 40 minutit väsitama ning ka siis ei saanud ta kala kohe kaldale tõmmata. Nimelt kartis õngemees, et kahv võib nii suure raskuse all puruneda, ning otsustas igaks juhuks töökaaslase appi kutsuda.
Enne kella kümmet jõudis Viljandi vanglas komandandina töötav kalamees koos saagiga vangla hoovile ning vangla direktor Arvo Reedik mõõtis karbi kolleegide silme all ära. Tema pikkus sabast ninaotsani oli 89 ja ümbermõõt kõige jämedamalt kohalt 62,5 sentimeetrit.

Saaremaa on puukborrelioosi nakatumiste poolest esikohal
Saare maakond oli mullu ja on ka tänavu puukborrelioosi nakatumiste arvu poolest Eestis esirinnas.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on puukborrelioosi esinemine viimastel aastatel sagenenud just Saaremaal, kirjutab Meie Maa.
"Kogu Eestis esines puukborrelioosi mullu 482 korral, neist Saaremaal oli koguni 154 juhtu," vahendas Kutsar riiklikku statistikat, mille andmed pärinevad pere- ja eriarstidelt. "154 teeb kogu Eestist Saaremaa arvele 32 protsenti."
Kuulo Kutsari hinnangul on 154 Saare maakonna vähese elanike arvu kohta väga suur number. "Võrdluseks Tallinn oma ligemale 400 000 elanikuga - ainult 65 juhtu," tõi Kutsar näite.
"Saaremaa on tõesti puuknakkuste suhtes punane piirkond," leiab Kuressaare perearst dr Nurmekivi. "Põhjust paraku ei tea. Ehk seetõttu, et Saaremaa on isoleeritud ja haigusekandjad on omavahel paljunenud?" arutles ta.

Lauri Viikna ei näe rahulikku lahendust
Karussellipõlengus kannatanute otsus hakata kahjuhüvitist kohtu kaudu nõudma ja OÜ Tivoli Tuuri vara arestimine teevad firma juhataja Lauri Viikna sõnul rahumeelse kohtuvälise kokkuleppe võimatuks.
OÜ Tivoli Tuur juhataja Lauri Viikna ütles Virumaa Teatajale, et tema firma vastu lähemal ajal esitatavad hagid ei ole juriidiliselt korrektsed, sest Tivoli Tuur OÜ tegeleb ürituste korraldamise, toitlustamise, kaubanduse, programmi ja reklaamiga, kuid pileteid müüb ja karusselliteenust osutab Eestis ITV Heby, kes on ka maksukohuslane.
Üheksatteist kannatanut esindav vandeadvokaat Küllike Namm rääkis, et Tivoli Tuur ei ole ühelegi pretensioonile vastanud ega tõestanud, et need on põhjendamata. Samuti pole advokaat näinud pabereid, mis annaksid aluse esitada hagi teise ettevõtte vastu.
"Kannatanute esindajad teevad karuteene eelkõige oma klientidele. Kas tõesti ei suuda siis niipalju enam kannatada, et ootaks veel selle kuu lõpuni, mil peaksid selguma ekspertiiside tulemused ja valmima politsei hinnang selle kohta, kes oli süüdi ja mis juhtus. Enne asjaolude selginemist on väga tobe hakata rahaga vehkima. Pärast tuleb kõik asjad ümber muuta," andis Viikna omapoolse hinnangu. Ta lisas, et kui enne oldi valmis maha istuma ja kokku leppima, siis järelikult nüüd on see välistatud.

Kuressaare turul müüdi kaitsealuseid orhideesid
Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo spetsialistid avastasid eile Kuressaare turul Eestis looduskaitsealuste käpaliste müügi, mis võib turumüüjale tuua trahvi.
Looduskaitse alla kuuluvad lilled olid seotud kimpudesse ning neid müüdi sama hinnaga mis rukkililli ja teiste põllulillede kimpe: 10-15 krooni, kirjutab Oma Saar.
Ere-roosakasvioletne balti sõrmkäpp ja tugeva meeldiva lõhnaga valge, rahva seas ööviiuliks nimetatav kaheleheline käokeel kuuluvad looduskaitse all olevate liikide nimekirja, tõdesid keskkonnainspektorid.
Inimene, kes Kuressaare turul orhideelisi müüs, väitis, et ei olnud teadlik nende haruldusest ja looduskaitse all olemisest.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul on tegemist esmakordse juhtumiga, mil turuletil müüakse kaitse all olevaid orhideesid.

Kaitsevägi leevendab vanusepiiranguid
Plaanitava seadusemuudatuse kohaselt saaksid armees edasi teenida ka need elukutselised kaitseväelased, kellel on täitunud praegu seaduses maha märgitud piirvanus.
Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt peavad sõdurid ja nooremohvitserid teenistusest lahkuma hiljemalt 50. eluaasta täitudes, majorid ja kolonelleitnandid 55 ning kolonelid ja kindralid 60 aasta vanuselt, kirjutab Postimees.
Kaitseministeeriumis välja töötatud seadusemuudatuse kohaselt saaksid pensionieelikutest kaadrikaitseväelased sõjaväes ka piirvanuse täitumisel edasi teenida, seda eeldusel, et inimene on kaitseväele oma oskustega vajalik, ta soovib ise edasi teenida ja tema tervis vastab kõikidele nõuetele.
Kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülema kolonelleitnant Vahur Väljamäe sõnul leevendaks plaanitav seadusemuudatus kaitseväes valitsevat personalipuudust.

Tartumaal uppus jõkke ujuma läinud mees
Eile lõuna paiku jõkke ujuma läinud mees vajus vee alla ning enam pinnale ei ilmunud.
19. juunil kell 13.43 paluti päästjaid appi Tartu valda Igaverre, kus jõkke ujuma läinud meesterahvas vajus vee alla ning enam pinnale ei ilmunud. Kohale kutsutud tuukrid tõid kella 15.43-ks veest välja 49 aastase Pjotor'i surnukeha, vahendas päästeamet.

Pärnumaal põleb Paikre prügila
Päästekeskus said eile hilisõhtul kell 22.50 teate tulekahjust Pärnumaal Paikuse vallas Paikre prügilas. Prügi põles üle 1000 ruutmeetri suurusel alal.
Päästjate kohale jõudes põles prügi rohkem kui 1000 ruutmeetri ulatuses lahtise leegiga. Praeguseks on suuremad leegid põlengualal kustutatud ning tule levik peatatud. Kustutustööd jätkuvad, teatas päästeamet.
Tugev tuul põlengukohal puhus tule laiali ning sünteetilised materjalid võtsid hästi tuld. Suuremad leegid löödi maha kella kolmeks öösel.
Põlemisel eraldunud tihe suits langes raba peale, prügila läheduses tiheasustusega asulaid ei ole. Majades, milleni suits siiski ulatub, tuleks uksed-aknad sulgeda.
Täna varahommikuse seisuga töötas tulekahjukohal ligi 30 päästetöötajat ja 13 päästeautot.
Hetkel kustutatakse põlemisalal tulekoldeid. Prügilas on prügi ladustatud kokku 1,5 ha suurusel alal ning prügi kihi paksus ulatub 2,5 meetrist 4 meetrini.

Eesti Energia ehtis end võõraste kuresulgedega
Eesti Energia tütarfirma äsja turule toodud traadita internetivõrk Kõu reklaamib end reaalajas jälgitava kurepaariga, kelle tegemiste vaatajani toomine interneti vahendusel ei ole Kõu allalaadimiskiirusega tehniliselt võimalik.
Eesti Energia ehitas suure osa oma reklaamikampaaniast Jõgevamaal elutseva musta toonekure pesale, kirjutab Tartu Postimees.
Internetiühenduse toovad koostöös vaatajateni kotkaklubi, Kernel, teaduse ja hariduse andmesidevõrk EENet ning Ilm.ee-ga seotud internetisait Looduskalender.ee.
Kõu koduleheküljel oli aga veel esmaspäeval link, mis pakkus võimalust jälgida toonekurgede elu kahes veebiaknas. Seejuures oli kirjas, et esimese kaamera pilt jõuab serverisse Kõu internetiühenduse kaudu, teise kaamera pilt püsiühenduse vahendusel.
Tegelikult jälgib pesa aga üks ja sama kaamera, mille metsa ülesseadmise ja originaalpildi tootmisega pole Eesti Energial pistmist, sest Kõu internetivõrgu üleslaadimise kiirus (144 kilobitti sekundis) ei ole kurgede tegevuse jälgimiseks piisav (3 megabitti).

Korruptsioon: Olympic Casino maksis kinni Tsahkna öö luksushotellis
Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri ja riigikogu rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna käis Olympic Casino kutsel Poola pealinnas Varssavis uue kasiino avamisel.
Eesti õnnemängufirma Olympic Casino avas Varssavis 2. juunil suurejooneliselt esimese mängupõrgu Sunrise ning lennutas sel puhul Poolasse lisaks Tsahknale ka terve hulga siinseid prominente, kirjutab SL Õhtuleht.
Kui lennukipileti lubas Tsahkna omast taskust kinni maksta, siis ööbimise eest Varssavi Hiltonis tasus kasiinofirma. Öö selles hotellis maksab vähemalt 1900 krooni.
Tsahkna sõnul on Poolas piiritletud, mitu kasiinot tohib iga 250 000 inimese kohta olla. "Eesti üks suuremaid probleeme on see, et kasiinod on iga nurga taga ja sinna võib väga hõlpsalt sattuda," ütles ta. Tema hinnangul peaks esimesed muutused Eesti kasiinodes sügisest läbiviidama sügisel.

Kapo alustas netis leviva natsliku propaganda uurimist
Ameerika nats Gerhard Lauck müüb oma netilehel 10 dollari eest eesti keelde tõlgitud juudivaenulikku lasteraamatut "Mürgiseen", kaitsepolitsei on asunud uurima netilehel sisalduvat natslikku propagandat.
Ameerika Ühendriikides elav nats Gerhard Lauck laseb oma kodulehel müüki eestikeelse uustrüki 1938. aastal Natsi-Saksamaal ilmunud lasteraamatust "Mürgiseen" ("Der Giftpilz"), kirjutab Postimees. Ajalehe väitel võrreldakse juute raamatus mürgiseentega, mis võivad hävitada terveid rahvuseid. Teose ühes peatükis õpetatakse lapsi juute ära tundma.
Ajalehe väitel leidus netilehel mitu muud kirjutist vigases eesti keeles, kus siunatakse "ülemaailmset juutlust" ja ülistatakse Adolf Hitlerit kui inimkonna suurimat geeniust. Kõik kirjutised lõpevad tervitusega "Heil Hitler!".
Kaitsepolitsei komissari Olari Valtini sõnul on nimetatud netilehel leiduv eestikeelne materjal analüüsimisel ning vaenu või vihkamist õhutavate kirjutiste tuvastamise korral võidakse algatada kriminaalmenetlus.

Vallavalitsus kuulutas Võsu kontserdi ebaseaduslikuks
Vald peab ärinaise Marika Vartla õue valminud Aiateatri ehitisi ebaseaduslikuks.
Koduõue lava ehitamise tõttu kuulutas Vihula vallavalitsus Võsul Aiateatris jaaniõhtul toimuva Dave Bentoni kontserdi ebaseaduslikuks.
Vald peab ebaseaduslikuks ärinaise Marika Vartla õue valminud Aiateatri ehitisi, mis asuvad Võsu jõe ääres vee- ja looduskaitse alas. Kontserdile kogunevaid inimesi ei kavatse valla-valitsus jõuga ära ajada.
"Kuigi me ei andnud avaliku ürituse luba, loodame, et kontserdi korraldajad teevad kõik, et lahendada nii parkimis- kui ka turvalisusprobleemid," ütles vallavanem Priit Pramann.
Vastne, kuni 500 huvilist mahutav Aiateater asub Marika Vartla kinnistu aias Võsu Käsmu-poolses ääres, seitsme eramu vahel jõepoolsaarel. Mullu asus samal kohal maasikapõld.

Pistisemaiad on arstid, politsei, koolid-lasteaiad
Justiitsministeeriumi korraldatud korruptsiooniuuringu kohaselt soovitakse Eesti elanikelt enim altkäemaksu juhilubade taotlemisel, sõiduki registreerimisel ja ülevaatusel ning arstide, politsei, koolide ja lasteaedadega suheldes.
Ettevõtjad maksavad altkäemaksu enim kohalikele omavalitsustele.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Liivi sõnul on Eesti elanike suhtumine korruptsiooni rangemaks muutunud.
"Sealjuures on korruptsiooni määratlemisel avaliku sektori töötajad rangemad kui tavakodanikud ja ettevõtjad," nentis Liiv. "Kõige ebaausamalt käituksid tavakodanikud, kellest 44 protsenti on valmis pakkuma ametnikule raha või vastuteenet, et pääseda karistusest või kiirendada ametlikku asjaajamist."

Ajaloolased seavad kahtluse alla kogu Ilmjärve Pätsi-monograafia
Ilmjärv olevat oma raamatus osutanud arhiivimaterjalidele, mida pole sageli olemaski.
Jaak Valge kummutas hiljutisel ajalookonverentsil Magnus Ilmjärve raamatus "Hääletu alistumine" esitatud väited president Konstantin Pätsi tihedast koostööst venelastega, kuid teiste ajaloolaste sõnul leidub seal veelgi vigu, mis seavad kahtluse alla kogu teose usaldusväärduse.
"Ajaloolane peab midagi väites allikale toetuma ja kui Valge ütles, et viited on kahes kohas valed, siis mina olen leidnud veel vähemalt kaks-kolm," ütles Tartu ülikooli lähiajaloo professor Eero Medijainen. Tema kinnitusel on Ilmjärv oma raamatus osutanud ka Eesti arhiivimaterjalidele, kuid selliseid dokumente pole sageli olemaski.
Karm süüdistus
"Kui ühes monograafias on olulistes kohtades juba ligi viis viiteeksimust, milles väidetakse midagi põhimõttelist ega toetuta konkreetsetele faktidele, siis seab see kogu kontseptsiooni tõsise kahtluse alla," nentis Medijainen.

Valitsus valib ettevõtete tulumaksu lahenduse juulis
Ettevõtjad soovivad maksusüsteemi muutuste osas selgust võimalikult kiiresti.
Rahandusministeerium esitab juuli alguses valitsuskabinetile neli tulumaksu lahenduse varianti, ettevõtjad sooviksid selgust saada võimalikult kiiresti.
Ettevõtete tulumaksu muudatused on tingitud Euroopa Liidu ema- ja tütarettevõtete direktiivist, mille kohaselt võib praegust Eesti ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastust käsitleda maksudest kõrvalehoidmisena. Eestil on direktiivi rakendamiseks aega 2009. aastani.
Mais lubas rahandusminister Ivari Padar tulumaksu lahenduse otsustada juba juuniks. Nüüd on otsuse tegemine lükatud aga juulisse.
Padari nõunik Rein Järvelill ütles Päevalehele, et rahandusministeerium kavatseb juuli alguses pakkuda valitsusele algselt kavandatust rohkem variante. "Praegu on selge, et esitame neli varianti," ütles ta.

Pronkssõdur seisab taas müüri ees
Kaitseväe kalmistul on valminud uus paekivimüüritis ja pronkssõdur on pagaldatud selle ette oma kohale. Uus müüritis on Tõnismäel seisnud paekivimüüri sarnane, kuid kalmistule sobimiseks pisut väiksemate mõõtmetega. Müüritis toetub raudbetoonist vundamendile ja plokkidest karkassile, mille katavad klombitud paekivid. Uue müüri ehitamine algas 23. mail.

Valitsus külmutab sotsiaalkaitse summad eelmise aasta tasemele
Rahandusministeerium: kokkuhoid on reaalsus, millega peab sotsiaalminis- teerium arvestama.
Sotsiaalkaitse teenustele on tuleva aasta kavandatavas riigieel- arves jagatud märkimisväärselt vähem raha, kui on vaja nende valdkondade normaalseks toimimiseks.
Erilist muret valmistavad ministeeriumile puudega laste ja täiskasvanute toetused, lastekodulapsed, aga samuti HIV-positiivsete ravi, haiglavõrgu investeeringud ja kiirabi. Näiteks HI-viiruse ja aidsi ravimite ostuks küsis sotsiaalministeerium 146,3 miljonit krooni. Rahandusministeerium pakkus kõigest 21 miljonit.
Kui uus valitsusliit on palju rääkinud laste toetamisest, siis puudega laste toetused on jäämas väga kasinaks. Laste rehabilitatsiooni ja tugiteenuste jaoks on praegu puudu üle 22 miljoni krooni. See tähendab, et puuetega lastele ei suudeta tagada vajalikke teenuseid, nagu ravi-võimlemine ja logopeed.

Newcastle United'i jalgpallurit tulistati Nigeerias
Newcastle United'i ründetähe Obafemi Martinsi sõnul jäi ta kodumaal Lagoses toimunud tulistamises imekombel ellu.
Nigeeria koondislase juhitud Mercedese pihta avasid maskides ja relvastatud kurjategijad võimsa kuulirahe ning autos viibinud palluri sõber sai kannatada, vahendab Sportnet.
22-aastase vutitähe sõnul polnud tulistamise eesmärgiks röövimine, vaid kindel tapmissoov. Martinsi sõnul oli ta kindel, et sureb, sest kurjategijad tundusid olevat professionaalsed mõrvarid. Meedia väitel juhtus seik bensiinijaama läheduses Martinsi kodukohas.
Sel hooajal Newcastle'i eest 11 liigaväravat põrutanud pallur tänab ellujäämises vaid jumalat. Martins on esindanud Nigeeria rahvuskoondist 17-s mängus, mille käigus on löönud 11 väravat. Martinsi sõnul pole Lagoses enam ohutu olla ja seetõttu püüab ta sealt heaga eemale hoida.

IHT: Tere tulemast meie roostetanud ja porise radari juurde! 
International Herald Tribune kirjutab, et imelik pole see, et Moskva pakub Gabala radarijaama raketitõrjesüsteemi osana kasutada, vaid see, et Putin üldse tegi USA-le ettepaneku minna Aserbaidžaani.
Peamine on see, et Venemaa radarijaam Gabalas jääb komistuskiviks Moskva ja Baku suhetes.
2006. aastal radarijaama rendilepingut pikendades naeris Aserbaidžaani välisminister Araz Azimov sõnade üle, et vene sõjaväelased imbuvad jälle läbi. Ta lisas, et on üldse kahtlane, kas see radarijaam ka viie aasta möödudes töökorras on.
Ajalehe hinnangul on mitu võimalust, kuidas Putini raketitõrjesüsteemi paigutamise gambiidi mõista.
Esimese versiooni järgi soovib Putin, et USA jälgiks teisi riike, aga mitte Venemaad. Teine seletus seisneb selles, et ta tahab panna koormava välisvägedena riigis viibija rolli ameeriklaste kaela, kuna kohalikud elanikud väljendavad aina rohkem nördimust radarijaama olemasolu pärast.

Moskvas süttis Breznevi ja Andropovi kodu
Moskvas Kutuzovski prospektil süttis elumaja, milles elasid Nõukogude Liidu kunagised liidrid Leonid Breznev ja Juri Andropov.
Ria Novosti teatel süttis maja nr 26 kella kahe paiku kohaliku aja järgi. Sündmuskohal on viis pealinna tuletõrjemeeskonda, teateid kannatanute kohta ei ole, vahendab Lenta.ru.
Õiguskaitseorganite andmeil süttis ühes korteris keevitustööde ajal seitsmenda ja kaheksanda korruse vahelagi. Samal ajal tuli teade, et pärast elektri väljalülitamist hakkas korteris nr 118 soojustusmaterjal hõõguma ja suitsu välja ajama.

Eurooplased näevad USA-s ohtu maailma stabiilsusele
Paljud eurooplased leiavad, et peamiseks ohuks maailma stabiilsusele on USA, teisel kohal nähakse Hiinat.
Uuringufirma Harris Interactive korraldas viies EL-i liikmesriigis ja USA-s uuringu, kirjutab Washington Profile.
Küsitluse järgi peab 46% hispaanlasi, 32% sakslasi, 31% prantslasi, 30% britte ja 21% itaallasi Ameerika Ühendriike peamiseks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele. Ameeriklastest toetas seda seisukohta vaid 11%.
USA-le järgnevad ohtlikkuse pingereas Hiina, Iraan, Iraak ja Põhja-Korea.
Ameeriklased kardavad kõige rohkem Põhja-Koread ja Iraani, neid pidas kõike ohtlikumaks vastavalt 25% ja 23% vastanutest.
Venemaa paiknes kokkuvõtlikus tabelis kuuendal kohal. Venemaavastased meeleolud levivad kõige rohkem Saksamaal, kus 8% vastanutest pidas Venemaad kõige ohtlikumaks riigiks. Teistes uuringus osalenud riikides peeti Venemaad maailma stabiilsusele natuke vähem ohtlikuks: Suurbritannias 6%, Prantsusmaal ja Itaalias 5%, USA-s 3%, Hispaanias 2% vastanutest.

Europarlament kritiseeris teravalt Venemaad
Euroopa Parlament kritiseerib Venemaad majanduslike vahendite kasutamise pärast poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Euroopa Parlamendi tänasel plenaaristungil vastu võetud raportis majanduslike suhete kohta Venemaaga kritiseerisid parlamendisaadikud esmakordselt avalikult Venemaa praktikat kasutada majanduslikke vahendeid välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, teatas LETA.
Europarlament avaldas kahetsust, et Euroopa Liit ja Venemaa ei ole saavutanud vastastikust usaldust ja kutsus Venemaad üles peatama majanduse politiseerimist ning austama teiste riikide iseseisvust.
"Raport, mis ilmus suures osas tänu EL uutele liikmesriikidele, on väga detailne ja objektiivne, olles samal ajal kriitiline Venemaa suhtes. Euroopa Liit on lõpuks üles ärganud "talveunest". Euroopa on oma silmad Venemaa suhtes avanud," ütles üks Europarlamendi saadik.

Bosnia sõjakuritegude kohus mõistis esimest korda serblase õigeks
Bosnia ja Hertsegoviina sõjakuritegude kohus mõistis õigeks serblase Zoran Jankovici, keda süüdistati moslemite massmõrvamises 1992.-1995. aastal.
2005. aastal loodud Bosnia sõjakuritegude kohus tegi esimese õigeksmõistva otsuse serblase suhtes, teatas Reuters.
47-aastasele Jankovicile esitati süüdistusi selles, et ta võttis 1992. aaasta aprillis osa 36 moslemist külaelaniku tapmises ja pärast nende laipade põletamises, et kuritegu varjata. Samas süüdistati teda ka kahe küla moslemist elanike küüditamises.
Bosnia sõjakuritegude kohus käsitleb, erinevalt Haagi tribunalist, vaid alam- ja kesktaseme juhtumeid.

Politsei arreteeris Stockholmis üle saja vutifänni
Stockholmi politsei pidas eile õhtul kinni üle saja jalgpallifänni, et vältida kaklusi enne kohalike klubide Hammarby ja Djurgårdeni matši.
Agentuuri SVT andmeil sulges politsei Östermalmis asuvasse pubisse 110 Djurgårdeni poolehoidjat, et need ei pääseks kaklema lähikonnas liikunud 50 Hammarby fänniga, vahendab YLE.
Politsei oli neile eelnevalt kindlustanud teekonna jalgpalliväljakule, kuid et Djurgårdeni fännid keeldusid politsei käske täitmast, tuli nad eraldada. Fännid sattusid sellest raevu ja hakkasid baaris märatsema - lõhuti aknaid ja loobiti baari mööblit tänavale.
Politsei kasutas märatsejate vastu esmalt pipragaasi ning pidas pärast seda kogu jõugu kinni. Samuti viidi minema lähedusse metroojaama kogunenud vastasmeeskonna poolehoidjad.

Soome parimad napsutamiskohad asuvad Helsingis
Restorani-asjatundjate koostatud edetabelis Soome parimatest joogikohtadest said kõrgemad kohad Helsingis asuvad napsutamiskohad.
20 parima joogikoha seas oli koguni 13 Helsingis asuvat asutust.
Võitjaks tuli Mecca-nimeline koht. Teise ja kolmanda koha said restorani-ala asjatundjate väljaande Viisi Tähteä korraldatud küsitluses hotellide Kämpi ja Torni kokteilibaarid, vahendab Helsingin Sanomat.
Esimese 50 ettevõtte kohta ilmub sügisel ingliskeelne raamat: The 50 Best Restaurants & Best Bars in Finland.
Taoline hääletus korraldati esimest korda, varem on edetabelisse ritta seatud toitlustamisega tegelevad restoranid.

Naši viib reedel Eesti Moskva saatkonna juurde hiigelküünla
Reedel, 22. juunil kavatseb 600 kremlimeelse noorteühenduse Naši liiget viia Moskvas asuva Eesti suursaatkonna juurde hiigelküünla ning alustada sealt Teises maailmasõjas hukkunute austamisega.
Noorteühendus plaanib kõikide endiste Nõukogude Liidu vabariikide Moskvas asuvate suursaatkonda juurde viia küünlaid ja lilli, et austada Teises maailmasõjas hukkunuid.
Kui eelnevate aastatel on oma aktsiooni alustatud igavese tule mälestusmärgi juurest, siis sel aastal alustatakse Eesti suursaatkonna juurest.
Naši kodulehe andmetel viiakse reedel kella 4 ajal varahommikul Eesti saatkonna hoone juurde hiigelküünal, mida nad nimetavad "mälestussümboliks kõikidele eestlastele, kes käsikäes vene sõduritega kaitsesid kodupaiku vallutajate eest".

Carter süüdistas Valget Maja Hamasi mittetunnistamises
Endine USA president Jimmy Carter süüdistas Iirimaal inimõiguste konverentsil esinedes president George W. Bushi administratsiooni, Euroopa Liitu ja Iisraeli palestiina rahva jagamises.
83-aastase Carteri sõnul jagab rahvusvaheline kogukond palestiinlasi kaheks, andes abi uuele Mahmod Abbasi valitsusele Jordaania jõe läänekaldal ning keeldudes abi osutamisest Hamasi kontrollitavale Gaza sektorile.
"USA ja Iisrael otsustasid karistada kõiki palestiinlasi ja nad teevad kõik võimaliku, et vältida Fatah'i ja Hamasi vahelise kompromissi leidmist," märkis endine president.
Carter ütles, et Ühendriigid ja teised relvastasid Fatahi julgeolekuteenistusi parimate relvadega lootuses, et nad võidavad Hamasi Gazas sektoris. Aga Hamas purustas viimase nädalal Fatahi oma "paremate oskuste ja distsipliini tõttu".
Ta rõhutas, et 2006. aastal valimised võitnud Hamasi mittetunnistamine Bushi administratsiooni poolt on "kuritegelik", teatas AP.

Rootsi rannikul eksles vaal
Seitsme meetri pikkust vaala nähti kahel korral Stockholmist paarikümne kilomeetri kaugusel Trosa saaretiku lähedal.
Koos mereteadlastega merel viibinud kapten Susann Erikssoni sõnul silmasid nad esmalt vaala selga, mis neile ootamatult merest tõusis, vahendab Iltasanomat.
"Me ei suutnud oma silmi uskuda," lausus Eriksson. Ka mereteadlased kinnitasid kapteni sõnu - tegemist oli tõesti vaalaga.
Rootsi rannikul haruldane vaal ujus Askö ja Persö saarte vahel rannale suhteliselt lähedal ning pealtnägijate sõnul suundus ta avamere poole.
Haruldane külaline pakkus rootslastele kõneainet ka natuke hiljem. Kohalikus merelaboris töötav Mikael Karlsson nägi vaala hiljem veel mitu korda.
"See oli väga kütkestav vaatepilt. Vaalad on suured ja kaunid. Kuigi me ei pääsenud sellele väga lähedale, oli see ilus vaatepilt," lausus Karlsson.

Leedu seim kiitis heaks tuumajaama seaduse
Leedu parlament kiitis eile teisel lugemisel heaks Ignalina tuumajaama rajamist puudutava seaduse eelnõu, lõplik hääletus leiab aset järgmisel nädalal.
Akt, mis kannab nime "Leedu vabariigi tuumaenergia seadus", pälvis teisel hääletusel 91 parlamendisaadiku poolthääle. Kokku osales hääletusel 97 saadikut, vahendab monstersandcritics.com. Lõplikule hääletusele läheb seadus 26. juunil, teatas Leedu parlamendi pressisekretär Jolanta Anskaitiene.
Leedu peaministri Gediminas Kirkilase sõnul on projekt strateegiliselt oluline kogu regiooni jaoks ning eriti vajalik Leedu energeetilisele ja rahvuslikule julgeolekule.
Seadus annab olulise tõuke Balti riikide olulisima Ignalina tuumajaama ehitamisele. Samas on seaduse eelnõu projekti ülejäänud osapoolte seas esile kutsunud rahulolematuse iga riigi osaluse kohta.

Venelased ei usu, et nende hääl valimistel maksab
Ülevenemaalise avaliku arvamuse uuring näitas, et umbes kolmanik venelastest, 32 protsenti, on seisukohal, et nende häälest ei sõltu mitte kui midagi ja kõik tähtsamad otsused võetakse vastu rahva häälega arvestamata.
Vaid 21 protsenti Venemaa valijatest usuvad, et nende häältest sõltub, kes tuleb võimule ja millist poliitikat hakatakse riigis läbi viima. 42 protsenti vastanutest on arvamusel, et valimistel antud häälest ehk midagi sõltub, aga mitte oluliselt.
Kolm neljandikku küsitletutest märgivad, et demokraatlikud valmised on Vene ühiskonna jaoks tähtsad, nende seas 27 protsenti vastanutest peavad seda tähtsaks ja 48 protsenti pigem tähtsaks. Uurimusest selgub, et 18 protsenti Venemaa kodanikest ei pea demokraatlikke valimisi ühiskonna jaoks oluliseks.
Üleriigiline küsitlust korraldati 2-3 juunil 2007. aastal ning küsitleti 1600 inimest Venemaa 46 regiooni 153 asulas.

Vene ohvitser viis sõjasaladuse vanarauaks
Jekaterinburgi garnisoni õhuväe ohvitser müüs vanametalliks kaks töökõlbulikku raketistardiseadet, mille mõnda konstruktsiooni osa peab Vene armee sõjasaladuseks.
Metalli kokkuostupunkti viidud raketistardiseadmed iseenesest ei kujuta endast mingisugust ohtu, kuid nende abil oleks olnud võimalik rakette lasta, kirjutab Trud.
Tšetseenia sõjas paigaldasid vabadusvõitlejad neid aluseid maasturitele Uaz ja tulistasid alla nii Vene lennukeid kui ka helikoptereid.
Vene ohvitser sai 200 kg "vanametalli" eest 10 tuhat rubla (ligi 5 tuhat Eesti krooni). Tema suhtes algatati kriminaalmenetlus.

Rootsi kitsendas piiramatut naabrite järele nuhkimist
Ühiskonna avatuse üle uhkust tundev Rootsi on avastanud, et ka sellega võib liiale minna.
Juba 1766. aastast kehtib Rootsis infovabaduse seadus, mille järgi kuulub avalikustamisele peaaegu kõik - kaasa arvatud inimeste palgad, võlad ja maksud. Seni polnud vaja muud, kui minna kohalikku maksuametisse, anda sisse taotlus ning võtta ametniku käest soovitud andmed vastu.
Lumepall hakkas veerema mullu novembris, mil interneti otsingumootor Ratsit.se tuli välja teenusega, mis võimaldas saada kõike seda veel märksa lihtsamalt, anonüümsemalt ning kiiremini.
Selleks polnud vaja muud, kui toksida üksnes sisse otsitava nimi. Hiireklõps - ning kohe oligi teada, kui palju keegi teenib, palju ta on säästnud ning kus elab. Kõike seda täiesti tasuta. Register andis välja avaliku teabe kõigi kohta, välja arvatud umbes kümme tuhat erikaitset vajavat inimest.

Viinaralli jõudis europarlamendis vahefinišisse
Europarlament võttis vastu viina definitsiooni puudutava kompromissettepaneku.
Seadusandjate otsus kroonis 2005. aastast kestnud vaidlust, millist jooki ikkagi tohib vodkaks ehk eesti keeles viinaks nimetada. Kuid EL-i ministrid ei pruugi kokkulepet heaks kiita.
Vaidlus erinevate nimetuse pärast tekitas lahkarvamusi Euroopa Liidu põhja-lõunateljel. Ühel pool olid Soome, Rootsi, Taani ja Poola, kes koos Baltimaadega soovisid viina määratleda kui kartulist, teraviljast ja suhkrupeedimelassist aetud piiritusest valmistatud jooki.
Teisalt britid, prantslased, itaallased ja hispaanlased nõudsid, et viinaks tunnistataks ka näiteks viinamarjadest aetud hundijalavett.
Vahe on maitses
Traditsioonilise viina kaitsjate peaargumendiks oli, et tooraine mõjutab maitset. 1989. aastast kehtiv eurodirektiiv võeti aga vastu enne nende maade liitumist. "Ma ei soovi, et viin oleks toode, mida võib teha kõikidest põllumajandussaadustest. Põhimõtteliselt võiks sellega ka aknaid pesta," ütles enne hääletust BBC-le Soome europarlamendisaadik Alexander Stubb.

Ajaloohuvilised avastasid Berliinis prügimäe alt natside hiigelpunkri
Rühm entusiaste sattus Berliinis unustatud imerelva arendajate treeningkeskusele.
Aastakümneid on Berliinis asuv 116 meetri kõrgune Teufelsberg olnud meelispaigaks suusatajatele ning kelgutajatele. Adolf Hitleri Kolmanda Reichi ajal oli seal aga vaid 50 meetri kõrgune platoo, kuhu füüreri lemmikarhitekt Albert Speer tahtis akadeemilise linnaku ehitada.
Speeri plaanide järgi pidi ka maa alla ulatuv õppekeskus majutama kuni 5000 inimest ning moodustama osa tema visioonist - rajada Berliini asemele Reichi tulevikupealinn Germania. 1937. aastal pani rajatisele nurgakivi Hitler isiklikult. Kolm aastat hiljem ehitus siiski sõja tõttu peatati. Arvatakse aga, et punkrid olid selleks ajaks juba 80 protsendi ulatuses valmis.
Pärast sõda kavandasid Briti okupatsioonivõimud sinna oma peakorterit, kuid rajatise ümberehitus osutus ülejõukäivaks. Samuti ei õnnestunud brittidel tunneleid õhku lasta. Niisiis veeti sinna lihtsalt pool Berliinis kokkulükatud varemetest - umbes 400 000 maja - ning kunagised rajatised vajusid 40 miljoni tonnise raskuse all unustusse.

Kassi- ja koeranahkade sisseveole pannakse keeld
Euroopa Parlament toetas eelnõu, millega eetilistel kaalutlustel keelustatakse kassi- ja koeranahkade import EL-i.
Igal aastal tapetakse maailmas kasukate, mütside ja mänguasjade valmistamiseks umbes kaks miljonit kassi ja koera. Suurimaks lemmikloomanahkade eksportijaks peetakse Hiinat, kus päevas kaotab kasuka nimel elu 5400 kassi ja koera. 2005. aastal avastati, et ka Ida-Euroopas ja Tšehhis "toodetakse" kassi- ja koeranahka.
Euroopa Komisjoni väitel müüakse lemmikloomade karvkatet sünteetilise sildi all ning kassi- ja koeranahad lähevad kaubaks ka teiste karusloomade kasuka pähe. Kassi- või koerakarvade sisaldus tootes tehakse kindlaks DNA-testide või spektromeetriaga.

Tallinnas vandaalitsesid kaks meest kioski kallal
Falcki patrullekipaaž pidas öösel Tallinnas kinni kaks noormeest, kes lõhkusid kioskit, et sealt õllekõrvast varastada.
Falcki patrullauto sõitis eile kell pool üks öösel sissetungisignaali peale Tallinna ühe kioski juurde. Kioski tuvakardin oli lahti kangutatud ja klaas lõhutud.
Kohe hakati ümbruskonnast otsima tunnistajate kirjeldustele vastavaid isikuid. Kümmekond minutit hiljem peeti kinni kaks kahtlusalust, kes olid ilmselte alkohiolijoobe tunnustega, avaldasid kinnipidamisel vastupanu ja kelle juurest leiti hulgaliselt kioskist pärit kraami: suitsuvorstikesi ja soolapähkleid.
Kinnipeetud noormehed Vladislav ja Mihhail anti koos asitõenditega politseile üle.

Smuuli viadukt avatakse reedel kell 12
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši teatel avatakse Smuuli viadukt reedel kell 12.
"Maanteeamet rekonstrueerib praegu teed, mis ühendab Smuuli viadukti Tallinna ringteega. Tallinna kommunaalameti tellimusel käivad tööd Suur -Sõjamäe tänaval Lõõtsa tänava ja Kesk-Sõjamäe tänava vahelisel lõigul ning Suur-Sõjamäe ja Tartu maantee ristmikul, kuhu rajatakse lisarada autodele," ütles Boroditš.
Smuuli viadukti ühendustee Tallinna ringteega valmib juuli lõpuks ja Suur-Sõjamäe tee ehitus mõlemal objektil lõpetatakse kooliaasta alguseks.
Smuuli tee viaduktil viidi nädal tagasi läbi kaks koormuskatset, mille esialgsete tulemuste järel jõudsid katseid jälginud insenerid seisukohale, et viadukt on liiklemiseks ohutu ja kasutuselevõtuks valmis.

Merivälja kool saab linnaelanikele avatud spordihooned
Tallinna linnavalitsus kinnitas täna detailplaneeringu, mis lubab Merivälja koolile juurde ehitada võimla, ujula ja raamatukogu.
Ehitatavad spordihooned on mõeldud päeval õpilastele kasutamiseks ning õhtul kõigile sportida soovivatele linnaelanikele.
Abilinnapea Taavi Aas rääkis tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et lisaks spordihoonetele tuleb Heki tänaval asuva kooli juurde detailplaneeringu kohaselt ka minijalgpalliväljak, uued parkimiskohad ja sissesõidutee.

Tallinn hindas rahutuste kahju 2,6 miljonile kroonile
Tallinna linnavalitsus esitab rahandusministeeriumile taotluse, millega nõutakse massirahutuste käigus tehtud kahjude hüvitamist üle 2,6 miljoni krooni ulatuses.
Kahjude kokkuarvutamise tulemusel selgus, et Tallinna linnale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tekitati 26.-28. aprillini 2007 toimunud massirahutuste käigus kahju kogusummas 2 601 918,01 krooni, teatas linna pressiteenistus.
Rahandusministeerium tegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku koondada eelnimetatud kahjude hüvitamiseks linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste nõuded ja esitada vastav taotlus ühiselt.
Vabariigi valitsus eraldas reservist 26.-28. aprillini 2007 Tallinnas ja Jõhvis massiliste avaliku korra rikkumiste käigus toimunud rüüstamiste, purustamiste, süütamiste ja muu sellise tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks 20 miljonit krooni.

Sisekontroll ei tuvastanud Valdmanni tegevuses seaduserikkumist
Kuigi sisekontroll tuvastas kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni seotuse kahe ettevõttega, ei peeta seda õigusevastaseks.
"Sisejuurdluse tulemusel võib öelda, et Valdmann ei ole seadust rikkunud," teatas linna pressiteenistus.
Juurdluse käigus leidis küll kinnitust väide, et Valdmann oli aastal 1992 seotud AS-ga Vare Vara ja aastal 1994 Facio Kinnisvara AS-ga, kuid pressiteenistuse teatel puuduvad tõendid, et ta oleks lisaks asutamiskoosolekul osalemisele ka hiljem nende äriühingutega seotud olnud. "Seega ei saa Valdmanni tegevust õigusvastaseks lugeda," seisab linna teates.
Linna teatel on ka ametnikul seaduses ettenähtud piirangutega siiski õigus ettevõtluses osaleda. "Korruptsioonivastane seadus, millega piirangud kehtestati, jõustus 1995. aasta 20. veebruaril."

Vanalinna lihvimine läks lahti hoonete remondist ja valgustamisest
1998. aastal alustas linn tornide ja fassaadide valgustamist ning hakati taastama vanalinna ajaloolisi maju.
Hallist ja käest lastud vanalinnast on pideva restaureerimisega kujunenud kümne aastaga õdus linnasüda, mille väärtusi märkab põlistallinlase ja turisti kõrval ka kinnisvaraärimees.
Neli aastat linnakunstniku ametit pidanud Mare Mikof meenutab, et vanalinn oli õhtuti üks kahtlaselt pime koht. Kuni 1998. aastal said ridamisi valgustatud Niguliste ja Oleviste kirik, Nevski katedraal, Jaani ja Kaarli kirik. Nüüd paistavad õhtuti hästi silma ka Paks Margareeta, Kiek in de Kök, linnamüür, Pikk Hermann, Neitsitorn ja Tornide väljak. Taani Kuninga aiale tehti juba eraldi valgustusprojekt.
Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul oli kirikutornide valgustamine üks ennenägematu aktsioon. "Linnapea Ivi Eenmaa tegi kõva selgitustööd firmade vahel, kes sponsisid kirikutornide valgustamist," meenutab Valdmann.

Linnapolitsei avas Nõmmel kaheksanda tugipunkti
Linnapolitsei avas Nõmmel oma kaheksanda tugipunkti ning suve lõpuks on kavas kolida kesklinna tugipunktid kokku ühtedesse ruumidesse Pärnu maantee politseijaoskonna läheduses.
Eelmisel nädalal avas linn uue kaheksanda linnakorravalvurite tugipunkti aadressil Vana Pärnu maantee 9a. Tallinna munitsipaalpolitsei juhataja Kaimo Järviku kinnitusel oli Nõmme viimane, kus munitsipaalpolitseil ei olnud ruume. "Nõmme inimesed pöördusid oma probleemidega seni meie Paldiski maanteel asuvasse keskusesse või linnaosavalitsusse," lausus ta. Uues tugipunktis on ruumid kolmele elanikkonda teenindavale inspektorile ja mitu tuba ülekuulamiste jaoks.
Suve lõpuks loodab munitsipaalpolitsei koondada oma seni Raua ja Tatari tänaval paiknenud kesklinna tugipunktid aadressile Pärnu maantee 9. "Pärnu maanteel asub ühel pool tugipunkti linnaosa sotsiaalosakond ja teisel pool politseijaoskond," ütles Järvik. Juhataja kinnitusel luuakse ka viis või kuus lisatöökohta.

Astangule kerkib uus elurajoon
Tallinna linnavalitsus kehtestab detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Haabersti linnaossa Astangule ligi paarkümmend elu-, äri- ja ühiskondlikku hoonet.
8,6 hektari detailplaneering võimaldab ehitada seitse kuni neljakorruselist ja üheksa liigendatud mahuga kuni viiekorruselist korterelamut, ühe elamufunktsiooniga kuni viiekorruselise kaubandus-teenindushoone, lasteaiahoone ja vanurite hooldekodu.

Linnavalitsusest lahkub kaks juhti
Tallinna linnavalitsus rahuldas teisipäeval seoses töökoha vahetusega nii spordi- ja noorsooameti juhataja Jaak Raie kui ka arendusdirektori Urmas Hallika lahkumissoovi.
Alaküla taas linna palgale
Jaak Raie asub tööle rahvusringhäälingu juhatuses ning Urmas Hallika keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonnas. Raie asemele asub ameti juhataja asetäitja Rein Ilves ning Hallika tööülesanded võtab üle endine Kesknädala peatoimetaja Allan Alaküla.

Tõnismäe haljasala kattub igihaljaste kadakapuudega
Linna suurim, 2000-ruutmeetrine peenar saab suvelillede asemele püsihaljastuse.
Niipea kui võõrasemad on ära õitsenud, algavad Tõnismäel uuesti haljastustööd, et rajada sinna püsivam ja väiksemate hoolduskuludega haljasala.
Uue püsihaljastuse tellib taas kaitseministeerium, aluseks on koostöös Tallinna keskkonnaametiga välja töötatud kujunduslahendus.
Kaitseministeeriumi avalike suhete juhi Madis Mikko ütlust mööda kestab püsihaljastuse rajaja leidmiseks juuni lõpuni riigihankekonkurss, raha haljastuse rajamiseks tuleb kaitseministeeriumi eelarve kaudu. Taimede istutamine ja haljastustööd lähevad ministeeriumile maksma ligi poolteist miljonit krooni. Kuigi Tõnismäe plats kuulub Tallinna linnale, peab kaitseministeerium sõjahaudade kaitse seaduse järgi tagama, et pärast väljakaevamistööde tegemist taastatakse kinnistul kolme kuu jooksul nende tööde eelsele seisundile võimalikult lähedane olukord, välja arvatud haua juurde kuulunud tähised ja rajatised.

Ettevõtjad: alkoholi jaemüügi keeld alates kl 22
Kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit tegid linnavalitsusele kompromissettepanku kehtestada alkoholi jaemüügi keeld alates kl 22.
Ettevõtjad tõdevad oma avalduses linnavolikogule ja -valitsusele, et praegune kavatsus piirata alkohoolsete jookide jaemüüki kauplustes alates kl 20 piiraks liialt tarbijate õigusi ning kitsendaks ebaproportsionaalselt kauplejate põhiseadusega tagatud ettevõtlusvabadust.
Põhiseaduse §-st 11 tuleneb nõue, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.
Organisatsioonide esindajate meelest on küsitav, kas kavandatav piirang ja kauplejate tegevuse takistamine vastab proportsionaalsuse kriteeriumile ja kas sellega saavutatakse tegelik avaliku hüve järgimine.

Hotelliliidu juht: Tallinnas valmib liiga palju hotelle
Sel aastal valmib Tallinnas seitse hotelli, hotellitubade 20protsendiline kasv on Eesti hotellide ja restoranide liidu (EHRL) juhi Feliks Mäguse sõnul liiga suur.
Selle aasta märtsis oli Tallinnas 5826 hotellituba ning aasta lõpuks peaks EHRLi andmetel hotellitube kokku olema 7000.
Mäguse sõnul on juurdekasv liiga suur nii nõudluse oluliselt väiksema kasvu kui ka kvalifitseeritud tööjõu suure puuduse tõttu.
"Kui Tallinnas kasvab hotellitubade arv 20% ja kogu Eestis kusagil 10%, siis tähendab see laias laastus seda, et hotellisektor vajab automaatselt juurde 600 - 700 töötajat," selgitas Mägus. Ainuüksi viie tärni nõuetele vastavasse SwissOteli vajatakse sadu töötajaid.
"Vaatamata sellele, et meie sektoris toimub praegu kiire palgakasv, on üldine tööjõupuudus takistuseks suure hulga uute töötajate hõivamiseks hotellindusse. Samas on hotellindus ja restoraniala atraktiivne valdkond, kus töötajad saavad soovi korral teha kiiret karjääri ja seda nii kodu- kui ka välismaal," ütles Mägus.

Salva alustas Valgevene tervisekindlustuse pakkumist
Salva Kindlustus alustas teadaolevalt esimese kindlustusseltsina Eestis tervisekindlustuse pakkumist Valgevenesse reisijatele.
"Uut toodet kooskõlastati väljatöötamisel ka Valgevene saatkonnaga, mistõttu on vastav kindlustuspoliis piiril igati aktsepteeritav," kinnitas Salva Kindlustuse reisikindlustuse osakonna juhataja Epp Ulfsak.
Sarnaselt mitme teise sama regiooni riigiga on Salva Kindlustuse teate kohaselt Valgevene puhul peagi oodata kohustusliku tervisekindlustuse olemasolu nõuet riiki sisenejatele.
Salva Kindlustuse ASi turuosa on aprillii lõpu seisuga finantsinspektsiooni andmetel 10,4%.

MKM: tootjahindade kasv stabiliseerus
Pärast aprillikuus toimunud tootjahindade järsemat tõusu stabiliseerus mais nende aastane hinnakasv.
Statistikaameti andmetel kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses aprilliga võrreldes 0,3% ning aastases võrdluses jäi kasv samale tasemele kui eelmisel kuul, ulatudes 8,8% ni. Hindade tõusu peamisteks põhjusteks on endiselt toormehindade ja tööjõukulude suurenemine.
Tootjahindade kiiret kasvu mõjutasid jätkuvalt toiduaine-, puidu-, ehitusmaterjalide- ning metallitööstus, kus hinnakasvu taga oli paljuski toorme kallinemine. Ehitusmaterjalide hindu aitas kergitada ka tugev nõudlus ehitusturul.
Toiduainetööstuses kasvasid hinnad aastaga 8,6%, eelmise kuu tasemest olid hinnad vaid 0,2% kõrgemad. Tulenevalt teravilja hinna olulisest kallinemisest tõusid hinnad aastaga rohkem muude toiduainete (sh leiva-, pagari ja kondiitritoodete) ning jahu- ja tangainete tootmises (16-18%).

Bravocom ostis AirWelli
Bravocom ostis 100%-se osaluse üle Eesti WiMAX-tehnoloogia abil internetti pakkuvas ettevõttes OÜ AirWell.
Ostuga siseneb Bravocom erakliendi fikseeritud side turgudele, hakates eraklientidele pakkuma neliklahendust, mis sisaldab mobiil- ja kodutelefoniteenust ning mobiilset ja interneti püsiühendusteenust, teatas ettevõte.
"Bravocom suudab nüüd üleriigiliselt ühtse teenuspaketina pakkuda helistamisvõimalust nii mobiilselt, kui kodutelefoni vahendusel ning vähemalt 2 MBt/s kiirusega internetti nii koduse püsiühendusena kui ka 3.5G mobiilivõrgu vahendusel," ütles Bravocomi juht Peep Põldsamm.
AirWell pakub alates eelmisest aastast interneti püsiühendusteenuseid peaaegu kõigis Eesti maakondades, kasutades Eesti suurima levialaga Levira WiMAX-võrku.

Rimi kaalub iseteenindusega kassade kasutuselevõttu
Rimi Eesti Foodi tegevjuhi Ruth Laatre sõnul kaalub kaubanduskontsern iseteenindusega kassade kasutuselevõttu.
"Rimi emaettevõte ICA on sarnaseid kassasid isegi Rootsis testinud. Kahjuks on need kassasüsteemid täna veel suhteliset kallid ja seetõttu Euroopas vähe kasutatavad," ütles Laatre aripaev.ee online-intervjuus. "Aga ma ei välista et mõne aja pärast Rimis taolise kassasüsteemi võib leida."
Lugejate nurina peale, et Rimi toidupoodide kassades on tipptundidel väga pikad järjekorrad, ütles Laatre, et lahti olevate kassade arv on sõltuvuses kaupluse käibest ja külastajate arvust. Töötavate kassade arvu planeerib konkreetse kaupluse juhataja koos kassaosakonna juhatajaga.
"Probleemid ja järjekorrad tekivad peamiselt siis, kui korraga haigestub mitu töötajat (või on müüjad emana sunnitud koju jääma haigestunud lapsega). Kliendivoogu pole võimalik 100% ette planeerida, aga külastatavuse analüüsiga tegeleme pidevalt ja kindlasti lühenevad ka kassajärjekorrad," kirjutas Laatre.

Ihaldusväärseimad tööandjad on Tallink, Hansapank ja EMT
TNS Emori uuringust selgus, et kõige mainekamad tööandjad, kes saavad valida laiema ringi töölekandideerijate seast, on Tallink, Hansapank ja EMT.
Võrreldes eelmisel aastal läbi viidud uuringuga on tööandjate pingerea tipus enim positsioone parandanud EMT, SEB Eesti Ühispank ja Riigimetsa Majandamise Keskus.
Uuringu järgi eelistavad palgatöötajatena leiba teenivad eestimaalased töötada finantsteenuste, infrastruktuuri ning turismi ja vaba aja teenuste ettevõtetes.
Selget eelistust era- või avalikus sektoris töötamise kasuks paljudel töötavatel inimestel ei ole. Erasektoris loodetakse saada paremat palka, kuid avaliku sektori tugevuseks tööandjana peetakse mitmekülgsemate arengu- ja koolitusvõimaluste pakkumist.
Uuringu projektijuhi Mari-Liis Eensalu sõnul ei lange ettevõtete üldine mainekus ja maine tööandjana üks-üheselt kokku.

Krediidiinfo annab välja Eduka Eesti Ettevõtte tunnistust
Krediidiinfo AS hakkab välja andma tunnistust Edukas Eesti Ettevõte.
Tunnistuse eesmärgiks Krediidiinfo teatel kinnitada edukate Eesti ettevõtete usaldusväärsust firma partneritele, klientidele ja töötajatele.
Tunnistusi väljastatakse ettevõtetele, kelle majanduslik seisukord on Krediidiinfo reitingu järgi saanud hinnangu "hea", "väga hea" või "suurepärane".
Krediidiinfo reiting on Krediidiinfo poolt igal aastal kõigile aastaaruande esitanud ettevõtetele antav krediidihinnang, mis põhineb ettevõtte majandus- ja finantsolukorra ning maksekommete analüüsil.
Krediidiinfo AS on Baltimaade juhtiv krediidiinformatsiooni koguja, töötleja ja vahendaja, kelle põhiülesandeks on ettevõtete finantsriskide maandamine.

Hansapanga Haapsalu kontor töötab uutes ruumides
Tänasest asub Hansapanga Haapsalu kontor uutes avaramates ruumides senise kontori kõrval, aadressil Posti 41a.
Uues kontoris teenindatakse kliente kahel korrusel, teenindussaal on endisega võrreldes pea kaks korda suurem, teatas pank.
Esimesel korrusel saab teha igapäevaseid pangatehinguid ning on võimalik nõu saada laenude ja investeerimise teemal. Teisel korrusel asub liising ning äriklientide nõustamine.
Lisandunud on kaks töökohta. Kokku töötab kontoris 25 inimest ning kontori tööd juhib Malle Lehtma.
Kontor on lahti E-R 9-18 ja L 9-14. Ööpäev läbi saab kontori juures kasutada sularaha-automaati ja sissemakse-automaati, maksete tegemiseks on sealsamas makseautomaat.
Hansapangal on Läänemaal kokku kaks kontorit - Haapsalus ja Lihulas, peale selle on piirkonnas 10 sularahaautomaati.

Vichiunai Grupp koondas Eestis tootmise Paljassaarde
Vichiunai Grupp teatas, et kolis oma Viimsi tehase pitsade ja pannkookide tootmise seadmed AS Paljassaare Kalatööstuse territooriumile.
"Nüüdsest on Vichiunai Grupi kogu tootmis- ja müügitegevus Eestis ühe katuse all," ütles AS Paljassaare Kalatööstus juhatuse esimees Mauno Leppik.
"Tootmise koondumine Paljassaarde tekitab tugeva sünergia meie kahe tootmisettevõtte tootmise, laomajanduse, tehnilise teenistuse, logistika ja administreerimise osas, mis väljendub ka paranevates majandustulemustes," lisas Leppik.
Leppiku sõnul vabanesid Paljassaare Kalatööstuses vabad tootmispinnad peale Vichiunai Grupi sisest krabipulkade tootmise keskendumist Leetu. Viimsis oli kulubaas oluliselt kallim võrreldes Paljassaarega, seda eelkõige energiakandjate osas. Ka tööjõudu oli raske leida.

Kuressaare sadama üleandmine Saarte Liinidele on kahtluse all
Märtsis Kuressaare sadama haldaja konkursi võitnud AS Saarte Liinid pole ikka veel saanud majandus- ja kommunikatsiooniministri luba sadama opereerimiseks.
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Allan Kasesalu sõnul kaardistab ministeerium praegu üle-eestilist olukorda, et selgitada välja, millised teised kohalikele omavalitsustele kuuluvad sadamad on täna samasuguste raskuste ees, kirjutab Oma Saar.
"Mingit tegevust enne Kuressaare sadamas enne ei toimu kui on teiste sadamate vajadused ära kaardistatud ja selle põhjal otsustatakse, mis saab edasi. Riik ei saa teha ühele sadamale eelistust, kõiki sadamaid tuleb käsitleda võrdselt," rääkis Kasesalu.
Kuressaare jahisadama praeguna haldaja on Siva Invest.

Tootmine kallines mais aastaga 8,6% 
Tootjahinnad kallinesid statistikaameti andmetel mais võrreldes aprilliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta maiga 8,6%.
Tootjahinnaindeksit mõjutas mais võrreldes aprilliga keskmisest enam hindade tõus ehitusmaterjalide tootmises. Võrreldes 2006. aasta maiga kasvasid hinnad enim puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning metalli ja metalltoodete tootmises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli mais võrreldes aprilliga 0,8% ja võrreldes 2006. aasta maiga 7,6%.
Impordihinnaindeksi muutus oli mais võrreldes aprilliga 0,9% ja võrreldes 2006. aasta maiga 3,3%.

Palk Ida-Virumaal on Eesti keskmisest neli aastat maas
Keskmine palk oli Ida-Virumaal eelmisel aastal 6842 krooni, jõudes nõnda tasemeni, kus Eesti keskmine oli neli aastat tagasi.
Statistikaameti eile avaldatud andmetel oli mullu Eesti ettevõtete, asutuste ning organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 ja tunnis 55,54 krooni, kirjutab Põhjarannik.
Ida-Virumaal kasvas keskmine palk aastaga aeglasemalt - ligikaudu 13 protsenti - ja küündis 6842 kroonini, mis on Eesti maakondadest kõige kehvem tulemus. Eestis keskmiselt jõudsid palgad sellisele tasemele juba 2003. aastal. Peale Ida-Viru jäi keskmine palgamäär mullu alla 7000 krooni piiri veel vaid Valgamaal, kus see näitaja oli 6908 krooni.
Kõige suurem keskmine palk - 10 837 krooni - oli Harjumaal. Ülejäänud maakondadest eristub veel selgelt 9088 krooniga Tartumaa. Teistes maakondades jäi keskmine palk 7000-8000 krooni vahele.

Lipstok: euro nõuab Eesti suuremat konvergeerumist Euroopaga
Eesti panga president Andres Lipstoki sõnul tuleb Eestil hindade ja palkade poolest veel natuke rohkem konvergeeruda Euroopaga, enne kui on võimalik krooni asemel võtta kasutusele euro.
Lipstok rääkis hommikusaates Terevisioon, et eurotsooni jõudmiseks vajalik inflatsiooni ohjamine ei ole üldse lihtne, kui Eesti majandus kasvab sellise tempoga nagu praegu, ning teisalt ei ole see situatsioonis, kus me täna oleme, ka väga võimalik, vahendab ETV24.
"Me ju täna nii oma hindade kui ka palkade poole pealt peenes keeles konvergeerume Euroopaga," selgitas Lipstok. "Ja kui see konvergents toimub, majanduskasv ka toimub, siis paraku see toodab inflatsiooni."
"Meil on vaja jõuda oma arengutega sinnamaale, et me oleksime natuke veel rohkem konvergeerunud kui me täna oleme, ja siis loomulikult rakendada kõik need meetmed, mis meil inflatsiooni ohjeldamiseks rakendada võimalik on, ja siis järsku see päev saabub varem kui krooni järgmine suur juubel," ütles Lipstok.

Saetööstused toovad endale palgid meritsi kohale
Kuigi saetööstuste plaan varuda enne Venemaa tollide kehtima hakkamist Venemaalt võimalikult palju palki tagavaraks läks raudteeblokaadi tõttu lörri, ei kurda suuremad saeveskid praegu veel toorme nappuse üle.
Saepalgivood Venemaalt on küll vähenenud, kuid mitte oluliselt, sest raudtee asemel veetakse palgid Eestisse laevadega peamiselt Kunda sadamasse. Lisaks Venemaale impordivad saeveskid meritsi tooret ka Rootsist ja isegi Saksamaalt, kirjutab Äripäev.
"Eesti sadamatesse veetakse nüüd kõik see puit tagasi, mis omal ajal välja veeti," muigas Eesti metsatööstuse liidu juhatuse esimees, ASi Viiratsi Saeveski juhataja Tõnu Ehrpais ja lisas, et laevad Venemaa puiduga liiguvad graafiku kohaselt ning nende grupi saeveskid saavad vahepealsest kartusest hoolimata endiselt poole oma toormevajadusest Venemaalt.
"Venemaa palk tuleb Kunda sadamasse ja Rootsi tormimurrupalk tuleb Pärnu sadamasse," rääkis ASi Toftan tegevdirektor Martin Arula. "Mõlemal juhul tähendab see meie jaoks umbes 250 kilomeetri pikkust transporti, mis kergitab oluliselt palgi hinda." Umbes poole vajalikust toormest varub Toftan Eestist ja viiendiku Lätist.

Riigi leivast loobus ligi 300 ametnikku
Riigikantselei avaldas eile, et mullu vähenes koosseisuliste ametnike arv 23 376 inimeseni. Aasta varem maitses riigi leiba ligi kolmsada inimest rohkem.
Päästeamet, piirivalveamet ja tööturuamet maksid mullu madalaimat keskmist palka. Eelmise aasta 1. aprilli seisuga sai keskmine päästeametnik 6698 krooni, piirivalveametnik 6833 krooni ja tööturuametnik 7005 krooni kuus, kirjutab Äripäev.
Piirivalve personaliosakonna ülem Rein Orav tõdes, et eelmisel aastal lahkus töölt 306 piirivalvurit, kellest 150 mundrikandjat tunnistasid lahkumisvestlusel, et lähevad ära madala palga pärast. Tühjenenud kohtadele suutis piirivalve leida vaid 32 uut ametnikku.
Ehkki praeguseks on mõõn tõenäoliselt läbi ja piirivalvuri keskmine palk tõusnud 11 000 krooni kanti, ei saa noored piirivalvurid endale veel lubada eluasemelaenu, autot ega puhkusereise.

Esimene krooniaasta tõi kaasa ränga hinnatõusu
Esimesel krooniaastal tõusid hinnad kümnekordseks ja selgus sõna vaesus tähendus.
Krooni tulemine sattus mainekujunduse mõttes kõige halvemale ajale. 1992. aastal oli Eesti tunnistajaks meeletule hinnatõusule. Statistikaameti andmeil oli inflatsioon 1076%. Järgmisel, Eesti krooni esimesel täisaastal langes inflatsioon 90%-le. Mõnevõrra lihtsustatult võib öelda, et ühe aasta jooksul tegid hinnad läbi sama suure tõusu kui järgneva 14 aasta peale kokku. Tagantjärele targana võib muidugi öelda, et tegelikult aitas kroon kaasa hinnatõusu pidurdamisele.
Kui pensionär läks juunis 1992 poodi, esimesed kroonid peos, maksis ta sealihakilo eest kaheksa krooni ja 60 senti. Kolm kuud hiljem septembris juba 20 krooni ja 80 senti. See oli vaesus, kõige lihtlabasem vaesus. Pettumus oli seda suurem, kui selgus, et kartulikoori ei pea sööma sugugi kõik, ainult enamik. Banaane müüdi valuuta eest ja banaaniga linna peal ringi käimine saatis samu signaale, mida praegu käe peal olev kallihinnaline Rolex. Eks sealt pärinevad ka jutud, kuidas kroon sõi ära palgad, pensionid ja säästud. Palju aastaid oli lemmikloosungiks: "Kroon hävitas kirsturaha."

Stabiilne raha igasugustes tingimustes
Eesti krooni fikseeritud kurss on tõsisema rünnaku alla sattunud vaid korra 15-aastase ajaloo jooksul.
Krooni devalveerimine tõusis rohkem kui aastaks avaliku arutelu püsiteemaks 1997. aasta sügisest, mil Aasias vallandus finantskriis ja ka Tallinna börs kukkus kokku. Esialgu, oktoobris-novembris, kangutasid Eesti krooni põhiliselt välismaised spekulandid, kes said innustust Kagu-Aasia valuutade kukkumisest.
Hiljem - 1998. aasta suvel ja sügisel, kui siinsele majandusele vajutas oma raske jälje Vene majanduse krahh - käisid põhiliselt sisepoliitilised spekulatsioonid ning toimusid mõned kohaliku tähtsusega paanikahood, mis võimaldasid valuutavahetuspunktidel Saksa marka müüa tavalise kaheksa krooni asemel üheksa krooni eest.
Neist aegadest on nüüd möödas peaaegu kümme aastat ning Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees saab uhkelt öelda: "15 aastat on tõestanud, et kroon on stabiilne raha igasugustes tingimustes."

Haruldasemate Eesti rahatähtede hind ulatub üle 150 000 krooni
Kollektsionäärid maksavad hästisäilinud paberraha ja müntide eest tuhandeid kroone.
Vanavarahuviliste ja kollektsionääride kodulehekülje projektijuhi Kaimar Ilvese sõnul on Eesti kõige kallim paberraha 1923. aastal välja lastud 5000-margane, mille hästi säilinud eksemplari eest tuleb praegu välja käia üle 150 000 krooni.
"Kodumaal teda sisuliselt ei liigu ja juba toona oli 5000-margaseid vähe käibel, sest Eesti inimene oli suhteliselt vaene ja pärast rahareformi enamik kupüüre hävitati," ütles Ilves 174 500 tiraažiga trükitud paberraha kohta.
"Müntide ja paberraha maksumus sõltub tänapäeval eel-kõige nende säilivusest ning hind võib sellest tulenevalt mitu korda erineda. Pangasäilivusega ehk ilma vigastusteta 5000-margase eest küsitakse julgelt 10 000 eurot," kinnitas kollektsionäär.

Sõdadevaheline raha seoti Saksa marga ja Rootsi krooniga
Eesti oma raha ajalugu ulatub tagasi 1919. aas-tasse, kroon võeti kasu-tusele 1928. aastal.
Esimese maailmasõja järel käibis Eestis korraga paljude võõrriikide rahatähti ja erinevaid maksevahendeid, Eesti oma margad tulid käibele 1919. aastal.
"1918. aasta novembris, kui sakslased hakkasid lahkuma, olid Eestis käibel kõikvõimalikud rahatähed - saksa margad, idamargad, tsaarirublad," kerenski "rublad ja kogu käepärast olev inflatsiooni paberimass," rääkis ajaloolane Ivar Leimus.
Seadusandlikult reguleeris Eestis rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 1918. aasta septembris välja antud korraldus, kuulutades siin kehtivaks vaid Saksa marga, mis oli samaväärne niinimetatud idamargaga. "Eesti valuutaks oligi okupeeritud alade jaoks mõeldud idamark, mille alusel käis kogu arveldamine, sest Eesti esimesed seadused võeti üle otse sakslastelt," lausus Leimus.

Meenutusi krooni tulekust
Jaan Kaplinski
kirjanik
Kroonivahetuse ajast meenub teatav elevus. Ise olin parajasti Soomes ja kui tagasi tulin, kehtis Eestis juba kroon. Esimesi kroone nägin ilmselt Tallinna sadamas ja vahetasin kroonideks Soome markasid.
Esimest ostu ei mäleta, oletatavasti oli see bussipilet Tallinnast Tartusse. Emotsioonid olid positiivsed, oli põnevust ja uhkust ka: eks ole oma raha ikka midagi, mille tagasitulekut vaevalt usuti. Ning äkki oligi nagu laulus: "... kui maksab Eesti sent. Näitasin esimestel aegadel välismaalastelegi kroone ja sente - oli, mida näidata. Olime rohkem riik.
Rublasid sain vahetada tavalisel hulgal, mille olen unustanud. Aga nagu nimetatud, tulin Soomest, kus teenisin markasid, nii ei olnud mul sellega erilist probleemi. Olin tollal vabakutseline kirjanik, ajakirjanik ja pidasin ka Eesti kohta loenguid Soomes ning mujal.

Enn Teimann: rahareformi saab võrrelda valimistega
Enn Teimann oli 1992. aastal rahareformi komitee büroo juht. Tema ülesanne ei olnud just lihtsate hulgast: rakendada komitee lennukaid ideid tegelikus elus.
1991. aasta märtsis oli moodustatud rahareformi komitee, kuhu kuulusid Edgar Savisaar, Rein Otsason ja Siim Kallas. Septembris 1991 nimetati Eesti Panga presidendiks Siim Kallas, kes seadis eesmärgiks korraldada rahareform hiljemalt 1992. aasta esimesel poolaastal. Ta kutsus endale appi Enn Teimanni, kes nimetati olematu rahareformi komitee büroo juhatajaks. Kolm päeva, 20.-22. juunini 1992, töötas tema alluvuses 16 200 inimest.
Teimann meenutab, et reformiga kokku puutuvad inimesed olid justkui vandenõulased, kes said reformi kiire korraldamise eesmärgil kokku tihti ka laupäeval ja pühapäeval.
Millal kroonid Eestisse jõudsid ja kus neid hoiustati?

Kroon kestab sama kaua kuni Eesti majandus kiiresti areneb
Oma rahast on emotsionaalselt raske loobuda, kuid euro kasutuselevõtust pole pääsu.
Eurole ülemineku on valitsus seadnud üheks tähtsamaks prioriteediks, kui rääkida Eesti majanduse arengust. Ja tundub, et rahvas on selle mõttega leppinud, kuigi paljudel on emotsionaalselt raske lahkuda ilusast Eesti rahast ja omariikluse sümbolist. Euro on tulevik, tänapäeval tundub, et vältimatu ja vajalik.
Eesti krooni 15. aastapäeval on paslik arutleda just krooni tuleviku üle. Ja Eesti Päevalehe hinnangul kestab kroon veel kindlasti viis aastat. Sest majanduskasv ei soodusta euroga liitumist just tänu ühele Maastrichti lepingu punktile - inflatsiooni tase on meil võrreldes euroala kolme madalama riigi tasemega liiga kõrge. Nii olemegi justkui "nokk kinni, saba lahti" situatsioonis, kus kiire majanduskasv soodustab hinnatõusu ehk inflatsiooni ja majanduskasvu pidurdamine vähendab hinnatõusu. Kuid sellega võivad kaasneda teised hädad: tööpuuduse kasv ja palgakasvu pidurdumine, mis vähendab heaolu. Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum on seisukohal, et "inflatsioonikriteerium on" varjatud "tõke vaeste (mitterikaste) riikide eemalehoidmiseks eurotsoonist."

Eestimaiste maasikate asemel täidavad suud välismaised marjad
Vähenenud maasikate kasvupind ja töökäte puudus viib Eesti maasikad poelettidelt.
Kui viis aastat tagasi kasvatati maasikat Eestis 1050 hektaril, siis kaks aastat tagasi oli see pind kahaneneud 865 hektarini. Värskem ametlik statistika veel puudub, kuid Eesti aiandusliidu aseesimehe Valdur Milleri hinnangul on maasika kasvupind selleks aastaks vähenenud 600-700 hektarini. "Osa taimi võttis külm ja möödunud aastane põuasuvi tekitas olukorra, et maasikataimedelt ei saanud ka tütartaimi."
Tartumaa maasikakasvatusfirma Vatroke OÜ tegevjuhi Kärt Karhuneni sõnul vähendasid ka nemad külmakahjustuste tõttu maasikaistanduse suurust. "Nii palju, kui ma teistega rääkinud olen, teevad paljud seda," ütles ta. Sarnaselt eelmise aastaga jäi korjamisperiood kuiva tõttu lühikeseks. Paari nädala pärast on Vatrokes maasikahooaeg läbi. Kohapeal müüakse veel viimaseid üleküpsenud marju, mis transporti enam ei kannata. Enamiku selle aasta saagist müüs Vatroke kohapeal ise, kokkuostjaid kasutamata.

Kinnisvaraturu jahenemine aeglustab majanduskasvu
Esimeses kvartalis vähenes kinnisvaratehingute arv aastatagusega võrreldes viiendiku.
Majandust ohustavad riskid peituvad Eesti kinnisvarasektori hinnaarengus, leiab Eesti Panga värske kvartalikommentaar. Kiire kasvu perioodil on kinnisvarasektor üle hinnanud maksujõuliste klientide hulka.
Kuna kinnisvara ostetakse ja müüakse vähem, on rahvusvahelised investorid muutumas ettevaatlikumaks.
Laenutempo kukkus
Hansapank kinnitab, et kinnisvarahindade ja intressimäärade tõusu mõjul on tänavuse aasta alguses laenamise kasvutempo üle nelja korra väiksem kui mullu samal ajal.
Kuigi inimesed võtavad jätkuvalt tarbimis- ja kodulaene, hindamata realistlikult enda tegelikke võimalusi, annavad aprilli-mai laenukasvunäitajad märku, et nii laenuvõtjad kui ka -andjad on mõneti ettevaatlikumad.

Tallink vallandas päevapealt neli soomlasest juhti
Eelmise nädala reedel teatati vallandamisest Tallink Silja müügi- ja turundusjuhi Pekka Helinile ja pressiesindaja Tuomas Nylundile, kirjutas Taloussanomat. Esmaspäeval lasti päevapealt lahti kaubavedude juht Johan Lind-
blad ja rahvusvahelise müügi eest vastutav Matti Orama.
Kõik neli töötajat on olnud pikka aega Siljas tööl ning teated vallandamisest tulid neile ootamatult. "Meil on suur organisatsioon ja ressursse juba üleliia," ütles Tallink Silja tegevjuht Keijo Mehtonen Taloussanomatele. Samas kinnitas ta, et rohkem organisatsioonilisi muudatusi ei ole tulemas. "Me ühendame kaht organisatsiooni," lisas ta. "Kui kaks paksu pannakse kokku, siis üks peab maha võtma, et tulemus ei oleks ülipaks," viskas ta nalja.

Tülpinud naljad löövad kelmifilmile moraalitempli
"Hindamatu" pealkiri on täpne: tegevus toimub šikil Vahemere rannikul, kus ka lihtsatel asjadel on paljude nullidega hinnad ja mõned asjad ongi hindamatud.
Peategelasi on filmis kaks: kena moodne kurtisaan Irene (Audrey Tautou) ja hotelli baarimees Jean (Gad Elmaleh), kelle esimene kohtumine leiab aset juhuslikult. Teises saatuslikus kohtumises on juba Jeani huvid mängus. Edasi liiguvad noored mööda allakäiguspiraali, kus armusuhted ja raha on naljakal moel läbisegi. See on Vahemere lõõs-kavalt särav lähistroopika, mis võib aga öö saabudes muutuda haruldaselt külmaks.
Dramaturgias veab lavastaja Pierre Salvadori kelmikomöödia liini, kastes seda romantilise soustiga kahest kelmist, kelle südames midagi vastastikku heliseb.
Disney mallide järgi
"Hindamatu" stsenaarium on silmanähtavalt hea, pakkudes põnevaid pöördeid ja groteskseid olukordi. Ent selle filmi huumor on kummaline, vabastava naeru asemel pakub ta publikule haledat kõhedustunnet. Filmis puuduvad komöödiažanrile omased eredad värvid, selle asemel on poliitiline korrektsus, mis teeb naljakohad hoopis piinlikeks hetkedeks.

Artjom Troitski: Viktor Tsoi oli suur ja romantiline kangelane
Homme oleks Kino solist Viktor Tsoi saanud 45-aastaseks. Eestiski armastatud popikooni meenutab muusikakriitik ja vene Playboy ekspeatoimetaja Artjom Troitski.
Mis teil selle ajajärguga seoses meenub?
See oli üldse väga huvitav ja heroiline epohh, sest 1980. aastad olid Venemaa ajaloos dünaamilised ja ettearvamatud. Selle kümnendi esimesel poolel toimusid veel tõsised repressioonid, rokkmuusika oli põlu all. 1980-ndate teisel poolel avaldus tung vabaduse, avatuse ja kogu ülejäänud maailma suunas. Sealjuures tuleb öelda, et juhtmotiiviks sai tollal just rokkmuusika, mitte džäss, estraad või akadeemiline muusika. Rokk oli otsekui riigi ja kultuurielu suhete soundtrack. Vaevalt et ükski teine kunst võitis sellest ajajärgust nii palju nagu rokk, mis väljus justkui põranda alt staadionitele.
Muide, teil Eestis polnud olukord päris selline. Erinevalt Venemaast polnud teil rokkmuusika päris keelu all. Juba 80. aastate alul oli Tartus rokkfestival Levimuusikapäevad. Moskvas poleks legaalsest rokkmuusikafestivalist võinud isegi unistada. Eesti ja Venemaa vahel oli maksimaalne kontrast.

Cavalera-vendade koostöö on lähim asi Sepultura uuestisünnile
Enda loodud ansamblist Sepultura juba kümme aastat tagasi kinga saanud Max Cavalera räägib usutluses oma praeguse bändi Soulfly kodulehel, et on üle pika aja taas stuudios koostööd teinud oma venna Igoriga.
Max Cavalera räägib projekti kohta, et tulemuseks on vendade jaoks väga eriline plaat. "See on esimene kord kümne aasta jooksul, kui ma olen stuudios koos oma vennaga. See on mitmel moel ajalooline ja isegi maagiline minu jaoks - kümme aastat on ikkagi väga pikk aeg," ütleb Cavalera.
"Tulemus on vulkaanipurske sarnane. Me oleme nii palju viha ja jõudu kogunud, et ma tean, et Igor lõhub tänu sellele stuudio trummikomplekti," lisab ta.
"Projekt on peamiselt Igori ja minu oma… Tulemuseks on Cavalera-stiilis metal ja see on lähim asi, mida võib käsitleda (Sepultura) taasühinemisena."
Sepultura algusaegadest on sinna mängima jäänud Andreas Kisser ja Paolo Jr.

Metallica esineb kliima kaitseks
Selle aastase Live Earth'i Londoni kontserti esinejate sekka lisandus Metallica.
Bänd teatab oma kodulehel, et saladus, millest on juba paar nädalat sosistatud ei ole enam saladus. "Meil on au mängida Live Earth kontserdil Wembley staadionil 7. juulil samal laval kus ka Red Hot Chili Peppers, Beastie Boys, Foo Fighters, Snow Patrol, Madonna, Genesis ja paljud teised," kirjutab bänd.
Kontsert ei tule täispikkuses Metallica esinemine, kuid seegi filmitakse üles ja pannakse pärast esinemist bändi kodulehele. Vaatamise eest tuleb maksta, kuid raha läheb kõik võitluseks globaalse soojenemisega.
24-tunnine Live Earth- kontserdite sari algab 7. juulil Austraalias Sydneys ning jätkub üritustega Tokyos, Shanghais, Istanbulis, Johannesburgis, Londonis, Hamburgis, Rio de Janeiros ja New Yorgis.

SLÕL: Kukerpillid keeldusid Hundisilmal Savisaartele esinemast
Jaanipidu Hundisilma talus jääb kavandatud simmanist Kukerpillide muusika järgi ilma, põhjuseks väidetavalt Edgar Savisaare reaktsioon pärast pronksiööd.
Pillimeeste ringkonnas on liikumas jutt, et keskerakondlased Savisaared olid kodutallu Hundisilmale suurejoonelisele jaanikule juba varakult tellinud ansambli Kukerpillid, kelle rahvaliku muusika järgi oleksid peolised jalga keerutanud, kirjutab SL Õhtuleht.
Kas saatuslikuks said ansambli bassimehe ja mängukava korraldaja Ike Volkovi karika täitumine Tallinna keskerakondliku linnavalitsuse linnaplaneerimisameti juhatajana märtsis või Edgar Savisaare seisukohad pronksiöö järel, kui linnapea esmane mure oli politsei vägivald, või mõlemad kokku, pole täpselt teada, ent kukrid olla otsustanud kavandatud esinemise Hundisilmal üles öelda.
Volkov on Savisaare väidetavast tellimusest rääkides napisõnaline: "Ma ei kommenteeri neid jutte. Meie ansambel on püüdnud läbi ajada ilma poliitikata ja oma asju kõmulehtedes lahkamata."

Kle kus asub trt lahedam resto? 
Tartlane Malika Salumets uuris oma bakalaureusetöös, milline on MSN-i internetikeel.
"Ma ei saanud ise aru, mida mu nooremad sugulased mulle MSN-is (kiirsuhtlusprogrammis - toim) ütlevad," räägib Malika, kuidas ta jõudis just sellise bakalaureusetöö teemani.
Probleemi lahendamiseks kogus neiu sada inimest neljast vanuserühmast (põhikooli õpilased, gümnaasiumiõpilased, üliõpilased ja mitteõppivad arvutikasutajad) ning uuris, miks nad ei saa MSN-is vesteldes üksteisest aru.
Põhjus, muide, on väga lihtne - nad räägivad erinevaid internetikeeli! Kui põhikooliõpilane tervitab meelsasti väljendiga "You-you!", siis mitteõppiv arvutikasutaja vastab talle tagasihoidlikult "Tere hommikust!" Või kui põhikooliõpilane küsib "Mis smämmid?", ei pruugi keegi peale tema sõprade mõista, et see tähendab "Miks sa MSN-is pidevalt offline-online käid?"

Internet: www.emofoorum.com
Internet: www.emofoorum.com - sellelt üleni halli ja musta mässitud lehelt leiate hulgaliselt vajalikku ja mittevajalikku infot emode kohta. Kes nad on, kuidas nad riietuvad, millist muusikat nad kuulavad - need on vaid mõned küsimused, millele siit vastuse leiab. Lisaküsimustele saab vastuse emofoorumi kaudu!

Muusikali esietendus
Täna esietendub Tallinnas Vene Teatris Mait Malmsteni lavastatud muusikal "Tutvumiskuulutus", mille autoriteks on populaarse komöödiaseriaali "Sõbrad" loojad. Muusikali laulud on kirjutanud Broadway heliloojad, kellest Michael Skloff on kirjutanud sarja "Sõbrad" tunnuslaulu, mida esitatakse ka muusikalis. Peaosades mängivad Anne Veesaar, Bert Pringi, Nele Vaiksoo, Susan Lilleväli jt.
Lavastust mängitakse kokku umbes 25 korda, juulis toimub kuus etendust ka Pärnu Endla teatris. Piletid hinnaga 175-600 krooni on müügil Piletilevis, Statoilis, Vene Teatris ja Pärnus Endla teatris.
Vaata ka:

tutvumis

Pedigree esitleb Levika päevadel uut singlit
Industriaalilegend Pedigree (pildil) esitleb reedel, 22. juunil nukuteatri sisehoovis toimuval üritusel "Levika suvepäevad - Your Alibi 2007" oma värsket singlit "March Of Blades".
Tegemist on Pedigree esimese ametliku väljaandega alates 2005. aastal ilmunud kauamängivast "Growing Apart". Singlile on mahutatud ka lugude "March Of Blades", "Skincrawler" ja "Deadlights" muusikavideod. Pedigree liidri Bonne sõnul annab singel aimu bändi tulevikuplaanidest: salvestada järgmine kauamängiv, anda välja DVD muusikavideotega ning remikside kogumik.
Levika suvepäevadel astuvad lisaks Pedigreele üles ka Paide-Türi diskoduo Köök, Eesti elektropopi lipulaev Stella, juhtiv mürarokiansambel Shelton San. Lavadebüüdi teeb One Dollar Project. Nukuteatri hooviväravad avatakse kell 17.00, pääse maksab 100 krooni. Pidu lõppeb kell 23.00.

Sumo: eestlased tõid EM-lt kaks medalit
Budapestis nädalavahetusel peetud sumo EM-ilt tõid Eesti sumotorid koju kaks medalit ja kaheksa viiendat ning kümme seitsmendat kohta.
Võisteldi kolmes vanuseklassis: kadetid (kuni 18 aastased), juuniorid (kuni 21aastased) ja täiskasvanud (vanusepiiranguta), kirjutab Sportnet. Kõige tublimaks osutus võistkonna pesamuna, Jõgevamaa neiu Kristin Lepp, kes saavutas naiskadettide kergekaalus (kuni 50 kg) esikoha, alistades kõik oma vastased (ukrainlanna Tety Protsuyki, ungarlanna Mercéde Dénesi, venelanna Yulia Bekhtereva ja ukrainlanna Anna Shostaki).
Naiskadettide keskkaalus (kuni 70 kg) saavutas kolmanda koha Tudu põhikooli õpilane Epp Mäe, kes võitis šveitslannat Debora Emonetit, venelannat Elena Bogatyrevat ja ukrainlannat Viktoria Rogovat. Kaotas ta poolfinaalis hilisemale võitjale, poolatarile Joanna Panekile.

Suusahüpped: eestlasi hakkavad juhendama välistreenerid
Eesti kahevõistlejaid ja suusahüppajaid hakkavad juhendama välistreenerid.
Suusahüppajate uus treener Sami Leskinen töötas varem Soome juunioride maailmameistrite võistkonna treenerina, kirjutab Sportnet.  Leskineni ülesandeks saab nii suusahüpete A-koondise treenimine kui ka töö järelkasvustruktuuridega. Kahevõistlejate treener Peeter Kukkonen hakkab treenima Eesti Suusaliidu kahevõistlejaid.
Eesti Suusaliidu A-koondise suusahüppaja Jens Salumäe koostöö Sami Leskineniga on kestnud juba 2006. aasta esimesest laagrist. Salumäe sõnul on Leskineni puhul tegemist perspektiivika treeneriga, kes oskab sportlast psühholoogiliselt maa peal hoida.
Petter Kukkonen on olnud üle-eelmisel aastal Soome noortekoondise treener ja jätkab tööd ka Soome B-koondise treenerina. Kukkonen oli 2000. Aastal noorte maailmameister kahevõistluses ning B-worldcup'is kümne parima seas.

Purjetamine: Karpak võitis Kielis hõbeda
Kielis 16.-20. juunil peetud rahvusvahelise purjetamisföderatsiooni ISAF kõrgeima kategooria reitinguga Kieli Nädala Regatil Saksamaal võitis tänavu EM-ilt neljanda koha pälvinud Deniss Karpak (Kalevi Purjespordikool) hõbemedali 25 punktiga.
Laserite arvestuses võttis esikoha austraallane Michael Blackburn kuue punktiga, kolmas koht läks sloveenlasele Vasilij Zbogarile 28 punktiga. Kuldfliidi medaliheitluses jäi viimane sõit tuule vaikimise tõttu pidamata, Laser-klassi sportlaste pingerida selgus seitsme võistlussõidu tulemuste põhjal.
Laser-klassi hõbelaevastiku võitja Argo Vooremaa (ROPK) jäi üldarvestuses 38. kohale 51 punktiga, Patrick Abner (ROPK) sai 41. koha 94 punktiga. Karl-Martin Rammo (ROPK) langes 56. kohale 150 punktiga, Lauri Väinsalu (ROPK) 74. kohale 200 punktiga. Pronkslaevastikus purjetav Martti Kinkar (ROPK) tõusis 87. kohale 149 punktiga. Laser klassis võistlesid kokku 105 purjetajat.

Karpak hoiab Kieli Nädala Regatil teist kohta
16.-20. juunil Saksamaal toimuval rahvusvahelise purjetamisföderatsiooni ISAF kõrgeima kategooria reitinguga märgitud Kieli Nädala Regatil on koondislane Deniss Karpak (KPSK) pärast Laser klassi kuldlaevastiku esimese päeva sõite medalikonkurentsis, tõustes 25 punktiga teisele kohale.
Laserite arvestust juhib austraallane Michael Blackburn 6 punktiga (3, 1, 1, 1, 1, 1, 1), Karpakile järgneb kolmandal kohal olev sloveenlane Vasilij Zbogar 28 punktiga (4, 3, 7, 1, 29, 4, 9).
Teised eesti Laser-klassi purjetajad seilavad hõbelaevastikus. Üldarvestuses 38. kohal sõitev Argo Vooremaa (ROPK) juhib 49 punktiga hõbelaevastiku arvestust, Patrick Abner (ROPK) on 62 punktiga 40. kohal, Karl-Martin Rammo (ROPK) 90 punktiga 49. kohal, Lauri Väinsalu (ROPK) 129 punktiga 69. kohal. Pronkslaevastikus purjetav Martti Kinkar (ROPK) on üldarvestuses 132 punktiga 91. kohal.
470 naiste klassis hoiavad Merili Randmaa - Agnes Lill (Reede SK) 56 punktiga kaheksandat kohta, Marjaliisa Umb - Elise Umb (Maru) on neil 59 punktiga üheksandal kohal tihedalt kannul. Kuldmedalipretendendid on tänahommikuse seisuga 15 punktiga Austria naiskond Sylvia Vogl - Carolina Flatscher.

Janar Talts kaalub kodumaale naasmist
KORVPALL:
Kalevi peatreener Veselin Matic tunnistas juba paar kuud tagasi, et on huvitatud järgmiseks hooajaks Taltsi meeskonda värbamisest. Klubi eestvedaja Ivar Valdmaa kinnitas üleeile, et kui 24aastane Eesti koondislane sel nädalal koju jõuab, võtab ta Taltsiga ühendust, kirjutab SL Õhtuleht.
"Kui kokkuleppele saame, siis ega mul selle vastu midagi poleks," ütles Talts eile telefonitsi SL Õhtulehele. "Kutid mängivad juba seal, Kangur ja Grex (Gregor Arbet - T.P.), jugo treenerite kooliga olen tuttav, Eesti klubid mängivad häid liigasid. Ei näe põhjust, miks mitte neid ära kuulata."
"See oli viimane hooaeg siin. Ei usu, et siia jään," kinnitas ja 204 cm pikkune ääremängija. "Kolm aastat on väga pikk aeg ühes klubis, tahaks juba vaheldust. Tulen koju ja puhkan, ootan pakkumisi, siis otsustan, mis edasi saab."

Liider Levadia sai duellis TVMK-ga vaevalise viigi
Pealinna derbys punkti välja võidelnud Levadia suurendas vahet Narva Transiga veelgi.
Sellal kui Levadial õnnestus viigistada ühe pearivaali FC TVMK-ga, pidi Trans kodumurul vastu võtma kibeda kaotuse meistriliiga uustulnukalt Tallinna Kalevilt. Seega kärises vahe meistriliiga liidrite vahel juba neljapunktiliseks.
Kadriorus peetud mängu esimene poolaeg kulges lahtiselt. Seevastu teisel poolajal sumbus Levadia mäng aga suuresti kaitsesse - põhjuseks asjaolu, et juba 48. minutil jäädi platsil arvulisse vähemusse, kui teise kollase kaardiga pidi platsilt lahkuma Levadia leedulasest leegionär Vitoldas Cepauskas.
Kohe pärast seda jõudsalt survet kasvatanud TVMK jõudiski sihile vaid kolm minutit hiljem, kui täpne oli Viktors Dobrecovs, kes suunas kaugelt saadud söödu kõrge kaarega üle Artur Kotenko Levadia väravasse.

Kanepi kaotas Hollandis, Ani Inglismaal
Hollandis 's-Hertogenboschis toimuval 175 000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril Ordina Open kaotas Kaia Kanepi avaringis 7: 5, 2: 6, 5: 7 USA esindajale Meilen Tule.
29-aastane Tu on praegu WTA edetabelis 41. kohal, Kanepi hoiab maailma naistennisistide pingereas 58. positsiooni.
Pärast üksikmängu kohtusid Kanepi ja Tu taas - paarismängus. Kanepi ja eile 17-aastaseks saanud venelanna Ksenja Lõkina kaotasid Tule ja argentiinlannale Gisela Dulkole 3: 6, 6: 7 (3: 7).
Nüüd asub Kanepi valmistuma Wimbledoni turniiriks.
Wimbledonis on aga juba mängudega alustatatud. Valikturniirilt põhitabelisse murda lootnud Maret Ani (WTA 157.) kaotas Inglismaal kohe oma esimese mängu - ta jäi eile alla ameeriklannanle Lilia Osterlohile (WTA 115.) 5: 7, 3: 6.

Jüri Tamme tugi pani Maris Rõngelepa rekordit nihutama
Kahekordne oümpiapronks Tamm aitas Rõngelepal leida hea enesetunde.
Maris Rõngelep parandas Kiievi lahtistel meistrivõistlustel Eesti vasaraheiterekordit nelja sentimeetriga, saades tulemuseks 65.09.
"Eesti rekord pole ammu enam see, millele mõeldes igal hommikul voodist üles tõusen. Tulemus polnud ka midagi väga erilist - ega siin suurt tasemevahet ole, kui heita 62-63 meetrit või 65," rääkis sügisel Kiievisse harjutama kolinud 23-aastane Rõngelep, kuid tunnistas, et enda nimele kuulunud tippmargi parandamine tegi tuju heaks.
"Olen enesekindlam kui varem, head meelt teeb ka see, et paremuselt teine katse - 64.84 - maandus samas kandis," rääkis 68.68-ga võidutsenud Natalja Zolotuhhina järel teiseks jäänud heitepiiga.

Kirsipuu: mul oli kehv päev, aga Tombakul veel kehvem
Pearivaali edestamine eraldistardist sõidus tagas Jaan Kirsipuule Saaremaa tuuri võidu.
Saaremaa velotuuri eilehommikusel eraldistardist etapil pani endine profirattur Kirsipuu duellis Janek Tombakuga oma paremuse maksma, saades seitsmenda koha ja edestades peakonkurenti 20 km pikkusel rajal koguni 1.40-ga. Seega võis Kirsipuu õhtusele kriteeriumisõidule Kuressaare linnatänavail minna turvalise eduga - lähima jälitaja Allan Orase ees oli see kasvanud juba 38-sekundiliseks.
Elukutseliste leeri kuuluv Tombak lõpetas eraldistardist sõidu alles kolmanda kümne keskel ning pudenes üldarvestuses liidrikohalt viiendaks. Kriteerium paremusjärjestusse enam muudatusi ei toonud ning Kirsipuu võis juubeldada esmakordselt täiskasvanute mitmepäevasõidu Eesti meistrina. Varem oli kauaaegne proff sama tiitli pälvinud juunioride konkurentsis - 1986. aastal.

Tiger Woodsi perre sündis tütar Sam Alexis
Tütre sünd aitas maailma parimal golfimängijal Tiger Woodsil isa kaotusest üle saada.
Pühapäeval US Openil Angel Cabrera järel teiseks jäänud ameeriklase Tiger Woodsi pettumus haihtus hetkega - 24 tundi pärast suurturniiri lõppu sündis tema perre esiklaps. Maailma golfi esinumbri rootslasest abikaasa Elin Nordgren sünnitas tütre, kellele sai nimeks Sam Alexis Woods.
"Nii Elini kui ka Samiga on kõik korras, nad puhkavad rahulikult. Nüüd algab minu elus täiesti teistsugune ajajärk - ootan juba aega, kui saan kõigile sugulastele ja sõpradele oma tütrekest tutvustada," ütles Woods maailma pressile. "Tänan kõiki, kes edastasid õnnitlused, ent hindavad meie soovi perega omaette olla," lisas õnnelik isa.
Pere edestab golfi

Fausto jäi Balti korvpalliliiga ukse taha
Balti liigast huvitatud Rootsi, Poola ja Soome klubid pidid suu puhtaks pühkima.
Eile Riias kogunenud Balti korvpalliliiga juhtkond eelistas kümnenda meeskonnana näha eliitdivisjonis Tartu Fausto asemel Klaipeda Neptunast.
Nende kahe tiimi vahel valimine toimuski - Lätis on küll mitmeid häid meeskondi, kuid enamikus linnades pole nõuetele vastavaid 1500 pealtvaatajat mahutavaid spordihalle.
"Otsuse tegemisel lähtusime sportlikest, regionaalsetest ja majanduslikest kaalutlustest," selgitas Balti liiga tegevjuhi kohusetäitja Gert Kiili. "Kuna 100 000 elanikuga Tartul on juba üks klubi, siis oli Neptunas loogilisem valik. Ka meekondade eelarved ei kannata võrdlust välja - Neptunase 13-miljonilisele eelarvele jääb Fausto enam kui neli korda alla."

Baltmax: Televõrgu ASil võõrastest sulgedest puudust pole
On igati tervitatav, et eestlaste valik internetiühenduse saamiseks avardub iga päevaga. Samas on kahetsusväärne, kui teenusepakkuja edastab oma müügitegevuses vale ning eksitavat informatsiooni, seisab alljärgnevas Baltmaxi teates.
Üleeile tõi Eesti Energia tütarettevõte Televõrk turule oma CDMA tehnoloogial põhineva teenuse Kõu, mille lansseerimiskampaanias tekitas küsitavusi ettevõtte seostamine mustade toonekurgede pesapaiga jälgimissüsteemiga.
Nüüd on Televõrk oma teenuse koduleheküljele www.kou.ee üles riputanud tabeli, kus ettevõte esitab vale ning eksitavat informatsiooni teiste internetitehnoloogiate kohta.
Nimetatud kodulehel väidab Televõrk, et WiMAXi tehnoloogial puudub mobiilsus ning tegemist on fikseeritud asukohaga traadita internetiühendusega. Tegelikkuses võimaldab WiMAX mobiilsust juba ammu ning Eestis pakub WiMAXi tehnoloogial põhinevat mobiilset traadita Internetti üle aasta ka internetiteenuste ettevõte Baltmax.

Tallinki hotellid pälvisid tunnustust
Tallinki hotelle haldav ettevõte TLG Hotell OÜ pälvis Krediidiinfo AS poolt välja antava Eduka Eesti Ettevõtte tunnistuse reitinguga suurepärane ehk AAA.
Krediidiinfo reiting on ettevõtetele antav hinnang, mis määratakse majandus-, finants- ja maksekommete koondhindena.
Tallink Hotels hotelliketti kuuluvaid hotelle haldab AS-i Tallink Grupp tütarettevõte OÜ TLG Hotell. Hotelliketti kuulub hetkel kaks hotelli Tallinna kesklinnas.
Tallink City Hotel, endise nimega Best Western Hotell Tallink on äriklassi hotell, kus on 332 numbrituba, konverentsisaalid ja nõupidamistesviidid. Lisaks on hotellis kaks restorani, ööklubi, ilukeskus ja reisibüroo Tallink Travel Club.
2007. aasta aprillis avati hotelli teisel korrusel uus kaasagne konverentsikeskus, mis mahutab kuni 244 inimest. Tallink City Hotel teenindas möödunud majandusaastal üle 140 tuhande inimese, mida on 5000 võrra rohkem kui 2004/2005 majandusaastal. Hotelli täituvus kasvas kahe protsendipunkti võrra 60 protsendile.

Lõppes Baltic Mezzanine fondi esimese ringi märkimine
Nordic Mezzanine lõpetas täna Baltikumi ja Poola turgudele keskendunud Baltic Mezzanine fondi esimese ringi märkimise.
Esimese ringi investorite seas on Põhjamaade institutsioonid, sealhulgas Nordic Investment Bank (NIB) ja Etera Mutual Pension Insurance Company. Investeeringute maht on 20,5 miljonit eurot, teatas ettevõte.
Baltic Mezzanine fondi planeeritud kogumahuks on 50 miljonit eurot, mille Nordic Mezzanine loodab saavutada käesoleva aasta lõpuks. Fond otsib investeeringuid kogu regiooni ulatuses erinevates tööstusharudes keskendudes kasvu finantseerimisele, väljaostudele, kapitali restruktureerimisele, IPO-de eelsele finantseerimisele, samuti teistele mezzanine ja omakapitalil põhinevatele finantseerimisvõimalustele. Fond investeerib ennekõike ettevõtetesse, mille väärtus on vahemikus 5-30 miljonit eurot.

Samsung lasi välja uue LCD-telerite seeria N8
Samsung Electronics pakub uut preemium-klassi LCD-telerite seeriat N8.
Samsung Electronicsi teatel on N8 seerja telerite 40- ja 46-tollise diagonaaliga mudelitel omadus Full HD 1080 p, mis ületab peaaegu kaks korda praegust kõrglahutustelevisiooni standardit.
Kõrglahutussignaali (HDMI) multimeedialiidese kolm sisendit muudavad televiisori koduse multimeediasüsteemi keskuseks, võimaldades ühendada digitaalseid HD-seadmeid nagu Blu-Ray ja HD-DVD-plaatide mängijaid, mängukonsoole jne.
Uus tehnoloogia - Samsung Wide Color Enhancer - laiendab kujutatavate värvide diapasooni ka pildi kõige heledamatel aladel. Movie Plus tehnoloogia eemaldab tavalistele LCD-teleritele omase hüpliku kujutise kiiresti liikuvate objektide puhul näiteks spordisaadet või filmi vaadates.

Balti turul laienenud IT Koolituse käive kolmekordistus
Mullu Balti turul tegevust laiendanud info ja- kommunikatsioonitehnoloogia koolitusteenuse pakkuja IT Koolituse käive kasvas esimeses kvartalis ligi kolm korda, ulatudes üle 7 miljoni krooni.
"Kui 2006. aasta esimeses kvartalis oli meie grupi käive Baltimaades 2,5 miljonit krooni, siis aasta hiljem ulatus vastav näitaja üle seitsme miljoni krooni. Hästi õnnestus Leedu tütarfirma tegevuse ümberorganiseerimine turuvajadustest lähtuvalt ning edukad olid ka IT Koolituse esimesed sammud Läti turul. Ka Eestis tugevnes ettevõtte positsioon veelgi," ütles IT Koolitusekeskuse OÜ juhatuse esimees Raul Niin. "Samas suurusjärgus käibega kasvas kursusel osalenute arv, mis oli I kvartali lõpu seisuga 1328."
"Täna võib õelda, et ettevõtte laienemine Lätti ja Leetu oli strateegiliselt õige samm. Oleme suutnud lühikese ajaga luua ühe tugevaima ja kiireimini areneva koolitusettevõtete grupi Baltikumis" märkis Niin.

Wõro ootab jaaninädalal müügi kahekordistumist
Eesti suuruselt teine lihatoodete valmistaja ning grillvorstide turuliider Wõro on praeguseks müünud üle 300 tonni erinevaid suvetooteid, ettevõte prognoosib jaaninädalaks müügi kahekordset kasvu.
"Sel aastal pakub Wõro 31 eri nimetust suvetooteid, millest enamik on uudistooted. Aastataguse ajaga võrreldes on oluliselt kasvanud marineeritud liha osatähtsus Wõro tootevalikus," rääkis Wõro turundusjuhi Rene Kiis ettevõtte teates.
Wõro suvetoodete kogumüügist annavad jaepakendis tooted umbes kaks kolmandikku, nende müük on kasvanud aastaga 20 protsenti. Marineeritud lihad moodustavad omakorda umbes 30 protsenti suvetoodete müügist. Wõro liha müük on kasvanud aastaga üle 10 protsendi.
Senise müügistatistika põhjal on kõige populaarsemad Wõro suvetooted Grillsibulavorst, Šašlõkivorst, Tõmmu grillvorst juustuga, õllesnäkk ja ribi.

Käivitus Balti Reisimaraton
Viimastel aastatel jõudsalt suurenenud Baltimaade siseturism on riiklike turismiarenduskeskuste toel leidnud laiemat kõlapinda - 15. juunist 1. novembrini toimub Eestit, Lätit ja Leedut ühendav Balti Reisimaraton.
Projekti korraldajateks on kolme Balti riigi turismiarenduskeskused.
"2006. aastal kasvas Eesti majutusettevõtetes ööbinud siseturistide arv 34%, Lätis ja Leedus suurenes siseturism aga 20%," märkis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Siseturismi kasv tuleneb Balti riikide elanike suurenenud sissetulekutest, siseturistidele suunatud ajaveetmis- ja puhkamisvõimaluste lisandumisest ning sellest, et turismiettevõtted on järjest enam suunanud oma turundustegevusi ja pakkumisi siseturistidele.
Mutso sõnul kulutasid Eesti elanikud eelmisel aastal mitmepäevastele sisereisidele kokku rohkem kui 1,5 miljardit krooni ehk umbes kümnendiku sellest, mida kulutasid Eestis välisturistid. "Läti ja Leedu turistide külastused on Eestile olulised selle poolest, et võrreldes Lääne- ja Põhja-Euroopast pärit turistidega on nende hulgas oluliselt rohkem oma autoga saabujaid ja seetõttu külastavad nad ka rohkem Eesti erinevaid regioone," kinnitas Mutso.

Saku Õlletehas kasvatas mittealkohoolsete jookide läbimüüki
AC Nielseni jaeturu uuringute andmetel on Saku Õlletehas kasvatanud mittealkohoolsete jookide läbimüüki.
Võrreldes eelmise aastaga on pudelivee toodete läbimüük suurenenud 76% ning turule on toodud energiajoogid ning jääteed, teatas Saku Õlletehas.
"Saku turuosa on pudelivee kategoorias tervikuna kasvanud aastaga viis protsenti," ütles Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp.
Saku pudelivee müügikasvu põhjuseks peab Sepp eeskätt uute VivaFresh toodete turuletoomist 2006. aasta juunis.
"Väidame, et oma tootearenduskeskusega oleme üks joogitööse uuenduste vedajaid Baltikumis," lisas Sepp.
Saku Õlletehas on Eesti vanim, mis on asutatud 1820 Karl Friedrich von Rehbinderi poolt.

Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Neelie Kroes: Kallase viidet kütusekartellile tuleb kontrollida
Neelie Kroes rõhutab eksklusiivintervjuus Ärilehele, et kartellikokkulepe on kuritegelik, mis ei kahjusta ainult kliente, vaid ka seaduskuulekaid konkurente.
Teie kolleeg Siim Kallas ütles hiljuti Eestit külastades, et siin võib tegutseda kütusekartell. Kuidas kommenteerite?
Jah, ta sõnastas selle väga hoolikalt, eks ole? Siim on tõesti suurepärane kolleeg, olen uhke, et temaga koos töötan, ta teeb oma tööd väga hästi ja valib oma sõnu väga hoolikalt. Ma tean, et Eesti konkurentsiamet juba vaatles selles valdkonnas toimuvat ja olen kindel, et nad on pärast Siimu avaldust veelgi aktiivsemad. Iseenesest peab kartelli olemasolu alati tõestama. Külastan konkurentsiametit ja puudutan kindlasti ka seda teemat. Eesti konkurentsiametis töötavad kompetentsed inimesed ja me teame, et nad teevad head tööd.
Kust jookseb piir kartelli ja oma konkurentide hinnapoliitika jälgimise vahel?

Eestlaste osalusel kerkib Riia sadamasse hiigelprojekt
Andrejsala projekti koguinvesteering on miljard eurot. Osa raha on seotud Eestiga.
"Tahame selle aasta jooksul planeeringule kinnituse saada ja esimesed hooned võiksid püsti olla 2010. aastal," räägib Tormod Stene Johansen, arendusega tegeleva firma JAU nõukogu liige. Projekti koondnimi on Riga Port City, kuid esimeses faasis tegeletakse ainult Andrejsala piirkonnaga. Kokku on Andrejsalas üle miljoni ruutmeetri arendatavat pinda ja investeeringu suurusjärguks hinnatakse vähemalt miljard eurot ehk 15,6 miljardit krooni.
Omanike seas Läti oligarhid
Arendusega tegeleb "Jaunr?gas att?st?bas uzn?e-mums" ehk JAU Ltd. Omanikeringi kuuluvad Norra päritolu Aragon, Läti Solid Foundation ja ka üks Eesti investeerimispank. Tormod Stene Johansen kõhkleb viimase nime meenutamisel veidi, kas tegemist on LHV või Gild Bankersiga. LHV eitab nii enda kui ka klientide osalust. Gild Bankersi vastus on lakooniline: "Ei saa kommenteerida."

Kava: tuumajaam Muuga lahe merepõhja
Mereakadeemia kavandab Muuga lahte merepõhja alla ehitatavat tuumajaama.
Mereakadeemia esitas Eesti Energiale projekti rajada Muuga lahe põhjas asuvasse graniitkilpi 1000-megavatise võimsusega tuumajaam, ütles akadeemia rektor Jüri Kann. "Tuumajaama rajamine merepõhja alla oleks täiesti ohutu ning siin poleks kohaliku omavalitsuse vastuseisu," selgitas ta.
"Ei saa välistada, et Eestisse tuleb järgmise põlvkonna tuumajaam, sest juba üheksa aasta pärast tabab Balti riike elektrienergia defitsiit," ütles AS-i Põhivõrk juht Lembit Vali. "Praegu pole selge, kas rajame jaama mere põhja, sest maapinnale ehitamine võib tulla odavam."
Merealuse tuumajaama asukohana esitletakse Muuga lahe keskosas asuvat väikest järskude nõlvadega Karbi madalikku, mis troonib kuni Soomeni ulatuval graniitkilbil. Madalik asub Viimsi poolsaare Tammneeme vastas, kuhu murtaks merepõhjast vähemalt 300 meetrit allapoole neli hiigelkambrit tuumajaama paigutamiseks.

Euroopa linnades lendavad politseirobotid
Mitu Euroopa linna katsetavad lendavaid roboteid, väikseid kaameratega varustatud, natuke miniatuurseid helikoptereid meenutavaid asjandusi. Milanos proovitakse praegu kaht erinevat lendavat robotit. Need võivad tõusta kuni 150 meetri kõrgusele ja lennata seal kuni 25 minutit. Mõeldud on need rahvakogunemiste, jalgpallimatšide ja ummikute jälgimiseks.
Säärase lendroboti võtab sellel suvel kasutusele ka Liverpooli politsei. Nemad lisavad varustusse veel infrapunakaamerad ja valjuhääldid, et politseiohvitser saaks midagi kahtlast märgates käsklusi karjuda. Kokku maksab selline seitse kilogrammi kaaluv seade üle 300 000 krooni.

1986 vs 2007: vana arvuti võidab viimase tehnoloogiasaavutuse
Esmapilgul uskumatu: 21 aasta vanune kontoriarvuti võitis kasutuskiiruse katses oma 2007. aastal toodetud kolleegi, verivärske kahetuumalise PC.
Arvutiekspert Hal Linico korraldas võistluse, võrdlemaks kahe aastakümne taguste lauaarvutite ja moodsate kompuutrite töökiirust. Võistlejateks valiti 1986. aasta Mac Plus ja verivärske AMD kahetuumaline PC. Kõlab uskumatult, kuid võitjaks tuli 21 aasta vanune arvuti. Kokku lasti arvutitel täita 17 ülesannet ning mõõdeti stopperiga, kui palju aega iga ülesande täitmiseks kulub. Jõuproov oli tasavägine, kuid lõpuks oli eakas Mac kiirem üheksal ja AMD Dual Core PC kaheksal juhul.
Ülesanneteks ei olnud pildifailide töötlemine, videote vaatamine ega 3D modelleerimine. Prooviti töid, mida teeb keskmine kontorirott iga päev kella 9-st 17-ni. See on kirjutamine ja tekstitöötlemine, Word ja Excel. Nii pidid mõlemad arvutid käivitama tekstitöötlusprogrammi Word, avama ja salvestama Wordi dokumendi, tegema Wordis kopeerimist ja asetamist ehk copy-paste'i, lehekülge üles ja alla kerima, sõna leidma ja sõnu kokku lugema. Enam-vähem samu asju prooviti ka Exceliga. Kasutati Microsofti tooteid, vastavalt siis 2007. aastast ja 1980-ndate lõpust.

Eesti pankurite tulevik Venemaal: eestlastel luba rublatsoonis jätkamiseks
Venemaa keskpank jätab vaatamata Hansapanga skandaalile piisavalt hingamisruumi.
Viiel Venemaa pangal on silmatorkav seos Eestiga, neist Swedbank eksis universaalse Vene reegli vastu: ära upita ennast esile.
Keskpanga poolt kehtestatud osaline tegevuskeeld on Venemaa pangandustegelaste hinnangul ebatavaliselt range, sest Swedbanki ei seostata mingite jultunud rahapesuskeemidega, vaid mõningate protseduurireeglite mittevastavusega Venemaa nõudmistele. Kuid ootamatut kruvide koomale keeramist ei saa panna üksnes pronkssõduri teisaldamisega kaasnenud poliitilise kähmluse arvele.
Hansapanga äri tundvad inimesed kinnitavad, et tõenäoliselt tegi Swedbanki Moskva kontor mingi väikese komavea. Selle vea võimendumine skandaaliks sai aga võimalikuks üksnes pangandusturul valitseva konkurentsi ja eestlaste liiga silmapaistva tegutsemise tõttu.

Kinnisvaralangus ähvardab kahjustada Eesti majandust
Kui kinnisvarahinnad peaksid käesoleval aastal langema 10% ja 2008. aastal veel lisaks 10%, siis on väga raske vältida Eesti majanduse valusat maandumist. Eelkirjeldatud riskist aru saamiseks näitan, mis seosed on kinnisvaraturul ja ülejäänud majandusel. Kui inimesed ostavad rohkem kortereid ja ehitavad rohkem maju, siis liigub rohkem raha ka ehitusmaterjale müüvatesse poodidesse, aianduskeskustesse ja mööblihallidesse. Seda seost teavad kõik, aga - ja see on väga oluline "aga" - tegemist on jäämäe veepealse osaga.
Hoopis tähtsam võiks olla see, mida inglise keeles nimetatakse mortgage equity wihtdrawal (MEW) ja mille eestikeelseks vasteks sobiks ehk kinnisvara laenuosa suurendamine (KLS). Üks näide. Mati ostab 2004. aastal 1,5 miljoni krooni eest korteri. Sellesse paneb Mati 0,5 miljoni eest oma raha ja ühe miljoni võtab pangast. Matile kuulub nüüd 1/3 korterit, pangale 2/3. Aasta 2007. Buumiga on senise 1,5 -miljonise korteri hind tõusnud kolme miljonini. Vahepeal on Mati jõudnud pangale ka 100 000 krooni laenu tagasi maksta. Seega kuulub pangale nüüd korterist 0,9 miljoni kroonine, kuid Matile juba 2,1 -miljonine osa. Mati omakapital on kõvasti suurenenud. Nüüd võtab Mati kasvanud omakapitali arvelt ühe miljoni eest uut laenu. Seejärel kuulub pangale korterit 1,9 ja Matile 1,1 miljoni eest. Ongi toimunud kinnisvara laenuosa suurendamine. Matil aga on üks miljon vaba raha nagu naksti. Kuhu see raha panna?

JURISTI ABI: FIE järgib ohutusnõudeid
Kas tööohutusnõuded kehtivad ka FIE-dele?
Seniajani oli sellele küsimusele vastata üsna keeruline, sest töötervishoiu ja tööohutuse seaduses puudus viide selle kohaldamise kohta ka füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE). Loomulikult pidi ja peab FIE ka edaspidi teenust osutades järgima üldisi ohutusnõudeid ning tagama, et ta oma tegevusega ei ohustaks teiste isikute tervist ega vara. Alates 1. juulist 2007 jõustuvas töötervishoiu ja tööohutuse seaduses leiduvad aga lisaks ka nõuded, mis puudutavad konkreetselt FIE-sid ning nende tööd ja tööõnnetusi.
Jõustuvate sätete kohaselt peab FIE igas tööolukorras tagama temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.

BÜROKRAATIA: Väikeettevõtlus Euroopas

On töö või ei ole?  Tuleb maksta või ei? 
Mis argumentidega võiks maksuamet nõuda juhatuse liikmetele töötasu maksmist?
1990-ndatel ütles töölepingu seaduse § 5, et ettevõte sõlmib töölepingu ka oma juhatuse liikmetega, kes seal töötavad, ja rohkem seadus juhatusest ei rääkinud. Äriseadustikku ja töölepingu seadust tõlgendati kahe peale kokku nii, et tööleping sõlmitakse juhatuse liikmega siis, kui ta töötab äriühingus ka näiteks keevitajana. Juhatuse liikme kohustuste täitmise kohta sõlmitakse mingi muu, mitte tööleping.
Aastast 2000 muutus aga töölepingu seadus: sealt alates on juhatuse esimeest käsitatud teistest juhatuse liikmetest erinevalt. Lisaks § 5 tekstile öeldakse nüüd §-s 7, et töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku organi juhataja (ehk juhatuse esimehe) suhetele juriidilise isikuga.

Islandi tilluke koopiaravimite tootja kasvas rahvusvaheliseks tegijaks
1999. aastal asus Islandi koopiaravimite tootjat Delta juhtima noor Robert Wessman.
Ta leidis, et patendikaitse alt vabanevate ravimite hulk on lõplik, Aasiast tulenev konkurents tiheneb ja ravimite ostjad muutuvad professionaalsemaks, mis muudab ülioluliseks odava tootmise ja mastaabiefekti, aga ka riskide maandamise geograafilise laienemise ning laia tooteportfelli kaudu. Sellest järeldas ta, et Delta peab kasvama, ja kiiresti. Ta võttis eesmärgiks muuta ettevõtte maailma suurimaks geneeriliste ravimite tootjaks.
Tema juttu tollal keegi eriti ei kuulanud - andsid ju isegi tema esimesel kohtumisel firma töötajatega tooni küsimused tema vanuse ja perekonnaseisu kohta. Pealegi oli Delta siis vaid Islandil tegutsev 146 töötajaga firma, mille aastakäive ulatus kõigest 57 miljoni euroni (890 mln krooni).

Vanim loomaaed rajati Püha Rooma riigi keisri hommikusöögipaviljoni ümber
Esimesed märgid loomaaia moodi asutusest pärinevad Hiinast ja umbes 2000. aastast e.m.a, mil ühe XIA dünastiasse kuulunud keisri õukonnas peeti loomi.
Zhou dünastia järgne aadlimees Wu-Wang lõi 1150. aastal e.m.a loomaaia, mis tegutses veel IV sajandi keskel e.m.a. Seal leidus imetajaid, linde, kilpkonni, kalu.
Varakeskaegses Euroopas asusid väikesed loomaaiad sageli kloostrite juures. Näiteks X sajandil pidas St. Galleni klooster loomaaias hulka loomi ja linde, kes elasid lähedal Alpides või olid kloostrile kaugemalt kingiks toodud.
Ka valitsejate ja kõrgaristokraatide õukondade juures peeti eksootilisi loomi juba keskajal, osalt jahiotstarbel, hiljem aga aina enam ka lihtsalt vaatamiseks. Suuremates Euroopa keeltes tähistatakse sellist loomaaeda sõnaga menagerie, mis 1782. aasta prantsuskeelse "Metodoloogilise entsüklopeedia" järgi tähendab "luksus- ja uudishimu asutust".

Automaati AK-47 saab kõige odavamalt osta Aafrikas
Aafrikas maksab AK-47 mustal turul paarsada, L-Euroopas üle tuhande dollari.
Mis relva hinda, nõudlust ja pakkumist uurida, kui tahad analüüsida väikerelvade musta turu toimimist? Loomulikult Kalašnikovi automaati AK-47, arvab Oxfordi ülikooli majandusteadlane Phillip Killicoat, kes avaldas säärase analüüsi hiljuti Maailmapanga toimetiste sarjas.
"Maailmas hinnanguliselt leiduvast 500 miljonist tulirelvast ligikaudu 100 miljonit kuulub Kalašnikovi perekonda ja neist kolm neljandikku on mudelit AK-47," kirjutab ta.
"Selle relva laia levikut selgitab suuresti tema lihtsus. AK-47 disainiti põhimõttel, et Nõukogude sõduritel oleks seda arktilistes tingimustes kinnastega lihtne kasutada ja parandada. Hämmastav lihtsus tähendab, et relva käsitsemisega saavad hakkama ka Aafrika kõrbete lapssõdurid. AK-47 leidub rohkem kui 80 riigi armeede ja eriüksuste arsenalis. Enam-vähem igas mässukoldes ja guerilla-konfliktis leiab kasutust ka AK-47. Kalašnikovi automaatrelva kujutise leiab Mosambiigi lipult ning Kalash, Kalašnikovi lühend, on mõnel Aafrika maal levinud mehenimi," jutustab Killicoat.

Kolmveerand jalgratastest valmib Hiinas
Hiina toodab aastas ligi 75 miljonit ja ekspordib umbes 50 miljonit jalgratast.
Kui 1950. ja 1960. aastatel tootis maailm aastas jalgrattaid peaaegu sama palju kui autosid, siis hiljem läks jalgrataste tootmine arvukuselt eest - jalgrattaid toodetakse praegu aastas üle 100 miljoni, autosid umbes kaks ja pool korda vähem ehk 40 miljoni ringis.
Hiina tootis Earth Policy Institute'i andmeil 2003. aastal 73 miljonit jalgratast, millest eksporti läks 51 miljonit (neist u 1/3 USA-sse). Vaid viis aastat varem, 1998. aastal oli Hiina turuosa jalgrataste tootmisel 70% asemel 40%. Teised suuremad jalgrattatootjad on India, Taiwan, Jaapan ja Euroopa Liit.

Balti riigid võtavad suuna Euroopa Liidu elektritootmisele
Riias toimunud piirkondlikul Balti energeetikafoorumil jäi Poolale uue Ignalina tuumajaama ehitamisel osalemiseks esitatud kutse varju teine, tähtsamgi uudis.
Nimelt on Eesti, Läti ja Leedu valitsus võtnud suuna Baltimaade eraldamisele Vene sagedusalast ja liitumisele Euroopa Liidu sünkroonselt töötavate võrguettevõtete ühendusega UCTE. Eesti peaminister Andrus Ansip nendib, et panganduses või kultuuris võib praegu rääkida ühtsest Põhjamaade-Balti piirkonnast, kuid mitte energeetikas. "Baltimaade energiasüsteem on isoleeritud saar, EL-i ja Balti riikide ühtsest turust ei saa rääkida," sõnab Ansip.
UCTE-ga liitumiseks tuleb astuda mitu sammu. Kõigepealt muidugi ehitada Leedu ja Poola vahele piisava võimsusega ühendused. Samuti viia veel üks merekaabel Eestist Soome, tõenäoliselt ka Rootsist Lätti või Leetu. Lisaks tuleb paigaldada Venemaale viivatele liinidele sageduskonverterid.

NÄDALA TEGIJA: India rahvussport
Aastaga 45,6% kasvanud India börsiindeksid on suurendanud investeerijate arvu mitmekordseks, samas nimetavad skeptikud seda kasiinoks, vahendas ÄP New York Timesi uudist.
Tänavune Bollywoodi film "Guru", mis räägib tavalise külamehe tõusust ärimoguliks, võtab tabavalt kokku aja vaimu. Filmi pöördepunktis ütleb taksojuht kangelasele: "Tänu börsiaktsiatele olen kolm tütart mehele pannud." Filmi lõpul lubab äkkrikastunu muuta India suurima firma üleilmseks tegijaks. "Öelge maailmale, et me oleme tulekul!" hõiskab ta staadionitäiele innustunud aktsionäridele.
Samal ajal kui USA keskpanga eksjuht Alan Greenspan on teinud Hiina turu kohta hoiatavaid avaldusi, on India indeksid saavutanud uusi kõrgusi, meelitades kohale välisinvestoreid ja Wall Streeti panku. Kohalik kasvav keskklass võimaldab investeeringutega India firmadele tõhusat kasvu.

NÄDALA TEGU: Eesti Energia hakkas internetti pakkuma
Alates sellest nädalast on võimalik liituda Eesti Energia üle-eestilise internetivõrguga. Kõu on Eesti Energia ja Televõrgu pakutav internetiteenus ning põhineb CDMA tehnoloogial, mis levib madala raadiosageduse tõttu väga hästi. GPRS-ist eristab seda kiirus ning Wimaxist parem levi. Kõu-internet levib raadiosagedusel 450 MHz ja tegemist on detsimeeter-lainealaga.
CDMA puhul on tegemist internetiühendusega, milles andmekandjana on kasutusel raadiolained, s.t internet jõuab vastuvõtuseadmeni läbi õhu.Kiirus on allalaadimisel maksimaalselt kuni 2 Mbit/s, üleslaadimisel kuni 144 Kbit/s.

Eesti - merevaene riik
Südasuvi hakkab kätte jõudma. Kõvemad mehed on oma paadid ja väikelaevad vette lasknud. Kaatrimüüja Viktor Siilats propageerib merendust, öeldes, et kaater või jaht võiks olla igal Eesti ärimehel. Pardal olevat hea tiimitööd harjutada.
Samas usun, et Eestist ei saa paadiriiki, kuigi meil on kõvasti rannajoont. Esiteks pole Eestil üldse merendus- ega laiemalt veenduspoliitikat. Ja mida rohkem veesõidukite müük kasvab, seda põletavam on küsimus, kus neid hoida või vette lasta. Tean päris mitut ärimeest, kes hoiavad oma sõidukeid seepärast hoopis kuskil lõunamaa vetes. Ja maksavad selle eest tubli raha. Sinna, mitte Eestile.
Vaadakem, kui palju meil siis õieti on (väike) sadamaid. Vähe. Milline on nende kvaliteet? Meil praktiliselt pole infrastruktuuri. Seesama Siilats on märkinud, et vaid viis-kuus sadamat on sellised, nagu nad peaksid olema.

ÄRIIDEE: Täiesti tavaline matk...  Porsche seljas
Üks, kaks, kolm, neli... kolmteist, neliteist. Imelik, loendavad segaduses turistid Monaco piiripunkti ääres paikneval parkimisplatsil. Just 14 laitmatut, eri värvitoonides Porsche lipulaeva 911 mudelit asub suure kollase bussi taha ritta. Lumivalgest kiirust ning ilu sümboliseerivast sõidukist välja astuvat ninameest ümbritseb kiiresti teistest Porschedest pärit inimeste parv. Arutatakse inglise keeles viimaseid Monte Carlosse sissesõidu üksikasju.
Ei, tegemist pole Monaco ilusate ja rikaste klubiga, kes on end nalja pärast üksteise järel koduteedel kihutamiseks punti võtnud. "Ostsime lihtsalt sellise reisipaketi. Porsched, viietärnihotellid, ehtne šampanja - kõik, mis selle juurde kuulub," selgitab uudistajatele reisiseltskonna võtmeisik. Kogu lõbu eest tuleb maksta 70 500 krooni. Uudishimulikele pealtvaatajatele läheneva grupijuhi käes on klantspaberile trükitud reklaamraamat "Porche Travel Club" ("Porsche reisiklubi" - toim). Head lugemist ning taaskohtumist soovides jätab ta turismigrupi omapead. Neliteist Porschet võtavad rivvi ja lahkuvad.

BLRT Grupp asutas Norras laevaehituseks uue ühisfirma
BLRT Grupp asutas Norras Fiskerstrand Verftiga ühisfirma
Selle ettevõtte abil loodetakse saada kaalukas tükk väiksemate laevade, eeskätt parvlaevade ehitamise turust.
Fiskerstrandi juhataja Rolf Fiskerstrand märkis, et ühisfirma loomiseks andis usku kaheksa aasta pikkune hea koostöö BLRT Gruppi kuuluva Klaipeda laevatehasega.
Firma tulevikuplaanidest rääkides tõdes Fiskerstrand, et esialgu on eesmärgiks reisijatele ja autodele mõeldud ro-ro tüüpi parvlaevade, kaubalaevade ja kalalaevade ehitus. Kaks järgmist parvlaeva antakse lähiajal üle Portugali tellijale Atlantic Ferries.
Konkurentsieeliseks teiste Skandinaavia laevaehitajate ees hindas Fiskerstrand asjaolu, et osaliselt tehakse laevaehitustöid Leedus, kus see on odavam ja väga hea kvaliteediga.

Eesti firmad hakkavad kosmose avarusi uurima
Minister Juhan Parts allkirjastab täna koostöölepingu Euroopa kosmoseagentuuriga.
Sõlmitav koostööleping avab Eestile ja siinsetele ettevõtjatele võimaluse tihedamalt osaleda Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) töös.
Raamleping paneb paika kuus koostöövaldkonda: kosmoseteadus, Maa uuringud, telekommunikatsioon, mikrogravitatsiooni uuringud, tehnoloogia arendamine ja maapealsed tugisüsteemid.
Pärast lepingu sõlmimist soovib Eesti saada ESA koopereerunud liikmeks ning seejärel täisliikmeks. Kosmoseagentuuri liikmestaatus tagab riigi tööstusele kindlas mahus tellimusi, vastavalt sellele, kui palju riik mingit programmi rahastab.
ESA on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada kosmoseuuringuid, arendada uusi tehnoloogiaid ja tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Baskini anekdoodid
Professor pöördub eksami ajal tudengi poole:
"Ma näen, et te pabistate. Mis teha, eksam on nagu teater, kus teie olete näitleja, mina publik."
"Suurepärane, siis ma kutsun suflööri!"
Uudishimulik jalutaja küsib koera jalutavalt mehelt:
"Öelge, palun, mis tõugu koer teil on?"
"See on politsei koer…"
"Aga ta pole üldse sedamoodi… see on mingi krants!?"
"Ta ei peagi olema politseikoera moodi. Ta on salapolitseist!"
Poiss sõidab autobussis, istub ja loeb raamatut. Peatuses siseneb proua. Poiss hüppab püsti ja loovutab naisele koha.

JÄRJEJUTT (36): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Need üksikasjad olid teada ainult mulle, Leibole, Koulule ja Brunhilde von Zeitzile, ometi ütles vestluse ajal Koskkilahti Päivi, et ta pole näinud ühtegi küünlaga meest magistri tuppa sisenemas. Küsimus, kust Päivi teadis küünla kohta? "Häh," kohmas Päivi. "See on ju elementaarne - kui sa tahad kedagi ehmatada, siis sa ei pane ta toas laetuld polema. Sa äratad ta üles niimoodi ja ta näeb, et pole mingit kolli. Sa hiilid ja tuled küünlaga."
"Näib, nagu oleks sa ise seal olnud."
"Mul on lihtsalt pisut kujutlusvoimet."
Me vahetasime Kouluga sõnatu tunnustava pilgu ja ma jätkasin:
"Nagu me teame, ei viibinud hotellis tol ööl teisi külalisi peale kahe Viru kaupmehe, ja on äärmiselt ebatõenäoline, et Gulliveri oleks läinud hirmutama mõni tarbatlane. Asjaolusid arvestades tundus äärmiselt tähendusrikas, et hommikul oli Gulliver kurtnud, nagu oleks tahetud teda pudruga mürgitada. Keegi oli toonud talle ukse taha putru, ent see polnud kindlasti sodikäpp Paap, teie majordoomus. Kui puder ei olnud mürgitatud, siis tekib küsimus, et miks see seal üldse oli. Meie kullipilk suundus seega kahtlusaluste otsingul teie peale, meie kallid külalised-semiootikud. Kes võis tahta magister Gulliveri surma? Esialgu teadsime me vaid, et lord-doktor Dannars Rejktis kandis Gulliveri peale vimma. Ent see vimm innustas teda ja andis hoogu tema akadeemilisele karjäärile."

Uuest nädalast tulevad suvehommikud teisiti
Mulle meeldivad tööpäevade hommikud - juba mitu aastat olen neist suurt osa alustanud "Terevisiooniga". Alates jaanipäevast läheb saade sügiseni puhkusele.
Mulle meeldib see seltskond, kes telekaamerate ees päevast päeva ja nädalast nädalasse askeldab ning tunneb üksteist nii hästi, et oleks nagu perekond. Mulle meeldib nende saate ülesehitus, et raudselt iga pooltund on eetris uudised, kindlatel aegadel püsirubriigid (toidutegemine, füüsikakatsed, taimeteadus, multifilm, kinomuljed jne) ning sinna vahele päevakajalised intervjuud. Ka see, et hommikuses saates ei põlata ära maapiirkondade sündmusi ja et külalisi käib saates üle Eesti, mitte ainult Tallinnast, ning välismaaltki. Ja kõige rohkem meeldib mulle see, et saadet tehakse alati hea tuju ja inimliku soojusega.
Olen vahel tööle hiljakski jäänud, sest "Terevisioonis" räägitakse mõnel teemal, mis minu ametitööd puudutab ja mind huvitab. Enam seda muret pole, sest tulevast nädalast saadab ETV "Terevisiooni" puhkusele ja asendussaadet, nagu läinud suvel oli "Värskelt õhus", sel aastal raha kokkuhoiuks enam ei tehta.

Reklaam peab ajakirjandusest eristuma
Eesti ajalehtede liidu nõukogu kinnitas reklaami ja ajakir-jandusliku sisu eristamise hea tava leppe, millest EALL-i ajakirjandusväljaanded peaksid reklaami avaldamisel lähtuma.
Reklaam ja suhtekorraldusmaterjal olgu selgelt eristatud ajakirjanduslikust tekstist ja pildist. Tuleb silmas pidada, et reklaamtekst ei tohiks olla ajakirjanduslikus vormis ega esitatud ajakirjanduslikus žanris, mis võib lugejat eksitada. Reklaami avaldamine uudisartiklina või intervjuuna ei ole kooskõlas hea tavaga. Koosseisuline ajakirjanik ei tohi kirjutada reklaamtekste.
Reklaami avaldamisel ei piisa sellest, kui lehe ülaserva on muu hulgas märgitud "reklaam, valimisreklaam või tasuline tekst". Iga konkreetne reklaam peab olema sõltumata viitest lugejale selgelt eristatav.

Keda suudaks šokeerida ropendamine? 
Juunikuu Heat - teate küll seda tasuta taskuajakirja - püüab pilku. Kaanelt vaatab vastu vana hea must-valge hoiatus "Parental Advisory: Explict Lyrics". Kas 1980-ndatel nelja senaatori-
proua algatatud ristikäik laulutekstide vastu on suure hilinemisega jõudnud ka Eestisse?
Ei ole. Heat on nagu alati - värvilised pildid, MTV nurk, plaadiarvustused, peoplaan, filmitutvustused, koomiks ja mõned uudisnupud. Ei midagi amoraalset. Või siiski: meesteka-naisteka paarisleheküljel kirjutavad keegi mees ja keegi naine inimsuhetest, seksist. Tundub, et mõlemad tekstid proovivad oma otsekohese keelekasutusega šokeerida. Sellepärast siis hoiatus kaanel. Paraku on "vanad rõvetsejad" Sauter ja Kender ees. Pärast seda, kui Kender pühendas oma

TUNNE KELAM: Eesti võiks end EL-is profileerida Venemaa eksperdina
Euroopat on ühe enam hakanud huvitama Venemaa kui kaubapartneri tähtsuse kõrval Venemaa arengute tegelik olemus. Suurte otsustajate jaoks pole küsimus niivõrd demokraatlike väärtuste ja inimõiguste taandarengus, kuivõrd Venemaa käitumise usaldusväärsuses ja rahvusvaheliste reeglite järgimise võimes.
Just usaldusväärsus ja kokkulepete täitmise tahe on kriteerium edasise pikaajalise majandusliku koostöö jaoks. Samas on 2006.a. lõpust alates suluseisus Vene- EL partnerlus- ja koostööleppe (PKL) uuendamine, mis takerdub sellesama kokkulepete ja heade tavade rikkumise kännu taha - Venemaa kehtestas Poola toiduainetele ekspordikeelu ning Poolal ei jäänud muud üle kui PKL uuendamisele asumine blokeerida. EL ilmutas siin solidaarsust oma liikmesriigiga.
EL ja Venemaa on kahtlemata vastastikuste huvidega ühendatud. Kuid paanikahõngulised väited, nagu oleks vastastikune sõltuvus nii tugev, et sellele tuleb allutada kõik muud kaalutlused, ei kannata kriitikat.

ALEKSANDER PULVER: mängulist vägivalda ei ole vaja karta
See vägivald, mis on mänguline ei ole see vägivald, mida karta. Selles tähenduses ei ole Eesti telekanalites vägivalda palju näha.
Tõeliselt hirmutavad on need filmid, mis on väga realistlikud. See, kus on palju ketšupit ning mingid ebamäärased sarvedega olendid, on nagu rohkem naljanumber.
Need inimesed, kellel on nagunii kalduvus olla vägivaldne, võivad tõesti muutuda vägivaldsemaks peale sellist tüüpi filmide nägemist.
See on paratamatu, et vähemalt 5 protsenti meie seast on geneetilised psühhopaadid, kes ei löö risti ette noa või mõne muu vahendiga tapmise ees.
Filosoofiline küsimus on selles, kas meedia peaks muutuma täiesti vägivallavabaks? Paraku leiab inimene, kellel on kalduvus olla vägivaldne nii või teisiti mudeli, viisi ja koha, kus ta ennast välja elada saab.

ANTS LAANEOTS: Riigi kaitse ja sisejulgeolek
Meie idanaabri viimase aja käitumine peaks meid ärevaks tegema. Ma tahaksin rõhutada kaht olulist aspekti: esiteks süvenev välispoliitiline agressiivsus ja teiseks sisepoliitilisele areenile suunatud tegevus.
See pole mingi uudis, et Venemaa püüab vastanduda läänele kõikvõimalikes küsimustes - alates väiksematest ja suurematest tülidest oma naabritega kuni tavarelvastusleppe külmutamiseni välja. Samal ajal näidatakse üles sooja suhtumist selliste riikide kui Iraan või Põhja-Korea vastu.
Juba aastaid on Venemaa üritanud taastada Nõukogude Liidu lagunemisega kadunud kontrolli postsotsialistlikus ruumis. Üritatakse hinge sisse puhuda ka SRÜ-le. Sellesuunaline tegevus puudutab ka Baltimaid.
Samas on kasutusele tulnud ka uusi võtteid. Üks uusi nähtusi on see, et pidevalt proovitakse järele NATO ja Euroopa Liidu ühtsust ja taluvuse piire. Selleks kasutatakse nii poliitilisi kui ka majanduslikke võtteid. Eriti efektiivne relv selles võitluses on olnud energia. Uus nähtus on ka info- ja küberrünnakud, kus ei üritata mitte relvade, vaid veebi kaudu halvata oma vastaste elu ja tegevust.

KAIDO JAANSON: Torm veeklaasis
Äsja puhkenud järjekordne "skandaal" Magnus Ilmjärve monograafia "Hääletu alistumine" ümber on leheneegritele (palun seda mitte solvamisena võtta, see pole mõeldud selliselt, vastupidi, olen lihtsalt tollase ajakirjanduse mõju all, millest kohe juttu tuleb) tänuväärt allikas täitmaks suvisel ajal leheruumi.
Ma ei taha sõna võtta Jaak Valge ja Magnus Ilmjärve diskussioonis, millesse on ajakirjanduse kaudu juba kaasatud teisigi ajaloolasi. Esiteks ma ei tea, ei jõua ega suudagi endale selgeks teha kõiki detaile. Teiseks tean ja ositi ka arvan teadvat tausta niivõrd detailselt, et neist kirjutamine täidaks köiteid, viiks peateemast kõrvale ja kaugemale ning oleks mõnest aspektist võetuna delikaatsetesse isikuandmetesse sekkumine, kui kasutada tänapäeval populaarseks saanud väljendit.
Skandinaavlased Eestist...
Nüüd varsti ligi sajand tagasi. Minu kandidaadidissertatsiooni teemaks olid Eesti ja Skandinaavia maade (Taani, Rootsi, Norra) suhted sõdadevahelisel perioodil, seega eelmise sajandi 1920.-1930. aastail. Piirdusin aastatega 1917-1925, materjalist piisas nõutud mahuga oopuse kokkusaamiseks.

RAIN KOOLI: Elutoas tapetakse iga päev
Suurbritannias langetati ajalooline otsus. Filmide ning arvutimängude eeltsensuuriga tegelev organ BBFC keelas esimest korda kümne aasta jooksul ära arvutimängu.
BBFC juhi David Cooke'i sõnul etendavad mängu "Manhunt 2" tapmisstseenid sadismi, mida ei tundu piiravat mingid moraalsed dilemmad. Seetõttu ei saa seda mängu terves Suurbritannias müüa, laenutada ega tasuta jagada. Viimati juhtus midagi sellist 1997. aastal. Siis seadis BBFC põlu alla arvutimängu "Carmageddon".
Arvutimängude vägivaldsus ei ole muidugi uus teema, küll aga endiselt poolik. See, kas ja kui palju mõjutavad vägivaldsed arvutimängud neid mängivate indiviidide käitumist, ei ole siiani üheselt selgeks vaieldud.
Ise kuulun sellesse koolkonda, kes ei leia, et elusolendite - olgu need hiidämblikud, tulnukad või inimesed - peade purustamine teismelist või veel nooremat maailmakodanikku mingilgi moel arendaks. Elujaatavate väärtustega ning tasakaalukate vanemate järeltulijast ei tule tänu "hakeldamismängudele" ehk roimarit, aga kui nendes mängudes peitub mõni kasutegur, siis on see maetud nii sügavale, et minu pilk sinnani ei küüni.

Alkoholipiirang olgu ühtlane
Kõigile selge seisukoht padujoomise arutusest taandub jälle üksteisele ärategemiseks, kellel kui suur õigus on sel sõnnil sarvist võtta ja kas seda õigust üldse on. Loed ja kuuled seinast seina olevaid sõnavõtte ja arvamusi - hakkab tekkima tunne, et kiputakse lausa inimõiguste alustalade kallale, kui piirata vägijookide kättesaadavust.
On ju üldiselt teada alkoholist johtuvate hädade register: kuritegevus, liiklusavariid, tööõnnetused, sandistatud tervis, lagunenud perekonnad jne. Kuigi kõik ei juhtu just sajaprotsendiliselt ainult viinavea tõttu, on enamik hädasid siiski seotud alkoholi kuritarvitamisega.
Miks siis ikkagi käib üle jõu riiklikult seda enesehävitusjada takistada, suruda mõistlikesse, kaaskodanikke mittehäirivatesse raamidesse? Kas ainult sellepärast, et vägijookide tootjad ja sellelt hädade realt tulu saajad on meie endi mõjukate seast, kellel on hoovad seda piiramise-keelamise protsessi mõjutada?

Pätsi tegevuse uurimisest
Ajaloolane Magnus Ilmjärv on Pätsi ajast kirjutades lähtunud väga suures ulatuses Vene arhiivides olevatest N Liidu luurajate ja saadikute aruannetest.
Raske on uskuda, et otsus alistuda vastupanuta tehti ilma olukorda ja võimalusi hindamata ja ainult Pätsi arvamuse või nõude põhjal. Me ei saa iialgi teada, kas Jaan Tõnisson oleks teinud teisiti, kui tema oleks president olnud. Samuti ei saa me kunagi teada, mida N Liit oleks teinud, kui oleks osutatud sõjalist vastupanu.
Vaikiva ajastu tõttu oli Pätsil kindlasti poliitikute hulgas vaenlasi. Pusta on kirjutanud oma vangis olemisest raamatu. Aga ei Pusta ega keegi teine pole Pätsi reeturiks pidanud. Kui reetmisel oleks olnud isegi vaid mingi kaudne põhjus, kas siis seda oleks pagulusse jõudnud Pätsi vastased vaka all hoidnud? Teades, kui ägedalt paguluse algaastail Rootsis meie poliitikud üksteist tõrvasid, oleks olnud Pätsi ja tema mõttekaaslaste süüdistamine täiesti arusaadav.

REPLIIK: Käärid hariduses
Eestis süvenevad käärid nõrkade ja tugevate õpilaste vahel, võib väita riigieksamitulemuste põhjal. Väheneb aga nn tugevate keskmiste mass. Süvenevat lõhet võib seletada haridusliku kihistumisega: parimad koolid valivad välja parimad õpilased ning tõmbavad ligi ka parimaid õpetajaid.
Rahvusvahelised PISA haridusuuringud osutavad, et mida väiksem on lõhe "tippude" ja "mahajääjate" vahel, seda kõrgem on riigi õpilaste statistiline keskmine. Näiteks Soome keskmine kooliõpilane saab PISA testis paremaid tulemusi kui tema Saksa eakaaslane. Põhjus: Saksamaal sorteeritakse - nagu Eestis - õpilased varakult "headeks" ja "halbadeks", egalitaarses Soomes õpetatakse neid aga üheskoos, pakkudes mahajääjatele kvaliteetseid järeleaitamistunde.

JUHTKIRI: Suurte ootustega ülemkogu
Täna algavalt Euroopa Liidu ülemkogult oodatakse palju. Riigipeade kohtumine peab andma uue suuna Euroopa läppunud põhiseadusliku leppe protsessile. Lepet on vaja, et korrastada paljuski evolutsiooniliselt arenenud EL-i alusdokumente ja institutsioone.
Praegu ei taha keegi tagasi pöörduda põhiseadusliku leppe suure ja konstitutsiooniretoorikast kantud versiooni juurde, mis kaks aastat tagasi Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletustel tagasi lükati. Leppe praeguses versioonis on loobutud kõigest, mis muudaks Euroopa Liidu föderatsiooniga sarnasemaks, ka näiteks sümbolitest ja ühtsemast välispoliitikast, ning ilmselt ei seota teda ka põhiõiguste hartaga.
Ülemkogu üheks sõlmpunktiks saab suurte ja väikeste liikmesriikide hääle kuulda olemine. Poola ei olnud rahul väljapakutud kvalifitseeritud enamuse hääletussüsteemiga, mis looks eelise suurriikidele, ning ähvardas vetoga. Eilseks oli peaminister Jaroslaw Kaczynski oma tooni oluliselt pehmendanud ning pakkus alternatiivina välja rahvaarvu ruutjuurel põhineva hääletussüsteemi, mis annaks väiksema rahvaarvuga riikidele hääletustel laiema kõlapinna. Esialgu on selle ettepanekuga nõus vaid Tšehhi.

Pärnust sai täna jälle suvepealinn
Seoses suve algusega täna õhtul anti Pärnule üle suvepealinna tiitel.
Suvepealinna tiitel lähetati Tallinnast Pärnu poole traditsiooniliselt teele jalgratturitega, teatas "Aktuaalne Kaamera". Jalgratturite hulgas oli ka Jaan Kirsipuu.
Tiitli võttis jalgpalluritelt vastu Pärnu abilinnapea Jane Mets ja suvepealinna lipp heisati Pärnu rannas kell 21.08, kui suvi ametlikult algas.

Läti julgestuspolitsei sai Tartus autojuhtimise täiendkoolitust
Tartus Raadi lennuväljal täiendasid Läti julgestuspolitseinikud end autokolonni koostamisel, kaitseautoga liiklemisel kui lihvisid oskusi liberajal.
Kolmadat päeva viibib Tartus 12 Läti julgestuspolitseinikku, kes tegelevad oma kodumaal nii presidendi kui teiste väga tähtsate inimeste turvamisega, teatasid TV3 "Seitsmesed uudised".
Lätlastele viiakse Raadi lennujaamal läbi autokoolitus nii vigursõidus, kaitseautoga liikumisel kui liberajal. Lätlased jäid koolitusega rahule.

Valitsus andis täna sugulastele üle teised Tõnismäele maetud säilmed
Eesti valitsus andis täna üle Tõnismäe väljakaevamistel välja tulnud Nõukogude armee sõduri Vassili Volkovi säilmed tema õele Tatjana Volkovale.
Tegemist on teiste säilmetega, mis sugulastele üle on antud, teatasid TV3 "Seitsmesed uudised". Eelnevalt on need üle antud ka kapten Aleksei pojale.
Pärast lepingu allkirjastamist toimus leinateenistus, kus sarga juurde asetati ka pärg. Tatjana Volkova lubas viia säilmed Moskvasse ja need seal maha matta.

Metsa Johani Talu võitis kohtus PRIA-t
Riigikohus rahuldas Metsa Johani Talu taotluse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu, mis jättis talule 148 210 krooni suuruse toetuse andmata, kuna maad ei kasutatud PRIA hinnangul põllumajanduslikul eesmärgil.
Metsa Johani Talu esitas 2005. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse kokku 285,78 hektarile maale.
PRIA käskkirjaga jäeti Metsa Johani Talu toetustaotlus summas 148 210 krooni 76 senti rahuldamata, kuna kohapealse kontrolli käigus tehti kindlaks, et sellel maal kasvas osaliselt mets. Metsa Johani Talult nõuti tagasi ka 2004. aastal välja makstud toetus. Vaidlusaluseid maid kasutas Saaremaal Kaarma vallas asuv Metsa Johani Talu loomade karjatamiseks. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et PRIA ei põhjendanud otsuse tegemisel, miks Metsa Johani Talu vaidlusalusel maal, kus kasvas puid, ei olnud puudest hoolimata võimalik loomi karjatada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel.

Ilves määras Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse uue nõukogu
Seoses ühiskondliku leppe protsessi uuendamisega ja leppe sihtasutuse tegevuse ümberkorraldamisega määras president Toomas Hendrik Ilves oma tänase otsusega sihtasutuse uue nõukogu.
Nõukogu liikmeteks on Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Ain-Elmar Kaasik, Tallinna Tehnikaülikooli arendusprorektor Andres Keevallik, Eesti iluuisutamise koondise peatreener Anna Levandi, Eesti Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone, tuntud ärijuht ja konsultant Raivo Vare ning Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann.
President Ilvese sõnul saab Eesti arengut edukaks pidada siis, kui meil toimib vaba ja sõltumatu kodanikuühiskond.
"Vaid neutraalne ja poliitiliselt sõltumatu valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik saab anda oma panuse Eesti arengu kujundamisel, edendades oma tegevuse kaudu demokraatiat ja kodanikuvastutust riigis," märkis Eesti riigipea.

Angerjas jõuab ülemaailmsesse ohustatud liikide nimekirja
Haagis toimunud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni osapoolte 14. konverentsil osalejad otsustasid kanda Euroopa angerja ohustatud liikide nimekirja.
"Euroopa angerja arvukus on alates 1980. aastast vähenenud 90-95%," põhjendas otsust keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi. "Eriti ohustatud on angerjas seetõttu, et Euroopa vetes püütakse teda massiliselt just varases arengujärgus ehk klaasangerjana."
Klaasangerjas on väga hinnatud Aasia riikides, eelkõige Hiinas ja Jaapanis. Ka püütakse klaasangerjat kalakasvatuste tarbeks.
Otsus kanda angerjas ohustatud liikide nimistusse ei mõjuta angerja püüki, küll aga toob kaasa muudatused angerjaga kauplemisel.
Elusangerjate ja angerjatoodete EL-ist väljaveoks peab taotlema loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) loa. Eestis tuleb vastava loa saamiseks taotluse ja angerjate legaalset päritolu tõendava dokumendiga pöörduda keskkonnaministeeriumi poole.

Maripuu lubas leida raviraha HIV positiivsetele
Sotsiaalminister Maret Maripuu lubas, et ministeerium leiab sügisel lisaraha pingelistele valdkondadele, kuhu ta riigi eelarvestrateegia arutelul summasid välja kaubelda ei suutnud.
Tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles Maripuu Päevalehe küsimusele vastates, et loomulikult tuleb leida 2008. aastal HIV positiivsete raviks puuduolevad 120 miljonit krooni. "On olemas need valdkonnad ja need teemad, mida ei saa kahtluse alla panna ja need rahasummad tuleb leida," ütles ta.
Päevaleht kirjutas eile, et sotsiaalkaitse teenustele on tuleva aasta kavandatavas riigieel- arves jagatud märkimisväärselt vähem raha, kui on vaja nende valdkondade normaalseks toimimiseks.
Erilist muret valmistavad ministeeriumile puudega laste ja täiskasvanute toetused, lastekodulapsed, aga samuti HIV-positiivsete ravi, haiglavõrgu investeeringud ja kiirabi. Näiteks HI-viiruse ja aidsi ravimite ostuks küsis sotsiaalministeerium 146,3 miljonit krooni. Rahandusministeerium pakkus kõigest 21 miljonit.

Juubelimärgi ideelahenduse konkursi võitis töö "Sünd" 
Eesti Vabariigi 90. aastapäeva märgi ideelahenduse konkursi võitis disainiagentuur "Velvet" esitatud konkursitöö "Sünd".
Teise koha sai konkursitöö "Peremärk", mille autor on Jaana Kool. Kolmanda koha vääriliseks tunnistas žürii töö "Sõbrad", autoriks disainiagentuur "Velvet".
"Žürii oli oma otsuses üksmeelne - võidutöö leidis tugeva poolehoiu tänu dünaamilisele ja tundlikule elegantsile. Märk väljendab Eesti uuendusmeelsust, on kaasaegne, hästi edasiarendatav ja mänguline," väljendas komisjoni esimees Andres Tali rahulolu konkursi tulemusega.
Eesti Vabariigi 90. aastapäeva märgi ideelahenduse konkursile laekus 85 ideekavandit.
Märgi eesmärk on ühendada Eesti Vabariik 90. aastapäeva tähistamisel ühise visuaalse mõttelõngaga. See tähendab, et lõimida kõiki kodanikke ja residente iseseisvast Eestist rõõmu tundma. Süvendada oma riigi tunnet ja kinnitada: Eesti on tervik nii ajas kui ruumis - tugev, teotahteline, tark, uuendusmeelne ja elujõuline koos oma südi rahvaga.

Pühade ajal on liiklus kogu Eestis tugevdatud järelevalve all
Saabuval nädalavahetusel on politsei liiklusohutuse tagamiseks väljas täiendavate jõududega, pöörates suurendatud tähelepanu liiklejate ohutusele ja liikluseeskirjade rikkumistele.
Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse vanemkomissar Tõnis Sulu kommenteerib suurendatud tähelepanu liiklusele: "Jaanipäev ning sellel järgnev öö on juba aastaid olnud liikluses üks ohtlikemaid. Sel aastal panustab politsei täiendavate jõududega liiklusõnnetuste ennetamisse.
Ühendatud jõududega sekkume jõulisemalt liikluseeskirjade rikkumistesse. Prioriteetideks on jälgida turvavööde kasutamist ja lubatud sõidukiirusest kinnipidamist ning kindlasti pöörame tähelepanu ka joobes juhtide avastamisele. Tähelepanu juhiksin veel pühadeaegsele liiklustiheduse kasvule maanteedel, rõhutades ohutu pikivahe hoidmise olulisust ning soovitan vältida ohtlikke möödasõite. Sõiduaega planeerides arvestage täiendava ajakuluga. Samas juhin tähelepanu ka veekogudel liigeldes ohutusnõuete täitmisele- kaine pea, päästevesti kasutamine, sõiduvahend seisukord jne."

Euroopa Liikumise uus juhataja on Anna-Maria Galojan
Eesti Euroopa Liikumise nõukogu valis ühehäälselt organisatsiooni uueks juhatajaks Anna-Maria Galojani.
Käesolevl nädalal tööd alustanud uue juhataja prioriteetideks on kodanikuühiskonna kaasamine Euroopa poliitikate kujundamisse ja senisest suurema tähelepanu pööramine euroopalikele väärtustele nagu tolerants ja austus erinevate ühiskonna gruppide vahel, mis omakorda aitab arendada teadlikku ja avatud kodanikuühiskonda, vahendas Eesti Euroopa liikumine.
"Euroopa Liikumine peab aktiivselt kaasama Eesti elanikke Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse," ütles Galojan. Tema juhatajaks valimisel arvestati tema praktilisi kogemusi ja teadmisi Euroopa Liidu kohta. Tema senised tegevused on teinud temast tugeva eksperdi ELi energia- ja naabruspoliitika valdkonnas.

Lukas: eesti ja vene koolide kirjanditeemad peaksid olema samad
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase hinnangul peaks eesti ja vene koolidel olema ühesugused lõpukirjandi teemad.
Ministri sõnul peaksid eesti- ja venekeelsete lõpukirjandite teemad tulevikus ühesugused olema.
"Mina olen seisukohal, et need teemad peaks olema sarnased, ütleme samad," ütles Lukas valitsuse pressikonverentsil.
Ta lisas, et niikaua kui toimub venekeelsete kirjandite kirjutamine, ei saa kirjandite pealkirjad keelelistest nüanssidest tulevnevalt olla täpselt samasugused.
Tänavu 14. aprillil toimunud lõpukirjandi eestikeelsed teemad olid:
1. Eesti mured on ka minu mured
2. Kirjutatud ja kirjutamata seadustest
3. Haridus - vahend või eesmärk
4. Kõigel on hind, aga vähesel väärtus
5. Mida suudab avalik arvamus?

Kadunud 73-aastane naine leiti
10. juunil kodust lahkunud Elfride Salmistu asukoht on teada ja temaga on kõik korras.
Jõhvi politseiosakond tänab kõiki, kes aitasid naise asukohta leida.

Soome kõrgeim kohus jättis Eesti inimkaubitsejate karistuse jõusse
Soome kõrgeim kohus jättis jõusse teise astme kohtu otsuse millega, mõisteti Eesti-Soome ühisjõuk jõhkras inimkaubitsemises süüdi.
Sellega on jõustunud Soome ajaloo esimene inimkaubandust käsitlev otsus, kirjutab Iltalehti.
Seitsmest liikmest koosnenud jõuk kupeldas alates 2004. aastast kuni 2006. aastani Soomes 15 Eesti päritolu naist, kelle seas oli üks vaimupuudega neiu, kellele lubati Soomes lapsehoidja tööd.
Grupeeringu juht 32- aastane Uno Ilves peab kandma 5-aastast karistust. 24-aastane Taavi Zdanovits, 23-aastane Urmo Maalinn ja 35- aastane Raul Traublo peavad vangis veetma üle kolme aasta.
33-aastane soomlane Simeon Marttila, 38-aastane soomlane Mikko Hilden ning grupi ainukene naisliige 26-aastane eestlane Agnes Angelsctok peavad vangis olema natuke üle kahe aasta.

Mobiilkõned ja internet lennukis saavad reaalsuseks
Euroopa lennuohutusagentuur muutis mobiiltelefonide ja pihuarvutite kasutamise regulatsioone lennukis, mis tähendab et 1. septembrist on OnAir süsteemiga varustatud Airbusi lennukite reisijatel võimalik teha mobiilkõnesid, saata SMSe ja meile.
Lennuki pardatöötajad saavad vajadusel süsteemi välja lülitada või piirata tekstiteenuste nagu SMSide saatmist, kirjutas International Herald Tribune, kirjutab Äripäev.
Esimene lennuk, mis uue süsteemiga kaasa läheb, on tõenäoliselt Air France'i lühikesi distantse lendav lennuk Airbus A318. Suurbritannia lennuliin BMI, Portugali lennuliin TAP ja odavlennufirma Ryanair on alla kirjutanud uute teenuste ostutamisele, ütles kommunikatsiooniteenustefirma OnAiri turundusjuht Graham Lake.
"Me oleme loomulikult vaimustatud nendest uudistest. Reisijad saavad varsti kasutada oma mobiiltelefone lennukiga õhus olles," ütles ta.
Samas kõneminuti hind võib muuta need kõned lühikeseks. Kõne minutihind võib olla umbes 2,50 dollarit ehk 29 krooni ja SMS-i hind 6 krooni. Tasu kõne eest maksab reisija sarnaselt välismaal tehtud kõnede eest, kasu jagavad lennuliin, OnAir ja kliendi enda mobiilioperaator.

Politsei, piirivalve ja KMA ühendamist hakkab juhtima Marek Helm
Siseminister Jüri Pihl nimetab siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Marek Helmi politseiameti, piirivalveameti ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamise kava eestvedajaks.
"Juba kevadel, mil haldusalasse kuuluvate ametkondade peadirektorid ja siseministeeriumi juhtkond esialgse liitmise visiooni kokku panid, jõuti üksmeelele, et liitmise projekti vedav inimene ei tule ühegi liidetava ameti seest," ütles minister Pihl, kelle sõnul räägib Helmi kasuks ka tema eelnev kogemus maksu- ja tolliameti liitmisel.
"Nende kahe ameti liitmine on kindlasti üks edulugusid Eesti avaliku halduse korraldamisel. Selle positiivseid kogemusi ja õppetunde saab kasutada ka kolme ametkonna liitmisel," ütles Pihl.
Marek Helmi leiab, et Eesti sisejulgeoleku süsteem vajab sellist lahendust, mis arvestab siseministeeriumi valitsemisalast väljapool toimuvat, olgu selleks siis Schengeniga liitumine või demograafiline areng Eestis.

Eksperdid soovitavad Saaremaal vähipüügi keelustada
Eile, 20. juunil kogunes Saaremaale Põduste jões vähkide surma asjaolusid uuriv ekspertrühm, kes lähipäevil teeb keskkonnaministrile ettepaneku keelata tänavusuvine vähipüük kogu Saaremaal.
Ekspertrühma kuuluvad keskkonna- ja põllumajandusministeeriumi, veterinaar- ja toiduameti, keskkonnainspektsiooni, Eesti maaülikooli ja kohaliku keskkonnateenistuse ning maavalitsuse esindajad.
"Otsustasime ühiselt, et vähikatku leviku vältimiseks Põduste jõest teistesse veekogudesse tuleb keskkonnaministrile teha ettepanek keelustada tänavune vähipüük kogu Saaremaal," ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. "Kogu maakonnas püügi keelamine võimaldab paremini tagada järelevalvet selle üle, et vähikatkuga veekogust ei toimuks püügivahenditega katku kandmist teistesse veekogudesse."
Vähihaiguse lokaliseerimiseks püütakse lähiajal tõkestada ka Põduste jõe ülesvoolul paiknevad veelahkmed, et takistada vee-elustiku ja koos sellega katku levikut Põduste jõest ja Laugi peakraavist teistesse jõgedesse.

Eesti toetab Gruusia kutseharidust 2,3 miljoni krooniga
Välisminister Urmas Paet allkirjastas käskkirja, mille alusel eraldab välisministeerium Gruusia kutseharidussüsteemi kaasajastamiseks 2 306 701 krooni.
"Oleme sarnase tee aastatega läbi käinud ja teame, kui oluline on väline toetus ning võimalus õppida teiste kogemustest," ütles Paet ministeeriumi pressitalituse vahendusel. "Eesti kogemused ja teadmised on Gruusias väga oodatud," lisas ta.
Gruusia haridussüsteem on pöördeliste reformide etapis. Vaja on muutusi koolide õppetöö sisus ja korralduses ning koolijuhtimises.
Projekti kogueelarve on 3 miljonit krooni ning see viiakse ellu koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ja nelja Eesti kutseõppeasutusega - Tartu Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus, Tallinna Ehituskool ja Eesti Mereakadeemia Merekool.
Projekti käigus jagavad Eesti eksperdid Gruusia kutseõpetajatele, koolijuhtidele ning haridus- ja teadusministeeriumi spetsialistidele kogemusi Eesti kutsehariduse kujundamise osas.

Kultuuriministeeriumi juurde luuaks autoriõiguse komisjon
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks kultuuriminister Laine Jänes esitatud korralduse, mille kohaselt luuakse ministeeriumi juurde autorõiguse komisjon.
Komisjon hakkab valitsusele andma ülevaateid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse olukorrast ning autoriõigusaktide kohaldamise praktikast iga aasta teises ja neljandas kvartalis, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Valitsus nimetab komisjoni liikmed viieks aastaks.
Komisjoni esimeheks nimetatakse kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus ning komisjoni liikmeteks: Marju Agarmaa (justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik); Urmas Ambur (Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor); Ilmar Härg (Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni juhatuse liige); Karin Victoria Kuuskemaa (Eesti Televisiooni õigusosakonna juht); Piret Liira (rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakonna tollitalituse peaspetsialist); Urmas Oru (Eesti Ringhäälingute Liidu juhatuse liige); Heiki Pisuke (Tartu Ülikooli Õigusinstituudi intellektuaalse omandi professor); Kalev Rattus (Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor); Toomas Seppel (kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakonna levitalituse juhataja kohusetäitja); Signe Siim (Eesti Kirjastuste Liidu juhatuse liige, kirjastuse Maalehe Raamat direktor); Kaido Uduste (OÜ Advokaadibüroo Kaido Uduste advokaat) ja Mari Uueda (Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevdirektor).

Üle Eesti kõikus vool
Täna hommikune Eesti Energia energiasüsteemi pingelangus ning ühe liini tavapärane välja lülitamine põhjustas kaks voolukõikumist, millest esimene puudutas suuremal või vähemal määral kogu Eestit.
Eesti Energia Põhivõrgu pressiesindaja Kätlin Kruus rääkis Päevaleht Online'ile, et hommikul kella 9 ajal toimunud pingemuutus oli seotud Eesti Elektrijaama omatarbetrafo lühisega.
Kella 11 ajal toimunud voolukõikumine oli aga tingitud ühe liini välja lülitamisest.
Pressiesindaja sõnul oli tegemist tavalise praktikaga. "Täna oli vaid selline juhus, et kaks väikest voolukõikumist sattusid ühele päevale," lausus ta.
Tarbija jaoks tähendas pingemuutus hetkeks kustuvaid tulesid ning kodumasinate hetkelist väljalülitumist. Pingemuutusest tingitud kahju kohta võib Eesti Energiale kahjunõude esitada.

Eesti mehed alustavad ümbermaailmareisi
Pühapäeval, 24. juunil kell 13 alustavad kolm meremeest kapten Hillar Kukk, Simmu Sillamaa ja Jaanus Kirs Hiiumaalt Orjaku sadamast kaheaastast ümbermaailmareisi.
Mehed läbivad oma reisiga 57 sadamat, 35 riiki, sõidavad 36 000 meremiili ning plaanivad maha müüa viimase kui ühe miili. Miilide müüki alustatakse pühapäeval kell 13. Esimese läbitud miili on kapten lubanud kinkida oma lapselapsele.
"Loomulikult on meie kui tulihingeliste meremeeste unistus rännata ümber maailma. Me ei otsi ümbermaailmareisiga ohtu ega hulljulgeid seiklusi. Läheme Martha meeskonnaga levitama lihtsat sõnumit - inimesed peaksid rohkem väärtustama elu: tervist, inimsuhteid ja puhtamat keskkonda. Üha enam linnastuvas maailmas neid väärtusi napib," rääkis kapten Hillar Kukk.
Jaht Martha ümbermaailmasõit saab alguse Hiiumaalt Orjaku sadamast Tuletorni kai äärest jaanipäeval, 24. juunil kell 13, kui ilm vähegi lubab. Kurss võetakse Ruhnule ja seejärel Ventspilsi sadamale Lätis. Jätkatakse piki Leedu, Poola ja Saksamaa rannikut. Kieli kanali kaudu jõutakse Balti merest Põhjamerre ja juuli lõpuks Hollandisse.

Reedel lõpeb Tartu ülikooli sisseastumiseksamitele registreerumine
Kuni 22. juunini saavad Tartu ülikooli päevase õppe rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppesse õppima asujad registreeruda sisseastumiseksamitele ülikooli kodulehel.
Kuigi enam kui pooltel bakalaureuseastme õppekavadel arvestatakse vastuvõtul ainult riigieksamite tulemusi, tuleb osadele õppekavadele õppima asumiseks sooritada siiski ka sisseastumiseksam(id).
Sisseastumiseksamile registreerudes saab üliõpilaskandidaat teada eksami toimumise aja ja koha. Samuti saadetakse tema e-postiaadressile kinnitus eksamile registreerumise kohta.
Kellel on veel plaan asuda õppima mõnda eriala, kus tuleb sooritada sisseastumiseksam, siis tuleks ennast kindlasti kiiresti registreerida. "Sel aastal me ilma eelneva registreerumiseta kedagi sisseastumiseksamile ei luba," toonitas vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo.
Vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul oli kolmapäeva pärastlõunaks 2600 registreeringu piir ületatud. Ootuspäraselt on enim registreerujaid akadeemilisele testile - 1132 (neist 1004 eestikeelsele ja 128 venekeelsele testile). Erialade lõikes on sarnaselt eelmisele aastale enim registreerutud sotsiaalteaduskonnas õpetatavatele ajakirjanduse ja suhtekorralduse, psühholoogia ning riigiteaduste erialakatsetele (igale eelmainitule üle 200 inimese). Neile järgnevad sotsiaalteaduskonna sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika (106 registreerunut) ning Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti erialad (81 registreerunut).

Vett küsinud noormees varastas apteegi kassa tühjaks
Ravimeid ostnud noormehele klaasi vett tooma läinud abivalmis apteeker pidi leppima tühjaks varastatud kassaga.
25-aastane vene keelt kõnelev noormees sisenes eile õhtul Türi linnas Viljandi tänaval asuvasse apteeki sooviga osta ravimeid. Pärast ostu küsis ta ravimite manustamiseks klaasi vett, vahendas Paide politseijaoskonna infojuht.
Pärast meesterahva lahkumist avastas proviisor, et kassast on kadunud 5950 krooni.
Meesterahvas oli umbes 1.85 meetrit pikk, tõmmu välimusega.
Juhtumi osas alustati kriminaalmenetlust.

Teismeline tüdruk viskas kaaslannale kiviga vastu pead
15-aastane tüdruk viskas esmaspäeva õhtul Tapa linnas kiviga 11-aastast tüdrukut.
Intsident leidis aset 18. juuni Laial tänaval asuva maja juures õhtul kella 22.30 ajal, vahendas Ida politseiprefektuur.
11-aastane tüdruk sai kergelt vigastada. "Muhk oli peas, käis kiirabis," ütles Viru ringkonnaprokuratuur Rakvere osakonna prokuröri abi Silvi Pass Päevaleht Online'ile. "Midagi tõsist õnneks ei juhtunud."
Passi sõnul olid tüdrukud omavahel tuttavad. Ta kinnitas, et kuriteo subjektiks olev ja enda teo eest vastutav 15-aastane tüdruk saab karistada.

Ekspress: Pronkssõdur vermiti mündile
Pronksiöö meenutuseks on vermitud kaks fantaasiamünti, üks pronksist ja teine vasest.
Mõlema mündi nominaaliks on 1 tüliõun, kirjutab Eesti Ekspress.
Ühesuguse kujundusega müntide esiküljel on Tõnismäe pronkssõdur, mida ümbritseb tekst "... on raske su koorem kanda ".
Tagaküljel on kujutatud Tõnismäe monument ühes müüriga.
Fantaasiamüntide autor on metallikunstnik Viktor Kuik, keda tuntakse kui paljude medalite loojat.
Mündid on müügil kollektsionääride koduleheküljel Eesti Koguja  hinnaga 220 krooni tükk.

Vene mundris sõdurid korrastasid Hiiumaa mälestusmärke
Laupäeval külastas Hiiumaad Vene Föderatsiooni Eesti saatkonna vanemnõunik Sergei Overtšenko, kes Vene suursaatkonna teatel käis koos Vene sõduritega korrastamas kuut Nõukogude sõdurite mälestusmärki.
Pealtnägijate sõnul askeldasid laupäeval Käina kiriku varemete lähedal asuva Nõukogude armee mälestusmärgi juures vene keelt kõnelevad ja laigulisi militaarrõivaid kandvad inimesed, kirjutab Hiiu Leht.
Lääne politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna vanemkomissar Erik Teder ütles, et nimetatud seltskond käis lihtsalt mälestusmärki korrastamas ja viis sinna lilled. "Dokumente me neil ei kontrollinud, kuna selleks puudus põhjus," ütles Teder.
Vene Föderatsiooni suursaatkonnast vastati, et laupäeval viibis Hiiumaal saatkonna vanemnõunik Sergei Overtšenko. Saatkonna sekretäri sõnul olid laigulistes vormides mehed Vene sõdurid sõnasõnalt "naši soldatõ", kes korrastasid mälestusmärke ja asetasid sinna lilli.

Lennujaama huviorbiidil olnud maja põles maha
Ööl vastu teisipäeva põles salapärastel asjaoludel maani maha Tallinna lennuvälja naaberkrundil Soodevahe külas eramaja.
Kinnistu on lennuvälja huviväljas: viimane, mida riigifirma pole lennuala laiendamisplaanide tagamiseks omanikult ära ostnud, kirjutab SL Õhtuleht.
Elektrita hoones käis omanik viimati pühapäeval. Ilm oli õnnetuse ööl selge ja pilvitu, seetõttu ei saanud elamut tabada ka välgulöök.
"Ainult pööraselt must suits ja sissevarisenud katusega leekides maja," räägib enne päästjaid, kiirabi ja politseid õnnetuspaika jõudnud mees. Mehe sõnul kuulis ta kohale kihutanud politseinikelt, et lennuvälja külje all asuva maja vastu on väidetavalt huvi tundnud laienemisplaane pidav kinnistunaaber Tallinna lennujaam.
Maa-ameti registri järgi Vana-Kasemetsa nime kandev kinnistu olevat teadjate sõnul viimane, mida riigifirma pole ostnud. Kõik muud lennuvälja laiendamiseks vajalikud maad on Tallinna lennujaamal juba käes.

Usinalt keelt õppivat vangi ootab 1080-kroonine kuupalk
Justiitsministeerium loodab, et 1. septembrist asub koolipingis riigikeelt omandama sadakond vangi, kelle tarvis on kavandatud neljakuulised kursused.
1080-kroonine tasu õppimise eest jõuab täismahus vaid nende kinnipeetavateni, kes saavad selgeks "vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava materjalist", kirjutab Postimees.
Sellest summast makstakse iga kuu välja 30 protsenti ja ülejäänud 70 protsenti kantakse vangi arvele koolituse lõpus. Õppetööle põhjuseta ilmumata jätmine on aga rahaliselt karistatav.
Sügisest maksab riik 1080 krooni suurust igakuist tasu neile kinnipeetavaile, kes õpivad vanglaseinte vahel tulemuslikult eesti keelt ega puudu põhjuseta õppetundidest.

Liiklusõnnetuses sai neli inimest viga
Kolmapäeva pärastlõunal sõitis Lembitu (s 1958) juhitud maastur tagant otsa ees peatunud ja vasakpööret sooritama asunud sõiduautole Opel, mida juhtis Ahti (s 1972).
Saadud löögist paiskus Opel vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Honda, mida juhtis Jevgeni (s 1948).
Kõikide sõidukite juhid ja Hondas viibinud kaassõitja Mihhail (s 1943) toimetati kehavigastustega Ida-Viru keskhaiglasse, vahendab siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakond.

Raudteesõidukilt löögi saanud mees hukkus
Kolmapäeval kella 17.31 ajal sai Lääne-Virumaal Tamsalus raudtee jalakäijate ülekäigurajal raudteerööbastel liikunud sõidukilt löögi tundmatu meesterahvas.
Seni tuvastamata meesterahvas sai löögi Aare (s 1972) juhitud universaalselt mootorseadmelt UNIMOG, millega on võimalik liikuda nii raudteel kui maanteel.
Mees hukkus sündmuskohal.

Tiiki kukkunud mees uppus
Kolmapäeva õhtul kell 20.03 teatati tiiki kukkunud ja vee alla vajunud meesterahvast Valgamaal Otepää vallas Kiriku külas.
Kohale kutsutud tuukrid tõid 48-aastase mehe surnukeha kaldale, vahendas päästeamet.

Paikre prügila kustutustööd jätkuvad
Kustutustööd teisipäeva õhtust saadik põlevas Paikre prügilas jätkuvad.
Prügilas on jäätmed ladustatud 1,4 ha suurusel alal ning jäätmete kihi paksus ulatub 2,5 meetrist 4 meetrini, vahendas päästeamet.
Kustutustöödele jäätmete ümbertõstmiseks kaasatud prügila rasketehnika. Eile õhtuks suudeti 1000 ruutmeetrist põlenguala poole võrra vähendada - 500 ruutmeetrile.
Järelkustutustööd jätkuvad.

Ekspress: Ordeni kandidaatide nimed salastatakse
Poliitikud kavatsevad muuta teenetemärkide seadust, et varjata avalikkuse eest presidendi poolt autasuta jäetuid.
President Toomas Hendrik Ilves jättis tänavu ordenita üle 70 inimese, kirjutab Eesti Ekspress. Nende hulgas oli sõjamees, Saksa Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks.
Nimekirjade salastamist "mõistlikuks perioodiks" nõuab riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Ta saatis justiitsminister Rein Langile eelmisel nädalal kirja, kus pidas autasust ilma jäänute nimede avaldamist "ebaõiglaseks" ja "alavääristavaks".
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Urmas Kukk leidis eelmisel aastal: "Ühiskonnal on õigus teada, mille eest on inimest autasustatud. Samasugune õigus on ühiskonnal teada, millistel põhjustel teenetemärgi saamiseks esitatud kodanik presidendi arvates selle vääriline siiski ei ole."

Ekspress: Prokurör Aasmann paneb ameti maha
Põhja-Eesti majandus- ja korruptsioonikuritegude uurimise juht Lauri Aasmann paneb jaanipäeval ameti solvunult maha, sest tema maja ehitaja pani huugama 500 000 kroonise ettemaksu.
Raha tagasi nõudes sattus aga prokurör kaitsepolitsei salajase jälitamise alla. Prokuröri tegevuse uurimiseks alustatud kriminaalasi lõpetati alles pärast siseminister Jüri Pihli ja justiitsminister Rein Langi jõulist sekkumist, kirjutab Eesti Ekspress.

Ekspress: Eliitkooli direktor jahmatas lapsevanemaid viinajutuga
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur saatis põhikooli lõpetajate vanematele enne lõpupidu mahlaka elektronkirja laste viinavõtmisest.
Kirja käskivast kõneviisist võib jääda mulje, et alkoholiprobleem on koolis üks tõsisemaid, kirjutab Eesti Ekspress. Direktor rõhutab ka, et ta võtab täie tõsidusega alkoholi koolist välja juurimist. Tähtis pole mitte sõnumi vorm, vaid sisu - "Me teame, et alaealised tarbivad alkoholi ja täiskasvanud teevad näo nagu poleks midagi olnud - see on silmakirjalikkus!"
Hendrik Agur lubab, et tema kooli gümnaasiumisse ei pääse noored, kes tabatakse lõpupeol alkoholi tarbimiselt. Peole on kutsutud ka alkomeetriga politseinik.
"Mind paneb imestama direktori eneseväljendus. Ma tahaksin teada, mis oli tema enda emakeele hinne põhikooli lõpueksamil?" ütleb põhikooli lõpetava lapse ema Heily Aavik.

Ekspress: Koerad murdsid naabri poni
Eelmise reede hommikul leidis Jõelähtme valla Ruu küla Oobi talu perenaine Mari Kruus taluõuelt puruks rebituna pere silmarõõmu, 11 kuuse miniponi varsa.
"Need koerad käisid pidevalt meil siin öösiti õue peal. Varem hoidsime prügikotti väljas. Nad rebisid selle ikka hommikuks puruks ja kandsid mööda hoovi laiali," rääkis Kruus Eesti Ekspressi vahendusel. "Tõime poni poisile sünnipäevaks pool aastat tagasi. Oli veel plaan talle teine kah seltsiks tuua..."
"Raudjas oli, täkk. Maksis 15 000 krooni. Kasvult nii väike, nagu saksa lambakoer. Mis viga sellist murda."
Perenaine lisab, et kurva loo juures on tore vaid see, et kui reedel politseiga naabri juurde mindi, see oma süüd tagasi ajama ei hakanud ning tunnistas, et oli ööseks koerad välja unustanud. Teisipäevaks oli naaber oma koerte veretöö eest kahjutasu ka ära maksnud ja lubas mõrtsukad vagaseks teha.

USA sõjalaevade Eesti-visiitide tava jätkab ristleja USS Mahan
Esimest korda külastas USA sõjalaev Eestit 1919. aastal, julgestades meie mereväge.
Vahetult enne jaanipäeva ja võidupüha tähistamist saabub Tallinna sadamasse juhitavate rakettide hävituslaev USS Mahan (DDG-72), olles järjekordne alus pikas USA mereväe laevade reas, mis on Eestis ankrusse heitnud.
USS Mahan on juba viies USA mereväe laev, mis kannab tuntud mereväeajaloolase ja
-teoreetiku kontradmiral Alfred Thayer Mahani (1840-1914) nime. USA merevägi lasi esimese sama nimega hävitaja vette Esimese maailmasõja lõpus, 4. augustil 1918, laev arvati tegevteenistusse 24. oktoobril 1918.
Vaid aasta hiljem, 1919. aasta novembri alguses sai Mahani nüüdisaegsest, kergest ristlejast USS Chattanoogast (C-16) USA mereväe esimene laev, mis tuli äsja iseseisvunud Eesti Vabariiki ametlikule visiidile. Chattanooga teenis tollal USA mereväe lipulaevana Euroopa vetes. Ka selle nimega laevu on olnud mitu: esimene USS Chattanooga oli Ameerika kodusõja (1861- 1865) kõrgajal 1863. aastal ehitatud jõeaurik, mis pidi varustama kindral Ulysses S. Granti näljast armeed Chattanooga linnas Tennessees. Uuem USS Chattanooga tegeles mitut sorti vedudega; selle üks missioonidest oli USA mereväe vanemleitnandi John A. Gade'i (kes tollal töötas USA välisministeeriumis) kohaletoimetamine uuele töökohale. Temast sai USA volinik Balti riikides.

Viktor ja Natalja viivad Päikeseratta tantsupeole juba seitsmendat korda
Narvas hoiab eesti rahvatantsul hinge sees
Viktor ja Natalja Mõttus lähevad juhendajatena tantsupeole seitsmendat korda ning veavad kümnendat aastat linna ühe kaubamärgi, Narva eesti gümnaasiumi tantsuansambli Päikeseratas tegevust.
"Igast teisest sõnast saan aru, mida ei saa, seda küsin," räägib aastakümneid tagasi Leningradi kultuurikolledžis õppinud Viktor. "Aga tantsijatega on nagu pillimeestegagi - kui sõnadest aru ei saa, siis tuleb ette näidata," ütleb entusiastlik mees.
Vaatamata sellele, et Viktori perekonnanimi on eestipärane ja vanavanemadki enamikus eesti verd, ei kipu ta ise seda keelt rääkima. Mis aga ei takista teda koos abikaasaga puhast eesti rahvatantsu õpetamast, sest "Narva eestlased oskavad ju kõik vene keelt". Keerulisemaks läheb siis, kui käiakse üle-eestilistel juhendajate kogunemistel.

Kolm mässajat võivad vangi minna
Massirahutuste telekangelased võivad vangi minna, sest Põhja ringkonnaprokuratuur nõuab kolmele enim meediapinda saanud märatsejale reaalset vangistust. Nende hulgas on ka söögikoha VS endine kokk ning maikasärki kandes ja veriste kätega ringi tormates tähelepanu pälvinud noormees.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu sõnul on tegemist esimeste massirahutustes osalemises süüdistatavate isikutega, kellele prokurörid taotlevad reaalseid vangistusi. Trellide taha sattumine ähvardab 23-aastast Jevgenit, tema 21-aastast nimekaimu ning 18-aastast Vjatšeslavi, keda kõiki süüdistatakse massiliste korratuste ajal toime pandud süütegudes.

Raidkaunistused reedavad kiriku ea
Ootamatu leid toob selgust Saaremaa keskaegse Püha kiriku sünnilukku.
Saaremaal Pihtla vallas asuva Püha kiriku restaureerimistööde käigus tulid hiljuti paksu krohvikihi alt päevavalgele kunagiste meistrite poolt kivisse raiutud lehekujutis ja peata lõvi, mis aitavad täpsustada ja võib-olla isegi muuta hoone ehituse aega.
"Pikihoone vööndkaarte talumilt avastatud detailid on hästi kõnekad," kinnitas kirikus konserveerimistöid tegeva firma Rändmeister kunstiajaloolasest juhataja Juhan Kilumets. Tema sõnul võtavad edasine täpsustamine ja võrdlev analüüs aega ning esialgu võib vaid üldistavalt öelda, et raidkaunistused pärinevad keskajast.
Teadaolevalt ehitati Püha kiriku kooriosa ja käärkamber 13. sajandi teisel poolel, seda täiendati 14. sajandil pikihoonega ning hiljem lisati veel torniosa. "Seni pole uurijad Püha kirikule erilist tähelepanu pööranud, sest Liivi sõja ajal 1576. aastal põletasid Vene väesalgad kiriku tühjaks ning raidkivid veeti minema. Hiljem krohviti hoone seest tugevasti üle ja eeldati, et kogu huvipakkuv materjal on hävinud," ütles Kilumets.

Saartel ja mere ääres tuleb tõenäoliselt kuiv jaanipäev
Lõuna-Eesti saab kätte klassikalise vihmase jaaniaja, põhja pool
Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) sünoptiku Merike Merilaini sõnul tuleb kõige tõenäolisemalt vihma Lõuna-Eestis. "Selleks annab põhjust lõunatsüklon, mis peaks lähenema jaanipäeval Riiale," ütles Merilain.
Järgmised päevad tulevad üle Eesti pilvised, kuid sobiv tuul võib taeva selgeks lüüa. "Võivad olla ka kõrged pilved, millest päike läbi paistab," andis sünoptik lootust.
Samasugust prognoosi toetab ka soomlaste ennustus, mille kohaselt nädala alguses lubatud vihmase jaanipäeva asemel ennustatakse päikeselist. Soome ilmajaama ennustuste järgi ulatub sealne pilves, selgimistega kuiv ilm jaani ajal ka Eestini.
Venemaa ilmaennustus kinnitab samuti versiooni, mille kohaselt on Põhja-Eestis kuiv, kuid Lõuna-Eestile läheneb Läti suunast tugev vihmasadu.

Tartu ülikool tahab ehitada linna serva Veerikusse teaduslinnaku
Unelmate plaani kohaselt kerkiks uus teaduslinnak Veerikusse 2016. aastaks.
Uus ühiselamu, konverentsikeskus, hostel välisteadlaste ja õppejõudude majutamiseks, lasteaed, vabaaja- ja spordikeskus, tööstus ja laborihooned ning veel mitu õppe- ja teadushoonet võiks Tartu ülikooli plaanide kohaselt kerkida lähima kümne aasta jooksul Taaralinna serva.
Tartu ülikooli planeerimistalituse juhataja asetäitja Heiki Tamme sõnul on ülikoolil Maarjamõisa ja Viljandi maantee ringtee vahelisel alal ligi 20 hektari suurune maaala, kuhu ülikool soovib rajada uue linnaku. Kokku on kavas sinna rajada viis uut õppe- ja teadushoonet, kuid kaugemas tulevikus ei saa ülikool mööda vaadata ka olme- ja elamisruumidest, mis ühe teaduslinnaku juurde vähemasti arenenud Euroopa riikides käivad.

Pärnumaal süttis Paikre prügila
Teisipäeva hilisõhtul süttis Pärnumaal Paikuse vallas Paikre prügila, kus jäätmed põlesid lahtise leegiga enam kui tuhandel ruutmeetril.
Praeguseks on suuremad leegid kustutatud ja tule levik peatatud. Tugev tuul puhus põlengukohal tule laiali ning jäätmetes olnud plast võttis hästi tuld. Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Sirle Mati kinnitusel suutsid päästjad eile õhtuks põlenguala vähendada viiesajale ruutmeetrile.

Väga heade kirjandite arv kasvas
Kirjandiga "põrumise" tõttu jäi lõputunnistus tänavu saamata
Eile avalikustatud riigieksamitulemused annavad tunnistust, et kasvamas on nii nõrkade kui ka tugevate tööde arv, samas väheneb kindlate keskmiste hulk.
Emakeeleeksami ehk kirjandi kirjutas seekord rohkem õpilasi suurepärasele hindele kui eelmistel aastatel. Üle 90 punkti sajast võimalikust sai umbes poolsada õpilast rohkem, maksimumpunktid jällegi kümmekond õpilast rohkem kui mullu.
Samas kasvas ka kirjandiga läbikukkujate osakaal. Kirjandiga "põrumise" tõttu jäi gümnaasiumitunnistus tänavu saamata 215 gümnasistil. "Peamine läbikukkumise põhjus on õigekirjavead," ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste, kelle sõnul on läbikukkujate osakaal kasvanud alates 2002. aastast, kui kehtiv süsteem loodi. "Kui sisu on ka üsna nõrk, siis õigekiri saabki kaalukeeleks," lisas ta. Teise puudujäägina toob Hennoste välja pealiskaudse ja vähese lugemuse, mis samuti nõrgendab tekstiloomise oskust.

President Ilves: maailma uksed on teie ees avatud
President Toomas Hendrik Ilves, kes võttis eile Kadriorus presidendilossi roosiaias vastu parimaid kõrg- ja keskkoolilõpetajaid üle Eesti, kutsus noori üles näitama, et nad on kõige paremini haritud põlvkond Eestis.
"Teie olete kõige õnnelikum põlvkond, te olete kõige paremini haritud põlvkond, sest kuulute nende hulka, kellel on olnud õnn elada kogu oma elu ja saada oma haridus demokraatlikus Eestis," märkis president Ilves.
"Ma väga loodan, et kasutate seda, mida olete tänaseks saavutanud. Minge nüüd ja näidake maailmale, et te tõepoolest olete kõige paremini haritud põlvkond," ütles president Ilves. "Maailma uksed on teie ees avatud," ütles riigipea. "Avage see uks ja jätkake õpinguid Eesti ja maailma juhtivates ülikoolides ja teaduskeskustes. Teie akadeemiline teekond on alles alanud."

Tallinn sai 203 miljoni kroonise lisaeelarve
Linnavolikogu liikmete tehtud muudatustega kasvas Tallinna tänavuse esimese lisaeelarve maht veidi rohkem kui 203 miljoni kroonini.
Linnavalitsuse esitatud 195,88 miljoni krooni suuruse lisaeelarve teiseks ja kolmandaks lugemiseks tehtud 77-st parandusettepanekust tõi rahanduskomisjon volikogu ette 20, kogusummas ligi kaheksa miljonit krooni. Täiendavatest kulutustest, millega volikogu nõustus, läheb 3,5 miljonit Tallinna loomaaia lumeleopardi ekspositsioonile.
Lisaeelarve kuludest poole moodustavad investeeringud, mis suurenevad käesoleval aastal kokku 91 miljoni krooni võrra. Koolide remondiks lisandus ligi 18 miljonit krooni. Haridusele kokku on tänavu võimalik täiendavalt kasutada kokku üle 28 miljoni krooni. Tallinna teede kapitaalremondile ja rekonstrueerimisele lisati samuti 28 miljonit krooni.

Tallinnas põrkasid kokku buss ja sõiduauto
Tallinnas põrkasid kokku liinibuss ja sõiduauto, inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et õnnetus juhtus kella 17.26 paiku Liivalaia ja Juhkentali tänava ristis. Kokku põrkasid liinibuss ja sõiduauto Audi.
Inimesed esialgsetel andmetel õnnetuses vigastada ei saanud.

Tallinna linnavolikogu kehtestas alkoholimüügi piirangud 1. augustist
Tallinna linnavolikogu otsustas täna häältega 31 poolt, 6 vastu ning 2 erapooletut kehtestada Tallinnas alkoholimüügi piirang alates 1. augustist.
Tallinnas on seega alates 1. augustist alkohoolsete jookide jaemüük keelatud kella kaheksast õhtul kuni kaheksani hommikul.
Väljaspool siseruume toimuval avalikul üritusel ja spordiürituse loa alusel toimuval spordiüritusel on juulist lubatud kaubelda ainult lahjade alkohoolsete jookidega, mille etanoolisisaldus kuni 22 mahuprotsenti.
Eelnõu ettekandja Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on eelnõu eesmärgiks vähendada alkoholitarbimist noorte seas. Mutli pidi vastama ühtlasi opositsiooni küsimustele, mis puudutasid peamiselt alkoholi tarbimise lubamist välikohvikues ning Õllesummeril.
Õllesummeri teemalistele küsimustele vastates teatas Mutli, et see üritus on end õigustanud ning enamik selle külastajaid tarbib seal alkoholi kultuurselt. "Õlut saab tarbida ka kultuurselt," lisas Mutli.

Juske: Keskerakond soovis meie fraktsiooni ära kaotada
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske teatel tegi Keskerakond Tallinna volikogus ettepaneku, mille eesmärgiks oli kaotada sotside fraktsioon.
Juske sõnul oleks fraktsiooni kaotamisega loodud väga halb pretsedent. "Linnavolikogu on fraktsiooni miinimumsuurust küll vähendatud, kuid fraktsiooni kaotamise ettepanekut pole varem tehtud," märkis Juske.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul ei olnud selles küsimuses ka keskfraktsioonis üksmeelt. "Õnneks jätkus neil mõistust eelnõu enne lõpphääletust tagasi võtta. Samas pole välistatud, et Keskerakond tuleb sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kaotamise ettepanekuga pärast suvepuhkust taas välja," ütles Juske.
"Keskerakonna poolt täna Tallinna volikogus tehtud ettepanek kaotada Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon oli kantud eesmärgist maksta sotsiaaldemokraatidele kätte linnavalitsuse korruptiivsete tehingute paljastamise eest," lisas Juske.

Keskerakond soovib Tõnismäele kommunismiohvrite monumenti
Keskerakonna fraktsiooni liige Tõnis Bittman esitas linnavolikogu menetlusse eelnõu kommunismiohvrite monumendi rajamiseks Tallinna.
Bittmani ettepaneku kohaselt võiks kommunismiohvrite monument paikneda Tõnismäel ning selle võiks avada 60 aasta möödumisel märtsiküüditamisest.
Kommunismiohvrite monumendi rajamise algatas eelmisel nädalal Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna linnavolikogu fraktsioon.
IRL ja Keskerakond esitasid täna sarnased taotlused, millega soovitakse, et korraldataks Tondile 1928. aastal püstitatud mälestusmärgi taastamine neljale sõjakooli kadetile, kes hukkusid 1924. aasta detsembrimässu mahasurumisel. Rahva suus "Tondipoiste" nime all tuntud mälestusmärk, mille autoriks oli Amandus Adamson, püstitati kaaskadettide annetustest ning hävitati NSV Liidu esimese okupatsiooni ajal veebruaris 1941. Mälestusmärgi taastamisega on tegelenud eruohvitserid, keda toetab Kristiine linnaosa valitsus.

Tallinna volikogu aseesimeheks sai Lausing
Tallinna linnavolikogu valis täna uueks aseesimeheks keskerakondlase Tarmo Lausingu, kelle ametisse hääletamine kukkus eelmisel istungil läbi.
Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Tarmo Lausingu poolt hääletas 34 volikogu liiget, Reformierakonna esitatud kandidaat Igor Kravtšenko sai 14 häält.
Eelmisel istungil jäi Lausingul aseesimeheks saamisel puudu kolm häält, mis tekitas spekulatsioone Keskerakonna fraktsiooni sisepingetest.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar lükkas kuuldused sisepingetest tagasi ning nimetas toimunut tööõnnetuseks.
Lausing on linnavolikogu liige alates 2005. aasta sügisest, samast ajast juhib ta volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni. Aastatel 2002-2005 oli Lausing valitud Tähtvere vallavolikogu aseesimeheks. Lausing on abielus ja kasvatab poega.
Ta on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna, töötanud Riigikogu kantseleis, Lasnamäe linnaosavalitsuses, Tallinna linnakantseleis ning haridus- ja teadusministeeriumis.

Astangu paekaldale kerkib viie aastaga põhjamaine elamurajoon
Arendaja kinnitusel annab elurajoonile eripära skandinaavialikult reljeefne maastik.
Kinnisvaraarendaja ehitab Astangu paekalda ümbrusesse keskkonnasõbraliku elurajooni, kus võiksid kodu leida senised Õismäe ja Mustamäe paneelmajade elanikud.
OÜ Kaamos Invest arendatavale 8,6 hektari suurusele alale aadressidel Kadaka tee 193, 195 ja 195d kerkib alates augustist seitse kuni neljakorruselist ja üheksa kuni viiekorruselist elumaja. Elanike teenindamiseks ehitab kinnisvaraettevõte lisaks kaubanduskeskuse, lasteaia ja võimalusel ka pansionaadi vanuritele.
OÜ Kaamos Invest juhatuse liige Ivar Vahter tõstab loodavat rajooni esile kui Tallinnas ainulaadse looduskeskkonnaga elamispaika. "Piirkonnas on pigem Skandinaaviale omane reljeefne maastik. Tegemist ei tule tavalise uuselamurajooniga, kus majad kerkivad põllule, vaid need hakkavad asuma liigendatult astangu peal ja all," selgitas Vahter.

Smuuli viadukt avatakse kell 12
Smuuli viadukt, kus nädal tagasi korraldati koormuskatsed, on linnavalitsuse teatel liiklemiseks ohutu ning avatakse reedel kell 12.
"Maanteeamet rekonstrueerib praegu teed, mis ühendab Smuuli viadukti Tallinna ringteega. Tööd käivad Suur-Sõjamäe tänaval ning Suur-Sõjamäe ja Tartu maantee ristmikul, kuhu rajatakse lisarada autodele," ütles Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš.
Smuuli viadukti ühendustee Tallinna ringteega valmib juuli lõpuks ja Suur-Sõjamäe tee ehitus mõlemal objektil lõpetatakse kooliaasta alguseks.

Pirita linnaosavalitsus müüb oma kontori
Eesti Ekspressi andmetel kavandab Tallinna linnavalitsus müüa Pirita linnaosa valitsuse kontoriruumid rekordilise 75 miljoni krooniga, samas kui Arco Vara hindas maksumuseks 29,7 miljonit krooni.
Ametlikult asub aadressil Merivälja tee 24 läbi kahe korruse ulatuv 4193 m2 suurune korter.
Merivälja tee 24 hoone asub Pirita linnaosas Merivälja tee ja Kloostrimetsa tee ristmikul. Müügis on nn korter nr 3, kus tegelikult tegutseb linnaosa valitsus.
Avalikul kirjalikul enampakkumisel müüdava "korteri" eest saadava rahaga kavatseb linn ehitada kõrvakrundile linnaosavalitsuse uue hoone

Tallinna uus kaardirakendus hakkab arvestama Harjumaa bussiliinidega
Tallinna kodulehekülje uue kaardirakenduse osaks olev sõiduplaneerija kasutab kogu Harjumaa ühistranspordiliinide sõiduplaane, varem andis planeerija nõu liiklemiseks vaid pealinna piires.
Harjumaa ühistranspordikeskuse arendusjuht Terje Villemi sõnul olid Harjumaa ühistranspordi sõiduplaanid seni üleval keskuse koduleheküljel. Et Tallinn kasutab linnatranspordi sõiduplaanide näitamiseks Harjumaaga sama programmi, oli ühistranspordi andmebaaside liitmine Villemi hinnangul loogiline jätk.
Leedu IT-firma Merakas asjatundjate ühendatud Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi sõiduplaanid on nüüd kättesaadavad testversioonina veebiaadressilt. Transpordiameti sõitjateveo osakonna juhtivspetsialist Toivo Hallikmäe sõnul on uus ühine andmebaas nii värske uudis, et seda pole veel jõutud põhjalikult katsetada.

Eesti saatkonna ette Moskvas plaanitakse püstitada pronkssõduri koopia
Partei Õiglane Venemaa Moskva osakond saatis linnapea Juri Lužkovile palvekirja, et antaks luba püstitada pronkssõduri koopia Eesti suursaatkonna juurde.
"Me paneme monumendi püsti igal juhul. Kui meile ei anta luba selle paigutamiseks Eesti suursaatkonna juurde, siis on sellest muidugi kahju, kuid igal juhul leiame sobiva kohta," ütles riigiduuma liige Aleksandr Lebedev.
Õiglane Venemaa loodab saada luba pronkssõduri püstitamiseks just Eesti suursaatkonna juures, teatas RIA Novosti.
Parlamendisaadik Andre Samošin ütles, et pronkssõduri valmistaja leidmiseks on lähiajal tulemas konkurss.

Putin: Venemaal on vaja kehtestada ühtsed haridusstandardid
Venemaa president Vladimir Putin on veendunud üldharidusstandardite vajalikkuses.
Siiski jääb ta arvamusele, et ajalooõpikutes peavad esitatud olema ka alternatiivsed nägemused ajaloole.
Putin rõhutas, et peab silmas vaid haridusstandardeid, mitte mõtte standardiseerimist, teatas Interfax.
"Mõnikord me põrkame kokku lubamatu ja isegi solvava käsitlusega meie rahva ajaloo suhtes, muu hulgas ka II Maailmasõja tulemuste interpreteerimisel," nentis Putin.

Autopomm tappis Iraagis vähemalt 18 inimest
Enesetaputerrorist rammis lõhkeainet täis autoga Põhja-Iraagis asuvat valitsushoonet.
Iraagi politsei väitel oli täna (neljapäev - toim.) toimunud autopommiplahvatus niivõrd tugev, et põhimõtteliselt hävitas enamus valitsushoone lähistel asuvatest majadest, vahendab Reuters.
Plahvatuse tagajärjel varingu alla jäänud ohvrite kättesaamiseks kasutasid päästjad tavapäraselt kaevetöödel kasutatavaid masinaid.

Taliban keskendub edaspidi Kabuli ründamisele
Afganistanis tegutsevate Talibani võitlejate pressiesindaja kinnitusel muudab rühmitus taktikat ja keskendub edaspidi riigi pealinna Kabuli ründamisele.
Talibani pressiesindaja Zabiyullah Mujahed kinnitusel on rühmitus taastumas tagasilöökidest, mida põhjustas NATO imbumine Talibani võitlejate ridadesse, mille tulemusena tapeti mitu mässuliste juhti, vahendab BBC.
Mujahedi kinnitusel on inimesed nõus vabatahtlikult viima läbi pommiplahvatusi ja suitsiidirünnakuid.
Pühapäeval Kabulis politseibussile korraldatud pommiplahvatuses hukkus 35 inimest. Tegemist oli ohvriterohkeima rünnakuga Afganistani pealinnas peale 2001 aastat.
"On tõsi, et me suurendame survet Kabulile, kuna see on Afganistani pealinn ja sinna on koondunud välisarmee üksused," teatas Mujahed.
Mujahedi sõnul on Talibani võitlejate eesmärgiks "oma kodumaa iseseisvus ja vabadus" ja selle saavutamiseks kavatseb rühmitus kasutada sama taktikat, mida rakendavad mässulised Iraagis.

Austria vabastas spionaažis kahtlustatava venelase
Austria võimud vabastasid vahi alt Roskosmosi töötaja, kes peeti 11. juunil spionaaži kahtlusega kinni.
Kinni peetud vene kodanikul oli diplomaatiline puutumatus, teatas RIA Novosti.
Austria välisministeerium palus Moskval võtta kahtlustavalt õigusemõistmise huvides ära diplomaatiline immuniteet. Venemaa loobus taotluse rahuldamisest viidates asjaolule, et Austria võimud ei suutnud esitada konkreetseid tõendeid süüdistuse kinnitamiseks.
Vene suursaatkond Viinis kinnitas vabastamise infot ja lisas, et vene kodanik lendab lähiajal Moskvasse.

Soome pelgab esimeste kartulimardikate saabumist
Kuigi sel aastal ei ole Soomes teada ühtegi kartulimardika leidmise juhtu, on risk nende peatseks saabumiseks suur.
Varasemad aastad on näidanud, et võimalus putukate saabumiseks on kõige suurem jaanipäeva paiku, tavaliselt jaanipäevale järgnevatel nädalatel, kirjutab YLE.
Kartulimardikaid on palju Balti riikides ja Venemaal, kust need võivad tuultega Soome levida. Putukaoht on kõige suurem Karjala põhja- ja lõunaosas ning Lõuna-Savos. Äikesetormiga võivad nad aga levida üle kogu Soome.

Vene leht: me päästsime nad fašismist, aga nemad... 
Vene ajaleht Argumentõ i Faktõ (AiF) avaldas kirjutise, millest selgub, et natsi Saksamaa liitlased, kes ründasid Nõukogude Liitu on ajaloo täielikult ümber kirjutanud ja õigustavad nüüd oma osalust sõjas.
Avaldatud juurdlust puudutab nelja riiki Rumeeniat, Bulgaariat, Ungari ja Slovakkiat, mille suhtes tehakse üldkokkuvõte, et nad kõik peavad takkajärgi õigeks oma liitu Hitleriga.
Rumeenia on jõudnud järeldusele, et Bukaresti astumine sõtta NL-i vastu oli seaduslik ja õiglane, kuna Moldaavia näol oli vaja tagasi võita kaotatud territooriumi. Rumeenia ajaloolased kirjutavad, et nende riik oli Molotov-Ribbentropi pakti ohver ja liitus Hitleriga ainult suure ahastuse tõttu. AiF märgib, et Bukarest näitab oma II Maailmasõjas sõdinud sõdureid vaprate võitlejatena, aga kuskil pole sõnagagi mainitud, et nad lasid maha ligi sadatuhat juuti.

Austraalias süüdistatakse 82-aastast pedofiili 32 vägistamises
Brisbane linnast pärit 82-aastasele pedofiilile esitati süüdistus kahe alaealise tüdruku vägistamises 32 korda.
Uurijate andmeil vägistas kahtlusalune alates 2002 aastast süstemaatiliselt kahte alaealist tütarlast 32 korda, vahendab newsru.com.
Esimest korda pani pedofiil kuriteo toime 2002. aastal, kui tema ohver oli 11 aastat vana.
Pedofiili ega tema kahe ohvri nimesid Austraalia politsei ei avalda. Protsess vägistamises süüdistatava üle peaks Austraalias algama täna.

Vene prokuratuur kontrollib noorteühenduste eestivastase vaenu õhutamist
Vene erakonna Jabloko liikme Aleksandr Šurševi taotluse alusel alustas Vene riigiprokuratuur seoses ekstremismi ja rahvusliku vaenu õhutamisega uurimist kahe kremlimeelse noorteühenduse Naši ja Molodaja Gvardija suhtes.
Šuršev arvab, et kaks organisatsiooni rikkusid eestivastaste aktsioonide korraldamisel Vene seadusi, kirjutab Kommersant. Tema avalduses märgitakse muuhulgas, et Naši aktivistid kasutasid Eesti saatkonna juures Moskvas plakatit "Otsitakse taga fašistliku riigi EeSSti suursaadikut", millega väljendati teise riigi esindaja mittetunnistamist, tekitades sellega rahvuslikku vaenu.
Samas palus Jabloko aktivist kontrollida ka Molodaja Gvardija liikmeid, kes kutsusid lendlehtede abil boikoteerima Eesti kaupu.
"Prokuratuuri poolse kontrollimise käigus noorteliikumiste tegevuses tõenäoliselt eksimusi ei leita, kuid kontrollimise toimumise fakt iseenesest on juba tulemus," märkis Šuršev.

Rushdie rüütliks löömisega kaasnenud konflikt paisub
Iraan astus esimesi protestisamme kirjanik Salman Rushdie rüütliks löömise vastu, kuna kirjaniku 1988 aastal kirjutatud teos "Saatanlikud värsid" ajas paljusid moslemeid vihale.
Iraani välisministeerium kutsus välja Briti suursaadiku Teheranis ja kinnitas, et Salman Rushdie rüütliks löömine oli provokatsioon, vahendab BBC.
Sarnase avalduse tegi ka Pakistani valitsus, sõnades Briti suursaadikule Islamabadis, et Rushdiele niivõrd kõrge tunnustuse omistamisega näitab Briti valitsus igasuguse tundlikkuse puudumist kõnealuses küsimuses.
Suurbritannia valitsuse esindajad kinnitasid veelkord, et kirjanik Salman Rushdiele rüütlistaatuse omistamisega ei soovitud kindlasti islamiusulisi solvata.
"Kohatu käitumine"
Avaldamaks protesti Rushdie rüütliks löömise suhtes, kutsus Iraani valitsus välja Suurbritannia suursaadiku Geoffrey Adamsi.

Pentagon asub kaardipakiga Iraagi ajaloomälestisi kaitsma
USA kaitseministeerium kavandab kaardipakki Iraagi arhitektuuriliste kultuurimälestiste piltidega, et ameeriklased tunneksid paremini riigi ajalugu, kus nad sõdivad.
Pentagon kavatseb sõduritele jagada 40 tuhat kaardipakki, et vältida Iraagi ajalooliste väärtuste muutmist lahinguväljaks, vahendas newsru.com
Probleem tekkis 2003.a kus Babüloni varemetele tekitati kohutava kahju, ehitades sinna helikopterite maandusmisplatsi ja kasarmu ligi kahele tuhandele sõjaväelasele.
Peale illustratsioonide on mängukaartidele lisatud kommentaarid. Näiteks, risti viiel on kirjutatud "sõita ümber, mitte otse läbi arheoloogiliste varemete".
Ühel teisel mängukaardil aga: "See mälestusmärk elas üle 17 sajandit. Kas elab üle ka teid?" Ärtu kahel on kujutatud vana Samaara varemed ja tekst: "99% inimkonna ajalugu saab mõista ainult arheoloogia abil".

Tšiilis kadus salapäraselt järv
Lõuna-Tšiilis on salapäraselt kadunud umbes kümne jalgpalliväljaku suurune järv, mistõttu kahtlustatakse, et seal on maa avanenud ning järve tervenisti alla neelanud.
Reutersi andmeil oli järve suuruseks neli kuni viis hektarit.
"Me alles märtsis patrullisime selles piirkonnas ning kõik oli korras... me läksime maikuus tagasi ning meie üllatuseks oli järv täielikult kadunud," rääkis metskonda hooldava CONAF-i ülem Juan Jose Romero.
"Järvest jäi alles vaid paar jääkamakat ning hiiglaslik pragu," rääkis ta Reutersile.
Ühe teooria kohaselt võis piirkonda tabada maavärin, mille tagajärjel tekkis järve põhja pragu, mis kogu vee järvest ära tõmbas.
Lõuna-Tšiilit on sellel aastal tabanud tuhanded väikesed maavärinad.

Venemaal hukkus vanadekodu põlengus kümme inimest
Siberis, Omski regioonis asetleidnud põlengus hukkus vähemalt kümme inimest ning neli sai vigastada.
Vanadekodust evakueeriti üle 300 inimese, vahendas BBC.
Tegemist on juba kolmanda ränga põlenguga Venemaa hooldekodus viimase poole aasta jooksul. Märtsis hukkus hooldekodu põlengus 63 inimest, detsembris hukkus Moskvas narkoravikeskuse põlengus 45 naist.

Paavstiriik andis välja kümme käsku liiklejate taltsutamiseks
Vatikan avaldas põhjalikud juhtnöörid käest läinud tänavakultuuri parandamiseks.
Dokumendis manitsetakse alkoholijoobes rooli taha mitte istuma ning tuntakse muret prostitutsiooni leviku pärast.
"Teedel sureb igal aastal hoolimatuse ja patustamise tagajärjel 1,2 miljonit inimest," ütles juhtnööride väljatöötamist korraldanud kardinal Renato Martino. "See on karm tõsiasi, kuid samal ajal ka suur väljakutse kirikule ja ühiskonnale."
"Auto ei tohi olla võimu või domineerimise väljenduseks ning patu põhjuseks," kõlab viies käsk autojuhtidele. Mootorsõidukiga liiklejatele tuletatud kümnes käsus kutsutakse veel alkoholijoobes roolist eemale hoidma, aitama õnnetusse sattunuid ja viima lepituseks kokku õnnetustes kannatanuid ja nende põhjustajaid.

Poola katsub Euroopa Liidu solidaarsuse piire
Täna algaval EL-i tippkohtumisel, mis lõpetab Saksamaa eesistumise, üritatakse ühendust välja tõmmata kaks aastat väldanud põhiseaduskriisist.
Peamiseks takistuseks jääb Poola, kes nõuab jäigalt EL-i otsustusprotsessis häältekaalu ümbermängimist viisil, mis nõrgendaks Saksamaad ja tugevdaks Varssavit.
Eile ajakirjanikke teavitanud Saksamaa esindajate sõnul on ülejäänud 25 liikmesriiki seisukohal, et uue, "reformilepinguks" nimetatava dokumendi sisu tuleb arutada ilma häältekaalu küsimust taas avamata. Saksa diplomaatide sõnul ei ole tegu Berliini ja Varssavi vastasseisuga. Peamise argumendina mainiti hoopis kartusi, et läbikukkunud põhiseaduslepingust ülevõetavate institutsiooniliste sätete taasavamine tooks endaga kaasa erinõudmiste laviini.
Sakslased kui SS-rahvas

Soomele teeb muret, et juhid väisavad Valget Maja harva
Soome riigijuhid on juba neli ja pool aastat oodanud kutset Valgesse Majja, samas kui Eesti president kohtub peagi juba teist korda oma USA ametivennaga.
Sellegipoolest rõõmustas soomlasi, et vähemalt välisminister Ilkka Kanerva sai kokku oma USA kolleegiga. Tema läinudnädalane külaskäik Condoleezza Rice'i juurde Washingtoni pälvis Soomes suuri kiiduavaldusi. Ajalehed kirjutasid uue välisministri karjääri lennukast algusest.
Poliitikaajakirja Suomen Kuvalehti väitel polnud endine sotsiaaldemokraadist välisminister Erkki Tuomioja Washingtonis teretulnud, kuna ta olevat Ühendriikidele silma jäänud ameerikavastase hoiaku ning ebadiplomaatilise käitumisega. Parempoolne poliitik Kanerva üritab aga mängida Soome-USA suhetes sillaehitaja rolli.
Tuomioja vastas omalt poolt kriitikale irooniliselt, et USA-lt saab kiita vaid siis, kui ollakse üheskoos Iraagis.

Naine püüdis varastatud asju lapsevankrisse peita
Falcki turvatöötaja pidas Narvas kinni naise, kes varastatud asju lapsevankrisse peitis.
Narva suurkaupluse müüjad märkasid eile keskpäeval lapsevankriga naisterahvast, keda osati seostada nii mõnegi müügiloleva asja kadumisega.
Turvatöötaja abiga peeti kinni 29-aastane Marija, kes tahtis kauplusest väljuda kolme lastekleidiga, mille eest ta polnud maksnud. Turvaelemendid olid kaubalt eemaldatud ja kleidid ise lapsevankrisse peidetud. Varastatud kauba maksumus oli 1447 krooni. Kleidid tagastati kauplusele.
Marija ei avaldanud vähimatki vastupanu ei sõnades ega tegudes ning läks kohalekutsutud politseiga kaasa.

Rütm määrab geenide avaldumise
Uute uuringute kohaselt põhineb imetajate kõigi geenide toimimine tsirkadiaanrütmidel ehk ööpäevastel rütmidel. Siiani arvati, et vaid kümnendik geenidest on looduse kella poolt mõjutatud. Tsirkadiaanrütmid reguleerivad elusolendite käitumist ning domineerivad kõigi funktsioonide, sh ainevahetuse puhul.
Ööpäevane võnkumine on kõigi geenide põhiomadus.
Igaüks, kes peab dieeti, teab, et ei tohi hilja süüa, ent miks täpselt, polnud teada. Nüüd on selgunud, et geenide avaldumine ehk ekspressioon võngub ööpäevarütmis.
Täiskõhutunnet reguleeriva leptiinide signalisatsioonisüsteemi põhigeenid avalduvad rütmiliselt, ent eri organites eri aegadel. Seda võnkumist häiritakse, kui ööpäev läbi ollakse pimedas või vastupidi, valguse käes.

Laulvad kalad ja mängiv inimene
Loodusesõbra juuninumbris on originaalne loodusfotograaf Tiit Hundi lugu Eesti kalade pildistamisest, mis on varustatud fotode ja suure joonisega. Bioloog Hunt kirjeldab oma kohtumisi kaladega täpselt ja paeluvalt. Teiste seas on ka uriseja kala. Kes see on? Kas kalasõber kass maksab kätte või on see meie luul? Eks lugege ise.
Huvitav on ka artikkel, kus hinnatakse Eestis müüdavaid pudelijoogivesi. Selle loo moto: kui tahate, eks siis jooge raha, teadmata selle kvaliteeti.
Kalle Suuroja alustab ülevaadet maavärinatest, praktika tutvustab värinakindlaid matkapliite.
Lisaks ajakirjale saab ostja sedapuhku ka kompaktketta, millele on salvestatud lindude, vaalade ja inimeste ühine musitseerimine. Eriline solist on soo-roolind. Ajakirjas leidub ka seletus ja põhjendus, miks ja kuidas on salvestised tehtud.

Disainiaasta lähendab disaini teadusele
Disainiaasta üldrahvalikuks mõeldud võistlus ilmutas, et eestlane ei hau kõrgelennulisi mõtteid. Pigem
Kui pistate logiseva pubilaua jala alla paberinutsaku, siis ei ole te miskit muud kui disainer. Kui te aga mõtlete välja, kuidas ehitada selline laud, mis kunagi ei logiseks, siis olete väga hea disainer. Kolmejalgse tabureti leiutaja seda oli. Nii nagu ka ratta leiutaja. Niisiis - disain on olemas olnud vähemalt kuus tuhat aastat.
Lõpuks ometi on tänavune aasta Eestis disainiaasta, mida veab Eesti kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskus. Üks disainiaasta üritusi oli "Elu paremaks muutmise konkurss", mille võitjad kuulutati välja sel esmaspäeval.
Olin kutsutud selle võistluse žüriisse ja nõnda sain paratamatult mahti ja võimalust konkursile saadetud 92 töö üle mõtteid mõlgutada.

Kunsing: Mõis lähtub süüdistustes oma eelmise sajandi panganduskogemusest
SEB Ühispanga Fondide juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et täna SEB fondijuhte süüdistanud Jüri Mõisal võivad olla huvitavad mõtted, kuid need tuginevad eelmise sajandi kogemusele.
Ärimees Jüri Mõis teatas täna aripaev.ee-s, et tema arvates on kahtlane asjaolu, et Arco Vara aktsiaid ostsid just SEBga seotud fondid.
"Ma kuulsin raadiost, et Arco Vara emissiooni märkisid põhiliselt SEBga seotud fondid, eriti just pensionifondid," ütles Mõis. "Kahtlaselt tasakaalust väljas on Ühispangaga seotud fondide osakaal emissioonis, fondijuhte võidi kallutada Arco Vara aktsiaid ostma."
"Võtan Mõisa öeldut kui isiklikku solvangut," ütles Kunsing Eesti Päevaleht Online'ile. Kunsingu sõnul tugineb viimasel ajal rohkem seltskonnaajakirjanduse veergudel silma paistnud transiidiärimehe öeldu ilmselt tema enda kogemusele Hansapanga juhina, mil asjad ilmselt nii käisid.

EASi nõukogu esimeheks sai Üllar Jaaksoo
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu valis täna nõukogu esimeheks Üllar Jaaksoo.
EASi nõukogu uuenes juuni alguses, kui majandusminister Juhan Parts määras uuteks nõukogu liikmeteks Üllar Jaaksoo, Tiit Riisalo, Mart Toominga, Heiti Hääle, Ivi Eenmaa, Jaak Salumetsa, Kulno Kleini ja Charlie Viikbergi, teatas EAS.

Biokütuse aktsiisivabastus maksis riigile viis miljonit krooni
Biokütuse aktsiisivabastuse tõttu jäi rahandusministeeriumi teatel riigieelarvesse laekumata ligi viis miljonit krooni, mille napsasid oma kukrusse neli biokütuse käitlejat.
Eelmisel aastal oli Eestis neli biokütuse käitlejat, kes andsid tarbimisse kokku 1,3 miljonit liitrit mootorikütust.
Arvestades, et diislikütuse aktsiisimäär on 3,84 krooni liitri kohta, anti biokütuse käitlejatele 2006. aastal riigiabi biokütuse aktsiisivabastusena kokku 4,99 miljonit krooni.
"Maksusoodustuste tõttu saamata jäänud tulu on riigieelarve kulu samamoodi nagu riigieelarvest eraldatavad summad," selgitas rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse juhataja Urmas Koidu.
Tema sõnul seisneb erinevus ainult selles, et maksusoodustustest tulenevad kulud ei konkureeri eelarveläbirääkimistel teiste kuludega.
Rahandusministeerium plaanib edaspidi lisaks riigiabina käsitletavatele maksusoodustustele välja arvutada ka teiste maksusoodustuste kulu. Nii tekib ülevaade, millised valdkonnad tekitavad riigieelarve täiendavaid kulusid maksusoodustuste kaudu ja kui suured need kulud täpselt on.

Gazprom ei soovi Hiinale gaasi müüa
Vene gaasigigant Gazprom nõudis valitsuselt Hiinaga sõlmitud gaasitarne-kokkuleppe tühistamist.
Kokkuleppe kohaselt oleks firma Hiinasse igal aastal eksportinud 80 miljardit kuupmeetrit Siberi gaasi, vahendas BBC.
Ettevõtte tegevjuhi Aleksander Ananenkovi sõnul ei suudaks Venemaa sellise gaasiekspordikoguse puhul end piisavalt varustada.
Tema väitel vajavad üksnes neli Venemaa Kaug-Ida regiooni igal aastal 15 miljardit kuupmeetrit gaasi.
Gaasieksport Hiina oleks kulgenud väliskapitalil põhineva USA päritolu ettevõtte Exxon Mobili Sahhalin-1 projekti raames.
"Me peame selle direktiivi vastuvõtmist vajalikuks ning leiame, et Sahhalini-1 raames saadav gaas tuleks müüa Gazpromile, et me saaksime Vene regioone gaasiga varustada," ütles Ananenkov lisades, et gaasi ei tohiks Hiina eksportida.

Lillemets: Arco Vara aktsia ei üllatanud
"Midagi üllatavat ei ole," ütles Hansabank Marketsi analüütik Raido Lillemets Päevaleht Online'ile, kommenteerides täna börsile müüki tulnud Arco Vara aktsia hinnaliikumist.
Aktsiate müüjatena olid tema sõnul täna peamiselt institutsioonid, kes tõenäoliselt said märkimisest rohkem aktsiaid, kui tegelikult soovisid.
"Jaekliendid olid suhteliselt vaiksed," sõnas Lillemets.

Rohelised: suurem raiemaht nullib metsadest saadava püsitulu
Vastukaaluks saetööstuse juhtide soovile suurendada Eestis raiemahtu, leiavad rohelised, et seda tehes pikeneks vaid suurte saetööstuste agoonia ja kaoks metsast pikaajalise püsitulu saamise võimalus.
Raiemahtude järsk suurendamine, nagu soovitab metsatööstuse liidu juht Andres Talijärv, pikendaks vaid mõne aasta võrra üleinvesteeritud saetööstuste agooniat ning võtaks metsaomanikelt pikaajalise ühtlase tulu saamise võimaluse, leiab Erakond Eestimaa Rohelised (ERR).
"Eesti metsatööstus on olnud liialt orienteeritud saetööstusele, mis on ümarpalgi väljaveo järel alles teine samm puidu väärtustamise teel," ütles EERi riigikogu fraktsiooni liige Toomas Trapido. "Saetööstuse äririskide maandamist kodumaise okaspuu raiemahtu suurendades ei tohi lubada."
Trapido sõnul pole teiste metsast pärinevate saaduste nagu marjade, seente, kasemahla, tõrva jms arendamisele riiklikul tasemel praktiliselt üldse tähelepanu pööratud. "Ometi peitub just seal ning ökoloogilises metsamajanduses tervikuna Eesti metsanduse kõige suurem potentsiaal."

Alaver ja Mae ostsid kumbki 750 Arco Vara aktsiat
Eesti meeste suusakoondise peatreener Mati Alaver ja suusataja Jaak Mae ostsid kumbki 750 Arco Vara aktsiat.
Aktsia ostuhind oli 38 krooni, seega maksis selline aktsiapakk 28 500 krooni, kirjutab aripaev.ee.
Kristina Šmiguni väärtpaberi keskregistri nimekirjast polnud võimalik leida, samas oli suusataja eelnevalt öelnud, et ostis kinnisvaraettevõtte aktsiaid.
Šmiguni elukaaslase Kristjan-Thor Vähi sõnul märkis Šmigun aktsiaid portfellihaldur. Seetõttu pole võimalik Šmiguni või mõne Vähi ettevõtte nime aktsionäride nimekirjast leida.

Arco Vara aktsia hind põrutas alla emissioonihinna
Kinnisvarafirma Arco Vara aktsia alustas oma esimest kauplemispäeva börsil hinnaga 38,8 krooni, misjärel hind pendeldas mitme tehinguga 38,8 ja 38,49 krooni vahel.
Kuna aktsia emissioonihind oli 38 krooni, püsisid esimesed aktsiamüüjad oma tehingutega, sõltuvalt müüdavate aktsiate kogusest, kasumis.
Kümme minutit pärast kl 10 alanud kauplemise algust tehti börsil tehinguid hinnaga 38,18 krooni aktsia kohta.
Veel kümnekonna minuti järel langes aktsia hind 37,86 kroonile ehk alla emissioonihinna.
Kell 10.40 oli tehtud 207 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 851 158 aktsiat, tehingute käive oli 32,57 miljonit. Aktsiate kesmine hind oli 38,7 krooni ning aktsia hind oli päeva algusega võrreldes langenud 0,41 protsenti.

Ekspress: Toomas Tool sukeldus telekomiärisse
Oma tegevustest vähe rääkiva suurärimehe Toomas Tooli eestvedamisel kaalutakse satelliitside võrgu loomist Baltikumis.
Tegemist on lairiba sputniksidevõrguga, mis võimaldab väga kiiret andmesidet: internetti, televisiooni ja ka telefoniühendust. Sellise teenuse pakkujaid praegu Baltikumis veel pole, ent näiteks Prantsusmaal on neid mitukümmend, kirjutab Eesti Ekspress.
Kolm aastat vana firma Satelcom, millest Toomas Tool kontrollib 51 protsenti, on löönud käed kahe oma ala juhtiva tegijaga maailmas - USA firmaga Hughes ning Prantsuse Eutelsatiga. Esimene on maailma juhtiv satelliitvõrguseadmete tarnija. Teisel on orbiidil 22 satelliiti, millega ta on juhtiv tegija Euroopas ning maailmas tegija nr 3.
Kommentaaride asemel helistas Toomas Tool ise Ekspressi ja andis "kuraditest" kubiseva intervjuu.

Riigikogu puhkab suvel 87 päeva
Õnnelike pikkade puhkuste saajate hulgast tõusevad esile riigikogu liikmed, kel suvel vaba 87 päeva ning tööajata päevade hulk küünib aastas kokku viie kuuni.
Ametnikud, sealhulgas ministrid, suursaadikud ja linnapead, puhkavad avaliku teenistuse seaduse järgi 35 päeva pluss maksimaalselt 10 päeva staaži eest, võrdleb Äripäev.
Riigi osalusega ettevõtete juhid puhkavad nagu enamikus eraettevõteteski 30 päeva.
Kohtunike puhkuste ajakava kinnitab kohtu esimees, riigikohtu kohtunike puhkusepäevade arv ulatub 56ni.
Kui prokuröridel on puhkuse pikkus 49 päeva, siis riigi peaprokuröri käskkirja järgi võivad prokuröri abid välja võtta korraga 28 päeva ja teised prokurörid 21 päeva.
"Komisjoni liikmetel läheb kindlasti juuni lõpuni töö tähe all. Seda ma ka ei usu, et uutel liikmetel oleks probleemi oma aja sisustamisega," kommenteeris SDE fraktsiooni liige Eiki Nestor.

Piimatööstused jäävad eksporditoetustest ilma
Eelmise nädala reedel jõustus Euroopa Komisjoni määrus, mis lõpetas kolmandatesse riikidesse müüdavatele piimatoodetele eksporditoetuste maksmise. Muudatuse tõttu jäävad ka mitmed Eesti piimatööstused ilma senistest toetuskroonidest.
Euroopa Komisjon põhjendas toetustest loobumist erakordselt hea olukorraga maailmaturul: piimatöötlejate tulud on praegu nii head, et neid ei ole vaja toetada. Kaduvat toetusraha Eesti piimatööstused siiski eriti taga ei nuta, nende hinnangul annab eksporditoetuste kadumine pigem Eestile kui Venemaa naaberriigile piimakauba eksportimisel eelise, kirjutab Äripäev.
"Olen väga selle otsuse poolt, sest see annab tõuke, et piimatoodete hinnad hakkaks Euroopa Liidu sees ühtlustuma," ütles ASi Põlva Piim Tootmine juhataja Aivar Häelm.
Tema hinnangul on Eesti suur eelis lähedus Venemaa turule. "Näiteks Saksamaa juustutootjatel on oma toodangu transportimine Peterburi tunduvalt kallim kui Eesti juustutootjatel," lisas Häelm.

Kauplused peavad ostjat võimekaks polüglotiks
Ostjad ei pea kaubalt võõrkeelt tõlkima, eestikeelse sildi eest vastutab kauba müüja.
"Sudetis: medus, raudonojo vyno actas, kepinti svogunai" - mis tootega võiks tegu olla, mis selliseid võõrkeelseid koostisaineid sisaldab? Õigus on sellel, kes vastab: Maxima Rapla poest ostetud ketšup, kus pole peal ühtegi eestikeelset kirja.
Sellele võib lisada ka "z Szynka ser topiony tTusty," Ciobreliai tee ja terve rida Brie juuste, mille üheltki pakendilt eesti keelt leida ei õnnestunud. Eestikeelse etiketi asemel olid toodetele kleebitud hoopis leedukeelsed sildid.
Maxima pressiesindaja sõnul on põhjuseks Rapla kaupluse tegemata töö.
Keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomuski andmetel pole sedalaadi eksimused ainult toidukaupade või Maxima poodide pärusmaa.

Uued hotellid võivad tasemel töötajate leidmisel hätta jääda
Tallinnas avatavad uued hotellid nõuavad kuni 700 uut madalapalgalist töötajat.
Tallinnas on avatud või avatakse sel aastal seitse uut hotelli, millega lisandub kokku umbes 1100 uut hotellituba. Kui veel selle aasta märtsis oli Tallinnas 5826 hotellituba, siis aasta lõpuks on neid ligikaudu 7000.
Üldine tööjõupuudus aga teeb nii suure hulga uute töötajate hotellindusse hõivamise raskeks.
Ka eelmise aasta keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel kõige madalam just hotellides ja restoranides, küündides brutosummana 6148 kroonini kuus. Keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel 9407 krooni.
"Julgen öelda, et meie liitu kuuluvates ettevõtetes on keskmine palk siiski ligilähedane Eesti keskmisele," ütles Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Feliks Mägus. Tema sõnul on palgad väiksemad just perefirmade juhitud majutusasutustes.

Eesti vastutustundlikem ettevõtja Ammende Villa panustab inimarengusse
Esmakordse Eesti ettevõtete vastutustundlikkuse uuringu põhjal tuvastati, et Eesti ettevõtjad hoolivad töötajatest ja keskkonnast.
PWP Partnersi korraldatud uuringu käigus saadeti 2500-le väikse ja keskmise suurusega ettevõttele ankeedid, millele vastas 500. Umbes 35 protsenti ettevõtetest arvas, et käitub vastutustundliku ettevõtluse põhimõ-tetele vastavalt.
Konkursi üldvõitja Ammende Villa turundusjuhi Annika Treiali hinnangul püüab ettevõte luua töötajate arenguks igakülgseid tingimusi koolituste ja keskkonna kujundamisega. Villa seinad on kaetud oliiviõli ja naturaalsete värvidega.
Konkursi käigus uuriti ka Baltimaade kui terviku ettevõtluskeskkonda. Kuigi uuringu korraldaja prantslase Pierre Blime hinnangul on lõplikke järeldusi veel vara teha, tundus, et Eesti ettevõtted on teiste Baltimaade ettevõtetega võrreldes juhtrollis.

Kunstitudengi töö taga seisavad tahe ja õpetaja
Ülikoolielu vajab reformimist, kuid paljudel hakkab sellest reformist juba pea ringi käima. Vanemad olijad ütlevad, et oleme tagasi umbes 90-ndate alguses.
Aga vaat kui palju vahvat rabelemist vahepeal. Ma ei tea, kui paljud on ise lugenud kurikuulsat Bologna deklaratsiooni. Seal pole kusagil öeldud, et 3+2 on kohustuslik mudel. See oli soovituslik. Oleme olnud usklikumad kui paavst ise.
Euroopas on ülikoole, ja need on meie erialal ühed parimad, kes seda süsteemi ei ole rakendanud. Näiteks Akademie der Bildenden Künste Münchenis, kus üliõpilane võib õppida senikaua, kui ta ise seda vajab. Seda riigi kulul. Hea küll, rikas riik, ent ikkagi - kvaliteet tuleb aastatega.
Kunstiakadeemia üliõpilastest on praegu akadeemilisel puhkusel 34 protsenti. Kas see ei ole tõsine alarm? Minu meelest on. Miks nad selle võtnud on? Selgitus ei ole lihtne, ent on mõistetav. Nad ei jaksa kogu elukoormat kanda, käia tööl ja samal ajal koolis. Nad ei jaksa kokkupressitud õppekavaga nii hakkama saada, et tulemused neid rahuldaks. Siin on mõtlemisainet Eesti haridusametnikele. Üliõpilane eeldab, ja õigusega, et ta kõrval on juhendaja. Ka Tartu ülikoolist on kostnud hääli, et lõputöö juhendajaid ei jätku kõigile. Et rühmad on suured ja parimad lõputööde juhendajad napsatakse kähku ära. Loengukursust võib viiesajale üliõpilasele auditooriumis anda. Loengut võib edasi anda ka meili teel, kuigi ma tõtt-öelda ei usu selle toimivusse. Õppejõu isiksus ja vahetu side mängivad ka ju rolli. Ent ehtekunsti näiteks meili teel ei õpeta. Tee või tina.

S?nar 2007 - muusika homne päev
Üheaegselt Rabarockiga Järvakandis toimus Barcelonas üks Euroopa hinnatumaid muusika-üritusi - 14. uuemeelsete helide ja multimeedia festival S?nar.
Kolme festivalipäeva jooksul kõlas pärastlõunal Barcelona nüüdisaegse kunsti muusemi ruumides ja selle ees kunstmuruga platsidel ning öösiti äärelinna laohoones kokku ligi sada live-esinemist ja plaate mängis veidi üle 50 DJ. Neid oli kuulama tulnud üle 80 000 muusikahuvilise üle Euroopa, ning mitte sugugi ainult elektroonika, vaid ka hiphopi, roki, džässi, souli, etno fusion'i austajad ja üldse stiili-eelistusteta inimesed.
Olgugi et S?nar reklaamib end kui tulevikku vaatavat festivali, olid n-ö peaesinejateks kü-lalised popajaloost - New Yorgi hiphopi legend Beastie Boys ning 70-ndate alguses Ohios loodud "mõtleva mehe Kiss" Devo, kes mõlemad mängisid S?nari ööüritusel. 20-aastase staažiga BB-le polnud muidugi mingi probleem publik konksu otsa võtta ja rõkkama panna. Kuna USA bändidele on juba standardiks kontserdil oma presidenti tervitada, tegi nii ka BB. Bushile läks seekord "Sabotage".

Kaheksa inimest sai Bulgaarias skinheadide ja punkarite kakluses tõsiselt viga
Kaheksa inimest sai tõsiselt viga kakluses, mis puhkes eile skinheadide ja punkarite vahel Sofias The Exploitedi kontserdi ajal.
Eile õhtul kella üheksa paiku kohaliku aja järgi alustasid Sofias Universiada Halli ümber kogunenud 20-30 skinheadi kaklust pungisõpradega, vahendab ajakiri Pro-Rock.
Noored mehed kasutasid kakluses klaaspudeleid, kette ja teisi metallist vidinad. Õnneks jõudis politsei sekkuda enne, kui kaklus oleks suuremad mõõtmed võtnud.
Kaheksa inimest sai kakluses tõsiselt vigastada, kuus neist toimetati haiglasse.
Kontserti see ei seganud, The Exploited ja soojendusbändid esinesid nagu plaanitud.

Reedel algavad üliõpilaste kaheksandad suvemängud
Üliõpilaste kaheksandad suvemängud, mis algavad Käärikul reedel, 22. juunil, juhatab sisse rektorite ja õppejõudude vaheline mitmevõistlus.
Traditsioonilist kõrgkoolidevahelist jõukatsumist alustavad pärast kell 13 algavat avatseremooniat ülikoolide rektorid ja õppejõud mitmevõistlusega "ülikooli suurpuhatus", vahendas Eesti Akadeemiline Spordiliit.
Oma kõrgkoolidele on punkte jahtimas näiteks Sisekaitseakadeemia rektor Priit Männik, rahvusvahelise ülikooli Audentes rektori kohusetäitja Peeter Müürsepp, IT kolledži rektor Kalle Tammemäe, Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg ja mitmed teised lugupeetud inimesed.
Suvemängudele on registreerunud ligi nelisada tudengit kahekümnest erinevast õppeasutusest.
Kolme päeva jooksul sporditakse kolmeteistkümnel mittetraditsioonilisel spordialal ning mitmetel põnevatel meelelahutuslikel aladel nagu liulaskmine, ratastel mäkketõus, kastipanemine, naiste mudamaadlus.

 "Kodanik Kane" on endiselt USA parim film
Orson Wellesi jõuline portreefilm südametunnistuseta meediamogulist tõrjus tagasi filmi "Ristiisa" rünnakud, säilitades jätkuvalt läbi aegade parima USA filmi staatuse.
Ameerika Filmiinstituudi poolt korraldatud küsitluses hääletasid filmikriitikud, ajaloolased ja erinevad eksperdid "Citizen Kane" teist korda viimase kümnendi jooksul parimaks Ameerika linateoseks, vahendab Reuters.
Teist korda viimase kümnendi jooksul USA Filmiinstituudi poolt korraldatud küsitluse tulemused avaldati USA telekanali CBS kolmetunnises erisaates "100 Aastat. 100 Filmi.10-s juubelväljaanne".
Kümme aastat tagasi USAs korraldatud küsitluses, millised on 100 parimat filmi, kolmandal kohal olnud film "Ristiisa" jõudis äsja avaldatud küsitluste põhjal teisele kohale, jäädes napilt alla "Kodanik Kane".
Kümne aasta taguse küsitluse tulemusel teise koha pälvinud "Casablanca" langes juubeliküsitluse tabelis kolmandale kohale.

 "Koletiste balli" looja hakkab lavastama uut Bondi
Filmirežissöör Marc Forster hakkab 2008 aastal lavastama uut James Bondi linalugu.
Saksamaal sündinud Marc Forster, kelle lavastatud filmis "Koletiste ball" naispeaosa mänginud Halle Berry võitis 2001 aastal Oscari, hakkab lavastama uut James Bondi filmi, kus nimirollis astub vaatajate ette uuesti Daniel Graig, kirjutab BBC.
Uus Bondi film põhineb käsikirjal, mille autoriteks on Forster ja filmi "Kokkupõrge" režissöör Paul Haggis, kes osales ka viimase Bondi filmi "Casino Royale" stsenaariumi kirjutamisel.
"Ma olen alati olnud Bondi fänn, seega on uue James Bondi linaloo lavastamine mulle suur väljakutse, ütles 37-aastane Forster, kelle viimaseks tööks on bestselleril põhinev film" Lohelennutaja ".

Internet: www.virtual-bubblewrap.com
Internet: www.virtual-bubblewrap.com - Teate küll seda mullidega kilet, mille sisse asju pakitakse, et nad transportimisel katki ei läheks. Kui kile on olemas, võib hakata neid mulle ükshaaval katki tegema. Tänapäeva meditatsioon. Kui kilet pole kuskilt võtta, siis saab seda teha ka virtuaalselt.

Vedrujalgadel läbi pargi tudisedes
Skyrunner on nüüdis-aegne versioon muinasjutu seitsmepenikoormasaabastest.
Ajakirjanik kohtub skyrunner'i Eesti jaoks avastanud kolme noormehe, Funshopi meeskonda kuuluva Harri, Priidu ja Marekiga Politseipargis. Inimkatse peab sooritama muidugi mõista ajakirjanik. Skyrunner on konstruktsioonilt lihtne - kaarjas vedru, mis maaga kokku puutudes hea hooga edasi põrkab, ning selle küljes rihmadega jalakinnitus. Ilmselt võtab algajal ajateenijal tanksaabaste jalgapanek rohkem aega kui ajakirjanikul skyrunner'i esimesel katsel jala otsa sidumine.
Kui ajakirjanik püsti tõmmatakse, küsib ta kõigepealt: "Kus on tasakaal?" Noormehed naeravad: "Harjutamise taga." Niisiis pole muud, kui kahel neist käest võtta ja tudiseva vanuri kombel ettevaatlikult sammuma hakata. Päev varem internetist nähtud video, kus üks rootslane skyrunner'iga üle auto hüppab, võib väga vabalt olla ka montaažitrikk. Harri selgitab seepeale, et skyrunner on Eestis veel nii uus asi, et tõsisemad harrastajad on tekkimata, tippudest rääkimata. Rootsis seevastu tehakse skyrunner'iga igasuguseid trikke. Niipalju siis eriefektidest.

Kroonika ajakirjanik avas maalinäituse
Eile avati Tallinnas Deco galeriis Paavo Kanguri maalinäitus.
Endine ajakirja Di peatoime-taja, praegune Kroonika ajakirjanik tähistas näituse avamisega oma sünnipäeva. "Mulle ei meeldi need tavalised büroosünnipäevad, et paneme kotletid ja veinid lauale ning hakkame töökeskkonnas napsu võtma. See [näitus] on protest büroojoomingute vastu," rääkis maaliv ajakirjanik. Näituse pealkiri "Tsiteerimise täpsus" tekkis Kanguril oma põhitöö käigus. "See on ajakirjanduslik küsimus, kui täpselt midagi tsiteerida," tõdes ta. "Tavaliselt, kui inimestega rääkida, siis nad tahavad, et neid tsiteeritaks "ümarikult". Mitte kunagi väga täpselt, vaid niimoodi, et nende ema oleks seda lugedes õnnelik." Kangur lisas, et seetõt-tu on ka paar tema tööd "mõnusalt ümarikud", ilma liigsete detailideta. Uusim maal valmis Horvaatias ning sellel on kujutatud Horvaatia maastikku. Kolmene komplekt "ümaraid" maale sai inspiratsiooni Austria suusakeskusest. 1988. aastal valminud "poliitilist naivismi" esindav (kõige sümboliterohkem) maal kannab nime "Neli tankisti ja koer". Üks huvitav eksponaat valmis aga alles eile. Tegemist on tööga "Tagasi kaheksakümnendatesse", mis kujutab endast valge raami sees rippuvat kassettmakki, millest kostavad üle-eelmise kümnendi hitid.

Jalgrattasport: Raudsepp kirjutas alla profilepingule
Eestlane Tarmo Raudsepp kirjutas alla lepingule Läti profiklubiga Rietumu Bank Riga.
Raudsepp on sõitnud amatöörina Prantsusmaal kuus aastat ning teeb oma esimese stardi elukutselisena kuu aja pärast Poolas, kirjutab Sportnet. Eestlastest on lisaks Igo Japinsi juhitavas Läti profiklubis pedaalimas veel Caspar Austa ning Raivo Maimre.
Tarmo Raudsepp on kuues proff, kes on välja kasvanud endise Lance Armstrongi klubikaaslase Pascal Déramé juhitavast Prantsusmaa amatöörmeeskonnast Team U Nantes Atlantique.
Raudsepp on kaheksas välisklubis profilepinguga sõitev eestlane.
Kokku on koos Eesti profimeeskonna Kalev Chocolate Team'iga elukutselisi rattureid 16 eestlast. Augustis alustab stažöörina ProTouri meeskonnas Cofidis elukutselise karjääri ka Rein Taaramäe.

Võrkpall: Kais ja Vesik jätkasid Pariisis võidukalt
Pariisis täna alanud rannavõrkpalli suure slämmi turniiril võitsid avaringis austerlastele Clemens Dopplerile ja Peter Gartmayerile kaotanud Kristjan Kais ja Rivo Vesik raskes kohtumises 2: 0 Jaapani esindajad Kentaro Asahi ja Katsuhiro Shiratori.
Kristjan Kaisi sõnul sai mõlemas tasavägiselt kulgenud geimis otsustavaks lõpu eel ülesmängitud kaitsepallid, mis andsid 21: 18 ja 21: 17 võidu eestlastele.
"Kohtumine oli suhteliselt niru ja me pole veel oma õiget mängu sel turniiril leidnud", sõnas Kais.
Homses viimases alagrupikohtumises minnakse vastamisi Venemaa esiduoga Dmitri Barsuk ja Igor Kolodinski, kes tänases teises mängus kaotasid 1: 2 (14, -21, -13) Dopplerile ja Gartmayerile.
Suure Slämmi turniirid mängitakse ülejäänud maailmakarika etappidest teistsuguse süsteemi alusel. Põhiturniiri 32 paari jaotatakse kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi, mille võitjad pääsevad otse 16 parema hulka, teise ja kolmanda koha omanikud loositakse aga omavahel heitlema 16 hulka pääsu eest. Seejärel mängitakse turniir lõpuni ühe-miinuse süsteemis, kus kaotaja langeb koheselt konkurentsist.

Võrkpall: Kais ja Vesik kaotasid Pariisis avamängu
Pariisis täna alanud 2007. aasta esimesel rannavõrkpalli suure slämmi turniiril alustasid eestlased Kristjan Kais ja Rivo Vesik kaotusega.
Turniiriks 13-nda asetuse saanud eestlased läksid M-alagrupi avamängus vastamisi Austria paariga Clemens Doppler - Peter Gartmayer, kelle vastu kaotati mõlemad geimid 17: 21.
Järgmises kohtumises täna kell 16.00 on Kaisi ja Vesiku vastasteks Jaapani esindajad Kentaro Asahi ja Katsuhiro Shiratori ning alagrupi viimases mängus homme minnakse vastamisi tugeva Venemaa paariga Dmitri Barsuk ja Igor Kolodinski. Barsuk ja Kolodinski alistasid tänases avamängus jaapanlased Asahi ja Shiratori tulemusega 2: 0 (16, 20).
Suure Slämmi turniirid mängitakse ülejäänud maailmakarika etappidest teistsuguse süsteemi alusel. Põhiturniiri 32 paari jaotatakse kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi, mille võitjad pääsevad otse 16 parema hulka, teise ja kolmanda koha omanikud loositakse aga omavahel heitlema 16 hulka pääsu eest. Seejärel mängitakse turniir lõpuni ühe-miinuse süsteemis, kus kaotaja langeb koheselt konkurentsist.

Eestlased alustasid kiiljahtide X-35 klassi MM-i teise kohaga
Saksamaal Kielis 19.-24. juunil toimuval esimesel X-35 klassi kiiljahtide MM-il võistleb Kieli nädala regati võitnud Eesti jaht Hermes X kapten Mati Sepa juhtimisel, esimesel võistluspäeval peetud kahe võistlussõidu järel ollakse teisel kohal.
Hermes X lõpetas esimese sõidu viiendal positsioonil, teise sõidu esimesel positsioonil, hoides üldarvestuses teist kohta.
Võistlust juhib esimese sõidu võitnud ning teises sõidus eestlaste järel teiseks platseerunud Suurbritannia jaht Cool Running kapten Mark Richmondiga roolis. Hermes X meeskonnaga võrdselt punkte on Hollandi jahil Quantum Racing, mis kapten N. Boli juhtimisel saavutas esimesel kahel sõidul vastavalt teise ja neljanda koha.
Hermes X jahti juhib kapten Mati Sepp, meeskonda kuuluvad soodimehed Rene Villefrance, Marko Manni, Mati Vihul (vastutav kapten), Raul Grigorjav, Tiit Vihul, Juss Ojala ja Kauri Kõrm.
X-35 klassi MM-il võistlevad 35 jahti, Eesti jahile Hermes X pakuvad konkurentsi Suurbritannia, Holland, Saksamaa, Taani, Norra, Rootsi, Belgia võistkonnad.

Kas kergejõustikul õnnestub pääseda marjamaale? 
Euroopa karikavõistluste madalaimast liigast pääsemiseks ei tohi Eesti kergejõustikukoondise liikmed endale katkestamisi ja "nulle" lubada.
Paberil näib alati kõik lihtne. Nädalavahetusel Taanis Odenses peetava Euroopa karikavõistluste teise liiga jõuproovi stardinimekirju sirvides ja sportlaste isiklike rekordite põhjal punkte jagades oleks lõpuprotokoll järgmine: meestest võidaks Austria (102), teiseks tuleks Eesti (101) ning kolmandat-neljandat kohta jagaksid Läti ja Taani (94), naistest kuuluks esikoht Belgiale (108) Austria ja Eesti (mõl. 95) ees. Teisisõnu - Eesti meeskond pääseks marjamaale (ehk esiliigasse), naised jääksid karjamaale.
"See on isegi optimistlik ennustus, sest kui isiklike rekordite asemel arvestada hooaja tippmarke, oleks meie seis halvem," tõdes koondise peatreener Aivo Normak päev enne äralendu sportlastele võistlusdresse jagades. "Aga olen üsna kindel: emb-kumb, kas mees- või naiskond, tõuseb esiliigasse."

Jalutu jooksja Oscar Pistorius võib võistelda juba Osaka MM-il
Jalgadeta jooksja Oscar Pistorius võib siiski kergejõustikujuhtidelt võistlusloa saada.
Lõuna-aafriklasest veerandmailer Oscar Pistorius, kes soovib oma süsinikkiududest valmistatud tehisjalgadel võistelda nii tänavusel kergejõustiku MM-il Osakas kui ka tuleval aastal Pekingi olümpial, on saanud lisalootust, et ülemaailmne kergejõustikuliit (IAAF) annab talle selleks loa.
Algul kategooriliselt Pistoriuse osalemisele vastu seisnud IAAF on nüüd leebunud ja lubanud keelata sportlase võistlemise vaid juhul, kui teaduslikult suudetakse tõestada, et tehisjalad annavad tõepoolest Pistoriusele tavasportlaste ees eelise.
"Oleme juba mõelnud, kes ja kuidas võiks neid uuringuid läbi viia," lausus IAAF-i sekretär Pierre Weiss Briti päevalehele The Times. "Mulle ei meeldiks Pistoriusele öelda, et ta ei saa võistelda, kui selleks pole mõjuvat põhjust."

Päikesepoiss Lewis
Lewis Hamilton on parim, mis vormel-1 pärast Michael Schumacheri loobumist juhtuda sai. Üdini positiivsena võidab noor britt südameid kogu maailmas.
Mõni pealtnäha juhuslik kokkusattumus võib tagantjärele vaadates omandada hoopis teise tähenduse. Seitsmekordne F1 maailmameister Schumacher teatas mullu Monzas Itaalia GP ajal, et lõpetab karjääri. Sealsamas Monzas kindlustas Hamilton endale esikoha GP2-sarjas. Kolm nädalat hiljem sai ta teada, et võistleb 2007. aastal McLareni F1 autol. Praegu võib öelda, et just Lewis Hamilton täitis Michael Schumacherist jäänud tühimiku vormelitsirkuses.
Hamiltoni palkamine ei üllatanud suurt kedagi. Oli ta ju kümmekond aastat McLareni stipendiaat. McLareni (ja Mercedese) rahaline tugi oli hindamatu, kuid toetus ei piirdunud sellega. Lewist õpetati ka käituma, rääkima ja riietuma. Mercedest, maailma üht väärikaimat kaubamärki peab ju väärikalt esindama!

Soomlased aitavad kahevõistlejaid ja hüppajaid tippu
Eesti suusahüppajaid asub juhendama Sami Leskinen, kahevõistlejaid Petter Kukkonen.
Varem Soome noortekoondist ja Puijo suusaklubi hüppajaid treeninud 31-aastane Leskinen näeb Eesti "mägikotkastes" suuri eeldusi tõusta maailma paremikku. "Asju õigesti ajades ja Soome näiteid appi võttes on see täiesti võimalik," ütles ta. "On vaid vaja piisavalt tahta ja uskuda."
Leskineni kasvandikest on tuntuimad kahevõistleja Jaakko Tallus, kes on meeskonnavõistluses tulnud nii olümpiavõitjaks (2002) kui ka maailmameistriks (2007), ja Torino olümpial 2006 Soomet esindanud hüppaja Joonas Ikonen, kes tuli aasta varem noorte maailmameistriks.
Leskineni enda sportlaskarjääri tippsaavutuseks jäi 16-aastasena teenitud Soome suusahüpete meistrivõistluste hõbe.

Tallinna Börsil algas kauplemine Arco Vara aktsiatega
Täna alustati Tallinna Börsil kauplemist aktsiaselts Arco Vara (ARC) aktsiatega, teatas OMX.
Avaliku ning institutsionaalse pakkumise teel müüdi 39 850 000 Arco Vara aktsiat hinnaga 38 krooni (EUR 2,43), emissiooni kogumaht oli 1,5 miljardit krooni (96 MEUR). Aktsia hinnaks kujunes esimese börsipäeva lõpuks 37,08 krooni (EUR 2,37).
"Eesti väärtpaberiturule on viimase kolme aastaga lisandunud seitse uut ettevõtet, kes kõik on börsile tulnud huvitavatest sektoritest ja erinevate lugudega. Eesti investorite huvi kinnisvaraturu vastu on olnud märgatav. Arco Vara on tänu ettevõtte juhtide sihikindlusele ning laienemisplaanidele teinud eduka börsidebüüdi ning nüüd on meil hea indikaator kinnisvarasektori tuleviku suhtes ka börsil olemas," sõnas Tallinna Börsi juhatuse esimees Andrus Alber.

DuPonti käive kasvas Balti riikides 18 protsenti
Rahvusvaheline teadus- ja innovatsioonifirma DuPont teatas 18-protsendilisest käibe kasvust Balti riikides 2007. aasta esimesel poolel, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Piirkondlik esindus, mis avati Vilniuses 2006. aasta juunis, kinnitab suurt nõudlust ehitus- ja autohooldustoodete vastu, samuti toodete vastu, mida kasutatakse põllumajandussektoris. DuPont müüb oma tooteid Leedus oma kohalike äripartnerite kaudu, teatas ettevõte.
"Tänaseks on selge, et piirkondliku esinduse avamine oli õige samm, kuna Balti turg areneb väga kiiresti ning on avatud innovatsioonile. Me alustasime piirkonnas oma tegevust innovaatiliste toodete ning lahenduste tutvustamisega, mis põhinevad teaduslikel saavutustel, ning lõime tiheda koostöö nii kohalike tööstusharude kui ka teaduslike organisatsioonidega. Me oleme juba allkirjastanud mitmeid tarnelepinguid, samuti lepinguid volitatud esindajatega," märkis DuPont Balti riikide piirkondliku esinduse ja arendusjuht Gailimantas Venskutonis.

Aknatootja Viking Window laienes Virumaale
Eesti üks suurim puitakende tootja, Viking Window AS avas eelmisel nädalal Jõhvis Virumaa esinduse, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtte toodete müüki Ida- ja Lääne-Virumaal.
Jõhvis, Rakvere mnt 19 ärihoones asuvas Viking Window Virumaa esinduses saab uurida tootenäidiseid, küsida nõu erinevate toodete omaduste kohta ning esitada tellimusi akende ja uste ostmiseks. Tellitud aknad ja uksed toodetakse ettevõtte Järvamaal Mäos asuvas tehases, teatas ettevõte.
Seni asusid ettevõtte esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Mäos.
Viking Window müügijuhi Elbe Metsatalu sõnul olid Vikingi aknad-uksed seni Virumaal kättesaadavad edasimüüjate kaudu, kuid klientide nõudlusest tingitud müügimahtude kasv lõi vajaduse oma esinduse avamiseks. Ettevõte on tänaseks müünud ja paigaldanud Virumaa piirkonnas enam kui tuhat akent ja ust. Elbe Metsatalu kinnitusel on Jõhvi esinduse eesmärgiks seda numbrit tunduvalt suurendada.

Notšnoi Dozor peab salanõupidamisi öösel metsas
Tallinna Dozori liikmed arutasid Lätimaa metsas ettevalmistusi 22. juuni aktsiooniks.
Euroopa Nõukogu peasekretär Terry Davis andis mahuka eksklusiivintervjuu ajalehe Komsomolskaja Pravda - Severnaja Jevropa korrespondendile Ljubov Meinertile, milles kordab oma varemgi väljendatud mõtteid Tallinnas toimunud aprillisündmuste kohta. "Ma saan aru, miks Eesti võimud otsustasid Nõukogude sõdurite säilmed ümber matta, kuid ma pole päris nõus sellega, kuidas seda tehti. Venemaa võimudel on muidugi õigus oma seisukohale nende sündmuste kohta. Kuid nad võiksid oma positsiooni väljendamisel ilmutada rohkem taktitunnet ja vähem emotsioone. Nad võiksid vältida ähvardusi ja survet oma naabri suhtes, nagu ka sallimatuse ja agressiivsuse soodustamist või õigustamist Venemaal," ütles Euroopa Nõukogu peasekretär oma järjekordses pikas ja väga "ümmarguses" Eesti ja Venemaa suhteid puudutavas jutus.

Tarmu Tammerk sai ERR-i eetikanõunikuks
Meediaekspert Tarmu Tammerk asub augusti keskel tööle Eesti rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõunikuna. Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitas eile Tammerki kandidatuuri uuele loodud ametikohale. Eestikanõuniku ülesandeks on jälgida hea ajakirjandustava rakendamist ERR-s, et tagada ühinenud ringhäälinguorganisatsiooni programmide ajakirjanduslik tasakaalustatus.
"Meediaeetika ombudsman on kui omamoodi õiguskantsler, kelle poole meediatarbijad saavad rahvusringhäälingut puudutavate kaebuste korral pöörduda," selgitas Tammerk.
Tammerk on töötanud AFP ja Reutersi Eesti korrespondendina, The Baltic Independenti ja Postimehe peatoimetajana. Ta on seitse aastat juhtinud Eesti ajalehtede liitu ja olnud pressinõukogu esimees ning on ajakirjanduse eetika koodeksi üks autoreid.

Eesti Päevalehel kaks uut tegijat
Eesti Päevalehe kollektiivis on alates sellest nädalast kaks uut ajakirjanikku. Rain Kooli asus ametisse peatoimetaja ase-täitjana, Inge Rumessen EPL-i Ärilehe tegevtoimetajana.
"Rain Kooli vastutusvaldkonnaks on kultuur, melu ja Laupäevaleht," ütles peatoimetaja Lea Larin. Lehe juhtimises ei muutu midagi, kuna seni oli üks asetäitja koht täitmata. Peatoimetaja ase-täitjana jätkab ka arvamustoimetuse juhataja Urmet Kook.
Rain Kooli (35) töötas aastail 1991-2007 Soomes. Aastail 2006-2007 juhtis ta Kagu-Soome päevalehtede ühist teematoimetust. Enne seda töötas Yleisradio reporteri ning Kotka ajalehe Kymen Sanomat uudistetoimetajana.
Inge Rumessen (30) töötas Eesti Posti kommunikatsiooniosakonna juhatajana 2003. aasta kevadest kuni 2006. aasta lõpuni. Enne seda oli ta Äripäeva uudistereporter.

Baskini anekdoodid
"Ma vaatan, et te joote juba kuuendat pitsi. Kas te ka teate, et iga teine prantslane on alkoholi kuritarvitamise tagajärjel maksahaige?"
"Mind see ei loksuta - ma olen venelane!"
Postiljon ei julge siseneda maja hoovi, sest ukse ees seisab suur dogi.
"Ärge kartke!" karjub aknast perenaine, "ta on kastreeritud!"
"Ei, ma lihtsalt mõtlesin, et ta võib hammustada!"
Mees tuleb prokuröri juurde:

JÄRJEJUTT (37): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Seadust esindan siin mina ja minu kolleegid Leibo ja Koulu. Niisiis olin ma leidnud Rejktise toast täna pudeli rummi, kui mulle reeturlikult ja salakavalalt selja tagant väga valusalt pähe löödi. Ma kaotasin viivuks teadvuse, kuid seda oli piisavalt, et minu taskust varastada tähtsaid dokumente, mis puudutavad teie viibimist Tarbatus. Kui ma toibusin, avastasin, et Parzifali tuppa oldi sisse murtud ja kõik tema asjad olid kadunud. Lisaks leidsin siis põrandalt muukraua. Mida sellest kõigest järeldada? Meenutame, et isand Parzifal oli päeval siin, kuid lahkus enne, kui me jõudsime temaga vestelda. Küll aga võis ta jõuda vestelda kellegagi teist? Kõik raputasid pead. "Ta norises ja norskas laua taga," sõnas Päivi. "Ja siis läks minema."

Peugeot' rooli päikest võtma! 
Kupeekabriolettide moe vallandanud Peugeot tõmbas väikeselt 207-lt katuse maha.
Seitse aastat tagasi, kui Peugeot tõi müügile populaarse väikeauto 206 baasil ehitatud kupeekabrioleti, muutusid haruldased ja sinnani vaid vähestele taskukohased lahtikäiva kõvakatusega autod uueks moeröögatuseks. Nüüd on pea igal teisel autotootjal mudelivalikus mõni selline. Peugeot'l on koguni kaks - 206 CC ja veidi suurem 307 CC.
Kui Mercedes tõi SLK kupeekabrioleti seeriatoodangusse, siis Peugeot viis pagasiruumi klapitava kõvakatusega autod massidesse. Peugeot'l oli selline sõiduk juba 70 aastat tagasi olemas, kuid toona mõjus plekist katusega kabriolett liiga revolutsiooniliselt ning see oli kättesaadav vaid vähestele privilegeeritutele.
Nüüdseks on aga Peugeot müünud üle poole miljoni kupeekabrioleti, olles selles segmendis suurim autotootja maailmas. Kuna 206 tootmine lõppes ja mudelivalikusse tuli 207, oli igati loogiline, et kohe-kohe saavad päikest ja tuult auto varustusse ihkavad autojuhid uue kosilase 207 CC, pealegi veel väga ilusa.

Sama trimmis nagu Schwarzenegger
Kõigi aegade jõuliseim Seat on ühtlasi hinna poolest üks parimaid "musklis" pereautosid.
Kui kujutleda Arnold Schwarzeneggerit autona, siis võiks ta olla umbes nagu uus Seat Leon Cupra. Schwarzenegger kubernerina ei kannata võrdlust välja, küll aga Terminaatori või Conani filmikangelasena - jõuline ja trimmis kehaga. Seati värskeim jõuauto on tõsiselt võetav musklieputis. Tegemist pole "steroidmusklitega" (autoterminoloogias kerelaiendid, kroomitud väljalasketorud, kiskja lõugu meenutav õhu-võtuava jms) ehitud nõrgukese, vaid ikka tõsise jõujuurikaga. Nagu Jaan Talts.
Autofännile peaks Leon Cupra iseloomustamiseks piisama neljast arvulisest näitajast - võimsus 240 hj, moment 300 Nm, kiirendus (0-100 km/h) 6,4 sekundit ja tippkiirus 247 km/h. Nii võimast ja kiiret mootorit pole Seat ühelegi oma seeriamudelile varem pakkunud. Tegelikult on sellest kaheliitrisest jõuallikast võimalik oluliselt rohkemgi välja pigistada, vähemalt 300 hj. Piisab väikesest "chip-tuuningust". Sama mootori leiame võimsamana (265 hj) Audi S3 ning lahjemana (200 hj) VW GTI kapoti alt. Ning loomulikult Seat Leonilt.

Jaapani autod on endiselt vastupidavaimad
Mazda, Toyota, Honda, Suzuki ja Nissan saavutasid parima tulemuse Saksa autoajakirja Auto Bild värskes kvaliteediraportis, vahendab Helsingin Sanomat. Kõige probleemsemaks osutusid Peugeot, Fiat, Renault ja Alfa Romeo. Parima Saksa auto tulemuse saavutasid Audi ja Mercedes-Benz, tõustes tänavu seitsmendaks, olles samal kvaliteeditasemel Volvo ja Mitsubishiga. Sakslaste ette tõusis aga Chevrolet.
Auto Bild koostas kvaliteediraporti 24 automargist. Raporti koostamisel lähtutakse mitmest parameetrist. Esiteks kaardistati autokasutajate kogemused põhjaliku küsitluse tulemusel. Kokku laekus 23 000 vastust. Teiseks loetleti eri automarkide tehasepoolsed tagasikutsumised tasuta remonti ning nende põhjused. Kolmandaks uuriti autode vastupidavust ülevaatuspunktide statistika põhjal. Lisaks võeti arvesse Auto Bildi 100 000 kilomeetri kestvustestide tulemused.

Kakskeelsed saavad liikluses paremini hakkama
Kakskeelses keskkonnas üleskasvanuil on
Barcelona ülikooli neuroloogid avastasid, et kakskeelsed inimesed suudavad paremini keskenduda. Nimelt kontrolliti saja noore kontsentratsioonivõimet kahes situatsioonis. Esiteks suures ja lärmakas büroohoones, teiseks liikluses, kus oli tohutul hulgal tänavasilte, vahendab ajakiri Emotion.
Mõlemad olukorrad olid märgatavalt lihtsamad neile, kes olid üles kasvanud kakskeelsena. Ajalehes El País selgitas neuroloog Albert Costa, miks see on nii. Nimelt peavad kakskeelsed inimesed pidevalt jälgima, et nad keeli segamini ei ajaks. Seepärast on ka neil aju-osad, mis tähelepanu eest vastutavad, paremini treenitud.
Veel üks pluss: vanemas eas haigestusid kakskeelsed Alzheimeri tõppe ning teistesse ajuvaevustesse keskmisest hiljem.

Kruntide ja majade müük toppab
Maaklerid tõdevad, et turul valitseb passiivsus, majade ja kruntide müük on aeglustunud.
Eramute ja eriti eramukruntide pakkumine on märgatavalt kasvanud, ent hinnad ei vasta ostjate võimalustele. Eramute keskmised hinnad Tallinna lähiümbruses on vahemikus 3,2 kuni kuus miljonit krooni. Müügis on palju n-ö karbi-kujul elamute projekte, sest väikearendajad ei suuda täita klientide soove siseviimistluse osas. Arendajad on uute projektide käivitamisel muutunud ettevaatlikumaks, varasemaid ebasoodsa asukohaga põllupealseid projekte enam kergekäeliselt ette ei võeta.
Poole pikem müügiaeg
Ligi kolm aastat on kestnud kruntide müük Metsavahi elamurajoonis Harku-Laagri maantee ääres. "Kui mullu oli ost pidev, siis selle aasta algusest on see muutunud järjest kehvemaks," tõdeb Kristina Rauba Belinvest Holding OÜ-st. Ta lisab, et vahepeal on hinnad tõusnud ja enam ei saa kahetoalise korteri müügist krunti. Praegu on 104 krundist müümata neli 2-2,5 miljonit krooni maksvat krunti, kaks on broneeritud.

Kartulikeldrisse kolimine pani sõbrad mehe vaimses tervises kahtlema
Raplamaale kartulikeldri ostnud mees elas kaks kuud hoones elektrita, tõi kaevust vett ja magas autos. Omandiõigust tuli kohalikele rusikatega selgitada.
Jaanus Truia kartulikeldrist möödudes ei vihja miski sellele, et seal ka elatakse. Väravapostide juures settekaevule asetatud rauast pott lilledega on esimene märk sellest, et mahajäetud tööstuspiirkonda on jõudnud naisekäsi.
Viie aasta eest Märjamaale sõites möödus Truia vanast kartulihoidlast. Mees peatas auto ja uuris asja lähemalt. Hunnikute viisi vanarauda, betoonist majakarp ja suur ladu. Nii suur, et sinna mahuks terve tuletõrjekomando parkima. Kõrval veel paar tööstushoonet ning maja küljes punaste ustega alajaam.
Terve elu linnas elanud Truia ja tema elukaaslane olid juba mõnda aega mõlgutanud mõtteid maale kolimisest. Aastaid tühjana seisnud kartulihoidla maksis viis aastat tagasi 30 000 krooni. Truia leidis, et seda pole palju küsitud, ostis hooned ära ja alustas ehitustöödega.

Nõukogude-aegset lauta igatseb ideega ettevõtja
Kolhoosiaja inetuid hooneid on kasutusse võetud loomalautade ja lõbustusasutustena.
Lagunenud Nõukogude-aegne laut siin, mahajäetud sigala seal - üsna tavaline pilt, kui mööda Eestit ringi sõita. Võõral on seda kole vaadata, koormav on ta sageli ka omanikule, kelle maal hoone asub. Maamaksu tuleb ju ikkagi maksta, olgu su kinnistul mets või lagunenud hooned.
Pindi Kinnisvara ärikinnisvara hindamisosakonna juhataja Eero Olanderi arvates üritab osa selliste kinnistute omanikke oma varast lahti saada ja lagunenud hoonetega maatükke on ka müügis. "Huvi vanemate põllumajandushoonete vastu on kinnisvaraturul olnud kasvav. Veel 90. aastate lõpus jäi mulje, et kivipurustist pole neil pääsu, kuid praegu on paljud hooned ellu ärganud," ütleb Olander. "Tootmissektor areneb järk-järgult ja vajab pinda. Vanad põllumajandushooned on hea lähtealus uutele kasvavatele väikefirmadele,"

Püsililled on läbinud ilulõikuse
Uue ilmega tuntud püsililli on isegi pika-
Kiiremad aiaostud paljasjuursete istikute ja suvelillede näol on tehtud, nüüd on aeg täiendada püsilillepeenart. Ka püsilillede seas on vanadel tuntud taimedel uued näod. Otsige üles aiakeskuste uued sordid ning teid tabab üllatus: taimedki teevad läbi ilulõikust ja uuestisündi!
Vägihein (Verbascum) 'Jackie'
Vägiheina leidub looduslikult ka Eestis. See on kõrge taim, mille väikseim vorm algab põlvekõr-gusest, suurim on juba inimesepikkune. Hübriidsort 'Jackie' on aga eriti madal: 30-40 sentimeetrit. Eriti köitev on selle haruldane värv - aprikoosikarva õisi leidub lillemaailmas vähe ja 'Jackie' kuulub nende hulka.
Madala kasvu ja meeldiva õievärviga 'Jackie' sobib hästi

LIISA PAST: viisavabaduse valge laev
Eestis ei kiruta Ameerika viisasüsteemi, vaid sellega kaasnevaid turvanõudeid ning kohati alandavad viisaintervjuu protseduure. Rahvusriigi kodanikena ei mõista me hukka ühe riigi tahet eelnevalt kontrollida, kas külastada soovijad on väärilised.
Alandav on aga selleks vajalikku informatsiooni andmiseks tänaval järjekorras seista ning siis tundlikke isikuandmeid - sealhulgas sissetuleku, perekonna ja omandi kohta - teiste saatusekaaslaste kuuldeulatuses konsulaarametnikuga jagada.
Eesti sõprus Ameerikaga on siiani põhinenud ennekõike väiksema partneri võimel suurema vajadustele ja nõudmistele vastu tulla - sõjas terrorismiga on EL-i uued liikmesriigid USA suurimad liitlased.
Nüüd on Ameerika aru saanud, et selline suhe saab olla vaid kahepoolne. Seega kaalutaksegi mitmetele Ida-Euroopa riikidele viisavabaduse andmist.
Senini on viisavabaduse peamiseks kriteeriumiks olnud kolmest väiksem viisast keeldumiste protsent, mis on Eesti jaoks hetkel veel kättesaamatu. Kevadel Tallinna väisates kinnitas president Bush, et töötab kongressiga selle kriteeriumi muutmise nimel, et kaalutaks ka konkreetse riigi kodanike potentsiaalset ohtu Ameerika rahvuslikule julgeolekule.

WASHINGTON POST: viisanõude säilitamine Ida-Euroopaga võib USA-le kalliks maksma minna
Iga kord kui USA president Georg W. Bush kusagile välismaale reisib, siis pea igal pool tervitavad teda meeleavaldajate massid. Paljude riikide elanike silmis on Bush suutnud austuse ja imetluse Ühendriikide vastu maha mängida.
Siinkohal on suureks erandiks Ida-Euroopa. Isegi Bushi poliitka ei ole suutnud muuta miljonite sealsete elanike sooja suhtumist Ameerika Ühendriikidesse, kuna inimesed mäletavad veel väga selgelt külma sõja aegset perioodi, mil USA oli nende jaoks ainuke vabaduse valguskiir okupatsioonitunneli lõpus.
Nüüdseks on Ameerika maine kahjustumas isegi neis Ida-Euroopa maades, seda eriti uue, pealekasvava, põlvkonna seas. Põhjus selleks peitub osaliselt kindlasti ka viisakohustuses, mis puudutab nii turiste kui ärimehi, ühesõnaga kõiki, kellel vähegi vaja Ühendriikidesse reisida.
Seega ei maksaks imestada, et USA populaarsus Ida-Euroopa riikides langeb. Sealjuures ei tohiks unustada asjaolu, et nende riikide näol on tegemist ka Ameerika kõige truumate liitlastega nii Iraagis kui Afganistanis. See aga ei pruugi nii jääda kui USA käsitleb uue Euroopa riike kui teisejärgulisi partnereid ning jätkab nende kodanikelt viisa nõudmist.

EVI ARUJÄRV: Normist ja vabadusest
Viimasel ajal kostvast nurinast koduvabariigis justkui ülemäära maad võtva keelamise üle kõlab üllatavat lapsemeelsust.
Pisukeses alkoholimüügi piirangus nähakse totalitaarsuse võrseid. Arvatakse siiralt, et just keelatud vilja magusus toidab sotsiaalseid pahesid. Viidatakse isiklikule kogemusele ("mina ei joo üldse ja sõbradki ei joo nii palju kui vanasti") jne. Sellest hoolimata jätaks kõrvale alko-narkoteemaga seotud statistika, "isikuvabadusega" seotud laibakuhilad ja paadialuste putitamisega kaasneva ühiskondliku ressursi mõttetu raiskamise. Küsimus on avaram. Küsimus on selles, kuidas arukalt mõtestada sotsiaalset kontrolli ja individuaalseid vabadusi ning nende kahe suhet. Just see on keskne teema riigikogulaste hüvede ja veebikeskkonna regulatsiooni puhul. Ahistava riikliku kontrolli ja õilsate isikuvabaduste pateetiline vastandus on töökindel kattevari kui tahes labastele ärihuvidele. Demokraatliku isiku- ja kodanikuvabaduse piire "kontrollisid" ka aprillisündmused. Teema on keeruline ja tulvil lahendamata vastuolusid. Populaarsed üldistused on võimatud. Aga igal juhul on hea, et reaalsus on tugevasti korrigeerinud aastaid kestnud paduliberalistlikku häma inimese totaalsest vabadusest, mida üksnes mõnevõrra piiravad sellised pisukesed "kõrvaltegurid" nagu geenid, sotsiaalne staatus, rahakoti paksus, konkurentsivõime tööturul, maksuamet ja vääramatu bioloogiline vananemine. Elu on selgeks teinud, et vabadus on fiktsioon ja küsimus saabki olla üksnes vabaduse piiridest.

ANDRUS KIVIRÄHK: Eestlane ja vorst
Läinud nädalal Tartus seltskonnaga õlut juues tulid jutuks eesti vanasõnad ja kõnekäänud. Paljud neist on enam kui kummalised. Näiteks see: "S...st saia ei tee."
Kuidas küll säärane sügavmõtteline tõdemus sündis? Ilmselt mitte tühjalt kohalt, küllap on selle taga aastasadade tarkus ning lugematute põlvkondade kogemus.
Miks mitte oletada, et kui mujal Euroopas üritasid tuhanded visad alkeemikud kõigi loodusseaduste kiuste oma laboratooriumides kulda valmistada, siis Eestis peeti ülimaks kunstiks roojast saia tegemist? Öösel, pärast väsitavat orjatööd mõisapõllul, ei heitnud kurnatud talupoeg siiski mitte sängi, vaid hiilis rehe alla, kus olid valmis seatud algelised, võipütsikust ning silgutünnist valmistatud katseklaasid, milles mulksus ja podises värske väljaheide. Vaheldumisi kuumutades ja jahutades; õlgi, sammalt ja purustatud lutikaid lisades üritas orjahingeke sellest saia kääritada. Valget, pehmet saia - säherdust, mida söövad saksad ning mida temasugune vaene mats ei saa endale kallil jõuluõhtulgi lubada!

REPLIIK: Oleme täiskasvanumad
Kui jahtlaev Lennuk ümbermaailmareisile läks, sai sellest paljude jaoks vaat et rahvuslik projekt. Jaanipäeva paiku läheb samasugusele reisile jaht Martha, kuid tähelepanu sellele sündmusele on kümneid kordi väiksem. Täpselt sama muutus on toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusega, millele veel mõni aasta tagasi innukalt kaasa elati ja eestlastele kõrgeid kohti nõuti. Nüüd on huvi selle vastu aasta-aastalt üha väiksemaks muutunud. Mida muutus näitab? Näitab seda, et oleme riigi ja rahvana täiskasvanumaks saanud. Enam ei pea me iga hinna eest enda olemasolust ja erilisusest maailmale märku andma, ei pea iga hinna eest kõrgeid kohti taga ajama. Me võtame enda olemasolu enesestmõistetavalt, mida ei pea iga päev tõestama.

JUHTKIRI: Populistlik alkoholipoliitika
Keegi ei eita, et alkoholism põhjustab Eestis suurel hulgal tervise- ja sotsiaalprobleeme. Ka paljud pronksimässajad olid pudelist julgust ammutanud. Sellele viidates kehtestas Tallinna volikogu pealinnas rangemad piirangud alkoholi jaemüügiks ning ka serveerimiseks siseruumidest väljaspool.
Otsus ei muuda Harjumaa valdade seisukohti, kellest osa on kehtestanud piirangu, osa aga ei kavatsegi seda teha. Omavalitsuse tasemel tehtav alkoholipoliitika paneb ennekõike aluse sisealkoholiturismile ning jääb vaid oodata, millal kerkivad viinapoed Maardu ja Keila Tallinna-poolsele sissesõidule.
Kui on vaja alkoholitarbimist ohjeldada, ei piisa kohalikest populistlikest kampaaniatest. Need mõjuvad pigem odava tõmblemisena. Tuleb kogu riiki silmas pidades eri stsenaariumid ja võimalused läbi kaaluda. Mudeleid, millest eeskuju võtta, leidub äärmusest äärmusse: alates Mandri-Euroopa liberaalsest alkoholipoliitikast - kus alkoholipoed on avatud hilisööni ning õllepudeliga tänaval käimise eest ei karista keegi - ja lõpetades Skandinaavia väga tugeva reguleeritusega ning lühikest aega lahti olevate riigimonopolideni. Neist näidetest piisab ka alkoholipoliitika mõju hindamiseks, millest sel korral kahjuks puudu jäi.

TV3: rohkem kui 100 000 inimese jaoks halveneb tuletõrje kohalejõudmine
Päästeameti kavandatav tuletõrjekomandode reform pikendab rohkem kui saja tuhande inimese jaoks päästjate kohalejõudmise aega, teatasid TV3 Seitsmesed Uudised.
Päästeametil kavandab Eesti tuletõrjekomandode võrgu reformi, jagades olemasolevad komandod suure koormusega piirkondades tugevateks üksusteks ning vähese väljakutsete arvuga piirkondades kahemehekomandodeks. Muutub ka tuletõrjujate tööaeg - tulevastes põhikomandodes tohivad vahetused olla 12 tunni pikkused senise ööpäevase asemel.
TV3 Seitsmeste Uudiste andmetel hakkavad väikestes komandodes valves olema vaid päästja ning autojuht, paljudes kohtades kasutatakse sealjuures koduvalvet. Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin ütles teleuudistele, et kui seni pidi tuletõrje jõudma sündmuskohale 20 minutiga, siis uus kord pikendab 10% eesti elanike jaoks lubatud maksimumaega viie minuti võrra.

Paet: EL peab olema valmis tegutsema oma lähiümbruses
Välisminister Urmas Paet, kes osales täna Euroopa ülemkogu raames toimunud välisministrite kohtumisel rõhutas, et Euroopa Liit peab olema valmis tegutsema ka oma lähiümbruses.
"Meie valmidus tegutseda Moldovas, Gruusias ja Mägi-Karabahhias mõjutab positiivselt konfliktidele lahenduse leidmist neis piirkonnis," ütles Paet. "Vastasel juhul ainult ootame, kuni keegi teine otsustab meie eest," toonitas ta.
Euroopa Liidu välispoliitikajuhid tõdesid vajadust läbimõelduma strateegia ja missioonide tõhusama planeerimise järele. Eesti välisminister märkis, et tsiviil- ja sõjalisi missioone tuleb planeerida ja ellu viia koos.
"Missioonidelt saadud kogemus kinnitab planeerimise ühtse vajadust," toonitas Paet. Välisminister lisas, et koostöö ÜRO ja NATOga on esmajärgulise tähtsusega.
Eesti välisminister juhtis veel tähelepanu ühise välis- ja julgelolekupoliitika tagasihoidlikule eelarvele, mis ei vasta Euroopa Liidu eesmärkidele. "Samas ei tohi pugeda raha puudumise taha, kui on tarvis otsustada missioonide alustamise üle," lausus Paet. "Sellised otsused on ja jäävad poliitilisteks," lisas ta.

Piirivalve tutvustab end homme üle kogu Eesti
Homse Võidupüha puhul tutvustab Eesti piirivalve erinevate ürituste raames oma inimesi, tööd ja tehnikat.
Kell 11.00 toimub Harjumaal Kloogarannas Harju maakaitsepäev, kus osaleb põhja piirivalvepiirkonna esindajad tutvustavad piirivalve tööd ning tehnikat - kohal on piirivalvemaastur ning piirivalvekaater.
Osalevad ka piirivalvekolledži kadetid, kes tutvustavad õppimisvõimalusi ja kolledži eluolu. Kohal on ka piirivalvekolledži maskott Ilves Tom. Demonstratsioonesinemise teeb ka piirivalve helikopter Mi-8.
Ida-Virumaal toimub kell 11.00 Narva kindluses Ida-Viru maakaitsepäev, kus piirivalve on välja pannud ATV, mootorpaadi ja patrullautod. Lisaks on huvilistel kell 12.00 ja 13.00 võimalik tutvuda ekskursiooni käigus Narva maanteepiiripunkti tööga.

Trammi ja sõiduauto kokkupõrge häiris liiklust
Tallinnas Laikmaa tänava ja Narva maantee ristmikul põrkasid kokku tramm ja sõiduauto, esmastel andmetel keegi vigastada ei saanud.
Õnnetus toimus mõni minut enne kella 3 päeval, teatati Põhja politseiprefektuurist.
Kella 4 oli kõikide trammiliinide liiklus taastunud.

Saartele reisijatel palutakse sõidukuupäevi hajutada
Väinamere Liinid palub nädalavahetusel Lääne-Eesti saartele reisijatel järjekordade vähendamiseks vältida tippaegu ning pöörata sadamates tähelepanu suunaviitadele ja meeskonna märguannetele.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul soovitakse saartele sõita enamasti vahemikus neljapäevast laupäevani, mis hajutab reisijate suure arvu suhteliselt ühtlaselt, saartelt lahkumine planeeritakse aga valdavalt just pühapäeva õhtule.
"See tekitab paratamatult järjekordi, kuna 5-6 tunni jooksul ei ole füüsiliselt võimalik kõiki reisijaid operatiivselt teenindada. Jaanipäeva nädalavahetus on igal aastal kõige reisijaterohkem aeg ning Väinamere Liinid annavad järjekordade võimalikult kiireks teenindamiseks endast parima, aga palume ka reisijatel oma sõiduaegu planeerida tipptundidelt väljapoole," ütles Hiiuväin.
Reisijad saavad järjekordade kiiremale teenindamisele ka ise kaasa aidata. "Reisimise lihtsustamiseks ning järjekordade kiiremaks teenindamiseks soovitame reisijatel varuda ülesõiduks sularaha. Samuti palume sadamates lähtuda suunaviitadest ning jälgida turvameeskonna märguandeid, mis hõlbustab laevade kiiremat laadimist," ütles Hiiuväin.

Ministeerium tutvus Piirissaare laeva eskiisprojektiga
Valminud on Piirissaare uue laeva eskiisprojekt, mille järgi mahuvad ühekorraga saarele sõitma poolsada inimest, kuus sõiduautot ning üks reisibuss või veok.
Eile tutvustas autor, SRC Uusehitused OÜ eskiisprojekti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Tartu Maavalitsusele ning võimalikele ehitajatele.
Kavandi järgi tuleb laev 32 meetrit pikk ja 7 meetrit lai ning sõidab kiirusega kuni 10 sõlme. Laaksaare-Piirissaare liinil sõitvale laevale on üks keerulisemaid nõudeid tulla toime Peipsi järve ebaühtlase veetasemega, mis nõuab võimalikult madalat süvist. Praeguse eskiisprojekti järgi on laeva süviseks kõige rohkem 0,95 meetrit.
Eskiisprojekti tegi SRC Uusehitused OÜ kui ministeeriumi korraldatud riigihanke võitja. Töö maksis 239 tuhat krooni. Lähiajal kuulutab Tartu Maavalitsus välja hanke laeva projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Pärast "pronksiööd" põrkas Eesti venekeelne meedia kokku tsensuuriga
Pärast aprillirahutusi tõusis järjekordselt päevakorda küsimus kohaliku venekeelse meedia lojaalsusest ning eriti teravalt kõlas see nendes meediakanalites, kus töötavad paralleelselt eesti- ja venekeelsed toimetused, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Kõne tsensuurist tuli kuluaaridest avalikule arutamisele pärast seda, kui Delfi tõlkija Olesja Lagašina kirjutas oma blogis: "Tänasest päevast kästi meil mitte avaldada publikatsioone ilma eesti ülemuste sanktsioonita. S.t et venekeelse saidi sisu hakkab kontrollima eestikeelse toimetuse peatoimetaja ning tema puudumisel keegi kõrgematest ülemustest."
Delfi venekeelsel toimetusel soovitati tungivalt kirjutada kommentaar valitsuse tegevuse toetuseks. Ajakirjanikud keeldusid. Pärast seda, kui vene Delfi peatoimetaja Igor Kuldmaa kinnitas kuulujutte tsensuurist uudisteagentuurile Rosbalt, süüdistas Delfi peatoimetaja Mart Pukk teda korporatiiveetika rikkumises, lisades, et tegelikult kõne all pole tsensuur, vaid normaalne loovprotsess. 30. aprillil esitas Kuldmaa lahkumisavalduse, mis kohe ka kinnitati.

Alaealiste suvetöö seab ettevõtjaile palju piiranguid
Suvel soovivad paljud lapsed tööle minna ning endale taskuraha teenida. Nende töölevõtmisel on aga omad piirangud, mida tööandjad ja lapsevanemad jälgima peaksid.
Üldjuhul võib töölepingu sõlmida 18- aastasega, kuid ka nooremad võivad vanema kirjalikul loal suvel tööd teha - eeldusel, et töö ei kahjusta tervist ega sega kooliskäimist, vahendas sotsiaalministeerimi pressitalitus. Juhul kui lapsed töötavad võrdväärselt täiskasvanutega kaheksa või rohkem tundi päevas, siis on tegemist seaduse rikkumisega.
Alaealised võivad tööd teha üksnes vanema kirjalikul nõusolekul. 13-14-aastased võivad tööle minna tööinspektori kirjalikul nõusolekul. Tööülesanded peavad olema lihtsat laadi ega tohi nõuda suurt kehalist või vaimset pingutust. Töötamine ei tohi takistada 13-17-aastase kooliskäimist ega kahjustada tervist ning arengut.

Keskkonnainspektsiooni peadirektor lahkub esmaspäevast ametist
Keskkonnainspektsiooni peadirektor Ain Purga lahkub ametist alates 25. juunist.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja teatel on Ain Purga töötanud keskkonnakaitse valdkonnas kokku 17 aastat.
1990. aastal asus ta tööle tollasesse Harjumaa looduskaitseametisse. 1996. aastal suundus ta edasi Looduskaitse inspektsiooni, mis nimetati 1997. aastal ümber keskkonnainspektsiooniks.
Keskkonnaministri käskkirjaga on alates esmaspäevast, 25. juunist inspektsiooni peadirektori ülesannetes inspektsiooni peadirektori asetäitja Tarvo Roose.

Eesti uus suursaadik USA-s on Väino Reinart
Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves nimetas uued Eesti suursaadikud Kreekas, Ameerika ühendriikides ja Hiinas.
President allkirjastas täna Kadriorus otsuse, millega nimetas Eesti riigi erakorralisteks ja täievolilisteks suursaadikuks Kreekas Peep Jahilo, Ameerika ühendriikides Väino Reinarti ning Hiinas Andres Unga.
Ühtlasi kutsus Ilves tagasi eelmised suursaadikud Andres Unga Kreekast, Jüri Luige Ameerika ühendriikidest ning Mait Martinsoni Hiinast.
Reinart on endine Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Jahilo on olnud varem Eesti suursaadik Norras ja Albaanias ning Unga on ednine Eesti suursaadik Rootsis, Kreekas ning Küprosel.

Päästeameti seitse soovitust turvaliseks pidutsemiseks
Taaskord kättejõudnud pühade puhul tuletab päästeamet meelde põhitõed ohutu jaanitule tegemiseks ning ohutuks pidutsemiseks.
1. Lõkke tegemiseks tuleb valida selleks ette nähtud koht. Välitingimustes võib tuld teha metsast vähemalt 30 meetri kaugusel ning lõkkeaseme ümbruses ei tohi olla kulu, prahti ega teisi süttivaid materjale. Tulekolde ja hoone vaheline kaugus peab olema vähemalt 15 meetrit, kuid siiski tuleks ilmastikuolusid arvestada, sest tugeva tuule tõttu võivad sädemed ka kaugemale lennata.
2. Kodust eemale suunduvatel pidulistel tuleks kaasa võtta laetud mobiiltelefon, millega saab vajadusel abiteate edastada.
3. Loodusesse minnes tehke endale selgeks oma asukoht, sest abi kohalesaabumise kiirus sõltub suuresti täpsetest teejuhistest.
4. Looduses peab lõkkeplatsiks olema mulla/liiva pinnas, lõkkeaseme ettevalmistamisel eemaldage murukoorik ja piirake lõkkeplats kividega. Siinkohal tuletame meelde, et looduses tohib tuld teha üksnes selleks ettenähtud kohas. Tuleohtlikul ajal on looduses tuletegemine lubamatu.

Politsei jagab korralikele liiklejatele T-särke
Tänamaks liikluseeskirjadest kinni pidavate liiklejaid enda ja teiste elu väärtustavate liiklusharjumuste eest jagab Lõuna politseiprefektuur neile teemakohaseid T-särke.
Mitmel viimasel aastal on politsei jaanipäeva eel liiklejaid hoiatanud alkoholi tarvitanuna mitte rooli istuma, kuna peamist ohtu liikluses on seostatud just alkoholijoobes sõidukijuhtidega, vahendas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja.
Maanteeameti spetsialistide analüüsist aga nähtub, et 2006. aastal oleks Eestis 46 inimest võinud liiklusõnnetustes ellu jääda, kui nad oleks end nõuetekohaselt turvavööga kinnitanud.
"Tihtipeale sõidukijuhid ja sõitjad turvavööta sõitmise ohtu endile ei teadvusta ja peavad selle eest trahvimist pisiasja kallal norimiseks," ütles Tartu politseiosakonna ülemkomissar Indrek Koemets.
Tema sõnul püüavad politseinikud kõigi liiklejate hulgast üles leida need positiivselt mõtlevad inimesed, kes on valmis turvavöösärki ka kandma ja kaasliiklejaid õigete valikute tegemise juurde aitama. Jagatavate särkide esiküljel on kinnitatud turvavöö kujutis ning seljal kiri VALI ELU!

Tartu ülikoolis alustab tööd uus teaduskond
Uuest aastast ühendatakse Tartu ülikoolis bioloogia-geograafiateaduskond ja füüsika-keemiateaduskond, mis hakkab kandma loodus- ja tehnoloogiateaduskonna nime.
Ülikooli nõukogu võttis täna vastu otsuse asutada Tartu ülikoolis loodus- ja tehnoloogiateaduskond (LOTE), mis hakkab koosnema kuuest teadus- ja arendusasutusest: TÜ füüsika instituudist, TÜ keemia instituudist, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudist, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudist, TÜ tehnoloogiainstituudist ning TÜ Eesti mereinstituudist, vahendas ülikooli pressiteenistus.
Tartu Ülikooli teadusprorektori professor Ain Heinaru sõnul on LOTE moodustamise eesmärk eelkõige ressursside ja loodusteadustealase kompetentsi koondamine. "Eesti on väike ja selleks, et TÜ kui teadusülikool saaks suurtest üle-Euroopalistest teadusprojektidest osa võtta, on vajalik koondada nii rahalisi ressursse kui teaduspotentsiaali. Uue teaduskonna loomisega tugevdatakse kogu loodusteadustealast teadus- ja õppetööd Tartu Ülikoolis," ütles Heinaru.

Pihl loob Kapos peadirektori asetäitja ametikoha
1. augustist täiendab siseministeerium kaitsepolitseiameti koosseisu ühe peadirektori asetäitja ametikoha võrra. Muudatuse tingis vajadus tugevdada strateegilise tasandi juhtimist kaitsepolitseis.
"Viimasel paaril aastal Eestis toimunud sündmused annavad tunnistust sellest, et riigi julgeolekuga seotud ohud ei ole kuhugi kadunud. On loomulik, et kujunenud olukorras peab edasi arenema ka kaitsepolitsei struktuur ja juhtimine," ütles siseminister Jüri Pihl ministeeriumi pressitalituse vahendusel.
Kaitsepolitseiameti peadirektori Aldis Aluse ettepanekul asub loodavale ametikohale tööle seni maksu- ja tolliametis uurimisosakonna juhataja asetäitjana töötanud Priit Pastarus. Pastarus hakkab asetäitjana tegelema korruptsiooni vastase tegevuse, terrorismi vastase võitluse ning kriminaalmenetlusega seotud tööülesannete korraldamisega.
Kaitsepolitsei peadirektori teine asetäitja on Fatislav Keivsaar, kelle ülesandeks jääb Eesti põhiseadusliku korra kaitsega seotud valdkonna juhtimine.

Paet: Kosovo lahendamata küsimus ohustab rahu ja julgeolekut
Euroopa ülemkogu raames liikmesriikide välisministrite õhtusöögil osalenud Eesti välisminister Urmas Paet leiab, et Kosovo lahendamata küsimus ohustab rahu ja julgeolekut.
Euroopa Liidu välisministrid olid ühel meelel, et Kosovo lõpliku staatuse küsimuses on vaja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni. "ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon peab andma Kosovo iseseisvuse jaoks vajaliku raami," ütles Paet välisministeeriumi vahendusel.
Eesti välisministri sõnul ei saa praegune olukord kaua edasi kesta. "Kosovo lahendamata küsimus ohustab rahu ja julgeolekut," tõdes Paet.
Lisaks rõhutas Paet rõhutas, Euroopa Liidu sisemine ühtsus on Kosovo staatuse küsimuse puhul väga tähtis. "Euroopa Liidu lõhenemine oleks halb nii liidu enda kui ka Lääne Balkani riikide jaoks," märkis Paet.
Üleeile pani Venemaa ÜRO julgeolekunõukogus veto projektile, mille kohaselt oleks Kosovo nelja kuu pärast iseseisvaks saanud.

Ligi: riik ei tunne ajateenijate vastu piisavalt huvi
Endise kaitseministri Jürgen Ligi arvates on kaitseväe kehva olukorra üks põhjus see, et riik ei tunne ajateenistuse läbinute vastu huvi ega võimalda neile järelõpet.
"Tohutud kaitseväe ressursid hoitakse kinni ajateenistusrežiimil, mille tulemusena tekkivad reservid on fiktiivsed. Kes on ajateenistuse läbinud, riik ei tunne tema vastu pärast enam huvi, ta ei tea, kuhu tea peab minema kriisiolukorras, ta ei saa järelõpet," rääkis Ligi ETV hommikuprogrammis.
"Selle tulemusel on meil ka väga suur väeosade arv, meil püüakse väljaõppekeskuseid hoida lahti, neid ei suudeta koondada piisavalt kiiresti. Selline ressursside pihustamine ongi toonud olukorra, mida Ants Laaneots kritiseeris," märkis Ligi. Tema sõnul on püüdlused teha korraga reserv- ja professionaalset armeed jätnud mõlemad poolikuks.
Ligi lisas, et kui riik ütleb, et kaitsevõime on kehv, siis peaks olema ka mingisugune lahendus välja pakkuda. "Meil on iseenesest see lahendus teada - rahvusvaheline koostöö, mis hoiab vaenlase eemal ja sõja korral tuge pakub. Ants Laaneots keskendus väga palju sellele, et peame tegelikult üksi hakkama saama. Sel juhul on olukord lootusetu," ütles Ligi.

Tartu politsei palub liiklusõnnetuse pealtnägijate abi
Viimastel päevadel on Tartu juhtunud mitu liiklusõnnetust, mille osas palub politsei pealtnägijate abi.
Neljapäeval kella 12.45 ajal sõitis tundmatu sõiduk Tartus Riia tänav 13 juures otsa inimesele ja lahkus seejärel sündmuskohalt, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Eile kella 16.20 ajal põrkasid Vaksali ja Tõnissoni tänavate nurgal kokku sõiduauto Ford Mondeo ja möödasõitu üritav roller.
Nende liiklusõnnetuste pealtnägijatelt ootab politsei infot telefonidel 730 8814 või 110.
Ööl vastu 17.06.2007 tõmmati Õnne 25 ette pargitud sõiduauto Volvo V40 värvi sisse sügavad triibud. Selle sündmuse pealtnägijatelt ootab politsei kõnesid telefonil 730 8648.

Ranna puiestee Pärnus pikenes veekeskuseni
Eile keskpäeval avasid YIT Ehituse ja Pärnu linnavalitsuse esindajad Pärnus Ranna puiestee ja Side tänava pikenduse, millega sai linn rannas juurde ligi 300 meetrit uut tänavat ja jalgrattateed ning busside parkla.
120 meetri pikkuse Side tänava lõigu ja 175meetrise Ranna puiestee pikenduse ehitus koos kommunikatsioonidega maksis 14 miljonit krooni, kirjutab Pärnu Postimees.
Tänavad tegi YIT Ehitus, mis soovib ehitada Ranna puiestee äärde Septembri-nimelist korterhotelli.

Elekter süütab sagedalt kahjutuld
Lõuna-Eesti päästekeskus on viimasel ajal sageli maadelnud elektriliinidest süttinud maastikupõlengutega, Eesti Energia seob põlenguid pigem hooletusest sündinud liinivigastuste kui liinide vananemisega.
10. juunil süttis Palamuse vallas Kudina külas kulu kõrgepingeliini vigase isolaatori tõttu. 12. juunil oli metsapõleng Saare vallas Pedassaare külas, kus päästjad nägid taas põhjust lühisesse läinud elektriliinis, kirjutab Tartu Postimees.
"Arvata võib, et traadid läksid tugeva tuulega kokku ja tekkis säde, mis kuiva metsaaluse süütas," rääkis Jõgevamaa päästeteenistuse operatiivkorrapidaja Guido Kokk.
Mitmete põlengute süüdlaseks peetakse õhuliinide liiga lõtvu paljasjuhtmed, mis tugeva tuulega omavahel kokku puutudes sädemeid löövad. Vahel põhjustavad tulekahjusid ka liinide peale kukkunud puud.
Eesti Energia tütarettevõtte Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg rõhutas aga, et sugugi alati ei saa väita, nagu oleks kahjutule põhjus väljaveninud traatides või muud moodi alahooldatud liinides.

Koolilõpupidu neelab pere rahakotist üle 10 000 krooni
Gümnaasiumi lõpupidu, kleit või ülikond, siis veel reis Euroopasse ja loendamatud kingitused neelavad tuhandeid kroone lastevanemate raha.
Keskkooli lõpetamine on tähtis sündmus noore inimese elus, aga sama oluliseks kujunevad ka sellega seonduvad kulutused, kirjutab Postimees. Keskkooli lõpetamisest on kujunenud tarbimisparaad, mis hõlmab kõike alates reisibüroodest kuni ilusalongideni. Lõpetamisega seonduvad kulud on suured nii poiste kui tüdrukute jaoks - kohati maksab ülikond rohkem kui lõpukleit.
Üleeile Tallinna 21. kooli lõpetanud Kristi Mäe hindab oma koolilõpetamisega seotud kulusid ligi 10 000 kroonile. Peale kleidi, kingade, meigi, soengu, ehete, lillede, lõpupeo eest makstud raha kulutas ta lõpuekskursioonile Londonisse 3500 krooni, pluss taskuraha.
Sama kooli nüüdseks juba vilistlase staatusse tõusnud Johan Kallas arvas, et kulud on kooliõega samas suurusjärgus. Ülikond läks maksma 4000 krooni, särk, lips, mansetinööbid ja kingad kasvatasid kulutusi veel 4500 krooni. Lisaks veel pidutsemiskulud.

Kaitsevägi lõpetab 11 aastat kestnud missiooni Bosnias
Järgmisel nädalal lahkub Bosnia-Hertsegoviinas asuvast Tuzla sõjaväebaasist kaitseliitlastest koosnev valverühm Estguard-3. Sellega lõppeb Eesti kaitseväe seni pikim, ligi 11 aastat kestnud välismissioon.
Kokku jõudis alates 1996. aasta kevadest Bosnia-Hertsegoviinas missioonil teenida üle 500 kaitseväelase ja kaitseliitlase, kirjutab Postimees.
Esimesed Eesti sõdurid saabusid tollal äsja kodusõja üle elanud Bosniasse 1996. aasta aprillis jalaväerühma Estpla-3 koosseisus ning tegemist oli kahe varem Horvaatias teeninud rühma kõrval kaitseväe ühe esimese välismissiooniga.
1992. kuni 1995. aastani möllanud kodusõja ajal püüdsid serblased kindral Ratko Mladici juhtimisel piirkonnas hävitada muust rahvusest elanikkonda. Algul ÜRO, hiljem NATO egiidi all tegutsevate rahuvalvajate peamiseks ülesandeks oli tagada kord ning vältida rahutuste taaspuhkemist.

Pronksiöö õudusi tutvustab õllekastiga kahtlusalune
Aprillirahutuste ajal pooliku õllekastiga ja koos laamendajatega ringi liikunud Öise Vahtkonna liige Juri Žuravljov esineb nädala pärast Brüsselis europarlamendis kui Eesti politseinike piinatud ohver.
Oma interneti kodulehel Vene riigipead Vladimir Putinit "Meie Presidendiks" nimetav Žuravljov (34) sõidab Brüsselisse Lätist valitud europarlamendi saadiku Tatjana Ždanoka kutsel, kirjutab Postimees.
Öise Vahtkonna aktivisti ja konstitutsioonipartei nimekirjas sel kevadel riigikogusse kandideerinud Žuravljovi esitletakse ürituse Piinamine on tänapäeva ELis reaalsus pressiteates kui Eestist saabuvat peaesinejat. Pronksiöö ohvrit, kes räägib Tallinnas toimunud piinamisest, julmusest ja jõhkrusest.
Žuravljov teatas, et tahab Euroopa parlamentääride ees kiskuda katte valelt, mida Eesti valitsus seni on esitanud. "Meil on suur hulk videoid ja fotosid sellest, kuidas näiteks politsei inimesi Tallinna sadama ruumides piinas ja nende kallal jõhkrutses," lausus Žuravljov.

Joobes mees sõitis kaubikuga üle naise jalgade
Raplamaal sõitis kaubikuga liikumist alustanud alkoholijoobes noormees üle oma kaaslanna jalgade.
Õnnetus toimus Märjamaa vallas Naistevalla külas maja number neli juures, vahendas siseministeeriumi teabe- ja analüüsi osakond.
Liikumist alustanud kaubik Toyota Hiace, mida juhtis alkoholijoobes Mati (s 1981), kes oli seisupiduri maha võtnud (mootor ei töötanud), sõitis üle sõiduki ees seisnud Sirle (s 1980) jalgade. Kannatanu toimetati Rapla haiglasse ja lubati pärast esmaabi andmist koju.

Väike poiss jäi parkimisplatsil auto alla
Tallinnas jooksis eile õhtul Sikupilli kaubanduskeskuse parkimisplatsil sõiduautole ette kolmeaastane poiss.
Õnnetus toimus neljapäeva õhtul kella 19.30 ajal Tallinnas Tartu mnt 87 asuva Sikupilli keskuse parkimisplatsil.
Kolmeaastane poiss jooksis parkivate sõidukite vahelt ette Tartu maantee suunas liikunud sõiduautole Opel Vivaro, mida juhtis Mihhail (s 1980), vahendas siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakond.
Poiss viidi Tallinna lastehaiglasse ning temale pandav diagnoos on selgitamisel.

Harjumaal hukkus mootorrattur
Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn-Narva maantee 53. kilomeetril juhtus eile õhtul kella 21.09 ajal liiklusõnnetus, mille tagajärjel hukkus noor mootorrattur.
Tallinna poole tagasipööret sooritanud sõiduauto GAZ-24, mida juhtis Eugen (s 1932), ei andnud teed ja põrkas kokku Tallinna suunas otse liikunud mootorrattaga Yamaha YZF-R1, mida juhtis Koit (s 1984). Mootorrattur hukkus sündmuskohal, vahendas siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakond.
Lisaks toimus kaks liiklusõnnetust ratturitega. Eile õhtul kella 23.43 ajal sõitis 16-aastane jalgrattur Tallinnas Kadaka puiestee ja Hommiku tänava ristmikul ette peateel liikunud sõiduautole Škoda Superb, mida juhtis Gunnar (s 1967), kellel tuvastati alkoholijoobe jääknähud. Jalgrattur toimetati vigastustega Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.
Samal päeval kella 17.17 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Smuuli teel asuva "Liikuri" bussipeatuse juures, kus jalgrattur Dmitri (s 1985) sõitis otsa väljaspool ülekäigurada sõiduteed ületanud Niinale (s 1927). Viimane toimetati raske vigastusega Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.

Pärnu pataljon avab pooleteiseks aastaks uksed taas ajateenijatele
Kaitsevägi sai eile kaitseminister Jaak Aaviksoolt loa kasutada Pärnu väljaõppekeskust ajateenijate treenimiseks seni, kuni saab valmis Kuperjanovi pataljoni kasarmute remont.
"Kaitsevägi on praegu hädaolukorras, sest Kuperjanovi üks kasarmu on remondis ning teine läheb remonti. See aeg tuleb kuidagi üle elada," ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. Sisuliselt tähendab see, et ajateenijad kolivad Pärnusse tagasi kuni järgmise kevadeni, sest ühe Kuperjanovi pataljoni kasarmu remont peaks lõppema sel sügisel ning teise remont praeguste kavade järgi järgmisel kevadel.
Kaugemas perspektiivis ajateenijad Pärnusse ei jää ning Pärnu pataljoni jalaväe väljaõppekeskust taas ei avata. "Kaitseväe linnak on Pärnusse sisse kasvanud, see on liiga väike ja seal ei ole arenguruumi," selgitas Laaneots ning lisas, et kehvas seisus linnaku kordategemiseks kuluks kohe sadu miljoneid kroone. "Kuna linnak on nii pisike, siis ei oleks seal majanduslikus mõttes kasulik väljaõppekeskust hoida. Pärast remonti mahuks sinna kõige rohkem 400 inimest, aga majanduslikult oleks kõige tulusam 600 kuni 800 kaitseväelast."

Jahtlaev Martha seilab jaanipäeval Orjaku sadamast maailmareisile
Üle kahe aasta kestev ümbermaailmareis
Hiiumaal Orjaku sadamas Tuletorni kai ääres seisab jahtlaev Martha, mis peaks ilmataadi õnnistuse korral jaanipäeval suunduma enam kui kaks aastat kestvale ümbermaailmareisile.
Martha kapten Hillar Kukk tunnistas toredat alust tutvustades, et nii tema enda kui ka põhimeeskonna teiste liikmete, Jaanus Kirsi ja Simmu Sillamaa jaoks on see unistus küpsenud aastaid. "Mu salasoov oli juba oma eelmise Atlandi ületamise järel suunduda Panama kanali poole, aga siis jäi mõte teoks tegemata," kostis Kukk mõni päev enne julgust nõudva ettevõtmise algust, hääles tõelisele meremehele omane sihikindel ning rahulik toon. "See, mida teha tahad, tuleb ära teha, enne kui on liiga hilja."

Virulased tunnustasid Purtse linnuses telemehi Ago Gaškovi ja Jaak Eelmetsa
Virumaa reporteritele avaldati tunnustust aastatepikkuse integratsioonitöö eest.
Eile tunnustati Purtse linnuses Ida- ja Lääne-Virumaa piiril ETV reporterit Ago Gaškovi ja operaator Jaak Eelmetsa, tänu kellele jõuab eetrisse suurem osa Virumaa võlust ja valust.
Soov telemeeste tänamiseks tuli rahva hulgast pärast ärevaid aprillipäevi. Siis kirjutas seitse Virumaa kultuuritegelast avaliku kirja, mis ilmus kohalikes ajalehtedes. Allkirja andnute hulgas olid näiteks Narva sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Štšura, Rakvere teatri juht Üllar Saaremäe, Sillamäe muusikakooli juht Galina Kuznetsova, Avinurme kultuuriedendaja Ülle Tooming. Nad kutsusid üles meeles pidama neid inimesi, kes on tegelenud sisulise integratsiooniga aastakümneid. Konkreetselt peeti silmas Gaškovi ja Eelmetsa. Kultuurirahvas kutsus erasektorit üles Virumaa reportereid meeles pidama.

Soome linnuvaatleja kohtas Eestis Arktikast pärit haruldast lindu
Möödunud nädalal leidis Soome linnuvaatleja Jukka Ojala Saaremaal Sõrve säärelt Eestile uue linnuliigi - lunni.
"Tegemist on Arktikas pesitseva liigiga, kes Läänemerele satub ülimalt harva," kommenteeris haruldase eksikülalise esmakordset vaatlust Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots.
"Lind ujus kalda lähedal ja kõik liigi määramiseks vajalikud tunnused olla kenasti ära nähtud." Juhul kui linnuharulduste komisjon kinnitab meie oludes väga erakordse vaatluse, saaks värvikireva, suure noka ja kohmaka olemisega lunnist 367. linnuliik, keda läbi aegade on Eestis kohatud. "Kahjuks ei õnnestunud vaatlejal seda lunni pildistada ning mitte ühelgi teisel linnuvaatlejal polnud võimalik teda vaatama minna," tähendas Ots.

Valge: mu töö ei rehabiliteeri Pätsi
Ajaloolane Jaak Valge räägib oma uurimistööst, mis lükkab ümber Magnus Ilmjärve varasemad väited Konstantin Pätsi ja Nõukogude Liidu tihedatest sidemetest.
Miks hakkasite Konstantin Pätsi uurima?
Tegelikult ei ole minu uurimisteemaks üldse Konstantin Päts. Alates 2006. aastast uurin oma peateemana hoopis demokraatiate kokkuvarisemiste põhjusi Euroopas kahe maailmasõja vahel. Eesti juhtumit käsitlen loomulikult põhjalikumalt.
Kuidas siis selle teemaga Moskva arhiividesse sattusite ja veel nii mitu korda?
Magnus Ilmjärv väitis oma töödes, et Moskvas "... kiideti heaks Pätsi kavatsus toime panna riigipööre. Riigipöördega nõustudes ja tegelikult seda toetades oldi ometi vastu Laidoneri kaasamisele. Jutuajamistes enne riigipööret oli Päts lubanud Moskvale, et hoiab Laidonerist eemale. Nüüd aga oli Päts sunnitud väitma, et ta ei saa teostada riigipööret üksi, ilma Larka või Laidoneri abita, ja seepärast peab valima ühe kahest halvast. Päts valis Laidoneri ja Moskva nõustus selle valikuga kõheldes. See oli nii tugev väide, et nõudis detailsemat uurimist, s.t kindlakstegemist, kas ja kuidas Moskva riigipöördele kaasa aitas, võib-olla Moskva isegi sundis või suunas Pätsi riigipööret tegema. Tegime koos projektikaaslase, magistrant Peeter Kenkmanniga Venemaa Föderatsiooni välispoliitika arhiivis uurimiseks taotluse ning eelmise aasta kevadel saimegi üllatuseks positiivse vastuse. Olin nimelt 1990. aastatel samas arhiivis teise teemaga käinud, kuid 1999. aastal mu taotlust edasiseks uurimiseks ei rahuldatud enam. Niisiis sõitsime nüüd esimest korda Moskvasse 2006. aasta oktoobris. Mulle ootamatult ei olnud Ilmjärve väidetud teavet üldseg tema viidatud dokumendis - N Liidu saadiku Aleksei Ustinovi kirjas oma ülemusele Boriss Stomonjakovile 7. märtsist 1934. Alguses arvasin, et Ilmjärv on viitega eksinud. Teisi dokumente lugedes jõudsin aga arvamusele, et Ilmjärve viidatud teavet ei saa üheski dokumendis olla, sest kõik teised dokumendid räägivad sellele vastu.

Lapsena purjutanute hulk suureneb jõudsalt
Alkoholi tarvitavate laste hulk on aastatega mitmekordistunud, näitab statistika.
"Tänavu esimese poolaastaga on meil sees olnud 44 ägeda alkoholimürgitusega last," ütles lastehaigla pediaater Lagle Suur- org. Eelmisel aastal viibis alkoholimürgitusega ravil kokku 80 last, üle-eelmisel aastal 64 last. Juba pikaajaliste alkoholiprobleemidega on psühhiaatrilisel ravil 36 last.
"Need lapsed vajavad tavaliselt ühepäevast jälgimist ja turgutamist," selgitas Suurorg. Nende vere alkoholisisaldus kõigub 0,5 ja 3,5 promilli vahel. Haigla vastuvõtuosakonna arsti Helke Nurme sõnul on nendeni jõudvad lapsed keskmiselt 13,5 -aastased. "See on jäämäe tipp, kes siia satuvad," märkis Nurm. Tema sõnul toovad vanemad lapsi kodust haiglasse väga harva. Palju lapsi leitakse tänavalt lamamast, tihti kutsub politsei neile kiirabi järele.

Riigi juubelit tähistavad logona võrsuvad lehed
Vabariigi aastapäeva logo autor on eile 25. sünnipäeva tähistanud Kaarel Vahtramäe.
Vabariigi 90. aastapäeva logo võistluse puulehekujulise võidulogo idee autor, disainibüroo Velvet disainer Kaarel Vahtramäe tähistas eile oma 25. sünnipäeva.
"Põhimõtteliselt tegime seda nii. Võtsime kokku grupi oma disainibüroo töötajaid, kes kõik mõtlesid, mida saaks üheksa ja nulliga teha, ning jõudsime kuue-seitsme lahenduseni," kirjeldas võidulogo leidmise protsessi Velveti loovjuht ja ise kolmanda koha logoidee autor Markko Karu. "Osa autoreid vormistas ideed. Teises voorus heitsime kõrvale need, mis graafiliselt ei töötanud, konkursile esitasime lõpuks kaheksa märki."
Riigisekretär Heiki Loot rõõmustas eriti selle üle, et žürii eesotsas kunstiakadeemia prorektori Andres Taliga suutis üksmeelselt ja tulemuslikult töötada. Tali sõnul sõelusid kuueliikmelise žürii osalised eelnevalt oma eelistused välja ning lõppvalikusse sattus 85-st esitatud eriilmelisest tööst viis. Järgnes kiire ja üksmeelne hääletus.

Poolale avaldatakse EL-i põhiseaduse suhtes survet
Saksa kantsler näeb ränka vaeva, et leida Poolaga kompromiss uue Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe ellu viimiseks.
Saksa liidukantsler Angela Merkel on viimase 12 tunni jooksul kohtunud kolm korda Poola presidendi Lech Kaczynskiga, et jõuda kokkuleppele uue EL põhiseadusliku leppe asjus.
Tõenäosus, et Poola paneb uuele tegevuskavale veto on väga suur. Vetoga on ähvardanud ka Suurbritannia, vahendab BBC.
Diplomaatide sõnul on käimasoleval EL-i liidrite kohtumisel Brüsselis märgata teatavaid põhiseaduslepingu alaseid edasiminekuid.
Esmakordselt sattus EL põhiseaduslik leping prügikasti 2005. aastal prantslaste ning hollandlaste toel.

Afganistanis hukkus õhurünnakus 25 tsiviilisikut
NATO vägede poolt Helmandi provintsis korraldatud rünnakus hukkus 25 tsiviilisikut.
Õhurünnak toimus möödunud öösel kella 1: 30 paiku kohaliku aja järgi, vahendab BBC.
Liitlasvägede andmeil rünnati neljapäeva öösel vastu reedet nende üksusi ning nad olid sunnitud kasutama muude vahendite seas ka õhurünnakut.
Piirkonna politseiülem Mohammed Husain Andiwal väidab, et NATO väed alustasid rünnakut De Adam Khani külale enne kohalike kolleegidega olukorra arutamist.
Afganistani president Hamid Karzai ütles mõned päevad tagasi ajakirjanikele, et tsiviilisikute tapmine liitlasvägede poolt tuleb peatada. Kui seda ei juhtu, siis võib Afganistani rahvas pöörduda nende riikide vastu, kes parasjagu riigis Talibaniga sõdivad.

Taani koolides võetakse õppekeeleks inglise keel
Taani koolid võitlevad selle eest, et viia 40% ainete õpetamine vanemates klassides inglise keelele üle. Kõne all on eelkõige loodusteadused, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Reformi pooldajad on kindlad, et ilma selleta kaotavad 5-7 aasta pärast taanlased tööturul välismaal konkurentidele. Taani linna Fredericia munitsipaalvõimud on valmis selle nimel kaebama riigi kohtusse.
Haridusminister Bertel Haarder omalt poolt nõuab uue õppeaasta algusest lõpetada inglise keele õpetamine, sest see on kehtiva seadusandlusega vastuolus. Lehes esinevad eksperdid aga on arvamusel, et jõuga sundida kooli ja ülikooli õpetama ning teha teadustööd vaid taani keeles - pole kõige parem viis taani keele ja kultuuri säilitamiseks. Muuhulgas tekib tudengite äravool välismaale parema hariduse saamiseks, samas Taani tuleb aina vähem üliõpilasi.

Madeleine otsingud jätkuvad Maltal
50 päeva eest Portugali kuurortis saladuslikult kaduma läinud Briti paari 4-aastast tütart, Madeleine McCanni võidi näha Maltal.
Mitmed Suurbritannia turistid on teatanud, et nägid Madeleine sarnast tüdrukut Malta pealinna Valletta lähistel Sliema kuurortis, vahendab BBC.
Ühe pealtnägija sõnul nägi ta paari väikese türdukuga, kes kandis musta loori.
Madeleine läks kaduma 3 mail Portugalis Algarve Praia da Luzi kuurortis.

Poola plaanib jalgpalliväljaku ehitamisel vange rakendada
2012. aasta Euroopa jalgpalli meistrivõistluste võõrustajana plaanib Poola teede ja staadionite ehitamisel tööle rakendada 20 000 vangi.
Poola vanglaameti direktor Pawel Nasilowski sõnul võiks ehitusprojekti raames Euroopa Liidult saadavat raha kasutada ka vangide rehabiliteerimiseks, vahendab BBC.
Poola kannatab suure ehitustööliste puuduse all, sest paljud kvalifitseeritud ehitajad on kõrgema palgataseme pärast Lääne-Euroopasse tööle läinud.
Nasilowski sõnul on juba praegu käigus mitmed programmid, mis võimaldavad jalgpallimeistrivõistluste suuremahulistel ehitustöödel kasutada vangide tööjõudu.
Suureks üllatuseks teatas rahvusvaheline jalgpalliliit UEFA, et 2012. aasta jalgpallivõistluse võõrustajateks on Poola ja Ukraina. Mõlemad riigid pole varem niivõrd kõrgetasemelisi jalgpallivõistlusi korraldanud. BBC andmeil ei vasta paljud post-sovietlike riikide jalgpalliväljakud vastava infrastruktuuri ja hotellide puudumise tõttu UEFA standarditele.

Naši aktivistid panid Eesti Moskva saatkonna ette küünla
Kremlimeelse noorteühenduse Naši liikmed viisid täna öösel II Maailmasõjas hukkunute mälestuseks Eesti Moskva suursaatkonna juurde lilli ja ühe meetripikkuse küünla.
Kaks aktivisti vedasid pikka küünalt klaasist kohvris, teatas newsru.com. Teistel našilastel olid kaasas väiksed küünlad.
Aktsioon leidis aset kohaliku aja järgi kell neli öösel - ajal, mil Saksamaa ründas Nõukogude Liitu.
Eesti suursaatkonna juures neid ootas juba miilits, aga lillede panemine toimus intsidentideta. Aktsioon kestis umbes 10 minutit.
Kokku võttis üritustest osa ligi 600 Naši aktivisti.

Abhaasia-Gruusia piiril püsib seniajani kõrgepinge
Peale Kodori oru on Abhaasia-Gruusia suhete suur pingeallikas piiriäärne Gali rajoon - ametlikult tunnustamata Abhaasia rahutuim ala, kus elavad grusiinid.
Gruusiaga piirneva Gali rajooni elanikud kardavad senini oma elu pärast ning alles hiljuti rööviti Abhaasia võimudega koos-tööd teinud külajuht, kelle saatusest pole midagi teada.
Gali on vaese Abhaasia (keskmine palk 950-1400 krooni) keskmisest veelgi vaesem provints. Abhaasia pealinnast Suhhumist sinna viiv maantee kujutab endast üht suurt auku, kus taksojuht slaalomit sõites asfalti otsib. Tööd naljalt ei leia - piltlikult öeldes töötab suurem osa Gali meestest takso- või mikrobussijuhina ning väiksem osa müüb neile varuosi. Gali keskuse tänavatel jookseb sigu ja põrsaid rohkem kui koeri. Ametlikult on tegemist linnaga.
"Küladesse ma sinuga ei sõida," ei anna Suhhumist palgatud taksojuht (kes küsis 240-kilomeetrise edasi-tagasisõidu eest 730 krooni) minu survele järele. "Seal on veel hullemad teed." Kinnitan, et maksan juurde. "Ma kardan, mul pole seal ohutu," paljastab taksojuht seepeale tegeliku põhjuse.

Tony Blairist võib saada rahusaadik Lähis-Idas
Kümme aastat Suurbritannia peaministri toolil istunud Tony Blairi valitsusaeg saab 27. juunil ühele poole, kuid konkreetset otsust pole ta oma tuleviku kohta senini teinud. Blairi edasistest käikudest spekuleerib Briti ja USA meedia juba pikemat aega. Eile sai avalikuks võimalus, et ta jätkab "suure neliku" - USA, Euroopa Liidu, Venemaa ja ÜRO - saadikuna Lähis-Idas.
Briti ajalehe Guardian väitel tuli Blairi viimasel kohtumisel USA presidendi George W. Bushiga kõne alla tema võimalik asumine Lähis-Ida erisaadiku kohale, kes hakkaks kiirelt tegelema Palestiina erakorralise valitsuse moodustanud ilmaliku rühmituse Fatah' liidri, president Mahmoud Abbasi abistamisega riigiaparaadi ülesehitamisel.

Kanada teadlane hoiatab globaalse jahenemise eest
Ottawa Carletoni ülikooli teadlase hinnangul annab Briti Columbia fjordide põhjamuda tõendeid selle kohta, et kliimamuutusi põhjustab Päikese aktiivsus ning meil tuleb valmis olla kliima globaalseks jahenemiseks.
Rohkem kui viimase 5000 aasta sadestusi uurinud rühm teadlasi veendus, et kliimamuutused võivad olla väga järsud. Nad leidsid, et kogu selle ajavahemiku jooksul on toimunud muutused 11-, 75-90-, 200-500- ja 1100-1500-aastaste tsüklitena, mis langevad kokku hästi uuritud regulaarsete muutustega Päikesel, vahendas ETV24 Kanada ajalehte National Post.
Ülikooli geoteaduste keskuse Maa-uurimise osakonna direktori, geoloogiaprofessor R. Timothy Pattersoni sõnul ei ole Päikese ereduse ja Maa kliima muutumise korrelatsiooni avastamine unikaalne, vaid seda kinnitavad sajad teised uurimused, näiteks puude aastarõngaste uurimine Koola poolsaarel ja Niiluse veetaseme uurimine.

Tartu ülikooli laborid said 107 miljonit krooni
Tartu ülikool sai riigilt keskkonna- ja materjalianalüüsi keskuse sisseseadmiseks üle 107 miljoni krooni, mis on suurim ühele teaduse infrastruktuuriprojektile eraldatud summa Eestis.
Eile allkirjastatud lepingu tulemusena valmib keemiahoone ehituse raames keskkonna- ja materjalianalüüsi keskus, kuid eelkõige soetab Tartu Ülikool oma uurimisasutustele keerukat ja kallist laborivarustust, kirjutab Tartu Postimees. See summa eraldati teadus- ja arendusasutuste arendamise infrastruktuuriprogrammi raames.
Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna dekaani professor Tõnu Meidla sõnul hakkab 107 miljoni kroonise mahuga projekti raames ostetavat aparatuuri kasutama nii bioloogia-geograafiateaduskond kui ka füüsika-keemiateaduskond, lisaks füüsikainstituut ja Tartu ülikooli Eesti mereinstituut Tallinnas.
Varem on sama programmi kaudu antud ligi 58 miljonit krooni Tartu ülikooli biomeditsiini ning molekulaar- ja rakubioloogia tuumiklaborite tarbeks ning 30,4 miljonit krooni Eesti Biokeskuse projektile "Haigused ja evolutsioon genoomikas".

Smuuli tee viadukt on liiklusele avatud
Tallinna linnapea Edgar Savisaar avas täna keskpäeval liikluse hiljuti valminud Smuuli tee raudteeviaduktil.
Savisaar märkis pärast proovisõitu üle silla, et tunneb heameelt sellise suure objekti valmimise üle. "Tegemist on Eesti mastaabis harukordse ehitisega, kunagi varem ei ole Eestis nii suurt sillaehitusprojekti ette võetud," märkis Savisaar.
Ühtlasi tänas linnapea projekteerijat, peatöövõtjat ning Tallinna Teede AS-i, kes ei löönud risti ette megaprojekti teostamiseks.
Smuuli tee pikenduse ehitamise eesmärgiks oli vähendada liikluskoormust Ülemiste liiklussõlmes ning luua alternatiivne võimalus raudtee ületamiseks lisaks Tartu maanteele ja Tallinna ringteele.
Smuuli tee viadukt ühendab Smuuli tee Peterburi teest kuni Suur-Sõjamäe tänavani. 370 meetri pikkune viadukt üle raudteede ehitati esmakordselt Eestis 170 meetri ulatuses vantsillana ja 200 meetri ulatuses viieavalise talasillana. Viadukti sõiduradade laius on 3,5 m ja kergliiklustee laius 4 m.

Narva maantee ühistranspordirada jääb alles
Alates homsest taastatakse endine liikluskorraldus Narva maanteel Petrooleumi tänava ja Russalka ristmiku vahelisel lõigul. Uuendusena jääb linna sissesõidul alles katseperioodi käigus rajatud ühistranspordirada.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul taastatakse Narva maanteel seal seni kehtinud liikluskorraldus, kus linnast väljuval sõidusuunal on kolm sõidurada ja kesklinna sissesõiduks kaks sõidurada teatas Tallinna pressiteenistus.
Mutli sõnul on ühissõidukite rada vajalik ka "Pargi ja reisi" süsteemi edukaks käivitamiseks Pirita-kesklinn suunal alates 2. juulist.
18. mail alanud liikluskorralduse muudatusega vähendati linnast väljuval suunal sõiduradade arvu kolmelt kahele ja linna sissesõiduks tuli lisaks kahele olemasolevale sõidurajale juurde ühistranspordirada.
Katseperioodi jooksul selgus, et hommikustel tipptundidel muutus kesklinna suunal sõitmine kiiremaks ja mugavamaks, kuid linnast väljuval suunal pikenesid teatud kellaaegadel sõidukite ootejärjekorrad.

Kadriorus taasavatakse laulupeo mälestuskivi
Mälestuskivi, mis tähistab asimese üldlaulupeo toimumist Tallinnas 1880. aastal, avatakse esmaspäeval, 25. juunil kell 10.00 Köleri tn. 33 juures.
Mälestuskivi endine asukoht oli paarikümne meetri kaugusel uuest, kuid seoses omandireformi läbiviimisega jäi see eramaale, vahendas pealinna pressitalitus.
Mälestuskivi endine asukoht oli paarikümne meetri kaugusel uuest, kuid seoses omandireformi läbiviimisega jäi see eramaale, vahendas pealinna pressitalitus.
Kivi on paigaldatud esimest korda Tallinnas toimunud üldlaulupeo (III üldlaulupeo) ajaloolisse toimumispaika. 1965. aastal valminud mälestuskivi autor on J. Raudsepp.
29. juunist kuni 1. juulini toimub Tallinnas X noorte laulu- ja tantsupidu.

Karm piirang paneb alkoholimüügile kell kaheksa punkti
Augustist hakkab Tallinnas kehtima senisest varasem õhtune alkoholimüügi piirang.
Eilsel Tallinna linnavolikogu erakorralisel istungil otsustati pealinna poodides keelata alkohoolsete jookide müük õhtul kella kaheksast hommikul kaheksani, mis hakkab juulikuu asemel kehtima esimesest augustist.
"Alkohol on edaspidi 12 tundi ööpäevas kättesaadav, tule taevas appi, seda on isegi palju!" muutus abilinnapea Jaanus Mutli linnavolinike ees esinedes emotsionaalseks. Mutli kinnitusel on piirangute peamiseks eesmärgiks Tallinna elanike ja nende laste elukeskkond. "Näiteks Õismäelt ja Lasnamäelt tuleb öörahu häirimise kohta palju kaebusi, kurdetakse, et haljasaladel juuakse ja lärmatakse. Linnavalitsusel oli vaid kaks võimalust: kas seada esikohale avalik huvi või kellegi ärihuvid," väitis abilinnapea.

Smuuli viadukti mõju liiklusele ilmneb sügisel
Täna avatav Smuuli viadukt peaks vähendama koormust Ülemiste liiklussõlmes.
Täna hommikul pidulikult avatava Smuuli viadukti mõju avaldub alles kuu-paari pärast, kui lõpevad ehitustööd piirkonna teistel teedel.
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugase sõnul on Smuuli viadukt Tallinna liikluse jaoks küll väga oluline rajatis, aga esialgu ei ole sellest veel mingit kasu. "Pärast avamist tulevad sinna kohe ka liikluspiirangud, sest teeremont toimub mitmes kohas ja korraga," mainis Lõugas rekonstrueerimistöid Lagedi suunal, Suur-Sõjamäel ja Ülemiste liiklussõlmes.
Peamiselt lõikavad uuest viaduktist kasu Järvevana teel ja Peterburi maanteel sõitjad, sest Ülemiste liiklussõlme koormus väheneb. Kuigi need, kes tulevad Smuuli viadukti poolt ja sooritavad parempöörde Ülemiste ristmikule, peavad täpselt samamoodi jääma foori taha ootama ja autode järjekord Tartu maanteelt ei kao.

Nõmmel näeb Brasiilia jalgpalli
Pühapäeval, 24. juunil kell 16 toimub Hiiu staadionil Brasiilia jalgpalli päev, mille kavas on laste ja noorte Brasiilia jalgpalli sõutreening, kus Brasiilia treeneri Fredo Getulio Aurelio juhtimisel demonstreeritakse eksootilise maa jalgpallioskusi.
Kell 18 korraldatakse noortele jalgpalluritele kauglöökide võistlus.
Õhtul kell 19 kohtub JK Nõmme Kalju esindusmeeskond Brasiilia All Starsi võistkonnaga, mis on komplekteeritud põhjanaabrite eri liigades mängivatest Brasiilia jalgpalluritest.
Pilet lastele 25 ja täiskasvanutele 50 krooni.

Mootorratastel luba tasuta parkida
Tallinna linnavolikogus muudetud parkimistasu kehtestamise määruse kohaselt võib mootorrattaid alates 1. juulist linnas tasuta parkida, hübriidautode parkimise eest tuleb aga edaspidi hakata maksma.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on hübriidsõidukite arv hakanud nüüd piirama teiste sõidukite võimalusi parkimiskohtade kasutamiseks.
"Hübriidmootoriga sõidukitele on väljastatud 158 parkimiskaarti, neist linnamaasturitele 96," tõdes Mutli. "Oma klassis on hübriidmootoriga linnamaasturid küll keskkonnasõbralikumad, kuid võrreldes kesk- ja väikeklassiautodega puudub nende puhul keskkonnasääst täielikult."

Krimm: Tiigrihüpe stepipiirkonnas
18. juunil andsid Eesti Kiievi suursaadik Jaan Hein ja konsul Eero Viil Krimmis Aleksandrovka keskkooli direktorile Irina Suprunile üle Järvamaa elanike annetustena kogutud 8000 krooni interneti püsiühenduse sissepanekuks eesti keele kabinetti. Töid alustati 20. juunil. Seni oli Aleksandrovkale lähim internetipunkt rajoonikeskuses Krasnogvardeiskis.
Kooli eesti keele kabinetile kinkisid Kiievi suursaatkond ja konsulaarosakond koopiamasina. Vaadati üle kooli kütte- ja kanalisatsioonisüsteem, vesteldi koolibusside sõidugraafiku ning õpilaste õppimistingimuste parandamise teemadel.
Pärast seda sõideti eestlaste külla Krasnodarkasse, kus käidi Eesti Tare noortekeskuses ning muuseumitoas, viibiti Krasnodarka eesti seltsi esimehe Rita Kadilkina kodus, tutvudes eesti keele õpetaja ning vabatahtliku noorsootöötaja elamistingimustega. Enda Trubok

Taebla: võidujooks traktoriga
Taeblas toimub jaanilaupäeval valla tehnikaspordipäev. Taebla staadionil on kavas motokross, autode kiirendusvõistlus ja tehnikanäitus. Lisaks saavad kõik huvilised 50-meetrisel distantsil traktoriga võidu joosta. Kohalikud töökollektiivid mõõdavad oma võimeid muruniidukite lükkamise teatevõistlusel.
Aare Vaalma

Päri: väikeses kohas suur ilutulestik
Läänemaa kõige uhkem jaanipidu toimub Kullamaa vallas Päri külas, mida pole igal kaardilgi. Tuntud dirigendi Loit Lepalaane juhatusel esinevad rahvale Nõmme kultuurikeskuse segakoor Riola ning rahvapilli- ja puhkpilliorkester Haapsalu. Tantsuks mängib Burn Still Metalcore Bänd Tallinnast. Südaööl toimub suur ilutulestik.
Kullamaa vald tähistab jaanilaupäeval oma 15. aastapäeva. Lisaks aktustele ja näitustele peetakse ka jaanipidu Kullamaa Rohumäel. Kava ilmestavad rahvatantsuansambel Kullamaa Kullakesed ning nalja-, laulu- ja striptiisikava "Johhaidii".
Aare Vaalma

Sõru: puulaevade pidu jaanipäeval
Üks huvitavamaid jaanipäevaüritusi Hiiumaal toimub Sõru sadamas, kuhu esimesele puulaevade peole kogunevad meresõidukid. Õhtuni on soovijatel võimalik laevadega sümboolse tasu eest lõbureisil käia. Lisaks toimuvad remondihallis mereteemalised töötoad, saab kala suitsutada ja vaadata sukeldujate demonstratsioonesinemisi. Keskööl lastakse ilutulestikku. Puulaevade pidu toimub Hiiu purjelaevaseltsi ja Emmaste vallavalitsuse korraldusel.
Tanel Mazur

Sillamäe: linna juubeliks 50 meetrit võileiba
Möödunud nädalavahetusel tähistas Sillamäe linn oma 50. asutamisaastat. Kolm päeva kestnud pidustustel leidis igaüks endale midagi, põnevamad olid kindlasti aga linnavalitsuse tornikella pidulik avamine ja 50 meetri pikkuse võileiva valmistamine. See idee tuli Sillamäe kutsekooli õpilastelt, linnavalitsuse ametnikud pakkusid välja idee teha võileib, mis ulatuks linnavalitsuse hoonest piki Rumjantsevi tänavat kuni Tallinna-Narva maanteeni. Igaüks sai valmistada oma osa sellest võileivast. Lõpuks sõi linnarahvas võileiva lihtsalt ära.
Peeter Risti

Väinamere saared: kõik parvlaevad välja müüdud
Kõikjal suurematel saartel on kavandatud hulk põnevaid jaanikuid, kuid praegu on neile hilja minema hakata, sest kõik parvlaevapiletid on ammu broneeritud ja elav järjekord juba koguneb.
Tanel Mazur

Narva: tatarlaste Sabantui - adrapidu
Narvas toimus möödunud nädalavahetusel juba üheteistkümnendat korda tatarlaste rahvuspidu Sabantui. See on tatarlaste iidne loodususundiga seotud rahvuspüha, millega tähistati kevadtööde lõpetamist. Tänati maad ja paluti õnnistust, et sügisene viljasaak oleks hea.
Nagu juba traditsiooniks saanud, toimusid spordivõistlused: võisteldi kotijooksus, köieveos, keppidel kõndimises, kirve viskamises, rahvuslikus maadluses jne. Pärast spordivõistlusi toimus tatari rahvamuusika kontsert. Kultuurilise tervituse esitasid ka tšuvašid ja usbekid. Lisaks lasti hea maitsta rahvustoitudel, mida tatari memmekesed selleks puhuks olid valmistanud. Pidu oli hoogne ja kestis viis tundi.

Estonian Air vähendas Pariisi ja Barcelona lendude arvu
Seoses hooajast tuleneva nõudluse vähenemisega muudab lennufirma lendude arvu Tallinna ja Pariisi vahel neljast korrast nädalas kolmele korrale.
Alates augusti lõpust ei toimu reedeseid otselende. Viimane reedene lend Pariisi toimub 31. augustil 2007, teatas ettevõtte avalike suhete direktor Ilona Eskelinen.
Teispäevased, neljapäevased ja pühapäevased lennud Pariisi kestavad suvehooaja lõpuni käesoleva aasta 27. oktoobrini.
Lendude arvu vähendatakse ka Tallinn-Barcelona liinil. Alates oktoobrist ei toimu Estonian Airi kolmapäevaseid lende. Viimane kolmapäevane lend toimub 26. septembril 2007. Estonian Air jätkab lende Tallinna ja Barcelona vahel esmaspäeviti ja reedeti kuni suvehooaja lõpuni. Talveperioodil oodatava vähese nõudluse tõttu ei toimu lende Tallinna ja Barcelona vahel ajavahemikus 28. oktoobrist 2007 kuni 16. veebruarini 2008. Lennuliin avatakse uuesti juba 17. veebruaril 2008 hooaja esimese lennuga Barcelonasse.

Pandipakend kogus aastaga 166 miljonit pudelit
Eesti Pandipakend kogus esimese täisaasta (2006) jooksul taaskasutusse suunamiseks kokku 166 miljonit ühekordse kasutusega joogipakendit, mis kõik suunati taaskasutusse.
Ettevõte täitis kõik Pakendiaktsiisi ja pakendiseadusega talle pandud ülesanded pandipakendite kogumises tarbijatelt ja taaskasutusse suunamises, teatas ettevõte.
Aasta jooksul koguti müüki pandud ühekordsetest klaaspudelitest kokku 64 protsenti - pakendiaktsiisi seadusest tulenev kohustuslik määr on 63 protsenti, 47 protsenti joogipurkidest (kohustuslik on 40 protsenti) ja 80 protsenti plastikpudelitest (kohustuslik on 63 protsenti).
"Pandipakendi esimese täisaasta peamiseks saavutuseks võib pidada tarbijate kõrget teadlikkust süsteemist ja automaatmasinate kiiret lisandumist süsteemi. Kasumlikkust mõjutasid plastiku ja alumiiniumi maailmaturuhinnad ja pandipakendite arvu üldine kasv.," ütles OÜ Eesti Pandipakendi juhataja Oleg Epner.

Hansapank tõrjub ELi voliniku süüdistusi
Hansapanga kaarditerminalide osakonna juht Raulis Üksvärav ütles, et Eesti kohta enamik Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku süüdistusi ei kehti.
Vastuseks küsimusele, mis toimub Euroopa kaardimaksete turul ja kas on konkurentsiprobleeme, ütles Üksvärav Äripäevale: "Mõnes Euroopa riigis on kaardiärisse sisenemise barjääre ja monopoolseid kaardiäriga tegelevaid organisatsioone, mis takistavad uute tegijate turuletulekut. Nendes riikides võivad olla ka kõrgemad teenustasud. Eesti kohta enamik konkurentsivoliniku väljaütlemistest ei kehti."
Üksvärav selgitas, et Eestis saab maksta kõikide rahvusvaheliselt tunnustatud kaartidega, kaardimaksete turule võib tulla iga pakkuja ja piiranguid ei ole.
"Kahjuks ei ole see Euroopas veel tagatud," lisas Üksvärav. "Näiteks Taanis ei saa turist paljudes kohtades oma kaardiga maksta, sest aktsepteeritakse ainult kohalikke kaarte." Kui õnnestubki leida teenindusasutus, mis võtab vastu tema Visa või Mastercardi, tuleb ostusummalt lisaks maksta 3-5%.

Läti ei piira võõrtööjõu riiki sissetoomist
Vastupidiselt Eestile ei ole Lätis võõrtööjõu kasutamisele väljastpoolt Euroopa Liitu seatud karme piiranguid.
"Pole ühtegi arvulist piirangut kolmandate riikide töötajatele," ütles Läti sotsiaalministeeriumi tööosakonna juhi asetäitja Imants Lipskis. "Tööandja peab maksma keskmist palka ja lisamaksu 50 eurot kuus iga töötaja pealt."
Sarnaselt Eestiga vaadatakse tööjõupuuduses vaevlevas Lätis üha enam itta. Nii kasvas kolmandatest riikidest pärit töötajatele väljastatud töölubade arv eelmisel aastal 2398-le, aasta varem anti lube 2076. Enamik töötajaid tuleb Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest, kirjutab Äripäev.
Eestis on tähtajalise loaga võõrtööliste hulk isegi vähenenud. Kui 2005. aastal sai selle 602 inimest, siis eelmisel aastal vaid 500. Selle aasta esimeses kvartalis rahuldas tööturuamet 128 luba. Lisaks kehtib Eestis kolmandate riikide kodanikele sisserände piirarv 0,05 protsenti elanikkonnast, mida küll plaanitakse tõsta 0,1 protsendile.

Eraparklas saadud trahv tuleb tasuda
Leppetrahvi nõudmisest peab rikkujale teatama mõistliku aja ehk kolme aasta jooksul.
Europarki parkimisalal trahvi saanud autoomanik on nõutu. Naine pole enda sõnul kindel, kas Europarkil on üldse õigust trahvi määrata, samuti ei tea trahvija tema isikuandmeid ja veel - kuidas trahvimääraja on kindel, et trahviotsus jõuab üldse temani.
Erinevalt Falckist ei saada Europark trahviteadet sõiduki omanikule koju, sest firmal puuduvad andmed sõiduki omaniku ja koduse aadressi kohta.
Kui trahvikviitung ära kaob, oleme alati nõus väljastama duplikaadi, trahvisumma sellest ei muutu, ütles Europarki tegevdirektor Karol Kovanen.
Annab inkassofirmale
Tasumata leppetrahvid annab Europark üle inkassofirmale Lindorff. Inkassofirma kasutab võlglaste ülesleidmiseks kohtu kaudu eeltõendamismenetlust. Tasumata leppetrahvid nõutakse sisse ka välismaa registreerimisnumbritega autode omanikelt.

Osad "Birgitta" etendused jäävad ära
Täna ja järgmisel nädalal jäävad ära Pirita kloostrivaremetes toimuma pidanud "Birgitta" etendused.
Tehnilistel põhjustel jäävad ära 22., 25. ja 26. juunil toimuma pidanud etendused.
Piletid kehtivad 12. ja 13. augustil toimuvatel etendustel või ostetakse tagasi.

Romaaniülikool: Mary Shelley "Frankenstein" 
Ühes marginaalis ütleb Tuglas, et novell on sonett
Eriti kui ajalised vihjed sündmustikus ulatuvad mitme aastatuhande peale.
Nii see Mary Shelley romaanis on: Prometheus oli titaan eelajaloolisest "ajast", Plutarchose "Paralleelsed elulood" on kirjutatud millalgi teise sajandi algul eKr, "Noore Wertheri kannatused" ilmus aastal 1774. Need vihjed ei olnud Shelleyl juhuslikud, sest ka Goethe kirjutas Prometheusest (1773). Pole sugugi vägivaldne väita, et Shelley romaani hilisem määratlus "teaduslik-fantastiline" käib küll asja juurde, kuid asi ise seisneb hoopiski Prometheuse tõlgendamises.
Teksti diskursus ehk teose kontekst võib olla hinnangute poolest nii ülenev kui ka alanev. Boris Kaburi tõlge romaanist "Frankenstein" ilmus esiti kirjastuse Eesti Raamat sarjas "Mirabilia". See pakkus (mitte iga kord) põnevat ajaviidet, aga mitte kõrget klassikat ega valitud teoseid ühes köites. Praegusega on "Frankenstein" arvatud nende raamatute hulka, mis kuuluvad romaaniklassikasse ja muutsid maailma. Isoleeritult võttes ei saa seda päevapealt teha ükski raamat (jutt käib maailma, mitte indiviidi muutmisest). Teos saab seda teha teksti diskursuse alusel ja "Frankensteini" diskursuseks võib võtta nimelt Prometheuse.

Tutvumiskuulutus kajab kurva lauluna
Hiljuti läbi Broadway lennanud muusikal "Tutvumiskuulutus" tõi värskemat muusikateatri vaimu ka Vene Teatri lavale. Hea rolli tegid uustulnukad.
Kui otsida "Tutvumiskuulutuse" seletamiseks analooge, siis võib neid leida NO-teatri viimastes lavastustes. Seal on niisamuti toodud lavale temaatilised sketšid, milles joonistub välja mõne tegelase lugu. Väljendusvahenditeks kasutatakse vaimukaid dialooge-monolooge ja laule.
Olgu kohe märgitud, et sarnasus seisneb peamiselt draamatehnikas. "Tutvumiskuulutus" ei pretendeeri eriti suurtele ühiskondlikele paljastustele, kuigi ette on võetud moodsas ühiskonnas oluline teema: inimese üksindus ja suutmatus oma armusuhteid luua ja hoida. NO-teatri omadest eristab Smith-
bridge Productionsi katuse all sündinud lavastust aga see, et seal puudub pingutus vältida mõnusat meelelahutuslikkust. Publikuga flirtimine on pigem selle etenduse tugevus kui nõrkus. Väga hästi võiks seda teost mängida ka näiteks klubis Papillon, kus vaatajad piidleksid kunsti kokteilikõrte tagant. Kuid midagi pole häda ka Vene Teatri laval, kus Mait Malmsteni lavastus mõjub toreda kammerliku revüüna.

Sõnavara: kalendribingo
Sõnavara: kalendribingo - sõna, mis väljendab kahe hõivatud inimese püüdlusi kohtumisaega kokku leppida.
Jaanipäev oma lühendatud tööpäevast tuleneva pika nädalavahetusega on üks võimalusi edukalt kalendribingot harrastada, kui sõbrad just Eesti eri otstes tule ääres vorsti ei küpseta.

Jaanilaupäev tuleb Tallinnas ja Pärnus kirju
Kõige mitmekülgsemat jaanipäevaprogrammi Tallinnas pakub Eesti vabaõhumuuseum. Üheaegselt toimuvad neli erinevas stiilis pidu: tsaariaegne, Eesti Wabariigi aegne, Nõukogude-aegne ja tänapäevane. Täiskasvanutele on pilet 150 krooni, sooduspilet maksab 100 krooni ning perepileti eest küsitakse 350 krooni.
Suvepealinn Pärnu tähistab jaanipäeva festivaliga "Tere, Pärnu suvi" Vallikääru aasal. Täna ja homme esinevad teiste seas Tanel Padar & The Sun ning Hardi Volmer ja Singer Vinger. Lisaks peetakse jaanilaupäeval müstiline tule- ja vee-etendus. Päevapilet hinnaga 150 krooni täiskasvanutele ja 100 krooni lastele ning pensionäridele on müügil kohapeal. Koolieelikud pääsevad üritusele tasuta.

Kais ja Vesik lõpetasid Pariisis
Rannavõrkpalli suure slämmi turniiril Pariisis pidid tänavu Zagrebis ka etapivõidu saanud Kristjan Kais ja Rivo Vesik (pildil) leppima 9.- 16. koha jagamisega, sest põhiturniiri teises ringis jäädi 41 minutiga alla Prantsusmaa pealinnas esimese asetusega mängivatele ameeriklastele Jake Gibbile ja Sean Rosenthalile 0: 2.
Kui esimene geim oli veel tasavägine (19: 21), siis teises panid esimeses ringis puhata saanud jänkid oma paremuse selgemalt maksma - 21: 13.
Põhiturniiri esimeses ringis võitsid oma alagrupis teise koha saanud eestlased Austraalia esipaari Andrew Schachti ja Josh Slacki 2: 0 ning pääsesid 16 tugevama sekka. 41 minutit kestnud kohtumises võitsid Kais ja Vesik mõlemad geimid kindla vahega - 21: 14, vahendab Sportnet. 
M-alagrupi viimases kohtumises alistasid Kais ja Vesik 2: 1 (21: 16, 16: 21, 15: 12) Venemaa duo Dmitri Barsuki ja Igor Kolodinski ning lõpetasid grupi teise kohaga. Tasavägine kohtumine venelastega kestis 48 minutit. Eesti esipaaril tuli kaotus vastu võtta vaid alagrupi esimeses mängus, kui 0: 2 jäädi alla grupi täisedu kolme võiduga lõpetanud austerlastele Clemens Dopplerile ja Peter Gartmeyerile. Seejärel alistati sama skooriga jaapanlased Kentaro Asahi ja Katsuhiro Shiratori.

Pajusalu ja Rõndina pääsesid poolfinaali
Eesti naiste paarisaeruline kahepaat pääses MK-võistluste teisel etapil Amsterdamis poolfinaali, kui lohutussõidus lõpetati kolmandana.
Kaisa Pajusalu ja Jevgenija Rõndina hoidsid kogu distantsi vältel viimast edasiviivat kohta ning lõpetasid ajaga 7.26, 60.
Võitis Venemaa paat (Julia Kalinovskaja - Irina Fedotova) 7.24, 06-ga, teisena ületas lõpuliini Poola paat (Agata Gramatyka - Natalia Madaj) 7.26, 36-ga. Kuuba (7.43, 15) ja Indoneesia (7.54, 23) olid juba selgelt nõrgemad.
Poolfinaalis sõuab ka Valeri Prosvirnin kergekaalu ühepaadil, kes oma lohutussõidus lõpetas hollandlase Tim Heijbrocki järel teisena. Võitja aeg oli 7.19, 57, meie mehel 7.21, 89.

Kanepi esimene vastane on sakslanna
Ainsa Eesti tennisistina Wimbledoni turniiril põhitabelisse pääsenud Kaia Kanepi esimene vastane naisüksikmängus on sakslanna Tatjana Malek.
8. augustil 1987 sündinud Malek on WTA edetabelis hetkel 94. kohal, karjääri kõrgeim koht (90.) pärineb samuti lähiajast, 28. maist 2007. Suure slämmi turniiridel 19-aastane sakslanna varem mänginud pole.
Omavahel Kanepi ja Malek varem kohtunud pole. Selle paari võitja kohtub teises ringis kas Tai esireketi Tamarine Tanasugarni või Iisraelis sama positsiooni hoidva Shahar Peeriga. Viimasel on Wimbledonis 16. asetus.
Naispaarismängus on Kanepi partneriks ukrainlanna Juliana Fedak ning selles mänguliigis kohtutakse avaringis Prantsuse - Austraalia kombinatsiooniga Emilie Loit - Nicole Pratt.
Võidu korral tuleb teises ringis kokku minna kas neljanda asetusega Katarina Srebotniku (Sloveenia) ja Ai Sugiyama (Jaapan) või Andreea Ehritt-Vanci (Rumeenia) ja Anastassia Rodionovaga (Venemaa).

Kais ja Vesik jõudsid 16 parema sekka
Rannavõrkpalli suure slämmi turniiril Pariisis võitsid oma alagrupis teise koha saanud eestlased Kristjan Kais ja Rivo Vesik põhiturniiri esimeses ringis austraallased Andrew Schachti ja Josh Slacki 2: 0 ning pääsesid 16 tugevama sekka.
41 minutit kestnud kohtumises võitsid Kais ja Vesik mõlemad geimid kindla vahega - 21: 14. Kell 18.30 tuleb meie meestel veel korra platsile tulla, siis juba esimese asetusega ameeriklaste Jake Gibbi ja Sean Rosenthali vastu, vahendab Sportnet. 
Kais ja Vesik alistasid M-alagrupi viimases kohtumises 2: 1 (21: 16, 16: 21, 15: 12) Venemaa duo Dmitri Barsuki ja Igor Kolodinski ning lõpetasid grupi teise kohaga. Tasavägine kohtumine venelastega kestis 48 minutit.
Eesti esipaaril tuli kaotus vastu võtta vaid alagrupi esimeses mängus, kui 0: 2 jäädi alla grupi täisedu kolme võiduga lõpetanud austerlastele Clemens Dopplerile ja Peter Gartmeyerile. Seejärel alistati sama skooriga jaapanlased Kentaro Asahi ja Katsuhiro Shiratori.

Korvpallineiud olid Soomes edukad
U18 neidude korvpallikoondis võitis kolmest mängust Soomega kaks.
Täna mängis oma viimase kontrollkohtumise kuni 18- aastaste neidude koondis. Juba teisipäeval sõidetakse Euroopa Meistrivõistluste B-divisjoni turniirile Timisoarasse (Rumeenia), kus kohtutakse alagrupivastaste Läti, Inglismaa ning Bosnia & Hertsegoviinaga. Mis edasi, sõltub juba alagrupimängude tulemustest.
Tänases mängus võideti Soomet 85: 74, suurima summa punkte saatis vastaste korvi Kerttu Jallai (34 punkti). Esimene kohtumine võideti mängleva kergusega 90: 65, seevastu teine kaotati kolme punktiga 66: 69. Tõsi küll, mängiti ilma Kati Rausbergi ja Sandra Andressonita.
"Ettevalmistuse lõpetuseks olid need kolm mängu Soome vastu väga vajalikud!" tunnistas peatreener Jaanus Levkoi, kelle juhendamisel mõned päevad tagasi sama koondis Saksamaad 23 punktiga võitis.

Kais-Vesik lõpetasid alagrupi teise kohaga
Rannavõrkpalli Suure Slämmi turniiril Pariisis võitsid eestlased Kristjan Kais ja Rivo Vesik M-alagrupi viimases kohtumises 2: 1 (21: 16, 16: 21, 15: 12) Venemaa duo Dmitri Barsuk-Igor Kolodinski ning lõpetasid grupi teise kohaga.
Tasavägine kohtumine venelastega kestis 48 minutit, vahendab Sportnet.
Eesti esipaaril tuli kaotus vastu võtta vaid alagrupi esimeses mängus, kui 0: 2 jäädi alla grupi täisedu kolme võiduga lõpetanud austerlastele Clemens Doppler-Peter Gartmeyer. Seejärel alistati sama skooriga jaapanlased Kentaro Asahi-Katsuhiro Shiratori.
Suure slämmi turniiridel kasutatakse ülejäänud MK-sarja etappidega võrreldes teistsuguse süsteemi. Põhiturniiril osalevad 32 paari jaotatakse kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi, mille võitjad pääsevad otse 16 parema hulka, teise ja kolmanda koha omanikud loositakse aga omavahel paaridesse ning võitjad pääsevad samuti jätkama. Seejärel mängitakse turniir lõpuni ühe-miinuse süsteemis, kus kaotaja langeb koheselt konkurentsist. Suure slämmi turniiridel jagatakse tavapärasest poolteist korda rohkem auhinnaraha, samuti ka edetabelipunkte. Turniirivõitjad teenivad 800 edetabelipunkti ning 43 500 dollarit.

Endrekson-Jaanson võitsid oma eelsõidu
Amsterdamis toimuval sõudmise MK-etapil võitsid Tõnu Endrekson-Jüri Jaanson meeste paarisaerulise kahepaadi oma eelsõidu ajaga 6.19, 32 ning pääsesid kindlalt poolfinaali.
Eestlased asusid sõitu juhtima juba 500 meetri peal ega lasknud edu kordagi käest. Teisena lõpetanud poolakad Michal Sloma ja Marcin Brzezinski jäid maha juba 2,97 sekundiga.
Eestlannad Jevgenija Rõndina-Kaisa Pajusalu jäid tulemusega 7.23, 93 paariskahesel oma eelsõidus viimaseks ehk viiendaks ning jätkavad lohutussõidus. Parima aja 7.05, 22 sõitsid välja Uus-Meremaa esindajad Georgina Evers-Swindell-Caroline Evers-Swindell.
Täna tuleb veele ka Eesti kaheksapaat ning õhtupoole peetakse lohutussõidud.

Võrkpall: Eesti jäi avaringis vabaks
Euroopa võrkpalliliit otsustas eile, et Eesti meeste koondis jääb Pekingi olümpia esimeses valikringis vabaks ja pääseb kohe teisele etapile, kuue meeskonna alagrupiturniirile.
Seega ei alusta Eesti olümpiatsüklit mitte septembris, vaid novembris, kirjutab SL Õhtuleht.
Kus nn eelvalikturniir peetakse, selgub alles sügisel. Üks Eesti vastane on kindlasti Tšehhimaa, eelringist lisandub ilmselt Taani või Aserbaidžaan. Kolm ülejäänud vastast tulevad septembris peetava Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri osalejate seast.
Sõel on tihe, järgmisele etapile pääsevad ainult kolme eelvalikturniiri võitjad. Otsustav valikvõistlus peetakse jaanuaris Türgis ning sealtki pääseb Pekingisse ainult parim.

Allar Raja jaoks lõppes Amsterdami MK-etapp eelsõiduga
SÕUDMINE:
Raja alustas hästi, olles oma sõidus 500 meetri peal juhtimas ning poole maa peal teine. Seejärel hoog rauges ning 1500 meetri peal oli ta vajunud juba viimaseks, kust lõpuspurdiga siiski koha võrra tõusis. See teda ei päästnud, kuna järgmisesse sõitu sai iga eelsõidu neli paremat, vahendab ETV Sport.
Valeri Prosvirnin sai kergekaalu ühepaadil oma eelsõidus kolmanda koha (7.34, 41) ning kuna edasi pääsesid ainult nelja sõidu võitjad, jätkab eestlane lohutussõidus. Kiireim oli uus-meremaalane Storm Uru (7.11, 65).
Naiste ühepaadil oli Sille Vaiksaar (8.16, 14) esimeses eelsõidus viies ning jätkab samuti lohutussõitudes. Kiireim oli valgevenelanna Jekaterina Karsten-Hodotovitš (7.44, 34).

Breaux Greer püstitas 91.29-ga USA odaviske uue rekordi
Ameerika odaviskaja Breaux Greer võitis Indianapolises oma kaheksanda järjestikuse USA meistritiitli uue hooaja tippmargiga 91.29, mis on ka uueks riigi rekordiks.
Varasema rekordi 90.71 viskas sama mees 20. mail ning selle tulemusega juhtis ta ka maailma edetabelit, kirjutab Sportnet.
Greer tegi võistlusel vaid kaks katset, avakatsel sai ta kirja 82.51. Teisel katsel lendas mehe oda koguni 91.29 ning järgnevatest katsetest ta loobus.
Greer lausus pärast võistlust, et see polnud tema viimane sõna sel hooajal ning tema jaoks maksavad medalid rohkem kui rekordid.

Kiviõli krossirada sihib MM-i korraldusõigust
Kolmapäeval esimese võistlusproovi läbinud Kiviõli krossirajast võib õnnestumise korral saada järgmise aasta külgvankrite maailmameistrivõistluste võõrustaja.
Eesti ja maailma krossisõidutippude heitlust jälgis eile kohapeal ka rahvusvahelise motoföderatsiooni esindaja, kelle ülesanne on hinnata, kas Kiviõli rada ning võistluste korraldus on piisavalt head, et siin saadaks hakkama ka külgvankrite maailmameistrivõistluste korraldamisega, kirjutab Põhjarannik.
Juhul kui litsents maailmameistrivõistluste korraldamiseks saadakse, on Kiviõli Eestis esimene, kellel nii suure võistluse korraldamise õigus.
Külgvankrite maailmameistrivõistluste korraldamine võeti Kiviõli seiklusturismikeskuse arendaja Madis Oldi kinnitusel sihiks kahel põhjusel. "Külgkorvide MMi on kergem siia saada ning see tähendab ka oluliselt vähem kulusid, kui kaasneks soolode tippvõistluse korraldamisega," selgitas Olt.

Võrkpalliturul käib kibe pakkumine ja tingimine
Selver eelistab Kristjan Õuekallast Kanada ässale, Pärnu loodab
Tänavu kübaratriki teinud ehk kolm kodust tiitlit võitnud Tallinna Selveri võrkpallimeeskond on eelkokkuleppe sõlminud Kanada koondise nurgaründaja Louis-Pierre Mainville'i ja juba lepingu alla kirjutanud lätlasest sidemängija Agris Leitisega. Kui lõunanaabri jäämine on kindel, siis pool miljonit krooni küsiva Mainville'i palkamine sõltub eeskätt Kristjan Õuekallasest.
Selveril osturalli pooleli
"Kui Õuekallas välismaalt head pakkumist ei saa ja on valmis siia tulema, oleme temast kindlasti rohkem huvitatud kui kanadalasest. Mida rohkem koondislasi on enne olümpia valikvõistlusi peatreener Avo Keele käe all, seda parem," selgitas meeskonna mänedžer Kaupo Torro, miks Mainville'iga pole veel lepinut sõlmitud. Otsus tuleb lähinädalatel.

Amsterdami MK-etapil võistleb kuus Eesti paati
Tänasest pühapäevani Amsterdamis peetaval sõudmise MK-etapil stardivad Eesti esindajatest kõige suuremate ootustega eelmisel osavõistlusel Linz-
Ottensheimis paarisaerulisel kahepaadil viiendaks tulnud Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson.
Nad loodavad hambaid näidata ka esimesel etapil poodiumile tõusnud inglastele Matthew Wellsile ja Stephen Rowbothamile ning prantslastele Adrien Hardyle ja Jean-Baptiste Macquet'le.
Linzis kahepaatidel kolmandaks tulnud Allar Raja ja Igor Kuzmin seekord võistlustulle ei lähe, kuna Kuzmin teeb samal ajal Narvas ülikoolieksameid. Seega proovib muidu suuremaid paate armastav Raja seekord õnne ühepaadil.
Tuleristsed täiskasvanute hulgas saavad mullu kahepaadil juunioride maailmameistriks tulnud Kaisa Pajusalu ja Jevgenia Rõndina. Vormi kontrollib ka U-23 vanuseklassi MM-iks valmituv kaheksapaat (Andrus Sabiin, Artur Maier, Alvar Räägel, Jaan Laos, Alo Kuslap, Rauno Talisoo, Sten Villmann, Martin Absalon, roolimees Nikita Lunin). Lisaks võistlevad naiste ühepaadil Sille Vaiksaar ja meeste kergekaalu ühepaadil Valeri Prosvirnin.

Legendaarse Heino Lipu sportlastee sai raamatusse
Eile esitles Tiit Lääne raamatut kümnevõistluse legendist Heino Lipust (1922-2006). Kui seni on Eesti olümpiakomitee (EOK) eestvedamisel ilmunud üheksa teost olümpiavõitjatest, siis "Heino Lipp" oli uue sarja esimeseks pääsukeseks.
"Lisaks olümpiavõitjatele on meie spordis palju neid, kes pole kõige särvamate medaliteni jõudnud või on teinud seda aladel, mis ei kuulu olümpiamängude kavva," selgitas EOK president Mart Siimann vajadust uute raamatute järele.
"Kes ikkagi oli Heino Lipp, Eesti kergejõustiku võib-olla läbi aegade suurim anne, mitmekülgsuse etalon," küsib autor Lääne raamatu eessõnas. "Milleks oli ta tegelikult võimeline ja mis oli see põhjus, miks spordikuulsus oli määratud veetma oma karjääri koduarestis."

Profirattur Erki Pütsep: ma pole piisavalt egoistlik, et olla liider
Hiljutised Tartu ja Tallinna tänavasõidud võitnud profirattur Erki Pütsep ei kipu elukutseliste leerist taandunud Jaan Kirsipuu mantlipärijaks.
Kuidas hindad äsjalõppenud Saaremaa velotuuri? Kas jäid saavutatuga rahule?
Läks täpselt nii, nagu tahtsin. Üht etappi tahtsingi võita, kuigi lootsin, et võit tuleb varem kui viimasel päeval. Ma ei võtnud seda tuuri nii hirmus tõsiselt, et üldvõitu püüda. Tahtsin lihtsalt võistlust nautida, natuke rattaspordist mõnu tunda. Muidu on kõik sõidud tavaliselt stressirohked.
Võitsid hiljuti Eestis kaks suurt sõitu - Tartu ja Tallinna GP. Kas need olid sulle tähtsad sõidud?
Seal rabelesin tõesti võidu pärast. Need olid ju UCI (rahvusvaheline jalgrattaspordiliit - toim) kategooria sõidud, mille võidud saab ikkagi hooaja lõpus ette näidata. Oleksin ka siis rahule jäänud, kui võitnuks neist ainult ühe.

Elina Hirvoneni nukrast raamatust jääb lugejale tasane lootusrikkus
Et tema mäletaks
Soome kirjaniku Elina Hirvoneni esikromaan on keskendunud mineviku valudele, lapse- ja noorukipõlve olulistele hetkedele, mille mõju alt ei suuda vabaneda ei minajutustaja ega ükski tema lähedastest.
Siit ka teose nukker ja mõtlik toon, mis olnut taaselustades ja analüüsides püüab seda mõista. Samas aktsepteerib minajutustaja asju sellistena, nagu need on: liiga tihti tuleb ette hetki, mil soovinuks kõike olematuks muuta, kuid see pole niikuinii võimalik. Sellises toonis võib mõneti näha resignatsiooni, elule alla andmist.
Noor ajakirjanik Anna, teose minajutustaja, tajub liiga teravalt elu traagilisust ja sellest tulenevat ümberringi lasuvat kohutavat masendust. Jääb mulje, justkui ei jaksakski ta saatuse liiga tugevaks osutunud löökidega võidelda. Ta nukrutseb, nutab, valutab südant ja hinge. Kuid selles saab näha ka positiivselt mõjuvat etappi noore naise elus, kes on küll kogenud psüühiliselt hirmsaid kannatusi ja paineid, kuid hakkab jõudma punkti, kus ta on valmis tunnustama elu raskust, vältimatut allumist saatuse mustale huumorile. Seda aktsepteerides jääb aga kannatamise kõrval mahti näha ka elu helgemat poolt. Nii ei jäta teos nukrat ega vastikut maiku.

 "Pillipuhujanaine" - kas liiga aus ja ebamugav? 
Eesti kriitikuile jäi
Kolm kuud pärast Kristiina Ehini "Pillipuhujanaise ja pommipanijanaise" ilmumist imestasin ja imestan ikka veel, et sellest raamatust on nii vähe kirjutatud. Üks tõsiselt võetavamaid eesti luuletajaid kirjutab oma esimese proosaraamatu, aga ajakirjad ja ajalehed vaikivad. Mõtlesin, et küllap on asi nõnda sellepärast, et see raamat on nii omapärane ja kardetakse seisukohta võtta. Mõtlesin veel, et Ehini naiste-meeste teema käsitlemine, mis selles raamatus ikka jälle esile tuleb, on paljudele vahest liiga aus ja ebamugav.
Põgusalt väljendasid korraks oma imestust (ja ka imetlust) Kaarel Kressa (Päevaleht 20.01.) ja Veiko Märka (Eesti Ekspress 16.03.), aga see oli kõik. Siis äkki ilmusid kirjandusajakirja Looming märtsi- ja aprillikuu numbris Mihkel Muti ja Mihkel Kaevatsi arvamused, mis ainult tõendasid minu kahtlustusi.

Küüntega liblikas
Kõik Bertolt Brechti (bb) lugemisväärne luule on nüüd eestlase ees. Aga mida selle raamatuga peale lugemist, peale lugemise peale hakata? Mida õppida luulekogust, mis käsib: "Õpi kõige lihtsamaid asju!" (lk 93)?
Poeet ja proleet
Kirjanik võib olla surematu, ilma et ta elaks kogu aeg. Siiski peaks ta siis olema igal ajal elustatav. Siiamaani arvatakse, et bb luule ja teater pärinevad kumbki eri allikast (neid vastandab ka kogumiku koostaja oma järel-sõnas). Äkki oleks aeg nood allikad ühendada? See raamat annab tõhusa ettekäände mõtte-pöördeks: mitte mõista bb luulet tema teatri, vaid tema teatrit ta luule kaudu. Kuid selleks tuleb esmalt mõista luulet.
Hegellasena tahaks uskuda kunsti arengusse mingite üldiste seaduste järgi ning selle arengu sõltumatust mõne autori isiklikust temperamendist. Aga XX sajandi algus sunnib tunnistama vastupidist: iga uus modernismike algas kellegi karismast ja messiaanlusest. Klassikaline kunst keelab tunda autorit (vt Linnar Priimägi: Mapplethorpe'i klassitsism kui kunstiteaduslik probleem. Eesti Ekspress 08.12.2004), modernistlikku ilma selleta mõista pole võimalik.

Rahvusvaheline raamat Saaremaa vallutamisest
"Saaremaad vallutamas" on kunagise Tšehhi diplomaadi vaade Eesti ajaloole.
Marek Tomani kirjutatud ja Jan Ungradi joonistustega tšehhi lasteraamat "Saaremaad vallutamas" on üpriski kurioosne nähtus. Autorid on võtnud jutustada noorele lugejale loo Saaremaa vallutamisest ristisõdijate poolt 1227. aastal ning Jüriöö ülestõusust. Raamatu peategelaseks on noore rüütlina Tšehhimaalt Saksa ordusse sattunud Fabian, kelle elutee viib koos ordumeeste väega Saaremaale, kus ta leiab oma armastuse eestlannast Tiiu näol, osaleb saare alistamises ning põgeneb pärast eestlaste edukat ülestõusu koos oma armsamaga koju Tšehhimaale.
Ristisõdijate seltskonnast eristub Fabian kohe kui märgatavalt humanistlikum ja ka nutikam tegelane: talle ei meeldi põliselanike alistamine, kuid oma osavusega aitab ta tegelikult just sellele vallutusele tulemuslikumaltki kaasa kui vahest ta kaasorduvennad. Tekst on paljuski rajatud sagedastele paradoksidele ja kordusmotiividele ning ei maksa lasta end häirida tõigast, et kirjanik on käinud ajalooga ümber täpselt nii vabalt, et on saanud Saaremaa alistamise ja Jüriöö ülestõusu mahutada samade inimeste elukäiku. Tekst sellest ei kannata ning kui teiste riikide noored saavad siit huvipisiku Eesti ajaloo vastu, on see ju vaid positiivne.

Leelo Tungal: pole hea noorelt nina püsti ajada
Kohtume Leelo Tunglaga kirjanike maja kohvikus Pegasus, mis on nüüd küll üsna teistsugune kui täna 60. sünnipäeva tähistava poetessi esimestes mälestustes.
"Esimest korda tõi mind siia kasseti "Noored autorid" koostaja Oskar Kruus, kellel oli kombeks siin noorte autoritega kohtuda. Tookord oli see uus - kirjanike majagi oli uus - ja hästi populaarne koht, kust sai kartulisalatit ja tomatimahla ja kus oli alati väga suitsune. Saalis luges noor Valton vaikse häälega oma novelle, kõik seisid, kõrvad kikkis, ja kuulasid," meenutab Tungal. "Mäletan, kuidas siit treppidest joosti. Kõige kergejalgsem jooksja oli muidugi Juhan Viiding, tema kohe lendas treppide kohal."
Siit sai siis alguse teie tähelend. Mis oli teie päris esimene kogu?
Minu esimene kogu oli "Kummaliselt kiivitajad kurtsid" kassetis "Noored autorid 1965". Kui ma laps olin, siis kirjutasin täiskasvanutele, kui ma täiskasvanud olen, siis kirjutan lastele. Minu kassetivennad olid Jüri Tuulik ja Ingvar Luhaäär. Ma lõpetasin sel ajal keskkooli. Äärepealt oleks juhtunud nii, et oleksin luulekogu kooli lõpetamise ajaks kätte saanud, aga karbid ei saanud õigeks ajaks valmis. Kindlasti oleks olnud tore lõpetada kooli raamatu autorina, aga mõnes mõttes on isegi parem, et ei saanud. Olen näinud, et nendega, kes ajavad noorelt oma nina liiga püsti, on pärast vahel kurvad lood. Sisemiselt hakkab sööma see eneseimetlus.

Aarne Saluveer: koorid laulavad vabast rahvast vabal maal
Tänavuse noortepeo laulude pealkirjad nagu Minu inimesed, ""Üksteist peab hoidma"," Ood armastusele kõnelevad enda eest. Mis te arvate, milline kandepind on sellisel vaimsusel tänaste noorte seas?
Alati on vähem erksaid ja neid, kes aduvad, et põhiväärtused on vägagi olulised, et meie emakeel ja muusika on väga haruldased ja huvitavad. Usun, et ei muututa lammasteks, keda saab pügada, vaid ollakse kodanikuühiskonna aktiivsed liikmed.
Mis alustel koostasite seekordse laulupeo repertuaari?
LAULUPIDU ühendab inimesi, põlvkondi, ajastuid ja keskkonda nagu müütiline ILMAPUU. Ilmapuu sümboliseerib laulupeo kesksust meie olemisruumis ning selle ulatust juurest (rahvamuusika) oksaotsteni (tänapäeva muusika). Ühtlasi ühendab ILMAPUU põlvkondi ning liidab muidu väga erinevad inimesed laulupeol üheks tüveks, üheks hetkeks. Nii ongi ühendkooride lauludeks valitud need, mille muusika ja tekst räägivad suurt lugu meie olemisest vaba rahvana vabal maal - praegu ja tulevikus. Kooriliikide repertuaar sisaldab ka uut tellitud muusikat, nõustajatena on toiminud kogu meie kunstiline toimkond.

Imelik rahvas, laulev rahvas
Taas koguneme oma suveriitusele, laulma, tantsima, suurest rõõmust nutma. Seekord küm-nendale noortepeole. Oleme imelik rahvas.
Meid on orjastatud, piinatud, alandatud, küüditatud, me kodusid on lõhutud, põletatud. Aga siis me ei nuta. Me suu on kriipsuna peen, silmades raev. Me pilk võib vaenlase neljaks lõigata, me vaikimine kurdistada. Me ei nuta ohjeldamatult isegi matustel, oskame, tahame asju endas hoida.
Äkki oleme vaikiv rahvas? Teame, tere peab ütlema, kes ei ütle, on kasvatamatu. Aga muud erilist ei pea ütlema, isegi kui palju öeldakse. Tegelikult ütlevad ütlemisest enam pilgud. Isegi armastusest me suurt ei räägi, vaatame sügavalt silma. Isegi maailma tähtsaimad sõnad "ma armastan sind" tulevad raskelt üle me huulte. Seisame pigem põllupeenral, närtsinud rukkilill pihus, ulatame häbelikult selle, ja ütlematagi on kõik selge. Sama selge kui vaikides jaaniööl paikesetõusu oodates. Kõik hea ja eriti kole püsib kaua me sees.

Hitiautor: tänavusel peol kõlab enneolematult palju Olav Ehala laule
Helilooja Olav Ehala ise pole laulupidudel kunagi laulda saanud.
"Mina arvan, et Ehala on meie aja geenius," ütleb Tartu koorijuht Kadri Leppoja, kes dirigeerib laulupeol Olav Ehala kirjutatud loo "Põlev puu" esitust ja veenis Ehalat ennast kirjutama sellest neidudekoorile sobiva seade. "Ma ei tea ühtegi inimest, kellele Ehala muusika midagi ei paku. Tal on eriline säde, rütmikus, meeletud modulatsioonid."
Lauljad armastavad Olav Ehala laule ega tüdine neist. Käes-olev aasta on eriline, sest mitte kunagi varem pole laulu- ja tantsupeo kavas olnud nii palju Ehala loomingut. Peale neidudekooride "Põleva puu" laulavad segakoorid tema laulu "Ma tahan olla öö" ja mudilaskoorid "Buratino laulu", puhkpilliorkestrid mängivad "Rahalaulu" ning lisaks on tantsupeo muusikavalikus kaks Ehala lugu "Nukitsamehe" filmist. "Minu lugusid on seekord päris ohtralt jah…," naerab Olav Ehala ise tagasihoidlikult.

Kunstnikutöö "Ilmapuu lävel" märkamata ei jää
"See on keskkonna loomine," võtab enda töö kokku laulu- ja tantsupeo kunstnik Liina Tepandi. Tema sõnul on sellise suure peo kunstnikuks olemine kaudselt sama mis teatris töötamine. "Mastaabid on suuremad, aga põhialused on samad," lausub ta.Laulu- ja tantsupeol on see keskkond ühesugune püsinud aastakümneid, kuid igal peol on Tepandi arvates siiski oma teema ja nägu. Tema lähtub samuti laulu- ja tantsupeo ilmapuu sümbolist. "Minu jaoks on ilmapuu Eesti praegune hetk, maailma olukord ja see, et iga inimene on omaette väike ilmapuu," seletab ta, millest on rahvapidu kujundades lähtunud. "Selles mõttes on hea, et see ilmapuu on just noortepeo teemaks. Need 1988. aasta laulunoored on nüüd küpseks saanud ning on õige hetk tagasi vaadata ja ehk uuesti asju muuta." Tepandi ei taha küll kõike veel paljastada, kuid räägib, et võimendab laulu- ja tantsupeo sümboleid, näiteks tuld, ning lähtub sellest, et selline üritus on rituaal. "Märkamatuks kunstnikutöö kohe kindlasti ei jää," ütleb ta kavalalt.

Laulu- ja tantsupidudel käinud meenutavad
Eve Strauss,
pearaamatupidaja
Mina l ä h e n noorte tantsupeole! Olen ise olnud osaline neljal tantsupeol ja see elamus, mille osalemisest saab, ei unune iial ning annab jõudu ja energiat pikkadeks aastakümneteks. See nädal, mil tuli Tallinnas teha igasugusest ilmast hoolimata proove, tundus ikka kokkuvõttes elu ilusaima ajana.
On olnud ka ebameeldivaid mälestusi.
1. 1975. aasta tantsupeo esimesel kontserdil ootasime oma rühmaga staadionileminekut läänetribüüni taga, kui mõni minut enne algust saabus tribüüni taha kaks-kolm musta tumedate klaasidega Volgat, millest astusid välja selle maailma vägevad. Kes nad olid, ei mäleta, üks oli arvatavasti sm Vader. Meid, esinejaid, aeti sealt eemale nagu mingeid pidalitõbiseid. Õnneks ei suutnud see rikkuda meie peotuju, küll jäi aga meelde.

Koorijuhid soovitavad: kuus tundi kontserti on täis tõelisi laulupeohitte
Tartu koorijuhid Kadri ja Riho Leppoja ning Tiiu Loite imestasid, kui ettenägelikuks osutusid kümnenda noorte laulupeo kava koostajad. Rohkem kui aasta tagasi näis kogenud laulupeolistele, et uusärkamisaegseid laule on kavva liiga palju sattunud, kuid pärast tänavusi aprillisündmusi omandasid need laulud aktuaalse sisu.
Pealegi… Tiiu Loite sõnul on vanematele inimestele need laulud küll tuttavad, kuid praegused koolilaspsed, kes on sündinud Alo Mattiiseni ja Tõnis Mägi laulude kirjutamise ajal või hiljem, kuulevad neid lausa esimest korda. "Nad on neist lauludest oma vanematelt kuulnud, see on neile ajalugu ja nad võtavad neid väga hästi vastu," ütles Tiiu Loite, kes toob laulupeole Mart Reiniku gümnaasiumi koorid. Tõnis Mägi "Palve" meeldib koorijuhtide sõnul lastele hirmsasti ja Alo Mattiiseni "Isamaa ilu hoieldes" on sel peol vaieldamatu lemmik.

Tantsumemm Helju Mikkel kartis tantsupidu ära rikkuda
Tantsumemm Helju Mikkeli paid ja tantsijate jäljed teevad Haldja talu eriliseks.
Hiljaaegu sai tantsumemm Helju Mikkel kutse noorte tantsu- ja laulupeole ning rongkäigule, aga see kutse pani ta muretsema.
Memme noorus pole enam esimene: vanust üle kaheksa-kümne, jalad annavad tunda, süda jukerdab. "Mõtleks, kui ma kuumas, pika rongkäigu järel ära suren, rikun veel laste ilusa peo ära," arutas Memm kodus Haldja talus, teadmata, kuidas kutse peale talitada. Hing tahtis üht, ihu sundis teist.
Haldja talu, kus Memm oma muremõtteid mõlgutas, on isemoodi koht ja Memm isemoodi inimene.Ta õpetas läbi aasta-kümnete tantse Tartu ülikooli rahvakunstiansamblis. Lõi palju uusi lisaks, neid tantsitakse taas ja taas. Algatas üliõpilaste Gaudeamuse peod. Kasvatas punase aja kiuste tudengitest eestlasi.

Mait Agu poeg Märt Agu: lavapoisist tantsupeo üldjuhiks
"Ma olen kõike varem teinud kui isa," ütleb Märt Agu väikese
26-aastaselt on ta tantsupeol üldjuht. Tema isa, Mait Agu, oli esimest korda peol üldjuht 31-aastaselt.
"Mina hakkasin lapsena tantsima, kuid minu andmeil puutus isa esimest korda aktiivselt tantsuga kokku siis, kui läks Tartu ülikooli Helju Mikkeli juurde tantsima. Ülikooli läks ta seepärast, et tol aastal polnud "lavakasse" vastuvõttu," räägib Märt, kes ka ise proovis näitlejaks õp-pima minna.
"Isa sai "lavakasse" sisse, mina ei saanud," lisab ta. See oli selsamal suvel, kui Mait Agu 1. septembril autoavariis hukkus. Märdil oli see ühtlasi esimene koolipäev isa juhitaval koreograafia erialal.
Märt alustas tantsuteed juba koolipoisina, aga tema esimene kirg oli võistlustants. Eesti rahvatantsu hakkas ta tõsiselt õppima alles pedagoogikaülikoolis.

Margus Toomla vabanes assistendirollist
Margus Toomla on mitu korda olnud tantsupeol assistent, kuid tänavu esimest korda on ta üheks üldjuhtidest. Polnud tarvis kaks korda mõelda, kui pakuti kümneda noorte tantsupeo 3. ja 4. klasside rühmasid juhatada. "Mis siin siis ikka ära teha pole," mõtles ta ilma igasuguse eelarvamuse ja hirmuta. Nüüd kui kohe-kohe on saabumas suured proovid, käivad Margusel hooti närvitsemise puhangud. "Kui ma mõtlen sellele, et varsti tuleb nädal aega mikrofoni ees tuhandeid lapsi juhendada, siis ma lähen natuke pabinasse küll," tunnistab ta. "Aga see käib ainult hooti nagu külmavärinad."
"Nukitsamehest "tuntud laulu järgi tantsitava" Päikeseratta "puhul oli ringikujulise päikese ja selle kiirte järgi jooniseid kerge teha, kuid esimese tantsu," Kiitsaka "puhul on Margusel endalgi suurtes proovides huvitav näha, kuidas joonised platsil mängivad. Eelmistel pidudel pole ma kordagi tegelikult mõelnud, et kunagi teen ise mustrite jooniseid," meenutab ta. "Selles mõttes olin ma alustades täiesti puhas leht."

Uued vormid
Leiti, et noortele võiks pakkuda rohkem mitmesuguseid kaasalöömise võimalusi.

Avaldati ka muremõtteid ning üsna pessimistlikke seisukohti
"Meil on laulupidu, mis on ainulaadne ja väga suure osalejaskonnaga. Tartus, minu kodu lähedal, on laulupeo mälestuskivi, kus toimus 1869. aastal esimene Eesti üldlaulupidu. Kahjuks pean tõdema, et see on linnarahva seas unustatud mälestusmärk ja harva näen seal lilli."
"Katsun säilitada ka meie rahvuskultuuri, mis nii kärmelt on välja suremas, kuna tänapäevane suhtumine rahvatantsu ja rahvamuusikasse on ülimalt negatiivne. Vaadates tantsupidusid ja laulupidusid, mis on ju suur osa meie kultuurist ja osa vabaks saamisest, on pilt lausa masendav. Iga aastaga jääb tantsupidude korraldamispaik Kalevi staadion aina tühjemaks ja armetumaks. Kui veel paarkümmend aastat tagasi oli platsil nii metsikult rahvast, et polnud ruumi isegi käsi sirutada, siis nüüd võid pikutadagi. Ka laulukaare alune muutub aastatega hõredamaks, rääkimata rongkäikudest, mis jäävad järjest lühemaks. Ometigi on see elamus, mille ma saan lavalt maha astudes, kirjeldamatu. Muidugi on selleks vaja suurt ühtekuuluvustunnet rühmas ning kõva tööd, kuid on, mille nimel pingutada."

Rahvusaate hoidmine
Tuntakse muret, et ühiskond on kaugenenud isamaalistest ja rahvuslikest väärtustest, arutletakse, mida tuleks muuta, et need saaksid noortele omasemaks. Siingi nähakse laulupidude olulist rolli.
"1869. aastal peeti Tartus Eesti I üldlaulupidu. Siis oli see tärkava rahvuse enesekuulutus, manifestatsioon võõra ülem-võimu ees. See pole kaugeltki mitte ainult protesti ja vastupanu sümbol, mis nüüd on juba sadu tuhandeid aastaid eestlasi ja ka üha rohkem välismaalasi iga viie aasta tagant Tallinna kokku toonud. Mina olen osalenud laulupeol kolm korda ja see ülev tunne, mida seal kogeb, on lihtsalt kirjeldamatu: tuhanded eestlased seisavad kõrvuti ja laulavad isamaa ilu hoidmisest. See teeb ikka südame soojaks. Arvan, et kui Eesti riik tahab oma noori isamaalistel ja rahvuslikel väärtustel lähedal hoida, siis peaks kindlasti tagama laulu- ja tantsupeotaoliste ürituste jätkusuutlikkuse."

Eesti noored: iga eestlane peaks korra elus laulupeol käima
Läinud aastal Eesti Klubi korraldatud koolinoorte esseevõistlusele "Kuidas olla eestlane 21. sajandil" laekus üle pooleteistsaja töö. Noored avaldasid oma arvamust tänapäeva rahvuslikkuse eri tahkude, sealhulgas ka laulupeotraditsiooni kohta. Vahest paistab järgnev pilt üle ootuste positiivne, kuid võistlusel osalesid ilmselt eelkõige need, kellele on rahvus ja rahvuskultuur olulised.
Kõlama jäi, et laulupidu loob rahvuslikku uhkus- ja ühtekuuluvustunnet ning seob eri põlvkondi. Esile tõsteti, et omapärase kultuurinähtusena on laulupidu ka maailmas hinnatud.
"Laulupidu on rahvalik, traditsiooniline ja eestlastele püha. Laulupidu ongi mulle ainus teadaolev festival, kus tõeline eestlaste rahvuslik ühtekuuluvus avaldub rahvatantsu ja -laulu kaudu."

(:) laulev okupatsioon
Laulupeos on midagi. Eelkõige on laulupidu midagi suurt, mastaapidelt ta isegi ületab keskastme rokifestivale. Roskilde on muidugi veidi paremini korraldatud, näiteks saab seal 50 000 inimest korraga süüa. Ent virisemiseks pole põhjust. Väikerahvas on alati õnnelik, kui tal õnnestub luua midagi keskpärast.
Laulupidu tuleb vaadata kontekstis. Eesti kultuuri ja identiteedi kontekstis. Kui me lepime sellega, et oleme maailma ainus riik, mis laenab naabritelt hümni viisi ja sõnad ning lepib endiste okupantide vapiga, siis on lätlastelt üle võetud saksa laulupidu just see. See õige eesti kultuur. Eesti kultuuri naba, kui soovite.
Lisaks veel rahvariided, mida kusagil mujal ei kanta. Kleidilt rahvuslik ja pesult globaalne, kusjuures täiesti sisutu. Millist repertuaari esitati eelmise laulupeo esimesel päeval? Ilmetut, ajatut, näotut ja globaalset klassikat. Sekka paar kohalike käsitööliste homaaži üleilmastunud meelelahutuse suurmeistritele. Ja teine päev?

Hansenite sugu - pidudel läbi kuue põlvkonna
Koolipoiss avastas muuseumist kuulsa esiisa, kes käis esimesel laulupeol.
Väike-Maarjas elav Rikkenite pere oli vapustatud, kui sai juhuslikult teada, et nende esiisa kuue põlve tagant oli Iisaku legendaarne muusikategelane Robert Theodor Hansen, kes on kirjutanud laulu "Ema süda".
Eestis on vähe suguvõsasid, kelle juured viivad Tartus 1869. aastal esimesel üldlaulupeol osalenud 845 laulja ja pillimängija juurde. Hansenite suguvõsa aga on laulupidudel käinud 138 aastat, läbi kuue põlvkonna. Hanseni järeltulijad on endiselt laulu- ja tantsutahtest tulvil.
Juhuslik muuseumiskäik
Kõik algas kolme aasta eest, kui tollal kaheksa-aastane Väike-Maarja noormees Rasmus Rikken koos vanematega Iisakusse sattus. Muuseumifanaatikust poiss lunis Iisaku muuseumi külastamist. Mindigi. Ja ühes saalis, kus oli kohaliku rahva koorilaululugu stendidel, hakkas silma klaveriõpetajast vanatädi Marta foto. Tema juurest viisidki juured 1868. aastal Iisakusse saabunud noore köstri Robert Theodor Hansenini. Milline avastus! Juhuslik kohtumine juhusliku pildi ja väärika suguvõsaga oli üllatuseks ka Iisaku muuseumi teaduritele. "Küll otsisime Hanseni sünnipäeva ajal sugulasi, aga ei leidnud ühtegi," selgitas teadur Anne Nurgamaa.

Kui suureks saad, hakkad Kolumatsiks
Tartumaal Rannu vallas teab pisemgi plika ja poisipõnn, et kui kasvab suureks, hakkab Kolumatsiks. See on juba 20 aastat nii olnud.
Aasta 2005
Kaks mehepoega, Silver ja Mait, seisavad minu ees, südames ja silmis soov veel midagi peale sõutantsu teha. Rannu rahvamaja pakutud rahvatantsurühma idee tundus ilmselt ahvatlev, sest paari nädala pärast olid poistel paarilised käe kõrval ja veel tosin sõpra kaasas. Nii see tantsuproovide jada alguse sai. Ees suur helesinise unistus - tantsupidu.
Esimene esinemine
Põsed õhetavad, mõni närib rahustuseks salaja nätsu, plikad muretsevad oma vöö pärast, poisid ei mäleta ühtäkki sammukombinatsioone. Lavale polkadega tuisanud tantsurühmas pole aga enam raasugi kohmetust.Siim, rühma noorim liige, haarab ehtmatsilikult oma tantsupartneri polkakeerisesse.

Kavaleht
Poistekoorid-meeskoorid
Kadri: Juba eelmisel peol olid poistel teistsugused lood kui varem. Hirvo Surval on huvitav laulude valik.

Pasunate ja viiulite esmakohtumine laulukaare all
X noorte laulupidu on eriline pidu, sest esimest korda astub seal üles noortest pillimängijatest moodustatud ühendorkester. Koos nendega teeb laulukaare all debüüdi ka noorteorkestrite üldjuht Jüri-Ruut Kangur.
"Puhkpilliorkestrid on meil vana traditsioon, need on kogu aeg laulupeol olnud. Kunagi on laulupeol olnud ka keelpilliansamblid, viimati 20 aastat tagasi ehk 1987. aastal. Nüüd on puhk- ja keelpillimängijad esimest korda kokku pandud," rõõmustab Jüri-Ruut Kangur, kes ootab tuleval nädalal laulupeole umbes 600 noort muusikut. "Noorte sümfooniaorkestreid on hakanud viimase kümne aasta jooksul rohkem tekkima ja sellest saigi alguse kava need esimest korda laulupeol eraldi liigina välja tuua."

Ilmapuu laul sündis laste värsist
2000. aastal kirjutas vabakutseline lastekirjanik Heiki Vilep ilmapuule mõeldes filosoofilise luuletuse. "Teate küll, luuletajad kammivad igasuguseid sümboleid ja teemasid läbi," muheleb ta sellele tagasi mõeldes. Sellest luuletusest sai head aastad hiljem kümnenda noorte laulu- ja tantsupeo tunnusloo esimene salm. Helilooja Indrek Kalda luges Vilepi viimast, täiskasvanutele mõeldud luulekogu ja võttis temaga kohe ühendust. "Tead, üks luuletus sobiks laulu- ja tantsupeo ilmapuu-teemale täpselt nagu rusikas silmaauku," rääkis ta Vilepile. Lõpptulemusena on kunagisest täiskasvanute ühesalmilisest luuletusest saanud Vilepi endagi sõnul "ilmatu pikk" noortelaul, mis kujuneb suure peo finaaliks ja millega pannakse publikki laulma. "Algselt rääkis see minu arusaamast, kuidas maailma tunnetada, ning sellest, kuidas igal rahval on ilmapuu tähtis süm-bol," meenutab Vilep. "Laulu- ja tantsupeo laulus ma lihtsalt seletasin teemat meie rahva ning laulu- ja tantsulembuse prisma kaudu pikemalt lahti."

Teistmoodi vindiga "Rongisõit" - kas Ernesaks pöörab hauas ringi? 
Tänavuse laulupeo tarvis kirjutas Eesti noorema põlve helilooja Tauno Aints mudilaskooridele uue versiooni Gustav Ernesaksa ja Ellen Niidu klassikalisest hitist "Rongisõit". Nüüd on see üle kaheksa minuti pikk ja meenutab seiklusfilmide muusikat. Mudilaskooride õpetajad on rääkinud, et lastele hirmsasti meeldib.
"Idee midagi uut luua tuli Aarne Saluveerilt. Ta ütles, et see lugu peaks olema kõike muud kui üks tavaline lauluseade, ja andis mulle väljakutse olla mitte seadja, vaid kaasautor," räägib Tauno Aints. "See on laul, mida iga Eesti laps ja lapsevanem teab - kuidas teha midagi sellist, et viis ja sõnad jääksid alles, aga tekitada sinna ümber veel ka midagi muud. Hakkasin endamisi ette kujutama süžeed, mis ja kuidas võiks seal juhtuda. Sündmuste kirjeldus ei tundunudki nii ahvatlev kui taustsüsteemi loomine. Milline see rong võiks olla - kas see on nüüdisaegne kiire Saksa rong või midagi muud - ja nende mõtete vahel mängimine. Mulle ei tundunud väljakutsena teha laulus loomahääli või midagi muud sellist tavapäraselt lõbusat."

Andetud või mitte - lõpuks laulavad kõik
Meie laulu- ja tantsupeo võlu: esinejad ei pea
"Ilmapuu lävel" saab olema esimene laulu- ja tantsupidu, millel ma oma esinemisvõimelisel eluajal ei esine. Esimest korda tantsisin Soome-Eesti ühispeol neljandas klassis. Teine oli noorte tantsupidu ning kolmas ja viimane esinemine toimus üldlaulupeol koolikoori koosseisus. Tantsurühm oli selleks ajaks lagunenud, sest tervel rühmal tuli korraga puberteet peale.
Kuigi kolm pidu viie aasta jooksul on tubli saavutus, pole see kõige tähtsam. Asja konks on hoopis selles, et mul ei ole suurem asi rütmitaju ja viisi ei pea ma hoopiski. Asi on muus.
Mina ja mu õed käisime umbes 130 õpilasega maal asuvas Koigi põhikoolis. Koor oli põhikoolis peaaegu kohustuslik. Ka kõige jämedama häälega tüdrukud pandi heledalt laulma ja "karud" õpetati tantsima. Seejuures ei saa mainimata jätta, et minu kooris laulmise aastal sai Koigi lastekoor I kategooria. See näitab, et ka suurte lauluoskusteta lastel laulda laskmine ei põhjusta katastroofi.

Pealavastaja Maido Saar: tuleb tänapäevane tants rahvariietega
Milline tuleb tänavune tantsupidu?
Valitud muusika on nüüd saja-protsendiliselt eesti algupäraga. Kuna tegu on ikkagi noorte tantsupeoga, on lavastajal vabamad käed ning kuuleb ka tänapäevasemat muusikat. Traditsioonidest muidugi täielikult ei loobuta ja rahvariided paneme ikka selga.
Tegelikult räägib tantsupidu ühe suve loo. Suvel on laps õpetajatest vaba, aga tarkust võib ta ikka omandada. Tantsupidu viib noored suvisele rännakule, kus otsitakse oma ja õiget. Kõigil kolmel vanuserühmal on oma märksõnad. Väikelaps võib ju tiiru vanaema juures ära käia, aga kõige tähtsam on tema jaoks kodu. Põhikoolis muutub tähtsamaks sõprus. Ning vanemaks saades toob suvi kaasa uudseid kohtumisi ning armumisi, sõprusest üks samm edasi ongi kiindumus, armastus. Lisaks sellele, et laps läheb suvel priskemaks ja pruunimaks, peab ta ka elukogemust juurde saama.

MTV Eesti reporteriks sai Charlene Rennit
Maikuus veebiportaalist CV-Online tabatud kaheksa MTV Eesti reporterikandidaadi seast väljus Planeedi Popima Päti kollase mikrofoniga lauljatar ja seltskonnategelane Charlene Rennit (20).
Reporterikandidaatide profiile ja videoklippe sai 21. juunist kuni 10. maini seirata veebiportaalides CV-Online ja Rate.ee ning MTV Eesti eetris. Oma lemmikuile sai toetust jagada SMS-hääletuse teel, vahendas MTV Eesti turundusjuht Ingrid Kohtla.
"Tere! Mina olen Charlene (20). Olen sündinud selleks, et küsida küsimusi, mitte neile vastuseid otsida. Võin näiteks Moby käest küsida: "Kus asub veebikeskkond?" või Lenna Kuurmaalt: "Kui tihti on sul halvad juuksepäevad?" Kui Sa hääletad minu poolt, kutsun sind kõigepealt endaga kaasa, et leida üles Planeedi Popim Pätt. Tule, tule-tule, tule..."
Konkursi algjärgus pidas "küsijaks sündinu" rahvahääletust endale pigem kahjulikuks, kartes, et tänu oma äärmuslikule käitumisele ta kas meeldib inimestele või tekitab neis vastasseisu. Võidu toonud faktoriks peab Charlene seda, et ta nägu oli vaatajaile tuttav tegemistest ajakirjas Just!, teletööst Kanal 2s ning osalemisest Eurovisiooni laulukonkursil.

Baskini anekdoodid
"Müüme, võite kohale tulla."
"Millise kursiga?"
"120 krooni."
"On see ikka pank?"
"Ei, see on trükikoda!"
Liiklusinspektor kontrollib terve päeva autojuhte. Väsinult ja tülpinult peatab ta viimase sõiduauto.
"Tervist, härra inspektor! Palun, siin on teie raha!"
Istusin hiljuti McDonaldsis. Kõrvallauda istusid isa ja umbes kümneaastane poeg. Isa vaatab poja poole ja küsib:

JÄRJEJUTT (38): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Sõber rohusegaja Vallikraavi tänavast tõusis püsti, kohendas prille ja prisket sigarijunni suus ning teatas: "Jah. Tõepoolest, French seda täna minult küsis ja minu vastus on, et tõesti-tõesti on kõige parem ja sagedamini kasutatav rohi käekõrvetiste vastu üks ussimürgist segatud määre. Kui seda aga parajas koguses inimesele sisse sööta, siis võib see esile kutsuda kangemat sorti mürgituse. Küll mitte surma, aga äärmiselt ebameeldivad tagajärjed: kõhulahtisus, pisted, pööritus,
iiveldus, peavalu."
"Tänan, Aap, sa võid istuda."
"Magister Parzifal?" küsis Päivi. "Kas tema siis?"
"See sai olla ainult tema. Ma ei taibanud tema iseloomu esialgu õigesti tõlgendada, hedonismi taga peitus kibestunud hing, äpardunud keemik ja tunnustamata semiootik. Kas keegi on tema töödest kunagi midagi kuulnud? Ei ole. Keemikuna teadis ta väga hästi, millist mõju ussimürgist salv inimesele avaldab. Mida ta aga ei teadnud - ja Burgundia Kroonis õhtusöögil kuulis ta ainult seda, et Gulliveri ei tohi hirmutada, sest tal on nõrk süda -, oli see, et see mees on elav apteek, ta lausa pulbitseb kõiksugustest mürkidest ja rohtudest. Nii et ussimürk ei avaldanud soovitud tagajärge, see ainult tekitas Gulliverile mõningaid kergeid tervisehäireid, kuid mitte niivõrd, et Parzifal oleks saanud rahulduse sõnade eest "paavian, paksmagu ja germaani barbar". Ta otsustas uuesti proovida, sedapuhku sofistlikumalt ja põhjalikumalt, ning otsustas Gulliveri poologaraks ehmatada. Kuidas me seda teame? Fräulein, palun."

Heli Lääts (75) 
Jaanipäeval saab 75-aastaseks lauljanna ja estraadiartist Heli Lääts. Eestlastel on oma popilegende vähe ja sageli ei ole rahvas just ülearu agar neid tunnustama. Heli Lääts on kindlasti esineja, kelle nimi vanemat publikut külmaks ei jäta. Ja on nooremadki muusikaloojad Läätse paladest uusi versioone loonud.
Tallinna riikliku konservatooriumi laulja erialal lõpetanud Lääts oli üks esimesi väljaõppinud lauljaid Eesti Filharmoonias, kus töötas solistina juba õpingute ajal, ning tuuritas esimest korda ringi juba 1957. aastal.
Lääts esitas laiemale publikule veel mõne aasta eest kontsertkava "50 helisevat aastat", kuid praegu rohkem vanaemast koduperenaise ametit pidav lauljanna tunnistas hiljem, et ega selline tuuritamine enam liiga tore pole.

Erki Nool (37) 
"Esimesel aastal Erki tulemused ei paranenud, tüdrukudki jooksid kiiremini, aga ta tegi kõike visalt ja vapralt kaasa. Kümnenda klassi teisel poolel hakkas ta kasvama, jõudu ja sitkust tuli lisaks. Ka tulemused paranesid," on meenutanud esmaspäeval sünnipäeva tähistava Erki Noole treener Rein Sokk 1980-ndate keskpaika TSIK-is.
Nool on hea eeskuju, kuhu on võimalik tööga jõuda. Olümpiadebüüdil Barcelonas kukkus ta läbi, ent tuli paari aasta pärast kümnevõistlusse jõudsalt tagasi. Mis edasi sai, teab iga Eesti spordihuviline.
Samas väärib äramärkimist, et Nool on osanud juba varakult tagalat kindlustada. 1997 lõi ta omanimelise kergejõustikukooli, 1998 rahvusvahelise seitsmevõistluse Erki Nool Reval Cup, osales mitme ühingu tegevuses, hakkas äri ajama, astus Isamaaliitu. Kui ta sügisel 2004 sportlasekarjääri lõpetas, polnud probleemi, mida edasi teha. 2005-2007 istus ta ka Tallinna linnavolikogus ja alates selle aasta märtsist on juba riigikogus.

Tõnu Seilenthal (60) 
Neljapäeval saab ümmargust sünnipäeva tähistada keeleteadlane ja filosoofiadoktor Tõnu Seilenthal.
1972. aastal cum laude Tartu ülikooli lõpetanud Seilenthal on töötanud õppejõuna Tartu ülikooli eesti keele kateedris. 1978-1981 oli ta Helsingi ülikooli eesti keele lektor ning seejärel Jyväskylä ülikooli eesti keele lektor. Hiljem on Seilenthal töötanud ka Eesti teaduste akadeemia keele ja kirjanduse instituudi direktorina ja Tartu ülikooli uurali keelte õppetooli uurali keelte ja hungaroloogia dotsendina.
Seilenthali uurimisvaldkond on soome-ugri keelte ajalooline morfoloogia, handi keel, ungari keel, hungaroloogia ning ungari ja eesti keele kontrastiivne uurimine.

Rein Ruutsoo (60) 
Kolmapäeval sünnipäeva tähistava Tallinna ülikooli poliitikateooria professori ja Helsingi ülikooli sotsioloogiadotsendi doktor Rein Ruutsoo üheks peamiseks uurimisvaldkonnaks on tudengipõlvest saadik olnud poliitfilosoofia. Sotsioloogina ei kõhkle ta avalikult oma kriitilisi vaateid avaldamast. Kodanikuühiskonna eest võitleja julgeb neid väljendada ka siis, kui sellest pole erilist populaarsust loota - olgu homoparaadil marssides või pronksiööle ja Sinimägedele marurahvuslikust diskursusest hälbiva nurga alt vaadates. Tema kriitikutele mõjub pidurdavalt tõik, et kristlikus peres üles kasvanud "kommar" oli 1980-ndatel partei põlu all ja akadeemilisest elust tõrjutud. Kompromissitut kuraasi ka edaspidiseks!

Taj Mahal - segasummamööbel ja juhuslik toitude järjekord
Ruumid, kus mitu restoraniäri on läbi kukkunud, loovad ka järgmisele söögikohale madalad ootused.
Asukoht otse Tartu kesklinnas raeplatsi nurgal on ilmselt neetud. Kunagi oli seal esindusliku menüüga restoran Central, kust ei puudunud ka kaklused ja pommiplahvatused. Järgmisena serveeriti samas kohas araabia toitu ning ausat kanget teed. Siis toodi krevetisalatina salatileht ja viil tomatit, kui krevettide kohta pärisid, soovitas kelner vaadata tomativiilu alla. Viimati samas kohas asunud hiina restoran pakkus külastajatele esmaklassilisi spagette ketšupiga.
Nüüd avati samades ruumides uus (nime järgi india) restoran Taj Mahal. Nimega indialikkus ka lõpeb, sest menüüs on tubli pool otse hiina köögist ja mitmes kategoorias ei olegi india toite. Näiteks ei pakuta ühtegi indiapärast leiba, mis on sealkandis tihti toidukorra aluseks. Hiinapärane aurutatud leib (30 krooni) aga serveeritakse avatud korvis, kus see kiiresti maha jahtub.

Täna algab maailma suurim muusikaüritus - Glastonbury festival
Pühapäeva hilisõhtuni kestev suurim muusikafestival on pea 40-aastase ajaloo jooksul näinud nii vett ja vilet kui ka aina suurenevat populaarsust. Kohapeal on kaemas Tiiu Laks.
Esimest korda 1970. aasta septembris, päev pärast Jimi Hendrixi surma toimunud Glastonbury festival maksis külastajale tookord vaid ühe naela ehk umbes 25 krooni ja hinna sees oli tasuta piim. Üks tuntumaid festivale, mille vähem kui kahe tunniga läbimüüdud 135 000 piletit maksid tänavu üle 3000 krooni, toimub siiani põllumajandusega tegelevas Worthy farmis. Algselt vaid korraldajate maal aset leidnud kontsertide nimekiri pikenes ja publiku arv suurenes aasta-aastalt ning 1985. aastal osteti ka naaberfarmi aasad ja suurendati festivaliala veel saja aakri võrra. Praeguseks on kontserdipaiga suurus 900 aakrit ehk 3,6 ruutkilomeetrit (!), kuhu mahub üle 300 esineja ja ligi 20 lava, kümneid telklaagreid, mitu poodi ja söögikohta ning teatrit, kabareed ja kunsti.

Nädala plaat
ALTERNATIIVROKK
The White Stripes
Hinne 4
"Icky Thump"
White Stripes on kandnud alati ideed, et hea muusika tegemiseks on vaja vähe. Eelmise albumi "Get Behind Me Satan" puhul tundus, et senine taotluslik muusikaliste väljendusvahendite piiramine hakkab ansambli jaoks ennast ammendama. Minimalismist oli liigutud teise äärmusse, seni lihtne kõlapilt oli muutunud äärmiselt eklektiliseks. Selle albumiga on tehtud samm tagasi, kuid seda heas mõttes. Suudetud on taastada see alguse värskus, mis vahepeal kippus kaduma. Siia albumile mahub nii varasemate albumite siirust, mängulisust ja irooniat kui ka teatraalsust. Samas on kümne aastaga lisandunud küpsust, mille arvelt on natuke kaduma läinud lapsemeelset süütust, mis oli nende algusaegade muusikale väga omane. Kõlapildis on taas domineerima pääsenud bluus ja garaaži-rokk. Pärast debüütalbumit on tegemist nende kõige ühtlasema plaadiga, mis ei muutu siiski kordagi igavaks ega üksluiseks.

Keelemõte: Kas "hanejalgades" või hanejalgadeta? 
Praegusajal kohtab "hanejalgu" harva, aga kunagi oli see sõna jutumärkide tähenduses üsna levinud. Ka viimane, 2006. aastal ilmunud ÕS tuletab seda keelekasutajale meelde, ent lisab stiilivarjundi märkimiseks ARGI - s.t "hanejalgu" kasutatakse jutumärkide asemel argi-, mitte kirjakeeles. Niisiis tuleks "hanejalad" ka ise tavalises ajaleheloos panna "hanejalgadesse" ehk jutumärkidesse.
Jutumärkidega tekibki pahatihti arusaamatusi. Ei ole sugugi nii, nagu ei peaks neid enam kuhugi panema. Ent osal juhtudel pole nende kasutamine enam oluline ning kahevahel olles tasub arvestada mõtteselgust.
Puhkpilliorkester Popsid
Laias laastus üldistades võib öelda, et jutumärke ei pea enam kasutama nimede puhul, küll aga pealkirjades. Niisiis ei vaja jutumärke perioodilised väljaanded, söögi- ja joogikohad, sõidukid, kollektiivid jms. Ilmuvad Eesti Päevaleht, Äripäev ja Oma Maitse. Tegutsevad restoranid Olde Hansa ja kunagi oli Tartus õllerestoran Humal. Kunstikooli nimi on Pallas ja puhkpilliorkestril Popsid ning ansamblil Metsatöll. Seevastu romaan on "Mees, kes teadis ussisõnu" ja film "Jan Uuspõld läheb Tartusse" - jutumärkide vajadus on neis eriti selge, sest kuidas lugeda lauseid "Kobarkinos jooksis Jan Uuspõld läheb Tartusse" või "Kivirähk on kirjutanud Mehe, kes teadis ussisõnu"? Jääb ju segaseks, kus pealkiri lõpeb, sest eesti keeles ei panda kõigile pealkirja sõnadele suurt algustähte. Appi tulevadki jutumärgid.

Rahvusvaheline abielu - on sel elulootust? 
Ari Lanto debüüt "Itta armunud" ei ole tüüpiline noorteromaan. Teosest, mille põhiteljeks on teoloogiatudengi Hanna armumine jaapanlasse Ichirosse, ei tasu otsida seksi, narkootikume ega eriliselt eba-stabiilseid tegelasi. Kaarel Kressa küsitleb autorit.
Võimalik, et tahtmatult, kuid üks teose põnevamaid tahke on kristlike üliõpilaste mõttemaailm, mida autor meile vahendab. Seda võiks nimetada isegi kontrakultuuriks, kuid sihiliku vastandumise asemel on tegu olemusliku erinevusega - lugege, noored, ja saate ise aru.
Autori kodanikunimi on Ülle Lanto ning ta töötab Tartu lastekunstikoolis loovusõpetajana. Nagu raamatu tegelasedki, on ta diplomeeritud teoloog, kes on ühtlasi ligi viisteist aastat õppinud jaapani keelt ja kultuuri. Praegu on autoril käsil teise romaani kirjutamine.

Kellele on vaja teatrikriitikat?  Mõned pihtimuslikud küsimused
Teatrikriitik Ott Karulin tõdes Valgemetsas teatriteaduse üliõpilaste looži kevadkoolis, et teatrikriitiku iga artikkel sõltub tema elatud elu slepist. Ehk rohkemgi teatrivälistest asjaoludest kui nähtud lavastustest. See tõdemus saab Andres Keili järgneva mõttekäigu tõukepunktiks.
Teine tõukepunkt on, et päevalehe palgalise kriitikuna kirjutasin ma umbes kolme aasta jooksul umbes sada teatriarvustust aastas. Ära vaatasin (koos festivalitükkidega üle Euroopa) umbes kolm korda rohkem lavastusi. Need ei ole normaalsed arvud.
Teatrikriitikat võib jagada mitmeti, kuid lihtsaim, vahest ka mõttekaim on liigitus: nähtav ja nähtamatu. Seega siis kultuurilehes või erialaajakirjas ilmuv versus päevalehe reakriitika.
Reakriitikat ehk nähtavat kriitikat kiruvad kõik. Praktikud niikuinii, lisaks sellele ka kolleegid kriitikud isekeskis. Ühtlasi armastatakse selle kohta arvata, et see on ebaoluline, praktikud sellest ei huvitu, üle aegade see ei kesta ja mis kõik veel. Ja ajalehtede, äriliste ettevõtete juhtkonna jaoks on traditsiooniliselt kultuuriküljed viimased, mida tähtsustada. Samas, ära neid kaotada ka ei saa, see lõikaks ära osa lugejaid. Neidsamu, kelle jaoks on päevalehtede kriitika AINUS koht, kus nad teatrikriitikaga kokku puutuvad. See on lisaks kolleegile või naabrinaisele ainuke kanal, mille kaudu nad saavad langetada otsuseid, kas minna teatrisse seda või teist tükki vaatama. Teatrite kirjandustoad ja reklaamiosakonnad on sellest ammu aru saanud.

Nukufilmi juubel ulatub Eestist välja
Sügisel tähistatakse rahvusvaheliselt stuudio Nukufilm 50 aasta juubelit. Tähtpäev tuleb jutuks Euroopa suurlinnades toimuvatel filmifestivalidel ja tipneb novembris rahvusvahelise kollokviumiga "The Soul of Woodoo", kirjutab Andres Laasik.
Novembris ongi Nukufilmi sünnipäev. "Peame oma alguseks 24. novembrit 1957, mil Elbert Tuganovi juhendamisel hakati tegema animafilmi "Peetrikese unenägu". Film ise valmis järgmise aasta mais," põhjendas Nukufilmi ajaarvamist filmilavastaja Mait Laas, kes koordineerib juubelipeo kunstilist poolt.
Juubeliüritusi veab selleks palgatud projektijuht Reet Grosberg, keda aitab palju abilisi. "Näituse ja filmikavade tegemisel on suureks abiks Eesti saatkondade töö. Juubeliürituste tegemisel osaleb suur hulk inimesi eri institutsioonidest," ütles Grosberg.
Juubeliüritused on praegu juba täies hoos. 19. aprillil avati Dresdeni filmifestivali raames Nukufilmi juubelile pühendatud näitus "Hing sees". Näitus on seal avatud 31. juulini. Eesti kultuuriesindaja Berliinis Reet Weidebaum märkis, et Nukufilmi juubelinäituse avamine toimus kõrgel tasemel, lisaks Eesti suursaadikule olid kohal Dresdeni linnapea ja liidumaa esindaja. "Mul on muuseumiga hea kontakt, nad kinnitavad, et näitust käiakse vaatamas, ja peame plaani, kuidas teha edaspidi Dresdenis Eestist pärit näitusi," ütles Weidebaum.

Kuninglikud lapsed keset Mallorcat
"Mallorca on paradiis - kui sa suudad paradiisi välja kannatada," ütles Gertrud Stein noorele Robert Gravesile. Selles paradiisis on üks pärl. Pärl, mida ka kogenumad Mallorcal sukeldujad, nende seas Tiiu Laks, ei osanud oodata.
Peosaare Ibiza kõrval, keset puhkusesaart Mallorcat, mägede jalamil ja metsade keskel asub üks muuseum. Luua terve näitusesaal, majutamaks kollektsiooni aadlike ja õukondlaste lastest, võib tunduda natuke kahtlane ja viidata kas mõnele kalduvusele või meeltesegaduse sümptomile, kuid samas tekitab see külastajaski mõningast "haiget" uudishimu.
Trepist maa alla, endisesse veehoidlasse laskudes ning jahedasse ja külmades värvides muuseumisaali astudes ei pea keegi pettuma. Kollektsioonis on 16.-19. sajandist pärit portreed, mille järgi saab paljutki teada nii moest, mänguasjadest kui ka rituaalidest ja loomulikult maalikunsti valitsevatest stiilidest ja tehnikatest.

Kas Peterburi on ohus? 
Maailma monumentide fond (World Monuments Fund) avaldas kahe nädala eest järjekordse nimekirja sajast kõige suuremas ohus olevast mälestusmärgist, millest meile lähimad asuvad Venemaal ja Rootsis. Väikese ülevaate teeb Eda Post.
Fondi asjatundjate komisjon koostab neile laekunud ettepanekute põhjal iga kahe aasta järel uue nimekirja, et tõmmata maailma tähelepanu kaitsmist vajavatele rajatistele. Eelmises nimekirjas olnud kultuuriväärtustest on fondi teatel päästetud näiteks Kidane-Mehreti kirik Eritreas, Segovia akvedukt Hispaanias, Lissaboni Teatro Capitolio Portugalis ja Ennis House Californias.
Peamine oht mälestusmärkide säilimisele on inimtegevus: sõjad ja teised konfliktid, vandalism ja rüüstamine, kivisid sööv õhusaaste, turistide arvu kiire kasv, linnade läbimõtlematu laiendamine, röövkapitalism ja lihtne mõistmatus - eriti mis puudutab moodsat arhitektuuri.
Tänavu on alates 1985. aastast koostatavas nimekirjas esimest korda ka kliimamuutuste ohvrid. Vahelduva ilma eest hoiatab ka UNESCO, kes peab maailmapärandi nimekirja. Näiteks aprillis valminud uuringus on peale loodusväärtuste, nagu rahvuspargid ja liustikud, välja toodud ka terved linnad: Euroopas Londoni kesklinn, Venezia ning Ĉesky Krumlovi ja Praha vanalinn, mida ähvardab üle-

Lugude jutustaja Peeter Simm jutustab loo Georg Otsast
Oktoobrikuu neljandal päeval esilinastub film "Georg" Georg Otsast. Režissöör Peeter Simmiga käis kohtumas Andres Keil. Küsida eriti ei saanud, sai kuulata ja suunata ning pärast killud kokku noppida. Siin nad on.
Keeltest
Praegu tuleb filmist kindlalt kaks versiooni. Üks on see, millega me Eestis oleme harjunud - kõik inimesed räägivad selles keeles, mis on loogiline ja realistlik. Venelased omavahel vene keeles, eestlased venelastega suheldes ka vene keeles. Eestlased omavahel eesti keeles, soomlased soome keeles. Aga Venemaal on ju see traditsioon, et nemad peavad filmis kõigest kuuldes aru saama. Kui keegi on näiteks peegli peale midagi kirjutanud, siis see tuleb kursiivis subtiitrina.
Ka näitlejad olid meil erikeelsed - Nastja Makejeva näiteks, kes mängib Asta Otsa, räägib ainult vene keeles. Me tegime proovi, et õppigu repliigid selgeks eesti keeles - aga kaotused olid nii oluliselt suuremad.

PIRET ÕUNAPUU: jaanipäeval sõidetakse jalgrattaga läbi lõkke
Läbi aegade on jaanipäeva kombestik suures osas säilinud. Aeg ajalt lisandub ka uusi tegevusi, näiteks üks värskeim tava on jalgrattaga läbi lõkke sõitmine.
Ikka tehakse jaaniõhtul tuld ja selle ümber pidutsetakse: lauldakse, tantsitakse ja süüakse-juuakse. Tänapäeva inimene ei usu ehk enam niipalju muistset väge ja puudub usk, et oma tegudega on võimalik tulevikku muuta.
Hoolimata sellest püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse. Nii hüpatakse tänapäevalgi läbi tule, seda küll rohkem julguse ja osavuse näitamiseks kui kaitse saamiseks, aga ega üks ajend teist välista. Uueks kombeks on jalgrattaga läbi tule sõita.
Tegelikult võib ka tänapäeval eristada kolme tüüpi jaanituld. Esiteks on alles jäänud perejaanituli. Selle eesmärk ei ole enam isekeskis maagilisi talitusi läbi viia, vaid lihtsalt pereringis rahulikumalt aega viita. Sel puhul on tihti eraldi elav pere kokku tulnud, kas linnast maale seal elavate sugulaste juurde või kellegi suvilasse.

Suurbritannia saadiku kaastundeavaldus Torni ja Karuksi lähedastele
Suurbritannia saadik Nigel Haywood saatis täna Eesti Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilvesele ja Afganistanis hukkunud kaitseväelaste lähedastele kaastundeavalduse Briti valitsuse ja rahva poolt.
"Suurbritannia valitsuse ja rahva nimel avaldan sügavat kaastunnet seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Kuriksi perekondadele ja lähedastele. Sel kurval hetkel oleme leinas koos teiega. Loodame vigastatud kaitseväelaste peatset paranemist.
Eriti kurvastav on, et selline tragöödia juhtus just täna - Võidupühal. Päeval millal mälestame neid vapraid mehi, kes võitlesid Eesti vabariigi iseseisvuse eest Vabadussõjas. Seersant Torn ja nooremseersant Karuks langesid Afganistanis samuti vabaduse eest võideldes, mis on oluline kõigile demokraatlikele riikidele.
Briti sõdurid võitlesid 90 aastat tagasi koos eestlastega Vabadussõjas, nii nagu nüüd toetame teineteist Afganistanis. Me oleme olnud pikaajalised liitlased. Täna hukkunud eestlased, on meie jaoks ühed kaotatud kaasmaalastest. Me jätkame oma koostööd rahu ja stabiilsuse kindlustamisel Afganistanis. Mälestus seersant Kalle Tornist ja nooremseersant Jako Karuksist jääb meile igaveseks."

Ühendkuningriigi kaitseministri kaastundeavaldus Torni ja Karuksi lähedastele
Täna õhtul helistas kaitseminister Jaak Aaviksoole Ühendkuningriigi kaitseminister Des Brown, et avaldada kaastunnet Afganistanis hukkunud ja haavata saanud kaitseväelaste omastele ning kogu Eesti rahvale.
Briti kaitseminister tänas Eestit panuse eest Briti väekoondise koosseisus ning avaldas veendumust, et vaatamata rasketele kaotustele jätkavad Eesti ja Suurbritannia ühiselt alustatud missiooni stabiilsema maailma nimel.
Jaak Aaviksoo: "Me hindame väga kõrgelt kaastundeavaldust, mida on väljendanud Ühendkuningriigi kaitseminister. See on mitte ainult kaastundeavaldus, vaid ka kinnitus, et partnerid on raskel hetkel meiega kaotusvalus. Me jagame seisukohta, et kaotused ei tohi meid kõrvale kallutada missiooni eesmärgist tagada rahumeelset elu ja stabiilsust meie ainsas, ühises maailmas".

Ergma avaldas Torni ja Karuksi omastele kaastunnet
Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas Riigikogu nimel sügavat kaastunnet Afganistanis hukkunud kaitseväelaste Kalle Torni ja Jako Karuksi omastele.
"Langetame leinas pea vaprate kaitseväelaste ees, kes kaotasid oma elu rahutagamismissioonil Afganistanis. Täna, võidupühal on see kaotus eriti valus. Meie sügav kaastunne Kalle Torni ja Jako Karuksi omastele ja sõpradele," ütles Ergma.

Juhtimisõiguseta naine sõitis autoga vastu puud
Juhtimisõiguseta naine sõitis oma mehele kuuluva Volkswageniga vastu puud. Alkoholijoobes mees istus kõrvalistmel, autos oli ka nende eelkooliealine poeg.
Tunnistaja sõnul tagurdas mees auto parklast teele ja lasi naise rooli. Naine vajutas gaasi põhja ja kihutas kummide vingudes paarkümmend meetrit edasi Otepää poole ning rammis tee ääres kasvavat tamme.
Õnnetuses purunes auto esiosa, sõidukis viibinud pere pääses kerge põrutuse ja ehmatusega.

Ansipi, Aaviksoo ja Paeti kaastundeavaldus Afganistanis hukkunute lähedastele
Sügava kurbusega saime täna teate Afganistanist, et oleme kaotanud seal rahu ja stabiilsuse eest võidelnud kaks kaitseväelast. Neli kaitseväelast on haavatuna haiglas, nende elude eest võitlevad parimad meedikud kohapeal.
On kahetsusväärne ja ränk, et rünnakute ohvriks langesid just nimelt meditsiini- ja eridemineerimismeeskonnad, kes töötasid teiste elude päästmise nimel. Vabariigi valitsuse nimel avaldame sügavat kaastunnet hukkunute omastele.
Peaminister Andrus Ansip: "Need noorte kaitseväelaste elud on ohverdatud sama eesmärgi nimel, mille eest võideldi võidupühases Võnnu lahingus ning langeti Vabadussõjas Eesti iseseisvuse kindlustamise eest. Avaldan kaastunnet vaprate sõjameeste omastele".
Kaitseminister Jaak Aaviksoo: Me langetame täna pea leinas. Eesti kaitseväelased kaotasid oma elu kaitstes Eesti Vabariigi julgeolekut - võideldes terroriohu vastu maailmas.

President Ilvese kaastundeavaldus täna hukkunud sõdurite omastele
Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves avaldab kaastunnet Afganistanis langenud seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi lähedastele.
"Võidupüha tõi meile traagilise leinasõnumi, sest täna hommikul langesid Afganistani Helmandi provintsis Eesti sõdurid, seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks ning neli nende kaasvõitlejat said haavata, sealjuures kaks raskelt," ütles president Toomas Hendrik Ilves.
"Ma avaldan kaastunnet Kalle Torni ja Jako Karuksi lähedastele ning kinnitan, et nende lein on ka minu lein," sõnas riigipea.
"Kalle Torn ja Jako Karuks nagu ka nende haavata saanud kaaslased ei olnud mitte lihtsalt sõdurid, vaid demineerijad, kelle ülesanne on puhastada aastakümnete sõjast kurnatud Afganistani sinna mahapandud surmamoonast," sõnas riigipea.

Afganistanis hukkus kaks Eesti sõdurit
Laupäeva hommikul langes Afganistanis NATO juhitud operatsioonil teenistusülesandeid täites kaks demineerimismeeskonna kaitseväelast, neli sõdurit sai haavata.
Raketirünnakus said surma demineerimismeeskonna ülema abi seersant Kalle Torn (24) ja demineerimismeeskonna autojuht nooremseersant Jako Karuks (33). Esialgsetel andmetel rünnati Eesti demineerimismeeskonda 107-mm raketiga lõunapausi ajal Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Sangini orus.
Rahuoperatsioonide Keskus on lähedasi teavitanud. Kaitsevägi avaldab langenute lähedastele siirast kaastunnet ja palub ajakirjanikel respekteerida langenud sõdurite perede ja sõprade leina.
Seersant Kalle Torn on teeninud kaitseväes alates 2003. aastast Scoutspataljonis ja Tapa Väljaõppekeskuses. Seersant Torn on varem osalenud operatsioonil Afganistanis juba kahel korral, käimasoleval operatsioonil teenis seersant Torn demineerimismeeskonna ISAF -11 ülema abi ametikohal.

Võidupüha tõi paraadi maarahva õuele
Eesti õhuvägi tekitas täna Võidupüha paraadil noortes vaimustust, vanemates tõi meelde sõjamälestused.
Kui Kaitseliidu Peastaabi ülem major Kajari Klettenberg oli Võidupüha paraadi üles rivistanud, üksused vastu võtnud Kaitseväe juhataja kindralmajori Ants Laaneotsa ja Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese tervitused ning president võidutule oma tõrvikust maakondade esindajatele üle andnud, ongi aeg väikesel õhuväel end näidata.
Kuigi rahvas on huviga kuulanud presidendi kõnet, pilkudega ja mõtetes koos presidendiga head Võidupüha soovinud neile naiskodukaitsjatele ja kodutütardele, kes viivad tule maakondadesse, ootavad kõik siiski suure huvi ja kannatlikkusega lennukeid. Ja lennukite järel langevarjureid.
Sellal kui staadionilt lahkuvad paraadüksused ja külalised, arutatakse rahva seas, kas ehk pole tuul liiga tugev langevarjurite jaoks. Ja millised lennukid ja millisest suunast varsti nähtavale ilmuvad. "Vaata, nende puude tagant peaksid nad Kuusiku lennuvälja poolt tulema," seletas üks eakas vanaproua teisele.

Tartumaal sai viis lätlast liiklusõnnetuses vigastada
Tartumaal Konguta vallas juhtus täna hommikul raske liiklusõnnetus, milles sai vigastada viis inimest, neist kaks üliraskelt ja kaks raskelt.
Liiklusõnnetus juhtus Konguta vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 164. kilomeetril kella 6.30 ajal hommikul. Sõiduauto Mercedes Benz sõitis teepeenrale ning seejärel teelt välja vastu teetruupi ja süttis põlema.
Õnnetuses sai vigastada kokku viis Läti kodanikku, kes kõik toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Kergelt sai viga Anrijs (s 1985), raskelt said vigastada Larissa (s 1955) ja Elita (s 1957), üliraskete vigastustega on haiglas Egrite (s 1946) ja 19-aastane Anna.
Liiklusõnnetuse asjaolud ja isikute paiknemine sõidukis on selgitamisel, teatati Lõuna politseiprefektuurist.

Politseidirektor: leidke õhtuks kaine autojuht! 
Ida politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Nurm leiab, et kaine autojuhi suhtes tuleks aegsasti kokku leppida ning valida teiste elude eest vastutama isik, kes suudab seda vastutust kanda.
"Igal pool toimub palju üritusi. Tuleb arvestada, et planeerimisele, kuidas pidudelt koju saada, peaks pühendama sama palju aega kui peo enese planeerimisele. Kui on teada, et tuleb autoga tagasi sõita, on mõistlik omavahel kokku leppida, kes jääb kaineks juhiks ning hoolitseb ohutu sõidu eest. Vajaduse korral võib ka hiljem mujalt mõne sõbra appi kutsuda. Kindlasti tuleb veenduda, et rooli taha on lubatud usaldusväärne isik, kes kord antud lubadust ka peab ning alkoholi üritusel ei tarvita. Siinkohal panen südamele, et sellel isikul peaks kindlasti olema ka juhtimisõigus," ütles Nurm.
Ida Politseiprefektuur viib täna ja homme Virumaal läbi mitu politseioperatsiooni.

Jaanireede oli liikluses raske
Lisaks kahele surmaga lõppenud õnnetusele oli kogu jaanireede, ning jaanilaupäeva esimesed tunnid, liikluses väga avarii- ning vigastusterohked.
22 juunil kella 04.00 paiku toimus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Uniküla külas, kus sõiduauto Ford Scorpio, mida juhtis alkoholijoobes Mait (s 1985), sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Juht toimetati vigastustega Ida-Viru Keskhaiglasse.
22 juunil kella 05.57 ajal toimus liiklusõnnetus Järvamaal Türil Tehnika tn, kus sõiduauto Ford Scorpio, juht selgitamisel, sõitis teelt välja vastu puud. Sõidukis viibinud Rainer (s 1987) ja Rain (s 1989) toimetati kehavigastustega Järvamaa haiglase.
22 juunil kella 06.07 ajal toimus liiklusõnnetus Saaremaal Kuressaares Talve tn-Jaama tn ristmikul, kus kõrvalteelt sõitis sõiduauto Audi, mida juhtis alkoholijoobes Mihkel (s 1981) ette peateel liikunud sõiduautole Opel, mida juhtis Martin (s 1984). Opeli juht ja kaassõitja Evelyn (s 1986) toimetati kehavigastustega Kuressaare haiglasse.

Liiklusõnnetuses hukkus koolilõpetaja
Ida - Virumaal Vaivara vallas Peeterristi küla lähedal juhtus täna varahommikul liiklusõnnetus, milles hukkus üks ning sai vigastada viis inimest.
Liiklusõnnetusest ühe sõiduautoga teatati kella 03: 59 ajal. Sõiduauto VW Passat, mida juhtis alkoholijoobes 1983. aastal sündinud Aleksandr, ei tulnud juhtimisega toime ning sõitis teelt välja kraavi. Sõiduk rullus mitu korda üle katuse, vahendab Ida politseiprefektuur.
Avarii hetkel viibis autos kokku 6 inimest: autojuht 24-aastane Aleksandr ning kaassõitjad: 20-aastane Oleg, 19-aastane Aleksei, 18-aastane Anastassija, 19-aastane Julianna ja 19-aastane Aleksandra.
Esialgse info alusel autos viibinud kolm naisterahvast on keskkoolilõpetajad.
Päästemeeskonna kohale jõudes olid kõik liiklusõnnetuses osalejad autost väljas.

Euroopa Liidu tulevikureformis jõuti kokkuleppele
Euroopa Liidu liidrid jõudsid täna hommikul kokkuleppele aluslepingute reformis, mille kohaselt väheneb nende valdkondade hulk kus kehtib ühehäälsuse nõue, samuti suureneb ka rahvusparlamentide roll liidu otsustusprotsessis.
Ühe olulise uuendusena Euroopa Liidu töös laieneb tulevikus nende valdkondade hulk, kus loobutakse ühehäälsuse nõudest otsuste vastuvõtmisel, asendades selle häälteenamuse põhimõttega. Sellega muutub Euroopa Liidu otsustusprotsess oluliselt efektiivsemaks.
Suureneb ka rahvusparlamentide roll liidu otsustusprotsessis. Kui liikmesriikide parlamendid arvavad, et Euroopa Komisjoni õiguslik algatus rikub lähimuse põhimõtet, peab komisjon selle algatuse uuesti läbi vaatama.
Peaminister Andrus Ansip tänas tippkohtumisel Euroopa Liidu praegust eesistujamaad Saksamaad põhjaliku töö eest reformipaketi ettevalmistamisel ning arutelude eestvedamisel.

Põdrale otsa sõitnud mootorrattur hukkus
Järvamaal Türi-Arkma tee 14. kilomeetril sõitis täna öösel mootorrattur otsa põdrale, mootorrattast juhtinu mees hukkus, samuti ka põder.
Lliiklusõnnetus toimus kella 03.42 ajal. Mootorratas Kawasaki, mida juhtis 1973 aastal sündinud Roman sõitis otsa põdrale.
Mootorrattur ja põder hukkusid sündmuskohal, vahendab siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakond.

Peterburi lähistel kukkus helikopter merre
Täna õhtul kella 17 paiku kukkus Venemaal Peterburi lähistel Soome lahte helikopter, mille pardal oli seitse inimest, kellest kuus on praeguseks hetkeks eluga pääsenud.
Üks kopetris viibinud inimene on endiselt kadunud ning teda otsitakse.
Õnnetus juhtus umbes 75 kilomeetri kaugusel Peterburist, vahendab YLE.
Kopteri pardal oli viis reisijat ja kaks pilooti. Õhusõiduk kuulus firmale Baltavia, vahendab Newsru.com.
Põhjus, miks kopter vette kukkus on väljaselgitamisel.

Karzai on NATO peale vihane
Afganistani president Hamid Karzai leiab, et USA ja teised lääneliitslased ei suuda teha koostööd kohalike liitlasjõududega ning seetõttu saab NATO vägede rünnakutes surma liiga palju tsiviilisikuid.
Karzai kritiseeris Afganistani lääneliitlasi liigse sõjalise jõu kasutamises ning kinnitas, et nad peaksid oma tegevuses lähtuma eelkõige tema valitsuse otsustest, vahendab BBC.
"Süütud inimesed saavad NATO vägede hooletult korraldatud operatsioonides kannatada, lääneliitlased on afgaanide soovitusi kuidas tegutseda ingnoreerinud juba aastaid," ütles Karzai ajakirjanikele.
Karzai vihaste väljaütlemiste põhjuseks on ilmselt asjaolu, et käesoleval nädalal on tapetud ligi 90 tsiviilisikut.

Soomes on jaanipidustused nõudnud kuus ohvrit
Jaanipäevapidustuste käigus juhtunud õnnetustes on Soomes hukkunud juba kuus inimest.
Neljapäeva öösel vastu reedet sai Raumas toimunud festivali käigus surma kolm meest, kellest kaks lämbusid oma telgis vingu kätte, kuna otsustasid seal grilli süüdata. Kolmas Raumas hukkunu lämbus oma okse sisse, kirjutab Helsingin Sanomat.
Põhja-Soomes hukkus täna hommikul ATV õnnetuses 1980. aastal sündinud mees.
Ööl vastu tänast leiti Järvenpääl põlenud autost söestunud surnukeha.
Pieksämäellä piirkonnas leiti oma suvila rannast 70-aastase mehe uppumistunnustega surnukeha.

Lõbustuspargi atraktsioon lõikas lapsel jalad otsast
USA-s Kentucky osariigis Louisville'is juhtus neljapäeval ränk õnnetus, kus 13-aastane tüdruk jäi ilma mõlemast jalalabast.
Õnnetus juhtus atraktsioonil, mis kujutab endast ligi 60 meetri kõrgust torni, kuhu tippu külastajad spetsiaalsete istmetega vinnatakse, et seejärel kiirusega ligi 90 km/h maapinna suunas vabalangeda. Enne maapinnaga kokkupõrkumist peatab pidurdussüsteem istepingi hoo.
Pealtnägijate sõnul lendas langemise käigus atraktsiooni konstruktsiooni küljest lahti üks kinnitustross, mis tütarlapse jalad otsast lõikaski, vahendab Fox News.
Tüdruk viidi koheselt haiglasse. USA seaduste kohaselt ei anna võimud pressile õnnetusse sattunud alaealise tervisliku seisundi kohta mingisugust täpsustavat informatsiooni.

Sõjaväeõppustel Leedus tähistatakse samuti jaanipäeva
Leedus tähistab täna õhtul üle 1000 õppuse Amber Hope osalist 10 riigist Leedu kombe kohaselt kesksuvist Joninës ehk Jaanipäeva, Eesti Kapten Jaan Krüüner saab nimepäeva puhul kaela tammepärja.
Kolmteist õppuse Amber Hope osalist nimedega Jonas, Janis, Jans, John, Janus, Ivan ja Jaan nimetatakse täna õppuse kõige tähtsamateks külalisteks, õhtusel pidustusel saavad Jaanid kaela tammepärja.
Pidustustel tuleb õppuse osalistel Leedu kombe kohaselt läbida "jaaniväravad", mis sümboliserivad hinge puhastamist. Tütarlapsed punuvad jaanipäeval lillepärgi ja kaunistavad lilledega puust riste, keskööl minnakse otsima maagilist sõnajalaõit.
"Suure rahvusvahelise õppuse läbiviimisega panustavad Leedu relvajõud ka Leedu tutvustamisele. Seepärast kasutame jaanipäeval võimalust ja tutvustame õppuse osalistele Leedu kultuuri ja traditsioone," ütles Leedu maaväe ülem brigaadikindral Arvydas Pocius.

Laevarikke tõttu on muutused "Eesti Naiste Laulud" ajakavas
Nargen Festivali toimkond teavitab meretranspordi muudatustest seoses "Eesti naiste laulude" etendustega Naissaarel. Seoses M/S Monica rikkega, ei välju laev Piritalt.
Publiku viib saarele Lindaliinide katamaraan Merilin, mis väljub 17.00 LINNAHALLI juurest Lindaliinide terminalist:
26. juunil, 27. juunil, 2.juulil ja 3.juulil.
28. juuniks ostetud piletid kehtivad 26. juunil ning 29. juuniks ostetud piletid kehtivad 27.juunil. 2. ja 3. juuli lisaetendustele on Piletilevis saadaval lisapiletid.
Oma alustega tulijaile toimuvad etendused kõikidel väljakuulutatud kuupäevadel (26,27, 28,29. juuni ning 2. ja 3. juuli)
Kasutamata jäänud piletid ostab tagasi Piletilevi.

Meeste kahepaat taas A-finaali
Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson jõudsid teist sõudmise MK-etappi järjest A-finaali.
Amsterdamis eile eelsõidu võitnud eestlased lõpetasid laupäeval oma poolfinaali Sloveenia ja Austraalia järel kolmandana ja jätkavad homme kohtadele 1.-6., kuhu teisest poolfinaalist sõudsid end avaetapi võitja Suurbritannia, Uus-Meremaa ja Prantsusmaa.
Kolm nädalat tagasi olid Endrekson ja Jaanson Linzis viiendad, siis jõudsid kolmandana poodiumile Allar Raja ja Igor Kuzmin.
Sloveenid Luka Spik ja Iztok Cop läksid kohe oma teed ja esimese kilomeetri järel käisid oma kaardi A-finaali jõudmiseks välja ka Austraalia ning Eesti.
Poolel maal olid Endrekson ja Jaanson kolmandad, kolm sekundit maas liidritest ja pool sekundit Austraaliast. Neljandal kohal olev Valgevene aga kaotas meile juba üle kolme sekundi.

Eesti esimene alavõit Odensest tuli naiste kolmikhüppes
Euroopa karikavõistluste II liiga jõuproovil Taanis Odenses on peetud kolm meeste ja neli naiste võistlusala.
Meestest on hetkel juhtimas Norra, järgnevad Läti 19 punktiga, Austria (18), Taani (16) ja Eesti (14). Naistest on liider Belgia (26), järgnemas Leedu (22), Austria (22) ja neljandana Eesti (21), vahendab Sportnet.
Mehed alustasid vasaraheitega, mille võitis Läti esindaja Igors Sokolovs 72.56-ga. Marek Vähi sai oma parima 54.49 kirja teisel katsel, mis andis lõpuks kuuenda koha.
400 m tõkkejooksus tõi Eestile seitse punkti Aarne Nirk, kelle ajast 52,79 oli 0,55 sekundi võrra kiirem vaid võitja Andreas Totsas Norrast. 100 m sprindis sai Norra kohe otsa veel teisegi alavõidu, kui Martin Rypdal sai 2,3 -meetrise taganttuulega kirja 10,57. Argo Golbergi 10,78 oli väärt viiendat kohta.

Prosvirnin pääses B-finaali
Amsterdami MK-etapil alustati poolfinaalide sõitmist. Koha eest A-finaali võitles ka kergekaalu ühepaadisõudja Valeri Prosvirnin.
Prosvirninil olnuks vaja oma sõidus olla vähemalt kolme hulgas, et võistelda A-finaalis kohtadele 1.-6. Sellest jäi vajaka ligi viis sekundit, sest viimase finaalikoha võittis endale britt Alisdair Leighton-Crawford (7.03, 87), vahendab Sportnet.
Sõidu võitis kindlalt Uus-Meremaa teine mees Storm Uru (6.57, 75). Talle järgnes Pierre-Etienne Pollez Prantsusmaalt (7.00, 13). Prosvirnini neljanda koha ajaks fikseeriti 7.08, 27.
Eesti koondislane alustas viiendana, tõusis seejärel koha võrra ning polnud võimalustki, et britt Crawford saanuks alistatud.
Esimese poolfinaali võitis Uus-Meremaa esinumber Duncan Grant (6.57, 24) hollandlase Jaap Schouteni (7.02, 57) ning tema kaasmaalase Tim Heijbrock'i ees (7.06, 29).

Ferrari töötaja saboteeris autosid
Ferrari vormel-1 meeskond kahtlustab, et tiimi enda töötaja Nigel Stepney üritas möödunudkuisel Monaco Grand Prix'l saboteerida Felipe Massa ja Kimi Räikköneni võistlusmasinaid.
Kuus päeva enne GP-d leiti Massa ja Räikköneni vormelite bensiinipaakidest tundmatu päritoluga pulbrit. Seejärel vahetati autodel vajalikud detailid ning pulber saadeti politseisse uurimiseks, vahendab Spornet MTV3.
Massa sai Monacos kolmanda ning Räikkönen kaheksanda koha. Väidetavalt on Stepney solvunud selle peale, et teda ei ülendatud Ross Brawni lahkumise järel tiimi tehniliseks juhiks.
Neljapäeval, 21. juunil teatasid erinevad meediaväljaanded, et Ferrari kavatseb Stepney kohtusse kaevata, kuid seda mitte mingi konkreetse juhtumi, vaid üleüldise käitumise pärast. Stepney on töötanud Itaalia autotootja leeris 1992. aastast alates, mitu aastat juhtis ta võistkonna boksitöötajaid.

Henry kinnitas lahkumist
Londoni Arsenali ründaja Thierry Henry kinnitas meedias liikuvaid kuulduseid, et ta on liitumas Hispaania suurklubi FC Barcelonaga.
Prantslase sõnul ei kujutaks ta elu Emirates Stadiumil ilma peatreener Arsene wengerita ette, vahendab Sportnet Sky Sportsi. Avalikus kirjas kirjutas Henry, et edasi liikuma ajendas teda asepresident David Deini lahkumine ning jätkuv teadmatus Wengeri tuleviku osas.
"Arsene Wenger on olnud osa mu elust nii kaua, kui mäletan. Kahjuks, kuid samas mõistetavatel põhjustel on ta öelnud, et ei kavatse pärast järgmist hooaega, mil lõppeb tema leping, klubisse jääda," kirjutas Henry.
"Ma austan tema otsust. Järgmise hooaja lõpus olen juba 31 ning ei kujutaks oma elu Arsenalis ilma Deini ja Wengerita ette," lisas ründeäss, kes läheb Barcelonale maksma 16 miljonit naela.

Brown kinnitati leiboristide juhiks
Gordon Brown võttis täna Tony Blairilt üle Briti leiboristliku partei juhi koha, tuleval kolmapäeval ka peaminstri portfelli.
Brown on oma poliitlisteks prioriteetideks nimetanud tervishoidu ja haridust. Samuti lubab ta intensiivsemalt tegeleda lapsi puudutava sotsiaalhoolekandega, vahendab Reuters.
Vaatamata paljude Browni parteikaaslaste soovile ei plaani tulevane peaminister Suurbritannia vägede kiiret Iraagist välja toomist.

Liibanonis hukkus neli ÜRO rahuvalvajat
Liibanonis hukkus täna peale lõunat neli Hispaania rahuvalvajat, veel mitmed said haavata.
Sõdureid transportinud soomusauto sõitis tõenäeoliselt mingisuguse maamiini otsa, vahendab BBC.
Hetkel on ebaselge, kas tegemist oli planeeritud rünnakuga rahuvalvajate vastu või sõitis soomuk juhuslikult mõne möödunud suvisest sõjategevusest maha jäänud miini otsa.

Pakistanis möllavates tormides on hukkunud 228 inimest
Tugev vihm ning tuul on Pakistanis Karachi linnas põhjustanud 228 inimese surma, kümned on vigastatud.
Laupäeval hukkus tormis 43 inimest, tänaseks on neile lisandunud veel 185 ohvrit, vahendab BBC.
Kümned inimesed on saanud erinevaid vigastusi, jäädes näiteks tugeva tuule poolt langetatud puude ja elektriliinide alla.
Kohalike päästjate sõnul on kõige rohkem hävingut ja inimohvreid põhjustanud üleujutused ning maha kukkunud elektriliinid.

Soomes nõudsid jaanipäevapidustused 11 inimelu
Soomes on jaanipäevapidustustel hukkunud kokku vähemalt 11 inimest, kellest neli uppus, kaks suri tuleõnnetuses, kaks liiklusõnnetustes, üks inimene tulistati surnuks ning üks mees lämbus.
Neljapäeva öösel vastu reedet sai Raumas toimunud festivali käigus surma kolm meest, kellest kaks lämbusid oma telgis vingu kätte, kuna otsustasid seal grilli süüdata. Kolmas Raumas hukkunu lämbus oma okse sisse, kirjutab Helsingin Sanomat.
Põhja-Soomes hukkus laupäeva hommikul ATV õnnetuses 1980. aastal sündinud mees.
Laupäeva õhtul tapeti Mäntsäläs tantsuplatsil tulirelvaga 18-aastane noormees. Juhtumiga seoses on kolm isikut politsei poolt kinni peetud, vahendab YLE.
Pieksämäellä piirkonnas leiti laupäeval oma suvila rannast 70-aastase mehe uppumistunnustega surnukeha.

Saddam Husseini nõbu puuakse üles
Iraagi diktaator Saddam Husseini onupoeg mõisteti kurdide massimõrva organiseerimise eest poomise läbi surma.
Iraagi kohus mõistis täna toimunud istungil Ali Hassan al-Majidi surma 1988. toimunud kurdide massimõrva organiseerimise ja läbiviimise eest.
Hüüdnime Keemia-Ali järgi tuntud al-Majid mõisteti süüdi operatsioon Anfali käigus kurdide massilises tapmises mürgise gaasi abil.
Hinnanguliselt tapeti operatsioon Anfali käigus 180 000 kurdi, vahendab BBC.
Al-Majid mõisteti lisaks kurdide genotsiidi korraldamisele süüdi ka erinevates muudes sõjakuritegudes ning inimsusevastastes kuritegudes.

Martha väljus ümbermaailmareisile
Pühapäeval, 24. juunil kell 13 sõitsid kapten Hillar Kukk, tüürimees Simmu Sillamaa ja pootsman Jaanus Kirs Hiiumaalt Orjaku sadamast Tuletorni kai äärest purjekal Martha kaheaastasele ümbermaailmareisile, meremehi oli saatmas ka ümbermaailmareisi juba sooritanud jahi Lennuki meeskond.
Ümbermaailmareisist pikalt unistanud meremeeste sõnul lähevad nad levitama lihtsat sõnumit inim- ja looduskesksuse tähtsusest. "Inimesed peaksid rohkem väärtustama elu: tervist, inimsuhteid ja puhtamat keskkonda. Meie üha enam linnastuvas maailmas neid väärtusi napib. Loodame, et saame oma reisiga inimeste tähelepanu sellele pöörata ja neid mõtlema panna," rääkis kapten Hillar Kukk.
Marthale andis õnnistuse jahi Lennuki meeskond. Kapten Mart Saarso ja Tiit Pruuli kinkisid Martha meeskonnale pika teekonna tarvis Eesti lipu, kompassi ning meditsiini käsiraamatu, mis Lennuki pardal ühe ümbermaailmareisi juba läbi teinud on - nüüd on raamat saanud täiendust president Toomas-Hendrik Ilvese pühendusega Martha meeskonnale. Rändureid tervitasid ka Käina vallavanem Üllar Padari ja Hiiumaa kaitseliidu malevkonna taaslooja Ülo Tuiskküla.

Doonorite Selts kutsub piimapakkide abil verd andma
Eesti Doonorite Selts alustas sel nädalal sotsiaalkampaaniat "Heategu on veres", mille käigus kutsutakse inimesi Tere AS-i piimapakkidele trükitud abipalvega verd loovutama.
"Kasutame doonorluse tutvustamisel Tere liitrist piimapakendit, mis võimaldab uudsel moel jõuda kümnete tuhandete võimalike vereloovutajateni," tutvustas kampaania eripära Eesti Doonorite Seltsi esinaine Kristiina Valgi-Kopti.
Sel nädalal jõudsid müüki Tere piimapakid, millele on trükitud üleskutse tulla doonoriks ning internetiaadress www.verekeskus.ee, millelt leiab kogu vajaliku info vereloovutamise kohta.
Tere tegevdirektor Ülo Kivine usub, et läbi nii ulatusliku kommunikatsiooni saab ettevõte kaasa aidata doonorite arvu kasvule. "Doonoreid on Eesti elanikkonnast 2,6 protsenti, Tere piima joob aga iga teine eestimaalane," lisas Kivine.

Savisaare kaastundeavaldus Torni ja Karuksi lähedastele
Tallinna linnapea Edgar Savisaare kaastundeavaldus Afganistanis NATO juhitud operatsioonil teenistusülesandeid täitnud langenud demineerimismeeskonna kaitseväelaste omastele.
Avaldan siirast kaastunnet hukkunud kaitseväelaste omastele, nendes peredes on kurb Jaanipäev, oleme siis neile toeks.
On traagiliselt sümboolne, et kaks noort meest langesid just Võidupühal. Nad kaotasid elu võõral maal.
Soovin haavatud võitlejatele jõudsat paranemist.

Kiiruseületamisele järgnes kiirelt arest
Põhja prefektuuri taotlusel mõistis Harju maakohus reedel, 22. juunil
Reedel, 22. juunil kella 12 ajal peatas Põhja prefektuuri liikluspatrull Kuusalu vallas, Tallinn-Narva maanteel 165 km/h liikunud sõiduauto Mercedese. Andmeid kontrollides selgus, et sõidukijuhil, 1965a sündinud Anderil, oli karistusena varasemate rikkumiste eest juhtimisõigus ära võetud.
Edasi viis tee koos politseinikega kohtumajja, kus kohtunik määras rikkujale seitsmepäevase aresti. Kella 17 ajal oli kihutaja juba trellide taga.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane sõnul on hoolimatutel liiklushuligaanidel aeg aru saada, et politsei rakendab karmimaid meetmeid, kuna liikluspilt ei parane.

President Ilves kohtub homme USA riigipeaga
Eesti president Toomas Hendrik Ilves asus täna teele Ameerika Ühendriikide poole, et kohtuda homme Valges Majas USA presidendi George W. Bushiga.
"Selle visiidi ajastus näitab selgelt, et ainuõiged on olnud Eesti varasemad valikud - liikmelisus NATO-s ja Euroopa Liidus, osalemine rahutagamisoperatsioonidel ja nii sõjalistes kui ka tsiviilmissioonides, aga ka tugev toetus ja abi Euroopa Liidu naabritele, demokraatia ja vabaduse kui läänelike väärtuste kaitsmine," on öelnud president Ilves presidendi kantselei avalike suhete osakonna kaudu.
Ilves ütles eile ETV-le, et kavatseb muuseas rääkida Bushiga koostööst küberrünnakute vältimiseks ja nende korraldajate karistamiseks.

Jaanipäeval on liikluses vigastada saanud 11 inimest
Politsei registreeris jaanipäeva öösel ja hommikul kaheksa avariid, milles sai vigastada 11 inimest.
24.06.07 kella 00.08 ajal toimus liiklusõnnetus Läänemaal Nõva vallas, Harju-Risti - Riguldi - Võntküla tee 42. kilomeetril, kus sõiduauto Toyota Starlet, mida juhtis alkoholijoobes Aleksei (s 1988), sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Sõidukis viibinud Rudolf (s 1988) toimetati vigastustega Läänemaa Haiglasse ning jäeti jälgimisele.
24.06.07 kella 02.38 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Elva linnas, Kärneri ja Jõe tänavate ristmikul, kus sõiduauto Ford Mondeo sõitis teelt välja vastu puud. Juht lahkus sündmuskohalt, isik selgitamisel. TÜ Kliinikumi toimetati vigastustega Igor (s 1982), kes jäeti haiglaravile ning Leonid (s 1983) ja Aleksander (s 1982), kes lubati kodusele ravile.

USA avaldas kaastunnet hukkunud kaitseväelaste peredele
USA saatkond Tallinnas avaldas Ühendriikide valitsuse ja kõigi ameeriklaste poolt sügavat kaastunnet Afganistanis hukkunud Eesti kaitseväelaste peredele ja kogu eesti rahvale.
Ameerika Ühendriigid austavad ohvrit, mille Eesti tõi võideldes Afganistani ja ka kogu maailma vabadus eest. Me jagame Eesti kurbust ja leiname koos teiega, teatas USA saatkond Tallinnas, vahendab ETV24.
USA saatkonna Chargé d'Affaires Jeffrey Goldstein saatis hommikul kirja peaminister Andrus Ansipile milles avaldas kaastunnet Eesti valitsusele, hukkunute perekondadele ja Eesti rahvale.

Põlvamaal põles mets
Põlvamaal Räpina vallas Tooste küla lähistel põles eile mets, tulekahju saadi õhtuks kontrolli alla, järelkustutustööd jätkuvad täna.
Eile kell 14.49 teatati päästeametile, et Põlvamaal Räpina vallas Tooste küla juures metsast tuleb suitsu. Põles umbes 3 ha metsanoorendikku, mis oli raskesti ligipääsetav.
Põlenguala kaeti voolikuliinidega. Välja kutsuti 20 vaba vahtkonna meest. Kohal oli RMK esindajad, kes aitasid põlenguala kaardistada.
Kell 18.18 oli põleng lokaliseeritud ja jätkati kännualuste tulekollete kustutamisega. Ööseks jäid Räpina meeskond ja RMK inimesed periooditi tuleluuret tegema.
Kuna tegu on turbase pinnasega tuleb täna teha järelkustutust. Voolikuliinid jäävad maha.

Tartus rammis noor juht turvafirma autot
Jaanilaupäeval kell 02.45 kihutas turvafirma FALCK uuele autole otsa rohelise vahtralehega Opel Astra.
Liiklusõnnetus juhtus Tartu linna piiril Võru tänava lõpus vahetult pärast raudtee ülesõidukohta.
Falcki auto roolis olnud juht keeldus ütlustest, viidates kõrgemalt poolt tulnud juhistele. Avarii tekitanud Opel Astra juht varjus oma nägu peites Päästeameti autosse.
Tõsiseid vigastusi avariis osalenud ei saanud, mõneks ajaks oli häiritud liiklus raudtee ülesõidukohal.

Jaanilaupäeval hukkus teedel kaks ning sai vigastada 33 inimest
Jaanilaupäeva jooksul toimunud liiklusõnnetustes hukkus kaks ja sai vigastada 33 inimest. Võrreldes möödunud aastaga hukkunute arv samaks, kuid vigastatute arv kasvas 13 inimese võrra.
23. juunil kella 03.40 ajal toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal, Põdruse - Kunda - Pada tee 26. kilomeetril, kus sõiduauto Mazda 626, mida juhtis alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta Svetlana (s 1968) sõitis teelt välja vastu aiaposti. Juht ja kaassõitja toimetati kehavigastustega Rakvere haiglasse.
23 juunil kella 03.42 ajal toimus liiklusõnnetus Järvamaal Türi-Arkma tee 14 km, kus mootorratas Kawasaki, mida juhtis Roman (s 1973), sõitis otsa põdrale. Mootorrattur ja põder hukkusid sündmuskohal.
23. juunil kella 04.00 ajal toimus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Vaivara vallas, Peeteristi - Kudruküla tee 5. kilomeetril, kus sõiduauto VW Passat, mida juhtis alkoholijoobes Aleksandr (s 1983), sõitis teelt välja kraavi. Sõidukis viibinud Aleksandra (s 1988) hukkus sündmuskohal. Kehavigastustega toimetati Narva haiglasse sõiduki juht ja kaassõitjad Oleg (s 1987), Aleksei (s 1987), Anastasija (s 1988) ja Julianna (s 1987).

Asmer võitis Monzas teise sõidu
Marko Asmer teenis Briti F3 rahvusvaheliste meistrivõistluste kümnendal etapil Monza ringrajal Itaalias selle hooaja kuuenda etapivõidu.
Esimeses sõidus neljandana lõpetanud Asmer konkureeris lõpujooneni üheksanda etapi parima Marco Engeliga. Sakslane juhtis 11. ringini, siis möödus eestlane temast raja esimeses kurvis, vahendab Sportnet.
Engel ei jätnud aga jonni ning 14. ringil sai liidrikoha tagasi. Kuid vaid hetkeks - järgmises kurvis sai Asmer uuesti konkurendist mööda.
Lõpusirgel suutis Engel veel Asmeri tuulest välja tulla, kuid ruudulipp langes siiski esimesena eestlase ees. Kolmas oli Sam Bird.

Eesti meeskonda jäi esiliigast lahutama pool punkti
Euroopa karikavõistluste II liiga jõuproovil Taanis Odenses jäi Eesti meeskonnal esiliigasse jõudmisest vajaka vaid pool punkti.
Enne viimast ala, 4 x 400 m teatejooksu oli punktiseis väga tihe: Austria 111,5, Eesti 110,5, Norra 110, Läti 106, Taani 99. Jooksu võitsid austerlased 3.09, 06-ga, teine oli Norra 3.10, 58 ja kolmas Eesti 3.10, 70-ga.
Teatejooksus teenitud üks enampunkt tõstis norralased poole punktiga eestlastest mööda. Lõplik järjestus: Austria 119,5, Norra 117, Eesti 116,5, Läti 110, Taani 104, Leedu 71, Island 49 ja Androrra 29.
Kolmanda alavõidu tõi teisel päeval Eesti meeskonnale Gerd Kanteri ja Eigo Siimu (teivashüppes jagas 5.00-ga esikohta austerlase Thomas Ageriga) kõrval Tiidrek Nurme, kes 3000 m jooksu lõpetas esimesena ajaga 8.22, 60.

Nurme oli Odenses võidukas
Euroopa karikavõistluste II liiga jõuproovil Taanis Odenses tõi teisel päeval Eesti meeskonnale Gerd Kanteri järel teise alavõidu Tiidrek Nurme, kes 3000 m jooksu lõpetas esimesena ajaga 8.22, 60.
Teine oli norralane Bard Kvalheim 8.23, 62 ja kolmas austerlane Martin Steinbauer 8.23, 88-ga. Odaviskes sai Marko Jänes 76.74-ga kolmanda koha, kaks paremat olid norralane Andreas Thorkildsen 87.64 ja lätlane Eriks Rags 78.18-ga. Neli punkti viienda koha eest tõi Eestile juurde Henri Sool 200 m jooksus 21,81 sekundiga. Võitis taanlane Morten Jensen 21,13 sekundiga, vahendab Sportnet.
Laupäeval kaugushüppes teise koha teeninud Jaanus Uudmäe sai sama koha ka kolmikhüppes. Tulemus oli vastutuules (2,5 m/s) viimasel katsel hüpatud 16.03. Võitis taanlane Anders Möller 16.28-ga. 3000 m takistusjooks edestas Aleksei Saveljev vaid ühte konkurenti ning sai 9.11, 14-ga kuuenda koha (Andorra esindaja ei startinud).

Kanter tõi Odenses Eesti meeskonnale alavõidu
Euroopa karikavõistlustel Odenses tõi Gerd Kanter Eesti meeskonnale alavõidu, heites ketast kohe esimeses voorus 66.37.
Teine katse Eesti rekordimehel ebaõnnestus, kolmandal tuli 65.53 ja neljas katse ei läinud taas mõõtmisele. Teise koha sai auterlane Gerhard Mayer 61.49 ja kolmanda norralane Gaute Myklebust 56.16-ga, vahendab Sportnet.
110 m tõkkejooksus oli Rene Oruman austerlase Elmar Lichteneggeri (13,71) järel 14,18 sekundiga teine. 800 m jooksus lõpetas Sergo Treufeld 1.50, 80-ga kolmandana. Kiiremad olid lätlane Dmitrijs Jurkevics (1.49, 99) ja Leedu poolmailer Vitalij Kozlov (1.50, 49).
Punktiarvestuses juhtis pärast teise päeva esimest kolme ala Austria 80 punktiga, järgnesid Eesti 75, Norra 73, Läti 71 ja Taani 64 punktiga.

Jaanson ja Endrekson olid Amsterdamis võidukad
Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson võitsid tänu võimsale lõpuspurdile MK-võistluste teise etapi Amsterdamis.
Eesti paarisaeruline kahepaat oli veel 500 meetrit enne lõppu neljandal kohal, kuid üle finišiliini kihutati kõige esimesena ajaga 6.10, 66, vahendab Sportnet.
Esimese 500 meetri järel olid eestlased kolmandad, poolel maal neljandad. Teise koha said inglased Matthew Wells ja Stephen Rowbotham 6.11, 49 ja kolmanda austraallased Scott Brennan ja David Crawshay 6.12, 11-ga.
Neljanda kohaga pidid leppima selles paadiklassis nii mõnegi suurvõidu saanud sloveenid Luka Špik ja Iztok Cop 6.12, 12-ga (viimase veerandi eel oldi veel liidrid!), viienda uusmeremaalased Joseph Sullivan ja Nathan Cohen 6.19, 08 ja kuuenda prantslased Jean-Baptiste Macquet ja Adrien Hardy 6.22, 59-ga.

Eestlased võitsid kiiljahtide X-35 klassi MM-il pronksmedali
Pühapäeval Saksamaal Kielis lõppenud esimene X-35 klassi kiiljahtide MM oli Eesti sportlastele edukas, jahi Hermes X meeskond tõi kapten Mati Sepa juhtimisel koju pronksmedali.
Kalevi Jahtklubi Hermes X meeskond koosseisus kapten Mati Sepp, soodimehed Rene Villefrance, Marko Manni, Mati Vihul (vastutav kapten), Raul Grigorjav, Tiit Vihul, Juss Ojala ja Kauri Kõrm võitsid MM-i kolmanda koha 49 punktiga (5, 1, 21, 5, 11, 1, 4, 27, 1), üheksast võistlussõidust kolmes saavutati esikoht.
Maailmameistritiitli sai hollandlaste jaht BRS X, mis kapten Cees Wieringa juhtimisel kogus 35 punkti (3, 7, 3, 1, 5, 6, 13, 4, 6). Suurbritannia jaht Cool Running kapten Mark Richmondiga roolis tõusis teisele kohale 39 punktiga (1, 2, 36, 7, 3, 13, 1, 2, 10).
Kapten Mati Sepp ja tema meeskond on tulemusega väga rahul. "Maailmameistrivõistluste pronksmedal ületas kõik meie ootused."

Künnap pälvis Bukarestis paarismängus esikoha
Maailma 1054. reket Mait Künnap võitis Bukarestis savi-liivaväljakutel peetaval F8 Futures turniiril koos itaallase Federico Torresiga (ATP 702) paarismängu, kui finaalkohtumises alistati 6: 4, 6: 7, 6: 3 Rumeenia duo Cosmin Cotet (ATP 883) -Marcel-Ioan Miron (ATP 741).
Üksikmängus piirdus Eesti esireket veerandfinaaliga, kus jäi 3: 6, 4: 6 alla esimese paigutusega rumeenlasele Gabriel Morarule (ATP 286), vahendab Sportnet.

Asmer oli Monzas neljas
Marko Asmer lõpetas Monzas Briti F3 sarja üheksandal etapil neljanda kohaga.
Viiendalt positsioonilt alustanud Hitech Racingu piloot Asmer tegi neljandal ringil spinni, mille tulemusena langes kuuendale kohale, vahendab Sportnet.
Vaatamata katkisele esitiivale õnnestus Asmeril end lõpuks neljandaks kihutada. Etapi võitis parimalt stardikohalt alustanud Carlin Motorsporti sõitja sakslane Maro Engel.
Teise koha sõitis välja Engeli tiimikaaslane ja kaheksa etapi kokkuvõttes Asmeri järel teist kohta hoidnud britt Sam Bird ning kolmanda koha punktid võttis samuti Carlini piloot brasiillane Alberto Valerio.

Pajusalu-Rõndina ilusa sõiduga B-finaali teised
Amsterdamis peetaval sõudmise MK-etapil oma MK-debüüdi teinud Kaisa Pajusalu-Jevgenija Rõndina sõitisid end ajaga 7.08, 64 B-finaalis tubli sõiduga teisele kohale ehk kokkuvõttes andis nende esitus seitsmenda resultaadi.
500 meetri järel hoiti neljandat kohta, kuid siis hakati vaikselt ettepoole nihkuma. 1000 meetri järel oldi tõusnud kolmandaks, 500 meetrit hiljem juba tublile teisele kohale, vahendab Sportnet.
Sel hetkel jäädi liidritest valgevenelannadest maha kahe sekundiga. Marulise lõpuspurdi tulemusena vähendati Valgevene esindajate Nareliku ja Ustsinenkaga küll vahet, kuid eestlannasid jäi B-finaali võidust lahutama 0,54 sekundit.
B-finaalis pälvisid kolmanda koha norralannad Helgeland-Nordahl (7.11, 35).

Prosvirninile Amsterdamist 11. koht
Amsterdami MK-etapil sõudis Valeri Prosvirnin täna B-finaalis ning ajaga 7.17, 59 võttis ta sõidus viienda koha, mis kokkuvõttes tähendas 11. resultaati.
500 meetri järel oli eestlane veel kolmandal kohal, kuid sõidu arenedes taandud ta viiendaks. B-finaali võitis Hong Kongi esindav leedukas Rolandas Kazlauskas ajaga 7.06, 87. Järgnesid prantslane Arnaud Pornin (7.08, 96) ja iirlane Liam Molloy (7.09, 57), vahendab Sportnet.

ECONOMIST: Ida-Euroopas on vaid kaks suurkuju - Putin ja Ilves
Kui 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate esimeses pooles tulid Kesk- ja Ida-Euroopas võimule säravad ja jõulised poliitikud, on täna olukord kahe erandiga risti vastupidine, kirjutas mõjukas ajakiri The Economist.
Läti presidendiks valiti hiljuti avalikkusele vähetuntud arst Valdis Zatlers. Kuid isegi Zatlersi suurimad toetajad ei usu, et ta kannaks kunagi välja võrdluse oma eelkäija Vaira Vike-Freibergaga, kes aitas riigil saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
Postkommunistlike riikide liidrid olid kunagi mõjukad ja rahvusvaheliselt tuntud. Poola liider Lech Walesa ja Tšehhi liider Vaclav Havel on tänini maailmas kuulsad. Teist poolakat, Aleksander Kwasniewskit imetleti laialdaselt tema diplomaatiliste oskuste pärast. Reformistidest poliitikud, nagu Mart Laar, Jegor Gaidar ja Mikulas Dzurinda lõid laineid madalate maksude ja vabaturumajanduse alal.

Video: intervjuu president Ilvesega
President Toomas Hendrik Ilves rääkis kohtumisel USA presidendi George w. Bushiga ideest luua Eestis üks NATO küberkaitsekeskusi.
Ilvese sõnul toetas Bush seda ettepanekut, vahendab ETV24.

President Ilves ja Bush kohtusid Valges Majas
USAs riigivisiidil olev president Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Washington DCs Valges Majas Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga.
Presidentide ligi kahe tunni pikkusel kohtumisel räägiti Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhetest, mida mõlemad riigipead hindasid headeks. Kohtumise juures viibis ka Ameerika Ühendriikide asepresident Dick Cheney, vahendas presidendi kantselei.
Ilves kritiseeris olukorda Afganistanis
Bush kiitis Eesti osalemist NATO missioonidel ning avaldas kaastunnet 23. juunil Afganistanis hukkunud Eesti kaitseväelaste perekondadele ja eestlastele üldiselt. "Eesti rahvas maksis kõrget hinda," ütles president Bush pressikonverentsil. "Te kaotasite, ma tean, et te kaotasite äsja Afganistanis kaks sõdurit ja nende pered ja Eesti rahvas on meie mõtteis ja palveis. Me täname teid toodud ohvrite eest ja soovime, et teaksite, et oleme kindlalt otsustanud teha kõik tagamaks, et võidaksime. Ja me võidame rahu ja tulevaste sugupõlvede nimel," vahendas Aktuaalne kaamera.

Video: Lääne-Tallinna keskhaigla avas kaks renoveeritud osakonda
Lääne-Tallinna Keskhaigla täna avatud intensiivravi- ja nefroloogiaosakonnad võimaldavad haiglal senisest märksa enam uusi patsiente vastu võtta.
Varem kahes haiglas paiknenud osakonna renoveerimine ja viimine ühe katuse alla läks maksma 100 miljonit krooni, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Kolm haavata saanud Eesti kaitseväelast on teel Inglismaale
Afganistanis laupäeval haavata saanud neljast Eesti kaitseväelasest on kolm teel Inglismaale, üks haavatutest soovis jääda teenistusse.
Kaitsevägi saadab Afganistani asenduseks neli kaitseväelast ning ka uue soomuki, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Eesti erakonnad hakkavad arutama seni aasta lõpuni kestva missiooni edasist saatust sügisel. Erakondade juhid on ühel meelel, et välismissioonide tulevikku ei hakata otsustama laupäevaste traagiliste sündmuste mõjul.
Laupäeval hommikul tabas Afganistanis NATO juhitud operatsioonil teenistusülesandeid täitnud Eesti kaitseväelasi raketirünnak, mille tõttu hukkus kaks kaitseväelast ja neli sai haavata.

Mihkelson: Läti saadik Europarlamendis tegutseb Venemaa huvides
Riigikogu liige Marko Mihkelson leiab, et Läti saadik Euroopa Parlamendis Tatjana Ždanoka, kes kuulub roheliste fraktsiooni, tegutseb ilmselgelt Venemaa huvides.
Tatjana Ždanoka on homseks pärastlõunaks Euroopa parlamendis plaaninud aktsiooni, kus kaks Öise Vahtkonna liiget räägivad sellest, kuidas Eesti politsei aprillisündmuste ajal väidetavalt kümneid inimesi piinas.
Ždanoka esindab peamiselt Läti venelaste õiguste eest võitlevat parteid Inimõiguste Eest Ühtses Lätis ja kuulub Europarlamendis Roheliste fraktsiooni.
Mihkelsoni sõnul tegutseb Euroopa Parlamendi liige Tatjana Ždanoka ilmselgelt Venemaa ja mitte roheliste ega Läti huvides, kirjutab ta oma blogis.
"Ta teenib nende huve, kelle jõuliseks eesmärgiks on esitada desinformeerivat informatsiooni Eesti võimude kohta," ütles Mihkelson Päevaleht Online'ile. "Tegemist ei ole mitte tavalise europarlamendi saadikuga," lisas ta.

Euroopa Nõukogu korraldab debati küberkuritegevuse teemal
Prantsusmaal, Strasbourgis algas täna Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungjärk, kus neljapäeval tuleb erakorralise debatina päevakorda küberkuritegevuse teema.
Debati käigus teeb Soome delegatsiooni liige Kimmo Sasi ettekande teemal "Kuidas ennetada riigi institutsioonide vastu suunatud küberkuritegevust", vahendas riigikogu pressiteenistus.
ENPA Eesti delegatsiooni juht, õiguskomitee liige Andres Herkel ütles, et algatus võtta see teema assamblee päevakorda tuli Eesti delegatsioonilt.
"See oli loomulikult ajendatud kevadel Eesti vastu suunatud küberrünnakutest. Tõsiasi, et assamblee otsustas teemat käsitleda kiireloomulisena, on signaal sellest, et riikide vastu suunatud küberrünnakutele pööratakse ENPAs äärmiselt tõsist tähelepanu," ütles Herkel.
Teiste teemadena räägitakse Strasbourgis kultuuridevahelistest religiooniprobleemidest, anti-semitismi levikust Euroopas, põgenike ja ümberasustatute olukorrast Kagu-Euroopas, Iraani tummaprogrammist ja rahvusvahelise sekkumise vajadusest.

Vikerraadio eestlaste hulgas populaarseim
Kevadise raadiopäevik-küsitluse andmeil on eestlaste hulgas kuulatavaim raadiojaam Vikerraadio, mitte-eestlaste hulgas on esikohal Raadio 4, teatab TNS Emor.
Märtsist aprillini korraldas Emor uuringu raadiokuulamise teemal - tulemustes selgus, et 43% eestlastest kuulas Vikerraadiot, millele järgnesid Raadio Elmar ja Sky Plus.
Mitte-eestlaste populaarseimat raadiojaama Raadio 4 kuulas 56% küsitletuist, millele järgnesid Russkoje Radio ja Raadio 100 FM.
Keskmine raadiokuulatavus oli kõigil rahvustel praktiliselt sama - umbes neli tundi päevas ühe inimese kohta.

Aaviksoo ja Laaneots tegid sissekande kaastunderaamatutesse
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots tegid täna esimesed sissekanded 23. juunil Afganistanis hukkunud seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi kaastunderaamatutesse.
"Minu südamlik kaastunne kõigile omastele," seisab kaitseministri avalduses. "Mul on kahju, et me ei suuda vältida kaotusi oma rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Mälestame kõigi panust rahvusvahelise stabiilsuse tagamissel. Edastan ka inglise kaitseministri kaastundeavalduse", vahendas kaitseministeeriumi avalike suhete osakond.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa pöördumises seisab: "Sõda on karm ja ebaõiglane. Raske on leppida tubli Eesti sõduri surmaga. Kuid see polnud mõttetu ohver. Meie sõjamehed, kes kaugel kodumaast võitlevad ühiselt liitlastega rahu ja demokraatia eest täidavad Eesti julgeolekule tähtsat ülesannet. --- Kaitsevägi leinab oma tublisid sõjamehi".

Tallinna tehnikakõrgkool ootab tehnikahuvilisi noori
Alates teisipäevast, 26. juunist ootab Tallinna tehnikakõrgkool noori, kes soovivad omandada nelja aastaga rakenduskõrghariduse tehnikavaldkonnas.
Riikliku koolitustellimuse alusel saab Tallinna tehnikakõrgkoolis õppida 455 noort nii päeva- kui ka kaugõppe raames, teatas kõrgkooli pressiteenistus.
Viies teaduskonnas on valida kaheteistkümne õppekava vahel vastavalt igaühe huvidele, eeldustele ja soovidele.
Kui juba aastaid on toimunud vastuvõtt ehitus-, transpordi-, mehaanika ning arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskondadesse, siis rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas saab avalduse esitada alles teist aastat järjest.
Kuna TTK ühines lõppenud õppeaastal elektroonse sisseastujate infosüsteemiga SAIS, siis ei pea need, kelle lõputunnistuse hinded ja riigieksamid on riiklikus andmebaasis, vastuvõtukomisjoni kohale tulema, vaid saavad esitada avalduse internetis.

Lubadeta juht kahe tunniga arestikambrisse
Juhtimisõiguseta mees, kes täna kell 13 politsei poolt kinni peeti, oli kell 15 kohtuotsuse alusel juba arestikambris viiepäevast karistust kandmas.
Tallinnas Tartu maanteel kesklinna poole suundunud Tõnu peatati politsei poolt ning suunati koheselt kohtusse, kus talle mõisteti lühiajaline arest, teatab Põhja Politseiprefektuuri pressiesindaja.
Mees on varem korduvalt sarnaste väärtegude eest karistatud.

Ilves: soovisin anda pronkssõdurile uue tähenduse
Eesti president Toomas Henrik Ilves tutvustas intervjuus Saksamaa ajakirjale Spiegel oma vaateid pronkssõduri ja eesti-vene suhete kohta.
"Ma ei ole kunagi toetanud Tõnismäe monumendi teisaldamist. See kuju ei olnud Eesti jaoks nii tähtis, et kaotada selle tõttu märkimisväärselt poliitilist kapitali. Küsimuse tuum seisnes ühiskondlikus julgeolekus. Plats, kus pronkssõdur seisis, muutus eestivastaste demonstratsioonide kohaks," ütles Ilves. Ta lisas, et selliste demonstratsioonide käigus hüüti näiteks loosungeid Nõukogude Liidu taastamise kohta. See mõjus eestlastele ärritavalt.
Ilvese hinnangul oleks ta soovinud anda pronkssõdurile uue tähenduse, nagu see toimus Berliinis ehitatud Kuningliku Vahtkonnaruumiga. "1931. aastal püstitati see Esimeses maailmasõjas hukkunute mälestuseks, Hitleri ajal muudeti see Reichi kangelaste monumendiks ning SDV ajal fašismi ohvrite memoriaaliks. 1993 aastal nimetas kantsler Helmut Kohl ehitise sõja ja türannia ohvrite memoriaaliks - monumendi tähendus oligi muutunud," sõnas riigijuht.

Ülemiste jäi viieks minutiks elektrita
Täna kell 14.05 lülitas Eesti Energia hooldustöid tegev isik Ülemiste Järve alajaamas elektri kogemata viieks minutiks välja.
"Elektrikatkestuse põhjuseks oli hooldustöid tegeva isiku eksimus," ütles Põhivõrgu pressiesindaja Kätlin Kruus Päevaleht Online'ile. "Enda seadmed olid korras," lisas ta.
Tema sõnul moodustati katkestuse uurimiseks komisjon, mis otsustab, kuidas eksinud töötajat karistatakse.
Kruusi sõnul pole seni Eesti Energia klientidelt kaebusi laekunud.

Piirivalvekolledž alustab uute õppurite vastuvõttu
Alates teisipäevast, 26. juunist on võimalik esitada dokumente osalemaks sisekaitseakadeemia piirivalvekolledžis toimuvatel sisseastumiskatsetel.
Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledži piirivalveametniku kutseõppes on 72 riigi-eelarvelist kohta, teatas piirivalveameti avalike suhete juht Lauri Luht.
Kuigi varasematel aastatel on jäänud palju õppekohti täitmata, siis on piirivalvekolledži direktor kolonel Uno Kaskpeit sel aastal vägagi positiivselt meelestatud.
"Piirivalvurite tuntav palgatõus ja uue teenistusseadusega kindlustatavad sotsiaalsed hüvitised muudavad piirivalvuri elukutse tänastele noortele üsna perspektiivseks. Lisaks ilmnes tänavu aprillis Tallinnas aset leidnud sündmuste taustal, et noored hoolivad meie turvalisusest ja sisejulgeolekust ning on valmis selle tagamises ka ise osalema," selgitab Kaskpeit.

Ravimiamet peatab HIV ravimi müügiloa
Seoses ohtliku aine sisaldamisega peatati Euroopa Liidu piires HIV ravimi Viracept müügiluba, teatab Ravimiamet.
Ravimi koostisest leiti etüülmesülaati, mis on DNAd kahjustava toimega ning võib põhjustada vähki või raseduse ajal kahjustada loodet.
Kõik antud ravimit tarvitavad patsiendid peavad viivitamatult pöörduma arsti poole - omaalgatuslikult ravimikuuri katkestada ei tohi, uus ravi määratakse arsti poolt.
Viracept on antiretroviiruslik ravim, mida kasutatakse HIVi nakatunud täiskasvanute ja vähemalt 3 - aastaste laste puhul.

Audentese erakooli direktorina asus tööle Enn Kirsman
Erakooli uue direktorina asus eelmise nädala esmaspäevast tööle Kuusalu vallavolikogu liige Enn Kirsman.
Mitmete tugevate kandidaatide seast direktori kohale valituks osutunud Enn Kirsmanist sai ühtlasi Eesti suurima erahariduskontserni AS Audentes juhatuse liige, vahendas Audentes AS turundus- ja kommunikatsioonijuht Alar Rikberg.
Kirsmani sõnul keskendub ta Audenteses esmalt jätkusuutliku erakooli mudeli loomisele ning püüab erakooli arendada Tallinna ja Harjumaa prestiižseimaks kooliks.
"Soovin tõsta Audentese erakoolis antava hariduse kvaliteeti ning senisest veel enam positiivselt eristuda teistest koolidest", sõnas Kirsman, kelle sõnul peaks Audentes hakkama kujundama trende Eesti eraharidusmaastikul.
Enn Kirsman on sündinud 1968. aastal, ta omandas keskhariduse Rapla keskkoolis ning kõrghariduse Tallinna pedagoogikaülikoolis (füüsika-matemaatikaõpetaja eriala).

Eestis müügil olev kontaktläätsevedelik põhjustab põletikku
Advanced Medical Optics (AMO) kutsub müügilt tagasi Complete Moisture Plus kontaktläätsevedeliku, mis põhjustab sarvkestapõletikku.
Tagasikutsumise põhjuseks on ohujuhtumid, kus ülalmainitud kontaktläätsevedeliku kasutajatel arenes harva esinev, kuid tõsine sarvkestapõletik (keratiit), teatas ravimiamet.
Põletiku põhjustajaks veekogudes elutsev parasiit Acanthamoeba.
Kontaktläätsevedelik Complete Moisture Plus on Eesti turul, kuid konkreetsetest haigestumisjuhtudest ravimiamet teadlik ei ole.
Vastavalt USA Haiguste ohje ja preventsiooni keskuse (CDC) raportile küsitleti 46 patsienti, kellel oli Acanthomoeba poolt põhjustatud sarvkestapõletik. 39 neist olid kontaktläätsede kasutajad ja 21 olid kasutanud Complete Moisture Plus tooteid.
CDC hinnangul on Complete Moisture Plus-i kasutamisel risk haigestuda Acanthomoeba poolt põhjustatud keratiiti seitse korda suurem kui teistel toodetel.

Jõks: Aa hooldekodus rikutakse inimeste põhiõigusi
Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul rikutakse Aa hooldekodus viibivate inimeste põhiõigusi neid alkoholi joomise pärast pimedasse kartserisse lukustades ning nende liikumisvabadust piirates.
"Aa Hooldekodus oli paraku mitmeid olulisi puudujääke, mis võivad seada tõsiselt ohtu hooldekodu elanike põhiõigused ja -vabadused. Kõige olulisemad probleemid on aga seotud liikumisvabaduse piiramise, eraldusruumi ehk kartserisse paigutamise ning maavanema puuduliku järelevalvega", ütles Jõks.
Jõks tuvastas Aa hooldekodusse tehtud etteteatamata kontrollkäigu tulemusena, et alkoholijoobes klientide taltsutamiseks, pannakse nad kartserisse kainenema.
Jõksi sõnul oldi kontrollkäigul tunnistajaks vahejuhtumile, kus psüühiliselt ebastabiilses seisundis märatsev klient oli lukustatud jälgimist mittevõimaldava raudukse taha. Samuti magas kontrollkäigu läbiviimise ajal eraldusruumis hooldekodu klient, kes oli väidetavalt ebakaines olekus ja "magas end seal välja".

Kohtla-Järvel pandi Eesti lipule tuli otsa
Jaaniööl süütas tundmatu kurjategija Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas Eesti lipu, Tartus seevastu varastati kaks Eesti lippu.
Sündmus leidis aset 24. juuni öösel kella 00.00 ja 08.00 vahel. Selles ajavahemikus süüdati Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Ridaküla 14 maja nurgal rippunud Eesti Vabariigi lipp.
Kuriteo toimepanijat ei ole praeguseks hetkeks tabatud.
Lõuna politseiprefektuuri teatel varastati 24. juunil Tartus kaks Eesti lippu, üks Võru tänavalt ja teine Anne tänavalt.
Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Hukkunud sõdurite mälestuseks avatakse kaastunderaamat
Kaitseministeerium avab kahe Afganistanis hukkunud kaitseväelase mälestuseks kaastunderaamatu, kuhu saab sissekandeid teha ka elektrooniliselt.
Täna kell 15 teevad kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Kaitseväe ülemjuhataja Ants Laaneots Kaitseministeeriumi fuajees asuvasse raamatusse esimese sissekande.
Kalle Torni ja Jako Karuksi hukkusid Afganistanis 23. juuni hommikul, kui nende demineerimismeeskonda rünnati.
Elektroonilise kaastunderaamatu leiad siit.

Lõuna-Eestis tabati nädalvahetusel palju purjus juhte
Kolme päeva jooksul peeti Lõuna Politseiprefektuuri territooriumil kinni 100 joobes juhti, seda on 9 võrra enam kui möödunud aastal.
Lõuna politseiprefektuuri territooriumil registreeriti jaanipäeva nädalavahetusel 17 inimvigastustega liiklusõnnetust, milles sai kannatada 30 inimest (2006. a üheksa liiklusõnnetust, milles sai viga 16 inimest).
Liiklusõnnetuses tänavu keegi elu ei kaotanud (2006.a hukkus kaks inimest). Joobes juhi osalusel juhtus neli liiklusõnnetust (2006. aastal üks).
Politseinikud pidasid kinni 70 lubatud piirkiirust enam kui 20 km/h ületanud sõidukijuhti (2006. a 29).
Kokku registreeriti tänavu 426 liiklussüütegu (2006. a 234). Liiklusliinile laekus nädalavahetusel 42 teadet, neist ühe põhjal peeti Jõgevamaal kinni keskmises joobes autojuht.

Kristiina Ojuland valiti Euroopa Nõukogu liberaalide juhtkonda
Strasbourg'is valiti riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liberaalide ja demokraatide fraktsiooni juhatuse liikmeks.
Kristiina Ojuland on ka Liberaalsesse Internatsionaali kuuluva Eesti Reformierakonna juhatuse liige, teatas riigikogu pressitalitus.
Aastatel 1999-2002 oli Ojuland liberaalide fraktsiooni liider Parlamentaarses Assamblees.

Ilmajaam: muutlik ilm püsib
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt pole ilma paranemist oodata ka sel nädal, sajuhood vähenevad alles nädala lõpu poole.
Kõige enam sajab vihma kolmapäeval ja neljapäeval, mil piki Läänemerd Soome poole kerkiv madalrõhkkond katab Eesti sajupilvedega. Nädala lõpu poole peaksid sajuhood harvenema, teatas ilmajaam.
Õhutemperatuur on lähiajal normilähedane või pisut alla normi.
Täna päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ja võib olla äikest. Puhub läänekaarte tuul 5-10, puhanguti 12-14 m/s. Sooja on 17 kuni 23 kraadi.
Teisipäeva öö on sajuta, õhtupoolikul võib saartel tulla hoovihma. Puhub läänekaarte tuul 2-9 m/s. Öösel on sooja 7 kuni 14, päeval 19 kuni 25 kraadi.
Kolmapäeval ja neljapäeval sajab vihma, võimalik äike. Öösel on sooja 8 kuni15, päeval 16 kuni 21 kraadi.

Tehnikaülikoolis algab teisipäeval uute tudengite vastuvõtt
Tallinna tehnikaülikoolis algab teisipäeval uute tudengite sisseastumisavalduste vastuvõtt, mis kestab kuni 11. juulini.
Tehnikaülikooli kandideerimisel saab esitada paralleelselt kolm avaldust - kahele riigieelarvelisele ehk tasuta ja ühele riigieelarvevälisele ehk tasulisele õppekohale. Valik ühe eriala kasuks tuleb teha pärast vastuvõtuteatise saamist.
Rakenduskõrgharidusõppe erialadele (TTÜ kolledžites) toimub vastuvõtt lõputunnistuse keskmise hinde alusel ning bakalaureuse- ja inseneriõppesse saab kandideerida kahe riigieksami alusel.
Avalduste vastuvõtt toimub sisseastujate infosüsteemi SAIS vahendusel internetis aadressil www.sais.ee, kus saab avaldusi esitada ööpäevaringselt.
Statsionaarse õppe riigieelarvelistele kohtadele toimub avalduste esitamine 26. juunist - 11. juulini ning statsionaarse õppe riigieelarvevälistele kohtadele ja kaugõppe erialadele 26. juunist - 15. augustini.

Haapsalus hukkus aknast alla kukkunud poolakas
Haapsalus kukkus jaanipäeval kolmanda korruse aknast alla poolakas, kes suri hiljem haiglas, teatas Häirekeskus.
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja Tiia Laari teatel kukus 1987. aastal sündinud Poola kodanik Przemyslaw alla Tamme tänava kortermaja kolmandalt korruselt.
Przemyslaw toimetati Läänemaa haiglasse, kus ta meelemärkusele tulemata suri.
Pressiesindaja ütles Päevaleht Online'le, et kõigi eelduste kohaselt oli tegemist õnnetusjuhtumiga.
Õnnetuse täpsed asjaolud on veel uurimisel.

Pühade ajal tapeti kaks inimest
22. juunist kuni 24. juunini leiti Harjumaal kahe mehe vägivallatunnustega surnukehad, lisaks viidi üks noormees kuulihaavaga haiglasse.
Reedel, 22. juunil kella 19.04 ajal leiti Tallinnas Tobiase tänava maja hoovist seni kindlaks tegemata mehe vägivallatunnustega surnukeha. Laiba isik ja sündmuse asjaolud on selgitamisel.
Pühapäeval, 24. juunil kella 3.25 paiku leiti Harjumaal Hüüru külas asuva suvila juurest 1941. aastal sündinud Mardi vägivallatunnustega surnukeha. Juhtunu asjaolud on selgitamisel.
Reedel, 23.juunil toimus Harjumaal Maidla külas vahejuhtum, mille tagajärjel viidi Ääsmäe-Hageri teelt Mustamäe haiglasse kuulihaavaga 24-aastane Vladimir. Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Paet läheb esmakordselt ametlikule visiidile iseseisvasse Montenegrosse
Esmaspäeval sõidab välisminister Urmas Paet ametlikule visiidile iseseisvasse Montenegrosse.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti ja Montenegro vahelised suhted igati head, kuid on veel palju võimalusi koostöö süvendamiseks.
"Arutame Montenegro kolleegidega kindlasti arengu- ja majanduskoostöö võimalusi," ütles Paet, lisades, et Eesti toetab Montenegro Euroopa Liidu ja NATO suunalisi lõimumispüüdlusi ning julgustab Montenegrot reformikursil jätkama.
Visiidi kavas on kohtumised Montenegro presidendi, parlamendi esimehe, peaminister ja välisministriga.
Eesti sõlmis esimese riigina Montenegroga diplomaatilised suhted möödunud aasta 13. juunil.

Kaitsevägi arutab uute Eesti sõdurite saatmist Afganistani
Kaitseväe maaväeülem ja operatsiooni juhtivad ohvitserid arutlevad võimaluse üle saata Afganistani missioonile hukkunud ja vigastatud Eesti sõdurite asemele uued võitlejad.
Kaitseväe teavitusosakonna ülem major Peeter Tali kinnitas Eesti Raadiole, et kaks raskelt ja kaks kergemalt haavatud Eesti sõdurit saavad Afganistanis esmaklassilist arstiabi, vahendab ETV24.
Selle kohta esialgu otsus puudub, kas ja kuhu haavatud transporditakse.
Afganistanis langes 23. juuni hommikul teenistusülesandeid täites Talibani raketirünnakus kaks Eesti kaitseväelast, 24-aastane ülema abi seersant Kalle Torn ja 33-aastane demineerimismeeskonna autojuht nooremseersant Jako Karuks. Veel sai kaks kaitseväelast kergelt ja kaks raskelt vigastada.

Kohus karistas poega piinanud ema rahatrahviga
Ema, kes poega peksis ja ta lehmaketiga aia külge aheldas, peab kohtuotsuse järgi tasuma riigi tuludesse 5000 krooni.
Ida-Virumaal elav piinamise paragrahvi järgi süüdistuse saanud Merike peksis oma poega ajavahemikul 2000. aasta augustist 2004. augustini käte, jalgade ja rihmaga. Ka kinnitas ema poja paariks tunniks lehmaketiga aia külge, põhjustades talle valu ja tervisekahjustusi, kirjutab SL Õhtuleht.
Viru ringkonnaprokurör Olga Dorogan taotles Merikese suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
Nimelt on kuriteo toimepanemisest möödunud pikk aeg, Merike pole menetlust tahtlikult venitanud ega takistanud, poja esindaja ei soovinud menetluse jätkamist ning poeg elab endiselt ema juures, selgitas prokurör.

SLÕL: Poliitikute hinnangul peab Eesti välissõdimist jätkama
Kõik küsitletud parlamendipoliitikud kinnitavad, et Eesti sõdurid peavad jätkama sõdimist nii Iraagis kui ka Afganistanis.
"Jah, kindlasti," ütleb Sven Mikser (SDE) vastuseks selleteemalisele küsimusele. Ja lisab, et kui ta vastupidi arvaks, oleks ta riigikogus juba ammu selle vastu ka hääletanud, kirjutab SL Õhtuleht.
Ka Toivo Tootseni (Keskerakond) arvates on meie meeste sõdimine mainitud riikides põhjendatud. Ja seda nõudvat ainuüksi Eesti kuulumine NATOsse. Afganistanis sundivat meid sõdima aga tõik, et just sealt jõuab siia suur osa uimasteid. Lisades, et ta ei tea ühtki riiki, mis oleks sõdurid kusagilt kohe pärast esimest tragöödiat koju kutsunud.
Tarmo Kõuts (IRL) arvab, et rahutagamismissioonil osalemata pole Eesti liikmestaatus NATOs ja ELis loogiline.
Jaanus Rahumägi (Reformierakond): "Kui tahame kaasas käia maailmas valitsevate kaasaegsete sõjalis-taktikaliste küsimustega, peame ka missioonidel osalema."

Auto ja rongi kokkupõrkes hukkus kaks inimest
Harjumaal Saku vallas hukkus pühapäeval rongi ja sõiduauto kokkupõrkes kaks inimest.
Õnnetus juhtus kella 20.34 ajal raudteeülesõidukohal, kus 23-aastane Kristjan-Martin sõitis autoga mööda Karjääri teed ning ei andnud reguleerimata raudteeülesõidukohal teed Saku poolt Tallinna suunas liikunud rongile.
Sündmuskohal hukkus sõidukist väljapaiskunud seni kindlaks tegemata naine ning Mustamäe haiglasse toimetatud Kristjan-Martin, kes kell 22.20 saadud vigastustesse suri.

Skoone bastioni uus planeering suleks Rannamäe tee liikluseks
9,2 hektari suuruse Skoone bastioni ja selle lähiala kohta algatatud detailplaneeringu kohaselt suletaks autoliiklusele Rannamäe tee.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul peaks bastion linlastele tulevikus pakkuma ajaveetmis- ja sportimisvõimalusi, vahendas pealinna pressiteenistus.
Planeeritav ala jääb osaliselt Tallinna vanalinna muinsuskaitsealale, mille moodustavad osa all-linna kindlustustest- linnamüür, tornid, väravaehitised, muldkindlustused ja vallikraav 13.-18. sajandist.
Skoone bastion ja selle lähiümbrus on roheline ühenduslüli Tallinna vanalinna ja Kalamaja, samuti vanalinna ja sadamapiirkonna vahel. Planeeringuga soovitakse sulgeda autoliiklusele Rannamäe tee, jättes selle kergliiklusalaks.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Skoone bastioni ja staadioni kasutusele võtmise lahenduste ideekonkursi võidutöö nimega "GLASII", mille autoriteks noored arhitektid OÜ Salto arhitektuuribüroost.

Kadaka selveri lähistele tuleb seitse uut korterelamut
Tallinna linnavalitsus võttis vastu Mustamäele 2,5 ha suurusele alale kuue kaheksakorruselise ja ühe üheteistkorruselise korterelamu rajamist võimaldava detailplaneeringu.
Detailplaneeritav ala asub väga tiheda liiklusega Kadaka tee, Tammsaare tee ja Ehitajate tee ristmiku vahetus läheduses Kadaka metsa äärealal, Mustamäe linnaosa keskuse läheduses, vahendas pealinna pressiteenistus.
Korterelamute paigutamisega magistraalide äärde tekib Kadaka parkmetsa liiklusmüra, tolmu ja saaste eest kaitsev barjäär.
Kadaka tee 141, 143, 143a, 145, 145a ning Ehitajate tee 91 ja 91a kinnistuid hõlmava planeeringuala suurus on 2,5 ha.
Detailplaneeringu algatamist taotles AS KARL, detailplaneeringu koostas OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo.

Juulist muutub Tallinnas viie bussiliini graafik
Alates 1. juulist muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 1A, 2, 29, 34A ja 67.
Seoses pilootprojekti "Pargi ja Sõida" käivitamisega lisatakse liinile nr 1A tööpäeviti üks täiendav liigendbuss ja korrigeeritakse liini nr 34A sõiduplaani, teatas linna pressiteenistus.
Liinil nr 2 taastatakse endine marsruut, mistõttu bussid ei sõida enam Ülemiste keskuse juurde. Kaubanduskeskuse külastajatel on võimalik kasutada Tartu maanteel asuvat Lindakivi peatust.
Liinil nr 29 pikendatakse liini õhtust tööaega nädalavahetustel.
Liinile nr 67 lisatakse laupäeval koormuse vähendamiseks üks liigendbuss.

Moskva lähistelt ehitusplatsilt viidi haiglasse ligi 450 töölist
Alates 19. juunist on Moskva haiglastesse toidumürgitusele viitavate sümptomitega pöördunud 444 ehitajat, kes mürgitusid sanitaarnorme eiranud Türgi toitlustusfirma süül.
Töölised Venemaalt, SRÜ-st ja Türgist ehitasid Šeremetjevo rahvusvahelise lennujaama kolmandat terminali, vahendas Interfax.
Haiglasse viidi ligi pooled objektil töötanud ehitajatest. Venemaa juhtiv sanitaararst Gennadi Oništšenko kritiseeris teravalt Türgi ehitusfirmat Enka, süüdistades firmat mitte ainult sanitaarnormide jõhkras rikkumises, vaid ka töötajatele kehvade elutingimuste võimaldamises.
Prokuratuur alustas kriminaalmenetluse massimürgitamises. Selle eest on süüdlasele ette nähtud kuni kolmeaastane vangistus.

Hamas paiskas eetrisse röövitud Iisraeli sõduri helisalvestise
Ligi aasta tagasi Gazas mässuliste poolt röövitud Iisraeli sõdur palub helisalvestisel meditsiinilist abi ja soovitab tungivalt Iisraelil vabastada palestiinlastest vangid.
Peale käsitsi kirjutatud kirja, mille röövitud Iisraeli sõduri Gilad Shaliti vanemad said eelmisel septembril, ei olnud kuni tänaseni kuuldud ega nähtud ühtegi elumärki, mis viidanuks, et Gazas röövitud sõdur võib veel elus olla, vahendab Reuters.
Gilad Shalit sõnab internetis avaldatud audiofailis, et ta on olnud vanglas terve aasta ja tema tervislik seisund käib järjest rohkem alla, lisades, et ta vajab viivitamatult haiglaravi.
"Oma röövimisjuhtumi puhul näen ma kahetsusega Iisraeli valitsuse ja armee poolset huvi puudumist ja nende ebaõnnestumist röövijate nõudmistele vastu tulemisel," sõnas Sahlit helisalvestisel.

Prantsusmaa otsib ühtsust Darfuri kriisi lahendamiseks
Prantsuse president Nicolas Sarkozy kutsub riigijuhte ülesse olema ja käituma ühtsena juhul, kui Sudaan keeldub tegemast koostööd Darfuri kriisi lahendamisel.
Pariisi täna (esmasp. - toim.) Darfuri kriisi lahendamisele pühendatud tippkohtumise avanud Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy sõnas, et probleemsele Darfuri piirkonnale saab vaikus olema hukatuslik, vahendab BBC.
Enne tippkohtumise algust kutsus Sarkozy ülesse saatma Darfuri kiiremas korras tuhandeid ÜRO rahuvalvajaid, kes oleksid toeks väiksearvulisele Aafrika Ühenduse sõjajõule, kes hetkel regioonis tegutseb.
Samuti lubas Sarkozy eraldada Aafrika Ühenduse rahuvalvejõududele täiendavad 10 miljonit eurot.
"Tegutsematus ja suutmatus langetada otsuseid on vastuvõetamatu," sõnas Sarkozy.

Venemaal hukkus batuudil hüpanud 4-aastane laps
Tšita oblastis Hiloki linnas hukkus 4-aastane tüdruk ja veel seitse last sai vigastada kui batuut, millel nad hüppasid lendas tugeva tuulega vastu lähedal asunud garaaži kiviseina.
Kolm last viidi haiglasse, teatas RIA Novosti.
Õnnetus juhtus, kuna kinnitused, mis batuuti maa küljes kinni hoidsid, läksid tugeva tuule tõttu katki. "Lennates umbes 30 meetrit läbi õhu põrkas batuut vastu garaaži kiviseina," ütles prokurör Andrei Mondohonov.
Prokuratuuri andmetel polnud atraktsiooni hallanud kohalikul ettevõtjal selle avamiseks luba. Samuti polnud ärimehel ette näidata ühtegi batuudi ohutust tõendavat dokumenti.

Kreeka vaevleb 46 kraadise kuumuse käes
Kreeklased kannatavad kõigi aegade kuumima juunikuu küüsis, temperatuur on tõusnud rekrodilise 46 kraadini.
Erakordse kuumuse tõttu on päästeteenistus seatud kõrgendatud valmisolekusse, vahendab Reuters.
Lisaks on üle maa paigaldatud konditsioneeriga varustatud hiigeltelgid, kuhu vanurid ning südamehaiged võivad leevenduse saamiseks pöörduda.

Rice: maailm on Darfuri kriisi lahendamisel läbi kukkunud
USA välisminister Rice sõnas enne Pariisis toimuvat tippkohtumist, et maailma eri riikide pingutused lahendamaks Darfuri kriisi on ebaõnnestunud.
Condoleezza Rice'i hinnangul ei ole rahvusvaheline üldsus pingutanud piisavalt täitmaks oma kohustusi Darfuri ees, vahendab BBC.
Alates 2003 aastast on Darfuris vägivalla eest sunnitud põgenema 2.4 miljonit inimest ja surma on saanud umbes 200 000 inimest.
Pariisi tippkohtumisest, kus on arutluse all probleemid Sudaanis, võtavad osa USA, Prantsusmaa, Hiina ja Egiptus. Kuid Sudaani valitsusesindajaid ega opositsiooniliste mässuliste esindajaid tippkohtumisel ei osale.
Palju vägivalda regioonis on põhjustanud kokkupõrked valitsusmeelse rühmituse Janjaweed võitlejate ja Darfuri mässuliste vahel.
Veresaunad

Hiinas varustatakse pandad tätoveeringu ja arvutikiibiga
Hiinas on hetkel umbes 160 vangistuses sündinud ja kasvanud pandakaru, kes enne vabadusse laskmist saavad tätoveeringu ja asukohta määrava arvutikiibi.
Järgneva kahe aasta jooksul on plaan vabastada 200 vangistuses sündinud pandat ning varustada nad põse siseküljele tehtava tätoveeringu ja turjanaha alla paigaldatava arvutikiibiga, teatab Yle24. Sedasi on võimalik jälgida vabastatud loomade liikumist ning seda, kuidas nad kohanevad elukeskkonna ja vabas looduses kasvanud pandadega.
Kesk-Hiina metsades elab umbes 1600 pandakaru, keda peamiselt ohustab elukeskkonna kitsenemine, salaküttimine ja väike sündivus.

Audiitorfirma võttis tagasi Jukose kümne aasta aruanded
Audiitorfirma PricewaterhouseCoopersi (PwC) Venemaa osakond võttis tagasi pankrotistunud naftaettevõtte Jukos 1995-2004 aastate aruanded, audiitori otsus võttis aktsionäridelt ja endistelt juhatajatelt võimaluse kohtusse pöörduda.
PwC selgitas oma otsust vale informatsiooniga, mida pankrotistunud naftakompanii Jukos edastas, teatas BBC.
Selline otsus teeb Jukose aktsionäride ja endiste juhatajate kõik katsed ettevõtte pankrotiotsus edasikaevata mõttetuks, kuna edasikaebamise aluseks oli just audiitori kokkuvõte.
PwC esindajad teatasid, et saatsid kirja Jukose juhatuse liikmetele, märkides muuhulgas, et audiitori järeldusi ei saa enam käsitleda Jukose finantsilise aruande õigsuse kinnitamisena.
Ekspertide hinnangul tegi PwC sellise otsuse, et minna kompromissile Venemaa maksuametiga, kirjutab Kommersant. Paljud vaatlejad arvavad, et PwC otsus seab tema maine löögi alla.

Soome lahte kukkunud Vene helikopter leiti üles
Helikopter, mis laupäeval, 24. juunil Viipuri lähistel merre kukkus, on leitud.
Lennumasina üks piloot ja kolm reisijat pääsesid õnnetusest eluga - kaks neist vajasid haiglaravi, teatab Iltalehti.
Teise piloodi surnukeha ja kopter toodi pinnale esmaspäeval toimunud päästeoperatsiooni käigus.
Õnnetus toimus kaldast 150 meetri kaugusel ja kopteriks oli Baltic Airlines'i Eurocopter AS-355.

Ajaleht: Vene firmade tööintervjuud on kiviaja tasemel
Vene ajaleht Novõje Izvestija (NI) kirjutab, kuidas firmade psühholoogid mõtlevad töövestluste jaoks kandidaatidele välja väga imelikke ülesandeid, mis meenutavad pigem kiviaega kui kaasaaegseid lääne standardeid.
NI hinnangul meenutavad Venemaa firmade personaaliteenistuste kabinetid üha rohkem piinamiskambreid. Ajaleht toob edetabelina välja mõned kõige kummalisemad töövestlused.
Esimesel kohal on lugu sellest, kuidas grupivestluse käigus hakkas tööle tuletõrjealarm ja kõik kandideerijad liikusid ukse juurde. Pärast seda psühholoog selgitas, et tegemist oli õppealarmiga. Kuna ettevõtte üheks tähtsaimaks reegliks on päästa firma vara eriolukordades, siis tööle võeti neiu, kes ukse juurde ei jooksnud. Hiljem tunnistas naisterahvas, et ta ei jooksnud, kuna tema sall oli tooli külge takerdunud.
Teisel kohal on ühe mobiilsideteenust osutava firma personaliosakonna leiutis, kus töökohale kandideerivad inimesed pidid tantsima ja tänavatel inimestelt raha paluma ning seejärel selle toimetama personaliosakonnale. Katsed sellega ei lõppenud. "Kujutage ette, et olete pärdik. Kui Te olite väike ahv, siis istusite maha ja teie saba kasvas maa sisse. Ja selle ajast saadik kasvab teie saba Maa keskpunkti suunas. Kirjeldage oma tunded," nõudis asutuse psühholoog.

Sõja alguse mälestuspäeva tähistati Moskvas natsionalistliku kaklusega
Eelmise nädala reede õhtul toimus Venemaa pealinnas skandaalne kaklus Kaukaasia esindajate ja natsionalistliku rühmituste vahel, milles sai vigastada üks tšetšeen.
OMON sai olukorra kiiresti kontrolli alla ja võttis kinni 42 inimest, kirjutab Vremja Novostei.
Miilits nimetas kakluse provokaatoriks illegaalse immigratsiooni vastase liikumise, kes omakorda süüdistas konflikti algatamises kaukaaslasi. Praegu kontrollitakse intsidendi põhjusi ja kriminaalmenetlust ei ole alustatud.
Moskva linnapea Juri Lužkov teatas juba, et ei kavatse Moskva tänavatel ksenofoobia ilminguid kannatada

NG: Putin peatab osaluse tavarelvastuslepingus
Vene ajaleht Nezavisimaja Gazeta (NG) kirjutab, et Venemaa president Vladimir Putini korraldus osaluse peatamiseks Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingus on juba ettevalmistatud.
Kremlis oodatakse praegu ainult õiget aega korralduse avalikustamiseks, teatas NG viitega oma allikatele Vene kaitseministeeriumis. Kõigepealt arutatakse, kas seda on poliitiliselt kasulikum teha enne Putini kohtumist USA president George W. Bushiga või peale seda.
Samas on kõik NATO inspekteerimised Venemaa territooriumil lõpetatud. Taoline otsus võeti vastu peale 11-14. juunil Viinis toimunud konverentsi läbikukkumist.
Venemaa õigustab oma seisukohta USA ja lääneriikide kohandatud tavarelvastuslepingu ratifistseerimisest keeldumisega.
Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti täielikult NATO riikide ühisseisukohta, mille kohaselt kohandatud tavarelvastuse piiramise lepingu jõustumiseks on tarvis Venemaa-poolseid samme. "Lepingu ratifitseerimise eeltingimus on Venemaa-poolne Istanbuli kohustuste täitmine - vägede väljaviimine Moldovast ja Gruusiast," märkis Paet Viini konverentsi eelses avalduses.

Rootsis on väljaränne erakordselt kõrge
2006. aastal lahkus Rootsist 45 000 inimest, väljarändajate arv oli viimati nii kõrge 1892. aastal.
Pooled eelmisel aastal maalt lahkunutest olid rootslased, ülejäänud lahkunutest olid sisserändajad, kes läksid poliitilise või majandusliku olukorra paranedes tagasi oma kodumaale, vahendab YLE24 Rootsi ajalehte Dagens Nyheter.
Umbes 70 protsenti rootslastest lahkuvad kodumaalt siiski ajutiselt. Välismaale õppima ning uusi kogemusi ammutama läinud rootslased lähevad umbes kahe aasta möödudes koju tagasi.
Rootslased asuvad meelsasti ajutiselt elama USA, Suurbritannia ning Norra suurlinnadesse.

Röövitud BBC korrespondent Alan Johnstonist avaldati uus video
Gaza sektoris röövitud BBC korrespondent Alan Johnstonist avaldati video, kus ta kannab lõhkeainetega varustatud vööd ning palub enda vabastamiseks mitte jõudu kasutada.
"Olukord on nüüd väga tõsine. Nagu näete, on mulle selga pandud lõhkeainetega varustatud vöö, mille röövijad ähvardasid õhkida, kui siia sisse tungitakse," vahendas BBC Johnstoni sõnu.
Uue video avaldamise on hukka mõistnud nii Hamasi liidrid kuid ka Suurbritannia valitsus.
Alan Johnston on kadunud 12. märtsist saati, mil relvastatud mehed ta oma kodu juurest Gazast röövisid.
Johnstoni röövinud Palestiina mässulised nõuavad, et Suurbritannia vabastaks kõik moslemitest vangid.

Eluasemelaenude intress oli mais viimase 3,5 aasta kõrgeim
Keskmine eluaseme-laenuintress oli mai lõpus 5,3% ehk viimase kolme ja poole aasta kõrgemal tasemel.
Keskmine eurolaenude eluasemelaenuintress oli Eesti Panga statistika kohaselt kommertspankades maikuus 5,3%. Viimati oli intress nii kõrgel 2004. aasta jaanuaris, kirjutab aripaev.ee.
Kroonilaenude natuke madalam ehk intress oli 5,1%. See oli viimati nii kõrge 2003. aasta aprillis. Kõige madalam punkt oli 2005. aasta aprillis, mil intress oli 3,0%.
Eraisikutele antud eluasemelaenude maht on aastaga kasvanud 55% ja ulatus mai lõpus 77,2 miljardi kroonini. Aastane kasv on 27,3 miljardit, kuine kasv 2,28 miljardit.

RKAS laenas Viru vangla ehituseks 900 miljonit krooni
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis reedel Hansapangaga lepingu 57,5 miljoni euro ehk 900 miljoni krooni laenamiseks 30 aastaks.
RKAS võtab laenu välja 12 kuu jooksul ja selle abil kaetakse Viru vangla ehituse finantseerimine, teatas ettevõte.

ITL: IT-sektoris valitseb tööjõupuudus
Sel aastal IT-alal kõrgkooli lõpetanud täidavad Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) teatel vaid 15% IT-ettevõtete lisatööjõu vajadusest.
Et lõppenud õppeaastal lõpetas Eesti kõrg- ja rakenduskõrgkoolides IT-eriala kokku umbes 640 valdkonna spetsialisti, kellest hinnanguliselt 90 protsenti töötas juba kooli kõrvalt, lisandub tänavu tööturule täienduseks vaid umbes 60 uut kõrgharidusega IT-spetsialisti. Erinevate uuringute andmetel vajavad Eesti organisatsioonid aga 400 koolitatud spetsialisti.
ITLi tegevjuhi Jüri Jõema sõnul näitavad uuringud, et kvalifitseeritud kaadri nappus on IT-valdkonna põhiprobleemiks nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.
"Vaadates tänavuste IT-erialade lõpetajate kohta koostatud statistikat, on mul keskkoolilõpetajatele vaid üks sõnum: edasiõppimisvõimaluste vahel valides otsustage IT-erialade kasuks, sest lisaks huvitavale ja perspektiivikale ametile on teile praktiliselt garanteeritud tasuv töökoht," ütles Jõema.

Talleggi müük jaaninädalal kolmekordistus
Tallegg müüs jaaninädalal kokku üle 67 tonni marinaadis lihatooteid, mis on kolm korda enam kui tavalisel suvenädalal.
Kõige enam osteti kanalihast šašlõkivorsti naturaalses lambasooles, mille müügikogus ulatus Talleggi teatel viie tonnini.
Ettevõtte äridirektori Margus Venelaine sõnul eelistavad tarbijad üha enam marinaadiliha.
"Eelistatakse järjest enam kvaliteetsemaid ja kallimaid tooteid, samas kui müügimahud enam hüppeliselt ei kasva. Süveneva trendina saab täheldada igasuguste kiirsuupistete ja snäkkide müügi järsku kasvu suvel ja jaaninädala ajal. Võrreldes 2006. aasta suvega on Talleggi käive snäkkide osas kasvanud 74%," ütles Venelaine.

MKM: aprillis oli eksport taas väikese kasvuga
Pärast paarikuist paigalseisu toimus aprillis taas ekspordi mõõdukas kasv.
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas eksport 2006. aasta aprilliga võrreldes 6 ja import 8%. Eelmise kuu tasemest oli eksport 1 ja import 2% madalam. Sesoonsusest tingituna on ka varasematel aastatel aprillikuu kaubavahetuse mahud olnud mõnevõrra väiksemad kui märtsis.
Tulenevalt impordi jätkuvalt kiiremast kasvust jäi kaubavahetuse bilansi puudujääk aprillis endiselt kõrgele tasemele, ulatudes 4,5 miljardi kroonini. Märtsikuuga võrreldes oli küll väliskaubanduse defitsiit 4% madalam, kuid eelmise aasta aprilli näitajat ületas 13% võrra.
Ekspordi kasvutempot pidurdavad endiselt kaks kaubagruppi: masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted (kütused), mille väljavedu kahanes aastaga vastavalt 14 ja 20%. Samas paljude teiste kaupade eksport kasvas aastases võrdluses jõudsalt, osaliselt on kiire kasvu taga ka ekspordihindade oluline tõus. Eriti kõrgeid kasvunumbreid (50-80%) näitas transpordivahendite, puitmassi ja paberi ning valmistoidukaupade ja jookide eksport. Veerandist kuni kolmandikuni ulatus puidu ja puittoodete, keemiatoodete ning plast- ja kummitoodete ekspordi kasv.

Raudteelaste juht süüdistab raudteed tabanud hädades valitsust
Raudteelaste ametiühingu esimehe Oleg Tšubarovi sõnul ei vasta valitsuse hinnang raudteel toimuva stabiilsuse kohta tõele.
"Töötajad näevad, et olukord on kriitiline, iga päev tulles tööle näevad nad, et jaamad on tühjad. Valitsus eesotsas peaminister Ansipiga peavad tulema raudteele, et näidata, kus on kõik korras. Võibolla siis neil paraneb nägemine ja arusaamine olukorrast," ütles Tšubarov täna saadetud teates.
Raudteelaste hinnangul on Vene Föderatsiooni valitsuse käitumine aprillisündmustest tulenevalt avaldanud juba täna mõju Eesti tööturule ning ka majandusheaolule tervikuna: raudtee-ettevõtted seisavad silmitsi suurte koondamistega ning kaubavood on langenud mõningate oluliste kaubaartiklite lõikes kuni 50%.
"See mõjutab majanduslikku olukorda raudtee-, mere- ning metsa sektorites. Lisaks jäävad riigil saamata maksud ning tegemata hädavajalikud investeeringud raudteel, mis osati on vajalikud ka reisijateveo toimimiseks ning edendamiseks," seisab ametiühingu teates.

Kaubavahetuse käive oli aprillis 24,9 miljardit krooni
Eesti kaubavahetuse käive oli aprillis statistikaameti esialgsetel andmetel 24,9 miljardit krooni.
Kaubavahetuse käive suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 7%.
Aprillis moodustas kaubavahetuse käibest eksport 10,2 miljardit krooni (41%) ja import 14,7 miljardit krooni (59%). Võrreldes 2006. aasta aprilliga suurenes kaupade väljavedu 6% ning sissevedu 8%.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 4,5 miljardit krooni. Eelmise aasta aprillis oli see neli miljardit krooni ning selle aasta märtsis 4,7 miljardit krooni.

Kreenholmist koondatud saavad ümberõpet
Tööturuamet teatas, et abistab Kreenholmi Valduse ASist koondatud 360 inimest ümberõppe ja nõustamisega, milleks kulub 14,4 miljonit krooni.
"Projekti eesmärgiks on koondatutele eelduste loomine tööturule tagasitulekuks ümber- ja täiendõppe, tööotsingu, tööpraktika ja palgatoetuse abil. Projekti kirjutades lähtuti tööjõuvajadusest Narva regiooni tööturul kõige nõutavamatel erialadel," selgitas tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson.
Koondatutest 320 olid naised ja 40 mehed. Projekt kestab 14 kuud.
Projekti on kaasatud koostööpartneritena Eesti töötukassa ning Ida-Virumaa Intec-Nakro tööstuspargi ja Narva tööstusala ettevõtted. Projekti toetab 9,7 miljoni krooni ulatuses Euroopa Sotsiaalfond.
Mai algul teatas Kreenholm, et plaanib ligi 3000 töötajast koondada 800.

Tallinna lähistele kerkib Väo elektrijaam
Täna alustab OÜ Digismart Tallinna lähistele Väo karjääri alaleelektri ja soojuse koostootmisjaama rajamist, teatas ettevõte.
2008. aasta detsembris käivituva Väo elektrijaama ehitusse investeeritakse ligikaudu miljard krooni. Kütusena hakkab uus elektrijaam kasutama peamiselt puitu ning varukütusena ka osaliselt turvast.
OÜ Digismart juhatuse liige Andres Taukar rõhutas uue jõujaama keskkonna- ja tarbijasõbralikkust.
"Kuna kasutame kütteks vaid puitu ja turvast, on meie toodetav elekter ja soojus nii kodumaine kui ka roheline. Kindlasti suudame vähendada gaasi hinnatõusust tulenevat survet pealinna elanike väljaminekutele. Ja kahtlemata suurendab Väo jaam märkimisväärselt Tallinna kaugkütte tarnekindlust, vähendades sõltuvust nii idanaabri poliitilisest kliimast kui seal talviti pikemalt valitsevatest arktilistest õhumassidest," ütles Taukar.

Äripäev: Üürilevõtjate hulk kasvab
Karmistunud laenutingimused sunnivad korterit ostmise asemel üürile võtma, mistõttu üürnike arv kasvab ning hinnad tõusevad.
Uus Maa Kinnisvara üürikorterite konsultant Kristina Sõmerik kinnitab, et huvi üürikorterite vastu on esimese poolaasta jooksul suurenenud, kirjutab Äripäev.
Selline areng on Sõmeriku hinnangul tõusvate laenuintresside taustal ootuspärane, kuna inimestel ei ole enam võimalik kergekäeliselt laenu saada. Nii tulebki uue kodu soetamine edasi lükata ja mõtlema hakata korteri üürimisele. Erinevalt müügist suve saabumine üürikorterite turgu oluliselt ei mõjuta - huvi suurenes juba juuni keskel ning kasvab endiselt.
Piirkondadest on eelistatumad Tallinna kesklinna korterid, aga ka odavama hinnaklassi magalakorterid.
Arco Vara elamispindade maakleri Maia Daljajevi sõnul huvitab üürijaid kuni 6000kroonised korterid, seisukorra osas otsitakse soovitavalt moodsa siseviimistluse ja planeeringuga kortereid. Kõige nõutavamad 2-3toalised väga heas seisukorras kesklinna lähedal asuvad korterid, mille hind ulatub kuni 8000 kroonini.

Äripäev: Laenusumma neelab palgast rohkem kui kolmandiku
Müügitööga tegelev Maris Post võttis aasta eest üksinda kodulaenu ja maksab rohkem kui poole oma palgast laenu teenindamiseks.
"Ülelaenamises on süüdi meie ühiskond, kus on vaja kõigile näidata, et mul on vägevad riided, maja Viimsis ja kindlasti džiip," rääkis Post Äripäevale.
Statistika kinnitab ta sõnu. Kodulaenu võtja maksab pangale iga kuu rohkem kui kolmandiku oma sissetulekust - eelmisel aastal 38 protsenti -, samal ajal on viimase aastaga kahekordistunud tarbimislaenude arv, antud välja üle 100 000 uue krediitkaardi ja liisitud tuhandeid sõiduautosid.
Hansapank Eesti juhi Priit Põldoja sõnul peaks kriisi vältimiseks aastane laenu kasv tulema kõrgustest alla 6-8 protsendi peale. Samas Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendusjuhi Kersti Arro sõnul võiks pikas perspektiivis olla kodulaen igal teisel perel ehk kuni 300 000 leibkonnal. Tänaseks on kodulaenulepinguid Eestis sõlmitud üle 130 000, mis tähendab, et Hansapank loodab veel vähemalt sama paljude kodulaenulepingute lisandumist pankade laenulaekasse.

Kadriorus avati laulupeo mälestuskivi
Köleri tänaval taasavati täna mälestuskivi, mis tähistab asimese üldlaulupeo toimumist Tallinnas 1880. aastal.
Mälestuskivi endine asukoht oli paarikümne meetri kaugusel uuest, kuid seoses omandireformi läbiviimisega jäi see eramaale, vahendas pealinna pressitalitus.
Kivi on paigaldatud esimest korda Tallinnas toimunud üldlaulupeo (III üldlaulupeo) ajaloolisse toimumispaika. 1965. aastal valminud mälestuskivi autor on J. Raudsepp.
29. juunist kuni 1. juulini toimub Tallinnas X noorte laulu- ja tantsupidu.

Tanel Padar & The Sun vahetab mänedžeri
Äsja ülieduka suvetuuri lõpetanud Tanel Padar & The Sun katkestab lepingu oma senise mänedžeriga.
Kümnepäevase tuuri lõpus tehti teatavaks otsus lõpetada koostöö senise mänedžeri Aarne Saluraidiga. Lahku minnakse bändi sõnul sõbraliku meelsusega..
Saluraid tegeleb edaspidi ilmselt rohkem oma valdkonnaga, milleks on kontserdikorralduse tehniline ja tootev pool ning hindab võimalust, mida Eesti ühe populaarsema rokkbändi mänedžmendi juhtimine andis, soovides oma ametikoha pärijale jõudu ja jaksu.

Kahel fännil on võimalus mängida kuuendas Potteri-filmis
Avaliku konkursi alusel valitakse Londonis välja kaks võtmetegelast kuuendasse Potteri-filmi.
Filmistuudio Warner Brothers korraldab Londonis avaliku castingu, kus valitakse välja Lavender Browni ja Tom Riddle'i tegelaskujude osatäitjad kuuendasse Potteri-filmi, kirjutab BBC.
Mõlema rolli täitmiseks oodatakse kandideerima 15 kuni 18 aastaseid noori. Avalik konkurss ja prooviesinemised viiakse Londonis läbi esimesel ja kaheksandal juulil.
Kuues Potteri-film "Harry Potter and the Half Blood Price" on võlurisaaga eelviimane osa.
Kirjanik Joanne Kathleen Rowlingu raamatu järgi on Lavender Brown Harry Potteri kaasõpilane Sigatüüka võlurite koolis, kes käib kohtamas Potteri parima sõbra Ron Weasleyga.

Video: Aava ja Sikk harjutasid Belgias MM-etapiks
Eesti rallimehed Urmo Aava ja Kuldar Sikk osalesid oma Suzuki Swift 1600 autol nädalavahetusel Belgias toimunud asfaldi-rallil.
Ralli peamine eesmärk oli valmistuda Saksamaal toimuvaks MM etapiks, kuid muuhulgas nopiti võidusõidult ka esikoht oma võistlusklassis, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Kaia Kanepi pääses esmakordselt Wimbledonis teise ringi
TENNIS:
1987. aastal sündinud Malek on WTA edetabelis hetkel 87. kohal ja see on ka tema senise karjääri kõrgeim koht, kirjutab Sportnet. Suure slämmi turniiridel 19-aastane sakslanna varem mänginud polnud ja ka omavahel polnud Kanepi ja Malek varem kohtunud.
Kanepi võitis esimese seti kiiresti 6: 1, teises setis murdis sakslanna seisul 2: 3 Kanepi pallingu, kuid eestlanna vastas seitsmendas geimis samaga ning viis mängu kindlakäeliselt lõpuni. Vajaliku võidupunkti tõi kohe esimene matšpall.
Ühtlasi on Kanepi tänavusel turniiril esimene mängija, kes teise ringi jõudis. Mullu jäi tema laeks esimene ring.
Mängude algus venis Wimbledonis vihma tõttu kaks ja pool tundi.

Rannavõrkpall: Pariisi suure slämmi võit läks brasiillastele
Pühapäeval lõppenud selle hooaja esimese rannavõrkpalli suure slämmi turniiri Pariisis võitsid brasiillased Ricardo Santos ja Emanuel Rego, kes 1 tunni ja 11 minutilt kestnud finaalis alistasid 2: 1 (-19, 17, 12) kaasmaalased Franco Neto ja Pedro Cunha.
Tänavu esmakordselt maailmakarikast osa võtnud ameeriklaste parimaks tulemuseks jäi Michael Allen Lamberti ja Stein Mezgeri kolmas koht, pronksimängus alistati 2: 0 (12, 17) Euroopa parim paar Julius Brink ja Christoph Dieckmann Saksamaalt.
Tänavusel esimesel suure slämmi etapil esinesid kõige paremini just kahe hetke suurima rannavõrkpalliriigi - Brasiilia ja USA mängijad, keda kaheksa hulka jõudis koguni viis paari.
Eesti esindajad Kristjan Kais ja Rivo Vesik saavutasid Pariisis hinnatava 9. koha, mis tõi eestlastele 320 MK-punkti ning 8000-dollarilise auhinnaraha. Täna avaldatud uues FIVB rannavõrkpalli maailma edetabelis hoiavad Kais ja Vesik 1580 punktiga kaheksandat kohta.

Tombak lõpetas Boucles de la Mayenne tuuri seitsmendana
JALGRATTASPORT:
Tuuri viimaselt, neljandalt etapilt õnnestus eestlasel ka võit teenida, finišiduellis suutis Tombak edestada Hollandi ratturit Tom Veelersit (Rabobank), kirjutab Sportnet.
Velotuuri võitis prantslane Nicolas Vogondy (Agritubel Pro Sport Poitou), kes edestas Tombakut 21 sekundiga.
Vastavalt teise ning kolmanda koha said hollandlane Bobbie Traksel ja belglane Niels Albert, kes väntavad Palmans Collstropi värvides.

Kanepi säilitas WTA edetabelis 58. koha
TENNIS:
Ani on tänase, 25. juuni seisuga maailma 160. ja Rüütel 236. naistennisist. Tabeli kaugemas otsas rühkisid nii Julia Matojan kui ka Barbara Kvelstein pisut ülespoole, Matojan on sellel nädalal 940. ning Kvelstein 1240. positsioonil, kirjutab Sportnet.
WTA edetabeli esinumbrina jätkab belglanna Justine Henin, kellele järgnevad venelanna Maria Šarapova ja serblanna Jelena Janković. Kuue parema hulka mahuvad veel prantslanna Amelie Mauresmo, venelanna Svetlana Kuznetsova ja serblanna Ana Ivanović. Seitsmenda ja kaheksanda koha vahetasid omavahel ameeriklanna Serena Williams ja venelanna Anna Tšakvetadze, neist viimane on nüüd kõrgemal. 11. kohalt tõusis üheksandaks Venemaa naistennisist Nadežda Petrova, esikümne lõpetab tšehhitar Nicole Vaidišova, kes nädala eest oli 14. real.

Baruto tõusis tagasi eliitdivisjoni
SUMO:
Maikuusel Natsu-basho turniiril Juryo divisjonis võistelnud ning turniiri võitnud Baruto on nüüd real ida Maegashira 14, vahendab Sportnet.
42 sumotori hulgas annab see 197 sentimeetri pikkusele ning 172 kilogrammi kaaluvale vägilasele 36. koha. 22-aastase Baruto karjääri kõrgeimaks edetabelikohaks on olnud möödunud aasta septembrikuine ida Maegashira 1 ehk üldarvestuse 11. positsioon.
Makuuchi divisjonis on Baruto võitnud 36 ning kaotanud 24 kohtumist.
Selle aasta juuliturniir Nagoya-basho algab 8. juulil ning kestab 22. juulini.

Tallinn sai loa kandideerida maleolümpiale ja MK-le
Esmakordselt Eestis toimunud Rahvusvahelise Maleföderatsiooni FIDE presidendi nõukogu istung lõppes positiivse noodiga. Tallinn sai loa kandideerida 2011. aastal MK-turniiri ja 2016. aastal maleolümpia korraldajaks.
FIDE presidendi Kirsan Iljumžinovi juhitud nõukogu istungil osales 25 ala tippjuhti, kes esindavad 165 FIDE-sse kuuluvat riiki. See on kaalukaim ühe ala juhtide nõupidamine, mis Eestis pärast 2005. aasta Euroopa Jalgpalliliidu UEFA kongressi toimunud, vahendab ETV Sport.
Radissoni hotellis peetud kahepäevasel istungil võeti läbi 24 küsimust. Neist maleliselt oli tähtsaim otsus, millega muudeti maailmameistri selgitamise süsteemi, Eesti jaoks oli oluliseim Iljumžinovi positiivne sõnavõtt, millega ta andis FIDE nõukogu poolt Tallinnale õiguse - kandideerida kahe suurturniiri läbiviijaks.
"Veendusime, et teil on suurepärane infrastruktuur," lausus Paul Kerese muuseumitoas etteureid tõstnud Iljumžinov. "Lisaks olete maailmas ainus riik, kus maletaja foto rahatähel, Tallinn saab 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks. Seega teil on kõik tingimused maailma karika ja maleolümpia saamiseks olemas."

Tele2 avas Pärnus 3,5 G võrgu
Tele2 laiendas kiiret andmesidet võimaldava 3,5 G võrgu ka suvepealinna Pärnusse.
Lisaks suurendab Tele2 Tallinna 3,5 G jaamade internetiühenduse kiirust, teatas mobiilsidefirma.
Tele2 Eesti juhatuse esimehe Toomas Tiiveli sõnul tegeleb Tele2 pidevalt 3,5 G võrgu arendamise ja laiendamisega. "Plaanime arendada 3,5 G võrku suurematesse linnadesse, et kiire andmeside oleks kõigile kättesaadav.
Soovime pakkuda oma klientidele parima hinnaga kvaliteetset andmeedastust," ütles Tiivel.
Pärnu 3,5 G võrk töötab maksimaalse andmeedastuskiirusega 3,6 Mbit/s, lähinädalate jooksul suureneb Tele2 Tallinna 3,5 G jaamade andmeedastuskiirus samale tasemele. 3,6 Mbit/s on kiirem kodustest ADSL-ühendustest ning 50 korda kiirem GPRS-teenusest.

TD Balticust sai 3Comi müügiesindaja Baltikumis
Baltikumi juhtiv arvuti- ja tehnoloogiatoodete turustaja TD Baltic teatas, et sõlmis lepingu 3Com arvutite infrastruktuurivõrkude ja turvalahenduste müügiks.
TD Baltic tegevjuhi Kaarel Kalkuni sõnul andis 3Com selle lepinguga esmakordselt ametlikud distribuutori õigused tegutsemiseks Balti turul.
"Maailmaturul arvutite infrastruktuurivõrkude valdkonnas teist positsiooni omav 3Comi tooteid müüdi siinsetele huvilistele senini Soome kaudu. Nüüd saab neid osta otse meie Eesti, Läti ja Leedu koostööpartneritelt," ütles Kalkun.
TD Baltic on Baltikumi juhtiv IT toodete distribuutor Eestis, Lätis ja Leedus. Ettevõtte käive oli 2006. aastal 1,8 miljardit krooni.
3Com tegutseb 40 riigis, ettevõttel on ligi 4000 töötajat. Alates Etherneti loomisest 1979. aastal on 3Com registreerinud USAs üle 1300 arvutialase patenti ja hetkel ootab registreerimist üle 300 patenditaotluse.

EMT avas 3,5 G võrgu Rakveres
EMT avas 3,5 G ehk HSDPA võrgu ka Rakveres.
EMT 3,5 G võrgus on võimalik surfata ADSLi kiirusel internetis, kasutada videokõne teenust, vaadata aktuaalseid telesaateid ja uudisklippe, teatas EMT.
Mobiilinterneti standard 3,5 G ehk HSDPA muudab mobiilse interneti kasutamise märkimisväärselt kiiremaks: esimesena Eestis tõstis EMT mobiilinterneti kiiruse kogu võrgus 3,6 megabitile sekundis (Mbps), mis kasvab edaspidi veelgi.
EMT Interneti kasutamiseks on kliendil valida erinevate hinnapakettide vahel. Samuti pakub EMT võimaluse tähtajalise lepinguga soetada EMT Interneti stardikomplekt, mis sisaldab 3GB andmesidemahtu 399 krooni eest kuus, eraldi SIM-kaarti tähtajalise liitumislepinguga ja tasuta andmesidemodemit. Sobib kasutamiseks nii 3G kui ka GSM võrkudes.

X noorte laulu- ja tantsupidu: esimene proovipäev
812 õpilast 7-9 klassidest üle Eesti kogunes täna Tallinnas Lillekülas Kotka tänaval asunud staadionile X noorte laulu- ja tantsupidu jaoks tantsusid harjutama.
Esimene proov algas kell 16.00 ning kestis kella 20.00-ni, vahendas Eesti Päevalehe korrespondent Aime Vilu.
Tänase proovi käigus õpiti selgeks esimene tants: Jõgeveste polka. Pisut jõuti harjutada ka Jaaniräpi koreograafiat.
Praeguseks on registreeritud ka kaks jalavigastust, mis on tantsupidude ajal siiski tavaline.
Pärast proovi viiakse noored majutuskohtadesse, kus nad saavad kätte ka ärateenitud õhtusöögi.
Kell 21.00 algab Salme kultuurikeskuses rühmajuhtide nõupidamine.
Homsed proovid algavad kell 9 ning kestavad samuti õhtul kella 20.00.ni.
Täna saabus üle Eesti Tallinna 5800 tantsijat, kes koos Harjumaa ja Tallinna tantsijatega osalesid üheksal harjutusväljakul toimunud proovides. Homme saabuvad Tallinna ka 1. klasside tantsurühmad 700 tantsijaga.

Algasid X noorte laulu- ja tantsupeo proovid
Üle Eesti Tallinna saabunud 5800 noort tantsijat ja lauljat alustasid täna kella 16.00 ajal Tallinna staadionitel esimesi proove reedel algava X noorte laulu- ja tantsupeo raames.
Homme saabuvad Tallinna ka 1. klasside tantsurühmad 700 tantsijaga. Kokku võtavad kolme päeva jooksul toimuvatest proovidest osa ligi 9000 tantsijat ja nende täiskasvanud saatjat.
"Kolme päeva jooksul tantsitakse läbi see, mis reede õhtul avaetendusel toimuma hakkab," ütles Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse tantsutoimetaja Kadri Tiis Tallinna pressiteenistuse vahendusel.
Neljapäeval toimub Kalevi staadionil rühmaliikide montaaž, kus mängitakse kolme päeva jooksul harjutatu kokku. Tantsupeo peaproov toimub reedel kell 14.00, noortepidu avatakse koos tantsupeo I etendusega kell 19.00.
Laulupeol osalejad saabuvad Tallinnasse esimesteks proovideks reedel, 29. juunil.

TOOMAS HENDRIK ILVES: viisakohustus tekitab eestlastes arusaamatust
Päevaleht Comment avaldab president Tooma Hendrik Ilvese eilse sõnavõtu Valges Majas kohtumisel Ameerika Ühendriikide presidendi Georg W. Bushiga.
Tänan teid nende sõnade eest, president Bush. On suurepärane tunne olla tagasi Ameerika Ühendriikides, minu kodumaa tugeva liitlase juures. Riigis, mis oli eestlaste kõrval terve külma sõja vältel, toetades Eesti rahva kirge demokraatia ja iseseisvuse järgi.
Ka kõige pimedamatel aegadel, ja samuti ka peale meie iseseisvuse taastamist, on USA olnud meile väga tugev partner. Ameerika Ühendriigid toetasid eestlaste püüdlusi NATO-ga liitumiseks, nad on olnud alati meie kõrval, kui on parasjagu rasked ajad. See on üks põhjuseid, miks Eesti on sedavõrd tugev USA liitlane.
Ma olen president Bushile väga tänulik tema seisukoha üle viisaküsimuse osas. See teema valmistab muret eestlaste, aga ma arvan, et ka paljudele teistele NATO uutele liikmetele. Nendele rahvastele, kes on praegu USA head liitlased Iraagis ja Afganistanis. Eestlased ei saa sellest aru, miks Ida-Euroopa rahvad, kes sõdivad väga tublisti USA kõrval on pandud olukorda, kus neil on väga keeruline sinna näiteks puhkusele pääseda. Ma arvan, et viisaküsimus kuulub rohkem kongressi pädevusse ja me loodame, et nad saavad selle lahendatud.

GEORGE W. BUSH: Eesti on Iraagi ja Afganistani rahvale suur sõber
Päevaleht Comment avaldab Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi eilse sõnavõtu Valges Majas kohtumisel Eesti president Tooma Hendrik Ilvesega.
Tere tulemast härra president! On suur au tervitada siin Valge Maja Ovaalkabinetis president Toomas Hendrik Ilvest. Ta on president riigis, mis on üle elanud raskeid aegu.
Olles viibinud Eestis, siis võin siinkohal oma kaasmaalastele öelda, et sealsed inimesed näevad nüüd lootust paremale tulevikule, kuna sealne riigikord on muutunud.
President Ilves on väga suur demokraatia eest võitleja, tänu sellele läheb Eesti riigil väga hästi.
Ma tänan Teid selle eest, et räägite valjul ja selgel häälel nende eest, kes türannia all kannatavad. Vabadus on hindamatu väärtusega kingitus kõigile. Demokraatia ning ühiskonnad, mis põhinevad vabaduse hindamisel, on rahule kõige tugevam alustala.

TOOMAS HENDRIK ILVES: Patsifistlik rahulolu
Oleme aastaid kuulnud küsimust: kas meil on üldse võimalik end kaitsta, kui mõnel teisel riigil on relva all niisama palju mehi kui Eestis elanikke?
Kui kaua me suudaksime vastu panna või kas suudame üldse vastu panna, kui asi läheb tõsiseks? Ja üleüldse - me elame nüüd ju rahulikul ajastul, aina kasvavas heaolus, kus kaitsevägi ja sõjaväeteenistus näib kuuluvat anakronismide hulka.
Minu arvates näitab viimane aasta, et meil pole mingit põhjust laskuda patsifistlikku rahulolusse. Õigemini, meil pole põhjust arvata, et eestlasi ammusest ajast varitsenud ohud on pärast iseseisvuse taastamist kuhugi kadunud.
Kuni käesoleva aasta aprillini adusin kaaskodanike seas meeleolusid, mida võib hoomata ka 1930. aastate teise poole eesti kirjanduses. Meid valdas uinutav ohutuse tunne: nüüd, kui oleme astunud Euroopa Liitu, nüüd, kui oleme NATO liikmed, miks me peaksime üldse muretsema?

EERO MEDIJAINEN: "Pätsiaad" ei pääse võltsingutest? 
Mõni aasta tagasi ostis üks Eesti soliidne ajaleht tähelepanuväärse summa eest kirjutise, mille abil juurutati nn uut rahvuslikku mälu ja kummutati müüti Konstantin Pätsist kui "kangelasest".
Mainitud kirjutis toetus kahele olulisele teesile: Päts oli tihedates suhetes enamlastega (kui mitte lausa nende agendiks) ja ta sai selle eest Moskvalt suuri summasid.
Eesmärk saavutati ja siiani usub arvestatav osa eestlastest, et Päts oli eriti rahaahne ning riigireetur (rahvavaenlane!). Mõni usub sedagi, et ajaloost tuleb ja saab õppida ning Pätsi peab seepärast endist viisi postuumselt ja avalikult hukka mõistma. Lisaks tuleb tõmmata paralleele praeguste poliitikutega, et need teeksid vastavad järeldused.
Sama ajaleht ei näi leppivat, et nii ladusalt juurutatud müüdi alustalad seisavad savijalgadel - et mitte öelda võltsingutel. Maine parandamiseks on kasutusele võetud uued võltsingud, mis lõhnavad pigem küll avaliku laimu järele. Nii võis 22. juuni Postimehe anonüümsest (toimetuse seisukohta väljendavast?) kirjutisest lugeda: "Tartu ajaloolane Eero Medijainen kirjutas 1995. aastal, et kui Päts ei teinud 1940. aastal Nõukogude Liiduga teadlikku koostööd, siis seletab tema toonast käitumist raske haigus ja pidev viibimine uimastavate süstide mõju all."

AHTO LOBJAKAS: Afganistani küsimärgid
Vahetult pärast kahe Eesti kaitseväelase Afganistanis hukkumist ei ole aeg teha ülepeakaela otsuseid.
Tegemist on traagilise meeldetuletusega panustest, millega Eesti osaleb rahvusvahelises elus, ning vajadusest küsida, milleks on vaja nii suuri panuseid. Koos riikidega, kellega me end samastame ja püüame sarnaselt mõelda, on Eesti teinud maailmas teatud valikud. Osaleme sõjalise panusega Afganistanis, Iraagis, Lääne-Balkanil. Sarnaselt oma liitlastega ei tee me seda ei Darfuris, Tšetšeenias ega Myanmaris.
Afganistanis esindame me üht tõlgendust riigi probleemidest ja oma kohusest. Võitleme terrorismi, uimastikaubanduse, piirkondliku ebastabiilsuse vastu. Saadame sinna sõdureid arvestusega, et seda nõuab meilt liitlaskohus ettemaksuna või-malikeks mustadeks päevadeks.

REPLIIK: Tükike Nõukogude aega
Meie poliitikutele meeldib rääkida Eestist kui riigist, mis väärtustab vabadust. Selle all mõeldakse peamiselt majanduslikku vabadust. Vähem tähelepanu pööratakse üksikisikute põhivabadustele, sh neile, kes ei suuda seista iseenda eest piisavalt häälekalt.
Õiguskantsler Allar Jõks kritiseeris Ida-Virumaa Aa hooldekodu, kus inimesi hoitakse väidetava alkoholi kuritarvitamise tõttu kartserisarnases ruumis. On skandaalne, et hoolde(!) kodus hoitakse inimesi ruumis, kus hooldaja ei saa kinnipeetavaid isegi jälgida, et neile vajadusel abi osutada. Kuid süüdistada ei tule üksnes hooldekodu töötajaid, vaid kogu Eesti hooldekodude süsteemi, mis vaevleb kroonilise rahanappuse käes. Erinevalt paljudest Euroopa maadest pole meil sisse seatud hoolduskindlustustki, mis oleks lahendus rahanappusele.

JUHTKIRI: Hea ajastusega Saksa eesistumine
Saksamaa eesistumine sattus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti jaoks olulisele ajale, mis aitas kriiside järel mõlemad mäele. Aga õige napilt.
Nädalavahetusel murdis Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kaks aastat Euroopas valitsenud patiseisu ning avas tee põhiseaduslepingu ehk nüüdse nimega reformilepinguga edasiliikumiseks. Mäletatavasti kuulutas 2005. aasta Ühendkuningriigi eesistumisperiood pärast põhiseaduslepingu tagasi lükanud referendumeid Prantsusmaal ja Hollandis välja üle-euroopalise "mõttepausi". Kahel järgneval, Austria ja Soome eesistumisel polnud vajalikku poliitilist kaalu, et pingeid tekitava teemaga edasi minna.
Seepärast võib öelda, et Saksamaa eesistumine õigustas endale võetud ja talle pandud ootusi. Ning kahtlemata kinnitas läbirääkimised lõpule viinud Merkel oma kuulumist rahvusvahelise poliitika "raskekaallaste" hulka.

Demokraatiast Poolas
Rita Makarova (EPL 14.6) on mures demokraatia olukorra pärast Poolas. Veelgi enam, ta sisendab, et Eesti valitsus ning isegi meediakanalid võtavad Poolalt halba eeskuju. Olen autorile nende hoiatuste eest tänulik. Loodan, et ta jätkab oma kirjutistes Poola demokraatia puuduste väljatoomist. Soovitan, et ta keskendaks oma terava pilgu järgmistele Varssavist lähtuvatele püüdlustele ja ohtudele:
1. Katse luua Poolas eluaegset presidentuuri;
2. Kui mitte üheparteisüsteemi sisseseadmine, siis vähemalt ühe, eluaegse ametiajaga presidenti toetava partei domineerimine Poolas;
3. Mitteavalike telejaamade ja teiste sõltumatute meediakanalite elimineerimine;

Tantsupeolised jäid lõunasöögita
10 rühma täna Kalevi staadionil tantsupeoks harjutanud 2.-3. klassi lastest jäi täna lõunasöögist ilma, sest suppi ei jätkunud.
Korraldajad pakkusid lastele kompensatsiooniks 2 võileiba, aga selge see, et nii vähesest näljastele lastele kõhutäitmiseks ei piisanud, ütles tantsujuht Maie Orav Päevaleht Online'ile. Kaks tundi hiljem said näljased lapsed siiski oma supiportsu kätte.

Noor tantsupeoline sattus pealinnas liiklusõnnetusse
11-aastane poiss sattus täna õhtupoolikul Tallinnas Pinna tänava parkimisplatsil liiklusõnnetusse.
Esialgse info kohaselt sõitis peatuv buss kella 18.20 ajal bussi peale tormanud lastest ühel üle jalgade, teatas Põhja politseiprefektuur. Kiirabi viis poisi lastehaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Politsei ja korraldajad paluvad kõigil liiklejatel olla eriti tähelepanelikud laste suhtes. "Kindlasti räägime täna veel kord kõigile laste saatjatele üle, kui oluline on laste tormakust tagasi hoida, et vältida nende õnnetusse sattumist," sõnas liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänak.
Politsei on alates eilsest Tallinnas väljas täiendatud jõududega, mille põhitegevus on suunatud liiklusjärelevalvele.

Ilves kohtus USA kaitseministri ja kongressi liikmetega
Ameerika Ühendriikides visiidil olev president Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Pentagonis USA kaitseministri Robert Gates'iga ning kapitooliumil USA kongressi ja senati liikmetega.
Kohtumisel keskenduti pikemalt välismissioonidele, eriti mis puudutab Afganistani ja Iraaki, vahendas presidendi kantselei.
"Tänaseks on selge, et need, kelle arvates võiksid mõned riigid olla meile kauged ja meisse mittepuutuvad, ei mõista 21. sajandi maailma," ütles Ilves.
"Meie eesmärgiks on, et need riigid oleksid turvalised oma elanikele ega kujutaks ohtu teistele riikidele," toonitas Ilves. "See aga tähendab, et militaarsete lahenduste kõrval on olulised ka tsiviiltaustaga lahendused, mille kaudu oleks võimalik võita tavaliste afgaanide ja iraaklaste südameid ning toetust."
Gates avaldas Eestile kaastunnet seoses kahe kaitseväelase langemisega Afganistanis tänavu 23. juunil ning soovis haavata saanud kaitseväelaste paranemist.

Saks: Ždanoka üritus Europarlamendis kukkus läbi
Eesti Euroopa Parlamendi saadiku Katrin Saksa sõnul kukkus Läti saadiku Tatjana Ždanoka tänane üritus Brüsselis läbi.
Katrin Saksa sõnul oli kella viie ajal alanud üritusele lisaks korraldajate ja kolmele niinimetatud piinatule kohale tulnud veel kaks vene telekanalite esindajat, mõned luurajad, kes Saksa sõnul end diplomaatideks nimetavad, ning mõningad üritusega seotud assistendid. Hommikuti olevat üritusele meilitsi ohtralt reklaami tehtud.
Üle 800st Euroopa Parlamendi liikmest ei olnud ürituse alguseks mitte ühtki kohal. Ka Eesti saadikud otsustasid üritusel kunstlikuks publikuks olemisest loobuda ning saatsid selle asemel oma assistendi infomaterjale jagama.
Saks ütles Päevaleht Online'ile, et kogu ürituse kestel käis aktsiooni kaemas kaks parlamendisaadikut, kellest üks oli Ždanoka fraktsioonikaaslasest baskide esindaja ning teine iiri kommunist.

Montenegro välisminister: Eesti on meile eeskujuks
2006. aasta juunis taasiseseisvunud Montenegro välisminister Milan Roćen ütles tänasel kohtumisel välisminister Urmas Paetiga, et Eesti majandusareng ja edukad reformid on Montenegrole igati eeskujuks.
Montenegros ametlikul visiidil olev Paet kinnitas, et Eesti kavatseb Montenegrot ka tulevikus toetada. Paeti sõnul tuleks luua ja süvendada otsekontakte ametkondade ja majandusringkondade vahel.
"Otsekontaktide kaudu saame jagada oma reformikogemust kõige otstarbekamalt," märkis Paet. "Samamoodi saavad majandusringkonnad operatiivselt vahetada infot näiteks investeerimisvõimaluste kohta."
Välisminister lisas, et Eesti on meelsasti valmis kaasa aitama ärisidemete edendamisele kahe riigi vahel. Järgmisel nädalal külastab Montenegrot esinduslik Eesti äridelegatsioon ning järgmise aasta kevadel on kavas korraldada Tallinnas Põhja-ja Baltimaade ning Balkani riikide ärifoorum.

Ligi: Afganistani ohvrid tekkisid õige missiooni käigus
Endine kaitseminister Jürgen Ligi leiab, et Eesti missioon Afganistanis on igati õigustatud ning selle lõpetamine seaks ohtu Eesti julgeoleku.
"Missioon kestab aastaid, sest tema põhjused pole ära kadunud," kirjutab Ligi oma ajaveebis. "Otsuseid, mis seaksid kahtluse alla Eesti julgeolekupoliitika stabiilsuse, ei tohi teha ega tehta ka sügisel," on Ligi veendunud. Endise ministir hinnagul on maailma riikide suhtumine suuresti missiooni toetav, mistõttu on eeldused rahvusvaheliseks julgeolekuks pigem paranenud.
"Ohvrite toomist on võimatu õigustada, aga nad on tekkinud õige missiooni käigus. Kas ja kui palju on Afganistani olukord paranenud, ei näe võitluse käigus," leiab ta. "Kindel, et Eesti on oma mainet kõvasti tõstnud ning meie sõjavägi on teine kui enne."
Ligi sõnul pole Eestis seni täheldatud ka Afganistani surmade küünilist ärakasutamist. "Opositsiooni suhtes peab lootma, et küsimus pole suvises laiskuses ning asi piirdub tavapärase kesknädalase ilkumisega," leiab ta.

Kiiruseületaja leidis end kolm tundi hiljem arestimajast
Harju maakohus määras Põhja prefektuuri taotlusel täna kiirust ületanud mehele neli päeva aresti.
Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna patrull peatas täna kella 13.05 ajal Harjumaal Vasalemma vallas Ranna teel sõiduauto Peugeot 307. Eramajade piirkonnas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h, mõõdeti 26-aastase Kristiani juhitud sõiduki kiiruseks 91 kilomeetrit tunnis, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
Kell 15 alanud kohtuistungil taotles Põhja prefektuur Kristianile karistuseks lühiajalist aresti, sest mehel oli sarnase rikkumise eest kehtiv karistus.
Kohus määras kihutajale neli päeva aresti Liiklusseaduse §74'22 lg 3 järgi, mis käsitleb mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis.

Ilves asetas Washingtonis esimese riigipeana pärja kommunismiohvritele
Toomas-Hendrik Ilves asetas täna pärja ligi sajale miljonile kommunistlike režiimide ohvrile, kellele pühendatud monumendi avas George Bush 12. juunil.
Memoriaali sihtasutuse juhataja Lee Edwards kinnitas Eesti Päevalehele, et Ilvesest sai niiviisi esimene riigipea pärast avamist, kes mälestusmärki külastas.
"Selles on midagi väga tähendusrikast. USA ei tunnustanud kunagi teie okupatsiooni ja allasurumist," kõneles ta. "Kui sobilik, et just Eesti president on täna siin."
Memoriaalis seisab postamendi otsas pronksi valatuna sama paberist demokraatiajumalanna, mille 1989. aasta Taevase rahu väljaku protestide ajal lömastasid Pekingis tankid. Hiina juhib 65 miljoni hukkunuga ka kaugelt kommunismiohvrite edetabelit.
Mälestusmärk läks maksma 900 000 dollarit, millest kaks kolmandikku koguti eraannetustest. Talle koha otsimine võttis Washingtoni ruumikitsikuse tõttu aastaid, kuid praegune asukoht on muljetavaldav: sealt avaneb üks paremaid vaateid USA Kongressile Kapitooliumimäel.

Politsei palub abi kadunud naise leidmisel
Põhja politseiprefektuur otsib 1976. aastal sündinud Angelat, kes kadus oma kodust Paunkülas 24. juuni õhtul.
Naine on 160 cm pikk, kõhna kehaehitusega, tumedate silmade ja pikkade sirgete pruunide juustega, teatab politsei pressiesindaja.
Kodust lahkudes oli Angelal seljas valge-lillakirju pikkade varrukatega sportlik pluus, jalas sinised teksapüksid ja punased spordijalatsid.
Kõigil, kel on informatsiooni Angela kohta, palutakse helistada Põhja prefektuuri telefonil 612 4611 või politsei üldnumbril 110.

Pärnu rannas kadus 19-aastane tüdruk
Lääne politseiprefektuur otsib ööl vastu jaanipäeva kella 2-3 vahel Pärnu rannas kadunuks jäänud 19-aastast Maris Järve.
Maris Järv on 162 - 163 cm pikk, saleda kehaehitusega. Ta on pikkade, poolde selga langevate tumedate juustega.
Kadunuks jäädes kandis tüdruk pruunikasrohelist jakki, heledat (võimalik, et valget) pluusi ja jalas siniseid teksapükse. Kaasas olid tal hele käekott ning mobiiltelefon.
Neiu ei ole ilmunud ei koju ega tööle.
Kõigil, kes omavad Maris Järve asukoha kohta informatsiooni, palutakse sellest teada anda kas politsei lühinumbril 110 või Pärnu politseiosakonna telefonidel 444 6607 või 444 6641.

Kohus vabastas kolm rahutustes osalenud noorukit süüst
Harju maakohus vabastas täna massirahutustes osalenud kuuest Eesti noormehest kolm süüst.
Kohtunik mõistis õigeks Mihkel Milistveri, Kunnar Alevi ja Maario Tahvinovi, vahendas Kuku raadio.
Kohtuniku hinnangul on nende tegevus ehk politseinike eest ära jooksmine käsitletav väärteona, mistõttu pärast kohtuotsuse jõustumist antakse nende materjalid otsustamiseks politseile.
Kohus mõistis kuriteos massilise korratuse ajal süüdi Artur Kiviku ning karistas teda kahe kuu pikkuse šokivangistusega. Alates 27. aprillist vahi all olnud noormees vabaneb vanglast kolmapäeval.
Kohus mõistis süüdi ka Sven Anniko karistades teda tingimisi üheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga, kohus määras Raido Tannile 3000-kroonise trahvi.

Kuulihaavaga mees jooksis haiglast minema
Laupäeva õhtul 23.juunil toimus Harjumaal Maidla külas vahejuhtum, mille tagajärjel viidi Ääsmäe-Hageri teelt Mustamäe haiglasse kuulihaavaga 24-aastane Vladimir.
Haiglas selgus, et meest oli jahipüssist alaselja piirkonda tulistatud, ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu Päevaleht Online'ile.
Meedikud teatasid mehest politseile, kuid enne viimase kohalesaabumist otsustas mees haiglast põgeneda.
Lisaks ei jõudnud meedikud kannatanu seljast kuuli välja opereerida.
Politsei alustas Vladimiri vigastada saamise asjaolude uurimiseks kriminaalmenetluse.

Ansip avaldas toetust Bosnia ja Hertsegoviinale
Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Bosnia ja Hertsegoviina peaministri Nikola Spiriciga - arutati ELi ja NATO küsimusi.
Kohtumisel kinnitas Ansip Eesti toetust Bosnia ja Hertsegoviinale Euroopa Liitu ja NATOsse astumisel ning tuletas meelde sõprade ja toetajate rolli Eesti astumisel ELi ja NATOsse, teatas valitsuse pressiesindaja. Eesti toetab NATO avatud uste poliitika jätkamist.
"Riia tippkohtumisel kutsuti teid rahupartnerlusprogrammiga ühinema. See oli tunnustus teie kaitsesektoris tehtud reformide eest," ütles Ansip.
Homme külastab peaminister Eesti kaitseväe üksust ESTGUARD-3, mis peagi lahkub riigist ja on seega viimane Bosnia ja Hertsegoviinas teeniv jalaväeüksus.

Veronika Dari väidetav tapja muutis kohtus oma ütlusi
Täna jätkunud kohtuprotsessil koolitüdruk Veronika Dari tapjate ja endise Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi juhi Tiit Ottise tapmiskatses süüdistavate üle muutis päästikule vajutanud noor narkomaan Dmitri oma seniseid ütlusi.
Eesti Päevalehe reporter Signe Kalbergi sõnul alustati tänasel istungil kahtlusaluste ülekuulamisega ning esimesena sai sõna Dari tapmises omakasu motiivil süüdistatav Dmitri Štšerbakov (18).
Erinevalt varasematest ütlustest teatas Štšerbakov täna, et tal kästi Ottist vaid hirmutada, mitte tappa. Noormehe sõnul otsustas ta tulistada omaalgatuslikult, kuid tema eesmärk ei olnud tappa.
Ta selgitas, et varasemate ütluste lausumisel oli tema soov kergemat karistust saada, kuid nüüd soovib ta tõe jalule seada.
Narkomaania küüsi langenud noort "palgamõrvarit" ootas väidetavalt pärast ebaõnnestunud tapatööd tappev üledoos.

Pärnumaal hukkus mullapinnase alla jäänud mees
Pärnumaal Tori vallas hukkus esmaspäeva õhtul kraavi kaevanud ning pinnase varingu alla jäänud mees.
Häirekeskus sai teate õnnetusest Tori vallas Kõrsa külas eile õhtul kell 19: 04.
Raske savine pinnas oli mõne meetri ulatuses inimesel peale kukkunud, päästjad tõid pinnase alla jäänud mehe välja, kuid tema elu päästa ei õnnestunud.
Kraavi sügavus ulatus õnnetuskohas üle 2 meetr ja laius oli ligi 1 meeter.

Päästjad avastasid Lääne-Eesti ööklubides tuleohutuse puudujääke
Lääne Politseiprefektuur ja päästekeskus tegid möödunud nädala lõpus reide Läänemaa ööklubidesse ning leidsid, et tuleohutuse koha pealt on mõnelgi pool vajaka.
Politseinikud ja tuleohutusjärelvalve ametnikud tegid kontrollkäike klubidesse just ajal, mil need olid külastajatele avatud, kuna tulemused erinevad korralise ja ootamatu kontrolli puhul üsnagi palju.
Väljapääsud peavad olema kogu aeg ligipääsetavad ja kergesti avatavad. Kontrolliti ka tulekustutusvahendite olemasolu ning töötajate pädevust ohuolukorras käitumise osas.
Kontrolli tulemusel algatati kaks väärteomenetlust, suuremad rikkumised olid seotud evakuatsioonipääsude tõkestamisega.

Naine röövis Valgas 4-aastase lapse
Valgas röövis esmaspäeva õhtul naine hoovis mänginud 4-aastase poisi, kelle politsei paari tunni jooksul üles leidis ning vanematele üle andis.
Valga politseijaoskonna pressiesindaja Marge Kohtla sõnul teatati kella 21.45 ajal politseile, et Valgas Jaama puiesteel läks paar tundi tagasi ühe maja hoovist kaduma 4-aastane laps.
Politsei tegi kindlaks, et lapse viis endaga kaasa 1972. aastal sündinud naine. Kuna naine oma korteri ust ei avanud, kutsuti kohale päästeteenistus, kes sisenes korterisse. Kohtla sõnu avastatigi korterist röövitud laps, kes anti üle vanematele ja toimetati kontrolliks haiglasse.
Ringkonnaprokurör Milvi Väin ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist olid lapse ning perekonna jaoks võõra naisega.
Lapsega on prokuröri kinnitusel kõik korras ning viibib täna juba lasteaias.

Eestisse saabub Euroopa Parlamendi asepresident
Kolmapäeval saabub Eestisse kahepäevasele visiidile Euroopa Parlamendi (EP) asepresident Mechtild Rothe, kelle üks võtmevaldkondi on Euroopa energiapoliitika.
Rothe on EP sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige ning töötab parlamendis aastast 1984, teatas Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.
Eesti visiidi käigus külastab Rothe jaanuaris avatud Euroopa Liidu maja ning kohtub riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga.
Tallinnast suundub Rothe edasi Riiga.

Elliste rabapõlengul avastati kümme tulekollet
Esmaspäeval avastati juuni alguses süttinud Elliste rabas kümme uut tulekollet.
Tulekolded avastasid päästjad eile tuleluure käigus. Õhtuks said kolded likvideeritud.
Rabapõleng sai alguse 9. juuni pärastlõunal.

Toivo Maimetsast sai taas Tartu linnavolikogu liige
Tartu valimiskomisjoni otsusega taastuvad tänasest Toivo Maimetsa volitused linnavolikogu liikmena.
Linnavolikogu pressiesindaja teatel lahkus volikogust asendusliige Mihhail Lotman.
Toivo Maimetsa volikogu liikme volitused olid vastavalt tema avaldusele peatatud alates eelmise aasta 15. septembrist.

Saaremaale luuakse miniloomaaeda
Lümandas Kipi-Koovil avab sealse matkakeskuse pererahvas peagi miniloomaaia, kus külastajatele näidatakse nii omi eestimaiseid loomi kui ka kaugemalt pärit elukaid. Viimased asukad - eesel ja kaks laamat - saabusid tallu möödunud neljapäeval.
Matkakeskuse perenaise Esta Alevi sõnul on mõte oma väikesest loomaaiast peas keerelnud juba mõnda aega. Esimesed loomaaia jaoks võetud elajad olid kitsed. "Kõige eksootilisem on kameruni kits, pisike ja must," rääkis Alev ajalehele Oma Saar.
Uued Hollandist pärit rohusööjad koduloomad on mõeldud ikka silmarõõmuks, kuigi jaksavad kanda ka päris kogukaid koormaid. "Laama kannab ära 50 kg, eesel 60-70 kg," selgitas uute asukate hooldaja perepoeg.
Esta Alev andis mõista, et plaanis on soetada veelgi eksootilisemaid loomi, kuid majanduslikel põhjustel seda lähiajal ei tehta. Näiteks toob ta keskmiste autodega ühes hinnaklassis oleva kaameli.

Porkuni hõberemmelgad on ohtlikud
Porkuni kaitsealused remmelgad on mädanenud, terved puuharud on kukkunud järve ning häirivad kohalikke elanikke.
Praeguseks on kunagisest kolmest looduskaitsealusest üksikpuust alles vaid kahe hõbepaju säilmed, hinnanguliselt poolteist puud, mille mõned harud on veel rohelised ja täies elujõus, kirjutab Virumaa Teataja.
Kohalik elanik Ellen Sepp ütles end sellest aru saavat, et puud on looduskaitse all ning neid ei saa maha raiuda. "Kuid keegi peaks puude eest ikkagi hoolt kandma ning koledad ja mahakukkunud oksad ära koristama. Seda ei saa teha külainimene, siin on ikka traktorit vaja," rääkis Sepp.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialisti Riina Pomerantsi ütlusel asuvad kaitsealused hõberemmelgad eramaal, kuid kuuluvad looduskaitse alla. "Oma maa peal toimuva eest peab vastutama eraomanik, kuid looduskaitsealal on teatud kitsendused," lausus Pomerants.

Viljandi hotell tahab poisikeste pärast okastara ehitada
Grand Hotel Viljandi on hädas klientidele mõeldud parklas pahandust tegevate lastega ja kavatseb nende eemal hoidmiseks rajada vangilaagrit meenutava turvapiirde.
"Meid sunnib selleks hädavajadus," nentis hotelli suhtejuht Mart Salumäe ajalehele Sakala ning loetles, mida poisikesed Lossi tänav 31-c asuvas kvartalisiseses parklas korda on saatnud. "Plats on pidevalt täis plastitükke ja muud prahti, nad mängivad seal jalgpalli, mis võib autodele viga teha, alajaama tuulutusrestid lõhuti ära ning kliente ja meie töötajaid sõimatakse."
10. juuni öösel langes huligaanide ohvriks uunikum, poole sajandi eest valmistatud Mercedes, mille salongi pääsemiseks oli lõhutud juhipoolse ukse kolmnurkne klaas. Turvakaamera lindistuselt on näha, kuidas umbes 14-aastased poisid auto telliskiviseinast eemale veeretavad ja selle siis hooga vastu müüri lükkavad.

Pärnumaal kujundavad maalihked üha enam kaldajoont
Ühes muistendis kaob talu pulmalistega mürinal maa sisse, kuid selline silmapiirilt kadumise kartus valdab Pärnu ja Sauga jõe äärsete majade omanikkegi, sest seal võib pinnas nagu suusamäel jalge alt minema sõita.
Viimane suurim maalihe toimus mai keskel Tammiste külas Pärnu jõe kaldal, kus naabri ehitustegevuse tõttu vajus kolme kinnistu ulatuses nõlv viie-kuue meetri kõrguselt ligi 80 meetri pikkuses, kirjutab Pärnu Postimees.
Maalihkeid on esinenud ridamisi nii Pärnu, Reiu, Sauga kui Audru jõe alamjooksul.
Teadlased soovitavad lihkeohtlikel lõikudel ehitushimulistel arvestada sellega, et savipinnase korral võib looduslik maalihe tekkida kuni 50 meetri kaugusel jõe veepiirist. Inimtegevuse lisandudes tuleb aga väga ohtlikuks pidada ala kuni 70 meetrit jõe veepiirist.
"Uutes elamurajoonides, kus krunt piirneb jõega, peab iga krundiomanik tellima ehitusgeoloogilise uuringu ja vastavalt sellele ehitise vundamendi projekteerima," räägib Aas. Ta täpsustab, et krundiomaniku kohustus on see sellepärast, et arendaja ei tea, millist maja krundiomanik tahab.

Paide linnakodanikud sattusid häbiposti
Paide linnavalitsus süüdistab mitut inimest oma prahi vedamises ühisgümnaasiumi prügikonteinerisse, kuid asjaosalised kinnitavad, et see on laim, ja nõuavad linnajuhtidelt avalikku vabandust.
Eelmisel nädalal ilmunud Paide Linnalehe artiklis on kirjas kolme auto registrinumber, väidetavalt on nende autodega veetud prahti Paide ühisgümnaasiumi konteinerisse, kirjutab Järva Teataja.
Neist ühe autoga sõidab paidelane Jane Kiristaja, kes kinnitas, et viis ühisgümnaasiumi juures asuvasse paberjäätmete konteinerisse vanapaberit, mitte pole prahti kooli prügikasti sokutanud.
Paide linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Anti Annus ütles, et tal on ühe inimese kirjalik tunnistus, et nägi, kuidas kõnealustest autodest pandi prügi kooli konteineritesse.
Annus märkis, et linnavalitsus arutab teemat lähiajal ja siis selgub, kas ja kuidas kelleltki vabandust paluda.

Afganistanis hukkunute pered saavad 1,5 miljonit
Pärast 1. jaanuaril jõustunud kaitseväeseaduse muudatust makstakse igale hukkunud sõduri perele võrdse suurusega hüvitist.
Selle aasta algusest ei sõltu hüvitis enam hukkunu palgast, vaid on kõigile võrdne - 150 Eesti keskmist palka. Muudatuse kiitis heaks eelmine kaitseminister, riigikogu liige ja rahanduskomisjoni esimees, kirjutab SL Õhtuleht.
Jürgen Ligi, kelle sõnul oli selleks kaks põhjust: esiteks saavad sõdurid nüüd missioonil rohkem päevaraha kui palka, ja teiseks tekkisid varem hüvitise maksmisel liiga suured erinevused sõltuvalt sõduri palgast, auastmest ja piirkonna riskikoefitsiendist.
"Leidsime, et elu, ehkki rahas mõõdetamatu, ei saa olla hinnatud mitu korda erinevalt." Ligi viitab, et 2004. aastal hukkunud Andres Nuiamäe ja Arre Illenzeeri perele makstud hüvitised erinesid kordades.

Prostituutide nõustaja: ministeeriumi õppefilm on topeltohtlik
Prostituutide psühholoogilise nõustaja Eda Mölderi hinnangul kannatab kohalik prostitutsiooniäri praegu tüdrukute põua all, mistõttu on koolidesse saadetud üliliberaalse sõnumiga "õppefilm" topeltohtlik.
Haridusministeerium tolereerib õppefilmi silti kandvat prostitutsiooniteemalist filmi, mida rida organisatsioone peab kooli sobimatuks, kirjutab Postimees.
Prostituutide psühholoogilise nõustaja Eda Mölderi hinnangul näitab film koos kaasas käiva raamatuga stamparusaamasid, ei vaata probleemi sügavuti ega kirjelda tagajärgi.
"Seal pole, mille eest ennast hoida. Samuti ei kirjelda ta ühtegi meetodit, kuidas noori neide värvatakse lõbustusasutustesse tööle," lausus Mölder.
Nõustaja sõnul on Eestis siiski saavutatud mingi tase, mis räägib, et need naised vajavad abi, mistõttu on hetkel sellest vallast lahkunud väga palju naisi ning turul on tekkinud tõenäoliselt auk.

Kohus mõistis julmad mõrvarid 13 aastaks vangi
Tartu maakohus mõistis 13 aastaks vangi kaks meest, kes joomakaaslast 17 korda noaga lõid ja tal kõri läbi lõikasid.
2005. aasta 8. novembril tarvitasid Aleksander (1985) ja Viktor (1978) Põlvamaal Räpina vallas Linte külas Viktori (1966) kodus alkoholi ja läksid temaga tülli. Viktori surnukeha leidis samas korteris elav ema, kirjutab SL Õhtuleht.
Kuna kannatanule oli tekitatud hulk noahaavu elutähtsatesse organitesse, leidis neljapäeval Aleksandri ja Viktori süüasja arutanud Tartu maakohus, et tegu on julmal viisil toime pandud tapmisega. "Protsess oli keerukas tõendamise aspektist, sest süüdistatavad ei ole end mõrvas süüdi tunnistanud ei kohtueelsel uurimisel ega kohtus," ütles Lõuna ringkonnaprokurör Ülle Hõrak SL Õhtulehele. "Aleksander väitis kohtus, et ta oli küll kannatanu kodus ja nad tarvitasid koos alkoholi, kuid mingit vägivalda ei olnud. Viktor eitas üldse, et ta viibis sel õhtul kannatanu juures."

Parklasse seisma unustatud autosid ähvardab romula
Parklasse unustatud sõidukid võivad lagunedes muutuda keskkonnaohtlikuks.
Teisaldatud autodele mitte järele tulnud omanikke ootab kohtutee, aastaid parklas seisnud sõidukeid, mille omanikke ei leita, aga lammutustöökojad.
Linnavalitsus koostas mitme ametkonna töötajatest koosneva komisjoni, kes selgitab välja parklas seismise tõttu keskkonnaohtlikuks muutunud sõidukid ja kohustab nende omanikke oma varale järele tulema.
Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Tiit Siimoni sõnul pole eriti suur võimalus, et pärast teisaldamist parklatesse seisma jäetud autode omanikke ei leita.
Siiski tuleb arvestada võimalusega, et linnal tuleb oma kuludega omanikuta autosid romulasse vedada.
"Igal sõidukil on vähemalt vanametalli väärtus, mis tavaliselt on samaväärne utiliseerimise kuludega. Kui sinna jääb vahe, siis tuleb linnal vastav kulu tõepoolest kanda," rääkis Siimon.

Liiklusõnnetused nõudsid pühade ajal neli inimelu
Politsei tabas pühade ajal roolist ühtekokku 221 alkoholijoobes sõidukijuhti.
Politsei registreeris sel nädalavahetusel üle 40 liiklusõnnetuse, milles hukkus neli ja sai vigastada üle 60 inimese.
Politsei avalike suhete juht Ain Parmas nentis, et jaanipäeva eel ja sellele järgnenud päeval jäi liiklusõnnetuste hulk võrreldes mullu sama perioodiga peaaegu samale tasemele. "Purjus juhtide süül toimus 13 vigastustega lõppenud liiklusõnnetust ning roolist tabati ühtekokku 221alkoholijoobes sõidukijuhti, keda oli kolmekümne võrra rohkem kui mullu," kirjeldas Parmas pühadeaega saatnud karmi statistikat. "Politsei pööras põhitähelepanu liiklejate ohutusele ja liikluseeskirjade rikkujate tabamisele ning kaasas järelevalveks ka lisajõude."

Kohus tühistas Dmitri Linterile määratud rahatrahvi
Harju maakohtu kohtunik Katrin Puhkason tühistas Öise Vahtkonna juhile Dmitri Linterile tehtud 2 100-kroonise trahvi, kuna tema hinnangul ei kogunud politsei väärteo menetluse alustamisel Linteri suhtes piisavalt tõendeid.
Ühtlasi tuleb lõpetada Linteri suhtes algatatud väärteomenetlus väärteotunnuste puudumisel.
Eelmisel aasta detsembris koostasid politseinikud Linterile kaks väärteoprotokolli: auto porise numbrimärgi eest ja selle eest, et hoolimata siseministri keelust korraldada avalikke koos-olekuid süütas Linter küünlad Kaarli kiriku kõrval kõnniteel ja avaldas seal ka oma meelsust Eesti Vabariigi vastu. Kokku määrati talle väärteomenetluse korras ligi 3000 krooni trahvi.
Linter loobus eelmisel istungil kaebusest, mis puudutas trahvi auto porise numbrimärgi eest. Küll aga jäi ta kindlaks seisukohale, et pole rikkunud avaliku koosoleku pidamise seadust, mistõttu tuleks tühistada talle tehtud 35 trahviühiku suurune trahv

President tunnustas noori kirjutajaid
Autasustamine "Püüan oma vanematele auku pähe rääkida, et läheksime Urvastesse elama," kirjutas Rocca al Mare kooli 4. klassi õpilane Grete Helena Kütt essees, mille ta saatis presidendi esseevõistlusele. Julged mõtted tõid Grete Helenale esikoha noorimas vanusegrupis, millest võttis osa 114 põhikooli õpilast. Koos täiskasvanute ja gümnasistidega oli 326 osalejat.
Tartu ülikooli eetikakeskuse, presidendi mõttekoja, ajakirja Akadeemia ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös korraldatud esseevõistlus on kavas muuta traditsiooniks. Kui tänavu oli esseevõistluse teema "Millises Eestis tahan ma elada?", siis tuleval aastal võiks president Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul olla esseevõistluse teema lõimumine Eestis.

Võidupüha paraadil Raplas vallutasid põngerjad sõjamasinaid
Tänavust õhuväe võimekusele pühendatud võidupüha praadi ilmestas naiskodukaitsjate ilus rüht ja kodutütarde reibas samm.
Selleks ajaks, kui Rapla Maarja-Magdaleena kirikus algas presidendi, riigikogulaste ja teiste kõrgete külaliste osavõtul jumalateenistus, olid Rapla ühisgüm-naasiumi staadioni kõrvale end rivvi sättinud tuletõrjeautod, õhuväe kopter Robinson 44, miinipildujad, haubits, soomukid ja õhutõrjekahur. Kõiki masinaid ja sõjariistu võis oma käega katsuda, sisse ronida ja trampides raua kõvaduses veenduda.
Õhutõrjekahuri juures ununes lastel nõuda jäätist või limonaadi. Rauast toolile istuma ning kange tõmbama ja nuppe vajutama soovis pääseda iga vähegi kaela kandev poisipõnn, isad vaatasid varjatud kadedusega kõr-valt ja uhked emmed jäädvustasid oma poegi koos kahurit valvava Tapa väljaõppekeskuse nooremveebli Petri Tedrekulliga. Kahuri kõrval teiba otsas oleva tahvlikese järgi kandis õhutõrjekahur nime Sergei.

Kooliõpilased levitavad YouTube'is videoid omavahelistest kaklustest
Psühholoog: video levitamine mõjub ohvri jaoks topelt-mõnitamisena.
Teismelised, aga kohati ka alla kümneaastased lapsed on hakanud ülemaailmses internetikeskkonnas YouTube kõigi huvilistega jagama isetehtud videoid eakaaslaste vahelistest kaklustest.
Näiteks ühes 1. juunil üles pandud videos on kamp "sõpru" ette võtnud ühe poisi, keda tema kukil istuv poiss igal võimalikul viisil lööb. Ülejäänud pealtvaatajad, sealhulgas varateismelisest tüdrukust filmija, elavad kaasa ja ässitavad takka. Kommentaariks kõlab: "Tee ta emaseks!" ja "Näkku, näkku!"
Samuti levivad samas YouTube'i portaalis juba eri kaklustest kokku monteeritud videod, mille ette on kirjutatud lausa seekordse osa järjekorranumber.

Sotsiaalministeerium saab augustist uue kantsleri
Senine kantsler Maarja Mändmaa hakkab
Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa lahkub ametist ning tema töö võtab üle praegune Valga haigla juht Riho Tapfer (34).
Sotsiaalminister Maret Maripuu läheb Mändmaa lahkumis-avaldusega valitsuse ette nelja-päeval ning teeb ühtlasi ettepaneku kinnitada 1. augustist sellele kohale Tapfer.
Nii Maripuu kui ka Mändmaa kinnitasid, et erimeelsusi neil polnud. "Tal on ees uus väljakutse ning ta hakkab juhtima sotsiaalministeeriumile kuuluvat AS-i Hoolekandeteenused," viitas Maripuu.
"Augusti esimene pool on ministeeriumis kollektiivpuhkus, teisel poolel algavad juba pingelised eelarveläbirääkimised rahandusministeeriumiga. On õigem, kui uus kantsler on end selleks ajaks jõudnud teemaga kurssi viia ja osaleb läbirääkimistes," põhjendas lahkumist Mändmaa ise.

Laulupeolised jõudsid eile Tallinna
Eesti Päevaleht jälgis piduliste kohalejõudmise saginat koos
Laululapsed ööbivad traditsiooniliselt suvepuhkusel koolimajades, eile külastatud kahes öömajas paistis kõik tõrgeteta sujuvat.
Hiiumaa laste ööbimispaika Tallinna Liivalaia gümnaasiumis olid "luurajatena" kohta ette valmistama saabunud Hiiumaa maavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Ermo Mäeots ja Suuremõisa põhikooli huvijuht Ruth Lille.
Kui bussid lastega saabusid, olid kõigil klassiruumidel sildid ustel, samuti said tähistuse ka garderoobid, mida kasutatakse rahvariiete hoidmiseks.
"Liivalaia tänava kool võttis meid väga sõbralikult vastu, mingeid probleeme küll ei ole. Nende poolt on uksel päevane valve. Omalt poolt on meil kaasas kaks Hiiumaa kaitseliitlast, kes majauksel ja majas endas korda peavad," rääkis Mäeots.

Üle mere: 148 noort Hiiumaa tantsijat ja 600 kompsu said ilusasti kohale
Kolm bussi said ootus-ärevil kümneaastastest tantsijatest ja nende kraamist tuubil täis.
Et jõuda pärastlõunal kell neli algavasse esimesse proovi, pidid 148 Hiiumaa noort rahvatantsijat eile hommikul ärkama enamasti kell kuus, sest tund aega hiljem tuli astuda bussi, mis viis sadamasse.
Kolme-nelja kompsu ja rahvariideid tirisid tulijad viis korda bussi-laeva, enne kui päästva klassiruumi uks Liivalaia güm-naasiumi koridori lõpust paistma hakkas.
Tallinna tulek algas juba pühapäeval, sest vanaema-vanaisa juurest oli vaja musi-kalli kaasa saada. Ja tugev tugi taskurahale. Ehkki kott oli juba mitu päeva pakitud, selgus hommikul, et vihmakeep oli välja jäänud. Sai seegi oma koha. Siis ruttu kompsud isa auto peale ja - kooli juurde. Veidi enne pool kaheksat võttis buss suuna Heltermaale.

Osavõtja kogemus: peoööd pole mõeldud ainult magamiseks
Nelja aasta tagusel laulupeol Kopli kandis koolis ööbinud Liis Jalakas kinnitab omast kogemusest, et laulupidude öödel ei saagi magada: nii palju jutte on tarvis rääkida ja hulk laule veel lisaks laulda.
Koolimajas sai otsitud kõige kõrgem ja üksildasem nurk, kus oma seltskonnaga aega veeta. "Mäletan, et püüdsin poistelt parmupilli õppida, aga sellest ei tulnud miskit välja. See on üks vahva, kuid keeruline vidin," kirjeldab Liis.
Liisi sõnul tutvuti kõigiga, sest oli selline õhkkond, et kõik on omad ja sõbrad. Ühel õhtul toimus Sõle koolimajas ka disko. "Sinna minnes eksisime ära ning võtsime takso, kuigi pärast tuli välja, et koolimaja asus meie ööbimiskohale väga lähedal," naerab Liis. Aga väga vahva oli, sest kõik noored ja vanad olid peol koos.

Bush toetas küberkaitse keskust Eestis ja kiiret viisavabadust
Eesti ja USA presidendi eilset kohtumist Valges Majas peetakse USA tugevaks toetusavalduseks küberrünnakute alla langenud Eestile - tegemist on ju esimese korraga, kui presidendid kohtuvad kahekesi ehk siis ilma teiste Baltimaade presidentideta.
Toomas Hendrik Ilves ja Eesti delegatsioon kohtusid lisaks George W. Bushile ka teiste USA juhtide, nagu asepresident Dick Cheney ning asevälisminister John Negropontega.
Kaks presidenti kinnitasid pärast kõnelusi tugevaid liitlassuhteid. Ühe keskse teemana olid kohtumisel kõne all hiljuti Eesti vastu suunatud küber-rünnakud. Bush kinnitas põhi-mõttelist toetust mõttele luua NATO küberkaitse keskus, mille üheks tõenäolisemaks asukohaks on märgitud just Eestit.

Karuks abistas politseid aprillirahutustel Jõhvis
Äärmiselt kohusetruu, vaikne, tema peale võis alati kindel olla - nii iseloomustasid Rakvere teatri inimesed teatri endist lavatehnikut ja autojuhti Jakot. Teatrirahvaga jäi tal pärast kaitseväeteenistusse asumist jutt, et tuleb teatrisse tagasi, kui militaarne elujärk saab läbi. Kaugeltki igaüht ei oodata niimoodi tagasi. Tema oli see, kes pani terve teatri 24. veebruaril, teatri ja riigi sünni-päeval, militaarmänge mängima.
Missioonitundega, distsiplineeritud mees, kes ei sallinud ebaõiglust ning rumalaid tegusid - nii iseloomustas kaitseliidu Viru maleva pealik Lembit Kerve. "Südamega eesti mees. Aprillisündmuste ajal, enne missioonile minekut, oli ta Jõhvis terve öö abipolitseinikuna väljas ning tal jäi selle eest kätte saamata kaitseliidu medal," lisas pealik.

Kalle Tornile sobis ülikond hästi
Tore ja lahtise peaga poiss oli, tuli Mõisakülast Tallinna polütehnikumi arvutiasjandust õppima - nii meenutas Kallet koolivend. Koos ühe sõbraga ta Mõisakülast 15-aastaselt Tallinna tuli, kuid sõber jättis kooli pooleli. "Korralik poiss, ülikonnas nägi hea välja," lisas koolivend.
Mõisaküla koolis mäletatakse Kallet kui vaikset, sümpaatset noormeest, kelles õpetajad ei osanud militaarerialale pühendunud meest ette näha.
"Ta pani alati naerma, temaga oli alati lõbus, ta oli SUPER inimene!!!!" nii ütles eile suhtlusportaalis Orkut sõbra kohta Ingrid.
Kalle väga lühikese elu osaks jäidki vaid koolid, kaitsevägi ja kolm missiooni Afganistanis.

Üks haavatutest jääb teenima, kolm tuuakse Afganistanist koju
Seni pole selge, millal jõuavad kodumaale kahe hukkunud kaitseväelase surnukehad.
Laupäevane lõunapaus Afganistanis Helmandi provintsis asuvas Sangini orus jäi viimaseks kahele Eesti kaitseväelasele, kes said surmavaid vigastusi mässuliste organiseeritud raketirünnakus. Kohe sai surma demineerimismeeskonna ülema abi seersant Kalle Torn (24) ning teel sõjaväehaiglasse suri vigastustesse ka demineerimismeeskonna autojuht nooremseersant Jako Karuks (33).
Kuidas täpselt sündmused lõunapausiks valmistunud Eesti üksuse lähistel arenesid, on praeguseni selgusetu, kuid esi-algsed raportid sõjapiirkonnast väidavad, et rünnak toimus 107- millimeetrisest raketiga. Samas rünnakus sai neli kaitseväelast haavata, neist kaks kergelt ja kaks raskelt.
Praeguseks on kaitsejõudude peastaabi andmetel kolm raketi-rünnakus haavata saanud kaitseväelast juba Suurbritannias, kuhu mehed peavad jääma seni, kui neid on võimalik Eestisse tuua. Üks kergelt vigastada saanud kaitseväelane soovib pea-staabi teavitusosakonna ülema Peeter Tali sõnul missiooni jätkata.

Iraagi ministri vahistamiseks väljastati kohtuorder
Õiguskaitseorganid Bagdadis on väljastanud orderi Iraagi valitsuse kultuuriministri arreteerimiseks, keda süüdistatakse terrorismis.
Iraagi politsei viis öösel läbi reidi kultuuriminister Asaad Kamal al-Hashemi kodus ja arreteeris vähemalt kuus sunni poliitiku ihukaitsjat, vahendab BBC.
Ministrit süüdistatakse ühe samuti prominentse sunni poliitiku Mithal al-Alusi kahe poja mõrvade tellimises 2005 aasta veebruaris.
Iraagi politsei usub, et Iraagi Islamistlikku parteisse kuuluv al-Hashemi viibib praegu välismaal, väidetavalt Jordaanias. Al-Hashemist sai Iraagi kultuuriminister 2006 aasta mais.
Iraagi valitsuse pressiesindaja Ali al-Dabbaghi sõnul väljastati vahistamisorder pärast kahe mehe "süüdistusi ja ülestunnistusi", kes viisid täide al-Alusi poegade tapmises. Mõlemad mehed tunnistasid, et tapmise korraldus tuli Asaad Kamal al-Hashemilt.

Chiraci võib oodata süüdistus võimu kuritarvitamises
Prantsusmaa endine president Jacques Chirac kutsuti uurijale tunnistusi andma seoses väidetavate süütegudega Pariisi linnavalitsuses töötamisega 1995. aastal.
Chiraci advokaat selgitas, et kuna enne presidendiks saamist 1995. aastal oli Chirac tavaline kodanik, siis on võimalik selle perioodi sündmuste suhtes tema kaitsealust ka üle kuulata ja isegi süüdistusi esitada, vahendab RIA Novosti.
Uurimise alla on võetud otsused, mis jäävad aega, mil Chirac oli Pariisi linnapea. Uurimine on juba tõendanud, et linnavalitsuses loodi tema juhtimisel fiktiivseid töökohti, et anda raha Chiraci parteikaaslastele.

Ahvenamaal kukkus mees üle laeva parda
Turust Stockholmi teel olnud laeval kukkus mees üle parda.
Teisipäeval Turust Marienhami kaudu Stockholmi teel olnud laeval Viking Amorella viibinud mees kukkus üle parda, teatab Yle24.

Poola juudid saavad Varssavi getosse muuseumi
Endisesse Varssavi getosse rajatavas muuseumis saab püsiekspositsioonina olema nii ülevaade juutide ajaloost Poolas kui natsi-režiimi kuritegudest ja holokaustist.
Muuseumi ehitamise algust tähistaval avatseremoonial osaleb Poola peaminister Lech Kaczynski ning sellega tähistatakse ka enam kui 1000 aastast juutide ajalugu Poolas, kirjutab BBC.
Enne Teist maailmasõda oli Poola koduks hinnanguliselt 3.5 miljonile juudile, kellest ligi 400 000 sunniti natside poolt elama Varssavi getosse ning paljud sealsetest elanikest tapeti sõjaajal natside poolt. Praegu elab Poolas hinnanguliselt 100 000 juuti.
Holokausti ajal tapetud ligi kuuest miljonist juudist ligi pooled neist olid pärit Poolast, kus asusid sõjaajal mõned natsi-Saksamaa kurikuulsad surmalaagrid nagu Auschwitz-Birkenau, Treblinka ja Sobibor.

Disneylandi lõbustuspargis suri tüdruk
Pariisi Disneylandi Ameerika raudtee atraktsioonil suri lõbusõitu teinud 14-aastane hispaanlanna.
Tüdruk kaotas teadvuse atraktsiooni ühes kõige kiiremas lõigus, kirjutab Le Figaro. Esialgsete andmete kohaselt suri tüdruk meditsiinilistel põhjustel.
Politsei alustas juhtumi osas juurdlust.
Kuu aega tagasi juhtus samas lõbustuspargis intsident noore makedoonlannaga, kes Space Mountain atraktsiooniga sõites tundideks kangestus.

The Sun: Iraani võitlejad tungisid Iraaki
Ajaleht The Sun teatas viitega Briti luureallikatele, et Iraani revolutsioonilise kaardiväe võitlejad tungisid üle Iraagi lõunapiiri.
Luureallika teatel paneb neid olukorra selline areng väga muretsema.
"Tegelikult tähendab see seda, et oleme väga lähedal sõjale Iraaniga, aga keegi ei taha seda ametlikult tunnistada," lisas allikas.
The Sun kirjutab ka sellest, et Briti radarid märkasid Iraagis Iraani helikoptereid.
Briti kaitseministeerium seda infot ei kinnitanud ega lükanud ka ümber, vahendas breitbart.com.

Raport: terrorism on moslemid USAs isolatsiooni jätnud
USAs avaldatud värskest uuringust selgub, et peale 2001 aasta terrorirünnakuid USAs on sealsed moslemid jäänud isolatsiooni, mis omakorda soodustab radikalismi levikut USA moslemite hulgas.
Raport leiab, et USAs on edasilükkamatu rahvuslik vajadus panna moslemid ja mitte-moslemid tegema koostööd, et võimaldada USA moslemitele võrdseid võimalusi osalemiseks nii USA ühiskondlikus- kui poliitilises tegevuses, vahendab Reuters.
Raporti kirjutanud 32 inimest, kelle seas oli nii akadeemikuid, poliitikuid kui ärimehi, leidsid, et viimati valitses USAs sarnane isolatsioon peale Teist maailmasõda, mil USA valitsus asus kokku koguma multikultuurses USA ühiskonnas elanud jaapanlasi, kaheldes nende lojaalsuses riigile.
Värske raport leiab, et kuigi paljud moslemid on hästi haritud ja mitmekülgsete huvidega, omades potentsiaali anda oma panus USA tsiviilellu, on nad sellest ikkagi kõrvale jäänud.

Lennu-show vaatajate peale kukkus helikopteri uks
Iirimaa linna Salthilli juures toimunud lennu-show käigus tuli Briti õhuväe helikopteri Merlin küljest uks ja vigastas kolme inimest.
Uks lendas küljest ligi 30 meetri kõrgusel, teatas Sky News.
Vigastatud viidi haiglasse ja arstide hinnangul on nende tervis stabiilne ja väljaspool ohtu.
Briti kaitseministeerium vabandas juhtunu pärast.

Inglismaad tabanud üleujutused sunnivad inimesi kodudest lahkuma
Inglismaal Lõuna-Yorkshire'is on viimase aja tohutute üleujutuste tõttu purunemas Ulley tamm, seni on hukkunud kolm inimest.
Kui mujal Inglismaal on vihmajärgne olukord taandumas, on Lõuna - Yorkshire'is uputuse tagajärjel hukkunud kolm inimest ning paljud põgenenud kodudest, teatab BBC.
Liigse veemassiivi tõttu Ulley reservuaaris on tammile tekkinud praod, mis inseneride sõnul võivad viia tammi purunemiseni. Tuletõrje pumpab hetkel vett veehoidlast välja, et vähendada survet tammile.
Hetkel on Hukkunud kolm ja evakueeritud ligi tuhat inimest. Lisaks on elektrita 13000 inimest.
Evakueeritud inimesed on kohalike võimude poolt paigutatud ajutistesse varjupaikadesse.

Al-Qaeda otsib Hamasiga ühist keelt
Osama Bin Ladeni asetäitja kutsus internetti postitatud audioläkituses islamistlikku äärmusrühmitust Hamas ühinema al-Quaedaga, peale rühmituse võitu Gazas Fatahi üle.
Bin Ladeni asemik Ayman al-Zawahiri hoiatas audioläkituses samuti Araabia riike kõikvõimalike katsete eest püüda võtta Hamasilt kontroll Gaza piirkonna üle, vahendab BBC.
Varem on al-Qaeda kritiseerinud Hamasi osalemise eest poliitilistes protsessides Palestiina aladel.
Hamasi juhid, kes järgivad al-Quaedaga võrreldes tunduvalt kaasaegsemat islamipoliitikat, on alati lükanud tagasi kõik al-Quaeda poolt tehtud ettepanekud.
Veel ei ole suudetud lõplikult kindlaks teha helifaili autentsus, kuid see oli postitatud internetilehele, mida on oma sõnumite edastamiseks kasutanud al-Quaedaga seotud rühmitused.

Ajaleht: valimiseelsed kired Venemaal tekitavad psüühikahäireid
Venemaa väljaanne Novõje Izvestija kirjutab, et inimeste psüühika kannatab valimiseelsel perioodil tõsiselt erakondade hüsteeria süvendamise tõttu.
Kõigepealt tekitab psüühikale kahju teadmatus ja parteide programmides sisalduvad lubadused midagi kiiresti muuta.
Poliitik Boriss Nadeždini sõnul ei teki muidugi hingerahu, kui telekas nädala vältel rääkida, et "kui praegu eliit vahetatakse, siis leib kaob, aga homme ründavad meid NATO armeed ja NATO tankid tungivad teie majja".
Tavaline hüüdlause, et "sinu häälest sõltub riigi saatus" võib vaimsest tasakaalust välja viia iga inimese. Mõnikord ei tule inimesed oma elugagi toime, rääkimata terve riigi eest vastutamisest.
Akadeemik Mihhail Litvaki sõnul kannatab neuroosi all ligi 85% Venemaa elanikkonnast. See on seotud probleemidega tööl ja perekonnas ning kui sellele lisada valimiseelset hüsteeriat, siis teravdab see psüühikahäireid.

Hamas on valmis Fatah'ga läbi rääkima
Endine Palestiina peaminister ja Hamasi liige Ismail Haniya teatas, et Hamas on valmis Fatah'ga tüliküsimuste osas lahendust leidma.
Kutse kahele Palestiina rühmitusele ühise laua taha istuda tuli Egiptuse presidendilt Hosni Mubarakilt, kes võttis sel teemal sõna nelja Lähis-Ida liidri kohtumisel, vahendab BBC. Hamasi liider teatas, et on nõus koheselt dialoogi alustama.
Sharm el-Sheikh'is toimuval kohtumisel osalesid Egiptuse president, Iisraeli peaminister Ehud Olmert, Palestiina president Mahmoud Abbas ja Jordaania kuningas Abdullah.
Iisraeli valitsusjuht ütles kohtumisel, et hea tahte märgina palub ta oma kabinetil vabastada 250 Fatah vangi. Iisraeli vanglates on hetkel umbes 10000 Fatah liiget.
Siiski on olukord pingeline ning rahukõnelused kahtluse all, kuni Hamas kontrollib Gazat.

FSB kinnitas MI6 agendi ülejooksmist
Venemaa föderaalne julgeoleku teenistus (FSB) kinnitas teadet, et üks Briti välisluure MI6 agent on nende poole üle tulnud.
FSB avalike suhete keskuse andmeil valdab üle tulnud agent, kelle nime ei avalikustanud, väga väärtsuslikku informatsiooni, vahendas newsru.com.
Väidetavalt nimetas ülejooksik Briti salaagentide nimesid ja neile antud ülesandeid ning viitas ka oligarh Boriss Berezovskile, kes avaldas korduvalt soovi temaga Iisraelis kohtuda.
FSB andmetel põhjendas endine Briti agent oma ülejooksmist sellega, et kartis oma elu pärast.
FSB väidab, et agent tuli nende poole üle vabatahtlikult, peale ärimees Andrei Lugovoi pressikonverentsi, kes jutustas kuidas MI6 püüdis teda aktiivselt värvata.
Briti võimud süüdistavad Andrei Lugovoid endise FSB agendi Aleksandr Litvinenko polooniumiga mürgitamises ning nõuavad Venemaalt tema väljaandmist.

ÜRO: Afganistani oopiumikasvatus on kontrolli alt väljas
ÜRO narkoraporti andmeil on vaatamata rahvusvahelise väekontingendi kohalviibimisele oopiumikasvatus Afganistanis kontrolli alt väljas.
Raporti andmetel pärineb enam kui 90% maailmaturul ringlevast illegaalsest oopiumist Afganistanist, eriti aga Helmandi provintsist, teatab BBC. Oopium on tooraineks heroiini valmistamisel.
Hoolimata rahvusvahelise väekontingendi kohalviibimisest on oopiumi kasvatamine viimaste aastatega veelgi jõulisemalt tõusnud.
Helmandi provints on piirkond, mille rahutagamismissioonil osaleb Suurbritannia vägede koosseisus ka Eesti üksus.

Britid kärbivad monarhi võimu
Suurbritannia poliitiline eliit võtab järjest valjemalt sõna monarhi poliitilise mõju vähendamiseks, mis jätaks talle veelgi selgemalt vaid esindusrolli.
Kui liberaaldemokraadid on alati olnud seisukohal, et monarh peaks täitma vaid esindusfunktsiooni, siis konservatiivide järjest tugevnev toetus sellele ideele on mõnevõrra üllatavam.
Monarhi võimupiirid on olnud Briti poliitikute seas vaidlusküsimuseks juba aastaid. Viimati kitsendati neid oluliselt valitsuse ettepanekul 2003. aasta lõpus, kui loetleti ja pandi kirja valitseja seni selgelt määratlemata õigused. Tollal tehtud muudatused seisnesid eelkõige monarhi poliitiliste õiguste andmises valitsusele, kes võib neid teostada parlamendi heakskiiduta.
Liberaaldemokraatide juht Menzies Campbell soovib oma avalikus kirjas tulevasele peaministrile Gordon Brownile, et riiki valitsev Tööpartei astuks samme kuninganna Elizabeth II poliitiliste ülesannete täielikuks üleandmiseks parlamendile. Campbelli sõnul on praegune kord ebademokraatlik ning vähendab riigi poliitilise süsteemi usaldusväärsust.

Varahommikuni veninud kõnelused lõpetasid EL-i järjekordse sisekriisi
Laupäeva varastel hommikutundidel edukalt lõppenud EL-i tippkohtumine näitas, et endiselt toimib printsiip, mille kohaselt ühendus areneb kriiside kaudu.
Siiski on raske üle saada tundest, et nii õnnestub asju edasi viia vaid teatud hulk kordi ja kaugel pole hetk, mil kriisid jäävad, aga tulemusi pole.
Viimaseid päevi EL-i eesistuja ohje hoidva Saksamaa liidukantsler Angela Merkel suutis Brüsselis 30 tundi kestnud kõneluste käigus veenda oma 26 kolleegi kokku leppima aluslepinguid kohendava valitsustevahelise konverentsi mandaadis.
Sisuliselt tähendab see, et liikmesriigid saavutasid põhimõttelise üksmeele, mida 2005. aastal Prantsusmaa ja Hollandi referendumil tagasi lükatud põhiseaduslepingust säilitada ja mida mitte.
Järeleandmised Londonile
Brüsseli kokkuleppega võitsid need jõud, kes soovisid pidureid edasisele lõimumisele. Põhiseaduslepingu ümberkehastusest kadusid nii "põhiseaduse" termin ise kui ka ametlikud viited EL-i sümboolikale.

Kihulased hirmutavad Hispaania väikelinnu
Kataloonia ja Aragóni väikelinnade läheduses levivate kihulaste hammustused on teinud Hispaania võimud murelikuks, kuna putukad põhjustasid mullu ainuüksi Kataloonias üle 2000 inimese haigestumise, kirjutas Briti päevaleht Guardian.
Kahe kuni kolme millimeetri pikkust parasiiti on tema sugulasest moskiitost raskem märgata. "Kui moskiito hammustab nagu neurokirurg sondiga, siis kihulane on lihunik, kes kraabib nahka ja paneb selle veritsema," ütles Ebro jõe keskkonnanõukogu liige Raul Escosa Hispaania ajalehele El Pais.
Mequinenze linnavolikogu liige Jesus Llop rääkis samale väljaandele antud kommentaaris, et tema 18-aastane tütar tuli viia nahaarsti ja allergoloogi juurde uuringutele, kuna hammustused olid tekitanud tüdrukul tosinkond kaheksa- kuni kümnesentimeetrist haava.

TAK tõstab bussijuhtide palku
Tallinna autobussikoondise nõukogu otsustas täna, et alates 1. septembrist tõstetakse bussijuhtide palku 10 protsendi võrra.
TAK-i nõukogu esimees abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on planeeritav palgatõus eelkõige vajalik selleks, et teiste transpordiettevõtetega konkurentsis püsida. Suuremate probleemidena märkis ta ära suure kaadrivoolavuse ning välismaale tööle suundumise, vahendas pealinna pressiteenistus.
Palgatõusu heaks räägib ka asjaolu, et Tallinna Autobussikoondise 2007. aasta viie esimese kuu majandustulemused olid planeeritust paremad.
TAK juhatuse esimehe Hugo Linholmi sõnul on paremad tulemused saavutatud täiendava töömahuga, kütuse kokkuhoiuga, bussijuhtide ületunnitöö vähenemisega ja reklaamitulu suurenemisega.
Abilinnapea Mutli sõnul plaanitakse seoses bussijuhtide palgatõusuga üle vaadata ka trammi- ja trollibussijuhtide palgad.

Tallinnas sündisid kolmikud
Kolmikute ema Ljudmila tõi tütred Ida-Tallinna keskhaigas naistekliinikus ilmale 18. juunil.
Ljudmila ja Olegi perre sündinud kolmikud on pere esimesed lapsed, vahendas pealinna pressiteenistus.
Pere saab kolmikute eest linnalt 100 000 krooni suuruse toetuse.
Mullu sündisid Tallinnas kolmed kolmikud. Tallinna Kolmikute Klubisse kuuluvad praegu 13 kolmikud ning üle Eesti on neid 35.

Homsest on liiklus Tallinna kesklinnas häiritud
Kümnenda noorte laulu- ja tantsupeoga seotud liiklusmuudatused hakkavad Tallinna kesklinnas kehtima kolmapäevast.
Tallinna pressiteenistuse teatel on 27. ja 30. juunil liikluseks suletud Staadioni tänav, Võistluse tänav ja Püssirohu tänav.
29. juunil ja 30. juunil on liiklus suletud Juhkentali tänaval
1. juuli hommikul kell 8 suletakse liikus Endla tänaval, Luise tänaval, Koidu tänaval, Tõnismäe tänaval, Hariduse tänaval, Kaarli pst, Harju tänaval, Müürivahe tänaval ja Vabaduse väljakul.
Rongkäigu ajal on 1. juulil alates kella 8.45-st orienteeruvalt kella 12.30-ni suletud liiklus marsruudil Vabaduse väljak - Pärnu mnt - Viru väljak - Narva mnt - Pirita tee (kuni Lauluväljakuni).
Narva maanteel Pirita tee ja Smuuli tee vahelisel lõigul suletakse liiklus 1. juulil kella 9.30 - 21.00.

Arvutijuhtimisega korter annab omanikule kontrolli
Korteriomanikud saavad edaspidi oma kodul ka veebi vahendusel silma peal hoida.
Järgmise aasta märtsis valmib Tallinnas esimene maja, mille korteriomanikel on pidev virtuaalne juurdepääs oma kodule ja võimalus ka kodust eemal olles sisse ja välja lülitada kütet, valgustust ja palju muudki.
Selliste automaatsete süsteemide kasutamise idees ei ole Landscape Investi projektijuhi Märt Mathiseni sõnul iseenesest midagi uut. Tänapäeval on enamikus moodsates büroohoonetes ja eramutes automaatne kütte- ja ventilatsioonisüsteem. "Kui varem oli probleemiks, et kõik need süsteemid on erinevad ja nende kasutamiseks on tarvis erinevaid juhtimisseadmed, siis meie eesmärgiks oli kõik need integreerida ühte süsteemi," selgitas Mathisen. Lisaks saab inimene kodunt väljas olles soovi korral veebi vahendusel oma elamisel silma peal hoida.

Tallinn saab 40 moodsat bussi
Tallinn saab 40 uut Scania normaalbussi, mis saabusid Tallinna esimese osana mullusest 65 bussi riigihankest, ülejäänud 25 bussi saab Tallinn järgmisel aastal.
Mugav sisenemine
Uued bussid on 31 istekohaga ning 57 seisukohaga Scania CL 94 Omnilinki normaalbussid. Bussidel on madal põrand ja sisenemiseks mugavalt laiad uksed, samas puuduvad bussidel esimesest ning teisest uksest sisenejatele astmed.
Turvakaamerad
Bussides on automaatne peatuste teadustamise häälsüsteem ja vaegkuuljatele oluline häälinfot dubleeriv elektrontabloo. Parema ohutuse ja turvatunde tagamiseks on bussid varustatud ka turvakaameratega.

Tuletõrjujatel pühade ajal 61 väljakutset
Jaanipäeva nädalavahetusel laekus Põhja-Eesti päästjatele 61 tulekahjuteadet, millest kahel juhul oli tegemist ka eluhoonete põlenguga.
Paarikümnel korral tuli Tallinna ja Harjumaa tuletõrjujatel välja sõita lõkete tõttu, millest kümmekond oli inimeste järelevalve all ning oht puudus. Ülejäänud juhtudel oli lõke süüdatud vales kohas või oli jäetud järelevalveta.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja sõnul oli paaril korral lõke süütajate kontrolli alt väljunud ning vaja läks päästjate abi. Viiel korral tuli päästjatel kustutada põlevaid kuure, saunu ja suvemaju, kahel juhul olid leekides eluhooned. Ühel korral tuli välja sõita omavalmistatud ilutulestikuvahenditest puhkenud põlengule.

Tallinna suundunud mees jäi jäljetult kadunuks
Narva politseiosakond palub abi jaanuarist alates kadunud 1976. aastal sündinud sillamäelase Sergei Rõssenkov'i asukoha kindlaks tegemisel.
Politseiosakonna pressiesindaja teatel sõitis mees tänavu jaanuaris Tallinna tööle ning tänaseni pole temast midagi teada.
Kõigil, kes teavad midagi fotol kujutatud meesterahva asukohast, palutakse politseiga ühendust võtta tel. 357 6054 või 110.

Teadlased: pingviinid elasid 36 miljonit aastat tagasi kõrbetingimustes
Kahe hiigelpingviini fossiilide avastamine paljastas, et pingviinid on arenenud seniarvatust kordi varem ning elasid tunduvalt soojematel aladel kui praegu.
Peruust avastatud fossiilide uurimisel jõudsid teadlasel järeldusele, et pingviinid olid 1,5 meetri kõrgused ning kaalusid inimesega sama palju, kirjutab The Guardian.
36 miljonit aastat tagasi elanud pingviinide niigi hirmuäratavale välimusele andsid toonust juurde veel võimsad tiivad, jäme käel ning 18 sentimeetrit pikk nokk. Teadlased andsid hiigelpingviinidele nimeks Icadyptes salasi.
Avastus on täielikult muutnud teadlaste senist arusaama pingviinide evolutsioonist. Seniste teadmiste kohaselt pärinesid esimesed pingviinid 10 miljoni aasta tagusest ajast.
Pingviinide vanus muudab ühtlasi arusaama pingviinide elukeskkonnast, sest koht, kust pingviinid leiti, meenutas 36 miljonit aastat tagasi Atacama kõrbe.

Raudteelaste streik oleks liigne vastutulelikkus tööandjale
Raudteelased ei tea, mis neid ees ootab - koondamine või midagi muud, võttis raudteelaste mured täna kokku raudteelaste ametiühingu juhatuse esimees Oleg Tšubarov.
Tšubarovi sõnul seisavad Narva ja Muuga jaamad tühjalt, kaubaveod on vähenenud ning töötajatel ei jätku tööd. Kaotajaks on raudtee ning Eesti majandus tervikuna.
Kui nii jätkub, siis ootab raudteelasi Tšubarovi sõnul augustis-septembris ees suur koondamisoht.
Raudteelaste pahameele põhjuseks on peale Pronksiööd halvenenud Eesti-Vene suhete tõttu vähenenud kaubaveod, millest saadava tulu kahanemine nende töökohti otseselt ohustab. Teatas ju ka Eesti Raudtee mõni aeg tagasi kulude kokkuhoiust, seda nii investeeringute kui töötajate arvelt.

Baltic Property Trust ostis neljanda Selveri kinnistu
Baltic Property Trust (BPT), millele kuulusid seni Tallinnas Merimetsa Selveri, Torupilli Selveri ja Valga Selveri supermarketid, ostis juunis ka Tartus Sõbra Selveri kinnistu.
Sõbra Selveri igapäevast tegevust tehing ei mõjuta, teatas ettevõte.
"Meil on Selveri kui ankurrentnikuna tekkinud väga konstruktiivsed koostöösuhted juba mitmel pool Eestis, jätkame nüüd seda partnerlust," ütles BPT Asset Management Eesti tegevjuht Indrek Hääl.
Eestis rohkem kui 1,4 miljardi krooni väärtuses varasid haldav BPT Asset Management teatas möödunud kuul ka ühe Tallinna suurima, umbes 35 000 ruutmeetrise nn Tolarami ärikompleksi ostust Mustamäel.
"Baltic Property Trustil pole vähimatki kahtlust, et investeeringud ärikinnisvarasse Eestis on vägagi perspektiivikad ning otsime jätkuvalt ja pidevalt uusi objekte," ütles Hääl.

RM: jooksevkonto defitsiit suurenes esimeses kvartalis veelgi
Jooksevkonto defitsiit ulatus selle aasta esimeses kvartalis ligi 18 protsendini SKPst.
Jooksevkonto puudujääk oli ligi kolmandiku võrra suurem kui mullu esimeses kvartalis, saavutades oma kõrgeima taseme maksebilansi statistika kogumise algusest saadik 1993. aastal. Puudujäägi süvenemine tulenes eelkõige kaupade bilansi defitsiidi suurenemisest.
Kaupade ja teenuste bilansi puudujääk kasvas esimeses kvartalis enam kui 12 protsendini SKPst. Defitsiidi suurenemise põhjuseks oli kaupade ekspordist kiiremini kasvav import, kuigi veebruaris-märtsis märgatavalt vähenenud mineraalse kütuse ja elektroonikaseadmete väljavedu kärpis ka samade toodete sissevedu. Teenuste bilansi ülejääki kergitasid veoteenused, seda tänu madalale võrdlusbaasile - aasta tagasi vähenes külma ilma tõttu oluliselt masuudi ja põlevkivi vedu Venemaalt.

Hansa Investeerimisfondid sai uued fondijuhid
Hansa Investeerimisfondide uuteks fondijuhtideks saavad Enn Metsar ja Otto Vaarmann.
Hansa Investeerimisfondide senine aktsiaanalüüsi juht Enn Metsar asub alates 13. juulist juhtima Hansa Ida-Euroopa aktsiafondi ja portfellihaldur Otto Vaarmann Hansa Ida-Euroopa kinnisvarafondi, teatas Hansapank.
Varem neid fonde juhtinud ja alates 2003. aastast Hansa Investeerimisfondides töötanud Alvar Roosimaa teatas oma soovist töölt lahkuda.
Uued fondijuhid on töötanud Hansa Investeerimisfondides alates 2005. aastast. Metsar on
omandanud Carnegie Mellon University's USAs avaliku halduse ja juhtimise magistrikraadi. Vaarmann on lõpetanud Estonian Business Schooli rahvusvahelise ärijuhtimise, majandusarvestuse ja rahanduse eriala.

Edelaraudtee jõudis kasumisse
Riigisisest reisirongiliiklust korraldav Edelaraudtee teenis eelmisel aastal 234,2 miljoni krooni suuruse käibe juures kaks miljonit krooni kasumit.
Aasta varem oli Edelaraudtee käive 201,2 ning kahjum 9,5 miljonit krooni, teatas ettevõte.
Eelmise aasta käibest moodustas riiklik tellimus 152, piletimüük 39,5 ja kaubavedu 41,6 miljonit krooni. Muud tulud olid kokku 1,1 miljonit krooni.
2005. aastal moodustas riiklik tellimus 137,4 miljonit krooni, piletimüük 33,5 miljonit ja kaubavedu 28,9 miljonit krooni.
Eelmisel aastal teenindas Edelaraudtee kokku 1,9 miljonit reisijat. Selle aasta esimese viie kuuga on Edelaraudtee teenindanud üle 777 000 reisija. Kogu tänavuse aasta reisijate arvuks prognoosib Edelaraudtee kaks miljonit inimest.
Riigisisest reisirongiliiklust korraldav Edelaraudtee teenindab reisijaid Tallinn-Viljandi-Pärnu, Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tartu-Valga ja Tartu-Orava suundadel.

Atria koondab tootmise Leedust Eestisse
Atria kontsern koondab Atria Baltikumi tootmistegevuse Eestis asuvasse Valga tehasesse.
Atria teatel Leedus Vilniuses asuva tootmisettevõtte töö lõpetatakse ja tehas suletakse hiljemalt selle aasta augusti lõpuks.
Atria Venemaa ja Baltikumi direktor Juha Ruohola sõnul on Atria tegevus Leedus toonud kahjumit ja sealne turupositsioon on liiga väike - umbes 3%.
"Eestis on majandus- ja kaubanduskeskkond soodsam, mistõttu Atria tähelepanu ja investeeringud Baltikumis koonduvad Eestisse," lausus Ruohola.
Atria Baltic müügidirektor Riina Aamisepa sõnul hakkab Valga Lihatööstus kogu Balti turgu varustama.
Leedu tehases kaotab töö 139 töötajat. Tootmine jätkub maksimaalselt augusti lõpuni, juuni lõpuks laekunud tellimused tarnitakse klientidele kokkulepitud ajal. Vilniuses asuv tehase kinnistu on Atria omanduses. Atria uurib võimalusi kinnistu ja sellega seotud territooriumide müügiks. Tehase sulgemine toob umbes kahe miljoni euro ehk üle 30 miljoni krooni suuruse ühekordse kulu.

Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte uus direktor on Ando Leppiman
Alates 21. juunist asus Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte direktorina ametisse endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kütuse- ja energiaturu talituse juhataja Ando Leppiman (32).
Ettevõtte teatel jätkab senine Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte juhataja Raimo Pirksaar tööd tehnikajuhina.
Eesti Energia Taastuvenergia ja koostootmise valdkonnajuht Toomas Niinemäe ütles, et tal on hea meel Ando Leppimani otsuse üle võtta vastu Taastuvenergia Ettevõtte direktori ametikoha väljakutse.
"Taastuvenergeetika on kiiresti arenev valdkond kogu Euroopa Liidus. Ka Eesti Energia üheks strateegiliseks eesmärgiks on koostootmise ning taastuvenergia projektide arendamine," selgitas alternatiivenergeetika arendamiseks loodud Taastuvenergia Ettevõte eesmärki. Ta lisas, et omades sügavaid teadmisi energeetika valdkonnas ning pikaajalisi töökogemusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning teistes pädevates ettevõtetes, toob Ando Leppiman kindlasti lisaväärtust Eesti Energiale tervikuna ning lööb kaasa taastuvenergia arendamis ja kasvus Eestis, iseloomustas uue direktori töötausta Toomas Niinemäe.

Moody'se raport: Eesti majandus tundub olevat ülekuumenemas
Reitinguagentuur Moody's avaldas täna iga-aastase aruande, milles Moody'se riigiriski üksuse asepresident Kenneth Orchard ütleb, et Eesti majandus tundub olevat ülekuumenemas ning eurole üleminek 2011. aastaks on ebatõenäoline.
Kuumenemisele viitab kiire SKP reaalkasv, millele annab hoogu eratarbimise ja investeeringute suurenemine. "Kõrge inflatsioon ja vähenev tööpuudus aitavad kaasa palkade jõulisele kasvule, mis ohustab riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kiire laenukasv, varade hoogne hinnatõus ning jätkuvalt kasvav jooksevkonto puudujääk viitavad majanduse tasakaalustamatuse süvenemisele, mis võib juhul, kui seda ei pidurdata, ohustada makromajanduslikku stabiilsust," ütles Orchard.
Samas tõi Moody'se raport esile, et agentuuri antud praegused reitingud on tõestuseks Eesti edukast majanduse stabiliseerimisest ning struktuursest ümberkujundamisest siirderiikide hulgas.

Väinamere Liinid teenindas jaaniajal ligi 64 000 reisijat
Väinamere Liinid teenindas jaanipäeva nädalavahetusel kolmapäevast esmaspäevani Kuivastu-Virtsu liinil 45 654 reisijat ja 14 510 sõidukit ning Rohuküla-Heltermaa liinil 17 821 reisijat ja 5020 sõidukit.
Ettevõtte teatel suuri muutusi reisijate veos võrreldes eelmise aastaga ei olnud.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on jaanipäevaks saartele reisijad hakanud oma reisiaegu hajutama ning jaanipäevaaegne reisiperiood kestis Lääne-Eesti ja mandri vahelistel laevaliinidel tänavu ühtlaselt kolmapäevast esmaspäevani.
"Reisijatearvu hajutatus, broneeringumahtude vähendamine ning kõikide laevade operatiivne töö võimaldas vältida ülipikkade järjekordade tekkimist ning üldjärjekorda kiiremini teenindada. Tänavu oli jaanipäevaaegne liiklus laevaliinidel oluliselt sujuvam ja rahulikum kui varasematel aastatel. Seda näitab ka reisijate tagasiside," lausus Hiiuväin.

Majandusaasta aruande esitamiseks aega nädala lõpuni
Äriühingutel ja sihtasutustel, kellel langevad majandus- ja kalendriaasta kokku, on majandusaasta aruande esitamiseks aega kuni 30. juunini.
Justiitsministeerium soovitab mugavust ning viimastel päevadel tekkivaid järjekordi silmas pidades esitada majandusaasta aruanded elektroonilisel teel, mida saab teha netiaadressil.
Elektroonilisel esitamisel piisab, kui selle esitab üksainus registrisse kantud esindusõiguslik isik: juhatuse liige, täisosanik, likvideerija või pankrotihaldur. Kui aruanne on auditeeritud, lisab aruandele oma elektroonilise kinnituse ka audiitor.
Lisaks elektroonilisele võimalusele saab aruannet saata tavapostiga või tuua kohtu registriosakonda kohapeale. Justiitsministeeriumi teate kohaselt pole Harju maakohtu registripiirkonda kuuluvatel ettevõtjatel enam võimalik aruannet jätta registriosakonnas postkasti - aruanne tuleb anda üle vastuvõtusekretärile.

Värske kartuli suurem hinnalangus tuleb juulis
Hoolimata krõbedast 45-kroonisest kilohinnast jooksevad inimesed värskele kodumaisele kartulile tormi, suuremat hinnalangust on oodata juuli keskel, mil lettidele jõuab suurtootjate kaup.
Tartu turul lõppes kodumaine värske kartul eile juba pärastlõunal ning seda hoolimata tõsiasjast, et müüjatest ei häbenenud keegi kilogrammise koti eest 45 krooni küsida, kirjutab Postimees.
Laheotsa talu peremehe Johannes Valgu sõnul peaks nende värske kartul müügilettidele jõudma juuli keskel - umbes selleks ajaks peaks hinnad praegusest ka mitu korda madalamad olema, sest saak valmib selleks ajaks suuremal osal tootjatest.
Valgu hinnangul jäävad tänavu kartuli hinnad mullustele alla, sest ilm on kasvatajaid soosinud ning saagid tõotavad tulla korralikud.
Odavamalt saab turgudelt ja poest juba praegu imporditud värsket kartulit, mille maitse ei ole paljude hinnangul võrreldav kodumaise kaubaga.

Bussisõidu kallinemise tõttu hakkavad reisijad eelistama rongisõitu
Bussifirmad lubavad kulude kasvades tõsta osa liinide piletihindu viis kuni kümme krooni.
"Eelistan kindlasti rongiga sõitmist, kui bussipiletite hind jätkab tõusmist," kinnitab Tartu ülikooli tudeng Kair Käsper, kes sõidab iga nädal Tallinna ja Tartu vahet.
"Tallinna-Pärnu, Tallinna-Kuressaare ja Tartu-Pärnu liinidel peame tõstma lähitulevikus hindu viie-kümne krooni võrra, et püsida konkurentsis," selgitab bussifirma SEBE liinidirektor Väino Moor. Kuigi bussipileti hind on viimase kahe aasta jooksul tõusnud enim teenindatud liinidel keskmiselt 30%, nendivad nii SEBE, MK Autobuss AS-i kui ka GOBusi esindajad, et paratamatult peab tõstma lähitulevikus hindu, kuna kulutused kasvavad. Nii SEBE, GOBus kui ka MK Autobuss AS tõstsid maikuus bussijuhtide palka.

Eesti Post jättis suurkliendile sajad tuhanded kroonid alles
Juunikuus muutis Eesti Post osa regioonide postiindekseid, et teha inimestele kirjade kättetoimetamine mugavamaks ja kiiremaks. Ettevõtete jaoks, kes impordivad kaupa ja peavad varustama tooted tõlke ja maaletooja infoga, tõotas muutus kalliks maksma minna.
Näiteks AS Würth, kes tarnib Saksamaalt tööriistu ja kemikaale, oleks olnud sunnitud toodete etikettidel sisuliselt ühe numbri muutmiseks kulutama 150 000 krooni.
AS-i Würth mure ning ajakirjanduse jätkuv huvi tõi kaasa Eesti Posti juhatuse otsuse jätta suurkliendile kehtima vana sihtnumber 75301.
"Juhatuse otsusest tulenevalt jääb teile kehtima sama sihtnumber ning pole vajadust teha muudatusi etikettidel ja blankettidel, s.t täiendavaid lisakulutusi sellega ei kaasne," teatas Eesti Posti suurkliendisuhete osakonna juhataja Luule Trummar AS-ile Würth.

IT-spetsialistidest on ettevõtetes suur põud
Hoolimata sellest, et 2006/07. õppeaastal lõpetas Eesti kõrg- ja rakenduskõrgkoolides IT-eriala kokku umbes 640 nimetatud valdkonna spetsialisti, töötas neist hinnanguliselt 90 protsenti juba kooli kõrvalt.
Seega lisandub tänavu tööturule täienduseks vaid umbes 60 uut kõrgharidusega IT-spetsialisti.
Eesti organisatsioonid, mis praegu vajavad uuringute andmetel 400 koolitatud spetsialisti, saavad rahuldatud vaid 15% oma lisatööjõu vajadusest.
Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) tegevjuht Jüri Jõema märkis, et kõigi Eesti ja ka Euroopa Liidu IT-sektori kohta korraldatud uuringute kohaselt on kvalifitseeritud kaadri nappus valdkonna üks põhiprobleeme. "Vaadates tänavuste IT-erialade lõpetajate kohta koostatud statistikat, on mul keskkoolilõpetajatele vaid üks sõnum: edasiõppimisvõimaluste vahel valides otsustage IT-erialade kasuks, sest lisaks huvitavale ja perspektiivikale ametile on teile praktiliselt garanteeritud tasuv töökoht," rääkis Jõema.

Väo elektrijaam lubab pakkuda odavamat soojust kui Iru
Eile lõhkamistöödega alanud elektrijaama ehitus lõppeb 2008. aasta detsembris.
Ligi miljard krooni maksev Väo elektrijaam hakkab tootma nii elektrit kui ka sooja. Aastas kavatsetakse Väo elektrijaamas toota puidust ja turbast umbes 180 GW taastuvelektrit. Aastas põletatakse ligikaudu 7000 kuupmeetrit puiduhaket.
Väo elektrijaama rajava OÜ Digismart juhatuse liige Andres Taukar rõhutas, et uus jõujaam on keskkonna- ja tarbijasõbralik. "Meie toodetud "rohelise elektri" ostab ära Eesti Energia vastavalt seadusele hinnaga 115 senti kilovatt-tund," tutvustas äriplaani Taukar. "Ja seda mahus, mis toodetakse puiduhakkest. Soojuse müüme Tallinna Küttele. Kindel on see, et saame pakkuda odavamat sooja kui praegu pakub lasnamäelastele Iru elektrijaam, mis töötab Vene gaasil."

Eesti film "Zen läbi prügi" valiti Karlovy Vary festivalile
Lisaks Ilmar Raagi "Klassile", mis linastub Karlovy Vary võistlusprogrammis, valiti laupäeval algava filmifestivali kõrvalprogrammi ka Asko Kase lühimängufilm "Zen läbi prügi".
Film on valitud festivali kõrvalprogrammi Forum of Independents, kus linastub sel aastal 32 filmi. Programmi auhinna Independent Camera paneb välja Tšehhi Televisioon.
"Zen läbi prügi" on lühifilm noormehest, kelle elus on täidetud kõik tänapäeva sotsiaalse ideaali nõudmised. Tal on hea töö, piisavalt raha, ilus auto, moodne kodu ja kaunis tüdruk. Väliselt on kõik korras, ent sisemuses on Noormees muutunud ideaalide orjaks. Heaolu on pimestanud tema meeled. Kuid saatus ei tunne sotsiaalseid ideaale ning ühel päeval lammutatakse tema senine maailm tükkideks. Süttib katastroofide ahel, millest noormees paaniliselt pääsu otsib.
Filmi tootis RUUT. Operaator on Meelis Veeremets ja produtsent Artur Talvik. Filmi peaosa mängib Aarne Soro.

Pädastes esietendub Vanemuise "Võimalik kohtumine" 
Muhumaal Pädaste mõisa pargis esietendub reedel, 29. juunil Vanemuise teatri suvelavastus, Paul Barzi elegantne komöödia "Võimalik kohtumine".
"Seda kammerlikku näidendit on maailmas lavastatud umbkaudu 120 korral," ütles Vanemuise draamajuht Sven Karja, "kuid mul pole andmeid, et seda oleks varem tehtud vabas õhus. Sellist julgustükki söandasime ette võtta vaid seepärast, et meil oli võtta Eesti kõige kogenum vabaõhulavastaja Raivo Trass, kellel on ette näidata paljud varasemad lavastused Reiu jõe ääres ja mujal Eestis."
"Võimaliku kohtumise" tõlkis Maarja Jakobson, lavastab Raivo Trass ning kunstnikutöö teeb Vanemuise peakunstnik Kristiina Münd. Osades Aivar Tommingas, Raivo E. Tamm ja Ao Peep. Etendustel musitseerib Tartu Keelpillikvartett.
Muusikamaailma kaks suurkuju, ühel ja samal 1685. aastal sündinud Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel, ei kohtunud tegelikult mitte kunagi. Pädaste vabaõhulaval toimuv on näitekirjaniku fantaasia vili - ehkki kõik see oleks võinud ju ka Leipzigis 1747. aastal just täpselt niiviisi juhtuda.

Documenta - sada hajusat päeva
Eestist on Kasseli Documental aktiivselt käidud viimased 20 aastat. Nõukogude ajal teati Documentast sama vähe kui Sa~o Paulo biennaalist.
Enam oldi kursis kolmanda suurnäituse, Venezia biennaaliga. Seda juba tükk maad varem, sest N Liidu paviljonis esinesid ka Eesti kunstnikud, mõned graafikud eesotsas Raul Meelega saatsid postiga sinna privaatselt oma töid. Erinevalt Veneziast Kasselis Documental rahvuslikke esindusi pole ning kahjuks pole peakuraatorid kordagi sinna valinud Eesti kunstnikke. Nüüdsel Documental torkas silma, et oli Ida-Euroopa ja Venemaa, endise Jugoslaavia, eriti palju aga Aasia kunstnikke. Vaadatakse lihtsalt üle Balti riikide peade.
Kadunud maali tagasitulek
Kasseli Documenta asutati 1955. aastal ja see toimub iga viie aasta tagant. Tänavune oli kaheteiskümnes. Esimese Documenta peamiseks ülesandeks oli tõsta sakslaste rahvuslikku eneseteadvust ja näidata maailmale, et Saksamaa on taas maailma kunstiriik. Documenta pidi ka sakslaste jaoks rehabiliteerima modernismi klassikud (Picasso, Kandinsky jt) ja kunsti, mida Hitleri ajal tunti "mandunud kunstina". Sealt alates on Documenta keskendunud nüüdisaegse kunsti peavooludele, kuigi ei puudu ka tagasivaated (nagu seekordki).

Morgan Freeman kehastub Nelson Mandelaks
Hollywoodi näitleja Morgan Freeman asub mängima endist Lõuna-Aafrika presidenti filmis "Inimfaktor".
Tänaseks 70-aastane Freeman on lisaks Mandela rolli täitmisele ka filmi "Inimfaktor" kaasprodutsent, mis põhineb kirjanik John Carlini samanimelisel romaanil, kirjutab BBC.
Filmi tegevus leiab aset 1995 aastal Lõuna-Aafrikas toimunud ragbi MMi ajal, kus riigijuht Mandela kasutab ära toimuvat turniiri, et leevendada mustade ja valgete vahelisi pingeid.
Filmis "Miljoni dollari tüdruk" parima kõrvalosa täitmise eest Oscari võitnud Morgan Freeman kinnitas, et tal on suur au mängida 88-aastast Nelson Mandelat, kes pani ameti maha 1999 aastal.
Freeman lendas eelmisel aastal Lõuna-Aafrikasse, et arutada filmiprojekti endise presidendi Nelson Mandela endaga.

Aerosmith õpib kontserdiks eesti keelt
Aerosmithil on kavas 5. juulil A. Le Coq Arenal toimuval kontserdil suhelda publikuga eesti keeles. Ameerika rokkbänd küsis Tallinna kontserdi korraldajatelt üle kümne fraasi tõlkeid ja nende foneetilist transkriptsiooni.
"Tere õhtust" ja "tänan" - nende sõnadega piirdubki tavaliselt maailmatähtede sõnavara selle maa keeles, kus esinetakse. Reeglina paluvad bändid teatud sõnade tõlget vahetult enne lavale minekut. Aerosmith aga saatis nimekirja lausa 15 fraasist juba poolteist kuud enne kontserti. Lisaks eestikeelsele tõlkele palus bänd Tallinna sõu korraldajatelt ka sõnade foneetilist transkriptsiooni.
"Tõlget tehes ja kirjutades foneetilist transkriptsiooni, otsustasime salvestada Aerosmithi jaoks ka helifaili, et bändil oleks ilmekas näide, kuidas seda või teist sõna või fraasi eesti keeles hääldatakse. Kui hästi Steven Tyler ja tema meeskond õppetunnid omandasid, saab selgeks juba järgmisel neljapäeval, 5. juulil A. Le Coq Arenal," rääkis Aerosmithi kontserdi peaprodutsent Peeter Rebane.

Surva viib orjade koori laulupeole
Lauluimede meister Hirvo Surva paneb Viinistus neljahäälselt laulma matsirahvast näitlejate koori, et nood "Eesti asja" etendusel esimesele üldlaulupeole jõuaksid.
Hirmunud pilgud ekslevad laval, kui kõlab tõdemus: eestlase ja sakslase laps sünnib sabaga. Tünni veerel pekstakse mats Toomast Krimuna külast. Too varastas paruni püksid, sest … kõht oli tühi. Matsi karjed kõlavad üle suvesumeda Viinistu. Tundub, et koos karjetega sünnivad imed. Esiteks ehmatavad karjed poolele teele kohvitassiga käe, siis panevad paigallennule kajaka ning viimaks sunnivad vaikima kiimaselt näuguva kõutsi poe veerel.
Nii kaunilt ja meloodiliselt kõlavad karjed üle kunstimuuseumiga kaluriküla. Justkui harjutaks keegi, keda parasjagu läbi hakklihamasina aetakse, Mozarti Öökuninganna aariat. "Aah, aah, aaaah," lendab piitsaplaksude vahel üle küla. Viimane kui mööduja saab aru: nii võib peksa saades karjuda vaid laulurahva, s.o eestlase poeg. Esimene üldlaulupidu aastal 1869 ei ole kaugel…

Internet: aadressilt www.ferryhalim.com/orisinal
Internet: aadressilt www.ferryhalim.com/orisinal leiab 59 eri mängu. Enamiku mängude tegelasteks on väiksed armsad loomad, kes hüppavad, lendavad, jooksevad või ujuvad. Mängude keerukus on vastav "vana kooli" elektronmängudele, kus hunt lippas edasi-tagasi, et püüda korvi sisse mune. Ainult ilusam ja värvilisem.

Korvpall: BC Kalev/Cramo pääses ULEB-i karikasarja
Tänavuste Eesti meistrivõistluste finaalis Tartu Ülikool/Rockile alla jäänud BC Kalev/Cramo sai õiguse uuel hooajal kaasa teha Euroopa tugevuselt teises klubide karikasarjas ULEB Cup.
Tartlased jäid seniselt 24 klubilt 54-le laienenud sarja ukse taha, kuna ei suutnud täita võistluspaigale esitatavaid nõudeid, vahendab Sportnet.ee.
25 riigi klubid loositakse üheksasse kuueliikmelisse alagruppi eeloleval laupäeval, 30. juunil Itaalias Jesolos. Osalejate seas on 10 oma riigi meistermeeskonda, 10 finalisti ja 19 poolfinaali jõudnud klubi.
Varasematest aastatest on mõne eurokarika võitnud Riia ASK, Badalona DKV Joventut ja Bosna, ULEB-i karikasarja võitjast osalevad Valencia Pamesa, Jeruusalemma Hapoel ja Moskva Dinamo.
Lisaks Eestile on selle sarja uustulnukad veel Bosnia ja Hertsegoviina, Tšehhimaa, Montenegro, Šveits ja Ukraina.

Video: Londoni Arsenal jäi ilma Thierry Henryst
Mart Poomi endine koduklubi Londoni Arsenal jäi ilma oma suurimast väravakütist Thierry Henryst.
Prantsumaa koondise 29-aastane ründaja siirdus kosmilise rahasumma eest Hispaania meistrivõistluste hõbedameeskonda Fc Barcelonasse, vahendasid TV3 "Seitsmesed uudised".

Üliõpilaste VIII suvemängude parim oli sisekaitseakadeemia
Suvemängude ajaloo napima võidu sai sisekaitseakadeemia, kellele see oli juba viies karikavõit.
Sel korral oli neile kuklasse hingamas aga kolm kõrgkooli. Vaid ühe punkti kaugusele jäi seekord esmakordselt suurema seltskonnaga osalenud Tallinna ülikooli võistkond. Kolmanda koha punktid teenis välja Tallinna tehnikaülikool 129 punkiga, kellest omakorda jäi maha Tartu ülikool vaid kahe punktiga. Reaalses karikakonkurentsis olid ka kaks väga hästi komplekteeritud väiksema kõrgkooli võistkonda: Tartu lennukolledž kogus 105 ning Tartu tervishoiukõrgkool 103 punkti, vahendas Sportnet.ee.
Punktiarvestuse seis oli järgmine:
1. SKA 137
2. TLÜ 136
3. TTÜ 129
4. TÜ 127

Wõro Rolleril võistleb olümpiavõitja Frode Estil
Reedel toimub Võru kesklinnas 8. korda rullsuusavõistlus Wõro Roller, mida külastavad sel aastal olümpiavõitja Frode Estil Norrast ning tänavuse Tartu suusamaratoni võitja Jerry Ahrlin Rootsist.
Võistlus toimub Võru kesklinna tänavatel marsruudil Vabaduse-Jüri-Tartu-Lembitu ning finišiga Vabaduse platsil. Põhisõidu pikkus on 8,5 km (13 ringi). Sellele eelneb 1,3 km (2 ringi) pikkune proloog, mille tulemuste põhjal pannakse paika põhisõidu stardikohad (5 m vahedega).
Aastal 2004 oli Eesti paremikule esmakordselt konkurentsi pakkumas välismaine tippsuusataja - Vasaloppeti võitja Anders Aukland Norrast. 2005. aastal osales maailmameister Pietro Piller Cottrer. Aastal 2006 olid stardijoonel kolm värsket Torino OM medalisti - lisaks Andrus Veerpalule kahekordne sprindikuld Björn Lind Rootsist ning suusamaratoni pronks Mihhail Botvinov Austriast.

Maret Ani pääses Padovas põhiturniirile
TENNIS:
Kvalifikatsiooniturniiri kolmandas ringis alistas eestlanna tasavägise kohtumise järel 6: 4, 5: 7, 6: 2 maailma 516. reketi itaallanna Corinna Dentoni, vahendab Sportnet.
Põhiturniiril neljanda asetuse saanud Ani vastaseks on avaringis 21-aastane sloveenlanna Tina Obrez (WTA 789). Ani teeb kaasa ka paarismängus koos Uus-Meremaa tennisisti Marina Erakoviciga (WTA 181). Avaringis kohtutakse Venemaa paariga Marina Skvortsova-Inna Sokolova.

Veerpalu läheb taas lõikuslauale
Andrus Veerpalul ei õnnestunud põlvelõikust vältida. Järgmise nädala reedel heidab ta operatsioonilauale, kus doktorid Toomas Tein ja Eero Hyvärinen ta põlve ning lisaks ka hüppeliigest puhastavad.
Veerpalu põlvehäda on jätkuv. Põletik ei taha taanduda mingil moel. Doktor Tein planeeris maikuuks lõikuse, sest raviseansid Saksamaal ja Horvaatias ei andnud tulemusi, kirjutab SL Õhtuleht.
"Kroonilise ülekoormuse puhul operatsioonita ei pääse," tõdes Tein ja lisas, et põlvest tuleb põletik nii-öelda välja loputada. Siis selgub ka täpsemalt, millised kahjustused põlves on, sest kompuutertomograafia põhjalikku pilti ei anna, kuigi näitab, et midagi hullu lahti pole.
Mai keskel käis Veerpalu Salzburgi manuaalterapeudi Mohamed Khalifa kliinikus ravil ning naastes selgus, et lõikus tuleb edasi lükata. Oli isegi väike lootus, et operatsioon jääb sootuks ära.

Tarmo Kikerpill ühines taas Slupski Czarniga
Üks TÜ/Rocki liidreid Tarmo Kikerpill mängib uuel hooajal taas Poola korvpalliliigas.
Tänavuste Eesti meistrivõistluste finaalseeria kuuenda mängu lõpuminuteil kaugvisetega BC Kalev/Cramo selgroo murdnud ja Tartu Ülikool/Rocki tiitlini vedanud Kikerpill teavitas eile lõuna ajal Emajõelinna klubi, et ühineb Poola meistriliiga meeskonnaga Slupski Czarni.
Samas klubis pallis hiljuti 30-aastaseks saanud Kikerpill ka üle-eelmisel hooajal Poola meistrivõistluste pronksmedalit võites.
"See oli mulle kerge otsus," lausus pärast Rocki juhtide Riho Illaku ja Harry Lembergi ning mänedžer Meelis Pastakuga kohtumist Czarniga üheks hooajaks lepingu allkirjastanud Kikerpill. "Olen rahul, sest pea ees vette hüppamist ei tule. Korra olen ju Slupskis juba mänginud."

TVMK säilitas edasipääsulootuse
Võõrsilt väravateta viigiga naasnud TVMK hellitab lootust pääseda Intertoto teise vooru.
Pühapäeval pidas eurolahingu maha esimene Eesti klubi - Tallinna TVMK leppis Soomes Intertoto karikasarja esimeses voorus väravateta viiki Espoo klubiga Honka.
Soome päevalehe Helsingin Sanomate sõnul kuulus mänguline ülekaal selgelt Honkale, TVMK pühendus rohkem kaitsetööle. Ka soomlaste treener Mika Lehkosuo ütles lehele, et väravavõimalustest neil puudu ei tulnud. "Olime agressiivsed, meie söödumäng oli hea ning tekkis mitu head võimalust juhtima minna. Jätsime siiski euroväravate löömise järgmisse mängu," rääkis Lehkosuo.
Mõlemad loodavad
Eelmisel hooajal Honkas pallinud TVMK poolkaitsja Sergei Terehhovi sõnul klappis Lehkosuo hinnang kohtumise esimese poolajaga. "Esimese poole nad mängisid tõesti paremini, lõid kaks väravamomenti. Kuid teine poolaeg oli päris võrdne, ka meil olid mõned võimalused. Muutsime oma mängu neist lähtuvalt ning ei lennanud enam nii väga peale," lausus Terehhov.

Jaanson ja Endrekson jätkavad? 
Pühapäeval Amsterdami sõudmise MK-etapil võidutsenud Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson jätkavad esialgu kahepaadis. "Esiteks otsustati, et praeguses olukorras jätkavad Jaanson ja Endrekson kahepaadis," edastas tiimi eilsel koosolekul viibinud alaliidu juht Jaan Tults. "Teiseks tahtsid mehed, et kokku kutsutakse ümarlaud, kus arutatakse võimalikult tugeva neljapaadi moodustamist. Praeguse seisuga lähevad Jaanson ja Endrekson Luzerni MK-etapile siiski kahesel."

Kanepi: kõik tuli väga hästi välja, nii serv, tõrje kui ka tagajoonemäng
Kaia Kanepi pääses mainekal Wimbledoni tenniseturniiril esmakordselt teise ringi.
Eile lõuna ajal Inglismaal kallanud vihma tõttu kaks ja pool tundi väljakule pääsemist ootama pidanud Kanepi alistas kõige prestiižikama suure slämmi turniiri avaringis Saksamaa esindaja Tatjana Maleki 6: 1, 6: 4.
"Kõik laabus väga hästi - serv, tõrje, tagajoonemäng... Nõrku kohti mu mängus ei esinenudki!" rõõmustas 22-aastane Kanepi.
"Avasetis tegutsesin agressiivselt, serv õnnestus eriti hästi. Niipea, kui võimalus avanes, panin vastase kohe surve alla," lisas maailma edetabelis 58. kohta hoidev Eesti esitennisist.
Teises setis suutis WTA Touri pingereas 87. positsioonil paiknev Malek (19) kosuda, kuid Kanepi säilitas kiire põrkega muruväljakul enesekindluse lõpuni. "Ühtki ärakukkumist mu mängus ei olnud," selgitas eestlanna. "Murul on oluline just servi õnnestumine - pikki pallivahetusi ju ei näe."

Üheksa "oleksit" ehk kuhu kadus see pool punkti? 
Eesti kergejõustiku mees- ja naiskond jäid ka järgmiseks aastaks mudaliigasse.
Eesti meeskond võitles Taanis Odenses kergejõustiku Euroopa karikavõistluste teises liigas edasipääsu eest kuni lõpuala 4 x 400 m teatejooksu viimaste meetriteni, kuid pidi seal alla neelama valusa 12-sajandikulise kaotuse. Kokkuvõttes jäi meid teisena esiliigasse tõusnud Norrast lahutama vaid pool punkti. Kuhu see pool punkti ometi jäi?
Oleks nr 1:
Golbergi tuimad jalad
Eesti 100 m rekordimehe Argo Golbergi hooaja tippmark (10,59) oli stardipakkudele kummardunud meeste hulgas parim. Ent Golberg kaotas oma isiklikule rekordile täpselt poole sekundiga, aeg 10,78 jättis ta alles viiendaks.
"Nende jalgadega kiiremini poleks saanud joosta," tunnistas Golberg, et võttis endast viimase, kuid vorm pole hea. Vajaliku lisapunkti oleks andnud viis sajandikku kiirem jooks. Meeldetuletus: Euroopa karikavõistlusest jalavigastuse tõttu eemale jäänud Marek Niit on jooksnud tänavu 10,42, mis taganuks ülekaaluka võidu.

Börsiguru investeerimismäng köitis tuhandeid noori
SEB Eesti Ühispanga, Tallinna Börsi ja Praktiku koostöös valminud Börsiguru investeerimismängus osales rekordiliselt ligi 3300 mängijat üle Eesti, kellest suur osa olid Junior Achievementi majandusõppe programmi õpilased.
Kokku tehti korraldajate teatel aprillist kuni juunini 23 600 tehingut.
"Mänguperiood jäi veebruari lõpus ja märtsi alguses maailma aktsiaturgudel toimunud korrektsioonijärgsesse keerulisse faasi, kus põhjamaade ja Balti turgudel toimus konsolideerumine. Indeksid pole pärast korrektsiooni palju liikunud, pigem on toimunud vaikne küljele loksumine. Volatiilsust on mänguperioodil vähe olnud. Sellistes tingimustes on aga üpris keeruline turgudel raha teha ja on eriti tähelepanuväärne, et vaiksel turul kui OMXT indeksi tootlus mänguperioodil oli kõigest 0,22% ja OMX Nordic 40 indeksi tootlus vaid 3,39%, siis parimate mängijate portfellid ületasid turu tootlust märgatavalt. Portfellide TOP koostati viimase 30 päeva kauplemistulemuste põhjal ja TOP3 portfelli tootlused olid vastavalt +47,62%, +42,51% ja +39,57%," kommenteeris tulemusi Ivar Mägi, kes oli üks mängu korraldajatest.

IBM pagaldas sanatooriumitesse virtuaalserverisüsteemid
IBMi riistvara leidis rakendust virtuaalserverisüsteemide paigaldamisel Sanatoorium Tervisesse ja Tervise Paradiisi Pärnus.
"Tegemist on esimese professionaalse virtuaalserverisüsteemiga Eestis," ütles IBM Eesti juht Valdo Randpere ettevõtte teates.
"Pärnu IT-firma Confemar paigaldas sanatooriumisse ja spa-hotelli IBMi riistvara, IBM aitas süsteemi konfigureerida. Kohapeal jääb süsteemi haldama Sanatoorium Tervise IT-juht Raul Adler, kes samuti kogu paigaldusprotsessis osales. Sanatooriumis ja spaa-hotellis on tavaliste serverite asemel nüüd kaks analoogilist virtuaalset VMware keskkonda. See tagab tipptasemel klienditeeninduse ja töökindluse ka suure koormuse juures."
"Ettevõtte kasvades lisatakse täiendavat IT-võimsust reeglina üha uute, sageli erinevaid operatsioonisüsteeme kasutavate serveritega," lisas Randpere. "Sellise mahuka serverifarmi ülalpidamine on kulukas administraatorite palkade, serverite hinna ja elektrikulu tõttu. Virtuaalne infrastruktuur võimaldab kiiremini ja väiksemate kuludega avariiolukordi lahendada, teenuse jätkuvus on tagatud lihtsamate ja kiiremini paljundatavate meetodite ja protsessidega. Kümneid või sadu servereid saab virtuaalselt käivitada kordi väiksema arvu füüsiliste serverite abil."

Meiliuputus sundis firmajuhi tegema ühe tööpäeva e-kirjade vabaks
Teadlaste sõnul on e-kirjade rohkusest hullemgi veel nende segasus,
Ameerika Ühendriikides on alustatud sõda üha suureneva e-kirjadega hulgaga. Suure firma PBD Worldwide Fulfillment Service tegevjuht otsustas muuta selle aasta juunist oma firmas ühe päeva nädalas meilivabaks. Algul olid firma 275 töötajat tema otsuse vastu, pidades seda juhile äkki pähe karanud hulluks ideeks, millest too varsti loobub.
Ülemus keelas alluvatel reedeti e-kirjade saatmise talle ja teistele kolleegidele firmas. Sama keeld käis ka klientide kohta, kellega kästi suhelda vahetult näost näkku või koosolekutel. Peagi harjuti uue töökorraldusega ja ka kliendid olid rohkem rahul.
Business Week, kes ettevõt-misest kirjutas, tsiteeris teadlasi, kelle meelest on meilide rohkusest ehk hullemgi see, et lühikesi kirjades sisalduvaid sõnumeid mõistetakse valesti või kaheti. Eriti käib see ülemuste teadete kohta.

JURIST SELGITAB: Lapsehoolduspuhkuse ajal töökoht säilib
Olen lapsehoolduspuhkusel. Seoses ettevõtte reorganiseerimisega kaob minu ametikoht ning mulle pakutakse tööd madalamal ametikohal, millega ma nõus ei ole. Mis õigused mul on?
Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja ametikoha kaotamisega teeb tööandja vea, sest kõnealuse puhkuse kasutajal on õigus igal ajal enne lapse kolmeaastaseks saamist puhkus lõpetada ja oma senises ametis tööle asuda. Sel juhul tuleb tööandjal see töökoht taastada. Ilma töötaja nõusolekuta teda teisele tööle üle viia ei saa, ka mitte lapsehoolduspuhkuse ajal.
Koondamise olukord tekib siis, kui töö lõpeb töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise vms tõttu. Töölepingu seadus keelab täiesti lõpetada koondamise tõttu töölepingut raseda või isikuga, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Tööinspektorgi ei saa selleks luba anda. Koondada saab väikelapse vanemat alles pärast lapse kolmeaastaseks saamist, kuid koondamisteate võib anda või saata juba lapsehoolduspuhkuse ajal.

X noorte laulu- ja tantsupidu: totaalne veepuudus
Pealinna kogunenud noored harjutasid tänasel päikeselisel päeval tantsimist kella üheksast hommikul kella kaheksani õhtul. Innukusest ja hakkamisest neil puudust polnud, küll aga joogiveest ja kohati söögist.
Kui osad 2. ja 3. klassi õpilased jäid lõunasöögist ilma, said näiteks 7.-9. klasside õpilased Päevalehe reporteri Aime Vilu sõnul väga hästi süüa.
Paraku varitses täna väljakutel üldine veepuudus. Päikesest kurnatud tantsijatele toodi vett alles pärastlõunal. Homme veepuudusega enam probleeme olla ei tohiks.
Muret tekitas ka see, et paljud abituriendid pidid täna proovidest puuduma, kuna käisid ülikoolides sisseastumiseksameid tegemas. Vilu sõnul oleks haridus- ja teadusministeeriumi noortepeo toimumisaega etteteades pidanud kuupäevi korrigeerima.
Tänase treeningu käigus tantsisid Kotka tänava staadionil harjutanud 7.-9. klassi õpilased läbi mõlemad tantsud: Jõgeveste polka ja Jaaniräpi. Viimane meeldis Vilu sõnul noortele nii väga, et neil ei olnud mingit isu pausidele minna. "Noored olid niivõrd õhinal ja ei tahtnud ära lõpetada ega pausi tega," ütles Vilu.

Video: 12-tunnine harjutuspäev pani tantsulised proovile
Paljudel tantsupeolistel oli täna 12-ne tunnine harjutuspäev, mis pani proovile nii noorte kui ka nende juhendajate kannatuse.
Pingelisele proovile vaatamata peolised tõsisemaid tervisehädasid ei kaevanud, vahendasid TV3 "Seitsmesed uudised".

Video: X noorte tantsu- ja laulupidu turvavad abipolitseinikud
Nädalate eest maakondades tõstatunud mure noorte laulu- ja tantsupeoliste
Eile hilisõhtul sõitsid noorsoopolitseinikud läbi kuus kooli ja jagasid korrapidajatele juhtnööre, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Baskini anekdoodid
Hullumajast vabanes keegi mees.
"Kuidas sa välja said? Sa oled ju loll!" küsib naaber.
Komisjon otsustas. Nad tegid katse, palusid patsientidel ronida toast välja läbi lukuaugu. Kui järg minuni jõudis, vaatasin ma lukuauku ja hakkasid naerma. Komisjoni liikmed küsisid, miks ma naeran. Ma vastasin: "Ärge mind lolliks pidage, lukuaugus on ju võti ees! Kuidas ma välja saan?!"
Noor naine tuleb seksuoloogi vastuvõtule ja kurdab:
"Meil ei tule mehega midagi välja. Vahekorra ajal mõtleb ta kogu aeg oma ema peale. Terve päeva käib jutt ainult sellest - mida ema teeb, mida ema arvab ja nii edasi."

JÄRJEJUTT (39): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Suitsukatteks ja silmakirjaks varastab ta minu taskust pataka pabereid, millel pole juhtumiga mingit pistmist. Siis haarab ta kaasa hädatarvilikud asjad ja laseb ummisjalu jalga... "Kuhu?" hüüatas Leibo. "Kus see sigudik siis on?"
Koulu kargas äkki püsti. "Ta peab olema pärastlõunase dirižaabliga Poloonia poole lennanud," hüüatas ta. "Ma tean küll, French, mida sa tahtsid öelda, et ta peab olema ikka veel Tarbatus, lootuses, et me usume, et keegi on ta kõrvaldanud ja et mõne üürimobiiliga või muud moodi Rävali poole minna. Aga ei, ma ei usu seda. Ta peab olema läinud Poloonia dirižaabli peale, kõik tema ajastused näitavad just seda. Ja meil on võimalus see teada saada. Kas sa mäletad, Parzifalil polnud ju tammesid, ainult Bayeri margad ja sa vahetasid talle veel tammesid. Kui palju sa vahetasid?"

Eestikeelsel ringhäälingul ei ole Narvas elujõudu
Narva on mitmel põhjusel halvasti kaetud eestikeelse ringhäälinguga. Vaja oleks regionaalpoliitilisi soodustusi eestikeelsete jaamade omanikele.
Augusti alguses läheb Soome YLE televisiooni hommikuprogramm kahel päeval eetrisse Narvast ja Narva-Jõesuust. Eesti Televisioon ei ole teinud viimastel aastatel ka oma suveprogrammide raames Narvast ühtegi otselülitust.
Kui jätta kõrvale Ago Gaškovi ja Jaak Eelmäe tänuväärne töö Virumaa, sealhulgas ka Narva sündmuste kajastamisel Eesti Televisiooni uudistes ja teistes programmides, siis rahvustelevisiooni jaoks Eesti suuruselt kolmandat linna justkui polekski olemas.
Kord suve jooksul satub siia "Laulge kaasa!", harva tehakse mõni saatelõik narko-, integratsiooni- ja Kreenholmi probleemidest.
Tõsi, dokumentalistid satuvad siia tihedamalt, kuid nemad pole riigitelevisiooni palgal, nemad toodavad ja müüvad oma saateid kõigile soovijatele.

Enim kuulatavad on Vikerraadio ja Raadio 4
TNS Emori kevadise raadio-päeviku-küsitluse andmeil on eestlaste hulgas kuulatavaim raadioprogramm endiselt Vikerraadio ja mitte-eestlaste hulgas Raadio 4. Eesti rahvusringhäälingu uuringukeskuse analüütiku Kersti Raudami sõnul on Raadio 4 kuulatavuse näitajad võrreldes eelmise, talvise uuringuperioodiga, üsna oluliselt tõusnud. "Selle põhjal võib väita, et Raadio 4 oli ka aprillisündmuste ajal mitte-eestlastele oluline infoallikas ja kaaslane," ütles Raudam.
Vikerraadiot kuulas 43% eestlastest (319 000 inimest, neist 229 000 iga päev). Järgnesid raadio Elmar (34,5% eestlastest), Sky Plus (34,1% eestlastest). Eestlaste seas on kuulatavamad ka Star FM (21,9%), Raadio 2 (20,7%), Kuku (19,7%) ja Raadio Uuno (18,1%).

JAANUS KANGUR: homo homini lupus est! 
Nõrgad ei suuda kunagi andestada. Andestus on tugevate omadus (Mahatma Gandhi).
Lepitusmenetluse üle toimunud arutelul Riigikogus lahendati üht igivana omandiprobleemi ning kasutati veelgi vanemat stereotüüpi.
EPL 12.01.07. kirjutab: "Parlamendis räägiti lepitusmenetlus lahti hundi ja kitsetalle näite varal: "Kui hunt paneb lambatalle nahka, siis see juhtum ei käi selle seaduse alla. Aga kui hunt otsustab lambatalle mõnevõrra näksida, siis tuleb asuda talle ja hundi lepitamise teele.""
Konflikt kui omand
XII sajandil, pärast normannide invasiooni, valitses Inglismaal William Vallutaja poeg, kuningas Henry I, kes allkirjastas dekreedi, mis käsitles iga vägivaldset kuritegu kuninga rahu rikkumisena. Sarnase sammu tegi Mandri-Euroopas Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi keiser Maximilian I, kes oma 1495.a dekreediga, kuulutas välja igavese maarahu.

MART RAUKAS: Naabrist parem
Maailmas on vähe asju, mis mõjutavad inimese õnnetunnet sama tugevalt kui võrdlus naabriga.
Hoogustuv massiturism ja kuulumine kõikvõimalikesse üleilmsetesse ühendustesse on tekitanud olukorra, et need, kes varem mõõtsid oma heaolu pelgalt lähinaabrite ja konkurentide saavutustega, on hakanud seda nüüd võrdlema inimeste omaga, kes elavad neist tuhandete kilomeetrite kaugusel ning kuuluvad sootuks teise kultuuri.
Kus iganes selline võrdlus positiivse tulemuse annab, kipub see võtma üleolekutunde patriootliku vormi.
Hiljaaegu Kreeta saarelt Tallinna tagasi lennates sattusin vestlema mehega, kes väljendas siirast rahvuslikku uhkust selle üle, et Kreeta saarel liikuvad sõiduriistad on võrreldes eestlaste autopargiga täielikud "pannid".
Nõustusin ja lisasin, et Kreeta ei jää meist maha üksnes automarkides, vaid ka alkoholipoliitikas, mistõttu sealne valitsus pole suutnud midagi ette võtta, et peatada raki-nimelise puskari ajamist, millega tegeldakse igas Kreeta külas.

KUNNAR KUKK: Nauding videorusikast
Eilse Eesti Päevalehe uudis kooliõpilaste kaklusevideotest näitas, kuidas naudingu saamise ajel võib kaamerast saada relv. Sellele tuleb tähelepanu pöörata.
Märkimisväärne pole kaklus, selle toimumine, vaid filmija ja õhutaja(te) nauding selle jäädvustamisest ning teadvustamatus, et ühel hetkel muutub kaamera relvaks. Baitides fikseeritud sündmus hakkab kakluse tegelastega tondina kaasas käima ja võimendab emotsioone. Kui režissöör ja/või kakluse õhutaja naudib materjali ning annab hoopidele lisatähenduse, pole kaklejatel võimalik nende painest hiljem lahti saada. Tegemist on topeltvägivallaga, nagu arvas Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Kadri Järve.
Eriti räige oli video sellest, kuidas kaks umbes kuue-seitsmeaastast olid kakluse lõpetanud ning kaotaja oli tunnistanud võitjat, kuid võitlejatest umbes poole vanemad teismelised kaamera taga ärgitasid, et maaslamajat tuleb veel lüüa. Nad nautisid seda mõnuga ja jagasid tugevamale õpetussõnu, kuidas taguda ja kust pigistada, et võitluse juba kaotanu "emaseks teha".

Pätsi aeg ja uued vaidlused
Taaslahvatanud ajaloolis-poliitiline debatt president Konstantin Pätsi personaalküsimuse üle tundub kui peagi algava "hapukurgihooaja" algustäide.
Sest kui 14. juunil 1940 langes Pariis ja 48 tundi hiljem tuli Moskvast ultimaatum, siis lihtloogika kohaselt oli vastuhakk mõttetu.
Kaido Jaansoni arvates on kogu see sekeldamine nagu torm veeklaasis. Õige! Või ehk värelus viinapitsis, mis allaneelamise korral mõneminutise õnnistunde tekitab.
Rein Grenberg, Pärnu

Aeglane passikontroll
Tulime - abikaasa ja mina - tähistama jaanipäeva Saaremaale. Pidu oli tore, jaanituli Kuressaares oli lihtsalt suurepärane, samuti esitatud kava. Tutvumine piiskopilinnusega oli elamus omaette, jutustus teie maa ajaloost vapustav.
Kõige selle toreda keskel jäi nädalalõppu meenutama siiski üks nukker tõdemus: miks on Tallinna tulemine nii raske? Sadama passikontrollis oli kaheksa väravat, millest ainult kolm oli mehitatud!
Esmamuljena tuleb mõte: ei enam iialgi Tallinna! Teie maa on samas nii põnev ja väärtuslik, et sellise pigistamisvõtte eemaldamine oleks tõesti vajalik.
Tuomo Mäntylä

Presidendi kõnest
Presidendi kõne võidupühal oli igati väärikas. Mõtlema pani oluline väide, et "riik, mida tema kodanikud asuvad vabatahtlikult kaitsma, on riik, mida ei või-deta".
Koolipoiste vabatahtlikult Vabadussõtta mineku on "marmorisse raiunud" mitte ainult nende teod, vaid ka Vabadussõja vaim, mida okupatsioonieelne riik sihikindla eesmärgina oskas arendada. Rahva vaimset valmisolekut end viimse veretilgani vaenlaste vastu kaitsta ei peetud 1940. aastal siiski rakendamist vajavaks. Kas see oli õige või mitte, on praeguseni vastamata küsimus.
Riigikogule ja valitsusele määratud soovituste osas pidas president vajalikuks "vastutustundlikult siduda ühiskonna erinevaid osi" ning "Eesti elektri-süsteemi lahtiharutamist Loode-Venemaa võrgust". Kahju, et elektrisüsteemi olukorda ei võe-tud arvesse siis, kui teisel pool Narva jõge asuv Eesti territoorium Venemaale tasuta ja tänuta loovutati.

REPLIIK: Ametnike inimkatsed
Tehnikaülikool otsustas viimasel hetkel muuta vastuvõtutingimusi, mistõttu paljud noored, kes valisid algse info järgi matemaatikaeksami, võivad nüüd alla jääda neile, kel polnud plaanis TTÜ-s majandust õppida ja tegid ajaloo- või geograafiaeksami, aga kelle eksamitulemus on matemaatikaeksami (mis väidetavalt oli väga raske) tegijatest parem. TTÜ esindaja vabandas juhtunut "tööõnnetusega".
Või teine näide. Samal ajal kui Tallinnas käivad laulu- ja tantsupeo proovid, otsustasid kõrgkoolid korraldada akadeemilised testid. Selle tõttu peab osa noori proovidest ära minema, et teste teha. Kui hästi või halvasti õnnestub peolainelt testidele lülituda, näitab aeg. Igal juhul on testide läbiviimise ajastusega mööda pandud. Paraku on neil "tööõnnetustel" otsene mõju ka paljude noorte tulevikule.

JUHTKIRI: Märkimisväärne sõprus
President Ilvese USA-visiidil on ennekõike oluline sümboolne väärtus, mis näitab riikide häid suhteid. Riigipeade ametlikelt kohtumistelt on harva oodata konkreetseid tulemusi, pigem seavad need tooni pikemas perspektiivis. Nii ei teinud ka Bush ja Ilves ettearvatult olulisi avaldusi näiteks viisarežiimi muutmise kohta (see pall on koos uue sisejulgeoleku eelnõuga USA kongressi, mitte 43. presidendi mänguväljakul), kuid kõik kohtumise üksikasjad viitavad riikide olulisusele teineteise jaoks.
President Ilves sai kutse Ameerikasse Eestile väga raskel ajal mai alguses. Sellega, nagu ka hiljuti Tallinna sadamat väisanud hävitajaga näidati meile toetust, mida peavad arvestama ka teised. USA-s hariduse saanud ning nii sealseid kui ka diplomaatilisi käitumismaneere täiuslikult valdav Ilves mängib rahvusvahelises elus Bushiga samas liigas, mida näitab kas või see, et teda majutanud Valge Maja külalistemajas ei ööbi mitte kõik USA-d külastavad riigipead.

UNESCO lisas maailmapärandi nimekirja kolm loodusobjekti
Kolm uut loodusobjekti UNESCO maailmapärandi nimekirjas asuvad Hiinas, Lõuna-Koreas ja Madagaskaril.
Lõuna-Hiinas võeti nimekirja 600 000 ruutkilomeetri suurune karstiala, mis kujutab endast üht maailma kauneimat näidet niiske troopika ja subtroopika maastikest, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Lõuna-Korea lõunaranniku lähedal arvati nimistusse Jeju vulkaanisaar, kus asuvad äärmiselt omapärased laavakoopad ning Korea kõrgeim mägi Hallasan oma jugade, kaljumoodustiste ning kraatrijärvega.
Madagaskarilt lisati maailmapärandisse Atsinanana vihmametsad.

Tony Blairist saab Lähis-Ida rahusaadik
Üle kümne aasta Suurbritannia peaministriks olnud Tony Blair astus täna peaministri ametist tagasi, sillutades teed oma ametipärijale Gordon Brownile.
Uues ametis hakkab Blair Lähis-Ida rahukõnelustel esindama niinimetatud kvartetti, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Venemaa, ÜRO ja Euroopa Liit, vahendas BBC.
Teadaanne Lähis-Ida saadikuks saamisest sai teatavaks pisut pärast seda kui Blair peaministri ametist tagasi astus. Veel peab Blair tagandama end parlamendisaadiku kohalt.
Varem oli Venemaa Blairi saadikuks nimetamise vastu, kuid lõpuks nõustus. Diplomaatiliste allikate sõnul viibis Blairi saadikuks nimetamine Briti-Vene vastasseisu tõttu.
Eelnevalt on Blair öelnud, et Lähis-Ida probleemidele lahenduse leidmine on võimalik, kuid nõuab intensiivset pingutamist. Oma viimases peaministrina peetud kõnes Briti parlamendis ütles Blair, et tema prioriteediks on Iisraeli-Palestiina küsimus, mille osas pooldab ta ainsa rahutoova variandina kahe riigi loomist.

Europarlament kehtestas roamingutasude maksimummäärad
Tänasel erakorralisel täiskoguistungil pidulikult allkirjastatud määrus, mis jõustub 30. juunil, kehtestab rändlustasude maksimaalmääraks 49 eurosenti väljuvatele kõnedele ja 24 eurosenti sisenevatele kõnedele.
Määruse allkirjastasid täna pidulikult Hans-Gert Pöttering parlamendi nimel ja Angela Merkel nõukogu nimel, teatas Europarlamendi pressi- ja infoosakond.
Akti kohaselt on esimesel aastal maksimaalne jaehind väljuvatele kõnedele 49 eurosenti (7,6 krooni) ja sisenevatele kõnedele 24 eurosenti (3,75 krooni) minutis ning kõnede hinda vähendatakse kahe järgmise aasta jooksul veelgi. Hinnale lisandub käibemaks.
"Täna on oluline päev 140 miljoni mobiiltelefoni kasutaja jaoks Euroopa Liidus. Parlament, nõukogu ja komisjon tegutsesid väga kiiresti, otsustavalt ja tõhusalt meie kodanike huvides: rekordilise ajaga - vaid 11 kuud pärast seda, kui komisjon esitas oma ettepaneku - jõustub rändlustasude määrus selle nädala lõpus, 30. juunil," ütles parlamendi president Pöttering allkirjastamisele eelnenud sõnavõtus.

Angela Merkel pälvis Europarlamendis kõrge autasu
Europarlamendi suurim fraktsioon Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatid andis Saksa naiskantslerile Angela Merkelile kõrge autasu.
Fraktsiooni kõrgeima autasu - Robert Schumani medali ja diplomi andis Merkelile üle fraktsiooni esimees Joseph Daul, teatas fraktsiooni pressinõunik.
Robert Schumani medalit antakse välja alates 1986. aastast. Sellega tunnustatakse inimesi, kes on andnud silmapaistva panuse Euroopa ühendamisse.
Robert Schumani medali laureaat on ka Eesti saadik Tunne Kelam, kellele anti see autasu üle 4. juulil 2006. aastal.
Teiste hulgas on kõnealuse medali laureaatideks paavst Johannes Paulus II, Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen, Hispaania endine peaminister José-Maria Aznar, Saksamaa Liitvabariigi endine kantsler Helmut Kohl, Prantsusmaa endine president Valery Giscard D'Estaing, Euroopa Komisjoni endine president Jacques Delors, aga ka Vene tuntud inimõiguste eestseisja Sergei Kovaljov.

Putin palub teist korda parlamendil kinnitada leping Tatarstaniga
Vene president Vladimir Putin esitas järjekordselt riigiduumale lepingu, mis näeb ette volituste piiritlemise Vene Föderatsiooni ja Tatarstani Vabariigi vahel.
Riigiduuma asespiikri Oleg Morozovi kinnitusel käsitleb parlamendi alamkoda seda dokumenti enne kuuendat juulit, vahendab Interfax.
Esimest korda esitas Putin sama lepingu riigiduumale 2006. aasta novembris, kus see ka heaks kiideti, kuid vastav seaduseelnõu ei leidnud kinnitust föderatsiooninõukogus.
Parlamendi ülemkoja spiiker Segei Mironov väitis siis, et sellist lepingut kinnitada on ohtlik, kuna see õõnestab föderalismi aluseid.
Tatarstani president Mintimir Šaimiev peab lepingut vajalikuks, kuna lahendamata on mitmed spetsiifilised küsimused, nagu näiteks tatari keele staatus. Näiteks tuleb tema hinnangul vabariigi presidendil osata nii tatari kui vene keelt ja seda vaatamata tema rahvusele.

Bush: Blair pole sugugi minu puudel
Briti ajaleht The Sun avaldas intervjuu USA president George W. Bushiga, milles viimane väljendas oma suhtumist täna oma ametikohalt lahkunud Inglismaa peaminister Tony Blairi.
"Ma kuulsin, et teda nimetatakse Bushi puudliks, aga tema on suurem figuur," ütles Bush. Ta lisas, et sellised sõnad on rumalad naljad ja tema suhtub nendesse just niimoodi.
"Millegipärast kujutatakse meie suhet ette nii: Bush ütleb Blairile "Hüppa!" - ja Blair vastab: "Kui kõrgele?". Tegelikult pole kõik üldse nii. See on selline suhe, kus me ütleme, et hüppame koos," märkis USA president.
Peale Bushi rääkis suure sümpaatiaga Blairist kui poliitikust ja inimesest ka endine Ühendriikide president Bill Clinton.
The Sun avalikustas ka väga imelikud juhtumid Briti endise peaministri elust.
Blairi endine abi Anthony Giddens jutustas, kuidas ühel peol Hollandis tuli Blairi juurde väga intelligentne, keskealine naine, kes tutvustas ennast kui Beatrice. Blair vastas: "Tere, Beatrice. Kellena Te töötate?". Naine vastas: "Ma olen kuninganna."

Soomes tehti valele patsiendile kiiritusravi
Lahti haiglas tehti juuni keskpaigas valele patsiendile kiiritusravi, mis patsiendile siiski tugevaid tüsistusi ei põhjustanud.
Haiglas ravil olnud patsient sattus juhuslikult kiiritusraviosakonda, kuhu oodati parajasti sama ealist ning samast soost patsienti, kirjutab Helsingin Sanomat.
Vähiravi eest vastutava osakonna juhataja Antti Ojala sõnul oli tegemist kokkulangevustest tingitud õnnetusega.
Ojala sõnul ravi patsiendile tavaliselt väga tõsiseid vaegusi ei põhjusta. Kohe pärast ravi võib tekkida tugev peavalu ning iiveldus, mõne aja pärast hakkavad juuksed peast välja langema. Eksliku ravi pikemaajalise kõrvalmõjuna tõi Ojala välja vähki haigestumise riski mõningase suurenemise.
Tavaliselt tuvastatakse Lahti haiglas patsient nime järgi, kuid pärast vahejuhtumit küsitakse ka isikukoodi.

Iisraeli väed tapsid Gazas kuus palestiinlast
Iisraeli väed tapsid Gazas kolmapäeval kahes erinevas rünnakus vähemalt kuus Palestiina võitlejat.
Gazas tegutseva arsti sõnul hukkus Iisraeli vägede rünnakus Khan Younisi linnas kolm ja sai vigastada neli Hamasi mässulist ning samal ajal Gazale korraldatud rünnakus sai surmavalt haavat kolm mässulist, vahendab Reuters.
Lisaks sai Gaza lähistel Iisraeli armee rünnaku tagajärjel vigastada veel seitse palestiinlast ning kohalike sõnul tulistas Iisreali lennuk linna vähemalt ühe raketi.
Iisraeli sõjaväe pressiesindaja sõnul toimus sõjaline operatsioon Khan Younisi linna lähistel, kuna armeele laekus teateid tulistamistest seal piirkonnas. Pressiesindaja kinnitas, et Iisraeli armee viis Gaza lähistel läbi täiendava sõjalise reidi, kuid lükkas ümber kohalike väited õhurünnakute toimumisest.

Turu pangaröövis kahtlustatakse ka eestlasi
Turus veebruarikuus raharöövi toime pannud jõugu hulgas arvatakse olevat ka eestlasi.
Tegu on professionaalsete kurjategijate jõuguga, mis vahetab pidevalt asukohta, vahendas Iltasanomat. Rühmas on oma ala parimad asjatundjad.
Veebruaris Turu linnas tegutsenud jõugu jäljed viivad Rootsi, Norrasse, ja Taani. Aina tihenevad turvameetmed teevad taoliste röövide läbiviimise üha raskemaks.

Lužkov valiti viiendat korda Moskva linnapeaks
Juri Lužkov, kes on juhtinud Venemaa pealinna 15 aastat, valiti tänase linnaduuma istungil Venemaa presidendi Vladimir Putini ettepanekul viiendat korda linnapeaks.
35-st saadikust oli Luzkovi kandidatuuri poolt 32 ja kolm vastu, teatas RIA Novosti.
1936. aastal sündinud Lužkov juhib 10-miljonilise elanikkonnaga Moskvat, mille eelarve on 700 miljardit rubla (ligi 350 miljardit Eesti krooni), alates 1992. aastast.

Maoistid panid Indias rongijaamale tule otsa
Teist päeva valituses majanduspoliitika vastu mässavad maoistid põletasid Ida-Indias maha rongijaama.
India politsei sõnul panid maoistidest mässulised Lääne-Bengalis asuva rongijaama põlema ning tules hävis täielikult jaama naabruses seisnud kaubarong, mille juhi ning turvatöötaja mässulised röövisid, vahendab BBC.
Raudteed on olnud maoistide kahe viimase päeva rünnakute peamiseks sihtmärgiks. Enne Lääne-Bengalis asunud raudteejaama süütamist õhkisid mässulised Lääne-Bengali naaberpiirkondaga ühendavad raudteelõigud.
Kohaliku politsei kinnitusel ajasid enam kui 50 mässulist Lääne-Bengalis asuvast Baramdi raudteejaamast inimesed välja ning panid jaamale tule otsa. Samuti mineerisid maoistid Baramdist väljuvad raudteeliiprid, külvates sellega hulgaliselt paanikat.

Venemaa lastekodudes muutub jõhkrutsemine üha tavalisemaks
Venemaa lastekodudes võtab orbude piinamine üha ulatuslikumat mõõdet, laste kallal vägivallatsevad nii nende kaaslased kui ka pedagoogid.
Ühes Mari Eli vabariigi lastekodus kägistati kaheksaastane poiss surnuks, kirjutab Novje Izvestija. Paljudes lastekodudes on orbude peksmine tavaline, kasvatajad saavad selle eest vaid kergelt karistada.
Ühe lastekodu direktor peksis lapsi jalgade ja rusikatega iga väiksemagi rikkumise eest. Pärast seda, kui ta peksmisest väsis, kutsus ta miilitsa appi lapsi piinama. Direkorit karistati selle eest vaid üheaastase tingimisi vangistusega, samuti keelati tal tulevikus pedagoogilise tööga tegeleda.
Mõndades lastekodudes peksid töötajad lapsi lihtsalt lõbu pärast. Nad sundisid orbusid kasvatajate jaoks töötama ning käskisid neil teiste laste ees lahti riietuda.

Kütusepiirangute kehtestamine ajas iraanlased marru
Iraani pealinnas Teheranis on protestijad süüdanud põlema vähemalt ühe bensiinijaama peale valitsuse otsust kehtestada mootorsõidukitele väljastatavale kütusele limiidid.
Iraanlastele teatati vaid kaks tundi enne piirangute kehtima hakkamist valitsuse kavast piirata ühele eraisiku autole väljastatava kütuse hulka maksimaalselt sajale liitrile kuus, kirjutab BBC.
Vaatamata suurtele energia reservidele on Iraanil probleeme nõudlusele vastava rafineeritud kütuse mahtude saavutamisega, mis sunnib riiki importima umbes 40% sisetarbimiseks mõeldud bensiinist.
Seoses oma tuumaprogrammiga võimalike ÜRO poolsete sanktsioonide rakendamist kartev Teheran püüab uue kavaga ohjeldada kütuse tarbimist riigis.
Iraan kardab, et lääs võib kehtestada riigi kütuse impordile sanktsioone, millega kaasneks Iraani majandusliku olukorra halvenemine.

Venemaa välisminister püüab Iisraeli plaane nurjata
Venemaa välisminister Sergei Lavrov saabus eile töövisiidile Iisraeli, sõidu eesmärk on veenda Tel-Avivi taastama dialoogi Fatahi ja Hamasi vahel.
Venemaa ettepanek võib nurjata Iisraeli peaministri Ehud Olmerti rahuplaani, kirjutab Kommersant. Juudiriigi valitsusjuht on veendunud, et koostööd tuleks teha mõõduka Fatahiga, kuid mitte Hamasiga.
Venemaa ei pea Hamasi terroristlikuks organisatsiooniks ning venelaste soov oleks taastada dialoog kahe Palestiina liikumise vahel. Iisrael peab seda väga ohtlikuks stsenaariumiks.
Iisrael kardab, et juhul kui Palestiina administratsiooni juht Mahmoud Abbas loobub Hamasi boikotist ja seadustab islamistide riigipöörde Gaza sektoris, siis võib nende poolne võimu haaramine korduda ka läänekaldal.
Lavrov peab täna läbirääkimisi Iisraeli peaminister Ehud Olmertiga ja president Simon Peresiga ning kohtub ka Mahmoud Abbasiga.

Avaldatud CIA salatoimik kinnitab plaane tappa Castro
Avaldati 700-leheküljeline CIA salatoimik, kus muude seadusvastaste operatsioonide hulgas on kirjeldatud ka plaani tappa Fidel Castro.
Toimik koostati 1973ndal aastal toonase Luure Keskagentuuri (CIA) peadirektori James Schlesingeri käsul, kelle eesmärgiks oli välja selgitada kõik seadusega vastuolus olevad operatsioonid alates aastast 1947, edastab Guardian.
Avaldatud andmed valgustavad operatsioone, mille käigus imbuti sõjavastastesse organisatsioonidesse, jälgiti inimeste tegemisi ning kuulati pealt juhtivate ajakirjanike vestlusi.
CIA alustas plaani tappa Castro 1960ndal aastal, kui võeti ühendust Chicago allilmategelasega, keda loeti maffia kõrgeimaks meheks ja Al Capone mantlipärijaks.
Pärast mitmeid luhtunud katseid Kuuba liider mürgitada, lahkus CIA palgatud "töövõtja" ning uut ei leitud. Kui luhtus USA toetatud Kuuba immigrantide dessant Sigade lahel, loobuti operatsioonist mõneks ajaks.

Amnesty: Iraanis hukatakse alaealisi
Inimõiguste eest võitlev organisatsioon Amnesty süüdistab Iraani alaealiste kurjategijate hukkamises, Iraan lükkab kõik süüdistused tagasi.
Organisatsiooni raporti kohaselt on Iraanis alates 1990. aastast hukatud 11 alaealist. Lisaks on 13 lapskurjategijat hoitud täisealiseks saamiseni vangistuses ning seejärel hukatud poomise läbi, vahendab YLE24.
Viimane hukatud alaealine oli 17-aastane Said Qanbar Shahi, kes poodi kuu tagasi. Raporti kohaselt ootab Iraani vanglates veel üle 70 lapse oma hukkamist.
Rahvusvahelise kokkuleppega ühinenud Iraan lükkab kõiki Amnesty süüdistused tagasi.
Organisatsioon süüdistab lapskurjategijate hukkamises veel Sudaani, Hiinat ja Pakistani, kuid peab kõige hullemaks olukorda just Iraanis.

Blairi kümnend vajus Iraagi sõja varju
Uued töökohad, vähem kuritegevust, parem tervishoid ja haridus - selline on Blairi pärand.
Ühel kenal reedesel hommikul astus vastne Briti peaminister - viimane ja noorim 20. sajandil - häguste silmadega kevadise päikese kätte ja lubas rahvale uut algust ning kõike muud paremat. Eks pärast kogu öö kestnud võidupidu pididki asjad vaid paremaks minema.
Kümme aastat ja kaheksa päeva pärast seda maihommikut teatas Tony Blair, et tema töö selles ametis jõuab lõpule 27. juunil. "1945. aastast saadik on olnud vaid üks valitsus, mis saab kuulutada kõike järgnevat: rohkem töökohti, vähem töötuid, parem tervishoid ja haridus, vähem kuritegevust ja tugev majanduskasv," loetles Blair oma valitsusaja saavutusi.
Paljugi 1997. aastal lubatust ja hiljem ellu viidust on aga vajunud Iraagi sõja ränka varju, nendivad kriitikud. Ei ole sugugi nii, väidavad vastu Blairi alles jäänud poolehoidjad: Britannia on jõukam, edumeelsem ja demokraatlikum kui kunagi varem, majanduskasv on tugev, vaesusvastased programmid toimivad, tervishoid ja haridussüsteem on tänapäevastatud, Põhja-Iirimaal on rahu.

Suurbritannia valitsuse etteotsa asub täna šotlane Gordon Brown
Viimased kümme aastat rahandusminister olnud Gordon Brown võtab täna sama kaua peaministri ametit pidanud Tony Blairilt üle valitsusjuhi koha.
Glasgow lähedal sündinud ja Edinburghi ülikoolis studeerinud 56-aastane Brown on viimase neljakümne aasta jooksul esimene *otimaalt valitud poliitik, kes saab võimaluse täita peaministri ülesandeid.
Valitsusjuhi vahetust ilmestab persoonide äärmine kontrast. Ehkki Browni hiljutises valimiskampaanias üritati teda portreteerida kui humoorikat ja sarmikat pereisa, näeb enamik britte uues peaministris siiski vastandit ametist lahkuvale Tony Blairile.
Kui Blairi edu saladuseks peeti eelkõige tema isikupära ning poliitiku asemel nähti entusiastlikku, rõõmsameelset ja sarmikat nelja lapse isa, siis ametisse astuv Brown on rahva silmis võtnud enamasti tundetu, enesekeskse ja robotliku poliitiku kuju.

Teadlased avastasid Peruus eelajaloolise hiidpingviini jäänused
Arheoloogid leidsid Peruus 36 miljoni aasta eest elanud poolteist meetrit pika pingviini luustiku, kes elas erinevalt oma tänapäevastest sugulastest troopilises kliimas.
Muistse pingviini hästi säilinud skelett avastati Lõuna-Peruu rannikult koos teise seni tundmatu pingviiniliigi esindaja jäänustega, kes oli tänapäevase keiserpingviini suurune (75-90 sentimeetrit pikk). Pisem pingviin saabus Lõuna-Ameerikasse arvatavasti esimeses rändelaines oma kogukamast sugulasest veel kuus miljonit aastat varem.
Mõlema avastatud liigi esindajatel oli pikk ja terav nokk, mida ei kohta tänapäevastel pingviinidel.
Ka praegu leidub soojemas vees elutsevaid pingviiniliike, nagu Aafrika ja Galápagose pingviinid, kuid seni arvati, et nad arenesid välja Antarktika ja Uus-Meremaa külmades vetes ning kolisid ekvaatorile lähemale alles nelja kuni kaheksa miljoni aasta eest Maad tabanud kahel jääajal.

Video: eilne Eesti-vastane propagandaüritus Europarlamendis
Euroopa Parlamendi hoones toimus Läti venemeelse saadiku Tatjana Ždanoka üritus, kus ta süüdistas Eesti valitsust inimõiguste rikkumises ja esitles kahte rahutustes osalenud meest.
"Juri Žuravljov ja Aleksei Rattik saavad tunnistada politsei poolt toime pandud piinamisi aprilli lõpus 2007. aastal, sest nad langesid ise sellise käitumise ohvriks" vahendas Aktuaalne kaamera Ždanoka sõnu.
Enne esinemisi näidati ka Vene telekanalite poolt valmistatud manipuleeritud pildiga videolugu, vahendas ETV24.
Inimõiguste teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov väitis järjekordselt, et rahutuste ööl arreteeriti ilmsüüta jalakäijaid, kes kohvikutest ja restoranidest koju suundusid.
"Meil on väga tugevad põhjused usukuda, et nende (arreteerimiste) põhjuseks oli etniline kuuluvus," lisas ta.

Tüli kongikaaslasega lõppes surmava peatraumaga
Maarjamõisa haiglas suri täna eelnevalt Tartu vanglas kongikaaslasega kakelnud vahistatud Vadim S, kes viibis vanglas eeluurimisel.
Vahistatu avastas eeluurimise kambris samal päeval Tartu vangla valvur, kes läks kambrit kontrollima peale sealt kostnud müra, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Kambris avastas valvur Vadim S, kes lamas peatraumaga põrandal. Koheselt kutsuti vangla meedik ning kiirabibrigaad ning Vadim toimetati Maarjamõisa haiglasse, kus ta samal päeval teadvusele tulemata suri.
Esialgsetel andmetel sai Vadim peahaava tüli käigus kambrikaaslasega. Lõuna politseiprefektuur on alustanud juhtunu kohta kriminaalasja.
Vadim S. viibis vahi all kahtlustatuna vargustes.

Video: lõbustusparkidelt hakatakse nõudma tehnoülevaatust
Kui majandusministeeriumi eelnõu seadusküpseks saab, kinnitatakse
Täna piisab opereerijal ette näidata vaid atraktsiooni pass, Otepää vald ei leia sedagi, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Palo: eestlased peaksid muutma suhtumist vähemusrahvustesse
Rahvastikuminister Urve Palo leiab, et eestlased peaksid oma vaateid muutma, sest me kõik oleme kaasmaalased.
Parandamaks integratsiooniprotsessi, pöördus rahvastikuminister hiljuti tuntud sotsiaalteadlaste poole, kel on nüüd valminud mahukas uuring pealkirjaga "Integratsiooni võimalikkusest pärast pronkssõduri ööd", vahendasid TV3 "Seitsmesed uudised".

Homme toimub laiaulatuslik politseioperatsioon
Lääne politseiprefektuur mõõdab neljapäeval, 28. juunil kiirust ja kontrollib turvavarustuse kasutamist.
Operatsiooni eesmärgiks on suurendada liiklusohutust maanteedel, teatas Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja.
Politseioperatsioon hõlmab Pärnu, Rapla, Järva, Lääne, Saare ning Hiiu maakondasid. Kiiruse mõõtmine ja turvavarustuse kasutamise kontroll toimub erinevatel maanteedel erinevatel aegadel.

Tartu ülikooli akadeemilise testi sooritas 1121 kandidaati
Ülikooli sisseastumiseks akadeemilise testi sooritanud üliõpilaskandidaatidest ületas 80 punktisumma 36 inimest, kes kõik saavad ülikoolis tasuta õppida ning vabalt õpitava eriala valida.
Testi sooritajaid oli 23 inimest vähem kui eelmisel aastal, samas kui 80 punkti ületajaid oli kaheksa võrra rohkem, teatas ülikooli pressiteenistus.
Kõik, kes sooritasid akadeemilise testi vähemalt 80 punktile, võivad sügisest asuda õppima vabalt valitud õppekava riigieelarvelisele ehk tasuta õppekohale. Kõik, kes sooritasid testi vähemalt 70 punktile, saavad vastuvõtutingimusi arvestamata asuda riigieelarvevälisele ehk tasulisele õppekohale. 70 ja 80 punkti vahele testi sooritanuid oli 89, mis on samuti kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Sotsiaalteaduskonda kandideerida soovijad pidid akadeemilise testi sooritama vähemalt 40 punktile. Selle tulemuse ületas kokku 834 üliõpilaskandidaati. Kui paljud nendest aga tegelikult sotsiaalteaduskonda kandideerivad ja kui paljud püüdsid ületada 80 punkti piiri, ei ole hetkel võimalik öelda.

Suurbritannias ravil olevad kaitseväelased paranevad
Möödunud laupäeval Afganistanis viga saanud Eesti kaitseväelastest on kolm Suurbritannias ravil ning nende vigastused ei ole eluohtlikud.
"Nende vigastused ei ole eluohtlikud," ütles kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna leitnant Andres Sang Päevalehele.
"Praegu ei oska öelda, kui kauaks nad peavad jääma Suurbritanniasse või kuna täpselt nad Eestisse saabuvad," lisas ta.
Sang ei soovinud täpsustada, millist ravi vigastatud saavad, lisades, et selle otsustavad täiel määral raviarstid.
23. juuni hommikul hukkus Afganistanis Helmandi provintsis lõunapausi ajal Eesti demineerimismeeskonda tabanud raketirünnakus kaks kaitseväelast ning neli sai vigastada.
Kolm vigastada saanud kaitseväelast viidi esmaspäeval, 25. juunil Suurbritanniasse ravile, neljas haavatu soovis oma teenistust Afganistanis jätkata.

Teadlased andsid integratsioonipoliitikale karmi hinnangu
Täna esitleti rahvastikuministri büroo tellimusel valminud uuringut "Eesti ühiskonna integratsiooni võimalustest peale pronksööd", milles doktorid Martin Ehala, Mati Heidmets, Leif Kalev, Aleksander Pulver, Rein Ruutsoo ja Raivo Vetik annavad karmi eksperthinnangu senisele integratsioonipoliitikale.
Teadlased muretsevad, et poliitikud ja avalikkus ei näe probleemi ning kui seda pole, siis pole midagi lahendada. Ka oli teadlaste meelest pronkssõduri teisaldamisele eelnevaid ja järgnevaid reaktsioone ette näha, kuid kahjuks sellega ei arvestatud. Vastupidi, hoiatajad muutusid korraga "punasteks". Ohu prognoosideski ilmselt arvestati veekahurite ja politseinike hulgaga, mitte ei analüüsitud inimfaktorit.
Uuringus soovitavad teadlased tunnistada lõimumisprobleemi ja tõsta selle lahendamine riiklikuks prioriteediks, sõnastada lahti rahvuspoliitilised eesmärgid, toetada eestivenelaste positiivse identiteedi kujunemist, laiendada rahvustevahelise koostöö vorme, algatada võrdsete võimaluste audit ja sõlmida erakondade vaheline kokkulepe loobuda rahvuspopulismi kasutamisest valimisvõitluses.

Riigil on saamata sadade miljonite kroonide eest trahve
Viimase kahe aasta jooksul on paljud õigusrikkujad politsei poolt määratud trahvidele vilistanud ning trahvid maksmata jätnud. Ainuüksi selliseid trahve, mille maksmistähtajast on möödas pool aastat, on kogunenud ligi 350 miljoni krooni eest.
2005. aasta lõpuks oli kuue kuu jooksul laekumata politseitrahvide kogusumma 264 miljonit krooni, teatas riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus. 2006. aasta lõpus oli sama näitaja 344 miljonit krooni ehk maksmata summa järjest kasvab.
Need on trahvid, mis on liiklusrikkujatele politsei poolt määratud ja mida ei ole vabatahtlikult ära makstud ega ole õnnestunud ka sundtäitmise teel kiiresti kätte saada. Politsei määrab küll trahvi, kuid selle sissenõudmine ei ole politsei vastutusalas, sellega tegelevad kohtutäiturid.
Politsei andmetel on suisa drastilisi näiteid õigusrikkujatest, kellel on viie-kuue aasta vältel tasumata kuni paarkümmend trahvi. Riigikontrolli hinnangul murendab see ühiskonna moraali ja õiguskuulekust.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias algavad sisseastumiseksamid
Sisseastumiseksamid toimuvad kultuuriakadeemia päevases õppes ajavahemikus 29. juunist kuni 4. juulini ning neid saavad sooritada ainult eksamile registreerunud.
Kultuuriakadeemia sisseastumiseksamitel osalemiseks tehti kokku 374 registreeringut, teatas akadeemia. Kõige suurem on huvi teatrikunsti eriala vastu, kuhu soovib eksamit sooritama tulla 102 noort. Populaarsuselt järgmine on kultuurikorralduse eriala 82 registreerunuga. Järgnevad tantsukunst 31, huvijuht-loovtegevuse õpetaja 30, huvijuht-multikultuurses keskkonnas 28, jazzmuusika 26 ning rahvuslik ehitus 21 registreeringuga.
Esimesena sooritavad katseid teatrikunsti õppekavale kandideerijad, kelle sisseastumiseksamid kestavad neli päeva, 29. juunist 2. juulini.
Esmaspäeval, 2. juulil algavad 3 päeva kestvad rahvusliku ehituse ning tantsukunsti katsed.

IT Kolledž alustas uute tudengite vastuvõttu
Teisipäeval 26. juunil alustas sisseastumisavalduste vastuvõttu IT Kolledž, kus esmakordselt on noortele pakkuda välja 100 riigi poolt finantseeritud õppekohta.
Lisaks ootab tänavuseid sisseastujaid EMT, Hansapanga ja Skype töökohatagatis, teatas kõrgkooli pressiesindaja.
"Tänapäeval vajavad noored üha enam kindlust, et nende omandataval erialal oleks hiljem võimalik leida huvitavat tööd, teha edukat karjääri ja saada korralikku palka," selgitas kolledži rektor Kalle Tammemäe. "Seepärast oleme sõlminud kokkulepped infotehnoloogiasektori kõige mainekamate tööandjatega Eestis. EMT, Hansapank ja Skype teevad kolme aasta pärast omapoolsed tööpakkumised kõigile noortele, kes õpivad hoolsalt ja plaanivad lõpetada kooli nominaalajaga."
"Kui neli aastat tagasi esitas riik kolledžile koolitustellimuse 75 riigieelarvelisele õppekohale, mida tunnustusena IT Kolledžis tehtavale tööle ja kindlale kvaliteedile, tõsteti 2004/2005 õppeaastal 90-le õppekohale, siis 2007. aastast rõõmustame noori juba saja riigi poolt tasutud õppekohaga," lausus Tammemäe. "Sisseastujate hulka arvestades tähendab see sisuliselt, et iga teise sisseastuja õppekulud katab riik."

Lääne-Viru maavalitsus panustab küberrünnakute ennetamisele
Ennetamaks küberrünnakuid ja tagamaks andmekogude säilimine, kavatseb Lääne-Viru maavalitsus kasutusele võtta infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE).
Süsteemi, mille juurutamisega alustab tööd AS Siemens, eesmärgiks on andmeturbe tagamine, et ennetada küber-, häkkerite ja teisi rünnakuid ja tagada paremini andmekogude säilimine, teatas maavalitsuse pressiesindaja.
Pilootprojekti käigus kaardistatakse maavalitsuse andmekogud, viiakse läbi IT varade inventuur, määratakse turvaklassid ja turbeastmed ning rakendamisele kuuluvad turvameetmed. Turvameetmete rakendamisel töötatakse välja vajalik dokumentatsioon organisatoorsete turvameetmete teostamiseks ja jagatakse soovitusi, et maavalitsuse IT-meeskond oleks võimeline vajalikke turvameetmeid ise rakendama.
ISKE kasutamine on vastavalt valitsuse määrusele 1. jaanuarist 2008 kohustuslik riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidajatele.

Tulevikus võib politsei lubade äravõtmisest teavitada ka tööandjat
Siseministeeriumis arutati täna võimalusi, kuidas tõhustada liiklusjärelvalvet ning ühe variandina käidi välja idee teavitada sõidukiomanikke neile kuulunud autot juhtinud isikutelt lubade ära võtmisest.
Sõidukiomaniku teavitamine hoiab ära sellise olukorra, kui näiteks tööandja ei teagi, et tema töötaja juhib ettevõttele kuuluvat sõidukit ilma juhtimisõiguseta, teatas politseiamet.
Samuti on kavas teha ettepanekud seadusemuudatusteks, mis aitaksid tõhusamalt kasutada liiklusjärelevalveks tehnilisi seadmeid, näiteks automaatseks sõidukiiruse mõõtmiseks.
Nõupidamisel kaaluti ka ettepanekut lihtsustada väärteomenetlust, et kiirendada liiklusrikkumiste menetlemist, samuti tõsta liiklusalase süüteo toime pannud sõidukijuhi liikluskindlustuse riskikoefitsienti.
Politseipeadirektor Raivo Aegi sõnul suurendas politsei liiklusjärelevalve mahtu, tänu millele kasvas maikuu lõpus ja juunikuu alguses hüppeliselt ka avastatud liiklusrikkumiste arv, kuid jaanipäevanädalast alates on liikluseeskirjade rikkujate hulk hakanud veidi langema.

Jaaniööl kadunuks jäänud tüdruku otsingutesse kaasati deltaplaan
24. juuni ööl kaduma läinud Maris Järve otsingute käigus kammisid eile Sanatoorium Tervise juures pilliroogu läbi Paikuse politseikooli kadetid ja õhust parema pildi saamiseks saadeti üles ka deltaplaan.
Täna oli politsei endale appi palunud ka piirivalve, kes tuli kohale paadi ja spetsiaalse ujumisülikonnaga, et ligi pääseda pilliroo vahel peituvatele veeaukudele, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veberi sõnul pidi paadi otsingutele appi kutsuma, sest jala ei pääse igale poole ligi. "Kõrkjate keskel on kõik nagu pudru, kõik on väga vesine," kommenteeris ta. "Ka paadiga oli äärmiselt raske järvedele ligi pääseda, sest kõrkjad on nagu sein ees."
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja Kaja Kuke sõnul pole otsingud veel positiivset tulemust andnud, aga kindlasti jätkatakse intensiivset tööd, et tüdrukut leida.

Tamkivi: ehitusmaavarade kaevandamine vajab arengukava
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi rõhutas tänasel kohtumisel Eesti ehitusmaterjalide tootjatega vajadust koostada ehitusmaavarade arengukava, mis korrastaks kaevelubade väljastamist ja seaks esiplaanile maavarade senisest säästlikuma ja keskkonnasõbralikuma kasutamise.
"Eesti ehitusturu maht hakkab küündima juba 50 miljardi kroonini aastas ja see tähendab ka ehitusmaavarade senisest oluliselt suuremat kasutamist," märkis Tamkivi keskkonnaministeeriumi vahendusel. "Praegused pae-, liiva- ja kruusakarjäärid saavad lähiaastatel tühjaks, uute avamiseks tuleb aga teha väga põhjalikku eeltööd, et välja selgitada parim võimalik lahendus, seda eeskätt keskkonnast lähtudes."
Tamkivi hinnangul vajab kogu Eesti ehitusmaavarade kaevandamine ja kasutamine arengukava, kus on määratletud riiklik huvi, võimalikud kaevandamiskohad ja -mahud ning minimeeritud kaevandamisega kaasnevad ohud elukeskkonnale.
"Uuringu- ja kaevandamislubade väljaandmine arengukava alusel saab kindlasti olema senisest paremini läbi mõeldud ning korraldatud," ütles minister, tuues eeskujuks äsja valminud põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastani 2015 eelnõu.

Ilvese nägemuses Eesti Iraagist ei lahku
President Toomas-Hendrik Ilves kinnitas Washingtonis, et tõenäoliselt jäävad Eesti väed Iraaki ka järgmisel aastal.
"Kindlasti on Eesti seal aasta lõpuni," sõnas ta ajakirjanikele pärast kohtumist USA presidendi George Bushiga. "Praegu ei näi olevat erilist soovi meie osalust missioonidel ära lõpetada."
Ilvese sõnul tuleb vastav otsus langetada küll mitte temal, vaid valitsusel. "Aga ma ei tea, et oleks mingeid kavatsusi [meie väljatõmbumiseks]," lisas ta.
Eesti Päevalehe andmetel on peaminister Andrus Ansipil plaanis teha riigikogule ettepanek Iraagi missiooni pikendamiseks.
Iraagis teenib praegu 34-liikmeline jalaväerühm Estpla-15. Afganistani on riigikogu andnud loa kuni 150 võitleja saatmiseks, kuid selle kui NATO missiooni lõpetamist peetakse väga ebatõenäoliseks.

Keskkonnaministeerium sulgeb Pääsküla prügila
Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi töö tulemusena suletakse neljapäeval, 28. juunil Pääsküla prügila, mis on seni olnud suur lähiümbruse biokeskkonna reostaja.
Pääsküla prügila näol suletakse Tallinna ja selle lähiümbruse üks olulisematest reostusobjektidest - oluliselt väheneb õhu- ning veesaaste ja kasvuhoonegaaside teke.
Projekti "Tallinna jäätmemajandus, faas II - Pääsküla prügila sulgemine" eesmärgiks oli Pääsküla prügila sulgemine vastavalt Euroopa Liidu direktiivile - projekti kogueelarve oli 173 miljonit krooni, millest EL kattis 75%.
Pääsküla prügila rajati 1972. aastal ajutisena ning toimis enam kui 30 aastat Tallinna ja selle lähiümbruse jäätmete ladestamiskohana.

Kolmas Tõnismäele maetu antakse sugulasele üle
Täna avalikustatud DNA-analüüsi tulemused kinnitasid, et Tõnismäele maetud Jelena Varšavskaja on Vladimir Parnese nõbu.
"Sugulust tõestanud Vladimir Parnes saab oma omakse põrmu kätte homme hommikul," teatati Välisminiteeriumi pressiteenistusest.
Parnes, kellel on nii Venemaa kui Iisraeli kodakondsus, rääkis kuu alguses ajalehele Moskovski Komsomolets, et kavatseb matta oma õe juudi tava kohaselt Iisraeli.
Välisministeeriumi andmetel tuntakse huvi veel ühe Tõnismäele maetud sõduri vastu.
Tõnismäele maetud Stepan Hapikalo Ukrainas elavad sugulased on avaldanud soovi oma lähikondse põrm Tallinnast ära viia. Selle nimel on nad Ukrainas juba alustanud DNA-eelanalüüside tegemist.

20-aastane paadunud roolijoodik sai 30 päeva aresti
Teisipäeval, 26. juunil määras Tartu maakohus 20-aastasele Hardile joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest 30 päeva aresti.
1987. aastal sündinud Hardi jäi joobnuna autot juhtides politseile vahele ühe kuu jooksul kokku kolmel korral.
Esimest korda tabati noormees Tartumaal, siis tehti talle trahv. Teistkordselt tabati alkoholijoobes Hardi autoroolist Valgamaal, siis määrati talle trahv ja võeti ära juhtimisõigus. Ka kolmandal korral tabati mees Valgamaal ning siis saatis politsei mehe kohtusse.
"Oli näha, et trahvid ja ka juhiloa äravõtmine talle ei mõjunud, seetõttu otsustasime tema suhtes kasutada karmimaid meetmeid," ütles Valga liiklusjärelevalve grupi komissari kt Kaimar Karm.
26. juunil Valga kohtumajas toimunud kohtuistungil määras kohus Hardile 30 päeva aresti. Politsei vahistas Hardi kohtusaalist ning hetkel kannab mees oma karistust.

Narva lähistelt leiti suur kogus Venemaalt pärit salasigarette
Politseipatrull avastas 26. juuni öösel Narva lähistel peatatud sõiduautost 9500 pakki Venemaalt pärit salasigarette.
Narva politseiosakonna patrull peatas 26. juuni öösel kella 02.30 paiku Vaivara vallas Narva - Narva-Jõesuu maanteel sõiduauto Chrysler, teatas politsei pressiesindaja.
Lähemal vaatlusel avastati autost 9500 pakki Eesti Vabariigi maksumärgita sigarette, mis pärinesid Venemaalt.
Kahtlustatavatena on kinni peetud Eduard (s 1986) ja Pavel (s 1986), kes varemgi on politsei huviorbiiti sattunud.
Politsei ootab inimestelt vihjeid illegaalse tubaka ja alkoholi müügikohtadest telefonil 337 2345 või lühinumbril 110.

Kohus saatis Pärnu mnt R-kioskit rüüstanud koka vangi
Harju maakohus mõistis täna reaalset vangi endise koka Jevgeni Kazakovi, kes rüüstas aprilli massirahutuste ajal Tallinna kesklinnas erinevaid poode.
Kohtunik Eha Popova istungisekretär ütles Päevaleht Online'ile, et kohtunik mõistis Kazakovile ühe aasta vangistust, millest tuleb kohe ära kanda kaks kuud. Ülejäänud 10 kuud peab noormees kandma tingimisi, 18 kuulise katseajaga. Noormees hakkab karistust kandma pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kazakovi süüdistatakse mitme Tallinna kesklinnas asuva kaupluse rüüstamises ning lõhkumises.
Noormees sai avalikkusele tuntuks televisioonis ilmunud kaadritel, milles oli näha, kuidas ta varastas Pärnu mnt R-kioskist maiustusi, karastusjoogi ja naiste hügieenisidemeid. Temast ilmusid üsna pea internetti ka mitmed pilapildid.

Kiirabiautojuhid taotlevad palgatõusu
Transpordi ametiühing algatab neil nädalail palgakõnelused enamuses Eesti kiirabides ning kutsub valitsust sisetülide kiuste kiirabitöötajatele palgaraha leidma.
Kiirabiautojuhte-meditsiinitehnikuid ühendav Transpordi ametiühing annab juuni lõpuks tööandjatele üle kollektiivlepingu projektid vähemalt kümnes kiirabiteenust pakkuvas organisatsioonis kõikjal Eestis. Vastavalt seadusele tuleb tööandjail seitsme päeva jooksul vastata läbirääkimiste alustamisega.
Ametühingu poolt ette valmistatud kollektiivleping sisaldab peamiste töötingimuste ja lisapuhkuse fikseerimist kiirabiautojuhtidele ning palgamäärasid käesoleva aasta lõpuni. Edasine palgatõus sõltub ühingu teatel tuleva aasta riigieelarvest, mille kohta aga valitsus annab vastakaid sõnumeid.
Transpordi Ametiühingu esimees Peep Peterson kinnitas, et kiirabitöötajad on ärevil hiljutistest uudistest, mlle kohaselt on nende tuleva-aastane palgatõus saanud ministrite omavahelise ping-pongi esemeks. Tema sõnul ei huvita töötajaid tehnilised üksikasjad, kas raha peab leidma sotsiaalminister oma sisemistest reservidest või rahandusminister.

Muhu saarel hukkus auto ja bussi kokkupõrkes inimene
Muhu saarel hukkus täna hommikul bussi ja sõiduauto kokkupõrkes inimene, üks mees toimetati vigastustega haiglasse.
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja teatel juhtus õnnetus kella 8: 25 ajal Piiri külas, kus sõiduauto põrkas kokku bussiga.
Kokkupõrke tagajärjel hukkus sõiduautos viibinud 1963. aastal sündinud meesterahvas, kehavigastustega toimetati Kuressaare haiglasse samas autos viibinud 1960. aastal sündinud mees.
Bussis viibinud reisijad vigastada ei saanud.
Liiklusõnnetuse põhjused ja täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Paet: Eesti on kindel NATO avatud uste poliitika toetaja
Montenegros ametlikul visiidil viibiv välisminister Urmas Paet ütles, et Eesti on kindel NATO avatud uste poliitika pooldaja.
"Oleme seda meelt, et NATO standarditele vastavatel demokraatlikel Euroopa riikidel on õigus liituda, kuna see muudab allianssi tugevamaks," lausus Paet.
Välisminister lisas, et Eesti toetab Montenegro saamist USA-Aadria Harta täieõiguslikuks liikmeks.
Montenegrost siirdub välisminister Ohridisse (Makedoonia), kus osaleb Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu julgeolekufoorumil.
Seejärel sõidab Paet Kosovosse, kus ta kohtub KFORi kaitseväe luurerühma ESTRIF-1ga ning Taani pataljoni juhtkonnaga, kelle alluvuses eestlased teenivad.

Mõisaküla leinab hukkunud sõdurit
Mõisaküla linnavalitsus kuulutab päeva, mil kalmistule sängitatakse Afganistanis hukkunud 24-aastane Kalle Torn, leinapäevaks.
"Ta oli meie linnast pärit, meie kooli lõpetanud ning tema vanemad on põlised Mõisaküla elanikud," rääkis ajalehele Sakala linnapea Ervin Tamberg. Kalle Torni isa töötas samal ametikohal aastaid tagasi.
Matuste päeva pole veel kindlaks määratud, sest kaitseväe peastaabi teavitusosakonna ülema Peeter Tali teatel pole surnukeha Afganistanist äratoomise aeg teada.
Kaitsejõudude peastaap on hukkunu vanematega kokku leppinud, et tulevad kaitseväelised matused.
"See tähendab, et matuste korraldamise võtab kaitsevägi enda kanda," selgitas Peeter Tali. "Langenule määratakse saateüksus, puusärgi hauda laskmise ajal kõlavad aupaugud ning sarka katab riigilipp, mis kalmistul kokku volditakse ja vanematele antakse."

Osa Viljandist jäi tundideks elektrita
Esmaspäeva õhtul veidi enne kella poolt kümmet kadus Viljandis Männimäe piirkonnas kaheks ja pooleks tunniks elekter.
"Tegemist oli kaablirikkega," selgitas osaühingu Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg ajalehele Sakala. "Rikke põhjust me veel ei tea, aga seda võib kinnitada, et keegi maa all asuvat kaablit läbi ei kaevanud."
Vooluta jäi ala, mis paikneb Viljandis Reinu teel asuva Liiwi Bowlingu ja Männimäe Selveri vahel. Rivist oli väljas vähemalt neli alajaama ning suurem osa selles piirkonnas asuvatest hoonetest on elumajad.
Hamburgi andmetel pidid vooluta läbi ajama 350 Eesti Energia klienti, elektri kadumise tõttu tuli 40 minutit tavalisest varem uksed sulgeda Männimäe Selveril.

Pärnu linn ostab Kanal 2-le uudiseid
Pärnu linna ja OÜ Suhtekorraldusbüroo Bona Verbumi allkirjastatud lepingu kohaselt toodab Bona Verbum "Suvereporterile" kolme kuuga 16 lugu, mille eest makstakse 99 136 krooni.
Üks lugu, mis peab lepingu järgi olema 4-6 minutit pikk ning tutvustama Pärnu linna ja inimesi, läheb linnavalitsusele maksma koos käibemaksuga 6196 krooni, kirjutab Pärnu Postimees.
OÜ Suhtekorraldusbüroo Bona Verbumil on Pärnu linnavalitsusega tihedamad sidemed kui see, et Kanal 2-le toodab seal lugusid linna endine avalike suhete nõunik Signe Leesmann.
Osaühingu juhatuse liige on linnavalitsuse personalinõunik Jana Hõrak, kellel linnapea Mart Viisitamme jutu järgi küll linnalt saadud tellimustega seost pole.
Linn aga on tellinud Bona Verbumilt veel videofilmi, mis räägib raekojast ja linnavalitsuse kolimisest uude hoonesse.

Pronksiööl varastanu sai tingimisi vangistuse
Alaealine tütarlaps, kes aprillimäsu ajal Jõhvis poevargusega vahele jäi, mõisteti aastaks tingimisi vangi.
Kohus mõistis Jevgenia (15) süüdi selles, et ta varastas Jõhvi kaubanduskeskuses Tsentraal asuvast spordipoest 699 krooni maksnud spordikoti Nike, kirjutab Põhjarannik.
Jevgenia nõustus kokkuleppel karistusega ning tunnistas, et võttis aprilli lõpus toimunud korratuste ajal purustatud klaasidega kauplusest Sportland spordikoti.
Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Firsova lausus, et tüdruku sõnul läks ta tookord sõpradega Jõhvi kesklinna jalutama. "Ta rääkis, et nad läksid Tsentraalist mööda, kui nägid, et purustatud klaasidega poest kõik kaupu võtavad - tema võttis siis ka," kõneles Firsova. Prokuröri abi lisas, et uurimise andmetel seesama neiu rahutustes ei osalenud. Praeguseks on tüdruku ema vargusega tekitatud kahju poele hüvitanud.

Saaremaa talunik toodab puisniitude heinast lemmikloomaheina
Saaremaa mahetalunik Veiko Maripuu muudab pärandkoosluste hooldamise tuluallikaks, hakates puisniitude heinast tootma sööta lemmikloomapoodidele.
"Minu idee on hakata puisniitudelt kogutud heina kuivatama ja pakkima ning arendada välja uus tooteartikkel - lemmikloomahein," ütles Veiko Maripuu Oma Saarele. "Esialgu proovime kätt Eesti turul, mõne loomakauplusega on kokkulepe tehtud."
"Puisniidu heinasaak on väga väike, kulud niitmiseks aga tavalisest rohumaast kuni kuus korda suuremad. Ainult toetuste najal puisniite ära ei majanda," selgitas Maripuu.
Seevastu lemmikloomapoodides maksab puisniidu hein ligemale 30 krooni kilo ehk 30 korda rohkem kui tavahein.
Puisniitudel kasvava rohu toiteväärtus on tavalisest kõrreheinast oluliselt suurem ja seetõttu meeltmööda ka lemmikloomadele, eriti sobib puisniitude hein kodujänesele.

Rongile ette sõitnud joobes juht ning kaassõitjad põgenesid
Fooriga reguleeritud raudteeülesõidukohal kaubarongile ette sõitnud ning tundideks rongiliikluse peatanud joobes juht põgenes koos kaassõitjatega.
Õnnetus juhtus teisipäeva varahommikul kell 3.51 Harjumaal Aruvalla-Jägala maantee 22. kilomeetril tõkkepuuta fooriga reguleeritud raudteeülesõidukohal.
Sõiduauto, mida juhtis alkoholijoobes ja vastava kategooria juhtimisõigusteta 28-aastane Reigo, ei peatunud raudteefoori vilkuvate punaste tulede ees ning põrkas kokku Narva poolt Tallinna suunas liikunud kaubarongiga C36-7i nr 1521.
Sündmuskohalt põgenesid kõik autos viibinud väidetavalt kolm meest. Kell 6.10 tuvastas politsei sõidukit juhtinud mehe, kellel oli peahaav, kuid kes keeldus igasugusest arstiabist.
Rongiliiklus taastatud kell 5.15.

Tulelõksu jäänud mees hüppas mansardkorruse aknast alla
Lääne-Virumaal teisipäeva hommikul toimunud elumajapõlengus sai kolm inimest vigastada.
Päästeameti pressiesindaja sõnul teatati neile tulekahjust Rasivere külas asuvas elumajas kell 8: 08.
Päästjate kohale jõudes põles viilkatusega palkmaja lahtise leegiga. Hoone hävis 80 protsendi ulatuses, ülejäänud osa sai vee-, suitsu- ja tulekahjustusi.
Üks tulevangi jäänud mees hüppas mansardkorruse aknast alla ning sai vigastada. Majas olnud kaks naisterahvast said põlengus vingu. Kiirabi viis kõik kolm kannatanut Rakvere haiglasse.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Ilusalongi perenaine kupeldas naisi Londoni bordelli
Ühes Narva ilusalongis töötav Kristina hankis kuulutuste kaudu vähemalt pool tosinat naist, kelle ta kupeldas Londonisse prostituudiks.
Viru ringkonnakohus mõistis abielus ja väikest last kasvatava Kristina (26) esmaspäeval kolmeks aastaks tingimisi vangi, sest naine kupeldas mullu pool aastat Narva naisi Londonisse prostituudiks. Kupeldaja sai leebe karistuse tänu sellele, et kahetses tegu ja pole varem karistatud. Kohus määras tingimisi karistuse kolmeaastase katseajaga, kirjutab SL Õhtuleht.
Süüdistuse järgi vahendas Kristina koos siiani tuvastamata Aleksandriga mullu maist novembrini lõbunaisi Londonisse.
Kupeldaja töötab siiani ühes Narva ilusalongis administraatorina. Naine on ka ise Inglismaal töötanud, kuid millega ta seal täpselt tegeles, pole teada.
Prokuröri sõnul tõukas naise kupeldamisärisse rahaahnus. Teenitud summat aga võimud ei tea, sest raha ei makstud kohtualuse pangaarvele.

Pättide väljasaatmise eelnõu ootab hinnangut
Justiitsministeerium üritab lunastada pronksiööde ajal ja järel mitme poliitiku välja käidud lubadust, et tänavatel märatsenud välimaalastest rüüstajad tuleb Eesti riigist välja saata.
Võimalus välisriigi kodanikke maalt välja saata on kirjutatud karistusseadustiku muutmise eelnõusse, mida justiitsminister Rein Lang tahab riigikogusse viia.
"Küsimus pole väljasaatmises ega sissesõidukeelus. Lang on kaotanud reaalsustaju. Ta lähtub ühest kaasusest ja Reformierakonna poliitilisest egoismist, provotseerides uut sise- ja välispoliitilist konflikti," kommenteeris Langi kavatsust Keskerakondlasest põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp.
Siseminister Jüri Pihl teatas aga, et siseministeerium toetab ettepanekut kohaldada väljasaatmist lisakaristusena välismaalaste suhtes, kes on süüdi mõistetud teise astme kuriteos ja karistatud vangistusega.

Saaremaal on saanud kümmekond inimest rästikult salvata
Saaremaal on viimase kuu jooksul kümmekond inimest saanud rästikult salvata ning pöördunud ussihammustuse ravimiseks haiglasse.
"Ainuüksi viimastel päevadel on meie poole pöördunud kolm kannatada saanut," lausus Kuressaare haigla kirurgiakliiniku ülemarst Toomas Tartes Meie Maale. "Üks neist oli päris raskes seisus, kuid ei ütleks, et eluohtlikus, sest täna jooksis ta haigemajast minema. Üks kannatanu aga keeldus pärast abi saamist hospitaliseerimisest."
Kui tavaliselt fikseerib Kuressaare haigla aastas paarkümmend rästikuhammustust, siis tänavu on abi saamiseks haigla poole pöördunud juba kümmekond patsienti.
Kuigi Kuressaare haiglal on rästikumürgile vastumürk olemas, ei ole seda mitu aastat kasutatud.
"Pärast hammustust tasub meeles pidada, et haigele tuleb anda rahu, ta tuleb haigemajja tuua ja ta ei tohi viina juua," nimetas Tartes kirvereeglid.

Hallhüljeste arvukus on aastaga suurenenud
Asjatundjate hinnangul on hülgeid juba nii palju, et tasuks kaaluda nende küttimist.
Mai lõpust kuni juuni alguseni kestnud hallhüljeste loenduse tulemused näitasid, et nende Läänemere suurimate imetajate arvukus on Eesti vetes suurenenud ligemale 3000 loomani.
Hülgeuurija Ivar Jüssi kinnitusel läheb meie vetes elutseval hüljeste asurkonnal kevadiste loendusandmete kohaselt hästi, kuna nende hulk on viimase kaheksa aastaga tänaseks kahekordistunud. "Esimese tiiru ajal, mis me mai lõpus tegime, saime hallide arvukuseks 2600-3000," märkis Jüssi, kelle sõnul pole täpsemat arvu võimalik enne hülgelesilate aerofotode ana-lüüsi veel välja tuua. "Suurte hülgepuntide silmaga lugemine pole lihtsalt täpne."
Kõige suuremas hüljeste grupis, mida loendajad Saaremaa lõunaranniku meres kividel nägid, oli Jüssi kinnitusel vähemalt 1500 hüljest, kui isegi mitte rohkem. "See, et pooled meie hül-jestest on ühte ja samasse lesilasse koondunud, pole sugugi tavaline nähtus," märkis ta samas. "Teistes kohtades oli suurimas pundis 500 looma, ülejäänud kohtades veelgi vähem - nii paarisaja või paarikümne ringis."

Veronika Dari väidetavad tapjad muutsid kohtus oma ütlusi
Harju maakohtus jätkus eile kohtuistung Veronika Dari tapmises süüdistatavate Dmitri Štšerbakovi ja Andrei Grišini tunnistuste kuulamisega.
Štšerbakov tunnistas oma süüd ja kahetses juhtunut, kuid väitis, et Tiit Ottist tulistades ei olnud tema eesmärk mees tappa, vaid hirmutada. Kuigi esialgu oli ta valmis tulistama mehe pihta, et saada tasuks 15 000 krooni, mõtles ta viimasel hetkel ümber ja laskis meelega neli lasku seina pihta.
Kohtualuse paljude ütluste puhul ilmnesid vastuolud eeluurimisel antud tunnistustega ning istungil paistis välja Štšerbakovi soov võtta kogu vastutus tapmise eest endale. Štšerbakov põhjendas, et eeluurimisel soovis ta kergemat karistust, nüüd aga otsustas kohtule tõtt rääkida, et teised ei saaks ülekohtuselt karistada.

Bosnia - jõu ja lääne abiga koos hoitav riik
Ka tosin aastat pärast sõda kontrollib Bosnia arenguid rahvusvaheline üldsus.
Kui üldjuhul moodustavad riike rahvad, keda seob mingi ühtekuuluvustunne, siis Jugoslaavia lagunemisel poolkogemata iseseisvunud Bosnias ja Hertsegoviinas pidid välisjõud neid, eriti vahetult pärast kodusõja lõppu, üsna jõhkra survega kokku sundima. Pole ka ime: raske on tahta jagada saatust nendega, kes nottisid üksteise hulgast maha enam kui 97 000 inimest -
65 protsenti ohvritest moodustasid muslimid, veerand serblased ning ülejäänu horvaadid.
Tapatalgutele piiri pannud, 1995. aasta detsembris sõlmitud Daytoni rahuleping annab rahvusvahelisele kogukonnale pretsedenditu õiguse sekkuda sealsesse elukorraldusse. Nn Bonni volitused lubavad ÜRO eriesindajal kehtestada seadusi ja tühistada bosnialaste omi, lasta lahti kõrgeid riigiametnikke ja parlamendisaadikuid.

Ansip lubas jagada Bosniaga Eesti kogemusi suhetest EL-i ja NATO-ga
Eile Bosnia ja Hertsegoviina peaministri Nikola Spiriciga kohtunud peaminister Andrus Ansip lubas Bosniale Eesti toetust teel Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. "Me saame väga hästi aru, kui oluline on teie jaoks EL-i ja
NATO-ga liitumine. Ka meie jaoks olid NATO ja Euroopa Liit pikka aega suured unistused. Nüüdseks on need unistused täitunud," sõnas Ansip.
Ansipi kinnitusel toetab Eesti Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidule suunatud integratsioonipüüdlusi. "Meie jaoks ei ole siin mingit kahtlust: Bosnia on Euroopa riik, uks peab oleme teie jaoks avatud," lausus ta. Ansip lisas, et Euroopa Liidu liikmelisus sõltub eelkõige riigi enese edusammudest reformide läbiviimisel.

Bosnia ja Hertsegoviina konflikt lõppes Eesti jaoks võidukalt
Täna pakivad asjad viimased 29 Eesti sõdurit, kes aitasid Bosnias rahu valvata.
Nende abi oli edukas. Praegu on tosina aasta eest sõjatules lõõ-manud Bosnia ja Hertsegoviina jõudnud niikaugele, et rahvusvahelist väekontingenti rahu hoidmiseks enam vaja ei lähe.
Üle-eelmisel aastal kohal viibinud 7000-st Euroopa Liidu (ning tema liitlaste, nagu Maroko, Norra ja Türgi) rahuvalvajast jääb aasta lõpuks järele vaid 2500. Lahkuvad ka pea kõik eestlased - kuid paar maha jäävat staabiohvitseri tagavad, et Eesti lipp lehvib Bosnias ka edaspidi.
Ülevale hetkele vaatamata pakub likvideeritav Tuzla sõja-väebaas kurba vaatepilti. Alal, kust kunagi kaitsesid rahu püsimist mitu tuhat sõdurit, toimetab nüüd neid vaid 150 ringis. Juba on mitme riigi võitlejad asjad kokku pakkinud ning lahkunud. Ja nagu sõdurid kuuldavasti nurisevad, polevat ka toiduvalik endine. Baasi poodides ei saa enam kaardiga makstagi.

Ülikoolide vastuvõtukatsed segavad peoliste proove
Eilehommikusest C-segarühmade tantsupeo proovist puudus akadeemilise testi tõttu iga kümnes tantsija.
Eile tegi üle 1400 noore Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus akadeemilist testi, et pääseda õppima Tartu ülikooli. Neist ligi sada noort jättis selleks tantsuproovid harjutusväljakutel. Sisseastumiskatseid ja -eksameid teevad peonädalal teisedki koolid, sh Tallinna tehnikaülikool, Eesti muusikaakadeemia, Viljandi kultuuriakadeemia, Otsa ja Elleri muusikakool.
Eilehommikusest C-sega-rühmade proovist puudus iga kümnes tantsija, neidude rühmadest oli puudujaid vähem. C-segarühmade liigijuhi assistent Karin Saarma ütles, et proov ei jäänud seepärast pidamata. "Saatsime noored väljakult hommikul heade soovide ja aplausiga teele. Lubasime hoida pöialt ja hoiame ka," kinnitas ta. "Õhtuseks prooviks on loodetavasti enamik neist tagasi."

Sisseastujad mures TTÜ muudetud tingimuste pärast
Majandusteaduskonda pääseb tegelikult ka matemaatikaeksamit tegemata.
Eesti Päevalehele saadetud kirjas osutas üks lugeja segadusele tänavu Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) majandusteaduskonda astumisel arvesse võetavate eksamite loetelus. TTÜ nõukogu lisas oma määrusega majandusteaduskonda pürgijate pingeritta paigutamisel aluseks olevate lõpueksamite loetellu matemaatika, kirjandi ja võõrkeelte kõrvale ka geograafia ja ajaloo.
"Arvestades käesoleva aasta matemaatikaeksami raskust, on neil tõenäoliselt geograafia- või ajalooeksami punktide arv suurem kui matemaatikaeksami sooritanutel ja seega ka suurem tõenäosus pääseda riigieelarvelisele kohale," kirjutas lugeja.
Määrus jõustus vastuvõtmise hetkest ning hakkas kehtima juba tänavu. Samas lähtusid paljud kandideerijad jaanuaris lõpueksameid valides, et teaduskonda astumiseks tuleb teha eksam ka matemaatikas.

Hüvitised räsisid riigikogu mainet
Parlamendi maine langes viimati sama palju presidendi-
Kui aprillirahutuste järel tõusis Eesti inimeste usaldus enamiku olulisemate riiklike institutsioonide, sh riigikogu vastu rekordtasemele, siis kuluhüvitiste skandaal kukutas parlamendi maine kolinal alla.
Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i korraldatud üle-eestilisest 991 vastajaga küsitlusest selgus, et kui pärast valimisi oli riigikogu usaldus-väärsus 56 protsenti, siis pronksiöö sündmuste järel kasvas see viimase viie aasta kõrgeimale tasemele, 64 protsendini, kuid kukkus pärast kuluhüvitiste skandaali kohe 48 protsendini.
Pronksisündmuste järel tõusis rekordkõrgusele ka Reformierakonna toetus, samuti tegi ajutiselt hüppe ülespoole elanike usaldus valitsuse ning erakondade vastu üldiselt.

Maailma noorim riik Montenegro kiidab Eestit jätkuva toetuse eest
Montenegro välisminister kiitis kolleeg Urmas Paetile eelkõige Eesti panust kahes valdkonnas - välissuhtluse ja kaitsejõudude ülesehitamisel.
Välisminister Urmas Paet viibis eile Montenegros, mis tähistas paari nädala eest oma esimese iseseisvusaasta täitumist. Paeti visiidi tegi sümboolseks fakt, et Eesti oli esimene riik, kes sõlmis eelmisel aastal Serbiast eraldunud Balkani riigiga täiemahulised diplomaatilised suhted.
Eesti välisministri külastust peeti aastavanuses riigis nii tähendusrikkaks, et lisaks tema Montenegro kolleegile Milan Rocenile olid Paetil veel kohtumised sealse presidendi, peaministri ja parlamendi esimehega.
Selleks on ka piisavalt põh-just, sest Eesti ja Montenegro on vaatamata viimase lühikesele faktiliselt iseseisvale ajaloole leidnud terve hulga olulisi koos-töövaldkondi. Montenegro välisminister kiitis Eesti panust selle maailma noorima riigi välissuhtluse ja kaitsejõudude üles-ehitamisele.

Ilves ja Bush - üks rantsopidajast president kutsus teise külla
President Toomas Hendrik Ilves lausa säras pärast oma USA ametivennaga kohtumist ja kutsus George W. Bushi endale külla, kui presidendiaeg läbi saab.
"Loodan, et kui ametiaeg ümber saab, tuled sa mu rantšosse, mis on küll palju väiksem kui sinu oma," heitis Ilves lühikesel pressiga kohtumisel üleüldise naerupahvaku saatel kinda.
Meedia silmis on kirglikud talupidajad mõlemad. Kui president Bush esmakordselt Valgesse Majja pääses, kirjutas McGregor Mirror üle esikülje aasivalt: "Kohalik rantšoomanik George W. Bush valitud riigi 43. presidendiks." Ajakiri Economist leidis aga koguni fakti, et mõlemale, nii Ilvesele kui ka Bushile meeldivad sama tüüpi Stihli võsalõikurid.
Ent kui jutt läheb Eestile, siis käib meie maine siin pealetungiva võsaga võitlemisest märksa kõrgemal. E-Eestist on saanud Küber-Eesti. Küll oleme esimene, kes langes küberrünnakute alla. Küll esimene, kuhu tuleb NATO küberkaitsekeskus - vähemalt meie riigipea näib selle loomises täiesti kindel olevat.

Teadlased kinnitasid Egiptuse kuulsaima naisvaarao olemasolu
Egiptuse teadlased kinnitasid, et Kuningate orust leitud muumia kuulub ühele ajaloo kuulsaimale Egitpuse naisvaaraole Hatchepsutile.
Muumia puhul on tegemist Egiptuse ajaloo ühe suurima leiuga pärast 1922. aastat, mil Howard Carter leidis Kuningate orust kuningas Tutanhamoni haua, vahendab discoverychannel.ca.
"Hatchepsuti muumia avastamine märgib Egiptuse ajaloos üht olulisimat leidu," ütles uurimust juhtinud antiigiajaloolane doktor Zahi Hawass.
3500-aastase muumia näol on tegemist naisega, kellest oleks kunagi saanud Egiptuse kuningas! Hatchepsut varastas oma nooremalt poolvennalt trooni, riietas end meheks ning kuulutas end kõigile ootamatult vaaraoks.
Kuigi Hatchepsuti valitses terve Egiptuse üle ning tema võimu all oli riik jõukas, kustutati tema valitsemisaeg Egiptuse ajaloost - hävitati kõik ajaloolised allikad, monumendid. Ka tema surnukeha viidi hauast minema ning tema olemasolu ununes müstiliselt.

Politsei palub abi liiklusõnnetuse tunnistajate leidmisel
Täna, 27. juuni hommikul kella 9.10 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Raua ja Kreutzwaldi tänava ristmikul reguleerimata ülekäigurajal. Õnnetuses sai viga teed ületanud jalakäija.
Õnnetuse ohver Jelena (s 1958) sai löögi Raua tänavale vasakpööret sooritanud valget värvi kaubikult, teatab politsei pressiesindaja.
Kõigil, kes antud sündmust nägid, palutakse helistada Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelvalveosakonna telefonil 612 5666.

Neljapäeval ja reedel on Gonsiori tänava linnast väljuv suund suletud
Alates 21. juunist on maa-aluse soojakambri kattepaneeli varingu tõttu häiritud liiklus Gonsiori ja Kreutzwaldi tn ristmikul, neljapäeval ja reedel suletakse Gonsiori tänava linnast väljuv suund.
Soojakambri kattepaneelide vahetuse ajaks 28. - 29. juunil suletakse täielikult Gonsiori tänava linnast väljuv suund. Ühistranspordi läbipääs tagatakse reguleerijate abiga. Gonsiori tänava kesklinna suunal jääb kasutusse ainult üks sõidurada.
Transpordiamet ootab liiklejate mõistvat suhtumist. Võimaluse korral palutakse kuni 30. juuni õhtuni vältida liikluseks Gonsiori tänavat Lasnamäe ja kesklinna ühendusteena.

Pelgulinna majaomanikud kaebasid volikogu kohtusse
Pelgulinna majaomanikud andsid kohtusse Tallinna linnavolikogu, paludes tühistada otsuse, mille alusel võiks Peeteli kirik ehitada oma hoovi ümbruskonda väidetavalt sobimatu maja.
Volikogus heaks kiidetud Preesi 5/7 detailplaneering lubaks kiriku hoovi senise autoparkla kohale püstitada kolmekorruselise sotsiaalhoone. Kohus rahuldas Pelgulinna Majaomanike Seltsi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas volikogu otsuse kohtumenetluse ajaks, kirjutab Postimees.
Peeteli koguduse plaanitava betoonist ja klaasist noortekodu rajamise vastu on ümberkaudsed elanikud linnavalitsusele esitanud pool tuhat allkirja.
"Tõsiseimat vastuseisu tekitas hoone suurus," lausus Pelgulinna Majaomanike Seltsi esindava Paul Varuli advokaadibüroo vandeadvokaad Karl Haavasalu. "Küsimusi tekitab aga ka ehitise funktsioon. Menetluse käigus on kasutatud palju erinevaid nimetusi, nii et lõpuks pole enam võimalik aru saada, milleks seda maja tarvis on."

Lumeleopardid saavad endale loomaaias uue kodu
Lumeleopardide uus ekspositsioon varustatakse tehnoloogiliste imeviguritega.
Hiljemalt selle aasta oktoobris alustab loomaaed alpinaariumi alal uue kodu rajamist oma neljale lumeleopardile.
Loomaaia direktor Mati Kaalu sõnul võib pidada Saksamaa spetsialistide projekteeritud ekspositsiooni Eesti jaoks enneolematult nüüdisaegseks imeasjaks. "Sinna tulevad seni nägemata vigurid, et loomadel oleks parem ja külastajatel huvitavam," selgitas Kaal.
Natuke hakkab ekspositsioon meenutama mullu valminud amuuri leopardide kodu, aga uus ehitis on pealt avatud, kuna lumeleopardid ei roni nii palju. Külastajatele vahetuma elamuse pakkumiseks ei ole kogu puuri vaateaken klaasist, vaid osa on kaetud terastraatidega. "Selle eesmärgiks on pakkuda midagi ka ninale ja kõrvale," rääkis Kaal.

Bussijuhtide palgad tõusevad
Tallinna autobussikoondise nõukogu otsustas teisipäeval, et alates 1. septembrist tõstetakse bussijuhtide palku kümne protsendi võrra.
Bussijuhid lahkuvad
TAK-i nõukogu esimehe abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on kavandatav palgatõus eelkõige vajalik selleks, et teiste transpordiettevõtetega konkurentsis püsida. Suuremate probleemidena märkis ta ära suure kaadrivoolavuse ning välismaale tööle suundumise.
Palgatõusu heaks räägib ka asjaolu, et TAK-i tänavuse esimese viie kuu majandustulemused olid plaanitust suuremad.
Trammi- ja trollijuhid ootel
Seoses bussijuhtide palgatõusuga on kavas üle vaadata ka trammi- ja trollibussijuhtide palgad.

Tallinnas sündisid kolmikud
Ida-Tallinna keskhaiglas tulid möödunud nädalal ilmale Tallinna tänavused esimesed kolmikud.
18. juunil Ljudmila ja Olegi perre sündinud kolmikud tütred on pere esimesed lapsed.
Linn toetab kolmikute vanemaid 100 000 krooniga.
Mullu sündisid Tallinnas kolmed kolmikud. Tallinna kolmikute klubisse kuuluvad praegu 13 kolmikud ning üle Eesti on neid 35.

EVPde hüvitamist saab taotleda esmaspäevani
Viimane päev kasutamata EVPde eest hüvitise taotlemiseks on järgmise nädala esmaspäev, 2. juuli.
Tänaseks on rahandusministeeriumile laekunud 45 342 avaldust kokku 183,5 miljoni krooni hüvitamiseks, teatas ministeeriumi pressitalitus.
EVP-de hüvitamise taotlemiseks tuleb esitada avaldus kas SEB Eesti Ühispangale või Hansapangale, olenevalt sellest, kumb pank varem inimese EVP-arvet teenindas. Praeguseks likvideeritud pankades asunud arved viidi samuti üle SEB Eesti Ühispanka või Hansapanka. Kui väärtpaberite omanik ei tea, millises neist tema arve asub, tuleks seda pankadest küsida.
Erandiks on EVEA pangas olnud EVP-arved, mis on säilinud üksnes erastamisväärtpaberite keskregistris. Nende arvete omanikud peavad kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest hüvitise saamiseks kõigepealt avama EVP-arve omal valikul kas SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas.

Eesti suurim biodiisli tehas sai Paldiskis nurgakivi
Paldiski lõunasadamas pandi täna nurgakivi Baltimaade ühele suuremale biodiisli tehasele, mis hakkab täisvõimsusel tootma 300 tonni loodussõbralikku kütust päevas.
AS Biodiesel Paldiski investeerib tehase rajamisse üle 350 miljoni krooni. Tehas alustab tööd järgmisel kevadel, teatas ettevõte.
Ettevõtte juhatuse liige Aigar Ojaots näeb biodiisli sektoris tormilist arengut, et jõuda 2020. aastaks ELi poolt seatud eesmärgini tõsta biokütuse osakaal 20 protsendini kogu Euroopa kütuse tarbimisest.
"See, et kõik suured naftafirmad teevad täna väga suuremahulisi investeeringuid biokütustesse, on märk sellest, et taastumatud mineraalkütused asenduvad tulevikus biokütustega," ütles Ojaots.
Täisvõimsusel tehas hakkab Paldiskis tootma loodusliku toorõli baasil aastas 100 000 tonni biodiislit. Toorõlina kasutatakse rapsi-, soja-, päevalille- või palmiõli, mida tarnitakse nii kohaliku kui ka importkaubana. "Toorainet ostame nii palju kui võimalik Eestist."

Eesti Raudtee: me ei kavanda massilisi koondamisi
Eesti Raudtee ei kinnita eile Eesti Raudteelaste Ametiühingu pressikonverentsil välja öeldud väidet nagu tabaks ettevõttes töötavaid inimesi kahe kuu pärast majandusraskused ja massiline koondamislaine.
Eesti Raudtee on võtnud tarvitusele vajalikud kokkuhoiumeetmed, et praeguse kaubaveo mahu juures edaspidi majanduslikult hakkama saada. Praeguste mahtude juures ei ole põhjust rääkida Eesti Raudteel massilistest koondamistest, teatas ettevõtte pressiesindaja.
Ettevõtte hinnangul hakkavad mais järsult langenud kaubaveomahud suve teises pooles ja sügisel taas tõusma, mistõttu ei ole vajadust spekuleerida kaubaveo võimalikust edasisest vähenemisest ning sellega seotud täiendavast kulude kokkuhoiust.
Mais aset leidnud töömahtude vähenemine, mis stabiliseerus ca 20 rongi juures ööpäevas, võib mõjutada sellel aastal otseselt kuni sadat töökohta, milledest paljud on tegelikkuses täitmata ja teised töötajad tegid varem selle töö ületunde tehes ära.

Oberschneider: ma pole Arco Varast kunagi aru saanud
Ober-Hausi lahkuv juht Paul Oberschneider peab Arco Vara kahvatuks jäänud aktsiaemissiooni põhjuseks firma vähest läbipaistvust.
"Arco Vara puhul on raske aru saada, millega ettevõte täpselt tegeleb," selgitas Oberschneider täna antud pressikonverentsil. Tema sõnul on Ober-Haus seevastu oma tegevused väga selgelt lahku löönud.
"Ma arvan, et viga, kui seal oli viga, tehti tõenäoliselt sellega, et ei suudetud investoritele endast selget pilti ette manada," sõnas Oberschneider Arco Vara aktsiaemissiooni kommenteerides.
"Mul endal on Arco Varast kogu aeg olnud väga raske aru saada," lisas Oberschneider.

Oberschneider tunneb huvi Ladina-Ameerika kinnisvara vastu
Ober-Hausi Realia grupile müünud Paul Oberschneider ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et on paigutab oma ettevõtte müügist saadava tulu muuhulgas Lõuna-Ameerika kinnisvarasse.
"Praegu otsime me mitmeid uusi asju, kuhu raha paigutada," vastas Oberschneider küsimusele, mida ta plaanib Ober-Hausist saadud rahaga ette võtta. Tema sõnul on tegemist ikka kinnisvara "asjadega", mis aga ei asu siinsel turul.
"Ma olen viimasel ajal ostnud mõned objektid Lõuna-Ameerikas, Ladina-Ameerikas," vihjas Oberschneider.
Kui suur kinnisvarafirma ostu-müügisumma oli, pooled täna ei avalikustanud.
Uudis Ober-Hausi müügist oli täna nii uus, et sellest kuulsid hommikul alles ka Ober-Hausi töötajad. Küsimusele, et kuidas töötajad reageerisid, vastas Oberschneider, et töötajad suhtusid asja väga positiivselt.

Oberschneider: kinnisvaraturg tõmbab hinge
Värskelt oma viimaste aastate suurima töösaavutuse - Ober-Haus Kinnisvara - maha müünud Paul Oberschneideri sõnul vajab iga tegevus hingetõmbepausi ning seda kinnisvaraturg praegu ka naudib.
"Ei pea olema raketiteadlane arusaamaks, et turud arenevad ning viimase paari aasta areng on olnud ülepaisutatud," ütles Oberschneider.
"Ma arvan, et see, mis me praegu kinnisvaraturul näeme, on lihtsalt puhkus pärast pinevat kauplemisperioodi," sõnas Oberschneider.
Oberschneideri hinnangul Eesti kinnisvaraturg järgmise 12 kuu jooksul kas kasvab pisut või püsib stabiilsena. "Ma arvan, et järgmise 18 kuu jooksul te näete, kuidas turg jälle tõusma hakkab," rääkis Oberschneider.
Ka Ober-Haus Kinnisvara ostnud Realia grupi tegevdirektor Risto Kyhälä kinnisvaraturul saabunud jahtumises midagi erilist ei näe. "Tõusud tulevad ja lähevad. Tuleb küsida, kas pered on rahul sellega, kus nad praegu elavad, kas nad on oma elukvaliteediga rahul, või on neil soov oma korterit vahetada," ütles Kyhälä.

Soomlased ostavad Ober-Hausi
Soomlaste Realia Group Oy ostab Ober-Hausi Kinnisvara, tekkiv kinnisvaraagentuur on suurim Kesk- ja Ida-Euroopas.
Realia Groupile kuuluvad Soomes kinnisvaraettevõtted nagu Huoneistokeskus, SKV ja Huoneistomarkkinointi, teatasid osapooled.
Laienenud kinnisvarateenuste grupp saab olema tööandjaks peaaegu 2000 inimesele Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Ukrainas, mis teeb sellest suurima kinnisvara maaklerfirma Kesk- ja Ida-Euroopas. Realia Group Oy prognoositav käive aastaks 2007 on 140 miljonit eurot.
"Müügi ajastus tuleneb meie isiklikest huvidest, mitte turutingimustest ", ütles Ober-Haus Kinnisvara senine omanik Paul Oberschneider. Me oleme üles ehitanud suure firma ja meil on väga lojaalsed töötajad, ning ühinemine Realia Groupi ja nende finantsosanikega aitab äril laieneda muudele turgudele ning kasvada. Nemad suudavad seda kaugemale viia, kui meile praeguses etapis jõukohane oleks."

Äripäev: Arco liigub ajaloo kehvima IPO suunas
Neljandat päeva börsil olnud Arco Vara aktsia hind käis eile korraks allpool 36 krooni taset. Väärtpaberi sulgumishinnaks kujunes 1,8 miljoni kroonise käibe juures siiski 36,3 krooni ehk 2,11 protsenti esmaspäevasest sulgumishinnast madalam hind.
Järjest enam süveneb arvamus, et Arco Vara avaliku esmaemissiooni näol võib olla tegemist ühe kehvema IPOga Eesti väärtpaberituru ajaloos, kirjutab Tõnis Oja Äripäeva börsirubriigis.
Nelja päevaga on emissioonis osalejad kaotanud 4,5 protsenti ehk 1,7 krooni aktsia kohta. Need sajad väikeinvestorid, kes soetasid IPOst 750 Arco Vara aktsiat ja maksid nende eest pea 28 500 krooni, on kaotanud sellest juba 1275 krooni.
Seni väikeinvestorite jaoks enim pettumust valmistanud Tallinki aktsia oli neljanda kauplemispäeva õhtuks kaotanud hinnast 0,8 protsenti. Tallinki kasuks räägib ka asjaolu, et emissiooni märkis erakordselt suur arv aktsionäre - 17 000. Arco Vara aktsiaid märkis kümme korda vähem inimesi.

Koolitusturgu valitsevad Vain ja Pork
Eestis on kaks koolitajat - Peep Vain ja Mare Pork -, kelle kuulamise eest ollakse nõus maksma kuuekohaline summa.
Vain võtab väikeste koolituste eest, kuni 50 inimesega firmasisene koolitus, päevas kuni 150 000 krooni ja teeb selliseid koolitusi vaid kümme korda aastas. Poolepäevase juhtimiskoolituse saab Vainu käest 70 000 krooniga, kirjutab Äripäev.
Mare Pork küsib päeva eest 75 000-100 000 krooni ja teeb paar koolitust kuus.
"Tihti ei sa asju rahas võtta. Mõnikord on mõnetunnisest vestlusest huvitava ja haritud inimesega palju rohkem kasu kui 100 000 kroonist mõne koolituspäeva eest," lausub Vain.
Müügiproff.ee looja Ekke Lainsalu selgitab kõrgeid hindu Darwini evolutsiooniteooria abil, öeldes, et koolituses, nagu muudes ärivaldkondades, käib olelusvõitlus, kus tugevad jäävad ellu ja nõrgad süüakse ära.

Eesti Posti kasutades seo pakid kokku, on odavam
Eesti Posti klientidel on kasulik väiksed pakid üheks suureks kokku siduda.
Alates sellest, kui Eesti Post ei toimeta kulleriga enam pakke partiisaadetisena kohale, tuleb ühe kuni 20-kilose paki kiirkulleriga adressaadile viimise eest maksta linnas 115 krooni, linnast väljas 200 krooni.
Selleks et raha kokku hoida, on nutikamad nagu Würth leidnud lahenduse: kui kolm pakki tuleb saata ühele ja samale aadressile ja nende kaal jääb alla 20 kilo, tõmbavad nad need vitstega kokku ja maksavad nagu ühe saadetise eest.
Eesti Posti kommunikatsioonijuht Terje Puusepp edastas Eesti Päevalehele, et AS Würth on need märkused teenuste kasutajamugavuse parandamiseks teinud Eesti Postile mai alguses. "Tänasime neid tookord ja arvestame märkuseid teenuste uute tingimuste kujundamisel. Oleme kokku kogunud ja arvesse võtnud klientide ja partnerite tagasiside, uuendatud tüüptingimused kullerteenusel hakkavad kehtima sügisel," kirjutas Puusepp.

Moody's: Eestil on raskusi eurole minekul
Reitinguagentuur Moody's avaldas eile iga-aastase aruande, milles riigiriski üksuse asepresident Kenneth Orchard ütleb, et Eesti majandus tundub hakkavat üle kuumenema.
Reitinguagentuuri arvates on valitsuse plaan euroga ühineda 2011. aastal võimalik, kuid ebatõenäoline. "Eesti hinna- ja palgatase jäävad siiski tunduvalt alla euroala keskmise. Seni kuni majandus jätkab oma tormilist kasvu, püsivad ka inflatsioonisurved," seisab aruandes.
Orchard lisas, et ta ei usu, et eurole ülemineku pikem viibimine tekitaks Eestile tõsiseid probleeme või kahjustaks riigi usaldusväärsust.
Kuumenemisele viitab kiire SKT kasv, millele annab hoogu eratarbimise ja investeeringute suurenemine.

Doris Kareva ja Jan Kaus saavad "Ela ja sära" stipendiumi
Kultuurkapital valis taaskord välja 16 kultuuritegelast, kes hakkavad saama loomingulist stipendiumit "Ela ja sära".
Kirjanduse vallas pälvisid igakuise 15 000-kroonise stipendiumi luuletaja Doris Kareva ja kirjanik Jan Kaus; kujutava ja rakenduskunsti valdkonnas kunstiteadlane Anders Härm ja fotograaf Arne Maasik; ahitektuuris disainer Sixten Heidmets ja arhitekt Mihkel Tüür, audiovisuaalse kunsti alal režissöörid Anri Rulkov ja Veiko Õunpuu.
Helikunsti vallast hakkavad stipendiumi saama tenor Mati Turi ja helilooja Galina Grigorjeva. Elama ja särama hakkavad ka lavastajad Taago Tubin ning Peeter Raudsepp.
Rahvakultuuri tegijatest austati torupillimängijat Juhan Suitsu ja kunstiakadeemia rahvakunsti õppetooli juhatajat Kadri Viirest; kehakultuuri alalt sportlast Mait Patraili ja ajakirjanik Indrek Schwedet. Igakuist stipendiumi makstakse aasta vältel.

Mainekal kunstioksjonil müüdi noore Eesti kunstniku teos
Maailma ühe kõige mainekama oksjonimaja Christie's peakontoris toimunud oksjonil müüdi noore Eesti kunstniku Alice Kase joonistus 1920 naela eest, mis on esimene sel tasemel müüdud kaasaegse Eesti kunstniku töö.
Teisipäeval toimunud Christie's oksjonil Nordic Art & Design müüdi Alice Kase joonistus hinnaga 1920 naela ehk 44 636 krooni eest.
Alice Kask (1976) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali osakonna. Kunstnik on osalenud oma töödega Praha Biennaalil, Rauma Balticumi Biennaalil, Nord Artil Saksamaal ja mitmetel teistel mainekatel rahvusvahelistel kunstinäitustel.
Alice Kasel on olnud isikunäitused Tallinna Hobusepea Galeriis, Ku Galeriis, Vaal Galeriis ja Haapsalu Linnagaleriis. Kunstniku tööd on esindatud Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis ja Tallinna Linnagaleriis.
Alice Kask on võitnud Vaal Galerii noore kunstniku preemia, Konrad Mägi preemia ning Saku Noore Kunstniku Aastapreemia.

Eesti suveteater läheb jälle täismajadele
Kellel on kavas minna kaema suvelavastusi, peab kiirustama. Mõne tüki piletitega ongi juba hiljaks jäädud. Et ukse taha jäänuid lohutada, lubatakse lisaetendusi.
Suveteatri avapauguna välja tulnud "Ronk" Linnateatri lavaaugus on olnud pea täiesti välja müüdud esietendusest saadik. "Natuke on veel pileteid saadaval viimastele augustikuistele etendustele ehk 27. ja 28. ja 29. augustiks," selgitab "Ronga" piletite seisu Linnateatri avalike suhete juht Kristiina Garancis. Linnateater on kavandanud septembrikuuks kolm lisaetendust, kuid neid pole veel müüki pandud.
Nargen Opera "Eesti naiste laulude" etendused Naissaarel müüdi välja juba veebruaris. Nüüd on kavas teha lisaetendusi 2. ja 3. juulil, et tükki jõuaksid vaatama need, kellel laevasõidusekelduste pärast on jäänud saarele pääsemata.
Kenasti on läinud Beethoveni "Fideliol" Viinistus, viiest viimane etendus on välja müüdud. Ka Andrus Kivirähkilt tellitud "Uljas neitsi" Laulasmaal läheb hästi, esietendus 7. juulil on läbimüüdud, järgnevatele etendustele on pileteid veel saada.

Eesti ehetekunst Vahemere ääres
Juuni alguses avasid kolm eesti kunstnikku mahuka näituse Cagnes-sur-Meris, kuurortlinna Nice'i lähedal asuvas Prantsuse ehtekunsti pealinnas.
Cagnes-sur-Mer on maaliline merelinn, mis on peavarju ja inspiratsiooni pakkunud teiste kunstnike seas ka Cézanne'ile, Renoir'le ja Modiglianile. Stuudioid, galeriisid ja ateljeesid leidub siin hulgi praegugi. Kusjuures kohalikud kultuurikorraldajad on aastakümneid tegutsenud selle nimel, et linn saaks tuntuks just nüüdisaegse ehtekunsti keskusena.
Igal kevadel avatakse vanalinna südames asuvas galeriis suurnäitus, mis jääb avatuks kolmeks suvekuuks. Tänavuse väljapaneku autoriteks on kolm eestlast - Kadri Mälk, Piret Hirv ja Tanel Veenre. Näitus "Regard sur l'Estonie" avati arvukate kõnede, hiiglasuurte lillesülemite ja šampanjaga eelmise reede õhtul. Näituse kuraator, ungari päritolu kunstimetseen ja tuntud Müncheni galerist Olga Zobel-Biró ütles oma esinemises, et Eesti ehtekoolkonna suurimateks väärtusteks on sügav hingestatus ja side mütoloogiaga.

Harry Potteri raamat müüdi 9000 naela eest
Kirjanik J.K. Rowlingu poolt kirjutatud raamatu "Harry Potter ja tarkade kivi" esimesest trükist pärit eksemplari eest maksti Inglismaal 9000 naela.
Tegemist on haruldase raamatuga "Harry Potteri ja tarkade kivi" esmatrükist, mida kirjastus Bloomsbury väljast 500 eksemplari ja mille ühe koopia väärtuseks hinnatakse 5000 - 7000 dollarit, kirjutab BBC.
Raamat leidis omaniku Londonis toimunud Bonhamsi oksjonimaja raamatute, kaartide, käsikirjade ja fotode müügil.
Eelmisel nädalal müüs 19-aastane Briti noormees 7200 naela eest maha talle kuulunud "Harry Potteri ja tarkade kivi" esmatrükist pärit esimese eksemplari, et rahastada oma õpinguid ülikoolis.

Botaanikaaed tutvustab taimsete produktide kasutamist
30. juunist kuni 8. juulini toimub Tallinna botaanikaaia palmimajas näitus "Tarvilikke taimi siit- ja sealtpoolt ekvaatorit".
Näitus kajastab erinevaid ja sageli üllatavaid teid, kuidas kasutada taimseid saadusi oma igapäevases elus, igas eluvaldkonnas autorehvidest hambapastani. Näitusel saab ülevaate sellest, millisel moel on taimi kasutatud tuhandete aastate jooksul ja kuidas kasutatakse taimseid produkte tänapäeval.
Räägitakse sellistest tuntud ja vähemtuntud tarbetaimedest nagu papüürus, ananass, kohvipuu, puuvillapõõsas, huulepulgapuu, kookospalm, käsnkõrvits, kummi-viigipuu, kaneeli-kampripuu, puis-inglitrompet, paberimooruspuu ja paljud teised.
Tuleval nädalavahetusel, 30. juunil ja 1. juulil traditsiooniliste roosipäevade raames tutvustatakse Tallinna botaanikaaia rosaariumis parimaid pargiroose. Roosipäevade seekordne teema on "Pargiroosid - parimatest parimad". Tallinna botaanikaaia rosaariumis kasvab 34 pargiroosisorti, kellest umbes 30 oma õied roosipäevadeks avavad. Ekskursioonid rosaariumis algavad laupäeval ja pühapäeval kell 12.00, 13.30 ja 15.00. Külastajatel on võimalik saada ka praktilisi nõuandeid, kuidas roose kasvatada ja hooldada.

Klaasist fauna sünnib Raplamaal muuseumis
Järvakandi klaasimuuseumi klaasikojas saab kaeda, kuidas sünnivad klaasist luiged.
Pärnusse võib sõita kaht teed pidi. Esimene tee, Pärnu maantee, on neile, kes soovivad varakult randa jõuda. Teine tee - läbi Rapla, Järvakandi ja Pärnu-Jaagupi - on neile, kes rannarõõmudest ei hooli, kuid hindavad head teelolekut, mille lahutamatu osa on ka peatused. Näiteks Järvakandis.
Siinne klaasimuuseum väärib väikest peatust. Muuseumikompleksi kuuluvad muuseumihoone, klaasikoda ja hooajaliste näituste maja. Püsiekspositsioonis Eesti klaasitööstuse ajaloost on vaatamiseks näiteks suur klaasiahju makett ja piimapudelid. Mäletate veel, et kunagi müüdi piima klaaspudelites? Kas teie lapsed ka seda teavad?
Lisaks eelmisest suvest ja artiklist tuttavale giid Mallele töötab muuseumis nüüd ka Eili, Tallinnast Järvakanti kolinud noor klaasikunstnik. Klaasikojas töötab meister Eero Vaikre. Haare on meistril lai - ehetest ja küünlajalgadest graveeritud vaasideni. Tõsi küll, Päevalehe külaskäigu ajal on mees laadale sõitnud. Niisiis peab Eili näitama, kuidas sünnib klaasist luik.

1 küsimus Eesti Energia turundusjuhile
Mida tahab Eesti Energia öelda oma internetiteenuse Kõu ambitsioonika reklaamriimiga "liigagi kaua on püsinud põud/lõõskavas kuumuses kogunend jõud/ootamas vaid oma aega/et rebestada taeva/võiks pikselöögi jõul/ lööb puhtaks ilma/ võimas kõu..." olukorras, kus tiiger on ammu hüpanud ning teenusepakkujaid turul vähemalt viis?
Vastab
Kätlin Sumberg
Eesti Energia turundusjuht
Reklaamiriim on Kõue teleklipi tunnuslaul, mis iseloomustab Kõue teenust, ja selle on loonud meile Tõnis Mägi.
Tunnuslaul kujutab kõue kui loodusnähtust ja selle loogilist tekkimist. Kõu on seal, kus teist internetiteenust ei ole. Ta levib kohtades, kuhu internet seni pole jõudnud - ka kaugemad paigad Eestimaa äärealadel on nüüd internetiga kaetud. Samuti on Kõu mõeldud inimestele, kelle eluviis ja harjumused nõuavad võrgu kasutamist ka teel olles - nimelt saab Kõue kasutada ka liikumise peal. Kõu ei konkureeri kohtades, kus interneti püsiühendus on kättesaadav.

Internet: 
Internet:  - lasteajakiri Täheke on oma kodulehele üles pannud vanad ja armsad multifilmid "Operatoor Kõps", "Klaabu", "Ramsese vembud", "Kunksmoor". Kõik nad on seal ilusasti olemas - saab ise meelde tuletada ja lastele näidata.

Kergejõustik: Gebrselassie jooksis maailmarekordi ühe tunni jooksus
Kahekordne olümpiavõitja Haile Gebrselassie purustas Ostravas toimuval kergejõustiku GP-etapil maailmarekordi ühe tunni jooksus, läbides 60 minutiga 21 kilomeetrit ja 285 meetrit.
34-aastane etiooplane purustas mehhiklase Arturo Barriose 16 aastat vana rekordi 184 meetriga, vahendab etvsport.ee.

Jalgrattasport: Tombak võitis Belgias UCI 1.1 kategooria klassiku
Täna 60. korda peetud Belgia UCI kategooria 1.1 klassikul Halle-Ingooigem võttis sellel hooajal järjekordse võidu Janek Tombak.
Tombak (Jartazi Promo Fashion) edestas 197,6 km pikkusel võidusõidul itaalast Christian Murrot (Tenax-Salmilano) ning kohaliku lootust Maarten Wynantsi (Quickstep-Innergetic), vahendab etvsport.ee.
Tombak stardib juba pühapäeval Viljandis, kus selgitatakse raskel rajal käesoleva aasta grupisõidu Eesti meister.

Video: TÜ Rocki meeskonna tuumik ähvardab laguneda
Tartu Ülikool Rocki korvpallimeeskonna tuumikust on tänaseks lahkunud Tarmo Kikerpill. Martin Müürsepa vastu tunneb huvi Hispaania tippklubi.
Uueks hooajaks on Eesti meister Tartu Rock tänaseks sõlminud lepingu vaid kahe mängijaga, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Tennis: Kanepi kaotas Wimbledonis Peerile kahes setis
Kaia Kanepi kaotas Wimbledoni tenniseturniiri naisüksikmängu teises ringis Iisrael tennisistile Shahar Peerile avaseti 4: 6 ning teise seti 5: 7.
Eesti ja Iisraeli esireketite kolmas omavaheline kohtumine oli küll senistest tasavägisem, kuid eelkõige setilõppudes mängis Peer kindlamalt. Kanepi kaotas avasetis esimesest kolmest oma pallingugeimist kaks, tegi kolm topeltviga ning jäi taha 1: 4. Peer võitis oma pallingugeimi ja juhtis 5: 1, kuid siis ärkas ka Kanepi, vahendab Sportnet.ee.
Eestlanna võitis nulliga oma pallingugeimi ning tal oli kaheksandas geimis kaks murdepalli. Kohe esimene tõi ka geimivõidu ning vahe vähenes 3: 5-le. Üheksandas geimis polnud Kanepil raskusi oma pallingu võitmisega, kuid kümnes geim jäi selle seti viimaseks. Peer suutis oma pallingut kaitsta ning võitis 39 minutit kestnud seti 6: 4.

Martin Müürsepp Hispaania klubi sihikul
Kohaliku ajalehe andmetel tunneb Hispaania tippklubi Girona Akasvayu huvi Tartu Rocki liidri Martin Müürsepa palkamise vastu.
Ajaleht Diari de Girona kirjutas jaanilaupäeval, et tänavu FIBA karikavõitjaks tulnud, kuid Hispaania liiga veerandfinaalis FC Barcelonale kaotanud Akasvayu tunneb lisaks Müürsepale huvi veel näiteks tänavu Euroliigas säranud serblase Predrag Drobnjaki ja ameeriklase Marcus Haislipi vastu. Esimene mängis Belgradi Partizanis, teine Istanbuli Efes Pilsenis, kirjutab SL Õhtuleht.
Kreekas puhkusel viibivalt Müürsepalt ei õnnestunud SL Õhtulehel eile uudisele kommentaari küsida. Mõne aasta eest klubi valides on ta aga tunnistanud, et Hispaanias või Itaalias mängimine võiks olla huvitav, sest sealsetesse klubidesse pole karjäär teda seni viinud. SL Õhtulehe andmetel on Müürsepa teenete vastu tänavu huvi tundnud ka näiteks klubid Venemaalt ja Austraaliast.

Politsei karistas kihutanud Margus Hunti
Politsei määras karistuse kahekordsele juunioride maailmameistrile Margus Hundile, kes jäi politseile vahele maanteel 181-kilomeetrise tunnikiirusega kihutades.
Politsei pidas Margus Hundi Volkswagen Passati kinni 1. juunil Imavere-Viljandi teel kümmekonna kilomeetri kaugusel Viljandist, kirjutab SL Õhtuleht.
"Margus Hundile on karistus määratud," kinnitas Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lall SL Õhtulehele. Karistust politsei ei avalikusta. Seaduse järgi saab sellise rikkumise eest määrata kuni 12 000kroonise trahvi.

Tanel Kangert astub Jaan Kirsipuu jälgedes
Pärast kahekuulist stažöörilepingut on Kangertil lootust
Tanel Kangertist saab augustis kuues eestlane, kes tõmbab selga Prantsusmaa Pro Touri klubi Ag2r kirjadega särgi.
Noor jalgrattalootus, kellest oodatakse mantlipärijat Eesti siiani edukaimale ratturile Jaan Kirsipuule, sõlmis viimase endise koduklubiga kahekuulise stažöörilepingu. Tavaliselt järgneb sellele profileping sama klubiga.
"Ma pole sugugi kindel, et see nii läheb. Esialgu sõidan nende egiidi all ainult kaks kuud ning see ei kohusta neid minuga lepingut sõlmima. Tahan pigem näha, mis toimub profimaailmas ja natuke seda õhku nuusutada," ütles Kangert, kes loodab siiski piisavalt häid tulemusi näidata, et profilepingut sõlmida.
Eesti noort rattalootust ootab klubis ees kaasmaalane Rene Mandri, kes Kangerti eest tiimis mõne hea sõna kostis. "Olen aru saanud, et tutvused loevad ka Prantsusmaal väga palju. Ikka on nii, et keegi kuskil näeb sinu sõitu, räägib teisele, see omakorda kolmandale," rääkis Kangert.

Kalev pääses ULEB Cupile, Rock otsib lohutust FIBA eurosarjast
Euroopa korvpalliliigade liit ULEB nimetas 54 klubi, kes hakkavad järgmisel hooajal jahtima maailmajao tugevuselt teisel turniiri, ULEB Cupi võidutrofeed. Nende seas on BC Kalev/Cramo, kuid ei ole Eesti meistrit Tartu Rocki.
Naljaga pooleks võib öelda, et Rockil jäi ULEB Cupist puudu 30 kilomeetrit. "Meile toodi äraütlemise põhjusena välja vaid ühe nõude täitmata jätmine. Nimelt tohib rahvusvaheline lennujaam olla osalevast linnast kõige rohkem 150 kilomeetri kaugusel," seletas Tartu Rocki juht Riho Illak pahaselt.
"Tartust Tallinna lennujaama on 180 kilomeetrit, need 30 lisakilomeetrit sõidab buss 10-15 minutiga. Et olen pettunud, on vähe öeldud. Kikilipsudes Euroopa härrasmehed ei kujuta ette, mida nad teevad, kui jätavad vaid ühe tehnilise asjaolu tõttu väikese riigi meistermeeskonna välja," tulistas Illak, kes avaldas muret, et see otsus võib oma jälje jätta ka meeskonna komplekteerimisele.

Itaalia jalgpallurid on taas haaratud skandaali
Itaalia jalgpalliliit teatas, et neli mängijat on kutsutud ülekuulamisele. Alaliidul on andmeid, et David di Michele (Palermo), Thomas Manfredini (Bergamo Atalanta), Massimo Magriottaa (Vicenza) ja Vincenzo Sommess (Mantova) on osalenud ebaseaduslikus panustamsel liigamängudele.
Juba eelmisel aastal lasus samalaadne kahtlus paarikümnel mängijal ja ametiisikul, kes aastatel 1998-2005 panustasid Itaalia jalgpalliliidu egiidi all peetavatele mängudele ning teenisid nii umbes 14 miljonit dollarit. 2005. aastani polnud Itaalia meistrivõistlustel osalejatele panustamine keelatud. Nüüd ähvardab mängijaid kuni aastane võistluskeeld.

Riho Illak: olen veendunud, et Brazyse usaldamine oli viga
Tartu Ülikool/Rocki korvpalliklubi juht Riho Illak usub, et mullu teenimatult Dream Team'iks nimetatud meeskonda võib uuel hooajal õigustatult nii kutsuda.
Et Tarmo Kikerpill on juba Rockist lahkunud, siis on praegu põhiküsimus ikkagi see, kas meeskonnas jätkavad ülejäänud kohaliku tähtsusega staarid: Martin Müürsepp, Gert Kullamäe ja Tanel Tein.
Meie uus peatreener Üllar Kerde on öelnud: Kikerpilli Poolasse minek pole katastroof. Nõustun! Müürsepp, Kullamäe ja Tein tahavad pärast rasket hooaega esmalt natukene puhata, enne kui tulevad oma töö juurde tagasi. Oleme neile esimesena pakkumise teinud ning praegu pole küll põhjust kahelda, et nad Rockis jätkavad.
Kaalukeeleks saab väidetavalt Kullamäe, kelle otsus võib mõjutada ka Müürseppa. On see nii?
Kullamäe otsus on äärmiselt perekondlik, mitte et ta tahaks kusagil Euroopas veel hirmus palju pappi teenida. See on täiesti isiklik otsus ja ütlesin ka Kullamäele, et ei kavatse teda nii tähtsa otsuse langetamisel kuidagi survestada. Ta peab koos abikaasaga valiku tegema, sest septembris on oodata peresse veel üht last. Kui Kullamäe otsustaks Rockist lahkuda, siis pean seda otsust lihtsalt aktsepteerima.

BLRT Grupi käive ulatus pea kolme ja poole miljardini
BLRT Grupi 2006. aasta auditeeritud käive kasvas võrreldes 2005. aastaga 24,3 protsenti ligi 3,5 miljardi kroonini.
Ettevõtte puhaskasum ulatus möödunud aastal ligi 401,9 miljoni kroonini, mida on 55,1 protsenti enam võrreldes mullu sama ajaga. Silmas tuleb pidada, et kasumisse on konsolideeritud Gruppi kuuluvad ühisettevõtted, käibesse aga mitte, teatas ettevõte.
BLRT Grupp investeeris 2006. aastal üle 280 miljoni krooni. Kontserni puhasrentaablus oli 11,5%. Võrrelduna 2005. aastaga tõusis tootlikkus ühe töötaja koht möödunud aastal pea 20%, seda tänu investeeringutele uutesse tehnoloogiatesse.
Kõige kiiremini, 200,6 % kasvas metallikonstruktsioonide valmistamine. Järgnesid metallide müük 164,2% ja vanametalli töötlemine 163% kasvuga.

Eesti biokütusetehased on tootmise peatanud ja hurraa-vaimustus jahtunud
Euroopa biokütuseäris on mull lõhkenud, Eesti väiketehased aga tootmise seisma pannud.
Mõni aasta tagasi Eestis suure hurraaga alanud biokütusevaimustus on jahtumas. Äri on keerulisem ja kallim kui teoorias välja paistis. Valmis tehased seisavad, enamik kavandatud tehaseplaane on külmutatud. Kontrastiks turutrendile pannakse aga just täna nurgakivi Eesti suurima, 350 miljonit krooni maksma mineva Paldiski biokütusetehase ehitusele. Sven Mark aktsiaseltsist Paldiski Biodiesel kommenteerib turul toimuvat kui sektori korrastumist.
"Projekt on peatatud. Praeguste toorainehindadega ei tasu ära: "biodiisli" hind ei tuleks konkurentsivõimeline," ütleb bussifirma Taisto juht ja omanik Taisto Kängsepp. Taistol oli/on osalus tegelikult lausa kahes biokütuse tootmise projektis. Üks neist on lõplikult välja surnud, teine Biooil OÜ nime all tegutsev ettevõtmine on ooteseisundis. "Uuel aastal vaatame, kui asjaolud on selged ning majanduslikult tasub, siis võib-olla jätkame," lisab Kängsepp.

Eesti teadlased on Euroopas vaesed
Värske uuringu järgi on Eesti mees- ja naisteadlaste palgavahe kahekordne
Eesti teadlane teenib keskmiselt 183 000 krooni aastas ehk umbes 15 000 krooni kuus. Euroopa Komisjoni uuringu järgi jääb see euroliidu keskmisest üle kolme korra maha.
Eesti edestab napilt Lätit, kuid jääb maha Leedust, kus teadlased teenivad umbes 18 000 krooni kuus. Edetabeli tipus troonivad Austria, Luksemburg, Taani ja Iirimaa keskmiste palkadega 80 000 krooni kuus ja rohkem. Euroopa parematega samas suurusjärgus on veel USA, Jaapan ning Austraalia. Omaette kategooriasse kuulub aga Šveits, kus teadlaste keskmine kuuteenistus on ligi 110 000 krooni. Vaesematest arengumaadest tõuseb esile India, mille teadlaste 12 000-kroonine kuupalk ei jäägi Eesti omast enam palju maha.
Uuring võrdles ka erasektori heaks töötavate teadlaste-uurijate ning ülikoolide ja instituutide palgal olevate teadlaste sissetulekut. Selles selget erinevust siiski ei ilmnenud: mõnes riigis on tulusam töötada erafirmas, mõnes teises jälle ülikooli juures.

Severstaltrans laieneb Läänemerel
Eesti transiidi liider Severstaltrans ehitab Venemaa suurima konteinerterminali.
Severstaltrans tõuseb Läänemere konteinerkaubanduse valitsejaks, kui avab Peterburis kahe miljoni merekonteineriga terminali. Puiduveolt konteinervedudele ümber ehitatav Petrolesoporti terminal haarab üle poole kogu Loode-Venemaa vedudest.
"Meie terminal avab värava Venemaa tööstuse kasvule, sest uued tehased vajavad konteinereid nii koostisosade sisseveoks kui ka toodangu ekspordiks," ütles Severstaltransi asepeadirektor Aleksandr Nazartšuk.
Terminali klientideks oodatakse ennekõike Loode-Venemaal tegutsevaid lääne autotehaseid, kes veavad peamised koostisosad sisse. Eksportkaubana arvestab Severstaltrans näiteks värvilisi metalle, mida veetakse üha rohkem just konteinerites.

Nintendo põrutas seni suurimast mängukonsoolitootjast Sonyst mööda
Nintendo börsiväärtus on kasvanud 4244 miljardi kroonini ja möödunud sellega teisest tehnoloogiahiiust Sonyst.
Nintendo edu taga on mängukonsool Wii. Sony oli alates 2000. aastast maailmas ülekaalukalt suurim konsoolitootja. Just siis tuli ettevõte välja tohutult eduka konsooliga PlayStation 2. PlayStation 3 (PS3) turuletoomine aga andis tagasilöögi.
Sony PlayStation 3-l on olnud raskusi maailmaturul kanna kinnitamisega. Ärileht kirjutas paar kuud tagasi, kuidas Sony isemõtlejast insener Ken Kutaragi lahkus firmast just seetõttu, et PlayStationi kolme põlvkonna väljatöötaja ei suutnud PS3 müüki hoida.
Konsooli tulek Euroopa turule algas rekordhooga: kahe päevaga müüdi üle 600 000 PS3, ehkki see on Nintendo ja Microsofti rivaalidest kallim ja tuli turule kõige hiljem.

Õlleturu tulevik: odav marginimeta toodang? 
Saksamaa Oderi-äärse Frankfurdi õlletehase päästis marginimeta õlle tootmine.
Inimtühjad tänavad, 20-protsendine tööpuudus ja massiline inimeste lahkumine - 62 000 elanikuga Frankfurt an der Oder on Ida-Saksamaa kõige idapoolsem väikelinn, mida Poolast lahutab vaid lai jõgi.
Neli aastat tagasi valitses linnas suur ärevus: uksed ähvardas sulgeda Oderi-äärse Frankfurdi suurim tööstus - 150 töötajaga õlletehas. See oleks tähendanud linnale, kus tööpuudus ja sotsiaalabist elavate inimeste osakaal on niigi suur, tõsist tagasilööki. Inimesed kogunesid avalikesse kohtadesse meelt avaldama - juues "solidaarsusest ja protestiks" kohalikku õlut, Frankfurter Pilsnerit.
Nüüdseks on toonane hirm juba ajalugu. Oderi-äärse Frankfurdi õlletehase lugu võib liialdamata pidada üheks edukaimaks saneerimiseks Ida-Saksamaal. Brau ja Brunneri kontsernile kuulunud õlletehase ostis 2003. aastal äriühing Berliner TCB, kes alustas ettevõttes revolutsioonilisi ümberkorraldusi.

Edgar Savisaar kogub perekonna kaukasse eredaid kinnisvarapärleid
Kinnisvaraäris kanda kinnitanud poliitik Edgar Savisaar kogub kinnistuid, millest igaühega on kaasnenud tähelepanuväärne lugu ja avalikkuse tähelepanu.
Kolm aastat tagasi määratles Savisaar end kinnisvaraärimehena, saades ettevõtte Fixor Holding ainuomanikuks. Juba teisel tegutsemisaastal saavutas ta märkimisväärseid majandustulemusi. Ettevõtte ligi 6,5 mln kroonine käive andis üle nelja mln krooni kasumit. Samal ajal kandis Fixor Holding paksu memuaaridekogu "Peaminister" kirjastamisega seotud kulud.
Tema igapäevaäri "laubahigi-objektiks" sai tagasihoidlik Kurepõllu kinnistu tehing. Lauluväljaku taga keerulise omandistruktuuriga krundil õnnestus eelmise aasta jaanuaris siiski asi edukalt lõpule viia ja maksta tagasi ka kõik objekti arendusega seotud laenud. Kuna asi oli seotud mitme Narva maantee äärse korruselamu ehitamisega, siis puudub kogu ettevõtmises glamuur.

Kuritegeliku äritulu eest ostetud kingitusest jäädakse ilma
Kui seni oli võimalik arestida üksnes kuriteo toimepanemise vahendit ning otsest kriminaaltulu, siis sellest aastast võimaldab seadus kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimist, mis annab organiseeritud kuritegevusega võitlemisele hoopis tõsisema tooni. Üks asi on koguda tõendeid kellegi kuriteos süüdi mõistmiseks, mis sageli õnnestub üksnes nn eesliini käsutäitjate suhtes, samal ajal kui niiditõmbajate või ürituse finantseerijateni jõutakse klassikalise kriminaalmenetlusega harvem.
Hoopis teine tera on ükskõik mis vormis kuritegeliku tulu äravõtmine. Külma majandusliku kalkulatsiooni ajel toime pandud kuriteo puhul on see palju mõjusam kui mõne "töömehe" ajutine kaotus.

JURISTI ABI: Ärikeeld kaitseb võlausaldajaid
Mida tähendab ärikeeld?
Ärikeeld tähendab keeldu olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist, samuti ei saa ärikeelu all olev isik esitada kandeavaldusi äriregistrile ega anda selleks volitusi. Ärikeeld piirab kohaldamise korral isiku ettevõtlusvabadust ning on üldjuhul seotud pankrotimenetlusega. Keelu saab määrata vaid kohus, arvestades konkreetseid asjaolusid ja keelu põhjendatust. Üldjuhul on ärikeelul preventiivne iseloom, s.t seda kohaldatakse vältimaks pankrotimenetluse võimalikke takistusi ning võlausaldajate (ka tulevaste) huvide kaitseks, samuti võib pankrotimenetluse ajal ärikeelu kohaldamise alus ära langeda.

BÜROKRAATIA: Kellel on hea maine

Liiga vara Euroopa Liitu pääsenud Bulgaarias ja Rumeenias vohab ohjeldamatu korruptsioon
Suutmatus korruptsiooniga võidelda
Kui EL kiitis heaks Bulgaaria ja tema naabri Rumeenia liitumise 1. jaanuarist, viskas ta nurka kõige mõjusama vahendi, millega saab riike sundida tegema poliitilist ja kohtureformi. See vahend oli liikmelisuse pakkumine. Nüüd, kui mõlemad maad on EL-is, avastab Euroopa, et tal ei ole nende korrale kutsumiseks kasutada suurt midagi peale tühipaljaste ähvarduste. "Me otsustasime nad liiga vara sisse lasta," ütleb europarlamendi roheliste saadikurühma kaasjuht Daniel Cohn-Bendit. "Me ütlesime jah enne, kui reforme tegelikult rakendati."
Viimase tosina aasta jooksul on vägivaldse otsa leidnud ei rohkem ega vähem kui 15 jalgpalliklubi omanikku ja investorit. Nii ei pannudki kedagi eriti imestama, kui 18. mail kõmmutati maha Plovdivi Lokomotivi president Alexander Tasev, kes sõitis parajasti päise päeva ajal läbi jõukast Sofia linnaosast. Lõppude lõpuks oli Tasevi töökoht ehk spordimaailma ohtlikem: alates 2005. aastast oli ta juba kolmas selle klubi president, kes maha lasti.

Vene äri eripära üllatas Rootsi firmajuhti
Lääne kommetega harjunud ettevõtjates tekitab Vene asjaajamine hämmastust.
Kontakt East Holding on poole tuhande töötajaga Rootsi börsifirma, mis tegeleb Venemaal ärikataloogide avaldamise ja internetiteenuste pakkumisega.
Ettevõtte rootslasest finantsjuht Anders Einarsson kirjeldas hiljutisel Riia finantskonverentsil Vene äri eripära. Olles elanud kümme aastat Aafrikas ja seejärel aasta Lätis, uskus ta, et meie idanaabri juures ei saa teda miski eriti üllatada. "Pealegi arvasin, et tean midagi Venemaast, sest Lätis on pangaomanikud venelased," ütleb ta. "Tegelikult sain aga hulga valusaid õppetunde. Venelaste riskiinnovatsioon üllatab mind. Suurim oht on sageli su enda eelarvamused suurematest riskidest, mida sageli kallutab ja piirab kogemus lääne äritavadest."

Juur- ja köögiviljad said inimestele tuttavaks juba kiviajal
Enamik eestlastele armsaid juurvilju pärineb Euroopast või Lähis-Idast. Vaid maarjamaalaste toidulaua üks põhikomponente kartul tuleb kaugemalt.
Nagu enamik inimesi teab, saabus kartul Euroopasse Lõuna-Ameerikast. Seal kasvas ja kasvatati seda algselt peamiselt Andide mäestikus Venezuelast Tšiilini. Ajaks, mil kartul Hispaaniasse jõudis, peetakse üldiselt 1565. aastat. Euroopa olustikuga lõplikuks kohanemiseks olevat kartulil kulunud paarsada aastat. Britid armastavad sageli väita, et neile olevat kartuli toonud kuulus mereröövel söör Francis Drake. Tema märkmetes ei leidu selle kohta aga vähimatki tõendust, mistõttu enamik ajaloolasi usub siiski, et selle teoga sai hakkama hoopis teine piraadinagi tegutsenud meresõitja, söör Walther Raleigh. Indiasse jõudis kartul veidi aega pärast Euroopat, tõenäoliselt portugallaste viiduna. Põhja-Ameerikassegi toimetasid kartuli muide Euroopa kolonialistid.

Liberaalse demokraatia tõrvik läheb Aasia kätte
Demokraatia pikaaegse kantsi - Lääne-Euroopa - kaalukus maailmas kahaneb.
Euroopa Liidu vanade riikide majanduskasv ei saa vastu sellele, mida on eelseisvatel aastakümnetel ette näha Aasias. Majanduskasvu projektsioonid näitavad, et EL-15, USA ja Jaapani - piirkondade, mis 20. sajandi teisel poolel olid liberaalse demokraatia peamised kantsid - suhteline tähtsus maailmas kahaneb. 2000. aastal andsid nad koos 51% maailma SKP-st, kuid 2040. aastaks kahaneb nende osa praeguste suundumuste jätkudes 21%-ni. Sealhulgas Lääne-Euroopa osa langeb 21%-lt kõigest 5%-ni.
"Kes võtab sel sajandil Lääne-Euroopalt üle liberaalse demokraatia eest seismise au?" küsib majandusajaloolane, 1993. aastal Nobeli preemia saanud Robert W. Fogel oma analüüsis "Kapitalism ja demokraatia 2040. aastal: ennustused ja spekulatsioonid".

Saksamaa ettevõtja on väljasurev liik, kui senine suhtumine ei muutu
Ärikliima kõrval mõjutab seda, kui palju ettevõtteid riigis sünnib, tugevasti ka demograafia. "Väga masendav lugu. 30-39-aastaste vanusegrupp, millest tuleb suurem osa ettevõtete loojaid, kahaneb 2050. aastaks umbes 40% võrra. Kui eeldada, et sakslaste soovis ettevõtlust alustada ei toimu muutusi, kahaneb 30-39-aastaste seas ettevõtlusega tegelevate isikute arv 150 000 inimeselt 90 000-ni," kirjutab Deutsche Bank Researchi analüütik Carsten Linnemann. "Ettevõtluskliimale on vaja anda uut hoogu, et need vähesed noored inimesed, kes meil on, taasavastaksid naudingu, mida pakub ettevõtjaks olemine."

Euroliidu miinimumpalk jääb 92 ja 1570 euro vahemikku
Euroopa Liidu 27 riigist on miinimumpalk seadusega kehtestatud kahekümnes.
Nominaalsummas erineb Euroopa Liidu kõrgeim miinimumpalk madalaimast 17 korda, kuid riikide erinevat hinnataset arvestades on vahe palju väiksem - seitsmekordne, teatas Eurostat. Mõlemas arvestuses on kõrgeim miinimumpalk Luksemburgis ja madalaim Bulgaarias.
Täisajaga töötajate protsent, kes teenivad miinimumpalka, on riigiti väga erinev. Bulgaarias ja Prantsusmaal on selliseid töötajaid 16%. Rumeenias, Leedus, Luksemburgis ja Lätis on neid 8-12% ning Iirimaal, Portugalis, Eestis ja Ungaris 3-8%, ülejäänud maades alla 3%.
Enamikus maades on miinimumpalk madalam kui 50% keskmisest kuupalgast. Erandid on Malta, Luksemburg ja Iirimaa, kus miinimumpalk ületab poolt keskmist palka. Eesti kuulub koos Rumeenia, Poola, Läti ja Slovakkiaga gruppi, kus miinimumpalk on alla 35% keskmisest palgast.

NÄDALA TEGIJA: Iseteenindusega poekassa - kas tuleb lõpuks? 
Äripäeva pihitoolil istus eelmisel nädalal kaubandusfirma Rimi Eesti juht Ruth Laatre, keda küsijad ründasid ootamatult teravalt. Põhiliselt tulid jutuks Rimi poodide kassajärjekorrad, köögitoodete kvaliteet ja kaubavalik.
Laatre pidas survele tublisti vastu ja andis kõigile rõõmustava lubaduse: häirivalt pikad kassajärjekorrad lühenevad. "Lahti olevate kassade arv on sõltuvuses kaupluse käibest ja külastajate arvust ja seda planeerib kaupluse juhataja koos kassaosakonna juhatajaga. Probleemid ja järjekorrad tekivad peamiselt siis, kui korraga haigestub mitu töötajat. Kliendivoogu pole võimalik 100% ette planeerida, aga külastatavuse analüüsiga tegeleme pidevalt ja kindlasti lühenevad ka kassajärjekorrad," kinnitas Laatre.

NÄDALA TEGU: Kui pankur ei ole enam pankur
SEB Eesti Ühispanga juht Mart Altvee teatas oma lahkumisest, sest talle ei sobi emapanga valitud rada. Altvee näol on tegemist juba mitmenda tippjuhiga, kes lahkuvad pea üheaegselt ühest Eesti juhtivast pangast.
"Muutunud on töökorraldus. Uue struktuuri põhiselt alluvad kõik toote- või äriüksused osaliselt Rootsi vastavatele äriüksustele. Näiteks elukindlustus allub osaliselt Rootsi elukindlustusele. Rootsi on tegelikult siin vale sõna, sest SEB on rahvusvaheline pank peakontoriga Stockholmis. See ongi see muudatus: on kahene alluvus," selgitas Altvee ajakirjanduses tagamaid. "Rohkem on koordineerimistööd, rohkem komandeeringuid. Rohkem istumist komiteedes ja koosolekutel. Natuke vähem jääb aega inimeste jaoks."

Kehva maine küüsis
Mul hakkas eelmisel nädalal suure kaubandusfirma Rimi Eesti juhist Ruth Laatrest lausa kahju.
Ta istus ühe lehe online-toimetuses ja vastas lugejate küsimustele. Üks küsimus oli teravam ja lahmivam kui teine. Intervjuu kommentaarid olid päris hullud. Laatre ja Rimi said võtta enam-vähem iga asja eest.
Ühelt poolt on see mõistetav. Poes käivad ju kõik, järelikult kõik tahavad sel teemal ka sõna võtta. Samas on just Rimi olnud see, kes on alustanud võitlust näiteks järjekordade lühendamise nimel ning räägib oma probleemidest alati otse ja kõva häälega. Samuti on Rimi asutanud oma keskköögi, et pakkuda tarbijatele võimalikult värsket kaupa. Veab otse Sri Lankalt kohale eksootilisi vilju, mida varem pole meie lettidel nähtud. Nende hind on muidugi karm. Aga küllap Rimi saaks tarbijalt nina pihta nendegi käikude eest. Kui maine on juba kord kõikuma löönud, siis hiljem on sellest keeruline välja rabeleda.

Mees, kellele kuulub suur osa internetist
Paljudel on oma kodulehekülg või konto mõnel tutvumissaidil, kuid see, et tegelikult võib meie seas ringi jalutada ka inimene, kelle oma on sisuliselt kogu internet, tundub rohkem kui ebareaalne. Siiski on see inimene tõesti olemas. Tõsi, kuulnud on temast vaid vähesed.
Käesoleva aasta mai lõpus tõmbas uudisteportaal CNN kardina seni varju jäänud Kevin Hamilt. Ham on mees, keda juhtivad äriajakirjad nimetavad internetidomeenide kuningaks. Hami edu saladus seisneb uute domeenide registreerimises, domeenide ostmises ning hilisemas müügis. Samuti potsatab domeenikuninga kukrusse lisa iga kord, kui keegi teeb juhtumisi hiireklõpsu mõnel talle kuuluva lehe reklaamilingil. Troonil istuja on kõigest 37-aastane, kuid praeguseks kuulub talle küberruumis ligikaudu 300 000 eri nimega domeeni. Hinnanguliselt teenib mees oma äriideelt tulu ligikaudu 70 miljonit dollarit (u 819 miljonit krooni) aastas.

Soome on muutunud võltsravimite transiidimaaks
Hiinas ja Indias toodetud võltsravimid jõuavad Soome kaudu Euroopasse.
Helsingin Sanomat kirjutab kohaliku tolliameti andmeile toetudes üha kasvavast suundumusest, et Soomet kasutatakse patentravimite võltsversioonide maailmaturule veoks.
Tavaliselt on toodang pärit Hiinast ja Indiast ning mõeldud Euroopa Liidu või Venemaa turule. Selle aasta mõne esimese kuuga on kinni peetud juba 140 000 võltsravimite doosi. Põhjanaabrite hinnagul on üks põhjusi Soome puudulik seadustik. "Ravimite transiit on reguleerimata," ütleb Anssi Kartila Soome tollist.
Eestil kogemus Viagraga
Juhtumeid menetletakse ainult patendihoidja või originaalravimi omaniku avalduse alusel, muidu võivad ravimid vabalt liikuda. Mõnikord sisaldavad võltsravimid samu toimeaineid mida originaalidki, mõnel juhul on aga kopeeritud ainult originaaltableti välimust. Nii võib võltsravimite kasutamine põhjustada ka eluohtlikke tagajärgi. Soome toll ütleb, et nad on leidnud ravimeid, mis on tehtud tellisetolmust ja isegi boorhappest.

Endine sadamajuht sihib Euroopa kinnisvara
Endine Bekkeri sadama juht investeerib välisriikide kinnisvarasse tänavu 300 mln krooni.
Transiidiärimehele Endel Siffile kuuluvat Bekkeri sadamat juhtinud Oleg Ivanov ja lennufirma Enimex omanik Anatoli Kopijevski asutasid osaühingu Euroopa Rahastamise Agentuur, et kasvada piirkonna juhtivaks kinnisvaraettevõtteks.
Ettevõtte juhtide ambitsioonid sarnanevad eestlasest suurinvestori Hillar Tederi omadele, kes on Venemaal kaubandusketi, panga ning mitmete kinnisvaraobjektide arendaja.
Peterburis ja Moskvas ostis agentuur arendamiseks kokku magalapiirkondade kauplusi. Venemaal ja Ukrainas tegutseb ettevõte nimetuse all Jevropeiskoje Finantsovoje Agentstvo ERA. Osaühingule ebatavalise, rohkem kui kaheksa miljoni krooni suuruse osakapitaliga ettevõte sihib suurejoonelisi projekte Baltikumis, Venemaal, Ukrainas ja Moldovas. Kuid sihikul on ka Balkani poolsaare riigid.

Teksasetootja Levi's hakkab mobiiltelefone müüma
Maailmakuulus teksastetootja Levi's hakkab Euroopa poodides septembrist mobiiltelefone müüma.
Levi's ei ole oma telefoni tehnilisi üksikasju küll veel esitlenud, kuid telefoniga saab lisaks põhifunktsioonile kuulata muusikat, saata pilte ja videoklippe, kirjutas vahendas ÄP Online Rootsi majandusportaali Di.se uudist.
Lisaks on Levi'se telefoni raske kaotada. Nimelt müüakse neid koos metallketiga, millega saab telefoni kinnitada teksaste rihmahoidjasse.
Levi'st aitas telefoni väljatöötamisel prantslaste Modelabs, kelle abiga tõi oma telefoni turule ka autotootja Hummer.

Kolmas päev: peame ilmataadiga läbirääkimisi
X noorte laulu- ja tantsupeo kolmanda päeva proovid osutusid tantsijatele vihma ja tugeva tuule tõttu üsna suureks katsumuseks.
Tänane päev möödus noortele tantsijatele vihmaselt, vahendas Päevalehe reporter Aime Vilu. Lastel olid soojad riided kaasas ning lisaks olid neil kilejoped, mis aga kiire tantsimise tõttu paraku selga ära lagunema hakkasid.
Lisaks tantsude harjutamisele käisid lapsed täna ka pealinna vaatamisväärsustega tutvumas.
Populaarsemateks sihtkohtadeks olid loomaaed, vanalinn ning Viru keskus. Viimane pakkus huvi paljudele, kes siiski õige pea poodlemisest ära tüdinesid. Soodustusi peolistele pakuvad veel Patarei vangla muuseum ja Kalevi Spa. Lisaks saavad noored Tallinna ühistranspordis tasuta sõita.
Tantsude harjutamine toimus täna juba suurel Kalevi staadionil, kus erinevad rühmad erinevatel aegadel tantse harjutasid ning omavahel kokkusobitasid. Vilu sõnul läksid tänased proovid edukalt ning veel on teha jäänud vaid viimistlemine.

Laulupeole müüdud 8300 piletit
Pühapäeval toimuvale laulupeo kontserdile on praeguseks ostetud 8300 piletit.
Piletite eelmüük internetis lõpeb kontserditele eelneval päeval, seega on ülehomsele tantsupeo esimesele kontserdile võimalik netist piletit osta vaid homme.
"Piletimüügi järgi on suurem huvi tantsupeo esimesele ja kolmandale kontserdile. Rohkem on kohti laupäevahommikusele kontserdile," ütles noortepeo meediajuht Kristo Mäe.
"Soovitan kõigil pilet eelmüügist muretseda, sest seisukohti Kalevi staadionile ei müüda ja ilmselt on kurb ka laulupeo kontserti näiteks Oru värava kassa piletisabast kuulata," lisas ta.

Peoliste meenutus: esimene öö on kõige väsitavam
Paide ühisgümnaasiumi õpilane Liis Jalakas meenutas oma varasema laulupeo kogemust kommenteerides, et laulupidude öödel ei saagi üldse magada, sest nii palju jutte on tarvis rääkida, palju laule veel laulda ning loomulikult tuleb ka uusi tuttavaid soetada.
Nelja aasta tagusel laulupeol ööbis ta Kopli kandis ühes koolis. Ehkki ta öösiti jalutama ei julgenud minna, sai koolimajas otsitud kõige kõrgem ja üksildasem nurk, kus oma seltskonnaga aega veeta. "Mäletan, et püüdsin poistelt parmupilli õppida, aga sellest ei tulnud miskit välja. See on üks vahva, kuid keeruline vidin," kirjeldab Liis. Enamjaolt istutigi niisama ja aeti juttu ning naerdi palju.
Liisi sõnul tutvuti kõigiga, sest oli selline õhkkond, et kõik on omad ja sõbrad. Ühel õhtul toimus Sõle koolimajas ka disko. "Sinna minnes eksisime ära ning võtsime takso, kuigi pärast tuli välja, et see asus meie ööbimiskohale väga lähedal," naerab Liis. Aga väga vahva oli, sest kõik noored ja vanad olid peol koos.

Peolised peavad vihmase ilmaga arvestama ka edaspidi
Ilmajaama prognoosi kohaselt on vihma oodata ka neljapäeval, reedel ja pühapäeval. Esialgse prognoosi kohaselt vihm tantsupidu ei sega, laulupidu võib seevastu toimuda vihmas.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptik rääkis Päevaleht Online'ile, et neljapäeval on oodata tugevamata vihmasadu just õhtul, võimalikud hommikused vihmahood jäävad lühiajalisteks. Võimalik on ka äike. Sooja prognoosib ilmajaam homseks 14 kuni 19 kraadi, päeval puhub valdavalt lõunakaarte tuul 3-9, rannikul puhanguti 12 m/s.
Reede öösel on pilves selgimistega, päeval muutliku pilvisusega ilm. Paljudes kohtades sajab hoovihma ning on äikeseoht. Puhub edela- ja läänetuul 5-13 m/s ning sooja on 16 kuni 21 kraadi.
Laupäeval, mil toimub noorte tantsupidu on oodata kuiva ilma. "Kui üldse kuiv päev tuleb, siis on see laupäev," lausus sünoptik, lisades et sajuvõimalus jääb kindlalt alla 50 protsendi. Sooja on oodata laupäeval 17 kuni 23 kraadi.

Tantsupeolistel oli hommikune vihmapidu
Kümnenda noorte laulu- ja tantsupeo täna hommikused tantsutrennid lükati vihma tõttu paar tundi edasi.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse tantsutoimetaja Kadri Tiis ütles Päevaleht Online'ile, et hommikul tehti ühine otsus vihma tõttu trennidega mitte alustada. Erinevate vanuserühmade tantsurühmad alustavad kella 9 asemel alates kella 11, mõned alles pärastlõunal.
Tiisi sõnul oli tegemist ainuõige otsusega, sest hommikul Kalevi staadionile tehtud käik näitas, et seal oli lisaks vihmale veel külm ja tuuline.
Proovide ajakava ega programmi viivitus Tiisi kinnitusel segi ei löö, sest esmaspäevastel ja teisipäevastel trennidel jõuti väga palju ära teha.
"Pidu tuleb ja kõik on rõõmsad," lisas ta.

Peolistele tasuta teenused
Kõigile laulu- ja tantsupeolistele on käepaela kandmisel Tallinna ühistransport tasuta.
Eile teatas ka Elektriraudtee, et 29. juunist kuni 1. juulini saavad kõik käepaelaga osalejad sõita tasuta elektrirongiga.
Täna pärastlõunal ootab loomaaed külla peol esinevaid 1.-3. klassis lapsi, kellele on külastus tasuta.
Neljapäeval ja reedel pakub tasuta sissepääsu ka Tallinna raekoda. Samuti saavad kõik käepaela omanikud külastada täna Eesti Näituste Sinises paviljonis avatavat üleriigilist õpilastööde näitust "Õuepuu".

Baskini anekdoodid
"Miks te jooksite operatsioonisaalist minema?"
Sest õde ütles: Ärge paanitsege, pimesoole lõikus on väga lihtne operatsioon!
"Ja mis siis? See on tõesti lihtne lõikus," kinnitab peaarst.
"Seda küll, aga ta ütles seda mitte minule, vaid kirurgile!"
Asjaarmastajad kalamehed peavad koosolekut:
"Varsti algab talvepüük. Kuidas viinaga jääb? Kui palju kaasa võtame? Möödunud aastal võtsime pudeli nina peale ja kaotasime sikuskad. Ülemöödunud aastal võtsime kaks pudelit nina peale ja kaotasime autobussi. Mida soovitate?"
Üks kalamees tõuseb püsti ja ütleb:

JÄRJEJUTT (40): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Mina kangestusin. Koulu oli öelnud äkki midagi täiesti seosetut, ootamatut. Ometi ta mõtles seda tõsiselt. Brunhilde kahvatas, pokaal peatus poolel teel suhu. Leibo pani oma käest ja tõusis püsti. "Ma ei saa aru, mida te silmas peate, Koulu?" ütles Brunhilde väga vaikselt.
"Oh, lõpetame selle maskeraadi. Loomulikult palusin ma Leibol poolel teel järgi vaadata, ega kastis Bayeri marku pole ja muidugi neid ei olnud. Need poetasite sinna teie, kui teil tekkis see ootamatu võimalus seoses" Päivi hooga ".
"Ma ei teinud midagi niisugust...," naine peaaegu sosistas need sõnad.
"Mäng on läbi," sõnas Koulu. Ta toonist ja ilmest oli kadunud igasugune sõbralikkus, Koulu oli ähvardav ja vaenulik, ta silmad pildusid välke. "Leibo, sa võid nüüd selle naise kinni siduda, tema õiget nime ma kahjuks ei tea, kuid küll me ka selle välja selgitame."

 "Superstaari" Anna-Liisa raadiotööl
Telesaates "Eesti otsib superstaari" osalenud Tartu neiu Anna-Liisa Supp (20) saab juulikuus Raadio 2 uudiste edastajaks. Eesti Raadio uudiste- ja spordiosakonna juhataja Hanno Tombergi sõnul on Tartu ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala 1. kursuse lõpetanud tudengineiu Eesti Raadios tööl juba sellest nädalast alates.
"Esialgu toimetab ta uudiseid, saab ka väikese häälekoolituse ja ütleme, et umbes juuli keskel võib ka eetrisse uudiseid edastama saada," ütles Tomberg.
Anna-Liisa on rahvusringhäälingus tööl poolteist kuud ja soovi raadiosse tööpraktikale tulla avaldas ta ise. Teisi staarisaate osalejaid Raadio 2 eetrisse jõudmas ei ole. Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga sõnul pole ta seda lähitulevikus plaaninud. "Esialgu olen professionaalses mõttes utsitanud neid muusikat tegema," ütles Purga, kes oli ka staarisaate žürii liige.

VAMBOLA PAAVO: kuidas Komsomoli staadionil tantsuga rahvast, parteid ja Vainot lummatud sai
Koos tantsimine ja laulmine aitasid meil püsima jääda ka sügaval stagnaajal. Toonastele pidudele tagasi vaadates tõdeme täna - laulu ja tantsu kaudu teatakse ja tuntakse meid maailmas.
Pidudel juhtus nii mõndagi, mida aastakümneid hiljem muigega meenutada. Kalevi, toonase nimega Komsomoli staadioni proovidest on tänaseni meeles karismaatiline Henn Tiivel. Aasta oli 1981 ja Henn oli toonase peo lavastaja.
TRÜ Rahvakunstiansambel oli veerand sajandit tagasi tantsukollektiivide lipulaev, trenni tehti hullupööra ja mahv oli peal nagu tippsportlastel. Henn pani oma rühmad tantsima ikka peatribüüni ette, et partei ja valitsus saaksid filigraanseid oskusi imetleda. Toona sõltusid sõidud lähemale või kaugemale ikka sellest, kuidas vastavale asjamehele või -naisele meelde jäid. Mõistagi tabas sind seal ka fotoreporterite objektiiv ja telekaamera silm.

KALLE LAANET: Kolmas silm liiklusohutuse teenistusse
Liikluskultuurituse probleem on ühiskonnas aktuaalne ning aina süveneb. Maanteeameti hiljutise statistika kohaselt sai tänavu viie esimese kuuga liikluses surma 73 inimest, 20 hukkunu võrra enam kui mullu sama aja jooksul.
Statistika järgi nõudis viimati liiklus esimese viie kuuga nii palju ohvreid 1999. aastal. TNS Emori värske uuringu tulemuste kohaselt on liiklusohtliku olukorra põhjustanud 46% küsitletutest. Sellised arvud ja protsendid viitavad enesehävituslikule tendentsile liikluses.
Liiklusõnnetuste põhjus pole ühene, vaid ikkagi eri tegurite summa. Ka siseminister Jüri Pihl viitas tõigale, et joobnud juhtide tekitatud liiklusõnnetused pole sugugi esikohal. Esmasteks hukkumiste põhjusteks on kiiruse ületamine ja lahtised turvavööd. Milliseid meetmeid on valitsus võtnud, et joobnud juhtide osakaal väheneks ning inimesed ei hukkuks mõttetul kombel? Eesti teed on nagu ameerika raudtee, kus kihutatakse juba sellepärastki, et saada adrenaliini. Oma osa mängivad kindlasti ka sotsiaalsed pinged ja stress, mis panevad tihti inimesi viinapudeli järele haarama. Autojuhid ei taipa, et ei saa sõita, nagu keegi heaks arvab. Liikluses tuleb arvestada teisi ning üha rohkem määravadki meie heaolu teised.

REIN TAAGEPERA: Orjameelsusest
Ajalehes väitis keegi, et tema sõidab maanteel aina 200 kilomeetrit tunnis, ja heitis politseile ette, et teda ei takistata. Millist põhilist meelsust see väljendab?
Ei tee vahet, kas see oli öeldud naljaks. Sest rahva naljatundes väljendub ta iseloom. Soome nali on muhe, eesti oma seevastu torkiv. Millist põhilist meelsust see politseijutt väljendab? Jätame kõrvale kitsad iseloomustused. Katsume sihtida mingi laiema ja kauaaegsema poole, millest järeldub mitte ainult eelmainitud pisijuhtum, vaid ka uudissõna JOKK ja võib-olla seegi, et 68 aasta eest oli Soomes Talvesõda, meil aga baasid, kust Soomet rünnati. Millist põhilist meelsust need kõik väljendavad?
Minu vastus on: orjameelsust. Kas üllatab? Kuidas see väljendab orjameelsust, kui keegi heidab politseile ette, et teda ei püüta?
Asi on selles, et orja jaoks on ühiskond isanda oma. Ühiskondlik moraal ja eetika on isandate loodud. Isanda vastu suures pildis ei saa. Jääb ainult üle valada võimetu viha välja omasuguste peale ja isandate ühiskonda vihmaussi tasandil uuristada. Orja eetika on, et kõik on lubatud, mida kubjas ei näe. Orja uhkus on kõigist normidest üle astuda, mida ilgemalt, seda vahvam. Orja moraal on, et ainus roim on vahele jääda. Kui teda ei tabata, arvab ta, et ühiskond ei tee oma valvuritööd korralikult, tema aga on oma osa teinud.

RAIMO POOM: Tundmatu šotlasest peaminister Londonis
Buckinghami palee teatas eile, et "peaminister suudles kuninganna kätt".
Selle eufemismiga antakse teada, et kuninganna on lasknud erru kümme aastat peaministriametit pidanud Tony Blairi ja nimetanud tema järglaseks senise rahandusministri Gordon Browni.
Ühendkuningriik on Tony Blairi ajal olnud Eestile oluliseks liitlaseks Euroopas ja NATO-s. Brownil puuduvad nähtavad kokkupuuted Eestiga, kuid tema mõtetes võib neid olla rohkem, kui me sooviks.
Eesti kontaktide puudumine seletub osaliselt Browni vähese huviga Euroopa vastu. Valmistudes oma ametiks, on tema visiidid viinud Ühendriikidesse ja Aasia tiigrite juurde, eriti Hiinasse. Ka on ta näidanud üles erilist huvi Aafrika ning vaesusega võitlemise vastu, käies mitut puhku Mustal Mandril.

Petit Futé Magazine: Eesti - väikseim ja kõige kallim
Eestist kirjutanud Prantsuse reisiajakiri märkis, et tihti aetakse Balti riike segi, kuna nende suurus on tagasihoidlik, ajalugu Euroopa tsivilisatsioonide ristteel keeruline ja pikka aega olid need ka okupeeritud Nõukogude impeeriumi poolt.
"Eesti on kolmest Balti riigist väikseim, kuid rahakotile kõige kallim. Tallinna kuulsus merelinnana teeb ta eriliseks, võrreldes teiste Balti riikide pealinnadega. Tallinna iseloomustab eelkõige tema keskaegne vanalinn, mis on koondunud Toompea kindluse ümber.
See on üks ainulaadseid Euroopa linnu, kus on säilinud 13.-16. sajandist pärit arhitektuur, linnamüüride ja kindlustusvallide süsteem. Siinseid elanikke peavad turistid tihti ekslikult tõrjuvateks. Kui nad esmapilgul jätavadki tagasihoidliku ja kinnise mulje, siis tegelikult on nad väga võluvad, külalislahked ja alati meelitatud kohtuma uudishimulike välismaalastega. On nii palju avastamist sellel nii pisikesel maal, kuhu on koondunud nii palju ajalugu, nii palju erinevusi."

Faz.net: Eesti ja USA küberkaitsel
Frankfurter Allgemeine Zeitungi võrguväljaanne märkis, et USA ja Eesti tahavad teha koos-tööd, kaitsmaks end küberrün-nakute vastu.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves tegi esmaspäeval USA presidendi George W. Bushiga Washingtonis kohtudes ettepaneku luua Eestisse NATO küberkaitsekeskus. Eestis tehakse näiteks 97 protsenti pangaülekannetest interneti teel. Seetõttu võiksid rünnakud tekitada raskeid kahjusid. Kuna ka USA-d, Iisraeli ja Taanit on interneti kaudu rünnatud, tuleks sellele probleemile pöörata rohkem tähelepanu.
Eesti oli aprilli lõpus ja mai alguses enneolematu küberrün-naku sihtmärk. Rünnak Eesti vastu oli seniajani tõsiseim kü-berrünnak ühe riigi vastu. DoS-rünnete tõttu tehti töövõimetuks mitu tsentraalset serverit.

REPLIIK: Akadeemiline tehas
Audentese ülikool loosib uute tudengite vahel välja auto kasutamise õiguse. Tehnikaülikool teeb sama lõpetajatega. Mitmes kõrgkoolis on hakatud rääkima klientidest ja teenindavast personalist, kelle ülesanne on haridust tarnida. Ülikool sarnaneb nii järjest rohkem tarbekaupu tootva vabrikuga, polegi vahet, kas turule paisatakse pesupulber, limonaad või akadeemiline kraad.
Hariduse kommertseerumise suurim häda on selles, et ostetavaks kaubaks muutub diplom, mitte aga teadmised. Nii kaobki üliõpilasel huvi loengute, seminaride ja praktikumide sisu vastu ning valdavaks saab soov loengusaalis surnud kala näoga oma tagumikutunnid ära istuda. Sest maksnud on ta ju haridust tõendava dokumendi eest. Tudengit tarbijana koheldes annavad kõrgkoolid mõista, et neil ei ole selle vastu midagi.

JUHTKIRI: Variserlik kingitus
Valitsus teeb esmapilgul tudengitele heateo, kui tõstab õppelaenu maksimummäära järgmisest õppeaastast 30 000-le ning 2011. aastaks 60 000 kroonile. Laenutõusu võib ju pidada positiivseks, sest see avardab tudengite võimalusi ning 5000-6000 krooni kuus on piisav äraelamiseks.
Paraku on igal asjal oma hind. See, kes on viieaastase stuudiumi jooksul võtnud igal aastal õppelaenu, suundub tööellu 300 000-kroonise laenukoormaga, mis tähendab igakuist 3000-kroonist makset. Jah, palgad tõusevad ning järgmisel kümnendil ei pruugi 3000 krooni tunduda enam nii suure rahana kui praegu. Ent vaadakem tõele näkku: valitsuse kavandatav õppelaenutõus on mitu korda suurem kui näiteks keskmise palga kasv. Ning see tähendab, et tulevaste elluastujate laenukoormus on võrreldes nende palgaga ikkagi palju suurem kui praegu. Suur laen seab aga piiranguid eluaseme ja töökoha leidmisele. Ja näilisest valikute avardumisest võib saada hoopis kohustus.

Video: Lang soovib Eestile uut põhiseadust
Justiitsminister Rein Langi hinnangul vajab Eesti seoses Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamisega uut põhiseadust.
15. sünnipäeva tähistanud põhiseaduse üks autoritest, Jüri Adams uut põhiseadust vajalikuks ei pea nagu ka õiguskantsler Allar Jõks ja riigikogu esimees Ene Ergma.

Raik: ühiskonaõpetus peab õpetama eesti keelt ja meelt
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Katri Raik leiab, et ühiskonnaõpetus peab õpetama nii eesti keelt kui ka eesti meelt.
Alates 2008. aastast hakatakse venekeelsetes koolides ühiskonnaõpetust eesti keeles õpetama, vahendab "Aktuaalne kaamera".

Video: jahilised rikkusid nisusaagi
Võrumaal Sõmerpalu vallas metssaeajahti pidanud seltskond rikkus maasturiga sõites nisupõllu.
Põrsapere tagaajamisel sõitis tundmatu maastur korduvalt üle hektarisuuruse nisupõllu, tekitades nii kohalikule maamehel korralikku kahju, vahendasid TV3 "Seitsmesed uudised".

Video: Keskerakonna represseeritute eelnõu ei leidnud toetust
Keskerakonna eelnõu, mis annaks ülilihtsustatud tingimustel represseeritu staatuse ligi 600-le inimesele, ei leia toetust valitsuses ega represseeritute endi ridadeski.
Justiitsministri hinnangul seab see pealtnäha loogiline eelnõu süvenemise korral kahtluse alla senise riikliku poliitika järjepidevuse printsiibi, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".
Riigikogu põhiseaduskomisjoni keskerakondlasest aseesimees Evelin Sepp oli enda sõnul jahmunud justiitsiminister Rein Langi ja peaminister Andrus Ansipi tänastest valitsuse pressikonverentsil öeldud kommentaaridest. "Lugedes neid avaldusi, ausalt öeldes enam ei imestagi selle üle, et Eesti Vabariik omandab eurooplaste silmis üha enam väikese natsiriigi mainet," ütles ta.

Video: Pääsküla prügimäel hakatakse elektrit tootma
Täna suletud Pääsküla prügimäest on saanud elektrijaam, mille toodangust jaguks tervele Tallinnale elektrit kolmeks päevaks
Suure prügihunniku seest on biogaasi transportimiseks läbiveetud 15 kilomeetrit torusid, vahendasid TV3 "Seitsmesed uudised".

Video: kõneprobleemidega lastele osteti kallis raviaparaat
Põhja-Eesti regionaalhaiglas esitleti täna ülivajalikku meditsiiniaparaati, mis aitab kõneprobleemidega lastel paremini rääkima õppida.
Kõneprobleemidega lastele ülivajaliku meditsiiniaparaadi ost sai teoks tänu rohkem kui kaheksasaja heategija annetustele, kes kõik kampaaniat "Aita kõnelda" toetasid.
Paraku moodustasid lõviosa toetajaist haigete laste vanemad ja nende tuttavad, riigi osa jäi märkamatuks, küündides vaid kahe protsendini kalli aparaadi hinnast, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised":

Video: politseioperatsioon Läänemaal
Kogu Läänemaal toimus täna politseioperatsioon, et kontrollida sõidukiiruse ja turvavarustuse nõuetest kinnipidamist.
Operatsioon kestab hiliste õhtutundideni, kuid senised andmed lubavad loota, et massiline kihutamine on
hakanud taanduma, vahendasid TV3 "Seitsmesed uudised".

Tallinna kohal lennanud helikopter turvas rahaautot
Täna õhtul kella kuue paiku tekitas pealinlastes elevust lennujaamast mööda Tartu maanteed kesklinna poole liikunud autokolonn, mida turvasid mitu autot ja piirivalvehelikopter.
"Tegemist oli julgestusrahaveoga," ütles Päevaleht Online'ile Eesti panga pressiesindaja Janno Toots.
Ta lisas, et vedu turvas piirivalvekopter, mis oli samuti Eesti panga poolt tellitud.

Kristjan Jaagu stipendiume jagati ligi 7 miljoni krooni väärtuses
Üliõpilaste ja noorte õppejõudude välisõpinguid toetava Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi nõukogu otsustas eile eelseisvaks õppeaastaks välja anda 90 uut stipendiumit 6,9 miljoni krooni väärtuses.
Stipendiumide jagamise eesmärgiks on võimaldada karjäärivaliku teinud ning bakalaureusekraadi kätte saanud noortele spetsialiseeruda neid huvitavasse valdkonda, teatas sihtasutus Archimedes.
"Isegi meist palju suuremad riigid ei suuda katta kõiki valdkondi ja kitsaid teadusharusid," kommenteeris Peeter Tulviste, taotlusi hinnanud ekspertkomisjoni liige. "Seepärast on tingimata vajalik, et meie tudengid õpiksid ka teiste maade ülikoolides," lisas ta.
Kõige suurem hulk toetusrahast kulus magistrantide ja doktorantide aastaste välisõpingute toetuseks, kus keskmine stipendiumisumma ulatus 157 tuhande kroonini üliõpilase kohta. Enam kui kolmandik 33st stipendiaadist asuvad õppima Suurbritannias. Kuue üliõpilaste puhul otsustati lisaks elamiskuludele katta ka täies mahus õppemaks, keskmise summana 77 tuhat krooni tudengi kohta.

Igal kümnendal õppesõiduautol puudub eriliigiline ülevaatus
Eesti riiklik autoregistrikeskus koostöös politseiga kontrollis kolmapäeval 58 Tallinnas liigelnud õppesõiduautot ja nende vastavust tehnilistele nõuetele.
Mustamäel, Õismäel ja kesklinnas läbiviidud kontrolli käigus ilmnes, et õppesõidukid olid valdavalt tehniliselt korras, ühel autol puudus tulekustuti, mõnel autol aga ei olnud täiendavad küljepeegleid ning ligi 10% kontrollitud sõidukitest ei omanud aga kehtivat eriliigilise sõiduki ülevaatust, teatas autoregistrikeskus.
Enamasti oli juhendajatel õppesõiduks vajalik dokumentatsioon kaasas ning õigesti vormistatud. Siiski, pea pooltel kontrollitutel esines vigu õpingukaardi täitmisel - puudusid õppesõidu kuupäevad, sõidukorrad olid allkirjastamata või olid ette allkirjastatud, puudusid olulised märkused. Kahel juhul õpingukaarti autos ei olnud. Kuna ühel õpilasel puudus ka isikuttõendav dokument, tehti õpetajale haldusõigusrikkumise protokoll.

Saks: euroga saab liituda ka kehtivate reeglite raames
Euroopa Parlamendi liige Katrin Saks leiab, et euro kasutuselevõtt ei ole eesmärk omaette, vaid peab olema kooskõlas majanduse huvidega.
Vastupidiselt Toomas Savile ja ülejäänud kaheksale europarlamendisaadikule, kes saatsid täna ELi juhtorganitele kirja, milles palusid ühisrahaga liitumise kriteeriumide ümberhindamist, on Saks arvamusel, et Eesti jaoks on euroga liitumine võimalik ka kehtivate reeglite raames.
"Eesti huvides on, et eurot kasutavad riigid oleksid majanduslikult tugevad ja stabiilsed," põhjendab Saks.
Tema hinnangul ei tohiks järeleandmisi teha riikidele, mis ei vasta euroga liitumise kriteeriumidele pikaajalises perspektiivis.
"Mittevastavus inflatsioonikriteeriumile, mida sagedasti on Eestile ette heidetud, ei ole aga pikaajalise iseloomuga. Kõiki teisi kriteeriume suudab Eesti täita," ütles Saks.

Sotsiaalministeeriumi uueks kantsleriks saab Riho Tapfer
Valitsus nimetas tänasel istungil sotsiaalministeeriumi uueks kantsleriks Riho Tapferi. Senisel kantsleril Maarja Mändmaal saab 1. septembril täis viis aastat kestnud ametiaeg.
Tapfer asub kantsleri ametisse alates 1. augustist. Tema ametiaeg saab täis 31. juulil 2012. aastal, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Tapferi kuupalgamääraks määratakse 25 000 krooni vastavalt 35. palgaastmele.
Sotsiaalministeeriumi senise kantsleri Maarja Mändmaa viis aastat kestnud ametiaeg lõppeks lepingu järgi 1. septembril. Kuna augusti teises pooles algavad järgmise aasta riigieelarve läbirääkimised ministrite vahel, toimub kantslerite vahetus 1.augustil.
Mändmaa lahkub omal soovil ning asub juhtima AS-i Hoolekandeteenused.
Riho Tapfer on sündinud 1973. aastal Tartus. Tapfer on õppinud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, lõpetanud tervishoiukorralduse residentuuri.

Maaülikooli rektori kohusetäitjaks sai Hardi Tullus
Maaülikooli nõukogu vabastas tänasel istungil ametist rektor Alar Karise ja nimetas rektori kohusetäitjaks õppeprorektor Hardi Tulluse.
Senine rektor Alar Karis, kes valiti 31. mail Tartu ülikooli rektoriks, lahkub ametist alates 1. juulist, teatas ülikool.
Nõukogu kinnitas ka rektori valimise reglemendi ja moodustas 5-liikmelise valimiskomisjoni, kuhu kuuluvad professorid Tiit Paaver ja Andres Kiviste, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Illar Lemetti, lektor Margus Arak ja üliõpilasesinduse aseesimees Maarja Pihtje. Valimiskomisjoni esimeheks määrati Tiit Paaver, sekretäriks akadeemiline sekretär Lea Michelson.
Valimiskomisjoni esimees kuulutab rektori valimise välja 2. juulil. Rektorikandidaatide esitamise tähtaeg on 25. september ning valimised toimuvad 19. oktoobril.

ENPA võttis vastu küberkuritegevuse vastase kokkuleppe
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) võttis vastu kokkuleppe, mis seab küberkuritegevuse vastu võitlemise üheks esmatähtsaks ülesandeks.
Euronõukogu liikmes- ja vaatlejariigid peavad lähimal ajal kinnitama küberkuritegevuse vastase kokkuleppe ning asuma selle sisu ellu viima, teatas riigikogu pressitalitus.
Küberkuritegevuse raporti esitanud Soome parlamendi liige Kimmo Sasi tõi oma ettekandes mitmel korral esile Eesti näite. Ta rõhutas, et küberründed Eestile kujutasid endast reaalset ohtu julgeolekule, demokraatiale ja õigussüsteemile. "Küberterrorismi tõeline oht peitub võimaluses viia rivist välja võtmetähtsusega infrastruktuur, mille tõttu seatakse ohtu kogu elanikkond."
Raporti arutelul võtsid sõna kolm Eesti delegatsiooni liiget. Riigikogu ENPA delegatsiooni juht Andres Herkel lausus, et riigisisene seadusloome on tähtis, kuid veel tähtsam on riikide hea tahe koostööks, sest küberkuritegevus ei tunne riigipiire.

Üheksa europarlamendi saadikut kutsusid ümber hindama eurole ülemineku kriteeriume
Europarlamendi kolmapäeval toimunud erakorralisel täiskogul anti Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu eesistujale, Angela Merkelile, üle üheksa parlamendiliikme kiri, mis kutsus ümber hindama seniseid eurotsooniga liitumise kriteeriume.
Kirjale alla kirjutanud Euroopa Parlamendi liige Toomas Savi märkis, et kriteeriumid, mille alusel tänased liitujad eurotsooniga ühinevad, töötati välja 16 aastat tagasi tollastes oludes - tänaseks on majanduskasv tunduvalt suurem, seda on ka paratamatult kaasnev inflatsioon.
Toomas Savi sõnul on ebaselge, miks on inflatsioonikriteeriumi aluseks kolme kõige väiksema inflatsiooniga liikmesriigi keskmine, mida on lubatud ületada 1,5 protsendipunkti võrra.
Samasugune kiri saadeti ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barrosole, Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinikule Joaquín Almuniale ning järgmisele Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu eesistujale - Portugali peaminister José Sócrates Carvalho Pinto de Sousale.

Kustustööd Elliste rabas on lõppenud
Elliste rabas lõpetati kolmapäeval lõplikult tuleluure ning 9. juunil alguse saanud rabapõleng on likvideeritud.
"Põleng saadi kontrolli alla 17. juunil, hiljem jätkusid järeltööd ning kuna tulekoldeid viimasel kahel päeval enam ei tuvastatud, siis lõpetati kustutustööd," ütles Põhja-Eesti päästeteenistuse pressiesindaja Marek Simulman ETV24-le.
19 päeva väldanud kustutustöödel osalesid päästjad kõikidest regionaalsetest päästekeskustest ning kaitseväe side- ja vahipataljoni ajateenijad. Vabatahtlikena olid abiks kaitseliitlased Harju, Lääne ja Lõuna malevast, Väike-Maarja päästekooli õpilased, Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühma liikmed, vabatahtlikud Eestimaa Looduse Fondist ning päästeala infotelefoni kaudu töödele registreerunud inimesed. Tippajal oli kohapeal päästetöödega hõivatud 140 inimest.

Mihkelson: Ilves värskendas Eesti välispoliitikat
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutas oma blogis, et president Ilvese äsjane visiit Washingtoni oli kui sõõm värsket õhku Eesti välispoliitikale.
"Viimati suutis sama ehk president Lennart Meri, kelle karismaatiline figuur ning ideederikkus tõmbasid loomulikku laia tähelepanu," kirjutas Mihkelson.
"Ma ei tahaks kuidagi öelda, et meie välisametkonnal oleks olnud viimasel ajal raskusi oma ülesannete täitmisel. Kaugel sellest. Küll on aga puudu olnud särast ning ideedest. Täpsemini nende esitamisest ja ka läbilöögivõimest. Viimane on tihti kinni pisikestes detailides. Kuid see on omaette teema," jätkas ta.
Mihkelsoni sõnul on alustuseks oluline see, et kohtumine Valge Maja Ovaalkabinetis oli meie jaoks esmakordselt niiöelda võrdsete kohtumine.
"Tänaseks on Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhetel selline positiivne kogemuspagas, mis lubab meil märgatavalt enesekindlamalt ja selgemalt ideid ning mõtteid ka esitada. Olgu see siis küberkaitsekeskuse loomise idee või soov viisaküsimuse kiiremast lahendamisest," lisas ta.

Afganistanis langenud saadeti kodumaa poole teele
Eesti ja teiste liitlasvägede kaitseväelased mälestasid kolmapäeva õhtul Lõuna-Afganistanis Camp Bastioni sõjaväebaasis läbiviidud hüvastijätutseremoonial 23. juunil langenud allohvitsere Kalle Torni ja Jako Karuksit.
Rivistusel avaldasid teenistuskaaslased langenutele viimast austust ning Eesti kaitseväe kaplan kapten Peeter Parts pidas mälestuspalvuse. Tseremoonia lõpuks kandsid Eesti kaitseväelased langenud relvavendade kirstud lennukisse, mis suundus Euroopa poole.
Samal rivistusel avaldati austust ka ühes teises rünnakus langenud Suurbritannia kaitseväelasele.
Langenud jõuavad Eestisse lähipäevil.
23. juuni hommikul langes Afganistanis NATO juhitud operatsioonil teenistusülesandeid täites kaks demineerimismeeskonna kaitseväelast, neli sõdurit sai haavata.

Ergma: Põhiseadus on meie vastu helde
Riigikogu esimees Ene Ergma ütles põhiseaduse referendumi 15. aastapäeval, et Põhiseadus on meie vastu helde.
Ergma sõnul on Eesti oma põhiseadust austanud ja olnud selle muutmisel konservatiivne - seda on muudetud vähe ja tõsiste põhjendustega. "Reeglit - põhiseadust muudetakse üksikjuhul ning mitte mitmeid erinevaid teemasid korraga käsitledes, järgis meie parlament ka tänavu kevadel kui võeti vastu Põhiseaduse muudatus, millega tõsteti Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana esile ka eesti keel," selgitas ta.
Riigikogu esimene sõnul on Põhiseadus meie inimeste vastu helde. "Selle põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste peatükk hõlmab mahtu, mis moodustab rohkem kui veerandi selle kogu mahust. "See on ka ainumõeldav, sest demokraatlikus parlamentaarses vabariigis on kõrgema võimu kandjaks rahvas," lisas ta. Ergma sõnul peab enamuse tahte teostudesvähemus alluma kujunenud võimukorraldusele, kuid talle peab jääma õigus olla eriarvamusel ja Põhiseadus annab inimesele kaitse riigi voli ees inimese üle.

Valitsus kinnitas õppelaenu summa uueks maksimaalmääraks 25 000 krooni
Valitsus otsustas lähtudes Üliõpilaskondade Liidu ettepanekust kinnitada õppelaenu summa uueks maksimaalmääraks 25 000 krooni.
Valitsus jätkab arutelusid õppetoetuste terviklahenduste ning õppelaenu tingimuste muutmise teemal, et tagada kõrghariduse finantseerimine parimal moel nii õppelaenu võtjale kui täiendavate kohustuste mõjudega arvestamine riigieelarvele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Võrreldes möödunud aastaga kasvas õppelaenu maksimaalmäär 5000 krooni võrra. Vastavalt valitsusliidu leppele aastateks 2008-2011 tõstetakse riigi poolt tagatud õppelaenu summa 60 000 kroonini aastas.
"Õppelaenu maksimummäära tõstmise eesmärgiks on võimaldada paremat ligipääsu haridusele, seda eelkõige neile, kes ei saa õppetoetust," teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja Anniky Lamp. Ta lisas, et laen aitab katta esmatarbekaupade, sealhulgas toidu- ja eluasemekulusid, mis on kiirenenud inflatsiooni tõttu kasvanud. Samuti võimaldab suurem laenusumma tasuda õppemaksu.

Parimad kirjutajad ja matemaatikud pärinevad Läänemaalt
Alates riigieksamite hindepiiri kehtestamisest 2002. aastal on parimad keskmised tulemused kirjandis ja matemaatikas olnud Läänemaa, inglise keeles aga Saaremaa koolide õpilastel.
Teist kohta hoiab kirjandis, matemaatikas ja inglise keeles enda käes Tartumaa, mis on Tartu linna nimekaid koole arvestades ka üsna ootuspärane, kirjutab Maaleht.
Seevastu Harjumaa jääb Tallinna eliitkoolide panusest hoolimata pahatihti esikolmikust hoopis välja ning näiteks 2005. aasta matemaatika riigieksami keskmise tulemuse põhjal asetus Harjumaa alles kümnendale kohale.
Maakondade pingerea lõpust võib kõige sagedamini leida Võru-, Põlva- ja Valgamaa, Ida-Virumaa torkab silma aga eeskätt inglise keele eksami nigela keskmise tulemusega.

Üliõpilased: õppelaenu tõstmine ei suurenda ligipääsu kõrgharidusele
Eesti Üliõpilaskondade Liit teatas, et õppelaenu tõstmise asemel peaks valitsus keskenduma sellise õppetoetuste süsteemi loomisele, mis tagaks kõigile võimekatele ligipääsu kõrgharidusele.
"Kuna õppelaen ei ole kättesaadav igale üliõpilasele tulenevalt käendusnõudest, ei anna laen igaühele võimalust kõrgkoolis õppida. Teiste riikide kogemus näitab, et kõige paremini saavad üliõpilased pühenduda õpingutele, kui riik on loonud tudengite sotsiaal-majandusliku olukorraga arvestava õppetoetuste süsteemi," märkis EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre.
Liidu arvates seab õppelaenu järsk tõus ohtu üliõpilaste siirdumise õpingute järgsesse ellu, kuna mõjub negatiivselt muuhulgas ka Eesti pere- ja iibepoliitikatele, vaatamata laste saamisel osalisele laenu kustutamisele. Järsult suurenev laenukoormus võib liidu hinnangul tekitada olukorra, kus noor lõpetanu ei ole võimeline enam oma sissetulekutest täiendavaid investeeringuid tegema kuna suur osa kulub õppelaenu tagasimaksetele.

Noormehed jätsid tüdrukud tundmatus kohas tee äärde
Narva politseiosakonna politseinikud abistasid kahte alaealist tüdrukut, kelle tuttavad olid nad tundmatus kohas tee äärde jätnud.
Politseiosakonna pressiesindaja teatel helistas täna varahommikul kella 5 paiku politseisse alaealine tüdruk, kes teatas, et tema ja sõbranna viibivad hetkel kuskil Narva-Jõesuus ning paluvad politsei abi.
Juhtimiskeskus edastas info politseipatrullile, kes mõne aja pärast leidis tüdrukud üles.
16-aastane ja 17-aastane neiu rääkisid politseinikele, et nad olid koos koos tuttavate noormeestega teel Tartust Narva ning neil tekkis vaidlus.
Selle tulemusel peatasid noormehed mikrobussi ning jätsid tüdrukud tundmatus kohas tee kõrvale. Noormehed sõitsid ise minema.
Politseinikud võtsid ühendust tüdrukute vanematega, kes lubasid täna lastele Ida-Virumaale järgi tulla.

Riigikontroll: 70% talunikke satub peagi raskustesse
Riigikontroll teatas, et 70 protsenti praegu tegutsevatest põllumajanduslikest majapidamistest satuvad eelseisvatel aastatel tõsistesse raskustesse, mille vältimiseks tuleks mitmekesistada elatusallikaid.
Riigikontrolli audit näitas, et põllumajanduse ja maaelu toetustele vaatamata satub üle kahe kolmandiku tänastest põllumajanduslikest majapidamistest eelseisvatel aastatel tõsistesse raskustesse.
Kutselistest põllumajandustootjatest suudaks toetuste vähenemise korral jätkata vaid viiendik. Raskuste ennetamiseks peaks paljud tänased põllumajandustootjad mitmekesistama lähiaastail elatusallikaid.
Kuigi miljardilised toetused peegelduvad suurenenud investeeringutes, maakasutuses ja kasvavas lisandväärtuses, näitas Riigikontrolli audit, et finantsperioodil 2007-2013 makstavad toetused ei paranda põllumajandustootjate tootlikust sedavõrd, et nad suudaksid konkureerida teiste ELi põllumeestega. Ligi 70% praegu tegutsevatest põllumajanduslikest majapidamistest satuvad eelseisvatel aastatel tõsistesse raskustesse.

Siseministeerium seoks maksmata trahvid tulumaksu tagastamisega
Siseministeerium näeb politsei poolt määratud trahvide paremaks laekumiseks ühe lahendusena maksmata trahvide tasumise sidumist tulumaksu tagastamisega, mitte rahatrahvi asendamist arestiga.
"Aresti kohaldamine maksmata trahvi tasumiseks ei ole lahendus. Juba praeguseks on asenduskaristusi määratud nii palju, et arestimajades on mitmekuused järjekorrad," ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Marek Helm. "Samuti ei ole see ka riigi jaoks mõistlik, kuna asendusaresti mõistmisel tasutakse täitekulud riigi poolt politsei eelarvest. See tähendab, et trahvi tasub kaudselt korralikult makse maksev kodanik."
Pigem näeb Marek Helm probleemi osalist lahendust maksmata trahvide sidumises füüsilistele isikutele tulumaksu tagastamisega. "Praktikas on juba olemas hea näide, kus maamaksuvõlglased saavad tulumaksust tagasi ainult selle osa, mis jääb järgi pärast võla sissenõudmist maksu- ja tolliameti poolt," räägib Helm. "Maksu- ja tolliamet ning kohtutäiturid võiksid kaaluda ka politseitrahvide sissenõudmisel koostöö arendamist ning vajalike andmete vahetamist omavahel."

Peterburi taotleb laevaturistidele viisavabadust
Peterburi linn taotleb Venemaa seadustesse muudatust, mille kohaselt saaksid laevaturistid linna kolm päeva viisata külastada.
Praegu pääsevad Venemaale viisata vaid kruiisituristid, kirjutab Soome ajaleht Kauppalehti.
Tallink Silja tegevjuht Keijo Mehtoneni sõnul oleks plaanitav muudatus igati kasulik. Juhul, kui muudatus vastu võetakse on ettevõte valmis taastama aastaringse laevaühenduse.
"Inimesed saaksid valida kas lähevad restorani sööma või Peterburi," iseloomustas Mehtonen lähedal asuva laevaliini võlusid.
Venemaa plaanib seadusemuudatust arutada selle aasta lõpus.
Nii Silja Line kui Tallink alustasid 2003. aastal Peterburi laevaliiniga, kuid loobusid sellest kahe aasta pärast just tülika viisanõude pärast. Soomlaste ja eestlaste laevafirmad viisid 2004. aastal Peterburi 150 000 turisti.

Motomaailma tipust türmi
Nädal tagasi mõistis kohus narkokuriteo eest kolmeks aastaks vangi veel hiljuti maailma tippu kuulunud krossisõitja Jürgen Jaki.
Vähem kui kolm aastat tagasi oli Kose elanik Jürgen Jakk kuulsuse tipul, kirjutab Eesti Ekspress. 2004. aasta septembris saavutas ta motokrossi korvisõidus MM-võistluste kokkuvõttes kolmanda koha. See oli esimene ja seni viimane kord, kui Eesti motosportlased olid maailma reitingus nii kõrgel kohal. Eesti sama aasta parimate sportlaste valimisel kuulus talle ja tiimikaaslasele Are Kauritile teine koht. Riik andis neile saavutuse eest 150 000 kroonise aastapreemia.
Samal sügisel teatasid Kaurit ja Jakk, et teevad tippspordiga lõpparve. "Praegu remondin autosid, aga peaks ka midagi kavalat välja mõtlema," ütles Jakk 2004. aasta novembris ajakirjale Sporditäht antud usutluses oma lähituleviku plaanide kohta.

Rannu alevikku vapustas enesetappude laine
Viiesaja elanikuga Rannu alevik Tartumaal on vapustatud kohalike noormeeste enesetappude lainest.
Suve algus tõi kaasa neljanda ohvri, kirjutab Eesti Ekspress.
Enesetappude laine on väga ebaharilik nähtus. Eestis ei teata teist sama suure ohvrite arvuga kobarenesetappu. Rahvasuu ütleb selle kohta: "külas on köietõbi".
Ühel 2005. aasta oktoobrihommikul leiti rahvamaja kõrvalt puu otsast 18-aastase Ivari surnukeha. Viis kuud hiljem langetas sama otsuse 25-aastane Marko.
Aasta ja kahe kuu pärast läks vabasurma 17-aastane Silver. Ja kõigest kaks nädalat hiljem, tänavu juuni alguses, 15-aastane Anti.
Poisid küll teadsid üksteist, aga mingit sõpruskonda, ususekti või narkoklubi ei moodustanud. Ekspressi andmeil ühendas neid vaid see viimane samm.

Salakütt rikkus taluniku nisupõllu
Sõmerpalu vallas Linnamäe külas rikkus tundmatu maasturiga rallitaja hektari nisupõldu, omanik hindab kahju 10 000 kroonile.
"Tulin 24. juuni õhtul põldu vaatama ja nägin, et vili on mitmes kohas maha sõidetud. Ühes kohas on masin tiirutanud vilja sees nii, et on ringi iga tiiruga koomale tõmmanud," ütles Väikemetsa talu peremees Taavi Serv ajalehele Võrumaa Teataja.
12hektarisel talinisupõllul oli veel esmaspäeva lõunaajal siin-seal metssigade jälgi näha. Sõmerpalu jahtkonna esimehe Toomas Kauna sõnul näitavad autoringid ühel põlluserval seda, et seakarja taheti alla ajada.
Ta lisas, et ükski korralik jahimees ei lähe põllule masinaga jahti pidama. "Jahimehed oskavad vajaduse korral looma põllult nii välja tuua, et selle jälgi ei märka keegi," lausus Kaun.

Vaimuhaige mees on naabrid liftita jätnud
Kohta-Järve ühes üheksakorruselises majas kasutab lifti tavaliselt üks inimene, 9. korrusel elav vaimsete häiretega pensionär Anatoli, kes käib seal ka järjekindlalt asjal ja pärast seda tuleb ülejäänud elanikel oma korterisse minekuks treppi kasutada.
"Inimesed kaebavad pärast naabri järjekordset tegu üksteisele, kuid ei tea, mis moel temast vabaneda," räägib korteriühistu esimees Galina Truntova olukorrast majas ajalehele Põhjarannik. "Me ei tea isegi, kas tal on tõend selle kohta, et ta on psüühiliselt haige ja kas ta saab asjakohast ravi. Me peseme lifti mitu korda päevas, kuid see on ainus, mida me saame omal jõul teha. Kuid spetsiifiline hais püsib ikkagi," lisab esimees.
Anatoli tütar Irina, kes elab oma perega Tallinnas, kinnitab naabrite kahtlusi: vanal mehel on pärast kümme aastat tagasi saadud kolju- ja ajutraumat skisofreenia ning tema seisund halveneb. Samas ei saa naine isa ka enda juurde võtta. "Mul on ju lapsed," ütleb Irina.

Kõu ei taha Sõrve sääres levida
Torgu valla Tammuna külas suvilat omav Soome kodanik Pekka Rahikainen soovis kogu Eestit katva internetiteenusega Kõu liituda, kuid sai ebameeldiva üllatuse osaliseks.
Eesti Energia klienditeenindaja teatas soomlasele, et internetiteenuse Kõu levialaga on küll kaetud terve Eesti, aga Sõrve mitte, kirjutab Oma Saar. "Kas siis Torgu polegi Eesti?" küsib nördinud soomlane.
Tagasiteel külastas Rahikainen ka Torgu vallavanemat, kellelt sai teada, et vallavalitsus on teinud kõikvõimalikud kirjad ja avaldused, et saada Torgu vald traadita interneti levialasse, kuid keegi ei ole huvitatud arendama Sõrve poolsaarel IT-teenuseid samale tasandile nagu mujal Eestis.
Eesti Energia AS kommunikatsioonispetsialist Iveri Marukashvili nentis, et lubadus Kõu levikuks kõikjal Eestis on tagatud 100 protsendi ulatuses lisalahenduste abil, st spetsiaalseid suure võimendusega suund-antenne jms kasutades. "96 protsendi ulatuses on Kõu levik tagatud lisalahendusi kasutamata," kinnitas ta.

Saaremaa süvasadamas avas uksed esimene välikohvik
Saaremaa süvasadamas avas pühapäeval uksed välikohvik Saare Sandwich, mis on selle omanike sõnul esimene samm sadama turistidele ligimeelitavaks muutmise suunas.
"Saaremaa sadam on kujunemas turismiobjektiks, kuid külastajatel ei ole sadama läheduses mitte kuskil võimalik keha kinnitada," rääkis kohviku üks omanikest Jorma Ihalainen sellest, miks nad otsustasid koos oma äripartneritega sadamasse söögikoha rajada, kirjutab Meie Maa.
Kuigi esimestel päevadel külastas kohvikut 20-30 auto jagu inimesi, mis on alguse kohta päris hea tulemus, nentis Ihalainen, et Saaremaa sadam jääb ikkagi veel natuke kaugeks ja kõrvaliseks kohaks nii turistide kui kohalike elanike jaoks.
Ihalaineni sõnul oli sadamasse kohviku rajamine mõnevõrra riskantne otsus, kuid tema arvates peab keegi julge olema ja esimesena tõestama, et sadamas saab edukalt äri ajada.

Jaaniööl kaduma jäänud tüdruk varem kodust plehku pannud pole
24. juuni öösel sõbrannadest Pärnu rannal lahku läinud ja tööle minna lubanud Maris Järv on tänaseni kadunud.
Tema isa pisarais silmist peegeldub tütrest rääkides teadmatus: "Varem ei ole ta kaduma jäänud, hommikuks on alati koju tulnud." Pere ja sõbrad ei usu, et neiu võõrastega kaasa oleks läinud, kirjutab SLÕhtuleht.
Jaaniööl jäi Pärnus kadunuks 19aastane Maris Järv. Sale, tumedate poolde selga ulatuvate pikkade juustega neiu ütles sõbrataridele, kes teises suunas ruttasid "tšau" ja seadis sammud Rannahotelli poole. Kuid hommikul hotelli tööle ega hiljem koju ta ei jõudnudki. "Oleks me teadnud, et tal pole veel vaja tööl olla, siis poleks me teda üksi minema lubanud, oleksime endaga kaasa viinud," kahetseb üks sõbrataridest.
Marise sõbranna Maarja, kes samuti rannas oli ja pärast Marisega hüvastijättu koos teistega minema kõndis, kuulis viimase kadumisest esmaspäeva lõuna ajal.

Venemaa ei pruugi ümbermatmisel osaleda
Tõnismäelt välja kaevatud punaarmeelaste ümbermatmistseremoonial Tallinna kaitseväe kalmistul osalevad teisipäeval paljude välisriikide diplomaatilised esindajad, osalemisest pole veel teatanud Venemaa saatkond.
Sõjahaudade komisjoni esimehe Jaan Trossi sõnul oli eilseks teatanud oma esindaja saatmisest kaitseväe kalmistul toimuvale tseremooniale 20 välisriiki, kuid Venemaa saatkonnalt vastust veel ei ole, kirjutab Postimees.
Trossi juhitava kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjoni kava kohaselt toimub 3. juulil algusega kell 11 kalmistul umbes tunniajane sõjaväeline tseremoonia, mille käigus sängitatakse mulda kirstud langenute põrmudega, aetakse hauad kinni, loetakse jumalasõna ning seejärel asetatakse mälestuspärgi.
"Jumalasõna loevad nii luteri kui õigeusu kombe kohaselt Eesti kaitseväe kaplanid," rääkis Tross. "Pakkusime võimalust osaleda ka Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikule, aga nad ütlesid ära. Nad plaanivad oma tseremooniat."

Valijate toetus Keskerakonnale langes juunis tavatult madalale
Mitte-eestlastest valijate najal püsib Keskerakond küll veel populaarsustabeli eesotsas, kuid eestlaste toetus keskparteile langes juunis haruldaselt madalale: parteid toetab eestlastest vaid seitse protsenti.
Uuringufirma TNS Emor Postimehe tellimusel korraldatud värske küsitlus näitas, et kui aprillis toetas keskparteid 24 ja mais 22 protsenti valijatest, siis juunis langes erakonna toetajate hulk 18 protsendini, kirjutab Postimees.
Kui uuringus osalenud mitte-eestlastest valijatest toetab Keskerakonda 73 protsenti vastanuist, siis eestlaste toetus Edgar Savisaare juhitavale parteile langes juunis vähemalt viimaste aastate madalaimale tasemele - Keskerakonda toetab vaid seitse protsenti uuringus osalenud valimisealistest eestlastest.
TNS Emori sotsioloog Jaanika Hämmal tõdes, et Keskerakonda toetab vaid marginaalne osa eestlastest ning partei populaarsuse kukkumine on olnud valus, sest aasta alguses oli eestlastest toetajate hulk pea neli korda suurem, näiteks jaanuaris toetas Keskerakonda 26 protsenti eestlastest.

Gaasijuhe on oht Eesti julgeolekule
Kaitseministeeriumis on valminud analüüs selle kohta, mida tähendab Läänemere põhja kavandatav gaasijuhe Eesti julgeolekule.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ei kommenteerinud kaitseministeeriumi haldusalas oleva teabeameti koostatud ohuanalüüsi sisu, sest tegemist on riigisaladusega. Küll märkis Aaviksoo aga seda, et iga rajatis merepõhjas on potentsiaalselt kasutatav ka militaarsel otstarbel, näiteks laevade liikumise jälgimiseks või siis ka elektrooniliseks luureks. "Mere pinna kohale kõrguv teenindusjaam aga on juba otsesõnu suveräänne vaatlussaareke teiste riikide majandusvetes. Kõigel sellel on otsene mõju lähisriikide rahvuslikele julgeolekuhuvidele. Ohuanalüüs on siinkohal igati asjakohane," ütles kaitseminister.
Kaitseväe juhataja Ants Laaneots ütles eelmisel nädalal reservohvitseride kogu sümpoosionil esinedes, et Vene-Saksa gaasitoru turvamist ettekäändeks tuues on Venemaa hakanud oma Balti laevastikku oluliselt kasvatama. Milliseid julgeolekuohte see Eestile kaasa toob, selleks soovitas Laaneots heita korraks pilk kaardile.

Vanim tantsupeoline elab haldjate keskel
98-aastane Ilse Tarang on üks väheseid, kes osales esimesel tantsupeol 1934. aastal.
Reedel, tantsupeo ülekande eel seab Ilse Tarang end Haldjametsa talus aegsasti televiisori ette. Ta on üks väheseid Eestis, kes osalenud esimesel tantsupeol 1934. aastal.
Teleris on kaadrid praegustest noortest, Ilse peas mälestused esimestest Eesti Mängudest, kus ühendati võimlemine ja rahvatants. Tollal Tallinnas elanud neiu läks Kalevi võimlemisrühma. Kaks korda nädalas võimlemisest jäi väheks, nii läks ta teisegi rühma, mis harjutas samuti kaks korda nädalas. Et ikka jäi väheks, läks Ilse Ullo Toomi rahvatantsu-trenni. Oli aasta 1934.
"Meil, võimlejatel olid ilusad helesinised trikood ja beežikad kitsenahast võimlemistuhvlid. Vabaduse platsilt läksime marsihelide saatel Kadrioru staadionile. Pärast oli kuulda, et olime tänaval liiga alasti...," muheleb Ilse. Kuidas ta jõudis staadionil võimlemisnumbrite järel trikoo rahvariiete vastu vahetada, pole meeles. "Aga mu pottmüts lendas kohe esimese tantsuga murule ja sinna see jäigi." Aga helge ja uhke tunne oli ikkagi.

Märg muru tantsude proove väga kaua segada ei suutnud
Pisinüansid võivad rikkuda küll korraks tuju, kuid korraldajad saavad hakkama.
Eile hommikul otsustas tantsupeo staap lükata kaks kuni kolm tundi edasi hommikuste treeningute algust, et platsid jõuaksid kuivada ja jalanõud väga märjaks ei saaks. Kell 11 alustas enamik tantsijaid treeninguid plaanitult, tantsuolud Kalevi staadionil ja selle harjutusväljakul olid selleks ajaks igati sobilikud.
Samuti oli parandatud lõu-nasöögi korraldust, sest teisipäeval jäid viimased kümmekond rühma, kõige väiksemad tantsijad, kogemata kombel söögita. Samuti oli söögisaba teisipäeval tunde pikk.
Rühmade saatjad olid eilseks teinud selle kordumise vältimiseks ettevalmistusi, varustades end ämbrite ja kulpidega, et ühekorraga kogu rühma toit välja võtta ja seda siis ise edasi jagada. Söögipakkujad olid aga ka ise korraldust muutnud ning ummikuid ja söögita jäämist enam ette ei tulnud.

Traagiliselt hukkunud Laekvere tantsuõpetaja unistus täitub lõpuks
Õpetaja, kes viis üle mitmekümne aasta lapsed tantsupeole, hukkus liikluses talle otsa sõitnud roolijoodiku tõttu.
Laekvere põhikooli esimese klassi tantsulapsed lähevad esimesele tantsuetendusele ja rongkäiku mustade lintidega, et mälestada enda tantsuõpetajat Hille Hirvesood, kes hukkus koos oma pojaga autoavariis kolm nädalat tagasi.
Laekvere põhikoolis saksa keele õpetajana alustanud, kuid viimasel ajal huvijuhi ametit pidanud Hille Hirvesoo (46) oli koolis töötanud üle kahekümne aasta. Rahvatantsurühmi oli ta juhendanud pikka aega, kõigis vanuserühmades.
Sama kooli algklassi- ja ajalooõpetaja Jaana Põhjala sõnul käidi nende koolist viimati peol 20-30 aastat tagasi. Möödunud sügisel otsustas Hille Hirvesoo, maksku mis maksab, esimesele klassile sammud selgeks õpetada ja peole minna. Kaheksateistkümnest klassikaaslasest jäi peost kõrvale vaid kaks. "Hille jaoks oli taas peole minek väga oluline, terve aasta tegeles ta selle nimel esimese klassiga," sõnas Põhjala.

Tantsupeoliste mürgeldamine koolis osutus pisiprobleemiks
Raadio 4 teatas teisipäeva õhtul, et Tallinna Westholmi gümnaasiumis, kuhu on majutatud 240 Lääne-Virumaa noort tantsijat, toimus ööl vastu teisipäeva hulk intsidente. Päeva jooksul selgus siiski, et midagi tõsist ei juhtunud.
Hiljaaegu kalli ja kõigile muinsuskaitsenõuetele vastava remondi läbinud koolimajas suutsid noored esimese pealinnas viibimise ööga ummistada kanalisatsiooni, teha katki ühe klassiruumi kella ja väidetavalt tekitada kolmanda korruse seina paraja augu. Samal ööl hakkas raadiojaama teatel koolimajas tööle ka tuletõrjesignalisatsioon.
Raadioloo teinud Samuel Golomb, kes ise juhib samas koolimajas ka majutamist, sõnas eile, et täpsema uurimise järel selgus siiski, et suurt hullu pole juhtunud: kell oli ukse kohal lihtsalt viletsa naela otsas ja kukkus tugevama uksepaugu peale alla, auk seinas on siiski pärit varasemast ajast ja kanalisatsiooni ummistumine olukorras, kus 240 inimest pea üheaegselt tualette kasutavad, pole samuti mingi ime.

Ohver: pedofiilias kahtlustatu ei tohiks usaldustelefonis edasi töötada
Psühholoog Urmas Roos pääses pedofiiliasüüdistustest
Veidi üle aasta tagasi avalikkuse ette paisatud pedofiiliaskandaali peaosaline psühholoog Urmas Roos töötab endiselt noorte usaldustelefoni juures, mille kaudu tal on võimalik endale uusi ohvreid leida.
Usaldustelefoni juhi Enno Seliranna kinnitusel töötab Roos neil projektide kirjutaja ja nõustajana, aidates ka uusi töötajaid koolitada. "Tal ei leitud milleski süüd," põhjendas Selirand, kelle sõnul on neil raskusi uute inimeste leidmisega, seega on varasemate kogemustega inimesed vajalikud. Abiliini telefoni automaatvastajal tervitab helistajaid samuti Roosi hääl. Urmas Roos ei soovinud Eesti Päevalehele oma töötamist usaldustelefoni juures kommenteerida.

Edise mõisa pärijad tahavad laguneva maja vallale kinkida
Jõhvi vald pelgab kehvas seisus mõisahoone taastamisega kaasnevaid kulutusi.
Juunikuu keskpaigas saatis kindral Aleksander Tõnissoni poeg Leo Jõhvi vallavolikogule kirja, milles teatas soovist kinkida päranduseks saadud Edise mõisa häärber vallale.
Tallinnas elava vanahärra kiri pani valla keerulisse olukorda. Lagunevat häärberit on pärijad püüdnud müüa nii maavalitsusele, kaitseliidule, Jõhvi linnale kui ka Eesti kunstimuuseumile, ent edutult.
1860. aastatel ehitatud neorenessansi sugemetega mõisa 700-ruutmeetrise pinnaga peahoone vajaks kordategemiseks vähemalt 21 miljonit krooni. Sellist kulutust ei suudaks 159 miljoni kroonise eelarvega Jõhvi vald endale aga lubada. Kuna ühekorruselise murdkelpkatusega kiviehitise juurde kuulub kaks kinnistut, siis tuleks ka need kas välja osta või lunastada asendusmaa eest. Vastasel juhul poleks häärberiga midagi peale hakata

Kadrina vallavanemat Lankeid süüdistatakse nooruki peksmises
Kadrina vallavanemat Aivar Lankeid süüdistatakse 14-aastase nooruki peksmises, vahendas TV3 "Seitsmesed uudised".
Vallavanem Lankei vastu esitasid politseile avalduse intsidendis kannatada saanud noormehe vanemad.
Juhtumi uurimiseks on algatatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis sätestab kehalist väärkohtlemist.
Süüdimõistmisel kehalises väärkohtlemises ähvardab süüdlast rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
Väidetavalt tungis vallavanem koolistaadionil kallale koos kaaslastega liikunud noorukile ning lõi teda mitu korda vastu pead.
Peksa saanud noormehe sõbra sõnul oli vallavanem Lankei lisaks veel ka purjus.

Kõrgkooli astumise ja lõpetamise eest auto
Autovõtmed saavad tehnikaülikooli 50 000. lõpetaja ja üks
Täna pärastlõunal tehakse tõe-näoliselt Eesti kõrgharidusmaastikul ajalugu, kui Tallinna tehnikaülikooli 50 000. lõpetaja saab lisaks lõputunnistusele ka tuliuue sõiduauto võtmed.
Veel enne uut õppeaastat saab sõiduauto aastase kasutusõiguse veel teisegi kõrgkooli tulevane üliõpilane, sest Audentese ülikool on otsustanud tudengeid peibutada just sellise loteriiga.
Tallinna tehnikaülikooli teatel saab noorusliku ja väljakutsuva välimusega Dodge'i kuu- ajalise kasutusõiguse üks keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna magistriõppe lõpetaja. Kingitust innustas ülikooli tegema asjaolu, et täna lõpetab tehnikaülikooli pea 90-aastase ajaloo 50 000. lõpetaja.

USA toetab Eesti küberkaitsekeskust
President Toomas-Hendrik Ilvese Washingtoni visiidi kõige nähtavama saavutusena tuleb Eestisse ilmselt NATO küberrünnakute tõrjumise keskus.
Ilvese ning USA riigipea George Bushi kohtumise juures viibinute kirjeldusel sattus Bush küberkaitsekeskuse loomise ideest vaimustusse. "See pole halb mõte, see on hea mõte," olevat ta elavalt kinnitanud. Hilisemal pressikonverentsil sõnas Bush, et küberrünnakud on teema, millest tal isiklikult "oleks palju õppida".
Ehkki president Ilves kinnitas pärast kohtumist, et Bushi toetusavaldus tähendab sisuliselt USA ametliku poliitika väljakuulutamist, tuleb NATO keskuse rajamiseks saada heakskiit ka teistelt alliansi liitlastelt. NATO keskused annavad lisaks prestiižile ka otsest majanduslikku tulu, mis-tõttu neid tahaksid enda territooriumile enamik liitlasi.

Video: tulvaveed on Suurbritannias nõudnud neli inimelu
Niigi tulvavetest räsitud Suurbritannias ennustavad meteoroloogid veelgi halvemat ilma, mis tähendab, et suurte paduvihmade pahandused jätkuvad.
Tohutute purustuste kõrval on äkktulvad seni nõudnud 4 inimelu, vahendasid TV3 "Seitsmesed uudised".

Kübervägivald kogub USAs tuure
Pew Internet Projecti poolt korraldatud uuringust selgub, et kolmandik USA teismelistest internetikasutajatest on langenud virtuaalse vägivalla ohvriks.
Washingtonis asuva Pew uurimiskeskuse internetivägivalla uuringus esines kõige sagedamini teismeliste poolt kaebusi, et neid puudutavat privaatset informatsiooni levitatakse internetis neile teadmata teistele inimestele internetis edasi, vahendab BBC.
Tüdrukud langevad internetis kübervägivalla ohvriteks sagedamini kui poisid ja teismelised, kes jagavad oma identiteeti erinevatel netilehtedel on ärakasutamise ohvriks langemise osas kõige haavatavamad, leiavad uuringu koostajad.
Siiski on teismelised endiselt arvamusel, et enamus vägivallatsemisest toimub nö. offline'is olles ehk reaalses elus aset leidvates situatsioonides.

Vene ametiisik: kui Eestis teisaldatakse, siis Türgis taastatakse monumente
Venemaa Rahvuskuulsuse keskuse esimees ja Vene raudtee juht Vladimir Jakunin ütles, et Türgi nõusolek taastada 1921. aastal püstitatud monument Valge armee sõduritele on positiivne pretsedent Eestis pronkssõduriga juhtunu kõrval.
Venemaa võimud kavatsevad taastada Türgis Gallipolis maavärinas hävinud monumendi, mis püstitati 1921. aastal kindral Pjotr Vrangeli ohvitseridele ja nende perekonnaliikmetele, teatas Interfax.
Jakunini sõnul on monumendi taastamisel oluline ka loov positiivne pretsedent.
"Vaadake, Eesti võimud teisaldavad pronkssõduri ja NL sõdurite hauad, aga Türgis on nii riigi kui ka kohalikul tasandil arusaam, et vanaisade mälestus on püha," ütles ta. Seetõttu lubavad Türgi võimud Jakunini hinnangul monumendi taastada.

Stockholmis sai spordihoone tulekahjus kuus inimest vigastada
Stockholmi kesklinnas asuv spordihoone süttis täna lõuna paiku, põlengus sai esialgsetel andmetel vigastada kuus inimest, kellest kaks olid tuletõrjujad.
Tulekahju saadi kontrolli alla umbes kell 13: 30, vahendab The Local Svenska Dagbladetit.
Süttimise ajal oli hoones umbes 30 inimest. Ühe võimlas viibinud mehe arvates võis põleng alguse saada asutuse solaariumi osast.
"Kui tuletõrjujad majja sisenesid, siis toimus plahvatus ning nad pidid seal korra tagasi pöörduma," ütles hoones viibinud Johan Bergman.
Kuna põleng oli sedavõrd ohtlik, siis inimesed hoonet ümbritsevatest kvartalitest evakueeriti. Politsei andmetel immitses vähesel määral suits ka Stockholmi metroosse.

Briti uus valitsuskabinet sai paika
Suurbritannia uus peaminister Gordon Brown nimetas ametisse uue 25 liikmelise valitsuskabineti, esimest korda ajaloos sai Ühendkuningriigi siseministriks naine - Jacqui Smith.
Valitsuse nö. teiseks meheks peale Gordon Browni saab kantsleriks määratud Alistair Darling. Välisministri portfell läheb David Milibandile, tervishoiuministri koht Alan Johnsonile ning tööturuküsimustega hakkab tegelema Peter Hain.
Suurimaks üllatajaks valitsuskabineti koosseisus peab Briti avalikkus siseministriks määratud Jacqui Smithi, kes on ühtlasi ka esimene naissoost minister sellel ametikohal, vahendab BBC.
Browni valitsuses on ka üks uus ametikoht. Ed Balls, peaministri tugev poliitiline liitlane, hakkab tegelema koolide ning lastega.

Vägistamises süüdistatav Iisraeli president nõustus kokkuleppega
Iisraeli president Moshe Katsav on nõustunud kokkuleppe sõlmimisega, et vältida vägistamissüüdistust ja vanglakaristust.
Moshe Katsavi süüdistati oma endise naisalluva vägistamises ja seksuaalses ahistamises, kirjutab BBC.
Iisraeli peaprokuröri kinnitusel loobub kohus tõenäoliselt Moshe Katsaviga kokkuleppe sõlmides viimase süüdistamisest seksuaalses ahistamises ja määrab mehele karistuseks oma ohvrile tekitatud kahjude materiaalse hüvitamise.
President Katsavi valitsemisaeg lõppeb ametlikult küll juulis, kuid ta lahkub ametist koheselt, et loovutada oma ametikoht Iisraeli presidendivalimised võitnud Shimon Peresile.
Iisraeli kohtu peaprokurör Menachem Mazuzi kinnitas, et sõlmitud kokkuleppe kohaselt esitatakse Moshe Katsavile teiste paragrahvide seas süüdistus ühekordses ebasündsas kallaletungis. Peaprokurör Mazuzi sõnul on tegemist "väga tõsise kriminaalsüüdistusega".

Kirjuta 100 korda: "Ma olen debiilik" 
Itaalia kohus mõistis õigeks õpetaja, kes sundis õpilast paberile 100 korda kirjutama, et ta on debiilik.
Õpetaja soovis sel viisil ümber kasvatada 12-aastast õpilast, kes takistas oma klassivenda tualetti minemast, nimetades teda geiks ja plikaks, vahendas newsru.com
Õpetaja õigustas oma käitumist sellega, et ühes Itaalia koolis poos õpilane end üles, kui teda homoseksuaaliks nimetati.
Tema arvates oli karistus lapse teole vastav. Süüdistaja nõudis õpetajale kaheaastast vangistust, aga õpilase vanemad moraalset hüvitust suuruses 25 tuhat eurot

Rio de Janeiro getos on verises tänavalahingus hukkunud 13 inimest
Brasiilias Rio de Janeiros toimunud suurimas politsei ja narkoärikate vahelises kokkupõrkes on ametlikel andmeil surma saanud vähemalt 13 inimest.
Narkoärikate ja Brasiilia politsei vahelises tulevahetuses leidsid kasutust nii käsirelvad kui granaadid ning politseiüksuse tegevust toetasid soomusautod ja helikopterid, vahendab BBC.
Vägivaldne tulevahetus sai alguse, kui enam kui 1000 politseinikku tungis Alemao nimelisse slummi Rio de Janeiros, mida kontrollivad narkoärikad.
Rio de Janeiro politseinike aktsioon oli osa plaanist, millega püütakse Rio de Janeirot muuta turvalisemaks linnaks enne seal 13 juulil toimuvat üle-Ameerikalist sportmängude võistlust.
Üle-Ameerikaliste sportmängude toimumise ajal prognoositakse Rio de Janeirosse saabuvat umbes 5500 sportlast ja 800 000 turisti.

Putin autasustas paremaid propagandaajakirjanikke
Venemaa president Vladimir Putin autasustas ordenite ja medalitega vene telekanalite töötajaid viljaka ja tulemusliku töö eest.
Autasu sai ligi 60 riigi omandis oleva telekanali ajakirjanikku, kirjutab Kommersant.
Autasustatute hulgas oli noor ja end juba Putinile meelepärasest küljest näidanud NTV telekanali ajakirjanik Aleksei Malkov. Noormees on naftakompanii Jukose endise juhi Mihhail Hodorkovski, Ukraina presidendi Viktor Juštšenko, põgenenud oligarhi Boriss Berezovski ning opositsionäär Garri Kasparovi vastu suunatud paljastavate ja häbistavate propagandafilmide autor.
Telekanalite autasustamine toimus salaja, kuna üritusest ei teatanud ja reportereid ei kutsutud.
Ajalehe allika sõnul ei soovinud teletöötajad sündmust kommenteeris ega rõhutada, et neid niimoodi autasustades "maksab president ajakirjanikele võimu kasuks töötamise eest."

Venemaa tervishoiuministeerium on kõige korrumpeerunum
Levada keskuse korraldatud uuring näitas, et 19% Venemaa kodanikest arvab, et tervishoiuministeerium on kõige korrumpeerunum.
Vastanutest peavad 15% ebaausaks ka siseministeeriumi ning 36% ei osanud kõige korrumpeerunuma asutuse kohta vastata.
Kõige imelikum on see, et venelaste arvates ei võta välis- ja sideministeerium üldse altkäemaksu.
Esimesel kohal altkäemaksude võtmise reitingus on Venemaa lasteaiad.
Lasteaia poole pöördunutest andsid altkäemaksu 12%, mis on võrdne kohalikele saadikutele pistise andnud inimeste protsendiga.

Chavez saabus Venemaale sõjatehnikat ostma
Venezuela president Hugo Chavez saabus Venemaale, kus ta kohtub oma ametivenna Vladimir Putiniga, et arutada võimalikku sõjalist koostööd kahe riigi vahel.
Venemaal olles plaanib Hugo Chavez külastada helikopteritehast ja arutada võimalikku diiselmootoriga allveelaevade ostu, kirjutab BBC.
Tegemist on selle aasta jooksul Chavezi teise visiidiga Venemaale ehk maale, mida viimane on nimetanud Venezuela "strateegiliseks partneriks".
Rahvusvahelisel tasemel soovib Hugo Chavez iga hinna eest vähendada Ameerika Ühendriikide mõju maailmapoliitikale, eriti aga mõju Ladina-Ameerika poliitikale.
Ameerika silmis on Venezuela Ladina-Ameerikat destabiliseeriv jõud ning seda teadev Hugo Chavez, kes tahab Ameerikale iga hinna eest vastu seista, otsib jätkuvalt enda sotsialistlikule poliitikale toetajaid väljastpoolt Ladina-Ameerika regiooni.

Riigiduuma ei anna oma liikmeid välja
Venemaa riigiprokuratuur ei saa riigiduuma vastuseisu tõttu kaklemises ja kelmuses süüdistatavaid parlamendisaadikuid vahi alla võtta.
Riigiduuma lükkas tagasi riigiprokuratuuri nõude kõrvaldada kahelt parlamendi liikmelt saadikupuutumatus ning vastata nendekohastele järelepärimisele, kirjutab Gazeta.
Ametlikult põhjendas riigiduuma oma otsust täiendavate tõendusmaterjalide vajalikkusega.
Samas on partei Õiglane Venemaa saadiku Jevgeni Roismani kaklus ühe oma kolleegiga videol olemas ega nõua muud tõendamist.
Teist, erakonda Ühtne Venemaa kuuluvat, saadikut Pavel Anohhini seotust kelmusega kinnitavad kohtule esitatud võltsitud dokumendid.
Ühe anonüümseks jäänud saadiku andmetel on riigiprokuratuuris paljude parlamendiliikmete suhtes algatatud kriminaalasi.

Saksa professor uurib Helsingi heitveest linnarahva kokaiinitarbimust
Saksa IBMP uurimisinstituudi juht, professor Fritz Sörgel külastas kolmapäeval Viikinmäe heitveepuhastusjaama ning kogus proove Helsingi heitveest - nende abil selgitatakse linna kokaiinitarbimise olukorda.
Fritz Sörgel on viimase kolme aasta jooksul teinud sarnaseid uurimusi rohkem kui kahekümnes riigis, teatab Helsingin Sanomat.
Mõõtmistes selgitatakse välja vees kokaiinisisaldus, mille kaudu saadakse kogu tarbitud kokaiini kogus. Saadud tulemus jagatakse keskmise tarbija doosiga ning saadakse umbkaudne kokaiinikasutajate hulk.

PwC peale esitatakse hagi USA kohtusse
Jukose väikeaktsionärid valmistavad ette hagiavaldust PricewaterhouseCoopersi otsuse peale võtta tagasi audiitori järeldused naftakompanii Jukose 1995.-2004. aastate kohta.
"Ma tean, et ameerika Jukose aktsionärid arutavad juba hagi esitamise võimalust USA territooriumil," vahendas Gazeta Group Menatep Limited direktori Tim Osbourne'i sõnu.
Probleem tekib vaid selle suhtes, kas vastutajaks saab rahvusvaheline kompanii või PwC osakond Moskvas.
Õigusbüroo SJBerwin partner David Goldberg kinnitas, et kui formaalselt on hagi esitamise õigus vaid Moskva kontori vastu, siis "oma kogemuse järgi tean, et suur kompanii võtab vastutuse oma osakondade eest."
PwC Moskva kontor kinnitas, et nende kompanii võrgu osakonnad on iseseisvad juriidilised isikud ja vastustust Jukose auditeerimise eest kannab Moskva PwC.

Hamas kritiseeris Blairi rahusaadikuks nimetamist
Palestiinlaste liikumine Hamas kritiseeris teravalt Briti endise peaministri Tony Blairi nimetamist rahvusvaheliseks rahusaadikuks Lähis-Idas.
"Briti peaministriks oleku ajal ei olnud Blair väga aus ega ka abivalmis Lähis-Ida konflikti lahendama," vahendas BBC Hamasi pressiesindaja Ghazi Hamadi sõnu. Ta lisas, et Blair võttis pidevalt ameeriklaste ja Iisraeli seisukohta.
Samas tervitas Palestiina autonoomia president Mahmoud Abbas Blairi nimetamist rahusaadikuks, väljendades lootust, et ta avaldab rahuprotsessile head mõju ja jõuab rahumeelse lahenduseni kahe riigi alusel.
Tony Blair peab oma uuel ametikohal organiseerima rahvusvahelist abi palestiinlastele, osutama toetust riigi ülesehitamisel, läbitöötama Palestiina arengu ja majandusprogrammid ning tegema teiste riikidega koostööd kvartetti (ÜRO, EL, Venemaa, USA) eesmärkide saavutamiseks.

Lužkov valitseb Putini käsul Moskvat edasi
Eile viiendat korda Moskva linnapeaks kinnitatud "sonimütsimees" Juri Lužkov lubas maailma kõige kallimas linnas hakata sotsialismi ehitama.
Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt enne ametisse määramist mitu märkust teeninud, sügisel 71-aastaseks saav Lužkov on oma ilmselt viimasel ametiajal otsustanud ehitada endale uue ausamba moskvalaste südamesse. Seal pesitseb ta juba niigi lugematute legendidega.
15 aastat Moskvat valitsenud Lužkovi on viimasel ajal tabanud varasemast tugevam kriitikalaine. Suurimaid probleeme on talle tekitanud petetud korteriostjate juhtumid, metsikult kasvavad ummikud tänavatel ja see, et kinnisvaraarendajad hävitavad kultuurimälestisteks kuulutatud maju otse Moskva südalinnas.
Kui president Putin teatas juuni algul Lužkovi ametiaja pikendamisest, siis sõnastas ta oma otsuse ajakirjanikele selliselt, et raske oli aru saada, kas Lužkov jäeti ametisse karistuseks või oli see märk usaldusest. "Teil on veel palju tööd teha ja probleeme lahendada," ütles ta avalikul kohtumisel Lužkoviga.

 "Suur nelik" nimetas Tony Blairi uueks Lähis-Ida erisaadikuks
EL-i, USA, ÜRO ja Venemaa esindajad saavutasid Blairi suhtes kokkuleppe eile õhtul.
Kolmapäeval Briti parlamendi ees oma viimase kõne Suurbritannia peaministrina pidanud Tony Blairi asumine "suure neliku" erisaadikuks otsustati Jeruusalemmas peetud nõupidamisel, kus määrati kindlaks ka tema ülesanded.
Blair rääkis oma plaanidest elavdada Iisraeli ja Palestiina 2001. aastast külmunud suhet juba ka Briti parlamendi ees, lubades keskenduda esialgu valitsustevahelise koostöö saavutamisele, mitte maade jagamisele.
Samas kahtlevad Euroopa välispoliitikaeksperdid ekspeaministri võimekuses uuel ametikohal hakkama saada. Kuna Blairil on lähedased sidemed USA presidendi George W. Buhiga ja tal oli oluline roll Iraagi sõja vallapäästmisel, ei pruugi ta leida üksmeelt araabia riikidega. Blairile rohelise tule näitamisega viivitas Moskva, kelle suhteid Londoniga pingestab spioonitüli.

Kasahstani meedikud jäid süüdi HIV-i levitamises
Šõmkenti kohus leidis, et 21 haiglatöötajat ja tervishoiuametnikku on süüdi väikelaste HI-viirusse nakatamises. Praeguseks on teada 119 nakkusjuhtu, kümme imikut on surnud aidsi.
Süüdimõistetutest määrati viiele tervishoiuametnikule tingimisi karistus, reaalne, mõnest kuust kuni kaheksa aastani kestev vangistus mõisteti 16 ametnikule ja meedikule.
Peamiselt levis viirus laste seas vereülekannete teel. Juhtumi uurimise käigus selgus, et palju ülekandeid tehti põhjuseta, vere ebaseaduslikuks müümiseks. Samuti avastati, et kasutatud seadmeid ei steriliseeritud korralikult. Verega kauplemise eest määras kohtunik kõige karmima, kaheksa-aastase vangistuse.

Järjekordne kiirusületaja arestis
Jõhvi lähistel peatati 26. juunil kiirust ületanud sõiduk, mille juhil oli pikk liikluseeskirja rikkumiste jada ning mitmeid tasumata trahve - see fakt saigi otsustavaks karistuse määramisel.
Vladislav (s 1980) ületas teisipäeval Jõhvi-Tartu-Valga maanteel kiirust ning peatati politsei poolt. Lisaks rikkumistele ei olnud mehel ka juhtimisõigust - kohtu poolt märati Vladislavile 7 ööpäeva aresti, teatas politsei pressiesindaja.
"Millegipärast on mõnedel rikkujatel tekkinud mulje, et karistused neile osaks ei saa. Selline arvamus on loomulikult ekslik ning antud juhtum peaks kõigile näitama, et seadusest üleastumise korral järgneb karistus," ütles Ida politseiprefektuuri vanemkomissar Tarmo Tammiste.

Veokist lekkis 100 liitrit diiselkütust
Kolmapäeval lekkis Viimsis Miiduranna teel Statoili tanklas veoautolt maha 100 liitrit diiselkütust.
Päästeametile teatati juhtunust kell 15: 51. Päästjad tuvastasid, et veoauto kastis olnud 200-liitrine kütusevaat oli purunenud ning maha valgus 100 liitrit diiselkütust.
Päästeteenistus piiras reostusala absorbendiga ja peatas lekke vaadist. Umbes 40 liitrit kütust koguti pumba abil kokku.
Sündmuskohale kutsuti ka keskkonnainspektsiooni inspektor.

Linn lubab rohealale kortermajad
Tallinna linn lubab siiski ehitada Haabersti rohealale kortermaju.
Mais avalikustas abilinnapea Taavi Aas kinnisvarafirmade konverentsil pealinna tulevasi planeeringuid, kirjutab Eesti Ekspress.
Üks oodatumaid oli Pikaliiva struktuurplaani mustand, mis näeb Harku järve lähedale ette 10 000 elanikuga uue elurajooni rajamise. Võrdluseks, teisel pool teed Väike-Õismäel elab umbes 26 000 inimest.
Teiste arendajate hulgas ootas linnavalitsuse otsust Pikaliiva tulevikust seal maatükki omav börsifirma Merko Ehitus. Baltikumi suurim ehituskontsern on pidanud eelmise aasta suvest visalt kõnelusi kortermajade lubamiseks 6,2 hektarisele krundile.
Tallinna üldplaneeringu järgi on tegemist rohealaga, kuhu pidid tulema linnarahvale avalikud puhkealad ja pargid.

Lindakivi keskus näitab tulevikus kino ja teatrit
Suured plaanid lükkavad keskuse täieliku valmimise määramatusse tulevikku edasi.
Tänavu suvel jätkub juba kaks aastat tagasi alanud Lindakivi kultuurikeskuse põhjalik renoveerimine. Maja aga ei saa ka selle aastaga päris korda.
Keskuse peaadministraatori Maire Pragi sõnul jääb keskusel oma praeguste ruumide juures juba ammu võimalustest puudu. "Me ei suuda kõiki soovijaid mahutada ja oleme sunnitud osale ära ütlema," selgitas ta, miks tuleks tema meelest töödega kiiresti ühele poole saada. Arvestades aga, et keskus on ümber ehitatud kunagisest kinohoonest, ei ole selle ruumide paigutus kultuurikeskusele niikuinii kõige parem ja võimalused ruumi juurde saada on pea olematud.
Eelmise renoveerimisetapiga ehitati fuajee kõrge lae asemele teine korrus, kuhu tulid näitusesaal ja töötajate ruumid. Tööd alustati ka keldrikorrusel, kus pandi paika ruumide üldplaan. Aga keldriruumide siseviimistlus on siiani tegemata ja need on kasutuskõlbmatud. "Edaspidi peaks sinna tulema erinevad harjutamisruumid ja isegi helistuudio," jutustas Pragi tulevikuplaanidest.

Tallinn tahab ühtseid piiranguid
Tallinna abilinnapea Taavi Aas tegi Eesti linnade liidu juhatuse kolmapäevasel koosolekul ettepaneku koostada töögrupp alkoholimüügi piirangute aluste ühtlustamise põhimõtete ning kasiinode leviku piiramise abinõude väljatöötamiseks. Aas lisas, et ka õnnemängude korraldamine on Tallinnas ja teistes Eesti linnades väljunud kontrolli alt.

Politsei palub tunnistajate abi
Eile, 27. juuni hommikul kella 9.10 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Raua ja Kreutzwaldi tänava ristmikul reguleerimata ülekäigurajal. Õnnetuses sai viga teed ületanud jalakäija Jelena, kes sai löögi Raua tänavale vasakpööret sooritanud valgelt kaubikult. Kõigil, kes antud sündmust nägid, palutakse helistada politseile telefonil 612 5666.

Gonsiori tänava liiklus muutub
Alates 21. juunist on maa-aluse soojakambri kattepaneeli varingu tõttu häiritud liiklus Gonsiori ja Kreutzwaldi tänava ristmikul. Soojakambri kattepaneelide vahetuse ajaks suletakse neljapäeval ja reedel, 28.-29. juunil täielikult Gonsiori tänava linnast väljuv suund. Ühistranspordi läbipääs tagatakse reguleerijate abiga. Gonsiori tänava kesklinna suunal jääb kasutusse ainult üks sõidurada.

Ministeerium sulgeb Pääsküla prügila
Keskkonnaministeeriumi Ühtekuuluvusfondi töö tulemusel suletakse neljapäeval, 28. juunil Pääsküla prügila, mis on seni olnud suur lähiümbruse biokeskkonna reostaja. Sulgemise tõttu väheneb oluliselt õhu- ning veesaaste ja kasvuhoonegaaside teke. Pääsküla prügila rajati 1972. aastal ajutisena ning toimis enam kui 30 aastat Tallinna ja selle lähiümbruse jäätmete ladestamiskohana.

Kalaranna arendusala maamärgina kerkib kuuekorruseline elumaja
Sadamaga piirnevale alale kavandavad ehitajad kuni viiekorruselisi hooneid.
Vanalinna ja linnahalli naabruses laiuva Kalasadama piirkonna arengu juhatab sisse Suur-Patarei tänavale rajatav elamu- ja büroohoone.
Märtsis linnaametnike kontrollreidil parima heakorraga ehitusplatsi tiitli pälvinud Nord Projekti projekteeritud maja ehitus on peatöövõtja osaühingu Müller Lahendused töömeeste käe all jõudnud kolmanda korruseni. Kalasadama tänava äärde kerkiva, tagasiastuvalt kuuekorruselise 30 korteriga maja tänavapoolne fassaad tuleb klaasist, Suur-Patarei tänava poole intiimsemasse külge jääb krohvitud osa.
Tohutud plaanid
Hoone juhatab maamärgina sisse kogu piirkonna arengu. Suur-Patarei tänava, mere, linnahalli ja Patarei vahelisele 14,7 hektarilisele alale tuleb Nord Projekti lahenduse järgi elamu- ja äripiirkond jahtide ja väikealuste sadamaga.

Lootsmann kaebas Loksa volinikust blogija kohtusse
Harju maavanem Värner Lootsmann kaebas kohtusse Loksa linnavolikogu liikme Sander Piibemanni (IRL) viimase isiklikku veebipäevikusse tehtud nelja sissekande pärast, mis maavanema väitel kahjustavad alusetult tema ja teiste isikute head nime, kirjutas Postimees Online.
Ehkki üks sissekanne pärineb juba läinud aasta 2. veebruarist, esitas Lootsmanni esindav advokaadibüroo Seppik ja Sirel 25. mail selle ja veel kolme tänavu aprillis tehtud sissekande põhjal Harju maakohtule hagi.
Lootsmanni esindajad viitavad hagis, et kirjutistes toodud faktiväited ei vasta tegelikkusele ning see teotab tema au ja head nime. Eile tunnistas Sander Piibemann oma blogis, et avaldas mainitud artiklites Värner Lootsmanni kohta ebatäpseid väiteid, seisukohti ja hinnanguid, ning palus vabandust.

Inimene mitte ei avastanud, vaid lõi Uue Maailma
Inimene on Põhja-Ameerika palet kujundanud 13 000 aastat. Algsed indiaanlased küttisid kadunuks suured imetajad. Inglise kolonistid aga tõid kohale võõrliike, kes tõrjusid välja kohalikke liike.
Tundub, et Ameerikat ikka veel avastatakse. Vähemasti vaidlustatakse siiani käibinud müüte selle kohta, kuidas Ameerikat Euroopast koloniseeriti. Nimelt ei vasta tõele, justkui olnuks idarannik põliselanikest inimtühi ning metsas luusinuks vaid mõni üksik indiaanlane. Vastupidi, näiteks Virginia osariigi indiaanlased kasvatasid põldudel taimi ja olid suured metsad lagedaks raiunud.
Tõeliseks nuhtluseks said aga eurooplaste sisse toodud vihmaussid, mis olid tõenäoliselt peitunud taimejuurte vahele. Ussid sõid ära puulehed, mis sinnani olid olnud puudele toiduks. Nõnda kiirenes metsade häving. Mets muutus avatumaks ja kuivaks ning alusmets kadus. Kolonistid tõid endaga kaasa ka hulgaliselt teisi Ameerikas olematuid loomi, putukaid ja taimi.

Suure Paugu ajalugu laborilaual
Varsti võib ehk universumi sündi jälgida laborilaual. Kui universum kiirelt paisus, tekkisid osakesed tühjast ruumist. Et seda protsessi uurida, ehitatakse ülikalleid kiirendeid, nagu Suur Hadronite Põrgataja Euroopa tuumauuringute keskuses CERN-is.
Kuid Dresdeni tehnikaülikooli teadlane Ralf Schützhold ja ta kolleegid pakuvad lihtsamat eksperimenti. Nimelt käituvad kvantmehaanika kohaselt osakestena ka tahkiseid läbivad helilained. Need nn foononid võivad käituda teatud tingimustel nii, nagu käitusid footonid pärast Suurt Pauku.
Meetod kasutab suhteliselt lihtsat ioonlõksu, kus ioonid elektroodide vahele kinni püütakse ja neid siis laseritega manipuleeritakse. Magneesiumioonid jahutatakse maha nõnda, et need ei võngu enam üldse ning on järelikult foononivabad.

Loomingulised sähvatused näitusel
Disainiaastaga seoses korraldatud "Hea Eesti elu konkursile" saabunud töödest avati näitus Uuskasutuskeskuse kaupluses UK Sisustus, samas anti üle ka auhinnad võitjatele.
Näitus jääb avatuks kuni 18. juulini.
Kes näitusele ei jõua, saab konkursile esitatud projektidega tutvuda Disainiaasta kodulehel www.disainiaasta.ee.

 "Piiks-piiks" tarbija peas võib tähendada hilisemaid probleeme
Senised tarbija-kaitseametile SMS-laenude kohta tehtud avaldused näitavad, et laenuvõtjad on enda teadmatuse või hooletuse tõttu ise oma hädade põhjustajaks.
Mõni aeg tagasi märkis Eesti Panga asepresident Andres Sutt, et Eesti Panga kontrollivõimalused SMS-laenude pakkujateni ei küündi, kuid tegemist on tarbijakaitse-temaalise küsimusega. "Kas need inimesed teavad, mida nad ostavad, või mitte," märkis Sutt.
Tarbijakaitseametisse SMS-laenudega seoses laekunud kaebused kinnitavad Sutti arvamust: kõik kahjukannatanud jäid teadmatuse või hooletuse tõttu ise süüdi.
SMS-laenude pakkujad alustasid oma tegevust eelmise aasta augustis. Selle aja jooksul on tarbijakaitseametile laekunud kolm kaebust ning kaheksa inimest on vajanud kiirlaenu-teenuste kohta infot telefoni kaudu.

Tööandjad pole rahul keskkonnamaksude kiire tõusuga
Tööandjate keskliidu hinnangul rikub vabariigi valitsuse kavatsus tõsta keskkonnamakse ennaktempos 2008. aastast sotsiaalpartnerluse printsiipe ning annab tunnistust liiga kulukast valitsusprogrammist, mille täitmist ei suudeta majanduslanguse tingimustes enam rahastada.
Kuna keskkonnamaksude tõstmise põhjuseks on toodud keskkonnainvesteeringute kaasfinantseerimiseks vajalike ressursside nappus, teeb tööandjate keskliit oma avalduses ettepaneku vähendada investeeringute mahtu ning suunata euroraha valkondadesse, milles omafinantseeringu võtaks enda kanda erasektor.
"Tööandjad on rõhutanud pidevalt ohte, mis kaasnevad euroraha liigse suunamisega avaliku sektori investeeringuteks. Meie arvates võiks suunata osa avaliku sektori keskkonnainvesteeringute rahast keskkonnasõbraliku ettevõtluskeskkonna loomiseks, milles kaasfinantseerijateks oleksid ettevõtjad," ütles tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

Arengufond tellis esimese majandusuuringu
Eesti arengufond ja Tartu ülikool allkirjastasid täna leppe, mille tulemusena valmib detsembriks mahukas uuring Eesti majanduse olulisemate sektorite konkurentsipositsioonidest ja tulevikuväljavaadetest.
Arengufondi nõukogu aseesimehe Erik Terki sõnul on tegu esimese uuringuga, mida fond Eesti majanduse tuleviku hindamiseks tellib.
Arengufondi juhatuse Ott Pärna sõnul saavad uuringud olema aluseks tehnoloogiaettevõtete põhikapitali investeerimisotsuste tegemisel.
"Me oleme aastakümneid olnud tunnistajateks Soome edule, mille taga on suuresti 40 aastat tegutsenud Soome innovatsioonifond SITRA. Eesti teeb sellel teel esimesi samme, kuid oluline on teha neid õigetel alustel, sest nii antakse sisu n-ö targa raha mõistele ka praktikas," rääkis Pärna.
Uuringut läbi viivat ekspertgruppi juhib professor Urmas Varblane ning uuringusse on lisaks Tartu Ülikoolile kaasatud ka mitmeid teisi Eesti teadusasutusi ja väliseksperte.

Maailmas on 9,5 miljonit miljonäri
Värskete andmete kohaselt on miljonäride arv tõusnud 9,5 miljonini, enim tekib uusi miljoniklubi liikmeid Venemaal.
Ameerika investeerimispanga Merrill Lynch andmete kohaselt on miljoniklubiliste liikmete varanduse kogusumma on 27,7 triljonit eurot, vahendab Iltalehti.
Kõige rohkem uusi miljonäre tekib Venemaal, Singapuris, Indias ja Indoneesias.
Miljonäride arvu tõusu põhjendatakse globaalse majanduskavu ning heade börsitulemustega.

Kruuda: advokaadid jätkavad Elvesoga kohtukäiku
Kalevi juht Oliver Kruuda ütles, et ei ole ringkonnakohtu otsusega nõus ja jätkab advokaatide abiga kohtus.
"Advokaadid jätkavad tööd, et selles asjas lõplik ja loogiline otsus vastu võetaks," ütles uudisest ajakirjanikult kuulnud Kruuda aripaev.ee-le.
"Kui see nii on, siis on vahva küll," oli Kruuda nördinud. "Ma ei ole täpselt kursis, mis selles asjas toimunud on, kuid kui selline otsus vastu võeti, siis ma ei saa küll aru, mis nende inimeste peas toimub," vastas magusatootja.
Elveso teatel on Kalev alates 2004. aastast lasknud Jüri biopuhastisse reovett, mille reostustase ületab kehtestatud norme kaheksakordselt. Samal ajal pole Kalev kuni viimase ajani teinud investeeringuid täiendava reovee eelpuhasti ehituseks ning on järjekindlalt keeldunud ülereostustasu maksmisest.

Rüütmann ostis SOK-lt Kommest Auto
Peugeot maaletooja AS Kommest Auto asutaja ja juhatuse esimees Toomas Rüütmann omandas Soome kaubanduskontsernilt SOK 100-protsendilise osaluse oma juhitud ettevõttes.
Ostu-müügitehingu alusel läheb lisaks AS-ile Kommest Auto Toomas Rüütmanni omandusse Peugeot' edasimüüja OÜ Kommest Autokeskused, Peugeot' importöör Lätis AS Lauva Auto ja edasimüüja Lätis SIA Lauva Autocentres.
SOK juhatuse esimehe Kari Neilimo sõnul keskendub SOK oma uue strateegia järgi Balti riikides ning Peterburis kaubandus- ja hotelliärile.
Rüütmanni sõnul on Eestisse alles jäänud vaid üksikud kohalikul kapitalil rajanevad autofirmad ja importöörid. "See on meie panus turu tasakaalustamiseks," märkis ta.
"Tean, mida ostsin - hindan kõrgelt meie kliente ja meeskonda ning Peugeot kaubamärgi potentsiaali," tähendas Rüütmann.

United Motors toob maale automargi Brilliance
BMW ja MINI esindaja Eestis AS United Motors tütarfirma Brilliance Motors OÜ sõlmis firmaga HSO Motors Europe ametliku maaletooja lepingu, mille kohaselt hakkab Brilliance Motors esindama Eestis, Lätis ja Leedus uut automarki Brilliance.
AS United Motorsi juhatuse liige ja arendusprojektide juht Kaljo Karilaid ütles ettevõtte sõnumis, et tütarfirma Brilliance Motors asutati spetsiaalselt Brilliance'i kaubamärgi esindamiseks Balikumis.
Brilliance'i edasimüüjaks saamise vastu on huvi tuntud, kuid mingeid kokkuleppeid ei ole Karilaiu sõnul veel sõlmitud.
"Brilliance on BMW ja hiinlaste ühistööna valminud uus automark, mida juba toodetakse Hiinas koos BMWga loodud ühisfirmas," rääkis Karilaid.
"Kui tavaliselt seostub Hiina toodanguga paljudele esimesena odav plagiaat, siis Brilliance'i puhul on asi tõepoolest vastupidine - tegemist on euroopaliku ja kvaliteetse automargiga, mis valmib Hiinas. Brilliance'i kvaliteedikontroll toimub paralleelselt samas tehases Hiina turu jaoks valmivate BMW 3. ja 5. seeria mudelitega."

Eesti maksukoormus jäi Euroopa keskmisele tublisti alla
Eestis ulatus maksukoormus 2005. aastal 30,9 protsendini SKPst, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmise - 39,6%.
Võrreldes 2004. aastaga vähenes Eesti maksukoormus sel nädalal Eurostati ja Euroopa Komisjoni poolt avaldatud maksustamise trende kajastanud kogumiku andmetel 0,5 protsendipunkti võrra, vahendas rahandusministeerium.
Maksukoormus Euroopa Liidus (EL) tõusis aasta varasemaga võrreldes 0,4 protsendipunkti võrra.
Ühelt poolt vähenes otseste maksude osakaal SKPst, selle põhjuseks oli maksuvaba tulu suurenemine ning tulumaksu määra vähenemine. Vähenes ka sotsiaalkindlustusmaksete osakaal. Teiselt poolt tõi käibemaksu laekumise kiire kasv kaasa kaudsete maksude osakaalu suurenemise SKPst.
Võrreldes teiste ELi liikmesriikidega on maksukoormuse tase Eestis madalamate hulgas. Kui kaudsete maksude puhul on osakaal SKPst ELi keskmise taseme piirimail, siis sotsiaalkindlustusmaksete osakaal SKPst on mõnevõrra ning otseste maksude osakaal SKPst oluliselt väiksem ELi keskmisest.

BLRT ehitas Vilniusesse tehase
Baltikumi ühe suurima tööstusettevõtte BLRT Grupi tütarettevõte Elme Metall avas Vilniuses metallitöötlemise tehase.
Investeeringud Leedu tehasesse ulatuvad ligi 200 miljoni kroonini. Teeninduskeskuse võimsus lubab katta kogu Baltikumi vajaduse ja suundumise ka Poola ja Valgevene turule, teatas grupp.
Ligi 15 000-ruutmeetrises armatuurraua teenuste keskuses pakutakse ehitusfirmadele metallmaterjali töötlemise teenust, sealhulgas armatuurvõrgu tootmist. Järgmise aastaks on kavandatud ladude infrastruktuuri arendamine Lätis.
BLRT Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani sõnul on tehase asukoha valikul kaks olulist kriteeriumi. Esiteks võib tänast, aastas 12% kasvavat Leedu ehitusturgu võrrelda umbes kolme aasta taguse Eesti ehitusturuga. Leedu ehitusturg võttis hoo üles möödunud aastal ning seal on oodata pikka ja stabiilset kasvu, kuigi alguses olid arengud Eestis ja Lätis kiiremad.

Aprillirahutustes kannatanutele on hüvitatud 9 miljonit krooni
Rahandusministeeriumi teatel on aprillirahutustes kannatanutele hüvitatud pisut enam kui 9 miljonit krooni.
Ministeeriumisse oli tänahommikuse seisuga laekunud 190 kahjutoimikut, millest hetkel on menetletud 155.
Kahjukäsitlejate poolt kontrollitud toimikute analüüsimisega tegeleb vastav komisjon, kuhu kuuluvad lisaks rahandusministeeriumi töötajatele kindlustusseltside liidu, prokuratuuri, maksu- ja tolliameti ja politseiameti esindajad.
Sel reedel kukub viimane tähtaeg, mil saab esitada taotluse 26.- 28. aprillil Tallinnas ja Jõhvis aset leidnud rahutustega seotud kahjude hüvitamiseks.
"Et tähtajani on jäänud loetud päevad, paneme kõigile kahju kannatanutele südamele taotlus hiljemalt reedeks esitada," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Anneli Susi Persidski. Taotlusi saab esitada nii kindlustusseltsidele kui ka rahandusministeeriumile.

Maksuhaldur ootab esmaspäevaks tulumaksu juurdemakseid
Esmaspäevaks peavad tulumaksu juurde maksma või tagastama kõik need, kel on see kohustus ja kes ei olnud eelmisel aastal registreeritud FIE-na ega saanud kasu ka vara võõrandamisest.
Eelmise aasta tuludeklaratsioonide alusel peavad esmaspäevaks tulumaksu juurde maksma 7243 isikut ning seda kokku 65,2 miljoni krooni suuruses summas, teatas maksu- ja tolliamet.
Hetkeseisuga on tulumaksu juurdemaksud täielikult tasunud 4443 isikut, maksuhaldur ootab lisaks veel 32 miljoni krooni tulumaksu laekumist.
Kõik, kes ei ole maksuhalduri saadetud maksuteadet mingil põhjusel kätte saanud või on selle ära kaotanud, saavad maksuteadet kontrollida e-maksuametis oma 2006. aasta tuludeklaratsiooni infoleheküljel või pöörduda kohaliku maksu- ja tollibüroo klienditeenindusse.
Maksu- ja tolliamet palub kõigil, kellele ei ole veel tulumaksu tagastatud, võimalusel kontrollida e-maksuametis oma deklaratsioonis oleva pangakonto numbrit ning vajadusel pöörduda piirkondliku maksu- ja tollibüroo poole kontonumbri parandamiseks.

Olympic vahetas välja Poola tütarettevõtte juhi
Olympic Entertainment Group vahetas välja Poola tütarettevõtte peadirektori.
Olympic Casino Polonia peadirektorina asus tänasest tööle Cezary Gizka, teatas Olympic börsile.
Pikaaegse kasiionokogemusega Gizka hakkab juhtima Olympic Casino tegemisi Poolas. Tema juhtimisel viiakse Olympic Casino kaubamärgi alla ettevõtte kasiinod Varssavis, Wroclawis, Szczecinis ja Gorzow Wielkopolskis.
Tütarettevõtte senise juhi Andrzej Sikorskiga lõppeb tööleping ning vastastikusel kokkuleppel seda ei pikendata. Sikorski jätkab edaspidi oma isikliku konsultatsiooniäriga.

Ringkonnakohus tunnistas õigust nõuda Kalevilt reostustasu
Tallinna Ringkonnakohus otsustas 25. juunil, et Rae valla vee-ettevõttel Elvesol on alus nõuda ASilt Kalev ülereostuse eest täiendavat tasu 12 miljonit krooni.
Erinevalt esimese astme kohtuotsusest otsustas ringkonnakohus, et Rae vallavalitsuse ülereostustasu sätestav juhend on siiski Kalevi ja Elveso vahelises suhtes kohaldatav, teatas Eleveso.
"Pakkusime Kalevile maikuus kohtuvälist kokkulepet, millele kommivabrik aga ei reageerinud. Nüüd kavatseme kogusummas üle 12 miljoni krooni ulatuva ülereostustasud sisse nõuda. Vajadusel võtame ette ka konkreetseid samme, et edasist reostamist vältida," ütles AS Elveso juhatuse esimees Toomas Heinaru.
Heinaru sõnul tuleb ära oodata kohtuotsuse jõustumine. "Kui nad ära ei maksa, siis anname asja omalt poolt kohtusse ning kui me kokkuleppele ei jõua, siis ilmselt kaalume ka väljalülitamist," selgitas Heinaru Päevaleht Online'ile.

Viljandi firma müüs viina suuvee nime all
Tallinna sadama piirkonna populaarsetesse alkoholipoodidesse tuli paar kuud tagasi müügile kummaline uudistoode - pooleliitrises pudelis "Suuvesi".
Selle alkoholisisaldus oli 40 protsenti nagu tavalisel viinal, kirjutab Eesti Ekspress. Ka keemiline analüüs kinnitas, et tegemist oli vee ja toidupiirituse seguga. Kui aga tavaline viinapudel maksab 50-60 krooni, siis "Suuvesi" oli poole odavam ning maksis vaid 29 krooni.
Sellest rahast ei jätku isegi aktsiisimaksu tasumiseks - riik võtab pooleliitrise viinapudeli pealt aktsiisi 30 krooni ja 60 senti. Praegu uurib "Suuvee" tegemist maksu- ja tolliamet.
Alkoholi suurtootja Liviko juht Janek Kalvi oli ultrasoodsest uudistootest kuuldes ebameeldivalt üllatunud. "Pärast kange alkoholi maksumärkide seaduse rakendumist otsib illegaalne turg igal võimalikul moel väljundit, kuidas aktsiisiseadusest mööda hiilida. See on üks parimaid näiteid. Sellise "Suuvee" peale poleks tulnudki!" ütleb Kalvi.

Arendajad üritavad Kuressaares kooskõlastustest pääseda
Kuressaare linnavalitsus otsustas teisipäeval mitte rahuldada vaiet, millega Tallinna tänava äärset platvormi arendada sooviv firma tahtis vähendada selleks vajalike kooskõlastuste mahtu.
Linnavalitsus kinnitas 29. mail Tallinna tn 14a projekteerimistingimused, mille kohaselt on igasugune projekteerimine ja ehitustegevus krundil võimalik üksnes kooskõlastatult kõigi Tallinna 14 omanikega, sh äripindade omanikega, kirjutab Meie Maa.
"Seega ei saa Kuressaare linnavalitsus loobuda projekteerimistingimustes sätestatud kooskõlastamise nõudest ega ka kitsendada Tallinna 14 omanike ringi, kelle kooskõlastus antud juhul on vajalik ning jätab esitatud vaide rahuldamata," teatas linnavalitsuse pressiesindaja Meie Maale.
Kuressaare linnavalitsuses on menetluses ka Tolli tn 25a kinnistul asuvasse hoonesse diskoteegi rajamisest huvitatud firma Arvente OÜ vaie. Linnavalitsuse kinnitatud Tolli 25a projekteerimistingimustes oli nõue, et projekt tuleb arendajal kooskõlastada läheduses asuva 26 kinnistu omanikega, keda on kokku üle 60.

Klient maksab mobiilikõne sekundi eest minuti hinna
Euroopa Komisjoni määrus ei luba võtta välismaal paari sekundi kõne eest minuti hinda (juhtlõik parandatud).
"Klient on teadlik, et maksab tegelikust kõrgemat hinda," seletab EMT avalike suhete juht Kaja Pino. Tema arvates pole see probleem, kuna iga klient saab uurida kodulehelt kõnede maksustamise põhimõtteid. Samamoodi käituvad välismaised operaatorid. EMT hinnapoliitika kohaselt on esimene räägitud sekund väärt minuti hinda, iga üle minuti räägitud sekund ümardatakse poole minuti kaupa ülespoole.
Minuti või poole minuti kaupa kõnede maksustamine ei ole enam võimalik, kui 30. juunil jõustub Euroopa Komisjoni rändlustasude (roaming) määrus. "Peate nüüd uue süsteemiga harjuma," veenab sideameti peadirektori asetäitja Kaia Kulla operaatoreid.

Oberschneider müüs Ober-Hausi soomlastele
Müügi tulemusena tekkis suurim kinnisvara agentuur Kesk-
Kinnisvaraärimees Paul Oberschneider müüs eile 1994. aastal asutatud Ober-Haus Kinnisvara Soome päritolu Realia Groupile.
"Sain rohkem, kui alustades sisse panin," jättis Oberschneider tehingu hinna saladuseks.
"Minul oleks võtnud veel kümme aastat, mida ettevõtel on nüüd võimalik saavutada," selgitas Oberschneider müügi tagamaid. Teise põhjusena nimetas ta soovi veeta enam aega oma perega.
Ober-Hausi kaubamärk jääb ilma muudatusteta kehtima kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Tippjuhtkonnas muutusi ei tule ning neist saavad aktsionärid Realia Group Oy-s.
Realia Groupi tegevdirektor Risto Kyhälä kinnitas, et Realia tuleb turule tarbijasõbraliku nägemusega.

Barcelonas algab linnakunsti festival
Grafitikunstnike ja rulafännide seas populaarses Barcelonas võib sel nädalavahetusel nautida tänavakultuuri erinevaid väljendusi organiseeritud vormis. Reedel ja laupäeval toimub rahvusvaheline linnakunstifestival Urban Funke.
Kolmandat aastat toimuv üritus on kirju kompott näitustest, grafitikunsti performance'itest, tänavaspordi võistlustest ning loomulikult muusikast.
Korraldajate sõnul on Urban Funke linnakeskkonna peegeldus, mis hõlmab endas muusikat, kunsti, sporti, moodi ja meelelahutust. Festivali eesmärgiks on ühendada tänast linnauniversumit kõige paremini esindavad artistid, keskendudes seejuures loovusele ning uuendustele muusikas, video- ja installatsioonikunstis, grafitis, break-tantsus, korvpallis ja rulaspordis.
Päevastel sessioonidel võib jälgida kümnete maailma erinevaist paigust pärit grafitikunstnike tööde valmimist ning rulatrikkide ja tänavakorvpalli võistlusi.

Vana Baskini teater kolib uude Sakala kultuurikeskusesse
Täna sõlmitud koostööleppe kohaselt kolib Vana Baskini Teater 2009. aasta sügishooajast uude Sakala kultuurikeskusesse ning hakkab sealses suures saalis etendusi andma.
Vana Baskini Teatri kunstilise juhi Eino Baskini sõnul tähendab sõlmitud koostööleping teatri jaoks seda, et lõpuks ometi saavad näitlejad omale kodusaali ning publik kindlustunde, et vähemalt 1-3 korda nädalas näevad nad uues Sakala keskuses väärt komöödiaetendusi.
"Meie teatritrupp on pärast vanast Sakala keskusest väljakolimist otsinud sobivaid ruume ning saanud etendusi anda vaid siis, kui teistel teatritel juhtub oma saalis vaba aeg olema. Ootan põnevusega ülejärgmist aastat, et siis uue repertuaariga juba oma kodusaalis lavale tulla," kommenteeris Baskin täna allkirjad saanud lepingut.
Vana Baskini Teater on välja kasvanud 1980. aastal Eino Baskini poolt Eesti NSV Riikliku Filharmoonia juurde asutatud Vanalinna Stuudiost. 1989. aastal reorganiseeriti estraaditrupp iseseisvaks teatriks Vanalinnastuudio. Vana Baskini Teatri truppi kuuluvad näitlejad Kadri Adamson, Egon Nuter, Raivo Mets, Marika Korolev, Vello Janson, Anne Paluver, Raivo Rüütel, Tõnu Kilgas, Peeter Kaljumäe, Toomas Tross, Rita Raave ja Väino Laes. Sel suvel on teatritrupi repertuaaris kaks näidendit.

Pärnus algavad homsest hansapäevad
Pärnu linn korraldab 29.-30. juunil teist korda hansapäevi, kus keskaegne kultuur, rahvamuusika ning muistne käsitöö põimuvad ühtseks ajaloohõnguliseks meluks.
Üritusel on kaks teemapäeva, millest esimene on Rüütlipäev, mil toimub rongkäik, esitatakse keskaegset tantsu ning õhtul on päeva naelaks rüütliturniir, kus sõdalased lähedalt ja kaugelt oma oskusi näitavad, teatas Hansapäevade pressiesindaja.
Teise päeva nimetus on Maapäev - keskendutakse rohkem sellele, mis seotud maalähedusega. Saab kuulda palju erinevat rahvamuusikat - üles astuvad eesti torupillimängijad ja kohalikud moosekandid.
Hansapäevad lõpetab kontsert "Savipoti tulevägi", kus esinevad Eddy Leet ja ansambel Oort.

Politsei manitseb peolisi ja linlasi ettevaatlikkusele
X Noorte laulu-ja tantsupeo eel soovitab politsei nii peolistel, pealtvaatajatel kui ka linlastel meelde tuletada enda ohutuse tagamise põhireeglid.
Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänaku sõnul peaksid noored peolised eriti tähelepanelikud olema liikluses. Sama soovitab komissar ka teistele linlastele. "Arvestades peole saabuvate osalejate ja pealtvaatajate hulka ning üldist peomeeleolu peaksid tavapärasest tähelepanelikumad olema kõik liiklejad, nii jalakäijad kui ka autojuhid," ütleb Tänak.
"Politsei on laulupeonädalal väljas täiendavate jõududega, kuid muretu ja meeldiva laulupeo heaks saavad ka osalejad ise palju ära teha," sõnab ta. Komissar soovitab lastel alati liikuda koos täiskasvanud saatjaga ning eksimise või hätta sattumise puhul julgelt politseisse helistada.

Kellele on vaja ühte keskmist Euroopa filmi? 
Kadri Kõusaare ja Veiko Õunpuu filmide edu näitab, et EFS peaks "keskmisesse Euroopa filmi" panustamise asemel toetama riskida julgevaid eesti filmiloojaid.
Hiljuti tähistas oma kümnendat sünnipäeva kohaliku filmielu institutsionaalne keskpunkt Eesti Filmi Sihtasutus. Maha peeti ka sümpoosion, mis lahkas sihtasutuse ajalugu ja hetkeseisu. Kõigepealt muidugi tagantjärele veel kord: palju õnne! Üks Eesti film oli Cannes'is peaaegu punasel vaibal, nädala pärast teine Karlovy Vary festivalil. Filmitegu läheb üha libedamalt. Aga paar mõtet jäi arutelult ikkagi hambu. Esiteks Ilmar Raagi poolt Eesti filmi "seksistlikuks salarelvaks" ristitud Riina Sildose välja öeldud sõnad "keskmine Euroopa film". Et rahuloluks oleks justkui põhjust, sest Eestis tehakse korralikku "keskmist Euroopa filmi".
Aga alustame arvudest. Aastal 2005 toodeti Euroopas ligi 800 mängufilmi. Loeme tinglikult neist keskmisteks 300-600. Kui Eestis tehtaks ka loodetud viis korralikku täispikka mängufilmi aastas, siis ikka upuksime ära keskmisesse massi (seejuures ei ole Euroopa keskmine ka eriline publikumagnet või kriitikulemmik). Kui sümpoosionil käis läbi mõte, et nüüd teeme Eestis filme, mis meid häbisse ei jäta, siis just häbisse jäämise hirmust ülesaamine aitaks küünitada uute kõrguste poole. See ei ole tagantjärele targutus, sest tehtud on palju ja nii hästi, kui osatud, aga edasi tasuks mõelda ka neile arvudele. Kas või nende filmide valguses, mis on Eestile edu toonud viimase aasta jooksul - Cannes'i pääses Kõusaare indie-film "Magnus", Karlovy Varys näidatakse Raagi "Klassi" (produtsent Riina Sildos), mis rahastamisskeemide osas ei ole samuti EFS-i n-ö põhitöö.

Mõnusalt rahvalik "Naabri Mari" otsib lihtsuse ilusat poolt
Viljandi Ugala suvelavastus "Naabri Mari" kuulub teatri töövõitude hulka.
"Naabri Mari" pole mitte lihtsalt suvetükk, see on teos oma ideoloogiaga. See on tõsine katse äratada ellu rahvalik teater. Kui otsida tehtule ajaloost analooge, siis kerkib pähe kolmekümnendate aastate Priit Põldroosi Tallinna töölisteater koos oma rahvaliku inimlikkusega. Analoogia peab paika veel selles mõttes, et Bernard Kangermann on rahvaliku jandi "Naabri Mari" suuresti maha kirjutanud Teuvo Pakkala "Parvepoistelt", mis oli Põldroosi üks tähtlavastusi.
Nii nagu üks hea rahvalik teater, pakub "Naabri Mari" eri ühiskonnakihtidest pärit tüüpe, lihtsat inimlikku konflikti koos sama inimliku lõpplahendusega. Ja et Ugala noorepoolne näitetrupp on selle kõik ehedalt ära teinud, tuleb teos kirjutada töövõitude hulka.

Savonlinna ooperifestival tuleb Soome uudisteosega
Homme algab Donizetti "Lucia di Lammermoori" esietendusega Savonlinna ooperifestival.
Ülehomme on kavas Bizet' "Carmen", mille dirigendiks ja muusikaliseks juhiks on Anu Tali. Tegu on möödunudaastase esietendusega, kus nimiosa laulavad Malgorzata Walewska Poolast või siis Nadja Krasteva Bulgaariast. "Carmen" on Savonlinna soosituim ooper - seda esitatakse kõige enam, kuu-ajases festivalikavas kuus korda. Eestlasi osaleb selle aasta festivalil teisigi. Savonlinna ooperikooris laulab 19 eestlast, muu hulgas Estoniast, RAM-ist ning muusikaakadeemiast.
Tänavuse Savonlinna festivali põnevaim etendus on kodumaine uudisteos, mille on kirjutanud helilooja Olli Kortekangas. Nüüdisaegne ooper "Isa tütar" jutustab loo tänapäeva Soome perekonnast. Soome uue ooperi maailmaesiettekanne toimub 7. juulil.

Tallinna noorte välimääraja
Kes on need põnevad noored, kes torkavad linna peal silma omapärase käitumise või välimusega? Käesolev välimääraja kaardistab praegu levinumad noortegrupid.
Kirjatükk kajastab noori, keda võib aeg-ajalt avalikes kohtades märgata. Kõiki Tallinnas leiduvaid gruppe on raske loetleda. Välimääraja pole 100 protsenti täpne, sest päris puhtaid tüüpe tavaliselt ei leidugi, kuid olulisematest tunnustest ja noorte endi kasutatud grupinimetustest saab kirjutise abil ülevaate küll.
Virud
Nii nagu nimigi ütleb, leiab neid põhiliselt Viru keskusest ja selle lähiümbrusest. Virudele on äärmiselt tähtis käia moodsalt riides. Kuna valik Tallinna kaubandusvõrgus on piiratud, näevad virud välja suhteliselt sarnased. Kõikvõimalikke stiilinoori (emod, punkarid, gootid, vt altpoolt) ei kannata nad silmaotsaski. Oma päeva sisustavad virud lisaks silmadega poodlemisele hängides, päevasündmustest heietades, suitsetades, aeg-ajalt rulatrikke tehes ja kaaslasi kommenteerides. Kommenteerimine on tähtis töö, sest tõsisel virul on Rate'is vähemalt üks konto ja lugematu hulk pildisõpru. Et leida rohkem internetituttavaid, kraabivad virud teinekord kaupluste ette betooni oma Rate'i-kontode koordinaadid.

Jalgrattasport: Novikov kindlustas MM-tiitliga endale olümpiapileti
Jalgratta trekisõidu B-grupi maailmameistrivõistlustel Lõuna-Aafrika Vabariigis võitis meeste sprindi Daniel Novikov, kindlustades sellega koha 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel.
Poolfinaalis oli Novikov parem Trinidad ja Tobago sportlasest Elisha Greene'ist ning finaalis kodupubliku silme all võistelnud Gadi Chaitist. Kui poolfinaalis sai avasõidu kaotanud Novikov konkurendist jagu lõpuks 2: 1, siis finaalis 2: 0, vahendab etvsport.ee.
Kolmapäeval toimunud veerandfinaalis võistles Novikov Barbadose esindaja Shane Weeksiga ning võitis ülekaalukalt mõlemad sõidud.

Võrkpall: Kais ja Vesik kindlustasid võiduga pääsu 16 parema hulka
Norra Stavangeri rannavõrkpalli suure slämmi turniiri alagrupi teises kohtumises võitsid Kristjan Kais ja Rivo Vesik tänaõhtuses mängus Jaapani paari Kentaro Asahi ja Katsuhiro Shiratori ning kindlustasid pääsu 16 parema hulka.
"Kohtumine oli tasavägine, kuid võidu tõi sarnaselt Pariisi etapile kindlus geimilõppudes", sõnas Kais Eesti võrkpalli liidu vahendusel.
Eestlased alistasid sama paari ka möödunud nädalal Pariisis toimunud suure slämmi turniiril.
Avaringis 1: 2 Hollandi duole Jochem De Gruijter ja Gijs Ronnes alla jäänud eestlastel on säilinud võimalus alagrupi võitmiseks, kui homme suudetakse alistada viienda asetusega USA paar Todd Rogers ja Philip Dalhausser.
Suure Slämmi turniirid mängitakse ülejäänud maailmakarika etappidest teistsuguse süsteemi alusel.
Põhiturniiri 32 paari jaotatakse kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi, mille võitjad pääsevad otse 16 parema hulka, teise ja kolmanda koha omanikud loositakse aga omavahel heitlema 16 hulka pääsu eest. Seejärel mängitakse turniir lõpuni ühe-miinuse süsteemis, kus kaotaja langeb koheselt konkurentsist.

Eesti poksija kindlustas endale Euroopa meistrivõistluste pronksi
23. juunist 1. juulini Ungaris Sifokis toimuval Euroopa U-17 meistrivõistlustel on kehakaalus kuni 66 kg kindlustanud endale pronksmedali Eesti poksija Rodion Ippolitov.
Ippolitov alistas eelringis rumeenlase Adrian Daniel Vava punktidega 26: 12 ja veerandfinaalis iirlase Conrad Cumminsi 28: 12.
Poolfinaalid toimuvad Sifokis laupäeval, 30. juunil. 11.-16. juunil Itaalias Porto Torreses peetud Euroopa Liidu U-17 Meistrivõistlustel saavutas Rodion Ippolitov meistritiitli. Sifokis võistleb 200 nahkkindameest 22 riigist, vahendab Sportnet.ee.

Video: Brasiilia meistermeeskond kaotas Mehhikole 0: 2
Valitsev Lõuna Ameerika meistermeeskond jalgpallis Brasiilia valmistas käimasoleval Copa America turniiril jalgpallile üllatuse.
Avavooru kohtumises jäädi kindlalt 0-2 alla Mehhikole, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Korvpall: Eesti noortekoondis alistas Leedu
Eesti U20 koondis alistas täna Helsingis alanud Baltic Sea Basketball Cup turniiril maailma meistrivõistusteks valmistuva Leedu U19 koondise.
Leedulased alistati seisuga 71: 64 (32: 36) ning enim punkte tõid eestlastest võiduks Sten Sokk (16), Allar Velleramm (15) ja Tanel Kurbas (14), teatas Eesti korvpalliliit.
"See oli U20 koondise poolt seni parim mäng", kommenteeris peatreener Aivar Kuusmaa tänast mängu.
Võidu teevad eriti väärtuslikuks faktid, et sama koondis (Leedu U19) alistas möödunud nädalal kahel korral Leedu U20 koondist ning mainima peab ka fakti, et Eesti koondise koosseisust enam kui poole (8) moodustavad mängijad vanuses 17-19.
Eesti U20 koondise koosseis BSBC turniiril:
Mängijad:
1.Romil Jermakov 11,06, 1987
2.Mihkel Niine 28,11, 1987
3.Mihkel Kurg 12,08, 1987

TÜ/Rock on peagi komplekteeritud
Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi korvpallimeeskond Tartu ülikool Rock on järgmiseks hooajaks põhimõtteliselt komplekteeritud ja tehniliste küsimuste lahendamisega loodetakse juuli keskpaigaks lõpule jõuda.
Treeneritena hakkavad meeskonda juhendama Üllar Kerde, Indrek Visnapuu ja Paavo Russak, kõigil neil on järgnevateks hooaegadeks meeskonnast selge nägemus, kirjutab Sportnet.ee.
"Eeloleval hooajal saab meeskond olema sama tugev kui eelmisel hooajal. Küsimus on selles, kuidas me suudame selle potentsiaali realiseerida," sõnas peatreener Üllar Kerde.
Eesti meistritiitli võitnud meeskonna liidritele Martin Müürsepale, Gerd Kullamäele ja Tanel Teinile on spordiklubi esitanud omapoolse pakkumise. Kohtumisel Tarmo Kikerpilliga nõustusid kõik osapooled, et Tarmo korvpallikarjääri ning Tartu korvpalli tulevikku silmas pidades on siirdumine välisklubisse parim variant.

Gerd Kanter võitis Helsingborgis
Rootsis Helsingborgis toimuval kettaheitevõistlusel heitis Gerd Kanter esimesel katsel 70.93 ning kindlustas endale võidu.
Kanter heitis esimesel katsel tugeva tulemuse 70.93 ning lõppkokkuvõttes see võidutulemuseks jäigi, vahendab Sportnet.ee. Teisel katsel sai Kanter kirja 68.79, kolmanda ja neljanda katse järel tõusis punane lipp. Viiendal ja kuuendal üritusel lendas ketas samuti üle 70 meetri, protokolli läksid kirja 70.73 ja 70.14.
Teisena lõpetas egiptlane Omar El Ghazaly, kelle parim tulemus oli 66.58, ühtlasi on tegemist uue Egiptuse rekordiga.
Helsingborgis võistles ka Märt Israel. Esimese kahe katsega ta märki maha ei saanud, kolmandal üritusel mõõdeti 59.74 ning neljandal 60.59. Seejärel heitis Israel 61.63 ning 61.41, viimasel katsel läks uuesti kirja 61.63. Võistlusel jäi Israel kuue võistleja hulgas viimasele kohale.

Kais-Vesik kaotasid Stavangeris avalahingu
Eesti rannavolle esipaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik alustasid täna Norras Stavangeris MK-etappi, mis on sel hooajal teiseks Suure Slämmi turniiriks.
Turniiril 12. asetuse saanud eestlased loositi N-alagruppi, kus esimeses mängus jäädi 1: 2 (26: 28, 21: 15, 10: 15) alla 21. paigutusega Hollandi duole Jochem De Gruijter-Gijs Ronnes, vahendab Sportnet.
Mäng hollandlaste vastu kestis kokku 57 minutit. Täna kohtutakse veel kell 19.00 jaapanlaste Kentaro Asahi ja Katsuhiro Shiratoriga (28. paigutus), keda Pariisis nädala eest võideti.
Homme seisab eestlastel ees alagrupi viimane kohtumine, kus ollakse vastamisi viienda asetusega tugeva USA paariga Todd Rogers-Phil Dalhausser.
Suure Slämmi turniirid mängitakse ülejäänud maailmakarika etappidest teistsuguse süsteemi alusel. Põhiturniiri 32 paari jaotatakse kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi, mille võitjad pääsevad otse 16 parema hulka, teise ja kolmanda koha omanikud loositakse aga omavahel heitlema 16 hulka pääsu eest. Seejärel mängitakse turniir lõpuni ühe-miinuse süsteemis, kus kaotaja langeb koheselt konkurentsist. Grand Slam turniiridel jagatakse tavapärasest poolteist korda rohkem auhinnaraha ning samuti ka edetabelipunkte. Turniirivõitjad teenivad 800 edetabelipunkti ning 43 500 dollarit.

Kaia Kanepi hakkas Peerile kõvasti vastu
Tipud Kanepi ja Maret Ani osalevad tõenäoliselt üle hulga aja Eesti meistrivõistlustel.
Kaia Kanepil tuli Wimbledoni turniiri teises ringis tunnistada maailma edetabeli 16. mängija, Iisraeli esindaja Shahar Peeri 4: 6, 5: 7 paremust. Ent erinevalt kahest senisest omavahelisest mängust hakkas Kanepi eile kõvasti vastu.
Peer oli Kanepile komistuskiviks ka French Openil, kus Kanepi jäi avaringis alla 1: 6, 3: 6. Ühepoolne oli ka kahe mängija esimene omavaheline kohtumine mullu Praha turniiril, kus Kanepi kaotas 3: 6, 0: 6. "Võrreldes kohtumisega French Openil mängis Kaia eile väga sitkelt," hindas Kanepi treener Andrei Luzgin.
20-aastane Peer, ehkki Kanepist ligi kaks aastat noorem, on saanud enam mänge maailma tippudega. Kindlus otsustavate punktide mängimisel talle võidu andiski. Avasetis kaotas Kanepi kahel korral oma servigeimi ja jäi taha 1: 4. Kanepi üks tagasimurre lubas Peeril siiski seti 6: 4 võita.

USA-s elav poksija tahab olümpial Eestit esindada
Martinjoki sõnul esindab ta tänavusel MM-il Eestit, poksiliidus pole teema üles kerkinud.
Stan Martinjok, Sacramentos elav amatöörpoksija ja ilmselt potentsiaalne professionaal ei võistle enam USA eest, vaid soovib esindada sünnimaad Eestit, kirjutab The Sacramento Bee.
Nii püüab 22-aastane kergekaallane, kes tahab võistelda Pekingis, olümpiapileti hankida Eesti koondise kaudu. Eesti Poksiliidu avalike suhtete juhi Ivo Parbuse sõnul pole Martinjok neil üldse teemaks olnud.
Pole kodakondsust
Martinjok, kes elab koos vanematega Antelopes ja treenib Mateeni poksiklubis, ei pääsenud augustis peetavatele USA olümpiakoondise katsevõistlustele, kuigi jõudis mais "Kuldkinda" võistlusel poolfinaali. Seepeale võttis ta ajalehe andmetel ühendust Eesti Poksiliiduga, kes hakkas pabereid ette valmistama.

Novikov võitis trekisõidus hõbeda
Trekisprinter Daniel Novikov võitis Lõuna-Aafrikas rahvusvahelise jalgrattaliidu (UCI) B-kategooria maailmameistrivõistlustel keirinis hõbemedali.
Keirini esimeses ringis jäi Eesti rattur teiseks ning pidi jätkama lohutussõidus. Novikovil õnnestus lohutussõit võita. Tema selja taha jäänud kuuest võistlejast neli kukkusid ning tulemust kirja ei saanud. Finaalis suutis Daniel Novikov sõita ennast teiseks, LAV esindaja Gadi Chaiti järel. Esikoht oleks kindlustanud Novikovile automaatselt pääsu Pekingi olümpiamängudele.
Kalevi jalgrattakooli õpilane Novikov treenis võistlusteks *veitsis Aigle'is UCI treeningkeskuses. "Eestis pole tugevat treki-gruppi, seepärast saab Daniel lõplikku viimistlust *veitsis," selgitas jalgratturite liidu peasekretär Urmas Karlson. "Pirital on meil küll trekk, aga see ei ole päris standardmõõdus, teiseks on ikkagi tegemist välistrekiga, kus tuul võib ratturit segama hakata."

Liivo Leetma: joomise jutt ei vasta tõele
Venekeelsest FC TVMK-st kinga saanud Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Liivo Leetma (30) tõdes, et tema vallandamise võis põhjustada rahvusküsimus.
Kas Liivo Leetma on siis joodik ja kaabakas, nagu FC TVMK esindajad on ajakirjanduses väitnud?
Kindlasti mitte! Alustaks sealt, kust probleemid alguse said... Sedin (FC TVMK omanik Pjotr Sedin - toim) ütles ajalehes, et puudusin põhjuseta mai alguses Narvas peetud mängult Transiga. Aga selle kohta on mul konkreetselt sinine leht olemas - reedest pühapäevani (4.-6. maini - toim).
Teatasin neljapäeval ka klubi medtöötajale, et olen haigestunud. Ta küsis kohe sinise lehe kohta ning ütlesin, et kuna perearst ei saanud mind kohe vastu võtta, siis saan paberi kätte esmaspäeval. Nagu ikka need asjad käivad! Ei oska seda isegi rohkem kommenteerida. Aga Smirnov (peatreener Vjatšeslav Smirnov - toim) esitas juba siis avalduse, et mind klubist välja visata. Kuskilt sealt tulebki otsida põhjuseid, miks nii on läinud.

Tallinna maraton jääb häiritud liikluse tõttu ära
Korraldajad süüdistavad linna, ametnikud viitavad korraldajate tegemata tööle.
Ürituse korraldaja Rein Raspeli sõnul seisnes probleem selles, et nõutud liiklusskeemi polnud võimalik ellu viia. "Pidin 30. juuniks leidma 20 km ulatuses piirdeaedasid ja meeletul hulgal liiklusmärke," sõnas Raspel.
Tallinna kommunaalameti liiklusteenistuse peaspetsialist Vello Lõugas lausus, et koos-kõlastuse mitteandmisel on väga lihtne põhjus. "Korraldaja ei suuda tagada liiklusohutust; see, et Raspel peaks kuskilt leidma paari nädalaga 20 km jagu piirdeaedasid, ei vasta lihtsalt tõe-le," sõnas Lõugas, kes on jooksu korraldamise juures olnud kolm aastat. Tema hinnangul ei vasta kogu rada nõuetele. "Eelmise aasta kogemusele tuginedes võin öelda - jooks kulges läbi vanalinna kohvikute, ettekandjate ja õllekärude. Jooksjate teejuhiks oli politseiauto, mis täitis lumesaha funktsiooni, et tänav turistidest lahti lükata," rääkis Lõugas.

Kinema suurendab tootmisvõimsust kolmandiku võrra
Eesti juhtiv tõstuksetootja OÜ Kinema investeeris uutesse seadmetesse, mis võimaldavad tõsta tootmisvõimsust kolmandiku võrra ning lisada tooteportfelli uusi tooteid.
Suureneva tootmisvõimsuse katmiseks võtab Kinema juunis tehasesse töölisi juurde, teatas ettevõte.
Eesti kapitalil põhineva Kinema tegevjuhi Andrus Allikoja sõnul võimaldab uute tootmisseadmete hankimine saavutada täpsemat ja kõrgemat tootekvaliteeti.
Soetatud uued tõstuste tootmiseks vajalikud seadmed varuti ka tootmise tulevikku silmas pidades, võimaldades vajadusel hakata valmistama ka klaaspakettuksi, mida seni Kinema sisse tellis.
Andrus Allikoja kinnitusel tegeleb Kinema samaaegselt ka Viljandi tehase töö- ja olmeruumide renoveerimisega, millega ollakse juba lõppjärgus. Samuti panustatakse tehasesisese logistika parandamisse ning riiulisüsteemide ja tõstukipargi uuendamisse. "Et oma kliente paremini teenindada ja logistika töötaks veatult, kaasajastame ka oma IT süsteemi," lisas Allikoja.

1Partner hindas kinnisvara 7,6 miljardi krooni väärtuses
Eesti suuremate kinnisvarafirmade hulka kuuluva 1Partner Kinnisvara 2006. aastal kinnitatud eksperthinnangute turuväärtuste kogusumma ulatus 7,6 miljardi kroonini.
1Partner Kinnisvara teostas eelmisel aastal üle 2000 hindamise, mille turuväärtus oli kokku 7 593 048 000 krooni, taetas ettevõte.
Ühe objekti keskmine turuväärtus oli ligi 4 miljonit, kõige kallima objekti turuväärtuseks kujunes 520 miljonit ning kõige odavama objekti maksumus oli 30 000 krooni.
"Lisaks konsulteerisime sadu kliente nende vara turuväärtuse ja võimaliku müügihinna osas, mille kohta ametlikku hindamisakti ei vajatud," lisas 1Partner Kinnisvara turundusjuht Ragnar Everest.
Everest märkis, et eelmisel aastal kiirelt arenenud kinnisvaraturg ja rohked tehingud kasvatasid ka hindajate käivet.
"Kinnisvarabuum saavutas kõrghetke just eelmisel aastal ja see kajastus positiivselt ka meie majandusnäitajates," märkis Everest. "Korralike numbrite taga oli eelkõige soodne majanduskliima, kinnisvaraturu arengud ja ettevõtte kasv. Nõudlus erinevate kinnisvaratoodete ja -teenuste järele kasvas hüppeliselt."

Video: Lõuna-Aafrika koorilauljad pandi eesti keeles laulma
Laulupeol osaleva Lõuna-Aafrika KwaZulu-Natali noortekoori liikmed jõudsid täna Tallinna.
Koori 65 lauljat on ära õppinud kõik sega-ja ühendkooride laulud, kokku 18 eestikeelset laulu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Lisaks esineb koor laupäeval folkloorikontserdil lauluväljaku terassil ja 2. juulil Tallinna Metodisti kirikus, vahendas Aktuaalne kaamera.

Neljas päev: koduigatsus ja esinemisärevus
Tantsupeolistel oli täna pikk päev. Hommikust saadik kestnud proovid lõppesid esimeste klasside õpilastele alles poole seitsme paiku õhtul, ülejäänutel kulges õhtu vihmasajus ja lõpetati alles kella üheksa ajal.
Täna harjutasid seni erinevates kohtades proove teinud klassirühmad üksteisega kokku sobimist, mille käigus mõistsid paljud noored alles nüüd, mida tegelikult tantsupidu tähendab, vahendas Päevalehe reporter Aime Vilu.
Tänane päev kinkis tänastele sünnipäevalastele aga unustamatu mälestuse: 7-8000 Kalevi staadionile tantsude motaažile kogunud noort kükitasid kõik maha ning plaksutasid sünnipäevakangelastele, keda oli kindlasti üle kümne, rääkis Vilu.
Vilu sõnul on noored neli päeva kestnud harjutamisest küll väsinud, kuid seega suurem on esinemisärevus. Juba homme õhtul kell seitse toimub esimene etendus.
Sellele eelneb veel terve päev tantsude harjutamist suurel väljakul ja riietumine. Peaproovides kantakse juba poolenisti rahvariideid, et tüdrukud õpiksid seelikuid hoidma.

Afganistani varjupoolest ja "bulbulaatorite" müügist
Kohtla-Järve jaanilaadal võis vabalt osta hašiši suitsetamiseks vajalikku varustust.
Teisipäevane Molodjož Estonii avaldas põhjaliku ülevaate, mis oli pühendatud meie Afganistanis rahuvalveoperatsioonil hukkunud sõdurpoiste Kalle Torni ja Jako Karuksi mälestusele. Leht märgib, et internetis avatud kaastundeavalduste raamatus on ka venekeelseid sissekandeid, ja trükib mõne neist ära. "Tunnen kaasa, poistest on väga kahju," kirjutab Roman. "Tunnen sügavalt kaasa langenute perekondadele. Mul on väga kahju, et nad hukkusid," kirjutab Galina. "Kahju poistest, ma olen kindel, et nad olid suurepärased sõdurid ja täitsid auga oma kohust. Minu siiras kaastunne nende sõdurite lähedastele. Sõdurid ei ole sõdade vallapäästmises süüdi, seda teevad poliitikud," arvab Nõukogude armee kaadriohvitser Andrei. "Tunnen langenute omastele kaasa. Minu mees teenib praegu Afganistanis, ta tundis hukkunud poisse hästi. Võtke vastu minu perekonna siirad kaastundeavaldused," kirjutab Natalja.

Baskini anekdoodid
Abhaasia lennukompanii lennustjuardess pöördub reisijate poole:
"Daamid ja härrad! Tualetid on kahes kohas - Suhhumis ja Moskvas!"
"Kas said juhiload kätte?"
"Kukkusin läbi."
"Sõitsid punase tule alt läbi?"
"Ei saanud isegi liikuma hakata."
"Istusid tagumisele istmele?"
"Ei, kõik oli korras. Istusin rooli, panin turvavöö kinni…"
"Ja siis?"
"Pöördusin instruktori poole ja soovitasin ka temal turvavöö kinnitada!"
"Kas sa vaatasid minu pulmapeo videokassetti, mille sulle eelmisel nädalal andsin?"

JÄRJEJUTT (41): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Oli öö, tunde hiljem südaööst, külm ja karge Maavalla kevadöö. Me olime just tagasi Tarbatu koolnumajast, kuhu olime viinud veel ühe värske keha. Maidla Aap oli Brunhildel diagnoosinud surma tundmatu mürgi läbi, naine oli selle kapsli kas nii kiiresti suhu pistnud, et me ei märganud, või oli ta seda kogu aeg kusagil hammaste taga hoidnud.
Mida ma ei suutnud unustada, oli tõeline Brunhilde - või mis ta nimi poleks ka olnud -, keda ma nägin esimest korda alles surnuna. Koulu oli kummardunud surnukeha kohale ja puudutas ta juukseid. Naine kandis parukat.
"Loodame, et ta annab meile andeks," oli Koulu siis sosistanud. "Nagu meiegi talle nüüd andeks peame andma."

ALLAN PÄLL: ligipääsu kõrgharidusele ei saa laenata
"Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015" kohaselt on riigi jaoks olulisele kohale tõstetud kõrghariduses võrdse ja õiglase juurdepääsu tagamine: kõikidele võimekatele peab olema võimaldatud kõrghariduse omandamine kui nad seda peaks soovima.
Hetkel toimub aga kõrghariduse kaudne rahastamine omafinantseerimise kaudu: õppemakse maksab 52 % üliõpilaskonnast. Keskmine õppeteenustasu 2006/2007 õppeaastal küündis aga 24 000 kroonini.
Puuduliku sotsiaalsete toetuste süsteemi taustal nähakse õppelaenus üht olulist juurdepääsu tagajat. Eile tõstiski valitsus õppelaenu maksimaalmäära 25 000 kroonini, rahandusministeeriumi ettepaneku 30 000 kroonise määra asemel. Koalitsioonilepingus seisab aga endiselt lubadus tõsta see määr 2011. aastaks 60 000 krooni peale; põhjenduseks, et igaühel oleks võimalus õppida kõrgkoolis.
Õppelaen lükkab probleemid tulevikku

RAIVO VETIK: Kas sõda või rahu? 
Pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmused tõid esile teravad rahvuslikud erimeelsused, kuid tekitasid ka uue võimaluse minna ühiskonna lõimumisega sisuliselt edasi.
Ühelt poolt sai selgeks, et rahvuslik vastandumine ja selle ärakasutamine Venemaa poolt ohustab Eesti riigi rahvuslikku julgeolekut, teiselt poolt sunnib toimunu esitama strateegilisi küsimusi Eesti tuleviku kohta: kas meie eesmärgiks on liikuda tagasi üherahvuselisse riiki või edasi mitmekultuurilisse riiki?
Aprillikriis tugevdas hüppeliselt nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste vastastikku negatiivseid hoiakuid ning sisemist konsolideerumist "teisele" vastandumise alusel. Tegemist on osaga laiemast strateegiast, mida Venemaa kasutab endise NL-i ruumis oma mõjujõu suurendamiseks, toetades arenguid, mis tekitavad ebastabiilsust.
Lähiajal Eesti riigis tehtavatest poliitilistest valikutest sõltub, kas saadud negatiivne kogemus aitab ühiskonnal lõimuda või väljub konflikt kontrolli alt, nagu on juhtunud Põhja-Iirimaal, Küprosel ja paljudes teistes nii sise- kui ka välismõjurite poolest Eestiga sarnastes riikides.

LIISA PAST: Uskumatult mitmekülgne süüdimatus
Tegelikult on halb tunne kirjutada palju räägitud prostitutsiooni õppefilmist. Nagu ikka, teadagi, mida pilpaga segades. Sest segamisele järgneb teatavasti haisemine.
Prostitutsioonist kõnelev ning koolides ja politsei kaudu jagatav kuriteoennetusfilm "Tegi pätti 5" on parimal juhul keskpärane, kohati aga lihtsalt surmigav. Oma keha müümist kajastab film nagu iga teist ametit, vormilt vägagi sarnaselt tisleri ja traktoristi elukutset tutvustavate õppematerjalidega, mida näidati paarkümmend aastat tagasi poiste tööõpetuse tundides.
Kuigi just gümnasistid on filmi sihtrühm, on raske ette kujutada keskkooliõpilast, kes Pärdi muusika ja graafiliste lehtedega kaunistatud, üsna vähedünaamilise pildikeelega ning monotoonse süžeega teost suure huviga jälgiks. Seega ei saa ka ehk tõeks naisühenduste ja sotsiaaltöötajate hirm, et film mõjutab kellegi elukutsevalikut.

JUHTKIRI: Keskerakonna langus
Aastaid Eesti populaarseima erakonna seisundit nautida saanud Keskerakonna toetus on TNS Emori andmeil võrreldes aasta algusega langenud kaheksa protsenti: 26-lt 18-ni. Praeguse toetusega on selgelt maha jäädud kauasest kannale astujast Reformierakonnast (43%) ning nüüd astub Keskerakonnale kannale juba Isamaa ja Res Publica Liit (16%).
Keskerakonna toetuse langusel on kaks seletust. Ühelt poolt opositsiooni sattumine, mille järel osa enne valimisi Keskerakonda toetanuid läks üle koalitsiooniparteide poole. Teiseks tabas oluline toetuse vähenemine Keskerakonda pärast aprillisündmusi, kui ennekõike erakonna esimehe Edgar Savisaare käitumine pahandas ära paljud erakonna eestlastest valijad.

REPLIIK: Eneseusu taastamine
Gerd Kanteri kettakaared on viimastel võistlustel jäänud tasemele, mis igale teisele mehele peale tema enda ja leedulase Virgilijus Alekna rõõmu pakuksid, kuid mis olid meie mehe maailma tipptaset arvestades keskpärased. Seetõttu oli eile Rootsis Helsingborgis kolm korda üle 70 meetri joone heidetud ning parimal katsel pea 71 meetrini ulatunud kettakaar meie mehele ennekõike eneseusu taastamise eest. Mis sest, et Helsingborg ongi teada-tuntud pikkade kettakaarte lennutamise koht. Eile aitasid sportlasi ka ideaalsed ilmaolud: kuiv ilm ja kettameeste jaoks oluline vastutuul. Ka Gerdi Eesti rekord 73.38 on heidetud mullu just Helsingborgis.

Die Presse: Küberkaitse eestkõneleja
Eesti peab end kübersõja esimeseks ohvriks ning tahab kaasata NATO võitlusse küberturvalisuse eest, kirjutas Austria ajaleht.
"Pole vaja armeed, et tekitada modernsele riigile rasket kahju. Piisab ühest arvutist," ütles Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo. Eestit tabasid hiljuti vaenulikud rünnakud interneti kaudu.
NATO tunnistas probleemi tõsidust. "Me peame parandama oma võimet, et kaitsta infosüsteeme," ütles NATO pressiesindaja James Appathurai. Eestlaste arvates peaks NATO toetusklausel rakenduma ka sellisel juhul, kui lõhkejõudu ei mõõdeta mitte pommide kilotonnides, vaid megabittides, märkis ajaleht.
Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul on vaja rahvusvahelisi reegleid ja leppeid, mis looksid aluse kaitsele küberrünnakute eest. Eesti president Toomas Hendrik Ilves tegi USA presidendi George W. Bushiga kohtudes ettepaneku rajada Eestisse NATO küberkaitsekeskus.

Politsei tegi Londonis kahjutuks teise autopommi
Briti politsei tegi Londoni kesklinnas kahjutuks pommi, mis sarnaselt hommikul avastatud pommile oli pandud autosse koos bensiini, gaasiballoonide ja naeltega.
Teine pommi sisaldanud Mercedes oli pargitud Cockspuri tänavale Trafalgari väljaku lähedale piirkonda, kus parkimine pole lubatud, vahendab ETV24.
Pommi olemasolu hakkasid kahtlustama sõiduki Park Lane'i tänava parklasse transportinud töölised, kui tundsid sellest tulevat tugevat bensiinilõhna, vahendasid välisagentuurid.

Elevandiluuranniku peaministri lennukit rünnati rakettiga
Raketirünnakus Elevandiluuranniku peaministri Guillaume Soro lennukile hukkus vähemalt kolm inimest, kuid peaminister pääses vigastusteta.
Rünnak leidis aset Bouake linna lähistel. Väidetavalt tulistati kolm raketti linna lennujaamast ajal, mil peaministri lennuk oli maandumas, vahendas BBC peaministri rühmituse Uued Jõud pressiesindajat Cisse Sindou'd.
Mehe sõnul on peaminister taas tööle naasnud ning täie elu ja tervise juures.
Soro nimetati peaministriks aprillis, lootuses, et mehel õnnestub lõpetada neli aastat kestnud kodusõda.
Sindou kinnitas, et juhtum ei mõjuta märtsis alanud rahuprotsessi. Ta kinnitas, et seoses rünnakuga on mitu inimest vahistatud. Tema sõnul panid rünnaku toime kolm meest. Ka leidis ta, et rünnak ei olnud korralikult organiseeritud.

Kahte Soome rahuvalvajat Afganistanis karistati pistise võtmise eest
Soome kohus mõistis vangi kaks Afganistanis teeninud Soome rahuvalvajat, kes võtsid ehitusettevõtjatelt pistist.
Mehed võtsid Afganistanis altkäemaksu afgaani ettevõtjalt, kes osales ehituslepingu võistupakkumises, teatas Helsingin Sanomat.
Soome kohus leidis, et selline käitumine nõrgestas oluliselt võimude usaldusväärsust kohalike silmis, ning mõistis ühele rahuvalvajale aasta ja kolm kuud ning teisele aasta ja kuus kuud vangistust.
Süüdimõistetutest üks oli projektiinsener ning teine tõlk.

Gruusia ja Lõuna-Osseetia vahel on puhkemas sõjaline konflikt
Rahvusvaheliselt tunnustamata Lõuna-Osseetia vabariigi president Eduard Kokoitõ väitel viis Gruusia Osseetia piirkonda kolm tanki.
Kokoitõ sõnul rikub Gruusia varasemaid kokkulepped, vahendas Interfax.
Samas lükkas Gruusia rahuvalvepataljoni juht Mamuka Kurašvili kõik süüdistused tagasi.
Tema sõnul paigutas Gruusia rahuvalvepataljoni kuuluvat soomustehnikat sealses piirkonnas toimuvate tee-ehitustööde turvalisuse tagamiseks. Masinad asuvad mitme kilomeetrit kaugusel konfliktitsoonist, Nikozi küla lähistel.
Ta lisas, et mainitud soomustehnika jääb sinna piirkonda tee-ehituse lõpuni ehk siis veel umbes kaheks nädalaks, peale seda tankid lahkuvad.
Vaatamata sellele on olukord Gruusia-Osseetia konfliktitsoonis eilsest saadik väga pingeline. Mõlemad pooled, samuti ka Venemaa rahuvalvajad, räägivad asulate tulistamises ning väidavad, et konflikt on nõudnud ka inimohvreid.

Töötus on Prantsusmaal langenud 25 aasta madalaimale tasemele
Prantsuse valitsuse kinnitusel on tööpuudus on Prantsusmaal saavutanud 25 aasta madalaima taseme, kukkudes mais 0.9%, mille tulemusena on riigis praegu 2.2 miljonit töötut.
Vaatamata 0.9% kukkumisele, mis langetas Prantsusmaa töötute protsendi 8.1%-le riigi tööealisest elanikkonnast, on töötute protsent Prantsusmaal jätkuvalt üks Euroopa kõrgeimaid, kirjutab BBC.
Prantsuse statistikaameti Insee hinnagul aga annab juba kerge tööjõupuuduse vähenemine Prantsusmaa uuele presidendile Nicolas Sarkozyle innustava avastardi oma plaanitavate reformide elluviimiseks, mis näeb ette ka tööjõuturul kergemat liikumist võimaldavate seaduste vastuvõtmist.

Ühtne Venemaa valib kuus tuhat inimest Putini kurssi jätkama
Kremlimeelne partei Ühtne Venemaa kavatseb luua lähiajal 6 000 liikmelise kaadrireservi, et jätkata Venemaa president Vladimir Putini poliitilist kurssi.
Ühtse Venemaa partei liider Boriss Grõzlov pakkus oma eilses ettekandes kohtumisel Venemaa presidendiga välja variandi, kuidas Venemaa hakkab elama ilma Putinita, teatas Gazeta.
Tema sõnul valmistab partei ette "Professionaalse Meeskonna" nime all erinevate alade ekspertidest ja juhtidest koosnevat kaadrireservi.
"Me valmistame ekspertide nõukogusid akadeemikutest, ühiskonnategelastest ja erispetsialistidest, et kogu riigist leida kuus tuhat inimest, kes saaksid saada "Professionaalse Meeksonna" liikmeks," ütles Grõzlov.
Samas pole päris selge milliste kriteeriumide alusel kavatseb Ühtne Venemaa hakkata valima neid, kes tagaksid Putini kursi jätkuvust.

Näljased elevandid tallasid India külades
Kirde-India külade elanikud põgenesid pärast näljaste elevantide rünnakut, kes toidu otsinguil purustasid kuus maja ja tallatasid põllumajandulikel kõlvikutel ja banaaniistandustel.
Ligi 160 taluniku pered pidid põgenema elevantide eest, vahendas RIA Novosti.
Inimesed paigutati ajutistesse laagritesse. Kohalikud võimud lubasid neile hüvitada materiaalse kahju summas 4500 ruupiat (1450 Eesti krooni).
India keskkonnaministeeriumist öeldi, et see on tavaline nähtus, eriti ajal, mil saak on just küpseks saanud.
Ekspertide andmetel on ligi 100 elevanti sunnitud nälja tõttu Bangladeshi piiri ületama.
Bangladeshi võimud lubasid Indiast tulnud elevandid maha lasta, kuna nad kahjustavad inimeste maju ja on viimasel ajal tapnud 13 talumeest.
Samas palusid India loomaõiguste kaitsjad nälgivaid elevante mitte hävitada.

Brzezinski: Putinist võib saada Schröderi kolleeg, ülemus või asetäitja
Kunagise USA presidendi Jimmy Carteri rahvusjulgeoleku nõunik Zbigniew Brzezinski sõnul lahkub Vene president Vladimir Putin oma ametkohal pärast ametiaja lõppu 2008. aastal ja see saab olema õige samm.
Intervjuus ajalehele Kommersant, rääkides Putini võimalikest tulevastest ametikohtades peale presidenditoolilt lahkumist, ütles
Brzezinski: "Kuidas oleks sellise variandiga: Putin võib saada Schröderi kolleegiks, ülemuseks või asetäitjaks."
Tema hinnangul saab Venemaa presidendiks inimene sellest eliidist, mida esindab Putin.
"Eliidist, mis seisab kahel sambal: KGB ohvitseridel ja uutel oligarhidel," märkis politoloog.
Samas prognoosis ta, et lähima kümne aasta jooksul saame näha Venemaal võimu vahetust. Jõutakse lähemale sellele, mida kujutab endast lääne eliit ja kus on palju ruumi demokraatlikele vabadustele.

Kümme Venemaa lennufirmat ei tohi Euroopasse lennata
Vene võimud ei hakanud ootama Eurokomisjoni musta nimekirja avaldamist ning keelasid ise neljal lennundusfirmal Europasse lennata ja kehtestasid piirangud kuuele.
Rosaviacija juht Jevgeni Batšurini sõnul kehtestasid nad piirangud pärast konsultatsioone Eurokomisjoniga, kirjutab Vedomosti.
Samas väljendas ta lootust, et kompaniid suudavad vältida EL-i sanktsioone ja tagavad lennu ohutuse.
Lennukeelud ja -piirangud kehtestatakse rikkumiste eest, mis näitavad ohtu reisijate turvalisusele. Vene reisilennukites puuduvad tulekustutid, turvavööd, täispuhutavad avariitrapid, valgustusteed, dokumendid õhulaevas töötamiseks ja vaba pääs avariiusteni.
Venemaa keelas Euroopasse lennata firmadel Avialinii Kubani, Jakutija, Avialinii 400, Kavminvodõavia ning kehtestas piirangud kompaniidele Gazpromavia, Utair, KrasAir, Atlant-Sojuz, Uralskie avialinii ja Rossija.

Soome kingib Afganistanile kalašnikove
Soome valitsus võib otsustada anda sügisel Afganistanile relvaabi automaatrelvade ja muu sõjavarustuse osas.
Võimalus, et Soome võib Afganistanile relvaabi osutada, kerkis üles kolmapäeval, kui Afganistani president Hamid Karzai palus maad külastanud Soome kaitseministrilt sadat tuhandet kasutatud automaatrelva, teatas Helsingin Sanomat.
Kaitseminister ütles peale kohtumist, et relvade annetamine on võimalik, kuid otsuse teeb president Tarja Haloneni juhitav välis- ja turvapoliitika komisjon.
Eelmine valitsus lükkas sügisel vastava ettepaneku tagasi, öeldes, et sõjakoldesse relvade saatmine on ebaseaduslik - uus valitsus ei ole antud küsimust veel arutanud.
Kuigi seadused seda juriidiliselt keelavad, on mõned lääneriigid siiski saatnud Afganistanile relvaabi, mööndusel, et sellega aidatakse üles ehitada riigi julgeolekusektorit.

Londoni kesklinnast leiti pomm
Briti politsei leidis Londoni kesklinna, Haymarket'i tänavale pargitud autost pommi, mis õnnestus kahjutuks teha.
Välisagentuuride teatel sai politsei info kahtlasest autost varahommikul. Praeguseks ei ole veel selgunud, kas politseile andis vihje mõni linnakodanik või politseid hoiatati võimaliku terrorirünnaku eest.
Koheselt piirati lähiümbrus kinni ning inimesed evakueeriti. Samuti suleti lähedal asuv metroojaam, kus peatati ka rongiliiklus. Piirkonnas on häiritud ka bussiliiklus.
Politsei teatel jääb rahvarohke tänav suletuks veel mõneks ajaks, midagi täpsemat juhtunu kohta veel öelda ei osata.
Toimunut hakkab uurima terrorismivastane osakond.
Sel nädalal asus Suurbritannia peaministriks Gordon Brown, kes nimetas eile ametisse ka uue valitsuse koosseisu.

Bush: Iraagis ehitame demokraatiat Iisraeli mudeli järgi
USA president George W. Bush ütles, et Ameerika tahab näha Iraaki demokraatliku riigina, mis püüab lõpetada vägivalda - nagu Iisrael seda teeb.
Bushi sõnul tapsid terroristid Iisraelis paljude aastate vältel süütuid inimesi, aga vaatamata sellele kehtib Iisraelis demokraatia ja see on Iraagi jaoks hea märk, vahendas BBC.
"Meie edu Iraagis ei tohiks mõõta selle järgi, kas terroristid suudavad pommi plahvatama panna," lisas president.

Kanada põlisrahvad elavad nagu kolmandas maailmas
Pärismaalaste vaesus Kanadas, ühes maailma rikkaimas riigis, on võrreldav olukorraga arengumaades. Sellele juhitakse tähelepanu täna toimuvate üritustega.
"Kui Kanadas läheb laps üldjuhul magama omaenda voodisse, siis põliselanike seas on tavaline, et kahe magamistoaga elamist jagab kuni kümme inimest," kirjutab Phil Fontaine, Kanada põlisrahvaste assamblee esimees.
"Keskharidus on Kanada noorte hulgas iseenesestmõistetav, aga maa esmaasukatest ei lõpeta keskkooli 70 protsenti," jätkab ta. "Need kurvad faktid on meie riigi väike räpane saladus."
29. juuni keskpäeval alustab Fontaine Ottawa raekoja ees solidaarsusmarssi koos põlisrahvaste laste ja noortega (üle poole neist on nooremad kui 23 aastat) ning nende vanematega. Fontaine kutsub kõiki kanadalasi põlisrahvaste toetuseks protestima.

Esimese naisvaarao muumia tuvastamine vajab veel kinnitust
Tegu võib olla suurima leiuga pärast vaarao Tutanhamoni hauakambri avastamist.
Egiptuse naisvalitseja Hatšepsuti identifitseerimine on otsingute juhi Zahi Hawassi väitel kindel, kuna vaarao märgiga karbist avastatud purihammas sobib 1903. aastal leitud muumiaga ning DNA- analüüsid näitavad uurimisrühma liikme Yhia Zakaria Gadi hinnangul seost arvatava Hatšepsuti ja tema vanaema Ahmose Nefertari vahel.
Analüüsides osutus aga muumia, mida peeti varem Hatšepsuti isaks Thutmosis I-ks, märksa nooremana surnud meheks, mis raskendab isiku kindlakstegemist.
Samuti ei ole lõplikult selgunud naisvaarao ja tema sugulaste DNA-analüüside tulemus. "Selliste andmete tõlgendamisel tuleb olla üliettevaatlik," ütles Reutersile Bostoni ülikooli egüptoloog Kathryn Bard.

Eestlaste ülem Afganistanis: oleme šokist üle saanud
Eesti kaitseväe Afganistani kontingendi ülema kolonelleitnant Paul Vaha sõnul on eestlaste moraal vaatama kahe kaaslase hukkumisele kõrge ja teenistusest lahkuda keegi ei soovi.
"Esialgsed meeleolud olid mõningatel inimestel erinevad, šokk oli kõigil," ütles Vaha Aktuaalsele kaamerale.
Vaha sõnul on ta kõigiga personaalselt rääkinud. "Eesti kontingent on šokist üle saanud ja keegi pole avaldanud soovi teenistusest lahkuda," ütles ta.
Laupäeval tabas Afganistanis teeninud Eesti kaitseväelaste gruppi raketirünnak, milles hukkus kaks ning vigastada sai neli Eesti sõdurit.

Vike-Freiberga kutsus Ilvese ja Adamkuse Riiga hüvasti jätma
Läti president Vaira Vike-Freiberga, kelle ametiaeg lõpeb 7. juulil, kutsus president Toomas Hendrik Ilvese ja Leedu presidendi Valdas Adamkuse teisipäevaks Riiga hüvastijätuvisiidile.
Ametliku visiidi kava kohaselt kohtuvad kolm presidenti Riia lossis, kus toimub kahe sõnaraamatu - läti-eesti ja läti-leedu - esitlus. Vike-Freiberga hinnangul on see oluline samm rahvaste üksteisemõistmise süvendamiseks, vahendas ETV24. 
Seejärel annab akadeemik Janis Stradinš presidentidele üle Cicero auhinna. Korraldatakse ka ühine pressikonverents ja töölõuna Jurmala residentsis, kuhu on kutsutud ka Läti järgmine riigipea Valdis Zatlers.

Päästeamet soetas õlireostuse likvideerimise vahendeid
Päästeamet plaanib 90ndate algul humanitaarabi korras saadud õlireostuse likvideerimise vahendid osaliselt uute vastu välja vahetada.
Keskkonnainvesteeringute keskuse poolt finantseeritud riigihangete kohaselt muretses päästeamet rannikumere ja kalda õlirestuse tõrjumiseks ja korjamiseks kaasaegseid vahendeid, teatas päästeameti pressiesindaja.
Kokku muretseti ligi 3,5 miljoni krooni eest reostustõrje kaldapoome ja kolm komplekti väikese korjevõimekusega õlikorjeseadmeid tööks raskesti ligipääsetavates kohtades.
Samuti soetati kaks komplekti keskmise võimekusega õlikorjeseadmeid suuremamahuliste õlireostuse likvideerimiseks, üks mobiilne õlireostuse likvideerimise transportkonteiner varustuse transportimiseks õnnetuspiirkonda ja üks roomiktransportvahend "Iron Horse" poomide laialiveoks ja raskema varustuse transportimiseks.

Abipolitseinikel pole midagi selga panna
Sel kevadel suure hooga alanud abipolitseinikuks registreerimine on tekitanud olukorra, kus politseil ei ole enam piisavalt abipolitseinike vormiriietusi.
Politseiprefekt Raivo Küüt tõdes tänasel kohtumisel linnapea Edgar Savisaarega, et seoses huviliste arvu kasvuga on tekkinud puudus abipolitseinike vormiriietusest, vahendas pealinna pressiteenistus.
Küüdi sõnul jätkub aprillisündmuste tõttu alanud abipolitseinikuks registreerimine suure hooga, mistõttu võib puudu tulla abipolitseinike vormiriietustest.
"Kui politseis töötab mehi ja naisi peaaegu võrdselt, siis abipolitseinikest on enamus mehed," tõdes Küüt. "Ent seoses huviliste arvu kasvuga on tekkinud puudus abipolitseinike vormiriietusest."
Linnapea Savisaar lubas anda linnaosadele ülesande selgitada välja puuduoleva vormiriietuse arv, et linn saaks nende soetamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid eraldada.

Tallinnas tuleb kokku II kodurahu foorum
Tallinnas Mustpeade majas toimub 2. juulil teist korda kodurahu foorum.
Kodurahu foorumi ülesandeks on arendada kogukondadevahelist dialoogi ning töötada välja kodurahu programm, teatas Tallinna pressiteenistus.
Kodurahu II Foorum keskendub Tallinna, kui Eesti suurima omavalitsuse kodurahu programmi loomisele.

TLÜ-s on populaarsemad haldusjuhtimine, inglise ja eesti filoloogia
Tallinna ülikoolis erialadest on sisseastujatele kõige atraktiivsemad haldusjuhtimine, inglise ja eesti filoloogia.
Täna kella ühese seisuga on ülikooli laekunud 2185 sisseastumisavaldust, neist 1999 bakalaureuseõppesse, teatas ülikooli pressiesindaja.
Populaarsemad bakalaureuseõppe erialad on haldusjuhtimine (267 avaldust), inglise filoloogia (252 avaldust), eesti filoloogia (125 avaldust), infoteadus (83 avaldust) ja keskkonnakorraldus (83 avaldust).
Magistriõppesse kandideerijatelt on ülikool võtnud vastu 183 avaldust. Populaarsemad magistriõppe erialad on organisatsioonikäitumine (22 avaldust), kommunikatsioon (13 avaldust), kirjalik tõlge (11 avaldust), infotehnoloogia juhtimine (10 avaldust) ja suuline tõlge (10 avaldust).
Doktoriõppesse on esitatud 3 sisseastumisavaldust: riigi- ja poliitikateaduste doktorantuuri 2 ning psühholoogia doktorantuuri 1 avaldus.

Afganistanis langenud saavad presidendilt postuumselt teenetemärgid
President Toomas Hendrik Ilves annab Afganistanis langenud kaitseväelastele seersant Kalle Tornile ja nooremseersant Jako Karuksile postuumselt teenetemärgid.
Torn ja Karuks pälvisid mõõkadega Kotkaristi kuldristi teenetemärgi Afganistani rahvusvahelises sõjalises operatsioonis teenistusülesannete täitmise eest, teatas presidendi kantselei.
Demineerimisgruppi kuulunud Torn ja Karuks hukkusid Afganistanis, Helmandi provintsis 23. juunil, kui lõunatanud sõjaväelasi tabas raketirünnak. Lisaks sai vigastada neli Eesti kaitseväelast, kellest kolm viidi Suurbritanniasse ravile ning üks jäi Afganistani oma teenistusülesandeid edasi täitma.
Hukkunud meeste põrmud jõuavad Eestisse täna pärastlõunal kella kolme paiku. Langenud kaitseväelaste ärasaatmistseremoonia viiakse läbi 4. juulil Tapa väljaõppekeskuses. Kaitseväeliste austusavaldustega sängitatakse nooremseersant Karuks Tõrma kalmistule ja seersant Torn Mõisaküla kalmistule.

Saaremaal on vähipüük aasta lõpuni keelatud
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, mille kohaselt keelatakse Saaremaal selleks aastaks vähipüük täielikult eesmärgiga takistada vähikatku levikut Põduste jõest kogu maakonna veekogudesse.
Eesti Maaülikooli kalakasvatuse professori ja jõevähi töörühma liikme Tiit Paaveri sõnul on püügikeeld vajalik takistamaks Põduste jões avastatud vähikatku levikut Saare maakonna teistesse veekogudesse eeskätt püügivahendite kasutamise ja röövpüügi tagajärjel.
Tänavu kevadel suri Saaremaal vähikasvandustes ja seejärel ka Põduste jões massiliselt vähkisid. Seejärel Norras läbiviidud analüüs näitas, et tegemist on vähikatkuga. Varem pole Saaremaal vähikatku esinenud.
Katk on suureks ohuks kogu Saaremaa vähivarude jaoks. Vähikatku levikule aitab kaasa desinfitseerimata püünistega liikumine ühelt veekogult teisele ja seega on vähi ja kalapüük ise üheks ohuteguriks. Sellest tulenevalt otsustaski minister jõevähi töörühma ja Eesti Maaülikooli kalakasvatuse osakonna soovitusel vähipüügi kuni 2007. aasta lõpuni keelustada.

Politsei nurjas našilannade kavatsused
Politsei pidas täna Tallinnas kinni kolm vene Kremli-meelse noorsooliikumise Naši naissoost liiget, kes ei jõudnudki nn pronkssõduri auvalvesse asuda.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et kella 12 ajal toimetati Hariduse tänava algusest politseiosakonda isikuandmete kontrollimiseks kolm Vene kodanikku, kes olid parajasti endale telkmantleid selga tõmbamas.
Oma sihtkohta, Tõnismäele tänased aktivistid seega ei jõudnudki.
1988. aastal sündinud Anastasia, 1989. aastal sündinud Aleksandra ja 1987. aasta sündinud Marina viibivad Eestis turismiviisa alusel.
Varasemad aktivistid on kodakondsus- ja migratsiooniamet viisarežiimi rikkumise tõttu riigist välja saatnud.

Nädalavahetusel võib olla nii päikest, vihma kui ka äikest
Eeloleval nädalavahetusel tõotab tulla muutliku pilvisusega ilm, millega võib kaasneda nii vihma kui ka päikest.
Laupäeva öösel on muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Päevaks lubab ilmajaam muutliku pilvisusega ilma ning kohati võib sadada vähest hoovihma. Saju võimalus on suurem õhtupoolikul Edela-Eestis. Puhub lõuna-ja kagutuul 2-8 meetrit sekundis. Sooja on öösel 6 - 13 kraadi ning päeval 17 - 22.
Pühapäevaks ennustab ilmajaam vähem päikest. Kohati võib hoovihma sadada ja äikest olla. Öösel puhub muutliku suunaga tuul 1-5 ja päeval idakaarte tuul 4-10 meetrit sekundis. Sooja on öösel 6-13 ja päeval 18-23 kraadi.
Uue nädala alguseks lubab ilmajaam samuti vahelduva pilvisusega ilma. Mitmel pool võib hoovihma sadada ja äikest olla. Esmaspäeval puhub läänekaarte tuul 3-9 meetrit sekundis.

President Ilves tegi sissekanded Afganistanis langenud kaitseväelaste mälestusraamatusse
"Eesti leinab ja mäletab," kirjutas president Toomas Hendrik Ilves täna hommikul kaitseministeeriumis mälestusraamatutesse, mis avati 23. juunil Afganistanis langenud seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi mälestuseks, teatas Presidendi kantselei pressiesindaja.
Riigipea avaldas sügavaimat kaastunnet Kalle Torni ja Jako Karuksi lähedastele ning sõpradele.

Elektrikatkestus jättis taas raadiojaamad eetritummaks
Järve piirkonnas toimunud elektrikatkestus jättis elektrita 1100 tarbijat ning Sky Media ja Trio grupi raadiojaamad. Sarnane juhtum toimus ka kaks nädalat tagasi.
OÜ Põhivõrk pressiesindaja Kristjan Hamburg ütles Päevaleht Online'le, et kell 10.39 alanud Järve elektrikatkestus mõjutab ka Veerenni piirkonda, kus mõned kliendid elektrita on.
Hetkel püütakse katkestust likvideerida, suunates ümbritsevatest piirkondadest voolu Järvele.
Probleemide jätkumisel on Eesti Energia valmis raadiojaamu elektrigeneraatoritega abistama.
Elektrikatkestuse põhjus ei ole teada, kuid kahtlustatakse teetööde käigus juhtunud läbikaevamist - hetkel tegeletakse vea otsimise ning selle likvideerimisega.

Afganistanis langenud toodi täna Eestisse
23. juunil Afganistanis langenud seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi põrmud jõudsid Eestisse täna pärastlõunal kella 15.30 ajal.
Tallinna Lennujaama jõudnud langenud kaitseväelaste põrmud võtsid vastu teenistuskaaslased, teatas Kaitsejõudude peastaap. Lennuväljal oli langenute auks üles rivistatud spaleer.
Eesti riigilipuga kaetud kirste kandsid hukkunute teenistuskaaslased Tapa Väljaõppekeskusest.
Teenistuskohuste täitmisel langenud kaitseväelaste põrmud saadeti Lõuna Afganistanist Camp Bastionist Eesti poole teele kolmapäeva õhtul läbiviidud tseremooniaga. Põrmud tõi Eestisse kaitseväe Afganistani kontingendi ülem kolonelleitnant Paul Vaha.
Langenud kaitseväelaste ärasaatmistseremoonia viiakse läbi 4. juulil Tapa Väljaõppekeskuses. Kaitseväeliste austusavaldustega sängitatakse nooremseersant Karuks Tõrma kalmistule ja seersant Torn Mõisaküla kalmistule.

Tööandjaga kohtuma läinud roolijoodik ei naasnud vanglasse
Neljapäeva õhtul ei pöördunud lühiajaliselt väljasõidult Murru vangla avavanglaosakonda tagasi kinnipeetav Priit Pendis, kes kannab karistust joobes juhtimise ja varguse eest.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja teatel oli kinnipeetav lubatud lühiajalisele väljasõidule vabanemiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks. Pendis pidi kohtuma oma tulevase tööandjaga ning korraldama elukohaga seotud küsimusi.
Vanglasse mittenaasmine on karistuse kandmisest kõrvalehoidumine, mille eest võib kinnipeetavat karistada kuni üheaastase vangistusega
Kinnipeetavat otsib politsei koostöös vanglaga.

Mais sündis 1386 last
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil koostati mais Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1386 sünniakti, nendest 722 poisslastele ja 644 tütarlastele.
Aprillis registreeriti 26 paari kaksikuid, neist 10 paari poisse, 8 paari tüdrukuid ja 8 segapaari, teatas siseministeerium.
Populaarsemad mais poistele pandud eesnimed Martin, Aleksander/ Aleksandr, Nikita, Maksim, Artur, Oliver, Matthias/ Matias/ Mattias, Kaspar, Romet. Tütarlaste anti mais sagedamini nimeks Anastasia/ Anastasija/ Anastassia, Maria, Sandra, Viktoria, Karmen/ Carmen, Lisette/ Lisete, Annabel.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna mai statistika järgi on Tallinnas registreeritud 512 lapse sünd, Tartumaal 164, Harjumaal 159, Ida-Virumaal 132, Pärnumaal 67, Lääne-Virumaal 56, Viljandimaal 56, Järvamaal 38, Võrumaal 37, Saaremaal 31, Raplamaal 30, Valgamaal 26, Jõgevamaal 25, Põlvamaal 24, Läänemaal 20 ja Hiiumaal 9 lapse sünd. Surnult sündis 5 last.

Avarii ohver nõuab bussifirmalt 1,2 miljonit krooni
Ida-Virumaal on 14-aastase poisi Andrei ema kaevanud kohtusse bussiettevõtte Lüganuse HVM OÜ ning nõuab 1,2 mln krooni oma lapse ravikulude katteks.
Andrei jäi novembris 2003 Kiviõlis koolibussi sulguvate uste vahele ning tema tervis sai kahjustada, mida tõendab ka tema haiguslugu. Selgroo põrutuse tõttu vaevavad Andreid pidevad valud ning seetõttu on ta olnud sunnitud 2,5 aastat kodus õppima ja sageli arsti juures käima.
Vaid loetud minutite jooksul muutus tollal 10-aastane Andrei invaliidsuspensionäriks, sest tema tervise taastamine nõuab suuri rahasummasid, mida tema emal kusagilt võtta pole. Andreid üksi kasvatavale emale, abikaasast lahus elavale Irinale kirjutati pensioniametis toetuseks välja umbes tuhandekroonine toitjakaotuspension ning hiljem jääb Andreil üle loota puuetega inimeste sotsiaaltoetustele, kirjutab Den za Dnjom.

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Libeeriaga
Neljapäeval kirjutasid Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik ja Libeeria Vabariigi suursaadik Charles A. Minor Washingtonis alla ühiskommünikeele, millega sõlmiti Eesti ja Libeeria vahelised diplomaatilised suhted.
Eesti suhted Libeeriaga on kestnud juba mõnda aega Euroopa Liidu raames sõlmitud Cotonou lepingu raames, mis loob aluse kaubandussuhetele ja poliitilisele dialoogile Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (AKV) ja Euroopa Liidu vahel. Juunis ratifitseeris Riigikogu Cotonou lepingu muutmislepingu.
Eesti toetab ka Euroopa Liidu arenguabi programme Libeeria abistamisel.
Libeeria paikneb Aafrika lääneosas ning piirneb läänes Sierra Leonega, põhjas Guineaga, idas Côte d'Ivoire'iga ja lõunas Atlandi ookeaniga. Riigi pindala on 111 370 km2 ja rahvaarv 3,2 miljonit, pealinn Monrovia.

Vilsandi saare lähistel silmati öösel reostust
Eile pool tundi enne südaööd avastas Euroopa Meresõiduohutuse Ameti satelliit Vilsandi saarest 22 meremiili läänes Eesti majandusvööndis merereostuse.
Pärast käis sündmuskohal Soome piirivalvelennuk ning andis Eesti piirivalvevele informatsiooni, et tegemist on pimedas väga selgelt eralduva õlilaiguga. Piirivalve informeeris reostusest veeteedeametit ja keskkonnainspektsiooni.
Vilsandi saare lähedal avastatud 2,7 ruutkilomeetri laiust merereostust läks kontrollima piirivalvelaev Maru. Kella poole viie paiku hommikul edastas Maru teate, et nad reostust enam ei näe.
Hommikul käis sündmuskohal ka piirivalve kopter ning teatas enne kella kaheksat, et reostus on hajunud.
Kuna reostuse tekitas pilsivesi, siis pole muret, et see tooks kaasa reostuse rannikul, kuna oma kerge koostise tõttu on see hajunud.

Ümbermatmistseremoonia toimub 3. juulil
Tõnismäelt väljakaevatute säilmete ümbermatmistseremoonia toimub Tallinna kaitseväe kalmistul 3.juulil kell 11.00.
Tseremoonial osalevad kaitseminister Jaak Aaviksoo, rahvastikuminister Urve Palo ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.
Kutsutud on ka diplomaatiline korpus, Eestis resideeruvad kaitseatašeed, sõjaveteranide organisatsioonid, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, sõjahaudade komisjon ja Eesti Punane Rist.
Kaitseväe kalmistul toimub ligikaudu 1-tunnine sõjaväeline tseremoonia, mille käigus sängitatakse mulda kirstud langenute põrmudega. Loetakse hingepalve kaitseväe kaplanite mjr Laanepere ja kpt Sarapiku poolt, seejärel asetatakse nimetahvel ja pärjad.

Joobes naine mõlkis viit autot
Pärnus mõlkis joobes naine neljapäeva keskpäeval viite autot.
Kella 12.10 paiku vigastas joobes 52-aastane naine oma sõiduautoga Pärnus Väike-Kuke tänaval asuva kaubamaja parklas valesti valitud kiiruse tõttu esmalt kolme sõiduautot.
Sellelt sündmuskohalt juht lahkus, kuid mõne hetke pärast sõitis Suure-Sepa ja Karja tänava ristis pihta veel kahele autole.
Seejärel takistas ühe auto juht joobes juhi edasisõitu.
Volvot juhtinud naisel tuvastati raske joove.
Inimesed õnnetuses viga ei saanud.

Rakveres viisid vargad solaariumiaparaadi
Rakveres on Pikal tänava asuvast tervisekabinetist varastatud solaariumiaparaat ning tervisekapsel.
Politseiosakonna pressiesindaja teatel on ruumidesse sisse murtud ukseluku südamiku lõhkumise teel.
Samuti oli ära lõhutud ukse kõrval seinal asunud valvesignalisatsiooni juhtpult.
Vargus toimus 26. ning 28. juuni vahel.
Kahjusumma ja juhtunu asjaolud on veel väljaselgitamisel.

Linnaosa ajalehes ilmus linnaosavanemast kuus fotot
Tallinna Haabersti linnaosa kõigest neljaleheküljelise, kuid see-eest kakskeelse ajalehe Haabersti Postipoiss mainumbris toretseb tervelt kuus linnaosavanem Viktor Vassiljevi fotot.
Kahel poseerib ta naistega, kellest üks on ta kolleeg linnaosavalitsusest, teine aga maanteeametist, kirjutab SL Õhtuleht.
Kuuest fotost neli on poogitud linnaosas peetavate ürituste reklaamide juurde, kaasahüüdeks lööklause: "Haabersti linnaosa vanem Viktor Vassiljev soovitab."

Keskkriminaalpolitsei tähistab 14. aastapäeva
Pühapäeval, 1. juulil möödub 14 aastat Keskkriminaalpolitsei loomisest. Koos kuritegevuse muutumisega on nende aastate jooksul põhjalikult muutunud ka Keskkriminaalpolitsei.
"Keskkriminaalpolitsei on nende aastatega kindlasti arenenud. Samas on arenenud ka maailm meie ümber ja me peame ajaga kaasas käima," ütles Keskkriminaalpolitsei direktor Elmar Vaher. "Üha suurema osa meie tööst moodustavad erinevate infotehnoloogivahendite abil toimepandud kuriteod ning riikidevaheline koostöö. Muidugi ei ole kadunud kuhugi ka n-ö traditsioonilised kuriteod. See kõik tähendab aga seda, et me peame täiendama juba olemasolevaid oskusi ja samas üha juurde õppima."
Keskkriminaalpolitsei põhilisteks uurimissuundadeks on organiseeritud kuritegevus ning rasked majandus-, rahapesu-, narko- ja infotehnoloogiakuriteod.
Keskkriminaalpolitsei on üks Eesti suurimaid jälitusametkondi. Koostööd selles valdkonnas tehakse prokuratuuri, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti ning teiste institutsioonidega.

Otepää saab täismõõtmelise golfiväljaku
Otepääl avatakse täna täismõõtmeline 18 rajaga golfiväljak ja uus klubihoone.
"See on kauaoodatud päev Lõuna-Eesti golfisõpradele, sest nüüdsest on meil oma korralik golfikeskus ja enam ei pea mängurõõmu saamiseks sõitma Tallinnasse või Pärnusse," ütles Otepää Golfiklubi president Aarne Saar.
Saare sõnul on Otepää looduspargis asuv golfiväljak pinnavormide tõttu Eestis ainulaadne. "Ligi kümnekilomeetrise pikkusega on see Eesti pikim golfiväljak, samuti pole Eestis teist nii suurte kõrguste vahedega väljakut. See teeb Otepääl mängimise väljakutsuvaks ja põnevaks igal tasemel mängijale," märkis Saar.
Eesti Golfi Liidu president Cardo Remmel ütles, et täismõõtmelise väljaku avamine Otepääl on tugev tõuge kogu Eesti golfi arengule. "Seni on golfiväljakuid rajatud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestisse, aga tänu Otepää väljaku arenemisele levib golf ka Lõuna-Eestisse."

Abituriendid: riigieksamid olid seekord varasematest raskemad
Mitme Lääne-Virumaa abituriendi arvates olid selleaastased riigieksamid raskemad kui muidu. Sama juttu kostub üle kogu Eesti.
"Matemaatikaeksam oli jumalast pael. Mul tekkis vahepeal tunne, et ma ei oska mitte midagi," tunnistas ühe Rakvere gümnaasiumi meessoost abiturient, oma kooli reaalharu lõpetaja, kirjutab Virumaa Teataja.
Vestluse käigus oli noormees nõus möönma, et oma osa võisid mängida ka eksamitingimused, ärevus, kuid ta lisas oma tulemuse mõtestamiseks olulise detaili: "Mina ei ole humanitaar, ma ei pea õigeks, kui matemaatikaeksami ülesanded on üles ehitatud raskelt mõistetavate tekstidena."
Kristiina käis välja versiooni, mis lõhnab lausa vandenõuteooria järele. "Üldiselt räägitakse, et sel aastal hinnatigi lõpueksameid rangemalt. Selles mõttes, et ülikoolidesse pääseksid vaid parimad." Neiu Kristiina lisas: "Seda räägivad nii õpetajad kui ka meie eakaaslased, ja mitte ainult meie koolis."

Bussijuhi eksimus jättis sõitja teele
Jaanipäeval müüs bussijuht sõitjale eksituse tõttu pileti kohta, kuhu buss sel korral üldse sõitma ei pidanud, ning sõita soovija pidi edasi minema omal jõul.
"Algul arvasin, et juht teeb lihtsalt aega parajaks, kuid varsti selgus hoopis, et buss ei sõidagi Apja," rääkis Pille Vodi, kes oli selleks ainsa sõitjana bussi jäänud, kirjutab Sakala.
"Bussil oli silt, millel oli lõpp-peatusena kirjas Abja, ning bussijuht müüs mulle sinna ka pileti. Minult ei saa nõuda, et ma oleksin kursis, kas silt tegelikkusele vastab," lisas Vodi.
"Õnneks oli kell alles pool seitse ning ma helistasin endale auto järele. Aga kui sama asi oleks juhtunud lapse, vanainimese või seal kandis võõra inimesega?" küsis Vodi.
Ta lisas, et kui tema oleks bussijuhi asemel olnud, oleks ta kliendi ikkagi sihtpunkti viinud, sest 14 kilomeetrit pole bussile ju teab mis pikk maa.

Politsei soovitab pargis puid kärpida
Politsei läkitas Kuressaare linnavalitsusele märgukirja, milles soovitati kaaluda linnapargi puude ja põõsaste kärpimist ning lõikamist - praegusest hõredam haljastus parandaks vaatevälja, see omakorda aitaks aga korrakaitsjail senisest paremini õigusrikkujaid tabada ja linnakodanike turvataset tõsta.
Kuna juunikuu jooksul on Kuressaare linnapargis registreeritud kaks vandaalitsemise juhtumit: 12. juunil vandaalitsemine uute purskkaevude kallal ja 21. juunil olid vandaalid lõhkunud pingi, siis läkitas politsei linnavõimudele märgukirja, kirjutab Oma Saar.
Politsei märgukirjast võib lugeda: "Lisanduvalt on vajalik haljastusspetsialisti kaasates kriitilise pilguga üle vaadata puude ja põõsaste okste lõikamise või kärpimise võimalused. Selliselt toimides suureneks pargi kasutamine puhkealana ka õhtusel ajal, võimalikel õigusrikkujatel väheneks aga kiirelt varjumise ja anonüümseks jäämise võimalus."
Kuressaare linnavalitsuse heakorra järelevalve spetsialist Lembit Rätsep märkis, et kõiksugu raie- ja kärpimistööde teostamisel lossipargis kirvega uisapäisa vehkida ei saa. "Pealegi olen seisukohal, et vaevalt puude ja põõsaste mahavõtmine vandaalidele kuidagi mõjub," rääkis ta, lisades, et turvalisuse tagamiseks linnapargis õhtusel ja öisel ajal peaks pigem tihendama kas politsei- või siis turvafirmade patrulle.

Kuressaare lükkas alkoholipiirangu sügisesse
Kuressaare linnavolikogu ei jõudnud eile üksmeelele alkoholimüügi piirangu osas ning kavatseb augustiks või septembriks lasta välja töötada palju rangema eelnõu.
"Piiranguid olgu vähe, aga need peavad olema väga jõulised, et need töötaks," lausus eile linnavolikogu istungil volikogu esimees Toomas Takkis ajalehele Meie Maa. Tema sõnul tuleks erinevatel töögruppidel linnavalitsuses ja- volikogus suvel analüüsida alkoholipiirangute üle ning tulla augusti või septembri volikogu istungil välja senisest palju kobedama eelnõuga.
Eile volikogule arutamiseks esitatud eelnõu piirata linnas tervikuna alkoholimüük 2- 9 oli varem saanud küll enamuse volikogu komisjonide heakskiidu, kuid volinikud pidasid seda väheefektiivseks.
Kuigi mõned volinikud on osutanud, et keskerakondlaste poolt tõstatatud alkoholimüügi piirangu küsimus on püüd suurendada pärast Tallinna pronksiööde sündmusi erakonna drastiliselt langenud populaarsust, ruttas ka volikogu esimees Toomas Takkis eile rõhutama, et alkoholimüügi piirangu tõstatamine on õigustatud ning liigjoomine on sõltumata inimeste soost, vanusest, erakondlikust kuuluvusest või seksuaalsest sättumusest probleem.

Pühapäevast tõusevad suurperede lapsetoetusted
1. juulist tõstetakse lapsetoetust alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini.
Suurenenud lapsetoetusega võidavad kolmelapselised pered 300 krooni, neljalapselised pered 600 krooni, viielapselised pered 1050 krooni ja kuuelapselised pered 1500 krooni kuus, teatas sotsiaalministeerium.
1. juulist kaob samas kvartalitoetus, mis asendatakse suurema lapsetoetusega kolme- ja enamalapselistele peredele. Kvartalitoetuse saajate hulgas on ligi 20 000 perekonda - nende sissetulekud kasvavad lapsetoetuste suurenemisega.

513 peret Eestis ootavad koju teadmata kadunud lähedasi
Praegu on Eestis 513 teadmata kadunud inimest - rohkem kui näiteks Läänemaa väikeses Nõva vallas elanikke.
Tänavu on alustatud 70 inimese otsinguid, kellest osa on suudetud leida. Paljud kaovad teadmatusse nagu Heidi Homutov, keda seitse aastat tagasi otsiti tulutult interneti abil, kirjutab SL Õhtuleht.
Aasta alguse seisuga oli enim inimesi kadunud Põhja-Eestis (90) ja Ida-Virumaal (89). Lõuna-Eestis otsis politsei taga 64 ja Lääne-Eestis 23 meest-naist. Aasta algul oli teadmata kadunuid 518; enim tagaotsimisi alustati siis Lõuna-Eestis, kuid ka lõpetati sama palju ehk 17.
Näiteks 2001. a juuli seisuga oli Eestis teadmata kadunud 300 inimest. Poole aastaga kuulutas politsei toona kadunuks 86 ja üles leiti 93 varem teadmata kadunuks kuulutatud inimest.

Lõpetajad vaidlustasid riigieksami tulemused
Abituriendid on vaidlustanud 457 riigieksami tulemused. Enim on rahulolematust eesti keeli kirjutatud kirjandi hinde pärast, mille vaidlustas 235 õppurit.
Matemaatika riigieksami hinnet on vaidlustatud 54, vene keele kirjandi oma 42 ja ajalooeksami hinnet 37 korral, kirjutab SL Õhtuleht.
Riigieksami eesti keel võõrkeelena tulemuste kohta on haridus- ja teadusministeeriumile saabunud 29, bioloogia riigieksami tulemuste kohta 17, ühiskonnaõpetuse kohta 15, geograafia riigieksami kohta 12 apellatsiooni. Inglise keele riigieksami hinde on vaidlustanud kaheksa, keemia riigieksami oma seitse ja vene keele riigieksami hinde üks abiturient.
Riigieksamite apellatsioone võetakse vastu 3. juulini.

Tallinn edestab pokkeris kuulsat hasartmängumekat Monte Carlot
Pokkerihuvilistele mõeldud ajakiri Bluff Europe tegi Euroopa viiest atraktiivsemast pokkerilinnast edetabeli, kus Tallinn platseerus kõrgele kolmandale kohale.
Euroopa pokkeri top 5 linnade seas sai esikoha London, tihedalt on kannul Dublin ja Tallinn, kirjutab Postimees. Edetabeli koostamisel võeti arvesse erinevaid faktoreid, näiteks tegevuskohtade arvu, mängu erinevate variatsioonide olemasolu ja loomulikult kehtivaid hasartmänguseadusi.
Olles pokkerilinnade top 5 seas kolmandal kohal, edestab Tallinn hämmastaval kombel ka metropole nagu näiteks Barcelona ja kasiinopealinna Monte Carlot.
Kolmanda koha tagas Tallinnale ilmselt Rootsi ja Norra lähedus, kus ranged hasartmänguseadused ja riigimonopol kasiinonduses ei lase mängu piisavalt vabalt harrastada.

Öine Vahtkond asub politseinikke tuvastama
Öise Vahtkonna aktivistid otsivad pronksööl osalenud politseinike tuvastamiseks arvutiprogrammi, väidetavalt selleks, et nii ära tunda rahutuste mahasurumisel osalenud venekeelseid õiguskaitsjaid.
Juri Žuravljov rääkis ajalehele MK Estonia, et Öise Vahtkonna aktivistid on juba mitu nädalat heietanud mõtet omandada programm, mille abil saaks arvutis luua fotorobotid neist politseinikest ja riigiametnikest, kes väidetavalt jõhkrutsesid aprilli pronksöödel kinnipeetute kallal, kirjutab Postimees.
Žuravljovi sõnul ei ole välistatud, et jõhkarditest politseinike äratundmiseks loodavate fotorobotite programmi hankimiseks palutakse abi ka Venemaa õiguskaitseorganitelt.
Nagu väitis üks Öise Vahtkonna tegemiste ja ideega kursis olev riigiametnik Postimehele, on tegelik aktivistide plaan leida programm, mis aitaks pronksiöödel tehtud tuhandetelt fotodelt tuvastada just mitte-eestlastest politseinikud, kelle nimed ja fotod saaks seejärel näiteks internetti üles riputada ja neid "omasid" niimoodi provotseerida, eesmärgiga neid kas hirmutada või mõjutada neid järgmiste rahutuste ajal mitte seisma politseileeris.

Täna õhtul sünnib Kalevi staadionil kaheksa tuhande pealine tantsuime
Tantsijad ja tantsujuhid soovitavad täna õhtul algavalt tantsupeolt otsida ühtekuuluvustunnet ja noortepärasust.
Õhtul kell 19 alustab kaheksa tuhat tantsijat Kalevi staadionil noorte tantsupeo esimest etendust, eile said kõik rühmad esimest korda suurel staadionil ühisproovis kokku.
Kell 16.15 ohkavad üldjuhid kergendatult - nad on tantsudest ja joonistest peoime sünni ootuses jälginud iga hetke väljakul ja nüüd on ka kõige raskemad, 5.-6. klassi rühmad aru saanud: pidu on tulemas. Veel hommikul oli üks kahupeaga noormees väljakul looderdanud ega jõudnud imestada, kuidas see peojuhtidele kätte paistis. Uskumatu, kuid tantsupidu sünnib iga kahupea jalakeeru täpsusest. Nii rõhutab neidude üldjuht Helle-Mare Kõmmus.
Mida peolt oodata
"Karlova, palun, teil on kaar sees. Kas teist on tõesti ainult üks paar?! Tarvastu ja Tuiam - peate pikema sammuga minema. Ja Kakerdajad ka! Lähteasendisse! Meil on üks minut aega. Jooksuga!" Üldjuhid puistavad rühmade ja tantsijate nimesid nagu varrukast. Tegelikult on juhtidel ka spikker joonistena.

Suulaelõhega lapsed hakkavad saama paremat ravi
Uus aparaat on eeskätt oluline lastel varjatud suulaelõhe avastamiseks.
Eile avati regionaalhaiglas pidulikult toetajate abiga ostetud huule-suulaelõhede diagnoosimise aparaat, mis aitab lastel haigust varakult avastada.
Aparaat võimaldab välja selgitada kõneprobleemide ja eri kõrihaiguste põhjuseid ning avastada varjatud suulaelõhesid. Samuti saab sellega kontrollida juba tehtud operatsioone ja hinnata, kui hästi suulagi liigub.
Igal aastal sünnib Eestis 20-25 huule- ja suulaelõhega last. Statistika näitab, et kõikides Euroopa riikides, olenemata riigi arengust, sünnib selle puudega iga kuuesajas laps. Miks sünnivad huule- ja suulaelõhega lapsed, ei ole siiani teada.
Raha kalliks ostuks koguti kolme aktiivse lapsevanema, Kadi Tamkõrva, Anu Ratasepa ja Merit Leemeti initsiatiivil. Kõigil neil on huule- ja suulaelõhega lapsed. Nende 2005. aastal loodud MTÜ Naerulinnud eestvedamisel koguti aparaadi jaoks raha kontsertidega "Kuningas Arturi gala" ja "Aita kõnelda". Aparaadi esialgne hind oli 700 000 krooni, kuid tootja Olympus alandas hinda 370 000 kroonile. Kokku oli eraisikutest ja ettevõtetest annetajaid üle tuhande.

Afganistanis langenud saadeti kodumaa poole teele
Eesti ja teiste liitlasvägede kaitseväelased mälestasid kolmapäeva õhtul Lõuna-Afganistanis Camp Bastioni sõjaväebaasis peetud hüvastijätutseremoonial 23. juunil langenud allohvitsere Kalle Torni ja Jako Karuksit. Rivistusel avaldasid teenistuskaaslased langenutele viimset austust ning kaplan kapten Peeter Parts pidas mälestuspalvuse. Tseremoonia lõpuks kandsid Eesti kaitseväelased langenud relvavendade kirstud lennukisse, mis suundus Euroopa poole. Samal rivistusel avaldati austust ka ühes teises rünnakus langenud Suurbritannia kaitseväelasele. Langenud jõuavad Eestisse lähipäevil.

Noorukit löönud vallavanem: olen valmis ametist lahkuma
Kadrina vallavanem Aivar Lankei tunnistab, et noorte lustimine viis ta endast välja.
Kadrina kooli staadionil 22. juuni õhtul 14-aastase Steni vastu käe tõstnud vallavanem Aivar Lankei ei õigusta oma käitumist, tunnistas oma süüd ja on valmis vallavanema ameti maha panema.
Jaanilaupäeva eelsel päeval oli vallavanem oma selgitust mööda jalul varastest hommikutundidest saati, hoides silma peal jaaniõhtu ettevalmistustel. Õhtul oli ta koos abipolitseinikega jälginud pidutsevate noorte tegemisi.
Üle 20 aasta kergejõustikutreenerina töötanud Lankeile tegi muret, et mitu noortekampa oli jälle staadionile kogunenud. "Olen väsinud nende järelt koristamast. Tühjad õllepudelid pekstakse puruks, staadion lagastatakse toidujäätmetega ning autode ja rolleritega sõidetakse raja matid paigast," pajatas Lankei.

Reedel ja pühapäeval läheb väinaületus veokitele kalliks
Soov lühendada järjekordi tõstis nädalavahetusteks veoautode piletihinda.
1. augustist jõustub majandusministri määrus, millega loodetakse nädalavahetustel leevendada ooteaega saarte parvlaevajärjekordades. Reedeti ja pühapäeviti tõusevad veoautode üleveohinnad Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevadel kuni kolmekordseks, mis pahandab saarte transpordiettevõtjaid. Eile allkirjastatud määrus jõustub nimelt ajal, mil üleüldist parvlaevade üleveohinna tõstmist valmistatakse alles ette.
Oluline muutus puudutab veoautode ülesõite reedeti mandrilt Kuivastusse ja püha- päeva pärastlõunal saartelt tagasi mandrile. Augusti algusest rakendatakse Virtsu-Kuivastu liinil kella 13-st 22.15-ni veoautodele, nende haagistele ning autorongidele koefitsienti 3,0. Pühapäeviti laieneb sama tingimus ka Hiiumaalt mandri poole sõitvatele veoautodele.

Läänemaa juhid sõitsid Hispaaniasse huvireisile
Ligi pool nädalat on suurem osa Läänemaa omavalitsusjuhte koos abikaasadega saanud vihmase ja sombuse Eesti asemel märksa suvisemat Hispaania ilma. Omavalitsusjuhtide reisikulud kaetakse osaliselt valla- ja linnaeelarvest Läänemaa omavalitsusliidule antavast aastamaksust, nende abikaasad peavad ligi 19 000 krooni maksva reisi ise kinni maksma.
Raha Hispaania reisi tarbeks tuleb Läänemaa omavalitsusliidu ühiskassast. Orienteeruvalt maksab omavalitsustegelaste reis 300 000 krooni kandis - sama suur on näiteks Lihula linna või Taebla valla aastamakse suurus.
Hispaania reisiseltskond komplekteeriti põhimõttel, et igast Lääne omavalitsusest saab liidu raha eest Hispaaniasse sõita kaks esindajat - üks valla- või linnavalitsusest, teine aga volikogust. Ainsana jäi reisist eemale Martna vald.

Järvamaal hukkus liiklusõnnetuses autojuht
Järvamaal Väätsa alevikus toimus täna kell 11.40 liiklusõnnetus, kus sai surma autojuht.
Kia Sorentot juhtinud 51-aastane meesterahvas sõitis Väätsa alevikus Uuel tänaval teelt välja vastu õunapuud ning hukkus.
Õnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Politsei palub abi liiklusõnnetuse tunnistajate leidmisel
Tallinnas Toompuiestee ja Paldiski maantee ristmikul toimus kolmapäeval, 27. juunil avarii, kus põrkasid kokku sõiduautod Peugeot 407 ja Honda CRV, peale mida lahkus Peugeot sündmuskohalt.
Kõigil, kes antud sündmust pealt nägid, palutakse helistada Põhja politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna telefonil 612 5666, teatas politsei pressiesindaja.

Lasnamäele kerkib veel üks spordikompleks
Tallinna linnavalitsus algatas Lasnamäele jalgpalliväljakut ja spordihoonet kavandava detailplaneeringu koostamise.
Planeeritavale 9,2 ha suurusele maa-alale on planeeritakse jalgpalliklubi Ajax TLMK jalgpallikompleks, väiksemat saalipinda vajavatele spordialadele mõeldud spordihoone ning nende naabrusse viiekorruseline korterelamu.
Lasnamäe Kadrioru poolses servas asuvaid Võidujooksu tn 6, 8, 8a ja Uuslinna tn 7 kinnistuid ning lähiala hõlmavas detailplaneeringus arvestatakse ka Lasnamäe rohevõrgustiku Kadrioru pargialaga ühendamisega ning Võidujooksu tänava rekonstrueerimisega.
Uuslinna tn 7 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Bingoreal ning Võidujooksu tn 6, 8 ja 8a kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamist Jalgpalliklubi Ajax TLMK. Tallinna Linnaplaneerimise Amet otsustas kaks planeeringuala ühendada ja detailplaneeringu koostamise suuremal alal läbi viia. Detailplaneeringu eskiisi koostas Ruum ja Maastik OÜ.

Linn laseb endise Kadrioru lõbustuspargi alale korterelamud ehitada
Tallinna linnavalitsus võttis vastu Narva mnt 67 kinnistu detailplaneeringu, mis näeb ette endise Kadrioru lõbustuspargina tuntud ala hoonestamise kuni viiekorruseliste korterelamutega.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul jagab detailplaneering 4,9 ha suuruse ala 13 krundiks, kuhu kavandatakse viis kuni 5-korruselist korterelamut ning kuus kuni 5-korruselist äripindadega korterelamut.
"Arendajad on hakanud järgima linna nõudmist tagada suuremate elamumahtude puhul ka lastehoiu võimalus. Narva mnt 67 kavandatakse ühte korterelamusse eralasteaed," lisas Aas.
Narva mnt 67 kinnistu detailplaneeringu koostas Arco Investeeringute AS tellimusel OÜ Rein Murula Arhitektuuribüroo. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Kesklinna Valitsus korraldavad vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Mitu söögikohta sulgeb suvepuhkuste ajaks uksed
Mitme söögikoha omanikud hindavad töötajate puhkust kasumist kõrgemalt.
Mitu Tallinna söögikohta eelistab suviste puhkuste ajaks asendustöötajaid mitte palgata ja sulgeb hoopis mõneks ajaks ukse.
Kadriorus asuva kohviku Tigu omaniku Kristel Randrüüdi sõnul on kohvikus koos temaga tööl vaid kolm inimest ja kui kas või üks läheb puhkusele, jäävad teised hätta.
Asendajaid ei soovi Randrüüt enda sõnul tööle võtta, kuna siis võivad kannatada koha hea atmosfäär ja teeninduse kvaliteet. "Ma teen asja hingega, mitte raha pärast. Valan ise veini, teenindan ning suhtlen kõikide külastajatega," põhjendas naine augustikuise kahenädalase pausi vajalikkust. "Ja kvaliteedi halvenemine ei kaalu kohe kindlasti üles kahe nädala kasumit," lisas kohviku omanik.
8. juulini on kollektiivpuhkuse tõttu suletud ka Soku pubi. Selle omaniku Margit Soku arvates on kavalam pärast jaanipäeva kaks nädalat pubi kinni hoida, sest nii saavad töötajad puhata ja koristajad küürivad koha ühtlasi korralikult puhtaks. "Kui toitlustuskoht töötab seitse päeva nädalas, ei ole muul ajal võimalik suurpuhastust teha," nentis Sokk, olles ise parajasti ametis seinte küürimisega. Kuna pärast jaanipäeva on inimestel kõht nagunii head-paremat täis, on pubid enamasti tühjemad ja Õllesummer imeb samuti kogu elu äärelinnast välja. Seetõttu on Soku hinnangul pubi sulgemise tõttu saamata jääv kasum üsna väike.

Pääsküla prügila sulgemine kuulutati eile lõpetatuks
Kolm aastat väldanud Pääsküla prügila sulgemistööd lõpetas eile pidulik lindilõikamine.
Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra ei hoidnud rõõmu kirjeldamisel värve kokku ning nimetas prügila likvideerimist "suurima häbipleki" kadumiseks. Aastaid lendavat prahti, haisu ja voorivaid prügiveokeid talunud eramajapiirkond näeb välja värske ja puhas, suletud prügila naabrusse on kerkinud uusi maju.
Pääsküla prügila sulgemine maksis 173 miljonit krooni, millest 75 protsenti tuleb ühtekuuluvusfondist. Skanska EMV töötajad katsid pinnase, ehitasid vinüülplaatidest tõkendseina ümber prügila, nõrgvee ja pinnavee ning gaasi kogumise süsteemid. Tulevasel puhkealal on uus teedevõrk, elektrisüsteem ja keskkonnaseireseadmed.
Keskkonnaameti konsultandi Enn Puskari sõnul peab prügila veel vähemalt 20 aastat vajuma, enne kui teha algust suusa- ja jooksuradade, amfiteatri või sõudekanali rajamisega.

Gonsiori tänava avariitööd saavad pühapäevaks valmis
Laulu- ja tantsupeo rongkäigu ajal saavad autod Gonsiori tänavat takistamatult läbida.
Kuigi eilsest pühapäevani on Gonsiori tänava ühe teelõigu Lasnamäe suund autodele suletud, lubas töid teostava Tallinna Kütte kommunikatsioonijuht Olga Petrova, et pühapäevase laulu- ja tantsupeo rongkäigu ajaks on kõik korras ja Narva maantee sulgemise ajal saavad autod seal vabalt sõita.
"Meie lõpetame oma tööd juba laupäeval, aga siis maha pandav asfalt peab mõnda aega seisma," selgitas Petrova.
Teetöödeks ebasobiv aeg
Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugas möönis, et laulupeost tulenevate liikluspiirangute tõttu ei ole töö tegemiseks just kõige etem aeg, aga midagi pole parata. "Me ei saa lubada, et kellegagi seal õnnetus juhtub," lausus Lõugas.

Rahumäe teele kavandatakse 14-korruselist büroohoonet
Kiiresti areneva endise Tondi sõjaväelinnaku piirkonda Rahumäe tee äärde võib kerkida 14-korruseline büroohoone.
Rahumäe tee algusse Breve Consult osaühingu kavandatava büroohoone eskiis jõudis linnaplaneerimisameti projektide läbivaatamise komisjoni lauale ning sai põhimõttelise heakskiidu ja soovitused mahtude kärpimiseks.
Piirkonda arendava osaühingu juhatusse kuuluvad Andres Liinsoo, Maret Väljaots, Katrin Karemäe ja Sulo Nigul. Niguli sõnul on lahendusest enne detailplaneeringu algatamist vara rääkida, ent kujutlus ristmiku lähedale esimese korruse kaubanduspindadega büroohoonest kattub linnaplaneerijate tingimustega.
"See oli puhtalt linna soov, et ristteele ei tuleks elamut," ütles Nigul. Firma soetas 3722-ruutmeetrise kinnistu mullu sügisel kaitseministeeriumilt 23,7 miljoni krooni eest ning on nüüd maatükilt lammutanud põlenud hooned. "Kujutan ette, et aasta pärast detailplaneeringu kehtestamist võib ehituseks minna. See, kas detailplaneering saab kehtestatud aasta pärast, on õunte pealt ennustamine," ütles Nigul.

Käivitub "Pargi ja reisi" katseperiood
Alates tuleva nädala esmaspäevast rakendub Pirita-kesklinna suunal katseliselt töösse "Pargi ja reisi" süsteemi esimene suund.
Eraldi parkla
"Pargi ja reisi" süsteemi kohaselt kasutatakse sõiduautot sõiduks kodust kuni ühistranspordi terminali või peatuseni, kust edasi kesklinna minnakse ühissõidukiga. Pirita jõe paremal kaldal asuvas parklas eraldati spetsiaalne ala "Pargi ja reisi" süsteemi kasutajatele.
Auto vastu bussipilet
Auto sellesse parklasse jätnud juht saab vastu ühistranspordi päevapileti, millega on tal võimalik kogu päeva linnas tasuta sõita. "Pargi ja reisi" katseperiood kestab kuni septembri alguseni.

Maardus viinamüügi piirangut ei tule
Maardu linnavolikogu enamus ei toetanud teisipäeval oma haldusterritooriumil alkoholi piirangu kehtestamist.
Maardu linnavolikogu keskerakondlastest liikmed esitasid linnavolikogule eelnõu, milles tehti ettepanek peatada Maardu linna haldusterritooriumil avaliku korra tagamise huvides ajutiselt alkohoolsete jookide jaemüük.
Eelnõu vastu hääletamist põhjendati peamiselt sellega, et inimesed hakkaksid pärast alkoholimüügi piirangute kehtestamist jooma salaviina.

Vahelduvad aastaajad muudavad Jupiteri välimust
Teadlaste hinnangul võib Jupiteri atmosfääris toimuvate protsesside põhjus olla planeedi aastaaegade vaheldumine.
Maa orbiidil paiknev Hubble teleskoop on kogunud materjale, millel on näha kõige suuremad seni teadaolevad muutused Jupiteri atmosfääris, teatas NASA teadlaste meeskond Baltimore'ist.
Planeeti ümbritsevad valged pilved on muutumas pruunikamaks ning pruunimad alad muutumas heledamaks, räägivad teadlased.
"Planeedi atmosfääris toimuvad sellised muutused iga natukese aja tagant," ütles NASA teadlane Amy Simon-Miller Reutersile.
"Jupiter ei ole kogu aeg ühte värvi. Planeet on hetkel selles faasis, mida me kutsume "täielikuks muutumiseks", see tähendab, et nii heledamad kui tumedamad triibud planeedi atmosfäärist vahetavad oma värvi samaaegselt," lisas ta.

Lõppes aprillirahutuste kahjuhüvitustaotluste vastuvõtt
Valitsuse otsuse kohaselt oli täna viimane päev 26. - 28. aprillil Tallinnas ja Jõhvis aset leidnud massiliste avaliku korra rikkumistega seotud kahjude hüvitamise taotlemiseks.
Tänaseks oli rahandusministeeriumile esialgsetel andmetel laekunud 221 toimikut, milles taotleti kokku 21,1 miljonit krooni, teatas ministeeriumi pressiesindaja. Otsused on seni tehtud 178 toimiku kohta ja kahju kannatajatele on hüvitatud 9 644 796 krooni. Hüvitiseta on jäänud 29 taotlejat.
Täpne taotluste arv ja maht selguvad lähinädalate jooksul, sest ministeerium ootab taotlusi veel kahjukäsitlejatelt. Viimaste toimikute analüüsimisega tegeleb komisjon, kuhu kuuluvad lisaks rahandusministeeriumi töötajatele kindlustusseltside liidu, prokuratuuri, maksu- ja tolliameti ja politseiameti esindajad.
Rahandusministeerium palub inimestelt kannatust, kui väljamaksete menetlus võtab aega arvatust kauem.

VKG uurib tsemenditehase rajamise võimalusi
Viru Keemia Grupp (VKG) algatas oma territooriumil Kohtla-Järvel uue tsemenditehase rajamiseks keskkonnamõjude hindamise.
Tulevane tehas kasutab kütusena põlevkiviõli tootmisel tekkivat uttegaasi, toormena kasutatakse osaliselt ära ka õlitootmise jäätmed - põlevkivi poolkoksi, teatas VKG.
Tehase projekteerimisele ja ehitamisele kulub umbes neli aastat. Kogu investeeringu suurus on 2-2,5 miljardit krooni. Kavandatava tööstuse tehnoloogiline võimsus on 2 500 tonni klinkrit ööpäevas või miljon tonni tsementi aastas. Tehase ehitamisega tekib 80 kuni 100 uut töökohta.
Kuna nii kasutatav kütus kui toore on unikaalsed pööratakse tehnoloogia valikule suurt tähelepanu. Kavatsetakse kasutada kaasaaegseimat kuiva tsemenditootmise tehnoloogiat, mille tulemusel tekib minimaalselt müra ja tolmu. Ainus kriitiline tegur on seejuures vajaliku CO2 kvoodi saamine.

LHV nõuab Kruudalt Pimp TV ja Eetri omaniku väljaostmist
LHV nõuab Kalevilt kohtu kaudu kahe äpardunud noortekanali, Pimp TV ja Eetri omaniku AS Santenori väljaostmist.
9. veebruaril sõlmis Kalev aktsiate müügilepingu, millega pidi omandama Santenori 100% osaluse. 8. märtsil aga teatas börsiettevõte, et taganeb lepingust. Kalevi teatel oli müügilepingus tingimus, mis andis ettevõttele õiguse ühe kuu jooksul lepingust taganeda, kirjutab aripaev.ee.
"Santenor on juba ammu Kalevile müüdud," ütles LHV tegevjuht Rain Lõhmus. "Praegu käime nendega müügilepingu pärast kohtus. Kalevil ei olnud õigust lepingust taganeda," lisas ta.
Kalevi juht Oliver Kruuda põhjendas lepingust taganemist järgmiselt: "Meil puudub huvi osta ettevõte, millest senine omanik ei hooli. Kui ettevõtet oleks armastatud, oleksime selle ostnud. Töötajad aga hakkasid juba enne lepingu jõustumist meilt palka küsima ja see meile ei meeldinud."

Liviko käive oli mullu miljard krooni
Eesti juhtiva alkoholitootja ja -importija Liviko eelmise aasta käive oli miljard krooni.
Ettevõte teenis 47,5 miljonit krooni puhaskasumit ja maksis aastaga ligi 500 miljonit krooni alkoholiaktsiisi, teatas Liviko.
Aasta varem oli Liviko käive 876,6 ja puhaskasum 46,9 miljonit krooni.
Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul ei ole Liviko niivõrd mures kasumi vähese kasvu pärast, millel on objektiivsed põhjused, kuivõrd riigi alkoholipoliitika puudumise ja keskkonnas toimuvate muudatuste pärast.
"Ausate tootjate ja osaliselt ka kaupmeeste jaoks on keskkond muutunud prognoosimatuks, mis omakorda mõjutab kavandatavaid investeeringuid," sõnas Kalvi.
Liviko müüs mullu ligi 11 miljonit liitrit kanget alkoholi.

Quelle koondab Baltikumis 20 töökohta
Seoses kontsernisiseste laoteenuste tsentraliseerimise ning protsesside optimeerimise tulemusena vähendab postimüügikaubamaja Quelle logistikaosakonna töökohti 20 võrra.
Tarneahelate optimeerimise esimese sammuna viiakse ladu üle Quelle kontserni tütarettevõttesse Tšehhis, teatas Quelle esindus.
Järgnevalt läheb pakkimine Quelle kontserni pealattu Leipzigis. Klienditagastuste töötlemine koondub logistikaettevõtte Itella ladudesse Tallinnas.
13 koondatavale inimesele pakuti tööd Itella ladudes. Seitsmele inimesele, kellele pakkumist ei tehtud, annab Quelle soovituskirjad ning pakub abi uue töökoha leidmiseks.

Partsile tundub Savisaare tunneli-idee utoopiline
Majandus- ja kommunikat-siooniminister Juhan Parts ei välista Tallinn-Helsingi maa-aluse raudteetunneli rajamist, kuigi idee tundub talle esmapilgul utoopiline.
"Vastutustundetu oleks ka esimesel pilgul utoopilisena tunduvaid ideid kõrvale heita, küsimus on selles, kui palju meil raha on. Ma ei välistaks tunneli rajamist," sõnas Parts, kes kohtus täna Tallinna linnapea Edgar Savisaarega.
Tallinna pressiteenistuse teatel lubas minister tunneli küsimust arutada sügisel toimuval Soome ja Eesti majandusministrite kohtumisel.
Eelmisel nädalal kohtus Savisaar Helsingi linnapea Jussi Pajuneniga. Savisaare sõnul võtab Helsingi linn merealuse tunneli rajamise projekti väga tõsiselt.
"Helsingi linnapea on Soome transpordiministriga kokku leppinud, et kui Tallinn tuleb projektiga kaasa, siis võiks lähiajal algatada tunneli tasuvusuuringu tegemist," ütles Savisaar.

Nordea korporatiivpanganduse juhiks saab Andreas Laane
6. augustil alustab Nordea Panga juhatuse liikme ja korporatiivpanganduse juhina tööd Andreas Laane.
Nordea teatel on Laanel finantsvaldkonnas pikaajaline kogemus: aastatel 1999-2000 on ta töötanud ka Nordea eelkäijas Merita Pangas. Hetkel töötab ta Põhjamaade Investeerimispangas regioonijuhina.
"Kuivõrd Andreas tuleb põhjamaiseid väärtuseid kandvasse Nordeasse samalaadsete väärtustega organisatsioonist, jätkub tema juhtimise all kindlasti meie põhjamaine äristrateegiline lähenemine ning tugevnevad kontaktid kogu Läänemere regiooni ettevõtetega," ütles Nordea Panga juhataja Vahur Kraft.
Nordea Panga juhatusse kuuluvad lisaks korporatiivpanganduse juhile viis inimest: juhatuse esimees Vahur Kraft, jaepanganduse juht Toivo Annus, krediidijuht Ivar Kallast, administratsioonijuht Regina Raag ning Nordea Markets Eesti juht Hassar Kipp.

Eesti Põlevkivi juht jäi täna valimata
Täna kogunenud Eesti Põlevkivi nõukogu ei kinnitanud uut juhti, vaid jätkab sihtotsinguid.
"Nõukogu tegi täna vahekokkuvõtte sihtotsingutest," ütles Eesti Põlevkivi emafirma Eesti Energia kommunikatsioonispetsialist Iveri Marukashvili Eesti Päevaleht Online'ile. Nõukogu otsustas otsinguid jätkata ning uus kokkuvõte tehakse 22. augustil toimuval nõukogu koosolekul.
"Kandidaatidest ei taha hetkel rääkida," ütles Marukashvili. "Niinemäe (Iru soojuselektrijaama juhi Toomas Niinemäe - toim) kanditatuur on spekulatsioon, see ei ole olnud ametlik kommentaar," lisas ta.
Eelmisel suvel liiklusõnnetuses hukkunud Mati Jostovi asemel Eesti Põlevkivi juhiks saanud Lembit Kaljuvee läks kevadel riigikokku ning tema asetäitjaks sai senine tootmisdirektor Enn Loko.

Fiskars ostis Iittala 230 miljoni euroga
Fiskars ostis oma laienemisstrateegia käigus 230 miljoni euroga soome disainifirma Iittala enamusosaluse.
Fiskars omandab senise suuromaniku ABN Amro Capitali osaluse, jättes Iittala juhtidele kolmeprotsendilise osaluse.
Suurfirma alluvuses on ka teisi tuntud kaubamärke, nagu Arabia ja Hackman.
Iittala töötajad jätkavad vanadel positsioonidel.
Omanikke on viimastel aastatel vahetatud korduvalt - aastal 2004 oli selleks Hackmani kontsern, kes müüs oma osaluse Ali Group'ile ning viimaseks omanikuks oli ABN Amro Capital ja mõnikümmend soome osanikku.

Uuring soovitab käivitada kolm energiatehnoloogia arendusprogrammi
Eile tutvustatud Eesti energiatehnoloogiate arendusstrateegia eeluuring soovitab käivitada Eestis energiatehnoloogiate arendusprogrammi põlevkivi, taastuvate ning uute kiirelt arenevate energiaallikate valdkonnas.
"Eesti võiks rohkem õppida meie põhjanaabrite kogemustest, sest Soome riiklik tehnoloogiaagentuur TEKES on olnud väga edukas tehnoloogiaprogrammide käivitajana ning elluviijana", ütles uuringu üks läbiviija Tõnu Hein Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses uuringutulemusi tutvustaval seminaril.
Hein soovitab koostada valminud uuringu tulemuste ühe jätkuna Eesti energiatehnoloogiate nn teekaardid (ingl k roadmaps) mõtestades sedakaudu lahti erinevad tehnoloogiad ja nendega seotud arendusvajadused ja võimalused.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tehnoloogia- ja innovatsioonitalituse peaspetsialist Kristo Reinsalu kinnitas, et ühe esimese asjana koostatakse tehtud eeluuringu tulemuste baasil nüüd lähteülesanne edasiseks tegevuseks, mis hõlmab energiatehnoloogiate programmi juhtkomitee moodustamist, programmijuhi valikut ja nimetamist ning nende ülesannete fikseerimist.

Vene firma loobus Õllesummeril osalemast
Venemaa ettevõte AOA Pivovarennaja kompanija "Baltika" loobus ootamatult plaanitud osalemisest Tallinnas 4. kuni 8. juulini toimuval Õllesummeril.
Baltika ekskursioonide-messide tegevuse juht Juri Katunin teatas Den za Dnjom-ile, et ettevõte loobus Õllesummeril osalemast seoses keerulise poliitilise olukorraga Eestis. "Sõdur-Vabastaja monumendi ümber toimuv mõjutas negatiivselt nii meie tööd kui ka meie toodangu müüki. Praegu ei saa keegi tagada, et meie auto jõuab Tallinnani ilma "seiklusteta"," ütles ta Den za Dnjomile.
Baltika loobumist kinnitas ka Õllesummeri pressiesindaja Raimond Kaljulaid. Tema sõnul alustati läbirääkimisi kompanii osalemisest juba novembris 2006. "Jõudsime kokkuleppeni nende telgi asukohas, kiideti heaks kultuuriprogramm ja jookide sortiment. Teisi sõnu oli nende soov osaleda rohkem kui ilmne."

Arco Vara müüs poole Läti arendusprojektist
Arco Vara AS tütarettevõte Arco Investeeringute AS ja Arco Vara Läti operatsioonide juht kaasasid Riia Bišumuižas II arendusprojekti kolmandaks osapooleks Linstow Baltic SIA, kes omandas 50% SIA-st Bišumuižas nami.
Arco Investeeringute AS ja Viktors Savins võõrandasid vastavalt 40%-lise ja 10%-lise osaluse ettevõttes Linstow'le nominaalväärtuse eest, teatas Arco Vara börsile.
Bišumuižas nami tasub nelja kuu jooksul Arco Vara AS-ile ja Viktors Savinsile 300,7 miljonit krooni - Arco Vara AS-ile 240,6 miljonit krooni ja Viktors Savinsile 60,1 miljonit krooni.

Tallinna Vesi pakub lisateenusi kaubamärgi Veemees all
AS Tallinna Vesi toob alates 2. juulist turule uue kaubamärgi Veemees, mille pakub eramajaomanikele, ühistutele, korteriomanikele, kinnisvaraarendajatele ja ehitajatele vee- ning kanalisatsiooniteenustega seotud hoolde-, avarii- ja ehitusteenuseid.
Tallinna Vee üksusel Veemees on eraldi eelarve ja eesmärgid, teatas ettevõte.
"Uue kaubamärgi väljatöötamise tingis meie soov selgemalt eristada tasulisi lisateenuseid Tallinnaga sõlmitud lepingu raames pakutavatest teenustest ja infrastruktuuri korrashoiutöödest," selgitas AS Tallinna Vesi äriarenduse juht River Tomera.
Kui seni on AS-i Tallinna Vesi teenused olnud valdavalt seotud ettevõtte omanduses olevate varade haldamisega ja lõppesid seetõttu kinnistu liitumispunktis, siis uus üksus pakub ka kinnistusiseseid teenustöid.
"Siiani olime teatud tööde puhul sunnitud kliendid suunama teistesse ettevõtetesse, kuid nüüdsest soovime suurema osa teenustöid teostada ise kasutades ära Tallinna Vee kogemusi ja kompetentsi," ütles Tomera.

Hinnatõus autode järelturul jäi püsima
Kasutatud autode turule jõudnud hinnatõus on jäänud püsima, samasuguse sõiduki eest tuleb aastataguse ajaga võrreldes kaheksa protsenti rohkem maksta.
Sõidukiklasside hinnatõusude vahe näitab hinna selget sõltuvust kasutuskuludest - säästlikumate mudelite hinnad on tõusnud rohkem kui suurte mootorite ja kallima remondiga sõidukite omad, kirjutab Rein Reinpõld Brani Instituudist Äripäevas.
Mõni ökonoomne ja töökindel mudel on muutunud lausa defitsiitseks, sest praegused omanikud neid autosid müüma ei kiirusta ja taolisi autosid ei suudeta ka teistest Euroopa Liidu riikidest juurde tuua.
Vastuseks küsimusele, kas osta auto uuena salongist või kasutatult turult, on statistika pöördunud selgelt uute autode kasuks: nende müüjad on suutnud kasvatada oma müüki kasutatud autode turu arvelt tervelt kümnendiku võrra.

Alkoholimüügi piirang sunnib kaupmehi vastama kartelliga
Augustis Tallinnas kehtima hakkav alkoholimüügi piirang sunnib Eesti suuremaid kaubanduskette kartelli moodustama, et arutada ühiselt kaupluste lahtiolekuaja lühendamist.
"Lähiajal on meil plaanis saada kokku kaubanduskettidega, et rääkida, kas ja kuidas lühendada kaupluste avamisoleku aega," rääkis Rimi Eesti Food ASi tegevjuht Ruth Laatre, kelle sõnul on piirangud diskrimineerivad, kirjutab Äripäev.
Prisma Peremarket ASi tegevjuht Leena Laitinen poode varem suglema ei hakka. Ka A-Selveri juht Ain Taube ei tahtnud sündmustest ette rutata ning märkis, et lahtiolekuaeg võib kitseneda kella kümneni õhtul.
"Mina ei usu, et kaupmehed esimese emotsiooni ajel hakkaksid oma ärile kaikaid kodarasse loopima. Ma arvan, et see on kaupmeeste soov linnavõimu ehmatada ja otsustest taganema sundida," kommenteeris Tallinna linnapea Edgar Savisaar e-kirja vahendusel.

Tallinn on mobiilinduse esirinnas
Üle-euroopaline uuring kiitis eestlastele juba ammu tuttavaid mobiilteenused.
Mobiilikasutajate arv küündib Tallinna elanike seas üle 80 protsendi, traadita interneti levialade arv on Tallinnas Euroopa suurim ning tarbijate ja avaliku sektori toetus uudsetele mobiiliteenustele on tugev. Need on mWatch Europe'i korraldatud ning Living Labs Europe'i ja Euroopa Liidu rahastatud mClusters-projekti uuringu põhjal Tallinna innovaatilisuse peamised põhjused.
Uuringu eesmärgiks oli anda Euroopa Komisjonile soovitusi, milliseid projekte rahastada selleks, et piirkonnad jätkaksid arengut mobiilse ja innovaatilise ühiskonna poole. Võrreldi 21 Euroopa linna taset mobiiliteenuste osas.
Mobiilse valmiduse indeksit (Mobile Readiness Index) mõõdeti kolme olulise näitajaga: mobiilne kirjaoskus, innovatsioonikultuur ja juhtimine. Tallinn seisis lõpptulemusega eespool sellistest Euroopa suurlinnadest nagu Oslo, Stuttgart, London, Stockholm, Istanbul ja isegi Nokia-maa pealinn Helsingi. Üldine pilt näitas, et Euroopa põhjapoolsemad riigid on innovaatilisemad ja mobiilsemad. Kõige lõunapoolsema uuringus osalenud linna, Istanbuli tulemus (2,94) jäi ligi kaks korda alla Tallinnale (5,39).

Puhkusekohtadest on populaarsemad Kreeka, Türgi ja Hispaania
Üha enam eestimaalasi on otsustanud oma puhkuse veeta võõrsil. Võrreldes eelmise aasta esimese viie kuuga on tšarterreiside arv kasvanud 28%.
Eestlaste kevade-suve lemmikuiks on kujunenud Kreeka sihtpunktid, nagu Herakleion, Chaniá, Rhodos ja Sanorini. Näiteks Kreetale Herakleioni reisis mais üle 1300 inimese.
"Eraldi sihtpunktina on praegu suurima reisijate arvuga Antalya Türgis, kuhu mais lendas üle 1850 reisija," märgib Tallinna lennujaama turundusjuht Katrin Poell. Riikide kokkuvõttes reisib enam kui kaks korda rohkem inimesi siiski Kreekasse.
Eesti suurim reisikorraldaja Novatours on juuni keskpaigaks müünud reise üle 12 000 reisihuvilisele, mida on pea sama palju kui möödunud aasta suvehooaja peale kokku.

Eestimaad väisab udmurtia rahvakunstnik Nadja Utkina
Udmurtia muusik esineb Kuku klubis tasuta kontserdiga laupäeval, 30. juunil, teatab KesKus.
Udmurtia, kust Nadja on pärit, on Vene Föderatsiooni kuuluv. Udmurdi keel on eesti keele sugulaskeel, mis kuulub uurali keelkonna soome-ugri haru soome-permi rühma permi alarühma, ning seda räägib veidi üle poole miljoni inimese.

Romaaniülikool: Jack London "Martin Eden" 
Kuidas inimeseks saada ehk kuidas pääseks karjast välja? Kommenteerides EPL Online'is mu kirjutist Virginia Woolfi "Proua Dalloway" kohta, pihtis keegi Matsi-nimeline mees, et ta polevat sellest midagi aru saanud. Palus selgitada - siirast uudishimust, nii ütles -, mis on kultuur ja kõrgkultuur.
"Kes sa oled, Martin Eden?" küsis ta endalt peegli ees (--). "Kes sa oled? Mis sa oled? Kuhu sa kuulud? Õiguse poolest kuulud sa niisugustele tüdrukutele nagu Lizzie Connolly. Sa kuulud tööleegionisse, kõige selle juurde, mis on madal, vulgaarne ja inetu. Sa kuulud koormavedajate ja tööorjade hulka. Sa kuulud räpasesse, haisvasse, lehkavasse ümbrusse. Tunned, all on tohletanud juurvili. Poolmädanenud kartulid. Nuusuta neid! Kurat võtaks, nuusuta neid! Ja ometi sa julged avada raamatuid, kuulata ilusat muusikat, julged õppida armastama kauneid maale, kõnelema head inglise keelt, julged mõtelda mõtteid, mida ükski sinutaoline ei mõtle, julged end lahti rebida koormahärgade ja Lizzie Connollyde hulgast ning armastada kahvatut haldjataolist naist, kes on sinust miljon miili kõrgemal ja elab tähtede seas."

Pärnus hakkab suvel kõlama bluus ja rokk
Kadunud Lootuse kõrtsi ning Pärnu Rockiklubi koostöös täitub tänavune Pärnu suvi võimsa roki- ja bluusiürituste sarjaga.
Suvepealinn on tuntud oma mitmesuguste erinevate meelelahutusürituste poolest, mis seni jäänud ehk liiga ühekülgseks. Sel suvel saavad piisavalt muusikaelamusi ka nõudlikumad roki- ja bluusisõbrad, teatas ürituse pressiesindaja.
Pärnu Rockiklubi poolt Kadunud Lootuse kõrtsi suveõuel korraldatavate ürituste käigus näeb valikut punk- ja alternatiivrokist industriaalmetali ning algupärase rock 'n'roll-ini.
Juuli algab rajurokiga - juba neljapäeval, 5. juulil teeb avalöögi Rock Tsükkel, kui lavale astuvad Pärnu punkbänd IQ Zero ning Villu Tamme ja J.M.K.E.

Sarkozy austas Barbra Streisandit kõrge aumedaliga
Ameerika laulja Barbra Streisand pälvis Prantsusmaa kõrgeima tsiviilisikule antava aumedali kaks päeva peale riigis esinemist.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy andis Barbra Streisandile Pariisis toimunud tseremoonial üle Prantuse Auleegioni teenetemärgi, kirjutab BBC.
"Sina esindad sellist Ameerikat, mida me armastame. Naised nagu sina teevad palju ära, et prantslasi ja ameeriklasi omavahel lähendada," ütles Sarkozy Barbra Streisandile pühendatud sõnavõtus.

Eesti raskerokk kergitab pidevalt latti ja kinnitub maailmakaardile
Eesti raskeroki skenel on silmanähtavalt pea otsas, jalad all ning siht silme ees.
Sellest saab vist iga viimanegi kõrvaltvaataja aru. Kui lugeda kokku viimase viie-kuue aasta jooksul toimunud kontserdid ja festivalid, siin esinenud välismaa metal-artistid, ilmunud kodumaised raskerokiplaadid ning sellest kõigest kirjutatud artiklid meie peavoolu ja välismaa eri-
alapressis, arvestades seejuures meie tagasihoidlikku rahvaarvu, saame summaks vägagi soliidse arvu.
Kusjuures niimoodi arvutades jõuame tulemuseni, et Eestis kuulatakse valdavalt kahte muusikastiili - metal'it ja indie't, mis muidugi pole tõsi. Küll aga näitab selline statistika nende skenede elujõudu. Ja supermarketite kassiirinappust peaksid sama mõttekäiku edasi arendades leevendama kõik need järjekordsed poptähed ja superstaarid. Aga see on hoopis teine teema.

Vana-Vigalasse, Lelle või Kilingi-Nõmmele? 
29. juunil - Kreatiivmootori
plaadiesitlus Tallinnas Von Krahlis. Avangardbändi lugusid esitavad Vaiko Eplik, Luarvik Luarvik, Id Rev ja Taavi Tulev. Algus kell 22. Pilet 75/100.
Täpsem info:
www.myspace.com/kreatiivmootor
29.-30. juunil - Hard Rock Laager. Kahepäevane rahvusvaheline raskerokifestival Vana-Vigalas. Esinevad Enslaved (Norra), Cathedral (Inglismaa), Vader (Poola) Loits, Kosmikud jt. Väravad avatakse 29. juunil kell 15.
Täpsem info:
laager.hardrockclub.ee
29.-30. juunil - festival Juu Jääb. Juba eile alanud rahvusvaheline džässifestival Muhu saarel. Esinevad Sergio Bastos & Raivo Tafenau bänd (Brasiilia-Eesti), Braz Luis Lima (Brasiilia), Liisi Koikson, Evor & Villu Veski World Project (Fääri saared-Eesti) jt.

Raamat: Harry Potter
Kolm nädalat ja üks päev on jäänud Harry Potteri raamatusarja viimase osa ilmumiseni ning täpselt üks päev vähem hetkeni, mil eestlased saavad oma silmaga näha võlurpoisi tegemisi viiendas linateoses.
Jaapanlased on selles osas ülejäänud maailmaga võrreldes eelisseisus, sest "Harry Potter ja Fööniksi Ordu" jookseb Jaapani kinodes juba eilsest. Brittidele avaneb sama võimalus alates teisipäevast, Soomes 13. juulist ning eestlased pääsevad Fööniksi ordule kaasa elama 20. juulil.
Teisipäeval müüdi Londonis oksjonil raamatu "Harry Potter ja tarkade kivi" esmatrüki eksemplar anonüümsele ostjale enam kui 220 000 krooniga. Kokku oli esmatrükis 1000 eksemplari.

Ekstreemsport: Haapsalus
Homme ja ülehomme toimub Haapsalus Paralepa rulapargis RakserSport Extreme Fest. Toimuvad rula- ja BMX-trikiratta võistlused. O'Neill Team Battle'i käigus selgitatakse välja Eesti parim rulameeskond.
Lisaks toimub Surfhouse'i parima triki ning Chliché kõrgeima rulahüppe võistlus. Osa-võtjaid on lisaks Eestile ka Soomest ja Lätist.
Esimese päeva lõpupidu toimub klubis Kaheksa, kus astub üles ansambel Noizmakaz ja plaate keerutavad DJ-d Kurm ja Hämäläinen. Mõlemal päeval algab üritus kell 12.
Võistlejatele on osavõtutasu 40 krooni, publik saab võistlusi jälgida tasuta.
Vaata ka:
www.ekstremefest.ee

Võrkpall: Kais ja Vesik jäid alagrupis kolmandaks
Rannavõrkpalli MK-sarja suure slämmi turniiril Stavangeris kaotasid Kristjan Kais ja Rivo Vesik N-alagrupi viimases voorus viienda asetusega USA paarile Rogers - Dalhausser 0: 2 (17: 21, 19: 21) ning pidi leppima kolmanda kohaga.
Ameeriklased võitsid kõik kolm vastast, kaks võitu kogusid hollandlased de Gruijter ja Ronnes, vahendab Sportnet.ee.
Kais ja Vesik jõdusid siiski alagrupist edasi, sest võistlus lõppes vaid viimaseks jäänutele. Eestlaste alagrupis olid selleks Jaapani paar Asahi - Shiratori.

Jalgrattasport: Kirsipuu sai ka temposõidu kulla
Saaremaa velotuuri võiduga endale mitmepäevasõidu Eesti meistrivõistluste kulla kindlustanud Jaan Kirsipuu sai veel ühe meistrikulla reedel Viljandis, kui võitis 40 km pikkuse eraldistardist sõidu.
Kirsipuu kulutas võistlusmaa läbimiseks aega 52.50, 9 (keskmine kiirus 45,4 km/h). 15,5 sekundiga kaotas Eesti kuulsaimale rattaprofile uue põlvkonna esindaja Rein Taaramäe ja 48,4 sekundiga Priit Prous, vahendab Sportnet.ee.
18 osaleja seas sõitsid end esikümnesse veel Abdrei Mustonen 53.56, 0, André Aduson 54.30, 2, Markku Ainsalu 54.37, 5, Allan Oras 55.02, 6, Erki Pütsep 56.09, 9, Tarmo Raudsepp 56.25, 8 ja Caspar Austa 56.40, 6-ga.
U-23 vanuseklassis oli võistlusmaa pikkus 30 km ning kolm paremat Gert Jõeäär 39.17, 4 (45,8 km/h), Tanel Kangert 40.00, 4 ja Martin Loo 40.27, 1-ga. M-18 klassis kattis Silver Ao 25 km ajaga 34.30, 1 (43,5 km/h). Reijo Puhm kaotas 13,4 ja Sven Ilves 27,6 sekundiga. Naiste eliitklassis oli samal distantsil kiireim Grete Treier 36.48, 7-ga (40,7 km/h). Kata-Liina Normak kaotas 2.33, 7 ja Laura Lepasalu 3.50, 3-ga. N-18 klassi 15 km võitis külaline Lätist Liga Bitmane ajaga 24.04, 2 (37,4 km/h). Teine oli Kristel Kübar 24.51, 5 ja kolmas Gerda Rand 25.07, 7-ga.

Jalgpall: Tarmo Neemelo viis Sundsvalli skoorides võidule
Eile õhtul peeti Rootsi Superettanis 12. voor, kus Sundsvalli suures võidumängus sai jala valgeks ka eestlane Tarmo Neemelo.
Koondise nimistusse kuuluv Neemelo sai väravaga maha 47. minutil, viies sel hetkel Sundsvalli kahe väravaga ette, vahendab Sportnet.ee.
Jönköpings Södra nime kandev meeskond purustati lõpuks koguni 4: 0. Veel enne vilet jõuti aga Neemelo välja võtta, kui 82. minutil asus tema asemel platsile Henrik Westberg. Neemelole oli see hooaja teiseks väravaks Superettanis.
Teistel "väliseestlastel" paraku nii hästi ei läinud. Teever viibis platsil kuni 79. minutini, kui koduklubi Östers kaotas kodus 0: 3 Atvidabergsile. Aivar Anniste ning Vitali Gussevi meeskond Enköping viigistas aga võõrsil 1: 1 Sylviaga. Mõlemad mängumehed olid kogu kohtumise väljakul.

Tennis: Kanepi jaoks Wimbledon lõppenud
Kaia Kanepi käis tänavusel Wimbledoni turniiril kolmandat ja kahjuks ka viimast korda väljakul.
Koos ukrainlanna Juliana Fedakiga kohtuti naispaarismängu avaringis Prantsusmaa - Austraalia duoga Emilie Loit - Nicole Pratt, vahendas Sportnet.ee.
Avasetis ei suutnud Kanepi ja Fedak korralikku vastupanu osutada ja kaotasid seti kiirelt 2: 6. Teises setis õnnestus mõlemal paaril oma pallingugeimid hoida, kuid Kanepi ja Fedaki 3: 2 eduseisul hakkas vihma sadama ja mäng katkestati. Kohtumise jätkudes võitsid eestlanna ja ukrainlanna kolm geimi järjest ja võitsid seti 6: 2.
Otsustavas setis suutsid mõlemad osapooled seisuni 4: 4 oma servigeimi võita. Siis said Loit ja Pratt sellega hakkama ning 12. setis võitsid oma servil esimeselt matšpallilt 7: 5. Kokku seega 6: 2, 2: 6, 7: 5 võit vastastele.

Vormel: Ferrarid olid kiired ka teisel vabatreeningul
F1 autode MM-sarja Prantsuse GP teisel vabatreeningul olid nii nagu esimeselgi kiired Ferrari piloodid. Kui esimese vabatreeningu kiireim oli Kimi Räikkönen, siis teise pooleteisetunnise sõidu nobedaimaks osutus tema tiimikaaslane Felipe Massa.
Brasiillane kattis Magny-Cours'i rajal ringi 1.15, 453-ga. Räikkönen oli temast vaid 0,035 sekundit aeglasem, kuid päeva kiireim ring jäi 1.15, 382-ga siiski soomlase nimele. Kolmanda koha hõivas samuti auto, mille jõuallikaks on Ferrari mootor - Toro Rosso ameeriklasest piloot Scott Speed sai ajaks 1.15, 773, vahendas Sportnet.ee.
MM-sarja liider Lewis Hamilton (McLaren-Mercedes) oli 1.15, 780-ga neljas, Toro Rosso teine piloot Vitantonio Liuzzi 1.15, 780-ga viies ja vanameister David Coulthard (Red Bull-Ferrari) 1.15, 958-ga kuues.
Maailmameister Fernando Alonso (McLaren-Mercedes) oli Massast aeglasem 0,596 sekundi võrra ning piirdus kaheksanda kohaga. Hispaanlasest oli kiirem ka Nico Rosberg (Williams-Toyota) 1.16, 003-ga.

Jelle Goes lahkus peatreeneri kohalt
Eesti jalgpallikoondise hollandlasest peatreener Jelle Goes teatas, et lahkub peatreeneri ametist juba kohe.
Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ütles, et Goesiga lõpetati peatreenerileping vastastikusel kokkuleppel.
"Jelle käitis vastutustundeliselt, andes meile aegsasti oma otsusest teada," ütles Pohlak tänasel pressikonverentsil. "Asusime kohe uut peatreenerit otsima." Pohlaku sõnul oleks ideaalne, kui koondise uus juhendaja selguks 15. juuliks.
"Ja normaalne oleks, kui leiaksime treeneri kuu aega enne järgmist mängu ehk siis 22. juuliks (koondise järgmine mäng on 22. augustil Anorraga - toim)," ütles Pohlak.
"Kriitilise stsenaariumi korral selgub treener 1. augustiks - kolm nädalat enne kohtumist Andorraga," lisas Pohlak.

Tennis: Kanepi mängu segab ilmataat
Tänavusel Wimbledoni turniiril tuli kolmandat korda väljakule Eesti esireket Kaia Kanepi, kes kohtus naiste paarismängus koos ukrainlanna Juliana Fedakiga turniiri avaringis Prantsusmaa-Austraalia duoga Emilie Loit-Nicole Pratt.
Avasetis ei suutnud Kanepi-Fedak korralikku vastupanu osutada ja kaotasid seti kiirelt 2: 6. Teises setis õnnestus mõlemal paaril oma pallingugeimid hoida, kuid Kanepi-Fedaki 3: 2 eduseisul hakkas vihma sadama ja mäng katkestati. Kohtumine jätkub taas ilmastikuolude paranemisel, vahendab Sportnet.ee.

Ani tunnistab Padovas vaid võite
TENNIS:
Läbi valikturniiri põhitabelisse pääsenud eestlanna alistas teises ringis 6: 2, 6: 2 maailma 281. reketi slovakitari Jana Juricova. Koha eest poolfinaalis läheb neljanda asetusega eestlanna vastamisi ukrainlanna Maria Korõttsevaga (WTA 213.), vahendab Sportnet.
Ani teeb kaasa ka paarismängus koos Uus-Meremaa tennisisti Marina Erakoviciga (WTA 181) ning üheskoos on jõutud juba poolfinaali. Avaringis alistati 6: 1, 6: 1 Venemaa paar Marina Skvortsova-Inna Sokolova. Teises ringis oldi täpselt sama resultaadiga paremad Tšiili duost Catalina Arancibia-Gabriela Roux.

Suusatajad allkirjastasid lepinguid
Suveharjal allkirjastas suusaliit mitu sponsorlepingut ala toetajatega. Uueks hooajaks valmistutakse juba agaralt, kuigi murdmaasuusatamise liidritest teeb Kristina *migun vaheaasta ning Andrus Veerpalul seisab järgmisel nädalal ees operatsioon.

Kristjan Kais: heal päeval võib tulla ka olümpiamedal
Miks ei saa Eesti esipaar MK-etappidel headele tulemustele vaatamata kõrget paigutust?
Rannavõrkpallurite Kristjan Kaisi ja Rivo Vesiku hooaja esimene pool on ületanud meeste endagi lootused. MK-sarjas on ette näidata Horvaatia etapi võit, viies koht Bahreinis ja üheksas Norras. Kokkuvõttes hoiavad eestlased pärast kuut etappi 1580 punktiga kaheksandat kohta. Lisaks on saavutatud teine ja kolmas koht Euroopa karikasarjas.
Olümpiapiletid pole kaugel
"Olümpiapääsule mõeldes on seis tõesti väga hea," rõõmustas Kristjan Kais enne eile Norras alanud järjekordset MK-etappi. "Nüüd on vaja juurde saada veel mõned seitsmendad-kaheksandad-üheksandad kohad, siis peaks pääs kindel olema." Pekingi liivale lubatakse mängima maailma edetabeli 24 esimest paari, ühest riigist maksimaalselt kaks. Arvesse lähevad kaheksa parimat kohta MK-etappidel.

Rulluisumaraton tükib Nelikürituse perre
Seni suusa-, ratta- ja jooksumaratone korraldanud Klubi Tartu Maraton proovib tänavu kätt ka rulluisumaratoni korraldamisega.
"Arengukavas on uisumaraton olnud sees viimased viis-kuus aastat, kuid alles nüüd on tekkinud teedevõrk, kus seda sõitu pidada saab," selgitas Tartu Nelikürituse eestvedaja Indrek Kelk.
Augusti lõpus Tartu ja Aovere vahelisel teel toimuv maraton on proovikiviks: rahva huvi korral võib rulluisutamine senise Nelikürituse paisutada Viisikürituseks. Kui senised rulluisu võistlused on kogunud paarsada osalejat, siis Tartus loodetakse 38-kilomeetrise põhidistantsi, 16 km võistlusmaa ja laste Tillusõiduga kohale meelitada 1500 spordisõpra.

Üle 70 m heitnud Kanter: maailmarekord ohus polnud
Gerd Kanter lennutas Helsingborgis ketta kolmel korral üle 70 meetri ja sai enesekindlust.
Pärast võistlust Oslo libedas ringis, kus tuli vastu võtta kindel kaotus leedulaselt Virgilijus Aleknalt, kippus 72.02-ga kettaheite maailma edetabelit juhtiva Gerd Kanteri kindlus kaduma.
"Tegelikult ma ei kavatsenud sel võistlusel alguses startida, aga kuna viimasel ajal on tehnikaga probleeme olnud, tahtsin end võistlusolukorras testida. Võistlusel ja treeningul on mul ikka väga suur vahe. Võistlusel on liigutused kui mitte kordades, siis 10-15% kindlasti kiiremad ja jõulisemad," seletas kohe avakatsel 70.93-ga parimaks jõudnud Kanter.
Järgnes seeria, mis annab rahuloluks põhjust: 68.79-0-0-70.73-70.14.
Ilmaga läks õnneks

Leetma treenib koos Tallinna Kaleviga
FC TVMK-st vallandatud Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Liivo Leetma käis üleeile Eesti meistriliigas viiendat kohta hoidva Tallinna Kalevi treeningul.
Võimalik, et 30-aastane Leetma ühinebki juulikuise mängijate üleminekute akna avanedes Kaleviga, kuigi peatreener Aavo Sarap ütles, et ei tegele praegu selle küsimusega.
"Kindlasti ei hakka me talle palka maksma ja kindlasti ei maksa me tema eest kopikatki TVMK-le," tõdes Sarap. "Kuna Leetmaga käib kaasas ka kopsakas "pagas" minevikust, siis oleks mul lihtsam, kui ei peaks selle probleemiga tegelema."
Et juriidiliselt on Leetma tööleping endiselt kehtiv, siis ei saa ta vabalt klubi vahetada. TVMK on väidetavalt valmis 40 000 krooni eest temast loobuma, ent amatöörmeeskonnale Kalevile käib selline summa üle jõua.

Põlva Serviti kohtub Meistrite liigas Makedoonia Skopjega
Serviti vastane on end stabiilselt Meistrite
Esimene mäng peetakse 1. või 2. septembril Makedoonias ja teine 8. või 9. septembril Põlvas. Võitja selgub kahe mängu kokkuvõttes ja pääseb Meistrite liiga alagrupimängudele.
Eesti meistri vastaseks pidi saama kas Hispaania superklubi FC Barcelona, Taani hõbemedalist HK Viborg, Rumeenia klubi HCM Constanta või siis Makedoonia HC Vardar PRO-Skopje. Loos valis välja viimase.
"Skopje oli eelmisel aastal karikavõitjate karikasarjas kaheksa hulgas, meie eurosarjas 16 hulgas," rääkis Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting. "Seetõttu ei pea me kedagi kartma."
2005. aasta kevadel jõudis Skopje karikavõitjate sarjas poolfinaali, mitu korda on nad mänginud ka Meistrite liiga alagrupiturniiril.

Esimest Wimbledoni finaali vaatas 200 huvilist
1877. aastast peetaval Wimbledoni turniiril on kõigi teiste võistluste seas eriline koht. Mitte ainult auväärse ea tõttu, vaid samavõrd ka tavade ja eriomase miljöö pärast.
All England Lawn Tennis and Croquet Club moodustati üheksa aastat varem. Esimesel turniiril heitlesid omavahel 22 britti, ainult mehed. Loomulikult mängiti pikkades pükstes, sest sel siivsal ajal kehtis reegel: daamide juuresolekul mehed lühikestes pükstes ei mängi.
Turniiri võitis 27-aastane Spencer Gore, kelle põhihuvi oli hoopis inglaste püha spordiala kriket. Tenniseproffe tollal polnud, tennist mängiti n-ö kohakaasluse alusel. Gore sai auhinnaks 12 gini ja oma valdusse hõbedase väljakutsekarika, mille väärtus oli 25 gini.

Eumar Santehnika toodab kruiisilaevadele valamuid
5. juulil külastab Tallinna maailma suurimale kruiisifirmale Celebrity Cruises kuuluv luksuslik kruiisilaev Century, mille kajutite vannitoad on sisustatud Eestis toodetud valamutega.
Kruiisilaeva kõigi 900 kajuti vannitoad on sisustatud valumarmorist valamute ja töötasapindadega, mille valmistas ja tarnis Eumar Santehnika OÜ, teatas ettevõte.
Eesti vanim valamutootja, juba 16 aastat Eesti turul tegutsenud Eumar Santehnika on viimased kuus aastat tootnud vannitoasisustust erineva suurusega kruiisilaevadele. Selle aja jooksul on ettevõte sisustanud ligi 9000 kajutit 16 erineval kruiisilaeval.
Suurimad projektid on olnud Royal Caribbeani laevad Pride of America, Horizon, Rhapsody ja Majesty of the Seas, Aida Cruises laev AIDAdiva 2, Tallinki Galaxy ja peatselt lõpule jõudev hange Tallinki uusimale, lähiajal valmivale Galaxy sõsarlaevale.

Esimene esinemine: tantsud selged, kingad läinud
Täna õhtul Kalevi staadionil oma esimese "Ilmapuu" etenduse andnud 8000 tantsijat valdas pärast esinemist ülimalt ülev meeleolu.
Esinemine läks nii nagu plaanitud, ütles Päevalehe korrespondent ning üks tantsujuhtidest Aime Vilu. Tema sõnul tõusis noorte meeleolu pärast esinemist taevani, uhke tunne oli iga lapse sees. Oma osa oli siin ka publikul, mille heakskiitev sumin tantsijatele veelgi rohkem jõudu andis. Vilu sõnul osutus publiku suurimaks lemmikuks jaaniräpp.
Pärast esimest esinemist tõdesid paljud noored, et on ikka vinge pidu küll, rääkis Vilu. Samas tundsid mitmed väiksemad lapsed puudust sellest, et ei saanud ise tervikpilti näha. Vilu sõnul andis üks väike poiss teada, et tema tahab ka enda esinemist televiisorist näha, kuid nentis, et kui ta seda ükskord vaadata saab, siis on ta juba 100-aastane.

Marve Nakus: tants aitab teismelistel tundeid väljendada
Koigi põhikoolist lubati suurele peole 6 kollektiivi: mudilaskoor, lastekoor, 2.-3. klassi rahvatantsurühm, 3.-4. klassi rahvatantsurühm, 5.-6. klassi rahvatantsurühm ja 7.-9. klassi rahvatantsurühm. Viis neist on õpetaja Marve Nakuse juhendada.
Enda esimestest sammudest laulu-ja tantsuteel mõtleb Marve nii.
Kõik saab alguse lapsepõlvest, nii ka minul. Eeskujuks on minu noor pikkade valgete patsidega lauluõpetaja Võrumaalt. Ma ei mäleta ta nime, aga ta oli ääretult positiivne inimene, ilus ja musikaalne, pani meid kõiki laulma.
Võibolla seepärast pole Marve siiani raatsinud maha lõigata endagi pikki valgeid patse. Ja laste tantsuteest arvab ta nii.
Suur tänu toredatele algklasside õpetajatele, kes oma õpilasi tantsima utsitavad! Kõik väikesed lapsed tahavad tantsida! Igaühest võib saada tantsija, kui on vaid tahet. Laps on ju oma olemuselt hea ja kui ta tunneb, et õpetaja armastab teda, siis on kõik hästi.

Tantsujuht Helle-Mare Kõmmus on tuljaku tõstest sündinud
1964. aasta, Hiiumaa. Rahvakunstiõhtuks valmistuvas Kärdla kultuurimaja rahvatantsurühmas käib tantsude lihvimine. Tantsujuht Maret-Virve Kõmmus ei ole rahul Tuljakut lõpetava tõstega, kus noormehed neiud sülle peavad haarama ja need võidurõõmus käed taeva poole sirutavad. Eks ta peabki ühe noormehega õiget hoiakut ette näitama. Ei ole liigne lisada, et Maret on viimast otsa titeootel.
Nii hakkaski siia ilma ruttama üks tüdrukutirts, kellele Helle-Mare nimeks pandi ja kellest nüüdseks üle-eestilise tähtsusega tantsujuht on saanud.
Kultuur peab sees olema
Alustas Helle-Mare Kärdla keskkoolis ja nõudliku õpetaja Helve Rakasselja tantsurühmas. Keskkooli lõpus tegi hea õppeedukusega Helle-Mare paljudele üllatava edasiõppimisotsuse - kultuurharidustöö pedagoogilises instituudis. Üldiselt arvati Hiiumaal toona, et kultuuritöötajateks hakkavad ainult kiiksuga inimesed. Aga neiu jaoks oli kultuurharidusõppes oma "rosin", sest kõrvaeriala oli tantsujuhtimine.

X noorte laulu- ja tantsupidu "Ilmapuu lävel" algab täna
Täna kell 19.00 avatakse Tallinnas Kalevi staadionil X noorte laulu- ja tantsupidu "Ilmapuu lävel". Üritusel osaleb kokku ligi 35 000 lauljat, tantsijat ja orkestranti koos saatjatega.
"Tänavu oli tõesti nii palju soovijaid, et kogu selle väe vastuvõtmine on tõsine katsumus," rääkis noortepeo peakorraldaja, Eesti laulu- ja tantsupeo sihasutuse juhataja Aet Maatee. "Juba tantsijaid on eelmisest noortepeost ligi 1000 võrra rohkem," lisas ta.
Laulupeol osaleb kokku 831 koori enam kui 26 000 lauljaga ja tantsupeol 127 tantsurühma rohkem kui 7800 tantsijaga, lisaks 47 orkestrit üle 1600 noore instrumentalistiga ja peoliste täiskasvanud saatjad, ühtekokku 35 000 osalejat. Samuti osaleb noortepeol 14 väliskollektiivi üle 600 muusikuga Lõuna-Aafrika Vabariigist, Norrast, Saksamaalt, Austraaliast, Kanadast ja Rootsist.
X noorte laulu- ja tantsupeo kavas on varasemaga võrreldes tehtud mitmeid uuendusi - paljudele kavas olevatele lauludele on tehtud uued seaded ja just tantsupeo tarvis on loodud palju uusi tantse. "Samuti tegime hästi palju uut tantsude saatemuusikat linti ja suisa 80% tantsupeol esitatavatest tantsudest on loodud just selle peo jaoks," rääkis Maatee. Esmakordselt esineb laulupeol 600 noore instrumentalistiga ühendorkester.

Tantsupeol küsitakse esmakordselt vaatajatelt hinnangut peo kohta
Kas täna algava tantsupeo vaatajad mõistavad, millist sõnumit peo juhid etendusega tantsukeeles tahavad Eesti ühiskonnale öelda, küsib Tallinna ülikooli koreograafiaprofessor Angela Arraste tantsuetenduse külastajailt.
"Lavastaja teeb tantsupeol terviklikku etendust, mis on koondatud märksõna alla nagu sel korral "Ilmapuu lävel", kuid küsimus on, kuivõrd etenduse sisu vaatajateni jõuab," ütles Angela Arraste. Sellist tagasisidet pole tantsupidudel varem vaatajatel uuritud.
Peole tulijail on võimalik saada staadionile tulles küsitlusleht ning see etenduse järel täita ja sealsamas ära anda. Küsitakse sedagi, kas tantsupidu traditsioonina on jätkusuutlik või hoopis oma aja ära elanud. Lisaks on võimalik kümne palli süsteemis anda peole ka hinnang.
Arraste sõnul on teemale ülesehitatud peod soovinud pakkuda ka ühiskonnale mõtlemisainet. Näiteks möödunud suur tantsupidu, Kalev Järvela lavastatu 2004. aastal kandis loodushoidlikku sõnumit "Las jääda ükski mets". "See leidis peost hoopis laiemat kõlapinda ning toona alustatud puude istutamine jätkub ju siiani," meenutas Arraste.

Noorte tantsupeo pealavastaja esitleb tantsude raamatut
Staažikas tantsuõpetaja ja X noorte tantsupeo pealavastaja Maido Saar esitleb täna oma tantsude raamatut.
Tantsupeo ajaks valminud trükises "Maido Saare tantsud I" on 17 tantsukirjeldust, millest osa on loodud ligi kümme aastat tagasi, pooled aga näevad trükivalgust esmakordselt, vahendas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi meediajuht Kadri Valner.
"Tants kui siiraim väljendusvahend sünnib ainult siis, kui sul on mõttekaaslased - tantsijad ja nakatav muusika," toob Saar välja loomise põhjused.
Teenekas tantsulooja ja õpetaja Maie Orav hindab Saare tantse väga kõrgelt. "Maido Saar on vitaalne isiksus, kelle tantsud säravad. Et ta töötab laste ja noortega, on tema tantsukeel tabav ja noortele sobiv ning tantsud seetõttu lustiga esitatavad," ütles Orav. "Tema 2004. aasta tantsupeol esitatud "Pihlapuu" ja selleaastase noorte peo "Jäljed" on võrratud," lisab ta.

Eva Braun kogu oma armastuse füürerile tõi
Adekvaatse monograafia asemel laiutab raamatulettidel natsionaalsotsialismi ülistav teos.
Kust otsast sa ka ei vaata, ikka on äsja ilmunud Johannes Franki monograafia "Eva Braun" armastava naise eluloosse riietatud natsionaalsotsialismi ülistus. Raamatu pealkiri on küll "Eva Braun", kuid lehekülgede teemadest tuleb välja, et sel on hoopis teine peategelane, Kolmanda Reichi kantsler Adolf Hitler, keda pealkirjas mainitud naine palavalt ja andunult armastas. Ent autorit võib mõista: kirjutada 320 lehekülge dokumentaalkirjandust lihtsast Müncheni neiust, kelle aastad möödusid telefoni ees konutades, lootuses, et äkki Tema helistab, on raske või isegi võimatu ülesanne. Sestab kaldubki autor armupaari tugevama poole suunas kreeni ja seda ka poliitika mõttes.

Pühapäevasest vihmast saab väikese naudingu
Philippe Delermi lühikese juturaamatu atmosfäär viib oma
Võib öelda, et mõneti on lühidalt kirjutamine raskem kui pikalt kirjutamine. Nõuab ju mõtte lühike ja selge väljendamine kõneosavust ja -selgust. Teisalt võib sellele julmale üldistusele vaielda vastu kas või argumendiga, et pika teksti kirjutamine nõuab autorilt suuremat püsivust ja kannatlikkust. Kui see tõepoolest nii on, siis ei kuulu Philippe Delerm just kannatlike autorite hulka: tema lood Prantsusmaa pealinnas elavast elsaslasest Arnold Spitzwegist on lühikesed ning moodustavad kokku 112-leheküljelise raamatu. Seda pole just palju.
Teisalt pole seda ka vähe, sest lugude lühiduses peitub nende tihedus. Üks sündmus järgneb kiirel sammul teisele. Tõsi, need sündmused on enamasti üsna triviaalsed, käsitledes Spitzwegi tähelepanekuid elust armastatud Pariisis. Toimuvad rutiinsed vestlused kolleegidega postkontoris, halenaljakalt mõjuvad mälestused kodukülast, lugeja saab ka teada härra Spitzwegi seisukohad parasjagu valitseva ilma kohta. Kuid selles peitub oma võlu - igapäevaelu, väikese kuid sooja ja turvalise maailma võlu. Seiklusi tuleb ette, kuid osaleja enda tingimustel.

23.  Göteborgi raamatumess aitab Eestit maailma viia
Messiks ilmub enneolematult suur hulk head eesti kirjandust rootsi keeles.
Nagu juba mullu välja kuulutati, on tänavuse Göteborgi raamatumessi keskmes eesti kirjandus. 27.-30. septembrini toimuva messi avakõne peab president Toomas Hendrik Ilves. Kokku esindab messil Eestit üle kahekümne eesti kirjandus- ja kultuuriinimese: kirjanikud, tõlkijad, teadlased, korraldajad ja ka paar poliitikut, sest messil esitletu puudutab otsapidi tervet Eesti ühiskonda.
Kirjanike liidu esimehe Karl Martin Sinijärve sõnul on kindlasti tegu eesti kirjanduse/kirjanike suurima välisreisiga üle aastate. "Göteborgi messiga kaasneb elav meediahuvi nii meie kirjanduse kui ka riigi ning ühiskonna vastu. Ning seda mitte ainult Rootsis, vaid ka laiemalt. Kirjanduslik programm sisaldab avalikke etteastumisi, raamatuesitlusi, seminare, kohtumisi kirjutajate ja lugejatega, lisandub veel Eesti instituudi korraldet kultuuriprogramm," rääkis Sinijärv.

Baskini anekdoodid
Koduloomade turul:
"Oi, kui kena kassike! Isane või emane?"
"Kas te kõrvade järgi ei näe?"
"Ei näe."
"See on ju jänes!"
Uusrikas sööb restoranis lõunat. Sõi supi ära, kelner tõi talle prae. Uusrikas vaatab kelnerit ja küsib mõtlikult:
"Kas me oleme sinuga tuttavad?"
"Ei ole," vastab kelner.
"Kas sa istusid vanglas?"
"Ei istunud."
"Puhkasid suvel Egiptuses?"
"Ei."
Uusrikas jääb mõttesse:
"Aa, tuli meelde. Sa tõid mulle täna suppi!"

JÄRJEJUTT (42): Indrek Hargla: Sekeldused semiootikutega
Vaha ja muukraud, hiljem ka koerakoonlase pealuu, kõik need olid hoolikalt meile ettesokutatud asitõendid, võltsasitõendid. "Aga ikkagi. Miks ette võtta nii suur vaev Parzifaliga? Ta oleks võinud ju lihtsalt öösel hiilida vaikselt Gulliveri juurde ja ta surnuks ehmatada. Poleks mingit Parzifali tarvis läinud."
"Ahhaa," ümises Koulu. "Jah, nüüd me jõuamegi suure illusiooni juurde. Sa küsid, et miks Brunhilde mõtles välja Parzifali? Vastus on väga lihtne: Parzifal Lockhardt von Brauning oli tema alaline "teine mina". See paks, karvane, ropendav ja viinalembeline Müncheni teadlane oli tolle naise väljaõpitud ja ammu kasutusel olnud maskeering. Kui sa meenutad, siis näed, et Brunhildes oli niigi alati midagi mehelikku, kerge tahumatus, jõulised ja rohmakad kehajooned. Umbes nagu sina hüppad ümber parun Pineroloks. Kahtlemata pole Parzifal olnud alati Müncheni semiootik, ta võis olla kas Bremeni raehärra või Leverkuseni pankur. Jah, French, sa kohtasid nüüd endale võrdväärset ümberriietamisgeeniust ja näitlejat."

Partisanid otsivad uusi võtteid laiutava reklaami vastu
Kunstnikud ja kodanikud astuvad kommertsreklaami vastu partisanireklaamiga.
San Francisco kunstnik Steve Lambert on asutanud AntiAdvertisingAgency (AAA), mis erinevalt tavalisest reklaamiagentuurist pole kasumit teeniv ettevõtmine. AAA kasutab reklaamikeelt, neidsamu võtteid ja meetodeid, mida reklaamitegijadki, kuid selleks, et seada küsimärgi alla avalikus ruumis oleva reklaami eesmärgid ja mõju.
Avalikus ruumis oskab inimene reklaami oodata ja seega pälvib nii kommerts- kui ka sotsiaalreklaam vähe tähelepanu. Seetõttu on kommertsreklaami tegijad hakanud kasutama geriljaturunduse võtteid ehk teisisõnu - otsivad uusi, n-ö ebareklaamilikke kanaleid oma sõnumi edastamiseks
AAA arvab selle kohta oma kodulehel nii: "Avalikkust on pikka aega immutatud kommerts-sõnumitega, mis on muutnud tavaliseks selle, et reklaamil on õigus okupeerida ja ohjata iga sentimeetrit saadaolevast ruumist. Meie tööde eesmärk on vähendada avalikus ruumis esinevat reklaami ning tõsta avalikkuse teadlikkust oma võimust anda panus demokraatlikuma välikeskkonna tekkesse."

ETV ja Eesti Raadio toovad noorte peo koju
ETV ja Eesti Raadio teevad kahel päeval otseülekande X noorte laulu- ja tantsupeolt.
Reedel kannab ETV Kalevi staadionilt üle tantsupeo etenduse "Lävel" (18.55-21.00). Pühapäeval ollakse otse-eetris 11 tundi, näidates peoliste rongkäiku ja laulupeo kontserti "Ilmapuu". ETV otseülekanne algab kell 8.50. Laulupeo rongkäik läheb Vabaduse platsilt teele kell 9. Kell 13 algab kontserdi ülekanne. Saatejuhid-kommentaatorid on Vaiko Eplik ja Toomas Luhats, reporterid Marta Piigli ja Joonatan Allandi.
Vikerraadio kannab reedel üle noortepeo avatseremoonia Kalevi staadionilt, pühapäeval rongkäigu ja kontserdi laulu-väljakult. Pühapäeval alates kella 8.30-st ollakse eetris mitmest eri paigast. Otseülekannet vahendavad Marge-Ly Rookäär, Tiina Vilu, Meelis Kompus ja Tarmo Tiisler.

GRETE HELENA KÜTT: Missuguses Eestis ma tahan elada? 
Olen tihti mõelnud, kuidas olen sattunud elama siia väikesesse Eestisse, kuigi maailmas on nii palju riike. Miks ma ei sündinud näiteks Indias, Hispaanias või hoopis Ameerikas?
Aga miks mul ongi vaja minna kuhugi suurde riiki, kui olen sündinud nii mõnusal maal nagu on Eesti. Tõsi küll, igal riigil on oma plussid ja miinused, kuid mind hoiab kõige enam oma kodumaal siinne imeline loodus.
Eesti üks suurem aare on loodus, mis ei ole mitte ainult imeline, vaid ka mitmekülgne. Pole siis ime, et oleme Euroopas neljandal kohal metsa pindala poolest, kuid mets muudab riigi ilusaks ainult siis, kui ta on puhas. Olen näinud küll, kuidas tublid koristajad toovad metsa alt prügi ära, aga pahatihti jäetakse see kott tee kõrvale, kus metssiga tuleb ja selle katki rebib... Näiteks Põhja-Norra mägedes on väga puhtad metsad. Ilmselt sealsed inimesed aitavad kaasa sellega, et ei viskagi metsa alla prahti. Meie, eestlased, võiksime ka sellised olla või kui ka midagi jääb kahe silma vahele, siis järgmine inimene võiks selle üles korjata. Siis oleks inimestel hea olla ja ka taimedel ja loomadel mõnus metsas edasi kasvada. Eestlasi kiidetakse küll oma töökuse ja korraarmastuse poolest, kaunistatakse ja korrastatakse oma kodu, kuid kodu mõiste piirdub meil pahatihti oma isikliku eluasemega. Tahaksin, et mõisted kodu ja kodumaa oleksid inimesele samatähenduslikud. Nagu ei visata prahti oma koduõuele, ei viida seda ka metsa alla, sest kõik Eestimaa metsad, jõed ja järved on minu kodu. Minu õnn on see, et olen üles kasvanud vabas Eestis ja tunnetan kogu Eestimaad MINU koduna ning seepärast ei tule mul pähegi loodust risustada, prahti maha loopida või veel hullem - midagi varastada. Oma kodus ma ju nii ei tee!

JUMAL: Olen vahva pritsimees
Ahoi, ristirahvas! Jumal teeb jälle häält! Ärge lootkegi minust pääseda, ega mina pole kägu, kellel pärast jaanipäeva mingi tobe okas kurku kinni jääb. Mina kõmistan siit taevast ikka aasta läbi!
Eriti tahaksin ma täna tervitada kõiki tantsu- ja laulupeolisi. Siit taevast on teid nii tore vahtida! Mulle üldse meeldib, kui inimesed vabas õhus toimetavad, sest esiteks on siis kõik kenasti näha ja teiseks meeldib mulle neid pilve pealt vihmaga pritsida. Nii lõbus on vaadata, kuidas nad märjaks saavad, kiljuma hakkavad ja kuhugi varju alla jooksevad.
Tantsu- ja laulupeolisi olen ma ka ajaviiteks pritsinud, märg laps on ju nii armas, justkui üks vette kukkunud kassipoeg. Niisugune hale ja sorakas. Vaatad teda ja kohe vägisi veab näo naerule. Eks näis, kas ma homme laulupeo rongkäiku ka pritsin. Mõni aasta ma olen neid ikka kastnud. Mul on selline mäng, et kas saan laulupeo tulele pihta või ei. Ega see lihtne pole siit kõrgelt nii täpselt sihtida. Mul on pritsimiseks üks pudel - selle lasen vett täis ja kui siis pigistan, siis vesi lendab laias kaares. Pudeli kinkis mulle mu poeg Jeesus, tema ostis selle püha õhtusöömaaja jaoks, kui 2000 aastat tagasi maa peal käis. Jah, sa kujuta poissi ette - tühjaks jõi pudeli muidugi ise, mulle tõi ainult kesta! Aga noh, mis sa teed, noored on juba kord sellised. Ei, mul on tegelikult pudeli üle ka hea meel, igati asjaks teine.

REPLIIK: Jelle vastuoluline ajastu
Jelle Goes pani eile Eesti jalgpallikoondise peatreeneri ameti maha. Eesti koondise bilanss käimasolevas EM-valiktsüklis on nõrk: seitsmest mängust seitse kaotust, endale on lastud lüüa 14 väravat, ise pole suudetud kordagi vastaste väravavõrku sahistada. Fännid on pahased, meedia on pahane, ka mängijad ja jalgpallijuhid polnud rahul. Rahul polnud ka Goes ise ning sestap oli ameti mahapanek igati loogiline.
Samas ei maksa Goesi "ajastut" üdini mustades värvides näha. Jah, EM-valiktsükkel on siiani läinud aia taha. Kuid ei maksa unustada, et Goesi juhendamisel viigistas Eesti koondis 2005. aasta märtsis MM-valikturniiri mängus Venemaaga (1: 1) ning võitis septembris samas sarjas ja üle 65 aasta Lätit (2: 1). Sõprusmängudes viigistati maailma tippklassi kuuluva Türgiga (1: 1) ja Soomega (2: 2) ning võideti Valgevenet (2: 1). Öelda, et Jelle "ajastu" olnuks üks suur hädaorg, oleks ebaõiglane.

JUHTKIRI: Ood mutrikesele
Kes viitsiks mutrile oodi laulda? Ent mutter, tänavusel noorte laulu-ja tantsupeol osaleja väärib seda kindlasti.
Palju enam kui varasemate laulu ja tantsupidude eel kostis just tänavu osalejate hulgast kiidusõnu ühistegevusele ja ühistundele. Vaid üheskoos oleme tugevad, vaid ühekoos suudame luua midagi sellist, mis on vapustav ja vaimustav nii meile endile kui ka kogu maailmale. Nii ütlesid noored ja nende juhid. Rõhutati - isegi kui väljakudistsipliin võib tunduda vaba maa vabale noorele koormavana, on see meie kultuuri alus. Koostöö, ühistöö, paljude mutrikeste koostoime hiigelsuures mehhanismis. Enese huvi allutamine ühishuvile, oskus koos luua ja toimetada. Sel kombel sünnib nii laulu- kui ka tantsupidu, nii sünnib kogu Eesti.

Jehoova tunnistajad peavad Tartus kolmepäevast kõnekoosolekut
Tartu A.Le Coqi spordimaja pole näinud varem nii suurt rahvahulka kui sel nädalavahetusel, kuna algas Jehoova tunnistajate kolmepäevane kõnekoosolek.
Koosolek tipneb iga päev ristimisega. Lähemalt "Seitsmestest uudistest".

Homme võib tulla äikesevihma
Lähipäevadel ilm oluliselt ei muutu, temperatuur püsib 20 kraadi ringis ning oodata on nii vihma kui ka äikest.
Pühapäeval on muutliku pilvisusega ilm. Öösel sajab Lääne-Eestis vihma. Paiguti võib olla udu. Päeval on sadu mitmel pool, võib olla äikest. Puhub idakaarte tuul 3-9 m/s. Sooja on oodata kuni 23 kraadi, teatab ilm.ee.
Esmaspäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib hoovihma sadada. Puhub muutliku suunaga tuul 3-9 m/s. Sooja lubatakse 19-24 kraadi.
Teisipäev tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta. Öösel puhub muutliku suunaga tuul 1-6, päeval idakaarte tuul 3-9 m/s. Sooja on 19-25 kraadi.
Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma ja võib olla äikest. Puhub idakaarte tuul 5-12 m/s. Sooja tuleb 18-24 kraadi.

Obinitsa koolimajast saab vanadekodu
Eelolev õppeaasta jääb viimaseks, kui Obinitsa koolimajas lastele haridust antakse, sest vallavolikogu otsuse kohaselt lõpetab kool seal tegevuse ja 1963. aastal valminud majast saab tulevikus vanadekodu.
Protesti märgiks loobus opositsioon hääletamast ja marssis volikogu istungilt välja, kirjutab Võrumaa Teataja.
Formaalselt kiitis volikogu nimelisel hääletusel heaks vallavalitsuse ja OÜ Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Varahaldus vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli, mis käsitleb Obinitsa külla hooldekodu rajamist.
Sisuliselt tähendas protokolli poolt või vastu hääletamine seda, kas Obinitsa koolimajas jätkub õppetöö või mitte.
"2013. aastal on koolis 13 last ja kas me vaatame pealt, kuidas see maja laguneb?" küsis vallavanem Peeter Sibul.

Torgu vald hakkab koolidirektorit umbusaldama
Sel nädalal tegi Torgu vallavolikogu vallavalitsusele ettepaneku avaldada umbusaldust Torgu kooli direktorile Anne Rannale.
Vallavolikogu esimees Mihkel Undresti sõnul on Torgu kooli direktor tegutsenud koolis oma äranägemise järgi. Volikogu meelest pole direktor oma tegevust vallavalitsusega kooskõlastanud, kirjutab Oma Saar.
"Torgu kooli direktor on ületanud oma volitusi ja jaotanud meie valla kooli vara seaduse vastaselt," lisas Undrest.
Anne Rand omakorda kinnitas, et tegelikult oli vallavalitsus teadlik sellest, et Salme kool võtab neile vajaliku Torgu kooli vara endale.

Paet: sõjalised välismissioonid on Eesti välispoliitika väga vajalik osa
Kosovos Mitrovicas Taani pataljoni laagris Eesti lahinguluurerühmaga Estrif-1 tutvunud välisminister Urmas Paet kinnitas, et sõjalised välismissioonid on Eesti välispoliitika nähtav ja väga vajalik osa.
Paet tänas ja tunnutas Eesti kaitseväelasi tehtud töö eest ning märkis, et NATO missiooni Kosovos on raske alahinnata, teatas kaitseministeerium.
"Kosovo on praegu maailmasündmuste tulipunktis ning Eesti osalemine stabiilsuse tagamisel seal väga oluline. Kui Euroopas midagi juhtub, mõjutab see Eestit otseselt," rõhutas Paet.
Välisminister lisas, et sõjalised välismissioonid on nähtav osa Eesti välispoliitikast. "Meie panustamine turvalisuse
loomisse kaugetes paikades suurendab Eesti julgeolekut," tõdes ta.
Välisministri sõnul tugines NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide tugev toetus Eestile aprillisündmuste aegu osalt
ka sellele, et Eesti on tegudega näidanud oma soovi julgeoleku tagamisse panustada.

Reformikad umbusaldavad Haapsalu aselinnapead
Haapsalu linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon taunis aselinnapea Märt Maiste teguviisi, kes läks Läänemaa omavalitsusliidu kulul kahenädalasele Hispaania-reisile.
Et Maiste on kahjustanud selle reisiga linna mainet, avaldab fraktsioon talle umbusaldust, teatas fraktsiooni esimees ekslinnapea Urmas Sukles eile volikogu istungil. Sukles ütles, et Maiste reisib maksumaksja rahaga ajal, mil tema valdkonnas on linnas väga palju tööd, kirjutab Lääne Elu.
Läänemaa omavalitsusliit korraldas kahenädalase Hispaania-reisi, makstes kinni igast omavalitsusest kahe inimese reisikulu. Nende abikaasad tasuvad oma reisikulu ise.

Väätsa lõpetab alkoholimüügi kell 19
Pühapäevast lüheneb Väätsa vallas alkoholimüügi aeg kolme tunni võrra.
Kui siiani võis kangema kraamiga kaubelda kella 22-ni, siis nüüd kuni 19-ni, kirjutab Järva Teataja.
"Meil on nüüd nii, et pool aega ööpäevast tohib alkoholi müüa ja pool aega mitte," sõnas volikogu esimees Age Kivimägi.
Kivimägi ütles, et volikogus ei hääletanud keeluaja karmistamise vastu ükski volinik. "Arutelu käis üksnes selle ümber, et kas müük lõpetada kell 19 või 20," lisas ta.

Pärnu pataljon valmistub ajutiselt ajateenijaid vastu võtma
Juba aasta ajateenijateta olnud Pärnu üksik-jalaväepataljon valmistub ajateenijate vastuvõtuks, kes võivad saabuda järgmisel nädalal või hoopis sügisel, siiski tullakse Pärnusse vaid ajutiselt.
Pataljoni ülem Rain Jano ütles eile, et temale on antud käsk olla järgmisel nädalal valmis umbes saja ajateenija vastuvõtuks, kirjutab Pärnu Postimees.
Jano lisas, et tegemist on suulise korraldusega, kirjalikku paberit oodanud ta eile, aga seda veel ei tulnud.
"Kuperjanovi pataljonis remonditakse kasarmuid ja võib juhtuda, et kõik ajateenistusse saabunud noormehed ei mahu sinna ära ning osa saadetakse Pärnusse," selgitas kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Aet Kukk.
Ajateenijad, kui nad saabuma peaksid, jäävad Pärnusse kõige kauem järgmise aasta märtsi lõpuni, sest 21. märtsiks peavad ehitajaga sõlmitud lepingu järgi olema Kuperjanovi pataljoni kasarmud remonditud.

Viljandimaal nõudis elumaja põleng inimese elu
Täna varahommikul toimunud elumaja tulekahjus Viljandimaal hukkus mees.
Täna hommikul kell 3.15 teatati häirekeskusele elumaja tulekahjust Viljandimaal Halliste vallas Ülemõisa külas, teatas Lõuna-Eesti päästekeskus.
Sündmuskohale sõitsid päästjad kahe päästeautoga Abja-Paluojast, Karksi-Nuiast ühe ja Mõisakülast ühe päästeautoga ning Viljandimaa operatiivkorrapidaja.
Päästjate saabudes põles ühekorruseline elumaja lahtise leegiga ning katus oli tules juba hävinud. Päästjatele oli teada, et majas võib olla kaks inimest ning kohe alustati nende otsinguid.
Kustutustööde käigus leiti maja ühest toast hukkunud mees, rohkem inimesi põlengu ajal majas siiski ei olnud.
Tulekahju kustutati lõplikult kella 8.30 ajal. Elumaja praktiliselt hävis tules. Tulekahju täpse põhjuse selgitab politsei.

Kevadises kübersõjas tabasid Eestit mõistatuslikud e-pommid
Serverite ülekoormamise varjus kasutasid kübersõdalased kevadel Eesti vastu ka relvi, mille olemus on siiani jäänud mõistatuseks.
Rünnete paremaks avastamiseks plaanib Eesti pöörata rohkem tähelepanu netiliikluse salvestamisele, kirjutab Postimees.
Ühe versiooni kohaselt võivad tulevased küberrünnakud alata umbes nõnda nagu kevadel nähtugi - tuhanded zombistunud arvutid asuvad üle koormama Eesti internetiliiklust ja tähtsamaid servereid, kuid käiku võidakse lasta ka raskerelvad, mida kevadel heal juhul vaid katsetati.
"Räägitakse kaskaadrelvast," viitab kaitseministeeriumi side- ja infotehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Tammet ühele võimalikule tulevikustsenaariumile.
Tänavu 27. aprillil alanud ja 18. maini kestnud kübersõja käigus oli kõige massilisem ja tähelepanu äratavam lihtne serverite ülekoormuse tekitamine, mille varjus rakendati tegelikult ka keerulisemat häkkimiskunsti.

Roolijoodik saadeti pooleks aastaks vangi
Narva kohtumaja saatis eile pooleks aastaks vangi mehe, kes kolmapäeval tabati järjekordselt purjuspäi sõitmas, autos lapseootel naine ja kaks last.
Varem purjuspäi sõitmise tõttu karistatud Narva-Jõesuu elanik Ivo (s 1978) jäi politseile uuesti joobnuna autoroolis vahele kolmapäeval Narva kandis, kirjutab SL Õhtuleht.
Koos temaga oli autos lapseootel naine ja kaks last.
"Ta oli suvilas ja lastele oli vaja süüa," vahendas Viru ringkonnaprokurör Innokenti Menšikov süüaluse öeldut. Eile kiirmenetluse korras asja arutanud Viru maakohtu Narva kohtumaja tunnistas Ivo süüdi purjuspäi juhtimises, saatis ta pooleks aastaks vangi ja jättis kaheks aastaks juhtimisõiguseta.
Ivo on varem neljal korral kohtu poolt karistatud, sealhulgas purjuspäi sõitmise eest. Samuti on teda 15 korda karistatud väärtegude eest, neist suurem osa alkoholiseaduse rikkumine.

Ajateenijad said õppusel vigastada
Kaitseväe suurimal õppusel "Kevadtorm" said mitmed ajateenijad põletuhaavu.
"Kevadtormi" teabeohvitseri leitnant Ingrid Mühlingi sõnul said ajateenijad õppusel kergeid põletushaavu ja seda peamiselt telgiahjude ebaõigel käsitsemisel, kirjutab SL Õhtuleht.
"Nende juhtumite tõttu tõhustati juba õppuse käigus ohutustehnika eeskirjade järgimist," ütles Mühling. Oli ka juhtumeid, kus ajateenija oli alkoholijoobes.
Nii karistas Tapa väljaõppekeskuse ülem ajateenijat seitsmeööpäevase distsiplinaararestiga, sest tal tuvastati alkoholijoove. Tartu halduskohus luges distsiplinaararesti määramise seadusega kooskõlas olevaks.

Neeruti rahvast pahandab algav ralli kaitsealal
Keskkonnateenistusel polnud alust üritust keelata, kuna ralli
Lääne-Virumaa Kadrina valla Neeruti seltsi inimesed ja tuntud helilooja Alo Põldmäe on nördinud, et Viru ralli üks kiiruskatse kulgeb täna hommikul läbi Neeruti maastikukaitseala.
"Kaitsealad peaksid ikka selliste rallide eest kaitstud olema," ütles Neeruti seltsi juhatuse liige Tiiu Uusküla välja ühingu seisukoha. "Kohalik rahvas hoidku aga alt, kui seal jälle kihutamiseks läheb - rääkimata siis veel loomade ja lindude rahust. On siis meil tõesti selliste ürituste jaoks ruumi ja teede puudus?"
Sõidetakse avalikul teel
Võiduajamisele loa andnud Lääne-Viru keskkonnateenistuse juht Aivar Lainjärv nentis, et kuna läbi maastikukaitseala kulgeb avalik tee, pole teenistusel õiguslikku alust sellel autosõitu keelata. "Saame vaid piirata külastajate hulka," märkis Lainjärv.

Langenute põrmud jõudsid eile kodumaale
Eile pärastlõunal jõudsid Eestisse jaanipäeval Afganistanis langenud seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi põrmud.
Lennujaamas toimunud mälestustseremooniale kogunesid teenistuskaaslased ja langenute omaksed.
Teenistuskohuste täitmisel langenud kaitseväelaste põr-mud saadeti Lõuna-Afganistanist Camp Bastionist Eesti poole teele kolmapäeva õhtul pärast tseremooniat. Neljapäeval toimus tseremoonia ka Kandahari lennuväljal. Kaitseväe Afganistani kontingendi ülema kolonelleitnant Paul Vaha sõnul jättis Kandaharis toimunud tseremoonial Torni ja Karuksiga hüvasti ligi tuhat meest. Lisaks eestlastele osalesid tseremoonial ka britid ja kanadalased.

Ärma talu võib saada presidendi residentsiks
Presidendi kantselei otsib võimalust, kuidas Ilveste talu siduda presidendiametiga.
President Toomas Hendrik Ilvese kodutalu Ärmaga seotud olukorra kohta võib veidi liialdades öelda, et president ei saa maale koju sõita, kui tal tekib selleks ootamatu soov ja võimalus. Kui Ärmal on ükski turismitalu külaline, peab president ootama tema lahkumist ning alles siis, pärast järjekordset talu turvakontrolli, võib president koju minna.
Juhul kui Ilves tahaks mõnda riigipeast kolleegi oma talus vastu võtta ja talle lausa öömaja pakkuda, oleks turvareeglid veelgi karmimad. Külalismaja avas presidendi abikaasa Evelin Ilves kolmapäeval.
Juba 2001. aasta juunis kirjutas toonane Euroopa Liidu ühinemisvolinik Günther Werheugen alles taastamisjärgus Ärmat külastades: saagu sellest kohast euroopaliku Eesti taassünni sümbol! Werheugen külastas hiljuti taas Ärmat ja tõdes muutusi nähes: "Ma ei ole ometi selles kohas varem käinud."

Eesti tähtsaimad raamatukogud sulevad juulis uksed
Kollektiivpuhkus ja remont tekitavad juuli- kuus tudengitele ja lugejatele palju muret.
Tuleva nädala esmaspäevast kuni 29. juulini on kollektiivpuhkuse tõttu suletud Tartu ülikooli raamatukogu. 9. juulil suletakse kuni 29. juulini vältavateks remonditöödeks ka peaaegu kõik Tallinnas asuva Eesti rahvusraamatukogu lugemis- ja teenindussaalid.
Tartu ülikooli raamatukogu direktor Martin Hallik ütles, et suvine kollektiivpuhkus on niivõrd suurele organisatsioonile töö korralduse poolest parim lahendus. "Meie majas korraldatud uuringute tulemused näitavad, et üliõpilaste ja teadlaste huvi teaduskirjanduse vastu on suvel, eriti juulis, väga väike. Ilukirjandust peaks aga saama laenutada ka rahvaraamatukogudest," lisas Hallik.
Neile üliõpilastele, kes plaanivad suvel kirjutada oma lõputööd või tegeleda muu teadustööga, soovitas Hallik kasutada kas elektroonilisi teoseid või vajalikud raamatud varem laenata. "Teoreetiliselt võiks suurim huvi suvisel ajal olla avatud ülikooli tudengitel, kuid elu on näidanud, et ka nemad ei kasuta suvel raamatukogu väga aktiivselt," lisas Hallik.

Eesti Pank kasutas rahaveo turvamiseks kopterit
Neljapäeva õhtul täiendas Eesti Pank oma sularahavarusid, kaasates rahaveole ka piirivalve kopteri.
Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve selgitas, et tegemist oli tavapärase sularahavarude täiendamise protseduuriga. Kui suurt summat värskelt trükist saabunud raha Tallinna tänavatel veeti, ei saa Eesti Pank turvakaalutlustel avaldada. Roosve sõnul toodi Kanadast Gieseke & Devrienti trükikojast uusi 100-krooniseid rahatähti. Helikopterit ei kasutanud Eesti Pank rahaveo turvamisel esmakordselt.
Roosve sõnul ei esinenud uute rahatähtede transpordil mingisuguseid tõrkeid ega vahejuhtumeid. Lisaks kopterile osalesid rahaveos ka soomustatud veokid ning mitmed politsei- ja turvafirma ekipaažid.

Lüüriline ja räppiv noorte tantsupidu pakatab energiast
"See oli elamus, mis siin sündis," hindas tantsupeo üldjuht ja pealavastaja Maido Saar pärast etenduse peaproovi.
Kümnenda tantsupeo üldjuht-pealavastaja Maido Saar säras õnnest pärast eilset peaproovi-etendust. Kuuldavasti oli ta eelmisel õhtul isegi väikese peatäie nutnud - nii väga muretses, kuidas tema esimene pidu välja tuleb. Eesti Päevaleht kuulis Saare esmaemotsioone pärast seda, kui see oli saanud ka ise esimest korda oma pidu rahvarõivastes ja täies ilus peaproovil näha.
"See oli elamus, mis siin sündis! Ta on veel õbluke, sest on nüansse, mis tantsijatele meelde ei tulnud, aga küll need tulevad - ees on veel mitu kontserti."
Küsimusele, mida Saar kõige enam kartis, vastas ta: et proloogi ajal rahvamass üksteisele selga ei läheks. Saar tunnistas samas, et tema arvates oli kõige raskem peo ettevalmistuse ajal just kõige pisematel tantsijatel, sest päevad olid pikad.

Goesi lahkumisega jäi koondis peatreenerita
Jelle Goesi lahkumisega koondise tüüri juurest lõppes Eesti jalgpallis Hollandi ajastu.
Erinevalt rahvusmeeskonna eelmistest välistreeneritest, islandlasest Teitur Thordarsonist ja tema kaasmaalasest Arno Pijpersist, ei saatnud Goesi äraminekut avalik sõnasõda Eesti jalgpalli peamise niiditõmbaja Aivar Pohlakuga.
Vähemalt pealtnäha mindi lahku väga sõbralikult - Eesti jalgpalliliidu (EJL) president Pohlak autasustas Goesi EJL-i kõrgeima autasuga, kuldmärgiga, ning kolmapäeval kodumaalt Eestisse naasnud Goes kinkis Pohlakule Hollandi puukingad. Samas on Eesti Päevalehele vihjatud, et hollandlase lahkumine enne valiktsükli lõppu toimus ikkagi Pohlaku survel.
"Initsiatiiv tuli Jellelt," väitis Pohlak. "Hindame tema otsust kõrgelt ja võtsime selle vastu hea meelega, sest koostöö jätkamine teadmisega, et Jelle niikuinii viie-kuue kuu pärast ära läheb, mõjunuks mängijaile ning jalgpalliliidule keeruliselt."

Raadiod kardavad elektririkete tõttu kuulajaid kaotada
Kui inimene kuulab raadiot ja jaam jääb tummaks, otsib ta
Selle kuu jooksul juba teine paaritunnine elektrikatkestus jättis eile vooluta seitse raadiojaama ja üle tuhande tavatarbija.
AS-i Trio LSL Raadiogrupp juhataja Priit Jõgi arvates ei saa kahju mõõta saamata jäänud reklaamirahas, sest sellest hoopis halvem on kuulajate kaotamine. "Kui inimene kuulab raadiot ja üks jaam jääb tummaks, otsib ta ju kohe teise sageduse," muretses Jõgi, kelle sõnul ei pruugi kuulajate tagasimeelitamine enam sama lihtsalt minna.
Viiest jaamast koosneva Sky Media peadirektor Ilmar Kompus on samuti nõus, et isegi paariminutiline vaikus võib jaamad kuulajatest ilma jätta. "Meie eetripaus kestis vähem kui konkurendil, umbes 40 minutit, mis on isegi hiigla pikk aeg," rääkis Kompus.

Londoni politsei jahib pommipanijaid
Terrorismi vastu võitlev politseiüksus on korraldanud suure inimjahi tabamaks kurjategijaid, kes paigutasid Londoni kesklinna kaks autopommi.
Edukalt on seni läinud valvekaamerate lintide läbivaatamine. Kinnitamata andmetel võib politseil olla kujutis jalgrattal lahkuvast kahtlusalusest, kirjutab BBC.
Valitsuse kriisikomisjoni koguneb täna asja arutama, komisjoni juhib ilmselt Gordon Brown.
Politsei on suurendanud patrullide hulka linnas ning kontrollib ka suure hulga avalike sündmuste turvataset. Nende hulgas on näiteks täna Londoni kesklinnas toimuv homoparaad, printsess Diana mälestuseks peetav kontsert Wembley staadionil ning nädalavahetusel vältav Wimbledoni tenniseturniir.
Politsei sõnul on ühiskonna turvalisus hetkel nende tähtsaim prioriteet ning nad kutsusid inimesi üles tähelepanelikkusele.

Bush võlub Putinit veel viimast korda
Mõni päev pärast Eesti presidenti saabub USA-sse Venemaa riigipea Vladimir Putin, keda võõrustatakse kõrgeimal võimalikul tasemel.
USA president George Bush on kutsunud Putini oma vanematekoju Kennebunkporti, kus ta pole seni vastu võtnud ühtegi riigipead. Tegemist on enne Putini ametiaja (ametlikku) lõppu peaaegu viimase korraga, mil neil õnnestub kohtuda.
Valge Maja pressiteenistuse kirjeldusel loodab Bush, et tal õnnestub seal Putiniga ausalt ning siiralt rääkida.
Võrreldes Putini valitsemisaja algusega, mil Bush nägi enda sõnul läbi silmade Putini hinge, on kahe riigi läbikäimine muutunud märksa jäisemaks. Nii mitmedki kommentaatorid kasutavad praeguste suhete kohta väljendit "külm rahu". Üks neist on president Jimmy Carteri aegne julgeolekunõunik Zbigniew Brzezinski, kes väljendas Putinile antud kutse üle sügavat imestust.

Mustikaid ei tohi enam nimetada supertoiduks
Homsest alates on Euroopa Liidus keelatud müüa toiduaineid, mida reklaamitakse kui supertoitu, kuigi kaheaastase üleminekuaja jooksul ei pea varem valmistatud ja selliselt märgistatud tooteid müügilt korjama.
Supertoiduks nimetatud tooteid võib müüa vaid juhul, kui nende superomadused on tõestatud. Supertoiduks on sageli nimetatud näiteks mustikaid, lõhet, spinatit ja soja, millest olevat abi näiteks südamehaiguste ja isegi vähi vastu. Kuid probleem ongi selles, et nende superomadused ei ole tõestatud ning seega eksitavad tarbijat.
Uued euroreeglid lubavad ligikaudu saja produkti puhul kasutada terminit "supertoit" juhul, kui lisatud on viide teaduslikule tõestusele ja selgitus, miks just see toode on tervisele ülihea. Niisama lihtsalt ei tohi enam mõnda toitu ka tervislikuks kuulutada - ka see väide peab olema tõestatud, kinnitati BBC-le EL-i toidustandardite agentuurist.

Väidetavalt püüdsid terroristid Londonis plahvatust korraldada
Londoni politsei tegi ööl vastu eilset kahjutuks autosse paigaldatud pommi, mis oleks võinud tappa sadu inimesi Piccadilly Circuse lähedal ööklubide ja teatrite piirkonnas.
Autos olnud bensiini- ja gaasikanistritest ning naeladest koosnev pomm oli piisavalt võimas, et tekitada "olulisi vigastusi ja tuua kaasa elude kaotuse", ütles Briti politsei terrorismivastase võitluse juht Peter Clarke.
Vastne siseminister Jacqui Smith kutsus kokku kõrgemate ametnike erakorralise koosoleku ja ütles hiljem, et tegemist oli "rahvusvahelise terrorismi" rünnakukatsega. Ka peaminister Gordon Brown kuulutas, et Suurbritannia seisab silmitsi "tõsise ja pideva ohuga" ning et rahval "tuleb olla valvel" kogu aeg.

Kümned nõiad lendasid kokku nõu pidama
Norra põhjaosas asuvasse Vardo linnakesse on kogunenud enam kui 60 nõida ja nõiduse eksperti üle maailma, et pidada nõiduse üle nõu, kuulata asjatundjate loenguid ja vaadata filme nii iidsest kui ka nüüdisaegsest nõiakunstist.
Rahvusvahelist Keskööpäikese nõiakunstikonverentsi korraldavad juba mitmendat korda Põhjamaade ja USA ülikoolid.
Korraldajate sõnul pole tänapäeval nõidade tagakiusamine enam Euroopas probleemiks, küll aga mõnes Aafrika ja Aasia piirkonnas, kus mehi, naisi ja lapsigi nõiduses süüdistatakse. Nagu minevikuski süüdistatakse ka praegu väidetavaid nõidu haiguspuhangutes, halvas ilmas ja muudes õnnetustes, kuigi neil ei olevat nõidumisega pistmist.

Usuvabadusi ja sõnaõigust peaks jaguma veel 40 aastaks
Majandusvabaduse kõrval ahvatleb Idamaade pärl veel usu- ja sõnavabadusega, mis Hongkongi põhiseaduses peaks muutumatuks jääma veel 40 aastat.
Üks eurooplasest tuttav Paul (nimi muudetud allika soovil) on tegutsenud Hiinas kaks aastat preestrina ning on pidanud varjama oma kuulumist kiriku juurde terve see aeg, hoides oma identiteeti kiivalt vaka all isegi sõprade eest. Alles Hongkongi õppima tulles leidis ta julguse ja vabaduse enda mõtteid vabalt väljendada, sest kuigi kirik kui institutsioon Hiinas eksisteerib, pole seal mingit vaba tegutsemist, kinnitab Paul.
Kuigi kirikutegelaste vahistused Hiinas jõuavad kõige suurematesse rahvusvahelistesse lehtedesse, ei näe Paul praegu mingit võimalust, et Hiina hoiak usuliikumiste suhtes lähitulevikus märgatavalt muutuks. Iseküsimus on, kui kaua lastakse pärast Hiinas tegutsemist usutegelastel Hongkongis hingamas käia või tuleb neil kilpkonna kombel hapnikupuuduse kätte ära surra.

Hongkong 10: kui kaua veel kestab Idamaade pärli sära? 
Kümne aasta eest 1. juulil sai läbi Briti võim Hongkongis, mis naasis Hiina võimu alla, säilitades 50 aastaks eristaatuse põhimõttel: üks riik, kaks süsteemi.
Luo Hu piiripunktis tuleb Hongkongi minnes vaid vooluga kaasa ujuda, natuke trügida ja veidi turtsuda ees oleva koperdaja peale, et olla üks neist paljudest esimestest, kes passikontrolli pääseb. Ning siis avastada, et jõudis vaid järjekorra keskele. Või et on lihtsalt üks 252 000-st selle piiripunkti päevasest läbijast, oma soovide ja unistustega maailma kõige toimekamas piiripunktis.
Aga see on elurütm - Hongkongi edu ja Hiina esiletõus. Mis käivad tänapäeval käsikäes rohkem kui kunagi varem.
Inetu pardipojana 1842. aastal inglaste adopteeritud Hongkongi saar on nüüdseks kümme aastat ilusa luigena küll vanas mänguhoovis, vanade reeglitega, kuid uue hooldajaga ekslemas identiteedikriisis.

Keskkonnaamet kontrollib üle kõik raieloa saanute asendusistutused
Raieloa saamiseks nõuab linn asendus-istikute istutamist kahe aasta jooksul.
Keskkonnaamet hakkab kontrollima raieloa väljastamisel nõutud asendusistutusi, kuna esimeste uutel tingimustel kasvama pandud puude istutamise tähtaeg täitus sel kevadel.
2005. aasta sügisest jõustunud raie- ja hoolduslõikuslubade andmise korra järgi on linnal õigus nõuda samaväärsete asenduspuude istutamist. Kui puud ei ole kahe aasta jooksul istutatud või uus puu hävib nende kahe aasta jooksul, peab raieloa saanu juba uutel tingimustel puu istutama.
Keskkonnaameti haljastuse ja heakorra osakonna peaspetsialisti Karmen Kähri sõnul tekib määrusse kirjutatud kaheaastase lõtku tõttu järelevalve vajadus esimest korda alles tänavu. "Sellel aastal saab kaks aastat täis 1584 garantiikirja väljastamisest asenduspuu istutamiseks," ütles Kähr. "Suurem osa neist on erakruntidel."

Saues esmaspäevani alkoholi ei müüda
Saue vallavolikogu neljapäevasel istungil kiideti alkoholimüügi piirangu kehtestamine heaks, lisaks peatati alkohoolsete jookide müük seoses noorte laulu- ja tantsupeoga 29. juunil kella 20-st 2. juulil kella 9-ni. Pikem alkoholimüügi piirang jõustub 2. juulist ja kestab 3. septembrini. Sel perioodil ei saa alkoholi osta alates kella 20-st järgmise päeva kella 9-ni kauplustest ja bensiinijaamadest.

Lasnamäele kerkib spordikompleks
Tallinna linnavalitsus algatas Lasnamäele jalgpalliväljakut ja spordihoonet kavandava detailplaneeringu koostamise. Planeeritavale 9,2 ha suurusele maa-alale plaanitakse ehitada jalgpalliklubi Ajax TLMK jalgpallikompleks, väiksemat saalipinda vajavatele spordialadele mõeldud spordihoone ning nende naabrusse viiekorruseline maja.

Lõbustuspargi alale tulevad kortermajad
Linnavalitsus võttis vastu Narva mnt 67 kinnistu detailplaneeringu, mis näeb ette endise Kadrioru lõbustuspargina tuntud ala hoonestamise kuni viiekorruseliste korterelamutega. Planeering jagab 4,9 ha suuruse ala 13 krundiks, kuhu kavandatakse viis kuni viiekorruselist korterelamut ning kuus kuni viiekorruselist äripindadega korterelamut.

Toasoe läheb maksutõusu tõttu kallimaks
Kütte käibemaksu 13-protsendiline tõus toob rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt tänavu riigikassasse lisaks 160 miljonit ja 2008. aastal 360 miljonit krooni.
Riigikogu langetas juba aastate eest otsuse tõsta soojusenergia maksumäära 2007. aasta 1. juulil 18 protsendile, kirjutab Postimees.
Kaudselt oli selle sammu taga surve Euroopa Liidult, mis üldjuhul ei soosi maksuerisusi. Kivisöe kõrval ootab juulis hinnatõus ka küttepuitu, briketti ja kütteturvast.

Õmblus: sotsialism Eesti majanduses lõpeb peagi
Iga päev on üha rohkem märke selle kohta, et sotsialism Eesti majanduses hakkab otsa saama ja kapitalism vaikselt kohale jõudma.
Varsti ei piisa tarbimis- ja heaoluõiguse saamiseks enam enese olemasolust, tarbimisvõimalus tekib vaid selle väärtuse osas, mida ollakse suutelised konkurentsivõimeliselt tootma.
Lihtsustatult öeldes kehtib kapitalismis põhimõte, et kellel on raha, see saab kaupu ja teenuseid osta ning kellel ei ole, see ei saa. Sotsialismis proovitakse võimalikult võrdse ostujõu administratiivse loomise kaudu tagada kaupade ja teenuste kättesaadavus võimalikult suurele osale ühiskonnast. Kapitalism viib ressursside efektiivse kasutamiseni, sotsialism aga rahva rikkuse raiskamiseni.
Sotsialistlik elukorraldus läbi laenubuumi

Rakveres peetakse Põhjamaade lavavõitluse õppelaagrit
Pooleteise nädala jooksul õpivad Rakveres seitsme Põhjamaade riigi näitlejad, kuidas kasutada lavavõitluse käigus relvi nii, et see ei oleks ohtlik ei kaasnäitlejatele ega publikule.
Võitlus laval peab paistma välja ehtne, relvadki on peaaegu nagu päris, ainult nürimad, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Eesti lavalise võitluse liidu treener Kalle Kõiv ütles, et laval peab ennast rohkem kontrollima kui tegelikult võideldes, sest vigastada ei tohi ei ennast, partnerit ega ka pealtvaatajaid. Kogenematu inimese käes on ka rekvisiitrelvad ohtlikud.
Kutseliste näitlejate kõrval õpivad lavavõitlust ka harrastusteatrite näitlejad.
Eestis peetakse taolisi laagreid juba üheksa aastat.

Vana Baskini teatris näeb suvel tähti
Vana Baskini teater läheb suvetuurile uue Toomas Kalli estraadikomöödiaga "Tähtede sadu".
Lavale astuvad eesti avaliku elu tegelased, kes kõik kandideerivad eurostaariks. Lähemalt "Seitsmestest uudistest".

Levadia sai Flora üle napi võidu
Eesti valitsev meister jalgpallis Tallinna FC Levadia võõrustas laupäeval Meistriliiga 17. voorus Kadrioru staadionil Tallinna FC Florat ja võttis vajaliku 2: 1 võidu.
Tasavägiselt kulgenud avapoolaja lõpus suutis lisaminutil Tarmo Kink võõrustajad 1: 0 ette viia. Sergei Mošnikov suutis Flora tagasi mängu tuua 66. minutil. Koduplatsil mänginud Levadia suutis mängust siiski maksimaalsed kolm punkti võtta tänu Vitali Leitani tabamusele 81. minutil.
Tartu JK Maag Tammeka võõrustas kodusel Tamme staadionil Meistriliiga autsaiderit Lasnamäe FC Ajaxit ja võttis kindla 2: 0 eduga võidu. Skoor avati juba kolmandal minutil, kui Nikolai Lõsanov tartlased ette viis. Maksim Bazjukini tabamus 19. minutil jäi mängu viimaseks väravaks.
Viljandi JK Tulevik sõitis külla Pärnu JK Vaprusele ning võttis võitluslikus mängus napi 3: 2 võidu. Lauri Senješ viis küll pärnakad neljandal minutil juhtima, kuid järgmised kolm väravat lõid külalised. Mihail Ištšuki kaks väravat ja Markko Kudu tabamus viisid viljandlased ette 3: 1. Pärnakatest jõudis väravani veel küll Jevgeni Novikov, kuid mängu lõpuvile tähistas külaliste võitu.

Arusaar võib võita juunioride EM-il pronksi
Serbias Belgradis toimuvad 2007. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused vabamaadluses, naistemaadluses ja kreeka-rooma maadluses.
Kreeka-rooma maadluse kuni 84 kg kategoorias on Ardo Arusaar võitnud kaks matši ning kaotanud ühe.
Kell 17.00 jätkuval võistlusel on tal võimalus võita pronksmedal, kaotuse korral saab Arusaar viienda koha.
Kuni 120 kg klassis on Madis Sihimets teeninud ühe võidu ja kaotuse ning jätkab samuti võistlust kell 17.00. Kuni 66 kg kaaluvate juunioride hulgas sai Magnus Piirits ühe kaotuse ning edasi ei pääsenud, kirjutab sportnet.ee.

Kaisi ja Vesiku jaoks sai turniir läbi
Eesti rannavolle esipaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik kohtusid Norras Stavangeris toimuva MK-sarja suure slämmi turniiri avaringis sakslaste Jonas Reckermanni ja Misch Urbatzkaga ning kaotasid 51 minutit kestnud matši 1: 2 (15: 21, 21: 18, 13: 15).
Turniiri kokkuvõttes jäävad eestlased jagama kohti 17.-24.
Valikturniiri N-alagrupis kogusid eestlased ühe võidu ja kaks kaotust ning jäid kolmandaks.
Ainsa võidu said Kais ja Vesik Jaapani paari Asahi - Shiratori üle, kirjutab sportnet.ee.

Margus Murakas tegi Viru rallil avarii
Margus Murakas tegi täna avarii Viru ralli 4. kiiruskatsel.
Pärast esimesi uuringuid haiglas teatati, et luumurde ega suuremaid vigastusi ei leitud.
"Legend oli meil paigas, kuid koht osutus päris libedaks ja kaldusime veidi välja," seletas Margus Murakas.
"Sõitsime minu poolse auto küljega vastu tee ääres asunud kuuri. Sain tugevalt põrutada, kuid õnneks on luud-kondid on terved.Saadud põrutusest muidugi rindkere ja pea valutab."

Marlen Vassil: minu siht on Londoni olümpia
Marlen Vassil, mitmekordne Eesti meister koolisõidus, treenib kaheksa tundi päevas, kuid ei valmistu sellega mitte Pekingi, vaid Londoni olümpiamängudeks.
Eile ja täna toimub Eestis esmakordselt rahvusvaheline koolisõiduvõistlus. Kas see tähendab, et Eesti hakkab ses osas maailmakaardile jõudma?
Eestis ei ole koolisõit professionaalse võistlusalana eriti populaarne, kuid tavainimesel on üldiselt seda lihtsam mõista kui takistussõitu. Maailmas on koolisõidu populaarsust aidanud kasvatada see, et finaalid maailmakarika etappidel ja olümpiamängudel tehakse muusika saatel. See on publikule märksa huvitavam vaadata. Kuigi ratsanikule see kerge ei ole. Harjutusi saab küll vastavalt soovile kombineerida ja nii on võimalik oma hobuse tugevaid külgi hästi esile tuua, aga pead ka riskima, kõik hästi välja kalkuleerima, et esinemine õnnestuks.

Jelle Goes: mul on aeg edasi liikuda
Eesti jalgpallikoondise peatreener Jelle Goes otsustas mitu kuud enne lepingu lõppemist ameti maha panna, aga vaenukinnast tema ja jalgpalliliidu vahele õhku ei jää.
Miks te ikkagi otsustasite nüüd lahkuda - varem ütlesite ju, et jätkate valiktsükli lõpuni?
Mõtlesin asjade üle järele. Ma ei teinud ju lahkumisotsust tegelikult mitte pärast Inglismaa-mängu (6. juunil - toim), kui selle välja ütlesin, vaid palju varem. Juba aprillis rääkisin ma Aivariga (Aivar Pohlak, jalgpalliliidu president - toim) ja teatasin talle, et soovin ameti maha panna. Kuid pärast Inglismaa-mängu ma mõtlesin tõsiselt nende asjade üle ning jõudsin järeldusele, et võib-olla on aeg edasi liikuda.
Aga ikkagi - miks? Kas teil tekkis jalgpalliliiduga konflikt?
Olen aus ja otsekohene inimene, kuid mingi kaklusega siin küll midagi pistmist ei ole. Ma ei ole väga kerge persoon, Pohlak samuti mitte. Kuid töösuhtes tuleb rääkida asjadest nii, nagu need on.

Suusaässad võistlesid Võru tänavatel
Rullsuusatamine. Rahvusvahelise rullsuusavõistluse Võru Roller võitis rootslane Jerry Ahrlin, jättes teiseks Priit Naruski, kolmandaks Peeter Kümmeli, neljandaks Aivar Rehemaa, viiendaks Jaak Mae ja kuuendaks norralase Frode Estili. Tartu maratoni võitja Ahrlin edestas finišis järgnevaid ligi poole minutiga.
Naistest oli parim algusest lõpuni juhtinud Piret Pormeister, kes edestas umbes 30 meetriga Silja Suijat.

Kirsipuu tuli taas Eesti meistriks
Eesti meistrivõistlustel Viljandis noppisid kuldmedalid Jaan Kirsipuu ja Grete Treier.
Eraldistardist sõidu Eesti meistrivõistlustel Viljandis lisas hiljutise Saaremaa velotuuri võiduga mitmepäevasõidus riigi meistriks kroonitud Kirsipuu oma trofeede kappi veel ühe esikohaauhinna.
Möödunud aastal profispordist taandunud Kirsipuu tunnistas, et pani vormi ajastamisega kümnesse. "Mu ettevalmistus jäi võrreldes varasemate aastatega küll tunduvalt nõrgemaks ja selle võrra oli ka tase langenud, aga sõitsin täpselt hetkevormile vastavalt," tõdes ta.
Kirsipuu läbis 40-kilomeetrise trassi laugel rajal Viljandi - Põltsamaa maanteel ajaga 52.50, 9, millega edestas U-23 vanuseklassi asemel eliiklassi meestega võidu kihutanud Rein Taaramäed 15 sekundiga. "Napp võit," möönis Kirsipuu. "Eks starti lähed ikka võidumõtetega, aga täna (eile - toim) küll väga kindlat tunnet ei olnud."

Daniel Novikov võitles teise Eesti sportlasena välja olümpiapääsme
Pärast jahilaskurit Andrei Inešinit on 18-aastane trekirattur Daniel Novikov teine Eesti sportlane, kel Ateena OM-i pilet taskus. Olümpiapääsme andis sprindivõit B-grupi MM-il Kaplinnas.
Novikov lõi poolfinaalis Trinidadi meest Elisha Greene'i ja finaalis võõrustajate esindajat Gadi Chaitist. "Uhke tunne küll!" märgib Novikov. "Aasta peaeesmärk on täidetud. Tulekul on küll veel juunioride tiitlivõistlus, kuid juunioride tippe ei tunne keegi. Kaplinna võidusärgis võin sõita mitu aastat."
"Sellel poisil on säde silmis!" iseloomustab ratturite alaliidu peasekretär Urmas Karlson. "Loodame oma meestele alati, kuid Novikovi puhul on ülimalt positiivne see, et ta lootusi ka õigustas," lööb Karlson rinna ette.

Noorte tantsupeol käis üle 22 000 pealtvaataja
Täna lõppenud X noorte tantsupeo "Lävel" kolmel etendusel käis kokku 22 605 piletiga pealtvaatajat.
Enim publikut oli I ja III etendusel, vastavalt 7138 ja 10 151 piletiga pealtvaatajat. Noorte tantsupeo teisel etendusel oli 5316 pealtvaatajat.
Tantsupeol osales 127 tantsurühma rohkem kui 7800 tantsijaga, lisaks peoliste täiskasvanud saatjad, ühtekokku 9000 osalejat. X noorte tantsupeo kunstiliseks juhiks on Maido Saar ja lavastajaks Margus Kasterpalu.
Homme hommikul jätkub X noorte laulu- ja tantsupidu "Ilmapuu lävel" kell 9.00 rongkäiguga Vabaduse väljakult lauluväljakule, kus kell 13.00 algab X noorte laulupidu "Ilmapuu".
Noorte laulupeol osaleb kokku 831 koori enam kui 26 000 lauljaga, lisaks 47 orkestrit üle 1600 noore pillimängijaga ja peoliste täiskasvanud saatjad. Samuti osaleb laulupeol 14 väliskollektiivi üle 600 muusikuga Lõuna-Aafrika Vabariigist, Norrast, Saksamaalt, Austraaliast, Kanadast ja Rootsist.

Kaitseväe orkester avab noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigu
Eesti kaitseväe orkester esineb pühapäeval kell 9 algaval ning Vabaduse väljakult Lauluväljakule kulgeva X noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigu eesotsas.
"Rongkäigul mängime lõbusat ja kaasakiskuvat ning kaasalauldavat muusikat," ütles Eesti kaitseväe orkestri peadirigent major Peeter Saan.
"Riikliku esindusorkestrina on noorte laulu- ja tantsupeo rongkäiku juhtida auasi."
Kokku osaleb X noorte laulu- ja tantsupeol 47 orkestrit.

Peeter Volkonski naljad
Üks vanem meesterahvas läheb rannas noore bikiinides tütarlapse juurde ja ütleb:
"Ma tahaksin teie rindu katsuda."
"Tõmba uttu, vanamees!" vastab tütarlaps.
"Ma tahaksin siiski teie rindu katsuda, ma annan kakskümmend viis krooni," ütleb vanamees.
"Kakskümmend viis? Segi oled peast või? Tõmba uttu!"
"Ma tahaksin ikkagi teie rindu katsuda," jätkab vanamees, "ma annan sada krooni!"
"Ei! Tõmba uttu!"
"Viissada krooni, kui te lasete mul oma rindu katsuda!" ei jäta vanamees järele.
Tütarlaps vaatab, et mees on juba üsna vana, tundub ohutuna ja viissada krooni oleks just nagu maast leitud, ning ütleb:

Kuus Pelmeeni pakub kiiret ja soodsat kõhutäit
Hiljuti pealinnas Narva maantee alguses avatud pelmeenisööklas saab kõhu kiirelt ja üsna soodsalt täis pugida, ent toidunautlejatel ei ole sinna tõenäoliselt asja, nendib Köögi Komando.
Kuigi toidukoha Kuus Pelmeeni vaateaknal ilutseb silt "kohvik" ja seal tõepoolest kohvigi pakutakse, on sisuliselt tegemist sööklaga. Unustagem sellele sõnale Nõukogude ajal tekkinud halb kõrvalmaitse - Kuude Pelmeeni sisse astudes näete, et tegemist on täiesti viisaka kohaga.
Riia linna iseteenindusega pelmennaja'd, kus laod taldriku eri pelmeenisorte täis ja siis maksad kaalu järgi, on tuntud Eestiski. Nüüd on siis ka Tallinnas pea-aegu samasugune. Seinal ripub menüü: pelmeenid 100 grammi 10 krooni, supid 25 krooni, salatid 100 grammi 10 krooni, pannkoogid 100 grammi 10 krooni.
Keset Kuut Pelmeeni seisab lett, mille ääres saab nimetatud roogi oma käega kaussi tõsta. Kõigepealt supp ja kuut sorti pelmeene (meie külastuse ajal olid valikus tavalised, frititud, teravad, küüslaugu- ja kanapelmeenid ning seenevareenikud), peamiselt hapukoorepõhised kastmed (ja üks kann oli sedavõrd kokku "mökerdatud", et ennast määrimata polnud võimalik valada), siis salatid (parasjagu kartulisalat ja hapukoorega köögivilja-toorsalat) ning seejärel punase valgusega lambi alla asetatud taldrikul mõni üksik pannkook.

Abiks algajale päevitajale
Riho Laurisaar uuris Tõravere observatooriumi vanemteadurilt Uno Veismannilt, kui kõrge UV-indeksiga saab veel tervislikult päevitada. Või oleks targem end päevitamise kombest sootuks võõrutada?
Viimasel ajal tehtud uuringute tulemused tõendavad, et mõõ-dukas päevitamine võib vähendada teatud vähkkasvajate tekke riski ja ära hoida rahhiiti, kuid päikesevõtmisega liialdades võivad tagajärjed olla ka risti vastupidised. Probleemide vältimiseks soovitavad ilmateadlased enne päevitamist interneti või uv-meetri abil tutvuda päevase kiirgustasemega.
Tõravere observatooriumi vanemteadur Uno Veismann sõnab, et vähene päevitamine on tervislik, kuna selle otsene efekt on nahas D-vitamiini sün-teesimine, mis aitab ära hoida mitmeid haigusi.
"Kui täppismõõtmisi mitte arvestada, siis klassikaliselt tohiks päevitada naha punetuse tekkimiseni, lubamata villidel ilmuda," lisab Veismann. "Villideni päevitamise korral on nahavähi tekke oht, eriti sünnimärkide juures. Statistika on näidanud, et kasvaja peiteperiood võib ulatuda mitme aastani."

Kastellaani maju ravib vana materjal
Sügisel laieneb Kadriorus presidendi kantselei Kastellaani kompleks. Enam kui 170-aastaste majade originaalilähedasena taastamine tähendab muu hulgas ka krokodillinahkseid seinu, lainetavaid aknaklaase, takku ja kitti, keskelt kulunud trepiastmeid ja Saaremaal põlenud majast hangitud palke, loetleb Eda Post.
Luigetiigist veidi edela poole jääb tänav, mille nimi on Roheline aas. Selle ääres püüab pilku eelkõige kahekorruseline roosa puitmaja aadressil Roheline aas 3 - nn Kastellaani maja, kus tegutseb Eduard Vilde muuseum. Kompleksi peamaja ümbritsevad hooned Roheline aas 1, 5 ja 11, mille presidendi kantselei laseb ruumipuuduse leevendamiseks korda teha.
"Ülesandeks on taastada hoonete originaalkonstruktsioon ja väljanägemine, säilitades maksimaalselt vana ja kasutades nende ehitusaegseid töö-võtteid," tutvustab arhitekt Henno Adrikorn.
"Roheline aas 1 oli kõige nutusemas seisus, sest pärast põlengut 1970. aastatel seisis see aastaid tühjalt. Selles, et maja üldse päästa sai, oli oluline roll eterniitkatusel. Muidu poleks seal enam midagi taastada. Roheline aas 5 oli paremas korras, sest see oli kortermaja, kus elati kuni töö alguseni sees."

Rein Lang (50) 
Kolmapäeval sünnipäeva tähistav justiitsminister Rein Lang sai enne poliitikasse siirdumist tuntuks meedia- ning meelelahutusärimehena ning raadioajakirjanikuna, eeskätt teati teda Kuku raadio saate "Olukorrast riigis" juhina. Veelgi varem aitas ta käima lükata Tartu levimuusikapäevad ning osales juuraeksperdina vabariigi põhiseaduse kirjutamises.
2001. aastal sai 1995. aastast Reformierakonda kuulunud teravkeelsest poliitkommentaatorist Tallinna abilinnapea, kes valiti 2003. aastal riigikokku. Juhan Partsi valitsuses täitis Lang 2005. aasta veebruarist aprillini välisministri kohuseid, justiitsminister sai temast Andrus Ansipi esimeses valitsuses. Lang on vabaabielus, tal on teismeline tütar.

Laine-Reseda Villenthal (85) 
Eile jõudis sünnipäevani Eesti esimene naisvaimulik Laine-Reseda Villenthal. Misso abikiriku ja 1964 Pindi koguduse jutlustajana töötanud Laine Villenthal ordineeriti koguduse soovil 16. novembril 1967 õpetajaks. 1984. aastast sai Laine Villenthalist Pindi koguduse teenimise kõrval ka Petseri koguduse hooldajaõpetaja. Pindi kogudusest läks õpetaja Villenthal pensionile 31. detsembril 2003, misjärel kolis ta lapsepõlvemaale Nissi. Lisaks varem ilmunud luuleraamatule "Kimp luuletusi" on Laine Villenthalil lähiajal valmimas mälestusteraamat, mille autor loodab trükki saata veel sel aastal.

Vilen Künnapu (59) 
Kes on Eestimaa parim arhitekt? Kui esitatakse selline küsimus, siis oleks kindlasti üks kandidaate täna sünnipäeva tähistav Vilen Künnapu. Kindlasti on ta ka üks kõige produktiivsemaid arhitekte. Üksinda ja koos lahutamatu partneri Ain Padrikuga ehitatud hoonete nimekiri on üüratult pikk. Ühes Ain Padriku ja Andres Siimuga tõid nad ära eesti arhitektide suurima tunnustuse - II koht Los Angelese West Coast Gateway kultuurikeskuse arhitektuurikonkursilt. Ja kes on saanud rahulikult mööda minna Radissoni hotellist ja Viru keskusest? Kõige muu kõrval on ta kirjutanud arhitektuuriteoreetilisi artikleid, mida on avaldatud ka mitmes prestiižikas rahvusvahelises väljaandes.

Juhan Kivirähk (50) 
Ühe suure erakonna esimees kutsus mind kunagi teed jooma. Mingil hetkel tuli juttu avaliku arvamuse uuringutest ja mul on siiani meeles ta sõnad: "Kui ma tahan endale soodsat uuringut, siis tellin uuringu küsitlusfirmalt X, aga kui objektiivset uuringut, siis Kivirähkilt."
Esmaspäeval juubelini jõudev Juhan Kivirähk on ilmselt kõige tuntum ja hinnatum Eesti avaliku arvamuse uurija. Selles mõt-tes on kahju, et ta töötab nüüd-sest rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses ega uuri enam rahva poliitilist meelsust.
Viimati kerkis Juhani nimi üles kolumniga, mille ta kirjutas pärast aprillirahutusi Eesti Päevalehte ja mille puhul ma norisin ta venda Andrust: näe, sa polegi enam kõige kuulsam Kivirähk maailmas. Mäletate küll seda kolumni, mille kohta Hannes Rumm tabavalt ütles, et ta pole küll selle sisuga nõus, aga on nõus surema, et Kivirähk saaks oma arvamust avaldada. Nimelt püüdsid mitmed poliitikud Kivirähki tema valitsuse-kriitilise artikli pärast töölt lahti kangutada.

Johannes Pirita (70) 
Homme 70. sünnipäeva tähistav liiklusasjatundja Johannes Pirita sattus 1972. aastal Eesti Raadios liiklussaateid tegema juhuslikult, omades tollal küll juhiluba, aga mitte autot. Sügaval Nõukogude ajal pakkus saateformaat liiklushuvilisele hea võimaluse rääkida huvitavatest asjadest riigijuhte kummardamata. "Ei tohtinud ainult öelda, kui palju oli Eestis veoautosid, sest see oli saladus, ja kui palju sai inimesi liikluses aastas surma," meenutab liiklusajakirjanik. Pirita liikluskoolist on ligi 12 aastaga võrsunud umbes 3000 autojuhti ning kooli internetileheküljest pidevalt täienev liiklusportaal. Praegu suvepuhkust pidav Pirita asub peatselt kirjutama uuest liiklusseadusest ja -eeskirjast inspireeritud õpikut. Jõudu ja edu!

Lembit Ulfsak (60) 
Konservatiiv, kes ei põlga eksperimenti
Et mõnda inimest kõmuajakirjade kirevatel lehekülgedel näha pole, ei tähenda veel, et ta pole rahvale armas. Üks selliseid auväärseid mehi on kolmapäeval 60-aastaseks saav näitleja Lembit Ulfsak, kes on mänginud Noorsooteatris, Draamateatris ja filmis. Laulnud koos Juhan Viidingu ja Tõnis Rätsepaga Amor Trios. Teinud suure hulga teatrirolle, mõni neist ülipopp, nagu osatäitmine kuulsas Noorsooteatri "Kümnes neegris", mida esitati sadu kordi.
Kui Ulfsaki näitlejateel on midagi läbivat, siis on see osalemine Mikk Mikiveri lavastustes. See kestis enam kui kolm aastakümmet. Ent ega Mikk Mikiveri lahkumine pole jätnud näitlejat hätta, heale näitlejale tööd jagub: viimane suur töö oli Willy Lomani roll "Müügimehe surmas", mille lavastas Draamateatris Ingo Normet.

Toomas Tiivel - presidentide ja bakterite sõber
Toomas Tiivel orienteerub nii suures kui ka väikses maailmas. Välisteenistuses tuli tal korraldada diplomaatilise etiketi tundmist nõudvaid riiklikke üritusi, bioloogina teab ta mõndagi putukate ja bakterite sümbioosist. Ent Tiivel on heal meelel valmis rääkima ka viskist. Kolmapäeval esitletud raamatu "Teejuht viskimaailma" autoriga vestles Kaarel Kressa.
Mullu välisministeeriumi protokolliosakonna juhataja kohalt lahkunud Tiivel on kirjutanud kümneid teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid ning toimetanud 19 raamatut teoreetilisest bioloogiast, teaduse ajaloost, evolutsioonist ja viskist.
"Kaua sa ikka teisi kritiseerid, tee parem ise," arvab viskiteejuhi autor oma teose kohta. "Selle joogi teeb eriliseks kultuur, millest ta pärit on, st *oti- ja Iirimaa. Mulle meeldib nende rahvaste mõttelaad - väärikad, iseseisva mõtlemisega inimesed."
Tiivel selgitab, et kuigi viskinimelist jooki püüavad toota paljud, tuleb see välja vaid šotlastel, iirlastel, ameeriklastel ja jaapanlastel. Viimaste puhul on tuntav väga tugev šoti mõju, sest üks nende ajaloo esimesi viskitegijaid õppis *otimaal keemiat ning abiellus kena šotlannaga, kellega nad enne Teist maailmasõda mehe kodumaale kolisid.

Mait Malmsteni hüpe tundmatusse - "Tutvumiskuulutus" 
Peagi 35-aastaseks saaval kolmanda põlve tippnäitlejal on ette näidata 13 aastat menukat karjääri Draamateatris ning publiku ja kriitikute ovatsioonid. Nüüd ühtäkki võttis ta kätte ja lavastas muusikali "Tutvumiskuulutus". Miks küll, imestab Andres Keil. Jah, möönab asjaosaline, eks kirunud ta proovide ajal vahel isegi, miks polnud see ometi "Punamütsike".
Kuidas siis nüüd niimoodi juhtus, et sa hakkasid lavastama?
Muusikaliteater pakkus võimalust. Ühel hetkel nad helistasid ja ütlesid, et neil on üks lugu, kas ma ei tahaks proovida. Ma siis mõtlesin, et proovin. Nii läkski.
Mis sa ise sellest loost arvad? Mis lugu see on?
Päris kerge seda lugu teha ei ole. See on küllaltki fragmentaarne, narratiivi on seal sees ikka väga hapralt. Mõningad stseenid hoiavad püsti, jätkuvuse mõttes. Ja mõned tegelased on laval nii alguses kui ka lõpus. Aga kaugeltki mitte kõik.
Eks see muusikal püüab olla hästi ülevaatlik, kirev ja kirju. See on ühtepidi selle loo tugevus, teistpidi nõrkus.

Kaplinn ja Kapimaa on nagu Aafrika ega ole ka
Kes on näiteks Kenyas käinud ega viitsi eriti enam varahommikusi tunde džiibis loksuda, et lõpuks kaelkirjakut või ninasarvikut näha, aga tahab veidi Aafrikat ja samavõrd neegreid ikka kaeda, võiks reisisihiks võtta Lõuna-Aafrika ja täpsemini Kaplinna ning selle lähikonna - Western Cape'i, soovitab Kaivo Kopli.
Kaplinn ehk Kaapstad afrikaani ja Cape Town inglise keeles viitab muidugi Cape of Good Hope'ile ehk Hea Lootuse neemele, mis küllap üldlevinud teadmises on Aafrika lõunapoolseim tipp. Kaplinnast, mis kujunes esimeseks eurooplaste (algul portugallaste, siis hollandlaste ja inglaste) tugipunktiks teel üm-ber Aafrika Indiasse, asub Hea Lootuse neem siiski ligi poolesaja kilomeetri kaugusel.
Jalgsi on sellele neemele üsna raske ligi pääseda, küll aga saab ronida tuletorni juurde ja nautida suurepärast vaadet nii Hea Lootuse neemele kui ka teisele neemele nimega Cape Point, mis tundub küll ulatuvat veelgi kaugemale lõuna poole kui Hea Lootuse neem, kuigi tegelikult laiuskraadi silmas pidades jääb napilt siiski "väiksemaks vennaks" ehk põhjapoolsemaks.

Pariisi tänavakunstnikud: Vincent van Jacques'i "Päevalilled" ja avastamata anded
Kui olete naine, minge ilusal suvepäeval Pariisi, riputage fotoaparaat kaela, vahtige kael õieli Sacré-Coeuri kirikut, õrritab Maris Podekrat. Kui mustad mehed teid selle peale endale ei raba, teevad seda kindlasti tänavakunstnikud.
"Mademoiselle, üks portree? Tulge lähemale! Ärge kartke! Esimene hetk on ikka hirmus! Seiske siia..." Enne kui arugi saad, on juba kulmud paberil.
"Oodake, ma ei taha portreed! Palju see üldse maksab?"
"50 eurot."
"Viiskümmend! Nii palju raha mul küll ei ole."
"Hea küll. Teeme 30-ga, esimene klient täna."
"Võtke parem mõni rikas turist."
"Rikas või vaene, mis seal vahet. Teile teen 25-ga."
"Ausõna, mul pole raha kaasas! Näete, ainult sendid järel."
"Minge tooge siis kuskilt."
"Pole kuskilt tuua ka."
"10 eurot."
"Ei."
"Kuidas nii, et pole kuskilt raha tuua?"

Sakala rusudele memoriaal kommunismiohvritele
Ameeriklaste Kapitooliumi mäel avatud kommunismiohvrite mälestussammas andis taas julgust ja indu ka eestlastele Tallinnas sellise koha loomiseks. Kunstnik ja filmilavastaja Tõnu Virve paneb ette rajada see Sakala keskusest tühjaks jäänud platsile.
Mõni päev tagasi ütles vabadusvõitleja Lagle Parek, et "Linda kuju oli okupatsiooni ajal väljavalitud ja ainus lubatud kogunemiskoht, sest peale Hirvepargi mujale lihtsalt ei lastud. Eesti ja eestlaste kommunismiohvrid on nii suured, et ka selle jäädvustamiseks peaks olema midagi suurt - see peab olema memoriaal".
Parekil on tuline õigus, sest kommunismi kuriteod puudutavad Eesti inimesi hoopis teisiti, sügavamalt ja palju isiklikumalt kui ameeriklasi, ning meie memoriaali lähteülesanne vajab hoopis teistsugust ja ka meile endile uut lähenemisviisi, mis on kohane väärikale riigile ja rahvale. Oleme elanud üle 15 aasta taas vabas riigis ja on aeg otsustada, kuhu ja kuidas meie enda riigi pealinnas kommunismiohvrite memoriaali rajame.

Eesti tüdruk vabatahtlikuna Glastonbury festivalil
"Your name and address, please," ("Teie nimi ja aadress, palun") vuristab eestlanna Helen Russ (21) ladusas inglise keeles Glastonbury festivalil kotte pagasihoidlasse andvatele muusikahuvilistele.
Ellu põnevuse toomiseks Inglismaale kolinud (ning enne Iirimaal elanud) Helenile hakkas sõber Richard juba jaanuaris rääkima, et organisatsioon, kus ta vabatahtlikuna töötab, läheb Glastonburyle tasuta pagasiteenust pakkuma ning on võimalus, et Helen saab nendega kaasa minna. "Toona oli see ainult jutt, kuid järsku oligi minek," oli Eestis tüdrukute punkbändis Zhuut basskitarri mängiv neiu õnnelik.
Tasuta sissepääsu maailma suurimale muusikafestivalile tagas muidu viimaseid päevi Lutoni lennujaamas klienditeenindajana töötavale Helenile 24 tundi vabatahtlikku tööd Glastonburys organisatsiooniga, mis võitleb tuumadesarmeerimise eest. Seesama Campaign for Nuclear Disarmament (CND) oli 26 aastat tagasi esimene heategevuslik ettevõtmine, mis Glastonbury festivaliga koostööd tegi ja sealt rahalise annetuse sai.

Glastonbury festival - aasta jagu elamusi kolme päevaga
Glastonbury festival võib muusikalises näljahädas eestlasele olla sama ohtlik kui suur ports toitu kiitsakale aafriklasele. Hüsteerilisele ahmimisele järgneb okserefleksi asemel küll pigem tuimus, tõdeb festivalil kõhu täis söönud Tiiu Laks.
Seetõttu soovitavadki Glasto korraldajad muu hulgas: "Go with the flow" ehk laske end festivalimelul kaasa viia, ärge jookske paaniliselt kontserdilt kontserdile. Lihtne öelda, kui keskmisel britil on kümme korda rohkem võimalusi näha mõnd maailmaklassi staari kui keskmisel eestlasel.
Ligi neljasaja esinejaga kava võtab silme eest kirjuks ning nõuab korralikku plaanide tegemist. Valikud on rasked: kas Chemical Brothers või The Who, Arctic Monkeys või Fatboy Slim, Arcade Fire või Kasabian jne.
"Päris korralik plaan sul," kommenteerib briti neiu üle õla mu märkmikus ilutsevat isiklikku kontserdikava. Juba pärast esimese bändi vaatamist pean tunnistama, et ideaalplaan jõuda küm-ne minutiga pealavalt teise lava juurde või veel kaugemalegi ja näha päevas kuni seitset bändi on juba eos hukule määratud. 177 000 festivalikülastajat sagib suures massis igasse ilmakaarde ning muudab normaalkiirusel liikumise võimatuks. Teiseks päevaks on maapind vihmast ja 354 000 kummikutallast niivõrd mudaseks muutunud, et pealava ümbruses on liialt rutates oht mülkasse kukkuda või jalanõu kaotada.

Nädala plaat
KLUBIMUUSIKA
Me & You
hinne 3
"Floating Heavy"
TM Jukebox ja Robert Luis legendaarsest Tru Thoughtsi plaadifirmast ühendasid paar aastat tagasi jõud, et teha koos üks DJ-sett. Publiku rabav reaktsioon sellele tõukas neid oma järgmise esinemise jaoks paari lugu lindistama ning kui sellelegi saadi ülimalt positiivne tagasiside, tehti koos valmis terve album. "Floating Heavy" on suvele uskumatult sobiv peoplaat, kuivõrd see segab endasse nii hiphopi, D'n'B, break ja broken beat'i, džässi, souli, reggae, dub step'i ja disko mõjusid, mille tagant kõlab ka eri kontinentide muusikalist eripära. Eriti äratuntavalt kumavad Aafrika trummid ja India Bollywoodi muusika. Muuhulgas on albumil uudsesse konteksti asetatud remiks Roni Size'i kuulsast loost "Brown Paper Bag" ning plaadi lõpetab King Timothy lugu "Last Night". Tantsima sunnib kindlasti "Sneaker Thief". Sobiv algajale klubitajale, kuid mitte liiga tavaline kauaaegsele austajale.

Coelho "Alkeemikust" sünnib film
USA ajaleht The Hollywood Reporter kirjutas, et peamiselt näitlejana tuntud Laurence Fishburne (pildil) ja sõltumatu filmitootja A-Mark Entertainment ostsid Warner Brothersilt Paulo Coelho populaarseimast romaanist "Alkeemik" filmi tegemise õigused.
"Alkeemik" räägib noorest Hispaania karjusest, kes jätab oma lambad, et reisida Egiptuse püramiidide juurde varandust otsima, aga leiab selle varanduse pika teekonna järel hoopis oma kodu lähedalt.
Fishburne (kelle tuntuim filmiroll on Morpheus "Matrixi" triloogias) on Coelho austaja "Alkeemiku" ilmumisest saati ja hakkas selle põhjal stsenaariumi kirjutama juba mitme aasta eest. Ta ise on ka filmi režissööriks. Esialgu filmi tootma pidanud Warner Brothersis jäi aga plaan toppama.

Karlovy Varys linastub kaks Eesti filmi
Ühele Euroopa tuntumale filmifestivalile Tšehhimaal Karlovy Varys kutsuti sel aastal kaks Eesti filmi - Ilmar Raagi "Klass" ja Asko Kase "Zen läbi prügi".
Koolivägivallast kõnelev Ilmar Raagi mängufilm "Klass", mis on Eestis elavat vastukaja leidnud, linastub festivalil täna ja homme.
Film osaleb võistlusprogrammis East of West.
Karlovy Vary festivali kõrval-programmis "Forum of Independents" näidatakse alates homsest kolm korda Asko Kase lühimängufilmi "Zen läbi prügi", mis esilinastus Eestis 25. jaanuaril.
Veerandtunnine film, millel Asko Kase on nii režissööriks kui ka stsenaristiks, räägib Noormehest (pildil), kelle elus on täidetud kõik tänapäeva sotsiaalse ideaali nõudmised: tal on hea töö, piisavalt raha, ilus auto, moodne kodu ja kaunis tüdruk. Väliselt on kõik korras, ent sisemuses on Noormees muutunud ideaalide orjaks ja heaolu on pimestanud tema meeled. Ühel päeval aga lammutab saatus tema senise maailma tükkideks ja süttib katastroofide ahel.

Sürrealism valitseb taas Londonis ja Tallinnas
Ruumi toimetaja Aale Kask leidis suvise Londoni sürrealistliku disaini lummuses üht-teist, mis iseloomustab ka tasahilju tagasi hiilinud trende praegusaegses interjöörikujunduses. Kohustuslik näitus igale moejärgijale.
Ma ei ole kunagi ostnud Salvador Dali parfüümi lõhna pärast, küll aga on mu pilku püüdnud huultekujulised pudelikesed poelettidel. Peibutab ennekõike parfüümipudelite väljanägemine ja erootikamaiguline kujundivalik. Ühtlasi märgib seesama pudelike sürrealistlike ideede jõudmist massidesse.
1917. aastal nime saanud kirjandus- ja kunstivool vallutas Pariisi pärast Esimest maailmasõda, mujale maailma jõudis 1930. aastatel, kuni Eestis pärast sõda tegutsenud kunstniku Ülo Soosterini välja.
Algul oli tegu puhtintellektuaalse liikumisega, mille juured peituvad niivõrd vastandlikes ideoloogiates nagu marksism ja psühhoanalüüs. Üsna pea aga vaimustus sürrealistlikult fantaasiarikkast maailmast ka tarbimiskultuur.

Uued videod emmedeklubi.tv-s
Taas on üleval uued videod emmedeklubi.tv leheküljel.
LAPS JA KASS
Tuntud zooloog Aleksei Turovski räägib laste ja kasside omavahelistest suhetest ning jagab kasulikke näpunäiteid erinevate olukordade lahendamiseks.
LAPS JA KOER
Aleksei Turovski annab nõu, kuidas käituda kui peres on väike laps ja koer. Mida teha, et nad omavahel hästi läbi saaksid ja üksteisele liiga ei teeks?
VÄIKELAPSEGA LOOMAAIAS
Aleksei Turovski jagab nõuandeid lapsega loomaaias käimiseks. Mida teha ja mida mitte, et loomaaias oleks turvaline nii lapsele kui ka loomadele?
Emmedeklubi videolõike saab vaadata aadressil www.emmedeklubi.tv.

KALJU SUUR: Kalevipoeg kuulub Tallinna Linnavalitsuse lemmikute hulka
Seda väidet kinnitab soov rajada Eesti eepose vägilase kuju Tallinna lahte. Mitte liiklusmärgiks, vaid vaatamisväärseks objektiks linnarahvale ja turistidele.
Olen arvamusel, et Kopenhaageni rannal oleva Merineitsi populaarsust see üle ei löö. Kuju vastu on erinevaid ütlemisi, enda arvamuse, nagu valimistelgi, hoian saladuses.
Targa kirjaniku ja arsti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803-1882) peateos, ilukirjandus - ja rahvaluuletöö suursaavutus, on eepos Kalevipoeg. See valmis Kreutzwaldil aastatel 1857-61 ja ilmus rahvaväljaandena 1862. aastal. 1958. aaastal valmis kirjaniku skulptuur (autorid E. Taniloo, M. Saks, H. Arman), mis paigutati Kadrioru pargi ühe kõrvaltee äärde.
Nõukogude ajal maksis lause: vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik. See skulptuur oli tervenisti rahvuslik. Tagantjärele on võimatu öelda, kas asukoha valik lähtus poliitilistest kaalutlustest.

Haapsalu piiskopilinnus sai uue värava
Haapsalu piiskopilinnus sai Rotary klubilt kingituseks uue värava.
Uus värav tuli selle asemele, mille Tallinnast tulnud noortekamp ühel märtsiööl lahti murdis, aga tänu turvakaameratele vahele jäi. Lähemalt "Seitsmestest uudistest".

Suurpered saavad nüüdsest rohkem toetust
Lastetoetuste maksmise süsteemi muudatus puudutab peresid, kus kasvab vähemalt kolm last.
Alates pere kolmandast lapsest tõusis toetus 900 kroonini kuus. Lähemalt "Seitsmestest uudistest".

Toasoe läks tänasest kallimaks
Toasoe kallines tänasest, sest senine käibemaks tõusis 5%-lt 18%-le.
"Seitsmesed uudised" käisid vaatamas, kuidas ahjuküttega majapidamised hinnatõusuga toime tulevad.

Tõnismäel tabati taas üks našilane
Täna päeval pidas politsei Tõnismäel kinni telkmantlis Marina, kes toimetati isikuandmete kontrolliks politseiosakonda.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'ile, et täna kella 14 paiku toimetati rahvusraamatukogu juurest politseijaoskonda isikuandmete kontrolliks 1988. aastal sündinud Marina.
Tüdruk kandis samasugust telkmantlit nagu senised nö pronkssõduri valvet teostanud našilased.
Puusepa sõnul viibis Marina Eestis turismiviisa alusel, kuid politsei on teinud taotluse kodakondsus ja migratsiooniametile viisa tühistamiseks.
Eeldatavasti peaks Marina riigist lahkuma juba täna õhtul.

Tallinna-Narva maanteel tabati eile kolm roolijoodikut
Eile viis Ida politseiprefektuur Tallinna-Narva maanteel läbi politseioperatsiooni, mille käigus kontrolliti kiirust ja sõidukites turvavöö kasutamise nõuete täitmist, lisaks tabati ka kolm joobes juhti.
Eile viisid Jõhvi, Narva ja Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalitused läbi politseioperatsiooni, mille käigus kontrolliti kiirust ja sõidukites turvavöö kasutamise nõuete täitmist liiklusjärelvalve tõhustamise eesmärgil ja liiklusõnnetuste tagajärjel saadud kehavigastuste vähendamiseks. Politseioperatsioon toimus Tallinna-Narva maanteel kogu Virumaa ulatuses.
Kokku selgitati välja 39 rikkumist, nendest kolm joobes sõidukijuhti, vormistati 21 protokolli piirkiiruse ületamise eest, nendest viiel juhul ületati kiirust rohkem kui 40 km/h, ning koostati kümme protokolli kinnitamata turvavöö eest, kusjuures kahel juhul oli kinnitamata turvavöö lapsel.

Vastu puud sõitnud juht hukkus
Eile õhtul toimus raske liiklusõnnetus Tartumaal, kus hukkus sõiduautoga vastu puud sõitnud juht.
Õnnetus toimus kella 17.23 ajal Tartumaal Tartu vallas Kastli küla külateel, teatas politseiamet.
1971. aastal sündinud Mait sõitis oma sõiduauto VW Ventoga vasakule poole teelt välja vastu puud.
Sõiduki juht hukkus sündmuskohal.
Autos viibinud 1962. aastal sündinud Ain toimetati kehavigastustega TÜ kliinikumi.

Briti politsei vahistas viienda kahtlusaluse
Briti politsei vahistas täna viienda inimese, keda seostatakse Glasgow lennujaama ramminud põleva auto ja Londoni autopommidega.
Lennujaama rünnak, mis viimaste andmete kohaselt põhjustas viiele inimesele kergeid vigastusi, toimus vaevalt 36 tundi peale kahe autopommi leidmist Londoni kesklinnas, kirjutab Reuters.

Suurbritannias on rünnakutega seoses vahistatud neli inimest
Politsei on vahistanud juba neli inimest seoses rünnakutega Glasgow lennujaamas ja Londoni kesklinnas.
Suurbritannia on peale lennujaama ramminud põlevat autot tõstnud terroriohu märgi kriitilise tasemeni, kirjutab BBC.
Šotimaal Glasgows vahistati kaks meest, kellest üks on põletushaavadega haiglas. Veel kaks arreteeriti öösel Cheshire's.
Politsei sõnul on Glasgows peale kolme rünnakut läbi otsituid mitmeid maju.
"Siin on näha selgeid sarnasusi ning me kinnitame, et Glasgow rünnakut käsitletakse kui terroristlikku juhtumit," rääkis juhtivkonstaabel Willie Rae.
Üks lennujaamas vahistatud kahtlusalustest viidi ränkade põletushaavadega Royal Alexandra haiglasse, kust kinnitati mehe kriitilist seisundit.
BBC andmetel kahtlustatakse kolme rünnaku sarnasuse tõttu, et nende taga on samad isikud või kuuluvad nad ühte rühmitusse.

Glasgows rammis maastur lennujaama
Neljarattaline sõiduk rammis eile õhtul Šotimaal Glasgow lennujaama peaust ning plahvatas seejärel leekidesse.
Glasgow politsei esindaja sõnul inimesed õnnetuses viga ei saanud ning tuli kustutati. Kaks inimest arreteeriti pärast juhtunut, kirjutab Reuters.
Pealtnägijate sõnul oli lennujaama ramminud autoks Land Rover või Jeep Cherokee ning õhus oli tunda tugevat kütuse lõhna. Kui osad kinnitasid, et auto süttis vahetult peale uksele otsa sõitmist, siis mõned kinnitasid, et maastur oli leekides juba hoone poole suundudes.
Lennujaam tühistas pärast õnnetust kõik lennud ning paigutas reisijad kohalikesse hotellidesse.
Rünnak toimus vaid päev pärast seda, kui Londoni politseil oli õnnestunud kahjutuks teha kaks võimalikku al-Qaedaga seotud autopommi, mis olid paigutatud reedel Londoni kesklinna.

Pirital kangutasid pätid jälle Lurichi kuju lahti
Täna öösel kangutati Pirital taas lahti Lurichi kuju ja visati läheduses asuvatesse põõsastesse.
Täna varahommikul sai Falcki juhtimiskeskus häire Pirita teel asuva maadleja Georg Lurichi kuju juurest. Esimene kohalesõitnud patrullekipaaž leidis eest vaid tühja kuju postamendi.
Vargaid asusid otsima ka teised ekipaažid koos politsei ja teenistuskoertega.
Ühe pealtnägija sõnul oli kaks tumedas riietuses meest kuju juures askeldanud ning seejärel Kose tee suunas liikunud. Näidatud suunas leidis koer põõsaste seest ka varastatud pronkskuju.
Kuju viidi asitõendina politseisse.

Aerosmithi kontsert toob liiklusmuudatusi
Seoses 5. juulil toimuva Aerosmithi kontserdiga Tallinnas on liikluskorralduses mõningaid muudatusi.
Külastajaid palutakse kontserdile tulla ühistranspordiga või jala. Parkimine A. Le Coq Arena lähedal on raskendatud. Külastajatel palutakse pöörata tähelepanu ka ürituse ohutuse tagamise nõuetele.
5. juulil muudetakse A. Le Coq Arena ümbruses liikluskorraldust ja piiratakse sõidukiirust - suuremad muudatused on Magdaleena, Kauba ja Asula tänavatel ning Pärnu maantee viaduktil, millel on kontserdi korraldajate ja erilubadega sõidukite tarbeks eraldatud parempoolne sõidurida.
Juhtidel palutakse järgida teedele paigaldatud viitasid ja liikluskorraldusvahendeid.
5. juulil ehitatakse ümber A. Le Coq Arena spetsiaalne turvapiire. Korraldajad juhivad kõigi tähelepanu sellele, et kontserdile pääseb ainult läbi väravate, mis asuvad Tehnika tänava pool. Väravad avatakse 5. juulil kell 17.00.

Iiri suurpank AIB laieneb Eestisse
Turuväärtuselt suurim Iiri pangandusgrupp Allied Irish Banks, p.l.c. (AIB) omandab Balti-Ameerika Ettevõtlusfondilt Eestis, Lätis ja Leedus eluasemelaenude pakkumisele spetsialiseerunud firma AmCredit.
Tehingu kogumaksumuseks on 40 miljonit eurot (626 miljonit krooni). AmCrediti ostmine annab AIB-le võimaluse siseneda kiiresti arenevatele Balti riikide turgudele. AIB plaanib kõigis kolmes Balti riigis tegutseda oma filiaalide kaudu ning aja jooksul laiendada pakutavate pangateenuste hulka.
"AmCredit annab meile kindla positsiooni kiiresti kasvaval Balti turul ja võimaluse arendada äri oma Poola tegevuste naabruses. Kavatseme kasvatada AmCrediti ärimahtusid ning laiendada pakutavate pangatoodete hulka," ütles AIB juhatuse esimees Eugene Sheehy. "Meil on hea meel jätkata AmCrediti juhtide ja töötajatega ettevõtte edasist arendamist."
AmCreditil on Balti riikides 13 klienditeenindusbürood 145 töötajaga. Ettevõte on oma tegutsemise jooksul Balti riikides väljastanud kokku üle 16 000 kodulaenu. AmCreditil on Eestis esindused Tallinnas, Tartus, Narvas, Jõhvis ja Sillamäel.

Vormel 1 etapi võitis Räikkönen
Vormel 1 etapp Prantsumaal tõi täna õnne soomlaste õuele.
Hooaja esimese võidusõidu võitnud Kimi Räikkönen Ferraril sai täna kirja oma karjääri 11. etapivõidu, vahendasid "Seitsmesed uudised".

Anna Pohlak võitis Rootsi meistrivõistlused Zoom8 klassis
Anna Pohlak võitis Rootsi lahtised meistrivõistlused purjetamises klassis Zoom8 kahe rootslanna ees.
Kui esimestel päevadel puhus väga tugev tuul, siis viimasel võistluspäeval tuli purjetada peaaegu ilma tuuleta. Antud tingimustes sõitis kõige stabiilsemalt Tallinna Jahtklubi purjetaja Anna Pohlak, võites kaks sõitu.
Teisele kohale tõusis viimasel päeval Clara Svensdotter Rootsist ning kolmandaks tuli teine rootslanna Hanna Larsson.
Zoom8 meistrid selgitati 27.-30. juunini Marstrandis, kus osales 34 purjetajat Rootsist, Austriast, Ungarist ning Eestist. Kokku toimus kümme põnevat sõitu ekstreemsetes tuuleoludes.

Ani ei saanud üksikmängu poolfinaalist edasi
Maret Ani edenes Itaalias Padovas toimuval 25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-sarja tenniseturniiril üksikmängus poolfinaali, kuid kaotas seal Tšehhimaa mängijale Sandra Zahlavovale 6: 2, 6: 7 (11: 13), 2: 6.
Veerandfinaalis oli neljanda asetusega mänginud eestlanna alistanud settidega 6: 3, 7: 5 ukrainlanna Maria Korõttseva.
Märksa paremini läks Anil paarismängus. Koos Uus-Meremaad esindava Marina Erakoviciga jõuti finaali, kus mindi kokku Saksamaa paariga Vanessa Henke - Andrea Petkovic. Ani ja Erakovic mängisid vastased üle 6: 4, 6: 4 ning võitsid Padova turniiri paarismängu, kirjutab sportnet.ee.

Eesti meistriks koolisõidus krooniti Maria Chulets
Valgerannas lõppenud koolisõidu CDI*** rahvusvahelistel võistlustel saavutas Maria Chulets kompleksarvestuses meistritiitli.
Teisele kohale tuli Marika Vunder hobusel Orlando ja kolmandaks Angelique Maasik hobusel El Beg.
Rahvuslikud meistritiitlid selgusid tänases Grand Prix Freestyle sõidus, ehk KÜR-is, kus Grand Prix taseme programmi esitatakse muusika saatel.
Rahvusvahelises konkurentsis oli parim soomlane Timo Rokkanen hobusel Loboss Loving Art, teine Airisa Penele hobusel Ravels Lätist ja kolmas Magdalena Skatt hobusel Zorino Rootsist.
Eesti võistlejad olid Maria Chulets neljas, Marika Vunder viies ja Angelique Maasik kuues, kirjutab sportnet.ee.

Lõppes X noorte laulu- ja tantsupidu "Ilmapuu lävel" 
1. juuli õhtul kell 19.15 lõppes Tallinna lauluväljakul X noorte laulu- ja tantsupidu "Ilmapuu lävel", kus kokku osales üle 35 000 laulja, tantsija ja instrumentalisti koos saatjatega.
Tantsupeol "Lävel" osales 127 tantsurühma rohkem kui 7800 tantsijaga, lisaks peoliste täiskasvanud saatjad, ühtekokku 9000 osalejat. X noorte tantsupeo kunstiliseks juhiks oli Maido Saar ja lavastajaks Margus Kasterpalu.
Kella 13.00 Tallinna lauluväljakul alanud X noorte laulupeol "Ilmapuu" osales kokku 831 koori enam kui 26 000 lauljaga, lisaks 47 orkestrit üle 1600 noore pillimängijaga ja peoliste täiskasvanud saatjad. Samuti osales laulupeol 14 väliskollektiivi üle 600 muusikuga Lõuna-Aafrika Vabariigist, Norrast, Saksamaalt, Austraaliast, Kanadast ja Rootsist. X noorte laulupeo kunstiliseks juhiks oli Aarne Saluveer ja lavastajaks Margus Kasterpalu.

Eesti kaart sündis tänu lätlaste tööle
Tantsupidu tõestas vanasõna "Ei saa me läbi Lätita," paikapidavust, sest üksnes tänu Juris ja Edgars Žigursi sepatööle õnnetus tantsijatel väljakule joonistada Eestimaa hiigelkaart ning püsida läbi kolme kontserdi õigetes joonistes.
Esimese tantsupeopäeva hommikul, kella kaheksa paiku astub tühjale staadionile noor, habetunud mees vasar, suurte plastiknaelade kott ning maakaart käes. Naelad on väikese tuvi pikkused ning suure plastmassist peaga, et ikka tantsijale silma hakkaks.
Edgars (31) vasardab naelu maa sisse kui noor sepasell. Mõned minutid hiljem lisandub platsile ta soliidses eas isa - Juris (68). Vaatab igaks juhuks poja toimetamised üle.
Väljaku 1632 joondumisnaela saavad mõnisada lisaks, nendele astuvad tantsijad, kes peavad moodustama Eesti kaardi. "Mul veel Hiiumaa tegemata," hüüab Edgars, tõrjudes isa õpetusi ja vaatab kella.
Oma esimesed naelad naelutas Juris tantsuväljakusse 1980. aastal. Sellest ajast saati on tänini Estonia balletitrupis osalev Juris kakskümmend kuus aastat kõigi pidude väljakuid naelutanud. Nii peastaadione kui abistaadione. Igaühele meetri täpsusega õiged kohad välja mõõtnud, igas kohas poolteist tuhat tantsimiseks tarvilikku märki masse löönud. Publik vaatab kaugelt - oi kui ilus joonis. Tegelikult tormab tantsija aga polkasammul Jurise löödud märgilt 36 märgile 37 ja siis teeb uhke kaare 55 poole.

MARKO MATVERE: emotsioon on vägev
Noored süütud hinged, kes laulsid suurtest asjadest - kodumaast armastusest ja hoolimisest - avaldasid mulle väga suurt muljet.
Viimati käisin laulupeol 1977. aastal, vahepeal ei ole sellele üritusele sattunud. Minu isiklik emotsioon eilsest peost on küll vägev.
Selles, miks noortelaulupidu seekord nii arvuka publiku kohale tõi, on üks põhjuseid kindlasti nn. aprillilõpu sündmused.
Ma olen veendunud, et inimesed kogunesid lauluväljakule, mitte lihtsalt aega veetma, vaid ikka meelsust näitama.

PEETER PERENS: pronksiööd tugevdasid soovi laulupeole kokku tulla
Laulupidu on Eesti inimese jaoks omamoodi energiaallikas. Kui seal on ära käidud, siis ollakse elamise ning tegutsemise tahtega jälle tükiks ajaks laetud. Lihtsalt oluline on selle peo kohta vähe öeldud.
Laulupidu Eesti rahva jaoks püha rituaal, kuhu inimesed tulevad kokku peaaegu, et kutsumata. Nende laulude laulmine on nagu üksteisele enese elujõu kinnitamine.
Ma olen üsna veendunud, et pühapäevasele noorte laulupeole oleks tulnud väga palju rahvast ka ilma aprillilõpu sündmusteta, kuid "pronksiööd" tugevdasid inimestes soovi kokku tulla veelgi.
Selleks, et näha üksteist ning läbi muusika teineteisele kinnitada, et kõik on korras ja elu läheb edasi.
Võib-olla mõni biokeemik oskaks seletada, et kas inimese ajus vabaneb mõni õnnehormoon kui ta laulupeol on. Või hoopis mõned sotsiaalteadlased oskaksid viidata mingitele inimese sisemistele vajadusetele, mida laulupidu rahuldab.

JUHAN PARTS: Eesti tee Euroopa elektriturule
Ei ole kahtlust, mis igapäevase teenuse katkemine mõjutab inimeste elu kõige tuntavamalt - selleks on elekter.
Ka Eesti kogemused on näidanud, milline poliitiline jõud võib olla mingi teenuse katkemisel või ka üksnes katkemise ohul.
Elektri mõjusus julgeolekupoliitilise mõjutusvahendina on sedavõrd suur, et seda ära kasutades võidakse halval juhul proovida vahetada valitsust või riigikorda. Seega taandub keeruline väljend "energeetiline julgeolek" elektri puhul mõnel hetkel lihtsalt küsimuseks, kas elektrit on või ei ole.
Mida teha, et elektrit oleks?
Eesti ning ka Läti ja Leedu elektrivõrk on sageduse hoidmise osas seotud Loode-Venemaa energia-süsteemiga. Teisisõnu sõltub meie elektrivarustus teatud määral Venemaast ja ka vastupidi.

MIHHAIL GORBATŠOV: Silmitsi Iraagi paratamatusega
Iraagis toimuvad mässuliste ja USA väeüksuste kokkupõrked, USA-s Iraagis oleku küsimuses käiv poliitiline manööverdamine ning maailma vastukaja sellele kohal-olule ei jäta kahtlust, et Bushi administratsiooni lootus pööret saavutada on läbi kukkunud.
Hiljutine USA vägede juurdetoomine on ainult täiendanud sõjaväelaste langemise, tsiviil-isikute surmasaamise ja üleüldise hävitustöö sünget statistikat.
USA kongress andis tõrksa heakskiidu vägede Iraagis oleku edasisele rahastamisele ega nõudnud kindlat kuupäeva nende väljatoomiseks.
Ent väidetavalt kavatseb USA vähendada oma vägesid Iraagis järgmisel aastal 50 protsenti ning muuta nende mandaadi lahingumissiooni asemel toetuse ja väljaõppe omaks. Jälle pakuvad huvi Bakeri-Hamiltoni Iraagi küsimuste töörühma soovitused, mis alles mõne kuu eest kõrvale heideti. USA on alustanud konsultatsioone Iraagi naabrite Iraani ja Süüriaga.

MIHKEL RAUD: Eesti oma new labour*
Möödunud nädalal Briti peaministriks saanud Gordon Brown viis leiboristide toetuse ootuspäraselt tõsisele tõusuteele.
Nädalavahetusel avalikustatud Guardiani ja ICM-i uuringutulemuste kohaselt edestavad tööparteilased üle pika aja konservatiive tubli nelja toetuspunktiga.
Suhteliselt hiljuti tõhusa uuenduskuuri läbi teinud toorid on pikalt võimu nautinud leiboriste viimasel ajal populaarsuselt löönud, ent uue peaministri ja paari nutika kabinetimanöövri abiga on nood pannud fortuuna vähemalt ajutiselt taas enda poole kiikama. Tony Blair - oma kodumaal laialt tuntud ka kui Tony B-Liar (Valetaja) - ei olnud Iraagi sõja toetamise, mõõdutundetu George Bushi imetlemise ja mõningate sisepoliitiliste skandaalide tõttu oma valitsusaja lõpuosas just ülearu populaarne. Konservatiivide noor ja karismaatiline liider David Cameron seevastu naudib endiselt briti naispere õhkamist ja kummardusi.

The Economist: Suur ja raske naaber
Briti nädalakirja võrguväljaanne tõmbas võrdlusjooni külma sõja aegse Lääne-Berliini ja Balti riikide vahel.
Kuigi teoreetiliselt katab Balti riike NATO tuumavihmavari, pakub allianss tegelikult vaid pisut rohkem kui moraalset tuge.
Igasugune Venemaa nuudi-väristamine, olgu siis tegelik või kujutletav, on pigem psühholoogiline kui füüsiline oht. Eesmärk on kõigutada baltlaste enesekindlust, võib-olla selleks, et nõrgendada Balti riike mõnel muul rindel.
Kuumim valdkond on energia. Balti riigid, mis sõltuvad Vene maagaasist ning on kogenud pikki ja sagedasi naftatarnete blokeerimisi, tahavad ehitada uue tuumaelektrijaama koos Poolaga. Aastajagu tingimist on andnud vähe tulemusi. Vaidlus on peamiselt kultuuriline, mis rajaneb ehk erinevatel religioossetel traditsioonidel. Katoliiklikud Poola ja Leedu leiavad, et tekst on uskumuse suhtes teise-järguline: nad soovivad kindlat emotsionaalset pühendumist projektile enne, kui hakatakse keskenduma detailidele. Protestantlikud Eesti ja Läti tahavad, et detailid oleksid selgelt välja kirjutatud, muidu ei saa nad midagi uskuda.

REPLIIK: Paldiski maailmalinnaks! 
Eesti transiidisektor on pärast pronksiööd endiselt ärev, sest kaubavahetuses Venemaaga ei ole vedude maht seniajani taastunud.
Riik valmistub pikemaajaliseks mahtude languseks, sest peagi on idanaabri sadamad senisest paremal tasemel, ning suunab transpordi ja logistika arendamisse kuni 10 miljardit krooni.
Muu hulgas minnakse Paldiski sadama ning raudteeühenduse arendamisel kaasa potentsiaaliga, mille erakapital on juba ammu avastanud. Endisse kinnisesse linna kerkivad uued kaid, tööstuspark ja biokütusetehas. Kui lahendatakse ka kauba- ja kütuserongide Tallinnast turvaliselt läbi või ümber sõitmise probleem, on pandud alus Paldiski Euroopas arvestatavaks sadamaks saamisele.

JUHTKIRI: Et kiusamine lõpeks
Kiusamine on palju levinum kui võib arvata. Selle vähendamiseks soovitavad psühholoogid, lapsevanemad ja lastekaitsjad panna kooliprogrammi suhtlemisõpetuse.
2001. aasta uuring näitas, et pea pooled Eesti kooliõpilased olid kuu jooksul kogenud togimist või tõukamist, neli kümnest olid olnud narrimise ja pilkamise ohvrid ning paljudelt oli asju ära võetud. 16% olid kogenud karmimat kehalist koolivägivalda, näiteks löömist või peksmist. Eriti suure tõenäosusega kiusatakse andekaid lapsi, näitas Purdue ülikoolis eelmisel aastal tehtud uuring.
Koolikiusamine mõjutab kogu elu. Tosinkond aastat tagasi leiti Ameerikas, et 60% põhikoolis vägivalda kogenud poisse oli juba 24. eluaastaks mõistetud süüdi vähemalt ühes kriminaalkuriteos. Iga kiusatu reaktsioon on erinev, kuid sageli on tagajärjeks täiskasvanuikkagi ulatuv depressioon, ärevushäire või agressiivsus.

Tartus rüüstasid vandaalid kalmistut
Tartu Uus-Jaani kalmistu langes ööl vastu pühapäeva suure rüüstamise ohvriks.
Samal ajal, kui suur hulk eakaaslasi Tallinnas tantsu- ja laulupeol viibis, lõhkus kolm 15-16-aastast vene rahvusest pätipoissi ära paarkümmend hauaplaati, peksis puruks riste ja laternaid ning paiskas ümber pinke, vahendasid "Seitsmesed uudised".

Video: täna toimus teine kodurahu foorum
Keskerakonna 4. mail kokku kutsutud esimesele kodurahu foorumile järgnes täna teinegi, millest võttis osa tunduvalt vähem publikut ja oli ka loomult palju rahulikum.
Küll aga oli üle mitme kuu täna kuulda rahvuslikke väljaütlemisi Keskerakonna juhi Edgar Savisaare enda suust, teatasid "Seitsmsed uudised".
"Tegelikult on eestlastel rohkem kaotada kui siinsetel venelastel. Meil on kaotada ei rohkem ega vähem kui oma riik," rääkis Savisaar foorumil.

Uuelt spordikanalilt oodatakse kuus tundi originaalprogrammi päevas
Täna kuulutas kultuuriministeerium välja Eesti esimese digitaalringhäälingulubade konkursi, mis on samm täieliku digitaalsele telelevile ülemineku poole 2012. aastal, välja antakse ka luba spordikanali alustamiseks.
Esimese konkursi käigus antakse välja kolm digitaaltelevisiooni ringhäälinguluba, millest kaks on laiale vaatajaskonnale mõeldud mitmekülgse teleprogrammi tegemiseks ja üks spordisuunitlusega teleprogrammi tegemiseks.
Spordikanali programmi maht ööpäevas peab olema vähemalt kuus tundi ja nädalas vähemalt 42 tundi. Vastavalt konkursi tingimustele tuleb edastada eestikeelset teleprogrammi, milles on spordivõistluste ülekandeid, filme, uudistesaateid ja teisi saateid, s.h sporditemaatikaga seotud haridus- ja meelelahutussaateid. Eetris peab olema vaid originaalprogramm (omatoodetu ja teistelt tootjatelt ostetu).
"Eesti on seadnud endale eesmärgiks minna maapealses telelevis täielikult üle digitaaltelevisioonile ja loobuda analooglevist hiljemalt 2012. aasta alguses. Eesti telemaastik muutub lähiaastatel väga palju ning täna algav digitaaltelevisiooni esimeste lubade konkurss on siin oluline avalöök," ütles kultuuriminister Laine Jänes.

Woodstocki kaitsjad on riigis pettunud
Pronksiööl tugeva rünnaku alla jäänud pubi Woodstock kaitsjad korraldasid täna pressikonverentsi, et väljendada oma nördimust ja pettumust Tatari tänaval tapetud Dmitri Ganini tapmise uurimise üle.
Pressikonverentsi ühe eestvedaja Tarmo Kruusimäe sõnul hüütakse nüüd appi, et peaminister, president ning siseminister midagi ette võtaks.
Kruusimäe sõnul ajendas tänase ürituse korraldamise asjaolu, et kaks kuud pärast Ganini tapmist süüdistatakse endiselt pubi kaitsnud punkareid tapetud Dmitri sõbra Olegi peksmises. Pubikaitsjate sõnul on neile jäänud teadmatuks Olegi roll ning tema ütlused, millele nad vastandada ei saa.
Kruusimäe avaldas ka arvamust, et FSB on lihtsalt Eesti politsei antud juhul üle kavaldanud, sest Venemaale oli laipa vaja, Eestile mitte.
Pubi kaitsjatele põhjustab meelehärmi ka asjaolu, et endiselt ei ole teada, kui paljusid inimesi süüdistatakse pubi rüüstamises ning seal viibinud inimeste ründamises.

TTÜ ühikapeole kutsuti mitmel korral politsei
Tallinna tehnikaülikooli Akadeemia teel oleva vanima ühiselamu lammutuspidu kiskus möödunud laupäeval nii suureks, et politsei kutsuti välja mitmel korral.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'ile, et tõsiseim väljakutse oli veidi enne südaööd, kui kiirabiarstid ei pääsenud abi andma teise korruse aknast all kukkunud noormehele, kuna akendest visati pidevalt asju välja.
"Politsei võttis olukorra kontrolli alla ning vestles ürituse korraldajaga, kelle ülesandeks oli ka üritusel avaliku korra ning osalejate turvalisuse tagamine," rääkis Puusepp.
Praegu kogub politsei toimunu kohta materjali ning kaalub väärteomenetluse alustamist.
Peol olid kõik avaliku ürituse korraldamise tunnused, kuid kohalikust omavalitsusest polnud selleks luba taotletud.

Vähesed tahavad kõrgemaks sõjaväelaseks saada
Vaatamata kõrgele stipendiumile ja tasuta elukohale laekus kõrgemasse sõjakooli rekordiliselt vähe avaldusi.
Ajavahemikus 25.-29. juuni esitas oma dokumendid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli õppima asumiseks vaid 25 kandidaati viiekümnele kohale. Selgelt lühikeseks jäänud ajavahemikku pikendati nüüd 13. juulini, ütles Päevaleht Online'ile KVÜÕA teabeohvitser Karin Kanarik.
Magistriõppesse kandideerimise konkurss läks siiski plaanipäraselt.
Kõrgema sõjakooli lõpetanutel on võimalik pärast mõneaastast edukat teenistust kaitsejõududes jätkata õpinguid keskastmekursusel, kus omandatakse pataljoni- ja brigaadistaabi nooremstaabiohvitseri oskused.
Sõjakooli kadettidele tagatakse tasuta eluruum ja stipendium 7500 krooni kuus.

Kohus jättis Dmitri Linteri vahi alla
Harju maakohus kontrollis täna hommikul aprilli lõpu massirahutuste organiseerimises kahtlustatava Öise Vahtkonna liidri Dmitri Linteri võimalikku vabastamist.
Linteri (33) vabastamist taotles tema kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, riigiprokurör Laura Vaik oli vabastamisele otsustavalt vastu.
Pärastlõunal otsustas kohus, et Linter vabadusse ei pääse.
Kohtunik Eha Popova sõnul jäi Linter edasi vahi alla, kuna tema vahistamise alused ei langenud ära.
28. aprillil andis Harju maakohus loa kaitsepolitseile võtta lisaks Linterile vahi alla ka Öise Vahtkonna liikmed Maksim Reva ja Mark Sirõk, viimane on riigiprokuröri nõusolekul vanglast vabastatud.

Vabadussõja võidusamba ideekonkursile laekus 44 kavandit
Täna lõppes Vabadussõja võidusamba ideekavandite dokumentide vastuvõtmine, kaitseministeeriumisse toodi 44 ideekavandit.
"Teeb suurt rõõmu, et Vabadussõja mälestussamba ideekonkursile on laekunud eeldatust palju enam konkursitöid. See näitab, et Vabadussõja ja Eesti iseseisvuse esimeste aastakümnete mälestus väärib meie kunstnike silmis vaeva ja tööd," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.
"Eesti Vabariigil on tulemas juubel - 90. sünnipäev. Sellega seoses on valitsuskoalitsioon võtnud endale kohustuse avada ka Vabadussõja võidusammas," rääkis kaitseminister.
Täna ja homme tegeleb kaitseministeeriumi ametnikest koosnev komisjon pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavuse kontrollimisega, kuivõrd esitatud tööde arv on suur.

Politsei palub abi liiklusõnnetuse tunnistajate leidmisel
Harjumaal Harku alevikus juhtus täna kella 13 paiku liiklusõnnetus, kus sai viga jalgrattur.
Liiklusõnnetus juhtus Harku alevikus, kus mööda Uut tänavat Instituudi tee poole suundunud jalgrattal liikunud 15-aastasele poisile sõitis tagant otsa tumedat värvi sõiduauto, mis lahkus sündmuskohalt.
Jalgrattur viidi Mustamäe haiglasse.
Politsei palub kõigil pealtnägijatel helistada Põhja prefektuuri liiklusjärelvalve osakonna telefonil 612 56 66.

Mees varastas oma endise elukaaslase lapse
Lääne-Virumaal varastas 29-aastane mees eelmise nädala reede õhtul oma endise elukaaslase lapse ning põgenes metsa. Politsei toimetas lapse mitu tundi hiljem emale tervena tagasi.
Reedel, 29. juunil kella 22.44 ajal tuli Rakvere politsei juhtimiskeskusesse teade, et Vihula vallas Vergi külas on 2-aastane laps kadunud.
Sündmuskohale sõitnud politseinikud said lapse ema käest teada, et ta endine elukaaslane, 29-aastane Tiit, võttis juba kella 21 ajal lapse endaga kaasa. Naine hakkas esialgu omapäi last otsima, kuid kui otsingud mingeid tulemusi ei andnud, otsustas ta lapse kadumisest ka politseile teatada.
Sama päeva õhtul teatati politseisse, et Vergis on üks paat ära varastatud. Politsei edastas info piirivalvele ning piirivalve hakkas paati kopteriga otsima. Paat leiti sadamast kilomeetreid eemalt rannikult.

Piirivalve muutumas militaarasutusest tsiviilametkonnaks
Piirirvalveamet on üle minemas seniselt militaarselt ülesehituselt tsiviilse struktuuriga ametkonnaks, piirivalvuriks soovijad vabanevad aga kaitseväeteenistuse läbimise kohustusest.
Hetkel reguleerivad piirivalve tegevust paralleelselt nii kaitseväeseadus kui uus piirivalveseadus. Üleminekuaeg lõpeb 1. augustil, mil on selge, kui palju ohvitsere jäi edaspidiseks tööle piirivalveametnikena, ütles piirivalveameti peadirektor Roland Peets ajakirjanikele.
Peetsi sõnul arvestatakse mõnekümne inimese lahkumisega süsteemist.
Uus seadus rakendub piirivalvurile hetkest, kui ta laseb end kaitseväelase positsioonilt üle viia tavaametnikuks.
Alates 1. juulist saab piirivalves töötada ka ilma kaitseväeteenistust läbimata - seni oli tarvis läbida kaitseväeteenistus või kaitseväeline väljaõpe. Reedel lõpetas piirivalvekolledži esimene kursus, kellel polnud kaitseväeteenistus kohustuslik.

KGB eksohvitser Kulešov sai mõrvasüüdistuse
Põhja ringkonnaprokuratuur esitas süüdistuse KGB endisele ohvitserile Sergei Kulešovile, kes mõrvas süüdistuse kohaselt kahe maalapi pärast aasta tagasi naise ning pakkus hiljem politseinikele altkäemaksu.
Keskkriminaalpolitsei alustas juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust möödunud aasta 24. juulil pärast seda, kui eelmise päeva õhtul oli Saku vallas asuvast Vääna jõest leitud kuulihaavadega naise surnukeha.
Politsei on kohtueelese menetluse käigus tuvastanud, et sama aasta 28. juunil tulistas 49-aastane Kulešov Saku vallas kolm lasku naise kehasse ja pähe ning viskas seejärel surnukeha Vääna jõkke. Kulešov ja tapetu tundsid teineteist aastaid ning neid sidusid ühised ärihuvid.
Süüdistuse kohaselt pani Kulešov kuriteo toime sooviga saada täielikult enda käsutusse kaks kinnistut, mille turuväärtus ulatus miljonitesse kroonidesse.

Ilmajaam prognoosib vihmast juulit
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kuuprognoosi kohaselt on juulis oodata sagedasi vihmahooge, päikeselisi ja kuivi perioode võib esineda vaid paaril korra.
Ilmajaama teatel jätkub juulis Lääne-Euroopa ja Skandinaavia kohal aktiivne tsüklonaalne tegevus. Küllaltki sageli kanduvad lõuna- või edelavoolus madalrõhkkonnad Eesti lähiümbrusse.
"Seetõttu on meie ilm muutlik. Sagedasti tuleb vihmahooge, mis vahel lähevad üle kogu Eesti, vahel tõmbuvad tagasi kohatisteks sajuhoogudeks," seisab prognoosis.
Kuu jooksul tuleb ette vaid üksikuid 1 kuni 3 päevaseid päikeselisi kuivi perioode.
Kuu õhutemperatuur kujuneb tervikuna normilähedaseks, sademeid võib normist mõnel pool enamgi tulla.

Varguse ohvriks langenud jäid politseid oodates magama
Tartus ei jäänud ööl vastu eilset varguse ohvriks langenud perekonnal pikka aega politseid oodates muud üle, kui ära magama minna ja politseile uksele kirjake jätta.
Tartu politsei sai kell 4 väljakutse Annelinnas aset leidnud korterivarguse asjus, kuid kuna valves olnud kriminaalpolitseinikud olid hetkel teisel sündmuskohal, ei olnud võimalik kohe kutsele reageerida, teatas Tartu politsei pressiesindaja.
Kuna kannatanu tahtis magama minna, palus ta esmalt politseil järgmisel päeval tulla, ent korravalvureid palusid pererahval end siiski ära oodata.
Lõpuks kohale jõudnud politseinik avastas aga korteri ukse tagant kirjakese, mis teatas, et kannatanu ei suutnud enam ärkvel püsida ja läks magama. Kirjas paluti politseil lukustamata uksest ise sisse tulla ja sündmuskoht üle vaadata.

Mootorratturid kihutasid kokkutulekule 237 km/h
Politsei tabas laupäevasel operatsioonil Jõhvi-Tartu maanteel kaks kiirusega 237 km/h kihutanud mootorratturit.
Ida Politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina teatel õnnestus politseipatrullil kihutajad tabada Sillamäel.
Mõlemad Tartust pärit mootorratturid omasid juhtimisõigust ja olid kained.
"Põhjenduseks, miks lubatud kiirust nii palju ületati, tõid juhid fakti, et oldi hiljaks jäämas kokkutulekule," ütles Kostina.
Politsei koostas rikkujatele väärteoprotokolli.
Samuti tabasid politseinikud 1. juuli öösel Pärnu maanteel Jõgisool 26-aastase Paveli, kelle juhitud BMW kiiruseks mõõdeti 202 kilomeetrit tunnis.
Lisaks sellele, et noormees ületas lubatud sõidukiirust enam kui 100 kilomeetriga, olid tal algaja sõidukijuhi load, mis olid kuu aja eest aegunud.

Joobes alaealised rüüstasid kalmistut
Kolm joobes alaealist lõhkusid Tartus Uus-Jaani kalmistul hauatähiseid, laternaid ning pinke.
Ööl vastu pühapäeva kella 3.40 ajal teatas kodanik Tartus Puiestee ja Ujula tänava ristimikul patrullinud politseinikele, et Uus-Jaani kalmistult kostis puruneva klaasi klirinat, teatas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja.
Politseinikud läksid kalmistut kontrollima ning märkasid, et umbes 30 hauatähise ümbrust on rüüstatud: pingid olid umber lükatud, haualaternad purustatud ning ristid ja hauakivid lõhutud.
Kalmistu Emajõe-poolsel küljel märkas patrull kolme noorukit, kes kohe kinni peeti. Kuna noorukite jalatsite muster sarnanes haudade umber olnud jalatsijälgedega, toimetati üks 14-aastane ja kaks 16-aastast lõhkujat arestimajja.
Kõigil noorukitel tuvastati kerge joove ning nende suhtes alustati väärteomenetlust.

Tüli lõppes šašlõkivardaga kaelas
Tartumaal lõi mees oma sõbrale ühise grillimise käigus šašlõkivarda kaela.
Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja teatel helistati laupäeval, 30. juunil kella 12 politseisse, et Puhja vallas Ulila alevikus lõi mees oma sõbrale šašlõkivarda kaela.
Politsei toimetas sündmuskohalt arestimajja 1952. aasta sündinud Paveli. Kannatanu, 65-aastane mees toimetati haiglasse. Kõrva juures asetsev väike haav ei olnud tõsine ning mees lasti pärast esmaabi koju.

Maaülikooli populaarseim eriala on ökonoomika ja ettevõtlus
Esimesel vastuvõtunädalal esitati Eesti Maaülikooli sisseastumiseks ligi 1400 avaldust, populaarseim eriala on ökonoomika ja ettevõtlus.
457 riigieelarvelisele õppekohale on laekunud 971 avaldust. Enim on tahtjaid ökonoomika ja ettevõtluse erialale (konkurss 12.25), maastikukaitse ja hoolduse (6.39) ja maastikuarhitektuuri erialale (5.24).
Tasulistele kohtadele on esitatud 423 avaldust. Enim on avaldatud soovi majandusarvestuse ja finantsjuhtimise (83 avaldust), ökonoomika ja ettevõtluse (35), maastikuarhitektuuri (32) ja maaehituse (29) õppimiseks.
Rektori kt prof Hardi Tullus ütles, et täitumus on hea ja ilmselt pole, nii nagu mullugi, vaja järelkonkurssi korraldada ühelgi erialal. Eriti rõõmustas Hardi Tullus selle üle, et kõrge on huvi uue, rakenduskõrgharidusliku õppekava tehnotroonika vastu. 30 riigieelarvelisele kohale on laekunud juba 34 avaldust, lisaks veel 7 avaldust tasulistele kohtadele.

Hindu leht nimetab Eestit väikeseks Balkani riigiks
India majandusleht Hindu Business Line kirjutab oma artiklis asjalikult Eestit tabanud küberrünnakutest, kuid eksib Eesti geograafilise asukohaga, nimetades seda väikeseks Balkani riigiks.
Artiklis kiidetakse 1,3 miljonilise elanikkonnaga Eestit kõrge arvutiseerituse eest, tuues näiteks, mida kõike elektrooniliselt teha saab. Kiidetakse ka e-hääletussüsteemi, mida peetakse India valimisaktiivsuse tõstmiseks väga vajalikuks.
Seejärel kirjeldatakse põhjalikult pronksiöö sündmustega alanud küberrünnakuid ning mainitakse, et Eestit aitasid rünnakutele vastu seista naabruses asuvad riigid Soome, Saksamaa ja Sloveenia.

Avalikustatud kiirusemõõtmine laieneb linnatänavatele
Lõuna politseiprefektuuri teeninduspiirkonnas siiani peamiselt põhimaanteedel toimunud avalikustatud kiirusemõõtmine laieneb juulikuus ka kõrvalteedele ja linnatänavatele.
"Põhimõtteliselt sai juba avalikustatud kiirusemõõtmisega algust tehes öeldud, et mõõdame seal, kus kõige sagedamini kiirust ületatakse ja liiklusõnnetusi juhtub," ütles liiklustalituse ülemkomissar Marek Tiirats.
Kui esimese kahe kuu jooksul testiti uut töömeetodit suurematel põhimaanteedel, siis nüüd suunduvad avalikustatud kiirusemõõtmise reidid ka väikematele teedele. "Lisaks linnatänavatele, kus kiputakse sõitma lubatust kiiremini, võtame suvel hoolikama jälgimise alla ka populaarsemate suvituskohtade juurde suunduvad teed," ütles Tiirats.
Avaliku kiirusemõõtmisega linnatänavatel tegid möödunud nädala keskel algust Valga liikluspolitseinikud. Kolmapäeval kella 13-14 mõõdeti kiirust Pikk tänaval, kus Valga liiklusgrupi juhi Kaimar Karmi sõnul politsei kiiruseületajaid tavaliselt kõige sagedamini talitsema peab. Avaliku kiirusemõõtmise ajal keegi liikluseeskirju ei rikkunud, küll aga peeti mõni tund hiljem samas kohas teostatud tavakontrolli käigus kinni üks autojuht, kes ületas lubatud sõidukiirust enam kui 20 km/h.

Kohus määras järjekordsele liiklushuligaanile aresti
Pärnu maakohus mõistis paadunud liiklushuligaani, keda ei ole seni mõjutanud ei trahvid ega arest, 10 päevaks vangi.
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja teatel tabas politsei 28. juuni õhtul Pärnus 1964. aastal sündinud juhtimisõiguseta Meelise, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust kunagi olnudki.
Meest on alates 2006. aastast neljal korral karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud rahatrahvidega üldsummas 13 800 krooni, määratud rahatrahvid on politsei andmetel tasumata. Samuti on menetlusalust isikut varem karistatud arestiga kaks korda kaks ööpäeva, kokku 4 ööpäeva.
Rahalised karistused samuti aresti kohaldamine ei ole meest mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Seetõttu taotles Pärnu politseiosakond menetlusalusele isikule Pärnu maakohtu poolt aresti kohaldamist. 29. juunil määraski kohus Meelisele 10 ööpäeva aresti.

Nädala algus tuleb südasuviselt soe
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt tuleb alanud nädal südasuviselt soe, kuid üksikutest vihmahoogudest pääsu siiski ei ole.
Täna ja homme on vihma võimalus väiksem ja tänu päikeselisele ilmale ka õhutemperatuur kõrgem, teatas ilmajaam.
Kolmapäeval ja neljapäeval sajab lõuna poolt kerkiva madalrõhkkonna mõjul kohati hoovihma, suurem on sajuhoogude võimalus Lääne- ja Lõuna-Eestis. Reedest alates on vihmahooge laialdasemalt ja seetõttu termomeetri näidud veidi madalamad.
Täna päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib hoovihma sadada ja äikest olla. Tuul on muutliku suunaga 1-7 m/s. Sooja on 19 kuni 25 kraadi.
Teisipäeva öö on enamasti selge ja kuiv, kohati võib udu olla. Päev tuleb vahelduva pilvisusega. Õhtupoolikul jõuavad saartele vihmapilved ning võib äikest olla. Puhub kagu- ja idatuul 3-9 m/s. Sooja on 20 kuni 27 kraadi.

Harjumaal juhtus hommikul raske liiklusõnnetus
Harjumaal Harku vallas toimus täna hommikul raske liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku veoauto ja mootorratas.
Õnnetus juhtus kell 8.17 Klooga maanteel Rannamõisa kiriku juures, sündmuskohale saabus politsei ja kiirabi, ütles Päevaleht Online'ile politsei pressiesindaja.
Esialgsetel andmetel tegi Anatoli (s 1969) juhitud veoauto Scania tagasipööret, kui talle sõitis külje pealt sisse möödasõitu sooritanud mootorratas Suzuki. Kiirabi toimetas mootorratturi haiglasse.

Laps triivis õhkmadratsil merele
Nõva vallas Peraküla küla lähistelt tuli eile hommikul päästeametile teada, et üks laps on läinud madratsiga merele.
Päästeamet sai teate juhtunust 1. juulil kell 09: 51.
Lapsele läksid järele ujudes üks surfar ja kohalik elanik paadiga.
Laps ja surfar toodi paadiga kaldale ja viidi Nõva päästekomandosse sooja.

Kelm laenas teiste nimel rekordsumma
Jaanipäeva paiku tabas politsei mehe, keda kahtlustatakse teiste inimeste nimel ligikaudu 100 000 krooni laenamises. Nii suurt summat pole varem kellelgi välja petta õnnestunud.
Uurimise ajaks vahistatud 26-aastast Tarmot kahtlustatakse mitmelt kiirlaenufirmalt rohkem kui 100 000 krooni laenamises teiste inimeste nime all. Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri Alar Musta hinnangul pole see summa aga kindlasti lõplik, vaid suureneb veel, kirjutab Postimees.
"On alust arvata, et enamik isikuid andis oma internetipanga paroolid või deebetkaardi koos PIN-koodiga üle vabatahtlikult ja tasu eest," rääkis Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Alar Must, lisades, et kohe, kui kelm konto oma kontrolli alla sai, võttis ta kahtlustuse järgi SMS-laenu kuni seitsmest laenukontorist.
Varem seitsmel korral süüdi mõistetud Tarmo tegutses Jõhvis ja Tallinnas, valides oma ohvriteks prokuröri sõnul kehvemal järjel, ka asotsiaalseid inimesi, kellele kelmi lubatud 500-kroonine tasu oli ahvatlev.

Noor mootorrattur sõitis end surnuks
Tartumaal sõitis eile õhtul 18-aastane noormees mootorrattaga vastu puud, juht suri vigastustesse kohapeal.
Liiklusõnnetus juhtus 01. juulil kell 21.57, Tartumaal Meeksi vallas Mehikoorma aleviku bussipeatuse juures.
Juhtimisõiguseta 18-aastase Taavi juhitud mootorratas Aprilia kaldus valesti valitud sõidukiiruse tõttu paremale poole teelt välja ning sõitis vastu puud.
Mootorratta juht suri saadud vigastustesse kohapeal.

Politsei soovitab vandaalide tabamiseks puid kärpida
Kuressaare politsei pole suutnud tabada kurikaelu, kes vandaalitsesid kolm nädalat tagasi linna lossipargis avatud purskkaevude kallal ja näeb linnavalitsusele saadetud kirjas ühe lahendusena pättide tabamiseks lossipargi ajalooliste puude ja põõsaste kärpimist.
"Lahendiks oleks parki lisavalgustuse paigaldamine, milline abinõu üksi ei anna küll piisavat tulemust," kirjutab Kuressaare politseijaoskonna komissaar Aare Allik Kuressaare linnavalitsusele saadetud kirjas, vahendab Meie Maa.
"Lisanduvalt on vajalik haljastusspetsialisti kaasates kriitilise pilguga üle vaadata puude ja põõsaste okste lõikamise/kärpimise võimalused. Selliselt toimides suureneks pargi kasutamine puhkealana ka õhtusel ajal, võimalike õigusrikkujatele väheneks aga kiirelt varjumise ning anonüümseks jäämise võimalus."
Kuressaare heakorra ja haljastuse spetsialist Kaljo Ellik peab politsei ettepanekut kummaliseks. "Kahjuks ei saa me politsei soovidele vastu tulla ja linna kuni horisondini kõrbeks kujundada, et kõik kuriteod oleks politseimajast näha," sõnab ta.

Venemaa suursaadik külastas Saaremaal mälestusmärke
Nädalavahetusel Saaremaad väisanud Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski külastas saarel kuut II maailmasõja mälestusmärki, et kontrollida nende seisukorda.
"Mõnes kohas on vajadust mälestusmärke pisut korrastada, kuid üldiselt võib öelda, et langenud nõukogude sõdurite mälestus on Saaremaal hästi hoitud," jäi suursaadik visiidiga rahule.
Visiidi üks põhieesmärke oligi külastada mälestusmärke ja sõdurite matmispaikasid, mida suursaadiku andmeil on Muhu- ja Saaremaal ligi 30, kirjutab Meie Maa.
"Saaremaa on väga tugevalt seotud II maailmasõjaga ja meie eesmärk oli üle vaadata sõjas hukkunud Vene sõdurite hauapaigad. Neid on Saaremaal palju, kuna hukka sai siin mitutuhat nõukogude sõdurit," osutas suursaadik.
Rääkides Eesti ja Venemaa suhetest ütles Nikolai Uspenski, et aprillirahutuste ajal halvenenud suhteid Venemaa ja Eesti vahel saab parandada vaid Eesti.

Tõnismäe säilmed maetakse ümber homme
Tallinnas Tõnismäelt välja kaevatud Nõukogude sõdurite säilmed maetakse homme ümber Tallinna kaitseväe kalmistule.
Sõjaväeline tseremoonia säilmete muldasängitamiseks toimub kell 11. Kaevamistööde käigus leiti 12 inimese säilmed. Kaitse-väe kalmistule maetakse neist kaheksa.

Tartumaal hukkus liiklusõnnetuses autojuht
Laupäeva õhtul hukkus Tartumaal liiklusõnnetuses autojuht.
Kell 17.23 sõitis Tartu vallas Kastli külateel Mait (sünd 1971) oma sõiduauto VW Ventoga teelt välja vastu puud. Mait hukkus sündmuskohal. Autos viibinud Ain (sünd 1962) toimetati kehavigastustega TÜ kliinikumi.

Toiduamet avas kaebuste telefoni
Eile alustas tööd veterinaar- ja toiduameti kaebuste telefon 605 4750.
Numbrile võib helistada näiteks toidu kvaliteedi üle kaebamiseks. Ameti teatel salvestatakse ja registreeritakse iga kõne. Pärast kõne registreerimist suunatakse iga kaebus vastava ala spetsialistile, kes jätkab pretensiooni menetlemist.

Uued kaitseväelased sõidavad Afganistani
Sel nädalal sõidavad Afganistani kaitseväelased, kes asendavad raketirünnakus hukkunud või haavata saanud sõdureid.
Operatsioonipiirkonda peaksid kaitse-väelased jõudma nädala lõpus. Demineerimismeeskonna vahetusmehed on Tapa väljaõppekeskuse pioneeripataljonist.

Tantsupeol käis üle 22 000 pealtvaataja
Laupäeval lõppenud X noorte tantsupeo "Lävel" kolmel etendusel käis kokku 22 605 piletiga pealtvaatajat.
Enim publikut oli 1. ja 3. etendusel: vastavalt 7138 ja 10 151 piletiga pealtvaatajat, teisel aga 5316 pealtvaatajat. Tantsupeol osales 127 tantsu-rühma üle 7800 tantsijaga, lisaks peoliste täiskasvanud saatjad, ühtekokku 9000 osalejat.

Roolijoodikutele peaaegu 40 miljoni eest trahve
Politsei on tänavu viie kuuga määranud purjus autojuhtidele ligi 40 miljoni krooni eest trahve, mis moodustab kogu mullusest trahvisummast ligi 40 protsenti.
Politsei on purjuspäi autojuhtimise eest karistanud viie kuuga 3695 sõidukijuhti. Seega tuleb igal roolijoodikul kergendada rahakotti keskmiselt 10 782 krooni võrra. BNS

Haapsalu aselinnapea taandatakse ametist
Haapsalu linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon taunis Läänemaa omavalitsusliidu kulul kahenädalasele Hispaania reisile läinud aselinnapea Märt Maiste teguviisi.
Et Märt Maiste on kahjustanud selle reisiga linna mainet, avaldab fraktsioon talle umbusaldust, teatas fraktsiooni esimees ekslinnapea Urmas Sukles reedel volikogu istungil. EPL.EE

Karis võtab homme ülikooli juhtimise üle
Tartu ülikooli (TÜ) rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar annab teisipäeval ameti üle TÜ uuele valitud rektorile professor Alar Karisele.
Aasta algusest rektori kohuseid täitnud Lehtsaar ütles, et annab uuele rektorile üle rõõmsameelse ja hästi toimiva ülikooli. Rektori inaugureerimise tseremoonia on 31. augustil. BNS

Villu Reiljani kasuks häälteostmine tõi mehele trahvi
Kevadel riigikogu valimiste ajal tuvastatud häälteostu juhtudest jõudis esimene jõustunud kohtulahendini, kui Tartu maakohus mõistis süüdi rahvaliitlase Villu Reiljani kasuks hääli ostnud mehe.
Kohus karistas Reiljanile Jõgevamaal seaduslikku valimiskampaaniat tegema pidanud Oleg Jelaginit häälte ostmise eest 5000-kroonise trahviga.
Politsei süüdistuse järgi pakkus Jelagin tänavu 26. veebruari pärastlõunal Jõgevamaal Tabivere alevikus Tuuliku tänaval kahele mehele 100 krooni, et nad annaksid riigikogu valimistel hääle kandidaadile number 781 ehk Villu Reiljanile.
Eeluurimisel selgus, et Jelagin pidi tegema seaduslikku kampaaniat, kuid katse hääli ebaseaduslikult osta oli tema isiklik algatus, mitte kelleltki tulnud käsk.
BNS

Terrorirünnakud tõstsid ohuhinnangu kõrgeimale pulgale
Suurbritanniasse ja USA-sse reisides tuleb arvestada rangemat turvakontrolli.
Terrorirünnakud sundisid Ühendkuningriiki tõstma terroriohu taseme kõrgeima võimalikuni, tugevdatud turvameetmed kehtivad paljudes Briti ja USA lennujaamades.
Tallinna lennujaam esialgu turvanõudeid karmistada ei plaani. "Ilmselt omal initsiatiivil me täiendusi tegema ei hakka, kuid kui riiklike instantside poolt tulevad vastavad soovitused, siis me loomulikult järgime neid," ütles Tallinna lennujaama turundusdirektor Eduard Tüür eile.
Need inimesed, kes plaanivad lähipäevil Ühendkuningriigi või USA poole teele asuda, võiksid Tüüri sõnul enne minekut kas või sihtlennujaamade interneti kodulehekülgi vaadata: kas seal on turvameetmeid tõhustatud või mitte ja juhul, kui on, siis milles uued nõuded täpsemalt väljenduvad. Samuti võiks lennujaama siirdumiseks tavapärasest rohkem aega varuda.

Vanemad soovivad kooli suhtlemisõpetust
Suhtlemisõpetuse tunnid aitaksid vähendada koolivägivalda, kinnitavad spetsialistid.
Lapsevanemad, koolipsühholoogid ja lastekaitse liit pöördusid haridusministeeriumi poole sooviga kehtestada koolides praktilise suhtlemisõpetuse tund ja anda õpetajatele vastavat koolitust.
"Vaadakem enda ümber, me näeme, et koolivägivald on reaalsus," ütles lastevanemate liidu juhatuse liige Aivar Haller. "Kus on see õppeaine, kus räägitakse noorele inimesele lahti suhtlemise alused? Seda ainet pole praegu koolis olemas."
"Eesmärk on õpetada lapsi suhtlema," ütles koolipsühholoogide ühingu juht Kadri Järv.
Tema sõnul ei piisa selleks praegusest inimeseõpetuse tunnist, mis kipub olema liiga teoreetiline. Suhtlemisõpetust konkreetsemal kujul õpetatakse praegu vaid kuuendas klassis inimeseõpetuse tunnis. "Intensiivsem õpetus koos rollimängude ja arutlustega mõjub paremini. Ning mida varem alustada, seda parem," märkis Järv, kelle sõnul peaks suhtlemisõpetuse tunnid olema juba algklassides.

ELi eesistuja Portugal kutsus käputäie riigijuhte õhtusöögile
1. juulil Saksamaalt Euroopa Liidu eesistuja rolli ülevõtnud Portugal kutsus väljavalitud Euroopa Liidu riigijuhid pidulikule õhtusöögile.
Lisaks Portugali riigijuhtidele on üritusel osalema kutsutud veel Prantsuse president Nicolas Sarkozy, Hispaania peaminister Jose Luiz Rodriguez Zapatero ning Itaalia peaminister Romano Prodi, vahendab Reuters.
Ainsa uue liikmesriigina osaleb kohtumisel Sloveenia president Janez Drnovsek. Kutsutud oli ka ELi endise eesistuja Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes siiski osaleda ei kavatse. Ka Briti uue peaministri Gordon Browni osalus on veel ebaselge.
Õhtusöögi üheks peakülaliseks on Brasiilia president Luiz Inacio Lula da Silva. Kohtumise eesmärgiks on tõsta esiplaanile Euroopa ja Lõuna-Ameerika riikide vahelisi strateegilised partnerlussuhted nii nagu need on India, Hiina, Venemaa, Kanada ja Jaapaniga.

Kadunud USA diplomaat leiti Küproselt surnuna
Neli päeva kadunud olnud vanemapoolne Ameerika Ühendriikide kaitseatašee Küprosel kolonelleitnant Thomas Mooney leiti Lääne-Küprose maapiirkonnas surnuna.
45-aastase Mooney surnukeha leiti pealinnas Nicosiast 45 kilomeetri kauguselt mägisel tühermaal tema pargitud auto kõrvalt, vahendab Fox News. Mees oli surnud olnud mitu päeva. Esialgsel hinnangul ei olnud mees kuriteo ohvriks langenud. Surma tegelik põhjus peaks selguma lahangu käigus.
Politsei sõnul nähti Mooneyt viimati neljapäeval, kui ta sõitis diplomaatilist numbrimärki kandva musta Chevrolet Salooniga.
Mooney surnukeha leidmist kinnitas ka USA suursaadik Küprosel Ronald Schlicher, vahendab Reuters. USA saatkond tühistas täna õhtuks plaanitud iseseisvuspäeva vastuvõtu.
Mooney oli saareriigis teeninud mitu aastat. Ta elas üksinda. Kolleegid kirjeldasid teda kui sirgeseljalist sõjaväelast.

Venemaa esitas Berezovzkile süüdistuse riigipöörde kavandamises
Vene prokuratuur algatas täna kriminaalasja Suurbritannias eksiilis elava Vene oligarhi Boriss Berezovski suhtes, keda süüdistab riigipöörde kavandamises.
"Teda süüdistatakse relvastatud riigipöördekatse kavandamises," ütles Berezovski advokaat Andrei Borokov Reutersi vahendusel.
Berezovski oli mürgitatud Vene eks-spiooni Aleksander Litvinenko sõber.

Briti politsei vahistas seoses rünnakutega veel kaks inimest
Suurbritannia politsei vahistas täna vee kaks inimest, tõstes Londoni autopommide panemises ning Glasgow lennujaama ründamises kahtlusaluste arvu seitsmeni.
Kaks meest vanuses 25 ja 28 vahistati terrorismiseaduse alusel ööl vastu tänast Glasgows, vahendab Reuters. Kumbi vahistatutest polnud Šoti päritolu. Samas ei soostunud uurijad kahtlusaluste rahvust kommenteerima.
Politsei seostab reedel Londonis leitud kaht autopommi ning Glasgow lennujaama ründamist al-Qaeda rühmitusega.
Briti ametivõimud on praegu kriitiliselt kõrgendatud valmisolekus, mis tähendab, et ollakse valmis rünnakuks, mis võib igal hetkel juhtuda.
Politsei hinnangul võidakse veel kahtlusaluseid vahistada.

Prantsusmaal mõrvati Tšaadi presidendi poeg
Tšaadi presidendi Idriss Deby poeg 27-aastane Brahimi surnukeha leiti täna hommikul Pariisi lähistel Nanterre's asuva maja maa-alusest parklast.
Brahim töötas oma isa nõunikuna kuni eelmise aasta juunini, mil ta ühes Pariisi ööklubis ebaseaduslike relvade ning narkootikumide omamise eest pooleks aastaks vangi pandi, vahendab Reuters.
Mehe surnukeha leidis hommikul kella 7 paiku tema maja valvur. Seni on uurijad Brahimi surnukeha tuvastanud peahaava, kuid surma põhjuseks seda esialgu veel ei peeta, ütles prokuratuuri pressiesindaja.

Kreml on alustanud küberrünnakuid opositsiooni vastu
Vene opositsiooniparteid ning sõltumatu meedia süüdistavad Kremlit nendevastastes küberrünnakutes.
Nii Vene opositsiooni kuuluvate liberaaldemokraatide kui ka ultranatsionalistide sõnul on paljusid nende veebilehekülgesid rünnatud samal moel kui Eesti saite pronkssõduri teisaldamise ajal, kirjutab International Herald Tribune. Nagu ka Eesti puhul, kasutavad ründajad veebilehtede halvamiseks või hävitamiseks viirustega nakatunud arvuteid, mille omanikel pole toimuvast aimugi.
Kuigi rünnatavatel pole tõendeid, on kõigi näpud suunatud Kremli poole, süüdistades viimast ainsa seni sõltumatuks jäänud meedia allasurumises.
Poliitika-analüütik Stanislav Belkovsky, kellel on lähedased sidemed mõningate Kremli ametnikega, leiab, et küberrünnakute taga on president Vladimir Putini meeskond. Valitsus eitab kõike ning leiab, et Kremli IP-aadressid on häkkeritele äärmiselt kergesti ligipääsetavad.

Iisraeli kasuks luuramises süüdistatud egiptlane suri vanglas
Egiptuse insener, kes 2002. aastal Iisraeli kasuks spioneerimises süüdi mõisteti ning selle eest 15 aastaks vangi pandi, suri ootamatult, tõenäoliselt südameataki tagajärjel.
Esimest korda süüdistati 40-aastates Sherif al-Filalit spioneerimises 2001. aastal. Kohtudokumentide kohaselt reisis Filali 1999. aastal Egptuse ja Hispaania vahet, teadmata, et kogub informatsiooni Iisraeli luureagentuuri Mossadi jaoks, vahendab Reuters. Saades aru, et ta võis olla kuriteo sooritanud, andis ta end võimudele üles. Kohus tunnistas ta süütuks.
2002. aastal nõudis Egiptuse president Hosni Mubarak tema juhtumi üle-vaatamist ning mees mõisteti sel korral süüdi katsete eest koguda Iisraeli jaoks infot Egptuse turismi ning suuremahuliste põllumajandusprojektide kohta. Tema juhtumiga seoses otsitakse taga veel ühte venelast, kes Filali tööle võttis. Iisrael on seni oma osalust eitanud.

Printsess Diana mälestuskontserdile kogunes 63 000 inimest
Ligi 10 aastat tagasi traagiliselt hukkunud printsess Diana oleks pühapäeval saanud 46-aastaseks. Tema eilsele mälestuskontserdile Londonis kogunes enam kui 63 000 inimest.
Wembley staadionil toimunud mälestuskontserdil esinesid oma ema, printsess Diana auks ka printsid Harry ja William, kirjutab Le Figaro. Publiku meeled küttis üles prints Harry tervitus päikeselisel laval pärast mitut vihmast päeva.
"See sündmus tähistab kõike seda, mida meie ema elus armastas: muusikat, tantsu, heategevust, perekonda ning sõpru," rääkis prints William pealtvaatajatele.
Lisaks tegi oma etteaste ka Elton John, kes laulis ballaade nimega "Your song" ning Diana matustel kõlanud "Candle in the wind".
Tingituna reedel ning laupäeval asetleidnud rünnakutest Londonis ja Glasgow lennujaamas, turvas kontserti 450 politseinikku.

Norras kavatsetakse keelata autode keskkonnasõbralikuks nimetamine
Uudisteportaali YLE24 andmeil teatas Norra ringhääling, et ametnikud peavad autode reklaamimist keskkonnasõbralikena seadusevastaseks.
Reedel jõudsid erinevate valdkondade esindajad kokkuleppele, et vähemalt sõnade "roheline" ja "keskkonnasõbralik" kasutamine reklaamides lõpetatakse.
Riigiametnike sõnul ei saa ühtegi autot nimetada keskkonnasõbralikuks, seda isegi mitte siis, kui see auto saastab keskkonda vähem kui teised.

Tänavu on surma saanud juba sada ajakirjanikku
Sel aastal on maailmas töökohustusi täites hukkunud 100 ajakirjanikku, teatas International News Safety Institute.
Kõige ohtlikumaks piirkonnaks peetakse 22 ohvriga Iraaki. Mullu suri ühtekokku 168 meediatöötajat, mida on rekordiliselt palju.

Esimene leedi kandideerib presidendiks
Argentina senine riigipea Nestor Kirchner ei pürgi 28. oktoobril toimuvatel valimistel uuesti riigi etteotsa.
Valitseva partei presidendikandidaadina astub üles hoopis tema abikaasa, tuntud senaator Christina Fernandez de Kirchner.

Iisrael vabastas osa Palestiina maksutulusid
Iisrael kandis eile Palestiina omavalitsuse kontole esimese rahasumma pärast boikoti algust mullu veebruaris, et toetada erakorralise valitsuse moodustanud rühmitust Fatah.
Kokku oli külmutatud 500-700 miljonit dollarit. EPL

Afganistan taunis tsiviilelanike hukkumist
Afganistani ametnikud avaldasid pahameelt NATO juhitavate julgeolekujõudude (ISAF) rünnaku pärast, milles lisaks 62 taliibile hukkus 45 rahulikku elanikku.
Tänavu on välisvägede ja islamistide kokkupõrgetes surma saanud üle 300 tsiviilisiku. EPL

Euroopa Liidu uus eesistuja Portugal vaatab lõuna poole
Eile EL-i eesistujaks saanud Portugal loodab jõuda põhiseaduslepingu vastuvõtmiseni.
Lissabon ei soovi erinevalt oma eelkäijast Saksamaast eelisarendada idasuheteid, vaid üritab suunata ühenduse tähelepanu lõuna poole. Samuti püüab Portugal saavutada kõigi liikmesriikide heakskiitu Prantsusmaa ja Hollandi valijate põhja lastud põhiseaduslepingut asendavale nn reformilepingule.
Portugali sotsialistist peaminister José Sócrates loodab üles soojendada sidemed Aafrikaga sel suvel aset leidval tippkohtumisel, kus üks teema on kindlasti illegaalsete immigrantide küsimus. Mitmed EL-i lõunapoolsed riigid on hädas sisserändajate tulvaga ja on palunud abi ka Brüsselilt.
Portugali Euroopa Liidu ja musta mandri tippkohtumist tumestab ka Zimbabwe presidendile Robert Mugabele vägivalla ja inimõiguste rikkumiste tõttu kehtestatud sissesõidukeeld. See on ärritanud mõningaid Aafrika riikide liidreid ja võib sarnaselt 2003. aastal katkenud kahe mandri tippkohtumisega mõjutada nõupidamise kulgu.

Pirital kasutas täna 20 autoomanikku "Pargi ja reisi" võimalust
Täna keskpäevaks oli 20 autoomanikku parkinud oma sõiduki Pirita jõe paremkaldal olevasse "Pargi ja reisi" parklasse ning saanud vastu terve päeva kehtiva ühistranspordi tasuta sõidupileti.
Täna käivitunud "Pargi ja reisi" katseperiood Pirita-Kesklinna suunal kestab kuni septembri alguseni.
"Septembri alguses, kui valmib Pirita tee ühistranspordirada, on "Pargi ja reisi" süsteemi kasutajatele parkimine jätkuvalt tasuta, aga sõidupileteid enam tasuta ei jagata," selgitas abilinnapea Jaanus Mutli. "Katseperioodi eesmärgiks on tutvustada uut süsteemi nii linna- kui ka ümberkaudsete omavalitsuste elanikele."
"Pargi ja reisi" süsteemi kohaselt kasutatakse sõiduautot sõiduks kodust kuni ühistranspordi terminali või peatuseni, kust edasi kesklinna toimub reis ühissõidukiga.
Süsteemi rajamiseks viidi koostöös TTÜ teedeinstituudi ja inseneribürooga Stratum läbi uurimistöö "Lähtekohad" Pargi ja reisi "süsteemi rakendamiseks Tallinnas." Uurimistööst lähtuvalt on "Pargi ja reisi" süsteemi rakendamise peamisteks ühendusteks Tallinnas Viimsi - Pirita - Kesklinn; Rannamõisa - Haabersti - Kesklinn; Laagri - Järve - Kesklinn; Luige - Järve - Kesklinn; Männiku - Järve - Kesklinn; Lasnamäe - Kesklinn ning Mõigu - Ülemiste - Kesklinn.

Aerosmithi kontsert toob kaasa liiklusmuudatused
Seoses Aerosmithi kontserdiga on neljapäeval Tallinnas A. Le Coq Arena ümbruses muudetud liikluskorraldust, külastajaid palutakse kontserdile tulla ühistranspordiga või jala.
Neljapäeval, 5. juulil muudetakse A. Le Coq Arena ümbruses liikluskorraldust ja piiratakse sõidukiirust. Suuremad muudatused on Magdaleena, Kauba ja Asula tänavatel ning Pärnu maantee viaduktil, millel on kontserdi korraldajate ja erilubadega sõidukite tarbeks eraldatud parempoolne sõidurida. Juhtidel palutakse järgida teedele paigaldatud viitasid ja liikluskorraldusvahendeid.
Parkimine staadioni ümbruses saab olema raskendatud. Seoses sellega soovitavad kontserdi korraldajad jätta autod koju ja tulla kontserdile ühistranspordiga või jala.
Ümber A. Le Coq Arena ehitatakse spetsiaalne turvapiire, mistõttu kontserdile pääseb ainult läbi väravate, mis asuvad Tehnika tänava pool. Väravad avatakse kell 17. Ratastoolis inimestele on kontserdi jälgimiseks eraldatud spetsiaalne ala väljakul, Läänetribüüni poolsel küljel, A. Le Coq Premium sektori juures. Korraldajad paluvad kõigil külalistel jälgida staadioni ja selle lähiümbruses asuvaid eriviitasid ja infostende.

Aerosmithi kontsert toob liiklusmuudatusi
5. juulil Tallinnas toimuva Aerosmithi kontserdi tõttu on liikluskorralduses mõningaid muudatusi.
Suuremad muudatused on Magdaleena, Kauba ja Asula tänaval ning Pärnu maantee viaduktil, millel on kontserdi korraldajate ja erilubadega sõidukite tarbeks eraldatud parempoolne sõidurada.

Pätid kangutasid Lurichi kuju jälle lahti
Öösel vastu pühapäeva kangutati Pirital taas lahti Lurichi kuju ja visati läheduses asuvatesse põõsastesse.
Varahommikul leidis esimene häire peale kohalesõitnud ekipaaž eest vaid postamendi. Ühe pealtnägija sõnul oli kaks tumedas riietuses meest kuju juures askeldanud ning seejärel Kose tee poole liikunud. Näidatud suunast leiti ka varastatud pronkskuju.

Rannaäär ootab ühtset promenaadi
Ühtse lahendusega 27-kilomeetrine promenaad hakkab kaunistama rannaäärt.
Kuigi Tallinna rannaäär ei ole täies ulatuses jalgsi läbitav, on paika pandud 11 lõiku kogupikkusega 27 kilomeetrit, kus juba on promenaad ja kergliiklusteed või kuhu annab neid edaspidi rajada.
Tallinna linnaplaneerimisameti planeeringute osakonna juhataja Martti Preemi sõnul on tegu põhimõttelise lahendusega, mis aitaks identifitseerida rannaäärt kui ühtset tervikut, muutes selle ühtlasi atraktiivseks ajaveetmiskohaks.
Ligipääs merele tuleb tagada
Kuna juba väljakujunenud rannaalad ning Russalka juurest kulgev Pirita promenaad kujutab endast efektiivselt toimivat puhkekohta, tuleks plaani ühe autori, ARS Projekti arhitekti Rasmus Tamme arvates kõigepealt ülejäänud rannaalad lihtsalt korda teha ja tagada seal korralik ligipääs autodele. "Sest eelkõige meelitab inimesed randa ikkagi meri ise," põhjendas arhitekt.

Politsei palub abi liiklusõnnetuse tunnistajate leidmisel
Tallinnas Pärnu maantee 453f vastas oleval ülekäigurajal juhtus täna kell 10.50 liiklusõnnetus, kus viga sai jalakäia.
Teed ületanud 63-aastane Taimi sai löögi mööda Pärnu maanteed linnast välja suundunud sõiduautolt Opel Astra, mida juhtis 19-aastane Liis, teatas politsei pressiesindaja.
Kiirabi viis jalakäija Mustamäe haiglasse.
Politsei palub kõigil pealtnägijatel helistada Põhja prefektuuri liiklusjärelvalve osakonna telefonil 612 56 66.

 "Isukad" piraajad on tegelikult nõrgad ja abitud
Šoti ülikooli teadlase sõnul on piraajad, hoolimata nende hirmuäratavast mainest, abitud väikesed kalakesed, kes enda kaitsmiseks kiskjate eest on sunnitud parvedesse kogunema.
Uuringu kohaselt on piraajad segatoidulised raipesööjad, kes toituvad peamisel kaladest, taimedest ja putukatest, vahendab Reuters Šoti St. Andrew ülikooli professorit Anne Magurranit.
"Varem arvati, et piraajad kogunesid parvedesse jahtimiseks. Siiski ilnes, et see on eelkõige kaitsev käitumine," ütles Magurran. "Nende ettevaatlikkus on tingitud soovist vältida ärasöömist."
Piraajade peamisteks vaenlasteks on delfiinid, kaimanid ning suuremad kalad.
Magurrani uurimuse kohaselt sõltus piraajade parve suurus veekogu ohtlikkusest. Piraajadele on kõige ohtlikumad Amazonase jõe madalamad kohad, kus on kiskjate eest põgenemiseks vähe ruumi.

Eesti riigireitingu väljavaade muutus stabiilsest negatiivseks
Täna korrigeeris reitinguagentuur Standard & Poor's Eesti Vabariigi reitingu väljavaadet, muutes selle stabiilsest negatiivseks.
Samal ajal kinnitati Eesti pikaajaline krediidireiting tasemel A ning lühiajaline krediidireiting tasemel A-1, teatas Eesti Pank.
"Standard & Poor'si otsus annab tunnitust investorite ootuste võimalikust muutumisest, viidates tugeva sisenõudlusega kaasnevatele riskide kasvule.
Reitinguagentuuri tänane otsus rõhutab veelkord Eesti majanduse pehmet maandumist toetava eelarvepoliitika olulisust. Samuti on tähtis, et jätkuks laenukasvu aeglustumine," kommenteeris reitinguagentuuri otsust Eesti Panga asepresident Andres Sutt.

PRIA ootab piimakvootide suurendamise taotlusi
Tänasest kuni 15. juulini võtab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) piimakvoodi omanikelt vastu taotlusi neile 2007/2008 kvoodiaastaks määratud piimakvoodi suurendamiseks.
Kvoodi suurendamist saavad taotleda need tootjad, kes täitsid eelmisel kvoodiaastal vähemalt 90% neile määratud piimakvoodist ja kellel on suurenenud piimakari ning lisandunud loomad on kantud selle aasta 1. aprilli seisuga PRIA loomade registrisse. Kvooti saab suurendada ka siis, kui on suurenenud tootja piimalehmade keskmine piimatoodang eelmisel kvoodiaastal, teatas PRIA.
Kui piimalehmade arv ja keskmine toodang annavad kokku senisest kvoodist suurema numbri, on alust taotleda kvoodi suurendamist. Kui kvooti taotletakse kokku rohkem, kui seda reservis jagamiseks on, siis vähendatakse võrdse kohtlemise printsiipi järgides võrdeliselt kõikide taotluse esitanute individuaalse kvoodikoguse suurendatavat osa.

Rime Kinnisvara: meie hüvedega ei peibuta
Rime Kinnisvara teatas, et alandas Tallinnas Luha tn 16 kortermajas allesjäänud korterite hindu.
Ettevõtte kodulehelt selgub, et soodustused ulatuvad alates 65 000 kuni 470 000 kroonini.
"Muutsime oluliselt hinnakirja, et kiirendada allesjäänud korterite müügitempot," sõnas Rime Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja Monica Meldo ettevõtte teates.
"Praeguses turuolukorras, kus paljud arendajad meelitavad uusi kliente erinevate lisahüvede ja boonustega, otsustasime et me ei hakka oma kliente peibutama igasuguste hüvedega. Anname neile seda, mida nad tegelikult soovivad - korter soodsama hinnaga."
Luha tn 16 renoveeritud hoone korterid tulid müüki eelmise aasta suvel.

Tallinna Börsile tuleb septembris uus kinnisvarafirma
Viisnurga jagunemisel tekkiv ettevõtte Trigon Property Development võib aktsiad börsile viia juba septembris.
"Peame kõik juriidilised nüansid korda ajama ja veel üldkoosoleku kokku kutsuma. Koosolekust peame aktsionäre ette teavitama ühe kuu," ütles Viisnurga suuromanik Joakim Helenius aripaev.ee-le.
Börsile tekib seega senisest Viisnurgast kaks ettevõtet. Uus Viisnurk jätkab Heleniuse sõnul Viisnurga nime all ja sellele lisandub Trigon Property Development.
Reedel teatavaks saanud Viisnurga jagunemisega saavad senised aktsionärid oma praeguse osalusega võrdse osaluse nii Uues Viisnurgas kui Trigon Property Developmendis, olles viimase börsiletulekuga edaspidi veel ühe ettevõtte aktsionärid.
AS Viisnurk jagunes ettevõtte börsiteate järgi selleks, et eraldada ühingu mööbli- ja ehitusmaterjalide üksuste ning kinnisvaraalane tegevus. Jagunemise järgselt on Uue Viisnurga ärinimi AS Viisnurk ja praegune ASi Viisnurk ärinimi muudetakse Trigon Property Development ASiks.

Jääteed tarbib 41% eestimaalastest
Mais Turu-Uuringute ASi poolt läbiviidud uuringu andmetel tarbib jääteed 41% eestimaalastest ehk üle 430 000 inimese.
Turu-Uuringute ASi teatel on jäätee tarbimine laienenud aastaringseks ja 67% jäätee joojatest tarbib jooki igal aastaajal. Põhilisteks jääteede tarbijateks on pigem nooremad inimesed ning lastega pered, kes joovad seda karastusjoogi asemel.
Uuringu kohaselt on jäätee ostmisel peamisteks motiivideks janu kustutamine (71%), värskendamine ja jahutamine (60%) ning eelistamine karastusjoogile (54%). Jääteed joob tee maitse pärast 43% inimestest.
Uuringu andmetel on veel iseloomulikeks jääteetarbijateks ettevõtjad ning need, kelle isiklik netosissetulek kuus on üle 8000 krooni.
Eestlaste ja mitte-eestlase hulgas ei erine tarbimise sesoonsuse muster, kui välja jätta tõik, et mitte-eestlaste hulgas on oluliselt vähem neid, kes ei joo jääteed mitte kunagi.

Ärikliendid saavad liituda Elioni DigiTV-ga
Alates tänasest saavad ärikliendid liituda Elioni DigiTV-ga.
Sarnaselt kodusele DigiTV-le saavad ärikliendid valida heli- ja subtiitrite keelt ning vaadata elektroonilist saatekava, teatas Elion.
Valida saab kolme paketi vahel: Kontori-, Majutus- või Teeninduskoha pakett. Pakette saab valida sõltuvalt vaatamiskohast.
Põhipaketid koosnevad 14 kanalist, mille hulka on valitud vaadatavuse statistika põhjal populaarseimad telekanalid. Põhipakettidele saab tellida juurde teemapakette Uudised, Sport, Muusika või Digi+ ja kasutada ka Videolaenutuse teenust.
"Viime DigiTV ka äriklientideni, sest ettevõtjate huvi kvaliteetse telepildi ja DigiTV lisavõimaluste vastu on küllaltki suur. DigiTV on võimalus äridel rikastada oma kontori puhkenurka või pakkuda täiendavat meelelahutust oma klientidele näiteks turismitaludes, söögikohtades või ilusalongides," rääkis Elioni äriklientide toodete teenistuse juht Allan Lepik.

TALO soovib haridus- ja kultuuritöötajate alampalka tõsta 30%
Tänasel teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni (TALO) ja valitsuse esindajate vahelistel läbirääkimistel tegi TALO ettepaneku tõsta kultuuritöötajate palga alammäära 30 protsendi võrra.
Selleks aastaks kokku lepitud 7475-kroonine palga alammäär peaks läbirääkimiste käigus seega tõusma 9718 kroonini, teatas sotsiaalministeerium.
Läbirääkimisi jätkatakse septembris, kui rahandusministeeriumis on täpsustunud 2008. aasta eelarveprognoos.

Arco Vara sai uue finantsjuhi
Arco Vara juhatuse liikme ja finantsjuhina töötab alates juulist Aare Tammemäe.
Tammemäe valiti nõukogu liikmeks ka Arco Vara tütarettevõtetes Arco Real Estate AS, Arco Investeeringute AS, Arco Ehitus OÜ, AVEC Asset Management AS ja Arco Development SIA-s, teatas ettevõte börsile.
Arco Vara finantsjuhi ning nimetatud ettevõtete nõukogust lahkus Sulev Luiga.
Tammemäe töötas enne Arco Varasse siirdumist Nordea Panga korporatiivpanganduse juhina ning kuulus panga juhatusse. Aastatel 2001-2005 töötas Tammemäe ASi Tallinna Sadam finantsjuhina ning kuulus viimasel paaril aastal ettevõtte juhatusse.

Sampol ja Nordeal on 55 ühist sularahaautomaati
Sampo ja Nordea panga ühises sularahaautomaatide on võrgus on tänaseks 55 automaati.
Suurem osa paigaldatud automaatidest asub Tallinnas ja Harjumaal, kus pankade klientide arv on ka kõige suurem. Veel asuvad rahaautomaadid Tartus, Pärnus, Narvas, Jõhvis, Rakveres ja Viljandis, teatasid pangad.
Aasta lõpuks peaks Eesti sularahaautomaatide võrgus olema 75 ühist sularahaautomaati, järgmise aasta lõpuks 100 sularahaautomaati.
Sampo Pank ja Nordea Pank lõid Balti riike hõlmava ühise sularahaautomaatide võrgu eelmise aasta augustis. Selle aasta aprillis liitus võrguga DnB Nord Pank.

Hansapanga elektroonilised kanalid töötavad taas
Täna kella 10 ajal jätkus Hansapanga elektrooniliste kanalite tavapärane töö.
Katkestus kestis ligi tund aega - kella 9.45 ajal said töökorda kaardimaksed, Interneti-pankade töö taastati 10 paiku.
Pank palub klientide käest vabandust ebamugavuste pärast.

Hansapanga elektrooniliste kanalite töö on häiritud
Täna hommikul enne kella 9 algasid häired Hansapanga elektrooniliste kanalite töös.
Hansapanga teatel tegelevad panga IT-spetsialistid olukorra lahendamisega ning orienteeruvalt kulub selleks üks tund.
Häiritud on kõigi elektrooniliste kanalite - pangaautomaatide, makseterminalide, hanza.neti ja telehansa.neti töö.
Praeguste hinnangute kohaselt on võimalik süsteemid taas töökorda saada kella 10.30ks. Probleemi põhjuseks on tehniline rike, täpsed põhjused on selgitamisel.
Hansapank palub klientide käest vabandust ebamugavuste pärast.

Tootmine võttis tuure maha
Tööstustoodang suurenes mais eelmise aasta maiga võrreldes kokku 6%, sealhulgas töötlevas tööstuses 5%, võrreldes aasta algusega on tööstuse kasvutempo statistikaameti andmetel veidi aeglustunud.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted mais protsendi võrra rohkem toodangut kui aprillis.
Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutas oluliselt toiduainete, elektrimasinate ja ehitusmaterjali tootmine.
Kõige suurem toodangu kasv oli elektrimasinate ja -aparaatide tootmises (53%). Toiduainetööstuses suurenes toodang kolm protsenti, mida mõjutas peamiselt jookide ning piimatoodete toodangu kasv.
Selle aasta algusest on langustrendis toormepuuduse käes vaevlev puidutööstus. Samuti vähenes metalltoodete tootmine, mille osatähtsus on viimastel aastatel tööstuse struktuuris oluliselt kasvanud.
Alates 2000. aastast on tööstustoodang olnud kasvutrendis.

Jaemüük kasvas aastaga 16%
Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades mais eelmise aasta maiga võrreldes 16%.
Mais oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,5 miljardit krooni.
Kiireim juurdekasv oli mais tööstuskaupade kauplustel (22%).
Toidukaupade kauplustes kasvas müük eelmise aasta maiga võrreldes 10%.
Kõige rohkem kasvas jaemüük mais muudes spetsialiseeritud kauplustes (37%), mille jaemüüki kasvatas kevadhooajale omaselt suurenenud lillede, taimede, istikute, väetiste ning spordi-, matka- ja kalastustarvete müük.
Jätkuvalt oli kõrge nõudlus ka garderoobikaupadele - tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes kasvas müük aastaga 35%.
Hästi läks ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustel, kus müük kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 25%.

Saviliiva valmis ehitamata sooduskorter kõrge hinnaga müügis
Üks sundüürnikuna Saviliivale odava linnakorteri ostnud omanik müüb seda City24s edasi kaks korda kõrgema ruutmeetri hinnaga.
Korteri müüja on kunagine Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja ja praegune E-arsenali haldusjuht Arvi Taniloo, kes rääkis, et pidi sundüürnikuna juba 1. mail välja kolima ja seetõttu ei kannata oodata, kuni Saviliiva kahetoaline korter 2008. aasta lõpus valmib, kirjutab Äripäev.
"Müün, et saada sellest kivist üle, mille peal istun," sõnas ta. Spekulant ta enda sõnul ei ole, korterit mullu sügisel loosiga võites plaanis ikka sinna elama minna. Taniloole kuulub veel garaažiboks Kungla tänaval, muud kinnisvara tema nimel pole.
Praegu müüb ta ainult õigust korterile, sest tal on veel võlaõiguslik leping korteri peale notaris sõlmimata. Kahetoalise 54ruutmeetrise korteri eest küsib ta 2,3 miljonit krooni ja ettemaksu 230 000 krooni. See teeb ruutmeetri hinnaks 42 500 krooni, Merko küsitud korterite ruutmeetri hind algas 18 000 kroonist.

Linnajuhtide meelemuutus toob Rannale ja Tuulbergile sisse 2,5 miljardit krooni
Ettevõtjate Raivo Ranna ja Aivar Tuulbergi munitsipaalkorterite rendi aega Tallinna linnale tahetakse pikendada kolm korda, mis aga tähendaks hanke olulise tingimuse muutumist ning suurendaks tehingu mahtu rohkem kui 2,5 miljardi krooni võrra.
Jaanipäevaeelsel neljapäeval jõudis linnavalitsusest volikogusse kinnitamiseks munitsipaaleluruumide hanke tulemused, mille järgi rentis linn OÜ-lt Raadiku Arendus 1176 korterit. Hange toimus volikogu otsuse alusel ning renditähtajaks oli kümme aastat, kirjutab Äripäev.
Kui linn otsustab nüüd konkursi tingimusi muuta ja pikendab lepingu kehtivust 20 aasta võrra, siis maksab linn Ranna ja Tuulbergi firmale kokku üle 3,7 miljardi pluss tarbijahinnaindeksi tõusust lisanduva summa.
"Meil vahet pole, kas kümneks või kolmekümneks aastaks, ega see suppi rammusamaks ei tee," ütleb Raadiku Arenduse juhatuse liige Andrus Aavaste, kelle sõnul oli tähtaja pikendamine linna initsiatiiv. "Lepingutähtaja möödumise järel müüksime korterid lihtsalt maha," lisab ta.

Eesti Raudtee asub pronksiöö mõjul transiiti ümber korraldama
Neljapäeval toimunud Paldiski arenguseminaril ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, et Eesti Raudtee valmistab ette uut äriplaani olukorras, kus veoste kaubamaht raudteel on vähenenud kolmandiku võrra ja Eesti Raudtee vedude maht poole võrra.
"Me näeme uues äriplaanis, et kaubavedude maht väheneb ka edaspidi," ütles Simmermann. "Me teame, et kahe-kolme-nelja aasta pärast lahkuvad tänu Venemaa sadamate arengutele Eesti sadamatest ja raudteelt Vene päritolu mahukaubad. Seetõttu peame keskenduma teistele kaupadele ja projektidele."
Seepärast on Simmermanni sõnul Koidula piirijaama valmimine väga tähtis, et tulevikus saaks vedada ka neid kaupu, mida seni ei ole võimalik vedada, näiteks külmutatud kaubad. "Me loodame, et see projekt läheb tööle aastal 2011."

Viinistus kantakse ette Faure Reekviem
Dirigent Taavi Esko juhitav ligi sajaliikmeline koor kannab sel teisipäeval Viinistus seitsmendat korda ette Gabriel Faure reekviemi.
Maagilise esitusnumbriga reekviem, mida esitavad Harjumaa segakoorid dirigent Taavi Esko juhtimisel, pärineb aastast 1887 ning seda loetakse autori leina väljenduseks oma vanemate surmale, teatas Päevaleht Online'ile projekti esindaja.
Nimetatud kooriprojekt on nüüdseks tegutsenud juba kümme aastat ning algusest peale on eesotsas olnud muusikaõpetaja ning koorijuht Taavi Esko. Vahepeal on toimunud mõningased koosseisulised vahetused, kuid läbivaks põhimõtteks on olnud Harjumaa kooride ühendamine üheks koondprojektiks.
Sel aastal teevad kaasa Kolga-Kuusalu kammerkoor, Kose kammerkoor, Kuusalu noortekoor, Loo kammerkoor, segakoor Keila, Viimsi keskkooli segakoor ning Pärnu Eliisabeti kiriku segakoor.

Noore tantsu festivalil saab end arendada kümnes õpitoas
Homme algab Viljandis 14. juulini kestev XV noore tantsu festival, mis edendab kehakeelt ja katsetab uute väljendusvahenditega.
Festivalikava koosneb rahvusvahelise suvekooli õpikodadest ja etendustest. Action-teatrit tuleb Ameerikast õpetama selle süsteemi rajaja ja arendaja Ruth Zaporah, kelle koolitusele saabub osalejaid mitmelt poolt Euroopast. Algajaid treenib Sabine von der Tann Saksamaalt. Takashi Tsumura Jaapanist õpetab qigong'i, Hollandi meister-žonglöör Marco Bonisimo žongleerimist ja akrobaatikat, Sybrig Dokter Aleksandri tehnikat, Andrea Keiz tutvustab tantsuvideo tegemist ja ka video kasutamist tantsuetenduses. Lisaks on kavas tantsuteraapia nüüdistantsu tehnika ning kontaktimprovisatsiooni õpikoda.
Näha saab ka nüüdisteatri etendusi nii Valgevene, Bulgaaria, Venemaa kui ka Belgia truppide esituses.

Eesti filmid olid Karlovy Vary festivalil publiku seas menukad
Nädalavahetusel esilinastusid Tšehhis Karlovy Vary rahvusva-helisel filmifestivalil programmi valitud Eesti filmid "Klass" ja "Zen läbi prügi".
Laupäeval jõudis Karlovy Varys vaatajate ette festivali ametlikus programmis "East of the West" võistlev Ilmar Raagi "Klass", eile linastus kõrvalprogrammis "Forum of Independents" jooksev Asko Kase "Zen läbi prügi".
"Klassi" maailmaesilinastus läks Karlovy Vary Divadlo teatrimajas peaaegu täismajale ja teenis lõputiitrite ajal korraliku aplausi. Eestis palju kõneainet pakkunud film ei jätnud külmaks ka välismaa publikut. Selle kinnituseks on tõsiasi, et pärast linastust leidus neidki, kes tahtsid "Klassi" noorte näitlejatega koos fotole saada.
"Klassi" näidati ka eile ning "Zen läbi prügi" tuleb ekraanile veel kahel korral. Kuna Karlovy Vary filmifestival on Euroopa idaosas olulisim ja seda peetakse maailma A-kategooria filmiürituste sekka kuuluvaks, siis mõistetavalt üritatakse seal ka oma regiooni filmikunsti edendada. Just selle eesmärgiga loodigi kolm aastat tagasi programm "East of the West", kus võistlevad omavahel Ida- ja Kesk-Euroopa ning endise Nõu-kogude bloki riigid.

 "Oceani kolmteist" on meelelahutuse põhjatu ookean
Hollywoodist tuleb viimasel ajal filmidele rohkem järgi, kui sünnib Eesti keskmises peres lapsi. Algne "Oceani üksteist" oli film, millele oli raske järge mitte teha. Hea režissöör (Steven Soderbergh) ning staaride nimekiri, mis algab Georg Clooneyga ja on nii pikk, et selle üleslugemine võtaks enda alla keskmisest lehearvustusest vähemalt pool. Lisaks õnnestunult loodud meeleolu, parajalt vaimukas dialoog ning kergelt robin-hoodlik kelmilugu, mis välistab kõikvõimalikud moraalsed dilemmad ja laseb keskenduda argipäeva unustamisele.
Kui triloogia esimeses osas jutustati veel lugu, siis viimases ollakse sellest juba peaaegu loobutud.
Muretu meeleolu

Moskvas esilinastus Andres Puustusmaa esimene film
Moskva filmifestivalil esilinastunud melodraama kannab nime "Armastuse punane pärl". Film ei osalenud põhikonkursil, vaid nn Vene uue kino programmis. Et tegemist oli suure sündmusega, näitab kas või see, et gala-esilinastus toimus Moskva suurimas kinosaalis Puškinskoje, mis mahutab ligi 2500 inimest. Esilinastusel vaatas filmi umbes 1500 inimest.
Kiievis kaks aastat tagasi võetud filmi kangelanna on uusrikka naine, kes ei armasta eriti oma meest. Juhuslikult kohtub ta ühe mootorratturiga, kellesse armub. Neil tekib kirglik suhe, mis lõpeb sellega, et kaskadöörina töötav mootorrattur saab filmivõtetel surma. Naisele jääb lohutuseks noormehe poeg.
Tellimustöö

Rannap tuuritab suvel koos superstaari Taaviga
Rein Rannapi sellesuvisest tuurist "Klaver tuleb külla" võtab osa ka
"Seitsmesed uudised" käisid proovis uurimas, kuidas ettevalmistused tuuriks edenevad ja kuidas kõlavad Taavi esituses vanad Ruja laulud.

14. juulil kõlab Antslas punkbluus
14. juulil Antsla lähedal Kobelas toimuval Lindalevil esinev Traffic pole küll mitte Steve Winwoodi legendaarne supergrupp, vaid hiljuti debüütalbumi ilmutanud Tallinna poistepunt, kuid vähemasti teine peaesineja on sedapuhku "päris" - Eestit väisab Soome alternatiivbluusi lipulaev Black River Bluesman.
"Me mängime karmikoelist, hüpnootilist elektrilist bluusi - sellist gruuvi, mida on Mississippi vilka ööeluga juke-jointides ja tantsukõrtsides toodetud aegade algusest peale," rääkis ansambli liider Jukka Juhola. "Meie oleme sealses mudas kinni ega ole veel jõudnud oma saundile salongilihvi anda. Küll aga on võimalik, et meie stiili on hiilinud mõjutusi viimaste aastakümnete rockmuusika äärealadelt."
Lisaks Eestile ja Soomele on Lindalevil triona esinev kollektiiv seni edukalt üles astunud Brasiilias, Suurbritannias, Poolas, Tšehhis, Venemaal ja Lätis, septembris ootavad järge kontserdid Nepaalis. Jukka Juhola on ühtlasi alternatiivbluusi-ühingu Alt.Blues Finland president ning sügisel Helsingis korraldatava Soome esimese alternatiivbluusi festivali Floating Cockroach peakorraldaja.

Padar: kahetsen joobes autojuhtimist siiralt
Laupäeva varahommikul tabas politsei Tallinnas autoroolist Eesti ühe tipprokkari Tanel Padari. Laulja kahetseb tehtut ja vabandab siiralt.
Padari sõnul oli see tal esimene kord napsitanult autorooli istuda, kirjutab SL Õhtuleht.
Selles, et teda enam purjus peaga roolist ei tabata, on Tanel veendunud.
"Pettumus endas on kõige suurem," tunnistab ta siiral häälel.
"Ma ei tea, kas see on nüüd hea, et see nii läks, aga kindlasti ma sain väga korraliku õppetunni. Oleks võinud ju palju hullemini minna... õnnetused... oleksin võinud enda elu täielikult ära rikkuda," ohkab mees sügavalt.

USA trash-metal'i bänd Testament esineb Tallinnas
Testament oli üks esimesi thrash-metal'i bände, kes 1980-ndatel San Francisco Bay Areast esile kerkis.
Ansambel asutati 1983. aastal nime all Legacy ning selle vokalistiks oli hilisem Exoduse laulja Steve "Zetro" Souza. Mõne aja pärast ühines bändiga kitarrimängija Alex Skolnick ning kolm aastat hiljem võtsid nad endale uue nime Testament.
Bändi debüütalbum "The Legacy" nägi ilmavalgust 1987. aastal. Sellel on lauljaks juba puhastverd indiaanlane Chuck Billy. Esikplaadile järgnes tuur Ameerikas ja Euroopas koos Anthraxiga. Nüüdseks on Testament välja andnud üheksa täispikka stuudioplaati ning kaks kontserdialbumit.
Testamendi põhikoosseisu kuuluvad ka Eric Peterson, Louie Clemente, Greg Christian ja John Tempesta.
Bändi mõjutusi on tunda nooremate kollektiivide, nagu näiteks Bullet For My Valentine'i ja A Perfect Murderi loomingus.

Muhu muusikafestival "Juu jääb" kasvab aastatega üha suuremaks
Siiamaani on suudetud säilitada sõbralik ja õdus atmosfäär, mida kipub siiski lõhkuma peaaegu kõikjalt suurel hulgal vastu vaatav reklaam.
Küllap on see tänapäeva elu paratamatus: sponsoriteta ei ole võimalik tuua häid esinejaid ja sponsorid tahavad, et nende panus oleks nähtaval. Rahakurat on sõrme võtnud, aga ürituse hing ei ole veel kuhugi kadunud.
Reede õhtu avaesinejaks oli Eesti tuntuim, ka välismaal tunnustust võitnud pianist Kristjan Randalu. Tema kava oleks ehk paremini haakunud laupäeva õhtul esinenud Karl-Martin Almqvistiga, sest intellektuaalse muusika lainelt liiguti kiiresti edasi emotsionaalsema ja temperamentsema muusika poole.
Brasiilia teema juhatas sisse pealava lähedal väiksemas telgis, Juu Jazz Clubis mänginud Braz Luiz Lima. Samas oli tunda, et publik ootab õhtu peaesinejat, kelleks oli Simone Moreno koos oma Rootsist pärit ansambliga Os Lourinhos. Esitati segu sambast ja aafrikapärastest rütmidest.

Kanter tuli kolmandaks
Kergejõustiku IAAF-i GP-etapil Kreekas Ateenas sai Gerd Kanter meeste kettaheites kolmanda koha 67.22-ga.
Eestlane tegi avakatsel 66.83 ja kerkis juhtkohale, teisel üritusel kandus ketas 65.27 kaugusele, kolmanda ponnistuse järel tekkis tabelisse aga 67.25.
Pearivaal Virgilijus Alekna esimesel heitel tulemust kirja ei saanud, teisel vastas 66.44-ga ja kolmandal tõusis liidriks 67.69-ga.
Neljandas voorus heitis Kanter 61.20, Alekna venitas välja 67.97.
Alekna võidutulemuseks sai viimasel katsel heidetud 70.43.
Viimases voorus möödus Kanterist ka hispaanlane Mario Pestano, kes ponnistas 68.26, kirjutab sportnet.ee.

Kristjan Rahnu Euroopa superliigal ei osale
Eesti kergejõustikusuve üks tippsündmusi, mitmevõistlejate Euroopa
Täna sai Eesti koondis üsna ebameeldiva uudise - viimasel minutil teatas vigastusele viidates võistlustelt kõrvalejäämisest koondise esinumber Kristjan Rahnu. Lähemalt "Seitsmestest uudistest".

EMT avas 3,5 G võrgu Haapsalus
EMT 3,5 G võrgus on võimalik surfata ADSLi kiirusel internetis, kasutada videokõne teenust, vaadata aktuaalseid telesaateid ja uudisklippe.
Mobiilinterneti standard 3,5 G ehk HSDPA muudab mobiilse interneti kasutamise märkimisväärselt kiiremaks: esimesena Eestis tõstis EMT mobiilinterneti kiiruse kogu võrgus 3,6 megabitile sekundis (Mbps), mis kasvab edaspidi veelgi, kuni 7,2 Mbps, teatas EMT.
EMT Interneti kasutamiseks on kliendil valida erinevate hinnapakettide vahel. Samuti pakub EMT võimaluse tähtajalise lepinguga soetada EMT Interneti stardikomplekt, mis sisaldab 3GB andmesidemahtu 399 kr eest kuus, eraldi SIM-kaarti tähtajalise liitumislepinguga ja tasuta andmesidemodemit. Sobib kasutamiseks nii 3G kui ka GSM võrkudes.
EMT-l on kõige laiem 3,5 G levi Eestis (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Narvas, Rakveres, Viljandis, Keilas, Viimsis, Tabasalus ja linnade lähialadel). EMT suudab pakkuda üle kuuesaja tuhande kasutaja asukohas 3,5 G teenuseid.

Vahetus SEB Eesti Ühispanga privaatpanganduse osakonna juht
1. juulist asus SEB Eesti Ühispanga privaatpanganduse osakonna direktori ametikohale Reet Raidur, kes siiani töötas samas osakonnas investeeringute juhina.
"Eestis võib hinnata privaatpanganduse kliendisegmendi suuruseks 10 000 klienti. Privaatpanganduse segmenti eristab eelkõige suurema hulga vaba raha olemasolu, mis nõuab pangalt keerulisemaid nõustamislahendusi, tooteid ja personaalset juhtimist ning haldamist. Seoses Eesti majanduse kiire arenguga on lähiaastatel oodata antud kliendigrupi varade ja ka pangale seatud ootuste kiiret tõusu. Privaatpanganduse segmendis kvaliteetse varahaldusteenuse pakkumine eeldab pangalt suurt kogemustepagasit ja rahvusvahelist meeskonda. Hea on tõdeda, et SEB Grupp on selles vallas Skandinaavias turuliider ning SEB Eesti Ühispanga ambitsioon on olla privaatpanganduse teenuse vaieldamatult parim pakkuja ka Eestis. Usun, et uue juhi kogemustepagas võimaldab meil arendada SEB Eesti Ühispanga privaatpangandust ja pakkuda klientidele veelgi professionaalsemat teenust ning sobivaimaid lahendusi," kommenteeris SEB Eesti Ühispanga jaepangandusdivisjoni juht Riho Unt.

A.  Le Coq toob turule uued Aura teejoogid
A. Le Coq toob sel nädalal turule valge- ja punase tee põhjal valmistatud teejoogid.
Uued teejoogid on tervistava toimega ja mis on uuendatud Aura teesarja Tea + Water esimesed tooted, teatas A. Le Coq.
A. Le Coq'i juhi Tarmo Noobi sõnul muutub jääteede tarbimine järjest populaarsemaks tänu tarbija terviseteadlikkusele.
"Eestis tarbib ligi 60% lastega peredest karastusjoogi asemel jääteed, kuna selles leidub rohkem kasulikke ja tervislikke aineid," ütles Noop. Suurimad jäätee tarbijad on tema sõnul noored, kes hindavad joogis tee maitset ja seda hoolimata aastaajast.
Aura White Tea + Water on valmistatud kofeiini sisaldavast valgest teest, millel on palju organismi tugevdavaid antioksüdantseid omadusi.

Fujitsu Siemens Computersi sülearvuti võitis auhinna
Fujitsu Siemens Computersi sülearvuti Lifebook Q2010 pälvis maailma ühe tunnustatuma tootedisainiauhinna red dot.
Fujitsu Siemens Computersi müügijuhi Antti Vari sõnul tõstis konkursi žürii esile võidutöö disainerite Georg Trosti and Tomohiro Takizawa oskust ühendada tootes vorm, funktsionaalsus ja stiil, vahendas korporatsioon.
"Sülearvutid ei ole tänapäeval pelgalt töövahendid, vaid sarnaselt rõivastele, kelladele ja muudele aksessuaaridele on neist on saanud inimese identiteedikandjad. Seepärast muutub toote väljanägemine ja põhjalikult läbimõeldud disain järjest olulisemaks ning võidetud auhind kinnitab, et oleme selles vallas õigel teel," kommenteeris Vari.
Maailma suurimaks disainikonkursiks peetaval red dot Design Awardil osales kokku üle 6000 toote 52 riigist.

Uus kultuuri- ja muusikakanal Seitse sai ringhäälinguloa
Priit Pedaniku eestvedamisel loodud telekanal Seitse sai kultuuriministeeriumilt kolmeks aastaks ringhäälinguloa, mis võimaldab alustada saatetegevusega.
Esialgselt TV4 nime all plaanitud telekanali nime muutuse põhjuseks on peamiselt programmi sisu - nädala seitse päeva on jaotatud seitsmeks
muusika- ja programmivööndiks. Lisaks kõigele on ka ametlikuks eetrisse tuleku päevaks 07.07.2007, teatas telekanali esindaja.
Kanali käivitudes levib Seitse Elioni, STV ja Telseti kaabelvõrkudes. Leviala laiendamise läbirääkimised on käimas Starmani ja EMT-ga.
Programmi levipiirkondadeks on Harjumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Tartumaa, Viljandimaa ning Võrumaa.

 "Reporter" kujundab teismelistest süvenemisvõimeta tarbijaid
Oma magistritöös "Reporteri" mõjust teismelistele vaatajatele jõudis Kristina Veidenbaum järeldusele, et uudistemagasin loob tegelikkusest pealiskaudse pildi.
"Reporter" on teismeliste seas kõige populaarsem uudistesaade. Eesti telekanalite omasaadete seas oli Kanal 2 uudistemagasin näiteks tänavu veebruaris 13-17-aastaste seas kuuendal kohal, näitasid Emori uuringud.
Vaevalt võib aga Kanal 2 meeskond end nende andmete põhjal kiita kui mitmekülgsete uudiste teismelise vaatajani viijat, sest abstraktsed reitinguarvud ei näita meile, missugune on saadete tegelik vastuvõtt ja mil viisil selle eri osi tõlgendatakse.
Kas ja kuidas lapsed uudistemagasini videolugusid mõistavad, määrab ühelt poolt see, milliseid valikuid on ajakirjanik lugu kokku pannes teinud.
"Reporteri" ajakirjanike professionaalne loogika paistab neile ütlevat, et just konfliktne raamistus on see, mis tagab edu. Jälgides, mis toimus Kanal 2 uudistesaate eetris mitme kuu vältel enne kurikuulsat pronksiööd, nägin, et tundlik teema oli kohandatud konflikti sisaldavasse raamistusse eelkõige seeläbi, et näidati korduvalt arhiivikaadreid Tõnismäel aja jooksul toimunud rüselustest. Ühesugust videopilti oli kasutatud näiteks nii 15. jaanuari kui ka 26. märtsi pronks-sõduri jätkulugudes: ikka selleks, et televaatajate pilgud visuaalselt atraktiivsete tegevuste kordamise abiga ekraani külge kinnistada. Isegi siis, kui loo (26. märts) tegelik uudisväärtus seisnes Jüri Liimi rahumeelses kavas korraldada 9. mail Tõnismäel Eesti ajaloo päev, võis pildis näha eri aastaaegadel toimunud kaklusi ja lugu algas sõnadega, et Lebedev tahab Liimile vastu vahtimist anda - niimoodi kõlasidki "Reporteri" avaloo esimesed sõnad.

Horoskoop: 2. juuli 2007
JÄÄR Parim päev selleks, et minna oma lemmikklubisse ja seal sõpradega kokku saada. Vaidlused ja diskussioonid pakuvad sulle pinget.
SÕNN Su eesmärgid on kõrged. Tahad kindla peale olla võitjate poolel, mistõttu hoiad eemale sealt, kus esineb probleeme.
KAKSIKUD Asjad laabuvad kenasti. Oled ka ise heas tujus ning nii mõnigi kohtumine on just seetõttu edukas. Parim päev pikema reisi alustamiseks.
VÄHK Tunned vastutust kellegi või millegi ees. Samas oled ülemäära nõudlik pisiasjade suhtes. Suuremaid oste ei maksa täna teha.
LÕVI Võimalik on kerge tagasilöök või ootamatu takistuse ilmnemine. Mõni suhe võib muutuda keeruliseks või nõuda sinult mingeid järeleandmisi.

Ennustus
Sel nädalal jätkub seni suuremate üllatusteta möödunud Wimbledoni tenniseturniir. Venezuelas jõuab põnevamasse järku Copa America. Pakume ka Põhjamaade ning Eesti jalgpalli, samuti kergejõustikku.
MÄNGu-UUDIS
Ennusta ja sõida augustis Ahveneamaale
Tähtis teadaanne meie mängijatele! Lähetame augustikuu kolmandal nädalavahetusel (17.-19.) kolm mängijat koos kaaslasega Ahvenamaale Mariehamni meie koostööpartneri PAF-i suveüritusele, mille naelaks on PAF Open MK-etapp rannavõrkpallis.
Loosimises osalevad juulikuu aktiivsed ennustajad, fortuuna sõelub sõitjad välja augusti esimestel päevadel. Reis toimub laevaga, ööbimine kohapeal hotellis.
PAF Openil on loomulikult kohal ka Eesti esipaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik. Esialgse ülesandmise põhjal osaleb kaheksa paari maailma esikümnest. Ahvenamaal toimub MK-etapp esmakordselt. Ole juulis aktiivne ja kena puhkus kahele kaunil Ahvenamaal võib kuuluda sulle!

Golf sai lausa haiguseks
Mis mulle golfi juures kõige rohkem meeldib, on meie klubi asukoht.
Jõelähtme golfirajad on rajatud Rebala looduskaitsealale. Maantee jääb kaugele, golfi mängides kuulda on vaid lindude siristamist ja mereäärsete tuuleiilide vilinat. Ideaalne koht millekski keskendumist nõudvaks.
Esimesel treeningukorral oleksin peaaegu etiketti rikkunud. Õnneks helistas Veiko mulle varahommikul ning teatas, et ma teksapükste asemele midagi muud jalga vaataks. Otsustasin etiketist lugu pidada - järgmiseks trenniks ostsin endale nokamütsigi. Peab ju vähemalt profi moodi välja nägema!
Kahe esimese treeningukorra järel on golf saanud mulle lausa haiguseks. Päev pärast esimest treeningut hankisin endale Tiger Woodsi 2002. aasta arvutimängu - reeglite õppimiseks ja lihtsalt golfihuvi rahuldamiseks. Tänu sellele sain ka teada, miks mängijad enne löögi sooritamist kükitavad: kallete ja kumeruste fikseerimiseks. Kükitasin ka ise teisel korral green'il putates ning tulemused paranesid märgatavalt.

Pütsepa ajastu on alanud! 
Teist korda järjest grupisõidus Eesti meistri tiitli võitnud Erki Pütsep raputas Jaan Kirsipuu kandadelt.
Eilsel maanteesõidu Eesti meistrivõistlusel Viljandis näitas oma ülemvõimu Erki Pütsep, kes noppis teist aastat järjest tiitli viiekordse võitja Jaan Kirsipuu ees.
175-kilomeetrine võidusõit kulges raskel rajal Viljandis, kus 14 korda tuli läbida 12,5 km pikkune linnaring. Juba esimestel ringidel pääses grupist lahti 13 ratturit. Lõpu eel, viimasel ringil olid neist ette jäänud veel kuus, nende seas tiitlikaitsja Erki Pütsep ja Eesti kuulsaim rattur Jaan Kirsipuu.
"Mõtlesin, et ei viitsi terve sõidu rünnata," rääkis Pütsep finišis. "Parem kohe gaas põhja panna, siis läks ka grupp pooleks."
Kirsipuu sõnul õnnestus tal üle poole sõidust teiste tuules juhtgrupis püsida. "Ma üritasin viilida küll, ei teadnud, kaua ma vastu pean. Ega keegi väga ei pahandanud ka."

Rene Oruman jooksis tõkkeid 13,88 -ga
Rene Oruman kordas Paavo Nurmi mälestusvõistlustel Soomes Turus 110 m tõkkejooksu Eesti kõigi aegade teist tulemust 13,88 ning võttis võidu.
"Kiire olen kogu aeg olnud, seekord jõudsin kiiresti ka finišisse!" naljatas isiklikku rekordit 12 sajandikuga parandanud Oruman. "Mulle on kiireid mehi kõrvale vaja - Eestis võid vahepeal suisa kukerpalli teha, ikka oled esimene." Teisena lõpetanud soomlane Antti Korkealaakso sai aja 13,91, kolmas oli ameeriklane Joey Scott 13,95 -ga.
Meeste 1500 m jooksus said Tiidrek Nurme ja Nikolai Vedehhin kolmanda ja neljanda koha - ajad 3.44, 38 ja 3.46, 38. Liina Tsernov sai naiste 800 m jooksus isikliku rekordiga 2.07, 67 kuuenda koha. Play-off-süsteemis toimunud meeste kuulitõuke võitis Taavi Peetre, kelle parim oli 19.20.
Eesti juunioride ja noorsoo vanuseklassi kergejõustiku meistrivõistluste säravaima tulemuse eest hoolitses 17-aastane odaviskaja Tanel Laanmäe, kes lennutas 700-grammise piigi 76.78 meetri kaugusele.

Ferrari tõusis Prantsusmaal taas esile
Kimi Räikkönen napsas Prantsusmaa GP-võidu napi ülekaaluga Felipe Massa ees.
Kui vormel-1 MM-sarja kolme viimast etappi valitsesid McLarenid, siis eile Prantsusmaa GP-l võttis Ferrari koguni kaksikvõidu. Hooaja teise ja elu 11. esikoha kasseeris Kimi Räikkönen, lüües 2,4 sekundiga meeskonnakaaslast Felipe Massat.
"Sain lõpuks ometi hea stardi," rõõmustas Räikkönen, kes tõusis esimesel sirgel kvalifikatsiooni kolmandalt kohalt teiseks. "Enne teist boksipeatust õnnestus sõita rida kiireid ringe ja pääseda boksist rajale esimesena Massa ette," rõhutas soomlane.
Räikkönen tegi oma teise boksipeatuse kolm ringi Massast hiljem ja sõitis enne seda kerge autoga ülikiireid ringe. Sellega oli kõrgemate kohtade saatus otsustatud, Ferrari korraldused ei näinud ette tiimikaaslaste omavahelist konkurentsi.

Levadia alistas igirivaali Flora, TVMK pudenes eurosarjast
Kui Levadia ja Flora kaks eelmist omavahelist kohtumist lõppesid sõna otseses mõttes veriselt, siis üleeilne heitlus kulges võrdlemisi viisakalt - kohtunik ei pidanud näitama ühtegi kollast kaarti. Vigastada saanuid oli seekord vaid üks, levadialane Ats Purje kohtumise lõpus. Samas oli heitlus tasavägine.
"Võrdsed vastased, võrdne mäng," ütles Levadia peatreener Tarmo Rüütli. "Kuigi läksime esimese poolaja lõpus juhtima, siis vastane ei murdunud, vaid lõi hoopis viigivärava."
Avapoolajal käis initsiatiiv lühikeste perioodidena käestkätte, kuni kohtuniku lisatud üleaja esimesel minutil viis Tarmo Kink Levadia juhtima. Saanud keskväljalt palli, võttis Kink selle omaks ning põrutas 7-8 meetri kaugusel väravast puurivahi Mihkel Aksalu selja taha. Teist poolaega alustas Flora tunduvalt aktiivsemalt ja jõudis 66. minutil Sergei Mošnikovi löögist viigini.

Inglise kõrgliigaklubi värbab Eesti vutilootuse Henrik Ojamaa
Täna õhtul Inglismaa kõrgliigaklubiga Derby County kaheaastase lepingu sõlmiva Henrik Ojamaa käekäik kinnitab paljudele Eesti vutilootustele, et ka jalgpalli ääremaalt on võimalik minna laia maailma vallutama.
Henrik
Ojamaa
Sündinud 20. mail 1991
Pikkus 175 cm, kaal 75 kg
Positsioon väljakul: ründaja, ründav äärepoolkaitsja
Haridus: lõpetanud 10 klassi Tallinna prantsuse lütseumis, hinded valdavalt head ja väga head.
Pere: ema Ülle, isa Heikki, õde Hanna-Leena (7), vennad Harri (19) ja Hindrek (12). Vennad mängivad samuti jalgpalli.
Treenerid: Jan Važinski, Priit Tomingas, Aavo Sarap, Priit Adamson, Zaur Tšilingarašvili, Ivo Lehtmets.
Klubid: Tallinna Jalgpallikool, FC Flora, Derby County (kaheaastane leping alates 2. juulist 2007).
Noortekoondises: esindanud Eesti U-17 meeskonda viies ametlikus mängus ja löönud ühe värava.
Suurim eesmärk: mängida Inglismaa kõrgliigas ja esindada Eesti rahvusmeeskonda.
Eeskuju: Tšehhimaa poolkaitsja Pavel Nedved (Torino Juventus). "Tal on kõik OK - kiirus, tehnika, löök, lisaks oskab suurepäraselt kaitsta," leiab Ojamaa.

Arigato spordiklubi kutsub külla
Tänaseks on Arigato spordiklubi ehitus jõudnud niikaugele, et klubi rajajad eesotsas Indrek Pertelsoniga pidasid reedel sarikapidu.
Päris valmis peaks hiiglaslik kompleks olema septembri alguseks. Nii vähemalt lubas kahekordne judo olümpiapronks Pertelson, kes spordiklubi juhib. "Külastajatele avame Arigato maja 3. septembril, kuid peo peame veidi hiljem - kooli alguse puhul on kõigil kiire, kes siis veel avaüritusele jõuab," lausus ta.
Arigato on mõeldud inimestele, kelle soov on püsivalt areneda. "See on maailm lastele, emadele-isadele, vanavanematele; see on koht, mis ühendab treeninguid, meditatsiooni, toitumist, seal saab muuta oma harjumusi, et tunda elust rohkem rõõmu," ütles Pertelson.
Praeguseks on klubisse leitud enam kui 40 töötajat, ent aktiivne otsimine jätkub. Teiste seas alustavad uues majas septembris tööd kaks jaapanlannast administraatorit. Arigato keskkonna loomisel on lähtutud maksimaalselt parimate professionaalide soovitustest ja kogemustest ventilatsiooni, saalide, riietusruumide, meditsiinikeskuse, toitlustuse, treeningvarustuse ja treeningkontseptsioonide loomise osas.

Uued videod tänasest emmedeklubi.tv-s
Emmedeklubil on hea meel teatada, et tänasest on taas üleval uued videod.
2-4-KUUSTE BEEBIDE VÕIMLEMINE
Võimlemisharjutusi tehes püüa esmalt luua lapsega kontakt - temaga rääkides või lauldes ja teda õrnalt paitades. Seejärel tee harjutusi beebi peahoiu ning käte liikuvuse arendamiseks. Samuti on kasulik selles vanuses anda lapsele kogemus, kuidas pöörata seljalt kõhuli.
Harjutused teevad koos emaga kaasa Bullerbi pereklubi kõige pisemad võimlejad.
4-6-KUUSTE BEEBIDE VÕIMLEMINE
Bullerbi pereklubi 4-6-kuuste beebide võimlemistunnis näitab õpetaja, milliste harjutustega aidata last kõhuli asendis edasi liikuma. Samuti võib selles vanuses proovida istesse tulemist ning lisaks üks kasulik harjutus, kuidas õpiks beebi kukkumisel käsi ette seadma.

VELLO SALO: üheksa meest - kas langenud?  Ja kui, siis kus? 
Minul oli au seista 1944. aasta septembris Eesti Vabariigi sõdurina Tallinna kaitsel. Vaenlased olid Stalini sõdurid. Langenud sõdur ei ole aga enam vaenlane ja tollaste vaenlaste äsjane ümbermatmine Eesti kaitseväe kalmistule teeb meie Vabariigi valitsusele au.
See on ka hea eeskuju neile, kes purustasid meie Vabadussõja ausambad ja püüdsid hävitada vabadusõdalaste mälestustki, mattes nende jäänuste peale punaarmeelaste omad. Siinsamas, Eesti kaitseväe kalmistul.
Aastat kuuskümmend hiljem oli mul au koostada Valge raamat Eesti rahva kaotustest-ohvritest okupatsioonide ajal, millega seoses tuli tegeleda ka Tõnismäe matustega. Nüüd, 3. juulil 2007, pean vajalikuks meelde tuletada mõningaid hästituntud, kuid ununema kippuvaid tõsiasju - ent ka küsimusi, mis ikka veel vastust ootavad.
Kõigepealt tuleb rõhutada, et 14. aprillil 1945 toimusid Tõnismäel paraadmatused. See rõhutamine ei vähenda meie austust langenute vastu, kelle arvamust ju keegi ei küsinud. Ilmselt kuritarvitas NLKP nende säilmeid Eesti Laskurkorpuse ridades langenute mõnitamiseks - kellest ühtki Tõnismäele ei maetud. Edukalt toiminud rassivaenu õhutamise aktsioon.

AET MAATEE: kaelapael oli kõigile vaba valik
Kaelapaelu pakuti meile tasuta, nägime selles võimalust laulupeoliste niigi kogu aeg kasvanud kulutusi vähendada. Siiski ei kohustanud me mitte kedagi paela kandma.
SA Lauluväljak korraldas üht fotokonkurssi ning pakkus välja, et selle võistluse sponsor võiks anda laulupeoliste kaelakaartide tarvis paelad. Ütlesin neile, et kui paelad midagi reklaamivad, siis ei ole me neist huvitatud. Esmalt öeldi, et reklaami peal ei ole, vaid lihtsalt mingisugune kiri.
Maakonnakuraatoritele sai öeldud, et see on nende enda valik, kas nad neid paelu tahavad või ei. Siiski oli suurem enamus neist huvitatud.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutusel reklaamitava firmaga otsest kontakti ei olnud.
Paelte kingitusena vastuvõtmine oli tegelikult viimase hetke otsus. Seoses tugevdatud turvakontrolliga said kõik peol osalejad majutuskaardid ning need pidid nii või naa noortel kuidagi kaelas olema. Paljudele rühmadele oli paelte vastuvõtt väga suureks kergenduseks, kuna erinevad ettenägematud kulutused kasvasid peo lähenedes pidevalt.

ANDRES KOLLIST: Halli passi asemele Euroopa Liidu pass
Eelmine Möte avaldas mu lookese "Eestimaa venelased - saame eurooplasteks, jääme venelasteks!".
Artikli põhisõnum oli esiteks, et rahvuslus on meie riigi alus ja selle küünilis-populistlik poliitiline ekspluateerimine on kurjast. On vastutustundetu kõigutada ühiskonna stabiilsust häälte lantimiseks kasutatud lubadustega. Kahjuks on nii läinud ja meie laulva revolutsiooni riigi maine on kahjustatud, siseolukord pingestunud. Pronksiööde kontekstis on eriti selge, et pole Eestigi jumalast valitud nurgake ja uue aja rahusaareke.
Teiseks kirjutasin, et juhtunu on kergitanud taas n-ö Vene küsimuse. Eesti riigi huvi on, et siin elavad venelased integreeruksid Eesti ja Euroopa ellu. Et oleks mõistust eristada suhteid Venemaaga ja meie suhteid nn koduvenelastega.

Vastukaja: Valitsusel pole ajaarvestust
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi artikkel eilses Eesti Päevalehes on sisult õige, kuid sel puudub täielikult oluline mõõde - ajafaktor!
Sellest nähtub, et Eesti valitsusel puudub kõige vähemgi reaalsusele vastav energeetika arendamise kava. See puudub nii Eesti riigi kui ka Baltimaade osas tervikuna. Ei saa ju tõsiselt võtta Partsi huupi öeldud lauset, et "Leedu elektritootmine hakkab praktiliselt täielikult sõltuma Venemaa gaasist", kui ei mõelda sellele, kui palju selleks gaasi kulub ja kui palju aega nõuab hiidgaasijaamade rajamine.
Lahutamine millal?
Eesti rahvas vajaks ka selgitamist, kuidas lahendatakse tehniliselt Baltimaade elektrisüsteemide lahutamine Venemaa elektrivõrkudest ja mis aastal võiks see reaalselt teoks saada? Kui ei suudeta vastata täpsemalt, siis oleks huvitav teada, kas see toimub sajandi esimesel või teisel poolel? Võiks ka lisada, milline Kesk-Euroopa riik suudaks meile elektrit müüa? Rahvast ei ole vaja petta Soome tuumajaamadega, sest valitsuse savijalgadel baseeruv viide võimalusele osaleda Soome tuumajaama ehitusel ei põhine mitte rajataval viiendal tuumajaamal, vaid kuskil kauges tulevikus oleval kuuendal jaamal!

REIN SIKK: Sponsor orjastas tuhandeid laululapsi
Sel nädalal peaks mõni Nikoni toodete turustaja saama hiiglasuure preemia, sest suutis muuta mitukümmend tuhat koolinoorte peol osalenud last tehnikafirma liikuvateks reklaampostideks.
Lastel enestel polnud aga mingit valikut - neile anti pihku peo osalejakaart ja Nikoni logoga kaelapael. Osaleja pidi osalejakaarti kandma. Ja ei olnud sel ilusal peol koledamat vaatepilti kui tehnikafirma logo, mis lörtsis eesti ajaloolisi rahvariideid.
Nõukogude ajal ei suudetud kõiki laulupeol osalejaid panna kandma Lenini või Brežnevi pilti. Vaba Eesti rahakultus ja orjameelsus sponsorite ees aga suutis kümned tuhanded lapsed varustada firmalogoga. Nii sai paraku teoks see, mille eest Eesti Päevaleht hoiatas aprillis, kui küsis: kas tulevikus hakkame rahvariietele pangalogosid õmblema. Tundub et jah. Kriitiline piir on ületatud.
Laps - liikuv reklaamitulp

REPLIIK: Tipud on kohal
Aga vähe sellest. Värske president teatas, et tahab väärtustada ka Eesti meistrivõistlusi - ja eile Kadrioru väljakutel alanud turniiril ongi üle pika aja kohal kogu meie paremik. Siin tuleb ilmselt paljugi kanda Sõõrumaa veenmistöö arvele. Lisaks on varasema ajaga võrreldes tõusnud ka võistluste auhinnafond (üksikmängu võitja saab näiteks 50 000 krooni).
Kaia Kanepit nägime kodustel meistrivõistlustel viimati aastal 2000, Itaalias elav Maret Ani pole täiskasvanuna Eesti esiturniiril mänginud. Kui Kanepit kiusav vigastus liiga tõsiseks ei osutu, pole võimatu naistippude põnev finaal. Siiani on nendevahelised mängud viigis.

JUHTKIRI: Kastetakse seda, mis hääli annab
Asjaarmastaja põllupidaja usub, et kasta tuleb seda, mis kohe silmanähtavalt kasvab.
Oma aega, tahet ja ressursse panustame ennekõike sinna, kus on tunda tulemust. Professionaal teab, et kuumal suvel tuleb vett anda kogu aiale.
Praegune valitsus on aga otsustavalt asunud kastma vaid seda, mis toob järgmistel valimistel kindlasti hääli, unustades nii ühishuvi kui ka nõrgemate kaitse ühiskonnas.
Sotsiaalministeeriumi kaudu liikuvate summade plaanimisel järgmise aasta riigieelarvesse on valitsus lähtunud kampaaniapragmatismist. Eesti Päevaleht kirjutas enne jaanipäeva, et mitmele sotsiaalkaitse teenusele on tuleval aastal kavandatud oluliselt väiksemad ressursid, kui on vaja nende normaalseks toimimiseks.
Kui lasteaiakasvatajad ja õpetajad on viimastel aastatel saanud nautida järjekindlat ja väga vajalikku palgatõusu, siis lastekodutöötajad on viimaselt neljalt sotsiaalministrilt kuulnud vaid lubadusi. Paljud umbes kaheksasajast lastekodukasvatajast saavad kuupalgaks pärast maksude mahaarvamist vaid veidi üle 4000 krooni. Lasteaiakasvatajate alampalk on tänapäeval ligi 200 krooni suurem; lasteaednike lubatud palgatõus järgmisel aastal venitab vahe 4000-ni.

Sel aastal on oluliselt tõusnud puukborrelioosi juhtude arv
Puukborrelioosi nakatunute arv on sel aastal hüppeliselt tõusnud, kuue kuuga on registreeritud 135 juhtu, mis on rohkem kui poole võrra enam võrreldes mulluse aastaga.
Puukentsefaliiti haigestumine on jäänud stabiilsele tasemele, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"Kui rääkida üldse puukentsefaliidi ja puukborrelioosi riskipiirkondadest, siis puukborrelioosi suhtes on see just Saaremaa ja Läänemaa, Pärnumaa, Valgamaa, kuid puukentsefaliidi suhtes kehtivad üldiselt need samad riskipiirkonnad," selgitas tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Puukborrelioosi üheks ilmsemaks tunnuseks on punetuse teke puugi hammustatud piirkonnas. Puukentsefaliidist annab märku peavalu, iiveldustunne, aga ka kaelakangestus.
Terviskaitseinspektsiooni epidemioloogiaosakonna peaspetsialisti Irina Dontšenko sõnul mõjub puukentsefaliidi viirus organismi sattudes koheselt, kuid puukborrelioosi avaldumine toimub natukene hiljem, umbes ühe-kahe päeva jooksul.

Ümbermatmisel tuli erimeelsuste tõttu pidada kaks tseremooniat
Eesti ja vene õigeusukirik ei suutnud Tõnismäelt väljakaevatud punaväelaste põrme üheskoos ümber matta, mistõttu peeti tseremooniaid kahel korral.
Moskvameelsed vaimulikud ja ka diplomaadid esimest tseremooniat ei tunnustanud.
Täpselt kaks tundi peale ametliku mälestusteenistuse lõppu alustas mälestustseremooniat Moskvale alluv patriarh Kornelius ja sedapuhku võttis üritusest osa ka vene suursaadik. Lähemalt "Seitsmestest uudistest".

Asulasisene piirkiirus võib langeda 40 km/h
Vältimaks liiklusõnnetusi ja tagamaks ohutust Tallinna südames, kaalub pealinn tõsiselt üldkehtiva asula piirkiiruse 50 km/h langetamist 40 kilomeetrile tunnis ja seda toetab ka maanteeamet.
Samas on autojuhid sageli arusaamatuses, miks käsivad liiklusmärgid vägagi korralikel teedel-tänavatel liikuda kohatult aeglaselt, lausa 30-kilomeetrise tunnikiirusega. Imestavad ka "Seitsmesed uudised".

Täna alustasid tööd uued õpilasmaleva rühmad
Tänasest alustas 1300 Tallinna noort tööd õpilasmaleva töörühmades üle terve Eestimaa.
Kümme poissi ja tüdrukut töötab pealinna külje all Rae vallas turbarabas. Tööd ennast peavad noored normaalseks, ehkki palavus ning tolm
muudavad selle ajuti raskeks.
Teenistus laekub noorte pangakontole tulumaksuvabalt, eeldusel et nad on täitnud vajaliku paberi. Õpilasmalevlaste tööd käisid vaatamas ka "Seitsmesed uudised".

Homme maetakse Afganistanis langenud kaitseväelased
Homme saadetakse Tapa väljaõppekeskuses viimsele teele 23. juunil Afganistanis langenud seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks.
Ärasaatmistseremooniast võtavad osa president Toomas Hendrik Ilves, riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots, langetute teenistuskaaslased ja omaksed.
Pärast ärasaatmistseremooniat sängitatakse kaitseväeliste austusavaldustega seersant Torn Mõisaküla kalmistule ja nooremseersant Karuks Tõrma kalmistule.

Tabasalu lähedal läks gaasitrass katki
Täna pärastlõunal läks Tabasalu lähedal katki gaasitrass, mis praeguseks on välja kaevatud ja ajutiselt suletud.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Simulman ütles Päevaleht Online'ile, et õnnetus juhtus kella poole viie ajal.
"Hetkel on sündmuskohal kaks päästemeeskonda ja kiirabi," rääkis Simulman.
Päästetöötajad kaevasid gaasitoru välja, sulgesid selle ning ootavad nüüd spetsialistide abi.

Kõrgemas Kunstikoolis on populaarseim mööbli ja restaureerimise eriala
Tänavu pürgib Tartu Kõrgemas Kunstikooli 42 riigieelarvelisele kohale õppima 203 noort, kelle seas on populaarseim mööbli ja restaureerimise eriala.
Nii nagu möödunul aastal on ka sel kevadel sisseastujate huvi kõige suurem mööbli ja restaureerimise eriala vastu, kuhu esitati 68 avaldust. Riigieelarvelisel kohal saab sügisel oma õpinguid alustada ainult 6 noort, mis teeb eriala keskmiseks konkursiks 11,3 inimest kohale.
Jätkuvalt suur on noorte huvi fotograafia eriala vastu. Kuuele riigieelarvelisel kohale pürgis sel aastal õppima 58 noort, keskmise konkursiga 9,7 inimest kohale.
Stabiilselt kõrged on viimasel kahel aastal püsinud konkursid ka tekstiili ja maal-ja maalingute restaureerimise erialadele. Mõlema eriala keskmiseks konkursiks on tänavu 6,6 inimest kohale.

Rahvusringhäälingu maja projektikonkursile esitati 14 tööd
Eesti rahvusringhäälingu uue maja rahvusvahelisele arhitektuursele ideekonkursile laekus avatud pakkumismenetlusega riigihanke käigus 14 tööd.
Koostöös Eesti arhitektide liiduga käesoleva aasta märtsis välja kuulutatud konkursi eesmärgiks oli saada parim arhitektuurne ideelahendus ringhäälingumaja uuele hoonekompleksile ning selle lähiümbruse planeeringule, teatas rahvusringhäälingu pressiesindaja.
Võidutöö kuulutatakse välja 3. augustil.

Tõnismäelt väljakaevatute säilmed maeti ümber kaitseväe kalmistule
Tallinna kaitseväe kalmistul toimunud sõjaväelisel tseremoonial maeti ümber kaheksa kirstu ning haudadele asetati ajutine mälestustahvel, millele on kantud kirillitsas kaheksa sõjaväelase nimed, kelle omaksed ei ole seni välja ilmunud.
Tseremoonial osalesid kaitseminister Jaak Aaviksoo, rahvastikuminister Urve Palo ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.
Kaitseväe kalmistul toimunud ligi ühetunnisest sõjaväelisest tseremooniast võtsid osa ka diplomaatiline korpus, Eestis resideeruvad kaitseatašeed, sõjaveteranide organisatsioonid, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Sõjahaudade Komisjon ja Eesti Punane Rist.
Hauakääpa juures lugesid hingepalve kaitseväe kaplanid: major Taavi Laanepere Eesti Evangeelsest Luteriusu kirikust ning kapten Aivar Sarapik Konstantinoopoli patriarhaadile alluvast Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikust.

Ilves pälvis Cicero auhinna
President Toomas Hendrik Ilves osaleb täna Riias Balti riikide presidentide kohtumisel, mis on pühendatud Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga ametiaja lõppemisele.
Eesti, Läti ja Leedu riigipead arutasid hommikusel kohtumisel kolme riigi omavahelist koostööd, Euroopa Liiduga seonduvaid probleeme, energiajulgeoleku küsimusi ning ühenduse suhteid naabritega.
Kolm presidenti osalesid ka eesti-, läti- ja leedukeelsete internetisõnastike esitlusel ning kirjutasid sinna emakeelse tervituslause. "Puhu tuul ja tõuka paati, aja Kuramaale mind," kirjutas president Ilves.
Läti Teaduste Akadeemia president Janis Stradins andis Eesti, Läti ja Leedu riigipeadele üle Cicero auhinnad. Varem on auhinna saanud Islandi endine president Vigdís Finnbogadóttir, Tšehhi endine president Václav Havel ja Soome president Tarja Halonen.

President Ilves sõidab riigivisiidile Hispaaniasse
President Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves sõidavad pühapäeval kuningas Juan Carlose kutsel riigivisiidile Hispaaniasse.
President Ilvese sõnul on Eesti ja Hispaania suhted poliitilisel tasandil head ning mõlema riigi majandussuhetes on viimasel ajal toimunud positiivseid arenguid, teatas presidendi kantselei.
President Ilves ja proua Evelin Ilves kohtuvad 9. juulil Hispaania kuningas Juan Carlose ja kuninganna Sofiaga, samuti peab Eesti riigipea kõne Euroopa Komisjoni Hispaania esinduses Kuningliku Elcano Instituudi korraldataval konverentsil.
Samal päeval kohtutakse ka Madridi linnapeaga. Päeva lõpetab riigiõhtusöök presidendipaari auks.
Järgmisel päeval asetab Eesti riigipea pärja sõjas langenud Hispaania sõdurite monumendile. Kavas on ka kohtumised Hispaania parlamendi spiikri, Ettevõtlusorganisatsioonide konföderatsiooni presidendi ning peaminister José Luis Rodríguez Zapatero'ga.

Riigikontroll: keskkonnaseire on kehva korraldusega
Riigikontrolli hinnangul ei ole keskkonnaseire korraldatud hästi, sest avalikkusel ja otsustajatel puudub keskkonna seisundi kohta piisav info, pealegi paiknevad keskkonnaseire andmed laiali umbes neljakümne eri asutuse andmekogus.
Suurimaks puuduseks on see, et riikliku keskkonnaseire korraldamisel ei analüüsita, milliseid andmeid keskkonda mõjutavate otsuste tegemiseks tegelikult vaja on. See, et keskkonnaseire kavandamisel ei lähtuta keskkonnaprobleemidest, raskendab ka tulemustest arusaamist ja nende kasutamist, teatas Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus.
Riikliku keskkonnaseire kavandamisel lähtutakse valdavalt Euroopa Liidu ja teistest rahvusvahelistest kohustustest misläbi riigisisesed vajadused on jäänud tagaplaanile.
Riigil puudub pikaajaline keskkonna jälgimise kava, mistõttu kinnitab keskkonnaminister seire allprogrammid igal aastal uuesti. Kuna keskkonnaseire ei ole planeeritud pikas perspektiivis, siis on jäetud kasutamata võimalused selle mõtestatumaks korraldamiseks.

Eile jõudsid Bosnia-Hertsegoviinast tagasi viimased Eesti rahuvalvajad
Eile hilisõhtul jõudis kodumaale viimane Bosnia-Hertsegoviinas teeninud Eesti jalaväerühm Estguard-3.
Euroopa Liidu juhitud rahutagamismissioonil oli Kaitseliidu baasil moodustatud Estguard-3 ülesandeks Tuzla lennubaasi valve, teatas Kaitsejõudude peastaap
Uut üksust Estguard-3 asemel Bosnia-Hertsegoviinasse enam ei saadeta.
Eesti üksused on osalenud osalenud Bosnia ja Hertsegoviina alade rahutagamismissioonidel alates 1996. aastast.
Eesti kaitseväge jäävad Bosnia-Hertsegoviinas esindama kaks ohvitseri ja üks allohvitser Eufori peakorteris Sarajevos.

Venna tähelepanematus oleks 2-aastasele tüdrukule saatuslikuks saanud
Tartus päästsid liikluspolitseinikud venna hoolde jäetud 2-aastase tüdruku õnnetusest.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja teatel märkasid esmaspäeval kella 15.45 ajal mööda Riia maanteed politseimaja poole sõitvad liikluspolitseinikud Riia-Soinaste risti läheduses, et tee äärest astub sõiduteele umbes kaheaastane laps.
Politseinikud jõudsid õigel ajal pidurdada ning sama tegid ka kõik teised masinad. Ehmunud laps politseinike küsimusele vanemate ja kodu kohta vastata ei osanud.
Umbes 45 minutit kõndisid politseinikud lapse kodu ja vanemaid otsides mööda sündmuskoha lähiümbruse tänavaid, kuni lõpuks laps ühe maja poole käega näitas.
Selgus, et tüdruk oli jäetud puberteedieas venna valvata, kuid vend ja talle külla tulnud sõber olid lapse mõneks ajaks unustanud.

Tallinna-Tartu bussipilet maksab juba 140 krooni
Suuremad bussifirmad tõstsid 1. juulist ootamatult ja juba teist korda vähem kui aasta jooksul suuremate linnade vaheliste liinide piletihindu. Nii maksab sõit Tallinnast Tartusse tavareisijale juba 140 krooni.
Ootamatu hinnatõus tabas eile paljusid inimesi nii Tallinnas kui Tartus, sest hinnatõusust teatamisega ei ole bussifirmad vaeva näinud. Nii ei olnud hinnatõusust veel eile juttu näiteks kahe suurema bussivedaja - Sebe ja Taisto Liinide - kodulehtedelgi, kirjutab Postimees.
"Bussijuhtide palka tuleb tõsta, uusi busse peab ostma, remondivõimalusi tuleb parandada, aga ega meil mujalt kui piletihinnast raha võtta ei ole," põhjendas Sebe juhatuse liige Väino Moor hinnatõusu. "Kui rongile makstakse Tallinna ja Tartu vahel sõites iga reisija eest sada krooni peale, siis meid ei toeta keegi."
Edelaraudtee reisijateveo juhi Annemari Oherdi sõnul plaanivad hinnatõusu nemadki. Millal see täpselt tuleb, ei ole veel teada, kuid keskmine hinnatõus peaks ületama kümme protsenti ning pileti eest tuleb rohkem maksma hakata firma kõigil liinidel.

Võrumaa koolil on pooled õpetajad puudu
Meremäe-Obinitsa põhikooli kahekümnest õpetajakohast rohke kui pooled on kaks kuud enne uue õppeaasta algust töötajatega täitmata.
Tunnid andmata siiski ei jää, kuid väljaõppeta pedagoogidega sõlmitakse vaid aastane tööleping, kirjutab Võrumaa Teataja.
Kooli tabanud õpetajatepuuduse põhjuseks on 1. septembril lõppev viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul said erialatunde anda ka vastavat kutsetunnistust mitteomavad õpetajad, kuid kes üleminekuaja jooksul pidid omandama vastava hariduse või arvestama töökoha kaotusega.
"Peab meeles pidama, et paljudel vastava kutseta õpetajatel on tegelikult head pedagoogilised tulemused," rääkis maavalitsuse haridusosakonna juhataja Pille Liblik.
Tööta Meremäe-Obinitsa kooli kutsenõuetele mittevastavad pedagoogid ilmselt ei jää, sest pole kindel, kas kool nii lühikese aja jooksul uued õpetajad leiab. Kui konkursid nurjuvad, sõlmitakse direktor Igmar Matto kinnitusel lepingud inimestega, kes seni seda tööd tegid.

Lapsele otsa sõitnud autojuht põgenes
Harjumaal Harku vallas, sõitis eile tumedat värvi sõiduauto tagant otsa jalgrattal liikunud 15-aastasele poisslapsele, juht põgenes sündmuskohalt.
Liiklusõnnetus toimus 02. juulil kella 13.00 ajal Harku külas Uuel tänaval, kus tumedat värvi sõiduauto sõitis tagant otsa jalgrattal liikunud 15-aastasele poisslapsele.
Sõiduk lahkus sündmuskohalt. Kannatanu toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse.
Liiklusõnnetuse pealtnägijatel palume võtta ühendust telefonil 612 5666 või 110.

Elurajooni ehitus algas ilma detailplaneeringuta
Osaühing Baltichouse alustas Viljandimaal Viiratsi vallas 39 majaga eramurajooni rajamist, ehkki tulevasel kvartalil pole veel detailplaneeringut.
Viiratsi abivallavanema Sulev Kannimäe sõnul on Tartu maantee ääres asuva Nooruse maaüksuse detailplaneering alles koostamisel. Avaldus selle algatamiseks jõudis vallavalitsusse 28. mail, kirjutab Sakala.
Eelmisel kolmapäeval tegi Viiratsi vallavalitsus eramurajooni arendavale osaühingule Baltichouse tööde peatamiseks ettekirjutuse.
Abivallavanem Sulev Kannimäe sõnul oli arendajat esindav Gert Kiilaspä talle eile telefoni teel lubanud, et hakkab kohe vajalikke lube hankima ja lõpetab nende saamiseni igasuguse töö.
Nooruse eramurajooniga tegelev projektijuht Kiilaspä ütles, et tegemist oli kommunikatsioonivea, mitte tahtliku teoga.

SL Õhtuleht: Pohlakule pakuti 1,5 miljonit
FC Flora president Aivar Pohlak avaldas, et teda üritati mulluse UEFA sarja avaringi kohtumise eel Oslo Lyniga ära osta 100 000 euro ehk veidi rohkem kui 1,5 miljoni krooniga.
"UEFA esimeste ringide mängud on sulide jaoks eriti ahvatlev mängumaa. Mullu enne FC Flora - Oslo Lyn korduskohtumist pakuti FC Florale kaotuse eest 100 000 eurot. Pakkuja oli leedulane," meenutas Eesti jalgpallijuht SL Õhtulehes.

12-tunnine vahetus sunnib päästjad töölt lahkuma
Kui päästeameti plaan muuta osade päästekomandode valvegraafik 12-tunniseks läbi läheb, võib see Saaremaal kaasa tuua päästjate lahkumise, sest nad ei saa enam muu tööga lisa teenida.
Päästeameti plaanitava reformi järgi jagunevad komandod suure koormusega piirkondades tugevateks üksusteks ning vähese väljakutsete arvuga piirkondades koduvalvega komandodeks.
Saare maakonnas on praegu neli päästekomandot: Kuressaare keskkomando ning Orissaare, Leisi ja Kihelkonna tugikomando, kirjutab Meie Maa.
Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe ei osanud öelda, missuguseks muudetakse Saaremaal asuvate komandode staatus. "Veel ei ole teada, millised komandod jäävad tugikomandodeks, millised 12-tunnise vahetusega, millised koduvalvega," sõnas Lindmäe.
Päästeamet lubab suuremat palgatõusu 12-tunnise vahetusega tööle hakkavate komandode päästjatele.

Eestlased teenivad kõige keerulisemas piirkonnas
Eestlastel on väike eelis serblastega suhtlemi-sel, kuna paljudel on vene keele põhi all.
"Kui midagi peaks Kosovos juhtuma, siis algab see siit," ütleb Põhja-Kosovos albaanlaste ja serblaste kogukondade kokkupuuteala stabiilsuse eest vastutava Taani pataljoni ülem kolonel Kent Jensen Mitrovica linna kohta.
Põhja-Kosovo suurim linn Mitrovica on jaguneb serblastega asustatud põhjaosa ja albaanlaste elupaigaks oleva lõunaosa vahel. Just tema juhitud KFOR-i üksuses teenib ka Eesti kaitsejõudude jalaväerühm ESTRIF 1.
Eesti jalaväe luurerühma põhiülesanne on jälgida rahu säilimist, patrullida oma vastutusalal, olla valmis reageerimaks võimalikele rahutustele ning töötada salakaubanduse vastu. "Meie vastutusala on päris suur. Patrullid kestavad kaheksa-üheksa tundi, mis tähendab, et logelemiseks aega ei jää," räägib rühmaülem nooremleitnant Lauri Kriisa.

Laupäevast on eetris muusika- ja kultuurikanal Seitse
Pimp TV eksjuhi Priit Pedaniku eestvedamisel loodud telekanal Seitse sai kultuuriministeeriumilt kolmeks aastaks ringhäälinguloa. Eetrisse jõuab uus kanal sel laupäeval.
Esialgu TV4 nime all kavandatud telekanali nime muutuse põhjuseks on peamiselt programmi sisu - nädala seitse päeva on jaotatud seitsmeks muusika- ja programmivööndiks. Pedaniku sõnul lisanduvad alates esmaspäevast ka tekstiformaadis uudised, millega tegeleb üks inimene. "Me ei tahagi pakkuda konkurentsi teiste telekanalite uudistele," ütles Pedanik.
Ringhäälinguloa tingimustes on ette nähtud edastada igas kalendrikuus tund aega omasaateid, mida on toetatud riigi eelarvest, Eesti Filmi Sihtasutuse või Kultuurkapitali vahenditest. Pedanik ütles, et seda nõuet asutakse täitma juba juulikuu jooksul, tõenäoliselt dokumentaalfilmi eetrisse andmisega.
Kanali Seitse elushoidmiseks on loodud OÜ Remmelghein, mis kuulub Priit Pedanikule. Juhatusse kuuluvad Risto Rosimannus ja Heiko Jets. "Kanali rahastamist toetan enda eelnevatest projektidest teenitud rahaga," ütles Pedanik, "kuid projektide nimistu ei ole avalik informatsioon."

Kevadel alustavad tegevust kolm uut Eesti digitaalkanalit
Hiljemalt tuleva aasta märtsis lähevad eetrisse kolm uut Eesti digitaalkanalit.
Eile kirjutas kultuuriminister Laine Jänes alla käskkirjale, millega kuulutatakse välja konkurss kolmele digitaalringhäälinguloale. Konkursi tähtaeg on 1. september 2007. Uued kanalid peavad eetrisse minema hiljemalt 30. märtsil 2008.
Võistluse tingimuste kohaselt peavad kaks uut kanalit edastama kultuuriprogrammi, filme, uudiseid ja lastesaateid vähemalt kaheksa tundi ööpäevas. Samuti peavad need kaks kanalit edastama iga kuu vähemalt poolteist tundi teoseid, mille tootmist on toetanud Eesti Filmi Sihtasutus või Eesti Kultuurkapital. Need filmid või saated ei tohi olla vanemad kui viis aastat.
Kolmas kanal tuleb spordikanal, mis peab oma programmi edastama vähemalt kuus tundi ööpäevas. Omatoodang peab kõigi kolme puhul moodustama vähemalt kümme protsenti programmist.

Tarmo Kruusimäe: Venemaa on Eesti politsei üle kavaldanud
Pronksiööl tugeva rünnaku alla jäänud Woodstocki pubi kaitsjad korraldasid eile pressikonverentsi, et väljendada nördimust ja pettumust Tatari tänaval tapetud Dmitri Ganini juhtumi uurimise üle.
Pressikonverentsi ühe eestvedaja Tarmo Kruusimäe sõnul hüütakse nüüd appi, et peaminister, president ning siseminister midagi ette võtaks.
Kruusimäe sõnul ajendas ürituse korraldamisele asjaolu, et kaks kuud pärast Ganini tapmist vahistatakse endiselt pubi kaitsnud punkareid kahtlustatuna Ganini sõbra Olegi peksmises. Kruusimäe avaldas arvamust, et FSB on lihtsalt Eesti politsei üle kavaldanud, sest Venemaale oli laipa vaja, Eestile mitte.
Pubi kaitsjatele põhjustab meelehärmi ka asjaolu, et endiselt ei ole teada, kui paljusid inimesi süüdistatakse pubi rüüstamises ning seal viibinud inimeste ründamises.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles, et selle pubi rüüstamises ja seal viibinud inimeste ründamises kedagi kahtlustatavaks ei ole kuulutatud.

KGB eksohvitseri süüdistatakse mõrvas
Põhja ringkonnaprokuratuur esitas süüdistuse KGB endisele ohvitserile Sergei Kulešovile, kes süüdistuse kohaselt mõrvas aasta tagasi kahe maalapi pärast naise ning pakkus hiljem politseinikele altkäemaksu.
Möödunud aastal leiti Vääna jõest naise surnukeha.

Mees varastas oma endise elukaaslase lapse
Lääne-Virumaal varastas 29-aastane mees eelmise nädala reede õhtul oma endise elukaaslase lapse ning põgenes metsa.
Politsei toimetas lapse mitu tundi hiljem emale tervena tagasi. Politseinikud said teada, et tegemist oli naise endise elukaaslase, 29-aastane Tiiduga.

Kohus jättis Dmitri Linteri vahi alla
Harju maakohus ei vabastanud eile aprilli lõpu massirahutuste organiseerimises kahtlustatavat Öise Vahtkonna liidrit Dmitri Linterit.
Linteri vabastamist taotles tema kaitsja, vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov. Riigiprokurör Laura Vaik oli vabastamisele otsustavalt vastu.

Agentuur andis Eestile hoiatava reitingu
Eile teatas rahvusvaheline reitinguagentuur Standard and Poor's (S&P), et muutis Eesti riigireitingu väljavaate negatiivseks.
S&P teate kohaselt tuleneb Eesti negatiivne riigireitingu väljavaade eelkõige ohust, et Eesti majanduskasvu ootab ees järsk aeglustumine. Juhul kui see teoks saab, võib väljavaate alandamine muutuda reaalseks reitingualandamiseks.
Samas ei teinud reitinguagentuur eile saladust, et näeb olulise ohtufaktorina praeguse valitsuse eelarvepoliitikat. "On tõenäoline, et valitsuse kavandatud eelarvepoliitika lõdvendamine süvendab riigi usaldusväärsusele avalduvaid surveid veelgi."
Eesti Panga asepresident Andres Sutt ütles S&P teate kohta, et see annab tunnistust investorite ootuste võimalikust muutumisest. "Reitinguagentuuri tänane otsus rõhutab veel kord Eesti majanduse pehmet maandumist toetava eelarvepoliitika olulisust," kommenteeris ta S&P otsust.

Islamabadis Punase mošee ees puhkes tulevahetus
Pakistani pealinnas Islamabadis asuva Punase mošee ees toimus politsei ja islami radikaalidest tudengite vahel äge tulevahetus, milles on hukkunud vähemalt üks Pakistani armee sõdur, kaks politseinikku ja kaks tudengit.
Relvastatud kokkupõrkes vigastada saanute arv kasvas märgatavalt kui Pakistani politseiüksused ründasid märatsevaid tudengeid pisargaasiga, millele viimased vastasid relvadest tule avamisega, kirjutab BBC.
Peale mitu tundi Punase mošee ees kestnud tulevahetust kuulutasid mõlemad osapooled välja vaherahu.
Pakistani politsei ja meedikute kinnitusel on tulevahetuses hukkunud kaks politseinikku, kaks tudengit, üks sõdur ja üks juhuslik möödakäija. Samuti on surma saanud üks tulevahtust filminud teleoperaator.
Mitteametlikel andmetel on aga tulevahetuses hukkunute arv juba üle kümne.
Vastuolulises Punases mošees tegutseb kaks religioosset kooli, millest üks on mõeldud poistele ja teine tüdrukutele. Teisipäevane konflikt sai alguse kui tänavale tuli suur hulk kooli naisõpilasi, kelle laiali ajamiseks kasutas Pakistani politseiüksus pisargaasi.

Fotod: hüljatud gorillabeebi
Saksamaa Münsteri vabaõhuloomaaias sündinud gorillabeebi Mary 2 viidi Münsteri lastehaiglasse ravile pärast seda, kui tema ema ta hülgas.
Lääne-Saksamaal Münsteri loomaaia gorillaperre sündinud Mary 2 ema hülgas oma lapsukese pärast seda kui tema isa beebit mitmel korral ründas, vahendas Reuters.
Praegu viibib Mary 2 Münster lastehaiglas eraldi ruumis inkubaatoris ravil.

Venemaa ei andnud Moskva-Tbilisi lennuliini avamiseks luba
Üheksa kuu eest katkestatud lennuliiklust Venemaa ja Gruusia vahel ei õnnestunud taastada, sest Vene võimud ei andnud plaanitud esimesele lennukile maandumiseks luba.
Mullu oktoobris katkestas Venemaa Gruusiaga tekkinud erimeelsuste tõttu igasuguse õhu-, mere- ning postiühenduse, vahendab Reuters. Gruusia lennufirma Airzena Georgian Airlines teatas reedel Venemaaga saavutatud kokkuleppest, mille kohaselt toimuksid juulis ja augustis kahe riigi vahelised tšarterlennud.
Esimene lennuk pidi täna Tbilisist Moskva poole lendama, kuid lennufirma sõnul pidi lennuk Gruusiasse naasma, sest Venemaa otsustas viimasel minutil meelt muuta.
Vene ametnike sõnul on praegu tegemist üksnes ajutise tehnilise tõrkega.
"Reedel saime Venemaalt nõusoleku. Kuid nüüd ütlevad nad, et midagi pole otsustatud ning nad ei näe sellist otsust ka lähemas tulevikus. Nad nõuavad läbirääkimiste jätkamist," teatas Airzena turundusdirektor Aka Sanikidze.

Läänemerest leiti II maailmasõjaaegne allveelaeva vrakk
Soome-Rootsi otsingumeeskond leidis Rootsi territooriaalvetes Ahvenamaa saarestiku lähistel Nõukogude allveelaeva, mille Soome merevägi II maailmasõja ajal hingusele saatis.
Nõukogude allveelaeva SC305 uputas 1942. aasta novembris Soome mereväkke kuulunud allveelaev, vahendas Reuters. Kõik 38 meeskonnaliiget jäid pärast laeva uppumist kadunuks.
"SC305 läks põhja esiots ees ning jäi mudasse kinni. Arvestades asjaoludega, on laev heas seisukorras," teatas vraki leidnud meeskonna pressiesindaja Bjorn Rosenlof. Vrakk leiti 136 meetri sügavuselt.
Rosenlofi sõnul tuvastati vraki asukoht Soome arhiividokumentide põhjal eelmisel aastal. Vrak idetifitseeriti alles kaks nädalat tagasi puldiga juhtava süvaveekaameraga.
"Kui me kaamera õigesse kohta saime ning laeva nimi ekraanile ilmus, valdas meil sõnades kirjeldamatu tunne," ütles Rosenlof.

Mehhiko ärimees lõi Bill Gatesilt maailma rikkaima tiitli üle
Seni maailma rikkaimaks inimeseks peetud Microsofti asutaja Bill Gates kaotas oma esikoha Mehhiko telekomimagnaadile Carlos Slimile.
Sigariga popsutav mehhiklane möödus rikkuse edetabeli teise koha omanikust, legendaarsest USA investorist Warren Buffetist kolm kuud tagasi, kirjutab The Guardian.
Nüüd, tänu Slimi valduses olevate America Movil grupi aktsiate hinnatõusule, möödus ta ka Bill Gatesist, kirjutab Mehhiko finantsajaleht Sentido Común.
Ajalehe asutaja Eduardo Garcia sõnul pole kahtlust, et vähetuntud mehhiklasest on saanud maailma rikkaim inimene. Selles oli ta kindel juba kolm kuud tagasi, kuid siis otsustas maailma rikkaimate inimeste tabelit koostav Forbes Slimi teisele kohale kirjutada.
Garcia sõnul küündib Slimi varandus nüüd 67,8 miljardi dollarini, mis moodustab 8 protsenti Mehhiko sisemajanduse kogutoodangust, samal ajal kui Gatesi varanduseks on 59,2 miljardit dollarit.

Lõuna-Aafrika lükkas Tšehhi ärimehe protsessi edasi
Lõuna-Aafrika kohus lükkas edasi pettuses ning mõrvas süüdistatud Tšehhi ärimehe Radovad Krejciri kohtuprotsessi, sest kohtunik ei jõudnud õigeks ajaks kõikide asitõenditega tutvuda.
Kohtunik Steven Holzen ütles, et peab enne protsessi jätkamist tutvuma elektrooniliste asitõenditega, vahendas Reuters. "See on minu jaoks uus süsteem ja ma pean selle endale selgeks tegema," ütles Holzen kohtule.
38-aastane Krejcir on vahi all olnud alates aprillist, mil ta Interpoli käsul Johannesburgi rahvusvahelises lennujaamas vahistati. 40 päeva pärast vahistamist pääses mees taas vabadusse, sest võimud ei suutnud piisavalt asitõendeid koguda. Osaliselt oli selles ka süüdi Tšehhi, kust väljaandmise dokumendid õigeks ajaks kohale ei jõudnud. Eelmisel kuul naases Krejcir Lõuna-Aafrikasse politsei järelvalve alla.
Lisaks pettuse- ja mõrvasüüdistustele oli Krejcir tagaotsitav ka illegaalse relva omamise ning maksudest kõrvale hiilimise eest.

Tüdruk võiks sünnitada endale õe
Üks Kanada ema lasi külmutada osad oma munarakud oma 7-aastase tütre tarbeks, kes loomulikul teel tulevikus lapsi ei saaks.
Kui tütar tulevikus oma ema munarakku kasutaks, oleks tema laps talle bioloogiliselt ka õeks, kirjutab BBC.
Paljud kriitikud peavad seda aga murettekitavaks. Montreali viljakuskliiniku arstid ema kingutuses probleemi aga ei näe. Samuti toonitavad nad, et tüdruk ja tema tulevane partner saavad ise valida, kas nad kasutavad munarakku või mitte.
Flavie Boivin põeb geneetilist haigust nimega Turneri sündroom. Tütre aitamiseks hakkas Flavie 35-aastane advokaadist ema uurima, kas tal on võimalik enda munarakke tütrele annetada. Pärast põhjalikke uuringuid tutvus ta professor Seang Lin Taniga, kelle viljakuskliinikus teostatakse munaraku külmetamist vähihaigetele või neile, kes soovivad lapsesaamist edasi lükata. Samuti arutas ta otsust oma abikaasaga.

Hiina piirab elundisiirdamisi välismaalastele
Hiina valitsus kavatseb organite siirdamise selleks Hiina reisinud teiste riikide kodanikele rangemaks muuta, andes eelisõiguse eelkõige haigetele kodumaalastele.
Hiina tervishoiuministeeriumi algatusel peavad haiglad edaspidi välismaalastele hiinlasi eelistama ning võivad välismaalastele organisiirdamist teha üksnes tervishoiuameti nõusolekul, vahendab Reuters.
Igal aastal vajab elundisiirdamist ligi 2 miljonit hiinlast. Samas tehakse igal aastal üksnes 20 000 operatsiooni, sest südameid, neere ning teisi elundeid ei jätku piisavalt. Samas ei ilmne elunditepuudust rahast huvitatud haiglates rikastele välismaalastele siirdamisoperatsioone tehes. Reegleid rikkunud arste ähvardab karistuseks elundisiirdamisloa äravõtmine.
Uue seaduse kohaselt peab nüüd elundisiirdamisel eelistama Hiina kodanikke, sealhulgas Hong Kongu, Macau ja Taiwani elanikke.

USA reis jättis Nepali elava jumalanna staatusest ilma
10-aastane Nepali tüdruk, keda peeti jumalanna Kumari elavaks kehastuseks, kaotas traditsioonide rikkumise ning Ameerika Ühendriikidesse reisimise pärast oma tiitli.
Kumari jumalannat austavad nii hindud kui ka budistid. Sajani Shakyast pühitseti Kumari jumalannaks 2-aastaselt, vahendab Reuters. Tema pühitsemistseremoonia toimus pealinna Kathmandu lähedal iidses Bhaktapuri linnas.
Hiljuti käis jumalanna Ameerika Ühendriikides Briti dokumentaali jaoks Nepali traditsioone ning poliitilist olukorda tutvustamas. Tema reis aga pahandas kohalikke usuliidreid.
"See on väär ning ebatraditsiooniline, et ta läheb ilma loata välismaale," ütles Kumari jumalanna kultuuripärandi fondi esindaja Jai Prasad Regmi, lisades, et peagi algavad uue elava jumalanna otsingud.
1,5 miljonilise elanikkonnaga Bhaktapur on üks iidsetest linnadest Kathmandu orus, kus jumalanna Kumarit austatakse.

Sündsusetud ütlemised sundisid Jaapani kaitseministri lahkuma
Jaapani kaitseminister Fumio Kyuma astus täna ametist tagasi põhjusel, et ta soovitas jaapanlastel 1945. aastal Hiroshima ja Nagasaki linnasid tabanud tuumapommirünnakutega leppida.
Kyuma ütles laupäeval, etHirošimale ja Nagasakile 1945. aastal heidetud tuumapomme ei oleks olnud võimalik vältida, vahendab Reuters.
Ministri avaldus kutsus nii poliitikute kui ka ühiskonna seas esile pahameelelaine, mis omakorda vähendas peaminister Shinzo Abe ning tema partei toetust peatselt toimuvate üldvalimiste eel.
Kyuma lahkumisotsus tuli pärast prominentse parlamendisaadiku kommentaari, et Kyuma peaks "enda kursi ise otsustama". Seda fraasi kasutatakse enamasti vihjamaks, et poliitik peaks tagasi astuma. Ministri tagasiastumist nõudis ka Nagasaki linnapea.
"Ma kahetsen, et mu kommentaarid on probleeme põhjustanud. Mul on väga kahju," ütles Kyuma, lisades, et peaminister Abe andis tema lahkumisele oma nõusoleku.

Afganistan keelustab avalikes kohtades suitsetamise
Tõenäoliselt maailma suurima heroiini tootja Afganistani valitsus on asunud astuma esimesi samme, keelustamaks avalikes kohtades suitsetamist.
Kohaliku meedia sõnul kavatseb ministrite nõukogu meedia ja mošeede kaudu avalikkust informeerida haiglates, haridus- ja valitsusasutustes kehtima hakkavast suitsetamiskeelust, mida hiljem laiendatakse ka hotellidele ja restoranidele, vahendab Reuters.
Paraku ei ole teada, kuidas kavatseb valitsus keelust kinnipidamist kontrollida või karistada.
Afganistanis elab 25 miljonit inimest. statistilised andmed nende suitsetamisharjumuste kohta seni puuduvad. Reutersi mitteteadusliku uuringu käigus selgus, et suitsetavad ligi pooled meestest. Naissuitsetajaid on väga vähe.
Sõjakeerises olevas Afganistanis toodetakse 90 protsenti heroiinist. Hoolimata valitsuse korduvatest jõupingutustest ning miljonitest kompensatsioonidollaritest, narkootikumide tooraineks kasutatavate kultuuride kasvatamine ning narkootikumide tarbimine kasvab.

Vahistamised seoses Londoni autopommidega on jõudnud Austraaliasse
Seoses reedel Londoni kesklinnas avastatud kahe autopommiga ning Glasgow lennujaama rammimisega on nüüdseks kokku vahistatud kaheksa inimest, viimane neist Austraalias Brisbane'i lennujaamas.
Nagu ka kaks varem vahistatut oli Queenslandi osariigis, Brisbane'i lennujaamas kinnipeetu arst. Tegemist oli 27-aastase India kodanikuga, ütles Austraalia peaminister John Howard BBC vahendusel. Mees soovis Brisbane'st üheotsapiletiga Indiasse sõita.
Queenslandi osariigi peaministri sõnul oli mees Brisbane'i haiglas töötanud eelmise aasta septembrist saadik. Eelnevalt töötas ta Inglismaal Liverpooli haiglas, kuhu ta 2006. aasta märtsis kandideeris.
Mehe kolleegid kirjeldasid teda kui igati eeskujulikku ja austatud kodanikku. Lisaks temale küsitleb politsei veel ühte tema töökaaslast, kes samuti eelnevalt Liverpoolis töötas.
Kokku on seoses reedel Londoni kesklinnast leitud autopommidega ning laupäeval Glasgow lennujaama ramminud põleva autoga vahistatud kaheksa inimest. Neist kolm on arstid. Teadaolevalt on vahistatute seas India, Iraagi ja Jordaania päritolu inimesi.

Jeemenis hukkus enesetaputerroristi rünnakus üheksa inimest
Jeemenis Maribi linnas eile õhtul toimunud enesetaputerroristi rünnaku tagajärjel hukkus seitse Hispaania turisti ning kaks jeemenlast.
Plahvatus toimus Maribi linnas Seeba kuningannale pühendatud templi juures, vahendab BBC.
Rünnakus sai veel seitse hispaanlast vigastada.
Viimastel aastatel on Jeemenis olukord muutunud võrdlemisi ebastabiilseks, riigi valitsus süüdistab selles al-Qaedaga seotud liikumisi. Al-Qaeda taotluseks on rühmituse liikmete vabastamine Jeemeni vanglatest.
Jeemeni siseministeerium on kandnud ka seekordse enesetapurünnaku al-Qaeda arvele.

Viikingilaev vallutab taas meresid
Reis Taanist Roskildest asus pühapäeval Iirimaa poole teele viikingilaev, mis on valmistatud 1000 aasta eest Põhja-Euroopas seilanud aluse järgi.
Suurim seni rekonstrueeritud viikingilaev on 30 meetrit pikk. Selle ehituseks kulus 150 tihumeetrit tammepuud ning 7000 käsitsi valmistatud naela ja neeti. Vabatahtlikest koosnev 65-liikmeline meeskond loodab 1900-kilomeetrise teekonna lõpetada 14. augustil Iirimaa pealinnas Dublinis.

Tuntud Soome aadlisuguvõsa taastab tuhmunud sära suurostuga
Kodu- ja aiandustarvete tootja Fiskars ostis disainifirma Iittala - see tehing toob vanale Ehrnroothide aadlisuguvõsale Soome tarbedisaini pärlid.
Eelkõige oranži peaga kääride valmistajana kuulsaks saanud Fiskars omab nüüd tänu Iittala ostule ka selliseid Soome tuntumaid tarbedisaini kaubamärke nagu Iittala klaasitooted, Arabia keraamilised lauanõud ja Hackmani köögitarbed.
Fiskars on Ehrnroothide suguvõsa kontrolli all investeerimisfondide kaudu. Firma on asutatud juba 1649. aastal ja seega Helsingi börsil noteeritud ettevõtetest vanim. Kõik sai alguse Fiskarsi-nimelisest asulast, kus praegugi säilitatakse vanaaegset rauavabrikute miljööd ja esitletakse nüüdisaegset käsitööd ning kunsti.
Majandusajakiri Talouselämä kirjutab, et Ehrnroothid mängisid veel 1980.-90. aastatel Soomes sama olulist rolli kui Wallenbergide äridünastia Rootsis. Erinevalt Wallenbergidest on aga nooremate Ehrnroothide hoog raugenud.

Jaapani ülikool meelitab tudengeid veekeskusega
Langeva sündimusega tõusva päikese maal võistlevad kõrgkoolid tudengite pärast.
Fukoka majandusülikool ahvatleb sisseastujaid võimalusega lõõgastuda veekeskuses. "See oli ainuke ülikool, mis pakkus kuumaveeallikaga basseini," põhjendas majandustudeng Yasunori Iwanaga intervjuus New York Timesile oma otsust Fukoka kasuks.
Viimase viieteistkümne aastaga on Jaapanis 18-aastaste noorte arv vähenenud kahelt miljonilt 1,3 miljonile. See on pannud riigi seitsesada ülikooli tihedas konkurentsisõelas otsima võimalusi lisahüvede pakkumiseks, et auditooriume täita, kuna üks kolmandik kavandatud tudengikohtadest jääb tühjaks.
Et mitte lihtsalt välja surra, nagu juhtus tudengitepuuduse tõttu kolm aastat tagasi Hiroshima Risshikani ülikooliga, otsivad eraülikoolid endale nišši alates golfikultuuri õpetamisest kuni elukutseliste meelelahutajate harimiseni.

Putini-Bushi sõu - jälle nagu vanadel headel aegadel
Kui Putin kahele USA esileedile lilled ulatas, näis kõik sama helgena kui põlvkond tagasi.
Mõni minut hiljem istus Venemaa president Vladimir Putin juba oma USA kolleegi George W. Bushiga kiirpaati, et teha väike õhtune tiir ümber Bushi lapsepõlvekodu Kennebunkportis. Samuti käidi koos kalal.
Pärast lasid riigijuhid hea maitsta mõõkkalal ning homaaridel. Bush lootis oma võõrustajarolli mänginud ekspresidendist isa abil luua tavalistest töökohtumistest teistsugust atmosfääri, mis aitaks tal "sõber Vladimiriga" otse silmast hinge kõneleda. Kõik nagu vanadel headel aegadel, mil maailma lõbustasid "Billi ja Borissi sõud".
Kuid sõbralikud õlalepatsutamised võisid ehk üksnes täiesti infovaakumis elanud pealtvaataja jaoks varjata pingeid, mida kahepäevased "homaarikohtumiseks" ristitud kõnelused suutsid vaevalt leevendada.

Kosovo serblaste liider: iseseisvusel pole põhjendust
Põhja-Kosovo serblas-te liider näeb piirkon-na tulevikku ainult Serbiaga seotult.
Kosovo serblaste peamine liider ja ÜRO ajutise haldusmissiooni kureeritava Kosovo presidentuuri liige Oliver Ivanovic selgitas, et ainus võimalus Kosovo osas kokkulepe saavutada on aktsepteerida Serbia ja serblaste tingimused. Nemad aga iseseisvusega ei lepi.
Lisaks kahele miljonile albaanlasele elab Kosovos umbes 110 000 serblast, kellest pool on koondunud kolme omavalitsusse maa põhjaosas, kuhu Priština võimude käsi ei ulatu. Olles küll teoreetiliselt osa Kosovost, kehtivad seal Serbia seadused ja raha. Lisaks on Kosovo serblastele identiteedilise tähendusega, sest seal paiknevad serbia ortodoksi kiriku tähtsamad pühamud. Ivanovici sõnul kujutavad Kosovo albaanlased vaid ette, et iseseisvus on põhimõtteliselt käeulatuses. "Serbia ja serblased ei aktsepteeri seda. See ei tähenda kohe sõda, kuid kindlasti toob kaasa väga suured pinged ", selgitas ta. Ma ei näe mingit võimlaust, et Ahtisaari kava läheb praegusel kujul läbi. Venemaa president Vladimir Putin on oma vastuseisu mitmel korral väljendanud ja ma usun, et see kava ohverdatakse."

Politseinik hüppas liiklushuligaani peatamiseks liikuvasse autosse
Täna hommikul peatas Põhja prefektuuri politseinik Tallinna kesklinnas ohtliku liikleja, hüpates sõidu pealt liiklusrikkuja autosse.
Ohtlikult liikuvast sõiduautost teatati politseile täna hommikul kell 9.20 ajal. Teatele reageerinud eravärvides sõidukiga politseipatrull märkas teates kirjeldatud autot ning andis juhile vilkurite ja helisignaaliga peatumismärguande. Et juht neid kindlasti märkaks, sõitsid politseinikud liikluseeskirju rikkunud sõiduki kõrvale ning dubleerisid korraldust peatuda ka politseisauaga.
Sõiduk peatus, kuid kui politseinik auto juurde astus, hakkas juht ootamatult sooritama ohtlikku vasakpööret Narva maanteele vastassuunavööndisse. Situatsioonile kiirelt reageerinud politseinik jooksis sõidukile järgi ning hüppas sõidu pealt vasakpööret tegevasse autosse. Politseinik sundis juhti peatuma ning võttis sõidukilt ka võtmed.

Nädalavahetusel on Ülemiste ristmik osaliselt suletud
Tallinna kommunaalamet teatel suletakse kahel järjestikusel nädalavahetusel seoses asfalteerimistöödega osaliselt liiklus Tartu maanteel Ülemiste ristmiku piirkonnas.
Kommunaalameti tellimusel teostab Skanska EMV AS eeloleval laupäeval ja pühapäeval (7.-8. juulil) ning ülejärgmisel laupäeval ja pühapäeval (14. - 15. juulil) Tartu maantee asfalteerimistöid Ülemiste ristmiku piirkonnas.
Mõlemal nädalavahetusel suletakse liiklus Tartu maanteel suundade kaupa. Laupäeval on liikluseks suletud linna tulev suund ja pühapäeval linnast väljuv suund.
Kuigi liikluse osalise sulgemise ajal jäetakse Tartu maanteel ühel teepoolel liiklusele avatuks üks linnast väljuv ja üks linna suubuv sõidurada, soovitatakse ummikute vähendamiseks vältida Ülemiste ristmikku. Üks võimalik ümbersõidu marsruut on Liivalaia tänava ja Pärnu maantee kaudu.

Kristiines avatakse uus munitsipaalpolitsei tugipunkt
Kristiine Linnaosavalitsuse ruumes, Tulika 33b, avatakse täna Tallinna Munitsipaalpolitsei piirkondliku tugipunkti uued ruumid.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul oli Kristiine esimesi Tallinna linnaosi, kus 2004. aastal avati linnapolitsei tugipunkt. "Pea kolm aastat tagasi avatud 15m2 suurune ruum jäi munitsipaalpolitsei arenedes ning ülesannete lisandudes kitsaks," selgitas Aas uue tugipunkti vajalikkust.
Uutesse 38m2 ruumesse mahub senise kahe töökoha asemel neli, millest tulenevalt paranevad nii politseinike töötingimused kui ka linlaste võimalused ametnikega suhtlemiseks.
Kodanike vastuvõtt toimub esmaspäeviti kell 15.00-18.00 ja neljapäeval 10.00-12.00.

Tunnel seob Kiek in de Köki ja Bastioni käigud
Ehitamine võtab aega kolm-neli kuud ja käesoleva aasta lõpuks avatakse see külastajatele.
Kui praegu kogunetakse vanalinna maa-aluste käikude ekskursiooniks Kiek in de Kökis ja sealt jalutatakse Ingeri bastioni sissepääsuni, siis edaspidi läbitakse see vahemaa ligi 50 meetri pikkuses ja kahe meetri laiuses tunnelis.
Kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo sõnul on rajatava tunneli eesmärk muuta külastajate elu mugavamaks ja kujundada ühtne kindlustusekspositsioon. Lisaks tunneli ehitusele laiendatakse ka Kiek in de Köki muuseumi, kus avatakse käikude ajalugu ja arengut tutvutav ekspositsioon ning sisustatakse seni tühjalt seisvad bastionikäigud.
Kuna tunneli projekt ja ehitusluba on juba väljastatud, loodetakse ehitust õige pea alustada. "Kui kõik hästi läheb, tahame kopa juba selle kuu lõpus maasse lüüa," ütles kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. Tunneli ehitus võtab tema hinnangul aega kolm-neli kuud ja hiljemalt aasta lõpuks avatakse see külastajatele.

Õllepeol jälgitakse taksosid ja kaupmehi
4.-8. juulini toimuval Õllesummeril korraldavad Tallinna transpordi- ja ettevõtlusameti ametnikud koostöös politseiga taksokontrolle ning jälgivad alkoholiga kauplejate seaduskuulekust.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on kontrolli vaja eelkõige peokülastajate turvalisuse tagamiseks. "Tegu on kindlasti suve ühe suurüritusega, mida külastab väga palju Tallinna elanikke," nentis Mutli. Tema sõnul ei pea lapsevanemad muretsema, et nende lastele sellel üritusel alkoholi müüakse või et taksodega kojusaamisel taksojuhid neid petavad.
Teatage politseile
Linnavalitsus kutsub kõiki peokülastajaid olema seaduskuulekad ja üksteise suhtes sõbralikud. Nähes, et alaealisele müüakse alkoholi, palutakse sellest teatada turvameestele või politseile.
Tšekita ei pea maksma
Transpordiamet soovitab kõigil klientidel enne taksosse istumist kontrollida hinnakirja ja küsida sõidu lõppedes sõidu eest tšekki. "Kui taksojuht ei saa tšekki anda, on kliendil õigus maksmisest keelduda. Tšekk on vajalik, et hiljem tuvastada võimalikku petmist," ütles Mutli.

Parvlaev Estonia mälestusmärk saab peagi uuenenud näo
Parvlaeva Estonia mälestusmärgi juures Rannavärava mäel on käsil ümberehitustööd.
2006. aasta maikuus esitas 1996. aastal paigaldatud mälestusmärgi autor Villu Jaanisoo linnaosale eskiisi, kuidas Estonia laevahuku auks püstitatud monument ümber teha.
Autor avaldas tookord lootust, et ehk suudetakse ümberehitustega valmis saada laevahuku aastapäevaks, 28. septembriks.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul on projekti venimise põhjuseks hukkunute nimekirjade koostamisega hilinemine. Senine kulg prognoosib ümberkorralduste lõppu hiljemalt käesoleva aasta sügiseks ehk laevahuku aastapäevaks.
Praegu on muutmisel mäe jalamil olev monumendi osa, kuhu esialgse lillekasti asemele rajatakse kõrgem kivitahukas. Pealt kaetud kivitahukas hakkab sümboliseerima hauda ja selle küljele on kirjutatud hukkunute nimed.

Pirita jõe ääres tegutseb eilsest Pargi & Reisi parkla
Parkla kasutamisel kehtib klausel, et tasuta bussipileti saab vaid sõiduauto juht.
Pirita jõe kaldal autobussipeatuse taga alustas eilsest tööd Pargi & Reisi parkla, kuhu saab Viimsi poolt tulles auto jätta ja ühissõidukitega edasi liikuda.
Uudse Pargi & Reisi süsteemi ühistranspordi päevapileti numbriga 001 saanud abilinnapea Jaanus Mutli ütles, et esmane üleskutse parkla kasutamiseks tehti linnaametnikele.
Ehkki abilinnapea enda hommikune töölesõidutee kulgeb linna piki Pärnu maanteed, võttis ta sihiks lisaks parkla avamisele proovida ära sõit kesklinna.
Parklas ootas AS-i Ühisteenused linnatranspordi teenindaja Asse Širinov autojuhte, kellele parkimiskoht näidata ja ühistranspordipilet anda. Keskpäevaks oli parklas 20 autot. Širinovi sõnul oli suuremas osas autodest vaid juht, kuid parkla kasutamisel kehtib ka klausel, mille järgi tasuta bussikaardi saab vaid autojuht.

Marodöör loobus kohtus kokkuleppest
Harju maakohtus ei leidnud täna lahendust süüasi pronksiööl rüüstanud 23-aastase Jevgeni vastu, kuna süüalune loobus kokkuleppemenetlusest.
Kuna Jevgenile oli ühe varasema kuriteo eest mõistetud neli aastat tingimisi vanglakaristust, oleks kokkuleppe kohaselt kujunenud kogukaristuseks viis aastat vangistust, ütles Päevaleht Online'ile Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja.
Jevgeni osales 26. aprilli õhtul ja öösel toimunud massirahutustes, hakates vastu politseinikele ning rüüstates kioskeid, kaupluseid ja autosid.
Süüasi läheb nüüd Põhja ringkonnaprokuratuuri - järgneb kas üld- või lühimenetlus.

Juuni viimane nädal: sipelgad ennustavad vihmast suve
Maasikad suisa kukuvad korvi…
See, kes jaanilaupäeval Avinurme tünnilaadalt endale kena korvi lunastas, peaks nüüd küll korviristsed maha pidama ning metsmaasikale tõttama. Lõuna-Eesti kuplitel on neid kohe lademes. Kel korvi pole, see otsigu kõrs - maasikmarjade kogumiskõrreks on kõige parem neljakandilise varrega longus helmikas. Rabademees Enn Vilbaste Pärnumaalt ütleb, et metsmaasika aeg saab küll kohe läbi, kuid see-eest on metsades valmis mustikad. Jõhvikas õitseb rabades kenasti ja murakanupud tõotavad kahe-kolme nädala pärast kobedat saaki.
Kollaste karikakarde õiekroone on vist teede ääres igaüks näinud, aga ka angervaksa õied oma uimastava lõhnaga lummavad ning õitseb ka põdrakanep. Hein on nii küps, et varsti teda enam niita ei saagi. Kaskedel on juba esimesed kollased lehed. Tiina Ojala Saaremaalt teatab, et vööthuul-sõrmkäpad õitsevad niitudel ning teede ääres punab punastest tolmpeadest. Mikk tuli just õuest suure peotäie meie oma hernekaunadega ning Peipsi ääres on tõeline hapukurgihooaeg.

Eesti Pank: kehvem väljavaade muudab välisraha kallimaks
Eesti Panga asepresidendi Andres Sutti sõnul on Standard & Poor'si vaade üks paljudest nägemustest Eesti majanduse kohta, kuid reaalselt võib see Eestile tähendada välisrahastamise kallinemist.
"Eesti krediidireitingu väljavaate alandamisega annab Standard & Poor'si selge sõnumi: Eesti majanduse riskid ei ole reitinguagentuuri ekspertide arvates vähenenud," ütles Sutt Eesti Panga teates.
"Investeerimisotsuste tegemisel võiks agentuuri arvates olla senisest ettevaatlikum, sest ikka veel kiirest laenukasvust veetud sisenõudlus ja sellega kaasnev jooksevkonto puudujääk suurendavad Eesti haavatavust võimalike välisšokkide korral. Reitinguagentuuri hoiatus on kantud mõttest, et nad ei näe lähiajal ette Eesti majandusnäitajate olulist muutust."
Eesti kiire majanduskasv on Sutti hinnangul sel aastal küll taanduma hakanud, kuid mitmed riskid on jätkuvalt üleval.

Arco Vara väärtus on langenud pool miljardit krooni
Arco Vara turuväärtus on pärast börsiletulekut langenud 3,62 miljardilt 3,13 miljardile kroonile ehk praktiliselt poole miljardi krooni võrra.
Täna lõpetas kohaliku börsi kõige värskem väärtpaber 32,86 kroonil. See on 5,4% madalam kui eilne sulgemishind ja 14,6 protsenti vähem kui aktsiate avaliku esmaemissiooni ehk IPO hind, kirjutab aripaev.ee.
Kuna kohalikele väikeinvestoritele anti pooleteist miljardi krooni suurusest emissioonist väärtpabereid kõigest 40 miljoni krooni eest, pole kaotused suured.
Samuti on väikeinvestorid olnud kärmed oma aktsiaid müüma.
Kõikide aktsionäride arv on veidi enam kui nädalaga langenud 1849-lt 1657-ni.

Vanilla Ninja endine mänedžer ostis meelelahutusgrupi
Varasem ansambli Vanilla Ninja mänedžer Renee Meriste omandas koos tegevjuhtkonnaga 100%-lise osaluse muusika- ja filmitööstusettevõtete grupis, kuhu kuuluvad Records Hulgi OÜ, CD100 OÜ, DVD 2002 OÜ ning Estonian Artist Agency OÜ.
Ostu-müügitehingut nõustas investeerimispank United Partners Corporate Finance AS, teatasid osapooled.
Tehingut aitas finantseerida KredEx, seda nii pangalaenu käendamise kui kapitalilaenu väljastamisega. Kui laenukäendusi on KredEx väljastanud juba 2001. aastast alates, siis kapitalilaenu väljastamise näol oli tegemist esmakordse tehinguga.
Estonian Artist Agency tegeleb muusika plaatide tootmisega, ettevõttele kuulub arvukalt litsentse nii Eesti kui ka välismaiste artistide osas.
DVD 2002 toodab DVD-filme nende müügiks Eestis. Ettevõte on turliider laste- ja Eesti filmitoodangu osas. Tuntumateks ettevõttele kuuluvateks toodeteks on lastesari "Muumi", Eesti filmitoodangu osas aga koostöös Tallinfilmiga "Nimed Marmortahvlil", "Eestlased Kremlis", "Tühirand", "Kuldrannake", "Müümise Kunst" ja paljud teised.

HBM: reitingu väljavaate alandamine on hoiatus valitsusele
Hansapank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri sõnul on Standard & Poor'si (S&P) reitinguväljavaate alandamise näol tegemist tõsise hoiatusega valitsusele, kes ei tohiks eelarvepoliitikat leevendada.
"Me nägime reitingu alandamise võimalust ette, kuid lootsime, et S&P ootab valitsuse eelarve kava selginemiseni augustis-septembris," ütles Lauri Hansapank Marketsi kommentaaris.
"Me ei nõustu siiski kõigi S&P seisukohtadega, kuigi ka meie arvates on rahandusministeeriumi viimaste kuude (mai-juuni) seisukohad olnud praeguse majandusseisu juures vastutustundetud."
Kõige suurem mure on Lauri sõnul seotud valitsuse hiljutise plaaniga vähendada eelarve ülejääki 0,5% -ni SKP-st varasema 1,5% asemel. "Meie arvates peaks valitsus selgelt eesmärgiks seadma 1,5 % ülejäägi SKP suhtes 2008. aastal," tõdes Lauri.
Reitinguagentuur S&P muutis eile Eesti reitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks, säilitades samas pikaajalise A ja lühiajalise A-1 reitingu.

Tööandjad: riigireitingu kärpimine nõuab suuremat eelarve ülejääki
Tööandjate keskliidu hinnangul annab Standard & Poors poolne Eesti riigireitingu vähendamine tunnistust süvenevatest probleemidest majanduses ning nõuab valitsuse sekkumist kriisistsenaariumi vältimiseks.
"Riigieelarve ülejäägi kärpimine valitsuse poolt vaid poole protsendini oli viga, mille eest tuleb nüüd valusat lõivu maksta," kommenteeris ettevõtjate seisukohta Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
Liidu teatel peaks valitsus pöörduma tagasi konservatiivse eelarvepoliitika juurde, vaatama väga kriitiliselt üle koalitsiooni esimese tegevusaasta kavandatavad kulud ning planeerima eelarve ülejääki vähemalt 3% ulatuses.
"Juhul, kui tasakaalustamatuse ilmingud oluliselt süvenevad, võib Eesti majanduskasv kõige halvema stsenaariumi puhul känguda mõne protsendini aastas, mis järgmise aasta eelarves tähendaks miljarditesse kroonidesse ulatuvat defitsiiti," selgitas Kriis.

Tamla: laenude baasintress stabiliseerub 4,5 protsendil
Hansa Investeerimisfondide makroanalüütik Kristjan Tamla prognoosib Euroopa keskpanga määratava laenude baasintressi tõusu aasta lõpuks praeguselt neljalt protsendilt 4,5 protsendile.
"Kui keskpank tõstab baasintressi 4,5 protsendi peale, siis jääb see sinna üsna pikaks ajaks," ütles Tamla.
"Ma usun, et me räägime siin lähimast aastast," ei soovinud Tamla täpsemaid ennustusi välja käia.
Tamla märkis, et baasintress püsis enne poolteist aastat tagasi alanud tõusu paari protsendi peal pikka aega - kaks ja pool aastat.

Pajula: reitingu muutmise mõju ei maksa üle dramatiseerida
SEB Eesti Ühispanga analüütiku Hardo Pajula sõnul ei maksa Standard & Poor'si reitingu stabiilsest negatiivseks muutmist üle dramatiseerida, sest Eesti laenukasv on juba vaibumas.
Pajula ütles ETV24-le, et reitingu alandamine suunab tõenäoliselt aktsiaturgude tähelepanu taaskord Swedbank'ile ja SEB-le kui Baltikumi suurimatele kreeditoridele ja sunnib nende juhtkondi astuma laenukasvu piiramiseks otsustavamaid samme.
"Et Eesti kommertspangad ei laena enam ammu raha otse välisturgudelt, siis on selle sammu mõju praegu väiksem, kui see kümmekond aastat tagasi oleks olnud," tõdes ta.
Tema hinnangul jääks kõige suuremaks ohuks Eestile endiselt mõni maailmamajandust, eriti Rootsit tabav üllatuslöök. "Üllatused on aga üllatuslikud," nentis ta.
Standard & Poor's muutis Eesti riigireitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks. Samal ajal kinnitati Eesti pikaajaline krediidireiting tasemel A ning lühiajaline krediidireiting tasemel A-1.

Alexela Logistics omandas Sillamäe Oil Terminali
Alexela Terminali omanike ettevõte AS Alexela Logistics omandas esmaspäeval jõustunud tehingu käigus 100 protsenti AS Sillamäe Oil Terminali aktsiatest, tehingu maksumus on poolte kokkuleppel konfidentsiaalne.
Alexela Logistics-i juhatuse esimehe Heiti Hääle sõnul tekib Sillamäe Oil Terminali omandamisega ettevõtte käsutusse summaarselt ligi 430 000 kuupmeetrine mahutite võimsus, mis on suuteline teenindama ettevõtte kliente senisest laiemal tooteskaalal.
"Näeme transiidisektoris jätkuvat turu konsolideerumist. Usume, et suudame möödunud aastal tegevust alustanud Sillamäe Oil Terminal 0,3 miljoni tonni suuruse mahu tõsta käesoleva aasta lõpuks paari miljoni tonnini. Kaudselt saab sel olema kindlasti positiivne mõju nii töökohtadele kui Eesti transiidikoridorile tervikuna", sõnas Hääl.
2006. aastal tööd alustanud AS Sillamäe Oil Terminal tegeleb naftasaaduste käitlemisega ning omab 172 000 kuupmeetrist mahutiparki. Alexela Terminali kasutuses on täna 255 000 kuupmeetrine mahutite võimsus. Sillamäe Oil Terminal senised omanikud olid seotud Sillamäe sadama aktsionäridega.

Maakohus: Viva Elektroonika peab Kaubamajakast lahkuma
Harju maakohus otsustas möödunud nädalal rahuldada kaubanduskeskust Pärnu Kaubamajakat haldava AS-i Papiniidu Projekt hagi elektroonikakaupade müüja Viva Elektroonika vastu ja kohustada viimast vabastama seni nende käsutuses olnud üüripind.
Viva Elektroonika on seni vaatamata lepingu lõppemisele keeldunud Kaubamajaka üüripinda vabastamast, teatas AS Papiniidu Projekt juhataja Evelin Kusman.
Harju maakohus kohustas oma 28. juuni otsusega vabastama OÜ-l Viva Elektroonika üüripind ning mõistis OÜ-lt Viva Elektroonika AS-i Papiniidu Projekt kasuks välja leppetrahvi lepingujärgsest ruumide vabastamise tähtajast kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
Samas jättis kohus rahuldamata Viva Elektroonika hagi AS-i Papiniidu projekt vastu äriruumi üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
Evelin Kusmani sõnul loodab ettevõte, et Viva Elektroonika vabastab üüripinna ja täidab kohtuotsust. "Kaubamajaka keskuse laiendus on käivitunud hästi, tarbijad on meid omaks võtnud ja üürnikud on rahul. Ainuke probleem on see, et me ei saa pinda üle anda piirkonna juhtivale elektroonikakaupade jaemüüjale ONOFF, kelle tulekut Pärnu turule takistab Viva Elektroonika allumatus täita kahepoolseid lepinguid, seadust ja kohtuotsust," sõnas Kusman.

RKASil valmis esimene renoveeritud justiitshoone
Homme avatakse pidulikult Tartu maakohtu Põlva kohtumaja renoveeritud hoone, mis on esimene justiitsministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) investeerimislepingu raames valminud projekt.
Põlva kohtumaja renoveerimistööd algasid selle aasta alguses ning nende kogumaksumus oli 7 miljonit krooni. Ehituse käigus paigaldati ventilatsioon, vahetati välja kütte-, elektri- ja valvesignalisatsioonisüsteem ning ehitati ümber kantselei, teatas justiitsministeerium.
Justiitsministeerium ning Riigi Kinnisvara AS (RKAS) allkirjastasid investeerimislepingu eelmise aasta 14. juunil. Lepingu järgi renoveerib RKAS lähiaastatel ligikaudu 29 000 ruutmeetrit justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste kasutuses olevast üüripinnast.
Kokkuleppe kohaselt renoveeritakse RKAS-ile kuuluvad ning justiitsministeeriumi kasutuses olevad vangla-, kohtu- ja büroohooned ja/või ehitatakse uued hooned tagamaks ministeeriumile vajalike töökohtade varustatus kehtestatud nõuetele vastavate tööruumidega.

Kolmapäeva varahommikul ei saa Sampo Panga kaarte kasutada
Seoses plaaniliste hooldustöödega võib olla häiritud Sampo Panga
Sampo Pank palub oma klientidele sellega arvestada ning vältida kaarditehingute tegemist nimetatud ajavahemikul.

Fortumi klientidel esineb elektrikatkestusi
Alates eilsest kuni 6. juulini esineb Fortumi klientidel Viimsis ja Läänemaal plaanilisi elektrikatkestusi.
Fortumi kodulehel oleva info põhjal esineb 3. ja 4. juulil kell 9 - 10.30 ja kell 15.30 - 17 katkestusi Viimsi Kaluri ja Aasa alajaamade elektritarbijatel. 3. ja 4. juulil kell 9-17 Püünsi, Tihase, Prangli ja Kullerkupu alajaamade tarbijatel.
4. juulil kell 9-12 Kiviranna alajaama Krati tee, Krati tee põigu ja Luua tee elektritarbijatel ning kell 12 - 16 Krati tee 23,25 - 34 ja Luua tee tarbijatel. 5. juulil kell 13 - 15 eseb Käärti 2 alajaama Käärti tee 20-28 elektritarbijatel.
Läänemaal katkeb elektriühendus 3. juulil kell 9-13 Veskimäe alajaamas (küla liin) ja kell 13-16 Vaikna alajaamas.
4. juulil toimub elektrikatkestus kell 9-16 Vaikna alajaamas ning 6. juulil kell 9-12 Herjava alajaamas Loodus, kell 9.30-15.30 Herjava külas Haava, Saare, Kase, Tamme, Kuuse, Lepa tn-l.

Pärnu südalinna võib kerkida 17korruseline hoone
Pärnu linnavalipea Mart Viisitamm lubab Port Artur Grupil südalinna 17korruselise hoone püstitada.
Endisele REVi territooriumile Lai tn 10 kerkiks peale linna lõplikku heakskiitu ligi 70 000 ruutmeetri suurune vabaaja- ja kaubanduskeskus, kirjutab Pärnu Postimees.
Keskusesse on planeeritud kaubandus-, büroo- ja äripinnad, toitlustusasutused, ööklubid, restoranid, baarid, kino- ja multifunktsionaalsed saalid, samuti 150kohaline hotell ja parkimiskohad kuni 650 autole. Ligi pool krundi mahust moodustab avatud linnaruum koos haljas- ja puhkealadega ning jõekaldale rajatava promenaadiga.
Pärnu linnapea Mart Viisitamm möönis, et ühe kõrghoone lubamine avab tee teistele ning 17korruseline maja muudab oluliselt praegust linnapilti. Seni on Pärnusse lubatud ehitada kaheksakorruselisi hooneid.

Tööstuse kasvutempo oli aeglane
Eesti tööstusettevõtete toodang suurenes mais võrreldes nii aprilliga kui ka eelmise aasta maiga, teatab statistikaamet.
Tööstusettevõtted tootsid mais ühe protsendi rohkem kui aprillis. 2006. aasta maiga võrreldes suurenes toodang tööstuses kokku 6 protsenti, sealhulgas töötlevas tööstuses 5 protsenti.

Rait Grupp ostis Harku Puiduterminali
Omandatud ettevõtte uueks ärinimeks on Raitwood Puiduterminal.
Ostu järel seotakse Harkus ja Tartumaal Reolas asuvad projekti- ja jaemüügiüksused ühtsesse klienditeenindusstruktuuri, mille tulemusena mitmekesistub tootevalik ja lühenevad tarneajad. Lisaks võimaldab tootmisvõimsuste ühendamine täita klientide vajadusi veelgi paindlikumalt, teatas firma.

A.  Le Coq toob turule uued Aura teejoogid
A. Le Coq toob sel nädalal turule uued, naturaalse valge- ja punase tee baasil valmistatud teejoogid.
Joogid on uuendatud Aura teesarja "Tea + Water" esimesed tooted. Uude sarja kuuluvad kaks maitset: Aura White Tea + Water ning Aura Red Tea + Water.

Jaemüük kasvas mais 16 protsenti
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades suurenes 2007. aasta mais kuuga 16 protsenti, teatab statistikaamet.
Mais oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,5 miljardit krooni. Kiireim juurdekasv oli mais tööstuskaupade kauplustel (22 protsenti). Toidukaupade müük kasvas 10 protsenti.

Halliku pitsameistrid avavad restoranid Tallinnas ja Tartus
Rakveres ja Tartus on söögikohad juba olemas, Tallinnas otsitakse sobivaid ruume.
Kuivõrd Hagari kaubamärgi all tegutsev Lääne-Virumaa ettevõte soovib ruume rentida, pole pitsarestoraniks sobilikke ruume Tallinnas veel leitud. "Meie kontseptsioon näeb ette esimest korrust parkimisvõimalusega, sest müüme ju ka toitu kaasa," ütles OÜ Hallik Kaubanduse arendusjuht Enno Must.
"Seitse aastat tegutsemist Rakveres on andnud enesekindluse ja valmisoleku, et võime minna ka mujale," märkis Must. "Eelmise aasta käive ilma käibemaksuta oli Rakveres üle üheksa miljoni krooni," ütles Must.
Veel viis restorani
Ettevõte plaanib viie aasta jooksul avada veel vähemalt viis pitsarestorani. Esimene neist avab uksed detsembris Rakvere uues Vaala kaubanduskeskuses.

Varbola linnuses näeb 13. sajandi ordurüütleid
Varbola linnuse Raplamaal vallutavad mitmeks päevaks ordurüütlid, kes
Suurte maskide taha varjunud näitlejate hääli kuuleb vaid lindilt. Etendust saab näha vaid viiel korral, teatasid "Seitsmesed uudised".

Endla teatri hooaja lõpetab koguperelugu "Tsirkus!!!" 
Paikuse-Reiu vabaõhulaval esietendub neljapäeval Pärnu Endla teatri koguperelugu "Tsirkus!!!", mis ühtlasi lõpetab ka hooaja.
Tiit Palu lavastus erineb traditsioonilisest tsirkusest, kus tehakse trikke ja nippe, näidatakse tantsivaid karusid ning naljanumbritega esineb kloun, kirjutab ETV24.
"Me kasutame lavastuses tsirkusele omaseid vahendeid, lisaks aga sõnateatri näitlejate oskusi. Rõhk on vaatemängul ja keskkonnal, mida loovad võimas muusika ja kujundus. Kolm hüüumärki osundavad tsirkuse mõistele ja ühtlasi selle tavapärasest erinevale kasutusele," ütles Palu.
"Tsirkuse!!!" kunstnik on Silver Vahtre, akrobaatilisi nippe jagab ja juhendab Vello Vaher. Mängivad Jüri Vlassov, Lauri Kink ja Tambet Seling. Muusikat teeb pasunaorkester "Big Bong" Olev Söödi ja Margus Allmanni juhtimisel.

Ooper Raekojas hakkab reedeti pakkuma kvaliteetset ooperimuusikat
Rahvusooper Estonia ja MTÜ Musicante pakuvad suvekontsertide sarjas "Ooper Raekojas" ka sel suvel reedeti ooperimuusikat läbi sajandite, esitajateks Eesti parimad solistid ja külalised välismaalt.
Kontserdisarja eestvedaja Tarmo Eespere sõnul on kümme aastat kestnud sarjal välja kujunenud oma hindav publik. "Meie kontserte osatakse juba oodata. Ning loomulikult on Tallinna Raekoda suurepärane paik selliste suvekontsertide korraldamiseks," ütles Eespere.
Esitamisele tuleb muusika Purcellist kuni Tambergi ja Tormiseni.
Esinemas saab kuulda sopran Merle Hillepit, baritone René Soomi, Kristina Opolaisi, Mati Palmi ja ka hetkel Soome Rahvusooperis tegutsevat Monika-Evelin Liivi.
Galakontserdil 27. juulil esinevad sopran Irina Dubrovskaja Venemaalt, tenor Dmitri Popov Ukrainast, bariton Hannu Niemelä Soomest ja metsosopran Helen Lokuta.

Moskva festivali peapreemia Kuldne Georgi jäi traditsiooniliselt koju
Moskva filmifestival lõppes nii nagu tavaliselt: peapreemia sai Venemaa linateos.
Parimale filmile mõeldud Kuldse Georgi kuju võitis Vera Storoževa "Rännak koduloomadega". Nagu Vene suuremad ajalehed eile märkisid, on Vene filmile peapreemia andmisest saanud festivali "tore ja harva rikutav traditsioon".
"Selge, et žürii välismaised liikmed, olles korralikud inimesed, ei taha Moskva külalislahkuse eest maksta tänamatusega ning ignoreerida vene kino Georgide jagamisel," kirjutas näiteks ajaleht Kommersant.
Võitjafilm on lugu Nataljast, kes 16-aastaselt müüdi lastekodust ühele piiratud ja julmale mehele. 19 aastat elas ta abielus justkui üksinduses, kuni mees ootamatult suri. Pärast mehe surma muutub Natalja elu täielikult - ta hakkab enda jaoks uuesti maailma avastama ning kohtub ühe veoautojuhiga ning armub elus esimest korda tõeliselt.

Ugalas kõneldakse vanadusest
Ugala on "Sirelikassides" edukas teemavalikuga, kuid jääb hätta olustiku ja kujunditega. Läti näitekirjaniku etendus paneb oma teemaga kaasa mõtlema.
Läti näitekirjaniku Mara Zalite "Sirelikassid" Viljandi Ugalas räägib vanadusest. Sellisest vanadusest, mis asub lagunenud agulimaja poolenisti kinnilöödud akende ning kortsunud pitskardinate taga, kus ei käi peale arveid ja telekava kohaletoimetava postiljoni eriti keegi.
Esiteks tuleks kiita kahte asja: naaberriigi nüüdisaegse teksti (Zalite kirjutas selle 2003. aastal originaalpealkirjaga "Maamaks") toomist lavale ning teemavalikut, mis torgib meie edulugudest pehmeks muutunud taguotsa. Kuigi perepuhkused veedame ehk tõesti Sharm el-Sheikhis, siis vanaduspõlves tuleb paljudel hakkama saada veidi vähem päikselistes oludes.
Lugu vanadusest tuuakse meieni kahe peategelase Zenta (Luule Komissarov) ja Hermanni (Peeter Jürgens) igapäevaelu detailide kaudu - teineteisega manipuleerimised, endale valetamised, üksinduse täitmine ja muidugi raha, mida on vähe ning mis on varakapitalistlikult ahistav. Peategelaste suhete paljastumine ongi tüki raskuskeskmeks.

Sakala keskus allkirjastas koostöölepingud nelja olulisema partneriga
Uus Sakala on tänaseks sõlminud lepingu Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali, Vana Baskini Teatri, Märt Agu tantsustuudio ning Cinamoni kinokompleksiga.
AS Uus Sakala juhatuse esimehe Ilmar Kompuse sõnul on keskuse kontseptsiooni väljatöötamise esimene etapp edukalt lõppenud ning olulisemate partneritega on tänaseks lepingud sõlmitud.
"Oleme väga õnnelikud, et leidsime uude keskusesse väärikad koostööpartnerid nii kinokunsti edendajate, teatri kui kaasaegse tantsukeskuse näol. Järgmises läbirääkimiste ringis tahame kultuurivaldkondi kindlasti laiendada," lubas Kompus.
AS Uus Sakala nõukogu esimees Peeter Rebane ütles Päevaleht Online'ile, et kõik keskuse rentnikud ning koostööpartnerid selguvad aasta lõpuks. Rebase sõnul alustati olulisematest ehk suurematest pindadest ning järgmiseks on plaanis tegeleda toitlustusasutustega. Läbirääkimised käivad ka meedia- ja raamatukeskuse loomiseks.

Märt Agu rajab Tallinna kaasaegse tantsukeskuse
Koreograaf ja tantsupedagoog Märt Agu rajab Tallinna pealinna esimese kaasaegse tantsukeskuse, millega luuakse tänapäevased treening- ja esinemisvõimalused nii harrastajatele kui professionaalsetele tantsijatele.
Tallinna Tantsuakadeemia nime kandev tantsukeskus avab uksed 2009. aasta sügisel uues Sakala keskuses.
Märt Agu sõnul on tantsukeskuse loomise eesmärgiks leevendada tänast olukorda Tallinnas, kus tantsijatel puuduvad kaasaegsed treeningtingimused ja esinemis-võimalused.
"Tantsijad harjutavad paari-kolmekümne ruutmeetri suurustes ruumides ning esinemiskohti on väga vähe. Samas tantsuhuvilistest Eestis puudust ei tule. Seda tõestavad ka äsja lõppenud tantsupidu ning ülipopulaarne Koolitantsu festival," kommenteeris Agu.
Tantsuakadeemia väljatöötamisse on kaasatud mitmed tantsuprofessionaalid nii Eestist kui välismaalt, et rajatav stuudio kõige paremini tantsijate ootustele vastaks. "Plaanime luua tantsukeskuse, kus antakse algteadmisi nii klassikalisest kui kaasaegsest tantsust igas eas inimestele. Kindlasti hakkame lisaks eesti tipptegijatele koostööd tegema välistreeneritega," kommenteeris Agu.

Varbolas etendub rüütlinäidend
Homme esietendub Varbola linnuses Andres Ehini uudisnäidend ''Volquin Varbola all ehk saatuslik kihlvedu''.
Vaatajate ees rullub lahti iidne lugu ordurüütlite vallutusretkest Varbolasse. Kuigi teatritüki aluseks on ajaloolised faktid, on siiski tegu kunstilise fiktsiooniga. Näidend annab võimaluse pilguheiduks muinaseestlaste ning ordu-rüütlite ja usutegelaste maailma. Näidendi on lavastanud KA teatri kunstiline juht Jaan Urvet. Peaosas mängib Arvi Mägi, kaasa teevad 50 harrastusnäitlejat. Muusikat teeb folkansambel Oort. Piletid hinnaga 150-180 krooni on saadaval Piletilevis, Statoilis ja Selverites.

Embrich sai EM-ilt pronksmedali
Belgias Gentis peetavatel vehklemise EM võistlustel sai Irina Embrich naiste epee individuaalturniiril pronksmedali, kaotades poolfinaalis rootslanna Emma Samuelssonile 11: 15.
Teine finalist on teenekas prantslanna Laura Flessel-Colovic, kes oli oma poolfinaalis parem sakslannast Britta Heidemannist 15: 9.
Mulluse MM-i hõbe Embrich alustas poolfinaali hästi, minnes ette 3: 0, 5: 2 ja 8: 5. Seejärel suutis rootslanna sooritada neli torget järjest ning läks ette 9: 8. Viimast korda oli viik tablool seisuks 9: 9. Seisult 11: 10 tegutses Samuelsson kindlamalt, läks ette 13: 10 ja võitis 15: 11.
Veerandfinaalkohtumist šveitslanna Sophie Lamoni vastu dikteeris Embrich algusest peale ning lõpetas kohtumise võidukalt tulemusega 15: 10. Samuelsson, kes põhiturniiri teises ringis oli 11: 10 jagu saanud Olga Aleksejevast, võitis oma veerandfinaalis venelanna Tatjana Logunova 15: 12.

Embrich vehkles end medalile
Belgias Gentis alanud vehklemise Euroopa meistrivõistlustel jõudis naiste epee individuaalturniiril Irina Embrich poolfinaali.
Veerandfinaalkohtumist šveitslanna Sophie Lamoni vastu alates algusest dikteerinud eestlanna lõpetas kohtumise võidukalt tulemusega 15: 10, millega kindlustas vähemalt pronksmedali, kirjutab Sportnet.
Poolfinaalis kohtub Embrich rootslanna Emma Samuelssoniga, kes oli oma veerandfinaalis parem venelannast Tatjana Logunovast 15: 12.
Kuigi mulluse MM-i hõbe Embrich kogus eelringis vaid kaks võitu, on ta võitnud põhiturniiril juba neli kohtumist järjest.

Vehklemine: Embrich edenes veerandfinaali
Belgias Gentis alanud vehklemise Euroopa meistrivõistlustel jõudis naiste epee individuaalturniiril Irina Embrich veerandfinaali.
Kaheksandikfinaalis oli eestlanna minimaalse eduga 15: 14 parem ukrainlannast Jana Šemjakinast. Embrich oli võidule lähedal juba seisul 14: 11, kuid seejärel õnnestus Šemjakinal teha kolm järjestikust torget, mis viigistasid seisu. Viimane torge kanti siiski eestlanna arvele, mis tähendas talle kaheksa parema hulka jõudmist, kirjutab Sportnet. 
Avaringis sai Embrich 15: 11 jagu samuti Ukraina Nadja Fortunatova. Seejärel alistas ta 1/16-finaalis 15: 13 hollandlanna Sonja Toli.
Olga Aleksejeva paigutati grupiturniiri järel otse 1/16-finaali, kus kaotas tasavägises kohtumises 01: 11 rootslannale Emma Samuelssonile.

Eesti purjetajad lähevad MM-ile olümpiapääset püüdma
Kolmapäeval algavad esimesed võistlussõidud 28. juunist 13. juulini Portugalis Cascaisis toimuvatel purjetamise olümpiaklasside maailmameistrivõistlustel, kus Eesti sportlased lähevad püüdma olümpiapääset klassides Laser, Finn, 470 ja purjelaud.
Laser klassis esindavad Eestit tänavusel EM-il neljanda koha võitnud Deniss Karpak (KPSK), Argo Vooremaa (ROPK) ja Laser Radialil Liina Kolk (SMS). Kokku võistleb klassis 149 purjetajat 60 riigist. Laserid alustavad võistlussõite 4. juulil, medalisõit peetakse 10. juulil.
470 klassi naiste arvestuses konkureerivad olümpiapääsme üle Marjaliisa Umb - Elise Umb (Maru) ja Merili Randmaa - Agnes Lill (Reede SK). Naisi osaleb 68 võistkonda 34 riigist. Meeste arvestuses pistavad Raul Oja - Marko Pomerants (ROPK) rinda 112 võistkonnaga 47 riigist. 470 klasside sõidud algavad 7. juulil, võitjad selguvad 13. juulil.
Finn klassis võistlevad Eesti eest Harles Liiv (KJK) ja Heiko Eesalu (ROPK), kes astuvad võistlustulle 74 sportlasega 34 riigist. Finnid lähevad starti 5. juulil, medalisõit peetakse 11. juulil.

Kolm Eesti naisvehklejat jätkab heitlust medalitele
Belgias Gentis alanud vehklemise Euroopa meistrivõistlustel jõudis naiste epee individuaalturniiril kolm Eesti sportlast 32 parema hulka.
1/32-finaalis alistas Maarika Võsu (põhitabeli 13. asetus) Iisraeli vehkleja Noam Millsi (52.) 15: 9 ja Irina Embrich (51.) ukrainlanna Nadja Fortunatova (14.) 15: 11. Ainsana pidi kaotusekibedust tundma Kristiina Kuusk (12.), kes jäi 14: 15 alla teisele ukrainlannale Eva Võbornovale (53.), kirjutab ETV Sport.
Olga Aleksejeva (2.) paigutati otse 1/16-finaali, kus kohtub rootslanna Emma Samuelssoniga (31.). Võsu vastaseks on venelanna Jevgenia Stroganova (20.) ning Embrichil hollandlanna Sonja Tol (46.).
Alagrupiturniiril alistas Aleksejeva kõik kuus vastast, 2005. aasta MM-i teine Võsu ning Kuusk said viis võitu ja ühe kaotuse. Edasi pääses ka viiest matšist kaks võitnud 2006. aasta MM-i hõbe Embrich.

Mikola Naum mängib uuel hooajal taas Chocolate Boysis
Eesti käsipallikoondise väravavaht Mikola Naum loobus välispakkumistest ja mängib uuel hooajal HC Chocolate Boysis.
Mullu Rootsis Alingsasi meeskonnas edukalt väravat kaitsnud Naumile oli tänavu kaks pakkumist - Eesti puurivahti soovis endale taas Alingsas, samuti Taani klubi Frederica HK 1990.
"Kuna mõlemad pakkumised olid keskmised, siis otsustasin loobuda," rääkis Naum. "Keskmise all mõtlen nii palka kui ka keskkonda," lisas ta. Naum tunnistas, et eelmisel hooajal Rootsis mängides oli koduigatsus nii suur, et tänavu oli ta valmis minema vaid väga hea ettepaneku peale. "Aga seda ei tulnud, seega valisin kojujäämise ja koolilõpetamise."
Taani klubiga lõi suhted Chocolate Boysi peatreener Riho-Bruno Bramanis. "Riho ei rääkinud mulle enne midagi, kui pakkumine oli koos, kuid ma vastasin ka sellele eitavalt," sõnas Naum. "Seega otsustasin jääda šokolaadipoiste võistkonda, sest Riho ütles, et neil on mind vaja. Muidu oleks võib olla ka Põlva Serviti poole vaadanud, sest nemadki otsivad väravavahti," rääkis Naum, kes jagab esiväravavahi kohta Kohei Yoshidaga.

Kanteri duellis Aleknaga jäi jälle peale leedulane
Ateenas toimuval IAAF-i GP-sarja kuuluval kergejõustikuvõistlusel Tsiklitiria 2007 peeti eile õhtul taas maha põhimõtteline duell leedulase Virgilijus Alekna ja Gerd Kanteri vahel.
Kanter alustas võistlust 66.83-se heitega ja asus kohe võistlust juhtima, Alekna heide küündis küll üle 70 meetri joone, kuid üleastumise tõttu läks kirja null.
Kolmandal katsel võttis Alekna liidripositsiooni üle, ületades Kanteri avaheite peaaegu meetriga - 67.69. Leedulase kuues katse tõi talle ka võidu, kui ketas maandus 70.43 peal. Teise koha heite tegi hispaanlane Mario Pestano samuti viimases voorus, heites ketta 68.26 peale. Kanteri laeks jäi eile kolmanda heitena kirja saadud tulemus 67.22.
Ateenas võistles eile ka kolmikhüppaja Kaire Leibak, kes hüppas avakatsel 1,2 -meetrise taganttuulega 13.86. Kaks järgmist katset astus juunioride maailmameister üle. Tartlanna tänavune hooaja tippmark on 14.04, tema nimele kuuluv Eesti rekord ulatub aga 14.43-ni.

Henrik Ojamaa sõlmis lepingu Derby Countyga
Henrik Ojamaa tegi eile hommikul juba Derby Countys esimese treeningu.
Eesti jalgpallilootus Henrik Ojamaa (16) sõlmis eile õhtul Inglise kõrgliigaga Derby County kahe-aastase lepingu.
Derby kodustaadionil Pride Parkil kirjutasid kontrahtile alla ka Ojamaa vanemad, nagu noormängija lepingu puhul nõutakse. Seni FC Florasse kuulunud Ojamaa asus õppima ja harjutama Derby County noorteakadeemias, lisaks temale liitus akadeemiaga veel seitse noort, kellest klubi loodab peagi põhimeeskonnale järelkasvu.
Hommikune trenn
"Tegelikult liitusin akadeemiaga juba enne lepingu allkirjastamist," täpsustas Ojamaa. "Juba hommikul kell 8.30 oli Derby County baasis esimene trenn, kus akadeemia uustulnukad omavahel tuttavaks said. Teise aasta poisid liituvad trennidega järgmisest nädalast."

Eesti ehtetootja Zee jõudis Eesti turule
Alates 1. Juulist on ka kõikides suuremates Selverites saadaval seni Euroopa turgudel tuntust kogunud Eesti ehtetootja Zee ehtekollektsioonid.
Kogu kollekstioon on Zee disaineri Egle Leino sõnul valmistatud käsitööna peamiselt naturaalsetest materialidest: klaas, keraamika, portselan, plastik, kivi, luu, puit, nahk, tekstiil ja messing, vahendas firma.
Zee peakontor asub Tallinnas, tootmisüksus aga Indias, New-Delhis.
Kolm aastat tagasi alustanud Zee turustab tooteid rohkem kui kümnes Euroopa riigis - Saksamaal, Taanis, Norras, Rootsis, Hollandis, Belgias, Inglismaal, Iirimaal, Baltiriikides ning lisaks ka Venemaal.
Zee eesmärgiks on saada üheks tuntumaks aksessuaaripakkujaks Euroopas.

Domina Inn City hotelli poolaasta täitumus oli 66 protsenti
Domina hotelliketti kuuluva Domina Inn City hotelli poolaasta täitumus oli 66,1 ja Domina Inn Ilmarise hotellil 52 protsenti.
Aastataguse ajaga võrreldes paranes pisut Domina Inn Ilmarise hotelli täitumus, Domina Inn City poolaasta täitumus oli sama suur kui aasta varem, teatas ettevõte.
Kuue kuuga ööbis Domina Tallinna hotellides City ja Ilmarine kokku 16 446 inimest 73 riigist. Vanalinnas asuva Domina Inn City külastajatest moodustasid soomlased 24, norralased 11 ja inglased 9 protsenti. Linnahalli piirkonnas asuva Domina Inn Ilmarise hotelli külastajatest moodustasid sakslased 22, soomlased 18 ja inglased 11 protsenti.
Domina Inn Ilmarise hotelli operatiivjuhi Teele Rohtla sõnul on positiivne, et vaatamata karmile konkurentsile hotelliturul ja pidevalt lisanduvatele hotellitubadele, ei ole Domina Tallinna hotellide täitumus vähenenud. "Suvekuude müük on läinud edukalt ning suure osa mõlemast hotellist loodame välja müüa," lisas Rohtla.

Virtuaal.com suurendas teenuspakettide mahtusid
Mitmesuguste serveriteenustega tegelev teenusepakkuja Virtuaal.com suurendas mitmekordselt kõikide virtuaalserveri teenuspakettide mahtusid.
Nii ketta- kui ka andmeedastusmahtusid on võimalik kasutada varasemast märksa suuremal määral. Näiteks Virtuaal.com-i pupulaarseim ja soodsaim teenuspakett "Pronks" võimaldab hoiustada tervelt 3000 MB (3 GB) mahus andmeid alates 63 kroonist kuus, teatas Virutuaal.com.
Samaaegselt avati ka virtuaalserveri administreerimisliidese uuenenud versioon, millel on nii värskenenud välimus kui ka lisandunud mitmeid uusi võimalusi. Kõik funktsioonid sisaldavad abiteavet ning algajatele kasutajatele on mõeldud erinevad viisardid, mis hõlbustavad näiteks e-posti konto ja muude teenuste algset seadistamist.
Uuenenud on failihalduse liides, mis põhineb moodsal AJAX-tehnoloogial.

Parex bank allkirjastas viiesaja miljoni euro suuruse sündikaatlaenu
29. juunil sulges Parex bank'i poolt valitud pankadesündikaat edukalt 500 miljoni euro suuruse kaheaastase laenuvõimaluse hinnaga Euribor+ 0,45%.
Tehingu esialgsed juhtivad volitatud läbiviijad olid Commerzbank AG, HSBC Bank plc, Intesa SanPaolo S.p.A, Lloyds TSB Bank plc, Mizuho Corporate Bank Ltd ja Raiffeisen Zentralbank Österreich AG, teatas Parex.
Parex banki sündikaatlaenu tehing on äratanud 36 finantsasutuse tähelepanu 16 riigis ning esitatud pakkumiste maht ületas oluliselt laenu mandaati. Laenus osalenute geograafiline jaotus oli järgmine: 84% ehk 422 miljonit eurot laekus Euroopa ja Põhja-Ameerika investoritelt, 16% ehk 78 miljonit eurot Aasia investoritelt. Viis investorit osalesid sündikaatlaenus esimest korda kokku 58,5 miljoni euroga.
Parex bank on üks suurimaid Läti kommertspanku, mis aktivate suuruse poolest (3 miljardit eurot) kuulub Baltimaade nelja suurema panga hulka.

Horoskoop - 3.07.2007
JÄÄR Kui oled loominguline inimene, naudid õnnestumisi. Praegu on hädavajalik iseseisvalt mõelda. Ära siiski liiga suureks isemõtlejaks muutu!
SÕNN Päev võib kujuneda ühiskondlikult viljakaks. Ülemus on sinu suhtes heatahtlikult häälestatud ja see võimaldab vanu pingeid maha võtta.
KAKSIKUD Hea päev neile, kes täna pikema tööreisiga alustavad. Võid kokku juhtuda inimesega, kellelt õnnestub nii mõndagi õppida.
VÄHK Argitasandil võib tulla probleeme võlgade ja laenudega. Edu ootab sind aga seoses reisimisega. Mõni inimene võib mõjuda kummaliselt.
LÕVI Dokumente vormistades või lepinguid sõlmides tuleks olla äärmiselt korrektne. Väike näpuviga või hilinemine võib kalliks maksma minna.

JOHANNES PIRITA: piirkiiruse langetamine poleks väga tark otsus
Meie tingimustes ei ole selline üldine kiirusepiirang otstarbekas. Sõidukiiruse vähendamine ei anna seda efekti, mida tahetakse.
Kiiruse langetamisega suurenevad ummikud veelgi, sõitmine läheb veel keerukamaks. Pigem oleks kasulikum kiirusi diferentseerida. Siseminsteeriumil on alustanud üleriigilist kampaaniat, et "totakad" märgid maha võtta, õiged märgid üles panna ning natukene tugevdada liiklusjärelvalvet.
Kiiruse piiramine 40 km/h tunnis ei lahenda olukorda Tallinna kesklinna liikluses. Linnavalitsus lähtub loogikast, et teistes riikides on sama meetodiga olukorda paremaks muudetud. Ma kardan, et meil Tallinnas ei ole sellel asjal väga sügavat mõtet.

VELLO LÕUGAS: piirkiiruse vähendamine Tallinna kesklinnas on vajalik
Liikluskorralduslikult on kiiruse piiramine 10 km/h võrra kesklinnas võimalik ning vajalik. See on üks linnaliikluse rahustamise põhimõte ja vahend.
Samamoodi on näiteks käitunud ka meie naaberlinn Helsingi, kus südalinnas on kiirusepiirang 40 km/h.
Juriidilist vastuolu kiirusepiirangul vabariigi seadustega ei ole. Omavalitsus võib liiklusmärke välja panna oma äranägemise järgi. Hetkel ei ole küsimus asula termini piirkiiruse muutmises. Kesklinnas saab kiirust piirata väljapandud märkidega.
Niimoodi ei ole võimalik teha, et piirkiirus oleks terves Tallinnas ühe asulasse sissesõidul paikneva "tornidega märgiga" kehtestatud. Kiirusepiirang kesklinnas tuleb ellu viia kooskõlas kehtiva liiklusseaduse ja- eeskirjaga. Põhimõtteliselt on ju kohalikul omavalitsusel voli olemas, et mõnes linnaosas madalam kiirusepiirang kehtestada.

THOR-STEN VERTMANN: õppija vastutagu valikute eest
Haridusega seotud valikute tulemuseks on praegune olukord, kus keskmine kodanik sooviks end elatada vahendustegevusest. Innovaatilisi ideid pole, selleks puudub ka innustav haridus.
Pole normaalne, et kõige tulusamaks äriideeks peetakse lihtsalt kallimalt müümist. Millekski enamaks koolisüsteem justkui ette ei valmistagi. Kui vahendajaid on liialt palju, ei jagu kõigile enam seda, mida vahendada.
Täna on väga raske mitte märgata, et ehitajad ei jõua nii palju ehitada kui vahendajad vahendada sooviks. Tulemuseks on ehitussektori tormiline palgakasv, selline, mille peale Soomest tagasi tullakse.
Oleme jõudnud ajajärku, kus kõrgelt tasustatud on lisandväärtust loovad ja tootvad ametikohad. Senisel vahendustegevuse populaarsusel on selged põhjused: erastamine, mets, aktsiad, kinnisvara. Vaevalt on jõudnud üks mull lõhkeda, kui on paisunud uus. Kuid paraku ei paista midagi taolist tulevikust.

KALLE TOOM: kutsehariduse olukord on väga lootustandev
Rõõm on tõdeda, et kutsehariduse kiire areng on silma torkamas ühiskonnas laiemalt. Kutsehariduse olukord on tänases Eestis väga lootustandev.
Kutseharidust on Eestis süsteemselt arendatud juba kümmekond aastat ning lõpuks on see hakanud ka nähtavaid tulemusi andma. Koolivõrgu ümberkujundamine lähtuvalt sotsiaal-majanduslike olude muutumisest ja demograafilistest trendidest, mis näiteks üldhariduses alles ees seisab, on kutsehariduses juba sisuliselt lõpule viidud.
Kutsehariduse populaarsuse tõusule on paaril viimasel aastal väga tugevalt kaas aidanud tihe koostöö tööandjate ja teiste sotsiaalpartneritega ning loomulikult soodne olukord tööturul.
Tööjõu puudus on fookusesse tõstnud heade oskustega töötajad ning neile makstakse tihtipeale tunduvalt kõrgemat töötasu kui 3-aastase bakalaureuseõppe läbinutele.

KARJÄÄRIKESKUS: karjäärinõustamine peaks olema kõigile kättesaadav
Noortele ja ka täiskasvanutele peaks karjäärinõustamine olema kättesaadav ja tasuta. Välja tuleks arendada süstemaatilise karjäärinõustamise struktuur, mille toimimise tagab riiklik rahastamine.
Karjääriteenuste osutajad (nõustajad, infospetsialistid ja koordinaatorid) vajavad täiendõppe süsteemi ühtlustamist. Muutuma peaks loomulikuks, et noored oskavad karjäärinõustaja poole pöörduda ja teavad, milles karjäärinõustaja saab neid aidata.
Noored on oma valikutes ja otsusekindluses erinevad. On selliseid noori, kes on juba varakult jõudnud otsusele, milline eriala on neile sobilik. Reeglina tegelevad need noored ka mõne sellise huvialaga, mis on seda otsust toetanud.
Paljudel noortel on mitmeid valikuvariante, mille vahel nad kaaluvad üsna pikka aega ja otsuse langetamine jääb kooli lõpuperioodi. On ka neid, kellel on palju kahtlusi ja kes võtavad otsuse vastu sõprade soovitusel. Üldreeglina on noored hästi informeeritud ja teadlikud sellest, mida nad tahavad.

TIIT KÄNDLER: Säästmine ei saa toimuda mitte millegi arvelt
Kui te ei usu, et on võimalik säästa energiat, seda palju enam kulutades, siis on teil muidugi õigus, kui asja võtta teaduslikult. Kui läheneda emotsionaalselt, siis on just nõnda lugu säästupirniga.
Elekter muutis meie tsivilisatsiooni palet vahest kõigist viimaste sajandite leiutistest enim. Elektripirn ehk hõõglamp on elektri nähtav, selge ja kergesti tajutav kehastus. Thomas Alva Edison leiutas selle senini töötava variandi aastal 1879. Hõõglamp on imelihtne. Millest see siis koosneb? Klaaskolb, mille sees inertgaas argoon või krüptoon või hoopis lämmastik. Hõõgniit, mis on volframtraat. Metallist sokkel, paar metalltraadikest. Ja ongi kõik. Elektronide vool ajab traadi hõõguma ja selle hõõgumise nähtav osa valgustabki meie ööpäeva seda aega, mis muidu kuluks lõkke tegemiseks või pirru süütamiseks.
Kuid inimene ei ole kunagi saavutatuga rahul. Nii leiutas ta ka teist laadi elektrilampe, nagu näiteks gaasilahendusel põhinev fluorestsentslamp, mille nüüdne järeltulija on endale saanud hellitusnimeks säästulamp. Just selle fluorestsentslambi tõttu on nüüd Brasiilia ja Venezuela esimeste riikidena seadnud sihikule hõõglampide kõrvale tõrjumise. Austraalia keelustab hõõglampide müügi aastal 2010. Ka Euroopa Liidus ringlevad samalaadsed mõtted, eriti Saksamaa, Hollandi, Taani ja Belgia poliitikute seas.

PEETER KREITZBERG: Oskused ja teadmised
Inimene on õnnelik, kui tahab hommikul tööle (õppima) minna ja õhtul koju tulla.
Valem on lihtne, aga rakendamine ei pruugi alati õnnestuda. Võib-olla on kergem neil noortel, kelle võimed ja huvid on piiratud mingi kitsa tegevusalaga või kelle soov saada arstiks, tippsportlaseks, professoriks või lenduriks on nii tugev, et ei lase endale ligi ühtegi mõjutust, mis võiks soovitud eesmärgis kahtlema panna. Üldiselt on eriala-, elukutse- ja karjäärivalik isikupärase tagapõhjaga, sõltub sõpradest, elukohast, üksikutest eredatest elukogemustest, kooliedukusest, väärkujutlustest, lootustest, väärtustest ja eesmärkidest.
Pea pooled inimesed on võimelised rahuldavalt toime tulema enam kui poolte elukutsetega. See teebki valiku ühtpidi raskeks, teistpidi aga mitte nii dramaatiliseks ja kramplikuks, kui alul paistab. Mida rohkem edasi, seda kiiremini muutuvad elukutsed, üha rohkem tuleb juurde õppida. Haridus pole kaugeltki enam ettevalmistus elukutseks või ametiks, vaid pidev saatja töökarjääri lõpuni.

CHRISTIAN VESKE: Mehekeskne film
Prostitutsioon on kõige vanem elukutse - nii õilistatakse, õigustatakse või põhjendatakse oma keha müümist.
Eesti avatud ühiskonna instituudi 2005. a uuringu andmetel arvas üle poole vastanud meestest, et bordellide olemasolu on pigem vajalik ja 63% leidis, et prostituudi külastamine aitab maandada meeste seksuaalseid pingeid ja stressi.
Prostitutsioonist rääkides kõneletakse palju seksitöötajatest, põhjustest, miks sellisele teele satutakse, esitatakse hinnangud prostitutsiooni kui sotsiaalse pahe kohta, tunduvalt vähem räägitakse aga kliendist, tavaliselt mehest. Tuuakse välja küll põhjuseid, miks mees prostituudi juures käib, kuid ei analüüsita neid sügavamalt. Mis paneb Eesti mehe arvama, et prostituudi külastamine maandab seksuaalseid pingeid ja stressi? Inimlikest väärtushinnangutest lähtuvalt peaks bordellis ebavõrdset suhet nähes tekkima vastupidi vaimne surutis.

RAIMO POOM: Standard & Poor's vaatab tegelikkusele näkku
Analüütikud ei pea vajalikuks ülearu dramatiseerida Standard&Poor'si langetatud otsust muuta Eesti riigireitingu väljavaade negatiivseks. Olulisem on selle otsuse märk, et usaldatavuse hinnanguga kauplev organisatsioon ei usu Eesti majanduse korrasolekusse.
Tõepoolest, isegi reitingu tegelik muutmine ei avaldaks Eesti majandusele suurt mõju, sest see mõjutaks peamiselt otse piiri tagant laenatava raha hinda. Peamised Eesti pangad aga kuuluvad suurtesse põhjala kontsernidesse ning neile saada oleva raha hind on määratud Rootsis või Soomes asuvate emapankadele kättesaadavate vahendite hinnaga.
Muretsema peaksid panema aga teised märgid, millele S&P-l on täielik õigus negatiivne märk külge panna. Jooksevkonto defitsiit lööb üha rekordeid. Ehk üldistatult - kaupu ja teenuseid müüakse välja palju vähem, kui neid sisse ostetakse. Tööstuse toodang kasvab aeglasemalt kui varem, samas kui tarbimine kasvab mühinal.

REPLIIK: Härra-proua president
Järgmise aasta USA presidendivalimiste aktiivse kampaania alguseks loetakse kohtumisi valijatega nn ebakindlates osariikides ning perekonna kaasamist avalikesse esinemistesse.
See kehtib ka demokraatide ühe lemmikkandidaadi Hillary Clintoni kohta. Endine president Bill Clinton pidas eile praeguse New Yorgi osariigi senaatori toetuseks Iowas ühe kõne.
Bill Clintoni kampaaniates oli tema ja abikaasa meeskonnatöö esiplaanil ning Hillary käis pea igal pool kaasas. USA-le pakuti sisuliselt kahte ühe hinnaga ning esimene leedi oli mitme projekti juures võtmeisikuks. Nüüd on Hillary suurema osa kampaaniateest aga üksi käinud ning abikaasa osalemine valimisüritustel suure uudisväärtusega.

JUHTKIRI: Eesmärk õilis, aga sisu puudub
Eesti inimesed on harjunud oma sõna sekka ütlema, kui midagi on vastumeelne või vajaks muutmist.
Tänane Päevalehtki kirjutab ebakorrektselt käitunud Kadrina vallavanemast, kelle ametisse jäämiseks koguti eile üle pooletuhande allkirja. Paljudes külades ja väikelinnades on elukeskkond just kohalike elanike initsiatiivi ja järjepidevuse tõttu arenenud. Presidendivalimiste ajal koguti toetusallkirju ja korraldati kõikvõimalikke aktsioone. Proteste on palju teisigi, üldjuhul ajendatuna õigustundest ja heast tahtest. Allkirjad, miitingud ja aktiivsus ei muuda alati maailma, kuid tihti on ilma nendeta maailma muutmine võimatu.
Ideaalis on igal huvigrupil, kodanikeühendusel ja ka konkreetsel kodanikul võrdne võimalus oma arvamused ja eelistused ka seaduste loomisesse panustada. Nii saab igaüks mõjutada seda, kuidas meie igapäevaelu korraldatakse. Eestis on ühena vähestest Euroopa riikidest lausa valitsuse tasandil olemas dokument - Eesti kodanikuühiskonna arengustrateegia -, mis tähtsustab sellist sõna sekka ütlemist.

Päästjad võitlevad siseministeeriumi reformi vastu
Põltsamaal toimunud riigi ja omavalitsuste päästetöötajate ametühingute liidu koosolekul seisid pritsumehed tuliselt vastu siseministeeriumi reformile, mis tõstab küll päästjate palka, kuid võtab võimaluse teenida elatist lisatööga.
Reformi puhul ähvardavad mehed lihtsalt ameti maha panna, teatasid "Seitsmesed uudised".

Ratturid näitavad Saaremaal eeskuju
Homme varahommikul stardib Muhumaalt Kuivastust Saaremaale sajaliikmeline jalgrattaratturite meeskond, nende seas 30 julgestuspolitseinikku.
Ratturite eesmärgiks näidata, kuidas jalgrattal liigelda nii maal kui ka linnas.
"Seitsmeste uudiste" tehtud ringkäik Tallinnas näitas, et pealinna tänavail rattur end turvaliselt ei tunne, üks mees koguni sõidutas terve jalgrattaga oma kaheksaks sõidetud ratast. Ratturile oli takso otsa sõitnud.

Autol lendas sõidu ajal ratas alt
Tartus Riia ja Turu tänava ristis juhtus ebatavaline liiklusõnnetus, kus sõiduautolt lendas keset sõitu alt ratas ja veeres vastassuunavööndisse.
Õnnekombel oli liiklus sel hetkel hõre ja nii jäi suurem õnnetus tulemata. Ratta iseseisvat sõitu linnatänaval näitasid "Seitsmesed uudised".

Täna saadeti ära Afganistanis hukkunud kaitseväelased
Täna ennelõunal saadeti Tapa väljaõppekeskusest viimsele teele võidupühal Lõuna-Afganistanis hukkunud seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks, pärastlõunal maeti nad kodukalmistutele.
Ärasaatmistseremoonia Tapa väljaõppekeskuses algas Johann Sebastian Bachi flöödipalaga "Siciliana", pärast mida luges kaitseväe peakaplan major Taavi Laanepere Gustav Suitsu luuletuse "Mehed".
Seejärel sai sõna president Toomas Hendrik Ilves, kes tuletas meelde kohtumist seersant Torni ja nooremseersant Karuksiga enne nende missioonile minekut. "Ütlesin siis, et olen uhke teie julguse ja mehisuse üle teenida Eesti julgeolekupoliitiliste huvide eesliinil, teenida Eesti eest. Soovisin teile ka sõduriõnne. Ometi olete nüüd siin, Eesti lipuga kaetult. Ebaõiglaselt vara ja võidupühal langenud. Kuulid ja killud ongi ebaõiglaselt pimedad, nagu sõda üldse."

Liiklushuligaanid saavad järjest karmimaid karistusi
Eile karistas politsei kahte liiklushuligaani aresti ja rahatrahviga.
Juunikuu jooksul viis Ida politseiprefektuur kogu Virumaa ulatuses läbi mitu politseioperatsiooni, mille käigus kontrolliti kiirust ja sõidukites turvavöö kasutamise nõuete täitmist. Samuti pöörati oluliselt rohkem tähelepanu sellistele rikkumistele ka igapäevatöös.
Eile pidas Narva politseiosakonna politseipatrull kinni sõiduauto, mille roolis oli Deniss (1979). "Seda isikut on mitu korda karistatud liikluseeskirja rikkumiste eest, näiteks tabati ta varem roolis joobeseisundis. Eile oli Deniss jälle roolis joobes, samuti puudusid sõiduki tehnoülevaatus ja kindlustus," rääkis Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Reeno Kullamä.

USA saadab Eestisse oma spetsialistid küberrünnakuid uurima
Ameerika Ühendriikide valitsus saadab sel nädalal Eestisse spetsiaalse CERTi uurimismeeskonna, et teada saada, mis tegelikult juhtus ning aidata eestlastel ründajaid tabada.
"Me saadame oma mõned inimesed oma meeskonnast, et aidata neid kriminaalmenetluses ning neid infrastruktuuri turvamise alal koolitada," ütles USA sisejulgeoleku osakonna asesekretär Gregory Garcia pcworld.com vahendusel.
Lisaks arvutispetsialistidele tuleb Eestisse ka üks USA salateenistuse agent, kelle ülesandeks on nõustada Eesti võime rünnakule vastupanu osutamise ning küberkuritegevuse osas.
Aprillis tabasid Eesti valitsusastustuse ja pankade kodulehekülgi laialdased DDOS-rünnakud. Algsetes pressiteadetes seostati rünnakuid otseselt Venemaaga, kuid uurijate sõnul on siiani ebaselge, kes rünnakute taga oli.
"Meie käes olevast materjalist ei selgu, kes selle taga on. Suitsevat revolvrit pole," ütles rünnakuid uurinud Arbor Networksi vaneminsener Jose Nazario.

Kohus rahuldas osaliselt Lauri Laubre hagi tema au teotamise osas
Tallinna ringkonnakohus rahuldas tänasel istungil osaliselt Lauri Laubre hagi tema au teotamise osas.
Kohus leidis, et Ülar-Johannes Palmi poolt Lauri Laubre kohta esitatud väited Eesti Televisioonis eetris olnud BBC dokumentaalfilmis "Estonia Dreams of Eurovision" on viimase au teotavad - otsuse järgi peab Palm ümber lükkama nimetatud teotavad väited ETVs.
Tallinna ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles kohus leidis, et kohtuasjas ei esinenud selliseid asjaolusid, mis oleks tinginud Laubrele moraalse kahju hüvitamise.
Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse riigikohtule 30 päeva jooksul.

Eestlane sattus Suurbritannia rannikul merehätta
Teisipäeva õhtul sattus Suurbritannia rannikul hätta Eesti purjekas Lendur, mille pardal oli üks inimene, kes vajas abi tekkinud südameprobleemide tõttu.
Piirivalveameti teatel sai Tallinna merevalvekeskus rahvusvahelise otsingu- ja päästesatelliidi kaudu häire kell üheksa õhtul. Esialgsest teatest ei selgunud aluse asukohta ega ka seda, mis täpselt juhtus. Kell 21.19 saabus samalt laevalt uus häire, kus selgusid ka selle koordinaadid.
"Esimeses häires oli ainult teate kood ja kellaaeg, millal satelliit teate kätte sai. Hakkasime alust otsima saadud koodi järgi. Mõne minuti pärast saime riigi infokommunikatsiooni sihtasutuse sidekeskusest purjeka kutsungi ja nime. Edastasime põhjaliku info purjeka kohta Falmouthi merepäästekeskusele," selgitas Tallinna merevalvekeskuse korrapidaja Annika Malva.

Ilves: nad kõik on Eesti sõdurid, kes on võidelnud vapralt Eesti eest, ja Eesti peab neid meeles
President Toomas Hendrik Ilves ütles täna hommikul Tapal toimunud hüvastijätutseremoonial, et Eesti ei unusta neid, kes riigi eest võidelnud.
Avaldame president Ilvese Tapal peetud kõne:
Armsad Kalle Torni ja Jako Karuksi lähedased!
Sõbrad ja kamraadid!
Head kaasmaalased!
Läinud reede pärastlõunal mängis Tallinna lennuväljal üksik trompet öörahu signaali, võttes vastu kahte Eesti lipuga kaetud kirstu. Täna kõlab see signaal uuesti Mõisaküla ja Tõrma kalmistutel.
Üksik trompet ütleb meile: päev on läbi, rahulikku und.
Seda signaali tuntakse nimega last post - viimane valvepost. Seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks on nüüd oma viimasel valvepostil.
Me kohtusime aprilli keskel Paldiskis, enne teie üksuse Afganistani lendamist. Ütlesin siis, et olen uhke teie julguse ja mehisuse üle teenida Eesti julgeolekupoliitiliste huvide eesliinil, teenida Eesti eest.

Paadunud roolijoodik oli taas joobnuna roolis
Esmaspäeval tabas politsei auto roolist raskes alkoholijoobes 55-aastase Urmase, kes on joobes juhtimiselt tabatud varem kolm korda.
Esimest korda tabati Urmas joobes juhtimiselt 2004.aastal. 2006. aastal põhjustas ta joobes olekus autot juhtides liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt.
Rapla politseijaoskonna pressiesindaja Kaire Kozlova teatel muudab Urmase juhtumi eripäraseks asjaolu, et mehel puudub kindel töökoht ning tema varasemad karistused on kohtuotsusega asendatud 420 tunni üldkasuliku tööga ning juhtimisõiguse äravõtmisega.
Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Aivar Vaas ütles Urmase juhtumit kommenteerides, et mees sõidab autoga, mis registri järgi ei kuulu temale, kuigi on pidevalt tema kasutuses, mistõttu puudub võimalus korduvalt seadust rikkunud mehelt auto sundvõõrandada.

Narva piiripunktis on selle aasta pikim veokijärjekord
Täna hommikuse seisuga on Narva piiripunktis selle aasta pikim veokijärjekord, ka Koidula ning Luhamaa piiripunktides tuleb tavapärasest kauem piiriületust oodata.
Maksu- ja tolliameti kodulehe andmetel ootab Narva piiripunktis 380 veokit, lootus piir ületada tekib neil 98 tunni pärast.
Koidula piiripunktis on järjekorras 155 veokit, mis pääsevad kõigi eelduste kohaselt üle piiri 52 tunni pärast.
Luhamaal ootab piiriületust 70 veokit ning seal tuleb oodata 25 tundi.
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et pikkade järjekordade põhjuseks on endiselt Vene tolli läbilaskevõime.
Piiriületus aeglustus 2006. aasta suvel pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin väljendas rahulolematust korruptsiooniga riigi tollisüsteemis ning Venemaa tollitöötajad hakkasid veokeid hoolikamalt kontrollima. Vene tolli töötempo on mõjutanud piiriületust samuti Läti ning Soome piiripunktides.

Õpetajat ähvardanud isal kuriteokahtlustus
Politsei esitas kuriteokahtlustuse mehele, kes ähvardas Tallinna kunstigümnaasiumis noaga õpetajat, et lapsele rahuldav hinne pandaks.
4. juunil kutsus Kopli kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults välja politsei, sest ühe 3. klassi poisi isa oli noaga kooli tulnud, sisenenud järeleaitamistundi ja õpetajat ähvardanud, et too tema poega enam ei kiusaks ja eesti keeles rahuldava hinde paneks, kirjutab SL Õhtuleht.
Politsei sõitis koos Sultsiga meest otsima ning ta tabati Kopli poe juurest.
Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus. Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kati Miitra sõnul on mehele esitatud kahtlustus karistusseadustiku ähvardamise paragrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kaubiku kaubaruumis sõitnud mehed said vigastada
Ida-Virumaal toimus eile liiklusõnnetus, kus veoauto Volvo sõitis tagant otsa kaubikule Mercedes-Benz, kaks kaubiku kaubaruumis viibinud meest sai vigastada.
Liiklusõnnetus toimus eile kella 13.15 ajal Ida- Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi- Vasknarva tee 2. kilomeetril, kus Volvo FL7, mida juhtis 1978. aastal sündinud Deniss, sõitis tagant otsa ees liikunud kaubikule Mercedes Sprinter, mida juhtis 1978. aastal sündinud Peeter.
Kaubiku kaubaruumis viibinud 1984. aastas sündinud Ivalo ja 1980. aastal sündinud Jüri lubati pärast esmaabi kodusele ravile.

Õlletehase müra häirib paljusid supilinlasi
Supilinna elaniku Rein Rohtla kaebus sundis A. Le Coq'i investeerima pool miljonit krooni, et summutada oma tehase müra.
Aktsiaseltsi A. Le Coq direktori Tarmo Noobi sõnul peaks Tähtveres asuva tootmishoone katusele paigaldatud uus jahutussüsteemi kompressor müra oluliselt vähendama, kirjutab Tartu Postimees.
"Kui me saame tervisekaitsetalitusest ettekirjutuse, tuleb seda täita, sest Tartu linnakodaniku tahe on püha," sõnas Noop.
Õlletehase müra pole ainult Rohtla probleem, kinnitas Supilinna Seltsi liige Heiki Valk, kes elab samuti õlletehase naabruses. "Nagu paljude halbade asjadega, ollakse müragagi harjunud, kuigi see ei meeldi," ütles ta.
Mürateemalisi märkusi on A. Le Coq'ile teinud nii üksikud inimesed kui ka Supilinna Selts.

Seitsmel Saaremaa vallal puudub üldplaneering
Tähtaeg, milleks kohalikud omavalitsused pidid valla üldplaneeringu kehtestama, oli 1. juulil.
Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialisti Raimond Jõearu sõnul on selle seisuga kehtestatud üldplaneering olemas Kuressaare linnal ja neljal vallal. Neljal omavalitsusel on üldplaneering kehtestatud valla territooriumi osa kohta ning nimetatud dokument puudub seitsmel omavalitsusel, kirjutab Oma Saar.
Kogu territooriumi kohta kehtiv planeering on lisaks Kuressaare linnale olemas Kärla, Leisi, Ruhnu ja Pöide vallal, ranna-alade osaüldplaneering Orissaare, Pihtla, Torgu ja Salme omavalitsusel.
Menetluse lõppjärgus on üldplaneering Kaarmal, Valjalas, Lümandas ja Muhus ning alles käivas menetluses on Kihelkonna, Laimjala ja Mustjala valla üldplaneering.

Saaremaa konkursilehm tuleb hukata
Saaremaa ja Hiiumaa talunike parima lehma valimiseks korraldatud konkurss ei saanud alatagi, kui üks osalistest metsa putku pani. Omaniku sõnul loomast enam asja ei saa ning ta tuleb hukata.
Nüüd on tubli lüpsilehm Vesiir kolmandat nädalat metsas ja omanikul ei jää muud üle, kui üritada jahimeeste abil tõrges elukas kinni püüda, kirjutab Meie Maa.
"Siin-seal on teda nähtud, aga ta ei näita end väga kaua ja laskeulatusse pole teda seni õnnestunud saada," sõnas looma omanik, Salme põllumajandusühistu juht Raimond Ellik.
Raimond Elliku lootus, et putkupistnud Vesiir mõne teise Upa lähedal lehmi pidava taluniku karjaga liitub, ei ole täitunud. Nii on lahendus kas lehm maha lasta või teda uinutinoolega tulistada ja ta seejärel tapamajja viia.
Sest lüpsilooma Vesiirist enam ei saa. Kuni 40 liitrit piima päevas lüpsnud Vesiiri udar on lüpsmatusest ilmselt kokku kuivanud või on sinna löönud põletik. "Ta ei hakka enam lüpsma, tal pole produktsiooni," oli Raimond Ellik kindel.

Abiellumine annab kindlustunde eelkõige naisele
Laupäeval sõlmib Tallinna Õnnepalees abielu 50 noorpaari, kes loodavad maagilise kuupäeva abil kindlustada oma abieluõnne.
Paljude abiellumismõtteid mõlgutanud paaride jaoks on 07.07.07 maagiline kuupäev. Selle kuupäeva on abieluliidu sõl-mimiseks valinud näiteks nii Mihkel Raud ja Pärle Sepping kui ka Kristina Šmigun ja Kristjan-Thor Vähi.
Tulevased abielupaarid seisid juba 9. aprillil, kolm kuud enne soovitud kuupäeva kannatlikult perekonnaseisuameti ukse taga, et aeg kinni panna. Nüüdseks pole suuremates linnades 7. juuliks enam ühtegi vaba registreerimisaega, perekonnaseisubü-roodes on ajad kinni ka suvisteks nädalalõppudeks. Reserveeritud on peokohad ja isamehed.
Kui Tartus seisab laupäeval paaripanija ette 15 ja Pärnus kaheksa paari, siis Tallinna Õnnepalees paneb viis registreerijat seaduslikult abiellu 50 paari. Rohkemaks poleks jaksu, sest tavalisel laupäeval registreeritakse 25-30 abielu. Kuna maagiline kuupäev hullutab paariminejaid aastani 2012, siis Tallinnas on järgmise aasta 8. august juba abiellujate poolt hõivatud.

Laulupeole läks väljak kaks korda rohkem maksma
Haridusministeeriumi kaudu laekus noorte laulu- ja tantsupeo korraldamiseks 16 miljonit krooni.
Omatulu osa peo eelarve täitmiseks peaks laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul olema neli miljonit krooni, mis loodetakse kokku saada piletimüügist. "Kui raha üle jääb, kanname selle meie valdkonna tipptegijatele stipendiumiteks ja osa piletitulu läheb autoritasude maksmiseks."
Lauluväljaku sihtasutusele tuleb Maatee sõnul tasuda teenuste eest pool miljonit krooni pluss käibemaks, mille alla kuuluvad koristamine, prügivedu, tarvikute rent ja muud. Alguses küsis lauluväljak veel suuremaid summasid, ka eraldi väljaku kasutamise eest. Eelmisel laulupeol maksis väljaku kasutamine poole vähem ehk 220 000 krooni. "Arvud on palju muutunud," märkis Maatee. Kalevi staadioni rent oli ligi 200 000 krooni.

Head ilmaolud toovad sel aastal erakordselt palju metsamarju
Mustikad on tänu soodsatele ilmadele mõnes kohas valminud juba enne jaanipäeva.
Marjulistel tasub sel aastal metsa minna suurte korvide ja ämbritega, sest erinevaid metsamarju on juba praegu küllaga saada. Mustikad on aga tänavu tänu soodsatele ilmaoludele valminud mõnes kohas rekordiliselt varakult juba enne jaanipäeva.
Aastaid metsamarjakasvatuse uurimisega tegelenud maa-ülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi vanemteaduri Taimi Paali sõnul on tänavu üle pika aja hea marja-aasta. "Eriti palju on sel aastal kõikjal metsmaasikaid," märkis Paal, lisades, et Tartumaal Järvseljal, kus ta parasjagu tudengitega praktikal oli, käivad inimesed metsmaasikaid noppimas lausa ämbritega. "Sellist vaatepilti mäletan vaid oma lapsepõlvest."

Last löönud ametniku kaitseks kogutakse allkirju
Kadrina rahvas on algatanud alaealise löömises süüdistatava vallavanema toetuseks allkirjade kogumise.
"Eile lõunaks oli vallavanem Aivar Lankei toetuseks kahes kaupluses olevatele lehtedele allkirja andnud üle kuuesaja kadrinalase," teatasid toetusaktsiooni korraldajad. Allkirjade kogumise algatasid Kadrina aktiivsed pensionärid, kes soovivad anonüümseks jääda. "Me ei tee seda kuulsuse pärast, vaid selleks, et vallavanem ei peaks ühe rumala poisi pärast ametist lahkuma," ütles üks eestvedajaist.
Konflikt vallavanem Aivar Lankei ja kooli staadionil rolleritega sõitnud noorte vahel puhkes 22. juuni õhtul, kui vallavanem üritas seal omavolitsejate hulgas korda luua.
14-aastase Steni vastu käe tõstnud vallavanem Aivar Lankei ei õigusta oma käitumist, tunnistas oma süüd ja on valmis vallavanema ameti maha panema. Süüdlast võib karistada kas rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.

Usinad loodusesõbrad otsisid haigrukolooniaid
Aprillis kirjutas Eesti Päevaleht kampaaniast, milles vabakutseline haigruotsija Marek Vahula kutsus üles teatama haigrute pesitsuskohtadest. Nüüdseks on vaatlushooaeg läbi ja tulemused selgunud.
Vahula sõnul tuli kevadise üleskutse peale ligi kolmkümmend telefonikõnet ja u 120 e-kirja. Vastukaja võib Vahula hinnangul pidada suhteliselt elavaks.
Haigruotsijale laekunud teadete põhjal on Eestimaal praegu hinnanguliselt 23 kindlat haigrukolooniat, 20 tõenäolist ja ligi 20 "võib-olla" kolooniat.
"Pesitsevaid paare on neis ligi 500, mis on väikese maa kohta suur arv," rõõmustas Vahula.
Edasi algavad ettevalmistused kindlate kolooniate kaitse alla võtmiseks, seda koostöös kohalike omavalitsustega. Järgmisel aastal haigruotsimise üleskutset kindlasti korratakse, et siis lindude lennusuundade abil välja peilida ka ülejäänud kolooniad, mida selle vaatlushooajaga ei õnnestunud leida.

Tänavu tuli Eestisse erakordselt palju vutte
Ornitoloogide hinnangul on põldvutte tavapärasest kuni kümneid kordi enam.
Linnuvaatlejate sõnul on tänavu Eestit tabanud tõeline vutiuputus. Neid väikeseid kanalisi on sel aastal rändega saabunud lausa nii palju, et isegi mõnel kogenud linnuvaatlejal on vaid ühe suveööga õnnestunud enam vutilaulu kuulda kui kogu senise elu jooksul kokku.
Tarvo Valker Läänemaa linnuklubist märkis, et staažikamate ornitoloogide mäletamist mööda oli põldvuttide arvukus viimati väga kõrge viis-kuus aastat tagasi. "Samas polnud neid siis nii palju kui sel aastal," ütles Valker, kelle kinnitusel on muidu Lõuna-Euroopas laialdase levikuga põldvutt Eestis suhteliselt väikesearvuline haudelind. "Kui tavapärasel aastal kuuleb põldvutti näiteks Lääne-Eestis vaid kolmes kuni neljas kohas, siis tänavu oli ainuüksi Vormsil viis vutti ning mandriosas oli neid veelgi rohkem - vahe on kümnetes kordades."

Tuleohutusnõuded sunnivad lasteaedade ja koolide uksi vahetama
Tartu linnavalitsus otsustas osta AS-ilt Glaskek 48 tulekindlat koridoriust, mis paigaldatakse lasteaedadesse.
Veel enne 2008. aasta 1. septembrit kavatseb Tartu tuleohutusnõuetega vastavusse viia kõik linna lasteaiad ja koolid, milleks kulub hinnanguliselt 21 miljonit krooni.
Tartu abilinnapea Jüri Sasi sõnul kulub esimese 48 ukse ostmiseks 1,25 miljonit krooni. Riigihankega soetatavad uksed paigaldatakse nendesse lasteaedadesse, mille kohta on pääste- amet teinud ettekirjutuste.
"Nendes lasteaedades puuduvad praegu tuletõkkeuksed ja need pidi nii või naa soetama. Kuid lisaks tuleb hakata meil välja vahetama koolides juba olevaid uksi, mis soetati alles mõne aasta eest," lisas Sasi.
Tartu kulutas paari aasta eest miljoneid kroone koolide tuletõkkeuste soetamiseks. Toona rahuldas päästeametit ka puit- uks, mille südamik oli tulekindlast materjalist. "Nüüd on seadused ja eeskirjad muutunud ning kogu toonane investeering läks vette vedama," lisas Sasi.

Presidendid: Vene-suhetes vajame enam koostööd
Läti president Venemaast: pada sõimab katelt, ehkki muutub ise üha mustemaks.
Eile Riias kohtunud Balti riikide presidendid rõhutasid koostöö ja ühise toetuse vajadust suhetes Venemaaga.
Vajadust suurema ühistegevuse järele tõestasid aprillikuised rahutused Tallinnas ja Venemaa terav reaktsioon nendele sündmustele.
Välispoliitika spetsialistid möönsid, et presidentide sõnad on pigem deklaratiivsed ning selliseid ühisavaldusi on varemgi korduvalt tehtud.
Viidates eelkõige aprillisündmuste tagajärgedele ning Venemaa tendentsile totalitaarsema valitsemise poole, avaldas välispoliitika instituudi direktor Andres Kasekamp samas lootust, et Baltimaade juhid pühenduvad koostööle tõsisemalt.
Ametist lahkuva Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga sõnul oli Läti positsioon Tallinna sündmustele selge ning teistel riikidel on sobimatu sellisel moel reageerida otsustele, mida on teinud suveräänsed riigid. "Pada sõimab katelt, ehkki muutub ise üha mustemaks ja mustemaks," sõnas Vike-Freiberga BNS-i teatel ajakirjanikele.

Laaneots: ajateenistuse süsteem tehakse ümber
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ütles intervjuus Eesti Päevalehele, et on mures Eesti poiste kehva tervise ja ajateenistuse ebaefektiivsuse pärast.
Hiljuti on palju räägitud sellest, et praegune ajateenistuse süsteem ei ole ennast õigustanud. Miks?
Me ei ole tõepoolest rahul kaheksa kuni üksteist kuud kestva ajateenistuse süsteemiga. Praegu võetakse kolm kuud enne põhikoosseisu kutsumist ajateenistusse tulevane juhtkoosseis ehk potentsiaalsed seersandid ja reservohvitseride kandidaadid. Ent meie probleem on see, et väga tihti satuvad eelvalikusse sellised inimesed, kes antud ametikohtadele tegelikult ei sobi.
Teiste riikide praktika on näidanud, et otstarbekam on valida tulevasi juhte, seersante ja reservohvitsere juba kompleksselt kõigi ajateenijate hulgast. Korraldatakse vastavad psühholoogilised testid ning seejärel saadakse sõduri baaskursuse kaudu kinnitus, kes milleks võimeline on.

Uus osalusportaal vajab peatselt täiendamist
Riigikantselei avas esmaspäeval internetiaadressil www.osale.ee ühtse veebikeskkonna, mille eesmärk on anda Eesti elanikele ja kodanikeühendustele võimalus rääkida riigiasjades kaasa.
Osalusveebi eesmärk on koondada seni mitmel eri aadressil olev info seadusloome kohta, kuid hetkel pole portaal mittetulundusühingute hinnangul veel täiuslik.
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu arendusjuhi Urmo Kübara hinnangul tuleks ministeeriumitele teha kohustuslikuks, et nad avalikustaks eelnõude tekstid võimalikult varajases faasis. Hetkel jääb aga igale ministeeriumile õigus ise otsustada, milliseid eelnõusid nad kommenteerimiseks üles panevad.
"Oleks väga vaja, et ühelt leheküljelt oleksid leitavad kõikide ministeeriumide tööplaanid ja saaks reaalselt jälgitada, millal hakatakse mingit seadust menetlema," lausus Kübar, kelle sõnul võiks sellisest laiapõhjalisest arutelust olla huvitatud nii ametnikud, kodanikeühendused kui ka poliitikud.

Rektor Alar Karis vajab kolme prorektorit
Pühapäevast ametis olev rektor Alar Karis võttis eile üle Tartu
Kuigi Tartu ülikooli värske rektor Alar Karis on ametis olnud juba pühapäevast alates, jõudis ta ülikooli asjaajamise üle võtta alles eile. Uute prorektorite ametisse nimetamisega uus rektor ei kiirusta, kuna ta pole leidnud kolme prorektoriks sobivat inimest.
"Tegelen oma meeskonna komplekteerimisega juba pikemat aega ja kavatsen sellega tegeleda ka järgmistel nädalatel. Kuid ma ei kiirusta, sest soovin luua sellise meeskonna, millega ma oleks õnnelik ja ka ülikool oleks rahul," lisas Karis.
Värske rektori sõnul käivad tal võimalike prorektorite kandidaatidega läbirääkimised. "Ülikooli eesmärgid on läinud nii laiaks, et nende täitmiseks on tarvis kolme prorektorit ning toimiva meeskonna loomine on märksa keerulisem kui isegi rektori valimine," selgitas Karis.

Säilmete ümbermatmine möödus vaikselt ja pisarateta
Tallinnas Filtri teel asuva kaitseväe kalmistu parkimisplats oli eile pärastlõunal tihedalt autosid täis, pronkssõduri poole suundus kümneid lilledega inimesi.
Valdavalt vanemaealised inimesed ootavad kannatlikult mälestustseremoonia algust, otsides lõõskava päikese eest varju puude ja põõsaste alt. Politseinikud seisavad paarikaupa ja jälgivad toimuvat viisakast kaugusest.
Mõni minut enne mälestusjumalateenistuse algust peatub kalmistu väravas diplomaatilist numbrimärki kandev sõiduauto, millest astub välja Vene Föderatsiooni erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis, Nikolai Uspenski. Koos sõja- väeatašeega astuvad nad läbi inimsummast moodustunud koridori. Uspenski astub Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse juurde ja vahetab temaga paar sõna, astub siis jälle oma kohale ja jääb maskiks tardunud näoga toimuvat jälgima.

Hiina algas kohtuprotsess orjatööliste pidajate üle
Hiinas alanud kohtuprotsessil süüdistatakse 12 inimest seotuses orjatööjõu kasutamisega illegaalsetes kaevandustes ja telliskivitehastes Põhja-Hiinas.
Kohtualustele pannakse süüks töötajate illegaalset kinnipidamist ja ületundidele sundimist, sunnitöö rakendamist ja mõrva sooritamist, kirjutab Reuters.
Viimastel nädalatel on Shanxi ja Henani provintsides vabastatud ligi 570 illegaalsetesse tehastesse smuugeldatud orjatöölist, kellest 50 on lapsed.
Orjatööliste kasutamise skandaal tuli Hiinas ilmsiks peale seda, kui ligi 400 hullunud lapsevanemat, kelle lapsed olid müüdud tööorjadeks, käivitasid interneti kampaania tõstmaks avalikkuse teadlikkust laps- ja orjatööliste kasutamisest Hiinas.
Avalikuks tulnud skandaal põhjustas Hiina ühiskonnas laialdast viha ja vastukaja ning pälvis Hiina meedia poolt erakordselt tugevat kriitikat, mispeale president Hu Jinto käskis ametnikel koheselt alustada juurdlust.

Venemaa plaanib rakettide paigutamist Kaliningradi
Venemaa ähvardab paigutada oma raketisüsteemid Poola ja Leedu lähedale Kaliningradi, kui USA jätkab oma raketikilbi rajamist Kesk-Euroopas.
Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov sõnas kolmapäeval Usbekistani pealinnas Taškendis ajakirjanikele, et kui USA kavatseb jätkab oma raketikilbi rajamist Kesk-Euroopas, siis võib Venemaa paigutada oma raketiüksused Kaliningradi, vahendab BBC.
Venemaa on juba ähvardanud vastata USA rajatavale raketikilbile (mis näeb ette ka rakettide paigutamist Poola ja Tšehhi territooriumile) omapoolsete uute raketiüksuste paigutamisega Euroopasse.
Venemaa hinnangul kujutab USA kavandatav raketikilp ohtu Vene riigi julgeolekule.
Sergei Ivanov kinnitas, et juhul kui USA on nõus kasutama rakettide paigutamisel Poola ja Tšehhi asemel Venemaa sõjaväebaase, siis puudub Venemaal igasugune vajadus oma rakettide paigutamiseks Kaliningradi.

Hiinas sureb reostuse tagajärjel igal aastal tuhandeid inimesi
Maailmapanga raporti kohaselt sureb Hiina suurlinnades igal aastal peamiselt õhureostuse tõttu 750 000 inimest.
Hiina soovis, et maailmapank jätaks tervelt kolmandiku raportist nimega "Reostuse hind Hiinas" avaldamata põhjusel, et keskkonnareostuse tekitatud surmade arvu avalikustamine võib ühiskonnas sotsiaalseid pingeid tekitada, kirjutas Financial Times.
Hiina riiklik keskkonnakaitseagentuur ja tervishoiuministeerium palusid maailmapangal surmade arvu vähendada, vahendasid panga nõunikud. Viimaste sõnul ütlesid Hiina ametnikud neile, et rapordis sisalduv info ning detailsed kaardid, millel on kõige kõrgema suremusega alad piirkonniti ära toodud, on tundlik teema ning võib esile kutsuda rahutusi.
Maailmapanga eelmise raporti kohaselt asuvad maailma 20 kõige saastatumast linnast 16 Hiinas.

Enam kui 500 Punase mošee radikaalset tudengit on alistunud
Rohkem kui 500 islami radikaalidest tudengit on küll Islamabadis alla andnud, kuid päev pärast 11 inimelu nõudnud tulevahetust varjab Punases mošees ennast endiselt tuhandeid mässulisi.
Enam kui 500 ennast Pakistani võimudele ülesse andnust ligi 100 olid naised ja lapsed, vahendab Reuters.
Pakistani ametnike sõnul varjab ennast endiselt Punases mošees 2000 - 5000 inimest.
Ennast ülesse andnud meesterahvad toimetati kohe eribussidesse, kuid naised ja lapsed lasti vabadusse.
Eile lõuna paiku Pakistani armee ja politseinikega tulevahetuses osalenud islamiradikaalidest tudengid hõivasid kolmapäeval Pakistani pealinnas Islamabadis asuva Punase mošee.
Pakistani valitsus seadis mässajatele alistumiseks tähtaja, mille aeg kolmapäeva hommikul ümber sai.
Praeguseks on Pakistani võimud saatnud Punase mošee vahetusse lähedusse 12 soomusveokit, milles on automaatrelvadega varustatud eriüksuslased. Samuti on mošee lähistel asuvad tänavad liiklemiseks suletud ja kohal on sõjaväe- ning politseiüksused.

Mobiili plahvatus nõudis noore hiinlase elu
Mobiiltelefoni aku plahvatuses Loode-Hiinas hukkus 22-aastane noormees.
Plahvatus toimus 19. juunil ühes Loode-Hiina tehases, kus noormees palavates ruumides töötas, kirjutab The Inquirer.
Seadme plahvatus rebestas mehe rinna, lõhkus mitu ribi ning kahjustas oluliselt südant. Mees suri hiljem haiglas.
Hiina ametivõimud algatasid mobiili tootnud firma osas menetluse.

Venemaal suleti muusika allalaadimist võimaldanud veebileht
Hetkel ei ole selge, kes on vastuolulise, kuid populaarse muusika allalaadimist võimaldanud Vene internetilehekülje allofmp3.com sulgemise taga.
Internetilehekülg allofmp3.com müüs oma veebis muusikat konkurentidest odavamalt ja tegemist oli väidetavalt iTunesi järel suuruselt teise muusika allalaadimise teenust pakkuva netilehega maailmas, kirjutab BBC.
Suletud internetileht on Inglismaa ja USA plaadifirmade poolt esitatud autoriõiguste rikkumise süüdistuste tõttu kaasatud arvukatesse kohtuvaidlustesse.
Netilehte allofmp3.com omava firma MediaServices esindajad aga kinnitavad, et Venemaa seaduste järgi on tegemist täiesti legaalset teenust osutava netilehega ning firma on juba muusika downloadimiseks avanud uue netilehe nimega mp3Sparks.com. Uue site avamisega on sisuliselt netilehe vana tegevus kopeeritud uude kohta ja muusikat on võimalik endiselt allalaadida, ainult uuelt veebiaadressilt.

Vike-Freiberga hoiatas pragmatismi eest suhetes Venemaaga
Ametist lahkuv Läti president Vaira Vike-Freiberga ütles, et Euroopa Liit peab suhetes Venemaaga pidama põhimõtteid tähtsamaks lühiajalisest kasust.
"Te ei saa kunagi sundida ennast armastama, kuid võite saavutada austuse," vahendas ETV24 Vike-Freiberga eksklusiivintervjuud pressiagentuurile DPA.
President ütles, et Lääs peab tõmbama liivale selge piiri, näidates Venemaale oma väärtusi ja eesmärke.
"Venemaa on tähelepanuväärsel määral ja arukalt ära kasutanud mõne riigi kasuahnust," lisas president.
"Võime minna kompromissidele on ELi tugev külg, kuid kui me kulutame liiga palju aega järelemõtlemisele, kuidas millessegi suhtuda, läheb ülejäänud maailm meist mööda," rääkis president.
Vike-Freiberga kritiseeris Vene presidenti Vladimir Putinit, kes hiljuti süüdistas Läänt külma sõja aegse retoorika juurde tagasipöördumises, ning ütles, et Putin laskub vahel külma sõja aegsesse mõtlemisse ja retoorikasse, püüdes nihutada piiri liival üha kaugemale kohast, kus see oli 1991. aastal.

Paljud Tokyo suurlinna vanurid surevad üksinduses
Uuringu kohaselt on paljudel Jaapani pealinnas Tokyos üksinda elavatel ning väheseid sotsiaalseid kontakte omavatel vanuritel suur risk üksinduses surra.
Tokyos elab üle 2,3 miljoni inimese, kes on vanemad kui 65 aastat, vahendab Reuters. Ligi 30 protsenti neist elab üksinda ning vajab tegelikult hooldaja abi.
Tokyo haiglate liidu tehtud uuringust, millest võttis osa 2000 üle pensioniealist inimest, selgub, et üle 37 protsendi vanuritest elab üksinda. Paljudel neist on vähe sotsiaalseid kontakte. Mitmetel puuduvad igasugused sotsiaalsed kontaktid. Ligi 30 protsenti vastanutest ei käinud kodust väljas rohkem kui sisseoste tegemas või arsti juures.
Iga neljas üksinda elav mees kurtis, et tal ei ole kedagi, kellega proleemide ja hirmude osas konsulteerida.
"Valitsus ja inimesed peavad selle probleemiga kiiresti midagi ette võtma," teatas haiglate liit oma avalduses.

Hiltoni hotellikett vahetab omanikku
Erakapitalil põhinev USA firma Blackstone ostab rahas 26 miljardi dollari (299 miljardi krooni) eest globaalse luksushotelliketi Hilton Hotels.
Tehingu kohaselt maksab Blackstone iga Hiltoni hotellide korporatsioonile kuuluva aktsia eest 47,5 dollarit, vahendab BBC.
Blackstone'i sõnul kiitis Hiltoni juhatus tehingu heaks ning ülevõtmine peaks leidma aset selle aasta lõpus. Firmal on kindel plaan hotelliäri suurendada.
Blackstone'i tüüpi firmad on investeerimisfirmad, mis koguvad raha pigem eraisikutelt kui aktsiaturult. Tavaliselt ostavad nad suure potentsiaaliga firmasid, arendavad neid ning müüvad hiljem suurema raha eest ära.
Blacstone omab juba mitmeid hotellikette, millest tuntumad on La Quinta Inn, Luxori kuurordid ja hotellid.
Hiltoni brändide hulka kuuluvad lisaks Conrad Hotels ning Waldorf-Astoria.

Tudengite poolt hõivatud Punase mošee vabastamise tähtaeg sai ümber
Pakistani valitsuse poolt seatud tähtaeg, mil Punase mošee hõivanud islamiradikaalidest tudengid pidanuks relvad maha panema ja alla andma, sai ümber.
Päev pärast kokkupõrkeid ning tulevahetust Islamabadis Punase mošee ees, milles on hukkunud vähemalt kümme inimest, on Pakistani politsei mošee ümbruse sisse piiranud, kirjutab BBC.
Eile lõuna paiku Pakistani armee ja politseinikega tulevahetuses osalenud islamiradikaalidest tudengid on tänaseks Pakistani pealinnas Islamabadis asuva Punase mošee hõivanud.
Pakistani valitsus seadis mässajatele alistumiseks tähtaja, mille aeg kolmapäeva hommikul ümber sai.
Pakistani siseminister on Punase mošee juhte süüdistanud riigi reetmises ja Islami maine määrimises.
Täna koidikul paigutasid Pakistani armee sõdurid okastraadist tara ümber Punase mošee, kus islamiradikaalidest tudengid end varjavad.

Ameeriklasi saadavad iseseisvuspäeval relvastatud eriüksused
Tingituna Suurbritannias terrorihirmi põhjustanud autopommidest, tähistavad Ameerika Ühendriikide elanikud täna, 4. juulil oma riigi 231. iseseisvusaastapäeva relvastatud eriüksuslaste ja nende koerte valvsa silma all.
Juba mitmendat päeva võib riigi suuremates lennujaamades, metroodes ning bussijaamades kohata ringiliikuvaid relvastatud eriüksuslasi koos koertega, kirjutab Foxnews.com.
"VIPER" meeskonnad valvavad Washintonis, Baltimore's, New Yorgis, Bostonis, Philadelphias, Houstonis, Los Angelesis ja San Franciscos, ütles transpordijulgeolekubüroo pressiesindaja Ellen Howe.
"See ei ole üksnes Inglismaal toimunud rünnakute tõttu," ütles Howe. "See oli plaanitud juba nädalaid varem, kuid ma ei eita, et Suurbritanna autopommid otsust mõjutasid," ütles ta lisades, et 4. juuliks ei ole seni suurt rünnakut ette ennustatud.
Howe sõnul moodustati VIPER-meeskonnad pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakut sündmusteks nagu Super Bowl, president Fordi matused ja teised üritused, millel viibib massiliselt inimesi.

Viimase aastaga on helikandjate müük rekordiliselt kukkunud
Rahvusvaheline heliplaaditööstuse föderatsioon (IFPI) leidis eelmise aasta andmete võrdlemisel 2005nda aastaga, et müük on vähenenud üle 10%.
Muusikatööstuses on üleüldine tendents digitaliseeruda - heli kolib internetti. Kuigi digitaalse muusika müük kahekordistus, ei suutnud see kompenseerida üleüldist langust turul, teatas BBC.
Taoline trend jätkub ka 2007. aastal - heliplaatide müük langeb aina kiireneva tempoga, samas loodetakse digitaalmuusika müügi kasvu veel poole võrra.
Illegaalse muusika levik IFPI andmetes ei kajastu - arvatakse, et iga seaduslikult alla laaditud muusikapala kohta on ligikaudu kakskümmend illegaalsed allalaadimist.

USAs jäid filmilindile poes pussitatud naist pildistanud poodlejad
Kansase poes sisseoste teinud inimesed vaatasid rahuga pealt ning tegid isegi pilti sellest, kuidas tüli käigus pussitada saanud naine surmapiinades piinles, selgub valvekaamera salvestatud videost.
23. juunil poes tekkinud tüli käigus pussitada saanud 27-aastane LaShanda Calloway oli politsei sõnul tarbekaupade poe põrandal suremas. Samal ajal käisid viis inimest temast üle ning üks neist koguni pildistas teda oma mobiiltelefoni kaameraga, vahendab Foxnews.com.
Politsei keeldub videot avalikustamast, sest see on üks asitõenditest. "Kohutav oli seda vaadata," ütles politsei pressiesindaja Gordon Bassham. "Fakt, et inimesed olid pigem huvitatud kannatanu pildistamisest ja suupistete ostmisest kui tema abistamisest, on tõsiselt jälk." Basshami sõnul helistati kiirabisse alles kaks minutit hiljem.
Calloway suri hiljem haiglas.
Tema mõrvaga seoses on praeguseks vahistatud kaks inimest: üks neist on 19-aastane Cherish M. McCullough, keda süüdistatakse esimese astme mõrvas, vahendas Sedgwicki maakonna prokuratuur. Teine kahtlusalune, kes pealtnägijate sõnul McCullough'iga sündmuskohalt minema sõitis, George R. Brown andis end ise üles, vahendas kansas.com. Prokuratuuri otsustada jääb ka see, kas sureva naise abita jätnud poodlejad saavad karistada või mitte. Otsest seadust, mille alusel neid karistada saaks, ei eksisteeri. Samas võib kohaldatav olla statuut, mille kohaselt on liiklusõnnetusse sattuja abistamine kohustuslik.

USA sõdurid tapsid Iraagis 25 mässulist
USA sõdurid tapsid Bagdadi põhjaosas hinnanguliselt 25 Iraagi mässulist.
USA sõjaväe esindajad kinnitavad oma avalduses, et 25 mässulise tapmine leidis aset kolm päeva kestnud operatsiooni käigus Iraagi pealinna Bagdadi põhjaosas, vahendab Reuters.
Esmaspäeval lõppenud operatsioonil osales kokku 10 000 sõjaväelast USA ja Iraagi armeest, kes ründasid kolme päeva jooksul peamiselt al-Qaeda võitlejate positsioone Bagdadi põhjaosas.

BBC Gaza korrespondent vabastati
BBC ajakirjanik Alan Johnstoni röövijad lasid peale ligi nelja kuulist kinnipidamist mehe lõpuks vabaks.
Johnston ütles, et oli tõeliselt suurepärane tunne pääseda lõpuks vangistusest ning nimetas möödunud kogemust tõeliselt vastikuks, vahendab BBC.
Vangistajad andsid 45-aastase Johnstoni Hamasi liidritele üle täna varahommikul. Esimestel videokaadritel on näha teda koos Hamasi liidri Ismail Haniyaga tänamas kõiki selle eest, et ta lõpuks vabastati.
Praeguseks on Johnston lahkunud Gaza sektorist ning jõudnud Iisraeli.

President Bush päästis vanglast valet vandunud kaasvõitleja
USA riigipea andis vabaduse Valge Maja endisele kõrgele ametnikule Lewis Libbyle.
Sellega astus president George W. Bush riigi lähiajaloos pretsedenditu sammu. Ta kasutas esmakordselt oma õigust anda armu poliitiliselt nii tundlikus küsimuses.
Ehkki seda on teinud ka varasemad Ühendriikide presidendid, langetatakse niivõrd vastuolulisi otsuseid harilikult ametiaja lõpus.
Hüüdnime Scooter järgi tuntud Libby jäi ainukesena süüdi skandaalis, mis heitis valgust USA sõttaminekule Iraagis.
Asi hakkas hargnema endise suursaadiku Joseph Wilsoni New York Timesis avaldatud artiklist. Tema kirjutisest tuli välja Bushi valitsuse vale, nagu proovinuks Saddam Hussein osta Aafrikast rikastatud uraani. Ent peagi järgnes vasturünnak: keegi lekitas meediasse info, mille kohaselt töötas Wilsoni naine Valerie Plame CIA agendina.

Europa Liit reklaamib end internetis maheseksi kaudu
18 seksistseeni 44 sekundiga - põnev pildirida peaks tooma EL-i rahvale lähemale.
Kui euroliidu kommunikatsioonivolinik Margot Wallström juuni lõpus YouTube'i internetikeskkonda ühendust tutvustavad videoklipid üles riputas, panid ilmselt vähesed tähele ta sõnade sügavamat tähendust.
"Komisjoni jaoks on väga oluline kasutada kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et Euroopa kodanikega suhelda," sõnas volinik. Lisaks uuele meediumile on uus ka muidu euroslängi tõttu igavuse kehastuseks peetud komisjoni sõnumite vorm. Ja ei saa öelda, et neil minekut poleks.
Kui näiteks ühenduse arenguabi tutvustavat klippi on vaadanud kõigest 20 000 inimest, siis huvi ainult seksistseenidest koosneva filmifondi MEDIA promolõigu vastu ületas eile selle näitaja juba enam kui kahesaja tuhande võrra.

Rünnakute tõttu on vahi all kaheksa meedikut
Toome lugejateni Suurbritannias reedese pommileiuga alanud sündmuste ahela.
Reede Ööl vastu 26. juunit kella kahe paiku märkavad kiirabitöötajad Londonis ühe ööklubi ees rohelist värvi sõiduautot Mercedes, mis ajab välja kahtlast suitsu. Pommirühm teeb masinas kahjutuks lõhkekeha, mis koosneb naeltest, gaasiballoonidest ja 60 liitrist kütusest ning on varustatud detonaatoriga.
Pool tundi hiljem leitakse lähedusest teine, sinist värvi Mercedes, mis pargiti algul esimesest autost mõnesaja meetri kaugusele Trafalgari väljakule, kuid teisaldajad toimetasid selle kilomeetri jagu eemale Park Lane'ile, kuna autol puudus parkimisluba. Politsei teatab reede õhtul, et tegu on sarnaselt ehitatud autopommiga.
Kumbki auto ei plahvatanud, sest uurijate hinnangul ei toiminud mobiilsidel põhinevad õhkimisseadmed.

Terrorismiseaduste karmistamine kogub Suurbritannias toetust
Luhtunud terrorirünnakud Suurbritannias kinnitavad juba eelmise valitsuse tõdemust, et senised julgeolekumeetmed pole olnud piisavad.
Vaatamata 9/11 ja 7/7 ehk USA 2001. aasta ja Londoni 2005. aasta terroriaktide järel kasutusele võetud kõrgendatud turvaabinõudele tahavad võimul olevad leiboristid veelgi karmimaid terrorismivastaseid seadusi. Nüüdsed sündmused vaid tugevdavad seda soovi.
Tony Blairi valitsuse siseministri John Reidi juhtimisel on välja töötatud kava, mille järgi antakse julgeolekuorganitele senisest laiemad volitused ning piiratakse kodanike vabadusi.
Parlamendile tutvumiseks esitatud plaani kõige olulisem säte pikendab terrorismis kahtlustatavate kinnipidamisaega, praegu võib neid ilma süüdistust esitamata vahi all hoida kuni 28 päeva. Pikem periood annaks rohkem aega tõendusmaterjali otsimiseks ja läbitöötamiseks.

Teetööd paisutavad ummikud Ülemiste ristmikul kolmekordseks
Sel ja järgmisel nädalavahetusel on Ülemiste ristmikul avatud vaid üks sõidurada.
Kahel järjestikusel nädalavahetusel suletakse teetööde tõttu osaliselt liikluseks Ülemiste ristmik, Tallinna üks olulisemaid liiklussõlmi, mis ilmselt tekitab Tartu maanteele ja Järvevana teele tohutud ummikud.
"Selleks et ette kujutada, mis Ülemiste ristmikul toimuma hakkab, tuleks praegune ummik korrutada kolmega," iseloomustab tekkivat liikluskaost transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugas, kelle hinnangul ulatuvad sõidukisabad ilmselt linnapiirist välja kuni Jürini. "Hoidke sellest liiklussõlmest eemale, kui vähegi võimalik," soovitab Lõugas.
Nüüdseks on juba tehtud ristmiku laiendustööd ja paigaldatud tänavakivid. Nii ei pea Tartu suunas sõitajad ja Järvavana teele pööret tegijad edaspidi ühte rada jagama vaid üks pöördesuund on juurde märgitud, lisanduvad ka pöörded Suur-Sõjamäele ja Tartu maantee poolt otse kaubanduskeskuse parklasse.

Eestimaalased pooldavad normaalset üleminekut eurole
Eesti konjunktuuriinstituudi tarbijauuring näitas, et kõige suurem osa küsitletutest pooldas normaalset üleminekut eurole ilma valitsusepoolse pingutuseta.
"Kõige suurem osa - 41% - arvas, et Eesti riik võiks jätkata loogilisel, normaalsel majandusarengu teel ilma eriliste tõmblusteta," kommenteeris uuringu tulemusi konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
"Päris suur hulk elanikke - 34% - on põhimõtteliselt euro vastu," märkis Josing. "Nad ei soovikski nagu eurole üle minna."
Valitsuse poolset sekkumist ning kiiret üleminekut soovis 11% elanikest. 13% elanikest ei osanud sel teemal midagi öelda.
Eurole üleminekut soosisid haritumad ning vanuseskaalal nooremad inimesed.
"Võib öelda, et haritumad ja nooremad inimesed soovisid valitsuselt ka aktiivseid jõupingutusi," ütles Josing, kelle sõnul 11% pole väga suur survegrupp.

Parts: töötajad peavad ümberorienteerumiseks valmis olema
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles täna, et sõltuvalt valdkonnast peavad ettevõtete töötajad olema valmis selleks, et ettevõtted võivad oma tegevuse lõpetada.
"Peame olema valmis selleks, et osa ettevõtteid lõpetab tegevuse ja seejärel tuleb leida endale uusi võimalusi," ütles Parts.
Parts tõdes, et viimasel ajal on osade ettevõtete töötajad pööranud oma pilgud valitsuse poole ning ootavad valitsuselt abistavaid samme.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing kinnitas samuti, et osades sektorites tegutsevate ettevõtete aeg hakkab Eestis ümber saama. Ta tõi näiteks ettevõtted, kes tegutsevad tekstiili- ja puidutööstuses.
"See võib töötajatele tähendada koondamisi või mõneks ajaks töötuks jäämist," tõdes Josing.
Tööjõu sissetoomise kohta ütles Parst täna, et Euroopa Liidus on 380 miljonit töötajat tööjõuturul ning tööjõu sissetoomine kolmandatest riikidest oleks lahendus, millele ei tohi liiga lihtsalt järele anda.

Maksuamet: Lasse Lehis peab maksumaksjate liidu juhi kohalt lahkuma
Maksu- ja tolliamet on seisukohal, et avalikkuse ees viimasel ajal korduvalt seadusandjate tegevust kritiseerinud maksumaksjate liidu (EML) esimees Lasse Lehis peaks kohast loobuma, kuna on ühtlasi riigikohtu nõunik.
Amet on oma sellise mõtte esitanud ka riigikohtule, nimetades seda mõttevahetuseks maksumaksjate huvide eest.
"Konkreetne mõttevahetus oli seotud sellega, et õigusmõistmise sõltumatus võis näida riivatud. Maksu- ja tolliamet käsitles riigikohtuga asjaolu, et halduskolleegiumi kohtunõunik, kes kandes ühiskonnas erinevaid rolle, peab õigusmõistmise juures olles kõrvale lükkama kõik muud huvid ja eemalduma EML-i juhatuse esimehe rollist või muude osalustega kaasnevatest rollidest erinevates ühingutes," ütles Päevaleht Online'ile ameti pressiesindaja Liis Plakk.
"Maksu- ja tolliamet, kui üks täidesaatva võimu esindajatest, on põhiseaduse poolt õigustatud ning kohustatud tagama kõigi maksumaksjate põhiõiguste ning vabaduste kaitse. Võtame kõrgeimate õigusaktide pandud kohustusi väga tõsiselt ning on seega aktiivne osaline kõigis Eestis toimuvates mõttevahetustes, mis puudutavad maksumaksjate huve ning õigusi," lisas Plakk.

Majanduskliima näitab halvenemise märke
Eesti konjunktuuriinstituudi ekspertide grupp andis juunis Eesti majanduskliimale võrreldes märtsiga 0,7 punkti võrra kehvema hinnangu.
Eksperdid hindasid majanduse üldsesundit juunis 9-punktisel skaalal 8,3 punktile.
Ekspertide madalamas hinnangus võib konjunktuuriinstituudi arvates näha majanduskasvu aeglustumist, mis teises kvartalis tõenäoliselt aset leidis. Kuid samavõrra võib see tähendada ka majanduse jätkuvat ülekuumenemist, mille ilminguteks on kõrge inflatsioon, tööpuuduse vähenemine ja suur surve palkadele.
Lõpliku hinnangu majanduses toimuvatele muutustele annavad instituudi hinnangul lähikvartalid.
Ettevõtete juunikuu hinnangute alusel koostatud konjunktuuribaromeetrid näitavad suures plaanis "head ilma", kuid samas on baromeetrid aeglaselt langemas. Ärikliimat üldistav majandususaldusindeks langes märtsi 27 punktilt 24 punktile juunis. Kõik vaatluse all olevad majandusharud on ärikeskkonnaga enam kui rahul, kuid teistest paremini läheb jaekaubandusel, järgnevad ehitus ja tööstus.

Parts: reitingu väljavaate alandamises polnud midagi uut
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles täna, et Standard & Poor'si reitinguväljavaate kehvenemine ei olnud midagi uut.
"Me käituksime masohhistlikult, kui me võimendaksime sellise negatiivse alatooniga uudist," ütles Parts.
"Need asjaolud, millele reitinguagentuur viitab, on ammu teada asjad," rääkis Parts. "Kui hakata otsima kas põhiprobleem on Eesti Pangas või kommertspankades või selles, et valitsuse eelarvestrateegias on eelarveülejääk üks miljard krooni rohkem või vähem, siis on see tegelikult pseudopõhjuste otsimine."
Partsi sõnul tuleb arvestada majandustsükliga, milles Eesti viibib.
Parts avaldas lootust, et väljavaate kehvenemine ei kujune reitingu alandamiseks.
Reitinguagentuur Standard & Poor's korrigeeris üleeile Eesti riigireitingu väljavaadet, muutes selle stabiilsest negatiivseks. Ükski reiting ei muutunud.

Rahapesuseaduse eelnõu kohustab SMS-laenuandjaid tegevust registreerima
Rahandusministeerium saatis esimesele kooskõlastusringile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, milles kohustatakse majandustegevuse registris registreeruma kõiki finantsinspektsiooni järelevalve alla mittekuuluvaid finantsteenuseid osutavad ettevõtjaid.
Teiste seas peavad rahandusministeeriumi teatel end registreerima ka SMS-laenude pakkujad.
Eelnõu jõustumisel laieneb isikute ring, kes on oma majandus-, kutse- ning ametitegevuses kohustatud rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid.
Kohustatud isikuteks on pangad ja kõik finantsteenuseid pakkuvad ettevõtjad, õnnemängude korraldajad, kinnisvaravahendusega tegelevad isikud, pandimajapidajad, audiitorid ja raamatupidamise teenuse või nõustamisteenuse pakkujad.
Samuti kõik kauplejad, kui neile tasutakse sularahas üle 200 000 krooni või muus valuutas ning teatud juhtudel ka notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid või muud õigusteenuse osutajad.

Lauri: intressiriskid on viimasel ajal suurenenud
Hansapank Marketsi analüütiku Maris Lauri sõnul on intressiriskid viimasel ajal tõusnud, seda eriti madalama sissetulekuga perede puhul.
"Viimasel ajal võib näha ka ettevaatlikumat laenuvõtmist ja -andmist," kinnitas Lauri Hansapank Marketsi analüüsis.
Lauri sõnul on laenude kasvutempod aeglustunud juba eelmise aasta juulist alates, majapidamistel alates aprillist ja kuigi aastane kasv on endiselt kõrge (54% erasektoris finantsettevõteteta ja 55,4% majapidamistel), oleks kiirem laenukasvu aeglustumine ohtlik majanduse sujuvale kohandumisele.
Hansapank Markets prognoosib samas sissetulekute kõrge kasvu püsimist järgmise 3-5 aasta jooksul. Selle põhjuseks on "ebasoodsad demograafilised arengud" ning majanduse ühtlustumisest naaberturgudega tingitud kiire majanduskasv.

Mobiilifirmad peavad välja töötama uued rändlushinnad
Sideameti teatel peavad mobiiltelefoniteenuse osutajad hiljemalt 30. juuliks välja töötama rändlusteenuse eurotariifi ja sellest tarbijaid teavitama.
Kui teenuse tarbija esitab teenuse osutajale taotluse eurotariifi rakendamiseks, siis aktiveeritakse talle see võimalus kuu aja jooksul.
Need rändlusteenuse tarbijad, kes oma operaatorit ei teavitanud, viiakse 30. septembril automaatselt üle eurotariifile.
Nendele tarbijatele, kes on juba eelnevalt kasutanud rändluspaketti, näiteks Vodafone Eurocall, eurotariif automaatselt ei rakendu.
Määruse kohaselt võib eurotariifi maksimaalne jaehind olla väljuvatel kõnedel 9,05 krooni ja sisenevatel kõnedel 4,43 krooni minutis (käibemaksuga).
Kahe järgmise aasta jooksul peavad teenuseosutajad kõnede hinda veelgi vähendama.
Sideamet on tarbijate informeerimiseks koostanud rändlustasude määruse kohta selgitused, millega saab tutvuda sideameti kodulehel.

BIG avab Haapsalus esinduse
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) avab täna Haapsalus esinduse, mis on BIGi viies tänavu tegevust alustanud uus pangakontor.
BIGi Haapsalu esindus paikneb vastavatavas Uuemõisa kaubakeskuses (Tallinna mnt 84). Esinduses saab teha kõiki BIGi pakutavaid laenamise ja hoiustamisega seotud tehinguid, teatas BIG.
Koos Haapsalu esindusega on BIGil üle Eesti 18 esindust, neist neli asuvad Tallinnas ja kaks Tartus. Ettevõttel on lähiajal plaanis avada veel uus esindus Jõgeval.
Balti Investeeringute Grupi Pank on Eesti kapitalil põhinev pank, mis on Baltimaades universaalpankade ja liisingfirmade järel üks suurimaid spetsialiseerunud laenuandjaid eraisikutele ja ettevõtetele. BIG annab tööd kokku 304 inimesele.
BIGi võlakirjad on noteeritud Tallinna ja Stockholmi börsil.

Konkurentsiamet: vastuväiteid Maalehe müügiks Ekspress Grupile seni pole
Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et vastuväiteid Maalehe müügi osas Ekspress Grupile ei ole laekunud.
Küll aga soovib konkurentsiamet Ekspress Grupi advokaatidelt täiendavat infot. "Saatsime täiendava teabe kirja advokaadibüroole, et andmeid täpsustada," ütles Proos.
Millist infot konkurentsiamet soovis, Proos ei öelnud. "Loomulikult on tegemist olulise infoga, me niisama täiendava teabe kirju ei saada."
Proosi sõnul laekus ostu-müügi tehing konkurentsiametisse 26. juunil, millele vastuväiteid saab esitada kuni 5. juulini. Kui vajalik info on koos, saab konkurentsiamet Maalehe müüki puudutava otsuse teha 26. juulil. Kui asi vajab täiendavat uurimist, siis võib menetlemine aega võtta kuni neli kuud.
Ekspress Grupp teatas 11. juunil, et sõlmis eellepingu Maalehe enamusaktsiate ostuks. Ostu-müügilepingu jõustamiseks on vajalik konkurentsiameti nõusolek.

Eesti kuulub Euroopa viie ebavõrdsema sissetulekuga riigi hulka
Statistikaameti andmeil erines Eesti elanikkonna rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek 2004. aastal 5,9 korda, Euroopa Liidus keskmiselt oli erinevus 4,9 korda.
Hoolimata kiirest palga- ja majanduskasvust ning madalast töötuse määrast on Eesti ebavõrdseima sissetulekujaotusega riike Euroopa Liidus. Rikkust tuleb küll juurde, kuid sellest ei saa osa sugugi kõik elanikud, selgub statistikaameti värskelt valminud kogumikust "Sotsiaalne ebavõrdsus. Social Inequality", mis annab ülevaate ebavõrdsuse eri tahkudest Eesti ühiskonnas ja Euroopa Liidus.
Rikkaima ja vaeseima elanikkonna sissetuleku ebavõrdsus oli 2004. aastal Eestist suurem vaid lähinaabritel Leedul (vahe 6,9 korda), Lätil (6,7) ja Poolal (6,6) ning vanadest liikmesriikidest Portugalil (8,2).
Kõige väiksem oli sissetulekute ebavõrdsus Rootsis (3,3) ning Eestiga samal aastal Euroopa Liiduga liitunud Sloveenial (3,4).

Joogitootjatel napib pudelikorke
Pudelikorkide nappus Eesti joogitootjate seas on sedavõrd suur, et ettevõtted on üksteiselt neid hädaolukorras laenanud.
"Olukord on katastroofiline," tunnistab ka ühe suurima korgitehase Bericap ametlik esindaja, kirjutab Äripäev.
Ehkki suvi on korgi- ja pudelipõuda tekitanud varasematelgi aastatel, on tänavu olukord päris hull.
ASi A. Le Coq juht Tarmo Noop ütleb, et on korkide, aga ka teiste pakkematerjalide põud. "Oleme nii palju järeleandmisi teinud, et mõned kirjadega korgid on muutunud ühevärviliseks," ütleb Noop. Korgipõud pole tema sõnul tootmist seganud.
Starplasti direktori Viktor Vassiljuki sõnul veetakse pudelikorke juba väikeste kastide kaupa, sest eriti hädas on väiketootjad. Tema sõnul võib korgikriis jätkuda terve juuli, augustis loodetavasti olukord siiski paraneb.

Bussifirmad eitavad kartellikokkulepet
Eesti suurimate bussifirmade ASi Sebe ja ASi Taisto Liinid juhid eitavad, et ühel ajal pileti hinna tõstmine on kartellikokkulepe.
"Meie oleme nii suur firma, et meie ei lepi kokku," ütles ASi Sebe juhatuse esimees Riivo Seppar Äripäevale. "Mis puudutab üldse läbirääkimisi, siis pingereas oleks Taisto läbirääkimistelaua taga meie jaoks viimane," lisas Seppar, kes tõi põhjuseks Taisto küsitavad turu hõivamise meetodid.
Taisto Liinid ASi juhataja Taisto Kängsepa sõnul on sarnasel ajal hindade kergitamine seotud maine hoidmisega. "Keegi ei taha olla esimene, kes ebapopulaarse otsusega välja tuleb, aga kui keegi mingil teelõigul hinda tõstab, siis tulevad teised vedajad tihtipeale sellele järele," ütles Kängsepp.
"Väga keeruline on hakata menetlema kriminaalasja selle põhjal, et hinnad on ühel ajal tõusnud. Selleks läheb enamat vaja," rääkis konkurentsiameti kolmanda järelevalveosakonna juhatajale Juhan Põldroos, kelle sõnul ei ole konkurentsiamet selles küsimuses mingit seisukohta võtnud.

Piima ja piimatoodete hind tõuseb lähikuudel umbes veerandi võrra
Rakvere Piim tõstis järsult oma piima hinda, Tere AS alles kavandab kauba hinnatõusu.
Näiteks Maxima poeketis on kõige odavama, kilepakendis 2,5 -protsendilise Farmi Piima hind tõusnud võrreldes jaanuarikuuga 1,6 krooni. Maxima Eesti avalike suhete juhi Erkki Erilaiu sõnul on tõusnud ka teiste tootjate piima hind, kuid seda vähem kui krooni võrra.
"Eesti lähikuude hinnatrendid on lihtsalt maailmaturu olukorra peegeldus," ütles Tere AS-i tegevdirektor Ülo Kivine. Ka Tere AS vaatab oma hindu praegu üle. Kui palju hinnad tõusevad, Kivine ei täpsustanud. Küll aga lubas ta, et hinnatõus jääb palju väiksemaks kui õllel, mis kallineb järgmisel aastal kuni 40 protsenti.
Või kallines 50 %
E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul on raske spekuleerida, kuid tõenäoliselt tõusevad enamiku piimatoodete hinnad sel aastal umbes 25 protsenti. Samas on näiteks või hind viimase poole aasta jooksul Muraka sõnul kallinenud isegi 50 protsenti. Hinnatõus ei puuduta vaid piima- ja lõssipulbri hindu, tõuseb ka teravilja hind.

Reitingukärpe ohul pole suurt mõju
Riigireitingu alandamise väljavaade on märk meie pankade emapankadele Rootsis.
Reitinguagentuur Standard & Poor's alandas üleeile Eesti riigireitingu väljavaate stabiilselt negatiivseks.
Ekspertide arvates on Standard & Poor'si hinnangu taga eelkõige see, et valitsus on viimasel ajal arusaamatult käitunud, tõstes hüppeliselt aktsiise ja muutes eelarvepoliitikat lõdvemaks, mis kuidagi ei aita kaasa inflatsiooni alandamisele.
Eesti olukorda võib võrrelda Lätiga, kus valitsus justkui pööras inflatsiooni alandamisele suurt tähelepanu ja kus riigi jooksevkonto defitsiit oli veelgi suurem kui Eestis ning kus ikkagi reitinguagentuurid alandasid riigireitingut. Eestis olid majandusnäitajad justkui leebemad, kui tehti sama otsus. Pikemas perspektiivis kasvavad intressid edasi ja laenamine läheb kallimaks. Eks pangad karmistavad oma Skandinaavia emapankade survel ka laenutingimusi.

Kohilas algas pühapäeval seitsmes rahvusvaheline keraamikasümpoosion
Kohilas algas pühapäeval 21. juulini kestev traditsiooniline rahvusvaheline keraamikasümpoosion, mida korraldab Eesti keraamikute liit.
Sümpoosioni toimumine ja asukoht on otseselt seotud Tohisoo mõisas asuva erilise anagama-tüüpi savipõletusahjuga. Seal kuu aja jooksul valminud taiestest pannakse 21. juulil näitusele Tohisoo mõisa ette, teatas Kohila vallavalitsuse pressiesindaja.
Sümpoosionile saabus kümme kunstnikku seitsmest riigist - Richard Spiller USAst, meie kunstiakadeemias õppinud Sergei Isupov ning teisi kunstnikku Inglismaalt, Austraaliast, Poolast, Udmurtiast, Saksamaalt ning muidugi ka Eestist.
Igal kunstnikul on kasutada sada kilo savi, kunstnike töötoad on avatud ka külastajatele.

Pärnus toimub homme india kultuuri festival
Baltikumi suvepealinnu Palangat, Jurmalat ja Pärnut läbiv india kultuurifestival jõuab neljapäeval Pärnusse.
Festival toob endaga kaasa "India küla" telklinnaku, toimub värvikirev rongkäik läbi linna ning õhtu on sisustatud kontsertprogrammiga Kuursaali välilaval, teatas Pärnu linna pressiesindaja.
Telklinnakus pakutakse eksootilisi toite, näomaalinguid ja suveniire. Tutvustatakse meditatsiooni ja joogat.
Õhtul on Kuursaali kõlakojas vabaõhukontsert.

Rajangu viib kuldsest kodust muldsesse koju
Postmodernist Raul Rajangu on viimase näitusega jõudnud tagasi iseenda juurde.
Raul Rajangut peetakse postmodernismi isaks eesti kunstis. Seda ta ongi. Veel vaid laupäevani avatud väljapanekuga "Kuldne kodu. Muldne kodu" Vaala galeriis on ta jõudnud tagasi iseenda juurde, mis kajastub autobiograafilises kontekstis.
Kõige suuremad filosoofid ja maailmaanalüütikud on olnud kas katlakütjad või hauakaevajad. Viimaste hulka kuulub ka Rajangu. "Mullast oleme sündinud ja selleks ka saame," ütleb tuntud kõnekäänd. Ei ole tegelikult ju alati vaja nühkida aastaid ülikoolipingis, et saavutada arusaam maailmast, mis on meis ja meie ümber, pakkudes seda siis verbaalselt või visuaalselt.
Iga haua taga on ju tegelikult inimene. Sellega Rajangu näitabki, kui sügavale võib meid ümbritsevas pealiskaudses maailmas üldse jõuda. Kirstu ja mulla eksponeerimisega on ta kõik need küsimused eelkõige iseenda jaoks lahendanud.

Kohtumine sai võimalikuks Pädaste mõisaõuel kriitikat pildudes
Ja saidki Bach ja Händel kokku. Aasisid geeniused teineteist ja läksid siis lahku.
Ja kõik see toimub Muhumaal Pädaste mõisaõuel, kuhu Lahemere lained läbi lossipargi kätte paistavad. Esmapilgul pole just sobiv koht, markeerimaks Saksimaa mägesid ja orge, milleks passiks paremini Lõuna-Eesti kuppelmaastik. Kuid olgem ausad - kohavaimu head hõngu on kohtumisel tunda, olgu pealegi see paik Bachi ja Händeli külge poogitud kujul.
Mõisavärk toob kohale aristokraatia õhustikku ja see puudutab Paul Barzi "Võimalikku kohtumist" otsesel viisil. On ju seal uhket kostitamist, mille Georg Friedrich Händel korraldab Johann Sebastian Bachile. Teineteist kostitatakse ka sapiste repliikidega, aga seda võib antud kontekstis omal moel aristokraatlikuks mänguks pidada.

Tegelikkus visioonide valguses
Keskmise Euroopa filmi pääs Euroopa kinolevisse ja väikese filmi pääs olulisele festivalile on Eesti filmi tuleviku seisukohalt võrdselt olulised eesmärgid.
Andris Feldmanise eelmisel nädalal ilmunud arvamuslugu avas ukse ühte hämarasse kultuurielu tagatuppa. Jutt on filmide finantseerimisest. Lühidalt pöörab kirjutaja tähelepanu asjaolule, et vähese EFS toetusega filmid saavutavad rahvusvaheliselt rohkem tähelepanu kui suurema toetusega filmid. Viimaseid kui rahvusvahelisele koostööle orienteerituid nimetab ta tinglikult "keskmiseks euroopa filmiks". Ühtlasi pälvib EFS üleskutse toetada rohkem riskantseid projekte. Mida see mulle meenutab? Näiteks artiklit eelmise aasta septembris "Sirbis". "EFS ei sea eraldi eesmärgiks toetada eelistatult madala eelarvega filmide tootmist, kuid hea lugu ei vaja alati tingimata kõrgeimat pildikvaliteeti. Eksperimenteerimist kohtab Eesti filmis suhteliselt harva - kui tegijatel on edastada tähtis kunstiline sõnum, saab kiirusest ja mobiilsusest eelis. Mitmekesisus tuleb Eesti filmindusele ainult kasuks." Piinlik, aga tsiteerisin iseennast.

Homme algab Tallinna vanalinnas suur keskaja turg
Tallinnas Raekoja platsil algab homme kaheksas suur keskaja turg, kus nelja päeva jooksul saab külastada erinevaid meistrikodasid, õppida keskaegseid tantse ning külastada martsipaniturgu.
Keskaja turu avab homme kell 11.45 Viru väravate juurest algav rongkäik.
Raekoja platsile koondub juba kaheksandat aastat järjest üle 100 meistri ja käsitöölise, kes pakuvad ajastuhõngulist käsitööd ja kaupa.
Laval astuvad nelja päeva jooksul üles sadakond keskaja kultuuri ja muusikaga tegelevat esinejat - kondiväänajad, rändnäitlejad, moosekandid, narrid ja paljud teised. Samas on võimalus õppida keskaja tantse, tutvuda ajastu kommetega ja kohtuda munkadega.
Keskaja turgu korraldab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Keskaja turu projekti eesmärk on teadvustada keskaegse Tallinna vanalinna olulisust, tema kaunist arhitektuuri ja traditsioone läbi mängulisuse, keskaegse muusika ja näitemängu.

Luuletamise talumatu kerg(l) us
Reklaamitööstuse poeetilistes katsetustes häirivad nõrk rütm ja riimid. Veel hullem lugu on aga luuleridadega, mis on lihtsalt ajuvabad.
Eesti amatöörkirjanike portaalis Poogen.ee analüüsitakse üksteise kirjanduslikke tegemisi aeg-ajalt üsna realistlikult. Üks põhilistest vigadest, mille eest algajad poeedid virtuaalselt piki sõrmi saavad, on rütmi ning riimi konarlikkus.
Kui kuuluksin Poogen.ee moderaatorite hulka, saadaksin riimide "aega-taeva" ja "jõul-kõu" väljamõtleja otseteed koju kasvama.
Värss, mille osadest need näited on põimitud, ei kuulu aga sugugi kõige piinlikumate hulka. Reklaamitööstuse enda katsetused poeesiaga kukuvad tavaliselt veel haledamini välja.
Piinlikud luulekatsetused
On kindlasti inimesi, kelle kirjanduslikku kuulmist ajuvabadused á la "kui sööd meie söetabletti / külastama ei pea tualetti" või "kui omad endal kinnisvara / kindlusta siis aed ja tara" ei häiri. Mind häirivad ja mitte vähe.

Suvine telekava saab portsu head dokumentalistikat
Pärnu filmifestivali võistlusprogramm toimub ETV ekraanil üheksandat korda.
Pühapäeval algab Pärnus rahvusvaheline kultuuri- ja antropoloogiafilmide festival. Samal õhtul jõuab ETV ekraanile ka festivali valikkava esimene film "Minu surm, mitte sinu" (Saksa 2006), mille autor Lars Barthel räägib oma loo armastusest India neiu vastu, kelle maad ja kultuuri ta pärast Chetna surma Indiasse avastama läheb.
Nädala jooksul jõuab ETV ekraanile seitse dokumentaalfilmi, mis võistlevad Eesti rahva auhinnale. Seekord on filmid poliitilised ja koondatud üldnimetuse alla "Koht päikese all".
"Igal rahval on õigus oma eluruumile siin päikese all ja teisel rahval pole õigust seda vähendada ei oma kultuuri ega arvukuse arvelt. Olgu see Afganistanis või Venemaal, Palestiinas või Saksamaal," ütles festivali pealik Mark Soosaar. ETV ekraanile jõuavad Saksa, Poola/Valgevene, Afganistani/Taani, Venemaa, Norra ja Iisraeli filmiloojate tööd. Filmide läbivaks tunnuseks on erinevad kultuurid ja nende üksteise kõrval eksisteerimise võimalused.

Alternatiivne Õllesummer noortele Ulme laval
Õllesummer tõmbab publikut eelkõige suurte nimedega, aga pakub
Täna algav Õllesummer kestab pühapäevani. Teist aastat järjest on Õllesummeril ka Ulme lava, millele ollakse väidetavalt valmis kutsuma ka esinejaid, keda teavad kuulama tulla vaid nende kaks parimat sõpra ja vanaema.
Näiteks tutvustatakse seal laiemale publikule Noortebändi konkursil edukalt esinenud
kollektiive.
Enamikul seal esinevatest bändidest on oma publik siiski juba mõnda aega olemas. Shelton San, The Nymph, Stella ja Under Marie on indie-sõpradele tuttavad. Brides in Bloom, Aides ja HND ajavad rokilikumat liini ning nende muusika on laiemale publikule ilmselt üsna hästi seeditav. Seega on esinejate valik Ulme laval küllaltki eklektiline ning alternatiivsust ei saa käsitleda mingi kindla stiilimääratlusena.

Uus-Sakala kinokeskus: seitse saali
Uus-Sakala keskus tõmbab range piiri kinokunsti ja kommertskino vahele.
Uus-Sakala keskus kergitab tasapisi oma sisult saladuskatet. Kõigepealt teatati, et Pimedate Ööde filmifestivali koduks on ajavahemikus 2009-2014 just Uus-Sakala.
Seejärel anti teada, et sõlmiti koostööleping Leedu päritolu kobarkinoketiga Cinamon.
Praeguseks on avalikustatud, et ka seni koduta olnud Vana Baskini teater leiab uues keskuses ulualust. Samuti mahub uude Sakalasse Märt Agu tantsukeskus.
Cinamoniga koostöölepingut sõlmides teatas Uus-Sakala keskuse projekti vedaja Peeter Rebane: "Cinamon hakkab kultuurikeskuses pakkuma head programmi, laia filmivalikut ning mitmeid eriprogramme."
Kosmopoliitne maitse

Tallinnas toimub esimene golfivõistlus
Pirita velodroomil toimub 21. juulil esimene golfivõistlus Tallinnas.
Famous Grouse Golf 2007 võistlusest on oodatud osa võtma Eesti parimad mees-ja naisgolfarid, kokku kolmkümmend mees- ja kümme naisgolfarit. Võistlus toimub süsteemis "lähemale lipule" ja mehed ja naised mängivad ühes võistlusklassis, teatasid võistluse korraldajad.
Peale ametlikku võistlusosa lõppu toimub eraldi võistlus viie sportlas-prominendi vahel. Teiste seas asuvad seal võistlustulle Indrek Pertelson, Indrek Sei ja teised.
Kõigile golfisõpradele on kell 15 algavale üritusele sissepääs tasuta.

Tennis: Põldma kukutas Luzgini
Tallinnas Kadrioru tenniseväljakutel jätkuvatel Eesti tennisemeistrivõistlustel alistas Jaak Põldma meeste üksikmängu kaheksandikfinaalis Kaia Kanepi treeneri Andrei Luzgini 6: 4, 6: 3.
Homses veerandfinaalis kohtub Põldma Mikk Irdoja-Alti Vahkali mängu võitjaga, kirjutab Sportnet.
Selgunud on juba kaks veerandfinaalpaari - Ivar Troost kohtub Vladimir Ivanoviga ja Mait Künnap Sven Käsperiga.

Tennis: Künnap sammus veerandfinaali
Eesti esireket Mait Künnap jõudis Kadrioru tenniseväljakutel peetavatel Eesti meistrivõistlustel veerandfinaali.
Kaheksandikfinaalis käis pärnaka jaks 6: 4, 6: 3 üle Rene Buschist, kirjutab Sportnet.
Ivar Troost pääses samuti kaheksa parema hulka 6: 3, 6: 4 võiduga Karl-Erik Pääro üle. Sven Käsper alistas 6: 0, 6: 0 Margus Metsanurme ja Vladimir Ivanov oli numbritega 6: 3, 6: 1 parem Märten Tamlast.
Künnap kohtub veerandfinaalis tabeli ülaosas Käsperiga, tabeli alumises pooles mängivad omavahel Troost ja Ivanov.

Vehklemine: Kaaberma kaotas avaringis
Belgias Gentis jätkuvatel vehklemise Euroopa meistrivõistlustel jäi esimeses ringis Kaido Kaaberma torgetega 10: 15 alla ungarlasele Krisztian Kulcsarile.
Ülejäänud Eesti mehed on taganud koha teises ringis ehk 64 parema seas. Sven Järve kohtub valgevenelase Vitali Zahharoviga ja Sergei Vaht rumeenlase Bertalan Arkosiga. Nikolai Novosjolovi vastane selgub esimesest ringist, vahendab Sportnet.
Alagrupiturniiril oli tublim Novosjolov, kes võitis 2. alagrupis kuuest kohtumisest viis ning sai grupis teise koha. Kaaberma võitis 4. alagrupis 4. grupis kuuest kohtumisest kolm ja sai grupis neljanda koha. Vaht alistas oma 6. grupis neli vastast ja sai grupis kolmanda koha. Järve võitis 16. grupis kolm kohtumist ja sai kolmanda koha.

Piiroja agent Darryl Powell: praegu ringlevad vaid kuulujutud
Raio Piiroja on suvisel üleminekuperioodil Eesti vutimeestest
Kodumaal kümnepäevast suvepuhkust veetev Norra kõrgliigaklubi Fredrikstad FK ja Eesti koondise kaitseliini tugisammas Raio Piiroja kuulis üleeile õhtul oma agendilt Darryl Powellilt, et ühe Inglismaa esiliiga klubi vaatleja tuleb teda 22. juuli mängus Lilleströmiga jälgima.
"Darryl mainis ka klubi nime, kuid ma ei tohi seda veel öelda," ütles Piiroja, jättes täpsustamata, kas tegu on Mart Poomi tööandja FC Watfordiga, kellega on teda juba mitu nädalat tagasi seostatud. "Sain aru, et mu järgmisest etteastest sõltub, kas see klubi otsustab mu värvata või mitte," lisas pallur.
Eesti koondislase agent Powell, Mart Poomi kunagine klubikaaslane Derby Countys, ütles, et praegu põhinevad kõik Piirojast pajatavad uudised kuulujuttudel. "Aga ma töötan endiselt, et leida Raiole Inglismaal töökoht," selgitas jamaikalane.

Eduard Ratnikov siirdub Rumeenia vutiliigasse
Juuni lõpus Rumeenia kõrgliigaklubis Galati Otelul katsetel käinud Tartu Maag Tammeka poolkaitsja Eduard Ratnikov sõlmib peagi rumeenlastega kaheaastase lepingu võimalusega pikendada seda veel üheks hooajaks.
Maag Tammeka esindajate sõnul on suusõnaline kokkulepe Ratnikovi ülemineku kohta läinud hooajal Rumeenia meistrivõistlustel viienda koha pälvinud meeskonda olemas, ametlikult plaanitakse paberid vormistada sel nädalal.
Üleminekusummat klubide kokkuleppe tõttu ei avaldata, kuid Maag Tammeka tegevjuhi Madis Hünersoni sõnul jääb rahanumber suhteliselt tagasihoidlikuks. "Lähtusime eelkõige ikkagi Eduardi huvidest," ütles Hünerson jalgpalliportaalile soccernet.ee.
Hetkel Eestis viibiv Ratnikov peaks tagasi Rumeeniasse reisima eeloleval pühapäeval.

Kaia Kanepi otsustab täna, kas jätkab turniiri
Kerge võiduga veerandfinaali jõudnud Eesti esitennisist Kaia Kanepi otsustab täna, kas jätkab valuliku õla kiuste Eesti meistrivõistlusi või mitte.
Maailma edetabelis 58. kohal paiknev Kanepi alustas Tallinnas Kadrioru liivaväljakuil peetavat viimaste aegade kõige esinduslikumat kodust turniiri 6: 1, 6: 0 võiduga Liis Pello üle ning ütles pärast mängu, et nüüd on vaja oodata ja vaadata, mida õlg teeb.
Võistles valuga
"Mul napib justkui jõudu, mis ei luba teha eestkäelööke, kuid tagantkäelööke trauma ei sega," selgitas Kanepi. "Mängu ajal õlg õnneks otseselt valu ei teinud," lisas kohtumise ajaks parema õla kinni teipinud ja valuvaigistite toel võistelnud Kanepi.
Kanepi kõrval rühkisid kaheksa parema sekka ka ülejäänud soosikud Maret Ani ja Margit Rüütel. Ani alistas Diana Klavani 6: 2, 6: 0, Rüütel oli üle Merilin Tipist 6: 0, 6: 0. Ülejäänud avaringi kohtumised: Anett Schutting - Anet Kaasik 6: 1, 6: 2, Julia Zubkova - Tuule Tani 6: 3, 2: 6, 7: 5, Carolin Saan - Kadi-Liis Saar 6: 0, 7: 5, Julia Matojan - Helen Luik 6: 0, 6: 2, Barbara Kvelstein - Liina Suurvarik 6: 0, 6: 4. Veerandfinaalid toimuvad homme.

Irina Embrich võitis Belgias
Irina Embrich kogus EM-pronksiga väärtuslikke reitingupunkte olümpiaks.
Belgias Gentis peetud vehklemise Euroopa meistrivõistlustel võitis Irina Embrich naiste epee individuaalturniiril pronksmedali.
Poolfinaalis läksid vastamisi kaks vasakukäelist - Embrich vehkles rootslanna Emma Samuelssoniga. Kuigi Embrich alustas kohtumist teravamalt, minnes kohe 3: 0 juhtima, suutis rootslanna teiseks kolmandikuks end juba koguda ning võistlus muutus tasavägisemaks. Seisult 8: 4 hakkas Samuelsson järgi võtma ning viigistas lõpuks viimase kolmandiku alguses 8: 8. Edasist heitlust juhtiski juba rootslanna, ning võttis lõpuks ka võidu 15: 11.
Irina Embrichi treeneri Nikolai Novosjolovi sõnul on poolfinaalikohtumisele raske hinnangut anda. "Kõigepealt oleks vaja Irinaga läbi arutada, mis juhtus. Võin öelda, et tal oli väga raske päev selja taga, närvid lihtsalt ei pidanud enam lõpus vastu."

KredEx liitus energiasäästualase ühiste huvide deklaratsiooniga
Täna allkirjastas KredExi juhataja Andrus Treier Berliinis energiasäästualasel kohtumisel koos teiste riikide arengupankadega ühiste huvide deklaratsiooni.
Deklaratsiooni kohaselt teevad selle osapooled edaspidi koostööd elumajade energiasäästuga seotud finantseerimistoodete väljatöötamisel ja pakkumisel ning energiasäästualase teadlikkuse tõstmisel, teatas KredEx.
Deklaratsiooniga liitusid veel Saksamaa KfW Banken Gruppe, Läti Hipoteku Banka ja Poola Bank Gospadarstwa Krajowego.
"Usun, et koostöös teiste maade arengupankadega suudame aidata tõhusalt kaasa energiasäästualase teadlikkuse tõstmisele Eestis ning pakkuda välja konkreetseid lahendusi korterelamute rekonstrueerimistööde rahastamiseks. Kogemuste vahetus võimaldab üksteiselt õppida, sealhulgas vahetada infot ka Euroopa struktuurfondide tõhusaks kasutamiseks." sõnas Andrus Treier.

Tallinnas toimub esimene golfivõistlus
21. juulil kl 15 avatakse Pirita Velodroomil golfivõistlus Famous Grouse Golf 2007, mis on korraldajate teatel esimene golfivõistlus Tallinnas.
Võistlusest on oodatud osa võtma Eesti parimad mees-ja naisgolfarid, kokku kolmkümmend mees- ja kümme naisgolfarit. Võistlus toimub süsteemis "lähemale lipule" ja mehed ja naised mängivad ühes võistlusklassis.
Ürituse võitjat premeeritakse Famous Grouse'i karikatega ja reisipaketiga Indiasse. Lisaks on võitjale välja pandud boonus-auhinnad, milleks on hinnaline käekell Omegalt ja Ford Mustangi kuuajaline kasutusõigus. Teise koha omanikule kuulub reisipakett Türki.
Peale ametlikku võistlusosa lõppu toimub eraldi võistlus viie sportlas-prominendi vahel. Teiste seas asuvad seal võistlustulle Indrek Pertelson, Indrek Sei jt.
Kõigile golfisõpradele on üritusele sissepääs tasuta.

ESF projekti raames leidis Harjumaal tööd üle 150 inimese
Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Veel üks võimalus- pikka aega tööta olnud isikutele tööturule naasmiseks" raames on Harjumaal alates 2005. a suvest tööd leidnud 153 inimest.
Projekti kulud ületavad 7 miljonit krooni, millest Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetus on umbes 5,5 miljonit.
Projektijuht Innar Hunti sõnul ületas projekt oma eesmärke ning uue ameti on leidnud 153 töötut, neist 33 Loksa linnast, 24 Anija vallast, 19 Raasiku vallast ja 18 Kuusalu vallast. "Seejuures on märkimisväärne naiste tubli aktiivsus, kuivõrd tööle on asunud kokku ligi 100 naisterahvast," kinnitas Hunt.
Projekti raames kaardistati töötud ning leiti neile tugiisikud, kes töötuid tööotsinguil igakülgselt juhendasid ja toetasid. Projekti lõppfaasis toimunud töötute tööturule integreerimise raames viidi läbi tööturukoolitus ja töökohtadel individuaalne juhendamine meistri toetusel. Paralleelselt jätkus tugiisikute poolindividuaalne sotsiaalne nõustamine juhtumikorralduse põhimõttel. Sellest lähtuvalt korraldati töötutele kursusi ning esines ka juhtumeid, kus töötud pöördusid tugiisikutega tööandja juurde ning said ilma eelneva koolituseta tööle. "Töötuid huvitavad teemad ning toimunud koolitused olid väga mitmekülgsed ulatudes küünetehnikust kuni arvutikoolituseni," sõnas Hunt.

Nissan kasutab tootmistehastes päikeseenergiat
Nissan Motor Co. Ltd. paigaldab selle suve lõpuks oma Barcelona tehasesse 606 päikesepaneeli, mis on üks osa meetmetest aitamaks vähendada CO2-heitmete hulka Nissani tehastes ning edendada taastuvenergiaallikate kasutamist.
606 päikesepaneeli katavad Barcelonas kokku 3000 ruutmeetrit pinda ning toodavad aastas 308 000 kWh energiat, samal ajal väheneb CO2-heitmete maht 110 tonni võrra, teatas Nissan.
Kõikidest paneelidest on 480 valguspaneelid, mis muudavad päikesevalguse kohe elektriks, ning need juba praegu töötavad. Ülejäänud 126 paneeli, mis paigaldatakse selle suve lõpuks, on termopaneelid, mille abil soojendatakse sõidukite värvimisel kasutatavat vett peale muude kasutuseesmärkide.
Barcelona tehas on teine Nissani tehas Hispaanias, kus paigaldatakse päikesepaneelid ning see teeb Nissanist esimese autofirma Hispaanias, kes hakkab laialdaselt kasutama päikeseenergiat oma tehastes. Veebruaris teatas Nissan, et paigaldab sel suvel kokku 732 päikesepaneeli oma tarbesõidukite tehases Avilas, millega hoitakse ära kokku 267 tonni CO2-heitmeid igal aastal.

Baskini anekdoodid
Vanamutike tuleb arsti juurde:
"Doktor, süda annab tunda."
"Kohe vaatame ja uurime. Jah, süda vajab puhkust. Mitmendal korrusel te elate?"
"Viiendal."
"Ärge kaks kuud trepist käige, las süda puhkab."
Kahe kuu pärast tuleb mutike uuesti arsti juurde.
"Noh, olukord on märksa parem," ütleb arst. "Nüüd võite hakata aeglaselt trepist üles käima."
"Suur tänu, doktor. Kuna meie majas lifti ei ole, pidin kaks kuud mööda veetoru rõduni ronima. Aitäh!"
Uusrikas kutsuti maksuametisse:
"Te täitsite deklaratsiooni neljale miljonile kroonile, aga meie andmeil kulutasite kuus miljonit. Kuidas te seda seletate?"

SASH UUSJÄRV: Põrguvärk ja surramurra
Ajakirja Muusa jaoks suurt suvesündmuste kaarti kokku pannes tõdesin hämmastusega, et Eesti suvi on täis kõige erinevamaid ja kohati äärmiselt üllatavaid üritusi. Enamus neist keskendub muusikale, on tembitud muusikaga või nõksutab keegi laval puusa (ja lõuga) lihtsalt muu taustaks. Ja kuulata-vaadata on absoluutselt kõike, alates (otse loomulikult) laulu- ja tantsupeost ning lõpetades raske roki festivalidega. Sinna vahele mahub veel müriaad kõige erinevamaid ja kohati üsna kummastavaid üritusi: mida näiteks arvata flamenkopidustustest Kohilas, ökofestivalist Põlvas, hip-hopi festarist Elvas või mütoloogiafestivalist Kassinurmes? Ja siis on ju veel meie oma superstaarid, nagu Raimondo, kes teeb Hendrik Normanile suvetuuril tausta ning Taavi, kelle käe, südame ja hääle on Rannap pooleks suveks hõivanud...

LULZIM PECI: Jugoslaavia lagunemise loomulik lõpp
Kosovo iseseisvumises ei saa näha pretsedenti loovat kaasust, mille juhtumisel võiksid samal alusel iseseisvust taotleda ka Abhaasia, Põhja-Osseetia või Transnistria.
Kosovo oli aastast 1974 endise Jugoslaavia Föderatsiooni täieõiguslik osa, erinedes oma õigustes Sloveeniast, Serbiast või Horvaatiast ainult nime poolest.
Vaadates tagasi ajalukku: 1974. aastal sai Kosovost föderaalne autonoomia tolleaegse Jugoslaavia sees. Meie positsioon võrdsustus teiste föderatsiooni osadega, sest Kosovo esindajad kuulusid sellest hetkest kõikidesse liitriigi võimuinstitutsioonidesse. Samuti kuulus meile teiste Jugoslaavia vabariikidega võrdne vetoõigus kõigis liitriigi organites. Samast ajast oli Kosovo esindaja ka Jugoslaavia presidentuuri liige. 1985-1986 oli Kosovo albaanlane ka Jugoslaavia president, sest presidentuuri süsteem tähendas selle koha roteerimist vabariikide esindajate vahel. Meie positsioon oli igati tugev.

LAURI MÄLKSOO: Kosovo ja enesemääramisõiguse tulevik
Kosovo tõenäoline iseseisvumine ÜRO eriesindaja Martti Ahtisaari kava järgi puudutab paratamatult ka Eestit. (Vt ka Ahto Lobjakas "Kosovo kaasus", EPL 14.07.)
Seejuures pole veel päris selge, kuidas. Kas peaksime rõõmustama, et üks teine väikerahvas saab oma riigi? (Kosovo albaanlasi on üle 1,5 miljoni, umbes 88 protsenti provintsi rahvastikust.) Või on Kosovo iseseisvumine meile potentsiaalselt ohtlik pretsedent, mis näitab, et teatud olukorras tasub etnilisel vähemusel riigi territoriaalse terviklikkuse vastu mässata ning seda võidakse kroonida välisinterventsiooniga ja lõpuks eraldumise tunnustamisega. On ju Venemaa öelnud, et kui Kosovo iseseisvust tunnustatakse, siis puudub legitiimne põhjus, miks Venemaa omakorda ei võiks tunnustada enda sponsitud Abhaasia, Põhja-Osseetia või Transnistria "riiklust".
Mõistmaks, missugused laiemad normatiivsed küsimused on Kosovo iseseisvuskava puhul kaalul, peame heitma pilgu minevikku - aga mitte niivõrd Kosovo, kuivõrd rahvaste enesemääramisõiguse põhimõtte lähiajalukku.

INGE RUMESSEN: Viina me ei müü, saia küsi kõrvalpoest! 
Ühel möödunud nädala õhtul suurpoe kassasabas seistes otsustasin ajatäiteks kokku lugeda, kui mitu minu ees seisvat inimest ostab ka alkoholi.
Sain kaheksast kolm. Kell oli umbes üheksa õhtul.
Kuu aja pärast ei luba pealinna ega teistegi omavalitsuste juhid õhtul kella kaheksast enam alkoholi müüa. Pärast otsust on mitme suure kaupluseketi juhid avaldanud arvamust, et kui lõviosa õhtusest tarbijakontingendist kolib varajasemale ajale, siis pole mõtet teenindajaid tööl hoida, ning ähvardanud kaupluste uksed juba kell 20 kinni panna. Mind ei häiri alkoholimüügipiirang ega kaupluste varasem sulgemine. Küll aga tundub, et selle otsusega teevad kaupmehed kõige rohkem kahju endale.
Jutt sellest, et inimesed peavad alkoholimüügikeelu tõttu oma poeskäigud varasemale ajale nihutama ja külla minnes võib veinipudel viimata jääda, on pehmelt öeldes ülepingutatud. Kuna keegi pole seni konkreetsetest müügisummadest rääkinud, hakkas mind tõsiselt huvitama, kui palju siis pärast kella 20 alkoholi ostetakse. Suurkaupmeestest ükski arve avaldama ei soostunud, kuid hinnanguliselt võiks rääkida 10-15%-st. Ja seda nii enne kui ka pärast kella kaheksat õhtul. Kui nüüd arvestada sedagi, et mõnigi lisab joogi korvi siiski hetkeemotsiooni ajel, ei saa väita, et õhtul jääksid kauplused inimtühjaks, sest alkoholi ei müüda. Külla minnakse ju enamasti enne kella 20 ja need käigud on tavaliselt ette planeeritud. Seepärast on raske võtta tõsiselt ennustusi, et kaupluste külastatavuses tuleb suuri muutusi.

REPLIIK: Abi ainult karistusest? 
Kohati pea poole aasta pikkuseks venivate ravijärjekordade peapõhjus ei ole enam pelgalt rahapuudus - igal aastal jääb arste Eestis 150 võrra vähemaks.
Tänase Eesti Päevalehe analüüs näitab, et leevendust pakuksid sajad uued arstid või vastuvõtule mitte ilmuva patsiendi trahvimine.
Arstide hulga vähenemise vastu on keeruline midagi üleöö - aga ka aasta-paariga - ära teha. Tohtri koolitamine võtab kümnendi ning ka suurema hulga tudengite arstiteaduskonda vastu võtmine ei taga nende meditsiinisüsteemis tööle asumist. Samas näitab ühe haigla statistika, et vastuvõtule jätab tulemata 12% neid, kes on aja kirja pannud. Niisiis tuleks tegelda just sellega. Kui veenmine, harimine ning tulemata jätmisest teavitamise võimalikult lihtsaks tegemine ei aita, ei pruugi haiglatel muud üle jääda kui hakata hirmutama ja karistama.

JUHTKIRI: Edu nõuab riskimist
Valitsuskabinet arutab täna ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse saatuse variante.
Sisuliselt peab otsustama, kui kallis või odav on kasutada ärist saadud tulu sama äri arendamiseks. Eestis on praegu ettevõtluse edendamine väga soodne, sest riik ei võta kasumilt maksu enne, kui raha äriühingust välja võetakse. Paraku ei ole seni selge, kas konkurentsieeliseks olev süsteem saab jätkuda, sest poliitikud pole otsustanud, kuidas ja kas see sobiks 2009. aastast siin jõustuvate Euroopa Liidu nõuetega.
Otsuse kaalukeeleks on risk. Ühelt poolt nähtaks Euroopas meeleldi, et ka Eestis kehtiks kogu maailmajaos domineeriv tulumaksusüsteem, mille kohaselt maksustatakse ettevõtete kasum, kui see on märgitud firma raamatupidamises vastavale reale. Pole saladus, et valitsuskabinet arutab teiste seas ka sellist võimalust, sest see vähendaks Eesti maksusüsteemi haavatavust Euroopas. Samas võib see hakata ettevõtete kasvu kurnama ning nõuab juurutamiseks kõige suuremaid muudatusi.

Rakke vallas süttis täna Salla turbaraba
Täna kell 15.37 teatati häirekeskusele turbaraba süttimisest Rakke vallas Sallas OÜ Vestur tootmishoonete lähedal, kus põles kolm turbaauna ning turbapinnas umbes 2-3 hektari ulatuses.
Sündmusele reageeris 13 päästeautot, nende seas neli paakautot ning kaks metsakustusvarustusega voolikuautot Simuna, Väike-Maarja, Vajangu, Roela, Rakvere, Tudu, Koeru ja Jõhvi komandodest ning korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja, teatas Ida-Eesti päästekeskus.
Kustutustöid raskendas tugev tuul, mille abil levivad sädemed tekitasid uusi väikeseid tulekoldeid. Seetõttu suurenes põlenguala kolme tunni
jooksul ca kuuele hektarile. Põles kokku seitse turbaauna. Vaatamata põlenguala laienemisele jäi aktiivseid tulekoldeid kella 20.30-ks vähemaks
ning tule levik on praeguseks piiratud. Põlenguala kuuel hektaril põleb aktiivselt umbes ühel hektaril ning kolm turbaauna.

Eesti merevägi saab kolm uut miinijahtijat
800 miljoni krooni suurune hange, mis toob Eesti mereväele kolm uut miinijahtijat, on mereväes üks läbi aegade kallimaid.
Kaitseväe jaoks oli aga kulukaim õhutõrje hange, mis läks maksma ligikaudu miljard krooni. Täna sildus esimene miinijahtija esimest korda kodusadamas. Laeva käisid uudistamas "Seitsmesed uudised".

Tallinnas avati Eesti suurim raamatupood
Tallinnas Viru Keskuses Euroopa suurlinnade vääriline raamatupood.
Kahel korrusel laiuvasse kauplusesse mahuvad vabalt jalutama inimesed neistki Eesti paikadest, kus raamatuärid tänaseks suletud. Laienenud Rahva Raamatu kaupluses käisid ka "Seitsmesed uudised".

Mikko: peame kutsuma Venemaad üles olema demokraatlik
Marianne Mikko ja Andres Tarand osalesid täna Vene-Euroopa Liidu suhteid käsitleval seminaril Leedus, kus ka Mikkko sõna võttis.
Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon korraldas täna koostöös Leedu Sotsiaaldemokraatliku Parteiga Vilniuses Vene-Euroopa Liidu suhteid käsitleva seminari. Eesti sotsiaaldemokraatidest osalesid Euroopa Parlamendi liikmed Andres Tarand ja Marianne Mikko.
Seminari avas Leedu peaminister Gediminas Kiriklas, kes rõhutas oma kõnes, et Euroopa Liidu ja Venemaa keskmes peaks olema energiajulgeolek. Tema sõnul ei peaks "Venemaa, kellega Leedu on huvitatud arendama rahulikke ja sõbralikke suhteid, majanduslikult ja poliitiliselt diskrimineerima üksikuid EL-i riike, kui ta soovib arendada strateegilist partnerlust ja alustama kõnelusi uute partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise üle."

AIDS-i vastu võitlejad pöördusid protestikirjaga valitsuse poole
AIDS-i vastaste organisatsioonide ja HIV-positiivsete inimeste ühendused tegid täna valitsuse ministritele ühise avalduse.
Ühendused protesteerivad valitsuse otsuse vastu, mille kohaselt külmutatakse sotsiaalkaitse eelarve 2008.aastaks ning kärbitakse HIV/AIDS-i ravi
rahasid ligi seitsmekordselt võrreldes varem kavandatuga.
See teade ajendasTallinnas toimunud AIDS-i vastaste organisatsioonide ja HIV-positiivsete ühenduste seminarist osavõtjaid tegema avaliku pöördumise valitsuse ja juhtivate poliitikute poole ja kutsuma sellega ühinema kõiki organisatsioone ja inimesi, kes ei ole ükskõiksed HIV/AIDS-i probleemi suhtes.
"Ravirahade kärpimine jätab haiguse meelevalda sadu noori inimesi, mõtlematu sotsiaalset kaitset vajavate gruppide vastandamine süvendab
veelgi olemasolevat stigmat ja diskrimineerimist HIV-positiivsete inimeste suhtes," seisab pöördumises.

Narva elektrijaama juurest leiti mehe surnukeha
Eile leiti Narvas Eesti elektrijaama lähedal asuvast veekogust mehe surnukeha.
Kella 15.50 paiku edastati politseile teade, et Narvas Eesti elektrijaama juures veekogu kaldalt leiti mehele kuuluvad riided, teatas Narva politseiosakonna pressiesindaja.
Päästjad leidsid veest Viktori (1959) surnukeha. Asjaolud on selgitamisel.

Tivolipõlengu ekspertiisid süütamist ei kinnita
Sellel nädalal saabusid 18. mail Rakveres toimunud tivolipõlengu ekspertiisid.
Eksperttiside kohaselt võis põlengu põhjuseks olla kuuma laialipihustunud õli süttimine kas sädemest, kuumast pinnast, lahtisest tulest või isesüttimise tagajärjel.
Eksperdiarvamuse kohaselt oli tulekahju tekkimine seotud hüdraulikasüsteemi rikkega ning võis olla seotud ka elektrisüsteemi rikkega.
Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere ringkonnaprokuröri Marge Voogma sõnul ei leitud ekspertiiside tulemusena süütamisele viitavaid jälgi.

Aidake leida jaaniööl kadunuks jäänud tüdrukut
Politsei palub abi jaaniööl Pärnu plaažil kadunuks jäänud 19-aastase Maris Järve leidmisel.
Lääne politseiprefektuuri Pärnu politseiosakond palub abi võimalike tunnistajate leidmisel ja isikute kindlakstegemisel. Artikli juures on pilt, mille vasakul poolel kõnnib kaamera poole kaks inimest. Politsei palub abi, et teada saada, kes need kaks noort inimest on.
Maris Järv on 19 aastat vana ja 162 - 163 cm pikk, saleda kehaehitusega. Ta on pikkade, poolde selga langevate tumedate juustega.
Kadunuks jäädes kandis tüdruk pruunikasrohelist jakki, heledat (võimalik, et valget) pluusi ja jalas siniseid teksapükse. Kaasas olid tal hele käekott ning mobiiltelefon.

Homme jõuab Eestisse ajalooline Londoni laevandusbörsi maja
Eesti ärimehed ostsid Londonis ära laevandusbörsi Baltic Exchange'i vana peakontori ja panevad selle Tallinnasse püsti, homme jõuavad Eestisse maja viimased tükid.
Eesti ärimehed Heiti Hääl ja Eerik-Niiles Kross ostsid vana börsihoone ära juba eelmisel aastal, kuid hoone tükkide Eestisse transportimine algas selle aasta juunis. Baltic Exchange'i hoone oma marmorsammaste ja muuga mahub 15 konteinerisse, millest igaüks on 12 meetri pikkune. Homme saabub Eestisse viimane konteiner.
Baltic Exchange'i maja taasehitus algab 2008. aasta lõpus. Ärimeeste plaani kohaselt kulub ehituseks kaks aastat ja valmis saanuna on vana fassaadi ja kauplemisruumi juurde valminud ka kontorid, restoran, ballisaal ja näituseruum. Baltic Exchange'i maja ostmine läks Eesti ärimeestele maksma umbes 18,9 miljoni Eesti krooni

Balti peaministrid kirjutavad homme alla Ignalina tuumaprojektile
Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaministrid allkirjastavad homme Vilniuses alla Ignalina tuumajaama rajamise koostööleppele.
Eesti peaminister Andrus Ansip, Läti peaminister Aigars Kalvitis, Poola peaminister Jaroslaw Kaczinski ja Leedu peaminister Gediminas Kirklas kirjutavad homme Leedu pealinnas Vilniuses alla koostöö protokollile energeetika valdkonnas, teatas Leedu saatkond.
Juuni lõpus kiitis Leedu seim heaks tuumaelektrijaama ehitamist võimaldava "Leedu vabariigi tuumaenergia seaduse", mille kohaselt saab tuumajaama koduriigiks saava Leedu osalus projektis olema 34 protsenti ning Eesti, Läti ja Poola osalused 22 protsenti.

Eeldatav ooteaeg Narva piiripunktis on 101 tundi
Maksu- ja tolliameti kodulehekülje andmetel peavad veokid Narva piiripunktis piiriületus ootama kuni 101 tundi.
390 veokit seisis täna Venemaa suunas Narva piiripunktis järjekorras, vastu on Venemaa viimase ööpäeva jooksul võtnud 101 sõidukit.
Koidula piiripunktis on eeldatavaks ooteajaks 62 tundi. Luhamaalt pääseb läbi 26-tunnise ooteajaga.

Politsei: liiklusliin on end õigustanud
Lõuna-Eestis 1. juunil toimima hakanud ja kuut maakonda ühendav liiklusliin 14 900 tegutseb politsei sõnul edukalt.
Liiklusliin ei ole niivõrd selleks, et korrarikkujaid kinni pidada, vaid pigem nö "pehmel" meetodil selgitustööks, ütles Päevaleht Online'ile Lõuna prefektuuri preventsioonitalituse spetsialist Peeter Rehema.
Tänase seisuga on liiklusliinile saabunud 517 kõnet.
Statistikasse vaadates on 4. juuli seisuga teatatud 7 joobes juhti, 105 kiiruspiirangu rikkumist ja 134 parkimiskorra eiramist.
Liiklusliin on kergematest liiklusrikkumistest teatamiseks, mis ei nõua tingimata politsei kohest sekkumist.
Liiklusliiniga saab ühendust telefonil 14 900 ja meiliaadressil liiklus@louna.pol.ee.

Valitsus võttis vastu küberrünnetevastase tegevuskava
Valitsus võttis täna vastu küberrünnakutevastaste tegevuskava, mis näeb ette küberkaitse strateegia koostamist julgeoleku tagamiseks ning nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Tegevuskava keskendub olemasolevate eriolukordadeks valmistumise protsesside täiustamisele küberrünnakute valguses, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kava näeb ette küberkaitse strateegia koostamist, mis toob välja küberruumist tulenevad iseärasused ja seob need tänaste ulgeolekustrateegiatega.
Lisaks rõhutab tegevuskava riigi infosüsteemi infoturbe tähtsust. Kuigi kevadiste rünnakute eesmärgiks oli häirida süsteemide käideldavust ehk teenuste toimimist, võivad järgnevad rünnakud olla suunatud riigi infosüsteemi konfidentsiaalsuse ja andmete tervikluse vastu, mistõttu tuleb tegevuskava järgi pöörata olulist tähelepanu ka neile aspektidele.

Ansip ei nõustu statistikaameti hinnanguga ebavõrdsusele
Peaminister Andrus Ansip kritiseeris statistikaameti väidet, nagu valitseks seaduspärasus, et mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust.
Ansip meenutas valitsuse pressikonverentsil, et statistikaameti vastses kogumikus "Sotsiaalne ebavõrdsus. Social Inequality" kinnitatakse, et Eesti on üks ebavõrdsema sissetulekujaotusega riike Euroopa Liidus, ning et valitseb seaduspärasus: mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalkaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust, teatas ETV24.
"Aga mina küsin statistikaametilt, et kui nad juba läksid ettepanekute tegemise peale, miks nad siis Portugali märkamata jätsid?" rääkis Ansip.
"Portugal, Euroopa Liidus kõige ebavõrdsema tulude jaotusega riike, ehk siis rikkaima ja vaeseima sissetulekukvintiili suhe on 8,2 korda, aga sotsiaalkulutused on suuremad kui Sloveenias - 24,9% Sloveenia 24,3% vastu. Seega nagu võib siis Portugali näite põhjal tõestada just risti vastupidist - et suured sotsiaalkulutused ei taga tulude jaotumise võrdsust ühiskonnas?!"

Lasse Lehis: maksuamet katsetab kohtu mõjutamist
Maksumaksjate liit heitis maksu- ja tolliameti Enriko Aava solvamise pärast oma nõukojast välja.
Maksumaksjate liidu (EML) juhi ja riigikohtu nõuniku Lasse Lehise hinnangul soovib maksu- ja tolliamet (MTA) teda kohalt kangutades mõjutada kohtu tegevust ja luua maksumaastikul rindejooni.
"Ei mina isiklikult ega EML-i juhatus tervikuna oska arvata, mida täpselt MTA soovib saavutada," ütles Lasse Lehis Päevaleht Online'ile kommentaariks maksuameti soovile, et Lehis õigusemõistmise objektiivsuse huvides EML-i juhi kohalt lahkuks.
"Ma usun, et MTA-s leidub ka selliseid inimesi, kes arvavad, et kohtud peaksid seadusi tõlgendama ainult nii, nagu maksuametnikud seda tahaksid. Minu ründamisega nad vaevalt seda eesmärki saavutavad. MTA tegevust võib tõlgendada kui kohtu mõjutamise katset," sõnas Lehis.
Lasse Lehise sõnul ei tähenda riigikohtule nõu andmine, et teda peaks kapis luku taga hoidma ja ta ei tohiks teistele nõu anda või ühiskondlikus elus osaleda.

Aet Maatee ootab laulupeoseadust
Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee (pildil) kinnitusel vajab Eesti hädasti laulu- ja tantsupeo seadust, et tagada pidude süsteemipärane korraldus ning määratleda kõigi osapoolte vastutusalad, kirjutab Maaleht.
"Pidude korraldamisele panevad väga paljud oma õla alla, aga süsteemset lähenemist ei toimu," tõdes Maatee. "Teeme kõike justkui talgute korras ja alustame iga peo puhul nullist. Tahaksin, et oleksime paljude asjade toimimises juba kokku leppinud. Näiteks peaks määratlema, mis ülesanded on politseil, ühistranspordil, kiirabil, ETV-l ja teistel koostööpartneritel seoses peo korraldamisega."
Nii oleks seaduses kirjas näiteks seegi, kuidas lahendada prügi koristamist peoplatsilt, millega Lauluväljak tänavu ilmselgelt hätta jäi. Maatee sõnul valmistab praegu suuri probleeme ka asjaolu, et hulk teenuseid on erakätes ning nende tellimine ja hinna üle kauplemine röövib asjatult energiat.

Kuidas "piinatud" Brüsselis valetasid
Kolme pronksiöö sündmustes osalenu Brüsselis-käik piirdus mitmete valede esitamise ning vähese publikuhuviga.
"Rahvusvahelise piinatute toetamise päeva puhul võetakse harilikult käsile sellised hirmsad teemad nagu Darfuri veresaun," kommenteeris ürituse alguses kohal olnud ja asja selgitanud sotsiaaldemokraadist saadik Katrin Saks, kirjutab Maaleht.
Infoagentuuri Cafebabel andmeil seletas Öise Vahtkonna liige Juri Žuravljov Brüsselis, et ta vahistati 26. aprillil kell 23.25 rahulikult tänaval jalutavana. Tegelikult jalutas ta umbes sel ajal ringi purustatud ärist hiivatud õllekastiga. Siis selgitas Žuravljov, et "barakkides" peksid politseinikud ühte tüdrukut viis minutit jalgadega, kuni ta jäi liikumatult lamama. Seejärel pekstud üks mees surnuks. "Me kaotasime võib-olla üks-kaks inimest surnuna," valetas Žuravljov. "Eestis on alanud partisaniliikumine, nõudmaks valitsuse tagasiastumist."

Mereväe uus miinijahtija Admiral Cowan sildus Miinisadamas
Täna hommikul sildus esimest korda Miinisadamas mereväe uus miinijahtija Admiral Cowan.
Pärast meeskonna rivistust laeva vööritekil said meeskonnaliikmed sadamas kohtuda neid tervitama tulnud lähedastega.
"Miinijahtijate puhul on kõige olulisemad neile paigaldatud miinide ja muude lõhkekehade otsimise ning kahjutuks tegemise süsteemid. Eesti merevägi on ainuüksi Admiral Cowani teenistusse arvamisega selles osas läbi teinud märkimisväärse arengu," ütles Mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivask.
Uusi miinijahtijaid hakkab Eesti merevägi kasutama siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest. Samuti asuvad miinijahtijad osalema NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

Politsei avastas Tallinnas suure narkolabori
Keskkriminaalpolitsei avastas Tallinnas narkolabori ja leidis üles ka selles toodetud 200 liitrit GHB ehk korgijoogi lähteainet GBL-i.
"Tegemist on ülisuure kogusega, kuna 200 liitrist GBL-st oleks olnud võimalik teha ligikaudu 400 liitrit GHB-d," ütles keskkriminaalpolitsei komissar Veiko Germann. "Üks doos GHB-d on üks pudeli korgitäis ehk umbes 5 ml. Antud koguse turuväärtus oleks seega olnud 3,2 miljonit krooni."
Keskkriminaalpolitsei ametnikud pidasid juhumiga seoses esmalt 26. juunil kinni 27-aastase Denissi kinni Tallinnas Lasnamäel ning tema sõiduauto läbiotsimisel võeti ära üle kahe liitri narkootilist ainet GHB.
Pärast Denissi kinnipidamist otsis politsei läbi ka tema elukoha ja vanemate suvila. Denissi kodust leiti narkootilise aine GHB valmistamiseks vajaminevaid nõusid ja lähteainet. Denissi vanemate suvilast leitigi aga 200 liitrit narkootilise aine GHB valmistamiseks vajaminevat lähteainet GBL.

Tallinna valgusfooride juurde tulevad ajatablood
Mitmed Tallinna ülekäigurajad saavad homme, 6. juulil ajatabloode ja heliga valgusfoorid.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul teevad ajatablood jalakäijatele teeületamise mugavamaks ning ka turvalisemaks. Tabloo näitab jalakäijale, mitu sekundit on jäänud kas lubava või keelava fooritule lõpuni, teatas Tallinna pressiteenistus.
Ajatabloodega foorid tulevad esialgu Vabaduse väljaku ristmikule ja Pärnu maanteel oleva Viru tänava jalakäijate ülekäigurajale.

Õllesummer: toimuvast lõikavad kasu hingehinda nõudvad aferistid
Vastuseks Tallinna transpordiameti süüdistustele, et Õllesummeri partneriks olev Silvertakso soovis sõbrad-tuttavad eraautodel kliente teenindama panna, leiab festival korraldaja, et linnaametnike süül lõikavad nüüd korraliku taksofirma asemel toimuvast kasu aferistid.
"Korraldajate eesmärk on, et festivalile tulevatel inimestel oleks võimalik mugavalt, ohutult ja taskukohase hinnaga jõuda peale sündmust oma koju," ütles Õllesummeri korraldaja avalike suhete juht Raimond Kaljulaid Päevaleht Online'ile.
Mehe sõnul oleks koostööpartneri pakutav teenus olnuks kõigiti professionaalne ning esmakordselt Eestis oleks see taganud suursündmust külastavatele inimestele mugava, ohutu ja taskukohase kodutee.
"Ei tea kust võtavad taksonduse korraldajad väite nagu oleks inimeste sõidutamisse kaasatud suvalised inimesed," lisas Kaljulaid. "Meie koostööpartner on meile kinnitanud, et kaasatud oleks juhid, kes tavaliselt pakuvad transfer-teenust näiteks Eesti väliskülalistele. Inimesi oleks sõidutanud professionaalsed autojuhid ning autod, mis on kõigiti sobilikud," selgitas ta.

Riigiprokuröre asutakse leidma läbirääkimistega
Valitsus otsustas täna toetada seaduseelnõu, mis kaotab ära avalikud konkursid riigiprokuröriks saada soovijatele, edaspidi leitakse selle ametikoha täitjaid läbirääkimiste teel.
Kehtiva prokuratuuriseaduse järgi nimetab riigiprokuröri ametisse justiitsminister prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul avaliku konkursi tulemusena. Seadusemuudatuse jõustumisel lisatakse aga riigiprokuröri ametikoht loetelusse, millede täitmiseks avalikku konkurssi ei korraldata.
"Viimaste aastate jooksul on mitmel korral tulnud riigiprokuröri konkurss tunnistada aga luhtunuks, kuna konkursist ei ole osa võtnud nõuetele vastavaid kandidaate. Samas on olemas juriste, kes sobiksid ja on ka nõus riigiprokuröriks saamisega, kuid kes ei soovi osaleda avalikul konkursil," seisab eelnõu seletuskirjas.
Justiitsministeeriumi hinnangul on praktikas senine konkursisüsteem osutunud väheefektiivseks ja toonud kaasa olukorra, et hetkel on mitmed riigiprokuröri kohad täitmata.

Transpordiamet tõmbas Õllesummeri libataksokorraldusele kriipsu peale
Tallinna transpordiamet keelas Õllesummeri partneril Silvertaksol vautšerite kasutamise põhjusel, et firma soovis festivali külastajate teenindamiseks oma sõbrad-tuttavad eraautodel taksot sõitma panna.
"Linna transpordiamet tõmbas Õllesummeri taksokorraldusele kriipsu peale, sest kord, kus takso eest oleks olnud võimalik maksta eelostetud vautšeriga, ei sobinud linna taksomajandust haldavatele ametnikele," teatas Õllesummeri korraldaja avalike suhete juht Raimond Kaljulaid.
Samas teates seisis: "Õllesummer teeb omalt poolt kõik, et külastajatel oleks võimalikul vähe karta taksojuhtide poolset petmist ning suurfestivali ümber ei tiirutaks piraattaksod, kes küsivad ka samas lähedal asuvasse kesklinna sõidu eest hingehinda".
Pealinna transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Tiia-Liis Jürgensoni sõnul amet maailmas suurüritustel laialt levinid vautšersüsteemi ära ei keelanud.

Eesti Päevaleht ootab teateid Kalevipojast
Palun lugejate abi, et koguda infot Eesti rahvuskangelase - Kalevipoja tänasest edasi elamisest meie keskel.
Ootan teateid nii viimasel ajal püsti pandud Kalevipoja kujude kui Kalevipojast hiljaaegu loodud maalide ja teiste kunstiteoste kohta. Samuti otsin kontakti Kalevipoja teemaliste suveniiride ja mälestusesemete või teiste toodete loojatega. Või on teile teada mõni Kalevi või Kalevipoja nime sisaldav toiduretsept?
Samuti pakuvad huvi Kalevi nimeliste mehed, kes on abielus Lindaga. Kalevid, kellel on poeg Kalev. Mehed-naised, kes on kõikvõimalikele avalikel üritustel mänginud Kalevipoega, Lindat, Vanemuist ja teisi Kalevipoja lugude tegelasi.
Samuti on teretulnud teated Kalevi või Kalevipoja nimega firmadest, asutustest, ettevõtmistest. Aga ka tänapäevased anekdoodid, rahvajutud, mõistatused Kalevipoja toimetamiste kohta. Või olete äkki hiljaaegu loodusest leidnud mõne Kalevipojaga seotud paiga, mälestise?

Venemaa sulgeb täna lühiajaliselt ühe oma piiripunktidest
Vene Föderatsioon sulgeb täna, 5. juulil ligikaudu tunniks ajaks Šumilkino piiripunkti.
Piiripunkt on täna elektritööde tõttu suletud orienteeruvalt ajavahemikus 13.30-14.30. Šumilkino piiripunkti sulgemine tähendab häireid ka Luhamaa piiripunkti töös.
Elektritööde lõppedes piiripunkt taas avatakse.

Trahvide tasumata jätmine viis mehe arestimajja
Eile tabatud turvavööta sõitnud mehe, kel oli ees juba hulk tasumata trahve, teekond lõppes kolmeks nädalaks arestimajas.
Pärnus peatati 4. juulil kell 15.25 auto, mida juhtinud Otil (s 1980) ei olnud turvavöö kinnitatud, teatas politsei pressiesindaja.
Kontrollimisel selgus, et Ott on korduvalt liikluseeskirja rikkunud ning jätnud seejuures trahvid tasumata - trahvid asendas Pärnu maakohus arestiga.
Varasemate rikkumiste hulka kuulub korduv vastava kategooria juhiloata ning joobes juhtimine.
Kõike eelnev andis aluse mehe kinnipidamiseks ning ta peab üle kolme nädala arestimajas viibima.

Valitsus eraldas pronkssõduriga seotud sündmuste katteks üle 30 miljoni krooni
Valitsus otsustas eraldada siseministeeriumile valitsuse reservist 30 979 277 krooni 23. aprillist kuni 10. maini 2007 Tallinnas ja mujal Eestis pronkssõduri mälestusmärgiga seotud erakorraliste kulude katteks.
Valitsuse pressiesindaja teatel kaetakse eraldisest ka Eesti Moskva Suursaatkonna ja Peterburi peakonsulaadis täiendava mehitatud valve tagamisega seotud kulud.
Päevaleht on varem kirjutanud, et esialgsetel andmetel läksid pronkssõduri sündmused politseile maksma 30,1 miljonit krooni.
Siseministeeriumi pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et eraldatud summast kaetakse ületunnitööle kuluv tasu, lähetuskulud, toitlustamiskulud, sõidukite kütusekulu, sõidukite kahjud, varustusega seotud kulud ning muud majandamiskulud.
Samuti makstakse eraldisest välja toetused kannatada saanud politseiametnikele.

Õllesummeri avaõhtul tabati ligi 30 purjus alaealist
Tallinnas toimuval Õllesummeril koostati esimesel õhtul alaealistele 29 väärteoprotokolli, millest enamus käsitlesid alkoholiseaduse rikkumist.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et 29 protokollist kaks koostati ainult tubakaseadust rikkunud alaealistele ning ülejäänud puudutasid nii alaealiste alkoholitarvitamist kui ka suitsetamist.
Peolt toimetati kainenema kokku neli inimest, kellest üks oli alaealine.
Samuti tabati peolt üks varas, kes pani pihta müügiputkast sularaha. Koostöös turvafirmaga õnnestus 23-aastane Kristo viie minuti pärast tabata.
Lisaks tuvastati piirkonnas mitu liiklusrikkumist ning tabati üks joobes juht.

Poisid terroriseerisid õhkpüssiga tuvisid
Jõgeva noortekeskuse taga lasid poisid kolmapäeval kella 18.10 ajal õhkpüssist tuvisid.
Patrull pidas Jõgeva aleviku sillal kinni ühe 16-aastase ja ühe 14-aastase poisi, kellel mõlemal oli käes õhkpüss.
Noorukid toimetati isikute kindlakstegemiseks politseisse ning neile vormistati väärteoprotokollid.

Miinijahtija Admiral Cowan jõuab täna Eestisse
Täna orienteeruvalt kell 10 sildub esimest korda Miinisadamas mereväe uus miinijahtija Admiral Cowan.
Tegu on esimesega kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast, teatas kaitsejõudude peastaap.
Briti kuninglikus mereväes Sandowni nime kandnud laeval heisati Eesti lipp käesoleva aasta 26. aprillil Šotimaal. Lipuheiskamistseremoonial viibisid ka Briti esimene merelord admiral Sir Johnaton Band ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.
Uusi miinijahtijaid hakkab Eesti merevägi kasutama siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest. Samuti asuvad miinijahtijad osalema NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

Pärnumaal lõhuti must-toonekure pesa
Eelmisel nädalal avastasid Pärnumaa kotkamehed Indrek Tammekänd ja Raivo Endrekson Paikuse vallas erakordselt jõhkra teo jäljed. Keegi oli püüdnud hävitada Eesti ühe haruldasema linnu, must-toonekure pesa.
Pesapuu all vedeles mahakukkunud pesatükk ja munakoored, kirjutab Eesti Ekspress.
"Õnnekombel ei suutnud lõhkuja pesa täielikult hävitada ning muidu üsna arglik lind elab pesas edasi. Eks meil tuleb see nüüd korda teha," ütles kuriteo avastanud Tammekänd.
Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna juhtivinspektor Aavo Sempelsoni sõnul ähvardab lõhkujat kas väärteo- või koguni kriminaalmenetlus, see sõltub uurimise käigus tehtavatest keskkonnakahju arvutustest. "Esialgu peame siiski veenduma, kas osa pesast võis ise alla kukkuda või on seda tehtud inimeste poolt," ütles Sempelson.

Tsahkna tasus kasiinoarve
Juunis Olympic Casino kutsel Varssavi mängupõrgut avamas käinud riigikogulane Margus Tsahkna on tasunud lennupileti ja lukshotellis elamise oma rahakotist.
Eesti Olympic Casino avas Varssavis 2. juunil suurejooneliselt oma esimese mängupõrgu Sunrise, kirjutab SL Õhtuleht.
Sel puhul lennutas firma Poolasse hulga Eesti prominente, teiste seas ka riigikogu liikme ja IRLi peasekretäri Margus Tsahkna. Ööbimise luksushotellis maksis toona kinni kasiinofirma. Pärast seda, kui ajakirjandus oli kirjutanud Tsahkna mugavast kasiinoreisist, otsustas poliitik tasuda kõik arved ise.
"Lennupileti hind oli 3192 krooni. Selle tasus Margus Tsahkna lennufirmale juuni keskel," võtab kasiinosõidu kokku Isamaa ja Res Publica Liidu kommunikatsioonijuht Marko Lepik. "Varssavi Hiltoni hotellis oli arve 1757 krooni ja 90 senti. Selle maksis ta kinni eelmisel nädalal."

Lennujaam tahab paljulapselised pered kodust välja tõsta
Tallinna Lennujaama laiendusele jääb ette endine ühiselamu, kus elavad kaks suurt peret, ühes 14 liiget ja teises seitse.
Suurema pere pea Viktor Maistruk on nõutu: "Kuhu meil kolida, telki? Paneme telgi Toompeale või!" Lennujaam kommenteerib ühiselamuelanike teemat kidakeelselt, kirjutab Eesti Ekspress.
Käitusdirektor Einari Bambus teatab: "Tallinna Lennujaam kinnitab asjaolu, et käesoleva aasta kevadel väljastas kahele Lennujaama tee 2 ühiselamus elavale perekonnale üürilepingu ülesütlemise teate, mille alusel lõpeb üürileping seose s tähtaja möödumisega 1. juulil 2007."
Abilinnapea Eha Võrk ajab mure lennujaama kaela: "Probleem on saanud alguse sellest, et riigi omandisse jäetud maal asuv elumaja anti üle AS-ile Lennujaam. Seega, kuna probleem on saanud alguse riigi omandis oleva maa üleandmisel eraõiguslikule aktsiaseltsile, siis on ootuspärane ja loomulik, et probleemile aitab lahendust leida kasu saanud isik ehk AS Tallinna Lennujaam."

Eesti Ekspress: hetke kõige kuumemat äri ajab Savisaar
Ajaleht Eesti Ekspress kirjutab, et Villu Reiljani maadevahetamise on välja vahetanud suured ehitustehingud Edgar Savisaarega.
Suvel 2005 oli Eesti kõige kuumem äri maadevahetamised. Kes valdasid siseinfot ja tundsid õigeid inimesi, said looduskaitseliste maatükkide vahetamisega teenida väga suuri kasumeid. Pärast mullusügisesi vahistamisi ja tehinguid kureerinud keskkonnaminister Reiljani tagasiastumist on see äri seisma pandud, kirjutab Eesti Ekspress.
Suvel 2007 on kõige kuumem äri erasektori suured koostööprojektid Tallinna linnaga. Need nimetatakse rahvusvaheliselt PPP ehk public and private partnership projektideks.
Hea juhtimise korral võidavad nendest projektidest nii ettevõtjad kui linnarahvas. Kehva ohjamise korral aga läheb asi tavaliselt nii, et kulud kannab linn, tulud korjavad aga ärimehed.

Töölepinguta pubis töötamine põhjustas palgatüli
Pärnu kesklinna pubis töölepinguta kokana töötanud neiu nõuab firmalt palgalisa, kuid firma juhtkonna arvates maksti neiule niigi head tasu, kuigi ta ei saanud nagu enamik noori tööga hakkama.
Pärnulanna Erika Leetma kinnitusel töötas ta 21aastane tütar, kes palus oma nime lehes mitte avaldada, ajavahemikus 28. maist 15. juunini kesklinnas asuvas OÜ Tuberkuloitedile kuuluvas pubis Viies Villem kokana, kirjutab Pärnu Postimees.
Neiu karjäär lõppes Viiendas Villemis sellega, et ta tuli ise raske töö tõttu sealt ära. Palka maksti talle töötatud aja eest 4000 krooni.
Viienda Villemi juhataja Rita Raadik väitis, et neiu ise oli see, kes keeldus töölepingut sõlmimast ning tööga ta eriti silma ei paistnud. "Enamiku ajast kooris neiu vaid kartuleid. Kokkuvõttes leidsime, et ta sai sisuliselt mitte millegi tegemise eest väga head palka, kuigi neiu ema muutus ägedaks ja nõudis 2000 krooni juurde," lisas ta.

Ida-Viru keskhaigla võtab tööle eesti keele õpetaja
Ida-Viru keskhaigla võtab sügisel tööle eesti keele õpetaja, kes peab aitama ligemale poolel tuhandel töötajal sooritada vastavalt keeleinspektsiooni ettekirjutusele vajalikul tasemel riigikeele eksami.
"Senini on keeleõppe maht olnud väiksem ning toimunud kas mitmesuguste projektide raames või kursustel väljaspool haiglat," möönis haigla juhatuse esimees Tarmo Bakler.
Ta nentis ka, et haigla kutseliitudega on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt korraldatakse vajalikus mahus keeleõpe haigla ruumides, kirjutab Põhjarannik.
"Keeleinspektsioonilt ettekirjutuse saanud töötajate töölepingusse viiakse täiendus, mis kohustab neid eesti keele õpet alustama hiljemalt käesoleva aasta oktoobris ning sooritama tasemeeksami oktoobriks 2009," märkis haigla juhatuse esimees.
Bakler oli sunnitud tõdema, et töötajate huvi täita neile tehtud ettekirjutusi on seni olnud madal.

Uhiuus Saaremaa veok sattus Poolas ränka avariisse
OÜ Merinvest kummidetaile vedanud Saaremaa firma AS Siimu Auto uhiuus veoauto sattus esmaspäeval Poolas raskesse liiklusõnnetusse, kui põrkas kokku vastutuleva lätlaste väikebussiga. Õnnetuses hukkus kaks väikebussis olnud inimest.
Ränk liiklusõnnetus juhtus esmaspäeva hommikul Poolas Augustowi-Varssavi maanteel, kui oma sõidurajal liikunud veokile sõitis ette mingil põhjusel vastassuunda kaldunud lätlaste väikebussi Renault Master, mille taha oli kinnitatud paadikäru süstadega, kirjutab Meie Maa.
"Mul oleks olnud võimalus sõita ainult vastu kraavi valli," rääkis autojuht Raivo Saak, kes jõudis veoautol vaid pidurit vajutada. Tema sõnul oli veoauto kiirus õnnetuse hetkel 60 kilomeetrit tunnis.
Laupkokkupõrge tabas mõlemat sõidukit juhipoolsesse esiotsa. Haagises olnud kummidetailid paiskusid haagise etteotsa. Kui Saak pääses liiklusõnnetusest kipsis käe ja haige jalaga, siis väikebussis sai kaks inimest surma ja kaks vigastada.

Jaan Tätte pürib Vilsandi saarevahiks
Tuntud laululooja, näitleja ja näitekirjanik Jaan Tätte kavatseb kandideerida Vilsandi saarevahiks.
"Mul on selline udune mõte peas liikunud küll juba mõnda aega," kinnitab Tätte. "Iseasi, kas valitakse. Saarevahiamet annaks mulle võimaluse viibida Vilsandil aasta läbi."
Kihelkonna abivallavanema Tormis Lepiku sõnul on Jaan Tätte (43) tõepoolest üks Vilsandi saarevahi kandidaate, kirjutab SL Õhtuleht. "Kuid on ka teisi tahtjaid ja ega ei oska öelda, kas just Tätte lõpuks valituks osutub," ütleb abivallavanem. Vallavalitsus on kollektiivpuhkusel ja seetõttu pole teada, millal saarevaht ametisse kinnitatakse.
Jaan Tätte sõnul oleks saarevahil Vilsandil tohutult tööd. "Kui tahta teha," täpsustab ta. "Valvata tuleks turistide, merereostuste ja suvitajate järele. Praegu pole saarel arstiabi, saarevahina võiksin läbida meditsiinikursused. Kõik sõltubki sellest, millised ülesanded saarevahile pannakse - kas ta on ühtaegu politseinik ja looduskaitsja. Kuigi minu viibimised Vilsandil on aasta aastalt üha pikemaks läinud, on siia lõplikult elama jäämine jäänud selle taha, et pole töökohta," ütleb Tätte, miks saarevahiamet talle sobiks.

Liikluses poole aastaga üle saja hukkunu
Tänavu esimese poolaastaga liikluses hukkunud 105 inimest on arv, milleni viimati küünditi 1998. aastal, spetsialistid näevad päästerõngast järgmisel aastal maanteedele paigaldatavates liikluskontrolli kaamerates.
Praegu pakuvad liiklusspetsialistid päästerõngana liikluskontrolli kaameraid, mida riik plaanib järgmiseks aastaks osta neli tükki, kirjutab Postimees. "Sellega suudaksime ära katta 80 kilomeetrit Eestimaa teid," ütles maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus.
Sõrmus nõustub, et neljast kaamerast on kogu Eesti peale vähe. "Kuid neid saab paigaldada ühelt lõigult teisele, ja juhul kui kaamerad end õigustavad, soovime neid 2009. aastaks kindlasti juurde osta," väitis Sõrmus.
Teine abivahend liiklusohutuse tagamiseks oleks julgestuspolitsei liiklustalituse vanemkomissar Tõnis Sulu arvates Eestis veapunktisüsteemi kehtestamine, st korduvate rikkumiste järel kaotab autojuht oma juhiloa.

Kassid tulid meie koju Aasiast
Kass on nagu õhk. Ta ütleb kogu oma olemusega, et talub inimesest sõpra, aga lõppude lõpuks vajab inimene kassi, mitte kass inimest.
Linnamüüdid seostavad kodukassi egiptlastega. Kass kui jumaluse pale! Kuid uusimad geneetilised uuringud näi-tavad, et kass kodustati seal, kus kodustati oder, nisu, kits ja vein - Viljakaks Poolkuuks nimetatud alal Väike-Aasias.
Kassi sugulaskonna reis meie diivanitele on olnud pikk. See algas kaslaste viimase ühise eellasega, kes elas 10,8 miljoni aasta eest kusagil Aasia südames. Ja jõudis otsaga Vahemere aladele, kus elab praegugi meie kodukassi lähemaid sugulasi, näiteks Ida-Aasia džunglikass, Kesk-Aasia liivakass ja Aafrika mustajalgne kass. Ühest neist metsiku kassi alamliikidest sai alguse ka kassi üks edukamaid eksperimente, mille tulemusena laskis see loom end kodustada, ent jäi ühtlasi ka sõltumatuks.

Ravijärjekordi leevendaks trahvid patsientidele või sajad uued arstid
Silmaarsti juurde minna soovinud Liis läks juuni keskel aega kinni panema, arsti vastuvõtule pääseb ta alles 1. oktoobril. Kas järjekordade leevendamiseks on võimalusi?
Mõni aasta tagasi tundis Liis, et ühe tema silmaga pole kõik korras. Kui ta soovis toona minna silmakliinikusse, pakuti talle aega alles paar kuud hiljem. Kuna haigusnähud süvenesid, pöördus naine kohe eravastuvõtule, kust ta viivitamatult operatsioonile saadeti. Nüüd tuleb regulaarselt kontrollis käia.
Järjekorrad on põletav probleem, millele arstid, haigekassa ja sotsiaalministeerium on otsinud leevendust aastaid. Tasapisi on olukord küll paranenud ning viimasel kahel aastal on järjekorrad jõudsalt lühenenud. "Kui varem oli tõsine põhjus rahapuudus, siis selle põhjusega maksimumjärjekordi enam ei ületata," ütleb endine sotsiaalminister Jaak Aab. Ent temagi lisab: võluvitsa selle probleemi lõplikuks lahenduseks pole.

Narva piiripunktis tekkis eile selle aasta pikim veokijärjekord
Narvas tuleb veoautodel piiri ületamist oodata juba rekordilised 98 tundi.
Eilse seisuga on Narva piiripunktis selle aasta ajaliselt pikim veokijärjekord. Piiripunkti kogunenud veokid ummistasid Tallinna-Narva maantee linna piirist viie kilomeetri kaugusel asuva Peeterristi külani.
Eelmise aasta augustis lubatud uus transiidiparkla ei ole planeeringutest ja projektidest kaugemale jõudnud.
Mullu pikkade järjekordade ajaks juhtide tarvis teeserva paigaldatud välikäimlad ja veepaagid eile puudusid.
Olemasolev transiidiparkla on pilgeni täis. 200 autot, mis sinna ei mahtunud, pidid ootama maanteel.
Maksu- ja tolliameti andmetel ootas eile Narva piiripunktis 380 veokit, lootust piir ületada anti neile 98 tunni pärast. Teisi-päeval olid need arvud veel vastavalt 340 ja 80. Ooteaja poolest on tegemist rekordilise järjekorraga, kuigi selle aasta märtsis seisis sabas 400 ja möödunud aasta augustis ja novembris koguni 500 autot.

Internetis levib omalooming Eesti kaitseväe kohta
YouTube'is saab vaadata omaalgatuslikult tehtud videot, mis tutvustab Eesti kaitseväge.
Videojagamiskeskkonnas YouTube levitatava videoklipi autoriks on märgitud kasutaja Sampolit Film. Autor või autorid tutvustavad ennast oma kodulehel kui new-age'i dokumentaalfilmide, aga ka turismivideote tegijaid.
Üksnes elektronposti vahendusel suhtlema nõustunud autorid keeldusid internetis ligi 2500 korral vaadatud klippi kommenteerimast, põhjendades seda viimastel nädalatel levinud pahatahtliku valeinformatsiooniga ja kahtlase taustaga teooriatega. "Keeldume kahjuks igasugustest kommentaaridest selle video kohta," lausus oma nime mitte avaldanud ja Sampolit Film nime all esinev isik.
Faktilised eksimused
Video Eesti kaitseväest on varustatud ingliskeelsete subtiitritega, mis kirjeldavad eri väeliike. Kohati vigases ingliskeelses tekstis leidub ka faktivigu. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko sõnul pole kaitsejõudude koosseisus videos mainitud K-komandot, ka puuduvad Eestil Gruusias sõjalised nõuandjad. Mikko kinnitusel pole kaitseväel ja kaitseministeeriumil videoga mingit seost.

Eesti kulutab sotsiaalkaitsele Euroopas kõige vähem raha
Puuduliku toetussüs-teemi tõttu on Eestis ka üks Euroopa ebavõrdsemaid ühiskondi.
Eesti kulutab sotsiaalkaitsele Euroopa väikseima osa oma rikkusest, samal ajal on käärid meie rikaste ja vaeste vahel ühed suuremad, selgus statistikaameti eile esitletud kogumikust.
Ebavõrdsus on meil üks Euroopa suuremaid, vaid Türgis, Portugalis, Leedus ja Lätis on rikkamate ja vaesemate inimeste sissetulekute vahe veel suurem. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines 2004. aastal 5,9 korda, Euroopa Liidus keskmiselt 4,9 korda. Kõige vähem sissetulekute ebavõrdsust on Põhjamaades.
Sotsiaalkaitsele kulutas Eesti üle-eelmise aasta andmeil 13 protsenti SKT-st, samal ajal kui väiksema sotsiaalse ebavõrdsusega riigid nagu Rootsi ja Taani kulutavad selleks 30 protsenti, Soome ja Suurbritannia 25 protsenti. Eestist väiksem osa SKT-st läheb sotsiaalkaitsele vaid Leedus, Lätis ja Türgis. "Mida rohkem kulutab riik sotsiaalkaitsele, seda vähem on ühiskonnas sissetulekute ebavõrdsust," kinnitas statistika-ameti analüütik Piia-Piret Eomois.

Valitsus mõtiskleb täna ettevõtte tulumaksust
Rahandusminister Ivari Padar tutvustab tänasel valitsuskabineti istungil pärast 2009. aastat kehtima hakkava ettevõtete tulumaksusüsteemi variante.
Pole veel kindel, kas otsus langetatakse, aga Eesti Päevalehe andmetel aktsepteerib koalitsioon üldiselt varianti, mis säilitaks teatud muudatustega praeguse süsteemi.
Ühelt poolt annab selleks selge suunise koalitsioonileping. Teisalt on ka hiljutised Euroopa Kohtu lahendid suurendanud rahandusministeeriumi usku, et Eesti ettevõtetele konkurentsieeliseks olev süsteem võib teatatud muudatustega osutuda Euroopa seadustele vastavaks.
Tänase arutelu eesmärk on teha poliitiline otsus, mis määraks viisi, kuidas ja kas toimiks pärast 2009. aastat Eesti ettevõtetele seni kehtiv reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus.
Rahandusministeerium on valmistanud neli erinevat otsusevarianti. Arutatakse nii praeguse süsteemi kohandatud säilitamist, mis on suurema riskiga, kui ka suhteliselt turvalist klassikalist tulumaksusüsteemi. Eile ei soovinud poliitikud eesseisvale kabinetiarutelule viidates eelistustest või otsuse tegemise tõe-näosusest rääkida.

Tallinn tahab kesklinna liiklust kiiruspiiranguga rahustada
Liikluseksperdid kahtlevad Tallinna abilinnapea kavas vähendada kesklinnas piirkiirust.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on juttu piirkiiruse alandamisest 10 km/h võrra vaid tasulise parkimisala välispiirini kesklinnas.
"Me ei räägi piirkiiruse alandamise puhul kindlasti kogu Tallinnast, vaid kesklinna piirkonnast. Liikluse rahustamist oleks vaja kogu Tallinnas, aga ma ei leia, et kogu Tallinnas peaks kiirus olema piiratud 40 km/h. Väga suur osa fataalse lõpuga õnnetustest juhtub just nimelt liialt suure sõidukiiruse tõttu."
Abilinnapea täpsustas, et mingit linnavalitsuse otsust ega kabinetinõupidamisel saavutatud kokkulepet veel pole ning teema vajab põhjalikumat ja laiapõhjalisemat arutelu.
Kiirusepiirangut toetab ka maanteeamet, kuid nagu märkis linnaliikluse büroo juhataja Vello Koonik, on konkreetsel puhul otsuse tegemine eelkõige linnavalitsuse kätes, kes peab otsustama, kas suudetakse tagada ka soovitud efekti tagamiseks piisav liiklusjärelevalve.

Taanis puhkes valla hülgekatk ja haigus ähvardab levida ka Rootsi
Taanis Kattegati väinas levib ka Rootsi jõuda ähvrdav hülgekatk, mille varasemad puhangud on Skandinaaviast Iirimaani tapnud ligi 50 000 hüljest.
Eile leiti Kattegati väina lõunaosast jälle 33 surnud hüljest, kirjutab Dagens Nyheter. Tõve jõudmine väina lõunaosasse kasvatab niigi suurt ohtu, et hülgekatk võib ka Rootsi levida.
Hülgekatku puhang avastati 19. juunil, mil ühelt Taani saarelt leiti 32 hülgelaipa. Samas koloonias on praeguseks katku surnud veel üle 60 hülge.
Taani hülgeuurija Rune Dietzi sõnul leiti esimesed surnud hülged põhja poolt, kuid nüüd on haiged loomad viimaste päevade põhjakaarte tuulte toel lõuna poole rännanud ja surnud Kattegati lõunaosas.
Nii Taani kui Rootsi keskkonnaametid on nüüd kõrgendatud valvelolekus ja Rootsis paluti ka avalikkusel teada anda, kas randa on uhtunud surnud hülgeid. Muret on põhjust tunda, sest hülgekatk võib nakata ka teistele loomadele: näiteks võib nakkuse saada rannas surnud hüljest nuuskima läinud koer.

Portugal paneb EL-i Moskvat meelitama
Portugali peaminister Jose Socrates kinnitas, et ta kavatseb Portugali EL-i eesistumisajal Moskva suhtes pehmemat poliitikat ajada.
Äsja EL eesistujamaaks saanud Portugali päralt on selle aasta lõpuni terve EL-i poliitiline agenda ja Portugali peaminister Jose Socrates kinnitas, et suhted Moskvaga on väga tõsised, kuid sellegipoolest kavatseb ta pehmemalt suhtuda, vahendab EUObserver.
Socrates selgitas: "Mistahes otsused, mis on moraalsete tõekspidamiste alusel tehtud, viivad vastasseisudeni." Peaminister leidis veel: "Me ei tohi rõhutada meie lahkhelisid, vaid pigem seda, mis meid liidab."
"Mistahes otsused, mis on moraalsete tõekspidamiste alusel tehtud, viivad vastasseisudeni."
Jose Socrates on oma vaadetelt tsentrist ja hiljuti viibis ta Kremlis külas - see privileeg on tavaliselt võimalik vaid riigipeadele.

Glasgow enesetaputerrorist jättis endast maha hüvastijätukirja
CNNi andmeil on al-Quaeda stiilis pommirünnakuid Londonis ja Šotimaal uuriv Briti politsei leidnud ühe Glasgow's lennujaama ramminud terroristi enesetapukirja.
USA telekanali CNN uudisteankur küll ei kinnitanud kirja leidmist, kuid viitas terrorirünnakute uurimisele lähedal seisvatele allikatele, kelle sõnul oli üks kahest Glasgow's džiibiga lennujaama terminali ramminud mehest jätnud endast maha suitsiidikirja, vahendab Reuters.
Suurbritannia politsei on siiani keeldunud CNNi väidet kinnitamast.
Üks kahest terroristist, kes põleva autoga lennujaama terminali rammis ja kelle nime ei ole Briti politsei veel avaldanud, sai enesetapurünnakus tõsiseid põletushaavu ja lamab praegu kriitilises seisundis Royal Alexandra haiglas Glasgow's.
Teist terrorirünnakus osalenud meest, Iraagis väljaõppe saanud mees nimega Bilal Abdulla, hoiavad Briti võimud koos veel viie kahtlusalusega hetkel Londonis vahi all.

Venemaa suurfirmad võivad saada loa eraarmeede loomiseks
Venemaa Riigiduuma kiitis eile heaks eelnõu, mis lubaks Vene energiagigantidel Transneftil ja Gazpromil luua relvastatud eraarmeed.
Transneft ja Gazprom kinnitavad, et neil on vaja oma relvajõude kaitsmaks gaasitorusid terroristide eest, vahendab The Times.
Venemaa siseministeerium on juba lubanud, et varustab gaasifirmade armeesid relvadega.
Firmaarmeede pooldajad kinnitavad, et gaasitorud vajavad terroristide eest kaitset, kuid vastased leiavad, et eraarmeed on Pandora laegasteks, kust kuri välja pääsema hakkab. Nimelt muretseb The Times, et Gazprom kipub energiafirma võimupiiridest vägisi väljapoole: energiafirmadel ei peaks olema armeesid, mis gaasitorude kaitsel saavad toimetada ka Ukraina, Valgevene ja Poola "tundlike" piiride ääres.
Seaduse jõustumiseks peavad eelnõu heaks kiitma veel parlamendi ülemkoda Föderatsiooninõukogu ja president Vladimir Putin.

Pakistani armee avaldas hoiatuslaskudega Punase mošee mässulistele survet
Pakistani väed tulistasid täna koidikul Punase mošee lähistel seeria hoiatuslaske, püüdes sellega avaldada survet sadadele ennast mošees varjavatele radikaalsetele tudengitele.
Pealtnägijate sõnul toimus Islamabadis Punase mošee juures paari minuti jooksul umbes kaheksa plahvatust, samuti oli kuulda tulistamist, kuid nii lasud kui plahvatused lakkasid umbes 20 minutiga, vahendab Reuters.
Anonüümsust palunud ametniku sõnul oli tegemist hoiatuslaskudega ja Pakistani väed ei ole tema kinnitusel mošeed rünnanud.
Meedikute sõnul oli eelmisel ööl toimunud tulevahetuses ka tapetuid ning arvatavasti tõuseb teisipäeval alguse saanud kokkupõrgetes hukkunute arv veelgi. Praegu on Pakistani valitsusvägede ja islamiradikaalidest tudengite vahelises konfliktis ametlikel andmetel hukkunud 16 inimest.
Neljapäeva varahommikul toimunud plahvatustele järgnes Pakistani vägede poolt valjuhääldi vahendusel tehtud avaldus, milles kutsuti mošeesse varjunud radikaale alla andma.

Eesti piiri ligidal kukkus alla vene piirivalvehelikopter
Pihkva oblastis Lämmijärve ligidal kukkus eile alla Vene piirivalvehelikopter Mi-8.
Eesti aja järgi keskpäeva paiku toimunud õnnetuses hukkus üks helikopteri pilootidest, vahendab RIA Novosti. Teine piloot sai vigastada. Lisaks neile helikopteris viibinud pardamehhaanik ja neli reisijat pääsesid vigastusteta.

2014. aasta talimängud korraldab Sotši
ROK-i 119. istungjärgul Guatemala Citys valiti 2014. aasta taliolümpiamängude korraldajaks Venemaa Musta mere ääres asuv kuurortlinn Sotši.
Esimeses hääletusvoorus said 95 ROK-i liikmelt kõige rohkem hääli Lõuna-Korea kandidaat PyoengChang (36) ja Sotši (34), välja langes Austria linn Salzburg (25). Teises hääletusvoorus kogus Sotši 98 ROK-i liikmelt neli häält rohkem kui PyoengChang - 51: 47, kirjutab Sportnet. 
Sotši oli kolmest kandidaadist ainus, kes tõi ROK-i liikmete ette esinema riigipea. Venemaa president Vladimir Putin pidas oma kõne inglise keeles ning lõpetas prantsuse keeles. Olümpiakangelastest said Sotši esitlusel sõna kiiruisutaja Svetlana Žurova, iluuiustaja Jevgeni Pljuštšenko, samuti ROK-i liige ujuja Aleksandr Popov. Putin on Venemaa valitsuse nimel lubanud kulutada Sotši muutmiseks maailmatasemel talispordikeskuseks vähemalt 12 miljardit dollarit. Hetkeks, mil ROK-i president Jacques Rogge hääletuse tulemuse teatavaks tegi, oli Venemaa president juba lennukis teel kodumaale.

Euroliit võitleb internetis terrorismiga
Oktoobris esitab Euroopa Komisjoni asepresident Franco Frattini terrorismivastaste abinõude paketi, millega soovitakse muu hulgas kohustada internetipakkujaid veebikülgede sisu kontrollima.
Frattini üleeilne avaldus on EUobserveri hinnangul ajendatud viimasel nädalal Suurbritannias ja Jeemenis toimunud rünnakutest.
Interneti teenusepakkujaid tahetakse panna vastutama ka nende veebikülgede sisu eest, mis paiknevad väljaspool EL-i asuvates serverites. "Minu ettepanek on muuta kuritegelikuks pommide tegemise juhendid, kuna liiga sageli leiame me veebikülgedelt juhtnööre kodus lõhkekeha valmistamiseks," tsiteeris Frattinit The Times.
Muude meetmete seas tahetakse kohustada ühenduse liikmesriike sarnaselt USA-ga koguma andmeid väljastpoolt EL-i saabuvate reisijate kohta. Seda infot säilitaks küll iga riik eraldi, kuid neil peaks olema võimalus andmeid vahetada.

Miks terroristid ei salli hispaanlasi
Pärast kaht hiljutist rünnakut oodatakse peaminister Jose Luis Rodriguez Zapaterolt vastust küsimusele, miks terroristid ikkagi ründavad hispaanlasi.
Eelmisel nädalal hukkus Liibanonis kuus Hispaania rahusõdurit, sel nädalal tabas sama saatus Jeemenis turismireisil olnud hispaanlasi.
Hispaania välisministeeriumi internetileheküljel hoiatatakse Jeemenisse reisijaid inimröövide eest, mida harrastab mõni kohalik hõim, et valitsuselt teeneid välja pressida. Viimase 15 aasta jooksul on röövitud üle 200 välismaalase, kuid seni pole keegi neist oma elu kaotanud.
Ohtlik ekstreemturism
Enamik rahvastikust on Jeemenis hambuni relvastatud ning valitsuse ja šiiidi-mässuliste konflikt on korduvatest relvarahudest hoolimata endiselt päevakorral. Teisest küljest on aga sihtkohal olemas kõik, mis ekstreemsusi hindavaid reisijaid magnetina ligi tõmbab: vähe turiste, sest suured firmad sinna reise ei korralda, personaalne programm, ohtlikkus, erilisus jne.

Itaalia firma säästab lipsust loobumisega energiat
Selleks et õpetada itaallasi elektrit kokku hoidma, on riigi suurim energiatootja Eni tulnud välja nutika PR-kampaaniaga.
Nimelt tõstetakse suvel firma kontorites temperatuuri kraadi võrra, et vähendada kliimaseadmete voolutarvet ja kärpida atmosfääri paisatavaid heitgaase. Ettevõtte töötajatel lubatakse aga seetõttu loobuda pintsakust ja lipsust.
Eni kodulehel selgitatakse itaallastele, kuidas säästa elektri arvelt aastas kuni 1600 eurot, ning kompanii näitab ka ise eeskuju: 20 000 töötaja seas korraldatud küsitluse põhjal loobutakse ettevõtte Milano ja Rooma kontoris triiksärgist ja lipsust - välja arvatud juhul, kui kohtutakse külalisega või esindatakse firmat väljaspool kontorit.
Ettevõte on ka arvutanud säästukampaania "Eni võtab lipsu ära" käigus saavutatava kokkuhoiu. Palavate ilmadega vähendab temperatuuri tõstmine kraadi võrra konditsioneeri energiakulu üheksa protsenti. Nõnda säästetakse firma kontorites suve jooksul 270 000 kilovatt-tundi elektrienergiat. Eni hinnangul on see võrreldav 140 inimese ühissõidukiga tööl käimisega, selle asemel, et aasta jooksul autoga sõita.

Lõuna-Osseetia pingeline lõppmäng ähvardab vallandada verevalamise
Separatistlikus Gruusia provintsis juba aastaid vindunud vastasseis näib olevat jõudnud viimastel kuudel plahvatusohtlikku lõppmängu.
Lõuna-Osseetiast tuleb ärevaid teateid küll pealinna tabanud miinipildujatulest, küll üksteisele veekraanide kaudu varjatud löökide andmisest. Samal ajal on Gruusia pannud seal ametisse n-ö oma osseedi paralleelvalitsuse, kellega üritatakse Moskva-meelsetel separatistidel vaipa alt tõmmata.
President Mikheil Saakašvili nimetas Dmitri Sanokajevi Lõuna-Osseetia ajutise administratsiooni juhiks 26. juunil. Temas nähakse vastukaalu provintsi kodusõjast saadik valitsenud Eduard Kokoitõle.
Teetõkked ja veekatkestused
Sisuliselt kehtib Lõuna-Osseetias kaksikvõim. Seejuures asuvad eri võimupiirkonnad otsekui malelauaruutudena üksteise vahel, andes hea võimaluse üksteist mõjutada.

Täna avatakse keskaja turg
Tallinna Raekoja platsil avatakse täna suur keskaja turg, nelja päeva raames saab külastada meistrikodasid ja õppida keskaegseid tantse.
Tegutseb martsipaniturg. Kaheksas keskaja turg avatakse kell 11.45 avarongkäiguga Viru väravate juurest. Avatseremoonia toimub kell 12 Raekoja platsil, kus linnarahvast tervitab ka suvekuningas.
Meistrid ja moosekandid
Raekoja platsile koondub juba kaheksandat aastat järjest üle saja meistri ja käsitöölise, kes pakuvad ajastuhõngulist käsitööd ja kaupa. Laval astuvad üles keskaja kultuuri ja muusikaga tegelevad esinejad: kondiväänajad, rändnäitlejad, moosekandid, narrid jpt. Kõigil keskaegse kostüümi kandjatel on turu ajal vaba sissepääs Tallinna raekotta.

Väljas suitsetavad Hadese klubi külalised häirivad naabrite öörahu
Kõrvalnaabri sõnul on olukord suitsetamiskeelu ajal palju
Kotzebue tänaval pool aastat tegutsenud Hadese rokiklubi on kopsu üle maksa ajanud lähedal elavatel inimestel, kes kaebavad öörahu puudumise üle.
Täpselt klubi kõrval elava Asta-Mesike Purde sõnul on olukord hullemaks läinud just viimase kuu jooksul, kui seni sees püsinud suitsetajad on hakanud käima õues lärmamas ja mootorratastega täristamas. "See trall hakkab peale just kella kümne ja üheteist ajal ning kui seal korraga ikka kümme purjus meest jutustab, on ikka hull kisa," selgitas Purde, kes magab, tropid kõrvas, ja kinnise aknaga toas.
Viimati helistas naine öörahu rikkumise pärast Hadese juhatajale Tõnu Svatsile eelmisel nädalavahetusel kell pool neli öösel. "Ta sai hirmus vihaseks ja sõimas, kuidas ma julgen teda sellisel kellaajal tülitada," jutustas naine. "Aga mina ei saa ju magada, kui minu akna taga selline fiasko käib."

Maarjamäe jalgpalliväljaku muru ootab Levadia pallureid augustis
FC Levadia rajas Maarjamäele uued väljakud, praegu treenitakse veel tehismurul.
Augustis pääsevad FC Levadia jalgpallurid mängima Maarjamäe staadioni uuele murule, duššide ja riietusruumidega staadionihoone rajamine alles algab.
Maarjamäe spordikompleksis treenitakse praegu täismõõtmetes tehismurukattega jalgpalliväljakul, mida on lisaks Levadia oma meeskondadele käinud proovimas Tallinna Kalev. "Amsterdamis Ajaxi kompleksis on samalaadne muruväljak, isegi Münchenis pole nii head muru," ütles FC Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo. Maarjamäe tehismuru on Petersoo sõnul tänu korralikule täitekihile mõnusalt pehme, lisaks olevat "kõik rohulibled disainitud".
Varasema staadioni kohal laiub ka nüüd muruväljak, millele saab mõõta ühe täismõõtmetes jalgpalliväljaku ja kaks väiksemate mõõtmetega noorteväljakut. "Muruväljakut veel kuukene kasutada ei saa, augustis loodame peale minna," ütles Petersoo. Kompleksi kuulub ka tenniseväljak jalgpallurite tehnikatreeninguteks.

Aktsiatesse investeerinud inimestel jääb uue seadusega rohkem raha kätte
Eeldatavasti 2009. aastal jõustuv tulumaksuseaduse muudatus jätab
Võimalik et otsus toob inimestes kaasa tänasest märksa suurema huvi säästmise vastu. Lähemalt "Seitsmestest uudistest".

Kommest müüb SsangYongi autosid
Kommest Autokeskused OÜ müüb alates järgmisest nädalast lisaks Peugeot'le peamiselt maastureid ja mahtuniversaale tootva Lõuna-Korea firma SsangYongi autosid.
"Eesti maasturiturg on jätkuvas kasvus, täna on sobiv aeg oma tootevalikut laiendada ja uude segmenti siseneda," lausus Kommest Autokeskused OÜ juhatuse liige Meelis Telliskivi.
SsangYong sõidukite esindaja Baltikumis Nellemann Baltic UAB tegevdirektor Anders Kamp Jenseni sõnul langes valik Kommesti kasuks just ettevõtte pikaaegsete kogemuste ja suurima müügi- ja teenindusvõrgu tõttu.
"SsangYong senise esindajaga Eestis, AS-iga Pleione lõppes leping, ka olemasolevate klientide teenindus läheb Kommest Autokeskuste kätte," ütles Jensen.
Chevrolet'd müüva AS-i Pleione omandas hiljuti võidusõitja Markko Märtin, kes muutis ettevõtte ärinimeks AS Autospirit.

Euroopa Keskpank jättis intressimäära muutmata
Euroopa Keskpank jättis oma tänasel istungil alates juuni algusest neljal protsendil püsinud laenude baasintressimäära muutmata.
Muutmata jäi ka hoiuste baasintressimäär, mis hetkel on kolm protsenti, vahendas Eesti Pank.

Maksuhaldur: 2257 inimesel on väärtpaberitulu deklareerimata
Maksu- ja tolliameti analüüsi kohaselt on väärtpaberitulu jätnud eelmisel aastal deklareerimata 2257 maksumaksjat, kelle tehingute kogusumma oli 385,7 miljonit krooni.
Nende hulgas võib ameti teatel olla neid, kelle puhul ei ole tegemist rikkumisega, kuna tulu on deklareeritud kas vanemate või abikaasa tuludeklaratsioonis.
Amet palub tulu deklareerida esimesel võimalusel, ka siis, kui saadi väärtpaberikahju. Sellisel juhul on võimalik järgmistel aastatel, kui saadakse kasu, see eelnevate aastate kahjust maha arvata.
Eelmisel aastal teenisid väärtpaberimüügist kasu 7942 deklaratsiooni esitanud isikut. Kasumi summa kokku oli 1,27 miljardit krooni. 2005. aastal teenis 6132 isikut kokku 2,1 miljardit krooni.
Võrreldes 2005. aastaga on keskmine deklareeritud tulu kasvanud 22 protsenti, olles 2006. aasta kohta keskmiselt ühes tuludeklaratsioonis 115 000 krooni. Kokku deklareeriti tulu ligi 61,2 miljardi krooni eest.

RailBaltica trass kulgeb esimeses faasis Valga kaudu
Valitsus toetab majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi esitatud Rail Baltica projekti etapiviisilist rakendamist, mille esimeses faasis kulgeb Tallinna ja Riia vaheline raudteeühendus Valga kaudu.
"Kogu Rail Baltica projekt on jagatud kolmeks etapiks ning praegune otsus Valga kasuks puudutab esialgu ainult esimest etappi, mis tähendab investeeringuid raudteeinfrastruktuuri, saavutamaks kiirusi 120 km/h," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) nõunik Anti Moppel ministeeriumi teates.
Seega pole tulevikus välistatud, et projekti hilisemas faasis ette nähtud 160 km/h raudteetrass Tallinnast Riiga kulgeb Pärnu kaudu.
Vastavalt Rail Baltica rahvusvahelisele arendusprojektile jaguneb see kolmeks investeerimispaketiks, millest esimene käsitleb Tallinna-Tartu-Valga/Valka-Riia elektrifitseerimata trassi moderniseerimist. Selle lõigu rööpalaius on 1520 mm ja rongide maksimaalne liikumiskiirus 120 km/h.

Rakvere Krooni Selver laieneb
Kroonikeskuse juurdeehitus annab Rakvere Krooni Selverile järgmise aasta alguses 1670 ruutmeetrit uut müügipinda.
Kokku saab müügipinda A-Selver ASi juhataja Ain Taube sõnul olema ligi 2900 ruutmeetrit.
"Laienduse tulemusena suurenevad külmapinnad nii müügisaalis kui laos, praegused enam vajalikke kaubakoguseid ei mahuta," ütles Rakvere Krooni Selveri juhataja Helgi Aver.
"Lisandub ka kondiitritoodete lett, kust on võimalik osta just paraja suurusega meelepärane koogitükk. Klientide paremaks teenindamiseks lisandub neli kassat, kokku saab kassasid olema kümme. Senisele 57-le koosseisulisele töötajale lisandub orienteerivalt 15."

Neivelt: reitingu väljavaadet oleks tulnud alandada juba varem
Pankuri ning arengufondi nõukogu esimehe Indrek Neivelti sõnul polnud Standard & Poorsi reitinguväljavaate alandamises midagi üllatavat, agentuur oleks võinud seda juba varem teha.
"Minule väljavaate alandamises midagi üllatavat ei olnud. Pigem üllatas see, et seda alles nüüd tehti. Mina ootasin seda juba ammu," ütles Neivelt Eesti Päevaleht Online'ile. "Seda oleks pidanud tegema juba eelmise aasta sügisel."
Neivelti sõnul tuleb arvestada ka seda, et Standard & Poorsi jaoks ei ole Eesti kõige tähtsam riik maailmas.
Kommenteerides tänast Financial Timesis avaldatud artiklit, milles hoiatatakse Eestit "kõva maandumise" eest, ütles Neivelt, et nendel teemadel on räägitud juba aasta otsa. Majanduse prognoosimisel "pehmest" või "kõvast" maandumisest rääkimine on tema sõnul rohkem "maitse asi".

Moonfish Media omandas Leedu suurima kuulutusteportaali
Internetimeedia ettevõte Moonfish Media ostis sel nädalal Leedu suurima kuulutusteportaali skelbiu.lt.
Koos teiste portaalidega on nüüd ettevõttel ligipääs 45 protsendile Leedu interneti kasutajale, teatas Moonfish Media.
"Skelbiu omandamine annab meile võimaluse veelgi rohkem osa saada kohalikust turust," ütles Moonfish Media juhatuse liige Raivo Hein. "Lisaks oma positsiooni tugevdamisele Leedus, on see ost hüppelauaks meie teiste projektide käivitamisele Leedus."
Leedu internetimaastiku külastatavuse edetabelis on Skelbiu 5. kohal. Moonfish Mediale kuuluvad Leedus ka suurimad kinnisvaraportaalid edomus.lt ja aruodas.lt.
Eestis ja Leedus kokku haldab Moonfish Media üle kuue erineva portaali, nende hulgas oksjonid osta.ee, kinnisvara kv.ee, otsimootor hydra.ee. Sidusettevõtte kaudu on firmal osalus ka pildipangas nagi.ee ja fotoalbum.ee.

Ettevõtete kasumi maksustamine muutub aastapõhiseks
Valitsus otsustas loobuda kasumi maksustamisest selle jaotamise hetkel ehk dividendide väljamaksmisel ning minna üle aastapõhisele maksustamisele.
Reinvesteeritud kasum jääb endiselt maksuvabaks, küll aga tuleb kord aastas tulumaksu tasuda jaotatud kasumilt, mida on suurendatud ettevõtlusega mitteseotud kulude ja kingituste ning annetustena väljamakstud summade võrra, teatas rahandusministeerium.
Rahandusministeerium peab otstarbekaks ka avansiliste maksete kohustuse sätestamist, kui eeltoodud väljamaksed ületavad teatud summa.
Sisuliselt tähendab see senise investeeringuid soosiva tulumaksusüsteemi säilimist.
"Ettevõtete maksustamine Eestis on alati vastanud ema- ja tütarühingute direktiivi mõttele, mis on topeltmaksustamise vältimine. Kuid on selge, et meie seadused peavad olema üheselt mõistetavad kõigile ja mitte jätma võimalust tõlgendada meie tulumaksusüsteemi kui Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevat," ütles rahandusminister Ivari Padar.

The Financial Times: Baltikumi ootab ränk maandumine
The Financial Times hoiatab, et Balti riike ootab peagi ees majanduste "kõva maandumine" ja seda isegi juhul, kui nende riikide majandused jätkuvalt kasvavad.
Majandusajaleht kirjutab, et kolme Balti riigi kiire majanduskasv paneb muretsema rahvusvahelisi reitinguagentuure. Näiteks Standard & Poors hindas sel nädalal Eesti tulevikuperspektiivi negatiivseks, sama hinnangu sai maikuus Leedu. Läti puhul alandas Standard & Poors mais reitingu BBB+ks negatiivse väljavaatega.
Palkade kasv ületab tootmise kasvu ja see õõnestab tööstuse konkurentsivõimet, kirjutab FT. Samal ajal kasvab import kiiremini kui eksport. Ülekuumenemine on purustanud Balti riikide lootuse varakult eurotsooni pääseda, praegu pakutakse võimalikuks liitumisajaks 2012. aastat.
Siiski ei ole Financial Times'i arvates Balti riikide suurim oht mitte välisriikide usalduse kaotamine. Leht leiab, et Baltikumi valuutades või panganduses suuremat kahtlust ei ole. Ohtu näeb ajaleht selles, et tarbijakäitumine muutub, kui jätkuva majanduskasvu peale lootvate inimeste usk puruneb. Tarbijakäitumise muutus võib aga seda tähendada, et elamute hinnad langevad väga madalale ja algab suur majanduslangus, prognoosib Financial Times.

Hans H Luik seljatas taas Laferme väikeaktsionärid
Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu aasta alguses tehtud otsuse ning leidis, et Laferme väikeaktsionäridel ei ole aktsiate omandamise ostueesõigust.
Luik alustas ASi Laferme aktsiate kokkuostu umbes paarisajalt väikeaktsionärilt 2005. aastal. Söakad aktsionärid Priit Kajari, Juhan Sööl ja Aleksander Gude nõudsid kohtu kaudu aga aktsiate eelisostuõigust, aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingute tühisuse tunnustamist ja aktsiaraamatu kannete muutmist, kirjutab aripaev.ee.
Selle aasta 4. jaanuaril Harju Maakohtus vastu võetud otsuse, mis jättis õiguse Luigele, kaebasid mehed edasi Tallinna Ringkonnakohtusse, kuid võitu ei tulnud ka sealt.

Nordea panga e-kanalite töö homme öösel häiritud
Hooldustööde tõttu on Nordea panga elektroonilised teenused homme öösel häiritud.
Korraliste hooldustöödega seoses võib ööl vastu 6. juulit kella kolme ja poole kuue vahel esineda häireid Nordea panga internetiteenuste ning pangakaartide kasutamisel, teatas panga pressiesindaja.
Pank vabandab klientide ees võimalike ebamugavuste pärast.

Kohalikud venelased vahendavad igiliikurit
Eesti Energia lükkas tagasi kahe ärimehe projekti toota elektrit iseäraliku seadmega.
Viktor Rutkovski (51) ja Roman Moltšanov (28) saatsid Eesti Energia elektritootmise tulevikutehnoloogiate konkursile pakkumise kasutada Venemaal leiutatud vesioina täiendatud mudelit, kirjutab Eesti Ekspress.
Pakkumisdokumendis seisab: "Tehas, kus 535-kilovatise võimsusega katsemoodul ehitati, arvutas muunduri (ehk vesioina) hinnaks ligi 12 000 eurot, elektrigeneraatori ning selle juhtimisploki hinnaks 15 300 eurot ning hüdroturbiini hinnaks ligi 20 000 eurot."
Merendusharidusega Rutkovski räägib, et sellise omahinna juures oleks vesioina põhimõttel töötava elektrijaama ehitusmaksumus kuus-seitse korda väiksem kui soojusjõujaamadel, mis peaks elektrijaamadest olema kõige odavamad ehitada.

Radissonil uus omanik
Tallinna uhkemaid hotelle Radisson SAS leidis eelmisel nädalal uue omaniku Briti kinnisvarafirma Boultbee näol.
Müüjaks oli SRV kontserni kinnisvaraarendaja Pontos. Tehingu hinnast osapooled ei räägi, kirjutab Eesti Ekspress.
Boultbee üks omanikest Steve Boultbee Brooks ütles, et pärast Sikupilli keskuse ostu otsiti veelgi häid ostuvõimalusi. "Radisson SAS on imeline ehitis suurepäraste võimalustega nii ärireisijatele kui ka turistidele." Pisikese mõttelise osa Radissoni kinnistust säilitas pärast tehingut osaühing Apokalypsis, kus figureerivad vähetuntud tegelased eesotsas Raivo Touartiga.
Sikupilli keskuse ostis Boultbee 700 miljoni krooniga Merkolt ning Hillar Tederi ja Jüri Käo firmadelt tänavu märtsis. Seejärel tegid britid hiiglasliku tehingu Rootsis, omandades 17,7 miljardi krooni eest korraga 10 kaubanduskeskust Stockholmi kesklinnas. Eelmisel aastal aga omandati 5,4 miljardi krooniga Kamppi kaubanduskeskus Helsingis.

Viru-Jaagupi puidutööstus jätab tööta poolsada inimest
Täna lõpetab tootmise Viru-Jaagupis asuv aiamööblitootja, Rootsi kapitalil põhinev Thor Eesti AS ja ametikoha kaotab 42 töötajat, enamik ettevõtte puidutööpinke viiakse Lõuna-Eestisse, kus jätkab tootmist Sverix AS.
Koondamisteate said ettevõtte töötajad kätte juba aprillis. "Praegu on vastuolulised tunded, sest kogu mu töömehetee on seotud puutööga," rääkis 21 aastat tisleriametit pidanud Peep Preemel ajalhele Virumaa Teataja.
"Praegu on ettevõte müügis, kuid kindlat ostjat pole veel leitud," kõneles tegevjuht Heiki Kangro.
Viru-Jaagupi puidutööstuse probleemid algasid ööl vastu 12. detsembrit 2003, mil ettevõttes puhkes tulekahju. "Tuli hävitas plekkangaari, kus olid viimistlustsehh ja valmistoodangu ladu," rääkis Heiki Kangro.
Põlengu kogukahju oli kuus miljonit krooni, mis osutus 20miljonilise aastakäibega firma jaoks raskeks löögiks. "Kuigi osa kahjusummast hüvitas kindlustus, halvas tulekahju meie edasise arengu, sest omanikel ei jätkunud vahendeid uuteks investeeringuteks," selgitas tegevjuht.

Rändluskõne hind alaneb peagi kuni kaks korda
Uutele eurotariifidele viiakse tarbijad automaatselt üle hiljemalt septembrikuu lõpuks.
30. juunil jõustus Euroopa Komisjoni määrus, mille kohaselt alandatakse 30. juulist Euroopa Liidu siseste rändluskõnede (roaming) hinda. Hinnapiir kehtib nii kõnedele euroalast Eestisse kui ka ühest euroala riigist teise. Määrus kohaldub Euroopa Liidu riikides ning Liechtensteinis, Islandis ja Norras.
Suvalisest euroala riigist teise helistamise hinnapiir on alates 2007. aasta 30. augustist 9,05 krooni, 2008. aastal alaneb piir 8,49 kroonini ja 2009. aastal 7,94 kroonini.
Klient, kes võtab praegu näiteks Austriast Eestisse kümneminutise kõne, maksab selle eest 167 krooni. Pärast määruse kohaldumist on sama pika kõne maksumus Austriast Eestisse 90 krooni.

Eesti vajab kiiremas korras 5000 võõrtöölist
Konjunktuuriinstituudi arvates vajab Eesti töötajaid väljastpoolt Euroopa Liitu.
"Sisse võiks töötajaid tuua, kuid mitte liiga palju," kommenteeris eksperdigrupi uuringu tulemusi Eesti konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum. Töötajate sissetoomine vähendaks tema sõnul palgatõstmise survet ja täidaks ettevõtetes töökohti.
Tööjõupuudus on tööstusettevõtetele konjunktuuriinstituudi värske uuringu põhjal ka kõige suurem toodangu suurendamise takistus. Kui kaks aastat tagasi oli tööstusettevõtetele kõige suuremaks probleemiks ebapiisav nõudlus, mida väitsid pea pooled ettevõtted, siis nüüd kurdab seda vaid viiendik tööstusettevõtteid.
Lihtsam on töötajaid sisse tuua Euroopa Liidust, mille tööjõule pole Eesti seadnud mingeid piiranguid. "Euroopa Liidu riikides nagu Rumeenias, Bulgaarias ja Poolas pole tööjõu hind kõrgem kui Eestis," ütles Leev Kuum.

EKI prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 9,5% 
Eesti konjunktuuriinstituut (EKI) prognoosib käesolevaks aastaks Eestile 9,5% majanduskasvu, inflatsioon jääb 5,3% piirimaile.
Esimeses kvartalis ulatus majanduskasv statistikaameti esialgsel hinnnangul 9,8% -ni. Teiseks kvartaliks prognoosib konjunktuuriinstituut 9% majanduskasvu, ütles EKI vanemteadur Leev Kuum poolaasta majandusprognoosi tutvustusel ETV24-le.
Inflatsioon ulatub konjunktuuriinstituudi prognoosi kohaselt tänavu 5,3% -ni.

Vene päritolu muusikud korraldavad festivali "Hiiumaa Homecoming II" 
Muusikafestival "Hiiumaa Homecoming II" avatakse täna õhtul Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas.
Kontserdil esinevad lisaks juba eelmisest festivalist tuntud Pavel Strugalevile, Dmitri Bulgakovile, Roman Mintz'ile, Claudia Hellbachile ja Uwe Rebersile uute nimedena pianist Jacob Katznelson, kellel aukartusäratavalt pikk osaletud konkursside ja festivalide nimekiri. Samuti metsasarvemängija Stef van Herten Hollandist.
Järgnevatel kontsertidel 6. juulil Suuremõisas ja 8. juulil lõppkontserdil Kärdlas astuvad üles rahvusvaheliselt tunnustatud pianist Aleksander Kobrin., kes paljude konkursside laureaat. Ta on esinenud kümnetel festivalidel Euroopas, Aasias ja Ladina- Ameerikas. Samuti nii raadios kui televisioonis ja salvestanud mitmeid autoriplaate.
Tšellist Evgeny Tonkha osaletud konkursside ja festivalide list on samuti väga pikk. Ta on olnud ka Rostropovitši fondi stipendiaat, töötanud koos Berliini filarmoonikutega ja esinenud väga paljudes paikades Euroopas, Aasias ja Ameerikas.

Tartu nahakunstnikku hinnati kõrge rahvusvahelise preemiaga
Rutt Maantoa, Tartu kõrgema kunstikooli nahadisaini osakonna juhataja, võitis Prantsusmaal IX rahvusvahelisel köiekunsti biennaalil ühe viiest peapreemiast.
Enam kui kaheksasaja osavõtjaga Saint Rémy lès Chevreuse's toimuv biennaal on omasuguste seas üks tuntumaid.
Biennaali kaudu püütakse tutvustada ka prantsuse kultuuripärandit - sedakorda oli üritus pühendatud Charles Perrault' 375ndale sünniaastapäevale.
Eesti kunstnikud saavutasid 22st auhinnast koguni kolm. Lisaks Rutt Maantoale premeeriti veel Ella Summataavetit ja Tiit Vijarit.

Narvas toimuvad Eesti seppade päevad
Eesti seppade ühendus ja Narva muuseum korraldavad 6.-8. juulil Narva linnuse põhjaõues Eesti seppade päevad, kus saab näha ehedat sepatööd ning rauatagujaid lisaks Eestile ka Venemaalt, Soomest, Leedust ja Rootsist.
Üritus algab 6. juulil kell kaksteist, kui kuulutatakse välja traditsiooniline ühe küünlajala konkurss, mille käigus tuleb sepal valmistada jalg ühele küünlale. Samal ajal algab autentsete varauusaegsete tööriistade ja sepiste valmistamine, mis hiljem lähevad muuseumi ekspositsiooni.
Reedel ja laupäeval saavad huvilised näha ja kuulda Eesti üht tunnustatumat seppa, Tõnu Arrakut, kes demonstreerib triibulise terase, keevitust.
Näitusel "Raua lugu II" eksponeeritakse Eesti seppade ühenduse liikmete ja külaliste viimaste aastate parimaid sepistöid - saab näha ka kunstiakadeemia ja Vana-Vigala tööstuskooli noorte seppade loomingut.

Algab XX rahvusvaheline folkloorifestival Baltica
Järgmisel reedel algab kahekümnendat korda toimuv rahvusvaheline folkloorifestival Baltica, mis sedakorda on taas Eestis.
Festival avatakse 13. juulil kell üksteist Tallinna Raekoja platsil ning rändab järgneval viiel päeval läbi Eesti. Festivalil osaleb 2000 pärimusekandjat Eestist ning ligi 300 väliskülalist Lätist, Leedust, Karjalast, Valgevenest, Venemaalt, Costa Ricast, Itaaliast, Iirimaalt, Norrast, Koreast ja Kreekast, teatas festivali pressiesindaja.
Selleaastane Baltika juhtmõte on ring - "elav pärimuskultuur on loomisseisundis lõpmatus, mis väljendab inimese, looduse ja kogu maailma kooslust," ütles festivali kunstiline juht Ingrid Rüütel.
Eestit, Lätit ja Leedut ühendav suur rahvakultuurialane ühisprojekt sai alguse 1987ndal aastal Leedus ning toimub igal aastal ühes Balti riigis. Eestis on festivali korraldajaks rahvuslik folkloorinõukogu.

Pärnu kunstnikud on paljastatud vana mudaravila kitsastes koridorides
Näitus "Pärnu kunst 21. sajandil" vanas mudaravilas loob uue mooduse maale näha.
Teist suve järjest on seni veel tühjana seisva Pärnu vana mudaravila täitnud niinimetatud Pärnu koolkonna (enamikus p. non grata taustaga) kunst: maal, skulptuur ja graafika. Seekordsesse, 19. augustini eksponeeritavasse valikusse mahuvad ka kohaliku vana pallaslase Bruno Sõmeri maalid, mis on kõrvuti nimetatud koolkonna küllap tuntumate maalijate Mila Balti, Andrus Joonase, Marianne Männi, Toomas Kuusingu, Sorge, aga ka Ville-Karel Viirelaiu, Aivar Kurvitsa, Jasper Zoova ja teiste töödega. Suured figuratiivsed maalid, allegooriline realism on mudaravila kitsastes koridorides kohati eksponeeritud nii, et esmapilgul ei tule nende jõud kuidagi esile. Valges kuubis või üleüldse vaatajale distantsi võimaldavas ruumis on eriti just suur maal asetatud otsekui pjedestaalile ning mõjule pääsevad suured kujundid ja värvipinnad. Koridorides tihedalt üksteise kõrvale riputatud maale on võimalik vaadata ainult väga lähedalt ning see tekitab hoopis teistsuguse kogemuse. Mõjule pääsevad tavapärasest erinevad asjad: maalitehnika, pintslilöögid ning tugevamalt tajutav töömaht. Maalid, millest osast saab kunstniku kasutatud lakikihi tõttu lähivaateid vaid teatud nurga alt, mõjuvad intensiivsemalt, aga samas kahtlemata intiimsemalt, inimlikumalt ja haavatavamalt kui tavapärases näitusekeskkonnas.

Savonlinna ooperipidu sai alguse
40. Savonlinna ooperifestival algas ülivõimsa "Lucia di Lammermoori" esietendusega.
Tegemist on ooperikunsti kõrghetkega. Festivali kunstilise juhi Raimo Sirkiä õnnelik käsi ei ole piirdunud ainult sobiva teose leidmisega. Esietendusel vaimustunult püsti tõusnud publikut haarasid eelkõige suurepärased osatäitmised. Lucia osas hiilgas Kuuba-Ameerika sopran Eglise Gutiérrez, kes vallutas soomlaste südamed juba 2004. aastal, võites Miram Helini rahvusvahelise lauluvõistluse. Samal aastal debüteeris ta Lucia rollis Colombias Bogotas. Savonlinna kogunenud ooperisõbrad said kuulda noore ja kauni lauljatari sädelevat sopranit, mis kandis ka imelistes, harvakuuldavates pianodes. Esitus kulges tõusujoones ja saavutas kõrgpunkti kuulsas hullumisstseenis.
Siin tasub kiita rahvusvahelisi lauluvõistlusi, mis aitavad avastada noori lauljaid. Sama teed pidi jõudsid Pärnus lavastatud "Carmenisse" kaks võluvat nimiosatäitjat.

Eesti Päevaleht Roskilde festivalil
Täna algaval Põhja-Euroopa suurimal muusikafestivalil Roskilde käib elu täie hooga juba nädala algusest.
Seekordseteks märksõnadeks on vihm, muda ja kummikud. Muda on lausa nii palju, et liikuda on mõtet ainult kas kummikutega või paljajalu, igasugune muu variant on mõttetu.
Kõik see on lisaks tavapärastele asjadele nagu suured kogused õlut, äärmiselt kirju 75 000-pealine külastajate seltskond ning heategevuslik ning inimeste teadlikkust tõstev programm. Nagu näiteks Afganistani sõja ja maamiinide vastane "Miss Afganistan" ja õiglase kaubanduse eest võitlev laulev teatritrupp Terra Nova.
Ajakirjanike telklaagris, kus maad katab vaibana mahaniidetud paks heinakiht, on elanikud sattunud pirakate pruunide nälkjate rünnaku alla. Pole vist telki, mida ei kaunistaks elukate limasest liikumisest jäänud valkjad triibud.

Aerosmith esineb täna õhtul Tallinnas
Täna õhtul esineb Tallinnas, A. Le Coq Arenal kahetunnilise kavaga Ameerika rokkbänd Aerosmith.
Aerosmithi liikmetele Steven Tylerile, Joe Perry'le, Brad Whitfordile, Tom Hamiltonile ja Joey Kramerile on see esimene tuur Euroopa mandril viimase kaheksa aasta jooksul.
Aerosmith esineb Tallinnas maailmaturnee "World Tour 2007" raames. Kuna tegemist on best of tuuriga, siis kahetunnise esinemise jooksul kõlavad bändi parimad lood läbi aegade - nende hulgas "Dream On", "Sweet Emotion", "Walk This Way", "Love In An Elevator", "Livin' On the Edge", "Cryin'" ning loomulikult ka filmi "Armageddon" soundtrack "I Don't Want to Miss a Thing", millest on saanud bändi ülemaailmne hitt number 1.
Aerosmithi esinemise ajal Tallinnas on laval ja selle vahetus läheduses tööl viis kaamerat. Üks neist paigaldatakse otse Aerosmithi laulja Steven Tyleri mikrofoni külge. Laval on hiigelsuur ekraan. Lisaks on lava külgedel veel kaks täiendavat videoekraani. Aerosmithi lava on mitmetasandiline ja pika 13-meetrilise keelega, mis ulatub kaugele publiku sisse. Taolise pikkusega lavakeelt ei ole maailmatähtede kontsertide puhul meil Eestis veel siiani kasutatud ning see võimaldab suurel hulgal Aerosmithi fännidel näha oma lemmikuid väga lähedalt.

Paljad porgandid majoneesiga või ilma
Kuumal suveajal paljastatud inimkeha kujutis reklaamis või ajakirjanduse veergudel eriti ei häiri - silma on harjutatud paljastustega tänaval ja rannas ning meeled on leplikumad.
Millal siis veel saaks reklaamitegijad enda lemmikelementi - paljast naisekeha - müüginumbri teenistusse panna, egas ometi talvepakasega, mil katteta ihu nägemine lausa lõikab silma.
Kuna suvel toimub tavapärasest enam üritusi rannas ja looduses, saavad alastireklaamile lisaks huvitavat materjali ka ajakirjandusväljaanded. Näiteks naturistide seltsi suvepäevade pildivalik ja palja tagumikuga baigitšiki flash-foto Eesti Ekspressis.
Praegu on linnapildis näha sojamajoneesi välireklaami. Kusjuures sisuliselt täiesti vaimukas ja tabav - "Lisanditega või paljalt" ja kaks noorekest, nii lähestikku ja nii porgandpaljalt kui Eedeni aias, ning sibulanaadid ja salatilehed siivsalt kõike kristlikule moraalile lubamatut katmas. Aga siiski võinuks juustuhunnik, mis varjab teised ebasiivsad ihukohad, olla kümmekond sentimeetrit kõrgem. Et ei hakkaks tööle vaataja ebaterve fantaasia!

Aafrika tants: Stroomi rannas
Homme kell 17 saab Stroomi rannas osaleda Lääne-Aafrika tantsu töötoas.
Soome-Aafrika rahvamuusikabändi Wonuwali liikmed N'Fanley (Guinea), Outi ja Tarja selgitavad, kuidas Lääne-Aafrikas tegelikult tantsitakse ning mil viisil on seotud laul, tants ja liikumine trummirütmidega. Tantsuteadmisi saab ammutada umbes poolteist tundi. Selga tuleks panna mugavad riided. Wonuwalit saab esinemas näha ka laupäeval Kilingi-Nõmmes festivalil Schilling.

Aerosmithile jalgsi või bussiga
Täna õhtul annab maailmakuulus rokkbänd Aerosmith Tallinnas Lilleküla staadionil kontserdi, millele on oodata üle 20 000 külastaja.
Publikul palutakse tulla kohale jalgsi või ühissõidukiga, sest staadioni ümbruse liikluskorraldust on muudetud ja sõidukiirust piiratud ning parkida on raskem. Suuremad muudatused on Magdaleena, Kauba ja Asula tänaval ning Pärnu maantee viaduktil, kus on erilubadega sõidukitele eraldatud parempoolne sõidurada. Inimestel palutakse järgida teeviitasid ning infostende. Kontserdile ei pääse vihmavarjude, foto-, audio- ja videosalvestustehnika, oma söögi ja joogi, tuli- ja külmrelvade, pürotehnika, alkoholi ja narkootikumide, loomade, jalgrataste, rulluiskude ja rulalaudade ning liigse pagasiga. Kontserdi territooriumil on videovalve. Sisse pääseb ainult Tehnika tänava poolsetest väravatest. Väravad avatakse kell 17, sõu algab kell 19.

Roskilde festival kostitab mudavanniga
Võta või jäta, festivalijutud algavad ikka ilmast - kas kõrvetab päike või kallab vihm, mis tekitab toredaid porivälju. Roskildel on see teine variant.
Kuigi kõik 75 000 piletit olid juba juuni alguses välja müüdud, saavad ilmselt kõik soovijad siiski festivalile, sest Taani nn Kuldse Börsi internetisaitidel pakutakse pääsmeid iga hinna eest ning Roskilde raudteejaama ümbrus kubiseb "Müüa festivali piletid!" hõikujatest. Iseasi, kas suudab täna algava muusikapeo esinejate nimekiri kaaluda üles ilma, mis on teinud kummikutest menukaimad jalatsid.
Artistide nimekiri on see-eest muljet avaldav, kuigi raskeroki sõbrale võib-olla vähem erutav kui tavaliselt. Nii astub täna OranzŠil ehk pealaval üles Björk, homme rokivad vaheldumisi Arenal ja OranzŠil laval Beastie Boys, My Chemical Romance ja tantsumuusika uus staar Mika. Laupäeval kallutab lavalauad looka raskekaallane The Who ning Red Hot Chili Peppers, pühapäeval aga Muse ning Basement Jaxx.

Kanepi ja Ani mängisid end poolfinaali
Kadrioru tennisekeskuses jätkusid Eesti tennise meistrivõistlused täna veerandfinaalidega.
Naiste turniiril mängisid end oodatult poolfinaali nii Kaia Kanepi kui ka Maret Ani, meeste turniiril ei jõudnud kogenud mängijatest nelja hulka mitte keegi. Tenniseplatsidel käisid ka "Seitsmesed uudised".

Värnik piirdus Tartus viienda kohaga
Tartu ülikooli staadionil peetaval BIG Kuldliiga kolmas etapil tuli Andrus Värnik viiendale kohale.
BIG Kuldliiga kahe etapi järel olid jackpoti konkurentsis veel kaheksa kergeatleeti, kes võitnud oma ala nii Kohilas kui Valgas. Meestest olid nendeks Marek Niit (200 m), lätlane Dmitrijs Jurkevics (800/1000/1500 m), Rene Oruman (110 m tj), Taavi Peetre (kuul) ja Gerd Kanter (ketas), naistest Ebe Reier (100 m), Kristi Kiirats (100 m tj) ja Viktoria Leks (kõrgus). Meestel on kuldseid alasid kokku seitse, naistel neli. Marek Niit paraku oma eelnevaid esikohti Tartu kaitsma ei tule ja langeb seega jackpoti konkurentsist välja.
Meeste odaviskes jäi hooaja avalöögi teinud maailmameister Andrus Värnik tulemusega 72.30 alles viiendaks. Võistluse võitis 17-aastane Tanel Laanmäe isikliku rekordiga 76.35. Eelmine tipptulemus oli noormehel 71.81. Teise koha noppis Marko Jänes tulemusega 74.37. Kolmanda resultaadi viskas Heiko Väät, kelle parim vise kandus 72 meetri ja 60 sentimeetri kaugusele. Neljas oli Ahti Peder isikliku tippmargiga 72.51. Värniku järel oli kuues Mihkel Kukk, kes lennutas oda 71.60 peale.

Värniku võistlemine Tartus on küsimärgi all
Täna Tartus toimuval kergejõustiku BIG Kuldliiga etapil tuleb staadionile ka odaviskaja Andrus Värnik.
Maailmameistri pikad visked võivad publikul siiski nägemata jääda, kuna seljavalu tõttu pole Värniku kaasavõistlemine veel kindel.
"Tahame kindlasti visata, aga midagi lubada ei või," rääkis Värnikut juhendav Heino Puuste. "Andrus tuleb staadionile, teeb soojenduse ära, seejärel otsustame, kas ta saab võistelda või mitte. Üldiselt loodame seljahädast kindlasti jagu saada, kuid vaikselt ajab asi juba vihaseks küll - nii kui üks mure murtud, tuleb juba mingi muu probleem."
Kaasa ei tee ka tänavu Eesti 200 m rekordi 20,69 -ni viinud sprinter Marek Niit, kes ravis eelmisel nädalal kurgumandlite põletikku. "See nädal olen juba kolm trenni saanud teha, kuid ei ole mõtet riskida," ütles järgmisel nädalal Ungaris toimuvat U23 EM-il võistlev kiirjooksja.

Noorte ja vanade vastasseis kaldus noorte kasuks
Uus põlvkond, Künnap, Põldma ja Irdoja, võitis vanameistreid raskusteta.
Eilseid Eesti meistrivõistluste meeste kaheksandikfinaale ilmestas eelmise põlvkonna vastasseis tänaste Davise karikameeskonna mängijatega. Kas 35-aastaste kogemused ületavad noorte tarmukust?
Ei ületanud. Seitsmekordne Eesti meister, nüüd oma tennisekooli eesotsas seisev Rene Busch jäi alla esimese asetusega Mait Künnapile 4: 6, 3: 6. Kaks korda meistriks tulnud praegune Kaia Kanepi treener Andrei Luzgin sai samasuguse tulemuse teise asetusega Jaak Põldmaga. Tagatipuks kaotas kahekordne meister ja nüüdne treener Alti Vahkal Mikk Irdojale kahes setis.
Plaan ei töötanud
"Üritasin madalate lõigatud löökidega Põldma elu raskeks teha, kuid hästi see plaan ei töötanud," hindas Luzgin. "Kui ta eestkäega haamerdama pääses, läks mul raskeks. Aga tunnistan: läksin ikka võidu peale välja." "Uskusin, et Luzgin ründab rohkem, kuid ta üritas minu mängu lõhkuda," pakkus Põldma, olles vastasele hea mängu eest tänulik. "Pärast pikka vigastuspausi vajan just selliseid mänge."

Nooruke Vene loodab B-divisjonist edasipääsu
Alla 20-aastaste koondise poisid seavad Euroopa meistrivõistlusteks suuri sihte.
Reedel Varssavis algavatel Euroopa meistrivõistlustel mängib alla 20-aastaste noormeeste koondise rivistuses ka 16-aastane Siim-Sander Vene. "Kahe parema hulka võiks ju tulla, tahaks ikka A-divisjoni pääseda," arvas koondise pesamuna, ainus välisklubisse kuuluv pallur. Kuigi poiss veel põhimängijate hulka ei kuulu, lubab ta endast maksimumi anda.
Vene sõnul võib eeloleval turniiril rahule jääda kuue parema sekka tulemisega, poistele on treener Aivar Kuusmaa seadnud eesmärgiks alagrupist edasipääsu. "Täielik läbikukkumine oleks see, kui alagrupist edasi ei saa," rääkis Vene. "Siis ei oleks mõtet kohale minnagi."
Suur vanusevahe
B-divisjoni kuuluva Eesti alagrupikaaslased on Holland, Poola, Iirimaa ja SŠveits. Kõige rohkem ollakse mängupildilt kursis Poola eakaaslastega, kellega peeti juunikuus Haapsalus kaks sõpruskohtumist. Mõlemal korral olid 20 punktiga üle poolakad.

Kas Ferrarist lekkis salajast infot McLarenile? 
Ferrari vormelitiim vallandas päeva pealt oma inseneri Nigel Stepney, väites, et mees lekitas ülisalajast tehnilist infot McLareni meeskonna peakonstruktorile Mike Coughlanile.
Ferrari andis asjale juriidilise käigu, uurides juhtunut ka iseseisvalt. Sama teeb ka McLaren ja rahvusvaheline autoliit FIA.
Briti päevalehe The Times andmeil võib tänavune maailmameister selguda kohtusaalis, mis oleks pretsedenditu juhtum. "Alates Barcelona etapist mais hakkasid McLarenid väga kiiresti liikuma," sedastab Times.
Itaalia La Gazzetta dello Sporti teatel leiti Coughlani kodus tehtud läbiotsimisel kõik Ferrari tänavuse mudeli tehnilised joonised. Leht kinnitab, et edasine sõltub sellest, kas Coughlan hankis info omal initsiatiivil või oli asjast teadlik kogu McLareni juhtkond. "Vormelimaailmas pole midagi sellist varem juhtunud. Võimalik on koguni McLareni eemaldamine MM-sarjast," ennustab Itaalia ajaleht.

Riigijuhid tegid 2014. a taliolümpia saamiseks Guatemalas kihutustööd
Sotši, Pyeongchang ja Salzburg olid 2014. aasta taliolümpia
Rahvusvaheline olümpiakomitee valis möödunud öösel Guatemala pealinnas Guatemala Citys nimetatud kolme linna hulgast 2014. aasta taliolümpiamängude korraldamise paiga.
Kuni valimiseelse päevani oli suurem väljavaad juba 2010. aasta taliolümpialinnaks pürginud Pyeongchangie ja Sotšil, kuid ka Salzburg püsis asjatundjate hinnangul konkurentsis.
"Kõigi kolme linna võimalused on väga võrdsed," ütles ROK-i president Jacques Rogge valimise eelõhtul. "Arvan, et otsustavaks saavad neli-viis häält."
Oma kodumaa linna eest sõitsid Lõuna-Ameerikasse kihutustööd tegema Venemaa president Vladimir Putin, Lõuna-Korea president Roh Moo-hyun ja Austria kantsler Alfred Gusenbauer. Esimest korda olid kõiki olümpialinnaks kandideerinud linnu esindamas riigipead.

Treier: rabelen ka teiste pärast
Eesti naiste esijalgrattur Grete Treier alustab homme üheksapäevast Itaalia velotuuri, mis on naiste jalgrattamaailmas aasta tähtsaimaks võistluseks.
Mida naiste Giro d'Italia endast kujutab - kui raske võistlusega on tegu?
Nii nagu meeste tähtsaim võistlus on Tour de France, on naistel selleks Giro. Esimene etapp on kohe 150 kilomeetrit, tavaliselt sõidavad naised grupisõidus 120-130 km. Kuid see 20 lisakilomeetrit ei heiduta mind, ma arvan, et olen piisavalt hästi ette valmistunud. Palju on ka tõuse, aga kui ma viimati Itaalias mägisel maastikul võistlesin, siis olin maailma parimate seas 12. kohal. Seega ka mäed ei ole mu nõrk lüli, võin seal rahulikult sõita. Üks etapp kujutab endast lihtsalt 10 kilomeetrit mäkkesõitu, seda ma pole varem võistlusel sõitnud, ei tea, kuidas välja kukub. Ei usu siiski, et viimaste sekka jään. Pigem just ootan seda, et oma võimeid näha.

AVEC Baltic Property Fund ostis hotelli ja tööstushoone Eestis
AVEC Baltic Property Fund'i (varasema nimega Explorer Property Fund - Baltic States) portfellis on pärast City Hotel Portuse ja AS Favor tööstuskompleksi soetamist 14 objekti.
AS Favori tööstuskompleks paikneb üle 21 500 ruutmeetrisel alal 15 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Kompleks koosneb kahest hoonest, mille kogupindala on 9700 ruutmeetrit ning mis on ehitatud vastavalt 2004 ja 2007. aastal. Kompleksi ainuüürnik on 1990.aastal loodud AS Favor, kes on piirkonna suurim õhukese lehtmetalli tootja, teatas ettevõte.
City Hotel Portus on Tallinna keskuses paiknev turistiklassi hotell, suurusega 5500m2. Hotellis on 107 tuba ning mitu konverentsisaali.
"Hotellil on ideaalne asukoht Tallinna sadamapiirkonnas, mida läbib igal aastal 2,5 miljonit reisijat," kirjeldas AVEC Asset Management juhatuse esimees Kristjan Kivipalu. 2004. aastal renoveeritud hotelli juhib kogemustega hotellioperaator Aldera Hotell.

Olympic Casino ostab Ukraina juhtiva kasiinooperaatori
Täna sõlmis Olympic Entertainment Groupi (OEG) tütarfirma Ukrainas ostu-müügi eellepingu Ukraina kasiinooperaatori Eldorado ostuks.
Omandatavate osaluste esialgselt kokku lepitud ostu-müügihinnaks on ligi 144 miljonit krooni. Tehinguga soovib Olympic Casino suurendada oma turuosa Ukrainas ning siseneda lauaoperatsioonide turule, teatas OEG.
OEG juhatuse liikme Andri Avila sõnul on Eldorado üks Ukraina juhtivaid kasiinooperaatoreid, kelle viis mängusaali asuvad kõik Kiievi kesklinnas või selle lähirajoonides.
"Eldorado kasiinod on hea kvaliteediga mängukohad ning asuvad kõik väga hästi sissetöötatud kohtades," sõnas Avila.
Plaani kohaselt jätkavad kõik omandatavad Eldorado kasiinod pärast ostutehingu jõustumist tegevust ning need viiakse Olympic Casino kaubamärgi alla.

Olympic Casino hakkab arendama kasiinohotellide suunda
Olympic Entertainment Group (OEG) hakkab arendama kasiinohotellide ja kasiinokomplekside suunda, sel eesmärgil tööle asunud Karl Otto Skogland on viimasel seitsmel aastal olnud seotud Reval Hotels hotelligrupi juhtimisega.
OEG juhatuse liikme Andri Avila sõnul ei piirdu grupi tulevikuvisioon vaid Olympic Casino kaubamärki kandvate kasiinode opereerimisega, teatas ettevõte.
"Eesmärk tegutseda aastal 2010 vähemalt kümnes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis on jätkuvalt aktuaalne, aga arvestades tõsiasja, et juba täna oleme esindatud kaheksas riigis, vajame ka uusi sihte," kommenteeris Avila. "Täna uurime aktiivselt võimalusi, kuidas areneda ülemaailmseks kasiinohotellide ja kasiinokomplekside operaatoriks."
Skogland on õppinud hotellijuhtimist Norras ja USAs. Aastatel 2003-2007 töötas ta Reval Hotel Management OÜ juhatuse esimehena, aastatel 2000-2003 kuulus ta Reval Hotelligrupi ASi nõukokku.

Baskini anekdoodid
Kaks vangi kongis:
"Kuule, kutt, kes sa vabaduses olid?"
"Üliõpilane."
"Mille eest sa istud?"
"Jätsin ülikoolis ühe õppepäeva vahele, oli füüsika eksam."
"Mis jama sa ajad? Kuidas saab selle eest…"
"Sel päeval ma röövisin panka!"
Kaunis blondiin tuleb pesukauplusesse:
"Kas ma saaksin proovida seda helesinist öösärki ja seda aluspesu, mis on kaupluse aknal mannekeeni seljas?"
"Muidugi, olge lahke. Minge akna peale ja proovige! See on suurepärane reklaam minu poele!"
Kui palju kordi vedas naine koju armukesi, kui palju kordi peitis ta neid riidekappi ja voodi alla, aga tema mees ei saabunud komandeeringust tagasi terve aasta. Ja on üldse küsitav, kas ta saabubki.

Mitte ainult laulvast ja tantsivast Eestist
Vene lehed valgustasid laulu- ja tantsupidu, Vesti Dnja hoiab pinget õelutsemisega.
Esmaspäevane Molodjož Estonii avaldas suure ülevaate "Laulev ja tantsiv Eesti", mille teemaks oli üliedukas noorte laulu- ja tantsupidu. "Peo kava muutub iga aastaga aina põnevamaks - sel aastal oli panus tehtud eksklusiivsusele ja 80 protsenti esitatud tantsudest olid loodud spetsiaalselt selle peo jaoks," kirjutas artikli autor Dmitri Babitšenko, kes usutles ka üht Eesti tantsupoissi. "Me valmistusime kaua, kuna tahame näidata ilusat tantsu oma võimete piiril," ütles väga tõsine kümneaastane Mart. "Näed, kui palju inimesi on tulnud meid vaatama. Meil pole õigust neile pettumust valmistada."
Ilusa fotovaliku peost pakkus esmaspäeval ka Vesti Dnja, kõrval följeton, mille kangelasteks on traditsiooniliselt Ansip, Eesti Vabariik ja kõik teised Venemaa "vaenlased" ning USA "käsilased", nagu Ukraina. Följetoni krooniks on Jelena Varšavskaja põrmu üleandmisega seostatud anekdoot, milles räägitakse, kuidas Israeli turistid külastavad Eestis holokaustiga seotud paiku ja nende buss läheb katki. Bussijuht pöördub lähedalasuva talu peremehe poole, kes parajasti sööb sealiha ja joob õlut peale. "Tere, härra! Ma viin juute Kloogale, kuid minu buss läks katki. Kas te ei saaks aidata?" palub bussijuht. "Aga kuidas ma saaksin teid aidata? Mul on ainult üks ahi, ja seegi on mikrolaineahi," vastab eesti talunik.

GRIGORI JAVLINSKI, VIKTOR KOGAN-JASNÕI: Nafta ja gaasiga sildu ei ehita
Rahvusriigid rajanevad etnilisel ja territoriaalsel ühtsusel ning nende ajalugu ja poliitiline areng on ankurdatud kollektiivsesse identiteeditundesse. Impeeriumid tekivad, kui mõni rahvas peab oma eksistentsi senistes territoriaalsetes piirides kas riskantseks või ebatõhusaks ning võtab ette jõulise ekspansiooni, millega tavaliselt kaasneb ulatuslik vägivald.
Lääne-Euroopa leidis endale teistsuguse arengutee alles pärast Teist maailmasõda, kui hitlerism oli kadunud minevikku, ent stalinism kujutas endast väga otsest ohtu. Lääne-Euroopa intellektuaalid mõistsid, et nii natsionalism kui ka imperialism olid riikluse rajamiseks vastuvõetamatud ning et Euroopa stabiilsus nõudis riikide ühendust, mis võiks ja peaks laienema, kuid ei muutuks kunagi impeeriumiks.
Lääne-Euroopa poliitiline eliit võttis selle seisukoha kiiresti omaks ja USA Atlandi-ülene poliitiline mõte koos Marshalli plaaniga aitas sellele otsustavalt kaasa. Rooma lepingud koos Euroopa Nõukogu loomisega kujutasid endast õiguslikku, majanduslikku, poliitilist - kuid kõige enam filosoofilist läbimurret.

EVI ARUJÄRV: vasakmõtte võimalikkusest Eestis
Rahvas on õnnelikum ja rahulolevam kui eales varem, näitavad arvamusküsitlused. Just ansiplikke otsusekindlaid juhte, mitte intellektuaalseid targutajaid ja kahtlejaid ta vajabki. Öelgem siis koos Voltaire'iga: me elame parimas võimalikest Eestidest. Küllap varsti hakkavad seda tunnistama ka venelased, kirjanikud ja sotsiaalteadlased. Sellise sarkastilise lausungiga lõpetab vasakintellektuaal Marju Lauristin oma artikli "Eliit ja identiteet" (Sirp 22.06), mille teemaks on Eesti eliit ja põhitooniks pettumus aprillisündmuste käigus toimunud uuskonservatismi positsioonide kinnistumise pärast.
Tõepoolest, lugedes taas teateid sellest, et edukas ja ühtne Eesti on Euroopas esirinnas sotsiaalsummadega koonerdamise ja majandusliku kihistumise poolest, tekib küsimus, miks meil puudub vastujõud. Miks ei ole vasakeliit suutnud veenvalt esitada sõnumit hoolivast ja sotsiaalset tasakaalu tagavast riigist? Ehk on küsimus taas rumalas valijas, kes toetab valesid inimesi - nagu on varem võinud kuulda ka tänaste edunautijate suust?

ENE POLL: Enesekindel Venemaa nõuab ja õpetab
Käisin Moskvas ajuloputusel ehk kuulamas naaberriigi Venemaa ametlikke seisukohti iseenda, maailma ja ka Eesti kohta. Seda, muide, kohaliku infoagentuuri kutsel ja rahastusel.
Esimene mulje hirmutas, sest idanaabri pealinn on täis kohutavalt suuri ja inetuid reklaame. Näiteks Eesti, Läti ja Leedu ajakirjanike võõrustaja, Venemaa infoagentuuri RIA Novosti hoone fassaadi katab täielikult õlle Starõi Melnik reklaam. Niisamuti katab praegust ametlikku Venemaad Putini vaim või õigemini vaimustus.
Poliitikute, ekspertide, ärimeeste ja politoloogide käest kuuldu oli ühene: Venemaa on võimas ja õiglane, tahab kõigiga häid suhteid ning nõuab rahvuskaaslaste mõnitamise viivitamatut lõpetamist. Loomulikult ei jätnud keegi märkimata "inimsusvastast kuritegu", mille hiljuti saatis korda väike naaberriik Eesti. Keegi ei tundnud vähimatki huvi, mis ja kuidas aprilli viimastel päevadel meil siin tegelikult juhtus. Kõik teadsid, et oleme rüvetanud surnute rahu. Punkt ja kogu jutt.

REPLIIK: Kelle nägu lõimumine? 
Lastekaitseliidu korraldatud lastelaagris pöörasid noored rahvuste pinnal konflikti ning mitu korda mindi ka karvupidi kokku. Kuid tihti võtavad lapsevanemad oma järeltulijad juba vene keelt kuuldes laagrist ära.
Tahtmata eitada nii eesti kui ka vene rahvusest vägivallatsejate agressiivsust, tuleb siiski näidata näpuga emadele-isadele. Kõik algab nende hoiakutest ja suhtumisest. Kui lapsed tajuvad vanemate ootust, et teise rahvuse esindajatega peaks kakluseks minema, siis võib olla kindel, et nad "kisma" ja peksmise ka korraldavad. Vanemad ju ütlesid nii ja vanemad teavad kõike. Lapsed aga üritavad vanemate ootustele vastata. Selle suhtumisega tehakse karuteene nii oma lastele kui ka ühiskonnale laiemalt. Eesti ühiskonnas hädavajalik rahvusgruppide lõimumine sõltubki lõpuks just igaühe hoiakutest.

JUHTKIRI: Vastu tahtmist jälitajaks
Kooskõlastusringil olev rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu on kantud organiseeritud kuritegevuse ja nn musta raha pitsitamise vaimust.
Sellega seatav kohustus tuvastada suurte - üle 200 000 krooni ulatuvate - tehingute puhul isikut ning vajadusel kontrollida esindusõigust ning teavitada üle poole miljoni krooni ulatuvatest tehingutest rahapesu andmebürood on igati loogiline ja vajalik ega sisalda midagi uut.
Küll aga on juba selle aasta lõpul rakenduda võiva seaduse puhul kaheldav kauplejale pandav kohustus hankida selliste tehingute puhul teavet ostu eesmärgi ja olemuse kohta ning tuvastada tegelik kasu saaja. Näiteks ostab keegi 200 001 krooni eest auto või maja või laseb korraldada pulmad. Kui makstakse panga kaudu, edastab finantsasutus tehinguinfo otse korrakaitsjatele. Sularahas tasumisel peab kaupmees aga uurima, kas härrasmees ostab näiteks kalli kasuka või vääriseseme abikaasale, emale, armukesele või iseendale ning miks ta seda teeb.

Homme abiellub rekordarv paare
Homne maagiline seitsmega lõppeva aastaarvu seitsmenda kuu seitsmes
Homne abiellujate arv moodustab lausa seitsmendiku terve aasta vältel abiellujaist, vahendasid "Seitsmesed uudised".

Viimane nõukogudeaegne vaateratas lõpetab töö
Eelmisel nädalal tegid "Seitsmesed uudised" juttu turiste lõbustavast
Sel nädalal käis inspektsioon kohal. Rohked avastatud vead annavad alust arvata, et viimane Eestis tegutsenud nõukogude ajast pärit suur
vaateratas on praeguseks turvakaalutlustel oma töö juba lõpetanud, teatavad TV3 uudised.

Reostus Muuga sadamas võib tuua kriminaalsüüdistuse
Märtsis Muuga sadamas tekkinud keskkonnareostus võib tuua kriminaalsüüdistuse, sest asja menetlemisel ilmnesid kuriteo tunnused.
Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond edastas materjalid kriminaalasja alustamise otsustamiseks Põhja ringkonnaprokuratuurile, teatas keskkonnainspektsioon.
Käesoleva aasta 31. märtsil kell 00.35 purunes Muuga sadamas tankerile naftaproduktide laadimisel laeva laadimisvoolik ning sadama akvatooriumile sattus 14840 kg vaakumgasoili.
Osa sadamas vette jõudnud kollaka värvusega, juba +28 C juures hanguvast ning vee peal ujuvast naftaproduktist jõudis aprilli keskel tuulte ja hoovuste mõjul Ihasalu lahe idakaldale, kust päästetöötajad selle kokku korjasid. Randa jõudis ca 1580 kg hangunud vaakumgasoili.
Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond alustas juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks kohe väärteomenetlust ning menetluse käigus võetud kontrollproovide ja läbiviidud ekspertiiside tulemusel tuvastati karistusseadustiku järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

Saaremaal on vähikatk edasi liikunud
Hoolimata Saaremaal kehtestatud vähipüügi keelust, on püügivahendite kaudu leviv katk liikunud Põduste jõest mööda selle lisajõkke, Laugi peakraavi.
Eeldatavasti on levik toimunud ebaseadusliku püügi tõttu, teatas keskkonnaministeerium.
Katku leviku peatamiseks on keskkonnainspektsiooni Saaremaa osakonna inspektor Heino Vippi sõnul seatud üles kolm tõkendit. Järgmisel nädalal teeb jõevähi ekspertgrupp täiendavad uuringud jõevähkide tervisliku olukorra hindamiseks. Nädala lõpuks valmib ka asjakohane kokkuvõte.
Vähikatk levib eeskätt desinfitseerimata püügivahendite kaudu. Seega on vähi- ja kalapüük üheks ohuteguriks vähkide haigestumisel. Keskkonnainspekstioon palub tingimata teavitada püügikeelu eirajaist infonumbril 1313.
Vähikatk avastati Saaremaal esmakordselt tänavu kevadel, kui vähikasvandustes ja seejärel ka Põduste jões massiliselt vähke suri. Sellest tulenevalt otsustas minister jõevähi töörühma ja Eesti maaülikooli kalakasvatuse osakonna soovitusel juuni lõpust vähipüügi kuni 2007. aasta lõpuni keelustada.

Revalia koori tenorid sõjaväest pikendust enam ei saa
Dirigent Hirvo Surva peab sel aastal siiski kahe Revalia kammermeeskoori tenorita hakkama saama, kuna poisid sõjaväest ajapikendust enam ei saa.
Hirvo Surva rääkis paar päeva tagasi Eesti Päevalehele, et ei mõista, miks kaitsevägi ei saa paar aastat hakkama tema koori tenoriteta, keda on hädasti vaja algaval hooajal rahvusvahelistel esinemistel.
Kaksikutest tenorid Elar ja Ülar Nellis said kutse sõjaväkke juba möödunud kevadel. Sel aastal taotlesid nad taas ajapikendust, kuid kaitseressursside amet andis eitava vastuse. Rohkem amet teemaga enam ei tegele, kuna poisid astusid 2. juulil juba teenistusse.
"Hirvo Surva ei ole kaitseressursside ametile täiendavat ajapikenduse taotlust esitanud ja selleks puudub ka vajadus, sest alates 2. juulist 2007 on vennad Nellised ajateenijad ning nende ajateenistust korraldab ja sealt vabastab kaitsevägi," ütles Päevaleht Online'ile kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko.

Venemaa keeldus koostööst küberrünnakute uurimisel
Vene peaprokuratuur keeldus osutamast Eestile õigusabi seoses pronksöödele järgnenud küberrünnakute uurimisega.
Eesti riigiprokuratuur saatis Venemaa peaprokuratuurile 10. mail õigusabipalve, milles palus kaasabi aprilli lõpus alguse saanud Eesti vastaste küberrünnakute taga olevate isikute leidmiseks, kes võivad asuda Venemaal.
28. juunil saabunud vastuses keeldus Vene peaprokuratuur Eesti palvet täitmast, teatas riigiprokuratuur.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Piret Seemani sõnul väitis Venemaa, et Eesti soovitud menetlustoimingute läbiviimine ei ole riikide vahelises õigusabilepingus kajastatud.
"See väide ei vasta aga tõele - Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud õigusabi ja õigussuhete lepingu kohaselt on meie soovitud toimingute teostamine lubatud," ütles Seeman Päevaleht Online'ile. Samuti lubas igakülgset koostööd Eesti õiguskaitseasutustega mai alguses Eestit külastanud Vene parlamendi delegatsioon.

Politsei palub abi mõõkade tuvastamisel
Põhja politseiprefektuur palub inimeste abi pildil kujutatud Tallinnast leitud suveniirmõõkade päritolu tuvastamisel.
Politsei palub kõigil, kellelt on hiljuti varastatud komplekt suveniirmõõku või kellel on informatsiooni mõõkade päritolu kohta, helistada Põhja politseiprefektuuri telefonil 612 4362 või kirjutada e-posti aadressil vihje@pol.ee.

Jaaniööl kadunud neiu leidmiseks on laekunud kaks vihjet
Jaaniööl Pärnus kadunuks jäänud 19-aastase Maris Järve kadumispaigas viibinud inimeste kohta on tänaseks laekunud kaks vihjet.
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et tänaseks on laekunud eilse abipalve peale kaks vihjet, mida kontrollitakse. Uurimise huvides pressiesindaja laekunud infot täpsustada ei soovinud.
Maris Järv jäi Pärnu linnas, rannarajoonis plaažil kadunuks ööl vastu 24. juunit, teda nähti viimati rannas kella 2: 30 paiku.
Politsei teatel oli neiu kadumise piirkonnas Pärnu rannarajoonis, lõbustuspargi lähistel, Mere puiestee ja naisteranna vahelisel haljasalal, nimetatud ööl telklaagris inimesi erinevatest Eestimaa paikadest.
Politsei palub neil isikutel, kes laagris viibisid, aga ka neil, kes oskavad laagris olnute kohta infot anda, politseiga ühendust võtta, sest ütlustest võib abi olla neiu kadumise asjaolude väljaselgitamisel ning tema võimaliku asukoha kindlakstegemisel.

Lõpetajad kinkisid oma klassijuhatajale bensiini ja tikud
Miina Härma gümnaasiumi lõpuklass kinkis oma klassijuhatajale kanistri bensiini ja paki tikke.
12. a klassi kummalise kingi oma klassijuhatajale põhjustas füüsikaõpetaja Maire Piirimäe ülimalt jahe läbisaamine oma klassiga, ütles Päevaleht Online'ile ühe paralleelklassi õpilane.

Vene meedia haaras Rein Langi sünnipäeva mõnuga hambusse
Vene meedia tervitas Rein Langi "Adolfi" etendusega tähistatud sünnipäeva rõõmuga: ministri tähtpäevast teevad juttu nii Interfaks kui Regnum, eetriruumi leidis Langi hällipäeva jaoks ka telekanal Rossija.
"Eesti justiitsminister" dekoreerib "oma sünnipäevapidu svastikaga", hüüab Regnum oma uudise pealkirjas. Edasi vahendab Regnum Eesti Ekspressis ilmunud artiklit.
Regnum teavitab oma lugejaid ka sellest, et Lang oli avalikult selle vastu, et holokausti eitamine karistatavaks muuta.
Interfaks pealkirjastab oma uudise nii: "Eesti minister tähistas juubelit natsisvastika egiidi all". Interfaks vahendab Öise Vahtkonna teadaannet Langi sünnipäevapeo kohta, milles vahtkondlased väljendavad oma nördimust natsisümboolika kasutamise üle.
Öine Vahtkond kirjutab oma teadaaandes ka seda, et koguni sünnipäevapeo paiga, Püssirohukeldri, nimi on (paha) endeline. Vahtkondlaste teadaannet õhkub veendumust, et ega sellise nimega paigast midagi paremat peale natsismiõhutamise oodata polegi.

Kobarkino jäi elektrita
Kobarkino Coca cola plaza jäi täna lõuna paiku elektrita.
Piirkonna üldise elektrivõrguga probleeme ei ole, ütles Päevaleht Online'ile OÜ Jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg.
Viga on kino enda alajaamas, kuna majasisest madalpinget hallatakse kohapeal.
Hamburgi sõnul käis OÜ Jaotusvõrgu rikkebrigaad kohapeal nõustamas.
Ostetud piletid vahetatakse ringi kinkekaartide vastu.
Nüüdseks on elektrivarustus taastunud.

Riik tahab oluliselt avardada kasiinode reklaamimisvõimalusi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud uue reklaamiseaduse eelnõu kohaselt avarduvad oluliselt kasiinode reklaamimise võimalused.
Kehtiv reklaamiseadus ütleb sõnaselgelt, et hasartmängu ja mängukohtade reklaam on keelatud, välja arvatud hasartmängu korraldamise kohas. uue seaduseelnõu kohaselt on aga hasartmängukoha reklaam vabalt lubatud näiteks rahvusvahelisel reisijate veol kasutatava vee- ja õhusõiduki pardal, rahvusvahelist reisijate liinivedu teenindava lennuvälja ja sadama reisiterminali hoones ning hotellis, kus asub mängukoht.
"Erisätete kavandamisel on eeskätt lähtutud välisturistide teavitamise võimalusest, kes tulles Eestisse aega veetma, soovivad külastada ka hasartmängukohti," põhjendavad seaduseelnõu koostanud paljude riigiasutuste ja organisatsioonide ametnikud. "Sättega on hõlmatud ka kruiisilaevad ja charter-lennud."

Seadusemuudatused kaitsevad lapsi reklaamis kasutamise eest
Reklaamiseaduse värskelt valminud muudatusettepanekud seavad esimest korda piirangud ka laste kasutamise kohta reklaamides ning sätestavad ka piirid lastele suunatud reklaamidele.
Kui kehtivas reklaamiseaduses on sätestatud vaid nõuded lastele suunatud reklaami osas, siis seaduse muutmise järel saab reguleeritud ka laste kasutamine reklaamis määral, mis arvestaks nende ealisi iseärasusi ja piiratud arusaamist reklaamist ja meediast.
Seaduseeelnõud kohaselt ei tohi last tulevikus kasutada reklaamis ilma tema vanema või eestkostja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Säte välistab reklaamid, kuhu laps võiks sattuda ilma vanema nõusolekuta - näiteks grupistseen lasteaias või liivakasti.
"Laps ei pruugi olla võimeline andma teadlikku nõusolekut vastava kauba või teenuse reklaamimiseks, mistõttu on püütud vältida lapse nn ärakasutamist reklaamis," seisab eelnõu seletuskirjas. "Lapse kasutamine reklaamis peab olema hädavajalik vastava kauba või teenuse omaduste esiletoomiseks."

Eestis liigub ringi 30 rõngastatud vangi
Justiitsministeeriumi andmetel on tänase seisuga elektroonilise järelevalve seadmega varustatud 30 ennetähtaegselt vabastatud vangi.
Ministeeriumi pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et seni ei ole elektroonilise valvega probleeme tekkinud. Seadmed on vastu pidanud ning kedagi pole tagasi vangi saadetud.
Esimene elektrooniline järelevalve seade sai omaniku mai keskpaigas.
Kergemate ehk II astme kuritegude puhul peavad kinnipeetavad ära kandma vähemalt 1/3 karistusest, et saada võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks koos elektroonse järelvalvega. Raskemate ehk siis I astme kuritegude puhul tuleb ära kanda pool karistusest, enne kui selline võimalus üldse tekib.
Elektrooniline valve rakendatakse ööpäevaringse koduaresti põhimõttel, mis tähendab, et kriminaalhooldusalune võib oma elukohast lahkuda vaid eelneval kokkuleppel kriminaalhooldusametnikuga.

Õllesummeril on seni tabatu üle 50 alaealise purjutaja
Õllesummeri teisel päeval tabati Lauluväljakul ning selle ümbruses 26 purjutanud alaealiselt, kahe päeva peale on tabatud kokku 53 alkoholiseadust rikkunud alaealist.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et kokku koostati neljapäeval alaealistele Õllesummeril 35 väärteoprotokolli, mida on kuue võrra rohkem kui kolmapäeval.
Neljapäeval koostatud protokollidest üheksa puudutas alaealiste suitsetamist ning ülejäänud alkoholi tarvitamist.
Lisaks tuvastas politsei alaealisele alkoholi müünud müügikoha.
Täisealistele koostati seitse protokolli, millest üks puudutas norkootikumide tarvitamist.
Lauluväljaku ümbruses tuvastati ka mitu liiklusrikkumist ning tabati üks joobes juht.

Eesti kaitsevägi saab endale uued snaiperrelvad
Kaitseministeerium sõlmis hankelepingud Prantsuse firmaga PGM Precision ja Soome firmaga Sako Oy snaiperrelvade ostmiseks.
Hanke tulemusel saab Eesti kaitsevägi PGM Hecate II 12,7 mm ja Sako TRG-42 8,6 mm snaiperrelvad, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Tehingu eesmärgiks on luua eeldused Eesti kaitseväe spetsialiseeritud üksuste snaiprivõime viimiseks maailma tipptasemele.
Relvad ostetakse koos lisavarustusega ning 3 aasta varuosadega. Tehingu sisse kuulub ka tootjapoolne koolitus relvatehnikutele ning kasutajatele.
Hankele konkureerisid Accuracy International Suurbritanniast, PGM Precision Prantsusmaalt, Sako Oy Soomest ja Advanced Military Systems Design Šveitsist.

Seaduseuuendused keelavad inimese näitamise seksuaalobjektina
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud reklaamiseaduse muudatused keelavad teiste uuenduste seas inimese kujutamise reklaamis seksuaalobjektina.
Lisaks ei tohi eelnõu kohaselt reklaamid tulevikus kujutada sobimatut alastust või sisaldada seksistlikke väljendeid.
"Põhiaspektideks reklaami hindamisel on seksistlikkus kui soo omadustele ja tunnustele viitamine viisil, mis ei sisalda otsest seost reklaamitava kontekstiga, domineerimine ja allutatus ning isiku kujutamine seksuaalobjektidena," seisas seadusemuudatuse seletuskirjas.
Eelnõu autorid toovad välja ka mõne neid häirinud näite reklaamidest, mille avaldamise seadusemuudatused keelaksid.
Seksistlikuks peavad ametnikud näiteks reklaami "Napp number. Suur sisu" - Fiat Ducato reklaami, kus uue automudeli hinda reklaamib rinnaka naisterahva büst, või "Täidab hästi" - Makrosil reklaami, kus silikooni omadusi reklaamib äralõigatud peaga naise rind.

Regatt Piirist-piirini algab päästeõppusega
Pühapäeval, 8. juulil Pirita sadamast taas teele asuv regatt Piirist-piirini algab piirivalve lennusalga merepäästeõppusega Tallinna lahel: läbi mängitakse vettekukkunud purjetaja päästmine ja jahi pardale asendusliikme viimine.
Sajakonna meetri kaugusel Pirita jõe suudmes toimuval õppusel päästavad lennusalga pinnaltpäästjad vette kukkunud purjetaja ja jahi pardale toimetatakse meeskonna asendusliige.
Päästeõppuseks väljuvad jahid sadamast kell 11.30. Õppus algab kell 12, kui kohale saabub päästetöid sooritav helikopter ja kestab orienteeruvalt 20 minutit. Jahid saavad stardi regati teise poole esimesele võistlusetapile kell 13.
Päästeõppuse korraldab piirivalve lennusalk. Õppuse eesmärk on tõsta väikelaevade omanike teadlikkust merepäästest ning annab visuaalse pildi sellest, kuidas hädaolukorras käituda tuleb. Samuti näitab päästesimulatsioon piirivalve lennusalga igapäevast võimekust ning tutvustab päästjate pidevat tööd inimeste päästmisel merelt.

Narva piiripunktis ootab Venemaale pääsu 430 veokit
Täna hommikuse seisuga ootab Narva piiripunktis piiriületust 430 veokit.
Maksu- ja tolliameti kodulehe andmetel tuleb neil pääsu Venemaale oodata 120 tundi. Veokijärjekord Narva piiripunktis on alates 26. juunist kasvanud ning nii pikka järjekorda sellel aastal veel olnud ei ole.
Koidulas ootab järjekorras 152 veokit, mis pääsevad kõigi eelduste kohaselt üle piiri 46 tunni ootamise järel. Võrreldes eilsega on sealne järjekord paarikümne veoki võrra vähenenud.
Umbes poole võrra on veokijärjekord vähenenud Luhamaal, kus ootab 30 veokit. Nende eeldatav ooteaeg on 12 tundi.
Maksu- ja tolliameti teatel on pikkade järjekordade põhjuseks endiselt Vene tolli läbilaskevõime.
Piiriületus aeglustus 2006. aasta suvel pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin väljendas rahulolematust korruptsiooniga riigi tollisüsteemis ning Venemaa tollitöötajad hakkasid veokeid hoolikamalt kontrollima. Vene tolli töötempo on mõjutanud piiriületust samuti Läti ning Soome piiripunktides.

Viru väljakule paigaldatakse uhke lillepuu
Viru ringile paigaldatakse täna Prantsusmaalt tellitud lillepuu, mis hakkab linnasüdant kaunistama aastaringselt.
Paigaldatav karkass on universaalne ning statsionaarne - seda saab kasutada aastaringselt, paigutades sügis-talvel sinna ilmastikukindlamad taimed, kui soojadel aastaaegadel.
Klassikalise lillepuu on valmistanud lillekompositsioone tootev firma Green City.
Lillepuu on 3,5 meetrit kõrge ning koosneb kuueteistkümnest lilleamplist, mis paiknevad kahel eri tasapinnal.
Suvel istutatakse amplitesse punast luuderohulist pelargooni, helehalli lamavat käokulda ja valgeõielist pakopat.

Varahommikul hukkus liiklusõnnetuses noor mees
Lääne-Virumaal reede esimestel tundidel juhtunud liiklusõnnetuses hukkus noor mees.
Rakvere politseiosakonna pressiesindaja teatel toimus õnnetus kella 02.58 ajal Viru-Nigula vallas Tallinna-Narva mnt. 116. kilomeetril, kus sõiduauto BMW 320 sõitis teelt välja kraavi ning rullus üle katuse.
Sündmuskohal hukkus sõidukist välja paiskunud 1982. aastal sündinud Andrei. Kiirabi toimetas Rakvere haiglasse 1978. aastal sündinud Sergei.
Liiklusõnnetuse asjaolud ja juht on selgitamisel.

Traktorivarastel sai kütus otsa
Paide linnas asuva ettevõtte territooriumilt varastati ajavahemikus neljanda juuli õhtu kuni viienda juuli hommik traktor, mis hiljem leiti lähikonnas tühja kütusepaagiga keset teed seismas.
Pärnuvälja tänaval asuva ettevõtte hoovist varastatud traktor MTZ82 leiti hiljem Väätsa vallast Lõõla teelt, teatas politsei pressiesindaja.
Traktoril olid tehnilised vigastused ning kütus paagis oli otsa saanud.
Juhtumi asjaolud ning tekitatud kahju on selgitamisel.

Lääne-Virumaal jätkub Salla turbaraba kustutamine
Lääne-Virumaal Rakke vallas Salla turbarabas neljapäeva pärastlõunal süttinud põleng lokaliseeriti kella 22.40-ks õhtul.
Ida-Eesti päästekeskuse pressiesindaja teatel täna lahtist tuld enam põlengualal näha ei ole, toimub võimalike tulekollete otsimine.
Kuna sündmuskohal on tugev tuul, mis turvast kiiresti kuivatab, siis leitakse veel üksikuid tulepesasid nii turbaväljal kui ka -aunades.
Tulekollete leidmiseks lükatakse täna kolm intensiivsemalt põlenud turbaauna traktoriga lahti ning kogu põlenguala kastetakse veega läbi.
Päästekeskus tänab tulekustutustöödele aktiivselt kaasa aidanud kaheksat vabatahtlikku Rakke vallast ning osaühingut Vestur.
Päästetööde juhi hinnangul toimub ca kuue hektari suurusel põlengualal tulekollete otsimine ja järelkustutustööde teostamine veel terve tänase päeva.

Kolm endist Murru vanglaametnikku ja seitse vangi astuvad kohtu ette
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestus esitas süüdistuse kolmele endisele Murru vanglaametnikule ja seitsmele vangile.
Kriminaalmenetlus alustati 31. mail 2006. aastal kaitsepolitseiameti ettekande põhjal, mille kohaselt omasid mõned Murru vangla kinnipeetavat mõjuvõimu nii kaaskinnipeetavate seas kui ka vanglaametnike suhtes, teatas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja.
Murru vangla direktori asetäitjat Gunnar Bergvaldi, julgeoleku osakonna juhatajat Raivo Põderit ja vanglavalvur Olafit (56) süüdistatakse teadlikult riikliku järelevalve ebaseaduslikus tegemata jätmises. Süüdistuse kohaselt jätsid nad tähelepanuta mitmed vangide vahelised füüsilised arvete klaarimised, mille käigus tekitati raskeid tervisekahjustusi.
Bergvaldi ja Põderit süüdistab prokurör ka kuriteo varjamises. "Kohtueelse uurimise käigus on tuvastatud, et Gunnar ja Raivo ei avaldanud neile kohe algusest teada olnud kaasvangi surnuks peksmises kahtlustatavate isikute nimesid ning jätkasid kuriteo asjaolude varjamist ka edasise kriminaalmenetluse käigus," ütles prokurör Evestus. Lisaks leiti Raivo töökabinetist läbiotsimise käigus suures koguses erinevaid narkootilisi ained, seega süüdistatakse Raivot ka suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises.

Kohus saatis ema hauda vargile läinud tütre ravile
Vaivara vallas ema hauda väärtuslikumate asjade vargile läinud naine ei pea kohtu ette astuma, vaid ta suunatakse koduravile.
Svetlana käis Riigiküla kalmistul juunis maetud ema hauda lahti kaevamas novembris ja detsembris, kirjutab SL Õhtuleht.
Ekspertiis tuvastas, et naise üle pole võimalik tavapärases korras kohut mõista, kuna ta pani kuriteo toime psühhoosiseisundis. Kriminaalmenetluse seadustik näeb sel juhul ette ravile allutamise võimalust. Kriminaalasi naise suhtes lõpetatakse.

Kalamehed nõuavad Viljandi järvel kihutavatele kaatritele piirangut
Viljandi järvel käivad kalastajad on vihased võimsate mootorpaatide peale, mis seadvat ohtu väiksemad veesõidukid.
Paari nädala eest Viljandi järve randa ja Sammulisse välja pandud infotahvlitel on selgelt kirjas, et kaatrid ei tohi sõita kiiremini kui 30 kilomeetrit tunnis. Tavalistest aerupaatidest ja vesijalgratastest ei tohi need ka sellel kiirusel mööduda lähemalt kui 50 meetrit ning treenivate sõudjate ja aerutajatega peab vahet jääma 200 meetrit. Ligemale võib neile sõita maksimaalselt viiekilomeetrise tunnikiirusega, kirjutab Sakala.
Nagu kinnitasid kolm "Sakalaga" vestelnud kalameest, ei pea mootorpaatide juhid eeskirjast sageli kinni, nagu nad ei järgi ka kohustust hoiduda suurel kiirusel järskudest pööretest.
Paadimootorite võimsuse piiramist nõudvad kalamehed teavad rääkida juhtumistest, milles ei peegeldu ainult hoolimatus, vaid suisa pahatahtlikkus. Näiteks olevat mõne nädala eest üks kaater teinud meelega hoogsa pöörde ümber väikese sõudepaadi, nii et see kiilulainetele ohtlikult kõikuma jäi.

Elliste raba põleb taas
Umbes kuu tagasi süttinud Elliste raba põleb endiselt.
Neljapäeval kella 11 ajal Elliste raba kontrollima sõitnud päästemeeskond avastas umbes 10 tulekollet. Päästeameti teatel põles Haapsalu mnt poolne serv leegiga.
Arvatavalt sai tuli alguse vanast tulekoldest. Koos piirivalve helikopteriga teostati luurelend ja põlengu suuruseks hinnati 0.5 hektarit.
Sündmuskohale veeti taas voolikuliinid ning õhtuks oli kustutatud umbes 80 tulekollet ja üks hektar raba.
Täna jätkatakse järelkustutusega.

Matusebüroo tõi hauale vale surnu
Pärnu Alevi kalmistul kolmapäeval raske haiguse läbi lahkunud tütart Tamarat matma tulnud ema sai vapustuse, kui kirstu avanedes nägi selles lamamas võõrast naist.
"Kirstu toonud mehed veel küsisid, kas ma tõesti ei tunne tütart ära," rääkis ainsa tütre kaotanud Elma Vetto Pärnu Postimehele. "Ütlesin neile mitu korda, et kirstus ei ole minu tütar."
"See olukord oli eile siin ebanormaalne," sõnas ema matnud Irina Aralova. "Ja siis veel see õigustus, et rohkem naisi seal ei olnud, oli üks ja selle nad tõid kaasa. Hirmus põhjendus, mis minule üle mõistuse käis ja jalad alt tahtis võtta."
OÜ Vinuki juhataja Endo Vetik ütles, et kuna nad jõudsid esimese kirstuga hauale peaaegu pool tundi enne matusetalituse algust, suutsid nad eksimuse selgudes kiirelt tegutseda ja kirst õige surnuga sai haua kohale laotud laudadele vaid mõni minut hiljem väljakuulutatud matusetalituse ajast.

Kuressaare linnakoguduse kõmuline pastor astus ametist tagasi
Kõmuliste jutlusteemade ja ebaseadusliku kirikunime kasutamise tõttu usuringkondade vastuseisu teeninud Kuressaare Kristliku Linnakoguduse pastor Enn Siibak pani ameti maha.
Kõik Kuressaares tegutsevad kogudused said mõnda aega tagasi ringkirja, milles linnakoguduse ameeriklasest asutaja Brian McRay juhtis kirikutegelaste tähelepanu sellele, et pastor Enn Siibak on ametist tagasi astunud, kirjutab Meie Maa.
Kuigi kirjas polnud ametist tagasi astumise põhjusi nimetatud, räägitakse kirikuringkondades pastori väidetavast liiga tihedast suhtlemisest oma koguduse naisliikmega.
Nüüdseks on end Kuressaare Kristlikuks Linnakoguduseks nimetav ühendus saanud uue pastori, ameeriklase Brian Alexi, kes kavatseb koguduse juurde jääda vähemalt aasta lõpuni.
2005. ja 2006. aastal pälvis Kuressaare Piibli Kogudus avalikkuse tähelepanu ka šokeerivate jutluseteemadega. Nii oli näiteks detsembris-jaanuaris pastor Enn Siibaku jumalateenistuse teemadeks "Nägemus aastaks 2006 - kuidas rasestuda Pühast Vaimust", "Vajalikku tarkust - kuidas mürgitada oma sugulast", "Taevapanga võtmekliendi eelised" ja "Taevariigi kodakondsus ilma keeleeksamita".

Saaremaal hukkus tulekahjus mees
Eile õhtul ja täna öösel toimus Saaremaal kaks raskete tagajärgedega tulekahjut, milles üks inimene hukkus ja üks sai vigastada.
Eile õhtul Valjala vallas puhkenud elumaja tulekahjus hukkus keskealine mees, teatas Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Sirle Matt.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 19, juba teatamise hetkel oli hoone katus sisse langenud.
Kustutustööde käigus leiti majast hukkunud mees. Palkmajast jäid alles vaid söestunud palgid ja püsti korstnajalg.
Häirekeskus sai teate tulekahjust öösel kell 2.55, majas põles diivan. Tulekahju avastasid teised pere liikmed, kes ise põlengu ka kustutasid. Kiirabi viis vigastada saanud mehe haiglasse ning päästjad kontrollisid põlemiskoha üle.
"Mida hiljem tulekahju avastatakse, seda raskemad on tulekahju tagajärjed. Tulekahju kiireks avastamiseks ning raskete tagajärgede vältimiseks peaks igas majapidamises olema vähemalt üks suitsuandur, mis annab põlengust märku juba siis, kui tulekolle on veel väike," teatas Matt.

Kohus arutab Murru vangla korralagedust
Eile Põhja prokuratuurist Harju maakohtusse saadetud Murru vangla skandaalses kriminaalasjas pääsevad mitmed kuritegelikud autoriteedid süüdistusest kas üldse või ähvardab neid karistus kerge kuriteo eest.
"Kindlasti jäid selle kriminaalasja raames mitmed Murru vanglas juhtunud asjad välja selgitamata, kuid isegi see on suur edusamm, et tänu uurimisele tuvastati mitmeid kuritegusid, mis muidu jäänuks selles suletud süsteemis kindlasti avastamata," võttis 15 toimikust ja 3000 leheküljest koosnenud kriminaalasja materjalid kokku eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestus, kirjutab Postimees.
Murru vanglas kehtinud ebaseaduslikke soodustusi, mis mullu sügisel avalikuks tulid, ja vangide arveteklaarimise käigus toimunud tapmist uurinud kaitsepolitsei töö muutis keeruliseks tõik, et enamik ülekuulatavaid olid n-ö elukutselised kurjategijad.
"Üle kuulatud inimesed peavad vanglas edasi elama ja see muutis uurijate jaoks õige info saamise palju raskemaks," ütles Evestus. Ta märkis, et tunnistusi pidid andma ka vanglaametnikud, kes olid kahtlustatavate kolleegidega aastaid koos töötanud või olid sattunud vangide manipulatsiooni ohvriteks.

Laulupeo korraldajad ja dirigendid jäeti esindussaalita
Noorte laulupeo korraldajad ja dirigendid pidid neile ehitatud Café Gustavi nime kandvast puhkeruumist loobuma, sest seal asus tööle hoopis Õllesummerit korraldava erafirma personal.
Laululava alumisel korrusel paiknev 105ruutmeetrine saal (laulutaadi auks ristiti see Café Gustaviks) remonditi 2004. aasta suveks, kui laulukaare all peeti üldlaulupidu ning anti peo üldjuhtide, staabi ja korraldajate käsutusse, kirjutab SL Õhtuleht.
Lauluväljaku kodulehekülg teatab, et saali mahub istuma 70-80 inimest, kuid kohe järgneb vabandus, et ruumi saab taas reserveerida alles aastast 2008. Lauluväljaku sihtasutus ei teinud sel suvel erandit isegi noortepeo staabile ega dirigentidele - Café Gustav jäi neilegi suletuks.
"Ruum on esimesel korrusel. Sealt oleks olnud hea ja mugav kohe uksest dirigendipuldi juurde astuda," arvab Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Aet Maatee. Tema sõnul said Café Gustavi peo ajaks enda käsutusse hoopis Õllesummerit korraldava erafirma Meediaekspressi töötajad ning laulupeo staap ja dirigentide ajutine puhkekoht sisustati kaarealuse teisele korrusele.

Politseiauto lõhkuja läheb 7 kuuks vangi
Viljandi maakohus karistas kokkuleppemenetluse korras 7-kuulise vangistusega meest, kes peksis väljakutsele sõitnud politseinike auto puruks, sõimas neid ja vehkis kirvega.
Süüdistuse järgi viskas Viktor tänavu 29. aprillil väljakutsele sõitnud politseiautol kiviga esiklaasi puruks, jooksis auto juurde ja hakkas seda rusikatega taguma, sõimates ühtlasi politseinikke, kirjutab SL Õhtuleht.
Seejärel jooksis ta eemale, haaras kirve ja tormas uuesti auto poole, rääkis prokurör Marja-Liina Reissaar. Pärast politseiniku tehtud hoiatuslasku mees taltus ja peeti kinni.
Et Viktor oli tingimisi karistatud, saatis kohus ta seitsmeks kuuks vangi.

Sularahaga suure ostu tegijad tuleb edaspidi kirja panna
Uus rahapesuvastane seadus paneb kaupmeestele lisakohustusi andmete kogumise näol.
Rahandusministeerium saatis teisipäeval kooskõlastusringile uue rahapesu tõkestamise seaduse eelnõu, mille jõustumisel rakenduks kaupmeestel kõigi mingit summat ületavate sularahatehingute korral kohustus tuvastada ostja isik ja tehingu eesmärk. Ministeerium põhjendab uut seadust vajadusega võrrelda senisest tõhusamalt nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamisega.
Seaduse läbivaks jooneks on abinõud rahapesu tõkestamiseks ehk hoolsusmeetmed, mida kaupmehed peavad rakendama 200 000 krooni ületavate sularahatehingute puhul. Enam kui 500 000 krooni suuruste sularahatehingute korral tuleb kaupmeestel, tehingust teavitada rahapesu andmebürood.
Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna pea- spetsialisti Sören Meiusi sõnul puudutab nõue eelkõige luksuskaupade, näiteks luksusautode, jahtide, kunsti- ja antiigi-müüjaid. Kuid see abinõu ei kehti vaid kaupade kohta. Piirmäära ületavatest sularahatehingutest peavad teada andma ka teenusepakkujad. Nii tuleb pulma- või sünnipäevapeo korraldajal teavitada piirmäära ületavatest sularahamaksetest.

Lastekaitseliidu laagris läksid lapsed kaklema
Tüli lahvatas Remniku laagris eesti ja vene poiste vahel, terve vahetuse toimusid kaklused.
"Jah, selle vahetusega oli probleeme," tunnistas Alajõe vallas Peipsi järve ääres asuva laagri vanemkasvataja Aleksei Tsonin. Juuni keskel olid laagris koos Ida-Virumaalt ja Lääne-Virumaalt pärit eesti ja vene noored.
"Minu poeg ja veel kolm eesti poissi pandi suurte vene poistega ühte majja. Neil algas kohe klobimine, jalaga selga ja igal hetkel rinnast tõukamine ja pikali panemine. Vene poistest üks oli 16, kohe saamas 17, ja tema väitis, et olevat "abikasvataja" ja oli eriti ülbe," rääkis kahe poja ema Kati Metsaots. Tema ja teised vanemad helistasid kohe teisel päeval laagrisse ja palusid panna 12-13-aastased eesti poisid omavanustega eraldi elama panna, mida ka tehti. Kuid vägivald jätkus.

Eraisikute investeeringud saavad maksuvabastuse
Lisaks andis valitsus oma "õnnistuse" ka eraisikute investeeringute tulumaksuvabastusele, kuid praegune lahendus vajab rohkelt lisatööd.
Heakskiidu saanud kava kohaselt peaksid eraisikud nii nagu ettevõttedki saama investeerida ilma igalt tehingult nõutava maksuta.
Alates 2009. aastast oleks võimalik igaühel kasutada nn investeerimiskontot, millel võib tehinguid vabalt teha. Maksu hakataks nõudma alles sellelt osalt kontolt väljavõetavalt rahalt, mis ületab sinna sisse pandud investeeringu.
Rahandusminister Ivari Padar tunnistas, et tegu on esialgse kavaga ja detaile tuleb lihvida. Näiteks pole teada, millesse võib kontol olevat raha investeerida.
"Praegu on räägitud vaid väärtpaberitest. Põhiline küsimus seisneb selles, et maksuhalduril peab olema võimalik kontrollida, millesse investeeritakse. Tuleb vältida olukorda, kus see võimalus avaks tee rahapesuks," selgitas Padar riske, millega ministeerium peab seaduseelnõu ette valmistades arvestama.

Ettevõtete tulumaksu lahendust võib oodata proov Euroopa Kohtus
Eksperdid kiidavad valikut, kuid näevad võimalust, et see ei meeldi Euroopale.
Valitsus otsustas oma eilsel kabinetiistungil kiita heaks ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse jätkumise pärast 2009. aastat enam-vähem praegu kehtivatel tingimustel.
Selgitades valitsuse otsust, ütles rahandusminister Ivari Padar, et valitsuse kava tagab Eestis kehtiva tulumaksusüsteemi vastavuse Euroopa tingimustele. "Me oleme seda teemat väga põhjalikult analüüsinud ja arutanud ning jõudnud lahenduseni, mis lubab säilitada meie süsteemi tugevad küljed: lihtsuse, läbipaistvuse ja ühetaolisuse ning investeeringute toetamise. Samas muudame mudelit nii, et on tagatud kooskõla Euroopa ema- ja tütarettevõtete direktiiviga," ütles Padar.

Pangad meelitavad tudengihakatisi juba ülikooli lävel soodustustega
Kõigi suuremate ülikoolide juures teevad Hansapank ja SEB Ühispank suurejoonelist kampaaniat, meelitades sisseastumis avaldusi toovaid noori oma klientideks.
Mõlemad pangad on välja pannud mitmeliikmelise meeskonna, kes aktiivselt ning kohati ka pealetükkivalt jagavad infot noortekaartide ning nendega kaasnevate soodustuste kohta.
Pankade esindajad teevad juttu kõigi avalduse esitajatega, jagades komme ja energiajooke. SEB loosib kaarditaotluse täitjate vahel välja ka reisi Londonisse. Hansapanga kaarditaotleja saab pangalt kingituseks pääsme klubisse või kohvikusse.
Tallinna tehnikaülikooli pürgijatele SEB Ühispanka tutvustava Ave sõnul sõlmivad nemad päevas ligi sada avaldust. Vaid kaks inimest kümnest keeldub pakkumisest. Ligi nädalaga on Ühispank kogunud TTÜ-s umbes 600 taotust. Tehnikaülikoolis sisseastumisavalduse esitanud Julia ja Igor täitsid mõlemad ka taotluse noortekaardi saamiseks ega leidnud selles, et pangad vägagi aktiivselt noori kliente meelitavad, midagi häbiväärset. "Kui tasuta saab ning kaasa tuleb mitmeid soodustusi, ei näe mina selles midagi halba," märkis Igor.

Eesti tahab küberünnete vastu maailma ühendada
Valitsuskabinetis eile heakskiidu saanud küberrünnetevastane tegevuskava annab ministeeriumidele aluse viia teema kõige laiemale rahvusvahelisele tasemele.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts selgitas Eesti Päevalehele, et tööd tuleb teha kõige erinevamal tasandil. "Seni on meid märganud eelkõige NATO ja Euroopa Liit, mille infoturbeagentuuri oleme püüdnud siinsesse küberrünnakute vastasesse tegevusse kaasata," ütles Parts.
Kuid tegevuskavas püstitatud eesmärk näeb ette valdkonna vastu veelgi laiema tähelepanu äratamise. "Peame töötama rahvusvaheliste konventsioonide selguse ja tänapäevastamise nimel. Näiteks Euroopa Nõukogu arvutikuritegevuse vastane konventsioon käsitleb teemat praegu enam-vähem varavastasest seisukohast," põhjendas Parts. "Muidugi tuleks vaadata, et sellega ühineks ka praegusest rohkem riike," lisas ta.

Politsei jätkab mais alustatud karmi võitlust liiklushuligaanidega
Poolteise kuuga on kohus aresti määranud vähemalt 60 liikluseeskirja rikkujat.
Politsei on 23. maist kuni tänaseni esitanud kohtutele üle 150 taotluse mõista karistuseks arest liikluseeskirja rikkujale, kes on mitmendat korda tabatud roolist purjuspäi või ületanud lubatud piirkiirust.
Vähemalt 60 seadusest mittehoolivat inimest on kohus selle aja jooksul juba trellide taha saatnud oma tegude üle järele mõtlema. Nende hulk kasvab veelgi, sest politsei pole kaalunud tähtaega, mil lõpetada kohtutelt liiklushuligaanidele arestikaristuste taotlemine.
22. mail Paides toimunud liiklusjärelevalve nõupidamisel otsustasid politseiasutuste korrakaitse- ja liiklusjärelevalve valdkonna juhid panna põhirõhu kiiruseületamiste, purjuspäi sõidukijuhtimiste ning lahtise turvavööga sõitmise tõkestamisele.

Raekoja platsil keerati nädalavahetuseks kellad tagasi keskaega
Staažikad keskaja turul osalejad Tiina (vasakul) ja Karin tulid eile alanud keskaja turule linikuid müüma.
Kõigil seitsmel korral osalenud Karini arvates olevat keskaja turg niivõrd vägev, et lõpuks tuleb tunne, nagu elakski keskajas.
Turg algas eile kell 11.40 Viru väravate juurest Raekoja (keskajal tuntud Raatuse) platsile suundunud rongkäiguga. Seal peeti pidulik avakõne, milles tervitati bürgereid, kaupmehi, õpipoisse, meistreid, selle, teenijaid ja turulisi. Raeisandad manitsesid järgima tururahu ja toimus turuvande andmise tseremoonia, kus reeglite rikkujaile lubati hukatust koos "Soodoma ja Gomorraga".
Raekoja platsil on end sisse seadnud meistrid, kes pakuvad külastajatele mitmesugust eesti käsitööd. Laadal kaubeldakse kudumite, sepistööde, nahakunsti, klaasikunsti, keskaegsete maiuste ja ehetega. Näljane laadaline saab end kostitada kohapeal valmistatud pannkookide ja külma kaljaga. Nelja päeva jooksul leiab aset meelelahutuslik programm, kus laadalisi lõbustavad vanamuusika ansamblid, suvekuninga võistlusmängud, tsirkuse etendused, keskaegsed tantsutunnid. Põnevaimaks sündmuseks tõo-tab kujuneda täna kell 11.00 avatav martsipaniturg, kus osalised saavad tutvuda maiustuse valmistamisega.

Nõmme hakkab lõpuks keskust arendama
Planeeringu vastuvõtmine algatab lõpuks keskust värskendavad korrastustööd.
Äsja vastuvõetud detailplaneeringu järgi pöörab Nõmme keskus rohkem tähelepanu jalakäijatele ning püüab korrastada seda normaalseks äärelinnakeskuseks. Ala liiklusskeemi osaline ümbertõstmine on peamine põhjus, miks on veninud detailplaneeringu kehtestamine ja tööde alustamine.
Nõmme linnaosavalitsuse linnavara osakonna juhataja Monica Ranna sõnul on uue skeemi kohaselt ette nähtud praeguse bussipeatuse viimine turuhoonele lähemale ja haljastuse paigutamine tee turupoolsesse serva, mis tekitas kohalikes palju vastuseisu. Vaidluste lahendamiseks nihutasid arhitektid algul pakutud peatuspaiga.
Nüüd loodab AS-i Entec planeeringute osakonna juhataja Kaur Lass, et planeering võetakse lõpuks vastu, keskuse räämas hooned ja puhkealad saavad uue näo ning äritänav saab lõpuks käivitatud.

Pakistanis tulistati president Musharrafi startivat lennukit
Relvastatud mehed tulistasid täna Pakistani riigipea lennukit ajal, mil see oli lennuväljalt õhku tõusmas, enne vahejuhtumit tegi Punase mošee asejuht avalduse, milles kinnitas, et mošeesse varjunud ennem surevad kui alla annavad.
Pakistani valitsusel puuduvad tõendid selle kohta nagu oleks riigipea lennuki tulistamine otseselt seotud ennast neljandat päeva Islamabadis Punases mošees varjavate islamiradikaalidest mässulistega, vahendab Reuters.
Pakistani valitsuse ja islamiradikaalide vahelisele kriisile lisab pingeid juurde enesetaputerroristi poolt korraldatud suitsiidirünnak riigi loodeosas, kus ennast Punases mošees varjavatel radikaalidel on mitmeid liitlasi. Suitsiiditerroristi rünnakus sai surma kuus Pakistani sõdurit.
Pakistani sõjaväeteenistus eitas algselt rünnakut presidendi lennukile, kuid kutsus hiljem kokku pressikonverentsi. Üks anonüümselt esinenud Pakistani luureametnik kinnitas, et oli toimunud ebaõnnestunud katse kippuda president Pervez Musharrafi elu kallale.

Punase mošee vaimulik välistab alla andmise
Ennast Pakistanis Punases mošees varjavate islamiradikaalidest tudengite juht tegi väljakutsuva avalduse, milles kinnitab, et ta ennem sureb kui alistub võimudele.
Punase mošee vaimuliku Abdul Rashid Ghazi poolt reedel tehtud avaldusele on eelnenud neli päeva kestnud kokkupõrked islamiradikaalide ja Pakistani valitsusvägede vahel, milles on ametlikel andmetel tapetud 19 inimest, kirjutab BBC.
Pakistani president Pervez Musharraf on seni riigivägesid hoidnud tagasi Punast mošeed täisjõududega ründamast.
BBC andmeil pingutab president Musharraf väga, et konfliktis ei hukkuks ennast samuti mošees varjavaid islamiradikaalidest naisi ja tütarlapsi.
Varem on Punase mošee vaimulik teinud avalduse, milles kinnitas oma valmidust teatud tingimustel mošee vabastada. Abdul Rashid Ghazi üheks tingimuseks oli, et talle võimaldataks tema valudes vaevleva ema eest hoolitseda.

Euroopa inimõiguste kohus: Venemaa peab surnud tšetšeeni emale maksma 640 000 krooni
Euroopa inimõiguste kohus mõistis Venemaa võimud süüdi Tšetšeenia parlamendi eksspiikri mõrvas, kohus nõuab, et Venemaa maksaks tapetu emale 40 000 eurot ehk ligi 640 000 krooni valuraha.
Euroopa inimõiguste kohus mõistis eile Venemaa võimud süüdi 2000. aastal surnud Tšetšeeni parlamendi eksspiikri Ruslan Alikhadzhijevi tapmises. Kohus otsustas, et Venemaa peab Alikhadzhijevi emale maksma 40 000 eurot ehk umbes 640 000 Eesti krooni.
Ruslan Alikhadzijev oli Tšetšeenia parlamendispiiker aastatel 1997- 1999. Ta arreteeriti oma kodus Tšetšeenias 2000. aasta 17. mail. Tema kinnivõtjad oli suur rühm relvastatud ja varjevärvuses riietes mehi. Arreteerimisel oli neile abiks ka neli autot ja kaks helikopterit. Samal korral arreteeriti peale Alikhadzijevi veel viis tšetšeeni iseseisvuslast.
Alikhadzijevil seoti silmad kinni ja viidi minema ning rohkem teda ei nähtud.

Inglise kanalil triivib Vene traaler
Inglise kanalil käib praegu päästeoperatsioon, et päästa kanalil abitult triivivalt Vene traalerilt selle 23-liikmeline meeskond, päästeoperatsiooni takistab asjaolu, et ainult vene keelt oskav meeskond ei saa päästjatega hästi suhelda.
Täna hommikul süttis 944-tonnise Marginella pardal tulekahju ja selle tõttu kaotas laev juhitavuse ja on vooluta, vahendab The Times. Nüüd triivib õnnetu traaler sihitult Inglise kanalil, mis on üks maailma liiklustihedamaid laevatamiskanaleid.
Päästeoperatsiooni takistab keelebarjäär: päästetavad ja päästjad püüavad suhelda vaheldumisi inglise, vene ja prantsuse keeles. Traaleri meeskond oskab ainult vene keelt ja hommikul kohe pärast õnnetust luhtusid seetõttu vene keelt mitteoskavate Briti rannavalvurite katsed teada saada, kas ja mis on Marginellal viga.
Rannavalvurid said suhtlemisel abi lähedalasuvalt Commodore Clipperi nimeliselt aluselt, mille pardal oli ka vene keele oskajaid. Niimoodi suheldes sai alata mitmekeelne päästeoperatsioon.

Afganistanis tuli päevavalgele nõukogudeaegne sadade laipadega massihaud
Afganistanis leiti nõukogude ajast pärit maa-alune salavangla, millest avastati 15 ruumi mitmesaja kinniseotud laibaga.
Afganistani politsei on Kabuli lähistel endises sõjaväebaasis asuvast maa-alusest vanglast praeguseks avastanud15 laipu täis ruumi, vahendab BBC. Paljudel leitud laipadel on käed ja silmad kinni seotud.
Kabuli politseijuhi kindral Ali Shah Paktiwal sõnul on tegu Nõukogude kaitseministeeriumile kuulunud vanglaga, mis ehitati sõjaväebaasi arvatavasti 1980-ndatel.
Paktiwali hinnangul võib suures sõjaväebaasis olla veel seni avastamata maa-aluseid ruume, kust võib veelgi laipu leida.
Vanglast ja selle asukohast rääkis politseile eakas, 70-aastane afgaan, kes töötas vangla ehitusel venelaste heaks. Mees oli kodumaalt kaua ära olnud ja hiljuti Afganistani naastes otsustas ta oma teadmisi politseiga jagada.

Belgias avastasid külalised võõrustaja külmikust kaks laipa
Belgia politsei arreteeris mehe, kelle külmikust leidsid tema külalised võõrustaja abikaasa ja kasupoja laibad.
Laibad leidis meest külastanud seltskond, kellest üks pakkus end pärast õhtusööki appi lauda koristama, vahendab BBC.
Lisaks nõudepesule otsustas naiskülaline majaperemeest aidata ka sellega, et viib toidujäägid keldrisse sügavkülma. Külmkapi ust avades leidis ta sealt eest aga kaks laipa.
Külalised teatasid õudsest leiust kohe politseile, kuid hoidusid hoolega seda majaperemehele reetmast, sest tolle vaimuseisund tundus ebastabiilne ja külalised kartsid teda.
Politsei tegi kindlaks, et majaperemehe abikaasa ja tolle 12-aastane poeg olid külmutatud olnud juba mitu nädalat.
Mõrva toime pannud mees seletas naise tapmist sellega, et kodutüli olevat lihtsalt ülekäte läinud. Kasupoja tapmise kohta pole mees esialgu politseile midagi seletuseks öelnud.

President Putini kirglik ingliskeelne kõne tõi Sotšile ihaldatud võidu
Venemaa presidendi Vladimir Putini isiklik sarm ja võim kindlustasid Sotšile 2014. aasta taliolümpialinna valimisel otsustava ülekaalu.
Sotši võitis Guatemalas peetud valimiste teises voorus Lõuna-Korea linna Pyeongchangi 51: 47.
Kohtumiselt USA presidendi Goerge W. Bushiga rahvusvahelise olümpiakomitee kongressile saabunud Putin vestles paljude ROK-i liikmetega ja veenis neid, et riik suudab "Venemaa Rivierat" olümpia korraldamisel miljardite dollaritega toetada. Sotši tutvustamisel võlus tavaliselt vene keeles esinev Putin inglis- ja prantsuskeelse kõnega.
"Kui Putinit poleks siin olnud, olnuks tulemused teistsugused," ütles ROK-i täitevkomitee liige, Ukraina olümpiakomiteed juhtiv endine tippkergejõustiklane Sergei Bubka.
Tulemuse kuulutamisel kargasid Venemaa delegatsiooni liikmed püsti ja kallistasid üksteist. Pyeongchangi esindajad vajusid kurvalt longu.

Kõik võistluspaigad ehitatakse Sotšis nullist
"Meil polnud ROK-i komisjonile näidata ühtegi valmisobjekti, see oli meie nõrgim koht," tunnistas Sotši pakkumiskomitee kohapealse büroo pealik Jefim Bitenev kuu aega tagasi Eesti Päevalehele.
"Ehitusmaht tuleb kohutavalt suur, aga ma ei karda, et me hakkama ei saa," ütles Bitenev. "Teisest küljest on aga nullist alustamine pluss: kõik tuleb moodne ja tehnoloogia viimase sõna järgi. Uus objekt on igal juhul etem kui 20 aastat tagasi ehitatu ja saame rajatised koondada lähestikku."
Kümme miljonit dollarit maksev murdmaasuusatamise keskus peaks kerkima 2010. aastaks. Enamik rajatisi tahetakse valmis saada kaks-kolm aastat enne olümpiat.
Ainus juba ehitatav olümpia-rajatis on mäesuusakeskus, mida rajab oligarh Vladimir Potanin. 250 miljonit dollarit maksev Roza-Hutori nimeline kompleks peaks valmima 2009. aastal.

Musta mere kuurortlinn Sotši tahab teha taliolümpia ajalugu
Peale Venemaa presidendi Vladimir Putini võimsa toetuse on Sotši suurim trump 2014. aasta taliolümpia korraldamisel põhi-mõte "kõik on käe-jala juures".
Esimest korda taliolümpiamängude ajaloos saavad sportlased minna jalgsi olümpiaküladest võistluspaikadesse. Piltlikult öeldes võib laskesuusataja, püss seljas, või hokimängija, kepp õlal, kümne minutiga kõmpida areenile. Kui nad muidugi elavad olümpiakülas.
"Kõige kaugemate olümpia-objektide maksimaalne vahe tuleb 45 kilomeetrit," rääkis juunis Eesti Päevalehele olümpiapaiku tutvustades üks projekti mänedžere Daniil Vorobjov. "Praktikas ühelgi sportlasel nii suurt vahemaad läbida ei tule, sest ehitatakse kaks olümpiaküla."
Ka külaliste mugavuste eest hoolitsetakse, lisas ta. Pärast hokimängu vaatamist jõuab viie minutiga iluuisutamishalli.

Austraalia väed kaitsevad Iraagis energiahuve
Minister Brendan Nelson tunnistas intervjuus Austraalia ringhäälingukompaniile, et energiahuvid on riigi julgeolekupoliitikat mõjutanud. "Mitte ainult Iraak, vaid kogu Lähis-Ida piirkond on ülejäänud maailma jaoks oluline energiaga ning eriti naftaga varustaja. Austraallased peaksid mõtlema, mis juhtub, kui me Iraagist enne õiget aega välja tõmbume," kõneles minister.
Valitsuse kriitikud on ammu väitnud, et Austraalia ei tunginud koalitsioonivägede koosseisus Iraaki mitte väidetavate ning siiani leidmata massihävitusrelvade, vaid nafta pärast.
Valitsusjuht John Howard tõttas puhkenud pahameeletormi peale tulekahju kustutama. "Me ei läinud sinna nafta pärast ja me ei jää sinna nafta pärast," raius peaminister raadiojaamale 2GB antud intervjuus. "Oleme seal selleks, et anda iraaklastele võimalus minna üle demokraatiale."

Lääne-Euroopas avastati uued linnugripijuhud
Prantsusmaa ja Saksamaa tõstsid linnugripi ohuhinnangut, sest mõlemas riigis leiti taas ohtliku linnugripitüvega H5N1 nakatunud metslinde.
Saksamaa tugevdas ettevaatusabinõusid üleeile, kuna riigi keskosas avastatud surnud luikedel tuvastati H5N1-viirus. Alles üle-eelmisel nädalal hävitati Tšehhis 6000 kalkunit, kellel kahtlustati sama viirustüve.
Ka Prantsusmaa võimud teatasid, et riigi idaosast leitud luikede surma on põhjustanud H5N1. Viimase aasta jooksul on tulnud teateid linnugripiviiruse kohta 13 EL-i riigist.
Linnugripi levikut jälgitakse väga tähelepanelikult, sest 1918. aastal puhkenud 30 miljoni inimese elu nõudnud gripiepideemia sai alguse linnugripist, mis muundus inimeselt inimesele levivaks haiguseks.
H5N1 on põhjustanud üle maailma 200 inimese surma, kellest suurem osa puutus lindudega otseselt kokku. Euroopas pole ühtegi surmajuhtu siiani tuvastatud.

USA tudeng õgis võistlusel rekordiliselt palju hot dog'e
12 minuti jooksul suutis Joey Chesnut endale sisse ajada ühtekokku 66 viinerisaia.
New Yorgis USA iseseisvuspäeva puhul peetud rahvusvahelisel "kuuma koera" söömise võistlusel purustati kummaline maailmarekord. San Jose ülikooli tudeng Joey Chesnut ületas iseenda kuu aega tagasi püstitatud tippmargi seitsme viinerisaiaga.
Kui värskelt võitjalt küsiti, kas ta suudaks ühe hot dog'i veel nahka pista, ei olnud Chesnuti silmis kahtlustki: "Suudaksin küll," vahendab agentuur AP 24-aastase noormehe sõnu. Ajalehe San Francisco Chronicle andmeil tegeles Chesnut ka usinalt füüsilise treeninguga ning võttis enne võistlust ligi kümme kilo alla, et korraga 17 000 kalori jagu toitu kinni pista. Keskmiselt 10,9 sekundiga hot dog'i kugistanud tudeng tervisehädasid ei kurtnud, see-eest rebestas suu ning kaebas maovaevusi teiseks jäänud Takeru Kobayashi. Jaapanlane suutis tosina minuti jooksul vitsutada 63 "kuuma koera".

Kuivendatud veinijärvede asemel ilmub turule kvaliteetne euronektar
Euroopa Komisjon üritab reformiga välja suretada ebakvaliteetsete veinide tootmise.
Dionysose kodumaast Reini kallasteni seisab Euroopa veinitööstus mitmest küljest tuleva rünnaku all. Eurooplased joovad veini järjest vähem ning eelistavad kodumaisele pigem hästi turustatud ning arusaadavalt tähistatud Uue Maailma jooke.
Ent samal ajal lubavad senised reeglid veinitootjail elada üle mõistuse hästi. Igal aastal kulutab Brüssel enam kui kolmsada miljonit eurot, et osta ära ülejääv vein ning muuta see tööstuslikuks alkoholiks. Hävitamist vajav veinijärv oleks 13-meetrise sügavuse ja sajameetrise laiuse korral kilomeeter pikk.
Ühtekokku toetab EL veinitootjaid 1,3 miljardi euroga aastas. Tegemist on euroliidu ühe tähtsama põllumajandusharuga, mis annab tööd enam kui kahele ja poolele miljonile inimesele. Sellest ka kirglikkus, millega traditsioonidest läbi põimunud majandusharu kaitstakse.

Mäosse reisiterminali rajamine on omavalitsuste mure
Mäosse reisiterminali rajamine on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi hinnangul kohalike omavalitsuste mure, kuid kui hätta jäädakse, võib riik appi tulla.
Mäos peatub ööpäevas 160 liinibussi, esialgsete kavade kohaselt ehitatakse Mäo ümbersõit valmis aastatel 2008-2009. Samal ajal peab kerkima uus bussiterminal - riik lubab anda maa ja ehitada juurdesõiduteed, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Kuidas aga jääb terminali ehituse rahastamisega olukorras, kus Mäos peatuvate kohalike liinide osakaal on marginaalne, tahtsid teada Järvamaa omavalitsusjuhid.
Minister märkis, et initsiatiiv peab tulema igal juhul omavalitsustelt ja siis leidma projektile rahastuse: "Praegu on probleem pigem selles, et kas omavalitsuste jõud käib üle, kas on vaja leida valitsuselt mingisuguseid toetusi."

Fitch näeb märke majanduse ülekuumenemisest
Reitinguagentuur Fitch Ratings näeb märke Eesti majanduse ülekuumenemisest, kuid reitinguid ning väljavaadet veel muutma ei kipu.
"Eesti krediidireitingud tuginevad tugevale majanduskasvule, kiirele reaalsele konvergentsile Lääne-Euroopaga ning riigivõla Eurooa Liidu madalaimale tasemele (vaid 4% SKPst)," ütles Euroopa riigireitingute üksuse juht Ed Parker agentuuri pressiteates. "Siiski ilmneb Eestis ülekuumenemise märke ning eurole ülemineku edasilükkumine suurendab veelgi riske, mis tulenevad kiirest laenukasvust, kõrgest välisvõlast ja suurest vajadusest rahastamise järele."
Fitch kinnitas Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu tasemel A ning Eesti krooni pikaajalise reitingu tasemel A+. Eesti väljavaade on stabiilne. Riigiriski reiting kinnitati tasemel AA ning lühiajaliste välisvaluutakohustuste reiting tasemel F1. Seega mingeid muutusi võrreldes eelmise augustiga, mil agentuur alandas Eesti reitingu väljavaadet positiivselt stabiilseks, ei olnud.

Peaministrid: läbirääkimised Ignalina tuumajaama osas jätkuvad
Vilniuses kohtunud Balti riikide peaministrid leppisid täna kokku, et Ignalina tuumajaama rajamise projektiga seotud energiafirmad peaksid jätkama läbirääkimisi ja alustama aktsionäride lepingu koostamist.
Leping on aluseks Ignalina tuumajaama projekti elluviimiseks loodava ettevõtte tegutsemisele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Leedu seim võttis 28. juunil vastu tuumaelektrijaama ehitamise seaduse, milles Leedu soovib oma rahvuslike huvide kaitseks vähemalt 34% suurust osalust, ülejäänud osalused selguvad läbirääkimiste käigus.
Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitas, et sõltumata sellest, kuidas osalused tulevikus lõplikult jagunevad, tuleb kõige olulisemad otsused, näiteks reaktorite valik ning finantspakett, langetada strateegiliste partnerite konsensuse alusel.
Eesti peaministri kohtumisel Leedu peaministri Gediminas Kirkilase ning Läti valitsusjuhi Aigars Kalvitisega tuli arutlusele ka Balti riikide energiajulgeolekuga seotud Poola-Leedu ja Leedu-Rootsi elektriühenduse rajamise ja Vene-Saksa gaasijuhtmega seotud temaatika.

Steri keskuse rajamise kohta pole seni ametlikke vastuväiteid esitatud
Radioaktiivse kiirguse kasutamise tõttu Saue valla elanike valvsa pilgu all rajatava Steri steriliseerimiskeskuse kohta laekus keskkonnaministeeriumile tänahommikuse seisuga kaks ettepanekut-vastuväidet.
Ühes pöördumises soovis eraisik teavet dokumentide kohta, näiteks miks on dokumendid osalt inglise keeles või käsitsi kirjutatud.
"Samuti tuli ettepanek viia üks kaust dokumentidega ka Alliku külla, et külarahvas saaks parema ülevaate kodu lähedal ja ei peaks Saue valla keskusesse minema," ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu Eesti Päevaleht Online'ile.
Merisalu kinnitas, et kõigist dokumentidest on tehtud koopiad ning need on Alliku küla elanikele toimetatud.
Märtsi lõpus saatsid Alliku, Vanamõisa, Hüüru külade, Laagri alevi ja Saue linna elanikud keskkonna-, sotsiaal- ja siseministrile ning Saue vallavanemale avaliku kirja, milles soovisid, et enne Steri keskusele kiiritustegevusloa välja andmist viidaks läbi nii majanduslike, sotsiaalsete kui keskkonnamõjude hindamine. Samuti soovisid elanikud eksperthinnangut võimaliku kinnisvarahindade languse kohta rajatava tehase lähiümbruses.

Eesti Pank: inflatsiooni alanemist pole lähiajal näha
Eesti Pank inflatsioonitempo olulist aeglustumist lähikuudel ei näe.
Inlatsiooni kiire püsimise põhjuseks peab Eesti Pank palkade kasvu ning jätkuvalt tugevat sisenõudlust.
"Kui kaudsete näitajate põhjal jätkas majanduskasv teises kvartalis aeglustumist, siis palgakasvu pidurdumisest veel märgid puuduvad," tõdeb keskpank oma kommentaaris.
Inflatsioonitempo alanemist lähikuudel ei ole näha ka seetõttu, et aasta teisel poolel lisanduvad mitmed ühekordsed administratiivsed hinnatõusud.
"Pikemas perspektiivis on siiski mõistlik hakata oma ootusi kohandama väiksemate sissetulekute ja kasvutempodega," märgib keskpank.
Statistikaameti andmetel tõusid juunis tarbijahinnad eelmise kuuga võrreldes 0,5%, võrreldes eelmise aasta juunikuuga kallines tarbijakorv 5,8%. Kogu esimese poolaasta vältel oli Eesti inflatsioon suhteliselt kiire, mida on ülal hoidnud teenuste ja toiduainete hinnakasv. Toiduained kallinesid juunis aastavõrdluses 6,6%.

EVP-sid jäi taotlemata 182 miljoni krooni eest
Erastamisväärtpaberite (EVP) hüvitamise taotlemise lõppedes jäi rahandusministeeriumi andmetel esitamata 30 968 avaldust 182 miljoni krooni eest.
Kokku esitati 53 644 avaldust, millega taotleti hüvitist 214 miljoni krooni ulatuses. Füüsilised isikud esitasid 53 577 ja juriidilised isikud 67 avaldust.
Kui avaldus jäi tähtajaks esitamata mõjuvatel põhjustel, võib rahandusministrilt taotleda võimalust EVPde hüvitamiseks pärast tähtaja möödumist.
Rahandusministeerium hakkab tähtaja ennistamiseks taotlusi vastu võtma alates 9. juulist ja lõpptähtaega kehtestatud ei ole.
Kui rahandusminister otsustab käskkirjaga tähtaja ennistada, makstakse hüvitis välja kõigile taotlejatele korraga aasta lõpus, olenemata taotluse esitamise kuupäevast.
EVPde hüvitamise taotlemine lõppes 2. juulil.

Tarbijahinnaindeks tõusis juunis 5,8% 
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 5,8%.
Sealhulgas tõusid kaubad 4%, toidukaubad 6,6%, tööstuskaubad 1,8%, teenused 9,4%.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad muutusid 4,1% ja mittereguleeritavad hinnad 6,4%. Peamiselt mõjutasid indeksit eluasemekulutuste suurenemine ning toidu kallinemine.
Võrreldes maiga olid tarbekaubad ja teenused juunis keskmiselt 0,5% kallimad.
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid juunis võrreldes maiga keskmisest enam transpordi kallinemine ning toidu ja mitmesuguste teenuste hinnatõus. Transpordi kallinemise põhjustas nii ühiskondliku transpordi kui ka eratranspordivahendite kasutuses hoidmiseks tehtavate kulutuste hinnatõus.

Selle Luik disainib USAs mehe kortereid
Ärimees Hans H. Luige naine Selle Luik pani sel nädalal maha oma ametid abikaasa Eesti firmades ning siirdus Floridasse, et disainida seal paarikümne miljoni krooni eest ostetud korterid elamiskõlblikuks ning need välja rentida.
"Selle viibib praegu Ameerikas ja on valinud õpingute tee," ütles Ekspress Grupi juht Hans H. Luik pärimisele, mis on põhjuseks, et üleeilsest pole Selle Luik enam osaühingute Minigert ja Lars Group juhatuses, kirjutab Äripäev.
Uurides, kas Floridasse kolimise põhjuseks on ainult õpingud, tunnistas Luik, et tegelikult mitte: osaliselt on liikumise taga hoopis odav dollar, hea ja perspektiivikas kinnisvara ning Selle Luige kunstitunnetus, mis kõik kokku võrdub hea kinnisvaraäriga.
"Selle on disaininud mulle 70 korterit vanalinnas ja kesklinnas ning nüüd teeb seda ka South Miami Beachil," ütles Luik. Ta lisas, et teiselt kontinendilt on Eesti asjade ajamine keeruline, sestap ka firmade juhatustest lahkumine.

Kannatanud nõuavad kohtu kaudu Viiknalt 6 miljonit
Tivoli Tuuri põlengus kannatanud annavad Lauri Viikna firma järgmisel nädalal kohtusse, soovides ligi kuue miljoni krooni suurust valuraha, mis ületab kindlustuslepingu maksumuse ligi kolm korda.
"Me saime kindlustuslepingu, millega ITV Heby on karussellid mingis määramatus kohas kindlustatud umbes kahe miljoni krooni peale. Selle poliisi järgi pole kuskilt mingit kindlustuskaitset loota," rääkis kannatanuid esindav Küllike Namm, kes hakkab hiljemalt 11. juulil Tivoli Tuuriga kohut käima, kirjutab Äripäev.
Nammi sõnul on tal mitmeid tõendeid, mis seovad selle juhtumi üksnes Tivoli Tuuriga, samas kui ITV Hebyt seovad selle sündmusega vaid Lauri Viikna ütlused.
Tivoli Tuuri korraldaja Lauri Viikna sõnul on tegu valega. "ITV Heby on palganud advokaadi ja advokaat on sellest Nammile ka teada andnud ja kirju saatnud. Mind vihastab see, et Namm teeb kannatanute elu veelgi raskemaks," ütles Viikna, keda ärritasid ka jutud kindlustuspoliisist karussellide kohta. "Kindlustus, millest jutt käib, on tsiviilvastutuskindlustus, millega on külastajad õnnetusjuhtumite vastu kindlustatud."

Riik on kasseerinud vaid kübekese laotrahvidest
Riik on kätte saanud vaid 23 miljonit krooni 553-miljonilisest trahvirahast, mida firmadelt üleliigsete laovarude eest oodatakse, ning suuremate trahvisaajatega tuleb riigil hakata taas kohut käima.
22 firmat 91-st on trahviotsuse juba kohtusse kaevanud ning üks firma on vaide esitanud maksu- ja tolliametile, kirjutab Postimees.
Maag Grupi juhatuse liikme Toomas Juhani kinnitusel nemad jonni ei jätnud ja kohtus vaidlustati miljonit ületav trahvinõue.
"Oleme jätkuvalt seisukohal, et meie tegime kõik õigesti ega varunud mingeid asju spekulatiivsel eesmärgil," rääkis ta. "Kohtusse andmise üks põhjus oli muidugi trahvi suurus, aga ka põhimõtteline vastuseis asjade sellisele käigule."
Juhani hinnangul rikkus esimest korda vahetult enne 2004. aasta 1. maid vastu võetud seadus ettevõtete õiguspäraseid ootusi, sest firmadele ei jäetud aega laovarudest vabaneda.

Puuviljad kallinesid aastaga kolmandiku
Aastaga on kõige enam tõusnud puuviljade ja saia hind, selgub Eesti konjunktuuriinstituudi koostatud teise kvartali toidukorvi maksumusest.
Võrreldes eelmise aasta juuniga on puuviljade hind tõusnud 32%, seda eelkõige õunte kallinemise tõttu.
Võrreldes märtsikuuga on puuviljad juunis kallinenud 40% ja köögiviljad 24%, mis on seoted varajaste puu- ja köögiviljade müügiletulekuga.
Saia ja sepiku hind on tõusnud aastaga 20%, samas kui leiva hind on tõusnud vaid 7,1% Ainuke aastaga odavnenud toiduaine on suhkur (1,8%).
Konjunktuuriinstituudi koostatud toidukorv maksis juunis 777,16 krooni, mis on märtsiga võrreldes 2,7 ja eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 6,5% kallim.
Eesti konjunktuuriinstituudi igas kvartalis koostatav toidukorv arvestab põhiliste toiduainete maksumust neljaliikmelisele perele üheks nädalaks.

Spekulandid loobuvad varakult kokku ahnitsetud kinnisvarast
Ajalukku on läinud need ajad, mil suvaline kinnisvara haarati
Tallinnas on kerget vaheltkasu lootvad vahendajad hakanud lepingutest loobuma, mis tähendab neile eellepinguga tehtud ettemaksu kaotamist. Ollakse pigem nõus 100 000-300 000 krooni kahjumit kandma, kui ostma korterit välja vähese lootusega seda edasi müüa.
Kinnisvaraturul on tekkinud olukord, mida võrreldakse kolme-nelja aasta taguse ajaga ja mil nädalas tehakse üks-kaks tehingut ühe suure arendusprojekti kohta. Tallinna ümbruse kinnisvaramüük on jäänud seisma, näiteks YIT ei ehita praegu Keilas lõpuni kahte korterelamut, vaid konserveerib need. "Me teeme osaliselt valmis, kuid kuhumaani, seda veel ei tea," ütles Tõnu Toompark YIT Ehitusest. Turu üldise olukorra kohta ütles Toompark, et Tallinnast väljas ootab klient madalamat hinda, kuid ehitus on seal transpordikulude tõttu isegi kallim.

Seto lauluema kirevast elust valmib film
Seto lauluema Hilana Taarka lugu tehakse filmiks, mille võtted algavad 9. juulil ning mis peaks valmima kevadel.
Kaks suve Setomaal Obinitsas lavastunud "Taarka" näitas, et inimesed nende lugude ning seto kultuuri vastu huvi tunnevad, teatas Exitfilmi pressiesindaja.
Hardi Volmeri sõnul oli Taarka 20. sajandi alguse ortodokssel ja patriarhaalsel Setomaal omamoodi revolutsiooniline tegelane - meeletu naine, kes saatuse kiuste jäi truuks oma loomusele, naine, kes kõndis tantsides ja kõneles lauldes.
"Mina ei laula võõraid sõnu. Mina laulan omi sõnu, mis maast leitud ja puust treitud," on lauluema ise öelnud.
"Meil on Eestimaal üks haruldaselt terviklik, huvitav ja atraktiivne kultuur mitte ainult koomast ärganud, vaid võimsalt jalule tõusmas ja tahab rääkida lugusid," kirjeldab seto kultuuri hetkeolukorda üks režissööre Ain Mäeots.

XXI Pärnu filmfestivali võistlusprogrammi näeb ETV erkaanil
8.-14. juulini jõuavad Eesti Televisiooni ekraanile XXI Pärnu rahvusvahelise filmifestivali filmid koos filmikommentaariga.
Filmifestivali korraldaja Mark Soosaare kommentaarid tutvustavad filme ja nende autoreid ning käsitlevad filmide teemat - õigus elule Päikese all.
Eesti rahva auhinnale võistleb 7 filmi, millest parim selgub telefonihääletusel 14. juuli hilisõhtul.
16. juuli kokkuvõtvas saates "Riisudes koort festivalilt" tehakse kokkuvõtted, tutvustatakse festivalisündmusi ning auhinnasaajaid. Võidufilmi autor saab riigikogu esinaiselt Ene Ergmalt õlgadele festivali peaauhinna - kauni Lääne-Eesti kirjadega vaiba.
XXI Pärnu rahvusvaheline filmifestival hoiab endiselt fookuses põlisrahvaste ja -kultuuride ellujäämise temaatikat. Seitse filmi, mis võistlevad ETV ekraanil Eesti rahva auhinnale, on seekord poliitilised. Neis väljendub erinevate rahvaste tahe oma kindlale kohale Päikese all. Olgu see Afganistanis või Venemaal, Palestiinas või Saksamaal, kõikjal otsivad erinevast rahvusest inimesed eneseteostusvõimalusi, sest täisväärtuslik elu on loominguline ja avastuslik. Ülejäänud sadakond filmi, mida festival esitab kinoekraanidel Pärnus ja teistes Eesti linnades, viivad kaugete rahvaste ning põnevate loovisikute juurde.

Pärnus näeb David Oistrahhi festivalil klassikalise muusika koorekihti
Nimetatud festivali algusajad ulatuvad 1970ndatesse aastatesse, kui toimusid Beethoveni muusikapäevad - tänast nime kannab üritus aastast 1997. Festival leiab aset 17.-27. juulil.
Taaskord saab sel aastal näha maestro Neeme Järvit - festivali kaheteistkümne kontserdi seast neli kuuluvad sarja "Järvi ja õpilased." Tänavu jagavad kogemusi veel dirigendid Jorma Panula ja Juozkas Domarkas.
Kohal on Peterburi festivaliorkester ja Pärnu linnaorkester ning hulgaliselt soliste. Dirigeerivad Juozas Domarkas (Leedu), Alexander Mayer (Saksamaa), Kiyotaka Teraoka (Jaapan/Austria), Risto Joost (Eesti), Erki Pehk (Eesti) ja Neeme Järvi Suveakadeemia dirigendid.
Väiksematest koosseisudest saab näha ja kuulda Stravinski keelpillikvartetti Venemaalt, RT? Vanbrugh Quartet'i Iirimaalt ja Collegium-keelpillikvartetti Ukrainast.

Eesti Päevaleht Roskildel, teine päev
Ilm, ilm, ilm. Vihm on Taanis küll tavaline asi, kuid siiski on Roskildel sadanud seekord erakordselt palju.
Korraldajad paluvad külalistel autoga festivali parklatesse (mis on sisuliselt lihtsalt muruväljakud) mitte tulla ning kaugematest asfaltkattega parklatest on pandud käima eribussid, mis rahva kohale toovad.
Telklaagrites ei ole mõningates piirkondades enam võimalik ööbida (isegi ajakirjanike telkla, mis muidu on nagu viietärnihotell tavapärase ala kõrval, on osaliselt vee alla mattunud), mistap saavad peavarjuta jäänud külalised festivalialal püsti pandud eritelkides ööbida. Kõige hullemates piirkondades imetakse muda ära ning paigaldatakse ajutised drenaažid. Roskildes ei ole uppuja päästmine uppuja enda asi, kas pole tore.
Mingil määral mõjutavad ekstreemsed ilmaolud ka kontserdielamusi. Eilsed The Killers, Arcade Fire ja Björk kippusid vihmaseina sees ühtlaseks muusikanärve erutavaks helimassiks sulama, kuna tähelepanu läks paljuski enese püstihoidmisele ja ühte tükki jäämisele.

Tugev tuul põhjustas Aerosmithi kontserdi hilinemise
Eile õhtul Tallinnas A. Le Coq Arenal toimunud Aerosmithi kontsert algas plaanitust enam kui tund aega hiljem, kuna päeval Tallinnas puhunud tugeva tuule tõttu nõudis bändi meeskond esinemislava täiendavat tugevdamist.
Aerosmithi meeskonna poolsed täiendavad nõudmised lava turvalisuse tagamiseks põhjustasid kontserdi alguse viibimise, mistõttu kell 19.00 algama pidanud showprogramm sai alguse alles ligi tund aega planeeritust hiljem.
"Neljapäeva päeval Tallinnas puhunud tugeva tuule tõttu leidis bändi meeskond lava üle vaadates, et seda tuleb täiendavalt toestada. Bändi nõudmistest lähtuvalt sai tugeva tuule tõttu esinemislava lisakinnitustega tugevdatud. Tegemist oli täiendavate nõudmistega, mis ei olnud kontserdi korraldajatele varem teada. Viimasel hetkel tehtud lavatööd tingisidki kontserdi hilinemise," ütles kontserdi pressiesindaja Ilja Judeikin Eesti Päevaleht Online'ile.

Õhusepad tagusid vanalt kullalt tolmu
Suurepärases vormis Aerosmithi vanad rokkisid hoogsalt oma suurimaid hitte.
Aerosmith on üks neist bändidest, kelle kontserdi külastamise kandev motiiv võiks olla soov telest-raadiost aastakümnetega tuttavaks saanud muusikud lõpuks ka oma silmaga üle vaadata. Sest mine tea - võib-olla ei pruugi vanadel, rock'n'roll'i elustiilist vrakistunud meestel järgmiseks turneeks enam jaksu jätkuda. Ja kui juhtubki halvim, võib rahulolevalt nentida, et küll vedas - sai mees ära nähtud.
Nii oligi Aerosmithi vaatama kogunenud seltskond kirevam kui Õllesummeril: leksuvuntside, lehviva hobusesaba ja bändisärgiga "peerud"; kolmekümnendates ja teksatagides endistest rokiplikadest pereemad; mõned ruuduliste papudega "alternatiivnoored" ning pealtnäha tavalised inimesed, keda oli valdav hulk. *efimad neist poosetasid äsja soetatud tuuri promosärgis.

Kais ja Vesik kaotasid norralastele
Rannavõrkpalli MK-sarja etapil Montrealis kaotasid karjääri kõrgeimat, neljandat asetust omanud Kristjan Kais ja Rivo Vesik miinusringis norralastele Björn Maaseidele ja Iver Horremile 0: 2 (20: 22, 19: 21).
Etapi kokkuvõttes jäid eestlased jagama 17. kohta ning said 120 rankingupunkti.
Etapi avaringis alistasid Kais ja Vesik tulemusega 2: 1 Tšehhi paari Martin Lebli ja Michal Biza, võidulaine aga teist ringi üle ei elanud, hollandlastele de Gruijterile ja Ronnesile kaotati 1: 2.
17. kohta jäid eestlased jagama ka möödunud nädalal Norras Stavangeris toimunud etapil. Pariisis lõpetati üheksanda kohaga, sellele eelnes Zagrebis teenitud esimene etapivõit. 2. juuli seisuga olid Kais ja Vesik maailma edetabelis 1740 punktiga 11. kohal, eestlastest rea võrra kõrgemal ning 80 punkti kaugusel olevad hispaanlased Herrera ja Mesa Montrealis ei võistle, kirjutab sportnet.ee.

Selgusid Baruto esimesed vastased
SUMO:
Baruto asub Ida divisjonis 14. kohal, kirjutab Sportnet.
35-aastane jaapanlane kodanikunimega Toshio Yamamoto on 186 cm pikk ja 157 kilo raske, profiringis on ta võitnud 595 ja kaotanud 557 kohtumist. Tosanoumi debüteeris 1994. aasta märtsis, Makuuchi divisjoni jõudis ta esmakordselt juulis 1995. Mehe lemmiktehnikad on oshidashi, yorikiri ja hikiotoshi.
Esmaspäeval on Baruto vastaseks Ida reitingus kohe tema taga 15. kohal paiknev Kaiho, kellele mais peetud turniiril meie mees alla jäi. 177 cm pikk ja 122 kilo kaaluv jaapanlane Ryoji Kumagaya on sündinud 17. aprillil 1973, profina debüteeris ta 1996. aasta jaanuaris. Makuuchi divisjonis maadles Kaiho esimest korda 1998. aasta mais. Sumotoride tasemeastmel on ta olnud komusubi (tugevuselt neljas aunimetus). Kaiho lemmiktehnika on nagu Barutolgi yorikiri.

Kristjan Kais ja Rivo Vesik langesid Kanadas miinusringi
RANNAVÕRKPALL:
Kais ja Vesik jäid kolmes setis 19: 21, 21: 16, 12: 15 alla 13. asetusega duole Jochem de Gruijter ja Gijs Ronnes. Kohtumine kestis 57 minutit, kirjutab ETV Sport.
Avaringis olid neljanda asetusega eestlased 21: 17, 17: 21, 16: 14 üle Tšehhi paarist Martin Lebl ja Michal Biza.
Miinusringis on Kaisi ja Vesiku vastased kasahhid Pavel Zabuslajev - Aleksei Siborenko või norralased Björn Maaseide - Iver Andreas Hörrem.

Hispaanlane Rafael Nadal pääses Wimbledonis rongi alt
Vihm on seganud Wimbledoni turniiri käiku sedavõrd, et eile jõuti lõpetada alles naiste veerandfinaalid.
Esimene poolfinaal annab publikule heitluse Justine Henini (Belgia) ja Marion Bartoli (Prantsusmaa) vahel, teises paaris on vastamisi serblanna Ana Ivanovic ja ameeriklanna Venus Williams. Ivanovic oli eile veerandfinaalis tšehhitari Nicole Vaidisova vastu otsustavas setis taga 3: 5, kuid võitis siis neli geimi järjest. "Ma ei teagi, mis minuga juhtus," tunnistas Vaidisova.
Williams lööb sadulast ühe soosiku teise järel. Pärast võitu Maria Šarapova üle alistas ta eile ka viienda asetusega teise venelanna Svetlana Kuznetsova.
Meeste turniiril selgusid eile viimased veerandfinalistid. Ränka vaeva tuli näha French Openi võitjal Rafael Nadalil (Hispaania), kes kaotas venelase Mihhail Južnõi vastu kaks esimest setti, kuid tuli rongi alt välja. Nadal mängib veerandfinaalis tšehhi Tomas Berdychiga. Veerandfinaali jõudsid ka küproslane Marcos Baghdatis ja Novak Djokovic Serbiast.

Soosikud ei vääratanud
Eesti meistrivõistluste veerandfinaalides naiste tippudel
Kaia Kanepi sundis mullusele finalistile Anett Schuttingule oma tempo peale ja klassivahe lõi välja. Kanepi tänane poolfinaal Margit Rüütliga on samuti maiuspala.
"Õlg andis tunda ainult hommikusel treeningul, mänguga katsusin sellepärast kiiresti ühele poole saada. Anett näitas kohati häid lööke," nentis 6: 1, 6: 0 võidu võtnud Kanepi. Poolfinaali Rüütliga peab ta enda jaoks põnevaks. "Mängisin Margitiga viimati noorteklassis, ei ole ka tema mängu kaua näinud," hindas Kanepi.
Veerandfinaalides polnud raskusi ka Maret Anil ja Margit Rüütlil.
Vara oletada
Meeste viiest peetud veerandfinaalis tuli võitjail rohkem vaeva näha. Jaak Põldma alistas kolmes setis Mikk Irdoja ja läheb poolfinaalis kokku Vladimir Ivanoviga. Kas finaalivastaseks tuleb esimese asetusega Mait Künnap?

Vutiskandaalide uurimisega praegu ei tegelda
Tallinna jalgpalliklubi TVMK sõnul ei tegele nad praegu sellega, et uuriksid oma jalgpallurite võimalikku seotust kihlveokontorites enne eurosarja mängu Espoo Honkaga tehtud suurte panustega.
TVMK meeskonna juht Ants Juhvelt ütles, et ei näe mingit põhjust, miks ta peaks oma mängijaid kahtlustama. "Kohtusin täna (eile - toim) kogu meeskonnaga, oleme kindlad, et jalgpallurid mängisid Honkaga (TVMK kaotas 2: 4 - toim) nagu oskasid ja suutsid. Meie klubi pole kunagi olnud niisuguste kahetsusväärsete tegudega seotud, me ei lasku nii madalale. Ei usu ka, et ükski mängija võiks midagi niisugust teha."
Ka ei uurita ametlikult praegu teise eelmisel nädalal meedias üles kerkinud jalgpalliskandaali tagamaid. FC Flora president Aivar Pohlak avaldas teisipäeval meedias, et teda üritati mulluse UEFA sarja avaringi kohtumise eel Oslo Lyniga ära osta 100 000 euro ehk veidi rohkem kui 1,5 miljoni krooniga.

Värnik jäi viiendaks, võitis 17-aastane Tanel Laanmäe
Värnik suutis avavõistlusel vaid 72.30, Gerd Kanter võimutses
Tartus toimunud Kuldliiga odaviske võistlus pakkus kaks suurt üllatust: valitsev maailmameister Andrus Värnik jäi viiendaks, võidumeheks kerkis uut juunioride rahvusrekordit tähistava 76.35-ga 17-aastane Tanel Laanmäe.
"Viiendaks jäämine tekitab pigem must ees olnutele rõõmu, kui mulle meelepaha. 72 või 78 meetrit - minu jaoks väga suurt vahet ei ole," võttis Värnik avavõistluse niru tagajärge 72.30 täiesti rahulikult vastu.
Värniku esimesel katsel lendas oda napilt 65 meetri peale, teisel tuli 72.30, kolmandal 71.08, viimaseid viskeid ta enam mõõta ei lasknud, kuna pikkust oli neil veel vähem. "Liiga vara tulin võistlema, aga kuskil pidin ju välja tulema, pole kõige õigem alles MM-il oda uuesti kätte võtta," rääkis Värnik, kelle suu viletsale tulemusele vaatamata muigele tõmbus.

Gutta pakendas säilitusainevabad mahlanektarid plastpudelisse
Mahlatootja Gutta tõi turule Gutta Free tootesarja, pakkudes esimesena Baltikumis säilitusainevabasid mahlanektareid ka käepärastes plastpudelites.
Gutta Free sarjas on saadaval nelja maitsega jooke: õuna-, apelsini- ja multinektar ning punase viinamarja-õuna-granaatõunanektar, teatas mahlatootja.
Naturaalsed ning säilitusainevabad Gutta Free mahlanektarid pakuvad karget kosutust soojal suvepäeval ning aitavad täita päevast vitamiinivajadust. "Tänu toote käepärasele pakendile kujutab see endast tervislikku alternatiivi magusatele mullijookidele," kommenteeris Gutta turundusjuht Sven Puusepp. "Naturaalne mahlajook on sobiv valik nii rannas mõnuledes, piknikul puhates, töölaua taga rassides kui autoroolis olles."
Nelja erineva maitsega Gutta Free joogid on pakendatud 0,425 liitri suurustesse plastpudelitesse. Õuna-, apelsini- ja multinektarite mahlasisaldus on vähemalt 60%, eksootilise punase viinamarja-õuna-granaatõunanektari puhul jääb see 42%ni. Kõik tooted säilivad temperatuuril 2-25 kraadi 12 kuud ning enne avamist tuleks neid loksutada.

Saku paneb pudelisse tuntud kokteili Sex on the Beach
Saku Õlletehas jätkab kõrghooaja tootearendust, pannes Sin jookide sarjas müüki tuntud kokteili Sex on the Beach.
Eelnevalt on juba poelettidel pudeldatud kokteilijoogid nagu Sin Mojito ning Sin Cosmopolitan, millega on sari tervikuna võtnud uuringufirma AC Nielsen andmetel tänavu hooaja jooksul liidripositsiooni, omades 33% turust, teatas õlletehas.
Saku pudeldatud premium segmendi jookide müük on selle aasta esimese nelja kuuga kasvanud 94%.
"Tööstuslikud kokteilijoogid on alati lahjemad ning mugavad serveerida. Erinevalt baarmeni poolt valmis segatud kokteilist, on Sin Sex on the Beach nõrgalt gaseeritud ning madalama alkoholisisaldusega, mis annab joogile täiendava värskuse," iseloomustas toodet Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp. "Loodame, et troopikasaartelt pärit kokteilijook saab Eestis ka väärilise suve."

Sel nädalavahetusel toimub Ülemistel Maasikafestival
Sel laupäeval ja pühapäeval toimub Tallinnas Ülemiste keskuse esisel alal suur Maasikafestival.
Juba teist aastat järjest tähistab Eesti maasikakasvatajate liit hooaja lõppu meeleolukas vormis ja kutsub sel puhul kokku kõik maasikakasvatajad, et pakkuda rahvale aasta viimast võimalust nautida värsket kodumaist maasikat, teatasid korraldajad.
Festival on avatud mõlemal päeval kl 9 - 20. Festivali avab laupäeval kl 12 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Kohe peale avamist, kl 12.15 saab algust maasikakokteilide segamise võistus, kus oma meistrioskused panevad proovile näitleja Anne Veesaar, Vikerraadio toimetaja Maian Kärmas, Superstaari Luisa, muusikalistaar Susan Lilleväli ja endine Nexuse laulja Helen Randmäe.

Eesti ja Läti peaministrid osalevad Sakreti tehase avamisel
Eesti peaminister Andrus Ansip ja Läti peaminister Aigars Kalvitis avavad 13. juulil Kesk-Eestis Mäo ristis ligi 100 miljonit krooni maksva Sakreti kuivsegude tehase.
Tegemist on seni suurima Lätist juhitud tööstusinvesteeringuga Eestisse. Sakreti teatel on avatava tehase aastavõimsus 150 000 tonni kuivsegusid. Sakreti tehase rajamisega luuakse piirkonnas täiendavalt 30-40 uut töökohta ning kõik uued töökohad saavad Kesk-Eestist pärit inimesed. Ka tootmiseks vajalikud põhitoorained nagu liiv ja tsement on Eesti päriolu, teatas ettevõte.
Uue tehase investeeringud keskkonnakaitsesse ületavad 11 miljonit krooni ning tehas on projekteeritud ja komplekteeritud Saksamaal kõiki Euroopa Liidus kehtivaid keskkonnanõudeid arvesse võttes. Ka tootearenduses lähtub ettevõte säästva arengu põhimõtetest, pakkudes keskkonna- ja tarbijasõbralikke materjale. Koostöös Saksa partneritega toetatakse teadus- ja uurimistegevust, mille käigus tuuakse ehitusturule lähiajal üle 20 uue suure lisaväärtusega toote.

Anna Haava unistas oma kodust ega abiellunud iial
Meie seast lahkunud Ello Säärits on jutustanud Anna Haava eluloo, jättes kõrvale ühiskonnast tulenevad mõjurid.
Ta rõhutab Haava rahvuslikust liikumisest innustumist ja isamaa mõju tema loomingule, kuid ei seosta luuletusi parasjagu ühiskonnas toimunuga.
Soravas jutustuses saab meile lühidalt selgeks Anna Haava ehk Haavakivi põlvnemine, lapse-põlv ja kooliminek. Haava esimese luulekogu puhul käsitleb autor pigem luuletuste analüüsi ning retseptsiooni. Pigem Haava elust eemale põrkav jutustav vorm tuleb täielikult tagasi alles lõpus, kui Haava polnud enam eriti viljakas ning märkimisväärseks muutusid hoopis tema koduotsingud, kõrge iga ja natuke liiga hilja tulnud tunnustus.
Tõsi ta on, et Anna Haava on ehk tuntud pigem armastusluule ja kuulsate rahvuslike heliloojate lauludeks seatud salmide poolest kui tugeva kriitikameelega ühiskonnalaulikuna. Ometi annab tema elulugu mõista, milline olukord valitses nii lillelisena kujutatud rahvusliku ärkamise kui ka sõjaeelse vabariigi ajal. Pisut paradoksaalsena mõjub seegi, et kodust unistanud luuletajanna sai päris oma kodu alles Nõukogude ajal punaselt valitsuselt, olles enne pidanud kolima iga mõne kuu tagant ja ööbima pööningulgi.

Debora Vaarandi - eesti luule rannalaps
Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu.
Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa.
Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige) "maapäälsete asjadega", "tuule valgel" luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu) "tuulemaal" ja nendesamade (Alveri) "tuulelaste" läheduses, "sisaliku jälgedest" moodustub (Ristikivi) "sisaliku tee", mis lookleb tumedalt kohava metsa vahel jne. Kujundeist, mis on pidevalt õhus ning sõnades, on haaratud suurelt ja ühtaegu mõtlikult ning moodustunud loodus- ja tundelüürika on paiguti vägagi võimas.

NYYD-muusika raamat peegeldab Klassikaraadio uusi helisid
NYYD-muusika kogu-mik on mitmekülgne, informatiivne ja
Klassikaraadio (Klara) andis välja artiklikogumiku "NYYD-muusika. Uued helid Klassikaraadios", kuhu on koondatud toimetajate ja kaas-töötajate uue muusika teemalised tekstid.
Eessõnas arutleb raadio peatoimetaja Tiia Teder, mis seisund võiks sellisel raadiojaamal üldse Eestis olla. Ta konstateerib, et peavoolust välja jääva muusikaga tegelemine vajab julgust ja jaksu minna teist teed. Klassika kõrval uut ja erinevat muusikat eetrisse lastes on Klara seda kahtlemata teinud. Aga vanadest traditsioonidest on välja murdnud ka enamik kirjutajaid.
Kuigi näiliselt keskendub osa artikleid mõnele konkreetsele isikule, on seegi vaid üks moodus demonstreerida uue muusika kohta ühiskonnas. Näiteks intervjueerib Immo Mihkelson Kanadas resideerivat heliloojat Udo Kasemetsa, kellele olid pühendatud ka mullused Eesti muusika päevad. 1940. aastal Eestist emigreerunud Kasemets räägib, mida ta arvab muusikast, ning sel moel joonistub subjektiivne ja põnev pilt sellest, mis on enam kui 50 aasta jooksul lääne muusikaloos toimunud. Sama erksa ja isikliku pilguga on kirjutatud Gerhard Locki artikkel "Aktuaalsetest tendentsidest elektroakustilise muusika alal Eestis", mille lõpus on illustratsiooniks eesti heliloojate küsitlused.

Suurbritannias jagasid raamatukogutöötajad lastekirjandusele auhindu
Carnegie medali pälvis Meg Rosoff ning Greenaway medali Mini Grey.
Lastekirjanduse auhindu jagatakse Suurbritannias igal suvel. Sel aastal juba 70. korda. Seekord ei antud välja kaks auhinda, nagu harilikult, vaid neli. Raamatukogutöötajate valitud Carnegie medal parimale laste- või noorteraamatule ja Greenaway medal parimale illustreeritud lasteraamatule, samuti rahva valitud kõigi aegade kõige paremad raamatud mõlemas kategoorias.
Rahva lemmikud olid ülekaalukalt Philip Pulmani "Tumedate ainete" triloogia esimene raamat "Kuldne kompass" (Carnegie auhind) ja illustreeritud lasteraamat Shirley Hughesi "Dogger" (Greenaway medal).
Esimene neist on tõenäoliselt tuttav kõigile, kel lapsemeel säilinud ja kodus lugejad lapsed, sest Pulmani triloogia on juba täies mahus ilmunud ka eesti keeles ning selle eestindaja Ene Laur pälvinud tubli töö eest lastekirjanduse teabekeskuse tõlkeauhinna.

Oliivipuude-triloogia - mõnus suvine võrkkiige-lugemine
Mis juhtub, kui inglise näitlejanna ostab Lõuna-Prantsusmaale oliiviistanduse?
Ja mitte lihtsalt istanduse, vaid sellise, mis on mahajäetud ja võssa kasvanud ning kus tuleb alustada algusest. Oodata võib kahtlemata kõike: rõõmu ja raskusi, rumalaid ja naljakaid seiku. Pirtsakama persooni puhul ilmselt allaandmistki, aga õnneks ei osutu Carol Drinkwater papist plikaks.
Esimeses raamatus "Oliivi-istandus" (2004), on rõhk enim maja ja aia haldamisel ja korrastamisel ning teises osas "Oliivisaak" (2006) esimese saagi saamisel ja koristamisel, sekka puistatud eraelulisi ja perekondlikke seiku. Kolmas osa "Oliivihoo-aeg" (2007) on mõtisklev ja kohati kurvameelsussegi kalduv ning räägib ikaldusaastast. Peategelased pannakse proovile mitmes mõttes ja mitmel moel.

Rahva Raamat käsitleb rahvast endisest laiemas tähenduses
Rahvale, aga mitte rahvalik - korruse võrra laiendatud Rahva Raamat teeb panuse venekeelsele kirjandusele ning pluralismile eri elustiilide suhtes.
Miski ei anna enam tunnistust sellest, et veel eelmise aasta oktoobris paiknes Viru keskuse neljandal korrusel itaalia elustiili keskus. Makseraskuste tõttu uksed sulgenud Felicitalia asemel on kõik pinnad vallutanud Rahva Raamatu logod. Loovalt väikesetähelised "ra-d".
Punast vaipa ei paista veel kusagilt, kuigi kolm tundi hiljem esinevad neis ruumides muu hulgas Eesti kirjanike liidu esimees Karl-Martin Sinijärv, Hans H. Luik Ekspress Grupist ja Viru keskuse juhatuse liige Ants Vasar. Sinijärv on kahekümne aastaga palju jõudnud: Riisipere mõisa kõrvalhoone varemete vahel ruudulist paberit värssidega täitnud nooruk kõneleb nüüdseks kirjandusest ka soliidseimas seltskonnas.

Baskini anekdoot
Operatsioonilaual lamab haige. Tema ümber askeldab maski ja voolikutega anestesioloog ning luksub pidevalt.
"Doktor, te olete võtnud?" küsib haige.
"Mina… võtnud?!" ja kavalalt naeratades lausub:
"Vaat kohe tuleb kirurg. Siis alles näete pilti!"
"Kallim, millise supeltrikoo ma ostan - kas kinnise või lahtise?"
"Muidugi kinnise, jäta ainult augud silmade jaoks!"
"Kujutage ette, et olete juba täiskasvanud ja vaatate fotosid:" Näe, see on Anne, ta on nüüd näitleja, see on Tõnis - ärimees, Kati on arst… 
ALAN RILEY: meid ootab tõsine gaasipuudus
Energiarelva võrreldakse mõjukuselt koguni tuumapommidega ning Kreml proovib ilmse huviga selle jõudu kehtestamaks oma võimu.
Krister Paris uuris Briti majandus- ja õiguseksperdilt dr Alan Rileylt, kas Kremli suva järgi käivatest gaasi- ja naftakatkestustest kujunebki Euroopa homne päev. Paraku tundub, et relv võib hakata toimima ka Moskva tahtest sõltumatult.
Kreml tundub kasutavat Gazpromi mõnuga oma energiarelvana. Kui tugevaks saab seda gaasirusikat pidada?
Venelaste gaasiturg on suletud, konkurentsivõimetu, kunstlikult madalate hindadega, väheste välisinvesteeringutega. Seda tüüpi turg variseb kokku ning ei Putin ega Gazprom saa seda ignoreerida. Tagajärjena ootab meid gaasivarude puudujääk, mis võib olla väga tõsine.
Nii et gaasimonopoli võimurelvana kasutades õõnestab Kreml oma suutlikkust teha seda tulevikus?

JUKU-KALLE RAID: monstrumi ootel: raha räägib, pask kõnnib
Nagu Nõukogude filmiklassikasse kuuluvast teosest "Ergav kõrbepäike" teada, ei maga osa inimesi isegi siis, kui on palav.
Üks selliseid oli kindlasti Lenin. Paljud meist on kursis, kuidas ta töötas. Põlvkond, keda õpetati nägema vaimusilmas Lenini öölampi (põleb - järelikult töötab!) elab ja teotseb praegu 30-ndate eluaastate alguses.
Lenin teatavasti tassis koos lihtsate tööinimestega ükskord meeleldi ka palki. Et pildile jääda. Lenin polnud üksi, teda toetasid kamraadid. Vahel tülitseti ja kakeldi (kui anekdoote uskuda), aga enamasti polnud häda midagi. Üks Lenini sõpru oli Lunatšarski, esimene Nõukogude haridusminister, keda maailma rahvaste esisüfiliitik eriti usaldas. Teadagi miks. Ise kunsti ja linnaplaneeringu suhtes täiesti tume Uljanov oskas mõelda vähemalt niikaugele, et küsida mõnikord nõu ka targemalt, mitte puhtalt ideoloogialt.

REPLIIK: Otsusteta rabelemine
Briti kolonelleitnant Glen Grant heidab Päevalehele antud intervjuus Eesti kaitsejõududele ette liigset suurust ning lausa kriminaalset raha raiskamist ja tahtmatust muutuda.
Endise Briti kaitseatašee ning Eesti kaitseministeeriumi nõuniku hinnangul ei ole meie kaitsejõud veel raha väärtust selgeks saanud ning süsteem on suur, aeglane ja raskepärane.
Granti sõnade tagant paistab aga otsustamatusest tingitud ebaefektiivsus. Kuni Eesti rabeleb mitme erineva kaitsekontseptsiooni vahel ning ei ole selgelt tehtud valikut elukutselise armee ja universaalse sõjaväeteenistuse vahel, ei saagi meie kaitsejõud oluliselt muutuda. Mõlema lahenduse poolt ja vastu on mitmeid argumente, kuid kitsena kahe heinakuhja vahel kulutame piiratud ressursse kõige ebaefektiivsemalt.

JUHTKIRI: Elektrienergia trips-traps-trull
Sisuliselt leppisid kolme Balti riigi valitsusjuhid eile Vilniuses kokku, et Ignalina tuumaelektrijaama ühisprojekti asjus jõutakse kokkuleppele kunagi edaspidi.
Veel on pooleli ka arutelud nii tuumaenergia mõttekusest kui ka Leedu pakutud skeemi teostatavusest. Poola peaministri osavõtuta peetud kohtumisel tehtud avaldus ei sea tulevikuks kuigi selgeid sihte ja sellest ei piisa isegi Eesti, Läti ja Leedu ühishuvide ega kavatsuste defineerimiseks.
Osalt on probleem ilmselt selles, et rahvuslikud huvid on riigiti erinevad ning kõik neli potentsiaalset tuumajaamapartnerit tahaksid teisi mõjutada. Energiajulgeolek on hell teema, sest elektrivarustuse häired annavad viivitamatult tunda kogu riigis ning mõjutavad kohe ka igapäevaelu. Seega pürib iga riik jõuliselt enda rahvale stabiilsuse tagamise poole. Eesti ja Läti esmane soov on Ignalinast elektrit osta, Leedu mõtleb ka jaama Lääne-Euroopa võrguga sidumisest.

Video: noorpaar tegi sugulastele üllatuse
Üks Tartu noorpaar tegi sugulastele ja tuttavatele üllatuse ja saatis
Üks õnnitleja jõudis kohale juba kohe pärast tseremoonia lõppu, ise veel töötunkedes, vahendasid TV3 "Seitsmesed uudised".

Video: õnne tõotav kuupäev 07.07.07 tõi kaasa abiellumisbuumi üle maailma
Täna sõlmiti Eestis lausa üks seitsmendik aasta tavapärasest abiellujate üldarvust.
Abielusid sõlmiti nii kirikutes, õnnepaleedes kui ka vabas õhus. "Seitsmesed uudised" külastasid pidulikku tseremooniat Tallinna botaanikaaias.

Veokite järjekorrad Vene piiripunktides pikenevad
Narva piiripunktis ootab piiriületust Venemaale 450 veokit, eeldatav ooteaeg on 115 tundi.
Narvas on viimase ööpäeva jooksul Venemaale vastuvõetud 106 veokit, selgub maksu- ja tolliameti kodulehelt.
Koidula piiripunktil on 127 veokit järjekorras ning piiriületuse ooteajaks on 38 tundi. Kõige vähem on veokeid järjekorras Luhamaal, kus piiriületust ootab 80 autot.
Piirijärjekorrad Narvas tekkisid pärast jaanipäeva ning on viimase kahe nädala jooksul aina pikenenud.

Remont tõi päevavalgele peidus olnud mõisaruumi
Suislepa mõisas remonti tehes leiti ühe keldriseina tagant kinnimüüritud ruum, mille olemasolu ei osanud enamik majas töötavaid inimesi kahtlustadagi.
Kunagises mõisahoones, kus tänapäeval tegutsevad algkool ja lasteaed, leiti koolirahva ja töömeeste üllatuseks laste riidehoiu seina tagant paarikümne ruutmeetri suurune võlvkaartega tuba, kirjutab Sakala.
Arvatavasti oli sissepääs kinni müüritud aastakümnete eest. "Raske öelda, millal selles ruumis viimati käidi," lausus Tarvastu vallavanem Alar Karu. "Ilmselt müüriti see kinni kunagi Vene ajal, sest leidsime igasuguseid sellest perioodist pärit esemeid."
Rõskes ruumis vedeles vanade kooliõpikute ja katkiste mööbliesemete hulgas hulk gaasimaske. Põrandalt leiti ka XVII sajandi suurele näljaajale pühendatud mälestustahvli killud. Ühes nurgas on säilinud osa kunagisest ahjust.

Mereväe laev Tasuja osaleb Kunda merepäevadel
Tuukri- ja toetuslaev Tasuja osaleb täna Kunda 12. merepäevadel, kus huvilistel on võimalik laevaga Kunda sadamas tutvuda kella 11 kuni 14-ni.
Tasuja komandöri leitnant Erkki Silma sõnul on laeva sõpruslinna Kunda merepäevade külastamise näol tegu juba pikaaegse traditsiooniga, teatas kaitsejõudude peastaap. Kunda mereväe-poolseteks partneriteks on varasemalt olnud tänaseks teenistusest väljaarvatud miinitraalerid Kalev ja Vaindlo. "Sõpruslepingu jätkamise võttis Tasuja üle eelmisel aastal," lisas leitnant Silm. Kell 16.00 võistlevad Tasuja ja Kunda linna meeskonnad rannajalgpallis.
Tuukri- ja toetuslaev Tasuja on ehitatud Taanis. Laev on 44,5 meetrit pikk ja 9 meetrit lai. Laeva süvis on 2,9 meetrit ning veeväljasurve 577 tonni.
Tasuja pardal saavad mereväe ajateenijad madruse baaskursuse raames oma esimese merekogemuse. Samuti kasutatakse alust tuukrite baaslaevana. Laeval on põtkur, kaks 2,2 -tonnise kandejõuga kraanat: üks vööri- ja teine ahtritekil, mahukas kinnine miinitekk, mida saab vajadusel kasutada nii staabiruumidena, väljaõppeks või tuukrite tegevuse toetuseks. Laeva luugid avanevad otse veepiirile, samuti on piisavalt ruumi tuukrite barokambri jaoks.

Raplamaal on beebibuum
Rapla haigla sünnitusosakonnas nägi tänavu esimesel poolaastal ilmavalgust 123 last, mis on oluliselt rohkem kui 2006. aasta esimese kuue kuu jooksul, mil sündis alla saja lapse.
Võib arvata, et maakonnahaiglas näeb sel aastal ilmavalgust kaugelt üle paarisaja tita, kirjutab Nädaline.
Lasteosakonna juhataja lastearst Tiia Kaur ütles, et kuue kuu jooksul sündinud lapsed olid valdavalt tugevad ja terved, sündis vaid kaks väärarenguga beebit.
"Juuni lõpus tekkis lausa sünnitusmaja tunne, sest korraga oli osakonnas kuus vastsündinut," ütles Tiia Kaur.

Mees kaebas president Ilvese minister Pihli pärast kohtusse
Jevgeni Ossipov kaebas kohtusse president Toomas Hendrik Ilvese otsuse Jüri Pihli siseministriks nimetamise kohta.
Tallinna halduskohtule esitatud kaebuses palub Ossipov tunnistada õigusvastaseks presidendi otsus Pihli siseministriks nimetamise kohta, kirjutab SL Õhtuleht.
18. juunil tagastas kohus Ossipovi kaebuse aga määrusega, sest halduskohtu pädevusse ei kuulu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
Ossipov on antud asjas tänavu halduskohtule esitanud juba kolm kaebust. Kohus on kõik need tagastanud halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.

Aarne Rannamäe loobub "Aktuaalse kaamera" juhtimisest
Senine ETV uudistesaate "Aktuaalse kaamera" uudisteankur Aarne Rannamäe hakkab sügisest juhtima poliitilist päevasündmuste saadet.
Teleuudiste juhi Andres Kuuse sõnul hakkab Rannamäed asendama seni AK suvise asendusjuhina töötanud Monika Tamla, kirjutab SL Õhtuleht.
"Aarne Rannamäe saab sügisest endale autorisaate. See on vestlussaade, kus tuntud ühiskonnategelased ja arvamusliidrid lahkavad olulisi päevasündmusi," lisab Kuusk.

Sõiduauto põrkas kokku liinibussiga
Tallinnas Vana-Narva mnt "Männisalu" bussipeatuse juures toimus reedel kella 20.15 ajal liiklusõnnetus, kus kurvis juhitavuse kaotanud sõiduauto põrkas kokku liinibussiga.
Citroen Xsara, mida juhtis Anne (s 1976) kaotas vasakkurvis juhitavuse ning paiskus vastassuunavööndisse kus põrkas kokku vastutuleva liinibussiga Scania, mida juhtis Viktor (s 1954).
Citroeni juht toimetati kehavigastustega PERH Mustamäe korpusesse, teatas siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakond.

Ida-Virumaal hukkus liiklusõnnetuses mees
Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva maantee 116.kilomeetril toimus 6. juulil kella 03.27 ajal liiklusõnnetus, kus sõiduauto BMW 320i sõitis teelt välja kraavi ja rullus üle katuse.
Sõidukist välja paiskunud Andrei (s 1982), suri saadud vigastustesse sündmuskohal ning sõidukis olnud Sergei (s 1978), toimetati vigastustega Rakvere haiglasse, teatas siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakond. Asjaolud ja juht selgitamisel.

Eestit ähvardab reoveetrahv
Eesti ei tule õigeks ajaks toime Euroopa Liidu nõuete täitmisega reoveemajanduse korraldamise alal ning euroliit võib selle eest määrata miljardi kroonini ulatuvaid trahve.
Euroopa Liiduga liitudes lubas Eesti, et teeb 2009. aasta lõpuks korda ühiskanalisatsioonid ja reoveepuhastid kõigis suuremates asulates (10 000 inimest) ning 2010. aasta lõpuks ka keskmistes asulates (2000-10 000 inimest), kirjutab Postimees.
Juunikuus avaldatud auditis tõdes riigikontroll aga, et Eesti ei suuda 2010. aastaks lubatud reoveepuhastuse taset saavutada ning seetõttu võib EL algatada meie suhtes rikkumismenetluse.
Riigikontrolli hinnangul ei ole riik suutnud reoveepuhastite rajamiseks piisaval hulgal raha eraldanud. Lisaks lõpevad paljud ehitustööd liiga hilja selleks, et täita Euroopa Liidu nõuded 2010. aasta lõpuks.
Kui ettenähtud tähtajaks reoveepuhasteid valmis ei saa, võib Euroopa Komisjon algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse. Menetlust viib läbi Euroopa Kohus ning selle tulemust ei ole võimalik ette ennustada.

Salla turbarabas on kustutustööd praktiliselt lõppenud
Lääne-Virumaal Rakke vallas Salla turbarabas lõpetati eile õhtuks
Nädalavahetusel on sündmuskohal korraldatud valve, milles osalevad OÜ Vestur ja Ida-Eesti päästekeskuse töötajad, teatas Ida-Eesti päästekeskus. Pidevalt on kohal kaks päästjat ühe kustutusautoga.
Kui põlengukoldeid paari päeva jooksul enam ei ilmne, korjatakse voolikuliinid ning logistikavarustus kokku esmaspäeval.
Turbaraba süttimisest Lääne-Virumaal Rakke vallas Sallas teatati häirekeskusele 5. juulil kell 15.37. Põles turbaväli paari-kolme hektari ulatuses ning kolm turbaauna.
Tugeva tuule tõttu suurenes põlenguala mõne tunni jooksul kuuele hektarile, kuid aktiivsete põlengukollete suurust ja hulka õnnestus päästjatel kiiresti vähendada ning õhtul kella 22.40-ks tulekahju lokaliseerida.

Neli Eesti kaitseväelast sõidavad täna Afganistani
Kaitseväelased, kes asendavad 23. juunil raketirünnakus hukkunud või haavata saanud sõdureid, asuvad täna Afganistani poole teele.
Leitnant Andres Sang kaitsejõudude peastaabist ütles, et neli demineerijat Tapa väljaõppekeskuse pioneeripataljonist lahkuvad Eestist täna keskpäeval, vahendasid Eesti raadio uudised.
Kolmapäeval saatis kaitsevägi Afganistani poole teele meditsiinisoomuki, täiendava jalaväesoomuki ja logistliste ülesannete täitmiseks soomustatud veoauto. Masinad jõuavad Afganistani kahe nädala pärast.

Eestis elab praegu poolsada Kalevipoega
Kuigi Kalevipoja lugude esimene vihik ilmus juba 150 aastat tagasi, on eestlaste eepos ja eelkõige rahvuskangelane Kalevipoeg ise endiselt elujõuline.
Täna algav Eesti Päevalehe suvine retk ja artiklisari viivad lugeja Kalevipoja praeguste toimetamispaikade ja teemade juurde.
Alustuseks aga küsimus: mis oli Kalevipoja nimi? Eeposes esineb see vaid ühel korral - nimelt Sohni.
Praegu elab Eestis 47 Kalevipoega, seega isikut, kellel eesnimeks Kalev ja isaks samuti Kalev. Kokku on Kaleveid 2835. Kõige enam Kaleveid, 378, elab Tallinnas, valdadest on Kalevi-lembeseim Türi, kus elab 38 Kalevit. Kalevi-rikas on ka Antsla vald 29 Kaleviga.
Aastail 2001-2007 on pojale Kalev nimeks pandud ainult 16 korral. Seevastu laulva revolutsiooniga alanud aastatel 1989-2000 sündis 121 Kalevit.
207 isikut kannab perekonnanime Kalev, kõige rohkem esineb neid Harju, Tartu ning Lääne-Viru maakonnas. Inimesi, kelle nii ees- kui ka perekonnanimi oleks Kalev, Eestis ei leidu. Samuti pole mehi, kelle ees- või perekonnanimi oleks Kalevipoeg.

Amblas Laansalu talus vuhisevad kiiged üle võlli
Ambla servas asuva Laansalu talu õuel uhkeldavad 13 kiige seas kolm ülevõllikiike.
Kiigelandi jõudmiseks tuleb pöörata Piibe maanteelt Käravete ristis Ambla poole, sõita mööda arhitektuurimälestisena kaitse all olevast 1893. aastal ehitatud vallamajast ja kohe hakkabki silma silt, mis juhatab otsitava suunas.
MTÜ Kiigeland juhatuse liikmel, Laansalu talu perenaisel Anu Valdmaal läheb kiikede kokkulugemine paar korda sassi, kuid lõpuks saavad kõikvõimalikud kiikumisriistad ikkagi üle loetud - täpselt kuraditosin neid praegu ongi. Valdmaa kinnitab, et kindlasti tuleb neid veel juurde ja mõne aasta pärast peaks 0,7 hektari suuruses Kiigelandis olema võimalik valida endale sobivaima 20-30 hulgast.
Kui Kiigelandi tulnud külalised pole seadnud sihiks minna paaritunnisele matkale, et tutvuda kopratammide või Ambla jõe vana sängiga koos selle juurde kuuluva huvitava loodusega, või ei kavatse ratsutada, siis on veel võimalik veeta aega kiikedega. Kiigelandi on enda jaoks avastanud närvikõdi armastavad inimesed mitte ainult Amblast, vaid ka Lääne-Virumaalt ja Harjumaalt. Siin on külas käinud ja kiikumisest vaimustusse sattunud Austria, Hollandi, Kreeka, Bulgaaria, Saksamaa, Poola, Ungari ja Hispaania tudengeid.

Laaneots: Grant ei mõista meie olukorda
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul ei tunne Briti kolonelleitnant Glen Grant piisavalt Eesti kaitseväge, et seda kritiseerida.
Kaitseministeeriumi endine inglasest nõunik kolonel Glen Grant ütles pärast Eestist lahkumist selgelt, et Eesti kaitsejõud ei ole raha väärtust selgeks saanud ja kaitsevägi raiskab raha. Kas te nõustute tema väidetega?
Mul on väga raske seda kommenteerida ja ma ei pea härra Granti piisavalt kompetentseks inimeseks, kes tunneks meie kaitseväge.
Samas väitis ta ka seda, et kaitsevägi ei korralda muudatusi piisavalt kiiresti. Kui maailmas liigutakse kiirete mobiilsete üksuste poole, siis Eesti sõjaväes on asi vastupidi.
Grant unustab ühe asja. Kui "vanade riikide" riigikaitse ja sõjavägi on arenenud aastasadu või vähemalt mitmeid aastakümneid, siis olukord meie kaitseväe loomisega oli teine.

Endine Briti kaitseatašee Eestis: raiskajad tuleks vangi panna
Kolonelleitnant Glen Grant heidab Eesti kaitsejõududele ette aeglust ja raiskamist.
Aastaid Eestis Suurbritannia kaitseataseena töötanud ning hiljem kaitseministeeriumi nõustanud kolonelleitnant Glen Grant kritiseeris pärast Eestist lahkumist meie kaitsejõudude ülesehitust ning leidis, et raiskamise eest tuleks ametnikke vangi panna.
"Avalikud teenistujad, kes ei tee pika aja jooksul vajalikke muudatusi, peaksid minema vanglasse. Mul ei ole selles suhtes mingeid kahtlusi," ütles kolonelleitnant Glen Grant Päevalehele, kirjeldades kaitseministeeriumi nõunikuna töötades nähtud olukordi.
Granti sõnul püüdis ta nõunikuna suunata kaitseministeeriumi inimesi selles suunas, et nad ei tunneks end piiratuna ning võtaks riske. "See ongi põhiline asi, mida ma üritan inimestele rõhutada: kui see, mida te teete, ei toimi, siis tuleb seda muuta. Raisata raha, jätkates millegagi, mis ei toimi, on kriminaalne. Te raiskate avalikku maksumaksja raha. Iga tund, kui te ei ründa midagi, mis ei toimi, on kriminaalne," rääkis Grant.

Kes peab Narva piiril hoolitsema autojuhtide hügieeni pärast? 
Narva piiripunktis ootas eile 420 veokit lootusega ületada piir alles 120 tunni pärast.
Eile püstitas Narva piiripunkti ootejärjekord taas aasta rekordi, siseministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) aga ei suuda kokku leppida, kelle korraldada on elementaarsed sanitaartingimused.
Siseministeeriumi mullu sõlmitud leping Narva sissesõidu teeserva tualettide paigaldamiseks sai 1. juuliga läbi ja nüüd eeldab siseministeerium, et edasi tegeleb sellega MKM.
Siseministeeriumi pressinõuniku Kristina Kareva sõnul on Eestis kehtivate seaduste kohaselt piirijärjekorrad, nagu näiteks ka parvlaevajärjekorrad, kohaliku omavalitsuse (Virumaal seega Narva linna ja Vaivara valla) ning MKM-i ning ühe tema valitsemisala asutuse - maanteeameti allata.

Vanaeideks hüütaval kotkal on turjal juba 22 eluaastat
Kotkas rõngastati Emajõe-Suursoo põhjaosas Koosa järve lähedal asunud pesas.
Kotkaklubi liige Joosep Tuvi leidis Jõgevamaal Kaarepere kandis haruldaste merikotkaste elukohti kontrollides ühest pesast poegi kasvatamas 22-aastase emaslinnu, kelle kotkauurijad olid rõngastanud 1985. aasta jaanipäeva paiku.
Hiljutisest tähelepanuväärsest sündmusest rääkinud kotkaklubi juhatuse liige Urmas Sellis märkis, et kahe pojaga pesal olnud merikotka emaslinnu vanuse ja päritolu reetsid värvilised rõngad jalgade ümber.
"Parema jala ümber olnud sini-valge rõngas näitas, et tegu on Eestis rõngastatud linnuga ning vasaku jala ümber olnud sinist ja musta värvi rõngas tähistas tema sünniaastat," sõnas Sellis, lisades, et väärikas eas kotkas rõngastati omal ajal Emajõe-Suursoo põhjaosas Koosa järve lähedal asunud pesas. "Tegemist on juba nii ammuse asjaga, et tema rõngastaja Einar Tammur on juba mitu aastat igavestel kotkaradadel."

Aerosmith nõudis tugeva tuule tõttu lava tugevdamist
Neljapäeva õhtul Tallinnas A. Le Coq Arenal toimunud Aerosmithi kontsert algas plaanitud kella 19 asemel ligi tund aega hiljem, kuna päeval puhunud tugeva tuule tõttu nõudis bändi meeskond esinemislava täiendavat tugevdamist.
Kontserdi alguse hilinemise tõttu jäi ära ühe Aerosmithi soojendama pidanud ansambli, soomlaste rokkbändi Los Bastardos Finlandeses esinemine A. Le Coq Arenal. "Lava ehitamisest tingitud viivituse tõttu ei mahtunud enam ajakavasse kahe soojendusbändi esinemised ja korraldajana leidsime, et Eesti publikut võiks soojendada Eesti bänd - Tanel Padar & The Sun," sõnas kontserdi pressiesindaja Ilja Judeikin.

Ametkondadest kulutas suvepäevadele enim justiitsministeerium
Mõnigi riigiamet eelistab tänavu suvepäevade asemel korraldada seminare.
Ametkondade kõige kallimad suvepäevad pidas juba juuni keskel ära justiitsministeerium, kellel kulus 2019 krooni ühe inimese kohta. Ministeerium korraldas 15.-16. juunini Harjumaal Oxforelli puhkekeskuses suveseminari, kus osales 95 inimest.
Pisut üle tuhande krooni inimese kohta kulus ka rahandusministeeriumil, kes pidas koos peredega 15.-16. juunini Lemmerannas hipiteemalisi suve- päevi, ja ravimiametil, kes lahutas 16.-17. juunini meelt Lõuna-Eestis Uhtjärvel.
Paljudel pole veel teada
Tuhande krooniga inimese kohta püüab hakkama saada ka sotsiaalministeerium, kes viib oma ja allasutuste ametnikud 20.-21. juulini Hiiumaale Salinõmme puhkemajasse, kus tantsitakse hiidlaste pilli järgi ja ka õhtujuht on kohalik.

Valitsus liigub roheliste kiuste kindlal kursil tuumajaama poole
Peaministri kindel kurss tuumajaamas osalemise suunas tekitab küsimu-
Kolme Balti riigi ja Poola peaministrid pidanuks eile Vilniuses allkirjastama uue Ignalina tuumajaama ehituse deklaratsiooni, kuid Poola peaministri puudumisel lükati ettevõtmine juuli lõppu.
Siiski leppisid Eesti, Läti ja Leedu peaminister eilsel töökohtumisel kokku, et Balti riikide ja Poola energiafirmad alustavad ettevalmistusi tuumajaama rajamiseks loodava firma aktsionäride lepingu sõlmimiseks.
Kolme Balti riigi valitsuste tegevusest on nördinud aga Baltimaade keskkonnaorganisatsioonid. Eile avalikkusele saadetud Eesti Rohelise Liikumise, samuti Läti ja Leedu suurimate rohelisi koondavate organisatsioonide ning Greenpeace saadetud ühisavalduses märgitakse, et otsus tuumajaama kasuks on vastu võetud avaliku diskussioonita ning energiasektori arenguid arvesse võtmata.

Uus seadus teeb taas erandi hasartmängude korraldajatele
Veel töös olev reklaamiseadus annab kasiinodele võimaluse end rohkem reklaamida.
Sarnaselt tubakaseadusega on kasiinod saavutanud lobitöö kaudu uude reklaamiseadusesse hulga erandeid, mis lubavad neil end reklaamida laevadel, lennukitel, lennuväljadel ja mujal. Enamik hasartmänge korraldavaid kohti puudutavaid ettepanekuid tuli kasiinode eest võitlevalt Tõnis Rüütlilt.
Seni kehtivas seaduses on hasartmängu paragrahv lihtne ja lühike, öeldes, et hasartmängu reklaam on keelatud, välja arvatud hasartmängu korraldamise kohas, ega tohi sisaldada otsest üleskutset osaleda hasartmängus. Uues eelnõus lookleb paragrahvi all aga pikk rodu erandeid.
Kasiinodele antakse nüüd võimalus teha reklaami laevadel ja lennukitel, lennuväljadel ja sadamates ning hotellides, kus kasiinod on end sisse seadnud. "Eesti tarbija seisukohast me ei lase seadust lõdvemaks," kinnitas majandusministeeriumi siseturuosakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar, üks seaduse autoritest. "Aga kui turistid tahavad kasiinosid külastada, siis miks nad ei võiks seda infot sealt saada," ütles ta.

Pakistani valitsus esitas Punase mošee hõivanud radikaalidele ultimaatumi
Pakistani president Pervez Musharraf hoiatas Punase mošee hõivanud radikaalseid tudengeid, et kui nad välja ei tule, nad tapetakse.
"Mošee vallutajad peavad vabastama seal olevad naised ja lapsed, vastasel juhul tuleb neil seista silmitsi teatud tagajärgedega," ütles Musharraf Pakistani televisioonis esinedes, vahendab BBC. Gulfnews.com kohaselt ähvardas valitsus mošee hõivajaid surmaga.
Mošees on lõksus sajad inimesed, keda ümbritsevad Pakistani armee sõdurid. Vesi ja elekter on mošeest väljalülitatud. Inimestele ei jätku toitu.
BBC Islamabadi korrespondendi Syed Shoiab Hasani sõnul on mošee lähedal vaikne, välja arvatud vahelduv relvatärin ning plahvatused. Öösel toimus pühakoja juures tulevahetus ning osa mošee seinast lasti õhku.
Ka liigub mošee lähistel rohkesti sõjaväelasi, mis võib tähendada seda, et valitsus võib peagi läbirääkimised lõpetada, leiab Hasan.

Inglise koolis keelati Wifi kasutamine
Suurbritannias Tetherdowni koolis keelati lastevanemate eestvedamisel tervislikel põhjustel traadita interneti levitamine.
Traadita interneti levik koolides tuleks keelustada ning selles osas tuleks algatada avatud ja aus debatt, soovitab üks kodanikeühendus Inglismaal, kirjutab Tottenham Journal.
Arutelu Wifi keelamise üle kestis kuid ning keskendus Tetherdowni koolile, mille juhtkond plaanis kooli traadita Interneti leviala luua.
"Ma loodan, et seadusandjad kiidavad soovitused heaks ning ma loodan, et Tetherdowni kool võtab sellest õppust ning otsustab Wifi asemel kaabelside kasuks," ütles Sarah Purdy, kes on koolide lähedal paiknevate WIFI ning mobiilsidemastide vastase kampaania üks esirindlasi.
Murelikud lapsevanemad pöördusid eelmisel kuul kohaliku omavalitsuse poole palvega keelata koolil Wifi-ühenduse rajamine, sest see on tervisele kahjulik.

Iraagis hukkus pommiplahvatustes üle 70 inimese
Põhja-Iraagis erinevates asulates toimunud plahvatustes hukkus vähemalt 70 inimest ning kümned said vigastada.
Diyala provintsis hukkus 22 inimest, kui enesetaputerrorist end rahvast täis kohvikus õhkis. Kurdi kogukonda kuuluvad šiiidid olid kohvikusse kogunenud peiesid pidama, vahendas BBC.
Lisaks hukkus Badgadis seitse inimest, kes magasid oma kodu katusel ajal, mil rakett nende maja tabas. Hukkunuteks olid pereema ja -isa, neli last vanuses 9-17 ning üks sugulane. Paljud iraaklased eelistavad kuumal suvel sagedaste elektrikatkestuste tõttu katustel magada.
40 inimest sai surma Põhja-Iraagis asuvas Amirli külas, kus täna hommikul plahvatas rahvast täis turuplatsil veoautos olnud pomm. Vigastada sai vähemalt 90 inimest, paljud neist tõsiselt. Hukkunute arv võib veel tõusta, sest plahvatuse ajal viibis turul palju inimesi, kellest mõned võisid jääda kokkuvarisenud majade alla lõksu. Korrespondentide sõnul võis plahvatus olla korraldatud poliitilistel põhjustel.

New Yorgi koerad ei tohi öösiti üle viie minuti haukuda
Linnas, mis kunagi ei maga, uuendati rahva tervise hoidmiseks müraseadust.
Kuu algul jõustunud seadusega soovib New Yorgi linnapea Michael Bloomberg panna piiri liigsele kakofooniale, mis toob keskkonnakaitseameti telefonile igal aastal umbes 275 000 kaebekõnet. Ka enamik eksperte nendib, et vähemgi kui kõrvulukustav müra tekitab tervisehädasid, alates kuulmisvaegusest ja unehäiretest kuni sügavamate psühholoogiliste probleemideni.
Seetõttu on nüüdsest keelatud näiteks põhjendamatu signaalitamine liikluses, prügimasinad ei tohi kolistada elumajadele liiga lähedal ning autoalarm võib öösiti "lõuata" kuni kolm minutit.
Mõõtmisvahendiga ametnikud
Linn on koolitanud spetsialistid, kes kaebuse korral teevad mõõtmisvahenditega kindlaks, kas heli on näiteks ehitustel ja ööklubide juures liiga vali või mitte. Koostöös politseiga määratakse eksijatele trahv, mis näiteks liiga kärarikaste ööklubide puhul võib pärast esimese hoiatuse eiramist küündida üle

Juubel: 60 aastaga toodetud üle 100 miljoni kalašnikovi
Moskvas tähistati eile kuulsa automaadi AK-47 60. sünnipäeva sellega, et relva konstruktor näitas muuseumis oma esimest katseautomaati numbriga 001.
Mihhail Kalašnikovi 1947. aasta sügisel loodud automaati AK-47, mida paremini tuntakse lihtsalt kalašnikovi nime all, on nüüd-seks üle maailma valmistatud üle saja miljoni, mis tähendab, et see on enim valmistatud automaat. Kui palju sellest relvast inimesi on tapetud, ei oska keegi öelda.
Üks esimesi küsimusi eilsel relvaesitlusel 87-aastasele Mihhail Kalašnikovile oligi, et kuidas ta suudab rahulikult elada, kui tema loodud relvast on tapetud kümneid miljoneid inimesi. Näha oli, et Kalašnikovile polnud see küsimus üllatus.
"Mina elan rahulikult," vastas ta. "Need on poliitikud, kes on süüdi, et nad ei suuda rahus kokku leppida. Mina tegin oma relva kodumaa kaitseks!"

Ülemiste ristmiku asfalteerimistööd põhjustavad ummikuid
Tartu maanteel Ülemiste ristmiku piirkonnas tehakse kahel järjestikusel nädalavahetusel asfalteerimistöid, liiklus on osaliselt suletud.
7.-8. juulil ning 14.- 15. juulil toimuvad Tartu maantee asfalteerimistöid Ülemiste ristmiku piirkonnas, teatas Tallinna pressiteenistus.
Mõlemal nädalavahetusel suletakse liiklus Tartu maanteel suundade kaupa. Laupäeval on liikluseks suletud linna tulev ja pühapäeval linnast väljuv suund.
Kuigi liikluse osalise sulgemise ajal jäetakse Tartu maanteel ühel teepoolel liiklusele avatuks üks linnast väljuv ja üks linna suubuv sõidurada, soovitatakse ummikute vähendamiseks vältida Ülemiste ristmikku ja kasutada võimalikke ümbersõidu marsruute.

Harjumaa järvede ja jõgede supelrandades ujutakse üldjuhul omal vastutusel
Suurem osa Harjumaa järverandu pole ametlikud supelrannad, vaid aja jooksul kujunenud.
Kümned Harjumaa järve- ja jõerannad on kõrgelt hinnatud ning teinekord ametlikultki kirjas olevad puhkepaigad. Kuid jagub ka kahtlase väärtusega vett täis valgunud karjääre, kus käiakse parema puudumisel, ning väikeste seltskondade salapaiku, kuhu asjasse pühendamatud sisse hüppama ei sattu.
Omavalitsuste läbihelistamine annab tulemuseks, et pea igas Harjumaa vallas on mõni järve-, harvemini jõerand, kus kohalikud käivad ujumas. Samas on enamik randadest mitteametlikud, mis tähendab ujumist omal vastutusel ning mugavusteta. Puhkealade rajamine ning arendamine kuulub omavalitsuste kompetentsi ning tööde edenemine sõltub valla või linna arengukavas sätestatust. Lähtudes juhusliku valiku printsiibist, heitsime pilgu peale kolmele Harjumaa järvele.

Noarootslaste sissetulekud võistlevad tallinlaste tuludega
Rahandusministeeriumi andmeil on Noarootsi vald keskmise sissetuleku poolest Eesti omavalitsuste seas viiendal kohal, enne Noarootsit on vaid Viimsi, Harku, Saue ja Tallinn.
Noarootsi vallas oli tänavu aprillis keskmine brutosissetulek 11 731 kr kuus, see on vaid 209 kr vähem kui Tallinnas, kirjutab Lääne Elu. Eesti absoluutsele tipule Viimsi vallale jääb Noarootsi siiski alla. Viimsi keskmine brutotulu oli 17 728 kr ehk 5997 kr Noarootsi omast rohkem.
Noarootsi valla maa- ja arendusnõunikule Marika Meistrile oli koduvalla nii suur keskmine sissetulek üllatav. Ta ei usu aga, et valla koolides, firmades jm asutustes nii head palka makstakse. "Pigem on tegemist "kodustatud" kinnisvaraomanikega," ütles ta.
Noarootsi vald on varmas oma valla elanike nimekirja kutsuma kõiki, kes muretsevad valda kinnisvara. See toob valda 11,9% nende sissetulekult arvestatud tulumaksu. Noarootsi ehitavad endale päris- ja suvekodusid paljud kõrgepalgalised tallinlased.

Video: Haapsalus avati Ruja skulptuur
Kunstinädala Kultuurikatapuldid raames avati Haapsalu piiskopililinnuse ees Mati Karmini Ruja skulptuur.
Algselt oli plaan viia taies lossi hoovi, kuid 8 meetrit kõrge metallist rakett ei mahtunud väravast läbi. Lähemalt "Seitsmestest Uudistest".

Ilmar Raag: Tšehhis võeti film paremini vastu kui Eestis
Tšehhis Karlovy Vary Kesk- ja Ida-Euroopa filmifestivalil parimaks Euroopa filmiks valitud "Klassi" lavastaja Ilmar Raag leidis endale suureks üllatuses, et Tšehhis võeti film väga hästi vastu.
"Ma olin valmis, et pean Eestist väljaspool selle filmi pärast võitlema," ütles Raag Päevaleht Online'ile. "Suureks üllatuseks võeti film seal paremini vastu kui Eestis."
Raagi sõnul on tal eriti hea meel selle üle, et filmis vabatahtlikult kaasalöönud noored näitlejad saavad nüüd ka õiglaselt tasustatud.
"See oli üks neist filmidest, kus enamik inimesi on maksmata ja ei loodagi, et saavad raha," ütles Raag. "See oli neile parim tunnustus," lisas ta, viidates sellele, kuidas noored vabatahtlikult oma vabast ajast loobusid ja "hinge ära andsid".
Filmi peategelasteks oli seitse noort: Pärt Uusberg, Lauri Pedaja, Vallo Kirs, Karl Sakrits, Mikk Mägi, Riina Ries, Paula Solvak, Virgo Ernits, Joonas Paas ja Triin Tenso.

Eesti film "Klass" valiti Euroopa parimaks filmiks
Ilmar Raagi lavastatud film "Klass" võitis Ida- ja Kesk-Euroopa suurimal Karlovy Vary 42. rahvuvahelisel filmifestivalil Europa Cinemas Label peaauhinna.
Festival žürii sõnul pälvis film peaauhinna oma kompromissitu aususe ning publiku liigutatavuse eest, seisis veebilehel europa-cinemas.org avaldatud pressiteates.
"Me leiame, et selle filmi tegija suutis väga hästi analüüsida klassisisest hierarhiat ning sugude vahelist võitlust. Film kujutab endast tõelist portreed sellest, mis on paljudele kooliõpilastele üle maailma karmiks tegelikkuseks," teatas žürii.
Filmi peategelasteks on seitse õpilast anonüümsest Eesti keskkoolist. Enesessetõmbunud ja vaiksest Joosepist saab klassikaaslaste pilkeobjekt. Lõpptulemusena aina hullemaks minevale kiusamisele tõmbab joone peale tragöödia, mis üllatab kõiki, kaasaarvatud publikut.

Vormel 1: Hamilton alustab Silverstone'is esimesest ruudust
Vormel-1 sarja Suurbritannia Grand Prix'd alustab esimesest stardiruudust McLareni piloot Lewis Hamilton.
MM-sarja liider sõitis kodurajal parimaks ringiajaks 1.19, 997 ning edestas teise ruutu platseerunud Ferrari sõitjat Kimi Räikköneni 0,102 sekundiga, vahendab Sportnet.ee.
Hamiltoni selja tagant alustab Silverstone'is meesonnakaaslane Fernando Alonso, kes jäi noorele inglasele alla 0,150 sekundiga. Ka Räikköneni sabas stardib tiimikaaslane - Felipe Massa kaotas ajasõidu võitjale 0,268 sekundit.
Esimese kümne hulka jõudsid kvalifikatsioonis ka Robert Kubica (BMW), Ralf Schumacher (Toyota), Heikki Kovalainen ja Giancarlo Fisichella (mõlemad Renault), Nick Heidfeld (BMW) ja Jarno Trulli (Toyota).

Tennis: Venus Williams võitis neljanda Wimbledoni tiitli
Venus Williams võitis 2007. aasta Wimbledoni Grand Slam turniiri naisüksikmängu.
Oma neljanda tiitli võitmiseks pidi 23. asetusega mänginud ameeriklanna alistama finaalis 18. asetust omanud Prantsusmaa mängija Marion Bartoli 6: 4, 6: 1, vahendas Sportnet.ee.
Williams mängis Wimbledoni finaalis kuuendat korda, samas kui Bartoli polnud varem Grand Slam turniiridel neljandast ringist kaugemale jõudnud. "See on olnud pikk tee ja olen saanud mitmeid valusaid kaotusi, kuid suutsin selle siin maha jätta," lausus õnnelik võitja.
Tasavägiselt alanud matšis pidas Bartoli vastu seisuni 4: 5. Agressiivse mängustiiliga Williams murdis teise seti esimeses geimis Bartoli pallingu ning oli varsti juba 3: 0 eduseisus.

Golf: Eesti võitis Euroopa meistrivõistluste valikvõistluse
Niitväljal Tallinna Golfiklubis peetud Euroopa meistrivõistluste valikvõistlusel saavutas kolme võistluspäeva kokkuvõttes ülekaaluka 42-löögilise võidu Eesti golfimeeskond koosseisus Mark Suursalu, Paul Põhi, Henry Kiviorg, Egert Põldma, Martin Toom ja Gert Velsberg.
Eesti koondise lõpptulemuseks jäi 1148 lööki. Teisele kohale tuli Poola 1190 löögiga ja kolmandale kohale Slovakkia 1202 löögiga, vahendab Sportnet.ee.
Valikvõistluse võiduga kindlustas Eesti pääsu järgmisel aastal Itaalias toimuvatele meeskondlikele Euroopa meistrivõistlustele, kus paremuse selgitavad 20 tugevama riigi golfimeeskonnad.
Eesti koondise parim oli täna Egert Põldma 73 löögiga. Kolme päeva kokkuvõttes näitas stabiilseimat mängu Mark Suursalu (esimesel päeval 74, teisel päeval 75 ja kolmandal päeval 74 lööki).

Tennis: Kaia Kanepi alistas finaalis Maret Ani
Kaia Kanepi alistas üksikmängus Maret Ani tulemusega 6: 2, 6: 2 ning krooniti 2007. aasta Eesti meisteriks.
Kanepi näitas ülemvõimu esimestest minutitest peale, WTA edetabelis 58. olev tenniseneiu kasutas ära enda servigeimid, murdis kaks Ani pallingut ning haaras 4: 0 eduseisu, kirjutab Sportnet.ee. Ani suutis end siiski koguda ning kirjutas kaks järgmist geimi enda arvele. Seti lõpus oli Kanepi vastasest kindlalt üle ning võitis tulemusega 6: 2.
Teine sett algas tasavägisemalt, kuid seisul 40: 40 oskas Kanepi enda paremuse maksma panna. Mängu jooksul juba neli pallingut murdnud Kanepi ei suutnud teise seti teises geimis aga Ani servi murda ning esimest (ja ka viimast korda) geimide seis võrdsustus. Kaks geimi hiljem oli Kanepi eduseis juba 4: 1. Silmnähtavalt Anil ei paistnud miski õnnestuvat, lisaks tegi hiljuti Padova ITF turniiril naispaarismängu võitnud eestlanna haiget oma parema käe sõrmele. Kanepil oli seitsmendas geimis kasutada matšpall, kuid Ani suutis selle päästa ja võttis geimivõidu. Viimaseks jäänud setis murdis Kanepi taas Ani pallingu ning võitis teise seti samuti tulemusega 6: 2.

Purjetamine: Karpak jätkab kuldgrupis
Portugalis Cascais toimuvatel purjetamise olümpiaklasside maailmameistrivõistlustel hoiab Deniss Karpak Laser-klassis kuue sõidu järel kõrget 10. kohta ning jätkab juba pühapäeval finaalsõite kuldfliidis.
Klassis Laser Standard on kuue võistlussõidu järel esikohal Tom Slingsby Austraaliast, teisel kohal on Thomas Le Breton Prantsusmaalt ja kolmas Paul Goodison Suurbritanniast, Argo Vooremaa on 136. kohal, vahendab Sportnet.ee.
Laser Radialil on peetud samuti kuus võistlussõitu. Hetkel on esikohal Liija Xu Hiinast, teine on Tanja Elias Calles Wolf Mehhikost ja kolmas on Sophie de Turckhem Prantsusmaalt, Liina Kolk on 100. kohal. Finnidel on esikohal on Jonas Hogh-Christensen Taanist, teine on Chris Cook Kanadast ja kolmas Ed Wright Suurbritanniast, Harles Liiv on 45. ja Heiko Eesalu 68. kohal.
RS: X purjelaudade meeste võistlusklassis on esikohal Przemyslav Miarczynski Poolast, teine on Richard Stauffacher Šveitsist ja kolmas on Shahar Zubari Iisrealist. Johannes Ahun on 88. ja Henri Kaar on 94. kohal. RS: X naiste võistlusklassis juhib kahe sõidu järel Zofia Klepacka Poolast, teine on Alessandra Sensini Itaaliast ja kolmas on Marina Alabau Hispaaniast. Maarja Niinemets on 67. kohal.

Vehklemine: Eesti meeskond pälvis Gentis 15. koha
Eesti epeemeeskond lõpetas Gentis Euroopa meistrivõistlused 45: 39 võiduga Suurbritannia üle, mis andis lõppkokkuvõttes 15. koha.
Eesti keeras kohtumise võiduks matši teises pooles, kui kaotusseisust 21: 25 võideti kolm minimatši järjest (Kaido Kaaberma-Thomas Cadman 7: 4, Sergei Vaht-James Taylor 7: 2, Sven Järve-Thomas Cadman 5: 3). Viimases kohtumises piisas Kaabermale 5: 5 viigist Jonathan Willise vastu, et Eestile võit tagada, vahendab Sportnet.ee.
Eesti kaotas avaringis 30: 45 Šveitsile, seejärel tuli alla vanduda 32: 45 Norrale ning 43: 45 Rumeeniale.

Suri poksiveteran Arvo Simonlatser
Eesti poksiveteran ja -kohtunik Arvo Simonlatser suri 28. juunil 68. aasta vanuselt.
Väsimatu spordiala propageerijana on 1938. aasta 3. augustil sündinud Simonlatser osa Eesti poksiajaloost. Lahkunu aktiivne sportlaskarjäär langeb aastatesse 1952-1962, mil ta Evald Seepre õpilasena poksis spordiühingutes Spartak ja Jõud, pidades 75 matši, vahendab Sportnet.ee.
Hindamatu on Arvo Simonlatseri töö spordiala edendamisel. 1962-1990 oli ta Tallinna poksisektsiooni presiidiumi esimees, 1962-2000 Eesti Poksiliidu juhatuse liige, täites rida aastaid liidu peasekretäri ülesandeid.
Oluline on Simonlatseri panus poksi arengusse treeneri ja kohtunikuna. 1967. aastal omistati talle vabariiklik kategooria, 1996. aastast oli Simonlatser Eesti aupoksikohtunik. 1990. aastast täitis lahkunu poksiklubi Kuldkinnas presidendi kohuseid.

Kümnevõistlus: eestlased jätkavad kolmekesi südikalt
Täna Tallinnas Kadrioru staadionil alanud Euroopa karikavõistlustel kümnevõistluse Superliigas kolme mehega jätkav Eesti koondis teeb ilusaid esitusi.
Oma isiklikust rekordigraafikust on koguni 90 punktiga ees koondise debütant Tarmo Riitmuru, kes on kolme alaga kogunud 2385 punkti. Kuulitõukes püstitas ta tulemusega 13.37 isikliku rekordi, vahendab Sportnet.ee.
Päärn Braueril on kolme alaga koos 2374 silma, kuulitõukes sai ta kirja 14.96.
Andres Raja sai kaugushüppes kirja võimsa 7.40, mis annab kahe alaga talle kokku 1782 silma, millega edestab isikliku rekordi graafikut 23 punktiga.

Motosport: Asmer sai Suzukas kuuenda koha
Marko Asmer sõitis Jaapani F3 sarja üheksandal etapil Suzukas välja kuuenda koha.
Neljandast stardiruudust alustanud ThreeBondi meeskonna piloot Asmer kaotas etapi võitnud brasiillasele Roberto Streitile 18,039 sekundit, vahendab Sportnet.ee.
Streitile järgnesid poodiumil Kazuya Oshima (+0,542) ja Kodai Tsukakoshi (+2,683). Neljanda koha punktid noppis Oliver Jarvis (8,981) ja Asmerit edestas veel viiendana lõpetanud meeskonnakaaslane Hironobu Yasuda, kes jäi Streitile alla 15,892 sekundiga.
Suzuka ringrajal sõidetakse ka sarja 10. etapp, milles Asmer alustab kuuendast stardiruudust.

Kümnevõistlus: Indrek Turi katkestas vigastuse tõttu avaalal
Täna Tallinnas Kadrioru staadionil alanud Euroopa karikavõistlustel kümnevõistluse Superliigas oli eestlaste parimat isiklikku rekordit 8122 punkti omav Indrek Turi sunnitud avaalal katkestama.
100 meetri jooksus hea stardikiirenduse teinud Turi tõmbas poole distantsi peal ära reielihase ning lõpujoont ei ületanud, vahendab Sportnet.ee. Teistest eestlastest sai Andres Raja ajaks 11,06, Tarmo Riitmurule mõõdeti 11,32 ja Päärn Brauerile 11,37.
Kaugushüppes tegi suurepärase etteaste Riitmuru, kes hüppas seeria 6.98-7.22-7.38 ning püstitas uue isikliku rekordi.
Brauer tegi vaid ühe katse, mille tulemuseks mõõdeti isiklikku rekordit tähistav 6.97. Ülejäänud kahest katsest mees loobus, sest avahüppel oli viga saanud hüppeliiges.
Riitmuru on kahe alaga kogunud 1696 punkti, mis on 90 punkti ees isikliku rekordi graafikust. Kahe ala järel on Braueril 1587 punkti, mis on 20 punkti võrra parem isikliku rekordi graafikust.

Eestlased saavutasid naisekandmise MM-il topeltvõidu
Soomes Sonkajärvel peetud naisekandmise maailmameistrivõistlustel hõivasid esimese ja teise koha kaks Eesti paari.
Sprindidistantsil osutusid kuldmedali vääriliseks Rainer Kuningas ja Inga Klauson, vahendas iltasanomat.fi.
Hõbeda pälvisid Alar Vooglaid ja Kirsti Vildrop, kes kaotasid võitjatele 2,8 sekundit.
Kuningas pidas võistlust heaks kogemuseks.
MM jätkub täna meeskonna- ja individuaalvõistlusega, millest võtab osa 54 paari.

Purjetamine: Eesti jaht võitis MM-il hõbeda
Taanis toimunud purjetamise X99 klassi maailmameistrivõistlused võitis jaht Baltic Bay Laboe, roolis Christian Soyka Saksamaalt, hõbemedali sai Eesti jaht Saxad, mille roolis oli Mati Sepp.
Tallinna Kalevi Jahtklubi meeskonnas sõitsid veel Jaan Akermann (Pärnu JK), Raul Grigorjev (Pärnu JK), Tiit Vihul (Kalev), Meelis Sinilo (HPK) ja Riho Talumaa (Kalev).
Pronksmedali võitis jaht Pilen, roolis Bo Selko, Taanist, teatas ESS Kalev jahtklubi.

Vehklemine: Eesti meeskond pidi Genfis leppima kolme kaotusega
Belgias Gentis toimuval EM-il jäi Eesti epeemeeskond avaringil alla Šveitsi meeskonnale, teisel kohtumisel jäädi alla Norra meeskonnale ning kolmandal Rumeeniale.
Belgias Gentis toimuval EM-il alustas Eesti epeemeeskond koosseisus Kaido Kaaberma, Nikolai Novosjolov, Sven Järve ja Sergei Vaht kaotusega 30: 45 Šveitsile, vahendab Sportnet.ee.
22 meeskonna osavõtul alanud meeskondlikul võistlusel sai Eesti 10. asetuse ja läks 16 parema hulgas kokku seitsmenda paigutuse saanud šveitslastega, kes vehklesid koosseisus Benjamin Steffen, Marcel Fischer, Fabian Kauter ja Michael Kauter. Ainsa minimatši võitis Järve, kes oli 6: 5 parem Fabian Kauterist. Tänu kaotusele vehklevad eestlased edasi kohtadele 9.-16.
Teisel kohtumisel Norraga võitsid koosseisus Kaido Kaaberma, Sven Järve ja Sergei Vaht vehelnud eestlased vaid ühe minimatši, kui Kaaberma alistas 7: 5 Sturla Torkildseni. Norra vehkles koosseisus Bartosz Piasecki, Claus Moerch ja Torkildsen.

Sponsorid panid Maret Ani tähele
Pärast eilset võitu Eesti meistrivõistluste poolfinaalis Julia Matojani üle kirjutas Maret Ani alla sponsorlepingule AS-iga Tere. Lõpuks panid ka Eesti toetajad Ani tähele.
"See on mul esimene suurem toetus Eesti firmalt," rõõmustas Ani, kes saab hooaja jooksul pool miljonit krooni. "Tuline heameel. Seda oli meeldiv näha ka mu treeneril Alberto Bovonel, kelle südant soojendab tähelepanu, mis mulle Eestis langeb."
Kui senised mängud olid Anil rohkem soojenduse eest, siis Matojaniga olid pallivahetused juba tõsisemad. "Läks tubli treeningu eest," ütles Ani pärast 6: 2, 6: 1 võitu. Ani mõtted on finaalmängu juures Kaia Kanepiga.
"Üle-eelmisel aastal mängisin Kaiaga St. Raphaeli kõvakattel ja võitsin. Liival on omakorda Kaial eelis," prognoosis Ani.
Kanepi poolfinaal Margit Rüütliga oli põnev vaatemäng. Rahvusvahelise klassi tennist nähakse Eestis üliharva: seekordsed meistrivõistlused, kus kogu paremik kohal, on meeldiv erand.

Treener Remigija Nazaroviene: unistan jõuda õpilasega olümpiale
Kuigi Andrei Nazarovist lahkuminek lõi Remigija Nazaroviene elu sügisel sassi, ei saanud ta Leetu naasta. Nüüd aitab Remigija hoolealuseid Pekingi olümpiale.
Kaie Kand püüab juba täna ja homme Tallinnas Kadrioru staadionil peetavatel Euroopa karikavõistlustel koguda seitsmevõistluses 6000 punkti, mis oleks ühtlasi nii MM-i kui ka olümpiamängude A-normi täitmine. Nazaroviene hoolealustest stardib ka kümnevõistleja Andres Raja. Ka Kanna elukaaslane Mikk Pahapill, kes ravib vigastust, ja Raja ihkavad jõuda olümpiale.
Mida tuleb olümpiale pääsemiseks teha?
Sügisel koostööd jätkates arutasime Kaiega, mida ta tahab teha. Et poleks iseenda petmist. Ta on tark tüdruk. Ta ei spordi stipendiumi pärast. Tal pole millegagi priisata.
Aga kui ta võtaks sporti hobina, siis see poleks minu jaoks.

Marion Bartoli üllatas Wimbledonis
Naiste turniiri kaks paremat ei saanud enne finaali puhkepäeva, sest sadu takistas.
Esimesena mängis end finaali ameeriklanna Venus Williams, lüües serblannat Ana Ivanovici 6: 2, 6: 4. Ameerika kuulsusel on turniiril sagedaste vigastuspauside ja kehva edetabelikoha tõttu alles 23. asetus, kuid tema jõudmine finaali pole kindlasti üllatus.
Küll on aga tõeline üllatuspomm 22-aastase prantslanna Marion Bartoli pääsemine lõppkohtumisse. Bartoli kaotas maailma esireketi Justine Henini vastu avaseti 1: 6, kuid suutis end kokku võtta ja mängu tagasi tulla. Teine sett kuulus Bartolile 7: 5. Kes selles mängus murdus, oli hoopis Henin. Prantslanna võitis otsustava seti 6: 1 ja kostis ainult: "Ma ei suuda seda uskuda!"
Bartoli pole suure slämmi turniiridel jõudnud kaugemale, kui tänavu French Openil 4. ringi. Tavaliselt on tema osa olnud väljakukkumine kahes esimeses ringis. Bartoli on võitnud vaid kolm väiksemat WTA turniiri, maailma edetabelis on tema päralt 19. koht. Ent need numbrid Wimbledoni poolfinaalis ei maksa.

Doktor Eero Hyvärinen: Veerpalu lõikused õnnestusid! 
Doktorid Toomas Tein ja Eero Hyvärinen lõikasid Andrus Veerpalu põlve ja hüppeliigest.
Veerpalu rahvusliku põlve saaga sai eile Tartus uue peatüki, kui Tein tegi koos Soome ortopeedi Hyvärineniga kahekordsele suusatamise olümpiavõitjale artroskoopilise operatsiooni, mille käigus põlveliigesest loputati nii öelda välja seal pesitsenud põletikuline kolle.
Pool päeva väldanud Veerpalu visiit Medexi erakliinikusse algas aga veel ühe lõikusega - enne põlve kallale asumist tegid doktorid artroskoopia kuulsat patsienti samuti pidevalt vaevanud valulikule hüppeliigesele. Probleemne parem jalg, mis sundis suusatajat eelmise hooaja sisuliselt vahele jätma, vajab nüüd paranemiseks kuut kuni kaheksat nädalat.
"Jäin lõikustega rahule," ütles aastaid Soome mäe- ja vigursuusatajaid abistanud Hyvärinen, kes kuulub ka rahvusvahelise suusaliidu meditsiinikomiteesse. "Kuid panen Andruse fännidele südamele, et ärgu nad nüüd liiga positiivselt mõtlema hakaku... Andrust vaevavad siiski keerulised probleemid ning selliselt, nagu ta oli 25-aastaselt, ei saa me teda enam kunagi tagasi."

Peeter Volkonski naljad
Ühendriikide metsaamet saatis Wyomingi karjakasvatajate juurde ühe noormehe, et tutvustada neile, kuidas kontrollida koiottide arvukust. Selle asemel et neid lihtsalt hävitada, oleks mõistlikum nad elusalt kinni püüda, kastreerida ja siis taas vabadusse lasta, seletas looduskaitsja. Karjakasvatajad jäid mõttesse, kuni üks hallipäine vanamees lükkas kaabu tuulest parkunud laubalt kuklasse ja ütles:
"Sa ei ole asjast vist õigesti aru saanud. Nad mitte ei vägista meie lambaid, nad söövad neid!"
Ameeriklane sõidab koos perekonnaga puhkusereisile Iisraeli. Jeruusalemma jõudes sureb tema ämm. Ameeriklane läheb, surmatunnistus näpus, Ühendriikide konsulaati, et surnukeha USA-sse toimetada. Konsul selgitab talle, et surnukeha äraviimine on väga kallis - 5000 dollarit - ja enamik inimesi eelistab matta kadunuke kohapeal, mis on tunduvalt odavam, ainult 150 dollarit.

Kanada sai 1. juulil 140-aastaseks
1. juulil 1867 ühinesid neli Briti kolooniat: New Brunswick, Nova Scotia, Ontario ja Quebec konföderatsiooniks, mille ühiseks nimeks sai Kanada. Marje Aksli osutab muuseas, et seda fakti teab
Kuigi tookord ei ühinenud kõik kümme provintsi, võeti sel päeval siiski vastu esimene põhiseadus ja just sellepärast saab seda tinglikult pidada Kanada sünnipäevaks. Kanada päev ongi riiklik pidupäev, mis andis sadadele tuhandetele inimestele Ottawa jõe mõlemal kaldal, nii Quebeci kui ka Ontario pool, põhjust kanadalaseks olemise üle uhkust tunda ja seda tunnet välja näidata.
Pühapäeva keskpäeval avasid kindralkuberner Michaelle Jean, peaminister Stephen Harper ja Kanada kultuuripärandi minister Beverley Oda suursuguse peo, mille algusstardiks kihutasid Snow Birdi hävitajad üle parlamendihoone rahutorni.
Kogu Ottawa kesklinn oli pärastlõunal muutunud puna-valgeks tänavapeoks - paljudel olid peas punased vahtralehemütsid, lipp juustesse torgatud või ümber õlgade seotud, vahtraleht põsele maalitud. Enamik kohalolnutest olid kapist otsinud vähegi punasemad või Kanada nime kandvad riideesemed ja need pidupäeva puhul selga tõmmanud. Üks muslimitüdruk väljendas oma riigiidentiteeti väga sümpaatselt punase hijab'i ehk pearätiga ning maani ulatuva valge kleidiga.

Kolm päeva Lõuna-Inglismaa mudaväljadel
Tiiu Laks tunnistab, et ta pole mingi "kämpija". Vaid kaks korda elus on ta öö telgis veetnud. Või kui ta nüüd täpsemalt meenutab, siis esimesel korral kolis poole öö pealt majja voodisse. Kui aga oli vaja minna Inglismaale Glastonbury festivalile, tundus koos 177 000 külastajaga mudas ja vihmas telkimine esialgu väikese hinnana, mida maksta kümnete suurepäraste bändide nägemise eest.
Reis Lõuna-Inglismaale, Somerseti maakonnas asuva Glastonbury külje alla tuhandehektarilisele farmimaale rokkima võttis aega 12 pikka tundi jadas takso-lennuk-rong-metroo-rong-rong-buss. Kui suur matkaseljakott oli juba kehaga üheks saanud, ootas mind veel ees poolteist tundi mööda mägesid üles-alla ronimist, otsides pressikeskust, mis oli kuhugi ümber kolitud, kuid mille uut asukohta ei näinud teadvat keegi.
Kommunikatsioon, õigemini selle puudumine osutus ka festivali üheks suurimaks nõrkuseks. Näiteks räägiti enne festivali kampaaniast "anneta lahkudes oma telk vaestele", kuid kuni festivali lõpuni jäi lahketele inimestele mõistatuseks, kuhu see telk siis viia tuleks.

Margus Punab: Eesti meeste sperma taanlaste omast etem
29. juunil kaitses meestearst Margus Punab meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja "Meeste viljakus ja selle riskitegurid Eestis". Esimese Eesti meeste viljakust käsitleva teadustöö autoriga vestles Kaarel Kressa.
Et viimastel aastatel väljatöötatud laboratoorsed ravimeetodid on viljatusprobleemi lahendamist oluliselt hõlbustanud, on viljatuse põhjuste uurimine jäänud tagaplaanile. Punabi uuringugrupp püüdis seda lünka täita.
"Ühelt poolt fikseerisime Eesti noorte meeste praegused viljakusnäitajad, teisalt püüdsime tuvastada tegurid, mis võiksid Eestis meeste viljakust mõjutada," selgitab Punab, kelle sõnul keskenduti töö raames peamiselt suguelundite haigustele. "Viljatuse sotsiaalseid faktoreid vaadeldakse edasiste uuringute käigus, neid vastuseid võib oodata kolme-viie aasta pärast."
Doktoritöös uuris Punab esmalt Eesti mehe viljakuse markereid, nagu munandi maht, sperma kvaliteet ja reproduktiivhormoonide tase. Alustame heade uudistega: Eesti noormeeste sperma kvaliteet ja teised näitajad on leedulaste ja soomlaste omadega samal taseme, taanlased ja norralased jäävad aga meile selles osas juba tugevalt alla.

Abiks algajale hääletajale
Odavaim viis punktist A punkti B jõudmiseks on maanteeserval pöial püsti ajada. Tiiu Laks küsis sõbralikult autojuhilt Mihklilt, millisel hääletajal on kõige enam
Tegelikult on elu näidanud, et välimus on petlik. Mingid päris kohutava välimusega umbes 18-aastased kutid kapuutsides ja nokamütsides osutuvad väga asjalikeks inimesteks. Teisest küljest jälle mõned folgile minevad muidu kõvad hipid, kellest võiks eeldada, et nad on jutukad ja lõbusad, on maailma kõige igavamad inimesed.

Lendur Hendrik Agur suunab GAG uusi kõrgusi vallutama
Kuni viimase ajani oli Tallinnas kaks kuulsat koolidirektorit - Lauri Leesi ja Märt Sults. Nüüd on meedial uus lemmik - Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Kaarel Kressa loeb üles vastakaid tundeid tekitava koolipapa käivitatud suured muutused.
Seni paelus ajakirjandust kõigest poolteist aastat tagasi ametisse asunud Aguri puhul eeskätt tema kulukas hobi. Koolidirektor on nimelt Eesti era- ja harrastuspilootide ühingu asutaja, juhatuse liige ning endine esimees, kelle algatusel rajati Viljandimaale Karksi valda eralennuväli.
Möödunud kuul sai Agur aga tuntuks raevuka alkoholi vastu võitlejana. Eesti Ekspress avaldas juunis koolidirektori kirja õpilastele, milles hoiatatakse, et põhikooli lõpupeol alkoholi tarbimisega vahelejääjad võivad keskkooli pääsemise unustada. Kirjas sisalduvast üleskutsest pälvis suuremat tähelepanu selle ootamatu sõnastus.
Aguri sõnul õpetas juhtunu talle, et koolijuht peab oma sõnaseadmises olema väga korrektne, põhisõnumist ta aga ei tagane. "Õpilasüritused ja alkohol ei käi kokku," rõhutab direktor, kelle kinnitusel jätab GAG õpilaste koolivälise käitumise siiski vanemate vastutada.

Tehvandi spordikeskus MM-iks varsti valmis
Otepää küljel asuv Tehvandi spordikeskus on maailma lennutanud olümpiavõitjaid ja korraldanud karikavõistluste etappe, kuid tippvõistlustest on Tehvandi seni võõrustanud vaid metsalangetajate MM-i. Nüüd lõpetab keskus kümneid miljoneid kroone nõudnud uuenduskuuri ja on peagi valmis korraldama kas või suusatamise MM-i, lubab Riho Laurisaar.
Kolmekümne aasta eest Nõukogude suusakoondise treeningbaasiks ehitatud Tehvandi spordikeskus on viimastel aastatel tegelenud K90 hüppemäe ehitusega, lisaks sai sel kevadel uue asfaltkatte Tehvandi viie kilomeetrine rulluisurada ja lõppes staadioni esimese etapi rekonstrueerimine. Spordikompleksi täienemine ei tähenda head uudist ainult proffidele, järjest suuremad on Tehvandil ka harrastussportlaste võimalused.
Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus juhatuse liikme Alar Arukuuse sõnul tähendas see rulluisuraja pikenemist staadionile, uue lasketiiru ehitust ja lasketiiru tribüüni ehitust.
"Rollerirada on nüüd lõplikult valmis. Kokku on meil 6,3 kilomeetrit Otepää rulluisurada," sõnab Arukuusk. "Hüppemäe ehitus on graafikus, torni ja maandumisraja konstruktsioonid on paigas, juulis algab torni kunstkatete paigaldamine ja viimistlus. Ka kohtunike ja treenerite torn on lõppjärgus."

Mare Sabolotny auhinnatud romaan kaante vahel
Eelmise aasta alguses noorsooromaanide võistlusel teise koha saanud Mare Sabolotny kirjutas oma debüütteose "Kirjaklambritest vöö" lõpuni 15-aastaselt, imestab Kaarel Kressa.
Sel kevadel trükist ilmunud "Kirjaklambritest vöö" autor ei oodanud auhinda. Uudist kuuldes turgatas pähe hoopis mõte: "Kas eesti kirjandus on tõesti nii alla käinud, et sellise asja eest saab teise koha?" Raamatu kandev idee tuli talle pähe juba mõni aasta varem. "Väiksemaid katkendeid oli juba terve hunnik, samuti mitmeid poolikuid versioone. 2005. aasta novembris-detsembris kirjutasin raamatu kokku," kirjeldab autor raamatu valmimist. Sahtlis vedeleb tal veelgi lugusid, mõni poolik, mõni valmis. Neid pole aga lugejal lootust näha, kui autor neid just kõlblikumaks ümber ei kirjuta. "Kirjutaksin "Kirjaklambritest vöö" ka ümber, kui saaks," tunnistab Sabolotny. Sõbrad ja pere olevat teost igatahes kiitnud. "Mina ei tea, mida nad tegelikult arvavad," muigab autor.

Roskilde - ekstreemsport koos muusikalise gurmeega
Raevukalt vihmaga piitsutav ilm ei kahandanud festivali esimeste staaride kontsertide kuulajate publiku hulka. Mari Rebane kinnitab, et head muusikat saab siiski nautida ka läbivettinult.
Kui neljapäeval festivali väravad lõpuks külastajatele avati, tungis kiletatud rahvamass kiiresti-kiiresti sisse. Kauaoodatud oli hetk, mil saab mudaselt telkimisalalt mudasele festivaliplatsile. Mitte et festivaliplats iseenesest oleks kuidagi mugavam, sinna tormeldakse ikka esinejate pärast.
Kõrvallava Arena avas kanadalaste alternatiivrokk Arcade Fire. Pilgeni inimesi täis hiiglasliku telgi täitsid kaasakiskuvad rütmid, mis panid telgikatuse kaasa vibreerima ja sokutasid serva all seisjatele veesahmakaid kaela. OranzŠi lava üks oodatumaid staare (et mitte öelda terve festivali tähtsamaid tegijaid) oli aga The Killers. Ameeriklased eesotsas läikivkuldsesse pintsakusse mähkunud laulja ja klahvimängija Brandon Flowersiga rokkisid rahva keema. Siia polegi eriti midagi lisaks öelda.

Ansip, Padar, Klenski ja Raimondo
Märjamaal tuli lauluväljak publikut triiki täis, muist rahvast pidi pinkide taga seisma. Tuldi vaatama Vana Baskini teatri uut estraadikava "Tähtede sadu", mille on vaimukalt kokku kirjutanud Toomas Kall.
Et rahvas saaks oma vorstid ja õlled kätte, algas tükk väikese hilinemisega. Ja siis nad tulid, meie avalikust elust tuttavad tegelased, kes Toomas Kalli armust kandideerisid võistlusel "Eurostaar" kuulsusele ja rahale. Hindajateks olid klassikaliseks saanud trio Mihkel Raud (Raivo Mets), Heidi Purga (Marju Männik) ja Rein Rannap (Peeter Kaljumäe).
Esimeste seas trügis lavale meie peaminister Andrus Ansip (Henrik Normann), keda jätkus veel ka valitsuskoalitsiooni triosse, kus olid veel Mart Laar (Ivo Eensalu) ja Ivari Padar (Eduard Toman).
Eduard Tomani liitumine Vana Baskini suvetuuriga on vaieldamatu võit. Ainuüksi Klenski aaria ooperist "Jevgeni Onegin" on asi, millega näitleja väärib suurt kiitust, kuid tema vaimukat paroodiat jagus mujalegi. Mõni number õnnestus esinejatel paremini, mõni halvemini. Vahele pakuti camp-stiilis tantsunumbreid. Isegi piinlikud hetked polnud masendavad, sest ükski number polnud ülearu pikk.

Kuidas türkmeenidest said "turkomaanid" 
Lehetegu käib enamasti nii kiiresti, et alati ei ole aega iga sõna pikalt kaaluda. Ent vahel jääb mõni langetatud otsus kummitama veel siiski, kui seda sõna sisaldav kirjutis on juba unustatud ehk nagu kunagisel tualettpaberivaesel ajal öeldi: see ajaleht on ammu naela otsas.
Lehetegu käib enamasti nii kiiresti, et alati ei ole aega iga sõna pikalt kaaluda. Ent vahel jääb mõni langetatud otsus kummitama veel siiski, kui seda sõna sisaldav kirjutis on juba unustatud ehk nagu kunagisel tualettpaberivaesel ajal öeldi: see ajaleht on ammu naela otsas.
Hiljaaegu ilmus Päevalehes Iraagist rääkiv lugu, millesse autor oli kirjutanud: "Iraagi mitmerahvuselises Kirkuki piirkonnas elab palju turkomaane, keda Türgi peab lingvistiliselt ja kultuuriliselt "omadeks"." Maailmas on tuhandete kaupa suuremaid ja väiksemaid rahvaid, nende seas ka pisikesi rahvakilde, kuid "turkomaanid" tundusid juba kirjapildilt kahtlased, meenutades melomaane, narkomaane ja nümfomaane. Ilmselgelt oli kirjutaja eestikeelse nimetuse ise tuletanud. Kuna Eesti Entsüklopeedia nimetab Iraagis elavate rahvaste seas ka türkmeene, jõudsid ajalehte "turkomaanide" asemel türkmeenid.

Kivirähk laseb vanusest räsitud uljastel neitsitel mööbeldada
Täna õhtul esietendub Laulasmaa rannas Andrus Kivirähki uus teatritükk "Uljas neitsi", mida mängivad kuulsad naised. Eda Post käis kolmapäeval eelluures.
"Mina olen kapten, mina otsustan," kaigub Laulasmaa Resorti ja mere vahel Merede Hirmu, kapten Tamaara (Ita Everi) kõigutamatu hääl, kui ta puuoksast tehtud kargu najal ringi komberdab. Küsimuse all on pärand. Neli põlist naismereröövlit on vanaks jäänud. Õieti pole nad juba viimased 20 aastat merele saanud, elavad üksikul saarel paguluses. Aga kellele jääb nende laev Uljas Neitsi ja võitluslipp ning kes kannab edasi mereröövimise iidset traditsiooni?
Juhusliku merehädalise abiga tehtud pärija Viktooria (Ragne Pekarev) on juba 20-aastane neiuke, aga pole näinud ei tormi ega verd, vaid jutustab lugusid Kreeka antiikmütoloogiast ja tahab minna ülikooli ajalugu õppima.

Riho Sibul: avab end vaid muusikas
Tänavu jäi Eesti ühel tõsisemal rokkbändil Ultima Thulel seljataha 20 tegutsemisaastat. Bändi liider, üks Eesti roki käilakujusid Riho Sibul ei taha endast kuigi palju rääkida, ent kui Tiiu Laks viib jutu plaatidele ja muusika uustulnukatele, lähevad Sibula silmad põlema.
Ultima Thule on täitnud üle kolmandiku Riho Sibula elust. Ja kuigi ansamblil ei ole tema enda sõnul kunagi maailmavallutuslikke plaane olnud, on neil kahele dekaadile tagasi vaadates üsna hästi läinud.
"Usun, et meie edu aluseks oli suuresti ka sõnaline osa," mõtiskleb Sibul. "Peep Ilmeti, Ott Arderi ja Villu Kanguri, nüüd Jüri Leesmendi jõulistel ja tundlikel lauludel. Sellest rääkimata, et kõik on oma ala meistrid. Ultima Thule koosnes nii erinevatest tüüpidest, et me ilmselt mõjusime värskelt."
Sibul usub, et selle bändi tugevus on koostöö ning bändi kui terviku mõju ja vägi. "Ja kui Buddy Rich ütles, et bänd on nii hea, kui on selle bändi trummar, siis meil on väga hea bänd," naerab ta.

C'est La Vie - kohvik kõigile ja kirssidega
Eriti tähelepaneliku ja hoolitseva teeninduse osaliseks saime ka Tallinna vanalinnas äsja avatud söögikohas C'est La Vie. Otse Suur- ja Väike-Karja tänava nurgal asuvast kohvikust ei puudu koogilett, kupli all värsked croissant'id ja hubane tagatuba ega ka antiikne tiibklaver (küll aga on esimesele korrusele mahtunud vaid üks WC, keldris on siiski kaks veel).
Sisekujundus on stiilipuhas art deco ning suhtumisest õhkub igal sammul kohvikute kuldaja glamuuri. Nurgast pääseb laia treppi mööda keldris sel nädalal avatud kuld-luksuslikku restorani, mille nurgataguste soppide seinad hakkavad kindlasti kuulma salajasest salajasemaid õhtusöögijutte.
Loojuva päikse viimastes kiirtes on ka maja terrass kutsuv, kuid paraku asub C'est La Vie just selle väikse väljaku ääres, kus omavahel kohtuvad poissmeestepidude ja homsete pruutide lärmakad seltskonnad. Ka käivad siseruumides einestajad maja trepil suitsetamas ning see levib otse päiksevarjude alla. Veel ei ole omanikud jõudnud mõelda õues istuja elu pleedide ja gaasilampidega mugavamaks muutmisele.

Marika Mikelsaare avastatud tervistav bakter läheb Ameerikasse
Eestlaste ammuse tuttava Dr Helluse keefiri teevad eriliseks Tartu ülikooli professori Marika Mikelsaare avastatud ME-3 bakterid, mille eripärased kasulikud omadused on patenti väärt. Eda Post uuris välja, et tõenäoliselt saab neid peale eestlaste ja soomlaste peagi nautida ka ameeriklaste soolestik.
Tartu ülikooli biomeedikumis on suvi. Koridorid on vaiksed (ja lukus), näha on vaid üksikuid inimesi. Ka professor Marika Mikelsaar on puhkusel, kuid tulnud majja veel mõningaid tööasju ajama.
Tema kabinetis on peale arvuti ning paljude teaduslike materjalide kapiukse küljes laste ja lapselaste pildid ning tütretütar Ellinori värvipliiatsitega tehtud joonistus. Juuni keskel lisandus väärtuslike mälestuste hulka ka väike hõbedane taldrik - Euroopa Liidu naisleiutaja ja innovaatori auhind-ning eelmisel nädalal Tartu linna medal.
Euroopa Liidu naisleiutajate ja innovaatorite võrgustik EUWIIN loodi tänavu veebruaris. Selle esimesele auhinnale esitati üle 200 nominendi, kelle seast zŠürii valis välja 35. Ära märgiti koguni kaks Eesti naist: Marika Mikelsaar patenteeritud probiootilise bakteri Lactobacillus fermentum ME-3 eest ja kunstiakadeemia erakorraline professor, ehtekunstnik Kärt Summatavet uuendusliku ehtevalmistusmeetodi eest. Marika Mikelsaar ise rõhutab, et ME-3 eest saadud auhind on tegelikult rühmatöö tulemus: ME-3 leiutamises ehk avastamises ja kasutusele võtmises on osalenud umbes 20 inimest.

Video: legendaarne jäätisemeister tähistas 96. sünnipäeva
Legendaarne jäätisemeister Evald Rooma, kes on laiemalt tuntud Onu Eskimona, tähistas 96.-ndat sünnipäeva.
Sõbrad usuvad, et raudse tervisega mees peab veel vähemalt 10 sünnipäevapidu.
Evald Rooma on Tartu vanim jäätisemeister, oma äri pani ta püsti aastal 1934. Autojuhistaazhi on Onu Eskimol pea 80 aastat. Sünnipäevalapsele käisid õnne soovimas ka "Seitsmesed uudised".

Video: Tallinna lahel toimus täna päästeoperatsioon
Õppuse käigus päästsid piirivalve lennusalga liikmed jahilt Tessa vette kukkunud inimese.
Operatsioon ise kestis alla kümne minuti - kaasa aitasid nii päästjate kiire tegutsemine kui ka head ilmastikutingimused. Kohal olid ka "Seitsmesed uudised".

Video: ettevaatamatu möödasõit põhjustas liiklusõnnetuse
Tallinn-Viljandi maanteel Hagudi lähedal juhtus eile õhtupoolikul
Kahes autos kokku oli 9 inimest, õnneks keegi tõsisemalt viga ei saanud.
Õnnetus juhtus ohtusnõuete eiramise tõttu möödasõidul, teatasid "Seitsmesed uudised".

Loksa lähistel hukkus liiklusõnnetuses vanem mees
Loksa-Pärispea teel toimus täna kell 13.00 liiklusõnnetus, milles hukkus vanem meesterahvas.
Loksa suunas liikunud Ford Sierra sõitis teelt välja vastu puud, ütles Päevaleht Online'ile Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Julia Garanža.
Juhi kõrvalistmel istunud vanem mees hukkus sündmuskohal. Auto juht viidi vigastustega haiglasse.
Õnnetuse asjaolud on selgitamisel.

 "Klass" võitis Karlovy Vary filmifestivalil veel teisegi auhinna
Ilmar Raagi lavastatud film "Klass" võitis 29. juunist - 7. juulini toimunud Karlovy Vary 42. rahvusvahelisel filmifestivalil kaks auhinda: võistlusprogrammi "East of the West" žürii eripreemia Special mention ja Europa Cinemas Label peaauhinna.
Sel aastal võistles programmis "East of the West" 15 filmi. "East of the West" on osa võistlusprogrammist, kus esitletakse filme Kesk ja Ida-Euroopast ning endisest Nõukogude Liidust. Välja anti 2 preemiat - peauhinna sai Horvaatia film "Armin" ja eripreemia Ilmar Raagi "Klass".
See on viimase aja suurim tunnustus, mis Eesti filmile rahvusvahelistel A-klassi festivalidel osaks on saanud, teatas Eesti filmi sihtasutus.
Euroopa kinopidajaid ühendava Europa Cinemas Labeli žürii valis Ilmar Raagi koolidraama "Klass" Karlovy Vary festivali Euroopa parimaks filmiks. Festival žürii sõnul pälvis film peaauhinna oma kompromissitu aususe ning publiku liigutamise eest.

Presidendipaar sõitis Hispaaniasse riigivisiidile
President Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves sõitsid täna riigivisiidile Hispaaniasse, kus viibitakse kuningas Juan Carlose kutsel kolmapäevani.
Presidendipaar kohtub 9. juulil Hispaania kuningas Juan Carlose ja kuninganna Sofiaga, samuti peab Eesti riigipea kõne Euroopa Komisjoni Hispaania esinduses Kuningliku Elcano Instituudi korraldataval konverentsil, teatas presidendi kantselei.
Samal päeval on plaanis ka kohtumine Madridi linnapea Alberto Ruiz-Gallardón Jiménez'iga. Päeva lõpetab kuningas Juan Carlose ja kuninganna Sofia poolt antav riigiõhtusöök presidendi ja proua Evelin Ilvese auks Madridi kuningalossis.
10. juuli hommikul asetab Eesti riigipea pärja sõjas langenud Hispaania sõdurite monumendi juurde Plaza de la Lealtadil.
Kavas on kohtumised Hispaania parlamendi spiikri Manuel Marín González'i, ettevõtlusorganisatsioonide konföderatsiooni presidendi Gerardo Díaz Ferran'i ning peaminister José Luis Rodríguez Zapatero'ga.

ETV: saatepäeva algus hilines tehnilise rikke tõttu
Eesti Televisioon näitas pühapäeva hommikul eetris ETV24 uudised 50 minutit pärast väljakuulutud saatepäeva algust ja palub suurte ja väikeste vaatajate ees saatekavale mittevastava edastuse pärast vabandust.
Probleem oli eetripuldi SDI lõppjaotusvõimendis, mis rikke tõttu ei saanud pilti ja heli sideliinile väljastada, teatas ETV pressiesindaja Ester Mägi.
Aeg kulus probleemse lüli väljaselgitamisele ja reservahelate ümberprogrammeerimisele. Kuna ETV24 uudiseid ei väljastata eetripuldist, siis süsteemi väljalülitamine ja käsitsijuhtimise rakendamine ei takistanud uudistekanali vahendamist. Sama ahelat ei saa aga kasutada saadete videolindilt edastamiseks.
Samalaadset viga, kus tehniline ahel ei tööta, on ennegi ette tulnud, kuid enamikul juhtudel on saate eetrisseandmine õnnestunud väljastusmeeskonnal ümber mängida ja vaataja ei ole saanud täiendavaid negatiivseid emotsioone.

Iiri firma kavatseb Muuga sadamat arendama hakata
Iiri arendusfirma Keltic Developments Group ostis Muuga sadama lähistel üle 80 hektari maad, et ehitada sinna suurejooneline laokompleks ja hotell.
Keltic Developments Groupi juht John Riordan ostis maatüki eelmisel kuul 20 miljoni euro (313 miljonit krooni) eest, kirjutab Sunday Business Post.
Arendusprojekti "Nordshore Corporate Park" raames plaanib ettevõte maatükile ehitada mitu ladu, mida hakatakse ettevõtetele välja rentima, ning 220-kohalise hotelli. 200 miljoni eurose investeerimisprojekti eesmärgiks on tõsta krundi väärtust 400 miljoni euroni. Projekti toetuseks loodetakse raha saada ka Eesti riigilt.
Asukoha eelisena tuuakse välja asjaolu, et läheduses asuvad Venemaale suunduvad raudtee ja neljarealine maantee.
Arendusprojektiga tehakse algust järgmise aasta veebruaris. Kruntide suurused varieeruvad 5000 ruutmeetrist 20 000 ruutmeetrini. Läheduses asuvad juba mõned lao- ja tootmishooned.

Eesti toetab Aafrika Liidu missiooni Sudaanis poole miljoni krooniga
Välisminister Urmas Paet kirjutas alla lepingule, millega toetatakse rahaliselt Aafrika Liidu missiooni Sudaanis.
Vastavalt vabariigi valitsuse otsusele eraldati reservfondist 500 000 krooni, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.
Sudaanis toimuv kodusõda on riigis põhjustanud ulatusliku humanitaarkriisi, mis on kaasa toonud rohkesti ohvreid tsiviilelanikkonna hulgas. Paeti sõnul tagab Aafrika Liidu missiooni toetamine tema tegevuse jätkumise konfliktipiirkonnas.
"Olulised on rahvusvaheliste jõudude ühised pingutused, et leida vajalikud ressursid, mis võimaldaksid Aafrika Liidu missioonil tegevust jätkata ning olukorda Sudaanis stabiliseerida," rõhutas Paet.
Eesti on sellel aastal varem eraldanud Darfuri toetuseks 500 000 krooni maailma toiduprogrammile.

Kuusalus süttis eile õhtul mets
Laupäeva õhtul teatati tulekahjust Harju maakonnas Kuusalu vallas Koitjärve külas.
Paukjärve ümbruses oli süttinud pinnast ja metsa ligi 1 hetkari suurusel alal, teatas päästeamet. Kustutustööd kestavad siiani.
Samuti teostatakse tuleluuret ja järelkustutustöid Lääne-Virumaal Rakke vallas Salla rabas ning Harjumaal Nissi vallas Elliste rabas.

Jalgrattur sõitis ülekäigurajal autole otsa
Pärnus Tallinna maantee ja Rääma tänava ristmikul juhtus laupäeval kella 16.19 ajal liiklusõnnetus, kus jalgrattur sõitis ülekäigurajale ja seal otsa sõiduautole.
19-aastane Virko sõitis jalgrattal ülekäigurajale ja seal otsa s/a Chevrolet Suburbanile, mida juhtis 37-aastane Allan. Jalgrattur viidi Pärnu haiglasse ning lubati kodusele ravile, vahendas siseministeeriumi teabe- ja analüüsi osakond.

ETV alustas saadete näitamist tund aega hiljem
Osad lapsed pidid täna hommikul pettuma, sest hommikul üles ärgates ei saanud nad tavapäraselt ETVs hommikuti näidatavaid multikaid vaadata.
Telekava kohaselt oleks esimene multikas pidanud algama kell 8.55. Sel ajal oli telepildiks endiselt etv24. uudised. Esimene multikas algas kell 9.55. Kell 10.00 algas juba kodumaise teleseriaali Õnne 13 kordusosa.
ETV töötajatest kedagi tabada ei õnnestunud.

Tänane päev Ülemiste ristmikul suuri ummikuid ei toonud
Asfalteerimistööd Ülemiste ristmikul täna suuri ummikuid ei põhjustanud. Liiklus sujus, küll aga aeglaselt.
"Ummikuid oli märksa vähem. Seisakut sisuliselt pole. Liiklus sujub, küll aga aeglaselt," kirjeldas olukorda Põhja politseiprefektuuir pressiesindaja Julia Garanža.
Tallinna transpordiameti liikluskorraldusosakonna juhataja Vello Lõugas ütles Päevaleht Online'ile, et tänane päev kulges Ülemiste ristmikul normaalselt.
"Võrreldes eilsega, on enamus autojuhte aru saanud ning sõidavad teist kaudu, mis on meeldiv," ütles Lõugas.
Tema sõnul Tartu maantee linna sissesõidu suunal järjekorda praktiliselt pole ja Peterburi maanteel on järjekord ligi 50 meetrit.
"Eile oli selline natuke raskem päev. Info polnud kohale jõudnud," ütles Lõugas. Ta lisas, et autojuhid peaksid liikluskorraldajaid rohkem usaldama. Tema andmeil hakkasid osad autojuhid eile ise märke ümber tõstma, mistõttu said nad pisut edasi sõita, kuni nende tee otsa lõppes. Lisaks püüdsid mõned taksojuhid ebaseaduslikke teid kasutades kiiremini edasi pääseda.

Tallinna laste turvakeskusesse rajatakse uus osakond sõltuvusprobleemidega lastele
Tallinnas Nõmme tee 99 asuvale laste turvakeskuse juurdeehitusele paigaldatakse nurgakivi, kuhu rajatakse 10-kohaline osakond sõltuvusprobleemidega lastele.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on keskuse laiendamine karm paratamatus, sest uuringud näitavad, et vaatamata pingutustele pole õnnestunud vähendada narkootikumide tarbimist noorte hulgas, teatas pealinna pressiteenistus.
"Uus osakond on vajalik ning parandab rehabilitatsioonitingimusi," ütles Martinson.
Turvakeskuse tegevuse laiendamine, mille aluseks on arengukava aastateks 2007-2010, toimub kahes osas: 10-kohaline tüdrukute osakond, millele nurgakivi asetatakse, valmib tänavu 1. novembriks ning 10-kohaline poiste osakond 2008. a sügiseks.
Tallinna laste turvakeskuses on praegu 30 kohta sõltuvusprobleemidega lastele vanuses 10-18 aastat.

Garnier ja Adecco said rassismi pärast karistada
Prantsuse kohus karistas kuulsat kodumaist kosmeetikafirmat Garnier ja Šveitsi tööhõiveagentuuri Adecco rassistliku värbamiskampaania läbiviimise eest 2000. aastal.
Pariisi kohtu sõnul andis Garnier maailma suurimale personalivärbamisfirmale Adecco juhised palgata Garnier' kosmeetikatoodete müügiagentideks üksnes valgeid naisi, vahendab BBC.
Mõlemad firmad said 30 000 eurot (469 000 krooni) trahvi ning ühte Adecco endist töötajat, Therese Coulange'i karistati kolmekuulise vanglakaristusega.
Garnier emafirma L'Oreal ei pidanud värbamiskampaaniat rassistlikuks ning lubas kohtu otsuse edasi kaevata. Ka Adecco pole otsusega rahul ning kaalub edasikaebamist.
Ühe tõendusmaterjalina kasutati kohtus Garnier' memo, millel olid kirjas instruktsioonid värvata tööle üksnes "BBR" naisi. "BBR" on lühend sõnadest bleu, blanc, rouge, mis tähistavad Prantsuse lipu värve - sinine, valge, punane.

Kõige soomlaslikum toode on Nokia mobiiltelefon
Soomlased valisid selle aasta kõige soomepärasemaks tooteks Nokia mobiiltelefoni.
Nokiat pooldas viiendik küsitluses osalenutest, teise koha saanud Valio piima toetuseks andsid hääle 11 protsenti vastanuist, vahendab Yle 24.
Kolmandat kohta jagasid Fazeri Sinine šokolaad ja Marimekko tooted.
Aasta kõige soomepärasemad tooted tehti teatavaks eile, küsitluses osales ligi tuhat inimest.

Läti president vannutati täna ametisse
Värske Läti president Valdis Zatlers nimetas parlamendis peetud kõnes oma kohustuseks riigi juhina jätkata ja edendada Läti senist välispoliitilist suunda.
"Me peame jääma jätkuvalt usaldusväärseteks liitlasteks," vahendas ETV24 Zatlersi sõnu. President märkis, et lähtuvalt oma ametist meedikuna, on ta teinud oma tööd alati suure vastutustundega ning see vastutustunne on esimene asi, mille ta asetas ka oma "presidendi portfelli".
"Vastutustunne on vaieldamatult väärtus, mida ma soovin näha igas riigiinstitutsioonis, valitsusvälises organisatsioonis, iga ettevõttes - igas inimeses," lausus Zatlers.
President tõstis esile ka oma rolli rahva ühendaja ja tugevdajana. "Minu ideaal ja eesmärk on näha Läti inimesi õnnelike ja uhketena," lõpetas ta oma sõnavõtu.

Live Earthil esinenud Madonnat süüdistatakse sidemetes suurte saastajatega
Looduskaitsjad mõistavad keskkonnakaitse teemalisel heategevuslikul Live Earthi kontserdil esinenud Madonna hukka maailma suurimate saastajatega rahaliste sidemete omamises.
Eile õhtul Londoni Live Earthil selleks puhuks tehtud looga esinenud Madonnat ootasid tänusõnade asemel looduskaitsjate süüdistused maailma suurimate saastajatega ärisidemete omamises, vahendab Telegraph.co.uk.
Madonna heategevusfond Ray of Light omab 4,2 miljoni dollari eest maailma mitme saastavaima firma - Ameerika alumiiniumi tootja Alcoa, Ford Motor Company ja rahvusvahelise puidutootjafirma Weyerhaeuseri osakuid.
Massachussetsi ülikooli teadlased paigutasid 2002. aastal Alcoa läbi aja kõige toksilisemate firmade nimekirjas kolmandale kohale. Samasse nimekirja kuulusid teised Madonna heategevusfondiga seotud firmad: globaalne tehnoloogiahiiglane Northrop Grumman ning tervishoiutoodete tootja Kimberly-Clark.

Soomes hukkus lõbustuspargi töötaja
Alahärmä lõbustuspargis toimus eile pärastlõunal õnnetus, milles hukkus atraktsioonijuhina töötanud 24-aastane naine.
Arvatavasti läks naine Typhooni nimelisel atraktsioonil olnud inimese mahakukkunud kingale järgi, vahendab Iltasanomat.fi. Naine sai atraktsioonilt surmava löögi ning suri koheselt.
Lõbustuspargi juhataja Mikko Kiviluoma sõnul eiras naine lõbustuspargi ohutusnõudeid ning sisenes töötava aktraktsiooni ohutsooni.
Mehe sõnul vastas atraktsioon turvanõuetele ning töötajad olid läbinud turvaalase koolituse.
Naise hukkumine on kõva löök nii omaksetele kui ka kolleegidele.
Lõbustuspark pandi kinni ning avatakse taas esmaspäeval.

Mässumeelsed tudengid tapsid Pakistani koloneli
Pakistani pealinnas Islamabadis Punase mošee hõivanud radikaalsed tudengid tapsid tulevahetuse käigus operatsiooni juhtinud koloneli.
Operatsiooni käigus püüdis armee mošee seintesse auke tekitada, et mošees lõksus olevad naised ja lapsed saaksid põgeneda, vahendas BBC.
Mošee hõivanud radikaalsed tudengid tulistasid koloneli operatsiooni käigus, teatas armee. Lisaks sai üks sõdur vigastada. Mõlemad mehed kuulusid armee eriteenistusse.
Eile esitas president Pervez Musharraf tudengitele ultimaatumi.
"Me oleme olnud kannatlikud. Ma tahan öelda mošees olijatele, et nad peaksid tulema välja ja end üles andma ja kui nad seda ei tee, nad tapetakse," ütles Musharraf.
Mošee ümber kogunenud sõjaväelased peatasid eile Islami vaimulike delegatsiooni, kes soovisid minna mošee hõivanud tudengite liidri Abdul Rashid Ghaziga läbirääkima, et too naistel ja lastel minna laseks.

Portugalis valiti seitse uut maailmaimet
Eile õhtul avalikustati Portugalis seitsme uue maailmaime ülemaailmse hääletuse tulemused.
Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias, vahendab BBC. Maailmaime tiitlist jäid ilma Suurbritannias asuv Stonehenge ning Eiffeli torn Pariisis.
Seitsme uue maailmaime valimise kampaania organisaatoriks oli šveitlasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma.
"Kunagi varem ajaloos pole globaalse otsuse langetamisel osalenud nii palju inimesi," ütles USA näitlejanna Hilary valimistseremoonial.

Video: Viinistus esietendus laulupeoliste näitemäng
Viinistu kunstimuuseumi vabaõhulaval sai etenduseküpseks Mart Kivastiku järjekordne Eesti-aineline näitemäng.
Kui varem on Viinistul lavavalgust näinud Kivastiku kolm teatritükki rääkinud Eesti kunstnikest, siis nüüdne etendus on Eesti rahva ärkamisest ja esimesele laulupeole minemisest, vahendavad "Seitsmesed uudised".

Video: Õllesummeril astusid lavale Superstaari finalistid
Tänasel Õllesummeri viimasel päeval toimub pealaval kaks suurt kontserti.
Oma esimse suure lava kontserdi annavad TV3 superstaarisaate finalistid ja toimub suur Abba muusika kontsert. Kas noori superstaare võib juba staarideks nimetada, käisid uurimas "Seitsmesed uudised".

James Hetfield sattus lennujaamas turvameeste huviorbiiti
Eile Londonis Live Earth kontserdil esinenud Metallica ninamees James Hetfield sattus veidi varem Lutoni lennujaamas turvameeste huvi alla.
Mees oli suundumas Wembley staadionil toimunud kontserdile, kuid peeti enne terminalist lahkumist kinni ja lennujaama turvatöötajad asusid teda küsitlema.
Hetfieldi sõbrad pidasid süüdlaseks mehe Talibani-stiilis habet, kirjutab The Times.

Tennis: maratonfinaali võitis Põldma
Eesti tennisemeistriks krooniti Kadrioru tennisekeskuses esimest korda Jaak Põldma, kes kolm ja pool tundi kestnud finaalis suutis alistada viimase kahe aasta võitja Jürgen Zoppi.
Tiitlikaitsja võitis esimesed kaks geimi 6: 3, kuid kaotas kolmanda 2: 6, neljanda 3: 6 ning viienda 5: 7. Zopp juhtis otsustavas setis veel 5: 3 ja seisul 5: 4 oli tal kasutada ka matšpall, kuid Põldma pidas vastu ja pööras seti ja mängu enda kasuks, kirjutab Sportnet.ee.
Naispaarismängus saatis edu üksikmängu finaliste Kaia Kanepit ja Maret Anit, kes võitsid Margit Rüütli ja Ilona Poljakova 6: 4, 6: 2.

Ralli: Jaan Mölder sai Slovakkias teise koha
Nädalavahetusel toimunud Slovakkia autoralli meistrivõistluste etapil, "Eurobus Rally Roznaval" saavutas Super1600-autode arvestuses teise koha Jaan Mölder junior.
Üldarvestuses sai Suzuki Swift Super1600 auto roolis olnud Mölder kuuenda koha, teatas Racing Publishing.
Kaardilugejaks oli seekord belglane Frederic Miclotte, kes asendas tööülesannete tõttu võistluselt kõrvale jäänud Katrin Beckerit.
"Frederic on hea tuttav juba eelmisest hooajast juunioride MM-sarjast, kus ta oli Bernd Casieri kaardilugejaks," ütles Mölder. "Koostöö sujus meil hästi ja mingeid probleeme sellega seoses polnud."
"Kiiruskatsed olid Roznava võistlusel üpris tehnilised ja kiired, sealjuures oli väga paljudes kohtades asfaldil ka kruusa," rääkis Mölder võistlusest. "Läbisime kõiki katseid kolm korda ja see oli meile kui võistlusel esmakordselt osalenutele kasulik. Ausalt öeldes olin enda kiirusest veidi üllatunud, sest polegi nii kiiresti varem asfaldil sõitnud. Kaotust parimatele kogunes alla sekundi kilomeetri kohta. Igatahes sain Saksamaa MM-ralliks tublisti enesekindlust juurde."

Seitsmevõistlus: Eesti naiskond sai EK-võistlustel neljanda koha
Eesti seitsmevõistlejate naiskond lõpetas Tallinnas Kadrioru staadionil peetud EK-võistluste esiliiga jõuproovi neljanda kohaga 16 588 punktiga, kusjuures neljast eestlannast kolm püstitasid isikliku rekordi.
Kahepäevase võistluse viimase ala 800 m jooksu isikliku rekordi 2.10, 33-ga võitnud Kaia Kand kogus 5776 punkti ja oli individuaalselt neljas, vahendas Sportnet.ee. Ebe Reier parandas oma senist isiklikku rekordit enam kui 350 punktiga ning oli 5528 punktiga 11. 800 m jooksus oli tema aeg 2.26, 78. Kolmandana läksid arvesse 18. koha hõivanud Berit Jürgensoni 5284 punkti (800 m 2.24, 76). Temagi parandas isiklikku marki paarisaja punktiga. Kristi Kiiratsi uus isiklik rekord on nüüd 5230 punkti ning see andis 19. koha (800 m 2.19, 04).
Esiliiga võitis Hollandi naiskond 17 353 punktiga. Teisena pääses tulevaks aastaks superliigasse Šveits 16 835 punktiga. Kolmas oli Itaalia 16 697, neljas Eesti 16 588, viies Valgevene 16 525 ja kuues enne viimast ala veel neljandal kohal olnud Tšehhimaa 16 457 punktiga. Üks aste madalamal peavad tuleval aastal võistlema Hispaania 15 845 ja Läti 14 383 punktiga. Individuaalselt võidutses hollandlane Karin Ruckstuhl 6080 punktiga.

Vormel 1: Räikkönen võitis hooaja kolmanda GP
Soomlasest Ferrari piloot Kimi Räikkönen tõusis selle hooaja edukaimaks sõitjaks, kui võitis pühapäeval Silverstone'i rajal kihutatud Briti GP.
MM-võistluste ajaloo 777. võidusõidul edestas Räikkönen tänavu kaks etappi võitnud ja mullust Briti GP esikohta kaitsta üritanud Fernando Alonsot (McLaren-Mercedes) 2,459 sekundiga, vahendas Sportnet.ee. Britt Lewis Hamilton (McLaren-Mercedes) ei suutnud küll oma esimesel hooajal kodust võidusõitu võita, kuid jätkas sellest hoolimata imelist seeriat - kõik tänavused üheksa etappi on ta lõpetanud esikolmikus! Võitjast jäi Hamilton lõpuks 39,373 sekundiga.
Räikkönen on nüüd kaasa teinud 112. GP-sõidul ja võitnud neist 12. Esimesed 9 võitu tulid McLaren-Mercedese roolis, viimased kolm (Austraalia, Prantsusmaa ja Briti GP) tänavu Ferrari kokpitis.

Triatlon: Taveter ja Raudsepp võitsid Valgas
Täna peeti Valgas Valga ekslinnapea Margus Lepiku eestvedamisel Eesti triatloni liidu karikasarja neljas etapp, millest võttis osa kokku 105 triatleeti.
Põhidistantsi (0,750 +20+5) võitis Raimo Raudsepp ajaga 56.54, 1. Teise koha saavutas Kiril Kotšegarov 57.32 ja kolmanda Eero Raudsepp 58.36-ga. ETL-i karikasarjas jagavad nelja etapi kokkuvõttes esimest-teist kohta võrdselt 152 punktiga Kotšegarov ja Ailt, kolmas on Aleksander Latin 150 punktiga, vahendas Sportnet.ee.
Naistest saavutas esikoha Anu Taveter ajaga 1: 10.58, Järgnesid Alma Sarapuu 1: 11.48 ja Helen Schmidt 1: 12.58-ga. Karikasarja üldarvestuses on liidrikohal Alma Sarapuu. Veteranidest kiireim oli Urmas Utar ajaga 1: 02.31, juunioride seas Sirlet Viilas ja Siim Kauge, noorte A-klassis Kairi Schmidt ja Janis Arsts.

Kergejõustik: Kanter heitis Islandil 70.36
Gerd Kanter heitis pühapäeval ketast oma treeneri Vesteinn Hafsteinssoni kodumaal Islandil ja sai parimal, viiendal katsel kirja 70.36.
Kanteri seeria: 63.68, 63.06, 65.61, 69.96, 70.36, 67.01. Teine oli rootslane Niklas Arrhenius 62.70 ja kolmas Kanada kettaheitja Dariusz Slowik 61.13-ga, vahendab Sportnet.ee.
Kümne parema heite keskmise edetabelis tõusis Kanter 70.45-ga nüüd kõigi aegade teiseks, möödudes täna Mac Wilkinsist (70.44). Ees ootab vaid veel Alekna ise 71.09-ga.

Seitsmevõistlus: Eesti naiskond langes odaviskega koha võrra viiendaks
Tallinnas Kadrioru staadionil toimuval kergejõustiku seitsmevõistluse Euroopa karikavõistluste esiliigas on Eesti naiskond enne viimast ala 14134 punktiga viiendal kohal.
Juhib endiselt Holland, kel on koos 14911 punkti. Esikolmikusse mahuvad ka Itaalia 14441 ning Šveits 14363 silmaga. Eestit edestab vaid 16 punktiga ka Tšehhi, vahendab etvsport.ee.
2. päev
Kaugushüppes näitas 6.24 -ga parimat tulemust šveitslanna Simone Oberer. Parima eestlannana sai Ebe Reier kirja 5.97. Kaie Kand hüppas 5.93, Berit Jürgenson 5.72 ja Kristi Kiirats 5.68.
Odaviskes sai alavõidu valgevenelanna Tatjana Alisevitš 45.89-ga. Eestlannadest oli parim Jürgenson 38.30-ga. Kand viskas 37.38, Kiirats 35.50 ning Reier 33.02.
1. päev
Võistluste avaala 100 meetri tõkkejooksu võitis 13,66 -ga hollandlanna Karin Ruckstuhl. Eestlannadest sai Kiirats 14,12 -ga 12., Reier 14,17 -ga 14., Kand 14,21 -ga 15. ning Jürgenson 14,79 -ga 24. koha.

Ani ja Kanepi võitsid paarismängu
Tennise Eesti meistrivõistluste naispaarismängu võitsid oodatult Kaia Kanepi ja Maret Ani.
Üksikmängu finaalis omavahel vastamisi olnud Kanepi ja Ani alistasid paari Margit Rüütel - Ilona Poljakova kahes setis 6: 4, 6: 2, vahendab SL Õhtuleht.

Lauatennis: Eesti noored teenisid Koreas medali
Koreas Souli eeslinnas Asanis religioonidevahelise rahu nimel peetava spordifestivali lauatennisevõistlustel olid ainsad eurooplased ja üldse väljaspoolt Aasiat mängijad Eestist.
Meespaarismängus kaotasid Erik Lindmäe ja Aksel Laks poolfinaalis Mongoolia paarile ja võitsid pronksimängus Malaisia paari, vahendas Sportnet.ee.
Naiskonnavõistluses alistasid Liina Allik ja Julia Kirpu Mongoolia, kuid kaotasid seejärel hilisemale võitjale Taivanile ja pronksikohtumises ka Indiale, saades seega neljanda koha.
Paarismängus jagasid Kirpu ja Allik viiendat kohta, samale kohale jõudis Aksel Laks meeste üksikmängus.

Kümnevõistlus: Eesti meeskond tuli kümnevõistluse superliigas viiendaks
Kergejõustiku kümnevõistluse superliigas Tallinnas Kadrioru staadionil tuli Eesti meeskond 22734 punktiga viiendale kohale.
Superliiga võit kuulub 23749 punktiga Valgevenele. Teise koha sai Prantsusmaa 23246 ja kolmanda Holland 23022 silmaga. Viiendaks tulnud eestlased jäid Venemaast maha vaid 31 punktiga. Superliigasse jäi püsima ka 22464 silma kogunud Hispaania. Järgmisel aastal leiavad end esiliigast aga 22088 punkti kogunud Itaalia ning 21696 silmaga leppima pidanud Ungari, vahendab etvsport.ee.
Individuaalselt oli parim 8101 punkti kogunud valgevenelane Aleksandr Parhomenka. Teine oli venelane Nikolai Šubianok 8020 ning kolmas prantslane Julien Choffart 7916 punktiga.
Andres Raja oli 7834 punktiga kuues, isikliku rekordi püstitanud Tarmo Riitmuru 7626 silmaga 11. ning vigastusega võideldes lõpuni võistelnud Päärn Brauer 7274 punktiga 23.

Vormel 3: Asmer katkestas Suzukas
Marko Asmer oli sunnitud Jaapani F3 sarja kümnendal etapil Suzuka ringrajal katkestama.
Kuuendast stardiruudust alustanud Asmer jättis sõidu pooleli seitsmendal ringil, vahendab Sportnet.ee. Etapi võitis parimalt stardikohalt alustanud Kodai Tsukakoshi. Teiseks kihutas end kolmandalt stardikohalt sõitu alustanud Oliver Jarvis, kes jäi Tsukakoshile alla 1,906 sekundiga. Poodiumile mahtus veel koha ühe võrra oma stardikohta parandanud Kazuya Oshima, kes kaotas etapivõitjale 2,485 sekundit. Esikuuikusse sõitsid veel brasiillane Roberto Streit (+13,541), Yuhi Sekiguchi (+19,820) ja Takuya Izawa (+20,344).
Kümne etapi kokkuvõttes on liider Streit 146 punktiga, Jarvisel on koos 139 silma ja Oshimal 123. Asmer jätkab kaheksandal kohal, kogutud on 31 punkti. Järgmised etapid sõidetakse 4.-5. augustis Auto Polise ringrajal.

Politsei soovitab homoparaadi vanalinnast eemale hoida
Politsei tegi homoparaadi korraldajatele ettepaneku viia paraad läbi kusagil mujal kui Tallinna vanalinnas.
Paraad häirib häirib vanalinnas liikuvaid inimesi ning tõenäoliselt põhjustab ka avalikku korra rikkumisi, teatati Põhja politseiprefektuurist Päevaleht Online'ile.
Üritust soovitatakse vanalinnas mitte korraldada, kuna eelnevad aastad on näidanud, et paraad ei möödu ilma avaliku korra rikkumisteta ning vägivaldsete vahejuhtumiteta.
Politsei soovitab korraldajatel kaaluda ka muid võimalusi peale toimumiskoha muutmise, kuidas paraadi inimeste jaoks ohutumaks muuta.

REIN LANG: Mis siis tegelikult toimus? 
Kõigepealt tänud kõigile, kes mind 4.juulil sünnipäeva puhul meeles pidasid. Neid, kes Tartus toimunud eraviisilisest koosviibimisest rahvusvahelise meediasündmuse korraldasid, ma tänada ei kavatse.
Kuid pole halba ilma heata. Selgeks sai see, et vene kaart Eesti sisepoliitikas on aktuaalsem kui kunagi varem. Ja et selle kaardi kasutamine Eesti ajakirjanduses on liiga lihtne. Teadmine ise on väärtus, mis sest, et see ei pruugi olla meeldiv.
Mis siis tegelikult toimus? Minu sünnipäevapidu toimus Tartus Püssirohukeldris just seepärast, et tahtsin ilmtingimata oma külalisi kostitada aja- ja asjakohase teatrietendusega. Selleks valisin täiesti teadlikult Pip Uttoni kirjutatud, Ervin Õunapuu lavastatud ja Indrek Taalma mängitud Vanemuise teatri monotüki "Adolf".
Vanemuine mängib seda ainult Püssirohukeldris ja seda juba mitmendat aastat. Käisin ka "Adolfi" esietendusel ja kirjutasin sellest Eesti Päevalehes arvamusartikli "Ärge kartke, ta on juba siin", mis ilmus 22.septembril 2005 ja mis seisab üleval ka minu blogis aadressil www.lang.ee. Otsuse tähistada oma juubelit just sellisel viisil tegin ma käesoleva aasta jaanuaris, seega kaugelt enne aprillimässu Tallinnas. Teatriga sõlmisin ma vastava lepingu 11.aprillil. Sünnipäevapeol ei kandnud keegi mingeid mundreid ega isegi svastikaga kõrvarõngaid.

ANTO RAUKAS: Aeg mõelda Eesti tuumajaama asukohale
Ilmselt on kõik eestimaalased peale peaministri aru saanud, et Ignalinas on asi lörris.
Ja mis kõige hullem, nelja riigi ühisjõududega tuumajaama rajamiseks puudub isegi elementaarne tasuvusuuring. Seda ei saa olla kas või sel lihtsal põhjusel, et pärast Poola liitumist muutusid ka tasuvusuuringu näitajad. "Teostatavusuuring" on aga ilmselge naljanumber, sest jaama on võimalik hea tahtmise korral rajada ükskõik kuhu ja igasugustel tingimustel.
Kuna peaminister Andrus Ansip on väitnud, et meile pole tähtis, kas me saame Ignalinast voolu 5% või 50%, siis näpuharjutuse mõttes võiksime ikka protsendi ulatuses Ignalina investeeringutes osaleda. Siis me ei kõiguta kuulsat Balti ühtsust ja saame suunata vabanevaid finantse Narva energiaplokkide renoveerimiseks.

MARTIN HIRVOJA: Korrakaitse ja õigusriik
Valitsuse heaks kiidetud ja riigikogu menetluses olev uus korrakaitseseadus on üks viimaseid suuri alusseadusi, mis on Eesti õiguskorras seni puudu.
Seni on politsei ja kokku ligi 40 muu ameti ja inspektsiooni ning omavalitsuste korrakaitselise tegevuse põhimõtted sätestamata. Nende sellealased paljuski kattuvad õigused on laiali pillutud eri seaduste vahel. Politsei tegutseb 1990. aasta politseiseaduse alusel, mis on vastu võetud enne põhiseaduse jõustumist ja on sellega vastuolus.
Seni on keskendutud pigem karistamisele, uus korrakaitseseadus näeb esmast ülesannet hoopis ohu tõrjumises. Karistamist on sageli vaja, kuid see ei asenda ohu ennetamist ja kõrvaldamist, mille kohustus on ohu tekitajal ning ka korrakaitseorganil.
Eelnõu määratleb esmakordselt sellised mõisted nagu oht avalikule korrale, riiklik järelevalve, korrakaitseorgan ja vahetu sund, sh ka tulirelva kasutamine. Põhiseadusest tulenevat ning põhiõiguste ja vabaduste piiramise aluseks olevat avaliku korra mõistet on tihti segamini aetud avalikus kohas käitumise nõuetega. Avalik kord on palju laiem mõiste, mis hõlmab kogu õiguskorra seda osa, mida tagatakse riigi täidesaatva võimu sekkumisel. Eelnõu kohaselt on üldkorrakaitseorgan politsei, kel on sunnijõu kasutamise monopol ning edasilükkamatutel juhtudel kohustus sekkuda ka siis, kui eripädevus on hoopis mõnel teisel asutusel.

Lugejate kirjad: Kui kaua veel võib? 
Tahaks väga loota, et teatud grupp sotsiaalteadlasi lõpetaks selle pideva siltide kleepimise ja süüdlaste otsimise.
Andke ometi rahvale kosumis- ja hingamisruumi, ärge rebige pidevalt haavu lahti! Aeg oleks jätta ka valitsus rahule.
Kahjuks jääb tavakodanikule sellest tegevusest mulje, nagu oleks see Kremli ja teatud erakonna tellimus: näha jälle eestlasi kriitvalgete nägudega.
Eestlastel on jätkunud ja jätkub ka edaspidi sallivust korralike ja rahulike inimeste suhtes, kes ei ole vägivaldsed ja austavad meie väikest riiki, rahvast ja seadusi.
Rahva mälu ei saa kustutada. Arusaamatuks jääb ajaloost vaikijate või selle ümberkirjutajate tahtmine. Genotsiid, sadistlikud mõrvad ja küüditamised toimusid ju okupantide käe läbi. Miks peaksime sellest vaikima?

Lugejate kirjad: Bossid itsitavad pihku
Püüdjad püüavad kurikaelu, uurijad uurivad, kohtud jahuvad ja kurikaelad õilmitsevad, bossid itsitavad pihku.
Ainult tavakodanik kartku nurgataguseid, kartku kogemata valel ajal vales kohas olla, kartku, et täna kinni püütud kurikael sind ülehomme, kui mitte juba homme jälle tülitab.
Tohutult pikad ja venivad kohtuprotsessid päädiks kui tühitööga. Meedias ülespekstud kuritööepisoodid jõuavad ammu juba ära lahtuda, kui kuuled kunagisele veretööle mingit lahjat järge. Jääb mulje, et kogu sebimine tabatud salaalkoholi- ja -sigaretikoguste ümber on ennem reklaamiks kui ennetushirmuks, rääkimata tõsisematest kuritöödest, võimuvõitlusest turgudel ja tänaval tapetuist. "Õige" kurikaela hõlma võim ei hakka. Käed oleksid justkui lühikesed.

REPLIIK: Nimetame prokuröri
Riigiprokuröriks sobilike inimeste leidmisega on praegu raskusi, 15 riigiprokuröri ametikohast on täitmata viis.
Riigi peaprokurör Norman Aas peab üheks põhjuseks, miks mitu riigiprokuröri ametikoha konkurssi on luhtunud, seda, et head juristid lihtsalt kardavad avalikult kandideerida. Täitmata ametikohtade tõttu aga kannatab riigiprokuratuuri töö tulemuslikkus.
Riigiprokuröri palk on niigi kõrge, seega poleks palga tõstmisest erilist abi. Lahendust loodetakse prokuratuuriseaduse muudatustest, mis muu hulgas tühistaksid avaliku konkursi ja prokurörieksami.
Ametikonkurssidest loobumine peaks avalikus sektoris jääma siiski erandiks. Annavad ju need esmase pildi töölesoovijast ja vähendavad valeotsuste riski.

JUHTKIRI: Vike-Freiberga - särav riigijuht
Laupäeval lõppes Vaira Vike-Freiberga teine järjestikune ehk viimane ametiaeg Läti presidendina. Läti ja Ida-Euroopa esimene naispresident võis tehtud tööle uhkusega tagasi vaadata: mõnigi Läti jaoks oluline eesmärk on saavutatud.
Kui Vike-Freiberga 1999. aasta suvel seimis ootamatult presidendiks valiti, kahtlesid temas paljud. Polnud ju kauaaegsel Montreali ülikooli psühholoogiaprofessoril ja hilisemal Läti instituudi juhil mingit kogemust poliitikuna, mida selles ametis olijatelt tavapäraselt eeldatakse. Kuid kahtlused hajusid kiiresti.
Viit keelt valdav Vike-Freiberga suutis hea ja osava suhtlejana end rahvusvahelise poliitika karmis seltskonnas kiiresti kehtestada. Läti vajas sellist esindusjõudu hädasti, kuna käisid liitumiskõnelused Euroopa Liiduga, USA kasutas NATO liikmeks saamise kohta alles retoorikat "mitte kas, vaid millal" ning Venemaa pakkus pidevalt negatiivseid üllatusi. "Minu veendumus oli, et Läti peab olema osa Euroopast ja NATO-st, mitte aga jääma EL-i kiiluvette kui marginaalne riik Venemaa ja Valgevene naabruses," meenutas Vike-Freiberga seda aega mullu Eesti Päevalehele antud intervjuus, lisades, et Läti saamine NATO ja EL-i liikmeks oli talle väga õnnelik hetk.

Ilves: Eestit ja Hispaaniat seob vastutus vabaduse eest
Vabariigi President riiklikul õhtusöögil Hispaania kuninga Juan Carlos I ja kuninganna Sofiaga 9. juulil 2007 Palacio Real de Madrid'is
Teie Majesteedid kuningas Juan Carlos ja kuninganna Sofia,
kõrgeausused,
daamid ja härrad!
Mul on erakordne au ja rõõm olla täna õhtul siin Eesti presidendina, läbi aegade esimesel riigivisiidil Hispaanias. Lubage kõigepealt väljendada südamlikku tänu sõbralike sõnade ja võrratu külalislahkuse eest.
Eesti jaoks on see visiit unustamatu teetähis meie kahe riigi suhetes, ent see on ka erakordselt meeldiv sündmus mulle isiklikult. Kümne aasta eest külastasin Hispaaniat Eesti Vabariigi välisministrina ja kohtumised siinsete välispoliitika kujundajatega andsid meile koostööks hea tõukejõu.

EL kavandab riiklike postiteenuste monopolide kaotamist
Europarlament arutab homsel istungil postiteenuste monopolide kaotamisega seonduvat, esialgse kava kohaselt kaob Eestis postiteenuse monopol hiljemalt 2012. aasta lõpuks.
Päevakorras on postiteenuste liberaliseerimist puudutav raport, mille kohaselt postiteenuste monopolid Euroopa Liidu liikmesriikides peavad kaduma hiljemalt 31. detsembril 2010, teatab EP pressiteenistus.
Kaks aastat lisapikendust võivad saada riigid, mis liitusid 2004. aastal või pärast seda, ning keeruka topograafiaga riigid.
Euroopa Komisjoni ettepanek oli turg avada 1. jaanuariks 2009, ent seda transpordikomisjon ei toetanud.
Turu täielik avamine tähendab, et riiklikel operaatoritel ei ole enam monopoli alla 50-grammiste saadetiste puhul.

Kelam: kristlaste olukord Türgis on muret tekitav
Strasbourgi täiskogul sõna võtnud Eesti saadik Tunne Kelam tõstatas europarlamendi ees küsimuse kristlaste tagakiusamise kohta Lähis-Idas.
"Aastakümnete jooksul on Euroopa riigid õppinud näitama üles austust miljonite immigrantide ja asüülitaotlejate põliskultuuri vastu. Ärevust tekitab aga tõsiasi, et paljude nende inimeste endi kodumaadel valitseb vastupidine olukord," lausus Kelam.
"On saanud tavapäraseks, et Lähis-Idas, Aasias ja Aafrikas seisavad kristliku religiooni tunnistajad silmitsi sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku diskriminatsiooniga. Veel enam - praktiliselt kõigis moslemimaades riskivad inimesed eluga, kui nad otsustavad liituda mõne kristliku kirikuga," lisas Kelam.
Parafraseerides tuntud kolumnisti sõnu, lausus ERP-ED saadik: "Türgi on liitumiseks Euroopa Liiduga valmis hetkest, mil seal on sama lihtne ehitada kristlikku kirikut kui tänasel Saksamaal mošeed."

Ilves: edukuse nimel peab EL oma turud konkurentsile avama
President Toomas Hendrik Ilves osales täna Madridis Kuningliku Elcano Instituudi korraldatud konverentsil, kus rõhutas konkurentsivabaduse olulisust EL-i konkurentsivõime säilimise jaoks.
"Täna suudab poole miljardi elanikuga Euroopa Liit elukvaliteedilt veel võistelda Ameerika Ühendriikide, Hiina ja Indiaga. Kuid me peame andma endale aru, et need piirkonnad kasvavad väga kiiresti ning jääme neist maha, kui ei ava oma turge konkurentsile," ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Madridis Kuningliku Elcano Instituudi korraldatud konverentsil.
President Ilvese sõnul on Euroopa Liidu sisene avatus seni küll olnud edu võtmeks üleilmses konkurentsis, kuid sellest üksi ei piisa.
"Praegune mõtlemine Euroopa Liidus ei anna põhjust optimismiks - liikmesriigid on liiga protektsionistlikud ja seda mitte üksnes ühenduseväliste riikide, vaid ka teiste liikmesriikide suhtes," hoiatas president Ilves. "Meil tuleb oma süsteemi liberaliseerida, avada end julgemalt konkurentsile," lisas ta.

Mikko: EL peaks Peipsi kalureid aitama
Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liige Marianne Mikko esitas täna järelepärimise Euroopa Komisjonile ja Euroopa Nõukogule, selle kohta kuidas plaanitakse Peipsi kalureid aidata.
Mikko soovib teada, kuidas plaanitakse aidata Eestit, kindlustamaks tulevikus ausad ning õiglased läbirääkimised Venemaaga Peipsi kalavarude kasutamisel. Samuti lepetest kinni pidamine.
Tänaseni ei ole Eesti ning Venemaa kokku leppinud Peipsil selle sügise kalapüügikvoote, lubatud püügivahendeid ega püügirežiimi.
Mikko on mures, kuna hiljuti selgus, et Vene poolel toimub püük mutnikku kasutades peaaegu aastaringselt. Kalavarude kaitseks tohiks seda teha vaid väga lühikese perioodi ajal sügiseti. Ebapiisavad on Vene võimude meetmed Peipsi kalavarude kaitsmisel ning ebaseadusliku püügi vastu võitlemisel. Tunnistust ebaseaduslikust mutnikupüügist annavad Venemaa turgudel müüdavad alamõõdulised Peipsi kalad.

Hispaania avab peatselt Tallinnas Cervantese Instituudi keskuse
Välisminister Urmas Paet kohtus täna Madiridis oma Hispaania kolleegi Miguel Ángel Moratinosega, Hispaania on Eestiga suhete arendamisest väga huvitatud ning plaanib peatselt Tallinnas avada Cervantese Instituudi keskuse.
Rääkides headest kahepoolsetest suhetest pöörati tähelepanu koostööle hariduse vallas. Välisminister Paet märkis rahuloluga, et Hispaania on väga populaarne sihtriik Eesti üliõpilaste hulgas.
"Eelmisel aastal õppis Hispaanias kolmkümmend kaheksa Eesti üliõpilast, mis on peaaegu kümnendik kogu ERASMUSe programmi raames toimuvast üliõpilasvahetusest," ütles Paet.
Välisminister Moratinos kinnitas Hispaania poolset huvi Eesti vastu ning ütles, et praegu käivad ettevalmistused Cervantese Instituudi keskuse peatseks avamiseks Tallinnas.
Cervantese Instituut on 1991. aastal Hispaania valitsuse loodud ülemaailmne mittetulunduslik organisatsioon, mis edendab hispaania keele õppimist teise keelena ning tutvustab Hispaania ja Ladina-Ameerika kultuuri. Cervantese Instituudi peakorterid asuvad Madridis ja Cervantese sünnilinnas Alcalá de Henaresis. Praegu on Cervantese Instituut esindatud enam kui kolmekümnes riigis.

Trammiliiklus oli avarii tõttu häiritud
Tallinnas Pronksi tänava ja Narva maantee ristmikul oli täna liiklusõnnetuse tõttu häiritud 1. ja 3. trammiliini liikumine.
Kahe auto kokkupõrge toimus kell 17.15, teatas trammidišpetser Päevaleht Online'ile. Piirkonnas oli ka muu liiklus tugevasti häiritud.
Trammiliiklus taastus täielikult alles kell 18: 40.

Reformierakonna kassat täitsid heldelt Kruuda, Luman ja Kell
Riigikogu valimised võitnud Reformierakond avaldas käesoleva aasta II kvartali tuluaruande.
Eraisikutest tegi käesoleva aasta teises kvartalis suurärimees Oliver Kruuda, kes kandis Reformierakonna arvele pool miljonit krooni.
Toetajate pingereas järgnes talle Eesti Ehituse suuromanik Toomas Luman, kes perioodi vältel lisas parteikassasse neljal korral 100 000 krooni.
Suuruselt kolmanda rahalise panuse andis Reformierakonna hüvanguks AS Veeseadmed juhataja Janno Kell. Annetuse suurus oli 250 000 krooni.
Kokku laekus Reformierakonnale annetustest, intressidest, liikmemaksudest ning riigieelarvest 6 968 672 krooni ja 52 senti.
Aruannet saab vaadata siit.

Rahvaliit nõuab Rein Langilt tagasiastumist
Riigikogu Rahvaliidu fraktsioon arutas justiitsminister Rein Langi 50. juubelil toimunud stiilipeo ja natsisümboolika kasutamisega puhkenud skandaali ning leidis, et minister peaks tagasi astuma.
Erakond on seisukohal, et justiitsministri käitumine on vastuolus euroopalike tavade ja normidega ning ministrina ei ole Rein Lang arvesse võtnud tema kui poliitiku ja avaliku elu tegelase suhtes kehtivaid kõrgendatud moraali ja eetika nõudeid, teatas erakonna pressitalitus. Poliitikute sõnul ei ole Lang suutnud oma tegevuse võimalikke tagajärgi adekvaatselt hinnata.
Rahvaliitlaste hinnangul oleks Rein Langil eraisikuna kahtlemata vabadus valida, millises teatris kaasa teha.
Ka leiavad poliitikud, et füüreri ja natsisümboolikaga seotud ning õllesaalis toimuva teatrietenduse sidumine ministri juubeliga väljub selgelt näidendi tavaesituse raamest.
"Kui justiitsminister seda ei mõista, siis ei ole ta ministri kõrge ametikoha vääriline, kui ta aga saab sellest aru, siis on ta tahtlikult korraldanud provokatiivse ning selgelt ministriametiga kokkusobimatu ürituse," seisab erakonna pressiteates.

Lang: Viru vanglast saab Eesti moodsaim kinnipidamisasutus
Justiitsminister Rein Lang käis täna oma Ida-Virumaa visiidi raames tutvumas Viru vangla ehituse edenemisega Jõhvis ning tõdes, et vangla ehitus kulgeb plaanipäraselt.
Justiitsminister Rein Langi sõnul on tal hea meel tõdeda, et Viru vangla ehitus sujub nii nagu planeeritud, vahendas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
"Ei ole kahtlust, et Viru vanglast saab Eesti moodsaim kinnipidamisasutus. Kui vangla tuleval aastal oma uksed avab, on meil võimalik kaotada tuhatkond kohta vanglabarakkides, mis on juba selgelt ajale jalgu jäänud ning ei aita kuidagi kaasa kinnipeetavate tagasitoomisele ühiskonda."
Riigi Kinnisvara AS-i juhtimisel alustati Viru vangla ehitustööde ettevalmistusega Jõhvis 2005. aastal. Möödunud aasta 18. septembril pandi paika Viru vangla nurgakivi ning tänavu 6. juunil peeti vangla sarikapidu, millega tähistati vanglakompleksi maksimaalse kõrguse saavutamist. Vangla valmib 2008. aasta märtsis.

Hiiumaal murdis hunt mullika
Hiiu maakonnas Kassari saarel leiti täna ühelt karjamaalt mahamurtud mullikas, tõenenäoliselt langes koduloom hundi ohvriks.
Esialgsel hinnangul on looma murdnud hunt või mitu hunti.
Üks Kassari Taguküla elanik nägi neli päeva tagasi sealses piirkonnas kahte võsavillemit.
Kuna Kassari on populaarne suvituspiirkond, kus liigub suvel palju inimesi ja kus armastatakse telkida, siis võivad seal ringi luusivad metsikud kiskjad puhkajatele problemaatiliseks muutuda.
Eelmisel aastal nähti Hiiumaal Pühalepa vallas Vohilaiul kahte hunti.

President Ilves arutas Hispaania kuningaga küberkaitse keskuse rajamist Tallinna
Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilvese ja Hispaania kuningas Juan Carlose tänasel kohtumisel peatuti pikemalt küberkaitse teemal.
"Loodan väga, et Hispaania saadab Eestis loodud küberkaitse keskusesse oma eksperte, kes saaksid siin analüüsida meie kogemusi hiljutiste rünnakute osas, et ise tulevikus sarnasteks olukordadeks valmis olla. Kindlasti ei jäänud need rünnakud ajaloos viimasteks," sõnas Eesti riigipea.
"Väga hästi on arenenud kultuurisuhted Eesti ja Hispaania vahel," märkis president Ilves. "Selle visiidi käigus allkirjastatakse ka haridus- ja kultuurikoostöö leping, mille abil loodame arendada koostööd õpilasvahetuse osas."
Vestluses kunigas Juan Carlosega peatuti põgusalt ka suhetel Venemaaga. "Venemaaga on vajalik eeskätt otsene ja avameelne dialoog, selleks tuleb mõistagi välja kujundada Euroopa Liidu liikmete ühtne suhtumine," kommenteeris Eesti riigipea.

Päästeamet: kodud on muutumas tuleohutumaks
Päästeteenistuse esimese poolaasta statistika näitab, et vähenenud on nii tulekahjus hukkunute ja vigastatute hulk kui ka eluruumides juhtuvate tuleõnnetuste üldarv.
2007.a I poolaastal hukkus Eestis toimunud tulekahjudel ja nende kahjuliku toime tagajärjel 70 inimest. Eelmisel aastal oli sama perioodi hukkunute arv 84. Ka eluhoonete põlengutes vigastatute arv oli mulluse
83 asemel tänavu 67.
Lisaks on I poolaastal langustendentsi näidanud ka eluruumides toimunud tuleõnnetuste üldarv: eelmise aasta kuue esimese kuuga registreeriti
1307 tänavu aga 922 tulekahju. Ka majapidamishoonetes puhkenud tulekahjude üldarv langes 158-lt 90-le.
Statistika analüüs näitab, et ohvriterohkeim periood oli tänavu jaanuarist aprillini, mil igas kalendrikuus hukkus 15 inimest. Jätkuvalt näitab statistika, et 64% tulesurmadest leiavad aset öisel ajal, õhtul kella 23 ja hommikul kella 8 vahel.

Eestit külastab Saksa välisminister
Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier alustab teisipäeval Eestist kolmepäevast Balti riikide visiiti.
Steinmeier kohtub president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Välisministrite kohtumisel on päevakorras Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid, samuti Eesti ja Vene suhteid ning küberturvalisuse ja energiajulgeolekualast koostööd, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
Lisaks käsitletakse olukorda Lääne-Balkanil ja Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide suhteid.
Välisminister annab Steinmeieri auks õhtusöögi, mille käigus räägitakse NATO ja Venemaa suhetest ja Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingust ning olukorras Afganistanis ja Iraagis.
Ministrit saadab visiidil kolmeliikmeline kultuuridelegatsioon, kuhu kuuluvad David Geringas, Professor Meinhard von Gerkan ja Sten Nadolny.

Pärnumaal jäi vanem mees kadunuks
Pärnumaal jäi neljapäeval, 5. juulil kadunuks 75-astane Aleksei Pavlov.
Mees lahkus 5. juulil kella 22 paiku oma elukohast Audru vallas Kasekese aiandist. Tal oli kodust lahkudes seljas sinine T-särk, jalas lillakat tooni puuvillased dressipüksid ja kalossid, teatas Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja.
Pavlov on 160 cm pikkune, keskmise kehaehitusega. Tal on tumedad lühikesed juuksed, tumedad vuntsid ja habe.
Politsei teatel on mehele iseloomulik aeglane lühikeste sammudega kõnnak.
Kõigil, kes omavad Aleksei Pavlovi asukoha kohta informatsiooni, palutakse sellest teada anda kas politsei lühinumbril 110 või Pärnu politseiosakonna telefonidel 444 6641

Mees üle parda
Jaanipäevaks maale lubatud merekarud kogunesid pühapäeval taas sadamasse, võtsid enese hoole alla sadakond värsket purjetamishuvilist ja Piirist-piirini läks jälle teele.
Aga veel enne seda, kui jahtidele start anti, tuli läbi elada üks isevärki katsumus. Sadakond meetrit Pirita jõe suudmest väljaspool hüppas meie jahi meeskonnast üks kaasasõitja üle parda. Täiesti iseseisvalt, täiesti teadlikult ja täiesti eesmärgistatult. Enne oli enesele veel korraliku kalipso ja päästevesti selga ajanud. Lestad ka. Algas päästeõppus.
Lasnamäe poolt lähenes sadamale helikopter, tegi ringi jahtide kohal ning tuvastas vees hulpiva ja signaaltulega märkuandva päästetava. Seejärel laskus kopter madalale vee kohale ja sellest väljus päästja, järele vees päästmist ootavale kolleegile.
Päästetav pardal eemaldus kopter, kuid paljude üllatuseks tegi taas vaid ringi jahtide kohal ning asus taas madalal vee kohal hõljudes midagi korraldama. Kopterist väljus päästja ja laskus vette. Minut hiljem veel teinegi, misjärel esimene üles tagasi tõmmati. Taas oli mees üle parda ja seekord tuli tema päästmisega meil tegeleda. Jaht sai tuurid sisse ja minutiga olime päästetava juures. Päästerõngas, abikäed ja kõrval kõike seda filmivad telekaamerad piirivalvekaatrist.

Suurbritannia autasustab Eerik-Niiles Krossi medaliga
Iraagi valitsuse nõunikuna töötanud Eerik-Niiles Kross saab Suurbritannialt Iraagi demokraatia ja ülesehitamise edendamise eest riikliku autasu - Iraagi ülesehitamise teenistuse medali.
Suurbritannia tunnustab medaliga (Iraq Reconstruction Service Medal) tsiviilteenistujaid, kes on aidanud Iraagi riigi demokraatia ülesehitamist edendada.
Valitsuse koordinatsioonibüroo endine juht Eerik-Niiles Kross asus Iraaki Suurbritannia valitsuse kutsel 2003. aasta oktoobris nõustama Iraagi ajutist valitsust ja selle ameeriklasest juhti Paul Bremerit.
Iraagis tegeles Kross Iraagi julgeolekustruktuuride taasloomise ning julgeolekupoliitika väljatöötamisega. Ajutise valitsuse nõunikuna töötas Krossi kaitse- ja julgeolekuministeeriumis, mille põhiline ülesanne on sõja järel laiali saadetud Iraagi uute kaitseministeeriumi ja julgeolekuasutuste loomine.

Maris Järve kadumispaiga fotol olnud isikud on tuvastatud
Politsei tuvastas inimeste abiga jaaniööl kadunuks jäänud Maris Järve kadumispaiga fotol olnud isikud, kes aga ei olnud tüdruku kadumisega seotud.
Tänu politseile antud tagasisidele on käesolevaks ajaks fotol kujutatud isikud tuvastatud. Tegemist on Eestis elavate inimestega, kes ei oma seost Maris Järve kadumisega, teatas Pärnu politseijaoskond.
Neiu kadumise piirkonnas Pärnu rannarajoonis, lõbustuspargi lähistel, Mere puiestee ja naisteranna vahelisel haljasalal, oli nimetatud ööl telklaagris inimesi erinevatest Eestimaa paikadest.
Politsei palub isikutel, kes laagris viibisid, aga ka neil, kes oskavad laagris olnute kohta infot anda, politseiga ühendust võtta, sest ütlustest võib abi olla neiu kadumise asjaolude väljaselgitamisel ning tema võimaliku asukoha kindlakstegemisel.
Nii telklaagris olnud isikud kui ka nende kohta infot omavad isikud võivad ühendust võtta Pärnu politseiosakonnaga telefonil 444 6641 või helistada politsei lühinumbril 110.

Tartus rööviti kasiinost suurem summa sularaha
Täna varahommikul rööviti Tartus Anne tänaval asuvast kasiinost üle 130 000 krooni sularaha.
Esialgsetel andmetel sisenes oma nägu kapuutsi ning prillidega varjav meesterahvas kasiinosse kell 2.19. Kasiinotöötaja vajutas häirenuppu kell 2.21.
Röövel ei kasutanud kuriteo käigus füüsilist vägivalda, keegi röövi käigus viga ei saanud.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri andmeil rööviti kasiinost üle 130 00 krooni sularaha.
Kriminaalmenetlus alustati Karistusseadustiku röövimist käsitleva paragrahvi alusel.
Juhtunu asjaolud on veel selgitamisel.

Kuressaare-Stockholmi lend maandus katkise telikuga
Eile õhtul läks rikki Kuressaarest Stockholmi lennanud väikelennuki esitelik ja lennuk pidi Arlandas maanduma juhitamatu esirattaga.
Kuressaarest Stockholmi lennanud väikelennuk Fokker, mille pardal oli 29 inimest, maandus eile õhtul Arlanda lennuväljale vigastatud esitelikuga, vahendab Svenska Dagbladet. Maandumine läks siiski õnnelikult ja keegi pardalolijaist viga ei saanud.
Skyways'i lennufirmast öeldi Päevaleht Online'ile, et tänaseks on lennuk juba parandatud. "See ei ole üldse suur asi," kinnitas lennufirma pressiesindaja ja rõhutas veelgi et lennukiga on kõik korras ja graafikus ette nähtud järgmine lend toimub plaanipäraselt.
Skyways'i nimelisele lennufirmale kuuluva Fokker 50 esiteliku vigastus tähendas seda, et piloodid pidid lennuki maa peale tooma juhitamatu esirattaga, millega nad ka toime tulid.

Ilmajaam: nädal tuleb vihmane ja soe
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt sajab nädala alguses hoovihma, kuid nädalavahetuseks saju tõenäosus väheneb. Ilm püsib suhteliselt soe.
Täna sajab hoovihma ning esineb äikest. Tuul pöördub läände ja edelasse ja tugevneb 4-10, saartel iiliti 12-15 m/s. Sooja on 16 kuni 20 kraadi.
Teisipäeva öösel sajab kohati hoovihma, päeval saju võimalus väheneb. Puhub edelatuul 4-11 m/s. Öösel on sooja 10 kuni 16, päeval 18 kuni 23 kraadi.
Kolmapäeva öösel võib sadada üksikutes kohtades taas vihma, päeval sajab vihma ja on võimalik äike. Tuul pöördub idakaartesse ning puhub 4-9 m/s. Öösel on sooja 9 kuni 14, päeval 18 kuni 23 kraadi.
Neljapäeval sajab kohati hoovihma ja esineb äikest. Tuul on muutlik. Öösel on sooja 11 kuni 16, päeval 17 kuni 22 kraadi.

Maaülikoolis paeluvad noori nii majandus- kui maastikuerialad
Maaülikoolis on sarnaselt eelmisele aastale suurimad konkursid ökonoomika ja ettevõtluse, maastikukaitse ja -hoolduse ning maastikuarhitektuuri erialale.
Neli päeva enne riiklikele kohtadele vastuvõtu lõppu on ökonoomika ja ettevõtluse erialal ühele kohale pürgimas ligi 24 noort. Maastikukaitse ja hoolduse erialal on ühele kohale tahtjaid 12 ja maastikuarhitektuuris 11. Ka mullu olid sisseastujate soosikud just needsamad erialad, teatas ülikool.
Noorte huvi on äratanud ka uus, rakenduskõrghariduslik õppekava tehnotroonika, kuhu on 30 riiklikule õppekohale toodud 63 avaldust.
8. juuli seisuga on Eesti Maaülikooli 457 riigieelarvelisele õppekohale laekunud 1930 avaldust (keskmine konkurss 4.22).
Tasulistele kohtadele on esitatud 869 avaldust. Siingi on eelistused samad: enim on avaldatud soovi majandusarvestuse ja finantsjuhtimise (156 avaldust), maastikuarhitektuuri (70), ökonoomika ja ettevõtluse ning loodusturismi (mõlemad 68 avaldust) õppimiseks.

Rahvusringhäälingu uue maja arhitektuurikonkursile kvalifitseerus 12 tööd
Eesti Rahvusringhäälingu uue maja rahvusvahelisele arhitektuursele ideekonkursile laekus 14 tööd, millest konkursi tingimustele kvalifitseerus 12.
Ideekonkursi eesmärgiks on saada parim arhitektuurne ideelahendus ringhäälingumaja uuele hoonekompleksile ning lähiümbruse planeeringule. Tulevase ringhäälingumaja krundi suurus on 23 934 ruutmeetrit ja see asub aadressil Tuisu 21, Kristiine linnaosas.
Võidutöö kuulutatakse välja hiljemalt 3. augustil ning see on aluseks üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule ja hoonetekompleksi ning lähiümbruse projekteerimisele. Detailplaneeringuga samaaegselt loodab ERR edasi liikuda ka arhitektuurse projektiga. Ehitusprojekt, mille aluseks on detailplaneeringu alusel väljastatav projekteerimisluba valmib esialgsete plaanide kohaselt 2009. aasta kevadeks.

Vanaema koer pures pisikest tüdrukut nädala jooksul kaks korda
Kolmeaastane Darja sai nädala jooksul kaks korda hammustada vanaema segaverelise koera käest.
Esimest korda pures segavereline peni pisikest Darjat 28. juunil. Koera hambad rebisid tüdruku kõrva taha nii pika haava, et selle pidi Tallinna lastehaigla traumapunktis kinni õmblema, kirjutab SL Õhtuleht.
6. juulil pidid arstid Darja peanahast operatsiooniniidid välja tõmbama, kuid päev enne seda toimetasid vanemad tüdruku uuesti lastehaigla traumapunkti, sest tige koer oli lapsele uuesti hambad pähe löönud. Seekord leidsid arstid lapse pealaelt 0,5 ja 4 cm pikkuse haava.
Haigla traumatoloog Galina Iljinskaja on pisitüdruku vanemate hoolimatusest lausa nördinud: "Kui laps saab oma pere koeralt hammustada, on see alati koera peremehe süü, kes ei ole looma õigesti koolitanud."

Politsei lõpetas Keskerakonna vastase piketi uurimise
Politsei lõpetas rahvusraamatukogu ees jaanuaris peetud Keskerakonna vastase piketi asjaolude uurimise, sest teol puudusid väärteotunnused.
14. jaanuaril enne Keskerakonna valmimiskonverentsi kogunesid mõned inimesed Tallinna rahvusraamatukogu ukse ette pikettima, kirjutab SL Õhtuleht. Politsei palus meestel lahkuda, sest neil polnud avaliku koosoleku korraldamise luba.
Menetlus oli alustatud pargarahvi järgi, mis käsitleb avaliku koosoleku seaduse rikkumist.

Õnnetuse põhjustanud juht põgenes
Lääne-Virumaal põgenes pühapäeval sündmuskohalt autojuht, kes sõitis teelt välja vastu puud ning jättis abita viga saanud kaassõitja.
Õnnetus juhtus kella 21 ajal Vinnis, kus sõiduauto sõitis ebaõigelt valitud kiiruse tõttu ristmikul teelt välja paremale vastu puud.
Sõiduki juht põgenes sündmuskohalt.
Õnnetuse tagajärjel sai vigastada kaassõitja 1982. aastal sündinud Andris, kes oli alkoholijoobes

Kaljuronijad paigaldasid Kuressaares reklaami
Nädalavahetusel paigaldati Kuressaares veetornelamule suuremõõtmeline EMT-i reklaam, mille renditulu peab ühisus jagama Kuressaare linnaga.
"Selline reklaam, mille paigaldamiseks on vaja erilise väljaõppega inimesi, on Kuressaares esmakordne," rääkis ajalehele Oma Saar Tallinna tn 18 maja korteriühisuse juht Gerd Vipre, lisades, et reklaami ülespanemiseks kasutati Tallinnas ronimistreeninguid tegeva firma Wild Events OÜ abi.
Suur reklaam paigaldati linnavalitsuse nõusolekul, kes edaspidi siiski veel otsustab, kas ja kuidas selline reklaam Kuressaare linna ilmet võib mõjutada.
"Oma tuluosa kasutab ühisus maja remontimiseks," lisas Vipre.

Bussipiletite hinnatõus ajas riigi tegutsema
Riik tahab sundida bussifirmasid piletihinna tõusust reisijatele varakult ette teatama ning liinidele senisest märksa uuemaid ja mugavamaid sõiduvahendeid käiku panema.
Majandusministeeriumi veondusosakonna juhi Priit Vene sõnul saab riigi esimeseks sammuks sel teel seadus, mille kohaselt bussifirmad peavad piletihindade muutmisest andma teada vähemalt 30 päeva enne uute hindade kehtima hakkamist, kirjutab Postimees.
Lähiajal on ministeeriumil plaanis ka kehtestada reeglid liinibussidele, milles näiteks Tallinnast Tartusse reisimise eest inimesed juulist alates 140 krooni maksavad.
Esialgse plaani kohaselt ei tohiks sõiduk olla vanem kui keskmiselt 12-14 aastat. Reisija mugavusele mõeldes nõutakse tulevikus bussidelt ka konditsioneeri olemasolu ning määratakse kindlaks bussi istmeridade vahed ning nõuded käe- ja peatugedele.

Kõigile tudengitele ühiselamukohti ei jagu
Järgmisel nädalal alustavad mitmed ülikoolide üliõpilaskülad tulevasi esmakursuslasi ühiselamutesse registreerima, kuid vabu kohti kõigile soovijaile kindlasti ei jätku.
Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul asub saabuval sügisel Tartu Ülikooli õppima suurusjärgus 2500-3000 esmakursuslast, kellele on pakkuda 320 majutuskohta, kirjutab Postimees.
Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaskülas on majutusspetsialisti Merle Lauti sõnul hetkel pakkuda tulevastele tudengitele 70-80 vaba kohta. "Võrreldes möödunud aastaga on Vabade kohtade arv vähenenud, kuna meil läks üks ühiselamu lammutamisele," nentis ta.
Tallinna Ülikooli tudengitele ühiselamumajutust pakkuv MTÜ Elamu direktor Tõnu Madari sõnul on täpne arv vabu kohti nende üliõpilaskülas hetkel veel selgumata, kuna Karu tänava ühiselamu on veel renoveerimisel.

Päevaleht jahtis meridiaani ja rööbiku ristumispunkti
Päevalehel oli au osaleda Hiiumaa ja Vormsi vahele jääva Eesti viimase ametlikult hõivamata pikkus- ja laiuskraadi ristumispunkti vallutamisel.
Laiuskraadide ja meridiaanide ristumispunktide vallutamine on igat sorti GPS-seadmetega matkavate sellide seas kogu maailmas üha enam populaarsust koguv mäng. Eestis olid juuni eelviimase nädalani kõik punktid juba hõivatud, peale Hiiumaa lähedal Hari kurgu kaelas asuva 23. pikkus- ja 59. laiuskraadi ristumiskoha.
Kuidas seal, rannikust linnulennult viie-kuue kilomeetri kaugusel salakavalate madalike rägastikus asuvas punktis ikka ära käia kui mitte mõne väiksema merekindla alusega. Nii põrutabki viieliikmeline seltskond juba aovalguse punas pealinnast Hiiumaa poole, et ambitsioonikat ülesannet täita, auto taga tore kaater ratastel lohisemas.
Kuigi Hiiumaa taevalaotus terendab ühegi pilveraasuta ning päike lõõskab kogu oma väes, puhub hiidlaste põlisel pärusmaal Suursadamas aga parajalt vali tuul. Koguni nii tugev, et merel on juba "jänesed". Aga see ei heiduta uljaid merekarusid, kel seljataga juba mitusada kilomeetrit ja silme ees virvendamas vaid sirge siht käia ära 59. põhjalaiuse ning 23. idapikkuse ristumiskohal.

Saarte Kogu soovib väiksemate saarte joogivee uuringuid
Üldkogu pidanud Saarte Kogu tõstatas joogivee, kalanduse ja kultuuri probleemid.
6.-7. juulini toimus Manilaiul Eesti Saarte Kogu (ESK) XVII üldkogu, kus kõneldi väikesaarte joogiveeprobleemist ja Väinamere kalanduse arendamisest. Üldkogu külastas minister Vallo Reimaa, kes erinevalt varasematest regionaalministritest kinnitas, et saared on piirkond, mis vajab erikohtlemist.
ESK arvates tuleks kaardistada vähese elanike arvuga ja nõrgalt kaitstud põhjaveega väikesaarte joogivee praegune kvaliteet. "Väikesaartel on vaja teha põhjalikud joogiveeuuringud," selgitas Saarte Kogu eestseisuse esimees Reet Kokovkin. "Kui suursaartel on veeprobleemid lahenemas, siis väikesaarte veega pole keegi õieti tegelenud."
Samuti taotleb ESK seadustesse täiendavaid eritingimusi väikesaarte kalandusele, sest kalapüük on saarte kultuurilise omapära säilitamiseks ülioluline.

Narvas pidasid sepad 18. korda traditsioonilist teemapäeva
Nädalavahetusel kogunesid Eesti sepad Narva muuseumi äsjaavatud põhjaõue, et pidada oma traditsioonilist kokkusaamist ja valmistada eksperimentaal-ajaloolisele ekspositsioonile vajalikke varauusaegseid tööriistu.
XVIII Eesti seppade päevadel lõi kaasa ka Venemaa, Soome, Leedu ja Rootsi seppi, ühtekokku paarkümmend osalejat.
Reedel ja laupäeval said huvilised vaadata ja õppida, kuidas sepp Tõnu Arrak tegi triibulise terase keevitust ehk difusioonkeevitust ehk laiemalt tuntud nimega Damaskuse terast. Üks õppijaid ja kaasategijaid oli pildil rauda taguv sepp Ivar Feldmann oma selli Taneli ja õpipoiss Sanderiga, kes on ennast selleks aastaks Narva linnuse sepikojas sisse seadnud ning olid ka ürituse osavõtjate võõrustajad.
Ürituse käigus valmistati terve hulk muuseumile vajalikke autentseid tööriistu ja muid sepisesemeid.
Laupäeval avati muuseumis ka seppade aastanäitus "Raua lugu II", kus on väljas ühenduse liikmete ja kunstiakadeemia noorte kunstnike ning Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli sepatöö eriala õpilaste tööd. Samuti eksponeeritakse traditsioonilise "ühe küünla jala" võistluse töid.

Loode-Eesti merealadele sünnib uus looduskaitseala
2010. aastal loodav kaitseala kohalikele lisapiiranguid kaasa ei too.
Looduskaitsekeskus plaanib rahvusvahelise projekti käigus luua Haapsalu lahte ja Osmussaare ümbruse merealale miljonite veelindude rändetee kaitseks ülemaailmse tähtsusega Ramsari looduskaitseala.
Kolme maailmajagu puudutava projekti "Wins over Wetlands" Eesti-poolse koordinaatori, looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni töötaja Marko Valkeri sõnul moodustakse kokku üksteist rahvusvahelise tähtsusega märgala ehk nn Ramsari ala. "Nendest kuus jäävad Aafrikasse, kaks Aasiasse ja kolm Euroopasse. Neist on omakorda üheks valitud meie Haapsalu lahest kuni Keibu laheni ulatuv mereala," rääkis Valker. "Pärast põhjalikke uuringuid peaks see Ramsari alaks saama aastal 2010."

Hasartmänguseaduse eelnõu lubab piirata kasiinode vohamist
Planeeringutes võib ette näha piirkonnad, kuhu omavalitsus kasiinode rajamist ei soovi.
Uus hasartmänguseaduse eelnõu lubab keelata kasiinode rajamise koolide ja muude laste- asutuste vahetusse lähedusse. Eelmine katse samalaadse eelnõu algatamiseks põrkas möödunud novembris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vastuseisule.
Täna rahandusministeeriumist teistele riigiasutustele kooskõlastamiseks saadetav eelnõu annab kohalikele omavalitsustele õiguse mitte lubada kasiinode rajamist teatud kohtadesse. See tähendab, et omavalitsused ei saa enam pugeda ettekäände taha, et neil ei ole õigust keelata näiteks kooli lähedusse kasiino kavandamist.
Rahandusministeeriumi ettevõtlustalituse peaspetsialist Sören Meius kinnitas Päevalehele, et seadus annab selleks konkreetsed alused. "Eelnõu järgi tekib omavalitsustel õigus mitte lubada kasiinode rajamist teiste seas lasteaedade ja koolide vahetusse lähedusse," rääkis ta. "Ka võidakse üld- ja detailplaneeringutes ette näha piirkonnad, kuhu omavalitsus kasiinode rajamist ei soovi."

Politsei tabas Õllesummeril üle 150 alaealise õigusrikkuja
Lauluväljakul toimunud õllepeol oli tänavu purjutanud alaealisi mullusest veidi enam.
Politsei tabas eelmisel nädalal Tallinna lauluväljakul toimunud Õllesummeril üle 150 alkoholi pruukinud või suitsetavat alaealist, mullusel festivalil oli alaealisi õigusrikkujaid 141.
Pühapäeva õhtul kella 18 seisuga oli politsei koostanud väärteoprotokolli kaheksale inimesele, kellest seitse olid alaealised, lausus Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Julia Garanža. Tema sõnul pühapäevaste õigusrikkumiste hulk tõenäoliselt veel suurenes, sest festivali viimane päev lõppes kell 23.
Laupäeva jooksul kontrollis politsei lauluväljakul ja selle ümbruses 105 inimest ja võttis vastutusele 89 õigusrikkujat, kellest 40 olid alaealised, ütles politsei pressiesindaja BNS-ile.

Karis: autosid me loosima ei hakka
Nädalapäevad Tartu ülikooli rektori ametit pidanud Alar Karis möönab, et viimased kuud on teda niivõrd väsitanud, et uut ametiaega tuleb alustada puhkusega.
Olete juba nädalapäevad ametis, täpsemalt üle-eelmise nädala pühapäevast, aga Tartu ülikooli rektoraadis pole te eriti veel viibida saanudki. Kas rektoriamet ongi selline, kus oma kabinetis eriti viibima ei pea ja ei saa?
Ilmselt peaks, tõenäoliselt aga ei saa. Rektoriamet on jah selline, kus on väga palju tegemist ja sekeldamist väljaspool maja. Õnneks on igal rektoril abilised ja prorektorid, kes saavad rohkem kohapeal viibida. Selline see rektoriamet on.
Teisipäeval võtsite üle ka ülikooli asjaajamise ja piltlikult öeldes ülikooli võtmed. Ühest küljest võiks töö nagu alata, aga samas on juuli ülikoolis puhkustekuu. Palju uus rektor suvel üldse tööd saab teha või lähete ka puhkusele?

Rahvusringhäälingu uudistesaated saavad sügisest värske näo
Televisiooni uudistejuht Andres Kuusk hakkab juhtima ühiskonnasaadete toimetust.
Praegune ETV uudistetoimetuse juht Andres Kuusk asub sügisest juhtima loodavat rahvusringhäälingu ühiskonna- ja poliitikasaadete toimetust. Kuuse sõnul tingis muudatused asja- olu, et juba praegu on tema juhitav uudistetoimetus ilmselgelt liiga suureks paisunud, sest toimetusele alluvad kakskeelsed uudisteportaalid, uudistesaated ja päevakajalised saated.
Uue toimetuse alla hakkavad kuuluma näiteks Kuuse juhitav poliitikasaade "Foorum", nädalalõpusaade "Aeg luubis" ja uue ettevõtmisena praeguse "Aktuaalse kaamera" uudisteankru Aarne Rannamäe nädalasündmusi käsitlev otsesaade.
"Uue struktuuri mõte on, et päevakaja- ja poliitikasaated oleksid eraldi. Selle toimetuse alla kuuluvad eelnimetatud saated ja ka kõiksugu eriprojektid," Aktuaalse kaamera "pikad projektid, riigivisiidid ja valimissaated," rääkis Kuusk.

Aas: tippjuristid kardavad riigiprokuröri konkurssi
Riigiprokuröre võidakse edaspidi ametisse määrata ilma
Eelmise nädala Eesti Ekspressist võis lugeda, et üks peapõhjusi, miks praegu on Eestis täitmata viis riigiprokuröri ametikohta, on suhteliselt kesine palk.
Riigi peaprokurör Norman Aas selgitas Eesti Päevalehele, et tegelikke ja selgeid mittekandideerimise põhjuseid ei ole siiski teada. "Samas on fakt, et mitmed konkursid on luhtunud ja seega senine kandideerimissüsteem ei toimi," lisas Aas.
Üheks põhjuseks, mis tuleks eriti raskete ja suurt avalikku huvi pälvivate kriminaalasjade uurimist juhtivate riigiprokuröride ametisse määramisel loobuda avalikust konkursist, nimetas Aas heade juristide kartust avalikult riigiprokuröriks kandideerida.
"Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni kuulub seitse liiget: neli prokuröri, justiitsministeeriumi esindaja, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaani määratud isik ning kohtunik. Võimalik, et osa kandidaate ei taha nii suurele ringile oma kandideerimissoovi avaldada. Mõjutada võib ka potentsiaalne ebaedu konkursil ja selle info jõudmine praeguse tööandjani," lisas Aas.

Tallinn soovitab korraldajatel Õllesummerile vanusepiirang kehtestada
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on Õllesummeril toimunud rikkumistest muret tekitavaim alaelistele alkoholi müümine, mistõttu soovitab ta korraldajatel vanusepiirangu kehtestamist kaaluda.
"Kontrollidest hoolimata leidub kauplejaid, kes alkoholi müües kliendi vanusest ei hooli ja ka täiskasvanud, kes peavad alaealiste purjutamist normaalseks nähtuseks, aidates neil alkoholi osta," lausus Mutli.
"Selleks, et alaealiste alkoholi tarbimise probleemi ära hoida, tuleb korraldajatel tulevikus kindlasti kaaluda vanusepiirangu kehtestamist üritusele sissesaamiseks," tõdes Mutli.
Lauluväljakul toimunud õllepeol oli tänavu purjutanud alaealisi mullusest veidi enam.
Politsei tabas eelmisel nädalal Tallinna lauluväljakul toimunud Õllesummeril üle 150 alkoholi pruukinud või suitsetavat alaealist, mullusel festivalil oli alaealisi õigusrikkujaid 141.

Õllesummeril avastati taksokontrolli käigus 39 rikkumist
4.-8. juulini Tallinnas lauluväljakul toimunud Õllesummeril avastasid transpordiameti taksokontrollid 39 rikkumist.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul kontrollisid linnaametnikud koostöös poliseiga kokku 103 taksot.
"Kokku avastati muuhulgas 5 piraattaksot ja 10 avariilist sõidukit. Lisaks oli ka mitmeid taksos suitsetavaid taksojuhte, rikkis taksoprintereid ja teisi rikkumisi" lisas linnatranspordi osakonna juhataja Tiia - Liis Jürgenson.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on linnavalitsuseni jõudnud tagasisidet ka ürituse ajal harilikust kõrgemate taksotariifide kohta. "Et linn taksohindade kehtestamisel kaasa rääkida saaks tuleb muuta riigi tasandil vastavat seadusandlust. Ettepanekuid linna poolt oleme teinud selleks korduvalt," lisas Mutli. "Tänasel päeval annab seadusandlus taksojuhile võimaluse taksohindade kehtestamisel alatult käitud."

Koplis avati uus linnasaun
Koplis asuvasse sotsiaalmajutusüksusesse rajas linn avaliku sauna, mille teenuseid saavad kasutada kõik soovijad.
Tallinna pressiteenistuse teatel ehitati sauna tarbeks ümber keldriruumid suurusega 270 ruutmeetrit. Välja vahetati tehnosüsteemid, lisati välispiiretele vajalik soojustuskiht ja ehitati keldrisse eraldi sissepääs koos vajalike abiruumidega.
Saunas on meestele ja naistele eraldi leiliruum, pesuruum, riietusruum ja tualetid. Meeste poolel saavad korraga pesta 18 ja naiste osas 12 inimest.
Tuulemaa 6 asuv saun on avatud esmaspäeval, teisipäeval, reedel ja laupäeval kell 12 - 17.
Saunapilet maksab 25 krooni, alla 7-aastastele lastele tasuta.

Muinsuskaitse ei luba vana Balti börsihoonet Vabaduse väljakule
Ärimeestel Heiti Häälel ja Eerik-Niiles Krossil on plaan paigaldada Estonia puiestee algusesse hamburgeriputka ja lillekioski kohale Londonist osade kaupa kohale toodud Balti börsi vana hoone, kuid muinsuskaitse asjatundjad ei ole selle ideega nõus.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ütles, et muinsuskaitse arhitektuuri eksperdinõukogu vaagis tuntud ärimeeste kava ehitada Vabaduse väljaku vahetusse lähedusesse Londonist toodud Baltic Exchange'i ehk Balti börsi ajalooline hoone, ning jäi selles küsimuses eitavale seisukohale, kirjutab Postimees.
"Nõukogu leidis, et sinna niisugune hoone kindlasti ei sobi," kinnitas Dubovik, "kuna see koht on Vabaduse väljaku mõttes väga oluline. Kui sinna midagi ehitada, tuleb igal juhul korraldada avalik konkurss. See, et praegu asub seal hamburgeriputka ning lillekiosk, ei kõlba muidugi ka kuhugi."
Dubovik on seisukohal, et Balti börsi ajaloolise hoone võiks Tallinnas üles panna küll, kuid selleks peavad ärimehed leidma majale mingi teise koha.

Kuritegevuse taset kergitavad vargused
Kui aprillirahutustele järgnenud nädalal esitati üle Eesti politseile vaid 374 avaldust, milles inimesed teatasid korrarikkumistest, siis eelmise nädala esimese nelja päevaga ületati see arv pea saja võrra.
Peamiselt suurendavad politseistatistikat üha sagenevad vargused.
Eelmise nädala esimese nelja päevaga pöördus politseisse 285 inimest, kes olid langenud varguse ohvriks. Kokku registreeris politsei 2.-6. juulini 495 avaldust. Lisaks teatati ka seitsmest röövimisest ja 14 raskest avaliku korra rikkumisest.
Narkomaanid kadusid
Politsei vaatevinklist algas suvehooaeg Põhja politseiprefektuurile mullusest rahulikumalt, sest mitu varast jäeti aprillilõpu mässus osalemise pärast vahi alla. Kesklinna politseiosakonna juhi vanemkomissar Andres Trussi ütlust mööda vähenes autodesse sissemurdmine ja tänavatelt kadusid narkomaanid.

Vanalinna kerkib luksuslik elamu
Omapärase lahendusega terrassmaja esimestele korrustele tulevad äripinnad.
Vanalinnas endise pritsimaja ja Tallinna volikogu vastas asuvad ajaloolised hooned tehakse korda ja ehitatakse uus omapärase lahendusega terrassmaja, mille esimestele korrustele tulevad kauplused ja söögikohad.
Arhitektuuribüroo Kosmos arhitekti Villem Tomiste sõnul inspireeris tavapärasest veidi teistsuguse lahenduse koha enda ajalooline hõng ja krundil säilinud põlishaljastus. "Püüdsime huvitavad asjad omavahel lihtsalt üheks tervikuks kokku sulatada, et inimesed saaks nautida erinevate asjastute koostoimimist," selgitas arhitekt.
Viiekorruseline eklektiline elamu sulandub seega vanade puude vahele ja jääb sügavale siseõue poole, mistõttu nii Vana-Viru kui ka Aia tänav säilitavad oma ajaloolise joone.

Zimbabwes on arreteeritud massiliselt ettevõtjaid
Kahe viimase nädala jooksul on Zimbabwes arreteeritud kokku 1328 äritegevusega seotud meest ja naist, kuna riigi politsei sõnul on nad rikkunud Zimbabwes ametlikult kaupadele kehtestatud hinnapiire.
Zimbabwe valitsuse otsusega pidid ettevõtjad riigis langetama paljude tarbekaupade hindu pea poole võrra, eesmärgiga pidurda riigis vohavat inflatsiooni, mis on maailma kõrgeim - tänaseks 3700%, kirjutab BBC.
Mitmete ettevõtjate esindajad on kinnitanud, et valitsuse kava järgi kehtestatud piirhinnad jäävad turuhindadele kõvasti alla ja mitmed firmad on pidanud seetõttu oma tegevuse lõpetama.
Zimbabwe naaberriigid püüavad ühiselt välja töötada kava, kuidas taaselustada riigi majandus, mis kunagi oli Aafrika üks arenenumaid.
Lõuna-Aafrika ajaleht teatas pühapäeval, et välja töötatav kava näeb ette Zimbabwe dollari sidumist Lõuna-Aafrika rahaühikuga rand. Ametlikul tasandil ei ole keegi veel ajalehe väidet kommenteerinud.

FOTOD: Pamplonas ajasid pullid taas inimesi taga
Hispaanias Pamplonas algas möödunud nädalavahetusel traditsiooniline pullijooks - linna lastakse lahti pullid ja soovijad saavad neil kas eest ära joosta või siis hoopis neile järele joosta.
Hispaania linn Pamplona peab igal aastal 6. - 14. juulil San Fermini, linna kaitsepühaku, auks suurt festivali, vahendab Reuters. Festivali naelaks on 3 päeval toimuv pullijooks ehk Encierro.
Pullijooksu rada on umbes pool miili ehk ligi 800 meetrit pikk ja see lookleb mööda ahtaid paekivist tänavaid. Rada märgib tara, milles olevad avad on mõeldud politseinikele, meditsiinipersonalile ja kiiret pääsu vajavatele jooksjatele.
Jooksus osaleb tavaliselt 10-12 pulli ja ka mõned lehmad - viimased kannavad kaelas kellasid ja osalevad jooksul selleks, et aidata ajajatel pulle juhtida ja eksinud pulle kokku "korjata".

Türgi plaanib peagi Iraaki sisse marssida ja seal kurde rünnata
Iraagi välisministri teatel on Türgi Iraagi põhjapiiri äärde üles rivistanud 140 000 sõdurit, Türgi seda juttu ümber ei lükka ja möönab, et võib peagi üle piiri tungida, et seal kurde rünnata.
"Iraagi põhjapiiril on suur armee, milles on luure hinnangul rohkem kui 140 000 sõdurit," teatas Iraagi välisminister Hoshiyar Zebar, vahendab Reuters.
Euroliitu pürgiva ja end demokraatlikuks pidava Türgi välisminister Abdullah Gül teatas juba laupäeval, et on Türgil tõepoolest plaanis Iraaki sisse tungida, sest Iraak ei olevat oma põhjaaladel elavate kurdide vastu midagi ette võtnud, vahendab The Forbes.
Põhja-Iraagis elavad paljud Kurdi iseseisvuslased, kes sealt siis Türki rünnakuid korraldavaid.
Minister Gül Türgi plaane küll ei täpsustud, kuid kinnitas sellegipoolest: "Me oleme nüüd otsustanud, kuidas tegutseda. Kõik on selge. Me teame, mida teha ja millal seda teha."

Venemaa saadik Londonis: inglise noored peksavad venelasi
Venemaa ärileht Kommersant leiab, et Venemaa on alustanud Boriss Berezovski tõttu Inglismaa vastu laimukampaaniat: näiteks kurdab Vene saadik Inglismaal, et briti noored peksavad venelasi ja lisaks väidab üks Vene major, et Berezovski on Briti luure agent.
Venemaa luureteenistus FSB teatas eile, et uurib uut spionaažijuhtumit ja et teavet selleks saadi endiselt maksumiilitsa majorilt Vjatšeslav Žarkolt, kes kinnitab, et Briti luure MI6 tahtis teda värvata, kirjutab Kommersant. Žarko väitel tutvustasid teda Briti luureagentidega poliitiline pagulane Boriss Berezovski ja hiljem polooniumimürgitusse surnud Aleksandr Litvinenko.
Kodanikuvabaduste Fondi juhi Aleksander Goldfarbi sõnul on uus spioonilugu-kohtuasi aga Vene valitsuse järjekordne laimukampaania Inglismaa ja Berezovski vastu. Berezovski on Venemaa poliitilise opositsiooni peamine rahastaja ja Inglismaa keeldub teda Venemaale välja andmast.

Pakistani valitsus alustab Punase mošee radikaalidega läbirääkimisi
Pakistani president on otsustanud kokku kutsuda rühma pantvangikriiside läbirääkijad, et lõpetada Islamabadis Punases mošees kestev valitsusvägede ja islamiradikaalide vaheline konflikt.
Pakistani president ja riigi sõjaväe kõrgeim juht Pervez Musharraf kohtus erinevate ametnikega, et arutada võimalusi, kuidas lõpetada Punases mošees ja selle lähistel juba nädala kestnud konfliktsituatsioon, kirjutab BBC.
Hiljuti tapeti Peshawaris kolm hiinlasest töölist, kelle mõrvad on väidetavalt seotud rahutustega Islamabadis.
Pakistanis levivad spekulatsioonid nagu oleks riigi mässulised valinud oma sihtmärkideks Pakistanis resideeruvad hiinlased.
BBC andmeil puhkes Islamabadis konflikt pärast seda, kui Punase mošee islamiradikaalidest tudengid röövisid seitse Hiinast pärit töölist, keda nad süüdistasid bordelli pidamises.
Hiina on ametlikult kinnitanud Peshawaris toimunud tapmisi ja nõudnud Pakistani valitsuselt koheselt uurimise käivitamist ja Hiina kodanikele riigis turvalisuse tagamiseks vajalike meetmete rakendamist.

Nigeeria bandiidid vabastasid röövitud Briti tüdruku
Kolmeaastane Briti tüdruk jõudis õnnelikult tagasi oma pere juurde peale seda, kui teda neli päeva pantvangis hoidnud inimröövlid tüdruku Nigeeria lõunaosas vabastasid.
Briti tüdruku Margaret Hilli vanemad, Mike ja Oluchi Hill, kinnitasid, et nende tütar on heas tervislikus seisundis, kuid tema keha on üleni "kaetud moskiitohammustustega", vahendab BBC.
Inimröövlid olid varasemalt ähvardanud, et nad tapavad röövitud tüdruku juhul, kui tema vanemad keelduvad lunaraha maksmast või tüdruku isa Mike Hill ei anna ennast vabatahtlikult oma tütre asemele vangistusse.
Suurbritannia välisminister David Miliband kinnitas, et ta on "rõõmus" Margaret Hilli vabastamise üle.
Mike Hill kinnitas BBC-le, et hoolimata sellest, et tema tütart hoiti hurtsikus ja tüdruku keha on moskiitohammustusi täis, on Margaret väga aktiivne ja ega tunne eriti hirmu.

Sarkozy keeldus Bastille vallutamise aastapäeval vangidele armu andmast
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy on keeldunud 14. juulil riigis tähistataval Bastille vallutamise aastapäeval vangidele armu andmast, rikkudes sellega traditsiooni, mille kohaselt rahuldab riigipea sel päeval osade vangide amnestia palved.
Nicolas Sarkozy kinnitas Prantsusmaa meediale, et ta vastu oma võimu kasutamisele vangidele armu andmiseks, et kergendada sellega olukorda Prantsusmaa ülerahvastatud vanglates, vahendab BBC.
Eelmisel juulil tähistatud Bastille vallutamise päeval andis Sarkozy eelkäija Jacques Chirac armu 3500-le kinnipeetule.
Prantsusmaal asuvad vanglad on mõeldud mahutama 50 000 kinnipeetavat, kuid praeguse seisuga kannab riigi kinnipidamisasutustes karistust umbes 61 000 inimest.
Nicolas Sarkozy, kellel on riigis kõvakäelise juhi maine, kinnitas, et tal paluti vabastada 3000 vangi.
Sarkozy kinnitas Prantsuse ajalehele Journal du Dimanche, et tänavu ei toimu Bastille vallutamise aastapäeval mingit massilist vangidele armu andmist.

Uus riigipea sai "tänuraha" eest trahvi
Pühapäevast Läti juhtimise üle võtnud endisel kirurgil Valdis Zatlersil näib esmapilgul olevat peaaegu võimatu oma eelkäija edu korrata.
Ent sarnaselt temaga oli ka Vike-Freiberga nimi ametisse astudes avalikkusele peaaegu tundmatu. Nii et vähemalt üks sarnasus neil leidub.
Uuel riigipeal on aga tulnud võidelda oma renomee eest juba enne riigiohjade haaramist. Eelmisel nädalal jõudis vahefinišisse saaga, mis hakkas teda kummitama enam-vähem kohe, kui ta riigitroonile lähenes. Sarnaselt tuhandete endise idabloki arstidega oli Zatlers võtnud tänulikelt patsientidelt vastu rahaümbrikke. Ent maksudeklaratsioonides ei leidunud nende kohta ühtegi märget.
Viimaks otsustas maksuamet, et Zatlersil tuleb tasuda deklaratsiooni ebakorrektse täitmise eest 250 latti trahvi.
Presidendina lubab Zatlers teha tihedat koostööd tervishoiuministeeriumis loodud komisjoniga, mis peaks looma ümbrikusummadele selge raamistiku.

Juuli esimene nädal
Kas oskate vahet teha meie metsade uhkuse, hariliku pärna ja suurelehise pärna vahel - et ikka selle õige, kodumaise ja vürtsisema palavikurohupuu õisi korjata?
Küsisin oma Otepääl suvitavalt tütrelt Maarjalt MSN-i kaudu, kas harilik pärn juba õitseb. "Õied on." - "Aga kumb puu on?" - "Mai tia ju," oli puu määratlus. Aga pärast mitmendat korda vaatamas käimist sai selgeks, et just harilik pärn ongi see õitseja - sel on ju siledad lehed, mitte karvased.
Meil siin Peipsi ääres Vilusis on aeg veidi hilisem ja alles käimas angervaksatee korjamise aeg. Naabri-Valli on aga vägiheina õisi nokitsemas. Jõgedel on kollaste vesikuppude read ja järvedel on vesiroosi silmad. Rabades õitseb huulhein, lastes samal ajal ohtratel õieilu nautijatel hea maitsta. Aedades on kirsibuum ning valmimas on must ja punane sõstar. Sarapuu on saanud rohelised pähklihelmed.

EPBL pole nõus Tallinna Vesi kehtestatud konsultatsioonitasuga
Eesti projektbüroode liit (EPBL) protesteerib AS-i Tallinna Vesi uue äripraktika vastu kehtestada projekteerijatele konsultatsioonitasu.
Liidu teatel kehtestas AS Tallinna Vesi projekteerijatele 1. juunist konsultatsioonitasu, milleks loeb tehniliste tingimuste kooskõlastamist või projekti täiendusvajaduste lahtiseletamist.
Liit leiab, et nimetatud konsultatsioonide näol on sisuliselt tegemist müügieelsete läbirääkimistega AS-i Tallinna Vesi ja potentsiaalse kliendi vahel, mida vahendab projekteerija.
Liidule teadaolevalt ei ole ükski teine ettevõtja kehtestanud hinda müügieelsete läbirääkimiste teenustele.
EPBLi hinnangul ei tohi segamini ajada liituja ja AS-i Tallinna Vesi ärihuvisid. Praegu on liituja pandud olukorda, kus ta peab kaasa elama ning finantseerima ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamisele, mis tegelikult ei ole liituja huvi. Liituja huvides on ainult teenuse ostmine ning kogu ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendustegevus on ja peaks olema AS-i Tallinna Vesi temaatika.

Levira laiendas WIMAXi leviala Harjumaal
AS Levira avas 2. juulil Tallinna Teletornis WIMAXi tehnoloogial põhineva traadita interneti leviala tugijaama.
Tugijaam katab ettevõtte teatel orienteeruvalt 20 km raadiuse.
Levira loodab selle aasta sügiseks WIMAXi-võrguga katta kogu Harjumaa. Aasta lõpuks peaks olema kaetud 80% kogu Eesti territooriumist.

Gazprom sukeldub internetiärisse
Gazprom-media alustab investeerimist internetimeediasse ning peab läbirääkimisi YouTube'iga sarnase Vene portaali RuTube ostuks.
RuTube'i asutajad Oleg Volobujev ning Mihhail Paulkin on nõus portaalist loobuma 5-10 miljoni dollari eest, kirjutab kommersant.ru.
Ekspertide arvates on Gazprom-media internetiärisse sisenedes hiljaks jäänud ning maksab seetõttu internetiprojektide eest liiga kallist hinda, pealegi pole RuTube'i tähtsus võrreldav YouTube'iga, mida külastavad ka paljud venelased. Seetõttu võib näiteks RuTube'ile võrdväärse konkurendi püsti panna "vaid" 500 000 dollari eest.
Iga päev külastab RuTube'i 150 unikaalset kasutajat. Videoklippide klikkide arv ulatub 20 miljonini kuus. YouTube'i videoklikkide arv seevastu ulatub üle 100 miljoni kliki kuus.

Bulgaarial kulub Lääne-Euroopale järele jõudmiseks terve sajand
Uuring näitas, et Bulgaarial läheb vähemalt sada aastat, et jõuda Euroopa Liidu 15 rikkaima riigi tasemele.
Kalifornia ülikooli uurijad nimetasid Bulgaariat kõige aeglasema arenguga Ida-Euroopa riigiks, kel kulub elustandardite muutmisele kõige kauem aega, kirjutab novinite.com.
Seevastu Ungaril kulub Euroopa Liidu arenenud riikidele järele jõudmiseks 30-35, Tšehhil 25, Rumeenial 45-50 ja Sloveenial vaid viis aastat.
Uuringu hinnangul on Kesk-Euroopasse alates 1989. aastast voolanud 240 miljardit dollarit välisraha.

Töötukassa: töötajate kaitse on paranenud
Kui varem kattis pankrotihüvitis keskmiselt 67% töötaja saamata jäänud tasudest, siis 2007. aasta esimesel poolaastal kompenseeris töötukassa makstav hüvitis ligi 90% saamata jäänud tasudest.
Nende töötajate osakaal, kes said töötukassa kaudu kätte kõik saamata jäänud tasud, tõusis samal ajal 25 protsendilt 63 protsendile.
Positiivse muutuse põhjuseks on töötukassa teatel alates selle aasta algusest jõustunud seadusemuudatused. Kui varem hüvitas töötukassa inimesele, kel oli ettevõtte pankroti tõttu saamata jäänud nii töö- ja puhkusetasu kui töölepingu lõpetamise hüvitist, maksimaalselt kolm tema enda keskmist palka, kuid mitte enam kui kolm Eesti keskmist palka, siis nüüd on sel juhul ülempiiriks hüvitisesaaja enda kuus palka, kuid mitte enam kui viis Eesti keskmist palka.
Tänu sellele oli saamata jäänud tasude hüvitamise maksimumsuurus 2007. aasta teises kvartalis 51 060 krooni ehk ligi kaks korda kõrgem eelmisel aastal samal ajal kehtinud ülempiirist.

Elisa koduinterneti leviala laienes Viimsisse
Elisa pakutav DSL2+ tehnoloogial põhinev koduinterneti leviala laienes Viimsisse.
"Ülikiire ehk 15 megabitti sekundis allalaadimiskiirust võimaldav internetiühendus jõuab seekordse levialainvesteeringu tulemusel Viimsi vallas elavate tuhandete peredeni. Seejuures on uutes arenduspiirkondades võimalik teenuse kasutajaks saada enam-vähem samaaegselt uue kodu võtmete kättesaamisega," ütles Elisa juhatuse liiga Andrus Hiiepuu ettevõtte teates.
Hiiepuu sõnul on Viimsis Tammeõue levisõlme ning Haabneemes Kirovi levisõlme rajamine vaid osa Elisa koduinterneti leviala praegusest laienemisringist ning peatselt on lisandumas uusi levipiirkondi Tallinnas ja Harjumaal.

Almunia kaitses tugevat eurot
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik Joaquin Almunia kaitses tugevat eurot, öeldes, et see vaid tugevdab Euroopa Liidu majandust.
"Tugev euro on parim kinnitus sellele, et eurotsooni majandusel läheb hästi, mida on täheldatud ja mille jätkumises on turud kindlad," ütles Almunia Berliner Zeitungis avaldatud intervjuus, vahendab bbj.hu.
Euro tugevnemine USA dollari suhtes on siiski avaldanud oma mõju nendele ettevõtetele, kes teevad tehinguid nn dollari-aladega. Euro tugevnemise positiivne efekt avaldub seevastu importkaupade odavnemises.
Almunia ütles, et ta muretseks siis, kui euro tugevneks väga kiiresti, kuid sellest ei ole praegu mingit märki.
Reedel kinnitas Euroopa Keskpank euro vahetuskursiks dollari vastu 1,3596.

Noarootslaste sissetulekud võistlevad tallinlaste tuludega
Rahandusministeeriumi andmeil on Noarootsi vald keskmise sissetuleku poolest Eesti omavalitsuste seas viiendal kohal, enne Noarootsit on vaid Viimsi, Harku, Saue ja Tallinn.
Noarootsi vallas oli tänavu aprillis keskmine brutosissetulek 11 731 kr kuus, see on vaid 209 kr vähem kui Tallinnas, kirjutab Lääne Elu.
Eesti absoluutsele tipule Viimsi vallale jääb Noarootsi siiski alla. Viimsi keskmine brutotulu oli 17 728 krooni ehk 5997 krooni Noarootsi omast rohkem.
Noarootsi valla maa- ja arendusnõunikule Marika Meistrile oli koduvalla nii suur keskmine sissetulek üllatav. Ta ei usu aga, et valla koolides, firmades jm asutustes nii head palka makstakse.
"Kohalike tööandjate seas ei näe ma küll palju neid, kes üle 10 000 krooni palka suudaksid maksta," ütles Meister. "Pigem on tegemist "kodustatud" kinnisvaraomanikega."

A.  Le Coq Special kasvatas A. Le Coq'i õllemüüki
A. Le Coq'i kogumüük kasvas poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 11%, kokku 69 miljoni liitrini. Õllemüügile andis hoogu juurde A. Le Coq Speciali turuletulek.
A. Le Coq'i tooteportfellis on oluliselt kasvanud õllede (kasv 8%), energia- ja spordijookide (kasv 18%), mahlade (kasv 17%) ning long drink'ide (kasv 31%) müük, teatas ettevõte.
"Õlles tegi puhta töö A. Le Coq Special, mille turuletoomine tõstis meie esimese poolaasta õlle müügimahu üle 25 miljoni liitri," ütles A. Le Coq'i juht Tarmo Noop.
Energia- ja spordijookide 18-protsendi suurusele läbimüügi kasvule aitas kaasa energiajoogi Dynami: t turuletoomine. Kokku tõusis selle segmendi müük 1,25 miljoni liitrini.
A. Le Coq'i tooteportfelli kuulub 16 õllesorti, kuni 6% alkohoolsed joogid (long drink'id), siidrid, karastusjoogid, mahlad, nektarid, mahlajoogid, spordijoogid, energiajoogid, jääteed ja veed.

Kinnisvara hinna langus jõudis Tallinna ümbrusse
Uute elurajoonide majade ja majaosade hinnad on Tallinna ümbruses langenud eriti pakkumisi täis Jõelähtme, Kiili ja Rae vallas, Kakumäel ja Harkus on hinnad endised.
Uus Maa maakler Fred Linnukütt rääkis Äripäevale, et näiteks Jõelähtmel Loo aleviku lähedal Liivamäel on müügis eramud, mille hind oli 2006. aastal võtmed kätte kujul 4 miljonit krooni, kuid nüüd on 3,15 miljonit krooni.
"Langus tuli sel aastal," ütles ta. Linnukütt on maju müünud kolleegi suvepuhkuse ajal poolteist nädalat ja näidanud neid sel ajal neid inimesele. "Ma ei saaks öelda, et tormi joostaks," kommenteeris ta. Neljast majast on üks müüdud ja kodulehe andmetel on nad kõik valmis, st ootavad siseviimistlust.
Uus Maa teine maakler Claire Pullinen sõnas, et langetatud on ka kruntide hindu Harkus Otsa-Mikko rajoonis, kuid teisi hinnalangetusi ta uuselurajoonides ei tea. Eriti kallid on majad Kakumäel. Kui Viimsis saab merre jalutamise võimalusega maja 7 miljoni krooniga, siis Kakumäel küsitakse märksa rohkem metsa ehitatud maja eest, võrdles ta.

Probleemlaenude osakaal hakkas kiiresti kasvama
Viimase aastaga on tähtajaks tasumata tarbimislaenude maht kolmekordistunud ning makseraskused toovad võlgnikule halvimal juhul kaasa pangakonto arestimise või vara sundmüügi.
Kui pankade laenumahust moodustavad tarbimislaenud vaid 14 protsenti, siis kahe või enama kuuga maksetähtaja ületanud viivislaenudest moodustavad 60 protsendiga lõviosa just tarbimislaenud, kirjutab Äripäev.
Tänavu mais lasus eestlaste õlul kahe või enama kuuga maksetähtaja ületanud tarbimislaene rohkem kui 300 miljoni krooni eest.
"Kõige drastilisemad juhtumid on kindlasti need, kus tuleb võlgnikult raha kätte saamiseks hakata tema vara realiseerima. Kui võlgniku ainus vara on tema eluase, siis miski ei takista selle müüki panemist," sõnas võlgade sissenõudmisega tegeleva Julianus Inkasso juhatuse liige Jaanus Laidvee.

Soome turistide huvi Tallinna vastu hääbub
Soomlaste huvi raugemine Tallinna vastu mõjutab restoranide
Tallinna ja Helsingi vahel sõitis selle aasta maikuus 86 000 reisijat ehk pea viiendik vähem kui mullu samal ajal.
Tallinna Sadamal puuduvad andmed, kui palju neist liikus suunal Helsingi-Tallinn. Eelmisel nädalal teatas uudisteagentuur STT, et võrreldes eelmise aasta maikuuga kahanes selle aasta mais Eestisse sõitnud soomlaste arv neljandiku võrra.
Kuigi keegi ei oska öelda kindlat põhjust, miks on Soome turiste Tallinnas vähem, oletavad hotelli- ja restoranipidajad, et vähemalt osaline mõju selles on aprillikuu lõpu rahutustel. Peppersacki juhataja Taggo Kasemetsa sõnul jättis välisministeerium hoiatuse liiga pikaks ajaks koduleheküljele, mistõttu nii Soome kui ka Rootsi meedias levis kriitiline suhtumine Eestisse reisimisse.

Auhinnatud filmi "Klass" näeb taas kinos Sõprus
Äsja Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil žürii eripreemia ja Europa Cinemas Labeli parima Euroopa filmi auhinnaga tunnustatud Ilmar Raagi noortefilm "Klass" linastub taas Sõpruse kinos.
Filmi näeb kinos Sõprus kuni 19. juulini.
Rikkaliku filmikeelega draamas Klass arenevad mitu all-teemat: koolivägivald, õpilaste suhted vanematega, õpetajate apaatsus ja soovimatus süveneda õpilaste omavahelisesse suhetesse, karistus ja kättemaks.
Film põhineb lugematutel tõestisündinud lugudel.
Filmis mängivad Lauri Pedaja, Pärt Uusberg, Vallo Kirs, Paula Solvak, Riina Ries, Mikk Mägi, Margus Prangel, Tiina Rebane, Leila Säälik, Kaie Mihkelson, Laine Mägi, Merle Jääger, Marje Metsur jt. Filmi stsenarist ja lavastaja on Ilmar Raag.

Lelle Alternatiiv kostitas elamustega
Rokipiknik pakkus kuulajatele bändide tasemest ning helipildist elamusi ja kontraste.
Möödunud nädala reedel ja laupäeval toimus Rapla ja Türi vahele jääva Lelle aleviku kõrval, kohe Imsi järve ääres Lelle Alternatiivi nimeline "rokipiknik", juba neljas seesugune ning uhkem kui eelmistel aastatel.
Üritust iseloomustas sundimatu õhkkond ja tegemislust. Midagi alternatiivset meelelahutustööstuse diktatuurile? Seda kindlasti. Ent lisaks võimalusele "lont likku visata", ilusat loodust nautida ja vabameelses seltskonnas ringi "kräutada", sai seal nii mitmegi eheda kuulamiselamuse osaliseks. Üles astus 33 koosseisu, kellest enamik oli noortebände, ent sekka ka vanemaid olijaid ning mõni tuntumgi nimi.
Näiteks leidsid Vaiko Eplik ja Eliit enne Killingi-Nõmmel toimuvat Schillingu festivali aega ka Lellest läbi tulla ja üllatada kuulajaid kohapeal improviseeritud, kitarriefektidest küllastunud psühhedeelse jämmiga.

Ilmar Raag: nüüd olen režissöör
Ilmar Raagi koolivägivallast kõnelev mängufilm võitis 42. Karlovy Vary filmifestivalil kaks auhinda ning tuli publikuhääle-tusel seitsmendaks.
Ilmar Raag, kes oli eelmisel päeval Karlovy Vary filmifestivali lõputseremoonial auhinda kätte saades kristallist autasu kogemata maha pillanud ja publikule ärevaid hetki põhjustanud, andis pühapäeva hommikul Praha lennujaamas aru, mis õigupoolest toimus.
Enne Karlovy Varysse minekut ütlesid, et auhinda "Klass" sealt ilmselt ei saa, sest film pole piisavalt poliitiliselt korrektne. Miks pead nüüd oma sõnu sööma?
Ma ei suuda seda lõpuni seletada. Ilmselt ma eksisin. Võib-olla on õigus Tiina Lokil, kes ütles, et see film eristus teistest selguse poolest. See on ka õige, kuna selle filmi ainuke teoreetiline mõte on: mis oleks, kui teeks sellise filmi, mis on justkui kooliõpikust maha kirjutatud?

Soome rokisõbrad näevad detsembris unelmakontserti
Detsembris jõuab Soome esinema mitme hetkel väga nõutud metal-esineja kontsertturnee The Black Crusade.
13. detsembril esinevad Tamperes ja 14. detsembril Helsingis Machine Head, Trivium, Dragonforce ja Arch Enemy, vahendab Yle 24.
Plaadifima Roadrunner kodulehel oleva info järgi esineb tuuri Eroopa-kontserditel lisaks eesnimetatuile ka USA ansambel Shadows Fall.
Piletid ilmuvad Lippupalvelusse müügile järgmisel esmaspäeval.

Politsei sundis Prince'i esinemise katkestama
Politsei lõpetas eile poptäht Prince'i kontserdi tema kodulinnas Minneapolises, kuna esineja ei kavatsenud kinni pidada esinemispaiga lahtiolekuaegadest.
Ööklubi, kus Prince esines, tohib lahti olla kella kolmeni, mees tuli lavale alles kell 2.45, vahendab BBC. 49-aastane muusik teatas esinemise ajal järsku, et võimuesindajad käsivad neil lahkuda. "Me kuulame alati nende sõna," lisas ta ja lubas kindlasti peagi sealsamas uuesti esineda.
Klubi omaniku sõnul sai esineja siiski oma kontserdi lõpetuseks pisut lisaaega ja ta kahetses, et politsei pidi esinemise üldse katkestama.
Politsei pidas sellist käitumist ülbeks, kuna ürituse ajal oli ümberkaudsete tänavate turvamisega seotud 20 politseinikku, kes kõik pidid tänu sellele tööl olema kauem kui ette nähtud.
Esinemispaigaks oli First Avenue ööklubi, mis sai kuulsaks Prince'i filmist Purple Rain.

Vanamuusika festival ühendab muusikaliike
Eile alanud ja 14. juulini kestev XXII Viljandi vanamuusika festival tähistab sedakorda oma 25. sünnipäeva, olles seega vanim selletaoline üritus Eestis.
"Erilisim on muidugi meie vaatenurk varajasele muusikale - omal ajal oli muusika elamise ja olemise lahutamatu osa, seepärast kasutame ohtrasti kunstide sünteesi," ütles festivali kunstiline juht Neeme Punder.
Viljandi Jaani kirkus on teisipäeval võimalik kuulata Inglise plokkflöödivirtuoosi Piers Adamsit, keda saadab Howard Beach klavessiinil.
Kolmapäeval soovitab Neeme Punder kindlasti vaatama minna "La Pellegrinat". Euroopa esimeseks ooperiks peetava teose esitab Eesti filharmoonia kammerkoor solistidega ning teksti loeb Taavi Eelmaa Von Krahli teatrist.
Neljapäeval põimivad Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio gregooriuse laulu Aafrika sama ajastu traditsioonilise muusikaga.

Klaaspärlimängu festival tõotab elitaarset muusikaelamust
Muusikuid saabub maailma eri otstest, Austraaliast kuni Venemaani välja.
Suviste muusikapidude seas on kätte jõudnud ka festival Klaaspärlimäng, mis kestab 9. augustini.
Nii eriilmelise festivali puhul on keeruline esile tõsta mõnda üksikut kontserti, seda enam, et külla saabuvad muusikud on nii stiililiselt kui ka žanriliselt üpris erinevad. Näiteks Euroopa Liidu kammerorkester esitab 17.-18. sajandi suurmeeste Bachi, Händeli, Vivaldi, Cherubini ja Mozarti loomingut ning Saksa organist Michael Schönheit pühendab oma kava suurele mõtlejale Albert Schweitzerile.
Austraaliast pärit vennad Grigoryanid aga demonstreerivad, kui erivärvilisi kõlamaastikke suudavad tekitada kaks kitarri. Kindlasti mängib siin oma rolli mitmekülgne repertuaar, mis varieerub akadeemilisest ja džässmuusikast maailma- ja filmimuusikani.

Noored, head ideed kirja! 
Tallinna linnavalitsus kuulutas 2007. aasta linnas noorteaastaks.
Seoses sellega on noortel võimalus taotleda oma headele ideedele linna toetust. Viimase projektivõistluse täht-aeg oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu programmi koostamiseks on 15. august 2007.
Tallinna spordi- ja noorsooamet ootab taotlusi paberkandjal aadressil Vabaduse väljak 10B, 10146 Tallinn ja e-posti aadressil noorteaasta@tallinnlv.ee.
Vaata ka:
www.tallinn.ee/noorteaasta.

Mürarokk soojendab Tartus
Homme toimub Tartu klubis Rock & Roll murufestivali Plink Plonk eelsoojendusüritus Plink Plonk Presents: Round One, kus astuvad üles mürarokiansamblid The Pope (USA) ja Zahir (Eesti).
The Pope koosneb kahest liikmest, bassimängijast ja trummarist. Nende muusika helikeel on massiivne, destruktiivne ja helged meloodiad ei ole just nende rida. Zahir oma kahe kitarri ja trummiga oma kuulajaid just ei hellita. Pilet müraduellile Eesti ja Ameerika vahel maksab 50 krooni.

Red Hot Chili Peppers vedas alt ja The Who üllatas
Täna varahommikul kell veerand kolm festivali viimase esineja, tantsumuusika guru Justice'iga lõppenud Roskilde festival jättis hinge märja jälje.
Märg jälg jäi eelkõige muidugi ilma pärast, mis festivali kummitas, aga sellest on juba liigagi palju kõneldud. Paljud inimesed läksid koju ja paljud tulid pärast riiete pesemist-kuivatamist ning sooja sööki tagasi. Mis seal ikka, neljapäevane (telklaagrites viibijatele tegelikult pikemgi) festival ei ole kindlasti igaühele jõukohane ja eks ta omal moel ole üks vastupidamisvõistlus, eriti kui ilmaga ei vea.
20-aastane norra poiss Jens tunnistas ausalt, et tema tuleb Roskildesse atmosfääri, mitte bändide pärast. "Dj Tiëstot tahtsin küll kuulata," nentis noormees. Paljud otsivad festivalilt fiilingut, mitte muusikat, ja ausalt öeldes tabab pärast mitmepäevast staaride sadu ennastki teatav tuimus. Näiteks suhtumises Red Hot Chili Peppersi kontserti, mis ju ometi peaks olema üks sokke jalas keerutav sündmus.

Repliik: Miks ei ole muusika alati universaalne ja piire ületav? 
Seekordse Õllesummeri ilmselt suurimaks tõmbenumbriks sai neljapäevane Bi-2 kontsert, mis toimus samaaegselt Aerosmithi esinemisega Lilleküla staadionil.
Tegemist on üsna nutika turundusnipiga: kontserdikülastajad olid järsku seatud valiku ette ja nii mõnigi, kes muidu oleks jätnud tol õhtul lauluväljakule tulemata, leidis Bi-2 näol siiski põhjuse sinna tulla.
Lisaks tõi see kohale ka venekeelse osa elanikkonnast, kes üldiselt muidu väga Õllesummerile ei satu. Bi-2 tänavu suvel ja 5nizza mullu on mõlemad piisav põhjendus, miks festivali külastada. Tegemist on küll Valgevene ja Ukraina artistidega, aga venelaste jaoks on nad siiski "meie poisid".
Kui palju täpselt oli publiku seas eestlasi ning kui palju venelasi, on võimatu öelda. Näita, et ühe kuulsama Vene rokkartisti kontsert vähendas viimastel kuudel tekkinud rahvustevahelist lõhet ja laulukaare all oli tegemist promillidega immutatud integratsiooniga, oleks ilmselge liialdus. Vene publikut paistis üllatavat, et eestlastel polegi midagi nende muusika vastu.

Venus Williams tagasi maailma 20 parema seas
Venus Williams tõusis esmaspäevase seisuga maailma edetabelis 14 kohta. Tänu äsjasele Wimbledoni suure slämmi turniiri võidule sai ta sel aastal esmakordselt 20 parema sekka.
Ameeriklanna tõusis 17. kohale peale prantslanna Marion Bartoli üle saavutatud võitu Wimbledoni finaalis. See võit oli Williamsile sel turniiril juba 4.
2006. aastal sai ta vigastuse tõttu pidada vaid 6 turniiril.
Kuigi Williams alustas Wimbledoni alles 31. kohalt, jõudis ta siiski võiduka lõpuni välja. Ka Bartoli kerkis edetabelis oma senise karjääri kõrgeimale 11. kohale.
Esimesed kolm kohta siiski peale turniiri ei muutunud - Justine Henin, Maria Sharapova ja Jelena Jankovic säilitasid oma positsioonid.
Meestest juhivad edetabelit endiselt Roger Federer ja Rafael Nadal, Wimbledonis poolfinaali jõudnud Novak Djokovic ja Richard Gasquet püsivad samuti karjääri kõrgeimatel kohtadel - vastavalt kolmandal ja seitsmendal.

Õed Venus ja Serena Williams tahavad taas tippu jõuda
Kumbki õde on sel aastal kõikide asjaolude kiuste võitnud ühe suure slämmi turniiri ja kui nad suudavad vigastusi vältida, on mõlemad võimelised taas reitingutabeli tippu tõusma, arvab Wimbledoni võitja Venus (27).
"Oleme isegi vaimse seisundi poolest ainult sellel lainel, et mitte mõnd vigastust saada," ütleb Venus. Tema ja noorem õde Serena (25) valitsesid naiste tennist selle aastakümne alguses ning on kahepeale võitnud 14 suure slämmi turniiri, ent paari viimase aasta vigastused langetasid nende asetusi kõvasti.
Uuesti teavitasid nad tennisemaailma oma olemasolust sel aastal, kuigi Serena võitis Australian Open'i olles maailma edetabelis alles 81. asetusega ja Venus võitis Wimbledoni 31.asetuselt.
Venus on kindel, et kui nad on füüsiliselt heas vormis, suudavad nad oma agressiivsuse ja jõuga võita igat vastast. "Suudame oma mängu vastasele kohe peale suruda, meie oleme need, kes mängu käiku dikteerivad. See ongi meie mäng."

Madridi Reali uus peatreener on Bernd Schuster
JALGPALL:
48-aastane sakslane juhendas viimased kaks hooaega Getafet, kirjutab Sportnet.
"Schusteri juhendatavad meeskonnad mängivad ilusat jalgpalli.Ta tunneb seda klubi ning saab hakkama riietusruumi täie staaridega," kommenteeris Reali president Ramon Calderon.
Reali meistritiitlini viinud Fabio Capello vabastati ametist möödunud nädalal, klubi heitis itaallasele ette mittesobivaid töömeetodeid.

Haige põlv nurjas taas Baruto võistluse
SUMO:
Eilses kaotusmatšis Tosanoumi vastu kaotas Lääne-Virumaalt Rohu külast pärit sumomaadleja tasakaalu ning tegi paljukannatanud vasaku põlve külgsidemetele taas viga. Baruto jaoks on see juba viies kord turniir pooleli või vahele jätta, kirjutab Sportnet. 
Juuliturniirist loobumise tõttu langeb Baruto tagasi madalamasse divisjoni.
Märtsikuisest Haru-bashost loobunud ning seejärel Juryo divisjoni langenud eestlane suutis maikuise Natsu-basho turniiri madalamas divisjonis võita ning tõusis tänu sellele uuesti Makuuchi divisjoni.
Baruto põlvehädad said alguse möödunud aasta septembrikuisel Aki-basho turniiril, teist korda sai ihuliige viga jaanuarikuisel Hatsu-bashol.

Kanepi kerkis WTA tabelis seitse kohta
TENNIS:
Ülemöödunud esmaspäeval avaldatud tabelis 58. real olnud Kanepi kõrgeim koht on aprilli esimesel nädalal saavutatud 50, kirjutab Sportnet.
Eesti meistrivõistluste finaalis Kanepile selgelt alla jäänud Maret Ani suutis samuti kohta parandada, 160. kohalt tõusis 25-aastane mängija 157. kohale.
Viiest tabelis esindatud Eesti naistennisistist langes ainsana Margit Rüütel, kes eelmisel korral oli 236., kuid nüüd leiab end 257. realt. Julia Matojan kerkis neli kohta ja on nüüd 936., Barbara Kvelstein kerkis 1240. kohalt 1227. kohale.
WTA tabeli tipus jätkab belgalanna Justine Henin, kes kaotas üllatuslikult äsjalõppenud Wimbledoni Grand Slam turniiri poolfinaalis. Teisel real on venelanna Maria Šarapova, kolmandat kohta hoiab serblanna Jelena Janković. Neljandalt kohalt langes kuuendaks prantslanna Amelie Mauresmo, temast möödusid venelanna Svetlana KJuznetsova ja serblanna Ana Ivanović.

A2 Autoweldi esimese poolaasta kasv oli 34%
2007. aasta esimesel poolaastal tõusis A2 Autoweldi brutokäive 102 miljoni kroonini, mis teeb käibekasvuks võrreldes eelmise aastaga 34%.
Koguseliselt oli kasv antud perioodil 13%, tõustes 349 ühikuni. Alates avamisest, 2005. aasta augustist on ettevõte klentidele kätte andnud pea 1300 sõidukit.
"Kasutatud autode turg võrreldes uute müügiga ei ole nii massiliselt kasvanud. Seda eeskätt uute müüjate suurtele reklaamikampaaniatele, millele kasutatud autode müüjad kuidagi vastata ei suuda. Suurt rolli mängib ka majanduslik heaolu, ehk klient ei loe hetkel raha. Majanduse jahenemise korral hakatakse aga rohkem võrdlema ning leitakse, et veidi sõitnud, kuid siiski tehasegarantiiga auto on aasta hiljem isegi kuni 40% soodsam," ütles Priit Maanurm A2 Autoweldist.
"A2 Autowelt jätkab laienemist ning uus müügikeskus avatakse oktoobris Rumeenias. Suund on ka peale maksude võimalikku alandamist Soome ning Rootsi. Samuti on firma loodud Leetu. Leedu on teada tuntud "ülesklopsitud" autode riik, kuid seal puudub usaldusvärne autopood, kus kindla ajalooga ja hooldatud sõiduautosid osta saaks. See tühimik saab nüüd A2 Autoweldi poolt täidetud."

Wris-i käive kasvas aastaga ligi 15 protsenti
AS-i Wris eelmise aasta käive kasvas 15% ning oli 118,6 miljonit krooni, puhaskasum ulatus 1,7 miljoni kroonini.
Wris-i juhatuse liikme Alar Vasemägi sõnul kasvasid kõik ettevõtte peamised näitajad.
"Näeme, et Wris-i osakaal äriklientuuri turul on tõusnud ja me peame seda oma pikaajaliste kliendisuhete seisukohalt väga oluliseks. Samuti kasvab puhkusreiside müük. Eraklientuuri paremaks teenindamiseks avasime möödunud aasta lõpus ka müügiesinduse Stockmanni kõrval, Tornimäe büroos," lisas Vasemägi.
Wris tegutseb Tallinnas, Pärnus, Jõhvis. Wris sai esimese reisibüroona Eestis Rahvusvahelise Õhutranspordi Assotsiatsiooni IATA akrediteeringu, kuuludes ühtlasi Eesti reisi-spetsialiste ühendavasse ETFL-i (Eesti Turismifirmade Liit) ja 2005. aastast ka rahvusvahelisse reisibüroode ühendusse ITP (International Travel Partnership).

Baskini anekdoodid
11 Kolm daami istusid taksosse ja jätkasid oma jutuvada:
"Minu mees on täitsa mats. Ta joob klaasist piima ja tõstab väikse näpu püsti."
"Minu oma sööb liha ilma noata!"
"Aga minu oma joob peopesast vett!"
Taksojuht pöörab ümber ja ütleb:
"Andestage, prouad, et istun teie poole seljaga!"
11 "Ma olen sõnatu," lausub raudteejaama pakikandja.
"Milles on asi?" küsib kolleeg.
"Tõin vagunisse ühe šotlase kaks rasket kohvrit, ta sirutas käe ja ütles: "See on tee jaoks!""
"Ja mida ta sulle andis?"
"Tüki suhkrut!"
11 "Kas teil on müügil see uus raamat" Kuidas saada rikkaks kolme kuuga? "Jah, on küll. Aga soovitan sellele lisaks osta veel ühe raamatu."

Fotograaf meenutab: Endine tennisemeister arendab praegust jalgpalli
Jalgpalliklubi FC TVMK direktor on aastaid olnud Ants Juhvelt, kes nooruses kuulus nii Eesti kui ka N Liidu tenniseparemikku. Ema jättis talle mälestuseks paksu albumi, kuhu ta talletas ajalehtedest välja lõigatud artiklid ja pildid poja kaotustest ja võitudest.
1968. aastal võitis Juhvelt koos Peeter Lambiga N Liidu meistrivõistlustel paarismängus pronksmedali. Ta kuulus ka suurriigi koondisse, tuli kolm korda Eesti meistriks. Tumedapäise sihvaka noormehe foto võinuks ilmuda iga tenniseajakirja esikaanel.
Juhvelt lõpetas Tallinna polütehnilises instituudis ehituse ökonoomika ja organiseerimise eriala ning töötas seejärel paljudes mainekates ettevõtetes. Tema nukrad ja küsivad silmad lõid särama, kui TVMK jalgpallimeeskond tuli 2005. aastal Eesti meistriks.

Tenniseleedi Helen Holter teeb kaotatud aega tasa
Seitsmekordne Eesti meister üksikmängus Helen Holter-Mahlapuu (34) vaatab tänavusi meistrivõistlusi pealt, noorem laps - aastane Triin - vankris ja teine, neljane Anu, pisike reket käes, kõrval.
Mullu lõpetas Helen laste kõrvalt saksa filoloogina ülikooli. Kas ta teeb aega tasa, sest karjääri vältel ei mahtunud tennise kõrvale midagi muud?
"Mingil moel küll, aga kindlasti ei tee ma "kaotatud" aega tasa. Mis kaotatud aeg? Iga tippsportlane jääb paljust ilma, kuid ta on selle tee vabatahtlikult valinud," hindab Pärnust pärit Holter, kes praegu on lapsepuhkusel, kuid töötab Rene Buschi tennisekoolis treenerina.
Emotsionaalne ja naiselik Holter ei opereeri kunagi oleksitega ja on endiselt visa võitleja. Võidu-usku.
"Igal ajal on oma nimi ja just sellele ajale vastavad võimalused," arutleb Holter. "Tuleb olla võitleja igas olukorras, ka väljaspool tenniseplatsi. Mängija peab alati mõtlema esikohale, sest ainult selline mõtteviis lubab anda endast kõik. Kaotasin tavaliselt kolmanda koha mängud, sest pinge oli maas. Ainult võit on spordis midagi väärt."

Suvi teeb lastega imet! 
Suvi pakub lastele muude aastaaegadega võrreldes tunduvalt enam lustimist ja õues liikumist.
Laste ringirahmeldamisel pole praegu piire ja vahel tabab nii mõnigi õpetaja või treener, aga miks mitte ka isa ja ema end imestamas: kust küll tuleb nääpsukese tüdruku või poisi lõputu energia? Kuid imestada pole midagi, sest suvel avaneb rohkesti tegutsemisvõimalusi ja kui ollakse veel looduse keskel, tahetakse lausa eneseületamiseni liikuda ja pingutada.
Sügiseks on poisid ja tüdrukud peajagu pikemaks kasvanud, nende juuksed heledaks pleekinud ja sporditulemusedki kõvasti ületatud.
Turnimise mõnu
Põnevate harrastuste näiteid leiab igast Eestimaa nurgast. Kui Kuremaal käies kohtasin oma endist tudengit, nüüdset Jõgeva ühisgümnaasiumi õpetajat Viktor Nõmme korvpallipoistega laagrit pidamas, tegid hoolealused parajasti venitusharjutusi.

Kalev kaotas, kuid jahib karikat
Eesti jalgpalli meistriliiga põnevuskohtumine Flora- Kalev lõppes ootuspäraselt väljakuperemeeste võiduga.
Esimesel poolajal oma värava puhtana hoida suutnud Kalev läks küll 45. minutil Tiit Tikenbergi väravast juhtima, kuid teise poolaja neljandal minutil algas Flora väravatesadu. Otsa tegi lahti Sergei Mošnikov ning seejärel sai kübaratrikiga hakkama Jarmo Ahjupera.
"Ei tea, mida Pasi (Rautiainen, Flora peatreener - toim) esimesel poolajal katsetas, kuid kesktormaja sisse vahetamine sai lõpuks otsustavaks. Ahjupera tegi mängu ära," ütles Kalevi peatreener Aavo Sarap.
Kohtumise lisaminutil suurepärase söödu saanud Vahur Kiis sattus karistusalas võitlusesse Flora kaitsja Alo Bärengrubiga, kes kalevlase vastu vea tegi. Tiit Tikenberg lõi penaltist lõppseisuks 4: 2.

Kimi Räikkönen pani jälle paremuse maksma
Kimi Räikkönen võitis vormel-1 klassi MM-sarjas Suurbritannias teise etapi järjest, liidrina jätkab suurüllataja Lewis Hamilton.
Räikkönen edestas Silverstone'i ringrajal tiitlikaitsjat Fernando Alonsot 2,4 sekundiga.
Kõikidel etappidel poodiumile tõusnud Lewis Hamilton jäi liidrist maha koguni 39,373 sekundiga, kuid juhib kokkuvõttes Alonso ja Räikköneni ees.
"Oleme mitmel korral Inglismaal võidule lähedal olnud ja nüüd see lõpuks tuli," ütles kaheteistkümnenda MM-etapi võitnud Räikkönen, kes 2004. aastal jäi Silverstone'is teiseks, kahel järgmisel aastal kolmandaks. "Pikk hooaeg on veel ees, kuid siit on hea edasi minna," lisas soomlane.
Nagu eelmiselgi etapil Prantsusmaal, tõi Räikkönenile edu õnnestunud boksipeatuste taktika. Võidu kindlustas ta teise peatusega, mille tegi kuus ringi Alonsost hiljem. Enne seda veel kiireid ringe sõitnud soomlane kulutas peatusele kaks sekundit vähem kui hispaanlane ning jäi turvaliselt liidriks.

Jaak Põldma kiskus Jürgen Zopilt võidu välja
Meeste finaal pakkus Kadriorus põnevusetenduse, mida alguses ei osatud oodata. Zopp võitis kiiresti kaks esimest setti ning murdis kolmandaski Põldma servigeimi läbi.
Põldma näis murtud mehena, lõhkudes vihast oma reketi. Ometi sai sellest mängu murdepunkt.
Visa Põldma hoidis palli rohkem mängus, kannatamatu Zopp hakkas rohkem eksima. Põldma pani kolmanda seti "taskusse". Ka neljandas ja viiendas setis murdis Zopp oma treeningukaaslase servi läbi, kuid oskas kaotada, kuigi tal oli viiendas setis matšpall.
Lõpptulemus 3: 6, 3: 6, 6: 2, 6: 3, 7: 5 koosnes kahest eriilmelisest vaatusest, kus peale jäi visadus. Väike ime, Eesti meistriks tuldi ilma servita. "Tõsi, valu tõttu kõhulihases ei saanud servi tugevalt lüüa. Püüdsin seda kompenseerida võitlusega iga punkti pärast. Ja tuli välja," hindas Põldma.

Kadrioru tennisepeo lõpetas põnev finaalmäng
Naiste finaalis ei andnud Kaia Kanepi Maret Anile suuremat sõnaõigust. Võit tuli oodatust palju ülekaalukam.
Naiste finaalis ei andnud
Kaia Kanepi Maret Anile suuremat sõnaõigust. Võit tuli oodatust palju ülekaalukam.
Eesti meistrivõistlustel oli tänavu nii tervislik jume, et finaalid tõmbasid sealtsamast Kadriorust EK-sarja kümnevõistluselt osa publikut ära. Iseäranis triiki täis olid tribüünid laupäeval, kui naiste finaalis ületas Kaia Kanepi kahes setis Maret Ani.
Kahe rahvusvahelisse klassi küündiva neiu omavaheline mäng Eestis on harv kui täielik päikesevarjutus. Kanepi ja Ani mängisid Eestis viimati üheksa aastat tagasi, kui mõlemad olid alles noorteklassis. Ani päike läks seekord pilve taha, tuli 2: 6, 2: 6 kaotus.
"Kaia võitis teenitult. Ta on praegu minust märksa paremas vormis," tunnistas Ani. "Kaia surus mind ära, olin pidevalt kaitses," kommenteeris Ani, kes ei tunnistanud Eestis võistlemist siiski asjatuks.

Loskutov kaunistas maaspordimänge
Ligi 3200 osalejaga maaspordimängude kergejõustikuvõistlustel hoolitses parima tulemuse eest Pavel Loskutov, kes võitis 5000 m hooaja tippajaga 14.15, 73.
Osaka MM-i maratoniks valmistuv Loskutov jätkab treeninguid Kislovodskis. Treener Harri Lemberg ütles, et see oli hea enesekontroll. "Kui jalad vastu peavad, saab Pavel MM-iks täisväärtusliku ettevalmistuse," ütles ta. Märt Israel võitis kettaheite 60.00-ga.

Gerd Kanter heitis jälle üle 70 meetri
Suurepärases hoos Gerd Kanter heitis kuuendat korda ketast üle 70 meetri, võites Islandil tulemusega 70.36.
Tänavust maailma edetabelit 72.02-ga juhtiva Kanteri paremuselt järgmised katsed olid 69.96 ja 67.01. Kolm päeva varem oli ta Tartus saanud 69.26.
"Ei tea, kas 69-70 meetrit on muutunud igapäevaseks tulemuseks, aga viimased võistlused on tõesti õnnestunud," ütles Kanter. "Tippvormi veel pole, loodetavasti saan hooaja teisel poolel kettakaarele tublisti lisa."
Kanter on viimase kahe nädala jooksul võistelnud viis korda. Ta ütles, et võistlustel on kasulikum tehnikat viimistleda. "Võistlustel heidan hoopis kiiremini, seetõttu tuleb sellega kohaneda," selgitas ta. Kümne parema keskmise tulemuse järgi tõusis Kanter 70.44-ga leedulase Virgilijus Alekna 71.09 järel teiseks.

ERKI NOOL: Sisukuseta tippu ei jõua
Naiste seitsmevõistluses on meil päris hea seis.
Täieliku õnnestumise korral võinuks naiskond juba seekord Euroopa superliigasse jõuda. Ligi paarsada punkti jäi tegemata Kaie Kannal, kes ei ületanud ennast.
Kand esines peaaegu igal alal ebakindlalt. Mu meelest oli ta tänavu üksikaladel vähe võistelnud. Kaiel on hüppealadel ja tõkkejooksus suur arenguvaru. Mitmevõistleja peaks tegema hommikul tugeva treeningu ja õhtul võistlema - tegin sageli nii. Treeningul võid soovitud tulemuse tegemiseks sooritada lõputult katseid, aga võistlustel pead saama hakkama kolme katsega. Võistlus õpetab keskenduma.
Ebe Reier jättis hea mulje, esines oodatust paremini. Tema potentsiaal on suur, eriti näitas seda 200 m. Kuigi tema hoog rauges, sai ta aja 24,42. Üldtreenitus jätab soovida, ta kaotas kahel viimasel alal ligi 150 punkti. Kui Reier sai sellest võistlusest tugeva impulsi, võiks ta koguda järgmisel hooajal 6000 punkti.

Indrek Turi ebaõnneahel jätkus
Isikliku rekordi (8122) põhjal Eesti esinumbrina starti tulnud Indrek Turi võistlus jäi väga lühikeseks.
Kui pool 100 m distantsist oli läbitud, lõi ta vasakusse reielihasesse kramp, mis sundis katkestama.
"Mitte miski ei ennustanud sellist asja," ahastas kaaslased kolmekesi võistlema jätnud Turi. "Pelgasin pöia pärast, see oli täiesti uus vigastus."
Doktor Mihkel Mardna sõnul on tegemist reiekakspealihasese mikrorebendiga. "Jooksu ajal oli kaks krampi, kuid tundub, et ta suutis õigel ajal jooksu katkestada ning tõsisemat vigastust ei tekkinud," seletas Mardna. Turi ise loodab kümme ala läbi teha kahe nädala pärast Eesti mitmevõistluse meistrivõistlustel.

Ebe Reier õhkas Kaie Kannale kuklasse
Euroopa karikavõistlustel seitsmevõistluse MM-i A-normi ründama läinud Kaie Kand koges 19-aastase Eba Reieri tugevat konkurentsi.
Eesti naiskond esines Euroopa karikavõistluse esiliigas tõrgedeta ning sai neljanda koha. Punktikaukasse tõi Kand 5776, Reier 5528 ning Berit Jürgenson 5284 punkti. Kristi Kiirats sai 5230. Kolm viimast püstitasid isikliku rekordi.
Kuigi enne võistlust unistas 23-aastane Kaie Kand 6000 ja Reier 5500 punktist, siis lõpuks kaotas Reier koondise esinumbrile enne viimast ala 800 m jooksu kõigest 22 punktiga. "Lootsin isegi Kaiet võita, aga teadsin, et mu teine päev on natuke nõrk, temal on paar tugevat ala," ütles isiklikku rekordit peaaegu 400 punkti võrra kergitanud Reier.
800 m võitnud Kand näitaski Andrei Nazarovi hoolealusele lõpualal kandu, saades suurepärase aja 2.10, 33. Elu kiireima jooksu tegi ka sprinterina tuntud Reier - 2.26, 78.

Andres Raja: loodan, et ehk tuleb Osakas 8000 punkti
Kümnevõistleja Andres Raja püstitas Euroopa karikavõistlustel Tallinnas isikliku rekordi 7834 punkti ja täitis MM-i B-normi.
Nädalavahetusel Kadrioru staadionil peetud Euroopa superliiga kümnevõistlus algas Eesti jaoks väiksemõõtmelise katastroofiga: koondise esinumber Indrek Turi katkestas 100 m jooksu reiekrampide tõttu. Samal ajal kaugushüppes uuesti haiget pöida põrutanud Päärn Brauer haaras kahe käega peast kinni - temal enam valust hoolimata katkestamisvõimalust ei olnud.
Kuid kõik lõppes hästi: igiliikur Brauer trotsis valu ja vedas lõpuni, Andres Raja hankis MM-i pääsme ning Tarmo Riitmuru pingutust kroonis isiklik rekord 7626 punkti. Eesti lõpetas viiendana ja püsib superliigas.
Raja fännide särkidel ilutsenud ilusad numbrid - 8000 - seekord veel teoks ei saanud. Siiski kogus Eesti koondise esinumbriks kerkinud võrumaalane 7834, ületas senise tippmargi 25 punktiga.

Meistrid kuldasid end Wimbledonis taas
Neljandat korda Wimbledoni naiste turniiri võitnud Venus Williams võitis oma esimese tiitli seitse aastat tagasi.
Meeste esireket šveitslane Roger Federer võitis viiendat korda järjest. Vägevad arvud!
Naiste finaalis pani Williams 22-aastase prantslanna Marion Bartoli kotti pooleteise tunniga 6: 4, 6: 1. Viimase jaoks oli turniir kui unenägu, sest poolfinaalis oli ta sulgenud tee naiste esireketile belglannale Justine Heninile.
Williamsi kaks varasemat ja kaks viimast võitu on sootuks erineva taustaga. Aastail 2000 ja 2001 oli ta tippvormis ja seaduspärane võitja. Aastal 2005 oli vanemal Williamsi õdedest alles 14. asetus, tänavu koguni alles 23. Vigastused ja muud huvid on seganud. Seda suuremat aukartust ta pälvib. "Tee on olnud pikk ja kaotused rängad. Tänavugi olin väga lähedal väljalangemisele juba esimeses ringis. Olen uhke, et mängisin jälle maailma tippude vastu ja võitsin," märkis Williams, kelle see repliik on mõistetav.

PAUL-EERIK RUMMO: Kremli tegevus soome-ugri festivali suhtes on taunitav
See, et President Putin on kutsunud Saranskis, Mordvas peetavale soome-ugri festivalile ja selle raames toimuvale riigijuhtide kohtumisele küll Soome ja Ungari, mitte aga Eesti kõrged esindajad, tegelikult mind ei üllata.
Säärane käitumine kinnitab veel kord, et Kreml ei jäta kahe silma vahele ühtki võimalust vaba maailma ühtsuse lõhkumiseks.
Pean vajalikuks tihendada sidemeid Eesti, Soome ja Ungari parlamentide vahel hõimurahvaste küsimustes, et meie Venemaal asuvate hõimlaste tegelik seisund ja väljavaated oleks järjekindlalt ja koordineeritult kolme iseseisva soome-ugrilaste riigi rahvaesindajate silma all.

JAANUS PURGA: väiksem CO2 kvoot seab Eesti majanduskasvu lõhkise küna ette
Euroopa Komisjon vähendas järsult Eesti CO2 kvooti, mistõttu tõmmati kriips peale paljude ettevõtete tootmise laiendamiskavadele, mis on aga majanduskasvu aluseks.
Uues planeeritavas Euroopa Liidu CO2 jaotuskavas sai Eesti ühe väikseima protsendi taotletud mahust - ainult 53 protsenti sellest, mis Eesti poolt saadetud hinnangu kohaselt Eestile vaja oleks. Vanad liikmesriigid said enamuses nii palju kui küsiti, uute puhul rakendati niiöelda suure venna poliitikat. Ka Läti ja Leedu said vähe.
Kokkuvõtvalt tähendab see, et Eestil ei jätku kvooti isegi olemasolevatele tootmistele, kõik tootmiste laiendamise plaanid tuleb aga ära unustada. Eriti puudutab see muidugi soojuse- ja energiatootmist. Samas ei saa ükski suurem tootmine läbi ilma energiata ja nii ongi Eesti majanduse areng niiöelda lõhkise küna ees, kuna ilma majanduse aluseks oleva tootmiseta ei kasva püsi ega kasva ükski majandus.

MARKO MIHKELSON: Halonen peaks Putinile korvi andma
Asjaolu, et Venemaa president jättis Eesti riigijuhi soome-ugri festivalile kutsumata, peaks Eesti Euroopa Liidu partneritele olema piisavalt selgeks signaaliks kutse tagasi lükata, leiab riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.
Vene president Vladimir Putin kutsus tuleval nädalal Mordvas toimuvale soome-ugri kultuurifestivalile Soome presidendi ja Ungari peaministri.
"Nii president Tarja Halonen kui peaminister Ferenc Gyurcsány paneksid tõsise kahtluse alla Euroopa Liidu solidaarsuse, kui läheksid sellele üritusele ilma Eesti kolleegita," kirjutab Mihkelson oma blogis.
Poliitiku sõnul on Putin Eesti presidendi nime kutsutute nimistust teadlikult välja jätnud, et vaadata, kas Soomet ja Ungarit on võimalik omatahtsi Tallinnast eemaldada.
"See on märkide keel, millele ei peaks meie hõimuvelled küll alluma," ütles Mihkelson. "Vastasel juhul on jutt Euroopa Liidu solidaarsusest sattumas kerge kahtluse alla. Vähemalt Soome ja Ungari liidrite hoiakus."

Putin ei kutsu Eestit soome-ugri festivalile
Venemaa president Vladimir Putin kutsus järgmise nädala lõpus Mordvas peetavale soome-ugri kultuurifestivalile Soome presidendi Tarja Haloneni ja Ungari peaministri Ferenc Gyurcsány, Eesti riigijuhtidele Venemaa president hõimupäevade kutset ei saatnud.
Kremli pressiteenistuse teatel toimub kolmepoolne kohtumine Venemaa presidendi ning kahe soome-ugri riigipea vahel Mordva vabariigi pealinnas Saranskis 19. juulil Putini initsiatiivil. Nii riigikantselei kui ka välisministeeriumi esindajad tõdesid, et Eesti riigijuhte ei kutsutud hõimupäevadel osalema. Eesti sai kutse osaleda festivali kultuurilisel poolel ja seda koordineerib Moskva kultuuriatašee Andra Veidemann.
Hõimurahvaste keskuse juhataja Jaak Prozes lausus Eesti Päevalehele, et Eesti on 19.-21. juulini Saranskis toimuval rahvusvahelisel folkloorifestivalil esindatud näitusega ja kohal viibib mittetulundusühingu Fenno-Ugria Asutus direktor Kersti Sepper. Sepper lahkus Eestist juba pühapäeval Udmurdimaal peetavasse lastelaagrisse.

HANNES KONT: Eesti julgeolekukilp on tema maine
Pärast aprillisündmusi on Eesti ennast tõestanud kui julgelt käituv iseseisev väikeriik.
Pronkssõduri kriis on läbi. Euroopa Liit, NATO ja Eesti tõestasid koostöövõimet ja ühist tahet. Niisugune on ametlik versioon juhtunust. Kahjuks ei ole aga ilusad ja meeldivad väited alati veel õiged väited. Nagu ei tee ühtegi lauset automaatselt tõeseks isegi see, et 84 protsenti rahvast seda usub.
Olenemata sellest, kuidas me iseennast lähemate kuude jooksul ka ei veenaks, jääb ikkagi õigustatuks kahtlus, et Eesti tegelikud ja näilised positsioonid on pärast aprillirahutusi muutunud halvemaks.
Ma mäletan end vaatamas vahetult pärast pronksiööd BBC-d ning olin jahmunud ja pettunud. Jahmunud, et ühes väärikamas avalik-õiguslikus ringhäälingus räägiti diskrimineerimisest ja Eesti riiklikust vägivallast. Pettunud, et kriitilistel hetkedel puudus rahvusvahelises telemeedias Eesti valitsuse positsioon. Tabasin end mõttelt, et kui see on infosõda, kas see ongi siis meie parim võimalik manööver selles sõjas?

RAIN KOOLI: Maailma seitse uut imet
Vanaaja seitsmest maailmaimest on praeguseks püsti ainult Cheopsi püramiid, mistõttu inimkond valis seitse uut imet.
Nädalavahetusel avalikustatud hääletustulemuste kohaselt on need Taj Mahal, Hiina müür, inkade iidne linn Machu Picchu, maiade iidne linn Chichen Itza, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma Colosseum ja Petra kaljulinn Jordaanias.
Pole võimalik!
Jälle kord kummardatakse kivi ja kuju, küll suurt ja uhket, aga ikkagi vaid kivi ja kuju. Üks ehitatud armunud valitseja poolt, teised orjade vere ja eludega. Kolmanda ajendiks on mees, kes ütles, et on Jumala poeg ning sedagi kaks tuhat aastat tagasi.
Oli ju ometi võimalus näidata, et võrreldes antiikajaga oleme pisutki arenenud! Et meie peade kohal kõrguvad ehitised võtavad suu lahti küll, aga me oleme juba nii kaugele jõudnud, et paneme suu klõpsti kinni tagasi ja keskendume olulisele.

Lugejate kirjad: Ei meeldivaid sõnu ega viise
Tänapäeval kerkib lauljaid ja bände nagu seeni pärast vihma.
Seetõttu on ka laulud labaseks muutunud, neil ei ole meeldivaid sõnu ega viise. Kes on muusikaga kokku puutunud, on märganud, et mõnel mängijal on kitarr nagu malakas käes: sellega vehitakse rohkem üles-alla kui mängitakse keeltel.
Tänapäeval on noorte muusika selline, et selles on kolm kitarri, trummide põrin ja kiunuv laulja. Bändidel on kujunenud mingi labane muusikastiil. Laulu ei laulda, vaid see on nagu raamatu lugemine. See ei sobi kuulamiseks, selle järgi ei saa tantsida.
Eesti NSV ajal oli kultuuriministeeriumis paika pandud, milliseid laule võib laulda. Toimusid ansamblite ülevaatused, nende järgi anti ka vastavad esinemiskategooriad. Ka praegu tuleks selliseid nõudeid rakendada.

Lugejate kirjad: Kohustuslik näidend
Hüsteerilised karjed idast ja läänest - Eesti minister tähistas juubelit Hitleri seltsis!
Pagana pihta, kas keegi sai aru, mida justiitsministri juubelil etendati ja mis on selle etenduse mõte! Pip Uttoni fiktsioon "Adolf" (koos Ervin Õunapuu garneeringuga) ei ole ühestki küljest vaadeldav fašismi propagandana.
Tänapäeval ei ole kuhugi kadunud rahvus- ja vähemusküsimuste nuripostulaadid ei idas ega läänes ja just need olid Hitleri tegeliku demagoogia põhialused Saksa rahva hulluks pööramisel.
See, et kristlikus maailmas joonistatakse kohati islami ja terrorismi vahele võrdusmärki või Venemaal köetakse rahvuslikku uhkustunnet teiste rahvaste süüdistamisega kõikides maailma pattudes, on vaid mõni uus hoiatav näide, mis meenub laiast maailmast (kõnelemata aprillisündmustest Eestis).

REPLIIK: Nicht in meinem Hinterhof! 
Saksamaal on lõpuks ometi kerkimas protest Läänemere gaasitoru vastu.
Ja seejuures ei heiduta sakslasi mitte võimalik sõjaaegsete keemiarelvade hävimine ega kasvav sõltuvus Venemaa energiast, mida on kartnud Baltimaad ja Poola, vaid midagi palju proosalisemat. Protestivad elanikud, kelle maja juurest jookseks tulevikus toru maapealne osa.
Värske ajakiri Der Spiegel kirjutab, et Gazpromi plaanid on tigedaks ajanud nii kommunaalpoliitikud, looduskaitsjad kui ka tavakodanikud. Kogupikkuses võtaks toru enda alla 1700 hektarit - ehk pea 2400 jalgpalliväljakut. Gaasitoru kulgeks läbi jõgede ning linnu- ja maastikukaitsealade, joostes kohati läbi ka otse elumajade kõrvalt.

JUHTKIRI: Portugali tüüri all
Kui ametisse asub uus valitsus, antakse tavaliselt sada päeva aega, enne kui tema tegevust hindama hakatakse.
Euroopa Liidu eesistujariikidega on lugu teisiti - vahetuvad need ju iga kuue kuu tagant. Täpselt kümne päeva eest läks EL-i eesistujamaa roll Saksamaalt üle Portugalile - riigile, mis Eestist vaadates on teises Euroopa servas.
Kuid vaatamata geograafilisele kaugusele on Eestil Portugalilt mõndagi õppida - ja seda nii eeskuju kui ka hoiatuse mõttes. Kui kümne ja poole miljonilise rahvaarvuga Portugal sai aastal 1986 Euroopa Liidu liikmeks, peeti teda majandusprobleemides vaevlevaks autsaideriks. Portugali kahtlustati koguni selles, et ta on EL-i liikmena huvitatud esmajoones abirahast ning hoiab samal ajal ühte pigem euroskeptilise Suurbritannia kui nende Mandri-Euroopa riikidega, kelle jaoks eurointegratsioon ei kulge kunagi piisavalt kiirelt. Praeguseks on Portugalist saanud tõsiselt võetav liikmesriik. Ehkki Portugal on endiselt Euroopa Liidu nn vanadest liikmesmaadest vaeseim, sündis just selle riigi viimase eesistumise ajal, aastal 2000, nn Lissaboni strateegia - üleskutse toetada Euroopas majandusreforme ja innovatsiooni. Märkimisväärne on seegi, et just Portugalist pärineb ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.

Riigist väljasaadetav mees lõi politseinikule klaasitüki kõrri
Rootsis lõi riigist väljasaatmisele määratud kosovo päritolu mees naispolitseinikut klaasitükiga kõrri, korravalvur toimetati haiglaravile.
Vahejuhtum leidis aset täna peale lõunat Gävle linna migratsiooniameti osakonnas, vahendab The Local.se.
Hetk enne rünnakut oli 31-aastane mees ühte teda migratsiooniametist autosse eskortinud politseinikust verbaalselt ähvardanud.

Punase mošee mässu juhtfiguur tapeti
Punase mošee mässulisi valitsusvägede vastu juhtinud Pakistani islamivaimulik tapeti täna.
Abdul Rashid Ghazi laip leiti mošee keldrist, vahendab BBC.
Mässuliste liidri tapmist kinnitab ka Pakistani siseministeerium.
Pakistani sõjavägi teatab 8 sõduri kaotusest. Mässulisi on konflikti jooksul surma saanud ligi poolsada. Punasest mošeest on päästetud umbes 50 seal pantvangis olnud naist-last.
Viimasel paaril päeval on Pakistani sõjavägi koondanud riigi loode ossa tuhandeid sõdureid, kuna seal on sagenunud Talibani pooldajate rünnakud, mida omakorda seostatakse Punase mošee ründamisega valitsusvägede poolt.

HELP-kampaania raius sigaretil pea maha
Kampaania "HELP - Elagem tubakata" korraldas ajaloolise London Toweri juures sigareti avaliku hukkamise, tähistamaks Suurbritannias 1. juulil jõustunud suitsetamise keeldu avalikes kohtades.
"Hukkamine" toimus Londoni Toweri läheduses, kuna just seal leidsid vanal ajal oma jubeda lõpu riigivaenlased ning paljude arvates kuuluvad ka sigaretid oma tervisele kahjuliku mõju tõttu vaenlaste hulka.
Möödakäijad ja turistid tervitasid rõõmuhüüetega kirvehoopi, mille andis sigaretile vanaaegsetes inglise timuka rõivastes näitleja. Samas andsid kampaaniate "HELP" ja "QUIT" esindajad inimestele nõu ja abi suitsetamise mahajätmiseks, viisid läbi tasuta vingugaasi (CO) teste ja jagasid HELP-kampaania meeneid.
Inglismaal hakkas avalikes kohtades suitsetamise keeld kehtima 1. juulil, sellest alates on peaaegu kõik kinnised üldkasutatavad ja tööruumid suitsuvabad. Samasugune keeld kehtib juba ka Šotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal. Ootuste kohaselt peaks see järgmiste aastakümnete jooksul säästma tuhandete inimeste elu, vähendades passiivset suitsetamist kinnistes avalikes ja tööruumides ning luues soodsama keskkonna neile, kes soovivad suitsetamisest loobuda.

Siberist leitud külmunud mammut võib kloonimise abil uue elu saada
Loode-Siberist avastati igikeltsa seest mammutibeebi, kes on tõenäoliselt maailmas kõige paremini säilinud näidis oma liigist, mistõttu võib tema DNA abil saada teoks mammuti kloonimine.
Kuuekuusena hukkunud emane mammutivasikas suri arvatavasti 10 000 aastat tagasi, samal perioodil, kui kogu tema liik viimasel jääajal maailmast hääbus, vahendab BBC.
Loom on säilinud peaagu puutumatuna ja tema kehal on alles veel ka veidi kasukast. Mammutibeebi on 130 cm kõrge ja kaalub 50 kilo.
Väikese külmunud mammuti leidis selle aasta mais üks põhjapõdrakarjus. Juri Khudi komistas mammuti otsa Jamali-Neenetsi autonoomses piirkonnas Juribei jõe lähedal.
Möödunud nädalal korraldas rahvusvaheline teadlasterühm Siberis mammutibeebi esialgse uurimise. Selgus, et 10 000 aastat tagasi külmunud looma surnukeha on suurepärases seisus: ainult sabast on pisut puudu. Aga ka viletsamas seisus mammutivasika leidmine oleks suursündmus: kogu maailmast on teada ainult kolm mammutivasika leidu. Väike külmunud mammut saadetakse lähemaks uurimiseks Jaapanisse.

Enesetaputerrorist tappis Afganistanis 17 tsiviilisikut
Suitsiiditerroristi poolt juhitud autopommi plahvatus, millega sooviti rünnata NATO vägesid Lõuna-Afganistanis, tappis 17 tsiviilisikut.
Plahvatus toimus teisipäeval turuplatsi läheduses ja tapetute hulgas on mitmeid koolilapsi ning vigastatuid on enam kui kolmkümmend, kirjutab Reuters.

Inglismaale on vastuvõetamatu Venemaa keeldumine Lugavoid välja andmast
Suurbritannia välisministeerium tegi avalduse, milles kinnitas, et neile on vastuvõetamatu Venemaa keeldumine anda välja endise spiooni Aleksander Litvinenko tapmises kahtlustatavat Andrei Lugavoid.
"Me oleme järjekindlalt kinnitanud, et Aleksander Litvinenko tapmine on tõisne kriminaalasi. Venemaa keeldumine andmast meile üle Litvineko tapmises kahtlustatavat Andrei Lugavoid on meile vastuvõetamatu. Me arutame mida edasi teha ja käsitleme Venemaale omalt poolt antavat vastust seda vääriva kaalutletuse ja tõsidusega," edastas Briti välisministeeriumi pressiesindaja.
Briti peaministri Gordon Browni pressiesindaja sõnul on Gordon Brown Venemaa käitumises äärmiselt pettunud ja kahtleb, kas endisele KGB agendile Lugavoile Venemaal korraldatav kohtuprotsess oleks aus.
Briti prokurörid kinnitasid, et Venemaa esindajad on neile saatnud ametliku vastuse, milles keelduvad endist Nõukogude Liidu luureametnikku Andrei Lugavoid Suurbritanniale välja andmast.

Paari aasta pärast peavad EL suitsetajad pahvima isekustuvaid sigarette
Euroopa Komisjon tahab 2010. aastaks keelata tavasigaretid ja asendada need isekustuvatega, et niimoodi ära hoida tulesurmad, mis saabuvad koos põleva sigaretiga uinudes.
Euroopa Komisjon teeb arvatavasti enne aasta lõppu ettepaneku, et EL-s tohiks müüa ainult isekustuvaid sigarette, kirjutab EU Observer. Euroopa Komisjon püüab selle meetmega vähendada suitsetamisest süttinud tulekahjusid, mis tapavad igal aastal Euroopas umbes 2 000 inimest. Euroopa Komisjon tahab traditsioonilised sigaretid keelata alates 2009. või 2010. aastast.
Isekustuv sigarett tähendab seda, et suitsupaberis on väiksed augud, mis katkestavad hapnikuringluse niipea, kui suitsu enam ei pahvita.
Euroopa Liidu liikmesriikide statistika näitab, et igal aastal hukkub suitsetamisest süttinud tulekahjudes 2 000 inimest ja veel 7 500 saab vigastada. Enamus suitsetamisest süttinud tulekahjudest algavad kas voodis suitsetamisest või siis põleva sigaretiga sohval uinumisest.

Financial Times: lähema viie aasta jooksul tuleb naftakriis
Majandusjaleht Financial Times kirjutab, et maailma ootab lähema viie aasta jooksul naftakriis, mis kergitab hinnad rekordtasemele ja suurendab Lääne sõltuvust naftakartell OPEC-ist.
Tööstusriikide energia-vahikoer Rahvusvahelińe Energiaagentuur (RE) hoiatab, et järgmise viie aasta jooksul on naftat turul vähe ja kümnendi lõppedes on oodata, et veelgi ahtamaks tõmbub maagaasi turg, kirjutab Financial Times.
RE kinnitusel kahanevad "küpsete" maardlate - näiteks Põhjamere ja Mehhiko - varud oodatust kiiremini. Samal ajal on uute alade - näiteks Venemaa Kaug-Ida - projektidel pidevalt viivitusi ette tulnud. Lisaks sellele kasvab pidevalt naftatarbimine.
Olukorda halvendab seegi, et kuigi OPEC-isse mittekuuluvate riikide naftatootmine kasvab igal aastal ühe protsendi võrra, katab see vaevalt poole nõudluse kasvust.

Vastuseis Iraagi sõjale on USAs tõusnud rekordkõrgele tasemele
Äsja avaldatud USA Today/Gallupi küsitluse hinnangul on vastuseis Iraagi sõjale USAs tõusnud rekordiliselt kõrgele tasemele ning president George W. Bushi tegevust heakskiitvate inimeste protsent on langenud Bushi valitsemisaja madalaimale tasemele.
George W. Bushi tegevusele andis heakskiitva hinnangu 29 protsenti USA Today/Gallupi poolt küsitletutest, samas kui veel juuni alguses toetas Bushi tegevust 33 protsenti ameeriklastest, vahendab USA Today.
USA Today hinnangul on George W. Bushi valitusaja madalaima toetusprotsendi taga ka üha kasvavad lahkhelid presidendi enda partei - Vabariiklaste - leeris, kus George W. Bushi sõjastrateegiat toetab järjest vähem inimesi.
Iga viies uuringus osalenud leidis, et USA sõjaväelaste arvu suurendamine Iraagis sel aastal on muutnud sealset olukorda paremaks, samas kui pooled küsitletutest olid veendunud, et USA väekontingenti suurendamise pole muudatusi olukorra osas Iraagis kaasnenud.

Buenos Aireses sadas üle 89 aasta taas lund
Argentiina pealinnas Buenos Aireses sadas esmaspäeval üle 89 aasta taas lund.
Ootamatu lumesadu peatas bussiliikluse ning reisijad jooksid lund oma kätega katsuma, vahendab Helsingin Sanomat.
Paljud hakkasid "imelikku" ilmanähtust koheselt pildistama.
Lõuna-Ameerika lõunaosa kannatab see aasta üle pika aja külma talve käes, temperatuur on kohati langenud alla 20 külmakraadi.
Külm on nõudnud juba mitu inimelu.

Keskkonnakaitsjad: Gazprom hävitab Sahhalini saart
Keskkonnakaitsjate hinnangul on Gazpromi ja Shelli ühisprojektina Sahhalini saarele rajatav naftajuhe keskkonnale hävitav: toruehitus võib põhjustada mudalaviine ja maalihkeid, puurtornid aga peletavad merest vaalu.
Sahhalini saarel Sahhalin-2 naftaprojekti arendavad Shell ja Gazprom kinnitavad ühest suust, et 800 kilomeetri pikkune naftajuhe läbi terve saare ei mõjuta kuidagi saare loodust, kirjutab The St. Petersburg Times.
Seevastu keskkonnakaitsjate sõnutsi on saare keskkonnaprobleemid ehituse tõttu süvenenud ja Gazprom ei tee kahjustuste vähendamiseks midagi. St. Petersburg Times nendib kurvalt, et Vene riigi mure Sahhalini saare keskkonna pärast haihtus niipea, kui riigipoolne tugev keskkonna-alane surve oli Shelli ja tema Jaapani partnereid sundinud müüma projekti enamusosalust Gazpromile.
Sahhalini keskkonnajärelvalve juht Dmitri Lisitsõn kurtis: "Ma ei saa öelda, et kõik korras oleks. Kõik on ilmselt hoopis halvemini kui varem."

Indoneesias võib peagi purskama hakata Mount Gamkonora vulkaan
Tuhanded indoneeslased on oma kodudest evakueeritud, sest Ida-Indoneesias asuv vulkaan Mount Gamkonora hakkas välja paiskama suuri suitsu-ja tuhasambaid.
Hetkel ei ole keegi vulkaani tõttu veel kannatada saanud, kuid vulkaan võib iga hetk suuremalt purskama hakata ja Inoneesia võimud on kõrgeimas võimalikus valmisolekus, vahendab Reuters.
Vulkaan hakkas tuhka purskama juba laupäeval, kuid pursete kõrghetk oli eile, kui tulemägi purskas tuhka 3500-4000 meetri kõrgusele.
Vulkaani tuhapurskeid on saatnud ka väiksed maavärinad.
Vulkaani lähedal asuvatest küladest on praeguseks evakueeritud 8 400 inimest. Tuhapilvede tõttu on häiritud kohalik lennuliiklus.
Mount Gamkonora asub Halmahera saarel ja on 1 635 meetrit kõrge.
Viimati purskas Mount Gamkonora tuhka ja suitsu välja 1987. aastal, tookord keegi viga ei saanud. Arvatavasti oli Mount Gamkonoral suurem purse 1673. aastal.

Punase mošee radikaalidest tühjendamisel on hukkunud üle 40 inimese
Pakistani armee ründas öösel Islamabadis Punase mošee vallutanud islamiradikaale, terve öö kestnud tulevahetuses on hukkunud vähemalt 40 islamivõitlejat ning kolm valitsusvägede sõdurit.
Ligi nädala kestnud läbirääkimised mässulistega lõppesid tulemusteta, mistõttu alustas Pakistani armee sõjalist operatsiooni mošee vabastamiseks.
Tulevahetuse tagajärjel on mošee süttinud põlema ning valitsusvägede teatel on inimesi veel nii mošee sees kui väljas, vahendavad välisagentuurid.
Armee esindaja teatel on 70 protsenti mošeest valitsusvägede käes, kuid islamivõitlejad hoiavad oma kontrolli all veel keldrit ning eluruume.
Radikaalsed islami üliõpilased hõivasid mošee eelmisel teisipäeval ning selle aja jooksul toimunud tulevahetustes on hukkunud lisaks veel 21 inimest.
"Tegemist on lõpliku rünnakuga, mille eesmärgiks on Punase mošee puhastamine islamiradikaalidest," sõnas Pakistani armee pressiesindaja Gen Waheed Arshad.

Streikivad Poola õed nurjasid Ignalina tuumajaama ehituse
Reedel aatomijaama rajamiseks kokkulepet oodanud Balti peaministrid jäid pika ninaga.
Valitsusjuhtide lootus Vilniuses mingisuguselegi otsusele jõuda purunes pärast telefonikõnet Varssavist. Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski teatas, et ei saa sisepoliitilise olukorra tõttu riigist ära sõita.
Ehkki põhjus võis olla ka soovimatuses jaamaga kiirustada, õõnestab nädalaid kestnud meditsiinitöötajate tööseisak tõsiselt peaministri jalgealust.
Juba kolmandat nädalat laiub valitsusjuhi büroo ees telkidest valge linn, kus õed streigi ajal elavad. Streikijad nõuavad vähemalt viiekümneprotsendilist palgatõusu, praegu teenivad Poola medõed kuus keskmiselt vaid tuhatkond zlotti (4100 krooni).
Kümned õed ning neid toetavad arstid on kuulutanud välja ka näljastreigi. Nii tuli evakueerida mitmest haiglast hoolt vajavaid patsiente, sest näljast nõrk personal ei suutnud neid enam ravida.

Boeingu uudne "unistustelennuk" leevendab reisipiinu
USA lennukitootja esitletud mudel Dreamliner näitab õhusõidu homset päeva.
Juba ammu pole ükski tehnikauuendus pälvinud nii palju tähelepanu kui Boeing-787, mida kompanii tutvustab kui unistuste lennukit. Seattle'i lähedal angaarist välja veerenud lennumasinat saabus pühapäeval imetlema kümneid tuhandeid inimesi.
Lennukit saadab ka enneolematu müügiedu. Veel enne, kui ükski Dreamliner jõuab õhku tõusta (katselend leiab aset augustis või septembris), on tellimused garanteeritud aastateks.
Sõltumatud eksperdid jagavad Dreamlinerile üksnes kiidusõnu. Revolutsioonina reisilennukite valmistamise tehnoloogias ei koosne ta suurelt osalt mitte enam metallist, vaid süsinikuga tugevdatud plastist (CRP). Kerge ja vastupidav materjal ühes tunduvalt lihtsustatud struktuuriga võimaldab säästa kütuselt viiendiku, mis muudab lennuki kõrgete naftahindade ajastul eriti ahvatlevaks.

President Putin vigurdab alliansi ja raketikaitsega
Venemaa president Vladimir Putin kasutas möödunud nädalal taas õnnestunult oma lemmikvõtet, pannes kohmakale vastasele jala taha.
Teist korda lühikese aja jooksul oli ohvriks USA president George W. Bush, kelle Putin seljatas pärast Bushide Kennebunkporti residentsis veedetud nädalalõppu uue ideega, kuidas hoida USA raketikaitset Ida-Euroopast eemal.
Idee naelaks on koostööpakkumine uute raketitõrjerajatiste ehituseks Lõuna-Venemaal juhtimiskeskustega Moskvas ja Brüsselis. Putini visioonis võiks süsteemi hallata olemasolev NATO-Vene nõukogu.
Ettepaneku varjamatuks tagamõtteks on soov vältida USA baaside rajamist Poolasse ja Tšehhi. Idee teostumisel lubas Putin "uut suhet" Venemaa ja Ühendriikide vahel. Keeldumise korral ähvardas ta Ida-Euroopat "poliitiliste ja majanduslike tagajärgedega" ja USA-d "asümmeetriliste vastuvõtetega".

Kiirgushirmus külaelanikud ei nõustu keskkonnaministeeriumiga
Alliku elanikud ei nõustu täielikult keskkonnaministeeriumi poolse AS Steri vastaste väidete ümberlükkamisega, mõningane täpsustus on asjakohane.
1.Eksminister Rein Randver oma kirjas AS Steri-le lk 7 punktis 4.4, teatab:
Aruande lik 12-14 kohaselt hindas steriliseerimiskeskuse keskkonnamõju üle 10 eksperdi, kusjuures osaliselt nende ülesanded kattuvad, s.h ka Enn Realo ja Arne Milleri omad. Seetõttu palume töös välja tuua iga ekspertrühma liikme konkreetsed ülesanded.
Teiselt poolt AS Steri veebilehe andmetel on Arne Miller teinud arendajaga koostööd juba keskuse rajamisel. Kuidas sellisel juhul on tagatud KMH tulemuste sõltumatus.
Tõepoolest, ei ole siin sõna objektiivsus kirjas. Leian, et sõna sõltumatus võib tähendada ka sõna erapooletus, ehk mõjutada seejuures objektiivsete hinnangute andmist.

Ilves: Eesti ja Hispaania sihiks on üksmeelne tugev Euroopa
President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Hispaania peaministri José Luis Rodríguez Zapateroga kohtudes, et kaks riiki, mis asuvad Euroopa eri äärtes, on tegelikult vägagi sarnased, kuna mõlema sihiks on ühtne Euroopa.
"Eesti ja Hispaania on paljudes küsimustes ühel meelel, Euroopa Liidu alases koostöös on mõlema riigi sihiks üksmeelne tugev Euroopa," lausus president Ilves.
Kohtumisel peaministriga märgiti mõlemapoolselt, et kaks riiki peaksid aktiivsemalt otsima võimalusi vastastikustest investeeringuteks.
"Eesti ärimeeste huvi Hispaania turu vastu on märkimisväärne," ütles Eesti riigipea. "Seda näitas nii möödunud kevadel Eesti Kaubandus-Tööstuskojas korraldatud Hispaania äriseminar kui ka täna riigivisiidil kaasas olevate ärimeeste arvukus."
Kohtumisel Hispaania peaministriga käsitleti põhjalikumalt ka energiapoliitika ja -julgeoleku küsimusi.

Korraldajad: homoparaad ei häiri linnakodanike liikumist
Tallinn Pride korraldajad on seisukohal, et rongkäigu läbiviimine Tallinna vanalinnas ei häiri kodanike õigust vabale liikumisele, kuna korraldajad on taganud eelnevatel aastatel ning tagavad ka seekord vaba liikumise linnakodanikele, kes rongkäigus ei osale, kuid selle ajal marsruudi sisse jäävatel tänavatel liikuda soovivad.
Samuti tahavad Tallinn Pride korraldajad tähelepanu pöörata asjaolule, et ka rongkäigu näol on tegemist põhiseadusliku õiguse kasutamisega, nimelt on igal kodanikul põhiseaduslik õigus rahumeelselt koguneda.
Politseipoolse kommentaariga seoses kodanike vaba liikumise takistamisega oleme kindlasti arvestanud ja teeme omalt poolt kõik nõutava, et seda õigust mitte takistada. Ilmselgelt oleme sel aastal enam tähelepanu pööranud osalejate turvalisusele ning kindlasti on meie esmane soov teha politseiga maksimaalselt koostööd, et vältida eelmisel aastal toimunud kahetsusväärseid vägivallaakte.
Kahtlemata paneme omalpoolt maksimumi rongkäigus osalejate turvaküsimusele ning vastutame avaliku koosoleku seadusest tulenevalt ka selle eest, et rongkäigus osalejad ei rikuks avalikku korda. Varasematel aastatel ei ole osalejad meie andmetel küll kordagi avalikku korda rikkunud, nii et võib samasugust seaduskuulelikku käitumist oodata ka sel aastal.

Paldiski sadamas tekkis merereostus
Paldiski Põhjasadamas läks täna pärastlõunal ehitustööde käigus ümber ekskavaator, mille tagajärjel tekkis merereostus.
Vahejuhtum leidis aset kell 13: 35 sadama 7. kail, millel puudub Paldiski linnavalitsuse andmetel ehitusluba. Paldiski Põhjasadama direktori Gennadi Gretsko teatel on sadamal olemas ehitusluba, mille linnavalitsus neile 2003. aastal väljastas. Gretsko sõnul teavitati linnavalitsust ehitustööde alustamisest 2005. aasta augustis.
Avarii käigus inimesed kannatada ei saanud, küll aga tekkis merereostus.
Kella viieks oli reostus lokaliseeritud ja oodati ujuvkraana ning reostustõrjetehnika saabumist Tallinnast.
Asjaga tegeleb ka keskkonnainspektsioon.

Raudtee saab sõidukorda kella üheksaks
Eesti Raudtee suudab hommikul Jõhvi lähedal kaubarongi ja veoauto kokkupõrkes purunenud umbes 320 meetri pikkuse raudteelõigu liikluskorda saada kella üheksaks täna õhtul.
Tee avamine liikluseks sõltub siiski sellest kui kiiresti suudab päästerong teele tagasi aidata rööbastelt maha sõitnud veduri.
Täna paigatakse purunenud relsid ja asendatakse katkised liiprid mahus, mis on minimaalselt vajalik raudteeliikluse taasavamiseks. Tänahommikusele avariile eelnenud seisukorda taastamiseks on kõnealusel raudteelõigul tarvis edaspidi teha veel mahukaid remonttöid.
Kuni raudteelõigu täieliku remontimiseni kehtestatakse antud lõigul rongidele kiiruspiirangud, mis on vajalikud tee seisukorrast tuleneva liiklusohutuse tagamiseks.
Kuigi raudtee remonditakse liikluskõlbulikuks tõenäoliselt kella 21ks võib liikluse avamine nihkuda hilisemasse aega. Kuna Tallinna poolt tulnud päästerongil polnud purunenud tee tõttu võimalik vedurile läheneda, kasutab päästerong ümber sõitmiseks põlevkiviraudteele kuuluvaid teid.

AS Steri kiirgustegevusloa avalik arutelu toimub homme
Sauel toimub homme AS Steri kiirgustegevusloa muutmise taotluse menetlemise avalik arutelu, kus huvitatud isikud saavad esitada küsimusi ning teha ettepanekuid AS Steri kiirgustegevusloa muutmise taotluse menetlemise kohta.
Loa muutmise otsuse eelnõu oli kaks nädalat kommenteerimiseks ja vastuväidete esitamiseks kättesaadav nii Saue vallas kui ka ministeeriumis.
Arutelu toimub Harjumaal Saue vallas Vanamõisa seltsimajas toimub homme kell 18.00.
AS Steri esitas keskkonnaministeeriumile taotluse kiirgustegevusloa muutmiseks 2006. aasta veebruaris. Taotluse alusel soovib AS Steri hakata kasutama steriliseerimiseks kiirgusallikat (kiirgusallikast lähtuva gammakiirgusega).
Tulenevalt avalikkuse suurest huvist algatati kiirgustegevusloa muutmise menetlemiseks avatud menetlus ning keskkonnamõju hindamine.
Kiirgustegevusloa muutmisel tuleb keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemused arvesse võtta.

Ministeerium lükkab AS Steri kohta käivad väited ümber
Tänases Eesti Päevalehe Online artiklis "Nördinud külaelanikud kaebasid keskkonnaministri kohtusse" on keskkonnaministeeriumi andmetel mitmed faktivead.
ARTIKKEL:
"Külaelaniku sõnul seadis eelmine keskkonnaminister Rein Randver kahtluse alla kogu keskkonnauuringu objektiivsuse ning leidis, et külaelanikud peaksid kõigepealt oma küsimustele vastuse saama."
SELGITUS:
Keskkonnaminister ei seadnud kogu uuringu objektiivsust kahtluse alla, vaid palus aruannet täiendada vastavalt märkustele. Näiteks soovis minister teada, kuidas tagatakse erinevate osapoolte koostöö õnnetusjuhtumi või hädaolukorra puhul, samuti paluti täpsustada aruandes kasutusel olevate terminite sisu (näiteks tohutu võimsusega mõjur (mõjur, mis võib steriliseerimiskeskuse purustada)). Samuti paluti täiendada keskkonnamõju hindamise aruannet osas, mis käsitles inimeste stressi seoses AS Steri tegevusega.

Nördinud külaelanikud kaebasid keskkonnaministri kohtusse
Saue valla Alliku ja Vanamõisa küla elanikud kaebasid kohtusse keskkonnaministri Jaanus Tamkivi, kes kiitis heaks üliohtlikku ja radioaktiivset koobaltit kasutava meditsiinitarvete steriliseerimistehase AS Steri keskkonnamõjude hindamise uuringu.
Külaelanikud süüdistavad Saue vallavalitsust ja keskkonnaministrit kokkumängus, ütles Päevaleht Online'ile üks külaelanikest Eha Lettermo.
Tallinna halduskohtu pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et külaelanikud esitasid avalduse kuulutada ministri otsus kiita heaks AS Steri tehase keskkonnamõjude hindamise aruanne õigusvastaseks 28. juunil. Kohus võttis avalduse järgmisel päeval menetlusse ning andis ministeeriumile aega oma seisukohtade esitamiseks.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et kohus on andnud ministeeriumile vastamiseks aega kuni 27. juulini ning ministeeriumis on vastus koostamisel.

Rongiliiklus Narva suunal taastub eeldatavasti hilisõhtuks
Eesti Raudtee teatel tegeletakse hetkel täna hommikul Jõhvi Toila ülesõidul toimunud liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimisega ning rongiliiklus Narva suunal loodetakse taastada hilisõhtul.
Eesti Raudtee pressiesindaja teatel on tegeleb õnnetuspaigalt on ära veetud nii vagunid, kui teele jäänud vedurisektsioon.
Kuna tsisternid olid tühjad ja teelt maha paiskunud veduri kütusepaaki tekkinud auk suudeti kiiresti sulgeda, siis reostusohtu õnnetuspaigal ei tekkinud.
Õnnetuse tagajärjel kahjustada saanud 320 meetrit raudtee pealisehitist tuleb sisuliselt välja vahetada, kuid päästerongist jääb selle töö juures väheks, mistõttu on Lõuna-Eestist Jõhvi poole teel täiendav teeremonditehnika.
Viimase kiire toimetamine Jõhvi võib mõnevõrra häirida ka rongiliiklust Tapa-Tartu lõigul.

Saaremaal kadus kaks noormeest ööseks Mullutu lahele
Lääne-Eesti päästekeskus otsis kahte noormeest, kes läksid esmaspäeva õhtul paadiga Mulluta lahele ning ei pääsenud õhtupimeduses silmist kaotatud kursi tõttu koju tagasi.
Päästekeskus sai täna hommikul kell 8: 49 teatati, et Saaremaal on kaks noormeest läinud eelmisel õhtul kummipaadiga Mullutu lahele, hommikuks mehed tagasi ei olnud ja kontakti nendega luua ei õnnestunud.
Noormehi sõitsid otsima Kuressaare keskkomando päästjad kahe paadiga, sündmusele kaasati ka politsei ja piirivalve. Vajadusel oldi valmis alustama ka maismaaotsinguid.
Veidi pärast kella 11.30 olid mehed aga leitud, elus ja terved, tagasiteel kaldale.
Selgus, et eile oldi õhtupimeduses õige kurss silmist kaotatud ning otsustati kaldale telk püsti lüüa ja öö kohapeal mööda saata. Hommikul ei reageeritud aga telefonikõnedele, kuna telefon oli märjaks saanud.

Eestis reisimine senisest lihtsam ja mugavam
Turismiportaalid puhkaeestis.ee ning visitestonia.com on koostanud kogu Eestit hõlmavad ja üksikasjaliku teabega rännumarsruudid, mis oma selgete kirjeldustega muudavad Eestis reisimise mugavaks ja lihtsaks.
"Kui suundute tagasi peamagistraalile, möödute sujuvalt Järvamaa piiri tähistavast sildist ja jõuate Anna kirikuni," kirjeldab reisijuht näiteks teekonda Tallinnast läbi Põltsamaa Jõgevale, Tartu või Viljandi. "See Järvamaa kõige pisem pühakoda kalmistupuude varjus torkab kohe silma. Kirik on suhteliselt noor: ehitatud hilisbarokses stiilis aastatel 1776 - 1780."
Reisijuhti on mugav kasutada, sest rännuhuviline saab valida sobiva marsruudi ning selle välja trükkida.
Neile, kellel on vaja lisateavet või lugeda puhkuse ajal e-kirju, need saavad reisijuhist täpselt teada, kus asuvad teekonnal WIFI-alad. Näiteks Kuningamäe kardiraja ümbruses Põltsamaa vallas. Lisaks sellele leiab reisijuhist viiteid marsruudile jäävate huvitavate paikade netikülgedele.

Vargad tühjendavad varastatud pangakaartidega kontosid
Viimastel päevadel on sagenenud juhtumid, kus varastatud rahakotis olnud andmeid kasutades on tühjendatud inimeste pangakontod.
Selline vahejuhtum leidis aset esmapäeva varahommikul kella 5 paiku Narvas, kus kaks tundmatut meest nõudsid vägivalda kasutades 1939. aastal sündinud naiselt raha ning röövisid rahakoti, milles oli 60 krooni sularaha, ID-kaart ja pangakaart. Hiljem võeti naise pangaarvelt raha summas 10 000 krooni.
Laupäeval, 7. juulil varastati kella 14.20 ajal Rakveres asuvast kaubamajast rahakott, milles olid pangakaardid, dokumendid ja sularaha 650 krooni. Rahakotis olnud pangakaarte ja andmeid kasutades võeti erinevatelt arvetelt 6000 krooni ja 3500 krooni, tekitades kahju kokku 10 567 krooni.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et mõlemal juhul oli rahakoti vahel ka PIN-kood.

Hilinenud merekaru: Oooodakeeeeee! 
Esmaspäevahommikune start oli paljulubav. Tuul oli asunud kosuma ja öine vihm, mis muutis mitmete tekil maganute magamiskotid vett täis käsnadeks, oli vaheldunud hetkelist päikesepaistet lubavate selge taeva laikudega.
Tasapisi liikusid jahid stardijoone poole ning meeskonnad valmistusid purjesid heiskama. Oodatult kõlas start, ning jahid läksid teele. Üksnes Mereakadeemia jaht Tormilind jäi joone taha, sest unine meeskond polnud jõudnud purjesid heisata. Aga nagu öeldakse, kes ei küsi, sellele ei anta. Seega otsustasid merekooli merekarud kasutada konkurentsis püsimiseks teist taktikat. Vööri ronis kõvahäälne merekaru ja hõikas teistele järele: "Ooooodaaaakeeeee!"
Nende sõnumit võeti kuulda umbes tunni pärast, kui tuul otsustas puhuda kuskil mujal. Järgnesid tunnid peegelsileda vee peal tuulevaikuses. Võidu seismine on purjespordi üks raskemaid osi. Aeg-ajalt oli raadioeetrist kuulda, kui ühe või teise meeskonna kannatus katkes. Mõni teatas katkestamisest ja mootori töölepanemisest, mõni jälle tegi ettepaneku võtta koordinaatide järgi finiš. Kuid nagu ütleb vana meresõna, kes kaua seisab, see seisab, kuni tuul tuleb. Ja tuul tuli.

Ekspertkomisjoni hinnangul ei ole prügireostus Läänemere peaprobleemiks
Läänemere keskkonnakaitse komisjoni (HELCOM) sõnul on prügireostuse tase Läänemeres madalaim Euroopas ning seda suuresti tänu rakendatud keskkonnakaitse meetmetele ning kohalike elanike poolt korraldatud koristuskampaaniatele.
Läänemere olukord on prügireostuse osas stabiilne ning teiste meredega võrreldes esineb selle rannikutel saastet oluliselt vähem, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.
Olulisimateks prügiallikateks on Läänemere puhul turism, rannapuhkealad ning laevandus, Soome lahel on peamisteks reostajateks kaubalaevad ja laevandus üleüldiselt.
Rakendunud keskkonnakaitse meetmed annavad selgelt tunda prügi hulga vähenemises - näiteks langes Pärnu piirkonnas prügi kogus 1995.-1996. aastate paarisajalt tonnilt 2006ndaks aastaks ühe tonnini.
HELCOMi hinnangul on suurimateks reostajajateks hoopis põllumajandusest ja töötlemata heitveest pärit fosfori- ja lämmastikujäägid.

Kinnipeetud autorüüstaja telefon paljastas ka teise kaasosalise
Turvatöötajad tabasid 10. juunil Mustamäe haljasalal mehe, kellel olid kilekotiga kaasas varastatud automakid. Samas kotis helisenud mobiiltelefon reetis ka mehe kaasosalise.
Turvafirma Falck patrullekipaaži turvatöötajad märkasid 10. juunil öösel kell 3.50 tumedates riietes meest Mustamäel haljasalal hiilimas, teatas turvafirma pressiesindaja. Turvamehi näinud mees viskas käes olnud kilekoti maha ning põgenes. Abipolitseiniku õigustes turvatöötajatel õnnestus mees kinni pidada.
Agressiivseks muutunud mehe kilekotist leiti kaks autoraadiot ja neli kõlarit, millel rippusid küljes puruks lõigatud juhtmed. Taskus oli mehel peotäis valge pulbriga kilekotikesi ja mobiiltelefon.
Turvakontrolli ajal helises kinnipeetu telefon ning ekipaaži liige vastas kõnele. Helistaja, arvates, et kõneleb telefoni omanikuga, avaldas soovi viimasega kiiresti kokku saada. Turvatöötaja leppis helistajaga kohtumispaiga kokku. Mõne minuti pärast saabuski kohale mees, kes samuti kinni peeti, kuna telefonis räägitu andis alust arvata, et tegemist võib olla esimesena tabatu kaasosalisega.

Politsei otsib kahte meest
Põhja politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talitus palub abi Endel Jukka ja Vello Veibergi asukohtade kindlaks tegemisel.
Endel Jukka lahkus oma elukohast Maardus Keemikute tänaval 13. juunil umbes kella 13 paiku ning ei ole tänaseni tagasi tulnud, teatas Põhja politseiprefektuur.
Endel on 180 cm pikk, keskmise kehaehitusega, lühikeste tumedate ja vähese halliseguste juustega ning heledate silmadega. Seljas oli tal tumehall jope, jalas valgete triipudega tumesinised dressipüksid ning helepruunid sandaalid. Lisaks oli tal kaasas musta värvi riidest õlakott.
Jätkuvalt on teadmata kadunud Vello Veilberg (sünd. 1938), keda viimati nähti 2007. aasta 20. märtsil Aruküla kaupluse juures Raasiku vallas Harjumaal.
Mees on 170 cm pikk, keskmise kehaehitusega ning lühikeste hallide juustega. Lahkudes kandis ta sinist talvist töökombinesooni ning sinise-valgekirjusid talvesaapaid.

Täna algab noorkotkaste ja kodutütarde suurlaager
Noorkotkaste ja kodutütarde tänavune suurlaager leiab aset 10.-13. juulil Järvamaal Simisalus, kus osaleb igast malevast ja ringkonnast kümme kodutütart ja noorkotkast koos juhendajatega.
Lisaks eestlastele on laagris ka koostööpartnerid Lätist ja Leedust ning politseinike lapsed - kokku 350 osalejat, teatas kaitseliidu pressiesindaja.
Plaanis on sportlik tegevus ning töötoad, kus noored saavad omandada uusi oskusi ja kogemusi.
Kolmanda laagripäeva õhtupoolikul külastab laagrit president Toomas Hendrik Ilves, kellele noorkotkad annetavad oma organisatsiooni kõrgeima autasu, Põhjakotka märgi.

Ida-Virumaal sõitis kokkupõrke tagajärjel kaubarong rööbastelt maha
Kose raudteeülesõidul põrkasid täna hommikul kokku puitu vedanud veoauto ja kaubarong, õnnetuse tagajärjel sai kergelt kannatada veoautojuht.
Kella 8.50 paiku helistati politseisse ning teatati, et Ida-Virumaal Jõhvi vallas Linna külas asuval Kose raudteeülesõidul põrkasid kokku veoauto Scania ja kaubarong, teatas Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina.
Kokkupõrke tagajärjel sõitis Tallinnast Narva suunas liikunud kaubarong rööbastelt maha. Kostina ütles Päevaleht Online'ile, et rongi kõik tsisternvagunid olid tühjad.
Hetkel on raudteeülesõit suletud ning politseinikud reguleerivad lähiümbruses liiklust.
Õnnetuse tagajärjel sai kergelt vigastada 1966. aastal sündinud veoautojuht Oleg, kelle kiirabi toimetas haiglasse kontrolli.

Mikko: küberrünnak paiskab meid möödunud sajandisse
Euroopa Parlamendi täiskogu istungil esinenud Eesti sotsiaaldemokraat Marianne Mikko rõhutas Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitsele pühendatud raporti arutelul, et võimetus tõrjuda küberrünnakut võib halvimal juhul paisata Euroopa Liidu ajas tagasi möödunud sajandisse.
"Kujutlege täna, 21 sajandil olukorda, kus ministeeriumide vaheline sisemine teabevahetus on häiritud ning nii valitsusel kui meedial puudub võimalus elanikkonda teavitada," kirjeldas Marianne Mikko musta stsenaariumi, mida rünnaku taga olevad jõud Eestis käivitada üritasid.
Mikko tänas IT-asjatundjaid nii Euroopa Liidust kui väljastpoolt abi eest, mida need Eestile osutasid. Ta seadis seda koostööd eeskujuks siseturvalisuse eest vastutajatele kõigis liikmesriikides.
"Ei rikkus ega relvajõud aita küberrünnet tagasi lüüa. Ainus kaitse on koostöö," lõpetas Mikko oma esinemise.
Volinik Franco Frattini ütles oma lõppesinemises, et Eesti küberrünnakut uuritakse Euroopa Komisjonis ülima tähelepanuga. Ta väitis, et just taoliste rünnakute tõrjumiseks ongi Euroopa Komisjonil vaja välja töötada täpne koostöömehhanism.

Roolijoodik sõitis kahele jalakäijale otsa
Ida-Virumaal sõitis joobes juht otsa kahele teepeenral liikunud jalakäijale.
Õnnetus juhtus kella 19.45 ajal Kuremäe-Soompea tee 1. kilomeetril Kuremäe külas, kus sõiduauto, mida juhtis alkoholijoobes 51-aastane Viktor, sõitis otsa teepeenral liikunud jalakäijatele.
25-aastane Nadezhda ja 35-aastane Ganna toimetatud Ida-Viru keskhaigla traumapunkti kontrolli.

Kohus kohustas vägivallatsejat ämmale veevärgi ehitama
Rakvere kohtumaja kinnitas lepitusmenetluse naise kallal vägivallatsenud mehe suhtes ja kohustas teda hea tahte avaldusena ehitama ämmale suvilasse veesüsteemi.
Süüdistuse järgi lõi Vallo oma elukaaslast näkku ja rebis juustest, pannes toime kehalise väärkohtlemise, kirjutab SL Õhtuleht.
Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo taotles süüdistatava ja kannatanu lepitusmenetluse rakendamist, mille Rakvere kohtumaja ka kinnitas.
Kohus kohustas Vallot hoiduma alkoholi kuritarvitamisest, säilitama kodurahu ning hoiduma füüsilisest ja vaimsest vägivallast elukaaslase suhtes. Samuti kohustati Vallot moraalse kahju hüvitamiseks näitama naise suhtes üles head tahet - ta peab ehitama naise emale kuuluvasse suvilasse veesüsteemi.

Balti miinitõrjeeskaadrit asub juhtima Eesti mereväeohvitser
Teisipäeval, 10. juulil Riias aset leidval tseremoonial võtab Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON juhtimise üle Eesti mereväe kaptenmajor Andrei Leit.
Kaptenmajor Leit vahetab sellel ametikohal välja Läti kaptenleitnant Juris Roze, teatas kaitsejõudude peastaap.
"Eskaadri jaoks on hetkel suurimaks eelseisvaks ettevõtmiseks Leedu vetes aset leidev miinitõrjeoperatsioon Open Spirit," ütles kaptenmajor Andrei Leit. Baltroni koosseisu kuuluvad praegu Läti staabi- ja toetuslaev Virsaitis ning Leedu miinilaev Kursis.
1998. aastal loodud Balti miinitõrjeeskaadri peamiseks ülesandeks on valmistada mereväe laevade meeskondi ette osalemaks NATO miinitõrjeüksuste tegevuses.
Kaptenmajor Andrei Leit teenis seni Mereväe Staabi operatiivosakonna vanemstaabiohvitserina. Varem on ta teeninud ka BALTRON-i staabiülema ja operatiivohvitserina. Samuti on kaptenmajor Leit olnud seotud mitmete Eesti vetes aset leidnud miinitõrjeoperatsioonide korraldamisega.

Vandaalid laamendavad puhkealadel
Kaitsealadele rajatud puhkepaikades ei käi paljud inimesed mitte loodust nautimas, vaid lõhkumas ja laamendamas.
Riikliku looduskaitsekeskuse Järva- ja Lääne-Virumaa regiooni asedirektor Maret Vildak ütles, et kahjuks on seltskondi, kes lõhuvad kõike, mis ette jääb, kirjutab Virumaa Teataja.
Kõverjärve äärde panime tõkkepuu, et autodega ei sõidetaks järve kaldale, enne jaanipäeva paigaldatud tõkkepuu on tänaseks läbi saetud ja kõrvale tõstetud. Viitna suur infotahvel on koos alusega ära lõhutud ja järve visatud, Majakivi vaatetorni otsas on tehtud lõket, Ohepalus ja Jumindal on tahvleid ja keelumärke tulistatud. Prügi mitte ainult ei jäeta puhkekohtadesse, vaid tuuakse juurde, tõi Maret Vildak näiteid.
Maret Vildaku sõnul on suur probleem ATVde ja maasturitega metsateedel, luidetel, soodes ja metsas sõitmine.

Alaealist löönud Kadrina vallavanemat toetab ligi tuhat kogutud allkirja
Enne jaanipäeva Kadrina staadionil mopeediga tiirutanud alaealist löönud Kadrina vallavanema Aivar Lankei toetuseks oli eilse seisuga vallamajja laekunud 286 toetusallkirja, millele lisanduvad veel poodides ja tanklas antud, mida on hinnanguliselt 650 ja mis pole vallamajja jõudnud.
Volikogu esimehe Ain Suurkaevu sõnul pole keegi vallavanema tagandamiseks ettepanekut teinud, kirjutab Virumaa Teataja.
Praegu on volikogu kahekuulisel puhkusel ja esimene korraline istung toimub alles septembris, erakorraliseks istungiks liikmeid kokku pole kutsutud.
Kui vallavanema lahkumine ametist peaks siiski päevakorda tõusma, on allkirjad volikogu liikmetele teabeks vallaelanike arvamuse kohta. "Kindlasti on need avaliku arvamuse näitaja," lisas Suurkaev.

Pärnus lõhkusid tänavasse tekkinud augud autosid
Laupäevane tugev vihmasadu viis Pärnus Rääma tänaval masinatehase juures kanalisatsiooniluukide ümbert ära täitematerjali, mistõttu lõhkusid tänavale tekkinud augud vähemalt kuus sõidukit.
Politseisse saabunud teadete kohaselt lõhkus laupäeval kella 16.08 ajal Rääma tänaval rehvi sõiduauto BMW, kella 18.46 ajal teatas vee all varitsenud august läbisõitmisel kahe rehvi ja velje purunemisest Opel Astra omanik ning velje lõhkumisest veel Honda Legendi omanik, kirjutab Pärnu Postimees.
Rääma tänaval õnnetusi näinud Andreas Kajastu sõnutsi lõhkusid paduvihma järel tekkinud löökaugud veel vähemalt kolm autot, mille juhid jätsid juhtunust politseile ilmselt teatamata.
Kajastu jutu järgi varitsesid märgistamata löökaugud autojuhte umbes kaks tundi, enne kui neid kolmnurkadega märgistama hakati.
"See, et seal autosid lõhuti, on halbade juhuste kokkulangemine," arvas Rääma tänava tee ülekatteremondi eeltöid tegeva aktsiaseltsi BaltiFalt Pärnu piirkonna juhataja Kaido Tamm. "Kasutasime sama tehnoloogiat ka Jannseni tänaval. Seal jäi freesitud puru pidama. Masinatehase juures oli tööpiirkond juba nädal varem tähistatud pukkidega ja kiirust piiratud 30 kilomeetrini tunnis, kuid laupäeval olid märgid maha sõidetud."

Küla on juba 16 aastat elektrita
Mati Heinmetsa 16 aastat väldanud võitlus saamaks Mustjala valda Kiruma küla kodutallu elekter tagasi on seni lõppenud kaotusega.
"Eesti ajal oli siin elekter, Nõukogude ajal oli siin elekter, kuid nüüd ei ole ja tundub, et ei saagi olema," kurdab lugematutest ametkondadest ja peaminister Andrus Ansipilt tulutult abi otsinud endine Saaremaa piirivalveülem Heinmets, kirjutab SL Õhtuleht.
"Viimane lootus on jäänud. Kirjutan riigikogu majanduskomisjonile ja kui see ka ei aita, siis lähen ilmselt kohtusse," laiutab Mati Heinmets käsi. "Kuid olen kuulnud, et kõik sarnased asjad on lõppenud hageja kahjuks."
Mati Heinmetsa pere võitlus elektrifirmaga algas 1991. aastal, kui ta sai omandireformi ajal tagasi Mustjala valla Kiruma küla maad. Kõik need aastad on Mati Heinmets üritanud Eesti Energiale selgeks teha, et energiahiiul lasub kohustus varustada ka Kiruma elektriga. Postid ja liinid on olemas.

Kamp suvitajaid sulges avaliku tee järveni
Suvitajad alustasid pidutsemist Soodla järve ääres sellega, et sulgesid järveni viiva tee, raiusid metsast lõkkepuid, tungisid loata võõrasse autosse ja ei allunud ka politsei korraldustele.
Vootele Voit püüdis koos abikaasa ja emaga läinud nädala ühel õhtul kella kaheksa paiku sõita mööda riigimetsaala täitsa korraliku teed, kuid Soodla veehoidla põhjapoolses servas jõudsid nad puutüvedest ja okastraadist kokku seotud tõketeni, millel silt "Kuri koer", kirjutab SL Õhtuleht.
Tõkete taha oli püsti pandud suur laager, näha oli suur presendist varjualune ja mitu väiksemat telki. Laagrilised olid ennast mugavalt sisse seadnud - lõkkel tehti süüa ja nööridel kuivas pesu. Voidi hinnangul olid suvitajad ilmselt ka metsa raiunud, sest sõjaväetelki meenutavas varjualuses oli poolteise meetri kõrgune puuriit. Lisaks oli laagriplatsile pargitud kaks sõiduautot.

Maailma lahkeimad eestlased on leitud!  Nad elavad Salmes ja Sulevis
Lennart Meriga ühel aastal sündinud Lilli Angelstok Abhaasia eestlaste Sulevi külast on selline äge vanaema, et anna olla! Eestlasliku jonni musternäidis.
Igal suvel võtab ta oma kariloomad ning läheb nendega jala üle 30 kilomeetri kaugusele mägedesse ning elab seal kaks kuud. Sügisel paneb kriimused riided selga, värvib näo ära ning läheb küla peale kadri- ja mardisanti tegema!
"Proovigu mind mitte sisse lasta!" hüüatab 78-aastane Lilli-tädi sõjakalt, aga naerdes. "Juba 60 aastat olen käinud kadrit jooksmas, kuidas ma siis ei lähe see aasta!"
Kui korraldataks vanaemade maailmameistrivõistlusi, siis oleks Lilli Abhaasia eestlaste Sulevi külast seal kõva tegija. Niivõrd särtsakas ja elurõõmus on ta. Ja jutt jookseb nagu Nipernaadil. Mul on kõht kogu aeg naerust kõveras.
Vanaema Lilli kõige kõvem trikk on igasuvine rännak loomadega mägedesse. "Perevalli," nagu ta ise ütleb ja näitab käega eemal paistvate lumiste tippude poole. Pereval tähendab vene keeles mäekuru. "Kahe päevaga olen kohal, mis see 30 kilomeetrit minna on," seletab ta rahulikult ja lööb käega. Leidis ka mille kohta küsida, näib ta ütlevat.

Kuressaare-Stockholmi lennuk maandus üleeile katkise telikuga
Skywaysi Fokker 50 pidi Rootsis Arlanda lennuväljal maanduma juhitamatu esirattaga.
Pühapäeva õhtul läks rikki Kuressaarest Stockholmi lennanud väikelennuki esitelik.
Lennufirmale Skyways kuuluva Fokker 50 pardal oli 29 inimest, kirjutas Svenska Dagbladet. Maandumine läks siiski õnnelikult ja keegi pardal olijaist viga ei saanud.
Skywaysi lennufirmast öeldi Päevaleht Online'ile, et juba esmaspäevaks oli lennuk parandatud.
"See ei ole üldse suur asi," kinnitas lennufirma pressiesindaja, kes rõhutas, et lennukiga on kõik korras ja graafikus ette nähtud järgmine lend toimub plaani järgi.
Fokker 50 esiteliku vigastus tähendas seda, et piloodid pidid lennuki maa peale tooma juhitamatu esirattaga, millega nad ka toime tulid.

Kaitseliitlased tungisid taluõuele vaenlast otsima
Põrgupõhja retkest osavõtjad jooksid, püssid käes, peenarde ja lillede vahel.
Raplamaa taluomanik Olgo Väin istus neljapäeval, 5. juuli õhtupoolikul kella seitsme paiku rahulikult oma kodus, kui järsku märkas aknast, et majaesine on täis noori mehi, kes, püssid seljas, ringi tormasid.
"Jooksid ringi minu sibulapeenarde ja lillede vahel ning ütlesid, et otsivad vaenlasi," kurtis Väin. "Meestel oli seljas "Põrgupõhja" kirjaga särgid. Läks oma pool tundi, enne kui majaesise võõrastest tühjaks sain aetud."
Väin helistas ka Rapla politseisse, kes jättis mehe ootama ning lubas asja uurida. Segadusse aetud maaomanik politseilt selgitust ei saanudki ega teadnud täpselt, kes ja mis tema maadelt üle käis.
Rapla kaitseliidu maleva major Peeter Tani tunnistas, et eelmisel nädalal, 5.-8. juulini toimus Raplamaal Põrgupõhja Retk 2007 ning üks neljaliikmeline võistkond oli vastaseid jälitades eraisiku maadele tormanud.
Eramaa polnud tähistatud

Komisjon hakkab võidusammast valima
Vabadussõja monumendi ideekonkursile laekus 44 tööd ning komisjon peab võitja valima hiljemalt augusti lõpuks. Kuni konkursi tulemuste selgumiseni ideekavandeid ei avalikustata.
"Eesti Vabariigil tuleb varsti 90 aasta juubel. Sellega seoses on valitsuskoalitsioon võtnud endale kohustuse avada Vabadussõja võidusammas," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Kaitseministeeriumi korraldatud ideekonkursi tähtaeg lõppes 2. juulil, mil esitatud oli 44 kavandit. Komisjon hindab kõiki töid anonüümselt.
Vabadussõja võidusamba hindamiskomisjon kogunes esimest korda reedel, 6. juulil ning jätkab kokkusaamisi. Kaitseministeeriumi avalike suhete juhataja Madis Mikko sõnul töötab komisjon nii kaua kui vaja, et parim töö välja selgitada. Kokkuleppe järgi peaks komisjon oma otsuse esitama hiljemalt 31. augustiks. Komisjoni esimees on peapiiskop Andres Põder. Komisjoni kuuluvad veel Jaak Aaviksoo, Laine Jänes, Küllo Arjakas, Urmas Reinsalu, Jaan Elken, Mare Mikkof, Ülar Mark, Andres Alver, Taavi Aas, Gunnar Laev, Aivar Reivik.

Kääpa küla Kalevipoja park äratab muinaskangelase legendid elule
Kalevipoja muuseumist on saanud Kääpa küla keskus, mille ümber kasvab legende elustav park.
Koolipoisid Jorgen ja Virko venitavad end puhkides kolme mehe kõrguse Kalevipoja tooli otsa. Ümberringi puuelukad - sortsid, kratid. Kuueaastane Rasmus on end upitanud aheldatud Sarviktaadi kukile. Tema ees peesitavad Kalevipoja koerad Irmi, Armi ja Mustukene, taamal veab paharet mõõka jõkke. Selline on Kääpa laste mängumaa - täis legende. Ametlikult kannab paik nime Kalevipoja teemapark.
Hullumeelne plaan
Lugu algas Saare kooli sulgemisest. Aastal 2001 oli rahva meel must, külale ennustati hääbumist. Siis sündis päästev mõte - Kalevipoja muuseum. Kuhu siis veel kui mitte Kääpale, kus muinaskangelane jões jalutuks jäi?
Muuseumijuhiks sai teenekas ajalooõpetaja Viivi Lani. "Meil on koolimajas seitse tuba, igaühe sisustamiseks kulus kuu," kirjeldab Lani oma hiigeltööd. Kodulooline materjal oli mingil määral olemas, kõik Kalevipojaga seostuv tuli antikvariaatidest ja tutvuste abiga kokku ajada. Mais 2002 tegi muuseum ukse valla. Kahtlejaid jätkus siis ja jätkub tänapäevani.

Väljastpoolt Euroopat Eestisse lendajate check-in'i aeg pikeneb
Uute nõuete tõttu pikeneb lennukitäie reisijate check-in'i aeg tunni võrra.
Juuli alguses jõustusid riigipiiri seaduse muudatused, millega lennufirmadel tekkis kohustus edastada piirivalvele Euroopa Liidu välistest riikidest Eestisse saabuvate lennureisijate isikuandmed.
Estonian Airi lendude teenindamise direktori Erki Terase sõnul on ainsaks muudatuseks võrreldes varasemaga see, et vastavates välislennujaamades hakkasid check-in'i töötajad neid andmeid kirja panema.
"Andmete edastamise kohustus puudutab umbes 15 protsenti Estonian Airi reisijatest, kes saabuvad Tallinnasse euroliiduvälistest sihtjaamadest regulaar- ja tellimuslendudel," lausus Teras. Muudatusega seoses pikeneb check-in'i aeg ühe reisija kohta keskmiselt 30 sekundi ja kogu lennukitäie reisijate puhul keskmiselt tunni võrra. "Väljaspool EL-i asuvates lennujaamades soovitame reisijatel kohale tulla kaks tundi enne väljalendu," märkis Teras. Eesti suurima reisibüroo Estravel asepresident Mauri Saarend ütles Päevalehele, et reisikorraldajatele tähendab uus nõue pileti ostmisel broneerimissüsteemis vaid paari täiendava rea käsitsi sisestamist. Saarendi sõnul kehtib selline nõue näiteks Ameerika Ühendriikidesse suunduvatel reisidel juba mitu aastat. Estraveli kaudu lendab Ühendriikidesse aastas 5000 kuni 10 000 inimest.

Eerik-Niiles Kross pälvib Briti medali
Kross saab Briti medali väljapaistvate saavutuste eest Iraagi ülesehitamisel.
Iraagi valitsuse nõunikuna töötanud Eerik-Niiles Kross saab Suurbritannialt Iraagi demokraatia ja ülesehitamise edendamise eest riikliku autasu - Iraagi ülesehitamise teenistuse medali.
Briti suursaadik Nigel Haywood ütles Päevalehele, et Kross saab medali väljapaistvate saavutuste eest Iraagi ülesehitamisel. "Me oleme väga rahul, et Eestil oli võimalik Iraaki saata niivõrd suure kaliibriga riigiametnik," sõnas ta.
Saadiku sõnul näitab Ühendkuningriik medali määramisega ka seda, et Eesti kohalolekut Iraagis hinnatakse väga kõrgelt. "Ühtlasi sümboliseerib autasu määramine, et väärtustame oma liitlaste panust Iraagi demokraatia ülesehitamisesse."

AS Sebe toob Tallinna-Tartu liinile uued luksusbussid
AS Sebe paneb tulevast nädalast Tallinna ja Tartu vahele liiklema kuus 60-kohalist ja 15 meetri pikkust moodsat ning kõigi mugavustega bussi.
"Raudteeliiklusega konkureerimiseks peame võtma suuri riske," põhjendas uute busside ostu AS-i Sebe omanik Hugo Osula. Osula sõnul on uued bussid Euroopa tipptasemel ning Eestis teisi selliseid ei ole.
Bussid on toodetud Hollandis ning kannavad nime BOVA Magic. Neis on suur tualettruum, laiekraaniga televiisorid, kliimasüsteem, internetiühendus ja kohviautomaat.
Uute busside peamisteks plussideks on Osula sõnul ruumikus, ohutus ja keskkonnasõbralikkus. Nende heitegaaside tase on Euro 4, tavabussidel on see enamasti Euro 1 või Euro 2. Esialgu töötavad bussides ka reisisaatjad, et aidata sõitjatel mugavustega kohaneda. Firma plaanib, et igas tunnis väljub üks selline buss. Üks buss maksis firmale ligi 4,3 miljonit Eesti krooni.

Ärma palju kiidetud hubasus ootab Poola presidenti
Päevalehe andmetel peaks juulikuus Eestit külastama Poola president Lech Kaczyn?ski.
Erinevalt tavapärastest riigipeade töövisiitidest, mis keskenduvad kohtumistele Tallinnas, saabub Poola riigipea hoopis Tartu lennuväljale ja veedab enamiku ajast külalisena president Toomas Hendrik Ilvese Ärma talus.
Kuna programm on veel kinnitamisel, ei olnud eile veel võimalik visiidi toimumise täpsele ajale ametlikku kinnitust saada. Küll rääkisid Päevalehe allikad, et töö käib plaani kallal, et lennata otse Tartusse ning sõita sealt Ärma talusse.
Mitteametlik õhkkond
Tegemist võib olla president Ilvese teadliku valikuga viia kõnelused Ärma talu mitteametlikku keskkonda. Arvestades Poola käitumist Euroopa Liidu põhiseaduslepingu arutelul viimasel Brüsselis toimunud ülemkogul ning president Kaczyn?ski kaksikvennast peaministri eelmise nädala otsust jääda kõrvale Vilniuses toimunud Balti riikide ja Poola valitsusjuhtide kohtumisest, on Ilvesel soov hoida kohtumisel võimalikult mitteametlikku õhkkonda.

Liiklusmärk lubab vanalinnas teeremondi ajal kiiremini sõita
Tallinna Vanalinna Kuninga tänavale tekkis eile liiklusmärk, mis lubab autojuhtidel liikuda kiirusega 30 km/h tunnis, teisisõnu poole kiiremini kui muidu lubatud.
Tallinna vanalinn on õueala, kus maksimaalne lubatud piirkiirus on 20 km/h.
Liiklusmärke haldav AS Signaal lubas olukorda lähiajal selgitada.
Liikluseeskirja §205 järgi tohib sõiduk õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h.

Homsest töötab Järvevana tee ja Veerenni ristmikul valgusfoor
Kolmapäeva pärastlõunal lülitatakse Tallinnas sisse Järvevana tee ja Veerenni tänava ristmikule Tartu mnt poolt tulevale suunale paigaldatud valgusfoor.
Tallinna pressiteenistuse teatel lihtsustab uus foor väljasõitu Veerenni tänavalt Järvevana teele ja muudab ohutumaks tagasipöörde Järvevana teel ning edasise pöörde Veerenni tänavale.
Esialgu hakkab valgusfoor töötama päevasel ajal kella 7 kuni 20. Edasiste vaatluste tulemusena otsustatakse, kas töörežiim jäetakse samaks või vajavad kellaajad ning foori töötsüklid korrigeerimist.

Valmis Kakumäe rannapargi sportimisvahenditega terviserada
Kakumäe rannaparki rajati ligi kilomeetripikkune valgustatud terviserada, mida ääristavad erinevad sportimisvahendid.
Tallinna pressiteenistuse teatel on 800 meetri pikkuse koorepurukattega terviseraja äärde paigaldatud lõuatõstmise ja tõkkejooksu elemendid, poom ning vahendid seljalihaste harjutuseks.
Raja ääres on ühtlasi istepingid puhkamiseks.
Rada läks maksma 2 miljonit krooni.

Politsei: geiparaad piirab liikumist
Geiparaadi korraldajatel ei ole seni õnnestunud politseiga marsruuti kooskõlastada.
"Esitasime paar nädalat tagasi neile oma plaani. Vältisime marsruudil spetsiaalselt paiku, mille kohta teame varasemast, et neid on ohtlikuks peetud," rääkis ürituse Tallinn Pride üks korraldaja Lisette Kampus.
"Politsei vastas, et pakutud variant ei sobi, sest rongkäik segavat kodanike põhiseaduslikku õigust vabale liikumisele. Teiseks põhjuseks toodi turvakaalutlused. Meie arvates pole kumbki põhjendus õiguslikult pädev."
Edasi läksid korraldajad linnavalitsusse, kuid ka linn ei nõustunud üritust enne registreerima, kui selle plaan on politseiga kooskõlastatud.
Siis teatas politsei, et soovitavad korraldajatel liiklus osaliselt sulgeda. Selleks tuleb aga saada kooskõlastus kommunaalametilt. "Varasematel aastatel on vanalinna loetud õuealaks, kus liiklust ei ole vaja ümber korraldada," märkis Kampus.

Õllesummeril peaks olema vanusepiirang
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on Õllesummeril toimunud rikkumistest muret tekitavaim alaelistele alkoholi müümine, mistõttu soovitab ta korraldajatel kaaluda vanusepiirangu kehtestamist.
Vanust ei küsita
"Kontrollidest hoolimata leidub kauplejaid, kes alkoholi müües kliendi vanusest ei hooli, ja ka täiskasvanuid, kes peavad alaealiste purjutamist normaalseks nähtuseks, aidates neil alkoholi osta," lausus Mutli.
"Selleks et alaealiste alkoholi tarbimise probleemi ära hoida, tuleb korraldajatel tulevikus kindlasti kaaluda vanusepiirangu kehtestamist üritusele sisenemisel," tõdes Mutli.
Õigusrikkujaid rohkem
Politsei tabas Õllesummeril 163 alkoholi pruukinud või suitsetavat alaealist, mullusel õllepeol oli alaealisi õigusrikkujaid 141.

Pääs turvakeskusesse tundub nagu loteriivõit
Võõrutuskohtade lisandumine leevendab pealinna lapsnarkomaanide probleeme.
Nõmme tee 99 asuvas Tallinna laste turvakeskuses valmib novembriks kümnekohaline sõltuvusprobleemidega tüdrukute osakond, sest senised ruumid on ligi aasta kestva võõrutusprotsessi jaoks kitsaks jäänud.
"Noorte sõnul on meie juurde pääsemine nagu loterii ja järjekord on n-ö kogu aeg ukse taga," nentis turvakeskuse juhataja Erki Korp.
Keskuses on praegu 30 kohta, mis on jagatud kolmeks kümnekohaliseks osakonnaks tüdrukutele, noorematele poistele ja vanematele poistele.
Tavaliselt suunab 10-17-aastase lapse turvakeskusesse alaealiste komisjon koos linnaosa lastekaitsetöötajaga.
"Kohad saavad tavaliselt juba juulis-augustis täis ning järgmine tsükkel algab alles aasta pärast. 2008. aasta sügiseks peaks valmima ka kümnekohaline poiste osakond ning siis saame lapsi kaks korda aastas vastu võtta," rääkis Korp.

Vooglaid: kõige kallimad korterid müüakse suust-suhu
Tallinna kesklinnas, Ahtri 6A asuv 19,5 miljonit krooni maksev viietoaline korter on kõige kallima üldhinnaga korter, mida kinnisvaraportaalid city24.ee ja kv.ee pakuvad.
Korteri üldpind on 195 ruutmeetrit ning hinnaks ruutmeetri kohta tuleb seega 100 000 krooni. Korter asub city24.ee andmetel 11-korruselise maja viimasel korrusel, vaatega Tallinna lahele ja vanalinnale. Hoone valmis 2005. aastal.
Korteri juurde kuulub kaks rõdu, korteris on kamin ning kogu interjöör on tehtud disainprojekti alusel.
Korter müüakse koos kogu sisustusega. Hinna sees on kaks auto kohta maja esimesel korrusel asuvas kinnises garaažis ja panipaik.
Korterit müüv Priit Vooglaid Paington Investist ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et tegemist ei ole kindlasti mitte kõige kallima müügis oleva korteriga. "Siin on müüdud vanalinna kortereid 300 000 krooni eest ruutmeeter," ütles Vooglaid.

Atonen: eraisikute investeeringud on võimalik tulumaksust vabastada juba järgmisest aastast
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen soovitab tõsiselt kaaluda eraisikute investeeringute tulumaksuvabastuse rakendamist juba järgmise aasta algusest.
"Koalitsioonikõnelustel oli juttu, et eraisikute ja ettevõtete investeeringute maksustamine tuleks võrdsustada 2008. aastast," lausus ta. "Peaksime andma selge signaali: Eestis koheldakse ettevõtjaid ja eraisikuid võrdselt. Lisaks vajame riigi poolt tugevat sõnumit, et tarbimisele tuleb eelistada säästmist ja investeerimist. Investeeringute tulumaksuvabastuse laiendamine eraisikutele on üks võimalus seda sõnumit saata," lausus ta.
Atonen kinnitas, et eraisikute investeeringute vabastamine järgmisest aastast avaldaks mõju alles 2009.aasta eelarvelaekumistele. "Aktsiiside kohene tõstmine peaks selleks ajaks riigikassat juba tublisti täitma," märkis ta.

Uus Maa: krundi hinna määrab üha enam selle asukoht
Uus Maa teise kvartali kinnisvaraülevaade hindab eramajade ja kruntide turgu rahulikuks, üha tuntavamalt määrab ostuhuvi krundi asukoht, ka see, mis jääb krundile või selle ümbrusesse.
Väljakujunenud eramupiirkondades paiknevate eramute hinnad Tallinnas algavad neljast miljonist kroonist, Tallinna lähipiirkondades kolmest miljonist kroonist. Eramukruntide hinnad Tallinna hinnatumates piirkondades Pirital, Kakumäel ja Nõmmel algavad 2,5 miljonist kroonist, lähipiirkondade kruntide hinnad aga 1,2 miljonist kroonist.
Ostjate jaoks on olukord kujunemas paremaks, märgitakse ülevaates. Paljud uued arenduspiirkonnad saavad valmis - ümbruskond on heakorrastatud ning majad valmis sissekolimiseks. Samuti karmistavad vallad ja omavalitsused eramupiirkondade rajamise tingimusi, mis tagab tulevastele elanikele läbimõeldud ja hästitoimiva elupiirkonna.

Uus Maa: nõudlus üürikorterite järele kasvas
Kuigi hinnatase jäi teises kvartalis praktiliselt samaks, on nõudlus Tallinna korterite üüriturul märgatavalt kasvanud, märgib kinnisvarabüroo Uus Maa oma turuülevaates.
Piirkondadest on Uus Maa hinnangul eelistatud kesklinna korterid ja ka odavama hinnaklassi magalakorterid. Turu aktiivsuse langust on märgata Pirita ja Viimsi suunal, mis on tingitud sealsetest liikluskorralduse probleemidest. Samas on aga tõusnud huvi Kakumäe ja Rocca al Mare üürikorterite vastu.
Nii nagu korterite müügiturul, soovitakse ka üürikorterite puhul eripära, kvaliteetset viimistlust ning teisi lisaväärtusi.
Pankade konservatiivsema laenupoliitika tõttu on paljud inimesed sunnitud üürikorteris elama pikemat aega, mis on Uus Maa andmetel pikendanud keskmised üüriperioodid aastalt pooleteist aastani.

Uus Maa: Tallinna kesklinn andis hinnalangusele järele
Tallinna kesklinna korterite tehinguhinnad olid selle aasta teises kvartalis 5-10% madalamad kui pool aastat tagasi, selgub kinnisvarabüroo Uus Maa kinnisvaraturu kvartaliülevaatest.
Hinnalanguse põhjuseks on suurenenud pakkumine ning senini väga kõrgel tasemel püsinud hinnad. Hinnalangust võis siiski täheldada vaid vähenõutud ning tavalistel objektide puhul. Millegi poolest erilised - arhitektuuriväärtuslik elamu, viimistlus, elamu ehitusajale iseloomulikud elemendid korteris, akendest avanevad vaated jms - korterid jätkasid hinnakasvu.
Veidi keerulisem on praegu müüa paari aasta vanuse nn euroremondiga kesklinna korterit. Paljude ostjate jaoks on see korter ikkagi remonti vajavas seisukorras.
Keskmised tehinguhinnad Tallinna kesklinna vanemates elamutes jäävad vahemikku 28 000 - 40 000 kr/m2 ning uuselamutes 35 000 - 50 000 kr/m2. Kallemaid tehinguid tehakse eksklusiivsetes uuselamutes Tornimäe kaksiktornis, Fahle majas ja Foorumi majas.

Apple plaanib iPhone'i odavama ja õhema versiooni turule toomist
Investeerimisfirma JP Morgan andmeil plaanib Apple veel sel aastal tuua turule mobiiltelefoni iPhone odavama versiooni, mis põhineb analoogsel tehnoloogial Apple'i populaarse mp3 pleieriga iPod Nano.
JP Morgani Taiwanis tegutseva analüütiku Kevin Changi hinnangul kavatseb Apple tuua turule oma senise mobiiltelefoni iPhone odavama analoogi, mis põhineb nanotehnoloogial, vahendab Reuters.
Kevin Chang sõnul palusid tema infoallikad anonüümsust. Chang vihjas vaid, et info uue telefoni turule tulekust jõudis temani Apple'it vajamineva kaubaga varustavate firmade kanaleid kaudu. Lisaks viitas Chang Apple poolt tehtud avaldusele USA Patendi- ja Kaubamärgiametis.
Apple esitas viiendal juulil USA Patendi- ja Kaubamärgiametile avalduse patendi saamiseks multifunktsionaalsele käeshoitavale tootele, millel on ringikujuline puutetundlik kontrollplaat, mis sarnaneb väga Apple poolt toodetava mp3 mängija iPod Nano "kerimisrattaga".

Balbiino müüs 80 000 Laulupeo jäätist
Jäätisetootja Balbiino teatas, et müüs laulupeol ligikaudu 80 000 spetsiaalselt selleks puhuks toodetud Laulupeo jäätist.
"Meil oli hea meel teha koostööd sellise mastaapse üritusega nagu laulupidu," kiitis Balbiino juhataja Riho Niils. "Valmistasime selleks puhuks nimelise Laulupeo jäätise. Nõudlus oli üle ootuste suur ja järjekorrad kahjuks pikad. Lisaks nn eriväljaandele müüsime peol ka palju teisi jäätisi oma laiast vaikust."

EML: reinvesteeritud väärtpaberitulu maksuvabastus juba 2008. aastast
Eesti maksumaksjate liit (EML) on veendunud, et eraisikute väärtpaberitulude reinvesteerimise tulumaksust vabastamine tuleks kehtestada juba järgmisesest aastast.
EMLi hinnangul ei tohiks seaduseelnõu valmimine aega võtta üle paari nädala, mille jooksul jõuaks täpsustada detaile ja sulgeda "uksed" võimalikele maksupetturitele, mida rahandusminister pidas eelnõu koostamisel oluliseks.
Liit on muuhulgas seisukohal, et kui rahandusministeeriumi oma maja kompetentsist peaks siiski mingil põhjusel väheseks jääma, siis ei oleks suur patt kaasata Eesti arengule olulise ja maksumaksjatele väga vajaliku eelnõu koostamise juurde ka spetsialiste väljapoolt.
Maksumaksjate liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Liit ühendab üle 2500 liikme.

Rimi Balticu käive kasvas esimesel poolaastal 23%
Rimi Baltic Group teatas, et grupi selle aasta esimese poolaasta käive oli 8,63 miljardit krooni, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tähendab 23-protsendilist käibekasvu.
Rimi Eesti Food kasvas esimesel poolaastal võrreldes Läti (33%) ja Leedu (33%) üksuste käibekasvudega tagasihoidlikud viis protsenti. Rimi Eesti Foodi netokäive ulatus 2,7 miljardi kroonini.
Kaubakontsernil on Balti riikides kokku 207 kauplust, millest 64 on Eestis, 90 Lätis ja 53 Leedus.
Eestis kuuluvad Rimi Balticu alla lisaks Rimi kauplustele Säästumarketid. Viimased kannavad Lätis ja Leedus nime Supernetto. Eestis on Rimi Balticul ka hulgiladu.

Tallinna Vesi jagab tasuta 360 uut tüüpi veearvestit
AS Tallinna Vesi paigaldab pilootprojekti käigus lõpptarbijatele 360 uut tüüpi veearvestit.
Uue arvesti saamiseks tuleb Tallina Vesi teatel ühendust võtta ettevõtte klienditeenindusega telefonil 6262 200, misjärel taotlus registreeritakse ning lepitakse kokku sobiv aeg. Lisaks vahetamisele kontrollitakse ning taadeldakse veerarvesteid kahe aasta pärast.
"Paljud inimesed on paigaldanud arvestid valamukappidesse ja teistesse raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, mistõttu võib näitude lugemine üsna ebamugav olla," ütles AS-i Tallinna Vesi veemõõdu juht Aaro Meriniit.
"Praegustel arvestitel peavad näidud olema ühes kindlas asendis ülespoole suunatuna. Uute arvestite paigaldamisel ei ole enam oluline, et näidikud oleksid ülespoole suunatud. Oluline on see, kuidas kliendil kõige mugavam näite lugeda on."

Ernst & Young: Eesti populaarsus kahanes koos teiste Euroopa riikidega
Ernst & Youngi uuringu järgi hindavad ettevõtjad Euroopat ning sealhulgas ka Eestit eelmise aastaga võrreldes oluliselt vähem atraktiivseks.
Euroopa mastaabis kasvab üha enam ühelt poolt Saksamaa ning teiselt poolt nn Ida-Euroopa suurte - Poola ja Tšehhi - populaarsus, näitas rahvusvahelise konsultatsioonifirma üle 1000 maailma ärivaldkonna otsusetegija seas läbi viidud iga-aastane uuring.
"Koos Euroopaga on loomulikult langenud ka Eesti atraktiivsus," ütles Ernst & Young Balticu partner Hanno Lindpere. "Eesti majanduskasv on osaliselt põhinenud odaval laenurahal, mis on kasvatanud tarbimist. See omakorda on suurendanud jooksevkonto puudujääki. Ühtlasi mõjutab Euroopa atraktiivsuse vähenemine meie laenuraha hinda, mis kokkuvõttes halvendab Eesti väljavaated."

Linna surve sundis hoonestajaid ehitama
Kõrge tasu, mille Viljandi linnavolikogu Peetrimõisa elamurajooni hoonestamise tähtaja ületajatele mullu kehtestas, on ennast õigustanud ning majad kerkivad Uueveski oru kaldal täie hooga.
1996. aastal müüs Viljandi linn Pirni, Maasika, Kirsi ja Õie tänaval 38 krundi hoonestusõiguse tingimusega, et majad peavad valmis olema hiljemalt kümne aasta pärast, kirjutab Sakala.
Et eelmise aasta kevadel oli maja püsti ja nõuetekohaselt vormistatud vaid seitsmel krundil, otsustas linnavolikogu toona tõsta tähtaja ületajatele hoonestusõiguse tasu 5000 kroonini kuus, mida tuleb maksta maja valmimiseni.
Samuti seati hoonestusõiguse omanikele kohustus kahe aasta jooksul korrastada krunt ja maja vähemalt väljastpoolt lõpetada, et naabrid ei peaks igavesti ehitustandril elama.
Viljandi maakorraldusteenistuse juhataja Andres Makku hinnangul on aasta eest kasutusele võetud meetmed häid tulemusi andnud ja asi liigub paremuse poole.

Shell pani Baltimaades lõplikult pillid kotti
Oma väiksuse tõttu pole Balti riigid enam huvitav ärivõimalus ühele maailma suurematest kütuse- ja õlitootjatest Shell, kes nüüd, mõni aasta pärast oma tanklate mahamüümist lõplikult Eestist lahkub.
Eestis müüs Shell oma tanklad juba viis aastat tagasi Statoilile ning jätkas Eestis määrdeainete müümisega, kuid juunist alates müüb aga ka Shelli määrdeaineid Baltimaades edasi siinne firma Jungent OÜ, kirjutab Postimees.
Suurkorporatsioon Shell, kes on asunud sihtima suure tarbijaskonnaga arenevaid riike, nagu näiteks Hiina, ei pea enam mõttekaks oma ettevõtetega tegutsemist väikeriikides nagu Eesti, Läti ja Leedu, kinnitas Shell International B.V. pressiesindaja Rainer Winzenried.
Winzenried avaldas veendumust, et maaletooja, kes tunneb paremini kohalikku tarbijat, suudab siin ka Shelli toodangut edukamalt edasi müüa.
Suurkorporatsioon jahib praegu liidripositsiooni suure nõudlusega maades nagu Hiina ja Türgi.

Pankrotistunud ettevõtte töötajate kaitse on paranenud
Kui varem kattis pankrotihüvitis keskmiselt 67% töötaja saamata jäänud tasudest, siis 2007. aasta esimesel poolaastal kompenseeris töötukassa makstav hüvitis ligi 90% saamata jäänud tasudest.
Nende töötajate osakaal, kes said töötukassa kaudu kätte kõik saamata jäänud tasud, tõusis samal ajal 25 protsendilt 63 protsendile.
Muutuse tingis selle aasta algusest jõustunud seadusemuudatus. Varem hüvitas töötukassa inimesele, kel oli ettevõtte pankroti tõttu saamata jäänud nii töö- ja puhkusetasu kui ka töölepingu lõpetamise hüvitis, maksimaalselt kolm tema enda keskmist kuupalka, kuid mitte enam kui kolm Eesti keskmist palka. Nüüd on ülempiiriks hüvitisesaaja kuus palka, kuid mitte enam kui viis Eesti keskmist palka.
2007. aasta teises kvartalis oli saamata jäänud tasude hüvitamise maksimumsuurus seega
51 060 krooni ehk ligi kaks korda kõrgem eelmisel aastal samal ajal kehtinud ülempiirist.

Loodusliku kalavaru vähenemine tõstab hinda
Kui punase kala hind on püsinud viimase poole aasta jooksul suhteliselt stabiilne, siis valge kala hind on tõusnud.
Prisma peremarketi ostukoordinaatori Liisi Leitsmani sõnul kallines kevadel ahvena kilohind kuu jooksul kaks korda, ulatudes üle saja krooni, mistõttu kauplusekett loobus sellest kalast. Kalatöötlusettevõtte AS-i Japs müügijuhi Helle Nuudi sõnul on poelettidel loodusliku kala vähenemise põhjus kalavarude vähenemine. Seda nii Eestis püütava kala kui ka Venemaalt töötlemiseks toodava kala arvelt. Näiteks jäi ahvena ja räime kevadine püügihooaeg kehva ilma tõttu lühikeseks.
Konjunktuuriinstituudi andmetel suurenes kalatoodete hind selle aasta teise kvartali jooksul 4,8% just värske kala hinnatõusu tõttu.

Ruhnu uus sadam toob saarele uue hingamise
Reedel avatav Ringsu sadam võimaldab Ruhnu saarel randuda 200 puhkajal päevas.
Ringsu sadam on külastajate arvu poolest Pirita ja Haapsalu järel kolmas jahisadam Eestis. "Eks igaüks meist saab sellest suurt kasu, kui turistid meid suvel külastavad - nii piimamüüja kui ka poepidaja," ütles Ruhnul asuva Liise puhketalu pidaja Luise Maria Jõers.
Külastajate üha kasvav huvi Ruhnu saare vastu tekitaski vajaduse sadamat arendada. "Kui eelmisel aastal oli külastajaid 8500, siis sellel aastal küündib see arvatavasti juba 10 000 inimeseni," ütles sadamat haldava Saarte Liinide juhatuse esimees Ants Tammleht. Selleks, et võimaldada paremat ligipääsu, on sadamat uuendatud viimased kolm aastat. Sadamaehitus jõuab lõpuni reedel, mil toimub avamispidu, kuhu on kutsutud ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Uuele, 120 meetri pikkusele sadamakaile saab endise 140 jahi asemel randuda 200 jahti.

Suri maalikunstnik Sigrid Uiga
Eesti Kunstnike Liidu teatel suri pühapäeval, 8. juulil maalikunstnik Sigrid Uiga.
1922. aasta 20. juulil sündinud Uiga alustas kunstiõpinguid Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis, jätkas Tartus Pallases, Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ning lõpetas ERKI 1961. aastal.
Tema õpetajate hulgas olid J. Greenberg, R. Nyman, E. Haamer, A. Jansen, J. Võerahansu.
1969. aastast kuni pensionile minekuni oli Sigrid Uiga TPÜ maaliõppejõud.
Enamiku Sigrid Uiga monumentaalse vormi ja nüansirikka värviga akvarelli- ja maaliloomingust moodustavad looduslähedased maastikumaalid. Ka figuurid ja portreed on suuremalt jaolt välisõhus maalitud, ümbritsetuna päevavalgusest ja loodusest.

Endla teatril uus dramaturg
Endla trupiga liitunud noorte kultuuriakadeemia lõpetanud näitlejate kõrval on uuendusi teatri lavatagustes ridadeski, alates juunikuust töötab dramaturgina Triinu Ojalo.
Ameti senine vedaja Kiti Põld siirdus lapsepuhkusele, kirjutab Pärnu Postimees.
Triinu Ojalo on sündinud Tallinnas 31. detsembril 1979. Ta on õppinud Tallinna ühisgümnaasiumis kirjandus- ja teatriklassis, lähipäevil jõuavad lõpuni aga õpingud Tartu ülikoolis eesti kirjanduse ja teatriteaduse erialal.
Triinu on löönud kaasa mitmes kultuuriprojektis: toimetanud noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk, olnud Klassikaraadio kirjandussaate "Tekstiluup" saatejuht ja toimetaja, korraldanud üritusi Eesti Kirjanduse Seltsi juures.

Suveteater: Naljakas pensionil piraat
Kui ühes lavastuses saavad kokku nii head näitlejad ning autoriks on Andrus Kivirähk, siis pole karta, et teatriskäik sai asjata ette võetud.
Nargen Opera lavastus "Uljas neitsi" on igast otsast Andrus Kivirähki teose kehastus. Siin saab publik kõvasti nalja, kuid naerulahinate taga paistab kurb lugu kaduvatest väärtustest, mis haihtuvad jäljetult igavikku.
Ent Andrus Kivirähki tekst on iseenesest ainult pool võitu. Laulasmaal etendatav "Uljas neitsi" pakub vanema põlve väärt naisnäitlejate kvartetti, mille puhul saab rääkida loometöö virtuoossusest. Ita Ever, Mari Lill, Ester Pajusoo ja Maria Klenskaja mängivad pensionil naispiraate suure andumusega, kus ilmneb nii füüsiline kui ka psühholoogiline nõtkus. Lausa estraadiliku kergusega mängitava koomika abil viivad uljad näitlejannad publiku eksistentsiaalsete teemade võrku. Naerdakse äpardunud naljakate inimeste üle ja sellest kasvab välja hulk küsimusi, mis ründavad publikut lavastuse alltekstis. Aga mis ikkagi jääb inimesest järele, kui tema maine teekond lõpeb? Miks noorem põlvkond ei taha edasi viia vanema põlve tegemisi? Millised lood jäävad kestma läbi ajaloo? Ja palju muud.

Ülestunnistus galeriis - mina tapsin Anna Politkovskaja
Sellise provokatiivse pealkirjaga avas Draakoni galeriis näituse
Näituse idee - rääkida kaude venelase kuvandist Eesti pressis - olla tekkinud ammugi enne pronksiööd. Olga, noor graafilise disaineri taustaga galerist ja kunstnik, usub, et nii eestivenelased kui ka Venemaa venelased on sulanud üheks irratsionaalseks pildiks, kus Politkovskaja mõrvar, vene kirjanduse õpetaja ja poe-rüüstaja lähevad kõik ühte patta.
Press võtab aluseks küll vahel adekvaatsedki rahvuslikud stereotüübid, kuid kujund kellestki modelleeritakse hüsteeriliselt oma esivanematele mõeldes või sootuks enesele aru andmata. Rahvuslikkus on üks väheseid teemasid, kus muidu intelligentsed inimesed annavad ohtlikult kiirenevale pulsile järele ja libastuvad.

Karlovy Vary festival kiikas meestemaailma
Mitmetest Karlovy Varys linastunud filmidest jäi silma keskealise mehe tegelaskuju.
Stereotüüpide kohaselt igatsevad noorusega hüvasti jätvad keskeakriisis mehed noort naist ja punast Porschet. Karlovy Varyi filmifestivalil nähtud filmidest aga tundus, et keskeapiir on lähenenud 35.-40. eluaasta kanti ning võtab uue ja letargilisema vormi.
Saksa naisrežissööri ja -stsenaristi Elke Haucki filmi "Karger" nimitegelane, kes veeretab oma elupäevi õhtusse ühes trööstitus Ida-Saksa linnakeses, sobib just sellist apaatset arenguprotsessi kirjeldama.
Metallitööline Karger (Jens Klemig) peab hakkama saama lahutuse, haige isa ning töölt koondamisega. See kõik võiks olla lähtepunkt millegi uue alustamiseks, ent Karger võtab asja rahulikult. Mõni õlu, külaskäigud eksnaise juurde (lootuses, et ehk on naisel tema vastu piisavalt tundeid, et veel üht ööd jagada), uued tuimad või vähemalt ükskõiksusesse looritatud suhted ning armetud katsed suhelda oma tütrega.

Potteri fännid nõuavad Rowlingult ühisavaldusega uusi raamatuid
Raamatupoodide kett julgustab Potteri fänne kirjutama kirjanik JK Rowlingule avaldust, et viimane ei lõpetaks ülipopulaarse Potteri sarja kirjutamist.
Praeguse kava kohaselt ilmub sarja viimane raamat, "Harry Potter ja surmapühakud" 21. juulil.
Watersone'i kett loodab koguda miljon allkirja oma "Päästa Harry" kampaania jaoks, et muuta autori meelt.
"Me ei palu JK Rowlingult, et ta hakkaks homme uut raamatut kirjutama, meie soov on lihtsalt see, et ta seda ei välistaks," ütles raamatupoe lasteraamatute osakonna juht esindaja Wayne Winstone.
Autor on heitnud viimasele raamatule niipalju valgust, et teatas kahe tegelase surmast, spekuleerides seejuures, et üks neist võib olla Harry ise.
"Globaalne fenomen"
"Harry Potter on väljamõeldud tegelane ja seega ei saa teda tegelikult kunagi tappa," lisas Winestone.

Eesti 100 parimat blogi
Eesti blogosfääri kogumi leheküljel blog.tr.ee avalikustati Eesti saja vaadatuma blogi nimekiri.
Edetabeli eesotsas on praeguse seisuga blogi Homo homini homo est, millele on kolme kuu jooksul klikatud ligi seitse tuhat korda. Populaarsuse poolest teisel kohal on praegu Punase Hanrahani Teine Tulemine ja kolmandal Juta AJAVEEB.
Nende blogide autorid kirjutavad nii ühiskonnas toimuvast kui ka jagavad oma muljeid kultuurimaastikul leiduvast.
Edetabel kujutab endast viimase kolme kuu jooksul enim vaadatud blogide nimekirja.
Küll ei esita tabel absoluutset Eesti blogide külastatavuse paremikku, esitatud on vaid blog.tr.ee-ga seotud statistika.

Springfieldid võistlevad Simpsonite filmi esilinastuse pärast
Springfieldi-nimelised linnad üle USA võistlevad õiguse pärast, et just nende linnas esilinastuks 26 juulil Simpsonite film.
Multifilmiseriaali Simpsonid looja Matt Groening nimetas sarja väljamõeldud tegevuspaiga Springfieldiks, kuna see on ühendriikide linnade seas üks levinumaid nimesid. USAs on kokku 34 Springfiledi.
Sarja 18-aastase ajaloo jooksul pole jõutud selguseni, milline Springfieldidest oli siiski aluseks sarjas kujutatud linnale, kirjutab Reuters.
Varem on kuulsust omale taotlenud Springfieldile Illinoisi osariigis, kust on pärit Abraham Lincoln ja linn Massachusettsis, mida tuntakse korvpalli sünnikohana.
Kuid võimalus, et film ei esilinastu ühes neist, on suur, sest neile on rivaalideks tõusnud linnad Oregonis, Colorados, Nebraskas, Missouris, Vermontis, Michiganis, Massachusettsis, New Jerseys, Ohios, Kentuckys, Tennessees, Floridas ja Louisianas.

Botaanikaaed ootab nädalavahetusel roosisõpru
Tuleval nädalavahetusel 14.-15. juulil toimuvad Tallinna Botaanikaaias taaskord roosipäevad, kus sedakorda on kesksel kohal põõsasroosid.
Näha saab 90 põõsasroosisorti, mis oma rikkalikes värvides, vähenõudlikkuses ja vastupidavuses rõõmustavad aiaomanikke kesksuvest sügiskülmadeni, teatas Tallinna pressiteenistus.
Roosipäevadel toimuvad botaanikaaia rosaariumis ekskursioonid kell kaksteist, pool kaks ja kell kolm, lisaks saab asjatundjatega konsulteerida rooside kasvatamisest.

Patarei vangla hoovis muusikaga aidsi vastu
Tervise arengu instituut kasutab kontserdi tulu HIV- ja aidsiteemalise õppefilmi tegemiseks.
Endise Patarei vangla müüride vahel augusti lõpus korraldatav heategevuskontsert NordFest paneb õla alla Eesti oludes üsna omapärasele õppefilmile.
Tervise arengu instituudi projektijuhi Ann Virkuse sõnul eirab film seniseid õppefilmide tootmisreegleid.
"Meie filmis ei nähta monotoonse häälega rääkivaid valges kitlis inimesi ega kuulda klassikalist muusikat. Pigem on tegemist kohati muusikavideo stiilis teosega." Õppefilm tuleb Virkuse kinnitusel lühike ning lööv.
"Noored elavad popkultuurist immutatud tegelikkuses. Oleks naiivne ette kujutada, et sõnumi kohalejõudmist võiks saavutada teistmoodi meetoditega," märkis Virkus. Sellest, et asja tõsiselt võetakse, kõneleb ka fakt, et filmi valmimisel osaleb tuntud reklaamimehe Asko Künnapi agentuur Rakett.

1300-kraadine müsteerium Tohisoo mõisapargis
Minu ees avaneb kurioosne vaatepilt - praksuv ja mühisev hiigel-ahi, mille ümber askeldab õhinal kümmekond tegelast - seal teevad koostööd tuli ja kunstnik.
Saabun Tohisoo mõisaparki VII rahvusvahelisele keraamika sümpoosionile eelarvamusega, et leian eest punase vaiba, vahuveini, suupistekesed koos loomeeliidiüritusele kohase smalltalk?i ja sürreaalse keraamikaekspositsooniga.
Kuulatan - provintsilinna rahu värvivad üksnes loodushääled ja memmekene, kes tarmukalt hekikääre käsitseb. Küsimusel, kust võiksin leida tähtsad meistrid ja lubatud keraamika-näituse, osutab memm eemal asuvale tihnikule. Lähenen umb-usklikult ja minu ees avaneb kurioosne vaatepilt - praksuv ja mühisev hiigelahi, mille ümber askeldab õhinal kümmekond töötunkedes tegelast.
Keraamikute liidu liikmed ja ürituse korraldustoimkonda kuuluvad Külli Kõiv ja Aigi Orav võtavad mind lahkelt vastu ja tutvustavad ürituse keskmes olevat objekti - anagama-tüüpi puudega köetavat keraamikaahju. Saan teada, et ahju on köetud juba paar ööpäeva ja lõppfaasis peaks temperatuur ahjus tõusma 1300 kraadi lähistele. "Ahi on nagu elav organism, kelle kapriisidega tuleb osavalt ümber käia, seetõttu ei saa tuleleeki omapead jätta," lausub perenaine Külli ja näitab koostatud valvegraafikut.

Karpak teenis purjetamise MM-võistlustel pronksmedali
21-aastane Laser-klassi purjetaja Deniss Karpak lõpetas Portigalis Cascaisis peetud maailmameistrivõistlused kolmandana.
Karpak sai tänases kümne parema Laseri-sõitja finaalsõidus viienda koha ja hoidis pronksmedalikohta. Kuldmedali teenis austraallane Tom Slingsby 43 karistuspunktiga. Järgnesid Andrew Murdoch 52 ja Karpak 55 karistuspunktiga.
Kogutud 55 punkti tõid Karpakile Eesti purjespordis pikisilmi oodatud MM-i pronksmedali ning olümpiapääsme 2008. aasta Pekingi olümpiamängudele.
"Loomulikult läksin jahtima eelmise aasta MM-i kümnendast kohast veel paremat tulemust. Arvestasin enne võistlusi, et esiviisikusse jõudmine oleks olnud väga hea, aga pronksmedal tundub imeline. Nüüd pärast MMi kolmandat kohta, tänavuse EMi neljandat kohta ja Kieli Regati teist kohta ei tundu enam miski võimatu," rääkis Karpak pressiteenistuse vahendusel.

Inglased valisid jalgpalliajaloo ilusaima värava
Inglise jalgpalliajakiri World Soccer valis vutiajaloo ilusaima värava, põnevaima matši ja parima meeskonna.
Ilusaima värava lõi ajakirja arvates Diego Maradona 1986. aasta MM-il inglaste vastu. Teise koha pälvinud kolli lõi Marco Van Basten 1988 aasta EM-il venelaste väravasse. Kolmanda koha sai Zinedine Zidane, kui lõi Real Madridi eest palli 2002. aastal Meistrite liiga kohtumises Bayeri Leverkuseni väravavahi selja taha.
Põnevaim vutilahing peeti 1970. aastal Mexico Citys MM-i poolfinaalis. Itaalia võitis seal Lääne-Saksa koondist 4: 3.
Parima meeskonna pani välja Brasiilia 1970. aastal.
Täielikku nimekirja parimatest ja klippe ilusamatest hetkedest näeb World Socceri kodulehel.

Eesti judoka on Euroopa meister
JUDO:
Finaalis alistas Minaskin Venemaa esindaja Magom Magomedovi, kirjutab Sportnet.
Teel EM-i kullani sai Minaskin jagu ka hollandlasest Gudo Sotbloomist, poolakast Mateusz Rudnickist ja Iisraeli judokast Avraham Baruchist.
Kuni 63 kg kaaluvate neidude seas oli Laura Maria Lehiste viies.

Kais ja Vesik teevad vigastuse ravimiseks kahenädalase võistluspausi
RANNAVÕRKPALL:
Kristjan Kaisi õlavigastusest tingitud võistluspaus võetakse lähenevat hooaja tippsündmust, maailmameistrivõistlusi silmas pidades. Meeste otsust kaks etappi vahele jätta mõjutas ka tihedast võistluskalendrist tingitud väsimus.
"Õlg andis tugevalt tunda juba Kanadas ning meil ei ole võimalik Saksamaa ja Prantsusmaa etappidelt osa võtta," kirjeldas Kais olukorda kahetsusega. Tänavuse hooaja rannavõrkpalli suursündmuseks on 24.-29. juulil Šveitsis Gstaadis toimuvad maailmameistrivõistlused, kus jagatakse 500 000 dollari suurune auhinnaraha ning olümpiamängude arvestusse lähevad teistest etappidest suuremad punktisummad.
Möödunud nädalal Kanadas Montreali etapil ühe võidu ja kahe kaotusega 17-nda koha saavutanud Kaisi ja Vesiku vorm ja võistluste tulemused on pärast juunis võidetud Zagrebi MK-etappi allamäge läinud.

Põlvevigastus rikkus taas Baruto võistluse
Kaido Höövelson alias Baruto pidi Nagoya suurturniiri esimese matši järel pooleli jätma.
"Libisesin Tosanoumi vastu maadeldes, põlv paindus sissepoole ja vana häda lõigi välja," selgitas Baruto. "Kujutan ette, et Eesti sumosõprade tuju on nullis, aga mu enda pettumus on kõige suurem. Turniiriks valmistumisel pidas põlv end vaguralt ülal."
Baruto sõnul pole põlve seisund nii hull kui eelmisel korral turniiri pooleli jättes. "Käia vähemalt saab, kuigi põlve külgsidemed on paistes. Käisin tavalise tohtri juures, kuid spetsialistide manu pole veel jõudnud," ütles ta.
Küsimusele, kas krooniliseks muutunud põlvehäda võib seada ohtu kogu karjääri, vastas Baruto mõtlikult: "See on võimalik, kuid katsun positiivselt mõelda."

Roger Federer pürgib aegade parimaks tennisistiks
Sümpaatsele Roger Federerile pakub huvi Pete Samprase rekordi löömine.
Pärast viiendat järjestikust võitu Wimbledonis pakutakse 25-aastasele Roger Federerile peaaegu üksmeelselt kõigi aegade parima tennisisti tiitlit. Nii kõrge hinnangu järel hakkab "kuisid" üha vähemaks jääma.
Federeri ainus tõsine konkurent Rafael Nadal peab šveitslase mängu suisa uskumatuks. "Küps meister ja minu meelest parim, keda väljakuil nähtud," märkis Nadal pärast finaalikaotust Wimbledonis Federerile.
Seda matši vaatas pealt omal ajal samuti viis korda järjest võitnud Björn Borg, kelle meelest võib Federer võita Wimbledonis kuuendat, seitsmendat ja kaheksandatki korda.
Kas parim on parim?
"Ta on nii mitmekülgne, et valdab mängu iga tüüpi väljakul," kiitis 51-aastane Borg ja tõi kuuldavale ühe "kui". "Kui Federer suudab vältida vigastusi ja säilitab motivatsiooni veel kolmeks kuni viieks aastaks, saab temast kindlasti aegade parim," lausus Rootsi tennisekuulsus.

Mida näeb Maris Mägi unes? 
400 m jooksja Maris Mägi naudib vanemate käe all harjutamist, pelgab tugevat tuult ega pidutse poole ööni. Loeb hoopis Kurt Vonneguti raamatuid.
Talvisel EM-il Birminghamis olid 13. koha ja Eesti siserekordiga 53,16 koondise üks paremaid. Miks sa suvel pole veel alla 54 sekundi jooksnud?
Otsin alles vormi. Vahepeal tuli ülikoolis nii palju eksameid teha, et pidin treeninguid natuke lõdvemalt võtma. Ühel nädalal oli viis eksamit, kokku aga kümme. Siis oligi nii, et hommikul tegin eksami ära, pärast kerge taastava trenni - peamiselt sörkisin - ja õhtul õppisin uuesti.
Kui kerge oli sulle tänavune avastart Oslos, kus jooksid üllatuslikult põhijooksus koos maailma esinumbri ameeriklanna Sanya Richardsi ja teiste ässadega?
Alguses pidin B-jooksus olema, kuid viimasel hetkel kukkus keegi ära ja mind paigutati teise jooksu kiireimana A-jooksu. Sain eelmisel õhtul sellest teada ja see võttis natuke unegi ära. Mõtlesin tugevatele konkurentidele liiga palju. Soojendust tehes vaatasin ka, et huvitav, kes see suurte lihastega naine on. Pärast tuli välja, et ta oli konkurent.

Ozoon taasavas uuenduse läbi teinud portaali
Eesti siseturismibüroo Ozoon taasavas uuenduse läbi teinud portaali.
Interneti teel toimivas turismibüroos saab endale ise puhkusepaketi kombineerida või kasutada turismibüroo teenuseid, teatas Ozoon.
Uuenduse käigus lihtsustati päringu- ja tellimuse esitamisevormi ja lehe üldist disaini.
Lisaks Eestile on Osooni kaudu nüüdsest võimalik planeerida oma reise ka Läti ja Leedu kuurortlinnadesse nagu Jurmala, Palanga, Nida.

Colemont ühendas oma Eestis tegutsevad maaklerfirmad
Rahvusvaheline kindlustusmaaklerfirma Colemont ühendas eelmisel nädalal oma Eestis tegutsevad maaklerfirmad Colemont Eesti Kindlustusmaakler OÜ ja Colemont BKM Kindlustusmaakler OÜ.
Tegevust jätkatakse uue nime -Colemont Kindlustusmaakler OÜ all.
Eesti üheks suurimaks kindlustusmaakleriks tõusnud Colemont Kindlustusmaakler OÜ juhatuse esimehe Heiki Nurmeotsa sõnul oli nüüd õige aeg ühendada eelmise aasta sügisel omandatud ja varem Hansapanga Grupi all tegutsenud BKM Kindlustusmaakler OÜ Colemonti teise Eesti maaklerfirmaga.
"Kuna mõlemad firmad olid omavahel juba mõnda aega sisu poolest ühildunud, polnud meil otstarbekas eraldi jätkata," selgitas Nurmeots.
Lähiajal nii Eestis kui ka Baltikumis laienemise plaane pidav Colemont on tänaseks kasvanud üheks suurimaks kindlustusmaaklerfirmaks Eestis nii töötajate arvu kui ka regionaalse kaetavuse poolest.

SAS lennutab parima foto autori Euroopasse
Lennufirma Scandinavian Airlines (SAS) käivitas lennuteemalise fotovõistluse, kuhu saab saata fotosid, millel on kujutatud SASi lennukeid, töötajaid, teenuseid ja loomulikult SASiga reisijaid ning lennuvaateid.
SASi teatel on osa võtma oodatud nii amatöörid kui ka professionaalid.
"Eelkõige ootame esitamiseks pilte, millel on uudsed rakursid, huvitavad värvilahendused ning tunda on kunstnikusilma," ütles SASi Eesti piirkonnajuht Katrin Luhaäär. "Fotode hindamisel saavad osaleda kõik meie veebilehekülje külastajad ning parima reisifoto esitajale pakume võimaluse teha uusi fotosid tasuta reisil kahele Euroopa piires."
SASi lennukid, töötajad ja teenused peavad fotodel olema äratuntavad ning foto autor peab lisama pealkirja ja oma nime. Foto võib olla digitaalselt töödeldud.
Fotode esitamise viimane tähtaeg on 15. august ja neid saab üles laadida SASi veebileheküljele.

Jurist selgitab: Preemia mõju puhkusetasu arvutamisele
Mul on töökaaslasega ühesugune palk.
Iga aasta alguses makstakse aastapreemiat, mis on meil enam-vähem võrdne. Ometi on meie puhkusetasud alati suuresti erinevad. Kuidas see võimalik on?
Tõenäoliselt puhkab küsija ja tema töökaaslane erineval ajal ja aastapreemia osa puhkusetasus tingib erinevad summad. Üldjuhul arvutatakse puhkusetasu selle arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu palga alusel: summeeritakse kuue kuu jooksul teenitud palgad ja jagatakse saadud summa sama ajavahemiku kalendripäevade (v.a riigipühad) arvuga. Nii saadakse ühe puhkusepäeva tasu.
Lisatasu ja preemia võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Oletame, et veebruaris maksti möödunud aasta töötulemuste eest preemiat 10 000 krooni. Sellest summast võetakse 2006. a iga kuu kohta arvesse 1/12 ehk 833.30. Kui inimene jäi puhkusele näiteks 12. märtsist 2007, siis arvutatakse tema puhkusetasu 2006. a 1. septembrist kuni 2007. a 28. veebruarini teenitud palkade alusel ja aastapreemia võetakse lisaks põhipalgale ja teistele lisatasudele arvesse 4/12 (3333 kr) ulatuses, s.t nelja kuu eest septembrist kuni detsembrini.

Töötajaid tuleb iga aastaga juurde
Tööikka jõudvad suured põlvkonnad leevendavad praegust tööjõupuudust.
Viimasel ajal on saanud lausa heaks tooniks kurtmine selle üle, et napib töökäsi. Kaugemas tulevikus võib see tõepoolest niimoodi kujuneda, kuid lähitulevikus tuleb meil töötajaid järjest juurde. Sel sajandil on tööga hõivatute hulk suurenenud igal aastal.
Eesti statistikaameti andmeil oli eelmisel aastal tööga hõivatute (15-74-aastased) arv 646 300, mis on 38 900 inimese võrra rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti andmeil suurenes meil eelmistel aastatel selgelt 20-24- ja 25-29-aastaste hulk rahvastikus, ulatudes mõlemas vanusegrupis üle saja tuhande.
Tööhõive kasv
Noorte hulk (15-24-aastased) tööjõuturul vähenes algul 2001. ja 2002. aastal ja seejärel 2004. aastal, kuid suurenes märgatavalt 2005. aastal.

Baskini anekdoodid
11 "Kes on boheemlane?"
"See on inimene, kes arvab, et igakuine korteriüür, telefoni- ja elektriarve on ettearvamatu väljaminek!"
11 Telefon heliseb. Naine võtab toru, samal ajal mees sosistab talle:
"Kui mind küsitakse, ütle, et mind ei ole kodus!"
Naine: "Halloo, kuulen! Ei. Jah, mees on kodus."
Mees: "Ma ju palusin sind..."
Naine: "Aga see telefonikõne ei olnud sulle!"
"On see võimalik? Või näen ma und?" on mees jahmunud.

LUGEJA: vaikiv ja passiivne enamus on vabale ühiskonnale suurim oht
Homoparaadi kesklinnast tõrjumine või tõrjumise katse pole tõepoolest tühiasi, mis ühiskonnale korda ei pea minema.
Eesti ühiskonnal on eriti pärast aprillilõpu sündmusi Tallinnas oht kalduda käsiplaksutava enamuse heakskiidul murettekitavate arengute teele. Piirangud, erakordsed määrused, võib-olla tsensuur jne. Kõik ikka justkui suure õnne ja rahu nimel!
Aga me pole ainsad. Näeme, kuidas mitmel pool Ida-Euroopas kruvisid kinni keeratakse. Näiteks Poolas visatakse just praegu koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjast välja ebamugavaid (nt. ühiskonnakriitilisi) autoreid ja asendatakse muu hulgas ka katoliiklike klassikutega.
Venemaast ei maksa üldse rääkidagi. Ja enamus on vait ja kiidab heaks. Kui palju on neid Eesti mõjukaid inimesi, kes võtavad sõna vähemuste, näiteks homode kaitseks? Vaikiv enamus on ilming, mis on demokraatliku ja vaba ühiskonna eduka toimimise juures küllap suurimaks ohuks.

ROY STRIDER: Tähelepanu, lõhkeb pomm! 
Rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poor's muutis eelmisel esmaspäeval Eesti riigireitingu prognoosi stabiilsest negatiivseks.
Olen päri Standard & Poor'si arvamusega, et Eesti majandust ootab ränk maandumine, mida on väitnud näiteks ka Financial Times.
Inflatsiooni tekitavad üksteise toetusel nii korporatsioonid, ettevõtted, riik kui ka kodanikud. Demokraatliku riigi juurde peaks kuuluma kodanike aktiivne tegutsemine ühiskondlike probleemide lahendamisel. Just see oleks kaalukas tegur, mis pehmendaks kõrgele majanduslennule järgnevat kukkumist.
Neoliberaalses majandusruumis paisuv tarbimine tekitab kaupade ja teenuste kallinemise. Kaupmehed soovivad suuremat kasu, teenistujad priskemat palka, paljud eestlased tormavad luksusesse laenurahaga. Kaupade kallinemine on otseselt seotud palgatõusuga: "Elu on läinud kallimaks". Teistpidi, raha on muutunud odavamaks. Kui 2005. aastal oli hinnatõus Eestis 4,1 %, 2006. aastal 4,4%, siis käesolevaks aastaks lubas Eesti Pank inflatsiooni alanemist kolme protsendini. Kahjuks on oodata lähiajal hinnatõusu praeguselt 5,8 protsendilt kuue protsendini.

KRISTER PARIS: Dissidendid loomavagunisse
Meie julgeolekuametite käitumisest vaatab vastu hirmunud ja jõuetu, kuid seda agressiivsem teismeline.
Selline, kes tunneb, et rahva enamus tema pätitembud käsi hõõrudes heaks kiidab.
Kohe tore on vaadata, mil viisil igat masti teistsugustel topitakse suud kinni. Äsja tuli küll uudis, kuidas Keskerakonna kongressi ajal pikettinud meeleavaldajad pääsesid vastutusest. Mis sest, et julgesid häbematult kasutada põhiseaduslikku õigust väljendada oma arvamust. Kõigil teistel nii hästi ei lähe.
Kui politsei saab oma tahtmise, kordab Tallinn Riia ja Varssavi varianti, keelates kesklinnas homoparaadi. Otse kui Orwelli kaksisoima baaskursuselt kõlab seejuures väide, nagu segavat rongkäik kodanike põhiseaduslikku õigust vabale liikumisele!
Samal ajal ilmuvad monotoonse üksluisusega sõnumid edukast võitlusest isehakanud Aljošade vastu. Venemaalt tulnud pronksneiu või -noormees saab seista Tõnismäel, mantel seljas, vaid paar minutit, kui korravalvurid ta "dokumentide kontrolliks" minema toimetavad. Politsei tõstab suure töövõiduna esile, kuidas üks meeleavaldaja nabiti kinni veel enne, kui sineli korralikult selgagi sai.

Lugejate kirjad: Elu nagu sõjas
Saue valda rajatav steriliseerimistehas tõotab tuua küll tulu mõningatele ärimeestele, külaelanikele tähendab see aga elu hirmu õhkkonnas. Seejuures on inimeste eest mõndagi varjatud.
Alliku ja Vanamõisa küla elanikud on kaevanud kohtusse uue keskkonnaministri Jaanus Tamkivi otsuse kiita heaks keskkonnamõjude hindamise aruanne, mis tehti AS-i Steri tellimisel ja rahastamisel. Uus keskkonnaminister eiras eelmise ministri Rein Raudveri nõuet keskkonnamõjude hindamise aruannet (KMH) täiendada. Seadis ju minister Randver aruande objektiivsuse kahtluse alla ning pidas õigeks seda, et elanikud saavad oma küsimustele põhjendatud vastused.
Küsimusi on aga palju. Näiteks on Eestis sama hästi kui reguleerimata ohtlike kemikaalide transpordiga kaasnev vastutus. Kui midagi peaks juhtuma, siis keegi ei vastuta. Kes korvab kannatanutele kahjud?

REPLIIK: Lätist kaugel maas
Eestist kirjutades mainitakse lääne ajakirjanduses aeg-ajalt ikka, et selles riigis kehtib ühetaoline ja suhteliselt madala määraga tulumaksusüsteem, mida võiks eeskujuks võtta.
Ent seesama maksusüsteem kohtleb juba aastaid ebavõrdselt ettevõtteid ja eraisikuid väärtpaberitulude maksustamise osas. Kui ettevõte saab investeerimisinstrumentide müügist tekkinud kasumi reinvesteerida tulumaksu tasumata, siis eraisik seda teha ei saa.
Nüüd on valitsus küll teatanud valmidusest luua erainvestoritele investeerimiskontode süsteem: maksukohustus tekiks alles siis, kui kasum kontolt välja võetakse. Väga nõrk lahendus, kui võrrelda Lätiga, kus eraisikute väärtpaberikasumeid ei maksustata üldse.
Ka ei eristata uue korraga lühi- ja pikaajalisi investeeringuid ega maksustatava kasumi suurust. Eelmine rahandusminister (rahvaliitlane!) Aivar Sõerd soovitas kaaluda pikaajaliste, aasta-kaks hoitud investeeringute kasumi maksuvabastust, maksualandamise "trummi lööva" Reformierakonna peaministri ning SDE rahandusministri juhtimisel on jõutud aga mannetu tulemuseni.

JUHTKIRI: Demokraatia Eesti moodi
Tallinna külje alla Saue valda rajatud AS-i Steri kiiritustehas ei anna ikka veel külaelanikele rahu.
Alliku ja Vanamõisa küla elanikud kaebasid kohtusse keskkonnaministri Jaanus Tamkivi. Külaelanikud põhjendavad seda lihtsalt: eelmine keskkonnaminister Rein Randver palus Steri keskkonnamõjude uuringut täiendada, uus keskkonnaminister ei pidavat seda aga enam vajalikuks.
Tõsi, protestivaid külaelanikke on lihtne diskrediteerida, nimetades neid võhikuteks, kes asja ei jaga, või siis kinnisvaraomanikeks, kes kardavad vara hinna langust. Ning neil, kel on piisavalt raha, et palgata häid juriste, on ka lihtne öelda (nagu Eestis kombeks): juriidiliselt on kõik korrektne.
Ent kui steriliseerimistehas on tõepoolest ohutu ning kõik riskid maandatud, on ometi arusaamatu, miks ei saa külaelanikud siis oma põhjendatud küsimustele ammendavaid vastuseid. Näiteks: kui suur oleks võimaliku õnnetuse puhul reostatud piirkonna raadius? Kas Eestis on üldse tehnikat, mida kasutada võimaliku õnnetuse tagajärgede likvideerimisel? Kes vastutab võimaliku varalise kahju eest?

Punane mošee on mässulistest puhastatud
Pakistani armee teatel on Punane mošee peale ligi kahepäevast võitlust äärmuslastest puhastatud, kõik mässulised on kas tapetud või alla andnud.
Mošee vallutamisel hukkus 10 Pakistani sõjaväelast ning tapeti 50 mässajat, vahendab BBC.
Veel umbes 70 mošees olnud äärmuslast võeti vahi alla.
Ehitist piirati ligi nädal aega, täna peale lõunal toimus viimane tulevahetus mõne veel hoonesse jäänud mässajaga.
Sajad vihased pakistanlased avaldasid Afganistani piiriäärsetes Karachi ja Peshawari provintsides mošee vallutamise üle suurt pahameelt.

EP: lennupileti lõplik hind peab olema selgelt ära näidatud
Europarlament leiab täna vastu võetud raportis, et avalikkust tuleb lennupiletite hindadest paremini informeerida ning et ükskõik millises vormis, sealhulgas internetis, avalikustatud piletihindade puhul peab olema ära näidatud pileti lõplik hind.
Täiskogul vastu võetud Arūnas Degutise raport käsitleb Euroopa Komisjoni ettepanekut 1992. aasta lennunduse siseturu kolmanda liberaliseerimispaketi läbivaatamise kohta.
Läbivaatamise eesmärgiks on suurendada turutõhusust, parandada lennuohutust ja tugevdada tarbijakaitset. Määrus puudutab muuhulgas lennutegevuslubade andmist, lennukite rentimist, lennuliikluse jaotust, avaliku teeninduse kohustust ja hindade läbipaistvust.
Lennupileti lõplik hind tuleb avalikustada
Parlamendiliikmed märgivad, et lennureisijaid tuleb kohelda kui teisi tarbijaid ning neile tuleb anda täielikku teavet pileti lõpliku hinna kohta. Lennuettevõtjad peavad seetõttu pakkuma avalikkusele põhjalikku teavet oma lennupiletihindade ja lastitariifide kohta.

Wall Street Journal: Venemaa kirjutab ajalugu ümber
Wall Street Journal kirjutab, et Kreml on asunud ajalooõpikuid meelepäraseks muutma: ilmunud on õpetaja käsiraamat, mis kasutab Putinit ajaloolise tõe allikana.
Uus käsiraamat Venemaa ajalooõpetajatele toob selgelt esile president Vladimir Putini soovi patriotismi taasläitmiseks, kirjutab Wall Street Journal. Käsiraamat jutustab möödunud kuuekümne aasta sündmustest Kremlile meelepärasel viisil: Venemaa on suurvõim, mis ei pea oma minevikku häbenema. Raamatut toetab selgelt ka president ise: ta kutsus selle autori ja veel mõned ajaloolased koguni enda residentsi, et seal nendega ajaloost rääkida.
Paljud ajaloolased kardavad, et Kreml üritab selle raamatuga ajalugu ümber kirjutada - ja seekord saab seda väljendit võtta sõna-sõnalt.
President kinnitas kohtumisel muidugi, et õpilased peavad saama ise järeldusi teha, ent samas tegi riigipea selgeks ka selle, et sündmusi tuleb käsitleda rahvusuhkust õhutaval viisil.

Eesti on usuvabaduselt maailma esikolmikus
Maailma usuvabadust käsitlev uuring näitas, et maailma neli kõige suurema usuvabadusega riiki on Ungari, Iirimaa, Eesti ja USA.
Rahvusvahelisest uuringust selgus, et usuvabadusega on üldiselt kõige paremad lood kristliku taustaga riikides, vahendab Christian Post.
Usuvabadusega on aga kõige hullemad lood ametlikult ateistlikes riikides nagu näiteks Hiina, Vietnam ja Põhja-Korea. Ateistlike riikidega koos täidavad tabeli alumist osa islamiriigid: Pakistan, Palestiina piirkond, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Sudaan ja Turkmenistan.
Uurimus vaatles enam kui 100 riiki ja tulemuseks saadi, et peaaegu kõik usuvabaduse tabelis kõrgelt hinnatud riigid on kristliku taustaga ja kõik kõige kehvemini hinnatud riigid on islamiusulised või budistlikud riigid, millel on ametlikult ilmalik valitsus.

Tšetšeenias on viimase 13 aastaga kadunudks jäänud 4 300 inimest
Venemaa Põhja-Kaukasuse vabariigi ehk Tšetšeenia inimõiguste ombudsmani teatel on Tšetšeenias 1994. aastast saati kadunuks jäänud rohkem kui 4 300 inimest.
Ombudsman Nurdi Nukhazhijevi teatel on 2000. - 2007. aastal kadunuks jäänud 2 800 inimest ja 1994. - 1996. aastal 1 500 inimest, vahendab RIA Novosti.
Tšetšeenias elab veidi üle miljoni inimese ja riiki on viimase kümne aasta jooksul laostanud kaks sõda: 1994. - 1996. ja 1999. - 2001.
Nukhazijev selgitas: "Need kadunuksjäänud inimesed läksid kaduma nende niinimetatud puhastusoperatsioonide käigus, mitte lahingus."
Inimõiguste ombudsmani sõnul on Tšetšeeniast leitud palju massihaudasid, milles on kokku umbes 3 000 tundmatu inimese säilmed.
Tšetšeeni võimud on praegu Euroopa Nõukogu abiga loomas spetsiaalset laborit, milles saaks massihaudadest leitud säilmeid tuvastada.

Liibüa ülemkohus kinnitas meedikute surmaotsuse
Liibüa ülemkohus kinnitas viiele Bulgaaria medõele ja ühele Palestiina arstile kohaldatud surmaotsuse, süüdistades neid laste tahtlikus HIV-viirusega nakatamises.
Liibüa ülemkohtu poolt määratud otsuse üle teeb lõpliku otsuse Liibüa Juriidiline Nõukogu, mis tuleb kokku esmaspäeva ning selle institutsiooni pädevuses on ülemkohtu surmaotsus kinnitada, tühistada või muuta, kirjutab BBC.
Meditsiinitöötajate vangistamine on esilekutsunud rahvusvahelise protestilaine.
Kõik kuus meditsiinitöötajat väidavad, et on süütud ega nakatanud 1998 aastal Benghazi haiglas lapsi tahtlikult HIV-viirusega, neile vereülekandeid tehes.
Heategevuslik Gaddafi Fond teatas aga teisipäeval, et fond ja HIV-i nakatunud laste perekonnad jõudsid kokkuleppele, mis lõpetab surmamõistetud välismeedikutega seotud kriisi, vahendab Reuters.

Mässulised raiusid kümnel Filipiini mereväelasel pea maha
Filipiini armee kinnitusel tapsid islamistlikud mässulised Filipiini lõunaosas 14 mereväelast, kellest kümnel raiuti pea maha.
Basilani saarel toimunud konfliktis sai lisaks 14 hukkunule vigastada veel üheksa mereväelast ja vähemalt neli mässulist sai surma, vahendab BBC.
Mässuliste ja mereväelaste vaheline kokkupõrge leidis aset, kui viimased otsisid Filipiini lõunaosas kadunud Itaalia preestrit.
Itaalia preestri röövimised kahtlustasid Filipiini võimud islamistlikke äärmuslasi, kes nõuavad iseseisva islamistliku riigikorra kehtestamist Filipiini lõunaosas.
Itaallasest preester Giancarlo Bossi rööviti relvastatud mässuliste poolt 10 juuni.
Filipiini mereväe pressiesindaja sõnul sattus grupp mereväelasi Giancarlo Bossit otsides umbes 300 relvastatud mässulise otsa, kes mereväelasi nähes avasid nende pihta tule.

Soomlasi hoiatatakse Stockholmis leviva HIV-epideemia eest
Soome rahvatervise instituut hoiatab Stockholmi reisijaid naabermaa narkomaanide seas leviva HIV-epideemia eest.
Stockholmis on eelmisel sügisel ja sel aastal avastatud süstivatel narkomaanidel tavalisest rohkem HIV-nakkust, vahendab YLE 24. Eelmisel aastal oli seal HIV-juhtumeid 35, selle aasta esimesel poolel aga juba 25.
Instituut soovitab Stockholmi reisivatel narkomaanidel hoida enda juures puhtaid süstlaid, sest Rootsis on turvalisi vahendeid palju raskem saada kui Soomes. Näiteks ei võigi Stockholmis puhtaid süstimisvahendeid seaduslikult hankida.
Soomes on sel aastal süstivate narkomaanide seas avastatud vaid kuus HIV-nakkuse juhtu.
Stockholmi epideemia võib pärineda samast viiruse tüübist, mis põhjustas 1998. aastal epideemia Helsingi tänavail.

Euroopa saab maailma pikima tunneli
Austria, Itaalia ja Saksamaa hakkavad Austria Alpidesse rajama maailma pikimat, 63 kilomeetri pikkust tunnelit.
Austria, Itaalia ja Saksamaa transpordiministrid kirjutasid alla dokumendile, milles nad lepivad kokku, et need kolm riiki hakkavad koos läbi Austria Alpide rajama maailma pikimat tunnelit, kirjutab Wiener Zeitung.
Brenneri tunneliks nimetatud hiigelprojekt, mis peab hõlbustama Austria Alpide läbimist: möödunud aastal läbis Brenneri kuru 1,9 miljonit veokit.
Tunneli ehitamise maksumuseks on arvestatud 6 miljardit eurot. Itaalia, Austria ja Euroopa Liit jagavad need kulud omavahel ja Saksamaa on lubanud enda kanda võtta tunnelini viiva kiirtee ehitamise.
Brenneri tunnel on kavandatud 63 kilomeetri pikkuseks ja sellest tuleb seega maailma pikim tunnel. Praegu on maailma pikim tunnel Jaapanis - 53 kilomeetri pikkune raudteetunnel Tsugaru maakitsusel.

Suurbritannias kasvab Eestile sarnaste küberrünnakute oht
Suurbritannia eluliselt tähtsal infrastruktuuril on tõsine risk langeda häkkerite poolt juhitava rünnaku alla, leiavad Briti ametnikud interneti turvalisust käsitlevas aruandes.
Nii nagu teisi lääneriike ründavad ka Suurbritanniat arvutitega igapäevaselt välismaised luureagentuurid, kes püüavad küberrünnakuid teostades interneti abil varastada teiste riikide saladusi, kirjutab BBC.
Aga need igapäevased rünnakud ei ole võrreldavad nende ennenägematute küberrünnakutega, mida tänavu suve alguses korraldati Eestis Venemaa serveritega ühendatud arvutivõrkudest, kirjutab BBC julgeoleku korrespondent Frank Gardner.
Eesti kutsub lääneriike ülesse võtma vastu küberrünnakuid puudutavat konventsiooni ajal, mil NATO püüab välja mõelda, kuidas vastata küberrünnakutele kui 21 sajandi hädaohule.
"Eesti julgeolekuametnikud kinnitasid, et Eesti riiki oli kolm nädalat sihtmärgiks Venemaalt pärit küberrünnakutele, mis olid tingitud venelaste rahulolematusest, et Teises maailmasõjas hukkunud punasõdurite mälestuseks mõeldud ausammas Tallinnas ümber paigaldati," sõnab Gardner.

Valge Maja kutsub al-Qaeda terroriohu tõttu kiiresti kokku nõupidamise
Washingtonis toimub neljapäeval ABC Newsi andmeil erakorraline kohtumine, millest võtavad osa erinevad julgeolekuteenistused, et arutada võimalike al-Qaeda poolt Ameerikas plaanitavate uute rünnakute ohu üle.
USA luure- ja korrakaitse tippametnikele on antud korraldus saabuda neljapäeval Valge Maja Situation Roomi, et anda ülevaade terroriohu vähendamise ja ründajaile võimaliku vastulöögi andmise kavadest ning samuti teavitada Valge Maja administratsiooni sellest, kuidas plaanitakse tõsta valitsushoonete turvalisust, kirjutab ABC News.
Ühe Valge Maja administratsiooni tippametniku sõnul on neljapäeval toimuva kohtumise ajendiks uus luureinfo, mis on omandatud peale Londonis ebaõnnestunud autopommiplahvatuste kavandamise ilmsiks tulekut.
Anonüümseks jääda soovinud ametnik sõnas ABC-le, et peale ebaõnnestunud terrorirünnakuid Londonis on ohutase võimalike uute terrorirünnakute kavandamise pärast USA pinnal tunduvalt kõrgem, kui see oli riigis seni olnud.

Paavst nahutas protestante ja kuulutas katoliku kiriku ülimuslikkust
Paavst Benedictus XVI andis välja paksu pahandust tõotava dokumendi, milles teatab, et protestantlus ja Vene õigeusk ei vääri kiriku nime, samuti kinnitab paavst, et ainus ja õige kirik on on ikka katoliku kirik.
Anglikaani kiriku juhid reageerisid kiiresti ja pahaselt: nad süüdistavad katoliku kirikut paradoksaalses käitumises, kirjutab The Times. Anglikaanid leiavad, et paavsti sulest pärit ja mittekatoliiklike kirikute "puudustele" osutav kirjatöö on tõsine takistus oikumeeniale.
Paavsti kinnitab oma 16-leheküljelises dokumendis, et ortodoksne kirik on paavsti ülemlikkuse mittetunnistamise tõttu haavatud. Paavst leiab sedagi, et protestantlikes denominatsioonides on haav veelgi sügavam.
Paavst kurdab: "On raske näha, kuidas neile kiriku tiitlit saab anda. Katoliiklus on ainus ja õige Kristuse Kirik."
Paavsti uus dokument on vastuolus Vatikani seniste püüdlustega näidata Benedictus XVI vähem karmisuunalisena, kui ta kardinaliksoleku ajal end paista lasi. Nüüd on Vatikani ametnikud asunud paavsti karmi väljaütlemist pehmendama ja kinnitavad, et paavst ei tagane mingi juhul dialoogist teiste kirikutega.

Rootsi Ringhalsi tuumajaam on hädas purjutavate töölistega
Rootsi Ringhalsi tuumajaam on hädas turbiiniruumi ehitustöölistega, kes tikuvad vastutusrikkal töökohal purjutama ja naiskolleege ahistama.
Ringhals on töötajate kontrollimist karmistanud ja paljud töölised on ka lahti lastud, kirjutab Svenska Dagbladet.
Lisaks joobejuhtumitele on on Ringhalls töölistekülas ette tulnud ka kaks naistööliste seksuaalse ahistamise juhtumit. Ahistamiste uurimine viis kaheksa töötaja vallandamiseni.
Ringhallsi tuumajaama sissepääsukontrolli on tugevdatud ja sagedamini tehakse ka pistelisi alko-ja narkokontrolle. Ringhallsi sisekliima ja turvalisuse eest vastutav Rickard Halldin selgitas: "Me ei saa garanteerida, et keegi ei tuleks siia purjus või narkojoobes, kuid meil on väga palju erinevaid kontrolle."
Halldin rõhutas, et tuumajaama turbiiniruumis sees pole ühtki purjutava töölise juhtumit olnud, seni on napsulembed töölised tabatud sellest vastutusrikkast töökohast väljaspool, kuigi siiski teistel tuumajaama objektidel.

Liibüa tahab HIV-i nakatunud laste eest EL-lt miljoneid eurosid
Liibüas laste HIV-i nakatamises süüdi ja surma mõistetud Bulgaaria meedikute kohtuasjas saavutati kokkulepe ja meedikud võivad hukkamisest pääseda, kui EL soostub iga nakatunud lapse eest 10 miljonit eurot maksma.
Heategevuslik Gaddafi Fond teatas, et HIV-i nakatunud Liibüa laste perekondadega saadi kokkuleppele, vahendab Reuters. Paraku nõustusid liibüalased surmanuhtluse nõudmisest loobuma vaid siis, kui saavad iga nakatunud lapse eest kompensatsiooniks kümme miljonit eurot (umbes 160 miljonit krooni). Analüütikute hinnangul pole EL nõus sellist hulka raha maksma. Nimelt väidab Liibüa, et meedikud nakatasid 426 last, ja kui igaühe eest 10 miljonit eurot maksta, siis tuleb kogusumma nii suur, et EL ei pruugi selle maksmisega päri olla.
1998. aastal süüdistasid Liibüa võimud viit Bulgaariast pärit medõde ja ühte Palestiina arsti ühes Liibüa haiglas 426 lapse HIV-i nakatamises. Lääneriigid väidavad vastu, et Liibüal oli lihtsalt patuoinaid vaja, sest tegelikult haigestusid lapsed tõenäoliselt lihtsalt kehvade hügieenitingimuste tõttu. Lisaks sellele kinnitavad ka tunnistajad, et HIV-i nakatumise epideemia algas kõnealuses haiglas juba enne, kui heategevad Bulgaaria õed sinna tööle läksid.

ÜRO peasekretär kardab EL-i lõhet Kosovo küsimuses
Ban Ki-moon ütles eile Brüsselis, et kardab EL-i ühtsuse murenemist Kosovo tuleviku osas, kui ÜRO hallatava Serbia provintsi staatust peatselt ei määratleta.
Pärast kõnelusi EL-i välis- ja julgeolekupoliitika koordinaatori Javier Solanaga leidis Ban, et lahenduse venimine oleks halb kõigile asjaosalistele. "Minu hinnangul ohustaks iga edasine viivitus mitte üksnes Balkani riikide stabiilsust, vaid ka Euroopa Liidu ühtsust."
EL-i liidriroll on Bani sõnul Kosovo küsimuse lahendamisel aga fundamentaalse tähtsusega.
Kosovos nähakse pretsedenti
EL on kõigile Lääne-Balkani riikidele lubanud liikmeksvõttu ning toetab ametlikult ÜRO erisaadiku Martti Ahtisaari ettepanekut anda Kosovole rahvusvahelise seire all iseseisvus. Kuid ühenduse read pole ühtsed.
Kreeka ja Küpros tunnevad õigeuskliku Serbia vastu kultuurilist sümpaatiat, kartes ühtlasi Kosovost ohtlikku pretsedenti kreeka ja türgi kogukondadeks lõhestunud Küprose jaoks. Isemeelsete provintsidega Hispaania kaldub samuti Serbiat soosima. Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkia aga kardavad Kosovo serbia vähemusele lubatud laialdasi õigusi, mida mainitud riikide oma vähemused, esimesel Türgi ja teistel Ungari päritolu, võivad samuti nõudma hakata.

Vene megadiiva Alla Pugatšova käivitab uue raadiojaama
Juba kolmekümne aasta eest Nõukogude popmuusikalava vallutanud Alla Pugatšova eestvedamisel peaks peagi eetrisse jõudma Radio Alla, mis pakub kuulajatele nii Pugatšova laule kui ka megadiiva juhitud saadet.
Tema osalusel valitakse erinevate muusikute palasid 1970. aastate algusest kuni tänapäevani, kuid iga tunni sisse mahub siiski ka paar Pugatšova lugu.
Õigustamaks veelgi raadiojaama nime, hakkab Pugatšova ka üht saadet juhtima, kutsudes stuudiosse kuulsaid külalisi ja lubades kuulajail esitada küsimusi oma elu kohta.
Pugatšova ettevõtmist on kiitnud tema eksabikaasa Filip Kirkorov, kelle meelest õnnestub daamil kõik, millega too tegeleb. Lisaks laulmisele on Pugatšova kätt proovinud ka kingaäri, parfüümi, ajakirja ja isegi kartulikrõpsudega.
Kuid muusikakriitik Artjom Troitski meenutas, et 1990-ndate algul põrus läbi kõmuajakiri Alla, kuigi siis oli Pugatšova praegusest popim.

Poola valitsusjuht traageldab laguneva koalitsiooni niite
Peaminister Jaroslaw Kaczyn?ski otsustas ennetähtaegseid valimisi mitte välja kuulutada.
Kaczyn?ski jättis endale kaks kuud aega, et parandada parlamendis valitsusliidu kärisevaid õmblusi, vastasel juhul tuleb tal viia riik erakorralistele valimistele.
Erimeelsused Poola valitsuses kerkisid teravalt päevakorrale esmaspäeval, mil konservatiivsesse Seaduse ja Õigluse parteisse kuuluv Kaczyn?ski vabastas segaste tehingute eest põllumaadega ametist asepeaministri ja oma koalitsioonipartneri Andrzej Lepperi.
Kaczyn?ski ei välistanud siiski Lepperi naasmist ministrikohale juhul, kui tema juhitav erakond Samooborona (Enesekaitse) jääb valitsusse ja Lepperi-vastased korruptsioonikahtlused ei leia kinnitust.
Teist korda valitsusest välja visatud Lepperi põllumeeste protestiliikumise Enesekaitse saadikud hääletasid teisipäeval küll ühehäälselt koalitsioonist lahkumise poolt, kuid andsid samal ajal erakonna juhtidele õiguse otsustada, millal "välja marssida".

Valget Maja haaras Iraagi-paanika
USA senatis Iraagi sõja ümber alanud debatt võib päädida vägede väljatõmbumise või nende tegutsemisvabadusele tugevate piirangute seadmisega.
Ehkki Valge Maja üritab kuuldusi paanikast ümber lükata, kirjeldab mitu väljaannet president George W. Bushi meeskonda haaranud meeleolu just sellise terminiga.
Paari nädala jooksul on sõjavastaste leeri üle läinud juba neli vabariiklasest senaatorit. Ninanipsuna valitsusele jätsid seadusandjad tähelepanuta palve arutelu sõja üle edasi lükata.
Praegu on senatis arutlusel kaks eelnõu. Esimene kehtestaks välislähetuses teenivatele sõduritele minimaalse puhkuseaja kodumaal. Et paljud üksused viibivad Iraagis juba mitmendat korda ning missioonidevahelised pausid on muutunud järjest lühemaks, sunniks see vägesid vähendama. Teine eelnõu näeb otseselt ette Iraagist lahkumist järgmiseks kevadeks.

Kool keeldus vastu võtmast "põrgulist" 
Melbourne'is asuv apostel Peetruse nime kandev kool ei soostunud võtma oma õpilaste sekka viieaastast poissi, sest tolle perekonnanimeks on Hell, mis tähendab inglise keeles põrgut.
Katoliiklik kool oli väidetavalt nõus hirmuäratava nimega poissi oma seinte vahele lubama alles siis, kui Max Helli nimi muudetakse - näiteks võiks ta võtta emapoolse perekonnanime Wembridge, pakkus kooli juhtkond.
Maxi isa Alex Hell soostuski algul sellega, kuid lõi siis selja uhkelt sirgu. See on ju tema nimi, tema perekond, ja põrgusse see kool! Aasta on ometi 2007, mitte keskaegne 1407, õigustas ta oma kindlameelsust.
45-aastane Alex Hell on pärit Austriast ning saksa keeles tähendab ta nimi hoopis heledat, valget. Ta möönis, et Austraalias on tema nimi mõneti problemaatiline. Alex on meenutanud, et tedagi narriti omal ajal samuti katoliiklikus koolis käies.

Liiklusreguleerijaid pekstakse kaigastega
Viimase kuu jooksul on mitmel korral rünnatud erinevate turvafirmade liiklusreguleerijaid ning lausa nii tõsiselt, et on löödud nina veriseks ja silmad siniseks.
Turvafirma esindaja kirjeldas TV3 Seitsmestele Uudistele, et reguleerijatele on ka kaigastega kallale tuldud.
Politsei üritab kõik need juhtumid lahendada.

Inimõiguste erivolinik: mittekodanike lapsed võiksid saada Eesti kodakondsuse
Euroopa Nõukogu inimõiguste erivolinik Thomas Hammarberg esitles täna memorandumit Eesti kohta, milles innustab mittekodanike Eestis sündinud lastele automaatset kodakondsuse andmist ning vangide elu-olu parandamist.
Strasbourgis EN ministrite komiteel täna esitletud raport soovitab Eestil muuta kodakondsuse taotlemise protseduuri, et kõigil Eestis sündinud lastel oleks võimalus saada automaatselt Eesti kodakondsus. Seda ka juhul, kui kummalgi lapsevanemal ei ole Eesti passi.
Raporti soovitusel peab Eesti parandama elamistingimusi kinnipidamisasutustes ning vähendama alaealiste kurjategijate puhul vanglakaristuse rakendamist. Samuti peaksid siinsed võimud tagama tasuta õigusabi kättesaadavuse.
Raportist selgub, et tuleks parandada vangide olukorda Rummu vanglas ning vähendada seal nakkushaiguste levikut. Erivolinik nõuab ka narkomaanidest kinnipeetavatele mõeldud riikliku võõrutusprogrammi taastamist.

Eilne raudteeõnnetus ajas kaubarongide graafikud sassi
Eilne raudteeõnnetus Jõhvi lähistel, mille tagajärjel oli raudtee liikluseks suletud 20 tundi ja 20 minutit jättis Narva ja Jõhvi vahele tee taastamist ootama kuus kaubarongi.
Esimene neist alustas teekonda Tallinna suunas kell 5.25 ehk neli minutit peale tee liikluseks taasavamist.
Eesti Raudtee kavandab kõik maha jäänud rongid ära vedada veel tänase päeva sees.
Õnnetusest tingitud liikluskatkestuse tõttu Narva, Auvere ja Soldino jaama maha jäänud rongidest olid kolm Westgate Transpordi ja kolm Eesti Raudtee opereerida. Westgate rongid veavad kütust, Eesti Raudtee veetavad rongid segakoosseisus väetist, kütust ja sütt.
Täna plaanib Eesti Raudtee vastu võtta 21 kaubarongi. Eile võtsime ööpäevas piirilt vastu 24 kaubarongi. Juuli 11 päeva keskmine ööpäevas piirilt vastu võetud rongide arv on 22,1. Mullu oli sama võrdlusarv 32,7 rongi ööpäevas. Tänavu aprillis võttis Eesti raudtee ööpäevas piirilt vastu 35,2 rongi, mais 23 ja juunis keskmiselt 20,5 rongi.

Valgevene nõuab Eestilt odavamat Schengeni viisat
Valgevene peakonsul Eestis Aleksandr Ostrovski püüab Eestit veenda kahepoolselt Schengeni viisa hinda alandama.
"See on Eestile veelgi tähtsam, sest Valgevene võtab Eestist vastu rohkem külalisi kui Eesti Valgevenest," ütles Ostrovski Valgevene riikliku infoportaali law.by vahendusel. Diplomaadi sõnul meelitavad Eesti turiste Valgevenesse odavamad ja efektiivsemad taastusravikeskused.
Seoses Eesti liitumisega Schengeni tsooniga selle aasta 31. detsembril, tõuseb Schengeni viisa hind seniselt 20 eurolt (313 krooni) 60 eurole (939 krooni).
Valgevene teeb Eestile ettepaneku liituda teiste riikidega, kellega Valgevene on juba viisahindade alandamise osas kokkuleppele jõudnud, lisas Ostrovski.
Tema sõnul on Tallinnas asuva Valgevene peakonsulaadi väljastatud Valgevene viisade arv viimase kolme aasta jooksul 30 protsenti tõusnud. 2007. aastal plaanitakse väljastada koguni 13 000 viisat, millest on praeguseks väljastatud ligi 2000 äriviisat ning üle 800 turistiviisa.

Laar: suutlikkus Venemaa küberrünnakud tõrjuda on tõstnud Eesti mainet
Ekspeaminister Mart Laar esines teisipäeval Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (EUROJUST) kutsel seminaril Brüsselis, kus tutvustati Eesti kogemusi Venemaalt lähtunud küberrünnakute tõrjumisel.
EUROJUSTI liikmete ning kõrgemate ametnike kõrval osalesid seminaril ka EUROPOLi esindajad. Laar tutvustas seminaril Eesti ajalugu, Eesti saavutusi teel tagasi Euroopasse, kogemusi e-valitsuse sisseviimisel ning võitlust hiljutiste küberrünnakute vastu.
"Just saavutused e-valitsuse sisseviimisel aitasid Eestil tõrjuda enda vastu suunatud rünnakud," sõnas Laar. "Kui samalaadne rünnak oleks tabanud mõnda teist riiki, kus e-valitsuse ülesehitamisel ollakse viletsamal järjel, oleks tagajärjed võinud olla väga rasked."
Laar rõhutas oma esinemises ka riiklike ning erastruktuuride koostöö olulisust, pidades seda üheks edu pandiks küberrünnakute tõrjumisel.

Põhja-Eesti regionaalhaigla uus korpus valmib 2009. aastaks
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatus allkirjastas täna haigla uue korpuse viis ehituslepingut, uus hoone peab kavakohaselt valmima 2009. aasta suvel ning selle kogumaksumus on 1,021 miljardit krooni.
Riigihankekonkursi tulemusel valiti ehituse peatöövõtjaks AS Koger & Partnerid.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla sõlmis 690,2 miljonit krooni maksva ehituse peatöövõtu lepingu ASiga Koger & Partnerid, kes tegi seitsme eelkvalifitseeritud osaleja hulgast parima pakkumise. Kõik uue hoone ehituse töövõtjad valiti välja riigihankekonkursiga. Kokku laekus viiele riigihankekonkursile 17 pakkumist.
"On hea meel tõdeda, et Regionaalhaigla on endiselt riigi prioriteet ning uue korpuse ehituse ettevalmistusse investeeritud kolme aasta töö ja üle 100 miljoni krooni ei ole kulunud asjata," sõnas haigla juhatuse esimees Tõnis Allik. "Oleme leidnud selle edukaks lõpuleviimiseks väärilised ja usaldusväärsed ehituspartnerid."

Väljakutsele sõitnud päästeauto paiskus külili
Saku Gümnaasiumi sööklakorpuse elektrikilpi kustutama kiirustanud Põhja-Eesti päästekeskuse paakauto tegi täna kella 13 ajal avarii.
Põhja-Eesti päästekeskuse teatel juhtus õnnetus kella 12: 50 paiku Viljandi maantee ja Tallinna ringtee ristumiskoha lähedal.
Ringteelt Viljandi maanteele pööret ootavate autode rivist möödudes paiskus Scania tüüpi töötavate vilkuritega paakauto teele külili. Üks autos olnud päästja toimetati haiglasse kontrolli, teine pääses vigastusteta.
Õnnetuse asjaolusid selgitab politsei.
Päästekeskuse pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et kuigi kooli sööklas süttinud elektrikilp sai tugevalt kahjustada, tuli sellest edasi ei läinud.

Aastaid juhiloata sõitnud mees sai 20 ööpäeva aresti
Kohus määras täna hommikul Pärnus tabatud juhtimisõiguseta mehele 20 ööpäeva aresti.
Politsei pidas 1979. aastal sündinud Jaaneki kinni täna hommikul kell 9.45 Pärnus Tallinna maantee ja Jannseni tänavate ristmiku läheduses, teatas Lääne prefektuur.
Ilmnes, et meest on alates 2006.aastast neljal korral karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Politsei tegi kindlaks, et tal üldse juhiluba polegi. Samuti polnud Jaanek tasunud talle määratud rahatrahve 28 680 krooni väärtuses. Lisaks on teda varem karistatud 3-ööpäevase arestiga.
Kuna rahalised karistused ja aresti kohaldamine ei ole Jaanekit süütegude toimepanemisest loobuma mõjutanud, taotles Pärnu politseiosakond talle Pärnu maakohtu poolt aresti kohaldamist. Täna kella 11 ajal langetatud otsuse kohaselt määras kohus Jaanekile 20 ööpäeva aresti.

Aastaga kasvas tapmiste arv märgatavalt
Politseiameti statistika kohaselt on tänavu esimese poolaastaga inimelu nõudnud kuritegude arv märgatavalt kasvanud.
Kui eelmisel aastal registreeris politsei esimesel poolaastal kokku 36 tapmist ja mõrva, siis tänavu on see arv samal ajal 52.
Politsei on esimese kuue kuuga registreerinud 47 tapmist, millest on avastatud 34. Mõrvu on registreeritud viis, millest on lahendatud neli. Võrreldes eelmise aastaga on tapmiskatsete arv vähenenud kaheksalt neljale.
Kõige enam on tapmisi (26) ja mõrvu (4) toimunud Põhja politseiprefektuuri teeninduspiirkonnas. Eelmise aastaga võrreldes on tapmisi toimunud 12 võrra rohkem.
Lõuna prefektuuri piirkonnas on esimesel poolaastal registreeritud viis tapmist, mida on ühe võrra rohkem kui mullu sama ajal.

Riigiprokuratuur: Venemaa rikub Eestiga sõlmitud õigusabilepingut
Eesti riigiprokuratuur lükkab tagasi Vene saatkonna väite, et Eesti poolt Venemaale saadetud õigusabipalve küberrünnakute uurimiseks on valesti vormistatud.
10. juulil teatas Vene Föderatsiooni saatkond, et Eesti vastaste küberrünnakute uurimiseks alustatud kriminaalmenetluses Venemaale saadetud õigusabipalve on ebakorrektselt vormistatud, vahendas riigiprokuratuuri pressiesindaja.
Väite kohaselt ei võimalda Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping kasutada isikute kindlakstegemiseks operatiiv- ehk jälitustoiminguid.
Riigiprokuratuuri kinnitusel sellist piirangut õigusabilepingus ei ole ning Vene uurimisasutused on Eesti palvel varem jälitustoiminguid teinud.
On kahetsusväärne, et antud kriminaalasjas soovib Venemaa riikidevahelist õigusabilepingut teisiti tõlgendada. Riigiprokuratuuri hinnangul näitab see selgelt koostöötahte puudumist.

Üha rohkem teismelisi saab teadmatusest kaela kriminaalasja
Tallinna kesklinna politsei on hädas üha suureneva arvu alaealistega, kes ei ole teadlikud, et katse pääseda võõra või võltsitud dokumendiga lõbustusasutusse on kuritegu, mille eest kriminaalkorras vastusele võetakse.
Eelmise poolaasta statistika kohaselt registreeriti kogu Põhja prefektuuri piirkonnas 75 selle kohast rikkumist, millest 17 pandi toime kesklinnas. Sellel poolaastal on vastavad arvud aga 101 ning 97.
Kesklinna politseiosakonna vanemkomissar Andres Truss rääkis Päevaleht Online'ile, et noortel inimestel on suur soov minna lõbutsema, kuid vanus ei vea välja ning laenatakse vanemalt õelt või sõbralt dokument, mis aga lõbustusasutuse sissepääsul turvamehe tähelepanu äratab. Seejärel annab aga turvamees seadust rikkunud teismelise politseile üle.
Enim jäävad võõra või võltsitud dokumendi kasutamisel vahele 15- ning 16-aastased noored, kes tõenäoliselt ei tea, et võõra või võltsitud dokumendi esitamine on kuritegu. "Noored mõtlevad, et mis see siis ikka on - kui ei lasta sisse siis ei lasta sisse ning kõik," selgitas Truss.

Alexela hakkab Paldiski sõjahaudu hooldama
Eesti sõjahaudade hoolde liit ja Alexela Terminal sõlmisid koostöölepingu, mille alusel finantseerib kütusefirma järgmise kolme aasta vältel Paldiskis ja linna lähedal asuvate sõjahaudade hooldamist.
Paldiski linna kalmistul asub kultuurimälestisena kaitse all olev II maailmasõjas hukkunute ühishaud, mis viimastel aastatel on olnud hooldamata. Paldiski vanal kalmistul asuvad ka mõned säilinud Vabadussõjas langenute hauad, mida samuti ei hooldata, teatas Eesti sõjahaudade hoolde liit.
Lisaks asub Paldiski lähedal Põllkülas veel teinegi sõjavangide matmispaik, kus puhkavad mitusada Põllküla interneeritute laagris hukkunut, kelle hulgas on ka ingerisoomlasi. Mälestisena riikliku kaitse all olev matmispaik on tänapäevaselt märgistamata ning hooldamata.
Alexela Terminali juhatuse liikme Heiti Hääle sõnul on temal kui euroopaliku ettevõtte juhil piinlik, kui ettevõtte vahetus läheduses valitseb eba-euroopalik korralagedus.

Seadusemuudatus tõi kaasa poevarguste hüppelise kasvu
Falcki turvatöötajad andsid tänavu juunis politseile üle 479 poevarast, seda on 178 juhtumi ehk 37 protsendi võrra rohkem kui pool aastat tagasi jaanuaris.
ASi Falck Eesti teenindusdirektori Margus Kolumbuse sõnul suurenes poevarguste arv hüppeliselt pärast märtsis kehtima hakanud karistusseadustiku muudatust, millega dekriminaliseeriti alla tuhande krooni väärtuses tehtud korduvad vargused, mis sellest ajast alates lähevad kirja väärtegudena.
"Kui aasta kahel esimesel kuul anti politseile üle keskmiselt 5-6 poevarast päevas, siis märtsist juunini tuli politseile iga päev üle anda keskmiselt 16 kauplusevarguselt tabatut," ütles Kolumbus.
Poole aasta jooksul andis Falck politseile üle 2616 poevarguselt tabatud inimest, neist 636 jäid turvatöötajatele vahele jaanuaris ja veebruaris ning 2280 pärast seadusemuudatuse jõustumist.

Vangide arv vähenes kümnendiku võrra
Justiitsministeeriumi andmeil vähenes vangide arv käesoleva aasta esimesel poolel ligi kümnendiku võrra. Sama palju on vähenenud ka kuritegude arv.
Justiitsminister Rein Langi hinnangul on kinnipeetavate arvu vähenemise tinginud eelkõige alternatiivkaristuste edukas rakendamine ning kuritegevuse üldine vähenemine.
"Rõõm on tõdeda, et aja jooksul on erinevad meetmed hakanud vilja kandma," ütles Lang ministeeriumi pressiesindaja vahendusel.
Ministri sõnul on suurenenud ennetähtaegselt vabanenute arv, mis tähendab et üha enam väljub vanglaväravast inimesi, kes saavad ühiskonnas kohanemiseks abi kriminaalhooldajatelt.
"Edukalt on tööle rakendunud ka elektrooniline järelevalve, mis võimaldab ennetähtaegselt vabastatute üle tõhusat kontrolli teostada - eelmisel nädalal paigaldati juba 30. võru," rõõmustas minister.

Politsei otsib kahte meest
Narva politseijaoskond otsib taga 1973. aastal sündinud Aleksandr Pavlovi ja 1931. aastal sündinud Viktor Makurinit.
Aleksandr Pavlov lahkus oma kodust Tuhkuranna vallas Võiste alevikus 14.aprillil ning tema asukohast pole tänaseni midagi teada, vahendas Narva politseijaoskonna pressiesindaja.
Mees on kõhna kehaehitusega, 178 cm pikk, heledate lühikeste juustega. Seljas olid tal sinist värvi teksad, spordijope ning jalas tumedad kingad.
Teiseks tagaotsitavaks meheks on Viktor Makurin, kes lahkus 27.aprilli hommikul Kohtla-Järve haiglast. Tema asukoht on praeguseni teadmata.
Mees on 182 cm pikk. Lahkudes kandis ta tumehalli jakki, ruudulist bordoovärvi pluusi, jalas helepruune viigipükse ja musti sametist susse.
Politsei palub kõigil, kellel on fotol kujutatud meesterahvaste kohta informatsiooni, helistada telefonidel 357 6053, 357 6054 või tasuta lühinumbril 110.

Tallinna ülikooli laekus 9353 sisseastumisavaldust
Sisseastumisdokumente sai Tallinna ülikooli esitada kuni eilseni. 10. juuli õhtuks oli ülikool vastu võtnud 9353 avaldust.
Suurem osa sisseastumisavaldustest - 7629 esitati bakalaureuseõppesse, kus populaarsemad erialad olid inglise filoloogia (811 avaldust), haldusjuhtimine (662 avaldust), rekreatsioonikorraldus (303 avaldust), teatas ülikooli pressiesindaja.
Samuti osutusid populaarseteks reklaam ja imagoloogia (290 avaldust), eesti filoloogia (271 avaldust), Lähis-Ida ja Aasia kultuurilugu (257 avaldust), infoteadus (256 avaldust), alushariduse pedagoogi eriala (251 avaldust), ingliskeelne meedia (250 avaldust) ning sotsiaaltöö (231 avaldust).
Magistriõppesse kandideerijatelt võttis ülikool vastu 1633 avaldust. Populaarsemateks osutusid organisatsioonikäitumine (139 avaldust), andragoogika (71 avaldust), kommunikatsioon (69 avaldust), alushariduse pedagoog-nõustaja eriala (68 avaldust), kirjalik tõlge (67 avaldust), hariduse juhtimine (66 avaldust), infotehnoloogia juhtimine (59 avaldust), riigiteadused (52 avaldust), sotsiaaltöö (48 avaldust) ja suuline tõlge (48 avaldust).

Politsei eest põgenenud alaealised sõitsid vastu posti
Nõmmel varahommikul politsei korraldust eiranud ning põgenemist alustanud noored sõitsid autoga vastu posti, mille tagajärjel sai viga kaks noormeest.
Põhja politsei prefektuuri teatel andis politseipatrull täna hommikul kella 5.23 ajal andis Vabaduse puiesteel peatumismärguande kiirust ületanud sõiduautole Ford Escort, mis liikus kiirusega 79 km/h.
Sõidukijuht, kelle süles istus tütarlaps, eiras märguannet ning jätkas sõitu pöörates Vabaduse puiesteelt Valdeku tänavale. Peatumismärguannet eiranud sõiduki kiirus ei ületanud Valdeku tänaval 70 km/h.
Kell 5.24 kaotas juht auto üle kontrolli ning sõitis Valdeku ja Õie tänava ristmikul vasakule teelt välja vastu posti.
Autoroolis olnud 15-aastane noormees viidi haiglasse. Selleks pidid päästeametnikud juhi autost välja lõikama. Samuti viidi haiglasse 17-aastane kõrvalistuja.

Tivolipõlengus vigastatud pöördusid kohtusse
Eile esitas advokaadibüroo Küllike Namm Viru maakohtusse hagi Tivoli Tuur OÜ vastu. 22 tivolipõlengus kannatanu ühise hagi suurus on 4 826 871 krooni ja 30 senti.
Lähipäevil esitab hagi kohtusse ka kolme kannatanut esindav jurist Monica Meristo, kelle sõnul on ühise hagi suuruseks üle 600 000 krooni, kirjutab Virumaa Teataja.
Monica Meristo kõneles, et kannatanute otsene materiaalne kahju on alla 10 000 krooni, ülejäänud summa koosneb moraalse kahju nõuetest. "Kõik minu kliendid käivad siiamaani psühholoogide juures. Kui vahepeal kaks klienti, Tallinnas elav paar, mõtles, et nüüd on kõik luupainajad lõppenud, siis hiljuti panid nad uuesti psühholoogi aja kinni," on Meriste sõnul raske moraalset kahju hinnata.
"Nad sõitsid tulest läbi 10-15 korda, suurel kiirusel, kabiinid ei olnud seest avatavad. Minu kliendid olid ühed esimestest, kes maha said. Naisel on siiamaani meeles, kuidas ta kiirabisse sõitis, põlenud kätega rooli hoides ning õudsest valust karjudes," põhjendas Meristo.

Reformierakonnal juulist üle kuue tuhande liikme
Käesoleva nädala alguses liitus Reformierakonnaga kuue tuhandes liige.
"Reformierakond on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning mul on hea meel, et meid on tänaseks juba 6023 inimest ja järjest tuleb juurde," lausus Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
Michal lisas, et erakonna avatuse põhimõte on ka nende kontori uksel sildil "Alati avatud".

Politsei otsib jalakäijale otsa sõitnud naist
Tartu politseinikud otsivad naist, kes sõitis pühapäeval, 8. juulil otsa Lõunakeskuse ees kõnniteel liikunud mehele.
Politseiosakonna pressiesindaja teatel sõitis kella 10.30 ajal valge väiksem sõiduauto Tartus Ringtee 75 asuva Lõunakeskuse vana peaukse juures oleval jalakäijate teel otsa mehele.
Politsei on teinud kindlaks, et sõiduki roolis oli naine ning autos viibinud isikud aitasid kannatanu istuma. Seejärel oodati ära kiirabi, kuid siis lahkus sõiduk sündmuskohalt.
Politsei palub sõiduki juhil ja liiklusõnnetuse pealtnägijatel helistada telefonidel 730 8814 või 110.

Rakvere kodutute öömaja sulges juuliks uksed
Rakvere kodutute öömaja elanikud peavad juuliks lageda taeva alla jääma, sest töötajatel on suvepuhkus ja öömaja lukus.
"Käisin kodututega vestlemas. See on nende jaoks katastroof, et ööbida pole enam kusagil," räägib kodutute öömaja naaber. "Täna magas neli inimest maas varjupaiga ukse taga. Osa ööbis metsas, osa hulkus niisama ringi," kirjeldab murelik naaber olukorda SL Õhtulehele.
Naaber on mures, sest tänavune suvi on vihmane ja ööd jahedad. "Kuidas inimesed vastu peavad," kurdab ta. "Rakveres on koerte varjupaigas ka paremad tingimused: katus pea kohal ja toidukauss ees. Inimestel aga pole aset ega peavarju. Minu meelest peaks kodutuil ikkagi öömaja olema läbi aasta," on naaber linnavalitsuse peale vihane.
Rakvere linnapea Andres Jaadla kinnitab, et vastavalt lepingule peaks kodutute varjupaik alati lahti olema, kuid möönab, et asjaga lähemalt tegelev abilinnapea on ka ise parasjagu puhkusel.

Rikutud raudteelõik avati liikluseks varahommikul
Eesti Raudtee teetööd eile hommikul Jõhvi lähedal kaubarongi ja veoauto kokkupõrkes purunenud umbes 320 meetri pikkuse raudteelõigu liikluskorda saamiseks kestsid täna kella 5.21 hommikul.
Eesti Raudtee pressiesindaja teatel on õnnetuse järel taastatud lõigul liikumiskiiruse piirang rongidele 15 kilomeetrit tunnis. Seitse aastat tagasi kapitaalselt remonditud teel oli enne avariid kaubarongide lubatud liikumiskiiruseks 90 km/h.
Tee ideaalsesse sõidukorda taastamiseks tuleb 320 meetril vahetada kogu pealisehitis.

Lääne-Virumaal röövivad vargad teedevalitsuselt tonne killustikku
Juuli alguses varastati Viru-Nigula vallas 15 tonni teede parandamiseks mõeldud killustikku, väiksemate koguste minemaviimisest jäänud labidajäljed on aga teedevalitsuse töötajatele tavapärane vaatepilt.
Rakvere juhtivkonstaabli Tiit Jõgi sõnul langes ühe killustikuvarga saagiks sõiduauto haagise täis killustikku, mis varas eratee lappimiseks laiali laotas. Ligi 13 tonni killustikku leiti aga hunnikus teise õues, kirjutab Virumaa Teataja.
Viru teedevalitsuse hooldeosakonna juhataja Neeme Mikenbergi sõnutsi on see täiesti tavaline käitumismuster. "Ebatavaline on juba see, kui tullakse kopaga," lisas ta. Tema väitel tuleb selliseid suuremaid varguseid nagu Viru-Nigulas toime pandu ette kaks-kolm korda aastas.
Väiksemad vargused on igapäevane probleem. "Virutatakse nii, nagu jaksatakse," võttis ta kokku ja lisas, et kui juba killustikuhunnik püsti, on võtjaid alati.

Kultuuriakadeemia tudengid ühiselamusse ei mahu
Kultuuriakadeemiasse õppima pääsenud tudeng peab juba praegu elukohta otsima hakkama, sest ühiselamu Oma Kodu ei suuda kõiki soovijaid majutada.
Ühiselamukohti nõutakse Oma Kodu majandusjuhataja Õilme Põlluste andmetel rohkem kui varasematel aastatel ning akadeemia 750 tudengist tahaksid tuba üürida umbes pooled, kirjutab Sakala.
Eelmistel aastatel anti igale erialale teatud arv kohti paremusjärjestuse alusel, kuid tänavu võetakse tudengeid vastu lävendipõhiselt ja tubade jaotamine on raskendatud. Ühiselamukoha avaldusi hakkas Õilme Põlluste sõnutsi tulema juba üleeile ja uue korra väljamõtlemiseks on napilt paar päeva.
Tänavused sisseastujad on kitsikuses ka seetõttu, et kevadel vabanes üsna vähe vabu kohti. Sel aastal võib Oma Kodusse kolida vaid kakskümmend üliõpilast.

Pärnu tahab linna üht visiitkaarti maha müüa
Vastavalt Pärnu linnavalitsuse otsusele peab Pärnu Maarjakodu juulikuu jooksul oma senisest asukohast Pärnu Lõuna 2a välja kolima ja linn saab alustada juba 2006. aasta talvel vastu võetud otsuse hoone müüki panna ellu viimist.
Hoone senise residendi, Maarjakodu väljakolimine viibis ja 30. mail käesoleval aastal otsustas linnavalitsus, toetudes kinnisvaraekspertide arvamusele, suurendada hoone alghinda 7 miljoni kroonini, kirjutab Pärnu Postimees.
Lõuna 2a müük on komplitseeritud ka sellepärast, et kunagi otsustati hoone kui linnale oluline sotsiaalobjekt jätta õigusjärgsetele omanikele tagastamata. Seda müües tekiksid kindlasti teatud ootused ka Pärnu majandusühisuse juhataja Jaak Jakobsoni, kes maja Siinmaalt tellis, pärijatel.
Lõuna 2a müüki ei pea õigeks muinsuskaitsjad, kuna tegu on Pärnu linnale olulise arhitekti Olev Siinmaa projekteeritud hoonega.

Saaremaale ja Muhumaale tulevad lõhkamiskohad
Päästeamet rajab Saaremaale ja Muhumaale plahvatusohtlike esemete hävitamiseks lõhkamiskohad, mis toovad lõpuks lahenduse saartelt leitud lõhkekehade kahjutuks tegemisega seotud probleemidele.
"Meie kiidame igal juhul heaks selle, et Saaremaal oleks koht, kus lõhkekehi õhkida, sest nende mujale transportimine on ohtlik," ütles Saare maavanem Toomas Kasemaa ajalehele Meie Maa.
Päästeameti avalike suhete büroo juhataja Beate Perensi sõnul on Saaremaalt leitud lõhkekehade õhkimine juba pikka aega suurt muret valmistanud. Varem on lõhkekehi võimaluse korral nii mandrile viidud kui kohapeal ühekordse ettevõtmisena kahjutuks tehtud, kuid sellised üksikud õhkimised eri kohtades nõuavad Perensi sõnul täiendavaid ressursse, valvsust ja tähelepanu.
Kuigi lõplikud paberid on veel vormistama, siis arvatavasti tulevad lõhkamiskohad Torgu ja Muhu valda, rääkis maavalitsuse maasekretär Andrus Lulla.

Piirivalve rajab Kuressaarde lennubaasi
Piirivalvel on plaanis rajada Kuressaarde lennubaas, mis peaks valmis saama 2010.-2011. aastaks ning kuhu ostetakse üks helikopter Agusta-Westland 139.
Piirivalve lennusalga ülema Allan Oksmanni sõnul on Lääne-Eesti piirkonda vaja lennubaasi, kuna Eesti mereala on suur (Lääne-Eestis ca 100 km Sõrve säärest läände) ja praegu ei jõuta ohu korral Tallinna lennubaasist piisavalt kiiresti Eesti kaugematesse nurkadesse, kirjutab Meie Maa.
Eesmärk on aastaks 2020 saavutada määratud ülesannete täitmiseks lennuvahendi 45-minutiline kohalejõudmisaeg Eesti riigi maismaa ja merepäästeala territooriumil ja patrulllennud piiriala kohal ja tagada vähemalt 90%-line merereostuse avastamise tõenäosus.
Praegu paikneb Eesti ainus piirivalve lennubaas Tallinnas. Lisaks Kuressaarele tuleb baas ka Tartusse, ent seda alles aastail 2015-2020.

Pärnus hukkus tules inimene
Pärnus hukkus täna varahommikul tulekahjus inimene.
Päästeametile teatati tulekahjust Pärnus Pirni tänava kahekorruselises eramus kella 5.54 ajal.
Päästjate kohale jõudes põles kahekordse puidust elumaja esimene korrus lahtise leegiga. Kustutustööde käigus leiti esimeselt korruselt hukkunud naise ja üks vigastatud mees viidi Pärnu haiglasse.
Hoone teiselt korruselt päästeti veel kaks inimest ja üks inimene pääses põlevast majast välja omal jõul.
Tules hävis hoone esimese korruse sisemus ja teine korrus sai suitsu- ja tahmakahjustusi.
Sündmuskohal töötas kolm päästeautot, tulekahju kustutati kell 07.36.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Piirivalvurite vähesus teeb Brüsselile muret
Eesti on passideta piiriületust võimaldava Schengeni tsooniga liitumiseks ületanud ühe takistuse teise järel, kuid Euroopa Liidule valmistab järjest tõsisemat muret piirivalvurite vähesus.
Nimelt on piirivalves puudu üle 600 töötaja ja kuna lähiajal ootab piirivalveametit selle peadirektori Roland Peetsi hinnangul veel umbes 50 ohvitseri lahkumine, siis venib puudujääk juba 700 inimeseni, sellal kui töötajaid oli paar nädalat tagasi vaid 1544, kirjutab Postimees.
Siseministeeriumi Schengeni koordinaatori Piret Lillevälja sõnul peab Eesti Brüsselile veel piirivalvurite arvu puudutavates küsimustes aru andma, sest paljud inimesed on töölt lahkunud.
Tema sõnul oli nimelt juulikuust kehtima hakanud piirivalveseadusesse juba sisse kodeeritud, et osa piirivalvureid, kes tahtsid jätkata kaitseväelastena, lahkuvad piirivalvest. Nimelt olid piirivalvurid senini kaitseväelased, uue seaduse kohaselt enam mitte.

Vissivõistluselt metsa pagenud lehm pääseb hädatapust
Saaremaa ja Hiiumaa talunike parima lehma valimiseks korraldatud konkursilt metsa plehku pannud tubli lüpsilehm Vesiir saadi kätte ja pääseb hädatapust.
Pärast ligi kuu aega väldanud eksirännakut Kaarma valla Upa metsades said püüdjad lõpuks konkursilehma Vesiiri kätte, kirjutab SL Õhtuleht.
"Oleme ühistus kõik väga rõõmsad, et ta tagasi saime," ohkab rõõmsalt Salme Põllumajandusühistu juht Raimond Ellik. "Ta oli kuu ajaga täiesti metsikuks muutunud, ainult jahuämbriga lasi endale ligi. Mina saingi ainsana talle lähedale minna, kedagi teist nähes jooksis metsa tagasi." Vesiir oli ööl vastu laupäeva Upal end sisse seadnud hobuste koplisse. Inimesi ta lähedale ei lasknud, alles jahuämbriga kohale rutanud Raimond Ellik sai temast jagu.
"Tal oli tohutu jõud, hullem kui mõnel metsloomal," kirjeldab Ellik. Vesiiri maharahustamiseks kulus mitu päeva, alles nädala alguses julgeti ta tuua Upalt ligi 30 kilomeetri kaugusel asuvale Salmele.

Briti lotokelmid petsid pärnakalt veerand miljonit krooni välja
Pärnumaa mees püstitas viimaste aastate naiivsusrekordi - ta maksis Inglise lotokelmidele ligi 250 000 krooni enne kui mõistis, et talle lubatud e-loterii miljonid on puhas bluff.
"Julgen öelda, et see pole mitte ainult lotopettuste rekordhäving, vaid üldse kõigi kelmuseliikide suurim kaotus," sõnas markantset lugu menetlev riigiprokurör Eve Olesk Postimehele.
Anonüümseks jäävale mehele saabus aprillis e-posti nimeline kiri, mis algas sõnadega: "Palju õnne! Te olete võitnud loteriis preemia!"
Ehkki mees ise ei olnud osalenud üheski loteriis, väideti kirjas, et tema e-posti aadressi valis paljude seast välja õnneratas ja nüüd tuleb tal vastu võtta 250 000 Inglise naela ehk 6,2 miljoni krooni suurune priis.
Prokurör Oleski väitel lasi ohver end Inglise lotokelmidel solgutada rohkem kui kuu aega ja jõudis selle aja jooksul neile ära maksta 9500 naela ehk pea 225 000 krooni.

Eestis reisimine senisest lihtsam ja mugavam
Turismiportaalid Puhkaeestis.ee ning Visitestonia.com on koostanud kogu Eestit hõlmavad ja üksikasjaliku teabega rännumarsruudid, mis oma selgete kirjeldustega muudavad Eestis reisimise mugavaks ja lihtsaks.
"Kui suundute tagasi peamagistraalile, möödute sujuvalt Järvamaa piiri tähistavast sildist ja jõuate Anna kirikuni," kirjeldab reisijuht näiteks teekonda Tallinnast läbi Põltsamaa Jõgevale, Tartu või Viljandi. "See Järvamaa kõige pisem pühakoda kalmistupuude varjus torkab kohe silma. Kirik on suhteliselt noor - ehitatud hilisbarokses stiilis aastatel 1776-1780." Reisijuhti on mugav kasutada, sest rännuhuviline saab valida sobiva marsruudi ning selle välja trükkida.
Kellel on vaja lisateavet või lugeda puhkuse ajal e-kirju, saavad reisijuhist täpselt teada, kus asuvad teekonnal wifi-alad. Näiteks asub üks neist Kuningamäe kardiraja ümbruses Põltsamaa vallas. Lisaks sellele leiab reisijuhist viiteid marsruudile jäävate huvitavate paikade veebikülgedele.

 "Vene mäss Tallinnas" - kaugel tõupuhtast dokfilmist
Dokumentaalfilm viib iga masohhismi- ning lähiajaloohuvilise neisse Eesti Vabariiki väidetavalt pöördumatult muutnud päevadesse tagasi.
Pronksöö: Vene mäss Tallinnas
Autor: Urmas E. Liiv
Tänavarahutusi seni vaid televisoonist näinud eestlaste jaoks olid kevadel toimunud mässuööd kahtlemata õõvastav kogemus. Nüüd, mõni kuu hiljem, mõtleb enamik meist neile ärevatele hetkedele ilmselt suhteliselt harva. Kuigi igasuguse mõistliku tajumisläve ületanud kisa selle üle, millisel teatrietendusel sobib Eesti Vabariigi ministril viibida ja millisel mitte, annab selgelt märku, et teatava ajalise distantsi ning "inimene harjub kõigega" printsiibi kiuste on neil kahel ööl siiani hirmuäratavalt suur võim kõigi üle, kes siinmail toimetavad.
Urmas E. Liivi värskelt valminud dokumentaalfilm "Pronks-öö: vene mäss Tallinnas" viib iga masohhismi- ning lähiajaloohuvilise tagasi neisse Eesti Vabariiki väidetavalt pöördumatult muutnud päevadesse. Põhiliselt Kanal 2 uudislõikudest ning kohalolnute meenutustest koosnev film pooli ei vali. Kaamera ette on jäänud nii hullupilgul oma vääramatut ainutõde kuulutavaid eestlastest natsionaliste kui ka arukalt tekkinud olukorra põhjuste ja muret tekitavate sündmuste üle juurdlevaid venelasi, rääkimata oma kodulinna lõhkumist ehmunult vaadanud eestlastest ja ajutisest "edust" tiivustunud poolemeelsetest venelastest.

Valitsus võib minna CO kvoodi pärast kohtusse
Homsel istungil arutab valitsus, mida võtta ette Euroopa Komisjoni tunduvalt vähendatud kasvuhoonegaaside heitekvoodiga.
Ühe võimalusena võidakse otsustada, et minnakse kohtusse, mis aga muudaks Eesti poliitika selgelt silmakirjalikuks, sest kevadel anti Euroopa Liidule lubadus, et vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Nimelt on Euroopa Komisjon otsustanud määrata Eestile senisest tunduvalt väiksema kasvuhoonegaaside lubatud heitekvoodi. Senise 18 miljoni tonni asemel lubaks kava Eestil õhku paisata vaid 12 miljonit tonni CO2 aastas. Eesti küsis aga koguni 24 miljoni tonnist aastakvooti.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles Päevalehele, et kvoodi määramist vaidlustavat otsust kohtus ei ole. "Küll aga arutatakse ka seda võimalust neljapäevasel valitsuse kabinetiistungil, mille jaoks on keskkonnaministeerium vastavad materjalid ette valmistanud," rääkis ta. Samas ei soovita ministeerium üht ega teist teed. "Pigem on meie seisukoht, et tuleks veel otsida kohtuväliseid lahendusi, proovida Euroopa Komisjoni ümber veenda."

Küberkaitsekeskusega võib Eesti välja murda üheteemariigi mainest
Käivitunud on viimase aja suurim lobiprojekt, et rajada Eestisse NATO küberkeskus. Sellest räägivad meie poliitikud pea kõigil kohtumistel välismaa tippjuhtidega.
Esmapilgul võib näida ebaselge, miks rääkis president Toomas Hendrik Ilves Hispaania 69-aastasele kuningale sellenädalasel riigivisiidil õhinaga küberturvalisusest. Kuningas ju ometi päevapoliitikaga ei tegele ja samuti otsustab tema asemel Hispaania valitsus, kas ka nemad lööksid kaasa Eestisse rajatavas NATO küberkaitse keskuses.
"Küberkaitseteema vastu on tekkinud täiesti siiras huvi peaaegu igal pool," räägib rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Kadri Liik. "Kuigi küberrünnakud Eesti vastu ei olnud midagi uut, märgati neid just sel korral. Me oleme kogu aeg rääkinud, et me ei taha olla ühe teemaga - ehk Venemaaga - seostatud riik. Seepärast on Eestil võimalus sellest valdkonnast teha n-ö oma teema," lisab ta, viidates võimalusele, et selle pinnalt on võimalik teistele oma unikaalset kogemust jagada, mille vastu tuntakse ka huvi.

Levivad kooreüraskid järavad kuusemetsi
Mullu puid kahjustanud kuiv ja kuum suvi pani metsakahjuritest üraskid vohama.
Mullu suvel jõudsalt kuusemetsades vohama hakanud kooreüraskid hävitavad paljude metsaomanike meelehärmiks üle Eesti kümnete hektarite kaupa kasvavat metsa.
Raplamaa metsaomanik Revo Kuusemets nentis, et on üraskitega võidelnud aastaid, kuid viimase aastaga on need kahjurid poole tema 30-hektarilisest metsast hävitanud. "Paistab, et eelmine aasta oli üraskitele väga soodne ning nüüd levivad nad väga kiiresti edasi," kurtis ta. "Ega ma metsast toorest palki polegi saanud, sest pole raatsinud võtta. Nüüd tuleb aga välja tuua ainult kuivanud puid, mis kõlbavad veel saematerjaliks ja kütteks."
Kuusemets tõdes, et üraskid võtavad 80-aastases raieküpses metsas üha enam võimust. "Sisuliselt kaotan ma iga päevaga raha, sest mets kuivab praegu ikka väga mehiselt," tähendas Kuusemets. "Olen proovinud varem kahjurikolded lagedaks raiuda, kuid pärast paari aastat on üraskid uue hooga oma hävitustööd jätkanud, nii et vaid noored puud jäävad alles."

Palgatõus viib arstid maahaiglaist
Seni on väikehaiglad sõltunud arstidest, kes rabasid korraga mitmel töökohal.
Väikeseid maakonnahaiglaid võib ees oodata tõsine tööjõu- kriis, kuna pärast palgatõusu soovib üha vähem arste ja õdesid seal käia lisa teenimas.
"Olukord läheb üha keerulisemaks," kinnitas Võrus asuva Lõuna-Eesti haigla peaarst Rein Kermes, tunnistades tendentsi, et üha vähem arste soovib neile tööle tulla. Arvestades üldist kasvavat arstide puudust, on just väikesed maakonnahaiglad need, kes satuvad esimese tugeva löögi alla. "See on ka mõistetav: kui palk tõuseb ja pere elab sellest ära, siis enam lisatööd juurde ei otsita."
Kaks kolmandikku Võru haigla anestesioloogidest ja naistearstidest on Tartu arstid, paljud tulevad ka erakliinikutest. Lisaks käivad kiirabi inimesed üksteist välja aitamas. Kermese sõnul on haigla 50 arstist umbes 15 "külalised".
Panus noortele arstidele

Katk tapab hülgeid Rootsis ja Taanis
Paari nädala eest Taanis alguse saanud hüljeste katk on levimas ka Rootsis.
Hülgekatk on seni tapnud ligi sada hüljest Taanis. Rootsi läänerannikult on viimastel päevadel leitud kümmekond katku surnud looma, kirjutab Helsingin Sanomat.
Selle suve katkuepideemiast ei kardeta siiski nii laastavat kui aastal 2002, kui katk levis Taanist Anholti saarelt mujale Euroopasse ja tappis üle 30 000 hülge.
Ka 1988. aastal sai katk alguse Anholtilt ja võttis toona elu 23 000 hülgelt.
Soome katk ei levi, kuna see tapab vaid randaleid ja neid Soomes ei ole. Ka Eesti vetest on randalid kadunud.

Uus Maa: kesklinn andis hinnalangusele järele
Hinnalanguse põhjuseks on senised liiga kõrged hinnad ja suurenenud pakkumine.
Tallinna kesklinna korterite tehinguhinnad olid selle aasta teises kvartalis 5-10% madalamad kui pool aastat tagasi, selgub kinnisvarabüroo Uus Maa kinnisvaraturu kvartaliülevaatest.
Hinnalanguse põhjuseks on suurenenud pakkumine ning senini väga kõrgel tasemel püsinud hinnad. Hinnalangust võis siiski täheldada vaid vähe nõutud ning tavaliste objektide puhul. Eksklusiivsemad korterid jätkasid hinnakasvu.
Keskmised tehinguhinnad Tallinna kesklinna vanemates elamutes jäävad vahemikku 28 000-40 000 kr/m2 ning uuselamutes 35 000-50 000 kr/m2. Kallimaid tehinguid tehakse eksklusiivsetes uuselamutes Tornimäe kaksiktornis, Fahle majas ja Foorumi majas. Omaette hinnaklassis on vanalinna korterid, kus hinnatase ulatub 100 000 kroonini ruutmeetri eest. Viimase kvartali jooksul kasvas huvi just väga eksklusiivsete ning kvaliteetselt renoveeritud korterite vastu. Kõige kallimad korterid on vanalinnas Toompeal.

Vanalinnas tõsteti piirkiirust? 
Tallinna vanalinna Kuninga tänavale tekkis eile liiklusmärk, mis lubab autojuhtidel liikuda kiirusega 30 km/h tunnis, teisisõnu kolmandiku jagu kiiremini muidu lubatust.
Tallinna vanalinn on õueala, kus maksimaalne lubatud piirkiirus on 20 km/h.
Tallinna liiklusmärke haldav AS Signaal lubas olukorda lähiajal selgitada.
Liikluseeskirja §-i 205 järgi tohib sõiduk õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija kiirusega, mujal mitte kiiremini kui 20 km/h.

Tsiklimehed protestivad Järvevana ülesõidu vastu
Neljapäeval algusega kell 16 kogunevad mootorratturid linnavalitsuse ette protestima.
Ettevõtmise ühe algataja ja korraldaja Ain Kristi sõnul on protesti eesmärgiks pöörata üldsuse tähelepanu Järvevana raudteeülesõidu halvale seisukorrale. "Raudtee ülesõidukohal Mustamäe poole sõites on raudtee rööpad kõrgemal kui asfalt. Mootorratta esimene ratas kiilub sinna kinni ning kukkumine on kerge tulema," selgitas Krist, kelle sõnul on ohtlikul ülesõidul kukkumisi pea iga nädal.
"Lubatud kiirusega ning kõiki liikluseeskirju järgides polegi võimalik antud ülesõitu turvaliselt läbida ", märkis Krist. Eriti palju peavalu valmistab raudtee ületamine aga noortele, väheste kogemustega või kaugemalt pärit mootorratturitele, kes olusid ei tunne ega oska ohtu oodata. Tipptundidel on Järvevana tee sõidukeid täis ning kukkudes on suur oht maanduda otse mõne auto ette."

Remont sulgeb juuli lõpuni rahvusraamatukogu uksed
Ruumid ehitatakse ümber, vahetatakse laed, põrandakatted, valgustus ja mööbel.
Eesti rahvusraamatukogu on kolm nädalat vältavate remonditööde tõttu lugejatele kuni 29. juulini suletud ning kasutajatele jääb tööpäeviti avatuks vaid Endla tänava poolne ajalehe- ja internetisaal.
"Kõige põhjalikuma remondi saab raamatukogu kaheksanda korruse kunsti- ja teabekeskus, kus asuvad suuremad ja väiksemad kartograafia-, geograafia-, kunsti-, muusika-, filmi- ning teatrisaalid," rääkis rahvusraamatukogu haldusdirektor Mati Kibin. Ruumid ehitatakse osaliselt ümber, vahetatakse välja laed, põrandakatted, valgustus ja mööbel. "Mõte on selles, et pärast remonti on avariiulitel kättesaadaval palju rohkem teavikuid ning üks senine hoidla muudetakse iseteenindavaks lugemissaaliks. Võtame natukene vaheseinu maha ning kunstisaalist saab nüüd üks suur ruum," selgitas Kibin.

Pärnu maanteed piirab roheline müür
Järvel Pärnu maantee müramüür on sellest suvest "rohemüür", sest riigihanke võitnud aktsiaselts Terrat lasi 988 904 krooni eest betooni katmiseks istutada 900 metsviinapuud.
Mulda istutatud ja multšiga kaetud müramüüripeenar ei vaja erilist hooldust ja sobib hästi suure tee äärde. Kui taimi kuiva ilmaga kasta ja paar-kolm korda kuus umbrohi peenrast välja tõmmata, sirguvad metsviinapuud müüri katva võrgu najal esimese aastaga mitu meetrit. "Sügiseks peaks pool müüri olema kaetud," ütles alltöövõtja, aktsiaseltsi Mustamäe Haljastus juht Olev Kallas. Kui talvekülm liiga ei tee, on betoonist müratõke järgmisel suvel üleni roheline.

Kakumäe rannas valmis terviserada
Kakumäe rannaparki rajati ligi kilomeetripikkune valgustatud terviserada, mida ääristavad erinevad sportimisvahendid.
Tallinna pressiteenistuse teatel on 800 meetri pikkuse koorepurukattega terviseraja äärde paigaldatud lõuatõstmise ja tõkkejooksu elemendid, poom ning vahendid seljalihaste harjutuseks. Raja ääres on puhkamiseks istepingid.
Hind kaks miljonit
Terviseraja ehitus läks maksma 2 miljonit krooni.
Terviseraja projekteeris Järve & Tuulik OÜ, teostas AS Terrat.
Haabersti linnaosas asuva ligi 12 hektari suuruse Kakumäe rannaala korrastamine ja kaasajastamine sai hoo sisse 2005. aastal uue rannapargi avamisega.

Järvevana teel on uus valgusfoor
Alates täna lõunast reguleerib Järvevana tee ja Veerenni tänava ristmiku liiklust valgusfoor, mis on Tartu maantee poolt tuleval suunal.
Öösel lülitub kollasele
Foori eesmärk on lihtsustada väljasõitu Veerenni tänavalt Järvevana teele ja muuta ohutumaks tagasipööre Järvevana teelt ning edasine pööre Veerenni tänavale. Esialgu töötab valgusfoor kella 7-20, vajadusel tsüklit korrigeeritakse.
Uued foorid tulekul
Transpordiameti liiklusteenistuse direktori Mati Songisepa sõnul lülitatakse järgmisena sisse foorid Raja ja Akadeemia teel, augustis valmib fooriobjekt Pallasti-Majaka ristmikul ning septembris Peterburi-Betooni ristmikul. "Need on kõik olnud ohtlikud kohad," ütles Songisepp.

Sõpruse ristmik avatakse liiklusele nädala pärast
Linna üks olulisemaid tänavusi tee-ehitusprojekte on ehitajate kinnitusel graafikus.
Õnnetuste arvult Tallinna 15 ohtlikuma ristmiku hulka kuulunud Sõpruse-Vilde-Sütiste ristmik on Skanska ehitajate käe all saanud uue liiklejasõbraliku lahenduse.
Eile lõunal vedasid teekattemärgistajad Ivar ja Argo seal 205-kraadiseks kuumutatud plastiga ristmiku värskele asfaldile nooli. Ainuüksi ärapöörderadade tähistamiseks rehkendasid meistrid kuluvat kaks tööpäeva, kolmas päev jääb vööt- ja sõiduradade märkimise jaoks. "Naelkummid söövad plasti ära, aga kaks aastat peaks vastu pidama," ütles Argo. Trammi- ja trollibussikoondise brigaad askeldas kontaktvõrgu kallal, uued päikese käes helkivad vasest trolliliinid olid kaugele märgata. Ehituse peatöövõtja Skanska EMV kopajuht Heinz, sinimustvalge lipp traktori katusel lehvimas, kärutas hoogsalt manööverdades Magistrali kaubanduskeskuse juures ohutussaare ümbrusse killustikku.

Uude Nokiasse on paigaldatud Skype'i rakendus
Maailma juhtiv mobiiltelefonide tootja Nokia kinnitas kolmapäeval, et on teinud Skype'i telefoniteenuse oma uues internetiga varustatud mobiilitelefonis N800 kättesaadavaks.
Nokia N800 omanikud saavad internetiploki vahendusel läbi traadita interneti sooritada Skype-kõnesid, teatab Nokia oma kolmapäeval avaldatud pressiteates.
Nokia lisas, et juba Skype'i kasutajateks registreerunud inimesed saavad endale uude Nokiasse samuti Skype'i downloadida.

Riigieelarve tuludest on laekunud 49 protsenti
Rahandusministeeriumi andmetel laekus esimese poolaasta jooksul riigieelarvesse 37,2 miljardit krooni ehk 49 protsenti eelarves planeeritud tuludest.
Juuni lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud kulusid 1,7 miljardi krooni võrra. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud 20,8 protsenti - eelmisel aastal oli samaks ajaks riigieelarvesse laekunud 30,8 miljardit krooni, teatas rahandusministeerium.
Makse laekus juuni lõpuks 31,1 miljardit krooni, sellest juunis 6,2 miljardit. Kokku on laekunud 51,6 protsenti kavandatud maksutuludest. Eelmise aastaga võrreldes on esimese poolaasta maksutulude laekumine suurenenud 6,9 miljardi krooni ehk 28,3 protsendi võrra.
Sotsiaalmaksu laekumine kasvas juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 27,7 protsendi võrra, püsides ligikaudu aasta alguse tasemel. Laekumise kiire kasvu taga on ühelt poolt palkade kiire tõus, teiselt poolt aga ka palgatöötajate arvu suurenemine.

Padar seab piiri kasiinode levikule
Rahandusministeerium saatis täna esimesele kooskõlastusringile hasartmänguseaduse eelnõu, mille jõustudes ei väljastata korralduslube enam selliste õnnemängukohtade avamiseks, mis asuvad elumajas või kaubakeskuses.
"Hasartmängusõltuvus on Eestis tõsine probleem ja kindlasti pole normaalne see, et kasiinod asuvad igal tänavanurgal," ütles rahandusminister Ivari Padar. "Ma olen täiesti veendunud, et see on üks neid valdkondi, kus riik peab ohjad jõulisemalt kätte võtma ja tagama, et asjad on kontrolli all."
Hasartmängukorraldajatele antakse kehtestatavate nõuetega kooskõlla viimiseks üleminekuperiood: kõik ebasobivad korraldus- ja tegevusload muutuvad kehtetuks alles neis märgitud tähtaegade saabumisel.
Seaduseelnõus säilis õnnemängudes osalejate 21-aastane vanusepiir. Loteriides osalemise minimaalne vanus on edaspidi 16 aastat.
Hasartmänguseaduse eelnõu koondas hetkel eraldi seadustena kehtivad loteriiseaduse ja hasartmängu seaduse.

RMK nõukogu uus esimees tahab raiemahtu suurendada
Riigimetsa majandamise keskuse nõukogu poolt uueks esimeheks valitud Tallinna linnavolikogu liige Ülle Rajasalu peab keskuse käive suurendamiseks vajalikuks raiemahtude suurendamist ning metsamaterjali hinnatõusu.
"Olukorras, kus küttepuude hind on kõrge ning saetööstustel ei jätku materjali, oleks raiemahtude suurendamine üks lahendustest" kinnitas Rajasalu RMK vahendusel. Seda saaks teha riigireservis ning jätkuvalt reformimata maade arvelt, mida siiani ei ole majandatud, leiab ta.
Reformierakonda kuuluv Tartu ülikooli ökonomisti haridusega Rajasalu on varem olnud Tallinna abilinnapea (2004-2005), Pirita linnaosavanem (2000-2004) ning kuulus ka riigikogu X koosseisu.
RMK nõukogusse kuuluvad lisaks riigikogu liikmed Tõnis Kõiv, Helmer Jõgi, Tiina Oraste, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Sikk, rahandusministri nõunik Rein Järvelill, keskkonnaministeeriumi abiminister Rita Annus, AS Kunda Trans juhataja Andres Lume ja Eesti metsatööstuse liidu tegevdirektor Andres Talijärv.

Vokk: Lamborghini sobib suurepäraselt Eesti teedele
Avatava Lamborghini esinduse müügijuht Olari Vokk kinnitab, et Lamborghini on Eesti teedele täiesti sobilik.
"Sõitsin ise Linnaringil Lamborghini Gallardoga, auto oli piisavalt kõrge, neljarattaveoga, ning võin öelda, et Eesti teedele täiesti sobilik," ütles Vokk Eesti Päevaleht Online'ile.
Vokki sõnul hõlmab homme Mustamäe 6B avatav esindus müüki nelja riiki: lisaks Eestile ka Soomet, Lätit ja Leedut. "Meil on tegelikult äri vaikselt käinud juba kaks kuud," ütles Vokk, kelle sõnul saabuvad esimesed autod Eestisse koos salongi avamisega.
Palju praeguseks on müügilepinguid sõlmitud, ei soovinud Vokk täna öelda, kuna see info avalikustatakse homsel täisteeninindusega salongi avamisel.
Vokki sõnul loodab Lamborghini nelja riigi peale kokku müüa 9 autot aastas.

Lamborghini avab Tallinnas müügisalongi
Automobili Lamborghini avab homme Tallinnas 180-ruutmeetrise müügisaali, milles pakutavatele sportautodele loodab firma Eestis suurt edu.
Lamborghini president Stephan Winkelmann kinnitas täna pressile saadetud inglisekeelses teates, et usub Lamborghini edusse Eestis: "Eesti-sarnastel uutel turgudel on Automobili Lamborghini jaoks väga tugev potentsiaal ja meie müügiesindus pealinnas on märk sellest, et me oleme pühendunud laienemisele uutele turgudele."
Lamborghini on Eesti suhtes väga optimistlik
Stephan Winkelmann möönas, et müügiesindust avades ei rõhu Lamborghini mitte üksnes müügivõrgu arendamisele, vaid ka üldisele märgitutvustusele. "Me tutvustame oma märki siin uuele publikule ja seeläbi tugevdame ka rahvusvaheliselt oma tuntust ja turuväärtust," selgitas Winkelmann.

Esmaspäeval on maamaksu tasumise tähtaeg
Esmaspäeval jõuab kätte maamaksu osamakse tasumise tähtaeg.
Maamaks tasutakse aasta kohta vähemalt kolmandiku suuruste osadena 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks, selgitas maksu- ja tolliamet oma teates.
Amet väljastas maksumaksjatele maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta 30 kalendripäeva enne esimese osamakse tasumise tähtpäeva. Kui kohustus on tekkinud hiljem või on toimunud muudatusi, väljastab amet uue teate. Maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 20 krooni.
Alates veebruarist on kõigil maaomanikel võimalik maamaksu andmetega tutvuda e-maksuametis, samuti saab loobuda paberkandjal teatest ning tellida e-postile info maamaksu teate moodustamise kohta.

Koondatud tõstavad töötute taset
Üldise töötuse vähenemise taustal registreerib tööturuamet üha enam koondatuid, kellel on kogemusi ja head tööharjumused.
"Vaatamata registreeritud töötute üldarvu vähenemisele on tööturul märgata koondatute arvu kasvu.Seetõttu tuleb tööturuametisse arvele kogemustega ja tööharjumusega inimesi," ütles tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson. "Seega on tööandjatel suurem võimalus saada meilt inimesi, kes on koheselt valmis uude ametisse asuma."
Tööturuametis oli juuni lõpu seisuga registreeritud 12 640 töötut, mis moodustab kaks protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga ja 1,5 protsenti sama vanuseskaala tööealisest elanikkonnast.
Võrreldes eelmise aasta 1. juuliga vähenes töötute arv 12,2 ning selle aasta maiga 3,3 protsenti.

Venemaa sõi Jyski oma turult välja
Taani kodukaupu müüva firma Jyski Venemaa-poed on järjest pidanud uksed kinni panema ja seda hoolimata sellest, et 2005. aastal Venemaal oma esimest poodi avades olid Jyskil suured kasvuplaanid.
Toona plaanis Jysk, et 2010. aastaks on kauplusteketil Moskvas 25 poodi ja ülejäänud Venemaal veel 200, kirjutab Taani majandusajaleht Børsen.
Paraku tabas Jyski vähem kui kahe aastaga täielik fiasko ja kõik Moskvas avatud viis poodi on nüüdseks suletud.
Jyski Venemaa-äri juhtinud Jens Veino on küll nüüd kõik Jyski Vene poed sulgenud, kuid hoiab äri veel elus sellega, et müüb Jyski kaupa hulgihinnaga Vene supermarketite ketile Mos-Mart.
Jyski Venemaa-äri 80% ulatuses rahastanud Taani naftaärimees Axel Fredriksen selgitas, et äri komistuskiviks said Venemaa liiga kõrged imporditollid, mis olid suuremad kui käive.

Nordea tõstis tähtajaliste hoiuste intresse
Seoses turuintresside muutustega tõstis Nordea Pank tänasest Eesti krooni tähtajaliste hoiuste intressimäärasid.
Uus aastase Eesti krooni hoiuse intressimäär on 4,6% senise 4,3% asemel. 9-kuulisele hoiusele on intressimäär 4,45% ning 6-kuulisele hoiusele 4,30%. Nordea internetipangas lepingu sõlmijatele on kõik intressimäärad 0,1% võrra kõrgemad, teatas pank.
Viimati muutis Nordea Pank tähtajaliste hoiuste intressimäärasid 12. juunil.

Läti majandus võtab hoogu maha
Odavate laenude kokkukuivamine ning kinnisvaraturu jahtumine aeglustab Läti majanduskasvu, mis on olnud ELi riikide kiireim, ütles agentuurile Bloomberg Läti peaminister Aigars Kalvitis, vahendab aripaev.ee.
"Näeme, et kinnisvaraturg on rahunemas, nädalas tehakse järjest vähem tehinguid," ütles Kalvitis. "Mõne kuu pärast ootame tulemusi ka inflatsiooni osas," jätkas ta.
Maikuus kasvasid laenud kinnisvara soetamiseks aasta arvestuses 77% võrreldes 89%-ga tänavu jaanuaris, ütles Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics. Korterite hinnad Riias on esimest korda 2005. aaasta märtsist odavnema hakanud.
Kalvitise sõnul suudab valitsus tänu kiirele majanduskasvule ilmselt aasta lõpuks ka riigieelarve tasakaalu ja ülejääki saada.
Esimeses kvartalis kasvas Läti majandus 11,2% tempos võrreldes eurotsooni riikide keskmiselt 3%-lise kasvuga. Inflatsioon on viimased kolm aastat olnud üle 6% ning kerkis tänavu juunis juba 8,8% -le. Läti jooksevkonto defitsiit alanes esimeses kvartalis läinud aasta viimase kvartali 26,3 protsendilt 25,7 protsendile.

Arco Vara avab kolm uut kontorit Bulgaarias ja Rumeenias
Sel nädalal avab Arco Vara AS esindused Rumeenia linnades Timisoaras ja Aradis, juulis alustab tööd ka ettevõtte teine esindus Bulgaarias, Musta mere äärses Varnas.
Arco Vara Rumeenia esindusi opereerib Arco Real Estate Consulting S.R.L., millest 50% kuulub Arco Vara grupile ja 50% IPC Real Estate'ile. Arco Real Estate Consulting S.R.L opereerib selle aasta jaanuarist esindust Bukarestis, Rumeenias, teatas ettevõte börsile.
Arco Vara AS-il tegutseb möödunud aasta juunist esindus Sofias, Bulgaarias. Arco Vara Bulgaaria operatsioonid kuuluvad 100%-liselt Arco Vara grupile. Tänaseks on Arco Vara Bulgaaria bürool sõlmitud esinduslepinguid regioonis üle 20 erineva arendusprojekti arendajaga.
Arco Vara on sel aastal avanud viis uut esindust. Peale uute Rumeenia ja Bulgaaria kontorite avamist on Arco Varal kokku 28 esindust kuues riigis.

Kõu troll sõidab Tallinnast välja
Eesti Energia käivitab selle nädala lõpust Kõu trolli ringreisi mööda Eestit, millega internetiga liitumine jõuab ka kohtadesse, kus klienditeenindust olla ei pruugi.
"Kõu troll teeb suve jooksul peatusi ligi paarikümnes Eesti eri paigas. Näiteks peatutakse peale Narva veel Kuressaares ja Kärdlas, Viljandis, Võrus, Rakveres ja mujal," ütles Eesti Energia kommunikatsiooni arendusjuht Helen Attikas.
Trolliks maskeeritud buss oli esmakordselt väljas Õllesummeril.
Eesti Energia ja Televõrk alustasid CDMA-tehnoloogial põhineva internetiteenusega Kõu liitumiste vastuvõttu 18. juunil. Praeguseks on Kõuga liitunud ligi 3900 klienti.
Kõige rohkem liitunuid on Attikase sõnul Tallinnas - ligi veerand. Suurt huvi on näidanud ka suvepealinna Pärnu ning selle ümbruskonnas elavad inimesed. Kõige vähem on huvi tundnud Ida-Virumaal.

Arco Vara Saaremaa juht: meedias öeldul pole pistmist reaalse olukorraga kinnisvaraturul
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Saaremaa osakonna juhataja Arvo Eensaar ütles, et meedias väljaöeldud arvamused kinnisvara hindade languse kohta on üks osa avaliku arvamuse kujundamise protsessist ja sellel on vähe pistmist reaalse olukorraga.
"Saaremaa kinnisvaraturul üldist trendi pole," rääkis Eensaar ajalehele Oma Saar. "Kui midagi on muutunud, siis on muutunud kinnisvaraturu rõhuasetus, liikudes ostjalt müüjale."
"Viimase aja kinnisvaraturu protsesse jälgides võiks öelda, et pealinnas on kõik tendentsid värvikamalt välja toodud," leidis Eensaar. "Üleriigiliselt on ehk märgata seda, et enam ei tormata ülepeakaela - asja on aidanud kontrolli alla saada pankade karmim laenupoliitika."
Vestman Kinnisvara Saaremaa esinduse peamaakler Marju Lõbus arvab, et Saaremaa kinnisvaraturul pole erilist hinnamuutust täheldatud. "Hinnad on püsinud stabiilsetena," ütleb ta. "Üks tendents on märgata ja see on seotud tehingutega: tehinguks läheb vaid siis, kui müüja teeb alghinna suhtes järeleandmisi," kommenteerib maakler Saaremaa olukorda.

ELi uute liikmesriikide töötajad jooksevad parematele jahimaadele
Juuli alguses avaldatud Viini rahvusvahelise majandusuuringute instituudi analüüsist nähtub, et kui 2004. aastal avanesid Euroopa Liidu uusliikmetele lääne tööturu väravad, on endistest kommunismiriikidest insenerid, arhitektid, õed, arstid ja arvutispetsialistid massiliselt lahkunud.
Inimestest tühjaksjooksmise parim näide on Slovakkia, millest saaks üks maailma suuremaid autotootjaid, kui vaid leiduks piisavalt tööjõudu, kes uusi sõidukeid kokku paneks. Hinnanguliselt on parema palga järele lahkunud 170 000 slovakki, kirjutab Äripäev.
Poola, kust on lahkunud vähemalt 800 000 inimest, oli sunnitud andma eriload tööjõu toomiseks Ukrainast, Valgevenest, Usbekistanist ja Tadžikistanist. Üle-eelmisel nädalal käis Poola tööministeerium värbamas arvutispetsialiste Indiast ja Hiinast. Isegi president Lech Kaczynski on kurtnud, et ei leia kedagi oma maja värvima, sest kõik töölised on lahkunud.
Tšehhid lubavad 2003. aastast alalist elamisluba oskustöötajatele, kes on riigis töötanud ning elanud kaks ja pool aastat.

Investor Laaril esimene miljon teenitud
Riigikogu liikmetest on suurima summa börsidele investeerinud kahekordne ekspeaminister Mart Laar, kelle aktsiaportfelli väärtus on vähem kui aastaga kasvanud ligi miljoni võrra - 3,6 miljonile kroonile.
Tundub, et Laari sümboolne ristiisa-ristipoja suhe Milton Friedmaniga jätkub. Laar oli enne peaministriks saamist lugenud läbi vaid ühe majandusteemalise raamatu ja selleks oli Milton Friedmani "Valikuvabadus". Nüüd on kadunud majandusguru toonud oma õpilase ka investeerimise juurde: vaba raha tekkis ekspeaministril just tänu sellele, et mullu USAs saadud Milton Friedmani nimelise auhinnaga käis kaasas ligi 6 miljonit Eesti krooni, kirjutab Äripäev.
"Pärast Friedmani autasu saamist otsustasin oma rahaasjade ajamiseks pöörduda professionaalide poole Hansapanga Varahaldusest," kirjutas välismaale ruttav Laar eile lennujaamast.
Riigikogu liikmete aktsiaportfelli väärtus, mln krooni:

Maksuvabastuse eelnõu rakendumine viibib
Investorite liit peab vajalikuks eraisikute investeerimistulu maksuvabastamist juba 2008. aastal.
Rahandusministeerium aga põhjendab maksuvabastuse lükkumist 2009. aastasse sellega, et hetkel on veel vaja põhjalikult analüüsida konkreetseid investeeringuliike ja hinnata, milliseid erinevaid väärtpabereid ja erinevaid riike tuleb arvesse võtta.
"Põhjus, miks valitsus ei soovi eraisikute väärtpaberitulu maksuvabaks muuta juba 2008. aastal, on see, et otsus tekitab lähiaastateks planeeritud eelarvestrateegiasse puudujääke," ütles endine rahandusminister ja kunagine maksuameti juht Aivar Sõerd.
Reformierakonna aseesimees Meelis Atoneni sõnul mõjutaks kavandatav maksumuudatus küll alles 2009. aasta eelarvelaekumisi. Samas peaks aktsiiside kohene tõstmine selleks ajaks riigikassat juba tublisti täitma.

Eesti saadab Varssavisse õppejõu
Eesti Instituut koostööd haridusministeeriumiga on välja kuulutanud konkursi eesti keele ja kultuuri lektori leidmiseks Varssavi ülikooli.
Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe riikliku programminõukogu esimehe Mart Meri sõnul on tarvis inimest, kes alustaks Varssavi ülikoolis eesti keele süstemaatilist õpetamist ning oleks lisaks võimeline pidama loenguid ka eesti kultuurist.
Õppetöö Varssavi ülikoolis algab 1. oktoobril. Otsitaval lektoril peab olema magistri- või doktorikraad humanitaarteadustes, eesti keele valdamine emakeelena ning inglise või poola keele oskus keskastmel.
Avalikule konkursile on võimalik dokumente esitada kuni 13nda augustini.

Film: Vene musketärid võitlevad taas! 
Juba teist kuud vehklevad ja ratsutavad 58-aastane Mihhail Bojarski (d?Artagnan), 67-aastane Venjamin Smehhov (Athos), 63-aastane Valentin Smirnitski (Porthos) ja 61-aastane Igor Starõgin (Aramis) filmi "Musketäride tagasitulek ehk kardinal Mazarini aare" võtetel Odessas ja Lvovis.
Kõik samad näitlejad, kes mängisid ka esimeses musketäride filmis.
Fotode järgi näevad nad välja nagu vanad head musketärid esimesest režissöör Georgi Jungwald-Hilkevitši teleseriaalist "D?Artagnan ja kolm musketäri", millest sai 1978. aastal Venemaal kohe hitt. Selle seeria laule ja tsitaate teatakse Venemaal siiani peast ning filmi nimilugu "Laul musketäridest" on Eestis praeguseni tuntud.
Kõigi nelja juustes ja habemetes on juba halli, aga ilmeksimatult tunneb kangelased ära.
"Me oleme niivõrd õnnelikud, et saame töötada koos ühtse meeskonnana. Kõigel ülejäänul ei ole mingit tähtsust," ütles eelmisel nädalal otse võtteplatsil ajalehele Sobesednik Aramise osatäitja Igor Starõgin. Hoolimata sellest, et Odessas valitses 35-kraadine kuumus ning nemad pidid näitlema musketäride kostüümides.

Moodsad kuuekümnendad? 
Arhitektuurimuusem tutvustab 60. aastate arhitektuuri ja kaotsi läinud interjööre.
Kuigi kunstiajalugu ei saa kümnendite kaupa kirjutada ega näitusi kokku panna, tehakse seda ikka ja jälle. Samas on selge, et mingid dominandid jäävad igale kümnendile külge. On ka metafoorselt ristitud kümnendeid, näiteks "kuldsed kuue-kümnendad", "sitased seitsme-kümnendad", "ülbed üheksakümnendad".
Kõike seda peegeldab ka arhitektuurimuuseumi näitus Eesti moodsast arhitektuurist. Kiitma peab Karin Hallas-Murula ja Karen Jagodini kataloogitekste. Hallas-Murula markeerib kohe alguses kümnendi selliste murranguliste sündmustega nagu Gagarini lend kosmosesse, ameeriklaste oma Kuule, Kuuba kriis, Praha kevad, lisaks teaduslik-tehniline revolutsioon, popkultuuri teke ja muutused inimeste olmes: tulid televiisorid, külmkapid ja moodne mööbel.

Eesti asja ei tasu liiga tõsiselt võtta
Mart Kivastiku näidend on rahvuslikust identiteedist enese-
Lavastuse "Eesti asi" avastseen oleks justkui tsitaat Torgny Lindgeni näidendist "Mao tee kalju peal" - noor mees on üksi laval ja pöördub palvega jumala poole, et too teda kuulda võtaks. Siinkohal võimalused kahe lavastuse kõrvutamiseks ka lõpevad ning Pedajase lavastus ei saa kindlasti olla võtmeks, millega Krimuna rahva laulupeolemineku lugu vaadata.
Mart Kivastiku uus näidend mängib rahvuslike stereotüüpidega ning autorile omaselt on need üle vindi keeratud ja absurdini viidud. Eestlane kui alandlik mats; eestlane kui iseseisva mõtlemisvõimeta olend; eestlane, kes kannatab peksu välja ilma hädaldamata; ja peamine, mis teda sakstest eristab - eestlane, kel puudub au- ja häbitunne. Seni peamiselt kõrvalosades mänginud Anti Reinthalile on lavastaja Ingomar Vihmar sedapuhku andnud mängida peaosa, tekitades küsimuse, miks ometi ei ole keegi seda varem teinud. Reinthal saab kogu loo kooshoidmisega suurepäraselt hakkama. See, et tegemist on andeka koomikuga, on teatripublikule juba mõnda aega selge. Seda, et ta suudab kehastada ka psühhoogiliselt veenvat karakterit, ei ole Reinthalil varem olnud võimalust näidata.

Hüvasti, kunstnik Sigrid Uiga! 
Maalikunstnik Sigrid Uiga on lahkunud. Oleme ilma jäänud meeldivast inimesest.
Sigrid Uiga oli kõige ehtsam kunstnik, kes valis kompromissitult maalija saatuse ja eluviisi.
Aegade raskust ja režiimide totrust trotsides jäi ta kindlaks kunsti põhitõdedele. Ta väljendas end lihtsalt, inimlikult ja ausalt nii õlimaalis, õpetajaametis kui ka arutlustes sõpradega. Vähestel on harukordne võime teisi inimesi kuulata ja midagi head või õpetlikku vastu lausuda.
Sigrid põristas prantsuspäraselt r-i. Oli see kõnedefekt või - efekt? Pigem efekt, kuid ehkki sünnilt Tallinna tüdruk, oli temas midagi prantsuspärast. Oletatavalt pärineb prantsuspärane boheemlik hoiak Tartu Pallasest, sealt ka armastus prantsuse maalikunsti ja kultuuri vastu. Sigridil oli au saada õpetust kunstnikelt J. Greenbergilt, R. Nymanilt, E. Haamerilt, A. Jansenilt, J. Võerahansult. Nende säravate isiksustega suheldes kujunes Sigridist maalikunstnik. Mida aeg edasi, seda äratuntavamaks kujunes Sigridi maalimislaad. Tundlikult peegelduvad tema lõuenditel erinevate aastakümnendite meeleolud. Ta tunnetas aega, milles elas, ja püüdis lõuendil või akvarellpaberil väljendada oma tähelepanekuid. Enamik ta loomingust on pühendatud loodusvaadetele. Ka figuurid ja portreed on suuremalt jaolt välisõhus maalitud, ümbritsetud päevavalgusest ja loodusest.

Porkunis on laupäeval tünniralli
Tamsalu vallas Porkuni järvel toimuvad 14. juulil seitsmendat korda tünnivõistlused.
Võistlused algavad keskpäeval. Võisteldakse eraldi ühe- ja kahekohaliste tünnide arvestuses ning meeste ja naiste arvestuses, teatas Lääne-Viru maavalitsuse pressiesindaja.
Osa ei võta vaid kohalikud - väliskülalisi tuleb Soomest, Leedust ja Prantsusmaalt.
Võistluspäeval leidub meelelahutust kogu perele - lisaks paadirallile on kohal ka kiiking, batuudid, massöörid, ökotooteid tutvustav keskkonnatelk ning erinevad meelelahutajad.

Maapõues esinev Soome rokkbänd pääseb rekordiraamatusse
Soome ansambel Agonizer pääseb tänu oma debüütplaadi esitluskontserdile Guinessi rekordite raamatusse.
Albumi Birth/The End esitluskontsert toimub sügavamal maapõues, kui seda kunagi varem tehtud, kirjutab MTV 3.
Bänd kutsub oma sõbrad Pyhäsalme kaevandusse 1,4 kilomeetri sügavusse, sellega saadakse enda nimele Guinessi rekord Deepest Concert Underground (maailma sügavaimal peetud kontsert).
Vähemalt Euroopas on tulevikus selle rekordi löömine raske, kuna Pyhäsalme kaevandus on sügavaim, teatab bänd oma kodulehel.
Kaevanduskontsert toimub neljandal augustil.

Simpsonite film esilinastub Vermonti Springfieldis
Vermontis asuv Springfieldi linn valiti internetihääletuses 14 USA Springieldi seast Simpsonite seriaali kodulinnaks, seal toimub 21. juulil ka täispika multifilmi esilinastus.
Ülejäänud USA näeb filmi esimest korda 27. juulil, kirjutab BBC.
Vermonti Springfield, kus on umbes 9000 elanikku, sai hääletusel 15 367 häält, saades samanimelisest Illinoisi linnast 733 häält rohkem.
Multifilmiseriaali Simpsonid looja Matt Groening nimetas sarja väljamõeldud tegevuspaiga Springfieldiks, kuna see on ühendriikide linnade seas üks levinumaid nimesid. USAs on kokku 34 Springfiledi.

Hamburg püstitab Biitlitele mälestusmärgi
Saksamaale Hamburgisse püstitatakse ausammas Biitlitele, kelle karjäär seal 45 aastat tagasi alguse sai.
Terasest mälestusmärk, mis paigutatakse St Pauli linnaossa, maksab ligi pool miljonit eurot ning selle ehitamist alustatakse käesoleval aastal, teatas Yle24.
Biitlite karjäär sai alguse 1960ndate alguse Hamburgi klubides esinemistega.

Uus rahvusringhäälingu maja tuleb Tuisu tänavale
Eesti rahvusringhäälingu (ERR) uue maja rahvusvahelisele arhitektuursele ideekonkursile laekus 14 tööd, millest võistluse tingimustele kvalifitseerus 12.
ERR-i uus maja tuleb Kristiine linnaossa, aadressile Tuisu 12. Krundi suurus on 23 934 ruutmeetrit.
Võidutöö kuulutatakse välja hiljemalt 3. augustil. Selle alusel valmivad ala detailplaneering ning rahvusringhäälingu uue hoonetekompleksi projekt. Samal ajal plaanitakse arendada ka arhitektuurset projekti. Ehitusprojekt valmib esialgse kava kohaselt 2009. aasta kevadeks.
Ideekonkursi komisjoni kuuluvad komisjoni esimees Jaak Raie, komisjoni liikmed Andres Jõesaar, Merike Villard, Aarne Akerberg, Margus Allikmaa, Joel Sarv, Arvo Rikkinen, Villem Tomiste, Toomas Rein, Toomas Tammis, Ignar Fjuk ja Ilo Kalk. Ekspertgruppi kuuluvad Urmo Männi, Ramon Järvsoo, Mart Mae ja Hannes Valdma.

Netiraadiod võitlevad autoritasudega
Netiraadio ei ole vahend raha teenimiseks, vaid eelkõige tasuta promokanal artistile.
Internetiraadiote kuulajad on kindlasti märganud, et miski on mäda. Miks muidu läheb reklaamipausi ajal eetrisse üleskutse helistada oma senaatorile ning paluda tal hääletada autoritasude tõusu vastu.
Selle pealtnäha tühise ja tüütu klipi tagamaa on lai: kui autoritasu tõstetakse (sh ka tagasiulatuvalt), läheb suurem osa spetsiifilisemat muusikavalikut pakkuvatest netiraadiotest, mida üldjuhul tehakse entusiasmist, lihtsalt hingusele. Ja nii polegi muud teha, kui edaspidi kuulata "katkisi plaate" ehk Top 40 formaadis kommertsjaamu. Sisuliselt marginaliseerib see samm veelgi suurema osa muusikast. Uurisime, mida arvavad sellisest tulevikuperspektiivist kodumaise Kohviradio vedaja Hannes Praks ning Pia Frausi liider Rein Fuks.

Harry Potteri elu ei pruugi lõppeda kooliga
J. K. Rowling ei välista, et tulevikus ilmub veel nii mõnigi Harry Potteri raamat. Kirjanik andis kirjastuse Bloomsbury vahendusel "ära iial ütle iial" -lubaduse, mille ajendiks on Potteri fännide algatatud allkirjade kogumine siira sooviga, et menukirjanik võlurpoisi tegemistest ka edaspidi kirjutaks.
Kampaania algatajad plaanivad koguda miljon toetusallkirja.
Samas ütles Rowling möödunud reedel BBC-le, et Harry Potteri elu pärast kooli lõppu on ebatõenäoline. Ühe allkirjakampaania algataja Wayne Winstone'i sõnul ei palu keegi Rowlingul hommepäev uut raamatut kirjutama hakata: "Me ei nõua talt seda! Soovime, et ta ei välistaks Harry Potterist edaspidigi kirjutamist." Samas on teada, et viimases raamatus leiavad kaks tegelast oma otsa. Võimalik, et üks neist on Harry.
Potteri fännid loodavad, et juhul, kui Harry Potter peaks surema, toimib Rowling lõpuks sama moodi kui Arthur Conan Doyle, kes kümme aastat pärast Sherlock Holmesi surma äratas oma kangelase uuesti ellu.

Amatöörteater otsustas hakata lastekodulaste kaitseingliks
Pirita kloostris lavastuva vabaõhuetendusega "Alkeemik" toetatakse Keila SOS Lasteküla.
Suur kultuurihuviline jookseb suvel pimesi tormi Linnateatri kõrgelt hinnatud vabaõhulavastustele. Rahanumber ei heiduta, sest näha saab kangelase mõõtu veterane ja pärast võib kahetsuskihvatust tundmata grandioosselt aplodeerida.
Lisaks kutselise teatri suvelavastustele tasub teatrihuvilisel olla ekstreemne ja mekkida ka harrastusteatri töövilju. Kui ka "ostetakse põrsast kotis", võib lavatükk oma unikaalsusega üllatada. Välja käidud rahanatuke ei tohiks tekitada süümepiinu, kui ka nähtu ootusi ei rahulda.
Teeks teatrit!?
Täna etendub Pirita kloostri varemetes juba neljandat korda Paulo Coelho samanimelisel teosel põhinev lavastus "Alkeemik", milles noored amatöörnäitlejad saadavad sünergia jõul korda ülla teo - sümboolne piletiraha annetatakse Keila SOS Lastekülale.

Pintsaar pääses MM-il lõppvõistlusele
U-17 vanuseklassi MM-võistlustel Ostravas pääses Liane Pintsaar neidude kolmikhüppes lõppvõistlusele.
Pintsaar tegi valikvõistlusel vaid ühe õnnestunud katse, kuid sellest (12.42) piisas, et kaheksandana tosina parema sekka mahtuda. Valikvõistluse parim oli 13.18 hüpanud Maja Bratkić (Sloveenia), vahendab Sportnet.
Poiste kaheksavõistluses tõusis Mihkel Lepik tänu heale kuulitõukele 20. kohalt 11. kohale. Viiekilose kuuliga tõugatud 15.88 oli kogu võistluse parim tulemus ning andis juurde 844 punkti.
Kokku on eestlase punktisumma nüüd 2220. Kindel liider on hispaanlane Eusebio Caceres 2605 punktiga. Teine on Adam Bevis (Austraalia) 2491 ja kolmas Stefan Matula (Saksamaa) 2467 punktiga. Kell 21 algab avapäeva viimane ala 400 m jooks.

Treier tõusis taas esikümnesse
Grete Treier (Michela Fanin Record Rox) oli täna naiste Giro d'Italial Cittiglio ümbruses sõidetud grupisõitul viies, lõpetades peagrupis kolmandana ning tõustes kokkuvõttes taas esikümnesse.
Raskel rajal sõitsid peagrupist ära kaks ratturit, kelledest Nicole Brandli (Team Bigla) lõpuks omakorda Marta Bastianelli (Safi Pasta Zara Manhattan) maha jättis, vahendab Sportnet.
Bastianelli kaotas võitjale 46 sekundiga, peagrupp Marianne Vosiga (Team DSB Bank) jõudis pärale veel kuus sekundit hiljem.
Giro üldliider leedulanna Edita Pucinskaite (Nürnberger Versicherung) kolmapäeval küll kümne parema sekka ei mahtunud, kuid säilitas siiski liidrisärgi. Brandli kaotab talle nüüd 18 sekundiga, Maribel Moreno Allue (Hispaania) 28 sekundiga.
Treier on kümnes, liidrist maas 3.06. Aktiivseima sõitja arvestuses kerkis eestlanna koha võrra kõrgemale, kolmandaks. Vosil on 36, Giorgia Bronzinil (Safi Pasta) 25, Treieril 23 ja Brandlil 21 punkti.

Plokkvibulaskurid MM-il paremate sekka ei pääsenud
Saksamaal Leipzigis jätkusid vibulaskmise MM-võistlused teisipäeval meeste olümpiavibu valikvõistluse ning kolmapäeval plokkvibu duellidega, eestlased 128. parima sekka duelle laskma ei pääsenud
Harjutuses FITA-1 kogus meie esilaskur Raul Kivilo teisipäeval 1199 silma, mis andis 141. koha. Taavi Ennemuisti tulemuseks oli 1137 silma ning kohaks 158.
Kumbki meie meeslaskur sellise tulemusega 128 parema hulka duelle laskma ei pääsenud, vahendab Sportnet.
Plokkvibulaskurite duellides kohtus Maarika Jäätma naiste arvestuses Sakineh Ghasempouriga (Iraan) ning kaotas 97: 104. Kokkuvõttes saavutas Jäätma 73. koha.
Meeste arvestuses võistles Harri Köhler soomlase Marko Järvenpääga ning jäi alla 110: 114. Köhler lõpetas MM-i 101. kohaga. Mõlemad Eesti vibulaskurid osalesid MM-võistlustel esmakordselt.

Kanepi pääses Itaalias edasi
Itaalias Biellas peetaval 100000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril oli Kaia Kanepi teises ringis parem Tšehhimaa tennisistist Zuzana Ondraškovast 6: 4, 7: 6 (7: 2).
Mõlema mängija esituses oli palju tehnilist praaki - nii Kanepi kui tšehhitar tegid esimesel servil 31 viga, topeltvigu kogunes mõlema arvele kaheksa, vahendab Sportnet.
Vaatamata esimese seti võidule oli mõlema vastase mäng piisavalt ebaühtlane. Seisul 3: 2 murdis eestlanna vastase pallingu ning võitis seejärel ka enda servigeimi. Paraku ei suutnud Kanepi seejärel vastase pallingut murda.
Kümnendas setis oli meie esitennisistil kasutada ka settpall, kuid tšehhitar päästis selle ning võitis ka geimi. Esimese seti viimaseks jäänud geimis murdis Kanepi taas vastase servi.
Teine sett osutus närvesöövaks mõlema mängija jaoks. Kanepi jäi küll kiiresti 0: 2 taha, kuid murdis vastase pallingu ning võttis punkti ka enda servigeimist. Järgmised kaks punkti läksid jälle Ondraškovale, seitsmes ja kaheksas geim kuulusid aga Kanepile.

Sotši taliolümpia maskotiks kandideerib delfiin
2014. aasta taliolümpia maskotiks võib saada delfiin, tema sobivust hakkab hindama Venemaa Olümpiakomitee.
Maskott-delfiin kannab suusamütsi ja tema kaelas on Venemaa lipuvärvides pael, vahendab Lenta.ru interneti-väljaannet "???????? ".
Olümpiakomitee pole seni avaldanud, kuidas maskoti valimine käib. Sotši-2014-nimelise komitee esindaja Dmitri Tšernõšenko ei välista, et olümpiamängude sümbol valitakse üleriigilise referendumiga.
Praegu aga võtab Olümpiakomitee vastu teisigi pakkumisi, juba on esitatud karu, krabi, mammutipoja, kajaka, lumemehe ja viie kuldse pähkliga orava kandidatuur.

Sõber tahab Müürsepa ja Kullamäe Rakvere Tarvasesse tuua
Rakvere Tarvase peatreener Andres Sõber ütles, et Martin Müürsepp on tema käe all mängimisest huvitatud.
"Südamest tahaksin, et Martin tuleks minu juurde," lausus Sõber. "Samas on tal mitmeid välisklubisid, kuhu minna. Ka Tartu Rock tegi talle pakkumise, millega meie ei saa võistelda. Nii et pole ka midagi katki, kui Martin ei saa siiski Rakverre tulla."
Sõber tunnistas, et kutsus Tarvasesse ka Gert Kullamäe, kes pole samuti veel otsustanud, kus järgmisel hooajal mängida.
"Mõistagi ei luba meie klubi praegune eelarve Müürseppa ja Kullamäed kohe korraga värvata, aga kui nad oleksid valmis tulema, saaksin sponsoritega edasi rääkida," ütles Sõber.
Kullamäe tunnistas, et seisab raske valiku ees - kui Müürsepp otsustaks Tarvasesse minna, peaks ta sügavalt kaaluma, mida edasi teha.

Auahne Big Diamonds puhastab Eesti hokiturgu
Tartus loodaval jäähokiklubil Big Diamonds on suur kava - teha profimeeskond.
Eestvedajad tahavad teha Eesti tugevaimat meeskonda, kes suudaks ka Läti klubidele konkurentsi pakkuda. Nimelt teeb Big Diamonds kaasa Läti lahtistel meistrivõistlustel, kuid mitte Eesti tšempionaadil. Tartu hokiklubi juhatuse esimees Heldur Sepma ütles, et hiljem liitutakse Eesti karikavõistlustega.
"Oleme Eesti esimene täisprofessionaalne hokimeeskond," tutvustas Sepma klubi kõrgeid eesmärke. Ta ei soostunud siiski detailidesse laskuma, kuna lahtisi otsi on palju.
Big Diamondsi peatreeneriks saab kuus aastat Läti koondist juhendanud Leonid Beresnev. Pärast Torino olümpiat pani ta koondise tüüri maha ja juhendas Läti liigas alla 18-aastaste võistkonda. "Ma ei tunne veel ühtki oma tulevast hoolealust, aga mulle räägiti, et sellest saab Eesti koondis," ütles lätlane.

Karpak murdis end maailmaklassi
Laseri-purjetaja Deniss Karpak teenis MM-võistlustel Portugalis pronksmedali.
Karpak startis Cascaisis peetud maailmameistrivõistluste kümne parema Laseri-mehe finaalsõidule kolmandana ja suutis viiendana lõpetades pjedestaalikohta hoida.
"Ei oskagi öelda, miks nüüd edu tuli, see on paljude treeningute tulemus," ütles Karpak intervjuus Eesti Raadiole. "Esinesin ka EM-võistlustel ja Kielis väga hästi, see jätkus ka MM-il."
"Super! Ajalooline tulemus - Eesti purjetaja polnud ju MM-medalit varem saanud," ütles Karpaki treenerist isa Igor Trofimov. "Finaalsõidus püsis Deniss kaua teisel kohal, oli võimalus isegi hõbedat püüda, aga ta läks natuke endast välja. Ometi pole põhjust kurta - pronks on suurepärane!"

Grete Treier jahib Itaalia velotuuril etapivõitu
Grete Treier sai Itaalia velotuuri neljandal etapil tihedas grupifinišis üheksanda koha.
Velotuuri kolmanda kohaga alustanud ja heast etteastest kõvasti indu saanud Treier otsis eilsel 129 km pikkusel etapil võiduvõimalust, kuid jäi siiski otsustaval lõpurünnakul rivaalidele alla. Võitis Ina Teutenberg Saksamaalt.
"Üritasin eesotsas olla ja võtsin endast maksimumi, aga üheksas koht oli seekord lagi," lausus Treier.
Kokkuvõttes hoiab Michela Fanini tiimi kuuluv Treier 14. kohta. Juhib leedulanna Ediat Pucinskaite. "Kuna eesmärgiks võetud pjedestaalikoht on käes, võtsin veel kõrgema eesmärgi - tahan etappi võita. Üritan neljapäeval ja reedel uuesti," lausus Treier.

Otepää võõrustab homsest 3000 tervisesportlast
Homsest pühapäevani peetakse Otepääl ülemaailmne tervisesportlaste olümpiaad.
Rahvusvahelise tervisespordiliidu (IVV) egiidi all korraldatavale üritusele saabub osavõtjaid enam kui kolmekümnest riigist, registreerunud on ligi 3000 spordisõpra. Igaühele jõukohaseks tegevuseks on avatud Lõuna-Eesti kauneimad jooksu-, käimis-, jalgrattasõidu- ja ujumisrajad.
Olümpiaadi avavad kultuuriminister Laine Jänes, olümpiakomitee president Mart Siimann, IVV president Odd Ivar Ruud Norrast ja korraldusraskust kandva spordiseltsi Kalev esimees Peeter Kreitzberg.
Kes seni veel pole olümpiaadi aurat kogenud, jõuab end kirja panna Otepääl. Viimane registreerimispäev on homme.

Rohtlaan rühib Superbike'i sarja
Koht Superbike'ide MM-sarjas maksab uustulnukale 150 000 eurot.
Eesti nimekaim motoringrajamees Marko Rohtlaan vahetas enne tänavust hooaega kestvussõidud soolosõitude vastu, lootes, et see aitab teda sammukese ligemale peaeesmärgile, Superbike'ide MM-sarjale.
Superstock 1000 FIM Cup, kus Rohtlaan Itaalia meeskonnas Azione Corse võistleb, on Suberbike'ide soojendusvõistlus.
Näidisvõistlus Saaremaal
Rohtlaane sõiduvahend on Honda CBR 1000RR, millega ta sõidab oma ainsal tänavusel võistlusel Eestis, 28. juulil Saaremaal Hauster Racingul. Sõidetakse Kuressaare lennuväljal, raja valmistas ringrajasõitja ise.
"Usun, et sõitjad oskavad uut rada hinnata, see paneb oskused parajalt proovile," ütles Rohtlaan. Talle pakuvad konkurentsi Soome paremad.

Noor trekisprinter lubas Salumäe saavutuse üle lüüa
18-aastane trekisprinter Daniel Novikov lunastas MM-il pileti Pekingi olümpiale.
Novikov, kes teenis paar nädalat tagasi Lõuna-Aafrikas peetud B-grupi MM-võstlustel trekisprindi kuldmedaliga Pekingi olümpiapääsme, lubas ületada Eesti siiani edukaima trekisõitja, kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe saavutused.
"Loomulikult löön üle, kuidas muidu saab?" ütles Novikov uhkusega maailmameistri särki ning Kaplinnas võidetud medaleid näidates - lisaks sprindikullale riputati tema kaela ka keirini hõbemedal.
MM-iks valmistus Novikov Šveitsis UCI-keskuses 2002. aasta trekisõidu maailmameistri, austraallase Sean Eadie käe all. "Kui meil kerkib korralik trekk, hakkan hea meelega Eestis treenima," meenutas noormees jalgratturite liidu vastsele presidendile Jaan Tootsile tema lubadust rajada Eestisse 2009. aastaks sisetrekk.

Firmadevahelise bowlinguturniiri võitis Celander
Selle aasta firmadevahelise bowlinguvõistluse Novatoursi Karikas võtjaks tuli 30 võistkonna konkurentsis Celander.
Võistkonna liikmed sõidavad septembri alguses auhinnareisile Türki. Teise koha sai turniil Rakvere 2 ja kolmanda koha pälvis võistkond Play-In, teatas Kuulsaal.
Individuaalses arvestuses tuli esimeseks Kauri Vendelin Ebola võistkonnast, teiseks jäi Ursula Undrest Taara Vainust ja kolmanda koha sai Indrek Paal Rake võistkonnast.
Novatoursi Karika nimeline firmaliiga toimus sel aastal kolmandat aastat järjest. Eelmise aasta võitjaks tuli 24 võistkonna seas Liviko võistkond, kellele Novatours pani välja Tuneesia reisi.
Kuulsaali poolt korraldatav firmaliiga koosneb kuuest võistlusvoorust ja on mõeldud harrastajatele, seega pole eelnev mängukogemus eriti tähtis - palju olulisem on osavõtusoov ja hasart, samuti soov teistega suhelda ja mõnusalt aega veeta.

Miljonisaju programm annab heategevuseks üle 400 000 krooni
Hansapanga aktiivsetele klientidele suunatud Miljonisaju programmi võidufondi kogunes teises kvartalis 1,37 mln krooni, millest 412 300 krooni annetab pank nelja heategevusliku projekti toetuseks.
Ülejäänud raha jagatakse programmi tingimustele vastanud 100 erakliendi vahel, teatas pank.
Jaanuaris alustatud Miljonisaju programm pakub inimestele võimalust kaasa lüüa Eesti elu edasiviivate algatuste toetamises. Programmi teises etapis andis oma hääle erinevate heategevusprojektide toetuseks 32 589 klienti. Enim toetati MTÜ Caritas poolt loodavat Lastekodulaste Fondi - 45% häältest tagab 185 800 kroonise toetuse lastekodulaste huviringide ja treeningute hüvanguks. Samuti saavad toetust MTÜ Eesti Vähiliit vastavalt häälte jagunemisele 138 000 krooni, MTÜ Hea Algus 56 000 krooni ja MTÜ Eluliin 31 000 krooni
"Miljonisaju programmi üheks suureks eesmärgiks on panna inimesi oma igapäevaseid pangatehinguid tehes mõtlema ka sotsiaalsetele teemadele ning heategevusele," selgitas Hansapanga igapäevapanganduse ja segmendijuhtimise osakonna juhataja Oksana Tolmatshova. "Pakume kliendile võimalust tutvuda erinevate toetusvaldkondadega ja suunata osa Hansapanga tulust heade projektide elluviimiseks. Nii oleme programmi raames tänaseks toetanud juba 8 erinevat heategevuslikku projekti kokku ligi 800 000 krooniga."

ZAO Danske Bank avas kontori Venemaal
Eelmisel aastal omandas Sampo Bank Venemaal Peterburis ZAO Profibank'i. Pank on läbinud kiire arengu ning tegutseb alates aprillist, teatas Sampo.
Panga nimi ZAO Profibank on muudetud nüüd ZAO Danske Bank'iks. ZAO Danske Bank teenindab juba praegu mitmeid ärikliente.
"Käes on aeg, mil Põhjamaade äriettevõtted saavad meie teenuseid kasutada ka Venemaal," ütles Antti Urvas, Danske Bank Grupi äripanganduse juht Venemaal. "Oleme valmis pakkuma konkurentsivõimelisel ja usaldusväärsel tasemel nii finantseerimisteenuseid kui ka cash management'i teenuseid."
Venemaal keskendub Danske Bank äriklientidele, kelle põhiomanikud on pärit Põhja- või Baltimaadest. Venemaal pakutavad pangateenused on iseäranis soodsad ettevõtetele, kes kasutavad Danske Bank'i teenuseid ka teistel turgudel.

AS-i SBM PANK kuue kuu majandustulemused
2007. a ületas AS-i SBM Pank varade maht esmakordselt panga ajaloos poole miljardi krooni piiri, kasvades 2007. a I poolaasta lõpuks 539,8 miljoni kroonini (34,5 miljoni eurot) ehk 1,67 korda võrreldes 2006. a I poolaastaga.
Laenuportfell moodustas 414,3 miljonit krooni (26,5 miljonit eurot), ehk 76,7% kogu varade mahust. Kasv võrreldes 2006.a. I poolaasta tulemusega - 216,3 miljonit krooni - 1,9 kordne. Klientide hoiused pangas moodustasid II kvartali lõpus 172,8 miljonit krooni (11 miljonit eurot), kasvades 1,2 korda võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Panga I poolaasta kasum oli kokku 3,46 miljonit krooni (0,221 miljoni eurot), ehk vaid veidi väiksem kui 2006.a kogukasum - 3,49 miljonit krooni (0,223 miljonit eurot), võrreldes 2006.a. I poolaastaga kasvas kasum ligi 7 korda
2007. a esimese kuue kuu neto intressikasumiks kujunes 18,3 miljonit krooni (1,17 miljonit eurot), millest enamus teeniti laenudelt. Võrreldes 2006.a. sama perioodi tulemusega - 8,7 miljonit krooni oli kasv 2,1 kordne.

Baskini anekdoodid
"Andsime just kahe nädala toa kasutamise arve."
"Aga miks ta siis laulab oma toas?"
"See pole laul, vaid kirikuõpetaja loeb hingepalvust!"
"Isa, ma sain täna koolis kolmteist!"
"Kuidas nii?"
"Matemaatikas kahe, inglise keeles kahe, vene keeles kolme, geograafias ja ajaloos kolme. Kokku teeb see kolmteist!"

Samasooliste kooselu reguleerivast seadusandlusest maailmas
Päevaleht Commenti avaldab ülevaate homode kooselu reguleerivast seadusandlusest mõnel pool maailmas.
Samasooliste abielu
Holland
1. jaanuaril 1998 jõustus Hollandis registreeritud kooselu seadus, mis oli mõeldud samasoolistele paaridele abielu alternatiivina. Seda võivad kasutada ka vastassoolised paarid ja 1/3 registreeritud kooseludest 1998-2001 olidki vastassooliste paaride vahel. Seaduslikult on registreeritud kooselus ja abielus elvatel paaridel ühesugused õigused ja kohustused, eriti pärast teatavate seaduste muutmist, mis parandasid ebavõrdsuse pärimise ja mõndades muudes asjus.
Alates 1. aprillist 2001 saavad samasoolised ka abielluda, pärast Abielu Avardamise Akti vastuvõtmist; ja ka Hollandi siseselt lapsendada. Akti peamine artikkel muutis artiklit 1: 30 olemasolevas abielu seaduses (tsiviilseadustikus): Abielu saavad sõlmida kaks inimest, kes on erinevast või samast soost. ("Een huwelijk kan worden aangegaan door twee personen van verschillend of van gelijk geslacht.")

Ansip: Savisaar peaks mõnda teaduslikku tööd lugema
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul otsib Keskerakonna liider Edgar Savisaar endale tema näol väitluspartnerit, kuid on jätnud lugemata selleks vajalikud teaduslikud tööd.
Keskerakonna juht Edgar Savisaar kirjutab tänases Postimehe arvamusartiklis, et peaminister moondab statistikat. Savisaar süüdistas peaministrit rikaste toetamises, vaeste probleemide eiramises ja isikukultuse kujundamises.
Peaminister ütles pressikonverentsil, et Savisaare arvamusartikli eesmärk on hoopis teda oma väitluspartneriks saada.
"Ta tahaks saada endale väitluspartnerit, tahaks kedagi Slutski (Vene riigiduuma delegatsiooni juht - toim.) kõrvale veel omale vääriliseks väitluspartneriks saada. Ta püüab nüüd minuga väidelda," lausus Ansip.
"Minu meelest ta peaks enne lugema mõnd teaduslikku tööd, et samal tasemel väidelda," lisas ta.

REIMO METS: kõik erinevad, kõik võrdsed
Avaldame siinkohal MTÜ Eesti seksuaalvähemuste kaitse ühingu poolt Eesti riigijuhtidele saadetud avaliku kirja seoses Tallinnas toimuva geiparaadi korraldamisega, mis Tallinna linnavõimude ja politsei hinnangul häirib kodanikke õigust vabale liikumisele.
Lp Eesti Vabariigi President Hr. Toomas H.Ilves
Lp Peaminister Hr Andrus Ansip
Lp Siseminister Hr Jüri Pihl
Lp Õiguskantsler Hr Allar Jõks
Lp Tallinna Linnapea Hr Edgar Savisaar
Lp Politseiameti Peadirektor Hr Raivo Aeg
Pöördumine seoses Tallinna Pride 2007 korraldamisega seonduvalt
Tallinn Pride on iga-aastane Tallinnas korraldatav seksuaalvähemustele keskenduv kultuurifestival eesmärgiga avaldada toetust ühiskonnale, mille kõik liikmed on võrdselt väärtustatud ning omavad võrdseid õiguseid ning võimalusi ühiskonnas ning riigi silmis. Festivali tipphetkeks on läbi Tallinna vanalinna kulgev rongkäik, mille hüüdlause aastal 2007 on "Kõik erinevad, kõik võrdsed".

MEELIS MARIPUU: Totalitarismi kuriteod: möödanik, mis ei tohi mööduda
Eestis, Horvaatias ja Ukrainas leidis Saksa okupatsioonivõim väga palju inimesi, kes olid lahkelt valmis mõrvama, räägib Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo direktor Efraim Zuroff üleeilses Saksa päevalehes Frankfurter Allgemeine juutide käekäigust Teises maailmasõjas.
Zuroff esineb tõe eest võitlejana, kellele teevad tõsist muret katsed võltsida holokausti ajalugu. "Ma võitlen ajaloolise tõe eest," ütleb ta. "Ma usun, et parim ajalootund on see, kui suudame süüdlase vastutusele võtta veel tänapäeval." Kas Eestis on Zuroffi viidatud teemad maha vaikitud? Ei ole, kuid neile on lähenetud tasakaalukalt ning eelkõige ajaloouurimise vaatenurgast.
Praegust olukorda sobib iseloomustada, parafraseerides tuntud Saksa ajaloolase Ernst Noltke kahekümne aasta tagust artiklit "Möödanik, mis ei taha mööduda" ("Vergangenheit, die nicht vergehen will") - "Möödanik, mis ei tohi mööduda". Ei tohi mööduda ja saada ajalooks, sest see sobib liiga hästi poliitiliste võimumängude jaoks.

REPLIIK: Kiire palgatõus
Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga on siinsetel töötajatel hõlpsam kui kunagi varem kaubelda endale paremat palka.
Arstid ja õed ähvardavad lahkuda Soome, sama teevad politseinikud ja päästetöötajad, kellest paljud ongi läinud tasuvamale tööle - ja mitte üksnes põhjanaabrite juurde, vaid näiteks hakanud Eestis ehitajaks.
Kuid tasub vaadata tõele näkku: meie palgad ei ole enam sugugi nii madalad. Eesti arstide miinimupalk on juba 16 632 krooni, õdedel 8820 krooni. Paljudes teistes üleminekumaades on nende töötasu märksa madalam: Ungaris teenib arst näiteks umbes 9000, Poolas aga kõigest 6150 krooni kuus. Meie siseministeerium lubab maksta tuletõrjujatele koguni 13 000-kroonist palka. On selge, et sama kiiret palgatõusu Eesti majandus lähiaastatel enam välja ei kannata.

JUHTKIRI: Suhtekorraldajast inseneriks? 
Nagu varasematel aastatel, nii on ka tänavu ülikooli astujate seas populaarsed sotsiaalteadused, majandus ja juura, ehkki kasvab huvi ka ehituserialade vastu.
Ning midagi pole uut ka haridusasjatundjate reaktsioonis: ikka ja jälle kurdetakse, et rohkem kui uusi äri- ja kommunikatsioonijuhte vajab teadmistepõhisest majandusest unistav Eesti insenere ja reaalteadlasi.
Tõepoolest, statistika näitab, et Eesti tudengeist vähem kui kümnendik õpib tehnika ja tootmisega seotud erialasid. Üle poole õpib aga nn pehmeid erialasid - sotsiaalteadusi ja kauneid kunste.
Jah, ühelt poolt võib ju öelda: noored õppigu erialasid, mis neid huvitavad. Ning laiapõhjaline üldharidus võimaldab inimesel edaspidises elus reageerida tööturu muutustele paindlikumalt kui kitsas eriala. Kuid teisalt on ilmselge, et kui Eesti tahab üle minna paljuräägitud teadmistepõhisele majandusele, vajame rohkem helgeid päid, kes õpiksid tehnika ja tootmisega seotud erialasid.

Ansip ja Paet rõhutasid tiheda koostöö vajadust Lätiga
Peaminister Andrus Ansip ning välisminister Urmas Paet leidsid tänasel kohtumisel Läti presidendi Valdis Zatlersiga, et Baltikumis peetakse naabritevahelist koostööd väga oluliseks ning seda tuleb igati arendada.
Visiidi tähtsust hinnates ütles peaminister Andrus Ansip, et see ei ole ainult märk kahe naabri heast läbikäimisest, vaid oluline signaal sellest, et piirkonnas peetakse Balti koostööd väga oluliseks.
Ansip nentis, et läbikäimine Eesti ja Läti vahel on olnud väga tihe. Läti president kinnitas omakorda, et Eesti ja Läti on lähedased partnerid mitmes projektis. "Ühised positsioonid aitavad seista regiooni kui terviku huvide eest," rõhutas Zalters.
Olulistest ühisprojektidest oli kõne all Ignalina tuumajaama rajamisega seotud küsimused. Mõlemad pooled nentisid, et jagatakse ühiseid positsioone. Näiteks peetakse oluliseks projektiga võimalikult kiiret edasiliikumist, oluline on tuumajaama rajamisega seotud küsimuste konsensuslik otsustamise kord ja vähemusaktsionäride huvide kaitstus.

Joomakaaslased varastasid mehelt 50 000 krooni
Juuni keskel varastasid tuttavad ühise peo käigus Verioral elava Igori
Seejärel teostati tema arvelt ülekanne 25 000 krooni ulatuses ning lisaks maksti sama suure summa ulatuses tagasi eelnevalt võetud SMS laene.
Ohver ütles TV3 Seitsmestele Uudistele, et joomakaaslased tundusid olevat korralikud inimesed.
Varaste kindlaks tegemine oli politsei jaoks võrdlemisi lihtne.

Läänemaa omavalitsusjuhid käisid riigi kulul Hispaanias
Sel esmaspäeval lõppes Läänemaa omavalitsusjuhtide kahenädalane koolitusreis Hispaaniasse, omavalitsuste liit kattis väljasõidul osalenutele kulud 19 000 krooni ulatuses inimese kohta.
Koolitusreisil käinud on seal omandatust rääkides võrdlemisi kidakeelsed, vahendab Lääne Elu.
Läänemaa omavalitsusliidu juht Arno Peksar teatas telefonis ajakirjanikule, et reisi kulgemise kohta tehakse nädala lõpus pressiteade ning lisas, et "Te (ajakirjanikud) olete nagunii hapukurgihooajal meie arvel lõbutseda saanud".
Lihula vallavolikogu esimees Rein Merila rääkis, et reis oli tore olnud ning külastatud sai mitmeid linnu, sealjuures ühes linnavalitsuses oldi isegi külas käidud. Merila vastas otsekoheselt, et ei tea palju reis maksma läks, kuid lisas, et toidu ning muuseumipiletite eest tuli ise maksta.

Rohelised soovivad riigikogu erakorralist istungit, arutamaks energeetika arengukava
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon pöördus riigikogu liikmete poole palvega kutsuda kokku erakorraline istung, arutamaks Eesti energeetika arengukava.
Eesti energeetikastrateegia ei sisalda ühtki kindlat viidet tuumaenergia kasutamiseks, sellest hoolimata on peaminister Andrus Ansip sõlminud Leedus vastavasisulisi kokkuleppeid, teatas erakonna fraktsiooni esindaja.
Hüplik ja episoodiline energiaküsimuste lahendamine on Eesti jaoks nii majanduslik kui julgeolekuline risk.
Muude tuumaenergia kasutamisest loobumise põhjuste hulgas nimetati kallinevaid materjale, millest tuumajaama osi valmistatakse, tuumakütuse kallinemist ning teiste Balti riikidega asjaajamise hägusust.
Roheliste erakond nimetab tuumajaama ehitamist riskantseks rahapaigutuseks ning loodab, et riigikogu erakorraline istung tuleb kokku, arutamaks kütuse- ja energiamajanduse pikaajalist riiklikku arengukava aastani 2015.

Savisaar ületas lubatud sõidukiirust
Lääne-Virumaal Vihula vallas Viitna-Koljaku tee 7. km-l peatas 10. juulil politseipatrull kiirust ületava sõiduki, mille roolis oli Tallinna linnapea Edgar Savisaar.
Savisaare suhtes on koostatud protokoll ning väärteomenetlus hetkel veel käib, ütles Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina Päevaleht Online'ile.
Kuna väärteomenetlus hetkel veel käib, siis ei saa rikkumise täpsemaid asjolusid avaldada, samuti ka seda kui kiiresti Savisaar vahelejäämise hetkel kihutas.
Milline karistus Tallinna linnapeale osaks saab, selgub hiljemalt kuu aja pärast, mil väärteomenetlus peaks olema lõpetatud.
Rikkumine leidis aset Vihula vallas, sealses Eru külas asub ka Savisaare Hundisilma talu.
Egdar Savisaare abikaasa Vilja Savisaar ei osanud põhjendada, miks tema abikaasa kiirust ületas. "Mina ka kõike ei tea, mida ta teeb või kus tema sõidab," ütles ta Päevaleht Online'ile. Edgar Savisaart ennast telefoni teel kätte saada ei õnnestunud.

ELS palub kassi- ja koerapoegade toetuseks abi
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) palub loomasõbralikel inimestel aidata hädas olevaid loomi.
Seltsi teatel on viimase kuu jooksul suurenenud väljakutsete arv ELS-i infotelefonil, milles teatakse haigetest kodututest kassi- ja koerapoegadest, vigastatud või pesast välja kukkunud lindudest ning väärkoheldud koertest.
Samuti vajavad steriliseerimist mitmed kodutud kassid ja koerad üle Eesti, et seeläbi vähendada hulkuvate loomade arvukust.
"ELS on inimeste jaoks tihtipeale esimeseks kohaks, kuhu pöördutakse hädas olevat looma nähes. Vajame aga loomade abistamiseks ressursse, sest ainuüksi heast tahtest jääb looma abistamiseks väheseks," ütleb ELSi infotelefonile vastav Viljandi osakonna juhataja Triinu Priks.
Annetades ELS-i arveldusarvetele on võimalik määrata looma liik või piirkond Eestis, mida soovite aidata. ELS koos oma koostööpartneritega abistab hädas olevaid loomi üle Eesti.

Eesti ja Läti presidentide lõunasöök Kadriorus oli teemaderohke
President Toomas Hendrik Ilves andis täna Kadriorus lõunasöögi Läti uuele presidendile - Valdis Zatlersile.
"Mul on väga hea meel, et teie kui Läti uue riigipea esimene välisvisiit toimub just Eestisse," ütles president Ilves kantselei vahendusel. "See iseloomustab meie suhteid, mille kohta võib siiralt kasutada sõna "erilised". Me mõtleme ühes helistikus."
Ilves hindas Eesti ja Läti vahelisi majandussuhteid headeks. Läti kuulub jätkuvalt Eesti viie olulisema kaubanduspartneri hulka ning nii kaubavahetuse maht nagu ka vastastikuste investeeringute osakaal kasvavad jätkuvalt.
Energeetikast rääkides keskendusid presidendid Ignalina tuumajaama tulevikule ja vajadusele jõuda võimalikult kiiresti siduvatele kokkulepetele Balti riikide ja Poola vahel.

Komisjon muutis 109 riigieksami tulemust
Kolme nädala jooksul riigieksamite apellatsioonikomisjonile laekunud 576 apellatsioonist tõsteti tulemust 91 ja langetati 18 juhul.
Nagu ka eelmisel aastal esitati kõige rohkem apellatsioone - 288 - eesti keele kirjandi puhul, teatas haridus- ja teadusministeerium. Tulemusi tõsteti neist 26 juhul.
"Ka möödunud aastal apelleeriti kõige sagedamini eesti keele kirjandi tulemusi," ütles eksamikomisjoni esimees Kadri Peterson. "Kirjandit kirjutavad kõik riigieksamite sooritajad ning see on sisseastumisel üks tähtsamaid eksameid, samas on selle hindamine ka kõige subjektiivsem," selgitas Peterson.
Teiste eksamite tulemuste osas esitati kordades vähem apellatsioone:
Matemaatika 66 avaldust: 48 jäeti muutmata, 17 tõsteti ja 1 langetati;
Vene keele kirjand 53 avaldust: 36 jäeti muutmata, 10 tõsteti ja 7 langetati;

Eurosaadikud soovitavad Ungari peaministril Putini kutsest keelduda
Europarlamendi ungarlasest saadik György Schöpflin ja Eestit esindav Tunne Kelam läkitasid Ungari peaministrile kirja, milles juhivad tähelepanu hõimurahvaste riigijuhtide solidaarsuse vajadusele seoses Eesti juhtpoliitikute soome-ugri kultuurifestivalile mitte kutsumisega.
Kirja ajendiks on Eesti riigipea silmatorkav puudumine president Putini poolt Mordvas peetavale soome-ugri kultuurifestivalile kutsutud soome-ugri riigijuhtide nimekirjast.
György Schöpflini ja Tunne Kelami sõnul on soome-ugri rahvaste ja nende kultuuri tunnustamine Vene võimude ja presidendi poolt tervitatav areng, kuid Eesti riigipea kutsumata jätmist Vene presidendi poolt tuleb käsitada ilmselge provokatsioonina.
Venemaa püüdlused Eestit poliitiliselt isoleerida seoses niinimetatud Pronkssõduri sündmustega Tallinnas on kirja autorite hinnangul küünilised ning demokraatlikud jõud peaksid need selgelt hukka mõistma.

Moscow Times: Eesti päästsid sanktsioonidest Vene enda majandushuvid
Miks jättis Venemaa Eesti valitsuse jumalat teotava käitumise eest karistamiseks majandussanktsioonid rakendamata, küsib Jevgeni Primakov ajalehes Moscow Times ilmunud artiklis.
9. mai eelõhtul teisaldas Tallinn väljakutsuvalt kesklinnas asunud Pronkssõduri memoriaali, mis oli pühendatud II maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõduritele, ning paigaldas selle kaugemal asuvale sõjaväekalmistule, kirjutab leht.
"Miks pole me pärast seda, kui Eesti politsei pronkssõduri teisaldamise vastu protestinud Vene noorukeid halastamatult kohtles, blokeerinud Eesti sadamaid, mis sõltuvad Venemaalt imporditud kaubasaadetistest?" küsib artikli autor.
Vastuseks sellele küsimusele toob ta välja Vene strateegiliste uuringute instituudi teadlase Korostajeva mitu järeldust Eesti sadamate ajaloo ja arengu kohta alates 1980ndatest aastatest kuni tänapäevani.

Valitsus kaebas Euroopa Komisjoni otsuse kohtusse
Valitsus otsustas vaidlustada Euroopa Liidu esimese astme kohtus Euroopa Komisjoni otsuse Eestile eraldatud kasvuhoonegaaside heitkoguse kohta.
Valitsus arutas täna Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni 4. mai otsuse kohta, mis puudutab riiklikku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotuskava.
Eesti riigipoolne taotlus aastate 2008-2012 kauplemisperioodiks eraldatavate heitkoguste kohta oli umbes 24 mln tonni aastas. Komisjon võttis Eesti riikliku jaotuskava kohta vastu otsuse, milles vähendati Eesti taotletavat lubatud heitkogust 47,8%.
Valitsus otsustas esitada Euroopa Liidu esimese astme kohtusse hagi komisjoni vastava otsuse tühistamiseks.
Valitsus leiab, et Euroopa Komisjon on lähtunud Eestile kasvuhoonegaaside heitkoguse määramisel valedest eeldustest ning ületanud oma pädevust. Komisjoni kasutatud PRIMES mudel eeldab, et Eestis hakatakse mitu korda enam kasutama elektri tootmisel maagaasi. Samas on energiaallikate valik iga liikmesriigi enda pädevuses ja komisjon ei saa siin ettekirjutusi teha.

Eesti väitlejad saavutasid maailmameistrivõistlusel kõrge positsiooni
Lõuna-Koreas 1.-12. juulil toimunud keskkooli väitluse maailmameistrivõistlusel hoidsid Eesti õpilased oma au kõrgel, saavutades inglise keelt võõrkeelena kõnelevate riikige hulgas kolmanda koha.
Eestlased olid ühed parimad Skandinaavia ja Ida-Euroopa riikide seas, edestades kõiki Balti riike, Rumeeniat, Hollandit ja Slovakkiat. Üldarvestuses oli Eesti 20. positsioonil, maailmameistri tiitli viis koju Šotimaa.
Eesti meeskonna treener Tajo Oja on tulemustega väga rahul - eestlased on võimelised väitlema väga kõrgel tasemel ning pakkuma tugevat vastupanu maailma parimatele väitlusriikidele.
Kokku osales selle aasta võistlustel 35 riiki, ametlikuks väitluskeeleks oli inglise keel, mis oli sel aastal pea poolte osalevate maade riigikeeleks.
Eesti osaleb keskkooli väitluse maailmameistrivõistlustel alates 1998. aastast.

Südikas tütarlaps aitas kotivargaid tabada
19-aastane tütarlaps aitas eile Põlvas tabada kaht 13-aastast noormeest, kes varastasid kahelt naiselt rahakotid.
Kolmapäeval kella 11.30 paiku helistas politseisse naine, kellelt kaks umbes 150 cm pikkust noormeest haarasid Põlvas Nurme tänaval käekoti ja jooksid sellega kaubamaja suunas, teatas Lõuna politseiprefektuur.
10 minutit hiljem saabus politseisse teade, et Põlva vallas Mammaste külas asuva poe ees varastasid kaks noorukit eakal naisel jaki küljetaskust rahakoti ja jooksid sellega minema.
Poemüüja andis asja uurima saabunud politseinikele poiste kirjeldused ning patrullimeeskond ja kohalik konstaabel asusid noorukeid ümbruskonnast taga otsima.
Veidi aja pärast teatati aga otsijatele, et üks tütarlaps tõi just Põlva politseijaoskonda kaks noorukit, keda ta oli näinud Mammaste külas kahele teisele poisile järele jooksmas.

Murru vanglast leiti torkehaavaga kinnipeetav
Murru vanglast leiti kolmapäeva õhtupoolikul torkehaavaga kinnipeetav.
Politseiameti pressiesindaja teatel leiti 1981. aastal sündinud torkehaavaga Vjatšeslav kella 16.45 ajal.
Viga saanud mehe toimetas kiirabi PERH Mustamäe korpusesse.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Vellingu sõnul on Vjatšeslav Murru vanglas kinnipeetav ning kahtlusaluste ringi selgitab eeluurimine.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.
Murru vangla sattus seal valitseva korralageduse tõttu avalikkuse huviorbiiti juba eelmisel aastal. Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestus esitas eelmisel nädala süüdistuse kolmele endisele Murru vanglaametnikule ja seitsmele vangile.

Uued tuttavad viisid neiu telefoni, raha ja auto
Põlvamaal kolme võõra noormehega pidutsenud neiu jäi ilma oma mobiiltelefonist, rahast ning autost.
Põlva politseijaoskonna pressiesindaja sõnul teatas varguse ohver politseile, et oli ööl vastu kolmapäeva Valgjärve külas asuvas korteris kolme võõra noormehega pidutsenud.
Neiu avastas hommikul pärast noormeeste lahkumist, et elutoa laualt on kadunud tema mobiiltelefon Nokia, 300 eurot ja sõiduauto võtmed. Ühtlasi oli maja eest kadunud tema tumesinist värvi sõiduauto Ford Mondeo Soome registreerimisnumbriga EGI 380.
Politsei palub inimestel, kelle info võiks aidata vargaid ja varastatud masinat tabada, helistada telefonil 110.

Narvalaste seas populaarse allika vesi osutus ohtlikuks
Vaivara vallas Riigikülas asuva Narva kalmistu lähedal olevast allikast võetud proovid näitasid, et seda vett ei tohi keetmata kasutada, elavad bakterid võivad keetmata vee tarvitamisel põhjustada seedehäireid.
See allikas asub poolel teel Narvast Narva-Jõesuusse, kohas, kus Tõrvajõgi Narva jõkke suubub. Paljud lähedal asuvate asulate elanikud, eriti narvalased, käivad seal tihti suurte anumatega vett võtmas, et koduseid varusid täiendada, kirjutab Põhjarannik.
"Teades, et see allikas on narvalaste seas väga populaarne, võtame igaks juhuks kaks korda kuus sealt proove, kontrollimaks vee kvaliteeti," selgitas Põhjarannikule linnavara- ja majandusameti keskkonnaspetsialist Arina Koroljova.
Eelmise nädala teisel poolel avastati, et bioloogiline näitaja ületab normi.

Valga kohus määras viiele liiklusrikkujale aresti
Tartu maakohtu Valga kohtumajas määrati kolmapäeval viiele isikule, kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, aresti suurusjärgus 5 kuni 10 päeva.
Neli isikut olid eelnevalt korduvalt karistatud, ent neile eelnevalt politsei poolt määratud rahalised karistused ei täitnud oma eesmärki.
Liiklusrikkuja, keda varem karistatud polnud, soovis ise karistuseks aresti.

Villu Reiljanile ostsid hääli vargapoisid
Jõgevamaal tegid Rahvaliidule valimiskampaaniat mitme kuriteo eest karistatud noored.
Kohtunik Liivi Loide trahvis mai algul Jõgeva noormeest Oleg Jelaginit (19) Riigikogu valimistel parteijuhi Villu Reiljani kasuks häälte ostmise eest 5000 krooniga, millele lisandus sundraha ja advokaaditasuna teist samapalju, kirjutab Eesti Ekspress.
Noormees tunnistas kuriteo kohe üles: "Mina seda ei teadnud, et see on karistatav tegu."
Varem oli teda karistatud varguse ja ühe mehe peksmise eest.
Jelaginil aitas valimiskampaaniat teha 20aastane Andero Voitk, keda on karistatud samuti varguste eest.

Tuha sisse uppunud eestlase juhtum jõuab kohtusse
Soome ametivõimud on otsustanud viia kohtukulli ette isikud, keda süüdistatakse 2005. aasta septembris Naantalis asuva Fortumi jõujaama territooriumil aset leidnud õnnetuses.
Eestist pärit 35-aastane töömees uppus hiiglaslikku tuhamahutisse, mida ta mõned tunnid varem puhastama oli saadetud, kirjutab Eesti Ekspress.
Süüdistusega surma põhjustamises ja tööturvalisusreeglite rikkumises astuvad 26. septembril Turu kärajakohtu ette Fortumi jõujaama mänedžer Jussi Tervaskanto, sama firmaga seotud Antto Kulla ning Eestist odavat tööjõudu vahendanud firma Finn Ash-Power juht Matti Pessi.

Reformierakond: Reinmanni koht ei ole volikogus
Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri sõnul ei ole mõeldav, et Eesti pealinna juhib Rene Reinmanni minevikuga mees.
Värske Eesti Ekspress toob päevavalgele keskerakondlasest Tallinna linnavolikogu liikme Rene Reinmanni erakordselt musta mineviku, mida kirjeldatakse lausetega "lõikas õllepudeliga noormehe nägu" ja "lõi baaris tooliga noort naist".
Holsmeri sõnul peab linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon viima kiiremas korras läbi põhjaliku enesepuhastuse. "Me ootame Reinmannilt volikogust taandumist. Selle eest saab vastutada tema ise ning fraktsioon, keda ta esindab," lausus Holsmer.
"Sellise kriminaalse taustaga inimest annab ikka otsida Eestist," imestas Holsmer ja lisas: "Olen siiralt üllatunud, kui vähe keskerakondlased oma inimesi ja nende minevikku teavad. Lisaks kuritegelikule taustale on hämar ka kodaniku haridustee. Aga mis parata, valides Savisaare, saad Reinmanni."

Ekspress: Keskerakond sokutas endise kriminaali Tallinna volikokku
Pealinna korrakaitsekomisjoni liige ja linnavara komisjoni aseesimees Rene Reinmann (33) on korduvalt süüdi mõistetud vargustes ja jõhkrates kallaletungides.
Muuhulgas lõikas ta ühel noormehel katkise õllepudeliga näo lõhki, lõi baaris tooliga noort naist, varastas pätijõugu koosseisus kümneid elektriseadmeid, omas ja tarvitas uimasteid jne. Trellide taga on mees veetnud üle kahe aasta, kirjutab Eesti Ekspress.
Praegu on kriminaalkorras kuus korda ning haldus- ja väärteo asjus vähemalt kaheksa korda karistatud Reinmann Põhja-Tallinna halduskogu liige, linnavolikogu liige, korrakaitsekomisjoni liige, linnavarakomisjoni aseesimees, keskkonnakomisjoni liige, suurettevõtte Tallinna Soojus nõukogu liige ja Keskerakonna fraktsiooni liige.

Öösiti lärmav Selveri alarm ei lase inimestel magada
Mitu nädalat on paljude Männimäe elanike und häirinud Viljandi Selveri vargaalarm, mille turvafirma juhi sõnul käivitavad poes ringi lendavad varblased.
Selverile turvateenuseid müüva aktsiaseltsi Falck Viljandi kontori juhataja Tõnu Tamm ütles, et signalisatsiooni käivitavad poes elutsevad varblased, kirjutab Sakala. "Seni oli neid üks, aga nüüd on juba kaks," lausus ta.
Kaupluse juhataja Marina Lillepõllu arvates ei pruugi põhjus olla lindudes. "Varblastega oleme hädas olnud pikka aega, aga signalisatsiooniga seotud mure on tekkinud alles nüüd."
Lillepõllu ütlemist mööda otsisid turvameeskonna inimesed eile viga signalisatsioonisüsteemist, sest on võimalik, et rike peitub tehnikas.
Kauplus ja turvafirma on oma väitel murele lahendust otsinud, kuid maja välisseinal paiknevat lärmi allikat pole kinni pandud.

Kuressaare linnus saab renoveeritud aastaks 2015
Neli aastat tagasi korda saanud Kuressaare linnuse sillad on tänavu jälle remondis.
"Algul plaanisime korrastada jalakäijate silla väljanägemise, ent töö käigus selgus, et ära peab vahetama ka alustalad," ütles Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ajalehele Oma Saar.
Suur tamm, mis renoveeriti paar aastat tagasi, on kokku varisenud ja turistidele ohtlik ning kavatsetakse lähitulevikus ära parandada.
"2006. aastal kirjutati restaureerimise-konserveerimise projekt, mida Euroopa Liit rahastas 75 miljoni krooniga, raha saab kätte arvatavasti järgmisel aastal," lausus Püüa. Plaanis on korrastada linnusesse viivad sillad, saarte ravelliinid, tunnelid ning linnuse välismüürid.

Katk tappis kõik Põduste jõe vähid
Katsepüügi andmetel Põduste jões elusaid vähke enam ei ole. "Sada protsenti me seda väita ei saa, et seal neid üldse pole. Võib-olla mõnes jõesopis on mõni vähk alles jäänud," ütles vähiuurija Margo Hurt.
Täna hommikul lõpetavad Margo Hurt Eesti maaülikooli kalakasvandusosakonnast ja bioloog Mati Kivistik teisipäeval Põduste jõel ja selle lisajões Laugi peakraavis alanud vähkide katsepüügi, et kindlaks teha, kui kaugele on vähikatk arenenud ning milline on vähkide tervislik seisund, kirjutab Meie Maa.
Laugi peakraavi ülemisest osast püüdsid mehed mõrdadega välja vaid kolm veel elusat jõevähki.
"Kui vähke on väga hõredalt, ei pruugi neid mõrraga üldse kätte saada. Saaremaa korralikes vähijõgedes ei jää mõrraga püüdes tavaliselt kunagi ilma saagita," arvas Hurt.
Kolmest eile püütud jõevähist üks oli hallikaks tõmbunud ega liigutanud enam suurt, see tähendab, et ta võib põdeda vähikatku. Suure tõenäosusega on ka vähi kaks püütud liigikaaslast nakatunud, kuid täpse vastuse annab molekulaarbioloogiline analüüs.

Pärnus kadunud neiut hakatakse uuesti rannaroostikust otsima
Noore Maris Järve salapärast kadumist uuriv politsei kavatseb Pärnu supelranna roostiku teist korda läbi kammida.
"Me oleme Pärnu supelranna küll juba risti ja põiki läbi käinud, kuid ilmselt läheme sinna uuesti otsima. Roostik on põhjalikuks läbikammimiseks väga raske ala, seda isegi eraldi väljaõppe saanud koertele," ütles Pärnu kriminaalpolitsei vanemkomissar Andres Sinimeri Postimehele.
Politsei on 19-aastase Maris Järve kadumise kohta saanud kümneid vihjeid. Osa neist viitab võimalusele, et neiu on Eestist lahkunud, teised väidavad, et nägid kadunud Marist oma silmaga kuskil mujal Eestimaa paigas. Ometi usub politsei, et pigem on Marise kadumise põhjus kriminaalne.
"See lugu on tõesti erakordne ja kindlasti on kuskil keegi, kes teab Marise kadumise tagamaid," ütles Sinimeri. "Meie ülesanne on see inimene üles leida."

Pärnu linnavalitsus kolib vanasse polikliinikusse
Pärnu linnavalitsus otsustas kolida vana polikliiniku hoonesse Suur-Sepa 16. Kolimine algab 16. juulil ja 1. augustiks peab linnaelanikke olema võimalik teenindada juba uues raehoones.
Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Asser Jaanimetsa sõnul on kolimise eesmärk linnavalitsuse osakondade parem koostöö, sest praegu on kõik osakonnad mööda linna laiali. Samuti lihtsustab linnavalitsuse kaheksa osakonna ühte majja kolimine linnaelanike asjaajamist.
Polikliinik viidi 2005. aastal üle uude hoonesse Ristiku tänaval. Sellest ajast alates on tulevane raemaja seisnud tühjalt. Vana polikliinik valiti uueks valitsuskohaks põhjendusel, et see lihtsalt on kõige sobivam koht.
Linnavalitsus sisuliselt ostab vana polikliiniku 15 miljoni krooniga. Polikliiniku linnavalitsuse hooneks ümber ehitamine nõuab Jaanimetsa sõnul umbes 50 miljonit krooni. Raha hoone restaureerimiseks loodetakse saada linnas laiali asetsenud osakondade hoonete müügist.

Raekoja tagant avaneb Tartu ülikoolile kaks vaadet korraga
Pannoo Lossi ja Ülikooli tänava nurgal asuva endise ühiskonnateaduste ehk "marksumaja" seina kaunistab kunagist ülikoolihoonet kujutav suur maal, mille maalisid Tartu kõrgema kunstikooli tudengid Madis Liplapi juhendamisel.
Maal on Louis Höflingeri 1860. aasta töö täpne repro. Kuna korraga mahtus tellingutele kuus inimest, võttis töö aega mitu nädalat.
Tartu ülikooli planeerimistalituse arhitekti Merje Müürisepa sõnul on maali mõte pakkuda vaatajale võrdlusmomenti. Kui inimene seisab raekoja taga, avaneb tal paralleelne vaade praegusele ülikoolile ja tänu pildile ka ligi 150 aasta tagusele atmosfäärile.
Järgmise semestri alguseks tehakse korda ka "marksumaja" tagumine ja ülikoolipoolne külg, mille aknanišše kaunistavate Tartu kultuuritegelaste asemele tulevad Alar Madissoni fotod Tartu ülikooli tuntud ja armastatud akadeemikutest.

Lookas õunapuud tõotavad rikkalikku saaki
Sel aastal on eriti külluslikult mureleid, kuid ploomi- ja kirsisaak
Õunakasvatajad vaatavad tänavu lootusrikkalt sügise poole, sest puud ägavad kohati juba praegu väikeste ubinate raskuse all. Küllaga on ka pirne ja mureleid.
Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteaduri Toivo Univeri kinnitusel on tõesti tänavu oodata üle keskmise suuremat õunasaaki. "Vaatamata mullusele põuale elasid õunapuud talve edukalt üle ning kannavad ka tänavu väga hästi," rääkis Univer. Ta märkis, et kevadel venis õunapuude õitsemine tavapärase kümne päeva asemel enam kui kahe nädala pikkuseks. "Eriti täis on enamik hilisema õitsemisega õunasorte, nagu "Talvenauding" ja "Kortland"," lisas ta.
Samas osutas Univer, et mullu kuivaga saagikoorma all äganud puud ei suutnud õiepungi moodustada ning kannavad seepärast vähe või koguni mitte midagi. "Et aga lookas puudelt ilusamaid õunu saada, tasuks neid juba aegsasti okstelt vähemaks noppida," soovitas ta.

Lennukipiletite hind muutub senisest läbipaistvamaks
Europarlament nõuab, et lennupileti reklaamitav hind sisaldaks
Leedu parlamendisaadiku Arunas Degutise välja töötatud ja Euroopa Parlamendi eile kinnitatud raporti kohaselt on lennureisijatel sarnaselt kõigi teiste tarbijatega õigus piletit ostes teada lõplikult makstavat hinda.
Eriti puudutab lõpliku hinna avaldamise nõue europarlamendi hinnangul veebi broneeringusüsteeme, mis on viimastel aastatel saanud odavlennufirmade puhul sageli ainsaks piletimüügikanaliks. Seetõttu peavad lennufirmad tarbijatega jagama piletihindade kohta põhjalikku infot "igal moel, kaasa arvatud internetis", seisab raportis.
Turvalisus tõstab hindu
Europarlamendi transpordikomisjon märgib oma raportis, et viimasel ajal hakkavad just lennureiside turvalisusega seotud lisamaksud näitama tõusvat trendi ning tarbijatel on õigus teada nende maksude suurust ja seda, milleks neid kasutatakse. Kui piletihind sisaldab lennujaama või õhusõiduki pardal rakendatavate turvameetmete maksumust, tuleb need kulud piletil eraldi välja tuua või muul viisil reisijale teatavaks teha. Ühtlasi leiab Euroopa Parlament, et EL-i liikmesriikide või lennufirmade rakendatavad turvalisusega seotud maksud ja teenustasud peavad olema läbipaistvad ning kasutatud üksnes lennujaamade ja lennukite turvalisusega seotud kulutuseks.

Steinmeier: suhted Venega on muredest tähtsamad
Saksa välisministri Eesti-visiiti saatis suurriiklik üleolek EL-i
Eile Eestisse saabunud Saksa välisministri Frank-Walter Steinmeieri pressikonverentsi vürtsitasid tema vihjed Euroopa Liidu uusliikmete, sealhulgas Eesti ebakonstruktiivsusele suhetes Venemaaga.
Steinmeier avaldas ühe esimese asjana kahetsust, et Saksamaa ei suutnud eesistujana mais Samaras toimunud tippkohtumise käigus uuendada Euroopa Liidu ning Venemaa vahelist partnerlus- ja koostöölepingut. "Kahjuks ei jõudnud me selle osas nii palju teha, et anda midagi edasi ka oma järeltulijale Portugalile," lausus ta ja püüdis teha nalja, et midagi peab ju neilegi edasi andma.
Uusliikmed norivad tüli
Samal ajal vihjas Steinmeier avameelselt, et eelkõige Poola lihatüli, aga ka osalt Eesti pronksiöö pingete järellainetusest kantud Samara tippkohtumise tulemus oli näiteks see, et EL-i uusliikmed takistavad paremaid suhteid Venemaaga ning annavad suurtele liikmesriikidele põhjust ajada iseseisvat Vene-poliitikat. "Meie kui eurooplased peame näitama üles suurt huvi partnerluslepingu sõlmimise vastu." Alles siis omandab EL Steinmeieri sõnul ka tugevama hääle suhetes Venemaaga. "Kui seda ei juhtu, siis on ju loomulik, et riigid tahavad ajada Venemaaga asju ikka edasi," seletas ta, varjamata oma arusaama, et Euroopa Liidu ühtse välispoliitika teel ei seisa mitte suurriigid, vaid Venemaaga tüli norivad uusliikmed.

Uus valvegraafik võtab tuletõrjujatelt lisatöö
Paljud tuletõrjujad kavatsevad uue, 12-tunnise valvegraafiku kehtestamisel lahkuda.
Siseministeeriumi kava kohaselt toimub päästeametis 2008. aasta jaanuaris üleminek uuele teenistusmudelile, mis kaotab tuletõrjujatel lisateenistuse võimaluse ja sunnib paljusid lahkumismõtteid mõlgutama.
"Reform puudutab umbes 2000 pritsumeest ja prognoosin, et ligi kolmandik neist paneb ameti maha, sest lahkuda ähvardatakse suisa komandode kaupa," kinnitas päästetöötajate ametiühingu esindaja Ivo Paulus emotsionaalselt.
Ministeerium kavatseb uuest aastast tuletõrjekomandod kaheks lüüa: senise ööpäevase valve asemel viiakse neist 59 üle 12-tunnisele tööajale, ülejäänud 39 tegutsevad peamiselt maapiirkondades vanamoodi edasi.
"Ilmselt kehtestatakse graafik 12 tundi tööl ja 12 vaba ning võib-olla jäetakse ka mõni öö- päevane puhkeauk. Kuuldavasti lubatakse 12-tunnistes komandodes 30-41% palgatõusu, kuid teistel palka ei tõsteta. Tundub, et päästjate vahel tahetakse paksu verd tekitada," ütles Paulus. Seni järgnes ööpäevasele valvele kolm vaba päeva, mis võimaldas paljudel tuletõrjujatel äraelamiseks lisa teenida.

Ülikooli pürgijad valivad raha
Sisseastujad eelistavad tänavu erialasid, mis lubavad tulevikus kindlat ja tasuvat tööd.
Mitu suuremat Eesti ülikooli on lõpetanud avalduste vastuvõtmise riigieelarvelistele kohtadele, võimaldades anda hinnangu selle kohta, millistele erialadele tunglevad sisseastujad kõige rohkem.
Tehnikaülikooli veel viimasel tunnil avaldust viinud Evelin esitas avalduse majandusteaduskonda, bakalaureuseõppe ärindusse, mis oli üks tehnikaülikooli populaarsemaid erialasid. "Kuna ärindus mind huvitab ning ka pere suunas just sellele alale, saigi otsus selle järgi tehtud," põhjendas neiu valikut.
Eile, paar tundi enne lõppkellaaja kukkumist, oli tehnikaülikooli esitatud 8387 avaldust. Kõige rohkem avaldusi esitati majandusteaduskonda (1731), kuid populaarsed olid ka ehitusteaduskond (1289) ja infotehnoloogia (1100). Ka magistriõppes oli populaarseim valik majanduseriala (501). Riigieelarvelistele õppekohtadele võtab TTÜ sel aastal vastu 2171 üliõpilast.

Mikko: EL olgu aktiivne osapool Transnistria konflikti lahendamisel
Euroopa Parlamendi täiskogu võttis täna Strasbourgis vastu Transnistria-teemalise resolutsiooni, mis kritiseerib inimõiguste olukorda piirkonnas.
Tekstis kutsutakse Venemaad üles Transnistria režiimi toetamine lõpetama ning piirkonnast oma väed välja viima.
"Vene väed on ikka veel Moldova territooriumil, hoolimata OSCE 1999. aasta Istanbuli tippkohtumise otsusest," ütles arutelul täiskogu ees Eesti sotsiaaldemokraat Marianne Mikko.
"Sisuliselt on keelatud kodanikuühiskond: sõltumatu meedia, valitsusvälised organisatsioonid, poliitiline tegevus. Niinimetatud parlament ei oma mingit võimu," kirjeldas Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni juht Mikko.
Marianne Mikko on seisukohal, et Euroopa Liit peaks edaspidi osalema Transnistria konflikti lahendamisel ühe osapoolena. Siiani on nn "5+2" läbirääkimiste osapoolteks olnud Moldova, Transnistria, Venemaa, Ukraina ja OSCE, Euroopa Liit ja USA on olnud vaatlejastaatuses.

Bagdadis rööviti pangast 300 miljonit USA dollarit
Täna öösel varastati Bagdadis Dar Es Salaami pangast ligi 300 miljonit USA dollarit ehk umbes 3,5 miljardit Eesti krooni.
Koos rahaga on kadunud ja kolm panga turvatöötajat, kes pidanuks öösel pangas magama, vahendab Reuters.
Raha kadumise avastasid täna hommikul tööle saabunud pangatöötajad, kes kohe ka politsei kutsusid.
Röövitud summa on nii suur, et Iraagi sise-ja rahandusministeerium kutsusid kokku erikomisjoni, mis asja uuriks.

Šveitsis hukkus lumelaviini all vähemalt kuus inimest
Kesk-Šveitsis Jungfrau mäel hukkus lumelaviinis kuus mägironijat, kaheksa inimest suudeti laviini eest päästa.
Kaks kolmeliikmelist mägironijate meeskonda pürgisid Jungfrau 4 158 meetri kõrgussesse tippu ja olid laviini alla jäädes jõudnud umbes 3 800 meetri kõrgusele, vahendab BBC. Laviini eest suudeti päästa kaheksa inimest.
Šveitsi päästjate sõnul on ohvrid Šveitsi armee ajateenijad, kes Jungfraul õppustel olid. Armee pole seda teavet kinnitanud.
Praeguseks on kõigi kuue hukkunu surnukehad juba välja kaevatud.

EP: laevatransporti peaks eelistama maantee- või õhutranspordile
Europarlament võttis tänases täiskogul vastu raporti EL-i merenduspoliitika kohta, kus seisab ka ettepanek eelistada laevatransporti maantee- või õhutranspordile, kuna sellega kaasnev keskkonnareostus on märksa väiksem.
Saadikud märgivad, et nad toetavad integreeritud lähenemist merenduspoliitikale ning teevad soovitusi muuhulgas meretranspordi keskkonnasõbralikkuse ja sadamapoliitika kohta.
Raporti poolt hääletas 530, vastu 25 ja erapooletuks jäi 61 saadikut, teatab EP pressiteenistus.
Saadikud leiavad Wilhelm Ernst Piecyki esitatud raportis, et tulevane merenduspoliitika peaks olema integreeritud ning pöörama tähelepanu ka sellistele merenduspoliitika valdkondadele nagu laevatehased, laevandus, laevandusohutus, turism, kalandus, sadamad, merekeskkond, teadusuuringud, tööstus, ruumiline planeerimine jm ning nende omavahelistele seostele.
Merepoliitika ja keskkond

Soome tervishoid hakkab kasutama elektroonilisi retsepte
Soome tervishoius on käsil hange, mille täitmisel minnakse üle elektrooniliste retseptide kasutamisele.
Arstid hakkavad elektroonilisi retsepte väljastama järgmisest aastast, kõik Soome apteegid liituvad süsteemiga nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul, kirjutab YLE 24.
Riigi- ja erameditsiin saavad lähiaastal ka ühtse patsiendiregistri, mille järgi saab patsiandi andmetega tutvuda õigel ajal õiges kohas.
Esimesed elektroonilised retseptid kirjutatakse välja järgmisel aastal. Arsti määratud retsept liigub elektroonilisi kanaleid pidi riiklikku retseptikeskusesse. Kui patsient läheb apteegi ravimi järgi, saab apteeker retsepti keskusest. Süsteemiga liitumiseks on määratud neli aastat.
Tulevikus on ka võimalik, et patsient saab endale elektroniliselt arsti juurde aja kinni panna ja isegi valida kohta, kus teda ravitakse.

Soome leht: Halonen saaks soome-ugri festivalil ka eestlaste eest seista
Soome ajalehe Turun Sanomat tänane juhtkiri kirjutab, et president Tarja Halonen peaks vaatamata kõigele siiski soome-ugri festivalile sõitma, et seista seal nii maride kui eestlaste huvide eest.
Juhtkirjas märgitakse ära, et Vene president Vladimir Putin on lisaks Halonenile kutsunud festivalile Ungari peaminister Gyurcsány, kuid Eesti president Toomas Hendrik Ilvese mitte. Lisaks mainitakse Eesti riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Marko Mihkelsoni ettepanekut Putini kutset ignoreerida.
Ajaleht kirjutab, et Haloneni kutse soome-ugri festivalile ei vasta tegelikult ka soomlaste ootustele, sest soomlased lootsid, et president pääseb festivali ajal Mari vabariiki, mille juhte ka Soome inimõiguste rikkumistes süüdistab.
Kuid just soome-ugrilaste olukord Mari vabariigis teeb Haloneni osalemise festivalil vajalikuks ning seda isegi juhul, kui festival hõlmab vaid viibimist Mordva vabariigi pealinnas Saranskis.

Astronoomid leidsid väljaspoolt Päikesesüsteemi märke veest
Astronoomid teatasid eile, et on Maast 60 valguasaasta kaugusel asuva hiidplaneedi atmosfäärist avastanud seni parimad tõendid sellest, et väljaspool päikesesüsteemi on vett.
Teadusajakirjas Nature ilmunud artiklis kirjutasid astronoomid, et planeet HD 189733b-l ei ole küll tõenäoliselt elu, kuid tõendid viitavad sellele, et seal on vett, vahendab Reutes.
Uurimust juhtinud Euroopa Kosmoseagentuuri teadlase Giovanna Tinetti sõnul ei ole Vulpecula ehk Rebase tähtkujusse kuuluva HD 189733-b kliima eluks sobiv, kuid infrapuna-uuringud näitasid, et planeedi atmosfääris võib olla veeauru - ja seega planeedil ka vett.
HD 189733 b on sarnane Päikesesüsteemi Jupiterile, aga on märksa kuumem.

Suurbritannia võib Vene diplomaadid riigist välja saata
Suurbritannia võib Vene diplomaadid riigist välja saata kättemaksuna selle eest, et Venemaa keeldub kangekaelselt Aleksandr Litvinenko mürgitamises kahtlustatavat Anderi Lugovoid Inglismaale välja andmast.
Suurbritannia ja Venemaa suhted on Külmasts sõjast saati kõige rängemas kokkukukkumisohus, suhete rikkumise taga on venelaste keeldumine Andrei Lugovoid välja anda, kirjutab The Times.
The Timesi hinnangul hakkab Suurbritannia tõenäoliselt lähematel päevadel Kremli peale oma ametlikku viha välja valama ja võtab kasutusele karistavad meetmed. Whitehall valmistub kiireks kättemaksuks ja see ähvardab kasvada vorst-vorsti vastu vaenulikkuste vahetamiseks, mis võib viia 1996. aastast saati esimeseks diplomaatide tagasitoomiseks välisriigist.
Suurbritannia on otsustanud Venemaale näidata, et ei kavatse lihtsalt ignoreerida Briti kodaniku mõrvamist polooniumiga, mis võib ohustada veel sadu inimesi.

Lõuna-Dakotas viidi 60 aasta järel täide esimene surmanuhtlus
Kolmapäeval hukati USA Lõuna-Dakotas 25-aastane mees, kes istus vangis süüdistatuna 19-aastase nooruki piinamises, tapmises ja röövimises.
Lõuna-Dakota vanglaametnike kinnitusel hukati 25-aastane vang Elijah Page surmava keemilise süstiga ja Page oli varasemalt loobunud kõikidest apellatsioonidest ning kinnitanud, et ta tahabki surra, vahendab Reuters.
Vanglavalvur küsis enne hukkamist Page'ilt, kas mees soovib veel midagi öelda enne oma hukkamist, kuid 25-aastane vang vastas eitavalt. Vangivalvur kordas veel oma küsimust, mille peale Page vastas. "Jah, ei mingeid viimased sõnu."
Tegemist oli esimese hukkamisega Lõuna-Dakotas pärast 1947 aastat, mil elektritoolil hukati mõrva sooritamise eest vangis viibinud kinnipeetav.
Enne kolmapäevast hukkamist oli Dakota osariigi vanglates hukatud 15 kinnipeetavat, kellest esimene oli 1877 aastal poomise läbi hukatud mees, keda süüdistati oma pokkerimängu partneri surnuks tulistamises Deadwoodi nime kandnud kõrtsis.

Maailmapank: Venemaa pole viimasel kümnendil valitsemises edusamme teinud
Maailmapanga uus riikide valitsemist käsitlenud uuring näitas, et kuigi Venemaal ei ole valitsemine viimase kümne aastaga halvenenud, on see siiski tasemelt lähedane kurikuulsate režiimidega Iraanis ja Venezuelas.
Maailmapank esitles teisipäeval raportit, mis analüüsib 212 riigi valitsemise kvaliteeti aastatel 1996-2006, kirjutab Kommersant. Halvemuse poole liiguvad näiteks Valgevene, Boliivia ja Elevandiluurannik, paremuse poole Rwanda ja Tadžikistan.
Venemaa möödunud kümnendi jooksul edusamme teinud ei ole, leiab uuring, mis asetab Venemaa lähestikku selliste kurikuulsate režiimidega nagu Venezuela ja Iraan.
Viimase kümne aasta jooksul pole valitsemine muutunud peale Venemaa ka näiteks Itaalias, Vietnamis, Brasiilias, Indias ja Hiinas.
Venemaa riikliku juhtimise akadeemia juht Vladimir Mau leiab uurimust kommenteerides: "Valitsemine ei ole Venemaal halvenenud - ja jumal tänatud sellegi eest."

New Yorgi tuletõrjujad süüdistavad Rudolph Giulianit oma kolleegide surmas
New Yorgis toimunud 9/11 terrorirünnakute tagajärjel oma kolleege kaotanud tuletõrjujad on asunud teravalt kritiseerima toonase linnapea Rudolph Giuliani tegevust.
New Yorgi tuletõrjujad avaldasid video, milles väidavad, et toonase linnapea Giuliani läbikukkunud tegevuse tagajärjel kaotas elu 121 tuletõrjujat, kes tegelesid 2001 aasta 11. septembril New Yorgis toimunud terrorirünnakute järel päästetöödega Maailma Kaubanduskeskuses, kirjutab BBC.
Videol kõnelevad tuletõrjujad väidavad, et Rudolph Giuliani ei suutnud tagada tuletõrjemeeskondadele töötavat raadiosidet, mistõttu päästjad ei saanud õigeaegselt informatsiooni, et Maailma Kaubanduskeskuse tornid kohe kokku varisemas.
Samuti leiavad tuletõrjujad, et Giuliani seiskas liiga varakult nende varingu alla jäänud kolleegide päästmiseks tehtavad pingutused.

L'Oreal sai karistada, kuna ei võtnud mustanahalisi šampooni reklaamima
Prantsusmaal mõistis kohus L'Oreali süüdi rassilises diskrimineerimises, kuna kosmeetikahiid ei tahtnud mustanahalisi oma uut šampooni reklaamima.
L'Oreal ja tema reklaamiagentuur peavad nüüd oma süüteo eest maksma 30 000 eurot (umbes 480 000 krooni) trahvi, kirjutab Svenska Dagbladet. Üks reklaamiagentuuri töötajatest mõisteti koguni kolmeks kuuks tingimisi vangi. L'Oreali kohtuasjast sai pretsedent: see on esimene kord, kui suurettevõte mõistetakse süüdi selle eest, et ta tahab naisi modelliks tööle võtta rassilise kuuluvuse alusel.
Mõne aasta eest otsis Prantsuse kosmeetikahiid oma uue šapoonisordi Fructis Line reklaamimiseks naisi, kes jagaksid inimestele šampooni proovipakendeid ja vestleksid kundedega juuksehooldusest.
Töökuulututuses oli kirjas, et L'Oreal otsib naisi vanuses 18-22, kelle kehamõõdud oleksid vastavalt rõivasuurusele 38-42. Lisaks sellele oli kirjas, et tööle sobivad naised peavad olema "BBR". See kolme tähe ühend tähendab Prantsusmaal lühendit sõnadest bleu-blanc-rouge ehk sinine-valge-punane. Need kolm värvi on aga Prantuse lipuvärvid ja on tööandjate seas käibel koodina, et tööle otsitakse heledanahalist, nn päris prantslast.

Leedu parlamendisaadik kutsub Leedut üles Venemaa agressiooni vastu valmistuma
Leedu parlamendisaadik ja välisasjade komitee liige Emanuel Zinger kutsus eile Leedut üles valmistuma võimalikuks Vene agressiooniks ja kasutama selle vastu "vastavaid meetmeid".
Zinger kirjutab oma teadaandes: "Leedu jälgib hoolega oma naabri tegemisi, sest see naaber on 300 aasta jooksul pannud Leedu kannatama kaotuste, agressiooni, anneksiooni, küüditamiste ja 173 aastat kestnud okupatsiooni käes," vahendab Regnum
Leedu parlamendisaadik kinnitas, et kui Venemaa Karalauciusse (Kalingradi leedukeelne nimi) raketid viib, siis on see Euroopa suhtes vaenulik ja sellele tuleb reageerida vastavate meetmetega. Mis need meetmed on, parlamendisaadik oma teadaandes ei täpsusta

Transnistria: oht Euroopa julgeolekule
Mis võinuks omal ajal juhtuda, kui Ida-Virumaa kuulutanuks välja autonoomia ja õhutanuks relvakonflikti ning Vene väed oleks tulnud olukorda "rahustama"?
Sellele küsimusele saame vastuse, vaadates Transnistriat, mis eraldus sõjaga Moldovast, sest tema valdavalt venekeelne elanikkond kartis riigi ühinemist Rumeeniaga. Transnistria on end kuulutanud iseseisvaks, kuid teda ei ole tunnustanud ükski riik maailmas.
Transnistria on n-ö külmutatud konflikt, mis takistab Moldoval edasiminekut nagu kivi kaelas. Olulise panuse vastasseisu säilimisse annavad piirkonnas asuvad Vene väed, mis pidid OSCE otsuse järgi Transnistriast lahkuma juba 2002. aasta lõpul.
Piirkond kaldub üha enam Moskva mõjuvälja. Mullusel nn rahvahääletusel teatasid Transnistria elanikud soovist Moldovast lahku lüüa ja liituda tulevikus 900 km kaugusel asuva Venemaaga. Demokraatlikud riigid ei ole referendumit tunnistanud, sest rahvusvahelise õiguse järgi on Transnistria Moldova osa.

Surma mõistetud meedikute saatus läks poliitikute kätte
Liibüa ülemkohus kinnitas pärast kaheksa-aastast protsessi kuue välismaalase karistuse.
Viiele Bulgaaria meditsiiniõele ja ühele Palestiina arstile Bengazi lastehaiglas 426 lapse HI-viirusesse nakatamise eest määratud surmanuhtluse täideviimine sõltub nüüd Liibüa kõrgemast juriidilisest nõukogust. Arvatakse, et Muammar Gaddafi juhitava riigi ja läänemaailma suhteid aastaid pingestanud küsimus võib saada meedikutele soodsa lahenduse.
Esmaspäeval esimest korda kogunev, valitsuse kontrollitav nõukogu otsustab, kas surma mõistetud välismaalased tuleks hukata, nende karistust leevendada või nad sootuks vabastada.
Meedikud ise on korduvalt kinnitanud, et pole laste haigestumises süüdi. Haiglatöötajad süüdistasid neid üle kuulanud politseinikke tunnistuste saamiseks piinamisvõtete kasutamises.

Iraan taastas kividega surnuksloopimised
Esimest korda viie aasta jooksul tunnistasid Iraani võimud hukkamist kividega surnuksloopimise teel.
Abielurikkumise eest juba üksteist aastat vangis istunud Jafar Kiani hukati ühes Qazvini provintsi külakeses. Võimud viisid kohtuotsuse täide sellele vaatamata, et 2002. aastal kuulutas Teheran kividega surnukspildumisele moratooriumi.
Inimõiguslased kardavad, et sama saatus võib nüüd tabada ka naist, kellega hukatu oli väidetavalt ebaseaduslikus vahekorras. Iraanist tulevate teadete kohaselt pidi Mokaremeh Ebrahimi loobitama surnuks samal päeval mehega, kuid kuna vahepeal tähistati naistepäeva, lükati karistuse täideviimine edasi.
Hukkamist ametlikult kinnitanud kohtu pressiesindaja ei täpsustanud, mil viisil mees teise ilma saadeti. Harilikult seotakse hukataval käed selja taha, ta mässitakse valge lina sisse ja kaevatakse poolenisti maasse.

Žirinovski saab osta kolme miljoni dollari eest kuni kümneks aastaks
Müügis pole siiski tuntud poliitikategelane, vaid hoopis temanimeline kaubamärk.
Moskva ärimees Sergei Kuznetsov pakub 77 miljoni rubla või kolme miljoni dollari eest õigust müüa Žirinovski nime all mitmesuguseid tooteid, millest seni on tuntuimaks Žirinovski vodka.
Kuznetsov sai liberaaldemokraatide sõnaka ja sõjaka juhi Vladimir Žirinovski nime kasutamise õiguse juba enam kui kümne aasta eest ja üsna sümboolse hinnaga, kirjutas Moscow Times. Kuznetsovi sõnul polnud poliitikul tollal tarvis koguda mitte raha, vaid tuntust. Nüüd on ta selle kaubamärgi litsentsi kümneks aastaks uuendanud.
Lisaks viinale on Žirinovski nimega sigaretid, habemeajamisjärgsed tooted ja isegi majonees. Lettidelt võib leida ka rasvase jäätise nimega Žirik, mida võiks pidada Žirinovski hellitusnimeks, kuid Kuznetsovi sõnul on tegemist eraldi brändiga. Žir tähendab vene keeles rasva.

Teadlased eitavad Päikese rolli kliima soojenemisel
Mõjukas uurimus andis hoobi neile, kes otsivad soojenemisel teisi põhjusi peale inimese.
Ühe viimase õlekõrrena on kliimamuutuste inimtekkelisuses kahelnud eksperdid püüdnud väita, nagu soojendaks õhku meie ümber vaid looduslik tsükkel. Päike kiirgab aeg-ajalt intensiivsemalt, siis aga nõrgemalt.
Maailma ühe vanima teaduste akadeemia, Royal Society sel nädalal välja tulnud uurimus aga näitab, et kui Päikese aktiivsus üldse midagi mõjutab, peaks Maa temperatuur praegu hoopis langema. Selle asemel tõuseb ta aga keskmiselt 0,2 kraadi iga kümne aasta jooksul.
Royal Society teadlased võrdlesid nende käsutuses olevaid empiirilisi vaatlusandmeid: Päikese aktiivsust näitavat plekkide arvu, muutusi tema magnetväljas, Maale jõudvat kosmilist taustkiirgust ning ülemaailmset keskmist õhutemperatuuri.

Mootorratturitele ohtlik Järvevana tee raudteeülesõit saab korda
Edelaraudteel lubas tänases kirjas linnavalitsusele, et veel selle aasta augustis-septembris tehakse Järvevana teel erakorraline raudteeülesõidu katte remont ja 2008 aastal kapitaalremont.
Tänasel Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši kohtumisel Järvevana tee ohtliku raudteeülesõidu teema tõstatanud mootorratturitega tõdesid mõlemad osapooled, et probleem on olemas ja selle kiire lahendamine on hädavajalik.
"Kuna raudtee ületuskoha korrashoid kuulub raudtee valdaja kohustuste hulka on linn saatnud Edelaraudteele kirja palvega leida võimalused ülesõidu kiireks korrastamiseks. Saimegi täna Edelaraudteelt vastuse, milles lubatakse veel selle aasta augustis-septembris teha erakorraline ülesõidu katte remont ja 2008 aastal kapitaalremont," lisas abilinnapea.
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul tänab ta mootorrattureid Järvevana tee ohtliku raudteeületuskoha teema tõstatamise eest.

Linnavolikogu asub politseilt Reinmanni tausta uurima
Tallinna Linnavolikogu aseesimees keskerakondlane Tarmo Lausing teatas, et linnavolikogu kavatseb uurida väiteid tema erakonnakaaslasest linnavolinik Rene Reinmanni kriminaalsest taustast.
Lausing saatis täna Põhja politseiprefekt Raivo Küüdile järelepärimise, milles küsib täpseid andmeid linnavolinik Rene Reinmanni süüdimõistvate kohtuotsuste ning nende kandmise aja kohta.
Lausing ütles Päevaleht Online'ile, et volikogu soovib politseilt teada saada, kas Reimann on kuritegudes korduvalt süüdi mõistetud või mitte.
"Enne ametliku informatsiooni saamist ei ole linnavolikogu kantseleil mingit alust järeldusi tegema või otsuseid vastu võtma hakata," ütles linnavolikogu esimehe ülesandeid täitev Lausing.
Lausing lisas, et juhul, kui Reimann on varem kuritegusid korda pannud, siis volikogust lahkumine on siiski mehe enda otsustada.

Tallinnas tabati poolaastaga üle 31 000 piletita sõitja
AS-i Ühisteenused linnatranspordi teenindajad tabasid Tallinna ühissõidukites tänavu esimesel poolaastal 31 527 piletita reisijat, mida on 3646 võrra rohkem kui mullu samal perioodil.
Trahvidest laekus Tallinna linnakassasse selle aasta esimese kuue kuuga üle kaheksa miljoni krooni. Õigeaegselt maksmata jäetud trahve laekus samal ajal kohtutäiturite kaudu ligi 2,4 miljoni krooni eest.
Kokku kontrollis AS Ühisteenused esimesel poolaastal üle 700 000 ühistranspordi kasutaja. Keskmine trahvisumma piletita sõidu eest oli esimesel poolaastal 427 krooni.
Kontrolöride töö takistamise eest vormistati trahviotsus 116 korral, kokku summas 211 920 krooni.
Tallinna ühistranspordi piletimüügi käive ulatus esimesel poolaastal ligi 128 miljoni kroonini, ületades mullust sama perioodi tulemust nelja miljoni krooniga.

Tallinna Valli baarist sai muinsusmälestis
Esimese toitlustuskohana võtsid muinsuskaitsjad oma hoole alla Tallinna Müürivahe tänava Valli baari.
Legendaarse pidukoha üle 30 aasta vanune sisustus on nüüd tähtsuselt võrdne raekoja või Oleviste kirikuga, kirjutab SL Õhtuleht.
Baaris näib olevat aeg peatunud. Tumedad seinapaneelid, u-kujuline lett ning selle ääres 21 baaripukki. Leti taga riiul täis pudeleid ja purke. Isuäratavad kilu- ja lõhevõileivad. Kõlarites mängivad Untsakate sõduri- ja metsavendade laulud. Söögikoha keskel toimetab perenaine ja ristiema Valli Kaseorg.
Naine lappab muinsuskaitse alla võtmise pabereid. Rõõmustab äsjasest otsusest, sest see päästab baari kinnisvaraplaanide eest.
Kaseoru sõnul sai kohvikute ja restoranide buum vanalinnas alguse 1960ndatel aastatel. Siis kujundati Müürivahe tänava veidi üle 64ruutmeetrisest ruumist Kohvibaar. "1970. aastate keskel telliti baari uus mööbel, sest lähenes olümpiaregatt," teab Kaseorg. "1991. aastast praegust nime kandev baar on kultuurilooliselt märkimisväärne. Alles on ARSis valmistatud tammised baaripukid, Kooperaatori lett ja tumedaks värvitud seinatahvlid," osundab baari perenaine.

Meeleavaldus vahistatud Janek Silla toetuseks sai loa
Linnavalitsus andis loa 21. juulil Jaani kiriku ees avaliku koosoleku korraldamiseks, mille eesmärk on toetada vahistatud Janek Silda (27), keda kahtlustatakse Dmitri Ganini peksmises.
"Kavas on täiesti rahumeelne meeleavaldus, kuhu koguneme oma sõpruskonnaga, et avaldada protesti riigis toimuva poliitilise totruse vastu," ütles keskpäeval algava ürituse "Vabastada poliitiline vang Janek Sild" korraldaja Riivo Kuldmets. "Kõik kinnipeetud tunnistasid üles, et nad on Ganinit löönud, ja nad lasti vabadusse, aga Silda millegipärast välja ei lubata."
Praegu on Ganini peksmises kahtlustatavaks tunnistatud 13 inimest, kellest kaks viibivad vahi all.

Ülemistel suletakse liiklus osaliselt
Tartu maanteel Ülemiste ristmikul tehakse nädalavahetusel asfalteerimistöid ja liiklus on osaliselt suletud.
Linna kommunaalameti tellimusel teeb Skanska EMV AS laupäeval ja pühapäeval, 14.-15. juulil Tartu maantee asfalteerimistöid Ülemiste ristmiku piirkonnas.
Avatud vaid üks suund
Liiklus Tartu maanteel suletakse suundade kaupa. Laupäeval on liikluseks suletud linna tulev ja pühapäeval linnast väljuv suund.
Liikluse osalise sulgemise ajal jäetakse Tartu maanteel ühel teepoolel liiklusele avatuks üks linnast väljuv ja üks linna suubuv sõidurada.
Kasutage ümbersõite!
Seetõttu soovitatakse ummikute vähendamiseks vältida Ülemiste ristmikku ja kasutada võimalikke ümbersõidumarsruute.

Valedokumendiga klubisse kippuv noor on kurjategija
Valedokumentide kasutamise eest võib saada trahvi või kuni kolm aastat vangistust.
Kesklinna politsei on hädas üha suurema hulga alaealistega, kes ei ole teadlikud, et katse pääseda võõra või võltsitud dokumendiga lõbustusasutusse on kuritegu, mille eest võetakse kriminaalkorras vastutusele.
Eelmise poolaasta statistika kohaselt registreeriti kogu Põhja prefektuuri piirkonnas 75 sellist õigusrikkumist, neist 17 pandi toime kesklinnas. Tänavused vastavad arvud on 101 ning 97.
Kesklinna politseiosakonna vanemkomissar Andres Truss ütles, et noortel inimestel on suur soov minna lõbutsema, kuid vanus ei vea välja ja nii laenatakse vanemalt õelt või sõbralt dokument, mis äratab lõbustusasutuse sissepääsul turvamehe tähelepanu. Seejärel annab turvamees seadust rikkunud teismelise politseile üle.

Põlispuu lömastas kiigeplatsi
Eelmisel aastal kohalike ettevõtjate toel mõisaparki ehitatud Vaabina külakiik on lootusetult nässus, kuna teisipäeval lömastas selle tuulega maha murdunud põlise pärna haru.
2004. koguti allkirju, et vanad pargipuud võivad olla ohtlikud majadele, kuid siis tunnistasid spetsialistid need ohutuks.
Kõrvalmaja elaniku sõnul olid külalapsed vahetult veidi enne õnnetust kiigel kiikunud.

Riik rahastab Koidula raudteepiirijaama ettevalmistust 30 miljoni krooniga
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmisid kokkulepe Koidula raudteepiirijaama rajamise ettevalmistamisega seotud kulutuste hüvitamiseks kuni 30 miljoni krooni ulatuses.
Majandus- ja kommunikatsiooniminsiteeriumi teatel rajatakse raudteeprojekti kohaselt Koidulasse Valga-Petseri raudteelõigule uus 10 rööpapaariga piirijaam, ühendatakse uue raudteelõigu abil Kagu-Eesti raudteekolmnurk ning hooned, sillad, maanteed jt ehitised. Kokku ehitatakse 25,5 kilomeetrit rööbasteid. Koidula raudteepiirijaama arendusala suurus on ligi 85 hektarit.
Piirijaam on vajalik oluliste transiidi, tolli ning ohtlike kütustega seotud probleemide lahendamiseks.
Jaama ehitust rahastavad RKASi teatel RKAS ja Eesti Raudtee, kes teenivad ehituskulud tagasi raudtee infrastruktuuri kasutustasudest. Riigieelarve vahendeid kasutatakse piirivalve, tolli- ja veterinaarteenistuse hoonete ehitamiseks ning jaama ümbritseva infrastruktuuri väljaehitamiseks.

Tööõnnetustes suri 13 inimest
Tööinspektsiooni esialgsetel andmetel juhtus Eestis aasta esimesel poolel 1802 tööõnnetust, millest surmajuhtumiga lõppes 13.
Kolmandik tööõnnetustest olid raske kehavigastusega. Kõige rohkem oli tööõnnetusi Tallinnas, Harjumaal, Lääne-Virumaal, kõige vähem Hiiumaal, Läänemaal ja Valgamaal, teatas tööinspektsioon.
Varasema kolme aasta sama ajavahemikuga võrreldes on tööõnnetuste üldarv suurenenud igal aastal. Tänavu sai tööl kannatada 74 inimest rohkem kui aasta tagasi.
Mullusega võrreldes oli tänavu rohkem nii töösurmasid kui ka raskeid ja kergeid tööõnnetusi.
Tööõnnetuste kasvu üheks põhjuseks hindab tööinspektsioon hõivatute arvu suurenemist igal viimasel kolmel aastal.

Leito: Ekspress Grupp omandab Maalehe aktsiad OÜ-lt Raamatukoda
Eesti Ekspress Grupp omandab Maalehe aktsiad OÜ-lt Raamatukoda.
Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et OÜ Raamatukoda on saanud Maalehe ASi aktsiate omanikuks ning et Raamatukoda OÜ-d kontrollib kaudselt Ekspress Grupi jurist Ülar Maapalu.
"Ekspress Grupp on sõlminud OÜga Raamatukoda eellepingu Maalehe aktsiate 100-protsendiliseks ostuks niipea, kui konkurentsiamet Ekspress Grupile selleks loa annab," selgitas Leito.
Enne, kui konkurentsiamet Ekspress Grupile luba ei anna, ei saa hiljuti börsile läinud meediakontsern Maalehe aktsiaid omandada. Konkurentsiamet loodab vastuse anda juulis.
Leito sõnul ei ole OÜ-lt Raamatukoda aktsiate ostmisel tegemist tehinguga seotud isikuga, kuna Maapalu ei ole börsi mõistes seotud isik.

Logitech valmistas "lendava" arvutihiire
Logitech esitleb täna esimest nn lendavat hiirt ehk laserhiirt, mida saab sarnaselt teleripuldile õhus hoides kasutada.
"MX Air hiir pakub uuenduslikku lähenemist arvuti vahendusel meelelahutuse tarbimiseks," sõnas Logitechi tooteturunduse direktor sooritus-ja mängimishiirte alal Erik Charlton ettevõtte teates.
"Muusika vahetamisel, heli tugevdamisel, perega puhkusefotode või YouTube'ist video vaatamise ajal ei ole inimesed enam laua külge seotud, vaid saavad seda teha end vabalt elutoas sisse seades."

Rannamõisa teele tuleb üheksakordne äri- ja büroohoone
E.L.L. Kinnisvara tütarettevõte Rannamõisa Kinnisvara OÜ sai ehitusloa rajada Tallinnasse Rocca al Mare piirkonda uus 9-korruseline A-klassi äri- ja büroohoone, mille koguinvesteeringu mahuks kujuneb ligi pool miljardit krooni.
Rannamõisa Ärimajja on projekteeritud kokku üle 21 000 ruutmeetri renditavat pinda. Lisaks äri- ja bürooruumidele hakkab Rannamõisa Ärimajas tegutsema ka restoran, mis teenindab nii büroohoone töötajaid kui ka kliente väljastpoolt, teatas E.L.L. Kinnisvara.
Ligi 22 000-ruutmeetrisele krundile tuleb büroohoone töötajatele ja klientidele tasuta autoparkla.
Planeeritud ehituse algus on selle aasta sügisel, hoone valmib eeldatavasti 2009. aasta teises pooles.

Väike keskpäevane uinak mõjub tööle hästi
Uurijad on leidnud, et väike 10-20 minuti pikkune uinak keskpäeval mõjub organismile virgutavalt.
Uurijate kinnitusel kasvatab uinak produktiivsust 30 protsenti ning tähelepanuvõime 100%, paranevad mälu ning kontsentreerumisvõime, kirjutab ananova.com.
Samuti väheneb stress ning oht südamehaigusteks. Uuringu järgi mõjub uinak hästi ka kehakaalule ja vähendab liigkilodega seotud muresid.
Uimasus suurendab aga võimalust tööõnnetusteks ning õnnetusteks teedel ja tänavatel.

Maxima käive kasvas aastaga 57 protsenti
Võrreldes mulluse esimese poolaastaga kasvas kaubakontserni Maxima käive Eestis tänavu 57 protsenti 1368 miljoni kroonini.
Kuue kuu jooksul lisandus Eestisse seitse uut Maxima kauplust, nende hulgas ka kaks klassikalist supermarketit Maxima XX Tartus ja Võrus, teatas kontsern.
Maxima Eesti OÜ tegevdirektori Arunas Zimnickase sõnul aitasid käivet kasvatada nii kaupluste lisandumine kui ka uute klientide leidmine. "Suur osa käibe kasvust tuli kahtlemata tänu esimese kahe supermarketi avamisele," ütles Zimnickas. "Loodame, et need ei jää tänavu viimasteks."
Kokku plaanib Maxima avada Eestis sel aastal veel 8-9 uut kauplust. Lisaks kiirele laienemisele tõstab kontsern teenuste kvaliteeti, korraldades töötajatele nii müügi- kui keelekursusi.

Jõgeva saab kaubakeskuse
19. juulil avab Jõgevas uksed uus Selveri kaubakeskus.
Kahekorruselisse Jõgeva Selverisse tuleb seitse müügipinda. Kõige suurem neist, 800 ruutmeetrise müügisaaliga, on Selver, teatas projekti eestvedaja AS Fausto.
Samuti saavad keskuses olema apteek, lillepood ning spordi- ja vabaajakaubad, solaariumikeskus, BIGi esindus ning akende, uste ja treppide paigaldusega tegelev firma.
Lisaks esindatud kauplustele tuleb kaubanduskeskuses veel suvel marjade ja talvel kuuskede ning ilutulestiku müügipunkt. Pangaautomaatidest on esindatud SEB.
Külastajate arvuks prognoosib Fausto umbes 2000 inimest päevas. Igapäevaselt oodatakse külastajaid nii Jõgevalt kui ka selle ümbrusest: Kuremaalt, Tormast, Voorelt jne.

Eestlaste toiduõli ja -rasvajäätmed soojendavad sakslasi
Ragn-Sells kogub Eestis toiduõli ja -rasva, millest SARA Bio-Industries valmistab Saksamaal Melles kohalike elanike soojamajanduses kasutatavat biokütust.
Ragn-Sellsi teatel on alates aprilli algusest taaskasutusse suunatud juba umbes 65 tonni toiduõli- ja rasvajäätmeid.
"Ragn-Sells on toiduõlisid ja -rasvasid kogunud juba aastast 2000," ütles Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg. "Hetkel on meie poolt kogutav selle jäätmeliigi kogus mõnisada tonni aastas. Siiani on jäätmete kogumise laiendamist ja arendamist takistanud asjaolu, et Eestis puuduvad sobivad võimalused nimetatud jäätmete edasiseks käitlemiseks."
Maikuus sõlmis Ragn-Sells Prantsuse päritolu firmaga SARIA Bio-Industries lepingu toiduõli ja -rasva kui tooraine ekspordiks Saksamaale. SARIA Bio-Industriesil on ligi 80 tootmiskompleksi kaheksas riigis üle maailma. Ragn-Sellsi jäätmed liiguvad Saksamaa väikelinnas Melles asuvasse rafineerimistehasesse.

Eesti Raudtee eksomanik lahkub ka Guatemalast
Henry Posner III paneb raudteeäri Guatemalas kinni, teatab majandusajakiri Forbes.
Posneri firma Ferrovias sai pärast Guatemala raudtee erastamist 50-aastase kontsessiooni kaupade vedamiseks selles riigis. Kuid 2005. aastal taganes valitsus lepingust, kirjutab Eesti Ekspress.
Posner nõuab läbi USA kohtute Guatemala valitsuselt 65 miljonit dollarit.
Möödunud aastal oli Posneri firma sunnitud müüma osaluse Eesti Raudtees, sest Eesti riik Edgar Savisaare juhtimisel avaldas jõuliselt soovi Eesti Raudtee tagasi osta.

Põhjakeskuse jäähall kerkib varem
Rakvere külje alla kerkiv Põhjakeskus avatakse järgmise suve lõpus koos esialgu hiljem ehitada plaanitud jäähalliga, nii et maakonna inimesed saavad võimaluse uisusporti harrastada oodatust varem.
Seni hiljem valmima pidanud jäähall avab uksed 2008. aasta suve lõpul koos Eesti suuruselt kolmanda kaubandus- ja vaba aja keskusega, kirjutab Virumaa Teataja.
"Kuna nõudlus oli olemas, otsustasime plaanid ümber teha," rääkis projekti arendaja Margea Invest OÜ juhatuse liige Urmas Kibur. Tema sõnul oleks esialgse variandi kohaselt jäähall valminud vähemalt pool aastat pärast keskust.
Selle aasta jaanuaris alustati Tõrremäe objektil mullatöödega ja eile kohal viibinud peatöövõtja OÜ Fund Ehituse juhatuse liikme Anti Maksoni sõnul on valmis kolmandik vundamendist ning esimesed hoone metallpostid pandi püsti sel nädal.

Müügis olevate poolikute ehitiste arv on kasvanud hüppeliselt
Viimase poole aastaga ei ole hüppeliselt kasvanud mitte ainult uute korterite müügipakkumiste arv, vaid ka väikearendajate poolikute arendusprojektide müük, mida firmad enam ise valmis ehitada ei suuda.
"Seda on näha juba sügisest, kuid aasta algusest on müügis olevate arendusprojektide hulk kasvanud hüppeliselt," tõdes investeerimisfirma Eastern Europe Real Estate Investment Trust juht Ain Kivisaar ajalehele Postimees.
Kivisaare sõnul pole see siiski müügipaanika, vaid ootuspärane trend: "Detailplaneeringutega on meil aktiivsemalt tegeletud umbes viis aastat, planeeringu menetlus võtab aega umbes kaks ja pool aastat - suur osa kinnisvarahindade tõusu ajal algatatud planeeringutest on hakanud praegu valmis saama." Nüüd ei julge paljud enam riske võtta, sest kinnisvaraturg on vahepeal jahtunud.
Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Annika Jakobsoni sõnul nähakse pooleliolevate arendusprojektide ostjatena suurfirmasid, kes võivad asjad ka mõneks ajaks ootele jätta. "Pankade lähenemine väikearendajatele on muutunud konservatiivsemaks, tõusvate hindade juures ei suuda nad alati ehitust lõpule viia," täpsustas ta.

Saartele sõit võib minna kallimaks
Kuigi sõiduautoga reisimine kallineb, saavad jalakäijad parvlaevaga üle väina tasuta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on saarte maavalitsustele saatnud kooskõlastusringile eelnõu, mis kaotaks 1. septembrist üksikreisijapileti, kuid tõstaks samal ajal sõidukipileti hinda.
Kavas on kaotada erinevus suvise ja talvise piletihinna vahel ja kehtestada läbi aasta üks baashind. Samuti laiendada püsielanike soodustust hulgiostjale.
Uue, kõiki sõidukeid puudutava hinnakirja on ministeerium teinud lootuses, et turistidele läheb ülesõit kallimaks kui saareelanikele. Samal ajal muutub ülesõit kallimaks kõigi autoga reisijate jaoks.
Nullkroonine reisijapilet tagaks ülevedajale, et lähema kümne aasta jooksul pole tõenäoliselt oodata ühtegi konkurenti. Ehkki neid ettevõtjaid, kes tahaksid Hiiumaa ja Saaremaa liinil ülevedusid korraldada, praegu kuskilt ei paista, on kümme aastat siiski piisavalt pikk aeg ja keegi võib sellist soovi avaldada.

Taarka filmivõtetel osaleb homme üle saja seto
Homme, 13. juulil toimub Taarka filmivõtetel kirmaski filmimine, mis toob võtteplatsile lisaks näitlejate ka üle saja ehedais seto rõivais seto.
Kirmaski võte algab kell 15 ning kestab orienteeruvalt õhtul kella 22ni.
Pidu leiab aset Härmäl, Timmo talu heinamaal, mis asub umbes viie kilomeetri kaugusel Obinitsast u 5 km kaugusel.
Kirmask on Setomaa külapidu, mille eestikeelseks parimaks vasteks on simman. Kirmaskid toimuvad peale kirikupühi - pea iga nädal on mõnes seto külas kirmask.
Tütarlapsed tantsivad ja laulavad ning perenaised vaatavad oma tütreid ning pruudikandidaate oma poegadele - kirmask on hea tutvumispaik noortele.
Taarka on Kauksi Ülle jutustusel põhinev film seto lauluema Taarka kirevast elust.

Klassikaraadio vahendab Euroopa suurimat klassikafestivali
Euroopa suurima ja vanim klassikalise muusika festival, BBC Proms, mida vahendab Euroraadio kaudu ka Klassikaraadio, algab reedel, 13. juulil.
Klassikaraadio vahendab homme otseülekandes avakontserti ning 8. septembril lõppkontserti. Avakontserdil on kavas Beethoveni 9. sümfoonia ja Elgari Tšellokontsert.
Festivali rajas 1895ndal aastal dirigent Henry Wood, kelle idee oli väärtmuusika esitlemine laiale kuulajaskonnale mitteametlikus õhkkonnas.
1927ndast aastast on festivali peakorraldajaks BBC ning sellest ajast saab kontserte kuulata ka raadiost, 1947. aastal lisandus ka telepilt.
Promsi algusaegadest peale on kontserdiprogrammides pearõhk populaarsetel klassikateostel, mida vaheldatakse uute oopustega. Festivali kõige populaarsem sündmus on lõppkontsert, Last Night on Proms, mida jälgivad videoekraanidelt rahvahulgad ka Hyde'i pargis.

Valgamaal kogunevad aktiivsed intelligendid
Tartu noorte autorite koondis (NAK) korraldab 13. - 15. juulil Valgamaal Kettal Salumaade sepakunstitalus seminari, kus sõna võtavad eesti kultuurimaastiku põnevamad esindajad.
Tegu on õhkkonnalt noorusliku kultuuriüritusega, kuhu koguneb lisaks NAKi liikmeskonnale hulk teisi huvilisi, nagu kirjanikud, kunstnikud, muusikud ning lihtsalt fännid ja kaasaelajad, teatas Margus Konnula.
Kohaletulnu võib kõneleda millestki, mis teda huvitab ning võib kuulajaile ära kuluda. Seminaril on tavaliselt kümmekond ettekannet, kuid esinemine ei ole osalemise eelduseks - oodatud on ka niisama vaatajad ja kuulajad.
Osalejatele on korraldajate poolt tagatud telkimiskoht, toit ja lava.
Esialgse plaani järgi võtavad sel aastal teiste seas sõna Jaan Pehk, Aapo Ilves ja Karl Martin Sinijärv.

Tartu linnamuuseum tutvustab keskaegset käsitööd
Tartu linnamuuseum avab täna näituse keskaegsest käsitööst ning selle mõjudest tänapäeva käsitöömeistrite loomingule.
Näitus nimega "Manu et mente/ Käe ja mõistusega," mis avatakse täna kell 16, on esimene näitus tutvustamaks keskaegse Tartu käsitööd ja selle tänapäevaseid edasiarendusi.
Näha saab töövahendeid ja tooteid, Ülikooli 15 krundil toimunud arheoloogiliste uuringute tulemusi, arhailisi käsitöövõtteid ning muuseumimeeneid ja õppematerjale.
Erilise tähelepanu all on Tartu kesklinnas, Ülikooli 15 hoovis toimunud arheoloogilised uuringud, kust avastatud jäätmekastidest kogutud materjali põhjal saab hea ülevaate keskaegse Tartu elust ja olust.
Näitust eksponeeritakse Tartu linnamuuseumis kuni 11. septembrini.

Roman Baskin: väike vajab tuge
Äsja suurtest võlgadest välja rabelenud Roman Baskin väidab, et teatriala väikestest tegijatest sõidetakse teerulliga üle. Riigil puudub paindlik teatripoliitika.
Milline on riigi toetus ühele teatriettevõtjale?
Kui ma lavastasin "Orkestriproovi", lubas riik toetada. Minister Paul-Eerik Rummo ütles: see on integratsiooniprojekt, mida tuleb toetada. Me tegime Narvas "Orkestriproove" koos venelastest muusikute ja eestlastest näitlejatega. Mulle anti 30 000 krooni, lubati sadu tuhandeid.
Ja mis see kaasa tõi?
Mängisime "Orkestriproovi" 50 korda. "Orkestriproov" tõi sisse kaks, kulus aga kolm miljonit. Kui läksin Integratsiooni Siht-
asutusse abi paluma, öeldi: "Kas iga tsirkus, mis Moskvast tuleb, on integratsioon…?"
Ja see võlg on mittetulundusühingul praegugi?

Henn Roode otsis maalides tõde
Henn Roode modernistlikel arengutel ja hargnemistel on kindel koht kunstiajaloos.
Mõnes mõttes on nii Tartus toimunud Johannes Saali kui ka Tallinnas avatud Henn Roode (1924-1974) ulatuslikud retrospektiivid võrdse tähendusega. Laiemale kunstipublikule meenuvad esimeste sõjajärgsete kümnendite klassikutest eelkõige sellised nimed nagu Elmar Kits, Nikolai Kormašov, Enn Põldroos, Samal ajal on mõlemad näitused olnud avastuslikud ka kunstiteadlastele.
Minu meelest on Kumu näituse alapealkiri "Modernist saatuse kiuste" väga õnnestunud. Nii Saalil kui ka Roodel oli raske kujunemistee - ühel piinav närvihaigus, teisel 1947. aastal NKVD värbamiskatsed ja järgnenud töölaager Karagandas. Kuid nad tulid kunstiellu õiges kohas ja õigel ajal ning liitusid modernismiga ametliku kunstipoliitika kiuste. Mõistagi ei saa võrrelda nende kahe kunstniku laadi: Saal suundus ekspressionismi, Roode kubismi. Kuid mõlemal oli suur, võiks öelda radikaalne roll stalinistliku "sotsrealismi" ületamisel. Olulisemaks peetakse sealjuures nn karmi stiili, kuid otsustavamaks kujunes siiski moodsa kunsti voolude nagu kubismi ja abstraktsionismi, imbumine nooremasse kunsti.

Endla teatri "Tsirkus" veereb Reiu jõe kaldal pallina
Tiit Palu suvelavastusega "Tsirkus" on Endla teater astunud uue tsirkuse radadele.
Tegu on moodsa ja trendika suundumusega. Eesti vaataja sai aimu, mida uus tsirkus endast kujutab, mõni aasta tagasi, kui Rakveres Baltoscandalil esines Cirkus Circör Rootsist. Draamateatri narratiivi tsirkuse võtetega sünteesiv kunst oli mujal Euroopas nii trendikas kui ka menukas juba eelmisel kümnendil.
Igal juhul on Endla arengus tegu ambitsioonika käänakuga. Kuidas selle pöörde esimest vilja ehk Reiu jõe kaldal etendatavat "Tsirkust" hinnata?
Adolf Šapiro on öelnud, et uue ja huvitava lavastuse tegemiseks on talle vaja seitsekümmend proovi. Küsimuse peale, mis siis juhtub, kui proove on nelikümmend, nagu Eesti teatrites tavaliselt, vastas vanameister, et siis tulebki neljakümneproovine lavastus.

Queeni kitarrist saab doktoriks
Legendaarse Queeni kitarrist Brian May sai valmis oma pikka aega pooleli olnud väitekirja.
May alustas doktoritööd täheteadusest kirjutama juba 30 aasta eest, vahendab YLE 24 AP uudist.
Planeetidevahelist tolmu käsitleva uurimistöö kirjutamine katkes mehel 1970-aastatel, kui Queen hakkas populaarsust koguma.
May saab ametlikult doktoriks järgmise aasta mais, seda juhul kui kaitseb oma väitekirja edukalt.

Harry Potteri uus seiklus kinolinal lõi USA-s avapäeval kassarekordi
Harry Potter ja Fööniksi Ordu lõi USA kõik senised avapäeva kassarekordid, seansidele müüdi pileteid 12 miljoni dollari eest.
Eelmine avapäeva kassarekordiomanik oli Sõrmuste Isand: Kuninga Tagasitulek, mis teenis 8 miljonit dollarit ehk teisisõnu kolmandiku võrra vähem kui värske Harry Potteri film, vahendab BBC.
Fööniksi Ordu on avapäeva järel täpselt poole edukam, kui seeria eelmine film Harry Potter ja Tulepeeker, mis teenis linastumise avapäeval 6 miljonit dollarit.
Eestis jõuab Fööniksi Ordu kinolinale 20. juulil.

Nädalavahetusel algab Soomes 42.  Pori jazzfestival
Sel laupäeval, 14. juunil algab Soomes Poris taaskord põhjamaade üks suurimaid jazzfestivale, kus enam kui 500 esinejat annavad rohkem kui sada kontserti.
Neljakümne teist korda aset leidval festivalil saab sel aastal näha maailmanimesid mitmest muusikažanrist - Paul Anka, The Roots ja Steely Dan, kui nimetada vaid mõnda, edastab porijazz.fi.
Pori jazzfestival keskendub küll jazzile, kuid pakub ka souli ja funki, hip-hopi ja räppi ning rütmi ja bluusi.
Kontserdid toimuvad üheteistkümnes Kokemäenjoki ümber paiknevas kontserdipaigas. Suurimad vabaõhukontserdid peetakse kaunis kontsertpargis Kirjurinluoto Arenal, suurimasse ööklubisse mahub kuni 3500 külastajat. Eelmisel aastal käis kontserditel kokku hinnanguliselt 155 000 inimest.

Homme algavad kaheteistkümnendat korda Tartu hansapäevad
Homme kell 15 avatakse Tartu Raekoja platsil hansalaat ning kuulutatakse avatuks kõik õpitoad ja meistriklassid, alguse saab ka mitmekesine kultuuriprogramm.
Seekordsed hansapäevad kannavad alapealkirja "Ajalugu elab!"
Tartu kultuurisuve suurimal festivalil astub üles ligi viissada esinejat, avatud on viiskümmend õpituba ning lugematu hulk muid meelelahutusvõimalusi.
Festival on liigendatud teemalinnakuteks, mis avavad oma väravad reede keskpäeval ning laupäeval-pühapäeval kell kümme.

Kilingi-Nõmmelt dresiinigaTallinna
Homme saab kuuendat korda avapaugu rahvusvaheline relsiralli, mille jooksul sõidab üle 200 Eesti, Soome, Läti ja Bulgaaria raudteefirmade töötaja käsidresiinidega Kilingi-Nõmmelt Tallinna Liiva jaama.
170-kilomeetrine teekond läbitakse kahe päevaga. Vahepeatusi tehakse Pärnu reisijaamas, Tootsis, Eidaperes, Lelles, Raplas, Kohilas ja Kiisal. Võistlusega püütakse propageerida rongisõitu ja raudteeohutust ning luua häid suhteid raudteefirmade vahel.

Potteri raamatut saab juba öösel
Võlurpoisi sarja viimast, seitsmendat raamatut "Harry Potter and the Deathly Hallows" (mille eestikeelne pealkiri selgub sügiseks) saab 21. juuli öösel alates kella 2.01 ingliskeelsena osta ka Tallinnas.
Võõrkeelse kirjandusega kauplev OÜ Punkt & Koma avab oma Estonia puiestee müügipunkti uksed 20. juuli õhtul kell 23 ning müük kestab, kuni jätkub ostjaid ja/või raamatuid.
Harry Potteri sarja kaks viimast linateost jõuavad publiku ette vastavalt 2008. ja 2010. aastal.

 "Harry Potter ja Fööniksi ordu" - tumedaim, aga mitte tugevaim
Potteri-sarja viienda raamatu põhjal vändatud kauaoodatud film on märulirikkam kui varasemad teosed, kuigi poole peal kipub silm kella vaatama.
"Fööniksi ordu" algmaterjal ehk raamat on enam kui 700 lehekülge paks. Teha sellest pisut vähem kui kahe ja poole tunnine film tähendab paratamatult, et film on sündmuste mõttes "õhem" ning osa seiklusi on aja kokkuhoiu mõttes ümber kirjutatud. Seega ei ole päris aus neid kahte teost omavahel võrrelda.
Viies film, nagu ka raamat, on tumedam kui varasemad osad. Õel Voldemort (Ralph Fiennes) on taas tõusnud ja kogub jõudu, kuid võlurite kogukond ei taha seda tunnistada ning tembeldab Harryt valetajaks. Sigatüüka elu saadetakse kontrollima võluministeeriumi fanaatiline ametnik Dolores Umbridge (Imelda Staunton).
Liugleb pinnal

Mägi ja Tšernov edasi ei pääsenud
U-23 vanuseklassi EM-võistlustel Debrecenis vedas avapäeval viltu kõigil Eesti kergeatleetidel.
Hommikupoolikul ei pääsenud valikvõistluselt edasi ükski kolmest kõrgushüppajast, Andrus Niit pidi kuulitõuke esimesena lõppvõistlusest suu puhtaks pühkima, vahendab Sportnet.
Maris Mägi tegi õhtupoolikul kaasa 400 m eeljooksus ning pidi äikesevihmas peetud võistlusel hooaja parimale tulemusele 53,90 sekundile vaatamata leppima 12. kohaga. Finaali pääses viimasena prantslanna Thelia Sigere 53,63 -ga. Kiireim oli venelanna Ljudmila Litvinova 52,64 -ga.
Liina Tšernov tegi kaasa 800 m jooksus ning pidi 17 osaleja seas leppima 15. kohaga ajaga 2.09, 46. Oma jooksus oli Tšernov viies. Parima ajaga (2.01, 49) pääses finaali venelanna Maria Šapajeva 2.01, 49-ga. Viimane finalist on kaks staadioniringi 2.04, 89-ga katnud Lenka Masna (Tšehhimaa).

Rahvuste karika ratsavõistlustel olid võidukad lätlased
Tallinnas Veskimetsa Ratsaspordikeskuses toimuval rahvusvahelisel takistussõiduvõistlusel CSIO****-W Alexela Rahvuste Karikas oli esimesel võistluspäval 140 cm parkuuris võidukas Läti sportlane Dainis Ozols läti tõugu hobusel Gvidons.
Toimunud parkuuris startis kokku 54 võistluspaari.
Ka päeva teises parkuuris, kus võistlesid noored 6-7 aastased hobused, saavutas esikoha lätlane - Girts Bricis, samuti läti tõugu hobusel Fonds. Hanno Ellermann Amber van Spieveldil tuli teisele ja Margit Mägi Imperijal kolmandale kohale.
Tänase päeva esimeses, 130 cm parkuuris kindlustasid endale esimesed kaks auhinnalist kohta kaksikud - Tina ja Charlotte Lund Taanist hobustel Monique ja True Star. Kolmandaks tuli Kostas Gaigalas Leedust hobusel Concetta. Parima eestlasena oli Rein Pill Casanoval viies.
Homme Rahvuste Karikas Veskimetsas jätkub. Päeva nael on kindlasti Rahvuste Karika meeskondlik sõit, kus on stardis kaheksa meeskonda.

Indianapolises enam F1 autod ei võistle
Indianapolise ringraja pressiesindaja Ron Green teatas neljapäeval, et 2008. aastal F1 autode MM-sarja etappi Ameerika autospordi pühamus enam ei korraldata.
Raja omanik Tony George on lubanud veel täna esineda pressikonverentsil ning põhjendada langetatud otsust. F1 etapita ei pruugi USA siiski jääda, sest võidusõidu võõrustamisest võivad olla huvitatud New York ja Las Vegas, vahendab Sportnet.
F1 bossi Bernie Ecclestone'i arvates ei kaota aga MM-sari suurt midagi, kui USA sõitu enam kavva ei kuulu. Inglane on oma pilgud pööranud hoopis Aasia suunas, juba 2009. aastal peaks MM-võistlustel sõidetama esimene India GP.
Indianapolises võisteldi alates 2000. aastast. Esimesel korral kogunes tribüünidele 200 000 huvilist, edaspidi aga vaid 100-120 000 ringis. Viis korda võidutses Michael Schumacher (Ferrari), ühe võidu said Rubens Barrichello (Ferrari), Mika Häkkinen (McLaren-Mercedes) ja tänavu Lewis Hamilton (McLaren-Mercedes).

Tolmoff kaotas esimeses ringis
Eesti esireketit Kati Tolmoffi tabas tagasilöök, kui ta pidi Peterburi lähedal Gatšinas alanud sulgpalliturniiril asjad kokku pakkima juba pärast esimest mängu.
Teisena asetatud Tolmoff kaotas Olga Kononile (Valgevene) 18: 21, 19: 21. Maailma edetabeli arvestusse kuuluva võistluse auhinnafond on 15 000 dollarit, vahendab Sportnet.
Juunis oli Tolmoff võitnud maailma edetabelipunkte andnud Kalev Openi Tallinnas, samuti mänginud edukalt võistkondlikul MM-il. Eeloleval ööl alustab meie meeste esireket Raul Must kraadi võrra madalamat MK-etappi Melbourne'is (auhinnafond 5000 dollarit).

Nurme või Vedehhin - kumb vabastab Vildi rekordikoormast? 
Kui Tiidrek Nurme saab jõudu Jumalalt, siis Nikolai Vedehhin on ise enda jumal. Mõlemad jahivad Eesti 1500 m jooksu rekordit 3.39, 0.
1966. aastal tänapäevalgi kõrgeklassilise 1500 m rekordi jooksnud Mart Vildil on rekordipurustajale õnnitlustelegrammi tekst valmis mõeldud. Eesti vanima kergejõustikurekordi ründajad Tiidrek Nurme ja Nikolai Vedehhin erinevad teineteisest nii jooksurajal kui ka väljaspool staadioni. Ent ühes on nad üksmeelel: vanameistrilt tuleb röövida rekordimehe au.

Ratsutajad asuvad olümpiapääset jahtima
"Rahvuste karikal" Tallinnas osalevad Balti ja Skandinaavia riikide paremad ratsutajad.
Tänasest kuni nädala lõpuni saavad Eesti ratsasportlased olümpiapunkte püüda kodusel areenil - Veskimetsa ratsutamiskeskuses peetakse maailma kõige vanem võistkondlik ratsaspordivõistlus "Rahvuste karikas", kus teevad kaasa kümne riigi 70 takistussõitjat ja nende 138 hobust.
Kuigi Eestis korraldatakse Rahvuste karikavõistlust juba viiendat aastat järjest, saab olümpianormi täita esmakordselt.
"Meie jaoks on hea, et sportlased ei pea koos hobustega reisima kuhugi maailma otsa, vaid saavad ka kodus normi püüda," lausus Eesti ratsaspordiliidu peasekretär Siim Nõmmoja.
Takistussõidu kvalifikatsioonireeglid on nii keerulised, et üksnes normi täites ei pääse keegi Pekingisse. Olümpia takistussõidus teeb kaasa 15 ratsanikku - igast maailma viiest maailmajaost kolm. Pärast kvalifikatsiooninormide täitmist tehakse igas maailmajaos sportlaste pingerida.

MM-medali sain tänu vanemate toele
Eesti purjetamisele 15-aastase vaheaja järel tiitlivõistluste medali toonud Deniss Karpak ütles, et kogu pere pühendub Pekingi olümpiaks valmistumisele.
Keda Laseril MM-i pronksmedali saamise puhul kõige enam tänate?
Oma ema ja isa. Meil on peretiim, tänu sellele olen saanud hooajaks professionaalselt harjutada. Isa ja ema aitavad mind vajadusel alati.
Kuidas neid teisipäeval Portugalis Cascaisis finaalsõidult kaldale naastes tänasite?
Hüüdsin: "Ma tegin seda!" Siis ütlesin: "Aitäh!"
Millal olite MM-pronksi võitmises kindel?
Merel veel mitte. Lõpetasin finaalsõidu viiendana, aga paremate Laseri-meeste vahed olid väikesed ja ma polnud kindel, mis koht mulle jääb. Aga kui medalikoht oli kindel, jäi ainult rõõmustada: "Super!"
Kas läksite finaalsõidus kolmandat kohta hoidma või väärikamat medalit püüdma?

Eesti Energia KÕU internet alustab ringsõitu ümber Eesti
Sellest nädalast alustab ringsõitu KÕU troll, mis pakub internetiga liitumise võimalust Eesti eri paikades.
Ühtlasi on Eesti Energia klienditeenindustes taas saadaval KÕU interneti mobiilsed seadmed, mis teenuse häälestusperioodil klientide suure huvi tõttu arvatust kiiremini läbi müüdi, teatas Eesti Energia.
"Eesti Energiaga on tänaseks lepingu sõlminud rohkem kui neli tuhat KÕU klienti ja huvilisi jätkub," rääkis klientide poolt teenuse vastuvõtmisest Eesti Energia juhatuse liige Tiit Nigul. "Meil on hea meel, et huvi uue teenuse vastu on olnud sedavõrd suur ja senine tagasiside seadmete ning teenuse testijatelt on samuti positiivne," lisas ta.
Suvetuuri alustav KÕU troll on liikuv müügipunkt Eesti Energia interneti viimiseks kõigisse Eestimaa paikadesse, ka sinna, kus Eesti Energial klienditeenindust ei ole, nagu näiteks Haapsalu ja Narva.

Valmis 50 000.  Dacia Logan MCV
Hiljuti tuli Rumeenias Pitestis asuva tehase Dacia montaažiliinilt 50 000-ndes Logan MCV.
Logan MCV-d, mis toodi turule 2006. aasta oktoobris, müüakse 29 riigis ning nendele lisandub 2007. aasta lõpuks veel kuus riiki.
Sõidukit tarnitakse viie mootoritüübiga - 75 hj 1.4 MPI, 90 hj 1.6 MPI, 105 hj 16V 1.6, 70 hj 1.5 dCi ja 85 hj 1.5 dCi - ning alates 2007. aasta juulist on see Rumeenias saadaval ka Logan Van kaubik versioonis.

SAS hakkab keskkonnasõbralikult üle Atlandi lendama
Selle aasta lõpus alustab SAS keskkonnasõbralike lendudega üle Atlandi ookeani, esmajoones USA idaranniku ning Stockholmi ja Arlanda vahel. Neil liinidel lendama hakkab lennuk Airbus A330.
Ettevõtmine on SAS Sverige ja Rootsi Tsiviillennunduse Ameti (LFV) vahelise keskkonnasõbralike lendude ühisprojekti loomulik jätk. Praeguseni on Stockholmis Arlandas SAS Sverige lennukitega Boeing 737 tehtud umbes poolteist tuhat keskkonnasõbralikku maandumist, teatas SAS.
Keskkonnasõbralikult tegutsedes säästetakse iga Boeing 737 maandumise arvelt Arlandas keskmiselt 150 kg lennukikütust ehk umbes 475 kg süsinikdioksiidi.
Kuna pikamaareiside õhusõidukid on suuremad ja raskemad, saab iga sellise lennuki maandumise arvelt kokku hoida isegi 200-300 kg kütust ehk keskkonda jääb heitmata 600-950 kg süsinikdioksiidi.
"Oleme esimene lennufirma, kes on rakendanud tehnilised vahendid rohelise mõtteviisi kasuks tööle ja meil on väga hea meel, et suudame ühiselt jätkata alustatud projekti, muutes ka kontinentidevahelised lennud keskkonnasäästlikumaks. Oleme kindlad, et see on õige tee tulevikku," kinnitab SAS.

Liviko poolaasta müük oli kuus miljonit liitrit
Eesti juhtiva alkoholitootja ja -importija Liviko poolaasta kogumüük oli üle 6 miljoni liitri, importalkoholi müügikäive kasvas aastaga üle 50 ja Nautimuse veinide müük üle 40 protsendi.
Liviko müügidirektori Ragnar Kitse sõnul on varasemaga võrreldes muutunud joogituru struktuur.
"Tarbimise kiire kasv toimub täna veini ja lahja alkoholi segmendis, mitte viina rühmas," ütles Kits. Tema kinnitusel on kange alkoholi turg maksumärgi kasutuselevõtu tõttu väga tempokalt legaliseerunud ning müügimahu kasv pidurdunud ja turg üsna stabiilne.
Liviko esimese poolaasta kange alkoholi müük kasvas aastataguse ajaga võrreldes neli protsenti. "Kasvufaasis on Liviko importalkoholi, veini ja lahja alkoholi müük, samuti energiajoogi turg," sõnas Kits. Neid trende toetab ka Liviko kuue kuu müügistatistika.
Selle aasta kuue kuuga kasvas Liviko importalkoholi müügikäive üle viiekümne protsendi. Kitse sõnul on Liviko importalkoholi portfelli suurus täna üle 300 toote ning esindatud on paljud tuntud rahvusvahelised alkoholibrändid.

Baskini anekdoodid
Veinikauplus Gruusias.
"Palun mulle pudel Kindzmaraulit."
Müüja valab tünnist pudeli täis, võtab sildi, kleebib pudelile ja annab selle siis ostjale.
"Aitäh. Palun veel pudel Hvantškarad."
Müüja valab taas tünnist pudelisse, kleebib sildi peale ja annab ostjale.
"Aitäh. Ja nüüd veel Akašeni."
"Ei saa."
"Miks? Kas on otsas või?"
"Vein mitte, aga sildid küll."
"Isa, miks sa emaga abiellusid?" küsib Juku.
Mees pöördub naise poole ja lausub: Näed, isegi laps imestab.
Moodsa kunsti näitusmüügil.
"Issand kui õudne pilt! Ma sööks pigem oma mütsi ära, kui sellise oma koju seinale riputaksin!"

JÜRGEN LIGI: võrreldes saatusekaaslastega oleme heas seisus
Endine kaitseminister ja praegune riigikogu liige Jürgen Ligi on arvamusel, et võrreldes teiste saatusekaaslastega on eestlaste sotsiaalne olukord parem ning nad saavad endaga ka paremini hakkama.
"Selles Euroopas tuleb näha väga erinevaid osalisi," kirjutab Ligi oma blogis. "Meid tuleb eeskätt võrrelda saatusekaaslastega. Nende hulgas oleme ikka ja jälle väga heas seisus," võrdleb endine minister.
Ligi sõnul ei peaks Eesti sotsiaalkulutusi tõstma, sest suured sotsiaalkulutused tõukavad riigid stagnatsiooni.
"On ülioluline, et me ei sotsiaalkuluta võlgu nagu Euroopa enamik, vastupidi, me isegi sotsiaalsäästame arengu jätkuvuse nimel. Sotsiaalkulude ja võrdsuse seostamisest olulisem on nende kummagi seostamine elatustasemega," kirjutab ta.
"Suurte sotsiaalkulutajate saatus me maailmas on paraku stagnatsioon," leiab poliitik. "Väiksemad kulutajad ja tõesti ka suurema ebavõrdsusega riigid on need vaesemad. Seejuures pole vaesemad, aga suuremad kulutajad paraku stabiilsed ja arenevad majandused."

HANNES RUMM: Savisaar ja Ansip on mõlemad rumalad
Riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Hannes Rumm leiab, et suurenev lõhe rikaste ja vaeste vahel on viimasel kuuel aastal püsivalt valitsusse kuulunud Reformierakonna süü, samas vastutavad ebaeuroopaliku ebavõrdsuse eest ka pikalt koalitsioonis olnud Keskerakond ja Rahvaliit.
Kurb tõsiasi on see, et Eesti elanikkonna rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines 2004. aastal 5,9 korda, Euroopa Liidus keskmiselt oli erinevus 4,9 korda. Rumalasti käitus peaminister Andrus Ansip, kes need andmed kahtluse alla seadis. Veel rumalamalt käitub Edgar Savisaar, kes neile numbritele tuginedes süüdistab just Ansipit vaeste probleemide eiramises.
Alates 2002. aasta algusest on Eestis enam-vähem kahe aasta kaupa ametis olnud kolm valitsust. Esimest juhtis Siim Kallas, teist Juhan Parts ning kolmandat Andrus Ansip.
Millised erakonnad on selle kuue aasta vältel valitsenud ja seega ka ebaeuroopaliku ebavõrdsuse eest vastutavad?
Kõik kuus aastat on võimul püsinud Reformierakond. Aga oh üllatust! Teist ja kolmandat kohta jagavad Keskerakond ja Rahvaliit. Seega vastutavad koos Reformierakonnaga ebavõrdsuse eest pea samavõrra ka KeRa-lased, kes sõnades on alati just vaesemat rahvast kaitsnud.

TRIIN EDOVALD: Agressiivsed lapsed
Meedias on viimasel ajal rohkem räägitud laste ja noorukite agressiivsest käitumisest.
Laialdast kajastamist on leidnud koolikiusamisega seotud probleemid ja juhtumid. Aprillirahutuste raames oli kõigil võimalik olla meediakanalite vahendusel tunnistajaks enamjaolt noorte asjaosaliste agressiivsele käitumisele. Hiljuti ületas aga uudisekünnise seik, et Remniku lastelaagris toimusid vahetuse vältel kaklused. Seega on küsimus agressiivse käitumise tõsidusest põhjendatud ning väärib õigustatult kohta avalikus diskussioonis.
Kõige üldisemalt on agressiooni näol tegemist käitumisega, mis kätkeb endas teist inimest ja tema õigusi kahjustavat käitumist ja seda sageli enda õiguste eest seistes. Et sellist käitumist mõista ja lapsi selle osas aidata, on täiskasvanutel vaja teada, mis riskitegurid mõjutavad ja soodustavad agressiivset käitumist. Oluline on märkida, et teguritel ei ole alati agressiivsusega põhjuslikku seost, vaid need on vahendavas rollis.

ANDRES LAASIK: Käis teatris, raisk! 
Eestit ja muidugi Venemaad tabasid viimased uudised justiitsminister Rein Langist: mees korraldas metsiku natsiorgia, kus oli Hitleri viimane kõne ja punane haakristiga lipp.
Juhtumisi luges Hitleri monoloogi väärt näitleja Indrek Taalmaa ja kogu värk oli Vanemuise teatri lavastus "Adolf", mida etendataksegi Püssirohukeldris, kus Lang oma juubelit pidas. Sellest võime järeldada, et meie saja-aastane teater Vanemuine, mida Eesti maksumaksja toetab poolesaja miljoni krooniga, ongi üks natsipropaganda pesa.
Ja muidugi on nats ka britt Pip Utton, kes teose "Adolf" kirjutas ning etendab seda menukalt Ühendkuningriigis ja ka Mandri-Euroopas. Sama tekstiga, mida kasutas Taalmaa, ja punase haakristilipuga kujunduses. Niisiis olid ka näiteks tüki vaatajad kuulsal Edinburghi festivalil natsisümpaatiaga tegelased, nagu Lang.

Vastukaja: Parise vabadus
Keegi netikommentaator Fiffi tituleeris Krister Parise kolmapäevase kolumni "Dissidendid loomavagunisse" eest "kasulikuks idioodiks".
Olen temaga 50% nõus. Idioot ta ei ole, kasulik aga küll. Nimelt on Paris üks vähestest ajakirjanikest, kes pidevalt tõstatab sõnavabaduse teemat ega karda erineda peavoolu seisukohast.
Provokatsioon on hea, sest kutsub lugema ja tekitab (kas või kommentaariumiruumis) elava diskussiooni, aga liiale minnes halb, sest soovitud sõnum läheb kaduma.
Olgugi et liberaal, tunnistan, et teatavad piirangud on vajalikud. Poliitikute ja ajakirjanduse roll ongi jälgida, et nendega liiale ei mindaks, ja eks igaühe valulävi ole eri tasandil.
Briti kodanikud põlgavad endist viisi ära ID-kaardi, sest peavad seda tavakodanike privaatsusele suureks ohuks. Samas on nad terrorismihirmus nõustunud 4,2 miljoni turvakaameraga, mis teeb iga 14 kodaniku kohta ühe. Hinnanguliselt röövib salasilm Londonis töötava inimese privaatsust 300 korda päeva jooksul. Kas see ei ole justkui maha kirjutatud Orwelli raamatust, mida Paris armastab nii tihti tsiteerida?

REPLIIK: Kinnisvaras muutusteta? 
Olgugi et viimasel ajal on rohkesti juttu kinnisvaraturu jahenemisest, kui mitte langusest, ei kavatse suurprojekte kavandavad arendajad hoogu maha võtta: lähiajal jõuavad müüki korterid Tondi ajaloolisel kasarmualal ning endise Kadaka aiandi alal.
Suurarendajate rahu võib mõista. Esiteks suundub lähiaastatel kinnisvaraturule 1980-ndate beebibuumi ajal sündinute suur põlvkond, mistõttu nõudlus eluruumide järele kasvab. Ning kui ruutmeetri hind ka mõnevõrra langeb, tähendab see enamikule arendajatele lihtsalt kasumimarginaali vähenemist. Kui ruutmeetri ehitusmaksumus jääb alla 20 000 krooni, tähendab seegi, kui projekt õnnestub müüa hinnaga 25-30 000 krooni ruutmeetrilt, arvestatavat tulu.

JUHTKIRI: Litsents tapmiseks
Ajal, mil surmanuhtlus on keelatud kõigis Euroopa Liidu liikmesmaades, on Saksamaa siseminister Wolfgang Schäuble tulnud lagedale skandaalse ettepanekuga: anda võimustruktuuridele õigus "ennetavateks mõrvadeks".
See tähendab õigust salaja ning kohtuotsuseta tappa isikuid, keda kahtlustatakse terroriaktide korraldamiseks.
Kristlikust demokraadist Schäuble väidab, et tegu poleks millegi erakordsega: on ju ka praegu politseinikel erandkorras õigus tulistada näiteks pangaröövleid, kes hoiavad inimesi pantvangis. Kuid analoogia on kohatu, sest pantvangidraamade puhul saab rääkida sooritatud, mitte kavandatavast kuriteost ning liiatigi ei jää need - erinevalt poliitilistest salamõrvadest - avalikkuse eest varjatuks. Kurjategijate tulistamine on hädakaitse kõrgeim vorm, mida ei saa kasutada poliitiliste salamõrvade õigustamiseks. Schäuble ettepanekust on vaid väike samm selleni, et hakata õigustama ka näiteks piinamist.

London võib keelata kauplustel kilekottide kaubaga kaasaandmise
Uus linna keskkonnasõbralikumaks muutmise seadus võib keelata Londoni kauplustel kaubaga koos kilekottide kaasa andmise.
Londoni linnavõim tahab linnas kehtestada plastkottide täieliku keelu või siis hakata nende eest maksu nõudma, kirjutab The Guardian.
Londoni linnavõimu ettepanek ei saa jõustuda enne, kui parlament selle heaks kiidab. Eelnõu jõuab Briti parlamendisaadikute ette novembris.

Inglismaal leiti naise ja tema kahe teismelise lapse surnukehad
Inglismaal käivitati mõrvajuurdlus peale seda, kui politsei leidis Manchesteris asuvast majast pereema ja tema teismelise poja ning tütre vägivallatunnustega surnukehad.
Politsei avastas 35-aastase naise ja 18-aastase tütre ning 13-aastase poja surnukehad neljapäev õhtul peale vihjet, et ühes Fallowfieldis Mannchesteris asuvas majas on laip, kirjutab BBC.
Politsei kinnitusel olid kõik kolm laipa vägivalla tundemärkidega ning asjaolude väljaselgitamiseks käivitas politsei mõrvajuurdluse.
BBC kinnitusel olid kõik kolm tapetut ühest perest ja naabrite sõnul oli tapetud peretütar Kesha osalenud Briti kanali ITV laulutalente otsivas telesaates. Naabrite sõnul on nad endiselt šokeeritud rahulikus linnaosas toimunud kolmikmõrvast.

ÜRO rahuvalvaja smugeldas Kongost kulda
ÜRO korraldatud juurdlus selgitas välja, et Kongos teenistuses viibinud Pakistani rahuvalvaja oli seotud riigist kulla väljasmugeldamisega.
Pakistani rahuvalvekontingendi teenistujat süüdistatakse kulla- ja relvaäri ajamises aastatel 2005-2006 Kongo mässulistega, keda teenistuses olnud rahuvalvajad pidid desarmeerima, kirjutab BBC.
ÜRO poolt 2006 aastal alustatud juurdlus ei leidnud piisavalt tõendeid, et esitada rahuvalvajale süüdistus ka relvadega äritsemises.
Pakistani valitsusametnikud on varasemalt kõiki ÜRO poolseid süüdistusi eitanud, nimetades neid "alusetuteks".
ÜRO rahuvalveüksuste juht Jean-Marie Guehenno kinnitas BBC-le, et uurimine ei tuvastanud küll illegaalset relvaäri, kuid tegi kindlaks isiku, kes aitas kaasa kulla smugeldamisele Kongos.

Transnistria kulutab taaskord Gazpromi raha
Transnistria võimud otsustasid oma eelarvest Gazpromile võla tasumiseks ette nähtud 14,5 miljonit dollarit paigutada hoopis pensionisüsteemi arendamiseks.
Riig eelarves olnud raha oli algselt mõeldud Gazpromi ees oleva võla tasumiseks, kuid siiski jõudsid võimud järeldusele, et olemasolevat raha võiks hoopis Transnistria huvides kasutada, kirjutab Kommersant.
Transnistria on sattunud pärast Moskva otsese toetuse vähenemist majanduslikku kriisi. Rahvusvaheliselt tunnustamata riigi eelarve on seetõttu vähenenud ligi 83 miljonit dollarit.
Kuna praegune Transnistria president Igor Smirnov ei ole piisavalt Moskva-meelne, siis on ringlemas kuulujutud, et Kreml otsib talle juba sobivamat asendajat.
Transnistria parlamendi spiikril Jevgeni Sevtšukil on väga hea suhe parteiga Ühtne Venemaa ning tõenäoliselt saab temast uus Transnistria liider.

Sigade taud sunnib Rootsis tapma tuhandeid loomi
Rootsis on otsustatud tappa vähemalt kümme tuhat siga, et vältida ohtliku taudi levimist.
Rootsi raadio andmeil on seni PRRS-nimelist taudi avastatud kolmest Lõuna-Rootsi sigalast, vahendab Helsingin Sanomat.
Ametnike arvates on võimalik, et taudi levikule pannakse piir.
Kuni eelmise nädalani olid Rootsi, Soome ja Norra ainsad riigid Euroopas, kus PRRS-taudi veel ei olnud avastatud.

Krimmis saadeti trellide taha miilitsaist narkodiilerite bande
Krimmis mõisteti süüdi grupp miilitsaid, kes olid pikka aega tegelenud narkootikumide müügiga.
Kertši linna kohus mõistis narkojõugu juhi süüdi ja võttis talt vabaduse kümneks aastaks, teistele kuritegeliku jõugu liikmeile määrati 5-6 aastat vangistust, vahendab Lenta.ru portaali Glavred info.
Krimmi prokuratuuri pressiteenistuse teatel olid kaks süüdimõistetuist narkovastase võitluse osakonna töötajad.
Kurjategijate juurest leiti läbiotsimisel narkootikume, lisaks tegi kohus kindlaks, et miilitsad olid korraldanud ebaseaduslikke kinnipidamisi ja võtnud altkäemaksu neilt diilereilt, kelle nad pärast kinnipidamist kohe vabastasid.

Palestiina põgenikelaagris hukkunute arv kasvab
Liibanoni vägedel on viimastel päevadel olnud Palestiina põgenikelaagris mitu teravat kokkupõrget al-Qaeda sarnaste rühmitustega ning hukkunute arvu poolest on tegemist veriseima konfliktiga pärast Liibanoni kodusõda.
Liibanoni sõjaväeallikate andmeil hukkus neljapäeval sõjaväe ja rühmituse Fatah al-Islami vahelises konfliktis Nahr al-Baredi põgenikelaagris seitse armee sõdurit, vahendab Reuters.
Ligi kaheksa nädalat põgenikelaagris kestnud sõjalistes kokkupõrgetes Liibanoni armee ja äärmuslaste vahel on seni tapetud 214 inimest ning tegemist on veriseima sõjakonfliktiga pärast Liibanoni kodusõda aastatel 1975-1990.
Liibanoni armee, kes on mures kurnavasse sõtta sattumise pärast, on astunud jõulisi samme avaldamaks ennast põgenikelaagris varjavatele mässuliste survet, et viimased nõustuksid alla andma.
Kuid enamikus araablastest mässulised on hästi treenitud ja relvastatud ning osad neist on saanud ka Iraagis sõdimise või (terroristide koolituslaagris) treenimise kogemuse ja seni on mässulised vastanud eitavalt kõigile üleskutsetele panna oma relvad maha ja alistuda.

USA sõdurid tapsid kuus Iraagi politseinikku
Ameerika Ühendriikide sõdurid viisid täna hommikul Bagdadis läbi operatiooni, et tabada üks korrumpeerunud politseijuht, reidi käigus tapsid nad vähemalt kuus Iraagi politseinikku ning seitse mässulist.
USA sõjalennuk ründas täna hommikul ühte Bagdadi politsei kontrollpunkti pärast seda kui sealt oli Ameerika maavägede pihta tuli avatud, vahendab Reuters.
Peale õhurünnakut õnnestus maavägedel politseijuht, keda kahtlustatakse USA vägede vastase rünnaku planeerimises, kinni pidada.
Ameerika Ühendriikide ning Iraagi väed on viimasel ajal Bagdadis väga tõsiselt ette võtnud sunniitide ja šiiitide vahelise vägivalla vähendamise.
Iraagi politsei väitels hukkus eilsetes USA vägede rünnakutes Bagdadis 16 inimest, sealhulgas ka Reutersi fotograaf ning tema autojuht. Ameeriklased väidavad, et hukkunuid oli kokku 11.
USA armee teatel on juulikuus Lõuna-Bagdadis kinni peetud üle 100 mässulise.

Bush plaanib Iraagis samal kursil jätkata
Vaatamata USA senati esindajatekoja kolmandat korda tehtud ettepanekule väed lähiajal Iraagist välja tuua ei ole president George W. Bush sellega nõus.
Bush kinnitas eile, et järgmised kaks kuud jätkub Iraagi missioon endisel kursil, vaatamata sellele, et parlamendi esindajatekoda andis taaskord selgelt märku, et enamus USA sõjajõude tuleks aprilliks kodumaale tuua, vahendab Reuters.
Enne eilset Bushi sõnavõttu avaldati raport, mille kohaselt ei ole Iraagi ülesehitamine läinud päris plaanipäraselt. See omakorda sai märkimisväärseks argumendiks neile, kes näeksid USA vägede Iraagist koju toomist.
Vaatama sellele, et toetus Bushi Iraagi strateegiale on langemas ka tema parteikaaslastest vabariiklaste hulgas, püüab president enda sammude õigustamiseks pisut aega võita ning palub tungivalt põhjapanevamate järeldustega oodata Septembrini, mil USA vägede ülemjuhataja kindral David Petraeus ja Ameerika saadik Iraagis esitavad laiapõhjalise raporti olukorrast riigis.

Suurbritannia vihjas muudatustele riigi välispoliitikas
Briti valitsuskabineti minister vihjas, et Suurbritannia ja USA vahelistes suhetes on oodata kursimuutust.
Ameerika Ühendriikidest rääkides rõhutas Briti rahvusvahelise arengu minister Douglas Alexander vajadust uue alliansi järele, mis rajaneks sarnastel väärtustel, kirjutab BBC.
Douglas Alexander hoiatas ühekülgsuse eest suhetes USAga ja kutsus ülesse arvestama senisest enam rahvusvahelise lähenemisega globaalsete probleemide lahendamisel.
Suurbritannia poliitika kommentaatorite arvates oli Douglas Alexandri kõne "kodeeritud kriitika" USA praeguse presidendi George W. Bushi poliitika aadressil.
Alexander esitas oma kõne Washingtonis peale seda, kui USA esindajatekoda kiitis heaks USA vägede Iraagist välja toomise aprillis. President Bush on kinnitanud, et ta paneb veto ükskõik millisele vastuvõetud otsusele, mis puudutab USA vägede Iraagist väljatoomise tähtaega.

Gaza sektoris tapeti Iisraeli sõdur
Gaza sektoris sai kokkupõrkes Palestiina vägedega üks Iisraeli sõdur surma ning kaks haavata.
Palestiina liikumise Hamas võitlejad olid iisraellasi varitsenud Gaza sektori keskosas Bureiji põgenikelaagri lähistel, vahendab BBC.
Rünnakus kasutati maamiine ning tulirelvi. Täna tapetud sõdur oli üle üheksa kuu iisraellaste esimene inimohver.

Saksa siseminister tahab lubada terrorismis kahtlustatavate mõrvu
Wolfgang Schäuble ettepanekud terroristide nottimiseks vallandasid ägeda kriitika.
Siseminister leiab, et tänapäeva maailmas esineb olukordi, mis õigustavad terrorismis kahtlustatava kohtuta hävitamist. "Kujutlege, et keegi teab, millises koopas istub Osama bin Laden," kirjeldas Schäuble ajakirjale Spiegel antud intervjuus. "Siis võiks sinna saata kaugjuhtimisega raketi ja ta tappa. Igaüks ütleks: jumal tänatud!"
"Rahvusvahelise terrorismiga ei saa võidelda, kasutades klassikalisi politseiinstrumente," lausus ta raevukat vastukaja tekitanud usutluses. "Meie ees seisvad õiguslikud küsimused puudutavad erakordseid juhtumeid, kaasa arvatud ennetavaid tapmisi."
Võtaks mobiilid ära
Sellega Schäuble ettepanekud ei piirdunud. Nii kutsus ta üles lubama kahtlusaluste ennetavat arreteerimist või keelama neil mobiiltelefonide kasutamise. Samuti tahaks minister muuta Saksa põhiseadust, et saada õigust uurida inimeste arvutite sisu ka nende teadmata.

TLÜ rahvusvaheline suveülikool tutvustab suvistele ränduritele Eestit
Esmaspäeval, 16. juulil algab Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline suveülikool, mis toob Tallinnase õppima üle saja inimese mitmelt poolt maailmast, kellele esinevad paljud tuntud õppejõud samuti kogu laiast maailmast.
Esmaspäeval, 16. juulil algab Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline suveülikool, mis toob kolmeks nädalaks Eestisse õppima üle saja inimese mitmelt poolt maailmast. Tallinnasse tulevad oma teadmisi täiendama inimesed Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Georgiast, Hispaaniast, Horvaatiast, Indiast, Islandilt, Itaaliast, Jaapanist, Leedust, Lätist, Norrast, Poolast, Rootsist, Saksamaalt, Sloveeniast, Soomest, Suurbritanniast, Šveitsist, Taanist, Türgist, Ungarist ja Venemaalt.
Algab interdistsiplinaarne suvekursus "Kuidas kollektiivid mäletavad? Ühiskondliku ja kultuurilise mälu koed ja paigad", kus külalisõppejõududena astuvad üles Cambridge'i Ülikooli emeriitprofessor ja maailmakuulus kultuuriajaloolane Peter Burke, Londoni Majanduskooli professor ja rahvusvaheliselt tuntud antropoloog Maurice Bloch, Kaunase Vytautas Magnuse Ülikooli professor ja Ida-Euroopa üks tuntumaid mõtlejaid Leonidas Donskis ning mitmed teised. Toimuvad ka keelekursused: õpetatakse eesti, vene, itaalia, prantsuse ning hispaania keelt ja kultuuri.

Eesti meeskond oli takistussõidu Rahvuste Karikal kolmas
ratsasport
Meeskond teenis kokku 25 karistuspunkti. Kolmest parimast, kelle tulemused arvesse läksid, sõitis Hanno Ellermann hobusel Poncorde mõlemad voorud puhtalt, Rein Pill hobusel Ritual ajas teises voorus ühe takistuse maha, millega sai neli karistuspunkti; Gunnar Klettenberg sai kahe vooru peale kokku 21 karistuspunkti.
Rahvuste Karika võitis Taani võistkond, kuhu kuulusid siinsete võitluste silmapaistvaimad naisratsutajad õed Tina ja Charlotte Lund, Linnea Ericsson ja Torben Frandsen. Teisele kohale tuli Poola võistkond kosseisus Krzysztof Ludwiczak, Aleksandra Lusina ja Lukasz Jonczyk.
Rahvuste Karika meeskondlikul võistlusel oli võimalik täita ka Euroopa Meistrivõistluste norme - sõites esimese vooru 0 või 4 karistuspunktiga või kaks vooru kokku 8 karistuspunktiga. Eesti ratsutajatest Hanno Ellermann ja Rein Pill selle normi ka täitsid.

Politsei muretseb homoparaadi turvalisuse pärast
Politsei kohtus täna PRIDE rongkäigu ehk homoparaadi korraldajatega, et arutada sellega seotud turvaküsimusi, korraldajaile selgitati ohutusalaseid ootusi, võimalikke riske ning korraldaja seadusest tulenevaid kohustusi.
Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilitsa sõnul on politsei nõuete eesmärk aidata korraldajal tagada turvaline rongkäik kõigile osavõtjatele, teatas Põhja Politseiprefektuur. "Ennetava meetmetena selgitasime rongkäigu eest vastutajatele kolme põhilist turvalisusega seotud aspekti, millele tuleb täiendavalt tähelepanu pöörata," ütles politseidirektor
Esiteks tuleb ohutuse tagamiseks muuta teatud tänavatel liikluskorraldust ning sellest ka inimestele varakult teada anda.
Teiseks soovitab politsei korraldajal ja turvafirmal täiendavalt läbi mõelda ürituse turvaplaanid ning eelnevalt võimalikud riskid maandada.

Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi järve kalapüügieeskirjades
Eesti ja Venemaa liikmetega kalapüügikomisjoni töögrupp leppisid sel nädalal kokku Peipsi, Lämmijärva ja Pihkva järve kalastamiseeskirjades, mis kehtivad kuni selle aasta lõpuni.
Eesti ja Venemaa kooskõlastasid Tartu maakonnas Alatskivi vallas toimunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude kasutamise ja säilitamise alase kalapüügikomisjoni töögrupi koosolekul omavahelised püügirežiimid 2007. aasta teise poolaasta kohta, teatas Keskkonnaministeerium.
Kooskõlastamisel arvestati, et püükides esineb väga arvukalt koha 2005. aasta rikkaliku põlvkonna isendeid, kes eeldatavasti suve lõpuks on kasvanud 35 cm pikkuseks. "Seetõttu lepiti kokku, et II poolaastal lubatakse püüda põhjanootadega ja mõrdadega koha, mille pikkus on vähemalt L-35 cm," ütles kohtumisel osalenud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Enno Kobakene, täpsustades, et teadlaste hinnangul see koha varule kahju ei tekita.

Pärnus müütasid kahtlased tõmmud mehed autost binokleid
Täna teatati politseile, et Pärnu vana turu piirkonnas pakuvad tõmmud mehed paarist autost müügiks binokleid, politsei toimetas mehed nende tegude seaduslikkuse uurimiseks jaoskonda.
Mehed koos autodega toimetati politseiosakonda isikuandmete tuvastamiseks ja nende tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks, teatas Lääne politseiprefektuur. Mehed osutusid Slovakkia kodanikeks.
Autode läbivaatuse käigus leiti ühest 206 ja teisest 231 binoklit, mille eest esialgselt olid müüjad küsinud tükihinnaks 500 krooni, kuid olid kauplemisel nõus ka 300 krooniga. Kauba päritolu on selgitamisel.
Asjaolude selgitamiseks alustati väärteomenetlust kauplemise nõuete rikkumist käsitleva seadusesätte alusel.
Politsei soovitab mitte osta selliselt pakutavat kaupa, sest teadmata on nii kauba päritolu kui ka kvaliteet.

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Gaboniga
Täna kirjutasid Eesti suursaadik Prantsusmaal Margus Rava ja Gaboni Vabariigi suursaadik Jean-Marie Adze Pariisis alla ühiskommünikeele, millega sõlmiti Eesti Vabariigi ja Gaboni Vabariigi vahelised diplomaatilised suhted.
Allkirjastamistseremooniale järgnenud jutuajamises rääkisid suursaadikud Euroopa Liidu ja Aafrika suhetest ning regionaalpoliitikast, teatas välisministeerium. Veel arutati Eesti ja Gaboni vahelisi koostöövõimalusi. Pooled leidsid, et kontaktide elavdamiseks annab palju võimalusi aukonsuli institutsioon, mille abil saaks tulevikus arendada turismi, majandus- ja kultuurisuhteid.
Suursaadik Margus Rava tänas Gaboni Eestile 2006. aasta juunis osutatud toetuse eest UNESCO Vaimse Kultuuripärandi Kaitsekomitee liikmeks saamisel.
Eesti suhted Gaboniga on kestnud juba mõnda aega Cotonou lepingu raames. Cotonou leping sõlmiti 2000. aastal ja jõustus 2003. aasta aprillis. Leping määrab kindlaks ELi ja Aafrika, Kariibi mere ning Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise poliitilise ja majanduskoostöö põhimõtted ning annab majanduskoostöö edendamiseks võimaluse sõlmida majanduskoostöölepinguid.

Piirist-piirini sai läbi
Ikka küsitakse purjetajalt, et kas ilm oli hea. Ja tavaliselt saadakse vastus nagu ikka, et oli või et polnud kohe mitte. Ainus asi mis segadust tekitab on see, et kuidas neil seal merel sai hea ilm olla, kui kogu Eesti ühtlaselt pilvedega kaetud oli.
Konks peitub aga selles, et hea ilm käib suvitajale koos päikese ja õhusoojusega, purjetaja jaoks on aga esmane tuul. Kui tuult pole, on purjetamiseks ilm päris sant.
Piirist-piirini regatt sai seekord seda kehva ilma kohe hulgi. Vähe oli neid päevi, kus kordagi poleks tuul maha vaikinud või ennast kaua oodata lasknud. Pea igal võistluspäeval sai pleki peal istutud, nagu meremehed tuulevaikusest siledaks muutunud merd nimetavad. Aga lõpetame selle jutu, nagu muust poleks pajatada kui ilmast.
Eelviimasel võistluspäeval otsustasime oma meeskonnaga, et kaua me ikka 4. kohal oleme. Tahaks ikka ka medalit või mädalit nagu me isekeskis seda nimetasime. Et asjaajamine kenasti laabus otsustasime meeskonnaga kohe alguses kõik korralikult vormistada. Tegime asjakohase avalduse regati korraldajatele (hariliku pliiatsiga kirjutatud, nagu muiste), Neptunile (kellele kõige parem kirja saata ikka pudelipostiga) ja jahi kaptenile, et viimane ikka teaks mis meeskonnal meelel ja keelel. Postitasime kõik avaldused ära ja asi nagu sujus. Stardist saime jälle esiotsas minema ja sõitsime suisa hästi... no ja siis sai muidugi jälle tuul otsa. Aga võiduseismises me eriti tugevad ei ole. Muidugi kõiksugused meremehelaulud said selgeks aga kiirus sellest ei tõusnud. Päeva teises pooles otsustasime avalduse tagasi võtta ja selleks päevaks võistluse katkestada.

Marianne Mikko: Euroopa Komisjon peaks toetama Peipsi järve teadusuuringuid
Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liikmed soovivad teada, kuidas plaanib Euroopa Komisjon toetada Peipsi järvel Eesti ja Vene ühiseid teadusuuringuid.
"Peipsi ökosüsteemi säilitamise ning kalavarude säästva kasutamise prognoosimiseks on vajalikud korralikud teadusuuringud," kinnitas kalanduskomisjoni liige Mikko.
Varasematel aastatel on Eesti ja Venemaa teadlaste koostöö olnud rahuldav. Siiski, tänasel päeval ei saa kumbki pool vajalikul määral teadustööd teha. Peapõhjuseks on mõlema poole uurimislaevade kehv tehniline tase. Nii Eesti kui Vene poole uurimislaevad on ehitatud ennekõike jõealusteks, millega tugeva tuule korral Peipsil töötada ei saa. Samuti on laevad väga amortiseerunud.
Uuringuteks sobiva laeva maksumus on ligi 15,6 miljonit krooni.
"Samuti peavad Vene teadlased oma uuringute rahastamiseks väljapüütud kala müüma," informeeris Mikko Euroopa Komisjoni. "Teadlaste mureks peaks olema Peipsi uurimine, mitte aga väljapüütud kala müük," leiab Marianne Mikko. "See on ilmselgelt vastuolus teadlaste tegevuse põhieesmärgiga. See on ohusignaal Vene teadusuuringute jätkusuutlikkusest," leiavad kalanduskomisjoni liikmed.

Putini vemp Ilvest ja Haloneni tülli ei ajanud
See, et Vene president Vladimir Putin jättes soome-ugri kultuurifestivalile Eesti presidendi kutsumata, aga esitas kutse Soome ja Ungari riigipeadele, häid sõpru - Toomas Hendrik Ilvest ja Tarja Haloneni tülli ei ajanud.
Eestisse salaja puhkusele tulnud Soome president Tarja Halonen kohtus eile ka Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, kellega ollakse head sõbrad juba pikka aega.
Mitteametlikul kohtumisel arutasid riigipead Eesti ja Soome suhteid ning Euroopa Liiduga seotud küsimusi. Juttu oli ka järgmisel nädalal Venemaal, Mordvas toimuvast soome-ugri kultuurifestivalist, kuhu teatavasti Eesti riigipead ei kutsutud, ütles Päevaleht Online'ile president Ilvese avalike suhete nõunik Toomas Sildam.
Sildam ei soovinud kommenteerida, mida proua Halonen asjast arvas, kuid teadis rääkida, et viimase pressiesindaja sõnul kavatseb Halonen kutse vastu võtta.
"Ta tõepoolest läheb ja see on loomulik," ütles Sildam, viidates, et kui kutse on saadud, siis on igati normaalne see ka vastu võtta.

Tehnikaaladest huvitavad noori ehitus ja logistika
Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) populaarsemad õppekavad on päevaõppe vastuvõtustatistika kohaselt hoonete ehitus ja logistika, mida soovivad õppima asuda vastavalt 360 ja 309 üliõpilaskandidaati.
Jätkuvalt on ihaldusväärne saada rakenduskõrgharidus rakendusarhitektuuri alal, kuhu pürib 230 noort, teatas Tehnikakõrgkool. Hoonete ehituse päevaõppe konkurss on 7,42 avaldust riigieelarvelisele õppekohale (50 õppekohta), logistika õppekavale 12,4 (25) ja rakendusarhitektuuri õppekavale 9,2 (25). Õppidasoovijaid jätkub ka autotehnika (131) ja teedeehituse (155) õppekavadele. Tagasihoidlikum on huvi mehaanikateaduskonna õppekavade vastu, kuigi need erialad on majanduse arengut arvestades väga perspektiivsed ja tööturul on suur nõudmine masinaehitusinseneride järele.
TTK päevaõppesse on kolm nädalat kestnud dokumentide vastuvõtt lõppenud ja tulemused selguvad 16. juulil, välja arvatud rakendusarhitektuuri õppekaval, kus toimuvad veel joonistamise ja kompositsiooni katsed ning vastuvõetud selguvad 19. juulil.

Tallinn-Tartu maantee Vaida-Aruvalla lõik läheb aastaks remonti
Seoses Vaida-Aruvalla teelõigu rekonstrueerimistöödega suletakse alates esmaspäevast, 16.juulist kuni järgmise aasta augustikuu lõpuni Tallinn-Tartu maantee kilomeetritel 20,0 - 25,4 neljarajalise teelõigu vasakpoolne sõidutee suunal Tartust Tallinnasse.
Liiklus suunatakse parempoolsele sõiduteele. Erinevaid kiiruspiiranguid ja liikluskorralduse muudatusi sõltuvalt tööde iseloomust võib esineda kogu remondilõigu pikkuses tööde lõpetamiseni, teatas maanteeamet.
Liiklusohutuse parandamiseks ehitatakse antud teelõigul ümber vasak sõidusuund ning ehitatakse Vaida ja Aruvalla eritasapinnalised liiklussõlmed. Ehitustööd toimuvad 14.05.2007-31.08.2008.
Kohaliku liikluse peateelt eraldamiseks remonditakse ja ehitatakse 12,7 kilomeetri ulatuses kõrvalteid, mis hakkavad toimima kogujateedena.
Jalakäijate ja jalgratturite tarbeks ehitatakse 4,8 kilomeetri ulatuse kergliiklusteid ja 124 meetri pikkune puidust jalakäijate sild üle Tallinn-Tartu maantee.

AS Ühisteenused klienditeenindussaal kolis Viru keskuse bussiterminali
Alates esmaspäevast teenindab AS Ühisteenused oma kliente Viru keskuse 0 tasandil ehk siis bussiterminalis.
Klienditeenindussaal teenindab vastavalt Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingule ühistranspordi ja linna tasulise parkimisala kliente ning ühistranspordi- ja parkimispiletite edasimüüjaid, teatas AS Ühisteenused
Teenindussaal asub Viru keskuse põhjaväravast sisenedes ja trepist alla minnes kohe paremat kätt. Bussiterminali bussiga sisse sõites jääb klienditeenindussaal peatuse nr 6 vahetusse lähedusse.

Päästeasutused on tänavu usinalt tuleohutuseeskirjade rikkujaid trahvinud
Päästeasutused on selle aastal esimese kuue kuuga algatanud tuleohutusnõuete eirajate suhtes 357 väärteomenetlust, möödunud aastal menetleti sama palju rikkumisi terve aastaga.
Tänavu esimesel poolaastal on kõige rohkem algatatud hoiatusmenetlusi, millest 167 on suulised hoiatused ja 51 hoiatustrahvid, teatas Päästeamet. Oluliselt on kasvanud ka kiirmenetluste osakaal: 125 juhul on menetlejad määranud rahatrahvi.
Enamlevinud rikkumised on jätkuvalt seotud inimeste hooletuse ja ettevaatamatusega. Kõige rohkem rikutakse tuleohutuse üldnõudeid, mille puhul peamiste eksimustena võib välja tuua suitsuga magamajäämise ja hooletu suitsetamise, hooletuse kütteseadme kasutamisel ning saunaahjude ülekütmise ja järelevalveta jätmise. 80% tuleohutuseeskirjade rikkumistest on seotud eluruumides toimunud tulekahjudega.

Eesti Kunstiakadeemiasse ihkab tänavu õppima rekordarv noori
Eesti Kunstiakadeemiasse esitati tänavu sisseastumisavaldusi rohkem kui varasematel aastatel - kokku pürib kunstiga seotud erialasid õppima 1022 noort.
Dokumentide vastuvõtt toimus 25.-29. juunini, mil esitati kokku 1022 avaldust - 889 avaldust bakalaureuseõppesse ja 129 avaldust magistriõppesse, teatas Eesti Kunstiakadeemia. 2005. ja 2006. aastal oli kunstiakadeemiasse pürgijate arv vastavalt 868 ja 1009.
"Käesoleva aasta konkursi numbrid näitavad väga ilmekalt, et Eesti Kunstiakadeemia lõpetajatel on tugev väljund tööturule olemas" kommenteeris akadeemiline prorektor professor Andres Tali.
Teist aastat järjest on osutunud populaarseimaks erialaks sisearhitektuur, kuhu tänavu konkureeris 18,3 üliõpilaskandidaati ühele õppekohale. Endiselt on populaarsed ka graafiline disain (17,1 kandidaati kohale), fotograafia (12,7 kandidaati kohale) ning moekunst ja -disain (9,8 kandidaati kohale).

Eestis usaldatakse raadiot, televisiooni ja EL-i
Kõige usaldusväärsemad institutsioonid Eestis 2007. aasta olid Eurobaromeetri kevadise uuringu järgi televisioon (78%), raadio
Võrreldes sügisega on oluliselt tõusnud ka poliitiliste institutsioonide - riigikogu ja valitsuse - usaldusväärsus.
Valitsuse usaldusväärsus on tõusnud 53%-lt 66%-le ning Riigikogu oma 41%-lt 60%-le, mis on Eurobaromeetri andmetel kõige kõrgemad usaldusnäitajad viimase kahe ja poole aasta jooksul.
"Kuivõrd küsitlus viidi läbiPronksöö ajal ja pärast seda, võib nende usaldusmäärade tõusus näha kodanikkonna toetust poliitikute tegevusele," seisab uuringus selgituseks.
Eestis viidi küsitlus läbi 16. aprillist 14. maini 2007. Kokku küsitleti 1005 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku, kellest 1001 inimest omasid Eesti kodakondsust.

Suurimaks probleemiks peetakse Eestis endiselt kuritegevust
Täna avalikustatud Eurobaromeetri kevadine uuring näitab, et kõige olulisemaks probleemiks peavad Eesti kodanikud endiselt kuritegevust.
44 protsenti kodanikest peab kõige olulisemaks probleemiks kuritegevust, 36 protsenti hinnatõusu, 20 protsenti tervishoiusüsteemi ning 17 protsenti majanduslikku olukorda.
Uue teemana on esile kerkinud kaitse- ja välispoliitika, mida 2006. aasta sügisel mainisid vaid 2%, kuid 2007. aasta sügisel juba 14% kodanikest.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teatel on antud teema ilmselt esile kerkinud seoses käesoleva aasta aprillikuu lõpu nn Pronksöö sündmuste ja sellele järgnenud Venemaa reaktsioonidega Eesti suunal.
Eestis viidi küsitlus läbi 16. aprillist 14. maini 2007. Kokku küsitleti 1005 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku, kellest 1001 inimest omasid Eesti kodakondsust.

Kaleva: Parem kohtuda, kui koju jääda
Soome ajaleht Kaleva kirjutab oma juhtkirjas, miks Halonen siiski sõidab Venemaale soomeugrilaste festivalile ning miks ei ole Eesti asi siinkohal ettekirjutusi teha.
Soome ja Eesti suhtlevad Venemaaga eri alustel. Soome väldib keeruliste küsimuste puhul teguviise, mille puhul endine olukord võiks laguneda - Eesti seevastu on viimastel aastatel suhtlusel Venemaaga tarvitanud jäika keelt.
Taktikaerisuste taustal ei ole vahe vaid Tallinnast ja Helsingist johtuv, aga sõltub paljuski Moskva mõtteviisist. Soome on olnud Venemaale viimastel aastatel probleemivaba naaber, Eesti on aga Moskva mõjupiirist välja karanud endine idabloki riik, kus elavat vene vähemust kaitseb Moskva kiivalt ja vahendeid valimata.
Viimane selge vahetegemine oli siis, kui Venemaa president Vladimir Putin kutsus Soome presidendi Tarja Haloneni Venemaal algavale soome-ugri rahvaste festivalile. Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvest sinna ei kutsutud. Kui tuli kutse ka kolmanda soome-ugri riigi esindajale, Ungari peaministrile, võis Eesti ärritusest juba saada - Venemaa juhtkond tahtis taaskord tümitada oma väikenaabrit.

Riik likvideerib Pärnu-Mõisaküla raudteeharu
Varahommikuks Pärnu raudteejaama jõudnud relsiralli raames sellel lõigul üle pika aja liikuvad sõidukid jäävad ühtlasi viimasteks, sest riik otsustas Pärnu-Mõisaküla raudteeharu likvideerida.
Põhjuseks on olematu reisijate ja kaubavedude hulk ning raudtee tammi erakordselt halb seisukord. Pärnu-Mõisakõla raudteeharu ehitati nõukogude ajal sõjaväevedudeks ning korralikuks liikluseks oleks tarvis raudtee tamm uuesti ehitada.
Relsiralli jätkub aga Pärnust Lelle suunas ning sellest võtab osa 14 võistkonda. Meediatiimi koosseisus võtavad üritusest osa Eesti Päevalehe ajakirjanikud Kristiina Viiron ja Tanel Mazur.
Relsiralli finiš toimub laupäeval Tallinnas.

Narva koolidirektor korraldas koolis nõiajahi
Narva Peetri kooli tabas koondamiste laine: direktor eemaldab töölt õpetajaid, kes võivad mängida võtmerolli tema suhtes alustatud kriminaalasjas.
Viru ringkonnaprokuratuuri Narva osakond alustas 31. oktoobril 2006 kriminaalasja Peetri kooli direktori Jelizaveta Tšertova suhtes karistusseadustiku paragrahv 162 tunnustel, mis käsitleb valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumist, kirjutab kirjutab 13. juuli Den za Dnjom.
Täpsemalt öeldes räägib see paragrahv isiku õigusest vabalt valida või olla valitud. 2005 aasta sügisel lõi Tšertova oma alluvatest õpetajatest valimispropaganda staabi, kuhu kuulusid peale tema veel neli õpetajat. Nende ülesannes seisnes oma direktorile vähemalt 800 hääle korjamises, mis kindlustaksid talle koha Narva volikogus.
Selleks kaasati veel lisajõude õpetajate hulgast, mille tulemusena rippus pea kogu õpetajaskond telefonide otsas, veendes oma tuttavaid ja tuttavate tuttavaid Tšertova kasuks hääletama. Õpetajate lähedastest ei maksa rääkidagi: enesestmõistetavalt sunniti neid hääletama Tšertova poolt. Visa agittöö kandis vilja ning Tsertova valitigi Narva volikokku.

Nädalavahetusel on ilusaim ilm laupäeval Lääne-Eestis
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt peaksid kuiva ilma nautijad end laupäevaks Lääne-Eestis poole teele sättima, pühapäeval ei ole aga vihmast kuskil Eestis pääsu.
Sünoptik Merike Merilain rääkis Päevaleht Online'ile, et kõige väiksem saju tõenäosus on laupäeval Lääne-Eestis, kus on oodata vähese pilvisusega ilma. Idapoolsetes piirkondades on homme aga pilvi kõige rohkem, kõige pilvisem on Virumaa põhjarannikul.
Pühapäeval saabub aga järgmine tsüklon, mis toob endaga alates Lääne-Eestist kaasa vihmasaju. Päeval sajab juba kõikjal Eestis.
Esmaspäeval on tänu väiksele kõrgrõhuharjale oodata ilma paranemist. Kuiv ilm liigub läänest järkjärgult ida poole.
Teisipäev on praeguste andmete kohaselt lähipäevadest kõige ilusam. Üle Eesti on oodata sooja ja vähese pilvisusega ilma.

Stroomi rannas tuleb noorte infopäev
Esmaspäeval, 16. juulil korraldab Tallinna noorte infokeskus Ranna noortekeskuses Stroomi rannas võistluse Infojaht, mille eesmärk on anda noortele teavet rannas toimuva kohta.
Kell 13 algava ürituse tulemusena peaksid noored saama infot Ranna noortekeskuses toimuvatest töötubadest ning ka teavet rannavalve ja muu taolise kohta.
Mõneliikmelistesse võistkondadesse on oodatud osalema 12-15 a vanused noori.
Viimane registreerumiskuupäev on täna, 13. juuli.

Eestlanna ei saa last sünnitusmajaarve tõttu Türgist kätte
Türgis puhkusereisil enneaegselt pojakese sünnitanud eestlannat ähvardab sadade tuhandete kroonide suurune sünnitusmajaarve, mida ei taha maksta kindlustusfirma ega meie riigivõim. Enne kui raha letile laotud, ema last aga Türgist ilmselt kätte ei saa.
"Ei teagi, kuidas me Ralfi sealt kaugelt maalt kätte saame," ahastab kolme lapse ema Ülle, kirjutab SL Õhtuleht.
"Meie jaoks on see kolossaalne summa - kust me peaksime selle leidma?" on ta nõutu.
Lapse sünnidokumentide ja rahaasjade klaarimiseks kihutas Ülle teisipäeval Türgist Tallinna.
Antalya haigla kuvöösis lamavat pisipoega ei saanud ta kaasa võtta, sest lapsel olevat probleeme kopsudega ja ta peab veel mõneks ajaks haiglasse jääma.
Kodumaal lootis Ülle, et kui reisikindlustus tõepoolest kogu kulu ei kata, aitab hädast välja haigekassa.
"Haigekassast ei antud aga absoluutselt mingit lootust. Öeldi, et kuna Türgi pole Euroopa Liidu liige, ei laiene ravikindlustus sinna," imestab naine. "Ometi on ju beebi Eesti tulevane kodanik ja sõltumata sellest, kus ta sünnib, peaks talle juba sündimise hetkel olema tagatud meie ravikindlustus!"

Politsei saab patrullkaatri
Põhja prefektuur saab täna enda valdusesse patrullkaatri, mis hakkab tegutsema peamiselt Harjumaa veeteedel ning rannaaladel.
Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilitsa sõnul on veepolitseilise tegevuse põhieesmärk õigusrikkumiste ära hoidmine Harjumaa veeteedel ja rannaaladel.
"Lisaks veeliiklusele ja randadele kontrollitakse veepolitsei operatsioonide käigus ka Tallinna lähistel asuvaid väikesaari, kuhu politsei tänaseni oma transpordivahenditega minna ei saanud," ütles politseidirektor.
Veepolitsei operatsioone on Põhja prefektuuri teeninduspiirkonda jäävatel veeteedel ning väikesaartel korraldatud juba 2005. aastast.
Siiani on operatsioonidel kasutatud Veeteedeameti ja Piirivalveameti kaatreid ning kaasatud ametnikke nii Veeteedeametist, piirivalvest kui ka Keskkonnainspektsioonist. Samuti on veepolitsei operatsioonide läbiviimisel koostööd tehtud Tallinna sadamaga.

Märjamaal hukkus rängas õnnetuses 9-aastane poiss
Märjamaal hukkus neljapäeva õhtul 9-aastane poiss, kelle peale kukkus peitusemängu ajal metallist angaari kandekonstruktsioon.
Rapla politseijaoskonna pressiesindaja teatel sai politsei kella 19: 45 paiku teate, et Märjamaal Välja tänaval aiaga piiratud territooriumil on 9-aastasele poisile peale kukkunud metallist angaari kandekonstruktsioon. Poiss suri saadud vigastustesse teel haiglasse.
Ringkonnaprokurör Liia Piirisalu rääkis Päevaleht Online'ile, et tegemist oli transpordiettevõtte territooriumiga, kuhu kõrvalistel inimestel, eriti lastel asja ei ole.
Piirisalu sõnul elas koos oma Tallinnast vanaema juurde tulnud vanema tädipojaga territooriumile mängima läinud poiss Märjamaal, kuid õnnetuspaigast eemal.
Prokuröri andmeil juhtus õnnetus peitusemängu ajal. Hukkunu 14-aastane tädipoeg kuulis ühel hetkel mürtsatust ning jooksis vaatama, mis juhtus. Õnnetuse avastanud poisi appihüüdeid kuulis lähedal viibinud mees, kellega koos kutsuti kiirabi.

Naine langes kahe koera rünnaku ohvriks
Põlvamaal ründas neljapäeva hilisõhtul kaks suurt koera ühte naist.
Võru politseijaoskonna pressiesindaja sõnul teatas politseile rünnaku ohvriks langenud naine, et kella 19 paiku ründasid teda Tuulemäe külas kaks hundikoerasuurust koera.
Naise sõnul rebisid koerad puruks tema püksid ning tekitasid talle marrastusi ja verevalumeid.
Juhtumiga tegeleb kohalik konstaabel.

Juhtimisõiguseta naine pani kahe väikelapse elu ohtu
Neljapäeval toimus Võrumaal liiklusõnnetus, mille põhjustas juhtimisõiguseta noor naine, kes sõidutas kahte last.
Võru politseijaoskonna pressiesindaja teatel juhtus õnnetus Võru-Valga maantee 20. kilomeetril, kus sõiduauto, mille roolis oli juhtimisõiguseta 1981. aastal sündinud Külli, rullus juhi ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu üle katuse.
Sõiduki juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse, kust ta kodusele ravile lubati.
Sõidukis viibisid lisaks juhile veel kaks turvatoolides istunud ning eeskirjadekohaselt kinnitatud last, kellest üks oli 5-aastane ja teine üheksa kuu vanune.
Lapsed avariis vigastada ei saanud.

Omavoliliselt tee äärde seatud reklaamid ohustavad liiklejaid
Paljud viimasel ajal teede äärde kerkinud reklaamplakatid on püstitatud ilma maanteeameti ja omavalitsuse nõusolekuta ning tee- ja reklaamiseadust rikkudes.
Viljandi teedevalitsus ei tea, kui palju suuri ja kirevaid plakateid maakonnas üles on pandud, kuid nendib probleemi tõsidust, sest niisugused reklaamtahvlid võivad põhjustada liiklusohtlikke olukordi, kirjutab Sakala.
Liiklusväliste teabevahendite paigaldamise kord on täpselt kirjas tee- ja reklaamiseaduses. Enamasti patustavad selle vastu kinnisvaraarendajad, kes soovivad oma kruntide ja majade kohta käivat infot võimalikult silmatorkavalt levitada, kuid tihti juhtub, et infotahvel pannakse püsti teepeenrale ohtlikult lähedale.
Kaitsevööndi maa või tee omaniku nõusolekuta paigaldatud reklaamtahvli peab selle omanik viivitamatult maha võtma. Juriidilisele isikule on võimalik selle omavolilise paigaldamise eest määrata kuni 50 000 krooni suurune trahv. Viljandimaal pole esialgu veel kedagi niisuguse teo eest rahatrahviga karistatud.

Vaivara raamatupidaja suunas valla raha oma arvele
Vaivara vallavalitsus kahtlustab, et valla vanemraamatupidaja Krista Lahe on tänavu kevadel fiktiivsete dokumentidega korraldanud ligikaudu 70 000 krooni valla raha ülekandmise oma isiklikele pangaarvetele.
Vallavanem Veikko Luhalaid ütles, et Lahe koostas fiktiivseid palgalehti ja maksekorraldusi ning tegi teadlikult ebaõiget töötasu arvestust, kirjutab Põhjarannik.
Põhimõtteliselt oli skeem selline, et vanemraamatupidaja vormistas mitmete vallaasutuste töötajate palgad pisut suuremaks. Kuid see vahepealne raha ei jõudnud mitte nende töötajateni, vaid tema oma pangaarvetele. Samuti tasus ta isiklikke võlgu vallavalitsuse arvelt.
Krista Lahe ei eitanud eile ka Põhjarannikule toimunut, kuid ei soovinud selle asjaolusid kommenteerida. "Vajan natuke järelemõtlemise aega," ütles ta, kuid lisas, et põhimõtteliselt on suurusjärk 70 000 krooni, mille kõrvalepanemises vallavanem teda kahtlustab, õige. "Kuid sellest 21 000 olen ma tagasi maksnud."

Kogu Eestit kattev KÕU ei levi kolmes Eesti paigas
Ehkki Eesti Energia on lubanud, et uus pakutav KÕU-internetiteenus on garanteeritud kogu vabariigi territooriumil, vajadusel või lisaseadmete kaasabil, selgus nädala alguses, et siiski ei ole ka spetsiaalsete seadmetega Sõrve sääre tipus võimalik internetilevi leida.
Torgu vallavolikogu esimehe Mihkel Undresti sõnul ei hõlma leviauk aga mitte ainult internetti, vaid ka näiteks tele- ja raadiokanalite ning mobiilside levi, kirjutab Oma Saar.
"Kanal2 ei näe me üldse," märkis Undrest ning rääkis, kuidas ta teab täpselt pärast Läätsat iga kivi, millise juures mobiililevi on ja millise juures mitte. Undrest kurtis mõned aastad tagasi TV- ja raadiolevi probleeme ka majandus- ja kommunikatsiooniministrile, kuid tulemusteta.
Mis puutub aga Eesti Energia poolt reklaamitud igale poole levivasse KÕU-internetiteenusesse, siis märkis firma kommunikatsiooni arendusjuht Helen Attikas, et tõesti on Eestis kolm valget laiku, mis jäävad väljapoole KÕU leviala. "Üks neist on Hiiumaal, teine Valga lähedal ning kolmas Sõrves," sõnas ta, lisades, et Eesti Energia on võtnud põhimõtteks tegeleda klientidega, kellel on leviga probleeme, personaalselt.

Kuressaare Linnateatri näitetrupp langes varguse ohvriks
Ööl vastu 12. juulit murti sisse Veski tänava sadamaaita, kus Kuressaare Linnateater valmistub "Reigi õpetaja" esietenduseks, ja varastati 20 000 krooni väärtuses asju.
Vargad murdsid sisse hoone kasutuseta seisnud garaažiukse kaudu, kirjutab Meie Maa.
"See oli poisikeste temp," ütleb etenduse lavastaja Aare Toikka, "suur inimene nii väikesest praost läbi ei mahu."
Mõned asjad vedelesid maas poolel teel väljapääsu juurde, paari eset oli üritatud süüdata.
Kaasa viidi oboe, kuuekeelne kannel ja erinevaid tööriistu. Kuna Eestis on selliseid muusikariistu väga raske märkamatult müüa, soovitab Toikka need lihtsalt tagasi tuua.

Tüdrukuid lõbustanud poiss kukkus betoonkallakule
Üleeile öösel kukkus Kuressaare gümnaasiumi välisseina küljest alla seal turninud noormees, misjärel kiirabi toimetas poisi haiglasse.
Asjaolud, miks tantsijatele tundmatu noormees mööda kooli seina ronis, ei ole selged, kirjutab Meie Maa.
Ühe koolis ööbiva sambafestivalil osaleva tantsija versiooni kohaselt oli poiss endale lõvi maski pähe pannud ja tahtis sõpradega koos akna taga tüdrukuid lõbustada.
Naljategemine lõppes aga õnnetult, kui üks sõpradest mööda seina ronides alla kukkus ja betoonkallakule maandus.
Kuressaare haigla ravijuht Reet Tuisk ütles, et kannatanu viibib haiglas ja üleeile oli ta intensiivraviosakonnas. Midagi täpsemat Tuisk patsiendi tervisliku seisundi kohta kommenteerima ei nõustunud. Kinnitamata andmetel on poisil koljuluu-murd.

Soome president salasuvitab Haapsalus
Põhjanaabrite riigipea Tarja Halonen suvitab saladuskatte all vähemalt nädala lõpuni Haapsalus.
Eile võttis külalise Tallinnas Kadriorus vastu ka president Toomas Hendrik Ilves, kirjutab SL Õhtuleht.
"Meile pole Haloneni visiidist teatatud," kinnitab Haapsalu linnavalitsuse avalike suhete peaspetsialist Jaanika Tuisk. Soome riigipea on kuurortlinnas poolsalaja ehk suurt kära tegemata.
Linnavalitsuse teada saabus Halonen koos kaaskonnaga esmaspäeval ja peaks lahkuma nädala lõpul, kui linnakese vallutavad suure mürinaga sajad USA autod.
SL Õhtulehe andmeil osaleb kunstihuviline president Haapsalus puhkamise kõrvalt ka keele- ja kultuurikursusel. Nii käinud ta esmaspäeval maalikunstnik Evald Okase muuseumis ja kohtunud ka kunstnikuga, eile märgatud kõrget külalist aga linna peal patseerimas.

Pank jättis pimeda kliendi teadmatusse
Ülikoolis õppimise ajal pimedaks jäänud tüdrukule ei öelnud pangast keegi, et ta ise õppelaenu tagasi maksma ei pea, kuna riik maksab pangale tagasi ka nende inimeste laenud, kes pärast õppelaenu võtmist töövõimetuks jäävad
"Mina teadsin, et on lapsesaamine, ajateenimine ja riigiteenistus, et nendega saab õppelaenu tagasimaksmise vabastuse," ütles õpingute ajal suhkruhaiguse tõttu nägemise kaotanud Kristiina Peetsalu ajalehele Postimees.
Neiu arvab, et Hansapanga teller oleks pidanud talle ütlema, et selline õppelaenu tagasimaksmisest vabastamise võimalus on olemas, seda enam, et oli ju näha, et ta on pime ja ei suuda isegi oma allkirja kirjutada.
Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna jurist Kadi Stalmeister nõustus, et pank peaks kliente sellistest asjadest teavitama.
Hansapangast seevastu arvati, et klient peaks ise oma õigused selgeks tegema. "Vastav info on kättesaadav nii pankade veebilehtedel, riigi teabeportaalis kui ka vastavate seadusandlike aktide vahendusel," ütles Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna arendusjuht Anu Vaino.

Jõgevamaal hukkus tules inimene
Jõgevamaal hukkus täna varahommikul korteripõlengus mees.
Päästeametile teatati tulekahjust Jõgeval Poe 2 asuvas ridaelamu korterist kell 2: 29. Päästjate saabudes tuli ühekorruselise kuue korteriga puidust elumaja ühe korteri uksest suitsu.
Päästjateni jõudis info, et põlevas korteris võib olla inimene ning kohe alustati otsingutega.
Kella 2: 46 paiku leidsid päästjad korteri ühes toas asunud voodist hukkunud mehe.
Tulekahju kustutati lõplikult kella 03.47-ks. Esialgsete hinnangute järgi sai tulekahju alguse köögist, mille sisustus hävis, tules sai kannatada ka ruumi sein ja lagi, elutuba sai suuri suitsu- ning kuumakahjustusi.
Tulekahju täpse põhjuse selgitab politsei.
Sel aastal on tulekahjudes hukkunud 73 inimest ning paljud traagiliselt lõppenud tuleõnnetused on alguse saanud inimeste endi hooletusest.

Juutide tapmiskonverentsi tähistanud soomlane võib ordenist ilma jääda
Haakristiga käepaela ja Maarjamaa Risti V klassi ordenit kandes poseeris eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse saanud soomlane Risto Teinonen kaamera ees ja lõikas naeratades lahti haakristiga torti.
Selle aasta 20. jaanuaril said Tartus kokku umbes 30 inimest, kellest suurem osa olid tudengid, et tähistada Wannsee konverentsi 65. aastapäeva, just sellel 1942. aastal peetud konverentsil arutas Natsi-Saksamaa juhtkond lõplikku plaani kõigi nende kontrollitud aladel elavate juutide tapmiseks, kirjutab Postimees.
Üritusel Maarjamaa Risti kandmist koos haakristiga kommenteeris Teinonen järgmiselt: "Miks mitte, see oli pidulik üritus."
"See tekitab sügava piinlikkustunde. Loomulikult on selline käitumine täiesti kohatu ja ennekuulmatu, see on vastuolus Eesti Vabariigi väärtushinnangutega. Fašism, nagu ka kommunism, on teinud Euroopale kohutavalt kurja ning nende sümbolite all on hukka saadetud miljoneid inimesi," kommenteeris presidendi kantselei Teinoneni fotot.

Soome leht: Halonen peaks soome-ugri festivalil osalema
Soome ajalehe Turun Sanomat neljapäevane juhtkiri kirjutab, et president Tarja Halonen peaks siiski soome-ugri festivalile sõitma, et seista seal nii maride kui ka eestlaste huvide eest.
Juhtkirjas märgitakse, et Vene president Vladimir Putin on lisaks Halonenile kutsunud festivalile Ungari peaministri Gyurc-sány, kuid Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvest mitte. Lisaks mainitakse Eesti riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ettepanekut ignoreerida Putini kutset.
Kuid just soome-ugrilaste olukorra tõttu Mari vabariigis on Haloneni osalus festivalil vajalik. Ühtlasi märgitakse, et reis aitaks Halonenil rääkida ka eestlaste eest.

Tallinna linnavõim pärib voliniku kohta politseilt aru
Tallinna linnavõim esitas politseile korduvalt kriminaalkorras karistatud linnavolikogu liikme Rene Reinmanni kohta järelepärimise.
Linnavolikogu aseesimees Tarmo Lausing saatis Põhja prefektile Raivo Küüdile järelepärimise linnavolinik Reinmanni süüdimõistvate kohtuotsuste ning karistuste kandmise aja kohta. "Enne ametliku informatsiooni saamist ei ole linnavolikogu kantseleil mingit alust järeldusi tegema või otsuseid vastu võtma hakata," ütles linnavolikogu esimehe ülesandeid täitev Lausing.
Eesti Ekspress kirjutas nelja- päeval, et Keskerakonna fraktsiooni liige Rene Reinmann, kes kuulub pealinna korrakaitsekomisjoni ja tegutseb linnavarakomisjoni aseesimehena, on varguste ja jõhkrate kallaletungide pärast korduvalt süüdi mõistetud.
Rene Reinmann ütles, et tema kohta nädalalehes avaldatud artikkel sisaldab paljuski tõtt ning ta kahetseb minevikus tehtut.

Ekspress Grupp ostab Maalehe läbi teise firma
Kuu aja eest Maalehe ostutehingust teatanud meediakontsern Ekspress Grupp omandab Maalehe kontserni juristi Ülar Maapalu kontrollitava osaühingu Raamatukoda kaudu.
"Ekspress Grupp on sõlminud OÜga Raamatukoda eellepingu Maalehe aktsiate 100-protsendiliseks ostuks niipea, kui konkurentsiamet Ekspress Grupile selleks loa annab," selgitas Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito. Konkurentsiamet menetleb Maalehe omandamist Ekspress Grupi koondumisena alates 26. juunist. Konkurentsiamet loodab vastuse anda juulis.

Tigedad mesilased nõelasid seitse lammast surnuks
Nõutu mesinik ei oska mesilaste ootamatult agressiivset käitumist kuidagi seletada.
Mesinike liidu koduleheküljel www.mesindus.ee seisab mesilasi aastakümneid pidanud Tarmo kirjeldus, kuidas tema mesilaspered nõelasid hiljuti kümnepealisest karjast seitse lammast surnuks.
Tarmo, kellega Päevalehel kontakti saada ei õnnestunud, kirjeldab, et tema kolmkümmend mesilasperet olid ühe taluniku maal ning peremehe lambad olid tarudest kolmesaja meetri kaugusel võrkaias. Kraini-tõugu mesilaste korjelend aga käis üsna madalalt üle lammaste, sest kilomeetri kaugusel lokkas 50-hektariline rapsipõld. "Olen selle taluniku juures juba kakskümmend viis aastat mesilasi pidanud," seisab kirjelduses. "Igal aastal on peremees oma lammastega taru ees olnud, et lambad rohu ära sööksid ja mesilastel oleks parem lennata. Kordagi pole mesilased neile kallale läinud."

Valitsus kaebas EK Euroopa Liidu kohtusse
Valitsus arutas eile Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni 4. mai otsuse kohta, mis puudutab riiklikku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotuskava, ja otsustas esitada Euroopa Liidu esimese astme kohtusse hagi, et komisjoni vastav otsus tühistataks.
Eesti taotlus aastate 2008- 2012 kauplemisperioodiks eraldatavate heitkoguste kohta oli umbes 24 miljonit tonni aastas. Komisjon võttis Eesti riikliku jaotuskava kohta vastu otsuse, milles vähendati Eesti taotletavat lubatud heitkogust 47,8 protsenti.
Valitsus leiab, et Euroopa Komisjon on lähtunud Eestile kasvuhoonegaaside heitkoguse määramisel valedest eeldustest ning ületanud oma pädevust. Komisjoni kasutatud PRIMES-mudel eeldab, et Eestis hakatakse elektri tootmisel mitu korda enam kasutama maagaasi. Energiaallikate valik aga on iga liikmesriigi enda pädevuses ja komisjon ei saa siin ettekirjutusi teha.
Komisjon on oma mudelis võrdsustanud põlevkivi pruun-söega, kuigi põlevkivist eraldub elektri tootmisel 0,6 protsendi võrra vähem süsinikdioksiidi.

Elamuid kerkib ikka nagu seeni
Kadaka aiandi alal läheb augustis müüki 125 korterit ruutmeetrihinnaga 30 000 krooni.
Mustamäele endise Kadaka aiandi kasvuhoonete alale enam kui tuhande korteriga elurajooni rajava NCC Ehituse elamu- ehituse arendusdirektori Priit Aeru kinnitusel on kõik plaanid endiselt jõus ning mingiks paanitsemiseks pole põhjust.
"Leian, et see on suhteliselt normaalne turukõikumine, ja tegutseme üsna rahulikult oma kavade kohaselt edasi," ütles Aer. "Paraku kipub nii olema, et kui mõni kuu on müügitempo kõrgem, siis nimetatakse seda buumiks ja väikest rahunemist peetakse kohe krahhiks. Meil on tegu nii pikaajalise projektiga, et jõuame selle käigus üle elada veel mitmeid jahtumisi ja ostubuume."
Praeguseks on valmis jõutud 125 korterit, mille laiemat müüki alustatakse augustis. "Keskmiseks ruutmeetrihinnaks on veidi üle 30 000 krooni ning huvilisi juba leidub," lausus Aer. Esialgu on järk-järgult elluviidava arendusprojekti pikkuseks kavandatud kuus aastat, kuid Aeru sõnul võib see pikeneda ka näiteks kaheksa aastani.

Intervjuu: Läti president Valdis Zatlers: Eesti ja Läti on ühes paadis
Eile Tallinnas viibinud Läti vastselt ametisse astunud president Valdis Zatlers soovitas vene koolide reformimisel pöörata rohket tähelepanu õpetajatele.
Venemaa mängib praegu n-ö hea ja halva naabri mängu, rääkides, kuidas Lätis on olukord integratsiooniga suurepärane, aga Eestis toimuv on lihtsalt mõeldamatu. Kuidas suhtute sellesse?
Eesti ja Läti istuvad ühes paadis. Ja siin ei peaks olema halbu ning häid naabreid. Kui me lubame Venemaa mängul võimust võtta, siis me kaotame.
Samamoodi nagu Läti, reformib Eestigi sel sügisel venekeelset haridust. Mida te soovitate Läti kogemust arvestades meil silmas pidada?
See oli Lätile raske periood. Kuid mulle tundub, et see pole õpilaste, vaid õpetajate probleem. Ma arvan, et enne kui sellist reformi alustada, on seda eelkõige vaja hoolikalt selgitada õpetajaskonnale. Õpilased näevad reformi eeliseid, sest nad on noored ja mõistavad, kui oluline see on nende tuleviku jaoks. Seevastu õpetajad ei pruugi seda kohe näha ja on ülioluline, et neile reformi eesmärke põhjalikult selgitatakse.

Ülemiste ristmikul on homsest taas ummikuid oodata
Tallinnas Ülemiste ristmikul tehakse laupäeval ja pühapäeval asfalteerimistöid, misõttu on seal liiklus osaliselt suletud.
Liiklus Tartu maanteel suletakse suundade kaupa. Laupäeval on liikluseks suletud linna tulev ja pühapäeval linnast väljuv suund.
Kuigi liikluse osalise sulgemise ajal jäetakse Tartu maanteel ühel teepoolel liiklusele avatuks üks linnast väljuv ja üks linna suubuv sõidurada, soovitab linnavalitsus ummikute vähendamiseks vältida Ülemiste ristmikku ja kasutada võimalikke ümbersõidu marsruute.
Seoses asfalteerimistöödega muudetakse pühapäeval Tartu maanteel lõigus Suur-Sõjamäe tänavast kuni Järvevana teeni bussiliini nr 13 marsruuti.
Liini nr.13 autobussid suunatakse tööpäeva algusest kuni tööpäeva lõpuni Väike- Õismäe suunal ümbersõidumarsruudile mööda Peterburi teed, Tartu maanteed, Odra tänavat, Juhkentali tänavat, Liivalaia tänavat, Pärnu maanteed, ja A.H.Tammsaare teed.

Politsei tabas Lurichi kuju vargad
Põhja prefektuuri Ida politseiosakonna kriminaalpolitseinikud tabasid kaks meesterahvast, keda kahtlustatakse Georg Lurichi kuju varguses Pirita teelt.
1. juulil kella 3.30 ajal varastati Pirita tee äärest Georg Lurichi kuju, mis leiti samal ööl sündmuspaiga lähedusest kahjustatuna üles.
Nädalapäevad hiljem pidasid Ida politseiosakonna kriminaalpolitseinikud linnakaamerast saadud info abil kinni teos kahtlustatavad, 23-aastase Vassili ja 23-aastase Jevgeni.
Endi sõnul kavatsesid mehed kuju metallikokkuostu viia.
Põhja prefektuuri ülemkomissar Margus Kotterit paneb imestama metallivaraste jätkuv kirglik huvi Lurichi kuju koopia vastu. "Oleks juba aeg aru saada, et selle kuju väärtus on eelkõige kultuuriline, mitte materiaalne," sõnas Kotter.

Kadrioru lastepark meelitab värvikirevate atraktsioonidega
Kadrioru pargi sünnipäeval avatav lastepark pakub tegevust tittedest teismelisteni.
22. juulil, Kadrioru pargi 289. sünnipäeval avatakse pargikülastajatele erksates värvitoonides särav tänapäevane lastepark ning endises lustlahoones pargi infopunkt.
Kardioru pargi juhataja Ain Järve sõnul on lastepargis Ameerikast toodud 15 eri atraktsiooni, millest osa on Eestis esmakordselt, nii et põnevat tegevust leiavad seal nii päris pisikesed kui ka juba puberteediealised.
"Alguses vajab see pargiosa kindlasti harjumist, sest iga element omaette on nii äge," lubas Järve lastele pikemat avastamisrõõmu. Ühtlasi on tegemist Eesti kõige turvalisema mänguväljakuga, kus kõik atraktsioonid on lapsesõbralikest materjalidest ja liivaga ümbritsetud. Tavalise asfaldi asemel on kasutatud pehmemat, staadionikatet meenutavat materjali. "Eks kogu see asi ole pargi jaoks natuke liiga kärts, aga muidu ei meelita ju lapsi ligi," muigas Järve atraktsioonide värvikirevuse üle.

Tsiklimehed ja -naised saavutasid oma tahtmise
Neljapäeval kogunesid linnavalitsuse ette mootorratturid, kes avaldasid pahameelt kahel rattal liiklejatele ohtliku Järvevana raudteeülesõidu pärast.
Mootorratturitega kohtunud abilinnapea Deniss Boroditš kinnitas, et ülesõit saab juba sel aastal korda. "Kuna raudteeületuskoha korrashoid kuulub raudtee valdaja kohustuste hulka, on linn saatnud Edelaraudteele kirja palvega leida võimalused ülesõidu kiireks korrastamiseks. Saimegi Edelaraudteelt vastuse, milles lubatakse veel selle aasta augustis-septembris teha erakorraline ülesõidukatte remont ja 2008. aastal kapitaalremont," lisas abilinnapea.

Pealinna esimene nüüdisaegne kergejõustikuhall alustas menukalt
Tallinna korraliku sisekergejõustikuhalli planeerimiseks ja ehitamiseks
1996. aasta veebruaris lõi Staadioni tänaval uksed valla pealinna esimene nüüdisaegne sise-kergejõustikumaneež pealinnas, kaua oodatud Tallinna spordihall: 200-meetrine tehiskattega jooksuovaal, kaugus- ja kõrgus-hüppepaigad, heitenurk ja -sein, palliplatsid, tenniseväljakud ja jõusaal. Uue spordihoone ehituse ettevalmistused ja rajamine olid väldanud enam kui 15 aastat. Enne olid täispuhutavad hallid, nüüd oli valminud rahvusvahelisi standardeid arvestav kapitaalne ehitis.
Spordihalli esimese juhi Jüri Dorbeki sõnul kestsid tööpäevad halli avamise eel tihtilugu 16 tundi ja kõigel tuli ise näppupidi juures olla. "Poole aastaga sai mahust tehtud üle poole," kirjeldab viis aastat halli juhtinud Dorbek.

Soome uurijad tegid läbimurde vähi tekke mõistmisel
Tampere ja Turu ülikoolides tegutsev uurimisrühm avastas ühe vähi tekkes olulise, kuid seni tundmata mehhanismi.
Uurimisrühm avastas uue proteiini, mis osaleb normaalsete rakkude muundumisel vähirakkudeks.
Tulemused näitavad, et vähihaiguste mehhanismidele keskenduv uurimus võib paljastada täiesti uusi kriitilisi tegureid vähi arengus.

Taanlase toidukorv on Euroopa kalleim
Eurostati värske uuringu järgi on euroliidu kalleim toidukorv Taanis, järgnevad Iirimaa ja Soome.
Taani toidukorv maksab euroopa keskmisest 142% rohkem. Kõige soodsamalt saab kõhu täis Bulgaarias ja Leedus, kus hinnad on keskmisest 56% ja 64% madalamad.
Alkohol on kõige kallim Iirimaal (181%) ja Soomes (170%), odavaimad joogid leiab Bulgaariast (69%).
Kõige kallimat suitsu saab osta Inglismaal (205%), odavaim tubakas on Lätis (28%).
Eestis on toidu ja mittealkohoolsete jookide hind 75% keskmisest, alkohoolsete jookide hind 89% ja sigarettide hind 41%.

Luha tänava korterite peale sõlmitud mitu lepingut
Pärast Luha 16 korterite hindade 3-9protsendilist langetamist ja hoogsat meediakajastust on Rime sõlminud korterite peale seitse lepingut.
"Tänu hindade langetamisele ja selle laialdasele kajastamisele meedias on huvi Luha tänava korterite vastu olnud väga suur," kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile Rime Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja Monica Meldo.
"Konkreetsemaid huvilisi on hetkel kümne ringis, nendest 7-ga on tänaseks juba lepingud sõlmitud," ütles Meldo. "Huvi on tuntud kõikide korterite vastu, nii koos viimistlusega kui ka valge karbi näol."
Meldo sõnul on kokkuvõtteid veel siiski vara teha, kuna paljud huvilised ootavad pankadelt vastust finantseerimise osas, samuti on osadel klientidel vaja oma eelmine eluase realiseerida, mis võtab aega.

Neste ja Statoil tõstsid kütusehindasid
Neste tõstis täna hommikupoolikul kütusehindasid 10-20 sendi võrra, Statoil järgnes konkurendile sama suure tõusuga kell kolm päeval.
Nestes maksab liiter 95 Eurot nüüd 14 krooni ja 50 senti, 15 krooni eest saab liitri 98 Eurot ja liitri diiselkütust saab 13 krooni ja 30 sendi eest.
Statoili teenindusega bensiinijaamades maksab liiter bensiini 95 Euro nüüd 14 krooni ja 75 senti, liiter 95 Euro Ultimat 15 krooni ja liitri 98 Euro Ultima eest tuleb välja käia 15 krooni 25 ja 25 senti, teatas Statoil. Diiselkütus D Euro Fortis maksab 13 krooni ja 55 senti.
Automaatjaamades tõusid kütusehinnad sama palju ja on seega endiselt 25 sendi võrra odavamad kui teenindusjaamades. Automaatjaamades maksab bensiin 95 Euro 14 krooni ja 50 senti, 98 Euro Ultima 15 krooni ja diislikütus D Euro Fortis 13 krooni ja 30 senti.

Eesti kodanike usk majanduse helgesse tulevikku väheneb
Täna avalikustatud Eurobaromeetri kevadine uuring näitab, et Eesti kodanike rahuolu eluga püsib endisel kõrge, kuid nii riigi kui pere majandusliku tuleviku suhtes on optimism kahanemas.
2007. aasta kevade seisuga ei ole rahuolu tase eluga tervikuna muutunud: oma eluga on rahul 78% ning rahul ei ole 22% kodanikest. Need näitajad on sarnased Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisele rahulolu tasemele 80%.
Isiklikku finantsolukorda hindavad kodanikud järjest paremaks. 72% Eesti kodanikest leivad, et nende isiklik rahaline olukord on kas väga või üsna hea. Nende osakaal on võrreldes 2006. aasta sügisega kasvanud 7% võrra. Oma rahalise seisuga rahulolematute hulk on kahanenud 33%-lt 24%-le.
Isikliku elu osas järgneval aastal tunnevad inimesed end kindlalt. Peaaegu võrdselt on neid, kes usuvad, et isiklik elu tervikuna järgmise 12 kuu paraneb (46%) ja neid, kes usuvad, et olulisi muudatusi oodata ei ole (44%). Võrreldes 2006. aasta sügisega on mõnevõrra kahanenud nende osakaal, kes näevad tulevikus olukorra paranemist (-4%) ja kasvanud stabiilsusesse uskujate hulk (+3%).

Ken-Marti Vaher nõuab Eesti Pangalt Vene panka külmunud raha kohta infot
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher kutsub Eesti Panka avalikustama dokumente, mis puudutavad Vnešekonompanka (VEB) külmunud Eesti ettevõtjate raha.
"Ootaksin ära kohtulikud lahendused, kuid võimalik on ka riigikogu poolt antud teema käsitlemine," kommenteeris Riigikogu liige Ken-Marti Vaher praegust olukorda Den za Dnjomile. "Eesti Pank võiks aga esmalt avalikustada kõik asjasse puutuvad dokumendid ja siis saaks see lugu palju selgemaks."
Mäletatavasti külmutati detsembris 1991. aastal Moskvas kinni VEBi kontodel asunud kahe kommertspanga, UBB ja Põhja-Eesti Aktsiapanga klientide raha. Nagu hiljem on selgunud, kadus Moskvasse justnagu külmutatud 67 miljonist dollarist perioodil 1993-2001 47 miljonit dollarit ehk 700 miljonit krooni. Seda ajal, mil keskpank on avalikkusele väitnud, et rahale ligipääs puudub. Vettpidavat selgitust raha kadumisele arvetelt ei ole siiani.

Euromoney nimetas Hansapanga parimaks pangaks Eestis
Majandusajakiri Euromoney nimetas Hansapanga 2007. aastal Eesti parimaks pangaks.
Sama tiitli omistas ajakiri pangale ka eelmisel aastal, teatas Hansapank.
Leedus sai Hansabankas parima liitumiste ja ülevõtmiste nõustaja tiitli.
Ajakirja juulinumbris avaldatud edetabel "Euromoney Awards for Excellence 2007" reastab ajakirja küsitletud ekspertide ja analüütikute arvamuse põhjal maailma parimad finantstoodete ja -teenuste pakkujad. Küsitluses osalesid üle 100 riigi finantsasutused.

Finantsajakiri nimetas Nordea regiooni parimaks pangaks
Juhtiv rahvusvaheline finantsteenuste ajakiri Euromoney tunnistas Nordea parimaks pangaks Põhja- ja Baltimaades.
Eile Londonis toimunud auhinnatseremoonial nimetas Euromoney Nordea parimaks pangaks Põhja- ja Baltimaades, Soomes, Rootsis ja Taanis. Ajakirja hinnangul on Nordea Soomes ka kõige silmapaistvam ühinemiste ja ülevõtmiste nõustaja ning väärtpaberivahendaja, teatas Nordea.
"Nii maineka auhinna saamine on meile suur au. Usun, et Nordea valimine parimaks pangaks Põhja- ja Baltimaades on esmajoones tunnustus meie tugevale meeskonnale. Oleme saavutatu üle tänulikud ja uhked ning pingutame suurpäraste kliendisuhete loomise nimel jätkuvalt edasi," märkis Nordea Eesti juhataja Vahur Kraft.
Euromoney on parimate pankade konkurssi korraldanud juba aastaid ning edetabelid koostatakse erinevate ekspertide ja analüütikute arvamuste põhjal. Võitjate valmisel arvestatakse panga ärimahtusid, innovaatilisust, juhtimisstiili, krediidireitinguid, varade ja sissetulekute kvaliteeti, efektiivsust ning teisi tegevuse võtmenäitajaid. Sel aastal konkureerisid omavahel erinevates kategooriates kokku 110 riigi finantsasutused.

Tallinna Kaubamaja kontserni käive kasvas I poolaastal 47%
Tallinna Kaubamaja kontserni konsolideeritud auditeerimata netokäive oli esimesel poolaastal 2,8 miljardit krooni ehk 47% rohkem kui mullu samal ajal. Kontserni läbimüügist kaks kolmandikku andev Selveri-kett jätkab kasvukursil.
"Kaubamaja kontserni müügitulu kasvutempo püsis tänavu teises kvartalis pea täpselt samas suurusjärgus, mis aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes ehk siis tegemist oli taas kord väga hea tulemusega. See kinnitab ühelt poolt soodsa majanduskeskkonna püsimist ning ostujõu jätkuvat paranemist, teisalt jälle nopime praegu kontserni töötajate pikaaegse tegevuse vilju," ütles Tallinna Kaubamaja ASi ostudirektor Edward Köster.
Kösteri sõnul annab kaubamajade ja Selveri-keti majandamisega saavutatud stabiilsus ning majanduslikult tugev seljatagune kontsernile kindlust edaspidi oma harjumuspäraste tegevusvaldkondade kõrval tugevamalt kanda kinnitada ka jaekaubandusturul laiemalt - autokaubanduse vallas on esimesed sammud tehtud ning oma järge ootab ilukaupluste kett. Lisaks laienes Tallinna Kaubamaja eelmise aasta lõpus Läti turule.

Sakret avab täna 100 miljonit maksnud tehase
Ehitusmaterjalide tootja Sakret avab täna Kesk-Eestis Mäo ristis ligi 100 miljonit krooni maksma läinud kuivsegude tehase.
Tegemist on seni suurima Läti tööstusinvesteeringuga Eestisse. Sakreti teatel on täna avatava tehase aastavõimsus 150 000 tonni kuivsegusid. Seda on rohkem kui Eesti aastane turumaht, mis tänavu ületab esimest korda 100 000 tonni piiri. Tehases saab tööd 30-40 inimest.
Sakret Grupp on maailma suurim ehituslike kuivsegude tootja, omades kokku üle 60 tehase, neist 26 asuvad Euroopas. Eesti tehas on osa Sakreti globaalsest brändist, mis tegutseb frantsiisilepingu alusel ning iseseisvalt. Samal põhimõttel töötab ka Sakreti Läti tehas, mis alustas tootmist 2004. aasta oktoobris.
Sakreti Eesti ja Läti tehase omanike ning juhtivtöötajate eestvedamisel pannakse sel sügisel nurgakivi Leedu tehasele ning lähiaastatel on plaanis laieneda ja avada Sakreti kuivsegude tehased Skandinaaviamaades ning Venemaal.

Lääne-Virumaal on probleeme salapäraste bussiliinidega
Lääne-Viru maakonnaliine teenindav bussifirma ATKO ei taha maksta lepingu eest, mille alusel tagataks reisijatele Rakvere bussijaama infotelefonile helistades teabe saamise võimalus.
Lääne-Viru maakonnaliine teenindava Järve bussipargi busside marsruudi ja väljumis- ning saabumisaegade teadasaamiseks peab olema lausa sensitiiv, kirjutab Virumaa Teataja.
Probleem seisneb selles, et teatud liinide kohta ei osata anda informatsiooni ei Rakvere bussijaamast ega kajasta nende teekonda ja sõidugraafikut ka üle-eestiline ühistranspordi teabeportaal www.bussireisid.ee.
ATKO bussifirma tegevdirektor Indrek Arming ütles, et nende busside sõidugraafikud salastatud ei ole ja on väljas kõikides peatustes, mis marsruudile jäävad.
Küsimusele, miks ei saa Lääne-Virumaa inimene käigusolevast bussiliinist ja väljumisaegadest teavet kõige loogilisemast kohast ehk bussijaama infotelefonilt, vastas tegevdirektor, et Rakvere bussijaam nõuab sellise teabe väljastamise eest bussifirmalt lepingut, mis maksab.

Eestlased lubavad endale järjest kallimat puhkust ja ravi
Pärnu majutusasutustes hakkab välismaalaste osa aeglaselt vähenema, seevastu omamaiste külaliste osakaal üha kasvab.
Eelmisel aastal külastas Pärnut kolmel suvekuul kokku hinnanguliselt 307 000 - 339 000 turisti, selgus Pärnu linnavalitsuse mullu korraldatud uuringust, kirjutab Pärnu Postimees.
Turistidega tegelevate asutuste arvamust mööda pole kehva ilma ja pronkssõduri-aktsiooni tõttu sel suvel märgatavalt väiksemat külaliste hulka oodata, kuigi seni on eelmise aastaga võrreldes suvitajaid natukene vähem olnud.
Kõik majutusasutused märgivad küll ära, et välismaalaste tung suvepealinna on vähenenud, kuid samal ajal on märkimisväärselt tõusnud eestlastest puhkajate arv, kes järjest rohkem kasutavad sanatooriumide ja kallimate hotellide teenuseid.

Steri lubab kantud kahju välja nõuda
Saue valla elanike vastuseisu pälvinud meditsiiniseadmete desinfitseerifirma ASi Steri aktsionäri Rein Lehtmetsa sõnul on omanikud arutanud advokaatidega kahjunõude esitamist seoses kiirgustegevusloa venimisega.
Kuna luba ei ole veel käes, ei saa hinnata kõiki kulusid, mis seoses selle saamise venimisega tekivad, ütles Lehtmets Äripäevale.
Võimalik on kärpida personalikulusid, kuid laenuintressid tuleb pangale endiselt ära maksta. Olulisim tootmisvahend - kiirgusallikas - amortiseerub ka siis, kui seda ei kasutata, selgitas aktsionär.
Poolteise aastaga on Lehtmetsa sõnul tekkinud kulusid umbes 3-4 miljonit krooni, mille sisse pole arvestatud saamata jäänud kasumit. Steri tasuvusajaks arvestati projekti alguses seitse-kaheksa aastat, nüüd on need tähtajad muutunud.
Tegevuse alustamiseks vajab Steri kiirgustegevusloa muutmist. Praegune luba võimaldab kiirgusallikaid hoida, kuid kiirgusallika kasutamiseks meditsiiniseadmete steriliseerimisel on vaja uut luba.

Lisatagatis päästab kodu sundmüügist
Pangad võivad äkilise kinnisvara hinnalanguse järel nõuda eluasemelaenu võtjailt lisatagatist, mis seab löögi alla kinnisvarabuumiaegsed uue kodu ostjad.
Küsitletud pankadest tunnistasid Sampo Pank, SEB Ühispank ja Nordea Pank, et nad võivad tagatisvara väärtuse märkimisväärse languse korral nõuda klientidelt lisatagatisi. Oluliseks languseks peab Sampo Pank 20 protsenti, kirjutab Äripäev.
"Seni pole me kodulaenu omanikelt lisatagatist nõudnud, kuid kui laenu tagatise väärtus oluliselt väheneb, peaks klient panga nõudmisel olema valmis leidma tagatise väärtuse taastamise või lisatagatise võimaluse," selgitas Nordea Panga krediidiriskide juhtimise spetsialist Kaupo Kiisler. Tema sõnul võtab pank vajadusel kliendiga ühendust.
Võrreldes varasemate laenulepingutega on Hansapank tüüptingimustesse lisanud: laenu ülesütlemiseks piisab, kui leiavad aset sündmused, mis ohustavad lepingu täitmist laenuvõtja poolt. Lisatagatise hankimiseks on kodulaenu võtnul 20 pangapäeva ehk napp kuu.

Tippsportautod jõudsid Eestisse
Eilsest on Tallinnas Mustamäel avatud nelja riigi peale ainus eksklusiivsete sportautode tootja Lamborghini esindus.
Automobili Lamborghini presidendi Stephan Winkelmanni sõnul on Eesti-sarnastel uutel turgudel väga tugev potentsiaal.
Tallinnas avatud müügiesindus on Eesti, Läti, Leedu ja Soome piirkonnas ainuke ning sel aastal tuleb müüki vaid üheksa autot. Neist kaks on praeguseks juba ostja leidnud, kolmas on ootel. Kõige odavama Lamborghini saab kätte umbes kahe miljoni krooniga. Kallima mudeli baashind jääb kolme-viie miljoni krooni vahele. Järgmisel aastal loodetakse siin piirkonnas müügile tuua juba 12 autot.
Kokku müüdi eelmisel aastal üle maailma 2087 Lamborghini sportautot.

Soome ja Eesti vahet hakkab kurseerima raudteepraam
Raudteepraami kava teostumine võimaldab tuua Eestisse uusi kaubavoogusid.
"Kui me saame raudteepraami liikuma, siis need kaubad, mis praegu lähevad Soomest otse Poola või Saksamaale, hakkavad tulevikus võib-olla raudteepraamiga tulema Eestisse. Siit saame need edasi saata läbi Läti ja Leedu kas Poola või edasi lõuna poole," tutvustas võimalikke arenguid Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann.
Eelkõige kaubarongidele mõeldud raudteepraami idee peamised eestvedajad on Eesti Raudtee ja Soome Raudtee. Alates 2006. aasta sügisest on peetud kolm kohtumist, kus lisaks raudtee-ettevõtetele on osalenud ka sadamate ning Tallink Grupi esindajad. Viimati nimetatu on kaasatud ettevõtmisse võimaliku investorina, kuna Tallinki tütarettevõttel Silja Line on pikaajalised kogemused Soome-Rootsi vahet sõitva raudteepraamiga.

Mütofest 2007 - Kassinurmel elustub muinasmaailm
Järgmisel nädalavahetusel, 20.-22. juulil toimub Jõgevamaal Kassinurme mägedes Mütofest 2007, kus mütoloogia, ajalugu ja ürgse jõuga muusika peavad muistse maailma pidu.
Keldi, viikingi, balti hõimude ja soomeugri iidne muusika põimumas ühtseks tantsuks põlispuude all. Kuu- ja tõrvikuvalgel võitlevad sõdalased, vaikne flöödihelin hilisel hommikutunnil, haldjate tantsud metsavälul ja kõrts, kus lõbus laul ei vaibu enne hommikut - see on Mütofest 2007, ütles festivali pressiesindaja.
Mütofest on kõigile neile, keda huvitab muinasaeg, muistendid ja legendid, lood ja laulud aegadest, mil meie esivanemaid nimetati idaviikingiteks, ajast, mil manatarkus ja ussisõnad olid abiks kurja peletamisel - Mütofest on neile, kes soovivad seda kõike ise kogeda.
Festivalil on kavas töö- ja õpitoad - saab proovida linnusevallutamist, rõngassärgi tegemist ning muud käsitööd.

Romaaniülikool: Daniel Defoe: "Robinson Crusoe" 
Mis teeks inimesest inimese? Daniel Defoe oli tõenäoliselt esimene lihakaupmehe poeg, kes suutis end suurel maailmakirjanduse väljal nähtavaks teha. Teine oli Franz Kafka. Mõlemat iseloomustab eriline tundlikkus selle suhtes, mis ümbritseb inimest väljaspool eraelu.
Kui ma olin umbes kümme-kaksteistkümmend päeva saarel olnud, turgatas mulle pähe, et raamatute, sule ja tindi puudumisel võib mu ajaarvestus käest minna ja et nii ma võin koguni pühapäevad argipäevadega segi ajada; ja et seda ära hoida, lõin ma seal kohas, kus ma esimest korda maale olin tulnud, püsti põikpuuga posti, millesse ma lõikasin noaga suurte kirjatähtedega kirja: "Siin tulin ma 30. septembril 1659. aastal maale." Selle neljatahulise posti külgedesse tegin ma iga päev noaga ühe sälgu, ja iga seitsmes sälk oli kaks korda pikem kui teised ja iga kuu esimene päev kaks korda pikem kui pikk sälk; ja nii ma pidasin oma kalendrit nädalate, kuude ja aastate kaupa.

Disney liidab oma videomängud Nintendoga
Videomängude tööstuse tipptegijaks saada kavatsev Disney Interactive kergitas saladuskatet oma kogu perele mõeldud telekamängudelt ja teatas valmivast DGamerist - Nintendo DS mängukonsooliga ühilduvast mängusüsteemist.
Disney Interactive Studio juht Graham Hopper rõhutas Disney Company pühendumust kinnitada jõuliselt kanda telekamängude loojana, teatades firma kavast investeerida mängukonsoolidele mõeldud mängude tootearendusse sel aastal 130 miljonit dollarit, teatab Reuters.
Sanata Monicas toimunud E3 meedia ja ettevõtluse tippkohtumisel tutvustas Disney Interactive oma uut saavutust DGamerit. Tegemist WiFi-ga varustatud kaasaskantava mängusüsteemiga, mis võimaldab selle omanikel olla vastastikkuses ühenduses Nintendo DS konsooliga.
Disney plaanib mais esitleda esimest nii DGamerile kui Nintendo DS-ile mõeldud mängu Chronicles of Narnia: Prince Caspian.

Grete Treier jäi jälle kuuendaks
jalgrattasport
Tuuri eelviimasel, 124,6 km pikkusel etapil saatis grupifinišis edu sakslannat Ina Teuntenbergi (T-Mobile Women) ajaga 2: 58.23, kirjutab Sportnet. Järgnesid sama ajaga Rochelle Gilmore (Menikini Selle Italia Gysko), Marianne Vos (Team DSB Bank), Giorgia Bronzini (Safi Pasta Zara Manhattan), Martina Corazza (Team Frw Gauss Rdz) ja Treier.
Enne laupäeval sõidetavat viimast etappi Seregno ümbruses juhib endiselt leedulanna Edita Pucinskaite (Nürnberger Verschierung), 18 sekundiga jääb maha Nicole Brandli (Bigla Cycling Team) ja 36 sekundiga Maribel Moreno Allue (Hispaania koondis). Treier on kümnes, liidrist maas endiselt 3.06.

Purjetajad Randmaa ja Lill said MM-il 23. koha
purjetamine
Randmaa - Lill kogusid kümne sõiduga 126 punkti (11, 8, 14, 14, 7, 25, 24, 17, 15, 16), lõpetades kaks võistlussõitu esikümnes. Maailmameistriks krooniti võimsa punktieduga Hollandi naiskond Marcelien De Koning - Berkhout Lobke 19 punktiga (4, 2, 1, 2, 1, 1, 2, 1, 1, 8), hõbeda said prantslased Ingrid Petitjean - Douroux Nadège 38 punktiga (5, 25, 2, 1, 6, 3, 1, 2, 2, 16), pronksmedali pälvisid Christina Bassadone - Saskia Clark Suurbritanniast 42 punktiga (13, 1, 1, 8, 3, 13, 4, 7, 3, 2). Kokku osales 470 klassis 63 naiskonda.
"Randmaa ja Lill tegid hea regati - nad on väga hästi oma oskusi ja vormi ajastanud. 23. koht on 470 klassi kõige parem tulemus sel aastal," ütles koondise peatreener Ott Kallas.

Kanepi edenes Itaalias poolfinaali
Itaalias Biellas jätkuva ITF-i 100 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri Trofeo Biverbanca veerandfinaalis võitis Kaia Kanepi täna bulgaarlanna Tsvetana Pironkovat.
1: 6 kaotatud avaseti järel oli Kanepi teises setis parem 6: 4 ja kolmandas 6: 2, kirjutab Sportnet. Laupäevases poolfinaalis on Eesti meistri vastaseks kas prantslanna Alize Cornet või itaallanna Karin Knapp.
Täna õhtul tuleb Kanepi koos Maret Aniga veel korra väljakule, kui paarismängu finaalis kohtutakse Mervana Jugić-Salkići ja Renata Voracovaga.

Hunt heitis grupi kolmanda tulemuse ja pääses finaali
kergejõustik
Hunt sai kolmelt katselt kaks tulemust: 52.84 ja 55.47, esimesel üritusel tõusis punane lipp, kirjutab Sportnet. Automaatselt viis lõppvõistlusele tulemus, mis ületas 56 meetrit. A-grupi pingereas heitsid mõlemad eestlast edestanud atleedid üle 56 meetri. Sakslane Martin Wierigile mõõdeti 56.93, rumeenlane Mihai Grasu heitis 56.49.
B-rühmas heitis tšehh Jan Marcell esimesel katsel 59.24 ning võitis. Kvalifikatsiooninormi ületas ka 56.51 kirja saanud ukrainlane Dmitro Isnjuk. Hunt lõpetas eelvoru kokkuvõttes viienda kohaga. Lõppvõistlus toimub homme, laupäeval Eesti aja järgi kell 18.10.

Muhu väinas selguvad Eesti meistrid avamerepurjetamises
Laupäevast, 14. juulist kuni 21. juulini peetakse Muhu Väina regati raames Eesti meistrivõistlused avamerepurjetamises, ühtlasi tähistab regatt 50. aastapäeva.
"Muhu Väina regati näol on tegemist pikaajaliste traditsioonidega võistlusega - toimub see juba 50. korda ning tase on kõrge. Põnev saab olema jälgida nädalapikkust heitlust Eesti meistri tiitlile, eriti kuna tänavusest juubelinumbriga regatist võtab osa palju uusi jahte ja sportlasi," rääkis Muhu Väina regati peakorraldaja Kalevi Jahtklubi ülem Kristi Salmistu.
Avamerepurjetamise meistrivõistlused peetakse neljas grupis IMS ja LYS tüüpi jahtidele. 50. Muhu Väina regatile on kokku oodata kuni 500 sportlast 70 jahil, eestlastele pakuvad konkurentsi regatile saabuvad Venemaa ja Läti paremik ning Soome jahid. Meistrivõistluste favoriitide hulka kuuluvad sealhulgas rahvusvaheliste regattide kogemusega jahid Ladybird kapten Erki Meltsi ning Georg kapten Viktor Feofanovi juhtimisel (mõlemad Pärnu Jahtklubi), Cabernet kapten Eiki Keerdi ja Zarah May kapten Aare Kööpiga roolis (mõlemad Kalevi Jahtklubi), Evelin III kapten Andres Toomi käe all (Saaremaa Merispordi Selts).

Rassistlik tüli tõmbas Serbia ja Inglismaa jalgpalliliidule trahvi kaela
Inglismaa ja Serbia jalgpalliliite karistati rahatrahviga, kuna juuni lõpus toimunud U-21 EM-il tekkis nende fännide ning mängijate vahel rassistlikul pinnal tüli.
Trahv määrati möödunud kuu lõpus toimunud U-21 jalgpalli EM-i ajal toimunud vahejuhtumi pärast, kirjutab Guardian.
Serblased hakkasid Inglismaa mustanahalisi meeskonnaliikmeid sõimama ning rassistlik sõnelus olevat fännide seast kandunud ka mänguplatsile Serbia jalgpallurite sekka.
Serbia jalgpalliliidule määrati trahviks 16 000 inglise naela, inglastele 2 000 naela.

Sõudmine: Endrekson ja Jaanson võitsid eelsõidu
Šveitsis Luzernis toimuval sõudmise MK-sarja finaaletapil said paarisaerulisel kahepaadil võistlevad Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson oma eelsõidus esimese koha.
Eestlased läbisid 2000 meetrit ajaga 6.23, 52 ning edestasid teisena lõpetanud Prantsusmaa sõudjaid, valitsevaid maailmameistreid Jean-Baptiste Macquet'd ja Adrien Hardyt 3,4 sekundiga. Eesti duo hoiab MK-sarjas 13 punktiga teist kohta, vaid ühepunktine edu on inglastel Matthew Wellsil ja Stephen Rowbothamil, kes said esikoha enda eelsõidus, kirjutab Sportnet.
Endreksonile ja Jaansonile kuulus ka paarisaeruliste kahepaatide eelsõitude parim aeg. Wellsi ja Rowbothami lõpuaeg oli 6.27, 19, kolmanda eeslsõidu võitnud sloveenlastel Luka Spikil ja Iztok Copil 6.27, 12.
Paarisaerulisel ühepaadil võistlev Leonid Gulov sai oma kvalifikatsioonis teise koha ning pääses järgmisesse ringi. Teises eelsõidus sõudnud Gulov kaotas esimesena lõpetanud Hollandi sõudjale Sjoerd Hamburgerile 13,22 sekundit.

Tiidrek Nurme: sain keelega medalit mekkida
Tiidrek Nurme teenis alla 23-aastaste EM-il 5000 m jooksus lõpuspurdiheitluses viienda koha ja püstitas võimsa isikliku rekordi 13.57, 51.
Jaheda ja veidi vihmase ilmaga peetud 5000 m jooks kulges peaaegu kuni lõpuni nagu Tiidrek Nurme unistus: aeglane algus ja suur grupp mehi jooksis koos kuni viimase ringini.
Seitsmendana lõpuringile läinud Nurme spurdivõimed medalini siiski ei küündinud. Esikoht kuulus 13.53, 15-ga lõpusirgel käsi võidukalt viibutanud prantslasele Noureddine Smailile.
"Andis medali käest!" ütles Nurme juhendaja Harry Lemberg karmilt. "Tiidrek ei tunne veel oma võimeid: ta oleks pidanud juba kaks ringi enne lõppu kõik mängu panema. Ta oli võimeline viimased 800 m läbima 2.00-ga. Aga sellegi poolest - kõva poiss!"
Nurme ise ei suutnud kohe pärast jooksu oma tunnetes selgusele jõuda: kas kiruda ennast, et kolmandana lõpetanud türklasele Kemal Koyuncule 3,19 sekundiga alla jäi, või rahul olla 27 sekundiga paranenud tippmargi ja lubatud esikuuiku kohaga.

Jalutu jooksja sai loa võistelda täna Kuldliiga etapil
Lõuna-aafriklane Oscar Pistorius võib oma tehisjalgadel tavasportlastega võistelda.
Jalgadeta sportlane Oscar Pistorius, kes vedas pikka aega rahvusvahelise kergejõustikuliiduga (IAAF) vägikaigast, sai lõpuks oma tahtmise. Täna võib kunstjalgadel jooksev 20-aastane Lõuna-Aafrika noormees võistelda Roomas Kuldliiga etapil.
Pistoriuse jalad amputeeriti imikueas ning noormees on lasknud endale valmistada süsinikkiududest tehisjalad. Siiani väitis IAAF, et need annavad talle tavasportlaste ees teatud eelise, kuna haakuvad paremini rajakattega.
Pistoriuse tulemused on muljetavaldavad. Tema 100 m jooksu rekord on 10,91, 200 m 21,58 ja 400 m 46,34 - kõik on kehtivad parasportlaste maailmarekordid. Pistorius pääses küll Lõuna-Aafrika 4 x 400 m teatemeeskonda, 400 m jooksus võistlemiseks tuleb tal aga veel normi püüda. Olümpia A-normi täitmiseks peab Pistorius näitama aega 45,55, B norm on 45,95.

McLaren peab vastama süüdistustele
Rahvusvaheline autospordiliit nõuab McLarenilt vastust, kuidas jõudsid neile Ferrari salajased andmed. FIA ootab McLarenilt 26. juulil Pariisis selgitust, mis asjaoludel said nad enda kasutusse Ferrari vormel-1 klassi auto disainimise, ehitamise, testimise ja arendamise infot.
Skandaalijuhtumit arutab ka Londoni kõrgem kohus, kus McLareni peadisainer Mike Coughlan peab andma aru, kuidas sattusid Ferrari salajased paberid tema koju. Coughlan lubas Ferrarile selgitada, kuidas ta sai nende infot.
Coughlan suhtles väidetavalt Ferrari võistluspealiku Nigel Stepneyga, kelle Itaalia tiim juba vallandas. Ferrari andis kohtusse ka Stepney, süüdistades teda 780-leheküljelise tehnilise info andmises Coughlanile.

Niit: lähen võitlema esikoha pärast

Suprema pälvis parima aktsiamaakleri tiitli
Suprema Securities, mis kuulub rahvusvahelise investeerimispanga Evli Bank gruppi, pälvis taas Eesti parima aktsiamaakleri auhinna rahvusvaheliselt finantsajakirjalt Euromoney.
Euromoney tõi esile Suprema rolli Eesti Ekspress Grupi ja Eesti Ehituse avalike esmapakkumiste ehk IPOde ning mitmete suunatud aktsiaemissioonide korraldajana, teatas Suprema Securities.
"Täname eksperte sellise tunnustuse eest, eriti pidades silmas kasvavat konkurentsi Balti turgudel. Meie head kliendid ja professionaalne tiim on Suprema järjepidevate tipptulemuste taga," ütles Suprema juhatuse esimees Aidas Galubickas.
Suprema on võitnud Euromoney auhindu nii ülebaltilises kui riigipõhistes kategooriates igal aastal alates 2000. aastast. Sealhulgas on Suprema valitud parimaks aktsiamaakleriks, parimaks ühinemiste ja ülevõtmiste tehingute nõustajaks, parimaks spetsialiseerunud pangaks ning parimaks kohalikuks partneriks.

Salva Kindlustus maksis üle 112,3 miljoni krooni hüvitisi
Salva Kindlustus maksis juunis 16,1 miljonit krooni ning esimese kuue kuuga kokku üle 112,3 miljoni krooni hüvitisi.
Väljamakstud hüvitiste kogusumma on võrreldes 2006. aasta esimese poolega jäänud peaaegu samaks, suurendes vaid 0,1% võrra. Juunikuid võrreldes on hüvitiste kasv olnud 10,3%, teatas kindlustusselts.
Eelneva aasta sama perioodiga võrreldes on hüvitiste põhistruktuur sarnane: enim maksis Salva hüvitisi liiklus- ja kaskokindlustuses, vastavalt 56,9 ning 41,3 miljonit krooni. Sealjuures on liikluskindlustuse hüvitised kokku vähenenud 4,4% ning kaskokindlustuse hüvitised suurenenud 6,3% võrra.
Varakindlustuses on väljamakstud hüvitised võrreldes eelmise aasta I poolaastaga vähenenud 23,6%. Tugev liidripositsioon ja jätkuv turuosa kasv reisikindlustuse pakkujate hulgas on proportsionaalselt tõstnud ka väljamakstud hüvitiste kogusummat: kuue kuuga on hüvitatud 3,3 miljoni krooni asemel ligi 6 miljonit krooni.

Colemont avas esinduse Leedus
Ligi kaks aastat tagasi Eestis esinduse avanud rahvusvaheline kindlustusmaaklerfirma Colemont laienes Leetu, omandades täna sajaprotsendilise osaluse Hansabankase kindlustusmaaklerüksusest Hansa Draudimo Brokeris.
Viimane on suuruselt viies kindlustusmaaklerfirma Leedu turul. Ettevõtte uueks nimeks saab Colemont Draudimo Brokeris, teatas Colemont Holdings.
Laienemine Leetu toimus läbi Tallinnas asuva Colemont Holdings AS-i, mis on Grupi Balti riikidesse investeerimise keskuseks. Colemont Holdings haldab ka Colemonti Eesti ja Läti esinduste tegevust.
Colemont Holdingsi tegevjuhi Heiki Nurmeotsa sõnul on Leedu esinduse avamine ettevõttele väga oluline samm. "Oleme nüüdsest ainuke ühtse ülebaltikumi võrgustikuga kindlustusmaaklerfirma, kus saab hallata riske kõigis kolmes Balti riigis läbi ühe partneri," räägib ta. "Kuigi mõned rahvusvahelised kindlustusmaaklerettevõtted omavad esindusi nii Eestis, Lätis kui Leedus, ei paku nad oma tegevuses sellist kolme riigi vahelist efektiivset koostöösüsteemi, nagu meie seda alates tänasest teeme."

Seesam hüvitas poole aastaga 171,2 miljoni krooni eest kahjusid
Juunis hüvitas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS 1826 kahjujuhtumit kogusummas 30,8 miljonit krooni.
Hüvitatud kahjudest 1125 olid seotud vabatahtliku sõidukikindlustuse ja 489 liikluskindlustuse juhtumiga. Kuu jooksul registreeriti 1469 uut kahjujuhtumit. Enim maksti juunis hüvitisi vabatahtliku sõidukikindlustuse juhtumite eest (18,6 miljonit), järgnesid liikluskindlustus (9 miljonit) ning ettevõtte varakindlustus (1,5 miljonit krooni).
Kokku on Seesam selle aasta esimese poolaastaga hüvitanud kahjusid 171,2 miljoni krooni ulatuses, mis on 37% rohkem kui 2006. aasta samal perioodil. Kõige enam on hüvitised kasvanud tsiviilvastutuskindlustuses ja ettevõtte varakindlustuses.
Juuni jooksul kogus selts kindlustusmakseid 45,7 miljonit krooni. Kokku on Seesam poole aastaga kogunud preemiaid 279,6 miljonit krooni, mis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on jäänud samale tasemele. Enim kasvasid kindlustusmaksed eelmise aastaga võrreldes transporditavate kaupade kindlustuses ning liikluskindlustuses.

Electrolux esitleb maailma esimest ratastega autotolmuimejat
Electroluxi Rapido Car Vac käeshoitav ratastega autotolmuimeja on toode, mis rõõmustab puhtusest hoolivaid autoomanikke, teatas Electrolux.
Tõelisele autofännile on tema masin osa personaalsusest ja peab olema laitmatus korras ning kiiretel ja regulaarsetel puhastustoimingutel tuleb nüüdsest appi ainulaadne ratastega autotolmuimeja.
"Nii puhtusest hoolivad autoomanikud, koduloomade pidajad kui ka autos tihti einestavad lastega pered või kiirustavad tööinimesed ei pea enam oma suuremõõtmelist tolmuimejat puhastustoiminguteks autosse vedama," sõnas Andres Kesker, Electrolux Eesti juht. "Innovatiivsesse Rapido käsitolmuimejate sarja kuuluv 12-voldise mootoriga autotolmuimeja võtab energiat auto elektrisüsteemist. Sagedaseks kasutamiseks mõeldud ning praktilise kogumiskotiga varustatud seadme saab mugavalt autosse ära paigutada. Rattad muudavad tolmuimeja kasutamise hõlpsamaks ning muudavad kasutamise erinevaid pindu vähem kahjustavamaks."

 "Jää ja tule laul" jätkub eestikeelsena
Tänapäevase fantaasiakirjanduse täht-teos ei valmista pettumust ka teises osas.
Kirjanik George R.R. Martini kuulsast fantaasiaromaanisarjast "Jää ja tule laul" on Indrek Hargla Eesti Päevalehe külgedel korra juba kirjutanud. Inglise keeles neljanda osani jõudnud sari, mis lahkab Westerose kuningriigi intriige, on sedavõrd haarav, et kui juba korra üks raamat läbi loetud, ei saa muidu, kui tuleb ka kõik järgmised osad läbi lugeda.
"Troonide mängu" (mis on "Jää ja tule laulu" esimene osa) esimene eestikeelne raamat ilmus mullu sügisel. Põnevalt kohalt katkenud teosele ei jaksanud mina isiklikult eestikeelset järge oodata ja lugesin Starkide, Lannisteride, Baratheonide ja Targaryenide edasisest saatusest juba inglise keeli.
Sellegipoolest tasub endale soetada ka eestikeelne sari, sest Mario Kivistiku tõlkes ei lähe Martini mahlakas tekst kaduma. Ja mis seal salata, väga mugav on ise sõnaraamatus tuhnimise asemel lasta tõlkijal kõikvõimalikud relvad ja rõngassärgid-vammused endale ära seletada. Juhul muidugi, kui Martini detailirohke teksti nüansside tabamine on lugejale oluline.

Ära hüüa kurja - muidu, sinder, tulebki! 
Aino Perviku teine raamat Karvase ja Sulelise seiklustest on sisutihe ja minevikku mäletav.
Viimasel ajal on hakanud valmis saama kõikvõimalikud järjed ja jätkulood. Kinno jõudis "Kariibi mere piraatide" ja "Shreki" kolmas osa. Pikisilmi oodati järge Harry Potteri seiklustele nii kinolinal kui ka kirjandusmaailmas.
Selles mõttes järgib Aino Pervik oma järjeraamatuga Karvase ja Sulelise seiklustest igati aja vaimu. Arvatavasti polnud see aga autoril mõttes, lihtsalt läks nii, nagu vahel on - kui juba räägitud lugu ei lase end lahti, vaid hakkab edasi kerima ja paberile kippuma... Igal juhul kinnitas Pervik oma kevadisel juubelil, et kolmandat osa sellele raamatule ei tule.
Nagu ka "Maailma Sulelise ja Karvasega", on "Sulelise, Puhuja ja musta munga" illustreerinud Piret Raud ning see algab täpselt sealt, kus eelmine osa pooleli jäi. Kuigi kahe raamatu ilmumise vahele jääb seitse aastat, on raamatusiseses maailmas selle pikkuseks üks autosõit maalt linna. Kokku saab kõigi vanade tuttavatega: lisaks koduhoidlikule Sulelisele ja kõva häält teha oskavale Karvasele veel kummipalli meenutava Väikese Õudikuga ja pilliroogpeene Puhujaga, kelle põhimure on, kas ta on olemas või mitte. Ja muidugi ka raamatu kaanel kujutatud kurja kummituse - musta mungaga, kes hoiab süles iseenda verist pead, millele on kirves pähe löödud. Peale selle on veel hulk värvikaid kõrvaltegelasi, kelle loetlemine läheks pikale, ja kindlasti hästi palju vanu laule ja luuletusi. Vanad laulud ja luuletused on selles raamatus sama olulised kui lugu ise.

Mis on kirjandusinimeste selle suve raamat? 
Sarnaselt suveteatri ja suveveiniga on uue iseseisvusaja hooaja-sõnavarasse sügavalt juurdunud sõna "suveraamat".
Nii kui päike vähegi pilve tagant paistma hakkab, on ta koos oma algriimilisema sõsara "rannaraamatuga" kohal nii ajalehes kui ka raamatupoe reklaamsiltidel. Selge see, et tegemist on popkultuurilise nähtusega, kuid miks mitte tunnistada, et mõni aastaaeg tingib ka kunstinaudingute eelistuste muutumise? Pole erandiks seegi suvi: näiteks ajakirja Muusa suvenumbris soovitasid Eesti kirjastused "vihma- ja päikeseraamatuid suveööks ja rannakaaslaseks". Pilt oli kirju kui rannarätik: soovitati nii uut Mihkelsoni kui ka Dagmar Reintami ja Epp Petrone blogiraamatuid, nii kriminulle kui ka eneseabi.
Ometi pole ikkagi selge, missugune siis on või võiks olla suveraamat. Kerge meelelahutus või süvenemist nõudev teos, mis sobib puhkuseajaks, mil aega laialt laristamiseks käes?

 "Terevisiooni" produtsent löödi päeva-pealt minema
ETV asendab "Terevisiooni" nime kandva hommikusaate senise produtsendi Raivo Suviste Piret Priisaarega, kes siiani tegi menusaadet "Pealtnägija".
"Meil oli üks koosolek, kus me kõik koos istusime ja millel ka Suviste oma meeskonnaga osales. Arutasime, mille poolest võiks "Terevisioon" sügisel uueneda, mida saates teisiti teha ja millega seda värskendada," selgitab ETV koguperesaadete ja meelelahutusprogrammi tellija Eero Spriit ajalehele SL Õhtuleht.
"Koosoleku lõpus tegi Hanno Tomberg teatavaks juhatuse otsuse, et (2008. aasta) jaanuaris hakkab rahvusringhääling "Terevisiooni" ise tootma," ütleb Spriit.
Spriit ütleb, et Suviste produtsenditööle pole ringhäälingu juhtidel ühtki etteheidet: "Suviste oli ju see, kes "Terevisiooni" käivitas ja ta on seda pidevalt ka uuendanud."
Spriidi kinnitusel käinud Suviste lõpuks ise välja mõtte, et siis oleks kõige targem hakata "Terevisiooni" uutmoodi ja uute tegijatega tegema juba kohe septembris. "See on ka arukas otsus," hindab küsitletu.

Tartust saab hansalinn
Tänasest pühapäevani toimuvad Tartus järjekordsed hansapäevad, mis sedapuhku kannavad alapealkirja "Ajalugu elab".
Ellu äratatakse kolm ajajärku: muinasaeg, keskaeg ning ärkamisaeg. Toimuvad õpitoad, kontserdid ning teatrietendused, kauplemiseks on hansalaat ning laste jaoks on olemas eraldi lastelinn. Kavas on suur ärkamisaegade kontsert "Kunileiust Matiisenini".
Vaata ka: www.tartu.ee/hansa

StereoÖÖ maraton
Täna toimub järjekordne StereoÖÖ.
Pidu algab korraga Varblase terrassil, kus muusikat mängib Jaagup Jalakas, ja Von Krahli terrassil, kus meeleolu loob Enar Essenson.
Ürituse peaesinejaks on DJ Lil Tony, kes on tuntud ka kui Nuspirit Helsinki liige. Tema muusikavalik on mitmekülgne, segamini võib kuulda nii house- kui ka džässmuusikat.
Pilet 100-150 krooni, eelpeod tasuta. Algus kell 21.

Kiruveres kogeb muinasaega
Homme ja ülehomme toimub Harjumaal Kõue vallas Kiruvere järve ääres Kiruvere muinaslaager.
Muinaslaagri eesmärgiks on tõepäraselt rekonstrueerida ja tutvustada Eesti muinasaega, toetudes ajaloolaste ja arheoloogide uurimustele. Elustatavaks perioodiks laagris on aastad 850-1150. Huvilistele näidatakse muistset elustiili, käsitööd ja võitlusi.
Vaata ka: www.kiruvere.ee

Kui sõnavabadusele apelleerib sõnavabaduse piiraja
Venekeelsed lehed seavad kahtluse alla kogu Eesti vene meedia objektiivsuse.
Viimase aja uus pidevalt korratav teema on meie venekeelsete infoallikate sõltuvus Eesti valitsuse poliitikast. Kohalik vene ajakirjandus on kõik viimased aastad ja eriti kuud olnud küllaltki kriitiline nii meie riigi sise- kui ka välispoliitika suhtes, kuid ka sellest tundub olevat vähe.
Tegelikult hakkas vene ajakirjanike sõnavabaduse piiramise teema arenema Jevgenia Garanža artiklist "Suur on see loll tsensuur", mis ilmus nädalalehes Den za Dnjom juba juuni lõpus ning mille olid tiražeerinud Interfax ja teised Venemaa meediaväljaanded. "Kuuldusi surve avaldamisest nende vene toimetustele tuli Linnalehest, Äripäevast, Eesti Televisioonist ja Eesti Raadiost ning Delfist," väitis leht.

Baskini anekdoodid
Väga paks naine helistab kaalujälgijate firmasse:
"Kas te tõesti garanteerite kõhnumise lühikese ajaga?"
"Jah, proua!"
"Mees tegi mulle väga ilusa sünnipäevakingituse, aga ma ei mahu sellesse!"
"Me garanteerime, et kahe nädala pärast te saate selle selga!"
"Mis selga?! Mees kinkis mulle väikese Peugeot."
"Seltsimees leitnant, mul ei lubata vaadata televiisorit!"
"Kes ei luba?"
"Seersant Sidorov!"
"Hea küll, mine vaata! Ära ainult sisse lülita!"
Äsja lesestunud naine käis iga päev mehe haual ja nuttis:
"Miks sa jätsid mind, mul pole riideid, pole raha, ma ei jaksa maksta arveid, miks ma pean kerjama?"

KAAREL TARAND: Suud suitsevad süsihappegaasist
Peaminister Andrus Ansip - nagu ikka, iseenda vaimukuste peale esimesena naerma hakates - suvatses neljapäevasel pressikonverentsil naljatada: "See on põhimõtteline küsimus. Isegi kui tegemist oleks ainult ühe seljakotitäie süsinikdioksiidi emissiooniga, mitte miljonite tonnidega, isegi siis läheks kohtusse."
Ansipi juhitav Eesti on üks põhimõttekindel maa. Ja vägev maa, mis ei karda Brüsseli ja Euroopa Komisjoniga kohut käia.
Ansipi jutt Kyoto protokolli alusel toimiva süsinikdioksiidi kvoodikaubanduse kohta oli igas osas ühtviisi demagoogiline. Selle kaitseks võib alati öelda, et iseseisva riigi valitsus peabki oma riigi huvide eest seisma. Aga siis tuleb ka unustada, et kogu Euroopa Liit on rajatud solidaarsuse põhimõttele. Ansip tundubki olevat unustanud nii solidaarsuse kui ka (järjekordselt) oma allkirjad riigi õigusaktidel. Ahnus, ainult valedega halvasti varjatud ahnus vaatab vastu kogu sellest kvoodijutust.
Pärast pikki pingutusi otsustas riigikogu 15. detsembril 2004 kinnitada kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015. Riigikogule saadetud eelnõu allkirjastas valitsuse poolt majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip. Selles arengukavas märgitakse muu hulgas, et "Eesti energeetikas on maagaas kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile". Ja veel, et üks Eesti energiapoliitika strateegilisi eesmärke on saavutada 2020. aastaks elektri ja soojuse koostootmisjaamade osakaaluks 20% elektri brutotarbimisest. Need koostootmisjaamad saavad põhiliselt kasutada maagaasi või biomassi.

VEIKO MÄRKA: Poistesõber õpetaja Laur
Eestis, kus juba lapsed on traditsiooniliselt olnud innukad raamatulugejad, on aeg-ajalt ikka mõni lastekirjanduse teos ületanud diskursuse piiri ning omandanud üldkultuurilise tähenduse.
Seda tendentsi võimendas tsensuuriaastate sund anda komplitseeritumaid ideid edasi ridade vahelt. Nii näiteks polnud hipiliikumise kõrgajal ENSV-s kuidagi võimalik kirjutada hipikirjandust. Ometi on meil tänu Eno Raua "Naksitrallidele" olemas kunstiliselt kõrgetasemeline ning ideoloogiliselt pädev hipikommuuni kirjeldus. Või sama autori Sipsik - muistsete eestlaste Tõnni ja Pekoga võrreldav ebajumalakuju arhetüüp.
Oskar Lutsu "Kevade" kirjutamis- ja ilmumisajal polnud vajadust oma mõtteid ridade vahele peita - vähemalt nii süütul teemal kirjutades. Tänu harukordsele empaatiavõimele on autor tõelise meediumina aga edasi andnud neidki koolielu külgi, mida ta ilmselt kujutada ei kavatsenudki.

REPLIIK: Jah, härra konsultant! 
Siseministeerium tahab 2010. aastaks ühendada politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti. Ja millest seda alustatakse? Riigihankest, et leida konsultant, kes kolme ameti ühendamist nõustaks.
Ehkki eksperditeadmiste kasutamises pole iseenesest midagi taunitavat, on see ometi kummastav. Kas ei tuleks enne kolme ametkonna ühendamist kõigepealt jõuda konkreetsete poliitiliste otsusteni? Siit on vaid väike samm selleni, et valitsuse moodustamiseks ei ürita erakonnad mitte omavahel kokku leppida, vaid pöörduvad mõne personaliotsingufirma poole. Lootkem vähemalt, et seekord ei vii konsultandi otsimine samasuguse absurdini kui näiteks raudtee erastamise puhul.

JUHTKIRI: Keeldumiseks pole põhjust
Vaevalt tahaks keegi sattuda sellisesse olukorda nagu kolme lapse ema Ülle, kes läks kuuendat kuud lapseootel olles Türki turismireisile.
Ootamatult sündis tal reisi ajal enneaegne poeg. Nüüd on laps ikka veel Türgi haiglas, sellal kui naine võitleb kodumaal bürokraatiaga, sest sünnituse ja haiglaravi eest on esitatud üüratu arve. Jah, ühelt poolt võivad need, kellele meeldib tagantjärele tarkus, öelda, et naine pidanuks reisikindlustust sõlmides veenduma, kas täiel määral kaetakse ka võimaliku sünnitusega kaasnevad kulud. Praegu on naise reisikindlustus nõus katma vaid kuni 20 280 krooni - ehk kõigest kaheksandiku vajaminevast summast. Paraku oli esmapilgul tõrjuv ka haigekassa ja sotsiaalministeeriumi vastus: Eesti ravirahast makstakse vältimatut arstiabi vaid Euroopa Liidu liikmesmaades, mitte aga Türgis. Mida peaks siis ette võtma naine, kellele on öeldud: saate Türgist poja kätte alles siis, kui olete ära maksnud

Põhja-Korea sulges tuumareaktori
Põhja-Korea teatas täna, et on sulgenud Yongbyoni tuumareaktori.
USA siseministeeriumi esindaja Sean McCormacki sõnul on Põhja-Korea küll USA-d reaktori sulgemisest teavitanud, kuid nüüd oodatakse IAEA delegatsiooni lõplikku kinnitust sellele, vahendab BBC.
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) delegatsioon jälgis vastavalt veebruaris sõlmitud leppele Yongbyonis reaktori sulgemist.
Täideti ka Lääne lubadus Pyongyangile: täna saabus Põhja-Koreasse esimene kütteõlisaadetis.

Boriss Berezovskit tahab nüüd kohtusse anda ka Brasiilia
Suurbritannia ja Venemaa vaheline jagelemine Boriss Berezovski pärast sai uue pöörde: nüüd tahab oligarhi kätte saada ka Brasiilia, kes teda rahapesus süüdistab.
Brasiilia võimud väljastasid eile Boriss Berezovski vahistamiseks arreteerimisorderi, vahendab The Guardian. Brasiilia ametnikud kinnitasid, et hakkavad täie tõsidusega Inglismaalt multimiljonäri ja Putini vastase Berezovski väljaandmist taotlema. Brasiillased süüdistavad Berezovskit rahapesus.
Samal ajal nõuab Boriss Berezovskit endale ka Venemaa, kes tahab teda Inglismaalt kätte saada selleks, et teda siis pettuses süüdistatuna kohtu ette anda.
Brasiilia nõue tuleb pärast seda, kui sealsed võimud lõpetasid kaks aastat kestnud uurimise, mis käsitles arvatavat rahapesu seoses Brasiilia jalgpalliklubi Corinthiansiga. Nimelt ostis üks Berezovskiga seotud firma Corinthiansi 2004. aastal ära ja Brasiilia prokuröride hinnangul hakkas see siis jalgpalliklubi kaudu pesema Venemaa organiseeritud kuritegevuse raha.

Rootsi kroonprintsess Victoria tähistab täna 30-ndat sünnipäeva
Rootsi printsess Victoria saab täna 30 aastat vanaks ning Stockholmis kestavad suured sünnipäevapidustused terve päeva.
Kroonprintsessi, täisnimega Victoria Ingrid Alice Désirée päev on täna sündmusi täis pakitud: avalik programm algas juba hommikul enne kümmet ja alles pärastlõunal taandub kuningapere rahva silme alt ära oma Ölandi lossi, et seal erapidu pidada, vahendavad Rootsi ajalehed. Kõiki päevaseid sündmusi kannab Rootsi riigitelevisioon pidevalt üle.
Loomulikult on printsess rikkalikult kingitusi saanud. Näiteks peaminister Fredrik Reinfeldt kinkis Victoriale töökabinetti mõeldud plasmateler. "Oi-oi, pole paha," rõõmustas printsess.
Hommikul andis kroonprintsess Victoria Rootsi riigitelevisioonile intervjuu ja kinnitas, et mingit kolmekümndenda eluaasta kriisi tal ei ole. Printsess kinnitas, et võrreldes varasemaga tunneb ta ennast praegu koguni kindlamalt.

Euroopa piinamisvastased kahtlevad Tšehhi õiguses seksuaalkurjategijaid kastreerida
Euroopa piinamisvastaste komitee kahtleb Tšehhis seksuaalkurjategijate ohjeldamisel kasutatava kastreerimise õiguslikkuses, kuna kurjategijatele pakutakse kastreerimise alternatiivina tähtajatut vangistust.
Tšehhi valitsuse kinnitusel toimuvad kõik kastreerimised seadustest kinni pidades ja kõik kastreeritud kurjategijad olid andnud oma nõusoleku, vahendab BBC.
Piinamise Ennetamise Komitee ehk PEK kahtleb paraku selle nõusoleku vabatahtlikkuses, kuna kastreerimise alternatiiviks on tähtajatu vangistus psühhiaatriahaiglas.

Venemaa taganes tavarelvastusleppest
Venemaa president Vladimir Putin peatas Venemaa osaluse tähtsas Külma sõja järgses tavarelvastusleppes, põhjusena nimetab Venemaaa erakorralisi turvalisust puudutavaid asjaolusid.
Kreml põhjendab oma teadaandes, et tavarelvastusleppest taganeti sellepärast, et riigi turvalisust hakkasid mõjutama erakorralised asjaolud, vahendab BBC.
Venemaad on vihastanud USA plaan paigutada oma raketikilbi osad Poolasse ja Tšehhimaale.
Venemaa taganes nüüd leppest, mis piirab Atlandi ookeani ja Uuralite vahele jäävale alal asuvate raskerelvade arvu.
Venemaa ähvardas leppest taganeda juba kevadel, põhjendades seda sellega, et lääneriigid pole leppe parandatud versiooni ratifitseerinud. NATO ei ratifitseerinud seda versiooni, kuna nõuab, et Venemaa enne oma väed Gruusiast ja Moldovast välja tooks.

Tuntud Vene advokaat põgenes välismaale
Eestiski tegutsenud Boriss Kuznetsov pages Venemaalt, sest FSB survel algatati tema vastu riigisaladuse lekitamise kriminaalasi.
Kuznetsov on üks Venemaa viimase 15 aasta tuntumaid advokaate, kes oli 1990-ndate lõ-pus sage külaline ka Eesti kohtutes, kus ta ilmselt Vene võimu tellimusel kaitses Vene kodanike liikumise aktivisti Pjotr Rožoki ja Vene erusõjaväelasi, kellelt Eesti valitsus võttis alalise elamisloa.
Hiljuti sattus Kuznetsov FSB-ga vastuollu, kui avalikustas, et eriteenistus kuulas tema klienti, keda süüdistatakse altkäemaksu väljapressimises, seadusevastaselt pealt veel siiski, kui too oli Vene parlamendi ülemkoja liige. FSB väitel oli sellise info paljastamine riigisaladuse avalikustamine ning sel nädalal algatati advokaadi vastu kriminaalasi.
"Otsustasin Venemaalt lahkuda. Mitte sellepärast, et ma kardan. Lihtsalt Lefortovos (Moskva eeluurimisvangla - toim) istudes ei saa ma efektiivselt aidata oma kliente ega ka iseennast," kirjutas Kuznetsov neljapäeva õhtul tehtud avalduses.

Paavst Benedictus reformib kirikut vähikäigul
Vatikani kirikupea Benedictus XVI hiljuti välja antud dokumendid kuulutavad katoliku kiriku ülimust ja toovad tagasi ladinakeelse missa.
Teisipäeval avaldatud 16-lehe-küljelises küsimuste-vastuste stiilis kirjutatud dokumendis seisab, et katoliku kirik on ainus tõeline Kristuse kirik ja teistel - eelkõige protestantlikul ja õige-usu kirikul - puuduvad elemendid, mis on katoliku kiriku jaoks olulised.
Paavstiks saades lubas Benedictus XVI oma eelkäija Johannes Paulus II eeskujul jätkata kristlike kirikute dialoogi. Kuid nüüd ütleb ta, et see kahekõne on edukas vaid siis, kui teised kirikud on katoliiklusele ustavad.
Nädala jooksul annab Jumala Rotveileriks ristitud paavst välja juba teise dokumendi, mis muudab katoliku kirikut aastail 1962-65 suuresti moderniseerinud Vatikani II kirikukogu reforme. Maailma 1,1 miljardit katoliiklast juhtiv Benedictus XVI avaldas laupäeval dekreedi, mis lubab taas kasutusele võtta iidse ladinakeelse Trento ehk Tridenti missa, kui kogudus seda soovib.

Haapsalus toimub tuleval laupäeval viimane Peeter I päev
SEE Teater Haapsalust korraldab juba viiendat korda teatraliseeritud suurüritust "Peeter I päev Haapsalus", mis toimub viimast korda, et anda teatepulk üle uuele Haapsalut külastanud ja olulise jälje ning legendid maha jätnud suurkujule.
Peeter I päev toimub 21. juulil Haapsalus, algusega kell 15.00 Rannarootsi Muuseumi õuel.
Peeter I päev koosneb kahest osast
Peeter I päeva alustab teatraliseeritud jalutuskäik ja etendus "Kuidas Peeter I Haapsalus käis", mille lavastab Erki Aule Salong Teatrist. Etenduse stseene mängitakse linna erinevais paigus ning publik liigub koos etenduse tegelastega paigast paika. Ajaloolist jalutuskäiku koos legendide ja faktide kõrvutamisega juhib ajaloolane Kalev Jaago. Kell 15.00 algav etendus jätkub Viieristil ("Armukolmnurk") - Peetri maja juures ("Peeter aitab parandada katust") ja Raekoja juures - ("Tutvub Ungru aednikuga ja kinnitab Rootsi aadelkonna privileege). Teatraliseeritud jalutuskäigu viimane peatuspaik on stseen" Krahviaed ("Käsib hävitada kaitserajatised"). Siinkohal lõpeb teatraliseeritud jalutuskäik, mis on kõikidele tasuta.

Viljandimaal sõitis purjus ja lubadeta juht otsa neljale lapsele
Täna õhtul kella poole kuue ajal sõitis purjus ja lubadeta nooruk Viljandimaal Sooviku külas otsa neljale lapsele, kes kõik said õnnetuses viga.
Täna kell 17.20 juhtus liiklusõnnetus Tarvastu vallas Sooviku külas, kus sõiduauto VAZ 2105 sõitis otsa neljale lapsele, teatas Lõuna Politseiprefektuur. Juht jättis auto sündmuskohale ja põgenes.
Politseipatrull tabas autot juhtinud alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta Andrese (sündinud 1989) mõnesaja meetri kauguselt.
Sündmuskohalt toimetas kiirabi haiglasse liiklusõnnetuses kannatada saanud 2-aastase poisi ning 6-, 7- ja 15-aastased tüdrukud.

Peipsiääre Varnja vanausuliste küla tähistab 425. sünnipäeva
Ajalooürikute mainivad Peipsiääre valla Varnja küla esimest korda aastal 1582, seega 425 aastat tagasi ja täna tähistavad varnjalased küla "sünnipäeva" fotonäituse, näitemängu ja muude üritustega.
Vanausulised asusid Peipsi läänekaldale ca 350 aasta eest, kindel asustus tekkis 18. sajandil. Alul tunti Varnja küla nime Warnia, hiljem Waronja all. Varnja külas on kakskeelne kogukond aastasadu sõbralikult kõrvuti hakkama saanud.
Praegusel ajal seostatakse Peipsi kanti vene vanausulistega, kes elavad pikkades ridakülades ning tegelevad põhiliselt sibulakasvatuse ja kalapüügiga. Tartumaal Peipsiääre vallas on ridamisi Kolkja, Kasepää ja Varnja külad, mida üha enam käivad imetlemas nii kodu-kui välismaised rännumehed.
Täna kell neli avatakse teemakohase fotonäitusega Varnja küla esmamainimise 425 aastapäeva üritused.
Päev jätkub kohaliku Perekonna Seltsi näitemängu ja esinemistega, külalistele pakutakse pirukaid ja uhhaad.

Paet: Venemaa taganemine tavarelvastusleppest on kahetsusväärne
Välisminister Urmas Paet teatas täna, et Eesti peab Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingut üheks Euroopa julgeoleku nurgakiviks ning lepingu õõnestamist äärmiselt kahetsusväärseteks.
Välisminister Paeti sõnul on Eesti korduvalt kõrgel tasemel väljendanud oma põhimõttelist valmisolekut kohandatud tavarelvastuslepinguga (ACFE - Adapted Conventional Armed Forces in Europe Treaty) ühinemiseks. "Lepingu ratifitseerimise eeltingimus on aga Venemaa-poolne Istanbuli kohustuste täitmine - vägede väljaviimine Moldovast ja Gruusiast," rõhutas Paet.
Kehtiv tavarelvastuse piiramise leping (CFE - Conventional Forces in Europe) ei näe ette liitumisvõimalust uutele liikmetele. Kohandatud tavarelvastuse piiramise leping ei ole veel jõustunud ja uutele liitujatele muutub see avatuks peale jõustumist.

Metsamalevlased ehitasid metsavendade punkri
Neljapäeval sai valmis Russalu metsamalevlaste ehitatud metsavendade punker Taavi Ehrpaisile kuuluvas metsas.
Taavi Ehrpaisi sõnul ehitati uus mõõtmetega 4×4 m metsavendade muldonn kümmekonna meetri kaugusele vanast ajaloolisest punkrist, kirjutab Nädaline.
Nüüd valminud maa-alune varjatud punker on nii suur, et sinna mahtus vabalt istuma kaheksa noort punkrit ehitanud malevlast, magada saab punkris kaks inimest. Onni seinad on palkidest, laes on õhuavad ja kui punkri luuk on kinni, siis on seda maastikul tõepoolest raske leida.
Küsimuse peale, mis saab metsavennapunkrist edasi, ütles Taavi Ehrpais, kes lisaks paljule muule tegeleb aktiivselt metsaelu tutvustamisega, et saab nüüd inimestele, kes metsa tahavad tulla, näidata nii vana ajaloolist punkriaset kui ka uut valmis koopiat.

Tartu Hansapäevadel ootavad inimesi Palametsa Akadeemia ja kesköine rüütliturniir
Peale selle, et Tartu kesklinnas käib teist päeva suur hansapäevade tants ja trall, on Raekoja platsil nädalavahetuseks avanud uksed "Palametsa Akadeemia", kus saab kuulata legendaarse ajaloolase Hillar Palametsa ajaloo-jutustusi.
Tänase päeva jooksul saab Tartus kuulata nii muinas-, kesk- kui ärkamisaegset muusikat ning jälgida AHHAA Teaduskeskuse eksperimenti vaakumiga, teatasid Hansapäevade korraldajad.
Täna õhtul kell üheksa toimub suur ärkamisaegade kontsert "Kunileiust Mattiisenini", kus astuvad solistidena üles Liisi Koikson, Peeter Volkonski, Ott Sepp ja Martin Kõiv. Esinevad veel Tartu Üliõpilassegakoor, Segakoor Tarbatu, Riia Eesti Seltsi Segakoor "Leelo", Luunja Kergemuusikakoor, puhkpilliorkester Tartu ning poisteansambel Võta See. Dirigeerivad Valli Ilvik, Lauri Breede ja Margus Kasemaa.
Keskaegses Jaani linnas näitab paljude teiste meistrite hulgas Tauno Kangro oma skulptuurikunsti, saab vaadata etendusi Jaani laval ning laulda kaasa ühisel regilaulmisel.

Folgifestival kavatseb jääda kultuurseks peoks
Viljandi tuntuima märgi ehk pärimusmuusika festivali korraldajad lubavad teha kõik endast oleneva, et hoida üritus kultuursena.
Mitmekümne tuhande külastajaga folgifestival asetub võrdlusesse teiste suveüritustega, kuid sõna "suveüritus" seostub aga üha enam padujoominguga, mis mitmesugustel üritustel Eesti eri kohtades kolme suvekuu jooksul aset leiab, kirjutab Sakala
Festivali peakorraldaja Ando Kiviberg nendib nukralt, et niisugused üritused meelitavad paratamatult kohale neid, kelle lastetuba või arusaam elust festivali põhimõtetega kokku ei käi. Ta usub, et see on väga väike osa külastajatest ning enamik tuleb siiski muusika pärast.
Pärimusmuusika festivali korraldajad teevad tihedat koostööd politseiga ja Viljandi politseiosakonna ülemkomissari kohusetäitja Riho Rei jutu järgi on ametivõimud linna avaliku korra tagamiseks valmis ning siia saabub ka julgestuspolitseist lisajõude. "Kui on tegemist kange alkoholiga, ei ole üldse mingit küsimust: selle tarvitamisele järgneb karistus. Kuidas käitub politsei õlle tarvitamise puhul, sõltub ilmselt konkreetsest inimesest ning sellest, kuidas ta ennast parasjagu üleval peab," lisab ta.

Jaanus Marrandi jäi mitme kiiruseületamise tõttu kuuks ajaks juhiloata
Politsei karistas kehtiva karistusega Rahvaliidu juhti Jaanus Marrandit trahviga ja jättis ta kuuks ajaks juhiloast ilma: Marrandi tabati uuesti kiiruseületamiselt.
Politsei pidas riigikogu liikme ja kunagise põllumajandusministri Jaanus Marrandi kinni 26. mail, kui ta sõitis Volkswagen Passatiga Türi-Arkma teel 32 km/h lubatust kiiremini, kirjutab SL Õhtuleht,
Paide politseiosakonna pressiesindaja Kaire Kozlova sõnul oli Marrandil kehtiv karistus: 26. veebruaril sõitis ta Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia teel lubatust 27 km/h kiiremini. Toona määras politsei Marrandile trahvi. Nüüd määrati Marrandile rahatrahv ja võeti üheks kuuks juhtimisõigus, trahvi suurust politsei ei avalikusta.
"Tegu on kahetsusväärse looga ja õigustada pole siin midagi," kommenteeris juhtunut Jaanus Marrandi.

Haigla ja ehitusfirma on endiselt tülis
Poolteist aastat tagasi Viljandi haigla ning aktsiaseltsi Merko Tartu vahel lahvatanud vaidlus Jämejala haiglahoone renoveerimise üle pole seniajani lahendust saanud.
Viljandi haigla ning Merko Tartu erimeelsused tekkisid 2005. aasta oktoobris: toona jättis ehitusfirma pooleli Jämejala haiglahoone renoveerimise, põhjendades seda asjaoluga, et teha tuleb 2,4 miljoni krooni eest lisatöid, kirjutab Sakala. Haigla omakorda pidas ehitaja nõudmisi põhjendamatuks ja otsis objekti lõpetamiseks uue ettevõtte ja selleks osutus aktsiaselts VMT Ehitus.
Merko Tartu on teinud riigikontrollile ettepaneku haigla tegevust kontrollida, haigla on aga andnud sisse kohtuhagi.
Merko Tartu direktori Margus Kulli allkirjastatud ettepanek riigikontrollile haigla majandustegevust auditeerida põhineb väitel, et ehitusfirma väljavahetamise tõttu kujunes renoveerimine ligi kaks korda kallimaks.

Ruhnu sai uue sadama
2005. aasta jaanuaritormist täiesti lõhutud Ringsu sadamas on uuendatud läänepoolsed muulid ja navigatsioonisüsteem, vana külmhoone on rekonstrueeritud teenindushooneks, juurde on ehitatud sadamahoone, kaks kaid ja jahisadam, sadam on süvendatud.
Ehitustööde 47,5 miljonist kroonist kattis põhiosa riik, 15 miljonit krooni tuli euroliidu tõukefondist, 800 000 eraldas keskkonnainvesteeringute keskus ja sadama haldaja lisas omalt poolt 5 miljonit krooni, kirjutab Pärnu Postimees.
Mullu läbis Ringsu sadama 9820 reisijat ja külastas 424 jahtlaeva. Sadam on baassadam piirivalvelaevadele ning teenindab Roomassaare ja Pärnu sadama vahel tuurivat Saaremaa laevakompanii reisilaeva Aegna, aga ka Läti Vabariigi sisseseatud mitteregulaarset laevaliini Roja-Ringsu.

Eesti kaitseväelased osalevad Prantsusmaa rahvuspüha paraadil
Täna Pariisis Prantsusmaa rahvuspüha puhul peetaval suurel sõjaväeparaadil marsivad teiste Euroopa riikide esinduste seas ka Eesti kaitseväge esindavad Kõrgema Sõjakooli kadetid ja õppejõud.
Eesti delegatsioon koosneb 12st Kaitseväe Ühendatud Õppetasutuste Kõrgema Sõjakooli põhikursuse kadetist ja kolmest ohvitserist, teatas Kaitsejõudude Peastaap. Eesti delegatsioon kannab paraadil kaitseväe pidulikku tavavormi. Paraadi ajal kantakse üksuse ees Kõrgema Sõjakooli lippu koos mõõkadega lipusaatjatega.
Bastille kindluse vallutamise aastapäeva paraad toimub Pariisi peatänaval Champs Elysées'l, kus kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi esindused läbivad umbes 800 meetrise teelõigu. Euroopa Liidu maad marsivad paraadil enne Prantsusmaa üksusi, Eesti marsib Euroopa üksustes umbes keskel, kõrvuti rootslaste ja soomlastega.
Paraadi kõrghetkeks on möödumine Prantsusmaa presidendi tribüünist, kus teiste hulgas jälgib paraadi kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.

Sun Dance'i suvekontserdil tabas politsei 13 õigusrikkujat
Kontserdi korraldaja Helen Mahmastoli sõnul möödus kontserdi esimene päev rahulikult; politsei teatel võeti kontserdipaigal kinni 13 õigusrikkujat.
Kontserdi korraldaja Helen Mahmastoli sõnul ei oska ta veel öelda eile Harjumäge külastanud inimeste arvu, kuid see oli võrreldes eelmiste aastatega tunduvalt väiksem ega ületanud Tallinna Linnavalitsuse poolt seatud piire. Kontserdi esimese päeva ametlik afterparty toimus klubis Privé ja lounge Stereos, kus pidu vältas läbi kahe korruse koidikuni. "Esimene päev möödus edukalt, ei tulnud ette erilisi sekeldusi artistide kohale jõudmisega ega korralduslikul poolel. Lõpuks oli ka ilmataat armuline ning andis päikselise ja sooja õhtu, mida kroonis võimas ilutulestik," kommenteeris Mahmastol.
Ajavahemikul 17.00-23.00 peeti territooriumil kinni 13 õigusrikkujat, kellest 12 vastu alustati väärteomenetlust: 1 oli alkoholijoobes täisealine; 4 alkoholijoobes alaealist, kellele oli alkoholi ostnud täiskasvanud; 7 narkosüüdistusega, kellest 4 olid narkojoobe tunnustega ning saadeti edasisse ekspertiisi ja 3 olid narkojoobes ning omasid narkootilisi aineid, 1 nooruki vastu algatati kriminaalmenetlust, sest ta kasutas võltsdokumenti. Mahmastoli sõnul oli koostöö turvafirmaga Meeskond, politsei ja esmaabiga väga hea, seepärast polnud ka ebameeldivaid vahejuhtumeid kontserti alal. "Ja kui vaadata külastajate arvu ja korrarikkumiste suhet, siis saab kindlasti öelda, et päev möödus edukalt," lisas ta.

Vähikatkus veekogud vajavad aastaid puhkust
Saaremaal Põduste ja Laugi jões vähikatku surnud isendid loodetakse paari aasta pärast asendada.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi sõnul hoitakse vähikatkuga reostunud veekogu paar aastat puutumatuna ning seejärel proovitakse sinna elama panna uued vähid. Kui katse- isendid jäävad ellu, tuuakse veekokku uued vähid.
Juba aprillis avastati Saaremaal vähikatk, kui kalakasvandusest ja Põduste jõest leiti massiliselt surnud vähke. Eelmisel nädalal korraldati Põduste jões ja Laugi peakraavis täiendavad uuringud, et hinnata jõevähkide olukorda. Katsepüükide tulemuste põhjal selgus, et jõevähk on hävinud lõikudes, kus teda teadaolevalt varem esines.
Põduste jõgi on Kaarma jõega ühinemiskohast ülesvoolu lõiguti kuiv, mis eeldatavasti takistab vähikatku ülesvoolu levimist.

Esimesed eestlased kavatsevad Lenini tipust suuskadel alla lasta
Soodsate lumeolude korral peaks mäelt laskumiseks kuluma vaid paar tundi.
Mäesuusatamisega tegelevad matkamehed Valdo Kangur ja Argo Mere plaanivad augusti keskel esimeste eestlastena laskuda suuskadel alla Pamiiri mäestikus asuva enam kui 7000 meetri kõrguse Lenini mäe tipust.
Eelseisvast ambitsioonikast üritusest rääkinud matkajuht Valdo Kangur ütles, et suuskadel kõrgmäe otsast laskumise mõte on hinges juba aastaid hõõgunud. "1999. aastal toimus Eesti esimene suusa- ja lumelauaekspeditsioon Elbrusele ning kuna see õnnestus, oligi järgmine siht laskuda Leninilt," sõnas Kangur, kes vallutas Kõrgõzstani ja Tadžikistani piiril asuva 7134 meetri kõrguse Lenini tipu esimest korda seitse aastat tagasi.
"Eesmärk on pärast tipu vallutamist laskuda suuskadel umbes seitsme kilomeetri kõrguselt vähemalt 5000 meetri kõrgusjooneni ning kui hetke lumeolud mäel lubavad, siis isegi 4500 meetri kõrgusjooneni," selgitas Kangur. "Sõit sõltub aga sellest, millises olukorras me pärast mäkketõusu parasjagu oleme."

Pokukoja müüride ladumine võtab arvatust rohkem aega
Urvaste ja Kanepi valla piiril asuva Pokumaa Pokukojale pandi eile nurgakivi.
Pokukoja valmimise tähtaeg on järgmise aasta 1. veebruar, kuid juba praegu paistab, et päris õigeks ajaks maja valmis ei saa.
"Maakividest müüre ei saa me korraga laduda rohkem kui kaks kihti. Selle tõttu venib ka vahelae ehitus ning ei saa asuda palkosa kallale," sõnas kivi- osa ehitusega tegeleva AS-i Valmap Grupp töödejuhataja Aare Seemen.
Teine mure on seotud maakivide töötlemisega. Kuna ei ehitata päris seina, vaid see kaetakse maakividega kõigest 30 sentimeetri paksuselt, siis tuleb kive lõhestada ja parajasse mõõtu saada. "See aga võtab aega ja on täpne töö. Meil on õnneks kasutada üks meister, kes on asja ise mitmeid aastaid õppinud," ütles Seemen.

Ainuüksi folgimelu pärast tasub Viljandisse minna
Tänavuse festivali peateema on regilaul, mis võlub festivalikülastajaid päris Eesti asjaga.
26. kuni 29. juulini toimuva Viljandi pärimusmuusika festivali 2000 passi müüdi läbi juba enne 15. juunit ning ka päevapileteid ostetakse jõudsalt.
Festivali pressipealik Ants Johanson tuletab tulijaile meelde, et ega ka päevapileteid lõputult jätku, sest kontserdiruumide seinad pole kummist. Kohapealt saab kindlasti osta ükskuid pileteid - muidugi juhul, kui on veel vaba ruumi.
Festivali ühes tudulas ning kahes telklas on folgitajatele ruumi veel küll, kuid mitmekesi tulles soovitab Johanson siiski juba enne saabumist kohti kinni panna. Viljandi hotellid ning hostelid aga on juba praegu broneeritud. "Juba ligi aasta tagasi olid kohad folgiajaks broneeritud," öeldi Viljandi hostelist Oma Kodu.

Haigekassa otsib lahendust Türgis sünnitanud ema aitamiseks
Haigekassa juhatus arutab Türgis reisil olles enneaegu lapse sünnitanud emale Antalya haiglast esitatud sünnitusarve tasumist järgmisel kolmapäeval oma korralisel koosolekul.
SL Õhtuleht kirjutas, et küm-ne päeva eest Türgis 24. rasedusnädalal keisrilõikega sündinud Ralfi ilmaleaitamise eest on Antalya haigla esitanud perele 156 000-kroonise arve ning enneaegse lapse haiglasoleku ajal tiksub 7500 krooni iga päev lisaks.
Kolme lapse ema Ülle rääkis ajalehele, et QBE Estonia reisikindlustus hüvitab vaid 20 280 krooni. "Haigekassast ei antud aga absoluutselt mingit lootust. Öeldi, et kuna Türgi pole Euroopa Liidu liige, ravikindlustus sinna ei laiene," ütles naine.
Haigekassa kommunikatsioonipeaspetsialisti Kadri Klettenberg-Paasi sõnul tegid vanemad kolmapäeval taotluse, et saada plaanilist arstiabi, ja haigekassa on võtnud ühendust Türgi haiglaga. Välisministeeriumi pöördumise alusel arutab võimalust pere aitamiseks ka linnavalitsus.

Jõuametid koonduvad rusikaks
Jõustruktuuride liitmine eeldab poliitilist kokkulepet siseministeeriumi rolli kohta.
Siseministeerium kuulutas 5. juulil välja riigihanke, et leida konsultant, kes aitaks välja töötada uut juhtimissüsteemi, mis arvestaks kolme jõuametkonna ühendamist. Ekspertide hinnangul peaks poliitikud aga kõigepealt kokku leppima ümberkorraldatava ministeeriumi rollis ühiskonnas.
Siseministeeriumi sisejulge-oleku asekantsleri Marek Helmi sõnul tegeleb ministeerium juba mullu kevadest kogu valitsemisala juhtimismudeli edasi- arendusega, mille suurim projekt on tänavu kevadel minister Jüri Pihli avalikustatud kava ühendada aastaks 2010 politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniamet. "Samal ajal valmib siseministeeriumi eestvedamisel mitukümmend erinevat ühiskondlikku partnerit ühendav siseturvalisuse arengukava, milles on samuti üheks läbivaks põhimõtteks ressursside otstarbekas ning eesmärgipärane kasutamine," lisas Helm.

Muutub liiklus Vaida-Aruvalla teelõigul
Seoses Vaida-Aruvalla teelõigu rekonstrueerimisega suletakse alates esmaspäevast, 16. juulist 2007 kuni järgmise aasta juuli lõpuni Tallinna-Tartu maantee 20. ja 25,4. kilomeetri vahelise neljarajalise teelõigu Tartu poolt Tallinna tulev osa.
Liiklus suunatakse teisele teepoolele.
Eri kiiruspiiranguid ja liikluskorralduse muudatusi võib sõltuvalt tööde iseloomust esineda kogu remondilõigu ulatuses. Maanteeamet palub vabandust ning loodab mõistvat suhtumist ja suuremat tähelepanu teetööde alast möödumisel.
Töö peamine eesmärk on liiklusohutuse parandamine.

Viru ringile kerkib uus klaasist ärihoone
Suvel algab Viru hotelli vastas seisva kunagise Aleksandri gümnaasiumi uuendamine.
Kuna Viru ringi näol on tegemist linnaehituslikus plaanis olulise sõlmpunktiga, mille naabruses asub mitmeid väärikaid hooneid, oleks hoone projekti koostanud büroo KOKO Arhitektid juhtaja Andrus Kõresaare hinnangul sinna paremini sobinud tänapäevane terviklahendus. "Aga kuna müüri säilitamine oli väga oluline ja vaidlused hoone ümber on kestnud nii kaua, sai välja töötatud neis oludes kõige toredam lahendus," rääkis Kõresaar.
Kuna muinsuskaitse nõuete kohaselt tuleb säilitada Viru väljaku ja Mere puiestee nurgal asuva 1872. aastal rajatud Aleksandri gümnaasiumi fassaad, integreeritakse vana hoone läbi teise korruse klaasist uusehitusega. "Süsteem on selline, et vana hoone tagant kulgeb viie meetri laiune sisetänav, mis on kõigile ööpäev läbi avatud, ja pärast seda algab uusehitis," selgitas Kõresaar.

Veskimetsa Rahvuste Karika kolmandal päeval oli võidukas Rein Pill
Veskimetsas toimuval CSIO****-W Alexela Rahvuste Karika takistussõiduvõistlusel võitis 135 cm kiirusparkuuri Rein Pill holsteini tõugu täkul Casanova.
Teise koha saavutas Charlotte Lund Taanist hobusel Heslegärds Lucky Boy ja kolmanda Vladimir Beletsky Venemaalt hobusel Rolex, teatas Ratsaliit.
Kiirusparkuuris sõidetakse üks võistlusvoor, kusjuures iga maha aetud takistuse eest määratakse 4 sekundit lisaaega.
Täna olid kavas veel ka 140 cm parkuur ümberhüpetega, kus esikolmikus olid Tina Lund Taanist hobusel Chiquitta, Linnea Ericsson Taanist hobusel Bon Giorno ja Siri Swärd Rootsist hobusel Roxete. Selles sõidus oli Hanno Ellermann parima eestlasena kuues, hobusel Abrigate.
Noorte, 6-7 aastaste hobuste 130-135 cm parkuuri võitis Girts Bricis Lätist hobusel Fonds, teiseks tuli Siri Swärd Rootsist hobusel Mr Kahlke ja kolmandaks Christian Anfinnsen Oie Norrast hobusel Tobajo Picez. Ivo Ots tori tõugu Castrol tuli viiendaks ja Urmas Raag hollandi soojaverelisel Laguna vd Roshove seitsmendaks.

Selgusid golfiturniiri Peugeot Cup esimese päeva parimad
Sel nädalavahetusel, 14.-15. juulil, Niitväljal toimuva Eesti suurima osavõtjaskonnaga golfivõistluse Peugeot Challenge Cup tänase päeva parimad olid 157 golfari konkurentsis naistest Gerli Mutso ja meestest Jannus Kriisk.
Turniir jätkub homme, esimese päeva 72 parima mängija osavõtul. Kahe päeva kokkuvõttes parim nais- ja meesmängija pääsevad järgmisel kuul Prantsusmaal toimuvale, maailma suurimale amtöörgolfarite turniiri finaali.
Peugeot Challenge Cup toimub seitsmes võistlusgrupis kokku 36 rajal. Võistluste kohtunik on Eesti ainus golfiproff Enrico Villo.
Peugeot Challenge Cup toimub kokku 31 riigis enam kui 50 000 mängija osavõtul. Riikide parimad mängijad pääsevad 20.-25.augustil Prantsusmaal toimuvale finaalvõistlusele. Eestis toimub Peugeot Challenge seitsmendat aastat järjest.

Noor Eesti purjetaja Karl-Martin Rammo võistleb juuniorite MM-il
12.-21. juulil peetakse Kanadas Ontario lähistel Kingstonis Volvo juuniorite purjetamise ISAF maailmameistrivõistlused, Eestit esindab Karl-Martin Rammo (ROPK), kes võistleb klassis Laser.
MM-ist võtab osa üle 220 purjetaja 50 riigist, Laser klassis võistleb 37 noort sportlast 37 riigist.
Esimene sõit toimub 14. juulil, finaalsõit peetakse 20. juulil.

Homme on Veskimetsa Ratsakeskuses Rahvuste Karika Grand Prix
ratsasport
Grand Prix parkuur on 150 cm kõrgete takistustega. Starti tulevad kõik Eesti parimad ratsportlased Hanno Ellermann, Rein Pill, Gunnar Klettenberg, Tiit Kivisild, Siim Sinijärv, Urmas Raag ja teised.
Päev Veskimetsas algab kell 10.00 ponide takistussõiduga, millele järgneb kell 11.30 135 cm parkuur.

Treiel tõusis odaviske järel seitsmendaks
U-17 vanuseklassi MM-võistlustel Ostravas tõusis Linda Treiel tänu heale odavisketulemusele neidude seitsmevõistlusel kümendalt kohalt seitsmendaks.
Teise võistluspäeva algul kaheksandalt realt kümnendale vajunud eestlanna viskas odaviskes parimal katsel 43.83, kirjutab Sportnet. Esimeses viskegrupis andis see kolmanda ning kahe grupi kokkuvõttes neljanda koha. Mari Klaup viskas parimal katsel 34.27, oma grupis oli see kuues ning kõikide võistlejate hulgas 14. tulemus.
Treielil on koos 4464 punkti. Võistlust juhib enne viimast ala, 800 m jooksu, tšehhitar Katerina Cachová, kes on kogunud 4825 punkti. Klaup tõusis 4012 punktiga 20. kohalt kahe rea võrra kõrgemale.

Marko Asmer oli Brands Hatchis ajasõidu kiireim
Briti F3 sarjas võistlev Marko Asmer (Hitech Racing) võitis Inglismaal Brands Hatchi rajal toimuva 11. etapi kvalifikatsiooni.
MM-i suveräänsele liidrile on tegemist viienda ajasõidu võiduga käimasoleval hooajal, kirjutab Sportnet. Asmer sai parimal ringil aja 1.17, 891 ning edestas sellega teise aja välja sõitnud soomlast Atte Mustoneni (Raikkonen Robertson Racing) vaid 0,061 sekundiga.
Stephen Jelley (Raikkonen Robertson Racing) stardib kolmandast ruudust, Asmerile jäi inglane alla 0,235 sekundit. Neljandasse ruutu platseerus 0,326 sekundit kaotanud inglane Sam Bird (Carlin Motorsport).

Niidu teekond lõppes poolfinaalis
Mullune juunioride maailmameister Marek Niit ei saanud U-23 EM-võistlustel Debrecenis 200 m poolfinaalis täisjõuga lõpuni joosta ja langes konkurentsist välja.
Eesti parim sprinter jõudis küll finišijoonele, kuid ajaks fikseeriti vaid 27,45, mis andis esimeses poolfinaalis seitsmenda koha, kirjutab Sportnet. Kahe jooksu peale viis viimasena finaali aeg 21,10. Saarlase poolt kuu aega tagasi Valgas joostud Eesti rekord on 20,69 -ga.
Esimese poolfinaali võitis juba eile esimeses ringis parimat aega näidanud Visa Hongisto Soomest 20,88 -ga. Soomlane oli kiireim olnud ka eile esimeses ringis, lipates siis pool staadioringi 20,75 -ga. Teises jooksus oli nobedaim tšehh Vojtech Sulc 29,92 -ga.
Niit oli ootamatult kahvatult jooksnud juba reedel, kui sai eeljooksus kirja vaid 21,47. Õnneks viis see aega viimasena siiski poolfinaali.

Kollo ja Venno pääsesid rannavõrkpalli noorte MM-l kaheksandikfinaali
rannavõrkpall
Neidude arvestuses kaasa teinud Kristel Kiens ja Kertti Külm jäid võiduta ning piirdusid 19. kohaga, teatas võrkpalliliit.
Kollo ja Venno alistasid alagrupi avakohtumises Soome esinduse Markus Mannineni ja Joona Väisäneni, teises mängus kaotati aga kindlalt 22. asetusega Austria duole Peter Eglseerile ja Dmitri Wojakowile. "Alahindasime vastast ning see maksis valusalt kätte", kirjeldas kaotust Kollo.
Viimases alagrupimängus said Eesti noormehed jälle mängu käima ning tulemusega 2: 0 alistati 3. asetusega itaallased Guido-Marinuzzi. Homme kell 12.20 algavas veerandfinaalis on Kollo ja Venno vastasteks 2. asetusega Saksamaa esindus Köhler ja Stiel. "Läheme mängu võitma, usun et meil on võimalus pääseda veerandfinaali", avaldas Venno arvamust.

Tero Pitkämäki oda tabas Roomas kaugushüppajat
Õnnetus juhtus eile õhtul Roomas kergejõustiku Kuldliiga kolmandal etapil meeste odaviskevõistlusel, kui Tero Pitkämäki libises oma kolmandal katsel ning käest pääsenud viskevahend tabas prantslasest kaugushüppajat Salim Sdirit selga.
Arstid olid kohe õnnetuspaigas, kuid organiseerijad ei oska veel vigastuse tõsidust täpsustada, kirjutab ETV Sport. Pitkämäki hoidis pärast intsidenti kahe käega peast kinni, kuid otsustas siiski võistlust jätkata.
Soomlane sai võistluses teise koha (86.09) norralase Andreas Thorkildseni järel (88.36).

Nädalavahetusel toimub hooaja suurim golfivõistlus
Täna algab Niitväljal Eesti suurim, 157 võistleja osavõtjaskonnaga golfivõistlus Peugeot Challenge Cup.
Võistluse kaks parimat pääsevad järgmisel kuul Prantsusmaal toimuvale, maailma suurimale amtöörgolfarite turniiri finaali.
Eestis toimuva võistluse ühe korraldaja Kaarel Sibula sõnul on Peugeot Challenge Cup üks kõige olulisem amatööride võistlus maailmas. "Eestis on sellest võistlusest kujunenud aga traditsiooniliselt Eesti meistrivõistluste peaproov, kohal on Eesti paremik," märkis Sibul.
"Tänavu oli mängida tahtjaid rohkem kui me radadele saame lasta, piir on 157 mängijat, mistõttu tuli osadele ära öelda. Eesti kontekstis on see esmakordne - golf on muutunud popiks võistlusalaks," lausus Villo.
Peugeot Challenge Cup toimub seitsmes võistlusgrupis kokku 36 rajal. Teisel päeval pääseb mängima esimese päeva 72 parimat netotulemusega mängijat. Võistlustel lähevad arvesse mõlema päeva tulemused, mis summeeritakse ning võitjaks osutub kahe päeva kokkuvõttes parima netotulemuse saavutanud mängija.

Gert Kullamäe: mängin, kuni kellelegi jalgu ei jää
Gert Kullamäe seisab järgmiseks hooajaks klubi valides raskuste ees. Ta tunneb kohustust jätkata Tartu Rockis, kuid perre sündiv teine laps ootab isa koju.
Te pole otsustanud, kus järgmisel hooajal mängite. Mis valikut mõjutab?
Süda ihkab veel mängida, ei jäänud ju kellelegi ette. Lõpetada jõuan igal ajal. Kuni kellelegi jalgu ei jää ja suudan perele leiba teenida, tahan korvpalli kaifida. Tahan mängida Martin Müürsepaga ja tema tahab minuga. Samas meeldib mulle ka koos Tanel Teiniga mängida. Veel on palju küsimärke, mis oleks õigem.
Mida abikaasa Signe soovitab?
Ta leidis, et peaksin lõpetama siis, kui muutun platsil naeruväärseks. Ta ütles: "Sa oled professionaal. Mängi seal, kus on kõige paremad tingimused." On selge, et Rock ja Kalev on kõige professionaalsemad klubid ja majanduslikult kõige paremal järjel. Kui oled juba veteranieas - nii ma ju olen -, on tähtis, kes mängivad sinuga koos ja milline tuleb meeskond. 36-aastasena ei taha enam minna õnne otsima.

Tipp-uisutajad esinesid Tartus
Tartu Lõunakeskuse jäähallis toimus üleeile õhtul uisugala, millest võtsid osa Euroopa tippuisutajad, teiste seas EM-i pronksmedalist soomlanna Kiira Korpi ja viienda koha omanik Andrei Lutai (Venemaa). Gala lõpetas rahvusvahelise uisulaagri, mida juhtis maailmakuulus Aleksi Mišin, kelle õpilaste hulka kuulub ka Jevgeni Pluštšenko. Pildil uisutab Korpiga võidu korvpallur Valmo Kriisa.

Tennisemeeskond võitleb Davise karikasarjas
Eesti Davise karikameeskond võitleb püsimajäämise eest maineka sarja Euro-Aafrika tsooni teises grupis.
2: 3 kaotus Sloveeniale Tallinnas tähendab, et nädala pärast tuleb Taanis väljakuperemehi play-off'i esimese ringi kaotajate matšis võita. Kaotuse korral kukub Eesti järgmiseks aastaks kolmandasse gruppi, kus mullu tõusti aste ülespoole.
Kapten-treener Ain Suurthal arvas esmaspäeval Taani sõitvasse meeskonda Jaak Põldma, Jürgen Zopi, Mait Künnapi ja Mikk Irdoja, tõenäoliselt sõidab kaasa ka Alti Vahkal, et vajaduse korral asendada kergelt vigastatud Irdoja.
Lootus jääb
Matši korraldajad taanlased võisid valida väljakukatte. Ja valisid kõvakatte. "Kui matš toimunuks Tallinnas, valiksime meie arvatavasti liiva. Taanlaste paremad saavutused on seotud nimelt kõvakattega väljakutega," hindab Suurthal.

Margus Hunt: endalgi oli juba värin hinges
Kettaheite valikvõistlusel tundus, et 13. ja reede on Margus Hundi jaoks tõeliselt õnnetu päev.
Viimase katse 55.47 aitas ta siiski viiendana lõppvõistlusele.
Pakkusid päris dramaatilise näitemängu…
Ma ei soovinud seda, lihtsalt juhtus nii. Esimesel katsel sain normi (56.00 -toim) täis, aga astusin üle. Teise katse tegin natuke liiga ettevaatlikult ja oli kohe selge, et 52.84-ga pole lõppvõistlusele asja.
Kas endal oli enne viimast katset juba värin hinges ka?
Oli küll. Tehniliselt polnud see hea katse, puudusi on palju. Tahaks nüüd selle sama soojaga natuke trenni teha, et enne homset (tänast - toim) finaali tehnikat sättida.
Viimasel katsel kutsusid rahvast kaasa elama. Mõni sportlane tahab sellises seisus just haudvaikust.

Marek Niidu jooksumootor hakkas streikima! 
Marek Niit sai 200 meetri eeljooksus ajaks 21,47 ja pääses 15-ndana tänasesse poolfinaali.
Ungaris Debrecenis toimuval U23 EM-il said sprinter Marek "Niiduk" Niidu pöidlahoidjad tõelise šoki: tänavu Eesti rekordi 20,69 -ni viinud saarlane jäi eeljooksus tippmargist tervelt 0,78 sekundi kaugusele.
"Ma ei tea… "raputas oma eeljooksus neljandaks jäänud ja juba finišijoonel end kirunud Niit pead. Nagu keegi teine oleks minu asemel jooksnud. Vigastus ja põetud haigus eriti ei seganud. Võib-olla tekkis neist pähe mingi blokk, mis ei luba täiega panna."
Juba reaktsiooniaeg oli Niidul teistest kümnendiku võrra aeglasem, ka lõpusirgel polnud tal midagi juurde lisada.
"Kurvis imestasin, et milles on asi," meenutas mullu Pekingis juunioride MM-i võitnud sprinter. "Siin pidi olema minu suve kulminatsioon. Tiitlivõistlusel tuleb oma jooks ära teha, mitte alla lasta!"

Hatšepsut - Egiptuse kadunud kuninganna
Pühapäeval näitab Discovery telekanal Ühendriikides värsket dokumentaalfilmi "Egiptuse kadunud kuninganna saladused", mis pajatab ühest vähestest teadaolevatest naisvaaraodest, 15. sajandil e.m.a elanud ja valitsenud Hatšepsutist. Kaivo Kopli tutvustab vägevat naist.
Juba paar nädalat enne filmi "esiekraanistust" aga avaldati peaaegu sensatsioon, et lõpuks ometi on kindlaks tehtud Hatšepsuti muumia.
Kadunud kuninganna on üles leitud. Kadus aga Hatšepsut juba õige ammu, peaaegu kohe pärast surma. Täpsemalt püüdis järgmine valitseja kaotada kõik jäljed sellest, et enne teda valitses Egiptust jumalikult naine. Kuid sellegipoolest arvatakse ka tuhandeid aastaid hiljem teadvat üht-teist tollase maailma küllap võimsaimast naisest, kuigi saladusi jagub ka pärast Discovery filmi.
Hatšepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema esimese naise ainus ellujäänud laps. Tema isa pani muu hulgas jõuliste sõjakäikudega aluse 18. dünastiale ja teda peetakse üheks Egiptuse edukamaks valitsejaks. Thutmosis I suri, kui Hatšepsut oli 12-aastane, trooni päris aga Thutmosis II nime all Hatšepsuti poolvend, kelle ema oli Thutmosis I teine naine. Võimalik, et troonijärgluse tugevdamiseks abiellus teine Thutmosis oma poolõe Hatšepsutiga.

Eile nägin ma Venemaad
Ene Poll käis ühena kolmest eesti ajakirjanikust uudisteagentuuri RIA Novosti kutsel Venemaal ja kohtus Venemaa vägevatega. Sai kuulda ähvardusi ja kogeda ülbust, kuid kohtas ka inimlikku huvi ja sõbralikkust.
Venemaa ametlik infoagentuur, kunagise APN-i järglane RIA Novosti (Venemaa Infoagentuur Uudised) tavatseb juba mitu aastat kutsuda külla eri maade ajakirjanikke. Neil on olemas osakond, mille nimi eesti keeles on "SRÜ vabariigid ja Balti riigid". Nagu aru sain, kutsutakse kord-kaks aastas kokku Eesti, Läti ja Leedu ajakirjanikke ja eesmärgiks on tutvustada riigi poliitilist, majanduslikku jne olukorda, seisukohti, soodustada koostööd. Seda tehakse kohtumiste ja pressikonverentside vormis. Sõidu korraldavad ja selle eest maksavad venelased.
Alustaksin sõna otseses mõttes kõige värvikamast (erkkollasest!) kohtumisest Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei liidri ja riigiduuma aseesimehe Vladimir Žirinovskiga.

Abiks algajale kanuumatkajale
Uppi käimine, külm vesi, kiire vool, uppumissurm - need on vaid üksikud näited mõtetest, mis keerlevad esimest korda kanuutama mineva algaja peas. Tegelikult ei olegi asi nii hull. Siiski ei ole kuivaks jäämine reisi peamine eesmärk, kuulis Tiiu Laks.
Soomaal kanuumatku korraldava Olev Veskimäe sõnul ei pea algaja tingimata kärestikulisele ja kiire vooluga Ahja või Võhandu jõele minema, või siis üleüldse jõele. "Meie näiteks käisime algajatega Pühajärvel," toob ta näite. "Panime neile vestid selga ja keerasime meelega paadi ümber, et jõel enam hirmu poleks. Kui vesi on soe ja põhi madal ning jalaga tunda, siis pole midagi karta."
Veskimäe sõnul võiks algajate kambas olla vähemalt üks kogenum kanuutaja, sest ka elementaarsed tarkuseterad võivad jõe peal olles väga kergesti ununeda. "Kui näiteks oksa alt on vaja kiiresti läbi minna, siis on ikkagi esimene refleks end küljele kallutada," tõdeb Veskimäe. "Siis aga käiakse kindlasti veest läbi. Kallutada tohib end ikka ainult ette või taha."

Asko Kase - poolvägisi filmi
Tänavusel Karlovy Vary filmifestivalil võis lisaks paljuräägitud "Klassile" näha veel üht Eesti filmi - kõrvalprogrammis "Forum of Independents" esindatud "Zen läbi prügi". Lühimängufilmi režissöör ja stsenarist Asko Kase rääkis Kaarel Kressale oma filmidest.
Asko Kase nendib, et oli uudist kuuldes üsna üllatunud, ent mõistagi rõõmus. Seda, kuidas vaatajad reageerisid, ei tea ta kommenteerida, kuna ta ise Tšehhi ei jõudnud. Kokku jooksis produktsioonifirma Ruut toodetud film festivalil kolmel korral.
Eestis on teos esilinastunud jaanuarikuus Priit Valkna "Vastutuulesaali" "soojendusfilmina".
"Mul on talla all üks permanentne pind, mis aeg-ajalt torgib ja magada ei lase. Teisest küljest on mul sellest pinnust sõltuvus." See pind sundinudki Kaset lühifilmi stsenaariumi kirjutama, ent Ruudu produktsiooninõukogu leidnud, et lugu on arusaamatu. Kase kirjutas loo ümber, ent nõukogu ei saanud nüüd sellest enam üldse aru. "Ma olin plindris, pind mu talla all ajas mäda välja," tunnistab Kase. "Oli valida, kas jala amputeerimine või täiesti uus lugu." Õnneks tuli uus lugu.

Töö leiab skulptor Mati Karmini ise üles
"Suudlevad tudengid" Tartus, Charles Leroux' monument Tallinnas Pirital, Jakobsoni monument Viljandis, reisiparvlaeva Estonia huku monument Hiiumaal ja Pärnus - Mati Karmin võidab järjest võistlusi ja püstitab üha uusi skulptuure.
Ants Juske võttis Karminil nööbist kinni seoses Jannseni monumendi avamisega Pärnus ja Ruja raketi avamisega Haapsalus.
Kui 1999 ilmus kogumik "Need ei vaata tagasi" ja ma sain suure osa nende muusika omanikuks, kuulasin plaate ikka ja jälle - eriti autos, kus veedan pikki tunde.

Hirvo Surva - 200 poisi dirigent
Hirvo Surva hakkas juba 15-aastaselt dirigeerima Kiisa rahvamaja naiskoori, kelle lauljad sobinuks talle emaks. Juba konservatooriumi ajal pöördus ta aga poistekooride poole ja temast on saanud Eesti tuntumaid poistekooride juhte. Eda Post luges kokku, et praegu laulab tema juhendamisel umbes 200 noort meest rahvusooper Estonia poistekooris, Eesti meestelaulu seltsi poistekooris Kalev, kammermeeskooris Revalia ja Tallinna muusikakeskkooli poistekooris.
Tänasest (intervjuu oli teisipäeval - toim) lähen ma puhkama. Mul on kümme vaba päeva! 20. juulist hakkan jälle proove tegema, augustis läheme Estonia teatriga Rootsi Dalhalla ooperifestivalile. Samal ajal hakkame õppima üht uut teost, mille noodid ma saan kätte 1. augustil. 14. septembril tuleb Bremeni muusikafestivalil Lera Auerbachi teose "Vene reekviem" maailma esiettekanne, mida me esitame koos Latvija segakooriga Tõnu Kaljuste juhatusel. Jälle läheb päris kiireks.

Vanim spordivõistlus, kus ei ole teist kohta
Eesti esimest laulupidu tuli oodata veel 18 aastat ja 45 aastat oli jäänud tänapäevaste olümpiamängudeni, arvutab Tanel Murre, kui kuunar America võitis 1851. aastal Inglismaa vetes toimunud purjeregati ja sai auhinnaks karika, millest on saanud väärikaim sporditrofee.
Nüüdseks on see regatt muutunud omamoodi purjetamise "vormel üheks", kus jahiehitus, meeskonna komplekteerimine ja võistlustel osalemine läheb maksma kuni 150 miljonit dollarit. Reeglid pole aga 156 aasta jooksul suurt muutunud ja neis on vanade aegade duellihõngu: võitja valib karika kaitsmiseks võistluspaiga ja väljakutsujad peavad selgitama enda seas parima, kes läheb karikakaitsjaga vastamisi. Kes võidab viis sõitu, saab karika. Teist kohta siin pole.
Kui Šveitsi miljardärile Ernesto Bertarellile kuuluv jaht Alinghi võitis 2003. aastal America's Cupi finaalis Uus-Meremaa võistkonda kuivalt 5: 0, tähendas see ühtlasi, et ring on täis saanud. Esimest korda pärast kuunar America võitu 1851. aastal ja karika rändamist New Yorki tuli Vana Kann Euroopasse tagasi.

Legendaarsed Blondie lood muusikalis
Postpungitähed eesotsas lauljatar Debbie Harryga on loovutanud oma hittlood "Heart of Glass", "Atomic", "One Way Or Another", "'Dreaming" ja "The Tide Is High" West Endi muusikalile "Desperately Seeking Susan" ("Meeleheitlikult Susanit otsides").
15. novembril Novello teatris esietenduv muusikal põhineb samanimelisel 1985. aasta hittfilmil, kus mängis üht peaosa Madonna.
Filmis Rosanna Arquette'i mängitud peategelane Roberta on New Yorgi äärelinnas igavuses vaevlev koduperenaine, kes teeb oma elu põnevamaks, lugedes ühe tabloidi erakuulutuste lehekülgi. Teda huvitab üks konkreetne naine, kellele ja kellelt ilmub selles rubriigis pidevalt sõnumeid. Kui ühel päeval on sealsamas leheveergudel teade "Meeleheitlikult Susanit otsides", mis pakub kokkusaamist pargis, otsustab Roberta ka ise kohale minna ning müstilise naise oma silmaga ära näha. See tõmbab ta "Alice imedemaal" moodi seiklustesse, kus otsitakse kadunud kõrvarõngaid.

Plink Plonki avabänd Stereo Chemistry mõtleb suurelt
Murufestivalil Plink Plonk on traditsioon anda igal aastal mõnele noorele Tartu ansamblile võimalus mängida suurel laval. Järgmisel laupäeval on selleks poprokkgrupeering Stereo Chemistry. Laulja Holger Tilgaga rääkis Tiiu Laks.
Kunagi, kui ma ülikooli pärast just Tartusse olin kolimas, käisin foorumil "Rada 7" ja kirjutasin seal ühele tüübile, kes otsis selles linnas bändikaaslasi. Järgmisel hommikul veel mõtlesin, et loodetavasti ei ole ta mulle vastanud. Aga ta vastas ning tuli välja, et kokku kogutud punt klappis hästi ja nüüd mängime koos juba pea kaks aastat.

Avignoni totaalne teatrifestival
Kui kuskil on totaalne teatrifestival, siis on see just Avignonis, siis on see "Avignon Off". Andres Keil käis vaatamas ning vahendab nüüd mõned mosaiigikillud: mida näidatakse, kuidas ja kus. Festival kestab veel kaks nädalat - jõuab minna.
Avignonis on suur teatrifestival - tõepoolest vist Euroopa suurim. Prantsuse teatri korüfee Jean Vilari algatatud teatripidu on vallutanud Lõuna-Prantsusmaa 61. korda. Ja tõepoolest vallutanud - sest kui festivali põhiprogrammis on veidi üle 40 lavastuse, siis "Avignon Off" pakub sedapuhku lisaks 866 (!) teatritükki.
Avignoni vanalinn, keskaegse müüriga piiratud ala, kuhu festival koondub, sisaldab umbkaudu sada mängupaika. Seal on teatriks kohandatud paari-kolmekümne istepaigaga saalikesi, on n-ö päris, mitmesajakohalisi teatrisaale. On kvaliteetset, head, silmi avavat teatrit ja ohjeldamatult totaalset jama kõrvuti meelelahutuslike purtsatustega, mis ei evi valgustuslikku jõudu ega ambitsiooni ühestki otsast.

Velvet - keskpärase menüüga trendikohvik Pirita rannahoones
Velvet on klassikaline trendikohvik, millesarnaseid kerkib Tallinna endiselt nagu seeni pärast vihma. Hoolimata asukohast Pirita rannahoones ei ole sihtgrupiks valitud sugugi mitte randa päevitama tulnud puhkajad. Hindu ning eelkõige kujundust arvestades on kohvik mõeldud eelkõige vene uusrikastele, järeldab Köögi Komando.
Kujunduse peale on kulutatud rohkem kui kahe aasta üürile ning tualetile on omakorda sellest kulunud umbes pool. Tualetti on raske leida, sest selle eesruum on osa tavainterjöörist (kraanikauss asub välisukse kõrval).
Mõtteliselt on kohvik jaotatud kaheks. Sohvabaari ehk lounge'i osas on diivanite asemel vägevad ülekullatud nikerdustega tugitoolid. Ülikülluslik ning mõneti raskepärane stiil ei pruugi sobida igale maitsele. Kujunduse domineeriv ja pea ainus värv on must, mis teeb kohvikust suurepärase koha näiteks peielaua pidamiseks.
Velveti suurim pluss on maast laeni ulatuvad aknad, millest avaneb suurepärane vaade rannale. Sellega haakub ka sisekujunduse kõige huvitavam element, milleks on mustvalge seinasuurune foto rannamelust 1960-ndatel. On valiku küsimus, kas seda kombinatsiooni pidada huvitavaks või veidraks.

TV3 VIDEO: Suurel Munamäel etendub näidend "Muna EÜE ehk viimane kava" 
20.juulil etendub Suurel Munamäel näitemäng "Muna EÜE ehk viimane kava", mis jutustab ühe nõukogudeaegse Eesti Üliõpilaste ehitusmaleva rühma ettevalmistustest regiooni isetegevusülevaatuseks.
Näitemängu lavastaja Andrus Vaarik ütles TV3 Seitsmestele Uudistele, et selliseks näidendiks oli ammu aeg, sest 3500 EÜE veterani ei taha olla vaikiv ununenud lehekülg aegade raamatus.

Tartumaal hukkus liiklusõnnetuses kaks inimest
Täna õhtul juhtus Tartumaal Puhja vallas üliraske liiklusõnnetus, milles hukkus kaks inimest.
Täna kella viie ajal õhtul juhtus liiklusõnnetus Puhja vallas Tartu-Viljandi maantee 13. kilomeetril, kus põrkasid kokku vastassuunavööndisse kaldunud kaubik Ford Transit ja sõiduauto VAZ 21063, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Liiklusõnnetuses hukkusid sõiduautot juhtinud Rain (s 1965) ja kaassõitja Vambola (s 1931). Sündmuskohalt toimetas kiirabi haiglasse Fordi roolis olnud raskes joobes Juri (s 1964) ja kõrvalistmel viibinud Aleksei (s 1980).
Liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Vene miilits pidas Mordvas kinni Eesti filmigrupi
Vene miilits pidas eile Mordvas mitmeks tunniks kinni Eesti filmigrupi, mis oli lähetatud filmima ersade rahvuspüha ning sellele järgnevat soome-ugri festivali.
Filmigrupp oli 120 kilomeetri kaugusel Mordva pealinnast Saranskist lõpetanud ersade palvepäeva Rasken Ozksi filmimise, kui kaks kohaliku siseasjade osakonna töötajat nõudsid, et grupi liikmed tuleksid koos nendega jaoskonda, teatas filmigrupi juht, filoloogiaõppejõud Indrek Särg, vahendab ETV24. 
Miilitsad väitsid, et Venemaal on videosalvestiste tegemine ilma loata keelatud. Kui dokumentide kontrollimisel selgus, et operaator Mare Albri pass oli jäänud grupi peatuskohta Saranskisse, eskorditi Särg, Albri ja helirežissöör Taisto Uuslail kohalikku Bolšoje Ignatovo siseasjade osakonda.

Haapsalus saab vaadata Ämari vangide maalinäitust
Haapsalus Läänemaa muuseumis avati näitus "Vaade välja", kus eksponeerivad oma vangla käsitööringis valminud joonistusi ja maale Ämari vangla kinnipeetavad.
Mitte ühegi pildi peal pole viha, põlgust, kadedust, trelle ega okastraati, küll aga väljendub seal maailm, kuhu on suunatud kunstnike mõtted - välja, kirjutab Lääne Elu.
Vangla kunstiringis käib praegu koos kümme kinnipeetavat ja pääs ringi on privileeg: "Kohti on vähe ja mehed näevad vaeva, et ringi pääseda. Aluseks on soov ennast avastada ja väljendada, mitte anne," ütles Ämari vangla huvijuht Katrin Lahi, kes juhib kunstiringi detsembrist.
Mitte keegi ringi liikmeist pole kunsti õppinud, nii mõnigi on elus esimest korda haaranud pintsli ja seda enam on tulemus hämmastav.
Lahi selgitab, et kunstnikud on näitustele minevad pildid ise välja valinud ja et nad on elevil, et nende looming vanglamüüride vahelt välja rändab. Haapsalussse jääb väljapanek septembri alguseni.

XX folkloorifestival Baltica jõuab täna maakondadesse
Reedel Tallinnas alguse saanud 20. folkloorifestival Baltica jõuab täna Harju- Jõgeva- ja Hiiumaale, kus peetakse maha maakonnapäevad.
Reedel avatud Baltica folkloorifestival on Balti riikide suurim ühisprojekt, mis toimub kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus, teatasid Baltica korraldajad. Sel aastal Eestis toimuva festivali üritusi peetakse kokku kaheksas maakonnas.
Lisaks meie parimatele pärimusekandjatele esinevad maakonnapäevadel paljud väliskülalised Lätist, Leedust, Venemaalt Karjalast, Valgevenest, Costa Ricast, Itaaliast, Iirimaalt, Norrast, Lõuna-Koreast, Kreekast.
Täna kell 16 algab Harjumaal Padise kloostris suurkontsert. Külalisesinejateks Gruusia tantsuansambel Bolneli ja Slovakkia folkloorirühm Goreli, kes on varemgi Eestis esinemas käinud.

Välisministeerium toetab 800 000 krooniga põlisrahvaid
Välisminister Urmas Paeti käskkirjaga annetab välisministeerium ÜRO põlisrahvaste fondi, ÜRO põlisrahvaste kümneaastaku fondi ja ÜRO põlisrahvaste foorumi tegevuse toetuseks 800 000 krooni.
Kõnealune summa eraldatakse välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest, teatas Välisministeerium.
Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab ÜRO fondide ja foorumi tegevus põlisrahvaste õigust enesemääramisele ja iseolemisele. "Annetuste tegemist jätkates astume tegelikke samme põlisrahvaste toetamiseks ja aitame kaasa nende keelte, kultuuride ja identiteedi säilimisele," ütles Paet.
Eesti on toetanud ÜRO põlisrahvaste fondi ja ÜRO põlisrahvaste kümneaastaku fondi tegevust alates 1996. aastast.
Põlisrahvaste fondi eesmärk on toetada põlisrahvaste organisatsioonide ja kogukondade osalemist erinevate põlisrahvaste olukorda käsitlevate töögruppide töös.

Pärnu filmifestivali võitis Poola film vene perekonna masendavast elust Siberis
Möödunud südaööl selgusid XXI Pärnu filmifestivali võitjad: rahvusvaheline žürii tunnistas parimaks ekraaniteoseks Poola režisööri Wojciech Kasperski tõsielufilmi "Seemned", mis kujutab Siberis elava tüüpilise vene perekonna masendavat saatust.
Prantsuse suursaadiku auhinna sai Läti filmilooja Inara Kolmane, kelle dokumentaarium kirjeldab vesinikupommi looja ning oma elu lõpuperioodil väljapaistvaks inimõiguslaseks tõusnud akadeemik Andrei Sahharovi vastuolulist elulugu, vahendab ETV24 festivali korraldaja Mark Soosaare teadet.
Parimaks eesti filmiks tunnistas rahvusvaheline zhürii Andres Maimiku ja Jaak Kilmi dokfilmi "Müümise kunst".
Seitse eredat poliitilist dokfilmi, mis kujutavad kultuurikonflikte mitmel mandril, võistlesid Eesti Televisiooni ekraanil ning kogusid üle poole miljoni vaataja. Südaöösel toimunud telefonihääletus selgitas välja Eesti rahva auhinna laureaadi, kelleks osutus Iisraeli filmitegija Yoram Honig. Tema film "Rahu esimene õppetund" edastas ülekaalukalt konkurente ning festivali ihaldatud trofee - kauni Lääne-Eesti vaiba - panid võitja õlgadele riigikogu esimees Ene Ergma ja festivali korraldaja Mark Soosaar.

ETV video: Ukraina esindajad imestasid tugikeskuste nappuse üle Eestis
Narkomaanidega rehabilitatsioonitööd tegevate organisatsioonide esindajad Ukrainast imestasid, kui vähe on Eestis taastuskeskuseid.
Ukraina viie organisatsiooni esindajad elasid kolm päeva AIDSi tugikeskuse Vihmari talus Lääne-Virumaal, vahendab ETV24 Aktuaalset Kaamerat. Külastajaid pani imestama siinsete asukate avatus ning valmidus kaasata oma tegemistesse võhivõõraid.
Eestis on kaks rehabilitatsioonikeskust nagu kaheksa aastat tagasi valminud Vihmari talu, naistele keskus puudub. Ukrainas on selline ammu olemas.
Ukrainas toimivad rehabilitatsioonikeskused ainult valitsusväliste organisatsioonide eestvedamisel.
Oktoobris lõpeb Globaalfondi abiprojekt - 10 miljonit dollarit neljaks aastaks, et toetada Eesti riiki võitluses AIDSi-epideemia ning narkosõltuvuse vastu. Kasvatajad ning arstid ei tea, kui paljusid projekte riik pärast seda toetama hakkab.

Viinistus uppus eile jalanõusid päästma sukeldunud mees
Eile kell kuus õhtul sai Päästeamet teate, et Harjumaal Viinistus sukeldus üks mees merre kukkunud jalanõudele järele ning uppus.
Lisaks päästjatele olid sündmuskohal ka Piirivalve helikopter ja mootorpaat, teatas Päästeamet.
Otsinguid raskendas tugev tuul ja lainetus ja kell pool kümme õhtul lõpetati otsimine tulemusteta.

Täna varahommikul hukkus Lääne-Virumaal avariis kaks meest
Täna hommikul poole kuue ajal juhtus Haljala vallas liiklusõnnetus, milles kohapeal hukkus turvavööta kaasreisija, veidi hiljem suri haiglas ka autot juhtinud Ivan, kellel oli turvavöö kinnitatud.
Täna hommikul kella poole kuue paiku toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn - Narva maantee 93. kilomeetril, kus sõiduauto Honda Accord, mida juhtis 1984. aastal sündinud Jõhvi elanik Ivan, sõitis teelt välja vastu puud.
Sündmuskohal hukkus sõiduauto tagaistmel istunud kaasreisija, kelle isik on teadmata. Hukkunud inimesel oli turvavöö kinnitamata ning avarii tagajärjel paiskus ta autost välja.
Vigastada said ka sõidukijuht ja ees kõrval istunud kaasreisija Tallinna elanik Aleksei (1981), kes toimetati Rakvere haiglasse. Turvavööd olid mõlemil kinnitatud.
Veidi enne kella seitset hommikul teatati Rakvere haiglast, et autot juhtinud juht Ivan suri. Kas autojuht oli joobes, ei oska politsei hetkel öelda, sest seda saab teada peale ekspertiisi. Rakvere politseiosakond alustas kriminaalmenetlust.

Vene raudteemiilits tahab Nõukogude aja õiguseid tagasi
Vene raudteemiilits tahab taastada Nõukogude ajal kehtinud seaduse, mis lubab raudteemiilitsal ise kodutuid ja kerjuseid eraldi arestimajades kinni pidada.
Venemaa raudtee esindaja sõnul said raudteejaamades vedelenud kodutud Nõukogude ajal kas kuni aasta aega vangistust või siis määrati nad sunnitööle, kuid nüüd raudteemiilitsal sellist õigust ei ole ja raudteejaamadesse kogunenud kodutud ja kerjajad jäävad karistuseta, kirjutab The Moscow Times.
Nõukogude ajal kehtinud seaduse uuesti kriminaalkoodeksisse panemise ettepanek tuleb raudteemiilitsa juhilt Andrei Aleksejevilt. Aleksejevi esindaja sõnul on ettepaneku taga soov kaitsta tavalisi inimesi hulguste ja kerjustega toime tulemise eest. "Te peate nõustuma: kui te sõidate metroos, bussis või linnalähirongis, siis te ei taha ju istuda samasse kohta, kus varem kodutu istus, ja seda eriti sellepärast, et paljud neist kubisevad täidest. Kuid praegu on meie käed seotud."

Vene poliitik: ilma Venemaata lakkab tavarelvastuslepe olemast
Venemaa föderatsiooninõukogu juht Viktor Ozerov kinnitab, et ilma Venemaata lakkab lepe olemast, leppe lagunemises on Ozerovi hinnangul süüdi NATO ja ta usub koguni, et NATO provotseeris Venemaad leppest taganema.
Venemaa föderatsiooninõukogu kaitse-ja julgeolekukomitee esimees Viktor Ozerov kinnitas Kremli-meelsele infoagentuurile Interfaks: "Tavarelvastusleppes osalemise peatamise dekreet annab 15 aastat tagasi leppele alla kirjutanud, kuid selle siiani ratifitseerimata jätnud NATO liikmetele viimase hoiatuse. Kui Venemaa leppest taganeb, siis lakkab see lepe olemast. See on absoluutselt selge."
Ozerov kinnitas, et kui Venemaa leppest taganeb, siis lasub vastutus selle eest täielikult NATO riikide õlgadel.
"Ma usun isegi, et NATO võis USA surve all provotseerida Venemaad leppest taganema, nii et NATO saaks oma sõjajõudusid viia neisse regioonidesse, mis enne Nõukogude Liidu osad olid," toob Interfaks ära Ozerovi arusaama asjade käigust.

Los Angelese katoliku kirik maksab preestrite pattude eest 660 miljonit dollarit
Los Angelese katoliku kirik jõudis kokkuleppele enam kui 500 inimesega, kes süüdistavad preesreid seksuaalses ärakasutamises ja maksab neile valurahaks kokku 660 miljonit USA dollarit ehk 85,8 miljardit Eesti krooni.
Kokkuleppesumma peab veel heaks kiitma ka kohtunik ja siis saab sellest suurim summa, mida kirik on inimestele 2002. aastal lahvatanud ahistamisskandaali algusest saati maksnud, vahendab BBC.
Katoliku kirik peab selle 660 miljoni hankimiseks maha müüma oma kinnisvara, raha kokku saamiseks tuleb kirikul müüa umbes 50 hoonet.
California osariigis on 2002. aastast saati ligi 1 000 inimest süüdistanud katoliku kiriku preestreid ahistamises.
2004. aasta veebruaris koostatud raportist selgus, et viimase 50 aasta jooksul on seksuaalses ahistamises süüdistanud enam kui 4 000 USA katoliku preestrit.
Koos värskelt kokkulepitud 660 miljoniga on kirik 1950. aastast saati maksnud preestrite ahistatutele kokku 2 miljardit dollarit valuraha.

Tanel Leok oli Itaalia GP-l üheksas
Soolotsiklite krossi MM-sarja etapil Itaalias Citta delle Ceramiches oli Tanel Leok MX1 klassis kahe sõidu kokkuvõttes üheksas.
Esimeses sõidus sai eestlane oma Kawasakiga 12. koha, teise lõpetas seitsmenda kohaga, kirjutab Sportnet.  Aigar Leok (Yamaha) teenis punktitabelisse juurde 8 punkti, olles avasõidus 18. ja teises 16. Tanel Leok tuli esimeselt ringilt alles 15-ndana, kuid parandas võistlus käigus pidevalt positsiooni ning neli ringi enne lõppu tõusis seitsmendaks.
Aigar kihutas esimesed viis ringi 14. kohal, siis langes ühe koha võrra ning alates 11. ringist kuni lõpuni hoidis 17. kohta.
Mõlemas sõidus jõudis esimesena üle lõpujoone prantslane Sebastien Pourcel (Kawasaki), teine oli mõlemal korral uusmeremaalane Joshua Coppins (Yamaha). Mõlemas sõidus neljandana lõpranud ameeriklane Mike Brown (Honda) kogus 36 punkti ning teise sõidu kolmandana lõpetanud britt Billy McKenzie (Kawasaki) ning kaks viiendat kohta teeninud Jonathan Barragan (KTM) 32 punkti.

CSIO****-W Alexela Rahvuste Karika Grand Prix võitis Rein Pill hobusel Ritual
Rein Pill Ritualiga ja Tina Lund Taanist hobusel Lanthanid olid kaks ainsat võistluspaari, kes esimese vooru karistuspunktideta sõitsid ja pääsesid ümberhüpetele
Ümberhüpetel ajasid mõlemad ühe takistuse maha, ent Rein Pill läbis parkuuri kiiremini, millega tagas ka võidu, teatas Ratsaliit.
Kolmandale kohale tuli Poola ratsanik Aleksandra Lusina hobusel Castello - kes sõitis küll esimese vooru puhtalt, kuid ületas normiaaja, teenides sellega ühe karisuspunkti. Ümberhüpetele ta ei pääsenud.
Viimase võistluspäeva esimese rahvusvahelise 135 cm kõrguse parkuuri võitis samuti Rein Pill, hobusel Casanova.
Teise koha saavutas Siri Swärd Rootsist hobusel Camelita ja kolmanda Linnea Ericsson hobusel Bon Giorno.
Võistluste kõik tulemused leiate: www.tallinnhorseshow.ee

Marko Asmer võitis Brands Hatchis
Marko Asmer (Hitech Racing) suurendas oma edu Briti F3 meistrivõistlustel, kasutades täielikult ära hooaja 11. etapiks välja sõidetud parima stardikoha.
Eestlane juhtis algusest lõpuni ning hoolimata üsna sõidu alguses rajale tulnud turvaautost ei suutnud talle keegi tõsisemalt konkurentsi pakkuda, kirjutab Sportnet. Ülejäänud poodiumikohad hõivanud Räikkönen Robertsoni tiimi sõitjad Stephen Jelley ja Jonathan Kennard kaotasid vastavalt 8,348 ja 9,948 sekundiga.
Mõnda aega teisel kohal sõitnud Sam Bird (Carlin Motorsport), kes üldarvestuses oli enne seda etappi Asmeri järel teisel kohal, pidi auto tehniliste probleemide tõttu katkestama. Neljanda lõpetas Venetsueela võidusõitja Rodolfo Gonzalez (T-Sport), viies ja kuues olid Carlini sõitjad Maro Engel ja Niall Breen.

Triin Aljand täitis USA-s toimunud võistlusel Pekingi olümpianormi
Triin Aljand võitis USA-s toimunud ujumisvõistlustel 50 meetri distantsi ajaga 25,84, millega täitis ühtlasi Eesti Olümpiakomitee seatud Pekingi olümpianormi.
Lisaks püstitas Aljand Eesti rekordid 100 meetri liblikujumises (1.01, 68) ning 50 meetri seliliujumises (29,45), vahendab ETV Sport.
Pühapäeval peaks Aljand startima veel 50 meetri liblikujumises. Sel distantsil kuulub rekord tulemusega 27,31 aastast 2005 Aljandile endale.
Olümpiaeelsele hooajale panevad meie parimad ujujad punkti 2.-5.augustil peetavatel Pariisi lahtistel ujumisvõistlustel, kus on kohal ka teatenelik, et võidelda koha eest Pekingis.

Margit Rüütel Poolas poolfinaalist edasi ei saanud
Margit Rüütel pidi Poolas Torunis toimuval 25 000 USD suuruse auhinnafondiga ITF-turniiril poolfinaali järel reketi kotti pakkima.
Edetabelis 257. kohal olev eestlanna pidi nelja hulgas alla vanduma läbi kvalifikatsiooniturniiri põhitabelisse pääsenud ja Rüütlist WTA rankingus üle 200 koha tagapol paiknevale Alexandra Dulgherule, vahendab Sportnet.
18-aastane rumeenlanna oli kindel tie break'ides ja alistas teise asetusega Rüütli 7: 6 (7: 0), 2: 6, 7: 6 (7: 5).
Rüütel tegi Poolas kaasa ka paarismängus, kus veerandfinaalis anti koos leedulanna Lina Stanciutega loobumisvõit Poola paarile.

Jaanson ja Endrekson võitsid sõudmise MK-sarja
sõudmine
Kui kolm nädalat tagasi Amsterdamis panid eestlased oma paremuse maksma võimsa lõpuspurdiga, tõustes viimase veerandiga neljandalt kohalt võitjaks, siis Rotsee järvel domineeriti stardist peale, kirjutab Sportnet. Endrekson ja Jaanson võitsid Luzerni regati A-finaali pooleteisesekundilise ülekaaluga brittide Matthew Wells - Stephen Rowbotham ees. Koos Linzi avaetapiga tagas Eesti endale ka MK-sarja üldvõidu paariskaheste seas.
41 aasta ja 274 päeva vanune Jaanson on läbi aegade eakaim maailmakarika etapi võitja. Kui Jaanson tuli 1987. aasta MM-võistlustel viiendaks, siis käis paariskahestel Ateenas olümpiavõitjaks tulnud ja ka mullu maailmameistriks kroonitud Prantsusmaa duosse kuuluv Jean-Baptiste Macquet veel lasteaias. Luzernis piirdus Macquet koos Adrien Hardyga alles viienda kohaga.

Kaia Kanepi jättis poolfinaali pooleli
Kaia Kanepi jõudis Itaalias toimuval 100 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril poolfinaali, kus kohtus itaallanna Karin Knappiga, kuid paraku oli Kanepi sunnitud seisul 4: 5 puusavalu tõttu loobumisvõidu andma.
Knapp ootab nüüd finaalivastast teisest poolfinaalist, kus kohtuvad itaallanna Flavia Pennetta ja poolatar Agnieszka Radwanska, kirjutab Sportnet.
Paarismängus läks Kanepil märksa paremini ning läinud pühapäeval Kadriorus paarismängus Eesti meistriteks kroonitud Maret Ani ja Kaia Kanepi võitsid paarismängu ka Biellas, finaalis alistati Mervana Jugić-Salkić ja Renata Voracova 6: 4, 6: 1.

MART HELME: Venemaa tavarelvastusleppest taganemine oli hitlerlik samm
Venemaa käitub praegu rõhutatult nii, nagu talle ei läheks keegi ega miski korda. Putini praegust käitumist võib laias laastus võrrelda Hitleri omaga.
Venemaa praegune käitumine on täiesti selge ning teadlik. Selle eesmärk on saada Venemaale võimalikult vabad käed nii sise- kui välispoliitkas.
Lääs käitub praegu Putiniga enam-vähem sama moodi nagu käitus omal ajal Hitleriga. Kui Saksamaa lahkus pärast Hitleri võimuletulekut Rahvaste Liidust, siis Venemaa on praegu taganenud tavarelvastusleppe raamest ja see on küllaltki sümptomaatiline. Täiesti võrreldav Hitleri sammuga.
Omal ajal järgnes Hitleri Rahvaste Liidust välja astumisele Rheini demilitariseeritud tsooni vägede sisseviimine ja kõik muu, mis viis II maailmasõjani. Muidugi ei saa ajaloos tõmmata kunagi 100-protsendiliselt samasid paralleele, aga teatud kõrvutusi saab Putini ja Hitleri käitumise vahel teha.

ANDRES MÄE: Energiamajanduse lahtirakendamine
Ajaloolistel põhjustel on Eesti, aga ka Läti ja Leedu seotud NSV Liidu aegse elektri- ja gaasisüsteemiga.
Eesti ei ole kiirustanud elektrisüsteemi Venemaast eraldama, sest üle-euroopaliste võrkudega ühenduste puudumine ja seotus Venemaa omaga pole meie majanduse arengut takistanud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi arvates on Balti riikide elektrisüsteemi eraldamine Venemaast nüüd põhjendatud, sest idanaabrit tabavat lähema kümne aasta jooksul elektridefitsiit, mis mõjutab Venemaa elektrisüsteemiga seotud riike. ("Eesti tee Euroopa elektriturule", EPL 02.07)
Liitumine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga on kulukas ettevõtmine. See laiendab elektrienergia impordi võimalusi, kui on, kellelt osta. Varustuskindlust ei pruugi uued ühendused suurendada, sest elektrienergia defitsiit on probleemiks teisteski Euroopa Liidu riikides.

MAREK STRANDBERG: Energia asi ongi erakorraline asi! 
Eestimaa Roheliste murru liikmed riigikogus kutsuvad teisi riigikogu liikmeid üles, et kutsutaks kokku riigikogu erakorraline istung energeetikaküsimustes.
Selle ajendiks sai asjaolu, et peaminister Andrus Ansip tegi käigu Leetu, leppimaks taas tuumajaama küsimustes midagi kokku. Roheliste arvates tuleks hüplik toimetamine energiaküsimustes võimalikult kiiresti lõpetada ning see nõuabki erakorralist istungit. Kui energiaasjaga on Eesti ja teistegi riikide valitsustel põletavalt kiire, siis peaks kiire olema ka riigikogul. Erakorralise istungi kokkukutsumiseks piisab viiendikust riigikogu koosseisust, kuid otsuseid saab erakorraline istung teha vaid siis, kui kokku tuleb enam kui pool rahvasaadikutest. Rohelised loodavadki, et vaatamata erakondade distsipliinile leidub siiski 51 saadikut, kes on valmis sellise üleskutse esitama. Energiaküsimused on roheliste arvates selgelt parteide- ja koalitsiooniülese iseloomuga. Seni on energeetika arengu küsimusi korraldatud riigikogust ja laiapõhjalisest avalikust arutelust lahus, omaette valitsuse ja Eesti Energia ühistoimingutes.

MIHKEL RAUD: Parempoolne stalinism
Pärast aprillisündmusi on taas kirjutatud vasakpoolsuse võimalikkusest Eestis. Olulisi mõtteid on viimastel nädalatel avaldanud Marju Lauristin (Sirp 22.06) ja Evi Arujärv (EPL 06.07).
Kui Lauristin mõtiskleb "parempoolse turufundamentalismi ja ebavõrdsuse õigustamise" asendumise võimalikkusest "euroopalike arusaamadega inimeste sünnipärasest võrdsusest ja hooliva riigi ideaaliga", siis Arujärv kirjutab, et juba traditsiooniliselt ei tulene "jõud, keda Eestis seostatakse vasakpoolsusega, üldisest sotsiaalse ebavõrdsuse probleemistikust, vaid sagedamini just rahvustunnusest".
"Tiblaarmastaja" häbiväärne ning aprillipingetes eriti problemaatiline tiitel leidis pronksiöö kõleduses endale nii mõnegi uue eestlasest kandja. Ning loomulikult sai järjekordse fataalse hoobi kogu vasakpoolne mõttelaad, sest selle esindajad rüüstavad ju Tallinna kesklinnas kauplusi. Või siis kirjutavad Kremlile järjekordset raportit edusammudest Eesti Vabariigi üleüldisel destabiliseerimisel.

Kaheldavad põhimõtted
Usutavasti on iga mõtlemisvõimeline inimene oma sisimas nõustunud, et küllap oleks hea kasvuhoonegaaside teket vähendada. Et küllap siis oleks taevas kauem sinine, rohi roheline, ilmastik inimsõbralikum ja kõigil parem elu.
On hulk tarku inimesi, kes on valmis tõestama kliimamuutuste ja kasvuhoonegaaside emissiooni vahelist seost ning samuti on hulk sama tarku inimesi, kes hea meelega tõestaksid vastupidist. Nagu ikka asjade puhul, mida keegi päris täpselt mõõta ega tõestada ei saa.
Polegi tähtis, kummal on õigus. Asja ees, teist taga keskkonda üleliigse koguse CO2 ja muude heitmete paiskamine pole mingil juhul mõistlik ja seda tuleb võimaluste piires igal juhul vältida. Iseküsimus on, kuidas seda teha ja kuidas on selline tegevus reguleeritud.

REPLIIK: Raudtee renessanss
Rail Baltica projekt, mis kõige auahnemate kavatsuste järgi ühendaks Helsingit Tallinna ja Riia kaudu Berliiniga, veidi tagasihoidlikuma kava järgi aga Tallinna Varssaviga, võtab üha konkreetsemaid jooni. Peagi on kavas alustada Tallinna-Valga raudtee rekonstrueerimist.
Kui Eesti saab lõpuks ometi endale euroopaliku raudtee ja korraliku rongiühenduse välismaaga, tähendab see võitu nii keskkonnale, majandusele kui ka inimeste turvalisusele. Kui autosõidu asemel on võimalik kasutada mugavaid ronge, voolab Eestist autokütuse eest välja vähem raha, õhku paisatakse vähem reostust ning vähem on ka liiklusõnnetusi. Võib eeldada, et maailmas, kus üha enam räägitakse energiakriisist, kasvab säästliku raudteetranspordi tähtsus veelgi.

JUHTKIRI: Tavarelvastuslepingu lõpp? 
Venemaa otsus peatada osalus Euroopa tavarelvastuslepingus murendab julgeolekut terves maailmajaos, kuid iseäranis Venemaa vahetus naabruses.
Venemaa saab nüüd teoreetiliselt vaba võimaluse kuhjata relvastust oma piirialadele. Kuna lõpeb ka lepinguosaliste inspektsioon Vene väeosades, väheneb avalik teave idanaabri sõjaväe seisundist.
Mõju Eesti julgeolekule on eeskätt psühholoogiline - on ju tunduvalt parem teada, et Leningradi sõjaväeringkonda võib Venemaa paigutada lepingupiirangu järgi kindla arvu tanke, suurtükke, lennukeid ja ründekoptereid ning et selle nõude täitmist kontrollitakse, kui et sinna võidakse vägesid ja relvastust igasuguste piiranguteta juurde pumbata.

Pihl: reforme politseis tehakse turvatunde suurendamiseks
Siseminister Jüri Pihl kinnitas Saaremaal, et saarlaste turvatunne ei peaks selle pärast vähenema, et Kuressaare politseimaja uksed öösiti ja nädalavahetusel suletud on.
Kuigi Saaremaa on üks Eesti turvalisemaid paiku, on ka siin viimasel ajal hakanud kuritegude arv tõusma, kirjutab ETV24. Umbes aastatagusest n-ö politseireformist saati on Saaremaal politseimaja uks öösiti ja ka nädalavahetusel suletud.
Kui häda käes ja abi vaja, saab politsei kohale kutsuda ainult Pärnu kaudu helistades. Kehtivat süsteemi õigustab ka saarlasest siseminister Jüri Pihl, kes kinnitas et väidetavalt pole saarlaste turvatunne vähenenud.
"Kõik need reformid ja muutused on tehtud selleks, et turvatunne suureneks," kinnitas Pihl ja ütles, et kui politseimaja uks on teatud kellaaegadel kinni, siis on see tingitud sellest, et politseinikud on läinud linna patrullima.

NATO kindral: Eestist on saanud turvalisuse pakkuja
Peaminister Andrus Ansipiga täna kohtunud Eestis ametlikul visiidil viibiv NATO sõjalise komitee esimees kindral Raymond Henault avaldas veendumust, et Eestist on alliansi liikmena saanud turvalisuse pakkuja teistele riikidele.
Henault' sõnul on Eesti panus alliansi tegevusse riigi väiksust arvestades märkimisväärne - olulised on nii Eesti tegevus missioonidel kui ka meie spetsialistide küberkaitse alased teadmised, teatas vabariigi valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kindral Henault tunnustas Eesti sõdureid. Tema sõnul on Eesti kaitseväelased teistele eeskujuks, neil on hea väljaõpe, nad on julged ning valmis täitma neile pandud ülesandeid. Kindrali sõnul võivad ka Eestisse loodavasse NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskusesse panustada paljud riigid.
Ansip ütles, et NATO on ja jääb Eesti jaoks keskseks julgeoleku- ja kaitseorganisatsiooniks ning riik viib kaitsekulutused 2010. aastaks kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Tähelepanelik reisija aitas tabada purjus bussijuhi
Tähelepanelik kodanik teavitas täna hommikul politseid Kohtla-Järvelt Tartusse sõitnud bussi purjus juhist.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja teatel helistas politseisse reisija, kes viibis kaugliinibussis, mis alustas kell 9.45 sõitu Kohtla-Järvelt Tartusse. Helistanu sõnul oli bussijuht ilmselt joobes ning ta palus politseil asja kontrollida.
Politseipatrull peataski Jõhvi-Tartu mnt 4. kilomeetril liinibussi. Kontrolli käigus selgus, et kodaniku vihje oli õige - bussi juhtinud 50-aastasel Sergeil tuvastati kerge alkoholijoove. Esialgsetel andmetel oli bussis 15 reisijat.
Buss jätkas asendusbussijuhi saabudes sõitu.
Antud asjas alustas politsei väärteomenetlust.
Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu sõnas: "Joobes juhtimine on äärmiselt vastutustundetu ja kõigile liiklejaile ohtlik tegu. Seepärast on bussijuhist, kellel nii paljude reisijate ohutu sihtkohta jõudmine tagada, mõtlematu sellises seisundis rooli istuda. Politsei tänab tähelepanelikku reisijat, sest selle vihjega võidi ära hoida raskem liiklusõnnetus."

Tammerk: Ärma talul on korruptsiooni hõng juures
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk leiab, et president Toomas Hendrik Ilvese Ärma turismitalul on korruptsiooni hõng küljes.
"Ärma talu reklaamimagnetiks on ennekõike talu seotus vabariigi presidendiga," selgitas Tammerk aripaev.ee vahendusel. "Sellise seose kasutamine ärilistel eesmärkidel on aga ebaväärikas ning viitab korruptsioonile. Ametiisik ei tohi ametikohta ära kasutades isiklikku tulu taotleda," lisab ta.
Lisaks pidas Tammerk kohatuks presidendi abikaasa Evelin Ilvese reklaamintervjuud seltskonnaajakirjanduses.

Keskerakonna suurimad toetajad olid Kruuda ja Korpusov
Keskerakond tegi teatavaks, kes eraisikutest neile selle aasta teises kvartalis enim annetusi tegi.
Kõige suurema annetuse tegi teises kvartalis suurärimees Oliver Kruuda, kes toetas Keskerakonda poole miljoni krooniga.
Teine Keskerakonna suurtoetaja oli Olympic Casino üks omanikke Jaan Korpusov, kes kandis partei arvele kahel korral 150 000 krooni.
Kokku laekus Keskerakonnale annetustest 1 183 701 krooni ja 70 senti.
Annetuste registriga saab tutvuda siin.

Neljale lapsele otsa sõitnud nooruk sai 30 päeva aresti
Täna määras Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja laupäeval neljale lapsele otsa sõitnud 18-aastasele Andresele 30 päeva aresti.
14. juulil kella 17.20 ajal juhtus liiklusõnnetus Tarvastu vallas Sooviku külas, kus sõiduauto VAZ 2105 sõitis otsa neljale lapsele. Seejärel jättis juht sõiduki sündmuskohale ja põgenes. Politseipatrull tabas sõidukit juhtinud alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta Andrese (s 1989) mõnesaja meetri kauguselt. Sündmuskohalt toimetas kiirabi haiglasse liiklusõnnetuses kannatada saanud 2-aastase poisi ning 6-, 7- ja 15-aastased tüdrukud.
"Kõik lastega juhtuvad liiklusõnnetused pälvivad enam ühiskondlikku tähelepanu, mistõttu on oluline, et rikkuja sai koheselt reaalselt karistada," ütles Lõuna politseiprefektuuri liiklustalituse vanemkomissar Alvar Pähkel. "Selliste õnnetuste puhul on politsei konkreetne ja resoluutne ning taotleb teo tõsidusele vastavat karistust."

Interpol: kadunuks jäänud Maris Eestist lahkunud pole
Jaaniööl Pärnu rannas kadunuks jäänud 19-aastane Maris Järv Interpoli kinnitusel üle Eesti riigipiiri läinud ei ole.
Pärnu politseijaoskonna pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et keskkriminaalpolitsei kaudud tulnud vihje nagu oleks Maris viibinud Rootsi suunduval laeval, Interpolist kinnitust ei ole leidnud.
Tulemust ei andnud ka Pärnu supelranna roostiku teistkordne läbikammimine. Täna on roostikus ja rannaalal otsijatele abiks ka teenistuskoer.
Pärnu politseid on abistanud Piirivalveamet, Põhja politseiprefektuur. Kasutatud on ka eraisikut paraplaaniga.
Viimane vihje tütarlapse kadumise kohta saabus politseile neljapäeval.
Tammelehe sõnul on kõik vihjed igati oodatud ning iga väiksematki vihjet kontrollitakse.

Ilves sõitis nädalaks Kreekasse teaduskonverentsile
President Toomas Hendrik Ilves sõitis Kreekasse kümnendale Symi sümpoosionile, mis tänavu keskendub kliimamuutustele.
15-21. juulil toimuval sümpoosionil arutatakse uue globaalse kokkuleppe saavutamine pärast Kyoto kokkulepet ning seda, kuidas peaks Euroopa suhtuma oma peamisesse energiatarnijasse - Venemaasse, kes on ametlikult tunnistanud, et kasutab energeetikat poliitilise tööriistana.
Samuti on arutlusel roheline majandus ning kes on järgmise majandusrevolutsiooni liidriks, vahendas presidendi kantselei.
Tervitussõnavõtuga avas sümpoosioni Kreeka endine välisminister ning praeguse opositsioonipartei PASOK liider George A. Papandreou.
Presidendi kantselei pressiesindaja Kristel Peterson ütles Päevaleht Online'ile, et president Ilves peab sümpoosionil kõne ka Venemaa teemal.

Joobes mootorrattur kihutas linnatänavail 140 km/h
Tartu politseinikud tabasid joobes ning juhtimisõiguseta mootorratturi, kes kihutas mööda linna 140 km/h.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja teatel sõitis laupäeval 00.50 ajal mootorratas Kawasaki Tartus Ringtee tänaval lubatust suurema kiirusega (97 km/h) mööda liikuvast varjatud liiklusjärelevalve patrullist.
Patrull andis mootorratturile peatumismärguande, ent mootorrattur ei peatunud, vaid põgenes mööda linna veel suuremal kiirusel, tekitades nii liiklusohtlikke olukordi.
Pressiesindaja teatel küündis kiirus vahepeal kuni 140 km/h. Politsei pidas kinni mootorratast juhtinud 1989. aastal sündinud Ragnari, kes oli joobes ja juhtimisõiguseta.

Rask: maksuamet kahtlustab ilmaasjata
Avaldame maksu- ja tolliameti ning riigikohtu kirjavahetuse täistekstid.
Riigikohtu esimees Märt Rask ei jaga maksu- ja tolliameti kahtlusi, nagu rikuks kohtu nõunikuna töötava Lasse Lehise muu ühiskondlik tegevus ja üldine elukorraldus riigikohtu sõltumatust.
Märt Raski sõnul on maksumaksjate liidu esimehe, maksuteadlaste selsti juhatuse liikme ja teisi ameteid pidav Lasse Lehis kirjalikult kinnitanud, et ta ei ole riigikohtus töötamise aja jooksul tegelenud ega tegele ka edaspidi õigusabi osutamisega või maksualase nõustamisega.
"Teie kirjas esitatud asjaolude kontrollimise tulemused ei anna alust kahelda Lasse Lehise selgitustes. Leian, et Lasse Lehise aktiivne ühiskondlik tegevus ei ole mõjutanud riigikohtu halduskolleegiumi sõltumatust õiguse mõistmisel," teatas Rask vastuseks maksu- ja tolliameti pöördumisele.
Maksu- ja tolliamet pöördus aprillis Märt Raski poole kirjaga, milles heitis muu hulgas Lasse Lehisele ette, et too puutub kokku mitmete inimestega, kes esindavad kohtuvaidlustes maksu- ja tolliameti vastaseid.

Võrumaal leiti kilekotist mehe surnukeha
Võrumaal leiti neljapäeval, 12. juulil tundmatu mehe surnukeha, mis oli pakitud kilekotti.
Võru politseijaoskonna pressiesindaja teatel leiti kilekott tudmatu mehe surnukehaga Antsla vallas Mähkli külas asuvast järvest kalda lähedalt pilliroost.
Isiku tuvastamisel palub politsei inimeste abi. Artikli allosas on politsei fotod tapetu tätoveeringutest
Politsei palub kõigil, kellel on infot antud isiku kohta, helistada telefonidel 110 või 786 8211.

Alanud nädalal jagub paariks päevaks suvesooja
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel tuleb muutliku ilmaga nädal, millesse siiski mahub pisut rohkem sooja ja päikest kui eelnevasse.
Täna on vähese ja muutliku pilvisusega ilm, Kirde-Eestis püsib hoovihmavõimalus. Puhub valdavalt läänetuul 6-9, iiliti 12 m/s. Sooja on 19 kuni 24 kraadi.
Teisipäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, päeval võib saartele uus sadu jõuda. Öösel on tuul nõrk, päeval lõunakaarte tuul 3-8 m/s. Sooja on päeval 20 kuni 25, kohati 27 kraadi.
Kolmapäeva öösel sajab vihma ja on äikest, päeval sadu lakkab. Tuul pöördub lõunakaarest edelasse ja läände 5-10, rannikul 14-16 m/s. Päeval on sooja 19 kuni 24 kraadi.
Neljapäeval sajab kohati hoovihma. Puhub edelatuul 6-12, iiliti 16 m/s. Sooja on päeval 18 kuni 23 kraadi.

Ansip: me ei sõltu Venemaast
Peaminister Andrus Ansip ütles intervjuus Läti ajalehele Tšas, et mingisugust Venemaa-poolset blokaadi ei eksisteeri.
"Loomulikult on olemas ruumi suhete parandamiseks Venemaaga. Me ei sõltu Venemaast," ütles Ansip.
Peaministri sõnul saabuvad investeeringud meie majandusse Põhjamaadest, peamiselt Rootsist ja Soomest.
"Jah, kuu jooksul me kaotasime kolmandiku Venemaa-suunalisest transiidist, aga majanduse jaoks pole see liiga kahjulik: Vene investeeringud on sedavõrd väiksed, et me ei tunneta nende vähenemist," märkis ta.
Peaministri hinnangul jõutakse tuumaelektrijaama ehitamise suhtes kolme Balti riigi vahel kompromissini ja sellega rohkem probleeme pole.
"Mõned ajakirjanikud küsivad kuidas jagada osalus Balti riikide vahel. Leedu kavatseb omandada 34 protsenti elektrijaama aktsiatest. Mis puudutab teisi partnereid, siis pole veel selgunud, kas Eesti saab elektrijaamas 22 protsendilise osaluse või jagame tuumajaama kuidagi teistmoodi," rõhutas Ansip. Ta lisas, et osade jaotus pole peamine küsimus, kuna kõige tähtsam on tagada Balti riikide elektrienergiaga varustatus.

Ruhnus avati uus sadam
Eelmisel reedel avati Ruhnus jaanuaritormis täielikult hävinud Ringsu sadam, mis läbis kolme aasta jooksul põhjalikud taastamistööd ja on nüüd valmis vastu võtma rohkem laevu ja jahte kui kunagi varem.
Ligi kolm aastat kestnud ja 47,5 miljonit maksma läinud tööde käigus sai Ringsu sadam uued kaid, ehitati uus sadamahoone, rekonstrueeriti läänepoolsed muulid, uuendati navigatsioonisüsteemi ja ehitati jahisadam, rääkis sadamat haldava ja riigile kuuluva ASi Saarte Liinid juhatuse esimees Ants Tammleht töödest, mis sadamas pärast 2005. aasta jaanuaritormi tehtud on, kirjutab Meie Maa.
1990ndatel Ruhnu sadama ehitamiseks moodustatud komisjoni esimees Tarmo Kõuts, kes oli toona piirivalveameti peadirektor, meenutas, et sadamale asukoha valimine oli üsna raske, sest Ruhnus on jooksvad liivad ja ükskõik, kuhu sadam teha, jääb see ikkagi liivadele ette.

Kallasrada kord on ja kord pole
Tähtvere vallavalitsus kempleb kindlameelselt Emajõe ääres ühe maaomanikuga kõigile avatud kallasraja pärast, samal ajal on teine maaomanik valla loal kinni pannud nii kallasraja kui ka Jänese matkaraja otsa.
Sihtasutuse Tartumaa Turism eestvõtmisel rajatud Jänese matkarada on muutumatu vaid sihtasutuse kodulehel oleval kaardil, kirjutab Tartu Postimees. Selle järgi lõpeb matkaja retk enne Vorbuse raudteesilda, mille lähedale jäävad raja rosinad: Jänese kõrtsi varemed, vana asulakoht ja matkaonn ehk laavu.
Paraku on aga juba mitu aastat nii, et matkajad vaatamisväärsusteni Tähtvere vallale üle antud matkarada pidi otse ei pääse. Vähemalt pool kilomeetrit enne lõppu lõikab raja läbi suur kanal.
Mullu ütles kanali kaevanud maaomanik, toona Skorpioni Julgestusteenistuse ASi Tartu tegevjuhina töötanud Gunnar Ööbik Tartu Postimehele, et matkarada on tehtud ebaseaduslikult, sest temaga ei kooskõlastatud selle rajamist.

Pelutav tudengipõud paneb koolid tegutsema
Juba mõne aasta pärast ähvardav tudengite põud on ajanud tagajalgadele erakõrgkoolid, kes üritavad olukorda suurte reklaamikampaaniatega päästa.
Estonian Business School (EBS) pidas möödunud neljapäeval lahtiste uste ööd, kirjutab Postimees. Ettevõtmise eesmärk oli meelitada kooliõues peetud üritusele võimalikult palju noori, kes langetaksid mõnusas atmosfääris otsuse just EBS-is õppimise kasuks.
Rahvusvahelises ülikoolis Audentes otsustati aga, et mitte miski ei meelita tulevasi õpilasi paremini kui uus auto - nimelt loositakse kõigi sel suvel Audentesesse astujate vahel välja väikeauto Suzuki Swift kasutusõigus üheks õppeaastaks.
Viimase viie aasta jooksul ongi mitu erakõrgkooli pidanud tegevuse lõpetama. Eelmisel õppeaastal alustas tegevust neli kõrgkooli vähem kui üle-eelmisel.

Kaitsepolitsei trahvis ja hoiatas 14 kõrgemat riigiametnikku
Kaitsepolitseiamet on väärtegude kohtuvälise menetlejana tänavu kuue kuu jooksul korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest karistanud rahatrahviga kahte kõrgemat riigiametnikku, väiksemate rikkumiste eest on 12 ametiisikule tehtud hoiatustrahv või suuline hoiatus.
Kiirmenetluse otsusega karistati trahviga Tallinna vangla ja veeteede ameti kõrgemaid ametnikke töökoha- ja tegevuspiirangute rikkumise eest, kirjutab SL Õhtuleht. Konkurentsiameti juhtivtöötaja ja kõrgema politseiametniku suhtes rakendati hoiatusmenetlust töökoha- ja tegevuspiirangute rikkumise eest. Isikutele otsustati teha hoiatustrahv, kuna rikkumine polnud raske, ütles kaitsepolitsei komissar Irina Mikson.
Korruptsioonivastases seaduses (§ 19 lg 2 p 2) sätestatud töökoha- ja tegevuspiirangute järgi on ametiisikutel keelatud olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja. Vähetähtsa väärteo puhul võib hoiatusmenetluse korras jätta menetlusaluse isiku karistamata - võib määrata hoiatustrahvi või piirduda suulise hoiatamisega, kui hoiatamine teda trahvimata on piisav. Hoiatusmenetluse kohaldamine lõpetab väärteomenetluse. Samas on väärteomenetlusel preventiivne eesmärk - hoida ära korruptsioonikuritegusid, selgitas Mikson.

Naist lohistanud mees sai kohtus tingimisi karistuse
Rakvere kohtumaja karistas tingimisi vangistusega meest, kes peksis elukaaslast rusikaga pähe ja lohistas juukseidpidi mööda maad.
Süüdistuse järgi lõi Jüri tänavu 17. juunil Vihula vallas autos naisele mitu korda rusikaga pähe ja rebis juustest. Väljas jätkas ta peksmist rusikate ja jalgadega ning seda pähe ja kehasse, kirjutab SL Õhtuleht.
Jüri lohistas naist juukseidpidi mööda maad ning tekitas sellega ohvrile peahaava, põrutuse, verevalumid peas, kehal ja jalgadel.
Sõlmitud kokkuleppe kohaselt karistas kohus meest neljakuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga.
Jüri allutati käitumiskontrollile, ta peab osalema sotsiaalabiprogrammis ja alluma arsti määratud ravile.

Peipsi järve ujuma läinud naine jäi kadunuks
Eile õhtul läks Peipsi järve ujuma naine, kes enam tagasi ei pöördunud.
Jõgeva maakonnas Kasepää vallas Raja külas oli eile õhtul kell 20: 34 Peipsi järve ujuma läinud naine, kes tagasi ei tulnud, teatas päästeamet..
Kell 00: 28 lõpetati naise otsingud tulemusteta. Täna hommikul alustati taas otsingutega.

Joobes autojuhid põhjustasid nädalavahetusel mitu ülirasket liiklusõnnetust
Möödunud nädalavahetusel toimus 20 liiklusõnnetust, neist kuus põhjustasid alkoholijoobes sõidukijuhid.
Liiklusõnnetustes said vigastada 35 inimest, neist kümme olid alaealised, kõige noorim kannatanu oli kaheaastane laps. Nädalavahetusel hukkus liiklusõnnetustes neli inimest, teatas politseiamet.
Laupäeval toimus joobes autojuhi süül liiklusõnnetus, kus said vigastada korraga neli last. Viljandimaal Tarvastu vallas Sooviku külas Porsa-Soe tee 3. kilomeetril sõitis sõiduauto VAZ-21053, mida juhtis alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta 18-aastane Andres, otsa vasakul pool tee ääres kõndinud neljale lapsele, kes kõik said kannatada. Viljandi haiglasse toimetati 6-, 7- ja 15-aastased tütarlapsed ning 2-aastane poiss. Kannatanutele osutati esmaabi ja lubati kodusele ravile.

Suhhumi eestlaste juht päästis sõja ajal inimesi
Eestlanna Svetlana Holitš on Abhaasia Leoni ordeni kavaler, mis on kõrgeim riiklik autasu, mida Abhaasia on seal elavale eestlasele andnud.
54-aastane Svetlana, kes on sündinud Jakobsonina, sai ordeni selle eest, et ta päästis 1993. aastal Abhaasia-Gruusia sõja ajal haavatuid. Ta oli siis medõde.
"Ühte tunnelisse oli 12 haavatut lõksu jäänud. Keegi ei julgenud autojuhiga neid ära tooma minna, ma läksin," räägib ta rahulikult nagu inimene, kes peab teiste abistamist enesestmõistetavaks. "Ümberringi tulistati, plahvatused käisid, aga mul õnnestus nad ära tuua."
Nüüd, rahulikuma elu ajal, juhib aktiivne Svetlana Suhhumi eestlaste ühendust ning peab peaaegu üksi linnast väljas, mägede jalamil suurt majapidamist.
"Midagi polnud teha, tuleb ennast ära elatada," räägib Svetlana, miks ta paar kuud tagasi võttis oma kaelale majapidamise koos 17 lehmaga. Tuleb toita kolme lapselast, samuti üleval hoida invaliidist poega.

Ministri huvi kriminaalasja vastu eeluurimisele ohtlik
Ministri õigus kohtueelse uurimise materjalidega tutvuda on täpselt määramata.
Jaanipäeva eel kirjeldas Eesti Ekspress justiitsminister Rein Langi juures toimunud arutelu, kus Lang ja siseminister Jüri Pihl tutvusid prokurör Lauri Aasmanni tegevuse uurimiseks algatatud kriminaalmenetlusega. Ehkki seadus lubab ministril teatud tingimustel kriminaaluurimisega tutvuda, nendivad asjatundjad, et ebaseadusliku menetlusse sekkumise algust märgistav piir on hägune ja näiteks eksjustiitsminister Urmas Arumäe näeb Langi tegevuses menetlusnormide rikkumist.
Langi juures arutluse all olnud toimik puudutas prokurör Aasmanni võimalikku ametiseisundi kuritarvitamist, sest mees küsis ehitajalt raha tagasi, lubades selle eest väidetavalt ehitaja suhtes algatatud menetluse lõpetamist. Lisaks Langile ja Pihlile viibisid kohtumisel riigiprokurör Norman Aas ja juhtiv riigiprokurör Alar Kirs. Prokuratuur lõpetas Aasmanni tegevuse uurimise oma määrusega 8. juunil.

Norman Aas: prokuratuuri info poliitikutele on üsna piiratud
Riigi peaprokurör Norman Aas kinnitab, et üldjuhul informeerib prokuratuur poliitikuid üsna piiratult, kuid Lauri Aasmanni juhtumi puhul oli see siiski vajalik.
Millised on praegu ministrite õigused tutvuda menetluses olevate kriminaalasjadega?
Prokuröri loal on ministritel õigus saada põhjendatud huvi ulatuses ülevaateid pooleliolevatest kriminaalmenetlustest. On välja kujunenud, et üldjuhul informeerib ministreid riigi peaprokurör, kes otsustab ka info andmise ulatuse. Eelkõige antakse informatsiooni ühiskonna seisukohalt tähtsate kriminaalmenetluste kohta, kus valitsusliikmetel on õigustatud huvi infot saada.
Samal ajal ei anta üldjuhul infot menetluse edasise taktika kohta, eriti võimalike jälitustoimingute kohta.
Kui sageli tuleb prokuratuuril valitsusele jagada informatsiooni uurimistoimingutest ja tulemustest?

Liikluses hukkus kaks inimest
Nädalavahetusel kaotas liiklusõnnetustes elu kaks ning sai vigastada seitse inimest.
Eile hommikul kella poole kuue paiku toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinna-Narva maantee 93. kilomeetril, kus 23-aastase Jõhvi elaniku Ivani juhitud sõiduauto Honda Accord sõitis teelt välja vastu puud.
Sündmuskohal hukkus sõiduauto tagaistmel istunud kaasreisija, kelle isik on teadmata. Hukkunul oli turvavöö kinnitamata ning avarii tagajärjel paiskus ta autost välja.
Vigastada said ka Ivan ning tema kõrval istunud 26-aastane tallinlane Aleksei, kes toimetati Rakvere haiglasse. Haiglas suri ka autoroolis olnud Ivan. Rakvere politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust. Kas autojuht oli joobnud, peaks selguma pärast vastavat ekspertiisi.

Haruldastel kalakotkastel jäävad pesad tühjaks
Keskmiselt on kalakotkastel tänavu pesas üles sirgunud vaid üks kotkapoeg.
Pärast poolte teadaolevate kalakotkaste pesade kontrollimist tõdevad kotkauurijad, et üle aastate sirgub nendel range kaitse all olevatel lindudel tänavu väga vähe järglasi.
"Seniste vaatluste tulemusel tundub, et sel aastal pole kalakotkaste pesitsusedukus väga hea," nentis Kotkaklubi liige Riho Männik. "Poegi on vähe ja paljudes pesades on vaid mädamunad."
Kui muidu on Männiku sõnul asustatud pesade keskmine kotkavõsude hulk küündinud kahe linnuni, siis tänavu jääb keskmine näitaja ühe lähedale. "Headel aastatel sirgub kalakotkastel igas pesas tavaliselt kaks kuni kolm poega, kuid tänavu oleme siiani leidnud vaid kaks kolme pojaga pesakonda," osutas ta.

Portugali saadik: Venemaaga räägime kõigest
Euroliidu uue eesistujamaa Portugali Eesti-suursaadik Ana Paula Zacarias lubas Päevalehele antud intervjuus, et Portugalil ei ole Venemaaga tabuteemasid.
Saksamaa kantsler Angela Merkel tegi oma eesistumise ajal Venemaale selgeks, et Euroopa Liidule (EL) ei meeldi inimõiguste ja demokraatia olukord Venemaal. Portugali peaminister aga ütles hiljuti, et Portugal ei kavatse hakata Venemaad õpetama. Kas see tähendab, et Portugal suhtleb Venemaaga pehmemalt?
Meie peaminister ütles, et ta ei kavatse suurendada pingeid. Meie eesmärk on eelkõige hoida dialoogi. Ja selle raames on vaja öelda seda, mis vajalik. Aga see, mis Venemaale öeldakse, sõltub konkreetsetest arengutest enne tippkohtumist.
Kas põhimõtteliselt on Portugal valmis ütlema, et Venemaa on küll tähtis partner, kuid peab ka rakendama Euroopale omaseid väärtusi?

Steri kiiritustehase õnnetuse korral aitab vaid välisabi
Eesti ei saaks Alliku külas asuva tehase õnnetuse puhul oma jõududega hakkama.
"Kui midagi juhtub sellise tasemega kiirgusallikaga, siis tagajärgede likvideerimiseks läheb vaja rahvusvahelist abi," ütles päästeameti kriisireguleerimisosakonna juhataja Jaan Tross. "Meie asi on tagada turvaline tsoon, teha see inimestest tühjaks." Kiirgusallikat ohutuks teha aga Eesti päästeamet ei suuda. Trossi sõnul oleks selleks vaja vastavat tehnikat. Kui palju see maksma võiks minna, ei oska Tross öelda.
Sarnaselt tehase omanike poolt tellitud ja kinni makstud keskkonnamõju hindamise aruandega kinnitab ka Tross, et tehases juhtuda võiva õnnetuse tõenäosus on minimaalne. Kuid lisab samas, et täielikku garantiid ei saa anda.
Tross märkis, et võimalus kohe reageerida on suurtel riikidel, eriti neil, kes ise toodavad selliseid kiirgusallikaid. Tema sõnul võib suurema tõenäosusega midagi juhtuda koobaltipulkade veol või kuritegevuse tagajärjel.

Eksperdid: Alliku majade turuväärtus langeb
Kuigi AS Steri väidab, et tehase tegevus ei mõjuta ümberkaudsete kruntide turuväärtust, kinnitavad kinnisvaraspetsialistid vastupidist.
"Kui eluhooned paiknevad tehase mõjusfääris, siis on mõju elamute turuväärtusele kindlasti negatiivne," hindas ERI Kinnisvara hindamisosakonna juht Andres Teder Alliku küla majade tulevast turuväärtuse langust, kui nende külje all peaks tööle asuma AS-i Steri tehas.
Hinna languse täpne suurus sõltub tema sõnul tehasest tulenevast võimalikust mõjust ja võimalikust ohust. "Praegu on see üsna ebaselge ja negatiivne mõju pigem emotsionaalne," ütles Teder. Samuti tuleb tema sõnul arvestada kinnisvaraturu hetkeseisu. "Miks peaks ostja valima elamu, mille naabruses on võimalikud probleemid, kui turult on võimalik osta probleemideta elamu. Kindlasti võib negatiivne mõju turuväärtusele olla suurem kui tavapärane turu kauplemisruum 10-20%," sõnas Teder.

Lastekodus elanud puudega noored saavad oma maja
Haapsallu ehitatakse lastekodus üles kasvanud puudega noortele omaette elamu.
"Tegelikult ma tahaksin väga vahel üksinda olla," ütles 18-aastane ratastoolis liikuv Reelika, kes jagab Haapsalu väikelastekodus üht väikest magamistuba teise tüdrukuga. Suuremat privaatsust võimaldaks talle uus maja, mis kerkib otse tema lastekodu hoovi. Detsembriks koostöös Saksa heategijatega ehitatav maja peab mahutama 14 täisikka jõudnud puudega noorukit.
Eestis on 1621 lastekodulast, kellest 559-l on mõni puue. Pärast 18-aastaseks saamist ja lastekodust lahkumist näeb riiklik stsenaarium ette, et neil tuleb minna tagasi oma sünnijärgsesse omavalitsusse, kes peab vastavalt oma võimetele nende hoolekande eest hoolitsema. Seega sõltub nende toimetulek sellest, kui palju omavalitsus saab aidata: kas neid suudetakse aidata elamispinnaga, liikumisvõimalusega, tööga. Kui noorel on raskem puue ja ta ei saa iseseisvalt hakkama, saadetakse ta erihooldekodusse. Need on aga niigi ülerahvastatud. Paljudes lastekodudes elabki seega juba 20-ndates aastates noori, keda pole lihtsalt kuhugi edasi saata.

Ekspert: Eesti julgeolekut relvastusleping eriti ei mõjuta
Venemaa president Vladimir Putin peatas riigi osaluse Euroopa julgeoleku nurgakiviks tituleeritud külma sõja järgses tavarelvastuslepingus, asjatundja hinnangul ei tohiks see samm suurendada ohtu Eesti julgeolekule.
Kaitseuuringute keskuse nooremteadur Kaarel Kaas märkis, et Venemaa samm polnud ootamatu ning tegemist on pigem välismaailmale ja riigisisesele publikule etendatava poliitilise sõuga. "Viimaste aastate jooksul on Moskvast kogu aeg kuulda olnud, et tavarelvastusleping ei meeldi neile, ning Putin teatas lepingust loobumise kavatsusest juba aprillis peetud kõnes," osutas Kaas. "Eesti jaoks on selle sammu mõju ennekõike poliitiline ning ilmneb üldise Venemaa ja lääne suhete raamistiku kaudu, mis on viimastel aastatel üha halvenenud."

Kelam: Euroopa vajab energiaalase välispoliitika koordinaatorit
Europarlamendisaadiku Tunne Kelami hinnangul vajab Euroopa Liit kiiresti energiaalase välispoliitika koordinaatorit.
Euroopa Parlamendi väliskomisjon arutas täna teisel lugemisel komisjoni esimehe Jacek Saryusz-Wolski koostatud raportit "Euroopa ühtse energiaalase välispoliitika suunas".
Raporti põhiline eesmärk on Europarlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul täiendada Euroopa ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat energia dimensiooniga. Väliskomisjoni dokument soovib Euroopa Nõukogult ja Komisjonilt käesoleva aasta lõpuks konkreetsete juhiste esitamist ühtse energiaalase välispoliitika kujundamiseks.
Kelami väitel on Europarlamendi arvamuse sõlmpunktiks idee luua Euroopa Liidu eriesindaja ametikoht, kes võiks tulevikus olla Euroopa Liidu välispoliitika kõrgeima esindaja asetäitja ühtse energiapoliitika koordineerimisel.

Suurbritannia saadab neli vene diplomaati riigist välja
Vastuseks Moskva otsusele keelduda välja andmast Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatavat Andrei Lugovoid, saadab Suurbritannia riigist välja neli Vene diplomaati.
Suurbritannia välisministeerium ei ole nelja riigist välja saadetava diplomaadi nimesid avaldanud, kuid tegemist on ilmselt luureametnikega, vahendab BBC.
Kahtluse all on Suurbritannia koostöö Venemaaga ka muudes küsimustes, näiteks peatab Ühendkuningriik Venemaaga viisaläbirääkimised.
Briti välisminister David Miliband ütles, et selline olukord ei ole see, mida Suurbritannia valitsus oleks soovinud, kuid midagi muud ei jäänud enam üle, kui tahetakse Venemaale selget signaali saata. Milibandi sõnul peab Venemaa mõistma, kui tõsiselt Ühendkuningriik asja võtab.
Süüdistajad tahavad, et endine KGB ohvitser Lugovoi astuks kohtu alla Ühendkuningriigis. Lugovoi ise eitab oma süüd.

Tadžikistanis toimus kümnendi esimene pangarööv
Kaks seni tuvastamata kurjategijat varastasid täna ühest Põhja-Tadžikistani pangast 16 000 dollarit.
Riigiprokuratuuri sõnul varastasid valvuri tapnud pangaröövlid kokku 16 000 USA dollarit, vahendab Reuters.
Tegemist on esimese pangarööviga pärast kümme aastat tagasi lõppenud kodusõda, milles hukkus 100 000 inimest.
Kuigi narkokuriteod on Afganistani-Euroopa narkoteele jäävas Tadžikistanis tavalised, ei ole riigis 1997. aastast saadik ühtegi pangaröövi toimunud. Ka tänavakuritegevus on madal.

Globaalne soojenemine võib Vahemerele orkaanid tuua
Globaalne soojenemine võib tuua orkaanid ja troopilised tormid Vahemerele, mille rannik on üks maailma kõige tihedamini asustatud piirkondi ja seega väga haavatav.
Praegu moodustuvad orkaanid Atlandi ookeani troopikasse jäävatel osadel ja need jõuvad harva Euroopasse, vahendab Reuters.
Hispaania Castilla-La Mancha ülikooli teadlaste uuringust selgus aga, et Vahemere piirkonna keskmine temperatuur tõuseb peagi tõenäoliselt kolme kraadi võrra ja siis võivad orkaanid hakata tekkima ka Vahemerel.
Üks uuringu koostajatest Miguel Angel Gaertner selgitas: "Enamus meie uuringus koostatud mudelitest näitavad tormide sagenemist ja kui see kombineerida merepinna tõusuga - mida samuti ette nähakse - siis võib see kokku paljudele rannikualadele hävitavalt mõjuda."

Venemaal mõrvati meediakontserni filiaali asejuht
Moskvas pussitati pistodaga surnuks Saksa meediakontserni Bertelsmann AG Venemaa osakonna asejuht Marina Pisareva.
47-aastase Pisareva noahaavadega surnukeha leiti prokuratuuri esindaja sõnul eile Moskva lähedalt kooperatiiv Matveikovo territooriumil asuvast majast.
Prokuratuuri hinnangul pussitati teda kollektsioneerimiseks mõeldud hinnalise pistodaga.
Esialgsete andmete järgi majast midagi varastatud pole.
Bertelsmann AG on rahvusvaheline meediakorporatioon, tegutseb 63 riigis ja selle alluvuses töötab üle 88 000 inimese. 2004. aastal oli kompanii aastatulu 17 miljardit eurot. Bertelsmann AG-le kuulub muuhulgas ka RTL Group ja BMG Music.

Ungari võib soome-ugri konverentsi boikottida
Peaminister Ferenc Gyurcsány ei peaks neljapäeval Venemaal algavale soome-ugri kultuurifestivalile minema, leiab Ungari parlamendi väliskomitee esimees Zsolt Németh.
Parem-tsenristlikku parteisse Fidesz kuuluva Némethi sõnul seab kohtumisel osalemine kutseta jäänud Eesti isolatsiooni, kirjutab caboodle.hu.
Vene president Vladimir Putin kutsus üritusele üksnes Soome ja Ungari riigipead.
Ungari valitsuse pressiesindaja Bernadett Budai sõnul mõistab Ungari Eesti kutseta jätmise hukka. Budai sõnul on Némethi üleskutse ebatavaline, sest isegi Eesti valitsus pole peaminister Gyurcsányle ürituses mitteosalemiseks ettepanekut teinud.

Vene meedia Moskva tavarelvastusleppest taganemisest
Venemaa ajalehed annavad oma hinnangu Vene president Vladimir Putini otsusele peatada Moskva osalus Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingus.
Rossiiskaja Gazeta süüdistab Venemaa lepingu täitmine peatadamise otsuses NATO liikmeid, kes keeldusid kohandatud tavarelvastuslepingu ratifitseerimisest.
Samas viitab ajaleht sellele, et USA ja nende liitlased ei pööranud tähelepanu Venemaa katsetele lahendada tekkinud olukord tsiviliseeritult. Väljaanne märgib, et Venemaa andis läänele viimase šansi hoolitseda Euroopa julgeoleku eest tegude, mitte sõnadega.
Kommersant viitab sellele, et Venemaa lepingust taganemist ei tohi käsitleda mingi eraldiseisva aktsioonina. See on pigem esimene samm, et ümber vaadata ka teised sõjalis-poliitilised kokkulepped, mis Venemaa nõrkuse ajal saavutati.

Vene prokuratuur ei kavatse uurida Himki inimluude juhtumit
Moskva lähistel asuva Himki linna prokuratuur teatas ametlikult, et ei kavatse uurida, kuidas pärast II Maailmasõja kangelaslenduritele pühendatud monumendi hävitamist ja säilmete väljakaevamist jäi sõjahaua piirkonda inimluid.
Prokuratuur ei hakanud selgitama, kas pärast säilmete väljakaevamist olid kõik luud kokku korjatud, kirjutab Novõje Izvestija. Prokurör selgitas otsust sellega, et ekspertiis tunnistas luud naisele kuuluvaks.
Säilmete väljakaevamist teostanud töölised tõdesid, et võisid paar luud töö käigus kaotada.
Himki saaga algas 17. aprillil pärast seda, kui kohalikud võimud otsustasid hävitada kuuele Teises maailmasõjas võidelnud lendurile pühendatud monumendi. Samal päeval alustati ekskavaatoritega pilootide säilmete väljakaevamist.

Kaks töömeest hukkus Venemaal granaadiplahvatuses
Ööl vastu tänast hukkus Venemaal Novotalitsa külas kaks saekaatri juures töötanud meest, kui püüdsid ühe puu küljest ära võtta granaati.
Praegu selgitatakse, kuidas granaat püütüve külge sattus. Arvestades, kui sügaval ta tüves oli, võis ta sinna sattuda juba 10 aasta eest, vahendab agentuur Regnum.
Pole välistatud ka, et sündmuskoha lähedal oli 10 aastat tagasi sõjaväe polügon, kuid seda ei saa täpselt kinnitada.
Üks töölistest hukkus sündmuskohal, teine haiglas.
Juhtunut hakkas uurima prokuratuur ja siseasjade valitsus.

Uuring: noorte valgevenelaste toetus Lukašenkale kasvab
Valgevene valitsuse pealesunnitud ideoloogiline töö koolides on kasvatanud noorte toetust diktaator Aljaksandr Lukašenkale, selgub Slovakkia fondi Pontis korraldatud uuringust.
Toetuse kasvu ühe põhjusena toob uuring välja selle, et repressioonid ja inimõiguste rikkumised on kujunenud nii igapäevasteks, et noored märkavad neid järjest vähem, teatas Avatud Eesti Fond. Kuigi suurem osa noori liigub režiimiga kohandumise suunas, eraldub selgelt ka väiksem opositsioonimeelne grupp, kes kaldub radikaalsusele.
Uuring leidis veel, et noored pooldavad enim koostööd Euroopa Liiduga. 50,5% noortest vanuses 18-25 eelistab Valgevene saamist Euroopa Liidu liikmeks partnerlusele Venemaaga, samas kui 26-aastaste ning vanemate seas pooldab EL-iga ühinemist vaid 27,4% ja 51,8% leiab, et Valgevenele on kasulikum liit Venemaaga.
Valgevene noorte meelsust ning noorteliikumiste aktiivsust vaatlev uuring viidi läbi 2006. aastal vahetult peale presidendivalimisi, kuid selle tulemused avalikustati turvalisuse huvides alles nüüd.

Taiwani president püüab enne valimisi kurjategijate hääli
Taiwani president Chen Shui-bian andis enne valimisi amnestia ligi 11 000 väiksemate süütegude pärast trellide taga istuvale vangile, president ise selgitab tegu inimarmastusega, kuid vastased näevad selles häältepüüdmist.
Kõige enam sai amnestia tõttu vabaks narkootikumide tarvitamise eest kinni istujaid, vahendab Reuters.
Kokku vabastati 10 943 vangi, kes lahkusid saare vanglatest enamasti väikestes gruppides, paljud vabanenud suundusid kojusõitmiseks busside peale.
Vabastatute seas on 643 AIDSihaiget ja tervishoiministeerium lubas neil silma peal hoida.
Taiwani presidendikantselei esindaja sõnul tahab president vangide ennetähtaegse vabakslaskmisega anda neile võimaluse uuesti inimeseks saada.
Presidendi muret vangide elu pärast tõlgendatakse paraku ka kui valimiseelset häälte võitmise katset. President Cheni parteid ootab ränk võitlus nii järgmise aasta jaanuari alguses toimuvatel parlamendivalimistel kui ka vaid paar kuud hiljem toimuvatel presidendivalmistel.

Putini populaarsus tõusis 6% pärast Sotši valimist olümpialinnaks
Sotši valimine 2014. aasta taliolümpiamängude toimumise kohaks suurendas Vene president Vladimir Putini populaarsust.
Vastavalt viimasele küsitlusele tõusis Putini toetus 63 protsendilt 69 protsendile, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Kui täna toimuksid presidendivalimised, siis presidendi oponendid ei saaks üle nelja protsendi valijate häältest.
Paljud vaatlejad kalduvad arvamusele, et Sotši valimine olümpiamängude korraldajaks, on president Putini isiklik teene, kes mõjutas hinnangukomisjoni liikmeid positiivsele otsusele.

Iraagi mässulised kasutavad luures Google Earthi
Tabatud iraagi terroristidelt leiti Google Earthist pärit kaardid, mis kujutasid detailselt Briti väekontingendi baasi Basras.
Briti sõjavägi esitas Google'le kaebuse, et hetkel Google Earthi kaardiserveris olevad kaardid asendataks sõjaeelsetega, vahendas National Geographic.
Siinkohal lähevad vastuollu infotehnoloogia areng ja turvalisus - kõrgresolutsiooniga kaartide keelamine pärsib tehnoloogia arengu jõudmist inimesteni.
Teisalt nimetab Kanada juuraprofessor Ram Jakhu seda õigustatud teguviisiks, arvestades rahvusliku turvalisuse ülimuslikkust.

Hispaania politsei sai kätte kõigi aegade suurima lastepornokogu
Hispaania politsei arreteeris 66 lastepornoga seotud inimest ja konfiskeeris arvutid 48 miljoni lastepornofoto ja -videoga.
Arreteeritute seas on arste, advokaate ja ka õpetajaid, vahendab BBC.
Selle haaranguga sai politsei enda valdusse kõigi aegade kõige suurema üksikisikule kuulunud lasteporno kogu: ühel mehel oli kodus 21 kõvakettatäit lastepornot.
Politsei tegeleb nüüd vahistatute ülekuulamisega, et teada saada, kas mõni kinnipeetutest on peale lasteporno vaatamise ja vahendamise ka ise mõnda last seksuaalselt ära kasutanud.

Venemaa koostas keelatud teoste nimekirja
Laupäeval avalikustati Venemaal ekstremistlike teoste nimekiri, kuhu kuulub 14 nimetust, millest osa on trükitud teosed ning osa audio- ja videomaterjalid.
Vene föderaalne registreerimisteenistus teatas, et nimekiri avalikustatakse kaks korda aastas, kirjutab Kommersant.
Nimekirja kuuluvad Muhammad ibn Suleyman at-Tamimi vahhabismi ideoloogiat propageeriv "Monoteismi raamat", Saksamaal 1940. aastal toodetud antisemiitlik film "Igavene juut", brošüürid ja publikatsioonid pealkirjadega nagu "Judeokristlik katk" ning Omski rockbändi Order album "Valgete muusika".
Kõik need materjalid tunnistas Venemaa 2004 - 2006. aastal kohtuotsustega ekstremistlikuks ja rahvusvaenu õhutatavaks ning nende levitamine on keelatud.
Inimõiguste kaitsja Oleg Ponomarjovi hinnangul on taoliste nimekirjade loomine väga ohtlik, kuna Venemaa seaduse järgi peetakse ekstremismiks mitte ainult rahvus- vaid ka sotsiaalvaenu õhutamist.

George W. Bush kohtub raketikilbi asjus oma Poola kolleegiga
USA president George W. Bush ja Poola president Lehch Kaczinski kohtuvad esmaspäeval, et arutada USA poolt Ida-Euroopasse rajata raketikilbiga seonduvat, mis võib veelgi teravdada mõlema riigi niigi pingelisi suhteid.
Viimane samm niigi teravates suhetes Venemaa ja Lääneriikide vahel oli president Vladimir Putini pühapäeval allkirjastatud otsus, millega Venemaa loobub Euroopa tavarelvastust piiravast lepingust, kirjutab Reuters.
Reutersi kommentaatorite hinnangul peaks ühe häälekama Venemaa kritiseerija ja USA toetaja Lech Kaczynski ning USA presidendi George Bushi kohtumine aitama elustada USA kavandatava raketikilbi rajamise plaane.
"Me ei kuuluta lõplikku raketikilbi rajamist puudutavat kokkulepet välja Washingtonis, kuna president Kaczynski tahab seda teha enda kodumaal. Aga siiski peaks USAs toimuv kohtumine lähendama mõlemaid osapooli lepingu sõlmimisele," sõnas Reutersile üks anonüümsust palunud Poola kõrge valitsusametnik.

Mugavusearmastajad rootslased tellivad narkootikume posti teel
Rootslased on järjest rohkem hakanud narkootikume postiga tellima: sel aastal on postitolliametnikud tabanud juba üle 900 narkootikumidega kirja või paki.
Tolliameti teatel on posti teel narkootikumide saatmise taga internetikaubanduse kasv: narkohuviline tellib endale meeldiva kraami veebist ja see pannakse tavakirja või pisipakina posti, kirjutab Dagens Nyheter. Ja kui tolliamet saadetisele peale ei satu, siis saab narkomaan doosi kenasti oma postkasti.
Rootsi tolliamet näitab konfiskeeritud pakke: pruunid, paksud pakikesed ja valged rasked ümbrikud, mis on teele pandud Indiast, Saksamaalt ja Hispaaniast.
Rootsi postitoll kontrollib kirju ja pakke narkokoerte ning röntgeni abiga.
Tolli andmetel püütakse kõige enam postiga saata kanepit. Samas pannakse posti ka kokaiini, ecstasyt, heroiini, anaboolseid steroide ja narkootilise toimega ravimeid.

Mihkelson: Venemaa näeb NATOs endiselt ohtu julgeolekule
Riigikogu Euroopa Liidu komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul loobus Venemaa tavarelvastusleppest põhjusel, et kaitsealliansis nähakse endiselt suurimat ohtu Venemaa julgeolekule.
Venemaa president Vladimir Putin peatas laupäeval ametlikult Venemaa osaluse tähtsas Külma sõja järgses tavarelvastusleppes, mille eesmärgiks oli piirata raskerelvade arvu Atlandi ookeani ja Uuralite vahelisel alal, põhjendades seda erakorraliste turvalisust puudutavate asjaoludega.
Esimest korda vihjas Putin plaanist leppest loobuda juba aprillis, andes Mihkelsoni sõnul läänemaailmale formaalselt viis kuud aega kompromissile jõudmiseks.
"Kuid vähemalt mulle tundub, et Venemaa on otsustanud selle nende arvates ajalooks muutunud leppe lõplikult põhja lasta. Igatahes on kompromissiruum peaaegu olematu," kirjutas Mihkelson oma blogis.

Uuring: Eesti on Euroopa kõige õnnetum riik
Hiljutisest rahvusvahelisest uuringust selgus, et Eesti elanikud on 30 Euroopa riigi kodanikest kõige õnnetumad, kõige õnnelikumad on aga Skandinaaviamaade elanikud.
The European Happy Planet Index koostas Euroopa riikidest edetabeli, milles sättis riigid ritta selle järgi, kuidas need suudavad oma kodanikele pikka ja õnnelikku elu pakkuda, vahendavad The Guardian ja The Telegraph. Pingerea koostamisel arvestati kodanike rahulolu eluga, keskmist oodatavat eluiga ja ökoloogilist jalajälge.
Euroopa kõige õnnelikum riik on uuringu järgi Island, millele järgnevad Rootsi ja Norra. Neljandal kohal on Šveits, viiendal Küpros ja kuuendal Taani.
30 riiki käsitlenud uuringu järgi on Eesti kõige õnnetum riik. Meist veidi vähem õnnetu on 29. kohal olev Luksemburg, 28. kohal olev Bulgaaria, 27. kohal olev Kreeka ja 26. kohal asetsev Ungari.

USA välisministeerium: USA on Venemaa taganemisotsuses pettunud
USA välisministeeriumi esindaja Sean McCormack teatas, et USA on pettunud kuuldes Venemaa kavatsusest peatada oma osalemine tavarelvastusleppes.
USA jääb tavarelvastusleppele täies ulatuses kindlaks, kinnitas McCormack.
Samuti rõhutab USA välisministeerium oma teates, et USA soovib endiselt Venemaa ja tavarelvastusleppe ülejäänud liikmetega koostööd teha, nii et kõik tavarelvastusleppe 30 liiget saaksid leppe ratifitseerida.

Tšiili Briti saatkonna lähistel plahvatas pomm
Plahvatus leidis aset pühapäeva õhtul kella 22 ajal Tšiili pealinna Santiago eliitlinnaosas.
Suurbritannia valitsuse sõnul tekitas plahvatus hoonetele väiksemaid kahjustusi ning viga saanud inimestest teated puudusid, vahendab BBC. Läheduses paikneb ka Iisraeli saatkond.
CNN andmeil põhjustas plahvatuse väike pakk, mis sisaldas püssirohtu ja taimerit.
Igal aastal külastab Tšiilit 50 000 Briti turisti. Briti välisministeeriumi andmeil on terrorismioht Tšiilis väike, vahendab Reuters.

Maavärin tappis Jaapanis kaks inimest
Tugev maavärin tappis Jaapani loodeosas kaks inimest ning vigastas vähemalt 150.
6,6 -magnituudiline maavärin raputas Niigata piirkonda, mis asub Tokyost umbes 260 kilomeetri kaugusel, kirjutab BBC.
Paljud majad on purustatud ning Kashiwazaki tuumajaamas puhkes tulekahju. Ametivõimude sõnul radiatsioonlekke kartust siiski pole, kuna reaktor lülitas end automaatselt välja.
Rannikut tabasid kuni 50 sentimeetri kõrgused lained ning värin raputas hooneid ka Tokyos.
Niigatas on mõned puust majad kokku varisenud, vigastades ja lõksu jättes üle saja inimese, teatas Jaapani meedia.
35 000 majapidamist on vee ja gaasita, Niigatas pole 27 000 majas ka elektrit.
Jaapanis anti ka tsunamihoiatus, kuid see tühistati hiljem.

Putini kutse Mordvasse väärib tähelepanu
Soome ja Ungari juhtide kutsumine Mordva soome-ugri festivalile Vene presidendiga kohtuma on kahtlemata märkimisväärne sündmus.
Märkimisväärne on see just soome-ugri rahvaste liikumise jaoks. Alates 2004. aastal Tallinnas toimunud soome-ugri rahvaste neljandast maailmakongressist on märgata soome-ugri küsimuse rahvusvaheliseks ja tähtsamaks muutumist. Üha enam juhitakse tähelepanu soome-ugri rahvaste muret tekitavale olukorrale: seda on tehtud europarlamendis ja seda tegi ka Soome president Tarja Halonen viimati Vladimir Putiniga kohtudes.
Putin andis Soome presidendile lubaduse kutsuda ta külla soome-ugri rahvaste juurde, kuid vastupidiselt ootustele ei saanud Halonen kutset Mari vabariiki. Ilmselt ei saa marisid ega ka Mari presidenti Leonid Markelovit eri põhjustel usaldada. Marid võivad korraldada pikette ja mitte olla naerusuised, Markelov aga ajaks jahujuttu, et kõik on korras.

Juudivihkaja: esileedi on nõid
Hall kardinal õhutab valitsuse vaikival nõusolekul viha juutide ja liberaalide vastu.
"Poola tahab anda neile [juutidele] 65 miljardit dollarit," kõneles isa Tadeusz Rydzyk ajakirjanike koolitusel Torunis. "Nad tulevad sinu juurde ja ütlevad: Anna mulla oma mantel! Võta püksid jalast! Anna mulle oma kingad!"
Ajakirjas Wprost avaldatud sõnavõtt Poolas arutlusel oleva kava vastu maksta kommunismiohvritele natsionaliseeritud vara eest kahjutasu pälvis juudiorganisatsioonide raevupuhangu. Simon Wiesenthali keskus nõuab Vatikanilt, et antisemiidist preester lahti lastaks.
Kuid Rydzyki puhul on tegemist Poola ühe mõjukama inimesega. Talle kuulub ultrakonservatiivne ning katoliiklik Radio Maryja, mis pälvib sageli vastukaja juudi-, homo- ja abordivastaste sõnavõttudega. Nii kõlab selle eetris avaldusi "ahnete kätega" juutidest, kes "püüavad meie valitsuselt raha välja pressida".

Terrorist saaks USA-s radioaktiivmaterjali osta
USA valitsuse järelevalvebüroo loodud varifirmal õnnestus raskusteta hankida radioaktiivset materjali sisaldavate mõõteseadmete ostuluba, millest pahatahtlike kavatsuste korral saaks valmistada nn räpase pommi, kirjutas International Herald Tribune.
USA senatis eelmisel nädalal esitletud aruandes heidetakse föderaalsele tuumaregulatsiooni komisjonile ette lohakust, kuna osta lubatud pinnase tiheduse määramise seadmetes kasutatakse ka radioaktiivseid isotoope ameriitsium-241 ja tseesium-137. Nendest valmistatud lõhkekeha ei kujutaks küll väga suurt terviseriski, kuid võiks ometi plahvatusel saastata terve elamukvartali ja nõuaks inimeste evakueerimist.
"Terroristid on väljendanud huvi tuumamaterjalide vastu, seetõttu peab nende ainete hankimise lubade väljaandmisel arvestama turvariske," kirjutas audiitor Gregory Kutz oma ettekandes.

Kremli ees taanduvad vägevadki: Hodorkovski kaotas seljataguse
Vanglamüüride taga uut karistust ootaval Mihhail Hodorkovskil pole enam võimalik väita, nagu tegutsenuks ta läänelike reeglite järgi.
Eelmisel kuul võttis Vene võimude tihedate rünnakute alla jäänud auditeerimisfirma PricewaterhouseCooper's tagasi naftafirma Jukos kümne aasta aruanded. Kompanii ametliku teadaande järgi said neile teatavaks uued asjaolud, mille järgi Jukos olevat neile kogu aeg valetanud.
PwC ootamatu ning harukordne samm järgnes kuudepikkusele ähvardavale survele. Küll otsis prokuratuur läbi firma peakorteri, küll järgnesid kohtuprotsessid maksudest kõrvalehiilimise ning Jukose "petuskeemis" osalemise pärast. Süüdijäämine võtnuks maailma suurimalt raamatupidamisfirmalt üldse õiguse Venemaal tegutsemiseks.
Ootamatud löögid
Ning süüdimõistvad otsused tulid. Et võimudel on PwC sihikulevõtmisega tõsi taga, näitas märtsikuine lahend, millega kohustati teda tasuma riigile Jukose kuritegudes kaasalöömise eest 480 000 dollarit trahvi. Järgnes nõue tasuda kõrvalehoitud maksude pealt juba märksa kõvem summa - 15 miljonit. Seejärel teatas riigi suurim sõidukivalmistaja AvtoVAZ, et loobub firma teenustest. Kuulujutud litsentsi tühistamisest ei kõlanud enam sugugi vaid vaiksel sosinal.

Süüdimatu prokuratuur ja "hoolimatu" advokaat
Seaduslikkusest Venemaal annavad ilmekalt aimu absurdimaigulised seigad Mihhail Hodorkovski ning tema äripartneri Platon Lebedevi veel algamata kohtuprotsessist.
Praegu on väidetava maksupettuse eest vastavalt kaheksa- ja üheksa-aastast karistust kandvad mehed viidud kolooniast üle Tšita eeluurimisisolaatorisse. Märtsis arvasid meeste kaitsjad, et on saavutanud väikese võidu, kui kohus käskis alustada protsessi Moskvas, mitte tuhandete kilomeetrite kaugusel Hiina piiri ääres.
Paraku pole prokuratuur kuude vältel meeste ületoomiseks sõrmegi liigutanud. Just reedel tuli teade, et advokaadid on otsustanud nende sõnu kasutades "õiguslikule nihilismile" käega lüüa ning sõidavad siiski oma klientide kaitseks Tšitasse.

Bin Laden ilmutas end videoläkituses
Al-Qaida terrorivõrgustiku liider Osama bin Laden kiitis nädalavahetusel internetti ilmunud lühikeses videoläkituses "pühas sõjas" hukkunuid.
Viimati tegi bin Laden end kuuldavaks aasta eest, mil ta heliläkituses pajatas muu hulgas olukorrast Somaalias. Seekordne videoesinemine, mis on osa 40-minutisest islamistide propagandafilmist, kestab aga kõigest alla minuti. Bin Ladeni dateerimata klipi autentsust ei ole kinnitatud, kaadrid sõjaväelaslikus riietuses esiterroristist ei pruugi olla hiljutised.
Reedel otsustas USA suurendada bin Ladeni tabamise eest määratud preemia kahekordseks ehk 50 miljoni dollarini.

USA pedofiilpreestrite ohvrid said rekordhüvitise
Los Angelese katoliku kirik nõustus kohtust pääsemiseks maksma 660 miljonit dollarit.
Enam kui viiesajale kannatanule makstav kahjutasu ületab mitmekordselt kõik senised hüvitised, mida Ameerika katoliku kirik on pidanud oma lasteahistajatest hingekarjaste tõttu tasuma.
Alles kohtuniku heakskiitu ootav kokkulepe kohustab kirikut ühtlasi avaldama dokumente selle kohta, kuidas varem on üritatud lastekäperdajaid varjata. Seni väitis Los Angelese piiskopkond, et nende andmete salastatust kaitseb põhiseaduse esimene parandus, mis keelab riigil kirikute tegevusse sekkuda.
Kannatanud ning katoliku kirik jõudsid kahjutasu osas üksmeelele napilt enne täna algama pidanud protsessi, mis võinuks lõppeda usumeestele veel märksa suurema kahjunõudega. Iga kannatanu - kellest osa langes preestrite ohvriks juba 1940-ndatel - saab tehingu kohaselt hüvitiseks üle miljoni dollari. Ühtekokku ületab USA eri piiskopkondade väljamakstud valurahasumma nüüd juba kahe miljardi dollari piiri.

Lauri Ausi mälestussõit muudab bussiliiklust
Seoses Pirita GP/Lauri Ausi mälestussõidu läbiviimisega 20. juulil kella 13.00-16.00, muutub veidi Pirita bussiliiklus.
Liinide nr 1A, 5A, 8, 34A ja 38 Pirita teel linnast väljuval sõidusuunal paiknev Rummu peatus tehakse enne Rummu tee ristmikku Neste kütusetankla kõrval, teatas transpordiamet.
Bussiliinide nr 1A, 5A ja 8 Merivälja teel linnast väljuval sõidusuunal paiknev Pirita peatus tehakse peale Kloostrimetsa tee ristmikku Pirita linnaosa valitsuse hoone kõrval.
Bussiliinide nr 34A ja 38 Merivälja teel linnast väljuval sõidusuunal paiknev Pirita peatus jäetakse ära.

Kadrioru park alustab terve suve kestvat sünnipäeva tähistamist
Tuleval pühapäeval 289. sünnipäeva tähistav Kadrioru park avab lastepargi, kus lisaks atraktsioonidele on helendavate kaladega purskkaev.
Kui Peeter I 1714. aastal raehärra Fonnele kuulunud suvemõisa krundi ostis, võis ta vaimusilmas juba ette kujutada, kuidas alale Peterhofiga sarnane pargi- ja lossiansambel kerkib, kirjutab Postimees.
Kadrioru pargist sai Eesti pargikunsti pioneer ja siia toodi kokku kõik, mis selle rajamise ajal oli maailmas trendikas.
Kadrioru park tähistab oma 289. sünnipäeva läbi suve kestvate vabaõhukontsertidega, tähtpäeval endal ehk 22. juulil avatakse lastepark, kus pargi juhataja Ain Järve sõnul vastavad kõik atraktsioonid rangetele ohutusnõuetele.
Lisaks mänguväljakutele, kus leiavad endale tegevust mudilased alates paariaastastest kuni 12-13-aastasteni, on seal eraldi lava etenduste ja kontsertide korraldamiseks ning oma purskkaev, mille sügavuses rõõmustavad lapsi helendavad kalad.

Inglased Jennifer ja Stuart McCall avasid uue lastepäevakeskuse
Kevade tänava uude keskusse saab põnnid hoiule jätta kas tunniks või kogu päevaks.
Kuna keskuse idee autorid ja omanikud Jennifer ja Stuart McCall on ise pärit Inglismaalt, on väikest rohelist muinasjutumajakest meenutavasse hoonesse oodatud eri rahvustest lapsed. "Kui me temaga ei oska ise suhelda, siis leiame kindlasti inimese, kes sellega hakkama saab," ütles keskuse arendusjuht Eike Einmann.
Edaspidi korraldatakse lastele ka keeletunde, et mängulises keskkonnas suhtlemist ja võõrkeelt harjutada, kuigi Einmanni sõnul saavad kasvandikud edukalt selletagi hakkama. "Väikestel lastel on õnneks selline sõnavara, et nad saavad kiiresti teineteisest aru," selgitas Einmann.
Praeguseks on lastele ja nende vanematele avatud hoone esimesel korrusel kolm värvikirevat mängutuba, teise korruse ruumide remont on lõppjärgus. Iga tuba on loodud omaette kontseptsiooniga - kus toimuvad loovustunnid ja kuhu tulevad ainult pehmed mänguasjad, kuhu mängumaja ja joonistamisnurgake jne. "Ülakorrusel asub ka ettekujutustuba, kus võib ennast riietada kelleks iganes - kas ilusa kleidiga printsessiks või Batmaniks," selgitas Jennifer, kes keskust kujundades mõtles enda lapsepõlveunistuste ja oma kolmeaastase poja Kia peale, kelle jaoks lastekeskus loodigi. "Teame laste vajadusi ja seda, kuidas lapsi õnnelikuks teha, just oma laste varal," muheles naine.

Viinistus uppus mees jalatsit päästes
Laupäeva õhtul kell kuus sai päästeamet teate, et Harjumaal Viinistus sukeldus üks mees merre kukkunud jalanõudele järele ning uppus. Surnukeha pole siiani leitud.
Traagilist õnnetust osaliselt pealt näinud tunnistaja sõnul kukkus muulil olnud 23-aastasel noormehel sandaal vette ja tal ei õnnestunud seda kätte saada.
Seejärel hüppas noormees jalatsile järele ning vajus vee alla, sest seljas olnud kampsun muutus vees väga raskeks. Noormehele päästmiseks järele hüpanud abilisel ei õnnestunud teda kampsuni raskuse tõttu merest välja tuua ning hädaline triivis suhteliselt valju tuulega eemale.
Päästeameti teatel olid sündmuskohal noormehe surnukeha otsimas ka piirivalve helikopter ja mootorpaat. Otsinguid raskendas tuul ja lainetus, mistõttu kella 21.30 ajal lõpetati tööd tulemusteta.

Pealinna ümbruse suvilad kujunevad püsielukohaks
Kolmandik Tallinna
Tartu ülikooli ja Harju maavalitsuse värskest uuringust selgub, et aastaringne suvilaelu on leviv suundumus.
Seni on Tartu ülikooli geograafia instituudi inimgeograafia doktorandi Kadri Leetmaa sõnul eeslinnastumisest rääkides olnud esiplaanil uuselamurajoonid, tegelikult aga on Tallinna mõjupiirkonna ehk tagamaa suvilaaladele 15 aastaga kolinud umbes sama palju peresid ehk 8000-9000 peret.
Suvilaalade elamupiirkondadeks kujunemist uurinud Kristi Anniste sõnul on kolmandik suvilatest aasta läbi elukohana kasutusel ning kõigist suvilatest iga neljas renoveeritud - saanud teise korruse või soojustatud seinad.
Suvilapiirkondadesse kolimist soodustavad looduslikult kaunis koht, pealinnalähedus, hea ligipääs või kõik kolm kokku. "Mitu Tallinna vahetus läheduses asuvat mereäärset suvilapiirkonda Viimsi ja Harku vallas ning Maardu linnas on kujunenud pigem elurajooniks," kirjutab Anniste oma uurimistöös. "Vanu suvilaid kohtab seal harva ning piir linna ja suvilapiirkonna vahel on muutunud hägusaks."

Südalinnas avati Eesti trendikaim ja kalleim terviseklubi
City Plazas paikneva luksusliku City Spa liikmemaks küündib 60 000 kroonini.
Ärimeestest vennad Tarmo ja Tauri Sumberg avasid hiljuti Tallinna kesklinnas Rävala puiestee 4 asuva City Plaza kõrghoone teisel ja kolmandal korrusel luksusliku City Spa, mille liikmesus on taskukohane vaid valitud seltskonnale.
"Koha eripära ongi see, et võtame vähem liikmeid ja küsime rohkem raha, et inimestel oleks siin hea olla," selgitas omanikeringi kuuluv Tauri Sumberg. Kui Status Clubi kõige kallim aastapakett maksab 30 000 krooni, siis City Spa liikmemaks küündib 60 000 kroonini.
Mõne nädalaga on sõlmitud lepingud enam kui 20 uue liikmega, keda võetakse klubisse vastu vaid 500.
"Eks ta täidab turul mingi tühja koha, sest ülerahvastatud spordiklubis on väga ebamugav käia ja tekib küsimus: mille eest ma õigupoolest maksan," nentis Sumberg.

Loomeinkubaator otsib asukohta
Alates 2002. aastast on Tallinna rajatud kolm ettevõtlusinkubaatorit, millest kahte opereerib SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid. Loodav inkubaator loomemajanduse ettevõtetele peaks valmima 2008. aasta lõpuks.
Koht peab meeldima
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on vaja uuele loomeinkubaatorile asukoht leida. "Loomeinkubaator peab kindlasti paiknema kohas, kus loomeinimestel meeldib viibida ja seda nii töö- kui ka vabal ajal," ütles Mutli.
Neli eelispiirkonda
"Loomeinkubaatori jaoks pole veel täpset asukohta välja valitud, kuid uuring potentsiaalsete loomeinkubaatorite asukate seas näitas, et eelistatud on kesklinna, Kadrioru, Pirita ja Ülemiste piirkond," lisas Mutli.

Noortekeskuses toimub infojaht
Täna kell 13 korraldab Tallinna noorte infokeskus Ranna noortekeskuses Stroomi rannas võistluse "Infojaht", mille eesmärk on anda noortele sportliku mängu abil teavet rannas toimuva kohta. Noored peaksid saama infot Ranna noortekeskuses toimuvatest töötubadest, aga ka teavet näiteks rannavalve kohta. Kolme- ja neljaliikmelistesse võistkondadesse oodatakse osalema noori vanuses 12-15 eluaastat.

Juuli teine nädal: Sirtsuvad siristajad
Ihalete hurmavaid lõunamaa suveöid? Rännata
Suitsupääsuke ja linavästrik
Alles siin maal elades saan aru, miks lätlased valisid oma rahvuslinnuks linavästriku ja maarahvas suitsupääsukese. Pole lihtsalt teist lindu, kes pool aastat koduõues alati kohal oleks. Linavästrik on meil praegu ametis teise pesakonnaga ja alati, kui kuskile toimetama lähen, saa-davad mind uudishimulikud mustad silmad: "Mis sa teed, mis sa teed?" Suitsupääsukese selleaastased pojad tulid ilmale poolteist nädalat tagasi ja olid algul nii vagusi, et vaid isa-ema uhke oleku järgi sai aru, et miski on toimumas. Nüüd paistab katuse alt kolm valget rinda ja punast näljast suud. Või on neid seal neli, üks igal juhul ei mahu enam pessa ja käib tuuletõkkel tiibu proovimas justkui väike koolibri. Ja veel, imelik, et pääsukesed ei kannata karvagi sinist värvi - nad ründasid minu uut tolmuharja nagu raudkulli ning sinistes tööpükstes Mikk põh-justas üleüldise hädakisa. Ööbik lõpetas laulu kaks nädalat tagasi, esiflöödi koha võttis üle peoleo, öösel on talle abiks aed-põõsalind oma rõõmsa katkematu mulinaga.

Pärlselja: 200 noort päästjat kohtusid laagris
Reedel lõppes Pärnumaal Pärlseljal järjekordne päästeala noortelaager. Selle eesmärgiks oli koondada päästealaga seotud organisatsioonides tegutsevaid aktiivseid lapsi ja noori, tutvustada päästja elukutset, selgitada neile ümbritsevaid ohte ja õpetada, kuidas käituda ohu korral. Laagrist võttis osa 200 last ja noort vanuses 7-15 eluaastat, nende hulgas ka külalisgrupp Armeeniast. Noortelaager korraldati vabatahtlikkuse parimate tavade kohaselt - kasvatajad ja korraldajad ei võtnud oma töö eest tasu.
Dagi Dorbek

Otepää: looduspark sai 50-aastaseks
Otepää looduspark tähistas kolmapäeval oma 50. sünnipäeva Pühajärve puhkekeskuses toimunud konverentsiga. Otepää looduspark loodi 1957. aastal samanimelise kõrgustiku vaheldusrikkama osa maastike kaitseks. Praegu hõlmab Otepää looduspark 19% Otepää kõrgustiku pindalast. Põhiline osa kaitsealast asub 100-175 meetri kõrgusele üle merepinna, kõrgeim punkt on Kuutsemäel (217 meetrit). Muude loodusharulduste hulgas pesitseb kaitsealal väike-konnakotkas, keda on seal seitse paari. Väike-konnakotkas on ühtlasi ka Otepää looduspargi vapilind.
Aet Truu

Kehtna vald: metsakülad pidasid kokkutulekut
Eestimaa suvi meelitab kokku tulema suguvõsasid, külarahvast ja kihelkondi. Raplamaal Kehtna vallas korraldas kolme metsaküla - Rahkema, Nõlva ja Allika - rahvas eelmisel pühapäeval kokkutuleku. Unustusehõlma vajunud küladesse on viimaste aastatega inimesi tagasi ja juurde tulnud. Oli palju äratundmisrõõmu ning üllatusi. Tulijaid oli kaugelt ja lähedalt. Imetleti tegusate peremeeste majapidamisi, uuriti, mida kõike peidavad endas hoonete varemed ja neid ümbritsev võsa. Äikest trotsides ja päikest nautides mängiti, söödi-joodi ning tantsiti lootuses, et need kunagised kaunid metsakülad ärkavad uuele elule.
Urmas Sule

Kihlepa: šamaaniõhtu ja mudamaadlus
Pärnumaa Audru valla Eassalu-Neitsi külaselts korraldab sellel reedel Kihlepas tõsiteadusliku šamaaniõhtu, laupäeval peetakse käsitööpäeva ja avatakse vene kunsti õu Holoma. Kolmandat aastat toimuval šamaaniõhtul on külas nõiad, näidatakse tõsiteaduslikku filmi šamaanidest, tehakse massaaši ja hääleteraapiat.
Käsitööpäeval on avatud kohaliku klaasikoja näitus ning Ljubov Petrova avab vene kunsti õue Holoma, kus ta võõrustab 40-liikmelist koori Kohtla-Järvelt. Samal ajal käib laat, kus on müügil mahedad asjad: kukke ja päikest saanud kana, kalkun, porgand peenrast ja mari põõsast. Õhtu tõmbenumbriks on kindlasti aga mudamaadlus.

Koigu: Eesti jämedaim kask sai hingamisruumi
Võrumaal Urvaste vallas Koigu külas toimus kolmapäeval kümmekonna inimese kaasalöömisel Eesti jämedaima, Siiriuse kase ümbruse võsast puhastamine. Lisaks kaevati maasse seni puu najale toetunud kaske tutvustav tahvel. Tegemist oli projekti "Eesti jämedaimate põlispuude seisukorra parandamine" järjekordse ettevõtmisega. Objektiks on praegu kaks Eesti jämedaimat tamme - Tamme-Lauri ja Mäe-Lõhtsuu. Kõik kolm puud asuvad mõistagi Urvaste vallas. Juba enne 1940. aastat looduskaitse alla võetud kase ümber jätkus tööd tunnikeseks, päev jätkus seltsingu Roheline Urvaste koosolekuga Kärgulas.
Margus Konnula

Mõisaküla: viimane sõit raudteed pidi Pärnusse
Kuues Edelaraudtee korraldusel toimunud relsi- ehk käsidresiiniralli kulges sellel aastal marsruudil Kilingi-Nõmme-Tallinn.
Reede ennelõunal sõitis dresiinikaravan mööda Kilingi-Nõmmet ja Pärnut ühendavat raudteed, millel pole toimunud rongiliiklust juba aastaid. Praeguseks on riik otsustanud, et Mõisaküla-Kilingi-Nõmme-Pärnu raudtee võetakse üles, sest selle raudteetamm on erakordselt halvas seisukorras. Seega olid 14 relsirallil osalenud võistkonda viimased, kes sellel raudteel said sõita.
Pärnust jõuti esimese võistluspäeva lõpuks Lellesse, laupäeval jätkus võistlus Tallinna Liiva jaama suunas. Seal peeti ka ürituse kõige vaatemängulisem osa - korraga kahe dresiini sprint kõrvuti asuvatel jaamateedel.

Pankade hinnangul pole laenuvõtjatel veel suuri probleeme
Pankade hinnangul ei ole eluasemelaenu võtjatel igakuiste maksetega veel tõsiseid probleeme, pigem tekitavad muret tarbimislaenud, eriti SMS-laenud.
Lätis karmistati eraisikutele laenutingimusi, kirjutab ETV24. Seal nõutakse laenu võtjatelt lisaks muudele
dokumentidele ka maksuameti tõendit sissetulekute ja makstud maksude kohta. Eesti keskpank ei pea sarnaste tingimuste kehtestamist vajalikuks.
Eestis pole seda keskpanga hinnangul vaja teha, kuna pangad kontrollivad inimeste sissetulekuid muul moel. Pankadel on olemas näiteks nimekirjad maksuraskustes inimestest.
Detsembris jõustub Eestis rahapesu vastane seadus. Finantsinspektsioonile annab see seadus õiguse kontrollida edaspidi ka neid finantsasutusi, kes annavad inimestele SMS-laene. Praegu see võimalus puudub.

Põhjamaade logistikafirmad soovivad Baltikumi transporti edendada
Edendamaks transporti Balti riikidesse ja Balti riikidest, sõlmisid Skandinaavia päritolu transpordifirmad Nordic Chain, Rhenus Revival ja Rhenus Svoris koostööleppe.
Firmade eesmärgiks on arendada transporti Eestisse, Lätti, Leetu ning vice versa, samuti transiittransporti, teiste hulgas Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse, teatas Nordic Chain.
"Võin rahuldustundega nentida, et tänu Nordic Chaini ning Rhenus Revivali ja Rhenus Svorise vahelisele koostööle oleme me võimelised pakkuma oma praegustele ja tulevastele klientidele Balti turul varasemast oluliselt paremat teenust," ütles Hans-Gunnar Andersson, Nordic Chaini juhataja ning ühe Nordic Chain nime taga peituva ettevõtte TransFargo AB tegevdirektor.
"Meil on hea meel, et oleme Nordic Chaini näol leidnud oma unistuste partneri. Meie jaoks on see järjekordne samm System Alliance Europe'i suunas, mis on üks juhtivaid keskmise suurusega ekspedeerijate ühendusi Euroopas," leiab Roland Schüller, kes vastutab Rhenus Freight Logistics'i Balti osakondade eest.

Lubja tänava endise politseihoone asemele tuleb ajutine parkla
Riigi Kinnisvara AS sõlmis 5. juulil M.R. Projekt OÜ-ga töövõtulepingu Tallinnas Lubja tänav 4 asuva aastaid tühjana seisnud endise politseihoone lammutamiseks.
Lammutatud hoone asemele on tulevikus plaanis ehitada uus kaasaegne büroohoone, kuni selle ajani rajatakse sinna ajutine autoparkla, teatas Riigi Kinnisvara.
Lammutustööd lõppevad käesoleva aasta oktoobri lõpus ning lähevad maksma ilma käibemaksuta 1 050 000 krooni.

Tallink kaotab kliente Eesti liinidel
AS Tallink Grupp kaotas selle aasta juunis Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi liinidel kliente, kuid kõigi liinide kokkuvõttes kasvas reisijate arv ligi 80 protsenti.
Võrreldes 2006. aasta juuni näitajatega, kaotas AS Tallink Grupp 2007. aasta juunis Eesti-Soome liinil 6,8 protsenti ja Eesti-Rootsi liinil 15,3 protsenti klientidest, teatas ettevõte börsile.
Hoolimata klientide vähesusest Eesti liinidel, tõusis ettevõtte reisijate arv selle aasta juunis eelmise majandusaasta juunikuuga võrreldes koguni 78,5 protsenti 674 988 reisijani.
2006. aasta juunikuus teenindas ettevõte 378 197 reisijat, neist kõige rohkem - 260 378 Eesti-Soome liinil.
Lisaks Soome ja Rootsi liinidele langes reisijate arv 27,6 protsenti ka Soome-Saksa liinil 27,6 protsendi võrra.
Käesoleva aasta juunis oli kõige enam reisijaid Soome-Rootsi liinil - 320 463.

Viit Soomes töötavat eestlast kahtlustatakse automaksupettuses
Soome toll uurib üha sagedamini juhtumeid, kus Soomes alaliselt elavad välismaalased ei maksa kohustuslikku automaksu.
Statistika kohaselt elab Soomes üle 17 000 eestlase, kellest umbkaudu 10 000 elab Uudenmaa läänis. Automaksu küsimus puudutabki eriti Lõuna-Soomes töötavaid eestlasi, kirjutab Helsingin Sanomat.
Probleem saab enamasti alguse sellest, et esialgu minnakse Soome juhutöid tegema, kuid endalegi märkamatult muutub ajutine elukoht alaliseks.
"Eestlaste puhul ongi probleem selles, et kus siis lõppude lõpuks see alaline elukoht on," selgitas keerukat olukorda tolli esindaja.
Sellel poolaastal on toll välismaalastele kohaldanud 14 otsust sundmaksustamiseks. Sundmaksu suurus on keskmiselt 2000 eurot.
Sellel aastal on uuritud viit maksupettuse kahtlusega autot ning kõigi juhtumite puhul on tegemist Eestist pärit autoga. Varasematel aastatel on uuritud ka mujalt pärit välismaalaste autosid.

Peagi saab Tallinnast rongiga Riiga sõita nelja ja poole tunniga
Raudteevõrgustiku uuendustööd võimaldavad tihendada reisiliiklust Riiaga.
Nii Eesti Raudtee kui ka Go Raili hinnangul oleks rongiliiklusel Tallinnast Riiga potentsiaali. "Meie saame pakkuda reisijatele võimalusi, mida nad bussiga sõites kasutada ei saa, ning lisaks on sõit kiirem," ütles Go Raili juhatuse liige Alar Pinsel. Esialgu ei saa Tallinnast Riiga rongiga sõita. Lennukiga on kahe pealinna vahel liikuda kordi kallim ning bussisõit võtab viis ja pool tundi aega.
Pinseli sõnul on Go Rail väga huvitatud Tallinna-Riia liinist, kuid praegu seisab liini avamine infrastruktuuri taga. "Kui korralik võrgustik ehitatakse välja, siis võib mõelda isegi sõitude peale Riiast edasi, näiteks Vilniusse," lisas Pinsel.
Kaalutud on uute rongide ostmist ja vanade renoveerimist nüüdisaegsele tasemele. Läbirääkimisi on peetud ka Läti ettevõtetega, kellega koostöös võidakse uus liin avada. Praegu sõidab Go Rail iga päev Tallinna-Peterburi-Moskva liinil.

Raplas algab XV kirikumuusika festival
Rapla Maarja Magdaleena kirikus algab laupäeval viieteistkümnendat korda toimuv Rapla kirikumuusika festival - nelja maakonna kaheksas kirikus antakse kuusteist paeluvat kontserti.
Avaõhtu suurvormi, Haydni oratooriumi "Aastaajad" toovad Rapla kirikusse Lõuna-Eesti koorid ja orkester, eesotsas Erki Pehkiga.
Taas astuvad üles "Rondellus" ja "Tallinna Barokksolistid," Liina Saari ja Tiit Peterson, Tallinna saksofonikvartett ja Pille Lill, Raivo Tafenau Trio ja akordioniorkester "Tremolo."
Esmakordselt kuuleb Villu Veski kvartetti, Kait Tamrat ja "Orthodox Singersit" Valeri Petrovi juhatusel.

Kadri Voorand säras rahvusvahelisel vokalistide konkursil "Lady Summertime" 
Eestlanna Kadri Voorand tõi Soomes toimunud noorte lauljate konkursilt koju kolmanda koha.
13.-14. juulini Hämeenlinnas toimunud rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil esinesid poolfinaalis 15 noort lauljatari 13 maalt ning finaalis kuus lauljat kuuest riigist, teatas jazzkaar. Festivali korraldatakse aastast 1993. Selle ristiisa ja peakorraldaja on soome jazzilehe "JazzRytmit" peatoimetaja Osku Rajala.
Eesti jazzisõpradel on taas põhjust rõõmustada - kolmanda preemia tõi Eestisse 20-aastane Eesti muusika- ja teatriakadeemia tudeng Kadri Voorand, kelle esinemine eristus selgelt teistest finalistidest. Põnev omalooming, dramaatiline pinge, kontrastid, haarav story, suurepärane improviseerimistehnika, jõuline esitusmaneer ja hea hääle valitsemine tõid talle finaalis kolmanda koha. Lõppvoorus esitas Kadri Voorand oma laulu "Who I Am" ja Thelonius Monk'i "Well, You Needn't".

Pärnu filmifestivali rahva lemmik: laste haridus on ainus tee arenguks
Dokumentaalfilmide festivali rahvahääletuse võitja Yoram Honig uurib oma filmides haridusvaldkonda, uskudes, et ühiskonda saab muuta vaid laste kaudu.
Laupäeva hilisõhtul toimunud XXI Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropooloogiafilmide festivali lõputseremoonial kuulutati välja festivali võidufilmid. Parima filmi grand prix läks poola režissöörile Wojciech Kasperskile vene perekonna saatust Siberis portreteeriva filmi eest "Seemned".
Teise olulisema ehk rahva valitud parima poliitilise dokumentaalfilmi auhinna võitis seitsme Eesti Televisioonis näidatud teose seast Iisraeli režissöör Yoram Honig filmiga "Rahu esimene õppetund". Honigi film jälgib tema kuueaastase tütre elu ühes ainulaadses Iisraelis asuvas koolis, nimelt sellises, kus õpivad koos araabia ja juudi lapsed ning mille eesmärgiks on lähendada kahte konfliktset kogukonda.

Tabasalu Jazz Festil reisis publik ühest äärmusest teise
Festival üllatas vana kooli džässiga, kuid elamusi jätkus ka uuenduslikus vallas.
Eesti muusikasuvi on kirju nagu supermarketi puuviljalett. Üritusi ja kontserte jagub igale maitsele ning üsna tihti juhtub, et ühe festivali jooksul rahuldatakse palju erinevaid muusika-isusid. Juba traditsiooniliseks saanud suvine Tabasalu Jazz Fest pakkus muusikat nii žanri konservatiivsema poole austa-jatele kui ka neile, kes huvituvad džässi uuenduslikumast poolest.
Kui Rannamõisa kiriku õpetaja Aare Kimmel avaldas reede õhtul enne Hedvig Hansoni kontserdi algust lootust, et ehk leiab mõni inimene ka kontakti jumalaga, siis oli tal õigus. Hansoni laul, Andre Maakeri kitarrikäsitsus ning nendega ühinenud Siim Aimla saksofonimäng lõid otseühenduse muusikajumalaga.

Oistrahhi festival tähistab Järvi juubelit
Homme algav David Oistrahhi festival toimub ka 70-aastaseks
Kuigi Neeme Järvi mänedžer Linda Marks teatas, et maestro sel aastal terviseprobleemide tõttu kahjuks Pärnusse ei jõua, toimub juba traditsiooniks saanud suveakadeemia siiski.
Rahvusvahelises meistriklassis jagavad oma kogemusi ning näpunäiteid Järvi asemel professorid Jorma Panula ning Juozas Domarkas. Festivali peaadministraator Herme Endoja on eriti tänulik just Domarkasele, kes oli nii lühikese etteteatamisaja peale meeleldi nõus appi tulema ning asus Pärnu poole teele kohe pärast 15. juuli õhtul Vilniuses toimunud kontserti.
Festivali korraldajad üritasid leida ka teisi asendajaid, ent paljude tippdirigentide ajakava on 2008. aastani täis või siis olid nende honorarid liiga kõrged. Endoja kinnitas, et ühtegi kontserti ega üritust Järvi puudumise tõttu ära ei jäeta.

Pärnumaa rannas annavad esietenduse "Pagulased" 
Kablis toimuva Päikesetõusu festivali raames esietendub 18. juulil Jüri Lumiste lavastatud James Joyce'i "Pagulased".
"Pagulasi" peetakse üheks Joyce'i vähem tuntud näidendiks. 1918. aastal ilmunud teose lükkas William Yeats tagasi ning see jõudis suurele lavale alles 1970. aastal.
"Pagulased" käsitleb vaba-abielus elava mehe ja naise ning nende ajakirjanikust sõb-ra suhteid Iirimaa rannikul. Heade kommete kängitsuses pulbitsevad ihad ja süümepiinad, ohvrimeelsus ja egoism. Mõistus aga sunnib armastajaid jõudma loogiliste lahendusteni. See on kirglik haritud inimeste ihade õhtu. Ja haritud inimeste vaevad on veidrad, kohati ka koomilised.

Berliini kunstirühmitus uuris eelsoojendust teisele külmale sõjale
Berliinis baseeruv kollektiiv Open Space Performunion avas reedel Polymeri kultuuritehase Nongrata kunstikonteineris etendusega "Ge-fühlte Wirklichkeiten/Fantoomreaalsused" samanimelise näituse. Rühmitust esindasid Tallinnas seekord loominguline juht Philip Behse (New York/Berliin), Jane Saks (Tallinn/Berliin) ja Michael Steger (Berliin). Kas Baltikumis võiks asuda NATO raketibaas? Kas te olete endiselt huvitatud seksist ja poliitikast? Nii käsitletakse armastuse kommertseerumist Berliini geikogukonnas, uuritakse füü-silist intelligentsi praktiliste liikumiseksperimentide kaudu ja vaadeldakse poliitilist sadomasohhismi. "Kunsti ja tantsu eesmärk on viimaks rahu saavutada," manifesteerisid berliinlased koreograafiliselt. Open Space Performunioni varasemate performance'ite fotodest ja videost koosnev näitus on kunstikonteineris avatud juuli lõpuni (K-P 14-19).

Haapsalus hakatakse puulaev jahtat ehitama
MTÜ Puulaevaselts Vikan, Haapsalu linn ja Raudteemuuseum allkirjastasid täna ühistegutsemise lepingu, mille eesmärgiks on koostöö korraldamine Haapsalu jaalaseltsi eestvedamisel toimuva puulaeva jahta ehitamisel
Puulaeva ehitamise peamiseks eesmärgiks on inimestele merenduse, merekultuuri ja vana puupaadi ehitamise ajaloo tutvustamine, teatas MTÜ Puulaevaseltsi esindaja Alar Schönberg.
Huvilised on teretulnud raudteemuuseumi kaubaaita, kus saab jahta eshituskäiku jälgida. Sel aastal pannakse paika kiil, 2008nda aasta samaks ajaks peaks laev juba vettelaskmiseks valmis olema.
Jahtad on 1920ndate aastate teisel poolel Ruhnus ehitatud umbes 14 meetrit pikad ja 4 meetrit laiad ühemastilised suure kahvelpurjega laevad.

David Duchovny lubab järge salatoimikute-filmile
1990. aastate kultussarja "Salatoimikud" (The X-Files ") ainetel valmiva uue täispika filmi tõenäosus on suurem kui kunagi varem.
Sarja üks peategelasi, David Duchovny, ütles, et saab järgmisel nädalal tutvuda uue filmi käsikirjaga, vahendab BBC.
Filmi kaasatakse lisaks Duchovnyle ka Gillian Anderson, et kokku saada tulnukaküttidest eriagentide paar Mulder ja Scully.
Hollywood Reporteri andmeil on käsikirja autorid Chris Carter ja Frank Spotnitz.

Bulgaariast leiti iidse kuninga kullast näomask
Bulgaariast leiti 2400-aastane kuldne mask, mis arvatakse olevat kuulunud Traakia kuningale.
Arheoloogid leidsid samast hauast veel poolemeetrise hõbedast vaasi, kiivri ja turvise ning kullast, pronksist ja savist valmistatud esemed, teatas Yle24.
Taoline leid annab tunnistust tänapäeval Traakia kuningate oruna tuntud paiga ulatumist Bulgaaria keskosast kuni idaosani välja.
Samadelt aladelt on leitud mitmeid Traakia juhtidele kuulunud väärisesemeid - märkimisväärseim leid on VI sajandil e.m.a ehitatud pühamu ja kuninga palee.
Ajaloolaste sõnul sündis traakia kultuur tänapäevase Bulgaaria aladel 6000 aastat tagasi ning levis seejärel tänase Rumeenia, Kreeka ja Türgi territooriumitele. Traakialasi mainitakse esmakordselt Homerose "Iliases."

Moderntants on harmooniline ja piirangutevaba! 
Äsja Viljandis lõppenud noore tantsu festival propageerib moderntantsu.
Laupäeval pandi Viljandis pidulik punkt nädal aega väldanud noore tantsu festivalile, mis kandis endas selget sõnumit: on aeg muuta tantsus valitsevaid trende! Mingil ajal tajutakse küllastumist ja kõigil on kõrini. Tehakse julm kannapööre ning moereeglit hakatakse lugema tagurpidi.
Juba 15. korda leidis Viljandis aset tantsufestival, mis käib kauge võõristava kaarega mööda hiphopist, sõutantsust, jenkast ja polkast. "Siin viljeletakse, kuulatakse, näidatakse moderntantsu, mis on noor oma olemuselt, hingamiselt ja mõtlemiselt," sõnab festivali looja Eve Noormets. Aktiivne osaline saab kaasa lüüa qi gongis, Aleksandria-tehnikas, tantsuteraapias, žongleerimises, akrobaatikas, uudistantsus. Kõik need tantsuliigid on suunatud ühele ja ainsale eesmärgile - leida keha õige ja loomulik asend ning harmoonia lihaste ja kontrollmeelte vahel.

 "Kaks takti ette" on ülipopulaarne
Saatesse on tänavu registreerunud rekordarv noori. Eve Viilupi sõnul on osalemissoovi saatnud 701 noort. Registreerumine lõppes neljapäeval. Augustis toimuvatele ettelaulmistele kutsutakse kõik nõuetele vastava ankeedi saatnud, televooru pääseb esialgse plaani kohaselt 40 lauljat. Saatesari läheb eetrisse alates oktoobrist. Esimene "Kaks takti ette" oli eetris 1972. aastal. Aastate jooksul on saates osalenud näiteks Silvi Vrait, Anne Veski, Pearu Paulus, Maarja-Liis Ilus, Gerli Padar, Kaire Vilgats ja Mikk Saar.
BNS-i põhjal Liina Valdre

Algab "Puujala ja Ükssilma sõda" 
Homme esietendub Põltsamaal Kaari Sillamaa originaalmuusikal "Puujala ja Ükssilma sõda". Teos räägib röövlite saarest, kus elas abielupaar Puujala Maali ja Silver Ükssilm. Ühel päeval kuulutas Maali oma mehele sõja. Saare naised läksid tema jõuku ning nende mehed Silver Ükssilma bandesse. Algas sõda naiste ja meeste vahel.
Muusikali on lavastanud Katre Jaani. Peaosades on Pirjo Levandi (pildil) ning Antti Kammiste. Lugu saab kahe nädala jooksul näha erinevais Eesti paigus. 150-175-kroonised piletid on saadaval Piletilevis.

Tintin koliti lasteriiulilt ära
Inimõiguste advokaadi David Enrighti sõnul ei ole Herge'i "Tintini seikluste" sarja kuuluva koomiksi "Tintin Kongos" koht lasteraamatute riiulil. Inglismaa rassilise võrdsuse komisjoni nõudmisel tõsteti raamat ümber täiskasvanute koomiksite juurde. Väidetavalt on koomiksis rassismi- ning loomadevastast vägivalda. Seetõttu ei ilmunud esimest korda 1930. aastatel avaldatud koomiks värvitrükis enne 2005. aastat, mil eessõnas selgitatakse koomiksi ajaloolist konteksti.

Sebastian Faulksi sule abil on valminud uus Bondi lugu
Tegu on Ian Fleming Productioni tellitud teosega, mille pealkiri on "Devil May Care".
Raamat on mõeldud maailmakuulsa Bondi tegelaskuju looja, 1964. aastal surnud Briti sõjaväelase ja kirjaniku Ian Flemingu auks ning see peaks seniste plaanide alusel jääma ka viimaseks ametlikuks Bondi romaaniks.
Raamat tuleb müügile praeguse kava kohaselt järgmisel aastal 28. mail, märkides ühtlasi Flemingu sajandat sünniaastapäeva. Teose teeb eriti tähelepanuväärseks fakt, et tegemist on esimese uue, ametlikult tellitud ja avaldatud Bondi looga täiskasvanutele pärast Flemingu enda viimast raamatut, mis avaldati tervelt 41 aastat tagasi.
Valminud teost katab ikka veel suur saladuseloor. Teose loomisega seotud isikud on edukalt hoidunud info avalikustamisest, mistõttu pole meedial teada isegi seda, kelle eest tuleb Bondil seekord maailma päästa. Küll on teada, et teos viib Bondi viimase võitluse ajas tagasi, nimelt külma sõja ajajärku, 1967. aastasse, ning raamatu tegevus peaks toimuma mitmes maailma suurlinnas. Nädal tagasi ajakirjanikega kõnelenud Faulks iseloomustas oma kujutlust peategelasest kui lesestunud ja seetõttu ka varasemast haavatavamast, elult hoope saanud vanahärrast. Kõige kiuste pole kadunud Bondi firmamärgid, galantsus ning auväärsus.

Pehka saab SEB Korvpalli Meistriliiga tegevjuhiks
Endine tuntud korvpallimängija Rauno Pehka asub tööle SEB Korvpalli Meistriliiga tegevjuhina.
Pehka ülesanneteks on ka SEB Balti Korvpalliliiga Eestis toimuvate mängude koordineerimine ja liiga tegevuse regionaalne juhtimine.
Pehka on korvpallurina tulnud mitmekordseks Eesti meistriks ja pikka aega täitnud mängujuhi rolli rahvuskoondises. Viimastel aastatel on ta osalenud EKL Minikorvpalliprojekti läbiviimisel ja töötanud Eesti Koolispordiliidus.

Purjetamine: Rammo on juunioride MM-il 12. kohal
Kanadas toimuval juunioride MM-l purjetamises on eestlane Karl-Martin Rammo hetkel 12. kohal.
Kanadas Ontario lähistel Kingstonis 12.- 21. juulini toimuval Volvo Youth Sailing ISAF-i MM-il on peetud klassis Laser neli võistlussõitu, vahendab Sportnet.
Esikohal on Pavlos Kontides Küproselt 13 punktiga, teisel kohal on Jeemin Ha Koreast 20 punktiga ja kolmas on Philipp Buhl Saksamaalt 22 punktiga.
Eestlane Karl-Martin Rammo on hetkel 12. kohal 57 punktiga. Kokku osaleb selles klassis 38 purjetajat.

Kaia Kanepi tõusis WTA edetabelis rekordiliselt kõrgele
TENNIS:
Eelmisel nädalal hoidis Eesti meister 51. positsiooni ja tänavu aprilli alguses oli ta paari nädala jooksul olnud ka 50, kirjutab Sportnet. Kanepi kontosse lisandus viimase nädalaga 30 punkti ja nii rühkis ta mööda ukrainlannadest Julia Vakulenkost ja Katerina Bondarenkost, Austraaliat esindavast Nicole Prattist, Venetsueela mängijast Milagros Sequerast, argentiinlannast Gisela Dulkost ning prantslannast Aravane Rezaist.
Sel nädalal mängib Kanepi Palermo 145 000 USD suuruse auhinnafondiga WTA turniiril, kus esimeses ringis on vastaseks Yvonne Meusburger Austriast.
Maret Ani ja Margit Rüütel veidi langesid ja nende kohtadeks edetabelis on esmaspäevase seisuga vastavalt 160. ja 258. koht. Ani oli nädal tagasi 157. ja pidi loovutama kolm kohta. Rüütel langes võrreldes eelmise rankinguga ühe koha võrra. WTA punkte on kogunud veel kaks meie mängijat - Julia Matojan asub 942. ja Barbara Kvelstein 1216. kohal.

Tartu suurim hotell Dorpat avab uksed
OÜ Dorpat Hotell avab Tartus, Emajõe ääres homme 130 miljonit krooni maksma läinud linna suurima hotelli Dorpat.
Hotellis on 410 voodikohta, mis kasvatab linna majutuskohtade arvu kolmandiku võrra, teatas ettevõte.
Ettevõtte juhatuse liikme Kersti Seli sõnul lahendab uus hotell Tartu linnas toimuvate suurürituste ajal tekkiva majutuskohtade defitsiidi. "Lisaks valmib järgmisel aastal Dorpat hotellis ka Tartu esimene konverentsikeskus, mis avardab tunduvalt linna võimalusi konverentside korraldamiseks," tõdes Seli.
Kersti Seli sõnul on Dorpat hotellis konverentsiteenuse kõrval oluliseks suunaks spateenus, mis senini piirkonnas praktiliselt puudus.
"Seoses hotelli külastajatele avamisega, pakume suvel ka eriti soodsate hindadega nö prooviööbimise ja tutvumise võimalust, ametlik avamispidu on plaanis pidada suve lõpupoole," lisas Seli.

Viasat muudab digitelevisiooni mobiilseks
Alates tänasest toob Viasat turule seadme ViasatSLING, millega saab oma kodust digi-TVd vaadata interneti vahendusel igal pool maailmas.
ViasatSLING on mõeldud eelkõige just nendele inimestele, kes peavad palju reisima. Seade toob vaataja arvutisse kõik tema koduse digiTV kanalid ning annab võimaluse vaadata oma harjumuspäraseid saateid ning Eesti telekanaleid igal pool maailmas.
Seade nimega ViasatSLING ühendatakse koduse digitüüneriga ja see edastab telepildi internetiühenduse kaudu vaataja arvutisse. Seade on kasutatav igal pool, kus on olemas internetiühendus kiirusega vähemalt 256 kbps.
ViasatSLINGIL on samad võimalused, mis kodust digiboksi kasutades - vahetada saab kanaleid, keelt ja subtiitreid ning vaadata telekavasid. Digi-TV vaatamine toimub arvutisse paigaldatava ning hõlpsasti kasutatava tarkvara abil.

Eesti rahvusringhäälingu uudistejuhi kohale laekus 13 avaldust
Eesti rahvusringhäälingu uudistetoimetuse juhi konkursile saabus tähtajaks 15. juuliks 13 kandideerimissoovi koos kandidaatide kirjeldusega, millisena nad sooviksid näha Eesti rahvusringhäälingu ühtse uudistetoimetuse tööd tulevikus.
Kandidaatide hulgas on tegevajakirjanikke nii trükiajakirjandusest kui ka avalik-õiguslikust ringhäälingust. Kandidaatide nimesid ERR enne konkursi lõpptulemuste selgumist ei avalda.
Järgmise kahe nädala jooksul toimub konkursi teine voor, mille käigus kutsutakse potentsiaalsed uudistejuhid vestlusele. Konkursi komisjoni kuuluvad ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa, ERR-i juhatuse liige Hanno Tomberg ning ERR-i personaliosakonna peaspetsialist Karin Suur.
ERR-i programmide eest vastutava juhatuse liikme Hanno Tombergi sõnul on uudistetoimetuse juhi koht väga vastutusrikas. "Me tahame sellele ametikohale leida kogenud ajakirjanikku, kellel oleks ka pikaajaline toimetuse juhtimise kogemus. Uudistetoimetus loob iga avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni usaldusväärsust," märkis Tomberg.

Saatesse "Kaks takti ette" registreerus üle 700 osaleja
Saatesse "Kaks takti ette" registreerus rekordarv vähemalt 16-aastaseid lauluhuvilisi.
Kui eelnevatel aastatel on neid olnud umbes 150, siis tänavu üle 700, kirjutab SL Õhtuleht.
Saate toimetaja Eve Viilupi sõnul võib üle 700 osaleja põhjuseks olla ka see, et sel aastal on registreerumine uudne. "Kui eelmistel aastatel pidi saatesse registreerumiseks saatma oma lindistuse kahe lauluga, siis tänavu kutsume kõik nõuetele vastava ankeedi saatnud lauluhuvilised ettelaulmisele. Televooru pääseb neist umbkaudu 40 lauljat." Žürii koosseis pole veel paika pandud.
Viilupi sõnul peaksid osalejad olema kõigepealt veendunud ja kindlad lauluvalikus ning lõpuni sellest aru saama. "Soovitan igal osalejal enne ettelaulmisele tulemist kodus kõva häälega peegli ees laulda ja vaadata, kas ta ise ka usub seda, mida näeb," soovitab Viilup.

Baskini anekdoodid
"Mis sul viga on?" küsib juuksur. "See nuga on puhtast terasest!"
"Nüüd ma saan aru, miks mul silmades sädemed on!"
Naised läksid töö juures riidu. Ülemus püüdis neid lepitada, aga midagi ei aidanud.
"Vait!" röögatas ülemus. "Las esimesena räägib teist kõige vanem."

JÄRJEJUTT (9): Valeri Panjuškin: Mihhail Hodorkovski.  Vaikuse vang
Teda piinab nostalgia, ta pilk on nagu peksasaanud koeral ja ta ütleb, et ei saanud ju jätta naftakompanii makse optimeerimata, ei saanud ju jätta ära kasutamata "auke" Venemaa rohmakais õigusaktides. Sest neidsamu "auke" kasutasid ära kõik konkurendid, isegi riigile kuuluvad toormekompaniid. Kogu maailmas kasutatakse ära "auke" õiguskorras ning seda nimetatakse maksude plaanimiseks! Selles seisnebki maksukonsultandi kunst: maksta seaduse järgi vähem makse.
"Me kaldusime teemast kõrvale," ütlen. "Räägi parem, kas te tõepoolest uskusite kogu seda komsomoli ideoloogia sonimist?"
"Ma ei tea, kas Miša uskus, aga mina küll uskusin. Olin veendunud kommunistlik noor, käisin reididel ühiselamutes, kontsertidel, isegi sünagoogi juures."

Kaardiga metsas joostes kaovad töömõtted
Orienteerumisneljapäevakut iseloomustavad männimets, haudvaikus ja 600 osalejat, kel iga känd ja küngas paberil kaasas.
Neljapäevakute peakorraldaja Rein Unt, kes ise hakkas orienteeruma 1971. aastal, mäletab 1980. aastate lõpust isegi nii suurt osalejate arvu kui 1600.
"Maailma parim liikumisharrastus," iseloomustas 58-aastane mees oma lemmikala. "See hoiab mind siiani noorusliku ja reipana."
Tüüpilist orienteerujat on võimatu kirjeldada. Osalevad nii 80-aastased taadid ja memmed kui ka sülelapsed, kes istuvad muidugi vanemate kõhukotis. Iseseisvalt saab kollaste lintide vahel kulgeva raja läbida aga juba nelja-aastaselt. Kes kavalam, võib otseteed otsides muidugi lindid mõneks ajaks hüljata.
Nagu hasartmäng
Koolitüdrukud Tiina ja Eva-Liisa said Tallinna neljapäevakul Kolga-Aablas esimest kord omapead metsas sihtpunkte otsida. Kuigi tüdrukud saanuks ka ise hakkama, aitas mööda jooksnud Eva-Liisa ema nad järje peale ning pärast lühikest pausi läks igaüks oma rada.

AjaPeegel: Sõumees ja olümpiahõbe
1970. aasta 27. ja 28. juunil peeti Tallinnas Nõukogude Liidu ja Saksa Demokraatliku Vabariigi kümnevõistlejate maavõistlus. Paar päev varem sündis tulevane olümpiavõitja Erki Nool. Maavõistlusel kaasa teinud 1964. aasta Tokyo olümpiamängude hõbemedalimehe Rein Auna (pildil) sportlasekarjäär hakkas aga lõppema.
Aun oli üks värvikamaid eelmise sajandi kümnevõistlejaid, kes tuli, nägi ja võitis. Tema lapsepõlv polnud kerge: isa surm jättis ema pärast Teist maailmasõda üksinda nelja last kasvatama. Rein aitas emal öösiti puhastada Tallinna taksopargi taksosid. Suvisel koolivaheajal töötas ta Lasnamäe paemurrus. Keskkooli lõpuklasside õpilasena mängis Pirita bussijaama restorani orkestris trompetit, mida oli õppinud Nõmme muusikakoolis.

Harrastussportlaste koorekiht liikus Pühajärve ääres
Otepääl terviseolümpiaadil osalenud 36 riigi rahvasportlased said elamuse nii liikumisest kui ka rahvatantsust.
Pühajärvel käis neli päeva tihe sebimine. 1991. aastast iga kahe aasta tagant peetav terviseolümpiaad tõi kokku harrastajad, kes ei pea tähtsaks võitu vastase üle ega ka eneseületust, vaid osavõttu ja rõõmu liikumisest.
Kolmandik ligi 3500 osalejast olid eestlased. Võõrustajatest tõi ühe arvukama grupi - 41 osalejat - kohale Kohtla-Järve huvispordiklubi eestvedaja Ilmar Taluste, kes osales tervisespordi olümpiaadil viiendat korda.
"Kindlasti jäid üritusega rahule esimest korda osalenud," ütles Taluste, kes endise maadlejana tõi paralleeli oma lemmikalalt. "Kui algajale tundub pehme matt hea, sest sinna on hea kukkuda, siis kogenud maadlejale on see kehv, kuna seal on raske oma liikumisi teha," sõnas ta diplomaatiliselt.

Sünnipäevakink Ungari moodi: Hunt varastati paljaks! 
Vargad haarasid Ungaris Debrecenis peetud alla 23-aastaste EM-võistlustel laupäeva varahommikul hotellitoa akna kaudu Margus Hundi koti ja pääsesid kettaheitja käest plehku.
"Happy birthday!" taipas öelda Ungari politseinik, kellele Margus Hundi passi silmitsedes jäi silma 20-aastaseks saanud noormehe sünnidaatum. Kell keris laupäeva varahommiku kuuendat tundi ja 205 cm pikkune kettaheitja oli äsja paljaks varastatud peaaegu nagu Oskar Lutsu loodud halenaljakas noorsand Jorh Aadniel Kiir. Pealegi ootas Hunti alla 23-aastaste EM-i kettaheite lõppvõistlus.
Võrdlus Kiirega on siiski kohatu. Sportlaste hotelli esimesel korrusel ööbinud Hunt ei pistnud abitult kisama "ukradena", vaid asus jälitama aknast sisse sirutatud salapäraste käte omanikku ja oma kotti, kus oli 20 000 krooni maksnud sülearvuti, fotoaparaat ja pleier.

Niit sörkis 200 m jooksu lõpuni
Marek Niit jättis EM-il 200 m jooksu poolfinaalis täie võimuga pingutamise vigastusehirmus pooleli. "Enne jooksu ei olnud kuskilt valus, aga kolme sammu järel tundsin, et jalg on hell, ja ei hakanud riskima," seletas sirgel sörkima ja lõpuks käima hakanud Niit lõpuaega 27,46.
Koondise arsti Siim Schneideri sõnul pole paari nädala tagune reielihase vigastus paranenud. "Enne kindlasti ei jookse, kuni vigastus on täielikult välja ravitud. See võistlus näitas, et poolkõvalt pole mõtet joosta," ütles pärast kahvatut eeljooksu (21,47) õhtul kangisaalis rassinud sprinter.
Eesti hümni sai siiski kuulata, kuna võidutses soomlane Visa Hongisto, kes sai 1,9 - meetrises vastutuules aja 20,84. Pronksi andis keskpärane 21,02.

Hundil jäi medalist puudu poolteist meetrit
Kettaheitja Margus Hunt pidi alla 23-aastaste kergejõustiklaste EM-il leppima kuuenda kohaga.
Ungari linnake Debrecen, kus Rene Oruman võitis 2001. aastal kaheksavõistluses noorte maailmameistritiitli, osutus eestlastele sedapuhku õnnetuks kohaks. Veidi üllatuslikult jäi parimaks tulemuseks Tiidrek Nurme viies koht 5000 m jooksus.
Laupäeval Eesti viimase medalilootusena startinud kettaheitja Margus Hunt jäi teisel katsel heidetud 56.49-ga kuuendaks.
"Juhtub," ütles võistluseelsel ööl hotellituppa tulnud vargaid taga ajanud Hunt. "Endal jääb ka kripeldama, et kogu koondisel nii läks. Öise asja lülitasin peast välja, see mind ei seganud. Sooritused olid tehniliselt alla igasugust arvestust."
Võidu noppis kahel varasemal aastal juunioride tiitlivõistlusel Hundist poodiumil madalamal seisnud sakslane Martin Wierig 61.10-ga. Hõbe kuulus tšehh Jan Marcellile 58.48 ja pronks Küprose esindajale Apostolos Parellisele 58.16-ga.

Rein Pill ja tema ratsu Ritual jätsid võidu kodumaale
Rein Pill tänas loosiõnne, mis lubas tal Rahvuste Karika individuaalsel Grand Prix'l Tallinnas viimasena startides valida õige taktika.
Veskimetsa ratsakeskuses neli päeva väldanud ratsutamisvõistlus Rahvuste Karikas päädis eile õhtul põnevusetendusega, mille peategelasteks olid Rein Pill hobusel Ritual ning taanlanna Tina Lund koos ratsu Lanthanidiga.
Esimeses voorus teenisid pea kõik võistlejad järjest karistuspunkte, kui ei suudetud kõiki takistusi puhtalt läbida. Vaid taanlanna Lund pääses puhta lehega, samuti ei ajanud ühtki takistust maha Poola ratsutaja Aleksandra Lusina, kuid tema sai karistuspunkti kirja siiski ajanormi ületamise eest.
Seetõttu paistis juba, et ümberhüppeid selles võistluses ei tulegi ning võidu võtavad taanlanna Lund ja Lanthanid. Viimasena startinud Rein Pill ja Ritual tõmbasid nendele plaanidele aga kriipsu peale, läbides sõidu samuti ühtki takistust maha ajamata.

TVMK pürgib medalikohale
Eesti jalgpalli meistriliiga põnevuskohtumises alistas TVMK Narva Transi 1: 0, liidrina jätkab Tallinna Levadia.
TVMK ja Transi mängu avapoolaeg pakkus küllaga närvikõdi, kuid väravani ei jõudnud kumbki meeskond. Võiduvärava sepistas teisel poolajal Oliver Konsa söödust Sergei Terehhov. Trans jäi käsi laiutades ootama kohtuniku otsust suluseisu kohta, mida aga ei tulnud. "Mulle tundus, et Narva paremkaitse kattis suluseisu ikkagi ära," ütles Terehhov, kuid Transi peatreener Valeri Bondarenko arvas teisiti. "Meie arvates oli suluseis, kuid peab veel videolt järele vaatama," lausus ta. "Kaotasime, sest mõned mängijad ei usu piisavalt oma võimetesse," lausus narvalaste kaitsemees Aleksandr Kulik. "Seetõttu ei alustanud me rünnakuid korralikult."

Grete Treier: olin suuteline enamaks
Grete Treier lõpetas oma esimese Itaalia velotuuri kahe poodiumikoha ja kokkuvõtliku kaheksanda positsiooniga.
Laupäevasel viimasel, 104 km pikkusel mägisel etapil teenis eestlanna üllatuslikult teise koha. "Ma ise ei lootnud nendelt mägistelt etappidelt küll head tulemust, kuid see tuur näitas, et olen võimeline ka mägedes hästi sõitma," lausus Treier.
Viimasel etapil oli kaks rasket tõusu. Esimesel tõusul pidas Treier enda sõnul kenasti vastu, teisel, kõige raskemal pidi aga tublisti pingutama.
"Jäin Bubnenkova (Svetlana Bubnenkova - toim) selja taha ning pingutasin hambad ristis, et temast mitte maha jääda. Kui pärast kurvi nägin, et tõus jätkub, mõtlesin küll, et nüüd on kõik, aga saime siiski ilusti kahekesi koos üles," kirjeldas Treier.

Asmer jahib Briti vormel-3 klassi tiitlit
Marko Asmer juhib pärast nädalavahetuse etappe Briti vormel-3 sarjas ülekaalukalt.
Asmer võitis Inglismaal Brand Hatechis kindlalt eilse esimese sõidu, edestades konkurente rohkem kui kaheksa sekundiga.
"Võistlus kujunes liiga lihtsaks," ütles Asmer pressikonverentsil. "Lõpus ma isegi ei kiirustanud, aga vahe suurenes. Hakkasin hoopis tegema pisivigu." Teises sõidus loovutas parimalt lähtekohalt startinud Asmer juhtkoha, kuid hoidis liidrirolli kindlustanud kolmandat kohta.
Kokkuvõttes on Asmer kogunud 191 punkti, sakslane Maro Engel kaotab talle 78 punktiga.
Briti F3
Brands Hatch, Inglismaa. 11. etapp. 1. Marko Asmer (Hitech Racing), 2. Stephen Jelley, Suurbritannia +8,348, 3. Jonathan Kennard, Suurbritannia (mõl Röikkönen Robertson Racing) +9,948.

Odahoobi saanu pääses kerge traumaga
Tero Pitkämäki lennutatud odalt obaduse vastu keha saanud Prantsusmaa kaugushüppaja Salim Sdiri ei süüdista viskajat.
Pitkämäki oda kaldus reedel Roomas Kuldliiga etapil sektorist ligi kümme meetrit välja ja paiskus vastu soojendusalal istunud Sdiri ülakeha. Kiirabi sõidutas prantslase haiglasse, kuid tema vigastus osutus kergeks ja ta naasis hotelli. "Tundsin juba võistluse eel muret," lausus Sdiri. "Samal ajal, kui meie võistlus algas, tegid odaviskajad soojendusviskeid. Odad maandusid meie hüppepaiga lähedal ja üks minu jala kõrval. Aga seda oda, mis mind tabas, ei saanud ma näha, sest istusin odasektori suunas seljaga."
Laupäeval koju saabunud Pitkämäki tunnistas, et tema mõtted läksid oda vastu Sdirit maandumisel täiesti sassi. "Oda kaldus liialt vasakule," lausus ta. "Õnnetuseks oli võistleja oda maandumispaigal."

Jüri Jaanson: nii hea partneriga sõuaksin kas või saja-aastasena
41-aastase Jüri Jaansoni nimi raiutakse sõudespordi ajalukku. Nii vanalt polnud keegi varem maailma karikat võitnud. Ent Ateena olümpiahõbe tahab koos Tõnu Endreksoniga võita tänavu ka MM-kulla.
Kevadel ühte paarisaerulisse kahepaati istunud Jaansoni ja Endreksoni alus libises MK-võistluste etapil Šveitsis Luzernis nii sujuvalt ja hoogsalt, et paljude tiitlitega pärjatud rivaalid jäid juba enne lõpuspurdi alustamist lootusetult maha.
Esisõudja Jaanson vajus finiši järel paati kägarasse ja Endrekson patsutas kaaslasele tunnustavalt õlale. Rõõm enesest maksimumi võtmisest ja mõistagi ka võidust. "Super!" hõiskas Jaanson pärast hingetõmbepausi.
Üle kahekümne aasta maailmaklassis püsinud pärnakas teenis konkurentidelt suure lugupidamise. Oma esimese, ühepaadi maailma karika võitis ta juba 1990. aastal. Nüüd tuli kolmas.
"Tunnen spordist endiselt rõõmu," selgitas Jaanson. "Nüüd tahame ennast MM-võistlustel täielikult teostada."

Rein Kilk: sõudjad püüavad olümpiapileteid
Sõudeliidu president Rein Kilk loodab, et sõudjad saavad augusti lõpul Müncheni MM-il kolmes
paadiklassis olümpiakoha.
Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson tegid maailma karikat võites selge avalduse, et nad peaksid samas koosseisus valmistuma ka Pekingi olümpiaks. Mis on teie seisukoht?
Kevadel tundus korraks, et avalikkuses valitseb paanika, kardeti, et sõudmise hea seis laguneb. Oleme sellel hooajal tegutsenud teistmoodi kui mullu. Ma pole tahtnud sõudjate otsustesse sekkuda. Sõudeliidu eesmärk on saada MM-il võimalikult palju olümpiakohti. Mida rohkem kohti, seda rahulikum on olümpiaks valmistuda.
Jüri Jaanson on korduvalt öelnud, et eeskätt tuleks panustada paatkondadele, kes suudavad heidelda kõige kõrgemate kohtade pärast. Kas olete nõus?

Sajad purjelaudurid nautisid merd ja melu
Kümned purjelauad merel liuglemas, rannal sajad mehed lillelistes šortsides - küllaltki ebaharilik vaatepilt. Oleksin oma nööpidega lühikestes pükstes justkui teisele planeedile sattunud.
Elu möödunud nädalal põhjarannikul Nõval toimunud purjelaudurite Nivea surfilaagris käib rahulikus rütmis. Tuldi lõõgastuma ja seltskonda nautima. Surfiplaneedi elanikest umbes kolmandiku moodustavad lapsed ning neljandiku koerad - kui juba laagrisse, siis ikka kogu perega.
Tegevust jätkub kõigile: lastele ringmängud, naistele aeroobikatunnid. Põhiatraktsiooniks muidugi meri.
Kaugeltki mitte kõik laagrilised pole surfarid, paljud tulid melu otsima. 15-aastane Kaspar ja aasta vanem Einar, kes aitasid mul telki üles panna, saabusid sõprade kutsel. Neil puudub seos surfamisega, kuid nad tunnistavad, et laagris viibimine on juba suurendanud huvi ala vastu. "Hästi pruun ja sõbralik," iseloomustab Einar tüüpilist surfarit. See ütleb kõik.

AARNE VEEDLA: Rodric Braithwaite' jutus ei ole iva
Guardian on Briti leht, milles viimastel aastatel ilmutatakse paraja tihedusega küll Venemaa ülistamist, küll Venemaa õigustamist. Sama teed on läinud Guardianis ka endine Briti suursaadik Moskvas Rodric Braithwaite.
Samas on iga Braithwaite' väide vildakas.
Putini taganemine tavarelvastusleppest ei ole mitte ainult soov ähvardada ka edaspidi oma väiksemaid naabreid, vaid ka selge viide sellele, et Venemaa kavatseb jätkata Gruusia ja Moldova osade okupeerimist. Venemaa ei kaitse demokraatiat ja tema võrdlemine Ühendriikidega on kohatu. See on sama hea kui asetada ühele pulgale Hitler ja Roosevelt.
Rodric Braithwaite oleks võinud endale selgeks teha, et Venemaa jutt konstitutsioonist, mis keelavat neil Litvinenko mõrvas kahtlustatavat Andrei Lugovoid välja anda, on lihtlabane haneks tõmbamine. Venemaa on ühinenud ekstradeerimise konventsiooniga. Suursaadik peaks ometi teadma, et rahvusvahelised lepped on ülimuslikud siseriikliku õigusakti suhtes. Venemaa saab Lugavoi välja anda ja peabki seda tegema.

EERIK-NIILES KROSS: Briti-Vene dialoog ei katke
Ühest küljest on selge, et tegemist on puhtakujulise "karistusoperatsiooniga", mille Litvinenko juhtumiga liiga otsest seost pole.
Diplomaatide väljasaatmist võib antud olukorras käsitleda mitmeti. Siiski tõlgendaksin taolist sammu pigem Vene-Briti suhete kriisi lokaliseerimis- kui eskaleerimiskatsena.
Kõige tõenäolisemalt vastab Moskva nüüd samuti nelja Briti diplomaadi väljasaatmisega, ent taolised aktsioonid annavad tegelikult mõlemale poolele võimaluse muudes valdkondades dialoogi jätkata.
Nelja diplomaadi väljasaatmine ei ole ajaloolises plaanis tegelikult liiga tugev reaktsioon. Näiteks 1971 saatis London ühekorraga välja 90 ja 1985. aastal 31 vene diplomaati.

GUARDIAN: Venemaa jutus on iva
15 aastat tagasi oli Venemaa sisuliselt pikali maas. Lääs pidi saatma Venemaale toiduabi, et venelased surnuks ei nälgiks, kirjutab endine Briti suursaadik Moskvas Rodric Braithwaite ajalehes Guardian.
Nüüd on Venemaa jalgele tõusnud ning soovib, et teda taaskord kuulda võetaks. Selline reaktsioon on täiesti mõistetav, kuigi aeg-ajalt lipsab venelaste retoorikasse tülinorimise alatoon.
Tüli Venemaa ja Suurbritannia vahel seoses möödunud sügisel toimunud Aleksander Litvinenko mõrvaga on sattunud ajale, mil suhted ida ja lääne vahel näitavad üldisemat allakäiku.
Emotsioonid keevad, pinge kasvab ning mõned arvajad on juba rääkinud tagasipöördest Külma sõja aegsesse olukorda.
Lääne retoorika on samuti valesti valitud. Lääs süüdistab venelasi maavaradega poliitikategemises, nagu ameeriklased poleks kunagi takistanud lääne firmadel Iraani läbivaid naftajuhtmeid ehitada.

Tervishoiudebatt: Eesti - kas Euroopa haige mees? 
Kuskil mujal Euroopa Liidus ei ole keskmine eluiga nii madal kui Eestis ja Rumeenias. Eriti madal on just Eesti meeste eluiga, mis on 1959. aasta tasemel. Mida teha, et eestlaste enneaegset suremust vähendada ja tervist parandada?
Eesti poliitikutele meeldib uhkustada majanduskasvuga, mis on Euroopa Liidu kiiremaid. Ent teisalt kuulub Eestile ka Euroopa Liidu rekord keskmise eluea lühiduse poolest. Milles asi? Majandusareng näib justkui ülihea olevat, aga rahvatervise näitajad ei taha kuidagi paraneda.
Peeter Mardna: Ma arvan, et ka majandusest räägitakse veidi populistlikult - Eesti kiire majanduskasv tuleneb ju suuresti siia pumbatud rahast. Kuid minu unistus oleks viia Eesti Euroopa viie kõige tervema rahvastikuga riigi sekka.

REPLIIK: Soodne kallis tehing
Taanist mereakadeemia õppelaevaks soetatud endise miinijahtija Kristiina juhtum on hea näide sellest, kui oluline on plaanimine. Laev ise oli soodne ja eksperdid on nõus, et teatud tingimustel oleks tegemist hea õppelaevaga. Kuid kogu projekt kannatab läbimõtlematuse all. Leping sõlmiti uisapäisa, ilma et riigieelarves oleks selleks raha ette nähtud. See tähendab, et laeva kohta naeruväärsed paar miljonit on ikka Taanile tasumata. Kuigi laev on olemas, pole raha, mis teda üleval peaks või
aitaks õppelaevaks kohandada. Ning lisaks on lepingu taga mingid arusaamatud suulised kokkulepped, kus endine minister arvas, et tema allkirja lunastab kaitseväe tollane juhataja või vastupidi. Plaanimine on kallis, kuid aitab lõppkokkuvõttes selliseid jamasid vältida.

JUHTKIRI: Meie tulu, teie riskid? 
Poolteist aastat on möödas suurest naftareostusest Loode-Eesti rannikul, Eesti ei näi aga olevat sellest suurt midagi õppinud. Kui tookordne tragöödia korduks, oleks riik koristustöödega samamoodi jännis, kui siis. Ning samamoodi ei maksaks tööd kinni mitte naftatransiidist tulu lõikavad ärimehed, vaid lihtne maksumaksja: õpetajad, arstid ja supermarketite kassapidajad. Ehkki toona lubati kiirelt käivitada Soome eeskujul õlifond, pole valitsuses sel teemal praeguseni suurt midagi tehtud. Just Soomet seadis pärast Loode-Eesti katastroofi eeskujuks tollane ja ka praegune peaminister Andrus Ansip, kes lubas suurendada õlitõrjevõimekust, kuid ometi pole seni miski muutunud.

Saksa sõjavangide kalmistult varastati mälestustahvel
Tallinnas Pirital asuvalt Saksa sõjavangide kalmistult on varastatud mälestustahvel, mille endised Saksa sõjavangid püstitasid tänuks Eesti rahvale.
Mälestustahvlist kirjaga "Endised Saksa sõjavangid Katusepapi Laagrist meenutavad tänuga Eesti rahvast" teavad vähesed ja nii pole keegi märganud selle kadumist pärast aprillisündmusi, kirjutab ETV24.
Muinsuskaitseamet ei osanud öelda, kes kalmistut hooldab. Eesti sõjahaudade hooldeliit viitas Saksamaal Kasselis asuvale Saksamaa sõjahaudade hooldeseltsile, kust selgus, et neil on koostööleping Eesti osaühinguga AGU EMS.
"Vaevalt et seda hakati kaenla all eemale viima. Suure tõenäosusega on kuskil kraavis," ütles Jukk Raudsepp, kelle abil mälestustahvel 1998. aastal püstitati.

Video: Tartu politsei jälitas purjus loata mootorratturit
Tartu politseil tuli laupäeva öösel Tartu tänavatel taga ajada purjus ja
Nooruk põgenes politsei eest kohati kuni 140 kilomeetrise tunnikiirusega, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Ohtlik põgenemine jäädvustus ka politseikaameras.
Noorukit ootab ees kas 18 000 krooni suurune rahatrahv või kuu aega trellide taga.

Viljandis leidsid majaelanikud sahvrist Kangilaski maali
Viljandis Edela tänava ühe maja sahvrist leidsid majaelanikud kolimise käigus viimati 1939. aastal nähtud Juhan Kangilaski maali.
Majaperenaine Mairi Harjo jutustas pildi peitmise ja taasleidmise loo - nimelt maal algselt mitte ei unustatad sahvrisse, vaid peideti punavõimude eest kindlasse kohta, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Kahjuks ei tohtinud maalist ka rääkida, mistõttu läks maali peidukoha saladus koos inimestega maamulda - nimelt on maalil tunnistajate ütlustele tuginedes jäädvustatud iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis ja see on ka ainus jäädvustus ajaloolisest sündmusest.
Mis hinnalisest maalist edasi saab, ei osanud majaperenaine veel öelda.

Tallinna sadamale teeb muret piirivalvurite vähesus
Tallinna sadamale teeb muret olukord, kus piiri ületab sadamas iga päev üle 33 000 inimese, kuid piirivalvureid on vaid veidi üle 20.
Piirivalvurite puudus tekitab Tallinna Sadamas kohati üle tunniajaseid järjekordi ja laevade hilinemist, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Tallinna sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp ütles, et olukord on läinud hullemaks võrreldes eelmise ja ka teiste varasemate aastatega.
Piiri ületab sadamas iga päev ligikaudu 33 000 inimest, kuid piirivalvureid on vaid veidi üle 20.
B-terminalis on Ratassepa sõnul seitsmest piirivalvekoridorist reaalselt mehitatud kaks ja D-terminalis kaheksast koridorist neli.
Piirivalveameti staabiülem kolonel Riho Breivel pareeris aga, et Soomes pole järjekorrad lühemad ning ükski järjekord pole üle tunni läinud.

Europarlament kutsub Eestit üles võimaldama homoparaadi
Euroopa Parlamendi geide ja lesbide õiguste huvigrupp kutsub Eesti võime üles toetama ja hõlbustama homoparaadi Pride 2007 organiseerijate tööd.
Europarlamendi saadikud saatsid selle aasta mais Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ministritele ja linnapeadele avaliku kirja, milles kutsusid nende riikide võimuesindajaid tagama geide ja lesbide õigusi rahumeelsetele avalikele kogunemistele, teatasid Tallinna Pride ürituse organiseerijad.
Seoses sellega, et politsei arvates piirab geiparaad Tallinnas liikumist, tuletasid Europarlamendi liikmed Eesti võimudele meelde mais saadetud avaliku kirja sisu. Sellega kutsub geide ja lesbide õiguste huvigrupp võime üles näitama koostööd Pride 2007 organiseerijatega ja mitte takistama paraadi toimumist.
"Tuletame võimudele meelde, nagu me seda tegime ka varem sel aastal, et nende kohustus ühe Euroopa Liidu liikmesriigina on teha kõik, et tolerantsuse huvides aidata kaasa selliste paraadide toimumisele," Europarlamendi geide ja lesbide õiguste huvigrupi president oma pöördumises.

Kõik Dmitri Ganini peksmises kahtlustatavad 13 noorukit on vabad
Dmitri Ganini peksmises kahtlustatavad Kaido ja Janek alias Winnetou vabanesid eile vahi alt.
Vabastamine ei ole aga vanemprokuröri Endla Ülviste sõnul seotud sel laupäeval Janeki sõprade plaanitud meelavaldusega "Vabastada poliitiline vang Janek Sild", kirjutab Eesti Ekspress.
"Enam pole ohtu, et nad hoiduksid kriminaalmenetlusest või jätkaksid kuritegude toimepanemist," ütles Ülviste.
Meeleavalduse korraldaja Riivo Kuldmetsa sõnul jääb Jaani kiriku ees toimuma pidanud umbes 100 inimest hõlmav piketeerimine tõenäoliselt ära. Ta ütles, et Janek palus ise, et meeleavaldus ära jäetaks.
"Pole suurt mõtet minna sinna õli tulle valama," ütles Kuldmets. "Aga võibolla midagi ikka toimub, ainult teise sisuga."

Kohus vahistas kaks inimest tapnud purjus juhi
Tartu maakohus vahistas prokuratuuri taotlusel 42-aastase Juri, kes põhjustas raskes alkoholijoobes kahe inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse.
Tartu - Viljandi maanteel pühapäeval kella 17.07 ajal kaldus Juri juhitud Ford Transit vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga VAZ. Sündmuskohal hukkusid VAZi juhtinud 42-aastane Rain ning kaassõitja, 75-aastane Vambola. Ford Transitis viibinud Juri ning 26-aastane Alexey said kergemaid kehavigastusi.
Liiklusõnnetuse järgselt tuvastati Juril 3,41 -promilline alkoholijoove. Vahistamisel tunnistas Juri oma süüd.
Kohus leidis, et alkoholi kuritarvitavate isikute puhul on uute kuritegude toimepanemise oht kõrge. Raskes joobes mootorsõiduki juht kujutab ohtu paljudele kaasliiklejatele. Seega vahistas kohus prokuratuuri taotlusel Juri.

Eesti laste suremus vigastustesse on Euroopa üks kõrgemaid
2000. aastal oli kuni 14 aastaste Eesti laste suremus vigastustesse 28,7 last 100 000 lapse kohta.
Esimest korda kasutati sellise uuringu läbiviimiseks Eesti kohtumeditsiini ekspertiisibüroo lahkamisprotokollide andmeid, kirjutab BioMed Central.
Marika Vali, Katrin Langi, Ruth Soonetsi, Marika Talumäe ja Andrei M. Gribovski poolt läbiviidud uuringust selgub, et kõige enam on lapsi vigastustesse surnud lämbumise või autoõnnetuse tagajärjel. Levinud olid ja mürgitused ja enesetapud. Mitmel korral poosid lapsed end mängu käigus õnnetult üles või jäid kukkunud esemete alla.
Iga vanuserühma, väljaarvatud imikute puhul, olid laste kõige sagedamateks surmapõhjusteks veekogudesse uppumine ja liiklusõnnetused. Liiklusõnnetustes hukkus kõige rohkem lapsi jalgratta-, autoõnnetustes ning jalakäijatena.

Baškiirias toimunud bussiõnnetuses Eesti kodanikud siiski viga ei saanud
Täna hommikul läks Baškiiria mägedes ümber reisibuss 28 inimesega, hukkus 5 inimest ja 14 vajab haiglaravi, Eesti kodanikud õnnetuses siiski viga ei saanud.
Venemaa eriolukordade ameti teatel on vigastada saanud Saksamaa ja Venemaa kodanikud, vahendab RIA Novosti.
Eesti Moskva saatkonna andmetel polnud siiski kannatanute seas ühtegi Eesti kodanikku. Seda kinnitati Eesti konsulile eriolukordade ministeeriumi Baškiiria osakonnast.
Segaduse põhjustas TV3 Seitsmeste uudiste teatel see, et üks kannatanu elab Tjumeni oblastis Ljantori linnas, kus asub Eesti raudteelase rajoon ning kirjutas selle oma elukohana.
28 reisijaga raudteejaamast puhkebaasi teel olnud buss sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Viis reisijat hukkus sündmuskohal, 4 inimest viidi haiglasse, kus üks kannatanu suri reanimatsioonis.

Purjus trammijuht sõitis bussile tagant otsa
Tallinnas Kopli tänaval põrkasid täna päeval kokku liinibuss ja tramm, mida juhtis purjus 30-aastane Katrin.
Täna kella 12.55 ajal sõitis esimese liini tramm Sitsi trammipeatuse lähistel tagant otsa trammiteel autodele tee andmiseks peatunud bussile, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
Politsei tuvastas liiklusõnnetuse põhjustanud trammijuhil alkoholijoobe.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane sõnul on elukutseliste sõidukijuhtide, eriti ühissõidukijuhtide, liiklusrikkumised äärmiselt kahetsusväärsed. "Inimesed, kes päevast päeva mootorsõiduki rooli keeravad peaksid olema teistele eeskujuks mitte ohu allikaks," ütles Vane.
Õnnetuse hetkel viibis trammis ca 45 ja bussis kümmekond reisijat, kellest keegi viga ei saanud. Samuti ei saanud viga bussi juhtinud 50-aastane Jüri.

Naissaare lähedal põrkasid kokku kaubalaev ja lõbusõidualus
Täna tund aega peale südaööd põrkusid Naissaare lähedal kokku Soome lipu all sõitev kaubalaev Celia ja väike lõbusõidualus Vikan.
Täna öösel kella ühe paiku teatas Naissaare lähistel seilanud Soome lipu all sõitev kaubalaev Celia Tallinna Laevaliiklus kontrollile (VTS), et on põrganud kokku ujuva väikealusega.
Juhtunu tagajärjel oli merre kukkunud kaks meest. Juba kaks minutit hiljem alustati laevalt Celia päästetöödega. Samal ajal jõudis kohale ka Lootsikaater Ahto-26, kes aitas mehed merest välja tuua.
Mehed toimetati edasi Põhja Piirivalvepiirkonna sadama läheduses olevasse Meeruse sadamasse. Õnnetuses keegi vigastada ei saanud. Sadamasse vastusõitnud kiirabi ja politsei tuvastasid merrekukkunud meestel joobe.
Õnnetusest oli informeeritud ka läheduses asuv laev nimega "Star", kuid kohale jõudes selgus, et nende abi enam ei vajata. Küll aga vajas endiselt merest välja toomist Pirita sadamast väljunud lõbusõidualus Vikan.

Pihl: joobes juhtimise eest tuleb karistusi karmistada
Siseminister Jüri Pihli sõnul tuleks edaspidi inimest nii purjus peaga kui narkojoobes autorooli istumise eest koheselt kriminaalkorras karistada.
Justiitsminister Rein Lang ja siseminister Jüri Pihl arutavad homme korralisel kohtumisel Laulasmaa prioriteetide täitmist. Siseminister Jüri Pihli sõnul vaadatakse kohtumisel üle kuritegevuse vastase võitluse põhieesmärgid.
"Samuti arutatakse teisi olulisi küsimusi, millest üheks on vaieldamatult olukord liikluses," selgitas Pihl.
Langi hinnangul on olukord Eesti liikluses täna niivõrd hull, et lahenduste leidmine selle parandamiseks on nii justiits- kui siseministeeriumi kindlaks eesmärgiks.
"Ebanormaalne on selline olukord, kus liiklusõnnetused on pea igal nädalal lehtede esiküljeuudiseks ning kiiruseületajate ja roolijoodikute loendamine on muutumas juba rahvuslikuks statistiliseks hobiks," ütles Lang.

Vastuvõetud Vene rongide arv on kolmandiku võrra vähenenud
Võrreldes eelmise aasta juulikuuga võttis Eesti 2007. aasta juuli esimesel poolel vastu enam kui kümme rongi vähem.
16.juuli seisuga on Eesti Raudtee ööpäevas vastu võtnud keskmiselt 20,5 rongi, mis on täpselt sama, mis juunikuu keskmine, teatas ettevõte.
Täna plaanib Eesti Raudtee piirijaamades vastu võtta 16 rongi. Eilse ööpäeva jooksul võeti vastu 17 rongi, 15.juulil vaid 14 rongi.
Peale aprillisündmusi on rongide ööpäevane vastuvõtt langenud sama madalale vaid 8.juunil.
Möödunud aasta juuli esimesel 16 päeval võttis Eesti Raudtee vastu ööpäevas keskmiselt vastu 32,4 rongi.

Põlvas tuleb ökofest ja loodustoodete laat
Ökofestival ning selle raames toimuv loodustoodete laat toimuvad sel aastal 21.-25. augustil Põlva Kaubanduskeskuse parklas - tutvuda saab restaureerimise, fotograafia, põhumajade ehitamise ja palju muuga, toimuvad ka loodusretked.
Festivali põhipäevaks on 25. august, kui on avatud töötoad, kus saab vaadata, õppida ning ka ise meisterdada, teatas ökofestivali pressiesindaja.
Samuti toimub huvitavate ettekannetega seminar, laat ning päeva lõpetab meelelahutusprogramm.
Festivali põhipäevast osavõtt on tasuta.

Venemaa vähendab taas raudteetransiiti läbi Eesti
Vene asepeaminister Sergei Ivanov nõudis Vene riigiraudtee nimel eksportööridelt Eestit läbiva naftatoodete, metalli ja kivisöe transiidi piiramist.
Anonüümseks jääda soovinud allikate sõnul on Ivanovi otsus tingitud viimasel ajal pingestunud suhetest Eesti ja Venemaa vahel, vahendas Reuters.
"Ivanov nõudis koosolekul Eestit läbiva transiidi vähendamist," vahendas anonüümne allikas.
Ivanovi lähedalseisev isik aga eitas igasugust otsust transiidi vähendamise osas. Ka riigiraudtee keeldus kommentaare andmast.
Äriringkondade esindajate sõnul on suuremad eksportijad juba tarnimise lõpetanud.
"See on sarnane sellele, mida me oleme sellel aastal juba näinud, kuigi seekord mõjutab see rohkemaid ettevõtteid," vahendas teine allikas.
Igal aastal läbib Eestit 25 miljonit tonni Vene kütust, mis moodustab Eestit läbivast transiidist veerandiku.

Piusa koopad tehakse külastajaile ohutuks
Piusa liivakoobastes käivad kindlustustööd, mille tulemusel muudetakse koopad külastajatele ohutuks.
Ehituse esimeses etapis suletakse kõik koobastiku avad, arvestades nahkhiirtega, jättes neile vajalikud lennuavad, teatas riikliku looduskaitsekeskuse pressiesindaja.
Teises etapis rajatakse vaateplatvorm, mille kaudu hakkab pääsema väikesele ringkäigule koobaste kindlustatavasse osasse, kuhu nüüdsest tuleb ka valgustus, mis enne puudus.
Ehitustööde ajal on koobastik suletud, külastajatele on endiselt avatud matkarada.
Koobastik peaks avatama oktoobri lõpus.

Milanos sai surma Eesti modell
Itaalias töötav Eesti noor modell hukkus möödunud nädalal Milanos, kui kukkus tänaval ja sai surmava peatrauma.
Eesti modelliagentuuri E.M.A Model Management vahendusel Itaaliasse tööle siirdunud Liiaga juhtus traagiline õnnetus möödunud nädala reedel.
Ta kukkus peaga vastu seisva trammi metallkonstruktsiooni ja suri koomast väljumata haiglas, ütles Päevaleht Online'ile Milanos viibiv modelliagnetuuri E.M.A. juht Katrin Rannaväli.
Liia sugulase Mare sõnul oli modell alles nooruke - 17-aastane. Neiu osales ka TV3-e tuntud saates "Võta või jäta".

Töötajad hoidsid ära tulekahju Lasnamäe tehases
Lasnamäel puhkes täna varahommikul tulekahju lainepappi valmistava tehase tootmisruumis, töötajatel õnnestus põleng enne päästjate tulekut kontrolli alla saada.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja teatel sai häirekeskus teate tulekahjust kella 6.30 paiku. Sündmuskohale sõitsid viis päästeautot, kaks redelautot ning paakmasin.
"Selgus, et tehase makulatuuritsehhis oli põlema süttinud lae all paiknev makulatuuripress," teatas pressiesindaja.
Tänu töötajate oskuslikule tegutsemisele oli suurem põleng siiski juba kontrolli alla saadud. Päästjad kustutasid põlengu lõplikult ning ventileerisid ruumid suitsust puhtaks.
Kella kaheksaks olid päästjad tehasest lahkunud.

Purjus ema jättis imiku üksi õue
Jõhvi politseinikud andsid vanaemale üle tema kolme kuu vanuse lapselapse, kelle purjus ema oli üksi õue jätnud.
Jõhvi politseiosakonna pressiesindaja teatel helistas esmaspäeval kella 17.50 paiku politseisse naine, kes teatas, et Püssi linnas Viru pst asuva maja juures karjub kolme kuu vanune laps, kelle ema on ammu ära läinud.
Kohale tulnud politseinikud tegi naabrinaise abiga kindlaks lapse ema asukoha.
Imiku lapsevankriga õue jätnud ema oli joobes.
Politseinikud võtsid ühendust lapse vanaemaga ning andsid talle imiku üle.

Nädala jooksul helistati Tallinna abitelefonile üle tuhande korra
Tallinna linna abitelefonile, mis töötab ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas, helistati möödunud nädalal 1058 korda.
Abitelefonile 1345 saabunud kõnedest 104 olid linnainfot puudutavad, 152 korda tunti huvi linnatranspordi suhtes ja 183 korda huvituti liikluskorraldusest, teatas Tallinna pressiteenistus.
Abitelefoni kaudu saab kutsuda abi kiiret lahendamist vajavate olmeprobleemide puhul, samuti saab anda linnale operatiivset teavet kohest parandamist vajavatest olukordadest avalikes kohtades.

Kuressaare kavandab paigaldada tosin turvakaamerat
Kuressaare linnavalitsus on käivitanud turvakaameraprojekti, mille tulemusena paigaldatakse linna võtmekohti valvama tosin valvekaamerat.
"Projekteerijal on kavas töö linnale üle anda küll juuli lõpus, kuid praeguse seisuga näeb projekteerija ette 12 valvekaamera paigaldamist linna," lausus Kuressaare abilinnapea arengu ja majanduse alal Kalle Koov ajalehele Meie Maa.
Tema sõnul võib kaamerate arvus ja asukohas tulla muutusi, näiteks ei pea linn otstarbekaks rannaala lähedale kolme kaamera paigaldamist.
Linn kavandab hakata kooskõlastama turvakaamerate asukohta ka hoonete omanikega, sest turvakaameraid plaanitakse paigaldada ka majadele, mis ei kuulu linnale.
Enamus turvakaameraid paigaldatakse kesklinna.

Kullengal kaevati sõjahaud lahti
Läinud nädalavahetusel kaevati Kullenga külas välja viie ühishauda maetud sõduri säilmed, et need lähitulevikus ümber matta Vistlasse, kus plaanitakse avada memoriaal.
Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi sõnul oli säilmete üleskaevamine üks osa kavast rajada Vistla külla memoriaal, kirjutab Virumaa Teataja.
"Need viis sõdurit hukkusid samas lahingus nende meestega, kes on Vistlasse maetud," rääkis vallavanem ettevõtmise tagamaadest.
"Leidsime, et selle lahinguga seotud langenud peaksid viimse puhkepaiga ikka kõik koos samas paigas leidma," ütles Toomas Uudeberg ja lisas, et mitmesugused metsaalused, nagu seda oli ka Kullenga park, pole kalmistuteks sobivad.
Uudebergi sõnul oli hukkunute lähedasi eelnevalt väljakaevamistest teavitatud ja nendega läbi räägitud.

Viljandis leidsid elanikud sahvri laest Kangilaski kadunud maali
Ühe Viljandi Edela tänava maja elanikud avastasid, et nende sahvri laeks oli kunstnik Juhan Kangilaski jäädavalt kadunuks arvatud maal.
1939. aastal loodud õlimaal "Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis 24. veebruaril 1918" on hästi säilinud, kuid vajab siiski restaureerimist, kirjutab Sakala.
1939. aasta 23. veebruari "Sakala" kirjutab teose saamislugu kirjeldades, et ajaloolisest momendist polnud säilinud ühtegi fotot ning seetõttu pidi kunstnik kogu sündmuse rekonstrueerima pealtnägijate mälestuste järgi.
Maal mõõtmetega 185 x 130 sentimeerit rippus 1939. aasta oktoobris Viljandi sügisnäitusel, ent tema edaspidise saatuse kohta polnud mitte mingisuguseid andmeid.
Otsijaid oli eksiteele kallutanud arvamus, et tegemist on rullikeeratud lõuendiga. Seda, et ajalooline hetk on vineerile jäädvustatud, ei osanud keegi aimata.

Tõrva paisjärves uppus mees
Valgamaal hüppas mees eile Tõrva paisjärve ning pinnale enam ei tõusnudki.
Päästeametile teatati kell 16.15, et Valgamaal Tõrva linnas on paisjärve hüpanud inimene, kes pinnale pole enam tulnud.
Kohalejõudnud päästjad tõid mehe veest välja ja elustasid teda kuni kiirabi saabumiseni. Elustamine tulemusi ei andnud ning kohalejõudnud kiirabi konstateeris surma.

Homoparaadile tulevad europarlamendi saadikud
Tallinna iga-aastase homoparaadi korraldajad kutsuvad 11. augustil vanalinna tänavatele marssima hulga parlamendisaadikuid nii Soome, Rootsi kui Euroopa Liidu parlamendist, Rootsi homo-ombudsman'i ning Amnesty Internationali esindaja.
Seksuaalvähemuste paraadiks nimetatava ürituse Tallinn Pride 2007 pressiesindaja Lisette Kampuse sõnul tuli algatus paraadil osalemiseks europarlamendi saadikutelt endilt, kirjutab Postimees. Tema sõnul polegi tulemiseks erilist põhjust, sest europarlamendis ongi mitmeid selliseid inimesi, kes käivad ühelt homoparaadilt teisele.
Üks selliseid saadikuid on Euroopa Parlamendis Hollandit esindav liberaal Sophie in 't Veld, kes on käinud homoseksuaalsete inimeste õigusi kaitstes sarnastel paraadidel ka näiteks Riias, Moskvas ja Varssavis.
Homoparaadi korraldamine on in 't Veldi sõnul inimeste demokraatlik õigus ja võimud ei tohi seda ära keelata, vaid peavad seda kaitsma.

Peipsi järvel piiri rikkunud Eesti purjekas läks Venemaal lastega ümber
Piirivalve alustas väärtoemenetlust piirirežiimi rikkunud Narva noorte meremeeste suhtes, kes purjekaga Peipsi järvel Vene kaldasse sõitsid ning alusega ümber läksid.
Laupäeval kell 14.28 teatas Alajõe kordonisse Narva Noorte meremeeste klubi treener Sergei (sünd 1957), et Peipsi järvel Vasknarva kaldast 0,5 miili kaugusel läks tugeva tuule tõttu üks kahest klubile kuuluvast purjekast Venemaa poolele, kirjutab SL Õhtuleht.
Purjekaga seilasid kaheksa last, vanuses 11-18, ning treener palus piirivalvelt abi nende üleandmise korraldamiseks. Täiskasvanut purjekal ei olnud, kinnitas Kirde piirivalvepiirkonna infoohvitser major Valeri Kiviselg SL Õhtulehele. Tema sõnul oli purjekas vääramatu jõu mõjul ületanud piiri ja sõitnud kaldaäärsetele kividele. "Laine keeras parda laine vastu ja purjekas läks külili ning sai vigastada," rääkis Kiviselg. Osa lastest lendasid vette. Eesti piirivalve käis lastel järgi, purjekat suure lainetuse tõttu madalikult ära tuua ei saanud, selle üleandmine toimub ilma paranedes.

Päästjad tõid sadeveekaevu kukkunud kitsetalle välja
Päästjad tõid Harku külas sadeveekaevust välja sinna kukkunud metskitsetalle, rästiku jätsid aga sinna.
Eile kell 12.38 helistas mees päästeametisse, sest kuulis kaevust kitsetalle hädakisa, kirjutab SL Õhtuleht. Kaevu juures käis aga edasi-tagasi emakits.
Lilleküla päästemeeskond oli kiiresti kohal. Tall lamas abitult kolme meetri sügavuses mudases kaevus. Asja tegi hullemaks kaevumudas olnud rästik, kes Lilleküla komando töötaja Urmas Ojaste sõnul oli tallele peale roninud ja end kerra keeranud. "Tall ei suutnud selles seisundis enam liigutadagi," räägib Ojaste.
Päästjad ronisid mööda redelit alla talle juurde. Selleks ajaks oli rästik tema pealt maha roomanud. Päästjad tõid talle välja, pesid puhtaks ja lasid lahti. Tall jooksis metsa karja juurde. Rästiku jätsid päästjad kaevu.

Politseiameti nõunik on juurdluse all
Politseiameti peadirektori Raivo Aegi käskkirjaga alustati distsiplinaarjuurdlust, et selgitada, mis asjaoludel osales politseiameti nõunik Ulvi Põllu öisel ajal avariis ametiautoga.
Avarii juhtus 3. juulil veidi enne keskööd Tallinnas Ehitajate tee ja Kadaka tee ristmikul, kirjutab SL Õhtuleht.
"Avariis osales politseiametile kuuluvat sõidukit Toyota Corolla juhtinud politseiameti politseinõunik Ulvi Põllu," ütles politseiameti pressiesindaja Jana Zdanovitš. Auto on remondis.
Õnnetuse asjaolude kontrollimiseks, sealjuures ka selle, mis sõitu nõunik öösel ametiautoga tegi, on politseipeadirektori Raivo Aegi käskkirjaga algatatud distsiplinaarjuurdlus. Distsiplinaarjuurdlus viiakse läbi juhul, kui liiklusõnnetuses osaleb politseisõiduk.

Iisaku muuseum tutvustab poluvernikute kultuuri
Ida-Virumaal asuv muuseum avas näituse, mis tutvustab poluvernikute kultuuri.
"Püüame inimestele selgeks teha, kes üldse olid poluvernikud, sest tänapäeval nimetatakse poluvernikuteks vääralt ka peipsivenelasi ning vanausulisi," selgitas unikaalse näituse üks koostajaid Anne Nurgamaa.
Poluvernik on venelaste ja vadajalaste segunemisel Eestis tekkinud rahvakild. 11. sajandi Iisaku kandi külade esimesteks asukateks olid vadjalased. Alates 13. sajandist saabus aina enam venelasi, kes segunesid vadjalastega, pannes nii aluse poluvernikute kultuurile.
"Sõna poluvernik, vahetevahel ka poluverstsik, tuleb venekeelsest sõnast poluverujuštši ehk poolusklik, sest poluvernikud võtsid küll omaks luteri usu, aga pidasid samal ajal kinni paljudest vene tavadest, kas või vene kombel risti ettelöömine," selgitas Nurgamaa.

Arheoloogid lähevad Läti mäge lahti kaevama
Augusti alguses sõidab Tartu ülikooli arheoloogia kabineti juhataja, vanemteadur Heiki Valk koos grupi tudengitega uurimisretkele Põhja-Lätisse, kus Eesti arheoloogid kaevasid viimati möödunud sajandi kuuekümnendatel aastatel.
"Toona tegeles Evald Tõnisson liivlaste uurimisega ja Silvia Laul tarandkalmetega, aga üldiselt Eesti arheoloogide teemad Lätiga ei kattu," põhjendas Lõuna-Eesti muististe ja asustuslooga tegelev Valk pikale veninud pausi.
Tänavu hakatakse kaevama Eesti-Läti piirist kaks kilomeetrit lõuna poole jääval Korneti linnamäel, mis kuulub Valgu sõnul oma asukoha poolest selgelt Võrumaa muististe konteksti. "Uurimise üldine raamistus ongi Võrumaa linnuste dateeringud, sest asukoha poolest ulatuvad linnamäe tagamaad kindlasti Lõuna-Eestisse," selgitas arheoloog, kes peab koostööd naabritega väga oluliseks. "Lätlased ise Korneti linnamäel kaevanud pole ja Põhja-Lätiga kipubki paraku nii olema, et kohalikele ei paku see suurt huvi. Pigem tegeletakse latgali muististega ning lätlaste jaoks on olulisemad läänepoolsed sidemed," nentis Valk.

Kodaniku valik - kas kartlikult vaikida või ausalt rääkida? 
Eestis on kümneid - kui mitte sadu - inimesi, kes oma ausate ja julgete väljaütlemiste tõttu on tööandja või partei põlu alla sattunud.
Avalikkuseni jõuavad harva teated selle kohta, et julge kodanikuna oma arvamuse välja öelnud inimesed on töökohta vahetanud, sest nad on vallandatud või lahkuma sunnitud. Lihtsamalt on pääsenud need, kes suupruukimise eest on saanud vaid noomituse. Osa vaidlusi on jõudnud kohtusse, kuid nagu ütles üks kohtunik, kellega Eesti Päevaleht sel teemal konsulteeris: "Need juhtumid pole jõudnud suure kella külge, sest pooled on rahas või kuidagi muudmoodi kokku leppinud."
Mullu augustis raputas ühiskonda valitsuse nõuniku Ülle Aaskivi poliitiline avaldus, kus ta kutsus parlamendi kõnepuldis rahvasaadikuid üles oma südametunnistust järgima ning käituma eetiliselt.

Eestis on suur oht langeda mõrva ohvriks
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) uuringu kohaselt on Euroopa Liidus kõige ohtlikum elada Eestis, Leedus ja Lätis.
Arvestades mõrvade hulka 100 000 elaniku kohta on see näitaja WHO andmeil Eestis 8,85, Leedus 8,9 ning Lätis 10,37. Kõige turvalisemad on Iirimaa (0,32) ja Malta (0,48). Soomes on mõrva ohvriks sattumise tõe-
näosus juba märksa suurem - 1,96 tapmist 100 000 elaniku kohta - ning kuna Soome liigitati selles uuringus Lääne-Euroopa riikide hulka, siis Soome ongi selles kategoorias kõige ohtlikum maa.
ÜRO uimasti ja kuritegevuse büroo 2005. aasta uuringu andmeil on Eestis mõrvade arv 100 000 elaniku kohta 6,82, Lätis 8,58 ja Leedus 9,38, kusjuures ka see on Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Selle uuringu järgi tapetakse EL-is kõige vähem inimesi Kreekas (0,76) ja Taanis (0,79), Soomes on näitaja 2,75.

Kutsehaiged ootavad riigilt pikisilmi kindlustustuge
Nii kutsehaiged kui ka tööandjad eelistavad erakindlustusele riiklikku kutsehaiguskindlust.
Eesti on ainuke Euroopa Liidu riik, kus puudub kutsehaiguskindlustus, ometi ootavad seda nii kutsehaiged kui ka nende tööandjad, kes käivad hüvitiste üle vaieldes kohut.
"Kutsehaiged, kes pole saanud hüvitist, on löönud käega kohtutele, osa on protsesside kestel ära surnud," ütles nördimusega endine Eesti Põlevkivi kaevur Heinu Grüning, ise samuti kutsehaige. "Sellele peaks lõpu tegema," lausus ta.
Praegu maksab riik hüvitist neile kutsehaigetele, kelle tööandja on likvideeritud ja õigusjärglane puudub. Ülejäänutele peavad tööandjad hüvitist maksma, kuid tegelikult võideldakse hüvitis välja ainult pärast pikka kohtuskäiku tööandja vastu.

Kasutatud fritüüriõliga ümber Läänemere
Sõbrad sõidavad taimeõlile ümber ehitatud väikebussiga ümber Läänemere.
TTÜ elektroonikaüliõpilased Heigo Tark, Mart Malsub ja Tõnu Nurmetalo ning nende sõber Raigo Kivi tõid eelmise aasta lõpus Saksamaalt vana Volkswagen Transporteri suvilavariandi, et ehitada see ümber, tarvitamaks lisaks diislikütusele ka kasutatud toiduõli.
Mootoris tuleb selleks teha vaid pisemaid muudatusi. Lisama peab elektrilised kraanid ümberlülitusteks, paigaldama torustiku, uue õlifiltri ja soojusvaheti, et õli temperatuur enne mootorisse sattumist oleks üle 70 kraadi. Muidu oleks see liialt paks ja ummistaks mootori.
Mootori käitamiseks sobib suurepäraselt näiteks fritüüris kasutatud õli, see tuleb lihtsalt korralikult filtreerida. "Summutist tuleb mõnusat pannkoogilõhna," resümeerib Mart. Reisil kavatsetakse hankida õli teeäärsetest kiirtoidukohtadest.

Valitsust ei huvita õlifond ja raha otsitakse riigieelarvest
Pärast Loode-Eesti õlikatastroofi lubas valitsus riigi puuduliku reostustõrje rahastamiseks luua õlifondi, kuid see on takerdunud Reformierakonna vastuseisu taha.
Juba kolmandat aastat sünnivaludes vaevleva õlifondi loomist vedava Rahvaliidu fondi käivitamiseks esitatud uued seaduse muudatusettepanekud lükkas valitsus eelmisel neljapäeval sama kõhklematult tagasi nagu kõigil varasematel kordadel.
Uue seaduseelnõu kohaselt oleks maksustatud lisaks meritsi Eestisse ja siit välja veetavatele naftatonnidele ka muud kemikaalid ning seda ka maismaaveoste puhul.
Seejuures oleks iga maismaad pidi kemikaale transportiv ettevõte pidanud maksma laadungi täistonni pealt krooni ning meritsi vedamise korral kaks krooni.
Arvestuste kohaselt laekunuks selle kaudu õlifondi aastas 70-90 miljonit krooni, mille eest oleks võimalik katta reostustõrjega tegelevate piirivalve- ja päästeameti õli koristamisega seotud kulusid ning soetada ka uut tehnikat ja varustust.

Arstitudengid said kirjanik Luigelt kaks stipendiumi
Eile said kaks Tartu ülikooli arstiüliõpilast 50 000 krooni suuruse stipendiumi, mille oli välja pannud kirjanik Hans Luik.
80-aastane Hans Luik otsustas anda kokku 100 000 krooni arstitudengitele, mälestades nõnda oma 60 aastat tagasi olude sunnil katkenud arstiõpinguid. Arstiteaduskonna dekanaadi otsusega said stipendiumi biomeditsiini õppivad Mario Saare ja Katrina Saar.
"Usaldasin valiku tegemise dekanaadile," ütles Hans Luik. "Mõlemad stipendiaadid on magistrandid ja teadust ka teinud, mis mulle eriti meeldib, sest tahangi toetada neid inimesi, kes viivad Eesti arstiteadust edasi."
Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaani Toomas Asseri sõnul oli erastipendium arstiteaduskonnale meeldiv üllatus. "See on oma suuruselt märkimisväärne," ütles ta. "Kindlasti on see ülitõhus abi ja magistrantidele vajalik, mida näitab, et lühikese kandideerimisaja jooksul tuli üle kümne taotluse."

Eesti on Taanile õppelaeva eest juba terve aasta võlgu
Endine haridusminister Mailis Reps tunnistab oma poliitilist vastutust.
Mullu juulis sõlmis tollane haridusminister Mailis Reps Taani mereväega lepingu, et soetada mereakadeemiale õppelaev Kristiina. Segaste suuliste kokkulepete virvarri tõttu pole lennusadamas seisva laeva eest siiani makstud.
Endine haridusminister Reps ütles Päevalehele, et tegemist oli rutiinse riigikooli puutuva lepinguga, millele haridusminister kirjutas alla vaid vormi pärast. "Tegelikult oli see kokkulepe toonase mereakadeemia rektori Jüri Lemberi ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi vahel. Kaitsevägi pidi hiljem laeva välja ostma," sõnas Reps, mööndes siiski, et see oli vaid suuline kokkulepe. "Poliitiline vastutus jääb tõesti," nentis ta enda allkirjaga, kuid maksmata lepingu kohta.

Interpol: Maris pole Eestist lahkunud
Jaaniööl Pärnu rannas kadunuks jäänud 19-aastane Maris Järv ei ole Interpoli kinnitusel üle Eesti riigipiiri läinud.
Pärnu politseijaoskonna pressiesindaja ütles, et keskkriminaalpolitsei kaudu tulnud vihje, nagu oleks Maris viibinud Rootsi suunduval laeval, ei ole Interpolis kinnitust leidnud.
Tulemust ei andnud ka Pärnu supelranna roostiku teistkordne läbikammimine. Eile võeti otsijatele abiks ka teenistuskoer.
Viimane vihje tütarlapse kadumise kohta saabus politseile neljapäeval. Tammelehe sõnul on kõik vihjed igati oodatud ning iga väiksematki vihjet kontrollitakse.
Maris Järv jäi Pärnu linna rannarajoonis kadunuks ööl vastu 24. juunit. Teda nähti viimati rannas kella 2.30 paiku.

Suvine asjaajamine võtab lisaaega
Puhkuste aeg paneb linna- või vallavõimuga suhtlevate inimeste kannatlikkuse proovile.
Kuna ka linna- ja vallavalitsuste ametnikud vajavad puhkust, siis on mitmed vallavalitsused läinud kollektiivpuhkusele ning inimesed, kes lähevad kohaliku võimu käest näiteks ehitusluba või toetust taotlema, võivad nõutult tühja vallamaja ukse taha jääda.
Vallavalitsustes on tihti ühes kindlas valdkonnas tööl üks inimene, kes samuti suvel puhata soovib. Selle inimese asendajaks pole aga piisavalt kompetentset töötajat võtta. Seeõttu peavad vastuvõtule tulijad lihtsalt kannatust varuma ja ootama vajaliku ametniku puhkuse lõppu.
Näiteks Harjumaa Viimsi vallavalitsus on üks neist, kes puhkab ühiselt terve juulikuu. Vallavalitsuse infotelefonist öeldi, et elanikel on tõesti erinevaid taotlusi ning lubasid targem tulla küsima augustis, sest varem ei ole neid kedagi läbivaatamas.

Venemaal kadus 160 000 kunstiteost
Venemaa valitsuskomisjon tuvastas muuseumite kontrollimise käigus 160 000 kunstieseme puudumise.
Komisjon kontrollis 500 muuseumi, milles on kokku 20 miljonit hoiuühikut, teatas RIA Novosti.
Venemaa asepeaministri Dmitri Medvedjevi sõnul peab komisjon kunstiteoste kadumist lõpuni uurima ja jälgima ka oksjonitel müüdud teoseid.
Tegemist on peamiselt eelmise sajandi 20.-30.-aastatel valminud kunstiteostega ning need 160 000 teost on kaotsi läinud kokku 80 aasta jooksul.

Uuring: EL naised teenivad meestest 15% vähem
Euroopa Komisjoni värskest uuringust selgub, et naised teenivad meestest 15% vähem, misjuures viimase kümne aastaga pole olukord märkimisväärselt paranenud.
Lapsed, erinevat tüüpi ja eri palgatasemega ametid ning edutamisel ees olev "klaaslagi" takistavad naisi meestega võrdselt raha teenimast, selgub Euroopa Komisjoni värskest uuringust.
Naised teenivad meestest 15% vähem: selline tulemus saadi võrreldes naiste ja meeste brutotunnitasu. Olukord on viimaste aastatega paranenud ainult veidi: 1995. aastal teenisid naised meestest 17% vähem.
Naised saavad väiksemat palka hoolimata sellest, et nad on haritumad: ligi 60% ülikoolide lõpetajatest on naised.
"Klaasist lae" tõttu ei saa isegi sobiva haridusega naised tippameteid sellistes valdkondades nagu tehnoloogia, matemaatika, inserneriteadus ja teadus üldisemalt. Lisaks sellele töötavad peamiselt naised sellistes madalapalgalistes ametites nagu müüjad, riigiteenistujad, haridustöötajad ja tervishoiu-ja sotsiaaltöötajad.

Venemaal on 141 äärmuslikku noorterühmitust
Moskva inimõiguste büroo ekstremismile pühendatud ettekandest selgub, et noorte äärmuslikud rühmitused on olemas kõikides Venemaa suuremates linnades.
Venemaal tegutseb hetkel 141 äärmusliku noorterühmitust, mis koondavad kokku ligi pool miljonit inimest, kirjutab Novõje Izvestija. Noorterühmitused on muutumas organiseeritumas ja politiseeritumaks, samas kogudes üha enam uusi liikmeid.
Levada uuringukeskuse direktor Lev Gudkovi hinnangul olid varem noorte sallimatuse ilmingud seotud ülemineku vanusega. Praegu on nad muutumas subkultuuri elemendiks.
Tema sõnul noored valedele väga vastuvõtlikud, eriti kui see jõuab nendeni ametlikul, riiklikul, tasandil. Noored toetavad sellist vaadet, mida nad peavad siiraks, "antud juhul on see natsistlik, kuna see on meie aja eripära".

Pommiplahvatus tappis Iraagis vähemalt 85 inimest
Kirkuki linnas toimunud autopommplahvatus tagajärjel süttis põlema ka läheduses olnud reisibuss, kust inimesed enam välja ei pääsenud ja surnuks põlesid.
Kohaliku politsei sõnul sai esmaspäeval Põhja-Iraagis Kirkuki linnas, kus elavad koos kurdid, türkmeenid, šiidid ja sunnid, toimunud plahvatuses vigastada umbes 180 inimest, vahendab Reuters.
Pommiplahvatuse tagajärjel hävinesid kümned majad ja kauplused ning põlema plahvatas kümneid autosid. Mitmed inimesed põlesid sisse autobussi, millest neil ei õnnestunud välja saada.
Kiruki lähedal asuvas Tuz Khurmato linnas toimus 7. juulil keset turuplatsi tugev pommiplahvatus, milles hukkus vähemalt 130 inimest. Tegemist oli ühe veriseima rünnakuga alates USA invasiooni algusest Iraaki 2003 aastal.

Ukrainas levib põlevast fosforirongist pärinev mürgipilv
Ukrainas jooksis rööbastelt maha ja süttis põlema mürgist fosforit vedav rong, kemikaalist kerkinud mürgipilv ohustab mitut küla, haiglaravi on vajanud seni 20 inimest ja evakueeritud on sadu külaelanikke.
Mürgise gaasi pilv katab 90 ruutkilomeetri suurust ala, millel asub 14 küla, vahendab BBC. Sajad külaelanikud on juba evakueeritud ja vähemalt 20 inimest on viidud haiglasse.
Oma kodudesse jäänud külaelanikel on kästud püsida siseruumides ja mitte süüa kohapeal kasvanud aiasaadusi.
Tulekahju süttis eile eriti tuleohtlikku kollast fosforit vedavas rongis. Tulekahju suudeti kustutada juba eile hilisõhtuks, kuid sündmuspaigal töötavad veel päästjad.
Fosforit vedav rong oli Kasashtanist teel Poolasse, rongi 58 vagunist kukkus ümber 15 ja kuus neist süttis põlema.
Ukraina asepeaminister Oleksandr Kuzmuk võrdles toimunud õnnetust Tšernobõli katastroofiga.

Ehtekaupmehed kimbutavad Lõuna-Soome autoreisijaid
Soome politsei on saanud mitmeid avaldusi Rumeenia registreerimisnumbreid kandvatest autodest, millega sõitjad peavad kaasliiklejaid kinni ja püüavad neile maha müüa odavaid ehteid.
Politsei nimetab sellist müügitaktikat agressiivseks, vahendab Helsingin Sanomat.
Müüjate sihtmärgiks on üksinda autos sõitjad, üks jõugu liige teatab potentsiaalsest ohvrist autosid peatavale seltskonnale mobiiltelefoniga ette.
Suurem osa kaubast tehakse vaiksetel ja vähese liiklusega maanteedel. Möödasõitev auto peetakse kinni väljamõeldud põhjusega, näiteks väidetakse, et bensiin on otsa saanud.
Kui auto on kinni peetud, pakutakse kohe müügiks kullavärvilisi randme- ja kaelakeesid. Müüjad tunglevad ümber auto ja ronivad lahtiolevatest akendest pooleldi sisse, nii et juht ei julgeks ära sõita.
Politsei sõnul on juhid juhtumit kirjeldanud kui hirmutavat ja ahistavat. Ehete eest on esialgu küsitud 100 eurot, hiljem on hinda alandatud kuni mõnekümne euroni. Et müüjatest pääseda, on mõned möödasõitjad ehteid paarikümne euro eest ostnud.

Trenažööril lippavad šimpansid näitavad, miks inimene kahel jalal käib
Linttrenažööril kõndivad šimpansid andsid teadlastele kinnituse, et inimese eellased hakkasid kahel jalal käima sellepärast, et see kulutab vähem energiat kui sõrmenukkide abil neljajalgsena tatsamine.
Suurbritannia Rahvusliku Teaduste Akadeemia teadlased kinnitasid oma uuringus, et linttrenažööril kõndiv inimene kulutab oma suuruse kohta vaid neljandiku sellest energiast, mis kulub jalgade ja sõrmenukkide abil kõmpival šimpansil, vahendab Reuters.
Teadlased korraldasid katse, milles panid linttrenažöörile kõndima neli inimest ja viis šimpansi. Kõigile katses osalejatele pandi pähe näomask, mille abil mõõdeti hapnikutarbimist. Lisaks vaadeldi ka teisi näitajaid, mis näitavad energiatarbimist.
Kahejalgsus on inimese arenguliini määrav omadus ja kahel jalal käima hakkamine märgib olulist erinemist ahvidest. Šimpansid on geneetiliselt inimese kõige lähemad sugulased. Eeldatavasti on šimpansitel ja inimestel ühine esivanem, kes elas arvatavasti 4-7 miljonit aastat tagasi.

Silja Symphony pardalt merre sattunud naine päästeti
Naine kukkus või hüppas täna hommikul Silja Symphony seitsmendalt tekilt merre.
Stockholmist Helsingisse teel olnud laev oli õnnetuse ajal saabumas Helsingisse ning sündmuskohale kutsuti päästekopter ning merepäästekeskuse kaatrid, vahendab Iltalehti.
Esimesena jõudis naiseni laeva päästepaat ning veidi külmetunud naine toimetati laeva tagasi.
Naine viidi hiljem haiglasse kontrolli.

Petturid üritavad Probo Koala ohvrite raha endale saada
Elevandiluurannikul petturite esitatud kahjunõuded takistavad tõelistele mürgitusohvritele kahjutasu maksmist.
Hollandi prahtijafirma alustas kolme nädala eest kahjutasude maksmist isikutele, kes said eelmise aasta augustis Elevandiluurannikul Probo Koala-nimelise laeva mürgise lasti tõttu kannatada, vahendab YLE24.
Kokku on kahjutasu nõudnud juba üle 7000 inimese. Elevandiluuranniku ametnike sõnul on 95 protsenti taotlustest esitatud valedokumente kasutades.
Ametnikud kahtlustavad, et petturid pakuvad kirjaoskamatutele ohvritele teenust, kasutavad võltsitud dokumente ja üritavad osa rahast endale saada.
Probo Koala jättis mürkaineid eelmise aasta augustis Elevandiluuranniku suurimasse linna Abidjani. 16 inimest suri mürgituse tõttu ja 100 000 vajas haiglaravi.

Tuntud Vene näitleja Kononov suri puruvaesena
Esmaspäeval suri haiglas pärast pikaajalist rasket südamehaigust tuntud Vene näitleja Mihhail Kononov, kellel polnud raha isegi ravimite ostmiseks.
67-aastane oma kolleegide ja sõprade poolt hüljatud näitleja sattus haiglasse seoses kopsuprobleemidega, vahendas newsru.com. Tema palatikaaslane Mihhail ütles, et püüdis koos teistega talle ravimite ostmiseks raha korjata, aga oli liiga hilja.
Tema sõnul rääkis näitleja sellest, et lõpetas oma elulooraamatu, aga ükski kirjastaja ei anna raamatut välja tasuta. Aga Kononovil polnud piisavalt raha: tema naeruväärselt väikesest 3 000 rubla (ligi 1500 eesti krooni) suurusest pensionist ei piisanud isegi elamiseks.
Näitleja mängis rohkem kui 50 filmis. Ta debüteeris kinos 1961. aastal ning sai populaarseks tänu filmidele "Tšukotka ülemus", "Sõjas nagu sõjas", "Andrei Rubljov" ja "Suur vahetund", kus ta mängis õpetaja Nestor Petrovitšit.

Türgis tapeti opositsioonipoliitik
Vahetult enne 22 juuli üldvalimisi tapeti Istanbulis üksikkandidaadina kandideerinud ärimees Tuncay Seyranlioglu.
Ehitusfirmat ja ajalehte omanud 42-aastane ärimees tapeti püstolilaskudega ajal, mil ta lahkus televisioonistuudiost, vahendab BBC.

Rekkajuhid korraldasid Vene-Läti piiril protestiaktsiooni
Paarsada Läti-Vene piiril asuvas Terehovo piiripunktis järjekorras seisvat veokit blokeerisid eile õhtul kaheks tunniks piiripunkti viivad teed, avaldades nii protesti pikkade piiriületusjärjekordade vastu.
Piketeerjad korraldasid oma aktsioone nõudmisega, et Läti suurendaks oma piiripunktide läbilaskevõimet, teatas Interfax.
Rekkajuhid lubasid jätkata protestidega kui olukord ei muutu. Samas kavatsevad nad saata oma nõuded kirjalikus avalduses Läti ametnikele.
Interfaxi andmetel seisab Läti-Vene piiripunktides järjekorras ligi 1400 veokit.

Prantsuse autotootjat painavad töötajate enesetapud
Aasta algusest saadik on Prantsuse autofirma PSA Peugeot Citroën kuus töötajat seni teadmata põhjusel enesetapu teinud.
Eile avastasid Kirde-Prantsusmaal Mulhouse'i autotehase töölised tehases oma 55-aastase kolleegi surnukeha, kirjutab Le Monde. Töökaaslased leidsid mehe pärastlõunal oma tööpaigas - montaažiruumis ülespooduna, vahendas PSA pressiesindaja. 1978. aastast saadik samas tehases töötanud mees ei jätnud endast maha ühtki hüvastijätukirja.
Mulhouse'i tehases töötab 10 500 inimest. Aasta algusest saadik on enesetapu teinud neli sama tehase töötajat ning üks Charleville-Mézières'i tehase tööline. Viimane neist ei tapnud end küll töö juures, kuid vihjas oma hüvastijätukirjas töötingimustele.
Kaks nädalat tagasi alustas ettevõte enesetappude ärahoidmiseks töötajate psühhologilist nõustamist.

Jaapanis tekkis maavärina tõttu tuumaleke
Eile Jaapanis toimunud maavärin põhjustas ühes tuumajaamas lekke: tuumajäätmetega tünnid kukkusid maavärina tõugete ajal ümber ja mõne tünni kaaned avanesid.
Väike kogus radioaktiivse ainega saastunud vett on Kashiwazaki Kariwa tuumaelektrijaamast juba ka merre voolanud, kuid Jaapani ametnike sõnul ei kahjusta see kogus keskkonda, vahendab BBC.
Tuumajaamas puhkes maavärina tagajärjel ka tulekahju, kuid see õnnestus peagi kustutada.
Esmaspäeval Kesk-Jaapanis toimunud maavärinas hukkus üheksa inimest ja sajad kodud on hävinud. Tuhanded inimesed on oma kodudest evakueeritud.

Eksperdid otsivad võimalusi haruldase kilpkonnaliigi päästmiseks
Malaisias kohtuvad teadlased ja looduskaitsjad, et nuputada välja plaan, kuidas päästa väljasuremisest maailma üks enim ohustatud mereloomade liik - nahkkilpkonnad.
Ekspertide hinnangul on maailmas säilinud tänaseks vähem kui 5000 nahkkilpkonna, aga teadlased usuvad, et kiire tegutsemise korral on võimalik nende kahanemine peatada, kirjutab BBC.
Teadlaste ja looduskaitsjate vahelise kohtumise korraldajate sõnul on ürituse toimumispaiga valiku taga peidus teatav iroonia.
Nimelt oli Terregganu Malaisia idarannikul (kus kohtumine toimub) kunagi maailma üks suuremaid nahkkilpkonnade pesapaiku, kus pesitses kümneid tuhandeid nahkkilpkonni.
Tänaseks on aga nahkkilpkonnade arvukus aga langenud nii madalale, et Malaisia on isegi loobunud kilpkonna kasutamisest oma rahvussümbolina. Nahkkilpkonnad hukkumise taga on tihti inimesed, kes varastavad tihti mereloomade pesapaikadest mune või püüavad loomi kalavõrkudega otse merelt.

Venemaa kohus karistas veebikasutajat Vene rahva solvamise eest
Novosibirski Sovjetski rajooni kohus karistas rahatrahviga kohalikku veebikasutajat rahvusvaenu õhutavate materjalide levitamise eest.
37-aastasele Taras Zelenjakile määrati rahatrahv 130 tuhat rubla (ligi 65 tuhat eesti krooni) tema avalduste eest, et ukrainlased on paremad kui venelased, kirjutab Gazeta.
Kriminaalmenetluse toimikus on kirjas, et Zelenjak kasutas oma kõnes väljendeid ja võrdlusi, mis ei eelda topelttõlgendamist ning mis on suunatud venelase rahvusteadvuse solvamiseks.
Märkimisväärne, et kohus ei võtnud asja enne käsitlemisele, kuna uurijad ei kaasanud asjasse roppe sõnu, kuid ilma nendeta polnud võimalik tuvastada süü taset.
Zelenjaki advokaadi Vladimir Melnikovi sõnul olid veebifoorumil peetud vestlused tuttavate omavahelised jutud ja tema kaitsealuse kutsed polnud avalikkusele mõeldud, kuna foorumil polnud külastajaid rohkem kui 50 inimest.

Kreml: diplomaatide väljasaatmine on provokatsioon
Venemaa hoiatas Suurbritanniat, et nelja Vene diplomaadi väljasaatmine toob Londoni jaoks kaasa tõsised tagajärjed.
"Briti võimude kavandatud provokatsioonid ei jää vastuseta ja need toovad Vene-Briti suhete jaoks kaasa kõige tõsisemad tagajärjed," vahendas RIA Novosti Vene välisministeeriumi ametliku esindaja Mihhail Kamõnini sõnu.
Kamõnin nimetas Londoni tegevusi väga hästi lavastatud aktsiooniks, mis on kavandatud niinimetatud Litvinenko asja politiseerimiseks.
"Jääb mulje, et Briti võimud püüavad niimoodi maailma kogukonna silmis õigustada oma keeldumist koostööst Vene õiguskaitseorganitega Zakajevi ja Berezovski Venemaale väljasaatmise küsimuses, kelle suhtes edastati ümberlükkamatud tõendid nende osalusest terroritegevuses," rõhutas ta.

Põhja-Korea peatas sealse tuumaarsenali täiustamise
Maailm võis kergendatult ohata, kui ÜRO kinnitas Põhja-Korea reaktori seiskamist.
Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri juht Muhammad al-Baradai nimetas tuumarelvadele materjali tootva Yongbyoni reaktori sulgemist "sammuks õiges suunas." Tema sõnul kinnitas ÜRO kümneliikmeline inspektorite meeskond, et P'yongyangi teade reaktori seiskamisest vastab tõele.
Ent kergendusohe jääb esialgu õige hillitsetuks. Reaktori peatamine oli vaid esimene samm Põhja-Korea tuumaprogrammi lammutamise suunas. Ning P'yongyang pole kuidagi märku andnud, nagu oleks tal tõepoolest kavas aatomipommidest loobuda - isegi kui on seda lubanud.
Yongbyoni reaktor seisis lääneriikide survel ka aastatel 1994- 2002. Ent siis paljastas USA, et Põhja-Korea oli arendanud oma tuumarelvastust salaja.

Aktivist hüppas põhjapoolusel lahtisesse vette
Ujuja tõestas oma ettevõtmisega, et kliima soojenemine tõi lahtise vee ka Arktikasse.
"Jääkaru" Lewis Gordon Pugh ujus üleeile ligi 19 minutit põhjapoolusel, et juhtida maailma liidrite tähelepanu kohale, kus inimtegevusest põhjustatud kliimasoojenemine sulatab jääpanku.
Sukeldumist kilomeetripikkusele distantsile sulamisel tekkinud veeavasse kirjeldas keskkonnaaktivist Pugh kui hüpet tundmatusse. "Vesi oli täiesti must. See oli nagu hüpe põhjatusse musta auku. Ma olin hirmul," kirjeldas Pugh BBC-le emotsioone, mis valdasid teda enne, kui ta sukeldus ujumispükste väel esimese inimesena 1,8 -kraadisesse vette.
Kui ligi kümme aastat tagasi poleks seikleja ujumine põhjapoolusel mõeldav olnud, siis nüüd, kus ÜRO hinnangul on arktiline jää kolmekümne aastaga kahanenud suvel 10-12 protsenti ja talvel kuus kuni seitse protsenti, soovis Pugh näidata, et inimtegevuse tagajärjel on jää sulanud kohtades, mis peaksid olema aasta läbi külmunud.

Saksa poliitikud piiraks välisriikide kontrollitava kapitali sissevoolu
Saksa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) liidupäevafraktsiooni juhi Volker Kauderi sõnul on liigse väliskapitali eest tõkestamine vajalik tööstusele.
"Oluline on kaitsta teatud tööstusharusid, et välisriikide valitsused ei saaks neid osta ja selle kaudu poliitikat mõjutada," ütles Kauder uudisteagentuurile Reuters.
Eelmisel nädalal hoiatas kantsler Angela Merkel võimalike ohtlike Hiina ja naftarikaste riikide välisinvestorite eest, kes võivad riigile olulistesse ettevõtetesse investeerimisega mõjutada julgeolekut, kirjutas Financial Times.
Rahvusvahelise investeerimisfirma Morgan Stanley hinnangul on Hiina, Venemaa ja Lähis-Ida riikide kontrollitavate fondide suurus ligikaudu 28,5 triljonit krooni.

Parts lubab tänavatele kergelt mõlkis trammid
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on valmis saanud muudatused trammidele esitatavatele tehnilistele nõutele, leevendades neid trammide vanust arvestades näiteks kere korrasoleku osas.
Seni kehtivate tehnoseisundi nõuete kohaselt ei tohi trammi kerel olla märgatavaid mõlke, korrosiooni, värvi ja muid kahjustusi ning värvi parandused ei tohi märgatavalt erineda põhivärvist.
Korda muutvates ettepanekutes on sõna "märgatavaid" aga kaotatud ja asendatud kogu punkt sõnastusega "kere välispinna värvkattel ei tohi olla olulisi korrosiooni või muid kahjustusi". Värviparandused ja mitteolulised mõlgid võivad seega tulevikus trammidel vabalt näha olla.
"Toodud muudatusega leevendatakse trammi kere välispinna värvkattele esitatavaid nõudeid, kuna kasutuses on üsna vanad trammid," seisab nõudeid muutva eelnõu seletuskirjas.

Stroomi rannast saab suvekuudel aktiivse noore "tarkuse tempel" 
Tallinna noortekeskused meelitavad noori suveks
Ranna noortekeskus on avatud 10. augustini igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kella 12-16-ni. Tegeldakse kunsti ja spordiga. Osavõtt on tasuta. Täpse tegevuskava leiab veebiküljelt www.taninfo.ee
Lähenen Stroomi rannahoonele ja tuul tahab koti käest rebida. Tekib kuri kahtlus, et ilmataadi ulakus on Ranna noortekeskuse plaani nurjanud. Milline hulljulge tuleb vabatahtlikult sellise ilmaga randa külmetama? Selgub, et olen sunnitud tunnistama oma eksimust - põhjamaa poisid ja tüdrukud ei karda külma ilma ega jahedat merevett.
Kuigi tuul summutab kõik inimhääled, ei tule Ranna noortekeskuse tegevuspaika kaua otsida - juba kaugelt silman sigivat-sagivat rahvamassi. Mulle jookseb vastu märjas roosas trikoos linalakk. Ahhetan hetke ja küsin "hülgepojalt", kas ka tema võtab noorteüritusest osa. 12-aastasel Liinal ei ole palju aega rääkida, sest on vaja minna koju emale noortekeskuses iseseisvalt meisterdatud särki näitama.

Tallinna ülikool otsib 200 uuele tudengile ajutist elukohta
Karu tänava ühiselamu remont võib 200 tudengit kolmeks kuuks peavarjuta jätta.
"Meil on väga keeruline olukord, sest uutele üliõpilastele ei jätku õppeaasta alguses majutuskohti," ütles Tallinna ülikooli üliõpilaste majutamise eest vastutava asutuse Elamu direktor Tõnu Madar. Ülikooli Karu tänava ühiselamu A-korpuse remont kestab 1. septembrini ja B-korpuse remont 15. oktoobrini. Seetõttu otsib Elamu ligi 200 üliõpilasele ajutisi majutusvõimalusi.
Ei ülikoolil, asutusel Elamu ega üliõpilasesindusel ei ole ettekujutust, kes võiks pakkuda 200 üliõpilasele ligi kolmeks kuuks elamiskohta. Keegi neist ei pea tõenäoliseks, et mõni kesklinna hotell võiks pakkuda üliõpilastele vastuvõetavat hinda. Lootus on äärelinna majutusettevõtetel.

Lubja tänava endine politseihoone läheb suvel lammutamisele
Riigi Kinnisvara AS sõlmis 5. juulil osaühinguga M. R. Projekt töövõtulepingu Lubja 4 asuva ja aastaid tühjalt seisnud endise politseihoone lammutamiseks, kuni uue hoone ehitamiseni rajatakse alale ajutine autoparkla.
Riigi Kinnisvara AS-i kommunikatsioonijuhi Madis Idnurme sõnul lõppevad lammutustööd oktoobri lõpus, tööde maksumus on ilma käibemaksuta 1 050 000 krooni. Praegu kestab kinnistule rajatava kuni 18 000 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga büroohoone ideekonkurss, mis peaks lõppema sügisel. Seejärel saab algatada ala detailplaneeringu, lausus Idnurm.
Tõenäoliselt kerkib endise politseihoone alale tulevikus maksu- ja tolliameti keskasutuste ning Põhja maksu- ja tollikeskuse osakondade büroohoone. Vastava ühiste kavatsuste protokolli sõlmisid Riigi Kinnisvara AS ning maksu- ja tolliamet mullu augustis. Toona lausus maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav, et uue hoone rajamine on ametile oluline, sest praegu paiknevad maksu- ja tolliameti asutused üle linna eri hoonetes.

Pargi sünnipäevaks kolm uut raamatut
Reede pärastlõunal esitletakse Eesti pargimuuseumis Kadrioru pargi 289. sünnipäevaks valminud kolme pargiraamatut: kaheköitelise teatmeteose "Eesti pargid" esimest osa, perioodiliselt ilmuma hakkavat "Eesti parkide almanahhi" ning albumit "Tallinna pargid".
Kaks neist on valminud keskkonnaministeeriumi ja muinsuskaitseameti ühistöös ning kolmas Tallinna linnavalitsuse tellimusel.
Kadrioru park tähistab oma 289. sünnipäeva suve läbi kestvate vabaõhukontsertidega, tähtpäeval endal ehk 22. juulil avatakse lastepark.

Veerenni tänav saab sügiseks ringristmiku
Ringristmiku valmimise järel oktoobris tuleb jalakäijatel teeületuseks kasutada tunnelit.
Veerenni tänava raudteeülesõidust sadakond meetrit südalinna pool valmib oktoobri lõpuks ringristmik, mis on esimene etapp tulevasest Tehnika-Filtri ühendusteest.
Ehituse peatöövõtja, Tallinna Teede AS-i töömehed on raudteeülesõidu naabruse üles kaevanud ja püstitavad ehitusaugus betoonist neljaharulise käigutunneli seinu. "Tunnelid tulevad suhteliselt sügavale ja pinnasevesi on kergeks probleemiks, aga selle pumpame välja," ütles Tallinna Teede aktsiaseltsi ehitusdirektor Lembit-Alo Kippar.
Samal ajal rajab uue teelõigu Tehnika tänava poolses otsas kanalisatsioonitorustikku alltöövõtja AS-i Akronto meeskond. Kivise pinnase tõttu saadab kopa töötamist pidev kriiksumine ja krigin ning kraavikaevamine läheb töödejuhi Aleksander Leonovi sõnul arvatust vaevalisemalt.

Avinurme neidised kummardavad hiiglaslikku Kalevipoja puuslikku
Avinurme küla veerel seisev Kalevipoja kuju on muutunud uue aja pulma- ja sigivusriituste paigaks.
2005. aastal, mil Eesti püti- ja tünnipealinnas Avinurmes oli tulemas järjekordne käsitöölaat, pani kohalik rahvas pead kokku: mida erilist selle laada puhuks küll püstitada? Varem oli rajatud näiteks Eesti lühim raudtee ja tünnikujuline laululava.
Legend räägib, et just Kalevipoeg oli ajanud haugikalad näljaste talupoegade toitmiseks järvest nurmedele ja nii on saanud Avinurme ka oma nime. Nii oligi külarahvas hakanud nimepanija kuju looma.
Kindlasti peab Kalevipoja kuju olema looduslik, leidsid juurdlejad ning alustasid otsinguretki metsades.
Kalevipoja keha otsingud käisid Tudu, Oonurme, Venevere ja Paasvere kandi metsades. Kõigepealt leiti kolmeharuline puu, mis sobis imehästi hiiglase alakehaks. Kännust said õlad ja mõõka hoidev käsi.

BIG avab Leedus filiaali
Balti Investeeringute Grupi Panga (BIG) nõukogu võttis 17. juulil 2007 vastu otsuse panga filiaali avamiseks Leedus.
BIGi Leedu filiaali avamise detailsem ajakava ja muud üksikasjad täpsustuvad pärast vajalike kooskõlastuste saamist Leedu keskpangast.
BIGi eesmärk on avada 2007. aasta jooksul Leedus kokku neli kontorit, mis hakkavad paiknema Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas. BIGi Leedu filiaali peamine tegutsemisvaldkond on plaanide kohaselt sarnane Eesti ja Lätiga: eraisikutele suunatud kiired ja paindlikud väikelaenud.
BIG on Baltimaade üks suurim eraisikutele laenu andmisele spetsialiseerunud pank, millel on Eestis 18 ja Lätis 12 esindust. Ettevõte annab tööd kokku enam kui 300 inimesele. BIGi võlakirjad on noteeritud Tallinna ja Stockholmi börsil.

Wris Reisibüroo ühines BCD Traveli koostöövõrgustikuga
Reisibüroo AS Wris teatas täna, et on ühinenud maailma suuruselt kolmanda ärireise korraldava ettevõttega BCD Travel, sõlmides ametliku koostöölepingu Eestis.
"BCD Traveli sisenemine ärireiside turule Eestis tähistab uue ajastu algust kogu meie majandusharus," sõnas AS Wris juhatuse liige Alar Vasemägi. "Olen veendunud, et BCD Traveli liikmeks astumine on meie jaoks olulisim samm, kuna usume, et meie arusaam kohalikust turust ühendatuna BCD Traveli üleilmse haarde ja usaldusväärsusega toob meile mõlemale kasu."
Kommenteerides uut partnerlussuhet, ütles BCD Traveli peadirektor Mike Buckman: "BCD Traveli eesmärk on olla seal, kus meie kliendid meid vajavad, kui nad on ärireisidel laias maailmas. Mul on hea meel meie viimase sammu üle laienemise teel, mis viib meie paindliku tehnoloogia, strateegilised lahendused ja juhtivale teenindusele pühendumuse Eesti ärireiside turule."

Altia käive ulatus möödunud aastal 293 miljoni kroonini
Suuruselt teise alkoholitootja ja turustaja, Altia Eesti AS-i käive ulatus möödunud aastal auditeeritud andmetel 293 miljoni kroonini, aktsiisi maksis ettevõte kokku 144 miljonit krooni.
Altia Eesti AS-i tegevdirektori Ivar Ausi sõnul kasvas tooteportfellis Saaremaa Vodka ja veinide osakaal. "Sisenesime kiiresti kasvavale veinide turule alles paar aastat tagasi ning kontserni suuruse tõttu oleme suutnud üle võtta mitmeid tuntud veini-brände," lausus Aus.
"Seevastu vähenes möödunud aastal Läti ekspordi osakaal, mis käesoleva aasta esimeste tulemuste põhjal on juba ületanud oma endised mahud," märkis Aus.
Altia müüs eelmisel aastal 3,45 miljonit liitrit alkoholi, sealhulgas kanget alkoholi 2,86 miljonit liitrit. Aasta varem, 2005. aastal müüs ettevõte kokku 3,39 miljonit liitrit alkoholi.
Altia toodab ja villib Tabasalu tehases peamiselt kokteilijooke ning kangeid alkohoolseid jooke, sh Saaremaa Vodkat ja Eesti Standard Vodkat. Lisaks esindab ja turustab ettevõtte Eestis üle 60 rahvusvahelise alkoholitootja kaubamärgi nende seas Clan McGregor, Glenfiddich, Grants, Jack Daniels viskid, Gautier konjakit, Finlandia ja Koskenkorva vodkat ning laia veinide valikut.

Ivo Nikkolo laieneb Viru Keskusesse
Moebränd Ivo Nikkolo avab augustis esimese uue poekontseptsiooniga kaupluse Eestis.
Viru Keskusesse kavandatavasse poodi jõuab müügile Ivo Nikkolo kollektsiooni paremik.
Unikaalse sisekujundusega kauplus rajatakse Viru Keskuse teisele korrusele, Montoni ja Baltmani kaupluste lähedusse.
Ivo Nikkolo brändijuhi Kaja Milderi sõnul on uus kauplus üks osa kaubamärgi laienemisplaanist. "Lisaks uute poodide avamisele Leedus ja Lätis viime Ivo Nikkolo ka Eestis uuele tasemele," kinnitas Kaja Milder.
Viru Keskuse juhatuse liikme Ants Vasara sõnul on Viru Keskusesse koondunud hulk juhtivaid välismaa ja Eesti moebrände, mille valiku täiendamiseks otsitakse pidevalt uusi võimalusi. "Ivo Nikkolo kaupluse avamine annab võimaluse osta Viru Keskusest ka ühe Eesti tuntuima moedisaineri loomingut," lisas Vasar.

 "Laima" toodete müük on Eestis kasvanud 54,7% 
Käesoleva aasta esimesel poolel on Läti magusatootja AS "Laima" müünud oma tooteid 325,5 milj krooni eest, mis teeb käibe kasvuks 20,3% võrrelduna möödunud aasta sama perioodiga.
Koguseliselt müüdi aasta esimesel kuuel kuul toodangut 7,25 miljonit kilogrammi. Jõuline käibe kasv saavutati eelkõige naaberriikides Leedus ja Eestis. Leedus kasvatati käivet 63,6%, ulatudes 43 miljoni kroonini ja Eestis 54,7%, 44 miljoni kroonini.
"Aasta esimest poolt võib "Laima" jaoks lugeda väga edukaks. Kõige olulisem on meie jaoks fakt, et müük kasvas eelkõige premium klassi toodete segmendis, mis tähendab, et me suudame kasvatada käivet mitte ainult suuremas koguses toodangut müües vaid ka pakkudes lisaväärtusega kõrgema hinnaklassi tooteid. Müügikasvu juures mängib olulist rolli "Laima" kaubamärgi tugevus, hea turundus-ja müügitöö," teatas Laima tegevdirektor Normunds Ozoliņš.

ERGO Kindlustuse AS maksis juunis 30 miljonit krooni hüvitisi
ERGO Kindlustus hüvitas 2007. aasta juunis 1667 kahjujuhtumit 29,9 miljoni krooni ulatuses.
Juunis hüvitas ERGO enim sõidukikahjusid, makstes 24 miljonit 1440 juhtumi puhul. Sõidukitega seotud kahjudest enamuse moodustasid liiklusõnnetustega seotud kahjud ja klaasikahjud.
Varakindlustuses maksis selts juunis 4,5 miljonit krooni hüvitisi, millest eraisikutele hüvitati 2,4 miljonit 38 juhul ja ettevõtetele 2,1 miljonit 42 juhul. Eraisiku varale tekitas vesi kahju üle pooltel jutudest (53%), samas kui suurem osa hüvitiste summast (71%) kulus tulekahjude hüvitamisele. Ettevõtetele hüvitas ERGO enim (74%) sissemurdmise, vandalismi, süütamise ning muu kolmandate isikute õigusvastase tegevusest põhjustatud kahju, samas kui suurem osa väljamakstud hüvitiste summast (46%) oli seotud taas tulekahjudega.

Ragn-Sells pakub jäätmete kogumiseks Big-Bag kotte
Alates juulikuust pakub jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells ehitusprahi, aia- ja pargijäätmete kogumiseks ning transportimiseks plastkiust Big-Bag kotte.
Esialgu toimib teenus Tallinnas, Tartus ja Jõgeval, teatas ettevõte.
"Big-Bag kott on mõeldud klientidele, kelle vajaduste jaoks 7m³ ehitusprahikonteiner on liialt suur," ütles Ragn-Sells AS-i ärijuht Agu Remmelg. "Tõstesangadega tugevast plastkiust Big-Bag kott on mõeldud ehitusprahi, aia- ja pargijäätmete ning muude keskkonnale mitteohtlike jäätmete kogumiseks ning transportimiseks. Koti maht on 1 m³ ning kandevõime kuni 1250 kg."
"Big-Bag kott võtab vähe ruumi, seda on mugav kasutada ning selle äraveo soovist annab klient teada siis, kui see on täitunud. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kotti ära viies seda kliendile ei tagastata, soovi korral jäetakse kliendile uus kott," ütles Ragn-Sells ASi teenusejuht Indrek Pedak. "Big-Bag kott maksab 195 krooni, äraviimise hind sõltub kottide arvust - mida rohkem kotte korraga, seda soodsam on ühe koti äraveo maksumus."

Saku tõi turule uue kofeiiniga õllejoogi
Saku Õlletehas täiendas tootesarja DLight maitsestatud õllejoogiga DLight Beer + Caffeine Drink.
Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa sõnul selgub viimastest jaemüügi audititest, et premium õllede segment kasvab kiiresti, moodustes ACN Jaeturu uuringute andmetel 2007. aasta mais 15% õllede koguturust.
"Caffeine DLight sisaldab kofeiini, mis on tavapärane lisand erinevates jookides nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Täna on Eesti turul juba mitmed kofeiini sisaldusega rahvusvaheliselt tuntud jooke. Mul on hea meel, et nendesse ridadesse on nüüd lisandunud ka uus kodumaine toode," märkis Sepp.
Kergelt karboniseeritud ja ergutava toimega DLight kangus on 4%, õllejook on müügil 0,33 L sõrmuskorgiga klaaspudelis. Joogi orienteeruv letihind on 9.30 krooni + pant. Lisaks uuele tootele on DLight sarjas täna müügil ka Saku DLight Lemon ja Saku DLight Pomegranate.

E.L.L.  Kinnisvara paneb Riia "Manhattanil" uue ärikeskuse üles
Eesti kapitalil põhinev E.L.L Kinnisvara AS ehitab Riia kesklinna "Manhattanile" ligi 20 000-ruutmeetrise bürookompleksi.
Riia kesklinna ehitatavasse ligi 20 000-ruutmeetrise kogupindalaga Duntese büroohoonetesse kolivad Statoil, Ericsson ja mitmed Läti kohalikud suurettevõtted, teatas ettevõte.
Kokku kavatseb E.L.L. Kinnisvara investeerida Lätis käesoleval aastal ligi 580 miljonit krooni (37 miljonit eurot), kõigis Balti riikides ca 2,4 miljardit krooni (154 miljonit eurot).
Duntese büroohoonete kogupindala on 19 600 ruutmeetrit, millest 12 800 ruutmeetrit on renditav pind. Enim nõutud on väikepinnad alates 54 ruutmeetrist.
Hetkel on Duntese bürookompleksi kogupinnast ligi 65 protsenti juba broneeritud. Bürookompleks, mis valmib käesoleva aasta novembris, hõlmab endas kaks osaliselt seitsmekorruselist maja, mille ühe osa moodustab klaasist aatrium. Üürnikele ning külastajatele on hoone juurde loodud avarad parkimisvõimalused nii maa-aluses kui ka maja kõrval asuvas maapealses parklas.

Elisa ülikiire koduinterneti leviala laienes Nõmme linnaosasse
Kvaliteetoperaator Elisa laiendas Tallinnas DSL2+ tehnoloogial põhinevat ülikiire koduinterneti leviala Hiiust kuni Laagrini, tuues senisest kordi kiirema internetiühenduse võimaluse ligi 39 000 Nõmme linnaosa elanikule.
"Ülikiire ehk 15 megabitti sekundis allalaadimiskiirust võimaldav internetiühendus jõuab seekordse levialainvesteeringu tulemusel peredeni, kes elavad nii uutes arenduspiirkondades kui ka juba ammu väljakujunenud eramurajoonides nagu Pääsküla ja Kivimäe," lausus Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu.
"Juuli alguseks valminud uued levisõlmed katavad ülikiire internetiühendusega Pärnu maantee ja Vabaduse puiestee vahelise ala ning Pääskülas Kadaka puiestee ümbruse."
Andrus Hiiepuu sõnul uute levisõlmede käivitumine võimaldab kümnetel tuhandetel eratarbijatel saada koju kvaliteetne ja senisest mitmeid kordi kiirem internetiühendus. Elisa jätkab oma DSL2+ leviala väljaehitamist Tallinnas ja Harjumaal pakkumaks kiiret internetiühendust nii eraklientidele kui ka äriühingutele.

Balbiino jäätise-eksport kasvas poole aastaga üle 70 protsendi
Eesti kapitalil põhinev jäätisetootja Balbiino 2007. aasta esimese poole majandustulemused näitavad üle 70 protsendi suurust kasvu ekspordi osas.
Ettevõtte käive oli üle 183 miljoni krooni, mis tähendab eelnevaga võrreldes 10,3 protsendilist kasvu, vahendas Balbiino juhataja Riho Niils. Tema sõnul müüs ettevõte antud poolaastal 83 miljoni krooni eest jäätist, mis on 22 protsenti rohkem kui eelmisel poolaastal. Balbiinot on saatnud edu nii Läti, Soome kui Rootsi turul.
Balbiinol on Eesti jäätiseturul 40 protsendiline turuosa. Lätis, kus Balbiino omab tütarfirmat Margota, on Balbiinol 10 protsenti turuosa. Balbiino müüb toodangut ka Leedu, Soome, Saksamaa ja Rootsi turule. Tütarettevõtted Balbiino Lõunakeskus Tartus ja Balbiino Virumaa Keskus Jõhvis moodustavad Eestit hõlmava müügivõrgu.
Balbiino jäätisetehases ja logistikakeskuses töötab aastas keskmiselt 200 inimest. Tütarettevõtetes töötab kokku 35 inimest. Balbiino 2006. aasta käive oli 335 miljonit krooni. Balbiino omab rahvusvahelist kvaliteedistandardi sertifikaadi BRC.

Soome kinnisvarafirma ostis Magistrali kaubanduskeskuse
Soome kinnisvarafirma Citycon ostis Tallinnas Mustamäel asuva Magistrali kaubanduskeskuse 16,5 miljoni euro ehk umbes 250 miljoni krooni eest.
Juuni alguses sõlmitud tehing jõustus lõplikult täna, vahendab YLE24.
Citycon omab nüüdsest Balitkumis kolme kaubanduskeskust, millest kaks asuvad Eestis ja üks Leedus.

Riik müüb endise politseibüroo 67 miljoni krooni eest
Riigi Kinnisvara AS müüb aktsiaseltsile Eurox 67 miljoni krooni eest Tallinnas Suur-Patarei 13 asuva 10 000 ruutmeetrise kinnistu.
RKASi juhatus valis hoone võõrandamiseks korraldatud avaliku kirjaliku enampakkumise võitjaks kolme pakkuja seast aktsiaseltsi Eurox, mis esitas pakkumise summas 67 miljonit krooni. Kinnistu enampakkumise alghinnaks oli 64 miljonit krooni. Ostu-müügileping sõlmitakse 25 päeva jooksul alates enampakkumise tulemuste kinnitamisest.
Suur-Patarei 13 kinnistu sihtotstarve on riigiigikaitsemaa ja seal asub endine politsei kasutuses olnud 4-korruseline büroohoone, suletud netopinnaga 1 395,8 ruutmeetrit, ehitusaluse pinnaga 373 ruutmeetrit.
Kinnistu Jahu tänava poolsel serval paiknevad 2-korruseline tootmis- ja laohoone ning 2-korruseline garaaž. Väike-Patarei tänava poolses servas paiknevad laohoone, tankla, autopesula, 2 garaaži ja valvurihoone.

Eesti Raudtee kaotab turgu
Laadimispiirangutest tulenevalt on Eesti Raudtee kaotamas turgu teistele veondusega tegelevatele firmadele, leiab Eesti Raudtee turundusdirektor Rene Varek.
"Viimased kuud näitavad, et oleme laadimispiirangutest tulenevalt kaotamas turgu teistele veoettevõtjatele" ütles Varek, kelle sõnul on ettevõtte veomahu senine tõusutrend pärast aprillisündmusi tugevasse langusesse pöördunud.
Aasta esimesel poolel veeti mööda Eesti Raudtee infrastruktuuri kokku 22,29 miljonit tonni veoseid, mis oli 0,7 protsenti rohkem kui eelneval aastal. Sellest ligi 67 protsenti vedas Eesti Raudtee kui veoettevõte ise. Spacecom ja Westgate kandsid vastavalt 10,6 protsenti ja 22,5 protsenti veomahust, vahendas Eesti Raudtee pressiesindaja.
Juuni kuu veomahuks raudteel kujunes 2,59 miljonit tonni ehk 25,6 protsenti vähem kui 2006 aasta juunis. Viimati oli nii väike veomaht 1999.a veebruaris. Eesti Raudtee osa oli selles 55,4 protsenti, Spacecom 14,4 protsenti ja Westgate 30,2 protsenti.

GSMvalve laieneb Lätti
Eesti suurim ja kiiresti kasvav koduvalve süsteemide paigaldusega tegelev turvafirma GSMvalve OÜ laienes Läti turule.
Läti tütarettevõtte GSM Apsardze SIA eesmärk on kahe aastaga kasvada Läti suurimaks koduvalve süsteeme paigaldavaks turvafirmaks, teatas GSMvalve Baltikum.
GSM Apsardze SIA plaanib selle aasta jooksul paigaldada Lätis üle 500 uue juhtmevaba koduvalve süsteemi.
"Oleme kahe aastaga kasvanud Eesti suurimaks uute juhtmevabade koduvalve süsteemide paigaldajaks ja juurdekuuluvate teenuste pakkujaks. Eestis käivitame iga kuu enam kui 100 uut GSM-sidel põhinevat koduvalve lahendust. Läti Vabariigis on potentsiaal veelgi suurem," ütles GSMvalve Baltikumi juht Risto Eelmaa. "Esialgu hakkame pakkuma teenust Riias ja selle ümbruses. Riia on miljonilinn, mis annab meile head võimalused kiiresti kasvada," lisas Eelmaa

Nissan ehitab Peterburisse uue tehase
Nissan Motor Co Ltd ehitab Peterburi äärelinna 200 miljonit dollarit maksva sõidukite montaažitehase.
Täisvõimsusel toodab tehas ligikaudu 50 000 sõidukit aastas ja annab tööd kuni 750-le inimesele, teatas ettevõtte Eesti esindus.
Tehas, mis peaks avatama 2009. aasta alguses, ehitatakse Peterburi kesklinnast 25 kilomeetri kaugusele 167,5 hektari suurusele maa-alale. Tehasesse paigadatakse montaaži-, värvi-, polsterdus- ja veermikuliinid.
Ettevõtte sõnul hakatakse tehases ehitama X-TRAIL ja Teana mudeleid.
Firma otsus avada uus tootmistehas just Venemaal põhines viimaste aastate müügikasvul - kui 2003. aastal müüdi Venemaal vähem kui 10 000 sõidukit, siis 2006. aastal suurenes Nissani läbimüük 75 000 sõidukini.
Sel aastal oodatakse, et Venemaa võtaks esimest korda Suurbritannialt üle Nissani turuliidri rolli Euroopas.

Mais vähenes hotellides peatunud välisturistide arv
Mais peatus majutusettevõtetes 8000 välisturisti vähem kui aasta tagasi samal ajal, Eestis puhkamisest loobusid nii Soome kui Venemaa turistid.
Eelmise aasta maiga võrreldes vähenes turistide arv Eesti turismi peamistest partnerriikidest Soomest, Rootsist ja Saksamaalt, teatas statistikaamet. Samas teistest lähiriikidest - Lätist, Leedust ja Norrast - saabunud turistide arv mõnevõrra suurenes.
Eesti peamisest turismi partnerriigist Soomest saabunud turistide arv oli eelmise aasta maiga võrreldes jätkuvalt langustrendis. Majutusettevõtetes peatus 10% vähem Soome turiste kui aasta tagasi samal ajal. Soome turistide osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas on suur - enam kui pool majutusettevõtete välisklientidest saabus Soomest.
Majutusettevõtete teenuseid kasutas mais 2900 Venemaa turisti ehk kolmandiku võrra vähem kui eelmise aasta mais. Viimati peatus majutusettevõtetes alla 3000 Venemaa turisti 2004. aasta oktoobris. Venemaa turistide osatähtsus Eesti majutusettevõtete klientide hulgas ei ole suur - suvekuudel ulatub see 2-3%-ni väliskülastajate üldarvust ning kasvab hoogsalt vaid aastavahetuse ajal detsembris-jaanuaris.

Maxima kaubanduskeskus avab Kuressaares uksed järgmisel aastal
Maxima Eesti OÜ loodab järgmisel aastal avada Kuressaares Tallinna tänaval asuva endise EPT lasteaia krundil kaubanduskeskuse, milliseid praegu on Eestis vaid kaks.
"Oleme valmis kohe ehitama hakkama, kuid elu on näidanud, et ikka kipuvad taolised asjad pisut venima," lausus Maxima Eesti OÜ avalike suhete juht Erkki Erilaid ajalehele Meie Maa.
Erkki Erilaid osutas, et Kuressaarde kavatsetakse rajada kahe "x" -ga Maxima ehk siis suurim praegu võimalikest. Kaubanduspinna suurus algab 1500 ruutmeetrist.
Keskuses hakkab tööle oma kondiiter, ka värskeid liha-, kala- ja muid tooteid valmistatakse kohapeal.

Atko Trans kõrvaldab Tallinna-Paide suunalt bussiliini
Homme lõpetab sõidu Atko Transi bussiliin 739, millega järvalased said hommikuti Paidest Tallinna ning õhtuti koju tagasi sõita.
Järvalaste elu muutub nüüdsest keerulisemaks, sest kõrvaldatav bussiliin väljus Tallinnast kell 18.40 ning sobis hästi töölistele kojusõiduks Paidesse, kirjutab Järva Teataja.
Reisijad ütlesid, et nad täpselt ei teagi, millega nüüd liikuma hakkavad, sest teised liinid tulevad liiga vara või liiga hilja, Mäos peatuvad bussid on aga liiga täis ja sealt on keeruline Paidesse saada.
Bussifirma Atko Trans tegevdirektor Kalle Saviste selgitas, et kõnealune buss ei teeninud viie aasta jooksul kordagi kasumit, kuigi piletihinnad kallinesid kahel korral.
Järvamaa ühistranspordi keskuse tegevdirektor Harri Lepamets andis siiski lootust, et liinile leitakse asendus.

Kilk palkas järjekordse tippjuhi Peret juhtima
Suurettevõtja Rein Kilk palkas oma osalusega Pere kontserni etteotsa sügisel Eesti Postist lahkunud Peeter Raudsepa, veebruaris samale kohale asunud Cardo Remmel jätkab firma nõukogus.
Pere kontsern koondab endas toiduainete tootmise ja toitlustamisega seotud firmasid - nii kuulub sinna skandaalne õlitööstus Werol Tehased, pagaritööstus Pere Leib, Lihameister ning mitmed kõrtsid Pärnus ja Tartus, kirjutab Postimees.
Kilk ei ole salanud, et Perest püütakse kasvatada Eesti ühte suuremat toiduainekontserni.Kilgi sõnul oodatakse Raudsepalt kontserni igapäevase juhtimisega tegelemist, firmade koostöö korraldamist ning muu hulgas Weroli jõulist arendamist.
Firma uusim töötaja Raudsepp juhtis kuni sügiseni Eesti Posti, millest aga poliitika liigsele mõjujõule viidates loobus.

Viru väljaku tühermaale on mõne aastaga kerkinud klaasallee
Hoolimata teravatest vaidlustest, on pealinna keskpunkt tundmatuseni muutunud.
Juuni lõpus teatas investeerimisfirma Metro Baltic Horizons, et ehitab kunagise Tallinna pedagoogikaülikooli maja aadressile Viru väljak 2 seitsmekorruselise äri- ja büroohoone. Hoone plaanib ettevõte välja rentida 2009. aasta alguses.
Krundi kõrval on aga valmimas kaheksakorruseline Nordic Hotel Forum. Seega ääristavad peatselt Viru ringi kõrvuti seitsmekorruseline ärihoone, kaheksakorruseline neljatärnihotell ja kevadel valminud Foorumi ärikeskus, mille katkestab vaid kolmekorruseline ja seni muutumatul kujul juba pea 30 aastat seisnud Postimaja. Ajaloolased teavad rääkida, et algselt pidi Postimaja olema küll korruse võrra kõrgem, kuid ehituse käigus ilmnenud konstruktsioonilise ebakindluse tõttu jäi see vaid kolmekorruseliseks. "Postimaja tuleb korda teha, siis pole tal midagi häda," ütleb arhitektuuriteadlane Krista Kodres, leides, et nüüdisaegsete hoonete vahel ei hakka Postimaja küll silma häirima.

Taarka vaim hoiab filmivõtetel silma peal
Eelmisel nädalal alanud Setu lauluema Taarka elust jutustava filmi võtted edenevad Obinitsa külje all ladusalt ega lase end Eesti heitlikust ilmast häirida.
Kui pärast neljatunnist sõitu Tallinnast Obinitsa "Taarka" võtteplatsile jõudnuna nimetab filmi üks režissööridest, vanemuislane Ain Mäeots, senise võtteperioodi põnevaimaks ja kurioosseimaks seigaks tõsiasja, et graafikust ollakse pidevalt veidi ees, siis paneb see võtteperioodide tavapärast hektilisust arvestades veidi imestama. Nüganen filmis eelmisel aastal "Meeletut" vahepeal lausa 24 tundi ööpäevas... Ja ajakirjanik otsib ikka konksu, mille külge lugu üles ehitada.
"Taarka" puhul on aga filmi sisugi juba uudistest korduvalt läbi jooksnud: lauluandega temperamentse setu naise Hilana Taarka (1856-1933) - keda mängivad tema erinevates eluetappides kolm näitlejat Inga Salurand, Siiri Sisask, Marje Metsur - elulugu värvikate seikade kaudu, mis ei kõnele mitte ainult setude, vaid kogu Eesti saatusest.

Belgia rahvuspüha puhul kuuleb Eestis kammermuusikat
21. juulil on Belgia Kuningriigi rahvuspüha, sel kuupäeval tuli troonile Leopold I.
1830. aastal välja kuulutatud iseseisva Belgia riigi esimese kuninga trooniletõusmise aastapäeva ei jäta tähistamata ka Belgia saatkond Eestis.
Suursaadik Pierre Clément Dubuisson on oma kolme ametiaasta jooksul üritanud alati sel puhul belgia kultuuri tutvustada, tänavu on kavas kolm kontserti: homme, 18. juulil Narvas Geneva klubis, neljapäeval Tallinnas Mustpeade majas ning 20. juulil Pärnus Ammende Villas.
Oodatakse kõiki, kellel on tahtmist tutvuda Belgia kammermuusikaga. Samal ajal ei keskendu kava ainult Belgia heliloojatele. Mängitakse Brahmsi ja Offenbachi meistriteoseid, kuid ka mitmeid rahvusvahelisi auhindu võitnud Belgia helilooja Jacqueline Fontyni loomingut ja Hiina päritolu, kuid alates 1987. aastast Belgias tegutseva Hao-Fu Zhang'i teost "Le Crépuscule" ("Hämarik") tšellole ja orkestrile, mis on inspireeritud Belgia omapärasest pilvealusest valgusest.

Suveülikool toob Tallinna maailmakuulsad mõtlejad
Tallinna ülikooli rahvusvaheline suveülikool, mille raames toimuvad eesti ja vene keele kursused, suvekursus "Kuidas kollektiivid mäletavad? Ühiskondliku ja kultuurilise mälu koed ja paigad" jpm, on kolmeks nädalaks kutsunud Eestisse õppima üle saja inimese USA-st, Austraaliast, Venemaalt, Jaapanist ja mitmest Euroopa riigist.
Väljaspool suveülikooli kursusi on aga kõigil soovijail võimalik 19. juulist kuni 1. augustini Tallinna ülikoolis avatud loenguid kuulata, mis on tasuta ja korraldatakse inglise keeles. Tähelepanuväärseimate esinejate seas on Cambridge'i ülikooli emeriitprofessor Peter Burke, Kaunase ülikooli professor Leonidas Donskis (pildil) ja Londoni majanduskooli professor Maurice Bloch.

50 Cent saabub Tallinna mugandatud Estonian Airi lennukiga
Maailma tuntuim hiphop artist 50 Cent ja G-Unit saabuvad Tallinna Estonian Airi 118-kohalise charter-lennukiga, mis on muudetud äriklassiks koos cateringi ja joogibaariga.
Kontserdi peakorraldaja Juri Zhitini sõnul lendab staar alati ainult charter-lennukiga.
Juuli lõpul annavad 50 Cent ja G-Unit kontserdi Küprosel. Kontserdi lõppedes ootab superstaari Estonian Airi lennuk, mis viib tema ja 35-liikmelise meeskonna Tallinna lennujaama. Lennujaamas ootab artisti politsei eskort, kes saadab teda Radisson SAS hotelli.
Lennuki ümberehitamine, lennureisi organiseerimine ja sellega kaasnevad kulud lähevad korraldajale maksma kahe miljoni krooni ringis.
Artisti peatuspaigaks on Radisson SAS hotell, kus on kinni pandud üks presidendisviit, lisaks seitse tavasviiti ja 28 kingsingle tuba. Hotelli vaatas superstaar üle interneti kodulehelt. Enam meeldis talle Radisson SAS hotelli fitness klubi.

Harry Potter aitab otsida kadunud tüdrukut
Uue Harry Potteri raamatu ilmumist püütakse ära kasutada Portugalis kadunud briti tüdruku otsingutel - kirjanik J. K. Rowling palus üle 200 maa raamatupoodidel panna välja koos uue raamatu ilmumisega plakatid kadunud tüdrukust.
Tüdruk on nelja-aastane ning ta kadus maikuus - kampaania tema leidmiseks on ka üleüldine tähelepanu juhtimine laste kadumisele ümber maailma, teatas Yle24.
Laupäeval ilmuv "Harry Potter and The Deathly Hallows" purustab ootuste kohaselt kõik senised müügirekordid.

Kirjastaja keeldub supermarketite ketti Potteri-raamatutega varustamast
Harry Potteri raamatute kirjastaja Bloomsbury keeldus Briti kaupluste ketile Asda väljastamast 500 000 eksemplari viimast Potteri raamatut "Harry Potter and The Deathly Hallows".
Bloomsbury esindajate kinnitusel keeldusid nad supermarketite ketile Asda raamatuid väljastamast kõikjal Suurbritannias, kuna kaupluste kett ei ole neile tasunud raamatute eest nõutavat summat, kirjutab BBC.
Maailma suurimale kaupluste ketile Wal-Mart kuuluva Asda esindajad väidavad, et kirjastaja jättis nende keti raamatutest ilma, kuna nad kritiseerisid viimase Harry Potteri raamatu kõrget ostuhinda.
Bloomsbury aga leiab, et 17.99 naela 608 lehekülje eest on igati mõistlik hind. Kirjastuse esindaja sõnul katkestati 500 000 eksemplari väljastamine Asdale "arvete maksmisega seotud proleemide tõttu".
Harry Potteri sarja seitsmes raamat tuleb Suurbritannias müüki pühapäeval ning mitmed kauplused on lubanud sel puhul avada oma uksed südaööl, et veelgi paremini rahuldada fännide ostunõudlust.

Maailma vallutav iPhone paneb tehnoloogiahuvilised kihelema
Juunis Ameerikas müüki paisatud iPhone ajab segi ka Eesti tehnikahuviliste päid.
Nutitelefon, millega saab helistada, veebis surfida ja muusikat vaadata-kuulata, on esialgu täiel määral kasutatav ainult USA-s. Ja sealgi ainult ühes võrgus. Eesti tehnikahuvilisi see aga ei heiduta. Uue nutitelefoni ettetellimine kogub tuure, kuigi see maksab praegu u 7000 krooni.
Maci toodete maaletooja AS-i IM Arvutid konsultandi Andrus Aaviku sõnul telliti Eesti esimesed iPhone'id kohe, kui Steve Jobs oma uut telefoni maailmale tutvustas. "Ettetellijaid on umbes 200 ja see arv kasvab," annab Aavik kiire ülevaate.
Heikki Haldre Netikuller.ee-st sõnab, et nende vahendusel on praeguse seisuga tellitud üks iPhone. "Küsitud on väga palju. Oleme soovitanud mitte osta, sest pole kindel, et see Eestis töötab." iPhone'i soetamine lootuses, et veebis on õpetus, kuidas telefon lahti muukida, pole Haldre sõnul eriti mõttekas.

Potter pandi postmargile
Alates tänasest tulevad Suurbritannias müügile Harry Potteri postmargid, mille peal näeb Potteri raamatute kaanekujundusi. Võlurpoisi seikluste viimase ehk seitsmenda raamatu müügiletulekuni on jäänud neli päeva (raamatu ingliskeelne versioon paisatakse müüki ööl vastu laupäeva).

Internet: www.bored.com
www.bored.com on absoluutselt suurepärane lehekülg, juhul kui parasjagu on väga palju aega, mida on hädasti tarvis surnuks lüüa. Lehelt võib leida linke mitmele mõttetule ning veel natuke mõttetumale leheküljele. Aga mõelge ikka enne tõesti järele, kas teil tõepoolest on nii igav.;)

Tennis: Kanepi langes Itaalias juba avaringis
WTA Touri edetabelis kõigi aegade kõrgeimale 45. kohale kohale tõusnud Kaia Kanepile alustas WTA turniir Itaalias Palermos kaotusega rumeenia tütarlapsele Sorana Cirsteale.
Avaseti kaotas Eesti meister 1: 6 ja teise 4: 6, kirjutab Sportnet.
Cirsteaga oli Kanepi varem kohtunud korra ja siis, 2006. aastal Stockholmi turniiril, jäi täpselt samasuguste numbritega (6: 1, 6: 4) peale eestlanna.
Maailma edetabelis paikneb 7. aprillil 17-aastaseks saanud Cirstea 163. kohal.

Video: Jensen kinnitati Eesti koondise peatreeneriks
Eesti Jalgpalliliit kinnitas täna koondise peatreeneriks taanlase Viggo Jenseni.
Esialgu sõlmiti leping Jenseniga selle hooaja lõpuni.
Jenseni debüüt peatreenerina on 22. augustil, kui Eesti koondis kohtub Andorraga.

Kergejõustik: Kanter ja Alekna peavad Kreekas duelli
Maailma hetke kahe parema kettaheitja Gerd Kanteri ja Virgilijus Alekna tänavune kolmas duell toimub kolmapäeval Kreekas Rethymnos, kus peetakse EAA kalendrivõistlus.
Rethymno on maailma kettaheitjate üks meelispaiku, üle 70 meetri on seal heidetud viis korda, kirjutab Sportnet. Alekna on seda teinud kolm korda - 71.08 meetrit 2006. aastal, 70.97 meetrit 2004. aastal ja 70.58 meetrit 2005. aastal, ungarlane Robert Fazekas kaks korda - 70.83 meetrit 2004. aastal ja 70.00 meetrit 2003. aastal.
Lisaks Kanterile (tänavu 72.02) ja Aleknale (70.51) teevad kaasa veel ameeriklased Jarred Rome (68.37) ja Ian Waltz (67.98), 2. juulil Ateenas Kanterit edestanud hispaanlane Mario Prestano (68.26), ungarlane Zoltan Kövago (65.19) ning kreeklased Spiridon Arabatzis (61.93) ja Stefanos Konstas (58.71).

Beckhami debüüt on Eestis saadud vigastuse tõttu kahtluse all
JALGPALL:
Galaxy peatreeneri Frank Yallopi sõnul on Beckhami jalg paistes, kuid loodetavasti saab ta laupäeval siiski platsile, vahendab Sportnet.
Vutistaar tegi oma jalale liiga juunis Euro 2008 valikmängus Tallinnas Eesti koondise vastu. Vigastus paistis olevat taandumas, kuid eelmisel neljapäeval läks jalg uuesti paiste.
Vaatamata massaaži- ja ravikuuridele ei suutnud Beckham 2000 fänni ees korralikku treeningut teha. Pärast kerget sörkjooksu eraldus Beckham meeskonnast ning jätkas individuaaltreeningut.
Laupäevane Galaxy sõprusmäng Chelsea' vastu 27 000 pealtvaataja ees on juba ammu välja müüdud ning seda kannavad üle USA erinevad telejaamad. Yallopi sõnul Beckham platsile ei tule, kui ta tervislik seisund selleks valmis pole.

Hiinlased garanteerivad olümpiaks ilusa ilma rakettidega
Hiinlased kasutavad 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel vihmavaba ilma tagamiseks rakette, mis peavad vihmapilved laiali ajama.
Hiinlased olid eelnevalt juba teatanud, et garanteerivad suurvõistlusteks ilusa ilma, kuid seni hoiti meetodit saladuses, vahendab Sportnet.
Hiinlased kardavad, et tavapäraselt kuiv Peking muutub reeglina suvel vihmaseks, mis võib suurejooneliste mängude korraldamisele halba mõju avaldada. Eriti ollakse mures 8. augustil toimuva avatseremoonia pärast, mis peetakse katuseta National staadionil.

Kaia Kanepi: areng näitab, et oleme õigel teel
Maailma edetabelis 45. kohale tõusnud Kanepi alustab täna Itaalias Palermo turniiri.
Laupäeval Itaalias Biella turniiril üksikmängu poolfinaali puusavalu tõttu katkestanud Kanepi jätkab ässade püüdmist, aprillis oli 22-aastane eestlanna WTA pingereas 50. kohal.
Ent edetabelikohast tähtsamaks peab Kanepi nii löögiarsenali täiendamist kui ka mängu mitmekülgsemaks muutmist. Kuigi tal pole tänavu õnnestunud korrata mullu sügisel WTA 175 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril Belgias Hasseltis saadud teist kohta, leiab ta, et mäng on paranenud.
"Loomulikult tahaks saada võite ja kõrgemaid kohti, aga pean praegu kõige tähtsamaks mängida ühtlaselt hästi ja enesekindlalt," lausus Kanepi. "Alati pole võimalik võita, aga püüan areneda ja kuni see õnnestub, oleme õigel teel. Arvan, et areng on toimunud."

Jalutu jooksja süüdistab alaliitu hooaja rikkumises
Oscar Pistorius võistles kahel korral tavasportlastega, IAAF ootab meest testimistele.
20-aastane kunstjalgadega lõuna-aafriklane Oscar Pistorius, kes võitleb oma õiguste eest, et Pekingi olümpiale pääseda, jooksis pühapäeval Sheffieldis 400 meetrit ajaga 47,65, mis oli 2,4 sekundit kehvem võitja Angelo Taylori (USA) tulemusest.
Hiljem Pistorius aga diskvalifitseeriti, kuna ta kaldus tugeva vihma tõttu kaks korda oma jooksurajast kõrvale. Pistorius tunnistas, et tal on märjas jooksmisega raskusi.
"Vihm tegi olukorra raskemaks, kuid ma ei taha vabandada," ütles ta. "Ma ei saa valida, mis ilmaga jooksen."
Probleemiks kiirendus
Märtsis keelas rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) igasuguse tehisabi kasutamise. Juunis keeld tühistati ning Pistorius sai loa tavasportlastega mõõtu võtta. Kuid mees pole rahul sellega, kuidas IAAF tema juhtumiga ümber käib.

Salim Sdiri vigastused on arvatust raskemad
Soomlase Tero Pitkämäki odalt Roomas Kuldliiga etapil löögi vastu ülakeha saanud Prantsusmaa kaugushüppaja Salim Sdiri viidi uuesti haiglasse.
Sdiri ütles Prantsusmaa uudisagentuurile AFP, et oda tungis
ligi kümne sentimeetri sügavusele. "Oda tabas paremat neeru ja selle ülaosas on väike rebend. Ka maks sai pihta," lausus ta. Sdiri sõnul ei vaja ta lõikust. Prantslane leidis, et tal oli õnnetuses õnne. "Soojendusvisetel kukkus üks oda mu jalge juurde. Olen õnnelik, et elan," lausus ta.
Sdiri füsioterapeudi Marc Michnowski sõnul sai kaugushüppaja eriti raske vigastuse. "Seljalihas on katki ja Salim tunneb tugevat valu," ütles ta.

Brasiilia alistas Argentina ehk töölised võitsid kunstnikke
Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel võitis Brasiilia üllatuslikult suurelt Argentinat.
Kuigi mõned suurimad staarid Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel Copa Americal Brasiilia rivistuses platsile ei jooksnudki, alistati peakonkurent Argentina finaalis justkui mängeldes 3: 0.
Alles penaltite toel poolfinaalis Uruguayst jagu saanud Brasiilia rivistusest puudusid pärast väsitavat Euroopa hooaega suvepuhkuse võtnud staarid Ronaldinho ja Kaká. Seevastu Argentina oli platsile saatnud oma parimad mängijad ning esinenud teel finaali muljet avaldavalt hästi. Siiski ei löönud brasiillased verest välja ja marssisid võidukalt juba kaheksanda tiitlivõiduni neilt võistlustelt.
Võit töörahvale
Esimese palli lõi ründaja Julio Baptista argentiinlaste väravasse juba finaalmängu neljandal minutil. Teise lisas omaväravana Argentina kaitsja Roberto Ayala ja kolmanda vahetusest sekkunud paremäär Daniel Alves.

Viggo Jensen saab Eesti koondise peatreeneriks
Jalgpalliliidu lõpusirgele jõudnud läbirääkimised päädivad täna lepingu sõlmimisega.
Eesti uueks peatreeneriks kinnitatakse täna kõigi plaanide kohaselt taanlane Viggo Jensen. Taani päevalehe Jyllands-Posten andmeil naasis 59-aastane kõrgliigaklubide Esbjergi ja nüüdseks tippliigast välja langenud Silkeborgi endine juhendaja Jensen eelmise nädala lõpul Eestist koos suusõnalise kokkuleppega asuda alates sellest nädalast juhendama Eesti rahvusmeeskonda, mis jäi juunis hollandlase Jelle Goesi lahkumise järel tüürita.
Jalgpalli liidu president Aivar Pohlak kinnitab taanlaste spekulatsioone. "Tõsi on, et peame Viggo Jenseniga läbirääkimisi ja need läbirääkimised on jõudnud lõpusirgele ning me loodame nad homme (täna - toim) lõpetada lepingu sõlmimisega," ütles Pohlak. "Eesti jalgpalli liidu juhatus püstitas eesmärgi leida selle tsükli lõpetamiseks suurema kogemustepagasiga treener ja see ülesanne saaks lepingu sõlmimisega täidetud."

Sporditähe uus peatoimetaja on Tiit Lääne
Alates tänasest juhib AS-le Kalev Meedia kuuluva ajakirja Sporditäht toimetuse tööd Eesti üks tuntumaid spordiajakirjanikke Tiit Lääne.
Kalev Meedia juhataja Alar Pinki hinnangul on Eesti ühe mainekama ja staažikama spordiväljaande juhtimine ning arendamine väljakutsuv töö. "Sporditähe uue peatoimetaja ees seisab küsimus: kuidas teha kaasaegset ja huvitavat ajakirja nii, et vastata nii püsilugejate kui ka noorema põlvkonna spordimeedia tarbijate ootustele. Arvestades Tiit Lääne mitmekülgset kogemust spordiajakirjanikuna usun, et peatoimetaja tool saab väärilise täite," rääkis Pink.
Tiit Lääne on spordiajakirjanikuna töötanud 15 aastat. Selle aja sisse jääb töö Eesti Spordilehe peatoimetajana, Eesti Päevalehe ja Maalehe sporditoimetajana, Audentese Ülikoolis spordiajaloo lektorina, EOK raamatusarja "Olümpiavõitjad" väljaandmine (10 raamatut ilmunud) ning koos Tiit Kuningaga olümpia ajaloo raamatute sarja väljaandmine.

Vene raadiokuulaja Eestis on paremates kätes kui televaataja või lehelugeja
Vene raadiote välimääraja ehk milliseid raadiojaamu kuuleb venekeelne eestimaalane.
Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruusi sõnul on praegu kehtivaid raadioringhäälingulube antud 29 eraraadiole, neist kaheksa on venekeelsed raadioprogrammid.
Lisaks saab kuulda Eesti rahvusringhäälingu nelja avalik-õiguslikku raadioprogrammi, millest Raadio 4 on venekeelne, mis ringhäälinguluba ei vaja.
Suurema kuulatavusega venekeelseid raadiojaamu on Eestis viis. Eesti rahvusringhäälingu uuringukeskuse analüütiku Kersti Raudami sõnul on kuulatavuse poolest kõigist teistest võimsalt ees Raadio 4. "Talvel oli jaamal veidi vähem kuulajaid, kuid aprillisündmuste ajal tõusis kuulatavus taas. Raadiojaamal on 200 000 mitte-eestlasest kuulajat (56%)," täpsustas ta.

JÄRJEJUTT (10): Valeri Panjuškin: Mihhail Hodorkovski.  Vaikuse vang
Veel mäletan ma, kuidas komnoored korraldasid reide sünagoogi juurde. Moskva sünagoogi juurde kogunesid noored inimesed, põhiliselt muidugi juudid, kuid mitte ainult. Ettekäändeks sünagoogi juurde minna võis olla noore inimese soov leida enesele uusheebrea keele õpetaja, kes võis tegelikult osutuda KGB koputajaks, mistõttu võis õpetaja otsingust saada köitev ja riskantne mäng. Ühtlasi võis sünagoogi juures kohata tuttavaid, saada teada, kes kavatseb emigreeruda, kes on selleks paberid sisse andnud ja kellele on ära öeldud. Lõppude lõpuks võis seal lihtsalt saada tuttavaks meeldiva neiu või noormehega.
Toora rõõmupäeval tantsisid noored inimesed teineteise embuses lausa tänaval, sest toora rõõmupäeval peab rõõmu pärast tantsima. Aga komsomoliorganisatsioonid - ilmselt KGB käsul - saatsid oma aktivistid sünagoogi juurde patrullima. Komnoored pildistasid sünagoogi ees tantsivaid noori, andsid fotod KGB-le või kõrgkooli komsomoliülemustele, see tähendab teile, Mihhail Borissovitš. Täpselt samamoodi saadeti komsomoli patrulle lihavõttepüha eel õigeusu kiriku juurde. Religioosses kombetalituses osalemine (tantsimine toora rõõmupäeval, ristikäigus käimine) oli võrdsustatav Nõukogude-vastase tegevusega sama kategooriliselt, nagu nüüdne võim pidas riigikukutamise katseks Teie ühiskondlikku tegevust Avatud Venemaas ja opositsioonierakondade rahastamist. Kuidas siis Teie oma kõrgkooliaastatel suhtusite sellesse, et süsteem, mille osa Te olite, surus maha usuvabaduse? Kas Te ei teadnud seda? Ei mõelnud sellele? Kas Te kuidagiviisi seletasite seda enesele? Kuidas?

BRITI EUROSAADIK: Eestiga ülbitsemine suurendab Venemaa isolatsiooni
Poliitilised erimeelsused läänega, sealhulgas ka Eestiga tüli kiskumine, suurendab Venemaa isolatsiooni rahvusvahelisel areenil, leiab briti europarlamendi saadik Charles Tannock ajalehe Daily Telegraph veergudel.
Nelja Venemaa diplomaadi väljasaatmine Suurbritanniast on esimene kord, mil Vladimir Putini hooplemisele antakse läänest robustne vastus.
Kuidas iganes Venemaa brittidele ei vastaks, isoleerib Kreml end rahvusvahelisel areenil üha kasvavas tempos.
Olukorda sobib illustreerima Venemaa äärmuslikult leebe suhtumine Põhja-Korea ja Iraani tuumaprojektidesse. Samuti ka maavarade kasutamine poliitilise tööriistana ning ülbe suhtumine endistesse NSVL-i liiduvabariikidesse.
Neil eelmainitud teemadel on EL ja ka teised G8 riigid, peale Venemaa, ühisel arvamusel. Tunnistust sellest andis Saksamaa EL-i eesistumisajal kantsler Angela Merkeli avaldatud toetus Eestile ja Poolale, kes olid langenud Venemaa ülbitsemise ohvriks.

MARI TOOMSE: Haridusliku ebavõrdsuse nõiaringis
Vaesus ja madal sissetulek näib olevat justkui päritav, kinnitavad teadusuuringud. Madal sissetulek ja madalam haridus kanduvad vanematelt lastele, taastootes sotsiaalset ebavõrdsust.
Seda hoolimata sellest, et teadusuuringud kinnitavad üheselt: kehvemates oludes kasvanud noored ei ole vähem võimekad paremates tingimustes kasvanud eakaaslastest. Statistikaameti värske sotsiaaluuring viitab ometi, et vaesematest peredest pärit noored, kelle vanematel pole tihti õnnestunud hariduses väga kaugele jõuda, teevad haridusteel valikuid, mis viivad ka neid madalama hariduseni. Ning sealt omakorda ka vähem prestiižse töö ja madalama palgani.
Eesti haridussüsteemis tuleb noortel teha kaks olulist valikut, mis määravad suures osas selle, millise haridustasemega nad lahkuvad koolist ja kui edukad on nad hiljem tööturul. Neist valikutest esimese aeg jõuab kätte pärast põhikooli lõpetamist. Kui üheksanda klassi tunnistus on taskus, saab noor valida kolme võimaluse vahel: kas jätkata haridusteed gümnaasiumis, minna kutsekeskkooli ametit õppima või koolist üldse lahkuda. Edaspidises elus on suurimad võimalused just neil, kes on otsustanud gümnaasiumihariduse kasuks. Ehkki kutsekoolist ülikooli siirdumisel formaalseid takistusi pole, jätkavad haridusteed kõrgkoolis vaid vähesed kutsekeskkooli lõpetajad. Need noored, kes on valinud gümnaasiumihariduse, seisavad kolme aasta pärast järgmise valiku ees: kas õppida edasi kõrgkoolis, kutsekeskkoolis või minna tööle.

TIIT KÄNDLER: Maa keskpunkt on meist kaugemal kui kosmos
Inimene pürib üha usinamalt kosmosesse ja uurib universumit üha kaugemale ning sügavamale. Kuid seda, mis meie enda planeedi keskmes toimub, ei tea teadlased ikka veel kuigi täpselt.
Kuigi Jules Verne kirjeldas reisi Maa keskmesse juba 143 aasta eest, pole inimesed seda veel näinud. Isegi maakera massikeskme täpset asukohta ei teata. Hinnanguliselt liigub see ringi kaks kuni viis millimeetrit aastas. Isegi selles, kas mõõta massikeset kogu Maa jaoks või ainult tahke Maa jaoks, pole kokku lepitud. Kas muutused on tingitud hooajalistest muutustest maailmaookeanis või on need pikad ja pidevad - seegi pole teada.
Nüüd on NASA teadlased arendanud tehnoloogia, mis võimaldab seda täpsemalt teada saada. Vaja on aga täpsust selleks, et ennustada paremini globaalse kliimamuutuse tagajärgi. Või ka mandrilaamade liikumist ja sellega kaasnevaid maavärinaid. Uus tehnoloogia kasutab GPS-i võimalusi.

MARI REBANE: Peatage Lasnamäe! 
Eesti Päevalehes ilmus mõni aeg tagasi juubeli-intervjuu kirjanik Leelo Tunglaga. Kirjanikust olid tehtud ka värsked pildid, kus sünnipäevalaps lausa säras - olid tõesti ilusad fotod.
Imestasin sisimas, kus need fotod on tehtud. Miks pidanuks fotograaf kirjaniku Lasnamäele vedama? Ja siis taipasin - tegemist oli hoopis Harju tänava ja Niguliste kiriku vahele jääva haljasalaga, mitte Lasnamäe paneelelamu tagahooviga. Oo õudust.
Olen ise Lasnamäel sündinud ja kasvanud. Lasnamäe esimesed üheksakorruselised majad on vaid aasta-paar vanemad kui mina. Mälupildid varajasest lapsepõlvest sisaldavad katkendeid kruusakattega Laagna teel rattaga sõitmisest ning üleni hallist ümbrusest, kus kas ehitati parajasti uut maja või oli eelmisega valmis saadud ning õues kasvasid madalad puud. Hoolimata sellest, et olen elanud suurema osa oma elust Lasnamäel ning see on minu lapsepõlvekodu ühes kõigi helgete hetkedega, ei taha sinna ometi tagasi minna. Minu jaoks tähendab Lasnamäe kõledate hoonete massi, mille vahel pole inimesel kohta. Hirmuga jälgin, kuidas mõni lasnamäelik idee levib ülejäänud Tallinna.

Kuidas neid nimetada? 
Seoses hiljuti Otepääl toimunud rahvusvahelise tervisespordi olümpiaadiga tõstatas EPL-i Spordileht (16.07) küsimuse: kuidas nimetada olümpiaadist osavõtjaid? Eesti keeles puuduvat täpne nimetus. Spordileht pakub uusi mõisteid "mõnusportlane" või "lõbu-
sportlane".
Tegelikult on olümpiaadil osalenute seas juba aastaid kasutusel nende tegevust hästi iseloomustav mõiste "liikumisharrastus". Selle all mõistetakse üheselt ilma võistlusmomendita (ennekõike) vabas õhus liikumist (käimine, kepikõnd, jooksmine jne).
"Liikumisharrastaja" peaks sobima ka noortele, kelle jaoks "tervisesportlane" pole popp.

Tähelepanu turvalisusele! 
Tule rongiga! Mugavalt ja muretult! Nii reklaamib Edelaraudtee end rongide sõiduplaanis.
11. juulil kell 13.26 Tartu vaksalist väljuv reisirong alustab oma igapäevast sõitu ja esimene peatus on Aardla. Reisijad sisenevad Aardla peatusest rongi raskusteta, sest ooteplatvorm on tehtud reisijaid arvestades. Järgmine peatus on Ropka, kus raudteejaamas on kolm rööpapaari. Viimasel, kolmandal teel, seisab kaubarong. Vedurijuhil peaks olema valida, kas sõita esimesele või teisele teele, sest mõlemad on vabad. Vedurijuht aga eelistab teist teed, kust reisijad väljuvad. Teise tee platvorm on äärmiselt madal, eakatel inimestel on raske ja vaevaline nii väljuda kui ka rongile peale saada. Nii juhtuski, et üks vanem naiskodanik, kellel oli abiks toetuskepp, kukkus väljudes platvormile ja sinna ta ukerdama jäigi. Rongijuht, tunnistades tekkinud olukorda, ootas mõne sekundi, andis siis valju rongivile ja jätkas sõitu Nõo suunas.

REPLIIK: Taanlase valitsemisaeg
Kuigi jalgpalliliidu president Aivar Pohlak märkis mõne nädala eest, et loogilise jätkuna võiks koondist juhendama asuda sakslane, pole taanlane tegelikult sugugi halvem variant. Väikeriigi inimesena mõistab ta Eesti iseärasusi kindlasti paremini. Ning kuigi Viggo Jenseni enese käekiri on siin veel täiesti tundmatu, võib ehk ometi loota, et ta toob endaga kaasa midagi sellest maagilisest aurast, mis saadab Taani vutikoondist alates 1992. aastast, kui see pisike põhjala riik - mis alguses ei pidanud üldse finaalturniirile pääsema - ootamatult Euroopa meistriks tõusis. Tolle koondise abitreeneri Viggo Jenseni kätes on nüüd meie nullides sipleva koondise saatus. Mees on lubanud, et väljakutseid ta ei karda. Saame näha, sest viis valikmängu on ukse ees.

JUHTKIRI: HIV-epideemia: lõppu pole näha
Ikka ja jälle on Eestis kuulutatud, et nüüd kohe hakkab HIV-epideemia vaibuma. Veel mullu kevadel juubeldasid arstid ajakirjanduses, et nakatumine hakkab kindlalt vähenema ning uusi haigestumisjuhte registreeritakse üha vähem.
Statistika räägib paraku hoopis teist keelt. Epideemia pole kuskile taandunud: iga päev registreeritakse Eestis pea kaks uut viirusekandjat. Nii juba aastaid järjest. Tänavu esimese kuue kuuga on registreeritud 326 uut nakatunut, kellest üle kahe kolmandiku - 215 - on kuni 29-aastased noored ja lapsed. Mullu registreeriti 668 uut nakatunut, tunamullu 621.
Tõsi, seda on vähem kui aastal 2001, mil registreeriti rekordarv (1474) uut HIV-kandjat. Kuid vaadakem tõele näkku: aasta 2001 rekordnäitaja tulenes peaasjalikult sellest, et riskirühmad hakkasid end just siis varasemast rohkem kontrollima ning arvele võeti paljud viirusekandjad, kes olid nakatunud juba eelmisel kümnendil. Seega: HIV-epideemia Eestis kestab, vaibumise märke pole.

Eestis on puuetega inimeste suurimaks takistuseks eelarvamus
Kuigi suurenev tööjõu puudus soodustab Eesti liikumispuuetega inimeste tööhõivet, on takistavaks teguriks endiselt ettevõtjate eelarvamuslik suhtumine ja kehvad transporditingimused.
Ligi 50 000 liikumispuudega inimesest töötab hetkel viiendik, kirjutab ETV24.
Praegune kord näeb ette, et riik hüvitab ettevõttele kulud töökoha kohaldamiseks puudega inimesele sobivaks. Maksusoodustusi, mis näiteks Põhjamaades levinud, aga pole, sest eesmärk on pakkuda vaid võrdset stardipakku.
"Meie eesmärk on see, et kõik need, kes on töövõimelised, peavad saama võrdsetel alustel tööd. See tähendab, ega puuetega inimesel ei ole eeliseid, tal on lihtsalt vaja tagada võrdseid võimalusi," ütles Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu president Ants Leemets.
Puudega inimesel raskem haridust omandada ning transporti kasutada ning seetõttu ka tööd leida.

Toilas uppus täna kaks meest
Ida-Virumaal Toila vanas rannas uppusid täna õhtupoolikul kaks meest.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina ütles Päevaleht Online'ile, et politsei sai väljakutse kell 16.25. Päästeteenistus oli sündmuskohale saabunud juba varem.
Kaks meest olid läinud ujuma ja uppunud.
Politsei andmetel olid 1957. aastal sündinud Ants ja 1977. aastal sündinud Marek omavahel sugulased. Mõlemad mehed olid kained.
Kostina ütles, et politsei tunnistas juhtunu õnnetuseks ja lõpetas uurimise.

Luige lähedaste arvataval ründajal tuleb kohtu ette astuda
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Steve-Hristo Evestus saatis nädala alguses kohtu ette allilmas tuntud Marek Võrgu, kes politsei uurimisandmetel oli otseselt seotud meediaärimees Hans H. Luige lähedaste vastaste rünnetega mullu talvel.
Evestuse sõnul sai Võrk (endise nimega Tuvike) süüdistuse üldohtlikul viisil mitme isiku suhtes toime pandud mõrvakatses, mille eest näeb karistusseadustik süüdimõistmisel ette kuni eluaegse vangistuse, vahendas postimees.ee.
Prokuröri sõnul süüdistab politsei Võrku kõigis kolmes süütamise episoodis ehk loodusharidusaktivisti Val Rajasaare Murastes asuva korteri aknasse süütepudeli viskamises, Hans H. Luige ämma Tallinnas Maarjamäel asuva kodu süütamise katses ning Luige nõuniku Tiit Maidre Linnamäe tee kodu süütamises.
Evestus ei soovinud enne kohtuistungi algust Võrgu tegevuse võimalikke motiive avada.
"Kuna motiiv on tihedalt seotud teiste kahtlusaluste suhtes jätkuvalt menetluses oleva süüasjaga, ei ole võimalik sisulistel aspektidel veel peatuda," ütles Evestus.

Harjumaal põleb seitse hoonet
Harjumaal Jüri lähedal Aaviku külas süttis täna õhtul seitse hoonet, neist neli hävis.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 18.15. Sündmuskohale saadeti viis päästeautot, viis paakmasinat ja muu kustutus- ja päästetöödeks mõeldud tehnika.
Päästjate kohale jõudes põles lahtise leegiga laut, tugeva tuule tõttu olid tuld võtnud ka teised paarisaja meetri ulatuses asuvad hooned, neist kolm elumaja. Mitmes majas plahvatasid gaasiballoonid ja süttisid ka mitu autot.
Tules hävinud neljast hoonest oli üks elumaja. Kahjustada said kaks eluhoonet ja üks abihoone. Kolmele lähedal asunud eluhoonele ja kahele abihoonele õnnestus päästetöötajatel tule levik ära hoida.

Ministrid: olukorda liikluses parandavad seadusemuudatused
Olukorra parandamiseks liikluses otsustasid justiitsminister Rein Lang ja siseminister Jüri Pihl tänasel kohtumisel välja töötada seadustemuudatuste paketi, mis hõlmaks nii karistus- kui väärteomenetlusi.
Langi sõnul otsustati kohtumisel moodustada töögrupp, kelle ülesandeks on välja töötada seadusandlik pakett, teatas justiitsministeerium.
"Tänases olukorras ei ole meil mingit kasu ühest muudatusest või täiendusest seaduses, vaja on välja töötada täielik erinevaid õigusvaldkondi hõlmav pakett," rõhutas Lang.
Töögruppi kuuluvad justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, politsei ja prokuratuuri esindajad, kavas on kaasata ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.
Justiitsministri sõnade kohaselt peaks seadusemuudatuste pakett hõlmama hoopis laiemat valdkonda, kui vaid karistused joobes juhtimise eest.

Välisministeerium soovitab Lääne-Ukrainasse mitte reisida
Seoses eilse rongiõnnetusega Lvivi oblastis, mille tagajärjel paiskus õhku hulgaliselt mürgiseid kemikaaliaurusid, soovitab välisministeerium piirkonda mitte reisida.
Üleeile sööstis Lääne-Ukrainas Lvivi oblastis rööbastelt maha fosforiiti vedav rong ja süttis põlema. Põlengu tagajärjel hakkasid piirkonnas levima mürgised kemikaaliaurud, mis võivad tekitada tervisekahjustusi, teatas ministeerium.
Kui sõit osutub vältimatuks, siis tuleb järgida Ukraina ametivõimude juhtnööre. Reisiks soovitab ministeerium teha reisi- ja tervisekindlustused ning registreerida oma välismaal viibimine eelnevalt välisministeeriumi koduleheküljel.

Tartumaad tabas öösel rahetorm
Tartumaad tabas öösel umbes tund aega kestnud rahetorm, mis kahjustas elektriliine ja murdis puid.
Torm tabas Tartumaad kella kolme-nelja ajal öösel.
"Kõige rohkem oli väljasõite Puhja valda Ulila külla, kus päästjad koristasid ära 11 langenud puud ja märgistasid mahalangenud elektriliinid," ütles Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Päevaleht Online'ile.
Tema sõnul rohkem suuremaid kahjustusi registreeritud ei ole. Tartus oli küll süttinud üks elektrikilp, kuid pole kindel, kas see oli seotud äikesega.
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmavaatluse osakonna peaspetsialisti Ene Tillmann ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist oli suhteliselt lokaalse tormiga, mis läbis Ülenurme ja Puhja valdasid ja Võrtsjärve äärde jäävat ala.

Maripuu taotleb valitsuselt Ralfi kojusõiduks raha
Sotsiaalminister Maret Maripuu taotleb homsel valitsuse istungil reservfondist raha, et koju tuua Türgis sündinud Ralf.
Maripuu toetab Eesti lastearstide ideed erilennukiga kaasa minna. "Arstid jälgivad, et Ralfi kojusõit oleks võimalikult turvaline," sõnas minister.
Haigekassa juhatus otsustas täna katta Türgis sündinud lapse haiglaravi kulud. Ministri sõnul langetati otsus seetõttu, et lapse terviseriski ei olnud emal ka parema tahtmise juures võimalik kindlustada. Lapse ravikulud kaetakse haigekassa hinnakirja järgi 3890 krooni ulatuses päevas.
Maripuu rõhutas, et iga last ootava ema põhivastutus on sündimata laps. "Ema peab mõtlema lapse heaolule ja turvalisusele. Põnevaid ja meelelahutuslikke reise saab ette võtta ka siis, kui pisipõnn on juba sündinud," ütles minister.

Poolaastaga on liikluses hukkunud 95 inimest
Maanteeameti statistika kohaselt on esimesel poolaastal liikluses hukkunud 95 inimest, mida on 23 inimese võrra rohkem, kui möödunud aastal samal ajal.
Satistika kohaselt on esimesel poolaastal registreeritud 1 228 liiklusõnnetust, milles sai viga 1 648 inimest ning hukkus 95 inimest. 2006. aasta esimesel poolaastal registreeriti 1 049 liiklusõnnetust, milles hukkus 72 ja sai viga 1 427 inimest.
Selle aasta juunis hukkus liikluses 22 inimest, eelmise aasta juunis hukkus 19 inimest.
Võrreldes eelmise aastaga on tunduvalt tõusnud mopeediõnnetuste arv. Kui eelmise aasta esimesel kuuel kuul registreeriti 17 mopeediõnnetust, milles keegi surma ei saanud, siis tänavu esimesel poolaastal on registreeritud 45 mopeediõnnetust, milles on hukkunud kaks inimest.
Kuigi jalgrattaõnnetuste arv on aastaga pea samaks jäänud (69), on neis hukkunute arv kahekordistunud. 2006. aasta esimesel kuuel kuul hukkus jalgrattaõnnetustes kaks inimest, sellel aastal on neis surma saanud juba neli inimest.

Noormehed leidsid rappa eksinud eaka naise
Pühapäeval, 15. juulil aitasid neli noormeest leida Tallinnas Pääsküla rappa eksinud vanaproua.
Pühapäeva pärastlõunal kella 15: 45 ajal helistas politseisse mees, kelle abikaasa, 78-aastase Heldi oli Pääsküla rappa eksinud. Lisaks tavapolitseinikele reageerisid teatele koheselt ka Põhja prefektuuri künoloogiateenistuse ametnikud koos politseikoeraga.
Raba tänava läheduses nägid koerajuhid nelja poissi, kellelt küsiti, kas nad on Heldi kirjeldusele vastavat naisterahvast liikumas näinud.
Tol hetkel noormehed veel naist näinud ei olnud ning politsei jätkas otsinguid. Veidi hiljem märkasid samad noorukid memme Pääsküla rabas ja teavitasid sellest ka politseid.
Kella 18 ajal oli läbimärg eksleja omaste juures tagasi.

Haigekassa hüvitab Türgis sündinud lapse ravikulud
Haigekassa juhatus otsustas katta Türgis enneaegselt sündinud Ralfi haiglaravi kulud ning sotsiaalminister taotleb beebi kojutoomiseks valitsuse istungil reservfondist raha.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul langetati otsus haiglaravi kulud katta seetõttu, et lapse terviseriski ei olnud emal ka parema tahtmise juures võimalik kindlustada.
Lapse ravikulud kaetakse haigekassa hinnakirja järgi 3890 krooni ulatuses päevas, mis tähendab, et ravikulud kaetakse Eestis kehtivate tervishoiuteenuste hindade alusel.
SL Õhtuleht kirjutas, et Türgis 24. rasedusnädalal keisrilõikega sündinud Ralfi ilmaleaitamise eest on Antalya haigla esitanud perele 156 000-kroonise arve ning enneaegse lapse haiglasoleku ajal tiksub 7500 krooni iga päev lisaks.
Ralfi Türgi raviarstiga ühenduses olnud Tallinna lastehaigla meedikute hinnangul on laps eritranspordiga transporditav umbes kuu aja pärast. Kõige otstarbekam on tellida erilennuk, mis võib koos koos saatemeedikutega maksma minna ligikaudu pool miljonit krooni. Selle raha loodab minister saada valitsuse reservfondist.

Purjus naine sõidutas väikelapsi
Tänu tähelepanelikule kodanikule tabas politsei purjus naise, kes sõidutas kaht väikelast.
Teisipäeval kell 18.30 teatas politseile tähelepanelik kodanik, et Põltsamaa - Jõgeva teel sõidab auto, mille juht on joobes.
Kella 18.35 ajal pidas politseipatrull Jõgeva - Põltsamaa maantee 2. kilomeetril kinni sõiduauto, mida juhtis 1974.aastal sündinud Irina.
Auto tagaistmel olid 10-kuune ja 4-aastane laps.

Mardikanuhtlus tabas kartulipõlde juba juunis
Kartulikasvatajad ei mäletagi enam sellist aastat, kus põllult ainsatki kartulimardikat poleks leidnud, tänavu on neid tüütuid elukaid iseäranis palju.
"Neid ikka on, alguses korjasime teisi oma perega käsitsi - purki, nagu maasikaid," muheles Tiigi talu peremees Tiit Lepik, kel tänavu kartul veidi enam kui poolel hektaril maha pandud.
Nüüd on kartulipõld juba mardikate vastu korra pritsitud: "Ega tervet põldu pritsinud, käisin käsipritsiga need kohad üle, kus mardikaid või tõuke näha oli," rääkis talu noorperemees Veljo Juuse.
Et tegemist on kontaktse mürgiga, peab mardikas sellega pihta saama - hilisem kokkupuude mürgiga kaetud taimega enam ei mõju, see mardikas, kes pärast mürgitamist naaberpõllult kohale lendas, elab, muneb ja pistab kartulilehti - kuni järgmise mürgitamiskorrani.

Mees üritas varastada ostukärutäit viina
Turvatöötajad pidasid teisipäeval kinni mehe, kes ühes Tallinna supermarketis suurema koguse viina vargusel vahele jäi.
Teisipäeva lõuna paiku äratas kaubanduskeskuse müügisaali turvatöötaja tähelepanu tumedates riietes mees, kes oli ostukäru viinakohvreid täis ladunud. Seisnud veidi aega kassarivi juures, otsis mees taskust välja ostutšeki ning teatas kassas, et on kauba eest juba alkoholiletis tasunud.
Turvakontrollis selgus, et 37-aastane Igor püüdis kassapidajat petta, näidates talle vana ostutšekki. Falck andis viinavarga üle politseile. Kuus kohvritäit viina, mille väärtus ulatus 7194 kroonini, tagastati kauplusele.

Saare maakonnas on kuritegevus hüppeliselt kasvanud
Kui üle-eestiliselt on kuritegude arv käesoleva aasta esimese kuue jooksul läinud aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud, siis Saare maakonnas on olukord vastupidine - siin on registreeritud kuritegude arv 114 ühiku võrra kasvanud (juurdekasv ligi 37%).
Eile avalikustas Kuressaare politseijaoskond möödunud poolaasta kuritegevuse statistika, selle järgi registreeriti Saare maakonnas 2007. aasta esimesel poolaastal 309 kuritegu. 2006. aastal oli sama näitaja 195, kirjutab Oma Saar.
Kuritegevuse juurdekasv on toimunud põhiliselt varavastaste kuritegude arvu kasvu tõttu.
Kuritegudelt on sel aastal tabatud 36 alaealist, mis 19 isiku võrra enam kui 2006. aasta samal perioodil. Märkimisväärselt on sel aastal suurenenud ka juhtumite arv, kus isik oli kuriteo sooritamise ajal alkoholijoobes (juurdekasv ligi 61%).

Saaremaal said väikse väina tammi elektriliinid linnuhirmutajad
Eile ja täna öösel paigaldati Väikese väina tammi elektriliinidele linnuhirmutajaid, et eemale peletada linde, kelle rändamisteele sealsed elektriliinid ette jäävad.
Väike väin jääb mitmete lindude rändamisteele ja sageli linnud ei märka liine ning saavad liinidesse lennates hukka, rääkis Eesti Energia tütarettevõtte OÜ Põhivõrk liinide ekspert Väino Milt ajalehele Meie Maa sellest, miks liinidele otsustati paigaldada linnuhirmutajad.
Kõige suuremaid probleeme on Väiksel väinal Mildi sõnul luikedega, sest nemad on piisavalt suured, et liinidesse takerduda. Väiksemad linnud mahuvad üldjuhul ohutult liinide vahelt läbi, selgitas Milt.
Lindude peletamiseks on kasutusele võetud Eestis suhteliselt uudne ja Saaremaal esmakordselt kasutatav tehnoloogia - konksuga elektritraadi külge kinnitatava plastmassplaadi üks pool on erkoranž ja teine kollane ning kui hirmutaja tuule käes keerleb, siis hakkab selline värvikombinatsioon linde häirima, selgitas linnuhirmutajaid tootva ettevõte Aradix esindaja Jaanis Sarapuu.

Tamsalu lubjapargis leiti aukuvisatud koer
Tamsalu lubjapargist leiti laudade ja kividega kaetud auku topitud noor koer, kes praegu kosub Rakvere linna kodutute koerte varjupaigas.
Varjupaiga perenaine Elfriede Sillapere ütles, et musta värvi koera leidsid jalutama läinud inimesed, kes kuulsid niutsumist, kirjutab Virumaa Teataja.
Varjupaiga perenaine ütles, et kuigi viimastel päevadel on teatatud mitmest ajutist kodu vajavast koerast, ei saa neid vastu võtta, sest pole ruumi.
"Meil on varjupaigas üle neljakümne koera. Oleme pakkunud, et anname ilusad ja hooldatud kutsad ära vaid vaktsineerimisraha eest, paraku pole tahtjaid," nentis Elfriede Sillapere.

Viljandi liikluspolitsei võitleb mootorrattakambaga
Kui eelmisel suvel tuli Viljandi liikluspolitseinikel vaeva näha autodega ebaseaduslikke kiirendusvõistlusi korraldanud noortega, siis tänavu teevad peavalu kihutavad mootorratturid.
Viljandi liikluspolitsei vanemkomissari Alvar Pähkli sõnul on motohuligaane üsna keeruline tabada: sageli sõidavad nood nii kiiresti, et tagaajamine muutub liiga ohtlikuks, kirjutab Sakala. Sellest hoolimata on politseil oma meetodid, kuidas kiirust ületavad mootorratturid kinni võtta, ning sel suvel on Viljandimaal vahele jäänud juba kuus tsiklijuhti.
Alvar Pähkli jutu järgi on osa mootorratturitest üsna hästi organiseeritud ning kui nad Viljandi ümbruses maanteel või isegi linnatänaval omavahel võistlema hakkavad, pannakse välja autodega vahimehed, kes politseinike lähenemise eest hoiatavad.
Vanemkomissari sõnul teavad politseinikud enamiku tsiklijuhtide ning nende vahimeeste nimesid ja sõidukeid: "Kindlasti ei vaata me kihutamist kõrvalt, vaid töötame selle nimel, et mootorratturid liikleksid eeskirja järgi."

Kihlepasse tulevad šamaanid ja käsitöömeistrid
Eassalu-Neitsi külaselts ootab huvilisi lähemalt ja kaugemalt sel nädalavahetusel Audru valda Kihlepa külla kahele üritusele, reedel leiab seal aset šamaaniõhtu ja laupäeval käsitööpäevad.
Kunagise Kihlepa koolimaja vastas muruplatsil ootab šamanismihuvilisi reede õhtul kell 18 indiaanisaun, lüüakse šamaanitrummi ning vabastatakse joigumise ja tantsuga oma keha pingetest, kirjutab Pärnu Postimees.
Kohal on šamanismi uurija ja enamiku sellealaste teoste eesti keelde tõlkija Tiit Teras, kes tutvustab ja müüb uusi raamatuid ning räägib Eesti põlisrahva hiiekultuuri ja taarausu seostest.
Laupäeval kell 11 läheb sealsamas lahti käsitöömeistrite päev, kell 10 aga on Uruste kirikus jumalateenistus.
Šamaaniõhtu jätkuks saab võtta muda- ja turbavanne ning mekkida nõiaköögis võilillekohvi ja nõgesekotlette.

Päästeamet loobus koondamiskavast
Kui päästeameti jaanipäeva eel avalikustatud kriisiplaan nägi ette saja tuletõrjuja koondamist ja inimestele appijõudmise aja pikenemist, siis nüüd lubavad ameti juhid, et must stsenaarium käiku ei lähe.
Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafini 22. juunil antud intervjuu TV 3 "Seitsmestele uudistele" tõi kaasa pahameeletormi, mille järellainetus ei ole senini vaibunud, kirjutab Postimees.
Kriitikat toitsid päästeameti järgmise aasta reformikava tutvustanud Karafini sõnad, et uuest aastast jõuavad päästeametnikud enam kui 100 000 Eesti elanikule appi viis minutit senisest hiljem, hiljemalt 25 minutiga.
Pea kuu aega hiljem tunnistab Karafin, et tegu oli orastel sündinud kriisiplaaniga, mis tehti siseministeeriumi ülesandel päästeameti järgmise aasta eelarveläbirääkimiste alguses.
"Meile antud korraldus oli lihtne: te peate tõstma päästetöötajate keskmise palga konkurentsivõimelisele tasemele, kuid seda olukorras, kus lisaraha oluliselt juurde ei anta," selgitab Karafin. "Kui see kriisikava oleks tegelikkuseks saanud, oleksime teiste meeste kõrgemate palkade nimel pidanud ametist koondama ligi 100 meest," nendib ta.

Atonen lahkub peagi riigikogust
Otsekohese ütlemisega Reformierakonna juhtpoliitik Meelis Atonen jätab sügisel riigikogu töö ja jätkab täiskohaga valuutavahetusfirma Tavid muutmist investeerimiskulla müüjaks.
Kaks kuud tagasi Reformierakonna aseesimeheks valitud Atonen põikles kindlast vastusest kõrvale: "Kuid suure tõenäosusega lähen (sügisel - toim) teistele radadele," ütles ta ajalehele Postimees.
Postimehe andmetel ei juhtu see kohe 11. riigikogu koosseisu uue tööaasta alguskuul, vaid oktoobris. Erakonnaga jääb Atonen endiselt seotuks.
Selle aasta aprilli alguses sai Atonenist valuutavahetusfirma Tavid nõukogu liige ning tema tööks on investeerimiskulla suuna arendamine Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis ning tulevikus ka Taanis.
Postimehe andmetel ei soovinud Atonen enam kandideerida ka märtsis toimunud riigikogu valimistel, ja oli juba varem ta erakonnas tutvustanud oma plaane siirduda ettevõtlusesse, kuid erakond veenis teda siiski valimistel kaasa lööma.

Politseinikud vabanesid vägivallakahtluse alt
Uurimine tuvastas, et Viljandimaa politseinikud ei vägivallatsenud kinnipeetava kallal.
Juhtum leidis aset tänavu veebruaris, kui politseinikud pidasid ühes Viljandimaa majas kinni korterisse tunginud mehed, kirjutab SL Õhtuleht.
Hiljem esitas üks sissetungijatest politseinike peale kaebuse, et nood olevat teda kinnipidamisel peksnud. Tänaseks on politseinike suhtes alustatud kriminaalmenetlus lõpetatud, sest uurimine tuvastas, et politseinikud ei vägivallatsenud kinnipeetava kallal, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu.
Valekaebuse osas on aga menetlust alustatud ning jätkuvalt uuritakse ka sissetungimise asjaolusid.
Sissetungija on vahi alla võetud.

Prokurör trahvis sugulasele ravimeid vedanud naisi
Prokurör määras kahele ravimite salaveolt tabatud naisele, kes arstimeid haigele sugulasele viia tahtsid, kohustuse tasuda riigituludesse 400 krooni.
10. juulil üritasid kaks Ivangorodi kodanikku Narvas üle tollipiiri toimetada ravimeid, kuid nad peeti kinni. Naised tahtsid ravimid viia Narvas elavale haigele sugulasele, kirjutab SL Õhtuleht.
Nende tegevus kvalifitseeriti karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb keelatud ja eriluba nõudva kauba salavedu. Prokuratuur lõpetas menetluse oportuniteedi alusel.
"Naistele pandi kohustus tasuda kummalgi 400 krooni riigituludesse," ütles Viru ringkonnaprokurör Irina Karo. Otsuse tegemisel arvestati seda, et naistel pole Eestis alalist elamisluba, nad on pensionärid ja pole varem karistatud. Ka pole tuvastatud, et kahtlustatavad oleks varem ravimeid ärilisel eesmärgil Eesti ja Euroopa Liidu territooriumile toimetanud.

Eesti oma projekt tulevases olümpiapaigas Punasel Lagedal
Krasnaja Poljanas ajavad eestlased tasapisi oma projekti - kõigepealt teha Tammsaare muuseumi juurde oma Eesti nurgake ning hiljem ehk koguni kultuurikeskus.
Asju ajab endine Sotši liiklusmiilitsa ülem, septembris 70. aasta juubelit tähistav Ugo Reiljan, kes ise ütleb, et on kohalikele eestlastele kohtuniku, advokaadi ja pihiisa eest. "Sest ma tunnen moraalset vastutust kõigi siin elavate eestlaste ees!" kinnitab ta.
Reiljanite veri on toimekas igal pool. Eesti kõige toimekama, Reiljani-Villuga - seob Ugot otsene vereside. Ugo vanaisa ja Villu vanavanaisa on vennad. Ugo Reiljan oleks Villule peaaegu onu.
Tulevane keskus peab tulema Krasnaja Poljanasse, kus toimuvad 2014. aasta Sotši taliolümpia kõik suusaalad. Krasnaja Poljana on eestlastele paremini tuttav Punase Lageda nime all. Küla asustasid küll kunagi kreeklased, kuid õitsengule lõid küla 121 aastat tagasi siia saabunud eestlastest väljarändajad.

Metsavennapunker kui ajaloo tutvustaja
Malevlased ehitasid Märjamaale kunagise metsavendade punkri lähedale selle koopia.
Veidi üle Harjumaa piiri, Raplamaa servas, Märjamaa vallas Russalu küla lähedal metsas sai eelmisel nädalal valmis kunagise metsavendade punkri koopia. See on üks osa Vardi erametsaseltsi tehtavast loodusharidustööst, mis sellel kevadel tõi kohale üle 400 Tallinna ja tema ümbruse kooliõpilase.
Kümme Tallinnast pärit õpilasmaleva liiget komandör Jaak Juske juhtimisel ja metsaseltsi esimehe Taavi Ehrpaisi juhendamisel ehitasid nädalaga kunagise sisselangenud punkri lähedusse selle koopia, sobitades ta kokku ümbritseva loodusega ja luues selle abil uue õppeobjekti.
Ilma ahjuta on ohutum
Algne punker oli kaks meetrit lai ja 2,5 -3 meetrit pikk. "Uus sai tehtud kaks korda kaks meetrit, ohutuse mõttes küttekollet sees ei ole. Nii või teisiti tahavad matkajad hakata siin ööbima, seetõttu on ohutum, kui sees tuld ei saa teha," räägib Ehrpais.

Kalateadlased hakkavad hävitama ohtlikku unimudilat
Läbikülmumist ja kuiva kannatavad röövkalad on levinud Narva veehoidlasse.
Riiklik looduskaitsekeskus ja Eesti loodushoiu keskus alustavad lähinädalail Narva jõe lähedal kaks aastat tagasi avastatud võõrliigina sisse toodud ning kohalikke mageveekalu ja konni ohustava kaugida unimudila väljapüüki.
Kalateadlane Meelis Tambets märkis, et kui 2005. aasta suvel avastati unimudil uue liigina, pakkus see omajagu põnevust. "Aga teada oli, et see liik kujutab meie jõgede ja järvede öko-süsteemidele ohtu ning temaga tuleb võitlema hakata," sõnas ta.
Levimist ei takista miski
Narva veehoidlast vaid mõne meetri laiuse maaribaga eraldatud tiik on praeguseks unimudilaid niivõrd täis, et aplad röövkalad on jõudnud kõik särjed ja kogred nahka pista. "Unimudilad on ka veehoidlasse jõudnud, kuid nende arvukus on seal veel väike," osutas Tambets.

NATO kõrgeim sõjaväelane: olge abi vastuvõtuks valmis
NATO sõjalise komitee esimees, kindral Raymond Henault rääkis Päevalehele antud intervjuus, milliseid samme allianss Eestilt turvalisuse tõstmiseks ootab.
NATO sees käib pidev debatt Balti riikide õhuturbe üle. On riike, kes näeksid praeguse süsteemi muutmist või jätmist. Kas võime olla kindlad, et see jätkub ka lähemas tulevikus?
Meie kindel poliitika on, et kõik NATO liikmed saavad osa samasugusest turvatundest. Olgu siis õhus, maal või merel. Seepärast ongi NATO eesmärk aidata Balti riike õhuturbega kuni 2018. aastani. Seda on Balti riigid palunud meil käsitleda võimaliku ajalise raamina, kuni teil endil tekib piisav õhuturbe võimekus.
Kas tõesti jätkatakse sama süsteemi alusel aastani 2018 või eksisteerib ka varasemaid õhuturbemissiooni ülevaatamise seisukohti?
Balti riikide õhuturbe kontseptsioon vaadatakse uuesti üle 2011. aastal. Siis võetakse arvesse muutusi poliitilises olukorras ning ka muutusi Balti riikide enda võimekuses.

Seadus loob võimaluse aurahasid tagasi nõuda
Valitsus arutab sügisel teenetemärgi seaduse muutmist nii, et märgi saajalt oleks mõjuvatel põhjustel see võimalik hiljem ka ära võtta.
Praegu on juristid hädas Maarjamaa Risti kavaleri Risto Teinoneniga, kes kandis auraha (pildil) koos natsisümboolikaga, sest auraha saajalt hiljem ära võtta on keeruline. "Muu hulgas lahendatakse selle eelnõuga ka küsimus, millistel juhtudel või-dakse teenetemärk või selle kandmise õigus ära võtta," lubas presidendi nõunik Toomas Sildam.
Seadusemuudatuse kohaselt korraldaks tulevikus riiklike autasude kandidaatide valimist presidendi kantselei.
Praegu otsustab autasude andmise küll president, kuid ettepanekud, kes võiks autasud saada, teeb riigikantselei juures tegutsev teenetemärkide komitee. Sildami sõnul tundub teenetemärkide komitee toomine presidendi kui aurahade jagaja kantselei juurde mõistlik ja loogiline.

Regionaalhaigla müüb Nõmmel kolm suurt krunti
Et leida uue korpuse ehitamiseks lisaraha, pani Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) saja miljoni kroonise alghinnaga müüki kolm Nõmmel asuvat maatükki kogupindalaga üle seitsmeteistkümne hektari.
Müüdavad kinnistud asuvad Põllu tänaval ning suurima pindala küündib pea kümne hektarini. "Vastavalt Eesti haiglavõrgu ja PERH-i arengukavale soovib regionaalhaigla koondada ravitegevuse Mustamäele, et vähendada nii asjatuid kulutusi amortiseerunud kinnisvarale," selgitas maamüügi vajadust PERH-i kommunikatsioonispetsialist Stina Eilsen.
PERH ootab kinnistute ostupakkumisi 23. juuliks.

Valed konditsioneerid viivad tervise
Patsiendid kaebavad konditsioneerist tingitud kurguvalu, nohu või närvipõletiku üle.
"Valesti paigaldatud konditsioneerid võivad põhjustada lihasvalusid õlavöötme, selja ja kaela piirkonnas kuni ägeda närvipõletiku tekkeni. Samuti võib sagedamini esineda peavalusid ja ülemiste hingamisteede ärritusnähte," hoiatab tervishoiu-arst Iris Rannit-Randveer läbi-mõtlemata lahenduse eest konditsioneeri kasutamisel.
Kesklinna salongi juuksur Tamara tunnistab, et temale puhub konditsioneerist külm tuul pidevalt peale, mistõttu pea ja kael alatasa valutavad.
Konsultatsioonifirmas töötav Madis Väin kurdab, et ka nende kontoris on konditsioneeriga probleeme. "Konditsioneer kuivatab õhu täiesti ära ning kuna õhuniisutajaid ei ole, saame igast arvutist ja metallesemest särtsu," seletab Väin. Samas tunnistas ta, et kui kliimaseade on rikkis või ei tööta, muutub kontor põrgukatlaks ja töötada pole pea võimalik.

HIV-positiivsed kardavad, et arstid ei oska saladust hoida
ÜRO raport: Eesti HIV-postiivsed tunnevad arstide juures käies diskrimineerimist.
"Pärast sünnitust tahtsin leida endale perearsti oma kodu lähedal," rääkis ÜRO arenguprogrammi uurimisraportis 20-aastane naine. "Ma helistasin sinna ja nad ütlesid, et võtavad kogu pere oma nimistusse: minu, mu abikaasa ja meie beebi. Aga kui ma sinna läksin, nägid nad meie tervislikku olukorda, mis oli kirjutatud kõigile paberitele."
"Arst ütles, et ta on pediaater, ta saab võtta ainult lapse, aga mitte meid. Kuidas ma saan paljastada, et ma olen HIV-positiivne, kui nad niimoodi käituvad?" kirjeldas naine. "Ja siis on nad vihased, kui jätan selle enda teada. Kui nad käituksid normaalselt iga patsiendiga, siis neile ka öeldakse."
Mullu Eestis korraldatud uuringu fookusgruppides osalenud arstid teadsid küll HIV kliinilistest aspektidest rohkem, kuid väljendasid HI-viirust või aidsi põdevast inimesest rääkides samasuguseid hirme ja stereo-tüüpe nagu teiste ametite esindajad. Arstid tunnistasid ise, et meditsiinipersonal vahendab rutiinselt infot HIV-positiivsete patsientide HIV staatuse kohta, kuigi isikuandmete kaitse seadus keelab seda ilma patsiendi nõusolekuta teha. HIV-positiivsed tõid välja näiteid, kus ravist keelduti või seda pakuti viisil, mis ei vastanud nende vajadustele, või ei peetud kinni konfidentsiaalsusnõuetest.

Joobnud juhtidele juba esimesel eksimusel kriminaalkaristus
"Kui isikul ei ole karistusregistris varasemast karistust joobnult juhtimise eest, siis praegu on purjuspäi juhtimine väärtegu ning seda sõltumata sellest, kui raskes joobes juht oli. Kui isikul on varasemast karistus joobes juhtimise eest, siis karistatakse teda kriminaalkorras," selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Sten Lind ministeeriumis kavandatavat seadusemuudatust.
Muudatuse eesmärk on seada karistuse raskus sõltuvusse juhi ohtlikkusest. Kas tegu on kuriteo või väärteoga, see sõltub muudatuse kohaselt sellest, kui palju on isiku veres või väljahingatavas õhus alkoholi. Kuna eelnõu on alles ettevalmistamisel, vajavad lõplikud määrad täpsustamist. Praegu on kohtutes palju vaidlusi selle üle, kas juht ikka oli purjus.

Kotka merepäevadel uuritakse rockmuusika mõju kaladele
Soomes Kotka merepäevadel tehakse sel nädalavahetusel ainulaadne uurimus rockmuusika mõjutustest kalade liikumisele.
Kotka Maretarium-akvaariumi lähistele on nädalaks ehitatud üle 3000 külastaja mahutav konterttelk, kus esineb suur hulk kohalikke ja välismaiseid ansambleid, vahendab YLE 24. Jyväskylä ülikooli uurija selgitab esinemiste ajal muusika võimalikku mõju kaladele.
Uurimistöö algab homme, kui esinevad kohalikud ansamblid Apulanta, Kotiteollisuus ja Yö.
Veealuste- ja õhumõõtmisega soovitakse selgitada, kui selgelt tungivad erinevatel lainepikkustel helid Maretariumi massiivsesse peaakvaariumisse ja kas kaladel, näiteks lõhedel, ahvenatel ja angerjatel saab kindlaks teha heli tõttu toimunud käitumismuutusi.
Kalade käitumist võrreldakse enne ja pärast kontserte ning esinemiste ajal.

Tallinnas Paldiski maanteel seisab trolliliiklus
Tallinnas Paldiski maanteel on trolliliiklus õhuliini katkemise tõttu seiskunud.
Trammi- ja trolliliinide dispetšer ütles Päevaleht Online'ile, et hetkel tegeletakse õhuliini remontimisega ja loodetavasti peaks see korda saama poole tunni jooksul.

Laupäeval avatakse Sõpruse-Vilde ristmik
Seoses Sõpruse puiestee ja E. Vilde tee ristmiku avamisega liikluseks, hakkavad liinide nr 2, 3, 4 ja 9 trollibussid ning liinide nr 10, 11, 13, 20, 20A, 28 ja 61 autobussid sõitma endistel marsruutidel.
Liiklus autobussiliinil nr 42 Vambola - Akadeemia suletakse, teatab transpordiamet.
Ristmikul laiendati teid, kõikidele suundadele tehti pöörderajad, tõsteti ümber trollide kontaktliinide mastid ning rajati uus kontaktliin, rajati jalakäijatele ohutussaared ja paigaldati valgusfooride süsteem..
Ristmiku renoveerimise projekti koostas K-Projekt, ehitas Skanska EMV.
Objekti kogumaksumuseks kujunes 44 miljonit krooni.

Elektriraudtee perroonid on istepingita
Kuna raudteejaamad suleti, peab rongi ootama sõna otseses mõttes püstijalu ja enamasti lageda taeva all.
Kuigi osale perroonidele on pandud ootepaviljon, pakub see vihma eest kaitset vaid vähestele, kirjutab SL Õhtuleht.
Ühegi jaama perroonil pole ainsatki istepinki. Elektriraudtee müügi- ja arendusdirektori Kuldar Väärsi sõnul ollakse probleemist teadlikud, kuid praegu pole muudatusi teha võimalik.
"Kuivõrd järgneva kolme aasta jooksul ehitatakse EL-i projekti raames ümber kõik perroonid, muudetakse selle käigus rongiootamine kindlasti senisest märksa reisijasõbralikumaks," lubas ta.
Perroonid ehitatakse madalamaks uute rongide pärast, mis jõuavad Eestisse parimal juhul juba 2011. aastal.

Linna ajutised välikäimlad jäävad avatuks septembri keskpaigani
Lisaks viiele alalisele avalikule käimlale paigaldati suvekuudeks linna 50 ajutist.
"Peamiselt kesklinna käidavasse kanti jäävaid välikäimlaid puhastatakse ja koristatakse kaks korda päevas, lisatakse vedelseepi ja tualettpaberit ning tehakse muid hooldustöid," kinnitas kommunaalameti hooldusosakonna juhataja Tarmo Sulg. Sule sõnul on kõik ajutised välikäimlad kasutajatele tasuta, kuid viie, aasta ringi avatud käimla külastajatel tuleb arvestada ka väikese väljaminekuga.
Valli tänava tualetis maksab pilet 6 krooni, Pikas jalas 5 krooni ning Toompeal Nevski katedraali kõrval, Viru keskuse autobussiterminalis ja Vabaduse väljaku tunnelis 3 krooni. "Turistide jaoks on käimlate puhul oluline, et kiiresti suudetaks teenindada suuri gruppe. Paraku saab seda võimekust leevendada üksnes suure hulga käimlakohtade loomisega ühte paika kokku," ütles Sulg, kelle sõnul on täiendavalt paigaldatavate tualettide eesmärk pakkuda optimaalselt teenust nii linnakodanikule kui ka turistile.

Linn valmistab ette kuju riigihanget
Tallinna kommunaalamet valmistab ette rahvusvahelist riigihanget Kalevipoja kuju projekteerimiseks Tallinna lahte. Hange kuulutatakse välja järgneva paari nädala jooksul ja see kestab 52 päeva.
Millal täpselt kuju võiks valmida, on kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul veel vara prognoosida. Kuna kuju tuleb merepõhja, on tegemist keeruka projekteerimisega, mis võtab aega vähemalt aasta.

Algas registreerimine pargi sünnipäevale
Kadrioru pargi rajamise 289. aastapäeval, 22. juulil, oodatakse viie- kuni üheteistaastasi lapsi sünnipäevapeo lilleaiamängudele, mis algavad kell 11Kadrioru lossi ees.
Kadrioru pargi sünnipäevapeol ootavad lapsi lossidaamid, kes aitavad neil parki avastada ja valmistavad koos lastega mereteemalisi meeneid.
Sünnipäevapidu kulmineerub kell 14 noortepargi avamisega, kus lapsi ootavad klounid Piip ja Tuut. Eelregistreerimine lilleaiamängudele toimub telefonil 606 64 00.

OMON ründas Arhangelski linnapea korterit
Vene õiguskaitseorganite töötajad ründasid Arhangelski linnapea Aleksandr Donskoi korterit ja viisid ta eeluurimisvanglasse.
Arhangelski linnavalitsuse esindaja selgitas, et kuigi kohtuasja käsitlemine Donskoi suhtes oli peatatud tema terviseseisundi tõttu, viidi ta kohtuistungi jätkumiseks siiski jõuga eeluurimisvanglasse.
Donskoi naine kinnitas, et OMON tõi kaasa ka arstid, kes kontrollisid linnapea tegelikku terviseseisundit, vahendas Interfax.
Donskoi vastu algatati mitu kriminaalasja kohe pärast seda, kui ta avalikustas plaani kandideerida järgmisel aastal Venemaa presidendiks.

Briti eriteenistus nurjas atentaadi Boriss Berezovskile
Vene ärimees Boris Berezovski sai kolm nädalat tagasi Scotland Yardilt teate, et teda tahetakse tappa, ning põgenes Londonist.
Scotland Yard soovitas Berezovskil lahkuda riigist, kui sai vihje Londonisse saabunud Vene palgamõrvarist, teatas The Times.
Berezovskil on kontor Mayfairil ja tugevalt turvatud mõis Surreys - ärimees ei liigu kunagi ilma turvameeste hordita.
Berezovskile on korduvalt Venemaal atentaadikatseid tehtud, kuid veel mitte Euroopas.
Oletatav palgamõrvar tabati Hiltoni hotellist Park Lane'il, vaid hetk enne, kui ta üritanuks tuntud vene ärimeest tappa.

Mässulised tapsid vähemalt 17 Pakistani sõdurit
Pakistanis Afganistani piiri lähedal ründasid mässulised Pakistani sõdurite konvoid ning surma sai vähemalt 17 sõdurit.
Peale Põhja-Waziristanis regioonis toimunud rünnakut kuulutas Pakistani president Pervez Musharraf riigis taas välja eriolukorra, kirjutab BBC.
Peale Islamabadis asuva Punase mošee puhastamist islamiradikaalidest Pakistani armee poolt on riigis toimunud mitmeid veriseid terrorirünnakuid.
Pakistani armee pressiesindaja kinnitusel sai lisaks 17 hukkunule vigastada 14 sõdurit.
Talebani võitlejaid toetava mässuliste rühmitus kinnitas, et Pakistani sõdurite konvoid rünnati rakettidest ja seejärel avati konvoi pihta automaatrelvadest tuli.

Ingušeetia kalmistul toimus plahvatus
Venemaal Ingušeetias täna toimunud ühe naise ja tema kahe lapse matustel leidis aset plahvatus, milles sai haavata 10 inimest.
Plahvatus toimus kui viimane inimene sisenes haua juurde, teatas ITAR-TASS.
Ühel 52-aastase naisel amputeeriti jalg ning ta viibib raskes seisundis haiglas.
Matusetseremoonial oli kohal Vene Esimese telekanali operaatorid, kes filmisid sündmust. Esialgsetel andmetel oli plahvatuse võimsus samaväärne 50-100 grammi trotüüli õhkimisega.
Kohalikud ametnikud kinnitasid, et eelmisel nädalal automaadivalagnuga tapetud õpetaja ja tema kaks last jõuti enne plahvatust mulda sängitada.
Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Darfuris avastati hiigelsuur maa-alune järv
Sõjakeerises oleva Sudaani Darfuri regioonis avastati suur maa-alune järv, mis teadlaste sõnul võib anda lootust mitu aastat kestnud verise sõja lõppemisele.
2003. aastast saadik kestnud verine konfliktis Araabia nomaadide ja mustanahaliste Aafrika põlluharijate vahel, milles on hukkunud vähemalt 200 000 inimest, on enamasti põhjustatud veepuudusest ning keskkonnaprobleemidest, kirjutab BBC. Lisaks on 2 miljonit inimest oma kodudest põgenenud.
"Rahutused ja kannatused Darfuris on enamasti põhjustatud veepuudusest," ütles Bostoni ülikooli geoloog Farouk El-Baz. "Ligipääs puhtale veele on põgenikele ellujäämiseks esmavajalik. See aitab rahuprotsessi edendada ning kujutab endast vajalikke ressursse Darfuri majanduslikuks arenguks," lisas ta.
Sudaani valitsuse loal ehitatakse regiooni ligi 1000 uut kaevu.

Kolumbia reisilennuk sööstis maandumisel merre
Kolumbia reisilennuk, mille pardal olid 49 reisijat ja viis meeskonnaliiget, sõitis eile maandumisel lennurajalt välja ninaga otse merre.
Lennukompanii Aero Republica Lennuk Embraer 190 üritas väga halbades ilmastikutingimustes maanduda Simon Bolivari lennujaamas Santa Marta linnas.
Teisel katsel ei saanud lennuk pidama ning purustas rajapiirde ja sõitis otse merre, teatas lenta.ru.
Õnnetuses sai vigastada üheksa inimest. Reisijad evakueeriti koheselt pärast õnnetust.

Putin vabastas oma võimaliku mantlipärija ametist
Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Igor Ivanovi tagasiastumispalve Julgeolekunõukogu sekretäri ametikohalt, Vene meedia on Ivanovi pidanud üheks võimalikuks kandidaadiks riigi presidendi kohale.
Vastav ametlik korraldus avalikustatakse hiljem, teatas Interfax viidates allikale Venemaa Julgeolekunõukogus.
Allika sõnul ei kavatse Ivanov jääda riigiteenistusse, vaid kavatseb hakata tegelema teadus- ja õppetööga.

Herkel: ajakirjanike tapmine Venemaal on õõvastav
Järjekordse ajakirjaniku mõrvamine Venemaal on küll jäänud tavarelvastusleppest loobumise ja Vene diplomaatide Suurbritanniast väljasaatmise varju, kuid on siiski hukkamõistu ära teeninud, leiab riigikogu liige Andres Herkel.
Herkel peab silmas pühapäeval mõrvatud Saksa meediakontserni Bertelsmanni Vene osakonna asejuhti Marina Pissarevat, kes ei olnud eriti tuntud meediategelane.
"Seega võiks öelda, et tavarelvastusleppe kuu peale saatmine Venemaa poolt ja Vene nuhkide kojusaatmine inglaste poolt on ehk olulisemadki sündmused kui järjekordne Venemaal tapetud meediategelane," kirjutab Herkel oma ajaveebis.
Poliitiku sõnul on aga õõvastav, et viimase kümne aasta jooksul on Venemaal hukkunud 250 ajakirjanikku, fotograafi ja operaatorit. Kuigi nende seas on mitmeid tuntud tegelasi, tuleks pöörata tähelepanu ka vähemtuntud ajakirjanike surmadele ning sellele, kuidas see ajakirjandusele üldiselt mõjub, leiab Herkel.

Leedus võtsid töötajad oma juhi pantvangi
Balti riikide suurima tekstiilikombinaadi "Alytaus tekstile" töötajad võtsid täna pantvangi ettevõtte peadirektor Algida Žukeviĉiené.
Töötajad tungisid Žukeviĉiené kabinetti ja võtsid ta pantvangi pärast juhatuse teadet ettevõtte pankrotistumisest, vahendas Interfaxi newsru.com.
Inimesed on nördinud, kuna aprillikuust saadik pole neile välja makstud ei palka ega tasu sundpuhkuse eest. Juhatus aga alustas tootmise taastamise asemel kombinaadi seadmete müümist.
Ettevõtte juhatajad kutsusid politsei, kuid töötajad ei võimalda politsei esindajatel hoonesse pääseda.
"Alytaus tekstile'i" võlad ulatuvad pea kahe miljoni euroni ning 2 500 inimest ähvardab töökohast ilma jäämine.
Leedu püüdis ettevõtet edutult erastada välisinvestoritele ja osutas abi isegi riigieelarvest, kuid need sammud ei andnud tulemusi.

Hommikujooksu ajal plahvatanud pomm tappis Dagestanis neli miilitsat
Täna hommikul toimus plahvatus ühe Dagestani Kiziljurti linna kooli spordiväljakul ajal kui korrakaitsjad olid seal hommikujooksu tegemas.
Ria Novosti andmeil sai plahvatuses neli miilitsat surma, kaheksa said vigastada. Pomm pandi lõhkama raadioside abil, ajal kui miilitsad teevad staadionil oma igakolmapäevast hommikuvõimlemist.
Pomm oli kaevatud ühe pingi alla, kus miilitsad ümber riietusid.
Miilitsatöötaja elu kallale kippumise eest on ette nähtud vangistus 12-20 aastat, võimalik on ka eluaegne vangistus.

Britid kasutasid hävitajaid Vene pommitajate tee takistamiseks
Briti õhuvägi saatis Leemingi baasist välja kaks Tornado hävitajat, et takistada kahte Vene strateegilist pommitajat Tu-95, mis olid ohtlikult lähedal Briti õhuruumile.
Murmanski lähistel paiknevad Vene õhuväe pommitajad patrullivad alati Norra rannikul, teatas The Times. Üsna harva juhtub, et pommitajad satuvad Šotimaa lähistele.
Briti lennukeid toetasid ka kaks F-16 Norra õhuväest.
Briti õhuväe pressiesindaja sõnul läksid Vene pommitajad tagasi, jõudmata Briti õhuruumi, ning Tornado lennukid pöördusid tagasi baasi.
Venemaa õhuväed kinnitasid, et info nagu pommitajad oleks lennanud Briti õhuruumi suunas ei vasta tõele. Venemaa õhuväe juhi abi Aleksandr Drobõševski kinnitusel tegid Tu-95 lennukid neutraalvete kohal plaanipärast lendu, vahendas Interfax. Ta lisas, et nad teatavad alati õigeaegselt rahvusvahelise õhuruumi kasutamisest. Lende viiakse läbi vastavalt lennuväeekipaažide ettevalmistusplaanidele ning rahvusvaheliste reeglite järgi.

Saksa prügi haiseb Ida-Euroopa prügimägedel
Igal aastal viiakse tonnide viisi Saksa prügi ebaseaduslikult Ida-Euroopa riikidesse.
1800 tonni illegaalselt Ungarisse viidud prügi ootab nüüd kodumaale tagasitoomist, kirjutab Saksa ajaleht Frankfurter Rundschau. Haisva, enam kui 40 konteinerist koosnevad prügikaravani transpordikulud peab halvemal juhul kinni maksma maksumaksja.
Saksa seaduste kohaselt peavad prügiettevõtted olmejäätmed ära põletama. Paljud neist aga eelistavad raha säästmiseks prügi ebaseaduslikult mõnda Ida-Euroopa riiki viia, segades seda plastikprügiga, mille eksport on seadusega lubatud. Sedasi talitavaid variprügifirmasid on aga keeruline tuvastada.
Pigem annavad rohkem vihjeid prügikotid, millel on selgelt näha, milliselt liidumaalt prügi pärit on. Prügiveonduse eest vastutab aga liidumaa, mille kohustuseks on tasuda illegaalselt väljaveetud prügi tagasitoomise eest.

Põhja-Korea sulges veel neli tuumareaktorit
Rahvusvahelise tuumaagentuuri juhi Mohamed ElBaradei sõnul on Põhja-Korea nüüdseks sulgenud kõik viis Yongbyoni kompleksi tuumareaktorit.
"Kinnitame, et kõik viis reaktorit on suletud ning mitmed neist kinni pitseeritud," ütles ElBaradei BBC vahendusel.
Yongbyoni tuumakompleksi sulgemine on veebruaris saavutatud kokkuleppe alusel esimene etapp Põhja-Korea tuumarajatiste sulgemisprojektis. Vastutasuks saab riik miljon tonni kütust.
Reedel kohtuvad USA, Hiina, Jaapani, Lõuna-Korea ja Venemaa esindajad Pekingis Põhja-Korea esindajatega, et jõuda kokkuleppele Põhja-Korea tuumaprogrammi lõpetamise teise etapi osas, kus riik peab sulgema kõik oma tuumarajatised.
Analüütikute sõnul on Yongbyoni kompleksi sulgemine oluline samm veenmaks Põhja-Koread kõiki tuumarajatisi sulgema, protsess ise aga võtab veel palju aega.

Vene leht: Severstaltrans müüb oma Eesti naftakompleksi
Venemaa transpordifirma Severstaltrans pani müüki oma Eestis tegutseva tütarettevõtte Estonian Oil Service AS (EOS), mis tegeleb Muuga sadamas masuudi ümberlaadimisega.
Läbirääkimised võimalike ostjatega Shelli ja TNK-BP-ga on juba alanud, kirjutab Kommersant.
Severstaltrans keeldus infot kommenteerimast, Shell ja TNK-BP ei kinnitanud ega lükanud seda ümber.
Ajalehe allikas ühest transpordifirmast kinnitas, et läbirääkimised käivad. "See on seotud eelkõige Eesti võimude survega Severstaltransi ärile," märkis ta.
Eksperdid põhjendavad Severstaltransi otsust müüa Eesti-Vene poliitiliste suhete halvenemisega.
EOS-i maksumus ulatub analüütikute hinnangul 40-50 miljoni dollarini.
Severstaltransile kuulub 80% EOS-i aktsiatest ning raudteeoperaatori Spacecom aktsiate kontrollpakk.

Liibüa asendas arstide surmanuhtluse vanglakaristusega
Liibüa kõrgeim justiitsnõukogu otsustas asendada laste HIV-iga nakatamise eest Bulgaaria meditsiiniõdedele ja ühele palestiina arstile määratud surmanuhtluse eluaegse vangistusega.
Bulgaaria välisminister Ivailo Kalfin teatas, et Liibüal palutakse saata meedikud Sofiasse, vahendas Reuters.
Juhul kui Tripoli annab oma nõusoleku, siis pääsevad viis meditsiiniõde, ja samuti Bulgaaria kodakondsust omav palestiina arst, tagasi Sofiasse.
Justiitsnõukogu tegi oma otsuse nakatud ohvrite avaldusest lähtuvalt, milles lapsed ja nende sugulased loobusid surmanuhtluse nõudest rahalise hüvitise saamise tõttu. Iga nakatunud lapse eest maksti esialgsetel andmetel miljon USA dollarit. Kes seda sammu rahastas ei ole teada.
438 HIV-ga nakatunud lastest on praeguseks hetkeks surnud 56. Ohvrid keeldusid eelnevalt kategooriliselt kompromissist ja nõudsid meedikutele surmanuhtlust.

Brasiilia lennuõnnetuses hukkus vähemalt 200 inimest
Brasiilias Sao Paolo Congonhase lennuväljal hukkus ööl vastu tänast vähemalt 200 inimest, kui maanduv lennuk libises vihmamärjalt rajalt välja ja sõitis sisse lähedalasuvasse tanklasse ja pagasiterminali.
TAM Airlines'i lennuki Airbus 320 pardal oli 176 inimest, neist kuus meeskonnaliiget. Lisaks pardalolnuile said surma mitmed inimesed maapinnal, teatas CNN.
"Lennuk langes keereldes ning lendas tänavalaternate kõrguselt üle meie peade. Kuulsime, kuidas lennukimootori heli üha valjemaks läks ning lennuk tuli aina lähemale. Maaga kokkupuutudes lennuk plahvatas ja selle tükid lendasid igale poole," rääkis tanklas olnud pealtnägija Luis Santos Reutersile.
Õnnetus juhtus kohaliku aja järgi kell 18.50.
Kokkupõrke tagajärjel kütusehoidlaga lennuk plahvatas ning tekkis suur tulekahju, mille järel tõusis temperatuur lennukis 1000 kraadini, ning kadus lootus kedagi elusana leida.

Prantsusmaa pealinn pikiti täis laenujalgratastega
Jalgratast peaks edaspidi olema Pariisis võimalik laenutada pea igal tänavanurgal.
Eelmisel pühapäeval avati Pariisis 750 jalgrataste laenutuspunkti, mis pakuvad liiklejale võimaluse võtta kodu juurest sõiduvahend ning jätta see töökoha või sõbra kodu lähedal järgmisesse laenutuspunkti, kirjutab BBC.
Pühapäeval avatud ülelinnaline rattalaenutussüsteem Velib pani kuumal suvepäeval inimesed turismiväärtusi agarusega avastama, nii et kesklinnas asuvad rattapunktid tühjenesid liiklusvahenditest ning soovijatele polnud uusi rattaid lisaks võtta.
Korviga varustatud halli kaherattalise pass aastaks maksab 29 eurot (450 krooni), millele lisandub ajatariif. Rattaid on võimalik laenutada üle linna asuvatest punktidest, mis asuvad üksteised 300 meetri kaugusel.

Hiina rotiuputusest pääsemiseks viiakse loomad toidulauale
Riigimeedia teatel on rotiliha Lõuna-Hiina turgudel ja söögikohtades taas saadaval.
Viimase kahe nädala jooksul on lõunapoolses Guangdongi provintsis ja eriti selle pealinnas Guangzhous plahvatuslikult paisunud rotiäri, langedes kokku "rotiuputusega" Hunani provintsis, kus üle kallaste tõusnud Dongtingi järv on ajanud liikvele miljardid närilised.
Ajaleheartiklites seostataksegi need kaks ning väidetakse, et Hunanist püütud rotid saadetakse tervete veoautotäite kaupa Guangzhousse. Ametnikud aga eitavad seda. "Elusalt on rotte raske kätte saada, eriti veel nii suures koguses," edastab ajaleht China Daily Hunani tervisekaitseametniku He Huaxiani sõnu. Ka Guangzhou toiduohutuse ametnik Wang Fan eitas rotiäri ning väitis, et inspektorid linna turgudelt rotiliha ei leidnud. "Guangzhou võimud ei ole tühistanud metsloomadega, sealhulgas rottidega, kauplemise ja nende söömise keeldu," tsiteerib teda ajaleht.

Suurbritannia ametlik reaktsioon Litvinenko tapmisele jäi mõõdukaks
London teatas eile ootuspäraselt, et saadab välja neli Vene keskastme diplomaati ning sama ootuspäraselt vastas ka Venemaa omapoolsete ähvardustega.
Diplomaatide pagendamise otsusest teatanud Suurbritannia uus välisminister David Miliband lubas karmistada ka viisanõudeid Vene ametnikele. Ometi kinnitas Miliband oma sõnumit pehmendades, et Venemaa jääb endiselt Suurbritannia "võtmetähtsusega rahvusvaheliseks partneriks".
"Diplomaatiline sõda!" kommenteeris Vene leht Kommersant Suurbritannia otsust karistada Moskvat, kes keeldub välja andmast tema kunagise kolleegi Aleksandr Litvinenko mürgitamises süüdistatud FSB eksagenti Andrei Lugovoid.
Neli spiooni
Kõik neli Suurbritannia poolt persona non grata'ks tunnistatud diplomaati töötavad kunagise KGB järglasorganisatsioonides. Vaatlejad loevad sellest välja selget vihjet, keda London kahtlustab tegelikult mõrva taga olevat. Kuid otseselt ei nähta mingit seost väljasaadetute ning Litvinenko tapmise vahel.

Mihkelson: Putini "Müncheni hoovus" kogub jõudu
Äsjane Venemaa ja Suurbritannia suhete teravnemine ning Venemaa poolne tavarelvastusleppest loobumine pole kahjuks ootamatud ega erandlikud, vaid vihjavad aina agressiivsemaks muutuvale välispoliitikale, leiab Marko Mihkelson.
"President Putini Müncheni kõnest selle aasta veebruaris alguse saanud selgelt tajutav "hoovus" on kandnud Venemaa välispoliitilist tegevust kõik need viimased kuud ", kirjutab poliitik oma blogis. "Hoolimata president Bushi katsest Kennebunkporti kalapüügiga Vene-Lääne suhete olukorda leevendada, on" Müncheni hoovus pigem jõudu kogumas kui taandumas."
Nädala algul teatas Venemaa ametlikult Euroopa tavarelvastuslepingust taganemisest. Pisut hiljem figureeris esiuudistes Litvinenko juhtumist tulevnev diplomaatiline sõda Londoni ja Moskva suhetes.
Mihkelsoni sõnul ei möödu viimasel ajal nädalatki (teinekord päevagi), kui Venemaa ei toodaks oma käitumisega murettekitavaid esiuudiseid. Viimased aga viitavad Lääneriikide ja Venemaa vaheliste partnerlussuhete järk-järgulisele õõnestumisele.

Looduskaitsjad otsivad Laagri käikudele mõõdistajat
Looduskaitsjad otsivad alltöövõtjat, kes teeks Tallinna lähistel Laagri koobastikus asuva nahkhiirte püsielupaiga mõõdistustööd ning koostaks riskianlüüsi nahkhiirte ellujäämise seisukohast.
Mõõdistused peaksid välja selgitama varisemisohu ning nahkhiirtele vajalike koopaavauste asukohad, samuti puudub Laagri koobastiku kohta kaardimaterjal, teatas riikliku looduskaitsekeskuse pressiesindaja.
Tööde käigus tuleb teha koobaste olukorra uuring, mõõdistada rikete ja varingute asukohad ning nende ulatus ja anda üldisele olukorrale hinnang.
Samuti tuleks määrata maapeale kaitsetsoon ning hoonete ehitamise võimalikkus.
Peeter Suure Merekindluse maa-alustesse käikudesse Laagris koonduvad vähemalt 100 km raadiusega alalt talvituma nahkhiirte kolooniad.

MAAG Grupp sai ISO 22000 toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaadi
AS MAAG Grupp ja selle tütarettevõtted AS MAAG Lihatööstus, AS MAAG Piimatööstus ja AS MAAG Konservitööstus täitsid kolmandana Eesti ettevõtetest standardi "Nõuded kõikidele organisatsioonidele toidu käitlemisahelas (ISO 22000: 2005)" tingimused.
"Toiduohutuse juhtimise süsteemi ametlik rakendumine ja standarditele vastamine näitab, et kliendid ei ole MAAG Grupi ettevõtete tooteid niisama usaldanud," ütles MAAG Grupi kvaliteedijuht Maret Jänes.
MAAG Grupi ettevõtted toodavad laias valikus erinevaid liha- ja piimatooteid. "Rannarootsi, Vot!, Ekstra, Jänksi, Jeppi, Frank Potti ja teiste meie toodetavate toidukaupade tarbijad võivad olla kindlad, et tarbivad esmaklassilisi toidukaupu," sõnas MAAG Grupi turundusjuht Lauri Laidre.
ISO 22000: 2005 töötati välja septembrist 2005. Rahvusvaheline standard võeti Eestis üle juunis 2006. Standard seob tervikuks erinevad nõuded, mis seni toiduohutusega seonduvate standardite osas on kehtivad (ühendab toiduohutuse, enesekontrolli ning kvaliteedijuhtimise põhimõtted) ja on aktsepteeritav kõikides riikides.

SRV Kinnisvara alustas Jõekaare elamurajooni ehitust
SRV Kinnisvara alustas Tartus Emajõe läänekaldal Jõekaare elamurajooni ehitamist.
Kokku koosneb uus elurajoon üheksast korterelamust ning esimese elamu ehituse lõpp on planeeritud 2008. aasta septembrisse.
"Jõekaare peamisteks plussideks on asukoht, silmapaistev disain ning kogu keskkonna terviklikkus. See on ideaalne elukoht inimesele, kes lisaks mõnusale elukeskkonnale otsib midagi teistsugust," lausus SRV Kinnisvara arendusjuht Ülar Hallikivi.
Jõekaare elurajoon asub kesklinna läheduses, Turu tänava ja Emajõe vahel. 2,7 hektari suurusele alale on planeeritud kokku üheksa korterelamut, millest seitse jäävad SRV Kinnisvarale kuuluvale territooriumile. Elamud on kaheksakorruselised ning igas majas on 42-48 korterit.
Moodsat arhitektuurilahendust iseloomustab efektne väliskuju ning suured aknapinnad ja rõdud. Elamud on alates viiendast korrusest laienevad, mis jätab hoonetealuse avaraks. Elurajooni tervikliku üldmulje tagab spetsiaalne õueala kujundus ja haljastus, mis hõlmab erikujulisi hekke, ilu- ja jalutusaeda ning eraldatud mänguplatse. Lisaväärtust loovad vahetusse lähedusse planeeritud paadisadam ning kohvik.

ERGO Elukindlustuse kliendivarad kasvasid 11 miljoni krooni võrra
ERGO Elukindlustuse kliendivarad kasvasid teises kvartalis 11,3 miljoni krooni võrra, sellest juunis neli miljonit krooni.
Kindlustusseltsi kliendivarade maht on teise kvartali lõpu seisuga kokku 271,4 miljonit krooni, sealhulgas kolmanda samba pensionivarade maht 176,5 miljonit krooni.
Käesoleva aasta teises kvartalis kogus ERGO Elukindlustus 19,6 miljonit krooni kindlustusmakseid, mis on 10% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Juunis kogus ERGO Elukindlustus 6,4 miljonit krooni kindlustusmakseid, mis on 11% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Väljamakseid on teises kvartalis tehtud 4,4 miljonit krooni, mis on 117% rohkem kui 2006. aastal sama aja jooksul.
Selle aasta teises kvartalis sõlmis ERGO Elukindlustus 450 uut põhikindlustuslepingut, millest 42% olid kolmanda samba pensionikindlustuse lepingud.

Põllumehed saavad PRIA-st taotleda toetust praktikandi võtmiseks
Tänasest kuni 21. augustini saavad põllumehed, kes võtavad oma ettevõttesse praktikale põllumajanduserialal õppiva õpilase või üliõpilase, taotleda põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist praktikatoetust.
PRIA riiklike toetuste büroo juhataja Elen Mühlmanni sõnul antakse praktikatoetust kutsekesk-, rakenduskõrg- või kõrgharidust omandava praktikandi õppepraktika juhendamise eest. Toetatakse 22 põllumajanduserialal õppijate praktikaid, erialade ja koolide nimekiri on ära toodud PRIA kodulehel.
"Toetust võib maksta kuni neljakordse kuupalga alammäära ulatuses ühe praktikandi kohta," ütles Mühlmann, kuid lisas, et tegelik toetuse summa taotleja kohta sõltub praktikantide arvust ja praktika pikkusest. Toetuse määra kinnitab põllumajandusminister laekunud taotluste alusel. "Praktikatoetuseks on riigieelarvest tänavu kokku eraldatud kaks miljonit krooni, see on kaks korda rohkem kui möödunud aastal," täpsustas Mühlmann.

Parendustööde tõttu pikendatakse KÕU interneti kuutasuta häälestusperioodi
Seoses täiendavate parendustöödega KÕU sidevõrgus ning ajutiselt esinenud tõrgetega KÕU interneti töös, otsustas Eesti Energia pikendada teenuse kuutasuta häälestusperioodi augusti alguseni.
"Kuna KÕU klientidel on viimasel nädalal olnud kohati raskusi internetiühenduse saamise ja püsimisega, siis esimese kuu eest Eesti Energia interneti kasutajatelt teenustasu ei küsi," rääkis Tiit Nigul, Eesti Energia juhatuse liige. "Pikendame kuu võrra teenuse häälestusperioodi, et teha veel võrgutäiendusi ning olla valmis klientidele parima ja tõrgeteta teenuse pakkumiseks," lisas ta.
13 juulil ilmnesid KÕU interneti raadiovõrgu keskseadme töös tõrked, mille tõttu on tänaseni osaliselt häiritud KÕU interneti kasutamine.
"Laiendusseadmed ilmnenud kitsaskohtade kõrvaldamiseks on juba teel Eestisse ning Televõrk taastab KÕU interneti normaalse toimimise esimesel võimalusel," rääkis Televõrgu teenuste arendusjuht Laur Lemendik.

Parts loob superametit
Järgmisest aastast kavandab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts liita viis järelevalveametkonda, eesmärk on kokkuhoid ning tõhusam kontroll monopolide üle.
Partsil on kavas liita uueks ametiks konkurentsiamet, sideamet, raudteeinspektsioon, energiaturu inspektsioon ja tehnilise järelevalve inspektsioon, kirjutab Äripäev.
"Tõhusam riik ning ettevõtja jaoks on tähtis, et kõik saab ühest kohast," põhjendas Parts eile kavandatavat ametite ning inspektsioonide ühendamist.
"Põhjuseks on arvatavasti kokkuhoid," arvas konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos, kelle sõnul lastakse peadirektorid ja asetäitjad lahti, kuid "kõik senised juhid saavad kandideerida ning on hea, kui ka väljastpoolt tulevad kandideerima noored ja värskete ideedega inimesed".
Sideameti peadirektor Ando Rehemaa rääkis, et kõik senised juhid on olnud ühinemise plusside ja miinuste kaalumise protsessis osalised, teema on juba aastaid olnud arutlusel, kuid nüüd on otsus tehtud ning kellelgi pole mõtet sellele vastu töötada.

Hotellid kerkivad, turistid lahkuvad
Viimase kahe aastaga on välisturistide sissevool Eestisse võtnud langustrendi, muutes sellega üha kasvavate numbritubadega hotelliäri Tallinnas tugevaks ülepakkumiseks.
"See on tõsine probleem, sest Tallinnas pakkumise kasvades nõudlus aina kahaneb," rääkis Reval Hotel Olümpia tegevjuht Tiina Reijonen, kell sõnul ületaks tuleval aastal Tallinn numbritubadega Helsingi, kirjutab Äripäev.
"Kui kõik käimasolevad hotelliprojektid ka realiseeruvad, siis on meil 2008. aastaks 8000 hotellikohta, mis on rohkem kui Helsingis, kus on ääretult tugev konverentsiturism."
Reijoneni sõnul on just rahvusvahelise konverentsikeskuse puudumine jätnud Eesti kõikidest naabritest pikalt maha.
"Järgmine aasta tuleb väga raske," sõnas värskelt avatud hotelli Telegraaf tegevjuht Michael JJ Stenner, kes tundiski kõige suuremat kurbust just ida turistide osakaalu vähenemise pärast.

Madalseisus kinnisvaraturul on märgata taas elavnemist
Sampo Pangas on teises kvartalis uuesti tõusnud eluasemelaenude väljaandmine.
Ehkki pank ei saa veel avaldada II kvartali statistikat, kinnitas panga eraisikute finantseerimise osakonna laenuhalduse juht Katrin Karhu, et esimeses kvartalis väljendus inimeste käitumises ootus - kas osta või oodata.
Tihti tehti otsus hoopis eluaseme üürilevõtmise kasuks. "See väljendus selgelt ka tulemustes: uusi kliente lisandus vähem, samal ajal suurenes keskmine laenusumma," ütles Karhu. "Kuna teises kvartalis andis turg inimeste ootustele järele tänu pakkumise kasvule, mis alandas kinnisvara hindu, siis seetõttu laenuturg ka elavnes."
Kuna Sampo Pank on olnud eluasemelaenude väljastamisel kliendi omafinantseeringu määra suhtes üsna konservatiivne, siis praeguses turusituatsioonis ei ole vajalik olemasolevatelt korrektse maksekäitumisega klientidelt laenule lisatagatist nõuda. Sama kinnitasid Hansapank ja Nordea.

USA dollari jätkuv nõrgenemine toob Kreenholmile tulu
Tekstiilitootja teenib Ameerika Ühendriikidest imporditud puuvillalt lisakasumit.
"Kreenholmile on dollari nõrgenemine olnud kasulik, sest ostame palju puuvilla Texasest," ütles Kreenholm Holding Groupi finantsdirektor Aivar Melders.
USA dollar on kukkunud kõigi aegade madalaimale tasemele, makstes eile 11,35 Eesti krooni. "Nende ostude osas, mille kohta on tellimused pikka aega ette antud, ei saa tarnijad meie õnneks hinda muuta," selgitas Melders.
Praegu tarnitakse pool vajalikust puuvilla kogusest USA-st. 85% kaubast müüakse aga Lääne-Euroopasse. Ettevõtte jaoks tähendab see olulist lisatulu teenimise võimalust, kuna toorainet saadakse USA-st dollari nõrgenemise tõttu odavalt.
Kreenholm kaotas eelmisel sügisel suure hankija USA-s, sest ettevõte otsustas valida Eesti riidetootja asemel tarnija odavalt Kesk-Aasia turult.

Venemaa kavatseb Eestit läbivaid kaubavoogusid veelgi vähendada
Vene asepeaminister Sergei Ivanov nõudis Vene riigiraudtee nimel eksportijatelt Eestit läbiva naftatoodete, metalli ja kivisöe transiidi piiramist.
Anonüümseks jääda soovinud allikate sõnul on Ivanovi otsus tingitud viimasel ajal pingestunud suhetest Eesti ja Venemaa vahel. Riigiraudtee keeldus kommentaaride andmisest. Äriringkondade esindajate sõnul on suuremad väljavedajad juba tarnimise lõpetanud.
Igal aastal läbib Eestit 25 miljonit tonni Vene kütust, mis moodustab Eestit läbivast transiidist veerandi.
Eile teatas ka Eesti Raudtee, et tulenevalt laadimispiirangutest hakkab ettevõte kaotama turgu teistele veondusega tegelevatele firmadele. Eesti Raudtee turundusdirektori Rene Vareki sõnul on ettevõtte veomahu senine tõususuundumus pärast aprillisündmusi tugevasse langusesse pöördunud.

Karepal avati noore maalikunstniku isikunäitus "See ongi armastus" 
Karepal Kalame talumuuseumis avas noor Tartu kunstnik Maret Suurmets-Kuurma näituse "See ongi armastus."
Kunstnik ise ütleb oma maalide kohta: "Igaüks meist on kogenud armastust. Armastus on meeldiv ja mõnus. Ta paneb keha värisema ning tekitab salapärase tunde. Reeglina peaks olema armastus mõnus. Kindlasti on neid, kes kogevad armastust hoopis teisiti, kui tema kõrval olev inimene."
Maret Suurmets-Kuura on sündinud 1982. aastal Tartus, õppinud 12 aastat Tartu Kunstigümnaasiumis. 2004. aastal lõpetas Tartu Ülikoolis maalikunsti eriala. Alates 2006 a. maist on ta Tartu Kunstnike Liidu liige.

Leht: Potteri viimane raamat levib internetis ebaseaduslike koopiatena
Võlurpoisi sarja viimane, seitsmes raamat "Harry Potter and the Deathly Hallows" võib internetis ebaseaduslike koopiatena levida.
Soome ajaleht Helsingin Sanomat väidab, et raamatu fännid levitavad blogides ning suhtlusprogrammides linke, kust on võimalik ebaseaduslikku koopiat alla laadida. Lingid viivad fotodeni, millel on pildistatud raamatu iga lehekülge eraldi.
Lehe andmeil on link üleval ka ühel Rootsi internetileheküljel, mis levitab ebaseaduslikult filme ning muusikat.
Kuigi raamatu ilmumisega kaasnenud kära tõttu on levinud mitmeid fännide koostatud võltsinguid, usuvad paljud, et fotodel kujutatud leheküljed pärinevad tõesti laupäeval avalikustatavast raamatust.
Raamatu kirjastajad nimetavad koopiate eksisteerimist siiski kuulujuttudeks.
Raamat ilmub ülemaailma inglisekeelsena laupäeva öösel kell 2.

Pihkva näitab seto käsitööd
Pihkvas avatakse 20. juulil seto käsitöö näitus, kus saab näha arhailist ja uuemat käsitööd ning ehedat seto rahvarõivast.
Kõige enam on esindatud tekstiilikäsitöö - pitsid, tikandid, kotid, pontšod, vaibad, peakatted ning loomulikult traditsioonilised ja ehedad seto rahvarõivad.
Seto kultuuris on läbi aegade olnud olulisel kohal hõbeehted ja keraamika - näitusel on vanade ehetega kõrvuti hõbemeistrite uut loomingut.
Keraamikat on kahe meistri töökojast - näha saab muististest inspireeritud esemeid, aga ka majoolikat.
Käsitööväljapanekut täiendavad Evar Riitsaare ja Sirje Rumpi maalid ning Ahto Raudoja fotod käsitööst ja käsitöömeistritest.

Jumalaema kiriku kellamees tuli Tartu Toome varemetesse
Emajõe Suveteatri tänavune suvetükk on
Emajõe Suveteatri lavastus paneb Toome punastest savitellistest seinad kaasa mängima tugevale loole imekaunist mustlastüdrukust, moonutatud kehaga kellamehest ja kirikupapist, kelle pähe löönud kirg pimestab mehe meeled.
Jumalaema kiriku kellamehe loos ja ruumis pole tähtsad mitte ainult peategelased. Vaatemänguks liidab kõik kokku just nimelt arvukas tegelaskond, kuhu kuuluvad hulgused, Pariisi linnarahvas ja sõdurid. Kireval burlesksel lavaelul on osa õhtu õnnestumistel.
Peategelaste tegevusliinid kulgevad selles masside ja kirikuseinte värvikas kokkumängus loomulikul moel. Juba avastseenis lahvatab põnev intriig - kui Laura Peterson Esmeraldana lavale tantsib, paneb ta publiku uskuma, et sellesse tütarlapsesse võib suur osa Pariisist armunud olla.

Ado Lill: minu lõpparve abstraktse kunstiga on totaalne, see kaotas sisu
Täna 75. sünnipäeva tähistav Ado Lill näitab kunstihoones vaid oma hilisema perioodi figuratiivseid maale ja väidab, et abstraktset kunsti enam ei tee.
Saan aru, et see oli sinu ja näituse kuraatori Harry Liivranna kindel otsus, et te ei too näitusele 1994. aastast varasemaid töid - ei koosta juubeli puhul su pikast kunstnikuteest retrospektiivnäitust?
Viimasest suurest näitusest, millega koos ka kataloog ilmus, on kolmteist aastat möödas. See, mida ma teen praegu, on täiesti teine kunst. Selles mõttes on näitus võib-olla huvitav - näitab kunstniku muutumist. Kataloogi tegemine väsitas mind väga ära, see võttis peaaegu aasta.
Kümneid aastaid on sind tuntud abstraktse maalikunstnikuna, kuid näiteks 1980. aastatel oli sinus nagu kaks eri kunstnikku korraga - maalis olid su jaoks olulised formaalsed väärtused, nagu koloriit ja kompositsioon, samal ajal tegid sa ka graafikat, mis oli hoopiski figuratiivne ja sürrealistlik. Kui vaadata viimaste aastate aktimaale, siis paistab, nagu oleks kaks poolust su loomingus viimaks kokku sulanud. Kas groteskilembus on nüüdseks kadunud?

Meie seast on lahkunud saksa keele tõlk Rita Tasa
Esmaspäeval, 16. juulil lahkus siitilmast teenekas tõlkija ja kirjandusteadlane Rita Tasa.
Rita Tasa sündis 3. detsembril 1930 Viljandis ning pärast tavapärast hariduskäiku ja tööd inglise keele õpetajana lõpetas ta 1957. aastal Tartu riiklikus ülikoolis saksa ja inglise filoloogia eriala ning 1965. aastal sai filoloogiakandidaadiks. 1957-72 töötas Rita Tasa Tartu ülikoolis saksa kirjanduse õppejõuna, seejärel kuni 1984. aastani Tallinna pedagoogilises instituudis saksa ja maailmakirjanduse õppejõuna ning saksa keele kateedri juhatajana, alates 1979. aastast oli ta dotsent.
Rita Tasa pühendas oma elu saksa keelele ja kirjandusele ning vahendas oma teadmisi loengutes arvukaile tudengeile, eesti lugejaile tõlkis ta üle kolmekümne teose uuemast saksa, šveitsi ning austria kirjandusest. Olulisemate tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad Martin Walser, Max Frisch, Friedrich Dürrenmatt, Peter Handke, Lion Feuchtwanger, Gerhart Hauptmann ja Stefan Zweig. Ta koostas Saksamaa Liiduvabariigi, austria ja šveitsi novelliantoloogia "Võilill" (1967), lugemikke, keeleõpikuid koolidele ja õppematerjale ülikoolile, oli Emakeele Seltsi ja 1994. aastast Eesti kirjanike liidu liige. 2000. aastal sai Rita Tasa Austria Teaduse ja Kunsti I klassi teeneteristi.

Metallica Moskva kontserdil on 3000 turvajat
Tänasele Metallica kontserdile oodatakse Moskvas kuni 60 000 muusikasõpra, korda tagavad üritusel 3000 turvatöötaja.
Miilitsa ja kiirabi töö koordineerimiseks loodi Luzniki staadionil spetsiaalsed staabid, lisaks on läheduses patrullimas 70 ratsamiilitsat, vahendab Ria Novosti.
Tänane kontsert on tuuri Sick of the Studio 2007 viimane. Tuur algas Lissabonis 28. juunil.
See on alles teine Metallica kontsert Venemaal, esimest korda esineti aastal 1991.

Maailmakuulus jazzpianist sõimas publiku läbi ja sai eluaegse lavakeelu
Keith Jarrett, ilmakuulus ameeriklasest jazzpianist, sai eluaegse lavakeelu Itaalias toimuvale Umbria jazzfestivalile.
Festivalil oma trioga eelmisel nädalal esinenud Jarrett kaotas kohe kontserdi alguses enesevalitsuse, nähes tribüünil pealtvaatajate käes kaameraid, teatas Helsingin Sanomat.
Publikut sõimanud pianist ähvardas esimese välklambisähvatuse peale kontserdi katkestada ja "kaduda sealt neetud linnast."
Lõpuni välja müüdud kontserdi esireas olid Perugia linnapea, Umbria maavalitseja ja Itaalia kultuuriminister.
Jazzfestivali juht teatas juba järgmisel päeval, et eelmistel aastatel korduvalt esinenud Jarrett ei ole seal enam teretulnud - "muusikuna on ta ülimuslik, kuid inimesena jätab palju soovida," ütles festivali peakorraldaja Carlo Paganotta.

Euroopa tudengid ehitasid Eestisse suitsusauna
Kakskümmend kolm välistudengit ehitasid Tallinna Tehnikaülikooli tudengiorganisatsiooni BEST-Estonia korraldatud kursuse "Discover the Secrets of Estonia" käigus Raplamaal valmis suitsusauna.
Kursuse eesmärgiks oli sauna ehitamisest ja kasutamisest praktiliste ning teoreetiliste teadmiste omandamine - lõputööks aga ehtsa sauna ehitamine, mis kerkis Raplamaale Toosikannu puhkekeskusesse.
Reaalsele ehitustegevusele eelnes põhjalik ettevalmistustöö - TTÜ õppejõud ja eriala spetsialistid jagasid teadmisi sauna kultuurist, ehitamisest ning füsioloogilisest mõjust inimkehale.
Täna toimub TTÜs kursuse ametlik lõpetamine, kus välistudengid näitavad presentatsioone kahe nädala jooksul toimunust ning jagavad muljeid.

Endine ninja Maarja Kivi hakkas Ameerikas hevikaks
Popansambli Vanilla Ninja kunagine lauljatar Maarja Kivi salvestab Ameerikas metal-plaati.
Maineka raskerokiplaadifirma Roadrunner Recordsiga kaudselt seotud netileht Blabbermouth.net kirjutab, et Eesti lauljatar Maarja Kivi salvestab koos kitarrist Paul Crookiga (Meat Loaf, Anthrax ja Sebastian Bach), bassist Scott Metaxasega (Nuclear Assault), klahvipillimängija Derek Sherinianiga (Kiss, Billy Idol) ja trummar Brian Tichighaga (Ozzy Osbourne, Slash's Snakepit) heviplaati, mille produtsendiks on Kevin Shirley (Iron Maiden, HIM jne).
Maarja Kivi mänedžer Renee Meriste kinnitab: "Vastab tõele. Ega sellised lugupeetud firmad valet ei kirjutaks. Lihtsalt kuna albumi ilmumiskuupäev on lahtine, pole tahtnud sellest veel pikemalt rääkida." Millise label'i alt plaat täpselt välja tuleb, selgub Meriste sõnul lähima paari kuu jooksul.

Kosmikute ja Metsatölli kontserttuuri võlud ja valud
Rakvere linnus tervitab Kosmikuid suure pauguga. "Hulluks olete läinud!" karjub helimees Kristo Kotkas kahe käega peast kinni hoides üle linnusehoovi.
"Minus voolab hundi veri," lõõritab Metsatöllu kitarri- ja laulumees Rabapagan heliproovis mikrofoni - sellise Hunt Kriimsilma häälega.
Tema tämbri kiuste on kõige kriimsilmalikum töll trummar Marko Atso. Käib ja askeldab. Mehe pärusmaaks on särgivalik, plaadilett, plakatid, autogrammid ja Varbola muinaslinnuse mõõtu trummikomplekt.
Ootamatu "Põmm!" sunnib Kristo Kotkast kahtlema juuresviibijate vaimses tervises. Tegelikult on kõik täie mõistuse juures. Rakvere linnus on kõigepealt muuseum, seejärel laululava. Kui turist tahab teada, kuidas kõlab musketipauk, peab ta seda ka kuulda saama.
Linnuse keskaegse hõnguga bändiruumi valgustab küünaldega lühter. Rammstein võib sellisest bänditoast ainult unistada. Meeleolu loob Maarja-Liis Ilusa plaat, mille Kristo ahvikiirusel Joy Divisioni vastu vahetab.

50 Centi kontsert toimub päev varem
Esmaspäeval, 30. juulil Tallinnas esinema pidanud USA räppar 50 Cent annab kontserdi päev varem - pühapäeval, 29. juulil. Kontserdi peakorraldaja Juri Zhitini sõnul on see paljudele väljastpoolt Tallinna kontserdile tulijatele mugavam ja soodsam. Kellele uus aeg aga sugugi ei sobi, saab oma kontserdipileti Piletilevisse tagasi müüa.
Laupäeval, 28. juulil annab 50 Cent, kodanikunimega Curtis James Jackson, kolmanda kontserdi Küprosel, kust lendab pühapäeva varahommikul Eestisse talle järele sõitva Estonian Airi lennukiga.

Kas Muse tuleb Tallinnasse? 
Hiljuti Riias ning Taanis Roskilde festivalil publiku pöördesse rokkinud auhinnatud Briti bändi Muse saab mitteametlike allikate väitel näha sügisel esinemas Tallinnas. Kontserdi tõenäolisim korraldaja, Eesti suurim kontserdiagentuur FBI teavet ei kinnitanud ega lükanud ka ümber, esineja täpsustamisel jäi kidakeelseks ka agentuuri omanik Peeter Rebane.
Muse'ile pühendatud veebisaidil Musewiki.org väidetakse, et bänd esineb Saku suurhallis 18. oktoobril, kuid samal kuupäeval esineb suurhallis hoopis Thomas Anders ehk pool Modern Talkingut.

Jalgpall: Levadia võitis Makedoonia klubi
Eesti valitsev meister ja meistriliiga tabelijuht Tallinna FC Levadia alustas UEFA Meistrite liiga esimest eelringi võiduga võõrsil, kui Prilepis alistati kolmapäeval Makedoonia meister FK Pobeda 1: 0.
Kohtumise ainsa värava lõi teise poolaja kuuendal minutil Indrek Zelinski, kirjutab Sportnet. 
73. minutil jäid võõrustajad lisaks arvulisse vähemusse, kui armeenlasest kohtunik Karen Nalbandjan näitas punast kaarti Nebojaša Stojkovićile.
Kordusmäng peetakse nädala pärast Tallinnas. Paari võitja läheb teises eelringis kokku Serbia suurklubi Belgradi Crvena Zvezdaga.

Kettaheide: Alekna võitis Rethymnos Kanterit
Maailma edetabelit juhtiv Gerd Kanter ei suutnud ka tänavusel kolmandal mõõduvõtul Rethymnos Virgilijus Aleknast jagu saada.
Eesti rekordimehe parimaks jäi viimases voorus heidetud 68.43, leedulane saatis kaks kilo kaaluva ketta teises voorus 69.67 kaugusele ning sellest piisas kindlaks võiduks, kirjutab Sportnet. Kolmas oli Hispaania rekordimees Mario Pestano 66.57-ga. Aleksander Tammert oli 62.94-ga seitsmes ehk viimane.
Esimese heitevooru järel juhtis võistlust Kanter, kes sai kirja 67.82. Alekna heitis 65.78 ja Pestano 65.15. Tammerti esimesed kaks katset olid 61.83 ja 60.30.
Teises voorus parandas Pestano oma tulemust - 66.57. Kanter piirdus 65.78-ga, kuid samas varem kolm korda üle 70 meetri heitnud Alekna heitis liidritulemuseks 69.67.

Eesti vutikoondis on FIFA edetabelis veel kolm kohta langenud
Täna avaldatud uues FIFA jalgpalliedetabelis on Eesti koondise koht 124, juunis oli see veel 121.
Eesti koondise kõige madalam tabelikoht pärineb aastast 1995, kui oldi 129-positsioonil, parim edetabelikoht oli aastal 2002, kui oldi 60.
Tabelit juhib Brasiilia koondis, talle järgnevad Argentiina ja Itaalia.
Eesti lähinaabreist on Venemaa tabelikoht 23, Soomel on see 41, Leedul 78 ja Lätil 111.

Tennis: Ani alustas Prantsusmaal võiduga
Maret Ani alustas võiduga 50 000 USD suuruse auhinnafondiga Prantsusmaal savi-liivaväljakutel peetaval Contrexeville'i ITF turniiril.
Avamängus oli eestlanna 6: 0, 7: 5 parem 16-aastasest prantslannast Charlotte Rodierist. Teises ringis kohtub Ani hispaanlanna Eloisa-Maria Compostizo-De Andresiga, kirjutab Sportnet.
Ani teeb samas kaasa ka paarismängus koos grusiinlanna Margalita Tšahnasviliga, kellega omatakse kolmandat asetust ja pääseti otse veerandfinaali.

Tubli kaitse tagas Eestile võidu
EM-valikturniiriks valmistuvad Eesti korvpallurid alistasid Soome koondise 68: 60.
Kui esimestel minutitel uniselt liikunud eestlased Tartus peetud kohtumise teisel poolajal end erksamalt liigutasid ja põhjanaabreid hoogsamalt surusid, pöördus mänguõnn võõrustajate poolele. Kaheksa punkti ja kuus lauapalli kogunud Taltsi sõnul oli nii ta ise kui ka enamik kaaslasi esimeses treeningulaagrijärgses kontrollkohtumises ähmi täis.
"Tegime palju pisipraaki, aga tähtis, et võitsime," lausus Talts. "Parem võita koleda mänguga kui kaotada ilusaga. Tegutsesime väga krobeliselt."
Teisel poolajal ärkas ka publik, sest eestlased pakkusid õnnestunud koostööd. Martin Viiask pani kaks kulpi, Gert Dorbek kiskus soomlaselt palli käest, Tanel Sokk tabas kolmepunktiviske, Kristjan Kangur tegi terava läbimurde, Talts valitses lauavõitluses. Eesti meeskonna järjestikused kordaminekud panid kindlale võidule aluse.

Laskesuusakoondis uueks hooajaks valmis
Uuel hooajal ootavad Eesti laskesuusatajaid ees mitmed tähtsad võistlused, neist esimene juba sügisel Otepääl.
A-koondise rivistuses on kirjas viis nais- ja seitse meeslaskesuusatajat. Naistest täidab liidrikohustusi jätkuvalt Eveli Saue, meestest Indrek Tobreluts ja Roland Lessing.
Koondise põhieesmärk uuel hooajal on edukas esinemine veebruaris toimuval laskesuusatamise MM-il Rootsis.
"Eveli Sauelt ootame sealt 15 parema, meestelt 20 parema hulka tulekut," ütles Eesti laskesuusatajate koondise vanemtreener Hillar Zahkna.
Otepääl jahitakse medalit
Maailmameistrivõistlused mängivad suurt rolli ka Vancouveri taliolümpiat silmas pidades. Olümpiakvalifikatsiooniks lähevad arvesse 2008. ja 2009. aasta maailmameistrivõistluste tulemused. 20 paremat tiimi saavad olümpial starti neli, järgmised vaid ühe sportlase.

Rekordvormis Triin Aljand tuleb paariks päevaks koju
Tiitlivõistluste vabal suvel on tähtsamaks jõuprooviks Pariisis peetav mõõduvõtt.
Texases peetud meetribasseinivõistlus sobis Triin Aljandile suurepäraselt - eestlanna võitis kolm distantsi, püstitas sama palju Eesti rekordeid ning näitas, et Pekingi olümpianormid ei tohiks tulevikuski probleemiks olla.
"Tegemist oli Texase piirkonna meistrivõistlustega, mis peetakse vaid täiskasvanutele," kinnitas Triinu isa Riho Aljand, et tegemist polnud suvalise mõõduvõtuga. Kui ameeriklased valmistuvad hoogsalt US Openiks, siis eurooplaste tänavune tähtsaim võistlus peetakse augusti esimestel päevadel Pariisis. Selleks puhuks sõidab koju ka Triin Aljand, kellele nädalalõpu neli päeva ongi tänavu ainsad, millal ta saab nautida Eestimaa suve.

Taani treener Viggo Jensen peab koondise ree peale tagasi aitama
Aasta lõpuni juhendab valiktsüklis vaid nulle kogunud vutikoondist kogenud taanlane.
Eile kinnitati Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks taanlane Viggo Jensen, kellega jalgpalliliit sõlmis esialgu lepingu pooleks aastaks. Seega peab koondis taanlase käe all vähemalt seitse mängu - ees seisavad viis Euroopa meistrivõistluste valikmatši ning kaks sõpruskohtumist.
Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak avaldas aga lootust, et koostöö Jenseniga kujuneb kuuest kuust siiski pikemaks.
Ka Jensen ise tunnistas, et kuigi Eesti peatreeneri toolile püsimajäämine sõltub suuresti eelseisvate mängude tulemustest, ei tunneta ta, nagu võtaks uue töökohaga kanda suure riski. "Enamikus kohtades, kus ma olen töötanud, on mul tulnud raskustega rinda pista. Ma ei võtagi endale lihtsaid ülesandeid," ütles Jensen, kelle muljet avaldavasse kogemustepagasisse kuulub ka Taani kõrgliigaklubi Odense tüürimine UEFA karikasarja veerandfinaali ja 1992. aasta Euroopa meistriks tulnud Taani koondise abistamine finaalturniiril.

Baskini anekdoodid
"Mis prille sa kannad?"
"Miinus viis."
"On külm vist?!"
Kaks sõbrannat vestlevad:
"Mul on nihuke trikk: toon mehe oma koju, tema toob šampuse, lilli, kommi, kingitusi ja veedame aega. Siis ma vajutan väiksele nupule, mis mul voodi all on, uksekell heliseb ja ma karjun: "Mees tuli koju!" Tema haarab riided ja hüppab aknast välja!"
Sõbrannad naersid ja läksid lahku. Poole aasta pärast saavad kokku:
"Ma tegin proovi nii, nagu sina, selle nupuga. Heitsime voodi, ma vajutasin nuppu ja karjusin: "Mees tuleb koju!", tüüp ehmatas ja sai halvatuse! Pool aastat juba lamab. Eile ütles esimesed neli sõna: "Kus on mees, raisk?""

JÄRJEJUTT (11): Valeri Panjuškin: Mihhail Hodorkovski.  Vaikuse vang
Ei. Inna teeb peente sõrmedega kerge liigutuse lae poole, nähtavasti püüdes viidata selle liigutusega Jumala tahtele. "Ei, Putin teda lahti ei lase."
Samal päeval saan ma Hodorkovskilt vanglast kirja. Siin see on, kirjaviis muutmata:
"... Püüan nii ausalt kui vähegi võimalik vastata, ehkki möödunud aeg paneb muidugi oma pitseri. Ma olin absoluutselt veendunud komnoor, uskusin kommunismi, uskusin, et ümberringi on vaenlased, keda me relva jõul tagasi hoiame.
Seepärast läksin õppima "salajast eriala" ja tahtsin (unistus!) töötada kaitsetööstuse tehases. Olgu öeldud, et töötasin, tõsi küll, lühikest aega ja meeldis väga. Olin täiesti ükskõikne ajaloo, filosoofia ja üldse humanitaarteaduste vastu, välja arvatud majandus (keemiatööstuse ökonoomika - meil oli selline õppeaine - ei valmistanud mulle põrmugi raskusi).

Blogi - uus viis keelt õppida
Hispaanlane Juan Manuel Vilplana arendab oma eesti keele oskust blogisid lugedes.
"See oli umbes 3000 aastat tagasi, kui kolm eestlast istus ümber lõkketule. Oli talv ja meestel külm ning igav. Mehed otsustasid välja mõelda uue keele, sellise, mida keegi peale nende enda ei mõistaks. Otsustati loobuda mees- ja naissoo kasutamisest ning tulevikuvormist. Samal ajal oli selles suurepärases uues keeles võimalik ühte nimisõna öelda 14 eri moel. Mehed avasid rahulolevalt õllepudelid, eesti keel oli sündinud."
Umbes nii kirjeldas neli aastat Hiiumaal elanud ameeriklane Douglas Wells oma ettekujutust sellest, kuidas sündis eesti keel ning vihjas, kuivõrd uhked on eestlased oma emakeele keerukuse üle.
Sellest hoolimata ei ole välismaalased eesti keele omandamisest loobunud ja traditsioonilisemate õppevahendite kõrval on hakatud kasutama ka blogisid.

Sporditähe peatoimetajaks sai Tiit Lääne
Alates tänasest juhib AS-ile Kalev Meedia kuuluva ajakirja Sporditäht toimetuse tööd Eesti üks tuntumaid spordiajakirjanikke Tiit Lääne. Tiit Lääne on töötanud spordiajakirjanikuna 15 aastat, sh Eesti Spordilehe peatoimetajana, Eesti Päevalehe ja Maalehe sporditoimetajana, Audentese ülikooli spordiajaloo lektorina ning olümpiaraamatute väljaandjana. Kalev Meedia juhataja Alar Pinki hinnangul saab peatoimetaja tool väärilise täite. AS Kalev Meedia annab välja ajakirju Ärielu, Sporditäht, Just, Basket ning Muumi. Ettevõte kuulub 100% AS-ile Kalev.

Juunis sündis Eestis 1335 last
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil koostati juunis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1335 sünniakti, nendest 689 poisslastele ja 646 tütarlastele.
Juunis registreeriti 21 paari kaksikute (viis paari poisse, viis paari tüdrukuid ja 11 segapaari) sünd.
Populaarsemad poistele pandud eesnimed olid juunis Martin, Markus, Kristjan, Oliver, Oskar, Aleksander/Aleksandr, Artjom, Kirill, Maksim ja Nikita.
Sagedamini esinevad tütarlaste nimed olid Laura, Anete/Anette, Luisa, Lisete/Lisette, Marta, Anastasia/Anastasija/Anastassia, Polin ja Milena.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna 2007. aasta juuni statistika kohaselt on Tallinnas registreeritud 497 lapse sünd, Tartumaal 188, Harjumaal 135, Ida-Virumaal 117, Pärnumaal 85, Viljandimaal 46, Lääne-Virumaal 44, Saaremaal 37, Raplamaal 33, Võrumaal 31, Valgamaal 29, Läänemaal 26, Jõgevamaal 25, Põlvamaal 19, Järvamaal 17 ning Hiiumaal kuue lapse sünd.

REIMO METS: kes on homod ja kust nad tulevad? 
Viimase nädalaga oleks Eesti ajakirjanduses justkui plahvatanud pomm. Mis need homod jälle möllavad, on põhiliseks teemaks. Imestusega jälgin neid reaktsioone, mis järgnevad ühele või teisele meedias avaldatud artiklile. Minu jaoks näitab homode teema aktuaalsus ainult ühte - järelikult on probleem olemas. Argumendiks ei ole siin isegi see, et teema ülestõstatajad on homod ise. Milles siis on probleem?
Kas probleem on homoks olemine? Kas probleemiks on homod? Kas probleemiks on homodesse suhtumine või on küsimus selles, kuidas nendega käituda ja hakkama saada? Või on küsimus hoopis selles, et see on uus asi ja see, et niisamuti nagu huvitab eestlasi tulevik, huvitab eestlasi ka homotemaatika?
Ajalukku vaadates on homod olnud maailmas olemas aegade algusest. Tänaseni pole keegi suutnud leida tõde, miks on üks homo ja teine hetero. See lihtsalt on nii. See, et inimmõistus sellest aru ei saa, mis loodus on ette kirjutanud, ei tee homosid olematuks.
Inimesed ei mõista loodusest veel palju asju - me ei tea tänaseni, miks vaalad rändavad, miks on huntide perekonnas olemas nii ämmaemand kui ka lapsehoidjad või mis on merelainete tekke põhjus. Teadmatus ei tee aga ühtegi asjaolu olematuks. Nii samuti nagu on iga merelaine erinev, on ka iga isiksus erinev. Ja see, et osa inimesi eelistab lõõgastumas käia Angelis, ei tee neid olematuks.

AHTO LOBJAKAS: Ird-Eesti
Praeguse Eesti suurim mõistatus pole mitte see, miks sotsiaaldemokraatia hingitseb või alalhoidlikkus võrseid ajab.
Meie uusajaloo suurim whodunnit on liberalismi langemine maniakaal-depressiivsesse meeleheitesse oma õitsengu tipus 2004. aastal, mil Reformierakonna liidrid üritasid erakonda liita Res Publicaga. Reformierakond asustas siis end ümber paremale tiivale ja jättis liberaalsesse tsentrisse musta augu.
Sama probleemi võib esitada teisiti: miks otsustas Eesti eliit asendada avatusele, tolerantsile jms õhtumaistele eesmärkidele võetud kursi enesessesulgumise, steriilse introspektsiooni ja katsetega tuletada endale omaenese tarkusest ise uued väärtused? Miks on indiviidi areng, vabadused ja valikud Eestis järjest enam allutatud enamuse diktaadile ning ühiskonnas koduneb ametlikult soositav konformismiimperatiiv?

RAIN KOOLI: Laiskus tegi ahvist inimese
Tegin oma elu esimese ning ainukese tehnilise leiutise umbes kaheteistkümneaastaselt.
Tundsin tollal tugevat vastikust õhtuniiskuses toapõrandal ringi liikuvate kõrvaharkide vastu. Leiutis seisneski kleeplindist, paarist nööpnõelast ja niidist koostatud süsteemis, millega oli võimalik kustutada laetuli ise voodist lahkumata.
Peadpidi niiti kõndinud tädipoeg tõlgendas kaugjuhtimisel tulekustutamist kui viitsimatust voodist välja ronida. Laginal naerdes leidis ta, et kõik inimkonna suurimad leiutised olevat inspireeritud laiskusest.
Lõuna-Eesti metsniku 1980. aastate keskpaigast pärinevale järeldusele on nüüd jõudnud ka grupp USA teadlasi. Nende andmeil ei ole laiskus - ehk siis püüd saavutada tulemusi võimalikult vähese isikliku energiakuluga - inspireerinud ainult leiutajaid, vaid kogu inimkonda.

Jätkem noortele nende lõbu
Vaiatu külamehega (Aleksander Kõrgesaar "Ei meeldivaid sõnu ega viise", EPL 10.07) võib nõustuda vaid ühes - noortebändide muusika saatel tõepoolest ei saa tantsida. Kuid uus põlvkond seda ei soovigi! Nemad saavad kaifi näpuviskamisestki. Jätkem siis teismelistele nende lõbu ja sädelevad silmad.
Eriti häirivad vanahärra kirjas viited omaaegse ENSV tarifikatsioonikomisjonide puhastustööle. Kas tõesti tuleb tuua kaheksakümnendate Propelleri nuhtlemisriistad ajalookeldrist välja?
Rein Grenberg, Pärnu

Integratsioon kellele? 
Linnalehest (27.06) sai lugeda, et kuus teadlast (Ehala, Heidmets, Kalev, Pulver, Ruutsoo ja Vetik) soovitavad rohkem integratsiooni. Üsna segane soovitus! Kui see on mõeldud eestlastele, siis peaks eelkõige küsima: miks ja kuidas peaksid eestlased integreeruma? Elavad nad ju oma rahvusvabariigis oma esivanemate maal. Integratsiooni on vaja sissesõitnutele. Seega peaks jutt olema soovist integreeruda, integreerida ei saa kedagi.
Helju Viires

Reeglid või reeglipäratus
Meil on pronkssõdur - sõduri skulptuur, mis on pronksist tehtud. Nimetavaline liitumine, nagu keelereeglid ette näevad. Samuti kui raudtee, vasktoru, alumiiniumtraat...
Ja oli pronksiöö, mitte pronksöö. Sest öö ei olnud pronksist tehtud, vaid ainult pronksiga (pronkssõduriga) seotud. Paralleeliks on üldtuntud kristalliöö või pärtliöö, aga ka pronksiaeg...
Üldiselt näikse sellest aru saadavat. Ent Postimees sammub kindlalt oma jalga - pronksöö. Eks nende keeletoimetajatega, keeletundjatega ole toimetustes ja ka kirjastustes üksjagu probleeme. Seda märkab keeletundlikum lugeja alailma. Postimehes ei tohiks tõsisemaid probleeme olla. Nende kogenuim ja autoriteetseim keelespetsialist Helju Vals ju küll enam toimetuse palgal pole, aga tema keelekommentaare loeme ikka huviga üsna sageli. Las ta võtab siis mõne esteeditseva ja keeleilu teema asemel kord ette vägagi praktilise ja igapäevase pronks(i) öö. Sest mine neid kunagisi keelereegleid tea. Praegu on ju nii, et kõik on vaba, igaüks võib peaaegu omatahtsi kirjutada.

REPLIIK: Kes koputab uksele? 
Venemaal ei pea tingimata vaatama, keda isevalitsejast president ametist lahti laseb, vaid ennekõike, keda ta edutab. Igor Ivanov oli juba niigi mees minevikust, kuigi eksvälisministrit hoiti seni julgeolekunõukogu sekretäri kohal.
Kuid FSB kunagise asejuhi, KGB kõrgema kooli lõpetanud Valentin Sobolevi seadmine tema kohale on ilmekas näide sellest, mida Putini aja lõpp kaasa toob. Nuhkimis- ja represseerimisorganite klann üritab end kinnistada nii tugevasti kui võimalik.
Välisluure kindralpolkovniku, praeguse esimese asepeaministri Sergei Ivanovi presidendiks upitamine on endise KGB suurim projekt, mille õnnestumisest sõltub tuhandete tšekistide isiklik tulevik. Kes neile vastu astub, leiab ukse tagant OMON-i löögirühma, kui mitte lausa polooniumilastis palgamõrvari.

JUHTKIRI: Üheksa korda mõõda…
Saaremaa silla üle on seni emotsionaalset arutelu peetud enam kui küllaga. Kes kurdab, et sillaehitus muutvat saare poolsaareks ja tegevat lõpu mõnusatele lõõgastumishetkedele parvlaeval, kes rõõmustab, et sild vabastab vajadusest arvestada väljumisaegu ning pakub ajavõitu.
Kuna aga silla näol on tegemist tõelise suurprojektiga - juba 2005. aasta lõpus prognoositi ehitusmaksumuseks pea kolm miljardit krooni -, tuleb enne selle alustamist läbi kaaluda kõik poolt- ja vastuargumendid. Seda nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka ökoloogiliselt.
Majanduslikel ja sotsiaalsetel huvidel on hulganisti eestkõnelejaid, keskkonnal aga tavaliselt vähem. Just seepärast on tähtis, et silla keskkonnauuring oleks ammendav ja erapooletu. Praeguse seisuga hakkab keskkonnamõjude uuringut tegema ilmselt firma Ramboll, kes on nõustanud näiteks Läänemere gaasitoru ehitust, aga ka toru vastu protestinud Soome valitsust.

Norras hukkus parvetamisõnnetuses kaks eestlast
Norras uppus kiirevoolulises jões kaks eestlast, kes kuulusid 8-liikmelisse Eesti-Vene seltskonda, kes karmile Norra jõele ilma juhendajata parvetama läks.
Kiirevoolulisele Sjoa jõele suundus parvetama 8 inimest 17-liikmelisest Eesti-Vene seltskonnast, kes Norras puhkust veetis, kirjutab Aftenposten. Kohaliku politsei sõnul läksid turistid parve ja kajakiga jõele omal vastutusel - nad ei võtnud kaasa ühtki juhendajat.
Norra politsei kinnitab, et õnnetuses hukkus kaks eestlast: 36-aastane mees ja 34-aastane naine.
Kohaliku politsei juhi Sigmund Kåpviki sõnul juhtus õnnetus Sjoa jõe ühes kõige raskemini läbitavas osas, kus võinuks mis tahes juhtuda.
Õnnetuses ellujäänud uhuti jõe kallastele üksteisest eraldi ja seetõttu oli politseil raske aru saada, kui palju inimesi tegelikult õnnetusse sattus ja kui palju neist pääses. Pääsenud on pikaajalisest külmas vees triivimisest küll külmunud, kuid haiglaravi nad ei vaja.

Video: Harjumaal põles eile kümme maja
Laudahoone põlengust süttis eile õhtul Rae vallas Alliku külas kümme maja, hävingu põhjustas puhunud tugev tuul.
Eluhooneid langes tuleroaks siiski vaid üks, valdavalt põlesid majapidamishooned, ka hävis tules neli autot, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.

Video: Tartumaal kestavad tormi koristustööd ikka veel
Tartumaal trombist räsitud Ulila asulas kestavad koristustööd juba teist päeva, peamiselt said kannatada puud.
Elanikke paneb imestama just looduse jõud, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Pärnu abilinnapea Tammekivi lahkub ametikohalt
Pärnu abilinnapea Margus Tammekivi esitas linnasekretärile avalduse tagasiastumisest abilinnapea ametikohalt alates 3. augustist, kuna asub augustis loodava Pärnu Koolide Sihtasutuse juhatuse esimehe kohale.
Linnavalitsus otsustas tänasel istungil esitada volikogule eelnõu uue linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks, kirjutab Pärnu Postimees.
Ametlikult praegu kedagi linnavalitsuse liikme kandidaadina nimetatud pole, linnapea esitab volikogule esildise linnavalitsuse liikme kandidaadi nimega järgmisel volikogu istungil, mis toimub 26 juulil.

Strandberg: eelnõud erakorralisele istungile on olemas
Roheliste erakonna liidri Marek Stranbergi sõnul on vastupidiselt peaministri väidetele eelnõud riigikogu erakorralise istungi tarvis olemas.
"Eelnõud lepitaksegi kokku nende osapoolte vahel, kes erakorralise istungjärgu kokkukutsumist toetavad. Tänasel päeval võin öelda, et meil on olemas kaks eelnõu projekti," ütles Marek Strandberg Päevaleht Online'ile.
Ühe eelnõuga soovitakse piirata valitsuse võimalust langetada otsuseid, mis ei ole kooskõlas pikaajalise energeetikakavaga. Teine eelnõu sätestab aga energeetikateemalise erakorralise probleemkomisjoni kokkukutsumist.
Strandbergi sõnul oleks riigikogu erakorralisel istungil teemasid, millest rääkida, küll ja küll. Võtame või valitsusjuhi plaanipäratu tegevuse tagajärjel Eestile osaks saav 20-miljardiline nn süsihappegaasi trahv.

Purupurjus naine sõitis autoga tiiki
Valgamaal sõitis purupurjus naine täna hommikul autoga tiiki.
Liiklusõnnetus juhtus kella 11.05 ajal Valgamaal Sangaste vallas Keeni külas, kus purupurjus Pille (s 1962) sõitis sõiduautoga Mazda teelt välja tiiki, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Õnnetuses keegi õnneks vigastada ei saanud.

Riia lahes õitsevad sinivetikad
Eile lõunal märkasid OÜ Skeltmer töötajad Riia lahe lõunaosas ulatuslikku sinivetikate õitsemist - vetikalaike ja triipe võis täheldada Riiast kuni Ruhnu saareni.
Vetikaspetsialisti, OÜ Skeltmer ökoloogi Jüri Tensoni sõnul jälgib ta vetikate levikut Pärnu lahes ning nähtud vetikad Pärnu rannalisi ei ohusta.

Võõrõppurid enam suvakoolides õppimiseks elamisluba ei saa
Euroopa Liidu väliste riikide tudengid saavad valitsuses täna heakskiidu saanud eelnõu kohaselt Eesti elamisloa vaid akrediteeritud õppekavale õppima asumiseks.
"Eelnõu peaks vähendama illegaalse immigratsiooni riski. Peame olema valmis immigratsioonisurveks Ida poolt. Võtame või need kolm, kus meil on probleeme - Iraani ja Iraagi ning kas või Hiina ja võib olla ka Venemaa," ütles siseminister Jüri Pihl täna valitsuse pressikonverentsil.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul peaks seadusemuudatud tagama, et "kuskil ei oleks mingisugust libakooli, mille kaudu illegaalid pääseksid Euroopa Liitu".
Uudsena lisandub õppimiseks elamisloa taotlejatele piisava keeleoskuse tõendamise nõue.
Lisaks - kui seni on elamisluba õppimiseks omavatel inimestel väga piiratud tingimused töötamiseks, siis eelnõu kohaselt neid võimalusi veidi laiendatakse ning õppuritel võimaldatakse näiteks õppejõuna töötada ilma tööloata.

Ajalehe Lääne Elu toimetusse viidi mürsk
Teisipäeval viis Lääne Elu toimetusse eraisik plahvatusohtliku mürsu, sooviga sellest ajalehes juttu teha.
Väidetavalt oli ta selle enda teada vana mürsu leidnud oma maja tagant ning seda olevat juhtunud seal varemgi, kirjutab Lääne Elu.
Olukord tekitas toimetuses paraja segaduse ja hirmu naha vahele. Välja kutsuti politseipatrull, kes kinnitas kahtlusi, et see võib olla mürsk ja kutsus omakorda välja päästeteenistuse.
Kahuritorust kunagi välja lastud 37mm mürsk hävitati hiljem karjääris.

Ansip: kuuendat kuud rasedad lendavad ja väga kaugele
Peaminister Andrus Ansip kinnitas täna oma günekoloogist abikaasa andmetele tuginedes, et kuuendat kuud rasedad naised võivad lennata vägagi kaugele ning ka lapseootel naised peavad elama normaalset elu.
Valitsus otsustas täna toetada enneaegselt sündinud Eesti lapse Türgist koju toomist ja eraldas selleks 350 000 krooni.
"Teatavasti Eestis ei saa kindlustada veel sündimata last ja seetõttu see laps, kes võib olla oma tahte vastaselt nägi ilmavalgust Türgis, vajab riigi abi, et saaks sealt koju toimetatud," ütles Ansip täna ajakirjanikele.
"Kindlasti ei peaks hakkama moraliseerima teemal, kas kuuendat kuud rase naine võib minna Türki suvitama või mitte. Minu meelest peavad ka lapseootel naised elama normaalset elu ja ka suvitamine kuulub normaalse elu juurde. Loomulikult tasuks aga oma arstiga konsulteerida - kui on näidustused kuskile reisule mitteminemiseks, siis ei tasuks sellist riski võtta," leidis peaminister.

Pärnu pataljonist saab kaitseringkonna staap
Valitsuse tänase otsuse kohaselt saab Pärnu üksik-jalaväepataljonist hiljemalt aasta lõpuks Lääne kaitseringkonna staap.
"Asja sisuline tähendus on selles, et kutsealuste väljaõpe Pärnus ei jätku. See jätkub Võrus, Tapal, Jõhvis ja Tallinnas," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo täna ajakirjanikele.
Aaviksoo sõnul on ministeeriumil kaitseväega kokkulepe, et kuni Võru väljaõppekeskuse kõik ühiselamud ei ole renoveeritud ja valmis ehitatud, jätkub väljaõpe ka Pärnu kasarmute baasil.
"Tulevikus on kavas jätta Pärnu üksik-jalaväepataljon alles nii sõjaaegse koosseisuna kui ka panna sellele üks olulisemaid ülesandeid - reservkaitseväelaste koolitus. See on valdkond, mis on siiamaani kahjuks olnud vaeslapse osas - väga palju on ajateenijaid välja õpetatud, aga nende tegelik valmisolek aastaid pärast ajateenistust on järelkontrollimata," ütles Aaviksoo. "Samuti on Pärnu baasil plaanis arendada reservohvitseride koolitust."

Metsseakarjad rüüstavad Lasva vilja- ja kartulipõlde
Metssead on Lasva kandis rüüstanud talumeeste vilja- ja kartulipõlde. Hinnanguliselt elutseb Lasva ümbruskonnas umbes sadakond metssiga, kes tänavu on inimeste kartulivaod tühjaks teinud ja ka viljapõldudel söömas käinud.
Jahi- ja talumehest Lasva vallavolikogu esimees Heino Ojaperv nendib, et metssead on tänavu temagi viljapõldudel hävingut külvanud, kirjutab Võrumaa Teataja.
"Hiljuti lasid meie jahimehed kuus kesikut maha, kuid viljas möllavaid emiseid põrsastega ei tohi kindlasti lasta," rääkis Ojaperv.
Ühelt viljapõllult on jahimehed tänavu välja ajanud korraga viis emist põrsastega ja kuus kesikut.
Ojaperv ütles, et ka kitsed ja isegi põdrad tulevad mõnikord põllule sööma, aga nemad teevad vähem kahju.

Ansip: mõtete mõlgutamine pole riigikogu töövorm
Peaminister Andrus Ansip ütles täna vastuseks Roheliste erakonna soovile kutsuda kokku tuumaenergeetika aruteluks riigikogu erakorraline istung, et parlament pole koht, kus lihtsalt mõtteid mõlgutada.
"Ma olen veendunud, et Eestis ei ole mitte midagi nii erakorralist, mille pärast riigikogu peaks erakorraliselt kokku tulema," ütles peaminister Ansip täna ajakirjanikele.
"Milleks kokku tulla? Ma olen senini ajakirjanduse vahendusel aru saanud, et tuleks kokku tulla ja arutada, mõlgutada mõtteid. Mida arutada, missugused need eelnõud on, mille üle debateerida - sellest mina pole veel praegu aru saanud," tõdes peaminister.
Ansipi sõnul pole talle teadaolevalt ühtegi Eesti energeetikakava teemalist eelnõu esitatud. "Tavaliselt on arutelud viljakad siis, kui on ikkagi tehtud mingisugune eeltöö. Kui arutelud toimuvad nii kõrgel tasemel kui parlamendi tase, siis peab eeltöö olema väga põhjalik," ütles valitsusjuht.

Võrumaal hukkus elumaja põlengus naine
Võrumaal hukkus täna elumaja põlengus naine, majast välja pääsenud mees sai kannatada.
Täna kell 9.08 teatati häirekeskusele, et Piipsemäe külas põleb elumaja. Sündmuskohale saadeti kaks päästeautot Vastseliinast, kaks Võrust, üks päästeauto Haanjast ja Võru operatiivkorrapidaja.
Päästjate saabudes põles ühekorruselise puidust silikaatvooderdisega elumaja katus lausleegiga ja vahelaed olid juba majja sisse kukkunud. Maja õuel oli põlevast majast iseseisvalt väljapääsenud mees, kelle päästjad kiirabile üle andsid.
Samuti selgus, et majas võib olla veel üks inimene ning koheselt alustasid päästjad otsinguid, mida raskendas põleva maja lagunemine. Kella 10.26 ajal leiti köögi ja kahe toaga maja magamistoa voodist hukkunud naine.

Nõuetevastast toetust saanud karjapidajad ei pea raha tagastama
Valitsus toetas täna põllumajandusministeeriumi ettepanekut mitte nõuda tagasi enamust Lääne-Eesti ja saarte põllumeestele makstud 22 miljoni kroonisest pindalatoetusest, mida nood Euroopa Liidu nõuete kohaselt saada poleks tohtinud.
Valitsuse leidis kabinetiistungil, et PRIA võib jätta maksimaalselt 17 miljoni krooni ulatuses tagasi nõudmata 2004. ja 2005. aastal makstud pindalapõhised põllumajanduslikud toetused Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa põllumajandustootjatelt.
Põllumehed olid taotlenud kokku 22 miljonit krooni toetust püsirohumaadele, mis olid küll tarastatud, kuid nagu shiljem selgus - vähese karjatamiseks sobiva alustaimestikuga ning Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud minimaalse põllu nõuetele mittevastava suurusega.
Põllumajandusministeerium leiab, et arvestades 22-miljonilise tagasinõude mõju piirkonna elanikkonnale ja põllumajanduslikule tegevusele, tuleb osadelt põllumajandustootjatelt pindalatoetused jätta tagasi nõudmata.

Töösurmade arv Eestis on suurenenud
Tööinspektsiooni statistika kohaselt on esimesel poolaastal registreeritud 17 surmaga lõppenud õnnetust, millest 13 olid tööõnnetused, kus töötaja hukkus tööülesande täitmisel.
Kõik tööõnnetustes hukkunud olid mehed, noorim neist 22-aastane ja vanim 71-aastane, teatas tööinspektsioon.
Statistika kohaselt on töösurmade arv tõusnud. 2006. aasta esimesel poolel sai tööülesannete täitmisel surma 10 töötajat ja 2005. aasta sama ajaga 9 töötajat.
13-st surmaga lõppenud tööõnnetusest toimusid neli välismaal, kaks raudteel ja üks liikluses.
Kaks töötajat said surma kukkumise tagajärjel (kaubalaevas ning ehitusplatsil), kukkuva eseme või varingu alla jäämisel hukkus samuti kaks töötajat (tõstukit remontides ning kaevetöödel) ning ühel juhul oli põhjuseks lämbumine tsemendipunkris.
Raudteel sai surma kaks töötajat, kes mõlemad jäid rongi alla. Masinate ja seadmete käitlemisel sai surma üks töötaja ning teepeenral sai surma üks liiklusmärke paigaldanud töötaja, kellele auto otsa sõitis.

Valitsus otsustas toetada Eesti lapse Türgist koju toomist
Valitsus otsustas sotsiaalministeeriumile eraldada 350 000 krooni Türgis enneaegselt sündinud Ralfi kojutoomiseks.
Valitsus toetas erakorraliselt sotsiaalministeeriumi esitatud kiireloomulist taotlust valitsuse reservist raha eraldamiseks sotsiaalministeeriumile Türgis enneaegsena sündinud haige lapse Eestisse transportimise kulude katteks.
Valitsus otsustas, et selle raha eraldamine on põhjendatud, kuna hetkel ei ole võimalik Eestis sündimata last kindlustada ja riigi kohuseks on oma kodanikke kaitsta. Eesti ja Türgi vahel puudub ravikindlustusleping.
Lapse ravikulud kaetakse haigekassa hinnakirja järgi 3890 krooni ulatuses päevas.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja selgitas, et haigekassale ei ole Türgist veel täpseid arveid esitatud, kuid kindel on see, et naise sünnitusabi maksumust haigekassa ei hüvita.

Mees peksis pargis kassipoegi vastu maad
Tartu politseinikud pidasid kinni purjus mehe, kes üritas pargis kassipoegi surmata.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja sõnul teatati kolmapäeval kella 21.45 ajal politseile, et Tartus Rebase tänaval asuvas pargis tapab mees kassipoegi.
Sündmuskohale läinud politseipatrull tegi kindlaks, et 59-aastane Aleksandr lõi vastu maad kilekotti, milles oli kaks kassipoega.
Pressiesindaja teatel olid kassipojad õnneks elus ning anti üle loomade varjupaiga töötajale.
Politsei toimetas mehe arestimajja kainenema.

Sillamäe narkoärikate jõuk läheb kohtu ette
Viru ringkonnaprokurör Innokenti Menšikov saatis kohtu ette viiest mehest koosneva jõugu, kes ligemale neli aastat Sillamäel narkoäri korraldasid.
Varem kohtus karistatud Mark, Sergei ja Oleg moodustasid 2004. aastal Sillamäel kuritegeliku jõugu, mis lõi ulatusliku narkodiilerite võrgu ja korraldas selle kaudu amfetamiini ja hašiši müüki linnas, kirjutab Põhjarannik.
Lisaks neile kolmele lähevad kohtu alla veel Igor ja Peter, lisaks on üks jõugu liige, Roman, praegu veel tagaotsitav.
Innokenti Menšikov ütles Põhjarannikule, et kuigi on keeruline anda täpset vastust, kui palju narkootikume ja raha selle grupeeringu käest läbi käis, võib ka uurimise käigus leitud koguste põhjal öelda, et tegemist oli märkimisväärselt suurte tegijatega kohalikul narkoturul.
Jõugu juhtfiguurid kohtlesid diilereid karmilt - neilt nõuti näiteks iga kuu 500 krooni niinimetatud turvateenuse tasu: "Neid, kes ei tahtnud seda maksta, ähvardati ja vahel ka peksti," rääkis prokurör, kelle sõnul käib kriminaalasjast läbi seitse diilerit, aga ka nende hulk võis suurem olla.

Kombainid koristavad juba talivilja
Paide vallas Ussisoo lähedal asuva Puiatu küla põllul lõikas kombain eile pärastlõunal uudset sorti taliotra, mida on Eestis kasvatatud vaid mõned aastad ning mis üllatab peremehi varase valmimise ja suure saagikusega.
Anna Kütuse juhatuse liige Raivo Schilf on üllatunud, et esimest aastat külvatud talioder nii vara valmis ja head saaki tõotab anda, kirjutab Järva Teataja.
Seeme on pärit Soasepa seemnekaubandusest, kus seda soovitati kui saagikat ja varast sorti, mis pidavat hästi ka põuda taluma.
Schilf pole nii varakult veel vilja koristanud: "Agronoomid küll rääkisid, et see sort on väga varane, kuid ega ma uskunud".
Kombainiga põllul olnud Vello Prooben ütles, et tema pole samuti 20-aastase kombaineritöö jooksul näinud, et nii vara saaks põllule minna.

USA saatkond Tallinnas väljastab üle 65 aasta taas immigrandi viisasid
Esimene immigrandi viisa taasiseseisvunud Eestis väljastatakse Ameerika Ühendriikide suursaadiku Stanley Dave Phillipsi poolt neljapäeval, 19. juulil, kell 13.
Varem pidi immigrandi viisat taotlema läbi Helsingi saatkonna, nüüdsest on see õigus ka Tallinnas asuval USA saatkonnal.
Nimetatud viisa on sisuliselt alaline elamisluba USAs, mida saavad taotleda inimesed, kelle vanemad või lapsed on USA kodanikud, kes abielluvad kodanikuga, kes on nn green card loterii võitjad ning nende abikaasad ja lapsed. Teatud juhtudel võib viisat taotleda ka USAs asuva tööandja vastutusel.
Viimane Ameerika Ühendriikide immigrandi viisa anti Eestis välja 1940ndal aastal.

Taeblas varastati punasammas
Läänemaal Taeblas on langenud varaste saagiks hukkunud punaväelastele püstitatud mälestussammas.
Taebla gümnaasiumi direktori Jaanus Mägi sõnul pärineb matmispaik 1949. aastast, mil ümbruskonna surnuaedadest sõjamehed ümber maeti, kirjutab SL Õhtuleht. Haud on siiani rahus püsinud, sõnas gümnaasiumi direktor ja seda suurem oli üllatus, kui vargus aset leidis.
Mälestusmärk oli hoolikalt eemaldatud. Kes võib varguse taga olla, Mägi öelda ei oska.
Dolomiidist mälestusmärgile on kirjutatud neli nime. Samba kadumine avastati mai lõpus. Alustatud on kriminaalmenetlust.
Lääne ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ülle Tamme sõnul pole kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid ning kohtueelne uurimine käib.

Rahvaliit viskas häälteostja välja
Rahvaliidu juhatus arvas esmaspäeval erakonnast välja varguse, kakluse ja häälteostmise eest kohtulikult karistatud Oleg Jelagini.
20-aastane Jelagin ostis riigikogu valimistel kandideerinud Villu Reiljani kasuks Jõgevamaal hääli, kuid jäi politseile vahele, kirjutab Eesti Ekspress. Kohus karistas teda 5000-kroonise rahatrahviga.
Väljaviskamise ettepaneku tegi Rahvaliidu aukohtu esimees Jaan Pöör. Rahvaliidu põhikiri ei luba erakonda inimesi, kes kannavad kriminaalkaristust.

Elisa püstitas Murru vangla juurde uue mobiilimasti
Juunis paigaldas mobiilioperaator Elisa uue masti Murru vangla külje alla, Eesti kõige karmima vangla väravast vaid paarikümne meetri kaugusel asuva elumaja katusele.
"Kui alustati Murru vangla mobiilside tõkestamise projektiga, tekkis asulas tõsiseid tõrkeid Elisa ja Tele2 leviga," ütleb justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask Eesti Ekspressile.
"Meile vastu tulles tegid nad (Elisa - toim) seda kohe. Seetõttu ongi hetkel just Elisa levi kõige parem."
Ka Ekspressiga suhelnud vangi sõnul on eriti kiiduväärt just Elisa levi, mistõttu Zen-kõnekaardid pidavat vangide seas olema väga kuum kaup.

Ekspress: Keskerakond vajab retsidivist Reinmanni häält
Keskerakond kaitseb igati Rene Reinmanni, kelle Ekspress paljastas möödunud nädalal korduvalt karistatud varga ja märatsejana.
Üks põhjusi on tõik, et Tallinna volikogus on 63 kohta, Keskerakonnal on neist 32, kirjutab Eesti Ekspress. Rene Reinmanni parteist välja viskamiseks lahkuks parteist tõenäoliselt ka tema isa Jüri Reinmann ning Keskerakond jääks ilma kahest väga olulisest häälest.
Lisaks tõrgub parteile allumast volikogu liige Tõnis Bittman.
Väljakujunenud olukorra tõttu on Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Tallinna linnapeana sisuliselt varga ja huligaani pantvang.

Valitsus avalikustab kapo pronksiöö salainfo
Valitsus kustutas tervelt hulgalt kaitsepolitsei dokumentidelt riigisaladuse templid, et neid saaks kasutada asitõenditena pronksiöö kohtuprotsessil.
12. juuli valitsuse korralduse nr 346 kohaselt on tegemist Tallinna halduskohtu jälitustegevuse lubade alusel kogutud salainfoga, kirjutab Eesti Ekspress.
Kohus andis neli jälitusluba kaitsepolitseile välja tänavu 13. veebruaril, 20. aprillil ja 23. aprillil.
Seega hoidis kaitsepolitsei teatud isikute tegevusel silma peal juba enne 26. aprillil Tõnismäel alanud rahutusi.
Kaitsepolitsei pressiesindaja komissar Irina Miksoni kinnitusel kasutatakse infot nn massilise korratuse organiseerijate kriminaalasjas. Kahtlustatavaid on kolm: Mark Sirõk, Maksim Reva ja Dmitri Linter.

Kohalikud venelased otsivad valede abil USA-st varjupaika
Eesti passiga venelased ja ukrainlased püüavad absurdsete väljamõeldistega USAs asüüli saada.
Enamasti toovad nad põhjuseks vaimse ja füüsilise vägivalla, mida nad siin taluma pidid, kirjutab Eesti Ekspress. Jänkid saadavad aga varjupaiga otsijad riigist välja soovitusega kolida oma rahvuskaaslaste juurde Kirde-Eestisse.
Näiteks tänavu mais saadeti USA-st välja Lilia Popova ning tema isa ja abikaasa, kes väitsid, et skinheadid peksid peret ja sodisid korteri seinale haakriste, võimude poole pöördudes said nad kere peale ka Tapa politseinike käest.
Kohtus ristküsitlusel selgus, et tegemist oli valetunnistustega. Samuti ei leidnud kinnitust Dmitri Pani väide, et ta sattus autogaraažis töötades Eestisse relva ostma tulnud tšetšeeni vabadusvõitlejate ja nende järel nuhkida käskinud Vene spiooni ohvriks.

Mobiil paljastab politseile päti või hädalise asukoha
Tele2 peab kolmest suurest mobiilioperaatorist viimasena rajama süsteemi, mis võimaldab politseil teha inimese asukoht kindlaks mobiiltelefoni järgi, seda juhul, kui vastav seadusemuudatus riigikogus heaks kiidetakse.
Keskkriminaalpolitsei operatiivosakonna direktor Aivar Alavere tõi ajalehele Postimees ilusa lõpuga näiteid hättasattunud kalurite, seeneliste, autoga hätta jäänud või enesetapu mõtetega kodust lahkunud inimeste päästmisest. Selliseid, tänu positsioneerimisele õnneliku lõpu saanud juhtumeid on tänavu poole aastaga olnud kaheksa.
Teine, politseile jälitustöös ülioluline osa on neile huvipakkuvate kurjategijate liikumise jälgimine.
Piltlikult öeldes võimaldab positsioneerimine teha mõne sekundiga kindlaks, kus asuvad näiteks kurjategijate mobiiltelefonid.
Seni on reaalajas positsioneerimise teenust jälitusasutustele võimaldanud EMT ja Elisa, kuid kavandatav seadusemuudatus, mis juuni lõpus arutamiseks riigikogu majanduskomisjoni saadeti, kohustab vastavad seadmed soetama ka Tele2-l.

Riik võib lähiaastail sulgeda enamiku Eesti kasiinodest
Rahandusministeeriumist kooskõlastusringile läinud uus hasartmänguseadus sulgeks lähiaastatel lõviosa praegustest mängupõrgutest, kasiinofirmad on selle tõsiasjaga suuresti ka leppinud.
Uue seaduseelnõu leebem regulatsioon puudutab mänguautomaatide ja -laudade miinimumarvu kasiinodes, kirjutab Postimees. Nii peaks tulevikus kasiinos olema vähemalt 30 automaati või viis lauda.
Lõviosale kasiinodest saaks saatuslikuks aga punkt, mille järgi peab kasiino asuma eraldi hoones, kus võib lisaks olla vaid hotell, konverentsikeskus või meelelahutuskeskus.
Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna peaspetsialisti Sören Meiusi sõnul täidab praegu omaette hoone nõuet umbes kümnendik kasiinodest, vähemalt 30 mänguautomaati on aga ligi 40 protsendis kasiinodest.
Kui eelnõu sellisel kujul riigikogus vastu võetakse, ei tähenda see siiski, et kõik tegutsevad kasiinod automaatselt sulgemisele lähevad, kuna praegu antakse tegutsemislubasid kasiinodele kuni viieks aastaks ning kehtiva loa lõpuni saavad kõik mängupõrgud ka tegutseda.

Päästjad said Harjumaal puhkenud suurtulekahju kontrolli alla
Päästjad said kolmapäeva õhtul Harjumaal Rae vallas puhkenud suurtulekahju kontrolli alla, inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.
Seitsmest põlema süttinud hoonest hävis tules neli, nende seas üks elumaja, teatas Põhja-Eesti päästekeskus. Kahjustada said kaks eluhoonet ja üks abihoone. Kolmele lähedal asunud eluhoonele ja kahele abihoonele õnnestus päästetöötajatel tule levik ära hoida.
Kokku seitset maja haaranud põleng sai alguse eluhoonete lähedal paiknenud laudast. Tugeva tuulega levis tuli kiiresti vahetus läheduses asuvatele hoonetele ligi paarisaja meetri ulatuses.
Päästetöötajad said tulekahju kontrolli alla kella 23 paiku, järelkustutustööd kestavad.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Kuidas saab pime linnas hakkama
Eesti Päevaleht saatis juba 15 aastat pimedana elanud Aare Karu ja tema juhtkoera Pepit nende igapäevasel seiklusel mööda Tallinna tänavaid ja asutusi.
Alustame teekonda Sampo panga eest Narva maanteel. Kuna pangakaarti ei saa pime inimene kasutada, on vaja sularaha pangast välja võtta. Saamaks aru, kus asub uks, kulub veidi katsetamist ja kätega kobamist.
Aare Karu astub tellerilaua ette. Läheb mõni minut, kui üks pangatöötaja märkab teda ja suunab ta siis vaba telleri juurde. Tehingu lõpetuseks on vaja kirjutada paberile allkiri, selleks aitab abivalmis teller mehe käe õigesse kohta.
"Ühtegi halba sõna siin pangas ei öelda," kiitis Karu, kes sellepärast hakkaski Sampo panga kliendiks. Aastaid tagasi ei lubanud teiste pankade turvamehed pimedat koeraga panka sisse.
Pärast rahatehingut kulub ära väike turgutav cappuccino kohvikus pangamaja all, tuttavas kohas on trepi asukoht teada ja probleemi ei ole. "Toompeal on 24 astet istungite saali, Balti jaama tunnelisse kaks korda 13," teab Karu peast linna tuntumate treppide pikkust.

Arheoloogid Suure Tõllu jälgedel
Arheoloogid kaevavad Saaremaal Suure Tõllu mõisaks peetavat
Tallinna ülikooli arheoloogiatudengid uurivad Saaremaal Sutu lahe lähedal Ristioja ääres asunud muistset sadamakohta ja 16. sajandi keskel sinna rajatud jõukat vasallilinnust, mida rahvasuu seostab Suure Tõllu ja piraatidega.
"Rahvajuttude järgi asus metsas mereröövlite linnus, kuid lisaks on paika seostatud saarlaste kangelase Suure Tõlluga, millele viitab ka 18. sajandi kaartidel ära toodud kohanimi Pella Mois," ütles Tallinna ülikooli arheoloogiaprofessor Marika Mägi. Tema sõnul on Pell Tõllu harvaesinev paralleelnimi ja rahvapärimuse kohaselt kaotas vägilane pärast ebaõnnestunud lahingut oma mõisa ning oli sunnitud Sõrve kolima.
Krahv Mellini 1798. aasta Liivimaa atlases on koht märgitud nimega Tölles Grab ehk Tõllu haud, kuid mõne aasta eest sattusid arheoloogid oma uurimisretkel hoopis 16. sajandist pärit hoonevaremetele. "Leiu teeb harukordseks see, et toona olid Saaremaa mõisad meie mõistes suured õlgkatusega talumajad, kuid siin on tegu kahekorruselise kivihoonega, mille külge on ehitatud veel väiksemaid kõrvalhooneid," selgitas Mägi, kelle kinnitusel on ainus analoog seni teada Taanist Põhja-Jüütimaalt. Ligi meetripaksuste müüridega mõisahoonel olid klaasitud tinaraamidega aknad ning punastest kividest katus. Majas oli isegi algeline kanalisatsioon, sest hoonest suundus kraav otse jõkke.

Ehh, Uhhuduuri meeskond jõudis sihtpunkti
Teisipäeval jõudis õnnelikult lõpule kuue eesti mehe rattaretk Kesk-Aasiasse.
Ehh, Uhhuduuri nime kandev lõbus seltskond (Tanel Rütman, Mart Kuusk, Kristjan Prii, Liivo Niglas, Priit Kuusk ja Hannes Hanso) alustas oma rattaretke pea neli kuud tagasi. Kuus seiklejat läbisid jalgratastel kokku 3500 km. Sõideti läbi karmi maastiku ja poliitilise olukorraga Nepali, India, Bhutani, Pakistani, Afganistani. Teisipäeval meeste seiklusrikas teekond lõppes ja jõuti õnnelikult sihtpunkti - Teherani.
Meeskonna liikme Hannes Hanso sõnul on emotsioonid alles liiga värsked ja vastuolulised, et retkest põhjalikku kokkuvõtet teha.
"Alles nüüd saame aru, kui erinev on Indias, Afganistanis või Iraanis elavate inimeste infoväli ja kui palju on meil õppida. Muslimite maailmatunnetus erineb meie omast kardinaalselt. Mõistmine on ainult siis võimalik, kui oled kohal ja tajud seda kõike isiklikult," selgitas Hanso.

Haigekassa hüvitab Türgis sündinud lapse ravikulud osaliselt
Haigekassa hüvitab kulud Eesti hindade alusel, ülejäänu tuleb perel endal leida.
Haigekassa juhatus otsustas katta Türgis enneaegselt sündinud Ralfi haiglaravi kulud ning sotsiaalminister taotleb beebi kojutoomiseks valitsuse istungil reservfondist raha.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul langetati otsus haiglaravi kulud katta seetõttu, et lapse terviseriski ei olnud emal ka parema tahtmise juures võimalik kindlustada.
Lapse ravikulud kaetakse haigekassa hinnakirja järgi 3890 krooni ulatuses päevas.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja selgitas, et haigekassale ei ole Türgist veel täpseid arveid esitatud, kuid kindel on see, et naise sünnitusabi maksumust haigekassa ei hüvita.
Kas ja kui suure summa peavad vanemad ise katma, ei ole veel teada. Oma abi on pakkunud ka Tallinna linn ning ministeeriumi teatel selgub linna panus neljapäevasel kohtumisel.

Laagri koopaid ootab põhjalik uurimine
Laagris asuvad maa-alused käigud on suure nahkhiirte koloonia talvitumispaik.
Looduskaitsekeskus tahab põhjalikult läbi uurida Laagri koobastiku käigud, et kindlaks teha seal asuva peamise nahkhiirte talvitumiskoha elutingimused ning sisse- ja väljalennuks olulised koopaavad.
"Tunnelivõrgustik on väga suur ja võimas ning siiamaani korralikult läbi uurimata," selgitas tööde vajalikkust looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Mägi. Lisaks sealsete nahkhiirte elutingimuste kaardistamisele tehakse põhjalik geograafiline uuring, et saada ülevaade, kui pikad käigud üldse on ja kuidas neid saab tulevikus kasutada.
"Tegemist on hetkel kuuma ehituspiirkonnaga, mis on pidevalt arendajate huviorbiidis," selgitas Mägi ehitustegevusest tuleneva ohu ennetamise vajalikkust. Kuigi nahkhiirte talvitumisperiood kestab oktoobrist aprillini ja siis on käikudes liikumine keelatud, võivad nahkhiiri häirida ja kahjustada ka maa peal tehtavad tööd.

Maanteeamet otsib uut Saaremaa silla hindajat
Riigihankele laekus vaid Ramboll Eesti AS-i ja Ramboll Denmark AS-i ühispakkumine.
Maanteeamet korraldas Saaremaa püsiühenduse keskkonnamõjude hindaja ja sobivaima ühendustüübi väljaselgitaja leidmiseks uue, eelmisest lihtsamate nõuetega konkursi.
Maanteeameti europrogrammide osakonna peaspetsialist Kadri Auväärt ütles, et amet üritas leida püsiühenduse kava koostajat ja keskkonnamõjude hindajat juba kevadel, kuid ebaõnnestunult. Riigihankele laekus vaid üks ühispakkumine Ramboll Eesti AS-ilt ja Ramboll Denmark AS-ilt. Nimetatud osalesid ka 2005. aastal valminud Saaremaa püsiühenduse eeluuringus, mis sõelus võimalike variantide hulgast välja sobivamad. "Esimene katse kukkus läbi seetõttu, et laekus ainult üks pakkumine, mis oli planeeritud hinnast palju kallim. Meie eeldasime hinnaks 8,5 miljonit krooni, pakkumine oli aga ligi 17 miljonit krooni," ütles Auväärt.

Valitsus paneb Pärnu pataljoni vaidlustele täna punkti
Kõigi eelduste kohaselt lõpetab valitsus täna kõik spekulatsioonid Pärnu üksik-jalaväepataljoni saatusest, otsustades sealse ajateenijate väljaõppekeskuse likvideerimise.
Valitsuse istungi päevakorras on eelnõu, mille järgi kohustatakse kaitseminister Jaak Aaviksood ja kaitseväe juhatajat kindralmajor Ants Laaneotsa "korraldama senise Pärnu üksik-jala- väepataljoni ümberkujunduse Lääne kaitseringkonna staabiks 31. detsembriks 2007".
Sellega annab valitsus surmahoobi kaitseväe ning muude huvigruppide viimase minuti ponnistusele puhuda pataljonile elu sisse. Nimelt viidi veel selle kuu alguses Pärnusse väljaõppele umbes sada ajateenistujat. Põhjenduseks toodi, et kaitse- väe Tapa ning Võru väljaõppekeskused on ruumikitsikuses.

Harjumaal Rae vallas puhkes suurtulekahju
Aaviku külas süttis eile kella 18 paiku seitse hoonet, sealhulgas kolm elumaja. Esialgsetel andmetel kannatanuid ei ole.
Päästjate kohale jõudes põles lahtise leegiga laut, tugeva tuule tõttu olid tuld võtnud ka teised läheduses asuvad hooned.
Kella 20.30 seisuga kustutus- ja päästetööd sündmuskohal jätkusid. Tule levikule oli pandud piir. Kokku töötas sündmuskohal 14 päästeautot.

Brasiilia lennukiõnnetuse võis põhjustada liiga kiire maandumine
Brasiilias teisipäeval juhtunud lennukiõnnetuse sündmuskohal salvestatud videomaterjal näitab, et lennuk lähenes maandumisel rajale liiga kiiresti.
Uus videomaterjal õnnetuskohalt näitab Tam Airbus 320 lennukiga juhtunud õnnetuse viimaseid hetki, vahendab BBC. See näitab, et lennukil, mis saabus enne alla kukkunud masinat, võttis maandumisrajal liikumine 11 sekundit. Õnnetusse sattunud lennuk kattis sama vahemaa aga kolme sekundiga.
Kui Tam Airbus 320 maandus, siis enne vaateväljalt kadumist jätkas see pidurdamise asemel rajal kiirendamist. Plahvatus paistab videolt mõni hetk hiljem.
Lennuk kukkus alla teisipäeval, tappes ligikaudu 200 inimest.

Euroopa kõige kallim turismisihtpunkt on Taani
Taani pealinnas Kopenhaagenis asuv Merineitsi kuju sobib vaatamiseks pigem rahakamatele turistidele, õhema rahakotiga inimestel soovitatakse reisida endistesse Nõukogude liidu riikidesse.
Eurostati uuringu kohaselt on reisimine Taanis 142 protsenti kallim kui Euroopas keskmiselt, vahendab euronews.net. Uuring hõlmas kokku 37 Euroopa riiki, nende seas Lääne-Balkani riike, Islandi, Norrat ja Šveitsi.
Kõige kesisemate finantsidega turistile on sobivaks sihtpunktiks Bulgaaria, Leedu, Poola ja Slovakkia.
Suitsetajatele on kõige odavam reisida Lätti ja Leetu, kus tubaka hind moodustab kõigest 30 protsenti Euroopa keskmisest. Suurbritannias maksid sigaretid 200 protsenti Euroopa keskmisest hinnast.
Alkoholitarbijatel saaks raha kõigepealt otsa Iirimaal, Soomes ja Suurbritannias.

Inimõiguste kohus rahuldas Venemaa vastase kaebuse
Euroopa inimõiguste kohus jõudis endise FSB töötaja Mihhail Trepaškini kaebust arutades järeldusele, et Venemaa rikkus inimõiguste konventsiooni ja kohustas riiki maksma Trepaškinile 3000 eurot hüvitist.
Kohtuotsuse järgi hoiti astmat põdevat Trepaškini vanglakambris, kus iga vangi kohta oli ruumi poolteist ruutmeetrit, vahendas newsru.com. Samas kambris inimesed magasid, suitsetasid, pesid, sõid ja kasutasid tualetti.
Tema advokaat Jelena Liptser kinnitas, et tähtis pole rahaline kompensatsioon, vaid tema kaitsealuse õiguste rikkumise tunnistamine.
Endine FSB kolonel Mihhail Trepaškin mõisteti 2004. aastal süüdi riigisaladuse avalikustamises ning talle mõisteti karistuseks nelja-aastane vangistus.
Vaatamata Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee resolutsioonile, mis sisaldas soovitusi Trepaškin vabastada ja osutada talle vajaliku meditsiinilist abi, jätsid Vene võimud ta vahi alla.

Rice astus Suurbritannia kaitseks välja
Ameerika Ühendriikide välisminister Condoleezza Rice kutsus täna Venemaad üles austama Suurbritannia nõuet Aleksander Litvinenko mürgitamises süüdistatud Andrei Lugovoi väljaandmiseks.
"Briti pinnal saadeti korda julm kuritegu ning Suurbritannia peab kurjategijad tabama ning neid karistama," ütles Rice Lissabonis Lähis-Ida rahuprotsessialase kohtumise eel, vahendab Reuters.
"Venemaa peaks austama väljaandmise nõuet ning täielikult koostööd tegema," lisas ta.
Moskva sõnul ei kohusta Venemaa seadused Vene kodanikke välisriikidele välja andma ning on kinnitanud, et endise KGB-agendi Lugovoi juhtumit menetletakse kodumaises kohtus.
Suurbritannia teatas esmaspäeval nelja Vene diplomaadi väljasaatmisest, sest Venemaa ei nõustunud Lugovoid välja andma. Täna kuulutas Venemaa neli Briti diplomaati persona non grataks ning kohustas neid 10 päeva jooksul lahkuma.

Putin lubas väikerahvastele mugavat elu Venemaal
Venemaal peab olema mugav elada kõigil väikerahvustel, kinnitas Venemaa president Vladimir Putin täna Mordvas, avades soome-ugri rahvaste festivali.
"Iga rahvus, ka kõige väiksem, peab tundma ennast Venemaal mugavalt," ütles Putin oma lühikeses kõnes festivali avamisel Mordva pealinna Saranski staadionil. "Ta peab aru saama, et see on tema kodu ja et teist sellist tal ei ole."
Putini paremal käel vaatas 6000 osaleja etnosõud Soome president Tarja Halonen ning vasakul käel Ungari president Ferenc Gyurcsány. Vene teleuudised näitasid, kuidas Halonen rõõmsalt lehvitas tantsijatele, Gyurcsany istus niisama käed põlvedel.
Halonen ütles oma kõnes, et õigus kasutada emakeelt on inimõigus. Halonen rõhutas ka, et kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on iga ühiskonna väärtuslik jõuvaru. Soome president lisas, et keelt ja kultuuripärandit tuleb mitte ainult koolis õppida, vaid ka kodus säilitada.

Moldova president: Jeesus Kristus oli esimene kommunist
Moldova president Vladimir Voronin tõmbas paralleeli kristluse ja kommunismi vahel, nimetades Jeesus Kristust esimeseks kommunistiks.
Hiljuti Svjato-Nikolski õigeusu kloostrit külastanud president Voronini sõnul on kommunistliku ideoloogia ja kristluse vahel väga palju sarnasusi, vahendab newsru.com.
Ta lisas, et praegused kommunistid on teistsugused. Nad abistastavad alati kirikut ja ei tegele vaimulike tagakiusamisega.
"Ei Vanas ega Uues Testamendis ei leidu mitte midagi halba kommunistide kohta," rõhutas ta. Pärast neid sõnu tekkis kloostris sügav vaikust, vaid Moldova metropoliit Vladimir naeratas.
President märkis, et pühakodades teenivatel vaimulikel ei ole teist valikut kui hääletada kommunistide poolt.

Venemaa saadab riigist välja neli Briti diplomaati
Vastuseks Suurbritannia otsusele saata Litvinenko mürgitamisjuhtumi pärast riigist välja neli Vene diplomaati otsustas Venemaa täna samaga vastata.
Neli diplomaati peavad Venemaalt kümne päeva jooksul lahkuma, vahendab BBC.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Mihhail Kamõnin andis veel teada, et kahe riigi vaheline koostöö terrorismi vastu võitlemise osas ei ole enam võimalik. Samuti ei kavatse Venemaa väljastada viisasid Suurbritannia ametnikele.
Noot diplomaatide väljasaatmise kohta anti Suurbritannia Moskva suursaadikule Anthony Brentonyle valitsusele edastamiseks üle Vene välisministeeriumis.
Suursaadik väljendas jätkuvat pettumust Venemaa otsuse suhtes mitte anda Suurbritanniale välja Andrei Lugovoid, keda süüdistatakse Suurbritannia kodakondsust omanud Vene eksagendi Aleksander Litvinenko tahtlikus mürgitamises. Brenton avaldas siiski lootust, et Venemaa leiab koostööks võimaluse.

Prantsuse ekspresident Chirac tunnistas kohtus
Endine president ning kaua-aegne Pariisi linnapea Jacques Chirac oli sunnitud parteifinantseerimise skandaali kohta kohtule tunnistusi andma.
74-aastast Chiraci küsitletakse kui niinimetatud kaastunnistajat, mis tähendab, et ka tema vastu võidakse süüdistusi esitada, vahendab BBC.
Juhtum käsitleb võltsitud töövõtuskeemi, mida kasutati Chiraci loodud konservatiivse partei RPR (Praeguse UMP- Rahvaliikumise Liidu eelkäija) illegaalseks finantseerimiseks ajal, kui partei asutaja - Chirac oli Pariisi linnapea.
Chiraciga on seotud ka mitmed teised skandaalid: Prantsuse kohtuniku salapärane surm Djiboutis, Clearstreami afäär ning konkurendi ja parteikaaslasest presidendikandidaadi Nicolas Sarcozy järgi nuhkimine.
Presidendi advokaadi sõnul ei pea Chirac mitme teise skandaali osas tunnistusi andma, sest nende toimumise ajal oli ta presidendi ametis ning puutumatuse all.

Soome politsei on hakanud välismaiseid tänavakaubitsejaid trahvima
Välismaalt pärit tee ääres kauplejatest on viimastel päevadel tulnud signaale üle Soome, näiteks Seinäjoe politsei on halvimal juhul saanud kuni paarkümmend sellekohast avaldust päevas.
Ka Lõuna-Soomes liiguvad ringi Rumeeniast pärit kaupmehed, kes peavad kinni autosid ja pakuvad agressiivselt müügiks odavaid ehteid.
Tänavail ja kaubanduskeskustes on täheldatud kerjuseid ja erinevat kraami müüvaid seltskondi. Näiteks tehti Rovaniemis avaldus ühe rumeenlase kohta, kes üritas vägisi möödakäijale roosi müüa, kirjutab Yle 24.
Espoo ja Keski-Pohjanmaa politsei on hakanud teeservas kaubitsejaile liikluse segamise eest trahve välja kirjutama.
Politsei soovitab sääraste kauplejatega parem üldse mingit tegemist mitte teha ja neist lihtsalt mööda sõita.

Venemaa medalistidest abituriendid lõpetavad kooli pettusega
Venemaal on paljud kuld- ja hõbemedalistidest abituriendid end ülikooli astumisel häbistanud, kuna nende teadmised ei vasta saadud autasule.
Kaug-ida riikliku ülikooli rektor Vladimir Kurilov sõnul ei läbinud paljud medalistid standardseid sisseastumisteste, kirjutab Novõje Izvestija.
Sisseastumistestid otsustati kehtestada pärast seda, kui hakkasid levima kuulujutud, et keskkoolilõpetajad ostavad endale kuldmedaleid.
Testide tulemused šokeerisid kõiki: ärijuhtimist õppida soovinud 102 kuldmedalistist läbis sisseastumistesti edukalt vaid 16, rahvusvahelisi suheteid õppima pürgivatest 48 medalistist läbis testi vaid 9 ning õigusteaduskonda katseid teinud 42 medalistist tuli testiga toime vaid 10 inimest.
Taoline on olukord kõikides Venemaa regioonides. Kooli reitingu tõstimise nimel hindavad õpetajad õpilasi paremate hinnetega kui nad väärt oleksid.

Uuring: Britannia saar tekkis ulatusliku üleujutuse käigus
Inglise kanali põhja uuringutest selgub, et Britannia saar eraldus Euroopast umbes 200 000 aastat tagasi asetleidnud hiiglasliku üleujutuse tagajärjel.
Kajaloodiga Inglise kanali põhjast tehtud piltidel on näha tugevaid rebenemisjälgi, millest võib järeldada, et kanal tekkis massiivse veehulga jõul, kirjutab BBC.
Teadlaste sõnul pärines see veehulk tõenäoliselt hiigelsuurest järvest, milleks oli pragune Põhjameri ja lõhe võis tekkida maavärina laadse sündmuse tagajärjel.
Londoni Imperiaalse Kolledži teadlased, eesotsas doktor Sanjeev Guptaga, usuvad, et tegemist võis olla Maa ajaloo ühe ulatuslikuma üleujutusega.
"See sündmus või siis sündmuste ahel muutis Briti ajalugu," ütles doktor Gupta. "Kui nii poleks juhtunud, oleks Britannia alatiseks jäänud Euroopa küljes olevaks poolsaareks. Siis poleks olnud vaja kanali alla tunnelit kaevata ning Prantsusmaalt oleks saanud vabalt Britanniasse jalutada, nagu inimesed seda enne suurt üleujutust tegid," lisas ta.

Indias hukkus majavaringus 25 inimest
India finantspealinnas Mumbais varises kolmapäeva õhtul kokku vana seitsmekordne elumaja ning vähemalt 25 inimest hukkus ning mitmed jäid maja rusude alla lõksu.
Õnnetus leidis aset ülerahvastatud Mumbai äärelinnas eile hilisõhtul, kuid päästjad alustasid päästetöid alles täna hommikul, vahendas Reuters.
Politsei ei tea, kui palju inimesi majas elas, kuid peab võimalikuks, et rusude all võib veel lõksus olla 25-40 inimest, kelle ellujäämisvõimalus iga tunniga väheneb.
"Mõned rusude alla jäänud inimesed helistasid meile ja palusid abi," ütles politseiohvitser Shivaji Bodke.
Siiani on elusalt päästetud vähemalt 15 inimest, kellest mitmetel on eluohtlikud vigastused. Piirkonna on ümberpiiranud lõksus olevate inimeste ärevil sõbrad ja sugulased.
Linnavõimud süüdistavad maja varingus hiljuti maja renoveerinud ehitustöölisi.

Madagaskaril puhkes süüfilise-epideemia
Riigi valitsus oli sunnitud Madagaskari lõunapoolses linnas Fort Dauphinis välja kuulutama eriolukorra, sest 30 protsenti regiooni seksuaalselt aktiivsetest inimestest on nakatunud süüfilisse.
Testide tulemusel on surmavasse haigusesse nakatunud 17 000 inimest, vahendab BBC.
Kohalikud on hirmul, et süüfilisepuhang võib sillutada teed aidsiepideemiale, millest riik on seni pääsenud. Seni on HIVi nakatunud vähem kui üks protsenti saareriigi elanikest.
Tervishoiuministri sõnul on majanduslik areng ja kohalikud kaevandusprojektid asunud ligimeelitama prostituute ja välismaalastest kaevureid, kellest paljud pärinevad riikidest, kus on kõrge HIVi nakatumus.
Süüfilise ravi on võimalik vaid kolmel esimesel päeval. Riigi tervishoiuministeerium kavatseb parendada ravivõimalusi ja seksuaalhariduse kättesaadavust, takistamaks epideemia levikut riigi teistesse osadesse.

Kreml: Eesti filmigrupp rikkus jämedalt viisarežiimi
Vene välisministeerium peab ebaadekvaatseks Eesti meedias ilmunud hinnangut Mordvas kinnipeetud Eesti filmigrupi kohta ja väidab, et filmitegijad rikkusid jämedalt viisarežiimi.
"Eestil ei saa olla mingisugust alust pretensioonide esitamiseks," ütles Vene välisministeeriumi ametlik esindaja Mihhail Kamõnin.
Ta kinnitas, et filmigrupp peeti kinni paariks tunniks, kuna ühel esindajal polnud isikut tõendavat dokumenti.
Kamõnin ütles, et grupp filmis vajaliku akrediteerimiloata Vene välisministeeriumi juures, viibides Venemaa territooriumil turismiviisa alusel.
"Seega ei vastanud nende tegevus avaldatud reisi eesmärkidele, mis omakorda on viisarežiimi jäme rikkumine ning annab alust käsitleda nende suhtes sissesõidukeelu küsimust," rõhutas ta.
Kamõnini sõnul on Eesti meedia tormiline reaktsioon arusaamatu. "Seda enam, et Tallinnas on avaldatud sissesõidu eesmärgiga mittevastavuse ettekäändel viimasel ajal mitte ainult vahistatud vaid ka sunniviisiliselt Venemaale deporteeritud enam kui kümme Vene noorteühenduste esindajat," rääkis Kamõnin.

Ungaris hukkus autoõnnetuses seitse inimest
Tšehhi turismibuss sattus täna hommikul Ungaris lõunaosas raskesse liiklusõnnetusse, mille tagajärjel hukkus 7 ja sai vigastada 16 inimest.
Õnnetus toimus Csongradi maakonnas, vahendab contracostatimes.com. Buss põrkas esmalt kokku Saksa päritolu autotreileriga ning paiskus seejärel läbi piirdeaia.
Koheselt hukkusid veokijuht ja kuus bussisõitjat. 16 viga saanud inimesest on kolm eluohtlikus seisundis.
Bussis oli 32 rumeenlast ning kaks bulgaarlasest bussijuhti. Ungari televisioonireporteri sõnul olid reisijad Rumeeniast pärit võõrtöölised.

Vene ajaleht: Ühtne Venemaa pakub Ivanovile esimehe kohta
Kremlimeelne erakond Ühtne Venemaa ootab esimese asepeaministri Sergei Ivanovi nendega liitumist - muud võimalust, kui pakkuda talle esimehe kohta, parteil ei ole.
Praegusel ajahetkel arutatakse vaid küsimust, kas Ivanov ise esitab esiemehe kohale avalduse, või esitab partei talle selleks piduliku kutse, kirjutab oma allikatele viidates Gazeta.
Kui Ivanov hakkab juhtima Ühtset Venemaad ja Kreml soovitab teda ka uueks presidendiks, siis tähendab see seda, et president Vladimir Putin on lõplikult loobunud kaheparteilisest riigimudelist. "Putin kavatseb kontrollida oma mantlipärijat teiste Ühtse Venemaa juhtivliikmete abil," märkis poliitikaekspert Leonti Bõzov.
Olukorda raskendab asjaolu, et Ivanovi parteisse kutsumisega ei jää muud üle, kui pakkuda talle esimehe kohta. Viimaste uuringute järgi usaldab praegust Ühtse Venemaa juhti Boriss Grõzlovi 3-4 protsenti venelastest, Sergei Ivanovi aga umbes 17-19 protsenti.

New Yorgis toimunud plahvatuses hukkus inimene
Üks inimene hukkus ja vähemalt 20 sai vigastada, kui New Yorgis plahvatas õhtuse tipptunni ajal trafo.
Manhattanil toimunud plahvatus paiskas õhku aurupilvi, muda ja kive ning sundis evakueerima inimesi läheduses asuvatelt tänavatelt, kirjutab BBC.
New Yorgi politseiosakonna sõnul ei ole juhtumi näol tegemist terroriaktiga.
83 aastat vana kuumaveetoru lõhkes kella 18 ajal kohaliku aja järgi, tuues Manhattani tänavatele kaose ja hirmu. Inimesed jooksid auru üles paiskavalt sündmuskohalt eemale.
Kaks vigastada saanud inimest esialgsetel andmetel kriitilises seisus.
Õnnetuse põhjused on seni selgusetud.
1989. aastal hukkus New Yorgis sarnases õnnetuses kolm inimest.

Inimeellased tõusid tagajalgadele, et energiat säästa
Miks arenesid inimesed kahel jalal käima? Sest see on energeetiliselt vähem kulukas.
Et kahel jalal liikumine võrreldes nelja jäseme kasutamisega kulutab vähem energiat, selle on nüüd katsetega tõestanud rühm Ameerika teadlasi, kelle meelest just jõuvarude kokkuhoid ning seega väiksem söögitarvidus inimeellase käpakilt püsti ajaski.
Sellise tulemuseni jõudmiseks võrdlesid teadlased inimeste ja šimpanside kulutatud energiat, kui katsealused kõndisid jooksulindil. Katsetes kasutati nelja inimest ja viit looma, kusjuures need loomad olid õpetatud ka kahel jalal käima. "Katsejänestele" pandi pähe maskid, et mõõta hapnikukulu. Lisaks tuvastati, kui suurt jõudu nad jooksulindile avaldasid, mis võimaldas kalkuleerida, kui palju energiat nad kulutasid musklitele.

Berezovski süüdistab Moskvat mõrvaplaanis
Suurbritannias maapaos elav Vene ärimees Boriss Berezovski teatas eile, et tema vastu suunatud mõrvaplaan on nurjunud.
Kõigepealt ajalehes the Sun ilmunud lugu kirjeldab, kuidas kolm nädalat tagasi saabus Suurbritanniasse palgamõrvar, kes pidi Hiltoni hotelli fuajees miljardäri maha kõmmutama. Berezovski kirjeldusel oli tegu mehega, keda ta tunneb ning kes võtnuks kahtlustuste hajutamiseks kaasa ka väikese lapse.
Miljardär teatas oma avalduses, et pidi kolm nädalat tagasi Briti julgeolekuteenistuste soovitusel riigist lahkuma, kuid naasis nädal hiljem.
Jultunud kava
Tema kirjeldusel pidi mõrtsukas jääma pärast atentaati paigale ning kinnitama, et tappis Berezovski üksnes ärilistel kaalutlustel. "Ning sellisel juhul saaks ta 20 aastat [vanglakaristust], istuks vangis vaid 10, ta lastaks välja ja tema perekonnale makstaks selle eest," selgitas ta.

NATO: Moskva taotlus jääb mõistetamatuks
NATO pressiesindaja James Appathurai ütles eile Brüsselis, et Moskva arusaam edasisest osalusest Euroopa tavarelvastuslepingus jääb mõistatuseks.
Venemaa president Vladimir Putin teatas nädalavahetusel, et lõpetab osaluse 1996. aastal mugandatud lepingus, mis reguleerib tavarelvastust külma sõja järgses Euroopas. Ingliskeelsete initsiaalide järgi tuntud CFE leping piirab tankide, raskerelvastuse ja ründelennukite ning -helikopterite arvukust nii Venemaa kui ka lääneliitlaste jaoks. Leping näeb ühtlasi ette regulaarseid vastastikke inspektsioone.
Venemaa ratifitseeris külma sõja lõpu järel muudetud lepingu 1999. aastal. NATO riigid seda teinud pole, sest enne peab Venemaa oma väed Gruusiast ja Moldovast välja tõmbama. Seni, kuni kõik osalised pole lepingut ratifitseerinud, ei saa sellega liituda ka hiljuti iseseisvunud riigid, teiste seas Eesti. See, et

Brasiilia lennuõnnetuses hukkus ligi 200 inimest
Brasiilias São Paulo Congonhase lennuväljal hukkus ööl vastu eilset vähemalt 200 inimest, kui maanduv lennuk libises vihmamärjalt rajalt välja ning sõitis sisse lähedalasuvasse tanklasse ja pagasiterminali. TAM Airlinesi lennuki Airbus 320 pardal oli 186 inimest, neist 24 meeskonnaliiget. Lisaks kõigile pardalolnuile sai surma mitu inimest maapinnal, teatab CNN. Lennuk oli São Paulosse saabunud riigi lõunaosas asuvast Porto Alegrest.

Kergejõustikuvõistlus "Tallinn 2007" toob Kadriorgu tippsportlased
Tallinnas pühapäeval algavale rahvusvahelisele kergejõustikuvõitslusele "Tallinn 2007" tulevad mõõtu võtma mitmed tippsportlased.
Kadrioru staadionil kell 14 algava 15. rahvusvahelise toimuva kergejõustikuvõistluse "Tallinn 2007" toetajaks on Tallinna linn.
Eesti kergejõustikuliidu andmetel tuleb naiste kaugushüppes starti mitmekordne tiitlivõistluste medalivõitja Tatiana Lebedeva, odaviskes osalevad lisaks Andrus Värnikule Sergei Makarov Venemaalt ja Vadims Vasilevskis Lätist. Meeste kuulitõukes tulevad starti kaks tugevat ameeriklast - Adam Nelson ja Christian Cantwell. Meeste kaugushüppes osalevad James Beckford Jamaikalt ja Olexiy Lukashevych Ukrainast.
Naiste vasaraheites üritab eelmisel aastal Kadriorus heidetud maailmarekordist kaugemale heita poolakas Camila Skolimowska. Meeste kettaheites osalevad lisaks meie Gerd Kanterile ja Aleksander Tammertile Frans Kruger LAVst, Zoltšn Kövšgó Ungarist ja teised.

Pirita teele ehitatakse ühistranspordirada
Juuli lõpus alustatakse Pirita tee ühistranspordiraja ehitamisega ja seoses sellega suletakse autodele liikluseks Pirita tee kesklinna suunduv sõidurada Russalkast kuni Pirita sillani.
Bussidele jääb suund avatuks. Liiklus mõlemal suunal toimub Pirita tee linnast väljuval sõidurajal, teatas Tallinna pressiteenistus.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul muudab ühistranspordirada bussisõidu kesklinna suunas kiiremaks. "Usun, et ajaliselt võidavad kõik sellelt suunalt linna sõitvad bussikasutajad, olgu nendeks siis "Pargi ja Reisi" süsteemi kasutavad autojuhid või näiteks koolibussiga sõitvad õpilased."

Valitsus võttis seitse Nõmme parki kaitse alla
Valitsus otsustas täna võtta kaitse alla seitse Tallinnas Nõmmel asuvat parki.
Maastikukaitseala eritüübina on nüüdsest kaitse all Jannseni parkmets, Oravamäe park, Ravila tn park, Sanatooriumi parkmets, Vabaduse parkmets, Valdeku parkmets ja Võidu parkmets.
Maastikukaitseala eritüübina käsitletavate parkide kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu ning dendroloogia, kultuuriloo, ökoloogia, esteetika ja puhkemajanduse seisukohalt väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.
Kaitse alla võetavates parkides hakkab kehtima valitsuse määrus, millega kehtestatav kaitserežiim tagab parkide ilme säilitamise ja parandamise.

Nõmme tee esimese osa rekonstrueerimine lõpetatakse augustis
Nõmme tee Kotka tänava ja Tedre tänava vahelise lõigu rekonstrueerimistööd lõpetatakse augusti keskel.
Käesoleval aasta aprillis alustati Nõmme tee ehitustöid Kotka tänava poolsest otsast, teatas Tallinna pressiteenistus.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul lõpetatakse praegu Nõmme tee rekonstrueeritava osa kanalisatsiooni trassi ehitust. "Projekti kohaselt ehitatakse sõidutee 1+1 rajalisena, rajatakse kõnni- ja kergliiklusteed, uuendatakse tänavavalgustus, olulisematele ristmikele paigaldatakse foorid, rajatakse uued vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitorustikud, sidekanalisatsioon ning elektrivõrk," selgitas Koppel.
Nõmme tee Tedre tänava ja Linnu tee vahelise lõigu rekonstrueerimistöödega alustatakse praeguste kavade kohaselt järgmisel kevadel.

Tühermaal lebas mehe laip
Tallinnas leiti Lasnamäel asuvalt tühermaalt mehe surnukeha.
Politseiameti pressiesindaja teatel leiti vägivallatunnustega surnukeha kolmapäeval kella 11.31 ajal Vana-Kuuli tänava lähedal asuvalt tühermaalt.
Mehe isik ja tapmise asjaolud on selgitamisel.

Prantsuse lütseumi uue võimla nägu selgub võistlusel
Haridusamet kuulutas lütseumi spordihoone jaoks välja arhitektuurse ideekonkursi.
Tallinna linnavalitsus otsustas kesklinnas Hariduse tänaval asuva lütseumi kõrvale sotsiaalmaale kavandatud spordihoonele korraldada 395 000-kroonise preemiafondiga ideevõistluse, et leida parim arhitektuurne lahendus. Hoolimata sellest, et mullu valiti projekteerijaks riigihankekonkursil ainsa pakkujana osalenud 1,69 miljonit krooni küsinud AS Amhold.
Haridusameti haldusosakonna juhataja Anti Sirkeli sõnul oli Amholdi koostatud eskiisprojekt linnaametites kooskõlastusringil, kui tollane linnaarhitekt Ike Volkov ja kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik leidsid, et miljööväärtuslik piirkond eeldab arhitektuurset ideevõistlust.

Linn võib nüüd Munkadetagust torni õigusega omaks pidada
Kultuuriväärtuste amet võib Munkadetaguse torni remontida, sest halduskohus jättis jõusse otsuse, et rentnike järeltulijatele linnamüüri osa ei tagastata.
Kohtuotsuse järgi pole tõendatud, et linnamüüri ja torni kasutanud kaebajate õiguseellased olid obrokimaa pidajad ning seetõttu ei tule linnavalitsusel õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldust uuesti läbi vaadata.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul ei tähenda kohtuotsus, et linnamüüritorni hakataks kohe remontima. "Tänavu maksaks see 4-5 miljonit krooni, aga meil pole seda raha," ütleb Dubovik.
Linnaeelarves eraldatud 10 miljoni krooni eest kaevatakse tunnel, mis ühendab bastionikäike Kiek in de Kökiga, ja koostatakse kindlustusekspositsioon. Samuti pikendab Hellemanni torni restaureerinud Hard Restauraator kaitsekäiku 1,9 miljoni krooni eest kuni Munkadetaguse tornini.

Eelregistreerimine Lilleaiamängudele
Kadrioru pargi rajamise 289. aastapäeval, 22. juulil, oodatakse 5-11 aastasi lapsi sünnipäevapeo Lilleaiamängudele, mis algavad kell 11.00 Kadrioru lossi ees.
Kadrioru pargi sünnipäevapeol ootavad lapsi lossidaamid, kes aitavad lastel parki avastada ja mereteemalisi meeneid valmistada. Ühiselt minnakse külla Peeter I "vanasse paleesse" ja otsitakse lossivalitseja-kastellaani majast salakirja. Sünnipäevapidu on tasuta.
Lilleaiamängudele registreeri telefonil 606 64 00.

Laupäeval avatakse Sõpruse-Vilde ristmik
Pärast Sõpruse puiestee ja E. Vilde tee ristmiku liikluseks avamist sõidavad taas liinide nr 2, 3, 4 ja 9 trollibussid ning liinide nr 10, 11, 13, 20, 20A, 28 ja 61 autobussid endistel marsruutidel.
Liiklus autobussiliinil nr 42 Vambola-Akadeemia suletakse, teatas transpordiamet.
Ristmikul laiendati teid, kõigile suundadele tehti pöörderajad, tõsteti ümber trollide kontaktliinide mastid ning rajati uus kontaktliin, rajati ohutussaared ja paigaldati foorisüsteem.

Alaskas uhtus meri kaldale auto mõõtmetesse tursunud keelega vaala
Teadlased usuvad, et taolise turse ning surma põhjustas kokkupõrge laevaga, mistõttu sattus vaala keelde õhku ning see läks paiste.
Viimase 35 aasta jooksul on Alaska piirkonnas toimunud 60 laeva ja vaala kokkupõrget, kirjutas National Geographic.
Küürvaalade populatsioon, mis hetkel on hinnanguliselt 10 000, on tõusuteel, kasvades aastas ligi 7 protsenti.
Teadlased, kes vaala lahkasid, uurivad siseorganeid, nahka ja muid kudesid, et leida kinnitust surma põhjusele.

Vabatahtlikud hooldavad Viidumäe looduskaitseala puisniite
Ligi kakskümmend talgulist aitavad Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal heina niita ja koristada - enamus töid tehakse traditsiooniliste töövõtetega käsitsi.
Viidumäe looduskaitsealal on iga-aastaselt hooldatavaid puisniite ligi 10 hektarit. Vabatahtlike talguliste abiga hooldatakse looduskaitsealal asuvaid Mäepea ja Laasma puisniite, teatas riikliku looduskaitsekeskuse pressiesindaja.
"Praeguseks on niidetud ja loog üles võetud umbes 6 hektaril puisniitudel. Kui ilma peab, on laupäevaks see kõik ka kuhjades, ehk saare keeles labudes koos ja äravedamist ootamas," ütles LKK Saare regiooni direktor Tõnu Talvi.
Viidumäe puisniitude talgulaagrid said alguse 1992. aastal, tänavu toimuvad need 15. korda. Käesoleva aasta kahekümnest talgulisest on paljud siin juba mitmendat korda.

Tükike suhkrut aitab kõhnuda
Äsjased uuringud vaidlustavad tavaarusaama, et kõhnumisdieedis ei tohiks olla suhkrut. Edinburghi Kuninganna Margareti ülikooli teadlased leidsid, et kõige paremini toimib madala rasvasisaldusega ning suure süsivesikute sisaldusega dieet, millele lisandub füüsiline aktiivsus. Suhkru eemaldamine söögisedelilt pole vajalik. Vastupidi - paras suhkrukogus aitab dieedipidajatel hakkama saada.
Katsealusteks oli 69 ülekaalulist naist. Programm kestis 12 nädalat. Osa sõi suhkrut, teine osa mitte, osa liigutas end, teine osa mitte. Ja osa sõi nagu tahtis. Tulemus oli selge: kõige parem on organismile väikese rasvasisaldusega, ent ohtrate süsivesikutega toit, mis sisaldab ka paraja annuse magusat. See nimelt aitab dieeti pidada. Kuid asi toimib vaid siis, kui ei unustata kehalisi harjutusi.

Horisont tutvustab egosid
Värskes Horisondis kirjeldab psühholoog Maria Teiverlauri, kuidas inimese ego end märkamatult kaitseb. Enn Kaup kirjutab polaaraastast. Izold Pustõlnik intervjueerib astronoom Ernst Öpiku kolleegi Fred Singerit. Vello Mäss tutvustab uut vana laeva leidu Tallinna Vanasadamast. Andi Hektor ja Kristjan Kannike kirjutavad CERN-i Suurest Hadronite Põrkurist. Astronoom Tõnu Viik võtab kokku kaugete tähtede planeetide avastusi.

Geenikütid said oma tegevusele õigustuse
Teadlased said jälile mõnda üldlevinud haigust põhjustavatele geneetilistele riskifaktoritele. 50 uurimisrühma tegi pikka aega tööd, et määrata lõpuks 24 ohutegurit. See näitab, et ka Eesti geenivaramul on perspektiivi.
Šotlane Robert Louis Stevenson kirjeldas 120 aasta eest värvikalt isiksuse lõhestumist oma dr Jekylli ja mr Hyde'i loos, kus inimese üks pale on heatahtlik ja abivalmis, teine aga jõhker ja kuri. Samamoodi unustamatu kuju on 80 aasta taguste inglase Alan Alexander Milne'i karupoeg Winnie Puhhi raamatute eesel Iiah, kes aina kurdab oma raske elu üle ja näeb igas liigutuses endavastast vandenõu. Need maniakaal-depressiivsed kaasused on nüüd saanud tugeva põhjenduse sadade Briti teadlaste ühistöös teostatud uuringu abil. Kindel see, et mängus on kahjustatud geenid.
Vaidlused selle üle, kas geenivaramu ikka tuleb kasuks, et seostada inimese geneetilisi omadusi ehk genotüüpi tema kehaliste ja tervislike näitajatega ehk fenotüübiga, on seega jõudnud vähemasti vahefinišisse. Teadusajakiri Nature avaldas oma 7. juuni numbris mitu pikka ja põhjalikku artiklit, mis on pühendatud vastavatele uuringutele.

Lotte võitis Uruguais kaks auhinda
Heiki Ernitsa ja Janno Põldma täispikk animatsioonfilm "Leiutajateküla Lotte" võitis Uruguai Divercine rahvusvahelisel laste ja noorsoofilmide festivalil kaks auhinda.
9.-14. juulini Uruguais toimunud 16-dal rahvusvahelise laste ja noorsoofilmide festivali rahvusvaheline zürii tunnistas "Leiutajateküla Lotte" parimaks täispikaks animafilmiks ja lastezürii parimaks täispikaks filmiks.
Festivalist võttis osa üks filmi autoritest Janno Põldma.
Festivali peaauhinna võitis norra lühifilm "Bennys gym".

Rahandusministeerium: kontroll EL-i raha kasutamise üle on tõhus
Euroopa Komisjon ja Euroopa pettustevastane amet OLAF avaldasid 9. juulil Euroopa Liidu (EL) 2006. aasta finantshuvide kaitse ja pettusevastase võitluse aruanded, mis hõlmavad tegevusi pettuste ennetamiseks ning statistikat rikkumistest nii liikmesriikide kui valdkondade kaupa.
Euroopa komisjoni aruande kohaselt kasvas EL-is eeskirjade eiramisjuhtude üldarv põllumajandussektoris ning Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamisel, vähenes samas aga näiteks struktuurifondide valdkonnas. "Ei ole mingit põhjust läbipaistvuse eesmärgist taganeda. Teatatud eeskirjade eiramisjuhtude suur arv võib olla märk põhjalikust ja tõhusast kontrollist," kommenteeris arvude suurenemist komisjoni asepresident Siim Kallas.
Eestis koondab teavet Euroopa Liidu toetustega seotud rikkumistest rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond, kes registreeris möödunud aastal kokku 26 rikkumist ja rikkumise kahtlust. Enim toimus eeskirjade eiramist Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuste kasutamisel. Toetustega seotud rikkumiste kogusumma ulatus möödunud aastal ligi 38 miljoni kroonini.

BIG avab Jõgeval esinduse
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) avab neljapäeval Jõgeval oma 19. esinduse Eestis.
BIG-i Jõgeva esindus paikneb uues Jõgeva Selveris, kus saab teha kõiki BIGi pakutavaid laenamise ja hoiustamisega seotud tehinguid, teatas ettevõte.
BIG-il on nüüdsest kokku 31 esindust, neist 19 Eestis ja 12 Lätis. BIG-i Lõuna-Eesti regioonijuhi Piia Vitkari sõnul on kontoritevõrgu laiendamise eesmärk tulla klientidele lähemale, et pakkuda neile paindlikku, kiiret ja mugavat finantsteenust.
BIG-i võlakirjad on noteeritud Tallinna ja Stockholmi börsil.

Mäetaguse vald hakkab elukohana hinda minema
Tänavu enam kui 50 miljonit krooni investeerida kavatsevas Mäetaguse vallas on kõik plaanitud ehitused teoksil, lisaks mõisakompleksi edendamisele panustatakse ka uute eramute rajamisse.
"Ehitused lähevad plaanipäraselt," kinnitas Mäetaguse vallavanem Aivar Surva ajalehele Põhjarannik.
"Kõige suurem objekt, suplusmaja, küll natuke venis, kuna tekkis vajadus muinsuskaitsega lisaläbirääkimisi pidada, et maandada riske, mida ehitaja nägi. Nüüd on sellega korras ja töö käib. Aga et lepingu allkirjastamine venis, siis valmimistähtaeg nihkus jaanuarist jaanipäevani."
Surva sõnul on Mäetaguse mõisa endine talveaia hoone, kuhu suplusmaja rajatakse, eelnevalt juba sedavõrd palju ümber ehitatud, et säilitada pole seal enam midagi: "Taastatakse üks kaar või võlvialune, aga see tähendab ka uue ehitamist, mitte vana säilitamist," täpsustas ta.

Selver pakub kassapidajatele tasuta eesti keele koolitust
Tänasest saab Tallinna Selverisse kassapidajana tööle asunud uus töötaja taotleda tasuta eesti keele koolitust.
"Keeleõppe idee tekkis meil suheldes potentsiaalsete töötajatega," sõnas A-Selver AS-i ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar. "Selveris töötamise vastu tuntakse suurt huvi, kuid sageli on tööle värbamisel takistuseks töötaja kesine eesti keele oskus. Kuna üldine tööjõupuudus on suur ning kõige keerulisem on leida töötajaid kassadesse, siis otsustasime pakkuda eesti keele õppimise võimalust kassapidajatena tööle asuvatele uutele töötajatele. Tulevikus on plaan laiendada keeleõppe võimalust ka teistele kaupluse töötajatele, kes kliendiga suhtlevad, ning välistada ei saa ka keeleõppe programmi rakendamist teiste piirkondade Selverites."
"Keeleõppe gruppidesse saab end registreerida Selveri koduleheküljel (www.selver.ee) või Selveri infoletis. Esimeste keeleõppe gruppide õppetöö algab juba augustis," lausus A-Selver AS-i personalijuht Evelin Roomets

Bioetanoolitehasele otsitakse asukohta
Osaühingu Viru Destiller prantslastest koostööpartnerid käisid üleeile tutvumas Kundasse rajatava bioetanooli tehase võimalike asukohtadega ning jagasid omapoolseid soovitusi.
OÜ Viru Destiller juhi Arvo Antropovi sõnul käisid koostööpartnerid Pariisis asuvast firmast Maguin Interis S.A.S siin just seepärast, et arutada kolme asukohavariandi üle, kuhu oleks võimalik uus tehas püsti panna, kirjutab Virumaa Teataja.
Antropovi ütlusil on prantslased tehaseehituse tarvis projekti koostanud ja vastutavad ka kõigi seadmete ülespaneku ja montaaži eest.
"Kogu kavandamisprotsess on kestnud juba pea pool aastat," kommenteeris OÜ Viru Destiller juht senist asjade kulgu ning avaldas lootust, et ehk on poole aasta pärast võimalik juba ka ehitusega alustada.
Kunda linnapea Allar Aroni sõnul on rajatava hoone algfaasis detailplaneering juba olemas, küsimus on veel vaid asukohaga seotud.

Muuga tsinkimistehas Galvex jälle müügis
Galvexi omanik hedge-fond Silver Point Capital on taas müüki pannud Eesti tööstuse ühe pärli - Galvexi tsinkimistehase Muugal.
Volitatud müüjaks on audiitorfirma Ernst & Young, kirjutab Eesti Ekspress.
Tootmismaht Muugal on praegu alla poole tootmisvõimsusest. Müügi teeb raskeks asjaolu, et endine omanik Daniel Bain on kaevanud fondi kohtusse ja kohtuvaidlus käib alles.

Puudega inimesed saavad tööd
Eile Alexela Oili ja Eesti liikumispuuetega inimeste liidu vahel allkirjastatud koostöölepingu raames alustab Svetlana Mastoovitš tööd tanklaketi kõnekeskuse teenindajana. Alexela Oili juhataja Ain Kuusiku sõnul on see jätkuks juba pikemale koostööle. Nimelt on alates maist saanud liikumispuudega inimesed tankida kõigis Alexela bensiinijaamades autost väljumata. Alexela Oilil on üle Eesti 58 tanklat, Lätis 7 ja Leedus 22.

Balti jaama turu asemele kerkib kaubanduskeskus
Praegu veel korratut piirkonda ilmestab peagi palmiaedadega äri- ja kultuurikeskus.
Põhja-Tallinna linnaosa vanema Jüri Jõgeva sõnul vajab räämas ja asotsiaalseid isikuid ligi meelitav ala juba ammu korrastamist ja linn näitab arendajate esialgsetele plaanidele rohelist tuld. "Selleks et säiliks ajalooline vaade vanalinnale, tehakse kindlasti mitmesuguseid kitsendusi, aga praegune kuni kaheksakorruseline hoonestus on täiesti sobiv," rääkis Jõgeva.
Keskuse ja selle ümbruse visiooni välja töötanud Guru Projekti arhitekt Ivo Rebane loodab, et tulevasest keskusest saab üks Põhja-Tallinna tõmbenumbreid, mis meelitab ligi ka teiste linnaosade elanikke. "Eesmärk on multifunktsionaalse ruumi loomine, kus lisaks sisseostude tegemisele korraldatakse avalikke üritusi alates teatrietendustest ja lõpetades messide ja konverentsidega," selgitas Rebane.

Kütuseveo ettevõtte E.O.S. müük lõpetab "Eesti moodi transiidi" 
Venemaa suurfirma Severstaltrans kavatseb Eesti tütarettevõtte E.O.S. maha müüa.
Päevalehe andmetel on müügi põhjused majanduslikud ega ole otseselt ajendatud pronksiöö sündmustest. Transiidiettevõte on pidanud läbirääkimisi võimalike ostjatega nagu TNK-BP ja Vopak juba selle aasta algusest.
Müügisoovi taga on eelkõige probleemid, mille on tinginud ettevõttega seotud inimeste kohtuprotsessid ja Eesti riigi poolsed süüdistused riigivastastes tegudes.
Konkreetsemalt peetakse silmas Severstaltransi tütarettevõtte Spacecomi juhi Oleg Ossinovski vastu algatatud kriminaalsüüdistust ja kaitsepolitsei 2006. aasta aastaraamatu väidet, et Severstaltransi üks tippjuhtidest Andrei Filatov on Eestile suureks julgeolekuriskiks. Kapo rõhutas asjaolu, et julgeolekurisk oleks tekkinud, kui Filatov oleks praeguse Tallinna linnapea Edgar Savisaare mahitusel saanud valitsuse otsusega kodakondsuse. Samuti on müügisoovi taga asjaolu, et Severstaltrans ei suutnud lõpuni realiseerida äriplaani, mille kohaselt nad soovisid luua mahutipargi, mis oleks suuteline käitlema aastas ligi miljon tonni naftasaadusi.

Algab Võru XIII folkloofifestival
Tänasest pühapäevani kestev Võru folkloorifestival keskendub sel aastal pööripäevaga seotud temaatikale.
Festival on oma üle kümneaastase toimumisajaga pakkunud head muusikat, tantsu ja laulu maailma eri paigust.
Selle aasta folkloorifestivalil astub üles enam kui 800 esinejat, kellest pooled on piiri tagant.
Näha ja kuulda saan Norra, iirimaa, Costa Rica, Lõuna-Korea, Itaalia, Iisraeli, Poola, Ungari, Ukraina, Venemaa ning Gruusia lauljaid, tantsijaid ja pillimehi.
Nelja päeva jooksul on festivalil võimalik osaleda lõõtspillide võistumängimisel, õpi-, jutu- ja tantsutubades, tänavatantsul, kirikukontserdidel ning käsitöölaadal.

Jüri Arrak räägib, kuidas olla inimene
Karepal Kalame talumuuseumis toimub sel laupäeval järjekordne kultuuriaken, kus Jüri Arrak räägib teemal "Kuidas olla inimene."
Jüri Arrak on eesti maalikunstnik, graafik ning metalli- ja filmikunstnik, kes lõpetanud Tallinna mäetehnikumi ja kunstiinstituudi metallehistöö erialal, teatas SA Virumaa Muuseumid pressiesindaja.
Staažikas kunstnik hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema maalikunsti ja graafikat.
Annika Haas on tema kohta öelnud: "Kellele maitseb sürrealism absurdi ja groteski marinaadis, see teab ka kunstnik Arrakut."
Kultuuriaken on SA Virumaa Muuseumide korraldatav suveürituste sari, mille käigus Karepal Richard Sagritsa ateljee verandal vestlevad inimestega tuntud kultuuritegelased.

Ooperimaailma üks esinumbreid on külalisena Estonias
Ühel tähtsamal ooperilauljate võistlusel, Placido Domingo Operalia konkursil teise preemia võitnud Ukraina rahvusooperi noor tenor Dmytro Popov alustas Estonias proove, esinemaks Verdi "Rigoletto" esietendusel.
Tegemist on Neeme Kuninga lavastatava rahvusvahelise esietendusega, mis toimub 11. augustil Rootsis Dalhalla festivali hiiglaslikul vabaõhulaval, kus kolmandat korda on peaesinejaks kutsutud Rahvusooper, teatas rahvusooperi pressiesindaja.
Lisaks kahele "Rigoletto" etendusele tuleb 10. - 18. augustini toimuval festivalil kaks korda ettekandele Bizet' "Carmen" ning näha ja kuulda saab mitmeid maailmanimesid.
Kõiki etendusi juhatab Herbert von Karajani konkursi laureaat, leedu dirigent Gintaras Rinkevicius.

Kivisildniku uues tükis teevad kaasa Inno, Irja, Jeesus ja kärbsed
Täna algavad Pärnu mudaravilas Kivisildniku audiovisuaalse ooperietenduse "Topeltwagner Juustuga" proovid, esietendus on juba 26. juulil.
Autor on lubanud, et lavastuses teevad kaasa härra Wagner isiklikult, Inno, Irja, Jeesus ja kärbsed ning esitamisele tulevad aariad ooperitest "Tannhäuser", "La Traviata", "La Boheme", "Tristan ja Isolde" ja teistest surematutest helitöödest, kirjutab Pärnu Postimees.
Ühtekokku lubatakse raju etendust nii kiirtoidusõpradele kui ooperimaailma jumaldavatele kaunishingedele.
Lavastuse meeskond REPOO ENSEMBLE viljeleb muusikateatrit, mille keskmes on inimene oma vooruste ja vigadega, tähtis roll on improvisatsioonil, ükski etendus ei kordu.
"Muusika on Wagnerilt, Mozartilt, Boulezilt, Kallastult ja teistelt vana kooli tegijatelt, loo laenasin ühest zenbudistlikust haikust," ütles Kivisildnik kommentaariks.

Ilmar Raag hakkab 1924. aasta detsembrimässust filmi tegema
Tallinna ootab uus venelaste mäss - seekord filmivõtete kujul, kus mängitakse ülestõusu.
Eesti Vabariigi 90 aasta juubeli valitsuskomisjon tegi 5. juulil otsuse, et rahastatakse 1924. aasta 1. detsembri relvastatud ülestõusu teemalist filmi. Millistest summadest täpselt jutt käib, keegi praegu ei räägi.
"Teema pole veel valitsuse istungile jõudnud," ütleb valitsuse infonõunik Kersti Luha. Kuigi arvu numbrit pole tema sõnul kinnitatud, on põhimõtteline otsus filmi rahastamiseks siiski tehtud. Küll aga on teada suurusjärgud. Filmi produtsendi Artur Talviku sõnul ei jää ajaloofilmi eelarve alla suurfilmi "Nimed marmortahvlil" eelarvele, nii et tegemist on üle 20 miljoni kroonistest kuludega, millest enamiku arvatavasti katab valitsus.
Artur Talvik stuudiost Ruut väidab, et hoolimata riigi rahast ja tähtpäevaks tegemisest, pole tegu päris tellimusfilmiga. "Film maksab rohkem, kui me valitsuselt saada loodame. Pealegi ei sihtinud me seda filmi juubelikomisjoni jaoks, selle huvitava teemaga käis meil arendustöö juba ammu enne seda, kui juubeli peale mõtlema hakati."

Robert Rodrigueze verejugadega õudusfilm tuleb Igavuse planeedilt
"Õuduste planeedi" parim osa on võltstreiler filmi alguses, pärast võib kõrvalsaali minna.
Robert Rodrigueze panus "Grindhouse'i" nimelisse ühisprojekti Quentin Tarantinoga kannab nime "Õuduste planeet". Kuigi vaevalt keegi ootab tuntud ja armastatud Mehhiko-Ameerika filmilavastajalt tõsimeelset horror-teost, on kohalik kinolevi värskelt ekraanile jõudnud loole andnud vanusepiirangu.
Tõsi mis tõsi - varateismelise (saati siis lapse) jaoks võib klassikalises Rodrigueze stiilis ohtrate verejugade, igast võimalikust õõnsusest väljatolknevate soolikate ning mädapaiseis kehaosadega dekoreeritud filmi vaatamine ülearust frustratsiooni tekitada. Tekitab vanemaski vaatajas, kuigi ilmselt mõnevõrra teistel põhjustel. Aga iga asi omal ajal.
Rohketest tsitaatidest ning jumalavallatutest maailma õudusklassika paroodiakatsetest erutuv farss viib meid varemgi valgel kangal tuhandeid kordi külastatud kaose keskmesse, mille põhjustajaks on tundmatu ja iseäranis jälke väliseid sümptomeid esilekutsuv epideemia. Mõistagi möllavad selle kakssada korda üle vindi keeratud ilguse keskel kuumad tibid, lendavad süstlad ja paukuvad automaatrelvad.

Miilits pidas enne Metallica Moskva kontserti kinni 160 purupurjus fänni
Miilitsatöötajad pidasid enne eileõhtust Metallica kontserti Luzniki staadionil kinni 160 inimest, kes kõik olid suurel hulgal alkoholi tarbinud.
Osa rokisõpru oli enne kontserti nii tugevas joobes, et vajasid meditsiinilist abi, vahendab Regnum. Teine osa, kellel alkoholi tarbimise pärast esinemist vaadata ei lubatud, viibisid veel nii adekvaatses seisundis, et neil lubati omal jalal koju minna.
Kontsert kogus 62 000 pealtvaatajat, korrakaitseorganid olid esindatud 3000 inimesega. Kontsert kestis kokku kolm tundi.

Potteri viimane raamat kütab kirgi
Kaks päeva ja mõni tund lahutab huvilisi Harry Potteri seikluste lõpu teadasaamisest.
Internetis liigub aga kümneid versioone Potteri-sarja viimase raamatu sisukokkuvõtetest. Nende hulgas on väidetavalt õigest raamatust pildistatud lehekülgede fotosid. Ajalehe Helsinkin Sanomat andmetel edastavad fännid blogides ja foorumites linke, kust saab raamatut alla laadida.
Raamatu ametlikud kirjastajad ei ole koopiate õigsust ei kinnitanud ega ümber lükanud, kuid ilmselt on õigus tõlkijal Krista Kaeral, kes arvab, et see, kui raamatu sisu jõuab huviliseni mõni päev varem, ei muuda tegelikult midagi. "Kes on fänn, see ei taha sisu niikuinii internetist lugeda," arvab Kaer. Et müü-ginumbreid teose internetis levitamine tõenäoliselt eriti ei mõ-juta, kinnitab ka ühe netisaidi külaline, kes kommenteerib: "Aitäh selle [koopia] eest, aga ostan sellegipoolest ka raamatu."

Internet: 
 on lehekülg, kust leiab absoluutselt mittevajalikku infot kuulsuste moevääratuste kohta. Täpsemalt saab leheküljelt lugeda näiteks plekilise pluusiga jalutava Britney Spearsi kujuteldavat sisekõnet, Spears on aga vaid üks paljudest naerualustest staaridest sel saidil.

Jalgpall: Eesti langes FIFA tabelis 124. kohale
Rahvusvahelise Jalgpalliliidu FIFA värskelt avaldatud edetabelis on Eesti langenud veelgi tahapoole, kuu ajaga on kukutud kolm kohta allapoole - 124. kohale.
Muutusi toimus ka tabeli tipus - taas hõivas esimese rea Brasiilia, senine liider Itaalia aga langes Argentiina järele kolmandaks. Naabritest on Soome 41., Leedu 78. ja Läti 111. kohal.
Soomlased ja leedulased kerkisid koha võrra, lätlased langesid neli astet. Meie alagrupikaaslastest Euro-2008 valikmängude E-grupis on Horvaatia 7., Inglismaa 12., Venemaa 23., Iisrael 33., Makedooani 60. ja Andorra 157. kohal.
Euroopa riikidest on lisaks Andorrale Eestist tagapool vaid Liechtenstein, Luksemburg, Fääri saared, San Marino ja Montenegrot, kelle äsja tunnustatud alaliit pole rahvuskoondisega veel ühtegi mängu pidanud.
Kolmele paremale järgnevad eesotsas Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Horvaatia, Portugal, Hispaania ja Mehhiko.

Tennis: Ani laeks jäi Prantsusmaal teine ring
ITF-i turniiril Prantsusmaal Contrexeville'is jäi Maret Ani laeks teine ring.
Neljapäeval peetud kohtumises hispaanlanna Eloisa Compostizo de Andresiga kaotas eestlanna esimese seti 6: 7 ja teise 4: 6.
Esimeses ringis oli Ani jagu saanud prantslannast Charlotte Rodierist 6: 0, 7: 5.

Noored rannavõrkpallurid lõpetasid EM-i alagrupiturniiri võitudega
Tšehhis Brnos toimuvatel U-18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel rannavõrkpallis lõppesid täna alagrupimängud.
Eesti esindajad Kristo Kollo ja Oliver Venno alistasid alagrupi viimases mängus 2: 0 (21: 16, 21: 5) Iisraeli paari Drabkin Matan ja Amiel Arad.
Eilses avamängus kaotuse vastu võtnud Heidi Luks ja Julia Mõnnakmäe saavutasid teise järjestikuse võidu, millega tagati samuti pääs 16 parema hulka finaalringi. Tasavägises kohtumises mängiti tulemusega 2: 1 (viimane geim 21: 19) üle sloveenid Tanja Blatnik ja Katja Kocjan.
Iga neljaliikmelise alagrupi kaks paremat paari, lisaks neli paremat kolmanda koha saavutanud duot pääsevad U-18 Euroopa Meistrivõistluste finaalringi, kus võitja selgitatakse nn kahe-miinuse süsteemis.

Jelle Goes siirdub Moskva CSKA-sse
JALGPALL:
37-aastase hollandlase hoole alla usaldatakse armeelaste reserv - Goesist saab laste- ja noortevõistkondade direktor. "Goes hakkab tööle kõigi vanuseklassidega," vahendas klubi pressiteenistuse avaldust gazeta.ru. "Pole välistatud, et tema hakkab silma peal hoidma ka CSKA duubelkoosseisu mängijatel."
Goes oli Eesti koondise juhendajaks 2004. aasta 2. oktoobrist kuni 2007. aasta 29. juunini, kirjutab Sportnet. Algselt teatas hollandlane pärast Euro 2008 valikmängu Inglismaa vastu, et paneb oma ameti maha pärast valiktsükli lõppu, kuid juuni eelviimasel päeval jõudsid hollandlane ja Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak üksmeelele, et leping lõpetatakse pooltevahelise kokkuleppe alusel koheselt.

Levadia võitis põrgukuumuses
FC Levadia alistas Makedoonias Meistrite liiga eelringi avamängus Prilepi Pobeda 1: 0.
43-kraadises põrgukuumuses peetud mängu ainsa värava sepistas 54. minutil karistuslöögist Konstantin Nahk.
"Ma ei kujuta ette, mida mängijad väljakul võisid tunda," ütles Levadia peatreener Tarmo Rüütli. "Kummid olid ikka päris tühjad, kuid kõik olid tublid ja mänguga võib igal juhul rahule jääda."
Ründaja Indrek Zelinski tunnistas, et süda kloppis väga kõvasti. "Vahepeal oli tunne, et sisikond tahab välja hüpata," kirjeldas ta tapva palavuse mõju.
Suhteliselt võrdsete võimalustega esimesel poolajal väravat ei sündinud. 54. minutil teenis Levadia karistuslöögi, mida läks sooritama teise poolaja alguses vahetusest sekkunud Nahk. 32-aastane poolkaitsja saatis palli madala lennuga teele, kedagi ette ei jäänud ning tallinlased läksid 1: 0 juhtima.

Kanter rühkis Kreekas Aleknale lähemale, kuid kaotas ikkagi
Gerd Kanteri pikimaks kettakaareks Kreekas jäi 68.43, Virgilijus Aleknal 69.67.
Maailma hooaja edetabelijuht Kanter ei suutnud ka tänavusel kolmandal omavahelisel võistlusel kettaheite valitsejat Aleknat troonilt tõugata, kuid eestlane jäi Kreeta saarel Rethymnos peetud võistlusel leedulasele tunduvalt vähem alla kui kuu aega tagasi Oslos ja juuli alguses Ateenas.
"Iga omavahelise kohtumisega läheb seis minu jaoks paremaks," ütles Kanter. "Liigun õigel teel. Tegin kolm päris normaalset katset, sajaprotsendiliselt siiski kõik ei õnnestunud."
Viimases voorus pikima heite 68.43 sooritanud Kanterile tegi heameelt, et nii sellel katsel kui ka neljanda vooru 68.06 heitmisel tehnika klappis.
"Nende kahe katsega võib täiesti rahule jääda, eriti palju tehnika üle nuriseda ei saanud," hindas Eesti rekordi 73.38 omanik.

Tallinna võistlustel peibutab publikut kolm maailma edetabelijuhti
Pühapäevase võistluse tõmbenumbrid on Gerd Kanter ja olümpiavõitja Tatjana Lebedeva.
22. juulil Kadrioru staadionil peetaval rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel teevad kaasa kolme ala maailma edetabelijuhid: kettaheitja Kanter, USA kuulitõukaja Christian Cantwell ja kolmikhüppe liider Tatjana Lebedeva, kes võistleb kaugushüppes.
Eile Kanterit Kreeta saarel Rethymnos edestanud olümpiavõitja ja maailmameister Virgilijus Alekna Tallinna ei tule, sest ta tahab keskenduda 25. juulil Kaunases peetavaks oma auhinnavõistluseks. Leedus võistleb ka Kanter.
MM-i normi jahil
Kodupubliku ees pakuvad kevadel maailma tipptulemuse 72.02 heitnud eestlasele konkurentsi ameeriklane Jarred Rome (68.37), Soome kodakondsuse saanud lõuna-aafriklane Frantz Kruger (66.76) ja ungarlane Zoltan Kövago (65.19), võib-olla ka iraanlane Ehsan Hadadi (67.95),

Nordea Eesti hoiuseportfell kasvas aastaga 102%
Nordea Eesti varade maht oli 2007. aasta teise kvartali lõpus 26,4 miljardit krooni, kasvades aastaga 48%.
Ühtlasi jätkus esimesel poolaastal Nordea ärimahtude kiire kasv, enim suurenesid hoiuste ning eraisikute laenude mahud.
Nordea Eesti teenis 2007. aasta esimese kuue kuuga 142 miljonit krooni kasumit, mis on 36% enam kui aasta varem.
Oluliselt suurenes hoiuseportfelli maht, tõustes 2006. aasta teise kvartali lõpu seisuga võrreldes 102% ning ulatudes 9,3 miljardi kroonini.
Nordea laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas aastaga 52% ning oli poolaasta lõpuks 24,5 miljardit krooni. Oluliselt suurenesid laenud eraisikutele, tõustes 10,3 miljardi kroonini, mis tähendab mullusega võrreldes 69%-list tõusu.
Käesoleva aasta teise kvartali lõpus oli Nordea Eestil üle 67 000 klienti, 18 kontorit ning 431 töötajat. Juuni lõpu seisuga oli Nordea väljastanud 29 691 pangakaarti ning internetipanga kasutajaid oli pangal 27 518.

AS Tallinna Vesi puhaskasum kasvas teises kvartalis 6,5 % võrra
AS Tallinna Vesi puhaskasum kasvas teises kvartalis 6,5% võrra, moodustades 23,9 miljonit krooni võrreldes 22,4 miljoniga eelmise aasta samal perioodil.
2007. aasta 2. kvartalis olid AS Tallinna Vesi tulud veemüügist ja reoveeteenustest 152,9 miljonit krooni ehk 10,7% võrra rohkem kui 2006. aasta samal perioodil.
AS Tallinna Vesi juhatuse esimees Roch Chéroux väljendas rahulolu nii ettevõtte majandus- kui ka tootmistulemustega käesoleva aasta teises kvartalis.
"Tõime turule uue kaubamärgi VEEMEES, mis pakub eramajaomanikele, ühistutele, korteriomanikele, kinnisvaraarendajatele ja ehitajatele vee- ning kanalisatsiooniteenustega seotud hoolde-, avarii- ja ehitusteenuseid," lisas ta.
Sarnaselt 1. kvartalile vastasid ka 2. kvartalis kõik heitvee proovid nõuetele, mistõttu ostustas Keskkonnaministeerium alandada ettevõtte keskkonnamakse 50% võrra.

Juunis müüs Nissan Euroopas 58 116 sõidukit
Nissan Europe müüs käesoleva aasta juunis 58 116 sõidukit, mis on 2,9% rohkem kui samal ajal eelmisel aastal.
Baltimaades registreeriti juunis 378 uut Nissanit, mis on 45% rohkem kui eelmise aasta juunis.
Kõige suurema muutuse tegi juunis läbi Leedu turg, kus registreeriti 158 uut Nissanit. Eelmise aasta sama perioodiga võrrldes on Nissani müük Leedus tõusnud 132%. Tõusutrende näitasid ka Eesti ning Läti. Eestis müüdi juunis 130 Nissanit ning muutus eelmise aasta juuniga oli 20%. Lätis müüdi käesoleva aasta juunis 90 uut Nissanit, mis on 7% rohkem kui samal ajal eelmisel aastal.
"Juuni müüginumbrite taga on meie edasimüüjate suur töö. Vaatamata numbrite suurele kasvule, on turu kasv meist suurem ja seda eriti Lätis," ütles Nissan Nordic Europe Oy Baltikumi regiooni juht Margus Mikk. "Balti turud kasvavad väga kiire tempoga ning tempos püsimiseks on vaja teha väga palju tööd. Hetkel valmistub Nissan hoolega kahe uue mudeli turule toomiseks ja olen veendunud, et meie kasv saab olema veelgi suurem."

Baskini anekdoodid
Kaks sõpra ajavad juttu:
"Ma mõtlesin mõni päev ja sündis mõte!"
"Aga mina ei mõelnud ja sündis tütar!"
"Ma palusin teil tulla meie korterisse ja parandada uksekell! See ei tööta juba nädal aega!"
"Ma olin teie juures!"
"Ma ei näinud mitte kedagi."
"Ma andsin uksekella, keegi ei avanud ust ja ma läksin ära!"
Lavastaja pöördub noore naisnäitleja poole:
"Uues näidendis mängite te süütut tütarlast. Kas teil on selles mõttes kogemusi?"

JÄRJEJUTT (1): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
"Jonathan Strange ja härra Norrell" on Susanna Clarke'i auhinnatud debüütromaan, mis räägib maagia tagasitulekust ja kahest mustkunstnikust 19. sajandi Inglismaal.
I osa
Härra Norrell
Ta rääkis võlukunstist haruharva, ent kui ta seda siiski tegi, siis meenutas tema jutt igavat ajalootundi ning kellelgi ei olnud kannatust teda kuulata.
1. peatükk
Hurtfew raamatukogu
Sügis 1806 - jaanuar 1807
Mõne aasta eest oli Yorki linnas võlurite ühing. Võlurid kohtusid iga kuu kolmandal kolmapäeval ja lugesid üksteise pikki igavaid uurimistöid Inglismaa võlukunsti ajaloost.
Tegemist oli džentelmen-võluritega, mis tähendab, et nad ei teinud võlukunstiga kellelegi kurja - kuid samas ei teinud nad kellelegi ka põrmukestki head. Õigupoolest peab tõe huvides nentima, et ükski neist polnud elu jooksul lausunud ainsatki loitsu, võlunud pisimatki puulehte habisema, sundinud mõnda tolmukübet kurssi muutma ega kõverdanud kellegi peas juuksekarvagi. Kuid sellele pisiasjale vaatamata kuulusid nad Yorkshire'i kõige targemate ja võlujõulisemate härrasmeeste hulka.

Uued videod tänasest emmedeklubi.tv-s
Emmedeklubil on hea meel teatada, et tänasest on Emmedeklubi.tv-s üleval uued videod.
TOITUMISSOOVITUSED IMETAVALE EMALE
Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku imetamisnõustaja Ada Vahtrik annab nõu, kuidas toituda imetamise ajal. Milliseid toiduaineid vältida, et beebil ei tekiks kõhugaase ja miks eelistada kuumtöödeldud toitu?
LASTE PUUGIOHU ENNETUS
Kuidas kaitsta beebit puugihammustuse eest ja kuidas otsida lapse küljest puuki? Näpunäiteid jagab nakkusarst Kai Zilmer.
PUUKENTSEFALIIDI VASTU VAKTSINEERIMINE
Nakkusarst Kai Zilmer tutvustab puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise võimalusi beebidel ja väikelastel. Arst räägib täpsemalt vaktsineerimise kavast.
PUUGI EEMALDAMINE

TUNNE KELAM: Kristlikud väärtused - Euroopa ühine identiteet? 
Õigus usuvabadusele on uusaja nähtus. Läbi sajandite on enim sõdu Euroopa ja selle lähiümbruse pinnal peetud erineva usutunnistuse pärast.
Erinevad isikuvabadused, sh. ka usuvabadus on tee ühiskonda leidnud alles 20-ndal sajandil. Rahuprojekt Euroopa on viimase viiekümne aasta jooksul muutnud Euroopa ühiskonna tolerantsemaks, kui kõik eelnevad inimkonna sajandid kokku. Printsiibil cuius regio, eius religio (kelle valitsus, selle usk) ei ole Euroopas enam kohta, kõigil indiviididel on õigus järgida oma usutunnistust või üldse mitte uskuda.
Miljonid inimesed erinevatest konfessioonidest on enesele Euroopas uue elu leidnud, kus nende usuline taust ei mängi rolli ning neil on vabadus oma usku vabalt väljendada. Äsja avaldatud andmed väidavad, et Belgia Walloonia regioonis on hetkel 43 ametlikult tunnustatud mošeed.

PEETER SÄRG: Eesti ja Rootsi sarnased arengud
Tihti olen võrrelnud Eestit Lääne-Rootsiga. Siin elab umbkaudu sama palju elanikke - ligi 1,5 miljonit -, ligikaudu sama suur on ka pindala.
Pealegi piirneb Eesti suure Peipsi järvega nagu Lääne-Rootsi Vänerni järvega. Uskumatult sarnane on ka linnade struktuur: pealinnas Tallinnas on sama palju elanikke nagu Göteborgis - pea 400 000. Eesti suuruselt teine linn Tartu on võrreldav Lääne-Rootsi Boråsiga - ligi 100 000 elanikku. Väikelinn Türi sarnaneb elanike arvult oma Rootsi sõpruslinna Åmåliga, kus elab 13 000 elanikku.
Kas Eesti ühiskonna arengus leidub ka muud struktuurilist sarnasust, mille alusel võiks tulevikku kavandada? Leidub küll. Rootsi suurlinnad kasvasid 1960-1970-ndatel plahvatuslikult. Valitsuse väljakuulutatud "Miljoniprogramm" nägi ette, et kümne aasta jooksul tuleb valmis ehitada miljon korterit. Nii lammutati hulk vanemaid ja sageli ka kultuuriajalooliselt huvitavaid ehitisi, sest neid peeti "vaese Rootsi" sümboliteks. Sellele järgnes 1970. aastate nn roheline laine, mis tõi kaasa osa perede maale kolimise.

EVI ARUJÄRV: Pragmatismi kiituseks
Juba lapsepõlves omandasin vastumeelsuse kujude kummardamise ja rituaalide vastu.
Mäletan tüütuid klassiekskursioone, kus meid veeti ühe kangelase või kultuuritegelase ausamba juurest teise juurde. Need kõik olid "isad" või märtrid, kes esindasid mingit ülimat ideed. Tegelikult muidugi vaevab mõte ülimast ideest päris paljusid noori inimesi, enne kui tuleb teadmine, et elu on vaid rida halvemaid või paremaid kokkuleppeid (mis paraku alati ei pea) ja et ideaalmaailma ei leidu ka kirikuseinte vahel. Mina veendusin selles "uuel ärkamisajal", avastades, et nagu kogu Eesti ühiskond, rüseles sealnegi seltskond tol ajal Rootsi pensionäride vanade humanitaarkodinate pärast. Hiljem olen asjaga leppinud ja vaatamata isiklikule vastumeelsusele hakanud aktsepteerima rituaalide ja sümbolite - hauaplatside klanimise, lippude lehvitamise, küünalde põletamise, paraadide ja tseremooniate - tähtsust paljude minust erinevate inimeste jaoks, kellele see on tunnete jagamise ja suhtlemise vahend. Rituaal rituaaliks, jutt universaalsest tõest ei ärata usaldust siiani.

ANDRES LAASIK: Soome-ugri tantsud ei lõpe täna otsa
Katrin Saks on kurb, et jäi tantsukaardilt välja. Teisigi eestlasi ei kutsutud Saranskisse, Mordvamaal toimuvale soome-ugri festivalile.
Selle üle on käinud kõva väitlus, Marko Mihkelson on arvanud, et Saranskisse võiksid jätta sõitmata ka Soome ja Ungari riigijuhid.
Eestlased on vabad sirge seljaga inimesed, kes räägivad suure poliitika põhimõtetest. Elu vene vaenu all kipub kiiresti ununema. Selle meeldetuletuseks tasub lugeda Pekka Lilja ja Kulle Raigi raamatut "Urho Kekkonen ja Eesti" ning ajalugu oma põhimõtete ja reaalpoliitika vastuolus kerkib taas päevavalgele.
Tarja Haloneni Saranskisse sõidu arvustajad tuletavad mõneti meelde neid, kes arvasid, et Urho Kaleva Kekkonen kui iseseisva Soome riigipea ei tohi tõsta oma jalga okupeeritud Eesti pinnale. Kuidas Halonen ja Ungari peaminister Ferenc Gyurcsány Putiniga kohtuvad, ilma et ühtegi eestlast pundis oleks?

REPLIIK: Putini rünnakrühmlased
Kümne tuhande ustavaima noore putinlase suvelaagrist Seligeri järve ääres vaatab vastu homne Venemaa. Našilaste kogunemisel vormivad uut Venemaa eliiti kodumaa vägevust ülistavad loosungid ning ideoloogiline ajupesu, sekka praktilised harjutused opositsiooni meeleavalduste mahasurumiseks. President Vladimir Putini vastasleeri nimetavad našistid fašistlikeks prostituutideks.
Nõukogude-aegset sõjalis-patriootilist treeningut imiteeriv suvelaager peabki saatma võimsa sõnumi neile, kel on Kremli omast erinev nägemus. Vähem kui aasta jooksul valib Venemaa nii riigiduumat kui ka presidenti. Nagu Naši esindajad välismeediale kinnitavad, tuleb just neil tõkestada tänavatel "värviliste revolutsioonide" puhkemine.

JUHTKIRI: Maanteeamet remonti
"Kes neid kruusakoormaid ikka loeb!" on tüüpiline seltskonnanali, mida teevad need, kes saavad teedeehituses ja -hoolduses liikuvate hiigelsummade liigutamise läbipaistmatusest kasu. Summad aina kasvavad, sest suur osa Euroopa Liidult saadavatest infra-
struktuuri arendamise toetustest laotatakse järgnevatel aastatel asfaldi ja kruusakoormatena Eesti teedele.
Seda tõhusamalt peaks riik jälgima, kuhu ja kuidas teetöödesse panustatavad summad liiguvad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2006. aasta majandusaruanne näitab, et sellega tegeldakse, kuid paneb teisalt ka tuleviku pärast muretsema.
Kõige tähtsam on selle puhul asjaolu, et aruanne avab detailideni ministeeriumis ning selle allasutustes avastatud ebaseaduslikud ja mitmeti tõlgendatavad tehingud. Ühtaegu torkab lugejale kohe silma, et kõik sisekontrolli märkused peale ühe puudutavad Eesti teede arengu eest vastutavat maanteeametit, kelle visioon on "sillutada Eestile arenguteed".

Saaremaal alanud õlletoober paneb politsei proovile
Saaremaal alanud õlletoober paneb proovile politsei, kes peab peale pidutsejate vaoshoidmise hoidma ka Saaremaa teedel liikluskorda.
"Praegu on üle paarikümne inimese on kaasatud. Julgestuspolitsei liiklusüksus, märulipolitsei, hiidlased, Pärnu inimesed ja me ise," vahendab ETV24 Kuressaare politseijaoskonna komissari Hillar Peegeli sõnu.
Neljapäevast alates, ehk juba enne õlletoobrit on julgestuspolitsei üksus võtnud Saaremaal rajalt maha enam kui kümmekond liikluseeskirjade vastu patustajat. Komissar kinnitab, et tulid saaremaale tõsist tööd tegema, kaasas tuhandete kaupa alkomeetrite huulikuid.
"Pilt on praegu keskmine. Selle liiklusjärelvalve käigus, mis oleme teinud, oleme pannud rõhku kiiruseületamisele, loata juhtidele ja joobes juhtidele. Ja kõike neid kahjuks on ka esinenud," nentis julgestuspolitsei komissar Vahur Djakov.

TLÜ prorektor: esimene kõrghariduse aste peaks olema tasuta
Tallinna Ülikooli (TLÜ) akadeemiline prorektor leidis, et riik peaks võimaldama tasuta esimese kõrghariduse astme, et tudengitel oleksid õpinguid alustades võrdsed tingimused.
"Esimene kõrghariduse aste on kõige kriitilisem," vahendab ETV24 TLÜ akadeemilise prorektori Heli Mattiseni sõnu.
Mattiseni hinnangul oleks mõistlik mõelda välja midagi tudengipalga sarnast.
Mattisen põhjendas, et puudub võrdsus, kui üks tudeng maksab oma õppelaenu õppemaksu katteks, teine aga saab selle eest oma elamistingimusi parandada.
Üliõpilase riikliku põhitoetuse suurus on hetkel 800 krooni ja sedagi saab vaid 14% tudengitest.

Ülekaalulisus on Eesti laste hulgas kasvanud
Ülekaaluliste laste osakaal on Eestis viimase kolme aastaga tõusnud, eelmisel aastal oli selliseid lapsi 6000 ehk ligikaudu 200 klassitäit.
Ameerikas ennustavad teadlased, et kui inimeste kehakaalu tõus jätkub senises tempos, on ülekaalulisi varsti kolmveerand kõigist ameeriklastest, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.
Mure ülekaaluliste pärast süveneb üha Eestiski, kuigi siin on ülekaalulisi vähem kui mujal Euroopas. Eriti on viimasel kolmel aastal kasvanud 3.-5. klassi õpilaste kehakaal. Rasvtõbe põdevaid inimesi on Eestis õnneks vaid paarsada.

Kindlustusfirmad on inimeste erisoovidega tõrksad arvestama
Eesti kindlustusfirmad on inimeste erisoovide arvestamisel tõrksad, näiteks rasedatele eraldi kindlustust ei ole.
Äsjane vahejuhtum Türgis ilmale tulnud alakaalulise pisipoiss Ralfiga on ajendanud reisilisi lähemalt huvi tundma, milliste seikade eest reisikindlustus kaitset pakub, milliste eest mitte, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.
Peamiselt pöörduvad inimesed kindlustusfirmade poole mingil põhjusel reisi ära jäämise ja õnnetusjuhtumi korral välismaal. ERGO kindlustus on sellel aastal välja maksnud juba üle kolme miljoni krooni kahjuhüvitisi.
Eesti kindlustusfirmad võrdlemisi tõrksad inimeste erisoove järgima ja kui nad seda teevad, maksab see inimestele oluliselt rohkem. Näiteks rasedusega seotud kahjude hüvitamine on praegu Eestis välistatud. Sellist teenust pakuvad küll Põhjamaade kindlustusfirmad, kuid sellisel juhul tuleb firmale välja käia oluliselt suurem summa raha.

Norras hukkunute kojutoomise kulud jäävad sugulaste kanda
Eesti välisministeerium korraldab kahe Norras ekstreemsporti harrastades hukkunud hallipassiomaniku kojutoimetamise, sellega seotud kulud jäävad hukkunute sugulaste kanda.
Kindlustusselts kulusid ei kata, kuna kärestikes elu kaotanud Olga ja Igor eirasid ohutusnõudeid, vahendab ETV24.
"Probleem on selles, et see õnnetus ei juhtunud organiseeritud paadimatkal, vaid omal initsiatiivil retkele läinud seltskonnaga. Reeglite alla käivad ainult organiseeritud matkad," selgitas Norra politsei esindaja Eirik Trones.
Ekstreemspordi harrastamiseks on olemas spetsiaalne reisikindlustus, aga ka see kindlustus katab õnnetusjuhtumi puhul kulud vaid siis, kui inimene järgib sporti tehes kõiki ohutusnõudeid. Norras hukkunud raftinguharrastajad läksid jõele ilma vastava varustuse ja giidita.

Tartus said liiklusõnnetuses viga politseinikud
Tartus Raadil juhtus täna liiklusõnnetus, milles said viga rolleripatrullis olnud politseinikud.
Liiklusõnnetus juhtus täna kella 14.50 ajal Tartus Vahi tänaval, kus rolleritega patrullinud kahele politseinikule sõitis ette seni tuvastamata mootorrattur. Kiirabi toimetas politseinikud Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.
Liiklusõnnetuse põhjustas tumedamat rohelist värvi mootorratas.
Politsei palub kõigil, kes liiklusõnnetust pealt nägid või teavad midagi õnnetuse põhjustanud mootorrattast, helistada telefonidel 730 8814 või 110.

Ungari peaminister helistas Saranskist Ansipile
Ungari peaminister Ferenc Gyurcsány helistas täna oma ametivennale, Eesti peaministrile Andrus Ansipile, ning tegi kokkuvõtte seni Saranskis soome-ugri festivalil toimunust.
Ansip ütles Gyurcsányle, et ei olnud nõus väitega, justkui peaks kahe ülejäänud soome-ugri riigi esindajad festivalile mitte minema ning toetas Gyurcsány ja Soome presidendi Tarja Haloneni otsust võtta nimetatud sündmusest osa.
Gyurcsány rääkis ka jutuajamistest, mis on seni tema, Haloneni ja Venemaa presidendi, Vladimir Putini vahel toimunud.
Ungari opositsioonipartei soovitas Gyurcsányl mitte festivalist osa võtta, samas kui valitsuse esindaja ei näinud põhjust, miks peaminister peaks kutsest keelduma.
Esmaspäeval Ansipile saadetud kirjas kinnitas peaminister Ungari jätkuvat selget huvi soome-ugri asjus, seda eriti Venemaal elavate vähemusrahvuste osas.

Segaduses Jaapani turist sõitis Riia asemel Kohtla-Järvele
Jaapani turist, kes soovis Sankt-Peterburist Riiga sõita, sattus vale bussi peale ja sõitis hoopis Kohtla-Järvele.
Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskusesse helistas eile õhtul naisterahvas, kes teatas, et Kohtla-Järvel on eksinud turist. Jaapanlasest turist suhtles ainult inglise ja jaapani keeles ning naisterahvas, kes ei osanud kumbagi keelt, kutsus appi politseipatrulli.
Selgus, et eksinud turist oli soovinud sõita Sankt-Peterburist Riiga ja selleks ka bussipileti soetanud, kuid sattunud valele bussile ning jõudnud seega ka valesse linna.
Patrull sõidutas turisti Jõhvi, kus ta hotelli majutati. Politsei uuris ka välja, mis kell väljub järgmine buss Riiga. Varahommikul viiski patrull jaapanlase bussijaama ning juhatas ta õigele bussile.

Tallinna kesklinnas avastati sajanditevanune ühishaud
Töömehed sattusid eelmisel nädalal Tallinnas Ravi tänav 6 asuval ehitusplatsil kaevetööde käigus ühishauale, mis võidi rajada juba 14. sajandil.
Arheoloog Vldaimir Sokolovski sõnul on tegu ühishauaga, mida võib seostada Liivalaia tänaval praeguse Hansapanga hoone lähedal asunud võllamäega, kus hukati kurjategijaid.
"Ilmselt on see matmispaigaks olnud alates 14. sajandist ning sinna on maetud mitmete sajandite vältel, mida kinnitavad vähesed kaasapandud ehted ja leitud keraamika," nentis Sokolovski.
Hukatud ja muul moel surnud kurjategijaid ei maetud kalmistu pühale maale ja nii tuli võllamäe lähedal leida mõni sobiv plats ühishaua rajamiseks. Sokolovski sõnul maetakse luud pärast arheoloogiliste tööde lõppu ümber, kuid nende täpne matmiskoht pole veel teada.

Poola president jättis ära visiidi Eestisse
Poola president Lech Kaczyn?ski otsustas täna, et ei tule sellesse kuusse plaanitud visiidile Eestisse.
Visiidi ärajäämise põhjuseks on Poola ametnike sõnul riigi keeruline sisepoliitiline olukord, täpsemalt kriis valitsusliidus.
Erimeelsused Poola valitsuses kerkisid teravalt päevakorrale möödunud nädala esmaspäeval, mil konservatiivsesse Seaduse ja Õigluse parteisse kuuluv peaminister Jaroslaw Kaczyn?ski vabastas segaste tehingute eest põllumaadega ametist asepeaministri ja oma koalitsioonipartneri Andrzej Lepperi.
Ametlikult kinnitamata programmi kohaselt pidi Poola riigipea saabuma Tartu lennuväljale ja veetma enamiku ajast külalisena president Toomas Hendrik Ilvese Ärma talus. Suure tõenäosusega arutanuks presidendid kohtumisel ka Ignalina tuumajaama uuendamise projektiga seostuvat.

Emelai pääses täna vanglast
Narkootikumide smugeldamise eest vangi mõistetud mustanahaline endine poplaulja Mike Emelai kodanikunimega Patrickson Michael Olisah vabanes täna vanglast.
Emelaile vabanes Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu ütles Päevaleht Online'ile, et Emelai vabanes vanglast tähtaegselt.
"Kohtuotsus jõustus küll 2004. aastal ja siis mõisteti talle nelja ja poole aastane karistus, kuid sellest arvestati maha eeluurimise ajal vahi all viibimise aeg," märkis Uibu.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Anne-Maarja Olei ütles Päevaleht Online'ile, et Emelai võib peale vabanemist Eestisse elama jääda, sest tal on pikaajalise elaniku elamisluba.
"Riigist välja saaks ta saata juhul, kui ta omandaks illegaali staatuse või peaks Emelai saatma korda riigivastaseid või avalikku julgeolekut ohustavaid kuritegusid," sõnas Olei.

Tallinnas kadus 12-aastane tüdruk
Põhja politseiprefektuuri noorsoopolitseinikud paluvad abi esmaspäeval kadunuks jäänud 12-aastase Izabel Averina leidmisel.
Tüdruk lahkus 16. juulil kella 21.30 paiku kodust Tallinnas Lasnamäel Koorti tänaval ning pole tänaseni tagasi tulnud, teatas prefektuuri pressiesindaja.
Izabel on umbes 170 sentimeetri pikkune, tugeva kehaehitusega ja tõmmu nahatooniga. Tal on pikad musta värvi juuksed ja tumedad silmad. Lahkudes kandis neiu rohelist T-särki ja musti teksapükse ning tumedaid spordijalatseid.
Politsei palub kõigil, kes on fotol olevat tütarlast näinud või omavad informatsiooni tema võimaliku asukoha kohta, helistada Ida politseiosakonna korrapidajale telefonil 612 4810 või politsei üldnumbril 110.

Ilmajaam prognoosib nädalavahetuseks suvesooja
Ilmajaama prognoosi kohaselt tuleb nädalavahetus võrdlemisi päikseline ning temperatuur küündib kuni 25 kraadini.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel tuleb laupäev päikesepaisteline, vaid Kirde-Eestis on pilvisem ning püsib väike vihmavõimalus. Päeval puhub põhjakaarte tuul 3-7 m/s ning temperatuur jääb 18 ja 22 kraadi vahele.
Pühapäeval on oodata ka üle Eesti ranna ilma, sest päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Sooja prognoosib ilmajaam kuni 25 kraadi.
Nädala alguses muutub ilm aga taas vihmaseks. Esmapäeva päeval pilvisus tiheneb ja alates saartest ja Lõuna-Eestist hakkab vihma sadama, kohati võib olla äikest. Sooja on esmaspäeval oodata 17 kuni 22 kraadi.
Teisipäeva öösel on peamiselt pilves ilm. Lääne-Eestis sajab vihma ja võib ka äikest olla. Päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Sooja on oodata 17 kuni 22 kraadi.

Briti näitekirjanik Pip Utton astus Langi kaitseks välja
Briti näitekirjanik Pip Utton astus juubelil tema monolavastust "Adolf" etendada lasknud justiitsminister Rein Langi kaitseks välja ning soovitas Vene diplomaatidel ja meedial etendust vaatama minna.
Šoti uudiseportaal Scotsman.com kirjutab, et meedia kiskus mitmeid auhindu võitnud Uttoni etenduse "Adolf" häbitult propagandasõtta.
"Talle (Langile - toim) meeldis see lavastus, kui oluline anti-rassistlik etendus," selgitas tekkinud olukorda Utton. "Vene meedia haaras sellest kinni ning süüdistas teda svastikat täis ruumis fašistlikku sünnipäevapeo korraldamises," lisas ta.
Portaal kirjutab, et vastuseks vene meediale kutsuvad Utton ja eestlased Vene diplomaate ja meediat etendust üheskoos Edinburgh'i vaatama.
Rein Lang kirjutas Eesti Päevalehe arvamusküljel ilmunud artiklis, et tema sünnipäevapidu toimus Tartus Püssirohukeldris just seepärast, et ta tahtis ilmtingimata oma külalisi kostitada aja- ja asjakohase teatrietendusega. Selleks valis ta täiesti teadlikult Pip Uttoni kirjutatud, Ervin Õunapuu lavastatud ja Indrek Taalma mängitud Vanemuise teatri monotüki "Adolf".

Rõngastamisreeglite vastu patustanud eksvang saadeti türmi tagasi
Harju maakohtu tänase otsusega sõidutati kohtusaalist tagasi vanglasse mees, kes oli rikkunud ennetähtaegselt vabanevate vangide elektroonilise valve reegleid.
Vang Vitali vabanes kohtumäärusega Ämari vanglast katseajaga üks aasta, millest kolm kuud pidi ta viibima elektroonilise järelevalve all. Esmaspäeval fikseeris elektroonilise aga järelevalve seade, et Vitali ei läinud peale kriminaalhooldaja vastuvõttu määratud ajal koju.
Karistusseadustiku kohaselt pöörab kohus juhul, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
Vitali oli vabanemisel andnud kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta on nõus elektroonilise valvega ning on teadlik oma õigustest ja kohustustest.

Neiu viskas koerakutsika aknast alla
Põlvamaal Aarna külas viskas 19-aastane Jekaterina teise korruse aknast alla koerakutsika.
Põlva politseijaoskonna pressiesindaja Klaire Ründva sõnul sai politsei teate looma julmast kohtlemisest neljapäeval kella 23.10 ajal.
Ründva sõnul loomal visuaalsel vaatlusel vigastusi ei leitud, kuid veterinaar teeb kutsikale täiendava ülevaatuse.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

Kultuuriministeeriumi asekantsleriks sai Anne-Ly Reimaa
Tänasest on kultuuriministeeriumi asekantsler välissuhete ja kultuurilise mitmekesisuse alal Anne-Ly Reimaa.
Anne-Ly Reimaa on edendanud üle kümne aasta peaspetsialistina Jõhvi linna välissuhtlust ning osalenud välissuhtluse ja turismialastes projektides.
Alates 2005. aastast kuni praeguseni esindas Reimaa Brüsselis Eesti üleriigilisi omavalitsusliite. Anne-Ly Reimaa on lõpetanud Tartu ülikooli ajalooteaduskonna ja täiendab end Estonian Business Schooli magistriõppes.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul tuleneb uue asekantsleri koha ja kultuurilise mitmekesisuse osakonna loomise peamine põhjus ministeeriumi põhimäärusest. Selle kohaselt on kultuuriministeeriumi üks ülesandeid rahvusvähemuste kultuurielu korraldamine. "Kultuurisuhted rahvusvähemuste, rahvuskaaslaste ja hõimurahvastega olid seni ühtaegu nii kõigi kui otseselt mitte kellegi ülesanne. Seetõttu oli otstarbekas tuua valdkond ühtse juhtimise alla ja ministeeriumi struktuur selgemaks muuta," selgitas kultuuriminister Jänes.

Rootslased jäid Vormsi lähistel jahiga madalikule kinni
Piirivalvurid päästsid neljapäeval Vormsi saare lähedalt madalikult Rootsi jahi, mille pardal oli neli inimest.
Eile õhtul kella 17 ajal sai Haapsalu piirivalvekordoni korrapidaja teate abi vajavatelt rootslastelt, kes olid Vormsi saare lähistel jahiga madalikule kinni jäänud.
Sündmuspaigale, mis asus Haapsalu sadamast umbes 9 kilomeetri kaugusel, läks koheselt appi piirivalvekaatri meeskond.
Kell 19.20 tõmbasid piirivalvurid rootslaste jahi madalikult lahti.
Jahiga seilanute tervislik seisund oli hea, jahil leket ega muid vigastusi kohapeal ei avastatud ning jaht pukseerimisabi ei vajanud.
Teekonda Haapsalu sadamasse jätkati piirivalvekaatri saatel.
Navigatsioonivea tõttu madalikule sattunud Rootsi jaht Vague Vivante oli teel Virtsu sadamast Haapsalu sadamasse.

Tülikas tuulekaer vähendab teraviljasaaki
Teraviljakasvatajad ei tohi tähelepanuta jätta ühtegi tuulekaera taime oma põllul.
Et üks taim võib anda sadu idanemisvõimelisi seemneid, ohustab see ohtra leviku korral kogu teraviljasaaki, kirjutab Tartu Postimees.
Tartumaal on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane metsiku kaera liik tuulekaer kanda kinnitanud päris mitmel pool, kinnitab taimetoodanguinspektsiooni Tartu büroo juhataja Margus Mandel.
Muret peaks põllumees tundma juba ainuüksi üht põllul kasvavat tuulekaerataime nähes, sest maha varisenud tuulekaeraseeme võib mullas idanemisvõimelisena püsida isegi kümme aastat.
Põldudel kasvavast tuulekaerast peab maakasutaja teavitama aga taimetoodanguinspektsiooni, selleks kohustab neid maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel vastu võetud tuulekaera tõrje abinõusid käsitlev määrus.

Mobiilifirma nõudis naiselt võõrast võlga
Tartlanna Inga Kuznetsova veetis mitu magamata ööd, kui inkassofirma temalt mobiilifirma Elisa maksmata arvete eest ligi 64 000 krooni maksmist nõudis, mis sest, et naine pole kunagi selle operaatori klient olnud.
"Kui ma inkassofirma teatise sain, ähvardati seal maksmata jätmise korral välismaale sõidu keeluga ja kuna ma pidin kahe päeva pärast Tokyosse sõitma, siis ei maganud ma murest paar ööd silmatäitki," meenutab 12. juunil üllatava teate saanud Inga Kuznetsova ajalehele Postimees,
Kui tartlanna inkassofirmalt Aktiva Finants oma võlgnevuse kohta täpselt uurima hakkas, teatati talle, et naine on 1997. aasta detsembris sõlminud toona Radiolinja nime kandnud mobiilioperaatoriga kliendilepingu ja jäänud 3544 krooni võlgu.
See summa olevat viivistega kasvanud 63 810 kroonile, kuid kui naine tasub 7087 krooni teate saamisest kahe ööpäeva jooksul, lubas inkassofirma võlgnevuse kompromissi korras kustutada.

Kohus karistas last jooma kallutanud ema
Viljandi kohtumaja mõistis tingimisi vangistuse emale, kes kallutas oma poega alkoholi tarvitama.
Süüdistuse järgi pakkusid Kristiina ja tema tuttav Lilian 2001. aastal sündinud pojale alkoholjooki ja jõid seda ka ise, kirjutab SL Õhtuleht.
Kui laps järelevalveta jäi, jõi ta ka ise pudelist long drinki juurde, ütles Lõuna ringkonnaprokurör Milvi Väin.
Laps viidi haiglasse, kus tal tuvastati veres 0,88 promilli alkoholi. Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase inimese kallutamisega alkoholi tarvitamisele panid nii Kristiina kui Lilian toime kuriteo.
Nende süüasja arutanud Viljandi kohtumaja mõistis Kristiina ja Liliani süüdi ja karistas neid vastavalt kolme- ja kahekuulise vangistusega tingimisi. Kohus pani nad käitumiskontrollile ja keelas alkoholi tarvitada.

Kohus saatis lapsevarga 9 kuuks vangi
Kohus mõistis Lääne-Virumaal Vergis endiselt elukaaslaselt kiusamiseks lapse varastanud mehe kokkuleppemenetluse korras üheksaks kuuks vangi
Süüdistuse järgi hõivas Tiit (sünd 1977) 29. juuni õhtul endise elukaaslase Ireeni kaheaastase poja, varastas Vergi sadamast paadi ja käis lapsega merel. Hiljem põgenes ta metsa, kust politsei ta öösel tabas, kirjutab SL Õhtuleht.
Kolmapäeval süüasja kokkuleppemenetluse korras arutanud Rakvere kohtumaja karistas Tiitu üheksa kuu ja 27-päevase vangistusega. "Tiit tunnistas oma süüd ja kinnitas, et pani kuriteo toime oma endise elukaaslase kiusamiseks," ütles Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo.
Ka tänavu juunis oli Tiit kohtu all, sest 10. juunil pani ta Vergi külas oma elukohas noa Ireenile kaela juurde, lükkas ta madratsile pikali ja hoidis jõuga kinni. Samal päeval hoidis ta ekselukaaslast koos kahe lapsega luku taga, võttes neilt seadusliku aluseta vabaduse.

Itaalia politsei välistab Eesti modelli mõrva
Milano politsei välistab Eesti modelli Liia hukkumise põhjustena nii mõrva kui ka enesetapu.
13. juulil uuris Eesti modelliagentuuri modell Liia (17) Milanos kaarti ja oli sellesse nii hoolega süüvinud, ei pannud teele jäävaid trammirööpaid ilmselt tähele ja jäi neisse jalgupidi kinni, kirjutab SL Õhtuleht.
Ta komistas ja kukkus näoga vastu trammi ning suri saadud raske peatrauma tagajärjel haiglas. Milano politsei anonüümseks jääda soovinud esindaja sõnul teatati neile kesklinnas juhtunud õnnetusest 13. juulil kell 14.45.
Pealtnägijaid olevat olnud palju, kuid politsei keeldub esialgu detailsematest selgitustest, kuna surmaga lõppenud õnnetuse uurimine alles käib. Küll välistab politsei hukkumise põhjustena nii mõrva kui ka enesetapu.

Eile hukkus liikluses kaks meest
Eile toimus kaks ülirasket liiklusõnnetust, mille tagajärjel hukkus kaks meest.
Kella 8.54 ajal toimus liiklusõnnetus Ida-Viru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva mnt 177. kilomeetril, kus sõiduauto Seat Arosa, mida juhtis Aleksei (s 1958), sõitis valesti valitud kiiruse tõttu teelt välja kraavi.
Juht toimetati Ida-Viru keskhaiglasse, kus ta kell 13.00 suri saadud vigastustesse.
Kella 22.45 ajal toimus liiklusõnnetus Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Võle- Vainupea- Kunda tee 13. kilomeetril, kus sõiduauto Mazda 323, mida juhtis Ati (s 1987), kaotas juhitavuse ja rullus teel korduvalt üle katuse ning paiskus teelt välja.
Turvavööga kinnitamata juht kukkus autost välja ja suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Politsei palub pealtnägijate abi liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks.

Meteoriidikraatrile kerkib võimas tuulepark
Osmussaare lähedale merre kuni 38 tuuliku püstitamine läheb maks-ma miljardeid kroone.
Neugrund OÜ kavatseb rajada võimsa avameretuulepargi Eesti suurimale, Neugrundi meteoriidikraatrile, mille geoloogid kümmekond aastat tagasi Osmussaare ja Pakri saarte vahelisel merealal avastasid. Mereteadlased uurivad juba tuulegeneraatorite võimalikku keskkonnamõju.
Neugrund OÜ juhatuse esimehe Raivo Vilbergi sõnul sai tuulikutele asukohta valides määravaks asjaolu, et just selles piirkonnas puhuvad Eesti kõige tugevamad tuuled. "Samuti on eeliseks asjaolu, et rannikust 15 kilomeetri kaugusel asuv tuulepark ei sega inimesi ning seda pole ka kaldalt praktiliselt näha," sõnas Vilberg.
Neugrundi meteoriidikraater on geoloogiliselt tähelepanuväärne objekt, sest tegemist pole mitte auguga, vaid sellesse on aegade jooksul moodustunud kuni 15 meetrit ümbritsevast merepõhjast kõrgemate püstloodis servadega paekivist "kork". Just sellele kuni viiekilomeetrise läbimõõduga platoole ongi arendajal kavas püsti panna 29 ning läheduses olevale Sandgrundi madalale veel üheksa tuulegeneraatorit.

Linnuvaatleja loendas 48 000 kuldnokka
Üks Eesti paremaid linnutundjaid Uku Paal loendas hiljuti Tartu lähedal Haaslava kalatiikidel asuvast kuldnokkade ööbimiskohast välja lendamas 48 000 kuldnokka. Nii palju kevadekuulutajaid pole korraga veel ühelgi meie linnuhuvilisel näha õnnestunud.
"Tegelikult arvan, et kuldnokkasid oli üle 50 000, aga osa keeldus põõsast välja ronimast ja neid ei saanud korralikult loendada," märkis Paal rekordloendusest teatavas kirjas.
Kogenud linnuvaatleja Margus Ots, kes loendas aastaid tagasi Tartus Anne kanali lähedal olnud ööbimiskogumis ühe õhtuga kokku ligemale 32 000 kuldnokka, sõnas, et nende lindude pesitsusaeg on juba läbi ning suvel kogunevadki nad suurtesse parvedesse.

Käesoleva aasta suurim tulekahju hävitas Harjumaal neli hoonet
Tugeva tuulega levis tuli kiiresti ka paarisaja meetri kaugusel
Harjumaal Rae vallas Aaviku külas kolmapäeval seitset hoonet haaranud põleng sai alguse elumajade lähedal paiknenud laudast.
Seitsmest süttinud hoonest hävis tules neli, nende seas üks elumaja. Kahjustada said ka kaks eluhoonet ja üks abihoone. Inimesed kannatada ei saanud.
76-aastasele Aimi Reisperele kuulus laut, kust põleng eeldatavasti alguse sai, ning elumaja, mis tules hävis. Kodu, kus aastaid rahulikku pensionipõlve veedetud, langes tuleroaks otse Aimi silme all. "Saagisin maja taga parajasti oksi, kui korraga pead tõstes nägin valget suitsu. Tuli levis nii kiiresti edasi, et ka elumajast ei õnnestunud midagi päästa," rääkis Aimi.
Ka vanaproua enda jaoks on suur arusaamatus ja ehmatus, kuidas laut üldse nii järsku põlema süttis. "Käisin just enne laudas ega näinud mingit suitsu või tuld," selgitas Aimi.

Jaheda ilmaga ei ole sinivetikad veel suplejatele ohtlikud
Pärast vetikatega kokkupuutumist tuleb korralikult pesta ja ujumisriided vahetada.
Kuigi eksperdid on leidnud ulatuslikke sinivetikalaike ja -triipe nii Riia kui ka Pärnu lahes, ei ohusta need suplejate tervist.
Pärnu lahes vetikaid uuriva OÜ Skeltmer ökoloogi Jüri Tensoni sõnul on vetikate hulk seal veel suhteliselt väike ja avastatud kolooniad rannast kaugel. "Praegune torm töötab meie kasuks," selgitas Tenson, sest tuulise ilmaga ei saa ohtlikud vetikakolooniad rannaäärsesse madalasse vette koonduda.
Samal ajal ei näe Tenson vetikates ka väga suurt probleemi. "Kuna Eesti vetes levivad tavaliselt nõrgatoksilised liigid, ei tohiks need veel kedagi ära tappa," muigas Tenson.
Eelkõige tuleks end pärast vetikatega kokkupuutumist korralikult pesta ja ujumisriided ära vahetada. "Kui pesemisvõimalus puudub, tuleb ennast põhjalikult rätikuga nühkida," rääkis Tenson.

Putin lubas väikerahvastele Venemaal mugavat elu
Venemaal peab olema mugav elada kõigil väikerahvustel, kinnitas Venemaa president Vladimir Putin eile Mordvas, avades soome-ugri rahvaste festivali.
"Iga rahvus, ka kõige väiksem, peab tundma ennast Venemaal mugavalt," ütles Putin oma lühikeses kõnes festivali avamisel Mordva pealinna Saranski staadionil. "Ta peab aru saama, et see on tema kodu ja et teist sellist tal ei ole."
Putini paremal käel vaatas 6000 osalejaga rahvuslikku sõud Soome president Tarja Halonen ning vasakul käel Ungari pea-minister Ferenc Gyurcsány. Vene teleuudised näitasid, kuidas Halonen rõõmsalt tantsijatele lehvitas ja Gyurcsány istus niisama, käed põlvedel.
Halonen ütles oma kõnes, et õigus kasutada emakeelt on inimõigus. Halonen rõhutas ka, et kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on ühiskonna jõuvaru. Ta lisas, et keelt ja kultuuripärandit ei tule ainult koolis õppida, vaid ka kodus säilitada.

Reisikindlustust võttes tuleks vähemalt välistused läbi lugeda
Tihti jäetakse tingimused lugemata, tagajärg võib olla õnnetuse
"Kui üldse midagi lugeda, siis lugeda läbi välistused," andis nõu kindlustusmaakler Ain Niineste firmast In Bro & Partners. Tema sõnul tuleks järele mõelda, millega täpselt reisil kavatsetakse tegelda, ja siis kontrollida, mida kindlustusleping selle kohta ütleb. "Kui tuleb natukenegi aktiivsem puhkus, minnakse seljakotiga metsa, mägedesse, kõrbe, siis tuleb kohe uurida, mis selle alla käib," soovitas Niineste. Anne-Liis Kask Ergo Kindlustusest möönis, et enamasti võetakse rutiinselt kõige odavam kindlustus ega loeta lepingut korralikult läbi.
Rasedust ja sünnitust ei hõlma
Eesti kindlustusfirmad raseduse ja sünnitusega seotud ravikulusid ei hüvita.

Väike Ralf saab riigi toel Türgi haiglast koju
Valitsus otsustas eile, et eraldab sotsiaalministeeriumile Türgis enneaegselt sündinud Ralfi kojutoomiseks 350 000 krooni.
Lapse ravikulud kaetakse haigekassa hinnakirja järgi 3890 krooni ulatuses päevas.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja selgitas, et haigekassale ei ole Türgist veel täpseid arveid esitatud, kuid kindel on see, et naise sünnitusabi maksumust haigekassa ei hüvita.
7500 krooni päevas
Kas ja kui suure summa peavad vanemad ise tasuma, ei ole veel teada. Tallinna abilinnapea Taavi Aas ütles, et kuna haigekassalt ja riigilt saadav toetus ei kata kõiki kulutusi, siis esitab ta linnavalitsuse istungile taotluse eraldada puudujääv summa, mis kataks eelkõige lapse enneaegse sünnitusega seotud kulutusi.

Sõssojevi tütred kaebasid Eesti Vabariigi kohtusse
Ühe kuulduse kohaselt lasti Sõssojev 1944. aasta sügisel Tallinnas marodöörina maha.
Harju maakohus võttis menetlusse Nõukogude armee 657. polgu partorgi Ivan Sõssojevi tütarde hagi Eesti Vabariigi ja ajaloolase Peeter Kaasiku vastu, süüdistades neid oma isa laimamises.
Kapten Sõssojevi Venemaal elavad tütred Ezmiralda Menši-kova (70) ja Svetlana Gnevaševa (68) peavad solvavaks Tõnis- mäe ühishaua kohta koostatud ajaloolises õiendis esinevat väidet, et nende isa hukati pärast Liviko alkoholitehase rüüstamist ning maeti kuulujuttude järgi 1944. aasta 25. septembril Tõnismäele.
Versioon leiab õiendi koostanud ajaloolase Peeter Kaasiku töös tõesti mainimist, kuid samal ajal lükkab ta selle kohe ebatõenäolisena kõrvale, pakkudes kapteni võimalikeks hukkumise kuupäevadeks hoopis 21. või 22. septembrit.

Maanteeamet lubab seadusrikkumised kiiresti lõpetada
Majandusministeeriumi siseaudiitor näeb probleeme vaid
Majandusminister Juhan Parts lubab tõhusama riigi nimel mitme endale alluva asutuse liitmist, kuid ei näe põhjust reformida eelmise aasta murelapseks osutunud maanteeametit.
Eelmisel nädalal võttis valitsus teadmiseks teiste seas ka MKM-i eelmise majandusaasta aruande, millele lisatud siseaudiitori hinnangus nähakse peaaegu eranditeta probleeme vaid maanteeameti töös.
Näiteks avastas MKM-i sisekontroll kõige muu seas, et maanteeameti juhitavas Tartu teedevalitsuses kaevandati teetöödeks vajalikku kruusa 2006. aastal pool aastat ilma kaeveloata. Kagu teedevalitsuses määrati töötajatele lubatust kõrgemad palgaastmed ning Pärnus sõlmiti ebaseaduslikud kütuse maksekaartide lepingud. Samuti mindi 2006. aastal kümneid kordi mööda riigihangete korraldamise nõudest.

Tartu ülikoolis lõpeb homme tasuta kohtadele avalduste vastuvõtt
Tartu ülikooli päevase õppe rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe riigieelarvelistele õppekohtadele ja magistriõppesse saab avaldusi anda reedel kella 16-ni.
Rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe päevase õppe riigieelarvevälistele õppekohtadele kestab dokumente vastuvõtt 27. juulini.
Kolmapäeva õhtuse seisuga oli esitatud kokku üle 2800 avalduse, neist enim avaldusi ootuspäraselt arstiteaduskonnas õppima asumiseks, nii riigieelarvelistele kui riigieelarvevälistele õppekohtadele kokku ligi 600 avaldust.
Arstiteaduskond on Tartu ülikoolis ainus, kuhu toimub vastuvõtt paremusjärjestuse alusel. Teistes teaduskondades ja kolledžites on vastuvõtt lävendipõhine.
Riigieksamite ja sisseastumiseksamite tulemuste põhjal saab üliõpilaskandidaat arvutada oma punktisumma ja võrrelda seda õppekavale kehtestatud minimaalse punktisumma ehk lävendiga. Enne avalduse esitamist on seega teada, kas ta on vastuvõetav või mitte ning seetõttu võtab Tartu ülikool avalduse vastu ainult lävendi ületanud üliõpilaskandidaatidelt.

Tallinna ülikooli Karu tänava ühikas saab sügiseks valmis
Ehitajad on lubanud Tallinna ülikooli Karu tänav 17 ühiselamu sügiseks valmis saada.
Ehitajad olid pahased ajakirjanduses levinud info kohta, justkui ei saaks Karu tänav 17 ühiselamu õppetöö alguseks sügisel valmis, vahendas Aktuaalne Kaamera. See oleks tähendanud, et ligikaudu 200 tudengit oleks sügisel olnud peavarjuta.
Ühiselamu esimese tiiva lubasid ehitajad valmis saada septembriks, teise tiiva oktoobriks. Hetkel käivad Karu tänav 17 ühiselamus viimistlustööd.
Kahe ühikatoa maksumus on edaspidi 850 krooni.

Kahtlane kott tekitas Õnnepalee juures pommihirmu
Tallinnas Ajakirjandusmaja juures, otse Õnnepalee kõrval ja pulmaseltskonna pildistamissessiooni ajal tekitas täna pärastlõunal segadust kahtlane must kott, milles kardeti olevat pomm.
Kohale kutsuti pommirobot, mis pidi kahtlase koti sisu kindlaks tegema, vahendasid TV3 Seitsmesed uudised.
Pommi kotis siiski ei olnud ja kogu olukorra likvideerimiseks kulus päästeametil ja politseil alla poole tunni.

Kergejõustikuvõistlus "Tallinn 2007" pürib GP-ks
Rahvusvaheline kergejõustikuvõistlus "Tallinn 2007" loodab aastaks 2011 tuua Tallinna kergejõustiku Grand Prix etapi.
Tallinna linn, Eesti kergejõustikuliit ning Audentese spordiklubi allkirjastasid täna heade kavatsuste kokkuleppe, mille pikaajaline eesmärk on saada hiljemalt 2011. aastaks Tallinna kergejõustiku Grand Prix etapp.
Kokkuleppe eesmärk on läbi rahvusvahelise tasandi saavutusspordi propageerida sportlikku eneseteostust ja eluviisi.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles, et linn teeb omalt poolt kõik, et kõrgetasemeline kergejõustikuvõistlus Tallinnasse ajaks, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, jõuaks.
Viieteistkümnendat aastat toimuv võistlus, mis sel aastal kannab nime "Tallinn 2007" omab Euroopa kergejõustikuliidu premium staatust. Järgmine tase sellest oleks Grand Prix, siis Super Grand Prix ja Kuldliiga.

Ülemiste ristmik sai valmis
Ülemiste ristmiku ümberehitustööde käigus sai ristmik kolm uut täiendavat sõidurada, uue asfaltkatte ning teekattemärgistuse.
Sellel nädalal Ülemiste ristmikul lõppenud ümberehitustööde käigus rajati linnast väljuvale sõidusuunale raudteetammi alla täiendav sõidurada. Lisaks ehitati ümber ristmikule väljasõit Tartu poolt ning parempööre Suur-Sõjamäe tänavalt Tartu maanteele - mõlemale sõidusuunale lisandus üks täiendav sõidurada.
"Täiendav sõidurada raudteetammi all suurendab ristmiku läbilaskevõimet erinevate arvutuste kohaselt kuni kolmandiku võrra ning lihtsustab oluliselt tipptunnil linnast väljuval suunal ristmiku läbimist. Samuti on tänu Suur-Sõjamäe teele lisandunud reale oluliselt lihtsustatud parempööre kesklinna poole," ütles Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin.

Aegna ja Naissaar võivad saada püsiühenduse Tallinnaga 2009. aastal
Tallinna linnavalitsuse juures tegutseva merekomisjoni juurde moodustatakse töörühm, kes hakkab tegelema Tallinna linna ning Aegna ja Naissaare vahelise püsiühenduse loomise võimaluste uurimisega.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on püsiühendust Tallinna lähisaartega vaja eelkõige elavdamaks saarte elu ja puhkevõimalusi, teatas tallinna pressiteenistus.
"Meie lähisaared on tänasel päeval vara, mille potentsiaal on suures osas kasutamata. Kindel laevaliikluse püsiühendus on üks põhitingimusi selleks, et neile saartele elu käima läheks," lisas Mutli.
Merekomisjoni moodustatud uude töörühma hakkavad kuuluma esindajad Tallinna linnavalitsusest, Viimsi vallavalitsuses, majanduse ja kommunikatsiooni ministeeriumist, Harjumaa ühistranspordikeskus ja samuti ka merekomisjonist.
"Laevaliini püsiühendus võib reaalsuseks saada juba 2009. aastal" lisas Mutli.

Linnapolitsei peab suvepäevadel korda loata
Tallinna linnavalitsus laseb turvamisõiguseta linnapolitseil valvata oma suvepäevi.
"Kaheksa meie inimest valvavad vahetustega, et ükski purjutaja ei pääseks autorooli ega tülitajad segama," ütles Tallinna munitsipaalpolitseiameti juhataja Kaimo Järvik. "Tööl olijate valvetunnid lähevad kirja lisatundidena ja saavad tasustatud."
Turvaseaduse järgi on üritusel või valveobjektil korra tagamine turvateenus, mida võib osutada turvaettevõtja. Turvaettevõtja aga on isik, kellel on turvateenuse osutamiseks tegevusluba. Munitsipaalpolitsei juht Järvik kinnitab ka ise, et tema amet ei ole turvaettevõte. "Keegi teine munitsipaalpolitseid oma peole tellida ei saa. Me ei ole turvaettevõte ega saa ka selleks," ütles ta.
Munitsipaalpolitsei ülesanne on valvata Tallinnas avaliku korra eeskirja, heakorraeeskirja, koerte ja kasside pidamise eeskirja ning kaevetööde eeskirja täitmise järele. Samuti jälgivad nad näiteks alkoholipiirangutest kinnipidamist.

Järgmisel nädalal suletakse liikluseks pool Pirita teed
Sõiduautod saavad kuni septembri alguseni Pirita teel kasutada vaid üht sõidurada.
Järgmisel kolmapäeval alustab Tallinna Teede AS Pirita tee ühissõidukiraja ehitamist ja seoses sellega suletakse autodele liikluseks Pirita tee kesklinna suunduv sõidurada Pirita sillast Russalkani. Remondi ajal saavad seda sõidurada kasutada vaid bussid, sõiduautode mõlema suuna liiklus toimub Pirita tee linnast väljuval sõidurajal.
Ehitustööd on kavas lõpetada kooliaasta alguseks septembris. Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul tuleb liiklejatel kindlasti arvestada ka ummikutega, kuid seda, kui palju lisaaega Pirita tee läbimiseks peaks varuma, ei osanud ta täpselt öelda.
"Esimesed päevad näitavad, kui suured ummikud tekivad, kuid kuna kogu liiklus on korraldatud ühele suunale, tuleb lisaajaga kindlasti arvestada," lisas Koppel.

Tühermaal lebas tapetud mees
Tallinnas Lasnamäel leidsid juhuslikud möödujad kolma-päeva keskpäeval tühermaalt tapetud mehe.
Politseiameti pressiesindaja teatel lebas tundmatu mehe vägivallatundemärkidega surnukeha Vana-Kuuli tänava lähedal tühermaal.
Põhja ringkonnaprokuröri Natalia Vesteri sõnul käivitas politsei mehe surma asjaolude uurimiseks kriminaalmenetluse tapmise paragrahvi järgi.
"Kuna kohtumeditsiinieksperdilt vastuseid veel pole, ei saa kommenteerida mehe võimalikku surma põhjust," ütles Vester ja lisas, et nii hukkunu isiku kui ka kahtlusalused on alles selgitamisel.

Nõmme pargid võeti kaitse alla
Valitsus võttis neljapäeval Tallinnas Nõmme linnaosas maastikukaitseala eritüübina kaitse alla seitse parki.
Osa on eramaad
Valitsus võttis kaitse alla Jannseni parkmetsa, Oravamäe pargi, Ravila tänava pargi, Sanatooriumi parkmetsa, Vabaduse parkmetsa, Valdeku parkmetsa ja Võidu parkmetsa. Kaitse alla võetud parkide kogupindala on 67,7 hektarit, millest 37,6 hektarit on eramaad.
Maamaks muutub
Parkide kaitse alla võtmise ees-märk on säilitada ja arendada väärtusliku puistut ning pargi- ja aiakunsti hinnalisi kujunduselemente.
Määruse jõustumisele peab järgnema eri maamaksumäärade kinnitamine, mis tuleneb kehtestatavatest majanduspiirangutest.

Kümne aasta eest avatud Tammsaare tee pikendus tõi läbimurde
1997. aastal avati
Paar nädalat enne teepikenduse autodele avamist meelitas imesile asfalt rulluisutajaid otsekui magnetiga. Tuldi tööpäeva lõpus kambakesi autoga kohale, nopiti pagasiruumist uisud ja kihutati mõnuga.
Rahvusvahelise investeerimispanga Nomura laenuraha eest rajatud 1,7 -kilomeetrise teelõigu avasid vanaautode pa-raad, puhkpilliorkester ja õhupallilennutamine. Ning kuigi autojuhid võtsid tee sedamaid omaks, kritiseeriti agaralt selle maksumust.
Lemminkäinen Eesti juhataja Avo Lillemäe sõnul käis asjaajamine Tammsaare tee läbimurde rajamiseks praegusega võrreldes hoopis teisiti. "Volikogu valis otsustuskorras meid projektijuhiks kui tellija esindajaks, meie hakkasime korraldama konkursse alltöövõtjate leidmiseks," selgitab ta.

Lavrov soovib suhteid Suurbritanniaga normaliseerida
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles, et riik soovib suhteid Suurbritanniaga normaliseerida ja üle saada vastastikusest diplomaatide välja saatmisest.
"Venemaa on huvitatud suhete normaliseerumisest Suurbritanniaga," vahendas Lavrovi tänaseid sõnu Berliinis Reuters.
"Me jätkame eeldusel, et suhted peaksid põhinema vastastikusel austusel, üksteise huvidega arvestamisel ja tervel mõistusel. Oleme selleks valmis," ütles Lavrov.
Vene välisminister eitas, et Moskva on nelja Vene diplomaadi Ühendkuningriigist väljasaatmise tulemusena terrorismivastases võitluses kontaktidest Suurbritanniaga lahti ütelnud.
Lavrovi sõnul on see hoopis Suurbritannia, kes peatas koostöö Vene julgeolekuteenistuse FSB-ga, mis tegeleb riigis terrorismivastase võitlusega.
Venemaa saatis eile riigist välja neli Briti diplomaati, vastuseks Ühendkuningriikide samasugusele avaldusele selle nädala alguses.

Vene advokaat: mul on 300 gigabaiti komprat FSB vastu
Läände põgenenud advokaat Boriss Kuznetsov, keda Venemaal süüdistatakse riigisaladuse avalikustamises, teatas, et vedas riigist välja FSB töötajaid kompromiteerivaid materjale.
"Ma pean hoiatama neid tuliseid poisse FSB-s, et ma vedasin Venemaalt välja enam kui 300 gigabaiti infot föderaalse julgeolekuteenistuse ebaseadusliku tegevuse kohta," vahendas BBC Kuznetsovi sõnu.
Ta selgitas, et jutt on FSB ja prokuratuuri töötajate kuritegudest, kuid keeldus täpsustamast, milliste andmetega on tegemist.
Advokaat märkis, et lahkus Venemaalt, kuna kartis oma vabaduse pärast. Tema hinnangul korjavad Venemaa õiguskaitseorganid infot, et esitada tema vastu uued süüdistused.
Hiljuti sattus Kuznetsov FSB-ga vastuollu, kui avalikustas, et eriteenistus kuulas tema klienti, keda süüdistatakse altkäemaksu väljapressimises, seadusevastaselt pealt veel siiski, kui too oli Venemaa parlamendi ülemkoja liige. FSB väitel oli sellise info paljastamine riigisaladuse avalikustamine ning advokaadi vastu algatati kriminaalasi.

Kreml: Lugovoi on Litvinenko mõrvas kahtlustatav
Vene võimud rääkisid täna Andrei Lugovoist esimest korda kui võimalikust Aleksander Litvinenko mõrvarist.
Venemaa peab võimalikuks, et endine KGB agent Andrei Lugovoi mõrvas Aleksander Litvinenko. Litvinenko suri eelmise aasta novembris Londonis polooniumimürgitusse.
Kremli esindaja Dmitri Peskovi sõnul on Lugovoi üks kahtlusalune, vahendab MTV3 AFP uudist. See oli esimene kord kui Vene võimud Lugovoist kui kahtlusalusest rääkisid, varem on nad kõnelnud temast kui tunnistajast või mürgituse võimalikust ohvrist.
Lugovoi on põhjustanud Venemaa ja Inglismaa vahelise diplomaatilise kriisi, britid peavad Lugovoid mõrva peasüüdlaseks ja tahavad, et Venemaa loovutaks ta neile õigusemõistmiseks. Venelaste sõnul keelab aga seda teha Venemaa põhiseadus.
Peskovi kinnitusel tahaksid Vene uurijad brittidelt üksikasjalikku seletus, miks nad Lugovoid kahtlustavad, kuid väidetavalt ei ole London vastust andnud.

Kosovo kavatseb end 28. novembril iseseisvaks riigiks kuulutada
Kosovo peaminister Agim Ceku teatas, et regiooni iseseisvus tuleb ühepoolses korras välja kuulutada 28. novembril.
"ÜRO ei saanud mitte midagi teha," vahendas Reuters Ceku sõnu. Ta lisas, et Kosovo parlament peab vastu võtma vastava resolutsiooni kohe kui ta jõuab tagasi Washingtonist, kus ta kohtus USA välisministri Condoleezza Rice'iga.
Albaania tähistab 28. novembril iseseisvuspäeva, mida tähistatakse ka Kosovos, kuna sealsest elanikkonnast moodustavad albaanlased 90 protsenti.
Rice teatas juba 19. juulil, et Washington toetab täielikult Kosovo iseseisvaks riigiks pürgimist. Ta lisas, et Kosovo saavutab selle sel või muul viisil, Venemaa vastuseisule vaatamata.

Mägi-Karabahhi presidendivalimised võitis Bako Saakjan
Rahvusvaheliselt tunnustamata Mägi-Karabahhi vabariigis toimunud presidendivalimised võitis endine julgeolekuteenistuse juht Bako Saakjan.
Saakjani poolt, keda toetas Armeenia juhtkond, hääletas 85 protsenti valijatest, teatas Interfax.
Mehe lähim oponent, välisministri asetäitja Masis Mailjan sai 13 protsenti häältest. Kokku kandideeris presidendi ametikohale viis inimest.
Rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul toimusid valimised vastavalt demokraatlikele standartidele. Aserbaidžaan, mille juurde kuulub ka Mägi-Karabahh, nimetas valimised ebaseaduslikeks.
Valimistulemusi ei tunnistanud ka Euroopa Liit ja USA.

Rootsi katoliku kirik palus lehe kaudu andestust
Rootsi katoliku kirik palus lehekuulutuse kaudu andestust 1950-ndatel toimunud lapse seksuaalse ahistamise eest.
Ebatavaline kuulutus avaldati kahes tänases lehes, vahendab uudisteagentuur STT.
Piiskop Anders Arborelius teatas kuulutuses, et suure tõenäosusega ahistas katoliku kiriku preester Göteborgis üht last.

Briti hävitajad kohtusid taas Venemaa pommitajatega
Briti õhuvägi saatis täna neli korda oma hävitajad neutraalsete vete kohal lendavate Venemaa pommitajate Tu-95 ja Tu-160 teed ära lõikama.
Tu-95 ja Tu-160 pommitajatele teatas Briti Tornado-tüüpi lennukite ja Norra F-16 hävitajate lähenemisest Venemaa õhuvägi, vahendas Interfax.
Venemaa õhuväe juhiabi Aleksandr Drobõševski sõnul teevad vene lennukid plaanipäraseid lende vastavalt lennuväeekipaažide ettevalmistusplaanidele ning järgides rahvusvahelisi reegelid. Ta täpsustas, et välismaa hävitajate tegevus ei takistanud pommitajate ülesannete täitmist.
Endine Venemaa õhuväe juht kindral Pjotr Deinekin nimetas teiste riikide hävitajate lähenemist vene lennukitele tavaliseks nähtuseks, teatas RIA Novosti. Tema sõnul tehakse seda selleks, et teha kindlaks, ega kontrollitavatel lennukitel pole pardal kiirgavaid seadmeid. Kindral lisas, et selline õigus on ka Venemaal ning pole vaja sellest sündmusest sensatsiooni teha.

Seiskunud mootoriga reisilennuk tegi eduka hädamaandumise
Venemaa linnas Krasnojarskis tegi kell 13.55 edukalt hädamaandumise avariiline reisilennuk, inimesed kannatada ei saanud.
Sotši suunduma pidanud lennuki Tu-154 pardal oli 127 reisijat, nende seas 29 last.
Lennuettevõttele Kras Air kuuluval lennukil tekkis 20 minutit pärast starti vasakus mootoris vibratsioon ning piloodid otsustasid selle välja lülitada, teatas RIA Novosti. Sellel lennukitüübil on kokku kolm mootorit.
Lennuk vabanes ligi tunni jooksul liigsest kütusest ja tegi kell 13.55 Eesti aja järgi eduka hädamaandumise.
Venemaa eriolukordade ministeeriumi Siberi keskuse andmeil teatas lennuki komandör 20 minutit pärast starti rikkest ning seejärel võeti vastu otsus teha hädamaandumine stardilennuväljal.

Vene meedia: Merkel toetas raketitõrjesüsteemi küsimuses Putinit
Tänased Venemaa ajalehed väidavad, et Saksamaa kantsler Angela Merkel toetas vihjamisi Venemaa president Vladimir Putinit raketitõrjesüsteemi küsimuses.
Rossiiskaja Gazeta kirjutab, et Merkel pidas Putini initsiatiivi huvitatavaks. Tema hinnangul ei ole hetkel küsimus mitte selles, kas Euroopale on vajalik siia ühe raketitõrjesüsteemi osa paigutamine, vaid selles, kas seda teha koostöös Venemaaga.
Ajaleht märgib, et see on kutse Washingtonile, Varssavile ja Prahale, et alustada Euroopa tasemel läbirääkimisi raketitõrjekilbi küsimuses, sellisel kujul nagu seda pakkus Moskva.
Tegemist on Putini ettepanekuga hakata ühiselt kasutama Aserbaidžaani paigutatud radarijaama Gabalas ja uut raketirünnaku ennetamisejaama Armaviris.
RBK Daily märgib, et väljendades Putinile vaoshoitult toetust, andis Merkel sellega hoobi Venemaad kritiseerivale Suurbritanniale.

Iisrael vabastas veresüüta palestiinlased
Iisrael vabastas reedel 250 palestiinlastest vangi, viimaks täide plaani toetada Palestiina presidenti Mahmoud Abbasi Hamasi vastu.
Vangid, enamasti Abbasi juhitud Fatah rühmituse liikmed, viidi Ramallah' linna, kus neid tervitasid perekonnad ja teised Fatah liikmed, teatas Reuters.
Lisaks vangide vabastamisele lubas Iisrael lõpetada Fatahle lojaalsete võitlejate jälitamise, kui nood loovutavad relvad ning liituvad korraliste relvajõududega.
Iisraeli vanglates on ligi 10 000 palestiinlasest vangi, kellest vabastati vaid need, kel polnud süüd iisraellaste tapmistes.
Hamas, kelle vastu on Iisrael ja lääneriigid, haaras mõned kuud tagasi Gazas kontrolli ning kukutas koheselt Abbasi.

Venemaal tekkis esimene Putini-nimeline kolhoos
Altai krai Gornovka küla ettevõtja Aleksandr Titov pani kolhoosile Venemaa president Vladimir Putini nime, et tänada teda tehtud töö eest.
"Hakkame tema nimel leiba tegema ja lehmi lüpsma," vahendas Izvestija Titovi sõnu.
Titov kavatseb Putini nimega taastada oma küla tõhususe. Mehe sõnul ei maksnud ta ühtegi kopikat ega kooskõlastanud kellegagi kolhoosi registreerimist, lihtsalt edastas dokumendid maksuametisse.
Praegu nimetavad kõik 25 külaelaniku end "Putini kolhoosiks".
Izvestija ajakirjaniku küsimuse peale, kas presidendi nimi hakkab mõjuma tööviljakusele ja saagile, ei osanud üks küsitletud veteran vastata.
Samas on teine kohalik elanik, Nina Nikitina kindel, et nimest elu paremaks ei muutu. "Rahvas meil joob. Kolhoos päeva töötab ning kaks seisab. Meile, vanainimestele, on praegu ükskõik, kas nimetada Putini või Stalini nimega," rõhutas ta.

Hiinlane püüdis sõita USA-sse lennuki teliku luugis
Rahvusvahelise lennujaama San Francisco töötajad leidsid täna inimese surnukeha reisilennuki Boeing-747 teliku luugist.
Hiinast lennukompanii United Airlines reisilennukiga lennanud 50-aastase inimese surnukeha leidsid pärast maandumist lennukit kontrollinud mehaanikud.
Aasia päritolu isiku keha oli kaetud mitme riidekihiga, teatas RIA Novosti.
Lendamise ajal sai ta mitmeid traumasid ning suri kas alajahtumise või hapnikupuuduse tõttu.
Lennujaama pressiteenistus teatas, et lennuki teliku luuk pole sobiv koht jänesena reisimiseks, kuna kõik sellised katsed lõpevad surmaga.
Kõrgustes ei ole hingamiseks piisavalt hapnikku ning temperatuur kukub 40 kraadi alla nulli.

Taani päästab iraaklasi Iraagist
Taani on Basra linna lõunaosast salaja Kopenhaagenisse evakueerinud ligi 200 Iraagi tsiviilelanikku.
Nädala alguses saabus kaks lennukit pagulastega ning kolm startisid täna hommikul - operatsioon oli pommirünnakute kartuses salajane, vahendas Yle24.
Taani valitsus otsustas varem sel aastal, et augustis tuuakse oma väekontingent Basrast välja.
Riigis algas seepeale elav vaidlus kohalike taanlasi aidanud iraagi tsiviilelanike saatuse teemal.
Taani valitsus võttis 27. juunil vastu otsuse pakkuda turvapaika neile ja nende peredele, kes aitasid Iraagis Taani väekontingenti.

Seks, prostituudid ja "Meie omad" kinnitavad Putini poliitika õigsust
Kremli noorteühendus Naši harjutab kahenädalasel õppusel Putini pärandi hoidmist.
Neil päevil Tveri oblasti Seligeri järve äärde Naši ehk "Meie omade" suvelaagrile komistavatele uudishimulikele tuleb andeks anda, kui neid tabab kerge déjà vu. Mürtsuv muusika, punastes särkides komissarid, loosungid ja poliitõppused - meenutus otsekui Arteki pioneerilaagrist.
Kuid see pole minevikunostalgia, vaid uue Venemaa tulevik Kremli silmade läbi. Kümnele tuhandele Naši komissarile tehakse puust ja punaselt selgeks, mis muudab just praeguse presidendi Vladimir Putini poliitika nii eriliseks. Ning kuidas "fašistlikud sisevaenlased" kodumaad reedavad.
Või polegi nad fašistid, vaid hoopis lihtlabased prostituudid? Kui astuda laagri punaste laternate tänavale, ei jää enesemüümiskalduvustes kahtlustki: külastajaid tervitavad arvutiga tohterdatud plagul "kolm libu": miniseelikus ning võrksukkades Mihhail Kasjanov, Garri Kasparov ning Eduard Limonov. Teisisõnu Teine Venemaa, ainukene üldse märkimisväärne opositsioon Putini kõikvõimsusele.

Uue tehiskäe abil saab ka kahvli ja noaga söögi suhu
Kolme aasta pärast peaks olema võimalik osta tehiskätt, millega saab haarata kerge kohvitassi või toksida pangaautomaati isegi PIN-koodi.
*oti firma Touch Bionics inseneri David Gow välja töötatud protees erineb seni kasutusel olevatest, sest see võimaldab sõrmi üksteisest sõltumatult liigutada, kirjutab The Telegraph. Maksab see ligikaudu 200 000 krooni. Tehiskäel on viis mootoritega varustatud sõrme, kusjuures pöial on pöörlev, nii et näiteks nimetissõrme ja pöidlaga on võimalik haarata ka nii väikseid asju nagu mündid.
Iraagi pommiplahvatuses parema käe kaotanud USA seersant Juan Arrendondo tunnetab uue käega palju paremini, millist survet esemetele avaldada. "Praeguse käega saan ma tõsta kerget kohvitopsi seda lõhkumata," võrdles ta uut proteesi varem proovitutega. Ka Donald McKillop on vaimustuses. "Esimese asjana sõin ma üle 30 aasta õhtusööki noa ja kahvliga," ütles tööõnnetuses käe kaotanud keevitaja.

Venemaa saadab riigist välja neli Briti diplomaati
Vastuseks Suurbritannia otsusele saata Litvinenko mürgitamisjuhtumiga seoses riigist välja neli Vene diplomaati otsustas Moskva eile samaga vastata - neli diplomaati peavad Venemaalt kümne päeva jooksul lahkuma.
Vene välisministeeriumi esindaja Mihhail Kamõnin andis veel teada, et enam ei ole võimalik kahe riigi koostöö terrorismi vastu võitlemise osas. Samuti vaatab Venemaa üle viisade väljastamise Briti ametnikele.
Briti suursaadik Anthony Brenton väljendas seepeale jätkuvat pettumust Venemaa otsuse suhtes mitte anda Suurbritanniale välja Andrei Lugovoid, keda süüdistatakse Briti kodakondsusega Vene eksagendi Litvinenko tahtlikus mürgitamises. Brenton avaldas siiski lootust, et Venemaa leiab koostööks võimaluse.

Kalavõrku jäi iidne latimeeria
Sansibari lähedal püüdsid kalurid ligi saja meetri sügavuselt välja latimeeria, mille pikkuseks mõõdeti 134,8 cm ja kaaluks 27 kg. Latimeeriat teati kuni 360 miljoni aasta vanuste fossiiljäljendite tõttu ja arvati, et see suri välja 80 miljoni aasta eest. Kuid 1938. aastal püüti Ida-Aafrika ranniku lähedalt kala, mis osutus latimeeriaks. Teadlaste arvates on elus u 500 latimeeriat.

Savi: tuleb jätkata pingutustega eurotsooniga liitumiseks
Europarlamendi saadiku Toomas Savi sõnul peab Eesti jätkama pingutustega stabiliseerida majandus ja liituda euroga nii pea kui võimalik.
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik Joaquín Almunia vastusest üheksa Euroopa Parlamendi liikme, sealhulgas Toomas Savi, 27. juunil esitatud arupärimisele selgub, et Euroopa Liidu ühisrahale ülemineku kriteeriumid ülevaatamisele ei kuulu.
"Arupärimise eesmärk oli välja selgitada, kas Euroopa Liit on valmis tegema järeleandmisi euroga liitumise tingimuste osas," ütles Toomas Savi, "volinik Joaquín Almunia vastus kinnitas, et Eestil on võimalik eurole üle minna vaid juhul, kui jätkatakse jõupingutustega meie majanduse viimiseks vastavusse Maastrichti kriteeriumitega."
Volinik Almunia selgitas oma vastuses, et kuna Küpros ja Malta võtavad euro kasutusele 2008. aasta algusest, olles täitnud nõutud kriteeriumid, on eurole üleminek jätkuvalt avatud protsess ning sõltub liikmesriikide majandusnäitajatest. Eesti üleminek eurole on kavandatud kõige varem 2011. aasta algusesse.

Eesti Raudtee: keskmine rongide arv püsib juuni tasemel
Eesti Raudtee teatel püsib vastu võetud rongide ööpäevane keskmine arv ka juulis üle kahekümne.
"Täna on Eesti Raudteel plaanis piirilt vastu võtta 21 rongi, eile võtsime 24 rongi. Esmaspäeval ja teisipäeval võtsime vastu 17 ning kolmapäeval 18 rongi," teatas Eesti raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.
Ta lisas, et juuli 19 päeva keskmiseks ööpäevas vastu võetud rongide arvuks teeb see 20,4. Möödunud aasta samal perioodil võttis Eesti Raudtee ööpäevas piirilt vastu 32,2 rongi. Juunikuu keskmine oli 20,5.
Kõigi aegade rekordpäev Eesti Raudteel oli möödunud aasta detsembris, kui piirilt võeti vastu 42 ja anti üle samuti 42 rongi. Ka praegu võimaldab Eesti Raudtee tehnoloogia ööpäevas probleemideta vastu võtta ööpäevas üle 40 rongi.

Teenused ja kaubad on aastaga 5,7 protsenti kallinenud
Teenused ja tarbekaubad on 2007. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7 protsenti kallinenud.
Peamiselt mõjutasid tarbijahinnaindeks eluasemekulutuste suurenemine ning toidu kallinemine, teatas statistikaamet.
Kulutused eluasemele on aastaga tõusnud 13,3 protsenti. Toidukaubad on kallinenud seitse protsenti ning söömine väljaspool kodu 9,3 protsenti.
2007. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 1,9 protsenti kallimad. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid II kvartalis võrreldes I kvartaliga keskmisest enam mootorikütuse kallinemine ning toidu ja mitmesuguste teenuste hinnatõus.

Jõhvis kallineb vesi üle 30 protsendi
Alates 1. novembrist tuleb Jõhvi valla tarbijatel vee eest senisest kolmandiku võrra rohkem maksta.
Jõhvi vallavalitsus kinnitas teisipäeval vee ja heitvee ärajuhtimise tasuks 21 krooni kuupmeetri kohta, kirjutab Põhjarannik.
Praegune hind on 15.50, uues hinnas moodustab tasu vee eest 9 ja heitvee ärajuhtimise eest 12 krooni.
Jõhvi abivallavanem Priit-Aulis Kesler selgitas, et vee hinna järsk tõstmine on paratamatu samm, kui Jõhvi soovib euroabiga oma joogiveemajandust korda teha.
Kohtla-Järvel kallineb vesi juba 1. augustist, mil uueks hinnaks saab 21,5 krooni kuupmeetri kohta.

Viljandi kinnisvaraturgu tabas hinnalangus
Kinnisvarafirmad väidavad, et suve tulekuga saabus Viljandi eluasemeturule viimaks odavnemise laine.
Eri kinnisvarafirmade andmetel peab korteri või maja eest tasuma varasemaga võrreldes 10-25 protsenti vähem, kirjutab Sakala.
Järsu hinnatõusu, mis leidis aset eelmisel aastal, põhjustasid kinnisvarafirmade arvates eurole üleminekuga seotud ootused ja kergelt antavad laenud.
Kinnisvarafirma Markee atesteeritud hindaja Peep Papagoi ütles, et elamute hind on alanenud majanduskasvu pidurdumise tõttu: "Inimestel on raskem kortereid müüa ja laenu saada."
Kõige enam on odavnenud korterid ja need majad, mis paiknevad linna ümbruse põldudele rajatud rajoonides.

Ühispanga kadumine näitab Hansale teed
Rootsi suurpanga SEB otsus loobuda Eesti Ühispanga nimest muudab Swedbankil lihtsamaks ka Hansapanga nimest loobumise, mille võimalikkusest on juba ammu räägitud.
Reaalselt on Eesti pangandus juba ammu Skandinaavia korporatsioonide käes, kuid oma vanu eestipäraseid nimesid on lastud neil siiski edasi kanda, kirjutab Postimees. Küll on aga nii Ühispanga kui Hansapanga nimes juba mõnda aega sees olnud viide emapankadele.
Esimese sammu astus siin Ühispanga omanik SEB, kelle toetusel saab tänasest SEB Eesti Ühispangast tuleva aasta kevadeks lihtsalt SEB Pank.
Spetsialistide hinnangul ootab Ühispanga saatus tulevikus ees ka Hansapanka, kuid keegi ei taha ennustada, millal see täpselt juhtuda võiks.

Eraisikute laenuralli jätkus täistuuridel
Nii SEB Eesti Ühispank kui ka Nordea Pank jätkasid eraisikutele laenamist täistuuridel, kuigi pangajuhid on korduvalt rääkinud laenutingimuste karmistamisest.
SEB Eesti Ühispangas kasvas eraisikute laenumaht 51 protsendi ja Nordeas 70 protsendi võrra, selgus pankade esimese poolaasta majandusaruannetest, kirjutab Äripäev.
SEB Eesti Ühispangas ulatub laenuportfell üle 25 miljardi krooni, Nordeas küündib see üle 10 miljardi krooni.
Nordea Panga jaepanganduse juht Toivo Annuse sõnul on Nordeal suund konservatiivsemale laenamisele, kuid selle tulemused ilmnevad väikese viitega.
Hansapank Eesti juht Priit Põldoja ennustab pankadele suurt edu lähemaks aastaks ajaks, kuid pärast seda ootab ta mõningast tagasilööki.

Abielupaar pantis äri käima lükkamiseks meremeeste haigla maa
Arstidest abielupaar Riin ja Üllar Lanno on õnneliku käega käima lükanud oma meditsiiniäri ja kasutanud selleks Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) lahkust, kes andis andis polikliinikumaja ehituslaenu jaoks pandiks kogu Meremeeste haigla maa Rocca al Mare lahe ääres.
Lannode eestvedamisel kerkinud Merimetsa perearstikeskus Paldiski maanteel oli üle 20 aasta esimene omataoline, kirjutab Äripäev.
Vähesed aga teavad, et polikliiniku ehituse jaoks lasi LTKH kolm aastat tagasi SEB Eesti Ühispangale pantida oma ilusa, kuid hoolitsemata parkmetsa Meremeeste haigla ümber, kokku 4,2 hektarit.
Niigi suures kahjumis linnahaigla kaotas sellega oma peamise väärisasja - maa, mida saaks pantida näiteks endale vajaliku pangalaenu jaoks. Nii ripubki haigla Lannode lõa otsas, kes pangalaenu tagasimaksmisega jänni jäädes annaksid õiguse maaga edasi toimetada pangale.
Ehkki perearstikeskust ehitasid peamiselt Lannod, siis arstide ringkonnas sosistatakse ka toonase LTKH nõukogu liikme, reformierakondlase Anders Tsahkna osalusest.

Välismaal õppimine nõuab ränka raha
Inglismaa ülikoolide tudengitele võimaldab riik kogu õppemaksu katvat õppelaenu.
Enne 2006. aasta septembrit Inglismaale õppima asunud Eesti tudengite õppemaksu suurus oli kuni 1200 naela (27 600 krooni), sellest aastast võivad Inglismaa ülikoolid õppemaksu küsida kuni 3070 naela (70 610 krooni). Siiski on kõigil üliõpilastel võimalik võtta selle summa sajaprotsendiliseks katmiseks õppelaenu, mida tuleb hakata tagasi maksma alles pärast õpingute lõpetamist - juhul kui aastapalk ületab 15 000 naela (345 000 krooni).
Laenu tagasimakse suurus üheksa protsenti arvestatakse summast, mis seda palka ületab. Intressimäär on otseselt seotud inflatsiooniga, mistõttu praegune 2,4% on madalam kui näiteks Eesti riikliku õppelaenu fikseeritud 5%. Selline skeem kehtib Eestist pärit õppuritele, riigiti on see erinev.

Konkurents sunnib GoRaili rongipileti hindu alandama
GoRail küsib riigisisestel reisidel pileti eest pea kolmandiku võrra vähem raha.
Moskvasse ja Peterburi reisijate vedu korraldav GoRail soovib pakkuda Tallinna-Narva liinil Edelaraudteele konkurentsi. Pealinnast Narva sõit maksab endise 210 asemel 147 krooni, Tapale saab endise 146 asemel 90 krooniga.
GoRaili arendusdirektori Jolan *evtsovi sõnul on eesmärgiks pakkuda kvaliteetset teenust ja seda konkurentsivõimelise hinnaga. "Meie sõidame Tallinnast Narva täpselt kolme tunniga ja see on kiirem ka pakutavatest bussiliinidest," ütles *evtsov. "Kui asi ennast õigustab ja reisijaid lisandub, siis kavatseme põhimõtet laiendada ka Moskva rongile."
Edelaraudtee rong sõidab Tallinnast Narva kolm tundi ja 34 minutit, pilet maksab 85 krooni. Bussipiletite hinnad algavad 120 kroonist, kuid sõiduaeg on pea neli tundi. Bussifirma Sebe piletid maksavad sõltuvalt kellaajast ja sõidu kestusest 130 kuni 150 krooni.

CD-de ja DVD-de järele on nõudlus endiselt suur
Samal ajal kui maailmas heli- ja videokandjate toodang väheneb, kavatseb Eestis tegutsev Baltimaade suurim CD-de ja DVD-de tootja Baltic Disc tootmist laiendada.
Ettevõtte müügi- ja turundusjuhi Aare Puuri sõnul on tehase tootmine suurenenud ning turgu otsitakse ka väljaspool Eestit.
Rahvusvahelise heliplaaditööstuse föderatsiooni (IFPI) andmeil vähenes 2006. aasta plaadimüük võrreldes 2005. aastaga kümme protsenti. Selle üheks põhjuseks on digitaalse muusika müügi suurenemine.
Puuri hinnangul on Eestis väljaantavate CD-de tiraažid ilmselt mõne aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud. Samal ajal valivad produktsioonifirmad hoolikamalt, mida plaadile panna.

Saaremaal näeb sel suvel "Reigi õpetajat" 
Juulis ja augustis on Saaremaal võimalus nautida etendusi "Reigi õpetaja" ja "Kirjad emale".
"Reigi õpetaja" tegevus toimub 1642. aastal väikeses Hiiumaa külas Reigis ning Tallinnas. Peategelasteks on kirikuõpetaja Paul Lempelius ja tema noor naine Catharina, kes armub Stockholmist saabunud uude diakonisse Jonas Kempesse. See on lugu andestamisest, vihkamisest ja armastusest.
Etendust mängitakse Kuressaare lossipargi läheduses, vanas sadamaaidas Veski tänaval.
Osades: Peeter Raudsepp, Katariina Lauk, Robert Annus, Indrek Saar, Aarne Mägi, Kutt Kommel, Priit Lõhmus, Garmen Tabor, Hans Kaldoja ja Tiina Rebane.
Autor: Aino Kallas
Lavastaja ja dramatiseerija: Aare Toikka
Kunstnik: Hardi Volmer, Marge Martin

Kolmas Hiiu Folk tegi otsa lahti
Neljapäeva pealelõunal alustanud Hiiu Folk III jooksul saavad hiidlased ja Hiiumaa külalised osaleda Kassaris, Kärdlas ja Käinas toimuva Hiiu Folgi kontsertidel ja töötubades.
Neljapäeval toimus pärimuslugude töötuba Hiiumaa muuseumi Kärdla Pikas majas. Täna kespäevast alates tegutsetakse erinevates töötubades Kassaris ja Käinas.
Kassari muuseumis luuakse koos Vahur-Paul Põldmaga lugu. Käina kultuurikeskuses alustab päeval kella kahest alates tantsutuba. Seda viivad läbi Siim Sarv ja Helen Kõmmus ning Käina Kaunite Kunstide Kooli rahvamuusikud. Samal ajal on Kassaris Vetsi talli tagakambris Jaak Johansoni meestelaulutuba ja Kassari seltsimajas Anu Tauli naistelaulutuba. Pillimängutuba ootab pillimehi kella kolmest päeval Käina kultuurikeskuse väikeses saalis.
Kõik töötubades õpitut saavad osalised vaatajatele-kuulajatele ette näidata õhtul kell kuus Kassari kiigeplatsil, kus algab õhtune kontsert. Lisaks töötubalistele tulevad lavale ka Kihnu Poisid. Öö hakul toimub Kassari kabelis autorilaulude kontsert.

Romaaniülikool: Knut Hamsun "Nälg" 
Mina avanemine: avada inimese MINA kunstiliste vahenditega on kindlasti lihtsam, kui lüüa kurjategija lõhki. Kuidas käituda aga siis, kui too mina peab ennast ise avama?
Napp on näiteks Vergiliuse sõnastatud eleegiline distihhon tema haua juurde - korraga nii epigramm, epitaaf, nekroloog kui ka autobiograafia, minavormiline aga igas suhtes.
Hamsuni "Nälg" ei ole epitaaf ega ka autobiograafia (nagu näiteks Max Plancki "Teadlase autobiograafia", 1948). "Nälg" on romaan tühjusetunde ületamisest vähemasti lootuses, et kui miski muu ei anna pidet, siis meri oma avaruses ehk ometi. Minavorm tähendab siin seda, et jutustaja on esitatud väga avameelsena ja peaaegu tähtsamana kui autor ise. Poeetikas on jutustaja või pihtija nihutamine teksti tegeliku autori arvelt esi-
plaanile igivana võte, tuntud juba Homerose aegadest.

Nightwish esineb septembris Tallinnas
Rock Cafés esineb 22. septembril maailmakuulus soome bänd Nightwish - välja on kuulutatud küll tribuutbändi kontsert, kuid on selge, et tegelikult astuvad lavale staarid ise.
Saladuslikul moel toimub sügisel paar samalaadset "tribuutbändi" ülesastumist veel Soomes ja Saksamaal ning seda täpselt enne, kui on algamas Nightwishi tuur, mille alguskontsertide piletid müüdi välja minutitega.
"On ju ajaloost varnast võtta näiteid, kus lubatud tribuutbändi asemel astub lavale hoopis õige bänd!" vihjab üritust korraldava Hard Rock Klubi eestvedaja Kaido Haavandi.
Mõne hetkega müüdi välja ka septembrikuine kontsert Helsingis, kus astuvat üles Nightwishi coverbänd Natuvissyset Eestist. "Tõelised fännid on kursis, mida tegelikult oodata, kuna sellenimelist gruppi pole olemaski", teab Kaido.

Sügisel esineb Tallinnas Bryan Ferry
2. novembril annab Tallinna Linnahallis kontserdi Bryan Ferry.
Alatine romantikarüütel Bryan Ferry jõuab Eestisse oma Euroopa turnee "Dylanesque European Tour" raames. Sellel aastal ilmavalgust näinud plaadi "Dylanesque" toetuseks korraldatud turnee algas mais.
Ferry on tuntud kui legendaarse rokk-grupi Roxy Music looja ja juht. Roxy Music'us avanes Bryani anne täielikult: temasst sai laulja, muusika, lavakujude, kostüümide ning showkujunduste looja.
Bryani soolokarjäär arenes parallseelselt Roxy Musicu tegevusega. Esimene sooloplaat ilmus 1973 nimega "These Foolish Things".

Bon Jovi hoiatab: ärge mässake Jovi-nimega
Kui rokimees Jon Bon Jovi istus hiljuti New Jerseys Red Banki kohvikus, märkas ta seal energiajooki, mille purgi peal nimi: Mijovi. Mehele asi ei meeldinud ja ta saatis tootjafirmale peale oma advokaadid.
Mehe, kelle nime neli tähte kattuvad joogi nimega advokaadid nõuavad Mijovi tootjalt, et selle nime kasutamine tuleb lõpetada, kirjutab muusikaajakiri Rolling Stone.
Mijovi-joogi omanik Marcus Carrington ütles aga, et pani joogile nime oma tüdruksõbra järgi, kelle nimi on Jovita. Pealegi hääldatakse nime hoopis "mi hovi" (sarnaselt mojitole).
Rokkar Jovit häirib aga ka see, et joogipurgil on slogan: its-mi-life, valesti kirjutatud väljavõte tema laulu nimest "it's my life". Ajakiri märgib, et mingil põhjusel ei ole me aga kuulunud Eric Burdonit ansamblist The Animals või kedagi bändist Talk Talk sõna võtmas, kui Bon Jovi pani loole nime, mida nemad olid juba ammu kasutanud.

Tuuritav röövlimuusikal jääb poolele teele pidama
Käesolevast nädalast mööda Eestit rändav röövlimuusikal "Puujala ja Ükssilma sõda" pakub häid rolle ning lauljaid, kuid lõpptulemus jääb nõrgaks.
Süžeelt on Kaari Sillamaa muusikal "Puujala ja Ükssilma sõda" lihtne. Röövlite saart valitsevad Puujala Maali ja kapten Silver Ükssilm lähevad ühel kenal päeval tülli ning Maali kuulutab Silverile sõja. Saare mehed asuvad Silveri poolele, naised löövad Maaliga kampa. Lõpuks lepivad pooled loomulikult ära.
Muusikalid ei kujuta endast enamasti dramaturgilisi šedöövreid, domineerivad on lihtsad ning õnneliku lõpuga lood. Kummalisel kombel on need lihtsad lood sageli auklikud. "Chessi" lavastades tegi Georg Malvius teksti mitu kärbet ning stseenide ümbertõstmist, muutes loo kohati üsna raskesti mõistetavaks. Sama on juhtunud ka siin. Sündmuste areng ei ole mitte sujuv, vaid hüplik nagu halvasti monteeritud filmil.

Nädalavahetusel külasta mõisa
Sel suvel on külastusmängu "Unustatud mõisad" raames 36 mõisakooli uksed avatud veel homme ja ülehomme ning 4. augustil. Mäng tähendab, et külastaja kogub külastatavatest mõisatest templeid ning auhinnarattas on kutsed teatrietendusele.
Mõisate uksed on avatud kella 10-18.40. Igal täistunnil saab minna giidiga jalutuskäigule. Avatud on kohvikud, toimuvad kontserdid, osaleda saab töötubades ning vaadata näitusi. Ühekordne pilet ühte mõisa maksab 15-40 krooni.
Vaata ka:
www.unustatudmoisad.ee

Saaremaal algab Õlletoober
Täna algab Saaremaal Leisi vallas Oitme külas kahepäevane rahvapidu Õlletoober. Meelelahutust pakuvad peo pealaval Kristjan Kasearu ansambel, õde-venda Gerli ja Tanel Padar koos ansambliga The Sun, üheksakümnendate diskobändist Best B4 tuntud lauljatar Ithaka Maria, estraadilegend Vello Orumets feat. piirivalveorkester, poplauljatar Ines ning Pearu Paulus ansambli 2 Quick Start saatel.
Kohalikku meelelahutust pakuvad Saarlase laval parimad koduõllemeistrid, rahvatantsijad ning Uno Kaupmees.
Õlletoobri ühepäevapilet maksab eelmüügist 150, kohapeal 200 krooni, kahepäevapileti hind on vastavalt 250 ja 300 krooni. Mart Niineste
Vaata ka: www.olletoober.ee

Mütofest raputab Jõgevamaal
Tänasest pühapäevani toimub Kassinurme linnamäel muinasaega elustav festival Mütofest.
Soovijad saavad proovida vibulaskmist, poniga ratsutamist, oda- ja kirveviset ning korvipunumist, maha peetakse ka suur rollimäng. Tuntumad esinejad on Tyr Fääri saartelt ning Krauka Taanist, üles astuvad ka Oort, Tulli Lum ning Vägilased. Festivalil on eraldi lasteprogramm ning avatud on käsitöölaat.
Mütofesti passid hinnaga 355 krooni ning päevapiletid alates 130 kroonist on saadaval Piletilevis ning kohapeal.
Vaata ka: www.mytofest.ee

Sõnavara: Puukool
Sõnavara: Puukool - ebameeldiv, häiriv ja vastumeelne keskkond või olukord. Tuleb sõnast "puine" (ebameeldiv, häiriv). Puukool võib olla näiteks töötaja arvates mitte kõige arukama ülemusega töökoht, igav pidu, mõni vabatahtlik-sunniviisiline ettevõtmine jne. Paljude jaoks on näiteks suvised sugulaste kokkutulekud puukooli mekiga.

Jalgrattasport: Taaramäe võitis EM-l hõbeda
Sofias eile alanud maanteesõidu EM-võistlustel sai Eestist juba täna medaliriik, kui Rein Taaramäe võitis hõbemedali.
Bulgaaria pealinnas olid eile eraldistardist sõidus võistlustules juuniorid, täna alla 23-aastased ratturid, vahendab Sportnet. Viimaste võistlusmaa oli 32 kilomeetrit ning Rein Taaramäest oli sel rajal kiirem vaid üks mees, Maksim Belkov Venemaalt. Taaramäe kaotas võitjale seitsme sekundiga. Pronksmedali sai itaallane Andreano Malori.
Mullusel MM-il Austrias Salzburgis sai Vändrast pärit Taaramäe samas võistlusklassis 19. koha. Tookord kaotas ta esikoha pälvinud belglasele Dominique Cornule 1.59-ga.
Juunioride sõidul oli eestlastest parim Silver Ao 29. kohaga. Sven Ilves oli 40. ja Reio Puhm 64. kohal. Ühisstardist sõidus võistlevad juuniorid laupäeval, U-23 vanuseklassi ratturid ja naised pühapäeval.

Jalgrattasport: Ausi mälestusvõistluse võitis soomlane
Pirital täna peetud Lauri Ausi neljandad mälestusvõistlused võitis lõpuks üksi ette pääsenud soomlane Jussi Veikkanen.
Teisena lõpetas Allan Oras ja kolmandana Ausi kunagine meeskonnakaaslane Jaan Kirsipuu, kirjutab Sportnet.
Naistest oli parim Maaris Meier ja juunioridest Urmo Utar. Stardis oli 97 ratturit, lõpuni jõudis neist 68.

Player: dopinguga on patustanud mitmed golfarid
Alates jaanuarist saavad dopingutestid golfivõistluste lahutamatuks osaks.
Kuigi eile algas aasta presiižikam golfivõistlus British Open, peegeldasid Inglismaa ajalehed hoopiski endise tippmängija Gary Playeri intervjuud, kus ta väitis, et vähemalt kümmekond tippmeest on patustanud dopinguga.
Golfis olevat kasutusel kasvuhormoon (HGH), mis võimendab eelkõige löögivõimsust, samuti steroidid ja kreatiin - viimane ei ole küll keelatud ainete nimekirjas.
"Tean faktina, et mõned mängijad kasutavad dopinguaineid," sõnas 71-aastane Player BBC-ile. "Arvan, et midagi tarbivad kümmekond golfarit, kindlasti ei ole neid vähem, pigem rohkem."
Karjääri jooksul üheksa suurturniiri võitnud Playeri info põhineb dopingut kasutanud mängijatelt endilt, kuid ta keeldus nimesid mainimast. "Üks tegelane rääkis, kuidas ta keha oluliselt pärast aine kasutamist tugevamaks muutus, teine jälle teadis mitmeid kaaslasi, kes ei mängi puhtalt," kinnitas Player.

Laanmäe: kerged visked tulevadki tavaliselt pikad
Odamees Tanel Laanmäe viskas valikvõistlusel 76.20 ja alustab homme medalijahti.
Eile Hengelos alanud juunioride EM-il näitas 17-aastane Tanel Laanmäe, et vorm on hea ja medal käe ulatuses. Veidi kubemevenitusega hädas olev atleet otsustas valikvõistlusel kõik juba avakatsega - 76.20 ja teisena lõppvõistlusele.
"Selle vigastuse pärast otsustasin, et viskan veidi kergemalt kindla peale, tavaliselt just sellised visked tulevadki pikad," seletas oma isiklikust rekordist vaid 15 sentimeetri kaugusele jäänud Laanmäe.
"Esines nagu täismees!" kiitis treener Toomas Merila hoolealuse head närvikava. "Sõjaplaan oli tõesti, et teeb sellise 95-protsendilise soorituse, kuid kes neid protsente ikka mõõdab. Tehniliselt oli see aga tema elu parim vise."

Kaie Kand ründab uuesti 6000 punkti
Nädalavahetusel peetavatel Eesti mitmevõistluse meistrivõistlustel pakub huvi Kaie Kand.
Kümme päeva tagasi Euroopa karikavõistlustel Tallinnas seitsmevõistluses 5776 punkti kogunud Kand võtab taas sihikule Osaka MM-võistluste A-normi 6000 punkti. Vahepeal ravis 23-aastane kergejõustiklane mõlema jala Achilleuse kõõlust, mis tema etteasteid Kadriorus segasid.
"Võtsin põletikuvastaseid tablette, sain massaaži ja tegin eriharjutusi," ütles Kand. "Kõõlused läksid tunduvalt paremaks, valu pole enam tundnud."
Tugev tahe
Eelmisel nädalal puhkas Kand kodukandis Saaremaal ja harjutas kergelt. Sel nädalal tegi kaks tehnikatreeningut.

Flora võitluslik mäng lõppes napi kaotusega
Lillekülas Oslo Vålerengat võõrustanud Flora ei suutnud võimalusi väravaks vormistada.
Hoolimata südist vastupanust jäi FC Flora eile õhtul koduväljakul alla Oslo Vålerengale ning läheb 2. augusti kordusmängule vastu üheväravalises kaotusseisus.
Mängu ainus tabamus tehti 31. minutil, mil pealelöögile sai Vålerenga ründaja Jan Derek Sørensen. Pall oleks väravast isegi mööda lipsanud, kui ette poleks jäänud teise Oslo klubi edurivimehe Rune Lange pea. Viimane koksas endalegi ootamatult Vålerenga kasuks 1: 0.
"Kahju, et meil selliseid võimalusi ei tekkinud," kommenteeris väravaolukorda floralaste kapten Martin Reim. "Õnnega pooleks värav."
Teise poolaja viimasel veerandtunnil kasvatas Flora jõudsalt survet ning lõi vastaste värava all mitu teravat olukorda, kuid sihile sellest hoolimata ei jõutud. Tallinlaste parim sooritus jäi mängu normaalaja viimasele minutile, kui täiesti vabalt seisnud Jarmo Ahjuperale pall jalge ette kukkus, kahjuks põrutas mees nahkkeraga põiklatti. "Oleksin pidanud siseküljega täpsemalt lööma," kahetses Ahjupera. "Sellised võimalused tuleb ikka ära lüüa."

Beckhami homne debüüt ikka kahtluse all
Küsimus, kas David Beckham jookseb homme oma uue koduklubi Los Angeles Galaxy eest platsile või mitte, on vallutanud suurema osa maailma spordikülgi. Juuni alguses EM-i valikmängus Eesti vastu pahkluud vigastanud Becksi debüüti Chelsea vastu ootavad kannatamatult nii fännid kui ka sponsorid.
"Soovime Davidit näha platsil nii kiiresti kui võimalik, ent me ei taha, et ta vigastus süveneks," ütles Galaxy peatreener Frank Yallop. "Kui ta on valmis mängima, on suurepärane, vastasel juhul me teda sundima ei hakka."
Võimalus 50: 50
Inglasest superstaar oli nädala esimesel poolel optimistlik.
"Natuke tööd on vaja jalaga teha, ent massaaž ja igatine hoolitsemine hakkavad tulemust anda - loodan, et saan laupäeval mängida." Ent eilsed uudised enam nii rõõmustavad polnud, Becks hindas oma võimalusi platsile joosta 50: 50.

Jelle Goesi karjäär jätkub Moskva CSKA-s
Eesti ekstreeneri vahendas Venemaa mulluse meistriklubi juurde Guus Hiddink isiklikult.
Endine Eesti koondise peatreener Jelle Goes asub 10. augustil tööle Venemaa kõrgliigaklubi Moskva CSKA juurde. Hollandlane võtab klubis üle noortetöö arendusdirektori koha - sisuliselt tähendab see, et tema hooleks jääb kogu CSKA järelkasvu treeningute korraldus ja ka talendiotsing.
"Hakkan tegelema kõige andekamate mängijate otsimise ja valikuga nii Venemaal kui ka välisriikides," ütles Goes Eesti Päevalehele. "See ei tähenda sugugi mingit kabinetis istumist. Vastupidi - töö hakkab käima mänguplatsil ja treengingutel. Kui vaja, hakkan ka ise noori juhendama," lausus hollandlane, kes seisis Eesti meeskonna tüüri juures 2004. aasta sügisest tänavu juunikuuni.

99 lugu bussist, noorest mehest ja mantlinööbist
See on raamat, mis peaks olema kohustuslik kirjandus tõlkijatele ja kirjandusinimestele.
Sõidab kord tipptunnil S-liini bussis umbes 26-aastane noor mees, nöör ümber kaabu. Kael pikk, norib ta kõrvalseisjaga, et see nügivat teda, silkab ise aga kähku vabanenud kohale istuma. Paari tunni pärast nähakse teda Saint-Lazare'i jaama ees, kus sõber nendib, et ta mantlile oleks vaja nööp juurde õmmelda.
Selline lugu siis. See on kõige lühem variant Raymond Queneau loo tuumast, mille allkirjutanu parasjagu kirja oskas panna. Ahaa, ühe sõna sai veel maha võtta.
Tore. Mitu varianti sellest loost veel saaks olla? Kui iga inimene maakeral seda ringi jutustaks, ka pisikesed mudinad, saaks üle kuue miljardi veel juurde, ja kui pooled neist veel mitu varianti välja pakuksid - ja olgem ausad: milline mõtlev ja eneseväljenduseks suutlik inimene sellega hakkama ei saaks -, jõuaksime tohutute arvudeni välja. Ja kui ühel päeval tuleks välja, et kõik, mida me iga päev teeme, räägime, askeldame, on tegelikult ikkagi ainult sellesama loo ümberjutustus, oleksimegi korraga lõpmatuses.

Äraeksinud Onu Heino on värskes luulekogus pigem end leidnud
Jaanus Vaiksoo uus luulekogu on lihtsalt loetav tervik, vaid pealkiri tekitab segadust.
Onu Heino eksis ära on eriline selle poolest, et keskendub ühele tegelasele - lapsemeelsele onu Heinole.
Onu Heino tegelaskuju pole eesti lastekirjanduses esimene lapsik täiskasvanu, tuntuim selle alaliigi esindaja on kindlasti Ellen Niidu onu Ööbik, kes putru ei söö, armastab puude otsa ronimist ja käib vihmavarjuga vannis. Humoorikas efekt sünnib sellest, et täiskasvanu pannakse käituma lapsele kohaselt. Kui Ellen Niidu onu Ööbiku lugudest võis selgesti välja lugeda taotletavat äraspidise psühholoogia efekti, siis Jaanus Vaiksoo onu Heinol sellised ambitsioonid puuduvad. Ilmselt just sellest tulenevalt on onu Heino pigem siiski lapselik täiskasvanu kui täiskasvanulik laps. Seda rõhutab ka kogusse sisse toodud tädi Kaie teema. Olgu nii või teistpidi, köitev on selline lapsepõlve ja täiskasvanuelu vahel balansseerimine kahtlemata.

Dick Francise kriminaalromaanid on ka harivad
Nutika džoki Sid Halley jaoks on traavivõistlustel juhtunud surmad järjekordne tööots.
Dick Francise kriminaalromaanide lugemine annab kahekordset kasu: lisaks põnevusele harib ta lugejat ka traavivõistluste valdkonnas. Seepärast polegi midagi imestada, et üle mitme aasta on kirjanikult ilmunud jälle üks ratsudest, džokidest ja traavivõistlustel liikuvast rahast kõnelev kriminaalromaan.
1962. aastal ilmus 42-aastase Dick Francise esikromaan "Surm kindel". Selle ja "Käsu korras" vahele jääb veel ligi 40 nii või teisiti traavivõistlustega seotud teost. Mis tõendab järjekordselt, et kui sa tunned üht valdkonda peensusteni, siis jätkub kirjutamisainet aastakümneteks. Edgar Allan Poe auhinna aasta parima kriminaalromaani eest on Francis auga välja teeninud. Mõistagi on ka "Käsu korras" raamat tulistest traavlitest ja ametile pühendunud džokidest ning taas on peategelaseks Sid Halley. Endisest edukast džokist sai pärast võistlusel juhtunud õnnetust erauurija, kel on julgust ja nutikust ning tagataskus trumpässana ka teadmisi ametivendadest ja võiduajamiste telgitagusest. Ühel ilusal päeval asub ta uurima Cheltenhami Kuldkarika võistluspäeval toimunud surmajuhtumeid.

Noorte Autorite Koondise seminar ehk laulupidu Kettamaailmas
Ma ei teadnud siiamaani, mis on Kettamaailm. Nüüd tean, et see asub Otepää lähistel Mägestiku külas. Seal peeti nädalavahetusel NAK-i suveseminari.
Seal on silmapimestavalt ilus loodus, maalilised künkad; metsad, mille puuladvad hoiavad tõusvat päikest kinni nii kaua kui võimalik, uskumatult puhta veega tiik... Ja muidugi vanaajahõngu kätkev rehealune, mis oli tänavuse, arvult kaheksanda noorte kirjanike suveseminari "Lätete pääl" keskpunkt, sest seal toimus enamik loenguid.
Kõige tugevam märk anti seminarile siiski sepikojas. Ketta sepakunstitalu peremees Mart Salumaa rääkis seal materjali tugevusest, sellest, mis nurga alt peab alasile virutama, ja üldse sepafilosoofiast. Teda assisteeris töiselt poeg, õpipoiss ja Tartu NAK-i liige luuletaja Priit Salumaa, kelle kätetööna valmis haamri alt midagi, mis minu hinnangul oli lill. Ilus!

Hollywoodi absurd Bukowski moodi
Charles Bukowski mõningate liialdustega elust enesest maha kirjutatud romaan "Hollywood" kõneleb küll ühe mängufilmi grotesksest sünniloost (Bukowski stsenaariumiga "Baarikärbes" valmis 1987, režissöör Barbet Shroeder), kuid on ühtlasi pädev üldistus massikultuuri tootmise jaburusest, milles suurte summade kõrval mängivad tähtsat rolli suured egod. Teose üldistusvõime pole võrreldav näiteks "Postkontori" või "Naistega", kuid see käsitleb ka hoopis kergemat teemat. Sedakorda on raamatu pealkirjast saanud küll oomen...
Bukowski ei kirjelda end ümbritsevat kriitiliselt, vaid võtab mõnuga kiretu antropoloogi hoiaku ja osutab kõrvalseisjana niivõrd koloriitsetele inimtüüpidele ja olukordadele, millega silmitsi sattumiseks tuleks mõnel vähem õnnelikul kirjamehel ära elada mitu inimelu. Lugeja rõõmuks on ta neile veel paar vinti peale keeranud ja fantaasial naudinguga lennata lasknud. Ometi ei tundu ka kõige veidramate näitlejate, lavastajate või produtsentide kirjeldused ebausutavad, on ju tegemist ikkagi Hollywoodiga...

Igast varsast võib kasvada hobune.  Oleneb seltskonnast
Kirjastus Varrak on võtnud kirjastada romaanivõistluse äramärgitud käsikirju.
Üks esimesi neist - Angela Hofbergi (pseudonüüm) lugu "Päev nagu elu" - on valusalt eluline ja samas unenäoliselt mõttetihe. Lugu naisest, kes saab teate oma napsilembese abikaasa surmast ning laseb teda surnukuuridest otsides silme eest läbi kogu ühise elu, püüdes mõista, miks on kõik nõnda läinud. See võiks olla üsna libedale jääle minek. Aga autor on uisutamise kenasti ära õppinud ning lugu, mis võiks muutuda tülgastavaks halaks, püsib kenasti kompaktne ja kaasatõmbav ning üllatavalt vaoshoitud.
Huvitaval kombel tõmbab ta üksteise järel salajaste ajukäärdude vahelt pinnale võrdluspahvakuid ja arendab mõtteid inimsuhete teemal üsna avastamata maadele. Huvitaval seetõttu, et paralleelid kipuvad tõmbuma inimestega, kelle elukäik on pealtnäha hoopis teistsugune ning kelle puhul tavaolukorras selliseid seoseid tõmmata ei taipakski.

Baskini anekdoodid
"Leidsid tööd?"
"Leidsin. Tuletõrjujana."
"Oled rahul?"
"Väga. Jalanõud, riided, söök, üks päev tööl ja kolm vaba, palk on hea. Aga kui on tulekahju, tahaks kohe minema lipsata, õudne!"
"Miks sa nii kurb oled?"
"Minu peres sündis poeg…"
"Mis te nimeks panite?"
"Karl."
"Miks just Karl?"
"Sest ta on kaheteistkümnes…"
Proua arsti juures:
"Doktor, miks te palusite, et ma näitaks keelt, aga ise ei vaadanud minu poolegi?"
"Lihtsalt ma tahtsin keskenduda ja vaikuses retsepti kirjutada!"

JÄRJEJUTT (2): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Niisugused sõbralikud sõnad leidsid äärmiselt teretulnud vastukaja John Segunduselt, kelle näol peegeldus ülim õudus. "Pelgan, et olen end ebasoovitavasse valgusse seadnud," sosistas ta härra Honeyfootile. "Seda ma küll ei tahtnud. Lootsin nende härrade heatahtlikku suhtumist."
Esialgu oli härra Segundus madalam kui muru, kuid doktor Foxcastle'i järgmised, eriti salvavad sõnad äratasid temas õiglase pahameele. "See džentelmen," kuulutas doktor Foxcastle härra Segundust jäise pilguga puurides, "näib olevat otsustanud, et me peaksime jagama Manchesteri Maagide Ühingu õnnetut saatust!"
Härra Segundus kummardus härra Honeyfootile lähemale ja nentis: "Ma ei osanud arvata, et Yorkshire'i võlurid on nii jonnakad. Kui Yorkshire'is pole võlukunstil toetajaid, kust neid siis veel leida?"

Isegi staar Jossif Kobzon ei pääsenud pronkssõdurist
Venekeelne meedia nimetas Eesti tipp-poliitikud tükkis täiega diletantideks.
Reedene Vesti Dnja avaldas suure ülevaate Eesti juhtpoliitikute portreedega. "Eestit juhivad sõjakad diletandid," väidab leht, täpsustades, et endine "aktiivne kommunist" Andrus Ansip olevat olnud üks suuremaid kolhoosientusiaste, kes "ei küsinud eesti rahvalt, kas rahvas on nõus kollektiviseerimispoliitikaga".
Nimekirjas järgmine on Eesti president Toomas-Hendrik Ilves. "President Ilves veetis üle poole oma elust kaugel Eestist ega andnud oma tööpanust maa taastamisse ja arengusse. Eesti ei ole tema kodumaa, sest ta on sündinud ja elanud teises riigis. Kaua aega oli ta raadiojaama Vaba Euroopa šeff, ja see jaam on kuulus oma Venemaad ja Eestit laimavate saadete poolest," märgib leht.

Viimase "Potteri" arvustus ilmus enne raamatut
Neljapäeval ehk poolteist päeva enne raamatu ametlikku väljalaset ilmusid ajalehtedes The New York Times ning Baltimore Sun arvustus viimasest "Harry Potteri" raamatust. See tõi kaasa Briti kirjastajate ning raamatu autori J.K. Rowlingu pahameele, sest raamat, mille sisu üritatakse kiivalt varjata, ei tule teatavasti ametlikult välja enne 21. juulit.
The New York Times väitis, et raamat osteti kolmapäeval New Yorgi raamatupoest. Ka Baltimore Sun on öelnud, et kõvakaaneline väljalase hangiti, kasutades "legaalseid ja tavalisi meetodeid". Raamatu autor J. K. Rowling reageeris arvustustele väga teravalt, mõistes hukka väljaanded, kes tema sõnul on "potentsiaalseid spoilereid avaldades täielikult eiranud sõna otseses mõttes miljonite lugejate, eriti laste, soove".

Petusaade tõi doonoribuumi
Hollandis registreeris üle 12 000 inimese end elundidoonoriks, kui selgus, et telesaade, kus haige naine valis, kellele oma neere anda, osutus pettuseks.
1. juunil eetris olnud saates pidi näitleja mängitud "parandamatult haige doonor" otsustama, kellele ta pärandab oma neerud. Pettus tuli välja hetkel, kui "doonor" pidi langetama otsuse.
Hollandi pressi kinnitusel on end elundidoonoriks registreerinud inimeste hulk pärast saadet kordi suurenenud. Saate eetrisseminekut püüti takistada, kuid telekanal BBN pareeris kriitikat väitega, et sel moel juhitakse tähelepanu elundidoonorite nappusele Hollandis. Saate tootis Endemol, kes on ka tõsielusõu "Big Brother" taga.

ALLAN PUUR: Põhjamaine viis: tagasipilk Eesti perearengule
Ajastupiire märkivate poliitiliste tähiste - 1905. aastast laulva revolutsioonini - kõrval pärandas 20. sajand meile murranguid ka muil, kui mitte öelda enamikul aladel.
Kuigi kroonikaveergudele kanduva konkreetse sündmusteahela puudumine asetab sellised arengud ajalookirjutuse keskmest väljapoole, väärivad need rahva elukorraldust süvitsi mõjutanuna kindlasti omaette käsitlusi.
Demograafiline piiririik
Tõusujoones edeneva moderniseerumise taustal ilmutasid pereprotsessid 20. sajandi algupoolel pigem alalhoidlikkust. Eesti peremoodustus järgis mudelit, mida rahvastikuteaduses tuntakse (Lääne-) Euroopa abiellumustüübina. Nähtuse algus ulatub paarsada aastat varasemasse aega ning geograafiliselt hõlmas see Peterburist Triestini kulgevast mõttelisest joonest ehk Hajnali piirist - mõiste teaduskäibesse toonud ungari päritolu Briti demograafi järgi - lääne pool elavaid rahvaid.

PEETER SAUTER: Suviseid alternatiive
Aeg on ammugi selline, et me peame muutuma tolerantsemaks, aktsepteerima vähemuse soove ja vajadusi ning hoidma silmad lahti igapäevaelus uute alternatiivide märkamiseks.
(Mitte ainult sellepärast, et on suvi ja lehes uudiseid napib, aga selline on euroopalik hoiak.) Ometi on vahel raske ajaga kaasa minna ja tolerantseks jääda.
Homodel tuleb jälle paraad ja tore on. Ma ei saa virinast aru. Selge ju, et homoseksuaalid elavad surve all ja peavad saama vahel patsutada üksteise õlale mitte ainult omavahel ja riidekapis, vaid avalikult. Ja nende kiibitsemine pakub lusti kõigile. Mine tea, äkki läheb jälle kismaks.
Meenub, et Nõukogude ajal oli homoseksuaalne akt kuritegu. Jube küll. Aga maailmas on vähemalt kaks kohta, kus zoofiilia ei ole kuritegelik: Arizona osariik ja Mongoolia. Ja netist loen, et on inimeste-loomakeste paarikesi, kes elavad koos aastaid ja armastavalt. Mis loomaahistamisest saab seal juttu olla? Pigem on ikka tegemist mõlema partneri seksuaalse sättumusega.

REPLIIK: Tuld liidri pihta! 
Jalgrattaspordi igasuvise tähtsündmuse Tour de France'i liider ja mägedekuningas Michael Rasmussen läks eile starti
uudispommi lõhkemise järellaines. Taani alaliit oli avalikustanud, et mees visatakse koondisest välja ja jääb eemale nii maailmameistrivõistlustelt septembris kui ka 2008. aasta Pekingi olümpiamängudelt. Ametlikult põhjendati otsust mitme saabunud hoiatusega rahvusvaheliselt jalgrattaliidult ja dopinguküttidelt: sageli Mehhikos treeniv rattur polnud andnud piisavat teavet oma asukohast. Ometi on äärmiselt kummaline Taani alaliidu teate ajastus: otsus võeti vastu juba 21. juunil ning ka Rasmussen ise oli sellest teadnud kolm nädalat. Näib, justkui oleks "ülim karistus" avalik hoop just nimelt kollase särgi kandja pihta.

JUHTKIRI: Raha toidab väljapressimisi
Eesti Päevaleht kirjutab täna Vene relvajõude lähiaastatel ees ootavatest muutustest, mis tähendavad eelkõige rohkete naftadollarite pumpamist
uutesse raketisüsteemidesse. Neid arenguid ei saa eirata, kuid militaarinvesteeringute summades tuleb näha ka hoopis teistlaadi ohtu. Selleks on järeleandlikumate lääneriikide hirmutamine järjekordsetele läbirääkimistele, millest Venemaa kurikuulus diplomaatia saaks lõigata uusi punkte Euroopa Liidu ja NATO ühtsuse arvelt.
Algust on Venemaa edukalt teinud USA Euroopasse kavandatud raketikilbi osiste projekti torpedeerimisega. Ühendriigid on kavandanud kilpi eelkõige enda ja seda oma territooriumile soovivate riikide projektina eriti Iraanist kumava terrorismitondi vastu. Muidugi nägi Venemaa selles ohtu iseendale ning kiirustas pärast aktiivset vastupanu pakkuma koostööd Armaviri rajatavas radarijaamas.

Video: Poevarguste arv on hüppeliselt kasvanud
Poevarguste arv on pärast karistusseadustiku muudatust hüppeliselt kasvanud.
Turvafirma Falck annab igas kuus politseile üle ligi 500 kauplusevarast, teatasid TV3 Seitsmesed uudised. Nende hulgas on väga palju sellised, kes üritavad poest kaupa ilma selle eest maksmata välja toimetada üha uuesti ja uuesti.
Osaliselt mõjutab varguste hulga suurenemist ka see, et peale karistusseadustiku muutmist ei ole alla tuhande kroonise väärtusega kauba vargus kriminaalkuritegu.

Purjus mehed sõitsid autoga Emajõkke
Valgamaal sõitsid eile kaks purjus meest autoga Väike-Emajõkke.
Õnnetus juhtus kella 16.35 ajal Tatra-Otepää-Sangaste maantee 44 kilomeetril, kus sõiduauto Ford sõitis teelt välja Väike - Emajõkke.
Sõidukis viibis kaks purjus meest, kes said kehavigastusi. Viktor (s 1965) toimetati Valga haiglasse, Kajarile (s 1969) osutati kohapeal esmaabi ja lubati kodusele ravile.
Kumb meestest autot juhtis, on selgitamisel.

Jalgrattaõnnetuses said vigastada kaks last
Tallinnas põrkasid eile õhtupoolikul kokku auto ja jalgratas, vigastada said kaks last.
Õnnetus juhtus kella 17.48 ajal Lootuse tänava - Kaare tänava ristmikul, kus kõrvalteelt peateele sõitnud jalgratas ei andnud teed peateel sõitnud sõiduautole Vw Passat, mida juhtis Sergei (s 1960).
Sündmuskohalt toimetati Tallinna lastehaiglasse jalgrattal viibinud üheksa- ja kümne-aastased tüdrukud.
Jalgratta juht on selgitamisel.

Koolilapsed tarvitasid õpetaja korteris alkoholi
Õpetaja korteris kolmapäeva õhtul aega veetnud õpilaste koosolemine päädis alkoholipruukimise ja 11 alaealisele sõiduga politseijaoskonda.
Pedagoogi suhtes algatati kriminaalasi, õpilaste suhtes väärteomenetlused, kirjutab Võrumaa teataja.
Politsei sai neljapäeva esimestel minutitel teate, et Võru vallas Väimela alevikus Põllu tee ühes korteris tarvitavad alaealised alkoholi.
Kohapeal selgus, et 16-17 aasta vanused kuus tüdrukut ja viis poissi on joobes -üks neist keskmises, ülejäänud kerges joobes.

Järvamaal remonditakse põhjalikult teid
Järvamaa teede remondid on sel aastal ulatuslikud ja põhjalikud, mis peaks kindlustama maanteede hea olukorra pikkadeks aastateks.
Suurimad töötsoonid on Ahula ja Ambla vaheline teelõik Ambla vallas ning Piibe maantee lõik Koeru ja Järva-Jaani vallas, kus on kavas põhjalik teekatte remont, kirjutab Järvamaa teataja.
Põhja regionaalse maanteeameti Järva osakonna juhataja Jaan Võsu ütlust mööda saavad teelõigud uue katte ja neile paigaldatakse kattekonstruktsioon, et maantee talve jooksul ei laguneks.
Võsu andmetel lõpevad suured projektid enne talve tulekut, väiksemad tööd saavad valmis juba sügiseks.

Joel De Luna sai tähtajalise elamisloa
Eesti ametivõimud andsid vanglast vabanenud endisele narkokullerile tähtajalise elamisloa.
Joel de Luna on pärast vanglast vabanemist keskendunud lauljakarjäärile ja narkoennetustööle koolides, kirjutab SL Õhtuleht.
"Isikule otsustati anda tähtajaline elamisluba, sest tema taotlus osutus tingimustele vastavaks," ütles kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Anne-Maarja Olei.
Tallinna linnakohus kinnitas De Lunale ja tema endisele abikaasale Victoria De Luna Montasele kokaiini salaveo eest karistuse 2005. aasta novembris. Kohus karistas Joel De Lunat kolmeaastase reaalse vangistusega ja Victoriat sama pika tingimisi vangistusega.

Karmimad nõuded harvendavad kõrgkoolide ridu
Need ligi 70 000 üliõpilast, kes praegu Eesti 35 kõrgkoolis õpivad, ei saa sugugi kindlad olla, et omandatavad teadmised ka midagi väärt on, mistõttu tahab haridus- ja teadusministeerium täpsemalt kontrollima hakata, mida ja kuidas noortele ikkagi õpetatakse.
Juba järgmise aasta sügisel peavad kõik Eesti kõrgkoolid oma eluõigust tõestama hakkama, kirjutab Postimees.
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) nõuniku Sille Uusna sõnul puudutavad muudatused uute koolituslubade väljaandmist, kõrgkoolidevahelise kvaliteedileppe põhipunktide jõustamist ülikooli- ja rakenduskõrgkooli seaduses ning akrediteerimissüsteemi muutmist.
Uusna avaldas arvamust, et uued tingimused käivad osale praegu tegutsevatest kõrgkoolidest kindlasti üle jõu ja seega kõrgkoolide vähenemise trend ilmselt jätkub.
Üliõpilastele tähendavad uued nõuded Uusna sõnul seda, et auditooriumides veedetav aeg muutub tulemuslikumaks. See omakorda peaks noorele kõrgkoolilõpetajale andma paremad võimalused ihaldatava töökoha saamiseks nii Eestis kui Euroopas.

Purjus jalakäija jäi bussi alla
Tallinnas sai eile hommikul purjus jalakäija liinibussilt löögi.
Õnnetus juhtus kella 10.54 ajal Estonia pst - Teatri Väljaku fooriga reguleeritud ülekäigurajal, kus liinibuss Volvo, mida juhtis Sergei (s 1963), sooritas Teatri Väljakult parempööret Estonia pst-le ning temalt sai löögi vasakult tulnud purjus jalakäija Deniss (s 1982).
Jalakäija toimetati kehavigastustega Ida-Tallinna keskhaiglasse. Sündmuse täpsemad asjaolud ning milline valgusfoori tuli õnnetuse hetkel põles, on selgitamisel.

Haruldaste kaljukotkaste pesapuud lähevad kaitse alla
Kokku võetakse kotkaste kuue pesapuu ümbruses kaitse alla üle 2000 hektari maad.
Keskkonnaministeeriumi loodukaitse osakonna juhataja Ülle Haraku sõnul võetakse uue määrusega lisaks olemasolevatel ja plaanitavatel kaitsealadel asuvatele pesapaikadele kaitse alla kuus kaljukotka pesapuud kokku 2333 hektaril. Loodukaitseseaduse kohaselt hakkab iga avastatud kotka pesapuu ümber kehtima viiesaja meetri raadiuses kaitserežiim, millest nüüd moodustatakse suurem püsielupaik, et kõik kaljukotkastele olulised elu- ja toitumisalad oleksid kaitstud. "Enamik püsielupaikadest on riigimaal, eramaale jääb aladest ligemale 157 hektarit," tähendas Harak. Eramaade riigile omandamine võib arvestuste kohaselt maksma minna veidi enam kui kolm miljonit krooni.
Kõikide pesapaikade ümbrused hakkavad kuuluma range kaitsekorraga sihtkaitsevööndisse, kus inimesed tohivad marjul ja seenel käia ning jahti pidada vaid augusti algusest kuni veebruari keskpaigani. "See on aeg, kui metsaskäijad enam kaljukotkaste pesitsemist ning poegade kasvatamist ei häiri," viitas Harak.

Reegleid rikkunud jalavõruga eksvang saadeti türmi tagasi
Harju maakohtu reedese otsusega sõidutati kohtusaalist tagasi vanglasse mees, kes oli rikkunud ennetähtaegselt vabanevate vangide elektroonilise valve reegleid.
Vang Vitali vabanes kohtumäärusega Ämari vanglast katseajaga üks aasta, millest kolm kuud pidi ta viibima elektroonilise järelevalve all. Esmaspäeval fikseeris elektroonilise järelevalve seade, et Vitali ei läinud pärast kriminaalhooldaja vastuvõttu määratud ajal koju.
Karistusseadustiku kohaselt pöörab kohus, juhul kui isik ei järgi katseajal kontrollnõudeid ega täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, kandmata jäänud karistuse kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Briti näitekirjanik Utton astus Langi kaitseks välja
Briti näitekirjanik Pip Utton astus oma juubelil tema monolavastust "Adolf" etendada lasknud justiitsminister Rein Langi kaitseks välja ning soovitas ka Vene diplomaatidel ja meedial etendust vaadata.
*oti uudisteportaal Scotsman.com kirjutab, et meedia kiskus mitmeid auhindu võitnud Uttoni näidendi "Adolf" häbitult propagandasõtta.
"Talle (Langile - toim) meeldis see tükk kui oluline antirassistlik lavastus," selgitas tekkinud olukorda Utton. "Vene meedia haaras sellest kinni ning süüdistas teda svastikat täis ruumis fašistliku sünnipäevapeo korraldamises," lisas ta.
Portaal kirjutab, et vastuseks Vene meediale kutsuvad Utton ja eestlased Vene diplomaate ja meediat etendust üheskoos Edinburghi vaatama.

Pikva-Arava küla peidab üllatusi
Harjumaa külavõistluse mullune võitja Pikva-Arava on tagasihoidlik paik, kust autoga võib erilist hoomamata läbi tuhiseda, uurides leiab aga põnevat igal sammul.
Küla keskusesse jõudmisest annab märku tee ääres "hääletav" kollane külaseltsimaja - kunagine mõisavalitseja talu, millest Vabadussõja veterani USA-s elavate poegade Tartu sugulased loobusid.
Vabadussõjas osalenud soomusrongi järgi Onu Tomi nime kandnud värvika ajalooga
hoones on asunud Pikva külanõukogu ja toidupood, kus pealekauba müüdi seepi, nööri, nuge ja kahvleid, ütles külaseltsi eestvedaja Martin Kuivallik.
Enne kui hoone külaseltsimajaks soetamine jutuks tuli, seisis maja kümme aastat tühjalt. 170 elanikuga Pikva-Arava külas otsustati haarata võimalusest ja külarahvas pani poe tarvis 50 000 krooni oma säästudest kokku.

Säilivustähtaja ületanud toit meelitab kodutuid
Euronõuded keelavad kauplustel säilivusaja ületanud toiduaineid inimestele anda.
Kõik säilivusaja ületanud toidukaubad viskab Selver spetsiaalsetesse bioloogiliste jäätmete kogumiskonteineritesse, mis asuvad poodide taga ning käivad lukus.
A-Selver AS-i ostu- ja turundusdirektori Iivi Saare sõnul murravad toitu otsivad kodutud neid lukke siiski üsna tihti lahti. "Võib tõesti toimuda, et kodutud söövad poe äravisatud toitu. Mehitatud valvet meil nende konteinerite juures ei ole. Loomulikult proovitakse lõhutud lukud kohe parandada, kuid umbes kord nädalas toimub siiski uus lahtimurdmine," rääkis Saar. Küsimusele, miks mitte anda toitu otse varjupaikadele, vastas Saar, et see läheb vastuollu seadusega.
"Vastavalt Euroopa Liidu määrustele, loetakse säilivuse ületanud toit III kategooria loomseks kõrvalsaaduseks ega ole inimesele söögiks enam kõlblik," selgitas veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp põhjust, miks ei tohi müügikõlbmatut toitu näiteks kodututele anda.

Halli passi vahetus jättis noore naise ilma lapsetoetusest
Pensioniamet toob lahenduse venimise põhjuseks vastutavate ametnike puhkuse.
Noore ema halli passi aegumise tõttu ei saa tema kaheaastane Eesti kodanikust laps riigilt lapsetoetust, kuigi pass on uuendamisel.
21-aastane Jaana ei mõista, miks tema halli passi vahetus võtab tema Eesti kodanikust kaheaastaselt pojalt õiguse riiklikule lapsetoetusele. "Temal on ju sinine pass olemas!" imestas Jaana. Lapsetoetust pole tema laps saanud juba kaks kuud.
Tallinna pensioniamet lõpetas tema sõnul lapsetoetuse maksmise juba ennetavalt, enne halli passi aegumist, saates talle koju vastavasisulise teate. Pensioniametis kohapeal lubas üks ametnik siiski toetuse maksmist jätkata, kui Jaana esitab dokumendi, et elamisluba andev hall pass on uuendamisel.

Eestlased Saranski festivalil kõige populaarsemad
Lisaks pressile on Saranskis viibivad eestlased ka kohalike võimuesindajate luubi all.
Pressi huvi Eesti ja eestlaste vastu on Saranskis toimuval soome-ugri festivalil üle ootuste suur ning ka kohalikud räägivad Eestist soojade sõnadega.
"Üldiselt on kohalike soome-ugri ja vene lihtinimeste suhtumine ääretult soe ja sõbralik," ütles Saranskis viibiv MTÜ Fenno-Ugria Asutuse direktor Kersti Sepper, kelle sõnul suhtuvad inimesed üksteisesse kui lihtsalt kaasinimestesse, olgu poliitiline olukord milline tahes.
Eesti rahvust ja kultuuri esindab lisaks Sepperile Saranskis ka tema poeg Ekke-Taavi ning Eesti Moskva-kultuuriatašee Andra Veidemann.
Pärast Eestist pärit filmigrupi kinnipidamist 15. juulil ei ole eestlastel Vene võimuesindajatega probleeme esinenud. Tunda on vaid tavapäraselt suurt tähelepanu - ilma saatjata ei saa Eestist hõimupäevadele reisinu liikuda kaugemale hotellitoa uksest.

Eesti koolilapsed pääsesid Ukraina mürgipilvest tervena
Haapsalu koolilapsed sattusid kooliekskursioonil õnnetus-
Rumeeniast naasev ekskursioonibuss Haapsalu koolilastega sattus Lääne-Ukrainasse Lvivi lähedusse kohe pärast rongiõnnetust, mis paiskas taevasse tohutu mürgise pilve.
Mürgipilve põhjustanud õnnetus juhtus esmaspäeva öösel, kui Kasahstanist Poolasse sõitnud kaubarong Poola piiri ääres Lvivi lähedal rööbastelt välja sõitis, nii et süttis viis vagunit mürgiste kemikaalidega.
Õnnetuse tagajärjel tekkis piirkonna kohale umbes 100 ruutkilomeetri suurune kollane toksiline pilv.
Neljapäevaks oli Lvivi ümbrusest mürgitusnähtudega haiglatesse toodud üle 140 inimese.
Samal ajal veetis ekskursioonibuss Haapsalu gümnaasiumi õpilastega õnnetuspiirkonnas terve päeva. "Just 17. kuupäeval olime Lääne-Ukrainas. Terve õhtu ootasime sealsamas lähedal piiril, et Poolasse pääseda," rääkis reisil käinud Haapsalu güm-naasiumi õpetaja Reet Tuisk.

Poola president jättis ära plaanitud visiidi Eestisse
Poola president Lech Kaczynski otsustas reedel, et ei tule sellesse kuusse plaanitud Eesti-visiidile.
Visiidi ärajäämise põhjuseks on Poola ametnike sõnul riigi keeruline sisepoliitiline olukord, täpsemalt kriis valitsusliidus.
Erimeelsused Poola valitsuses kerkisid teravalt päevakorrale möödunud nädala esmaspäeval, kui konservatiivsesse Seaduse ja Õigluse parteisse kuuluv peaminister Jaroslaw Kaczynski vabastas segaste tehingute eest põllumaadega ametist asepeaministri ja oma koalitsioonipartneri Andrzej Lepperi.
Kava järgi pidi Poola riigipea saabuma Tartu lennuväljale ja veetma enamiku ajast külalisena Ärma talus.

Afganistani võimud kahtlevad sakslaste tapmises
Afganistani valitsus kahtleb selles, et Taliban tappis kaks sakslases pantvangi.
Afganistani välisministeerium arvab, et üks sakslane suri südamerabandusse ja teine on endiselt elus, vahendab BBC.
Välisministeeriumi esindaja ütles, et loodab, et elus olev sakslane vabastatakse varsti ja Afganistani võimud teevad kõik, et see juhtuks.
Taliban teatas täna hommikul, et tappis kaks pantvangis olevat sakslast, kuna Saksamaa eiras organisatsiooni nõuet viia oma väed Afganistanist välja. Taliban ähvardas tappa ka 18 lõuna-korealasest pantvangi, kes võeti kinni neljapäeval.

India sai esimese naispresidendi
India sai uueks presidendiks Pratibha Patil'i, kes on riigi esimene naispresident.
Ametnikud ütlesid, et Patil võitis peaaegu kaks kolmandikku häältest, kuigi ametlikult pole valimistulemusi veel välja kuulutatud, vahendab BBC.
72-aastane Patil oli enne India valitseva koalitsiooni poolt presidendiks kuulutamist India Rajastani osariigi kuberner. Patili toetajad ütlevad, et tema valimine presidendiks tähendab naiste poliitiliste karjäärivõimaluste kiiret paranemist.

Lõuna-Korea soovib Talibani pantvangide kiiret vabastamist
Lõuna-Korea president soovib 18 kaasmaalasest pantvangi kiiret vabastamist Afganistanis ja teeb oma sõnul selle nimel siiraid pingutusi.
President tegi oma avalduse peale seda, kui Taliban teatas pantvangide tapmisest juhul, kui Lõuna-Korea 200 sõdurit ei lahku Afganistanist, vahendab BBC.
Lõuna-Korea plaanis juba varem oma väed Afganistanist selle aasta lõpuks välja viia. Välisminister on lubanud sellest kavast kinni pidada, kuna 200 sõduri väljatoomine ei saa juhtuda üleöö.
Taliban teatas täna kahe sakslases pantvangi tapmisest, kuna Saksamaa keeldus vägede väljaviimisest Afganistanist.

ÜRO lükkas Kosovo hääletuse edasi
ÜRO Julgeolekunõukogu lükkas otsustamise Kosovo iseseisvuse küsimuses Venemaa vastuseisu tõttu edasi.
Prantsuse suursaadik ütles, et arutelu jätkub väljaspool ÜRO-d, vahendab BBC. Venemaa pani veto ÜRO resolutsioonile, millega oleks Kosovole antud iseseisvus.
Kosovot, mis on praegu osa Serbiast, valitseb alates 1999. aastast ÜRO.
Provintsi albaanlastest koosnev enamus soovib iseseisvust, kuid serblastest vähemus ja valitsus pealinnas Belgradis on selle vastu.
Venemaa on lubanud oma liitlasele Serbiale seista selle huvide eest Julgeolekunõukogus, kus Venemaa omab veto õigust.

Taliban teatas vangistatud sakslaste tapmisest
Talibani esindaja teatas, et organisatsioon tappis kaks sellel nädalal pantvangi võetud sakslast.
Talibani esindaja sõnul tapeti üks pantvang keskpäeval kohaliku aja järgi ja teine tund hiljem, vahendab BBC. Põhjuseks toodi see, et peale pantvangide võtmist pole Saksamaa teatanud ühegi väeosa väljaviimisest Afganistanist.
Afganistani ja Saksa võimud ütlesid, et neil pole tapmiste kohta ühtegi kinnitust ja nad otsivad tõendeid.
Taliban ähvardas tappa ka vähemalt 18 lõuna-korealasest pantvangi, kes võeti kinni neljapäeval.
Sakslased vangistas Taliban Afganistani võimude teatel kolmapäeval Wardaki provintsis, kus nad töötasid.
Sakslastel on Afganistanis ligikaudu 3000 sõdurit.

Seksiostukeeld Rootsis viib üha enam asjahuvilisi internetti
Kuna lõbumajadest ja tänavailt on Rootsis aina keerulisem ja kallim seksi osta, panustavad nii kupeldajad kui ka kehalise mõnu järele ihalejad aina enam kübermaailma võimalustele.
Kui rootslane jääb seksi ostmisega vahele, ootab teda praegu trahv, kuriteo kordamisel tuleb arvestada vanglaleiva söömisega, kirjutab Postimees.
Seksi müümine ei ole Rootsis karistatav, küll aga ootab vanglakaristus kupeldajaid ja bordellipidajaid.
Kuna lõbumajadest ja tänavailt on aina keerulisem ja kallim seksi osta, panustavad nii kupeldajad kui ka kehalise mõnu järele ihalejad aina enam kübermaailma võimalustele. Stockholmi ringkonna politseijuht Carin Götblad tunnistas, et internetis toimuval on praegu pea võimatu silma peal hoida.
Oluline samm tavakodanikele ja nende seas ka kohtunikele probleemi tõsiduse selgitamisel on ohvrite abituse ilmestamine - seda nii naiste kui ka laste, seejuures väikeste poiste puhul, leidis Götblad.

Partei illegaalne nuumamine viis Chiraci kohtuniku ette
Prantsuse ekspresident pidi neljapäeval istuma korruptsiooniskandaali tõttu ülekuulajate ees.
Tema partei hämaraid rahaafääre uuriv kohtunik oli oodanud kohtumist, mis seekord venis nelja tunni pikkuseks, juba
12 aastat. Seni kaitses Chiraci Prantsusmaa presidendi ametikohaga kaasnev immuniteet ja ta pareeris kõik katsed tema minevikku uurida. Ent kuu aega tagasi Chiraci puutumatus lõppes ja temast sai Prantsuse ajaloo esimene president, keda kriminaalasjas üle kuulatakse.
Skandaal, mille tõttu endist riigipead praegu küsitleti, on vaid üks paljudest Chiraci kapist välja kiikavatest luukeredest. Kuid seda hinnatakse kõige tõsisemaks, mille eest võib ekspresidenti oodata isegi kriminaal-süüdistus.
Nimelt on uurijad leidnud, et Chiraci linnapeaks oleku ajal jagati mitmele tema asutatud partei RPR töötajale soe koht munitsipaalametis. Fiktiivsed tööotsad aitasid omakorda nuumata maksumaksja rahaga Chiraci erakonda.

Londonis tehakse õhk saastavatele autodele tasuliseks
Kui kaamera tabab üle normi heitgaase tekitava auto, peab juht trahvi maksma.
Londonis muutub õhk tasuliseks, sest linnaisad soovivad hakata järgmise aasta veebruarist oluliselt vähendama Suur-Londoni õhusaastet ja selles osas on esimesed sammud juba ette võetud. Liiklusamet seadis Toweri sillale üles kaamera, mis on sihikule võtnud teedel vuravad suured sõidukid.
Heitgaase väljapaiskava diiselauto omanik ei ole enam Londonis ja selle lähiümbruses tähelepandamatult üks paljude hulgas, sest Toweri sillale ehitatud laserkiirtel põhinev kaamera Accuscan 4600 suudab vähem kui sekundiga kindlaks teha autost väljuvate heitgaaside hulga ning auto numbri.
Linn ja selle ümberkaudsed alad tahetakse nelja aasta jooksul muuta keskkonnasõbralikumaks ning selleks on algatatud nn madalsaastepiirkonna (ingl Low Emission Zone) kava.

Uus sõjaline doktriin Vene kindralstaabis alles loomisel
Hoolimata kõlanud väidetest pole ametlikult seni olemas Venemaa uut sõjalist doktriini, millest kardetakse palju agressiivsemat dokumenti kui praegune.
Uue doktriini sisust on väga vähe teada, kinnitavad kõik Eesti Päevalehe küsitletud eksperdid. Kõik väited selle sisu kohta võib panna klausli alla: "Seal võib olla kirjas nii, aga sama vabalt ka mitte nii."
Endine kaitseminister Sergei Ivanov teatas avalikult eelmisel aastal, et ei näe vajadust uue doktriini järele. Tänavu jaanuaris korraldas sõjaväeteaduste akadeemia konverentsi teemal "Venemaa uus sõjaline dokt-
riin". Ivanov sinna ei läinud, meedia väitel demonstratiivselt.
Praegu peaks doktriini väljatöötamisega tegelema kindralstaap ja julgeolekunõukogu aparaat. Valmimisel ei saa see jääda salajaseks, sest selle peab heaks kiitma parlament.

Vene armee taastab võimsust rakettidega, tulevikus ka Eesti piiri lähedal
Majanduslikult edenev Venemaa kavatseb 2015. aastaks kulutada ümberrelvastumiseks vähemalt viis triljonit rubla, mis võrdub
See on kõige suurem sõjaväe ümberrelvastamise kava alates NSV Liidu lagunemisest. Põhirõhk läheb uute tuumarakettide ja uue põlvkonna allveelaevade ehitamisele, et säilitada mingigi jõudude tasakaal USA-ga, kuid üks relvastusprogramm puudutab ka otseselt Eestit ja teisi Venemaa piiririike.
Kevadel katsetas Venemaa ajakirjanduse andmeil edukalt uut lühimaaraketti Iskander, mille tegevusraadius on 500 kilomeetrit. Varasema analoogse raketi tegevusraadius oli kuni 300 kilomeetrit, märgib ajalehe Kommersant aastaid sõjalistest asjadest kirjutanud peatoimetaja asetäitja Ilja Bulavinov.
Põhimõtteliselt võimaldaks Leningradi või Pihkva oblastisse paigutatud Iskanderi kompleks tabada mis tahes punkti Eestis või Lätis. Kaliningradi oblastisse paigutatud Iskanderid suudaksid katta peaaegu terve Leedu ning osa Poolast ja Lätist. Euroopa tavarelvastuslepingust taganedes poleks Venemaal mingeid piiranguid neid rakette sinna paigutada.

Arheoloogid leidsid kesklinnast vana võllaroogade matmispaiga
Matmisviisist võib järeldada, et surnukehad lihtsalt lükati auku, sest luud on tihedalt koos.
Läinud nädalal sattusid ehitajad Ravi tänav 6 rajatava kortermaja vundamendiauku kaevates ühishauale, mida arheoloog Vladimir Sokolovski seostab keskajal praeguse Hansapanga peahoone kohal asunud võllamäega.
"Tegu on ühishauaga, kuhu maeti põhiliselt hukatud kurjategijaid, sest kalmistu pühitsetud mulda neid ei sängitatud," ütles Sokolovski. "Tavaliselt otsiti võllamäe lähiümbruses sobiv matmiskoht ning pole välistatud, et selliseid massihaudu tuleb ümbruskonnast aja jooksul veelgi päevavalgele," nentis arheoloog.
Leitud ka lapse luud
Praeguseks on välja kaevatud üle paarikümne luustiku ning matmisviisist võib järeldada, et surnukehad lihtsalt lükati auku, sest luud on tihedalt koos ja segamini.

Ülemiste ristmik sai valmis
Sellel nädalal Ülemiste ristmikul lõppenud ümberehitus-töödega rajati linnast väljuvale sõidusuunale raudteetammi alla täiendav sõidurada. Lisaks ehitati ümber ristmikule sõit Tartu poolt ning parempööre Suur-Sõjamäe tänavalt Tartu maanteele - mõlemale sõidusuunale lisandus üks sõidurada.
"Täiendav sõidurada raudteetammi all suurendab ristmiku läbilaskevõimet kuni kolmandiku võrra ja lihtsustab tipptunnil linnast väljuval suunal ristmiku läbimist. Samuti on tänu Suur-Sõjamäe teele lisandunud reale oluliselt lihtsustatud parempööre kesklinna poole," ütles Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin.

Ühendus Aegna ja Naissaarega aastal 2009
Tallinna linnavalitsuse juures tegutseva merekomisjoni juurde moodustatakse töörühm, kes hakkab tegelema Tallinna linna ning Aegna ja Naissaare vahelise püsiühenduse loomise võimaluste uurimisega.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on püsiühendust Tallinna lähisaartega vaja eelkõige selleks, et elavdada saarte elu ja puhkevõimalusi, teatas Tallinna pressiteenistus.
"Püsiühendus võib reaalsuseks saada juba 2009. aastal," lisas Mutli.

Ilm hoiab rannad tühjad ja vee puhta
Tühjad supluspaigad annavad vähe "tööd" sulidele, tööd pole ka korrakaitsjail.
Suplusfanaatikute nördimuseks pole südasuvi rannarõõmude nautimiseks pakkunud just ideaalseid õhutemperatuure. Keskmine veetemperatuur Tallinnas ja selle lähiümbruse suuremates supelrandades on jäänud enam-vähem 15 kraadi juurde.
Jahe ilm tagab ideaalilähedase merevee kvaliteedi, üldise puhtuse ja vähe avaliku korra rikkumisi. Kuna vesi on olnud jahe ja ilm tuuline, siis on juulis vetikate oht vähenenud.
"Suve hakul oli Vääna-Jõesuu, Klooga ja Stroomi supelrannas vee kvaliteediga veel mõningaid probleeme. Pirita ranna vee-proovid on aga stabiilselt näidanud positiivseid tulemusi. Nüüdseks on kõigi nelja ranna vee kvaliteedi näitajad täiesti korras," ütles tervisekaitseinspektsiooni veeohutuse peaspetsialist Küllike Birk.

Maksuamet on sel aastal avastanud oluliselt rohkem rikkumisi
Maksuamet on käesoleva aasta esimeses pooles avastanud üle kahe korra rohkem maksurikkumisi, kui terve möödunud aasta jooksul.
Maksmata makse on sel aastal juba praegu üle miljardi krooni, teatasid TV3 Seitsmesed uudised. Terve eelmise aasta jooksul oli maksmata makse 420 miljoni krooni ulatuses.
Osaliselt on selline tulemus mõjutatud ka maksuameti tõhusamast kontrollist sellel aastal.
Suur hulk rikkumistest tuleb ehistussektori arvelt. Maksuameti väitel 45% kõikidest makstud ümbrikupalkadest pärit ehitussektorist.

Kinnisvarafirma müüb Saaremaal eksklusiivset saart
Kinnisvarafirma Reval Kinnisvara müüb 2,5 miljoni krooniga eksklusiivsete vaadetega Linnumaa saart, mida rahvasuus kutsutakse Linnusita saareks.
Kuressaare puhkealast paari kilomeetri kaugusel asuva 4,8 hektari suuruse Linnumaa saare eest küsitakse 2,5 miljonit krooni, kirjutab Meie Maa.
"Tegu on kahtlemata eksklusiivse pakkumisega, kuna Saaremaal pole varem eriti saari müügis olnud," lausus Reval Kinnisvara Saaremaa büroo kinnisvaraspetsialist Maile Kivimäe.
Kivimäe sõnul on saar vastupidiselt arvatule kindla pinnasega ning isegi jaanuaritorm ei ujutanud seda üle.
Huvilisi saare ostuks on olnud, kuid seni pole ükski neist konkreetseks läinud.

Video: Eestiski kogunesid Potteri fännid öösel raamatut ootama
Harry Potteri raamatu müükitulek täna öösel kell kaks tõi Tallinnas umbes sada fänni kirjastuse ukse taha ootama.
Nagu kogu maailmas, nii ka Eestis hakati meie aja järgi täna öösel üks sekund pärast kella kaht müüma Harry Potteri viimast, seitsmendat raamatut, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Kuigi tegu oli ingliskeelse variantiga, oli müügi alguse hetkeks Tallinna kesklinna kirjastuse "Punkt ja koma" ukse taha kogunenud sadakond kannatamatut Harry Potteri tõelist fänni.

Viljandi Folk algab neljapäeval
XV Viljandi Pärimusmuusika Festival toimub 26.-29. juulil ja tänavune teema on regilaul - kavas on suurema tähelepanu all regilaul oma traditsioonide ja ajalooga, aga ka arenguga tänapäeval.
Lisaks kodumaistele ja kaugemate maade lauludele ja lauljatele on programmis ruumi ka pillimeestele ja ansamblitele, vanadele headele ja uutele tulijatele. 20. juulil algasid Suure-Jaanis noorte pärimusmuusikute laager Eesti ETNO ja edasijõudnutele ETNO+.
Ando Kiviberg, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja on öelnud tänavuse peo teemateraviku kohta: "Regivärsiline laul on laulmise viis, millel on võime inimesi kokku tuua ja hoida. Seltskonnas piisab vaid ühest inimesest, kes "sõnu teab", ehk eest öelda oskab, et kõik saaksid tõeliselt kaasa laulda."
Kokku esineb festivalil üle 400 artisti, ansambli - neist 80 väljastpoolt Eestit. Toimub enam kui sada kontserti üle Viljandi maakonna ja Viljandi -viies sisesaalis ning viiel välilaval.

Võrkpall: Kollo ja Venno tulid Euroopa meistriks
Tšehhis, Brnos toimuvatel U-18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel rannavõrkpallis võitsid tartlased Kristo Kollo ja Oliver Venno kuldmedalid.
Finaalivastaseks oli eelnevalt Prantsusmaa 2: 1 alistanud Hispaania paar Viktor Bouza ja Jesus Castizo Diaz, teatas Eesti Võrkpalliliit.
Finaalmängu esimeses geimis purustasid eestlased oma vastase kogunisti 21: 13. Teises geimis tuli punkt-punkti mängus tunnistada hispaanlaste paremust 20: 22. Kolmandas geimis tasavägine heitlus jätkus, 10-12 kaotusseisust suudeti välja tulla ja saavutada 15: 13 geimivõit ning kuldmedalid.
Euroopa meisterpaari treenib Rakverest pärit kuid juba mõni aasta Tartus noortetreenerina tegutsev Rainer Vassiljev.
Pronksmedalid võitsid prantslased, kes alistasid Poola.

Ralli: Aava võitis Otepää ralli ülekaalukalt
Otepää ümbruse teedel eile ja täna peetud rahvusvahelise ralli võitsid ülekaalukalt Urmo Aava ja Kuldar Sikk.
Mitsubishi Lancer WRC roolis kihutanud Urmo Aava juhtis võistlust esimesest kiiruskatsest alates ja finišis oli tema edumaa teise koha saavutanud, N-rühma võidu noppinud Venemaa noore rallisõitja Jevgeni Novikovi ees kolm ja pool minutit, teatas Eesti Autospordi Liit.
Kahjuks katkestasid kolm ülejäänud WRC-autoga stardis olnud rallisõitjat, kellest Urmo Aavale ehk kõige enam oleks konkurentsi pakkunud Jari-Matti Latvala, kes aga praktiliselt viimasel minutil oli sunnitud mootoririkke tõttu võistlusest loobuma. Jukka Ketomäki ja Jaan Mölder juunior jätsid võistluse katki ralli teisel päeval tehnilistel põhjustel.
"Võistlus oli kiire ja raske ning ega ta väga kerge polnud," kommenteeris Urmo Aava. "Eks nii mõnigi võib-olla kirus liiga kiireid katseid, aga tegelikult oli võistlus päris nauditav."

Selgusid Eesti meistrid avamerepurjetamises
Täna lõppenud nädalapikkusel 50. Muhu väina regatil selgusid keerulistes ilmastikuoludes sõidetud viie etapi järel Eesti meistrid avamerepurjetamises.
Võistluskeerises olid IMS tüüpi jahid kolmes grupis. Esimeses grupis tuli Eesti meistriks Kalevi Jahtklubi jaht Cabernet kapten Eiki Keerti juhtimisel 22 punktiga, hõbemedali pälvis samuti Kalevi Jahtklubist Merion kapten Ain Pomerantsiga roolis 25 punktiga, pronksi sai Pärnu Jahtklubi Lady Bird kapten Erki Meltsiga 29 punktiga. Tänavu kiiljahtide X-35 klassi MM-il pronksmedali pälvinud kapten Mati Sepp Kalevi Jahtklubist tuli uuel jahil Bering 8. kohale 38 punktiga. Kokku võistlesid esimeses grupis 23 jahti.
Teisesgrupis saavutas Eesti meistritiitli Kalevi Jahtklubi Jazz kapten Marten Loopere juhtimisel 13 punktiga. Teine ja kolmas koht kuulusid Pärnu Jahtklubi jahtidele, Georg kapten Viktor Feofanovi juhtimisel sai 15 punktiga teise, Debora kapten Eero Pankiga roolis samuti 15 punktiga kolmanda koha. Teises grupis võistlesid 27 jahti.

Vormel: Räikkönen stardib homme parimalt kohalt
Euroopa Grand Prix kvalifikatsioonisõidu Saksamaal Nürburgringil võitis Ferrariga sõitev soomlane Kimi Räikkönen, kes sõitis välja kiireimaks ajaks 1.31, 450.
Teisest stardiruudust alustab homme valitsev maailmameister hispaanlane Fernando Alonso, kes jäi soomlasele alla 0,291 sekundiga, vahendab Sportnet.  Kolmanda aja sõitis välja Räikköneni tiimikaaslane Felipe Massa Brasiiliast, kes kaotas parimale 0,328 sekundiga.
Kvalifikatsioon katkestati viis ja pool minutit enne lõppu veerand tunniks, kui rehvi purunemise tõttu sõitis rajapiiretesse MM-sarja üldliider britt Lewis Hamilton. Kui Hamiltonil lubab tervis homme starti tulla, alustab ta kümnendalt stardikohalt.
Homne GP algab Eesti aja järgi kell 15.00. MM-sarja kokkuvõttes juhib Hamilton 70 punktiga, Alonsol on koos 58 silma ja Räikkönenil 52 punkti. Esikuuikusse mahuvad veel Massa 52, Heidfeld 33 ja Kubica 22 silmaga.

Kergejõustik: Kaie Kand on Eesti meister
Eesti mitmevõistluse meistrivõistlustel Rakveres krooniti naiste seitsmevõistluse võitjaks Kaie Kand.
Kergejõustikuklubi Saare sportlasele Kandile kulla andnud summaks kujunes 5876 punkti, millega ta täitis ühtlasi Osaka maailmameistrivõistluste B-normatiivi.
Eesti meistrivõistluste hõbedale platseerus 17-aastane Kärt Kuningas 5142 ja pronksile Moonika Kallas 4938 punktiga.
Viiest jõuproovi alustanud naisest tegi lõpuni neli, Liina Lukini saagiks jäi neljandana 4585 punkti.

Korvpall: Burlacu kolib Itaaliasse
Eelmisel hooajal BC Kalev/Cramo särgis mänginud rumeenlane Catalin Burlacu läheb järgmisel hooajal mängima Itaalia klubisse Air Avellinosse.
Burlacut esindab agentuur Court Side, kes on edukalt Kalevile vahendanud ka näiteks Travis Reedi, kirjutab Sportnet.
Burlacul oli ka mitmeid muid pakkumisi Euroopast, aga ta valis mullu 18 Serie A meeskonna hulgas 16. koha saanud Air Avellino.
Lisaks Burlacule on Air Avellino sel suvel värvanud näiteks kolm tagamängijat - ameeriklase Marques Greeni, Stalin Ortize Kolumbiast ja sloveenlase Simon Petrovi.

Võrkpall: Kollo ja Venno jõudsid EM finaali
Kristo Kollo ja Oliver Venno jõudsid noorte U-18 rannavõrkpalli EM-finaali.
Tšehhis, Brnos toimuvatel U-18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel rannavõrkpallis on tartlased
Kristo Kollo ja Oliver Venno jõudnud finaali, mis algab täna Eesti aja järgi kell 18.30.
Eesti paari finaalivastane tuleb teisest poolfinaalist, kus mängivad omavahel Prantsusmaa ja Hispaania.
Teel finaali alistati täna hommikul Poola paar Marcin Golonka - Marek Leznicki tulemusega 2: 0. Eilses viimases mängus pääsu eest poolfinaali võideti raskes mängus Venemaa paar Konstantin Pozdnyakov - Semen Sadriev
tulemusega 2: 1.
Kollo-Venno olid põhikoosseisu mängijad ka tänavu aprillikuus Austrias EM-finaalis mänginud saalivõrkpalli poistekoondises.

NBA-d raputab kihlveoskandaal
FBI viib läbi juurdlust, mille eesmärk on välja selgitada, kas NBA pikaajalise kohtuniku Tim Donaghy otsuseid võisid mõjutada tema panused mängudele, mida ta vilistas.
13 aastat maailma tugevaimas kossuliigas õigust mõistnud 40-aastast vilemeest süüdistatakse kihlveokontorites panuste tegemises mängudele, mida ta ise vilistas, vahendab Sportnet. FBI uurib, kas tuhandetesse dollaritesse küündinud panused mõjutasid ka Donaghy vilepartiisid.
Donaghy on väga kogenud kohtunik - kokku on ta NBA-s vilistanud 772 mängu, neist viimasel hooajal 68 ja aasta enne seda 63 kohtumist. Just kohtumised vahemikus 2005-2007 ongi uurimisorganite huviorbiidis ja just vimastel aastatel on Donaghy väidetavalt panuseid teinud. New York Posti andmetel ulatusid sahinad Donaghy tegudest juba mitmete kihlveokontorite kõrvu.

Ralli: Aava on Otepääl liider
Rahvusvahelist Otepää rallit reede õhtul 20,7 -sekundilise eduga juhtima asunud Urmo Aava ja Kuldar Sikk on edukalt jätkanud ka laupäeva hommikul.
Mitsubuishi Lancer WRC masinaga võideti nii ralli kolmas kui neljas kiiruskatse ning nüüd on edu paisunud Jaan Mölder juuniori ja Katrin Beckeri ees 48,4 sekundile, kirjutab Sportnet.
Eriti võimasalt oldi Toyota Corolla WRC-ga kihutavatest peakonkurentidest üle 15,08 kilomeetrisel Meegaste katsel, kus Mölder oli aeglasem tervelt 21 sekundi võrra.
Üldarvestuses kolmandal kohal on N-rühma Mitsubishi Lanceriga sõitvad Priit Saluri ja Indrek Lepp, kes nelja katse järel kaotavad teisele kohale 15 sekundiga.
Ralli lõpuni jääb veel kaheksa katset.

Eestis saadud vigastus võib rikkuda Beckhami debüüdi
Poolteist kuud tagasi EM-valikmängus Eesti vastu Lilleküla staadionil saadud vigastus võib edasi lükata David Beckhami tänasele planeeritud debüüdi Los Angeles Galaxy särgis kohtumisel Chelsea vastu.
"Hetkel ei tundu seis eriti hea, jalg paistetab veel palju, kuid ma tulin siia ikkagi viieks aastaks, mitte ainult eelseisvaks laupäevaks," vahendas Beckhami sõnu SL Õhtuleht.
Beckham väänas Tallinnas toimunud valikmängul vasaku jala hüppeliigest ning tegi samale kohale uuesti haiget 11 päeva hiljem viimases kohtumises Madridi Reali särgis.
Inglasest superstaar uskus siiski, et suudab täna vähemalt Chelsea-mängu lõpuminutitel natukeseks ajaks väljakule joosta.

1 küsimus käsipallikoondise peatreenerile
"Kuidas olete rahul Eesti alagrupivastaste Ukraina ja Austriaga käsipalli MM-i valikturniiriks?"
Vastab
Riho-Bruno Bramanis,
Käsipallikoondise peatreener
Oli ka hullemaid variante, kuhu alagruppi sattuda. Ütleme nii, et seekord polnud loosiõnn paha. Juba mitu tsüklit pole meil vastastega eriti vedanud (viimati Kreeka ja Portugal - toim), seetõttu peame eriti rahul olema. Ukraina on kord väga hea, siis on neil jälle probleeme meeskonna komplekteerimisega. Austria on tõusuteel, nende klubi mängib juba mitu aastat meistrite liigas. Aga edasipääs taandub ikka sellele, kas ise suudame mängida või mitte. Teistele loota ei tasu - kui Eesti koondis mängib hästi, on täiesti reaalne edasi jõuda.

Lauri Ausi mälestusvõistluse võitis soomlane
Lauri Ausi memoriaali võitis Jussi Veikkanen, poodiumile tõusis ka Allan Oras ja Jaan Kirsipuu.
See, et tänavune võit põhjanaabritele läks, Jaan Kirsipuud - Lauri Ausi head sõpra - ei heiduta. "Veikkanen pole mingi mees metsast, vaid tubli võidusõitja," ütles Kirsipuu, kes lõpuspurdis napilt Veikkanenile ja Orasele alla jäi.
"Väärikas võitja sellele sõidule. Eks aeg parandab kõik haavad, aga mälestus jääb igaveseks," tõdes Ausi kauaaegne sõber ja tiimikaaslane Kirsipuu.
Pirita GP nime all sõidetud mälestusvõistlusel startis 97 ratturit, finišisse jõudis 68. Juba esimesel ringil eraldus teistest seitsmeliikmeline liidergrupp, kellest seitsmenda ringi lõpuks oli alles jäänud vaid neli - Janek Tombak, Rene Mandri, Mart Ojavee ja Tommi Martikainen. Ent distantsi keskel püüti jooksikud kinni ning kõik algas taas nullist.

Michael Rasmussen visati Taani koondisest välja
Tour de France'i liider Michael Rasmussen heideti pärast mitmeid Rahvusvahelise Jalgrattaföderatsiooni (UCI) ning antidopingu assotsiatsiooni hoiatusi Taani koondisest välja, kirjutas Herald Tribune. UCI reeglite järgi peab sportlane andma teada oma asukohast, et hõlbustada dopingukontrollide tööd. Kui rattur ei ilmu 18-kuulise perioodi jooksul kolmel korral testimisele, ähvardab teda kaheaastane karistus.
Taani jalgrattaliidu juht Jesper Worre'i ütles, et Rasmussen on saanud mitmeid hoiatusi, kuid sellegipoolest pole dopinguküttidele oma asukohast teatanud.
"See on konfidentsiaalne info, kuid me ei valeta," ütles Worre.
Rasmusseni sõnul sai tema kätte vaid ühe teate, taanlane süüdistas kõiges hilinenud või kaduma läinud posti. "Siin peab mängus olema keegi, kes soovib mulle halba," lausus Rasmussen Taani ajalehele Politiken.

Laanmäelt võeti võimalus Värnikut teha
Odaviske finaal lükati tormi tõttu edasi ja Tanel Laanmäe peab pühapäevani ootama.
Kaks aastat tagasi Helsingi MM-il näitas Andrus Värnik, et vihmsabin on Maarjamaa meestele mokkamööda. Ta lennutas oda 87.17 meetri kaugusele ja võis võidus kindel olla, sest kuiva ilmaga 90-meetriseid odalende sooritanud soomlasest suursoosiku Tero Pitkämäki tehnika sulas sajus üles nagu suhkrukringel.
Üleeile Hollandis juunioride EM-i odaviske valikvõistlusel 76.20-ga teisena edasi saanud 17-aastasele Tanel Laanmäele seda võimalust ei antud, kuna vihmsadu paisus väikeseks tormiks ja võistlus lükkus pühapäevale.
Haabpiht lõppvõistlusele
"Alguses mõtlesin, et igavene jama, oleksin tahtnud võistleda. Pärast leidsin, et hea on, sest õlg oli eelvõistlusest veidi kange ja ka kubemelihas natuke valutab, saangi kaks päeva lisapuhkust," jutustas Laanmägi.

Savisaar: Kuldliiga etapp Tallinnasse! 
Pühapäeval toimuva võistluse Tallinn 2007 pressikonverents oleks jäänud üsna staarivaeseks (peale Eesti parimate oli kohal vasaraheite olümpiavõitja Kamila Skolimowska Poolast ja ukrainlasest kaugushüppaja Oleksei Lukaševitš, suurema kaliibriga staarid saabuvad täna), kui pealinna pea Edgar Savisaar poleks oma puhkust ürituse tarbeks katkestanud.
Enne veel, kui Aleksander Tammert jõudis tervisest ja Gerd Kanter Alekna püüdmisest rääkida, tegi Savisaar bravuurika ettepaneku aastal 2011, kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, korraldada Kadrioru staadionil rahvusvahelise Kuldliiga etapp. Mänedžer Aivar Karotamme märkus, et maailma mainekama sarja kuue osavõistluse hulka trügimine nõuab umbes 1,5 miljoni eurost eelarvet, jahutas mõnevõrra meeri lennukust. Heiterühma vanemtreener Ants Kiisa uuris, kui palju on Savisaare enda tulemused kuulitõukes ja kettaheites. "Ma olen seda kuuli käes hoidnud," vastas Savisaar mõtisklevalt. "Ja ka oda olen kergitanud, kuid nii heade tulemusteni nagu jalgpallis, kus mängisin kooli meeskonnas paremkaitsja kohal, pole jõudnud. Aga mul on veel palju aastaid ees."

Peeter Volkonski naljad
Kuidas kutsutakse blondi rooli taga?
Õhkpadi.
Naisterahvas läheb poodi, kus müüakse kalleid Pärsia vaipu. Ta märkab ühte väga ilusat ja kummardub, et seda lähemalt uurida. Kogemata pääseb aga valla kõhutuul. Proual on väga piinlik, ta vaatab ringi, ega keegi ei märganud, ja näeb oma selja taga müüjat.
"Tere päevast, proua!" ütleb müüja. "Kas saan kuidagi kasulik olla?"
"Kui palju see vaip maksab?" küsib naine.
"Kui te seda puudutasite, proua, siis te lasite ainult puuksu," vastab müüa, "aga kui te hinda kuulete, siis teete püksid päris täis."

Öö Milano lennujaamas - kuhu jäävad lubatud bussid? 
Itaalias reisides läheb vaja kas kannatust, palju raha, itaalia keele oskust või tuleb olla lihtsalt valgenahaline naine. Niisuguse järelduseni jõudis Mart Raudsaar, kõrvutades blondi naiskolleegi juunikuiseid Milano-muljeid enda reisikogemustega juuli esimestest päevadest.
Et olla läbinisti objektiivne, pean muidugi möönma, et sekkusid ka vääramatud loodusjõud, mis ei hooli soost ega muudest asjaoludest. Juuli esimese päeva õhtul möllas Milano suurima lennuvälja, Malpensa kohal äikesetorm. Prahast startinud Tšehhi lennuliinide lainer tiirles maandumisluba oodates üle poole tunni, kuni kapten teatas juba murelikuks muutunud reisijatele, et maandub olude sunnil Vahemere-äärses Genuas.
Lennukeid sadas kui ploome
Siin aga algas tutvumine Itaalia teeninduse iseärasustega. Võib mõista, et maandumisrajalt seisuplatsile jõudmine ning kütuseauto hankimine võttis üle tunni, kuna koos meiega sadas Genua lennuväljale lennukeid nagu küpseid ploome. Ent tankijameeste asjatamine ümber kütuseauto meenutas võrdluses Põhja-Euroopa lennuväljadel nähtuga väga Nõukogude mentaliteeti. Esmalt seisid töömehed niisama ja ootasid midagi. Kui ilmus habemes ülemuse-vurhvi mees pappalusele klammerdatud paberipakiga, hakkasid kõik edasi-tagasi jooksma, siblides tema, kütuseauto, lennukitiiva ja lennuki sabasse pargitud tuletõrjeauto vahel.

Jõukaim riik, pikim rahvas (välja arvatud ameeriklased) 
Hollandlased on maailma pikim rahvas. Keskmine hollandi mees on 1,84 meetri pikkune ehk tubli viis sentimeetrit pikem kui tema keskmine ameeriklasest sookaaslane. Ons sel aga mingit tähtsust, et näiteks brasiillased on lühemad (mehed 1,69 m pikkused) ja hiinlased keskmise pikkusega 1,64 m veel lühemad, küsib Kaivo Kopli.
Paljud teadlased väidavad, et on ikka tähtsust küll, sest rahva pikkus on seotud paljude näitajatega, mis iseloomustavad elanikkonna heaolu. Pikad inimesed on tervemad, jõukamad ja elavad kauem kui lühikesed. Nii mõnedki teadlased väidavad sedagi, et pikad inimesed on targemad.
Asi pole teadagi nii lihtlabane, et iga pikk inimene ongi kohe nutikam, jõukam, pikaealisem. Kuid üldiselt võib tõdeda, et kõik see, mis lisab kasvu - korralik söök, hea sünnieelne hoolitsus ja mõistagi ka igas mõttes tervislik lapsepõlv - aitab elus paremini läbi lüüa.
Seetõttu on vähemasti osa teadlasi arvamusel, et rahvaste pikkus on hea indikaator, millega hinnata ka seda, kuivõrd hästi hoolitseb riik või ühiskond oma järelkasvu eest. Eelduseks on muidugi asjaolu, et pikkus on määratud enne sündi ja lapsepõlves.

Väga Kiire Rong - TGV
Andres Keil sõitis Prantsusmaal ülikiirrongiga Pariisist Lyoni (500 km - kaks tundi) ja Avignonist Pariisi (700 km - 2 tundi 40 minutit). Miks nad seal üldse veel autodega sõita viitsivad, imestab ta nüüd.
Prantsusmaa on suur riik, seal on pikad vahemaad. Ja Prantsusmaal sõidavad väga kiired rongid - TGV-d. Väga kiired ja väga mugavad.
Tuleb tunnistada, et esimest korda "teežeevee" peale istudes tundsin ma poisikeselikku ootusärevust ja värinat - väga lahe, kiirus kasvab üle kolmesaja kilomeetri tunnis. Ootus on nagu enne esimest lennukisõitu või nagu enne Urmo Aava kõrvale ralliautosse istumist. Mitte et ma Aava autosse istunud oleks, aga kujutan ette, mis tunne võiks siis olla. Enne langevarjuhüpet oleks ärevus suuremgi.
Esimene reis on Pariisist Gare de Lyoni jaamast Lyoni linna.
Vagunil on kaks korrust. Mina olen ülemisel. Kui kohalikku suslat võrdluseks kõrval ei ole, lähevad proportsioonid ja mõõtkava paigast. Väljast vaadates tundub kiirrong päris normaalset mõõtu rongina. Sisse astudes saad aru, et see pole teps mitte nii. Selle rongi vaguni kirjeldamiseks on kaks märksõna: avarus ja mugavus. Teine klass on selline, nagu võiks helesinistes unistustes olla üle Atlandi lennu esimene klass. Jala- ja liikumisruumi on rohkem kui euro eest, värvilahenduselt inglise klubipruun. Mõjub soliidselt, turvaliselt, rahustavalt. Hõbedasele välisvärvile vihjavad ainult väiksemaks lapitavad alumiiniumist lauad. Ma sirutan ennast mugavalt lösutama ja jään ootama. Üllata mind, kiirus!

Tõnu Onu - ametnik Kanada parlamendis
Emmaste mees Tõnu Onu sooviks hommikuti kaua magada, kuid hiljemalt kella üheksaks peab ta kesklinnas tööl olema. Kui parlamendis käivad istungid, tuleb vastavalt protokollile selga tõmmata ülikond. Tõnu Onu päeva heidab pilgu Marje Aksli.
Supelrannarajoonis asuvast ridaelamust sõidab Tõnu kesklinna bussiga. "Suvel võiks jalgrattaga ka sõita," arutleb superheas vormis 62-aastane mees - kanali ääres on head jalgrattateed. Tõnu elab Ottawas ja just seal - Kanada pealinna võimukoridorides - õnnelik ja päikseline hiidlane töötabki.
Lisaks igapäevatööle Kanada parlamendi rahvusvaheliste suhete spetsialistina tõlgib ta vabadel õhtupoolikutel Arvo Valtonit ning elab suusatades üle Ottawa külma talve. Pagulaseestlaste seas erandlikult humanitaarharidusega Tõnu Onu ei tööta siiski Ottawa piltpostkaardilt tuttavais võltsgooti stiilis ehitatud parlamendihoonetes, vaid üle tee (loe: teisel pool Ottawa parimat tuulekoridori) asuvas monumentaalses, klassitsistlikku stiili House of Commoni hoones.

China Inn pakub suurepärase teenindusega hiina kiirtoitu
Interjööri ja toiduvaliku poolest meenutab China Inn Köögi Komandole kiirsöögikohta. Toidul pole häda midagi, aga samas ei paku see ka eriti maitseelamusi. Kiirsöögikoha tunnet süvendab tõik, et road on menüüs nummerdatud. Seevastu teenindus ja kohati ka hinnad on restorani tasemel.
Esmapilgul tundub, et interjöörile erilist rõhku ei ole pandud. Hubasust napib, kipsplaaditud ning värvitud seinad ühes mõne hiinapärase elemendiga mõjuvad pigem erootiliselt kui eksootiliselt. Teise tõlgenduse järgi steriilselt ja luterlikult. Lagedat pinda on palju ning kõik mõjub kuidagi eurolikult, selle sõna halvemas tähenduses.
Tagumised ruumid on juba huvitavamad. Paekivist seinal on suured hiinapärased lehvikud, suured seinavaibad, mille peal kuldsed õnnetoovad draakonid, ning laes hiina kunstitudengite tehtud maalingud.
Teenindus on väga viisakas, sõbralik ning tähelepanelik. Köögi Komando juhatatakse kohe laua juurde ega jäeta üksi abitult ringi kondama. Vastates küsimusele praadide suuruse kohta on teenindaja otsekohene: "Kahest praest jätkub neljale inimesele täiesti."

Nädala plaat
INDIROKK
Interpol
hinne 4
"Our Love to Admire"
Kahe eelmise eduka plaadi valguses oodati tänavugi Interpolilt suurlinna melanhooliast kantud, suduläbivat positiivset ja loomingulist depressiivsust, mida edastavad eelkõige südant raputavad bassikäigud. "Our Love to Admire" ei haara päris kohe kaasa ega ole ka selline plaat, mis pakub erinevate nüanssidega meeletult avastamist - ja seetõttu nõuabki mitme-setmekordset kuulamist. Seal ei ole "PDA" loo kihiti pinevust kerivat, plahvatusliku lõpuga instrumentaalosa ega "Evili" energilist bassipõhja. Kurbusega peabki tõdema, et bass on taandunud soolokitarri ees. (Võimalik, et selle tingis bassimängija Carlos D totaalne imagomuutus.) Kuigi ootusest pakatavale fännile võib "OLA" esialgu väike pettumus olla, siis albumit plaadimasinas hoides hakkab see vägisi meeldima. Esimene singel "The Heinrich Maneuver" paneb kaasa hüppama, "No I in Threesome" näitab uut taset, "Mammoth" on monotoonsuses müstiliselt kütkestav ning "My Chemistry" meelitab uusi fänne, nõrgaks jäävad lõpuks vaid kaks viimast lugu.

The Concretes on salvestanud ABBA-ga samas stuudios
Täna toimuva festivali Plink Plonk peaesineja on populaarne Rootsi indie-bänd The Concretes. Mart Niineste küsimustele vastab bändi liider Lisa Milberg.

Sepultura lubab head kontserti
Homme Rock Cafés kontserdi andva maailmakuulsa metalbändi
Brasiilia vihmametsadest pärit ning 1980. aastatest kurja ja sünget muusikat loov bänd on järjekordsel tuuril, mille käigus nad satuvad esimest korda Eestimaale. "Jah, ilm on siin tõeliselt kuum ning maa kaunis," lausus Green vastuseks küsimusele, kuidas ta end Sloveenias tunneb.
Derrick Green liitus Sepulturaga 1996. aastal, kui bändist oli suure tüli ja riiuga lahkunud senine laulja-kitarrist Max Cavalera, kes moodustas uue grupi Soulfly, mis senisest Sepulturast stiililt just väga tugevalt ei erinenudki. Loogiline küsimus on: kuidas ta tundis end Cavalera saabastesse astudes?
"Minu ainus eesmärk oli teha seda, mida ma tegema pidin, võimalikult hästi. Olime ju teiste liikmetega enne lavale astumist sõbrad. Ma näen bändis sees olles asju hoopis teisiti kui fänn, kes ostab meie plaate ja käib meie kontsertidel. Seega ei mõelnud ma tol ajal, kas suudan Maxi asendada või mitte, me ei ole isegi kohtunud. Mu mõtted käisid vaid minu ja bändi ümber ning ma ei lasknud end Cavalera asendamisest liialt heidutada."

KEELEMÕTE: Üle Soome lahe hakkab käima rongipraam, mitte raudteepraam
Nädalapäevad tagasi levis uudis, et Soome ja Eesti vahele kavandatakse "raudteepraamiliiklust". Niisuguses sõnastuses jõudis teade nii Eesti Päevalehte kui ka mujale meediasse. Põgus uurimine näitas, et tegemist on Eesti oludes uudse mõistega, millest ei arva midagi ei ÕS ega Keelenõuvakk. Kuna südasuvel puhkavad ka keelenõustajad, siis nõnda "raudteepraam" pikemate arutlusteta lehte läkski - uudis teadagi ootamist ei kannata. Loo pealkirjakski sai "Soome ja Eesti vahet hakkab kurseerima raudtee-
praam". Ometi mõjus uus sõna kummaliselt.
Umbes nagu "maanteelaev"
Kummalist tunnet ei tekita sedapuhku see, millest keele- ja merendusasjatundjad praami puhul enamasti räägivad: argikeeles kasutatakse saarte vahet sõitvate parvlaevade tähenduses sõna, mis õieti tähendab lamedapõhjalist kaubalaeva (nt jõe-praam, liivapraam, pukseeritav praam). "Raudteepraami" teeb iseäralikuks hoopis see, et eesti keele loogika järgi on tegemist absurdsusega. Liitsõnad, mille täiendosa on raudtee-, tähendavad eeskätt raudteega seotud asju. ÕS-ist leiab näiteid: raudteerong, raudteerööbas, raudteeliiper, raudteejaam, raudteetunnel, raudteetööline, raudteeülesõidukoht, raudteevagun, raudteeliiklus jt. Niisiis oleks raudtee-

Valmib film kodanikualgatusest
Režissöör Jaan Tootsenil ja produtsent Jaak Kilmil on käsil täispikk dokumentaalfilm, mis räägib Uue Maailma seltsist, kes soovib kodanikualgatuse korras kujundada ümber oma koduasumi - Tallinna Uue Maailma.
MTÜ Uue Maailma Selts tuli kokku möödunud talvel. Kohtus käputäis aktiivseid kodanikke, keda ühendas soov muuta ühine kodukant mõnusaks elukeskkonnaks. "Seltsi eesmärk on luua meie asumile oma nägu - et oleks kodu, mis algaks tänavalt," kirjeldab Tootsen. Uus Maailm jääb Tehnika tänava, Pärnu mnt, Suur-Ameerika ja Endla tänava vahele.
Uue Maailma selts tegutseb autovaba tsooni, väikeste hubaste pagari- ja raamatupoodide loomise nimel. Oluline on, et linn oleks hubane, et majad ja ärid säiliksid ning näeksid head välja.

Teatriplakatid hakkasid elama alles kümne aasta eest
Enam kui sada aastat teatrisse kutsunud müürilehed on kõige suurema arengu läbi teinud just viimastel aastatel, olles ilmutanud oma esimesel sajandipoolel imekspandavat igavust, leiab Tiiu Laks.
Teatrite algusaegadel (esimene kutseline teater Vanemuine loodi 1905. aastal) olid plakatid väikesed ja lihtsad müürilehed, ainult Vanemuine pani rõhku pilkupüüdvusele ja hankis kuskilt värvilist paberit.
Kümme aastat hiljem muutusid müürilehed suuremaks ning üha rohkem hakati kasutama värvilist paberit või trükivärvi. Esines ka käsitsi joonistatud-kirjutatud plakateid, näiteks Estonia teatris 1919. aastal korraldatud tuluõhtu plakat.
1920-ndate keskel tekkisid plakatitele juba pildid, tihedamini peamiste osatäitjate fotod ja harvematel puhkudel joonistused. Erandiks oli IX üldlaulupeo raames toimunud Draamateatri vabaõhuetenduste "Antigone" ja "Toomapäev" uhke ja värviline plakat 1928. aastal.

Sügisese festivali Draama piletid juba otsakorral
1. septembril algava Draama festivali piletid on müügis. Varasemate aastate kogemus on näidanud, et viimasele hetkele ei tasu piletiostu jätta. Juba praegu on näiteks välja müüdud festivali võistlusprogrammis osaleva Linnateatri etenduse "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4" piletid, harva Tartut külastava NO-teatri "GEP ehk Gorjatšije estonskije parni" kahe etenduse ja Von Krahli "Kajaka" piletid.
Krahli "Kajakale" sekundeerib muide Endla teatri "Kajakas", mille on lavastanud Andres Noormets ning mida ei saa samuti liigitada päris traditsioonilise teatri alla. Samuti pole enam saada pileteid Linnateatri etendustele "Kivid sinu taskutes" ega ka Tallinnas Viru keskuse mängukohas pidevalt välja müüdud VAT teatri "Meeste varjupaigale".

Pärlid, sead ja Kreeka - Vissani kitarrifestival 2007
Kuus maailma tippkitarristi kogunes sadakonna elanikuga Vissanisse - pisikesse vaesesse Kreeka külakesse kuskil Albaania piiri lähedal. Sündmusele sattus peale Eesti kitarriseltsi esimees, muusikaakadeemia õppejõud Kristo Käo.
Kujutage ette Kreeka kõige vaesemat küla kusagil mägedes Albaania piiri ääres: umbes sada elanikku, tööpuudus, lagunenud majad segamini pooleliolevate ja iidvanade ehitistega, vanamehed kohaliku kõrtsi ees hommikust õhtuni ouzo't ja Mythost joomas ning souvlaki't peale hammustamas. Turiste siin ei käi, võõrkeeli ei räägita, külakoolis õpib kümme õpilast. Lähim pangaautomaat on 50 km kaugusel, bensiinijaam veidi lähemal.
Mägitee, mis on kõver kui kreeka E, siit edasi ei lähe. Kuum 35-kraadine tuul puhub kahe kilomeetri kõrguste kaljude vahel ja võtab igalt põhjamaalaselt paari minutiga eluisu. Siia ei saa "sattuda".
Euroopa Liidu lähedust ei meenuta miski peale rahaühiku. Ja ehk on kuidagi Euroopa Liiduga seotud ka see, et Kreeka töötud vanamehed jaksavad väsimatult juua - nende hindadega peaks Eesti analoogse vanamehe rahakott vastu täpselt kaks päeva.

Olgu tervitatud seltsimees Stalin - kehakultuurlaste parim sõber! 
Paljud eestlasedki on sellest kuulnud, kuid vähesed oma silmaga näinud. Eda Post on. Leetu rajatud Gru-tase parki ehk rahvasuus Stalini maailma on kogutud selle maa Nõukogude-aegsed monumendid, mis teistes liiduvabariikides lõhuti, läksid metallikokku-ostu, kaduma või mujale.
Gru-tase pargi (leedu keeles Gru-to parkas) 20 hektarit säilitab Nõukogude Liidu hõngu. Alates rongist, milletaolisega leedukaid Siberisse küüditati, ja valvetornist (koonduslaagri) aia veeres kuni kohvikuni, kus sehkendavad pioneerivormis ettekandjad. Tervituseks serveeritakse teeklaas viinaga, "sakuskaks" on plekist vaagnal kilud, sibul ja tükk leiba. Pargi peamiseks tõmbenumbriks on umbes kahekilomeetrine jalgrada, mida ääristavad Nõukogude Liidu ajal Leetu püstitatud "punased" mälestusmärgid.
Gru-tas on muidu üks kena soine koht Leedu-Poola piiri lähedal, mida eestlased võrdleks ilmselt karu tagumikuga. Endine kolhoosi Komunaras esimees ja maadleja, praegu 65-aastane pensionärist ärimees Viliumas Malinauskas suutis aga sinna teha ühe Leedu populaarseima vaatamisväärsuse.

Mark Soosaar - pind Pärnu linnavalitsuse tagumikus
Mark Soosaart teatakse
ui Soosaar tunneb, et tema õiglustunnet on riivatud, otsib ta seadustest välja argumendid ja tuututab üle Eesti kaikuvat hädapasunat. Mis te arvate, tänu kellele te kuulsite ehitusfirma YIT poolt Pärnu randa kavandatud "kobarkäimlast" või linnavalitsuse plaanist võtta maha enam kui saja-aastane pärnaallee Pärnu kesklinnas? Loomulikult tiris need asjad avalikkuse ette Soosaar.
Kohaliku lehe lugejate arvamused Soosaare kohta jagunevad peamiselt kaheks. Ühtede arvates on ta tüütu sahkerdaja ja intriigipunuja. Teised leiavad, et jumal tänatud Soosaare eest, sest muidu ei julgeks keegi Pärnu linnas toimuva kohta iitsatadagi ning linnavalitsus ja ärimehed saaksid teha, mis iganes pähe tuleb.

Homer Simpson: kui millegi tegemine nõuab vaeva, pole see vaeva väärt
Täna Springfieldis ning järgmisel reedel ka Eesti kinodes esilinastuv film "Simpsonid" tugineb seriaalile, mis on kujundanud popkultuuri, inspireerinud humanitaarteadlasi ja vaimustanud kriitikuid. Kaarel Kressa püüab portreteerida filmi peategelast Homer Simpsonit.
Homer Simpsoni püsivaimaks töökohaks on seriaali 18 hooaja jooksul olnud Springfieldi tuumajaama ohutusinspektori post. Samal ajal on ta oma fiktiivse elutee jooksul end proovile pannud (ja harilikult läbi kukkunud) 112 ametis, sh poksija, koreograafi, juuksuri ja astronaudina.
Tagasilöökidest hoolimata on teda ka loorberitega pärjatud - tema juhitud rokkbänd Be Sharps võitis 1980-ndatel Grammy, tema riiulit kaunistab kõrvalosatäitmise eest saadud Oscar ning 1990. aasta oktoobris valiti ta kodulinnas kuu parimaks tuumajaama ohtlike jäätmete käitlejaks.
Kui need ajutised sähvatused maha arvata, pole Homer Simpson mitte lihtsalt keskpärane isik, vaid inimliku lodevuse ja rumaluse väljapaistvaim esindaja. Mis peamine - ta on ise sellega rahul. Ta on kuulutanud oma lipukirjaks: "Kui millegi tegemine nõuab vaeva, pole see vaeva väärt."

Abiks algajale suvekultuuritarbijale
Kümned kontserdid, suvelavastused, festivalid, sajad üritused. Kõik ühe suve sees. Siis tahaks veel suvilasse või välismaale. Mismoodi on võimalik Eesti suves ellu jääda ja kultuurist puudutatud saada? Kuidas õiged asjad üles leida? Andres Keil vastab.
Ja peale kõige muu - nafta saab otsa, eks ole. Ja rongid meil enam ei… Bussid ka harva. Kui ühelt suuresti reklaamitud ürituselt teisele kurseerida, siis on võimalik ka meie pisikesel maal rahakott ainuüksi bensiinijaamadesse tühjendada.
Mida siis ikkagi teha? Kuhu minna? Suvi on ilus, kodumaa kaunis ja kultuurikuningad on usinad. Siin ta on, saagem tuttavaks - meie kõigi sõber, seltsimees ja kaaskodanik preili Otsustamisraskus!
Stsenaarium number üks
Mees, teenistuja, Tallinnast. "Mul on puhkus, ma lähen igale poole!"
Esimene nädal. Puhkus algab reedel. Sa oled veel Tallinnas. Kell on pool neli. Panid kontoriukse kinni. Õhtul on kuskil Lõuna-Eestis kontsert elik etendus. Kodust läbi, laps ja naine auto peale. "Kaie, palun tee natukene kiiremini, sa võid autos ka huuli värvida, eks ole ju!" Kell hakkab viis saama. Tartu maantee otsas on läbimatu ummik. Kell on pool kuus, kuus. Nii, pääsesime. Aga nüüd on kiire.

Sulev Keedus (50) 
Täna juubelini jõudev Sulev Keedus on ühes asjas Eesti filmikultuuri südametunnistus - oma taotlustes pole filmilavastaja leppinud vähemaga kui kõrgkultuurne kunstfilm. Ehk siis teos, mille kohta Peeter Toropi mõõtu märgiteadlane võib lõpmatul hulgal seletusi kokku heietada.
Neid kunstfilme on seni loodud kaks, ja ainuüksi nendega on Keedus saanud omaette peatükiks Eesti filmiloos. Nii "Georgica" (1998) kui ka "Somnambuul" (2003) on pälvinud kenakesti rahvusvahelisi äramärkimisi. Kõrgelt hinnatakse Keeduse loomingut ka kodumaal. Kui meie filmikriitikud valisid Eesti kõigi aegade parimaid filme, saavutas Keeduse "Georgica" viienda koha. Ettepoole jäid mängufilmid "Kevade", "Hullumeelsus", "Ideaalmaastik" ja "Viimne reliikvia".

Iir Hermeliin (34) 
Kolmapäeval on sünnipäev Tallinna Linnateatri peakunstnikul Hille Ermelil, kellele elukaaslane Asko Künnap andis kunagi nime Iir Hermeliin. Iire tee lavastusmaastikule kulges peaaegu klassikaliselt punktist lastekunstikool punkti ERKI, väikeste vahepõigetega moekunsti ja üldhariduse aladele. Üldsuse teadvusse Eurovisiooni lavakujundusega murdnud Iir on võitja, kellest õhkub enesekindlust ja -teadlikkust ning imestusväärset kontrolli kõige üle. Ta teeb, mida tahab, ja keeldub sellest, mida teha ei taha. Seetõttu on ka tema töö justkui hobi, piirdudes meeldivate ja põnevate kogemustega, mitte pealesurutud kohustustega.

Indrek Sei (35) 
Neljapäeval 35-aastaseks saav Indrek Sei on tänini üks Eesti tuntumaid ujujaid, kelle nimel seisab endiselt mitu kodumaist rekordit.
Kuigi sportlasena jäid Sei säravamad aastad eelmisesse aastakümnesse, proovis ta 2004 pääseda veel Ateena olümpiamängudele. Praeguseks on ta aga juba kolmandat aastat Eesti ujumisliidu presidendi ametis, kelle ülesanne on viia tippu ujujate uus põlvkond. Samuti on tal Keilas endanimeline ujumiskool. Ujumise kõrvalt on Sei (nagu mitmed teisedki endised sportlased) toonud perele leiva lauale spordikaupade äriga ning vilksatanud isamaaliitlaste nimekirjas.

Andres Jõesaar (48) 
Teisipäeval tähistab sünnipäeva "mitmefunktsiooniline" mees Andres Jõesaar. Peenmehaanika insenerist meediateadlaseks ja -tegelaseks saanud Jõesaar on juhtinud nii Eesti Raadio kui ka Eesti Televisiooni reklaamiosakonda, Tele 2 osakondi, telekanalit TV3, ringhäälingunõukogu ning Tartu ülikooli ajakirjanduseriala tudengeid. Temas nähakse ettevõtlikku ja hakkajat meest, kes suudab jääda juhi kohal ja asjaajamises loominguliseks. Muu hulgas on Jõesaar Eesti suusaliidu juhatuses, mängib usinalt tennist ja kasvatab kahte last.

Raine Karp (68) 
Esmaspäeval sünnipäeva tähistav Raine Karp ja tema looming on hea näide, kuidas aeg pillutab arhitekti. 1980. aastatel oli ta Eesti juhtiv, et mitte öelda ametlik arhitekt, kes projekteeris sellised suurehitised nagu linnahall, poliithariduskeskus (nn Karla katedraal), rahvusraamatukogu ja postimaja. Noored arhitektid vaatasid seda iroonia ja ehk ka kadedusega.
1990. aastate algul sai konflikt avalikuks ning Raine Karp astus arhitektide liidust välja. Nüüd võib öelda, et viimased aastad on olnud Karbi taasavastamise aastad, mida kroonisid isikunäitus arhitektuurimuuseumis ja kultuurkapitali elutööpreemia. Algatati ka võitlus kaua aega põlatud Sakala keskuse lammutamise vastu.

TOOMAS HENDRIK ILVES: ei tohiks teha üldistusi EL uute riikide kohta
Mitte igast europarlamendi liikmest ei saa riigipead. Endisest Europarlamendi saadikust Toomas Hendrik Ilvesest aga sai. Pärast kaheaastast eurosaadikuks olemist, sai ta 2006. aasta septembris Eesti presidendiks.
Te oliti europarlamendi saadik ligi kolm aastat, kuidas te seda aega mäletate? Kas see on kuidagi mõjutanud teie tegevust Eesti presidendina?
Ma mõistan EL-i nüüd märksa paremini. Ma mõistan, et europarlamendi töö erineb rahvusriigi parlamendi tööst, võib-olla selle pärast, et saadikud erinevatest poliitilistest fraktsioonidest saavad europarlamendis paremini omavahel läbi.
Paljudel europarlamendi saadikutel oli raske harjuda uute liikmesriikidest pärit liikmetega. Vanade olijate huvifookus oli suunatud teistele teemadele, kui uutel liikmetel. Näiteks Ukraina küsimus ei olnud enne laienemist väga tähtis, sest EL-il ei olnud selle riigiga ühist piiri.

Lastega joonud õpetaja ei leia selles midagi halba
Võrumaal Parksepas õpilastega koos alkoholi joonud õpetaja ei näe juhtunus suurt probleemi.
Parksepa keskkooli loodusõpetuse õpetaja Ando Tuule suhtes algatas politsei kriminaalasja, kuna ta jõi koos oma õpilastega alkoholi, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Tuul ise kommenteeris vahejuhtumit, et ei näe midagi halba, kui 16-17-aastased õpilased tema juures paar siidrit jõid.
Parksepa keskkooli direktor Ilmar Kesselmann ei olnud veel kindel, kas Tuul lastakse töölt lahti või ei. Kesselmanni sõnul tuleb see veel otsustamisele, kuid vajadusel tuleb Tuul vallandada.

Uus seadus võimaldaks teenetemärke ära võtta
Uus teenetemärkide seaduse eelnõu muudab autasude andmise korra lihtsamaks ning võimaldab riigil vääritult käitunud inimeselt teenetemärk ära võtta.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Ulrika Eesmaa sõnul on eelnõu peamiseks eesmärgiks muuta teenetemärkide taotlemise ja andmise korda.
"Kui täna esitatakse vastavad taotlused teenetemärkide komiteele, kes need siis läbi vaatab ja presidendile esildise teeb, siis eelnõu kohaselt saavad ettepanekute esitamiseks õiguse kõik isikud ja asutused ilma seejuures kvoote kehtestamata," selgitas Eesmaa.
Muudatus kaotaks Eesmaa sõnul ära senise bürokraatliku korralduse, mis kujutab endast pikka ja ajamahukat protseduuri.
Eelnõu kohaselt likvideeritakse teenetemärkide komitee ning teenetemärkidega seotud asjaajamine antakse vabariigi presidendi kantselei korraldada. See tähendab seda, et teenetemärgi andmine jääb presidendi ainupädevusse.

Õlletoober möödus politseile rahulikult
Saaremaal reedel ja laupäeval toimunud Õlletoober möödus suuremate rikkumisteta, kuigi politsei pidas kinni purjus alaealisi.
Politsei tabas Õlletoobril Kuressaare politseijaoskonna komissari Aare Alliku teatel üritusel patrullides 18 purjus alaealist, mis on samaväärne eelmise aastaga. Festivali toimumisalalt toimetati kainenema kolm agressiivsemat purjus külastajat.
Samuti pidas politsei kinni kümme purjus, kuus alkoholi jääknähtudega ja viis loata juhti.
Juhtus ka üks liiklusõnnetus, milles autojuht oli purjus, kuid inimesed viga ei saanud. Kaarma külas sõitis eile kella 18.23 ajal 25-aastane Janek tagant otsa ristmikul peatatud sõiduautole.
Üldiselt möödus Õlletoober Alliku hinnangul siiski rahulikult ja suuremaid rikkumisi ei esinenud.
"Arvestades üritustel osalenud külastajate arvu - esialgsetele andmetel kuni 9000 külastajat, saab politsei väita, et seatud eesmärgid on suuremalt jaolt täidetud," ütles Allik.

Auto sõitis mehel üle jala
Võrus juhtus eile õnnetus, kus sõiduauto sõitis mehel üle jalalaba.
Õnnetus juhtus kella 17.32 ajal Liiva tänav 13 maja juures, kus sõiduauto Audi 100, mida juhtis Piret (s 1980), sõitis sõiduteel olnud Meelisel (s 1959) üle jalalaba.
Jalakäija toimetati TÜ kliinikumi.

Aegviidu saun läks põlema
Harjumaal Aegviidus läks eile õhtul põlema üldkasutatav saun.
Päästeteenistus sai teate tulekahjust Aegviidu saunas eile kell 18.46.
Päästjate saabudes põles sauna leili- ja pesuruum, tuli oli levinud läbi akna räästasse ja pööningule. Inimesed vigastada ei saanud.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Jalgrattur jäi auto alla
Tallinnas juhtus eile õhtul liiklusõnnetus, kus noor neiu sõitis otsa jalgrattaga liikunud mehele.
Õnnetus juhtus kella 20.00 ajal Muuga ja Pirnipuu teede ristmikul, kus sõiduauto Nissan Primera, mida juhtis Elena (s 1989), põrkas parempöördel kokku jalgrattaga otse liikunud Matiga(s 1964).
Jalgrattur toimetati PERH Mustamäe korpusesse.

Prantsusmaal hukkus bussiõnnetuses 26 poola palverändurit
Prantsuse kaguosas Grenoble'i linna lähedal sõitis poola palverändureid kandnud buss sillalt alla ja süttis põlema, hukkus 26 inimest.
Buss sõitis läbi teeäärse barjääri teelt välja kohas, mis on õnnetusjuhtumite poolest kurikuulus, vahendab Reuters.
"Tunnistajad rääkisid probleemidest piduritega ja ebatavalisest mustast suitsust," ütles kohalik politseinik.
Kohalike võimude hinnangul võis õnnetuse põhjustajaks olla ka bussi liigne kiirus.
Õnnetuses hukkus 26 inimest, 12 kannatanut on kriitilises seisus haiglasse toimetatud.
Enamus ohvreid hukkus õnnetuse tagajärjel tekkinud tules, mistõttu päästetöötajate sõnul vajavad nad laipade tuvastamiseks kohtulikku ekspertiisi.
Samal Laffrey kallakul on varemgi juhtunud suuri liiklusõnnetusi. 1973. aastal sõitis seal teelt välja Belgia buss. Hukkus 43 inimest.

Armee on Talibani pantvangistajad ümber piiranud
Afganistani kaitseministeeriumi teatel on julgeolekujõud piiranud ümber ala, kus Talibani võitlejad hoiavad kinni 23 lõuna-korealasest pantvangi.
Alanud on küll läbirääkimised pantvangide vabastamiseks, kuid sõjalist operatsiooni veel alustatud pole, vahendab BBC.
Pantvangiläbirääkimiste meeskond saabus Soulist Kabuli juba täna hommikul.
Korealased vangistati neljapäeval bussireisil Kandaharist Kabuli.
Taliban tahab vahetada 23 meest ja naist oma vangistatud võitlejate vastu. Samuti nõuab Taliban Lõuna-Korea sõdurite lahkumist Afganistanist. Vastasel juhul lubas Taliban pantvangid tappa.

Itaalia politsei avastas terroristide kooli
Kesk-Itaalia politsei teatel avastasid nad Perugia linna mošee kontrollimisel sealt islamiäärmuslaste pommikooli ja arreteerisid kolm inimest.
Politsei leidis tõendeid lõhkeainetest ja mürkidest ning Boeing 747 juhtimise instruktsioonid, vahendas BBC.
"Kahtlusalused juhtisid põhjalikku operatsiooni, mille käigus õpetati ja treeniti kasutama relvasid ja lahingutehnikaid, mis on sobilikud terrorismiaktidele," ütles politsei esindaja.
Politsei andmetel on kahtlusalustel sidemed grupeeringuga, mida seostatakse Osama bin Ladeni juhitud al-Qaeda võrgustikuga.
Arreteeriti imaam ja veel kaks inimest, kes kõik olid rahvuselt marokolased. Politseil on olemas order ka neljanda isiku kinni pidamiseks, kes hetkel viibib väljaspool Itaaliat.
Lisaks arreteeriti sama juhtumiga seotud reidi käigus 20 välistudengit ja need, kellel pole elamisluba, saadetakse riigist välja.

Hiinas on tormides hukkunud üle saja inimese
Hiinas on suurte tormide tõttu eelmise nädala jooksul hukkunud üle saja inimese.
Ida-Shandongi provintsis on hukkunute arv peale paduvihmade algamist kolmapäeval tõusnud 40 inimeseni, vahendab BBC. Chongqingi provintsis, mida tabasid üleujutused ja mudalaviinid, on leitud 42 surnukeha. Paljud inimesed on endiselt kadunud.
Lõuna-Yunnani provintsis on teadaolevalt raskete vihmade poolt põhjustatud maalihkes hukkunud 27 inimest.
Hiina uudisteagentuuri teatel on tõsine üleujutuste oht järgnevatel päevadel Huai jõe ümbruses, mis jookseb läbi mitme provintsi Kesk- ja Ida-Hiinas.
Tormid on peale inimelude nõudmise tekitanud ka miljonitesse dollaritesse ulatuvat majanduslikku kahju ning sundinud tuhandeid inimesi oma kodudest lahkuma.

Kadrioru pargi sünnipäeval avab Tallinn noortepargi
Kadrioru pargil on täna 289. sünnipäev, mille raames avab Tallinn noortepargi.
Kadrioru pargi sünnipäevapidu, mis algab täna hommikul lastele kell 11 Lilleaiamängudega, kulmineerub kell 14.00 noortepargi avamisega.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul on Kadrioru pargist saanud omamoodi perekeskus värske õhu, ajaviitmisvõimaluste ja meeldiva miljööga.
Noortepargi avamisel ootavad lapsi klounid Piip ja Tuut. Pakutakse sünnipäevakringlit ning jäätist pakub lastesõber Yeti. Samas saab vaadata kogupere-etendust "Karjapoiss on kuningas".

Tartu kinnisvaraturg on suures languses
Nagu mujalgi Eestis, on kinnisvaraturg suikunud ka Tartus, nii rahulikku juulikuud pole maaklerite sõnul olnud juba aastaid.
Linna umbes 500-st uuselamu korterist on juulis kaubaks läinud kõigest 16, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Ka Tartu uues kõrghoones Tigutornis on juulis müüdud vaid üks korter. Võrdluseks maja korterite müügi esimesel etapil osteti kõik vabad pinnad ära. Üldse on Tigutorni korteritest müüdud ligikaudu üks kolmandik.
Arendajad siiski hindu oluliselt langetada ei kavatse, kuna uuselamute ehituskulud on suured. Pigem mõtlevad nad kortereid möbleerida ja välja üürida.

Video: Võrus lõppes folkloorifestival
Võrumaal toimus sel nädalalõpul Võru 13.-s folkloorifestil, kus tantsiti taaskord tänavatantsu, üksteise sabas seekord ligikaudu 1700 inimest.
Kaheksal aastal kokku on tänavatantsus kaasa löönud 17 000 inimest, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.

Eesti parimad rulatajad sõidavad Lätti võistlema
Tallinnas eile toimunud rulavõistlusel selgusid kuus Eesti parimat
Esimesena võitles endale koha välja 18-aastane Kristjan Prik. Eestist lähevad Riiga võistlema veel Aleksander Tubin, Dimas Igolkin, Eron Nõlvand, Tõnis Venno ja Jaan Suits.
Finaalvõistlust Lätis korraldab kohalik noorteorganisatsioon Avantis. Riias asuvasse Grîziņkalna skateparki oodatakse võistlejaid nii Baltikumist kui ka Poolast, Soomest, Rootsist, Norrast ning Venemaalt.
Võistlusele pühendatult toimub 26.-27. juulini kohalikus kinos "K-Suns" rulafilmide festival, kus on esindatud ka Eesti filmid "A mul meeldõb" ja Men at work ", lisaks jõuavad kinolinale amatööride ning poolprofessionaalide teosed Lätist, Leedust, Venemaalt ning Norrast.

Gerli Padar esineb Stenbocki maja õuel
Gerli Padar ja Tõnu Naissoo Trio koosseisus Tõnu Naissoo, Marko Naissoo ja Taavo Remmel esinevad esmaspäeval kell 18 Stenbocki maja õuel, kontsert on tasuta.
Kontserdil pealkirjaga "Muusikal džässis" kõlavad muusikalide teemad džässilikus seades ning armastatud solisti esituses, kes tunneb end igasuguses muusikas kui kala vees, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Tõnu Naissoo - Eesti ühe kompetentsema ja laiema silmaringiga džässpianisti mängus kohtuvad nii lüüriline sügavus, olemuslik tõsidus kui ka lõõgastav meelelahutus.
Stenbocki maja hoovil esitatava kontserdikava aluseks saigi kahe artisti, Tõnu Naisso ja Gerli Padari armastus erinevate muusikastiilide vastu. Tuntud meloodiates muusikalidest "Oklahoma", "Chess", "My Fair Lady" on tunda tugevat džässi hõngu.
Nagu tavaks, on kontserdid kõigile kuulajatele tasuta ning Stenbocki maja õue väravad avatakse orienteeruvalt pool tundi enne kontserdi algust.

 "Tallinn 2007" meeste kettaheite võitis Kanter
Meeste kettaheites oli Tallinna kergejõustikumiitingul parim Gerd Kanter, kes võitis tulemusega 67.76.
Ungarlasest olümpiahõbe Zoltan Kovago jäi Kanterist maha veidi enam kui nelja meetriga - 63.72.
Kolmandana lahkus kettaheiteringist Franz Kruger 63.66 meetriga.
Aleksander Tammert sai kirja 62.07 meetrit.

Ratsutamine: Rein Pill võitis takistussõidu MK etapi
Rein Pill hobusel Ritual võitis täna Riias toimunud ratsutamise takistussõidu MK etapi.
Tänases Riia MK etapi Grand Prix parkuuris kordasid Rein Pill ja Ritual Tallinna Rahvuste Karika edu, kindlustades endale võidu. Tiit Kivisild hobusel Lara saavutas teise koha.
Eesti ratsasportlased osalevad MK Põhja Kesk-Euroopa liigas.

Vormel: Euroopa Grand Prix võitis Alonso
Vihmas ja päikeses peetud F1 autode MM-sarja kümnenda etapi, Euroopa GP Saksamaal Nürburgringi rajal võitis kahe viimase aasta maailmameister Fernando Alonso.
McLaren-Mercedese piloodile olid meeltmööda kümmekond ringi enne võistluse lõppu taas avanenud taevaluugid, kirjutab Sportnet.
Boksipeatuse järel jäi hispaanlane küll senise liidri Felipe Massa selja taha, kuid viis ringi enne lõppu möödus ta brasiillasest, kihutas uhkelt lõpuni ning teenis oma 18. GP-võidu. Massa oli teine.
Esimese poodiumikoha sel hooaja tõi Red Bulli meeskonnale austraallane Mark Webber, kes edestas napilt Alexander Wurzi.
Viies oli David Coulthard, kuues Robert Kubica, seitsmes Nick Heidfeld ja kaheksas Heikki Kovalainen.
Seni kõigil etappidel esikolmikus lõpetanud MM-sarja liider Lewis Hamilton möödus lõpu eel küll Gianfranco Fisichellast, kuid üheksandast kohas enamat ei suutnud.

Purjetamine: Rammo sai juunioride MM-l 15. koha
Kanadas Ontario lähistel Kingstonis 12.-21. juulini peetud Volvo juuniorite purjetamise ISAF maailmameistrivõistlustel saavutas Eestit esindanud Karl-Martin Rammo Laser klassis 15. koha.
Rammo kogus üldarvestuses 104. punkti, oma parima, viienda sõidu lõpetas sportlane 8. kohaga. Esimese nelja
sõidu järel hoidis Rammo üldarvestuses koguni 12. kohta.
Juuniorite maailmameistritiitli võitis ülekaalukalt küproslane Pavlos Kontides 20 punktiga. Hõbemedali pälvis
uus-meremaalane Josh Junior 32 punktiga, pronks läks Saksamaale Philipp Buhlile 39 punktiga.
Kümnest peetud võistlussõidust läksid üldarvestuses kirja kaheksa paremat tulemust.
MM-ist võttis osa üle 220 purjetaja 50 riigist, Laser klassis võistles 38 noort sportlast 38 riigist.

Kergejõustik: Leibak sai Euroopa meistriks
Hiinas mullu juunioride maailmameistriks kroonitud kolmikhüppaja Kaire Leibak on alates pühapäevast ka Euroopa omaealiste meister.
Hollandis Hengelos oli tartlanna tosinast lõppvõistlusele pääsenud kolmikhüppajast ainus, kes üle 14 meetri lendas, kirjutab Sportnet. Viiendal katsel hüppas ta 2,7 m/s puhunud taganttuule toel tulemuseks 14.02.
Nelja vooru järel oli Leibak kolmandal katsel saavutatud 13.65-ga teisel kohal, sest samas hüppevoorus suutis ukrainlanna Hanna Knjaževa tuulevaikuses 13.85 hüpata.
Esimesel katsel oli 19-aastane Leibak saanud kirja 13.46. Kolmanda koha sai rumeenlanna Cristina Bujin 13.57-ga.

Skolimowska sai Tallinnas vasaraheites maailmaklassitulemuse
Kergejõustikuvõistlusel "Tallinn 2007" esimese alana kavas
See jääb äsja dopingusüüdistuste alla langenud Tatjana Lõssenko eelmisel aastal Kadriorus heidetud
maailmarekordile alla vaid 3,39 meetriga, teatas "Tallinn 2007" pressiesindaja.
Skolimovska võidutulemus sündis juba teises voorus, tema kehvim heide oli 71.27.
Teisele kohale heitis end itaallanna Ester Balassini 68.35-ga.
Eesti esindajatest heitis Kadri-Liis Vähi 46.85, Eesti rekordi omanik Maris Rõngelepp tulemust kirja ei saanud.

Motosport: Rohtlaan Brnos punktilisa ei teeninud
Mootorrataste ringrajasõidu Superstock 1000 masinaklassi MM-etapil Tšehhis Brnos sai Marko Rohtlaan 20. koha.
Kvalifikatsioonis 29. aja saanud eestlane kaotas sõidu võitnud belglasele Xavier Simeonile (Suzuki) 30,629 sekundit, kirjutab ETV sport.
Viimasest punktikohast jäi Rohtlaant lahutama 8,5 sekundit.

Beckham käis vigastusest hoolimata väljakul
Maailma kuulsamaid jalgpallureid inglane David Beckham tegi vaatamata vigastusele oma kauaoodatud debüüdi uue koduklubi Los Angeles Galaxy värvides, kui sõprusmängus tuli tunnistada Londoni Chelsea 1: 0 paremust.
Pikalt jalavigastust ravinud Beckham sekkus mängu vahetusest 78. minutil, kirjutab Sportnet.
Mängu ainsa tabamuse sai kirja londonlaste keskkaitse tugitala John Terry 49. minutil Joe Cole'i söödust.
Beckham teenib Galaxy eest mängides viie hooajaga 32,5 miljonit dollarit.
Galaxy hooaeg koduses liigas on olnud tänavu äärmiselt tagasihoidlik. 12 liigamängust on suudetud võita vaid kolm ning tabelis hoitakse eelviimast kohta.

Vormel: Hamiltonil lubatakse täna võistelda
Britist F1 MM-sarja üldliider Lewis Hamilton tuleb vaatamata laupäeval kvalifikatsioonisõidus läbi tehtud raskele avariile Nürburgringil Euroopa GP-l starti.
Rohelise tule võistlemiseks andis Hamiltonile FIA arst Gary Hartstein, vahendab Sportnet.
22-aastane Hamilton sõitis eilses kvalifikatsioonis oma McLarenil täiel kiirusel rajapiiretesse. Koheselt teatati, et mees vigastada ei saanud, kuid siiski otsustati läbi teha uuringud, mis kinnitasid esialgseid andmeid.
Euroopa GP algab täna Eesti aja järgi kell 15.00.

SAKARIAS LEPPIK: Eesti tugevus on vaimulik küpsus
Välismaa ususektide Eesti iseseisvuse taastamise aegne ja järgne entusiastlik tung siia on viisteist aastat hiljem päädinud vaid neist mõne suurema marginaalse tegevusega ega avalda Eesti usulisele maastikule erilist mõju.
Eesti on nende aastatega muutunud vaimulikult küpsemaks ja targemaks ning see annab lootust ühiskonna tervise ja väärtuste paranemiseks.
Ma ei taha selle kirjatükiga olla mingi hiromant. Panen üpris lühidalt kirja üksikud tähelepanekud, mida olen teinud Eesti viimase viieteistkümne aasta vaimulikust arengust ning religioosse olukorra kujunemisest.
Ajalooliselt murrangulistel aegadel ja inimsuhete suurte muutuste tulvas tõuseb inimese hing ärkvele ning on püsitu - seda senikaua, kuni aeg rahuneb. See on nüüdseks juhtunud ka Eestis: raplevast ja omariiklust taaskehtestavast rahvast on saanud heaolurahvas. Saabunud on stabiilsus. Miks ma sellest kõnelen?

KRISTER PARIS: Kes äsaks roolijoodikule kiviga? 
"Enam ei joo, teed ka ei joo!" haliseb mees, keda viiakse Gorbatšovi karskuskampaania ajal mahalaskmisele.
Midagi sellist lapsepõlveaegsest "Meelejahutajast" meenus paar päeva tagasi, kui šašlõkikraami ning pudeli veiniga Nõukogude aega meenutavas kassasabas igavlesin.
Paari nädala pärast jälgiksin kassatädi võitlust kella kaheksale läheneva ajaga juba märksa tigedamalt. Täpselt pärast kella kukkumist tuleb siis ju veinipudel korvist välja võtta. Ja nagu eestlaslik Ordnung ette kirjutab, jälgitakse piiranguid meil minutilise täpsusega.
Ikkagi ei saa aru, miks Tallinna linnavõim ajab inimesi vihale ning aias grillimise asemel kõrtsi. Ilmselt on keegi valitsevast Keskerakonnast lugenud mõnd taskuvarga õpikut, milles pannakse põhirõhk alternatiivse aistingu tekitamisele: kui keegi teile "kogemata" varba peale astub, ei pane te rahakoti taskust välja tõmbamist tähelegi.

Sotsiaalne kaitsetus ja hirm
Õiguskantsler Allar Jõks tõstatas hiljuti probleemideringi, mis on seotud inimõigustevastase väärkohtlemisega hoolekandeasutustes. Kuidas on võimalik et ühes Euroopa Liidu liikmesriigis hoitakse inimesi luku taga, seotakse ratastooli või voodi külge?
Nagu meedia on kirjutanud, on tuleva aasta riigieelarves sotsiaalse kaitse valdkondadele (haiglatevõrgu parandamine, võitlus narkomaania ja aidsiga, laste ja puuetega inimeste ning psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekanne ja rehabilitatsioon) jagatav raha külmutatud täpselt samale tasemele kui mullu (EPL 20.06). Ja see sünnib ajal, mil hinnad aina tõusevad!
Kui need arvud sellisteks tõesti jäävad, muutuvad õiguskantsleri avastatud juhtumid kohutavaks reegliks. Lihtsalt pole vahendeid, millega palgata spetsialiste, kes inimestega tegeleksid, selle asemel, et neid luku taha panna või kinni siduda. Ühes Euroopa riigis toimub heaolu langus.

REPLIIK: Tarbijate võim? 
Täna jõuab Tallinna säästvat eluviisi tutvustav purjelaev Estelle. Tarbijatel on suur võim, kuulutavad juba ammu keskkonnaorganisatsioonid ja -ideoloogid. Näiteks? Eelistada jalgratast autole, osta vabapidamisel olevate kanade mune puuris hoitavate omade asemel, eelistada mahetoodangut tööstuslikule. Selline teguviis ei ole üksnes tervislikum, vaid lisaboonusena annab ka teadmise, et käitutakse vastutustundlikult.
Paraku on Eesti aga kaugel sellest, et kauplustes oleksid mahukad letid mahetoodetega. Ka pakendite ja pudelite tagastamine on Eestis märksa keerulisem kui enamikus Lääne-Euroopa maades. Rääkimata jalgrattasõidust, mis on pahatihti lihtsalt eluohtlik. Siin sõltub aga palju poliitikute, mitte üksikute tarbijate otsustest.

JUHTKIRI: Teelahkmel Türgi
Ummikud kiirteedel, nädalaid varem väljamüüdud lennukid ja rongid - türklased võtsid eilseid valimisi tõsisemalt kui kunagi varem. Meedia andmeil katkestas veerand türklasi eilsete valimiste tõttu puhkuse, et sõita kodukanti valima.
Ja kaalul on palju. Pole just liialdus öelda, et eilsetest Türgi valimistest ei sõltu üksnes selle riigi enda, vaid ka Euroopa tulevik - nagu ka sündmuste edasine käik Iraagis. Esialgsed tulemused näitasid, et enam kui pooled häältest sai peaministri Recep Tayyip Erdogani konservatiivne Õigluse ja Arengu Partei (AKP). Kuid lahtine on küsimus, millise tee valib Erdogan. Kas ta suunab Türgi islamiseerimise kursile või valib edasiste reformide võimaluse?

Rohelised tahavad Ignalina pärast Riigikogu suvel kokku kutsuda
Roheline Erakond alustas riigikogu liikmete seas allkirjade kogumist parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumiseks.
Erakorralisel istungil soovivad rohelised arutada peaministri kokkuleppeid Ignalina tuumaprojekti osas, sest Roheliste juhi Marek Strandbergi hinnangul ei oleks peaminister väidetavalt tohtinud Eestit siduda Ignalina tuumaprojektiga, vahendab ETV24 Aktuaalset Kaamerat.
Nii reformierakondlane Meelis Atonen kui Margus Tsahkna IRLst väitsid, et midagi lubamatut pole Andrus Ansip siiski teinud, rohelistele on vaid ebaselgeks jäänud ühe või teise ametkonna volipiirid.
Erakorralist istungit toetavad ka teised opositsiooniparteid, kuid selle kokkukutsumiseks on vaja vähemalt 21 riigikogu liikme toetust. Parlament on otsustusvõimeline aga vaid siis, kui istungil osaleb üle poole saadikutest ehk lisaks 41 opositsioonipoliitikule veel vähemalt kümme koalitsioonierakondade liiget.

TV3 VIDEO: matslik rallipublik sundis rallikorraldajat ametist loobuma
Eesti Autospordiliit peab järgmise aasta Otepää Rallyle leidma uue
MTÜ Syrus Rally meeskond otsustas rallipubliku olematu käitumiskultuuri tõttu järgmisel aastal võistlust mitte korraldada, teatasid Seitsmesed Uudised.

TV3 VIDEO: möödunud ööl purunes Valgejõel kahtlastel asjaoludel Kotka tamm
Ööl vastu tänast purunes seni teadmata põhjustel Valgejõel asuv Kotka tamm, mida asus kohe omaalgatuslikult parandama kohalik Kotka Forelli kalakasvatus.
Tammi purunemise asjaolud on hämarad, seda enam, et hetkeseisuga puudub kalakasvatusel parandustöödeks keskkonnainspektsiooni luba, teatasid Seitsmsed Uudised.

TV3 VIDEO: Tiina Mägi sulgeks vanalinna välikohvikud
Tallinna vanalinna välikohvikutes suitsetajad häirivad kohalikke elanikke ja Tiina Mägi hinnangul saaks probleemi lahendada välikohvikute laussulgemisega.
Tallinna vanalinna kõrtsidest tänavale tõstetud suitsetajatest on saanud kohalike elanike suur nuhtlus. Vanalinna kaitsja Tiina Mägi hinnangul aitaks probleemi lahendada vanalinna välikohvikute laussulgemine, vahendavad Seitsmesed uudised.

Kuusalus põles täna 9 hektarit metsa
Täna lõuna paiku teatati metsatulekahjust Harjumaal Kuusalu vallas, kus põlenguala kasvas ligi üheksa hektari suuruseks, õnneks aitas õhtupoolikul sadama hakanud vihm tule leviku kiiresti kontrolli alla saada.
Häirekeskus sai teate tulekahjust päeval kella kolmveerand ühe paiku, teatas Põhja-Eesti päästekeskus. Päästjate sündmuskohale jõudes põles Kemba külas Järvi järvede ääres üheksa hektarit metsa.
Tule levikule aitas kaasa tugev tuul. Kell kolm pärastlõunal töötas põlengualal 14 erinevat päästeautot, lisaks muu metsa kustutamiseks mõeldud tehnika. Kustutus- ja seirelendudeks oli kaasatud juba ka kaks kaitsejõudude ja Piirivalve Lennusalga helikopterit.
Kella nelja paiku õnnestus põleng lokaliseerida, piirkonnas maha sadanud vihm aitas päästetöötajatel tule leviku lõplikult kontrolli alla saada. Osa sündmuskohal töötanud päästetehnikat on praeguseks tagasi saadetud. Kella poole seitsmese seisuga käivad piirkonnas järelkustutustööd, mis jätkuvad ka homme.

Euroopa Liit toetab Litvinenko asjas Suurbritanniat
Välisminister Urmas Paet osales täna Brüsselis toimunud välisministrite nõukogul, kus välisministrid arutasid muuhulgas olukorda Briti-Vene suhetes.
Rääkides Suurbritannia ja Vene suhetest avaldasid Euroopa Liidu välisministrid nn Litvinenko juhtumis Ühendkuningriikidele selget toetust, teatas Välisministeerium.
Venemaa keeldus Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatava Vene Föderatsiooni kodaniku välja andmisest ning Vene võimud pole üles näidanud valmisolekut koostööks.

Ülemiste ristmiku ümberehitus sai valmis
Ülemiste ristmiku ümberehitustööde käigus sai ristmik kolm uut täiendavat sõidurada, uue asfaltkatte ning teekattemärgistuse.
Sellel nädalal Ülemiste ristmikul lõppenud ümberehitustööde käigus rajati linnast väljuvale sõidusuunale raudteetammi alla täiendav sõidurada. Lisaks ehitati ümber ristmikule väljasõit Tartu poolt ning parempööre Suur-Sõjamäe tänavalt Tartu maanteele - mõlemale sõidusuunale lisandus üks täiendav sõidurada.
"Täiendav sõidurada raudteetammi all suurendab ristmiku läbilaskevõimet erinevate arvutuste kohaselt kuni kolmandiku võrra ning lihtsustab oluliselt tipptunnil linnast väljuval suunal ristmiku läbimist. Samuti on tänu Suur-Sõjamäe teele lisandunud reale oluliselt lihtsustatud parempööre kesklinna poole," ütles Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin.

Saaremaa kandis sõitis juba kolmas jaht madalikule
Haapsalu ja Vormsi vahel sõitis täna keskpäeval madalikule eestlastele kuuluv jaht - see on viimase ööpäeva jooksul juba kolmas omataoline juhtum.
Häirekeskus sai teate täna kell 12.25, mispeale alarmeeriti Haapsalu piirivalvekordonit, kust sõitis hädasolijatele appi kaatrimeeskond, teatas piirivalveameti pressiesindaja.
Sündmuspaigal, kus tugev tuul ja kõrged lained jahti kalda poole lükkasid, oli Mia kapteni esialgse informatsiooni kohaselt jahi kiilu sisse tekkinud auk ning kapten täheldas jahil leket, mis osutus hiljem siiski vihma- ja mereveeks.
Kell 14.18 aitasid piirivalvurid jahi madalikult lahti ning viimane jätkas teekonda Haapsalu sadamasse juba omal jõul.

Algab kontserdisari Tallinna Kirikurenessanss 2007
Augustikuu neljapäevadel toimuvad Tallinna kirikutes kontserdid, mis pakuvad mitmekesiseid elamusi nii noorematele kui vanematele muusikahuvilistele.
Algav kontsertsari on osa projektist "Tallinna Kirikurenessanss", mille algtas 2002. aastal Tallinna Kultuuriväärtuste amet. Projekti eesmärk on restaureerida ajaloolisi ja muinsusväärtuslikke pühakodasid.
"Siiani oleme projekti raames kirikuid ennistanud ligi 82 miljoni krooni eest. Sel aastal on plaanitud teha restaureerimistöid kokku enam kui 14,5 miljoni krooni ulatuses," ütles Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik.
Kirikurenessansi kontsertide sarja kaudu tutvustatakse linnaelanikele ja turistidele äsja renoveeritud kirikuid, nende ajalugu ja traditsioone. Kontserdid toimuvad koostöös muusikaühing Crescendoga ja erinevatel õhtutel kuuleb esinemas Kadri Hunti koos Mart Soo ja Robert Jürjendaliga, Heinavankrit, Orthodox Singersit, Collegium Consonantet ja Vox Clamantist. Kontserdid algavad kell 18 ning on kõigile tasuta.

Weroli eksjuhi rahapesukahtlus on tõusnud miljonitesse
AS Werol Tehaste endise juhi Erki Aaviku süüasjale on lisanud uus, kahe miljoni kroonini ulatuv rahapesukahtlus.
Seni süüdistati Aavikut 75 000 euro ehk ligi 1,2 miljoni krooni Lätis asuvale arvele kantimises. Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu ütles Päevaleht Online'ile, et kahtlustusse on lisandunud üks episood rahapesus, mis ulatub juba kahe miljoni kroonini.
Jaanuaris vabastas Tartu ringkonnakohus 2. novembrist 2006 vahi all viibinud Erki Aaviku 750 000 krooni suuruse kautsjoni eest.
Weroli endist juhti Erki Aavikut kahtlustatakse rapsi ülevarumises ja sellega Werolile kahju tekitamises 137 miljoni krooni suuruses, AS-iga Biodisel lepingu sõlmimises, mis tõi Werolile kaasa enam kui saja miljoni kroonise kahjunõude, ning ühes kaasosalistega Werolist miljonite kõrvaldamises ja ulatuslikus rahapesus.

Nädalavahetusel püüti Harjumaal 56 purjus autojuhti
Tallinnas ja Harjumaal peeti reedest pühapäevani kinni 56 roolijoodikut, kellest üksteist lõpetas trellide taga.
Reedel peatati Jüris 32-aastase Jelena juhitud auto, kus viibis kõrvalistmel igasuguse turvavarustuseta 3-aastane laps ning kaks koera, juht oli purjus ja agressiivne.
Laps otsustati koju viia, kuid seal oli ees samuti agressiivne 40-aastane Jüri, kes koos naisega politsei poolt kaasa viidi.
Järgmisel õhtul kõrvaldas politsei Tallinnas Ahtri tänaval autoroolist purupurjus 43-aastane Heino, kes viidi kaasa arestimajja kainenema.
Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilitsa sõnul on joobes juhtide liiklusest kõrvaldamine liiklusohutuse tagamisel väga oluline.

Soome minister lubab Eestile järgmisel aastal kutset Soome-Ugri peole
Soome välisminister Ilkka Kanerva teatas möödunud reedel, et tema hinnangul kutsub Venemaa järgmisel aastal ka Eesti Soome-Ugri maailmakongressile.
Ilkka Kanerva lubas Eestile kutset vahetult pärast seda, kui oli telefonitsi rääkinud president Tarja Haloneniga, vahendab Newsroom.finland.fi.
Soome president Tarja Halonen ja Ungari peaminister Ferenc Gyurcsany osalesid möödunud neljapäeval Venemaal Saranskis toimunud Soome-Ugri festivalil, samas kui Venemaa ei kutsunud peole kolmandat iseseisvat Soome-Ugri riiki Eestit.
Ilkka Kanerva sõnutsi peaksid Venemaa ja Soome suhted soojad olema: "Ma arvan, et Venemaal ei ole üheski ilmakaares paremat naabrit kui Soome."

Reimaa nõuab KOV-idelt kollektiivpuhkuste lõpetamist
Regionaalminister Vallo Reimaa saatis täna valla- ja linnavalitsuste juhtidele teravatoonilise kirja, milles nõuab ülesannete täitmist ka suveajal.
"Ametnike puhkused ei tohi halvendada avalike teenuste kättesaadavust. Kohalikud omavalitsused peavad oma tegevuses tagama hea halduse põhiõiguse," ütles regionaalminister Vallo Reimaa. "Olukord, mil terve kohalik omavalitsus on läinud kollektiivpuhkusele või on jäetud korraldamata teatud ametniku ülesannete andmine täitmiseks teistele ametnikele, ei ole kooskõlas hea halduse tavaga."
Regionaalministri sõnul ei saa kollektiivpuhkust pidada argumendiks, mis õigustaks seadusest tulenevate kohustuste ja tähtaegade eiramist.
Siseministeerium peab lubamatuks peatada ajutiselt eelkõige selliste KOV-i ülesannete täitmine, mida saab osutada vaid konkreetses vallas või linnas. Näiteks elukoha registreerumiseks saab pöörduda vaid asukohajärgse KOV-i poole.

Ilm tuleb sel nädalal vihmane
Ilmajaam lubab selle nädala alguseks äikest ja paduvihma, nädala teiseks pooleks hoovihma.
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel algavad sadu ja äike täna Edela-Eestist ja levivad põhja poole. Puhub kagutuul 5-12, rannikul 15-17 meetrit sekundis. Äikese ajal võib olla veelgi tugevamaid iile.
Homseks lubab ilmajaam sadu ja äikest peamiselt Lääne-Eestisse. Puhub lõuna- ja edelatuul 7-12, rannikul kuni 15 m/s. Sooja tuleb 18-24 kraadi.
Kolmapäeval tuleb samuti äikest ja vihma ja tuul tugevneb kuni 15 meetrini sekundis. Temperatuur püsib 16-22 kraadi piires.
Neljapäeval sajab mitmel pool hoovihma. Suurem tõenäosus vihmasajuks on Ida-Eestis. Õhusooja tuleb 17-22 kraadi.
Reede peaks tulema olulise sajuta, kuid õhtul lubab kohati hoovihma ja äikest. Sooja peaks tulema 18-22 kraadi.

Hiiumaale sõitjad peavad nädalavahetustel kannatust varuma
Suvised nädalavahetused on ummistanud saartele viivad sadamad, kuid kahjuks jätkub lisaparvlaevu vaid Kuivastu-Virtsu liinile.
Möödunud nädalavahetus tõi Heltermaa-Rohuküla liinil kaasa ülipikad järjekorrad. Kella 17.00 väljuvale laevale jõuda lootvad inimesed pääsesid mandrile alles kella ühe ajal öösel.
"See on täiesti võimalik," ütles Saaremaa Laevakompanii teenindusjuht Anu Hiiuväin Päevaleht Online'ile. Hiiuväina sõnul oli eelmisel aastal samal ajal 2900 autot, sel aastal aga 3700, mis on ligi tuhat autot rohkem. "Lihtsalt tung on nii suur ja meil ei ole kuskilt midagi juurde võtta."
Kõik võimalikud lisajõud on paigutatud Saaremaa ja mandri vahelisele liinile, kuna Hiiuväina sõnul on seal kolm korda rohkem sõidukeid kui Hiiumaal. "Suurusjärgud on ikka nii erinevad."

Harjumaal hukkus raskes liiklusõnnetuses kaks inimest
Harjumaal Tallinna-Paldiski maanteel juhtus täna keskpäeva paiku üliraske liiklusõnnetus, milles hukkus kaks ja sai vigastada kaks inimest.
Õnnetus juhtus kella 11.30 paiku Tallinna-Paldiski maantee 33. kilomeetril Niitvälja külas, kus Paldiski poolt tulnud sõiduauto Audi A6 kaotas lauges kurvis juhitavuse ning paiskus teelt välja vastu puud. Sõidukis olnud neljast mehest hukkus kaks ning sai raskelt vigastada samuti kaks meest.
Politsei tuvastab veel nii hukkunute kui vigastatute isikuid ja täpsustab õnnetuse asjaolusid.
Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel Elari Kasemetsa sõnul oli sõiduki esiosa õnnetuse tagajärjel täielikult hävinenud ning sõidukis olnud kolm turvavööta reisijat paiskusid autost välja.
"Juhtunu on kurb, aga ilmekas tõestus sellele, sõidukijuht peab olema tähelepanelik ka heade teeolude ja nähtavuse puhul. Samuti tuleb igal juhul kasutada sõiduki turvavarustust," ütles Kasemets.

Saaremaa lähistel sõitis kaks jahti madalikule
Mõlema analoogse hädaolukorra puhul sõitsid jahid madalikule, mispeale piirivalve nad liikvele aitas ning tehnilise seisukorra heaks tunnistas - alused jätkasid oma teekonda.
Eile keskpäeval, kell 12 oli Rootsi jaht Tico-Tico hädas Allirahu lähedal - piirivalvekaater sõitis sündmuspaigale ning kreeni tekitamise läbi sai alus vabaks, teatas piirivalve pressiesindaja.
Täna varahommikul kell 03.15 saadud häire peale sõitis kaatrimeeskond appi Eesti jahile Arkeia, mis oli Kõiguste sadama lähistel kividesse kinni jäänud. Taaskord tekitati sundkreen ning alus sai liikvele.
Mõlema jahi sihiks oli Kõiguste sadam, kuhu nad lõpuks omal jõul ka jõudsid.

Reimaa: regionaalminister ei ole mingi alternatiivministeerium
Regionaalminister Vallo Reimaa on päri põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi arvamusega, et riik saab olla edukas ainult siis, kui regionaalpoliitikaga tegeleb ühe ministri asemel valitsus tervikuna.
Helir-Valdor Seeder ütles tänases Päevalehes, et regionaalministri amet on suurim karuteene Eesti regionaalpoliitikale. Vallo Reimaa arvates tähendab see, et regionaalministri amet ei vabasta teisi ministeeriume regionaalprobleemide peale mõtlemast.
"Omajagu on tegu ka sellega et aastate vältel on seda ettekäänet kasutatud," rääkis Reimaa Päevaleht Online'ile, kuidas erinevad ministeeriumid on probleemi lahendamise asemel tõesti regionaalministri selja taha pugenud.
Reimaa sõnul seisneb regionaalministri ülesanne Eesti õigusliku mehhanismi loomises, mis regionaalprobleemidega arvestaks.
"On selge, et ministeeriumid ise siin Tallinnas arvavad, et nemad arvestavad piisavalt, kui Eestis on arvamus teine," rääkis minister.

Rekordarv eestlasi vallutas korraga Elbruse
Laupäeval tõusis Elbrusele korraga 62 Eesti alpinisti, mis alpinistide juhi Jaan Künnapi sõnul on rekord.
"Olen vanade alpinistide käest uurinud. 1977. aastal käis ka Elbrusel korraga palju eestlasi, aga keegi ei mäleta, et nii palju oleks olnud," ütles Künnap Eesti Päevalehele.
Elbrus on kahe tipuga 5642 meetrine mägi. "Meie käisime mõlemas tipus korraga, mis on eriti vinge saavutus," ütles Jaan Künnap.
Enamik mägimatkajaist, kes Kaukasuse kõrgeimat mage vallutama läksid, olid algajad alpinistid. "Tegemist oli õppereisiga. Tegime enne väiksemaid tõuse. Elbrusele ei saanud kohe pärast aklimatiseerumist tõusta, sest ilm segas," ütles Künnap. Laupäeval oli ilm aga ideaalne.
Mägironijad jõuavad tagasi Eestisse 26. juulil.

Valgas kukkus noormees katuselt alla
Valgas kukkus kolmekorruselise maja katuselt alla 20-aastane noormees ja sai raskelt vigastada.
Turvafirma teatas ööl vastu pühapäeva kella 4.15 ajal Valga politseile, et Jaama puiestee ühe ühismaja ees magab mees.
Kontrollimisel selgus, et kolmekorruselise ühismaja katuselt oli teadmata asjaoludel alla kukkunud Valentin. Kiirabi toimetas noormehe raskete kehavigastustega Valga haiglasse ning sealt edasi Tartu ülikooli kliinikumi.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Tallinna Ülikooli suveülikool tutvustab romaani kultuuri
Tallinna Ülikooli suveülikool õpetab prantsuse, hispaania ja itaalia keelt ning kultuuri.
TLÜs reedel alanud kursus pakub mitmekesist kultuuriprogrammi - hommikupoolikuti toimub keeleõpe, pärastlõunal aga loengud erinevatest kultuuridest, teatas Tallinna Ülikooli pressiesindaja.
Prantsuse keele kursus pakub võimalust avastada ja õppida intensiivselt prantsuse keelt ühendatuna Prantsuse kino rikkaliku ajaloo ja traditsioonidega. Kursuse kulminatsiooniks on 1. augustil kell 19 algav filmiöö kinos Sõprus.
Hispaania keele kursusel omandatakse lisaks keeleoskusele uusi teadmisi Hispaania ajaloost, kirjandusest, ühiskonnast, filmist ja muusikast.
Itaalia keele kursusel juhib keeleõpet Chieti-Pescara Ülikooli professor Antonio Sorella, kes on mitmete itaalia keele õpikute autor ja alates 2004. aastast annab külalisõppejõuna loenguid ka Tallinna Ülikoolis.

Politsei ajas laiali laste joomapeo
Viljandis ajas politsei reedel laiali keldris toimunud teismeliste joomapeo, kus osales 17 last.
Viljandi politseile teatati kella 22.40 ajal, et Vabriku tänaval tarvitavad ühe maja keldris alaealised alkoholi.
Politseiosakonda toimetati 17 purjus last - kümme 12-16-aastast tüdrukut ja seitse 15-17-aastast poissi.
Politsei andis noored üle vanematele.

Kolm inimest tapsid Tallinnas noore naise
Tallinnas tapeti reede hommikul noor naine, kolm kahtlusalust on vahistatud.
Politsei leidis 31-aastase Nelli vägivallatunnustega surnukeha kella 10. 44 ajal Põhja puiesteelt.
Samal päeval vahistas Harju maakohus Põhja ringkonnaprokuröri taotlusel Dmitri (s.1979), Jüri (s.1986) ja Regina (s.1982). Kõiki kolme kahtlustatakse mõrvas ning on eelnevalt kriminaalkorras kohtulikult karistatud.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel. Tapmise viisi kriminaalmenetluse huvides prokuratuur veel avalikustada ei saa.

Kohus tunnistas Valgas lapse röövinud naise süüdimatuks
Uurija lõpetab prokuröri loal juunis Valgas võõra lapse enda juurde viinud naise suhtes kriminaalmenetluse tema süüdimatuse tõttu.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Milvi Väina sõnul selgitas ekspertiis, et sundravi invaliidist naine ei vaja, kirjutab SL Õhtuleht.
"Ta peab võtma rohtu ja vajab hooldekodusse paigutamist," ütles prokurör.
Kriminaalasi läheb lõpetamisele naise süüdimatuse tõttu.
Lapsehõivamine leidis aset 25. juuni õhtul, kui naine Valgas nelja-aastase Kristjani Jaama puiesteelt majahoovist oma koju viis.

Savisaare kihutamise menetlus politseis venib
Ajal, kui kihutamise ja roolijoomarluse lokkamise tõttu on liikluses kehtestatud nulltolerants, venib Edgar Savisaare lubatust 51 km/h kiirema sõidu eest alustatud väärteomenetluses otsuse tegemine teosammul.
Kaks nädalat pärast Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare kiiruseületamist Lääne-Virumaal Palmse mõisa lähedal pole politsei talle rikkumise eest karistust määranud, kirjutab Postimees.
"Menetlus kestab tavaliselt 30 päeva protokolli koostamise kuupäevast," põhjendas Ida prefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina. Seega võib otsus tulla alles 9. augustil.
Samas on politsei viimasel kuul lubatust palju suuremal kiirusel sõitmas tabatud juhtidele määranud kampaania korras karistusi ebatavaliselt kärmelt. Keskmine trahv üle 40 km/h kiiruseületamise eest on umbes 3800 krooni.
Savisaar ise on jäänud ajakirjanikele kättesaamatuks.

Liiklusõnnetuses sai eile viga kaks iirlast
Põlvamaal juhtus eile liiklusõnnetus, kus viga said kaks iirlast.
Õnnetus juhtus kella 17.40 ajal Obinitsa-Piusa tee teisel kilomeetril, kus sõiduk Honda CRV, mida juhtis Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühenkuningriigi kodanik Halliday (s 1970) paiskus ebaõigelt valitud sõidukiiruse valikul vasakule teelt välja ja rullus katusele.
Juht ja tema samuti iirlasest kaassõitja Ewing (s 1977) said kergeid kehavigastusi.

Neeruti Kalevipoeg kannab trompetisti nägu
Neeruti mägede vahel istuval Seaküla Simsoni loodud Kalevipojal
Tuhandete osalistega loo käivitajaks võib pidada teatriühenduse R.A.A.A.M produtsenti Märt Meost. Kadrinast pärit mees pani vallavanemale pähe mõtte tuua Neeruti mägedesse teatrisündmus. Too omakorda painas Rakvere teatrit niikaua, kuni virulastel oligi pihus Andrus Kivirähki "Kalevipoja" käsikiri. Kus siis veel, kui mitte Neerutis, seda lavastada? Jääb ju Kreutzwaldi sünnipaik Kalevipoja kiviviske kaugusele.
Kividega sekeldajad
"Et "Kalevipoeg" on kogu rahva ja kogu Eesti asi, tahtsime, et iga vaataja tooks sinna midagi kaasa," meenutab teatri tollane kirjandusala juhataja Urmas Lennuk. Nii sündis mõte etenduste kõrvalproduktina sündivast Kalevipoja kujust, kuhu igaüks saaks oma kivi lisada. Kujuriks kutsuti Aivar Simson ehk Simson von Seakyll ehk lihtsalt öeldes Seaküla Simson.

Haapsalus jalutas Peeter I teisik
Tsaar Peetri vahetavad tuleval suvel välja hilisemad Haapsaluga seotud kroonitud pead.
Laupäeval seadis See teatri näitleja, tumedavereline Roman Sultangirejev viimast korda selga Peeter I tsaarikostüümi, et saata ajaloohuvilisi harivale näite-mängule läbi Haapsalu.
Näitemäng algas kell kolm sadamast, kus Peeter inkognito maale tuli. Vaatusi mängisid kohalikud harrastusnäitlejad mitmes kohas vanalinnas ning suur finaal jõudis kätte kell seitse õhtul ajaloolises raudteejaamas. Näitlejaid saatsid sajad pealtvaatajad. "Väga hästi läks korda. Rahvast oli täpselt parasjagu, nii et mahtus täpselt ära," ütles Sultangirejev. Vahepealsetel aastatel kogus ta tsaar Peetrina lausa üle-eestilise kuulsuse. "Hullumaja oli. Inimesed seisid järjekorras ja tahtsid koos Peetriga ennast pildistada," rääkis ta. "Mind näidati isegi turistidele."

Läti piiri ääres saab näha kopra- ja taluteatrit
Lõuna-Eestis Lilli lähedal asub Nava talu, kus näeb teatrietendusi, kopraid, raba ja soojärve ning Sammalhabet.
Ligi poolemeetrise läbimõõduga võimsad haavad lebavad tihedas puuderägastikus vettinud samblikul ja ootavad veetõusu. Tegelikult ei oota seda haavatüved, vaid koprad, kes neid mõnikümmend meetrit Läti piirist Lilli lähedal Nava talu maadel usinasti langetavad. Lootus, et iidsetest puudest saab metsaalusele ojale endale elukohaks tammi ehitada, kaob kopratel suve lõppedes, sest talupidaja laseb tammi lammutada, nagu igal aastal.
Nava talu sulane "või peremehe asendaja või kes-teab-kes-ma-siin-olengi", nagu Henno-Martin Kõll ennast tituleerib, kummardab langetatud puude kändude kõrval ja korjab maast puulaaste, mis koprad on oma hammaste vahelt läbi hekseldanud. Aastad on Henno pruuniks parkunud näkku vagusid vedanud, metsa all toimetades meenutab ta Eno Raua lasteraamatu kangelast Sammalhabet - vaid linnupesa on veel pikast hallisegusest habemest puudu.

Punnvõrride kihutamisel Abjas anti sõidukitele uued tuurid
Abja sääreväristajate võiduajamisest võttis osa kokku 25 võistlejat üle Eesti.
Laupäeva keskpäevaks Abja-Paluoja postkontori ette kogunenud sõukihutamise "Abja kiirus vol 2" stardirivist võis leida nii tõsiseks kihutamiseks ehitatud sõidukeid kui ka tõenäoliselt paari päeva eest uuele elule äratatud kaherattalisi vanakesi. Kohalike suvepäevade kiireima sääreväristaja omanik näidanuks sirgel teel tõenäoliselt tagatuld ka motorollerile.
Open-klassis, kus sõiduvahendi mootorit võis ka ümber ehitada, käis noorte motosportlaste vahel äge rebimine. Kolme sõidu kokkuvõttes näitas teistele tagatuld ainus naisvõistleja, Järvakandist pärit 12-aastane Kristin Karro, kelle sääreväristaja tippkiiruseks mõõdeti 64 km/h. Tüdruk ütles, et harrastab punnvõrrisõitu enda lõbuks juba kolm aastat endisest tipp- krossisõitjast isa Mati Tagapere juhendamisel.

Karepa Kalame talu kultuuriaknast käis kiikamas Jüri Arrak
Kalame talumuuseumis käis suvise Kultuuriakna seeria raames esinemas Jüri Arrak.
Kunstnik Jüri Arrak rääkis kohtumisel Karepa rahvaga sellest, kuidas inimene saab usu kaudu tõeliselt inimeseks, ning oli mures selle pärast, et tänapäeval on usk ja teadus lahutatud. Ta võrdles praegust olukorda rongiga, mis sõidab kahel rööpal, arvas aga, et tegelikult peaksid usk ja teadus toimima koos, moodustades monorelsi, millel on rongiliiklus palju kiirem ja mugavam.
Ühtaegu näitas ta ka mõningaid oma töid ning avas nende kaudu oma kunsti saladusi.
Karepa "Kultuuriaken" on petikaken maalikunstnik Richard Sagritsa ateljeemuuseumi verandaseinal, mille ette juba teist suve järjest kutsutakse kultuuriinimesi oma tegudest aru andma ja kohaliku rahvaga suhtlema.

Vaimust vaene kurjategija pääseb vanglast, kuid tõve teeskleja mitte
Ekspert Anu Aroldi arvates pole võimalik vaimuhaiget teeselda ja eksperti ära petta ning sundravi kinnises osakonnas pole alati kõige parem valik.
Veretöö toime pannud inimese tee ei vii sugugi alati kohtupingist vanglasse. Nii saatis Harju maakohus 8. mail Jämejala haiglasse psühhiaatrilisele sundravile pensionär Vladimir Mahhovi, kes tappis mullu 11. septembril Tallinna Haabersti linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Tatjana Sarzanova ja haavas linnaosavanema asetäitjat Juhan Hindovit.
Mõni aasta tagasi pääses kohtumõistmisest kuulus lind-prii Aivar Voitka. Kuna kohtupsühhiaatriline ekspertiis tunnistas 14 aastat miilitsa ja politsei eest metsas redutanud mehe süüdimatuks, pääses ta kriminaalvastutusest. Samuti leidsid eksperdid, et noormees ei suuda eeluurimises osaleda ega kohtus oma tegude eest vastutada.

Lennuraja pikkus sõltub turistide arvust
Taanis, Norras, Saksamaal ja Jaapanis on väga suur huvi loodus- ja sporditurismi vastu.
AS Tallinna Lennujaama juhatus on otsustanud, et praeguse turistide arvu juures ei vaja Kuressaare lennuväli pikemat rada kui 1800 meetrit laiusega 30 meetrit. Tallinna lennujaama koosseisu kuuluva Kuressaare lennujaama praegune pearada on 1500 meetrit pikk ja 30 meetrit lai.
TTÜ Tallinna kolledži dotsent Aare-Maldus Uustalu aga on veendumusel, et Kuressaare arengu seisukohalt on kindlasti vajalik Kuressaare lennuvälja pearada välja ehitada 2000 meetri pikkusena ja 45 meetri laiusena. "See, kvalifikatsioonis kõrgema klassi lennurada, viib Kuressaare lennujaama kvaliteedi uuele tasemele, luues aasta ringi võimalused regulaarühendusteks kuni 150-kohaliste lennukitega," põhjendab Uustalu. "Mida suurem on aga lennuk, seda odavam on istekoha hind reisijale, seda eelkõige pikema reisi puhul, näiteks tulijaile Taanist, Norrast, Saksamaalt või Jaapanist, kus valitseb väga suur huvi loodus- ja sporditurismi vastu."

Harry Potteri raamat külvas pealinna öös elevust
Laupäeva öösel kümme minutit enne üht näeb raamatupoe Punkt & Koma uksetagune välja nagu võlukunstiraamatute kauplus.
Bibibipip, bibibipip! piiksub täpselt kell kaks kaupluse juhatuse liikme Holger Kaintsi mobiiltelefon. "Nüüd võib pakid lahti teha," kiirustab Kaints tagaruumist kaste tooma ning koos abilise Tiinaga lõigatakse imekiiresti papist kastide kõhud lõhki.
Harry Potteri seikluste viimane osa on pakitud pea sama turvaliselt kui raha, ühe pakendi seest koorub teine, kolmas... ja siis võib raamatumüük alata!
Esimesena saab raamatu "Harry Potter and the Deathly Hallows" (kaanehind 399 krooni) õnnelikuks omanikuks 16-aastane Elisabet Arge, kes tuli kindluse mõttes kohale juba õhtul kell üksteist, kui kauplus uksed avas. "Kavatsen täna raamatu kindlasti läbi saada," teatab Elisabet.

Vihterpalu tuleohtlikesse metsadesse seirekaamerad
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) paigutab järgmisel kuul Vihterpalus metsatulekahjude avastamiseks mobiilimastide otsa viis seirekaamerat.
Ettevõtmise eestvedaja, RMK vanemkonsultandi Vaike Pommeri sõnul toimib selline tuleseire Saksamaal ning Vihterpalu valiti kaamerate asukohaks, kuna piirkonda on suurpõlengud laastanud juba kahel korral. "Põlengualale on juba sirgunud ka noor okaspuumets, mida peetakse kõige tuleohtlikumaks," sõnas Pommer.
Tarkvara põhineb digifotodel
Kaamerad hakkavad mastide otsas pöörlema ning pildistavad iga kindla ajavahemiku tagant avanevat vaatevälja. "Tulekahjude avastamise tarkvara põhineb digitaalsetel fotodel olevate erinevuste võrdlemisel," selgitas Pommer.

Regionaalministri amet on suurim karuteene
Kõigil teistel ministritel on hea ja lihtne
Möödunud nädalal Saaremaal ajakirjanikega kohtunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi arvates vabastab regionaalministri ametikoht kõik teised ministrid regionaalpoliitika-alasest vastutusest.
"Regionaalministri institutsioon on Eesti regionaalpoliitika üks suuremaid karuteeneid, kuna see nagu vabastaks teised ministrid regionaalpoliitikaga tegelemisest," ütles Seeder.
Põllumajandusministri sõnul on kõigil teistel ministritel hea ja lihtne Vallo Reimaa selja taha pugeda ja öelda, et see jääb regionaalministri haldusalasse. "Eestis saab regionaalpoliitika olla edukas ainult siis, kui sellega tegeleb valitsus tervikuna, sest üks minister ainuisikuliselt seda ei suuda," nentis Seeder.

Rallisõitjad vajavad taastumiseks ravi ja aega
Otepää ralli kolmanda kiiruskatse esimesel kilomeetril teelt välja sõitnud Renault Cliol võistelnud Priit Ollino ja Mairo Romandi, kes viidi võistluskohalt Tartu ülikooli kliinikumi, on tänaseks toibumas.
"Ollini peaks ilmselt mõne päeva pärast haiglast välja saama, kuid vajab tõenäoliselt paar-kolm kuud kodus rahulikku taastumisaega," ütleb ralli pressiesindaja Rein Luik. "Romandile tehti laupäeva õhtul kaelaoperatsioon, mis möödus arstide sõnul edukalt, ning ka temaga peaks kõik korda saama," lisab Luik.
Teise võistluspäeva esimene, 15,08 kilomeetri pikkune lisakatse jäi rallipaari väljasõidu tõttu pooleli. Laupäevases õnnetuses selga vigastanud Ollino ja kaelalülid murdnud Romandi on juba teine ralliekipaaž, kes on viimaste võistluste ajal tõsiselt kannatada saanud.

Eesti diplomaatia vägevad vahetavad korraga töökohti
Suvise diplomaatide rotatsiooniga vahetavad ametit Eesti välispoliitika korüfeed.
Eesti kõige suurema ning vaieldamatult vastutusrikkaima saatkonna ehk Eesti Euroopa Liidu esinduse etteotsa Brüsselis asub suursaadik Raul Mälk. Seni pidas ta Tallinnas ministeeriumi peamajas poliitika planeerimise osakonna peadirektori ametit.
Samuti Brüsselis asuv ning Eestile üliolulise tähendusega NATO-esindus saab samuti uue juhi. Sinna läheb Jüri Luik, senine Eesti Washingtoni-suursaadik, kelle teenistusaeg USA pealinnas lõppeb 30. juulil. USA-s tõhusat tööd teinud suursaadikut ootab NATO-esinduses amet, mis paistab rõhutavat Eesti välispoliitikas olulisel kohal olevate Atlandi-üleste suhete tähtsust, sest Ühendriigid on NATO kõige olulisem liikmesriik.

Tallinna saabub säästvat eluviisi tutvustav laev
Täna saabub suurte laevade võidusõidu raames Tallinna Admiraliteedi basseini kai äärde õiglast kaubandust ja säästvat eluviisi tutvustav purjelaev Estelle, mis on uudistajatele avatud kella 12-20.
"Vabatahtlike käima pandud laeva eesmärk on õiglase kaubanduse ja säästliku tarbimise tutvustamine ning pardal saab näha ka sellealast näitust," rääkis Eesti Roheliste Liikumise tegevdirektor Jaanus Välja.
Laeval saab vaadata Estelle solidaarsusprojekti raames koostatud Angola käsitöö ja kunsti näitust, külastada õiglase kaubanduse kohvikut, vaadata filme ning saada keskkonna- ja õiglase kaubanduse alast teavet.
Estellel lööb kaasa ka Prussakovi-nimeline rattaühing, kes kutsub inimesi oma vanu rattaid kaasa võtma, et vabatahtlikud töötajad saaksid neid parandada ja hooldada.

Vene transpordiminister: Venemaa lõpetab naftaveod läbi Baltikumi
Venemaa transpordiministri Igor Levitini sõnul kavatseb Venemaa peatada naftasaaduste veod läbi Eesti ning kasutada transpordiks oma sadamaid.
Minister Levitin möönas, et otsus on poliitiline, kuid samas nentis ta, et kütteõli transiit läbi Baltikumi on langenud ka sellepärast, et uued Peterburi suudavad ise rohkem kütteõli vastu võtta ja edasi transportida, vahendab Reuters.
Levitini sõnul ei hakka Venemaa siiski kõiki oma kaupu üksnes enda sadamate kaudu maailma saata: umbes 30% kaupadest hakkab ikkagi liikuma läbi Baltikumi ja Ukraina sadamate.
Levitin selgitas, et kaupade transiidiriigi valik sõltub kauba iseloomust: kõik strateegilised veod nagu energiatooted hakkavad kindlasti kulgema läbi Venemaa enda terminalide.
Levitin selgitas Reutersile: "Äri edeneb seal, kus on mugav ja majanduslikult kasulik olukord ning soodne poliitiline kliima."

Indias avastas politsei 30 kotitäit lootelaipade kehaosi
Ida-Indias Orissa osariigis avastas politsei naistekliiniku lähedal asuvalt prügimäelt ligi 30 kotitäit loodete kehaosi.
Politsei laseb kehaosadele praegu kohtumeditsiinilisi uuringuid teha, kuid eeldatavasti on kõik lootelaibad tüdrukute omad, mis tähendab seda, et tegu on tüdrukuloodetest lahtisaamiseks tehtud illegaalsete abortide jäänustega, vahendab BBC.
Politsei hakkas piirkonda läbi otsima saadud vihje peale ja leidiski naistekliinikule kuuluvalt maa-alalt prügila, kus ühte auku olid visatud kotitäied pisikesi pealuid ja muid konte. Esialgu ei ole teada, kui palju looteid kottides oli.
Politsei võttis naistekliiniku omaniku vahi alla.
Indias on traditsiooniliselt poisse tüdrukutele eelistatud ja tütarlaste elude päästmiseks keelas India soo põhjal tehtava abordi 1994. aastal. Ühe hinnagu kohaselt on möödunud kümnendil India naised teinud tüdrukuloodetest vabanemiseks 10 miljonit aborti.

Eestisse püüdis tulla radioaktiivsete dollaritega mees
Venemaa tolliametnikud tabasid hiljuti Vene-Eesti piiril mehe, kelle taskus olid dollarid, mille radioaktiivne kiirgus ületas normi 300 korda.
Jaanilinna tolliametnikud konfiskeerisid mehelt kokku 2000 dollari väärtuses radioaktiivseid kupüüre, teatas Venemaa tolliamet.
Eestisse tulla tahtnud mees astus pärast dokumentide esitamist radioaktiivse kontrolli väravatest läbi, kuid need hakkasid tolli teate kohaselt lausa karjuma. Kingisepa tolliametnike sõnul näitas dosimeeter radioaktiivse normi ületamist 300 korda ja dosimeetri signaali kuuldes võttis mees kiiresti seljast jope ja viskas taskust välja ka raha.
Tolliameti pressitalitus teatas, et praegu kontrollitakse konfiskeeritud dollareid ning pole välistatud, et need on võltsitud.

Iisraeli õpik: juudiriigi loomine oli palestiinlaste katastroof
Iisraeli haridusministeerium teatas eile, et kiitis heaks ajalooõpiku Araabia riiklike koolide jaoks, milles on märgitud, et 1948. aasta juutide iseseisvussõda oli araabia elanikkonna jaoks katastroof.
Kolmandale klassile mõeldud ajalooõpiku Araabia versioonis on kirjas, et pärast iseseisvussõda mõned palestiinlased põgenesid ja mõningad saadeti välja ning nendele kuuluv maa konfiskeeriti, kirjutab The New York Times.
Haridusministeeriumi ametniku Dalia Fenigu hinnangul on pedagoogilisest vaatevinklist vale varjata fakte ja ignoreerida araablaste suhtumist, kui soovitakse elada koos ja teha midagi ühiselt.
Õpikus väljendatakse ka juutide seisukohta, et pärast ÜRO Palestiina jagamise plaani 1947. aastal keeldusid Araabia parteid seda tunnistamast, aga juudid olid valmis seda tegema.
Õpiku väljaandmise otsus sattus juudi poliitikute terava kriitika alla. Strateegilise planeerimise minister Avigdor Lieberman nimetas toimunut massohismiks ja Iisraeli vasakpoolsete kaotuseks.

Vanhanen keelas ministritel meediaga suhelda
Soome peaminister Matti Vanhanen keelas valitsuse ministritel vastata meediaküsitlustele.
Vanhaneni reaktsiooni tingis Kauppalehti korraldatud arvamusuuring, mis on peaministri sõnul juba teine sisuliselt ministritele suunatud omataoline, kirjutan Helsingin Sanomat.
"Peaministri tugev juhis on, et taolisel viisil ministritele sihitud uuringutele ei vastata," seisab eelmisel nädalal ministritele saadetud kirjas.

Venemaa keskmine palk tõuseb 20-27% aastas
Venemaa keskmine palk tõuseb 20-27% aastas, kuid jõukust see keskmisele venelasele siiski ei too: hinnad kasvavad palgast kiiremini, pensionid ei jõua sootuks järele ja inflatsioon pistab osa palgast lihtsalt nahka.
Venemaa keskmine palk tõusis selle aasta teise kvartaliga 13 810 rubla ehk 6 141 kroonini, kirjutab Kommersant. Selline keskmine palk on madalam kui USA-s või Euroopas, kuid samas on Venemaa elukallidus eelmainitutega võrdne.
Venemaa riikliku statistikaameti Rosstati andmetel kasvab kesmine palk Venemaal aastas 20-27 protsenti. Näiteks selle aasta juunis oli keskmine palk 25% kõrgem kui möödunud aasta juunis. Veelgi hõiskab Rosstat: palgad on möödunud kahe aastaga kasvanud 60%, kahekordistunud viimase kolme aastaga ja möödnunud kaheksat aastat arvesse võttes on palgad Venemaal tõusnud 750%.
Palgad on küll tõusnud kiiresti ja palju, kuid sotsiaaltoetused ja pensionid ei jõua neile järele ja lisaks sellele on ka tõeline palk kasvanud oluliselt vähem. Tõelise palga arvutamisel on arvesse võetud ka inflatsioon ja kohe on näha erinevust: tõeline palk oli selle aasta juuniks tõusnud aastaga vaid 15,2%. Veelgi kurvem on lugu vabasse kasutusse jääva sissetulekuga, mis möödunud aasta juunist tõusis selle aaasta juuniks vaid 7,9% võrra.

Naine oleks golfivõistlusel peaaegu elu kaotanud
Maailma parim golfar Tiger Woods lennutas võistlusel British Open palli vastu lähedal seisva naisterahva pead.
63-aastane naine seisis kümne meetri kaugusel muruplatsist ja jälgis võistlust, kirjutab Komsomolskaja Pravda.
Huvitav on see, et naise mees soovitas tal enne publikku sekka minemist kiivri pähe panna, aga naine keeldus.
Klubi töötajad viisid kannatanu arstipunkti, kus talle tehti kaks õmblust. Kuna haav oli ohutu, siis tuli naine tagasi oma kohale ja vaatas võistluse lõpuni. Tiger Woods kinkis talle oma autogrammiga sõrmkinda.
Juhtumid, kus mõni pealtvaataja golfivõitslustel viga saab, pole haruldased, kuna palli kiirus võib olla kuni 200 km tunnis ja selle kaal on 70 grammi. Näiteks poolteist aastat tagasi suri Austraalias palli löögist 16-aastane neiu.

Blair kohtub täna ja homme Lähis-Ida liidritega
Lähis-Ida erisaadikuna tööd alustanud Suurbritannia endine peaminister Tony Blair on nädala alguses ametireisil, kus kohtub kahe päeva jooksul palestiinlaste ja Iisraeli juhtidega.
Blair alustas täna Jordaaniast, kus kohtus välisministri Abdel Ilah Khatibiga, vahendas Yle24.
Homme on Läänekaldal Ramallah's ette nähtud kohtumine palestiinlaste presidendi Mahmud Abbasiga.
Iisraeli välisminister Tzipi Livni oletatavasti vestles pühapäeval palestiinlaste peaministri Salam Fayyadiga, mida seostatakse samuti Blairi visiidiga.
Nii Livni kui Fayyad on mõlemad määratud Blairiga kohtuma, samuti Iisraeli vastvalitud president Shimon Peres.

Balti riigid hakkavad näitama Saudi Araabia telekanalit
Venemaa muftide nõukogu kavatseb koos Saudi Araabiaga luua venekeelse telekanali Meka, et informeerida vaatajaid islamist.
Uue telekanali auditooriumiks saavad sõltumatute riikide ühenduse ja balti riikide vene keelt kõnelevad elanikud, teatas Interfax.
Tulevikus plaanitakse luua neis riikides ka telekanali filiaalid.
Telekanal Meka võtab oma ülesandeks valgustada vaatajaid vaimukõlbelistes ja humaansetes islami alustes eesmärgiga ennetada ekstremistlike ideede levitamist islami keskkonnas ning kummutada islamist kunstlikult loodud müüdid.

Peterburis sai surma Sotši linnapea viieaastane tütar
Peterburi südalinnas sõitis auto 20. juulil tagant sisse tõllale, milles istus Sotši linnapea Viktor Kolodjažnõi oma perega. Selle tagajärjel sai surma linnapea viieaastane tütar Valeria.
Enne tragöödiat istus Valeria koos kutsariga eesotsas, kirjutab Kommersant. Tugev löök viskas neiu tõllast ja laps kukkus tõlla ja rakendi vahele.
Hobuekipaaž jätkas liikumist ja sõitis asfaldil olevast lapsest üle. Valeria viidi taksoga haigla reanimatsiooniosakonda. Vaatamata arsti katsetele tema elu päästa, suri linnapea tütar laupäeval.
Saksamaalt kutsutud arstid jõudsid kohale pärast lapse surma, kuid nentisid, et saadud traumad olid rasked ning vene arstid olid teinud kõikvõimaliku.
Autojuht, kes avarii põhjustas, sündmuskohalt ei põgenenud. Erinevatel andmetel kihutas ta kiirusega kuni 100 km tunnis, vaatamata sellele, et piirang on 40 km tunnis, vahendas newsru.com.

Türgi parlamendivalimised võitis valitsev partei
Õigluse ja arengu erakond eesotsas Türgi peaminister Tayyip Erdoganiga võitis nädalavahetusel toimunud ennetähtaegsed parlamendivalimised.
Islamimeelne õigluse ja arengu erakond sai 46,7 protsenti valijate häältest, teatas Reuters.
See tagab valitsevale parteile 341 kohta 550-kohalises parlamendis.
Uues parlamendis saavad 112 kohta vasakpoolse rahvus-vabariikliku partei esindajad, kelle poolt hääletas 20,9 protsenti Türgi kodanikest ning 71 kohta parempoolne rahvusliikumise partei (14,3%).
Lisaks saavad 26 kohta iseseisvad saadikud, kellest 24 on kurdimeelse demokraatliku ühiskonna erakonna esindajad.
Türgi keskvalimiskomisjon ei ole valimistulemusi veel ametlikult avalikustanud.
Islamismis süüdistatav Erdogan teatas, et valimistel võitis demokraatia. Samas rõhutas ta, et valitsev partei kaitseb jätkuvalt Türgi demokraatlikke ja ilmalikke põhialuseid.

Suri Afganistani endine kuningas
Täna suri oma residentsis, Kabuli presidendipalees 92 aasta vanusena Afganistani endine kuningas Mohammad Zahir Shah.
15. oktoobril 1914. aastal sündinud Mohammad Zahir Shah sai kuningaks pärast tema isa tapmist terroristide poolt 1933. aastal, vahendas lenta.ru.
Kuninga kukutas veretu riigipööre käigus tema onupoeg Mohammad Daoud 17. juulil 1973. aastal, mil riigipea ise viibis puhkusel Itaalias.
Mohammad Zahir Shah tuli tagasi Kabuli 2002. aastal. Tema 40-aastast valitsemist peetakse kaasaegse Afganistani õitsenguperioodiks.

Sergei Lavrovi demokraatia on allutatud suhtelisusele
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja USA välispoliitikaajakiri Foreign Affairs on sattunud kummalisevõitu tülli, mille põhjustas ilmumata jäänud artikkel.
Ajakiri tellis Lavrovilt artikli ja Lavrov kirjutaski loo pealkirjaga "Kammitsedes Venemaad: tagasi tulevikku?", kuid võttis selle siis eriarvamuste tõttu tagasi.
Lavrov tegi ka avalduse, öeldes, et Foreign Affairsi toimetustöö meenutas talle Nõukogude tsensuuri. Ajakirja toimetajad ütlesid, et nad silusid konarlikku inglise keelt. Suurimaks tüli-õunaks tundus olevat ajakirja soov anda loole alapealkiri, mille variandid Lavrovile ei istunud.
Artikkel ise on huvitav Venemaa välispoliitika apoloogia.
Tegemist on emotsionaalse, üsna käsitööndusliku ja vasturääkiva kirjatükiga, mis püüab lugejat veenda, et Venemaa ambitsioone ei tohi maailmas n-ö kammitseda (inglise k containment).

Bransoni agendid meelitavad inimesi kosmosereisile
Bransoni eralennud kosmosesse on juba kaks aastat ette välja müüdud.
Kolm aastat tagasi erakosmoselendude projekti Virgin Galactic käivitanud ja ka kosmosesse esimese eralennu organiseerinud briti miljardäri Richard Bransoni lennuäri läheb tõusvas joones, kosmosereise vahendava müügijuhi Carolyn Winceri sõnul on esimeste suborbitaallendude 200 kohta juba broneeritud. Lende loodetakse alustada 2009. aastal.
Lend kosmosesse pole sugugi odav lõbu, sest broneeringu eest küsitakse soovijalt 20 000 dollarit sissemaksu ja reisi kogumaksumus küündib 200 000 dollari ehk ligi 2,3 miljoni kroonini, kuid Bransoni ja Burt Rutani 2005. aastal loodud ühisfirma Space-ship Company on pannud turundusveski tööle ja loob turistide meelitamiseks reisiagentuuride võrku maailma 17 riiki.

Euroliit sunnib Rootsile peale odavama veini
Euroopa kohus käsib Rootsil tõenäoliselt lõpetada veinitootjate diskrimineerimine.
Kohtujurist Paolo Mengozzi leidis oma hinnangus, et Rootsi maksustab veine võrreldes õllega liiga kõrgelt. Kuna õlut toodetakse valdavalt kodumaal, veini aga tuuakse sisse, on järelikult tegemist kodumaiste alkoholitootjate ebaseadusliku kaitsmisega.
Juhul kui sama otsustab ka Euroopa kohus, annab see järjekordse hoobi Rootsi karmile alkoholipoliitikale, mida euroliiduga ühinemine on juba niigi korduvalt õõnestanud.
Rootsis on aktsiisimaks otseselt seotud alkoholi kogusega joogis. Nii ulatub keskmine veiniaktsiis 22 Rootsi (37 Eesti) kroonini liitrilt, samas kui õlut maksustatakse vaid seitsme (12) krooniga liitrilt.
Kohus peaks langetama otsuse lähima paari kuu jooksul. Tavaliselt ühtivad lahendid kohtujuristi arvamusega - aga mitte alati. Hiljuti võttis kohus teistsuguse seisukoha just Rootsi alkoholipoliitika kohta.

Ajateenistus Venemaa armees lüheneb kahelt aastalt ühele
Vene relvajõud seisavad ajaloolise muutuse lävel: kui aasta-kümneid kestis kohustuslik ajateenistus kaks aastat, siis uuest aastast vaid üks aasta.
Lisaks läheb Vene armee üha enam üle lepingulisele teenistusele ning soovib uuendada kaheksa aastaga põhjalikult oma relvastust. Kõige selle eesmärk on tõsta Vene armees, mis veel kümme aastat tagasi sai lüüa tšetšeenidelt, oluliselt lahinguvõimet.
"Need on tõesti tõsised reformid, erinevalt arutelust, kas kosmoseväed peaksid olema oma-ette väeliik või mitte," ütleb ajalehe Kommersant aastaid sõja-väest kirjutanud peatoimetaja asetäitja Ilja Bulavinov.
Teine pikaajaline sõjandusvaatleja Aleksandr Golts väidab aga, et ka need reformid on pinnapealsed ega muuda Vene relvajõude kvalitatiivselt paremaks. "Need ei puuduta kuidagi sõja-väe formeerimise aluseid ega planeerimise aluseid, mis on paljude meelest tuleviku võtme-küsimused," loetleb ta.

Käratsevad pidutsejad viivad tallinlaste öörahu
Tallinlased on hädas elumajade naabruses asuvate lõbustus- ja söögikohtadega, sest vali muusika ja ülemeelikus tujus klientide hõiked rikuvad öörahu.
Kotzebue tänaval rokiklubi Hades kõrvalmajas elava Valli Madaliku sõnul on lugu eriti hulluks läinud pärast 5. juunit, kui lõbustusasutustes keelati suitsetamine - nüüd koguneb suurem osa lõbusatest klubilistest elumaja akende alla suitsetama, kirjutab Postimees.
Majaühistu on abi otsinud Põhja-Tallinna linnaosa valitsuselt, kuid rokiklubi omanike ja majaelanike kohtumisest ei sündinud ühtki muutust.
Öise lärmiga on probleeme ka Sõle tänav 3 elanikel, sest maja ees asub ööpäev läbi avatud kiirsöögikoht McDonald's.
Kirjas söögikohale ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsusele kurdavad elanikud, et toidukohast kostab valju muusikat, autojuhid signaalitavad ja kogu maja kuuleb valjuhääldaja vahendusel müüja ja kliendi jutuajamist drive-in-müügipunktis.

Luigekohviku maja kaob pargist
Kadrioru pargi veeres seisnud endise Luigekohviku asemele rajatakse kortermaja.
Aastatel 1966-1971 ehitatud Luigekohviku arhitekti Voldemar Herkeli muudab lammutusotsus kurvaks, kuna paljud selle ajastu hooned on juba kas ära lammutatud või tundmatuseni ümber ehitatud. Kui selline asi toimuks ainult kusagil äärelinnas, ei oleks olukord arhitekti arvates veel nii hull, aga Kadrioru ümbruses tuleks asjad paremini lahendada. "Kadrioru parki tuleb eale vastavalt väärikalt kohelda, aga mitte seal kõik kohad uusi ehitisi täis toppida," pahandas Herkel.
Arhitektide liidu aseesimees Margit Mutso peab samuti Kadrioru kohviku sarnaste, Nõukogude ajast pärit hoonete säilitamist väga oluliseks. See ei ole lihtsalt maja, vaid üks oma ajastu sümbolitest, mis peegeldab üht etappi ajaloost.

Suurpoed augustis oma lahtiolekuaegu muuta ei kavatse
Augustis kehtima hakkav viinamüügipiirang võib kaasa tuua pikemad kassajärjekorrad.
"Augustikuus me oma töökorraldust ja lahtiolekuaegu kindlasti ei muuda, kuna tahame näha, millised uued tarbimisharjumused inimestel välja kujunevad," ütles Rimi Eesti hüpermarketite direktor Irina Raudsepp. Samas ei välistanud Raudsepp, et septembris mingid muutused siiski tulevad, kuid see vajab veel hoolikat kalkuleerimist. "Kui me otsustame lahtiolekuaegu septembris tunni võrra lühendada, siis saab kassapidajaid ettepoole nihutada, mille eesmärgiks on tipptunnil järjekorrad lühemad hoida," rääkis Raudsepp.
Pealinna suurim, viit hüper-, nelja super- ja 19 säästumarketit ühendav Rimi kett korraldas hiljuti tarbija käitumise teemalise uuringu. "Selgus, et suveperioodil käib õhtuti kella 20-22 vahel väga palju ostjaid, kuid pimedal talveajal klientide arv langeb," nentis Raudsepp, kelle hinnangul peaks muudatuste vajalikkus augusti lõpuks selgeks saama.

Aegviidu saun läks põlema
Harjumaal Aegviidus läks laupäeva õhtul põlema üldkasutatav saun.
Päästeteenistus sai teate tulekahjust Aegviidu saunas eile kell 18.46.
Päästjate saabudes põles sauna leili- ja pesuruum, tuli oli levinud akna kaudu räästasse ja pööningule. Inimesed vigastada ei saanud.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Järsult pidurdanud bussis sai reisija viga
Laupäeval kell 14.08 toimus väiksem liiklusõnnetus Harju maakonnas Viimsi vallas Randvere tee 6 maja juures.
Autobuss Scania, mida juhtis 52-aastane Akif, pidurdas ootamatult, mille tagajärjel kukkus bussis viibinud 60-aastane Anne, kes pärast esmaabi lubati kodusele ravile.

Linna suvepäevadele kutsuti politsei
Nädalavahetusel Lääne-Virumaal Karepal suvepäevi pidanud Tallinna linnavalitsuse töötajad läksid laupäeva õhtuse laulu- ja tantsupeo käigus kohalike elanike arvates liiga hoogu ning neile tuli kutsuda politsei.
Liiga vali muusika
"Laupäeva öösel tuli lähiümbruse elanikelt politseisse väljakutse, kus kurdeti liiga valju muusika ja lärmi üle," rääkis Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina. Tema sõnul käis piirkondlik konstaabel sündmuskohal, tegi ürituse eest vastutavale inimesele suulise märkuse ning palus muusika vaiksemaks panna.
Normaalne tantsupidu
Abilinnapea Taavi Aasa enda kinnitusel konstaabli öist kohalkäimist ei märganud, suvepäevadel möödus kõik üsna rahulikult ja mingeid mainimisväärseid vahejuhtumeid ei esinenud. "Loomulikult toimus laupäeva õhtul väike tantsupidu nagu kõigi teiste asutuste suvepäevadelgi," lausus Aas, lisades, et üritusel osales ka linnapea Edgar Savisaar.

Kadriorg pidas sünnipäeva
Pühapäeval tähistas Kadrioru park noortepargi avamisega oma 289. sünnipäeva. Ilus ilm ning tähtpäev meelitasid parki hulgaliselt rahvast, kohale tuldi tervete peredega. Lapsi lõbustasid klounid Piip ja Tuut, külalistele pakuti sünnipäevakringlit ning jäätist, näha sai kogupere-etendust "Karjapoiss on kuningas".
Kadrioru lossi ja pargi lasi rajada Vene tsaar Peeter I ning lossikompleksi projekteeris Itaalia villade eeskujul Roomast kutsutud arhitekt Niccolo Michetti. Loss ja park said nime keisrinna Katariina I järgi.

Juuli kolmas nädal: Uforingid heinamaal
"Nagu ufod oleksid maandunud," kirjeldas vennas heinateol nähtut. Enn Vilbaste sõnul keerutavad sokuisandad praegu ümber metskitseemanda. Nii need paarimeetrise läbimõõduga ringid tekivadki.
Umbrohu värviilm
Praegusest südasuviste õite värvikirevusest upitavad end taevakõrgustesse tuhanded õie-küünlad: mehekõrgused kullakarva üheksavägised, must-kollased mustad vägiheinad ning leegitsevad purpurlillad kukesabad. Ja kas olete märganud, et niidud ja söötis põllud on sel aastal tunduvalt värvikirevamad kui mõne aasta eest: hiiglasuured kelluka õiesülemid ja lõputult laienevad kesalille vahutavad väljad, punased ristikuread ja sinised ussikeele väed. Nn umbrohud on võitnud me lähiümbruse - aga need umbrohupõllud on ilusamad kui Hollandi tulbipeenrad või rosaariumide roosipõõsad! Küllap on lilleilule kaasa aidanud PRIA-niidutööd - ohakas, malts ja nõges on saanud surmahoobi ja väiksemad velled saavad nüüd täies ilus uhkeldada. Ja uusi mõnusaid paiku tuleb aina juurde, sest käib kesakünd. Vaid heinamaadel veeretatakse värvikirevus nüüd suurtesse pallidesse. Aga linapõllud on voogavsinised ja tavaliselt augustis õitsev kanarbik juba õitseb.

EMT kehtestab Euroopa Liidus helistamiseks eurohinna
Vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele hakkavad välismaal mobiiltelefoniga helistades alates 30.augustist 2007 kehtima Euroopa Liidu ühtsed tasud, mis langetavad välismaal helistamise kulusid.
Eurohind sätestab välismaal Euroopa Liidu riikidesse helistamise hinnaks 9.05 krooni minut ja vastuvõetava kõne hinnaks 4.43 krooni minut.
Kuna operaatoril on võimalik pakkuda määrusega kehtestatud hinnast soodsamaid tingimusi, säilitab EMT oma lepingulistele klientidele tasuta vastuvõetava kõne Lätis LMT ja Leedus Omniteli võrgus ning pakub Soomes Sonera võrgus iga vastuvõetava kõne esimest minutit tasuta.
Kliendil ei ole vaja Eurohinna saamiseks midagi teha. Eurohind hakkab 30.augustist 2007 kehtima automaatselt.
Täiendav info jõuab klientideni koos juulikuu arvega saadetava kirja või SMS-lühisõnumiga.

Comarket ja Säästumarket maksavad müüjale enim
Kõrgeima brutopalgaga võtavad müüjaid tööle Tallinnas suurematest kaubanduskettidest Säästumarket ja Comarket, madalaimat stardipalka pakub aga ETK.
Enamik kaubandusettevõtteid pakub 7000 krooni kanti summat müüjatele stardiks, kirjutab Äripäev. Palgapakkumiste madalamasse otsa jäid 6000-kroonise stardipalgaga Rimi ning 5600 krooniga ETK Gruppi kuuluvad Maksimarket ja Konsum.
Rimi Eesti Food ASi personalijuhi Õrne Pardeli sõnul tuleb palga juurde arvestada ka kõikvõimalikud boonused.
Kõige paremini oskas oma kuni 7000-kroonisele põhipalgale lisasid maha müüa Selver, kes pakkus koos tavapärase tulemuspalgaga veel palju muud.

Baltimaade Šveits Läti hoiustab venelaste raha
Lätist on saanud Balti regiooni Šveits, kus on peaaegu sama palju pankasid kui Eestis ja Leedus kokku, millest mitmeid süüdistatakse aeg-ajalt kahtlastes tehingutes ning mis kuuluvad kuue suurema Venemaa rahastaja hulka.
Küsimust, kas Läti on muutumas Balti Šveitsiks, kohalik keskpank ei kommenteeri, vaid suunab ajakirjaniku viisakalt raha ja kapitaliturgude komisjoni poole, mis sarnaneb meie finantsinspektsiooniga, kirjutab Äripäev.
Komisjon teatas e-kirjas, et kuigi esitatud faktid on tõesed, ei usu nad Läti saamist Balti Šveitsiks.
"Tõik, et mitteresidendid eelistavad Läti panku Eesti ja Leedu omadele, on ilmselt tingitud siinsest kõrgest teenuste kvaliteedist," kirjutas pressiesindaja Laura Birzina.
Pangaliidu presidendi Teodors Tverijonsi arvates seisab asi aga hoopis selles, et Eesti on kultuuriliselt ja ajalooliselt lähemal Soomele ja Rootsile, Läti aga Venemaale.

Kaitsmata võrguühenduse leidmine on imelihtne
Pea iga neljas eraisikute traadita võrguühendus on kaitseta, võimaldades nii ebaausatel naabritel kui ka pahatahtlikel kurikaeltel seda kasutada, selgus EPL-i katses.
Katsealusteks piirkondadeks valisime Kristiine, Tondi, Mustamäe ning Õismäe. Eksperimendi käigus selgus, et suuremate kortermajade vahel ühendust proovides suutis arvuti üldjuhul üles leida vähemalt paarkümmend WiFi-võrku.
Piirkonnast olenemata oli pea kõikjal kaitsmata iga neljas võrk, ametlikult avatud WiFi-võrke me nende hulka ei lugenud. Õismäe polikliiniku ning trollipargi lähistel tornmajade juures oleks "kutsumata külalised" pääsenud sisse koguni igasse kolmandasse võrku.
Ajakirja Praktiline Arvutikasutaja toimetaja Ando Urbase sõnul on turvameetmeteta levialasid Tallinnas vähemaks jäänud, kuid siiski endiselt palju, hinnanguliselt 30%. "Enamik inimesi ei pea avatud võrku probleemiks."

Imre Kose hakkab innovatsioonilinnaku töötajaid toitlustama
Oktoobris avatakse Ülemiste Citys nelja eri põhimõttega restoranide kompleks.
600-kohaline Mercado hõlmab endas take-away stiilis kiirsöögikohta, itaalia- ja prantsuspäraseid tooteid pakkuvat pagariäri, grillrestorani ning nn pastasid, suppe ja wokitoite pakkuvat söögikohta.
"Kuivõrd Ülemiste City roll on innovatsioon ja inimestevaheline kommunikatsioon ning tänu sellele kogemuste vahetamine, siis ei ole selleks paremat vahendit kui kogu linnakut teenindav restoranikompleks," ütles Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin.
Toitlustuskompleks rajatakse 80-meetrisesse endisesse tootmishoonesse, kus kõrgub läbi kolme korruse avanev galeriitänav. Peakokk Imre Kose äripartneri Peeter Tava sõnul püütakse luua keskkond, mis oleks kooskõlas innovatsioonilinnaku kui terviku olemusega.

Teisipäeval vallutavad Palmse vene romansid ja romantikud
Palmse mõisas toimub Vene õhtu, mille käigus kuuleb romantilist laulu ja luulet.
Vene romansse esitab Ülle Lichtfeldt ning romantikute luulet loeb Rakvere teatri näitleja Toomas Suumann, teatas Virumaa muuseumide pressiesindaja.
Piletihinnaks on 100 krooni.

Nelikümmend kolm delegaati Cambridge'is autorit otsimas
Cambridge'is 30. korda toimuv rahvusvaheline kirjandusseminar hõlmas teemasid seinast seina ja kirjanikke ühest maailmaotsast teiseni.
Igal teisel aastal korraldab Briti Nõukogu Cambridge'is nädalase kirjandusseminari, kus oma tööst, loomingust ja missioonist kõnelevad Briti kultuuriruumi kirjarahva esindajad ning neile sekundeerivad üle terve ilma kokku kutsutud delegaadid, kel kõigil on päritolust hoolimata üks suur kirg - kirjandus. Olgu nad siis kirjanikud, õppejõud, tõlkijad või kirjastajad.
Kõigepealt matemaatika. Kuus pikka ja pingelist päeva, hommikul üheksast õhtul üheteistkümneni kohtumisi ja arutelusid täis, vahel pooletunnised muljete maandamiseks mõeldud pausid ja einetunnid. 20 prosaisti, poeeti, koomiksikunstnikku, kirjastajat ja tõlkijat Suurbritanniast. 43 delegaati 36 riigist üle terve maailma, kõige lähemad üle lahe Hollandist, kõige kaugemad üle ookeani Argentinast ja Columbiast ning teiselt poolt Euroopat Sri Lankast ja Hiinast, Ameerikast rääkimata.

Kleisi töödes kohtuvad Rambo ja Mussolini
Mihkel Kleisi näituselt "Commedia dell'Arte" leiab karikatuuriks väändunud tegelasi.
Mihkel Kleisi teatakse peamiselt järjekindla arendatud vormiga, rohkem või vähem avangardistliku rokkmuusika komponeerijana ning briljantkäelise süntesaatorimängijana ansamblitest Luarvik Luarvik ja Edasi. Näitusi on kunstiharidusega kultusbändide juht teinud kümmekond aastat. Maalides, assamblaažides ja ka videotes kasutab ta järjekindlalt "ketšupi-esteetika avangardi", popkultuuri, plakatite ja raamatuillustratsioonide visuaalset kujundistiili ning päevakajastab kolme-nelja kümnendi taguseid arusaami avangardistlikust šokist. Kleisile kui popkultuuri avangardistile on mõttekaaslasteks ilmselt rühmitus Laibach/Neue Slovenische Kunst ja Poola plakatikunst, raamatuillustratsioonidest Vello Vinn.

Klaver tuleb külla ilma kostüümideta
Klaveriga mööda Eestit rändavad Rein Rannap ja Superstaari-Taavi viisid publiku reisima.
Pool tundi enne Rein Rannapi ja Taavi Petersoni kontserdi algust Keila Miikaeli kirikule lähenejat sunnib kirikaiast välja ulatuv inimsaba vägisi tõmbama paralleele mõne keskmist sorti rokk-kontserdiga.
Sarnasus saab kinnitust, kui selgub, et kiriku istekohad on täis ja seisukohtadele võib minna omal vastutusel, aga üldse oleks targem tulla tagasi samal õhtul toimuvaks teiseks kontserdiks. Tahaks loota, et pretsedendi on loonud Rannapi ja Taavi andekus, mitte superstaarisaate menu.
Kontsertide "Klaver tuleb külla" kümnenda aastapäeva tähistamist paistab Rannap eriti rahulikult võtvat. Pole jälgegi eelmiste tuuride ekstravagantsetest kostüümidest ega erilistest kujunduselementidest. Ta laseb muusikal kõnelda enda eest ja lugude vahepeal ka vastupidi.

Prominendid ja sportlased võtsid golfis mõõtu
Võistlused Famous Grouse Golf 2007, kus võistlesid ka prominendid ja sportlased, võitis profiarvestuses Eesti parim meesgolfar Mark Suursalu.
Võistlusel, mille eesmärgiks oli pall lipule võimalikult lähedale saada, oli ka sportlaste ja prominentide võistlusklass, kus teiste seas võis näha Toomas Tõnistet, Rauno Pehkat, Piret Järvist ja Indrek Pertelsoni, kes oma klassis ka võidu võttis, teatas võistluse pressiesindaja.
Edukalt lõppenud golfivõistlus Famous Grouse Golf saab järje uuel aastal, mil toimub Famous Grouse Golf 2008.

Räppstaar 50 Cent nõuab lava taha vanni ja kondoome
Tallinna lauluväljakul juuli lõpul kontserdi andev räppmuusika viljeleja 50 CENT nõuab lavatagusesse riietusruumi erinevaid janukustutajaid, snäkke, kahte karpi kondoome, ühte pakki sigareid ja vanni.
Õlledest eelistab 50 Cent Heinekeni, konjakitest Hennessyd, sampusest roosat Cristali, mis tellitakse ekstra staari jaoks Londoni metropolist. Lisaks on riietusruumi tellitud suur valik erinevaid mittealkohoolseid jooke: vett, mahla, erinevas valikus taimeteed. Kiireks näljapeletuseks eelistab superstaar kanarinda, krevette, kartulikrõpse ja puuviljavalikut ananassi, meloni ja arbuusilõikudest.
50 Cent ja G-Unit nõuavad esinemispäeval kahte erinevat riietusruumi, esimene neist soovib oma lavataguses toas näha ka vanni. Mõlemad ruumid on lisaks söögi-joogipoolisele varustatud ka 32 tollise LCD teleri ja stereoga.
Peakoraldaja sõnul on 50 Centi nõudmised väga kõrged ja Eestisse toomine päris keeruline. Juba ainuüksi charter-lennuki organiseerimine on tohutult kulukas.

Indie-laste murumängud Tartus
Traditsiooniks kujunema hakkav indie-muusika festival Plink Plonk toob korra aastas ka Tallinna muusikasõbrad Tartusse lauluväljakule peesitama.
Eesti kliima on teada. Enamiku aastast on indie-lapsed suletud siseruumidesse. Nende peamised asupaigad on Krahl Tallinnas ja Maailm Tartus. Kolmandat aastat tuleb aga suvega koos Plink Plonk ning indie-lapsed lastakse Tartu lauluväljaku murule mängima. Mõnel aastal saab poriloikudes hüpata ja vihma eest puude alla peituda. Teinekord võib maas lesida ja lasta päiksekiirtel nägu soojendada.
Esimest korda oli tänavu kahe suure lava asemel üks. Teine on muutunud väiksemaks ning kolinud telki. Sealt sai laupäevane pidu kell üks alguse, kui esimestele külastajatele hakkas mängima Stereo Chemistry.
Kella kaheks oli suure lava ette tulnud pikutama juba üsna hulk inimesi. Päike pidas pilvedega võidukalt lõppenud võistlust ja laval esines Mooses. Esimese välisesineja, Mona De Bo jaoks poeti aga hämarasse telki tagasi. Brainstorm on kahtlemata vahva, kuid tore on, et Lätis tehakse muusikat, mis paar kraadi huvitavam.

Päeva soovitus! 
Päeva soovitus: 22. septembril annab Tallinnas Rock Cafés kontserdi Soome ansambel Nightwish koos uue solisti Anette Olzoniga ning 2. novembril Tallinna linnahallis Briti muusik Bryan Ferry. Mõlema kontserdi piletite müük algab täna! Piletite hind algab 350-450 kroonist. Küsige Piletilevist, Piletimaailmast ja Statoilist.

Eesti rannavõrkpalli meistriteks tulid Mari-Liis Graumann ja Natalja Bratuhhina
rannavõrkpall
Esimeses poolfinaalis alistas duo Polina Bratuhhina/Maarja Kerner oma vastased Evely Lepa/Anna Politova kergelt 2: 0 (11, 9). Teises poolfinaalis olid Mari-Liis Graumann/Natalja Bratuhhina sama veenvalt üle duost Anna-Kristiina Nosko/Oksana Bosjanok 2: 0 (5, 16).
Finaalis kolmandat geimi vaja ei läinud - Graumann/N.Bratuhhina purustasid oma vastased P.Bratuhhina/Kerner 2: 0 (15, 8), millega kaitses Mari-Liis Graumann oma mullust (siis paaris Katre Laanesega) tiitlit.
Kolmanda koha mängus olid Nosko/Bosjanok tulemusega 2: 0 (17, 10) üle paarist Lepa/Politova.

Eesti U16 alistas Slovakkia
korvpall
Enamuse mänguajast tagaajaja osas olnud eestlastel (kolmanda veerandaja algusminutitel oli kaotusseis 33: 50) õnnestus vaekauss enda kasuks kallutada teisel poolajal, mis võideti 17 punktiga.
Alagrupist edasipääsu suhtes olulise võidu suurimad punktitoojad olid: Joonas Ollisaar 20, Kristjan Rinaldo 14, Rain Veidemann 12 ja Martin Dorbek 11punktiga.Rinaldo võttis lisaks ka 10 ja Dorbek 9 lauapalli.
Täna on Allan Dorbeku juhtimisel mängiva Eesti vastaseks võõrustajate koondis, kes seni on võiduta. Alagrupist pääseb kohamängudele 2 paremat võistkonda.
Mängu on võimalik online-ülekande vahendusel jälgida internetiaadressil 

Eesti ujujad tegid avastardi Euroopa noorte olümpiapäevadel
IX Euroopa noorte suveolümpiapäevadel Belgradis oli esmaspäeval Eesti ujujatel esimene võistluspäev.
Ujumises küündisid isiklike rekorditeni Marko Tiidla poiste 100 meetri vabaujumises ajaga 56.25, mis andis 30. koha, Maria Pallas 200 meetri rinnuliujumises 2.53.12-ga (26. koht) ja Ilja Parubtsisen 200 meetri kompleksujumises 2.22.05-ga (26. koht). Julia Smirnova tulemus 400 meetri vabaujumises oli 5.04.16 (27. koht), Mariliis Paasi tulemus 100 meetri liblikujumises 1.12.51 (27. koht) ning Maksim Kirdi resultaat 200 meetri seliliujumises 2.21.86 (30. koht).
Tüdrukute 4x100 meetri vabaujumises oli Eesti võistkond (Maria Pallas, Julia Smirnova, Liisa Lodi, Anastassia Kurenkova) 23 võistkonna konkurentsis 21. kohal ajaga 4.20.25. Poiste samal alal oli stardis 24 võistkonda ning Eesti meeskond (Marek Arru, Ilja Parubtsisen, Pavel Narõskin, Marko Tiidla) lõpetas distantsi 3.46.88-ga, mis andis 21. koha.

Kõik kergejõustiku Eesti meistrid hakkavad saama meistristipendiumi
Sel nädalavahetusel, 28. ja 29. juulil selguvad Tallinnas Kadrioru staadionil järjekordsed Eesti meistrid kergejõustikus ja esmakordselt hakkab kergejõustikuliit toetama meistritiitli võitnud sportlasi eristipendiumiga.
Eesti Kergejõustikuliidu peasekretäri Urmo Raiendi sõnul on sportlased nädalavahetuse võistlustele aktiivselt registreerunud ning oodata on põnevaid heitlusi meistritiitlite eest. "Võistlejate ülesandmine lõppeb homme hommikul kell 10, kuid juba täna on näha, et Kadrioru staadionil näeb kindlasti hulgaliselt sportlasi, kel eesmärgiks tiitlivõistluste norm täita," ütles Raiend. Kokku selguvad nädalavahetusel kahel pikal võistluspäeval Eesti meistrid 35 kergejõustiku alal.
Selleks, et Eesti meistritiitlit veelgi rohkem väärtustada, hakkab kergejõustikuliit toetama sportlasi, kes võitnud täiskasvanute individuaalse meistritiitli olümpiamängude kavas oleval kergejõustikualal. Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamäe sõnul toetab alaliit sportlasi aasta jooksul pärast Eesti meistritiitli võitmist tuhande krooniga kuus. "Usun, et uus eristipendium motiveerib sportlasi veelgi enam Eesti meistrivõistlustel osalema ja tiitli eest võitlema," kommenteeris Teigamägi.

Algas tudengite hääletusvõistlus "Kas tunned maad?" 
Tartust Pirogovi platsilt algas täna hommikul kell üheksa tudengite igasuvine hääletusvõistlus, mille käigus tuleb võistlevatel segapaaridel nelja päeva jooksul pöidlaküüdiga läbida sadu kilomeetreid Eestis.
Tartu üliõpilaste looduskaitseringi poolt seitsmendat aastat korraldatava hääletamisvõistluse eesmärgiks on propageerida hääletamist kui loodussõbralikku liikumisviisi ning tuua laiema avalikkuse ette hääletamine ning selle võlud ja ohud.
Selleaastasest võistlusest võtab osa 15 segapaari. Võistluse kontrollpunkte, mis paiknevad kõikjal üle Eesti, on 51. Võitjaks kuulutatakse hääletajapaar, kes neljapäeva, 26. juuli päikeseloojanguks on enim kontrollpunkte läbinud ning jõudnud finišipaika Viljandi Folgi Rohelise lava juures. Neile kuulub peaauhind "Viljandi folgi järgmise aasta passid" ning rändkarikas. Võistusest osavõtjate autasustamine toimub neljapäeval kell 20.00 Rohelisel laval.

Baskini anekdoodid
Proviisor läks korraks lõunale ja jättis apteegi praktikandi hoolde. Tuleb tagasi ja küsib:
"Kas keegi käis?"
"Käis. Üks mees. Külmetus."
"Mis sa müüsid talle?"
"Kõhulahtistit."
"Hull oled?! Kus ta on?"
"Näe, seisab seal nurgas, kardab köhida."
Vanamemm tuli psühhiaatriahaiglasse vennapojale külla. Äkki jooksis tema juurde üks mees, pikk kepp jalge vahel, ja ütleb:
"Istu peale, viin kohale!"
Memm andis mehele ühe krooni ja too jooksis minema. Mõne aja pärast tuli teine ja lausus:
"Ma ravin teid!"

JÄRJEJUTT (3): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Härra Segundus jäi üksi tuppa ja luges kirja. "... Tunnistan, et niisugune ootamatu au ajab mind kaunikesti segadusse. Suudan vaevu uskuda, et üksteise suurepärast seltskonda ja hindamatuid teadmisi nautivad Yorki võlurid tunnevad vajadust konsulteerida minusuguse üksildase õpetlasega..."
Kirjast õhkus peent irooniat, tundus, nagu tögataks härra Honeyfooti iga sõnaga. Härra Segundus tõdes kergendusega, et härra Honeyfoot seda tõenäoliselt ei adunud, vastasel korral poleks ta Watersi jutule nii ülevas meeleolus rutanud. Kiri oli nii ebasõbralik, et härra Segunduse esialgne õhin võluriga tutvust teha haihtus peaaegu jäljetult. Oh, no mis seal's ikka, mõtles ta, ma pean minema, sest härra Honeyfoot soovib seda - pealegi, mis siis lõpuks ikka nii halba juhtuda võib? Me kohtume temaga ja pettume ning ongi jutul lõpp.

Emmy nominatsioonid teevad sügava kummarduse lahkunud Sopranodele
Möödunud nädalal kuulutati välja järjekordsed tele-Oscari Emmy nominendid.
Parima draamasarja tiitlit püüdlevast viiest sarjast on Eesti televaatajal võimalik näha lausa kolme - "Sopranode" (15 nominatsiooni kokku) viimast hooaega näitab parajasti ETV, "House" jookseb kordusena TV3 ekraanil ning "Grey anatoomia" esimene hooaeg jooksis samuti TV3 ekraanil.
"Boston Legal" on nähtav neile, kelle teler näitab MTV3 ning ulmesarja "Heroes" jõudmine kas oma või lähinaabrite teleekraanile on ilmselt vaid aja küsimus.
Hea komöödiasarja fännidele on ilmselt rõõmu-uudis see, et maailmas parajasti laineid lööv, 11 Emmyle kandideeriv romantiline komöödiasari "Ugly Betty" jõuab sügisel Kanal 2 ekraanile, samuti jätkuvad näiteks "Meeleheitel koduperenaised" (kuus nominatsiooni).

Euroopa ja maailmameister Kaire Leibak: tegin jälle ära! 
Juunioride kolmikhüppe maailmameister Kaire Leibak haaras ka Vana Mandri parima tiitli.
Kui Hengelos staadionimuusika eest vastutav isik oleks pärast Kaire Leibaku viiendat hüpet (mil pikkust 14.02), taibanud mängima panna Britney Spearsi poplaulu "Oops I Did It Again", sobinuks see kui rusikas silmaauku.
"Britney Spearsiga ma küll mingit võrdlust ei taha," naeris õnnelik võitja Leibak, kuid tunnistas, et teatud sarnasus oli äsja lõppenud juunioride EM-il ja mullusel Pekingi MM-il küll.
Pikk hüpe läks kaotsi
Enne eelviimast vooru hoidis Leibak kolmandal katsel hüpatud 13.65-ga teist kohta, juhtis ukrainlanna Hanna
Knjaževa 20 sentimeetrit pikema õhulennuga.
Siis soovitasid treenerid Kersti ja Mehis Viru hoolealusel mõelda nii nagu aasta eest Pekingis, kus Leibak triumfeeris suurepärase Eesti rekordi 14.43-ga.

Rattasõidul mööduvad suve kõige ilusamad hetked
Rattasõiduks on praegu parim aeg. Ka hilistel õhtutundidel näeb inimesi üksi ja rühma kaupa mõnusalt väntamas.
Pedaale sõtkuvad nii kolmerattalisel sõiduvahendil vuravad põnnid kui ka pensionieas tädi Maali, parimas eas meestest ja poisivolaskitest rääkimata. Kui vähegi võimalik, ajab enamik maakohtade ja väikelinnade eakamaid elanikke suure osa oma igapäevastest toimingutest korda just rattaga liikudes. Kui rattateid oleks rohkem ja autojuhid ka teistest liiklejatest rohkem hooliks, sõidetaks jalgrattaga veel rohkem.
Ala eneseleidmiseks
Juuni alguses Tallinna rattasõitu korraldades ja imekaunil kevadpäeval Kõrvemaa metsades rattureid jälgides sain taas kinnitust, et rattasõit läheb üha enam moodi.
Rattasõit toob liikuma ja ka pingutama neid, kes mõnel teisel alal end eriti pingutama ei sunniks. Üleliigsed kilod teevad jooksmise ebamugavaks, pealegi peab joostes kogu aeg tööd tegema. Rattasõidul saab allamäge veeredes hinge tõmmata ja üldse ei häiri, et mõne hetke pärast peab taas tõusunukist üles pressima. Kitsal võistlusrajal on ratas rattas kinni, lendab tolmu ja pori, aga tundub, et minejatel on mõnus.

Rattasõitja ei pea olema piitspeenike
Rattasõit on sõbralik spordiala, mis ei nõua kerget treenitud keha ega pane pidevalt pingutama.
Rattasõit ei esita kehakujule ja vanusele nii suuri nõudmisi nagu jooksmine. Mägedes liiguvad hõlpsamalt ratturid, kel on kõige parem kehakaalu ja jõu suhe. Enamasti eeldab see, et rattur oleks sale ja tugev. Kuid raskemad ratturid veerevad allamäge kiiremini ja kerge kehakaal ei aita eriti ka tasasel maal.
Jooksjat mõjutab tasasel maal liikudes raskuskese. Mida rohkem inimene kaalub, seda enam tema raskuskese liigub ja seda enam energiat kulub. Kuid rattasõit on aerodünaamiliselt teistsugune: raskuskese ei liigu üles-alla.
Vananedes jäävad harrastussportlased aeglasemaks. Kuid rattasõitjatele ei avalda vananemine nii suurt mõju kui jooksjatele. Rattasõit pole kõige karmimatel katsumustel nii nõudlik nagu jooksmine.

AjaPeegel: Kroonimata kuningas Külvet
Kakskümmend aastat tagasi peeti N Liidu mitmevõistluse meistrivõistlused Tallinnas Kadrioru staadionil. 23-aastane Valter Külvet tuli viimase eestlasena impeeriumi tšempioniks. Autasustamisel viibisid ka kahekordsed N Liidu eksmeistrid Heino Lipp (fotol vasakul) ja Rein Aun (paremal). Millegipärast olid kõik elukutselised fotograafid "uttu tõmmanud" ja asjaarmastajatel oli pidu.
Külvet kasvas sportlikus peres, tema esimene juhendaja oli isa Toomas. Hiljem juhendas teda üks selle ala maailma paremaid treenereid Fred Kudu. 17-aastaselt võitis Valter Eesti täiskasvanute meistri tiitli. 1983. aastal tuli
Euroopa juunioride meistriks.
Tavaliselt kimbutab kümne ala tegijat ka kümme vigastust. 1988. aastal peeti Eesti ja Rootsi kümne-võistlejate maavõistlus Falunis. See võistlus sai Külvetile saatuslikuks, sest üks "imemees" oli teadlikult põgenenud enne võistlust läände ja Valter pidi tema asemel osalema. Pärast seda võistlust jäi tal liiga vähe aega taastuda enne Souli olümpiat, ja ta katkestas pärast viit ala. Samal ajal suri tema suur toetaja Kudu.

Kuu aega golfinakkust tipnes esimese võistluskutsega
Miks on golf meeldiv ajaviide lisaks sellele, et saad soojal suvepäeval värskes õhus tundide viisi aega surnuks lüüa ning looduskaunis keskkonnas iseenda parima tulemuse vastu võistelda?
Hea küll - mõistan, et minust kauem golfiga tegelenud inimesed võivad puistata nüüd vastuseid
n-ö seinast seina. Aga teate, mis mulle meeldib: golfiklubis võid trehvata vanu tuttavaid.
Ühel tuulisel ja unisevõitu kolmapäeva hommikul siirdusin koos Spordilehe golfieksperimendis osaleva "kaaskannataja" Gunnariga harjutusväljakule toksima (nii peab vist ütlema, sest kepiga number 9 plaanitud pisikese golfipalli sajameetrised õhulennud ei kipu alati õnnestuma).
Jõelähtme golfikeskuse harjutusväljakul tabas silm esmalt eriti pühendunult swing'i ehk löögiliigituse kallal tööd teinud tuntud raadiohäält Erki Berendsit, kes käis kunagi aastaid tagasi mulle ja mu kursusekaaslastele Tartu ülikoolis raadioajakirjaniku töö eripärast rääkimas ning mind (tõsi, vist naljaga pooleks) kaastudengite silme alla Kuku raadiosse värbamas.

Venno ja Kollo võitsid rannavõrkpalli noorte EM-i
Hoolimata meistritiitlist pole noormehed rannavõrkpalluri karjääri kasuks otsust langetanud.
Mullu alla 18-aastaste Euroopa rannapallurite mõõduvõtmisel 9.-12. koha saanud Oliver Venno ja Kristo Kollo ihkasid tänavu Tšehhis Brnos toimunud EM-il poodiumile jõuda.
"Läksime medalit püüdma ja kui tuli kuld, olid tunded ikka väga üleval. Peale finaali oli selline tunne, et teeks kohe ükskõik mis ära," katsus 208-sentimeetrine Venno tundeid sõnadesse panna.
Teel finaali saadi kerge võit poolakate Marcin Golonka ja Marek Leznicki üle - 2: 0 (22: 20; 21: 15). Finaalmäng hispaanlaste Viktor Bouza ja Jesus Castizo Diaziga venis kolmegeimiliseks ning lõppes Eesti paari 2: 1 (21: 13, 20: 22, 15: 13) võiduga. Otsustavas geimis näitasid Venno ja Kollo head võitlejanärvi, tulles välja 10: 12 kaotusseisust.

Medalit oodatakse judos
Täna algaval Euroopa noorte olümpiafestivalil osaleb Eestist 68 sportlast seitsmel ala.
Eesti suurim medalilootus on judomaadleja Grigori Minaškin, kes tuli paar nädalat tagasi Euroopa kadettide meistriks.
Judo: Merlin Roosileht, Mirjam Erendi, Eveli Mägi, Laura-Maria Lehiste, Roger Rööpson, Iljas Aliev, Gleb Sõts, Meelis Kasearu, Grigori Minaškin, Gleb Kiritsenko, Riivo Atso. Ujumine: Anastassia Kurenkova, Mariliis Paas, Maria Pallas, Ännifriid Põder, Julia Smirnova, Liisa Lodi, Marek Arru, Jargo Laanmäe, Maksim Mirt, Pavel Narõškin, Ilja Parubtšišen, Marko Tiidl. Tennis: Johanna Marie Mägi, Erik Aunapuu. Lauatennis: Gerle Valgenberg, Lilian Poolak, Timo Teras, Venjamin Vassiljev.

Urmo Aava valitses Otepää rallit
Mitsubishi Lancer WRC-l kihutanud Urmo Aava ja Kuldar Sikk võitsid Otepää ralli kolme ja poole minutilise eduga Venemaa rallipaari ees.
Teised WRC-autod seekord rallil tulemusi kirja ei saanudki. Aava ja Siku konkurentidest eeldatavasti peamised, soomlased Jari-Matti Latvala ja Miikka Anttila kukkusid oma Toyota Corolla WRC-ga mängust välja enne, kui ralli sai alatagi. Neljanda kiiruskatse järel Aavat 48 sekundi kauguselt jälitanud Jaan Mölderi ja Katrin Beckeri Toyota Corolla WRC käis viiendal kiiruskatsel üle katuse. Oma osa oli avariis tõrkuval roolivõimendil.
Neljanda rallil osalenud WRC-auto, soomlaste Jukka Ketomäki ja Kai Risbergi *koda Octavia jõuülekanne andis alla pärast seitsmenda kiiruskatse läbimist.

Vihmameister Alonso võitis esikoha
Lewis Hamiltoni eilne üheksas koht Euroopa GP-l Nürburgringil kärpis noormehe üldedu vaid kahepunktiliseks.
Märjalt alanud võidusõidu esikoha võttis hoopis Briti võidusõitja tiimikaaslane ja lähim jälitaja Fernando Alonso.
Laupäevases kvalifikatsioonisõidus rajapiirdesse kihutanud Lewis Hamilton viidi pärast avariid haiglasse, kuid arstid hindasid 22-aastase briti pühapäevaks siiski stardivalmiks. Kümnendalt positsioonilt võistlusse sööstnud Hamilton tõusis kiiresti neljandaks, kuid tema auto ei püsinud ägedast vihmavalingust üleujutatud rajal. Kuna ta mootor jäi tööle, võis ta siiski rajale naasta.
Vihm ei andnud järele ja neljandal ringil sõit katkestati. Seda jätkati niiskel rajal juba märja ilma rehvidega. Felipe Massa ja Fernando Alonso asusid võistlust Räikköneni ees juhtima. Pärast soomlase katkestamist poole sõidu peal hakkas libedal rajal paremini sõitnud Alonso McLaren jõudsalt Massale järele võtma ning möödus temast viiendal ringil.

Eesti meistriks kroonitud Kaie Kand valmistub MM-iks
Seitsmevõistluses Eesti meistri tiitli teeninud Kaie Kand täitis Rakveres 5876 punktiga MM-i B-normi. Mullu 5860 punkti kogunud ja esmakordselt MM-i normi alistanud Kand ütles, et võib nüüd rahulikult keskenduda augusti lõpul peetavateks Osaka MM-võistlusteks. "Nüüd on hea kindel tunne," ütles ta.
Kand kordas teisel päeval kaugushüppes isiklikku rekordit 6.10 ja tegi odaviskes tippmargi 40.66. "800 m jooks läks väga raskelt, aga suutsin võimetekohast aega näidata," ütles 2.11, 86 jooksnud 23-aastane seitsmevõistleja.
Avapäeval läbis Kand 100 m tõkkeid 14,06, ületas kõrgushüppes 1.71, tõukas kuuli 12.57 ja sprintis 200 m 25,49 -ga. "Kuulitõukes jäi varu ja 200 m jooks ei õnnestunud nii, nagu treeninguaegade põhjal võis loota," lausus ta. Pikka aega vaevanud Achilleuse kõõlused Kanda seekord ei seganud. "Alguses andsid jalad veidi tunda, kuid hullemaks ei läinud," ütles kaks nädalat varem Kadriorus 5776 punkti kogunud neiu. "Võistlesin rahulikumalt kui Euroopa karikavõistlustel, seegi aitas."

Taavi Peetre lasi võimaluse käest
Kuulitõukes tegi kaasa kaks USA vägilast, kelle isiklik tippmark küünib üle 22,5 meetri. Kuid ei maailmameister Adam Nelson ega maailma hooaja edetabelijuht Christian Cantwell suutnud raudmuna kaugele lennutada.
Kuid Taavi Peetregi oli liimist lahti, vaid 19.07. "Imelik, et mõned mehed tõukasid oma rekordist kohe kolm meetrit vähem," ütles Peetre.
Nelson suutis viimasel katsel tõugatud 20.16-ga siiski seni 20.09-ga juhtinud austraallase Scott Martini ees võidu võtta. "Üldse ei ole rahul," raputas jänki valutavat kubemelihast masseerides pead. "Vigastus lubas kasutada umbes 80-protsendilist pöördekiirust."
Vigastus segas ka 19.58-ga neljandaks jäänud Cantwelli. "Mul on üks seljavigastus, mis tuleb ja läheb. Esmaspäeval tõukasin trennis 22 meetrit, siis hakkas selg jälle valutama ja ma ei julgenud," lausus MM-ile mitte saanud Cantwell.

Vasilevskis viskas Läti rekordi, Värnik nullimees
Tallinna kergejõustikuvõistluse ühe parema tulemuse eest hoolitses Läti odaviskaja Vadims Vasilevskis, kes püstitas Läti rekordi 90.73.
"See polnud ideaalne sooritus, aga selle lähedane kindlasti," ütles Ateena olümpiahõbe Vasilevskis. "Pidin hoojooksu lõpetamisel veidi hoidma vasakut jalga, mida juuni keskel Oslos vigastasin. Jalg on hästi paranenud, olin 90-meetriseks valmis."
Mullu 90.43 visanud Vasilevskis peab MM-il peamisteks konkurentideks maailma hooaja edetabelit 91.29-ga juhtivat ameeriklast Breaux Greeri, eile Soomes oma tänavuse tipptulemuse 91.23 visanud Tero Pitkämäkit ja 88.22 visanud norralast Andreas Thorkildseni, kes ravib seljavigastust. "Kõik tuntud mehed," ütles lätlane.

Ässad näitasid Kadrioru staadionil maailmaklassi tulemusi
Tallinna Kadrioru staadionile tippkergejõustiklasi vaatama tulnud ligi kaks tuhat vaatajat nautisid kõrgtaseme sooritusi.
Eesti kergejõustiklastest ainsana koorekihti kuuluva Gerd Kanteri alistamatu rivaal Virgilijus Alekna jäi eemale ning eestlane võitles iseenda ja libeda heiteringiga. Tänavu kolm korda ketast üle 70 meetri lennutanud tallinlane
tuli enda alistamisega toime, heites kolmandal katsel 67.76.
"Tahtsin kangesti staadioni rekordit Alekna käest ära võtta ja soojendusheited andsid selleks lootust," lausus Kanter. "Heitering oli natuke libe, avakatsel kadus rütm ja tehnika lagunes veidi."
Kanter võistleb taas homme BIG Kuldliiga etapil Rakveres. Samas lubas ta veel kaaluda, kas tasub osaleda kolmapäeval Alekna auhinnavõistlustel Kaunases.
"Kui ka Kaunasesse sõita, tuleks võistelda kavandatust tihedamalt," muretses Kanter. "Pean veel treener Vesteinn Hafsteinssoniga nõu."

PIIA-PIRET EOMOIS: Veel kord vaesusest ja ebavõrdsusest
Vaesus on sotsiaalne reaalsus, mis puudutab märkimisväärset osa Euroopa rahvastikust.
Euroopa Liidu liikmesriikide elanikest elab suhtelises vaesuses 16%. Eestis elab suhtelises vaesuses 18% rahvastikust - 241 800 inimest peab tulema toime vähemaga kui 27 981 krooni aastas.
Kui võrrelda Läti ja Leeduga, on Eestis olukord mõnevõrra parem. Samuti on vaesuses elavate inimeste osakaal suurem sellistes vanades EL-i liikmesriikides nagu Portugal, Kreeka, Iirimaa ja Hispaania, kus allpool suhtelist vaesuspiiri elab viiendik rahvastikust.
Vaesus on aga suhteline. Piir, millest madalama sissetulekuga inimesed elavad vaesuses, on riigiti erinev. Kui Eestis on suhtelises vaesuses inimesed, kelle aastasissetulek jääb alla 28 000 krooni, siis Luksemburgis on piiriks ligi 280 000 krooni. Samuti Iirimaal, kus vaeste osakaal on Eesti näitajast kõrgem, on suhtelise vaesuse piir meie vaesuspiirist üle kuue korra kõrgem. See näitabki vaesuse suhtelisust - iga regiooni vaeseid mõõdetakse selle regiooni majandus-

PIRET PEENSOO: Rahvusliku ärkamisaja tagasitulek
Kunstlikult veidi ilustatuna: pärast aastaid vaikust ja järelemõtlemist jõudis aprilli lõpus kätte aeg, kui eestlased otsisid oma südamesoppidest välja kodanikutunde ega peljanud kodust kapi pealt õueüritusele kaasa tuua sinimustvalget lippu.
Tähtpäeviti elumajadel lipu heiskamise poolvabatahtlikuks jätmine 2006. aasta jaanuarist muutis sinimustvalge mõnes pealinna asumis harvaks nähtuseks. Millekski selliseks, mida justkui ei tahakski, eriti kui lipp on vana ja vilets ning lipuhoidik kulunud välimusega ning natuke logisev.
Südalinnast kadus hulganisti varem pilke püüdnud käepärastest materjalidest valminud rahvuslippe, kus sinise asemel helelilla, kangas imeõhuke ja kilejas; lippe, mille servad narmendasid ja mis on vihmailmaga vastu trepikoja varikatust või kuurinurka pekseldemisest määrdunud.
Lippe jäi üha vähemaks ja vähemaks. Ent siis kulmineerus miski, millele olid hoogu andnud presidendivalimisi saatnud rahvalaulupeod ja kõrge hääletusaktiivsusega riigikoguvalimised ning mis väljendus ehk harjumuspäraseks kujunenust veidi enam kraaklustest ja poriga loopimisest hoidumises.

Kodud kui vanglad
Olgugi, et on rahuaeg, painab inimesi hirm. Tänavanurgal pekstakse keegi läbi, aetakse käsi vanuri taskusse raha järele. Tõmmatakse maja eest auto ära, murtakse suvilasse, tungitakse korterisse, lüüakse rusikaga näkku, noaga kaela ja võetakse hinnalised esemed kaasa. Varastatakse ja riisutakse lausa päise päeva ajal. Ajalehes on juba tavaline uudis, et Eestis tapeti inimene. Kui loetleks Eestimaal iga päev sooritatud kuritegusid, saaks nendest mahuka brošüüri.
Ajalehtedes kirjutatakse, et kodanike ühistegevus ja tehnilised kaitsevahendid varaste vastu on väga efektiivsed. Palju inimesi ongi hankinud kaitsevahendeid - majadele on pandud metalluksed ja akendele trellid, kodud on muutunud nagu vanglaks.

Kasiinod ja pandimajad
Max Kaur on algatanud kampaania kasiinode riigistamiseks. See ei ole ilmselt esimene ega viimane kord, mil keegi üksikisik kas tahtlikult või tahtmatult juhib avalikkuse tähelepanu kasiinodele. Nagu kuulda, on rahandusministeeriumis valminud ka eelnõu kasiinoreeglite karmistamiseks, et pisikestest kasiinodest lahti saada. Inglismaa näite varal pole vist ka see lahendus, sest kui peaminister Tony Blairi ajal kavatseti Manchesteris ehitada hiigelkasiino, siis peaminister Gordon Browni ajal kaalutakse, kas see on ikka sobilik viis kõdurajooni ellu äratada või tekitab see pigem lisaprobleeme. Sõltlasi on Inglismaal niigi omajagu, ehkki olemasolevad kasiinod on oma olemiselt hoopis tagasihoidlikumad kui Eestis.

REPLIIK: Hinnasurf tipult tipule
Toornafta hind maailmaturul purjetab vahelduva eduga mööda seni nägemata tippe, olles eilseks siiski langenud 77 USA dollari juurde barreli eest. Toorme kallinemine võrreldes jaanuariga rohkem kui poole võrra peaks omakorda mõjutama ka autokütuste maksumust tanklates. Euroopa tarbijate jaoks tasakaalustab hinnarallit dollari madal kurss euro suhtes, kirjutatakse tänase Päevalehe majanduskülgedel. Kuivõrd enamiku toornaftaga kaubeldakse just dollarites, on raske Eestis olulist hinnatõusu ennustada.
Alates 2004. aasta algusest on toornafta hind maailmaturul kahekordistunud. Bensiinihind on Eestis seda suundumust jälginud. Tundub, et hinnatõus tuleb varem, kui maailmaturg sisseostuhinda tegelikult mõjutama hakkab. Väiksed kõikumised on juhitud pigem kohaliku turu konkurentsisituatsioonist. Nii näib ka seekordne võimalik kallinemine sõltuvat ennekõike jaemüüjate tahtest, mitte aga maailmaturust.

JUHTKIRI: Keegi ei tea, mis on relvakapis
Märkimisväärne osa kaitseministeeriumi eelarvest kulub kaitsejõudude varudele ning neist väga suure proportsiooniga tegeleb kaitseväe logistikakeskus. Riigikontrolli audit pidas ministeeriumi eelmise majandusaasta aruannet üldiselt rahuldavaks, kuid tõi korduvalt välja puudused varude hindamisel, majandamisel ja arvestamisel.
Logistikakeskus on kaitseväe selgroog, mis haldab kõikvõimalikku varustust alates rõivastest ja toidupakkidest ning lõpetades laskemoona ja relvadega. Riigikontroll heidab ette, et 959 miljoni kroonise laoseisu juures ei ole kasutatud tänapäevaseid raamatupidamisvõtteid ning napib töötajaid. Lisaks hinnatakse olemasolevate varude seisukorda, kasulikku eluiga ja realiseerimiskõlblikkust pealiskaudselt ega suudeta tagada, et laos oleks piisaval hulgal vajalikku kraami. Seetõttu ei saa olla kindel, et kaitseväe varud vastavad tegelikult paberil märgitule ning on töö- ja kasutuskõlblikud.

TÜ riigieelarvelistele kohtadele esitati ligi 1900 avaldust
Tartu Ülikooli (TÜ) päevase õppe rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe riigieelarvelistele õppekohtadele esitati umbes 1900 avaldust.
Andmed pole veel lõplikud, sest vastuvõetutel on riigieelarvelisest õppekohast loobumisest aega teatada 10. augustini, kirjutab ETV24. 
Eritingimustel, riigieksamite ja sisseastumiseksamite tulemusi arvestamata, võeti TÜ riigieelarvelistele õppekohtadele vastu kõik, kes sooritasid akadeemilise testi vähemalt 80,0 punktile, üleriiklike aineolümpiaadide viis paremat ja rahvusvahelistest olümpiaadidest osavõtnud. Akadeemilise testi tulemuse alusel soovis õppima asuda 36 kvalifitseerunust 31 üliõpilaskandidaati. Olümpiaaditulemuse alusel esitas avalduse 43 üliõpilaskandidaati.
Gümnaasiumi kuld-või hõbemedaliga lõpetanute punktisummale lisati täiendavalt kolm konkursipunkti. Lisapunkte sai üle 500 üliõpilaskandidaadi.

Raudteetöötajad ootavad koondamiste korral valitsuse plaani
Eesti raudteelaste ametiühing ootab valitsusepoolset plaani, et eelolev võimalik koondamine Eesti Raudtees puudutaks võimalikult väheseid.
Eesti raudteelaste ametiühingu esimehe Oleg Tšubarovi sõnul tähendaks Venemaa naftasaaduste vedude lakkamine läbi Eesti töökaotust umbes pooltele raudteelastele, kirjutab ETV24. Neli raudteetöölist on kaubamahtude vähenemise tõttu Eesti Raudtees juba koondatud.
"Sel neljapäeval tuleb juhatus kokku ja plaanis on arutada, mis meetodeid me ette võtame, kas piketid, miitingud või ka streigid pole välistatud," nentis Tšubarov. Ta möönis, et praeguses raskes olukorras pole streik siiski parim variant.
Majandusminister Juhan Partsi sõnul ei tohiks Vene transiidi osatähtsust Eesti majandusele üle tähtsustada. Ja võimalike koondamiste puhul leiavad tema sõnul inimesed endale uue töö.

Luukase fond otsib miljonikroonist tegu
Aadu Luukase fond, mis täna ellu kutsuti, asub esimese eesmärgina otsima tegu, mis vääriks miljonikroonist tunnustust.
Inimene või kollektiiv, kellele sügisel preemia määratakse, peab tähtsaimana suutma tõsta eesti rahva elukvaliteeti
ja aitama kaasa riigi tasakaalustatud arengule, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Fondile pani aluse Aadu Luukas, kuid täna kutsus selle ellu tema poeg Indrek Luukas. Fondi enda suurus on miljon eurot ja fondi haldajad soovivad selle tootlikkuse kaudu maksta igal aastal välja miljoni, ilma et fondi suurus väheneks.
Miljonist kroonist lähevad autasu saamisel siiski maha maksud.
Taotlusi saab raha saamiseks esitada 24. septembrini.

Mootorrattur kihutas 232-kilomeetrise tunnikiirusega
Raplamaal Tallinn-Rapla-Türi teel pidas politsei kinni 232-kilomeetrise tunnikiirusega sõitnud mootorratta, mille juht eiras peatumismärguannet.
Umbes kilomeeter pärast Käru alevit silmas politseipatrull nimetatud mootorratast ning andis peatumismärguande, teatas politsei pressiesindaja.
Mootorrattur eiras märguannet ning sõitis patrullist mööda, kuid keeras eemal ringi ning tuli politseinike juurde tagasi.
"Mehe aususele tuleb siinkohal au anda ja politsei juurde tagasi pöördumine võib osutuda karistust kergendavaks asjaoluks," ütles Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Jaanus Peitre.
Kiiruseületamise põhjenduseks tõi mootorratast Suzuki juhtinud noormees, et oli sõiduki hiljuti ostnud ja proovis sirgel teelõigul selle kiirust.

Tuhala kandis avastati uus maa-alune jõgi
Tuntud geobioloog Rein Hanstein avastas juuni alguses Harjumaal Tuhala kandis uue üle kümne kilomeetri pikkuse Lutsa maa-aluse jõe.
Lutsa maa-alune jõgi jääb Nabala ja Tuhala vahele. Alguse saab see Tuhala jõest, kulgeb läbi moodustamisel olevate Rahkvälja ja Tagadi maastikukaitsealade ning tuleb päevavalgele kahest Mõllu allikast Tammiku looduskaitsealal, voolates edasi ilusa loodusliku ojana Angerja jõkke. Salajõgi on üle kümne kilomeetri pikk, kuni neli meetrit lai ja voolab alaliselt 5-6 meetri sügavusel paekihtide vahel.
Oma nime on karstijõgi saanud läheduses asunud Lutsa talu järgi, mille nimi omakorda tuleneb samanimelisest maapealsest ojast, mis arvatavasti kunagi oli lutsukalarikas. 1834. aastal anti sama talu pererahvale perekonnanimeks Lutsoja. Rahkvälja on aga seal kunagi asunud küla nimi, mille elanikud asustati 19. sajandi keskpaiku ümber ja asemele rajati Tuhala karjamõis.

Toomas Sepp: linnavalitsuse suvepäevadel alanud tüliga tegeleb politsei
Möödunud nädalavahetusel peeti Tallinna linnavalitsuse seitsmendad suvepäevad, mis päädisid kiirabi nõudva lööminguga.
"Paistab, et hapukurgihooajal on linnavalitsuse suvepäevadest tehtud suurem number kui asi väärt. Suuremad asutused on ikka korraldanud oma töötajatele üritusi. Seekordsed suvepäevad õnnestusid kõigiti. Hoolimata täna ajakirjanduses peasündmusena suureks puhutud vahejuhtumist," ütles linnasekretär Toomas Sepp.
Toomas Sepp on palunud öises intsidendis osalenud linna allasutuse kolmel töötajal kirjutada seletuskirjad, millest selgub, et pärast südaööd toimus tüli, mille käigus tekitasid kohalikud elanikud kahele linnaametnikule vigastusi.
"Juhtumid, kus tuleb tegemist teha agressiivselt käituvate kodanikega, on igale üritusekorraldajale väga ebameeldivad ja kahetsusväärsed. Ei õigusta kumbagi osapoolt ja tüliga tegeleb politsei," lisas Toomas Sepp.

Amsterdamis sai viga hotelliaknast välja kukkunud eestlane
Eestist pärit 30-aastane mees kukkus eile õhtul Amsterdamis Pulitzeri hotelli viiendalt korruselt alla ja sai raskelt viga, mees lebab kriitilises seisundis haiglas.
Hollandi politsei esialgsetel andmetel oli mees narkouimas, kirjutab Nu.nl.
Enne allakukkumist või -hüppamist oli mees samal korrusel koos teiste hotellikülalistega pidu pidanud.
Mehe isikuandmed ei ole veel teada.

Kärdla kesklinnas kukkus mehele lepalatv selga
Eile keskpäeval kukkus Kärdla Konsumi kaupluse esisel jalakäigurajal keskealisele mehele selga ligi kolme meetri pikkune ja jämedamast otsast paarikümne sentimeetrise läbimõõduga lepalatv.
Mees viidi kiirabiga Hiiumaa haiglasse. Mõned tunnid hiljem oli ta küll veel haiglas, kuid patsiendiga tegelenud kirurg ütles, et mees pääses õnnetusest kriimustuste ja sinikatega ning luud-kondid jäid terveks, kirjutab Hiiu Leht.
Hiiumaa päästeteenistuse juhataja Hannes Aasma, kes juhuslikult sündmuskoha lähedal viibis, jutustas, et mees oli pärast juhtunut teadvusel ja rääkis, et kuuldes ülalt raginat, jõudis ta kukkuvale ladvale käe ette panna.
"Nägin meest siis, kui ta oli juba pikali maas. Latv kukkus talle selga ja hoop oli päris tugev. Ligi kolme meetrine kuivanud lepalatv oli kukkudes tükkideks murdunud. Jämedamast otsast oli see nii suur, et sõrmedega poleks ulatunud ümbert kinni võtma. Läks õnneks, sest kui see talle pähe oleks kukkunud, oleks see päris tõsine õnnetus olnud," rääkis Aasma.

Politsei püüdis mootorratturit hoiatuslaskudega peatada
Paides püüdis politsei hoiatuslaskudega kinni pidada peatumismärguandeid eiranud mootorratturit.
Möödunud nädala teisipäeval helistas politseisse helistas üks inimene ja teatas, et Paide linnas Lembitu pargis rallib ringi mootorratas, rääkis Paide politseijaoskonna infojuht Kaire Kozlova Järva Teatajale.
"Mootorrattur eiras kohale läinud patrulli peatumismärguandeid ja sõitis patrullautol eest ära," selgitas Kozlova.
Samal ööl kell 03.40 märkas patrull mööda Pärnu tänavat haigla suunas liikumas sama mootorrattast ja andis sellele uuesti peatumismärguande, kuid juht ei peatunud taas, vaid lisas hoopis kiirust.
Tuleviku tänaval aeglustas mootorratas sõitu ja liikus üle haljasala, et jõuda Pärnu-Rakvere maanteele, kuid kuna politseiautoga ei saanud haljasalal liikuda ja mootorrattur oli kiirust aeglustanud, asus üks politseinikest mootorratturit joostes jälitama ja tulistas õhku kolm hoiatuslasku.

Kohus pidas Georg Grossile taotletud karistust rängaks
Viru maakohus pidas prokuratuuri ettepanekul Georg Grossile määratavat 36 900 krooni suurust rahalist karistust liiga suureks, põhjendades seda mehe mulluse väikese sissetulekuga.
Lääne-Virumaa rallisõitja Georg Gross taotles aasta alguses autoregistrikeskuselt mootorsõiduki juhiluba, väites, et vana dokument on kadunud, kirjutab Virumaa Teataja.
Tegelikult aga jäi Gross eelmise aasta 25. detsembril Poolas Miecze ja Grajewo vahelisel teelõigul sealsetele politseinikele vahele auto alkoholijoobes juhtimisega ja korravalvurid võtsid talt juhiloa ära.
Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokurör Aita Ploom ütles, et tegi 27. juunil kohtule ettepaneku karistada Georg Grossi valeandmete esitamise eest käskmenetluse korras 450 päevamäära ulatuses ehk 36 900 krooniga.
Viru maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik Heli Väinaste ei nõustunud prokuratuuri ettepanekuga, põhjendades seda asjaoluga, et eelmisel aastal oli Georg Grossi tulu pärast tulumaksu tasumist 53 000 krooni, mis tähendab, et mees oleks süüdimõistmise korral pidanud maksma karistuseks enam kui kaks kolmandikku oma aastatulust.

Lugeja: Briti meisterkokk Eestis teeb kehva toitu ja sõimab klienti
Tabasalus restoran Luccat külastanud klient sai meisterkokk Michael Bhoolalt kuulda sõimu ja näha keskmist näppu ning seda üksnes seepärast, et klient julges uurida, millest on valmistatud lasagne.
Meisterkokk Michael Bhoolat teate? Kuulus Briti kokk Eestis, hõbelusikate omanik, "Pegasuse" silmatera ja Tabasalu Lucca restorani köögipealik. Küllap teate - temast on ajakirjanduses juttu olnud küll. Mind ajendas kirjutama 19.07.07 Ekspressi artikkel maitsekütt Armand Koka sulest. Armand Kokk kiidab ülivõrdes restoran Luccat ja selle toite. Minu kogemus Luccast on justkui kõverpeegli kujutis.
Restoraniskäigu algus on kena - teenindus kiire ja meeldiv ning värskelt pressitud mahlad kosutavad. Caesari salat grillitud kanafileega on kõlbulik, kuigi kastmesse on läinud paar anšoovist üleliia ning kastet omakorda paar lusikat rohkem kui vaja, nii et tulemus on minu maitsmismeelele liigsoolane ning kala maitse domineeriv.

Riigikogu liige tahab keelustada SMS-laenud
Riigikogu liige Taavi Rõivas saatis rahandus- ja majandusministrile kirja, milles tegi ettepaneku piirata SMS-laenude andmist.
Rõivase hinnagul on tegu liigkasuvõtmisega, kus aasta baasil sadadesse protsentidesse ulatuvad intressid nimetatakse tehingu käsitlemise kuludeks.
"Võimalus väga kergelt laenu saada mõjutab inimesi säästudest loobuma," ütles Taavi Rõivas: "Tekib petlik ettekujutlus, et kui raha on vaid sms-sõnumi saatmise kaugusel, pole säästmine vajalik."
Riigikogu liikme sõnul on nii kõrge intressiga laenude puhul paratamatu, et osadel laenuvõtjatel tekivad tõsised raskused tagasimaksmisega ning lihtsat elu ja kerget kulutamist propageeriv laen põhjustab tõsiseid raskusi.

Võru politsei konfiskeeris liiklusrikkuja auto
Eile andis korduvalt joobes juhtimisega vahele jäänud Dimitri (s 1974) Võru politseile üle oma sõiduauto BMW.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Katrin Lindpere sõnul on joobes juhid väga tõsiseks ohuks kõigile liiklejatele. "Kui korduvalt joobes tabatud isikut ei peata eelnevad karistused, tuleb leida võimalusi, kuidas edasisi rikkumisi ära hoida. Näiteks konfiskeerida sõiduk, millega kuritegu toime pandi." Samuti püütakse leida süüdistatava tulevase seaduskuuleka käitumise tagamiseks võimalikult efektiivseid vahendeid.
"Antud juhul võttis süüdistatav endale lisakohustuse osaleda ka liiklusohutusprogrammis," sõnas Lindpere.
01.02.2006 karistas Tartu maakohus Dimitrit mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes kahekuulise vangistusega ühe aasta ja kuuekuulise katseajaga koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks. 22.10.2006 kella 14.20 ajal tabati alkoholijoobes mees aga sõiduauto BMW roolist Tartus Turu tänaval, samuti juhtis ta sama sõidukit alkoholijoobes 02.01.2007 kella 9.50 ajal Läänemaal Martna vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 32. kilomeetril.

Eile süttis taas turbapinnas
Eile sai päästeamet teateid nii järjekordsest turbapõlengust kui ka metsatulekahjust.
Kell 10.10 teatati turbapinnase põlengust Ida-Virumaal Kohtla vallas Kohtla külas, teatas Põhja-Eesti päästekeskus. Tulekoldeid on üheksa hektari suurusel alal. Koha peal töötas 10 päästeautot ning hoiti ära tule levik metsa. Kustutustööd jätkuvad ka täna.
Kell 12.44 teatati metsatulekahjust Harjumaal Kuusalu vallas Kemba külas Järvi järvede ääres. Tugeva tuule tõttu levis tuli kiiresti üheksa hektari suurusele põlengualale. Kustutustöödel osales 14 erinevat päästeautot ning kustutus- ja seirelendudeks oli kaasatud ka kaks kopterit. Tulekahju lokaliseeriti kell 16.00. Järelkustutustööd jätkuvad täna.

400 turisti jõudsid eile päästepaatides Saaremaale
Eile hommikul ei saanud tugeva tuule tõttu Saaremaa süvasadamas randuda kruiisilaev Marco Polo, mille pardalt toodi päästepaatides maale veidi üle 400 turisti.
"Tuul oli tugev ja laevakapten ei tahtnud liigset riski võtta," rääkis kaptenil abiks olnud vanemloots Paul Mardi ajalehele Meie Maa sellest, miks kapten otsustas laevaga kai äärde mitte sõita.
Kui tavaliselt on Saaremaal probleemiks olnud kai poolt puhuv tuul, mis kõigutab laeva ja teeb kai ääres seismise ebamugavaks, siis eile oli mure Mardi kinnitusel vastupidine: "Kai äärde oleks saanud, aga kapten kartis, et pärast ei saa laev tugeva tuulega kai äärest minema".
Saaremaa aga ühelgi huvilisel tugeva tuule tõttu nägemata ei jäänud, sest Tallinna Sadama turundusjuhi Tiina Liitmäe kinnitusel viidi kõik ringreisi tellinud turistid maale päästepaatides. "Võib-olla mõni, kes tahtis linnaga omal käel tutvuda, jättis halva ilma tõttu maale tulemata, aga need, kes Saaremaa ringreisi ette olid tellinud, tulid küll kõik laevalt maha," rääkis Liitmäe.

Jüri kooli seinad saavad valvesilmad
Jüri gümnaasium laseb aasta tagasi valminud koolimajja paigaldada videovalvekaamerad, et modernse koolimaja sisustust kaitsta.
Kooli direktori Maria Tiro sõnul mõeldi videovalve paigaldamisele juba siis, kui uut koolimaja alles projekteerima hakati, kirjutab Postimees.
Kaamerad paigaldatakse koolimaja koridoridesse ja fuajeedesse. Rae vallavanema Raivo Uukkivi sõnul püütakse kaameratega õpilasi distsiplineerida.
Otsus majja kaamerad paigaldada sündis tema sõnul lihtsast arvutusest, mis näitas, et kaamerate ülesseadmine on odavam kui pidev lõhutu parandamine.

Tallinki laevabaarid eiravad karme tubakaseaduse nõudeid
Hoolimata selle aasta juunis kehtestatud tubakaseadusest lubab Tallink oma reisilaevade baarides vabalt suitsetada.
"Tallinki baarides välditakse seda, et baarileti ala oleks suitsetamisala, kliendid ei pea jooke tellides kokku puutuma suitsuvinguga," ütles Tallink Groupi kommunikatsioonijuht Luulea Lääne. Tallinki baaride suitsetamisaladel võib aga igaüks vabalt suitsu tõmmata, kirjutab Postimees.
Juunis kehtestatud tubakaseadus laieneb ka reisilaevadele. Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Andrus Lipand kinnitas, et seadused kehtivad igal pool ning reisilaev, kui see sõidab Eesti lipu all, on samuti Eesti territoorium.
Seda, et Tallinki baarides endiselt suitsetada võib, nimetas Lipand seaduse rikkumiseks. Ta lisas, et sotsiaalministeeriumile on tulnud ka üks vastav kaebus, kuid kuna ministeerium järelevalvet ei teosta, pole seni kaebusega midagi peale hakatud.

Linnavalitsuse suvepäevad tipnesid lõhkilöödud peadega
Tallinna linnavalitsuse suvepäevadel Karepa lastelaagris käis politsei kolm korda. Suvepäevalised läksid omavahel nii kõvasti kaklema, et kiirabi pidi kahte meest õmblema.
Ühel korral päädis korravalvur märkusega, paludes muusika vaiksemaks keerata, teisel korral käis politsei oma algatusel üritust kaemas, kuid kolmandal korral tuli politseipatrullil lahutada rusikaraginal kokku läinud raetöötajaid, kirjutab SL Õhtuleht.
Rakvere politseiosakonna vanemkomissar Alar Karu rääkis SL Õhtulehele, et politsei sai Karepa lastelaagrist väljakutse laupäeva öösel kell 1.36. Kohale kihutanud politseinikud leidsid eest umbes 370-pealise suvepäevaliste seltskonna, kellest neli olid omavahel kiskuma läinud.
"Kaklejad vajasid esmaabi. Kohal käis Kunda kiirabi. Võib öelda, et osalised olid alkoholi tarvitamise tunnustega," selgitas vanemkomissar.

Õiglane kaubandus - aus äri arengumaade ja heaoluriikide vahel
Eile tutvustas põhjanaabrite purjelaeva Estelle meeskond Admiraliteedi basseinis eestlastele õiglase kaubanduse ehk fairtrade'i alustalasid.
Pidades silmas Admiraliteedi basseini varjutavat järjekordset klaasist majamonstrumit, toimub midagi meeldivalt antagonistlikku - ankrusse on end heitnud retrohõnguline purjelaev Estelle, kuhu on teretulnud kõik, kes tahavad tunda, kui kuldselt mekib kohv, mille maitset pole ruineerinud liigkasu-võtjatest suurfirmad.
Esmapilgul meenutab soomlaste purjelaev Estelle musta lipu all sõitvat vana "merede hirmu". Hambutute ja puujalgsete piraatide asemel askeldab seal aga sõbralik meeskond, kelle südameasjaks on kanda 21. sajandi inimestele sõnum: kitsarinnaline kapitalism ei taga kestvat arengut ei väiketootjaile ega meile.
Purjelaevale on kokku tulnud Eesti mitme meediakanali korrespondendid, kes üritavad asjaosalistelt võidu mingitki kommentaari saada. See on hea märk. Hüpoteesi kohaselt on Eesti kui endise kommunismimaa vajaduste hierarhia madalamad astmikud veel küllastumata ning probleemiks on postmaterjalistlike väärtuste vähesus. Nähtust võib järeldada, et eestlasele läheb siiski korda tänapäeva globaalse tähtsusega "murelaps" - jätkusuutlik areng.

Kohtunik Merike Varusk: kehvad äriteadmised viivad firma pankrotti
Harju maakohtu kuus kohtunikku menetlevad ligi kaks kolmandikku kõigist Eestis esitatud pankrotiasjadest. Üks pankrotiasjade kohtunikke on Merike Varusk.
Kohtule esitatakse pankroti-
avaldusi, kus pankrotivõlgnik on muu hulgas mitme välisriigiga, põhiliselt Skandinaavia ja Venemaaga seotud äriettevõte, ehitusfirma, füüsilisest isikust ettevõtja ning rikka ärimehe elukaaslane. Äriettevõtted ja füüsilised isikud on tihti oma kesiste äriteadmiste tõttu lasknud tuulde miljoneid kroone.
Kes võib esitada kohtule pankrotiavalduse?
Selleks on kas võlgnik (ehk juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja), inimene ise või võlausaldaja. Võlausaldaja puhul on oluline tõendada oma nõuet vastavate dokumentidega ja põhistada võlgniku maksejõuetus, ainuüksi avalduse esitamisest ei piisa.

Arheoloogid leidsid kivikalme kõrvalt imeliku matmiskoha
Kalme osutus murukamara eemaldamisel oodatust suuremaks - 200-ruutmeetriseks.
Läänemaal Oru vallas Uugla külas Veskimäe talu juures asuvat muinasaegset põletusmatustega kivikalmet uurivad arheoloogid sattusid matmispaiga läheduses rohketele põlenud inimluudele, mis on Eestis seni harukordseks leiuks.
"See on küll täielik uudis, ilmselt tuleb edaspidi kalmete lähiümbrust samuti uurima hakata, sest siiani pole seda tehtud," ütles arheoloog Mati Mandel.
Luudele satuti täiesti juhuslikult, kui kaevajad hakkasid läheduses lõkkekoha tegemiseks murumättaid eemaldama. "Kaevasime edasi ja selgus, et kogu kalme lähiümbrus on luid täis," rääkis Mandel.
Saladuslikud kombed
Lisaks põlenud luutükikestele tulid välja mõned savinõukillud, pronksist ketilülid ja väiksemad hauapanused. "Kui tegu oleks tumeda kihiga, siis võiks seda kalme matmise-eelseks põletuskohaks pidada, aga nüüd võib vaid oletada, et põletusmatused puistati millegi pärast laiali," lausus Mandel, lisades, et ega toonaseid kombeid veel päris hästi ei teata. "Kas tõesti puistati luud lihtsalt laiali, kas nad olid vaesemad inimesed, keda toona kalmesse ei maetud - nendele küsimustele hetkel veel vastust pole."

Mägironijad lõid Elbrusel Eesti rekordi
Laupäeval tõusis Elbrusele korraga 62 Eesti alpinisti, see on uus Eesti rekord.
"Olen vanade alpinistide käest uurinud. Ka 1977. aastal käis Elbrusel korraga palju eestlasi, aga keegi ei mäleta, et nii palju oleks olnud," ütles Künnap Eesti Päevalehele. Elbrus on kahe tipuga 5642 meetri kõrgune mägi. "Meie käisime mõlemas tipus, mis on eriti vinge saavutus," ütles Jaan Künnap.
Enamik mägimatkajaist, kes läksid Kaukasuse kõrgeimat mäge vallutama, olid algajad alpinistid. "Tegemist oli õppereisiga. Enne tegime väiksemaid tõuse. Elbrusele ei saanud kohe pärast aklimatiseerumist tõusta, sest ilm segas," ütles Künnap. Lau-
päeval oli ilm aga ideaalne.
Mägironijad jõuavad tagasi Eestisse 26. juulil.

Röövlid viskasid kaks naist masuudimahutisse surema
Politsei sai Tallinnas eelmisel nädalal jälile julmadele kurjategijatele, kes esialgsetel andmetel ründasid kaht noort naist ja viskasid nad masuudimahutisse, kust ühel õnnestus imekombel pääseda.
18. juulil langes 30-aastane Merli Põhja puiesteel mahajäetud katlamaja territooriumil röövlite ohvriks. "Esialgsetel andmetel peksti naist ning temalt rööviti isiklikke esemeid, seejärel visati aga kannatanu sündmuskoha vahetus läheduses asuvasse suurde masuudimahutisse," ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Endla Ülviste BNS-ile.
Tema sõnul õnnestus kannatanul siiski masuudimahutist pääseda ning ta teatas juhtunust politseile. Tuginedes Merlini ütlustele, õnnestus politseinikel juba järgmisel päeval, 19. juulil pidada naise röövimises kahtlustatavana kinni 28-aastane Dmitri, 25-aastane Regina ja 21-aastane Jüri.

Laanet soovitab õhkrelvade ostjad ja müüjad edaspidi arvele võtta
Soome hakkab nõudma õhkrelvade müügil relvaluba, Eestis saab neid osta igaüks.
Kui Soome siseministeerium soovib, et edaspidi saaks õhupüsse ning ambusid osta vaid relvasoetusloa ettenäitaja, siis Eestis saab selliseid relvi osta iga täiskasvanu ning neid võib müüa suvalises poes.
Sammu kahe relvaliigi müümise karmistamiseks sunnib soomlasi astuma kevadine intsident, kui Poris tapeti ammuga kaks inimest. Eestis sama traagilisi juhtumeid vähemalt viimasest ajast küll ei ole, ent näiteks kevadel ähvardasid Tartus möödujaid õhupüstoliga joobnud mehed.
Endine siseminister Kalle Laanet ütles, et kuigi Eestis seni õhkrelvadega tõsisemaid õnnetusi pole juhtunud, tasuks ikkagi mõelda, kuidas neid ka ennetada. "Tavaliselt hakatakse mõtlema alles siis, kui probleem on käes," rääkis Laanet.

Mees üritas piiri ületada radioaktiivsete dollaritega
Venemaa tolliametnikud tabasid hiljuti Vene-Eesti piiril mehe, kelle taskus olid dollarid, mille radioaktiivne kiirgus ületas normi 300 korda.
Jaanilinna tolliametnikud konfiskeerisid mehelt kokku 2000 dollari väärtuses radioaktiivseid kupüüre, teatas Venemaa tolliamet.
Eestisse tulla tahtnud mees astus pärast dokumentide esitamist radioaktiivse kontrolli väravatest läbi, kuid need hakkasid tolli teate kohaselt lausa karjuma.
"Kingissepa tolli radiatsioonikontrolli spetsialistid jutustasid toimunut kommenteerides, et radiatsioonikontrolli läbinud mees viskas õudusega minema kogu sularaha ning kiirustas seljast heitma kallist joppi, kuna dosimeeter lausa "kisas", näidates, et lubatav norm on ületatud mitu korda," ütles föderaalse tolliteenistuse esindaja. Kingissepa tolliosakonna pressisekretär Julia Korolkova teatas, et praegu kontrollitakse konfiskeeritud dollareid ning pole välistatud, et need on võltsitud.

Isa ja poeg sõidavad kuuehobujõulise paadiga Inglismaalt Saaremaale
Väikepaadiga Loode-Inglismaalt Eestisse sõitvad rändurid on jõudnud Inglismaa keskossa.
Nädala eest Loode-Inglismaalt paadiga Eesti suunas sõitma hakanud Andres ja Heiki Hanso on viie päevaga läbinud üle poole teekonnast Inglismaal. Heade ilmastikuolude korral võiks rändurid juba kolme päeva pärast Londonisse jõuda, kuid meeste reisile võivad mõningaseks takistuseks kujuneda Inglismaad tabanud üleujutused.
"Kõik sujub hästi, jõuame kohe Bansbury kanti (Inglismaa keskosas - toim) ja eks seal selgub, kas peame paar päeva seoses üleujutustega ootama," rääkis Heiki Hanso Päevalehele. "Oleme üle poole maa sõitnud põhjast lõunasse, aga millal me Thamesi jõkke jõuame, seda ei tea, sest ei tea, mismoodi on seal lood üleujutustega."

Kaitseväe ladudes valitseb segadus
Nii kaitseministeerium kui ka riigikontroll leiavad, et kaitseväel puudub oma varudest ülevaade. Viga nähakse tööjõu voolavuses ja ühtse programmi puudumises.
Eile avalikustas riigikontroll oma hinnangu kaitseministeeriumi 2006. aasta majandusaasta aruande kohta, mis joonis teravalt alla kaitseväe ladudes leiduvate varude probleeme. Selle kohaselt ei suuda kaitseväe logistikakeskus hinnata, kas laos on vajalikul hulgal vajalikke varusid.
"Olemasolevate varude seisukorda, eluiga ja realiseerimiskõlblikkust hinnatakse pealiskaudselt," seletab riigikontroll tõsiasja, et muu hulgas mobilisatsiooni jaoks vajalike varudega tegelev logistikakeskus ei tea, millises olukorras on talle usaldatud ja umbes 140 eri paigas ladustatud varud. Täpselt sama tunnistab ka kaitseministeeriumi sisekontroll oma seisukohas, mis on avaldatud koos ministeeriumi eelmise aasta aruandega.

Reimaa nõuab omavalitsustelt kollektiivpuhkuste lõpetamist
Regionaalministri sõnul ei tohi puhkusteaeg halvendada avalike teenuste kättesaadavust.
Regionaalminister Vallo Reimaa saatis eile valla- ja linnavalitsuste juhtidele pöördumise, milles juhib tähelepanu kohalike omavalitsuste (KOV) funktsioonidele kodanike teenindamisel ning nõuab ülesannete täitmist ka suveajal.
Eesti Päevaleht kirjutas probleemist 17. juulil, et suvel asju ajades tuleb leppida mõnikord topeltajaga, näiteks ehituslubasid taotledes.
"Ametnike puhkused ei tohi halvendada avalike teenuste kättesaadavust. Kohalikud omavalitsused peavad oma tegevuses tagama hea halduse põhiõiguse," ütleb regionaalminister Vallo Reimaa. "Olukord, mil terve kohalik omavalitsus on läinud kollektiivpuhkusele või teatud ülesanded on teisele ametnikule üle andmata, ei ole kooskõlas hea halduse tavaga."

Üliraske liiklusõnnetus nõudis kahe mehe elu
Äravedamiseks puksiirautole tõstetud autovrakk näitab, millisest õnnetusest pääsesid eluga kaks meest, kuid mis nõudis samal ajal kaks inimelu turvavööta sõitmise tõttu. Eile kell 11.30 keskpäeval juhtus õnnetus Harjumaal Tallinna-Paldiski maantee 33. kilomeetril Niitvälja külas, kus Paldiski poolt tulnud sõiduauto Audi A6 kaotas lauges kurvis juhitavuse ning paiskus teelt välja vastu puud. Sõidukis olnud neljast mehest hukkus kaks ning raskelt vigastada sai samuti kaks meest.
Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel Elari Kasemetsa sõnul oli sõiduki esiosa õnnetuse tagajärjel täielikult hävinenud ning sõidukis olnud kolm turvavööta reisijat paiskusid autost välja. Politsei tuvastab veel nii hukkunute kui ka vigastatute isikuid ja täpsustab õnnetuse asjaolusid.

Uus varustus aitab päästa õliseid linde
Riiklik looduskaitsekeskus soetab 140 000 krooni eest varustust, millega saab reostuse korral linde aidata. Selle raha eest muretseb keskus väikevahendeid, näiteks pappkaste ja kahvasid, millega linde püüda, ning veterinaariatarbeid. "Praegu käivad läbirääkimised kostüümide ostuks, millega saab vees lindudel järel käia, samuti tahame osta väikebasseine," ütles looduskaitsekeskuse liigikaitse pea-
spetsialist Ivar Ojaste. "Nimekiri vajaminevast on väga pikk, selle täitmiseks kulub tuhat pisiasja." Tema sõnul ei ole praegu kõike osta mõtet, osta tuleb siis, kui on vaja, sest osa vahendeid aegub.
Raha on keskkonnainvesteeringute keskuse projektist, mis käivitati 2006. aastal pärast suurt looderanniku naftareostust. Toona hukkus naftareostuses kümneid tuhandeid merelinde ja selgus, et Eesti valmisolek ning eri asutuste koostööoskus selliseks katastroofiks oli kehv, puudu oli päästevahenditest ja oskajatest inimestest.

Lõuna-Euroopas on kuuma tõttu surnud enam kui 30 inimest
Euroopa kaguosas on ekstreemne kuumalaine tapnud rohkem kui 30 inimest, põhjustanud metsatulekahjusid ja hävitanud põllumeeste saagi.
Lõuna- ja Ida-Euroopas valitseb ebatavaliselt kõrge temperatuur, kus kraadid ulatuvad üle 40 pügala, vahendab BBC. Esmaspäeval registreeriti Bulgaarias 45 kraadi sooja, mis on kuumalaine algusest alates rekordiline temperatuur.
Serbias on suur osa põllumajanduslikust saagist kõrbenud. Riigi põllumajandusministeeriumi andmetel on hävinud 30% viljast. Enim on kannatanud nisu- ja sojasaak.
Samuti süüdistatakse kuumust üle 30 inimese elu nõudmises Rumeenias ja mujal regioonis.
Kreekat on tabanud sajad metsatulekahjud, samuti on suured metsapõlengud Itaalias ja Makedoonias.
Euroopa põhjaosa kannatab samal ajal raskete vihmade ja suurte üleujutuste all, andes alust kahtlustele, et ekstreemse ilma põhjuseks on kliimamuutused.

FOTOD: Inglismaal uputab
Inglismaa lääneosas sadas mõne päevaga alla mitme kuu vihmanorm ja seetõttu tekkinud üleujutustes on ilma joogivee ja elektrita jäänud sajad tuhanded inimesed.
Üleujutused on peamiselt tabanud Gloucestershire'i, Worcestershire'i ja Oxfordshire'i krahvkondasid, vahendab BBC. Eile õhtul oli puhta kraaniveeta ligi 350 000 britti.

Arheoloogid leidsid Kreekast elevandi eellase hiigelvõhad
Kreekast leiti eelajaloolise mammutisarnase looma mastodoni jäänused, leiu teevad eriliseks kõigist senileitutest kõige suuremad võhad.
Mastodoni jäänused avastanud Hollandi teadlase Dick Mol'i sõnul peaks leid selgitama, miks mastodonid Euroopas kahe-kolme miljoni aasta eest välja surid, vahendab BBC.
Äsjaleitud mastodoni võhad on 4 ja 5 meetrit pikad ja on seega seni leitud eelajalooliste elevandilaadste loomade seas kõige pikemad. Leitud mastodoni turjakõrgus on 3,5 meetrit ja elusana kaalus ta umbes 6 tonni.
Mastodonide jäänuseid on leitud ka mujalt: mõned haruldased leiud on pärit Põhja-Euroopast, Inglismaalt, Saksamaalt ja Hollandist.
Teadlaste hinnangul arenesid mastodonid välja umbes viis miljonit aastat tagasi ja hakkasid Euroopas välja surema juba paar miljonit aastat hiljem. Samas Põhja-Ameerikas surid viimased mastodonid alles 10 000 aastat tagasi.

Balti riigid palusid gaasijuhtme suuna muutmist
Eesti, Leedu ja Läti majandusministrid ning Poola esindajad saatsid Eurokomisjonile kirja, milles paluvad Vene-Saksa gaasijuhtme suuna muutmist.
Balti riigid ja Poola soovivad Eurokomisjoni toetust ideele, et Venemaad ja Saksamaad siduv gaasijuhe ehitataks mitte Läänemere põhja, vaid maismaale, vahendas ITAR-TASS Leedu majandusministri Vytas Navickasi sõnu.
Navickasi sõnul vähendab maismaale ehitatud gaasitorustik oluliselt projekti ökoloogilisi riske, kuna Läänemere põhja on pärast mõlemat Maailmasõda maetud keemiarelvi.
Venemaa gaasikompanii Gazprom märkis, et Läänemere ökoloogia ei kannata gaasijuhtme pärast. Gazpromi esindajad rõhutasid, et ei soovi torustiku ehitamist maismaale, kuna nad soovivad otseühendust Saksamaaga ilma vahendajata, et mitte maksta kolmandatele riikidele transiidi eest.

Hispaanlased paljastasid Vene spiooni
Hispaania eriteenistused vahistasid eile topeltagendi, kes müüs aastatel 2001.-2004. Venemaale infot.
Roberto Florez Garcia vahistati Vene eriteenistustega koostöö tegemise eest, teatas lenta.ru viitega ajaleht El Paisile.
Agent töötas Hispaania rahvusluurekeskuses ja edastas suure tasu eest infot Venemaa luureteenistusele.
Garciat kahtlustatakse rahvusluure sisestruktuuri ja vastuluure tegevuse kohta andmete edastamises ja kümnete agentide nimede paljastamises.
Samas luurekeskuse direktori Alberto Saizi sõnul ei ohustanud topeltagendi tegevus riigi julgeolekut. Saiz rõhutas, et juhtunu on Hispaania eriteenistuste ajaloos ainulaadne.

Lesbist ema peab valima laste ja partneri vahel
Hispaania kohtunik võttis lesbist emalt ära kahe tütre hooldusõiguse ning on vallandanud sellega homoringkonna pahameeletormi.
Eelmisel kuul tehtud otsusega anti kaks tüdrukut oma isa hoole alla, kuna homoseksuaalses keskkonnas kasvamine ohustab nende haridust ja kasvatust, kirjutab Reuters.
Kohtunik Fernando Ferrini sõnul tõstab homomeelne ümbruskond lastes riski kasvada ka ise homoseksuaalseks.
"Ema peab valima oma laste ja uue partneri vahel," tsiteerib meedia Ferrini sõnu 6. juunil tehtud otsusest.
Kohtuotsus on ajanud raevu Hispaania homoaktivistid, kelle sõnul on see vastuolus põhiseadusega. Nüüd tuleb kohtunik Fernando Ferrinil vastu astuda distsiplinaarsüüdistusele.
Sama kohtunik keelas ühe teise kohtuistungi raames lapse ema homost partneril tüdrukut adopteerimast.

Soome opositsioon mõistab hukka peaministri salatsemise
Sotside juhi Eero Heinäluoma meelest on täiesti vastuvõetamatu peaminister Matti Vanhaneni uus käsk, mille järgi ministritel on keelatud rääkida avalikkusele valitsuse kesksetest teemadest.
Heinäluoma sõnul annab valitsus aina vähem informatsiooni oma tegevuse kohta ka parlamendile, millega keskendab enesele üha rohkem võimu, edastab Iltalehti.
Valitsusel tuleb sotside esimehe sõnul poliitika mängureeglid uuesti läbi käia.
Vanhaneni uus määrus tuli ilmsiks, kui Aamulehti arvamusküsitlusele tuli vastus vaid kahelt ministrilt.

Läti välisminister: Vene kapital on julgeolekuoht
Läti välisminister Artis Pabriks arvab, et Venemaa kapital ähvardab Läti julgeolekut.
Pabriksi hinnangul peavad investeeringud Läti majandusse olema proportsionaalsed, kirjutab Telegraf.
Välisministri arvates peab raha tulema võrdselt nii Venemaalt kui ka USA-st ja Euroopa Liidust.
Sama seisukohta jagab parlamendiliige Peteris Tabuns. "Liiga palju raha teeb Läti Venemaast sõltuvaks. Me elasime selles sõltuvuses 50 aastat ja rohkem ei soovi," rääkis ta. Rahvasaadik lisas, et Jurmalat vaadates on sõltuvust juba näha, kuna seal ei kuulu midagi Lätile.
Poliitik Janis Urbanovics pole selle arvamusega aga nõus. Ta väidab, et välisinvesteeringute olemasolu tagab Läti julgeoleku. "Seejuures ma ei arva, et Vene raha tuleb otseselt Moskvast, pigem tuleb see läänest," lisas ta.

Venemaa ja Läti soojendavad suhteid
Tallinna ja Moskva vahel valitseb jäine õhkkond, kuid Läti ja Venemaa suhted on praegu soojad: Läti president sätib end Kremlisse külla ja riigid arutasid suures üksmeeles piirijärjekordade küsimust.
Venemaa saadik Lätis Viktor Kalnjužnõi kohtus möödunud reedel Läti presidendi Valdis Zatlersiga ja kinnitas, et Kreml ootab Läti juhti peagi külla, kirjutab The Baltic Times. Kalnjužnõi polnud Läti presidendi kiitmisega kitsi ja kinnitas, et tal on Zatlersi kohta öelda ainult häid sõnu. Saadik vihjas ka, et Läti presidendi Venemaa-visiit olevat ka Euroopa Liidu kontekstis äärmiselt ihaldusväärne.
Läti ja Venemaa leppisid möödunud reedel toimunud kohtumisel kokku ka koostöös rahvusvahelise transporditelje rajamisel. Transporditelg hakkab Riia kaudu ühendama Moskvat ja Ventspilsi.
Venemaa transpordiminister Igor Levitin ja Läti rahandusminister Oskars Spurdzins juhatasid eelmisel reedel üheskoos piirijärjekordade küsimust arutavat kohtumist. Koosolek sujus teineteisemõistmise vaimus. Spurdzinsi sõnul jõuti kokkuleppele, et Venemaa suurendab piiripunktide läbilaskevõimet ja Läti parandab infrastruktuuri.

USA tervishoiuamet luges kokku jänkide seksuaalpartnerid
Ameerika tervishoiuamet selgitas oma uurimuses välja, et ligi kolmandik USA meestest on maganud rohkem kui 15 naisega, kuid ainult 9% naisi on maganud vähemalt 15 mehega.
Keskmiselt magavad Ameerika mehed oma elu jooksul seitsme naisega, samas kui naised lepivad elu jooksul keskmiselt nelja seksuaalpartneriga, vahendab JyllandsPosten.
Arvud pärinevad USA tervishoiuameti uurimusest, milles 1999.- 2002. aastal küsitleti 6 237 inimest vanuses 20-59.
Uurimuse koostajate sõnul on uus uurimus täpsem kui varasemad samateemalised, sest küsimused esitati nüüd inimestele kirjalikult. Varem koostati niisuguseid uurimusi teadlasega silmast-silma ja tõenäoliselt andsid paljud inimesed piinlikkustundest valeandmeid.
Uuest uurimusest selgus muuhulgas, et 4% küsitletutest ehk 249 inimest ei olnud üldse kunagi seksinud. Tervelt veerandil küsitletud naistest ehk 1559 naisel on kogu elu jooksul olnud vaid üks sekspartner. Meestest väitis sama 17% ehk 1060 härrat.

Moskvas läks eetrisse Alla Pugatšjova raadiojaam
Venemaal tuntud lauljanna Alla Pugatšjova viis ellu oma unistuse ja avas omanimelise raadiojaama "Alla".
Raadiojaam alustas vaid katsetamise eesmärgil tööd eelmisel nädalavahetusel, vahendab newsru.com. Kui kuulajad satuvad juhuslikult lainele 98,8 FM, siis ei kuule nad ei uudiste programmi, saatejuhtide hääli ega meelelahutussaateid.
Täisväärtuslikku saadete edastamist alustab raadiojaam alles septembris pärast presentatsiooni.
Pugatšjova kavatseb vahetult osaleda oma kaubamärgi edendamises ja tegeleda autorisaadetega. Lähemasse aega on kavandatud rubriigi "Hallo, Alla" loomine, milles raadiokuulajad saavad lauljannale küsimusi esitada. Lubatakse, et ajavahemik küsimuse ja vastuse vahel ei ületa nädalat.
Raadiojaama teeb investeeringud ringhäälingu korporatsioon Prof-Media ja Alla Pugatšjova hakkab saama osa jaama tuludest, mis turul osalejate hinnangul võib olla vähem kui 50%.

Bulgaaria president andis Liibüast pääsenud meedikutele amnestia
Kuus Liibüa laste HIV-i nakatamises süüdistatud ja selle eest surma õistetud Bulgaaria meedikut pääsesid Liibüa vanglast välja ning naasid kodumaale, kus president Georgi Parvanov neile kohe amnestia andis.
Meedikute vabastamine järgnes mitmele aastale EL diplomaatide pingutustele ja Prantsusmaa presidendi abikaasa kahele hiljutisele visiidile Liibüasse, vahendab BBC.
Euroopa Liit lubas vastutasuks meedikute vabastamise eest Liibüaga suhteid tihendada.
Bulgaaria on esitanud ametliku palve, et meedikud kodumaale saadetaks ja et nad võiksid oma karistust kanda seal. Liibüa kõrgeim justiitsnõukogu otsustas hiljuti laste HIV-iga nakatamise eest Bulgaaria meditsiiniõdedele ja ühele palestiina arstile määratud surmanuhtluse asendada eluaegse vangistusega.

Purjuspäi vägivallatsemine Soomes järsult sagenenud
Statistika: Soome on muutunud vägivaldsemaks, mille üheks põhjuseks peetakse taas kord alkoholi ning varasemast madalamat alkoholiaktsiisi.
Juuli alguses avaldas Soome statistikaamet käesoleva aasta esimesel poolel politseile teatatud kuritegude statistika. Arvud rääkisid kurba keelt. Kehavigastuste tekitamist oli näiteks pea 20 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Politseiekspertide sõnul näitab statistikas kajastuv isikuvastaste kuritegude kasv paljuski seda, et lävi teatada kuriteost on tunduvalt madaldunud. See on saavutatud tänu tervishoiutöötajate ning korrakaitsjate aina tihenevale koostööle. Samuti on aidanud see, et avalikkuses on räägitud perevägivallast ja vajadusest tuua koduseinte vahel toimuvat peksmist päevavalgele.
Kuid vägistamiste lisandumist 55 protsendi võrra ei saa enam seletada pelgalt ohvrite suurema valmidusega avalikustada endaga juhtunud vägivald. Selle kuriteoliigi kiire kasv ei ole taandatav ühele põhjusele ning vägistamisjuhtumite lisandumise tagamaade väljaselgitamine seisab alles ees.

Britid tahavad EL-ilt strateegilist arutelu suhetest Moskvaga
Suurbritannia tõstatas eilsel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis järjekordse riigina Venemaa kummalise käitumise küsimuse.
Briti uus välisminister David Miliband ütles pärast kohtumist, et tema EL-i ametivennad kinnitasid toetust, mida eelmisel kolmapäeval oli Londoni positsioonile avaldanud ühenduse eesistuja Portugal.
Moskva keeldus andmast välja endist KGB ja FSB ohvitseri Andrei Lugovoid. Teda süüdistatakse teatavasti kunagise ametivenna Aleksandr Litvinenko mürgitamises polooniumiga möödunud aasta novembris. Tüli käigus saatis London välja neli Vene diplomaati, millele Moskva vastas nelja Briti diplomaadi persona non grata'ks kuulutamisega. Suurbritannia on ühtlasi Lugovoi kohta välja andnud rahvusvahelise vahistamiskäsu.
Tüli uuele tasandile

Türgi tüürib valimiste järel islami rõhuasetusega Euroopa suunas
Türgi valimistel saavutas suurvõidu riiki EL-i viia üritav Õigluse ja Arengu Partei.
Valijaid tervitades kattis Türgi peaministri Recep Tayyip Erdogani naise Emine pead traditsiooniline pearätt, mis sümboliseeris kontrastina lipsu ja ülikonda riietatud abikaasa kõrval tema erakonna valimistulemust.
Erdogani läänelik ülikond ja Emine islamitraditsiooniline riietus peegeldus ka parlamendikohtades. Valimistel võitis islamistliku taustaga peaministri Õigluse ja Arengu Partei, mis avas 2005. aastal Türgile tee Euroopa Liiduga liitumiskõneluste alustamiseks. Partei võitis ligikaudu 46,5 protsenti saadud häältest ehk rahvusassamblee 550 kohast 341.
Suurimat konkurenti, end sotsialistlikuks pidava Vabariikliku Rahvapartei häältesaaki edestas ta enam kui kahekordselt, selle partei esindajad said 111 kohta. Kolmandana kümneprotsendilise valimiskünnise ületanud Rahvusliku Liikumise Partei kogus 71 kohta. Üksikkandidaatidele, sh kurdidele, jäeti 27 kohta.

Vana kuningas suikus Kabulis viimsele unele
Endine Afganistani kuningas Mohammad Zahir Shah suri eile 92-aastaselt oma palees Kabulis. Tema võimulolekuaega aastatel 1933-1973 meenutavad paljud rahu ja isegi suhtelise õitsengu aastatena.
Troonile sai Barakzai dünastiasse kuulunud ning kodus ja Prantsusmaal hariduse omandanud noormees 19-aastaselt pärast seda, kui tema nähes mõrvati ta isa. Tema juhtimisel astus Afganistan Rahvasteliitu, eelistas jääda neutraalseks Teises maailmasõjas ja kehtestas 1964. aastal konstitutsioonilise monarhia. Riik alustas ka moderniseerimist, kuid 1973. aasta riigipöörde järel oli kuningas sunnitud jääma maapakku Roomas.
Nõukogude okupatsioonivägede tungimine Afganistani 1979. aastal paiskas riigi praeguseni kestvasse vägivallakeerisesse, milles on hukkunud ligi poolteist miljonit inimest. 2002. aastal võimaldati troonist loobunud ekskuningal koju naasta ja pikaajalise haiguse järel ta seal ka suri.

Kongos tapeti külmavereliselt gorillasid
Kolm emast mägigorillat leiti eile hommikul mahalastuna Kongos Virunga rahvuspargis, kolm on veel kadunud ning kardetavasti samuti surnud.
Veresaun šokeeris pargivalvureid, kes pühendunult töötavad ohustatud gorillade kaitsmise nimel, kirjutas National Geographic.
Pargi töötajad kuulsid laupäeva õhtul laske, mis kostusid lähedalt tihedast metsast.
Valvurid läksid hommikul sündmuspaika otsima ning leidsid üsna lähestikku kolm mahalastud gorillat, kellest üks oli tiine ning teised paariaastaste gorillabeebide emad.
Arvatakse, et taoline külmavereline mõrv oli kohalike söekaubitsejate sõnum pargivalvuritele, et nood sealt kaoks - söekaubandus on Kongos väga tähtsal kohal.

Muutuvad bussiliinide 3 ja 59 marsruudid
Seoses Sitsi ja Tööstuse tänava taastusremondi töödega muudetakse 26. juulist kuni 9. septembrini liinide 3 ja 59 marsruuti.
Sel ajal suunatakse liini nr 3 autobussid kesklinna suunal ümbersõidu marsruudile Sitsi tänav, Kopli tänav, Erika tänav ja Tööstuse tänav, tehes täiendava peatuse Kopli tänaval peale Paavli tänava ristmikku paiknevas ajutises peatuses
Liini nr 59 autobussid suunatakse kesklinna suunal ümbersõidu marsruudile Paljassaare tee, Kopli tänav ja Ristiku tänav, tehes täiendavad peatused Kopli tänaval peale Sitsi tänava ristmikku ja peale Paavli tänava ristmikku paiknevates ajutistes peatustes.

Video jäädvustab bussirajal sõitjad
Praegu valveks üles pandud 13 ristmikukaamerat on liikluskorraldajate abivahendid.
Transpordiamet rajab nelja aasta jooksul Tallinna bussiradade kasutamise kontrollimiseks 115 kaamerast koosneva järelevalvevõrgu, et võidelda liiklushuligaanidega.
Paigaldatud 13 kaamera pilt on igaühele jälgitav interneti vahendusel ning olenevalt mobiilioperaatorist ka telefoniekraanil. Liikluskorraldajad võivad kaameraid pöörata ja nende jaoks on tegemist igapäevase töövahendiga, mis annab ülevaate enam kooramatud ristmikel toimuvast.
Järelevalvekaameratest loodab transpordiamet tulu võitluses liiklushuligaanidega. "Seda on kajastatud televisioonis ja näidatud, et autojuhid ei pea kinni ühistranspordirajal sõidu keelust," ütles transpordiameti juhataja Andres Harjo. "Heidetakse ette küll, et mida te olete teinud ühistranspordi jaoks, aga kui rajad maha märgime, siis hakatakse neid kohe kurjasti kasutama."

Tallinna loomaaeda saabus Berliinist huvitavat täiendust
Tallinna loomaaeda jõudis esmaspäeval saadetis Berliinist: India päritolu lontkõrvalised kodukitsed, abessiinia sarvik sarvlindlaste sugukonnast, suurt kasvu haruldane sõraline takini ja kuni 50-kiloseks kasvavad aafrika kilpkonnad. Loomaaia zooabidirektor Vladimir Fainšteini sõnul ei saadeta loomi sama palju vastu, seekord sõidutati Berliini üks miilu. Tallinna loomaaia elevandipulli majas, mille peatöövõtja Remet lootis esialgu üle anda jaanipäevaks, on teha veel viimased puhastustööd. Samuti on puudu kaalumulaaž, mille saab vajadusel asendada viietonnise elevandipulli täpse kogukuse teadasaamiseks kaaluga. Elevandipull Carli kolimine omaette majja annab loomaaia emastele elevantidele rohkem ruumi ja muudab talitajate töö turvalisemaks.

Hasartmängud liiga kättesaadavad
Rahandusministeeriumi koostatud uus hasartmängumaksuseadus ei võimalda lõpetada juba tegutsevate hasartmängukohtade tegevust koolide ja teiste lasteasutuste läheduses ning seega avaldub seaduse tegelik toime alles kaugemas tulevikus.
Tegevusluba pole vaja
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei reguleeri uus seadus osavusmängude korraldamist võiduväärtusega alla 30 euro ja kuna seda ei tee ka ükski muu seadus, siis muutub selliste mängude korraldamine senisest veelgi lihtsamaks, sest enam pole vaja ei tegevusluba ega omavalitsuse nõusolekut.
Sulgemine lükkub edasi
"Tahame Tallinnas kiiremini piirata kasiinode levikut, kuid paraku lükkab uus seadus ümber võimaluse, et uksed peavad sulgema keelatud piirkonnas asuvad mängukohad, seda ajani, millal lõppevad praegu tegutsevate mängukohtade korraldusload," ütles abilinnapea.

Pealinnade motosõit jõuab Tallinna
Homme saabub Tallinna Itaalia mootorrattur Massimo Cenci, kes sõidab siia ürituse European Capitals by Motorbike ("Mootorrattaga Euroopa pealinnadesse") raames, teatas linnavalitsus. Itaalia linn Marostica korraldab Euroopa Liidu 50. aastapäeva puhul ürituse, mille käigus sõidab Marostica elanik Massimo 8. maist 23. septembrini 2007 mootorrattal läbi kõik 27 Euroopa Liidu pealinna (esimene linn on Rooma, viimane Marostica). Mootorrattur kohtub iga linna võimu esindajatega, viies neile kingituse. Tallinn kingib Massimo Cencile linna vimpli.

Lennujaama ehitust häirivad vaid pisimured
Samal ajal ehitusega peab Tallinna lennujaamas tõrgeteta toimima ka lennuliiklus.
Reisijate rohkusele ja tugevale tuulele vaatamata kulgeb Tallinna lennujaama juurdeehitus plaanipäraselt ning see valmib tõenäoliselt õigel ajal.
Kuigi hoonelisa peaks valmima alles järgmisel aasta suvel, paistab see Tartu poolt tulijale juba oma kuju võtvat. Samas pole ehitajate elu kerge, sest lisaks lennuliikluse tagamisele peavad ehitusettevõtted ja lennujaam jälgima, et ei reisijad ega personal ei satuks juhuslikult ehitustandrile.
Ehitajatele valmistab meelehärmi ka suurel lagedal alal puhuv tugev tuul, mille tõttu ei saa kraanad sageli töötada. Tuul toimetab lennuradadele pidevalt ka tolmu ning väiksemaid esemeid, mis võivad sattuda lennukite mootoritesse. Seetõttu niisutavad kuivade ilmadega kruusa- ja liivahunnikuid vihmutid ning ehitusplatsi paakautod. Ehitusfirmad kontrollivad aga pidevalt, et kõik prügikonteinerid ja lenduvad esemed oleksid kaetud.

Uus rattatee suurendab liiklusohutust
Harjumaa elanikud võivad rõõmustada Tabasalust Murastesse viiva uue rattatee üle.
Tabasalust Keila-Joale suunduva sõidutee äärde ehitab maanteeamet koostöös Harku vallaga jalgrattatee, mis võimaldab sportijatel ligi üheksa kilomeetri pikkusel sõidurajal ilma autoliiklust pelgamata liigelda.
Tee kulgeb Tabasalust Murastesse, jääb paremale poole ja on sõiduteest eraldatud mururibaga. Teed ääristavad tänavavalgustid, et ka pimedal ajal oleks kindel sõita.
Harku vald finantseerib tänavavalgustust terve tee ulatuses ning teeehitust alates Tabasalu tõusust Rannamõisa kirikuni ligi 14 miljoni krooniga. "Esikohal on eelkõige liiklejate turvalisus," põhjendab Harku abivallavanem Vello Viiburg teeehitust.
Samuti peab abivallavanem väga oluliseks sportimisvõimaluste olemasolu. Esialgu pidi Tabasalu teelõik valmima juba 6. augustil, kuid praeguse seisuga venib ehitus vähemalt augusti teise poolde.

Väinamere Liinid teenindas nädalavahetusel üle 58 000 reisija
Väinamere Liinid teenindas 20.-23. juulil Kuivastu-Virtsu liinil 41 688 reisijat ja 13 509 sõidukit ning Rohuküla-Heltermaa liinil 16 384 reisijat ja 4899 sõidukit, mida on sama palju kui tänavusel jaanipäeva nädalavahetusel.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on reisijad tulnud hästi kaasa soovitustega oma sõiduaegu planeerida väiksema nõudlusega väljumistele. "See on võimaldanud meil reisijaid sujuvalt ja mõistlike ooteaegadega teenindada, operatiivsust suurendavad veelgi Kuivastu-Virtsu liinil kaks abilaeva Koguva ja Harilaid, mis käivituvad koheselt nõudluse suurenedes ja seda kogu nädala lõikes. Järjekordade tekkimisel alustavad kõik neli laeva sõitmist vabagraafikul, mis on samuti täiendav ressurss," rääkis Hiiuväin.
Õigustanud on ennast ka broneeringumahtude ümberjaotamine tippaegadelt väiksema intensiivsusega sõiduaegadele, mis võimaldab tippajal üldjärjekorda kiiremini teenindada ning samuti lihtsustab reisimist. Käesoleval suvel nii Kuivastu kui Virtsu sadamakassasse täiendavalt ehitatud kolmas piletimüügikoht on aidanud teenindust kiirendada.

Eesti on Venemaa metallide põhiostja
Venemaa Vologda tolliameti andmetel müüb kompanii Severstal põhiosa oma must- ja värviliste metallide toodangust Eestisse või transpordib seda Eesti kaudu.
Vologda oblastis asuv metallide suurtootja Severstal vedas regioonist musta ja värvilise metallurgia tooteid 71 riiki, vahendas metaltorg.ru.
Severstal vedas must-ja värvilisi metalle riigist välja kõige enam Eestisse. Siia tuli 11,5% firma toodangust 104 miljoni dollari väärtuses. Suuruselt järgmised tarned läksid Saksamaale - 87, 7 miljonit dollarit (9,7%), Türki - 73, 5 miljonit dollarit (8,1%), Poolasse - 58, 6 miljonit dollarit (6,5%), Itaaliasse - 57, 5 miljonit dollarit (6,4%), Ukrainasse - 54, 8 miljonit dollarit (6%).
Möödunud aasta esimese poolaastaga võrreldes on Severstali must-ja värviliste metallide eksport Eestisse kasvanud 77, 5 protsenti. Samal ajaga on Severstali eksport USA-sse kahanenud viis korda.

Digiretseptile otsitakse majutusteenuse pakkujat
Riigi infosüsteemide arenduskeskus kuulutas välja mitme-etapilise hankemenetlusega riigihanke "Digiretsepti SAP platvormil majutuskeskkonna teenuse ostmine".
Infosüsteemile otsitakse majutusteenuse pakkujat nelja-aastaseks perioodiks. Hanke oletatav maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist hanke piirmäära. Taotluste esitamise tähtaeg on 3. september.
Pakkujatelt nõutakse valmisolekult pakkuda tehnilist keskkonda kahes erinevas asukohas, ööpäevaringselt pakutavat teenuse eestikeelset kasutajatuge ning monitooringu ja rikete kõrvaldamise professionaalset meeskonda. Infosüsteemi majutamise juures peavad pakkujad arvestama ka infosüsteemi töökindlusele, turvalisusele ning kasutatavusele seatud kõrgete nõuetega. Infosüsteemis vahetatavate andmete maht ning kasutajaskond on suur - arstid väljastavad aasta jooksul hinnanguliselt seitse miljonit retsepti ning digitaalse retsepti suurimaks kasutajaskonnaks on kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud, kes saavad enda retsepte vaadata.

Haigekassa maksis täiendavat ravimihüvitist 1,2 miljoni eest
Haigekassa maksis juulis täiendavat ravimihüvitist 509 inimesele enam kui 1,274 miljonit krooni.
23. juulil kandis haigekassa 509 inimese pangakontole täiendavat ravimihüvitist kogusummas 1 274 238 krooni. Nimetatud summast maksti 490 inimesele 1 206 668 krooni 2007. aasta eest, 29 inimesele 56 831 krooni 2006. aasta eest ning 5 inimesele 10 744 krooni 2005. aasta eest.
2006. aasta samal perioodil tasus haigekassa täiendavat ravimihüvitist 362 inimesele kogusummas 894 197 krooni.
Täiendava ravimihüvitise väljamaksmisele läinud summa on suurenenud 30%. Suurenenud on ka ühele kindlustatule väljamakstav summa, mis 2007. aasta II kvartalis oli keskmiselt 2 503 krooni.

Baltika Grupp avas esimese poolaastaga 16 uut poodi
Tänavu esimesel poolaastal avas Baltika viiel turul 16 poodi ning aastatagusega võrreldes on Grupi müügipind kasvanud 59% ja müügitulud 37,4% võrra.
Baltika Grupi 2007. aasta kuue kuu konsolideeritud müügitulu ulatus 536 miljoni kroonini, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes 37.4% kasvu, teatas Baltika Grupp.
Esimesel poolaastal kasvas jaemüük 41.5% ning hulgimüük 12.9%.
Võrreldes eelmise aastaga kahanes poolaasta kasum enne tulumaksu 6.8% ning puhaskasum 16.3%. Esimese poolaasta puhaskasum oli kokku 30.4 miljonit krooni ning puhasrentaablus 5.7% (2006. aasta esimesel poolaastal: 9.3%).
Teise kvartali müügitulu oli kokku 269.7 miljonit krooni, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes 31.6% kasvu, sealhulgas jaekäive kasvas 32% ja hulgimüük 7.8%. Grupi teise kvartali puhaskasum oli 8.7 miljonit krooni ning puhasrentaabluseks kujunes 3.2% (2006. aasta teises kvartalis oli see 10.8%).

Bensiinihinda hoiab paigal nõrk dollarikurss
Toornafta kõrge hind maailmaturul võib tuua bensiinihinna tõusu samuti Eestisse.
"Esialgu hoiab meie bensiinihinda mõistlikul tasemel madal dollari kurss," märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Einari Kisel. "Dollarikursi tugevnemisel hakkab jõuliselt tõusma bensiinihind," hindas Kisel. Dollarihind on oluline, sest enamik toornafta eksportijatest kaupleb dollarites. Eurorahatsoonile tähendab nõrgem dollar soodsat sisseostukurssi.
"Eeldatavasti tõuseb bensiinihind dollari positiivsest mõjust hoolimata umbes krooni võrra, kuid täpselt öelda on võimatu," jäi Kisel konkreetsest summast rääkides tagasihoidlikuks.
Bensiinihinna tõusu põhjustab omakorda toornafta hinna tõus maailmaturul 11 kuu kõige kõrgemale tasemele - üle 77 dollari barreli eest. Toornafta hind maailmaturul küündib kõigi

Mobiilsidefirmad kõnelevi probleeme tunnistama ei kipu
Mobiiltelefonide omanikud kurdavad üha halveneva levi üle nii maal kui ka linnas.
Kuigi operaatorid toovad turule järjest innovatiivsemaid teenuseid, on kõige lihtsam teenus - helistamine - tihti häiritud, kui mitte võimatu. EMT, Elisa ja Tele 2 lubavad, et Eesti on leviga kaetud 99 protsenti. Samas kinnitas Eesti Päevalehe kiire küsitlus, et viimastel kuudel kurdab üha enam inimesi järjest halveneva kõnekvaliteedi üle.
Masti kõrval seistes ei saa sissetulevaid kõnesid vastu võtta, sest need suunatakse otse postkasti. Samuti on esinenud probleeme helistamise ja kõnedele vastamisega magalarajoonides. Nii pole ainult Tallinnas, vaid ka mujal Eestis.
Leviala suurt kõikumist on täheldatud samuti rongi ja bussiga sõites.
AS-i GoBus Saaremaa peainseneri Nikolai Jankovitši sõnul on levi viimasel ajal pisut siiski paranenud. Samas eelmisel nädalal katkes side ühe 10-minutilise kõne jooksul EMT võrgus tervelt viis korda.

Erki Aaviku süüasi sai kahe miljoni kroonise lisa
Seni süüdistati Aavikut 75 000 euro ehk ligi 1,2 miljoni krooni kantimises Lätis asuvale arvele. Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu ütles Päevaleht Online'ile, et kahtlustusse on lisandunud üks episood rahapesus, mis ulatub juba kahe miljoni kroonini.
Weroli endist juhti Erki Aavikut kahtlustatakse rapsi ülevarumises, millega tekitati Werolile 137 miljoni krooni suurune kahju, ning AS-iga Biodisel lepingu sõlmimises, mis tõi Werolile enam kui saja miljoni kroonise kahjunõude, samuti kahtlustatakse teda ühena kaasosalistest Werolist miljonite kõrvaldamises ja ulatuslikus rahapesus.
Jaanuaris vabastas Tartu ringkonnakohus 2. novembrist 2006 vahi all viibinud Erki Aaviku 750 000 krooni suuruse kautsjoni eest.

Teadlased ja akadeemikud arutavad mälu ja võimu suhete üle
Käsmu meremuuseumis toimub 25.-26. juulil rahvusvaheline sümpoosion "Kellele kuulub mälu? Mäletamise jõud," kus tippteadlased, õppejõud ja doktorandid arutavad võimu ja mälu suhete üle.
Sümpoosionil otsitakse vastuseid küsimustele, mis puudutavad kollektiivset mälu, selle kujunemisi ning nende kujunemiste tagamaid, teatas Tallinna Ülikooli pressiesindaja.
Arutelust võtavad osa nimekas kultuuriajaloolane Peter Burke, tänapäeva üks suurimaid antropolooge Maurice Block, filosoof ja politoloog Leonidas Donskis ja palju teisi mainekaid teadlasi.
Eestit esindavad teiste seas kulturoloog Rein Raud, kultuurigeograaf Hannes Palang ja politoloog Vello Pettai.
Nimetatud üritus on eeltaktiks Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli kursusele Kuidas kollektiivid mäletavad? Ühiskondliku ja kultuurilise mälu koed ja paigad.

Malevanäidend "Muna EÜE" on lihtne ja pretensioonitu
Andrus Vaariku lavastatud malevatükk jääb nostalgitsevaks
"Muna EÜE ehk Viimane kava" on väga konkreetse sihtgrupiga lavastus. Kõik, kes on kunagi (ehitus) malevas käinud, saavad nüüd sõita Munamäele ja teha retke minevikku.
Lavastuse esimene vaatus koosneb ainult sketšidest, mis on rohkem või vähem poliitilised ja rahvuslikus või robustses stiilis. Kohati on naljad vaimukad, kohati panevad õlgu kehitama, olles lõpuni mõistetavad ilmselt ainult neile, kes teavad isiklikust kogemusest, mida kujutab üks malevasuvi endast.
Teine vaatus on üldistusjõulisem, kuid huumor jääb kohati hambutuks ning enamik naljadest on üpris leierdatud. Kui nali ei ole naljakas, siis on see paraku piinlik. Asja ei päästa ka irooniline viide enda sotsiaal-satiirilistele püüdlustele. Samas oleks lavastus tervikuna ilmselt tulnud tugevam, kui esimene vaatus ei oleks olnud ainult janditamine, vaid sealgi oleks leidunud rohkem ajastupeegeldust ning sketšid oleksid omavahel tugevamalt seotud olnud.

Joyce'i saksad kodunesid Kabli rannal
Tuntud iiri kirjaniku vähe tuntud näidend
James Joyce'i "Pagulaste" intellektuaalsed armuintriigid leidsid endale Kabli kaptenimaja rehe-aluses väärt toimumispaiga. Jüri Lumiste, Margus Jaanovits ja Eva Püssa mängitud iiri peenem rahvas mõjub alguses eestimaises palkarhitektuuris kuidagi võõralt, kuid peagi veenab esitatav tükk publikut. Ja lõpus mõ-jub mereäärne mängupaik lummavana, ühildades näitemängu mere motiividega.
Lugu ise on esitatud elegantselt. Abielupaari Richardi (Jüri Lumiste) ja Bertha (Eva Püssa) sõber Robert (Margus Jaanovits) hakkab ületama seda kombekuse piiri, mis sõbrale ette nähtud. Ulatuslikud kärped ja näitlejate mäng tõstavad esile rohke iroonia, mis teeb "Pagulased" lähedaseks Strindbergi näitemänguga "Mäng tulega", kus sama moodi vabastatakse abielurikkumise lugu petmise koormast.

Tom Cruise mängib Hitlerile atentaati sepitsenud Stauffenbergi
Saksamaal algasid filmi "Val-küürid" võtted, kus taasluuakse 1944. aastal toimunud atentaat Adolf Hitlerile. Atentaadi peamist sepitsejat, oberst Claus von Stauffenbergi mängib Hollywoodi-mees Tom Cruise.
Suurejooneline ajalooline film sünnib Saksamaa ja Ühendriikide ühistööna. Stauffenbergi ja tema kaaslaste lool on Saksamaale suur tähendus - tahtsid ju natsivastaselt meelestatud ohvitserid Hitleri-atentaadi abil väljuda kohutavast sõjast ning vältida jubedaid ohvreid, mida kandis maa sõja lõpuni.
Samal ajal pole sakslased sugugi rahul, et krahv Stauffenbergi rolli määrati Cruise. Stauffenberg oli atentaadi ja enda mahalaskmise ajal 36-aastane, Cruise on praegu 45. Ka on vahe välimuses - Stauffenberg oli 185 sentimeetri pikkune sirgeselgne aadlimees, Cruise'i pikkus küü-nib vaevalt meetri ja 70 sentimeetri piirimaile.

Video: kinodesse jõuab sügisel Undi film "Sügisball" 
Eesti kinodesse jõuab sügisel Mati Undi romaani järgi vändatud film
Filmitootjad loodavad Seitsmeste Uudiste teatel linateosega ka Venemaa kinodesse jõuda.

Eestis esineb Austraalia aborigeenide muusika- ja tantsuteater
Eestisse tuleb esinema suurim Austraalia pärismaalaste tantsukompanii Descendance, kuhu kuuluvad didgeridoo-mängijad, tantsijad, lauljad, rahvamuusikud, jutuvestjad, kunstnikud, koreograafid, näituste korraldajad.
Descendance on aborigeenide autentse kultuuri elava esitluse traditsiooni taaselustaja ja edasikandja.
Descendance teeb koostööd ka teiste traditsiooniliste kultuuridega, sealhulgas Hispaania, India, Aasia, Aafrika, Lähis-Ida ja Ameerika põlisrahvad ning annab aastas sadu etendusi nii kodu- kui välismaal.
Trupp on esinenud arvukatel prominentsetel pidustustel, seal hulgas sellistele maailma-kuulsatele persoonidele nagu Dalai Laama, Janet Jackson, Desree, Bruce Willis, Arnold Schwartznegger, Sylvester Stallone, Julio Iglesias.
Aastal 2002 esines Descendance kuninganna Elisabethi juubelil, rääkimata osalemistest üle-maailmsetel tantsufestivalidel.

Elektrirong viib juulis ja augustis tasuta matkama
Juba kolmandat aastat korraldab Elektriraudtee juuli ja augusti nädalalõppudel neli matka Harjumaa erinevates piirkondades.
Matkale viib elektrirong Balti jaamast ning toob matkalised ka õhtul Tallinna tagasi. Nii rongisõit kui ka osalemine on matkajatele tasuta.
Matkad toimuvad matkajuhtide juhendamisel. Jalgsimatkade pikkused on 12-15 km, kuid tempo ca kolm kilomeetrit tunnis on jõukohane ka vanematele inimestele ja lastele. Matka jooksul tehakse ka puhkepause ning peetakse piknikku.
Elektriraudtee soovitab kaasa võtta joogi ja kerge eine pikniku jaoks, võimalusel ka binokkel ja fotoaparaat, supelriided ja/või vihmakeep. Palavama ilma puhul ka peakate ja päikesekreem. Jalga muidugi mugavad matkajalatsid. Osalejal tuleks matkaks planeerida terve päev, sest elektrirong väljub Tallinnast hommikul ning tagasi jõuavad matkalised õhtul.

Brasiilia vanameister Sepultura lammutas Rock Cafés üsna armutult
Osa bändidega on paraku nii, et kui nad lõpuks Eestisse esinema tulevad, siis pole neil kunagisest särast ja loomingulisest koostisest teab kui palju alles.
Olgu see siis ELO, Uriah Heep või näiteks pühapäeval Tallinnas mänginud Sepultura (mille looja ning au, mõistus ja südametunnistus Max Cavalera juba aastaid kunagisest põhibändist eraldiseisvaid radu tallab), Eestisse saabudes on neist järel vaid helged mälestused, kui niigi palju.
Tegelikult ei pruugi asi muidugi sedavõrd traagiline olla ja omal ajal Brasiilia suuruselt teiseks ekspordiartikliks (esimene on teadagi mis) tituleeritud metal-orkester lammutas üle-eile Rock Cafés üsna armutult. Mis sest, et ühtegi Cavalera-nimelist tegelast suviselt kuumaks ja higiseks köetud püünel ei askeldanud.
Sepultura (nende nimi tähendavat portugali keeles "hauda") hiilgeajad võivad ju möödas olla, ent siin ja praegu suudadavad nad kõigi eelarvamuste kiuste end ometi kehtestada. Ja mitte vähe.

Internet: 
 - kuigi enamik kohtusaalis räägitud juttu kipub olema igav, eksib aeg-ajalt sinna korralikke pärleid. Klõps lingil viib kodulehele, kus on väike valik kohtusaalis lausutud pärlitest. Stiilinäide: K: "Millega tegeles teie abikaasa enne lahutust?" V: "Paljude asjadega, millest ma midagi ei teadnud."

Uus raamat tõstis Potteri-palaviku haripunkti
Eestis võib möödunud nädalavahetuse naljatledes nimetada Harry Potteri nimeliseks nädalavahetuseks, sest juhuse tõttu saabus korraga müügile Potteri-sarja viimane raamat ning linastus sarja viies film.
Eestis on ingliskeelne raamat müügiedetabelite tipus. Rahva Raamatu turundusjuht Merje Vari ei tahtnud eile täpseid müü-ginumbreid öelda, kuid kinnitas, et teos müüb väga hästi ning tellitud kogus saab ilmselt esmas-päeval otsa. Apollost öeldi, et raamatut on nädalavahetusega müüdud u 1000 tükki.
Eilse seisuga kujunes teosest "Harry Potter and the Deathly Hallows" maailma kõige kiiremini müünud raamat, mis purustab varasemate Potteri-raamatute rekordid.

The White Stripes esines ühe sekundi
Kanada-turnee lõpetuseks andis Detroidi garaažirokiduo St. Johni linnas George'i tänaval ühesekundilise kontserdi. Ainuke kontserdil ette kantud noot oli do-diees. Etteaste lõpetuseks teatas bänd, et nüüd on nad esinenud igas Kanada provintsis. Viimasel minutil välja kuulutatud kontserdile kogunes sadu fänne, kirjutab New Musical Express. Samas oli inimesi hoiatatud, et kontsert kestab ühe sekundi. Sama päeva õhtul esines The White Stripes täispika kavaga St. Johni One Mile'i staadionil.
NME põhjal Mart Niineste

Tudengid osalevad pöidlaküüdi-võidusõidus
"Võit ei ole meile küll kindlasti eesmärgiks," ütles Pluuto, kes koos paarilise Piretiga osaleb kuuendat aastat hääletamisvõistlusel "Kas tunned maad". Tema sõnul on osalemise põhjus peamiselt nostalgiline. Hasart tekkivat, juhul kui on hääletamisõnne, teisel või kolmandal päeval. Hoopis olulisem olevat võimalus mööda Eestit ringi sõita ning kohalike inimestega tutvuda. Tartu üliõpilaste looduskaitseringi korraldatav võistlus, kus nelja päevaga tuleb läbida kuni tuhat kilomeetrit, sai alguse eile Tartust Pirogovi platsilt ning lõpeb neljapäeval Viljandis. Retke saab jälgida aadressilt www.ring.ee.

Video: Levadial seisab homme ees hooaja tähtsaim kohtumine
Eesti jalgpalli valitseval meistril FC Levadial seisab homme ees käesoleva hooaja seni tähtsaim kohtumine Makedoonia meistriga.
Meistrite Liiga esimeses eelringi korduskohtumises tuleb makedoonlastega vähemalt viiki mängida, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.

Vormel: Briatore tahab Alonsot tagasi
Renault F1 meeskonna pealik Flavio Briatore tahab oma meeskonda tagasi hetkel McLareni meeskonnas sõitvat Fernando Alonsot.
Renault F1 meeskond teatab lähinädalatel, kes tiimi kolmest piloodist järgmisel hooajal võistlusautot ei rooli, vahendab Sportnet. IS Urheilu andmetel püüab meeskonna pealik Flavio Briatore meelitada tagasi McLareni kokpitti istunud Fernando Alonsot ning selgus järgmise hooaja pilootide osas peaks saabuma juba juuli lõpuks.
Briatore ise kinnitas, et soovib veel pisut mõtlemisaega: "Vajan veel mõnda nädalat. Esialgu tahan pakkuda sõitjatele paremat autot, seejärel saan paremini võrrelda nende esitust."
Hetkel juhivad prantsuse autotootja võistlusautosid soomlane Heikki Kovalainen ja itaallane Giancarlo Fisichella, testipiloot on omaaegse ässa Nelson Piquet poeg Nelson Piquet juunior.

Tennis: Kanepi võitis avaringis
Maailma edetabelis 46. kohta hoidev Kaia Kanepi alistas Bad Gasteini WTA turniiri avaringis 6: 2, 4: 6, 7: 5 18-aastase rumeenlanna Ioana Raluca Olaru.
Teises ringis on Kanepi vastaseks kas tšehhitar Klara Zakopolova (WTA 86) või sloveenlanna Andreja Klepac (WTA 135), kirjutab Sportnet.
Eestlanna alustas Olaru vastu mängu võimsalt, võites esimesest 17 punktist koguni 13 ja võttis kiirelt sisse 3: 0 algedu. Vaatamata sellele, et Olaru vähendas kaotusseisu 2: 4 peale, kuulus kindel 6: 2 setivõit Eesti esireketile. Avasetis võitis Kanepi 48 punkti vastase 28 vastu.
Teise seti avageimis oli Haapsalust pärit Kanepil tükk tegemist, et oma pallingut hoida. Maailma edetabelis 87. real paikneval rumeenlannal oli küll mitu murdepalli, kuid lõpuks suutis kanepi oma pallingu hoida seisuks 1: 0. Kanepi suutis seejärel kohe vastase serv läbi murda ja peale edukat oma servigeimi juba 3: 0 juhtima asuda.

Võrkpall: Kais ja Vesik alustasid MM-i võidukalt
Eesti rannavolle esipaar Kristjan Kais - Rivo Vesik alustasid Šveitsis Gstaadis peetavat MM-i võiduga.
S-alagrupis võideti avakohtumises 48 minutiga 2: 1 30. paigutuse saanud Itaalia duo Riccardo Lione - Matteo Varnierit, kirjutab Sportnet.
Lisaks neile kuulub samasse alagruppi veel Venemaa esipaar Dmitri Barsuk - Igor Kolodinski ja tšehhid Michal Biza - Martin Lebl. Üllatuslikult sundisid tšehhid oma esimeses mängus tulemusega 2: 0 tugeva Venemaa paari alistuma.
MM-turniir kestab 24. juulist kuni 29. juulini. Auhinnaraha jagatakse 48 maailma parima meespaari ja 48 parima naispaari osavõtul välja miljon dollarit. Kais ja Vesik pälvisid 2005. aasta MM-il Berliinis hinnatava viienda koha.
Järgmisena kohtub 19. asetusega Eesti paar homme tšehhidega, venelastega mängitakse ülehomme.

Purjetamine: Karpak tuli Tallinna meistriks
Tallinna lahel nädalavahetusel peetud Tallinna meistrivõistlustes tuli võitjaks Deniss Karpak.
Tallinna lahel peeti 21.-22. juulil klassides 470, Laser 4.7, Laser Radial, Laser, Zoom8 ja Optimist Tallinna meistrivõistlused, kirjutab Sportnet.
Päikesepaistes ja keskmiste tuultega ilmastikoludes peetud võistlustel tuli klassis Laser Tallinna meistriks Deniss Karpak 7 punktiga, teine oli Argo Vooremaa 10 punktiga ja kolmas oli Patrick Abner 11. punktiga. Kokku võistles selles klassis 12 purjetajat.
Klassis Laser 4.7 oli võistlejaid seitse ning selles klassis tuli Tallinna meistriks Terje Lepik 6 punktiga, teine oli Henri Ingelmann 12 punktiga ja kolmas oli Sander Lints 13 punktiga.

Kais-Vesik alustavad täna Gstaadis MM-i
Eesti rannavolle esipaar Kristjan Kais - Rivo Vesik alustavad täna Šveitsis Gstaadis peetavat MM-i.
Turniir kestab 24. juulist kuni 29. juulini. Auhinnaraha jagatakse 48 maailma parima meespaari ja 48 parima naispaari osavõtul välja miljon dollarit.
19. asetusega Kais ja Vesik on loositud S-alagruppi, kus avamängus minnakse kokku 30. paigutuse saanud Itaalia duoga Riccardo Lione - Matteo Varnier. Lisaks neile kuulub samasse alagruppi veel Venemaa esipaar Dmitri Barsuk - Igor Kolodinski (6. paigutus) ja tšehhid Michal Biza - Martin Lebl (43. paigutus).
Kais ja Vesik pälvisid 2005. aasta MM-il Berliinis hinnatava viienda koha.
Eestlased peavad oma avamängu itaallaste vastu täna kell 14.00. Tšehhidega kohtutakse homme ja venelastega ülehomme, kirjutab sportnet.ee.

Eesti tuletõrjespordi meeskond osaleb Leedus Balti matšil
Eesti tuletõrjespordi koondis sõidab täna Leedu Vabariiki Panevezisesse, kus 26.-27. juulini toimuvad 33. Baltimaade meistrivõistlused tuletõrjespordis.
Kaks päeva kestvatel võistlustel osalevad lisaks Eestile, Lätile ja Leedule ka võistkonnad Venemaalt, Valgevenest ja Poolast, kuid nende puhul võistkondlikku ega individuaalset arvestust ei peeta.
Võistlusi peetakse kolmes erinevas vanusegrupis. Kuue riigi sportlased võistlevad konksredeliga ronimises õppetorni, 100 meetri takistusriba läbimises, 4x100 meetri teatejooksus ning hargnemises mootorpumbast.
Eesti oli võidukas 2003. aastal Pärnus ja 2005. aastal Lätis Valmieras. Eelmisel aastal peeti võistlus Rakveres, kus Eesti meeste koondis tuli esimeseks.
Võistlustele elavad kaasa kõigi Balti riikide päästeametite peadirektorid.

Leok edestas rivaale isegi nõrgema tsikliga
Eesti meistrivõistluste etapil osalesid nii Tanel Leok, Juss Laansoo kui ka Edik Kuusk.
Koduste meistrivõistluste teisel etapil Valgas Jaanikese motokeskuses lõi kuninglikus masinaklassis MX1 kaasa ka MM-il punkte noppiv Tanel Leok, kelle peamised rivaalid olid vigastustest taastuv Juss Laansoo ja valitsev Eesti meister Edik Kuusk. Kahjuks purunes treeningul Leoki tsikkel ning asendusmasina puudumisel tuli tal võistlustsikkel laenata. Nii pidi Leok leppima väiksema klassi MX2 masinaga, mille andis talle Valeri Homin.
Hoolimata sellest, et Leoki punktid ei läinud MX2 tsikli kasutamise tõttu Eesti meistrivõistluste arvestusse, andis ta väiksemal ja nõrgemal tsiklil konkurentidele kõva lahingu. Mõlemast stardist said paremini minema Laansoo ja Kuusk, ent Leok suutis nad kinni püüda ja möödudagi. Lõpus oli Leoki edu ülivõimas.

1 küsimus Gerd Kanterile
"Kas kavatsete sel nädalal osaleda kõigil kolmel kavandatud võistlusel?"
Vastab
Gerd Kanter,
kettaheitja
Jah! Teisipäeval võistlen BIG Kuldliiga etapil Rakveres, kolmapäeval Virgilijus Alekna auhinnavõistlusel Kaunases ning laupäeval Eesti meistrivõistlustel Tallinnas. Leidsime treener Vesteinn Hafsteinssoniga, et Kaunase mõõduvõtmisest ei saa loobuda, sest see on kolmest võistlusest ainus, kus osalevad tugevad konkurendid.
Sass (Aleksander Tammert - toim) ja Märt (Märt Israel - toim) heidavad ju praegu heal juhul 63 meetrit. Võtan nii Kuldliiga etappi kui ka Eesti meistrivõistlusi kergemalt - 65-meetrine heide ei tohiks eriti palju kulutada. Loodan Rakveres saada hakkama ühe katsega ning seejärel kiirustada veel õhtusele Vilniuse-lennukile. 
Venemaa vutitreener arvustas Kruglovi
Venemaa päevaleht Sport Den za Dnjom avaldas intervjuu sealse kõrgliiga vutiklubi Himki peatreeneri Vladimir Kazatšenokiga, kes arutles usutluses ka selle üle, miks pole Venemaal õnnestunud läbi lüüa Eesti jalgpalluril Dmitri Kruglovil, keda ajaleht nimetab Eesti Roberto Carloseks.
Kazatšenok: "See on tõepoolest üks eriline juhtum. Kruglovi kõige suurem probleem seisneb minu arvates selles, et neil hetkedel, kui ta pidanuks - just nimelt oleks pidanud, oli lausa kohustatud - ennast oma headele eeldustele toetudes teostama, ei näidanud Dima mitte midagi. Ei näidanud isegi kümmet protsenti sellest, mis temas peidus on. Ta tundub mulle mängijana, kellest on lihtne aru saada. Kõik, kes tahtsid, võisid teda juhtida. Räägitakse, et Kruglov võinuks 40 meetri kauguselt palli iga väravavahi selja taha lüüa, aga täpsustan - seda Eesti liigas. Kes suudaks Venemaal nii hullumeelseid asju pidevalt teha? Mul on niisugune mulje. Ta kaotas Venemaal oma toonuse, mis viis läbikukkumiseni. Aga see altminek ei tähenda sugugi, et ta oleks nõrk mängija. Näib, et ta lihtsalt ei suutnud ennast siin, suures kärarikkas linnas leida."

Piiroja lootus hakkab kaduma
Eesti koondislast Raio Piiroja palgata kaalunud Inglise klubi Watfordi huvi rauges.
Kui suve hakul oli Piiroja vutimeeste suvisel üleminekuperioodil Eesti pallureist eeldatult kuumim kaup ja oma peatses Inglismaale siirdumises lootusrikas, siis nüüd enam mitte.
"Olin tunduvalt lootusrikkam kui praegu," tunnistas Norra meistriliigas Fredrikstad FK ridades kindlate etteastetega sealse publiku südamed võitnud Piiroja Eesti Päevalehele. "Võib öelda, et paar asja olid juba päris käegakatsutavad... Kõige rohkem huvitus minust esiliigaklubi Watford, ent just täna (eile - toim) kuulsin agendilt, et sel aastal nad mind kindlasti ei võta."
Eesti koondise väravavahi Mart Poomi tööandja Watfordiga hakati Piiroja seostama juba nädalaid tagasi. Teisi temast seni huvitunud Inglise klubisid ei soovinud Piiroja veel avalikustada, poetades vaid: "Nüüd on võimalused Inglismaale siirduda tunduvalt väiksemad kui kuu alguses."

Balta soov võistelda sai tagasilöögi
Mullu mitu rahvusrekordit püstitanud mitmevõistleja Ksenija Balta soovis tänavuse hooaja avavõistluse teha nädalavahetusel Tallinnas Eesti meistrivõistlustel, kuid tegi eile treeningul vigastusest paranevale kannale taas haiget ning tema kaasalöömine on suure küsimärgi all.
"Lihtsalt aeglase sörkjooksu ajal hakkas kand jälle valutama," seletas 100 meetris ja kaugushüppes võistelda lootnud neiu. "Veel eile (pühapäeval - toim) oleksin öelnud, et kindlasti teen kaasa, aga täna enam ei tea. Tahaksin küll väga võistelda, kuid praegusel hetkel ei oska öelda, kas saan. Proovin homme (täna -toim) trennis joosta ning vaadata, kas jalg lubab."
Treener Andrei Nazarovi kinnitusel oli talvel enne Birminghamis toimunud sise-EM-i vigastada saanud kand paranenud juba sedavõrd, et lubas viimased paar nädalat harjutada ka kiirust nõudvaid alasid.

Rivo Vesik: noortest poistest võiks mulle paariline kasvada küll
*veitsis Gstaadis peetava MM-i eel kahenädalase võistluspuhkuse võtnud rannavõrkpallurid Kristjan Kais ja Rivo Vesik alustavad täna hooaja tähtsaimat turniiri.
Kuidas on kahenädalane võistluspaus teie mänguvormile mõjunud?
Mängu poolest midagi väga hästi ei ole, kuid hakkab paremaks minema: eilne trenn oli kõvasti hullem kui tänane. Aga vigastuste suhtes on nüüd küll kõik normaalne - mitte midagi ei piina. Loomulikult tuli kahenädalane kodus viibimine kasuks ka vaimule.
Kellega te seal *veitsis üldse koos treenite?
Kuna sakslasi Julius Brinki ja Christoph Dieckmanni veel siin ei olnud, siis mängime nende kaasmaalaste Mischa Urbatzka ja Jonas Reckermanniga.
Mis siis hullusti oli? Kas saite trennis neilt pähe?
See, kas treeningul kedagi võidame või kaotame, pole oluline. Lihtsalt oma mäng oli krobeline.

Harrington ja Garcia pidasid ülipõneva duelli
Kaheksa aasta järel võitis British Openi taas eurooplane, Iiri golfimängija Padraig Harrington.
Kolm päeva 136. British Openit juhtinud hispaanlane Sergio Garcia jäi lõpuks oma esime-sest suurturniiri võidust ikkagi
ilma, sest kaotas play-off'is iirlasele Padraig Harringtonile.
Mõlema tulemus oli neli päeva väldanud võistluse lõpuks 277 (seitse lööki alla raja par'i) ning võitja selgitamiseks mängiti neli lisarada. Ühe löögiga jäi peale 35-aastane Harrington.
Kolme päeva järel alistus oma esimese suurvõiduni jõudnud Harrington Garciale viie löögiga, kuid saavutas viimasel päeval tulemuse neli alla par'i, samal ajal kui Garcia pidi leppima kahega üle par'i.

JURIST SELGITAB: Puhkust saab vaid käimasoleva tööaasta eest
Minu tööaasta on 21. detsember 2006 kuni 20. detsember 2007. Puhkust selle eest sain juunis täies ulatuses. Novembris 2007, kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust sooviksin puhkuseseaduse § 16 p 1 kohaselt uut puhkust. Tööandja väidab, et mul ei ole selleks õigust. Kuidas selle asjaga tegelikult on?
Tööandjal on õigus. Puhkuseseaduse § 16 p 1 kohaselt peab küll tööandja andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, kuid samas seaduses on ka üldnõue - puhkust antakse tööaasta eest. Kui töötaja on juba oma käimasoleva tööaasta puhkuse saanud, ei saa ta seda sama tööaasta jooksul teist korda nõuda. Küsijal oli õigus kõnealuse sätte alusel jätta juunis puhkamata ja nõuda puhkust novembris pärast rasedus- ja sünnituspuhkust.

Soomes ja Eestis on neljal juhul kümnest ülemuseks naine
Naisülemuste osakaal suureneb iga aastaga, peamiselt töötavad nad väikeettevõtetes.
Kõige sagedamini on EL-is otseseks ülemuseks naine Soomes ja Eestis, selgus Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi korraldatud uuringus. Soomes on naisülemuste protsent 39,3%, Eestis 37,6%. Järgneb Leedu (34,4%) ja Inglismaa (33,9%).
Kõige vähem on naisülemusi Küprosel, Türgis, Itaalias ja Saksamaal. Euroopa Liidu 27 riigi keskmine näitaja on 24,31%.
Naisülemuste osakaal on Euroopa Liidus jätkuvalt suurenenud - 1995. aastal oli neid täpselt viiendik, 2000. aastal 23% ja praegu siis veerandi jagu.
Tippjuhtide hulgas oli naisi viiendik. Tippnaisjuhte on Euroopa Liidus kõige rohkem väikeettevõtetes (2-9 töötajat) jae- ja hulgikaubanduses, hotellides ja restoranides ning tööstuses. Kõige vähem aga elektri-, vee- ja gaasivarustuses - alla ühe protsendi, samuti põllumajanduses ja kalanduses, Suhteliselt vähe oli neid ka hariduses ja tervishoius - alla nelja protsendi.

Baskini anekdoodid
Eksam politseikoolis.
"Teie ees on kahtlusaluse profiil. Millised erilised tundemärgid tal teie arvates fotot vaadates on?"
"Kahtlusalusel on üks kõrv!"
"Vale vastus. See on ju profiil. Järgmine, palun."
"Kahtlusalusel on üks silm!"
"Vale! See on profiil. Saage aru! Kas tõesti ei ole keegi võimeline vastama?"
"Mina võin," vastab kolmas. "Mehel on lääts silmas."
"Lõpuks ometi! Selgitage oma kolleegidele, kuidas te sellele mõttele tulite."
"See on väga lihtne - ühe kõrva peal prillid ei seisa!"
Liikluspolitseinik peatab väikesel kõrvalteel sõiduauto, astub ligi ja ütleb karmilt autojuhile: "Kas märki nägite?"

JÄRJEJUTT (4): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Härra Honeyfoot, kelle kõrvakuulmine polnud enam kiita, ei saanud midagi aru. "Ma olen juba üsna eakas, sir, see on tüüpiline häda. Loodetavasti ei pane te pahaks."
Härra Norrell juhatas külalised õdusasse salongi, mille kaminas loitis mõnus tuli. Küünlaid polnud läidetud, sest kahest avarast aknast langes tuppa piisavalt valgust, ehkki see oli hallikas ja mitte põrmugi rõõmus. Kuid härra Segundust painas aimus kuskil mujal süüdatud tulest või küünaldest, nii et ta alatasa toolil niheles ja otsivalt ringi vaatas. Ometi ei näinud ta midagi peale peegli ja vanaaegse kella.
Härra Norrel ütles, et ta on lugenud härra Segunduse teost Martin Pale'i haldjateenrite kohta.1 "Silmapaistev töö, sir, kuid te jätsite välja meister Fallowthoughti. Tegemist on siiski üpris vähetähtsa vaimolendiga, kelle kasulikkus kuulsale doktor Pale'ile on küsitav.2 Sellegipoolest on teie väike ülevaade ilma temata puudulik."

Netiraadiod ja USA autorikaitse patiseisus
Praeguse seisuga istuvad netiraadiote esindajad ning autoritasusid korjav SoundExchange vahelduva eduga ühe laua taga ning peavad tasumäärade üle läbirääkimisi.
Eelmisel nädalal teatasid osapooled, et jätkavad kompromissi otsimist ka siis, kui Kongress kehtestab uued tasumäärad, mis on senistest vähemalt 300 protsenti kõrgemad. Nii kaua kuni kokkuleppele pole jõutud, jätkavad raadiod segamatult muusika edastamist.
Kriitikute sõnul sunniks kõrgemad autoritasud, mida makstaks loo pealt kuulajate arvu ja kuulamiskordade järgi, uksi kinni panema. Eriti valusa löögi saaksid nišimuusikat edastavad jaamad. Netiraadiote esindajate kinnitusel aheneksid sel moel kuulajate valikuvõimalused. SoundExchange jällegi leiab, et muusikud peaksid saama korralikult tasustatud.

Raadiokuulajad ei osta plaate
Texase ülikooli professori Stan Liebowitzi uuring kinnitab, et raadiokuulajad ei kipu plaate ostma, vahendab New York Times. Uuringu avaldas MusicFirst Coalition, mis seisab hea autoritasude kogumise eest.
Oma uurimistöös kõrvutas Liebowitz saja USA linna plaadimüügitulemusi ning raadiokuulamisharjumusi ajavahemikus 1998-2003. Tund aega linnakodaniku igapäevast raadiokuulamist ühe aasta jooksul vähendab plaadimüüki 0,75 korda elaniku kohta, üldistab professor. Liebowitzi sõnul asendab raadiokuulamine plaatide ostmist.
Kuigi raadiod võivad teatud lugude n-ö hitiks mängimisega plaadimüüki edendada, kipuvad need inimestele heliplaate asendama, järeldab professor.

Online ja nagu ei ole ka
See tekst ilmub Eesti Päevalehe meediaküljel repliigina, moodustades umbes kümnendiku lehekülje üldmahust.
Eelnev märkus on mõeldud EPL-i võrguversiooni lugejatele. Kohe selgub, miks see vajalik oli.
Sisuliselt pakub iga tänapäeva trükiväljaanne rikkalikult online-materjali.
Osa sellest sünnib spetsiaalse online-toimetuse tööna, samas aga paigutatakse internetti hulgaliselt tekste, mis on kirjutatud eelkõige paberil avaldamiseks.
Autori (ning tegelikult ka lugeja) jaoks on trükitekstide võrku ülekandmine mõnevõrra problemaatiline.
Kommunikatsioon ebaõnnestub
Ajalehe või ajakirja külgedel räägivad oma keelt loo pikkus, paigutus, kujundus ning heal juhul veel selle juurde paigutatud žanrimääratlus ("Analüüs", "Reportaaž" või "Repliik"). Online'i paigutades kaovad kõik need tõlgendamist hõlbustavad tegurid. Jääb vaid rubriik, kui seegi.

1 küsimus 50 Centí kontserdi pressiesindajale
Miks rippusid 50 Centi kontserdi vale kuupäevaga plakatid veel nädal pärast kontserdikuupäeva muutmist üleval? (Kontsert pidi esialgu toimuma 30. juulil, kuid nädala eest teatati kontserdi toimumisest päev varem, 29. juulil - toim.)
Enriika Liiv,
50 Cent'i ja G-Unit'i
Tallinna kontserdi
pressiesindaja
"Plakatid said vahetatud uute vastu. Ainus, mida ei ole jõutud vahetada, on suur plakat Narva maantee nurgal. Peakorraldaja sõnul võtab ainuüksi uue plakati tootmine aega nädala, selle paigaldamine pool päeva.
Samahästi võiks ju küsida, miks on senini üleval Missy Ellioti kontserdi plakatid, kui tema kodulehel pole ühestki kontserdist jälgegi, või miks olid üleval Aerosmithi kontserdi plakatid veel ka pärast kontserdi toimumist."

AARNE VEEDLA: Tappev aeg
Vene poliitemigrandi Boriss Berezovski väitel endise FSB ohvitseri, Ühendatud Kuningriigi kodaniku Aleksandr Litivinenko tapmiseks otsese korralduse andnud Venemaa president Vladimir Putin on suures hädas.
Probleem keerleb teise endise FSB ohvitseri, Litvinenko mõrvamises süüdistatud Andrei Lugovoi väljaandmise ümber brittidele. Endine Kremli ihukaitsja Andrei Lugovoi osales väidetavalt äärmiselt totras operatsioonis, kus Venemaa reeturiks tembeldatud Litvinenko tapeti radioaktiivse aine poloonium-210-ga. Poloonium-210 puhul oli võimalik täpselt kindlaks määrata, millisest Venemaa aatomielektrijaamast see võetud oli ning samuti oli poloonium-210 transportimise teekond radioaktiivse jälje tõttu täpselt fikseeritav.
Kremli juhtivad poliittehnoloogid kisendavad, et Lugovoi väljaandmine brittidele polevat Venemaal võimalik, sest see näitavat Venemaa poliitikuid Riigiduuma ja presidendi valimiste eel nõrgana, otsides ilmselt õigustusi Putini viimase aja veidrale käitumisele.

ILMAR PIHLAK: Promillid, promillid …
Justiitsminister Rein Lang ja siseminister Jüri Pihl on otsustanud liiklusolukorra parandamiseks välja töötada seadusmuudatuste paketi, kus kuritegu oleks 1,5 -promillises joobes sõiduki juhtimine juba esimesel vahelejäämisel.
Mida raskemas joobes on juht, seda vähem ta suudab autot juhtida. Millisest tasemest alates loetakse joove raskeks, pole veel otsustatud. Kehtiva korra kohaselt (EPL 18.07) on kerge alkoholijoove 0,5 -1,5 promilli, keskmine 1,5 -2,5 promilli ja raske üle 2,5 promilli. Selline jaotus tundub olevat vananenud.
Joobeastmete määramisel on oluline teada alkoholi mõju juhi juhtimisvõimetele. Saksamaa maanteeameti 1999. aastal avaldatud uurimuse kohaselt väheneb alates 0,3 promillist juhi nägemis- ja reaktsioonivõime tunduvalt, kasvab pimestamisoht. Alates 0,5 promillist väheneb punase fooritule ja ees liikuva auto piduritulede märkamine. Alates 0,8 promillist tekib nn tunnelisündroom, kus ahenenud vaateväljast väljapoole jäävaid inimesi või objekte ei nähta; võrreldes kaine juhiga on liiklusõnnetuse oht kümme korda suurem. 1,1 promilli puhul suurenevad kõik eeltoodud mõjud, liiklusõnnetuse tõenäosus on võrreldes kaine juhiga 20 korda suurem. Üle 1,1 promilli puhul on liiklusõnnetuse tõenäosus võrreldes kaine juhiga 100 korda suurem - enesekontroll on täielikult kadunud, sõidetakse pea pimedalt, reaktsioonivõime hakkab kaduma.

JEREMY RIFKIN: Alandame temperatuuri
Kliimamuutusi uurinud ÜRO komisjoni kauaoodatud raporti sisu on sünge. Raporti teatel kerkib globaalne õhutemperatuur käesoleval sajandil tõenäoliselt kolme kraadi võrra.
Sellist õhutemperatuuri taset pole Maal olnud alates pliotseeni ajastikust kolm miljardit aastat tagasi.
Teadlased hoiatavad, et inimeste tekitatud sellise ulatusega kliimamuutus seab ohtu meie planeedi tuleviku ning inimtsivilisatsiooni. Kõik küsivad: mida ette võtta?
Globaalse soojenemise väljakutsega tegelemine ning süsinikujärgse energia ajastule alusepanek peab toetuma viiele sambale. Need on fossiilsete kütuste kasutamise maksimeerimine, globaalsele soojenemisele kaasa aitavate gaasiemissioonide vähendamine, taastuvenergia kommertskasutuselevõtu optimeerimine, vesinik-kütuseelemendi tehnoloogia taastuvenergia salvestamiseks ja nutikad elektrivõrgud energia jaotamiseks üle kontinentide. Üheskoos moodustavad need viis sammast kolmanda tööstusrevolutsiooni raami.

ERIC KATSKOWSKI: Toome Eestisse võõrtööjõudu!  Ülikoolidesse! 
Kuuldavasti kasvab ühe üliõpilase pealt ülikoolile makstav baasmäär järgmisel aastal keskmiselt 30%. Kõrgkoolid rõõmustavad, sest summa on püsinud 1999. aastast samal tasemel.
Praegu on veel lahtine, mida ülikoolid selle rahaga konkreetselt peale hakkavad - otsuse teeb iga ülikool ja teaduskond iseseisvalt. Kuid üks on selge - muutus tuleb viia üliõpilaseni!
Eesti ülikoolid on tuginenud viimastel aastatel tarbekaupade tootmise ettevõtlusmudelile, kus iga konkreetse toote viimistlemisele kulutatakse energiat väga vähe. Tudengite hulk on viimase kümne aasta jooksul teinud olulise hüppe, aga kvaliteet ei ole suutnud samale tasemele jääda.
Võrreldes 1996. aastaga, kui Tartu ülikoolis õppis 8855 üliõpilast, on toodang kahekordistunud - 2006. aastal oli 17 744 tudengit. Üliõpilaste järjest suurenev mure õppejõu ja üliõpilase individuaalse kontakti pea täieliku kadumise üle on olnud laul kurtidele kõrvadele. Jäämäe tipuks on 300 kuni 500 kuulajaga loengud, kus semestri alguse entusiastlikust täissaalist jääb paari kuuga järele mõnikümmend osalejat. Õppejõud ei suuda sellises massis jõuda inimeseni.

Die Presse: Vene naftavedu väheneb
Austria ajalehe hinnangul on praegused naftakonfliktid iseloomulikud Venemaa ja Balti riikide suhetele, mis on olnud pingelised alates viimaste iseseisvuse taastamisest 1991. aastal.
"Ebakindlad on praegu eelkõige Venemaa ja Eesti suhted - pärast seda, kui aprillis teisaldati Tallinna kesklinnast kalmistule üks Vene sõjamälestusmärk.
Seejärel alustas Vene Raudtee mai alguses "parandustöid" Eesti-suunalisel rööbastikul. Naftatarned Venemaalt on pärast seda langenud veerandi, puiduimport koguni poole võrra.
Majanduslikest tagajärgedest rääkides demonsteeris Eesti majandusminister Juhan Parts äsja rahulikkust: need, kes saavad kahju, olevat eelkõige Vene firmade Eesti haruosakonnad."

REPLIIK: Tursageeniga tomat? 
Eesti koos pea poolte Euroopa Liidu liikmetega tunnistab tööstuses kasutatavat geneetiliselt muundatud kartulit keskkonnale ja inimestele ohutuks ning selle ökoloogilist jalajälge tavapärasest väiksemaks. Muundorganisme toetades peab riigil olema selge arusaam ja kindlus nende ohutusest ning järelevalvest, et geneetiliselt muundatud kultuur ei sattuks kogemata toidulauale. Valitsusel on kohustus anda selgeid vastuseid näiteks roheliste murele, et kartulipealsed satuvad loomatoidu hulka ning liha jõuab omakorda meie kõigi toidulauale.
Euroopa Liit ei ole lõplikku otsust teinud, kuid paanika näiteks tursageeniga tomati kasvatamise üle on mõttetu, sest nii Eesti kui ka kogu Euroopa vaatleb selliseid taimi siiski ühe kaupa.

JUHTKIRI: Uus tehnoloogia, sama vana jutt
Sel korral on USA presidendivalimiste väitlused teistmoodi, sest demokraatide kandidaatidele sai interneti videokeskkonna vahendusel küsimusi esitada iga arvutit omav inimene, saab lugeda tänase Päevalehe välisuudisteküljelt. Kuigi videoküsimused tõid väitlusesse elavust - mida ongi lumememmelt, hukkunud sõdurite peredelt ja relvaga vehkivalt mehelt oodata -, jälgis enamik kandidaate eelnevalt ette valmistatud kõnepunkte ja ka teemad ei toonud suuri üllatusi. Kogu protsess ei ole palju muutunud ja endiselt määrab eelnev põhjalik toimetajatöö küsimused ning vähe oli kuulda tegelikku arutlust või vastandumist.
Kui veel sada aastat tagasi oli peamiseks poliitilise reklaami vahendiks ränk ringreis mööda riiki, siis teledebatid muutsid kogu läänemaailma kampaaniataktikat igaveseks. Kõigi aegade esimene USA presidendiväitlus toimus aastal 1960 noore, energilise ja päevitunud John F. Kennedy ja gripist toibuva Richard Nixoni vahel. Pilti mitte näinud raadiokuulajad pidasid arutelu tasavägiseks, televaatajate jaoks oli Kennedy kindel võitja.

TV3 VIDEO: Pirita tee ümberkorraldus häirib liiklust augusti lõpuni
Pirita teele ühistranspordi raja ehitamise tõttu on liiklus häiritud augusti lõpuni.
Täna Pirita teel toimunud liikluse ümberkorraldus põhjustab probleeme Viimsi ja kesklinna vahelises ühenduses, vahendavad Seitsmesed Uudised.

TV3 VIDEO: Linnar Priimäe arvates võib homoparaad homosid endid kahjustada
Kultuuripsühholoog Linnar Priimägi leiab, et homoseksuaalsete
11. augustil Tallinnas korraldatav seksuaalvähemuste paraad on pannud mitmed intellektuaalid küsima, kellele ja miks üritust korraldatakse? Seitsmestes Uudistes arutleb Linnar Priimägi.

Järgmisel suvel võib Narva jõel sõitma hakata veetramm
Soome linna Kotka ettevõtjad tahavad pakkuda Narva ja Narva-Jõesuu vahel liiklejatele uut võimalust: võimalik, et juba järgmisel suvel on inimestel valida, kas suunduda randa ülerahvastatud bussi või mugava jõepraamiga.
Kotka turismi arendamise projektide koordinaator Pekka Linnainen ütles, et Soome ettevõtjate ning Narva ja Narva-Jõesuu linnavalitsuste vahelised läbirääkimised kahe linna vahelise jõereisiliikluse taastamiseks on käinud mullu sügisest, kirjutab Põhjarannik.
Praegu pakub Kotkas kolm firmat veetrammi-sõitu kolm firmat, mis veavad reisijaid kahe tekiga 50-100 kohaga lõbusõidulaevadel, kus on ka restoran.
Vastavalt ühe sellise firma projektile võiks veetramm maist augustini teha Narva ja Narva-Jõesuu vahel, aga ka liinil Narva-Jõesuu-Sillamäe-Toila vähemalt kuus reisi päevas. Ettevõtjate arvestuste kohaselt võiks trammipilet maksta 25 krooni ringis.

Tallinnas 150-kilomeetrise tunnikiirusega kihutanud purjus juht lõpetas arestikambris
Harju maakohus määras Tallinnas purjus peaga 150-kilomeetrise tunnikiirusega kihutanud juhtimisõiguseta noormehe 30 päevaks arestikambrisse.
Politsei peatas esmaspäeval kell 23.45 Tallinnas Paldiski mnt 229 juures sõiduauto Audi A4.
Kiiruseks mõõdeti 150 km/h ning lisaks oli juht purupurjus ning ei omanud juhtimisõigust, teatas politsei pressiesindaja.
Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna komissar Sirle Pai-Heldna sõnul on antud juhtum näide täielikust hoolimatusest.
"Linnas joobes olekus 150 km/h kihutamine paneb ohtu nii rikkuja kui ka kõigi teiste liiklejate elud," ütles komissar. "Sellisel kiirusel on ohule õigeaegselt reageerimine võimatu."

Varas viis Vihulas pruutpaari kingiraha
Ööl vastu laupäeva varastati Vihula mõisa palmisaalis peetud pulmas pruutpaarile kingituseks mõeldud ümbrikutesse pandud kingiraha kokku 9000 krooni.
Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokurör Aita Ploom rääkis, et pruutpaarile kingiks mõeldud raha oli pandud ümbrikutesse, mis omakorda olid laua peal olevas kingitustekorvis, kirjutab Virumaa Teataja. Varas oli ümbrikutest võtnud raha, jättes õnnitluskaardid alles.
Ploomi ütlust mööda algatatud kriminaalasjas kahtlusaluseid veel ei ole.
Prokurör soovitas, et pidudel võiks külalistele eksponeerimiseks panna konkreetsed kingitused, kuid ümbrikud ei ole atraktiivsed ja need võiks keegi oma hoole alla võtta.

Politseikoer leidis kadunud 6-aastase poisi
Tänu Ida politseiprefektuuri teenistuskoerale leidis patrull kadunud 6-aastase poisi.
6-aastane poiss oli eile õhtul koos vanematega külas vanaemal, kes elab Kohtla-Järvel Olevi tänaval. Lahkumise eel lubati poiss mõni minut enne vanemaid välja. Väljast aga ema-isa oma last enam eest ei leidnud. Esialgu üritasid vanemad poissi ise leida, kuid see tulemusi ei andnud.
Pärast pooleteisetunnist ümbruskonnas otsimist otsustasid vanemad kadumisest politseid teavitada. Juhtimiskeskus saatis kohale mitu politseipatrulli, kes samuti poissi otsisid, kuid tulemusteta.
Seejärel võeti ühendust koerajuhiga. Politseikoer võttis kiiresti jälje üles ning öösel kella 01.20 paiku leiti poiss Järveküla tee tänavalt üles.
Lapsega oli kõik korras ja ta anti vanematele üle.

Kohus määras roolijoodikule 11 kuud vangistust
Kohus määras külanaiste poolt kinni nabitud roolijoodikule 11 kuud vangistust.
Juhtum, mille eest 46-aastasele Rihole vangistus määrati leidis aset 19. juunil Rapla maakonnas Juuru vallas Lõiuse külas. Riho juhtis majadevahelisel alal sõiduautot Volvo. Üks kohalikest naistest peatas auto, kuid juht jooksis metsa. Naised püüdsid purjus juhi kinni, kutsusid kohale politsei ning takistasid politsei tulekuni meest lahkumast.
Politsei toimetas Riho kainenema.
Meest on korduvalt tabatud purjus peaga autoga sõitmise eest ning ka sellel päeval oli mehel kehtiv karistus purjus peaga juhtimise eest.

Tallinna ülikool avalikustab vastuvõetute nimekirjad
Tallinna ülikool (TLÜ) avaldab homme kell 18 vastuvõetute nimekirjad SAIS-is ja peamaja fuajee stendidel.
Vastuvõetutele saadab ülikool ka teate e-posti või kirja teel. Ajavahemikul 27. juulist 19. augustini tuleb kõigil Tallinna ülikooli tasuta ja tasulistele kohtadele vastuvõetutel registreeruda õppetööle.
TLÜ võttis sel aastal vastu 9788 sisseastumisavaldust, sealhulgas 8040 avaldust bakalaureuseõppesse, 1646 magistriõppesse ning 102 doktoriõppesse.
Bakalaureuseõppesse kandideerijate hulgas osutusid populaarseimateks inglise filoloogia (895 avaldust), haldusjuhtimine (732 avaldust) ja eesti filoloogia (305 avaldust).
Magistriõppesse kandideerijate hulgas olid kõige populaarsemad organisatsioonikäitumine (135 avaldust), andragoogika (68 avaldust) ja kommunikatsioon (68 avaldust).

Mootorrattur kihutas 201-kilomeetrise tunnikiirusega
Politsei fikseeris eile Rapla kandis 201-kilomeetrise tunnikiirusega kihutanud mootorratta, kuid mees peeti kinni alles Türil.
Rapla politsei fikseeris eile pärastlõunal Käru vallas Tallinn-Rapla-Türi maanteel liikunud mootorrattal 201-kilomeetrise tunnikiiruse, kuid politsei ei jõudnud anda kiirust ületanud sõidukile peatumismärguannet, teatas Rapla politseijaoskonna infojuht. Kuna mootorratas sõitis politseipatrullist mööda Türi suunas, teavitas Rapla politsei Paide politseid kiirust ületavast sõidukist ning andis mootorratta kirjelduse.
Kirjeldusele vastav mootorratas peeti kinni Türi linnas, kus sõiduk kiirust ei ületanud, sõites asulasisese lubatud sõidukiirusega.
Mootorratas Honda CB 900F juhtinud Imre (s 1979) tunnistas oma süüd ning talle koostati väärteoprotokoll.

Jalgrattur sai õnnetuses raskelt vigastada
Tartumaal juhtus eile õhtul liiklusõnnetus, kus motorolleriga kokku põrganud jalgrattur sai raskelt vigastada.
Õnnetus juhtus kella 19.20 ajal Tähtvere vallas Haage külas Tartu- Viljandi- Kilingi-Nõmme maantee neljandal kilomeetril, kus jalgratas keeras ette temast möödasõidul olevale motorollerile, mida juhtis Ain (s 1964). Jalgratast juhtis seni kindlaks tegemata mees.
Jalgrattur toimetati üliraskete kehavigastustega Tartu ülikooli kliinikumi.

Saaremaa maaliinibussid võivad varsti seisma jääda
Juhul, kui maakonna bussiliine teenindav bussifirma GoBus Saaremaa ei saa riigilt juurde lisadotatsiooni, võib peatselt juhtuda, et Saare maakonna maaliinibussid jäävad seisma.
GoBus Saaremaa juhataja Margus Männiku sõnul on Saaremaa eripära see, et küte on kallim, tagavaraosad maksavad enam - seega tuleb kilomeetri omahind kõrgem ja bussifirma ei ole nõus kahjumiga töötama, sest mingil päeval on ju siis raha otsas, samuti ei saa kütet osta, kirjutab Oma Saar.
Saare maavalitsus taotles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt lisadotatsiooniks 2,47 miljonit krooni, kuid majandusministeerium eraldas Saare maakonnale maanteetranspordi toetuse reservist vaid 1 285 000 krooni, millest maaliinide toetuseks läheb miljon krooni.
Männiku sõnul on sellest liinide käigus hoidmiseks vähe.
Maavalitsuse majandusosakonna juhataja Olev Tõru ei poolda seda, et liine kärbitakse või ära jäetakse, sest muidu annab ministeerium järgnevatel aastatel veel vähem dotatsiooni.

Naabri kaebus muutis Rakveres Maxima poe detailplaneeringut
Rakvere linna tuleva Leedu kaupluseketi VP Market naaberkinnistu omaniku kaebuse peale muudeti hoone detailplaneeringut, sest selle pood oleks varjanud tema aknasse paistva valguse.
Tallinna tänavale, Rakvere linna peatänavale, plaanitud VP Marketi kauplusehoone oleks oma esialgsel kujul hakanud varjama Tallinna tänav 13a elaniku Eha Baumanni, naaberkinnistu omaniku koduaknasse paistvat valgust ja sealt avanevat vaadet, kirjutab Virumaa teataja.
VP Marketi esialgu algatatud detailplaneeringu järgi ulatus kavandatav poehoone kinnistu piirini, nii et kahe maja vahele jäi 1,6 meetrit. Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid rääkis, et uute plaanide kohaselt tuleb kaupluse tagaosa nüüd naabruses asuva maja aknast eemale.
"Kaupluse müügipinda see ei vähenda, küll aga tuleb ilmselt pisut vähendada parklakohti" ütles Erilaid.

Raadio Sky Plus kritiseeris Pärnu linna
Mullu rannas korraldatud Palmisaare peoga hukkamõistu teeninud raadiojaama Sky Plus arvates on Pärnu linna kultuuripoliitika olematu, mistõttu toimub raadio tänavune suvepidu erakätes olevas ööklubis Sunset.
Eelmise aasta peol koristati peoala lubatust kuus päeva hiljem ja rannapromenaadilt varastati 26 000 krooni maksev valgusti, kirjutab Pärnu Postimees. Linnavalitsus trahvis ürituse korraldajat toona 10 000 krooniga.
Sel nädalavahetusel toimuva ürituse "Sky Plus Live Sunset" korraldaja, raadio Sky Plus programmidirektor Priit Vare möönis, et eelmisel suvel toimunud Palmisaare peol jäi Pärnu-poolne ürituse korraldaja hiljaks koristamisega, ent muidu õnnestus üritus igati.
Vare kritiseeris hoopis Pärnu linnavalitsust, kes polevat huvitatud avalike ürituste korraldamisest.
Korraldaja märkis, et kunagine populaarne üritus Watergate'ki läks hingusele sellepärast, et linnal puudus koostöötahe ja valmidus pidada diskussiooni ürituse tuleviku osas.

Kuressaare linnast valmib animatsioon
Esimese Eesti linnana hakkab Kuressaare sügisest enda tutvustamiseks kasutama animatsiooni, mille valmimisse panustab linn rohkem kui 100 000 krooniga.
Septembris valmiva animatsiooni autori Marko Posti sõnul koosneb animatsioon kahest osast, kirjutab Meie Maa.
Sissejuhatav osa võtab lühidalt kokku linna arengu läbi aegade ja annab ülevaate olulisematest muudatustest Kuressaare linnapildis.
Teine osa on visioon Kuressaare tulevikust, kus animatsiooni tegija kujutab Kuressaare linna looduskauni sadamalinnana, milles on hästi organiseeritud infrastruktuur, kuid samas on säilinud ka linnale iseloomulikud püsiväärtused.
Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Priit Pruuli sõnul on 109 000 krooni, mis tuleks animatsiooni valmimise eest maksta, mõistlik hind.

Tarbijakaitse hakkab uurima suitsetamist Tallinki laevadel
Tarbijakaitse lubas eile saata oma inimesed Tallinki laevade pardale uurima, kas seal täidetakse suitsetamisreegleid või mitte.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Kristina Vaksmaa ütles, et reisilaevades on suitsetamine lubatud suitsetamisruumis või suitsetamisalal, kirjutab Postimees.
Vaksmaa kinnitas, et eilses ajalehes ilmunud artikli peale, milles kirjeldati suitsetamist Tallinki laevadel, saadab tarbijakaitseamet oma inimesed uurima, kas laevafirma lubab suitsetada kohtades, kus see seaduse järgi on keelatud. Kui seaduserikkumine kinnitust leiab, võib Tallinki oodata 30 000-kroonine trahv.
Tallink ise eitab seaduserikkumist. Üleeile selgitas Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne suitsetamise lubamist sellega, et ainult jooke pakkuvad asutused pole toitlustusasutused.

Auto sõitis otsa minestanud naisele
Põlvamaal sõitis eile õhtul auto otsa selle taga minestanud naisele.
Õnnetus juhtus eile kella 20.09 ajal Kanepi alevikus Niidu tänav 30 juures, kus sõiduauto Ford, mida juhtis Male (s1959) sõitis hoovi tagurdamisel otsa auto taga minestanud Helile (s 1963).
Kannatanu toimetati kehavigastustega TÜ kliinikumi.

Võimuliit jättis kolmanda lapse lubatud toetuseta
Kõlava "Eesti taassünnipreemia" sildi all võimuliidu programmi sisse kirjutatud toetusrahaga ei ole kahele lapsele lisa soovivatel vanematel esialgu põhjust arvestada, sest raha selleks võib leida alles 2010. aastal.
Valitsusliidu pere- ja rahvastikupoliitika lubaduspunktide seas on mustvalgel lubadus tõsta 2007. aasta esimesel poolel toetusi nii kolmanda kui ka järgnevate perre sündivate laste puhul, kirjutab Postimees. Rahva arvu hoogsalt tõsta aitama pidava ergutuspreemia nimeks ongi "Eesti taassünnipreemia" ehk üks peamisi vahendeid Eesti rahvaarvu suurendamisel.
Selleks lubas valitsus muuta seadusi selliselt, et alates kolmandast lapsest makstakse vanemale vanemahüvitise maksmise perioodi jooksul täiendavat toetust tema 0,5 -kordse vanemahüvitise ning alates neljandast lapsest ühekordse vanemahüvitise määras.
Vanemahüvitise seadust muutis riigikogu enne suvepuhkusele minekut, taassünnipreemiat nende seas ei ole.

Kalevipoja haua juures võib peidus olla tohutu varandus
Kuremäe Ants, kes leidis Kalevipoja südame, usub, et legendaarse püha graali jäljed toovad Kuremäele.
"Teeme nii, et minu nägu ei pildista ja pärisnime kirja ei pane, sest muidu ei saa ma siin enam mingit rahu," räägib ennast Antsuks nimetada paluv mees hiigelsuure südamekujulise kivikamaka kõrval.
Mehe rinna suurune kivi, mida jõuab kahekesi hädavaevalt tõsta, on vägagi südame moodi. Sellesse sisenevad suured veresooned ning sooniline on ka selle pind. "Panin ketid peale, sest ta hakkas tempe tegema, liigutas end," seletab Ants, naerukurd habemes. "Üks mu elektrikust sõber mõõtis, milline energia sellest südamest hoovab," lisab ta.
Kalevipoja südame leidis Ants koos ühe kohaliku mehega Kuremäele elama asumise järel metsast. Ta uuris kohalikke vägilase surma kohta käivaid legende ning oli hämmastunud, kui vähe eestlased teavad nii Kalevipoja hauast kui ka tema jalgade raiumisest tuhandeaastase tamme all. "Igaüks võiks ju käia Kalevipoja haual, viia kodukandist sinna kivi või mõni lill, aga kahjuks tormavad turistid üksnes kloostrisse, segades nii seal igapäevast elu," muretseb Ants. "Tundub, et eestlased ei usu piisavalt oma muistsesse vägimehesse."

Tallinn otsib võimalusi automaksu taastamiseks
Tallinna linnavalitsus soovib mootorsõidukimaksu kõikidesse omavalitsustesse.
Tallinna eelarvestrateegia kohaselt võiks mootorsõidukimaks olla riiklik maks, mille maksuhaldur oleks maksu- ja tolliamet ning mille kogu maksutulu läheks maksja elukoha omavalitsusele. Samuti soovitab strateegia kaaluda ka teiste kohalike maksude kehtestamist.
"Linna eesmärk on suurendada oma püsitulu," selgitab Tallinna linnakassa juhataja Endel Karm. "Maksutulu põhiosa omavalitsusele tuleb tulumaksust. Aga ei saa ju ka teisi makse unarusse jätta."
Mootorsõidukimaks kehtis Tallinnas 2005. aastani. "Maks ei õigustanud ennast," ütleb Endel Karm. "Kuigi lõpuks laekus sellest 40 miljonit krooni aastas, tõi see endaga kaasa, et inimesed registreerisid ennast Tallinna elanikeregistrist välja mujale elama. Kokkuvõttes oli kaotus tulumaksus suurem kui võit mootorsõidukimaksus."

Tänu kodanikele tabati mitu liiklusrikkujat
23. juulil kell 21.20 teatati politseile, et Tartus Riia tänaval sõidab kesklinna poole sõiduauto Jeep Cherokee, mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. Politsei tabas sõiduki roolist alkoholijoobes Aivari (sünd 1963).
23. juulil kell 17.50 teatas tähelepanelik kodanik liiklusliini numbril 14 900, et Tartus Riia tänavalt keeras valgusfooris põleva punase tulega Turu tänavale sõiduauto Nissan Bluebird.
Sõiduki kohta edastas juhtimiskeskus info kõigile patrullidele, auto omanikuga püüdis telefonitsi ühendust saada ka liiklusliini operaator. Politseipatrull pidas Nissani kinni, selle roolis oli juhtimisõiguseta Jüri (sünd 1954).
23. juulil kella 11.30 ajal teatati politseile, et Tartus Aardla tänaval asuva kaupluse ette sõitis sõiduauto Volkswagen Passat, mis oli enne teinud kahtlaseid manöövreid. Patrull tabas sõiduki roolist juhtimisõiguseta Andrey (sünd 1980).

Vabaõhumuuseumi eestvõttel loetakse kokku kõik rehemajad
Teadurid ja tudengid uurivad 20 seirealal inimtegevusega seotud maastike muutumist.
Äsja alustasid vabaõhumuuseumi teadurid koos restaureerimistudengitega nelja-aastast kava lugeda esimest korda üle ja kirjeldada kõik Eestis siiani säilinud rehemajad, mis on kogu maailmas ainulaadsed ehitised.
"Nelja päeva jooksul käisime Loode-Saaremaal läbi kolm küla ja leidsime 20 rehielamut, millest põhjalikult jõudsime uurida kümmet," võtab kokku kunsti- akadeemia restaureerimisüli-õpilane Karola Mursu, kes on üks sel suvel rehielamuid uurivast 16 tudengist. "Kõige vanemad, mis leidsime Meeme külast, olid 200 aastat vanad!" lisab Mursu.
Programmi "Maa-arhitektuur ja -maastikud. Uurimine ja hoidmine" projektijuht Elo Lutsepp Eesti vabaõhumuuseumist ütleb, et kultuuriministeeriumi rahastatav nelja-aastane programm on sel aastal metoodika katsetamise ja alguse järgus. Rehemajade inventariseerimine, millesse on lisaks muuseumi teaduritele kaasatud ka kunstiakadeemia esimese kursuse restaureerimistudengid, on vaid üks osa üheksa miljonit krooni maksvast maa-arhitektuuri ja maamaastikke väärtustavast programmist.

Põgenejad teevad üha sagedamini avarii
Üldjuhul ei põgeneta politsei eest tihti, ent mõnikord tuleb sellist asja sagedamini ette.
Politsei on viimaste nädalate jooksul asunud mitu korda liikluseeskirjade rikkujaid taga ajama ning mitmel korral on taga-ajamine lõppenud ka avariiga.
"Hiljuti oli tõesti Tallinnas selline öö, kus politsei eest sõideti ära kolmel juhul," meenutas Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtiv-spetsialist Villu Vane, lisades, et üldkokkuvõttes ei ole põgenemiste sagenemist märgata.
Tolle öö põgenemistest ühel juhul sõitsid alaealised Nõmmel vastu posti. "Teine saadi kohe kätte ning viidi arestimajja ja sealt edasi juba kohtusse. Kolmas tagaajamine jäi öösel küll katki, ent põgeneja saadi kätte järgmise päeva hommikul," rääkis Vane.

Gaasijuhtme maismaale toomine on läbi kukkumas
Balti riigid ja Poola kavatsevad taotleda Brüsselist raha, et uurida Läänemerre kavandatava gaasijuhtme maismaal kulgevaid alternatiivtrasse. Gaasijuhet rajav Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream valas juba eile külma vett igasuguste lootuste peale toru maismaale liigutada.
"Oleme teinud oma uuringud ja nende järgi on Läänemerre rajatav juhe tasuv. Kui räägitakse uuringutest mõne muu juhtme jaoks, siis pole meil selle vastu midagi, sest isegi meie kavandatav gaasitoru ei suuda Euroopa eeldatavat gaasinõudluse kasvu rahuldada," ütles Nord Streami Eesti piirkonna tegevjuht Sebastian Sass eile Päevalehele.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Einari Kisel möönis, et vaatamata Poola ja Balti riikide kavandatavale uuringule, mis käsitleks Vene-Saksa plaanitava veealuse gaasijuhtme võimalikke maapealseid marsruute, ei pruugi see torujuhet rajava ettevõtte otsust mitte kuidagi mõjutada. "Lõpuks on otsus gaasijuhtme paiknemisest Nord Streami enda teha," ütles Kisel.

Eesti toetab tööstusliku GM-kartuli kasvatamist
Roheliste hinnangul jõuab geneetiliselt muundatud kartul ka inimeste toidulauale.
Möödunud nädalal ei suutnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusasjade nõukogu kokku leppida küsimuses, kas lubada geneetiliselt muundatud kartuli kasvatamist, mille on välja töötanud Saksa tööstusgigant BASF.
Eesti koos veel üheksa riigiga peab seda geneetiliselt muundatud organismi (GMO) keskkonnale ja inimestele ohutuks. Vastu hääletas 11 riiki ning geneetiliselt muundatud kartulite kasvatamist ei toeta ka Eestimaa Looduse Fond, kelle hinnangul võib taim ka inimeste toidulauale jõuda.
Kuna poolt- ja vastuhääletajate kõrval jätsid ülejäänud kuus EL-i liiget hääletamata, tekkis nõukogus patiseis ja asja otsustab edasi Euroopa Komisjon, mis on varem seda tööstuslikku kasutusse võetava kartuli kasvatamist toetanud. Ka Eesti toetus sellele konkreetsele GMO kasvatamisele tugines osaliselt Euroopa Komisjoni nägemusele. "Kuna Eesti on Euroopa Liidu osa, lähtuvad siinsed GMO-otsused Euroopa Komisjoni ettepanekutest," ütles ministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu. Ta lisas: "Samas langetab keskkonnaministeerium otsuseid GMO-de osas teaduslikel alustel."

Uuring: Venemaa noored imetlevad Stalinit
Juri Levada Keskuse uuringust selgus, et Venemaa noored imetlevad Jossif Stalinit ja leiavad, et ta oli tark juht ega olnud vastutav miljonite inimeste surma eest.
Levada keskuse uurijad küsitlesid 1802 vene noort vanuses 16-19, kirjutab Washington Post.
Üks küsimustest kõlas: kas Stalin oli tark juht? Pooled küsitletud noortest vastasid jaatavalt. Veelgi enam - 54% vastanutest leidis, et Stalin tegi rohkem head kui halba. Tervelt 46% noortest ei nõustunud küsijate väitega, et Stalin oli julm türann.
Uuringust selgus veel, et 17% vastanud noortest usub, et Stalin ei ole miljonite süütute inimeste vangistamise, piinamise ja hukkamise eest vastutav. 40% usub, et Stalini roll nendes sündmustes on ülepaisutatud.
Enamus küsitletutest arvas, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli katastroof. Kaks kolmandikku vastanutest usub, et USA on võistleja ja vaenlane.

Euroopalt nakatunud laste eest raha nõudnud Liibüa on ise Bulgaariale miljoneid võlgu
Liibüa on Bulgaariale võlgu 54 miljonit USA dollarit, kuid pärast meedikute vabastamist otsustas Bulgaaria võla kustutada.
Bulgaaria peaminister Sergei Stanišev kinnitas siiski, et võla kustutamist ei tohiks vaadata kui Bulgaaria valitsuse vastust meedikute vabastamisele, vahendab RIA Novosti.
"Seda ei tohi pidada Liibüa valitsusele meedikute vabastamise eest maksmiseks ega ka nende süü tunnistamise märgiks. See on pigem humanitaarabi," selgitas peaminister.
Lisaks Bulgaaria humanitaarabile lubas Euroopa Liit nakatanud lapsi nende eluajal toetada ja lisaks veel rahastada ka Benghazi haiglat, kus lapsed nakatusid.
Liibüa laste HIV-i nakatamises süüdistatud Bulgaaria õed ja Palestiina päritolu, kuid Bulgaaria kodakondsusega arst vabanesid Liibüas eile kaheksa aastat kestnud vangistusest ja naasid kodumaale, kus said kohe amnestia.

Vene akadeemik nimetas vaimulikke kiriklikeks lurjusteks
Õigeusu liikumine Narodnõi Sobor (Rahvakogu) pöördus Moskva prokuratuuri avaldusega algatada füüsik Vitali Ginzburgi vastu kriminaalmenetlus religioosse vaenu õhutamise ja usklike tunnete solvamise eest.
Õigeusu kirik tahab, et koolides hakataks õpetama ainet nimega "Õigeusu kultuuri alused." Akadeemik Ginzburg teatas seda soovi kommenteerides: "Koolides religiooni õpetades tahavad nood pehmelt öeldes kiriklikud lurjused lastelt nende hinged välja meelitada."
"Ma austan õigeusu kirikut, aga pole vaja sekkuda võõrastesse asjadesse, teisisõnu juurutada koolides religiooni," vahendas Kommersant teadlase sõnu.
Väljaanne Gazeta märgib, et Narodnõi Sobori pöördumine prokuratuuri nörritas teiste religioonide esindajad. Ühe islami muftide nõukogu liikme hinnangul pole see vaidlus akadeemikute ja Vene õigeusukiriku vahel. "Pigem on see vaidlus õigeusu kiriku ja põhiseaduse vahel - siinkohal esinevad akadeemikud Vene konstitutsiooni kaitsjatena, millel põhineb kogu Venemaa riiklikkus," lisas ta.

Tänavuse orkaanihooaja sisustavad kuus orkaani
USA meteoroloogide hinnangul on selle aasta orkaanihooajal oodata 14 suurt tormi ja kuut orkaani, millest neli võivad suuri purustusi tekitada.
Tänavu on oodata 14 nimega tormi ehk siis tormi, mis on piisavalt tugevad, et meteoroloogidelt endale nime saada, vahendab Reuters. Sellest neljateistkümnest kuus tugevnevad orkaaniks. Kuues orkaanist neli tugevnevad tõenäoliselt omakorda ja neist saavad suurema purustusjõuga orkaanid.
Ilmauuringutefirma WSI Group'i eile väljastatud 14-tormi prognoos on parandatud variant varem välja lastust. WSI Group parandas oma prognoosi, kuna tänavune orkaanihooaeg tõotab tulla vähem tõsine kui esialgu arvatud, sest Atlandi ookeani troopikasse jäävas osas on veetemperatuurid madalamad kui tavaliselt.
WSI meteoroloog Todd Crawford selgitas: "Ookeani temperatuurid ei ole kosunud hiliskevade järsust jahenemisest ja seega oleme me otsustanud oma prognoosinumbreid kahandada." Lisaks ookeanitemperatuuridele ennustab vaiksemat orkaanihooaega ka El Nino nõrkus, mis omakorda tähendab seda, et vähem on tuuli, mis võivad troopiliseks tormiks kasvada.

Jurist Joffe veab Eesti vastu kohtusse Tõnismäele maetute sugulased
Jurist Mihhail Joffe teatas, et kavatseb lisaks kapten Sõssojevi väärikuse kaitsmisele esitada Eesti kohtule veel teistegi Tõnismäele maetute sugulaste hagiaavaldused Eesti riigi ja ajaloolase Peeter Kaasiku vastu.
Joffe, kes esindab Tallinnas 1944. aastal hukkunud kapten Ivan Sõssojevi tütarde Ezmiralda Menšikova ja Svetlana Gnevašina huvisid Eesti kohtus, teatas, et teiste sõdurite sugulased on ka valmis Eesti võimudega kohut käima. "Sugulased ühendavad jõud, et õiglust saavutada," vahendas Izvestija Joffe sõnu.
Joffe hinnangul peavad vastutama need ametiisikud, kes levitasid valeinfot Sõssojevi surma põhjuste kohta.
Vastates küsimusele, mispärast ei leitud Tõnismäele maetute seast Sõssojevit, kinnitab Joffe, et süü selles asjas lasub Eestil. Ta väidab, et Eestile on esitatud ümberlükkamatud tõendid 13 sõduri matmise kohta, aga leitud on vaid 12. Jurist selgitab, et Eestil pole dokumenti Sõssojevi 1995. aastal ümbermatmise kohta. Kui Eestis õigusemõistmist ei saavuta, siis minnakse tema sõnul Strasbourgi.

Jekaterinburgi miilits avastas 70 000 tonni salaliha
Jekaterinburgi operatiivtöötajad konfiskeerisid hiiglasliku koguse salakaubana riiki toodud liha, jutt käib 70 000 tonnist.
Liha oli pärit Brasiiliast, Uus Meremaalt, Soomest, Argentiinast ja Hiinast, vahendab Regnum.
Lihakastid avastati kahes erinevas koguses, osa liha kohta ei olnud valdajal mingeid dokumente näidata. Pärast ekspertiisi selgus, et importlihas oli lubatust rohkem soolasid, lihast leiti ka salmonellapisikuid.

Ahtisaari: minu töö Kosovos on tehtud
ÜRO erisaadik Kosovos, Martti Ahtisaari teatas, et tema poolt võib töö Kosovos lõpetatuks lugeda.
Ahtisaari ütles YLE uudistele, et ta võib ennast Kosovo-küsimuses kõige rohkem veel vaid nõuandja osas näha.
Palvet esindajana jätkata ei ole talle esitatud, ütles parasjagu Soomes puhkusel viibiv mees.
Ahtisaari valiti Kosovo erisaadikuks 2005. aasta lõpus.

Venemaa eksperdid: Levitini avaldused on lühinägelikud
Venemaa majandus- ja poliitikaekspertide hinnangul on transpordiminister Igor Levitini avaldused Balti riikide ja Ukraina sadamate kaudu naftatransiidi lõpetamisest lühinägelikud.
Ekspertide hinnangul ei kahjusta transpordiministeeriumi poliitika naftakompaniid seni, kuni Venemaa raudtee siseveo tariifid on soodustuste tõttu rahvusvahelistest tariifidest odavamad, kirjutab Kommersant.
Samas peavad need finantsilised soodustused, mida Venemaa raudtee tariifipoliitika nafta ja naftatoodete vedamiseks sadamatesse ette näeb, olema enne Venemaa WTO-sse astumist kõrvaldatud.
"Selles valguses näivad transpordiministri avaldused, pehmelt öeldes, lühinägelikena," ütles uuringu agentuuri Infranews juht Aleksei Bezborodov.
Probleemiks jääb samas veel asjaolu, et ekspertide hinnangul ei piisa Venemaal veel raudtee ega sadamate infrastruktuurist, et transiit Eesti sadamatest Venemaa omadesse ümber suunata.

Kuus mägironijat külmus Alpides surnuks
Kuus mägironijat külmus Alpides surnuks, kui temperatuur langes järsult tublisti alla nulli.
Mägironijad said eile surma kolmes erinevas intsidendis, vahendab Reuters.
Neli hukkunut leiti Mont Blanci Prantsusmaa-poolsesse osasse jäävalt Bionassaylt, kolm neist olid pärit Tšiilist, Prantsusmaalt ja Uus Meremaalt, neljanda päritolu on alles selgitamisel.
Viies hukkunu leiti Itaalia Alpidest, tema oli 50-aastates belglane. Kuus surnuks külmunud mägironija (49-aastane sakslane) leiti Monte Rosalt. Leiti ka seitsmes mägironija, kuid tema jõuti enne surnukskülmumist haiglasse toimetada.
Ilmateade oli varem hoiatanud, et temperatuur võib järsult langeda kuni 15 miinuskraadini.

Ungaris on kuumuse tõttu surnud ligi 500 inimest
Kesk-Ungaris on surnud 230 inimest, vahendab BBC. Surmad on põhjustatud kuumarabandusest, südameveresoonkonna probleemidest ja muudest haigustest, mis kuumaga raskemaks muutuvad.
Ungari rahvusliku tervishoiuinstituudi direktori sõnul on need numbrid viimaste aastate kõrgeimad. Peamiselt on kuumuse ohvriks langenud vanemad inimesed.
Päevane keskmine temperatuur on Ungaris tõusnud 30 kraadini.
Naaberriigis Rumeenias on kuumuse pärast surnud ligikaudu 30 inimest. Samuti on Euroopa kaguosas hävinud suur osa põllumajanduslikust saagist ning kuumus on põhjustanud hulgaliselt metsatulekahjusid.
Mitmetes Lõuna-Euroopa riikides on temperatuurid üle 40 kraadi.

Putin soovitas Briti võimudel mõistus pähe võtta
Venemaa president Vladimir Putin kritiseeris teravalt Suurbritannia ettepanekut muuta Venemaa põhiseadust, et välja anda mõrvas kahtlustatav ärimees Andrei Lugovoi.
Putin teatas eile õhtul noorteühenduste esindajate ees oma residentsis Zavidovo esinedes, et Briti võimud ise varjavad terrorismis kahtlustatavaid inimesi, aga teistele esitavad kõrgendatud pretensioone.
"Sealhulgas esitavad nad solvava nõude meie riigi jaoks - muuta põhiseadust. Nende ajud on vaja ära vahetada, mitte meie põhiseadus. See mida nad pakuvad on ilmselge koloniaalse mõtlemise rudiment," vahendas Interfax presidendi sõnu.
Tema arvamusel viitavad taolised nõuanded sellele, et Suurbritannia mõtlemine kuulub eelmisesse sajandisse. Putin lisas, et partneritesse on vaja suhtuda viisakalt.

Bush kutsus oma rantšosse Kaukaasia islami vaimulikud
Ühendriikide president George W. Bush kutsus isiklikult Kaukaaasia muftid oma rantšosse.
Eelmisel nädalavahetusel sõitsid USA-sse kolm imaami Põhja-Osseetiast, Ingušeetiast ja Kabardino-Balkaariast, kirjutab Gazeta. Teised Põhja-Kaukaasia vabariikide muftid keeldusid erinevatele põhjustele viidates sõitmast.
Väljaanne märgib, et Venemaa presidendi Vladimir Putini administratsioonile oli üllatuseks, et imaamid USA-sse kutsuti. Enne muftide väljasõitmist paluti nad kiiresti Moskvasse presidendi administratsiooni asejuhi Vladislav Surkovi ja välisminister Sergei Lavroviga kohtuma.
Kolm vaimulikku viibivad USA-s augusti lõpuni, kus peale presidendi ja tema isaga kohtumist suhtlevad ka Ühendriikide moslemite kogukonna ja Põhja-Kaukaasia vabariikide diaspoora esindajatega.

Soome põllumajanduse loodussõbralikkus on müüt
Soome maaviljeluse loodussõbralikkusel pole tõepõhja ning taoline viljatoodang koormab keskkonda rohkemgi kui kuskil mujal Euroopas.
Sellisele järeldusele jõudis professor Sirpa Kurppa Soome maa- ja toiduainemajanduse uurimiskeskusest, kirjutas Yle24.
Tema sõnul ei toeta uurimistulemused seda, et Soome toiduainete tootmine oleks mingil moel loodussõbralik.
Maaviljelus Soomes kulutab palju energiat, kuid hektari maa pealt saadav saak jääb siiski poole võrra alla Kesk-Euroopale.
Palju energiat kulub lisaks külvamisele ja saagi koristamisele ka vilja kuivatamiseks.

Maailma kõrgeim hoone Dubais - lõppu pole veel näha
Aastatuhandeid asus teadaolevalt kõrgeim inimkäte rajatis Lähis-Idas. Kaotsi läinud esikohta hakatakse nüüd tagasi võitma - Araabia Ühendemiraatidesse ehitatav Burj Dubai on nüüdseks enam kui 512,1 m kõrgune ja kerkib edasi. Arendusfirma Emaar hoiab endiselt
Suur püramiid Egiptuses Giza lähedal hoidis algul 147 meetriga ja hiljem 139 meetrini kulunult rekordit, kuni keskaja lõpupoole hakkas mõni kirikutipp Euroopas kõrgemale küündima. Kuni 19. sajandi lõpuveerandini oli neid siiski vaid üksikuid (sealhulgas Oleviste, kuigi mitte enam oma tippkõrguses ehk 159 meetrini ulatunud tornikiivriga). Ligi 120 aasta eest Pariisis valminud Eiffeli torn kergitas tipptaset juba mitu korda, jättes vanade egiptlaste saavutuse vähemasti kõrguse osas kaugele maha.
2004. aastal aga hakati Dubais ehitama tornhoonet, mille sihiks oli kerkida kõrgemaks kõigist vahepeal Eiffeli "seljatanud" hoonetest. Nii jäid Burj Dubaile ehk tõlkes "Dubai tornile" järjepanu alla Empire State Building New Yorgis 381 meetriga, Jin Mao pilvelõhkuja Shanghais 420 meetriga ning Sears Tower Chicagos 442 meetriga, Petronasi kaksiktornid Malaisias 452 meetriga. Lõpuks oli jäänud veel vaid maailma kõrgeim hoone, Taiwani pealinnas taevasse pürgiv 508-meetrine (või 509,2) hoone nimega Taipei 101. Sel nädalavahetusel jäi seegi alla Burj Dubaile, nagu teatas kõiki kõrgusrekordeid purustava hiiglase arendusfirma Emaar.

Venemaa kõige paremas korras sõjalaevastik ujub Läänemerel
Vahetult Eesti merepiiri ümbruses tegutsev Venemaa Balti laevastik on heas lahingulises seisukorras, kinnitas Moskva relvastusekspert Mihhail Barabanov.
"Tõenäoliselt on Balti laevastik üldse kõige paremas seisukorras neljast Venemaa sõjalaevastikust, kui võrrelda laevade tehnilist seisukorda, lahinguvalmidust, lahingulist ettevalmistust ja väljaõpet," rääkis intervjuus Eesti Päevalehele Venemaa üheks parimaks sõjalaevanduse sõltumatuks spetsialistiks peetav Barabanov, kes töötab ajakirja Relvastuse Eksport teadusliku toimetajana.
Vene sõjalaevastiku juhtkonna avaldatud plaanide järgi peab Balti laevastiku relvastuses 2025. aastaks olema kuni kümme tavalist allveelaeva (seerianumbriga 677), viis fregatti (seerianumbriga 22350) ja kümme korvetti (seerianumbriga 20380), ütles Barabanov. Seega kokku kuni 25 suurt lahingulaeva ning hulk sõjakaatreid, traalereid ning dessantlaevu.

Hispaania tabas otsituima pangaröövli
14 aastat ajas Hispaania politsei jälgi, ent jultunud kurjategija hüüdnimega Erak (hisp El Solitario) jäi neile tabamatuks. Esmaspäeval saadi ta kätte.
Erak armastas neljapäevi ja reedeid. Hommikupooliku viimastel tundidel astus ta mõnda väiksemasse pangakontorisse nagu iga teine klient. Käes väike nahkportfell ning seljas laitmatu ülikond.
Kui tähelepanelikult vaadata, siis tundus ülikond mehele pisut suur, justkui sooviks edev mees oma isepäiseid kehakumerusi varjata. See-eest juuksed ja habe olid juba kuid piiramata, mida ükski oma välimuse eest hoolitsev härra endale kunagi ei lubaks. Võib-olla just seepärast varjas Erak vahest oma väljakasvanud juuksepahmakat soniga, et vastuoluline välimus kahtlusi ei tekitaks.
Töönädala viimaste päevade viimastel hommikutundidel on väikestes pangakontorites tavaliselt suur hulk raha. Erak teadis seda. Ta teadis ka seda, et kaks minutit on piiraeg, mille jooksul peab ta oma kaasosalisteta plaanitud röövi lõpule viima.

Varem surma mõistetud Bulgaaria medõed said koju
Liibüa laste HI-viirusesse nakatamise eest surma mõistetud Bulgaaria õed said vabaks.
1998. aastal Benghazi lastehaigla patsientide rohkest HI-viirusesse nakatamisest alanud kohtusaaga, mis pingestas ka Euroopa-Liibüa suhteid tervikuna, sai eile lõpuks veretu lahenduse.
Liibüas süüdi tunnistatud viis medõde ja palestiinlasest arst saabusid eile üliõnnelikena Bulgaaria pealinna Sofiasse. Liibüa oli varem asendanud neile määratud surmanuhtluse eluaegse vanglakaristusega.
Bulgaaria president Georgi Parvanov andis kõigile kuuele ka kohe armu.
"Ma ei oskagi midagi öelda, ma olen elanud selle hetke nimel," ütles üks kuuest, 54-aastane Snežana Dimitrova uudisteagentuurile Reuters.
Kaheksa aastat kestnud arvukate kohtuvaidluste tulemusel toodi meedikud, sh ka Bulgaaria alamaks saanud palestiinlasest arst, Prantsusmaa presidendi lennukiga Sofiasse.

Lumememm ja Iraagi sõda - YouTube grillis USA demokraate
YouTube'i internetivideod tõid USA presidendivalimiste kampaaniasse uue arenguhüppe.
Esmaspäeval astusid kaheksa demokraatide presidendikandidaadiks pürgijat teledebatiks CNN-i stuudiosse.
Ainult et küsimusi vahendavate glamuursete saatejuhtide asemel tuli neil silmitsi seista
n-ö arvutikirjaoskajast ameeriklasega tänavalt, kes oli salvestanud interneti YouTube'i keskkonda kuni 30-sekundilise videoklipi.
Videote kvaliteet varieerus kunstipärastest lõikudest kuni veebikaameraga vändatud koduvõtete ja räppmuusikani.
Sama erinevaks jäi küsimuste sisu: lihtsast kõikehõlmavast "Whassup?" ("Mis teoksil?") kuni valuliste valikuteni Iraagi sõja ning kliimasoojenemise vallas. Viimase üle väljendas muret lumememm. Tulemus mõjus tavapärase poliitdebati kõrval värskendava raputusena. Ebatavaline küsimusteformaat ei lasknud kandidaatidel kanduda harilikesse stampvastustesse.

Tallinn toetab SMS-laenude piiramist
Tallinna linnavalitsus toetab SMS laenude ning kõigi säästmist ja tulevikuperspektiivi arvestavat käitumist pärssivate tegurite piiramist konkreetsete seadusmuudatustega.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei soosi Eesti seadused inimeste säästmisele ja tuleviku kindlustamisele suunatud käitumist.
"Just puudulik seadusandlus ning riikliku fiskaalpoliitika nõrkus ja Eesti Panga leige suhtumine majanduse ülekuumenemise ohtu, võimaldavad tulla turule SMS laenu laadsete finantstoodetega," leiab Aas.
Abilinnapea tunnustab reformierakondlase Taavi Rõivase algatust nõuda rahandus- ja majandusministritelt kohest sekkumist röövlaene väljastavate äriühingute tegevusse.

Linnavalitsus: automaksu kehtestamist lähiajal ei tule
Tallinna abilinnapea Taavi Aas ütleb, et linnavalitsus pole automaksu teemat arutanud ega kavatse taolist määrust lähiajal vastu võtta.
Pealinna eelarvestrateegias on teema võimalikest uutest maksudest, kuid seal pole automaksu mainitud, teatab Tallinna pressiteenistus.
"Täna saab automaksust rääkida ikkagi kui vaid ühest võimalusest hakata tulevikus süsteemselt koos riigi ja kohaliku omavalitsusega maksustama kalleid eluviise," lisas Aas.

Tallinn toetab esimese klassi õpilasi
Sel aastal on esmakordselt võimalus saada kooli mineva lapse toetust, milleks tuleb täita avaldus sotsiaalhoolekande osakonnale.
Toetust saavad taotleda lapsevanemad, eestkostjad või lapse hooldajad, kui viimane on Tallinna elanik, elab taotlejaga samal aadressil ning asub õppima Tallinna kooli, teatas linna pressiteenistus.
Samuti peab taotleja olema Tallinna elanik vähemalt aasta enne lapse kooliminekut.
Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus oma elukohajärgsele sotsiaalhoolekandeosakonnale. Avaldusi võetakse vastu kolme kuu jooksul alates kooli algusest ning maksma hakatakse septembrikuu keskpaigast.
Ühekordse toetuse summaks on 5000 krooni. Sel aastal on linn oma eelarvesse planeerinud koolitoetusteks 14,7 miljonit krooni.

Tallinnas Tööstuse tänaval suletakse üks suund
Tallinnas Tööstuse tänaval muudetakse teelõik suunaga Paljassaare poole pooleteiseks kuuks ühesuunaliseks.
Tallinna transpordiameti teatel muudetakse 25. juulist kuni 9. septembrini toimuva Tööstuse tänava taastusremondi ajal Tööstuse 47h ja Paljassaare tee vahelisel lõigul tänav ühesuunaliseks suunaga Paljassaare poole.
Ümbersõit linna suunal toimub Kopli tänava ja Volta tänava kaudu.
Tööstuse tänaval alanud taastusremondi käigus korrastatakse Tööstuse tänav 53 ja Sitsi tänava vaheline lõik ning parandatakse piirkonna haljastust.
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul vahetatakse välja lagunenud äärekivid, freesitakse olemasolev sõidutee asfaltbetoonkate ja paigaldatakse uus ülekate ning asfalteeritakse kõnniteed.
Tööstuse tänava taastusremondi joonised koostas OÜ ViaGeo, ehitustööd teostab AS ASPI. Tööde maksumuseks on planeeritud 7,3 miljonit krooni.

Kaotsiläinud tulu muudab piletisüsteemi
Ühistranspordikeskus hakkab piletimüüki haldama ja loodab sellest piletitulu kasvu.
MTÜ Tallinna Ühistranspordikeskus võtab uuest aastast vedajatelt õiguse arveldada piletimüügist saadud rahaga, lootes selle kaudu piletitulu kasvu kümme miljonit krooni.
Bussisõitja jaoks see midagi ei muuda - pileti saab endist viisi osta bussijuhilt. Bussijuht ei anna raha vahetuse lõpus üle bussifirmale, vaid ühistranspordikeskusele. Elektrooniline piletimüügisüsteem annab keskusele ühtlasi võimaluse jälgida sõidugraafikust kinnipidamist ja sõitjate liikumist.
Keskuse tegevdirektori Ago Kokseri sõnul on muudatust vaja, sest praegu puudub piletitulust selge ülevaate. "Arvatakse, et väga palju piletitulu läheb kaduma," ütles ta. "Praegu tuleb inimestelt palju pretensioone, et ei saada piletit."

Teine garantiiremont sulges taas Kalev SPA
Kooruv värv ja vettinud põrandavalgustid sundisid Kalevi spaa nädalaks remonti.
Ehkki Kalevi veekeskus on avatud olnud vaid poolteist aastat, algasid seal eile korrastustööd, mistõttu veekeskus jääb nädalaks suletuks.
Kalevi spaa veekeskuse direktor Jüri Kulbini sõnul oli remonti juba ammu plaanitud ja kuna garantii veel kestab, on kasulik see ära kasutada. "Ei tea, kas asi on just materjalides, aga ehitusfirma on mõningaid asju valesti valinud. Ehitustööd pole vajalikud mitte sellepärast, et ehitaja oleks olnud pahatahtlik, vaid et muuta veekeskus külastajasõbralikumaks. Üldiselt suurt viga pole ja midagi totaalselt ümber ei tehta," selgitas ta.
Toapalmid ja lamamistoolid
Garantii käigus läheb vahetusse kogu sauna sisustus, sinna tulevad uued lavad ning ehitaja kontrollib ka keriste korrasolekut. Veekeskuse seintel parandatakse iluvead ja parandusse läheb ka aurusaun. Ehitaja asendab basseiniäärsed põrandavalgustid, mis on tallamisest ja veest deformeerunud, tavaliste põrandaplaatidega, käidavamates kohtades paigaldab firma plaatide alla aga uued tihendid, et betoonpõrandat kaitsta. Uudisena paigutab veekeskus basseini äärde rohkelt toapalme, mille alla tulevad lamamistoolid.

Esindusplatsi maksumus peab selguma augusti lõpuks
Täna avatakse Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli puiestee rekonstrueerimise tööprojekti koostamiseks välja kuulutatud riigihanke pakkumised ning alles projekteerimise käigus selgub maa-aluse parklaga seotud tööde täpsem maht. Hankelepingu täitmise tähtajaks on märgitud 30. august, kui peaks selguma ka esindusväljaku eeldatav ehitusmaksumus.
"Esialgu on parklaehitusest väga konkreetselt ja üksikasjalikult veel raske rääkida, sest palju asju pannakse paika projekteerimistööde käigus ning kohati on veel lõplikult selgumata ka maaküsimused," ütleb kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel.
Koppeli sõnul on autoparkla tagumine, Toompea tänava äärne ots esialgse detailplaneeringu kohaselt kavandatud riigimaale ning selle lahendamiseks on mitmeid variante.

Kolmikute pere sai toetuseks 100 000
Tallinn maksis tänavu suvel sündinud pealinna selle aasta esimesele kolmikute perele toetuseks ette nähtud 100 000 krooni. Tänavu suvel sündinud kolmikute vanematele maksti esmalt välja laste korraline sünnitoetus 15 000 krooni ning möödunud nädalal sai pere kätte ka kolmikute toetuseks ette nähtud 100 000 krooni.

Saaremaa-Ventspilsi laevaliinil sõitis rekordarv reisijaid
Saaremaa-Ventspilsi liinil sõitis möödunud nädalal kolme aasta arvestuses rekordarv reisijaid: 1600 inimest.
Saaremaalt Ventspilsi ja vastupidi veab reisijaid Saaremaa Laevakompanii tütarfirma SSC Ferries, mille juhataja Anu Lombi sõnul on reisijad laevaliini üles leidnud ning liin töötab üha edukamalt. "Kuigi hooaja algus maikuus läks tõenäoliselt kehvade ilmastikuolude tõttu vedama veidi aeglasemalt, oli juunikuu täituvus juba kolme aasta parim ning juulikuu reisijate arv on samuti tõusvas joones," rääkis Lomp.
Kuni augusti lõpuni toimub Saaremaa-Ventspilsi liinil kümme väljumist nädalas, nõudluse ja soodsa ilma korral sõidetakse hõredama graafikuga ka septembri alguses. Augustikuus esmaspäevast neljapäevani toimuvatele reisidele on eelmüügist ostetud reisija- ja sõidukipiletid 25 protsenti soodsamad.

Eesti Pank: laenukasv pidurdub
Eesti panga andmeil on eelmise sama ajaga võrreldes laenuturu dünaamika aasta esimesel poolel muutunud.
Kõige selgem märk sellest on uute laenude mahu vähenemine. Aeglustumise peamine põhjus on eluasemelaenude loium kasv, mis aasta lõikes on 65 protsendilt taandunud 49 protsendile, teatas Eesti panga pressiesindaja.
Samas ületab tarbimislaenude juurdekasv 50% taseme, kuid seegi on viimastel kuudel hakanud taanduma.
Kokkuvõttes on laenuturu areng kooskõlas nn pehme maandumise stsenaariumiga, mille jätkumiseks peavad pangad laenuotsuste tegemisel rangelt arvesse võtma kõiki riske ja kliendi maksevõimet.

Rahvusvahelised kõnekeskused: Eesti operaatorid on tasemel
Eestlaste keeleoskus lubab suhelda ka riikidega, kus inglise keelt ei räägita.
"Eestis on palju inimesi, kes valdavad hästi nii soome, inglise kui ka vene keelt - see muudab Eesti lähinaabrite seas atraktiivseks," selgitab TNT turundus- ja suhtekorralduskoordinaator Anton Juurik. "TNT on Eestis ennast tõestanud kui tugev rahvusvaheline ettevõtte ning seetõttu meil töölesoovijatest praegu puudust ei ole," lisab ta. Eestis asub TNT kõnekeskus juba 2004. aastast.
Ka Ericsson, kes kolis Eestisse mullu, kiidab töötajate keeleoskuse taset. "Seni on tagasiside pakutava teenuse kvaliteedi osas olnud väga hea. Kuigi ametlik suhtluskeel on inglise keel, on kasuks tulnud näiteks prantsuse ja hispaania keele oskus," räägib Ericsson Eesti AS-i peadirektor Veiko Sepp. "Kliendid kontakteeruvad Eestis asuva üksusega nii Euroopast, Ameerikast kui ka Aasiast, tegu on spetsiifiliste teenustega. Seetõttu on valiku kriteeriumiks hea suhtlemis- ning keeleoskus," selgitab ta.

Infoliini 1188 turundusjuht: teenindajad vahetuvad
Infotelefoni 1188 suurimaks probleemiks võib pidada tööjõupuudust, mis sunnib firmat tööle võtma ka mitte just kõige pädevamaid kõneoperaatoreid.
"Tegeleme oma teenindajate koolitamisega iga päev, seda nii keeleliselt kui ka teeninduse kvaliteedi osas. Nõuame oma teenindajatelt nii eesti kui ka vene keele valdamist. Paraku teenindajad vahetuvad ning kõik ei suuda ennast 1188 võimalustega kohe kurssi viia," selgitab infotelefoni 1188 omaniku Telemedia Eesti AS-i turundusjuht Tiia Schapel. "Kindlasti puutume ka meie kokku kogu teenindusvaldkonda puudutava tööjõupuudusega, paraku on see üldisem probleem ja seda mitte ainult meie teeninduses."
Turuuuringu järgi on 1188 populaarseim infotelefon.

Baltimaad kasvatavad enneolematult kiirelt Rootsi panga kasumit
Kinnisvaraturu kiire areng Baltimaades kasvatas SEB kasumit Baltimaades ligi 60%
SEB 2007. aasta teise kvartali kokkuvõte näitab, et Baltimaad moodustavad praeguseks 19% teenitavast kasumist.
Baltimaade fenomen peitub eelkõige kiires kasvus, mis võrdluses 2006. aastaga ulatub kolme riigi peale keskmiselt 60%-ni. Eesti turg on kasvanud 38%, Lätis teenis SEB 46% rohkem kasumit kui eelmisel aastal ja Leedus oli kasumi kasv hämmastavad 82%.
Kui mullu kahe esimese kvartaliga teenis SEB Baltimaades 1011 miljonit Rootsi krooni kasumit, siis 2007. aasta teises kvartalis ilutseb sama koha peal juba 1578 miljonit Rootsi krooni. Panga koduturul on summaarsed näitajad siiski kordades suuremad - 2006. aastal oli kasumiks 3265 miljonit ja 2007. aasta teises kvartalis 3917 miljonit Rootsi krooni.

Laupäeval kuuleb Kadrioru lossis akadeemilist kammermuusikat
Laupäeval, 28. juulil kell 18 toimub Kadrioru lossis Eesti Interpreetide Liidu korraldatava kontserdisarja "Akadeemiline Kammermuusika" järjekordne kontsert.
Tenor Mati Turi ja pianist Martti Raide esituses kõlavad romantismiajastu ühe olulisema helilooja Robert Schumanni laulud.
Mati Turi on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal. Ta on laulnud Eesti Filharmoonia Kammerkooris, praegu tegutseb vabakutselise solistina. Mati Turi on esinenud koos tuntud orkestritega, (sealhulgas Iisraeli, Austraalia, Riia, Tallinna kammerorkestritega, Tallinna Barokkorkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tampere Linnaorkestri, Malmö Sümfooniaorkestri ja teistega) ning teinud koostööd paljude nimekate dirigentidega nagu Eric Ericson, Howard Arman, Herbert Böck, Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Paul Mägi, Andrew Lawrence King, Eri Klas, Arvo Volmer, Olari Elts, Paavo Järvi, Nikolai Aleksejev ja teised. Tema repertuaaris on teosed barokiajastust kuni tänapäeva heliloojate loominguni.

Tallinnas näeb keraamik Ingrid Nõgese mälestusnäitust
Tallinnas Kastellaanimaja galeriis näeb kuni 8. augustini keraamik Ingrid Nõgese mälestusnäitust "Ja mälestus kestab".
Ingrid Nõges (kuni 1956. aastani Treikelder) sündis 7. aprillil 1922 kohtuniku perekonnas. Ta lõpetas 1949. aastal Riikliku Tarbekunsti Instituudi keraamikuna. Oma kõige olulisemaks õpetajaks keraamika alal pidas ta Valli Ellerit.
Ingrid Nõges töötas välja ja katsetas "ARS-is" kasutusel olnud kõrgkuumuse glasuurid ja nende tehnoloogia, millest sai Tallinnas tegutsevate keraamikute põhiline loominguline baas kõrgkuumuskeraamika alal. Tema kavandatud "ARS-i" tooted on oma vormilt lihtsad, kusjuures asetati rõhk glasuuriefektile või siis maalingule. Samu põhimõtteid rakendas ta ka autoritiraažide ja unikaalesemete puhul.
Tarbekunstinäitustel Tallinnas ja Tartus, kuid ka Moskvas ning teistes endise Nõukogude Liidu linnades, on ta esinenud alates 1952. aastast. Samuti on ta esinenud näitustel Soomes, Poolas, Šveitsis (Genfi keraamikanäitus 1965), Leedus (triennaalid 1973 ja 1976), Saksamaal, Tšehho-slovak-kias ja Mehhikos ning teda on autasustatud mitmete näituste diplomite ja aukirjadega. Tema töid leidub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ja Tallinna Linnamuu-seumis, Soome ja Moskva kunstikogudes. Personaal-näitustega on ta esine-nud Tallinna Kunstisalongis aastatel 1972, 1983 ja 1984 ning Tallinna Linnamuuseumis aastal 1995.

Pärnu David Oistrahhi festivalil on Eesti muusika parimates kätes
David Oistrahhi festivali esmaspäevasel kontserdil esitati eesti muusikat veenvalt.
Igal suvel saab kümneks päevaks Pärnust Euroopa muusikaelu olulisemaid kantse. Oistrahhi festival toob kokku silmapaistvaid muusikuid. Uus nägu antakse tuttavale muusikale
ja päevavalgele tuuakse mõndagi uut.
Nii ka esmaspäeval Eliisabeti kiriku kummaliste, altari kohal kokku jooksvate löövide all. Rohkearvulise, valdavalt võõr-keelse ja asjatundliku publiku ette astusid kaks noort dirigenti: Mayer ja Teraoka, kes oma täpse ja värske käelöögiga ohjasid Peterburi kogenud orkestrit ning kaht tipptasemel puhkpillisolisti Veldit ja Hoitengat. Ettekandele tuli peamiselt eesti autorite looming. Üle pika aja kuulis muusikat, mis kõlamassiga ei väsitanud, vaid oli tabav, läbipaistev ja vaheldusrikas.

Raadiojaam Allikas avab Viljandis meeled
25.-29. juulil, samal ajal kohe algava pärimusmuusika festivaliga, toimub Viljandis erialadevaheline, hoopis isesuguse esteetika ja korraldusega üritus. Heli piire katsetava Konverteri tegijateringi raadiojaam Allikas saadab otse-eetrisse nelja-ööpäevase ambient-muusika saate. Ülekande saab reaalajas kätte veebiaadressilt Allikas.konverter.ee.
Programm on kuulatav ka Allika stuudio ukse tagant - installatsioonimuusikana Noore Linna kunstigaleriis ja majaesisel muruplatsil.
Edastavad sõnumit
Tänavu astub üles 23 helikunstnikku, muusikut ja DJ-d - nii tuntumaid nimesid kui ka noori entusiaste. Välisartistideks on Lloop USA-st, (((stereofect))), Schizoid ja. miQ Kanadast, Yannick Dauby ja Patrick McGinley Prantsusmaalt, Mark Vernon ja Matt Hulse *otimaalt, Sarawut Chutiwongpeti Taimaalt ning Eesti-USA ühisprojekt REM (Rapid Ear Movements). Kodumaistest esinejatest võiks mainida selliseid nagu Aivar Tõnso,

Simpsonid on filmis sama head kui muidu
Simpsonite telesarja austajatel ei tule pettuda ka värskes "Simpsonite filmis".
"Simpsonite" pika filmi autorid on teinud oma tööd tasa ja targu. Põhiliselt sama meeskond, kes on menuka teleseriaali taga, on samas vaimus, ainult pikemalt ja põhjalikumalt, filmiga jätkanud.
Tavalisest "Simpsonite" televisiooniannusest tunni jagu pikem teos omab õnneks lisaks ulatuslikumale süžeekäigule ka suuremat "draamadoosi". Või siis hoopis "komöödiadoosi", sest Simpsonite perekonna tegemiste puhul ei tea iialgi, kas õige on naerda või nutta - niivõrd hullud on asjad, mis nendega juhtuvad.
Ameerika vaimuelus ringlevate motiivide parodeerimine on "Simpsonites" olnud ikka üks oluline teema. Hollywoodi filmides on leivanumbriks igasugused võimukad eriteenistuste mehed, kes ahistavad ühiskonda kõikvõimalikul viisil. "Simpsonite" filmis karistab tervet Springfieldi linna riikliku keskkonnaagentuuri boss ja laseb linna hiiglasuure klaaskupliga katta, sest Homer Simpson on järve tohutu prügikonteineri sokutanud.

Chintis Lundgren näitab ArtDepoo galeriis ilusaid kuldseid poisse
Alates tänasest näeb ArtDepoo galeriis Chintis Lundgreni näitust "Partenaire de la vie gay".
Näitus on jätk eelmisel aastal Draakoni galeriis toimunud isiknäitusele "Maagiline teater. Sissepääs maksab mõistuse" - noor kunstnik jätkab seksu-aalvähemuste ja drag queen'ide maalimist ning kasutab oma peategelaste kujutamisel atraktiivseid kompositsioone ja erksaid värve.
Kohtumine kunstnikuga toimub Artdepoos 31. juulil kell 18.00, vestlust juhib kunstikriitik Anne Vetik. Näitus on avatud 18. augustini.

Mõttemängude festival kutsub noori mõistust teritama
Tallinna malemajas 26.-29. juulil toimuval festivalil tutvustatakse noortele erinevaid mõttemänge nagu male, kabe, bridž ja palju muud.
Taoline festival toimub kolmandat aastat ja osalejaid on lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Soomest ja Poolast - kokku oodatakse sel aastal üle 200 inimese, teatas festivali pressiesindaja.
"Korraldame seda festivali just suvekuudel kuna suvel on noored saanud piisavalt õues liikuda ja tegelevad vahelduseks meelsasti mõttemängudega," sõnas Mõttemängude festival noortele 2007 projektijuht Lehtmets.
Festival on mõeldud kuni 19 aastastele noortele. Bridži saavad mängida ka kuni 25 aastased.
Osalemiseks tuleb kohal olla Malemajas kell 11.00. Turniiri paremaks korraldamiseks on soovitav eelnevalt registreerida telefonil 644 61 75.

Suri kuulus ungarlasest filmioperaator
Pühapäeval suri ungarlasest filmioperaator Laszlo Kovács - kultusfilmi "Easy Rider" kaameramees on pärjatud oma ameerika kolleegide poolt elutööpreemiaga.
Kovács ja tema eluaegne sõber ning kuulus lavastaja Vilmos Zsigmond saabusid USAsse poliitiliste pagulastena. Enne emigreerumist filmisid nad 56nda aasta sündmusi Budapestis ning võtsid materjali läände kaasa.
Juhutööde ja Zsigmondiga kahasse tehtud olematu eelarvega filmidega pinnal püsinud Kovács tegi läbimurde Dennis Hopperi Easy rideriga, mis kandideeris kahele Oscarile.
Hiljem juhtis ta kaameratööd veel sellistel filmidel nagu "New York, New York" ja "Ghostbusters."

Sõnavara: www.lefthandedtoons.com
Sõnavara: www.lefthandedtoons.com- sisaldab endas suure hulga humoorikaid koomikseid, mille joonistasid kaks paremakäelist meest vasaku käega. Ehk siis leidsid Justin ja Drew, et päris naljakas on joonistamisel vahelduseks oma teist kätt kasutada ning tulemust nähes nõustuvad vaatajad ilmselt nendega.

Eesti noored Soomes teatrikoolis
Sügisel alustavad Turu kunstiakadeemias
Pärast kooli lõpetamist asuvad noored tööle Eesti Nuku- ja Noorsooteatrisse. Neist saavad esimesed kõrgharidusega nukunäitlejad Eestis. Seni on nukunäitlejaks ümber õpitud draamanäitleja hariduse baasil.
"Nukunäitlemine on erioskus. Eestis neid erioskusega inimesi ei ole, kõik on ise õppinud. Sellepärast ongi vaja neid, kes on näinud maailma kõige paremat nukuteatrit, mis hetkel olemas on," selgitab Nukuteatri lavastaja Vahur Keller.
Õppetöö toimub Soomes peamiselt õpitubade vormis, kohale tulevat maailma kuulsaimad nukumeistrid ja -näitlejad. Turu ülikoolis on väga tugev nukunäitlemisega seotud pool.
Muu hulgas hakkavad noored endale ka ise nukke valmistama. Tehakse koostööd teiste osakondadega, näiteks animatsiooniga. Keller lisab, et palju sõltub tudengist endast, kuidas keegi ennast ise arendab, mis teda huvitab ja mis on tema tugevad küljed. Keegi ei saa jääda varju, kui on pealehakkamist.

Komöödiateater jätkab tuuritamist
Ajal, kus nii mõnelegi suvelavastusele on osaks saanud kurb lõppmäng, osutus Komöödiateatri vabaõhulavastus "Elu parim puhkus" niivõrd menukaks, et trupil on plaanis anda lisaetendusi.
Lavastuse produtsendi Hannes Villemsoni sõnul on tüki menukuse tinginud parimate komöödianäitlejate koosseis.
Etenduses astuvad üles Madis Milling, Hendrik Normann, Merle Palmiste, Ines Aru jt.
Lavastuse "Elu parim puhkus" lisaetendused toimuvad 25. juulil Otepääl, 26. juulil Põlvas, 27. juulil Pärnus, 28. juulil Haapsalus, 29. juulil Keilas, 30. juulil Paides, 31. juulil Viljandis, 1. augustil Tartus ja 2. augustil Tallinnas.

Aides lõpetab esinemispausi
Täna esinevad Tallinnas Von Krahli teatri baaris üritusel "Revolution Will Not Be Televised" Kanada reggae-metal ansambel Zeroscape, post-emo kvartett Egostrip ja Plink Plongil pikema esinemispausi lõpetanud Aides.
"Me leiutasime uue žanri - intensiivrokk. Ja uus kitarrist Taavi on bändi värskust toonud," kergitab Aidese trummar Mikk saladuskatet bändi vahepealsetelt tegemistelt. Laulja Kostja lubab, et kui hästi läheb, võib Von Krahlis näha videoprojektsioone nende tegemistest. Aidese tulevikuplaanidesse mahuvad nii debüütalbum kui ka kontsert keelpillikvartetiga.
Von Krahli uksed avatakse kell 21. Pilet maksab 75-100 krooni.

Descendance pakub elamuse
Sel nädalal tuuritab Eestis Austraalia aborigeenide muusika- ja tantsuteater Descendance. Truppi kuuluvad Austraalia rahvuspasuna digeridoo mängijad, tantsijad, lauljad, rahvamuusikud, jutuvestjad ja kunstnikud.
Aastal 2002 esines Descendance kuninganna Elisabethi juubelil. Septembris 2004 võitsid nad peapreemia UNESCO "kultuuriolümpial" Koreas Soulis.
Descendance annab Eestis viis kontserti: 25. juulil kell 20 Viljandis Ugala teatris; 26.juulil kell 20 Pärnu mudaravila suveaias; 27. juulil kell 20 Vanemuise kontserdimajas; 28. juulil kell 20 Estonia kontserdisaalis ja 29. juulil kell 20 Toila Oru pargis.

TV3 VIDEO: Otepää rallil viga saanud Ollino ja Romandi on paranemas
Õnnetusterohkel Otepää rallil tõsiseima avarii teinud Priit Ollino ja Mairo Romandi on paranemas.
Rajalt väljasõidu tõttu Tartu Maarjamõisa haiglasse toimetatud rallimeestest üks - piloot Priit Ollino - sai täna koju, vahendavad Seitsmesed Uudised.

Alekna alistas Kanteri viimase heitega
Kettaheitja Gerd Kanter jäi Kaunases peetud võistlustel taas olümpiavõitjale ja maailmameistrile Virgilijus Aleknale alla.
Enne viimast vooru juhtis Kanter tulemusega 69.92, kuid leedulane heitis otsustaval katsel 71.56.
Kanter lennutas viimasel katsel kahekilost ketast 70.92, ent pidi siiski tänavu neljandat korda Aleknale alistuma.
Aleksander Tammert sai oma selle suve pikima tulemusega 64.23 kaheksanda koha.

TÜ võrkpallinaiskond mahtus Horvaatias esikümnesse
Horvaatias peetud Euroopa Ülikoolide võrkpalli meistrivõistluste võit läks Venemaale ja Türki, Eesti sai 10. koha.
Rijekas, Horvaatias peeti 16.-23. juulini Euroopa Ülikoolide VII võrkpalli meistrivõistlused 20 meeskonna ja 14 naiskonna osavõtul, kirjutab Sportnet.  Euroopa Ülikoolide meistritiitel läks Venemaa Riiklikusse kehakultuuri, spordi ja turismi Ülikooli (naised) ning Türki Gazi Ülikoolile (mehed).
Tartu Ülikooli naiskond lõpetas turniiri 10. kohaga. "Kuigi koht ei ole kõige parem, võib turniiriga rahule jääda, sest tüdrukud võitlesid iga punkti eest ja saime häid kogemusi tasavägiste mängudega," mõtiskles võistkonna treener Andres Toode. Kaks aastat tagasi üliõpilaste EMil hõbemedali võitnud TÜ naiskond pidi naiste arvestuses tunnistama kõigi kolme alagrupikaaslase Montenegro (2: 3), Almeria (1: 3) ja Mainzi (1: 3) paremust. Edasi vahegrupis kohtadele 9.-14. võideti Münchenit 3: 2 ja Ateenat 3: 1 ning seejärel 9.koha mängus kaotati meeste eeskujul Mainzile 2: 3 - lõpptulemuseks 10.koht. Finaalis võitis Moskva naiskond Ljubljana Ülikooli 3: 0.

Tour de France'i trassil lõhkesid pommid
Täna lõhkesid Hispaanias Tour de France'i trassil pooletunnise vahega kaks väikest lõhkekeha, keegi viga ei saanud ja võistlus jätkus.
Õnneks toimusid plahvatused enne seda, kui ratturid antud kohast möödusid, vahendab Reuters.
Kaks tundi enne plahvatusi sai Hispaania teedevalitsus kõne mehelt, kes väitis end olevat baskide äärmusorganisatsioon ETA esindaja. Mees teatas, et ETA on Tour de France'i trassi äärde mitu pommi pannud.

Kais ja Vesik võitsid Šveitsis ka teise mängu
Eesti rannavõrkpalli esipaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik alistasid Šveitsis Gstaadis S-alagrupi teises kohtumises tšehhid Michal Biza ja Martin Lebl 2: 1.
19. asetusega eestlased võitsid avagemi 21: 16, kuid teise, tasavägiseks kujunenud geimi kirjutasid punktidega 21: 18 enda nimele 43. paigutusega vastased, kirjutab Sportnet.  Otsustavas geimis panid Kais ja Vesik paremuse maksma ning võitsid 15: 10. Tšehhide alistamiseks kulus eestlastel 50 minutit.
Homme, neljapäeval kohtuvad alagrupis ainsana mõlemad mängud võitnud Kais ja Vesik Venemaa esipaari Dmitri Barsuki ja Igor Kolodinskiga. Idanaabrid mängivad Šveitsis kuuenda asetusega, kuid vaatamata sellele kaotati eilne avakohtumine tšehhidele 0: 2. Täna alistasid venelased 2: 0 itaallased Riccardo Lione ja Matteo Varnieri.

Kuusmaa lahkub Kalevist
Treenerikarjääri kaks esimest hooaega kohalikus tippklubis BC Kalevis töötanud Aivar Kuusmaa vahetab töökohta - ta siirdub viimastel aastatel meistriliiga tagumiste meeskondade sekka kuulunud TTÜ Korvpalliklubi noore tiimi peatreeneriks.
Kaks suve tagasi Kalevis treeneriametisse asunud Kuusmaa põhjendas sammu TTÜ klubi pikaajaliste plaanidega ning võimalusega pärast aastast vaheaega end taas peatreenerina proovile panna - eelmisel hooajal oli ta Kalevis Veselin Matici abiline, kirjutab SL Õhtuleht.
Eesti üks legendaarsemaid mängijaid tunnistas, et suvine kogemus Eesti kuni 20aastaste koondise peatreenerina lisas temasse soovi juhirollis jätkata.
Kuusmaa lükkas ümber oletuse, nagu aidanuks Kalevist lahkumisele kaasa ka Matici keeruline iseloom.
Kuusmaa sõnul esimesel hooajal meeskonna koosseisus suuri muutusi pole oodata, tuumiku moodustavad mullu liigas üheksanda ehk eelviimase koha saavutanud klubi enda noored kasvandikud või ülikooli tudengid.

Lennuhirm jättis Levadia eurovastaste treeneri koju
FK Pobeda peab tänases Meistrite liiga mängus FC Levadiaga läbi ajama peatreenerita.
Makedoonia vutimeister Prilepi Pobeda, kes nädal tagasi kaotas kodus mainekaima eurosarja esimese eelringi avakohtumise Levadiale 0: 1, alustas eile Sofiast Praha kaudu lennureisi Tallinna ilma juhendaja Nikolce Zdraveskita, kes astus küll Bulgaaria pealinnas õhulaevale, ent väljus sealt peagi.
"Lennuk viivitas väljumisega ligi pool tundi - nii kaua püüti peatreenerit veenda siiski lennusõitu kaasa tegema," vahendas FC Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo pärastlõunal Tallinna saabunud külalismeeskonna ametnikelt kuuldut. "Juhendaja olevat veidi värisenud ning teatas seejärel kategooriliselt, et ei julge lennata ja jalutas lennukist välja."
Kuidas mõjutab peatreeneri puudumine Pobeda tänast etteastet, paistab alates kella 18.30-st Kadrioru staadionil. Levadia vajab teise eelringi murdmiseks, kus tuleks kohtuda Serbia-suuruse Belgradi Crvena Zvezdaga, vähemalt viiki. Eesti esiklubi 0: 1 kaotuse korral järgneb edasipääseja selgitamiseks lisaaeg ja kui see tulemust ei anna, siis penaltiseeria.

Kihlveokahtlused sumbuvad üksteise järel musta auku
Itaalias päädib jalgpalliskandaal kohtusaalis, Eestis sureb leheveergudel. Kihlveokahtlusi on raske tõestada, aga Itaalias juhtunu tõestab, et mitte võimatu.
Paar nädalat tagasi teatasid kümme Itaalia prokuröri süüdistustest 37 kohaliku jalgpalliasjamehe vastu, kes olid segatud 2006. aastal Itaalias lahvatanud kokkuleppemängude skandaali ehk Calciopolisse.
Tuletame meelde, et kõigepealt karistas saapamaa jalgpalliliit karmilt skandaali segatud viit klubi punktide äravõtmise, rahatrahvide ja muude sanktsioonidega. Aga nagu näha - sellestki veel ei piisanud. Ka nüüd, aasta hiljem pole Itaalia oma jalgpallihäbi unustanud ja riigi õigussüsteem poeb või nahast välja, et kurjategijad saaksid õiglase karistuse.
Paar kuud tagasi irvitasime päris avalikult "lollide lätlaste" üle, kui nende Daugavpilsi Dinaburg ilmselgelt oma Balti liiga mängu Narva Transile kinkis. Dinaburg löödi Balti liigast minema.

1 küsimus rammumehele
"Kui tähtsaks peate rammumeeste EM-i hõbemedalit?"
Vastab
Andrus Murumets
rammumees
See on elu parim saavutus. Võidumehele Vassili Virastjukile oli üsna raske vastu saada, ta võistles ikkagi kodus Ukrainas. Üllatasin 330-kilose raskusega kükkides, suutsin kükkida 18 korda, mis andis alavõidu. Mullusest esikuuikust puudus ainult leedulane Zidrunas Savickas. Ka Lõuna-Koreas peetaval MM-il loodan saada medali.

Kanter põrutas Rakveres 68.84 ja kihutas kohe Leetu Aleknale külla
Gerd Kanter heitis märjast ringist 68.84, Andrus Värnik
Rakveres peetud Kuldliiga etapil ei lasknud kettaheite maailma edetabelijuht Gerd Kanter end vihmast ja tuulevaikusest kõigutada ning heitis kohe avakatsel 68.84. Tema teine katse ebaõnnestus ning rohkem vägilane ei heitnudki.
Kanter jooksis heiteringist autosse, et jõuda Tallinna lennujaamast kaks tundi hiljem väljunud Vilniuse-lennukile. Juba täna võistleb Eesti rekordi 73.38 omanik Kaunases Leedu rivaali Virgilijus Aleknaga.
"Igal võistlusel on avakatse tähtis, täna tuli hooaja üks paremaid," ütles Kanter. "Ring on siin hea, kuiva ilmaga isegi liiga kare."
Pühapäeval Tallinnas võistelnud Kanteri tihedas võistlusgraafikus on süüdi mehe kohusetunne.

Rein Taaramäe: pole iial nii palju pingutanud! 
20-aastane Rein Taaramäe tegi eelmisel nädalal alla 23-aastaste jalgratturite EM-il Sofias hõbemedalit võites elu parima sõidu.
Kui tähtsaks pead noorsoo sarjas võidetud eraldistardist sõidu medalit enda jaoks?
Kindlasti väga tähtsaks. Tegin elu parima sõidu. Jäin etteastega ülimalt rahule, pealegi sain viimast korda U23 EM-il osaleda. Järgmisel aastal võistlen juba Cofidise profimeeskonnas, Pro Touril sõitjad ei saa noorte võistlusel osaleda.
Kuidas teine koht tuli?
Kohe alguses tundsin head minekut. Nädal aega varem olin väsinud, aga olen ennegi tähele pannud, et sellisel juhul jõuan hiljem võistlustel rohkem kannatada. 32-kilomeetrisel rajal oli mu keskmine kiirus 47 km/h. Mind aitas ka see, et rada polnud päris tasane - seal oli üks kahe ja poole kilomeetrine tõus, mis oli keskmisest raskem, ning veel üks 500-meetrine tõus. Ringi tuli kaks korda läbida, päris palju pidin kannatama. Kui üle finišijoone veeresin, olin küll medalivõidus kindel. Pole elu sees nii palju pingutanud!

Ka võidumees Vinokurov tarvitas dopingut
Tour de France'il kaks etappi võitnud Kasahstani rattur Aleksandr Vinokurov kasutas veredopingut, mis sundis tema meeskonna Astana velotuurilt lahkuma.
Vinokurov andis positiivse dopinguproovi pärast laupäevast eraldistardist sõidu võitmist. Tema vereproov sisaldas väidetavalt kaht eri päritolu vere punaliblesid. See osutas, et talle tehti enne starti vereülekanne - anti punalibledega rikastatud verd, mis parandab hapniku transporti organismis.
Rasmussen surve all
Tuuri alguses kukkudes mõlemat põlve vigastanud Vinokurov esines äärmiselt ebaühtlaselt. Pühapäevasel etapil kaotas ta võitjale ligi poole tunniga, kuid esmaspäeval võitis võistluse ühe raskema mägise etapi.

Korvpallipoisid kukkusid nõrgemasse gruppi
Eesti kuni 16-aastased korvpallurid kaotasid EM-i B-divisjonis Makedoonias Küprosele lisaajal 58: 61 ja jätkavad heitlust üheksandale kohale.
Eesti alistas esmaspäeva hilisõhtul Makedoonia 66: 50, kuid napp allajäämine Küprosele jättis Allan Dorbeki hoolealused grupis kolmandale kohale. Alagrupi võitis Poola.
"Taastumine jäi lühikeseks. Eelmine mäng oli õhtul, tänane aga päeval kell 12. Küprosel oli vahepeal üks vaba päev, me mängisime neli päeva järjest," ütles Dorbek. Ometi ei teinud treener poistele etteheiteid. "Nad tulid ju võitma ja on nüüd väga löödud," lausus ta.

PTA jaemüügikett laienes Ukrainasse
PTA Grupp AS avas 25. juulil 2007. aastal Ukrainas, Kiievis uue kaupluse, mis asub ostukeskuses "Ukraina".
Uut kauplust opereerib PTA Grupp AS-i tütarettevõtja TOV PTA Ukraine ning see on PTA kontserni esimene pood Ukrainas.
PTA kontsern opereerib kokku 70 kauplust. 25. juuli 2007. aasta seisuga on kontsernil 49 naistepesu kauplust, mis tegutsevad erinevate kaubamärkide all ja 21 naisterõivaste müügile keskendunud kauplust, mis tegutsevad "PTA" kaubamärgi all.
Kontserni kauplused paiknevad Venemaal (26), Valgevenes (20), Eestis (8), Poolas (7), Lätis (6), Leedus (2), Ukrainas (1).
2007. aastal on PTA kontsern avanud kokku 19 uut kauplust.

Baskini anekdoodid
Mees naisele:
"Miks sa nutad, kullake? Ma ei sõida ju kümneks aastaks, ma sõidan kõigest kümneks kuuks!"
"Ma tunnen sind! Ise ütled üheks kuuks, aga tagasi tuled kolme päeva pärast!"
"Sara, kui palju sa kaalud?"
"Prillidega sada kakskümmend kilo."
"Aga miks prillidega?"
"Prillideta ma ei näe kaalul numbreid."
Mees sõidab rongis, kiirustab pruudi juurde. Äkki kallutab kupee ülemiselt korruselt allapoole kena noor naine ja küsib: "Kes magab minu all?"
Öö otsa sobitati tutvust, hommikul minnakse hotelli. Mees saadab pruudile telegrammi: "Sõitsin rongiga, väänasin jala, laman hotellis, kallistan, suudlen."

JÄRJEJUTT (5): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Tuba polnudki tühi, laua ääres istuv mees tõusis neid nähes püsti ning härra Norrell tutvustas teda lühidalt kui Childermassi, oma asjaajajat.
Härra Honeyfootile ja härra Segundusele, kes olid ju ise samuti võlurid, polnud vaja öelda, et Hurtfew Abbey raamatukogu oli selle omanikule väärtuslikem kõigist tema muudest rikkustest, ning neid ei üllatanud avastus, et härra Norrell oli oma aarde jaoks sisse seadnud imelise toa. Seinu ääristavad riiulid olid Inglise puidust ja sarnanesid nikerdustega ülekülvatud gooti võlvkaartega. Riiuleid kaunistasid puulehed (kuivanud ja krimpsu tõmbunud lehed, nagu oleks kunstniku eesmärk olnud kujutada sügist), omavahel põimunud juured ja oksad, marjad ja luuderohuväädid. Kuid imelised riiulid polnud midagi imeliste raamatute kõrval.

Balti jaamas võideldakse roojavate kodanike vastu
Balti jaamas asuvad sildid keelavad roojamise 10 000-kroonise trahvi ähvardusel.
Kes vähegi on jaama ümbruses liikunud, teab ilmselt oma nina vahendusel, mis laadi vedelikega sealset asfalti aeg-ajalt kastetakse. Eriti "aromaatseks" kisub asi soojade suveilmadega. OÜ Realway tegevjuht Neddy Kramer kõneleb, et keelavad märgid pandi tegevjuhi enda initsiatiivil üles umbes poolteist kuud tagasi.
Ühe asjana juhitakse niimoodi tähelepanu tunnelis asuvatele WC-dele, lisaks on siltidel kasvatuslik eesmärk, et nii ei tehta.
Pealegi tõmbab märk endale möödakäijate tähelepanu ja mõjub asukohale umbes
nii nagu liikumisanduriga võimas prožektor, mis hämara nurga ja osa territooriumist
ootamatult valgeks lööb ning hädalist enne kükitamist pealaest jalatallani valgustab. Seda

1 küsimus Neinar Selile
"Miks otsustasite investeerida ajalehte Tartu Ekspress?"
Vastab
Neinar Seli, ettevõtja
Tartu Ekspressi otsustasin raha paigutada suuresti samadel alustel nagu paljudesse teistesse ettevõtmistessegi. Usun leheideega inimestesse, nende ettevalmistatud ajalehe kontseptsiooni ja äriplaani. Olen veendunud, et head ja edukat ajalehte ei tee mitte raha, vaid head mõtted ja pühendunud tegijad. Ning need, nagu ka tartlastest lugejad, on Tartu Ekspressil olemas. See loob hea eelduse, et projekt kujuneb majanduslikult tasuvaks.
Teisedki investeeringud meediasse olen teinud samadest alustest lähtuvalt ja pole neid siiani kahetsema pidanud. Mis aga ajalehe sisulist poolt puudutab, siis seda on mõistlik küsida lehetegijatelt endilt.

Eesti muslimid saavad oma telekanali
Venemaa muftide nõukogu kavatseb koos Saudi Araabiaga luua venekeelse telekanali Meka, mis tutvustaks televaatajatele islamit. Uus kanal võtab ülesandeks valgustada vaatajaid vaimukõlbelistes ja humaansetes islami alustes, eesmärgiga ennetada ekstremistlike ideede levimist islami keskkonnas ning kummutada islamist kunstlikult loodud müüdid, teatas Interfax.
Eesti islamikoguduse imaam Ildar Muhhametštin suhtub muslimitele suunatud telekanali võimalikku tulekusse positiivselt. Tema sõnul pole praegu inimestel head ülevaadet islami usust ning kanal aitaks kummutada levinud väärarvamusi, mida leidub ka muslimite endi seas.
Tõika, et Meka saated hakkavad vene keeles olema, Muhhametštin probleemiks ei pea: "Nii on auditoorium suurem - muslimid, kes elasid varem Nõukogude Liidus, ei oska eriti muid võõrkeeli, nooremad küll." Imaam täpsustas, et Meka kanal levib ka mujal maailmas ning paljudes keeltes.

TANEL SITS: kõrghariduse kvaliteeti parandab riikliku rahastamise suurendamine
Kuidas saavutada ühiskonna, teaduse ja tööjõuturu tänastele vajadustele vastavat ja jätkusuutlikku kõrgharidusõpet? Lihtne vastus oleks raha, ja väga palju raha.
Eesti on väike riik, ülikoolid on maailmaga võrreldes väikesed ja professoreid samuti vähe. Sellest suurem probleem on aga õppejõudude puudus, sest samal ajal kui professor arendab ja juhendab teadustöö tegemist, on vaja õppejõude, kes tegeleksid igapäevaselt üliõpilaste juhendamisega. Samas on aga vaja ka õppejõude, kes on koolitatud ja arendavad ennast piisavalt, et professuuri täitmisel oleks konkurss rohkem kui üks inimene kohale.
Kuidas siis saavutada ühiskonna, teaduse ja tööjõuturu tänastele vajadustele vastavat ja jätkusuutlikku kõrgharidusõpet? Lihtne vastus oleks raha, ja väga palju raha. Tänastele summadele saab lisa tulla kolmest allikast: riigieelarve, ettevõtlus, üksikisikud. Riiklik rahastus on ja jääb katma suurimat osa Eesti kõrgharidussüsteemi maksumusest, sest nii suurt finantskoormust suudab taluda vaid riik. See arusaam on kooskõlas ka põhimõttega, et haridus on avalik hüve. Kui Eesti riik soovib oma ühiskonda ja majandust edendada, on tarvis ka kõrgelt haritud inimesi ning riik peaks olema valmis nende eest ka maksma.

VIKTOR TRASBERG: Aasia kriis ja Eesti - 10 aastat hiljem
Täpselt kümme aastat tagasi toimus sündmus, mida tunneme Aasia finantskriisi nime all. Käivitus sündmuste jada, mis viis vabalangusesse viie Kagu-Aasia riigi (Tai, Lõuna-Korea, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinide) majanduse, valuutakursi ja aktsiaturu.
Nüüdseks on nende riikide majandus küll üllatavalt kiiresti kosunud, aga kui märgilist sündmust tuleb kriisi tekkimise asjaolusid ikka meenutada ja neist kindlasti ka õppida.
Aasia valuutakriisi eelne periood sarnanes vägagi praeguse Eesti majandusolukorraga. Nende riikide tasakaalus eelarvetega majandust iseloomustas jõuline investeeringute sissevool, kiire kinnisvarahindade kasv ja tarbimisbuum. Eelneva kümnendi vältel oli sisemaise kogutoodangu (SKT) juurdekasv olnud 5-10% aastas. Valuutaturgude avatus väliskapitalile ja püüe hoida rahvusvaluutade vahetuskurssi fikseerituna USA dollari suhtes võimaldas pankadel hoogsalt välismaalt laenata. Odav laenuraha ja kapitali sissevool kergitas kinnisvara-, aktsiate ja tarbekaupade hindu. Tarbimisbuumi tuules paisus jõudsalt jooksevkonto defitsiit. Tais näiteks ulatus see kriisile eelneval aastal 8%-ni SKT-ga võrreldes. Muide, Eestis on jooksevkonto puudujääk jõudnud juba 16%-ni!

HEIKI SUURKASK: Kiri Eesti ainsatele fašistidele
Rahvavaenlase kuju toota on lihtne. Venekeelses meedias on sel lausa sarved peas - hirmuäratav Eesti fašist verest nõretava labidaga pisikeste venelaste haua kallal.
Kuid Eesti iseseisvuse taastamine 1991. aastal ei olnud "natsionalistide-fašistide" vandenõu, nagu mõned imperialistlike taotlustega poliitikud seda esitleda üritavad. Kogu aeg ähvardatud verist kokkupõrget "rahvuslaste" ja "internatsionalistide" vahel ei ole ju tekkinud. Meie lipurebimisi ei saa kuidagi võrrelda Srebrenica ja Kosovoga.
Tegelikult ei olnud isegi meie iseseisvusvõitlus mitte kaklus venelastega, vaid võimuga, mis meie iseseisvuse 1940. aastatel likvideeris. Rahvuspinnal konflikt eksisteeris 1988-1991 ju vaid ühes seoses: esmalt 1990. aastal internatside rünnakus Toompeale, siis kompartei lõhenemises ja venelastest poliitikute pingutustes nurjata Eesti vabanemist 1991. aastal kas või putšiga. Ründaja kõneles vene keelt. Miks küll?

Edendada solidaarsust
Kui üks osa Euroopa rahvastest, kes on nimetanud end demokraatlikeks, on ükskord ometi aru saanud, et igipikka inimestevahelist ebavõrdsust on võimalik seaduslikult kui mitte kaotada, siis leevendada - on see siis taunitav?
Kas meiegi, selmet "diskuteerida" parema-vasaku mõtteviisi üle, ei peaks keskenduma just nimelt ühiskondlikule solidaarsusele? Praeguse tardunud, et mitte öelda vaikiva ajastu solidaarsus on üsnagi petlik - meid liitsid aprillisündmused ja ka kroone saab üksjagu rahakotti, aga suuremad hinnatõusud on ees ja inflatsiooni jonnakas tõus jätkub.
Kui majandusminister ei tea, mida ta räägib majandus- või energiapoliitikast (kas seda olemaski on?), või kui sotsiaalminister teatab Maalehes, et sotsiaalpoliitikas "on kõik hästi" - aga ometi ei ole (just ilmus EPL-is tervishoiudebatt "Eesti - kas Euroopa haige mees?"), või kui haridusministeeriumis valitseb vaikus ja tudengite kevadine "kingikott" on endiselt vastukingita, s.t tudengid toetuseta jne -, siis tekib küsimus: kuhu viib meid see "parempoolne" mõtteviis, toorevõitu ideoloogia ja eksperimentaalne majanduspoliitika ühe partei egiidi all. Või jätta lobisemine "vasak-" ja "parempoolsusest" ning nende kuritegelikest kalletest ja rääkida ühiskonna solidaarsusest, otsida sinna teed?

Teisejärgulised abinõud
Liiklusõnnetustes on Eestis sel aastal hukkunud mõistmatult palju inimesi, sh just noori. Olukorra parandamiseks on kitsas asjatundjate ring soovitanud karistuseks rakendada punktisüsteemi ja lootnud automaatsetele pildistamisseadmetega kiirusmõõturitele, tuues näiteks Saksamaa (punktisüsteem) ja Prantsusmaa (kiiruse ületamist tõendab pildistamine).
Kuigi nimetatud meetmed on õiged teatud piires, on need teisejärgulise tähtsusega. Olles viibinud viimase kümne aasta jooksul nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal, sh eri linnades, on võimalik järeldada liikluskultuuri erinevust, kuid ka enam-vähem samasust kurva statistika osas hukkunute kohta.
Naiivne on arvata, et tühipaljas ühe komponendi parandamine teeks Eesti olukorra heaks. Eesti seaduste tase on niigi Euroopa rangemaid! Järelevalve on ligikaudu Euroopa keskmine, kuid Eesti inimese enda vastutustase (loe: kultuuritase, ka riigikogu liikmetel), on allapoole Euroopa taset.

REPLIIK: Vastutus ja eriarvamused
Rein Langi sünnipäeva saaga jätkub. Nimelt olevat tema abilised üritanud kustutada ja muuta internetientsüklopeedias justiitsministri kohta käivat sissekannet. Nagu ka näitemängu puhul, ei ole nüüdki küsimus Langi isikus, vaid eri arusaamade ja põhimõtete kokkupõrkes palju laiemalt. Wikipedias saavad kõik registreerunud kasutajad entsüklopeediasissekandeid luua ja muuta. Sellises anonüümsuses läheb aga ühe inimese vastutus kergesti kaduma ning valeinfo juhud ongi viinud keerulise toimetamissüsteemi loomiseni.
Teisalt näitab juhtunu poliitikute ja nende meeskondade harjumatust arvamuste erisusega. Paljude tipp-poliitikute esimene reaktsioon nende arvamusest erinevatele seisukohtadele tundub endiselt olevat mitte arutelu vastutuse ja sõnavabaduse üle, vaid soov tsensuuri kehtestada.

JUHTKIRI: Mõttetu talendiraiskamine
Hiljemalt selle aasta 1. septembril peavad venekeelsed keskkoolid alustama eestikeelsele õppele üleminekut, kirjutab Päevaleht. Siiani on talitatud kooliti erinevalt ning puudub usaldusväärne statistika, sest koolide esitatud andmetes võib kahelda. Üleminekuajal rahastab riik õpetajate keelekoolitust ning riigieksameid saab juba praegu teha mõlemas keeles identsete küsimustega, erinevad on vaid kirjanditeemad.
Nendesamade riigieksamitulemuste kõrvutamine näitab, et vene õppekeelega koolide saavutused on keskmisest nõrgemad. Hiilatakse füüsikas ja keemias, kuid aastatagused geograafia ja ajaloo riigieksami keskmised tulemused on 10 punkti ja ühiskonnaõpetuses lausa 14 punkti eesti õppekeelega koolide omadest kehvemad. Venekeelne gümnaasium annab seal õppivale viiendikule Eesti koolilastest elus halvema stardipositsiooni - riigieksamite tulemused saavad tihti ka kõrgkooli astumisel komistuskiviks.

Maripuu taotleb 1,5 miljardi suurust eelarvelisa
Sotsiaalminister Maret Maripuu soovib taotleda 2008. aasta riigieelarvesse sotsiaalvaldkonda 1,5 miljard krooni rohkem kui esialgses eelarvekavas oli ettenähtud.
Sotsiaalministri ja rahandusministri eelarveläbirääkimised on olnud alati kõige pingelisemad ning tõetavad seda tulla ka nüüd, kui Andrus Ansipi valitsus oma esimest riigieelarvet kokku paneb, kirjutab ETV24. 
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul neelab sotsiaalvaldkond valitsuses kõige rohke raha, kuid on ühtlasi ka mahukaim.
"Praegusel hetkel on riigieelarves 40% sotsiaalministeeriumi poolt kulutatav raha. Ja alati on ressurssi vähe ja oluline on, kuidas teha piiratud ressursi tingimustes õigeid otsuseid. Nii, et on, mille üle läbi rääkida," ütles Maripuu.
Riigieelarve kogumaht kasvab võrreldes käesoleva aastaga 20%. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Sikk ütleb, et lisaraha leidmine on läbirääkimiste küsimus.

Video: tolliametnikud konfiskeerivad peale tavalise salakauba ka muud
Koidula piiripunkti tollitöötajad on lisaks tavapärasele salakaubale
Ära on võetud riideid, filme, ravimeid, kuid ka rataste käiguvahetajaid ja isega nuiasid, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.

Õpetajaks õppijaid on sel aastal rohkem
Üle pikkade aastate toob uus õppeaasta meie ülikoolidesse taas rohkem
Ometi ei tähenda see veel tagatist, et täna õppima asujad ka aastate pärast koolidesse jõuavad, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Endiselt on liiga vähe neid, kes bakalaureuseõppele lisaks magistriõpingud läbivad, täieõiguslikuks pedagoogiks saavad ja seejärel ka kooli tööle lähevad.
Ka eelistavad õpetajaks õppima pürgijad reaalainetele selgelt humanitaaraineid, jättes esimesed vaeslapse ossa.

Elbruse vallutajad ei pääse üle Eesti piiri
Vene piirivalve hoiab juba kümnendat tundi kinni eestlasi, kes vallutasi d 21. juulil Elbruse mäetipu.
Vene toll toob ettekäändeks selle, et eestlaste Venemaalt lahkumise kuupäevaks on nende passis kirjutatud 21. juuli, teatasid TV3 Seitsmesed uudised. See oli aga sama päev, kui eestlased Elbruse tipu vallutasid.
5642 meetri kõrguse Elbruse mäetipu Kaukasuse mäestikus vallutasid korraga 62 eestlast, millega lõid Eesti rekordi.
Piirilt on üle saanud üks bussitäis inimesi, kes olid nõus maksma trahvi, kuid ülejäänud kaks bussi on endiselt Vene piiri taga.

Keskkonnainspektsioon avastas Harjumaal mitukümmend rikkumist
Anija ja Keila vallas eelmisel nädalavahetusel läbi viidud ühisreididel avastas keskkonnainspektsioon kokku 30 keskkonnaalast rikkumist.
Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond ja Põhja politseiprefektuur korraldasid laupäeval ühisreidi Anija vallas, kontrollimaks looduskaitseseaduse ja kalapüügiseaduse nõuete täitmist.
Kontrollimisel ilmnes, et Soodla veehoidla kalda piiranguvööndisse jäävasse metsa oli pargitud hulgaliselt autosid. Inspektorid koostasid kaldakaitse nõuete rikkumise eest seitse kiirmenetluse otsust, politseiametnikud alustasid rikkumistega seoses 15 väärteomenetlust.
Soodla veehoidlal tabati neli kalastajat, kellel puudus püügiõigust tõendav dokument. Inspektorid vormistasid rikkumiste kohta väärteootsused.
Samuti kõrvaldati püügilt kaks ebaseaduslikku nakkevõrku ja üheksa ketasunda.

Tallinn lükkab veehinna tõusu riigi süüks
Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Taavi Aas peab AS-i Tallinna Vesi kavandatavat 12-protsendilist veehinna tõusu mõistetavaks sammuks ning süüdistab selles riigi kehva majanduspoliitikat.
"Hinnatõus pole ühelegi tarbijale meeldiv, ent kahjuks tingib riigi puudulik fiskaalpoliitika inflatsioonitempo kiirenemist," ütles abilinnapea Aas. "Eestis igas valdkonnas toimuva hoogsa hinnatõusu foonil tundub Tallinna Vee ettepanek mõstetav, ent soovime otsuse tegemiseks tutvuda uue tariifi arvestuse alustega ning ettevõtte investeerimiskavadega."
Aasa sõnul pole veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise tariifide tõstmine 2008. aasta 1. jaanuarist 12,3 % paratamatu aksioom. "Kindlasti õnnestub hinnatõusu kärpida ning sellest tulenevat survet vähekindlustatud linlastele mahendada," arvas abilinnapea.
Millised on tegelikud hinnatõusu vajadused, selgitab Tallinna spetsialistide läbiviidav analüüs. "Võimalik, et vajame selleks ettevõttelt lisaandmeid. Kindlasti arutame AS juhtidega ka mahajäämust kanalisatsioonivõrgu väljaehitamises."

Justiitsministeerium peab reklaamiseadust praagiks
Justiitsministeerium jättis nii tehnilistele kui sisulistele vigadele viidates kooskõlastamata reklaamiseaduse eelnõu, mis avardaks jõustumisel oluliselt näiteks kasiinode reklaamimise võimalust.
Justiisministeerium leiab teiste puuduste seas näiteks, et eelnõu praegune redaktsioon võimaldab tõlgendust, mis välistab reklaami tellija vastutuse, kuigi see oli eelnõu üheks eesmärgiks. Nimelt on reklaami tellija karistusõiguse tähenduses kihutaja, kuid väärtegude puhul kihutamine karistatav ei ole.
Justiitsministeeriumile ei meeldi ka see, et kõigi reklaamiseaduse rikkumiste väärteokoosseisude puhul on ette nähtud võrdsed sanktsioonimäärad, kusjuures füüsilise isiku jaoks ettenähtud trahvimäär vastab väärtegude eest kohaldatava trahvi ülemmäärale. Eelnõu seletuskirjas seda, miks on valitud just sellised sanktsioonimäärad, põhjendatud ei ole.

Politsei sai kätte pealinna vägivaldse röövlikamba
Politsei tegi kindlaks 18-liikmelise noortekamba, mis röövis aasta alguses jõhkraid võtteid kasutades Tallinna kesklinna tänavatel vähemalt 15 inimest.
Põhja ringkonnaprokurör Eve Soostar on tänaseks esitanud üheksale alaealisele ja ühele täisealisele kamba liikmemele süüdistuse grupiviisilistes röövimistes, vargustes ja avaliku korra rikkumistes.
Süüdistuse kohaselt pani kamp 16-17-aastaseid noorukeid Tallinna kesklinnas jaanuaris ja veebruaris toime viisteist röövimist. Kesklinna kriminaalpolitseinikud tegid kindlaks, et enamasti kasutati röövimiste käigus vägivalda, pekstes kannatanuid käte ja jalgadega. Kuriteo ohvritelt võeti ära mobiiltelefone, sularaha ja ehteid.
Põhja prefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkomissar Andres Trussi sõnul on alaealiste toime pandud röövimised peaaegu alati grupiviisilised.

Baltika on maineka Euroopa disainiauhinna nominent
Hollandis Eindhoveni disainiseminaril kuulutati teiste seas Design Management Europe nominendiks ka Baltika Grupp.
Nominentide seal olid sellised rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtted nagu Marimekko, Adidas, BMW ja Renault, teatas Eesti disainerite liidu pressiesindaja.
Baltikale kuuluvad rahvusvahelised kaubamärgid nagu Monton, Ivo Nikkolo, Mosaic ja Baltman.
Seitsmendaks septembriks tuleb nominentidel esitada presentatsioon, kus on kuni kümme näidet edukatest disainiprojektidest.
Konkursi lõpp on 22. november, mil Saksamaal Essenis toimub auhinnatseremoonia, kus rahvusvaheline ekspertide žürii valib võitjad.

Vanemahüvitise ülempiir on uuest aastast 25 809 krooni
Valitsuse tänase otsuse kohaselt on järgmisest aastat lapsepuhkusele jääjate vanemahüvitise ülemmääraks 25 809 krooni.
Määruse järgi tõuseb hüvitise maksimummäär 16,6 protsenti, selle aasta lõpuni on ülemmääraks 21 624 krooni, ütles sotsiaalminister Maret Maripuu täna ajakirjanikele.
Mai seisuga oli Eestis 12 377 vanemahüvitise saajat, neist vaid 489 sai maksimaalse suurusega hüvitist.
Täpsemalt näeb vanemahüvitise tõusu ette valitsuses täna kinnitatud määrus, mille kohaselt on Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 8403 krooni. Vanemahüvitise maksimaalne suurus arvutatakse vanemahüvitise seaduse kohaselt Eesti ühe kalendrikuu keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel, korrutades see kolmega.

Politsei tuvastas kilekotti pakitud mehe surnukeha
Politsei tuvastas kahe nädala eest Võrumaal järveäärsest pilliroost leitud mehe surnukeha ja on teinud kindlaks oletatavad tapjad.
Võru politsei teatel osutus Antsla vallast Mähkli külas asuvast järvest leitud meheks 1963. aastal sündinud Lembit. Mees elas Antslas ning olemasolevate andmete põhjal on alust arvata, et ta kaotas oma elu juuni algul, teatas politsei pressiesindaja.
Politseile on teada kuriteos kahtlustatavate ring, kelle süüga seostamiseks kogutakse nüüd teavet ja tõendeid.
Riikliku looduskaitsekeskuse töötaja leidis Lembitu surnukeha 12. juulil. Politsei uurib juhtumit karistusseadustiku tapmist käsitleva sätte alusel.

Paet mõistis hukka Valgevene võimude tegevuse
Välisminister Urmas Paet mõistis hukka Valgevene opositsioonilise liikumise Maladõ Front liikmete ja noorteliikumise juhtide Paval Severinetsi ja Aliaksei Šeini arreteerimised viimastel päevadel.
Paeti sõnul peegeldub Valgevene võimude tegevuses selge hirm noorteliikumiste ja opositsiooni ees tervikuna, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
Välisminister kutsus Valgevene võime veelkord üles lõpetama opositsiooniliste jõudude represseerimist. "Vaid kõigi poliitvangide vabastamine saab avada tee tõsisemaks dialoogiks Euroopa Liidu ja Valgevene vahel," toonitas Paet. "Praegu on Valgevene võimud selle võimaluse oma tegevusega blokeerinud," lisas ta.
Viimastel päevadel on Valgevenes arreteeritud tosin opositsiooniliikumise Maladõ Front aktivisti, kaasa arvatud noorteliikumise juhid Paval Severinetsi ja Aliaksei Sheini ebaseadusliku trükitoodangu levitamise ettekäändel.

Roolijoodiku kaasreisija sai vigastada
Tallinnas ei saanud eile õhtul purjus mees hakkama sõiduauto juhtimisega, teelt välja põrutanud Opelis sai viga aga kaasreisija.
Õnnetus juhtus veidi enne poolt ühtteist öösel Lume 1 maja ees, kus 39-aastase purjus Sergei juhitud Opel Astra sõitis Nõlva tänavalt tulles vasakule teelt välja, teatas politseikorrapidaja.
Kiirabi toimetas sündmuskohalt Ida-Tallinna keskhaiglasse juhi kõrvalistmel olnud 19-aastase Jevgeni.

Estonian Airi kliendid said Stockholmis vintsutada
Mitukümmend reisijat oli sunnitud istuma tunde Stockholmi Arlanda lennujaamast Tallinna suunduma pidanud lennukis, mis lõpuks ei väljunudki, lennufirma andis klientidele ekslikult hüvituseks vautšerid.
Sõiduplaani kohaselt pidi Estonian Airi Boeing Arlanda lennuväljalt õhku tõusma esmaspäeval, 23. juulil kell 14.50 Rootsi aja järgi ja Tallinna jõudma kaks tundi hiljem siinse aja järgi, kirjutas SL Õhtuleht.
"Kui läksime lennukisse, tundus kõik normaalne olevat, aga kui lennuk sõitis juba rajal, teatati järsku, et kaks mõõdikut näitavad erinevaid asju," kirjeldas üks reisija.
Peale kahetunnist lennukis ootamist käsutati rahvas lõpuks terminali, kus neil reisija sõnul paluti esmalt veerand tundi oodata, hiljem suunati aga piletikassadesse, kus viimaks selgus, et tehnilise rikke tõttu lennuk Tallinna ei väljugi, ja järgmist lendu lubati alles hommikul kell 8.40.

Leokite dünastia juht hukkus Võhandu jõel
Poeg Aivar Leok leidis eile hommikul Võhandu jõe tammilt isa Väino surnukeha, 68-aastane mees oli libastunud ja üht jalga pidi kivide vahele kinni jäädes vette kukkunud.
Suutmata jalga vabastada, uppus maailma suurima motokrossidünastia rajaja põlvesügavusse vette, kirjutas SL Õhtuleht.
Väino Leoki pojapojad Tanel, Aigar ja Martin kihutavad nädalavahetusel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Noorim poeg Avo lõpetab perekonnaga Pariisi-reisi. Vanemad pojad Aivar ja Arvo on koduses Sõmerpalus.
"Kolmapäevaks, kui toimub ärasaatmine, oleme kõik kodus," lubas Aivar läbi pisarate kõigi Leoki-pere elusate motomeeste nimel.

Vichmann ostis viis krunti Kruuda eliitkülas Keila-Joal
Suurärimees Marcel Vichmann ostis hiljaaegu ekspeaminister Indrek Toome pojalt Andres Toomelt firma OÜ Euribor ja sai ostuga oma valdusse viis merelähedast krunti kuulsas Keila-Joa eliitkülas.
Ühe krundi jättis Toome siiski endale. Vichmanni tuntumad külanaabrid Keila-Joal on magusaärimees Oliver Kruuda kõrval Edgar Savisaar ja Jaan Toots, kirjutas Eesti Ekspress.

Sõnajalgade äriperekonnad elavad peost suhu
Möödunud sajandi viimasel kümnendil glamuurselt elanud Sõnajalgade äriperekonnad teenivad kohtule esitatud dokumentide järgi alla Eesti keskmise.
Andres Sõnajala väitel teenib ta kuus puhtalt 5566 krooni ja tema abikaasa Siiri 6774 krooni. Perekonna väljaminekud on 12 300 krooni, mis võimaldab säästa kuus 40 krooni, kirjutas Eesti Ekspress.
Oleg Sõnajalg saab iga kuu tulu 5909 krooni. Tema abikaasa Viivi teenib 6352 krooni. Lisaks toetab nende tütar vanemaid tuhande krooniga. Perekond kulutab igas kuus 14 100 krooni, mis ületab nende sissetulekuid 839 krooni võrra.
Sõnajalgade teatel läheb kogu perede sissetulek igakuistele püsikuludele. Ka puuduvad neil säästud.

Seppikud müüsid ajakirjandusmaja hiigelkasuga iirlastele
Keskerakonna finantssekretäri Ain Seppiku poegade Sulevi ja Siimu ning nende äripartneri Kristian Kesneri firma teenis Tallinnas Pärnu maanteel asuva ajakirjandusmaja müügiga iirlastele sadakond miljonit krooni.
Nende firma Hexanor ostis hoone 2006. aasta jaanuaris 80-120 miljoni krooni eest ja müüs nüüd edasi 200 miljoni krooni eest Iirimaa kinnisvarafirmale Tiger Developments, kirjutas Eesti Ekspress.
"Eks palju tööd sai ka tehtud," ütles Siim Seppik. Kesner lisas: "Hea tehing. Äriedu."
Iiri ettevõtte tegevdirektor John Nesbitt ütles, et lühemas plaanis renditakse maja välja, pikemas plaanis on aga võimalik juurdeehitus ja kasuliku pinna ligi kahekordistamine.
Hexanor teenis 2005. aastal 23 miljonit krooni kasumit. Tänavu toob veelgi kasumilisa mullu soetatud poolehektarilise ärimaa müük Peterburi teel. Firmale kuulub Laine turg Lasnamäel Pae tänaval ning Euromeka kaubanduskeskus Punasel tänaval.

Kas teate Eestis külasid, mis on justkui Astrid Lindgreni Bullerbyd? 
Jutud sellest, et Eesti külaelu on aastaid ja ehk juba aastakümneidki välja suremas, ei vasta kindlasti päriselt tõele.
Alles mõni aeg tagasi sattusin Võrumaal Vastseliina kandis kolme taluga külakesse, mis nägi välja ja oli ka sisuliselt nagu Astrid Lindgreni kujutatud Bullerby. Oli seal kolm talu ja igas talus lapsed (küll hetkel enamik suureks kasvanud) ning hulk lugusid, mis ühes sellises paksult eluvärve täis külakeses olema peabki. Kõik need lapsed ei ole külas aastaringi elanud, kuid suvi on lastel ju teadagi päris pikk ja sündmusi täis.
Kindlasti on Eestimaal niisuguseid nn Bullerbysid küll ja küll - otsi vaid üles. Eesti Päevaleht ootab vihjeid külakeste kohta, kus vähemalt kolm suitsu ja paraja mänguseltskonna jagu lapsi (ka neid, kes ehk praegu juba suured, aga kelle enda lapsed varsti külatänavat uute kilgetega täidavad). Tuleks külla ja kirjutaks mõned lood üles ja teeks pilti ka. Külaelanik võib lood ise ka kirja panna - kuidas paremini sobib. Usutavasti õnnestub nendegi lugudega tõestada, et tegelikult on Eesti külades elu päris kuhjaga, kui vaid veidi lähemalt vaadata. Ning tuleb üha juurde.

Viimsi Püha Jaakobi lihtsast kirikust ei leia midagi üleliigset
Seni oli viimaseks uusehitiseks Tallinna Peeteli kirik, mis valmis 1938. aastal.
Eile pühitses EELK peapiiskop Andres Põder Pringi külas asuvat Viimsi Jaakobi kirikut, mis on üle seitsmekümne aasta esimene uue projekti järgi ehitatud ja algusest peale sakraalhooneks kavandatud luterlik kirik Eestis.
"Tegu on esimese uue luterliku kirikuga Teise maailmasõja järel, kuigi neid on vahepealsetel aastatel taastatud või muudest hoonetest ümber ehitatud," ütles Viimsi koguduse õpetaja Jaan Lahe. Tema sõnul oli viimaseks uusehitiseks Tallinna Peeteli kirik, mis valmis 1938. aastal.
Üks noorimaid kogudusi
"Viimsi kirikus on põhirõhk lihtsusel, siin pole midagi üleliigset ning isegi altarimaali asemel kavatseme hankida klaasvitraaži," rääkis Lahe.

Folgipealik lubab festivalile vihma nagu alati
Folgipealik Ando Kiviberg lubab, et ka folgi ajal tuleb korralikke sahmakaid, sest muidu inimesed pettuvad - vaid kaks korda on pääsetud kuivalt.
Taevas Viljandi kohal on tume. Tänavatel ilutsevatest porilompidest on aru saada, et üks kõva sahmakas on alles lõppenud.
"Vaadake sinnapoole, kohe varsti tuleb jälle kõva sadu," viipab Kaevumäele lava ehitamist vaatama tulnud Viljandi Folgi pealik Ando Kiviberg kuhugi Läti piiri suunas. Seejärel loeb Kiviberg ilmateadustajaliku soravusega ette, kunas vihma sadama hakkab, kunas vihm järele jääb ja mis edasi saab. Kusjuures hiljem selgub, et ta ei eksinud sugugi.
"Ma luban, et ka Folgi ajal tuleb korralikke sahmakaid, sest muidu inimesed pettuvad," ütleb Kiviberg. Ta teab rääkida, et Folgi viieteistkümneaastase ajaloo jooksul on vaid kahel korral pääsetud täiesti kuivalt.

Mont Blanci vallutavate eestlaste naabruses hukkus kuus alpinisti
Üleeile Alpides surnuks külmunud kuus mägironijat võisid olla võhikud.
Kõik Mont Blanci vallutama asunud eestlased on elu ja tervise juures.
Matkaklubi Nipernaadi ja Mont Blanci (4808 meetrit) vallutajate ühe grupi juht Heldur Pedajas oli eile 3700 meetri kõrgusel Eesti Päevalehega rääkides reibas ja optimistlik.
Samal mäel, kuid mitte eestlastega sama raja peal teisipäeval surnuks külmunud inimeste kohta polnud Pedajas midagi kuulnud. "Meie inimestega on kõik korras," rahustas Pedajas mägironijate lähedasi. "Meie jaoks on küll praegusel hetkel ideaalne ajastus ja ilm - päike lõõskab ja kraadiklaas näitab pigem plusskraade. Hommikul oli täiesti tuulevaikne, praegu on mõõdukas tuuleke," kirjeldas Pedajas eile pärastlõunal valitsenud olukorda.

Langi nõunik üritas parandada ministrit käsitlevat Wikipedia artiklit
Justiitsminister Rein Langi nõu-nik Kairi Õun üritas esmaspäeval parandada internetientsük- lopeedias Wikipedia Langi kohta loodud artiklit, põhjendades seda sooviga kõrvaldada kirjutisest ministri hiljutist sünnipäevapidu kajastavad ebatäpsused.
Teisipäeval tõstatas üks Wikipedia Eesti-toimetajaid Sander Säde oma blogis küsimuse, miks Langi nõunik Kairi Õun üritas kustutada infot ministri sünni-päevapidu puudutavast ingliskeelsest Wikipedia artiklist.
Õun selgitas Päevalehele, et ta proovis Wikipedias üleval olnud versiooni parandada, kuna see oli võrreldes Langi karjääri kohta kirjutatud paari lausega ebaproportsionaalselt pikk ning tegu polnud ka õiglase kajastusega. "Leian, et igal inimesel on kohustus reageerida, kui näeb kusagil eksitavat informatsiooni, ja nii ka minul," ütles Õun.

Eile tõsteti Narva Aleksandri kiriku tornikiivri otsa kullatud rist ja muna
Eelmise suve lõpul alanud Narva Aleksandri kiriku torni taastamistööd on jõudnud niikaugele, et torni betoonkeha on valmis ning kiriku kõrval seisab tornikiiver, mis järgmisel nädalal tõstetakse oma kohale. Enne seda pandi aga paika tornitippu ehtiv kullatud rist ja muna.
EELK Virumaa praost Avo Kiir õnnistas nii risti kui ka tornikiivrit. Teda assisteerisid Aleksandri kiriku õpetaja Villu Jürjo ja abiõpetaja Oleg Sevastjanov.
Aleksandri kiriku torni betoonkeha on 31 meetrit kõrge, sellele lisandub 26 meetrit tornikiivrit ning selle otsas võtavad neli meetrit kolm kahanevas mõõdus muna ja tornirist. Kokku on tornitipu tulevane kõrgus 61 meetrit.
Neoromaani stiilis Narva Aleksandri kirik valmis 1884. aastal ning oli enne sõda Eesti suurim kirikuhoone.

Erakorraliseks istungiks on koos vaid 16 allkirja
Parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumiseks allkirjade kogumist alustanud Roheline Erakond oli eile õhtuks kokku saanud 16 riigikogu liikme toetusallkirja.
Allakirjutanute seas on opositsiooni kuuluvad riigikogu Roheliste Erakonna, Rahvaliidu ja Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Roheliste Erakonna fraktsiooni esimehe Valdur Lahtvee sõnul on räägitud ka koalitsioonierakondadega, kuid vastused on olnud pigem tõrjuvad.
"Ametliku kirja oleme saanud vaid sotside fraktsioonilt, kes peavad meie püstitatud energeetikaküsimusi oluliseks, kuid nad leiavad, et seda on võimalik ka mitteerakorraliselt käsitleda," märkis Lahtvee.
Erakorralisel istungil soovivad rohelised arutada peaministri kokkuleppeid Ignalina tuumaprojekti osas, sest nende hinnangul ei oleks peaminister Andrus Ansip tohtinud Eestit Ignalina tuumaprojektiga siduda. Valdur Lahtvee viitas, et Eesti energeetikavaldkonda reguleerivad praegu kaks arengukava. "Kumbki ei sisalda ühtki kindlat viidet tuumaenergia kasutamiseks."

Kanaari saartel pekstakse Aafrika põgenike lapsi
Inimõiguslased on mures Aafrika immigrantide laste pärast Kanaari saartel, keda kohalikes põgenikelaagrites pekstakse ja näljas hoitakse.
Hispaaniale kuuluvatele Kanaari saartele on jõudnud enam kui 900 vanemateta last, vahendab BBC. Lapsed on üle elanud ohtliku merereisi, et jõuda Euroopa Liidu pinnale.
2006. aastal tabati ligikaudu 30 000 aafriklast, kes püüdsid Kanaari saartele pääseda.
Põgenikelaagris olevad lapsed rääkisid inimõiguslastele, et nad on korduvalt näinud, kuidas töötajad teisi lapsi peksavad ja näljutavad. Samuti ütlesid nad, et meeskond ignoreerib noorte ja laste enda vahelist vägivalda.
Inimõiguslaste organisatsioon Human Rights Watch väitel on enamus lapsi pärit Marokost ja Senegalist. Suurem osa neist on poisid.
Kanaari saarte regionaalvalitsus eitab süüdistusi.

Eurokohus tunnistas Venemaa süüdi massimõrvamistes Tšetšeenias
Euroopa inimõiguste kohus leidis, et Venemaa on süüdi sõjakuritegudes, mille föderaalsed jõud panid toime 5. veebruaril 2000. aastal Tšetšeenias.
Föderaalsed jõud sisenesid linna pärast relvastatud vabadusvõitlejate lahkumist. Kohtuotsuse järgi mõrvasid, vägistasid ning röövisid Venemaa sõjaväelased Groznõi lähistel asuva Novõe Aldõ linna kontrollimisel.
Hagejad väitsid, et OMONi riides inimesed lasid maha kokku 56 tsiviilelanikku, vahendas newsru.com.
Näiteks, hageja Malika Labazanova õe hoovis lasti maha tema sugulased 60-aastane naine, 70-aastane mees ja 47-aastane invaliid selle eest, et nad ei saanud kokku oma elu eest piisavat lunaraha.
Venemaa kohustati välja maksma mõrvatute sugulastele 143 tuhande euro suurune hüvitus ning kohtukulud summas 20 tuhat eurot.

Süüria laskemoonalaos toimus plahvatus
Tugeva plahvatuse tagajärjel hukkus Süüria linna Aleppo lähistel asuvas laskemoonalaos 15 sõjaväelast ja 50 sai vigastada.
Süüria ametiisikute hinnangul tekitas plahvatuse kõrge temperatuur, mis jõudis 50 kraadini, teatas BBC.
Pole välistatud ka teine versioon, mille kohaselt tekkis palavuse tõttu põleng, mis jõudis ka sõjaväebaasi territooriumile, kus laskemoona ladu asus.

Välismaa päritolu vargad tühjendasid Soomes taas kullakauplust
Vargad viisid Venemaa ja Soome vahelise Vaalimaa piiripunkti lähedal asuvast kullakauplusest eelmise nädala lõpus suure hulga sõrmuseid.
Politsei sõnul on varastatud kraami väärtus suur. Varguses kahtlustatakse kaht meest ja kaht naist, kes politsei hinnangul on pärit välismaalt ja tõenäoliselt süüdi veel teisteski Lõuna-Soomes toimunud vargustes.
Uurimistöö ja valvekaamera lindistusele tuginedes väidab politsei, et neljaliikmeline vargajõuk ründas kauplust laupäeval kella 18 ajal, vahendab MTV3.
Piiripunkti ostukeskusesse sisse murdnud kamp sai saagiks sõrmuseid, osa neist olid teemantidega ehitud.

Moskvast saadeti välja Briti diplomaat
Esimeseks neljast Venemaalt välja saadetud diplomaadist sai eeldatavasti Suurbritannia suursaatkonna majandus- ja teadusnõunik Andrew Levi.
Andrew Levi tegeles kaubanduse ja investeeringute küsimustega, teatas Moscow News oma allikatele viidates.
Väljaande allikad viitavad sellele, et Levi mängis olulist rolli Briti kompaniide probleemide lahendamisel Venemaal ja osales läbirääkimistel projektis Sahhalin-2.
Briti investeeringud Venemaale 2007. a esimese kvartali seisuga moodustasid 3,1 miljardit dollarit. Samas olid Venemaa investeeringud Suurbritannia majandusesse 1,3 miljardid dollarit.
Samas nii Briti saatkond kui ka Vene välisministeerium ei avalikusta väljasaadetavate diplomaatide nimesid.
Vene-Briti suhetes tekkis diplomaatiline kriis pärast seda, kui Moskva keeldus Londonile väljaandmast ärimees Andrei Lugovoid, keda kahtlustatakse endise FSB töötaja Aleksandr Litvinenko mürgitamises.

Afganistanis sai surma üle 50 mässaja
Lõuna-Afganistanis sai 12-tunnises lahingus Talibani militaarvägede ja Afganistani ning koalitsioonivägede vahel surma üle 50 mässaja.
Võitlus oli Qal'eh-ye Gaz küla külje all, Põhja-Helmandi provintsis, teatas CNN.
Koalitsiooni sõnul ei ole saabunud teateid, et tsiviilelanikud, Afganistani julgeoleku või koalitsioonijõud oleks suuri vigastusi saanud.
Täna raporteeris koalitsioon Talibani mässajate kogunemisest Musa Qala piirkonnas Helmandi provintsis.
Sõjaväelaste hinnangul kasutavad modžaheedid seda piirkonda toetusbaasina ja kavatsevad paigale jääda ning seda kaitsta, selle asemel, et kasutada tavalist löögi ja põgenemise taktikat.
Alates pühapäevast on koalitsioonijõudude hinnangul selles piirkonnas tapetud enam kui 160 mässajat.

Kremlimeelsed noorteühendused võivad valimiste ajaks ühineda
Kremlimeelne noorteühendus Molodaja Gvardija (Noor kaardivägi) väidab, et enne riigiduuma valimisi ühinevad ajutiselt kõik noorteorganisatsioonid.
Ühinemine toimub Molodaja Gvardija lipu all, kirjutab Gazeta gzt.ru.
Selle eesmärk on saavutada maksimaalne propaganda efekt eelseisvatel valimistel. Projekti töönimetus oleks "noorte valimisstaabid".
Erinevate liikumiste esindajad osalevad juba ühisseminarides, kus õpitakse valimiseelse agiteerimise metoodikat. Igasse valimistaapi hakkab kuuluma vähemalt viis inimest.
Samas teised noorteühendused seda teadet ei kinnita. Naši väidab, et pole valimisstaapidest midagi kuulnud ja hakkab töötama koos Ühtse Venemaa parteiga, aga mitte Molodaja Gvardijaga.
Ajalehe hinnangul kardetakse Kremlis, et rühmituste ambitsioonikate liidrite vahel võib võistlus tekkida.

Indoneesias oli tugev maavärin
Indoneesia idaosas asuvat Põhja-Maluku provintsi raputas täna merealune maavärin.
Indoneesia ja Ühendriikide ametiisikud andsid täna tsunamihoiatuse, mis hiljem tühistati, teatas BBC.
Maavärina, mille tugevuseks mõõdeti 6,6 magnituudi Richteri skaalal, epitsenter asus enam kui 200 kilomeetri kaugusel Ternate linnast.
Maavärin sai alguse 44,6 kilomeetri sügavuselt Maluku merepõhja all.
Samas on teada, et maavärin tekitas paanikat Põhja-Maluku ja Põhja-Sulawesi elanike seas. Inimesed jooksid tõugete peale hoonetest välja tänavatele.
Teateid kannatanute või kahjustuste kohta esialgu veel pole.

USA võib anda Eestile viisavabaduse juba aasta jooksul
Mitteametliku info kohaselt on USA Kongressi mõlemad kojad leppinud kokku uutes tingimustes, mis lubaksid Ühendriikidesse viisavabalt ka Eesti kodanikke.
Praegused seadused lubavad anda viisavabaduse neile riikidele, kelle kodanike viisataotlustest lükatakse tagasi vähem kui kolm protsenti. Tšehhi tänaste lehtede andmetel ei kohaldataks uue julgeolekuseaduse kokkulepitud variandi kohasel reeglit aga nende riikide suhtes, kelle kodanike rahuldamata taotluste hulk ei ületanud eelmisel aastal kümmet protsenti.
Tšehhi meedia andmetel täidab Euroopa Liidu uutest liikmesmaadest selle nõude peale Tšehhimaa enda praegu vaid Eesti.
Teise tingimusena ei tohi lubatud viibimisaega ületavate kodanike hulk ületada teatud protsenti, mis pole aga veel paika pandud.
Viisavabaduse kehtestamine on väike osa Siseriikliku julgeoleku seadusest, mille üle võib USA Kongress hääletada juba järgmise nädala lõpul. Viimaste nädalate jooksul on suurenenud ka tõenäosus, et president George Bush ei täida oma ähvardust panna seadusele veto, kuna demokraadid on loobunud mitmetest Valget maja ärritanud punktidest.

Vedomosti: Kreml otsustab riigiduumasse pääsejate üle
Kõik Venemaa erakonnad peavad oma kandidaadid riigiduuma uude koosseisu kooskõlastama president Vladimir Putini administratsiooniga.
Kooskõlastamise protseduur muutus võrreldes eelmiste parlamendivalimiste kampaaniatega keerulisemaks. Ilmnes et mõned saadikud on üldse keeldu all, kirjutab Vedomosti.
Riigiduuma liikme Vladimir Rõžkovi sõnul nõudsid presidendi administratsiooni ametnikud, et kõikide erakondade valimiseelsete nimekirjade projektid oleks esitatud juba 31. maiks. Vaid kommunistid keeldusid kandidaatide perekonnanimesid saatmast.
Rõžkovi sõnul on olemas poliitikute nimekiri, kellele on liikmelisus valimisnimekirjades keelatud. Need on kõigepealt tema ise, Dmitri Rogozin, Sergei Glazjev, Mihhail Kasjanov ja Irina Hakamada.
Samas ei sooviks administratsioon kommunistide nimekirjas näha Ivan Melnikovi, kuna ta on Moskva riikliku ülikooli professor ja temaga on raske manipuleerida.

Peterburi lähedal plahvatas gaasijuhe
Venemaal Peterburi lähistel väikeasulas plahvatas täna südaööl gaasijuhe, plahvatuses keegi viga ei saanud.
Esialgsetel andmetel toimus plahvatus Peterburi elektrijaamas, kuid hilisemad andmed lükkavad selle ümber ja vähendavad ka plahvatuse tõsisust, vahendab Russia Today. Reutersi andmetel hävitas plahvatus viiskümmend meetrit 80 sentimeetri jämedust gaasitoru.
Tuletõrjujatel õnnestus tuli kustutada peagi pärast selle puhkemist.
Plahvatuse võimaliku põhjusena nimetavad ametnikud gaasijuhtmel tehtud hooldustöid.
Peterburi kohaliku omavalitsuse esindaja sõnul plahvatus piirkonna gaasiga varustamist ei mõjuta.
Piirkonna elanike sõnul oli plahvatust tunda kuni viie kilomeetri kaugusele, vahendab Reuters. Seetõttu tekkisid keset ööd tänavatele ummikud: plahvatusest ärganud inimesed tormasid autodesse, et sõita vaatama, mis juhtus.

Euroopa palav suvi lämmatab Ungaris ja uputab Inglismaal
Lõuna-Euroopas üle neljakümne kraadi kerkinud temperatuur mõjub surmavalt.
Eile teatasid Ungari tervishoiuametnikud, et kuumalaine on põhjustanud riigis 500 inimese surma. Enim kuumarabandusest või südamehaigustest tingitud surmajuhtumeid on aset leidnud Ungari keskosas, hukkunuteks on peamiselt vanurid. Teadaolevalt on selle kuumalaine kõige kõrgemaks temperatuuriks mõõdetud Ungari lõunaosas paiknevas Kiskunhala linnas 41,9 pügalat Celsiuse järgi, 30 kraadi ringis on temperatuur püsinud kogu maa ulatuses juba üle nädala.
Naaberriikides Rumeenias ja Austrias on 15. juulist kestnud kuumalaine nõudnud juba 30 inimese elu, teatab EUobserver. Bulgaarias mõõdeti esmaspäeval varjus 44 kraadi, mis on teadaolevalt kõrgeim temperatuur alates riigis tehtud esimestest mõõtmistest. Lisaks inimohvritele on kuum ilm tekitanud ulatuslikke metsatulekahjusid Kreekas, Itaalias, Makedoonias ja Serbias ning hävitanud viimases ka põllumajandussaadusi.

Venemaa poliitikud heiskavad Arktika alla valge-sini-punase lipu
Murmanskist startis ekspeditsioon, mis viib Venemaa lipu põhjapoolusele merepõhja.
"Arktika on meie oma ning me peaksime demonstreerima oma kohalolu," teadustas ekspeditsiooni juht, riigiduuma saadik Artur Tšilingarov riigitelevisioonis. "Peame maailmale meenutama, et Venemaa on suur polaar- ning teadusjõud," kuulutas samas tema parlamendi- ning ekspeditsioonikaaslane Vladimir Gruzdev.
Kahe duumaliikme osavõtul toimuva retke käigus laskub batüskaaf põhjapoolusel 4200 meetri sügavusse merepõhja. Lisaks teaduslikele eksperimentidele "heisatakse" seal Venemaa lipp ning jäetakse maha kapsel sõnumitega tulevastele põlvedele. Meeskond püüab saada merepõhjast ka ühendust rahvusvahelise kosmosejaamaga.
Sihiks vallutus

Norra printsess õpetab raha eest inglitega suhtlemist
Printsess Martha Louise on veendunud, et tal on erilised vaimsed võimed ja ta suudab inimestele õpetada, kuidas inglitega lävida.
Kuningas Haraldi ja kuninganna Sonja 35-aastane tütar tegi säärase paljastuse veebisaidil, mis reklaamib tema kavatsusi alternatiivteraapia keskuse edendamisel.
Printsess olevat enda sõnul juba lapsena aru saanud, et suudab tabada inimeste sisemisi tundeid. Kontakti inglitega oli ta aga saavutanud hobustega tegeledes.
AFP uudisteagentuuri teatel pidas kuningapalee vajalikuks teatada, et kuningakojal ei ole mingeid ametlikke sidemeid printsessi edendatava alternatiivteraapia keskusega.
Füsioterapeudi haridusega printsess ütleb oma Astarte hariduskeskuse veebisaidil, et ta on alati huvitunud alternatiivravist. Tudengid saavad tema keskuses õppida, kuidas "luua imesid" ja kuidas rakendada inglite võimeid. Ingleid nimetab printsess "jõududeks, mis meid ümbritsevad ja kes on abiallikaks meie elu igas aspektis".

Putin soovitas teha ümber "koloniaalsed" Briti ajud
Lojaalsete noorteühendustega kohtunud president Vladimir Putin sõitles Londonit.
Kui möödunud nädalal paistis Vladimir Putin leevendavat Moskva-Londoni pingestunud suhteid, nimetades seda vaid "minikriisiks", siis nüüd näib, et ta valas siiski veel ühe sortsu õli tulle. Oma maaresidentsis Zavidovos noorteühenduste esindajatega kohtunud Putin kasutas üsnagi jõulist vene sõnavara, pritsides pahameelt "ajudeta" endise koloniaalvõimu pihta.
"Millega on seotud probleem, mida Briti partnerid praegu suureks puhuvad? Toimus tragöödia, Londonis hukkus härra Litvinenko. Nemad esitavad pretensioone ühele meie kodanikule, Lugovoile, tahavad, et me ta välja annaksime," selgitas Putin toimunut noortele.
"Aga neil on Londonis peidus 30 inimest, keda meie õiguskaitseorganid otsivad taga raskete ja eriti tõsiste kuritegude pärast," läks president rünnakule, lisades, et Londonil pole sellest sooja ega külma, neile inimestele on antud pelgupaik ja välja anda neid ei kavatseta.

Tallinna Vesi tõstab hindu
AS Tallinna Vesi esitas linnavalitsusele avalduse, milles taotleb 12,3 -protsendilist tariifide tõusu.
Linnavalitsus annab vastuse hiljemalt 30. septembriks ning uued veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise tariifid hakkavad kehtima hiljemalt 2008. aasta jaanuarist.
Hindade muutumine lepiti kokku juba 2002. aastal ning see põhineb valemil, mis arvestab tarbijahinnaindeksit ning K-koefitsienti.
ASi Tallinna Vesi juhatuse esimees Roch Chéroux ütles, et tariifitõus võimaldab ettevõttel jätkata investeeringuid veekvaliteeti ja keskkonnahoidu.
Sotsiaaldemokraatide esindaja Jaan Juske sõnul on nõutav veehinna tõus liiga järsk.

Linnavalitsus automaksu ei plaani
Abilinnapea Taavi Aas ütleb, et linnavalitsus pole automaksu teemat arutanud ega kavatse sellist määrust lähiajal vastu võtta. Pealinna eelarvestrateegias on tõstatatud teema võimalikest uutest maksudest, kuid automaksu pole seal mainitud. "Hetkel saab automaksust rääkida kui vaid ühest võimalusest, kuidas tulevikus maksustada kalleid eluviise," lisas Aas.

Linn toetab esimese klassi õpilasi
Sel aastal on esimest korda võimalik saada kooli mineva lapse toetust, milleks tuleb täita avaldus sotsiaalhoolekande osakonnale. Toetust saavad taotleda lapsevanemad, eestkostjad või lapse hooldajad, kui laps on Tallinna elanik, elab taotlejaga samal aadressil ning asub õppima Tallinna kooli. Toetuse summaks on 5000 krooni.

Tallinna ülikool avaldab sissesaajad
Tallinna ülikool (TLÜ) avaldab täna kell 18 vastuvõetute nimekirjad SAIS-is ja peamaja fuajee stendidel. Vastuvõetutele saadab ülikool ka teate e-posti või kirja teel. Ajavahemikul 27. juulist 19. augustini tuleb kõigil TLÜ tasuta ja tasulistele kohtadele vastuvõetutel registreerida end õppetööle. Tasuta õppekohtadele võtab TLÜ sel aastal vastu umbes 1100 inimest.

Uus looduskaunis Pikakari rand vaevleb prügi käes
Vaid mõne kuu avaliku supelranna staatuses olnud Pikakari rand upub piknikuprügisse.
Erinevalt teistest randadest soodustavad Paljassaares asuva Pikakari ranna loodus, eraldatus ja grillimisplatsid piknike ja rannapidude pidamist. Ometi ei kiirusta einestajad enda järelt koristama.
Põhja-Tallinna linnaosa koristab kahe ettevõtte abiga Pikakari kolm korda nädalas, ent sellest hoolimata on põõsaalused ja haljasalad täis mahavisatud joogitaarat, kilekotte, kasutatud papp- ja plastnõusid.
Kuna tegemist on täies ulatuses reformimata riigimaaga, kus linn hooldab ainult supelranna ala, valitseb sellega vahetult piirnevas looduses veelgi hullem olukord. Kehvale rannailmale vaatamata on seal külastajad alles hiljuti kasutanud vanu autorehve välimööblina ning prügikastidest ja konteinerist ei paista keegi hoolivat.

Noored näevad Politseipargis ekstreemsporti ja breiktantsu
Järgmisel kolmapäeval kell 13 toimub Tallinna noorteaasta 2007 raames Politseipargis ekstreemspordipäev "Närvikõdi", kus kõigil huvilistel on võimalik osa saada töötubadest ja esinemistest ning kus tutvustatakse lähemalt rula- ja BMX-spordi, breiktantsu ja DJ-de maailma.
Üritust korraldab noorteorganisatsioon Vabadus: Noorte Liikumine ning nende eesmärk on pakkuda noortele ekstreemspordipäevaga uusi huvialasid, meelelahutust ja õppimisvõimalusi.
"Ekstreemspordipäeva "Närvikõdi" raames kaasame ekstreemspordimaailma noori, kes võiksid potentsiaalselt mõne sellise alaga tõsisemalt tegeleda, kuid kes pole ekstreemsporti ühe vaba aja veetmise võimalusena enda jaoks veel avastanud," ütles organisatsiooni Vabadus: Noorte Liikumine direktor Mihkel Jarlet Madalvee.

Tööstuse tänava lõik jääb septembrini ühesuunaliseks
Eile algasid kuni 10. septembrini kestvad remonditööd Põhja-Tallinnas Kalamaja piirkonnas Tööstuse tänav 53 asuva hoone ja Sitsi tänava vahelisel lõigul, kus liikluseks on avatud ainult Paljassaare suund.
Kuna remonditaval Tööstuse tänava lõigul tohib liikuda vaid Paljassaare poole, siis ümbersõit linna suunda toimub Kopli ja Volta tänava kaudu.
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul vahetatakse tööde käigus välja lagunenud äärekivid, freesitakse olemasolev sõidutee asfaltbetoonkate, paigaldatakse uus ülekate ning asfalteeritakse kõnniteed. Tööstuse tänava taastusremondi joonised koostas OÜ Viageo, ehitustöid teostab AS Aspi. Tööde maksumuseks on planeeritud 7,3 miljonit krooni. Tööd peavad olema lõpetatud 10. septembriks.

Isase lõhn suurendab emashiire aju
Dominantne isashiir mitte ainult ei tõmba emast enda poole. Ta paneb ka emashiire aju kasvama. Isegi väiksest tema lõhna puhangust piisab, et emashiire ajus hakkaksid arenema uued närvirakud, ja see kasv ergutabki emase isasega paarituma.
Kanada Calgary ülikooli teadlane Samuel Weiss ja tema kolleegid asetasid kaheksa kuni kümnenädalase emashiire sama vana isashiire alt võetud aluspanu lõhna kätte. Kahe nädala pärast leidsid nad, et dominantse isase feromoonide käes viibinud emaste aju oli kasvatanud palju enam uusi ajurakke kui võrdluslõhnade käes olnud emastel. Enamgi veel, emased valisid võimalusel välja just sama dominantse isase. Kuid need emased, kel ei olnud uusi ajurakke kasvanud, nii ei käitunud. Teadlased arvavad, et uued ajurakud kodeerivad mälujälgi dominantsetest isastest.

Eesti ilu piltidel
Pildiraamat Eesti ajaloost, loodusest ja muudest vaatamisväärsustest sisaldab 300 fotot paarikümnelt Eesti tippfotograafilt.
Tekst on napp, kuid täpne. Pildivalik hõlmab enamikku Eesti tipp-paiku.
Raamatut saab kinkida ka oma välissõpradele, sest teos on ilmunud ka inglise, saksa, vene ja hispaania keeles. Ja neis keeltes saab selle kätte koguni 30 krooni odavamalt.

Inimesteta Maa saaks ise hästi hakkama
Kui inimene kaoks Maalt päevapealt, siis oleks tema loomingust 10 miljoni aasta pärast Tallinnas äratuntavalt alles vaid pronkssõdur. Pronks peab ajahambale vastu kauem kui Viru keskus ning Oleviste kiriku müürid.
Inimkond vaidleb parasjagu selle üle, kui palju inimene ikka Maa kliimat muudab. Et ta on vallandanud mõnede liikide väljasuremise, selles ökoloogid ei kahtle. Et ta võtab looduselt üha enam, selles võib veenduda iga Eesti elanik, kes püüab matkata radadel, kus veel kümme aastat tagasi sai vabalt kõndida. Kuid mis juhtuks siis, kui mingil kummalisel põhjusel inimene äkki silmapilkselt maamunalt kaoks? Kuidas näeks meie planeet ilma inimeseta välja kümne, saja, tuhande, miljoni, miljardi aasta pärast?
Selle üle mõtiskleb Ameerika dokumentaalajakirjanik Alan Weisman oma uues raamatus "Maailm ilma meieta" ("The World Without Us"). Tema ideest innustatuna üritasin kujutleda, kuidas hakkaks välja nägema Eesti, kui inimene Maalt kaoks.

Rõivas sai Riigi Kinnisvara nõukogu esimeheks
Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) uus nõukogu valis täna ühehäälselt ettevõtte nõukogu esimeheks Taavi Rõivase.
Vastvalitud nõukogu esimehe Taavi Rõivase sõnul on RKAS-i eesmärgiks olla riigiasutustele jätkuvalt usaldusväärseks partneriks ning pakkuda võimalust usaldada oma kinnisvaramajandus professionaalidele.
"RKASi koostöö justiits-, rahandus- ja siseministeeriumiga näitab, et partnerlus aitab riigiasutustel keskenduda oma põhitegevusele ning mitte vaevata pead igapäevaste kinnisvara haldusküsimustega," lisas Rõivas.
RKAS-i nõukogu on seitsmeliikmeline. Alates käesoleva aasta 19. juunist on RKAS-i nõukogu liikmed Kaie Karniol, Jüri Eerik, Taavi Rõivas, Keit Pentus, Vello Väinsalu ja Rein Järvelill. Eelmisest koosseisust jätkab nõukogus tööd Kalev Kukk.

Edelaraudtee tõstab augustist kuni 20 protsenti piletihindu
Riigisisest reisirongiliiklust korraldav Edelaraudtee tõstab alates 1. augustist rongipileti hinda, keskmiselt hakkab reisija sõidukilomeeter maksma senise 50 sendi asemel 60 senti, populaarsematel marsruutidel jääb hinnatõus vahemikku 10-20 protsenti.
Kõik seni kehtinud sõidusoodustused jäävad alles. Kõik sõidupiletid, mis on ostetud enne 1. augustit ja mille kehtivus ulatub 1. augustini või üle selle, on kehtivad juurdemaksuta kuni neile märgitud kehtivusaja lõpuni, teatas rongifirma.
Tallinna-Tartu kiirrongi I klassi pilet hakkab senise 125 krooni asemel maksma 140 krooni, sõit II klassi vagunis maksab alates 1. augustist 115 krooni senise 90 krooni asemel. Kõige odavam pilet hakkab maksma Edelaraudtee rongides 10 krooni, Tallinna lähiümbruses - Tallinnast Arukülani või Kiisani 15 krooni.
Edelaraudtee reisijateveo juhi Annemari Oherdi sõnul pole Edelaraudtee hindu tõstnud 2005. oktoobrist alates.

Maksuamet: meie kahtlusalused rikuvadki seadusi
Maksu- ja tolliameti kinnitusel näitab prarktika, et ameti risikianalüüs põhjal selgunud kahtlusalused petavadki riiki.
Maksu- ja tolliameti kontrolli osakonna juhataja Egon Veermäe sõnul näitasid esimesel poolaastal läbiviidud kontrollid, et 90 protsendil juhtudest tuvastas reaalne kontrollitegevus sama rikkumise, mida näitas ka ameti analüüs.
"See on väga oluline, kuna näitab, et ausal maksumaksjal on risk kontrollitavate hulka sattuda väga väike ja ameti kontrollitöö on suunatud sinna, kus seda kõige rohkem tarvis on. Seda, et isikud oma rikkumisest aru said, näitab ka see, et üle 70 protsendil juhtumitel toimus maksudeklaratsiooni parandamine vabatahtlikult, ilma maksuotsuseta," lisas Veermäe.
Maksu- ja Tolliamet viis 2007. aasta I poolaastal läbi 1001 maksukontrolli ning selle tulemusel määrati juurdemaksmisele kuuluvaid makse üle 1,1 miljardi krooni. Eelmise aastal lõpetati sama ajaga 1212 maksukontrolli ning määrati nende tulemusel üle 300 miljoni krooni täiendavaid makse.

Hansabank Markets: valitsus mõtleb majanduslanguse asemel populaarsusele
Hansabank Markets leiab oma vastavaldatud Balti riikide majandusprognoosis, et Eestis ja Lätis on alanud majanduse pehme maandumine, kuid valitsused tegelevad majandusprobleemide lahendamise asemel oma populaarsuse kasvu pärast muretsemisega.
"Kõigi kolme riigi puhul on murettekitav tarbimise kiire kasv, mis saab oma jõu kasvavast tööhõivest, ülikiirelt tõusvatest sissetulekutest ja laenudest. Selline hoogne kulutuste kasv on toonud kaasa hinnatõusu kiirenemise ja välistasakaalu halvenemise ning tekitab probleeme ettevõtetele, kes peavad kiiresti kohandama oma tootmist, et tulla toime kiirelt kasvavate kuludega," teatas ettevõte.
Ettevõtte analüütikud näevad peamise riskina valitsuste ekspansiivsusele kalduvat eelarvepoliitikat, mis tarbimiskasvule hoogu lisab.
Balti riigid püsivad analüüsi kohaselt endiselt Euroopa Liidu majanduskasvu tipus. Kuigi esimeses kvartalis kasv aeglustus, olid Läti (11,2% aastakasvu) ja Eesti (9,8%) endiselt edetabeli tipus ning Leedu tegi tugeva kasvuhüppe (8,3%) kuuendalt positsioonilt neljandale.

Mais suurenes kaubavahetuse käive
Kaubavahetuse käive Eestis oli 2007. aasta mais 11 protsendi võrra suurem kui eelmise aasta samal ajal.
Mais oli kaubavahetuse eksport 11,6 miljardit krooni (43%) ning import 15,6 miljardit (57%). Eelmise aasta maiga võrreldes suurenes eksport 10 protsenti ning 2007. aasta aprilliga 13 protsenti, teatas statistikaameti pressiesindaja.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 4 miljardit krooni, mis eelmise aasta sama ajaga võrreldes on pool miljardit rohkem.
Mais hõlmas eksport Euroopa Liidu riikidesse 66% ja SRÜ riikidesse 10% kogu kaupade ekspordist - eelmise aasta mais olid need näitajad vastavalt 67% ja 9%.
Kaubavahetus Venemaaga vähenes maikuus võrreldes aprilliga 8%. Eksport vähenes 4% ja import 10%, mis ei avaldanud olulist mõju Eesti väliskaubanduse näitajatele.

Võõrtööliste seadus leeveneb
Poola ja Läti eeskujul kavatseb Eesti kaotada lühiajalise võõrtööjõu palkamise piirangud.
Samasugune seadusemuudatus on Eestis ettevalmistamisel. Kui see jõustub, võib nn kolmandatest riikidest pärit tööline töötada siin ilma loata aasta jooksul kuni kuus kuud.
"Kindlasti avaldab lähinaabrite otsus survet Eestile oma
strateegia võõrtööjõu suhtes kiiremini ja paremini läbi mõelda," märgib tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson. "Mõistan ettevõtjaid, kes loobuvad praegu võõrtööjõu sissetoomisest, kuna protsess on aeganõudev ja keeruline."
Muudatuse eesmärk on kaotada pikad menetlustähtajad, defineerida selged alused välismaalase tööle lubamiseks ning vähendada nii ettevõtja kui ka riigiasutuse bürokraatlikku koormust.

Remonditöökoda ei suuda korda teha plärinal mängivat plasmateleviisorit
Samsungi esindaja väidab, et televiisor võibki pläriseda ja see on täiesti normaalne.
Tallinlane Vello Lehtpuu ostis internetipoest Samsungi plasmateleri, millest pärast nädal aega kasutamist hakkas kostma imelikku plärinat. Nii pöördus ta murega lausa kahel korral müüjafirma poole, et anda kallis aparaat garantiiremonti. Remonti teler ka saadeti, kuid segav plärin ei kadunud kuhugi. Lõpuks anti Lehtpuule remonditöökojast kaasa paber, mille kohaselt võibki teler sellist müra tekitada.
Samuti polnud abi Samsungi Baltikumi esindusest, kuhu Lehtpuu kirja saatis. Esindaja selgitas oma vastuses, et teleri tekitatav müra jääb Baltikumis lubatud standardi piiresse, milleks on nende väitel lubatud 40 detsibelli.
Abi ei ole ta veel saanud ka tarbijakaitseametist, kuhu ta kaebuse esitas ja kus juhtum on praegu menetlemisel.

Eestlaste laenuhullus hakkab sammhaaval lõpuks läbi saama
Eesti Panga andmetel on laenudünaamika tänavu esimesel poolaastal muutunud.
Kõige selgemalt näitab seda uute laenude vähenemine. 2007. aasta esimesel poolaastal kasvas pankade laenu- ja liisinguportfell 31 miljardit krooni. See on peaaegu võrdne 2006. aasta esimesel poolel välja antud laenude mahuga ning jääb 6 miljardi krooniga alla möödunud aasta teisel poolel välja antud laenude kogusuurusele.
2007. aastal on ühes kuus välja antud laenude ja liisingute koguväärtus ulatunud tavaliselt 4-5 miljardi kroonini, samas kui mullu teisel poolaastal suurenesid portfellid kuus ligi 6-7 miljardit krooni.
Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jaak Tõrsi andmetel on aeglustumise peamine põhjus eluasemelaenude loium kasv, mis on aasta arvestuses taandunud 65 protsendilt 49 protsendile.

Veneetsia filmifestivali võistlusprogrammi valiti esimest korda Eesti film
Režissöör Veiko Õunapuu vändatud täispikk mängufilm "Sügisball" valiti esimese Eesti filmina Veneetsia filmifestivali võistlusprogrammi.
""Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda," kommenteerib rezhisöör. "Samas leidub seal muigeid ja absurdi ning mõni vastavalt häälestunud vaataja võib isegi laginal naerda saada," teatas filmimeeskonna esindaja.
Filmivõtted toimusid käesoleva aasta alguses Lasnamäel, kus näeme argipäevast draamat, milles ristuvad kuue magalaelaniku elud.
Maailma vanimat filmifestivali Veneetsiat peetakse Cannes'i ja Berliini kõrval kolmandaks suuremaks Euroopa filmifestivaliks, mille põhiprogrammi valitakse igal aastal tuhandete kandidaatide hulgast mõnikümmend parimat.

Raekoja plats on homsest kunstnike päralt
Tallinnas Raekoja platsil algab homme traditsiooniline professionaalse kunsti laat, kus kogu nädalavahetuse vältel on võimalik tutvuda kvaliteetse eesti kunstiga ning kohtuda autoritega.
Esindatud on teiste seas tekstiili- ja moekunst, keraamika ja portselan, nahk-, klaas- ning metallehistöö, teatas Tallinna pressiteenistus.
Kujutavat kunsti tutvustavad graafikud, maalijad ja akvarellistid - kohapeal on ka võimalus end portreteerida lasta.
Oma loomingut pakuvad valdavalt Eesti kunstnike liidu ja Eesti disainerite liidu liikmed.
Kunstilaada võlu peitub otseses suhtluses kunstnikuga, kellele soovi korral saab esitada tellimusi - loomingut tutvustavad ja müüvad kunstnikud ise, luues vahetu kontakti enese ja kunsti nautija vahel.

Kaheksa tšellot koos - suure festivali luksus
Teisipäeval oli Oistrahhi festivali leivanumbriks Indiast pärit Briti
Patricia Rozario on harjumatult hea kunstilise vaistuga kammermuusik, tämbrilt peen ja loomulik, laval ilmekas ja dramaturgiliselt viimistletud. Noor dirigent Risto Joost tundus tema kõrval pisut ebakindel, kuid Rozario käitus nagu professionaalne ansamblist ja võttis vastu viimase kui impulsi, mis talle ja kaheksale tšellole anti.
Tšellistid, kellest on võimalik oktetti moodustada ainult festivalitingimustes, olid eraldi võt-tes viimseni professionaalid, kuid vähesest prooviajast tulenevalt kord ei häälestunud, kord ei mänginud koos, kord oli pizzicato või suured hüpped pisut umbmäärased. Sellele vaatamata kõlas Arvo Pärdi "L'abbé Agathon" tihedalt ja huvitavalt, pühalikult ja veenvalt.

Maailmaparandamine vajab veel harjutamist
Pärnus kohtusid omaalgatuslike kunstipraktikate eestvedajad.
Kunstimaailma meeli on juba mõnda aega kõditanud teadmine, et sügisel toimub Tallinnas esimene noorte kunstnike biennaal. See on võimalus kanda end kunsti(turu) rahvusvahelisele kaardile, tuua Tallinna värsket rahvusvahelist mõtet ning lisada uued peatükid noore kunsti tabamise-defineerimise püüe-tesse. NKB ise on senini vaikinud, ei ole veel avaldanud kontseptsioone, teemasid, nimesid vms. Selle asemel on avalikkus olnud kaasatud biennaali avalikku ettevalmistusprogrammi ehk Public Preparationisse.
Airi Triisbergi ja Rael Arteli korraldatud üritustesari, millest seni on toimunud kolm osa ("Translocal Express" veebruaris Tallinnas, "iMagine" mais Vilniuses ning äsjane "Exercises on Adhocrazy" juulis Pärnus), on pühendanud end tänapäevases kunstis toimuvate rahvusvaheliste koostööpraktikate uurimisele organisatsioonide-institutsioonide-kuraatorite-kunstnike jt vahel.

50-Cent kardab oma turvalisuse pärast
Oma elu jooksul üheksa kuuli poolt läbistatud räppar kasutab Tallinnas soomustatud autot, relvastatud ihukaitsjaid ja turvamehi.
Räppar 50-Cent saabub Tallinna lennujaama kahe isikliku relvastatud ihukaitsjaga.
Lennujaamast sõidab staar Radisson SAS hotelli politseieskordi saatel. Hotellis on räppari ja tema meeskonna päralt terve 21 korrus koos presidendisviidiga, teatas räppari kontserdikorraldaja pressiesindaja.
Reserveeritud korrusel patrullib palgatud turvamees, teine turvamees valvab esimesel korrusel.
Ringisõitmiseks kasutab räppar täiesti soomustatud Falcki autot koos autojuhiga.

Disney filmide tegelased lõpetavad suitsetamise
Walt Disney Co teatas eile, et on esimene Hollywoodi stuudio, mis lõpetab suitsetamise näitamise oma koguperefilmides.
Suitsetamist piiratakse ka Disneyle kuuluvate Touchstone ja Miramaxi filmides, vahendab Reuters.
Suitsetamisvastased sildid pannakse tulevikus firma DVD-dele, kompanii esindaja sõnul julgustavad nad ka kinode omanikke suitsetamise kahjulikkusest rohkem teada andma. Lisaks loodetakse, et Disney sammu järgivad ka teised kinokompaniid.

Tudengid õpivad keelt siidimaalimise kaudu
Välismaised üliõpilased saavad suvel õppida eesti keelt põnevate tegevuste kaudu.
Siidimaalingu õpituba paikneb Vene tänaval Meistrite hoovis asuvas kunstikaupluses Õnneküpsis, kuhu pääsemiseks tuleb üles ronida peaaegu püstloodis tõusvast trepist. Pood on pisike ja hubane ning suure laua taha on ennast istuma sättinud viis siidimaalingu huvilist. Palju rohkem neid sinna ei mahukski.
Laual on värvipotsikud, pintslid ja seni veel lumivalged siidisallid. Tudengid ootavad kannatlikult, kuni õpetaja Kaire Jakobson lõpetab poekülastajatega tegelemise ning asub neile seletama siidimaalimise tehnikaid.
Siia kogunenuid seob omavahel Tallinna ülikool, mis ei puhka ka suvel, vaid pakub rahvusvahelise suveülikooli kaudu huvilistele keeleõpet ja kultuuriprogrammi.

Kahelt räpparilt leiti püstol
Kaks räpparit - Lil Wayne ja Ja Rule - jäid politseile tulirelvadega vahele teineteisest sõltumatult pärast Lil Wayne'i kontserti, mis toimus eelmisel reedel New Yorgis.
Outkastist tuntud Lil Wayne, passi järgi Dwayne Carter, tõmbas politsei tähelepanu tuuribussi ees marihuaanat suitsetades. Läbiotsimisel leiti mehelt 40-kaliibrine püstol, vahendab New Musical Express.
Samal ajal võttis politsei kiiruse ületamise eest vahele Ja Rule'i, kodanikunimega Jeff Atkinsi, kellelt leiti samasugune tulirelv.
Nimetatud räpparid salvestasid hiljuti ühisloo "Uh Oh".
New Musical Expressi põhjal Mart Niineste

Kinos Rubiin kuuleb rajurokki
Vastukaaluks täna algavale Viljandi pärimusmuusika festivalile müristatakse Viljandi kinos Rubiin kolm päeva jutti rasket rokki.
Ülimalt uhke avapaugu annavad täna No Big Silence koos Tiit Kikasega. Kes on Leigol näinud maa-tule-vee-etendust "Suurte masinate muusika" I ja II, see teab, mida oodata. Kes ei ole näinud, sel tasub võimalusest kinni hakata! Lisaks kõiki ihurakke pööritavale muusikale antakse manustamiseks ka suurejoonelist sõud.
Reedel ja laupäeval lammutab Rubiinis aga Mulgi Maru ehk Antifolk III. Kahe päeva jooksul kuuleb ilusaid numbreid muuhulgas sellistelt tegijatelt nagu Winny Puhh, Horricane ja Loits.
Mari Rebane

Blogi: 
Blogi:  - kes on Cory Kennedy? Pole oluline, sest meilgi on sääraseid tütarlapsi-staarihakatisi mõlema jalaga segada. Ainuke vahe on mõõtkavas. Meie Cory Kennedyd nii kõrge kaarega ei lenda. Oma blogis kirjutab eikusagilt startinud algupärane Cory Kennedy sellest, kui põnevat elu ta elab.

Vormel: Asmer stardib Spas eelviimaselt kohalt
F3 Briti meistrivõistluste liider Marko Asmer alustab reedel sarja 13. etappi Spa-Francorchamps'i rajal Belgias 29. ehk eelviimaselt stardikohalt.
Hitech Racingu esipiloot sai vabatreeningutel vastavalt 9. ja 11. koha, kuid lõhkus viimasel vabatreeningul auto ning mehhaanikutel tuli eestlase Dallara-Mercedest kõvasti parandada, kirjutab Sportnet. Asmer jõudis läbida vaid ühe kiire ringi ning sai parimalt neist ajaks 2.18, 575.
Teist korda sel hooajal stardib parimalt kohalt Stephen Jelley, kelle aeg oli sarja liidri omast parem 4,499 sekundi võrra. Vabatreeningul kiireimad ringid kihutanud sakslane Maro Engel jäi temast maha 0,277 sekundiga.
Teisest reas talustavad Sam Bird ja Atte Mustonen.

Judo: Minaškin võitis noorte olümpiapäevadel kulla
Euroopa noorte suveolümpiapäevadel Belgradis võitis judokas Grigori Minaškin kehakaalus kuni 81 kilogrammi kuldmedali.
Finaalis alistas Grigori Minaškin ipponiga Hollandi sportlase Gudo Slotboomi.
Minaškini juhatas judo juurde Feliks Saakjan, hetkel on tema treeneriks Dmitri Budõlin. Minaškin võitis kuldmedali ka juuli alguses toimunud kadettide Euroopa meistrivõistlustel.
Kehakaalus kuni 63 kilogrammi esines südilt Laura-Maria Lehiste, kel tuli pronksmedali saatuse otsustanud matšis kaotus võtta Belgia sportlaselt J. Gudelilt. Lehiste lõpetas võistluse 5. kohaga.
Grigori Minaškin avas Eesti koondise medaliarve käesolevatel olümpiapäevadel.

Jalgrattasport: Touril tähistas etapivõitu itaallane
Tour de France tänase 17. etapi võitis nelja jooksiku lõpuheitluses itaallane Daniele Bennati.
Teine oli sakslane Markus Fothen, kolmas šveitslane Martin Elmiger ja neljas veel üks sakslane Jens Voigt, kirjutab Sportnet. Võitja aeg oli 4: 14.03.
Bennati ületas lõpujoone hetkel, kui peagrupil koos uue liidri Alberto Conatadoriga jäi finišini sõita veel ligi kuus kilomeetrit. Lõpuks kaotas peagrupp Bennatile üle üheksa ja poole minuti.
Hispaanlase Contadori üldaeg on 80: 42.08. Austraallane Cadel Evans kaotab talle 1.53 ja ameeriklane Levi Leipheimer 2.49-ga.
Hommikul kõrvaldati tuurilt sarja senine liider Michael Rasmussen.

Jalgrattasport: dopinguskandaal ähvardab ära jätta MM-i
Stutggardis 26.-30. septembrini toimuvad maanteesõidu MM-võistlused võivad ära jääda, kui rahvusvaheline jalgrattaliit UCI ja korraldajad ei suuda kokkuleppele jõuda dopingukontrolli küsimustes.
Sakslased ootavad praegu UCI-poolset kinnitust leppele, milleni jõuti 9. juulil peetud kokkusaamisel Saksamaa siseministri Wolfgang Schäuble, Saksa rattaliidu juhi Rudolf Scharpingu, UCI presidendi Pat McQuaidi ja Saksa antidopinguorganistsiooni NADA juhi vahel, kirjutab Sportnet. 
Nõudpidamisel otsustati, et enne MM-i tehekse osalejate seas üllatusteste, sealhulgas ka vereteste. Lisaks võetakse enne võistluste algust kõigilt osalejatelt vereproov. Ka peavad kõik võistlejad andma allkirja, et nad on keelatud ainetest puhtad.
"Nüüd ootame UCI-lt kirjalikku kinnitust sellele, mis koosolekul otsustati," teatas MM-i korralduskomitee peasekretär Wolfgang Schneider.

Võrkpall: Kais ja Vesik lõpetasid MM-i alagrupi teisena
Eesti rannavolle esipaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik kaotasid 1: 2 Gstaadis peetaval MM-il alagrupi viimases kohtumises Venemaa paarile Dmitri Barsuk - Igor Kolodinski.
Kohtumine kestis kokku tund ja kümme minutit, kirjutab Sportnet.
S-alagrupis lõpetati kahe võidu ja ühe kaotusega, mis andis teise koha. Kais - Vesik kogusid venelastega võrdse arvu võite, kuid paremus omavahelises mängus andis esikoha idanaabritele.
Alagrupi avamängus alistasid Kais ja Vesik 2: 1 Itaalia paari Riccardo Lione - Matteo Varnieri, teises mängus saadi sama tulemusega jagu Tšehhi duost Michal Biza - Martin Lebl.
Homme jätkatakse mänge 32 parema hulgas ühe miinuse süsteemis.

Kanepi mängis end veerandfinaali
Maailma 46. reket Kaia Kanepi jätkas edukalt Bad Gasteini WTA turniiril, alistades 6: 3, 6: 4 teises ringis maailma 86. reketi, tšehhitari Klara Zakopalova.
Võiduga kaheksa parema hulka pääsenud Kanepi kohtub veerandfinaalis kas rumeenlanna Edina Gallovitsi (WTA 72) või tšehhitari Renata Voracovaga (WTA 134), teatas Sportnet.
Gallovitsiga on Kanepil omavahelised mängud 1: 1, Voracovat on eestlanna suutnud lüüa aga kõigil kolmel korral. Avasetis suutis Kanepi seisul 3: 3 oma pallingut hoida, Zakopalova sellega hakkama ei saanud ning järgmises geimis lõpetas Eesti esireket teisel settpallil ka seti numbritega 6: 3.
Kanepi võitis esimeses setis 28 punkti, vastasel õnnestus punkte noppida kuue võrra vähem. Kanepi suutis vastase pallingu murda kahel korral, Zakopalova sai sellega hakkama korra.

Pobeda kukutanud Levadia valmistub Belgradi saunaks
Eesti vutimeister FC Levadia murdis eurosarjas teist aastat järjest avaringist edasi.
Levadia ületas Makedoonia esiklubi Prilepi FK Pobeda autilükkamisega tänavuse esimese tõkke Euroopas ning asub valmistuma Meistrite liiga teise eelringi heitlusteks Serbia hiiu Belgradi Crvena Zvezdaga.
Kuigi eilne 0: 0 viik Pobedaga ei sisendanud Levadia pallureile enesekindlust, sest nad ei suutnud teise poolaja alguses punase kaarti teeninud Blagoje Damevski väljakult lahkumise järel arvulist ülekaalu väravaks vormistada, ei tunne nad järgmise vastase ees aukartust.
"Tuleb kasutada taktikat, nagu mullu UEFA sarjas Twente ja Newcastle'i vastu - korralikult kaitsta," ütles Levadia kapten Marek Lemsalu. "Kui saame kaitse pidama, tuleb loota õnnele. Arvata on, et tuleb päris hull mäng, sest Crvena Zvezda tehnilised mängijad lükkavad palli sama hästi Pobeda."

Alekna jäi Kanterile jälle alistamatuks
Kettaässad andsid Kaunases haarava etenduse: Virgilijus Alekna heitis 71.56 ja Gerd Kanter 70.92.
Leedulane parandas viimases voorus tulemust ligi nelja meetriga ja surus sinnani 69.92-ga juhtinud Kanteri teiseks.
Kuid ka Kanter võttis end viimases voorus suurmeisterlikult kokku. 70.92 on tema paremuselt neljas tulemus. Pärast võistlust surusid haarava duelli pidanud teineteisel kätt. "Tšut, tšut," lausus Alekna Kanterile.
"Selge, et Virgilijuse viimane katse ärritas mind üles, samas pani ka kukalt kratsima - olin vaid kord poolteist meetrit kaugemale heitnud," lausus Kanter. "Aga mul on väga hea vorm, ka tingimused olid soodsad. Mu vastus Virgilijusele tekitas rahulolu, suutsin raskes olukorras öelda ka tugeva sõna."

Treener Matic: Müürsepp oleks Kalevile väga kasulik
Kalev/Cramo juhid teevad Martin Müürsepa palkamiseks suuri jõupingutusi.
Kalev/Cramo peatreeneri Veselin Matici sõnul tooks Müürsepp meeskonda tippmängu kogemusi, mida nad vajavad eel-
oleval hooajal ULEB-i karikavõistlustel. "Müürseppa palgates saaksime väga hea mängija," ütles Matic.
Matic soovib siiski enne teada saada, kui tugev on Müürsepa motivatsioon tipptasemel mängida.
"Mulle ei meeldinud, kuidas läks Martini eelmine hooaeg," lausus serblane. "Minu meelest lõhkus Tartu Rockis kujunenud olukord tema mainet. Kuid nüüd otsustas Müürsepp tulla taas Eesti koondisesse, mis näitab tema vastutustunnet."
Kalev peab värbama ühendriiklase Travis Reedi kõrvale vähemalt ühe heatasemelise keskmängija.

Triin Aljand: üliõpilastena ei saa me võiduraha võtta
USA Texase ülikooli tudengi Triin Aljandi suvevaheaja treeningute tulemuseks oli kolm Eesti rekordit. Turismi õppiva ujuja eesmärgid on aga sihitud Pekingile.
Olid kodus vaid neli päeva ja järgmine kord tuled alles…
…loodan tulla detsembris, aga suurema tõenäosusega järgmisel suvel. Eestis käimise teema on igal juhul väga kahtlane, midagi kindlat ei tea lubada.
Kümmekond päeva tagasi ujusid Texases kolm Eesti rekordit. Kas teed peaproovi järgmiseks aastaks, et juuli lõpus ja augusti alguses löögihoos olla?
Esialgu on siiski eesmärk hästi ujuda sel suvel, eelkõige augusti alguses Pariisis. Tegin USA-s kaasa suvise treeningukava, mis on täiesti erinev talvisest. Ilmselt seetõttu tulid ka head tulemused.
Mis mõttes on suvine programm teistsugune?
Siis ei pea muretsema kooli pärast, saab rohkem ujuda, trenni teha, vaba aega puhkamiseks on enam. Järgmisel aastal kavatsen suveks sinna jääda.

Kas rattasport sureb kümne aastaga välja? 
Järjest tihedamini tõstatub küsimus - kas rattaspordi tipus on veel puhtaid sportlasi?
Tour de France'i võistluste direktori Christian Prudhomme sõnul vajab rattasport kiiret ja põhjalikku muutust, et dopinguskandaalid ala lõplikult ei suretaks. Viimati jäi veredopingu kasutamisega vahele kasahh Aleksandr Vinokurov.
"Peame läbi viima revolutsiooni - muud ei jää enam üle, rattasport peab taas puhtaks saama," sõnas Prudhomme BBC-le.
Eile selgus veel üks positiivne dopinguproov, mille eelmisel neljapäeval andis itaallane Cristian Morani Cofidise meeskonnast. Tema proov sisaldas lubatust rohkem testosterooni. Muide, Cofidis oli üks kaheksast meeskonnast, kes korraldasid eilse etapi eel dopinguvastase meeleavalduse.
Nii laupäevase eraldistardi kui ka esmaspäevase 196 km distantsi järel positiivse dopinguproovi andnud Vinokurovi verest leiti kahesuguseid punaseid vereliblesid. See tähendab, et Vinokurovile tehti vereülekanne, verd andis inimene, kelle grupp ühtis ratturi omaga.

Kaheksapaat sihib noorsoo MM-il kohta esikuuikus
Reedel Suurbritannias Strathclyde'is algaval alla 23-aastaste sõudjate MM-il läheb suurima lootusega starti Eesti kaheksapaat.
Andrus Sabiin, Alvar Räägel, Jaan Laos, Artur Maier, Martin Absalon, Sten Villmann, Rauno Talisoo, Alo Kuslap ja roolija Nikita Lunin said kahel eelmisel hooajal B-finaali võiduga kokkuvõttes seitsmenda koha.
"Loodame, et nad jõuavad vähemalt A-finaali kuue parema hulka," hindas sõudeliidu peasekretär Jaan Tults noormeeste väljavaateid.
Võistlusest loobusid Kaspar Taimsoo ja Vladimir Latin, kes valmistuvad augusti lõpus peetavaks täiskasvanute MM-iks, kus sõuavad koos Allar Raja ja Igor Kuzminiga neljapaadis.
Veele lähevad ka kahel MK-etapil B-finaali jõudnud Valeri Prosvirnin kergekaalu ühepaadil, Deniss Nessõn ja Helen Tinkus ühepaadil, Elar Jaakson ja Raimo Pull roolijate kahepaadil.

Tele2 kehtestab Euroopa Liidu riikides soodsaimad roaming-hinnad
Augusti lõpust kehtestab Tele2 uued rändlusteenuse hinnad, mis on Eesti operaatorite hinnakirjadest soodsaimad.
Alates 30. augustist kehtestab Tele2 oma klientidele Euroopa Liidu riikides helistamisel uueks hinnaks 8,70 krooni minuti eest. Kõnedele vastamise hinnaks saab olema 4,35 krooni minuti eest. Uued hinnad on Eesti operaatorite hinnakirjadest soodsaimad, teatas ettevõte.
Lisaks soodsamatele roaming-hindadele säilitab Tele2 oma klientidele tasuta kõnedele vastamise võimaluse Tele2 Läti ja Leedu võrgus. Soomes Elisa võrgus ja Rootsi Tele2 võrgus on tasuta esimene minut ja alates teisest minutist kehtib tavapärane vastuvõtutasu.
Uued tariifid hakkavad Tele2 klientidele kehtima alates 30. augustist. Hind muutub kõikidele klientidele automaatselt, uute roaming-hindade saamiseks ei pea klient tegema eraldi taotlust.

Viljandi folk lauldi avatuks
Viljandi folgi avamisel laulsid regilaule festivali peakorraldaja Ando Kiviberg, Viljandi linnapea Kalle Jents ja helilooja Veljo Tormis.
"Olete tulnud siia, teate küll, mida tegema," sõnas Kaevumäe lavapealik Andri Maimets, teatas Viljandi folgi pressiesindaja.
XV Viljandi pärimusmuusika festivalile on tuldud laulma, tantsima ja muusikat nautima. Tõestuseks seekordse festivali teema kohta, kõlasid Kaevumäel regilaulud nii esinejate, kui ka festivali peakorraldaja Ando Kivibergi, Viljandi linnapea Kalle Jentsi ja regilaulu ristiisa Veljo Tormise suust.
Avamisel tervitas külalisi ka Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kellel oli hea meel, et seekordse festivali peateemaks on just nimelt regilaul.
"Laul on see, mis on meid aastaid ühendanud, mis toob meid kokku, kui oleme hädaohus või mures," tõi president välja laulu tähtsuse.

JÄRJEJUTT (6): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
See pärineb 17. sajandist, kuid ma ei hinda seda kuigi kõrgelt. Selle autor oli valevorst, lakekrants, abielurikkuja ja suli. Mul on hea meel tõdeda, et ta on unustatud. Jäi mulje, et härra Norrelli põlgus ei piirdunud üksnes elavate võluritega. Ta oli vaaginud ka kõiki surnuid ja leidnud igaühe juures midagi vajakajäävat.
Härra Honeyfoot, käed Issandat kiitva metodisti kombel õhku tõstetud, tõttas ühe riiuli juurest teise juurde. Ta pilk vilas pealkirjadel, jõudes hädavaevu peatuda ühel kui juba köitis tema tähelepanu mõni teine toa kaugemas seinas. "Oo, härra Norrell!" õhkas ta. "Kui palju raamatuid! Kahtlemata leiame me siin vastused kõigile oma küsimustele!"

Eestis nähakse endiselt kõikjal fašismi ilminguid
Venekeelses meedias tõmmatakse endiselt paralleele eestlaste ja fašismi vahele.
Den za Dnjom avaldas artikli "Uus šovinistlik eesti keel", milles räägitakse autori arvates uuest eestlaste leksikonist. "Demokraatial-eesti-moodi on üks joon, mis teeb ta Kolmanda Reichi sugulaseks. Jutt on uuest keelepruugist, mida eesti massiteabevahendid aktiivselt ellu rakendavad," kirjutab leht, võrreldes venekeelsete elanike olukorda juutide olukorraga natsi-Saksamaal ja väites, et "eesti võimud on küllalt mõnitanud vene arste" nagu sakslased omal ajal juudi arste. Eestlastele heidetakse ette ka seda, et nad pajatavad pidevalt "jubedatest Venemaa massiteabevahenditest, kes olevat mustanud ausat Eestit". Artikli autor Nikolai Karajevi kirjutis on kõvasti Dimitri Klenski kirglike pronksiööeelsete kirjatükkide moodi ja selles tõmmatakse võrdlusmärk mõistete "aarialane" ja "eestlane" ning "mitteaarialane" ja "mitte-eestlane" vahele. Nii et artikkel on järjekordne vesi ka juba inimelusid jahvatanud veskile a la "Eesti on fašistlik riik". Konkreetselt nahutab Den za Dnjom Eesti Päevalehte väljendi "tibla" eest ja Postimeest "tundmatu vene päti" eest, veel kritiseeritakse mõisteid "okupant", "muulane", "punaarmeelaste järeltulija" (selle eest saab oma koosa Andrus Kivirähk). Nende väljendite kriitika on ehk õigustatudki, kuid on hämmastav, et maha tehakse ka sõnu "koduvenelane" ja "meievenelane" (autor leiab, et venelane oleks seega nagu eestlaste omand - pole enam koduloom, kuid ka vaba inimene mitte, jättes mainimata, kes oleksid sellise loogika kohaselt Naši liikumise liikmed). Autorile ei meeldi isegi mõisted "eestivenelane" ja "eestimaalane". Artikkel on täis pikitud kõhedusttekitavaid näiteid fašistliku Saksamaa praktikast. Kahjuks ei paku leht mitte ühtegi mõistlikku lahendust, kuidas siis tohiks. Jääb mulje nagu meid, kes ei ole eestlased (ei julgegi ühtegi nimetust esile tuua), ei tohigi üldse mainida, nagu ei või islamiusulistele prohveti kujutist näidata…

Reklaam rikkus reegleid
Kosmeetikahiiu L'Oreal reklaam, kus ripsmeid pikendavat tušši "Telescopic" reklaaminud näitlejanna Penelope Cruz kandis võltsripsmeid, on reklaami järelevalveorganisatsiooni Advertising Standards Authority (ASA) hinnangul eksitav ning rikub reegleid.
Mitte kusagil pole ühtki märget selle kohta, et näitlejanna kannab reklaamis võltsripsmeid. L'Oreali esindaja sõnul on võltsripsmete kasutamine kosmeetikamaailmas tavaline asi.
BBC põhjal Mari Rebane

MySpace kustutas kontosid
Suhtlusvõrgustik MySpace kustutas üle 29 000 konto, kui kontrolli käigus avastati, et need kuulusid USA-s seksuaalkuriteos süüdimõistetutele.
Firma teatel on nende teenuseid kasutavate seksuaalkurjategijate arv neljakordistunud - veel mais oli süüdimõistetute kontosid 7000.
Üldse on Ameerika Ühendriikides registreeritud ligikaudu 600 000 seksuaalkuriteos süüdimõistetud isikut.
MySpace'i kriitikud nõuavad, et saidid muudetaks seaduste toel turvalisemaks.
Näiteks Põhja-Carolina osariigi justiitsminister Roy Cooper tahaks kehtestada föderaalseaduse, mille kohaselt peavad lapsed enne suhtlusvõrgustikega liitumist vanematelt luba küsima. Veebisait omakorda peab aga vanemate isikud üle kontrollima.

JÜRGEN LIGI: sabal esimene kints
Vale peab olema piisavalt suur, on rohelised õppinud Goebbelsilt. Nad on saanud hakkama ja leidnud piisava arvu (16) opositsioonilisi lolle, et Riigikogu erakorralise istungi tarbeks avaldus teha. Sabal pole liputamiseks koera, küll aga üks kints olemas.
Kui selliseid leiduks ka koalitsioonis, oleks see esimene kord, kus Eesti parlament koguneb erakordse blufi peale. Üldine hoiak on olnud, et erakorralised istungid tehakse selliste erakorraliste asjade puhul nagu mingi eelnõu lähenev tähtaeg, eelarvemuudatus või presidendivalimised.
Keskerakond ja Rahvaliit on populistliku laamendamise peale alati hakkamas. Aga et nad sellise aferismiga kaasa jooksevad ja pisikese konkurendi ees koogutavad, on siiski pisut ootamatu. Nüüd peavad nad vastama küsimusele, miks Reiljan ja Savisaar vale energiapoliitikat ajasid. Ja miks kaotasid "nelja aastaga 20 miljardit krooni", nagi Strandberg räägib.
See 20 miljardit oleks meil siis, kui me ise ei tarbiks ja geenius Strandberg oleks meile Euroopast kvooti juurde rääkinud. Loomulik on hoopis vähendamine, kui me ei ela enam NSV mallide järgi. Peale selle peaks CO2 tonni hind tõusma, me elektrijaamad ja autod tuulega tööle hakkama ja me kogu oma kvoodi maha müüma. No puuhalud kõlbaks ka, aga ainult vanadest riitadest, sest juurde raiuda nad ei luba.

RAIN KOOLI: Suu kinni, sa oled minister! 
Kunagine töökaaslane rääkis olude sunnil minule oma pulmaplaanidest varem kui laiemale üldsusele. Jutuajamise käigus pani ta mitu korda südamele, et keegi - eriti tema enda suguvõsa - tulevasest abiellumisest enne õiget aega teada ei saaks.
"Ma lihtsalt ei suudaks seda õpetussõnade, arutelude ja kommentaaride laviini just praegu vastu võtta."
Sain inimesest väga hästi aru. Ta tahtis kõik ise läbi mõtelda, ette valmistada ning siis kui aeg küps, valmis kujul avalikustada. Pulmad on niigi pingeline ettevõtmine, kellele neid põdemismaanias sugulasi ikka vaja on.
See, mis on igati mõistetav tavalise kodaniku ja tema sõbra vestluses, muutub aga täiesti vastuvõetamatuks, kui sama liini hakkab ajama peaminister.
Soome peaministri Matti Vanhaneni läinudnädalane elektrooniline kiri oma valitsuse ministritele keelab neil massimeedia küsitlustele vastamise. Vanhanen avaldab selget soovi, et ettevalmistamisjärgus olevate otsuste puhul tegutsetaks põhimõttel: üks valitsus, üks hääl.

Kas valgus tunneli lõpus? 
Andrus Ansipi valitsus on koalitsioonilepingus rõhutanud jõulisemalt kui ükski varasem vajadust saada jagu eestlaste ajaloo sügavaimast demograafilisest kriisist. Selle kuulutas prioriteediks küll juba eelmine peaminister, tollane Res Publica liider Juhan Parts. Toona jõuti kehtestada reformierakondlastega ühine peretoetusprojekt - vanemapalk. Ent vanemapalk on pere ja sündimuse mitmetasandiliste probleemide lahendamisel vaid esimene samm. Sestap on väga tänuväärne, et meie parempoolne ja rahvuskonservatiivne poliitiline eliit on (pärast kauakestnud uinumist) ärganud ja asunud täitma oma põhiseaduslikku esmakohustust: looma tingimusi, mis soodustaksid eesti rahva, keele ja meie kultuuri-

REPLIIK: 55 krooni inimeselt
Eesti maksumaksjatele on esitatud lõpuks arve pronksisõu eest: valitsus eraldas reservist 73 miljonit krooni, et katta eraisikute ja firmade kahjud ning maksta kinni korrakaitsjate erakorraline töö.
See tähendab: aprillilõpu märulile kaasaelamise eest tuleb igal Eesti inimesel maksta umbes 55 krooni. Veidi vähem kui kinopilet, veidi enam kui üks õlu õhtuses pubis. Valitsuse targal juhtimisel on õnnestunud maksumaksja raha ka kavalalt säästa: hüvitamata jäävad kaudsed kulud, mida kannavad näiteks Venemaaga äri ajanud ettevõtted. Aga miks peakski selle eest maksma, sest erinevalt tänavamöllust ei ole üks virelev ärimees kuigi vaatemänguline. Rahvas armastab Hollywoodi, mitte Kaurismäkit.

JUHTKIRI: Eufooria lõpp? 
Ajal, mil valitsus supleb populaarsuse vahus, on hakanud Eesti lähituleviku kohta saabuma üha muret tekitavamaid signaale. Ja need ei lähtu seekord mitte vaenulikelt idanaabritelt ega Teise maailmasõja ajast pärit minevikutontidelt, vaid majandus-
inimestelt, kelle igapäevatöö tähendab lakoonilisi arve: majanduskasv, ekspordi- ja impordinäitajad, tööturu arengud. Need analüütikud väljendavad Eesti käekäigu pärast suuremat muret kui valitsus, keda näib iseenda reiting rohkem huvitavat kui majandusnäitajad.
Eestis ja Lätis on alanud majanduse pehme maandumine, kuid valitsused tegelevad majandusprobleemide lahendamise asemel oma populaarsuse kasvu pärast muretsemisega, osutab Hansabank Markets oma vastavaldatud Balti majandusprognoosis. Seejuures on Hansabank Marketsi värske majandusprognoos vaid üks paljudest muret tekitavatest signaalidest. Kõigest kolm nädalat on möödas sellest, kui reitinguagentuur Standard& Poor's muutis Eesti riigi reitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks.

NASA: ei mingit purjutamist 12 tundi enne starti
Astronautide alkoholilembuse skandaali mässitud USA kosmoseagentuur NASA otsustas täna asuda karmilt jälgima, et astronaudid 12 tunni jooksul enne kosmoseavarustesse põrutamist viina ei võtaks.
NASA oli täna sunnitud ametlikult tunnistama, et vähemalt kahel astronaudil lubati kosmoselaeva pardale istuda purjuspäi, teatas FOX News.
Skandaali põhjustanud astronautide nimesid NASA ei avalikustanud. Küll aga rõhutas kosmoseagentuur, et kõiki astronaute on hoiatatud "sellise käitumise lubamatusest".
NASA juhi asetäitja Shana Dale teatas täna, et agentuur kavatseb otsekohe võtta kasutusele uued reeglid, mis näevad ette enne starti kehestatud 12-tunnise "kuiva seaduse" järgimise üle ranget kontrolli.
CNN-i andmeil on Kennedy kosmosekeskuse ruumes, kus astronaudid kolm päeva enne starti viibivad, vaba ligipääs alkohoolsetele jookidele.

Venemaa koolid kasutavad 90 % ulatuses piraattarkvara
Venemaa valitsus otsustas välja vahetada valdava enamuse Venemaa koolide arvutites kasutatavatest arvutiprogrammidest ja operatsioonisüsteemidest, kuna praegu on need 90 protsendi ulatuses varastatud.
"Võtsime vastu otsuse vahetada välja see piraatluse tohuvabohu, mida meie koolid kasutavad. Meil on kokku 62 000 kooli ja erinevatel andmetel on 70-90 protsenti neis kasutavatest operatioonisüsteemidest varastatud," ütles RIA Novosti teatel Venemaa esimene asepeaminister Dmitri Medvedev.
Medvedevi sõnul on praegune olukord väljakannatamatu, arvestades eriti Venemaa soovi ühineda WTO-ga.
"Me peame varustama koolid litsentseeritud programmide paketiga, sellisega, mida koolides tavaliselt kasutatakse," märkis Medvedev. Samaaegselt litsentside hankimisega asutakse leidma sobivad vabaprogramme.

Vene diplomaadid lahkusid Suurbritanniast
Neli Suurbritanniast välja saadetud Vene diplomaati lahkus täna Londonist.
Venemaa suursaatkonnast kinnitati, et need diplomadid, kelle Suurbritannia välisministeerium välja saatis, ei viibi enam Suurbritannia terrirooriumil, vahendas RIA Novosti.
Samas ei avalikusta ei Suurbritannia saatkond ega ka Venemaa välisministeerium väljasaadetud diplomaatide nimesid.
Vene-Briti suhetes tekkis diplomaatiline kriis pärast seda, kui Moskva keeldus Londonile välja andmast ärimees Andrei Lugovoid, keda kahtlustatakse endise FSB töötaja Aleksandr Litvinenko mürgitamises.
Suurbritannia võimud otsustasid saata riigist välja neli Venemaa diplomaati ja vähendasid mõningates valdkondades Moskvaga koostöö tegemist.

USA kosmodroomil toimus tugev plahvatus
USA erakosmodroomi ja lennujaama territooriumil Mojave kõrbes Californias (Mojave Air and Space Port), kust kosmosesse lendavad eraturistid, hukkus öösel toimunud plahvatuse tõttu kaks inimest ja neli sai tõsiselt vigastada.
Osariigi tuletõrjeametist teatati, et plahvatus toimus raketimootori testimise käigus, vahendas Reuters.
RIA Novosti andmetel põhjustasid plahvatuse dilämmastikoksiidi paagid, mida kasutatakse raketimootoris, ning kosmodroomil on mastaapsed purustused.
Kosmodroomi ja lennujaama territooriumil asub kompanii Scaled Composites lennu-uuringukeskus, mis lõi esimesena erapiloteeriva raketi SpaceShipOne. Kompanii uurib tsiviileesmärgiga rakettide loomise programme.
Sündmuskohal filmitud videot saab vaadata siit.

Vene allveelaeval oli plahvatus
Eile toimus plahvatus Vene allveelaevas, kui seda parasjagu Valgel mere ääres asuvas Severodvinskis tuumaallveelaevade tehases remonditi.
Plahvatuses keegi kannatada ei saanud, laeva korpusest sai vigastada 25 ruutmeetrit.
Allveelaevade tehase juht Nikolai Kalistratov kinnitas Interfaxi teatel, et midagi tõsist ei juhtunud, nimetades juhtunut pigem plaksatuseks kui plahvatuseks, vahendab Lenta.ru.
Kalistratov selgitas, et laeva pumbati kõrge rõhu all õhku, kuid teade selle kohta unustati laevale edastamast, tagajärjeks oligi tema kinnitusel kõigest plaksatus.
Interfax viitab kinnitamata andmetele, mille kohaselt on allveelaeval ka tuumareaktor, tehase direktor seda ei kinnita. Radioaktiivset saastet Severodvinskis ei ole täheldatud.

Gruusia ähvardab Sotši olümpiamängud läbi kukutada
Gruusia parlamendi spiiker Nino Burdžanadze teatas, et Abhaasia kaasamine olümpiamängude ettevalmistusele ilma Tbilisi nõusolekuta seab kahtluse alla terve ürituse läbiviimise.
"Igasugused Moskva ühisprojektid Abhaasiaga ilma Gruusia huvidega arvestamata mitte ainult ei tekita Gruusias negatiivset vastukaja, vaid ka panevad küsimärgi alla olümpiamängude korraldamiseks valitud koha õigsuse," ütles Burdžanadze raadiojaama Ehho Moskvõ eetris.
Abhaasia välisminister Sergei Šamba teatas eile, et Moskva kaalub Abhaasia ressursside kasutamist Sotši olümpiamängude ette valmistamiseks. Ka Venemaa asepeaminister Aleksandr Žukov avaldas eelmisel nädalal, et Moskva võib ära kasutada Abhaasia majanduspotentsiaali.
Burdžanadze sõnul on Abhaasia Gruusia territoorium ja kui Moskva rikub rahvusvahelisi norme, siis Sotši ootab sama saatus kui Moskva olümpiamänge 1980. aastal, vahendas Interfax.

Putin kinnitas erilepingu Tatarstaniga
Venemaa president Vladimir Putin kinnitas eile erilepingu Tatarstani vabariigiga volituste piiritlemisest föderaalse keskuse ja regiooni vahel.
Tegelikult on see ainus Kremli kokkulepe oma regiooniga, kirjutab Komsomolskaja Pravda.
Venemaa parlamendi ülemkoda ei soovinud lepingut varem heaks kiita, kuna see paneb Tatarstani võrreldes teiste regioonidega erandlikku olukorda. Samas ei meeldinud senaatoritele ka sätted, et Tatarstani presidendikandidaat on kohustatud oskama tatari keelt ning et passile tuleb kleepida tatarikeelne vaheleht.
Pärast president Putinile lepingu eelnõu teist korda esitamist võttis parlament selle ilma muudatusteta vastu.
Poliitikauuringute instituudi direktori Sergei Markovi sõnul on see ohtlik pretsedent. "See tekitab teistes vabariikides nördimust - miks Tatarstan saab, aga nemad mitte? Ja siis hüvasti võrdsus ja võimuvertikaal!" ütles ta.

Endist Prantsuse peaministrit kahtlustatakse mustamises
Endist Prantsuse peaministrit Dominique de Villepini ootab ees ametlik uurimine seoses süüdistustega, et ta mustas praeguse presidendi Nicolas Sarkozy nime.
Ametlik uurimine on esimene samm kriminaalsüüdistuse esitamise juures, vahendab BBC. Villepini süüdistatakse Sakrozy nime lekitamises peale seda, kui viimane oli 2004. aastal lisatud võltsnimekirja, kus olid relvade müügi eest altkäemaksu võtnud inimesed.
Villepini kodu ja kontorid otsiti uurimise käigus läbi juba varem. Kohtunikud otsivad tõendeid, et Villepin juhendas mustamiskampaaniat Sarkozy vastu, et takistada teda riigi presidendiks saamast.
Villepin ise eitab igasugust süüd.

Vene keskvalimiskomisjon jahib Eesti kodanikke
Venemaa keskvalimiskomisjon kavatseb Pihkva oblastis tõhusamalt kontrollida topelt kodakondsusega isikute liitumist kohalike valimikomisjonide koosseisuga parlamendi ja presidendi valimistel.
Venemaa keskvalimiskomisjon ei muretsenud eriti Eesti ja Vene kodakondsusega isikute pärast.
Aga Vene-Eesti vastuseisu olukorras muutub see teema aktuaalseks, kirjutab tänane Nezavisimaja Gazeta.
Vene seadused keelavad topelt kodakondsusega isikutel olla valimiskomisjonide koosseisus. Pihkva oblasti valimiskomisjoni esimees Julia Kulikova teatel on selles regioonis enamikel Eesti kodakondsus. Ta kardab, et teise kodakondsusega isikute olemasolu komisjonis õõnestab Venemaa valimiste imagot maailma silmis.
"Lihtsalt öeldes, kui komisjonis, milles on seitse inimest, on viiel sinised passid, siis mis valimiste legitiimsusest saame me selles jaoskonnas rääkida?" sõnas Kulikova.

NASA skandaalid: purjus astronaudid ja sabotaaž
USA kosmoseagentuuris NASA puhkes eile kaks skandaali, kui selgus, et astronaudid lendasid kosmosesse purjus peaga ja üks töötaja tegeles sabotaažiga.
Iseseisev komisjon avalikustas oma järeldused, millest selgub, et astronaudid lubati lendama pärast alkoholi tarvitamist, teatas ITAR-TASS.
Komisjon tuvastas, et astronaudid rikkusid NASA-s kehtestatud stardieelset 12- tunnist "kuiva seadust".
Teine skandaal on seotud ühe NASA töötaja saboteerimisega, kes kahjustas tahtlikult üht arvutit, mis pidi saadetama kosmosesse rahvusvahelise kosmosejaama kosmosesüstiku Endevour pardal. Kosmoseagentuuri andmetel tuvastati saboteerimisakt enne arvuti kosmosesüstikusse paigaldamist.
NASA alustas juhtunu uurimiseks juurdlust.

Bulgaaria meditsiiniõed andestasid oma piinajatele
Üle kaheksa aasta Liibüas vangis olnud meedikud kirjeldasid oma läbielamisi.
"Alati peab andestama," lausus Kristiana Vultševa kolmapäeval, kui tal paluti kirjeldada, mida ta tunneb teda piinanud Liibüa vangivalvurite vastu. Enda sõnul on ta valmis andma andeks inimestele, keda omakorda sunniti täitma oma kohust.
Kuid esimese vabanemisjärgse pressikonverentsi andnud meditsiiniõed kinnitasid, et ei välista siiski kohtutee jalge alla võtmist. Esialgu tuleb neil vaid šokist toibuda.
"Meid viidi üle põrgust paradiisi," kirjeldasid kodumaal joovastava vastuvõtu osaliseks saanud meditsiiniõed. Neli neist jätsid koguni halba tervist põh-juseks tuues pressikonverentsile saabumata.
Üle neljasaja Liibüa lapse tahtlikult HI-viirusega nakatamise eest kahel korral surma mõistetud kuus bulgaarlast ning palestiinlasest abiline Ashraf al-Hazouz pääsesid kodumaale pärast seda, kui rahvusvaheline nn Benghazi fond maksis aastaid väldanud ränkade läbirääkimiste järel nakatunute perekondadele 640 miljonit dollarit. Kogu läänemaailma silmis olid meditsiiniõed neile omistatud kuriteos süütud - mida näitas ka nende äratoomine Prantsusmaa presidendi eralennukiga riigi esileedi Cécilia Sarkozy saatel.

Venemaa tulevaste liidrite suvelaagris rahaga ei koonerdata
Kremlit toetava noorteühenduse Naši ("Meie omad") suvelaagrist Tveri oblastis Seligeri järve ääres paistab kõikjal silma, et raha ei ole seal kokku hoitud.
Mõelge ise: kaks nädalat kestvas laagris elab 10 000 noort. Sõjaväe mõttes on see terve diviis! Võib-olla on võrdlus kohatu, aga et saaksite aru laagri suurusest: isegi Eesti kaitseväe suurõppustel Kevadtorm on maksimaalselt osalenud veidi üle 3000 inimese.
Mis seal siis kõik on?
Püsti on pandud neli suurt ja moodsat tuulikut, millelt laager saab oma elektrienergia. On 40 arvutiga tasuta internetipunkt. Telefonid, millest saab kümne rubla eest helistada ükskõik kuhu Venemaale ning rääkida ükskõik kui kaua ja mille juures on pidevalt järjekord.
Läbi kogu laagri, umbes kilomeetri pikkuselt, jookseb korralik lai laudtee, mis minu 20-aastase blondi giidi Daša Kulešova sõnul ehitati spetsiaalselt laagri jaoks ning pärast võetakse jälle üles. Ilma giidita ajakirjanikud laagris viibida ei tohi, giid saadab mind kogu laagris viibimise jooksul.

Demograaf: positiivset iivet pole oodata varem kui 2040
Demograaf Kalev Katuse hinnangul võib Eestis positiivset iivet oodata mitte varem, kui aastal 2040.
Katuse kinnitusel võib Eesti iive positiivseks pöörduma hakata alles pärast seda, kui omad lapsed ja lapselapsed on neil, kes praegu veel beebieas, vahendas ETV24 Aktuaalse kaamera uudist.
"See põlvkond jõuab siis nii umbes 20 aasta pärst sünnitusikka. Nii, et aastal 2040 oleks see esimene aeg," märkis Katus. "Aga selleks peavad ka muud asjad minema õiges suunas."
Katuse hinnangul on pikemas perspektiivis vaja mõelda sellele, et rahva arv ei väheneks.
"Praegu käib selline struktuurne ajastusnihe. Sünnid olid väga madalal sajandivahetusel või aastatuhande vahetusel. Nüüd tõstab seda olulisel määral ajastusmuututus. Eestis on see praegu võrreldes Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega võrreldes suurim," märkis ta.

Kapo asus uurima külaelanike tapmist 1941. aasta suvel
Kaitsepolitseiamet alustas sel teisipäeval kriminaalmenetlust, et uurida Nõukogude okupatsiooni ajal külaelanike tapmist Kavastu vallas Kirepi külas 1941. aasta sõjasuvel.
Kriminaalmenetluse ajendiks on esitatud avaldus ja tõendid, millest nähtub, et hävituspataljoni sõdurid ja punaarmeelased tapsid okupatsioonivõimude juhtimisel 1941. aasta suvel Kavastu vallas tsiviilelanikke, teatas kaitsepolitsei.
Väga konkreetsed andmed on ühe talu kohta, kus tapeti ka kolmeaastane laps, ütles TV3-e Seitsmestele uudistele riigiprokurör Margus Kurm.
Vara vallavanema Andres Kärpi hinnangul võib menetluse alustamise aluseks olnud avalduse taga olla kohalike soov rajada piirkonda üks mälestumärk.
Kriminaalasi on alustatud karistusseadustiku inimsusevastase kuriteo tunnustel, mis käsitleb massiliste vägivallategude toimepanemist riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel. Karistusena on selliste kuritegude eest ette nähtud kaheksa- kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus ning need kuriteod on aegumatud.

Rohelised said erakorraliseks istungiks hääled kokku
Roheliste erakonna fraktsioon kogus vajalikud hääled, et kokku kutsuda 13. augustiks kokku riigikogu erakorraline istung, arutamaks pikaajalist energiapoliitikat.
Fraktsioon esitab täna riigikogu juhatusele 22 allkirjaga taotluse, kuhu on toetuse andnud lisaks rohelistele ka Keskerakonna ja Rahvaliidu fraktsioonid, ütles Eesti Raadiole roheliste parlamendifraktsiooni juht Valdur Lahtvee.
Istungil tuleks arutlusele esiteks pikaajaline kütuse- ja energiamajanduse arengukava uuendamine, kuna praegune kehtib vaid aastani 2015, mil tuleb paljud praegused elektritootjad sulgeda.
Samuti arutatakse valitsuse ja peaministri õiguste kärpimist sõlmida Eestist väljaspool tuumaenergiaga seotud kokkuleppeid.

Nõukogude allveelaevnike õppekeskus Paldiskis on lammutatud
Pentagoniks kutsutud Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus on lammutatud ning selle asemele kavandatakse tehnoparki.
Väidetavalt Eesti omaaegsest suurima pindalaga, umbes 16 000-ruutmeetrisest hoonest oli neljapäeva õhtuks püsti veel vaid tükike. Maa-ala asub Paldiski Lõunasadama vastas, territooriumist läheb mööda ka raudteeharu. 20 kinnistust koosnema hakkava ala detailplaneering on valmimas, ütles ETV24-le Paldiski abilinnapea Heldur Suun.
Ärimehed Urmas Past, Tõnu Puidak, Heiti Hääl ja Juhan Kolk rajavad Pentagoni alale Paldiski tehnopargi, kuhu tuleks 15 tootmisettevõtet, mis looks hinnanguliselt umbes 500 töökohta.
Hääle ning endise Pirita TOP-i juhatuse liikme Tõnu Puidaki firma Paldiski Tehnopark kontrolli all on ligi 25 hektarit maad Paldiski sadama läheduse. Häälele ja Puidakule kuulub 50 protsenti Paldiski Tehnopargist, teine pool kuulub Juhan Kolgile ja Urmas Pastile.

Tervishoiuamet kahtlustab arsti seotust patsiendi surmaga
Tervishoiuamet kontrollib polikliinikut ja seal töötavat perearsti, kelle käe all suri patsient, kelle haigust ei suudetud aastate jooksul diagnoosida.
Inspekteerijad külastasid 18. juunil Tallinnas asuvat Haabersti polikliinikut - nende kontrollkäigu ajendas Den za Dnjomis ilmunud kirjutis "Surm arsti järelvalve all," kus kirjutati 73-aastase vanaproua ootamatust surmast, teatas Den za Dnjom.
Ametlikuks surma põhjuseks oli tugev südamepuudulikkus, mis sai alguse aordi suudme kitsenemisest, mida polnud aga diagnoositud.
Patsiendi tervist jälgis 16 aastat tema perearst Reet Järve, kes ei suutnud haigust avastada.

Ilm võib augustis soojemaks minna
Ilmaennustaja sõnul on lootust, et augusti algusest muutub ilm Eestis Kesk-Euroopa kõrgrõhualade mõjul kuivemaks, päikselisemaks ja soojemaks.
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptiku Merike Merilaini sõnul võib alates 2. augustist oodata ilma paranemist.
"Saksa meteroloogid ennustavad, et Kesk-Euroopas hakkavad augustis domineerima kõrgrõhualad, mille servad võivad ka meieni ulatuda," märkis Merilain.
See võib Eestisse augustis tuua soojemad, kuivemad ja päikselisemad ilmad.
Siiski tõi Merilain välja, et kindlaid kuuprognoose augustiks ilmajaam enne 31. juulit ei tee.
Vähemalt nädalavahetusel ja järgmise nädala alguses on Merilaini sõnul oodata veel hoovihma ja suhteliselt jahedat temperatuuri, mis ulatub 15-20 soojakraadini.
"Kindlasti sajab veel ka 1. augustil," ütles Merilain.

Nägemispuudega lapsed saavad laagris teha vabatahtlikku tööd
Hiiumaal toimuvas suvelaagris saavad nägemispuudega lapsed tegeleda vabatahtliku tööga ning õppida igapäevaste toimingute tegemist.
Laagri planeerimine algas 2006. aasta sügisel, mil Islandil vabatahtlikuna lühiajalise teenistuse läbinud Tartu Emajõe kooli gümnaasiumi lõpuklassi õpilane Märtin Männama hakkas kirjutama Euroopa Noored alaprogrammi tulevikukapitaliprojekti. Tegemist on alaprogrammiga, mis on mõeldud vaid Euroopa Vabatahtlikul Teenistusel osalenutele. Männama idee oli pakkuda ka teistele nägemispuudelistele noortele võimalust teha vabatahtlikku tööd ja elada suvisel ajal kodust eemal ning ise hakkama saada - planeerida oma tegevusi ning seeläbi suurendada oma iseseisvust ja igapäevaeluoskusi.
"Euroopa Noored otsustasid rahastada Märtini tulevikuprojekti ning esimene nurgakivi Tartu Emajõe kooli suvelaagrile sai pandud," rääkis esimese ja teise vahetuse laagrijuht Elge Leiten. "Taotlesime projekt-laagri toimumiseks loa Kõrgessaare vallavalitsuselt."

Politsei palub abi surnukeha tuvastamisel
Tartust Riia tänavaltleiti 25. juulil vägivallatunnustega mehe surnukeha.
Mees oli Kauburi kaubamaja taga raudtee lähistel ning leiti kella 16.30 paiku.
Ligikaudselt on mehe vanuseks 55-60 aastat, tema pikkus umbes 165 cm. Seljas kandis mees sinist särki, jalas tumesiniseid viigipükse ja musti kingi.
Politsei palub abi leitud surnukeha tuvastamisel. Samuti palub politsei kõigil kodanikel, kes nägid antud meest 25. juulil Kauburi kaubamaja lähistel liikumas, helistada telefonidel 110, 730 8854 või 53 307 131.
Helistaja anonüümsus garanteeritakse.

Vaatamata nõudlusele väheneb lasteaedade hulk
Statistikaameti aastaraamatu kohaselt on vaatamata sündimuse suurenemisele endiselt vähenemas lasteaedade hulk.
Vastavalt statistikaameti täna ilmunud aastaraamatule sündis 2006. aastal 14 877 last ehk 527 rohkem kui aasta varem. Sündimust tõstavad eelkõige üle 25-aastased naised. Ligikaudu pool sündivatest lastest on esiklapsed. Viimastel aastatel on nende osatähtsus aeglaselt vähenemas, samal ajal suureneb teise lapsena sündinute osatähtsus. Kahaneb ka kolmandana ja hiljem sündinud laste osatähtsus.
Samal ajal on vaatamata pikkadele lasteaiajärjekordadele koolieelsete lasteasutuste arv vähenenud. 2005. aastal tegutses 609 koolieelset lasteasutust, 2006. aastal vaid 602. Et lapsi ja rühmi on aina rohkem, on lasteaiad ülerahvastatud - eelkõige linnades.
Olukorda leevendavad eralasteaiad, mille arv aasta-aastalt suureneb. Kui 2000. aastal oli neid vaid 23, siis 2006. aastal juba 31. 2006. aasta lõpus käis 3-6-aastastest lastest koolieelses lasteasutuses 86%, 1995. aastal vaid 65%.

Eesti annab Makedooniale metsatulekahjudega võitlemiseks pool miljonit krooni
Eesti annab Makedooniale poole miljoni krooni ulatuses humanitaarabi, kustutamaks Euroopat tabanud kuumalainest põhjustatud metsatulekahjusid.
Makedoonia pöördus abipalvega lisaks Euroopa Liidule ka otse Eesti poole, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
"Makedoonias on välja kuulutatud eriolukord ja Makedoonia välisminister palus osutada abi," ütles välisminister Urmas Paet. "Kõik Makedoonia riiklikud vahendid on tulekustutustöödel juba rakendatud kuid ikkagi on suur puudus tulekahjude kustutamiseks vajalikest seadmetest ja vahenditest," lisas välisminister.
Eesti poolt eraldatud raha kulub helikopteri veekanistrite ja kaasaskantavate veepumpade soetamiseks.
Viimastel nädalatel Kesk-Euroopat tabanud kuumalaine on põhjustanud palju metsatulekahjusid. Eriti tõsine on olukord Makedoonias, kus möllab umbkaudu 20 metsatulekahju.

Kuressaare ooperipäevade korraldajaid ootab ees pankrot
Kuressaare ooperipäevade eelmüügist ostetud piletite eest ei ole raha tagasi makstud, kuna festivali korraldama pidanud mittetulundusühingut Operfest ootab ees pankrot.
Eelmüük tänavu üheksandat korda toimuma pidanud Kuressaare ooperipäevadele algas kohe pärast eelmist festivali, ostjad olid ennekõike rajatagused ooperisõbrad, kellest paljud planeerivad festivalile sõitu juba pikka aega ette, kirjutab Oma Saar.
MTÜ Operfest juhi Mariliis Tooni sõnul ei ole piletiomanikud raha tagasi saanud ettevõtte rahaliste vahendite puudumise tõttu.
Varem on Toon ajalehele kinnitanud, et ainuüksi "Carmeni" etendusest on pool välja müüdud ning piletite eelmüük on edenenud hästi.
Kuressaare abilinnapea Argo Kirss ütles, et vastavalt Kuressaare linnaga sõlmitud lepingule on ooperipäevade (nüüd juba endistel) korraldajatel aega linnalt saadud 250 000 krooni tagasi maksta veel kuu aega, st kalendrikuu pärast festivali toimumisaega.

Viljandi söögikohad tõstavad folgi ajal tempot
Viljandi kesklinnas tegutsevad toitlustusasutused kaasavad pärimusmuusika festivali ajaks lisatööjõudu, muudavad menüü lihtsamaks ning võtavad kasutusele isegi kõrvalruumid, et kliendid võimalikult kiiresti süüa saaksid.
Mahutamaks ära argipäevadest suuremat külastajate hulka, võtab Lossi tänaval paiknev Viljandi kohvik ajutise söögisaalina kasutusele kõrval asuvad tühjad kaupluseruumid, kus leidub pinda 10-15 inimese tarvis, kirjutab Sakala.
"Peamine, et inimene saaks tellitu kähku kätte ja see oleks talle taskukohane," võttis folgiaegsete ümberkorralduste põhimõtte kokku Viljandi kohviku omanik Sirje Garnik.
Seepärast on osa söögikohti jätnud menüüst välja keerulised toidud, mille valmistamisega läheb aega, ja asendanud need lihtsamate või rahvalikumatega.
Et kokkade kärmest tööst pole kasu, kui taldrikud kööki seisma jäävad, on enamik toitlustajaid palganud abijõudu nende ettekandmiseks.

Pärnu rannakohvikud trotsivad kehva suve
Vaatamata halvale ilmale ja klientide vähesusele, on Pärnu rannakohvikud ikkagi avatud.
Sunseti klubi juures väliterrassil kohvikut ja maja kõrval õlletelki pidav Olga Aasav kinnitas siiski, et vihmastest ilmadest hoolimata on ta rahul, et rannakohvikud just niimoodi tehtud said, nagu nad praegu on, kirjutab Pärnu Postimees.
Telk, kus nädalavahetustel elavat muusikat mängitakse ja mis tuuliste ilmadega varju pakub, on Aasavi väitel ajutine lahendus, sest puudub kompleksne rannahoone tänapäevase rannateenindusega.
Klubi suviste tulude arvelt tuleb Aasavi jutu järgi poputada hoopiski talvehooaega, kui elu Pärnus välja surema kipub.
Ann Ipsberg, kes Sunseti kõrval valges õlletelgis eile lõuna ajal väheseid kliente teenindas, kinnitas, et klientide hulk oleneb väga palju sellest, mis ilm parasjagu on ning rahvast on rohkem siis, kui rannas toimuvad võistlused või mõni üritus.

Saaremaa suurim sissetulek on ruhnlastel
Rahandusministeeriumi andmetel elavad Saaremaa kõige suurema keskmise sissetulekuga inimesed Ruhnu vallas, kõige väiksemad sissetulekud on aga Torgu valla elanikel.
Statistika järgi teenivad Ruhnu elanikud keskmiselt küll 10 796 krooni kuus, kuid vallavanema Aare Sünteri kinnitusel ei peegelda nii suured palganumbrid kindlasti mitte ruhnlaste tegelikku eluolu, kirjutab Meie Maa.
Ruhnlaste keskmise kuu sissetuleku viivad Sünteri sõnul kõrgele jõukamad inimesed, kes ise Ruhnus püsivalt ei ela, kuid on sellele vaatamata end Ruhnu valda sisse kirjutanud.
Võrdlustabeli lõppu jäi Torgu vald, mille elanike keskmised sissetulekud on ruhnlastega võrreldes veidi üle 2000 krooni võrra väiksemad.
Torgu valla elanikest moodustavad 70% pensionärid ja seega ei saa loota ka suuri sissetulekuid, selgitas Torgu vallavanem Laine Pärn.

Kasutütre vägistaja läheb viieks aastaks vangi
Kohus mõistis viieks aastaks vangi Viljandis elava mehe, kes tapmisähvardusel vägistas aasta vältel oma kasutütart.
Kuriteod pani 1964. aastal sündinud mees toime ajavahemikus 2005. aasta juulist 2006. aasta maini, siis tema tegevus paljastati, kirjutab SL Õhtuleht.
Süüdistuse järgi on suguühted toimunud vägivaldselt, vägivalda kasutades ning vägivallahirmus, kusjuures kasuisa sundis kasutütart ligi kümnel korral endaga vahekorda astuma.
Asja arutanud Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja karistas meest kaheksa-aastase vangistusega.
"Kuna asjas toimus kohtulik uurimine lühimenetluses, vähendati süüdistatavale mõistetavat põhikaristust kolmandiku võrra, mistõttu lõplikuks karistuseks jäi viis aastat ja neli kuud vangistust," lausus prokuröri abi Merike Tikk.

Politsei kavatseb naise laipa peitnud masuudihoidla tühjendada
Politsei tahab Tallinna Linnahalli kõrval asuva masuudihoidla, kuhu kurjategijad läbipekstud ja röövitud naised surema viskasid, tühjaks pumbata, et kontrollida, äkki on seal veel surnukehi.
Tallinna elektrijaama hiigelsuure masuudihoidla juures peksti eelmisel kolmapäeval kahte noort naist ning visati nad hiljem läbi lahtimuugitud avade masuudi sisse, kirjutab SL Õhtuleht. Ühel naisel õnnestus lögast elusana välja tulla, teisel mitte.
"Enne, kui saame otsustada mahuti tühjakspumpamise küsimuse ja selle üksikasjad, tuleb tuvastada, kellele kuuluvad see territoorium, mahuti ja masuut," ütles Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Tuuli Härson.
Kolm mõrvas kahtlustatavat on politsei kinni pidanud.

Portaalides võltskontode loojaid ohvrite mõnitamise eest karistada ei saa
Internetis laialt levinud isikuandmete ja fotode kuritarvitamise vastu ei saa ohver midagi ette võtta, sest virtuaalne identiteedivargus ei ole Eestis karistatav.
Kevadel keskkooli lõpetanud Kady Kamar rääkis, kuidas tema klassikaaslased irvitasid rate.ee abil oma õpetajate üle, kirjutab Postimees.
"Tunni ajal tehti õpetajatest telefoniga pilti ja pandi need rate.ee-sse üles," ütles ta.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Eneken Tikk kinnitas, et kui kellegi isikuandmeid kasutatakse ilma tema nõusolekuta varikonto loomiseks, siis on tegemist isikuandmete kaitse seaduse rikkumisega.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Stiina Liivranna sõnul aga nemad selliste andmete üle, mis oleks justkui õiguspäraselt avaldatud, järelevalvet ei teosta. Ta lisas, et ainus, mida identiteedivarguse ohvriks langenu teha saab, on pöörduda portaali haldaja poole ja paluda võltskonto kustutamist.

Eesti Postis seisab taas ees juhtkonnavahetus
Eesti Posti nõukogu vabastab täna tõenäoliselt ametist sügisest firmat juhtinud Hans Teivi ning juba varem juhatusse kuulunud Jaan Tuule, sest firma areng ja tulemused on loodetust palju tagasihoidlikumad.
Riikliku postifirma etteotsa jäävad edasi sügisel sinna valitud Aavo Kärmas ja Ahti Kallaste, kellel tuleb vähemalt mõneks ajaks firma juhtimine täielikult oma õlule võtta, kirjutab Postimees.
Kinnitamata andmetel esitas Teiv formaalselt ise lahkumisavalduse, Tuule teenetest loobumine on aga nõukogu initsiatiiv. Mõlemad mehed saavad lahkumisel ka mõne kuupalga suuruse hüvitise.
Eesti Posti nõukogu esimees reformierakondlane Meelis Atonen ei soostunud eile personalimuudatusi veel kommenteerima, kuid ta tunnistas, et muutusi on tulemas.
Aastaid kasumit teeninud ning sellega Euroopa riiklike postifirmade seas eredalt silma paistnud Eesti Posti raskused said alguse mullu, kui ettevõte lõpetas 20,4 miljoni kroonise kahjumiga.

Õnnetustes sai eile viga neli jalgratturit
Erinevates liiklusõnnetustes sai eile õhtul vigastada neli jalgratturit - neist üks laps, kaks noort inimest ja üks vanem naine.
Esimene õnnetus juhtus kella 16.31 ajal Tallinnas Pärnamäe tee ja Muuga tee ristmikul. Jalakäijate ülekäiguraja ees peatunud sõiduautole Opel Corsa, mida juhtis 52-aastane Elena, sõitis tagant otsa sõiduauto Fiat Marea, mida juhtis 54-aastane Oleg. Saadud löögist paiskus Opel otsa jalgrattal ülekäigurajal sõiduteed ületanud 19-aastasele Aleksandrale, kes toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Pärnu maakonnas Sauga vallas Nurme külas juhtus kella 17.39 ajal liiklusõnnetus, kus 11-aastane poiss sõitis abimootoriga jalgrattal ette möödasõitu sooritanud sõiduautole Suzuki Baleno, mida juhtis 26-aastane Reiko. Rattur toimetati Pärnu haiglasse.

Mopeediõnnetuste hulk kasvas aastaga järsult
Poole aastaga on saanud viga sama palju inimesi kui mullu terve aasta jooksul.
Varasemaga võrreldes on Eestis kuue kuuga liiklusõnnetustes viga saanud ja hukkunud juba sama palju noori mopeedijuhte kui varem terve aastaga ning probleem ei paista lähitulevikus kuhugi kaduvat.
Maanteeameti andmeil on tänavu poole aasta jooksul mopeedidega toimunud 46 õnnetuses hukkunud kaks ja vigastada saanud 53 inimest. Eelmise aasta lõpuks olid need näitajad sisuliselt samad: 55 liiklusõnnetuses hukkus üks ning sai vigastada 61 isikut.
"Eks see teema ole üks paras peavalu ja ei julge oletada, et ta lähiaastatel kuhugi kaoks. Pigem võib karta, et järgmisel aastal on õnnetuste arv veelgi suurem," tõdes Põhja prefektuuri liiklus-osakonna juhtivspetsialist Villu Vane. "Kuna mopeede ei registreerita ega nõuta juhilube, siis on tegu üsna kontrollimata protsessiga." Tema sõnul on üks peamisi õnnetuste põhjusi meie teedel liikuvate mopeedide ja motorollerite üha suurem hulk, mille üle ei peeta isegi statistikat.

Politsei sai kätte noorte vägivaldse röövlikamba
Politsei tegi kindlaks 18-liikmelise noortekamba, kes oli röövinud aasta alguses Tallinna kesklinna tänavatel jõhkraid võtteid kasutades vähemalt 15 inimest.
Põhja ringkonnaprokurör Eve Soostar on esitanud üheksale alaealisele ja ühele täisealisele kamba liikmele süüdistuse grupiviisilistes röövimistes, vargustes ja avaliku korra rikkumistes.
Süüdistuse kohaselt pani rühm 16-17-aastaseid noorukeid Tallinna kesklinnas jaanuaris ja veebruaris toime viisteist röövimist. Kesklinna kriminaalpolitseinikud tegid kindlaks, et enamasti kasutati röövimiste käigus vägivalda, pekstes kannatanuid käte ja jalgadega. Kuriteo ohvritelt võeti ära mobiiltelefone, sularaha ja ehteid.

Kohvik loobus geiaktivisti näitusest
Kohvik põhjendab, et teeb koostööd homo-seksualismi taunivate
Tallinna Noortekohvik loobus viimasel hetkel võõrustamast Lisette Kampuse homoseksuaalsuse vastasest vägivallast rääkivat näitust.
"Mul oli kohvikuga avamine, toitlustamine ning sisuliselt ka fotode ülespanemise aeg juba kokku lepitud, kui nad küsisid paari fotot ette näha ning seejärel ütlesid mulle ära," rääkis homoaktivist Kampus, kelle näitus "Minu Poola" võtab kokku tema kaheaastase tööaja Poolas ning näitab seal homoseksuaalidele osaks saavat vägivalda.
"Selle näituse sõnum on, et vihkamine ja vägivald ei ole lahendus. Näituse eesmärk ei ole ka sundida kedagi arvamust muutma," ütles Kampus ning lisas, et homoseksuaalsuse aspekt on tegelikult hoopis teisejärguline. "Küsimus on selles, kas see ongi õige ühiskondlik moraal, kui kiilaspäised noormehed näiteks homosid happepommidega loobivad."

Kinnisvaraarendaja pakub uut kodu kalmistu nimega
Vaivara valla uus ela-murajoon asub otse üle tee Sininõmme ja Riigi-küla surnuaia vastas.
Tallinna-Narva maantee ääres, viis kilomeetrit enne Narva piiri Peeterristil tutvustab reklaamsilt uut Sininõmme elamurajooni ja pakub võimalust soetada sinna endale uus kodu.
Paraku on Sininõmme nii Narva kui ka ümbruskonna eestlaste jaoks tuntud kui kalmistu asukoht. Sõjajärgsel perioodil on kalmistute piirkond veelgi laienenud ja Sininõmme 300 aastat vana kalmistu kõrvale on tekkinud mitu korda suurem Riigiküla kalmistu.
Kinnisvaraarendaja pakutavad väljakutsuvate nimedega majaprojektid "Kopenhaagen", "Oslo", "Stockholm" ja "Helsinki" ei suuda tõrjuda kohalike kahtlust, et tegelikult pakutakse siiski kalmistukohti. Seda enam, et kinnisvaraprojekti kodulehe-küljelt paistab kogu uue elamurajooni asukoht - otse kalmistute vastas üle tee.

 "Sügisballi" edu näitab Eesti filmi tõsist arengut
"Sügisball" valiti esimese Eesti filmina Venežia filmifestivali võistlusprogrammi.
Veiko Õunpuu uut täispikka mängufilmi näidatakse Orizzonti programmi raames, Eestis linastub film esimest korda 13. septembril.
""Sügisballi" vastu tundis esialgu huvi hoopis festivali kõrvalprogramm Giornate Degli Autori, aga kuuldused heast filmist levisid lõunamaise sooja tuulega kiirelt põhiprogrammi valijateni, ja nii me saimegi ükspäev kutse osaleda nende Orizzonti võistluses, mis peaks näitama maailma kino uusi suundi," ütles filmi produtsent Katrin Kissa. "Minu jaoks on see kutse ennekõike ilus kompliment," lisas ta.
Eesti Filmi Sihtasutuse (EFSA) peaeksperdi Karlo Fungi hinnangul näitab "Sügisballi" jõudmine Venežia filmifestivalile seda, et Eesti film on muutumas rahvusvaheliseks ning lähenemas üldisele filmikunsti standardile, mida festivalid hindavad.

Inspektorid saavad laeva avamerepüügi jälgimiseks
Keskkonnainspektsioon laseb ehitada 30 miljoni kroonise patrull-laeva, millega saaks Läänemerel kalapüüki kontrollida.
Keskkonnainspektsiooni pres-siesindaja Leili Tuule sõnul on Eestil patrull-laeva tarvis, et täita Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika nõudeid - tagada oma kalalaevade tegevuse järelevalve sõltumata püügikohast.
"Praegu kontrollitakse laevu kaugjälgimissüsteemi kaudu, satelliidi kaudu, samuti sadamate ning kalatöötlemisettevõtete kaudu," ütles Tuul. "Laevu kontrollivad ka teised liikmesriigid, kelle vetes meie laevad püüavad. Vahetult me oma laevu praegu kontrollida ei saa, sest avameresõiduks kõlblik alus puudub."

Pronksiöö neelab valitsuse reservist 73 miljonit krooni
Eile andis valitsus reservfondist järjekordsed miljonid pronksiöö kulude katteks.
Pronkssõduri teisaldamise ja säilmete ümbermatmise ning Tallinna ja Ida-Virumaa massirahutuste kulud neelavad valitsuse reservfondist üle 73 miljoni krooni.
Rahandusministeerium sai lisaks varasemale 20 miljonile kroonile veel kaheksa miljonit, et katta massirahutuste kahjusid eraisikuile ja firmadele. Peaministrit asendanud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas täpsustas, et kaheksa miljonit krooni on tõenäoliselt siiski rohkem, kui vaja läheb, aga täpsed arvud alles selguvad.
Valitsuse reservist oli eilseks suurem osa kevadiste rahutuste kahjudest ja kuludest kantud. Siseministeeriumi kulud Tõnis- mäe turvamisel ning rahutuste ohjeldamisel ulatusid üle 31 miljoni krooni. Sellest kaetakse ka Eesti Moskva suursaatkonna ja Peterburi peakonsulaadi mehitatud lisavalvega seotud kulud.

Eesti tahab gaasijuhtme uurimisele täpseid piire
Seaduse järgi peab välisministeerium hiljemalt septembri lõpuks vastama Läänemerre gaasijuhet rajava Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream taotlusele saada luba plaanitava gaasijuhtme võimaliku trassi uurimiseks Eesti majandusvööndis.
Riigiasutused peavad järgmiseks nädalaks esitama oma analüüsid, mis teeks kindlaks uuringuga seotud Eesti huvid.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo juhataja Taimar Ala sõnul kavatsetakse välisministeeriumi tähelepanu juhtida asjaolule, et Nord Streami esitatud taotlus ei too välja põhjalikku uurimistööde plaani. "Esitatud uuringutaotlus on pisut pealiskaudne. Keskkonnaministeerium soovib, et Nord Stream teeks väga täpse plaani selle kohta, mida uurida kavatsetakse," rääkis Ala.

Maksuamet: kahtlusalused just ongi seaduserikkujad
Maksu- ja tolliameti kinnitusel näitab kogemus, et riskianalüüsi põhjal eeldatavad kahtlusalused petavadki riiki.
Kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul näitas esimesel poolaastal korraldatud kontroll, et 90 protsendil juhtudest tuvastas kontroll sama rikkumise, mida näitas analüüs.
"Ausal maksumaksjal on risk kontrollitavate hulka sattuda väga väike ja kontrollitöö on suunatud sinna, kus seda on kõige rohkem tarvis. Et isikud oma rikkumisest aru said, näitab ka see, et üle 70 protsendil juhtumitel toimus maksudeklaratsiooni parandamine vabatahtlikult, ilma maksuotsuseta," lisas Veermäe.
Amet tegi 2007. aasta esimesel poolaastal 1001 maksukontrolli, mille tulemusel määrati juurdemaksmisele kuuluvaid makse üle 1,1 miljardi krooni.

Teadlased: kanepi suitsetamine põhjustab skisofreeniat
Suurbritannia teadlased on kindlaks teinud, et marihuaana suitsetajatel on 40% suurem risk hilisemas elus haigestuda skisofreeniasse.
Ekspertide sõnul saab Suurbritannias ligi 800 skisofreenia juhtumit aastas seostada kanepi suitsetamisega, vahendab BBC.
Läbi viidud uuringust selgus, et kanepi regulaarsetel suitsetajatel on kaks korda suurem risk psühhootiliste sümptomite nagu hallutsinatsioonide ja paranoiade välja kujunemiseks, kui mittekasutajatel.
Tõendid kanepi suitsetamise ja depressiooni ning ärevushäirete vahel olid vähem selged.
Kuigi skisofreeniasse haigestumise risk on individuaalsel tasemel veel ikkagi madal, tuleks uuringu läbiviijate sõnul noori sellest teavitada. Seda põhjusel, et marihuaana suitsetamine on Suurbritannias noorte hulgas väga levinud.

Viru ringil pannakse trammitee kinni
Viru ringi trammiteel algab kapitaalremont, mis sulgeb liinid 1, 2, 3 ja 4 neljandast kuni kaheteistkümnenda augustini.
Trammiliikluseks avatakse liin nr 6 Kopli - Tondi, mis hakkab tööle kõikidel nädalapäevadel, teatas Tallinna pressiteenistus.
Trammiliinide nr 2 ja 4 asendamiseks avatakse autobussiliin nr 52 A.Laikmaa-Vesse, algpeatusega A.Laikmaa peatuses koos autobussiliinidega nr 14 ja 48 ning lõpp-peatusega Peterburi teel linnast väljuval suunal paiknevas Vesse peatuses.
Autobussiliini nr 52 sõidab marsruudil A.Laikmaa tänav, Narva maantee, Pronksi tänav, Tartu maantee, Lasnamäe tänav, Majaka tänav, Peterburi tee, Pae tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, Tartu maantee, Rävala puiestee, A.Laikmaa tänav.

Kiiresti kasvavas Harku vallas jääb ka uutest lasteaedadest väheks
Vald peab võimalikuks 800-1000 elaniku lisandumist aastas, äsja ületati 10 000 piir.
Harku valda kerkivad uuselamurajoonid kergitavad kiiresti valla elanike arvu ning mudilaste majutamiseks ei piisa ka uutest ehitatavatest lasteaedadest.
Harku on üks kõige kiiremini kasvavaid valdu Tallinna ümbruses. Eile tähistas see omavalitsus 10 000. elaniku, väikese Emili Mannine sündi. Tegelikult aga tõstab elanike arvu eelkõige tallinlaste kolimine põllule kerkivatesse uuselamurajoonidesse. Kuus aastat tagasi elas vallas vaid 6617 inimest, nüüd aga peab vald võimalikuks isegi 800-1000 elaniku lisandumist aastas. Seepärast avab Harku lasteaed sügisel juurdeehituse kahele sõimerühmale, Tabasalu lähedal asuvasse Pangapealse elamurajooni aga valmib jõuludeks täiesti uus lasteaed.

Harjumaal avastati mitmeid rikkumisi
Anija ja Keila vallas eelmisel nädalavahetusel korraldatud reididel avastas keskkonnainspektsioon kokku 30 keskkonnarikkumist. Kontrollimisel ilmnes, et Soodla veehoidla kalda piiranguvööndisse jäävasse metsa oli pargitud hulgaliselt autosid, veehoidlal tabati neli kalastajat, kellel puudus püügiõigust tõendav dokument. Samuti kõrvaldati püügilt kaks ebaseaduslikku nakkevõrku ja üheksa ketasunda.
Laulasmaal oli ranna piiranguvööndisse pargitud kaks autot. Türisalu maastikukaitsealal seekord looduskaitseseaduse rikkumisi ei täheldatud.

Tee-ehitus toob Pirita teele reguleerijad
Tallinn paneb võimalike ummikute vältimiseks tipptundide ajaks Pirita teele ja selle lähiümbruse ristmikele liikluse reguleerijad. Kolmapäevast on ühistranspordiraja ehitamise tõttu autodele liikluseks suletud üks teepool, mis tõi kaasa olulisi piiranguid ja liikluse ümberkorralduse. Ühistranspordiraja ehitamise tõttu on augusti lõpuni liikluseks suletud merepoolne sõidurada.

Linn otsib Kalevipoja kuju projekteerijat
Kommunaalamet kuulutas neljapäeval välja riigihanke merre rajatava Kalevipoja kuju ehitusprojekti koostaja leidmiseks. Projekteerija peab korraldama geodeetilised ja geoloogilised uuringud ning koostama tee ja parkla, tänavavalgustuse, vee ja kanalisatsiooni, soojustorustiku ja tehnovõrkude projektid. Pakkumisi oodatakse 17. septembrini.

Tallinna Vesi tahab tõsta vee hinda keskmiselt 12,3 protsenti
AS Tallinna Vesi esitas linnavalitsusele avalduse, milles taotleb 12,3 -protsendilist tariifide tõusu. Linnavalitsus annab vastuse hiljemalt 30. septembril ning uued veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise tariifid hakkavad kehtima hiljemalt 2008. aasta jaanuarist.
Hindade muutumine lepiti kokku juba 2002. aastal ning see põhineb valemil, mis arvestab tarbijahinnaindeksit ning K-koefitsienti. AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Roch Chéroux ütles, et tariifitõus võimaldab ettevõttel investeerida vee kvaliteeti ja keskkonnahoidu.
Keskerakondlasest abilinnapea Taavi Aas peab veehinna tõusu mõistetavaks sammuks ning süüdistab selles riigi kehva majanduspoliitikat. "Hinnatõus pole ühelegi tarbijale meeldiv, ent kahjuks tingib riigi puudulik fiskaalpoliitika inflatsioonitempo kiirenemist," ütles abilinnapea Aas. "Eestis igas valdkonnas toimuva hoogsa hinnatõusu foonil tundub Tallinna Vee ettepanek mõistetav, ent soovime otsuse tegemiseks tutvuda uue tariifi arvestuse alustega ning ettevõtte investeerimiskavadega."

Eesti Posti juhatusest lahkuvad Hans Teiv ja Jaan Tuul
Eesti Posti Nõukogu rahuldas täna Hans Teivi lahkumisavalduse Eesti Posti juhatuse esimehe ametikohalt vabastamise kohta, samuti kutsuti ametist tagasi juhatuse liige Jaan Tuul.
Eesti Posti juhatuses jätkavad Aavo Kärmas ja Ahti Kallaste, teatas Eesti Posti pressiesindaja. Nõukogu loodab ettevõtte edasises arengus kiireid muutusi ja otsustavat tegutsemist juhatuse poolt.
Meeste ametist vabastamise põhjuseks oli Eesti Posti oluliselt langenud majandusnäitajad. Firma jäi eelmisel aastal 20,4 miljoni krooni suurusesse kahjumisse, samuti jäi firma kahjumisse tänavu aasta esimeses pooles.
Hans Teiv esitas lahkumisavalduse ise, Tuule vabastamist ametist soovis nõukogu.

Eestit külastanud turistide arv vähenes mullu
Eestit külastanud välisturistide arv vähenes statistikaameti andmetel eelmisel aastal 2005. aastaga võrreldes 26 000 võrra.
Eesti majutusettevõtteid külastas 2006. aastal 1,4 miljonit välisturisti, toob statistikaamet välja oma täna avaldatud aastaraamatus.
Välisturistide arv vähenes eelmise aastaga võrreldes 26 000 võrra. Koguarvu vähenemist põhjustas peamiselt Eesti olulisema partnerriigi Soome turistide arvu kahanemine 6%.
Esimest korda viimase kümne aasta jooksul ületas majutuskohtades Eesti turistide arv Soome turistide oma.

Eesti majandusnäitajad olid mullu kõrged
Statistikaameti andmetel ületas eelmisel aastal Eesti tööhõive määr Euroopa Liidu keskmist, kasvas tootlikkus töötaja kohta ning majanduskasvult oli riik EL-s teisel kohal.
Eesti 15-64-aastaste inimeste tööhõive määr oli eelmisel aastal 68,1%, mis oli Euroopa Liidu keskmisest (64,7%) kõrgem. EL-i suurima tööhõivega riik on aga endiselt Taani, kus see on 77,4%. Eesti vanemaealiste ehk 55-64-aastaste inimeste tööhõive määr oli 58,5%, mis ületab tunduvalt EL-i keskmist, mis oli 43,6%.
Majanduskasvult oli Eesti eelmisel aastal Euroopa Liidus Läti järel teisel kohal. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes Eestis 2005. aastaga võrreldes püsivhindades 11,4%. EL-i majanduskasv kiirenes samuti võrreldes eelmise aastaga, ulatudes 2,9% -ni. Ostujõu erinevust arvestamata oli SKP elaniku kohta suurim Luksemburgis ja väikseim Leedus. Eestis oli SKP elaniku kohta suurem kui teistes Balti riikides, sealjuures mööduti pingereas Ungarist.

Saaremaa-Ventspilsi laevaliin teenindas rekordilise arvu reisijaid
Saaremaa Laevakompanii tütarfirma SSC Ferries teenindas Saaremaa-Ventspilsi liinil 16.-22. juulini kolme aasta arvestuses rekordarvu reisijaid juulikuu nädalal, liinil sõitis 1600 reisijat.
Firma SSC Ferries juhataja Anu Lombi sõnul on reisijad laevaliini üles leidnud ning liin töötab üha edukamalt, kirjutab Oma Saar.
"Kuigi hooaja algus maikuus läks tõenäoliselt kehvade ilmastikuolude tõttu vedama veidi aeglasemalt, oli juunikuu täituvus juba kolme aasta parim ning juulikuu reisijate arv on samuti tõusvas joones," rääkis Lomp.
Kuni selle aasta augustikuu lõpuni toimub Saaremaa-Ventspilsi liinil kümme väljumist nädalas, nõudluse ja soodsa ilma korral sõidetakse hõredama graafikuga ka septembri alguses.
2006. aastal maist septembri alguseni kestnud hooaja jooksul teenindas SSC Ferries Saaremaa-Ventspilsi laevaliinil kokku 17 555 reisijat ja 3337 sõidukit.

Eesti Energia võib kaaluda hinnatõusu
Euroopa Komisjoni otsus kärpida Eesti soovitud saastekvoote algavaks kauplemisperioodiks poole võrra sunnib Eesti Energiat kaaluma elektri hinna tõusu.
Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo spetsialisti Karin Radiko sõnul peavad vähemalt alguses kõik ettevõtjad kärbetega arvestama, kirjutab Äripäev.
2008. aastal algavaks uueks kauplemisperioodiks kinnitas Euroopa Komisjon Eestile soovitud 24,4 miljoni tonnise heitkoguse asemel aastas hoopis 12,7 miljonit tonni.
"See, kas elekter kallimaks läheb, oleneb sellest, kui palju kvooti ostma peab," ütles Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste, kuid nentis, et praegu on selle teema üle vara spekuleerida, sest kvoodisüsteemis olevatele ettevõtetele pole riik veel mingeid mahte määranud.
Eesti Energiale ei tähenda saastekvootide kärpimine mitte ainult võimalikku tootmise kallinemist, vaid ka kasumi vähenemist poole võrra, sest kahe möödunud aastaga on ettevõte teeninud saastekvootide müügilt 2,7 miljardit krooni kasumit.

Soomlasedki on Vene puidutarnetega hädas
Soome puidukontserni Stora Enso tegevjuhi Jouko Karvise sõnul seavad Vene puidu väljaveotollid Soome metsatööstuse konkurentsivõime löögi alla ning asjale on kiiresti lahendust vaja.
Soome metsatööstuse liidrite Stora Enso ja UPM Kymmene äsja avaldatud teise kvartali majandustulemustes kajastus kulude oodatust suurem kasv, kirjutab aripaev.ee.
Analüütik Sampo Timose sõnul on Stora Enso aktsiakursi langus põhjendatud, kuna kulude kasv on tõesti kehv lugu turul niigi valitseva madalseisu juures.
"On tingimata oluline lahendada Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline toorpuidu tollide küsimus, eriti kasepaberipuidu osas, et saaksime vältida meie tehaste täiendavaid seisakuid," ütles Jouko Karvinen.
Venemaa valitsuse sammud on tõkestanud ka puidu sissevedu sealt Eestisse.

Suitsetamiskeeld jättis rahva baaridesse alles
Suitsu tehakse õuetreppidel või eraldi ruumis ja koos käiakse nagu varemgi.
"Oleme pidanud kompenseerima rahalist kaotust, tõstes hindu muudel meie pakutavatel toodetel, ja taandama vesipiibu osakaalu, millel oli varem põhi-rõhk," rääkis Café & Bar Populari (Vana-Viru 6) tegevjuht Harry Randma. Samuti on olnud märgata mõningast tavaklientuuri kadu, mida võiski pidada loogiliseks jätkuks pärast tubakaseaduse jõustumist. "Neljandiku baari ruumist oleme ümber ehitanud suitsuruumiks, kus kliendid võivad jätkata vesipiibu suitsetamist," märkis Randma.
St. Patrick'si pubikettide üks omanikest Jevgenia Perzner rääkis, et nemad pole märganud mingit erilist klientuuri muutust või vähenemist. Samuti pole nad sisse seadnud eraldi ruume suitsetajatele.

Pehme maandumine on alanud
Hansabank Markets ütleb oma äsja avaldatud Balti riikide majandusprognoosis, et Eestis ja Lätis on alanud majanduse pehme maandumine ja Leedu jätkab sel aastal veel tugevneva majanduskasvuga.
Kõigi kolme puhul tekitab muret tarbimise kiire kasv, mis saab oma jõu suurenevast töö-hõivest, ülikiirelt tõusvatest sissetulekutest ja laenudest. Selline hoogne kulutuste kasv on toonud kaasa hinnatõusu kiirenemise ja välistasakaalu halvenemise ning tekitab probleeme ettevõtetele, kes peavad kohandama oma tootmist, et tulla toime kasvavate kuludega.

Karmimad nõuded šokolaadile
Valitsus võttis täna vastu määruse muudatuse, mille tulemusel täpsustatakse kakao- ja šokolaaditoodete koostisele esitatud nõudeid.
Näiteks on lubatud kasutada ainult selliseid lõhna- ja maitseaineid, mis ei jäljenda šokolaadi või piimarasva maitset.
Vähendatud rasvasisaldusega šokolaadijoogi pulbri puhul täpsustatakse, et koostises
on lubatud kasutada väherasvast kakaopulbrit, milles kakao-või sisaldus on väiksem kui 20 protsenti, väljendatuna kuivainena.

Elcoteqi kontserni raskustele vaatamata jätkab Eesti tehas tööd
Kuigi Elcoteqi kontserni teine kvartal lõppes
Elektroonikafirma kasum oli teise kvartali lõpuks oodatust väiksem - varem aasta lõpuks nullkasumit oodanud suurfirma tunnistas kahjumit. "Elcoteqi tegevust ei tohiks Eestis praegused probleemid kuidagi mõjutada," sõnas Elcoteq SE kommunikatsiooni ja investorsuhete direktor Reeta Kaukiainen.
Elcoteq Tallinna kommunikatsioonijuhi Jaanus Pautsi sõ-nul kasvab Eesti tehase tootmises eelkõige sidevõrguseadmete osakaal. "See on tinginud vajaduse muuta ettevõtte struktuuri ja korraldada töötajate ümber-õpet, peame tellimustele senisest kiiremini reageerima. Teisalt on kiired muutused elektroonikaturu puhul tavalised."
Kolm põhjust

Rongiga sõitmine läheb 10-20 protsenti kallimaks
Edelaraudtee tõstab 1. augustist rongipileti hinda, keskmiselt hakkab reisija sõidukilomeeter maksma senise 50 sendi asemel 60 senti. Populaarsematel marsruutidel jääb hinnatõus 10-20 protsendi vahemikku. Kõik seni kehtinud sõidusoodustused jäävad alles, teatas rongifirma.
Näiteks Tallinna-Tartu kiirrongi I klassi pilet hakkab senise 125 krooni asemel maksma 140 krooni, sõit II klassi vagunis maksab augustist senise
90 krooni asemel 115 krooni. Kõige odavam pilet hakkab Edelaraudtee rongides maksma
10 krooni, Tallinna lähiümbruses - Tallinnast Arukülani või Kiisani - 15 krooni.
Edelaraudtee pole hindu tõstnud 2005. aastast.

Tartu Raekoda on kolmapäeval kvaliteetopereti päralt
Eesti parimatest solistidest ja Rahvusooper Estonia orkestrantidest koosnev Ferenc Lehari Orkester annab 1. augustil Tartu Raekoja platsil linna aasta suurima tasuta klassikalise muusika kontserdi.
Ferenc Lehari Orkestri liikme, laulva näitleja Peeter Kaljumäe sõnul sisaldab kontsert lugusid klassikalistest teostest, mida ka operetikauged inimesed kindlasti teavad.
"Tegemist on Viini operetikoolkonna kuldajastu tippteostega, millele lisaks on kavas ka lõbusad vahepalad ja huumor," teatas Kaljumäe orkestri esindajana.
Poolteist tundi kestvat kontserti juhib Endel Nõgene, esinevad Rahvusooper solistid Janne Shevtshenko ja Rene Soom ning Endla teatri näitleja Peeter Kaljumäe, kes on ka õhtujuht.
Kontserdi konferansjee on Meelis Sarv. Muusika eest vastutab 22-liikmeline orkester, mille tuumik pärineb teatri orkestrantide hulgast, lisaks muusikud Pärnu Linnaorkestrist ja mõned vabakutselised.

Romaaniülikool: Jonathan Swift "Gulliveri reisid" 
Swifti raamatu filosoofia juured peituvad märksa sügavamal inimtõeluses kui sel ratsionalistliku peajoonega filosoofial,
- [Lilliputis] Neid lõbustusi sooritavad ainult need isikud, kes kandideerivad tähtsaile ametikohtadele või taotlevad õukonna soosingut. (---) Kui mõni kõrge koht vabaneb, olgu isiku surma või ebasoosingu tõttu (---), siis viis või kuus neist kandidaatidest paluvad oma avalduses keisrilt luba lõbustada tema majesteeti köietantsuga - ning see, kes neist kukkumata kõige kõrgemale hüppab, saavutab ametikoha.
- [Hiiglastemaal] Kõige piinlikum oli nende õuedaamide puhul (---), et nad kohtlesid mind täiesti kombetult (---). Samuti ei häbenenud nad minu juuresolekul end tühjendada joodust vähemalt kahe vaadi koguses, üle kolme tonni mahutavasse anumasse. Ilusaim neist vallalistest õuedaamidest, meeldiv, reibas kuueteistkümneaastane tüdruk asetas mu vahel kaksiratsa oma rinnanibule ja tegi muid tempe, mispuhul lugeja vabandagu minu vaikimist üksikasjust.

Viljandis algas pärimus-muusika festival ehk lihtsalt folk
Eile päeval lauldi Viljandis pidulikult avatuks järjekorras 15. pärimusmuusika festival ehk rahvakeeli lühidalt Viljandi folk. Seekord siis on teemaks regilaul.
Ilm oli vähemalt eile imeilus, võiks lausa arvata, et Eestisse on kätte jõudnud soe suvi. Peakorraldaja Ando Kivibergi ning president Toomas Hendrik Ilvese tervitussõnu oli Kaevumäele kuulama kogunenud korralik rahvahulk, nii et murunõlvad olid päikese käes pikutavate inimestega kaetud. Presidendipaari väike tütar Kadri Keiu pidas end üleval kui põline folklane, padistas mõnuga veelombis ning nakatas oma rõõmsa tujuga teisi.
Koos tänasega ootab ees kolm päeva möllu, kus kokku saab kuulata üle 100 kontserdi.

Dagö salvestab kontsert-DVD
Ansambel Dagö ehk Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane hüppavad menukale kontsertsalvestiste rongile ning filmivad kahe nädala pärast Palmses bändi esimese kontsert-DVD. Kahel päeval antaval kontserdil esitatakse lugudevalikut neljalt siiani ilmunud albumilt.
Bänd kutsub kõiki oma sulelisi ja karvaseid sõpru plaadi tegemisest osa saama. "Ilusasti riidesse ja nägu naerule - teid filmitakse!" manitseb bänd kontserdile tulijaid muigvelsui.
Kontserdid toimuvad 11. ja 12. augustil. Täpne toimumispaik on Palmses, Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuse õuel mõisa kõrval. Algus kell 21, sissepääs alates kella 20-st. Kuni 10. augustini piletihinnad 100- 150 krooni, kontserdipäevadel 125-200 krooni. Piletid Piletilevist ja kohapealt.

Britipopi maailmanimed esinevad Lätis
Samal ajal kui Viljandi on vallutanud folk, toimub Lätis festival Positivus AB. Esimest aastat toimuval festivalil üles astuvate artistide nimekiri on esmaklassiline. Peaesinejatena on välja reklaamitud Stereophonics ja Badly Drawn Boy Inglismaalt.
Festivali toimumispaik on Eesti piirist vaid 15 km kaugusel asuv Salacgriva. Tuntumatest artistidest on seal võimalik veel näha ja kuulda Malcolm McLarenit, Mumiy Trolli, endist Suede'i solisti Brett Andersoni ning hiljuti Tartus Plink Plonkil esinenud Rootsi ansamblit The Concretes.
Festivali ühe päeva pilet maksab umbes 400 krooni, kahe päeva pileti eest tuleb tasuda natuke üle 600 krooni. Piletid on saadaval Piletilevi müügipunktides.

Muusikatööstuses jõudsid meedia abil kätte ärevad ajad
Ajakirjanduses
Prince on oma uue plaadi "Planet Earth" turuletoomise trikiga suutnud taas lõkkele lüüa need söed, mis on muusikatööstuse hiigelkatla all viimased aastad vaikselt hõõgunud. Nimelt otsustas ta briti pühapäevalehega Mail on Sunday 15. juulil tasuta kaasa anda oma stuudioalbumi. Lehel oli tollel nädalavahetusel lugejaid kolme miljoni kandis.
Prince ongi seetõttu viimastel nädalatel kõigil hambus olnud. Saareriigi suurim muusikapoodide kett HMV tegi täieliku kannapöörde, kui otsustas võtta lehe Mail on Sunday müügile. Eelnevalt oli ta artisti otsust sügavalt kritiseerinud.
HMV esindaja sõnas poeketi õigustamiseks, et "see on ainus võimalus teha plaat oma klientidele kättesaadavaks". Tegelik põhjus võib aga peituda hoopis selles, et HMV-l ei ole viimasel ajal eriti hästi läinud. Plaadi- ja singlimüük muudkui kahaneb.

Blogorröa
Blogorröa - ohjeldamatu sisutu loba oma blogis. Loomulikult ei keela keegi enda isiklikus veebipäevikus just sel teemal ja nii pikalt lobiseda, kui parajasti pähe tuleb, aga... miks seda teha, kui võiks asjalikumaltki oma aega veeta. Õnneks pole verbaalne kõhulahtisus pandeemia mõõte omandanud.

Kais ja Vesik edenesid 16 hulka
Rannavõrkpalli MM-võistlustel Šveitsis Gstaadis oma alagrupis teise koha saanud Kristjan Kais ja Rivo Vesik jätkasid ka reedel play-offis võidukalt ning on jõudnud 16 parema hulka.
Ühe miinuse süsteemis jätkuval turniiril võideti reede pärastlõunal 11. asetusega Hollandi paar Richard Schuil - Reinder Nummedor 2: 0, teatas Sportnet.
Esimeses geimis olid eestlased taga 8: 9, kuid viigiseis 11: 11 jäi ka viimaseks. Kais ja Vesik võitsid geimi 21: 19. Teises geimis pääseti tänu eelkõige Kaisi heale kaitsetöö ja ka rünnakule ette 11: 6.
Hollandlased vähendasid küll vahe korraks veel kolmele punktile (9: 12), kuid murrangut siiski ei tulnud. Kais ja Vesik võitsid geimi 21: 11 ja kogu mängu 2: 0.
Laupäeval on meie meeste järgmiseks vastaseks kas šveitslased Heuscher - Heyer (7. asetus) või hispaanlased Herrera - Mesa (24.).

Eesti orienteeruja sai ajaloolise võidu
Rootsis Mjölbys lõppes reedel maailma suurima osavõtjate arvuga orienteerumisvõistlus - viiepäevajooks O-Ringen. kus saavutas ajaloolise võidu orienteerumisklubi Võru/Võru Spordikooli kasvandik Timo Sild.
Võistlusele kogunes tänavu osalejaid ligi 13 000, osavõturekord on aga koguni üle 24 000 orienteeruja. Eestlasi oli erinevates võistlusklassides stardis neljakümne ringis, teatas Sportnet.
Kokku on võistlusklasse 121, sealhulgas noorimate omad kuni 10-aastastele poistele ja tüdrukutele ning vanim meestele, kel eluaastaid üle 95. Tänavu siiski nii vanu osalejaid ei olnud, vanimateks jäid 14 meest ja üks naine vanuses 85-90 eluaastat.
Tugevaimateks klassideks on võistlusel kuni 18-aastaste noormeeste ja neidude (H18 ja D18), juunioride (H20 ja D20) ja täiskasvanute eliitklassid (H21 ja D21). Seni ei ole ühelgi eestlasel õnnestunud eliitklassides üldvõitu saavutada, tänavu saavutas aga ajaloolise võidu meesjuunioride eliitklassis OK Võru/Võru Spordikooli kasvandik Timo Sild.

Eesti on FIBA punktisaajate edetabelis viimaste seas
Värskelt avaldatud FIBA reitingutabelis jagab Eesti meeste korvpallikoondis koos Ungariga reitingupunkte saanud Euroopa riikide hulgas eelviimast kohta ning on tabeli lõpuosas ka maailma arvestuses.
FIBA maailma edetabelisse on kantud kokku 73 reitingupunkte saanud riiki, Eestile kuulub seal 62 positsioon. Maailma edetabelit juhib USA Argentiina ees, Euroopa parimana on Hispaania kolmas. Lõunanaabritest kuulub Leedule 5. positsioon ja Lätile 34.
Vahetult Eesti ees asub edetabelis Araabia Ühendemiraadid.
FIBA Euroopa edetabelisse on kantud kokku 21 reitingupunkte saanud riiki, Eesti meeste korvpallikoondis jagab koos Ungariga 19.-20. kohta. Neist nõrgem on vaid Rootsi.
Euroopa edetabeli kolm esimest on endiselt Hispaania, Serbia ja Leedu meeskonnad. Augustis peetavate Euroopa Meistrivõistluste valikmängude alagrupivastastest on Makedoonia Eestist koha võrra eespool 18. Meie lõunanaabrid lätlased hoiavad 13. kohta.

Inglismaa võõrustab Eestit kuulsal Wembley staadionil
Inglismaa jalgpallikoondis võõrustab Eestit 13. oktoobril peetavas 2008. aasta EM-valikmängus kuulsal 90 000-kohalisel Wembley staadionil Londonis.
Praeguseks on omale pileti nimetatud kohtumisele broneerinud 1237 Eesti koondise poolehoidjat, teatas Sportnet.
Pääse 13. oktoobri mängule maksab Inglismaa Jalgpalliliidu teatel 40-50 Suurbritannia naelsterlingit ehk 933-1166 Eesti krooni (1 naelsterling = 23,3157 krooni).
Eesti Jalgpalli Liidus (EJL) võetakse pääsmete broneeringuid vastu kuni 13. augustini.
Seni on Eesti jalgpallikoondise toetajaskond võõrsil peetud kohtumistes olnud suurim Riias, kui 2004. aasta 13. oktoobril viibis Skonto staadionil Läti - Eesti MM-valikmängul 1200 Eesti vutisõpra.

Ani kaotas Luxembourgis mõlemad kohtumised
WTA edetabelis 154. kohal olev Maret Ani kukkus Luxembourgis Petanges toimuval 75 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF turniiril konkurentsist nii üksik- kui ka paarismängus
Üksikmängu teises ringis jäi eestlanna numbritega 6: 7, 3: 6 alla maailma edetabelis 199. real paiknevale hispaanlannale Carla Suarez-Navarrole.
Paarismängu veerandfinaalis jäi Ani koos sakslanna Andrea Petkoviciga 2: 6, 7: 6, 3: 6 alla Prantsusmaa-Tuneesia duole Stephanie Foretz (WTA 129) - Selima Sfarile (WTA 178).

Rabobank vallandas Tour de France'i üldliidri Rasmusseni
Taanlane valetas klubile oma asupaiga kohta, et dopingu-kontrollist pääseda.
Tour de France'i senine üldliider Michael Rasmussen väitis juunikuus oma meeskonnale Rabobank, et viibib Mehhikos, kuigi oli tegelikult Itaalias. Nii jäi ta kõrvale neljast võistlusvälisest dopingukontrollist, kirjutas BBC. Saladuse paljastas Itaalia televisiooni kommentaator Davide Cassini, kes nägi taanlast 13. ja 14. juunil Itaalias treenimas.
Seepeale otsustas Rabobank, et mees pole väärt tuuril edasi sõitma. Eilsel 17. etapil Rasmussen enam starti minna ei võinud. Rabobanki otsus rõõmustas ka tuuri korraldajaid, kes olid sattunud Rasmusseni juhtumi tõttu tugeva kriitika alla. Teatavasti heitis Taani jalgrattaliit mehe enda koondisest välja nädal tagasi, kui selgus, et Rasmussen polnud maikuus dopingukontrolli ilmunud.

Surfivõistlusi saab jälgida reaalajas
Augustis Pirital peetaval Audi Formula Windsurfingu purjelaua MM-il kasutatakse esmakordselt süsteemi, millega pealtvaatajad saavad reaalajas võistluse käiku jälgida.
Kui varem pidid surfihuvilised võistlusi kalda äärest jälgima, teadmata, kes juhib või kellest parasjagu mööda sõidetakse, siis nüüd on eestlased teinud võistlused põnevamaks.
"GPS-seade koos mobiiltelefoniga pannakse purjelaua külge ning seade saadab kahe sekundiga koordinaadid keskusesse, kus need reaalajas ekraanile kuvatakse. Ekraanid ise asuvad kalda ääres telkides," rääkis Eesti purjelaualiidu juhatuse esimees ja võistluse peakorraldaja Erno Kaasik.
"Seadmes iseenesest pole midagi uut. See, mis sellest aga kokku tuleb, on kogu maailmas esmakordne," ütles Kaasik. Reaalajas saab purjelaudurite liikumist jälgida ka veebis,

UEFA algatas TVMK väidetava tahtliku kaotamise suhtes uurimise
Euroopa jalgpalliliit UEFA algatas uurimise Tallinna FC TVMK väidetava tahtliku kaotamise kohta Intertoto karikasarja mängus Soome klubile Espoo Honka.
TVMK alistus 1. juulil Honkale 2: 4, lubades külalistel lätlasest leegionäri Jevgenijs Kacanovsi ränkade eksimuste tõttu mitu väravat lüüa. Võimalikule kokkuleppemängule osutasid ebatavaliselt suured kihlveopanused Honka võidule. "Ametlikult UEFA sellistest käikudest avalikkust ei teavita, aga tõsi on, et TVMK - Honka kohtumisega seonduvat asuti uurima," kinnitas Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak. "Teavitasin UEFA sammust ka TVMK presidenti Pjotr Sedini. Ta ütles, et kuigi klubi korraldas väga põhjaliku sisejuurdluse, pole suudetud midagi tõestada."

Alaver: kuldajastu paneb noored tugeva surve alla
Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver näeb sirgumas mitut võimekat suusatajat, kes võiks võita tiitlivõistluste medali.
35-aastane Jaak Mae ütleb, et võtab aasta korraga. Kui tõsise jutuajamise oled temaga pidanud?
Ei mäleta, et tal oleks ettevalmistus varem nii hästi sujunud. Olen kindel: kui Jaak jätkab sama pühendunult, seisab ta väga hea hooaja lävepakul. Ei mingit järeleandmist! Ta on ka võistkonna liider.
Kui kaua võiks Mae tipus olla?
Oleme veidi muutnud treeningute ülesehitust. 2009. aasta Libereci MM-il oleks põhiline 15 km klassikasõit. Tema mullused kaks 50 km sõitu näitasid, et ka sel distantsil on kõik võimalik. Jaak on liikumas otsuse suunas, et sõita 2010. aasta olümpial 50 km klassikadistantsil.
Kuidas teised koondislased suvetambile vastu peavad?

Folgi avapäeval oli publikumagnetiks Oort
Viieteistkümnendat korda toimuva Viljandi pärimusmuusika festivali avapäeval tõmbas enim kuulajaid ja sel aastal eestimaine Oort.
Välismaistest esinejatest oli enimkuulatud Tšiilist pärit laulja ja kitarrist Fernando Stern, teatas festivali pressiesindaja.
Avapäeva osalejate arvuks hindavad korraldajaks ligi 6000, mis on võrdne eelmise aastaga.
Ilmataat oli helde ning päev möödus vihmata ning muidu rahulikult ja suuremate vahejuhtumiteta.
Teisel päeval saab lisaks kodumaisele Zorbasele ja Untsakatele kuulata Eestist, Norrast, Rootsist ja Bulgaariast pärit muusikutega Ethno on the Road.

Aasta semiootika kaante vahel
Taas on ilmunud Eesti semiootika seltsi jätkuväljaanne Acta
Arvult neljas "Acta" on meeldivalt eklektiline, sisaldades eri semiootilisi süsteeme käsitlevaid artikleid, mõni neist teoreetilisem, mõni konkreetsemat laadi.
Linnar Priimägi mängib oma kirjutises Juri Lotmani mõistega "semiosfäär", arutledes selle analoogiate ja piiride üle. Berk Vaher jätkab oma lemmikteemat - eksootikat kirjanduses, seekord raamatu "Milk N' Honey" näitel. Indrek Ibrus püüab semiootika abil analüüsida võimu- ja kontrollimehhanisme uues meedias. Katre Väli kirjutab Rakvere teatri "Johannese passiooni" põhjal väheviljeletud ja -uuritud luulelavastuse žanrist, Eva Lepik vaatleb Karl Ristikivi loomingu juhtmotiive ning Maris Saar uurib aja ja ruumi vahekorda Emil Tode "Piiririigis".

Harvey L. Hixi mõttetihe luulelend
Uue sarja "Kaasajaluule" avateoseks on
Tõlkevalimik "Kindel kui linnulend" sisaldab killukesi kõigist H. L. Hixi seni ilmunud viiest luulekogust. Raamatus kõrvutatud originaalid ja tõlked toovad esile eri keelte võimaliku sarnasuse - inglis- ja eestikeelsete kujundite lähedus on hea, range silbiarvuga luuletustes vorm on säilitatud samaväärsena tõlkeski.
Valimiku eesmärk näib olevat osutada võimalikult paljudele luuletahkudele, mis on poeedi loometeed suunanud ning ajapikku omavahel põimunud, ja mitmekesisuse eesmärk täitub. Ühtset teemakontsentrit ei ole kuigi hõlbus leida ja lüürilise minagagi mängitakse läbi eri poose - kord domineerib jälgimine distantsilt, kord aga hetkedes jäägitult sees olek. Varieerub ka luuletuste põhitoon, mis kõigub kauni ja õrna lüürilise hõngu ning abstraktsuse, terava sarkasmi ja traagika vahel.

Siidi puude, peaaegu tundmatu
See raamat on hetk. Üks ajaloos päris täpselt paika pandud (1861-1897) ajalõik.
Nagu kaunisse kalingurköites raamatusse sisse vaadates kohe selgub, on see suur 36-aastane hetk omakorda täis tillukesi miniatuurseid viive, mis kõik koonduvad tihedasse ringi ümber peategevuse ja peategelase. See ajalõik on täidetud tinglike tegelastega ning küllap on nendesugusedki kunagi päriselt olemas olnud.
Vana hea kombe kohaselt annab pealkiri lugejale teada, et raamat räägib siidist, ja kohe esimesel leheküljel selgub, et täpsemalt tegeldakse siidiussimunade ostmise ja müümisega.
Sellega teenib oma igapäevast leiva- ja üüriraha Hervé Joncour, kes alustab oma raamatuelu 32-aastaselt ja lõpetab selle 68-aastaselt linnarahva poolt kõrgelt hinnatud jutuvestjana. Kuid mitte see pole oluline. Eelkõige on oluline ideaalsesse vormi valatud sisu, mis koosneb üksteise järel kinni püütud ja vähem oluliste seast välja nopitud hetkevälgatustest, mis kannavad romaani põhiideed endas ja edasi.

 "Harry Potter" - kas lastekirjandus, edukas bränd või massipsühhoos? 
Viimane "Harry Potter" paneb uskuma, et autor on võimeline oma looduga lõpparve tegema.
J. K. Rowlingi loodud Harry Potteri nimelist võlurpoissi kümne aasta jooksul ümbritsenud meediakära on toonud muinasjutu juurde miljoneid austajaid ja tootnud samal ajal leegionite viisi skeptikuid. Isegi praegu, kui sarja (väidetavalt) viimane, seitsmes raamat "Harry Potter and the Deathly Hallows" on lõpuks müüki paisatud ja näljaseimad fännid selle alla kugistanud, on üsna raske teost ennast kogu Potteri-maania alt üles leida ja lõplikult otsustada: mis see siis nüüd õige oli, mida me oleme viimase dekaadi jooksul kõrvalt jälginud või kaasa mänginud?
Kui me ütleme "Harry Potter", kas me räägime siis (laste) kirjandusest, üleloomuliku osavusega turustatud brändist või massipsühhoosist, mille tekkele, nagu kurjemad kriitikud teavad, on kaasa aidanud inimeste vähene lugemus ja sisemine vaakum?

Baskini anekdoodid
Kaks sõbrannat ajavad omavahel juttu:
"Kuule, Roosi, sa lõpetasid ju kooli kuldmedaliga, ülikooli samuti, sul olid elus suured perspektiivid, karjäär! Kuidas see juhtus, et sinust prostituut sai?!"
"Ma ei tea isegi… Arvatavasti lihtsalt vedas!"
Liikluspolitsei peatab auto:
"Teie load, palun!"
"Palun."
"Teie foto pole korras…"

JÄRJEJUTT (7): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Raamatukogus läks hämaramaks ja arhailine käekiri lehel oli raskemini loetav. Sisse astus kaks teenrit, kes ebaasjaajajaliku asjaajaja valvsa pilgu all läitsid küünlad, tõmbasid kardinad akende ette ja viskasid süsi kaminasse. Härra Segunduse meelest oli nüüd paras aeg härra Honeyfootile meelde tuletada, et nad pole härra Norrellile oma külaskäigu põhjust veel teatavaks teinud.
Raamatukogust lahkudes märkas härra Segundus midagi veidrat. Kamina lähedale oli paigutatud lauake ja tool. Laual olid väga vana raamatu kaaned, käärid ja julma välimusega nuga, mida aednik võinuks kasutada okste kärpimiseks. Ent teose lehti polnud kuskil näha. Härra Segundus oletas, et võib-olla on raamat köitmisele saadetud. Kuid vanad kaaned paistsid veel päris terved olevat ja miks pidanuks härra Norrell vaeva nägema lehtede eemaldamise ning võimaliku vigastamisega? See oli ju vilunud raamatuköitja töö.

1 küsimus Viasati turundusjuhile
"Viasati paketis on ühel sagedusel mitu kanalit, näiteks seikluskanal Viasat Explorer ja erootikakanal Spice, Jetix ja Travel, National Geographic Channel ja CNBC. Klientide sõnul on juhtunud, et kanalit vahetatakse poole saate pealt. Miks jagavad mitu eri kanalit eetriaega?"
Vastab
Laura Mardisalu,
Viasati turundusjuht
Kõik kanalid ei edasta saateid ööpäev läbi. Eetriaja optimaalseks kasutamiseks paigutataksegi ühele sagedusele kaks eri kanalit. Täpne informatsioon kanalite vahetumise kellaaegade kohta on kirjas telekavas. Üldiselt ei vahetata kanalit kunagi keset saadet. Kui selline asi on ka juhtunud, on tegemist olnud ühekordse veaga ja see pole olnud kindlasti meie eesmärk. Viasat kuulab alati klientide soove ja tagasisidet ning teeb kõik võimaliku, et pakkuda parimat teenust.

Disney filmis ei tohi suitsetada
Walt Disney Co teatas üle-eile, et lõpetab esimese Hollywoodi stuudiona suitsetamise näitamise oma koguperefilmides. Suitsetamist piiratakse ka Disneyle kuuluvate Touchstone'i ja Miramaxi filmides, vahendab Reuters.
Suitsetamisvastased sildid pannakse tulevikus firma DVD-dele, kompanii esindaja sõnul julgustavad nad ka kinode omanikke suitsetamise kahjulikkusest rohkem teada andma. Loodetakse, et Disney sammu järgivad ka teised kinokompaniid.

Seitse.tv 20 kriitikavaba päeva on olnud aktiivsed
Aastas kolm korda kanalit vahetanud sageduse uusim omanik
Maagilisel kuupäeval 07.07.07 alustas tegevust kodumaine telekanal Seitse.tv, mis on suutnud õnnelikult eksisteerida kakskümmend päeva. Uue muusikakanali juhtkuju on OÜ Buenos Medios juhatuse liige Priit Pedanik (23), kelle häält saab kuulda ka raadio Uuno hommikukavas ning kes oli kunagise skandaalikanali PimpTV juht. Intrigeeriv PimpTV lõpetas tegevuse 2006. aasta oktoobri lõpus ning selle asemele tuli paar nädalat hiljem noortekanal Eeter, mille on nüüdseks asendanud kõnealune Seitse.tv.
"Kinnitan, et Seitse.tv ei ole PimpTV järglane, seal näidatakse ja mängitakse üksnes muusikat," kinnitas Pedanik, et praeguse muusikakanali ja PimpTV vahel ei ole mõtet paralleele tõmmata. "Ainuke sarnasus on, et see on samuti telekanal."

HEIDO VITSUR: Mis toimub Eesti kinnisvaraturul? 
Pea mitte kellelegi pole saladus, et Eesti majanduskasvu on viimase kolme-nelja aasta jooksul vedanud peaasjalikult raha, mis on suundunud kinnisvaraturule, eelkõige aga elamuehitusse.
Kuid paljudele on siiski seni saladuseks see, mis võib sellel turul - aga ka majanduses üldse - juhtuda ehitussektori aeglustumise korral. Üksmeel valitseb vaid ühes: viimaste aastate olukord ei saa enam kesta. Ülejäänus aga ulatuvad arvamused seinast seina - mõõdukast korrektsioonist kõva pauguni välja. Seda eriti küsimuses, millised võivad olla ehituses toimuva tagajärjed.
Kombe kohaselt domineerivad meedias muidugi tumedamad variandid, sest muud on igavad. Pealegi on selliseks suhtumiseks piisavalt silmanähtavaid põhjusi: uusi kesklinna kortereid ei kiputa enam ummisjalu ostma ja eluruumide hinnad langevad üle kogu Eesti.
Mina ise kinnisvaraturust lähtuvasse musta stsenaariumisse ei usu. Ei tähendanud ju ka 1997. aasta börsimulli lõhkemine mingit üldist majanduskatastroofi, kuigi nii mõnelegi mehele või firmale oli toimuv väga valus. Liiatigi ei ole elamusektor Eesti majanduses see koht, kus oleks tegu irratsionaalse ülepakkumisega. Vajalik elamuehitus ei tohiks aga saada normaalsele majandusele mingiks koormaks, pigem vastupidi. Meenutagem kas või seda, et Teise maailmasõja järgsel Lääne-Saksamaal sündis vähema kui viieteist aastaga majandusime - ning selle ime koostisosaks oli ka sõjas puruks pommitatud linnade ülesehitamine suurematena kui nad kunagi olid olnud. See tähendas ka palju muljet avaldavamat elamuehitustempot, kui oleme näinud Eestis.

ERKKI KÕLU: Head isu! 
Ma jumaldan poliitikuid ja ametnikke. Nii neid, kes seadusi teevad, kui ka neid, kes nende täitmist jälgivad. Maailmas ei ole olemas loomingulisemaid inimesi kui nemad.
"POLIITIK on kõikvõimas. AMETNIK on eksimatu. AMETNIK mõjutab mateeriat, sest ta mõjutab teadvust. AMETNIK teeb loodusseadusi. AMETNIKU jaoks pole miski võimatu. 2 + 2 = 3 või 5 või mõlemad korraga - nii palju, kui AMETNIK tahab. Kõik, mida AMETNIK tõeks peab, on tõde!" kirjutaks George Orwell, kui ta praegu Eestis elaks. Kuid läheme asja juurde.
Selle nädala algul teatati ajakirjanduses, et Tallinki laevade pardal rikutakse tubakaseadust, mis keelab toitlustusasutustes suitsetamise. Tallink vastas, et neil suitsetatakse kohtades, kus pakutakse ainult jooke ja mis seega ei ole toitlustusasutused. Selle peale tarbijakaitseamet... Arvate, et tegi ettepaneku muuta seadust, et suitsetamine oleks keelatud ka joomaasutustes? Eksite! Tarbijakaitseamet lükkas dzoti ette teise ametkonna ja see... Tsiteerigem veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhatajat Heneli Lampi: "Toiduseaduse järgi on ka alkohol toit ning seetõttu on alkohoolse joogi tarbijale pakkumine toitlustus ja pakkuja on toitlustusettevõte."

REPLIIK: Tõe tund läheneb
Korvpallikoondiselt ei tasu nädalavahetusel peetaval kontrollturniiril oodata veel ladusat koostööd, kuid võite küll. Võite vajavad eeskätt korvpallurid ise, et minna augustis Euroopa meistrivõistluste lisavalikmängudele Rootsi ja Makedooniaga enesekindlana ja edusse uskudes.
Euroopa riikide edetabelis jagab Eesti Ungariga 19.-20. kohta. Makedoonia on Eestist koha võrra eespool, Rootsi koha võrra tagapool. EM-i finaalturniirile pääseb 16 paremat meeskonda. Sinna saamiseks peab alagrupi parim osalema veel ühel katsumusel.
On loomulik, et koondis, kuhu kuuluvad kõik paremad pallurid eesotsas Martin Müürsepaga, võtab sihikule finaalturniirile jõudmise. Vastasel juhul on imelik, miks tugevaima koosseisu kokkuajamist nii tähtsaks peeti.

JUHTKIRI: Kivitüli külas
Küla on väike, kuid suur on skandaal: Peipsi-äärses Vara vallas väikeses Metsakivi külas - mida rahvasuu kutsub ikka veel sõjaeelse nimega Kirepi külaks - taheti järgmisel nädalal avada mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud külaelanikele. Üks valvas kodanik pani aga tähele, et mälestuskivil loetletud nimede juurest võivad "niidid viia punaste hävituspataljonide juurde, kes tegelesid hoopis külaelanike tapmisega". Nüüdseks on mälestusmärgi ümber puhkenud suur tüli, millega on otsapidi seotud ka Venemaa Eesti-saatkond ning kaitsepolitsei. Viimati mainitu on algatanud 1941. aasta sõjasuvel Kirepi külas juhtunu kohta kriminaalmenetluse.
Kahtlemata on kõrvalseisjal Kirepi külas puhkenud kirgesid raske hinnata ja ka mõista. Erinevalt pronkssõdurist - mis sümboliseeris paljudele eestlastele kollektiivseid kannatusi okupatsiooniaastatel - on väikese külamonumendi ja sellele kantud nimede puhul tegu kohalike inimeste isiklike lugudega. Või nende vanemate lugudega - ei taha ju ükski laps oma vanemaid hukka mõista, sõltumata sellest, kummal pool nad võitlesid. Niisiis on Kirepi külas taas kord vallandunud 66 aasta tagused pinged. Iseküsimus on, millist rolli mängib seejuures Vene saatkond: kas mindi kaasa lihtsalt kohalike initsiatiiviga või mängiti veidi aktiivsemat rolli?

Tormisel merel uppus teinegi kalamees
Lohusalu neeme tipus täna õhtul merehätta jäänud kahest mehest üks hukkus, sarnane traagiline õnnetus juhtus täna hommikul Ristna kandis.
Põhja piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskuse korrapidajale kell 19.25 saabunud teate kohaselt oli sündmuskohal läinud tugeva tuule tõttu paat ümber. Helistaja teatas, et kuulis appikarjeid ning toimetas randa 1932. aastal sündinud Toomase ja ümber läinud paadi.
Päästetud mees anti üle kiirabile, mis saabus sündmuskohale 15 minuti jooksul. Teine paadis olnud mees oli kadunud.
Piirivalve kaater ja helikopter ning päästeameti pinnaltpäästjad asusid kadunud meest otsima.
1932. aastal sündinud Hansu surnukeha leidis päästeameti mootorpaadi meeskond 500 meetri kaugusel kaldast. Piirivalve ja päästeameti otsingutööd kestsid poolteist tundi.

Politsei konfiskeeris folgil suure koguse amfetamiini
Politsei konfiskeeris Viljandi folgil kahe mehe ja ühe naise käest 150 grammi amfetamiini.
Seoses Viljandis toimuva pärimusmuusika festivaliga kestab linnas kolmandat päeva politseioperatsioon "Tänav", teatas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja. Operatsiooni käigus pidasid politseinikud täna lõuna paiku Viljandi linnas kinni kaks kahtlase käitumisega meest ja ühe naise.
Nende valdusest saadi kätte 150 grammi pulbrilist ainet, mis arvatavasti on amfetamiin. Kõigil kolmel fikseeriti ka narkootilise aine tarvitamise tunnused. Nii suure koguse amfetamiini leidmine Viljandi pärimusmuusikafestivali ajal on esmakordne.
Juhtumi suhtes alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist grupi poolt.

Harjumaal hukkus raskes õnnetuses mootorrattur
Harjumaal hukkus täna ennelõunal kokkupõrkes autoga 26-aastane mootorrattur.
Põhja politseiprefektruuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et teade õnnetusest tuli kella 10.38 ajal.
Tallinn-Paldiski maantee 19. kilomeetril ehk Vääna ristis tegi sõiduauto Volkswagen Golf vasakpööret Tallinna poole ega andnud teed Yamahaga sõitnud noormehele.
Mootorrattur hukkus sündmuskohal.
Päevaleht Online'i lugeja ütles, et ühe pealtnägija sõnul oli mootorratturil kiiver peas olnud, kuid see ei aidanud.
"See oli kohutav. Kaela piirkonnast voolas verd nii mis jube," ütles pealtnägija.

Savisaar: majanduse olukord väärib teravat tähelepanu
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna erakonna suvepäevadel, et kui miski väärib neil päevil teravamat tähelepanu, siis on see Eesti majanduse olukord.
"Hansapank juba teatas, et lauge majanduslangus on alanud," märkis Savisaar. "Hansapank hurjutas kõvasti valitsust, kes mõtleb rohkem oma toetusprotsentidele kui majanduse kasvuprotsentidele."
Savisaare sõnul tuleb majandus veel enam luubi alla võtta ning tuleb lõpetada pea liiva alla peitmine.
"Tuleb endalt küsida - mis me saame teha, et võimalik majanduse jahenemine või isegi kriis võimalikult pehmeks muuta," lausus Keskerakonna esimees.
Savisaare sõnul on sügisest veel vara rääkida, aga ette võib ennustada põnevaid aegu.
"Me näeme kuidas üha enam nurisetakse valitsuskoalitsiooni apsude üle ja valitsuse pea kohal pole taevas sugugi nii pilvitu," ütles Savisaar.

Harjumaal hukkus paadiõnnetuses mees
Harjumaal hukkus täna hommikul tugeva tuule tõttu juhtunud paadiõnnetuses mees, temaga kaasas olnud väike poeg õnnestus päästa.
Põhja piirivalvepiirkonna operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskus sai kell 9.35 teate, et merel on ümber läinud kalapaat, kaks inimest on vees ja vajavad abi, teatas piirivalveameti avalike suhete spetsialist Kaja Rand.
Tugeva tuule tõttu ümber läinud kalapaadis olid 1968. aastal sündinud Hasso, kes hukkus sündmuskohal infarkti tagajärjel ning tema poeg 2002. aastal sündinud Siim-Mihkel, kes pääses õnnetusest eluga.
Helistaja sõnul olid nad väljunud hommikul Harjumaal Nõva lähistel olevast Ristna sadamast kahe paadiga, et minna välja tõmbama kalavõrke, kuid teine paat pole kaldale tagasi jõudnud. Nähes vees päästeveste, arvas helistaja, et teine paat on ümber läinud. Selleks ajaks võisid inimesed olla vees juba ligi pool tundi.

Sõiduteele jooksnud mees jäi auto alla
Pärnus juhtus eile öösel õnnetus, kus sõiduteele jooksnud noormees jäi auto alla.
Õnnetus juhtus kella 23.11 ajal Pikal tänaval autobussijaama juures bussipeatuses, teatas siseministeerium.
Ootamatult sõiduteele jooksnud Oskar (s 1988) sai löögi sõiduautolt Volkswagen Passat, mida juhtis Olga (s 1986).
Jalakäija toimetati Pärnu haiglasse.

Parima isamaalise talu tiitel läks Pärnumaale
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis täna Jänedal alanud 16.
Talu peremees ja perenaine Jaan ning Anu Tekko koos poegade Mareki ja Indrekuga kasvatavad 500 hektaril põllumaal teravilja. Peremees Jaan Tekko on ka Randivälja külavanem ja Tori Tuletõrjeseltsi esimees.
"Ehkki majandusseadused ja loogika töötavad ikka suurtootmise kasuks, tasub meeles pidada, et talu on lisaks tootmisele ka järjepidevuse kandja," sõnas Seeder.
Põllumajandusminister peab oluliseks tasakaalu, mis väärtustaks Eestimaa arengu huvides talude olemasolu suurtootmise kõrval.
"Samuti on rõõmustav, et maal leidub noori, kes on valmis oma isade-emade tööd jätkama ja talu traditsioone alal hoidma," lisas Seeder.

ARK pole saanud hakkama järjekordade lühendamisega
Autoregistrikeskuse (ARK) Rakvere büroos leiavad kliendid eest lõputud järjekorrad, mistõttu võib juhtuda, et vajalikud tehingud jäävad ka mitmetunnise ootamise järel tegemata.
Sõiduautokäru arvele võtta soovinud Teet Suur rääkis Virumaa Teatajale, et pidi 24. juulil ootama ARK-i järjekorras tunde, kuid 44 inimesest koosnev järjekord ei jõudnud ikkagi temani.
"Umbes poole viie aeg ütles klinditeenindaja mulle, et tulgu ma homme kella 8.30 ajal tagasi. Hommikul, pärast avamist, kindlasti järjekorda ei ole," rääkis Suur enda ja ARK-i Rakvere büroo klienditeenindaja vahelisest vestlusest.
Teet Suur ütles, et ta läkski järgmise päeva hommikul soovitatud ajal tagasi, kuid tema kohale jõudes ootasid ees juba rohkem kui kakskümmend inimest, kes moodustasid vähemalt kolm või neli järjekorda.

Võru varjupaiga värava taga piinlesid kilekotti topitud kassipojad
Soovimata maksta viie kassipoja loovutamise eest, jättis keegi teisipäeva hommikul Võru koerte ja kasside varjupaiga värava taha kilekotti suletult viis veel pimedat kassipoega, kes leidmise ajal päikese käes haledalt näugusid.
Kilekotis oma elu eest võitlevad kassipojad leidsid teisipäeva ennelõunal Varstu vallavalitsuse töötajad, kes olid tulnud varjupaika tooma üht koera, kuid jõudsid kohale enne varjupaiga avamist, kirjutas Võrumaa Teataja.
Väikesed kassid jäid ellu.
"Panime neile krõbuskid ette, aga sööma nad ei hakanud," rääkis varjupaiga töötaja Valli Kolga. Kassilastel ei olnud veel silmigi peas ja kuivtoiduga ei osanud nad midagi peale hakata.
Et kassihakatised nälga ei sureks, viis varjupaika pidav Ülle Käsik nad enda poole koju. Tema kass oli hiljuti poeginud ja nii pääsesid mahajäetud kassipojad neile vastuvõetava toidu juurde.

Viljandimaal põles elumaja maha
Viljandimaal hävis täna hommikul tules elumaja.
Päästeamet sai teate tulekahjust Tarvastu vallas Roosilla külas kell 6.05. Päästemeeskonna saabudes oli hoone lausleekides ja katus sisse langenud.
Päästjatel tuli ööl vastu tänast kustutada ka Jõgevamaal Kääpa külas asuva korterelamu ühes köögis puhkenud tulekahju ning Tallinnas Betooni tänaval 500 ruutmeetrisel alal põlenud rehvivirnasid.

Paldiski lähedal uppus üle parda hüpanud meremees
Paldiski sadama lähistel hüppas ööl vastu eilset Rootsi kaubalaeva soomlasest meeskonnaliige Hannu vette ja uppus.
Politsei sai juhtunust teate kell 2.13 ja edastas selle päästeametile. Päästjad sõitsid paatidega laeva lähiümbruses, kuid soomlast ei märganud, kirjutas SL Õhtuleht.
Kell 3.42 kohale kutsutud tuukrid ei leidnud samuti kohe meest, kuid hommikul otsingud jätkusid ja kell 12.15 1961. aastal sündinud Hannu surnukeha lõpuks leiti.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Tuuli Härson ei osanud eile õnnetuse täpsemate asjaolude kohta öelda, seda selgitab juurdlus. "Ilmselt hüppas ta ise üle parda," ütles ta.

Politsei lõpetas Marise aktiivsed otsingud
Politsei on lõpetanud jaaniööl Pärnu rannas kadunuks jäänud Maris Järve aktiivsed maastikuotsingud.
Pärnu politseiosakonna infojuhi Hedy Tammelehe sõnul kontrollib politsei jätkuvalt vihjeid, kuid Maris Järv (19) on siiani leidmata. "Tütarlapse kadumispiirkonnas maastikuotsinguid hetkel ei tehta," kinnitas Tammeleht SL Õhtulehele.
Otsingute jätkamine ja mastaapsus sõltub politseile laekuvast informatsioonist.
Tammeleht lisas, et info vahetamine näiteks Läti ja Leedu politseinikega toimub õigusabileppe raames. Eraldi palvet neile praegu ei esitata.
Maris kadus jaaniööl Pärnu rannas, viimati nähti teda plaažil kella 2.30 paiku.

Raekoja plats on nädalavahetusel kunstnike päralt
Kuni pühapäeva õhtuni on Raekoja platsil võimalik tutvuda professionaalse Eesti kunstiga.
Valdav osa Raekoja platsil oma loomingut pakkuvaid kunstnikke on Eesti kunstnike liidu ja Eesti disainerite liidu liikmed, kes tutvustavad huvilistele ise kohapeal oma töid.
"Kui ma muidu töötan päevad läbi ateljees, siis annab laat hea võimaluse tulla välja linna, et inimestega vahetult suhelda ning saada tagasisidet oma tööde kohta," kommenteeris peamiselt siidimaaliga tegelev kunstnik Ilme Rätsep. "Turistide kõrval on hulgaliselt ka Eesti inimesi, kes tulevad lihtsalt töid vaatama. Kuna kunsti jaoks pole iialgi raha piisavalt palju, teevad inimesed oma ostud eelkõige hetkeemotsioonide põhjal ning enamasti on ostjateks siiski välismaalased."
Kunstnik ja graafik Tõnis Laanemaa on kunstilaadal oma töid näitamas käinud juba aastaid. Kohalikele kunstivõhikutele näivad soolased hinnad olevat hea võimalus turistidelt raha välja pigistada, kuid Laanemaa sõnul laadal käimisega suuri summasid kokku küll ei aja. "Osavõtumaks on minul ligi 2000 krooni ning eelmisel aastal jäin näiteks miinustesse," rääkis ta. "Tegelikult on laadal müüdav kunst kordi odavam galeriides pakutavast, sest siin saab suhelda kunstnikuga vahetult ja puudub galerii juurdehindlus."

Maksimarketis elanud varblase lemmikmark oli Bacardi rumm
Neli aastat Paide Maksimarketis elu nautinud varblast ei võtnud
Neli aastat tagasi sai Paide Maksimarket endale kodulinnu - ühel märtsipäeval kauplusse lennanud varblase. Kuna linnud on müügisaalis keelatud ning varblane rikub kaupa, siis olid kaupmehed sulelisega püsti hädas.
Maksimarketis elavale varblasele meeldis nokkida puruks Vahva Sõduri õlle pudelite ja Bacardi rummi pudelite silte. Arvestades, et üks rummipudel maksab 200 krooni, kandis pood vähemalt kümne rikutud pudelisildi tõttu kopsakat kahju. Sulelisele meeldisid ka läikivad jogurti- ja pudingitopsid, ta toksis katki ka linnutoidu kilekotid ning poetas seedimisjäägid kuhu tahtis.
Varblase päev algas koos Maksimarketi töötajatega hommikul kella kuue paiku. Lind keksis julgelt nende ümber ja nõudis täiest kõrist säutsudes tähelepanu, tundes end kollektiivi täieõigusliku liikmena. Kinni püüda ta end aga ei lasknud, mürgitatud toitu ka ei söönud.

Vaegnägemisega lapsed teevad vabatahtlikku suvetööd
Hiiumaal toimuvas suvelaagris saavad nägemispuudega lapsed tegeleda vabatahtliku tööga ning õppida igapäevaste toimingute tegemist.
Laagri kavandamine algas 2006. aasta sügisel, mil Islandil vabatahtlikuna lühiajalise teenistuse läbinud Tartu Emajõe kooli gümnaasiumi lõpuklassi õpilane Märtin Männama hakkas kirjutama Euroopa Noorte alaprogrammi tulevikukapitaliprojekti. Tegemist on alaprogrammiga, mis on mõeldud vaid Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalenutele.
Männama idee oli pakkuda ka teistele nägemispuudega noortele võimalust teha vabatahtlikku tööd, elada suvisel ajal kodust eemal ning saada ise hakkama - planeerida oma tegevust ning suurendada iseseisvust ja igapäevaeluoskusi.

Tartu Raekoja platsil etendatakse operetti
Eesti parimatest solistidest ja rahvusooperi Estonia orkestrantidest koosnev Ferenc Lehari Orkester annab 1. augustil Tartu Raekoja platsil linna aasta suurima tasuta klassikalise muusika kontserdi.
Ferenc Lehari Orkestri liikme, laulva näitleja Peeter Kaljumäe sõnul sisaldab kontsert lugusid klassikalistest teostest, mida ka operetikauged inimesed kindlasti teavad.
"Tegu on Viini operetikoolkonna kuldajastu tippteostega, millele lisaks on kavas ka lõbusad vahepalad ja huumor," teatas Kaljumäe orkestri esindajana.
Poolteist tundi kestvat kontserti juhib Endel Nõgene, esinevad rahvusooperi solistid Janne *evtšenko ja Rene Soom ning Endla teatri näitleja Peeter Kaljumäe, kes on ka õhtujuht.

Pärnu kolledž pakub süvendatud õpet turismi planeerimises
Turismigeograafia pakub teadmisi ja "kirjaoskust" maailma piirkondadest ja inimestest.
Turismigeograafiat on Tartu ülikooli Pärnu kolledži magistrantuuris võimalik õppida juba kolm aastat ning sellel kevadel läks koolitarkust ellu rakendama ka kaks esimest lõpetajat.
Eriala magistriprogrammi juhi Heli Müristaja sõnul on tegemist ainukese turismialase magistriõppekavaga, mida Eestis üldse on võimalik omandada. "Tallinna ülikool õpetab küll rekreatsioonikorraldust, kuid minu teada magistriõpet nad ei paku," ütles ta.
"Turismigeograafia õppekava on eelkõige suunatud neile inimestele, kes tegelevad või kavatsevad tulevikus tegeleda regioonide süvendatud arengu ja planeerimisega, kuid samuti on hulgaliselt neid inimesi, kes töötavad näiteks turismiõpetajatena koolides või tegelevad ettevõtlusega," selgitas Müristaja. Tänavustest lõpetajatest üks on Müristaja sõnul Pärnu hotelli Victoria omanik, kes pidas otstarbekaks õppida seda eriala just oma ettevõtte arendamiseks.

Uued põnevad erialad: kunstiteraapia ja taastuvenergeetika
Huvilisi astub ka
Kunstiteraapia ja taastuvenergeetika on vaid üksikud näited uutest erialadest, mida ülikoolid tänavu sisseastujatele pakuvad. Tallinna ülikoolides on eksootilisi aineid rohkem, aga näiteks Tartu ülikool läheb õppeaastale vastu uute õppekavadeta.
Tallinna tehnikaülikool avas tänavu magistriõppe ehitusteaduskonnas kolm uut eriala: keskkonnatehnika, tööstus- ja tsiviilehitus ning transpordiehitus. Vastuvõtuspetsialisti Anu Sooba sõnul oli kõiki neid erialasid seni võimalik õppida inseneriõppena (mis tähendas viieaastast õpet), kuid uusi eri-alasid avades mõeldi eelkõige neile lõpetajatele, kes õppisid sama eriala aastaid tagasi bakalaureuseõppes ning kelle ainus edasiõppimisvõimalus on seni olnud minna uuesti viieaastasesse inseneriõppesse.

Soome firma kaalub Kotkast Eestisse uue laevaliini avamist
Sillamäe-Kotka laevaliini endine partner tahab liinile tuua üle 1500
Soome laevafirma Stella Company Group tahab järgmisel aastal avada Kotkast Eesti põhjarannikule suunduva uue laevaliini ja otsib selle tarbeks 1500-1700 reisijat mahutavat laeva.
Ettevõtte juhi Kari Juvase sõnul pole esialgu veel teada, kas liini Eesti-poolne sihtpunkt hakkab olema Sillamäe, Tallinn või mõni muu põhjarannikul asuv sadam. "Me tegeleme praegu kaubavedudega Saksamaa, Soome ja Peterburi vahel ja 2008. aastal kavatseme alustada reisiliiklust," ütles Juvas Päevalehele.
Juvase sõnul pole praegu veel võimalik öelda, kas Stella Company Group hakkab konkureerima Sillamäe-Kotka liini operaatoriga Narva Line või pannakse uus laev sõitma mõnda muud liini. "Hakkame sõitma Eesti põhjarannikule, aga kahjuks ei saa veel öelda, kuhu. Asi on väga toores ja kõik võimalused lahti," lausus ta ning nentis, et võimalik on seega liini avamine nii Sillamäe, Tallinna kui ka näiteks Paldiski sadamasse.

Koalitsioon jäi erakorralise istungi suhtes äraootavaks
Valitsuskoalitsioon kahtlustab, et tegu on roheliste poliitilise
Eile kutsus riigikogu juhatus Erakonna Eestimaa Rohelised algatusel ning Rahvaliidu ja Keskerakonna saadikute toetusel 13. augustiks kokku riigikogu erakorralise istungjärgu, sest kolm erakonda kogusid selleks vajalikud 22 riigikogulase toetusallkirja.
Rohelised taotlevad kiireloomulist energiateemade arutelu, sest valitsus jätkab kiiret tegevust Ignalina projektiga, mida senised energiateemalised arengukavad ei puuduta.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretär Margus Tsahkna kinnitas varem öeldut, et kindlasti on kogu energeetikasse puutuv teema IRL-ile väga oluline. "Samas teeb IRL-i fraktsioon oma otsuse pärast riigikogu juhatuselt konkreetsete eelnõude kohta info saamist. Praegu me ei tea, kas ühepäevane erakorraline istung oleks just parim variant nii tähtsate küsimuste arutamiseks," selgitas Tsahkna.

Monument algatas inimsusvastaste kuritegude uurimise
Mälestusmärgi avamisele oli kutsutud ka Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski.
Kodanikult saadud avaldus Tartumaal väidetavalt kohalike elanike initsiatiivil plaanitud Teise maailmasõja ohvrite mälestusmärgi püstitamise kohta ajendas kapot algatama kriminaalmenetlust, et uurida külaelanike tapmist Kavastu vallas Kirepi külas 1941. aasta sõjasuvel.
Praeguses Vara vallas, nüüdse nimega Metsakivi külas plaaniti 2. augustil avada mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud külaelanike mälestuseks. Päevalehele teadaolevalt aga pani üks mälestusmärki märganud inimene tähele mitmeid vastuolusid kavandatava monumendi soovijate ning sellega mälestatavate inimeste juures. Olles teinud kapole vastavasisulise avalduse, ajendas see inimsusvastaseid kuritegusid uurima.

Kullengas hukkunud sängitati kalmistule
Seni on teada vaid ühe hukkunu sugulased, kes väljakaevamistele ka kohale sõitsid.
Eile maeti Lääne-Virumaal Vistla sõjameeste kalmistule ümber viie 1944. aastal hukkunud Eesti sõduri säilmed, mis kaks nädalat varem olid välja kaevatud Kullenga ühishauast.
Saksa sõjaväes sõdinud mehed hukkusid Kullenga külas samal päeval 1944. aasta septembris, kui sealsamas läheduses peeti Porkuni lahing. "Emajõe rinne lagunes septembris ning venelased hakkasid väga kiiresti Põhja-Eesti poole murdma. Sakslaste Narva rindelt taganevad üksused ei saanud enam välja ja seetõttu tekkis väga palju spontaanseid kokkupõrkeid," selgitas Kullenga külas hukkunud meeste saatust väljakaevamistel osalenud Arnold Unt. Tolle aja suuremad lahingud peeti Avinurmes ja Porkunis.

USA Kongress võttis vastu terrorismivastase seaduse
USA Kongress kiitis heaks terrorismivastase seaduse, mis sisaldab palju soovitusi komisjonilt, kes uuris 11. septembri rünnakuid.
Seadus, millele Valge Maja kinnitusel George W. Bush alla kirjutab, jaotab rahastamisel suurema osa linnadele, kus on suurem terrorismioht, vahendab BBC.
Samuti nõuab see seadus, et tolliametnikud laseksid kolme aasta jooksul läbi valgustusmasina kogu pagasi, mis läheb reisilennukitele. Veel tuleb viie aasta jooksul skaneerida kõik kaubalaevad, mis väljuvad teiste riikide sadamatest, et kindlaks teha tuumaseadeldiste olemasolu neil laevadel.
Demokraadid seadsid selle seaduse vastuvõtmise oma peamiseks eesmärgiks, kui nad sellel aastal Kongressis enamuse saavutasid.
Kui president Bush selle seaduse allkirjastab, siis on demokraadid täitnud kolmanda oma kuuest suurest valimislubadusest eelmise aasta novembris.

Itaaliat raputas väike maavärin
Itaalias Marche piirkonnas Ancona linna lähistel toimus täna 3,2 -magnituudine maavärin.
Itaalia seismoloogiainstituudi esindaja sõnul asus maavärina epitsenter viie kilomeetri sügavusel meres.
Kannatanuid ja purustusi maavärin kaasa ei toonud.

NASA uurib sabotaaži ja astronautide purjutamist
USA kosmoseagentuuri kimbutavad probleemid armuafääridest kuni
7. augustiks stardiloa saanud kosmosesüstiku Endeavour meeskonnaruumis asuvast arvutist on avastatud puruks lõigatud juhtmepundar, teatas USA kosmoseagentuur kolmapäeval. Päev hiljem tuli avalikuks NASA kriitika lennujuhtide aadressil, kes vaatasid läbi sõrmede astronautide umbjoobes olekule.
Rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkuva süstiku rikkest informeeris NASA-t alltöövõtja, kelle nime ei soovinud agentuuri esindaja Bill Gerstenmaier kolmapäeval avalikustada. Gerstenmaieri ütluste kohaselt oli tegemist ilmselge ja tahtliku kahjustamisega, rohkem kahjustusi pole firma poolt ehitatavates süstikudetailides täheldatud.
"Juhtumist teavitati meid kohe pärast avastamist umbes poolteist nädalat tagasi," ütles Gerstenmaier uudisteagentuurile AFP. Teadaolevalt on tegu esimese NASA kosmosesõiduki sabotaažijuhtumiga, mis on avalikkuse ette jõudnud.

Kui kass kargab voodisse nurruma, on surm silme ees
Vanadekodus elav kass Oscar tajub, millal patsientide elu hakkab lõpule jõudma.
Patsiendi surma ennustamine - kuigi ta võib olla vana ja dementne - pole mingi täppisteadus, nii et ka aastakümnete pikkuse kogemusega doktorid seda enamasti ei tee.
Kuid ühes USA Providence'i linna vanadekodus elab loomade varjupaigast pärit kass Oscar, kel paistab olevat kuues meel just selle ettenägemiseks. Kaugelearenenud dementsusega patsientide osakonnas on ta juba ennustanud nii paljude inimeste surma, et tema käitumist jälgides on personal hakanud teavitama vanurite lähedasi, kelle surm paistab kohe-kohe kätte jõudvat.
Kass teadusajakirjas
Oscar olevat üldiselt üsna seltsimatu loom, kuid aeg-ajalt hüp-pab ta mõne vanuri voodisse, surub end tolle ligi ja hakkab nurruma, veetes nii ligi tunni. Ja selle inimese siit ilmast lahkumise aeg ongi käes: nüüdseks on juba üle 25 vanuri heitnud hinge mõni tund kuni pool päeva pärast seda, kui Oscar on neid külastanud. Kuigi see lugu võib tunduda kahtlane, kirjutas Oscari oskustest maineka teadus-ajakirja New England Journal of Medicine viimane number.

Kanada firma: geenmuundatud kitse piimast saab abi närvigaasi vastu
Uus ravim aitab nii sõdureid lahingus
Närvigaasidele vastumürgi saamiseks on aretatud kitsed, kelle piimas sisalduv ensüüm seob inimese verre imbunud mürki.
Montrealis tegutseva biotehnoloogiafirma PharmAthene poolt geneetiliselt muundatud kitsede piim sisaldab üsna suures koguses ensüümi butürüül-koliinesteraasi ehk BChE-d, mida üliväikestes kogustes leidub ka inimmaksas.
Kanada laborikitsedelt lüpstud piimast on saadud juba 15 kilogrammi antikehi, mida hakatakse tootjafirma sõnul tarvitama nii ennetavalt kui ka pärast mürgistuse saamist, et ravida selliste närvigaaside nagu sariin ja VX kahjustusi, edastab BBC.
Maailma teadlaste senised katsetused putukate ja teiste imetajatega on andnud üksnes väikestes kogustes BChE-d. "Mitte ükski neist pole suutnud toota üle milligrammi suurust kogust," ütles uurimisrühma liige Solomon Langermann.

Austraalia võimud ei esita terrorivandenõus kahtlustatule süüdistust
Londoni ja Glasgow pommirün-nakukatsetega seoses Austraalias vahistatud India päritolu arst Mohamed Haneef pääseb kõigist tema vastu esitatud süü-distustest, kuid jääb koduaresti.
27-aastane Haneef, kes mullu septembrist saadik oli töötanud Queenslandi haiglas, peeti kinni 2. juulil. Ligi paar nädalat hiljem esitatud süüdistuse kohaselt toetas ta terroristlikku organisatsiooni, kuna olevat väidetavalt andnud või jätnud oma mobiiltelefoni SIM-kaardi oma sugulase kätte. Toda on seostatud terroristlike rünnakutega Suur-britannias. Varem ka Inglismaal Liverpooli haiglas töötanud Haneef peeti kinni, kui ta valmistus astuma üheotsapiletiga lennukisse, mis suundus Indiasse.

Mainekas Oxford suhtub tulvavete tantsumöllu ehtinglasliku rahuga
Inglismaal tulvade käes kannata-vaid paiku väisav Eesti Päevaleht nägi, kuidas ülikoolilinn Oxford proovib üleujutuste kiuste säilitada harjumuspärast elurütmi.
"Kesklinnas küll midagi pole," teatab Oxford Youth Hosteli poolapärase perekonnanimega valvelauatöötaja telefoni. Tal on õigus. Linnasüda tuksub kingade klõbinal oma rütmis edasi.
Kummikud tulevad moodi alles paar tänavat linnasüdamest eemal, hostelist ning raudteejaamast sadakond jardi piki Botley Roadi edasi. Seal on küllaga tänavaid, kust kuiva jalaga läbi ei pääse. Nädala jagu kõneainet pakkunud Oxfordshire'i üleujutused hakkavad vaikselt taanduma ja kohalikud ilmutavad looduse tujutsemise suhtes ehtinglaslikku ükskõikset üleolekut.
Oxfordi kanaliga paralleelsel kõrvaltänaval Tidmarsh Lane'il jalutab vanem härrasmees, tühi õllepudel näpus. End Roystonina tutvustaval kodanikul on plaan saata teele pudelipost. "Eks näis, mis juhtub. Võib-olla jõuab Londonisse välja," naerab ta. Tema kodumaja jääb kanalist paarsada jardi linna poole. Kui vesi prooviks täna-homme-ülehomme teisipäevast tõusurekordit purustada, saaks ka tema elutoast bassein. Royston ei lase end sellisest väljavaatest häirida: "Meedia mängib Wagnerit, tegelikult kõlab siin Händel!"

Vanale paekivihoonele kerkib moodne elamu
Ehitajad tahtsid alles jätta ka tellistest siseseinad, kuid need olid liiga kehvas seisus.
Tallinnas Kalamaja kalmistupargi ja Lennusadama lähedal, aadressil Noole tänav 8 valmiv uus elumaja on ehitatud vanale paekivihoonele, kus ajaloolase Robert Nermani andmeil tegutses 1930. aastatel õhukaitse suurtükiväegrupp.
Arhitektuuribüroo Eek&Mutso arhitekti Margit Mutso sõnul oli endine ühekorruseline hoone Kalamaja üldplaneeringus kirjas kui säilitatav ning vanad paekiviseinad otsustati piirkonna miljöösse sobitada. "Loomulikult olime ise samuti vana paemüüri säilimisest väga huvitatud ning algul plaanisime alles jätta ka tellistest siseseinad, kuid kahjuks olid nad üsna kehvas seisus," rääkis Mutso.
Kunstlikult roostetatud plekk

Lapseröövel osutus süüdimatuks
Mullu oktoobris Tallinnas lapseröövikatsega avalikkust vapustanud Saaremaa mees pääseb vanglasse minekust, sest eksperdid tunnistasid ta süüdimatuks. Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul selgus kohtumeditsiinilise ekspertiisi tulemusena, et 25-aastane Indrek ei ole võimeline menetlustoimingutes osalema ega karistust kandma, mistõttu prokurör teeb ettepaneku kohaldada talle psühhiaatrilist sundravi.

Remont peatab trammiliikluse
Viru ringi trammiteel algab kapitaalremont, mis sulgeb 4.-12. augustini liinid 1, 2, 3 ja 4. Trammiliikluseks avatakse liin nr 6 Kopli-Tondi, mis hakkab sõitma kõigil nädalapäevadel.
Trammiliinide nr 2 ja 4 asendamiseks avatakse autobussiliin nr 52 A. Laikmaa-Vesse, algpeatusega A. Laikmaa peatuses koos autobussiliinidega nr 14 ja 48 ning lõpp-peatusega Peterburi teel linnast väljuval suunal paiknevas Vesse peatuses.
Bussi marsruut
Autobussiliin nr 52 sõidab marsruudil A. Laikmaa tänav, Narva maantee, Pronksi tänav, Tartu maantee, Lasnamäe tänav, Majaka tänav, Peterburi tee, Pae tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, Tartu maantee, Rävala puiestee, A. Laikmaa tänav.

Kaljuste toob Naissaarele noored interpreedid
Laupäevast, 28. juulist kuni 3. augustini esinevad Naissaarel Omari küünis Inglismaa, Lõuna-Korea, Venemaa, Saksamaa ja Eesti kammermuusikud. Nargeni festivali "Torm ja tung" nädalatel musitseerivad rahvusvahelises muusikaelus kanda kinnitanud noored interpreedid.
Laupäeval, 28. juulil saab kuulda Inglise viiuldajat Hugo Ticciattit, kes on võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse. Pühapäevane kontsert 17-aastase Korea kontrabassivirtuoosiga on eriline: kontrabassi sooloõhtuid kohtab muusikaelus harva. Ha-Young Jung jäi festivali kunstilisele juhile Tõnu Kaljustele silma Londonis Wigmore Hallis, kus ta neiu ka Naissaarele kutsus.
Esmaspäeval, 30. juulil koonduvad Inglise pianist Sophia Rahman, Hugo Ticciatti, Andres Kaljuste, Dmitri Jeremin ja Ha-Young Jung festivali ansambliks ja esitavad kuulsa Schuberti "Forell-kvinteti". Teisipäeval, 31. juulil esineb Venemaaa noorema põlvkonna väljapaistvamaid tšelliste Dmitri Jeremin.

Folgil olid populaarsed sisekontserdid
Vihmase ilma tõttu olid Viljandi folgi teisel päeval populaarsemad siseruumides toimunud kontserdid.
Viljandi pärimusmuusikafestivali teisel päeval osutus kõige menukamaks Pauluse kirikus esinenud Georgiast pärit ansambel Tbilis, teatas Viljandi folgi pressiesindaja.
Välismaistest kollektiividest kogus endale veel täissaali südaööl Ugalas üles astunud Iirimaa grupp Liadan. Viimast on võimalik kuulata ka täna Kaevumäel.
Lisaks ülimenukale öötelgis esinenud Untsakale, saatis publikumenu ka Kirsimäel esinenud Raud-Antsu. Bänd, mille missiooniks on eesti vana regilaulutraditsiooni propageerimine kaasaegse rockmuusika läbi, kus
peamiselt naiselikke tekste ja viise kombineeritakse raskemate kõladega.
Põhjustatud eilsest vihmast, kuulasid muusikasõbrad pigem sisekontserte. Saku telgis esinenud Zorbast, Pauluse kirikus laulnud Liisi Koiksoni ja Helletusi ning Suures Toas olnud Armastuse ja rõõmu laulud.

Untsakad aitasid pärimusmuusikale raha koguda
Untsakad, olles reede õhtu kõige menukam kodumaine ansambel, aitas
Nimelt tuli bändi basskitarristil Marek Rätsepal idee saata ringi käima lõõtsakast, kuhu koguti kokku üle kolme tuhande krooni, teatas Viljandi folgi pressiesindaja.
"Meie jaoks on tähtis, et inimesed hoolivad," sõnas Rätsep.
2008. aastaks renoveeritakse Viljandi lossimägede künnisel seisev endine mõisaait Eesti Pärimusmuusika Keskuse hooneks.
Ehitust on võimalik aidata pangaülekandega või telefonitsi. Lähemat infot saab internetiaadressil. 

Peeter Volkonski naljad
Miks seisab blond peegli ees kinnisilmi?
Ta tahab näha, kuidas ta magades välja näeb.
Mis tööd teeb blond kommivabrikus M&M?
Loeb korrektuuri.
Üks arst magas oma patsiendiga ja teda hakkas vaevama süütunne, mis ei andnud talle hetkekski rahu, kuni ühel päeval kuulis ta sisemist häält, mis ütles:
"Ära piina ennast. Sa ei ole esimene arst, kes on oma patsiendiga maganud, ega jää ka viimaseks. Lisaks oled sa ka vallaline, nii et rahune maha."
Kuid siis summutas esimese hääle üks teine hääl:
"Kullake, sa oled loomaarst!"

Eesti lahtistel meistrivõistlusel golfis mängiti pingeliselt
Jõelähtmel täna toimunud Estonian Amateur Open Championship Men and Ladies 2007 by Floorin teisel võistlusringil selgitati välja homme finaali pääsevad sportlased.
Teise võistlusringi tulemustega kindlustas oma esikohapositsiooni soomlane Niklar Virta, tõrjudes eilsed tasavägised konkurendid inglase Roger Butleri kolmandale kohale ja eestlase Gert Velsbergi 8.-10. kohale. Tiitlitega pärjatud Inglismaa golfiamatöör Roger Roper tõusis neljandalt kohalt teiseks.
Eestlastest jagab Velsbergiga edetabelis kõrgeimat kohta Egert Põldma, kes samuti asub soomlase Thomas Huttoniga hetkeseisus 8.-10. kohal. Turniiri eelmise aasta võitja Paul Põhi ja Martin Poom jagavad 11.-12. kohta.
Homsesse finaalmängu pääsesid kokku 42 sportlast, neist 22 eestlast.
Naiste arvestuses kasvatas teise võistlusringiga veelgi oma edumaad konkurentide ees eestlane Mari Suursalu. Talle järgneb soomlanna Pauliina Poussa, kannul samuti eestlanna Annika Meos. Finaali pääseb kümme naist, neist viis eestlast.

Eesti kergejõustikus selgusid mitmete alade meistrid
Eesti kergejõustikumeistrivõistlustel, mis toimuvad täna, selgusid meistrid sellistel aladel nagu kettaheide, vasaraheide, kolmik- ja teivashüppes ning erinevates jooksudes.
Mullu kettaheites ja kuulitõukes juunioride maailmameistriks kroonitud Margus Hunt teenis esimese Eesti täiskasvanute meistritiitli hoopis kolmandal alal, vasaraheites, kirjutab Sportnet. Viljandi Sakalasse kuuluv Hunt sai kirja kolm õnnestunud heidet ja kõik need (58.39, 61.14 ja 62.94) oleksid talle ka kulla kindlustanud. Tiitlikaitsja Martti Merila piirdus 56.83-ga, pronksi sai mullune hõbe Mauri Zahkna 53.31 eest.
Kolmikhüppes kuulusid Kadrioru staadionil medalid samadele meestele kui mullugi, vaid esimene ja teine vahetasid kohad. Võitis kolmandas voorus 16.22 hüpanud Jaanus Uudmäe. Lauri Leisil õnnestus vaid üks hüpe ning esimese vooru 16.08 andis talle hõbeda. Mullust pronksivõitu kordas Jaanus Suvi 15.91-ga.

Leok stardib homme teiselt kohalt
Soolotsiklite krossi MM-võistluste etapil Tšehhimaal Loketis stardib Tanel Leok pühapäeval teiselt stardikohalt.
Eesti parim krossimees läbis ajasõidus tosin ringi ja sai neist kümnendal kirja oma parima 1.47, 645, kirjutab Sportnet. 
Veel kiirem suutis olla vaid prantslane Sebastien Pourcel, kes oma Kawasakiga sai seitsmendal ringil kirja 1.47, 166. Kolmas oli belglane Kevin Strijbos Suzukil 1.47, 747-ga, neljas tema kaasmaalane Ken de Dycker Hondal 1.47, 780-ga ja viies Hispaaniat esindav Jonathan Barragan KTM-l 1.48, 063-ga.
Aigar Leok Yamahal kaotas ajasõidu kiireimale 2,718 sekundiga ning see andis 37 mehe konkurentsis 20. koha.
MM-sarja liider Joshua Coppins Yamahal Uus-Meremaalt pidi leppima kuuenda kohaga 1.48, 432-ga.

Leok oli teisel vabatreeningul teine
Soolotsiklite krossi MM-sarja Tšehhi GP teisel vabatreeningul kihutas Tanel Leok Kawasakil välja teise aja - 1.48, 056.
Eestlasest kiirem oli Loketi rajal vaid šveitslane Julien Bill Hondal 1.47, 770-ga, kirjutab Sportnet.
Kolmanda aja sai kirja MM-sarja üldliider uusmeremaalane Joshua Coppins Yamahal, kes Leokist jäi maha vaid 0,064 sekundiga.
Aigar Leok Yamahal oli oma parima 1.50, 846-ga paremuselt 22.
Ajasõit algab Loketis Eesti aja järgi kell 17.30 ja kestab pool tundi.

Kanepi kaotas poolfinaali
Eesti esireket Kaia Kanepi kaotas Austrias Bad Gasteinis toimuva 175 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiri poolfinaalis itaallannale Francesca Schiavonele 4: 6, 2: 6.
WTA tabelis 46. kohal oleva eestlanna mäng kiskus 15 kohta kõrgemal oleva oponendi vastu kiiva juba esimese seti viiendas geimis, kirjutab Sportnet. Seisul 2: 2 murdis itaallanna korra Kanepi servi ning kasutas kahel korral ära enda pallingu.
Seisul 5: 2 suutis eestlanna küll kahe geimiga järele tulla, kuid 10. geimis lasi ta Schiavonel enda servi murda ning kaotas avaseti. Teises setis läks Eesti meister 2: 1 juhtima, kuid järgmised geimid ning lõpuks ka sett ja matš kuulusid Schiavonele, kes kohtub homses finaalis Yvonne Meusburgeriga.
Austerlanna alistas enda poolfinaalis itaallanna Karin Knappi 6: 1, 3: 6, 6: 3.

Asmer lõpetas 14. etapi kaheksandana
Briti F3 meistrivõistluste liider Marko Asmer sai Belgias legendaarsel Spa-Francorchamps'i ringrajal sõidetud 14. etapil kaheksanda koha.
Eestlane startis seitsmendast stardiruudust, kirjutab Sportnet.
Paduvihmas peetud etapil sai karjääri esimese esikoha Jonathan Kennard, eilsel 13. etapil oli inglane teine. Boonusena jäi võitja nimele ka Spa raja ringirekord F3 arvestuses. Sakslane Maro Engel oli teine ja inglane Sam Bird kolmas.
Eilsel 13. etapil 29. ruudust alustanud ning lõpuks end kuuendaks sõitnud Asmeril on peale Spa etappe koos 198 punkti, mida on 60 võrra enam kui teisel kohal oleval Sam Birdil. Kolmandat kohta hoiab sarja arvestuses 126 punkti teeninud Engel.

Kais ja Vesik mängisid end veerandfinaali
Eesti rannavõrkpalli esipaar Kirstjan Kais-Rivo Vesik jõudsid Šveitsis Gstaadis toimuval MM-il veerandfinaali.
19. asetusega eestlased alistasid kaheksandikfinaalis 24. paigutusega hispaanlased Pablo Herrera ja Raul Mesa 2: 0, kirjutab Sportnet. 
Kaheksa parema hulgas läheb Eesti esipaar vastamisi esimese asetusega mängiva Brasiilia paari Emanuel Rego - Ricardo Santosega ning 18. asetusega austerlaste Alexander Horst - Flo Goschi matši võitjaga.
Eilses kaheksandikfinaalis võideti eile, reede pärastlõunal 11. asetusega Hollandi paari Richard Schuil - Reinder Nummedori 2: 0.
S-alagrupis lõpetati kahe võidu ja ühe kaotusega, mis andis teise koha. Sama võitude-kaotuste suhe oli ka Venemaa paaril Dmitri Barsuk - Igor Kolodinskil. Ka kuuenda asetusega idanaabrid edenesid veerandfinaali, täna saadeti tulemusega 2: 0 koju hollandlased Emiel Boersma ja Bram Ronnes.

Tanel Leok sai esimesel treeningul neljanda aja
Tanel Leok Kawasakil sai motokrossi MM-i Tšehhi Grand Prix esimesel vabatreeningul neljanda koha.
Eestlane tegi Loketske Serpentiny rajal 13 ringi, kirjutab Sportnet.  Isiklik parim aeg (1.45, 191) sündis 10. ringil. Esimese treeningu parima ringiaja sai belglane Kevin Strijbos Suzukil, kes edestas Eesti esisõitjat 1,444 sekundiga. Strijbosi ja Leoki vahele mahtusid veel Steve Ramon Suzukil, Sébastien Pourcel Kawasakil.
Aigar Leok Yamahal kaotas esimesel treeningul kiireimale 3,742 sekundit ja sai 25. koha. MM-sarja üldliider Joshua Coppins Yamahal alustas etappi taas nõrgalt, uusmeremaalane oli 2,695 sekundit aeglasem kui Strijbos ja sai 13. koha.

Dopingumöll Touril jätkub
Dopinguga patustanud ratturite arv Tour de France'il kasvab täie hooga, järgmiseks vahelejääjaks on Kolumbia rattur Juan Mauricio Soler Hernandez.
Team Barloworldis pedaaliv rattur olevat andnud keelatud ainete tarvitamist tõestanud vereproovi peale 14. etappi, kirjutab Sportnet. Hetkel Touril üheksandat kohta hoidva kolumblase meeskond pole juhtunu kohta ametlikku teadaannet veel teinud.
Tänavuse Prantsusmaa velotuuri maine on raskelt kahjustatud, sest dopingukütid on võtnud vahele Astana esiratturi Aleksandr Vinokurovi ning Confidise nimekirja kuuluva Cristian Moreni.
Touri liidrikohalt kõrvaldatud Michael Rasmussen ei jäänud küll velotuuri ajal dopinguproovis vahele, kuid taanlase meeskond Rabobank vallandas ratturi valetamise eest. Rasmussen hoidis juunis kõrvale mitmest dopingukontrollist ning väitis end olevat Mehhikos, paraku leidis tõestust väide, et rattur oli siiski Itaalias viibinud.

Eesti amatöörratturid said Prantsusmaal kolmikvõidu
Prantsusmaa teedel eile alanud amatööride eliitkategooria velotuuri Kreiz Breizh avaetapil võtsid kolmikvõidu Prantsusmaa klubi Roue d'Or Saint Amondaise liikmed Rein Taaramäe, Tanel Kangert ja Kalle Kriit.
164,5 km pikkusel etapil tõestas eestlaste kolmik, et nende koht ei ole enam maailma parimate amatööride hulgas, kirjutas Sportnet.
Külmas ja tugeva tuulega vihmasajus ründasid eestlased kolmekesi ning said peagrupist minema. Sõidu edenedes vahe ainult kasvas ning lõpetati kolmekesi koos ligemale seitsme minutilise edumaaga järgnevate ees. Etapi võitis Kalle Kriit Tanel Kangerti ja Rein Taaramäe ees.
Kriit läheb järgmisele etapile liidrisärgis, aktiivseima sõitja särk kuulub Kangertile ning mägedekuninga särk Taaramäele. Kreiz Breizh velotuuril peetakse kokku viis etappi, tuur lõpeb esmaspäeval.

Kirsipuu: dopingutarvitajate jahtimine puhastab ala
Prantsuse velotuuri skandaalid ennustavad jalgrattaspordile sünget tulevikku.
Homme saab otsa dopinguskandaalides siplev Prantsuse velotuur, mis ähvardab alla kiskuda kogu jalgrattaspordi maine. Veelgi enam - kaalul on spordiala tulevik. Räägitakse maanteesõidu MM-i ära jätmisest ja koguni rattaspordi kustutamisest olümpiaalade seast.
Eesti kõige edukama maanteeratturi, mitu Tour de France'i etapivõitu noppinud Jaan Kirsipuu arvates on sellised ähvardused pisut ebaõiglased. "Kui dopingut rohkem jahitakse, siis tegelikult peaks see tähendama, et ala on puhtam kui nii mõnigi teine suur spordiala, mille juhid pole ehk huvitatud dopingu avastamisest ja tahavad hoiduda skandaalidest," lausus Kirsipuu, kes omal ajal pedaalis tuuril Prantsuse profitiimi Ag2r särgis.

Korvpallikoondis püüab koduturniiril esikohta
EM-i lisavalikturniiriks valmistuv Eesti koondis võõrustab Ukrainat, Lätit ja Ungarit.
Koondise treeneri Üllar Kerde sõnul on turniiri põhieesmärk saada selgeks need kaksteist korvpallurit, kes lähevad Eestit esindama lisavalikmängudes Rootsi ja Makedooniaga. Tallinnas Rocca al Mare suurhallis peetaval turniiril osalevad kõik laagris olnud viisteist meest.
Tagamängija Tanel Tein ütles, et nad lähevad oma mängu otsima. "Püüame lihvida koostööd nii kaitses kui ka rünnakul," lausus ta. Tein peab kontrollturniiri favoriidiks Ukrainat, kellele Eesti jäi mullu augustis alla 64: 76. "Alahinnata ei tohi ka Lätit," sõnas tartlane.
Läti koondis saabub parima koosseisuga, mille eesotsas on NBA meeskonna Golden State Warriorsi põhiviisikumees Andris Biedrinš, kes oli möödunud hooajal NBA-s paremuselt 20. lauapallide hankija.

Sdiri võib kaevata Pitkämäki kohtusse
Kuu keskel kergejõustiku Kuldliiga etapil Roomas soomlaselt Tero Pitkämäkilt odatabamuse paremasse külge saanud Prantsusmaa kaugushüppaja Salim Sdiri on asunud piigitaltsutajat süüdistama.
"Ta ei tulnud mind isegi haiglasse vaatama ning ma ei saanud Soome spordiliidult kaastundeavaldust. Tean, mida pärast toibumist teen - see asi ei jää sinnapaika!" vahendas Prantsuse spordipäevaleht L'Equipe Sdiri sõnu uudisteagentuurile AFP.
Prantsusmaa kergejõustikuliit FFA lubas vajadusel pakkuda Sdirile juriidilist abi. Samas ei selgu artiklist, keda solvunud sportlane kavatseb kohtusse kaevata.
"Võin tõsta käsi ja kõndida, saan süüa normaalselt," selgitas haiglas viibiv Sdiri. "Kuid maks ja neerud said kahjustada, mis võib tekitada edaspidi probleeme."

Kes suudab veel MM-ile pääseda? 
Kümmekond sportlast üritab täita nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel MM-normi.
Täna ja homme Tallinnas Kadrioru staadionil peetavatel Eesti meistrivõistlustel stardib vähemalt kümme sportlast sooviga Osaka MM-i normist jagu saada.
Mätas tunneb jõudu
83-meetrise odalennu suve eesmärgiks seadnud Risto Mätas on 75.94-ga esialgu unistusest kaugel, kuid MM-i B-normi 77.80 ületamist peab ta jõukohaseks. "Seis on hea, visketehnikat peab veel lihvima, aga jõudu on," rääkis 23-aastane noormees.
"Vaja on vaid ühte katset, et pildil tagasi olla," ütles Mätas, kes enne riigi esivõistlusi on edetabelis kolmandal kohal.
Laanmäe loodab rekordilisa
Ka oda tänavu kaks korda üle 76 meetri visanud 17-aastane Tanel Laanmäe loodab MM-i B-normist jagu saada. "Kuna B-normiga saab peale ainult üks mees, oleks kindlam täita kohe A-norm 81.00. Kuid see on muidugi märksa raskem," arvas ta.

Karjala - nõukogude rahvusest
Ikka on olnud kaks Karjalat: üks, mis on tuttav soome laulude ja soomlaste juttude kaudu ja kus kõneldakse meie sugulaskeelt, ning teine, mida kooli geograafiatundides tutvustati kui Karjala ANSV-d (Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik). Ene Poll käis selles viimases, mille ametlik nimi on tänapäeval Karjala Vabariik ja mis kuulub Vene Föderatsiooni Loode föderaalringkonda.
Pealinna Petroskoi (vn Petrozavodsk) keskväljakul seisab tohutu suur Lenin. Enne viimast sõda oli seal linna asutaja Peeter I, kuid tema on viidud rannapromenaadile. Sinna ta ka jääb, miks peaks ümber paigutama, imestab giid, umbes 30-aastane naine, kes töötab inglise keele õpetajana ja teenib lisa ekskursioonijuhina. Linnas on veel ka Karl Marxi prospekt ja palju teisi meil suurmehe staatuse kaotanud nimega tänavaid.
Kaks päeva Natalija-nimelise giidi seltsis avavad imelise ajaloo, mis algab aastast 1703, kui Põhjasõja ajal rajati Peeter I käsul mürsutehas. Selle ümber tekkisid meistrite kojad, mis said nimeks Petroskoi. Aastal 1777 sündis linn nimega Petrozavodsk. Praegu on see Karjala Vabariigi pealinn, mis Vene allikate andmeil on üks Venemaa võimsamaid tööstus-, teadus- ja kultuurikeskusi.

Lehmad lämmatavad maailma
Land Rover Freelander on suur auto, pidev nelikvedu jne. Lehm on suur loom, enamasti samuti nelikvedu. Igaüks ilmselt teab, et Freelanderi-sugused "elukad" ei ole eriti keskkonnasõbralikud, osutab Kaivo Kopli. Võib-olla aga igaüks ei tea, et lehmadki pole neist paremad.
Tõepoolest, õhku saastavad mõlemad, kusjuures lehm rohkemgi kui maastur. Land Roveri sõiduk ei ole siia näiteks võetud mitte mingi tagamõttega, vaid lihtsalt seetõttu, et Briti ajalehes Daily Mail toodi võrdlus sellega. Nimelt on mõõtmistes selgunud, et nii-öelda keskmine sealne lehm toodab päevas 4000 grammi süsinikdioksiidi ekvivalenti, samas kui Freelander paiskab tagant välja 3419 grammi keskmise päevasõidu ehk 33 miili (53 kilomeetri) jooksul.
Auto, selle ehitus ja heitgaaside tekkimine pole eriti selle jutu teema. Küll aga lehm. Nii et see on alustuseks ehk tõesti väga lihtne, et mitte öelda lapsik seletus linnainimesele, kes tunneb autot rohkem kui lehma (ja koolis õpitut meenutada ei suuda).

Briti muusika pealetungi ei peata ka polaarpakane
Kas teate, kuidas kõlab tõeliselt autentne lõunamaa muusika? Salsad ja tangod jäägu teistele, sest pingviinid rokivad indie saatel. Antarktika kuulsaimat bändi Nunatak tutvustab Kaarel Kressa.
Viis Antarktika Rothera uurimisjaamas töötavat Briti teadlast olid arvatavasti mõnevõrra üllatunud, kui USA endine asepresident Al Gore nendega isiklikult ühendust võttis. Seda enam, et üleilmse soojenemise vastasele võitlusele pühendunud endine tipp-poliitik ei tundud huvi nende teadusalase tegevuse, vaid muusikaharrastuse vastu.
Gore oli nimelt lubanud, et keskkonnakaitsele pühendatud suurkontsert Live Earth toimub korraga kõigil seitsmel mandril, aastatuhande seitsmenda aasta seitsmenda kuu seitsmendal päeval. Varsti sai ta aga oma kurvastuseks teada, et aprillist oktoobrini on Antarktikale lendamine külma tõttu võimatu. Kuigi jäälõhkujaga oleks saanud maailmanimede esinemiseks vajaliku tehnika ja staarid kuidagi kohale toimetada, oleks see olnud ränk ning igal juhul mitte kuigi keskkonnasõbralik ettevõtmine.

Nädala plaat
INDIeROKK
The Editors
Hinne 5
"An End Has a Start"
Brightonist pärit Editorsi ülieduka debüüdi järeltulija algab võimsalt trummidega, mis vokaali pealetulekuga muutuvad küll pehmemaks, kuid ennastkehtestava kitarri lisandudes meloodia võimendub ning saavutab tipu, kui lauljat toetab koor. Esimeseks singlikski valitud "Smokers Outside the Hospital Doors" on peaaegu ideaalne avalugu, mis on albumi nimiloostki parem. "Bones" ja "Escape the Nest" demonstreerivad taas kord käreda kitarri ja lõhkuvate trummide mõjusat kooskõla, mida bänd võiks tihedamalt praktiseerida. "Spiders" kõlab justkui Coldplay esimese ja viimase plaadi ristsugutis. Samas iga teine-kolmas lugu võtab jälle paar kraadi maha ja mõjub seega nagu alkoholivaba õlu. Laulja hääles on pigem vana kooli roki hõngu á la Peter Frampton kui tükk aega taotletud Joy Divisioni efekti ning mõnikord on see siiski selle sajandi kitarriheliga justkui vastuolus. Ja nii tulebki välja, et Editors võib mõjuda kui mõni "remasterdatud" 1980. aastate U2 album.

Pühapäeval koguneb kogudus Atlantise kõrvale
On pühapäev, 22. juuli. On Tartu ja Atlantise kõrval olev park. On kell 11. On Risttee kogudus. On bänd. On kunstnik härra Sildre (ma pole kindel, kas see on seesama härra Sildre, keda koteeritakse üheks Eesti paremaks koomiksikunstnikuks, aga küllap ta on). On Ruth, Simson ja Joosep. Nemad on piltidel. Ja on bänd. On jumalasõna. On noor, 29-aastane pastor Peep. On reporter Andres Keil.
Pastor Peep on nagu Peep Vain, mikrofon pea küljes. Ja ta räägib. Pastor ikka räägib ju. Ilm on imeilus. Päike lõõskab ja kogudus kuulab.
Koguduses on noored inimesed. Noored ja kenad inimesed on muruplatsil. Täpselt esipaari jälgedes. Tõepoolest, pastor Peep ja tema ameeriklannast abikaasa Anna on ilusad inimesed.
Pastor räägib, et kolm eelmist pühapäeva on räägitud sellest, mis olnud, nüüd siis ehk sellest, mis alles ees. Või umbes nii. Igal juhul saime teada, et pastor Peep töötas enne siinsamas Pläskus, kaheksandal korrusel. Regios. Kuni ühel hetkel sai selgeks, et vabatahtliku töö peale läheb rohkem vurtsu kui leivatööle. Kuigi tegemist oli väga innovatiivse kompaniiga, ühe Eesti parema firmaga, kus töötada, ütleb Peep.

Taago Tubin elab ja särab ning ütleb pakkumisi ära
Taago Tubin on lavastaja. Viimastel aastatel järjest enam pilti tõusev. Töötab Võru Teatriateljee kunstilise juhina, riigiteatrites teeb keskeltläbi lavastuse aastas. Hiljaaegu sai ta Ela ja Sära stipendiaadiks.
stipendiumiga, mis abistab endale seatud ülesannete täitmist. Kõrvaldab teatud määral olme-probleeme. Nii ongi.
- Kui ma stipendiaatide selleaastast nimekirja lugesin, leidsin sealt palju erksaid ja avara mõtlemisega inimesi. Jäin mõtlema sellele, et 15 000 krooni kuus võib esmapilgul tunduda päris korraliku summana, aga selleks, et endale vaba aasta võtta, mööda maailma ringi käia, teiste kultuuriruumidega tutvuda, on seda ikkagi väga vähe. See summa peaks olema 4000 eurot kuus… neli korda suurem.

Werner Herzog ja tema kangelased
Nädala eest avaldas New York Review of Books Ian Buruma analüüsi ühe kuulsama saksa filmirežissööri Werner Herzogi töödest. Päevaleht avaldab selle oma lugejatele Kaarel Kressa tõlkes.
Susannah Clappi kirjutatud Bruce Chatwini biograafias leidub järgmine lugu. Veidi enne oma surma võttis selleks ajaks juba väga haige Chatwin oma Londoni hotellitoas külalisi vastu. Paljud neist said lahkudes kaasa kingituse. Ühele sõbrale kinkis Chatwin väikese terava eseme, selgitades, et tegu on aborigeenide initsiatsiooniriituses kasutatava noaga, millega tehakse sisselõige nooruki peenise alla. Tema asjatundlik pilk olevat sellele langenud Austraalia metsades. "Ilmselt on see valmistatud mingit sorti kõrbe-opaalist," märkis ta. "Suurepärane värvitoon, peaaegu puhas kollakasroheline." Natuke aega hiljem nägi nimetatud eset õnneliku omaniku maja külastanud Austraalia rahvusgalerii direktor. Ta hoidis seda vastu valgust ja pomises: "Hmm. Hämmastav, mida abod suudavad ühe õllepudelikilluga teha."

Anzori Barkalaja: rahvusromantiline eestlus on pankrotis
Kultuuriteoreetik Anzori Barkalaja usub, et praegune seosetu rahvussümbolitega vehkimine näitab vaid seda, et üleilmastumise ja isikliku kasu tagaajamise ajal jääb üha enamatel eestlastel millestki olulisest puudu. Küsib Riho Laurisaar.
Kiviloo muistses hiiepaigas mälestatakse 400 aasta eest kristlaste hukatud ja nõidumises süüdistatud talupoegi, teisal võideldakse ristipuude säilimise eest. Metsatöll rokib koos Veljo Tormisega kättemaksust Saksa ristisõdijatele, teised leiavad Natsi-Saksa sümboolikast jõudu Nõukogude-vastasusele.

Taavi Peterson: sõbrad ütlevad, et kaotan siirust
Laulja Taavi Peterson (20) tunnistab Ave Schmidtile, et ülimenukas kontserdituur Ruja laulude ja vanameister Rein Rannapiga mööda Eesti kirikuid on tast võhma välja võtnud. Uue jõu ja õige tee leidmiseks kavatseb ta sügisel minna maailma rändama.
Haapsalu kontserdil olin laval jube närvis ja laulsin laulus "Eile nägin ma Eestimaad" üht salmi kaks korda. Pärast kontserti järgnes pikk monoloog: "Sa mõtled ka, Arder ja Viiding on kirjutanud sõnad! Sa pead need salmid õigesti laulma!"

Eesti folgib suvi läbi
Kuigi igal suvel tõmbab Viljandi folk rahva pilgu endale nagu keskpäevane päike, mille kõrval tähed kahvatavad, on tegelikult Eestis suuremaid ja pisemaid rahvaliku muusika festivale nagu kirjuid koeri. Eda Post luges kokku 19.
Pärimusmuusika, folgi või folkloorifestivali nime kasutavad paljude ürituste korraldajad ja rahvamuusikuid/pärimusmuusikuid kutsutakse esinema mujalegi, kus tahetakse luua ajaloolist ja/või rahvuslikku hõngu. Folk on meie ühine asi.
Folgivaimustuse juured viivad taasärkamisaega ja 1990. aastate algusesse. 1980. aastate lõpust mäletatakse kontserte vanalinna muusikamajas, öölaulupidusid, maakondlikke folkloorifestivale ja muid ühislaulmisi-tantsimisi. 1993. aasta mais sündis praegune Eesti folgi vapiüritus Viljandi pärimusmuusika festival ehk Viljandi folk (tollal Pärimusa nime all).
Folk - hola, holamuusika, rahvamuusikalähedane muusika, seletab õigekeelsussõnaraamat. Määratlus "rahvamuusikalähedus" tõmbab folkloori- ja folgiürituste piirid väga avaraks. Folgiharrastajaid- ja nautlejaid iseloomustab rõõmus sallivus ning nad on valmis aktsepteerima laia üritustespektrit.

Tere tulemast kapslimaailma: kinnine ja eksklusiivne City Spa
Ruumi toimetaja Aale Kask külastas City Spa päevaspaad ja astronoomilise aastamaksuga kinnist spordiklubi Tallinnas Rävala 4, leides, et Armani poe ja Vertigo restorani vahele jääval kolmel korrusel pakutav ruumielamus väärtustab inimeste privaatsust ja lülitab kiirelt välja argipäevast.
OÜ Alver & Trummal Arhitektid kavandatud majas avas juunis uksed City Spa. Endise ametiühingute maja kohale kerkinud uue hoone otstarvet valiti erilise hoolikusega. Esimesele korrusele paigutati esinduspoed ja ülakorrusele katuseterrassiga restoran, bürood jäid külgnevasse plokki ja maja aktsendiks kujuneva konsooli alla nähti ette spaa.
Asukoht linna tuiksoonel ei ole aga uuele klubile märki külge jätnud. Siseneja juhitakse endasse sulgunud maailma, kus on vähe päevavalgust ja palju tumedaid toone.
"Sihtgrupp on kiire ärimees, kes saab end saginast välja lülitada," selgitab ka Bocca restorani ja Bonboni ööklubi kujundanud sisearhitekt Pille Lausmäe. "Sumbunud värvilahendus peaks tekitama sisenejale šoki, sest muidu kuluks lõõgastumiseks mitu tundi ja selle leidmiseks tihtipeale aega ei jagu."

Peeter Tammearu (43) 
Peeter Tammearu on see muheda häälega mees, keda rahvas tunneb ühelt poolt kui Ugala direktorit, Ivan Petrovitšit "Onu Vanjast" või "Niskamäe kirgede" lavastajat, teisalt aga kui Shreki või härra Imelise eestikeelset häält joonisfilmidest. Tänu joonisfilmidele on Tammearu tõusnud ka üheks nõutavamaks reklaamihääleks.
Kuigi Shreki dubleerijad valitakse eelkõige hääle järgi, iseloomustab maailma armastatuima sookolli tegelaskuju Tammearu rohkem, kui laiem publik aimata oskab. Mõlemad võivad kohati tunduda endassetõmbunud ja möödaminnes millegi pärast või kellegi peale toriseda, aga üks on kindel: oma sisimas on nad läbinisti head.
Nii Shrek kui ka Tammearu näivad võitlevat sarnase vastu-oluga: kumbki tahaks nagu rahulikult nokitsedes oma asja ajada, aga tehtud valikud on ühe laia maailma seiklema ajanud ning teise elust järjest rohkem aega näpistanud. Paiguti jääb mulje, et Tammearu kallal toimetavad hallid härrad ehk ajavargad Michael Ende romaanist "Momo" - ajapuudus on Tammearu viimaste aastate mõtisklustes rohkem kui korra esinev teema.

Marko Asmer (23) 
"Mõtlesin: kui põrutangi seina, siis põrutan," rääkis esmaspäeval sünnipäeva tähistav võidusõitja kord pärast põrgulikku sõitu ajakirjanikule. Just nooruslik riskeerimine ja adrenaliinijaht iseloomustabki karjääri alguses avalikkuse poolt skepsisega vastu võetud Marko Asmerit, kes kihutab praegu Briti vormel-3 sarja tippude seas ja proovib sihikindlalt iga sammuga F1-le lähemale jõuda. Isalt, omaaegselt vormeliässalt ringrajaristsed saanud Marko sõitis juba kümnendal sünnipäeval päris oma kartautoga, alguses küll kaotuste ja halvasti minekute peale solvudes, kuid hiljem kangekaelsest võidujanust üha enam indu saades, mille tõttu ta on ka nii kaugele jõudnud.

Kaspar Kokk (25) 
Reedel täitub esimene veerandsada Eesti suusakoondise parimal kokal ja suurvõistluste tulevikulootusel Kaspar Kokal.
Pärast Lillehammeri olümpiat luges seni tennisega tegelenud Kaspar Kokk ajalehest kuulutust, et suusatreener Jaanus Teppan ootab noori huvilisi Vooremaale suusatama. Oma suusad oli poiss küll kaks päeva varem puruks sõitnud, ent laenas sõbralt ja läks. Edasi läks nii, et Kokk jäigi Teppani juurde treenima ja jõudis Eesti koondise järelkasvu sekka. Pärast mõningast seisakut tuli 2005. aastal läbimurre, Kokk võeti meeste koondisesse Mati Alaveri käe alla treenima ja 2006 Torino olümpiale.
Sel kevadel tuli üllatus Sapporo MM-võistlustelt - 11. koht 50 km klassikamaratonis (Jaak Mae oli tookord kaheksas), ent noormehe parimad võistlused seisavad loodetavasti alles ees.

Jürgen Rooste (28) 
Teisipäeval sünnipäeva tähistav eksiiltallinlane Jürgen Rooste on sajandialguse luuletajate seas kindlasti üks andekamaid, käredamaid ja veenvamaid. Selle aasta alguseni kultuurilehe Sirp kirjandustoimetajana töötanud mees paikneb praegu Soomes, juhatades sealset Eesti instituuti. Rooste kui kultuurikorraldaja energia on märkimisväärne: enda raamatute (viis isikukogu ja kuhjaga mitme peale valminud teoseid) kirjutamise kõrvalt leiab ta aega nooremaid innustada ja kõikvõimalikke üritusi käima lükata. Kõlagu see pateetiliselt, aga kirjanikuna valutab Rooste südant inimese pärast, keda võib vihata, ent peab armastama.

Juku-Kalle Raid (33) 
Täna sünnipäeva tähistav Juku-Kalle Raid on mees, keda vihatakse. Ja keda armastatakse ehk isegi samavõrra. Kultuuritegija koos oma egoga. Kaasamõtleja koos oma terava närviga. Hilisõhtusel ajal Kukus on kaks Juku-Kallet: üks istub kolme mehega ninapidi koos termantiinistmetel üle tumeda laua ja ajab mingit hämarat salaasja, teine käristab poolele kõrtsile välja. Ja kui hästi vaadata, siis täpselt samasugune on ka tema toimetatud ajaleht KesKus - õhuke ainult külje pealt vaadatuna.
33, Kristuse iga, pidada mehega tegema igasuguseid suuri ja vahel ka kummalisi asju. Miskipärast ei usu, et härra Raid nüüd oma kiila pea pikajuukseliseks parukaks muudaks ja meie eest ristile kõlkuma läheks - selleks on tal liiga palju riste veel maha saagimata ja ümber lükkamata. Võitleja tee on tihke! Jõudu!

Abiks algajale marjulisele
Kui jutud suurepärasest marja- ja seeneaastast suu vett jooksma ajavad ning turul 100-250 kroonini ulatuv metsaandide kilohind ülekohtuselt kallis tundub, jääb alati võimalus ise metsa minna ja korjata. Eda Post juhatab teed.
Parimaid korjekohti keegi muidugi naljalt ei avalda, heal juhul vihjatakse umbmääraselt, et Aegviidu kandis või Laeva soos vms. Siiski, kui endal auto istumise all ja teedeatlas olemas, pole mõne metsa või soo ülesleidmine eriline kunsttükk. Ühissõidukitega kohale sõitmine eeldab veidi põhjalikumat planeerimist.
Sarnaselt Põhjamaadega kehtib Eestis igaüheõigus, mis tähendab, et looduses võib päikesetõusust kuni loojanguni liikuda jalgsi ja jalgrattaga kõikjal, sealhulgas eramaal (tingimusel, et sellega ei tekitata omanikule kahju, näiteks põldu tallates, ega rikuta kodurahu - kehtib ka juhul, kui vastavat silti pole üles pandud).
Metsamarju, seeni, lilli ja muid loodusande tohib kõikjalt korjata juhul, kui need pole looduskaitse all. Siiski, maavaldaja võib loodusandide korjamise keelata, kui see tekitab talle ülemäärast kahju. Seega on sekelduste vältimiseks mõistlikum minna riigimetsa (välja arvatud juhul, kui see on tuleohu tõttu või muul põhjusel keelatud).

Teatri Puhvet - mitmes vaatuses, kuid teatrita
Teatri Puhveti nimi on veidi eksitav, leiab Köögi Komando. Esiteks ei asu see teatris, küll aga on kiviviske kaugusel Estoniast. Teiseks võib seda puhvetiks nimetada vaid osaliselt, teine osa on pigem restoran.
Teatri Puhveti jagunemine kohvikuks ja restoraniks on esmakordsel külastusel veidi segadusse ajav kombinatsioon. Kuna restoraniosa jääb nurga taha, tundub, et tuugalt laudu ja külg külje kõrval istuvaid inimesi täis eesruum ongi kogu söögikoht ja kahe leti vahel seinal asuvale tahvlile kirjutatud toitude nimekiri kogu menüü.
Tegelikult on tagapool veel teine, suurem saal, kus on mõnusam istuda ning laudadel märksa pikem ja ülevaatlikum menüü (mis on muide teatriteemale kohaselt kujundatud eesriietega ja jagatud mitmeks vaatuseks). Köögi Komando langeski esmamulje õnge ja hiljem restoranipoolel jäi üle vaid kahetseda, et toidud juba tellitud, sest menüüs oli veel mõndagi huvitavat.

Iraak piirab seoses vutimatšiga liikumisvabadust
Iraagi valitsus teatas sõidukite öisest liikumiskeelust ja kõrgendas julgeolekuvalmidust, kuna riigi jalgpallimeeskond osaleb täna Aasia karika finaalmängus.
Eelmisel nädalal sai pärast poolfinaalmängu võitu Lõuna-Korea üle tänavapidustustes kahes autopommi plahvatuses surma 50 inimest, vahendab AFP.
Tänavatel liikuv jalgpallipublik võib võimude hinnangul ka täna olla pommipanijate võimalik sihtmärk. Piirangud kehtestatakse Bagdadis, Kirkukis, Najafis ja Kerbalas.
Finaalmäng toimub täna Jakartas, kus Iraak kohtub Saudi-Araabia meeskonnaga, matši kannab üle ka Iraagi televisioon.
Liikumiskeeld kehtib homse hommikuni.

Pariisi metroopõlengus sai 35 inimest kannatada
Pariisi metroos tekkinud põlengus sai kannatada 35 inimest, neist 15 vajavad sissehingatud suitsu tõttu haiglaravi.
Õnnetus juhtus Pariisi kesklinnas täna hommikul Invalides'i ja Varenne jaamade vahel. Põlema süttinud pidurid süütasid ka ühe vaguni põlema, vahendab Lenta.ru agentuuri AFP.
Päästeametnikud kustutasid põlengu kiiresti. Igaks juhuks kutsuti õnnetuskohta veel üle saja tuletõrjuja.

Ajaleht: USA kuulas salaja pealt miljoneid oma kodanikke
Lehe andmetel on kodanike jälgimine ja salaja pealtkuulamine olnud seniarvatust märgatavamalt suurem.
New York Times kirjutab, et USA valitsus käivitas ulatusliku telefonikõnede ja elektronposti jälgimise pärast 11. septembri terroriakte, vahendab MTV3.
Lehe andmeil korjati nõnda infot miljoneilt ameeriklastelt, mis tähendab, et nuhkimine on olnud seniarvatust märgatavamalt suurem.
New York Timesi järgi on valitsus vaidlustanud pealtkuulamise seaduslikkuse, kuna see on võinud rikkuda eraelu puutumatust.

Moskva lähedal hukkus lennuõnnetuses seitse inimest
Moskva lähedal kukkus täna alla kaubalennuk An-12, kõik pardal olnud seitse meeskonnaliiget hukkusid.
Lennuk kukkus alla neli kilomeetrit eemal Domodedovo lennuvälja hoovõturajast ja süttis põlema, teatas Itar-Tass. Sündmuskohalt on leitud ka lennuki mustad kastid.
Katastroofi sattunud lennuk oli teel Siberisse Bratskisse.

Viljandi festivali publikuarv tegi eelmisele aastale silmad ette
Pärimusmuusika festivali kolmas päev tõi Viljandisse kokku üle 12 000 külastaja. See on üle kahesaja inimese rohkem, kui eelmise aasta laupäeval.
Kõige rohkem kuulajaid oli eile Väikeste Lõõtspillide Ühingul. "Kirsimäel esinenud ansambel on kolme festivalipäeva jooksul olnud kõige menukam esineja. Ka Vägilased & Väike Hellero olid populaarsemad, kui varasematel päevadel üles astunud bändid," teatas festivali pressiassistent Liis Linn.
Välismaistest esinejatest kuulasid külastajad kõige rohkem Hispaaniast pärit Eliseo Parrat. "Naine on üks mitmekülgsemaid rahvalaulikuid oma kodumaal," märkis Linn.
Ugala täissaalile esines laupäeval Johanson & vennad. Samuti käis palju muusikasõpru kuulamas Liisi Koiksoni ja Helletusi.
Viimasel Pärimusmuusika festivali päeval saab teiste hulgas uuesti kuulata Dazkariehi Portugalist ja reedel Pauluse kirikus musitseerinud Tbilist. Õhtul kell kaheksa astub Kaevumäel üles aga festivali peakorraldaja Ando ja sõbrad.

Viljandi politsei: meil pole teatada ühestki kuriteost
Politsei hinnangul on Viljandi folkfestivali kolm esimest päeva läinud rahulikult
Lõuna Politseiprerektuuri Viljandi politseiosakonna pressiesindaja Agu Lall ütles Päevaleht Onlinele, et kolme festivalipäeva jooksul ei ole kogu linnas teatatud ühestki kuriteost. "Meil on siin tublit tööd teinud ligi 100 politseinikku ning neljapäeva varahommikul alanud politseioperatsioon kestab homme hommikuni," lisas ta.
Lall nentis, et probleeme on olnud avaliku korraga. "Näiteks on kolme päevaga kinni peetud 79 alkoholi tarvitanud alaealist, see on 17 vähem, kui eelmisel aastal sama ajaga," täpsustas ta.
Kainenema on viidud 40 isikut, see on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. "Kahjuks peab ütlema, et siia on tekkinud mingi jobude seltskond, kel ei ole festivaliga midagi pistmist, kuid kes kasutavad seda õhustikku siin alkoholi tarvitamiseks. Kui näiteks patrull läks ühe säärase pargipingil alkoholi joonud seltskonna juurde neid keelama, siis tehti suured silmad, et on ju festival ja kas siis ei tohigi?," rääkis Lall. Tema kinnitusel ei anna festival kellelegi õigustust avalikku korda rikkuda.

President Ilves: mina Soome otsuseid ei kritiseeri
President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tegi Soome president Tarja Halonen õigesti, et osales Mordvas soome-ugri festivalil.
"Soome ja president Halonen teevad oma otsuseid ja mina neid ei kritiseeri," ütles Ilves ajalehele Savon Sanomat.
Halose ja Ungari peaministri Ferenc Gyurcsany osalemist Vladimir Putini korraldatud festivali on Eestis arvustatud.
Festivalile ei kutsutud Eesti esindajaid. Ilvese sõnul ei olnud eestlaste kutsumata jätmine üllatus, kuna Eesti on teinud kõvasti tööd soome-ugri rahvaste olukorra parandamiseks Venemaal. "Võib oletada, et just seepärast jäi kutse tulemata."
Ilves oli Pohjois-Savos külas eurosaadiku Lasse Lehtise kutsel.

Majapõleng nõudis Tapal inimelu
Tänahommikuse majapõlengu kustutamisel leiti Tapal üks hukkunu.
Täna varahommikul kell 00: 27 teatati tulekahjust Lääne-Virumaal Tapa vallas Paide maanteel, kus põles mansardkorrusega elumaja. Kustutustööde ajal leiti hoone ülemiselt korruselt hukkunu.
Majal hävis pool hoone katusest, kannatada sai mansardkorrus ja trepikoda. Esimesel korrusel olid vee- ja suitsukahjustused.
Tulekahju tekkepõhjus selgitamisel.

Politsei otsib rattureile otsa sõitnud autojuhte
Politsei palub abi kahe liiklusõnnetuse võimalikel pealtnägijal, mõlemal juhul oli kannatajaks jalgrattur.
Eile kella 18.48 ajal toimus liiklusõnnetus Harju maakonnas Anija vallas Soodla-Kehra tee 2 kilomeetril, kus jalgrattal sõitnud 63-aastane Henno kukkus. Politsei hinnangul võis olla kontakt samas suunas liikunud mootorrattaga, mis pärast liiklusõnnetust lahkus sündmuskohalt.
Kannatanu toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.
Täna kella 00.38 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Peterburi tee 101 juures, kus sõidutee ääres jalgrattal liikunud 25-aastasele Ülole sõitis tagant otsa sõiduauto ja lahkus sündmuskohalt. Jalgrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.
Politsei palub liiklusõnnetuse pealtnägijail ühendust võtta telefonil 612 5666 või 110.

Tänase kontserdi ajal ei saa Pirita teel parkida
Pirita teel toimuvate tee-ehitustööde ajal on sealkeelatud autode parkimine, parkimiskeeld kehtib ka täna Lauluväljakul toimuva 50 Centi kontserdi ajal.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul paigaldatakse tänase kontserdiga seoses parklatesse suunavad viidad, samuti on väljas täiendavad liikluse reguleerijad, kes suunavad autod võimalikesse parkimiskohtadesse.
"Autode parkimiseks tulevad Lasnamäe nõlvale täiendavad autoparklad, kuid võimalusel soovitame tulla lauluväljakule siiski jalgsi," soovitas Aas.
Pirita teele ühistranspordiraja ehitamise tõttu on kuni augusti lõpuni liikluseks suletud (sõidab ainult ühistransport) merepoolne sõidurada ja liiklus toimub vaid maapoolsel sõidurajal kahes suunas, kus parkimine on ehitustööde ajal keelatud.

Guns n' Rosese kokkutulek kukkus läbi
Eile õhtuks West Hollywoodi Key Clubi plaanitud Guns n' Rosese endiste liikmete ühine esinemine kukkus läbi, tulemata jäid nii Slash kui Axl Rose.
Viimastel päevadel käisid ringi kõlakad, et seoses plaadi "Appetite for Destruction" ilmumisega 20 aastat tagasi, on võimalik, et kõik toonased liikmed koos trummar Steven Adleri bändiga Adler's Appetite lavale.
Plaadi ilmumise sünnipäeva puhul olid aga Key Clubis kohal vaid Izzy Stradlin ja Duff McKagan, esitati lugusid Mr. Brownstone ja Paradise City, kirjutab Blabbermouth.com.

Kissi laulja süda hakkas proovi ajal kaks korda kiiremini lööma
Rockbändi Kiss laulja ja kitarrist Paul Stanley pidi reedel proovi ajal lavalt lahkuma, kui tema süda hakkas äkitselt kaks korda kiiremini lööma.
"Mu süda hakkas ootamatult lööma 190 lööki minutis ja oli sellises seisus ligi tund aega," kirjutab mees bändi kodulehel. Parameedikud panid mehe tilgutite alla ja seiskasid süsti abil korraks ta südame, et see hakkaks taas normaalse (60-80 lööki minutis) kiirusega lööma.
Nii parameedikud kui kardioloog ütlesid Stanleyle, et seab oma elu ohtu, kui kavatseb hiljem kontserdil üles astuda. Nii tuli reedel ülejäänud Kissi liikmetel esineda kolmekesi.

Kaugushüppaja Uudmäe andis positiivse dopinguproovi
Allergikust kaugus- ja kolmikhüppaja Jaanus Uudmäe andis 23. juunil Taanis toimunud Euroopa karikavõistluste II liiga võistluse järgselt positiivse dopinguproovi, mehe võistlustulemus tühistati ja Eesti kergejõustikuliit karistas teda hoiatusega.
Uudmäe antud proovist leiti IAAFi keelatud ainete nimekirjas olevat sibutramine'i, mille eest saab sportlasele määrata maksimaalselt aastase võistluskeelu.
Kuna tegemist ei ole nö esimese kategooria keelatud ainega, otsustas Eesti kergejõustikuliidu juhatus teha sportlasele siiski miinimumkaristusena avaliku hoiatuse, teatas kesrgejõustikuliidu palgatud suhtekorraldusettevõte KPMS.
Uudmäe kinnitas kergejõustikuliidule ja IAAFile saadetud seletuskirjas, et ei ole teadlikult võtnud ühtegi ravimit, mis sisaldaks keelatud aineid. Mehe sõnul võtab ta pea iga päev allergiaravimit ning on USA-s elades pärast põlveoperatsiooni apteekri soovitusel kasutanud kohalikke toidulisandeid, kuid etikettide järgi pole neis midagi keelatut sisaldunud.

Eesti kaheksapaat krooniti maailmameistriks
U-23 vanuseklassi MM-võistlused Šotimaal Strathclyde'is lõpetanud meeste kaheksapaatide sõidu võitis Eesti esindus ajaga 5.33, 90.
Sportneti teatel sai teise koha Saksamaa 5.34, 29 ja kolmanda Austraalia 5.34, 73-ga.
Rauno Talisoo, Alo Kuslap, Martin Absalon, Sten Villmann, Artur Maier, Alvar Räägel, Jaan Laos, Andrus Sabiin ja roolis Nikita Lunin olid 500 m läbimise järel teisel kohal, liidrist Austraaliast maas 0,23 sekundiga. Poolel maal olid austraallased endiselt juhtimas ajaga 2.43, 92. Eesti sõudis endiselt teisel kohal ajaga 2.44, 34. Kolmandaks oli kerkinud Saksamaa 2.45, 46-ga. Distantsi kolmandal veerandil arendasid eestlased aga kõige võimsamat tempot, sest 1500 m kohale jõuti juba ajaga 4.07, 49 liidritena. Teine oli Austraalia 4.09, 03 ja kolmas Saksamaa 4.10, 32-ga.
Viimasel viiesajal asus rünnakule Saksamaa, kuid Eesti paatkond suutis oma liidrikohta hoida lõpujooneni. Sakslased kaotasid 0,39 sekundiga ning austraallased juba ligi sekundiga.

Tanel Leok lõpetas Tšehhi etapi esimese sõidu viiendana
Tšehhimaal Loketis toimuval soolotsiklite krossi MM-etapil sai Tanel Leok (Kawasaki) esimeses võistlussõidus viienda koha.
Teisest stardiruudust rajale pääsenud eestlane kaotas sõidu võitnud belglasele Kevin Strijbosile (Suzuki) 6,730 sekundit, kirjutab Sportnet.
Teisena finišeeris itaallane David Philippaerts (KTM), kolmandana lõpetas esimese stardi belglane Ken de Dycker (Honda). Aigar Leok (Yamaha) sai tugeva 13. koha, võitjast jäi ta maha 56,782 sekundit.
MM-i üldliider, uusmeremaalane Joshua Coppins (Yamaha) tõi enda tsikli finišisse alles 13,942 sekundit Strijbosist hiljem ja sai 22. koha. Teine võistlussõit algab eesti aja järgi kell 17.03

Margit Rüütel kaotas finaalis
Tennisist Margit Rüütel pidi Itaalias Monteroni D'arbias turniiri finaalis tunnistama Alissa Kleibanova paremust.
Rüütel (WTA 223.) kaotas 25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiri finaalis venelannale Kleibanovale (WTA 273.) 1: 6, 5: 7, vahendab Sportnet.
Poolfinaalis alistas eestlanna 20-aastase itaallanna Alexia Virgili (WTA 618.) kuivalt 6: 0, 6: 0.
Kleibanova tegi Monteroni D'arbias duubli, sest võitis koos kohaliku valgepalluri Valentina Sassiga ka paarismängutiitli, finaalis alistati tulemusega 7: 5, 6: 2 kohalik paar Elena Pioppo - Verdiana Verardi. Rüütel Itaalias paarismängus ei osalenud.

Prantsusmaa velotuur kulgeb eestlaste kolmikjuhtimisel
Prantsusmaal jätkuval viie-etapilisel Kreiz Breizh velotuuril osalevad klubi Roue d'Or Saint Amondaise eestlastest liikmed Rein Taaramäe, Tanel Kangert ja Kalle Kriit on asunud tuuri juhtima.
Teise, 168,7 km pikkuse etapi võitis grupifinišis Uus-Meremaa rattur Peter Latham (Albi Velo Sport). Eestlastest oli parim Rein Taaramäe, kes lõpetas etapi 15ndana. Kalle Kriit oli 35. ja Tanel Kangert 41, vahendab Sportnet.
Tänu paremale kohale teisel etapil asus velotuuri juhtima Rein Taaramäe sama ajaga Kriidi ja Kangerti ees. Tänu esimesel etapil saadud kolmikvõidule kaotab neljas koht eestlastele juba kuus minutit ja 48 sekundit. Taaramäe kogus teiselt etapilt lisaks mäefinišites punkte ning hoiab ülivõimsalt enda käes ka mägedekuninga särki. Aktiivseima ratturi särk kuulub Kriidile.
Täna peetakse tuuril kaks etappi. Hommikupoole läbitakse 79,4 km ning õhtul 99,1 km. Tuur lõppeb homme 151,7 km pikkuse grupisõiduga.

KALEVA: Venemaa ajalooline vaist põhineb isevalitsemisel
Venemaal peetakse presidendivalimisi järgmise aasta kevadel ning Ühendriikides kohe sellele järgneval sügisel. Valimisteks valmistumise viis ütleb aga paljugi, milline on vahe demokraatia sõna sisus, kirjutab Soome ajaleht Kaleva.
Maailma kahe kujukama presidendi aeg on ümber saamas. Vene presidendil Vladimir Putinil on jäänud veel kaheksa kuud valitsemist, Ühendriikide presidendil George W. Bushil on veidi rohkem aega - tema aeg saab otsa järgmise aasta lõpus.
Bushi esimese valimisvõidu legitiimsusest räägiti omal ajal palju ning mitmed tõstatasid küsimuse USA demokraatia toimimisest. Nüüd, tubli aasta enne uusi valimisi, on valdav arusaam, et seda süsteemi ei vaeva miski.
Bushi masinavärgi haare on oma valijate hulgas viimasel ajal tublisti vähenenud, kuid see-eest on New York'i endine linnapea Rudy Giuliani vabariiklaste poolel hetke kõige tugevam nimi. Suur rõõm on praegu demokraatide leeris, kelle esinimedeks on Hillary Clinton ning Barack Obama.

MIHHAIL GORBATŠOV: Perestroika võidab 21. sajandil
Küsimus: Kas ei olnud viga nn sotsialismileer lammutada, selmet selle vigu parandada ja häid külgi tugevdada? Ehk petsite miljonite inimeste lootusi? Vahest polnuks maailm praegu nii unipolaarne.
Kaudselt kritiseerib küsimus perestroika't ja kõike muud, mida me tol ajal tegime. Ma ei nõustu sellega.
Hakkasin perestroika't arendama 1980-ndate keskel. See oli N Liidu poliitilise, majandus- ja sotsiaalsüsteemi reformimise poliitika. Ümberkorraldust oli vaja eelkõige sisemistel põhjustel. Riik elas süsteemis, mille peamised struktuurid oli paika pannud Jossif Stalin ning demokraatia ja vabaduse puudumine piiras tulevikuvõimalusi.
Nikita Hruštšovi "sula" pärast 1956. aasta 20. parteikongressi ning Aleksei Kossõgini 1965. aastal välja kuulutatud majandusreformid, mille siht oli luua stiimuleid inimeste algatustele, kujutasid endast katset vastata tegeliku muutuse vajadusele. Aga mõlemad tõkestati.

MARI REBANE: Väikesed lihtsad asjad
Mõne nädala eest juhtus ebameeldiv lugu. Ühel metsavahelisel teel, mis kaetud rohke lahtise kruusa ja liivaga, sõitsime autoga teelt välja.
Kõik jäid terveks, kiirus oli väike, autogagi polnud lahti muud, kui et oli küljetsi kraavi libisenud ja me ei saanud seda sealt omal jõul välja. Piinlik lugu muidugi, teelt välja sõitmine oli puhtalt enese rumalus. Lohutus seegi, et hiljem selgus: sellelt teelt sõidab ikka aeg-ajalt mõni auto välja.
Möödus vist ainult mõni minut, kui peatus esimene auto, siis teine ja kolmas. Kes kraamis välja veorihma, kes aitas üles otsida konksu. Kes vaatas, et ta ei saa aidata, sõitis minema ja asemele tulid uued abistajad. Kokku kulus väga vähe aega, ehk ainult pool tundi, ja auto oligi juba tagasi teel - tänu lahketele inimestele, kes hätta sattunuid vaid aitähi eest aitasid. Ei pea paika meie endi kujutelm, et eestimaalane - s.t mitte üksnes eestlane, vaid iga Eestis elav inimene - ei näe oma ninaotsast kaugemale ega tunne mõistet "abivalmidus".

Pätsi kuju Tõnismäele
Pronkssõdur on Tõnismäelt minema kõndinud ja kena väike platsike linna keskel tühjaks jäänud. Mida sellega nüüd edasi teha? Niisama jättes võib see kujuneda teatud seltskonna kultuskohaks ja seda küll ei tahaks. Suurim rumalus oleks see täis ehitada või teha sinna parkimisväljak.
Arvan, et nimetatud kohta sobiks väga hästi mälestussammas meie esimesele presidendile Konstantin Pätsile. Oli ju Päts mees, kes päästis Eesti hävingust. Hääletust alistumisest soigujad võiksid ette kujutada, mis oleks meiega juhtunud, kui oleksime 1939. aastal vastu hakanud. Igasugune vastuhakk oleks olnud rahvuse kollektiivne enesetapp, ülima tõenäosusega oleks meist paari päeva jooksul lihtsalt üle sõidetud. Tõenäoliselt oleks sellele järgnenud kogu rahva ümberasustamine sinnapoole Uuraleid ja tänapäeval räägitaks ehk ainult veel mõnes Siberi külas eesti keelt.

Utoopiline tulevikuplaan
2006. aastal tuli tollane Tallinna linnapea Jüri Ratas välja ideega, et lisaks Euroopa kultuuripealinnale võib Tallinn tulevikus kanda ka Euroopa rohelise pealinna tiitlit. Samas nentis Ratas, et Tallinn ei pea saama roheliseks pealinnaks aastal 2007, pigem vääriks ta seda tiitlit aastal 2018, kui Kadrioru park peab 300. aastapäeva ja Tallinn on oma rohelises arengus edusamme teinud. See aga tähendab, et eeltööd peab alustama varakult.
Puude istutamiseks kulub pealinnas palju raha, tööd saavad juurde ka pargikoristajad. Tänu rohelise pealinna projektile on inimestel rohkem tööd - ühed niidavad muru, teised istutavad puid. Pealtnäha tundub kõik suurepärane, aga kui laskuda allapoole, täpsemalt puude alla, võib näha, et muruniitmise tõttu tekib probleem - puude kahjustamine. Entusiastlikud muruniitjad niidavad trimmeriga maha puukoort, mille tagajärjel võib puu kahjustuda või surra. Muruniitjad ei võta vaevaks vaadata, kas nad teevad oma tööd korralikult.

REPLIIK: Silmakirjalik kõnesoodustus
Sellekevadist euromäärust, mis näeb ette alandada välismaal mobiiltelefoniga rääkimise maksumust, on nimetatud Euroopa Komisjoni suureks töövõiduks. Roaming- ehk rändluskõnede hinnapiir pidavat veelgi lihtsustama inimeste EL-i riikide vahet liikumist. Kuid ka pärast hindade alandamist on rändluskõnetasu kõigi kolme Eesti mobiilioperaatori klientide jaoks suures osas Euroopast umbes üheksa krooni minutist.
Paljudele läheb välismaal kõnelemine lausa senisest kallimaks, kirjutatakse Päevalehe majandusküljel. Nimelt taaskehtestatakse tasu näiteks Soomes, kus senini ei pidanud kõnede vastu võtmise eest maksma. Mobiiliga rääkimine läheb oluliselt kallimaks ka Rootsis ja Norras, soodustus säilib vaid Lätis ja Leedus. Mobiilioperaatorid kinnitavad kui ühest suust, et neil lihtsalt ei olnud võimalik kõiki seniseid soodustusi säilitada.

JUHTKIRI: Sisuline null aidsiennetuses
Tänavu on Eestis registreeritud 354 HIV-positiivset, kellest kaks viiendikku on naised. Mullu pandi surmaviiruse diagnoos 668 inimesele, aastate jooksul on registreeritud kokku 6085 viirusekandjat. Olukorra tõsidust näeme rahvusvahelises võrdluses: miljoni elaniku kohta on Eestis olnud aastas 460 (2005) ja 497 (2006) uut nakatunut. Soomes on see arv 26, Euroopa keskmine aga 30-50. Ka idanaabrite näitajad on meist oluliselt väiksemad.
Tervisekaitseinspektsiooni ametlik statistika on kurb, kuid seegi on vaid jäämäe veepealne osa. Petlikult väikesed arvud näitavad ainult diagnoositud viirusekandjaid. Tegelikku nakatunute hulka hinnatakse mitu korda suuremaks: umbes 1,3 -1,5% Eesti täiskasvanud elanikest.

Saksamaal tabati Eesti joobes veokijuht
Eesti veokijuhid jäid Saksamaal purjus peaga sõitmisel vahele. Lisaks esitasid nad konfiskeeritud autovõtmete tagasisaamiseks võltsitud juhiload.
20. juulil pidas Saksa politsei A7 kiirteel Kitzingeni lähistel kinni Eesti veokijuhi, kes 2,12 promilline joobes juhtis 40-tonnilist autot, vahendab TV Touring.
Politsei konfiskeeris juhilt autovõtmed ja juhiload.
Täna varahommikul esitas mehe 38-aastane kaasmaalane autovõtmete tagasisaamiseks võltsitud Hispaania juhiload. Dokumendi kontrollimisel selgus, et tegmist on võltsinguga.
Helsingis elava mehe vastu algatati haldusrikkumismenetlus.

Paet: Venemaal laieneb võõrviha ja ksenofoobia
Välisminister Urmas Paeti sõnul peaks Venemaa Eestit fašismi soosimises süüdistamise asemel võitlema oma riigis lokkava vihaga kõige välismaise vastu.
Paeti sõnul on fašism olnud liiga kuritegelik ideoloogia, et seda päevapoliitikas kasutada nii nagu Venemaa seda teeb.
"Eesti, nagu ka suur osa maailma riike, on fašismi on hukka mõistnud," sõnas Paet välisministeeriumi teatel vastuseks Vene võimude süüdistustele..
Välisminister lisas, et Venemaa peaks pöörama pigem tähelepanu tegelikele siseriiklikele murekohtadele nagu järjest laienev võõrviha ja ksenofoobia levik ning ründed välismaalaste vastu Venemaal.
Venemaa välisministeerium tegi täna teravatoonilise avalduse, mille väljendas nördimust sõjaveteranide kokkutuleku üle Sinimägedes ja nimetas seda natsismi heroiseerimise uueks ilminguks.

Politsei näitas geiparaadile rohelist tuld
Politsei kooskõlastas täna Tallinn Pride 2007 korraldajate veidi muudetud ja täiendatud liiklusskeemi, andes sellega loa geiparaadi toimumisele.
Paraadi toimumise peab veel registreerima Tallinna linn, vahendas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
Selleaastase geiparaadi toimumine oli siiani küsitav, sest politsei hinnangul oleks geiparaad Tallinnas liikumist seganud. Paraadi ärakeelamist põhjendati ka sellega, et eelmistel aastatel on korraldajatel avaliku korra tagamisega probleeme esinenud.
Paraadi korraldajad ning Europarlamendi geide ja lesbide õiguste huvigrupp kutsusid võime üles homoparaadi toimumist lubama.

Politseikoer Kraft aitab kadunud inimesi leida
Krafti-nimeline politseikoer on Ida-Virumaal viimase nädala jooksul aidanud leida kahte kadunud isikut.
Möödunud nädala jooksul kadust Ida politseiprefektuuri Jõhvi osakonna teenindataval territooriumil kaks inimest, kes teenistuskoera abiga ka lühikese aja jooksul leiti, vahendas politseiprefektuuri pressiesindaja.
Esimene juhtum leidis aset 24. juuli õhtul, kus Kohtla-Järvel lipsas vanemate pilgu alt minema 6-aastane poiss, kelle asukoht tänu teenistuskoerale mõne aja pärast kindlaks tehti ja laps vanematele üle anti.
Teine juhtum toimus laupäeval, 28. juulil. Kella kümne paiku läks 1921. aastal sündinud Valeri Tallinn-Narva maantee lähedal Toila teeristi juures koos tütrega metsa marjule. Kell 14.00 paiku hakati koos metsast väljuma, kuid mõne aja pärast märkas tütar, et on kaotanud silmist isa, kes temast eespool kõndis.

Kohus vahistas Viljandi folgil amfetamiiniga tabatud inimesed
Kohus arestis Viljandi pärimusmuusikafestivali ajal politsei poolt suure koguse amfetamiiniga tabatud isikud.
Kuigi vahistatud tabati pärimusmuusikafestivali ajal, ei ole nad sellega seotud ning oma sõnul nad seda külastada ei kavatsenud, ütles Päevaleht Online'ile prokuratuuri pressiesindaja.
Täpsemalt tabatud isikutest ning nende motiividest prokuratuuri sõnul ei saa veel hetkel rääkida.

Jaanus Kala sai keskkonnaministeeriumi uueks asekantsleriks
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kohuseid metsanduse ja looduskaitse alal hakkab alates tänasest täitma Põlva keskkonnateenistuse endine juhataja ja metsandusspetsialist Jaanus Kala.
Tema asekantsleriks valimisel peeti silmas tema pikaajalist töötamist keskkonnaministeeriumi süsteemis, metsandusharidust ja juhtimiskogemust, teatas ministeerium.
Jaanus Kala on sündinud 1. jaanuaril 1975. aastal. 1998. aastal lõpetas ta Eesti põllumajanduse akadeemia metsakasvatuse erialal ja asus metsaspetsialistina tööle Põlvamaa metsaametisse. Põlvamaa keskkonnateenituses töötas ta alates 2000. aastast.
Varem oli Keskkonnaministeeriumi metsanduse ja looduskaitse asekantsler Olav Etverk, kes aga tänavu veebruaris asus tööle riigimetsa majandamise keskuse juhatuse liikmena.

Politsei palub abi kohtust kõrvalehoidjate osas
Põhja prefektuur otsib taga kaht kohtumenetlusest hoiduvat meesterahvast.
Kõigil, kel on infot Juri Šašikov (s 1949) ja Aleksandr Klimaševski (s 1975) kohta, palub politsei helistada telefonidel 612 4847, 612 4811 või üldnumbril 110, teatas politsei pressiesindaja.

Naši Eesti juht: Eesti pole kaugeltki fašistlik
Putini-meelse noorteorganisatsiooni Naši suvepäevadel osalenud Naši Eesti delegatsiooni juht Roman Jelfimov leiab, et Eestit on alusetu natsiriigiks pidada.
Kuigi Pronkssõduri kriisi ajal olid kõik võimukamad noorteühendused Eesti Moskva saatkonna juures protestiks platsis, ei teadnud paljud midagi lähiajaloost, sellest, mida Nõukogude Liit Eestile teinud on ning miks eestlased pronkssõduri monumenti võõrvõimu sümboliks peavad, kirjutab Saksa päevalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung ajakirjanik Michael Ludwig.
Naši kommissaar Aleksander Aidinov süüdistab mälestusmärgi ümber puhkenud skandaalis kindlameelselt Eesti valitsust. Tema sõnul kavatsevad mitu našilast lähiajal Eestisse minna, et mälestusmärgi endises asukohas taaskord vahtkonda pidada.
Teine kommissaar Konstantin Goloskokov nimetas end üheks Eesti veebisaitide vastu suunatud küberrünnakute korraldajaks ning põhjendas seda vajadusega reageerida Eesti võimude ebaausa tegutsemise vastu. Ta kinnitas ka, et rünnakute taga ei olnud Vene valitsus.

Ilmar Raag: mäletades Ingmar Bergmani
Mõned aastad tagasi toimus igal suurel filmifestivalil üsna rituaalne mõttevahetus eesti nooremate ja vanemate filmiajakirjanike vahel. Oli see Berliinis või Cannes'is, igal juhul pidasid Jaan Ruus või Jaak Lõhmus vajalikuks märkida, et programm on kehv, sest ei ole enam suuri legendaarseid lavastajaid. Ma olin nende hulgas, kes vastu vaidles ja lootis, et aeg hiljem filtreerib, kes meie kaasaegsetest osutub legendiks igaviku tarbeks. Ometi tunnistasin ma tahtmatult, et tõelise filmisõbra haridus püsib vaid mõnel ilmasambal: Ingmar Bergman, Federico Fellini ja Andrei Tarkovski. Ja suurem neist kolmest on…? Ei niimoodi ei saagi kunstnikke hinnata ja pärast läbimõtlemist lisaksin sinna nimekirja veel Luchino Visconti, Luis Bunueli, Stanley Kubricku ja … seda nimekirja ei olegi lihtne lõpetada, sest see sõltub alati nimekirja tegijast. Neid kõiki mehi ühendab see, et tänaseks on nad kõik meie hulgast lahkunud. Täna võib seda ütelda, sest 89. aasta vanuses lahkus kinomeeste Valhallasse viimane suurtest legendidest - Ingmar Bergman.

Roolijoodikud põhjustasid nädalavahetusel Harjumaal 3 rasket liiklusõnnetust
Purjus juhid põhjustasid nädalavahetusel Harjumaal kolm rasket liiklusõnnetust, kokku sai nendes viga kuus inimest.
28. juulil kella 21.25 ajal toimus liiklusõnnetus Harju maakonnas Keila vallas Harju-Padise -Põllküla teel, kus sõiduauto Toyota Corolla, mida juhtis 53-aastane Aleksandr, sõitis teelt välja ja rullus mitu korda üle katuse. Sõiduki juht, kes oli alkoholijoobes, toimetati PERH Mustamäe korpusesse.
28. juulil kella 23.21 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Peterburi tee ja Rahu tee ristmikul, kus sõiduauto Ford Sierra, mida juhtis alkoholijoobes 31-aastane Aleksandr, kaotas juhitavuse ja paiskus katusele. Sõiduki juht toimetati PERH Mustamäe korpusesse.
29. juulil kella 01.01 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Linnamäe tee 10 juures, kus sõiduauto Ford Scorpio, mida juhtis joobes ja ilma juhtimisõiguseta 26-aastane Demjan, sõitis vastu aeda. Kaassõitjad 20-aastased Svetlana ja Tatjana toimetati PERH Mustamäe korpusesse ning 23-aastane Natalja 29-aastane Oliver Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

Politsei sai kätte pool kilo amfetamiini
Politsei konfiskeeris 24. mail Tallinnas kurjategijate grupilt pool kilogrammi amfetamiini, narkokauplejaid ootab kuni 10 aasta pikkune vanglakaristus.
Keskkriminaalpolitsei ametnikud pidasid käesoleva aasta mais Tallinna kesklinnas kinni kahtlustatavana Vjatšeslavi (s.1965) ja Anastassia (s.1984). Vjatšeslavi sõiduauto läbiotsimisel leiti ligikaudu 300 grammi narkootilist ainet amfetamiin ning lisaks leiti ka Anastassia käekotist 200 grammi narkootilist ainet amfetamiin, teatati Põhja ringkonnaprokuratuurist.
Samal päeval peeti Keskkriminaalpolitsei ametnike poolt jälitustegevuse käigus kinni eelpoolmainitud kuriteo toimepanemises kahtlustavana veel Stanislav (s.1980) ja Jevgeni (s.1973).
Kõiki nelja isikut kahtlustatakse narkootilise aine suures koguses ebaseasuslikus käitlemises grupi poolt. Harju maakohus vahistas 25.05.2007 Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Endla Ülviste taotlusel kõik neli isikut kuni kuueks kuuks.

Laupäeval hukkus Narvas väike poiss
Õnnetus juhtus laupäeval, 28. juulil, kui lapsed mängisid Võidu tänaval ühes vanas majas ning ühele neist raudkonstruktsioon peale kukkus.
Hoone küljes oli ohtlik metallkonstruktsioon, mille peal lapsed liugu hakkasid laskma ning kell 16.42 kukkus konstruktsioon 12-aastasele poisile peale, mille tagajärjel ta suri, ütles Päevaleht Online'ile politsei pressiesindaja.

Selle aasta ERNA retkel osaleb üheksa riiki
Järgmisel nädalal algavast sõjaväelisest võistlusest ERNA retk 2007 võtab sel aastal koos Eestiga osa üheksa riigi 30 meeskonda.
Uutest välisvõistlejatest osalevad sel aastal eriüksuste sõdurid Portugalist ja Tšehhist, välisriikidest osalevad ERNAl sõdurid veel Soomest, Rootsist, Taanist, Norrast, Saksamaalt ja USA-st.
Eesti võistkonnad on Kaitseliidu malevatest, kaitseväe väeosadest ja õppeasutustest, Reservohvitseride kogust ja muudest jõustruktuuridest. Traditsiooniliselt osaleb ka sel aastal Naiskodukaitse võistkond.
Esimesed välisvõistkonnad saabuvad juba täna ettevalmistuslaagrisse kus nad läbivad kursuse, mis tuvustab maastikku ja kus nad saavad lisakoolitust võimalike situatsioonide lahendamiseks trassil.
ERNA Retk 2007 algab piduliku rivistusega 6. augustil kell 11 Tallinnas Jüriöö pargis. Seejärel siirduvad võistlejad Miinisadamasse, kus toimub võistluseelne varustuse kontroll. Seejärel suunduvad mereväe ja piirivalve laevad võistlejatega Kolga lahte, kus kell 18.30 algab dessant Salmistu rannale.

Vangi tagasi ihkav noormees lõhkus pangaakna
Falcki patrullekipaaž pidas laupäeva varahommikul Tallinnas kinni hiljuti vanglast vabanenud noore mehe, kes purustas ühe pangakontori akna, eesmärgiga trellide taha tagasi pääseda.
28. juulil kella viie paiku hommikul saabus Falcki juhtimiskeskusse sissetungihäire ühest pealinna pangakontorist. Sündmuskohale kiirustanud patrullekipaaži turvatöötajad leidsid eest noormehe, kes rahulikult teatas, et tema lõhkuski akna.
21aastane Anton lisas, et on hiljuti kinnipidamisasutusest vabanenud ja pangakontori akna viskas ta telliskiviga puruks seepärast, et soovis tagasi vanglasse pääseda. Falck andis noormehe politseile üle. Eelmine kokkupuude Falckiga jäi Antonil 2006. aasta 15. maisse, kui ta avalikus kohas narkojoobes viibimise eest politseile üle anti.
Falcki turvatöötajad on varemgi kokku puutunud meestega, kes rikuvad seadust kindla sooviga trellide taha jõuda.

Rannamõisa uhiuus tee osutus praagiks
Äsjavalminud Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee taastusremont osutus kehvaks: napilt nädalajagu pärast valmimist pidi ehitaja hakkama kohati asfalti jälle üles võtma.
Põhja Regionaalse Maanteeameti direktori asetäitja Peeter Paju selgitas Eesti Päevaleht Online'ile: "Seal toimub kattetasasuse korrigeerimine. Ehitajal oli sellega probleeme."
Peeter Paju sõnul saab möödunud nädalal alanud töö valmis täna-homme.
Ühe Rannamõisa teel liikleja sõnul on liikluskorraldud remondipiirkonnas vilets: "Pandi keelumärgi 50 asemel 70, samal ajal kooriti jupiti asfalti ära ja autojuhid lõhuvad nüüd kõvasti oma esisildu."
Peeter Paju hinnangul on Rannamõisa teel lõhutud esisildades süüdi autojuhi vale kiirusevalik.
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee taasturemont lõppes 15. juulil, selle käigus ehitati tee kaheksa meetri laiuseks.

Välisministeerium toetab lastele Marimaa kultuuri tutvustamist
Projekti raames tutvustatakse 15 lapsele Eestist ja Marimaalt eestlaste ja marilaste kultuuri.
Välisminister Urmas Paet allkirjastas käskkirja, millega toetatakse Lastekaitse Liidu projekti "Mari lapsed Eestis" 98 713 krooniga. Summa eraldatakse välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on vajadus soome-ugri rahvaste vahelise koostöö järele kasvanud, seda viimastel aastatel eriti laste- ja noortevaldkonnas. "Ühiste juurte tundmine aitab kaasa nii meie kui teiste rahvaste kultuuride mõistmisele," ütles välisminister Paet.
"Eesti lapsed saavad projekti raames tutvustada Marimaa lastele oma kultuuri ja ajalugu ning samuti omandada teadmisi Marimaa traditsioonidest ja argielust," lisas ta.

Kunagine kolhoosiesimees organiseerib Saaremaal tuletorni remonti
Laimjala kolhoosi kunagine esimees Rein Jäe kutsub valda asutama Laidunina tuletorni remondi fondi, mille seemneks on mees ise valmis annetama 10 000 krooni.
Rein Jäe tegi remondifondi asutamise üleskutse laupäeval Laidunina majaka 100. sünnipäeva juubeliüritusel peetud esinemises, kirjutab Oma Saar.
"Tuletorn peaks olema tingimata valla oma ja mitte võõraste käes lagastamiseks. 23 aastat olen olnud mandril ja tehtud pole siin mitte midagi, vaid trepid on välja lõhutud," rääkis Oma Saarele Laimjala kolhoosi endine esimees, praegune ühe Läänemaal tegutseva firma juht Rein Jäe.
"Vene ajal käisin koos kolhoosi partorgiga tornist sinimustvalget lippu alla toomas, siis olid trepid veel sees. Hoone tuleb ära konserveerida, sest kui alusmäär edasi laguneb, siis kukub torn varsti ümber," lisas Jäe, kelle hinnangul võiks tuletorni renoveerimistööde maksumus olla 300 000 krooni.

Demineerijad käisid kaks korda kahtlaseid kotte kontrollimas
Tallinnas tuli laupäeval päästeameti demineerijatel kaks korda välja sõita, et kahtlastena tunduvate kottide sisu kontrollida.
29. juulil kell 11: 47 teatati kahtlasest kotist Tallinnas Liikuri 20 maja lähedal pargitud sõiduauto esiratta juures. Kontrollimisel selgus, et tegemist oli prügikotiga.
29. juulil kell 17: 05 teatati kahtlase paki leiust Tallinnas Narva mnt 6 juures asuvas bussipeatuses. Kontrollimisel selgus, et tegemist oli kilekotiga, mille sees olid kommid.

Rahvastikuministri tulevane nõunik oli sunnitud IRL-st välja astuma
Isamaaliidu ja Res Publica (IRL) volikogu liige Erika Kruup astus erakonnast välja, et saada tööd sotsiaaldemokraadist rahvastikuministri Urve Palo nõunikuna.
Rahvastikuministri nõunik ja büroo juhataja Eduard Odinets ütles, et Erika Kruubil tuli konservatiivne erakond hüljata parema koostöö nimel uues ametikohas, kirjutab Põhjarannik.
"Tegemist ei ole mitte suvalise ametniku, vaid ministri nõunikuga, kelle kaudu liigub päris palju infot," põhjendas rahvastikuministriga ühte erakonda kuuluv Odinets Kruubile esitatud tingimust, nimetades seda pigem soovituseks.
"Me ei saa küll inimese maailmavaadet muuta ja konservatiivist sotsiaaldemokraati teha, kuid parteilise kuuluvuseta on tal oma tööd rahulikum teha."
Erika Kruup on olnud Ida-Virumaal üks konservatiivide eestvedajatest, kuuludes erakonda Res Publica moodustamisest alates. Kruubi sõnul ta sotsiaaldemokraatlikku erakonda astuda ei kavatse.

Tartus vabanes ühiselamukohti mullusest vähem
Tartu ühiselamute kohad täitusid juba kahe esimese ülikooli sisseastumise avalduse esitamise päeva jooksul, mistõttu oli uutel tudengitel keerulisem löögile saada kui mullu.
"Sel aastal oli vabu kohti ainult 320, aga eelmisel 500. Väljakolimisi oli lihtsalt vähem," kommenteeris Tartu Üliõpilasküla majutusjuht Jaanika Hango Tartu Postimehele.
Nendest 320 vabast voodist sada on renoveerimata Narva 89 ühiselamus, kuhu tung on oluliselt väiksem.
Hango sõnul on praegu ühiselamujärjekorras ligi 850 inimest. Nende sekka kuuluvad tudengid, kes pole veel kohta saanud, ja need, kes taotlevad ühekohalist tuba. Lisaks sisaldab see arv veel Narva mnt 89 ühiselamuga rahulolematuid elanikke, kes soovivad kolida uutesse hoonetesse.

Pärnumaa peidab viimast kitsarööpmelist raudteed
Eesti viimane kitsa-rööpmeline raudtee on käigus Tootsi ja Lavassaare vahel.
Tootsi ja Lavassaare vahel on igapäevaselt käigus Eesti viimane kitsarööpmeline raudtee. Lavassaare-poolses otsas asub ka muuseumraudtee, mis säilitab ja eksponeerib Eesti kitsarööpmeliste raudteede ajalugu.
Tänu raudteeviaduktile, mis ületab Tallinna-Pärnu maantee Halinga juures, on huvilistel võimalus kuus korda päevas näha kuni 20 vaguniga kitsarööpmelist rongikoosseisu, mis teeb reaalset tööd - veab freesturvast Lavassaare rabast Tootsi turbatööstusesse.
Lavassaare ja Tootsi kitsarööpmeliste raudteede ajalugu ulatub tagasi 1920. aastatesse. Algselt viis raudtee Lavassaarest Sindisse, et varustada sealset tekstiilitööstust küttematerjaliga. 1930. aastateks valmis ka Tootsi turbatööstuses oma raudteesüsteem.

Maalitud Kalevipojad talitavad isepäi edasi
Kalevipoegi maalinud Ilmar Kruusamäe leiab, et tema maalidelt vaatab iga kord vastu uus kangelane.
Läinud sajandi lõpul Kalevipoegi maalinud Ilmar Kruusamäele on üllatuseks, et kangelased pole jäänud pelgalt lõuendile, vaid kuulutavad ajas muutuvat sõnumit tänini.
Kruusamäe skandaalseim Kalevipoeg sündis 1988. aastal laulva revolutsiooni eel ja kannab nime "Aga ükskord…". "Tartu kevadnäitusele seda ei lubatud, väideti: halvasti maalitud," muheleb kunstnik, kelle hüperrealistlike, slaidilike tööde puhul on kriitikud rõhutanud just hoolikat läbimaalimist ja täpsust. Tegelik Kalevipoja ärakeelamise põhjus oli sisus. Kangelane künnab punast maad, mille tagumiku (!) kohal on paisetena tunduvad koledad karpmajad. Lisaks tuhamäed, kust tormab hundikari sinimustvalgel taustal kündjat murdma.

Talupäevadel keedeti värvi ning tunnustati isamaalist talu
Üle 25 000 külastaja uudistas Jänedal põllumajandusmasinaid ja tõuloomi.
Sel nädalavahetusel sai uudistada võimsaid põllumajandusmasinaid ja tõuloomi ning omandada taluteemalisi teadmisi XVI Jäneda talupäevadel. Loomulikult võis laadal kaubeldes ka head talutoodangut soetada.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis talupäevadel Pärnumaal Tori vallas Randivälja külas asuvale Virula talule üle ka selle aasta parima isamaalise talu preemia. Talu peremees ja perenaine Jaan ning Anu Tekko koos poegade Mareki ja Indrekuga kasvatavad 500 hektaril põllumaal teravilja. Jaan Tekko on Randivälja külavanem ja Tori tuletõrjeseltsi esimees.
Talupäevade korraldaja Aini Sildvee jäi üritusega väga rahule. "Külastajaid oli üle 25 000 ning registreerunud eksponente oli 280," lausus ta. Lisaks neile oli oma toodangut pakkuma tulnud üle 30 väiketalu.

Purunenud viadukt ohustab pääsu lõhkeainetehase juurde
Sillamäe ja Sirgala maantee ja raudteeliini ristumiskohas on seisnud 22 aastat varemed.
Vaivara viadukti varemete kõrvalt kulgev ajutine raudteeületuskoht on sisuliselt ainuke ligipääsutee teisel pool raudteed asuvate karjääride ja lõhkeainetehase juurde.
Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid näeb vallaelanike ebamugavuse kõrval - pidev ootamine ülesõidul - eelkõige ohutuse aspekti. "Kui sealpool viadukti peaks midagi juhtuma ja samal ajal on raudteel mingi tõrge ning ülesõiduteed ei saa ületada, siis ei ole päästetehnikal võimalik mingit muud teed pidi sinna pääseda," selgitab Luhalaid. Ümbersõiduks Auvere ja Eesti elektrijaama kaudu läheb vähemalt 40 kilomeetrit.
Vaivara raudteeülesõidukohas on liiklustihedus küll pidevalt vähenenud ja maanteeameti andmetel oli see möödunud aastal ööpäevas keskmiselt 1360 autot. Samas on see päästemasinatele ainus reaalne ligipääs suurte ja kõrgendatud riskiga tööstusobjektide, nagu Narva põlevkivikarjääri ja Orica Eesti OÜ lõhkeainetehase juurde.

Võduvere külapäev tipnes lahinguga
Laupäeval peeti Kadrina vallas Võduveres külapäeva, mille tänavune teema oli militaarne. Päeva lõpuks peeti kaitseliidu abiga maha ka üks näidislahing.
Kohalik kirjamees Eduard Leppik teadis rääkida, et Võduvere kandis on ennegi lahinguid peetud. Samas lisas külavanem Ülo Kais, et selleks pole kunagi varem kuulutusi välja pandud. "See on seni ikka salaja ja ootamatult toimunud," sõnas Kais.
Võduvere temaatilised küla-päevad on piirkonnas alati suure menu osaliseks saanud. Varasematel aastatel on need olnud politsei- ja päästeteenistuseteemalised ning päeva sisustamiseks on kasutatud nende jõustruktuuride abi ja toetust. Osalejatele on neist alati jäänud hea õppetund ja mälestus.

NATO eksperdid arutavad Tartus Afganistani küsimusi
Sügisel möödub aasta sellest, kui NATO võttis Afganistani operatsiooni USA-lt üle.
18.-19. septembril toimub Tartus Eesti, Läti ja Leedu kaitseministeeriumi ja Balti kaitsekolledži konverents, mis toob Eestisse teiste seas NATO asepeasekretäri ja Saksa kaitseväe juhataja.
Balti kaitsekolledžis toimuv teine Balti kaitseküsimuste konverents on seekord keskendunud Afganistanile. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Aet Kukk ütles, et konverentsi teema valikul lähtusid korraldajad asjaolust, et Afganistani missioon on nii Eestile, Lätile, Leedule kui ka enamikule NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidele suurim välismissioon.
Tsiviilametnikud või sõjaväelased
Konverentsi peaesineja, NATO asepeasekretär kaitseinvesteeringute alal Peter C. F. Flory on oma tulekust juba teada andnud. Talle sekundeerib teise peaettekandjana Saksamaa kaitseväe juhataja kindral Wolfgang Schneiderhan. Eestisse on saabumas ka afgaani eksperdid, et tutvustada Afganistanis toimuvat kohalikust vaatevinklist. Nendest kõige väljapaistvam on Afganistani konflikti- ja rahu-uuringute keskuse direktor Hekmat Karzai.

Viljandi folkfestivali kolm esimest päeva möödusid rahulikult
Pärimusmuusika- festivalil Viljandis pidas korda sada politseinikku.
Lõuna politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna pressiesindaja Agu Lall ütles Päevalehele, et esimese kolme festivalipäeva jooksul ei teatatud linnas ühestki kuriteost.
"Meil on siin tublit tööd teinud ligi sada politseinikku ning neljapäeva varahommikul alanud politseioperatsioon kestab homme hommikuni," lisas ta.
Viljandi politseinikel on korra tagamisel abiks märulipolitseinikud, linna ja maakonna teedel patrullivad homse hommikuni ka julgestuspolitseinikud.
Lall nentis, et probleeme on olnud avaliku korraga. "Näiteks on kolme päevaga kinni peetud 79 alkoholi tarvitanud alaealist, see on 17 vähem kui eelmisel aastal sama ajaga," täpsustas ta.

Elamumess toob räämas agulisse ökomajade linnaku
2010. aasta Tallinna elamumess muudab räämas piirkonna moodsaks ökoasumiks.
Mõte korraldada Tallinnas elamumess tekkis linnakantselei referendil Riho Kanguril Helsingi ja Stockholmi ökoelamutest lugedes ja sealseid elamumesse külastades. "Pakkusin Tallinna linnavalitsusele idee, et messi kaudu võiksime korrastada mõne Tallinna piirkonna, mis pole eriti esinduslik, olles niimoodi eeskujuks teistele linnadele. Mess on korrastamiseks hea lahendus, sest tänu sellele saab ehitada korraga rohkem ja kiiremini," rääkis Kangur.
Linnavalitsusele mõte meeldis ja ta valis messi territooriumiks Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala, et kujundada sellest innovaatilisi lahendusi kasutav ökoasum.
Kanguri sõnul on mess suurepäraseks kohaks, kus ehitajad ja arhitektid saaksid näidata oma võimekust. "Piirkonda tuleksid nii-öelda targad majad, mis on tavalisest kindlamini soojustatud, kus näiteks ventilatsioonisüsteemidest eralduv soojus juhitakse hoonesse tagasi ning kütteks kasutatakse maakütet ja päikeseenergiat. Sademevett aga saaks kasutada majapidamises," selgitas ta.

Gruusia piirivalvurid päästsid neli Eesti alpinisti
Gruusia piirivalvurid päästsid eile Svanethi piirkonna mägedes neli Eesti alpinisti, kes olid läinud sinna matkama.
Gruusia siseministeeriumi teatel sattusid alpinistid mäkketõusul väikese laviini alla ja said traumasid. Appi tõtanud piirivalvurid andsid neile esmaabi ning toimetasid nad ohutusse paika.
Siiani pole ronijad ise kodustega ühendust võtnud ja seetõttu saab sündmustest ülevaate ainult Interfaxi vahendusel.
Tänavu ka ise kõnealuses piirkonnas käinud MTÜ Matkamise ja Mägironimise Edendamise Klubi esindaja Kristjan-Erik Suurväli ütles, et ilmselt kehva mobiililevi tõttu ei ole grupi liikmetega rääkida saadud, kuid on teada, et nad on elus. "Kuulsin sündmustest ise uudisteagentuuri vahendusel. Gruusias viibib kaks neljast punti ja pole teada, millise grupi liikmetega õnnetus juhtus. Teada on, et tegemist on väiksemate vigastustega, ühel neist on murdunud käsi."

Talebanid tapsid teise Lõuna-Korea pantvangi
Mässulised tapsid Lõuna-Afganistanis teise pantvangi röövitud 22-liikmelisest lõuna-korealaste grupist.
Lisaks Talebanile kinnitasid korealase tapmist ka kohalik kuberner ja politsei, kes polnud siiski hukatu keha näinud, vahendab BBC.
Lõuna-Korea kristlastest koosnev abigrupp rööviti üheksa päeva tagasi Kandahari ja Kabuli linnade vahelisel alal. Eelmisel kolmapäeval hukkas Taleban grupi liidri.
Mässulised nõuavad valitsuse käes olevate vangide vabastamist.
"Me seadsime mitmed tähtajad, kuid Afganistani valitsus ei pööranud neile tähelepanu," ütles Talebani eestkõneleja.
Afganistani president Hamid Karzai kinnitas pühapäeva Lõuna-Korea saadikule, et valitsus teeb omalt poolt kõik korealaste vabastamiseks.

USA ja Briti koostöö jätkub ka uue peaministri ajal
Ameerika Ühendriikide president George W. Bush ja Suurbritannia uus peaminister Gordon Brown tõdesid Camp Davidis esmakordselt kohtudes, et kahe riigi vaheline globaalne koostöö jätkub.
Riigijuhid keskendusid Iraagi, Afganistani, Darfuri ja maailma kaubanduse teemadele, vahendas BBC.
"Läbikukkumine Iraagis kujutaks endast Ühendriikidele katastroofi ja see peaminister teab seda," ütles Bush.
Suurbritannia oli 2003. aastal USA kõrval üks tugevamaid Iraagi invasiooni toetajaid, kuid plaanib nüüd Iraagi missioonilt tagasi tõmbuda ja vägede koosseisu vähendada.
Brown kinnitas Bushile, et tema nägemus terrorismi olemusest ühtib president Bushi omaga.
"Me teame, et oleme ühises võitluses, me teame, et peame koostööd tegema ja me peame sellega leppima," ütles Brown.
"2007 aasta tänapäev erineb radikaalselt 10 aasta tagusest ajast," lisas ta, tuues võtmeküsimustena näiteks kliima muutumise, Aafrika, Lähis-Ida rahuprotsess.

Moskva on nördinud Eesti "natsivisadusest" 
Venemaa välisministeerium tegi täna teravatoonilise avalduse, mille väljendas nördimust sõjaveteranide kokkutuleku üle Sinimägedes ja nimetas seda natsismi heroiseerimise uueks ilminguks.
"Võtsime sügava nördimustundega vastu teated hiljuti Eestis toimunud järjekordsest 20. SS-divisjoni veteranide kohtumisest, keda Eesti võimud, üldtunnustatud Nürnbergi tribunali otsust ignoreerides, eelistavad täna nimetada "Eesti vabadusvõitlejateks,"" seisab Venemaa välisministeeriumi avalduses.
Ministeerium lisab, et Venemaa on pahane, kuna Eesti valitsus ja eriti kaitseminister Jaak Aaavikso õnnitlesid endisi SS-lasi ja saatsid "natsitrallis osalejatele" ülistusi selle eest, mida nad sõjapäevil tegid.
Venemaale ei meeldi ka ERNA retke toimumine Eestis.
"Eesti kaitseministeeriumi finantseeritavast mängust Erna retk võtavad osa hitlerivastase koalitsiooni liikmesriigid, mis unustavad, et sellega nad toetavad moraalselt neid, kes mõistavad "omapäraselt" Abwehri ja SS üksuste ajalollist rolli."

Hispaanias sai valju muusika kuulaja kaks aastat vangistust
Hispaanias mõisteti majanaabreid kõva muusikaga piinanud mees kaheks aastaks vangi, nii et vennikesel vedas, sest elanuks ta Venemaal, oleks naabrid tal kõrvad peast lõiganud ja siis sootuks ära tapnud.
Juurdlus tuvastas, et Barcelona provintsis elav Juan S kuulas aastatel 1999-2003 isegi öösel oma korteris täiel võimsusel muusikat, teatas RIA Novosti.
Politsei mõõtis kaheksa korda müra taset, mis jõudis 50 detsibellini. Kohtus tuvastati, et see ületas lubatud müra piiri kahekordselt.
Esimese astme kohtus leidis, et tegemist on vaid väärteoga. Samas tunnistas kõrgem kohus, et süü vastab kuriteo tunnustele ja määras Juanile kaheaastase vangistuse ja 730 eurot (umbes 11 600 krooni) trahvi.
Paljudel juhtudel lõpevad sellised lood tragöödiaga. Kaks aastat tagasi lõppes Venemaal Arhangelski oblastis kõva muusika tõttu puhkenud konflikt tapmisega, vahendas newsru.com.

Euroopa Liit keelas Poolal uue maantee rajamise
Euroopa kohus keelas Poolal Helsingit ja Varssavi ühendava Via Baltica teelõigu ehitustööde alustamise, sest selle üks lõik läbiks looduskaitsevööndit.
Euroopa Komisjon taotles kohtult otsust Kirde-Poolas asuvat Rospuda orgu läbiva teelõigu ehitusloa tühistamiseks, vahendab Reuters. Ehitustöödega oleks alustatud selle nädala lõpus.
Kaitsealune piirkond on tuntud oma turbarabade ja haruldaste taime- ja loomaliikide poolest.
Kõnealune teelõik moodustaks osa rahvusvahelisest Baltimaid läbivast Varssavit ja Helsingit ühendavast maanteest.
Euroopa Komisjoni sõnul kahjustaks teelõigu ehitamine jäädavalt Natura 2000 alaks oleva Rospuda oru looduskooslust.
Poola valitsus lükkas teelõigu ehitustööde alguse 1. augustini edasi põhjusel, et lindude pesitsusperioodi lõpule jõuaks.
Eelmisel nädalal teatas Poola, et ei kavatse ehitustöid rohkem edasi lükata.

Venemaa uus korruptsioonivastane plaan eeldab ametnike järel nuhkimist
Venemaa valitsuskomisjon kinnitas korruptsioonivastase näidisprogrammi, mille meetodite seas on näiteks ametnike telefonikõnede salajane pealt kuulamine.
Programm, mida kavatsetakse rakendada juba sel aastal 18 regioonis, eeldab korruptsiooniga seotud ametikohtade nimekirja ja määratud kontrollmehhanismi loomist, kirjutab Kommersant.
Programmi peamiseks osaks on tähtajaliste lepingute sõlmimine, mis võimaldab kahtlustatava ametiisiku kiiresti ametikohalt vabastada.
Samas makstakse ametnikele programmi järgi hüvituspakett, mis koosneb sotsiaalsoodustusest ja palkade maksmise erikorrast, kus maksed on proportsionaalsed selle ametikoha võimalike korruptsiooni riskidega.
See kõik eeldab vastavaid kontrollimisvahendeid, alustades ilma kohtu loata ametniku telefonikõnede pealtkuulamisest ja ametnikult kõikide tema kontaktide kohta info nõudmisest kuni video salvestamiseni tema kabinetis.

Suri Ingmar Bergman
Täna hommikul suri 89 aasta vanuselt maailma filmisuurkuju Ingmar Bergman.
Vanahärra suri täna hommikul kella seitsme ajal oma kodus Fåröl, vahendab Dagens Nyheter. Tütar Eva Bergmani sõnul saabus lõpp vaikselt ja rahulikult.
Ingmar Bergmani suurest filmipärandist on eestlastele tuntumad vast "Seitsmes pitser", "Suvi Monikaga "ning" Fanny ja Alexander."
Ingmar Bergman lavastas oma pika karjääri jooksul umbes 40 filmi, üle 100 teatrilavastuse ja hulga telelavastusi. 1918. aasta 14. juulil sündinud Bergmani filmilavastajatee algas 1946. aastal linateosega "Kriis" ja lõppes 2003. aastal televisiooni tarvis lavastatud teosega "Saraband". Lisaks filmide lavastamisele oli ta peaaegu kõigi oma filmide käsikirjade autor. Ingmar Bergman on kirutanud ka raamatuid: 1987. aastal valmis teos "Laterna Magica" ja 1990. aastal raamat nimega "Pildid".

Vene noorteühenduste suvelaager lõppes massikaklusega
Kremlimeelsete noorteorganisatsioonide suvelaager Seligeri järve ääres lõppes massikaklusega, kus improviseeritud mängus peksid našilased tõsiselt teiste organisatsioonide liikmeid.
Suvelaagris otsustati mängida võimalikku oranži revolutsiooni Venemaal, kirjutab Nezavisimaja Gazeta.
Rollimängus "Vene Maidan" said opositsionäärideks Novõje Ljudi ja Rossija Molodaja aktivistid, aga OMONi mängis Naši. Enne lepiti kokku, et riigivõim ei ületa piiri ega kasuta füüsilist jõudu.
Samas jagati mõningatel andmetel isegi jõuproportsioonid lähtudes Venemaa olustikust: opositsionääre oli 300 inimest, aga OMONlasi kümme korda rohkem.
Vaatamata vägivalla mittekasutamise leppele käitusid Naši aktivistid nagu tõsised OMONlased: nad purustasid opositsionääride telgid ja peksid oma laagrikaaslasi.
Noorteühenduse Pobeda kaasesimehe Dmitri Gudkovi sõnul jõudis našilastevaheline karjerism idiotismini.

BBC: Briti peaministri suhted USA-ga on nagu köielkõnd
Suurbritannia peaminister Gordon Brown teeb esimese visiidi USA-sse ja analüütikute hinnangul püüab ta samaaegselt veenda USA-d oma truuduses ja näidata oma valijaile end USA-st sõltumatuna.
USA-sse visiidile siirdudes kiitis Suurbritannia peaminister Gordon Brown USA-d suurisõnu ja kinnitas, et maailm on USA-le terrorismivastase võitluse juhtimise eest võlgu, vahendab BBC. Lisaks nimetas ta end Ameerika hinge austajaks ja teatas sedagi, et USA on Inglismaa kõige tähtsam partner.
Samas on Suurbritannia välisminister vihjanud, et USA ja Inglismaa ei ole enam välispoliitiliselt lähedalt seotud.
Analüütikute hinnangul on Browni visiidist oodata Suurbritannia taandumist USA-lembusest.
BBC poliitikatoimetuse hinnangul on Browni asjaajamine Ameerikaga nagu köielkõnd.
Ühelt poolt on brittide juhil tarvis Bushile kinnitada, et ta on Põhja-Atlandi lepingule pühendunud, teisalt peab ta kaasmaalasi-valijaid veenma, et USA-Briti suhted on tema valitsemisajal teistsugused kui Tony Blairi ajal.

Moskva arvestab olümpiamängude korraldamisel Gruusia huve
Venemaa suursaadik Tbilisis Vjatšeslav Kovalenko teatas, et Moskva kooskõlastab Gruusiaga Sotši 2014. aasta olümpiamängude korraldamisel kõik oma plaanid asjades, mis puudutavad Abhaasiat.
"Keegi ei ole rääkinud, et Venemaa teeb seda ilma Gruusiata," vahendas Nezavisimaja Gazeta suursaadiku sõnu. Ta lisas, et öeldi vaid seda, et Moskva soovib kasutada neid võimalusi, mis on Abhaasias, olümpiamängudele ettevalmistamisega seotud küsimuste lahendamiseks.
Tbilisi kaalub praegu, millistel tingimustel saaks Venemaa Abhaasia potentsiaali kasutada.
Gruusia parlamendi liige David Berdzenišvili arvab, et iga ehitusobjekt Abhaasias peab olema Tbilisiga kooskõlastatud ja Gruusia struktuurides registreeritud.
Venemaa asepeaminister Aleksandr Žukov avaldas eelmisel nädalal, et Moskva võib ära kasutada Abhaasia majanduspotentsiaali.

Külm juuli paneb rootslased antidepressante neelama
Rootsis tehtud värskest uuringust selgus, et külm ja vihmane juulikuu kasvatab rootslaste antidepressanditarbimist.
Uurijate hinnangul mõjutab külm juuli antidepressandivõtmist sellega, et inimesed viibivad rohkem siseruumides kui muidu ja see omakorda kurvastab neid nii, et nad otsivad abi rohtudest, kirjutab Dagens Nyheter.
Uuringus vaatlesid teadlased Rootsi keskmisi temperatuure aastatel 1991-1998 ja võrdlesid neid antidepressantide müügiarvudega.
Selgus, et mida madalam on juuli keskmine temperatuur, seda rohkem ostetakse antidepressante. Aasta teiste kuude puhul teadlased sama seaduspära ei leidnud, kuigi ka juunis on temperatuur ja antidepressantide müügiarvud mõnevõrra seoses.
Üks uuringu autoritest, Uppsala teadlane Terry Hartig, selgitas: "Me ei usu, et ilm iseenesest masendab inimesi. Pigem on lugu nii, et halb suveilm takistab kroonilises stressis inimest paranemast."

Iraak tähistas vutiturniiri võitu tulistamise ja terroriaktidega
Iraagi jalgpallikoondis võitis esimest korda ajaloos Aasia karika, vaatamata võimude sellesisulisele keelule tähistati võitu automaatidest õhku tulistamisega.
Pühapäeval toimunud finaalmängus olid iraaklased Saudi Araabia koondisest üle tulemusega 1: 0, vahendas Reuters.
Finaali pääsesid iraaklased pärast penaltiseeriat Lõuna-Korea koondise vastu.
Samal päeval toimus kaks Bagdadi vutifännide ja sõjaväelaste vastu suunatud terroriakti, milles hukkus 50 ja sai vigastada üle 130 inimese.
Aasia karika võitmisel on iraaklaste jaoks väga suur tähendus. Paljud nägid selles muidu kodusõja poolt räsitud riigi ühtsust.

Venemaa allveelaevad tegid Arktikas proovisukeldumise
Kaks Venemaa miniallveelaeva tegid Põhja-Jäämeres Venemaa kõige põhjapoolsemate saarte juures katsesukeldumise, mis eelneb Venemaa auahnele katsele viia Põhjapooluse alla Vene lipp.
Allveelaevad jõudsid Franz Josephi Maa saarestiku lähedal sukeldudes 1,3 kilomeetri sügavusele, vahendab BBC.
Sellele sukeldumisele järgneb veel sel nädalal päris üritus, millega Venemaa tahab oma lipu viia nelja kilomeetri sügavusele Põhjapooluse alla.
Meeskond otsib geoloogilist tuge Moskva nõudele, et osa maavaraderikkast Arktika merepõhjast on Venemaa territoorium.
Venelaste allveelaevaretke juhivad kaks parlamendiliiget: Vladimir Gruzdev ja Artur Tšilingarov. Viimane on ka hariduselt polaaruurija.
Väikesed allveelaevad lasti vette akadeemik Fjodorovi nimeliselt uurimislaevalt, mida Arktika vetes toetab ja saadab tuumakütusel töötav jäälõhkuja.

Veevangis Oxfordshire: nädalaga peaks üleujutus taanduma
Katastroof katastroofiks, Oxfordshire'i krahvkonnas läheb elu edasi. Mõni kirub valitsust, teine ei pea aastakümnete suurimat üleujutust mainimisväärseks.
Oxfordi turismiinfopunktist öeldakse, et üleujutus pole linnale kui turismiobjektile vähimatki mõju avaldanud. Teed Londonist ja selle lähiümbruse lennujaamadest on lahti ning põhiline vaatamisväärsus - kesklinn koos kirikute ja kolledžitega - kuival. Kui kusagil uputas, siis maakonnas.
Esimene vihje, et siit võib leida midagi põnevat, on Readingu maantee ääres. Väike kolmnurkne teisaldatav hoiatusmärk "Flood" teatab üleujutusest. Ilmateade lubab laupäeva ööseks tugevat sadu. Hakkab looma.
Midsomeri mõrvalugudest tuttava Dorchester Upon Thamesi külapubis annab hommikune õllesõber Mark Howlett suuna kätte: "Kui vett tahate näha, sõitke Clifton-Hampdenisse." Nii ongi. Kohe külla sisse sõites jääb paremat kätt suletud autotee. Esimese kurvi taga on kivist maanteesild ja üleujutatud heinamaa. Veest turritav silt keelab prügi maha paneku.

Mis on juhtunud pärast Putini sensatsioonilist Müncheni-kõnet? 
Vladimir Putini 10. veebruaril Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnest alates on Venemaa ja lääne suhted muutunud järjest konfliktsemaks.
Putin teatas Münchenis, et Venemaa ei kavatse enam kannatada Ameerika Ühendriikide valitsemist maailmapoliitikas ning et Venemaa võtab tagasi rolli, mis talle ajaloos on kuulunud.
Kõik edasine on viie ja poole kuu jooksul näidanud, et Venemaa mõtleb seda tõsiselt. Venemaa ja lääne vahel on selle lühikese aja jooksul tekkinud kolm väga tõsist konflikti. Need on Kosovo tulevane staatus, USA raketitõrjesüsteem Tšehhis ja Poolas ning Venemaa lahtiütlemine Euroopa tavarelvastuslepingust. Tunnuslik on, et kõigis neis probleemides on Kreml riigisiseselt saavutanud oma seisukohtadele suure avalikkuse toetuse.
Kevadet ilmestasid Venemaa ja Euroopa Liidu vahelised jätkuvad tülid Gazpromi rolli pärast Euroopa energiaturul ning Poola sealiha tollide pärast. Kõige selle peale teatas Euroopa Liidu kaubandusvolinik Peter Mandelson 20. aprillil, et Euroopa-Venemaa suhted on jõudnud nii halba seisu, nagu nad pole külmast sõjast saati olnud.

Alkoholimüügi piirang Tallinnas jõustub kolmapäeval
Alates 1. augustist hakkab Tallinna kauplustes kehtima alkohoolse joogi jaemüügi piirang kella 20.00-st õhtul kuni hommikul kella 8.00-ni.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul tuldi määruse jõustumistähtaja edasilükkamisega vastu Tallinna kaupmeestele. "Kuu aega on olnud piisav aeg kaupmeestele ümberkorralduste tegemiseks selliselt, et määruse jõustumine nende jaoks võimalikult valutu oleks," ütles Mutli pealinna pressiteenistuse vahendusel.
Linnavolikogu määrus alkoholimüügi piirangu kohta põhineb alkoholiseaduse 42. paragrahvil, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu oma haldusterritooriumil alkohoolse joogi jaemüügil lisaks seaduses sätestatud piirangutele ja keeldudele kehtestada sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavaid kitsendusi ning piirata alkohoolse joogiga kauplemise aega.

Jägala linnamäel uuritakse Eesti suurimat linnust
Jägala Jõesuu linnamäe linnus on ilmselt pärit juba teisest sajandist enne Kristust.
Tallinna lähedal Jägala hüdroelektrijaama kõrval neemikul asuval linnamäel toimuvad juba teised arheoloogilised väljakaevamised, mille eestvedajaks on kohalik sõpruskond, kes soovib vähe tuntud linnuse varjusurmast välja tuua.
"Tundus kuidagi solvav, et Eesti kõige suurema linnuse ja isegi tema dateeringute kohta polnud veel hiljuti täit selgust," põhjendas läheduses elav Janek Šafranovski mõne aasta eest tuttava arheoloogi poole pöördumist. "Kuna naaberkülas elav sõber sai kinnistu vallalt arendamiseks koos linnusega, mida tuleb korras hoida, tekkis mõte midagi põnevat ja südamelähedast ette võtta," ütles Šafranovski, kelle sõnul Jägala linnust laiemalt ei teata.

Linn piirab augustist alkoholimüügi aega
Tallinna linnavolikogu juunikuise otsuse kohaselt hakkab pealinna kauplustes 1. augustist kella 20-8 kehtima alkohoolsete jookide jaemüügi keeld.
Viimsi vallas ei tohi alkoholi müüa kella 20-7.
Saue vallas kehtib alkoholimüügi piirang 2. juulist 3. septembrini, mil alkoholi ei saa osta kella 20-9. Loksa linna kauplustes on alkoholi jaemüük alates juulist keelatud kella 20-8.
Kooliaasta algab alkoholita
Ka Rae vallas on alkohoolsete jookide jaemüük piiratud alates juulist, kehtides kella 22-8. Lisaks peatatakse vallas alkoholi jaemüük 31. augustil kella 20-st kuni 3. septembril kella 8-ni seoses kooliaasta algusega. Jõelähtme vallas piiratakse alkohoolsete jookide jaemüüki alates 10. augustist kella 20-8.

Metsakalmistul tuleb Pätsi mälestustalitus
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum korraldab täna Metsakalmistul riigipea haual mälestustalituse, meenutamaks 67 aasta möödumist president Pätsi ja tema perekonna küüditamisest. Kell 16 algava vaimuliku talituse teeb Eesti õigeusu kiriku Issanda Muutmise Peakiriku ülempreester Emmanuel Kirss ning ilmalikku osa juhatab muuseumi esimees Trivimi Velliste. Mälestustalitusele järgneb presidendi pojapoja Matti Pätsi korraldatav koosviibimine Pätside talu õuel Kloostrimetsas. Päts suri 1956. aasta 18. jaanuaril Kalinini oblastis. Metsakalmistule maeti Päts ümber 1990. aastal.

Juuli viimane nädal: millimallikad!!! 
Nädal tugevat edelatuult tegi Eesti maismaapinna pisemaks ja mere kõrgeks. Kuid tuul tõi kaldavette ka tavaliselt augustilõpu asukad - sülti meenutavad rusikasuurused meriristid ehk millimallikad.
Puutepunkt putukatega
Kui kolmapäeva õhtul Lohusuus õpetajatega lõkkel muffineid küpsetasime, avastas üks või teine äkki oma kehal sibamas pisikese punase puugi moodi tegelase. Kui me üheskoos sibaja jalgu üle lugesime, siis selgus, et tegemist on siiski putukaga: puugi kaheksa jala asemel oli sel kapsalutika noor-järgul ette näidata vaid kuus koivakest. Kõiksugu taimemahlu imevaid lutikaid on praegu tõesti palju.
Kaja Kübar Pärnumaalt ütleb ka, et enamik liblikaid on praegu hästi "värsked" - küllap äkiline kuumalaine pani nad nukust välja pugema. Vahva oli vaadata ka batuudile maandunud kollaserv-ujurit: muidu nii vilkalt tiigivees ujuv mardikas oli ringi joostes oma kahe pika ujumisjala tõttu suisa ukerdaja - kuid siis äkki tõusis vur-rr-rr lendu ja tema lennuosavus kuulus kõrgemasse klassi. Koloraado mardikaid on endiselt palju, aga ega nad ole halvemad tegelased kui kapsaussid - meie üllas viha nende vastu on pärit külma sõja ajajärgust. Ja kui mitteputukatest rääkida, siis hüpikämblikel on tänavu hea aasta, ma ei jõua neid kogu aeg õue tagasi transportida - üks kükitab praegugi klaviatuuri all.

Tsooru: külavanem valitagu külapäeval
Tsooru küla Antsla vallas peab oma külapäevi kesk nädalat, teisipäevast reedeni. Esimesel päeval näidatakse ja tehakse käsitööd, teisel räägitakse ümbruskonna ajaloost, kolmandal tehakse sporti ja neljandal peetakse pidu.
Kolmel esimesel päeval on Tsooru raamatukogus valimisjaoskond, kus saab hääletada meelepärase külavanemakandidaadi poolt. Uus külavanem kuulutatakse välja enne suurt tantsupidu reede õhtul kell üheksa.
Kalle Nurk

Ruhnu: päris nukuteater käis külas
Laupäeva õhtul andis Nukuteater Ruhnu rahvamajas rohkearvulisele publikule etenduse "Isekas hiiglane". Ruhnu rahva ees esinemine ei olnud Nukuteatrile esimene kogemus, ja nähes pärast etendust tegijate emotsioone, võib kindel olla, et ka mitte viimane. Vaatajale meeldis näha. Tegijale meeldis teha.
Kadri Tukk

Müüsleri: kilplased peavad teatripäeva
Pühapäeval kell 14 peavad kilplased Järvamaal Müüsleris Kilplaste teemapargis oma teatripäeva. Esmalt kantakse ette Elgi Orase kirjutatud kilplaste-näidend Koeru näiteringi esituses. Samas saab ka äsja valminud raamatut osta. See koondab endas lõbusaid kilplalugusid, mis leiavad aset ümbruskonna külades.
Näidendite vahepeal toimuvad naljavõistlused ja -mängud, müügil on ka käsitöö ja meened. Õhtul kell neli algab Tallinna lasteteatri Trumm kogupereetendus "Kilplaste küla".
Helena Siiroja

Kiltsi: Krusensterni-uurimused kaante vahel
Laupäeval esitletakse Väike-Maarja vallas Kiltsi mõisas kogumikku, millesse on koondatud kahe Krusensterni-teemalise ajalookonverentsi materjalid. Kogumikus on kümme ettekannet üheksalt autorilt, kes osalesid konverentsidel "200 aastat I Vene ümbermaailmareisist" ning "Krusenstern ja tema aeg".
Leonid Sverdlovi (Venemaa) esitatud faktid selgitavad maailmareisi juhi Krusensterni ja Vene saadiku Rezanovi konflikti sisu. Teadlane lükkab ümber väited, et maailmareisi juht oli Rezanov. Enne seda olid selle küsimuse üle Venemaa teadlased vaielnud üle 150 aasta. Teiseks oluliseks ettekandeks võib pidada Aleksei Krusensterni (Venemaa) koostatud ülevaadet kuulsast admiralist kui Venemaa merehariduse korraldajast.

Tallinna kaubandusketid esialgu lahtiolekuaega ei lühenda
Suuremad Tallinnas tegutsevad kaubandusketid ei hakka seoses alkoholimüügi piiranguga vähemalt esialgu lühendama kaupluste lahtiolekuaega.
Rimi Eesti Food aktsiaseltsi tegevjuht Ruth Laatre ütles "Aktuaalsele kaamerale", et paari kuu jooksul jälgivad nad tarbija käitumist ning siis langetatakse otsused kaupluste lahtiolekuaegadest, vahendab ETV24.

SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimehena jätkab Ahti Asmann
Pärast Eesti suuruselt teise panga SEB Eesti Ühispanga juhi Mart Altveelt lahkumist võtab panga juhatuse esimehe kohustused enda peale juhatuse liige Ahti Asmann.
SEB Eesti Ühispanga juhatuse liige ning jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ahti Asmann täidab alates 4. augustist juhatuse esimehe kohuseid kuni uue juhi ametisse nimetamiseni, teatas panga pressiesindaja.
Panga senine juht Mart Altvee ei soovinud minna kaasa rootslaste senisest jõulisema sekkumisega siinse tütarpanga juhtimisse ning teatas 18. juunil oma lahkumisest.
Altvee näol on tegemist juba mitmenda tippjuhiga, kes lahkuvad pea üheaegselt ühest Eesti juhtivast pangast.

Kinnisvaramaaklerid: mingisugust krahhi ei tule
Käesoleva aasta jooksul Eesti kinnisvaraturg oluliselt korrastub ning osades segmentides toimub ka hinnakorrektsioon, kuid mingit kinnisvarakrahhi lähiaastail ei saabu, selgus Tallinna maaklerite seas läbi viidud küsitluses.
Juunikuus Tallinna juhtivates kinnisvarabüroodes (1Partner Kinnisvara, Uus Maa, Pindi Kinnisvara, ERI Kinnisvara) läbi viidud küsitluses avaldas paarkümmend kogenud maaklerit arvamust kinnisvaraturu lähiaastate trendide kohta.
Valdav enamus küsitletuist pidas Tallinna perspektiivseimaks tulevikupiirkonnaks praegust linna vaeslast Koplit.
Ka olid maaklerid valdavalt ühel meelel, et kolme aasta pärast ehk aastal 2010 on Tallinna kinnisvarahinnad naaberpealinna Helsingi omadest endiselt madalamad. Jätkuvalt püsib enamusel maaklereist veendumus, et peale eurole üleminekut toimub Eestis kinnisvarahindade üleüldine tõus.

Saku Õlletehas siseneb energiajookide turule
Saku Õlletehas siseneb sel nädalal uue tootega Traffic kiirelt kasvavale energiajookide turule.
"Energiajookide tarbimise kiiret kasvu jälgides võib väita, et paljud eelistavad enese erksana hoidmisel kohvi asemel energiajooki," sõnas Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp.
"Eelmisel aastal kasvas ACNielseni jaeturu uuringu andmetel energiajookide Eesti turg mahus ligi 30% ning selle aasta esimese kuue kuuga koguni 73%."
2006. aastal müüdi tootjate infol kokku 4.8 miljonit liitrit energiajooke. "Energiajook võib osutuda asendamatuks abivahendiks hetkedel, kui on vaja hoida end ärkvel tööülesannete või muude kohustuste täitmisel.
Usume, et Traffic on parimaks energia kogumise allikaks näiteks varajastel hommikutundidel, eksamiperioodidel või pikkadel autosõitudel, kui otsitakse mõjusat energiasähvakut," kirjeldas Karin Sepp energiajoogi praktilisust.

TTÜ uued ühiselamud maksavad 219 miljonit
Tallinna tehnikaülikool sõlmis möödunud nädalal AS-iga Eesti Ehitus 219-miljonilise töövõtulepingu kahe vana ühiselamu lammutamiseks ja uute ehitamiseks.
Akadeemia tee 7 ja 9 asuvate ühiselamute lammutamine ning samasse asukohta uute ühiselamute ehitamine läheb täpsemalt maksma 219,24 miljonit krooni, summale lisandub käibemaks.
Uued ühiselamud peaksid valmima novembris 2009, teatas ettevõte börsile.
"Mõlemad kasarmu tüüpi ühiselamud tehakse maatasa, sest leidsime, et lappimine läheb palju töömahukamaks ja lõpptulemus võib kannatada," on tehnikaülikooli ehitusosakonna projektijuht Hille Uus öelnud Eesti Päevalehele.
Uusi sõnul tulevad hooned viiekorruselised korterisüsteemiga ühiselamud, kus domineerivad kahekohalised toad. Enamik tudengikortereid koosneb kahest kahekohalisest toast, ühisest köögist, WC-st ja duššinurgast. Kokku tuleb kahte ühiselamusse 182 tuba ning nende alla ja vahele maa-alune autoparkla, kus on ruumi 198 sõidukile.

Bensiinihind langes krooni võrra
Neste, Alexela, Olerex ja Statoil langetasid täna enne lõunat kütuste jaemüügi hindu ühe krooni võrra.
Neste tanklates maksab liiter Futura 95 Eurot 13 krooni ja 50 senti, Futura 98 Eurot 14 krooni.
Diislikütuse hind ei muutunud. Enamikus jaamades on see 13,30. Neste andmeil on hinnalanguse põhjuseks on bensiini sisseostuhindade alanemine.
Diislikütuse turuhinnad Euroopas ei ole sarnast langust kaasa teinud, mistõttu hinnalangetamise võimalus puudub.
Krooni võrra on bensiini hinda langetanud ka kodumaised tanklaketid Olerex ja Alexela.
Alexela tanklates maksab liiter 95 oktaanarvuga bensiini 13 krooni ja 50 senti, liitri 95 Nitro 3000 ning 98 oktaanarvuga bensiini eest tuleb välja käia 14 krooni.
Bensiinihindade langetamisega läks kaasa ka Statoil, kes pakub liitrit bensiini 95 EURO hinnaga 13.75 - 13.50 krooni, bensiin 95 EURO Ultima 14.00 ning bensiin 98 EURO Ultima 14.25 - 14.00 krooni.

Puhkemajad sobivad asendama suvekodu
Puhkemajade pakutavat vaikust ja rahu hindavad külastajate kõrval ka nende pidajad.
Hotellide ja spaade kõrval koguvad populaarsust puhkemajad, milles nähakse mitte ainult peopaiku, vaid ka perega või kallimaga rahuliku puhkuse veetmise võimalust.
Suvised nädalavahetused pannakse kinni varakult, kinnitavad puhkemajade pidajad ja nende külastajad.
Kauaaegne puhkemajade külastaja Aune Altmets teab omast käest, et kõige hinnatum aeg on juulikuu. "Broneerima peab kindlasti varakult!" kinnitab ta.
Aastatepikkuse kogemusega Aune Altmetsal on kujunenud oma kindlad lemmikud: "Saaremaal Mändjala tuuliku puhkemajas oleme käinud juba aastaid, mõni suvi koguni mitu korda. Kütame sauna, valmistame ise süüa. Lemmikmaja on puhkuse ajal täiesti meie päralt!"

Novatours võtab uuel hooajal sihikule ka suusatamishuvilised
Eesti suurim reisikorraldaja Novatours hakkab uuel sügistalvisel hooajal turistide Egiptuse ja Hispaania palmide alla lennutamise kõrval pakkuma ka suusareise. Firma turundus- ja kommunikatsioonijuhi Olev Riisbergi sõnul pakutakse suusapakette jaanuarist märtsini kolme sihtkohta: Itaaliasse, Andorrasse ja Austriasse. Kõigi kolme puhul on tegemist lennureisidega. "Tundub, et nõudlust on - ei taheta minna vaid bussiga Slovakkiasse," täheldab Riisberg.
Uusi sihtkohti pakkudes loodab Novatours eeloleval hooajal oma klientide hulka kasvatada.
Suusareiside kõrval pakub Novatours tänavu topeltmahus reise ka vanadesse traditsioonilistesse sügis- ja talvepuhkuse sihtkohtadesse, nagu Egiptus ja Kanaari saared.

Soomes telefoniga lobisemine läheb peagi kallimaks
Soomes ei saa sügisest enam kõnedele tasuta vastata, minuti hind on 2.20 kuni 4.35 krooni.
30. augustist kehtima hakkavate eurotariifide puhul lubavad operaatorid tasuta kõnesid vastu võtta vaid Lätis ja Leedus viibijatel.
Kui võtta kõne vastu Soomes, tuleb selle eest maksta 2.20 kuni 4. 35 krooni minutist, EMT ja Tele2 hakkavad siiski tasu küsima pärast esimest kõneminutit.
Tele2 Eesti turundusdirektori Kristjan Seema sõnul polnud võimalik kõiki seniseid soodustusi säilitada.
EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütles, et kui varem oli võimalik pakkuda rohkem soodustusi, siis uus hinnakiri seda enam ei võimalda. "Otsustasime siiski esimese minuti jätta tasuta, mis sobib neile, kes on harjunud lühikesi kõnesid pidama," sõnas Pino.

Soome-ugri noored kogunevad Hiiumaale suvelaagrisse
Hiiumaal Kõpus algab esmaspäeval mittetulundusühingu Fenno-Ugria Asutuse korraldatud soome-ugri noortelaager, milles osaleb 30 last Eestist ja Udmurtiast.
Laager kestab 8. augustini ja on mõeldud hõimurahvaste keelest ja kultuurist huvitatutele noortele, vahendas ürituse korraldaja.
Eestist osalevad lapsed on saabunud Hiiumaale paikadest üle terve Eesti, paljud neist on juba käinud samataolises laagris Marimaal ja Udmurtias. Rahastamisprobleemide tõttu jäid laagrisse saabumata Ungari ja Soome noored.
Eesti poolt toetavad laagri toimumist hasartmängumaksu nõukogu ja hõimurahvaste programm, laagrit aitab korraldada MTÜ Pylades Laagrid.
MTÜ Fenno-Ugria Asutus korraldab soome-ugri noortelaagreid juba kolmandat aastat. Tänavune Hiiumaa laager on arvult juba kuues. Kolm korda on Eesti lapsed käinud Udmurtias ja korra Marimaal, Eestis oli mullu soome-ugri laager Võsul.

Tallinna väisab maailmakuulus bluusilegend
8. ja 9. augustil esineb Tallinnas restoranis Clazz viimane elusolev "deltabluusi kuninga" Robert Johnsoni sõber ja kaasaegne - juunis 92. sünnipäeva tähistanud David "Honeyboy" Edwards.
Honeyboy annab Tallinnas kaks kontserti, mis mõlemad algavad kell 21 - teisele kontserdile eelneb eripiletiga eksklusiivne kolmekäiguline Mississipi õhtusöök, mis algab 18.30 ning on staari enda koostatud menüüga.
Kontserdipiletid maksavad 200 krooni, kui viimasele kontserdile osaleda lisaks ka õhtusöögil, on hinnaks 450 krooni. Restorani mahub kontserti kuulama 400 inimest.
Ansambli Bullfrog Brown liider ja tunnustatud bluusispetsialist Andres Roots kommenteerib Honeyboyd järgnevalt: 
Hiljuti tuuritas David "Honeyboy" Edwards veel koos eakaaslaste Robert Lockwood Jr.-i, Henry Townsendi ja Homesick Jamesiga, kuid paraku lõpetasid kõik kolm oma maise teekonna 2006. aastal. Nii on 1938. aastal Robert Johnsoni surma tunnistajaks olnud 92-aastane Edwards tänaseks viimane aktiivselt tegutsev vanakooli deltabluusi viljeleja.

Ikkagi tundmatu Wiiralt
Alati hinnatud Wiiralti varajane looming näitab tema suhteid naiste,
Tundub, et me teame Wiiraltist kõike, eriti nüüd, mil koju on jõudnud ka tema emigratsioonis tehtud või sinna sattunud tööd ning tema enda märkmed ja päevikud. Kuid sama rikkalik kui tema produktsioon, on ka ta loomingu hämarad tagamaad.
Praegune Kumus rippuv näitus keskendub Wiiralti varajasele loomeperioodile. Piiri hilisemaga on kerge tõmmata: 1933. aasta kevadel toimus Wiiralti elus kaks olulist sündmust. Esiteks isa surm, mida ta elas valu-salt üle ja piinas ennast süütundega, et ei läinud talle eelmisel aastal Eestisse külla - ilmselt jäid paljud jutud rääkimata. Teiseks avastati Wiiraltil raske maksahaigus ja tänu arsti karmile hoiatusele ei võtnud ta pärast seda tilkagi alkoholi. Ta eestindas oma nimes W-tähe V-ks, kuigi signeeris endiselt oma töid W-ga. Nii käibivad siiani mõlemad variandid, kuid on kaks kunstnikku: Wiiralt ja Viiralt, sest pärast 1933. aastat muutus tema looming realistlikumaks ning kadusid varasemad pöörased teemad. Mai Levin on öelnud, et sel aastal lõppes Wiiralti noorus. Kõik see paneb mõtlema, milline on alkoholi ja narkootiliste ainete mõju kunstniku loomingule: miks stimulaatorite mõju kadumine nii tihti kunstniku loomingut radikaalselt muudab?

Spielberg püüab Hiina välispoliitikat mõjutada
Režissöör Steven Spielberg võib loobuda Pekingi olümpiamängude avatseremoonia kunstilise nõustaja positsioonist, kui Hiina ei karmista oma Sudaani-poliitikat.
Probleemse Aafrika riigi naftatööstusesse ulatuslikult investeerinud Hiinale heidetakse ette, et riik ei ole Lääne-Sudaanis asuvasse Darfuri genotsiidipiirkonda ÜRO rahuvalvajaid saatnud. Inimõiguste organisatsioonid aga süüdistavad Hiinat Sudaani relvadega varustamises.
Steven Spielberg, kes on üks Pekingi olümpiamängude peamistest kunstilistest nõustajatest, kirjutas mais Hiina presidendile Hu Jintaole kirja, milles kutsus Hiinat üles Sudaanile survet avaldama, et too lubaks kriisipiirkonda rahuvalvajaid. Nüüd aga ähvardab ta oma rollist 2008. aasta olümpiamängudel loobuda, vahendab ABC News.

Estonia kaevandusse töölisi vedanud rong läheb pensionile
Eesti Põlevkivi asendab 30 aastat töölisi vedanud rongid bussidega, sest ei suuda kanda uute vagunite soetamiskulutusi.
Marsruudil Jõhvi-Raudi jaam mäemehi ja -naisi vedanud rong teeb oma viimase sõidu homme. Edaspidi sõidavad töötajad Estonia kaevandusse ja tagasi koju bussidega, teatas Eesti Põlevkivi.
Tööliste vedu reisirongiga toimus alates 5.juulist 1993.
Inimesi üle 30 aasta vedanud kuus vagunit, millega toimetati kaevureid Estoniasse, on oma aja ära teeninud ning vajaksid väljavahetamist. Viimane aga nõuab suuri investeeringuid, mistõttu otsustas AS Eesti Põlevkivi juhtkond edaspidi teostada töötajate vedu bussidega. Uue transpordi peamisteks eelisteks on paindlikud sõidugraafikud, kiirem ja mugavam sõit.
Rongi viimasele reisile pühendatud üritus leiab aset 31. juulil Estonia kaevanduse platvormil kell 16.15.

Haapsalus saab näha Valget Daami
Haapsalu linnuses on tänasel täiskuuööl oodata Valge Daami ilmumist ristimiskabeli aknale, publikul palutakse kohale tulla enne keskööd.
Südaööl musitseerib Valge Daami akna all Andreas Rahuvarm.
Salapärase daami tulek sõltub suuresti ilmast - kuust ja pilvedest. Väga pilvise ilmaga võib Daam tulemata jääda.
Linnuse väravad on külastajatele avatud kella 3-ni öösel.
Kindla soovi korral Valget Daami näha, peab tulema vaatama Valge Daami teemalist vabaõhulavastust "Võõras", mis toimub 3.-5. augustil
3.-6. augustini on Haapsalus Valge Daami aeg, mis toob linna kontserte, etendusi ja kauplejaid.

Ultima Thule rokkis, Slide Fifty mitte nii väga
Eelmise nädala kolmapäeval sai Pirita kloostri varemeis näha Ultima Thulet ja tema külalisi ning Tõnis Mäge oma väljakujunenud headuses.
Esimese külalisena astus lavale Slide Fifty, kes peale mõne originaalloomingusse kuuluva loo mängis omanäostatud versiooni Thule "Kolmest paksust sakslasest".
Tore, bändil on tipptasemel helitehnika ja hääd pillid - suurepärane algus kvaliteetmuusikani pürgimiseks.
Vaiko Eplik oli juba muhe. Jõudis omalaadiliste ning lihtsate lauludega rahva südameni ning tegi samuti oma versiooni peaesineja loomingust - tema puhul siis loost "Liivimaa pastoraal."
Seejärel tuli kord kauaoodatud Ultima Thule enda kätte, kes oli selline, nagu ta olema peab - tuntud headuses, kus heliline ja pildiline pool kogub oma läbiva kvaliteediga aina uusi austajaid. Mägi on tõeline artist selle sõna kõige sügavamas tähenduses, suutes rahva korralikult üles keerata.

Rokktüssamine Salacgrivas
Möödunud nädalavahetusel Lätis toimunud festival Positivus AB tekitas tohuvabohu ning veidraid muljeid nagu lehmakomm kaleidoskoobis.
Kui põrutasin Jurmala poolt Riiga, ilutses elektripostidele paigutatud plakatitel "Brets Andersons (ex-Suede)". Maanteel juubeldasid autobussidel kleeppildid, mis esitlesid Pariisis resideeruvat Sex Pistolsi endist manageri "Malcolm McLaren". Lisaks veel kultusbänd Mumiy Troll, James, Stereophonics, sületäis Läti ansambleid ning tagatipuks DJ-na üles astuv lätlasest Limp Bizkiti kutt.
"Da, eto jest staraja muzõka*," poetab Riia ainsa rokiklubi Depo omanik Guntis Vanags, kellele Salacgriva poole veeredes helistan. Noh ja mis siis! Laskmata end kohalike korüfeede hinnangutest mõjutada, jõuab meie reisiseltskond õigeks ajaks kohale, ning suundub reipalt maalilisse metsaalusesse. Ranna lähistele on püstitatud kaks Eesti mõistes suurt lava, festivali piiravad laigulistes mundrites mehed.

Internet: linnuke.masendav.com
Internet: "Tahad linnukest panna? No ole lahke," kutsub veebikülg aadressiga linnuke.masendav.com oma linnukeste panemise kirge rahuldama. Jah, tegelikult ka on kogu saidi mõte tühjade ruutude linnukestega täitmises ehk ohjeldamatus klõpsamises. Saab üks lehekülg täis, keera järgmine. Mõjub nagu virtuaalne mullikile paugutamine.

Muusikafestival, mida seob üldine melu
Tundub, et Viljandi pärimus-muusika festivali korraldajatel on tuline õigus, kui nad ei taha kedagi esile tõsta ega peaesinejana reklaamida.
Üht suurt eredat muusikaelamust Viljandi folk tänavu ei pakkunud, nagu ka eelmisel aastal. Küll aga jagas ta hulga meeldejäävaid detaile, millest ilmselt moodustubki tervik.
Olgu selleks siis tihe paduvihm, mis reede õhtul Kultrahoovi puupinkidel istujad setu meeskoori Tsibihärblaseq kontserdil rõõmsalt üle kallas - just nimelt rõõmsalt, sest kurvaks ei teinud see ühtegi nägu, pigem kastis niigi positiivseid emotsioone.
Või näiteks uniseid haistmismeeli üllatusena rabanud saunalõhn, mis jõudis laupäeva hilisõhtul Suures Toas mu ninna hetkel, mil Tauli-tüdrukud laulsid "hüva leili". Oli see mingi trikk, kokkusattumus või lihtsalt nii elavalt lauldud lugu? Kaldun arvama viimast, sest teised võimalused ei tundu reaalsed.

Viljandi pärimusmuusika festival on ainulaadne muusikaüritus
"Fernando Stern on vist rohkem tänavamuusik," ütleb Viljandi folgi staabimaja juures Zorbase hing Olavi Kõrre. "Aga seda tugevamalt ta oma materjali valdab."
Kümmekond minutit hiljem üritan kõnealuse Tšiili päritolu mehe kontserdile pääseda ja see osutub lootusetuks ettevõtmiseks. Saal on rahvast puupüsti täis ja pressikaart mind ei aita. "Tulin ainult tema pärast Viljandisse," ahastab koos minuga ukse taha jäänud proua.
Viljandi folk on ainulaadne festival. Tänavamuusikute ja busker'ite kontserte just iga päev ja igas maailma linnas sellisel kombel umbe ei müüda. Viljandis müüakse. Ja see on lahe.
Päris ausalt. Meeleolu on mõnus. Lääne-Euroopa tänavanurkadel paaniflöödil "Lady In Redi" venitav puertoriikolane leiab siin endale iga poole tunni tagant uue ja tänuliku publiku. Kätt südamele pannes tean ma kogu festivali esinejate nimekirjast vaid Eesti omi ja isegi neid päris mitte kõiki. Rokkfestival oleks sellisel moel mõeldamatu.

Kergejõustik: Uljas jooksis Salonikis hooaja tippmargi
Egle Uljas loobus Eesti meistrivõistlustest Saloniki jõupproovi kasuks ja saigi esmaspäeval Kreekas kirja oma tänavuse hooaja parima.
2.03, 07 andis viienda koha ja jääb jooksja isiklikust rekordist maha vaid 0,15 sekundiga, vahendab Sportnet.ee.
Eestis on sellest tulemusest kiiremini jooksnud vaid rekordiomanik Raissa Ruus ja Uljas ise.

Jalgrattasport: Tombak ja Pütsep Walloonia tuuril esikümnes
Belgias jätkuva Tour de Wallonie kolmandal etapil mahtusid esikümnesse nii Janek Tombak (Jartazi - Promo Fashion) kui Erki Pütsep (Bouygues Telecom).
217,5 km pikkusel grupisõidul heitlesid juhtgrupis etapivõidu pärast 19 ratturit ja särtsakaimaks osutus itaallane Giuseppe Palumbo (Acqua & Saponne), vahendab Sportnet.ee. Tombak ületas finišijoone seitsmendana ja Pütsep kümnendana. Kolmas tuuril osalev eestlane Rene Mandri (Ag2r-Prevoyance) kaotas parimale seitse sekundit ja oli 28.

Eestlased tegid Lätile korvpallis ära
Kuigi Eesti meeskond lõpetas koduse nelja koondise turniiri ühe võidu ja viimase kohaga, saadi viimasest kohtumisest Lätiga positiivseid emotsioone.
EM-finaalturniiriks valmistuvad lõunanaabritest turniiri esikohaomanikud alistati Saku Suurhallis 75: 74, vahendab Sportnet.ee.
Viis minutit enne lõppu juhtisid eestlased 72: 66. Seejärel suutsid lätlased tabada kaks kolmest, lisaks veel kaks vabaviset ja kui mängida jäi 1.34 oli Eesti taga 72: 74.
Võidu tõi eelnevast viiest kaugvisekst vaid ühe tabanud Gert Kullamäe, kelle kolmene 26 sekundit enne sireeni viis võõrustajaid juhtima 75: 74. Lätlaste viimane rünnak lõppes pallikaotusega. Võitjate resultatiivsemad olid Kristjan Kangur ja Tanel Tein 12 punktiga, Martin Müürsepp ja Valmo Kriisa lisasid 11 ning Kullamäe 10 silma.

Eesti võistlustantsijad võitsid Austria MK-etapi
Eestit esindavad võistlustantsijad Manuel Frighetto ja Karin Rooba saavutasid rahvusvahelisel ladina-ameerika tantsude turniiril Schladmingis esikoha.
Austrias toimunud võistlus kuulub maailma karikavõistluste sarja, kokku osales 37 tantsupaari 10 riigist, vahendab etvsport.ee.

Valloonia velotuuri teisel etapil oli parimaks eestlaseks Tombak
Belgias toimuval UCI 2. kategooria Valloonia velotuuri teevad kaasa ka Erki Pütsep (Bouygues Telecom), Rene Mandri (Ag2r) ja Janek Tombak (Jartazi).
Kui avaetapil oli parima eestlasena tänavune grupisõidu meister Pütsep üheksas, siis teisel etapil sai Tombak 18., Mandri 22. ja Pütsep 23. koha, vahendab etvsport.ee.
Etapivõit kuulus belglasele Greg Van Avermaetile (Predictor - Lotto), kellega Eesti kolmik sai sama aja.
Kokkuvõttes on liidriks avaetapi võitja hispaanlane Luis Pasamontes (Unibet.com), Pütsep on 13., Mandri 14. ning Tombak 21. kohal (kõigil kaotust liidrile 46 sekundit).

Kanepi kaotas paarismängu avaringis
Kaia Kanepi ja rootslanna Sofia Arvidssoni tee Stockholmi WTA Touri 145 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri paarismängus jäi lühikeseks.
Nordea Nordic Light Openil jäädi esmaspäeval alla esimese asetusega Hispaania paarile Anabel Medina Garrigues - Virginia Ruano Pascual 3: 6, 4: 6, vahendab Sportnet.ee.
Kanepi teeb kaasa ka üksikmängus.
Neljandat asetust omav eestlanna ootab oma vastast kvalifikatsiooniturniirilt, kus otsustavad kohtumised lõppesid nii:
Anna Lapuštšenkova (Rus) - Lina Stanciute (Ltu) 6: 7 (4: 7), 6: 2, 5: 7
Marta Domachowska (Pol) - Tatiana Luzhanska (Ukr) 6: 3, 6: 2
Julia Georges (Ger) - Chin-Wei Chan (Tpe) 6: 1, 6: 4
Youlia Fedossova (Fra) - Violette Huck (Fra) 7: 5, 6: 4
Lisaks neljale qualifier'ile pääseb põhiturniirile ka üks lucky loser, kirjutab ww.kaiakanepi.com.

Ratsutamine: Hanno Ellermann tuli Bratislavas kolmandaks
Bratislava CSIO**** Nations Cup'i eile õhtul sõidetud 150 cm takistustega Grand Prix'l tuli Hanno Ellerman hobusel Poncorde 43 võistleja hulgas kolmandaks.
Tiit Kivisild hobusel Lara II sõitis välja 20-nda tulemuse ning Gunnar Klettenberg hobusel Terror ja Rein Pill hubusel Ritual kahjuks katkestasid.
Eesti ratsutajaid saatis 26.-28. juulini peetud võistlustel hiilgav edu, sest esmakordselt Rahvuste Karika võistlusel saavutati meeskondliku sõidu võit.
Hanno Ellermann ja Gunnar Klettenberg valmistuvad Euroopa meistrivõistlusteks, mis toimuvad 14.-19. augustini Saksamaal Mannheimis.

Tennis: Kaia Kanepi on maailma 40. reket
Esmaspäeval avaldatud värskes WTA edetabelis on Eesti esireket Kaia Kanepi 40. kohal, mis on Eesti naistennisisti läbi aegade kõrgeim koht maailma edetabelis.
Kanepi varasem parim koht oli 45., mida ta hoidis kaks nädalat tagasi avaldatud edetabelis, vahendab Sportnet.ee.
Kanepi tõusis pingereas tänu edukale esinemisele Austrias peetud Bad Gasteini turniiril, kus eestlanna nelja parema hulka jõudis ja poolfinaalis hilisemale võitjale itaallannale Francesca Schiavonele alla jäi. Sel nädalal mängib Kanepi Stockholmis peetaval 145 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiril.
Teistest eestlannadest tõusis Maret Ani nelja pügala võrra, eelmise nädala 154. rida on vahetunud 150. koha vastu.
Margit Rüütel andis võrreldes eelmise edetabeliga käest 16 kohta, uueks kohaks on 239. Julia Matojan tõusis kümne koha võrra ja asub uues tabelis 929. positsioonil. Viimase Eesti naistennisistina WTA edetabelis figureeriv Barbara Kvelstein tõusis võrreldes eelmise nädalaga 11 kohta ja asub nüüd 1266. kohal.

Baskini anekdoodid
Kuulsalt krimkade autorilt paluti intervjuud:
"Millega võib seda seletada, et kriminaalromaane kirjutavad põhiliselt mehed?"
"Noh, on ka mõningaid naisi, aga neid on vähe. Miks mehed? Arvatavasti sellepärast, et naised ei suuda romaani lõpuni varjata, kes on mõrvar!"
"Miks sa eile tööl ei olnud?"
"Ma tundsin end halvasti."
"Kas sul arstitõend on?"
"Ei ole. Eile ma tõesti olin haige!"
"Kelner, miks teie firmaroog on viina lõhnaga?"
Kelner astub mõne sammu lauast eemale ja küsib:
"Aga nüüd?"

JÄRJEJUTT (8): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Härra Honeyfoot tervitas neid sõnadega: "Kuidas käsi käib, härra Aptree? Kuidas käsi käib, härra Greyshippe? Loodetavasti olete hea tervise juures, härra Tunstall? Mul on hea meel teid siin näha, härrased! Küllap olete tulnud koos meiega juubeldama. Meie aastatepikkune virelemine teadmiste tolmusel tühermaal on viimaks läbi. Oh, keegi ei tea paremini kui teie, härra Aptree ja härra Greyshippe, missugused need aastad olid, sest teie olete enamiku neist läbi elanud. Ent nüüd näeme taas aega, mil võlukunst on Britannia nõuandja ja kaitsja! Ja prantslased, härra Tunstall! Millised tunded valdavad prantslasi, kui nad sellest kuulevad? Oo, mind ei üllata sugugi, kui see tooks kaasa viivitamatu allaandmise."

Ferenc Lehari Orkester Tartus
1. augustil Tartus Raekoja platsil toimuv kontsert kannab nime "Tervitusi suvisest Viinist!". Esitamisele tulevad palad Richard Straussi, Imre Kalmani ja Ferenc Lehari teostest. Lisaks kuuleb mitmeid tuntud laule Cole Porteri operetist "Suudle mind, Kate" ning Edgar Arro ja Leo Normeti kodumaisest operetist "Rummu Jüri".
Kontserti juhib Endel Nõgene. Esinevad rahvusooperi Estonia solistid Janne Ševtšenko ja Rene Soom ning Endla teatri näitleja Peeter Kaljumäe. Orkestri tuumik koosneb Estonia teatri muusikutest.
Kontsert algab kell 19.

Vürtsitüdrukutel uued kontserdid
Juunis kokku tulnud endise menubändi Spice Girls taasühinemise tuuril annab kooslus 14 kontserti, selgus reedel. Tuur algab 2. detsembril Kanadas ning nüüd juba pigem naistebändi nime kandev vürtsine viisik esineb ühtekokku kuues maailmajaos. Euroopas näeb neid Londonis, Kölnis ja Madridis. Kontserdituuri üks esinemispaik on veel lahtine, selle valivad fännid, andes bändi kodulehe kaudu hääle näiteks oma kodulinnale.
Pärast tuuri väljakuulutamist on bändi kodulehe abil end kontsertidele registreerinud kolm miljonit inimest.
BBC põhjal Mari Rebane

Teleripultide kiire evolutsioon viib vaikse ja valutu väljasuremiseni
Poole sajandi jooksul on teleripult muutunud asendamatuks esemeks terves majas.
Inimkonna suurim pahe laiskus genereerib ideid, kuidas kõrgtehnoloogilised leiutised võimalikult vähese energiakaoga laisklejat teenima panna. Kui Zenith Radio Corporation leiutas 1950. aastal esimese televiisorit reguleeriva kaugjuhtimispuldi, mida rahvakeeli kutsuti nimega Lazy Bones (laiskvorst - toim), poleks vist keegi osanud arvata, et kümnete aastate pärast võimaldab sellesama puldi järglane ühe näpuliigutusega juhtida kogu meie elamist. See igapäevast jalavaeva tunduvalt vähendav universaalne imepult haldab heli- ja videotehnikale lisaks ka telefoni- ja arvutivõrku, keskkütet ja ventilatsiooni. Revolutsiooniline leiutis kannab nime Smart Home, tõlkes Tark Kodu.

Igiliikurid vaimustusid ööjooksust Kadriorus
Kui naiste 12 tunni jooksu parim Ausra Kavaliauskiene läks Kadriorus lõpuringile, hüples leedulanna rõõmsalt. Vana tõde - võitjal on alati kerge!
"Fantastiline!" kiitis 39-aastane Kavaliauskiene. "Sain adrenaliinilöögi, kõik sujus ja jalad pidasid vastu. Hea rada ilusas pargis ja suurepärane korraldus. Kutsun järgmisel aastal teisigi kaasmaalasi siia."
Ka absoluutselt parima Ailar Nirgi samm läks viimastel ringidel reipamaks. Esmakordselt nii pikal distantsil osalenud 41-aastane võhmamees järgis kogu öö ettevaatlikku taktikat ja hoidis ka liidrina joostes pea külmana.
"Tahtsin enam-vähem kogu aja liikuda, istumiseks polnud mahti," ütles 129,044 kilomeetrit läbinud Nirgi, kes krooniti ala esimeseks Eesti meistriks.
Kadriorg kui staadion
"Kas nüüd keskendudki ülipikkadele jooksumaadele?" küsis jooksusõber Ivar Valge. "No praegu tõesti ei tea," vastas Nirgi. "Siis peab selleks aega ja võimalusi leidma. Aga võita on küll väga hea tunne, ja kui nii kergelt tuleb, siis teeksin ka edaspidi kaasa. Londoni maraton oli tunduvalt raskem."

AjaPeegel: Raudne leedi Rünne
Eesti naiste kergejõustikukoondis osales tänavu Euroopa karikavõistlustel viieteistkümnendat korda. Eha Rünne on kuulunud kõik need aastad koondise kullafondi.
Mulle meeldib üks seik, kui 2000. aastal sõitsin koos kergejõustiklastega Euroopa karikavõistlustele Kaunasesse. Ootasime Sakala keskuse ees autobussi väljumist. Eha lõbustas ootajaid, lugedes ajalehest ette üht kirjatükki, kus autor ennustas Eesti kergejõustikule 21. sajandil tumedat saatust. Autor soovitas Rünnel minna ahju taha sokke kuduma ja anda teed noorematele. Eha hüüatas: "Milles mina süüdi olen?"
Pärnus saabus reisiseltskonnale täiendust. Silma hakkas vägilasekasvu tagasihoidlik Gerd Kanter, kes võistles koondises esmakordselt.

Kulturistid laagerdavad jõusaali läheduses
Kolmandat aastat järjest kogunesid Eesti kulturistid Võsu mändide alla, et koos harjutada, üksteiselt uusi treeningunippe õppida ja end välismaalastega võrrelda.
Nimelt treenis, õppis ja puhkas paar nädalat tagasi peetud kulturistide laagris lisaks Eesti tippudele veel ka mitu välisstaari - näiteks 2006. aasta Euroopa meister ja MM-i hõbedamees tšehh Lukas Osladil, Austria viiekordne meister Roland Ullram ja Venemaa naiste mitmekordne body fitness'i meister Valentina Zabiaka.
Kalurikülade ilu.
Miks sellist laagrit üldse korraldada - kas kulturist ei saa siis üksi enam jõusaalis treenitud? "Eesti on piisavalt väike, et võistlejad võiksid omavahel kokku hoida, üksteiselt õppida ja koos noori harida," ütleb üks laagri korraldajaid Marek Morozov.
Laagripäev, muide, ei koosne sugugi ainult jõusaalis rassimisest. Hommikuti joostakse ja sõidetakse rattaga, enne ja pärast lõunat kuulatakse loenguid, õhtuti analüüsitakse võistlusvideoid.

Kullasõudjatel kippus pilt eest ära
Kaheksa sõudjat ja nende roolimees valmistasid *otimaal alla 23-aastaste MM-il kulda võites üllatuse nii rivaalidele kui ka poolehoidjatele.
"Väikeriigi võit kaheksapaadil on superüllatus!" hõiskas treener Mati Killing. "Kõik soovisid meile enne finaali edu. Öeldi koguni: "Jumal on teiega!""
Maailmameistriks krooniti pärnakad Andrus Sabiin, Jaan Laos, Alvar Räägel, Artur Maier, Martin Absalon, Sten Villmann, Rauno Talisoo ja kolmandat suve koos nendega kuurortlinnas treeniv viljandlane Alo Kuslap ning roolija Nikita Lunin, kes on samuti pärnakas.
"Suutsime väga hästi keskenduda ja endast maksimumi pigistada," ütles esisõudja Sabiin. "Lõppu mäletan ähmaselt, pilt kippus eest minema. Kuid võidutahe oli nii tugev, et me ei vajunud ära."
Poiste sihiks on olümpia

Rannapallurid Kais ja Vesik torkasid jala olümpiaukse vahele
MM-il viiendaks tulnud rannavollepaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik kindlustas suure tõenäosusega endaleolümpiapileti.
Šveitsi väikelinnas Gstaadis peetud MM-il kordasid Kristjan Kais ja Rivo Vesik kahe aasta tagust viiendat kohta, said 18 000-dollarilise auhinnasumma ning tõusid saadud 600 MK-punktiga olümpiale pürgijate tabelis turvalisele kohale.
"Kindlasti ei saa midagi enne öelda, kui nimekiri lukku läheb, kuid 90-protsendilise tõenäosusega oleme sees," uskus Kais, et 24 olümpiapaari hulgas koha kindlustamiseks tuleb vaid hankida puudu oleva kaheksanda MK-etapi punktid.
Praegu hoiavad eestlased pingereas 14. kohta, nad on kaasa löönud seitsmel osavõistlusel ja viletsaimaks tulemuseks on 17. koht. "Samas on tähtis olla 12 tugevama seas, kuna see annab olümpial parema asetuse," lausus Kais.

FC Flora võttis meistrivõistlustel magusa revanši
FC Flora laupäevane võit pealinna rivaali FC TVMK üle muutis heitluse Eesti meistrivõistluste hõbemedalile pingelisemaks. Nädala alguses teise suurkonkurendi Narva Transi alistanud FC Flora jagab nüüd piirilinna klubiga kolmandat kohta, TVMK on kahe punkti kaugusel.
Laupäeval näitas Flora teravust mängu avaminutitest alates. Lisaks kahele tabamusele, mis sündisid esimese poolaja keskel ja mängu viimasel lisaminutil, oli neil veel väravavõimalusi. TVMK seevastu mängis loiult ja tujutult, noore ründepaari Oliver Konsa ja Sergei Ženjovi pingutustest jäi seekord vajaka. "Täna tõestasime, et juunikuine 0: 6 kaotus TVMK-le oli vaid õnnetu juhus ja halb päev," rõõmustas Flora kaitsja Alo Bärengrub revanši üle.

Eesti alistus nii Ukrainale kui ka Ungarile
EM-i lisavalikturniiriks valmistuv Eesti korvpallikoondis kaotas Tallinnas laupäeval Ukrainale 68: 70 ja eile Ungarile 54: 66.
Peatreener Tiit Soku sõnul pole mängupildi pärast vaja veel muretseda. "Muretseda tasub ainult seepärast, et kaotus annab negatiivse emotsiooni ja võit positiivse," lausus ta.
Tiit Sokk ütles, et lootis eile rohkem Tanel Teinile, kelle ülesanne oli mängu teravamaks ajada. "Juuli on mul alati mõõn," ütles Tein. "Asjad ei toiminud, aga meil on veel aega koostööd parandada."
Kohtumises Ukrainaga ei saanud eestlased kinni keskmängijat Sergei Lištšukki, kes kogus 27 punkti ja 12 lauapalli. "Ta ei ole nii kõrge klassiga mees, et võiks lasta tal nii palju visata," kritiseeris Tiit Sokk.

Lastetreener ohustas favoriiti
100 m tõkkejooksus isikliku rekordiga 13,65 hõbeda teeninud Kristi Kiirats kaotas Mirjam Liimaskile vaid kaheksa sajandikuga. "Väheke lootsin, et äkki õnnestub täna Mirjamit võita," lausus 28-aastane Nõmme kergejõustikuklubi sportlane, kes sai tänavu uue hoo - tema tippmark 13,98 pärines 1998. aastast. "Harjutan rahulikult töö kõrvalt, hommikul lähen trenni, siis tööle," rääkis Audentese spordikooli laste juhendaja. "On huvitav," tunnustas kaks suve tagasi 12,93 jooksnud Liimask konkurenti. "Tavaliselt läksin kohe stardist ette ja oligi kõik, kuid Kristi on palju kiiremaks läinud." Järgmine duell peetakse juba kolmapäeval Kuldliiga finaaletapil.

Dopinguainet tarvitanud Jaanus Uudmäe pääses hoiatusega
Kuu aega tagasi Euroopa karikavõistlustel positiivse dopinguproovi andnud Jaanus Uudmäe (pildil) tohib edasi võistelda. 23. juulil teatas rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) Eesti kergejõustikuliidule, et kolmik- ja kaugushüppaja Jaanus Uudmäe uriiniproovist leiti Taanis Odenses Euroopa karikavõistlustel keelatud ainet sibutramine'i.
Kuna tegemist ei ole tugevatoimelise keelatud ainega, otsustas EKJL-i juhatus teha sportlasele avaliku hoiatuse ja tühistada Taanis hüpatud tulemused. Samuti peab Uudmäe tagasi maksma 14 000 krooni auhinnaraha.
Eesti kergejõustikukoondise arsti Mihkel Mardna sõnul vastas karistus aine mõjule. "Kuna antud juhul ei olnud tegu psühhostimulaatori, peptiidhormooni, anaboolse steroidi või keelatud manipulatsiooniga, ei käsitle IAAF-i dopingureeglid seda väga suure eksimusena," lausus Mardna.

Kanter ja Leibak kaitsesid liidri au
Laupäeval neljandat korda järjest Eesti kettaheite meistriks kroonitud Gerd Kanteri hullumeelne võistlusgraafik võttis kogenud sportlased pead vangutama.
Ülemöödunud pühapäeval heitis ta Tallinnas 67.76, teisipäeval Rakveres 68.84, kolmapäeval Kaunases 70.92 ja laupäeval uuesti Tallinnas 67.82. Nädalaga 275 meetrit! "Eks võistlustel on vahe, Alekna vastu tuleb endast 110 protsenti anda, Eestis saab kergemalt hakkama," lausus Aleksander Tammertit 4,5 meetriga edestanud Kanter. Pronksi teenis 60.81-ga Märt Israel.
Laupäeval Zaragozas 67.63-ga võitnud leedulasele Virgilijus Aleknale on Kanter tänavu neli korda kaotanud. "Ühest küljest tunneb Alekna end kindlana, et on mind neli korda võitnud. Ma olen aga iga võistlusega talle lähemale tulnud. Osaka MM-il peaks meie vastasseis jõudma haripunkti, võib-olla ongi hea, et me enne seda enam ei kohtu," mõtiskles Kanter.

Ksenija Balta lootustandev võit ja lootusetu kaotus
Mitmevõistleja Ksenija Balta tänavune avastart seadis Osaka MM-il osalemise küsimärgi alla.
Seni tänavu võistlusi tribüünilt vaatama sunnitud mitmekülgse Ksenija Balta jaoks pidid nädalavahetusel Tallinnas peetud Eesti meistrivõistlused näitama, kas veebruarist saadik piinanud kannavigastus lubab lõpuks täie hooga võistelda.
Avapäeval jooksis mullu kolmel alal Eesti rekordi püstitanud Balta 100 meetri finaalis välja aja 11,76, edestades kindlalt isikliku rekordi 11,93 -ni kärpinud Ebe Reierit.
"Enne finaaljooksu hakkas jalg jälle valutama, aga mõtlesin, et kui nii kaugele olen tulnud, siis tuleb lõpuni minna. Olen väga rahul, eesmärk oli terveks jääda ja sellega sain hakkama. Enne võistlusi mõtlesin, et kui selle treeningu pealt jooksen 11,75, siis on superhea," rääkis oma tippmargile 29 sajandikuga alla jäänud välejalgne piiga, kes lubas pühapäeval kaugust hüpata, kui "jalg hommikul veel otsas on".

Noored pälvisid Euroopa olümpiapäevadel kulla ja hõbeda
Eesti noorsportlastel läks Euroopa noorte olümpiapäevadel Belgradis erakordselt hästi - judoka
Grigori Minaškin võitis kulla ja teatejooksunelik hõbeda.
Kui medalivõitjad laupäeva pärastlõunal Tallinna lennujaama jõudsid, läks rõõmsaks meluks. 16-aastast Grigori Minaškinit kaelustas ema, teda õnnitles ka treener Dmitri Budõlin.
Minaškin alistas kehakaalus kuni 81 kilo finaalis ipponiga hollandlase Gudo Slotboomi. "Mul olid väga tugevad vastased, eriti finaalis," ütles Minaškin. "Kuld tuli väga raskelt."
Belgradis juhendas judopoissi Ivan Novitski. "Tema aitas ka ikka väga palju," kiitis Minaškin abilist.
Minaškin lõpetas tänavu Tallinna Paekaare gümnaasiumi üheksanda klassi ning kavatseb õpinguid jätkata Majaka teeninduskoolis. Judos seab poiss suuri eesmärke. "Olen väga õnnelik, et võitsin, ja usun, et võidan veel ja veel," ütles mõni nädal varem ka kadettide EM-il Maltas kulla võitnud nooruk.

TAAVI AAS: Juske võiks mõne koolituse läbida
Pealinn on eelarve täitmisel edukas ja Tallinna hea finantsseis on võimaldanud eelarves ette nähtud laenu võtmata hakkama saada.
Praegust laekumiste seisu arvestades ei teki laenu võtmise vajadust enne hilissügist. Pealinna suurepärast rahalist seisu tõendab ka asjaolu, et linnakassas on praegu koguni 882,8 miljonit krooni vaba raha. Seega ei ole olnud vajadust eelarvelaenu võtta ega arvelduskrediiti kasutada.
Tallinna finantsnäitajad on lausa ülilikviidsed ning ähvardavast pankrotist kirjutav sotsiaaldemokraat Jaak Juske näitab selliste väidetega oma asjatundmatust. Enne kui finantsteemadel sõna võtma hakata tasuks mõned sellealased koolitused läbi teha.
Tänaseks on linnakassase laekunud ligi 60% aastaks kavandatud tulude mahust ehk üle 3,5 miljardi krooni. Ainuüksi 30. juulil laekus vara müügist linnakassasse täiendavalt 53,5 miljonit krooni.

JAAK JUSKE: Tallinna linna ähvardab pankrot
Avanev pilt on enam kui hirmuäratav. Selgub, et Tallinna linn on sisuliselt pankroti äärel. Natuke vähem kui seitsme kuuga on eelarvesse laekunud napilt 57,5 protsenti tuludest.
Tallinna linnakantselei finantsteenistus avalikustas 29. juuli seisuga linna laekumiste aruande. Koos võtmata laenudega on aga eelarve täidetud vaid 52,3 protsendi ulatuses.
Eelmisel aastal laekus pealinna eelarvesse ainuüksi kuue kuuga juba üle 60 protsendi kavandatud tuludest. Tallinna tänavune eelarve ulatub koos lisaeelarvega 6,7 miljardi kroonini. Sellest on eilseks laekunud kokku vaid 3,5 miljardit krooni. Peaks aga olema juba ligi 4 miljardit krooni.
Olgu toodud võrdluseks, et Tartu linna tänavuse eelarve tuludest oli juuni lõpuks ehk kuue kuuga täidetud juba üle 53 protsendi.

URMAS PAET: Kas Eesti on valmis abivajajat aitama? 
Nälja ja alatoitumise tõttu sureb maailmas iga päev 25 000 inimest, mida on rohkem kui Viljandis või Rakveres elanikke.
Arengumaades ei näe iga kümnes laps oma viiendat sünnipäeva, samas kui arenenud riikides sureb enne viieaastaseks saamist üks laps 143-st. Igal aastal sureb rohkem kui pool miljonit naist ja tüdrukut raseduse või sünnitusega seotud probleemide tõttu ning suurem osa neist arengumaades. Mõnes Aafrika riigis, nagu Svaasimaa, Botswana ja Lesotho, on iga kolmas täiskasvanu nakatunud HI-viirusse.
Need on osa põhjustest, miks räägime järjest enam arengu- ja humanitaarabist. Lisaks mõjutab arengumaade keeruline olukord otseselt ka arenenud maid, ka Euroopat. Tugevnev immigratsioonisurve, haiguste levik üle riigipiiride, vaesusest ja lootusetusest tingitud vägivald ja terrorism mõjutavad ju kogu maailma arenguid.

RAIN KOOLI: Üks linn, üks folk, mitu suunda
Mäletan Johansonide õde-vendi 1990. aasta sumedast suvest, mil neid sai Vanalinna muusikamajas kuulamas käidud.
Seina ääres põrandal istudes surid jalad mingiks hetkeks ära, aga seda ei pannud enne kontserdi lõppu tähelegi.
Pärast kontserti oli hea tänaval sumiseda ja "tidrikute" pilku püüda. Sellega läks nagu läks, aga muusikamaja saal oli õhtust õhtusse rahvast täis.
Nüüd kohtusin samade Johansonidega Ugala suures saalis. Aastatetagusele intiimsusele ei jäänud atmosfäär sugugi alla, aga erinevalt endistest aegadest olid nemad suurel laval ja meie ülejäänud pehmetes toolides. Oli selline teatud mõttes mugav maailmaparandamine: tarbimist ja pinnapealsust kritiseeriva kujundi puhul noogutati küll, aga istuda oli ikkagi soojem ja mugavam kui Kaevumäel taevast voolavate vete all.

Dagens Nyheter: Mis juhtub Eesti majandusega? 
Rootsi ajaleht märkis, et Eesti majandus areneb rekordkiirusel - mullu oli kasvuks 11,4 protsenti.
Palgad kasvavad kiiresti, aga tarbimine veelgi kiiremini. Eestlased laenavad üha enam, et osta või uuendada kinnisvara, samuti selleks, et tarbida - üha uhkematest autodest lameekraaniga telerite ja moeriieteni.
Selle õnnesegase olukorra keskel seisab Swedbanki omanduses oleva Hansapanga peaökonomist Maris Lauri silmitsi tänamatu ülesandega: hoiatada, et laenudest finantseeritud ülekuumenemine võib lõppeda krahhiga. Viimases majandusülevaates Baltic Outlook maalib ta koos kolleegidega kaks stsenaariumi. Põhiennustuseks on siiski majanduse "pehme maandumine".

REPLIIK: Rumal ja populistlik jutt
Keskerakonna esimehe vastus kinnisvaramulli lõhkemisega seotud muredele ei saa olla tõsiselt mõeldud. Nimelt käis Edgar Savisaar välja mõtte, et eluasemelaenuga hätta jäänute pangalaenu peab riik enda kanda võtma.
Sisuliselt on endise ministri ja praeguse linnapea jutt rumal ja populistlik demagoogia, mis julgustab vastutustundetut käitumist.
Nii öeldakse kinnisvaramulli lummusesse sattunud ja oma laenuvõimet (ning tihti ka elamisruumivajadusi) üle hinnanud inimesele, et ta ei pea muretsema ega lahendusi otsima, küll keegi hoolitseb. Selline lähenemine sillutab teed õpitud abitusele, kus inimestele jääb küll rõõm laenuraha kasutamise üle, kuid sellega seotud riskid võtab enda kanda maksumaksja.

JUHTKIRI: Kahe teraga mõõk
Soomes ei tohi liinikonkursside võitja busside keskmine vanus üldjuhul ületada seitset aastat. Seevastu Eesti linna- ja maakonnaliinide bussidest on vanemad kui 15 aastat koguni 58 protsenti, sealhulgas vanemad kui 20 aastat 23 protsenti. See tähendab, et mugavustest nende busside puhul rääkida ei saa.
Suvel napib bussides õhku, sest konditsioneer puudub, talvel on aga bussid nii külmad, et tuleb kindad kätte ja müts pähe jätta. Samuti on paljudes bussides istmed veidi pikemaks sõiduks liiga madala seljatoega ning istmete vahed liiga kitsad, rääkimata sellest, et vanad bussid ei arvesta vanemate ja erivajadustega inimeste huve.
Tänane Päevaleht kirjutab, et Eesti ühistranspordi arenguprogramm näeb ette, et aastal 2010 ei tohi kaug- ega maakonnaliinidel sõita vanemad kui keskmiselt 13 aasta vanused bussid. Meie hetkeolukorda arvestades tähendab see, et ettevõtetel tuleb bussiparki kardinaalselt uuendama hakata.

Eestlased ostavad üha enam kaupu interneti teel
Eestlased on hakanud üha aktiivsemalt välismaalt ja väljaspoolt Euroopa Liidu ühtset tolliruumi interneti vahendusel kaupu ostma.
Eesti Posti tollis deklareeritavate pakkide hulk kasvas maikuus võrreldes eelmise aastaga üle kahe korra. Seitsekümmend protsenti deklareeritavatest pakkidest moodustavad interneti teel ostetud kaubad, vahendas ETV24 "Aktuaalset kaamerat".

Tallinn sooviks rohkem hooldusperesid
Tallinnas on 63 perekonda, kes on kasuperena võtnud kasvatada vanemliku hoolitsuseta lapse, linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna hinnangul peaks selliseid perekondi olema tunduvalt rohkem.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna töötajate kinnitusel paigutatakse igal aastal lastekodudesse umbkaudu 40 last, kuid umbes pooled neist võiksid kasvada kasuperedes, vahendas "Aktuaalne kaamera" ETV24 vahendusel.
Põhjuste kohta, miks hooldusperesid veel nii vähe on, ütles sotsiaal- ja tervishoiuameti hooldekandeosakonna peaspetsialist Reet Rääk, et pered ei ole valmis võtma vastutust.
"Aga võib-olla on põhjus ka selles, et on vähe informatsiooni- vähe teame sellest, et on lapsi, kes ootavad abi ja vähe teame sellest mismoodi neid abistada saab," rääkis tervishoiuosakonna peaspetsialist Reet Rääk.

Video: Öine Vahtkond nõudis piketil Linteri ja Reva vabastamist
Öine vahtkond korraldas täna riigiprokuratuuri hoone ees piketi, millega nõuti aprilli rahutuste organiseerimise eest vahi all viibivate Dimitri Linteri ja Maksim Reva vabastamist.
Väidetavalt on Linter ja Rava sattunud halbade kongikaaslaste surve alla, teatasid "Seitsmesed Uudised".

Video: Vara valla elanikud protestisid fašismiohvrite kivi äraviimise vastu
Vara vallavalitsuse korraldusel pidi fašismiohvritele pühendatud mälestusmärgi teostaja Aleksand Shirokov kivi valla maalt tänase päeva jooksul ära viima.
Mees seda aga ei teinud, vaid kutsus mälestuskivi kaitseks kokku külaelanikud, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised". Enne kella viit jõudis mälestuskivi juurde ka Vene telejaama RTR võttegrupp, kes tegi inimestega intervjuusid, samuti viibis kohal kaitsepolitsei. Õhtul kella kuueks oli aga olukord täielikult rahunenud, sest vahetult pärast võttegrupi lahkumist läksid laiali ka külaelanikud.

Plahvatuses hukkunud mehe kodust leiti relvaarsenal
Nädalavahetusel Vaivara valla metsas plahvatuses hukkunud mehe Narva kodust suurest korterelamust leiti eile suur hulk sõjaaegseid relvi ja laskemoona.
Pühapäeva pärastlõunal avastati Vaivara vallas Eesti elektrijaama lähistelt metsast 1977. aastal sündinud Maksimi surnukeha, kirjutab Põhjarannik. Mees oli kaduma läinud juba päev varem ning tema abikaasa ja vend hakkasid teda otsima.
Viru ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsevi sõnul leiti eile toimunud läbiotsimise käigus mehe kodust Narvas Pähklimäe elurajoonis hulganisti relvi ja laskemoona, mida Maksim tõenäoliselt oma varasematelt otsinguretkedelt oli koju vedanud. "Kuus granaati, mitmed mürsud, hulganisti padruneid," loetles prokurör ohtlikku kraami, mida mees hoidis suures korterelamus.
Juhtunu asjaolude uurimiseks on algatatud kriminaalmenetlus, millega hakkab Rostovtsevi sõnul tegelema kaitsepolitsei.

Regnum: Eesti teod sarnanevad liivakastis mängiva tite omadega
Kremlimeelse portaali Regnum palgal olev nn regionaalekspert Sergei Artemenko leiab, et Eesti poliitikute katsed Teise maailmasõja ajalugu ümber kirjutada on tingitud soovist NATOlt ja Euroopa Liidult raha välja pumbata.
"Ei ole mõtet rääkida mitmete Eesti poliitikute ja riigitegelaste katsetest kirjutada ümber Teise maailmasõja tulemusi," arvab endise Nõukogude liidu territooriumi osas regionaalse arengu eksperdiks olev Artemenko Regnumi vahendusel. "Redigeerimine on juba tehtud."
Artemenko leiab, et Teise maailmasõja ajaloos oli palju traagilisi ja keerulisi arenguid, ning kritiseerib, et selle asemel, et lasta ajaloolastel neid arenguid uurida, toovad Eesti poliitikud 1940ndatel aastatel toimunud asjad tänapäevapoliitikasse.
Tema sõnul ei olnud Punaarmee sõdurite tegude uurimise alustamine ning Sinimäe lahingute suurejooneline mälestamine ja SS-laste kiitmine kaitseministri poolt juhuslikud.

Viljandi maavanem kehtestas Abja kanalas karantiini
Seoses Newcastle'i haiguse diagnoosimisega osaühing Abja Muna kanadel, kehtestas Viljandi maavanem Kalle Küttis Abja Muna kanalas karantiini.
Maavanema korralduse kohaselt kehtestati taudipunktis, osaühing Abja Muna kanalas, karantiin ning osaühing Abja Muna kanalate ümber ohustatud tsooni raadiusega 3 km ja järelevalvetsooni raadiusega 10 km, teatas Viljandi maavalitsus.
Newcastle'i haigus ehk lindude aasia katk on ägeda kuluga lindude viirushaigus, mis iseloomustub kopsupõletiku, entsefaliidi ja verevalumite tekke ning suure suremusega. Haiguse levik linnukarjas on ülikiire, lindude surevus võib ulatuda kuni 100 protsendini.
Inimesi haigus ei ohusta.

Kruuda teeb uudisteportaali
Suurärimees Oliver Kruuda on asunud otsima töötajaid loodavasse online-uudiste portaali.
Päevaleht Online'ile teadaolevalt on mõned ajakirjanikud oma nõusoleku loodavasse online-väljaandesse tööle minna ka juba andnud.
Oliver Kruuda ütles Päevalehele, et kommentaare sel teemal annab AS Kalev Meedia juht Alar Pink. Pink märkis omakorda, et ettevõte saab selliseid uudised teatada vaid börsi vahendusel ja seda siis, kui aeg on küps.
Kalev on viimase aasta jooksul omandanud osalused erinevates äriühingutes, mis annavad välja ajakirju Just, Avenüü, Ärielu, Sporditäht, Basket, Muumi, Jalka. Lisaks on Kalev omandanud vähemusosaluse trükitööstusettevõtetes Uniprint ja Unipress ja sõlminud ostumüügi lepingu 100% osaluse omandamiseks aastal 2009. Kalevile kuulub ka OÜ Eesti Spordikanal.

Fooliumkotte kasutanud vargad jäid vahele
Ühes Tallinna kaubanduskeskuses pidas turvameeskond kinni kaks naist, kes peitsid müügisaalis 7322 krooni vääruses varastatud kaupa fooliumiga vooderdatud kottidesse.
30. juuli pärastlõunal toppisid 34aastane Jelena ja 38aastane Oksana supermarketi müügisaalis kottidesse sigarette, rõivaid ja kosmeetikatarbeid, teatati Falcki avalike suhete osakonnast.
Ehkki naised olid kotid eelnevalt fooliumiga vooderdanud, lootes nii ära petta müügisaali turvaväravad, jäid nad vargusel vahele.
Turvakontrollis leiti Jelena kotist 3516 ja Oksana kotist 3806 krooni väärtuses varastatud kaupa. Falck andis vargapaari üle politseile.

Vene depootöölised üritasid Eestisse salasigarette vedada
Eesti maksu- ja tolliamet peatas juuli lõpus raudteel Venemaalt salasigarettide veoga tegelenud grupi tegevuse, kokku saadi neilt kätte 6500 Vene maksumärkidega sigaretipakki.
Ameti uurimisosakonna töötajad tuvastasid, et kolm venelast viskasid Venemaalt Eestisse salasigarettide toimetamiseks need vedurist välja.
Konkreetse juhtumi käigus visati 19. juuli öösel kell 1.30. Narvas rongist välja 24 musta kilekotti pakitud pakki, kus igas pakis oli 25 plokki sigarettidega More ja More Lights. Sigaretid korjas üles ning pani oma sõiduautosse Ford Narva linna elanik Aleksander.
Salakaubaveoga tegelenud kolmest mehest kaks, Roman ja Igor, olid Vene kodanikud, kes töötasid Sankt-Peterburgi depoos As Ržd. Juhtumi lahendamisele aitas kaasa ka Eesti Raudtee.
Kohus tunnistas Vene kodanikud kiirmenetlusega juba järgmisel päeval süüdi grupiviisilises salakaubaveos ning määras neile karistuseks 10 kuud vangistust.

Veomasinatele muutub augustist tipptunnil saartele sõitmine kallimaks
Veokitele, haagistele ja autorongidele hakkab 1. augustist tipptunnil Saaremaale või Hiiumaale sõitmine maksma kolmekordset hinda.
Tipptunniks loetakse Saaremaa liinil reedel ja pühapäeval kell 13.00-22.15. Hiiumaa liinil on tipptund vaid pühapäeval kell 13.00-22.15, teatas Saaremaa laevakompanii pressiesindaja.
Taolise käigu eesmärgiks on suunata kaubavedu kiirelt ajalt ära ning muuta seeläbi saarte ja mandri vaheline tavaliiklus sujuvamaks.

Tugev tuul räsib Eestit
Tugeva tuule tõttu on täna murdunud mitukümmend puud, elektrita jäänud 2000 majapidamist ja ära jäänud mitmeid laevareise.
Päästeameti pressiesindaja Beata Perens ütles Päevaleht Online'ile, et päästetöötajad on täna saanud 31 väljakutset tuule põhjustatud kahjude likvideerimiseks.
"Peamiselt on tegemist teedele kukkunud puudega, kuid mõni puu on kukkunud ka elektriliinidele ja majadele," märkis Perens.
Pärnu rannas purustas tuul öösel klubi Sunset kõrval asunud Pulsi Pubi telgi, lennutades selle puu otsa ja lõhkudes telgi metallkonstruktsioonid.
Perensi sõnul on väljakutsed üle Eesti ühtlaselt jaotunud ja ühtegi piirkonda eraldi välja tuua ei saa.
Eesti Energia pressiesindaja Kristjan Hamburgi sõnul jäi tänase päeva jooksul elektrita 2000 majapidamist.

Pärnu rannas lennutas tuul õlletelgi puu otsa
Täna öösel puhunud tugev tuul purustas klubi Sunset kõrval asunud Pulsi Pubi telgi, lennutades selle puu otsa ja lõhkudes telgi metallkonstruktsioonid.
Klubi Sunset turunduse ja programmijuht Katrin Simberg teatas, et seoses juhtunuga jäetakse telki kavandatud augustikuu programm ära, kirjutab Pärnu Postimees.
Päästetöötajad said puu otsa lennanud telgist teate hommikul kella 7 ajal, teatas Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremets. Päästjad eemaldasid telgi küljest ohtlikult rippunud metallosad.

Politsei palub abi kadunud vanadaami leidmisel
Ellen Metsalu lahkus eile oma elukohast Järvamaal Tamsi külas ning ei ole senini tagasi pöördunud.
Proua vanus on välimuse järgi umbes 75 aastat, pikkus 160 cm, kehaehitus kõhn.
Ellenil on hallid lühemad juuksed, pruunid silmad ja pruunikas jume, proua hoiab kõndimisel kühmu.
Tervislik seisund on keskmine ning esineb probleeme silmanägemise ja mäluga.
Kõigil, kel on Ellen Metsalu kohta infot, palub politsei helistada telefonil 110 või 387 9910.

Ilm läheb nädala teisel poolel ilusaks
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut lubab neljapäevast alates ilma soojemaks ja kuivemaks muutumist.
Ilmajaama andmetel sajab homme veel vihma. Sooja tuleb 17-21 kraadi. Tuule tugevus on 5-11, rannikul 9-15 meetrit sekundis.
Neljapäeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Väike vihma võimalus siiski säilib. Õhutemperatuur on 19-24 kraadi. Puhub edelatuul 5-10, rannikul kuni 15 meetrit sekundis.
Reedel on vähese vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Soojakraade tuleb 19-25. Öösel puhub nõrk muutlik tuul, päeval mõõdukas ida- ja kagutuul.
Laupäevaks lubab ilmajaam vähese vahelduva pilvisusega ilma. Öö on kuiv, päeval võib kohati vihma tulla. Sooja tuleb 20-25 kraadi. Puhub mõõdukas ida-ja kirdetuul.

Inspektsioon tegi kaitsepolitseile ettekirjutuse
Andmekaitse inspektsioon tegi 6. juulil kaitsepolitseiametile ettekirjutuse, kuna leidis, et viimane jättis ebaseaduslikult väljastamata info lõpetatud kriminaalasja kohta.
Kaitsepolitsei ei jäänud aga inspektsiooni ettekirjutusega rahule ja kaebas selle peale siseministeeriumile.
"Õigusliku vaidluse lahendusega selgitatakse välja lõpetatud kriminaalmenetluses kogutud teabe avalikustamise ja asutusesiseseks tunnistamise ulatus," ütles Päevaleht Online'ile kaitsepolitsei pressiesindaja Irina Mikson.
Siseministeeriumi pressiesindaja sõnul jõudis kaitsepolitsei kaebus neile möödunud reedel ning ministeerium loodab asja lahendada augusti jooksul.
Kahe asutuse vaidlus puudutab seda, kas uurimisorgan tohib anda välja infot kriminaalasjade kohta, mis on lõpetatud enne kohtusse jõudmist kedagi süüdi mõistmata. Küsimus ei puuduta kohtusse jõudnud asju, kuna kohtumenetlus on Eestis avalik.

Habarovski krais läks kaduma Eesti kodanik
Venemaal Kaug-Idas Habarovski krais jahi- ning kalastusretkel viibinud Eesti kodanik Priit on jäljetult kadunud.
Kümneliikmeline seltskond, kellest kaheksa olid kohalikud ning kaks Eesti kodanikud, viibis laagris Nanai rajoonis Tardokijane mäe lähistel voolava Anjui jõe ääres.
Hommikul ärgates märgati, et üks kaaslane on kadunud. Tema asjad olid kõik laagripaigas alles, kirjutab Gazeta.ru.
Kuna kadunud mehe otsimine vilja ei kandnud, siis teatasid sõbrad tema kadumisest kohalikele võimudele. Otsingutele kaalutakse ka helikopteri kaasamist.
Eesti välisministeeriumi andmeil ei ole siiani keegi juhtumi osas ministeeriumi ega ka Eesti Moskva saatkonna poole pöördunud. "Eesti saatkond püüab välja selgitada, kas meedias levinud info väidetavalt kadunud Eesti kodaniku kohta saab ametliku kinnituse ning osutab vajadusel abi," ütles välisministeeriumi pressispetsialist Mariann Sudakov Päevaleht Online'ile.

Ärma talu suletakse külastajatele
Ärma talu, mille Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves kavatsesid enne presidendipaari staatusesse tõusmist kasutusele võtta külalistemajana, jääb Toomas Hendrik Ilvese presidendiks olemise ajaks vaid presidendi käsutusse.
Ärma talu Erma Park on külalistele avatud juuni lõpust, kuid juba augusti lõpus läheb Ärma talukompleks uuesti lukku, vahendab SL Õhtuleht Kroonikat.
Seni kõikidele soovijatele valla olnud majutushooned jäävad vaid presidendipaari käsutusse. Seda eelkõige turvapõhjustel, kuna enne presidendi kojuminekut Ärmasse, pidi talukompleks läbima põhjaliku turvakontrolli.
President Ilves võtab oma palgast talukompleksi viieks aastaks rendile ning tellimusi Ärmal ööbimiseks vastu enam ei võeta.

Homsest tohib püüda vähke
Homme algab Eestis selleaastane kuu aega kestev vähipüügihooaeg.
Püüda võib Harju, Jõgeva, Tartu, Valga, Võru ning Viljandi maakonnas ja vähi minimaalne lubatud pikkus otsaorgist laka lõpuni on 11 sentimeetrit, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.
Vähivarude harva seisukorra tõttu on püük sel aastal keelatud Hiiu, Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu ja Rapla maakonnas - lisaks on püük keelatud Saaremaal, seoses vähikatku puhkemisega Põduste jões.
Kalastuskaarte vähipüügiks saab taotleda maakondlikest keskkonnateenistustest - kõige mugavam on seda teha ID-kaardi abil internetis Kalanduse infosüsteemi kaudu.

Laevaühendus saartega on häiritud
Seoses tugeva tuulega esineb häireid parvlaevaühenduses Lääne-Eesti saartega, praeguseks on taastatud laevaliiklus Kuivastu-Virtsu liinil.
Reisiparvlaeva Amalie tänased väljumisel liinil Kihnu-Munalaid on tühistatud. Reisiparvlaev Liisi Kihnust Pärnusse väljus 07.00, õhtune tagasisõidu aeg on veel täpsustamisel.
Reisiparvlaev Liisi väljub Pärnust Kihnu võimalusel 17.00
Reisiparvlaev Reet väljus Svibyst 11.05 ja väljub Rohukülast 12.15.
Edaspidised väljumised toimuvad plaanipäraselt.
Väinamere Liinide teatel oli tugeva, kuni 20 m/s puhuva tuule tõttu kohati häiritud Lääne-Eesti saarte ja mandri vaheline liiklus.
Kuivastu-Virtsu liinil jäid ära parvlaev Viire reisid Kuivastust kell 6 ja 8 ning Virtsust kell 7 ja 9.

Noormees põrutas mopeediga pea ees vastu redelit
Haapsalus üritas 15-aastane noormees mopeediga turnimisredeli alt läbi sõita, kuid põrkas peaga vastu redeli alumist pulka.
Liiklusõnnetus toimus kell 14.13 Haapsalu Gümnaasiumi spordiplatsil.
Kannatada saanud noormees toimetati Läänemaa Haiglasse, kus pärast esmaabi andmist lubati ta kodusele ravile.

Päästekorraldajad ei saa tööga hakkama
Numbrilt 112 kiirabi kutsuvale inimesele vastavatel päästekorraldajatel pole enamasti meditsiinilist eriharidust ja nad ei saa aru kui kiiresti keegi arstiabi vajab.
Nädalavahetusel juhtus ühes Viljandi peres, et kõik täiskasvanud kaotasid hetkeks valvsuse ning aasta ja seitsme kuune pisipoiss tõmbas endale söögilaualt kaela teekruusi peaaegu keeva veega, kiirabit oodati 20 minutit ning pärast seda otsustati laps ise haiglasse toimetada, kirjutab Postimees.
Sarnane juhtum oli ka nädalavahetusel Jõgevamaal motokokkutulekul Jõgevatreff, kus üks soomlanna kukkus ja lõi pea vastu lauda.
Häirekeskuses päästekorraldaja küsitles helistajat pikalt, kuid alles pärast umbes seitsme minuti pikkust kõnet päris ta lõpuks, mis maakonnaga üldse on tegemist, kuid lõpuks kiirabi ei tulnudki.
"Peame oma nappide jõududega kindlaks tegema, kui pakiline kutse on, sest kiirabi ei jõua igale poole vilkuriga autot saata," ütles Häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse juhataja asetäitja Urmas Kohu.

President Ilves soovitab sillaküsimuses referendumit
President Toomas Hendrik Ilves soovitab Muhumaa ja mandri vahelise silla küsimuses korraldada referendumi.
Ilves leidis, et püsiühenduse küsimuses peaksid saarlased esmalt ise oma soovides selgusele jõudma, kirjutab Meie Maa.
President rõhutas, et silla küsimuses peaksid eestlased juhinduma taanlaste kogemustest. Ka Taanis on mitme saare ja mandri vahele rajatud sild ning algselt on sillaidee tekitanud elanikes suurt poleemikat.
Pärast silla ehitamist on aga saared turistide hulga kasvust võitnud ning silla otstarbekuses enam ei kahelda.

Kuressaare ei näe autode teisaldamises lahendust
Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik saatis Kuressaare linnavolikogule märgukirja, kus juhib tähelepanu, et vaatamata parkimiskorra "massilisele rikkumisele" kesklinnas ei ole linn kasutanud võimalust sõidukite sundteisaldamiseks.
Kuressaare abilinnapea Urmas Sepp ei näe probleemi lahendust sundteisaldamises, vaid pigem kogu parkimiskorralduse üle vaatamises, tasulise parkimisala laiendamises ja uute parklate ehitamises, kirjutab Oma Saar.
"Peame järgnevatel aastatel investeerima uutesse parklatesse," tõdes Sepp.
"Praegune tasuline parkimine linnas ei too linnale mingit kasu. Ka teisaldamine peaks olema linnale majanduslikult efektiivne," rääkis Sepp, kelle sõnul on ka ajavahemik, kus valesti parkimine suureneb, suhteliselt lühike. "Olgem ausad, selline olukord on vaid kolmel suvekuul," lisas ta.

Laulva revolutsiooni lapsed ummistavad Saaremaal autokoole
Juhilubade tegemise ikka on jõudnud nn laulva revolutsiooni lapsed, mistõttu ulatuvad järjekorrad Kuressaare autokoolides juba aastasse 2009.
Nii Taavo Tenno autokoolist kui Kuressaare ametikoolist öeldi, et hetkel on sõiduõppijate registreerimine peatatud. Uuesti alustatakse jaanuarist, kirjutab Oma Saar.
Pikad järjekorrad tulenevat kaheksateist aastat tagasi olnud beebibuumist ning suurenenud huvist piiratud õigusega juhilubade vastu, mida võib omandada 16aastaselt.

Sõbrakinnas upitas Eesti õpilasfirma auhinnakohale
Berliinis saavutas Eestit esindanud õpilasfirma 30 võistkonna seas teise koha.
"Olime teisest kohast kuuldes šokis, isegi oma nimi ei tulnud meelde ja me ei teadnud, kas suurest rõõmust nutta või naerda," ütles õpilasfirma müügidirektor Krista Palder eile telefonitsi Eesti Päevalehele, kui ta koos oma võistkonnakaaslaste ja saatjatega Berliinis äralendu ootas.
Krista tunnistas, et Berliini ei läinud nad mitte auhinda võitma, vaid eesmärk oli paista silma, jääda teistele võistlejaile ja hindajaile meelde ning tunda end mõnusalt.
Sõbrakinda valmistamise idee tekkis eelmisel talvel, kui Krista kindasse tahtsid tulla sooja ka sõbrannade käed. Sõbrakinda disainilahendus on registreeritud 8. veebruaril Eesti patendiametis.

Kultuuriminister: saared vajavad oma kultuuriprogrammi
Riik hakkab toetama saarte murdekeele ja omakultuuri hoidmist ja arendamist.
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas nädalavahetusel, et järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud sihtotstarbeliselt 762 000 krooni, et hoida ja arendada saarte murdekeelt.
"Sarnaselt murdekeele ja omakultuuri säilitus- ning arendustööga, mida tehakse riigi toel näiteks Võrumaal, Setumaal või Kihnus, vajavad oma programmi ka saared," selgitas kultuuriminister. "Näiteks võiks lisaks kihnukeelsetele uudistele raadios kõlada hiiu- ja saarekeelsed uudised. Vaja on toetada ka murdekeelsete raamatute, ajalehtede, sõnastike, lugemike ja õppematerjalide väljaandmist."
Jänes lisas, et planeeritav summa on tagasihoidlik, kuid selle abil on võimalik leida projektijuhid, kes saaksid selles suunas tööd alustada. "Need on inimesed, kes hakkasid asja kohapeal vedama."

Riigieksamikeskus kolib kesklinnast Ülemiste Citysse
Riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus kolib lähinädalail kesklinnast Ülemistele.
Riikliku eksamikeskuse direktor Robert Lippin kiidab poole tunni jooksul mitu korda, et Ülemiste Citysse kolimisel on alustuseks üks suur pluss: hoone valmib soovitud ajaks. "Võtsime viis pakkumist, Ülemiste City oma oli odavaim ning nad lubasid 2007. aasta 1. augustiks maja vastavalt meie soovidele valmis ehitada ning nii see paistabki minevat," ütles Lippin valmivas hoones läinud reedel ringi käies. "Teised pakkusid tähtajaks umbmääraselt 2007. aasta sügist ja nüüd on neist ühe puhul teada, et hoone valmib alles tuleva aasta juuliks," lisas ta. "August on meie jaoks parim kolimisaeg."
Kolimine läheb lahti sel nädalavahetusel ja 13. augustil lubas Lippin eksamikeskuse uksed aadressil Lõõtsa 4 lahti teha.

Eakad bussilogud peavad kolme aasta jooksul teedelt kaduma
Uued nõuded võivad kaasa tuua piletihinna tõusu ja bussiliinide sulgemise.
Majandusministeeriumi veondusosakonna juhi Priit Vene sõnul peaks liiklusohutuse ja reisijate parema teenindamise nimel kolme aasta pärast reisijateveo liine teenindama bussid, mille keskmine vanus ei ületa 13 aastat.
Lisaks bussi vanusekriteeriumile on ministeeriumil kavas välja töötada ka täiendavad nõuded, mis tõstaksid reisijate mugavust: nõuda bussides konditsioneeri, käe- ja peatugesid, laiemaid istmete vahesid. Vene kinnitas, et busside vanuse nõude kehtestamisel tuleb olla siiski paindlik, eesmärk pole firmasid pankrotti ajada ega maakonnaliine sulgeda. "Lähtume eelkõige majanduslikest kalkulatsioonidest, arvestades, et parema kvaliteedi eest tuleb ka rohkem maksta," ütles ta.

Eesti sõdurite missioon Iraagis võib venida kuni 2009. aasta lõpuni
Tuleval aastal võib Iraagile ja Afganistanile lisanduda välismissioon Aafrikas.
Hiljuti USA meediasse lekkinud raporti järgi jätab USA oma armee Iraaki veel vähemalt 2009. aastani, mis suure tõenäosusega tähendab muuhulgas seda, et ka Eesti missioon jätkub sama kaua.
Iraagis teenivate vägede ülemjuhataja kindral David Petraeusi ning USA Iraagi-suursaadiku Ryan Crockeri raport on just selleks dokumendiks, mille põhjal USA langetab ametliku otsuse, mis Iraagi-kampaaniast edasi saab.
Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles, et Petraeusi raport on tähtis ka Eesti missiooni seisukohalt. "Enne lõplikku otsustamist ootame ametliku aruande ära. Praegune arusaam on selline, et me kaalume missiooni pikendamist järgmiseks aastaks," rääkis Aaviksoo. Meie jaoks ei ole tähtis see, mida Petraeus näeb vägede Iraagist välja viimise täht-

Venemaa välisministeerium: Eesti võimud heroiseerivad natsismi
Venemaa välisministeerium tegi esmaspäeval teravatoonilise avalduse, milles väljendas nördimust nädalavahetusel toimunud sõjaveteranide kokkutuleku üle Sinimägedes ja nimetas seda natsismi heroiseerimise uueks ilminguks. "Võtsime sügava nördimustundega vastu teated hiljuti Eestis toimunud järjekordsest 20. SS-divisjoni veteranide kohtumisest, keda Eesti võimud üldtunnustatud Nürnbergi tribunali otsust ignoreerides eelistavad praegu nimetada "Eesti vabadusvõitlejateks"," seisab Venemaa välisministeeriumi avalduses.
Ministeerium lisab, et Venemaa on pahane, sest Eesti valitsus ja eriti kaitseminister Jaak Aaavikso õnnitles endisi SS-lasi ja saatis "natsitrallis" osalejatele ülistusi selle eest, mida nad sõjapäevil tegid. Lisaks kritiseeris Venemaa ka Hitleri-vastase koalitsiooni liikmesriikide osalemist Erna retke sõjaväelisel võistlusel.

Kohtu alla läks esimene punakhmeeride juht
Kambodžas läks inimsusevastastes kuritegudes süüdistatuna ÜRO sõjakohtu alla endine punakhmeeride vanglajuht.
Kang Kek Ieu, tuntud ka kui Duch, juhtis Kambodža pealinnas Phnom Penhis kurikuulsat vanglat, vahendab BBC.
Kang Kek Ieu on viiest süüdistatavast esimene, kes kohtu alla läheb.
Punakhmeeride neli aastat kestnud valitsusajal tapeti Kambodžas ligi kaks miljonit inimest.

Leningradi oblastis leiti invaliidide koonduslaager
Venemaa Leningradi oblasti kuberneri käsul kontrollitakse regioonis heategevusfondi "Blagodarenije" (Tänamine) tegevust, mis haigete ja üksikute inimeste varjupaiga sildi all on loonud Osmino külasse koonduslaagri.
Ligi 20 invaliidi ja töövõimetut inimest, kes ei saa ise enda eest hoolitseda, elasid puubaraki kahes toas, teatas gazeta.ru.
Pärast vedasid fondi esindajad nad metsa, kus invaliidid pidid telkides elama, mille tõttu suri kolm inimest.
Varem kelmuse eest süüdimõistetud Natalja Lukašina juhitav fond "Blagodarenije" võttis esialgsetel andmetel invaliidide sugulastelt ja lähedastelt "hoolitsemise" eest raha. Tegelikult ta õhutas vanu ja haigeid inimesi linnast välja kolima ning oma Peterburi elamispindasid talle loovutama. Selle tulemusena jäid kõik "eestkoste" alla võetud inimesed antisanitaarsetesse tingimustesse ja praktiliselt ilma hoolekande ning toiduta.

Uuring: tops kohvi kujundab arvamuse kohatud võõrast
Hiljutises eksperimendis muutsid Yale'i psühholoogid inimese arvamust ettesattunud võõra kohta sellega, et andsid neile kätte topsitäie kohvi.
Yale'i katses osalenud tudengitel polnud aimugi, et katse, milles nad osalesid, toimus tegelikult katseruumi ees koridoris, kirjutab The New York Times. Nimelt põrkas iga katsele suunduja koridoris kokku laboratooriumiassistendiga, kellel olid ühes käes raamatud ja hulk pabereid ning teises käes tops kas tulikuuma, või vastupidi - jääga kohvi. Assistant palus tudengil korraks oma kohvi hoida.
See oligi kogu katse. Selgus, et tudengid, kes said pihku topsi jääkohvi, hindasid hiljem assistendi kohta materjale lugedes teda palju külmemaks, antisotsiaalsemaks ja isekamaks inimeseks, kui need tudengid, kes olid samalt inimeselt hoida saanud topsi kuuma kohvi.

Vene saatkond on Eesti käitumisest nördinud
Venemaa saatkond Tallinnas taunis oma tänases avalduses Eesti võimude käitumist 28. juunil Sinimägedes toimunud 20. Eesti SS-diviisi veteranide kokkutuleku suhtes.
"Meie riigi jaoks, mis kandis Teises maailmasõjas hiigelsuuri taastumatuid inimkaotusi, on absoluutselt vastuvõetamatu, kui ühes EL liikmesriigis võimud kiidavad avalikult natsikurjategijate tegusid," kirjutatakse saatkonna pressiteates.
Teates lisatakse, et "sõjakurjategijaid" näidatakse vabadusvõitlejatena vaid hetkepoliitilisest olukorrast lähtuvalt.
Venemaa viitab kahetsusega sellele, et Eesti võimud toetasid pronkssõduri teisaldamisega seotud emotsioonidele rahunemisaega andmata veteranide kokkutulekut politsei valve ja Kaitsejõudude orkestriga.
Lõpetuseks teatatakse, et riigi avalikku kaasaitamist taolistele üritustele tajutakse kui püüdlust II maailmasõja ajalugu ja selle kokkuvõtteid agressori kasuks uuesti ümber kirjutada.

Briti armee lõpetab 38 aastat kestnud sõjalise operatsiooni
Briti armee 38 aastat kestnud sõjaline operatsioon Põhja-Iirimaal saab täna keskööl läbi.
Põhja-Iirimaa usuvaenu valvamine on Briti armee kõige kauem kestnud operatsioon ja sellest on kokku osa võtnud rohkem kui 300 000 sõdurit, vahendab BBC.
Põhja-Iirimaale jääb siiski 5000-meheline garnison, kuid piirkonna turvalisuse tagamine jääb täielikult kohaliku politsei kohuseks.
Briti väed saadeti Põhja-Iirimaale 1969. aastal pärast seda, kui katoliiklaste ja protestantide vahel olid puhkenud vägivaldsed kokkupõrked.
Esialgu vaid mõne nädala pikkusena kavandatud operatsioon venis aga aina pikemaks ja sai nime Operation Banner, milles hukkus lõpuks kokku 763 sõjaväelast.
Operation Banneri kõige hullematel aegadel oli Põhja-Iirimaal 27 000 Briti sõdurit.

Soomes kasvab rassistlike ülesastumiste hulk
Soomes tehtud uuringu järgi on seal rassistlike ülesastumiste hulk märgatavalt suurenenud.
Politsei sai eelmisel aastal teate ligi 750 juhtumi kohta, mis on üle saja rohkem kui 2005. aastal, kirjutab Helsingin Sanomat.
Tavalisim rassistlikuks nimetatud tegu oli solvamine, lisaks teavitati korrakaitsjaid diskrimineerimisest, ähvardamisest ja kallaletungidest. Tüüpiline sündmuskoht oli restoran, baar või selle esine. Üle poolte pahategudest toimusid õhtul või öösel. Kõige tihedamini olid ohvriteks türklased, somaallased ja iraanlased, neljandik juhtumeist oli Helsingis.
Andmed on pärid Soome siseministeeriumi tellitud uuringust.

Suri filmirežissöör Michelangelo Antonioni
Täna suri 94-aastaselt Itaalia režissöör Michelangelo Antonioni.
Antonioni loomingu kuulsaim teos on 1966. aasta film "Blow-Up" ehk "Fotosuurendus", mis kandideeris kahele Oscarile, vahendab BBC. 1995. aastal sai Antonini elutöö Oscari.
Michelangelo Antonioni sai Cannes'i filmifestivali peaauhinna, Kuldse Palmioksa, kokku viiel korral.
Filmikriitik Kim Newman kinnitas BBC-le, et Antonioni oli oluline ja huvitav filmilooja. "Kõik Antonioni parimad filmid käsitlesid Itaalia sõjajärgse ühiskonna õudusi ja seda, kui pinnapealseks olid inimesed siis muutunud - kuid kõike seda kujutades olid Antonioni filmid ometi nii ilusad, et tundus, nagu oleks imetore olla nii võõrdunud, hüljatud ja õnnetu," leiab Newman.

Türkmenistani president jätkab repressioonidega
Türkmenistani president Gurbangulõ Berdõmuhammedov alustas riigiaparaadi puhastamist ning trellide taha on juba saadetud kolm mõjukat inimest.
Presidendi julgeolekuteenistuse juht kindral Akmur Redžepov sai 20-aastat vangistust, kirjutab Vremja Novostei.
Ta oli endise presidendi Saparmurat Nijazovi juures mõjukas inimene ning just tema toetusel tuli Berdõmuhammedov võimule.
Repressiooni alla sattusid ka kindrali poeg Nurmurat, kes vangistati 13 aastaks ning Turkmenbaši pere sõber 36-aastane ärimees Murat Agajev, kes sai 17 aastast vangistust.
Kõiki süüdistati ja karistati korruptsiooni eest.
Ajaleht Kommersant kirjutab, et see on vaid algus ja nüüd hakkab Türkmenistani juht represseerima kõiki Nijazovi pooldajad riigi jõustruktuurides. Asjaolu, et kolm inimest pikaks ajaks vangistati, ei viita sulale riigipoliitikas.

Samaaras seitsmendalt korruselt alla kukkunud laps jäi ellu
Venemaal Samaara linnas kukkus üheaastane laps alla seitsmendalt korruselt ning sai vaid kerge ajupõrutuse.
Naine toitis oma pisikest tütart ja nägi, kuidas tema üheaastane laps seisis aknalaual, kirjutab Komsomolskaja Pravda.
Ema ei muretsenud, kuna avatud aknal oli peale pandud sääsevõrk, aga poiss surus tema silme all võrgu lahti ja kukkus aknast välja.
Jättes oma tütre naabri kätte, leidis naine oma poja lillepõõsast, vaid paar sentimeetrit enne asfalti.
Sündmuskohale saabunud kiirabi oli imestunud ja täheldas vaid kerget ajupõrutust.

Našist: raha tuleb kottides nii palju kui vaja
Seligeri järve ääres 16. kuni 28. juulini kremlimeelse noorteühenduse Naši korraldatud suvelaagrist välja visatud aktivist Ivan (nimi on muudetud) andis anonüümse intervjuu, milles paljastas organisatsiooni tegevust ja võimalikke plaane.
19-aastase Ivani sõnul toimub liikumise rahastamine regioonides väga imelikult, kirjutab Kommersant-Vlast. "Raha toovad tehnilised direktorid dollarites, nad toovad oma kottides nii palju, kui on vaja, keskmiselt 20-30 tuhat dollarit," ütles endine aktivist.
Ta lisas, et enamik finantseeringust läheb massiüritustele ja 25 regionaalse staabi suundadest on kõige kulukam ideoloogia valdkond. Ivan märkis ka, et aruanded kulutatud raha eest tehakse viideteta, millele raha kulutati. Kui peakontoris leitakse, et kulutatud raha ja tšekid ei klapi kokku, siis palutakse "kirjutada" lisaks.
Ivani kinnitusel maksis Naši suvelaagri korraldamine ligi 17 miljonit eurot. Laagrist visati välja tema hinnangul umbes 700 aktivisti. Oli juhtumeid, et laagris kavandatud massiabiellumisele ei piisanud paare, mistõttu mõned aktivistid sunniti naituma.

Kreml sundis mõjukat Vene naftaärimeest oma firmat müüma
Kreml sundis naftakompanii Russneft omanikku Mihhail Gutserijevit oma firmat müüma ja Jukose juhtumi eeskujul süüdistab Kreml ärimeest ebaseaduslikus äritegevuses, nii et peagi võivad ka Guterijevit oodata trellid.
Venemaa ühe suurima eraomanduses oleva naftakompanii Russnefti omanik Mihhail Gutserijev teatas eile, et müüb oma ettevõtte Kremli-truule investorile, kirjutab International Herald Tribune.
Müügiteatelelisas Gutserijev avaliku kirja, milles teatas otsesõnu, et ei müü firmat vabatahtlikult.
Mihhail Gutserijev oli varem Kremli soosik, kuid kaks aastat tagasi langes ta soosingust välja, kuna ostis ilma kõrgema heakskiiduta Jukose varasid. Nüüd kinnitab ta, et president ja valitsus sepitsesid kurikavalad maksunõuded, mis talle firma juhtimise võimatuks tegid.
Gutserijevi avalikult kriitiline kiri on pärast Hodorkovski "juhtumit" esimene kord, kui mõjukas ärimees avalikult Putini vastu välja astub. Analüütikud spekuleerivadki nüüd, kas ka Gutserijevit ootavad vanglatrellid.

Sinise kaardiga noolitakse Euroopasse võõrast tööjõudu
Euroopa Komisjoni ettepanek lubaks võõrtööjõul liikmesriikides eriloaga töötada.
Töökäte vaeguses EL soovib sisetööjõuturule meelitada eelkõige tippspetsialiste: insenere, arste ja teadlasi, kirjutab EUobserver. Septembris tuleb Euroopa Komisjoni õigusasjade volinik Franco Frattini välja seadusettepanekuga kehtestada nn sinine kaart, millega lubataks kolmandatest riikidest sisse rännanud spetsialistil lihtsustatult vahetada ametit samade seaduste alusel eri liikmesmaades.
Frattini hinnangul hõlbustab sinine kaart kolmandatest riikidest pärit oma ala tippude sisserännet ning muudab EL-i töövõtjatele atraktiivsemaks. Lisaks sinisele kaardile peab komisjon esitama raamettepanekud, mis reguleeriksid seaduslikult saabunud ja veel pikaajalise elaniku staatuseta inimeste õigusi.

Brüssel keelab Poola tee-ehitust
Poola kava alustada 1. augustil tee-ehitustöid looduskaitse all olevas Rospuda orus võib Euroopa Komisjoni sõnul viia "pretsedenditu" olukorrani.
Euroopa Komisjon andis Poola Rospuda oru tee-ehitusplaanide pärast Euroopa kohtusse juba märtsis, kui ilmnes, et Poola valitsus värbab töövõtjaid, et suunata Via Balticasse kuuluv kiirtee Augustowi asulast mööda. Komisjoni sõnul kulgeks uus, 17 kilomeetri pikkune teelõik läbi unikaalse ürgmetsa, mis on koduks paljudele ohustatud linnu- ja loomaliikidele.
Poola valitsus nõustus kevadel kohtuvaidluse ajaks plaanid peatama. Nüüd on aga selgunud, et Poola kavatses ära oodata vaid kaitsealal elutsevate linnuliikide poegimisaja lõpu. Komisjoni esindaja Barbara Helfferich ütles eile Brüsselis, et hoolimata keskkonnavolinik Stavros Dimase isiklikust sekkumisest eelmisel nädalal, on komisjoni laekunud andmed, et homsest tehakse töödega Rospuda orus siiski algust.

Bushi väisanud Brown ülearu ei semutsenud
USA president võõrustab Camp Davidis esimest korda Briti uut peaministrit.
Veel üsna värske peaminister Gordon Brown säilitas kohtumisel George Bushiga Iraagi-temaatika osas mõningase distantsi, kuid püüdis samas igati hajutada spekulatsioone kergest suhete jahenemisest.
Päevakorras oli nii Iraak kui Iraan, aga ka kliimasoojenemine, Sudaani kriis, uue vabakaubanduslepingu edendamine.
Iraagi osas on Brown hakanud rääkima "uuest etapist" ja nii mõnigi analüütik on järeldanud, et Brown sooviks väed välja tuua niipea kui võimalik. Briti ametnikud on vihjanud, et Basra piirkonnas, kus Briti väed peamiselt asuvad, suudavad Iraagi julgeolekujõud võtta kontrolli üle selle aasta lõpus. See vabastaks umbes 5000 Briti sõdurit, kuid kogu kontingent ei pruugi Iraagist lahkuda. Suure tõenäosusega suurendatakse aga Briti sõjajõude Afganistanis.

Kohtunik: võtan sult lapsehooldusõiguse, sest sa oled lesbi! 
Hispaanias on tõsist poleemikat tekitanud juhus, kus kohtunik andis kahe tütre hooldusõiguse isale, sest nende ema on väidetavalt lesbi.
Osaliste tunnistuste põhjal võib öelda, et lugu algab üsna klassikaliselt: mees tuli töölt koju ja leidis oma naise teisega voodist. Klassikalisele loole annab modernse tooni tõik, et too teine oli ka naine.
Egas midagi, lahutuspaberid anti sisse ja oli aeg ka kahe tütre hooldusküsimus lahendada. Kohtus teatas endine abikaasa, et tema endise naise uus partner on ka naine. Murcia kohtunik Fernando Ferrin kuulas osapooli, vaagis asitõendeid ja argumente ning otsustas siis kindlalt isa kasuks. Miks? "Sest on tõestatud ema lesbilisus."
Ema ise eitab homoseksuaalsust, ent sellele vaatamata usub kohtunik meest ja jätab naisele ainukese variandina valida tütarde või partneri vahel.

Jaapani peaminister seekord ametist ei lahku
Kuigi Jaapani peaministri Shinzo Abe valitsusliit sai parlamendi ülemkoja valimistel hävitava kaotuse, lubas Abe küll teha muudatusi valitsuses, kuid jätkata siiski ise peaministrina.
Pühapäevased ülemkoja valimised olid kümne kuu eest peaministriks saanud Abele esimene suurem valimiskatse. Juba enne valimisi oli aga selge, et suur osa rahvast ei ole rahul Abe liberaaldemokraatlikust parteist ja Uuest Komeito parteist koosneva valitsusliiduga.
Abe lubas suurendada Jaapani julgeolekualast rolli maailmas ja teha muudatusi patsifistlikku põhiseadusesse, kuid kriitikute sõnul pööras ta liialt vähe tähelepanu kodusematele teemadele ehk valijaskondi puudutavatele sotsiaalküsimustele, näiteks pensionid ja tervishoid.

Tuntud arhitekt: Tallinna rannaaladele võiks ehitada kõrghooneid
Kanada ühe suurima arhitektuurifirma Bregman & Hamann partner, tuntud arhitekt Tõnu Altosaar leiab, et Tallinn vajab rannaalade elavdamist, mistõttu võiks mereäärsetesse kohtadesse kõrghooneid püstitada.
Altosaare sõnul ei tuleks karta kõrghoonete rajamist ka rannaaladele, lähtudes igal üksikul juhul maamärgi loomise mõttekusest, vahendas pealinna pressiteenistus.
"Tallinn vajab avatust merele, ent ka rannaalade elavdamist," selgitas arhitekt kohtudes Tallinna abilinnapea Taavi Aasaga. "Te ei tohi korrata mitmete Ameerika ja Euroopa merelinnade vigu, kus vaated ehitati täis massiivsete hoonefrontidega, samas võib mõni sihvakas torn mõjuda rannaalal magnetina, mis toob sinna elu," arvas Altosaar.
Aasa sõnul tunnustas Altosaar Tallinna viimaste aastate arenguid ning linnaplaneerimise alusseisukohti.
Kohtumisel osalesid ka endine Tallinna peaarhitekt Ike Volkov ja peaarhitekti kohusetäitja Endrik Mänd.

Aas: linna seis on nii suurepärane, et tuleb laenu võtta
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on Tallinna finantsseis vastupidiselt opositsiooni esindajate väidetele ülihea, ent hilissügisel tuleb siiski laenu võtta.
Abilinnapea Aasa sõnul on Tallinna finantsnäitajad lausa ülilikviidsed. "Pealinna suurepärast rahalist seisu tõendab ka asjaolu, et linnakassas on praegu koguni 882,8 miljonit krooni vaba raha," sõnas Aas linna pressiteenistuse vahendusel.
Aasa sõnul ei ole eeltoodut arvestades olnud linnal vajadust eelarvelaenu võtta ega eelarves ettenähtud arvelduskrediiti kasutada.
Mõne kuu pärast ennustab abilinnapea aga siiski laenuvõtmise vajadust. "Praegust laekumiste seisu arvestades ei teki laenu võtmise vajadust enne hilissügist," ütles ta.
Tallinnat ähvardavast pankrotist kirjutanud sotsiaaldemokraadil Jaak Juskel soovitas Aas aga mõne finantskoolituse läbi teha. "Ta näitab selliste väidetega oma asjatundmatust," arvas keskerakondlase Aas.

Einseln räägib noortele isamaalisusest
Tallinna Noortekohviku homsel kohtumisel on külaliseks erukindral Aleksander Einseln, kellega arutletakse isamaalisuse, kodumaa kaitse, meheksolemise ja arukate valikute üle.
Kohtumine toimub Pärnu mnt 9 kell 16-21. Teist kuud tegutseva noortekohviku eesmärk on propageerida tervet elustiili ning pakkuda võimalust oma ideid ellu viia, teatas Tallinna pressiteenistus.
Kohvikus on igapäevased tegevused, mis päeviti erinevad - korraldatakse filmiüritusi, kohtumisõhtuid ja muusikasündmusi.

Noortekamp ründas pargis kaht tütarlast
Tallinnas Männi pargis ründas eile õhtul noorukiteseltskond kahte tütarlast, tõugates ja lüües neid.
Vahejuhtum leidis aset kella 17: 50 ajal. Politseipatrull pidas pargis kinni viis kannatanute antud kirjeldusele vastavat noort.
Avaliku korra raske rikkumisena käsitletava juhtumi täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Linnavalitsus registreeris homoparaadi
Tallinna Linnavalitsus registreeris eile 11. augustiks plaanitud võrdse kohtlemise toetuseks korraldatava Tallinn Pride rongkäigu.
Eelnevalt tuli täiendada liiklusskeemi, jõuda kokkuleppele paigaldatavate liiklusmärkide ning ümberkorralduste osas.
Nädala keskpaigas kohtuvad korraldajad veelkord politseiga, et arutada mõningaid turvalisust puudutavaid küsimusi.
"Viimastel päevadel oleme võinud uudistest kuulda, kuidas politsei suunas Saaremaale Õlletoobri festivali ajaks lisajõude ning turvas Jõgevamaal toimunud mootorratturite paraadi, niisiis ei ole meil kindlasti põhjust kahelda selles, et politsei meiegi üritusse samaväärselt suhtub ning aitab tagada avalikku korda ja saadab appi ka lisajõude", ütles Tallinn Pride esindaja Lisette Kampus.
"Ilmselgelt on korraldajate esmane soov, et nii pealtvaatajate kui osalejate turvalisus oleks kaitstud ja sel päeval vanalinna sattuvate kodanike rõõmsat meelt miski ei segaks. Rongkäigus osalejad on kindlasti rahumeelsed ega ei taha halba mitte kellelegi, loodetavasti ei taha keegi halba ka osalejatele," lisas ta.
Tallinn Pride 2007 on järjekorras neljas omalaadne üritus ning kestab 6. kuni 12. augustini. Festivali programmis on nii spordiüritusi, kunstinäituseid kui kultuuriõhtuid, vestlusringe ning muusikalisi etteasteid.

Politsei näitas lõpuks homoparaadile rohelist tuld
Politsei kooskõlastas eile Tallinn Pride 2007 korraldajate veidi muudetud ja täiendatud liiklusskeemi, andes sellega loa homoparaadi toimumisele.
Paraadi toimumise peab veel registreerima Tallinna linn, vahendas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja. Kas sel aastal homoparaad toimub, oli siiani küsitav, sest politsei hinnangul oleks paraad Tallinnas liikumist seganud. Paraadi keelamist põhjendati ka sellega, et eelmistel aastatel on korraldajatel esinenud probleeme avaliku korra tagamisega.
Paraadi korraldajad ning europarlamendi geide ja lesbide õiguste huvigrupp kutsusid võime üles homoparaadi lubama.

Piiritähis Pärnu maanteel maksab 2,4 miljonit krooni
Tallinn paigaldab Pärnu maanteele uue linnapiiri tähise, mis läheb maksma üle 2,4 miljoni krooni.
Möödunud aastal Tartu maantee sissesõidule paigaldatud piiritähise ehituse maksumus oli 2,6 miljonit krooni.
Linna kommunaalameti riigihanke Pärnu maanteele piiritähise rajamiseks võitis AS TREV-2 Grupp. Ehitustööde valmimistähtaeg on selle aasta 2. november. Piiritähisel olev elektrooniline infopaneel koosneb teksti- ja numbripaneelist ning Tallinna logost.
Numbripaneelil esitatakse kellaaeg, õhutemperatuur ja läheneva auto kiirus.
Piiritähise kõrgus on 9,4 meetrit, paneeli kese on maantee pinnast 6,4 meetri kõrgusel.
Arvestuslikult kulub kõikide Tallinna piiritähiste rajamiseks 17,4 miljonit krooni.

Rannamõisa uhiuus tee vajas kohe pärast valmimist uut remonti
Rannamõisa tee vajas pärast 15. juulil lõppenud taastusremonti üleparandamist.
Äsjavalminud Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee taastusremont osutus kehvaks ja napilt nädalajagu pärast valmimist pidi ehitaja asfalti jälle kohati üles võtma.
Põhja regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Peeter Paju selgitas: "Seal toimub kattetasasuse korrigeerimine. Ehitajal oli sellega probleeme."
Paju sõnul saab möödunud nädalal alanud töö tõenäoliselt valmis täna.
Ühe Rannamõisa teel liikleja sõnul on liikluskorraldus remondipiirkonnas vilets. "Keelumärgi "50" asemel pandi "70", samal ajal kooriti jupiti asfalti ära ja autojuhid lõhuvad nüüd kõvasti oma esisildu," ütles ta.
Paju hinnangul on Rannamõisa teel lõhutud esisildades süüdi autojuhtide vale kiirusevalik.

Uues lastepargis leidub lustijaid ka vihmaga
Eesti Päevaleht käis eile uudistamas, kuidas on lapsed ja nende vanemad vastu võtnud Kadriorus avatud uue lastepargi, mis seal meeldib ja mis võiks paremini olla.
Nädalapäevad avatud olnud Kadrioru lastepark on lühikese aja jooksul leidnud endale tänuliku huviliste hulga ja juba ka mitmeid püsikülastajaid.
Üks linna kõige nüüdisaegsemaid ja suuremaid lasteparke on ka pilviselt vihmasel esmaspäeva lõunal huvilisi täis. Roosad elektriautod vuravad mööda lastepargi teid, imetlevad lapsevanemad võsukesi fotoaparaatidega jälitamas.
Lastelaval keerutavad tüdrukutirtsud tantsu ja veidi suurematele lastele mõeldud uudne turnimisatraktsioon on lustijaid täis. Liivakastiäärel jälgivad vanemad valvsalt kõige pisemate lapsukeste tegemisi.
Rein ja Pille, kes olid lasteparki tulnud koos viieaastase poja Pauliga juba teist korda, leidsid mänguväljaku olevat väga vajaliku ja toreda. "Raadiomaja juures olev park on ka täitsa asjalik, aga üldiselt polegi lastega linnas ju kuhugi mujale minna," kiitsid nad ühest suust uhiuut suurt lasteparki ning lubasid kindlasti ka tagasi tulla.

Viru ringil algab kapitaalremont
4.-12. augustini toimub Viru ringi Narva maantee äärsel lõigul trammide rööbastee kapitaalremont ning 1., 2., 3. ja 4. liini trammid ei sõida. Trammiliikluseks avatakse liin nr 6 Kopli-Tondi, mis hakkab tööle kõikidel nädalapäevadel; trammide 2 ja 4 asendamiseks avatakse bussiliin 52A Laikmaa-Vesse.

Sotsiaalamet otsib hooldusperesid
Kell 17 toimub linna sotsiaal- ja tervishoiuametis (Narva mnt 11d) infotund peredele, kes soovivad hakata kasvatama vanemliku hoolitsuseta lapsi.
Linn annab lisatoetust
Hoolduspere läbib koolituse, millele saamise avaldus esitatakse elukohajärgsele sotsiaalhoolekandeosakonnale.
Hooldajale makstakse lisaks riiklikule lapsetoetusele ka perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust, mille suurus on 2007. aastal 1500 krooni. Sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima sõnul toetab Tallinna linn peresid täiendavalt.
Hooldusperedes 62 last
Linnas on perekondades hooldusel 62 last. Kui lapsele ei leita hooldusperet, tuleb ta paigutada hooldusasutusse. Aastas paigutatakse hooldusasutusse umbes 40 last, kellest pooled võiksid kasvada hooldusperes. epl

Lasnamäele kerkib uus jalgpallihall
Lasnamäele ehitatav spordikompleks toob kaasa uued teed ja rohelise puhkeala.
Jalgpalliklubi FC Ajax taotles linnalt 15 aastat, et Lasnamäele ehitataks uus jalgpalli sisehall. Kuigi 2000. aastal valmis isegi betoonist rajatise ehitamise plaan, ei läinud projekt käiku.
Möödunud nädalal algatas linn lõpuks Võidujooksu tänav 6, 8, 8a ja Uuslinna 7 detailplaneeringu, mis hõlmab lisaks jalgpallihalli ehitamisele ka hulgaliselt lisaprojekte kogu ümbritseva 9,2 hektari suuruse ala jaoks.
Praegu asuvad territooriumil linna kunstmurukattega jalgpallistaadion ja Ajaxi tehiskattega jalgpallistaadion. Spordiklubi FC Ajax Lasnamäe president Boriss Dugan on eeldatavasti järgmisel aastal lisaks valmiva kergmaterjalist hoonega väga rahul.
"50 x 70 ehk poole väljaku suuruse platsiga sisehall on super! See tähendab, et 300 poisi asemel saab treenima tulla 500 poissi. Seni ei ole me talvel ja kehvema ilmaga kusagil korralikult treenida saanud. Lasnamäel pole olnud ühtegi jalgpalli sisehalli, seni on klubi pidanud rentima pindu ja harjutama eri koolides väga väikestes ruumides," rääkis Dugan.

Metsakalmistul mälestati president Konstantin Pätsi küüditamist
President Konstantin Pätsi haual toimus eile mälestustalitus.
Sellega meenutati 67 aasta möödumist president Pätsi ja tema perekonna küüditamisest. Talituse viis läbi Eesti Õigeusu Issanda Muutmise Peakiriku ülempreester Emmanuel Kirss. Ilmalikku osa juhatas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esimees Trivimi Velliste.
President Konstantin Päts suri 1956. aasta 18. jaanuaril NSV Liidus Kalinini oblastis.
Tallinna Metsakalmistule maeti Päts ümber 1990. aastal.
President Pätsi ja tema hukkunud pereliikmeid on mälestatud alates 1989. aastast, kui Pätsi taluõuel avati mälestuskivi.

1Partner Kinnisvara I poolaasta kasum mullusest veerandi võrra väiksem
Firma 2007. aasta esimese kuue kuu käive oli 12,8 miljonit krooni, mida on mullusest tulemusest veerand miljoni krooni võrra enam, kasum on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kahanenud rohkem kui neljandiku võrra 4,9 miljonilt 3,5 miljonile.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on paariprotsendine käibekasv hea tulemus. "Igaüks saab aru, et turg on muutunud ning tänavu viimasel paaril aastal toimunud kasvurallit oodata oleks utoopiline," kommenteeris Vahter tunnistades samas, et ettevõtte kasumlikkus on langenud.
2006. aasta 6 kuu 4,9 miljoni krooni suurusele kasumile jääb selle poolaasta 3,5 miljonit krooni küll selgelt alla, kuid on samas Vahteri hinnangul igati korralik tulemus.
"See on tõsi, et nö lihtsat raha enam ei teeni ning marginalid on tagasihoidlikumad. Tänu sellele on ka kinnisvaravahenduses pilt selgem - spekulandid on kadunud, kuid tugevad tegijad saavad endiselt kenasti hakkama," nentis ta.

Kruuda saab AS Rubla juhatajaks
Piimanduskontserni Tere ettevõtte struktuuri korrastamise käigus loodud emafirma AS Rubla juhiks saab Oliver Kruuda.
Piimanduskontsern Tere korrastas ettevõtte struktuuri eesmärgiga koondada piima varumise, töötlemise ja piimatoodete müügiga seotud tegevused eraldi tütarettevõttesse, mis jätkab Tere AS-i nime all ja kuulub emaettevõttele AS Rubla.
Tere juhatajaks nimetati Ülo Kivine, kes on piimatööstuses töötanud alatest 1995. aastast ja olnud ligi seitse aastat ettevõtte tootmisdirektor. Oliver Kruuda jätkab emafirma AS Rubla juhatajana.
Kruuda ütles, et kontserni tegevuste viimine eraldi tütarettevõtetesse õigustas end Kalevi puhul, kus toimus sarnane struktuuri korrastamine eelmise aasta mais. Tema kinnitusel annavad eraldiseisvad tütarettevõtted parema ülevaate erinevate tegevusvaldkondade arengutest ja tulemuslikkusest.

Lipstok: ülikiire palgatõus peab pidurduma
Eesti Panga president Andres Lipstok kinnitab, et Rahvusvaheline Valuutafondi (IMF) hinnangut Eesti majanduse ülekuumenemisest tuleb arvesse võtta ja ülikiire palgatõus ning liiga optimistlikud palgaootused peavad pidurduma.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tunnustas värskes aruandes Eesti majanduse seniseid edusamme, kuid juhtis samas tähelepanu olulistele majanduspoliitilistele riskidele, rõhutades tugeva eelarvepoliitika ning hoolsa finantsjärelevalve ja pangandusanalüüsi olulisust.
IMF kirjutab aruandes, et Eesti majandus on hakanud üle kuumenema. Tõusnud palgad ja soodus investeerimiskliima on ajanud inflatsiooni 5-6 protsendini, mis ületab Maastrichti lepinguga euro vastuvõtmiseks lubatud piiri. Kodumaise turu kasv ja töövõimalused mujal EL-s on tinginud tööjõukulude kasvu.
"IMFi aruanne on tavapäraselt põhjalik. Rõhutades Eesti senise poliitika tulemuslikkust, annab IMF olulisi soovitusi majanduskasvu tasakaalustamiseks ning ülekuumenemisega seotud riskide vähendamiseks," kommenteeris avaldust Eesti Panga president Andres Lipstok. Lipstoki sõnul suhtuvad Eesti valitsus ja keskpank IMFi ettepanekutesse täie tõsidusega.

Jaekaubanduse käive kasvab stabiilselt
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades suurenes 2007. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes 16 protsenti.
Juunis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,7 miljardit krooni, teatab statistikaamet.
Kiireim juurdekasv oli jätkuvalt tööstuskaupade kauplustel, kus see oli 21%. Toidukaupade kauplustes kasvas müük eelmise aasta juuniga võrreldes 11%, kasv on olnud stabiilne aasta algusest alates. Suure osatähtsuse tõttu andsid toidukaupade kauplused ligi 45% kogu jaekaubandusettevõtete müügi juurdekasvust.
Kõige rohkem (33%) kasvas jaemüük juunis muudes spetsialiseeritud kauplustes, nagu raamatute, kontoritarvete, fotokaupade, spordi-, kalastus- ja matkatarvete, mängude, mänguasjade kauplustes. Ka garderoobikaupade nõudlus oli endiselt hea - tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes kasvas müük aastaga 29%. Hästi läks ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustel, kus müük kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 23%.

Poeketid pakuvad linlastele soodsamaid allahindluseid
Ühe poeketi eri kauplustest võib saada allahinnatud kaupa erineva hinnaga.
Juulis Sportlandi poodides ostmas käinud Vivika imestas tõsiselt, kui tõdes, et hinnad Tallinna ja teiste piirkondade kauplustes ei ühti. "Ostsin Tallinnast Järve kauplusest 400 krooniga Adidase jaki, mis varem oli maksnud 700 krooni," räägib ta. "Paar päeva hiljem nägin, et sama jakki müüdi Rapla Sportlandis 600 krooniga."
Sama lugu oli ka Timberlandi jooksujalatsitega, mille hind oli Tallinnas ligi tuhandelt kroonilt lastud viiesaja peale, ent Haapsalu kauplus müüs neid 800 krooniga.
Sportlandi Ülemiste keskuse osakonnajuhataja Dmitri Smirnov rääkis, et hinnaerinevusi tuleb allahindluste ajal eri linnade poodides ette, kuna iga kauplus määrab ise hinnad vastavalt laojäägile. "Sellepärast tuleb ette ka juhuseid, kus üks toode maksab Tallinnas 400 krooni ja Raplas 600 krooni," ütles Smirnov.

Alkoholipiirang jätab poed avatuks
Koju ostetavad varud teevad alkoholi alaealistele lihtsamini kättesaadavaks.
Alates homsest hakkab Tallinnas ning osas pealinnale lähedal asuvates omavalitsustes kehtima senisest kauem alkoholimüügi piirang. Kaupmehed eeldavad, et alkoholi ostjaskond muutub.
Kaupmehi häirib kõige enam ühtse alkoholipoliitika puudumine. Selle tagajärjel tekib regionaalselt ebavõrdne konkurentsiolukord ning ettevõtete äriline stabiilsus kannatab.
Vaatamata varasematele ähvardustele ei kavatse suured poeketid kauplusi alkoholipiirangu kehtimise korral siiski sulgeda, jäädes esialgu äraootavale seisukohale. Rimi tegevdirektor Ruth Laatre nimetab augustit monitooringukuuks: "Rimi tegevus jätkub suuremate muudatusteta, järeldused teeme sõltuvalt ostjaskonna käitumisest hiljem."

Sügis rabab toasooja hüppelise hinnatõusuga
Tallinlastele kehtib uus hinnakiri homsest, järgmine kallinemine tuleb jaanuaris.
Tänavune kütteperiood toob endaga kaasa kopsaka hinnatõusu eelkõige neis piirkondades, kus katlamaju köetakse gaasi ja hakkepuiduga. Kui kaks aastat tagasi panid soojaarved ahhetama nende piirkondade elanikke, kelle kodusid köeti põlevkiviõliga, siis sel sügisel jäävad nemad tõenäoliselt hinnarallist puutumata.
Kuna kütteõli on hetkel isegi odavamaks läinud, kukub mõnevõrra ka soojuse hind, mis arvel jääb siiski kajastumata, sest hinnalanguse kompenseerib 1. juulist rakendatud 18-protsendiline käibemaks. Siiani lisandus soojahinnale viis protsenti käibemaksu.
Energiaturu inspektsiooni andmetel on mitmed soojatootjad juba uued hinnad kinnitanud, suurendades megavatt-tunni hinda sõltuvalt piirkonnast 10-15 protsenti. Kui sellele lisada ka käibemaks, tuleb hinnatõus kopsakas.

Raju ajas tšellokontserdi Naissaarelt Mustpeade majja
Rajuilmaga seoses ei välju täna laeva Naissaarele ning Nargen Festivali raames toimuv kontsert toimub seetõttu Mustpeade majas.
Esialgu Naissaarel toimuma pidanud Dmitri Eremini tšellokontsert algab Mustpeade majas kell 19.30, teatas festivali korraldaja.

Soome ja Norra piirilt leiti vana saami küla
Norra arheoloogid leidsid Soone ja Norra piirilt muistse saami küla jäänused.
Levajoki kaldalt välja kaevatud leiud võivad olla pärit 1500 kuni 2000 aasta vanusest saami külast, edastas Yle24.
Arheoloogid peavad leide märkimisväärseiks. Vanimaks leiuks on kivikirves, mille vanuseks Helsingi ülikool määras 5000 aastat.

Valmis film koonduslaagri klounist
Saksa, Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide filmitegijad lõpetasid 14. juunil iisraeli kirjaniku Yoram Kaniuki menuromaani "Taaselustatud Adam" ("Adam Resurrected") põhjal vändatud filmi võtted. Kaniuki musta huumoriga vürtsitatud romaani peategelaseks on tsirkusetöötaja Adam Stein, keda hoitakse Natsi-Saksamaa koonduslaagris elus, et ta oma kaasvange lõbustaks.
Adami rolli mängib Jeff Gold-blum, koonduslaagri komandandi osa Willem Dafoe, kõrvalrollides astuvad üles Moritz Bleibtreu, Veronica Ferres, Ayelet Zurer ("München") jt.
Filmi režissöör on Martin Scorcese "Taksojuhi" stsenaristina tuntud Paul Schrader ning seda produtseerivad iisraellane Ehud Bleiberg ja sakslane Werner Wirsing. Kriitikud on filmi võrrelnud Roberto Benigni holokausti-komöödiaga "Elu on ilus".

Lahkunud suurmehe Ingmar Bergmani jälg ulatub Eestisse
Eile hommikul suri oma kodus Fårö saarel filmi ja teatri suurkuju Ingmar Bergman.
Lavastaja suri 89-aastaselt, tema lahkumisest andis avalikkusele teada ta tütar Eva Bergman, kes on samuti lavastaja.
Ligi seitsekümmend aastat kestnud loominguline tegevus on saanud punkti. Lavastamisest loobumisest rääkis Bergman juba kaua, seda ähvardust kandvad uudised on kõlanud enam kui kolmkümmend aastat. Õnneks pole need sõnumid osutunud paikapidavaks, vanameister tegi loometööd veel hiljuti. Aastal 2002 valmis Rootsi kuninglikus draamateatris Bergmani viimane teatrilavastus, Ibseni "Kummitused". Viimaseks filmitööks jäi "Saraband" aastal 2003.
Nii on Rootsi tõenäoliselt kõige kuulsam mees teinud tohutu hulga taieseid. Tema teatrilavastusi on ühtekokku 173 ja filme 62. Enamikule oma filmidele kirjutas Bergman stsenaariumi ise.

Mad Sheer Khan tootis Ateena keskuses energiat
Alžeeria ja Iraani päritolu Mad Sheer Khan andis Tartus oma tuuri viimase kontserdi.
Pühapäeva, 29. juuli õhtul seisavad Tartu Ateena keskuse teise korruse fuajees suveülikondades mehed ja pidulikuks suvepiknikuks riietunud kaasad. Stseeni rikuvad aga üksikud Viljandi folgi käepaeltega noored ning suletud uste tagant kostev Jimi Hendrixi hüpnootiline "Voodoo child". Keskklassi kultuuriõhtu asemel on mõne minuti pärast algamas hoopiski Mad Sheer Khani osalt esimene, osalt viimane kontsert. Viimane seetõttu, et pärast kolm aastat kestnud ringireisimist albumiga "Samarkand Hotel" (tuuri käigus on nad varem kaks korda Eestisse sattunud) toimub just Tartus tuuri lõppkontsert.
Mad Sheer Khan on maailmamuusik sõna kõige otsesemas mõttes. Kuid oma Alžeeria ja Iraani juurtest enam on teda - nagu paljusid teisigi - inspireerinud Jimi Hendrix. Seetõttu on Khani kollektiivi viimasel plaadil esindatud tolle, popkultuuri ajaloos nii tähtsat rolli etendanud kitarristi lood. Hoolimata Hendrixi mõjutustest ei tasu aga arvata, nagu oleks tegemist mõne lihtlabase kaveribändiga.

Internet: style2ouf.com
Internet: style2ouf.com - prantsuse tantsuentusiastide loodud veebilehekülg. Pühendatud hiphop-tantsudele ja sellega tegelejatele. Lugeda saab intervjuusid, külastada netipoodi ja vaadata videoid. Seda temaatikat käsitlevatest lehekülgedest on see kindlasti üks ulatuslikumaid.

Tuntud räppar 50 Cent andis lihtsa, kuid väga hea sõu
Viimastel aastatel on Eestit külastanud mitu hiphopstaari. Pühapäeval Tallinna lauluväljakul esinenud Ameerika räppari kontsert rabas oma askeetlikkusega.
Räppar 50 Centi (kodanikunimega Curtis J. Jackson) kuulsus sai alguse tänu Eminemile ja Dr. Drele. Ta on üks moodsal ajal enim müüdud hiphopartiste, temast on valminud raamat, paar filmi ja videomäng.
Ja muidugi ei saa unustada neid üheksat kuulihaava ning tülikiskumisi oma kolleegidega ajakirjanduse veergudel. Ise ütleb räpiguru, et lisaks sellele, et on "üks kuradi hea räppar", teab ta, kuidas ennast turustada.
Ambitsioonikas kollektiiv
G-Unit on lisaks oma esinimele 50 Centile paisanud räppmuusika lettidele veel mitu teistki nime, nagu Young Buck ja Lloyd Banks ning rühmitusest sõjaga lahkunud The Game.
Osaliselt on see kahtlemata agressiivsus ja provokatiivsus, mis on Curtis J. Jacksonist teinud maailmaklassi kuuluva staari, kelle nime ja mõningaid laule teab ka see, kes pole kunagi ühestki 50 Centi laulust vaimustunud olnud. Meelelahutusäri ühe säravaima muusikahiiu siia saabumine oli ootamatu.

Villu Tamme "Haned võlgu" Von Krahlis
Jaanika Juhanson võttis lavastada kümme aastat tagasi kirjutatud Villu Tamme näidendi.
"Tuli kiri, mis küsis, kas ma ei tahaks osa võtta näidendivõistlusest. Kirjutasin siis nõutud sünopsise asemel jupi värsstotrust. Tolle jupi põhjal valiti mind osalema ja nikerdasin valmis juba pikema värsstotruse," räägib Villu "Haned võlgu" sünnilugu.
Villu sõnul on tegemist seguga halenaljakast agulirealismist, absurdist, lasteaia tasemel ulmest ja põõsafilosoofiast.
Mitme süžeeliiniga näidendi üheks peategelaseks on nooruk, kes unistab loomatsirkusest: "Vaatasin, kuidas meie kass omaette mingit tsirkust tegi, ja leidsingi otsa, kust peale hakata. Loos on veel pätid, ministrid, külalised teisest dimensioonist. Iga kamp tegeleb omaette mingite neile omaste nõtrustega, aga tasapisi hakkavad eri liinid omavahel haakuma," seletab Villu.

Simpsonite film alustas võimsalt
Reedel kinodesse jõudnud täispikk animafilm "Simpsonite film" spurtis Eestis tänavuse aasta avanädalavahetuste edetabelis oma 13 698 vaatajaga kohe teisele kohale. Simpsoneid edestab vaid "Kariibi mere piraadid: maailma lõpus" (23 852 vaatajat). Kui maailmas korjas "Harry Potter ja Fööniksi ordu" Simpsonitest rohkem raha, siis Eestis jäi võlurpoiss animaperekonnale ligi 3000 vaatajaga alla.
"The Simpsons Movie" lõpetas oma esimese nädalavahetuse ka USA kinodes enim vaadatuna, teenides ligi 821 miljonit krooni (72 miljonit dollarit) piletitulu. Eestis kogunes Simpsonite kassatuluks veidi üle ühe miljoni krooni.

Bloodhound Gang esineb Tallinnas
Kui Jimmy Pop sõpradega 1992. aastal Bloodhound Gangi kokku pani, ei osanud ta aimata, et esineb 2. septembril 2007 Tallinnas klubis Hollywood.
Hiphopi sugemetega pilarokki viljelev Bloodhound Gang astus areenile 1996. aastal, oma teise albumi "One Fierce Beer Coaster" hittsingliga "Fire Water Burn", mille videos hullutavad nad inimesi vanadekodus.
2005. aasta sügisel sai pärast viieaastast pausi osta albumit "Hefty Fine". Vähem kui kahe nädala eest läks iTunes'is müüki verivärske singel "Screwing You on the Beach at Night".
Kontserdipiletid on müügil alates 3. augustist Piletilevis ja Statoilis.
Vaata ka: www.bem.ee

Eesti profiratturid jäid Valloonia velotuuril tagaplaanile
Belgias jätkuval UCI 2. kategooria Valloonia velotuuri oli kavas raske 211 km pikkune neljas etapp, kus Eesti ratturitel parimate hulka asja ei olnud.
Rene Mandri (Ag2r), Erki Pütsep (Bouygues Telecom) ja Janek Tombak (Jartazi) finišeerisid võitjast üle 19 minutit hiljem lõpetanud peagrupis, parimana sai Mandri 25. koha, vahendas etvsport.ee.
Etapi võitis prantslane Rémi Pauriol (Credit Agricole), üldliidriks tõusis aga kolmandana lõpetanud sloveen Borut Bozic (Team LPR).
Senine liider hispaanlane Luis Pasamontes (Unibet.com) jäi samuti peagrupiga kaugele maha ning langes 22. kohale. Pütsep ja Tombak kaotavad kokkuvõttes Bozicile 19.11 ning on 30. ja 31. kohal, Mandri jätkab 35-ndana (+19.18).
Velotuur lõppeb kolmapäeval, mil kavas on 151,6 kilomeetrit Hottonist Barvaux'sse. Eesti kolmiku senine parim tulemus on olnud Tombaku seitsmes koht kolmandal etapil.

Eesti kriketimeeskonnad Soomes teisel kohal
Helsinki Sixes rahvusvaheline kriketiturniir toimus 28. juulil Soomes, Helsingis. Kaheksa meeskonda viiest riigist võistlesid tiitli eest ning Eesti A-meeskonnal õnnestus pääseda finaali kus kohtuti Carmel Cricketi Club'iga Wales'ist.
Finaal oli väga põnev kuna Eesti meeskond oli eelmisel päeval Tallinnas toimunud kontrollkohtumises ning samuti 28.07 esimeses ringis Walesi meeskonda võitnud kuid seekord jäid Walesi mehed peale ning võitsid finaali ülipõnevas kohtumises 91-78, vahendab Sportnet.ee. Eesti meeskonnale oli kaotus küll pettumuseks, kuna eelnevalt oli võidetud kõik eelringide kohtumised kuid tulemusega võis siiski rahule jääda, sest tulemus oli parim mis Eesti meeskonnal on õnnestunud rahvusvahelisel turniiril saavutada. Rõõmustamiseks oli seda enam põhjust, kuna finaalis toetas ka suurem osa publikust Eesti meeskonda!

Jalgpall: Teist liigat juhivad Ararat ja FC Flora Paide
Eesti 2007. aasta meeste jalgpallimeistrivõistluste II liiga Ida/Põhi piirkonnas hoiab pärast 14. vooru mänge esikohta Tallinna FC Ararat, Lääs/Lõuna tsoonis on liidripositsioonil FC Flora Paide linnameeskond.
FC Ararat on 13 mänguga kogunud 31 punkti ning edestab ühe vähem peetud kohtumise juures 2. kohal asuvat Kiviõli Tamme Autot kahe ja 3. positsiooni hoidvat JK Tallinna Kalevi duubelvõistkonda kolme punktiga, vahendab Sportnet.ee.
Lääs/Lõuna piirkonnas on FC Flora Paide linnameeskonnal kirjas samuti 31 punkti, edu teisel kohal asuva Tarvastu JK ees on minimaalne. Kolmandana jätkab 27 punkti kogunud Pärnu Pataljoni JK, 25 punkti on kirjas teistest kaks mängu vähem pidanud Tartu JK Maag Tammeka III võistkonnal.
Viimane, 26. voor peetakse 2. liigas 21. oktoobril. Pääsu Esiliigasse tagavad mõlema tsooni võitjad, teisele kohale tulnud võistkondade omavahelise mängu võitja kohtub üleminekumängudes Esiliigas kaheksandaks jäänud meeskonnaga.

Tein ja Talts jõudsid Rockiga kokkuleppele
Tanel Tein ja Janar Talts jõudsid Tartu Rocki korvpallimeeskonnaga tuleval hooajal mängimise suhtes põhimõttelise kokkuleppeni.
Kuna klubi juhid soovivad lepingud allkirjastada pidulikumas õhkkonnas, pole paberite vormistamiseni veel jõutud, vahendab Sportnet.ee. "Põhimõtteliselt võib mind pidada Rocki mängijaks," kinnitas Talts. "Kõik minu soovid on täidetud."
Sama väitis ka kevadel meistriliiga finaalseeria parimaks mängijaks valitud Tein. "Seni olime meili teel tingimusi täpsustanud, nüüd öeldi, et kõik on paigas," lausus Tein.
Peatreener Üllar Kerde sõnul on praeguseks nimekirjas kuus kindlat mängijat. Lisaks Teinile ja Taltsile ka Vallo Allingu, Marek Doronin, Silver Leppik ning Kristo Aab. Jätkuvalt loodetakse Gert Kullamäe ja Martin Müürsepa liitumisele, kuid kumbki pole veel lõplikult otsust kinnitanud.

Margit Rüütel alustas Rimini turniiri võidukalt
Riminis toimuval 75 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF tenniseturniiril sai Margit Rüütel (WTA 239) avaringis jagu sakslannast Tatjana Priachinist 6: 2, 3: 6, 6: 2.
Maret Ani esimeseks vastaseks on ungarlanna Zsofia Gubacsi (WTA 247), vahendab etvsport.ee.

Tennis: Kanepi turniir Rootsis lõppes kiiresti
Stockholmis peetava 145 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiri avaringis kohtus Kaia Kanepi Prantsusmaad esindava Youlia Fedossovaga.
Nagu nende kahes eelmiseski omavahelises kohtumises, kulus ka nüüd võitja selgitamiseks kolm setti. Natuke üle kahe tunni kestnud mängu kaotas kaheksandat nädalat järjest võistlustules olnud eestlanna lõpuks numbritega 6: 7 (10: 12), 6: 3, 3: 6, vahendab Sportnet.ee.
Oma järgmised mängud peab Kanepi juba Ameeerikas, 600000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiril Pilot Pen Tennis. Hetkeseisuga peab Eesti esitennisist alustama valikturniirilt, mille esimese ringi mängudega alustatakse reedel, 17. augustil.

1 küsimus treener Andrei Nazarovile
"Kas Ksenija Baltal tasub minna Osaka MM-ile?"
Vastab
Andrei Nazarov
treener
Vara veel lõplikult otsustada. Kui Ksenija kand on samas seisus, nagu oli Eesti meistrivõistlustel, või läheb natuke paremaks, pole mõtet minna MM-ile riskima. Haige jalaga ei saa mitmevõistlust teha. Kui ta teebki valuga võideldes esimese päeva lõpuni, siis pole tagatist, et ta suudab teisel päeval üldse startida. Üksikaladel pole Ksenija aga MM-i normi tänavu täitnud, nii et sprindis või kaugushüppes osalemine ei tule kõne alla. 100 m kiirus oli hea, aga jalg ei luba täisvõimsusega hüpata.

Marko Rohtlaane start lõppes ülekaaluka võiduga
Võimsat mootorit ootav Rohtlaan loodab edaspidi kiirematega võrdselt sõita.
Kuressaare lennuväljal toimunud Eesti meistrivõistluste ringraja sõidu neljandal etapil tegi oma sellesuvise ainsa stardi kodumaal Marko Rohtlaan.
Käesoleval aastal Itaalia meeskonna Azione Corse ridades Superstock FIM Cupil sõitev Rohtlaan tõi Saaremaale kaasa enda Honda, millega ta maailmaradadel võistleb. Rohtlaan on ühtlasi ka Kuressaare lennuväljale rajatud ligi kahekilomeetrise raja autoriks.
Kõige kiiremas masinaklassis NGK Superbike osalesid Rohtlaane kõrval veel valitsev Eesti meister Hanno Velt, Läti kiireimad Agris Neija ja Bruno Rozkalns ning soomlased eesotsas Raimo Kesseli, Topi Haarala ja Jari Aromaaga.
Kordaläinud üritus

Uudmäe juhtum sarnaneb Lewise ja Gatlini omaga
Jaanus Uudmäe proovist leitud sibutramiin ei paranda
Võidupühal Euroopa karikavõistlustel positiivse dopinguproovi andnud Jaanus Uudmäe oli kimpus stimulaatoriga, mille masti aineid on kasutanud ka rida maailma tippsportlasi. Ent kõik nad on lõppkokkuvõttes pääsenud puhaste paberitega.
Eesti kergejõustikukoondise arst Mihkel Mardna on veendunud, et sibutramiini ei saa võrrelda ühegi tugevatoimelise ja sportlikku sooritusvõimet parandava keelatud ainega.
"Sibutramiin on söögiisu pärssiv aine, mida dietoloogid soovitavad kaalu alla võtmisel," selgitas doktor Mardna. "Aga see pole tõsine preparaat, mis annaks kehalisele töövõimele midagi juurde."
Tavaliselt on see saadaval kapsli kujul, kuid sageli pannakse ka parema efekti saamiseks toidulisandite hulka. Purgikese etiketil aga aine nimetust pahatihti kirjas ei ole. Ühe seletusena, miks ikkagi sibutramiini teistes ravimites ja lisandites võib leiduda, pakkus Mardna, et ravimitootja teeb erinevaid tooteid samal liinil ning vahepeal liini ära ei puhasta.

Skandaalidest räsitud Tour de France'i ootab uuestisünd
Prantsuse velotuuri reform võib anda sõiduvõimaluse ka rahvuskoondistele.
Tour de France'i korraldajad peavad plaani muuta juba järgmisest aastast legendaarset velotuuri nii, et klubide kõrval võiks võidusõidul rinda pista ka rahvuskoondised. Nad loodavad, et just see peaks skandaalidest räsitud velotuurile uut õhku sisse puhuma.
Tour de France'i direktor Patrice Clerc sõnas Briti päevalehele The Guardian, et tema arvates peaks klubide ja koondiste kooslus olema ka praktiliselt teostatav, mitte ainult utoopiline plaan.
Kahe isanda teenrid
Vähemalt britid on ideest juba õhinal kinni hakanud. Nende koondise spordidirektori Dave Brailsfordi sõnul oleksid nad valmis 2008. aasta velotuuriks Briti tiimi välja panema. "Kui selline võimalus tekiks, siis me kindlasti teeksime seda, kuigi natuke sõltub ka sellest, kuidas see võib mõjutada meie koondise ettevalmistust olümpiaks," sõnas ta.

Kullamäe vise tagas Läti üle väärt võidu
EM-i lisavalikturniiriks valmistuv Eesti koondis alistas sõprusmängus Läti 75: 74.
Martin Müürsepa ja Gert Kullamäe koondisse tulek pärast vaheaega andis fännidele esimese meeldiva elamuse. Müürsepp meelitas Läti keskmängijad isiklike vigadega pingile ja Kullamäe kolmepunktivise 25 sekundit enne lõpusireeni lubas koduturniiri kahe kaotusega alustanud Eesti koondisel maitsta magusat võitu.
"Igal võidul on praegu kulla hind, see tõstab tuju ja tugevdab usku," ütles 11 punkti ja viis lauapalli kogunud Müürsepp. "Proovisime täna samu asju, mis eelmistes mängudes, aga tegime seda kvaliteetsemalt."
Müürsepp tõusis esile
Vahetusmeeste pingilt kaaslaste õnnestunud kaitsetööle ja tabavatele visetele rätiku lehvitamisega reageerinud Kullamäe pidas võitu emotsionaalselt tähtsaks.

Elisa Eesti AS esimese poolaasta käive oli pea miljard krooni
Eesti suuruselt teise kvaliteetoperaatori Elisa käive kasvas 2007. aasta esimesel poolaastal 926 miljoni kroonini ning kulumi eelne ärikasum(EBTDA) 286 miljoni kroonini.
"Elisa ühtlane ja sideturu parimate hulka kuuluv kasvunumber viimase kahe aasta jooksul, mida omakorda toetas ettevõtte hea kasumlikkuse näitaja, iseloomustavad ka tänavuse aasta teist kvartalit," ütles Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen. "Operaatoril on hea, kui kliendil on hea - viimases aga pole põhjust kahelda, 30. juuni seisuga oli Elisa klientide arv tõusnud 307 500 liitumiseni ehk kümnendiku võrra enam kui aasta tagasi samal ajal."
Sami Seppäneni sõnul jätkab Elisa tänavugi juba mullu alanud suuremahulist investeerimisprogrammi, kui uutesse tugijaamadesse üle
Eesti panustati aasta jooksul ligi 200 miljonit krooni. "Selle aasta esimestel kuudel keskendusime rohkem Lõuna-ja Kesk Eestile, kattes kõige kvaliteetsema levialaga Tartu, Valga, Võru, Otepää, Viljandi ja Pärnu linnad ning laiendades heal tasemel sidevõimalusi ka väljapoole maakonnakeskusi," lisas Sami Seppänen.

JURIST SELGITAB: Puhkuse ajal nn hoolduslehel olles hüvitist ei saa
Puhkuse ajal jäi mu laps haigeks. Olin seetõttu viis päeva hoolduslehel. Kas minu puhkus selle aja võrra pikeneb?
Haige lapse hooldamise ajal on töötaja töövõimetu, ta ei saa sel ajal puhkust puhkamiseks kasutada. Seetõttu tuleb juhinduda puhkuseseaduse sättest, mis ütleb, et töötaja ajutine töövõi-metus on puhkuse kasutamist takistav asjaolu, mille puhul antakse saamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist (puhkust pikendatakse töövõimetuse päevade võrra) või viiakse see poolte kokkuleppel üle muule ajale.
Nii on see puhkuse ajaga, kuid mitte tasuga. Ravikindlustuse seaduse kohaselt ei ole töötajal õigust saada ajutise töö-võimetuse hüvitist juhul, kui ta oli põhi- ja lisapuhkuse ajal hoolduslehel. Kuna tööandja on juba puhkusetasu täies ulatuses tasunud ja haigekassal hüvitise maksmise kohustust ei ole, siis rahale pole puhkuse pikendatud osa eest töötajal õigust ja sisuliselt on tegemist palgata puhkusega. Palgata puhkusele ei saa aga tööandja kedagi ühepoolselt saata. Seega peaks töötaja, kes soovib oma tasuta puhkuseosa kasutada, andma tööandjale sellekohase avalduse, alles seejärel on tööandja kohustatud puhkuseaega pikendama.

Baskini anekdoodid
Kaks sõpra vaidlevad loetud raamatu sisu üle. Lõpuks ütleb üks:
"Ei, sa ei hinda seda raamatut objektiivselt, sest sa pole kunagi kirjutanud ühtegi teost."
"Ja mis siis? Ma ei mune, aga võin hinnata omletti paremini kui mõni kana!"
"Mida te teete, kui teil on raha?"
"Ma isegi ei mäleta…"
Protestimiiting. Trügimine. Üks mees ronib tagantpoolt ette ja karjub:
"Palun võtke koomale, ma ei näe."
"Võib-olla tahate binoklit?"
"Tänan, pole vaja, mul on optiline!"
"Halloo! Kas see on kaitseministeerium? Kas te võite mind võtta sõjaväkke?"

JÄRJEJUTT (9): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Ent ta paistis nii hajevil olevat, et üks härrastest pakkus talle oma istekohta, teine läks talle kosutuseks klaasikest veini tooma ja liivakarva juustega mees, kelle sooviks oli luuderohulehti härra Norrelli jalge ette visata, hellitas salamisi lootust, et härra Segundusele on mõni loits peale pandud ja neil avaneb võimalus olla erakordsete sündmuste tunnistajaks!
Härra Segundus ohkas ja sõnas: Tänan teid. Ma pole haige, kuid möödunud nädalal oli mu enesetunne rõhutud ja imelik. Proua Pleasance andis mulle roogmarantat ja kuuma lagritsajuuretõmmist, ent nendest polnud abi - ja see ei üllata mind, sest arvan, et segase oleku põhjus peitub mu peas. Mul on juba palju parem. Kui te nüüd küsite, härrased, miks ma usun, et võlukunst

LUGEJA: sellist epideemiat nagu alkoholism ei ole olemas
Mitte ei saa aru, mis inimesed need küll on, kes üritavad panna võrdusmärki alkoholismi ja alkoholi tarvitamise vahele. Millise loogika alusel tuleb ühe puuga võtta inimesi, kes joovad paar õlut, ja neid, kes joovad juuksevedelikku?
Kes ja miks tahab inimesi hirmutada stiilis: kui sa jood pitsi viina, siis sinust saab alkohoolik. Mida tahetakse õieti varjata sellise hüsteerilise alkoholismivastase võitluse taha?
Selllist epideemiat pole olemas nagu alkoholism. See on vaid tont, mis tõmbab tähelepanu eemale tegelikult probleemilt: meie ühiskond on nii haige ja katki, et üha enam alkoholi tarvitavaid inimesi haigestub alkoholismi.
Asi pole mitte alkoholi pruukimises (seda on tehtud meie kultuuris sajandeid) ega kättesaadavuses.
Probleem peitub selles, et inimesed pole keskmiselt miskipärast enam vaimselt nii tasakaalukad ja küpsed, et mitte minna alkoholi tarbimiselt üle selle kuritarvitamisele. Inimesed on üha enam ühekülgselt arenenud ja hingeliselt tasakaalutud. Nii on nad kergesti manipuleeritavad.

ULVI SEERMAA: alkoholiepideemiat ei tunnistata
Olles uurinud alkoholi kuritarvitajaid ja nende lähedasi, siis julgen arvata, et iga samm - millega kaasneb arvatav/eeldatav alkoholitarbimise vähenemine elanike hulgas - on õige. Õige on kindlasti ka see, et alkohoolsete jookide müügiaja piiramine peaks kehtima üle Eesti kõigile omavalitsustele üheselt.
Alkoholism on levinuim sõltuvushaigus Eestis. Inimene on ainus olend, kes süstemaatiliselt tarvitab alkoholi - ainet, mis pärsib kesknärvisüsteemi tegevust ning mõjub kogu organismi elutegevusele häirivalt. Väidetakse, et enam kui iga kümnes täiskasvanu kuritarvitab alkoholi.
Alkoholism on terve pere haigus - iga alkohooliku kõrval elab statistika järgi 4-5 inimest, kes põevad seda haigust temaga koos. Kaassõltuvuse termin tuleb ingliskeelsest sõnast co-dependency. Esimest korda tuli termin kasutusele Ühendriikides seoses alkohoolikute hooldusega. Märgati, et alkohooliku ümber paikneb alati grupp inimesi, "kes on haiged koos temaga".

GARRI KASPAROV: Don Putin
Kui Vladimir Putin 2000. aastal Venemaal võimule tõusis, oli põletav küsimus: "Kes on Putin?" Nüüd on küsimus muutunud: "Milline on Putini Venemaa tegelikult?"
See režiim on olnud oma käitumises märkimisväärselt järjekindel, aga välisriikide liidrid ning lääne ajakirjandus väljendavad endiselt üllatust, et Putin ei pea nende arvamust mitte millekski.
Ikka ja jälle kuuleme hüüatusi: "Kas Putin ei tea, kui vilets see välja paistab?!" Kui järjekordselt mõrvatakse tuntud Vene ajakirjanik, kui vangistatakse Kremlile mittesõbralik ärimees, kui Vene investeeringust surutakse välja välisfirma, kui miilitsad peksavad demokraatiat toetavaid meeleavaldajaid, kui gaasi- ja naftatarneid kasutatakse relvana või kui Vene relvastust ja raketitehnoloogiat müüakse terroriste toetavatele riikidele, nagu Iraan ja Süüria, tuleks küsida - milline valitsus jätkab sellist käitumist? Kremli režiim toimib väärtussüsteemis, mis on täiesti erinev lääneriikide omast. Viimased püüavad läbi raskuste aru saada keskaegsete punaste müüride taga juhtuvast.

TIIT KÄNDLER: Innovatsioon iseenesest ei taga veel ellujäämist
On üks uuesti moodi tulnud sõna, millega püütakse tähistada kõike, mis tagab ühiskonna edu. See sõna on "innovatsioon". Mida innovatsiooni all mõeldakse?
Lühidalt öeldes: innovatsioon on leiutis pluss edu. Väärtuste loomine, raha tegemine. Millegi uue sissetoomine. Realiseeritud loov idee.
Vahel pannakse innovatsioon ja loovus ühte patta. Kuid enamjaolt vaadeldakse innovatsiooni majandusliku mätta otsast.
Kuid küsigem nüüd: kas loodus on innovatiivne? Kas ilma inimese juuresoluta toimub innovatsioon? See sunnib vägagi otseselt küsima: kas innovatsiooni saab mõõta? 2005. aastal vastu võetud nn Oslo juhend seda võimalust igatahes pakub. Kuid selle mõõtmisviis jääb siiski arvudest eemale. Kes armastab arve, see peab innovatsiooniks investeeringut teadus- ja arendustegevusse ja selle suhet rahvuslikku koguprodukti. Lissaboni strateegia teab, et kui see suhe on kolm protsenti, siis ollakse innovatsiooni lävepakul. Kuid selge see, et number kolm on võetud kui mitte laest, siis Lissaboni taevast. Ja seetõttu ongi nii, et see ei kipu täide minema.

Edgar Savisaar: mida teha Päevalehe harimatusega
Eilne Päevaleht tõi repliigis "Rumal ja populistlik jutt" välja mitu huvitavat seisukohta, mis vajaksid nii Päevalehe enda kui ka üldise avalikkuse huvides pisut analüüsivat tähelepanu.
Päevaleht arvab repliigi vahendusel, et riigitagatise põhimõtte rakendamine probleemsetele eluasemelaenudele julgustab vastutustundetut käitumist. Kui ellu astuv noor perekond saab riigitagatise süsteemist julgust laenu võtmiseks, et oma esimest eluaset soetada, ja noorte vanemad nõustuvad oma eluaseme pangale lisatagatiseks andma samuti tänu sellele, et häda korral on ka riigilt tuge loota, siis kas see on Päevalehe hinnangul vastutustundetu käitumise ilming, mida tuleks püüda vältida?

Bolševistlikud kurjategijad kohtu alla
Kasutan sõna "bolševik" sõna "kommunist" sünonüümina. Asi on selles, et kuigi Eestis on sõna "kommunist" juba ammu muutunud sõimusõnaks, seostavad Lääne-Euroopas paljud kommuniste Hitleri režiimi purustamisega, andmata endale aru kommunistide kuritegudest. Eestis on bolševikud korda saatnud väga palju inimsus- ja rahvusvastaseid kuritegusid.
Kohe on vaja anda kohtu alla kurjategijad, kelle käed on verised või kes on inimesi küüditanud või pannud vanglasse. Asjaga on kiire sellepärast, et praegu on veel elus kuritegude tunnistajaid. Selliste kurjategijate süüdimõistmine on vajalik kahel põhjusel: on vaja tõkestada teatud tüüpide soovi korrata 1. detsembrit 1924 (seda soovi tõestasid ilmekalt 26. aprilli sündmused Tallinnas ja mujal Eestis); süüdimõistmisega tuleks luua pretsedent nende kuritegude laiemaks hukkamõistmiseks kogu maailmas.

REPLIIK: Väike kvoot ei ole paha
Eesti senine ülisuur CO2 saastekvoot põhineb tööstuse ja energiatootmise olukorral mõned kümnendid tagasi, järgmise aasta vähendatud määr peegeldab olukorda aastal 2005. Siiani on Eesti Energia kvoodist osa edukalt müünud, teenides kahe aastaga kokku 2,7 miljardit krooni kasumit. Paraku selgub neilt otse küsides, et sellest rahast ei ole pea midagi veel läinud selleks, milleks see mõeldud on - ehk siis investeeringuteks uutesse tehnoloogiatesse, mis vähendaksid CO2 õhkupaiskamist.
Selle asemel, et riik omanikuna nõuaks Eesti Energialt investeeringute tegemist keskkonnasäästlikku energiatootmisesse, nurutakse aga hoopis Euroopa Liidult kõrgemat määra.

JUHTKIRI: Millal Iraagist välja tulla? 
Praeguse seisuga lõpeb riigikogu mandaat meie sõdurite Iraagi missioonile selle aasta lõpus. Kaitseminister Jaak Aaviksoo avaldas eilses Päevalehes arvamust, et Eesti peaks pikendama Iraagi missiooni veel vähemasti aasta võrra. Kuid väga võimalik, et Eesti sõduritel tuleb Iraagis olla 2009. aasta lõpuni, andis minister mõista.
Kogu Iraagi-operatsioon on end praeguseks paljuski diskrediteerinud - võtkem või jutud massihävitusrelvade kohta, mis toodi Iraagi ründamise peapõhjusena, kuid mis osutusid lihtsalt valeks. Või naiivne lootus, et kui Saddam on kukutatud, leiavad kohalikud ühisosa ning suudavad hoida ja rakendada neile antud riigivõimu.
Või küsigem, kas maailm on ikka täna turvalisem paik elamiseks kui enne Iraagi ründamist?

Vaikses ookeanis toimus tugev maavärin
7,2 magnituudiline maavärin leidis aset Vaikse ookeani lõunaosas, Vanuatu saarest 45 kilomeetrit kagusel.
Maavärina epitsenter jäi Kirde-Austraalias paiknevast Brisbane'i linnast 1996 kilomeetri kaugusele vahendas CNN USA geoloogiakeskust.
Kuigi tavaliselt võivad sedavõrd tugevad maavärinad suurt kahju põhjustada, siis sel korral tõenäoliselt suuri purustusi karta pole, kuna maavärin toimus 172 kilomeetri sügavusel maa sees.
Tsunamihoiatuskeskuse kinnitusel suurt tsunamit Vaiksel ookeanil oodata ei ole ning samuti ei pea tsunamit kartma Havai saarestiku elanikd.

Lembit Öpik võib kandideerida Londoni linnapeaks
Suurbritannia pealinna Londoni uue linnapea võimalike kandidaatide nimistusse lisandus täna liberaaldemokraadist eestlase, Lembit Öpiku nimi.
Montgomeryshire'it esindavat Briti parlamendiliikme Öpiku pakkus tulevase linnapea kohale välja tema parteijuhi Menzies Campbelli personaliülem Ed Davey, vahendab telegraph.co.uk.
Davey sõnul oleks Öpik palju parem linnapea kui seda on olnud Ken Livingstone ning tema potentsiaalne rivaal tooride parteist Boris Johnston.
"Lembit on minu hea sõber, ma jagan temaga bürood, ja kui ta otsustaks linnapeaks kandideerida, oleks ta valimistel üheks kõige huvitavamaks kandidaadiks," ütles Davey.
"Kas Lembitust saaks hea linnapea? Ma arvan, et Lembit oleks palju parem linnapea kui Boris Johnson või Ken Livingston," lisas ta.
Oma kolleegi kommentaaridest kuuldes, Öpik enda kandideerimist ei eitanud, vaid ütles, et on meelitatud, et temast kui potentsiaalsest linnapeakandidaadist räägitakse. Lisaks lubas ta oma parteijuhiga asja arutada.

Iraagis lasi bensiiniveoki juht õhku 69 inimest
Enesetapja lõhatud bensiiniveoki plahvatuses hukkus Bagdadis 69 inimest ja teist sama palju sai vigastada.
Bensiiniveokit juhtinud enesetaputerrorist peatas auto tankla juures ja hakkas autojuhte enda juurde kutsuma ning pakkus neile kütust, teatas Vremja Novostei.
Kui veoki ümbrusse oli palju inimesi kogunenud, käivitas ta põrgumasina.
See on juba teine terroriakt tänase päeva vältel. Esimeses plahvatuses Iraagi pealinnas hukkus 17 inimest ja 32 said vigastada.

Soe suvi ajab vabasurma
Külm suvi võib küll närvi mustaks ajada, aga Briti teadlaste uuringust selgus, et on see hoopis kuumus, mis inimese kannatuse katkema paneb ja vabasurma ajab.
Londoni psühhiaatriainstituudi teadlased analüüsisid enam kui 50 000 Inglismaal ja Walesis 1993.-2003. aastal tehtud enesetappu, vahendab BBC. Analüüsist selgus, et enesetappude arv kasvab märgatavalt, kui päeva keskmine temperatuur tõuseb üle 18 kraadi.
Lõpptulemusena selgus, et kui päevane keskmine temperatuur on ületanud 18 kraadi, siis iga järgmine kraadine tõus tähendab enesetappude arvu neljaprotsendist kasvu. Näiteks 1995. aasta kuumalaine ajal kasvas enesetappude arv 46,9%.
Uuringu ühe autori, doktor Lisa Page'i sõnul on kuuma ilma ja enesetappude vahel mitu seost: "Meie arvates on kõige tõenäolisem seletus psühholoogiline - inimese tuju kontrolliva serotoniini tase kipub suvekuudel ajus langema." Samuti seostab Page'i hinnangul enesetappusid ja kuuma ilma asjaolu, et soojema ilmaga juuakse rohkem alkoholi.

Venemaal kasvas laste vägistamiste arv kolm korda
Vene siseministeeriumi andmetel kasvas tänavu esimese poolaastaga Venemaal laste vägistamiste ja tapmiste arv kolm korda.
Kui eelmisel aastal fikseeriti seksuaalvägivalda laste suhtes 5 juhtumil, siis tänavu esimese poolaasta vältel juba 15 korda, vahendas newsru.com.
Kriminaaljälitusameti direktori kohusetäitja Iskander Galimovi sõnul on 11 juhtumit lahendatud.
Alaealiste suhtes toimepandud seksuaalkuritegude arv kasvas eelmisel aastal võrreldes 2005. aastaga 27,2% ehk 7 608 juhtumilt 9 678 juhtumini. Sel aastal on nende kuritegude arv kasvanud 4,9%.
Siseministeeriumi hinnangul on laste vastu toime pandud raske süütegude kasv tingitud kõigepealt kõlbluspõhimõtete puudumisest, alkoholismist, narkomaaniast ja vanemate tegevusetusest oma laste kasvatamisel.
Galimov märkis, et eelmisel aastal langes ligi 82 000 last ja noorukit vägivaldse rünnaku ohvriks ja nende arv kasvas 2005. aastaga võrreldes kuni 10%. Enamikul juhtumil rünnatakse teismelisi mobiiltelefonide pärast.

Moskva mängib jälle Valgevene gaasikraaniga
Venemaa gaasimonopol Gazprom vähendab reedest alates ligi poole võrra Valgevenesse saadetava gaasi kogust, kuna Moskva ja Minsk ei saanud Valgevene gaasivõla asjus kokkuleppele.
Gazprom lubas, et läbi Valgevene Euroopasse kulgevad gaasitarned jäävad puutumata, kirjutab Financial Times.
Gazpromi esindaja Sergei Kuprijanov kinnitas, et Valgevene gaasitarneid kärbitakse 45% võrra ja selgitas: "Valgevene ei ole siiani võla tasumiseks midagi teinud ja meie arvates tähendab see varasemate kokkulepete rikkumist. Neil on raha, et võlg ära maksta ja me ei mõista, miks nad ei taha seda teha."
Valgevene küsis Venemaalt oma 456 miljoni dollari (5,16 miljardit Eesti krooni) suuruse gaasivõla maksmiseks aega juurde ja püüab selleks isegi Moskvast raha laenata.
Venemaa kärpeplaan on jätk Venemaa ja tema naabrite vahel tihti toimuvatele gaasitülidele. Venemaa on gaasikraani kinnikeeramisega ähvardanud ja karistanud nii Valgevenet kui Ukrainat. Gazprom on mõlemat riiki süüdistanud transiit-torujuhtmetest gaasi varastamises ja nii Ukraina kui Valgevene on oma süüd kindlalt eitanud.

Vene ajaleht: kuidas Hitler võitles Eesti demokraatia eest
Venemaa ajaleht Komsomolskaja Pravda (KP) annab oma hinnangu 28. juulil Sinimägedes toimunud 20. Eesti SS diviisi veteranide kokkutulekule.
KP arvab, et 15. veteranide kokkutulek osutus fotode tegemise seisukohast mõttetuks.
Varem olid SS diviisi veteranid ajalehe hinnangul koloriitsemad - ristide, svastika ja raudse pilguga silmis, aga praegu neid enam pole.
Väljaanne leiab, et sõna-sõnalt peaks õpikutes olema Trivimi Velliste vastus küsimusele, miks iseseisvuse eest võidelnud eestlased läksid koos Hitleri vägedega Valgevenesse ja Pihkva oblastisse.
"Sõjal on oma loogika. Oli vaja peatada Stalini režiim ja pole tähtis, kus," vastas Velliste.
KP ironiseerib, et ei tasu imestada, kui varsti kuulete Eesti ajaloo versiooni, et invasiooni Nõukogude Liidu vastu ei juhitud Berliinist, vaid Tallinnast.

Vene teleuudised võltsisid "asja huvides" The Times'i esikülge
Venemaa uudistesaade Vesti väitis esmaspäeval, et The Times'i esiküljel oli Berezovskist halvasti rääkiv lugu: tõestuseks näitas uudistesaade ajalehe esikülge, mis oli paraku võltsitud.
Venemaa Rossija-telekanali uudistesaade Vesti teatas esmaspäeval, et Londoni suurlehes The Times'is ilmus negatiivne lugu Berezovskist pealkirjaga "Berezovsky is playing us, and it's embarrasing" - "Berezovski mängib meiega ja see on häbistav."
Et lugupeeteud vaatajad ikka usuksid ja ei arvaks, et Vesti valetab, siis näidati juurde ka fotot sellest artiklist. Foto järgi asus lugu otse Times'i esiküljel. Tõsi, diktor seda ei rõhutanud, et tegemist oli esiküljelooga.
Absurdus on selles, et tegelikult nägi Times'i tolle päeva esikaas välja hoopis teistsugune. Seal ei olnud sellist artiklit! Teiseks on Times'i esikülje kujundus üldse teistsugune! Sellist kujundust, mida Vesti näitas, kasutas leht mõned aastad tagasi.

Taevaste kaitsjate arv kasvab: tänavu on maailm juurde saanud viis pühakut
Paavst Benedictus XVI on tänavu maailmale andnud viis pühakut, kokku on kaks aastat ametis olnud kirikupea pühakuks kuulutanud 11 meest ja 3 naist.
Tõsi küll, uus paavst kuulutab praegu pühakuteks alles oma eekäija poolt õndsakskuulutatuid.
Sel aastal on paavst pühakuks kuulutamise ette võtnud kaks korda: juunis lisandus katoliku kiriku kümnetuhandepealisse pühakuteperesse neli uut liiget ja maikuus üks.
Praegu on paavst Benedictus XVI pühakukskuulutamises isegi usinam olnud kui tema eelkäija Johannes Paulus II. Kahe ametisolekuaastaga kuulutas Johannes Paulus II pühakuks vaid kaheksa inimest - tõsi küll, mida aasta edasi, seda kiiremaks tema tempo kasvas ja kokku kuulutas ta pühakuks 345 inimest. Nende seas on suur hulk traditsiooniliselt mittekristlikest maadest pärit usukangelasi: 103 korealast, 120 hiinlast ja 13 filipiinlast.

The Wall Street Journal saab uue omaniku
Meediamagnaat Rupert Murdoch ostab ära muuhulgas ka The Wall Street Journalit kirjastava USA meediahiiglase Dow Jonesi.
Rupert Mudochile kuuluv News Corporation maksab Dow Jonesi eest selle omanikele, Bancrofti perele, 5,6 miljardit dollarit ehk 61,6 miljardit Eesti krooni, vahendab BBC.
Dow Jones on Bancroftidele kuulunud 100 aastat.
News Corporationile kuulub üle maailma sada ajalehte, mitmed telejaamad ja filmistuudiod.

Putini saatjaskond ootab teda 2012. aastal
Venemaa parlamendi ülemkoja spiiker Sergei Mironov teatas, et tema partei Õiglane Venemaa esitab 2012. aastal riigijuhiks praeguse presidendi Vladimir Putini.
"Kuna president otsustas kolmandaks presidendiajaks mitte jääda (2008. aastal), siis on meie erakond valmis esitama Vladimir Putinit presidendiks 2012. aastal," vahendas ITAR-TASS Mironovi sõnu.
Peale selle pakkus spiiker välja, et presidendi volituste aeg võiks olla nelja aasta asemel viis või seitse aastat, ja see idee sai Putini toetuse.
Putini tagasituleku küsimust arutatakse üsna põhjalikult, kirjutab The Financial Times.
Kremlile lähedane politoloog Vjatšeslav Nikonov ütles oma esinemiskõnedes korduvalt, et ehkki järgmise presidendi nimi ei ole Putin, saab ta tagasi tulla.
"Putini aeg ei ole lõppenud, Putini epohh alles algab," väidab Nikonov.

Stockholmis hakkas täna kehtima ummikumaks
Täna hommikul hakkas Stockholmi kesklinnas kehtima ummikumaks ja iga autojuht, kes tahab Stockholmi kesklinna sisse või sealt välja sõita, peab tasuma 10-20 Rootsi krooni.
Ummikumaks kehtib ainult Stockholmi registreeritud autodele. Maksu alla lähevad ainult argipäevad. Laupäeval ja pühapäeval, riigipühadel ning terve juulikuu jooksul maksu ei nõuta. Ka argipäeviti ei puuduta maks tervet ööpäeva: kesklinna sisse- ja väljasõitmise eest tuleb maksta kella poole seitsmest hommikul kuni poole seitsmeni õhtul. Ummikumaksu suurus sõltub kellaajast ja summa on kas 10, 15 või 20 Rootsi krooni.
Maksu maksmine käib interneti teel. Tollipunkti kaamerad fikseerivad kesklinna sõitnud auto numbri ja Rootsi teedeameti Vägverketi kodulehel avatakse auto omanikule konto, kuhu tema kesklinna sisse ja sealt välja sõidud kirja pannakse. Autoomanik saab sealt oma sõitude arvu ja summat vaadata ning siis maksta. Vägverket nõuab, et autoomanik maksaks oma sõitude eest summa ära 14 päeva jooksul pärast iga sisse-või väljasõitu. Mugavuse mõttes saab autoomanik teha ummikumaksu tasumiseks ka otsekorralduse.

Kirikutornid Saksamaal esitavad viltuse väljakutse Pisa tornile
Kahe Saksa väikelinna kirikutornid on rohkem kaldu kui kuulus Pisa torn Itaalias.
Tüüringis asuva Bad Frankenhauseni ametnike sõnul on selles linnas 14. sajandist pärit kiriku kellatorni kalle 4,5 kraadi. Seda on tõesti rohkem kui Pisa tornil, mida on üheksa sajandit peetud kõige rohkem kaldu olevaks ehitiseks. Pisa kalle peaks praegu olema 3,97 kraadi.
Guinnessi rekordite raamatu saksakeelne versioon olevat juba rekordit tunnistanud, kuid selgus, et Bad Frankenhauseni torni teele rekordiraamatusse on ilmunud rivaal - veel üks kirikutorn Ida-Friisimaa Suurhuseni linnas seal samal Saksamaal. 13. sajandist pärit Suurhuseni rekordikandidaadi kalle olevat koguni 5,07 kraadi. 27-meetrise torniga Suurhuseni kirikus pastoriametit pidava Frank Wesseli meelest väärib see ehitis kindlasti kõige vildakama ehitise tiitlit, kusjuures tähelepanuväärne olevat ka see, et seal toimuvad aasta ringi regulaarsed jumalateenistused ja ka laulatused.

Suurbritannia viib väed Iraagist USA-st sõltumatult
Briti peaminister Gordon Brown andis USA presidendile George Bushile mõista, et Briti vägede Iraagist äratoomine otsustatakse USA-st sõltumatult ning selle otsusega ei viivitata lihtsalt selleks, et näidata ühtsust Ühendriikidega.
Pärast neljatunniseid silmast silma kõnelusi Bushiga tolle Camp Davidi residentsis ütles Brown pressikonverentsil, et teeb oktoobris parlamendi ees esinedes avalduse peamiselt Basra piirkonnas Iraagis olevate Briti vägede saatuse kohta.
Peaminister lubas küll, et Britannia täidab oma kohustusi ning vägede lahkumine Basra regioonist otsustatakse seal olevate Briti sõjaliste juhtide nõuandeid arvestades. Varem on Briti ajakirjanduses spekuleeritud, et kontrolli loovutamine Iraagi julgeolekujõududele toimub selle aasta lõpus. "Meie sihiks on jõuda ülevaatamiseni," ütles ka Brown, pidades silmas Briti vägede taandumist baasidesse ja otsesest lahingutegevusest hoidumist.

Poekett panustab Ämblikmehe kõrval Jeesuse peale
Kauplustekett Wal-Mart hakkab müüma Piibli-teemalisi mänguasju.
Lootes, et lapsed hakkavad ämblikmeeste asemel pidama võitlusi Simsonite ja vilistidega, toob maailma suurim korporatsioon Wal-Mart augusti keskpaigast USA-s letile piiblitemaatilised kujukesed.
"Sügavalt usklike lapsevanemate jaoks käib lahing laste mõttemaailma eest, selle eest, millega ta mängib ja mida ette kujutab," arvas One2believe tegevdirektor David Socha, kes on kujude müügiedus optimistlik. Nukud on Wal-Marti pressiesindaja Melissa O'Brieni sõnul hiljem usukirjandust turustavatele kauplustele sissejuhatuseks, raamatuturg on viimase aasta jooksul kasvanud 5,6 protsenti.
BBC hinnangul on aga lastele suunatud mänguasjaturg täis Ämblikmehi, Transformereid ja teisi superkangelasi, mistõttu edasimüüjast Wal-Martil saab olema raske löögile pääseda. Socha arvamust toetavad siiski turu-uuringud. Hinnanguliselt kulutab ligi veerand ameeriklastest aasta jooksul religioosse sisuga toodetele 25 kuni 50 dollarit, millest enim läheb gospelmuusika ja kirjanduse peale. Jeesuse või Koljati kujukese eest tuleks rahakotti kergendada 5-20 dollari võrra.

Video: Venemaa on Erna retke vastu
Selle nädala lõpus algava ERNA retke korraldajaid tabas üllatus, kui Vene välisministeerium teatas, et Erna retke korraldamisega heroiseerib Eesti natsismi.
Enda muljeid jagavad Erna korraldajad, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Uuring: vene inimesed vaataksid Eesti kanaleid subtiitritega
Tuleval nädalal tutvustab rahvastikuminister Urve Palo vabariigi valitsusele seni põhjalikemat uuringut aprillisündmuste tagajärgedest ja põhjustest.
Muuhulgas eestlaste ja mitte-eestlaste meediakäitumist uurinud küsitlus väidab, et vene inimesed vaataksid pea üksmeelselt eesti telekanaleid, kui need edastaksid saateid venekeelsete subtiitritega, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".
Samas annab uuring teada ka eestlaste suhtumisest.

Vandaalid laamendasid Tallinnas siselinna kalmistul
Selle aasta juulikuu jooksul on Tallinna siselinna kalmistul langenud vandaalide rüüste ohvriks vähemalt sada hauaplatsi.
Puruks on pekstud hauakive ja muid esemeid, mida oli võimalik lõhkuda, vahendasid TV3 "Seitsmesed uudised".
Politsei on algatanud kõigi juhtumite uurimiseks kriminaalmenetluse. Teadaolevalt nii suurel hulgal haudu pole ühel kalmistul korraga rüüstatud.
Kuigi hauad kuulusid peamiselt õigeusklikele isikutele ning nende kividel olevad nimed olid kirjutatud kirillitsas, ei arva kalmistu hooldaja, et vandaalid tegutsesid rahvuslikul motiivil.
Ka politsei usub, et kalmistul vandaalitsejateks võivad olla mahajäetud territooriumil ringiliikuvad narkomaanid ja noored.
Siselinna kalmistu ühes otsas paikneb ka pronkssõduri mälestusmärk.

Uurimine: prokurörid said surma autojuhi süül
Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, millega uuriti 1. novembril 2006. aastal Tallinn-Narva maanteel Toila vallas toimunud liiklusõnnetuse põhjuseid.
Õnnetuse tagajärjel sai sõiduautos Toyota surma kolm ning vigastada üks, Audis vigastada kaks inimest. Kõik Toyotas viibinud isikud töötasid prokuratuuris, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Piret Seeman Päevaleht Online'ile.
Menetluse käigus selgitati ekspertiiside ning tunnistajate ütluste kaudu välja, et liiklusõnnetuse põhjustas prokuratuuri autojuht, kes õnnetuse tagajärjel samuti hukkus, mistõttu kriminaalmenetlus lõpetati.
Materjalidest nähtuvalt toimus avarii nõuetekohase seisundiga teelõigul, autod olid tehniliselt korras, mõlemad juhid kained ja omasid vastava mootorsõiduki kategooria juhiluba. Samas olid teeolud halvendatud pimeduse, vihma ja teel oleva vee tõttu.

Video: Abja kanala hävitas päevaga 5000 lindu
Kõik Viljandimaa osaühingu Abja Muna kanala 5000 lindu hukati süsihappegaasiga, sest kanadel diagnoositi Newcastle'i haigus.
Põllumajandusministeeriumi kinnitusel hüvitab riik osaühingule Abja Muna kanade hävitamisega seotud kahjud valitsuse reservfondist, vahendas "Aktuaalne kaamera" ETV24 vahendusel.
Osaühingu ühe omaniku Urmas Laidvee sõnul on otsene kahju ligi 200 000 krooni. Ta lisas, et kahju kogusummat on keeruline määratleda, sest kannatab ka firma maine ja saamata jääb hulk tulu.
Newcastle'i haigus avastati Abja Muna kanala lindudel rutiinse kontrolli käigus. Osaühingu omanikud peavad kiire levikuga nakkuse põhjuseks ebakvaliteetset vaktsiini.
Abja-Paluoja ümbruses on kehtestatud kolmekilomeetrine ohustatud ja kümnekilomeetrine järelvalvetsoon. Eluskanu, kanaliha ega mune ei tohi Abja-Paluoja ümbrusest praegu välja viia. Suuri kanalaid siin rohkem pole, kuid väiksemaid linnupidajaid on ligi 150.

Uus kõrgharidusstrateegia nõuab kõrgkoolidelt paremat kvaliteeti
Valitsus arutab homsel istungil kõrgharidusstrateegia rakenduskava aastateks 2007-2009, mille eesmärgiks on Eesti hariduse suurema konkurentsivõime tagamine rahvusvahelisel tasandil.
Strateegia näeb Eesti kõrghariduse suurema rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks ette tegutsevatele kõrgkoolidele senisest karmimate kvaliteedikriteeriumite kehtestamist ning diplomite riikliku tunnustamise põhimõtete muutmist, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Ministeeriumi hinnangul muutub olukord kõrgharidussüsteemis uue korra rakendumisel selgemaks ning enam ei tohiks tekkida olukordi, kus üliõpilastel, kes on õpperaha maksnud, pole võimalik vastava diplomi alusel edasi õppida või töötada kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel, sest kõrgkoolilt võetakse vastava õppe korraldamise luba ära.
Ministeerium soovib lähiaastatel jõuda olukorrani, kus Eesti kõrgharidusturule ei jää ebakvaliteetseid asutusi, kel pole õigust välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid. Õppekavade akrediteerimine, mis siiani oli diplomite riikliku tunnustuse aluseks, muutub õppeprotsessi välishindamise osaks sarnaselt teiste Euroopa riikidega. Kõik juba väljastatud koolitusload kehtivad haridus- ja teadusministeeriumis väljastamisel märgitud tähtaja lõpuni.

RKAS omandas kordategemiseks seitse riigikooli
Riigi Kinnisvara AS ja haridus- ja teadusministeerium, rahandusministeerium ning Järva, Lääne, Lääne-Viru, Harju ja Valga maavalitsused sõlmisid täna kokkuleppe, millega antakse RKASi aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena seitsme kooli kinnistud koos nendel paiknevate hoonete ja rajatistega.
Kokkulepe kohaselt anti ettevõttele üle Nõo reaalgümnaasium Nõo vallas Tartumaal, Puiatu erikool Pärsti vallas Viljandimaal, Vaeküla kool Sõmeru vallas Lääne-Virumaal, Vidruka kool Taebla vallas Läänemaal, Keila-Joa sanatoorne internaatkool Harku vallas Harjumaal, Helme sanatoorne internaatkool Helme vallas Valgamaal ja Päinurme internaatkool Koigi vallas Järvamaal, teatas RKASi kommunikatsioonijuht.
"Nende koolide üleandmine RKASile on oluline samm nende kordategemise poole, mis parandab oluliselt Eesti riigikoolide õpikeskkonda," ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas koolide üleandmise puhul. Ministri sõnul tuleb riigikoolide puhul arvestada, et erinevalt munitsipaalkoolidest tõusevad nad valimiste toel harvemini päevakorda ja seepärast tuleb nende huvide eest seismisel silmas pidada pikka perspektiivi.

ENPA president taunib Erna retke korraldamist
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Rene van der Linden kritiseeris iga-aastaselt augustis peetavat Erna retke sõjaväelist võistlust.
Vene ingliskeelses telekanalis Russia Today esinenud van der Linden pidi vastama teleajakirjaniku küsimusele, kas 800 SS-i sõjaveterani kogunemine ning augustis toimuv Eesti valitsuse korraldatud sõjamängude võistlus, mis sai oma nime natsi luuregrupi järgi, on talutavad.
"Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on minevikus selliste manifestatsioonide vastu kindla positsiooni võtnud ja me oleme ka tuleviks selliste manifestatsioonide vastu, mis viitavad natsi-perioodile ning eriti ka neile, kes soovivad mineviku sündmuste abil, mis meie meelest enam kunagi aset leida ei tohiks, avalikkuse tähelepanu saada," ütles van der Linden. Ta lisas, et on kindlalt selliste demonstratsioonide vastu.

Politsei jättis Savisaare kolmeks kuuks jalameheks
Savisaar: politsei peab mind "võrdsemast võrdsemaks"
Rakvere politsei karistas 10. juulil kihutamisega vahele jäänud Tallinna linnapead ja Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart rahatrahvi ja juhilubadest ilmajätmisega.
"Äsja tuli mulle teade, et Rakvere politseiosakonna komissar Jüri Linask ja nooremkonstaabel Toomas Šarin on teinud minu suhtes ka otsuse, millega määrati trahv 3900 krooni ja lisakaristusena võetakse ära sõidukijuhtimise õigus kolmeks kuuks. Nagu otsuses on öeldud, lähtutakse selle tegemisel "võrdse kohtlemise printsiibist ja arvestades praeguseks välja kujunenud karistuspraktikat"," kirjutas Savisaar täna oma blogis.
Politseipatrull pidas Savisaare juhitud ja lubatust oluliselt kiiremini liikunud sõiduki kinni 10. juulil Lääne-Virumaal Vihula vallas Viitna-Koljaku tee 7. kilomeetril. Vihula vallas asub ka Savisaare Hundisilma talu.

Keskkonnaalaste rikkumiste arv vähenes 12 protsenti
Keskkonnainspektsioon registreeris tänavu esimesel poolaastal 2169 keskkonnaalast rikkumist, mis on 12 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kõige rohkem ehk 1 242 rikkumist registreeriti kalapüügivaldkonnas, jäätmekäitlusnõudeid rikuti 233 ja metsaõigusnorme 190 korral, teatas keskkonnaministeerium. Arvukamalt esines rikkumisi veel veekaitse ning jahivaldkonnas.
Rikkumistega seoses määrati trahve 1 154 isikule kogusummas 2 278 120 krooni. Keskmine trahvisumma aga tõusis 1974 kroonini.
Maakondade lõikes registreeriti enim rikkumisi Tartumaal (552), Ida-Virumaal (259) ja Pärnumaal (235). Üheksas maakonnas rikkumiste arv vähenes ning seda enamasti tänu kalapüügirikkumiste vähenemisele.
Rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju summa on aasta-aastalt vähenenud. Kui eelmise aasta samal perioodil hinnati keskkonnakahju suuruseks ligi 6 miljonit krooni, siis tänavu oli kahjusumma 1,3 miljonit krooni. Samas langes enamik keskkonnakahjust ehk 1 127 804 krooni langes metsaõigusnormide rikkumiste arvele.

Saare- ja Hiiumaale reisijad peaksid nädalavahetusel vältima tippaegu
Saartel toimuvate mitmete suurürituste tõttu on oodata suve üht reisijaterohkeimat nädalavahetust, mistõttu tuleks Saaremaale ja Hiiumaale reisijatel oma sõiduaja planeerimisel võimalusel vältida tippaegu.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on eriti Rohuküla-Heltermaa liinil oodata väga suurt nõudlust.
"Reisijate sujuvamaks teenindamiseks toome nädalavahetuseks Rohuküla-Heltermaa liinile kolmanda laeva Harilaiu, mis mahutab umbes 30 sõiduautot. Samuti oleme kohati suurendanud broneeringulimiite. Palume ka reisijatelt mõistvat kaastööd oma sõitude planeerimisel - võimalusel palume Hiiumaale reisimiseks kasutada ka neljapäeva, laupäeva ja esmaspäeva, samuti hommikuti varasemaid reise," sõnas Hiiuväin.
Nädalavahetusel toimuvad Hiiumaal mitmed suurüritused, sealhulgas ratsutamisvõistlus Palladium Cup, Eesti meistrivõistluste etapp kardispordis ja muusikaüritus Black Night Sõru Live, samuti leiavad aset mitmed suvepäevad ja klubiüritused. Kuressaares toimuvad järjekordsed Merepäevad.

Hannes Rumm: Savisaar soovib enda pattudelt tähelepanu hajutada
Idee, et riik peab hakkama kinni maksma nende inimeste eluasemelaene, kes ise oma võlga enam tasuda ei jaksa, käis Edgar Savisaar välja selle pärast, et oma pattudelt tähelepanu eemale juhtida, leiab riigikogu liige Hannes Rumm.
Rummi arvates esitas Savisaar oma jabura idee riigipoolsest laenu tagasimaksmisest selleks, et ajakirjanduse tähelepanu enda kiiruseületamiselt ja teistelt pattudelt eemale juhtida.
Rummi arvates ei ole Savisaar rumal inimene. Sellegi poolest tekib tal küsimus, miks Savisaar nii rumala, aga samas provokatiivse mõttega just nüüd välja tuli. "Põhjus on lihtne - ta manipuleerib taaskord kriisiolukorras ajakirjanduse ja avalikkusega, juhtides teadlikult provotseerides tähelepanu oma suurelt patult mõnele pseudoprobleemile," kirjutab Rumm oma ajaveebis.
"Nii on Savisaarel õnnestunud tuima vaikimise ja pettemanöövriga tähelepanu ära juhtida oma 51 km/h kiiruseületamiselt, mille eest politsei teda peagi karistab," lisab ta.

Pronkssõduri teisaldamine tõi Ansipile Kanada eestlaste teenetemärgi
Eestlaste kesknõukogu Kanadas otsustas autasustada Andrus Ansipit pronkssõduri teisaldamise eest teenetemärgiga.
Peaminister rõhutas tänukõnes, et Eesti Vabariigis on kõige olulisemad eestlaste tunded ning seega otsustas valitsus pronkssõduri teisaldada, vahendab Eesti Elu (eesti.ca).
Diplomil seisab "Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansipit on vääristatud Kanada eestlaste teenetemärgiga eestlusele ja Eesti vabadusvõitlusele osutatud teenete eest"
"Ma ei leia, et ma oleksin sooritanud mingisuguse kangelasteo, mille eest tuleb teo sooritajale auraha rinda kinnitada," ütles Ansip oma kõnes. "Valitsus tegi seda, mida tegema pidi," lisas ta.
Ma võtan seda auraha väga suure tunnustusena kõigile nendele inimestele, kes aprilli lõpus ning mai alguses, seisid otsustavalt meie väikese rahva uhkuse ja väärikuse kaitsel, ütles peaminister.

Politsei tuvastas Woodstocki rüüstamises kahtlustatavad isikud
Põhja prefektuuri kriminaalpolitseinikud on tuvastanud ja üle kuulanud üheksa isikut, keda kahtlustatakse Woodstocki baari rüüstamises ööl vastu 27. aprilli.
Politseiametnikud kuulasid kuriteos kahtlustatavana täiendavalt üle Ivani (s. 1973), Sergei (s.1984), Marko (s.1982), Antoni (s.1988) ja kolm alaealist noormeest. Oleg (s.1986) ja Valter (s. 1984) olid Woodstocki rüüstamises kahtlustatavana ülekuulatud juba eelnevalt, teatas Põhja politseiprefektuur.
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kristel Eliste sõnul on seitse kahtlusalust seotud ka teiste kuriteoepisoodidega, mis pandi samuti toime aprillikuiste massiliste rahutuste käigus. "Isikud, kes eile ja täna täiendavalt üle kuulati, olid eelnevalt kahtlustatavaks tunnistatud ka teistes massirahutuste käigus toime pandud kuritegudes," ütles prokurör.

Tartus juhtus väikese tüdrukuga raske liiklusõnnetus
Tartus Soola ja Turu tänava ristmikul sõitis buss väikesele tüdrukule otsa, kes viidi raskete vigastustega haiglasse.
Antsu (s 1941) juhitud buss Volvo sooritas parempööret Turu tänavalt Soola tänavale, kui põrkas kokku jalgratturiga.
Seitsmeaastane tüdruk kukkus ja jäi jalgapidi bussiratta alla ning viidi raskete vigastustega Tartu Ülikooli kliinikumi.
Liiklusõnnetuse pealtnägijatel palub politsei helistada telefonidel 730 8814 või üldnumbril 110.

Kirepi küla mälestuskivi seisab oma kohal
Kirepi ehk praeguse nimega Metsakivi küla fašismiohvritele püstitatud mälestusmärgi organisaatorid ei ole vaatamata tähtajale suutnud kivi kõrvaldada.
Kivi kõrvaldamise tähtajaks oli eilne päev ehk 31. august. Vara vallavanema Andres Kärbi sõnul ei ole kivi veel kõrvaldatud, kuna mälestusmärgi organisaatorid teatasid, et neil ei ole see tehniliselt võimalik.
"Kivi tuleb kindlasti kõrvaldada, selline otsus on vastu võetud. Kui organisaatorid ütlevad, et ei suuda seda tehnilistel põhjustel teha, siis meie aitame," märkis Kärp.
Vallavanem lisas aga, et enne mälestusmärgi kõrvaldamist tuleb Kirepi elanikega rääkida, milleks seda tehakse. Külaelanikele otsuse selgitamise oluliseks põhjuseks on see, et Vene telekanalid üritavad külas toimuvat enda propaganda huvides ära kasutada.

Riho Tapferist sai sotsiaalministeeriumi uus kantsler
Tänasest töötab sotsiaalministeeriumi kantslerina Riho Tapfer, senisel kantsleril Maarja Mändmaal saab 1. septembril täis viis aastat kestnud ametiaeg.
Valitsus kinnitas Riho Tapferi sotsiaalministeeriumi kantsleriks alates 1. augustist 2007 kuni 31. juulini 2012. Seni oli ta AS Valga Haigla juhataja.
"Kogemus Valga haigla juhtimisest tõestab, et Riho Tapfer on hea juht, keda ka keeruliste muudatuste läbiviimisel töötajad usaldavad. Usun, et uus kantsler suunab ministeeriumi senisest tulemuslikumale tööle heas ja toetavas tööõhkkonnas," ütles sotsiaalminister Maret Maripuu.
Uue kantsleri sõnul on amet sotsiaalministeeriumis huvitav väljakutse. "Sotsiaalministeeriumi hallata on kolm väga erinevat valdkonda, mis puudutavad meid kõiki. Arvan, et minu kogemused tervishoiuasutuse juhtimisel on ka uuel tööl väärtuslikud," ütles Tapfer.

Mark Sirõki kaaslased olid Tartu halduskohtus võidukad
Tartu halduskohus rahuldas noorteühenduse SiiN kaebuse ning tühistas haridusministri käskkirja, mille kohaselt oleks organisatsioon ilma jäetud umbes 300 000 kroonist.
Haridusministeerium pani ühendusele süüks koostöö tegemist kremli-meelse noorteorganisatsiooniga Naši ning eesotsas haridusminister Tõnis Lukasega sooviti SiiN ilma jätta 276 510 kroonist.
"Organisatsioon ei vastuta realiikmete tegevuse eest," ütles ühenduse SiiN esimees Igor Ivanov, vihjates ilmselt oma kolleegi Mark Sirõki tegevusele. Ta lisas, et neile oli imelik kuulata süüdistusi noorteühenduse suhtes, kuna nad seisavad sotsiaalse integratsiooni ja multikultuurse dialoogi eest.
Ivanovi sõnul pole organisatsioonil mingit seost aprillirahutuste korraldamise ja läbiviimisega, vahendav SiiN-i veebilehekülg.

Vene-Saksa gaasijuhtme rajaja tahab Gotlandi sadamat
Rootsis Gotlandi saarel käib vaidlus selle üle, kas lubada Vene-Saksa gaasijuhet ehitaval konsortsiumil Nord Stream välja ehitada saare suuruselt teise linna Slite sadam.
Gaasijuhe ei ole Gotlandi saare rahva seas populaarne, kuid paljud kohalikud poliitikud peavada sadama laiendamist väga oluliseks, vahendab ETV24 Eesti Raadiot.
Nord Stream on suve jooksul Gotlandil gaasijuhtme projekti selgitanud ning kinnitanud, et see pole ohtlik ei loodusele ega Läänemere julgeolekule ja et meremiinide otsimiseks kavatsetakse palgata mitte Vene, vaid Rootsi ettevõte.
Ettevõte soovib Slite sadama välja ehitada, sest tahab selle muuta gaasijuhtme rajamise logistikakeskuseks.
Valdav enamus saare poliitikutest kaldub pakkumise vastuvõtmise poole, sest suuremat sadamat on vaja.

Harjumaal uppus eile naine
Harjumaal Kose vallas uppus eile õhtul Pirita jõkke naine.
Päästeteenistus sai teate õnnetusest kella 20.10 ajal.
Põhja-Eesti päästeteenistuse pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et meeskond tõi hukkunud naise kaldale ja andis laiba üle politseile, kes selgitab välja, mis asjaoludel naine uppus.

Kaug-Idas kadunuks jäänud Eesti kodanikust uusi teateid pole
Venemaal Kaug-Idas Habarovski krais jahi- ning kalastusretkel viibinud Eesti kodaniku kadumise kohta ei ole endiselt saabunud ametlikku informatsiooni.
Mees oli kaaslastega väljasõidul Anjui jõe ääres, pühapäeva hommikul teda aga enam laagriplatsilt ei leitud, kirjutab Gazeta.ru.
SL Õhtulehe andmetel oli tegemist tuntud Virumaa ralli- ja metsaärimees Priit Kasakuga.
Väliministeeriumist öeldi Päevaleht Online'ile, et ametlikku teavet mehe saatuse kohta endiselt ei ole. Ministeerium tegeleb jätkuvalt Habrovski linna võimudelt juhtumiga seotud info hankimisega.

Raplamaal tapeti eile naine
Raplamaal tapeti eile õhtupoolikul 47-aastane naine.
Naise laip leiti kella 16.08 ajal Kehtnast Kooli tänaval asuvast korterist, teatas Lääne politseiprefektuur.
Juhtumiga tegelev prokurör Milvi Pruusi ütles Päevaleht Online'ile, et otseselt tapmiskahtlustusega kedagi vahistatud ei ole. Küll on aga toimetatud kainenema kaks isikut, kes naisega enne surma kokku puutusid. Pärast kinnipeetute kainenemist kavatseb prokurör neid küsitleda.
Pruusi sõnul ei saa siiski veel teha ka järeldust, et tegemist oleks joomingu käigus toimunud mõrvaga.

Tormikahjustused olid eile tavapärased
Päästeameti hinnangul ei juhtunud eilse tugeva tuule tõttu midagi traagilist.
Päästeameti pressiesindaja Beata Perens ütles Päevaleht Online'ile, et saadi 38 väljakutset. Peamiselt oli tegemist teedele kukkunud puudega, mõni puu oli kukkunud ka elektriliinidesse või majade katustele.
Lõuna-Eesti päästekeskuse teatel kukkus Tartus Staadioni tänaval murdunud puu elektriliinile. Kohale saabunud päästjad valvasid elektrikute tulekuni ohutust. Pärast elektrivoolu välja lülitamist kõrvaldasid päästjad ohtliku puu teelt.
Teele kukkunud ja liiklust takistavaid puid käisid päästjad Lõuna-Eestis kõrvaldamas nii Jõgeva- ja Põlvamaal, kui ka Tartu ja Viljandi linnades.
Maja katusele oli puu kukkunud Võrus Tartu tänaval.

Lindaliini kiirlaevade liiklus oli täna häiritud
Lindaliin tühistas täna hommikul kaks reisi Tallinna ja Helsingi vahel.
Tallinna sadama esindaja ütles Päevaleht Online'ile, et teiste kiirlaevade liiklus täna häiritud ei ole.
Lindaliinide teatel olid nad sunnitud ära jätma kell 8.00 Helsingist ja kell 10.00 Tallinnast väljuma pidanud reisid.
Ilmajaama andmetel puhub täna edelatuul kuni 14 m/s ja laine kõrgus on 1,5 -2,5 meetrit.

Pärnu kandis ähvardab maa ekskavaatori neelata
Maalihkeohtlikus kohas Pärnumaal Eametsa külas Sauga jõe ääres laupäeval alanud omavolilised kaevetööd ähvardavad lõppeda 13tonnise ekskavaatori kadumisega pinnasesse, kalda rasketehnikaga segipööramisse on sekkunud ka Pärnumaa keskkonnainspektsioon.
"Mõtlemata lollus," ütles keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna juhtivinspektor Enn Keeman, viidates Eametsas toimuvale. "Maa on segamini pööratud, mis seal aastatega juhtub, näitab aeg," kirjutab Pärnu Postimees.
Eile hommikuks oli üks ekskavaator kümmekonna meetri kõrgusele rasketehikaga segipööratud kaldale tiritud, teisest paistis vaid kabiini ülemine osa.
Rahakoti kaudu kõvasti pigistada saava firma esindaja oli Sauga abivallavanemale Harri Aasale öelnud, et nüüd ei jää neil üle muud kui ehitada oma tehnika päästmiseks puitmatid.
"Oleme seal töötegijatega ühenduses, et ei tekiks reostust. Meile on lubatud, et ekskavaatori kättesaamise järel taastab firma pinnase," ütles Keeman.

Eestlaste osa rahvastikus tõuseb tänu sündimusele
Eesti elanikkonnas on suurenemas põlisrahva osatähtsus, sest sünnitajate hulgas on eestlasi rohkem kui rahvastikus tervikuna.
Statistikaameti eelmisel nädalal avaldatud aastaraamatu järgi olid möödunud aastal 71,8 protsenti sünnitanud naistest eestlased, sellal kui samal aastal oli eestlaste osatähtsus kogu rahvastikus vaid 68,6 protsenti, kirjutab Postimees.
Hoolimata eestlaste osatähtsuse suurenemisest Eesti elanike seas kahaneb nende arv jätkuvalt. 2000. aasta rahvaloenduse järgi oli eestlasi 930 219, eelmisel aastal statistikaameti aastaraamatu andmeil aga vaid 921 908.
"Aga kui immigrante hakatakse sisse tooma, siis ei pruugi eestlaste osa kasvada. Praegu aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium just immigrantide sissetoomiseks tööd teebki," lausus statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask.

Teaduste Akadeemia põrmustas gaasijuhtme Eesti vetesse toomise kava
Välisministeeriumi palvel Vene-Saksa gaasijuhtme Läänemerre rajamist analüüsinud Teaduste Akadeemia andis plaanidele hävitavama hinnangu, kui Eesti riigijuhid on seni söandanud välja öelda.
Armutult resümeerides kõlaks akadeemia hinnang nii: Gazprom on kahepalgeline ja peagi ka relvastatud Kremli tööriist, kelle torujuhtmed kipuvad plahvatama ja kes ei vastuta ühegi võimaliku keskkonnakahju eest, kirjutab Postimees.
Akadeemikud peavad tõenäoliseks, et Eesti territoriaalvetega piirnev ja neid kohati isegi läbiv uuringuala muudab vältimatuks otsesed kontaktid Vene relvajõududega.

Kaevurirong tegi viimase sõidu
Eile sõitsid Estonia kaevanduse töötajad viimast korda tööle rongiga, edaspidi hakatakse neid töökohale ja tagasi sõidutama bussidega.
Eesti Põlevkivi pani Jõhvi ja Väike-Pungerjal asuva Estonia kaevanduse vahelise kaevurirongi käima 1993. aasta 5. juulil, kuna see oli tollal firma jaoks soodsam töötajate kohaletoimetamise viis kui busside kasutamine, kirjutab Põhjarannik.
Nüüd on aga olukord muutunud ja kaevandusfirma loobub rongist.

Kinnisvarafirmad paigaldavad Saaremaal omavoliliselt reklaamplakateid
Saarte Teedevalitsus on palunud mitmel Saaremaa kinnisvarafirmal võtta maha teekaitsevööndisse kooskõlastust omamata paigaldatud reklaamplakatid.
Saarte Teedevalitsuse liiklusohutuse juhataja Aivo Tasase andmetel tehti juuli keskpaigas neljale kinnisvaraga tegelevale Saaremaa firmale ettekirjutus valesse kohta paigaldatud (reklaam) siltide eemaldamiseks, sellekohased liiklusohutuse tõstmiseks loodud reeglid on tema sõnul põhjendatud kirjutab Oma Saar.
"Neil on siltide maha võtmiseks aega 19. augustini," selgitas Tasane, "kui nemad seda ei tee, võtame sildid ise maha."
Oma Saarel õnnetus eile kontakteeruda kolme kinnisvarabürooga. Kõikide esindajad kinnitasid, et peavad teedevalitsuse ettekirjutust õigustatuks ning tegelevad probleemi lahendamisega.
Mõnel juhul oli tegemist paarimeetrise eksimusega, teisel juhul tehti viga teadlikult, sest arendajale on kasulik, kui tema reklaam on nähtaval kohal teepervel.

Ruhnu hakkab saatma prügi Saaremaale prügilasse
Ruhnu jäätmekava-projekt näeb tulevikus ette saarel tekkiva prügi kogumise konteineritesse, sorteerimise ja saatmise Saaremaale prügilasse.
"Tahame saare prügilast lahti saada, sest ega see siin ilus ole ja siia keskkonda väga ei sobi," lausus Ruhnu vallavanem Aare Sünter. "Prügila on piisavalt suur, et silma riivata," lisas ta.
Prügi saarelt minematoimetamine on omamoodi sundseis, sest Ruhnu prügimägi on kavas sulgeda 2009. aastal, kirjutab Meie Maa.
Alternatiiviks prügila sulgemisele paigaldatakse saarele 30-40 täiendavat prügikonteinerit klaasi, plasti, metalli ja muu prügi eraldi kogumiseks. Käitluskeskuses prügi sorteeritakse ning seejärel saadetakse see esialgse kava kohaselt laevaga Saaremaale prügilasse ladustamiseks. Võimatu pole, et tulevikus hakatakse Ruhnu prügi viima ka Pärnu kanti.

Saare maavanem soovitab püsiühenduse referendumi siduda valimistega
Saare maavanem Toomas Kasemaa ei ole vastu president Ilvese ettepanekule, mille kohaselt saarlased peaksid vajadusel püsiühenduse teemalise referendumi korraldama, sobiv hetk selle läbi viimiseks võiks olla KOV valimised.
Maavanem leiab, et referendumi korral tuleks püsiühenduse küsimus esitada kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel lisaküsimuseks, kirjutab Meie Maa.
Saare maavanem Toomas Kasemaa leidis, et referendumi võib plaani võtta, ent see nõuab poliitilist tahet ja teema peaks algatama sillakomisjon. Kõige otstarbekam oleks maavanema arvates siduda referendum KOV valimistega:
"Arvata võib, et sillakomisjon võib selle küsimuse arutluse alla võtta ja kui ülejärgmisel aastal on järgmised kohaliku omavalitsuse valimised, siis lisada lihtsalt üks küsimus," ütles ta.

Vanausuliste küla Tartumaal sipleb oma ajaloo kammitsais
Kirepi küla, mis tänapäeval kannab Metsakivi nime ning mida päris alguses kutsuti küla asutajate järgi Kostiniks, on viimastel päevadel kuulsaks saanud.
"Need siin on meie hukkunud, aga meil ei lubata mälestusmärki siia panna, korjasime ise selleks raha," lausub Vene telekanali RTR kaamera ees Jevgenia Rahmanova ja jääb neelatades, pisar silmas, vait. Pronksiööde reportaažidest teada RTR-i naisreporter laseb pikal nutupausil kesta.
Vihma käes on Tartumaa vanausuliste Kirepi küla rahvas maas lamava mälestuskivi juures Vene telekanalit pikalt oodanud. Neile on seltsiks ka Vene suursaatkonna Tartu konsul Vladimir Shukin, kes vahetult enne Vene reporterite saabumist siiski lahkub.
Põllu- ja taluõue lilledega ning nelkide ja küünaldega kaunistatud suur kivilahmakas venekeelse tekstiga lebab teeristil muru peal ning viisteist Kirepi küla elanikku seisavad kaamera ees ümber selle.

Kevadel kimbutas põllumeest põud, nüüd ähvardavad viljasaaki vihmad
Viimaste päevade maruilm on vilja lamandanud ja lükkab edasi selle koristust.
Pärnumaal asuva Virula talu peremehel Jaan Tekkol on põhjust murelikult taevasse vaadata, sest kui suve hakul kimbutas liigne kuivus, siis nüüd võib vihm eel-kõige viljapõldudele kahju teha.
467 hektaril kasvav teravili ja raps sõltuvad täielikult ilmataadi tujudest. "Enne kui saak salves, ei saa öelda, kas suvi oli halb," sõnas Tekko. Tema arvates on Eestimaa suved olnud kogu aeg heitlikud ja ka tänavune kujuneb tõenäoliselt tüüpiliseks keskmiseks.
Kevadel jäid külvid põua kätte, kartulipõlde ründasid mardikate hordid ja rapsipõlde kahjurid. Viis aastat rapsi kasvatanud Tekko pidi tänavu ühe kahjuritõrje asemel tegema neid kolm. See tähendab, et ilm pole olnud soodne mitte põllumehele, vaid kahjuritele.

Märjamaal mälestati lendureid
Eile mälestati Märjamaa vallas kaht Soome lendurit, kes hukkusid hädamaandumisel Velisel 16. augustil 1941. aastal.
Kümne aasta eest avas Soome riik koostöös sõjas langenute mälestusühingu ja Eesti riigiga kauni mälestusmärgi.
Oma mälestusi jagas peagi 99-aastaseks saav Arseeni Saare, kes jõudis hukkunud lendurite juurde esimesena.

Riigi esileedi valis äri asemel kodu
Evelin Ilvest ähvardanuks pankrot, kui president poleks Ärma talu rendile võtnud.
Evelin Ilves pidi kogu aeg valima turismitalu pidamise, presidendile kodu pakkumise ja julgestuspolitsei nõudmiste vahel. Sellise olukorra lahendamiseks oli kaks võimalust: kas president on kodutu ning sõidab Kadrioru ja Paslepa residentsi vahet, samal ajal kui abikaasa peab turismitalu, või paneb esileedi turismitalu mõneks ajaks kinni.
Perekond Ilves ei osanud Ärma talu edendamiseks ning selle turismikompleksiks muutmiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) toetust saades arvata, et 2006. aasta septembris valitakse Euroopa Parlamendi saadik Toomas Hendrik Ilves vabariigi presidendiks.
Siis tekkiski delikaatne olukord: mis saab Ärma talu jaoks antud toetusest, mille saamise tingimuste järgi peab talu tegelema külaliste võõrustamisega. Presidendi kantselei hakkas otsima variante, kuidas talu edaspidi käsitleda - turismitalu äri-plaanide ning presidendi julge-olekunõuete ühitamisele sobivat lahendust ei leitud ning nii oligi talu esialgu pigem külalismaja kui kodu.

Maavanem kehtestas Abjas karantiini
Viljandi maavanem Kalle Küttis kehtestas OÜ Abja Muna kanalas karantiini, sest kanadel avastati Newcastle'i haigus.
Taudipunkt kehtestati kanalas ning kanala ümbruses raadiusega kolm kilomeetrit ja järelevalveala raadiusega kümme kilomeetrit, teatas Viljandi maavalitsus. Kõik kanalas olevad linnud, keda on üle 5000, hävitatakse.
Newcastle'i haigus ehk lindude aasia katk on ägeda kuluga viirushaigus, mida iseloomustavad kopsupõletik, entsefaliit ja verevalumite teke ning suur suremus. Haiguse levik on ülikiire, lindude suremus võib ulatuda kuni 100 protsendini. Inimesi haigus ei ohusta.

Põlevkiviraudteel sõitis eile viimane kaevurite reisirong
Eile läks ajalukku reisijatevedu Põlevkiviraudteel, mis kestis
14 aastat tagasi 5. juulil pandi käiku rongikoosseis kuuest reisivagunist ja kahest vedurist, mis tegid tööd eilse päevani. Estonia kaevanduse töötajatele oli see lihtsaim viis, kuidas Jõhvist ja Ahtmest tööle jõuda.
1959. ja 1960. aastal ehitatud vagunid olid enne seda elektriraudtee omad, pärast remonti Balti laevaremonditehases sõitsid nad iga päev liinil Jõhvi-Iidla-Ahtme-Raudi. Viimane on Estonia kaevanduse raudteejaama nimi.
Kuna vagunitel on seljataga pikk eluiga, siis oleks Põlevkiviraudtee pidanud uuendustesse investeerima kümneid miljoneid kroone. Samuti on probleemiks, et osa inimesi pidi rongile saamiseks ikkagi enne kasutama bussi. Seetõttu otsustas Eesti Põlevkivi juhtkond, et alates tänasest transpordib ta töötajaid bussiga.

Kvoodimüügilt teenitud miljardid pole Eestis saastamist vähendanud
Eesti Energia on kvoodimüügist teenitud raha praegu minimaalselt paigutanud projektidesse, mis tulevikus vähendavad täiendava saastekvoodi vajadust.
Kui valitsus otsustas pea kolm nädalat tagasi minna kohtusse Euroopa Komisjoni poolt Eestile määratud süsihappegaasi (CO2) väikese saastekvoodi vastu, põh-jendas peaminister Andrus Ansip seda eelkõige vajadusega, et komisjoni kasutatud arvestuspõhi-mõtted tuleb üle vaadata. Kuid samas ei suutnud Ansip varjata pahameelt, et komisjoni pakutud napist kvoodist aastateks 2008-2012 ei jätku enam selle müügiks, mille eest Eesti Energia teenis viimase kahe aastaga kokku 2,7 miljardit krooni.
Peaminister leidis siis, et selles ei ole mitte midagi amoraalset, kui Eesti tahab üleliigse süsinikdioksiidi emissioonikvoodiga kaubelda. "Kui ettevõtted suudavad tootmisprotsessis kvooti kokku hoida, siis on ülejäänud nende võit. Pärast seda võivad nad kvooti müüa kellelegi, kellel seda hädasti vaja läheb, ja saadud vahendeid kasutada keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks tehtavates investeeringutes," seletas Ansip 12. juulil.

Tugev rajutuul räsis eile hommikupoolikul Eestit
Tugeva tuule tõttu murdus eile mitukümmend puud, elektrita jäi 2000 majapidamist ning mitmed laevareisid tuli tühistada.
Päästeameti pressiesindaja Beata Perens ütles, et päästetöötajad said eile üle 30 väljakutse tuule põhjustatud kahjude likvideerimiseks.
"Peamiselt oli tegu teedele kukkunud puudega, kuid mõni puu on kukkunud ka elektriliinidele ja majadele," märkis Perens.
Pärnu rannas purustas tuul öösel vastu teisipäeva klubi Sunset kõrval asunud Pulsi pubi telgi, lennutades selle puu otsa ja lõhkudes telgi metallkonstruktsioonid.
Perensi sõnul oli väljakutseid üle Eesti ja ühtegi piirkonda eraldi välja tuua ei saa.

Kaamel tappis Korkeasaare loomaaias eesli
Isane kaamel ja noor eesel kisklesid täna Korkeasaare loomaaias nii tugevalt, et eesel suri.
"Eesel oli ilmselt võtnud sisse koha karjas ja ärritas sellega kaamlit. Loomad hakkasid kisklema, lõpuks pures kaamel eeslit ja see suri," rääkis loomaaia juht Seppo Turunen.
Juhtumil oli ka mitu pealtnägijat, kuid ükski neist ei olnud loomaaia töötaja. Üks külastajaist rääkis loomade taplusest loomaaia esindajale, kuid siis oli juba hilja ja eeslit ei olnud enam võimalik päästa, vahendab Helsingin Sanomat.
Kulaanid ehk türkmestani eeslikud elavad Korkeasaares kaamlitega ühes aedikus. Taplusest võitjana väljunud kaamel on loomaaias olnud juba mitu aastat, eesel oli seal alles maikuust.

Tallinnas tõusid prügiveohinnad
Tallinnas muutusid tarbijahinnaindeksi tõusust lähtuvalt mõnes piirkonnas prügiveohinnad.
Vastavalt linnavalitsuse korraldusele kehtivad uued hinnad Nõmmel, Pirital, Vanalinnas ja Mustamäel Szolnoki piirkonnas.
Hinnad tõusid aastase tarbijahinnaindeksi kasvu ehk 5,7% võrra.

Lasnamäe saab uue pargi ja supermarketi
Smuuli tee äärde on plaanis rajada suur kaubanduskeskus ja tiikidega park.
OÜ Smuuli Kinnisvara taotlusel algatas Tallinna linnavalitsus Juhan Smuuli tee 7 ja 11 kruntide ning lähiala detailplaneeringu, mille järgi tuleb praegu hoonestamata 16 hektari suurusele alale uus, kuni kolmekorruseline kaubanduskeskus.
Lasnamäe linnaosa linnamajanduse osakonna juhataja Vello Karu sõnul on asutuse järele piirkonnas suur vajadus. "Liikuri ja Vana-Kuuli asumis pole ühtegi teenuste- ja kaubandus-asutust. Rajatav hoone toob teenused ja kaubad inimestele lähemale, seni pidid nad käima näiteks Mustakivis."
Lisaks kaubanduskeskusele ehitab firma kuni 14-korruselised büroohooned Smuuli tee ja Narva mnt ristmiku lähedusse ja kuni 12-korruselised büroohooned Smuuli tee äärde. Vana-Kuuli tänava äärde on ette nähtud kuni kaheksakorruselised hooned.

Tallinna viinamüügi piirangu mõju valdade alkoholipoliitikale on väike
Tallinnas tohib alates tänasest alkoholi müüa hommikul kaheksast õhtul kaheksani.
Tallinnas täna kehtima hakkava müügipiirangu mõjul lühendas ainsana alkoholimüügi aega Viimsi vald, kus tänasest saab alkoholi osta seitsmest hommikul kaheksani õhtul. "Viimsi vallal tuleb alkoholimüüki reguleerida sarnaselt Tallinnaga, vastasel juhul algaks siin suuremat sorti viinaturism," nentis Viimsi valla vallasekretär Kristo Kallas.
Vastupidine muutus toimus aga Raasiku vallas, kus alates 31. juulist tohib viina müüa varasemast koguni neli tundi kauem. Kui seni oli seal viinamüük keelatud õhtul kaheksast hommikul seitsmeni, siis nüüd õhtul üheteistkümnest hommikul seitsmeni. Rae, Saku ja Jõelähtme vallas kehtib alkoholimüügi keeld kümnest õhtul kaheksani hommikul, Harku vallas üheteistkümnest õhtul kaheksani hommikul.

Arhitekt: tornmajad sobivad mere piirile
Eile Tallinna linnajuhtidega kohtunud Kanada ühe suurima arhitektuurifirma Bregman & Hamann partner, tuntud arhitekt Tõnu Altosaar leiab, et Tallinn vajab rannaalade elavdamist, mis-tõttu võiks mereäärsetesse kohtadesse kõrghooneid püstitada.
Üksikud sihvakad tornid
"Tallinn vajab avatust merele, ent ka rannaalade elavdamist," selgitas arhitekt kohtumisel Tallinna abilinnapea Taavi Aasaga. "Te ei tohi korrata mitme Ameerika ja Euroopa merelinna vigu, kus vaated ehitati täis massiivsete hoonefrontidega, samas võib mõni sihvakas torn mõjuda rannaalal magnetina, mis toob sinna elu," arvas Altosaar.
Aasa sõnul tunnustas Altosaar Tallinna viimaste aastate arengut ning linnaplaneerimise alusseisukohti. Kohtumisel osalesid ka endine Tallinna peaarhitekt Ike Volkov ja peaarhitekti kohuse-täitja Endrik Mänd.

Harku valla elanike arv ületas 10 000 piiri
Tallinna naaberomavalitsuse Harku valla elanike arv ületas juuli keskel 10 000 inimese piiri, kümne aastaga on valla elanike arv kahekordistunud.
Valla 10 000. elanik on 15. juulil sündinud tüdruk, vanemad registreerisid lapse sünni 26. juulil.
Aastal 1997 elas Harku vallas 5143 inimest, tänavu juuli lõpu seisuga on elanikke 10 012. Suures osas on elanike arv vallas kasvanud sisserändajate arvel, ka iive on läbi aastate olnud ülekaalukalt positiivne.
Mullu sündis vallas 140 last ja suri 75 inimest, kokku suurenes elanike arv 771 inimese võrra.
2005. aastal sündis 121 last, suri 51 inimest, elanike arv kasvas 927 võrra. Kõige kiiremini kasvas mullu elanike arv Muraste külas, kus leidis kodu 208 uut elanikku.

Tallinna endine rahandusjuht Ahti Kallaste pealinna pankrotti ei usu
Endise Tallinna rahandusjuhi Ahti Kallase sõnul on jutt pealinna võimalikust peatsest pankrotist sisutühi.
"Pankroti juttu on räägitud kogu aeg, sõltumata sellest, kes linna juhib," ütles Kallas. Tema sõnul kinnitavad linna head majandusseisu eelmise aasta väga hea laekumine ning see, et praegusel hetkel on linnakassa väga likviidne.
"Mis puudutab laekumisi, siis tuleb vaadata, kui palju on kuue kuu jooksul makse laekunud. Kui see on kogu aasta peale plaanitust nõks alla 50 protsendi, siis on kõik veel kontrolli all," rääkis Kallas.
Juuni lõpu seisuga oli Tallinna eelarvesse laekunud 50,9 protsenti plaanitud maksudest ehk 1,85 miljardit krooni.

Hubble'i kosmoseteleskoop läheb mahakandmisele
Mõne aasta pärast on Hubble'i kosmoseteleskoobi aeg ümber, kuid NASA saadab teda asendama uue ning veelgi võimsama ametivenna.
Hubble'i teleskoobil on vanust juba 17 aastat - inimaastatesse ümberarvestatuna oleks see umbes 150 aastat, teatab Wired.com.
Järgmisel aastal saab veteranteleskoop viimase hoolduse ning liitub lähiaastatel ülejäänud kasutult orbiidil tiirleva kosmoseprügiga.
Asendaja on juba olemas - James Webbi komoseteleskoop, mis 2013. aastal orbiidile lennutatakse.
Uus teleskoop püüab nähtava valguse asemel hoopiski infrapunakiirgust, nähes seeläbi kaugemale.

Ekspress Grupi kasum kasvas I poolaastal 16 protsenti
AS Ekspress Grupi konsolideeritud netokäive moodustas 2007 aasta I poolaastal 527 miljonit krooni, mis on 18% rohkem kui aasta varem.
Kulumieelne tegevuskasum moodustas 74.4 miljonit krooni, teatas firma. Võrreldavatel alustel ületab see 10 protsenti eelmise aasta sama perioodi tulemust. Grupi puhaskasum 2007 aasta I poolaastal oli 51.2 miljonit krooni, mis on 16% rohkem kui 2006 aastal. II kvartali konsolideeritud netokäive oli 277 miljonit kr ja puhaskasum 32.7 miljonit kr.
Kontserni käibe kasvu allikateks absoluutnumbrites olid eelkõige ajalehtede ja ajakirjade kirjastamine ja trükiteenus. Kasvutempo oli kiire aga ka infoteenuste ja raamatumüügi segmendis.
Kirjastamissegmendis jätkub reklaamikäibe kasv endiselt kiire tempoga, võrreldes möödunud aastaga on kasv 26%. Ka perioodika müügi (tellimised ja üksikmüük) kasv oli tubli 12%, baseerudes nii olemasolevate toodete kui ka uute ajakirjade müügitiraažide kasvul.

Euroopa Liit ähvardab Eesti mobiilifirmasid suure trahviga
Euroopa Liit hoiatab Eesti mobiilsideoperatooreid, et kui need hakkavad paralleelselt tõstma vastuvõetavate kõnede hindu mõnes riigis, ähvardab neid suur trahv.
"Euroopa Liidu rändlusteenuste määruse eesmärk on kärpida rändlusteenuse ülemäära kõrget hinda, mida inimesed on pidanud siiani teistes ELi liikmesriikides olles maksma. Juhul kui Eesti mobiilioperaatorid hakkavad paralleelsed tõstma vastuvõetud kõnede minutihinda teatavates riikides, võidakse seda käsitleda ka kui konkurentsivastast tegevust," teatas eurovoliniku Viviane Redingu pressiesindaja Päevalehele.
"Ei tasu unustada, et nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide konkurentsireeglid kehtivad ka rändlusteenuste kohta. Konkurentsireeglite rikkumise puhul võivad nii Euroopa Komisjon kui ka liikmesriikide vastavad ametid sekkuda ning määrata reegleid rikkunud firmadele suured trahvid," märkis pressiesindaja.

Venemaalt saabub Eestisse üha vähem ronge
Eesti Raudtee teatel jätkus juulis poliitilistest otsustest tingituna Venemaalt saabuvate rongide arvu vähenemine.
Eesti Raudtee võttis juulis keskmiselt ööpäevas vastu 19,3 rongi. See on 1,2 rongi võrra vähem kui juunis ning 13,2 rongi vähem kui aasta tagasi juulis, teatas riigiettevõte.
2007. aasta mais võttis Eesti Raudtee piirilt vastu ööpäevas keskmiselt 23 ja juunis 20,5 rongi. Möödunud aasta samadel kuudel oli keskmine vastavalt 32,3 ja 30 rongi ööpäevas ja juulis 32,5.
"Vastuvõetud ööpäevane rongide arv langes juuli teises pooles mõne rongi võrra ööpäevas pärast Venemaa asepeaministri väidetavat korraldust Eesti suunal kaubavedu täiendavalt piirata," märkis Eesti Raudtee.
Alates 15.juulist kuni kuu lõpuni jäi ööpäevas vastu võetud rongide arv alla 20 koguni 13 päeval.

Pronkssõduri valvaja äri ebaõnnestus
Pronkssõduri valvamisega tuntuks saanud turvafirma Legion Security maksis eelmisel aastal töötajatele palkadeks rohkem raha, kui oli firma käive.
Töötasudeks kulus firmal eelmisel aastal 2,5 miljonit krooni, samal ajal oli käive 2,34 miljonit krooni, kirjutab Äripäev. Aasta lõpetati 2,94 miljoni krooni suuruse kahjumiga.
Firma omanik põhjendas kehvi numbreid sellega, et nende äriprojekt ebaõnnestus, kuna ei suudetud kvaliteetset teenust kallilt maha müüa.

Ärimees Kruuda teeb uue uudisteportaali
Suurärimees Oliver Kruuda on asunud otsima töötajaid loodavasse online-uudiste portaali.
Päevaleht Online'ile teadaolevalt on mõned ajakirjanikud oma nõusoleku loodavasse online-väljaandesse tööleasumiseks ka juba andnud.
Oliver Kruuda ütles Eesti Päevalehele, et kommentaare sel teemal annab AS-i Kalev Meedia juht Alar Pink. Pink märkis omakorda, et ettevõte saab selliseid uudised teatada vaid börsi vahendusel ja seda siis, kui aeg on küps.
Kalev on viimase aasta jooksul omandanud osalused erinevates äriühingutes, mis annavad välja ajakirju Just, Avenüü, Ärielu, Sporditäht, Basket, Muumi, Jalka. Lisaks kuuluvad Kalevile trükitööstusettevõtted Uniprint ja Unipress ning OÜ Eesti Spordikanal.

Finnairi lendudel pakutakse reisijatele Eestis villitud veini
Eesti suuruselt teine alkoholitootja Altia teeb Finnairiga koostööd juba teist aastat järjest.
Põhjamaade lennundushiiglane Finnair jõudis Altia Eesti AS-ini rahvusvahelise hankekonkursi kaudu. Tootja pidi vastama kahele kindlale kriteeriumile: 18,7 cl suurused plastpudelid pidid vastu pidama rõhumuutustele ning veini kvaliteet püsima muutumatuna. Finnairi peamiseks sooviks oli vähendada pardal olevate toodete kaalu.
Altia Eesti tegevdirektori Ivar Ausi sõnul testiti veininäidiseid esmalt kontinentide-vahelistel lendudel ning veenduti, et firma poolt Tabasalus pudeldatud vein vastab seatud tingimustele. Finnairi jaoks loodi spetsiaalne veinikaubamärk Silver Sky.
"Sel aastal pikendati lepingut Altia Corporationiga ka käesolevaks aastaks ning kahtlemata tähendab see tunnustust meie tootmise kvaliteedile." Ausil ei olnud võimalik avaldada täpset kogust, kuid ta märkis, et tegemist on kogustega, mis ulatuvad sadadesse tuhandetesse liitritesse aastas. Tootja juurest saadetakse vein Soome tehasesse, kust see transporditakse Eestisse.

Seoses tuulega kolib ka tänane kontsert Naissaarelt Tallinna
Nargen festival teatab, et seoses tugeva tuulega kolib ka täna Naissaarel toimuma pidanud kontsert Tallinna.
M/S Monica täna Naissaarele tuule tõttu ei sõida.
Rosamunde Kvarteti kontsert J.Haydn'i "Lunastaja seitse viimast sõna ristil" tuleb ettekandele Tallinnas, Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli 9), algusega kell 19.30.

Vanemuise draamajuhina asus ametisse Sven Karja
Vanemuise draamajuhi senine kohusetäitja Sven Karja asus tänasest tööle teatri täieõigusliku draamajuhina, et suunata vähemalt kahe aasta kestel Eesti vanima ja suurima kutselise teatri draamaharu tegevust.
"Sven Karja on Vanemuise draamajuhi kohusetäitjana olnud ametis alates möödunud aasta novembrikuust ja sellega väga edukalt hakkama saanud," ütles Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene. "Teatri loomenõukogu ja draamatrupi ühine seisukoht oli, et ta on igati sobiv täitma Vanemuise draamajuhi kohuseid järgneva kahe aasta kestel."
Sven Karja töötas Vanemuises 1995. aastast kirjandustoimetajana ja alates 2006. aastast täitis ühtlasi draamajuhi kohustusi. "Sven Karja on ennast tõestanud võimeka draamatoimetajana ja tema panus Vanemuise draamažanri suunamisel on olnud märkimisväärne," lisas Nõgene.
Sven Karja on lõpetanud Tartu Ülikooli 2000. aastal teatriteadlasena, 2005. aastal omandas ta seal teatriteaduse magistri kraadi.

Noor kunstnik näitab Tartu kaubamajas oma töid
Tartu kaubamajas avatakse täna 19-aastase Paul Sontagi isikunäitus, mis jääb avatuks augusti lõpuni.
Kunstniku loomingus on domineerivaks vaikelu- ja loodusmaal - suurimateks eeskujudeks peab ta aga ameeriklasest David A. Leffeli ja Georges Innes'd.
Oma töid on ta müünud Eestisse, USAsse, Inglismaale ja Saksamaale.
Tartu Kaubamajas eksponeeritavat näitust korraldab virtuaalne kunstigalerii Globeart.

Argielu müstik Michelangelo Antonioni suri esmaspäeval
Samal päeval Ingmar Bergmaniga lahkus suu-re kino üks alustala
Üleeile õhtul surnud Antonioni tõi suurt kuulsust itaalia filmile selle kuldaja loojangul.
Antonioni oli mees, kes tõi uusi tuuli itaalia filmi just kuue-kümnendatel, kui vanad neorealistlikud mallid koos lihtsate inimeste ja nende proletaarse tõega osutusid edukas kodanlikus ühiskonnas õõnsateks. Ta oskas leida kenades keskklassi tegelastes ja argiolukordades eksistentsiaalset ängi. Triloogiaks peetud filmides "Seiklus" (1960), "Öö" (1961) ja "Varjutus" (1962) toob Antonioni vaatajate ette heaoluühiskonna inimesed, kes neid puudutavate sündmuste mõjul hingeliselt vankuma löövad.
Oma filmides loob ta uut tüüpi staari - piltilus Monica Vitti mängib tema filmides kangelannasid, kelle külm emotsionaalsus ei allu alati mõistuspärasusele. Kuuekümnendate aastate filmide edu tõukab Antonionit tegema midagi võimsat ja nii sõlmitakse kuulsa produtsendi Carlo Pontiga leping kolme rahvusvahelise suurfilmi tegemiseks. Esimesena sünnib "Blow-Up" (1966), mis on kuulsaim Antonioni loodud teos ja ilma milleta ei pääse mitte ükski maailma tippfilmide edetabel.

Alex Stockman: lühifilm annab võimaluse tõusvale režissöörile
Täna kell 19 näidatakse Sõpruses Belgia režissööri ja filmiõppejõu Alex Stockmani lühifilme. Kohapeal on oma filme tutvustamas lavastaja ise.
Näitamisele tulevad "Violette" (1995), "L'Historie d'un jeune homme pressé" (1997) ja "Eva reste au placard les nuits de pleine lune" (2006; esilinastunud Venezia filmifestivali CortoCortissimo võistlusel) ning vastab vaatajate küsimustele.
Stockman pidas TLÜ suveülikoolis loengu prantsuse filmikunstist.
Olete teinud peamiselt lühifilme. On see olnud teadlik valik?
Arvan, et iga filmi jaoks on olemas kõige sobivam pikkus, seega lähtuvalt filmi teemast ja konkreetsest loost võib film kesta 4, 28 või 135 minutit. Ma arvan, et filmikunst on liiga formaadikeskne, jaotudes lühi- ja täispikkadeks filmideks. Näiteks film "Eva" kestab 30 minutit ja on justkui keskmise pikkusega film.

Kurt Cobain räägib ise oma elust
Pärast aasta aega erinevatel filmifestivalidel tiirlemist esilinastub homme Jaapanis dokumentaalfilm "Kurt Cobain: About a Son", mis jutustab 1994. aastal surnud laulja ja kitarristi Kurt Cobaini loo tema enda sõnadega. Ameerika Ühendriikides linastub film laiemale publikule alles oktoobris. Kino Sõpruse kavva pole turundusassistent Maris Valsi sõnul filmi lähemas tulevikus plaanis võtta.
Teos põhineb seni avalikkusele esitlemata intervjuudel. Cobainiga vestles üheksakümnendate alguses muusikaajakirjanik Michael Azerrad oma raamatu "Come as You Are: The Story of Nirvana" tarvis. Tegemist pole traditsioonilise eluloofilmiga - pooleteise tunni jooksul kõlab ainult Cobaini hääl, mõtiskledes oma elu ja inimeste üle. Samuti avab Cobain laulukirjutamise tagamaid.

Leigol etendub neljapäeval "Rooside sõda" 
Valgamaal Leigo järveteatris etendub Andres Keili poolt William Shakespeare'i näidenditekstidele põhinedes kirjutatud "Rooside sõda."
Lavastaja Tõnu Lensmendi sõnul on tegemist teemaga, mis teda juba kümme aastat saatnud on ning nüüd leiab ta olevat aja see vana karm sõjalugu publiku ette tuua.
Leigo looduslikus amfiteatris antakse 2. - 9. augustil seitse etendust, mis algavad kell 8 ja kestavad orienteeruvalt neli tundi.
Lavastuses teeb täiskoosseisus kaasa ansambel Ultima Thule.

Homod: Veski ja Länik on märk soost sõltumatust armastusest
Järgmisel nädalal Tallinnas algava homonädala korraldajad on kutsunud ühele lavale esinema Marju Läniku ja Anne Veski ning peavad seda ühisesinemist soost sõltumatu armastuse vajaduse näitajaks.
Veski ja Länik esinevad ühistel lavalaudadel harva, eelmisel korral oli artistidel ühine suveturnee ja ilmus plaat "Suvekuninganna", sel korral asuvad nad üles järgmise nädala laupäeval vabameelsete peol.
"Taaskordne ühisesinemine sümboliseerib mõistmise ja armastuse vajadust ühiskonnas, sõltumata inimese seksuaalsetest, soolistest või teistest erinevustest," teatasid homonädala korraldajad. "See ongi Pride afterparty juures üks toredamaid asju: võimalus ühel päeval aastas erinevuste asemel ühtsust tunnetada ning koos pidutseda."
Korraldajad peavad homonädala lõpus toimuvat vabameelsete pidu rongkäigu kõrval nädala tippsündmuseks.

Rolling Stonesi kitarrist kirjutab elulugu
Rolling Stonesi kitarrist Keith Richards hakkas oma värvikast elukäigust ning süütust kooripoisist rokiikooniks saamisest memuaare kirjutama.
Richards asutas Rolling Stonesi koos lapsepõlvesõbra Mick Jaggeriga aastal 1962, kirjutab Yle24.
Suure osa 70ndatest veetis kuulus kitarrist heroiinisõltuvuses, millest vabanes 1977. aastal, olles sattunud vanglasse.
Rolling Stones kuulub sellesse Briti rokkmuusika põlvkonda, mille lähtepunktiks ja alustalaks oli puhtalt bluus - iidoliteks Muddy Waters, Howlin' Wolf, Willie Dixon ja palju teisi.
Oma mälestused loodab Richards avaldada 2011. aastal.

Tartus näeb septembris tantsuteatrit
Teatrifestival Draama 2007 ja avangardikultuuri tutvustav Eclectica 2007 näitavad septembris Tartu publikule tantsuteatrit.
Tantsuteatri programmis on valik eesti kaasaegse tantsu artistide lavastustest ning koolitantsu paremikust, teatas Draama 2007 pressiesindaja.
Festivalide külastaja saab osaleda veel töötubades ning draama ja tantsu piiride üle arutlevas arutelus.

Maestro Rannap kaotas enesevalitsuse
Klaverivirtuoosist tuntud sõumees Rein Rannap rabas Väike-Maarja kirikus publikut mitte ainult muusikaga, vaid ka oma käitumisega, sest ta sõimas läbi teda kontserdi ajal pildistanud lapse.
Rannap karanud vihaselt klaveri tagant püsti, tormanud ummisjalu publiku sekka, haaranud ühelt teises reas istunud väikemehelt mobiiltelefoni ja läinud mikrofoni ette, kirjutab Virumaa Teataja.
Erutusest väriseva häälega ettekantud traktaadi sisu oli umbes järgmine: kui ma selle fotoaparaadi praegu puruks viskan, siis teen seda sellepärast, et kusagil maailmas ei tohi kontserdi ajal pildistada; ma olen süüvinud oma muusikasse ja kui see välk siin vilgub, siis viib see mu endast välja.
Pärast vahejuhtumit kontsert jätkus.

Noorusliku idealismiga tehtud teatritükk
Noor näitleja Lauri Lagle lavastas noorkirjanik Jim Ashilevi uue näidendi "Portselansuits".
Lauri Lagle lõpetas eelmisel aastal lavakunstikooli ning on sellest ajast peale töötanud näitlejana Eesti Draamateatris. Kuidas juhtus, et professionaalse näitlejana teatris esimesi samme tegev noor on järsku sattunud lavastama Jim Ashilevi uut näitemängu "Portselansuits"?
"Draamateatris oli selle näitemängu esimene lugemine ja mina sattusin seda juhendama. Materjal jättis palju vabadust ja lähenemisvõimalusi," selgitab Lauri. "Meil tekkis väike salaplaan saada omavahel kokku ja teha proove edasi." Sellest kuulis Priit Pedajas ja tema abil andiski Draamateater noortele võimalused ja tingimused plaani teostamiseks.
"Portselansuits "on väga minimalistlik näidend, seal on õhku ja ruumi. See on inimlik ja valus lugu, mis tegeleb suurte ja kõigile tuttavate küsimustega. Seal on väga palju sõnastamatute vastustega küsimusi, paradokse. Kuidas jääda üheaegselt paigale ja samal ajal edasi minna? Kuidas seista ja kõndida samal ajal? Seal on hästi palju siirust, ausust, armastust, noorust ning üksindust. Üksiolemist ja üksolemist," kirjeldab Lauri.

Internet -
Internet -  - kuigi Leonardo da Vinci kasutas Mona Lisa portreteerimiseks hoopis teist tehnikat, saab klassikuid reprodutseerida ka moodsate vahenditega. Isegi Microsoft Paintis on võimalik üks korralik Mona Lisa valmis joonistada. Ja seda video tõestabki. Iseasi, kes viitsib nii palju kätt harjutada.

Dave Benton ja Ines laulavad mõisates duetti
Saku mõisas algab täna Eda-Ines Etti ja Dave Bentoni kaks nädalat kestev kontserttuur, millel saab kuulda klassikalisi romantilisi duette.
Kontserdid leiavad aset Tõstamaa (2. augustil), Kalvi (5. augustil), Roosna-Alliku (8. augustil) ja Uuemõisa mõisas (16. augustil), aga ka Sangaste lossis (15. augustil) ja Tallinnas Mustpeade majas (14. augustil).
"Saku mõisa piletid ning enamik Kalvi mõisa kontserdi pileteid on välja müüdud juba enne tuuri algust," kinnitas pressiesindaja Reno Hekkonens. Ta lisas, et Benton ja Ines peavad oma hääli suurepäraselt kokkusobivaks.
Duetti saadab viieliikmeline saateansambel. Lisaks duettidele esitavad artistid ka eraldi väikese soolokava.

Veel üks iPhone'i lukk murti lahti
Usinad Austraalia kräkkerid muudkui muugivad iPhone'i. Kui seni sai muugitud nutitelefoni kasutada WiFi-seadme ja video-iPodina, siis nüüd saavad austraallased iPhone'iga kohalikus Telestra mobiilivõrgus ka välja helistada. Samas ei ole õnnestunud muukida kõnede vastuvõtmise ning SMS-ide funktsioone. Ametlikult tuleb iPhone Austraalias müügile järgmisel aastal.
Kuidas telefoniga välja helistada, õpetas varjunime Obzimmer kandev kräkker YouTube'i postitatud klipis. Praeguseks on klipp maha võetud, kuid juhised levivad tehnikablogides. Eelmisel nädalal teatas Apple, et müüs esimese kahe päevaga 270 000 iPhone'i. Aasta lõpuks peaks müüginumber ulatuma 10 miljonini.

Video: Väino Leok saadeti täna viimsele teekonnale
Tartu krematooriumi leinamajja kogunes täna sadu inimesi, et jätta hüvasti motokrossi edendaja ja Valgetähe V-nda klassi teenetemärgiga autasustatud Väino Leokiga.
Lisaks lähedastele oli kohal palju sportlasi ja inimesi Leokite kodukohast Sõmerpalust, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Jalgrattasport: TÜ ASK tuli meeskonnasprindis Eesti meistriks
Kolmapäeva õhtupoolikul jätkusid Silberauto Eesti meistrivõistlused trekisõidus. Mängiti välja medalid meeskondlikus sprindis, kus iga meeskonna liige veab kolmeringilisel võidusõidul ühe ringi.
Eelsõitudes sai parima aja Soome koondis, kes edestasid Tartu ülikooli akadeemilist apordiklubi vaid kuue sajandiksekundiga, vahendab Sportnet.ee.
Finaalis suutis Soome meeskond oma aega veelgi parandada ning võitsid ühe kilomeetri pikkuse võidusõidu ajaga 1.07, 68. TÜASK kooseisus Caspar Austa, Rainer Põvvat ja Urmo Utar kaotasid sekundiga ning said teise koha. Kuna Soome koondis EMV arvestusse ei lähe, krooniti Eesti kiireimaks meeskonnaks TÜ ASK I meeskond.
Hõbeda said Kalevi Jalgrattakooli sprinterid (Daniel Novikov, Siim Kaldre, Aivar Jürgenson) ning pronksi TÜASK II meeskond. Neljapäeval peetakse 1 km ja 500 m paigaltstardiga sõidud ning sprint. Õhtupoole sõidab meeste eliitklass lõpufinišiga grupisõitu ehk scratchi ja 3 km meeskondliku jälitussõitu.

Kergejõustik: Värnik jäi jälle nullile
Meeste odaviskes maailmameistriks tulnud Andrus Värnik ei teeninud talle 80 meetri ületamise eest välja pandud auhinda ja ei saanud järjekordselt tulemust kirja.
Viimasel katsel heidetud suurepärane 77.70 andis esikoha Mihkel Kukele, vahendas Sportnet.ee. Kukk parandas oma isiklikku rekordit täpselt nelja meetriga. Teisena lõpetanud Marko Jänes heitis esimesel katsel 70.92 ning tema parimaks tulemuseks see jäigi, teisel üritusel mõõdeti 68.72, ülejäänud nelja katse järel kerkis kohtuniku punane lipp. Külalisvõistleja Ameerika Ühendriikidest, Eric Brown, oli 70.16-ga kolmas.
Täna Kadrioru staadionil alanud kergejõustiku võistlussarja BIG Kuldliiga finaaletapi peaauhinnale - 10 000 eurole konkureerib veel kaks sportlast: Gerd Kanter kettaheites ja Viktoria Leks kõrgushüppes. Üks jackpoti võitja on juba selgunud, Ebe Reier võitis naiste 100 meetri jooksu ajaga 11,89. 2,5 m/s puhunud pärituulega sprintis Anita Maksimova ajaga 12,38 välja teise koha, kaks sajandikku kaotanud Kerli Laht oli kolmas.

Kanter heitis 67.56 ja sai oma osa Kuldliiga peavõidust
Tänase kergejõustikuõhtu oodatuim sündmus oli kahtlemata meeste kettaheide, mille võitis Eesti esinumber Gerd Kanter ja tõusis Ebe Reieri kõrvale teiseks auhinnaraha võitjaks.
Kanter ei läinud küll võistlust peale esimest vooru kohe juhtima, ent pani jõuvahekorrad lõpuks siiski paika. Seega jäi Kadrioru staadioni rekord 70.61 endiselt Virgilijus Alekna nimele. Teiseks tuli Aleksander Tammert, heites enda hooaja tippmargiks 64.34, kolmandaks Märt Iisrael 60.13-ga.
Samuti Kuldliiga peavõidule konkureerinud kõrgushüppaja Viktoria Leks ei suutnud finaaletapil vajalikku võitu saavutada ja seega jäi 10 000 euro suuruse auhinnaraha jagajate seast välja. Tema tulemuseks jäi täna 1.80, mis andis kolmanda koha. Võitjaks tuli nädalavahetusel ka Eesti meistriks kroonitud Anna Iljuštšenko tulemusega 1.83.

BIG Kuldliiga meeste odaviske võitis Mihkel Kukk Eesti hooaja tippmargiga
Mihkel Kukk võitis üllatuslikult odaviske tulemusega 77.70, mis on ühtlasi Eesti selle hooaja parim tulemus.
Viimasel katsel visatud 77.70 on ka mehe isiklik rekord, Osaka MM-i B normist jäi puudu vaid 10 cm. Valitsev maailmameister Andrus Värnik tulemust kirja ei saanud, tema odakaared jäid alla 70 meetri.

Ebe Reier on esimene kergejõustiku BIG Kuldliiga peaauhinna võitja
Reier võitis naiste 100 meetri jooksu tulemusega 11,89 ja on endale kindlustanud osa 10 000 euro suuruset auhinnarahast.
See tulemus märgib Reieri jaoks küll iskiklikku rekordit, ent kuna jooksu ajal puhus taganttuul 2,5 m/s, siis tulemus isikliku rekordina kirja ei lähe.
Hetkel Tallinnas Kadrioru staadionil toimuva kergejõustiku võistlussarja BIG Kuldliiga finaaletapil on seega selgunud esimene kolmest võimalikust peaauhinna võitjast, teised kaks pretendenti on Gert Kanter kettaheites ja Viktoria Leks kõrgushüppes.

Jalgrattasport: Mihkel Reile kordas võimsalt Eesti meistritiitlit
Eesti meister Mihkel Reile sai täna Pirital alanud Silberauto Eesti meistrivõistluste trekisõidus 4-kilomeetri distantsil eelsõidus paremuselt teise aja soomlase Matti Pajari järel.
Põhjanaaber Matti Pajari sai 4 km pikkusel distantsil eelsõidus aja 4.49, 22. Paremuselt teise aja sai eelmise aasta Eesti meister Mihkel Reile (CFC/Ruutmeeter) 4.53, 52. Reile sõidetud aeg on märkimisväärne, kuna Tallinna trekil on läbi ajaloo eestlased sõitnud sellest vaid kolm korda kiiremini, vahendab etvsport.ee.
Sprindi kvalifikatsioonsõit 200m lendstardiga sõidul näitas päeva parimat aega juunioride klassis sõitev Daniel Novikov (Kalevi Jalgrattakool), kes läbis distantsi 11,86 sekundiga. Teine ja kolmas aeg kuulus soomlasele Risto Aaltiole ning samuti juunioride klassis sõivale Urmo Utarile 11,90.

20-aastane spordimees suri pärast 100-meetri jooksu
Eile suri noor sportlane Nižni Novgorodis peetud kergejõustikuvõistlustel pärast 100-meetri jooksu finišit.
Interfax kirjutab, et pealtnägijate sõnul hakkas mees järsku hingeldama, peatus ja kukkus teele, vahendab Lenta.ru. Sportlane suri mõne minuti pärast.
Veel öeldakse teates, et noormees oli oma elu jooksul korduvalt südamevalude üle kurtnud.

Sõudmise Maailmameistreid kanti koju saabudes kätel
Esmaspäeva hilisõhtul tervitati Tallinna lennu-
Andrus Sabiin
(sündinud 1986), Eesti mereakadeemia esimene kursus, praegu akadeemilisel puhkusel:
Varem käisime meie medalivõitjatel vastas ja kandsime neid õlgadel, nüüd saime ise võimsa vastuvõtu. Midagi nii vägevat ei oodanudki!
Arutame veel, kas minna MM-ile kaheksapaadiga või lüüa paat lahku ja saata üksikaeruline neljapaat. Selge, et kaheksapaadi treenimine on kõige raskem. Enamik poisse on tudengid, saime harjutada üksnes nädalavahetustel ja pärast eksamite lõppu. Kui saaksime terve talve kõvasti koos treenida, võiksime maailma paremikule järele rühkida.
Jaan Laos
(sündinud 1985), Tartu ülikooli neljanda kursuse arstitudeng:

Sten-Timmu Sokk: Eesti ei ole korvpalliriik! 
Ülehomme alustab Eesti U-18 poiste korvpallikoondis A-divisjoni EM-i Hispaanias. Koondise mängujuht Sten-Timmu Sokk jääb rahule ka pelgalt divisjoni püsima jäämisega.
Millised on Eesti šansid sellel EM-il ellu jääda?
Riigi suurust arvestades ei tohiks erilisi šansse olla. Aga meie põhieesmärk on A-divisjoni püsima jääda, et ka järgmised saaksid tugevamate vastastega mängida. Püüdleme muidugi alagrupist edasipääsu poole, kuid selleks tuleb endast anda kõik ja rohkemgi veel. Edasipääs oleks boonus, aga jäägem realistideks.
Mida sa alagrupivastastest arvad - Prantsusmaa, Itaalia, Läti?
Prantsusmaa on ülitugev. Nende võitmiseks jääb Eesti liiga väikseks. Nemad mängivad ennast nelja parema hulka kindlasti. Aga Itaalia ja Läti on täiesti meie vastased ja võidetavad. Püsima jäämiseks piisab ühest võidust ja arvan, et see võiks tulla just Läti vastu. Turniiri favoriidid on Hispaania, Kreeka, Prantsusmaa ja Leedu, meie oleme paraku autsaiderite hulgas. Täiesti reaalne on ka väljakukkumine.

Lemsalu: uskumatu, et plats võib olla nii õudne
Eesti vutimeister FC Levadia heitleb täna Meistrite liigas Belgradi Crvena Zvezdaga.
Saabunud eile pärastlõunal Serbia pealinna, sõidutati Levadia kapten Marek Lemsalu ja abitreener Igor Prins mainekaima eurosarja teise eelringi avakohtumist võõrustavale areenile, 55 000 istekohaga Crvena Zvezda staadionile kohustuslikule pressikonverentsile.
Ülejäänud levadialased pidid ootama omal ajal koguni üle
100 000 huvilise mahutanud ning Euroopa Maracanaks nimetatud pompoosse võistluspaiga uudistamisega kell 21.15 alanud treeninguni.
"Uskumatu, et plats võib olla nii õudne..." kirjeldas Lemsalu pressiruumist avanenud vaadet. "Muru tundus olevat väga kehvas seisus. Kohati seda nagu polnudki - nagu meie kevadistel väljakutel. Osa murust paistis olevat juba välja vahetatud, mistõttu väljak tundus ebatasane."

1 küsimus Mati Lilliallikule
"Kes pakuvad 10 000 euro nõudlejatele Gerd Kanterile, Ebe
Reierile ja Viktoria Leksile Kuldliiga viimasel etapil konkurentsi?"
Vastab
Mati Lilliallik,
peakorraldaja
Gerd Kanteri konkurentideks on tema ise ja Virgilijus Alekna vari. Ebe Reierile pakub konkurentsi Eesti meistrivõistluste pronksmedalist Anastassia Semjonova. Ebel oli nädalavahetusel mitu starti, lisaks on ta kimpus jalavigastusega. Viktoria Leksi rivaalideks on Eesti meister Anna Iljuštšenko ja lätlanna Natalja Cakova. Osaleda on soovinud ka itaallased ja inglased, kuid kuna nad tahtsid, et me neil lennupileti kinni maksame, siis loobume. Oleme ikkagi aumehed - me ei hakka kedagi siia vedama lihtsalt sellepärast, et teistelt röövida võimalus peaauhinnale võistleda. Lisaks kõigele, on homme (täna - toim)

1300 eestlast on broneerinud Inglismaa mängule pileti
Eilse seisuga oli pisut üle 1300 inimese broneerinud Eesti jalgpalli liidu kaudu pileti 13. oktoobril toimuvale Euroopa meistrivõistluste valikmängule Inglismaaga. Tava näeb ette, et korraldajad annavad külalisvõistkonnale 10 protsenti piletitest ning kuna kohtumine peetakse 90 000 kohalisel Wembley staadionil, võiks Eesti nõuda 9000 piletit. Eesti jalgpalli liidu pressiesindaja Mihkel Uibolehe sõnul nad kindlasti sellist hulka pileteid Inglismaalt paluma ei hakka. "Oleme öelnud, et meilt on tulemas umbes 1500 poolehoidjat," selgitas ta. Jalgpalliliit ootab broneeringusoove veel kuni 13. augustini. Ühe pileti hind on 40-50 briti naelsterlingit, seega umbes 930 kuni 1160 krooni.

JÄRJEJUTT (10): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
See oli vastumeelselt salapärane. Teoreetikud ootasid üsna närviliselt, millega tegutsev võlur neid järgmisel korral üllatab. Härra Norrell üllatas neid sellega, et saatis kohale ei midagi ehmatavamat kui advokaadi. Naeratava, noogutava, kummardava ja suhteliselt lihtlabase Robinsoni-nimelise advokaadi, kellel olid ontlikud mustad riided ja glasseekindad ning kaasas dokument, millesarnast Yorki ühing polnud varem näinud - Inglismaa ammu unustatud maagiaseaduste kohaselt koostatud kokkuleppe algvariant.
Härra Robinson ilmus Vana Tähe võõrastemaja ülemise korruse tuppa täpselt kell kaheksa ja paistis eeldavat, et teda oodatakse. Tal oli Coney Streetil oma kontor ja kaks ametnikku. Tema nägu oli õige mitmele džentelmenile hästi tuntud.

Populaarne telesari "Kodu keset linna" saab jälle eluõiguse
Poolteist aastat tagasi lõpetanud "Kodu keset linna" naaseb sügishooajal TV3 ekraanile.
TV3 stuudios alustati populaarse telesarja "Kodu keset linna" võttepaiga loomist. "See tuleb täiesti üles ehitada, sest vahepeal tehti siin stuudios "Helenat" ja pärast midagi veel. Sarja "Kodu keset linna" võtteperioodi alustame augusti keskel," ütles tootjafirma BEC produtsent Raivo Suviste. Septembris jõuab telesari juba ekraanile.
"Kodu keset linna" oli TV3 vaatajamagnet kolm aastat (september 2003 kuni mai 2006). Sarja reiting oli küllaltki kõrge ja see püsis telesaadete esikümne seas. Aprillis, enne sarja mahavõtmist oli sel 149 000 vaatajat (11,5%). Kuid telekanal pidas vaatajaarve siiski madalaks ja sarja tootmine lõpetati. 2006. aasta sügisel alustati selle asemel uue kodumaise seriaali tegemist, kuid vaatajad võtsid "Helena" palju halvemini vastu (91 000 vaatajat, 7%) ja kahe kuu pärast lõpetati ka selle tootmine.

BBC viib saated internetti
Suurbritannia riiklik ringhääling BBC on käivitanud internetis tasuta TV-teenuse, mis võimaldab jälgida 60-70 protsenti eelnenud nädala jooksul BBC telekanalitel eetris olnud saadetest. Internetti siirdatakse kokku umbes 400 tunni jagu saateid nädalas. BBC peadirektor Mark Thompson on nimetanud iPlayeri nime kandvat teenust suurimaks murranguks televisiooni ajaloos pärast värvisaadete eetrissejõudmist. Uus teenus on siiski kättesaadav vaid Suurbritannia elanikele. Lähimatest naabritest pakub sarnast teenust Soome Yleisradio, mis käivitas iPlayerit meenutava Yle Areena selle aasta juunis. Piiratud kujul edastab videomaterjale internetis ka Eesti Televisioon.

Ilmuma hakkas uus konservatiivne veebiajakiri
Ilmus uue veebiajakirja Silmaring esimene number. "Silmaring on sõltumatu konservatiivne väljaanne, mis on suunatud noortele poliitikahuvilistele, kellel ei ole aega ega viitsimist päevad läbi uudiseid jahtida," selgitas ajakirja toimetaja Andres Laiapea, kelle sõnul annab Silmaring kord nädalas lühikese ülevaate tähtsamatest teemadest, mis võiksid noortele konservatiividele huvi pakkuda. Esimese numbri pealkirjad on näiteks "Konservatiivid ei ole rahvastikuministriga rahul", "Putin tegi nalja", "Rahvuslased: Eesti vajab NATO baasi" jm. Kirjutatakse Milton Friedmanist ja Karl Popperist.
Uus väljaanne on tasuta kättesaadav veebiküljelt.

Sarjad otsivad pruute, talente ja prominente
Praegu saavad huvilised end registreerida mitme telesaate või tõsielusarja osalejaks.
Sügishooaeg toob erakanalite ekraanile tõsielusarju, mille osalejaid praegu otsitakse või on juba leitud ja võtted on alanud.
Kanal 2 alustab sügishooajal uut telesõud "Talendijaht", milles selgitatakse Eesti parim ja andekaim esineja. Praegu on välja kuulutatud saatesse soovijate registreerimine. "See ei ole konkreetne formaadisaade nagu Briti või USA talendiotsingusaade
("British Talent" ja "America's Got Talent"), kuigi on nendega mõnevõrra sarnane. Erinevus seisneb selles, et saade ei toimu stuudios, vaid osalejad võivad end näidata neile sobivas kohas ja esindatud võivad olla väga erinevad oskused," ütles Kanal 2 avalike suhete juht Heili Klandorf. Samas ei soovi tegijad, et keegi eluga riskiks.

Telekanal Rossija: me teeme selliste uudistega alati nii
Venemaa telekanal Rossija, mis võltsis eetris The Times'i esikülge, ei näe mingit probleemi ja väidab, et see on taoliste uudiste kujundamise tavaline praktika.
"Me arvame, et neil pole alust meile pretensioone esitada, kuna saatejuht ei rääkinud, et see materjal avaldati esiküljel," vahendas Interfax telekanali nõuniku Oleg Dobrodejevi sõnu. Dobrodejev lisas, et ajaleheteksti ekraanil kujutamise puhul nad vormistavad iga väljaande materjali, panevad üldpealkirja ja selle alla küljendavad tsiteeritava teksti.
Venemaa Rossija-telekanali uudistesaade Vesti teatas esmaspäeval, et Londoni suurlehes The Times'is ilmus negatiivne lugu Berezovskist pealkirjaga "Berezovsky is playing us, and it's embarrasing" - "Berezovski mängib meiega ja see on häbistav."
Uudise juurde näidati ka fotot sellest artiklist. Foto järgi asus lugu otse Times'i esiküljel. Tõsi, diktor seda ei rõhutanud, et tegemist oli esiküljelooga.

THE TIMES: Venemaad juhivad kõrilõikajad ning isegi miljardärid vajavad nende eest kaitset
The Times leiab, et Berezovski mustamiseks ajalehe esikülge võltsinud riiki juhivad sellised kõrilõikajad, et isegi miljardärid vajavad nende eest kaitset.
See siin on sõnum Venemaa Vesti-saate vaatajatele: esmaspäevase The Times'i esikülge ei pühendatud Vene põgenikku Boriss Berezovskit manavale ülikriitilisele artiklile.
Vesti võltsis Times'i esikülge ja toppis sinna Stephanie Marshi Times2 lisas ilmunud kolumni pealkirjaga "Berezovski mängib meiega ja see on häbistav."
Et asi selge oleks: Marsh kirjutas tõesti sellise artikli. See ilmus nimetatud pealkirja all (kuigi kaugeltki mitte esiküljel). Seda võltsiti, et näidata, nagu oleks Suurbritannia pöördunud oma rikkaima põgeniku vastu ja võiks ta peagi Venemaale üle anda.
Marshil on õigus, et Vene oligarhe ja nende kalleid PR-masinavärke ei tohi peaaegu kunagi tõe pähe võtta. Kuid Boriss Berezovski praeguses ametlikus põgenikustatuses ei ole midagi häbiväärset. Me peaksime selle üle uhked olema ja hoiduma seda staatust tühistamast. Boriss Berezovski elab Londonis, suhtleb siin oma kaaspõgenikega, sõidab ringi tumedate klaasidega limusiinides ja see kõik kokku on mõjukas seisukohavõtt: Briti õigussüsteem enam-vähem toimib ja britid ei tee tegemist Venemaa õigussüsteemiga, mis üldse ei toimi.

ANTONIO CASSESE: Surmanuhtluse tegelik tähendus
Hiina otsus hukata ravimiameti juht on taas süüdanud rahvusvahelise arutelu surmanuhtluse üle. Ajast aega kestnud küsimus ulatub Platonini, kes oma "Seadustes" nägi vajadust karistada surmaga neid, kes sooritavad ülinahaalseid kuritegusid.
Surmanuhtluse toetajatel on tavaliselt kolm argumenti, millega õigustatakse riigi luba tappa teise inimese tapjad. Esiteks on iidne seadus "silm silma, hammas hamba vastu". Immanuel Kanti, mitte aga mõne Texase osariigi senaatori sõnul ei ole ükski teine karistus "võimeline õigust tooma".
Järgmiseks on utilitaarne põhjendus: surmanuhtlus hoiab paljusid kurjategijaid tagasi mõrva sooritamast. Veelgi enam, mõrvarite tapmine vähendab retsidivismi; vanglast vabanenuna võiksid nad uuesti tappa. Ka kolmas argument on utilitaarne, kuigi kahtlasem: võrreldes nende eluaegset vanglas hoidmist kogukonna kulul, hoiab riik mõrvareid tappes raha kokku.
Surmanuhtluse kaotamise pooldajad vastavad kahe argumendiga. Esiteks ei tohiks tänapäevases demokraatias karistus olla vaid kättemaks, vaid peaks püüdma kurjategijat ka rehabiliteerida, mis võimaldaks tal teiste inimestega samas ühiskonnas elada. Kuigi see on veenev põhjendus, tunnistavad need, kes tunnevad tänapäevaseid vanglaid, et paljud kinnipeetavad ei ole avatud, et end paranda - asjaolu, mille põhjuseks ei ole ainult kinnipidamistingimused.

KAAREL TARAND: Teenime Berliinilt pai
Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusministrid saatsid Euroopa Komisjonile hiljuti kirja, kus paluvad toetust ideele kaaluda Vene-Saksa uue gaasitrassi ehitamist Läänemere asemel maismaale.
Veel ei saa lõpliku kindlusega öelda, kas kirjas esitatud soov on rohkem majandusliku või välispoliitilise tagapõhjaga, liiga hilja ärganud kohalike turgude gaasikompaniide lobitöö vili või väiksemate vendade peen käik mängus endast suuremate poolt ja vastu. Võimalik, et kogu asi raugeb Euroopa Komisjoni soovimatuse tõttu lisatüli lauale tõsta.
Majanduslikke eesmärke võib olla kaks. Esiteks, katsuda veel kord ise pääseda osa saama Venemaa loodusrikkuste müügitulust. See oleks ülinaiivne soov. Et tsiviliseeritud viisil äri teha, peaks Venemaa poliitiline süsteem põhjalikult muutuma. See pole realistlik ootus. Lisaks, kuigi Gazpromi kodulehel väidetakse, et kõik gaasimonopoli gaasireservid on rahvusvaheliselt auditeeritud, domineerib lääneilma analüütikute hulgas veendumus, et Gazprom muutub lähiaastail võimetuks, et oma rahvusvahelisi tarnelepinguid täita - juba praegu kaetakse neid Kesk-Aasia gaasi, mitte Venemaa territooriumil paiknevate maardlate toodanguga. Uutesse maardlatesse pole ligi 20 aastat investeeritud. Aga ka Venemaa sisenõudlus kasvab mühinal. Seega, selleks ajaks, kui eksporditoru on valmis, pole sinna suurt midagi sisse lasta.

ANDRES LAASIK: Tahtsid Putinit, Valentina, said Ansipi
Lugedes venekeelseid uudisteportaale, kohtab kõikjal rõvedat sõimu, kui asi puudutab Eesti peaministrit Andrus Ansipit. Ent selle sõimu seas ei vääri tähelepanu mitte need karjed, kus meie valitsusjuhi nime kirjutatakse "AnSSip".
Mõtlema paneb hoopis juuli keskel vene Delfis kõlanud Valentina hüüatus: "Eestlased, miks te ei näe, kui nüri ja lühinägelik on teie Ansip???"
Huvitav ei ole küsimus ise, vaid Ansipi määratlemine "teile" - eestlastele. Sestap tahakski hüüda: kallis Valentina, miks see Ansip on "meie", aga mitte "teie" oma? On vähetõenäoline, et Valentina elab Venemaal. Isegi kui Valentinal on Vene kodakondsus, on Ansip ikkagi tema peaminister. Sest Valentina sissetulek, maksud, heaolu, laste tulevik - kõik see on Ansipi kätes, tahab ta seda või ei.
Valentina appikarje toob silme ette ärevast aprillikuust pärit pildi, kus Stenbocki maja taga karjuvad koolitüdrukud vene keeles: "Fašism ei lähe läbi! Ansip erru!" Vaatleme neid loosungeid. Esimene lause on sisult hämar. Stalinistlikku sõnavara mittevaldavad eestlased võivad mõtelda, milliste itaallaste vastu noored neiud sõdivad. Eestlased teavad siinseid itaallastest härrasid nagu Preatoni ja Sposato, kuid nood ei tegele poliitikaga.

Keelustagem alkoholireklaam! 
Alkoholireklaami lubamine on vastuolus püüdlustega vähendada alkoholitarvitamisega seotud problemaatikat.
Kas äkki aitab, kui ütleme selge tõe taas kord välja - me lubame alkoholireklaamil propageerida meie ühiskonnale tõeliselt ohtlikku ainet. Bristoli ülikooli teadlased reastasid hiljuti ohtlikkuse järgi pingeritta erinevad sõltuvusained. Esimesed kohad hõivasid muidugi heroiin ja kokaiin, alkohol oli viies ja tubakas üheksas. Legaalsetele sõltuvusainetele järgnesid marihuaana üheteistkümnendana, LSD neljateistkümnendana, ecstasy kaheksateistkümnendana. Vahepeal ja tagapool nimekirjas olid veel mitmed illegaalsed narkootikumid. Legaalsete sõltuvusainete võrdluses osutus spetsialistide hinnangul ohtlikumaks see, mida väga laialdaselt jätkuvalt reklaamitakse.

REPLIIK: Propagandameister
Edgar Savisaar avalikustas eile oma blogis, et politsei karistas teda kiiruseületamise eest 3900-kroonise rahatrahvi ja sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Savisaar tunnistas küll süüd, kuid ehtsavisaarelikult läks jutu põhiaur hoopis teiste poliitikute ja politsei tõrvamisele. Savisaare arvates on kolleegid sääraste rikkumiste eest politsei käest märksa väiksemate karistustega pääsenud.
Tegu on klassikalise propagandatrikiga, mille eesmärk on tähelepanu hajutamine. Savisaar on niisuguste trikkide peale meister. Piisab, kui meenutada lähiminevikust alkoholimüügikeelu debatti, mille tegelik põhjus oli juhtida tähelepanu eemale Savisaare ebaadekvaatselt käitumiselt aprillisündmuste ajal, mis ka Keskerakonna toetuse madalseisu viis. Samal kombel tuleb vaadata ka sel nädalal Savisaare poolt välja käidud riigitagatise rakendamist probleemsete eluasemelaenude puhul, mille eesmärk oli selleltsamalt kiiruseületamiselt tähelepanu eemale juhtida.

JUHTKIRI: Alkoholipoliitika riiklikuks! 
Sellest kuust kehtivad Tallinnas uued alkoholimüügi piirangud, sealhulgas ka kangema kraami jaemüügikeeld kauplustes pärast kella kaheksat õhtul. Kuigi eesmärk alkoholismi ja roolijoodiklusega võidelda on igati üllas, on uuel korral mitu probleemi, mis lubab parimal juhul olla mõõdukalt skeptiline. Eesti Päevaleht on äraootaval seisukohal piirangu efektiivsuse osas ning mures, et Eestis hakkab tekkima keeluühiskond, kus probleeme lahendatakse keelates, mitte aga hariduse ja dialoogi kaudu.
Eilsest meenutab Tallinn viktoriaanlikku Inglismaad, kus pubid suleti kell 23, et töölisklassi mehed näeksid õhtul ikka oma naisi-lapsi ja oleksid järgmisel hommikul töövormis. Selline keeld tegeleb tagajärgedega. Alkoholismi põhjuseks ei ole ju kangete jookide müük, pigem ostetakse tulivett alkoholismi tõttu.

Video: Maardust võib saada viinameka
Maardu otsustas mitte minna kaasa Tallinna linna otsusega hakata alkoholimüüki piirama alates kella kaheksast õhtul kuni kaheksani hommikul ja võimaldab äriettevõtetel alkoholiga ööpäevaringselt edasi kaubelda.
Ei ole võimatu, et Maardust kujuneb piirkonna viinameka, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Vara valla mälestuskivi varastati Kallaste linnast
Kallaste elanike sõnul varastati Metsakivi kuulsa mälestustahvli aluskivi Kallaste linna territooriumilt.
Kallaste linn on esitanud avalduse, et kivi on nendelt varastatud ja asja suhtes on alustatud juurdlus, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".
Kallaste linnavolikogu esimees Jaak Üprus ütles, et viietonnine graniitrahn seisis varem Kiriku tänava ja Omedu-Aovere tee ristis ning linnavalitsus plaanis ilusa kivi peagi lilledega varustada.
Kivi kadus nimetatud paigast umbes kahe kuu eest, kuid osa kivi kadumise asjaolusid sai Kallaste inimestele teatavaks kohe.
Vara valla kurikuulsaks saanud mälestuskivi päritolu kohta on kivi paigaldamise eestvedaja Aleksandr Shirokov kinnitanud, et see pärineb kusagilt põllult.

Video: perekond tagastas vanurile koti rahaga
Valga noormees Ilja leidis oma maja juurest pingilt kilekoti suure rahasummaga.
Ilja perekond otustas leiu viia politseisse, kotis leidunud ID-kaardi abil leiti üle neljatuhande krooni kaotanud vanamemm üles, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".
Seitsmesed Uudised kohtusid nii ausa leidja kui ka õnneliku kaotajaga.

Malta parlamendis loodi Eesti saadikurühm
Riigikogu praeguse koosseisu tööleasumisel taasmoodustatud Eesti-Malta parlamendirühm tegi enne kevadise istungjärgu lõppu Malta parlamendile ettepaneku samalaadse rühma ellukutsumiseks Maltal.
Täna sai Riigikogu välissuhete osakond teate Malta-Eesti parlamendirühma moodustamisest, teatas Reformierakonna pressinõunik.
Riigikogu Eesti-Malta parlamendirühma esimees Paul-Eerik Rummo tervitab rahuldustundega analoogilise parlamendirühma loomist Malta parlamendis.
Rummo sõnul on tihe kontakt parlamendiliikmete vahel oluliseks teguriks riikidevahelistes kahepoolsetes suhetes ning koostöös rahvusvaheliste organisatsioonide raames.
"Konkreetselt Maltaga on Eestil mõndagi ühist - riikide väiksus ja kahanema kalduv rahvaarv, asend EL piiririikidena, vajadus leida tasakaal tööjõuvähesuse ja immigratsiooniga seotud riskide vahel," ütles Rummo.

Rahvusringhäälingu maja võib maksta 2 miljardit krooni
Kristiine linnaossa, Tuisu tänavale kerkiv rahvusringhäälingu maja ehitamine võib arhitekti hinnangul maksta kaks miljardit krooni.
Uue maja arhitektuurikonkursi võitnud Taani arhitekt Erik Nobel ütles, et tema hinnangul maksab uus hoone umbes 2 miljardit krooni, vahendas ETV24.
Arhitektuurikonkursikomisjoni esimees Jaak Raie oli uue maja maksumuse hindamisel ettevaatlikum ja väitis, et see võib maksta sama palju kui Kumu. Kunstimuuseumi uus hoone läks maksma üle 700 miljoni krooni. Raie sõnul võib hoone täpne võimalik maksumus selguda aasta lõpuks.

LHV analüütik: Delfi hind ei pruugi olla üleliia kallis
LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert leiab, et Delfi ostu eest tasutav 846 miljonit krooni võib tunduda küll kõrge hind, kuid pikas perspektiivis ei pruugi see hind üleliia kalliks osutuda.
"Hind on kahtlemata iga tehingu üks olulisemaid punkte. Esmapilgul tundub Delfi eest tasutud hind päris soolane. Samas, kui suudetakse teoks teha börsiteates kirjeldatud kasvuootused, siis tulevikuperspektiivi silmas pidades ei ole hind üleliia kallis," ütles Kert.
Kerti sõnul on reklaamituru tulevik kahtlemata paljuski interneti käes ning seega on Ekspressi samm tehtud kahtlemata õiges suunas. Kas selle sammu eest maksti ehk liiga palju, näitavad lähiaastad, leidis ta.
"Uudis on kahtlemata hea selles perspektiivis, et IPO käigus saadud rahale on rakendus leitud ning see ei istu enam vaikselt pangakontol. Kas investorid just sellist sammu ootasid? Ma arvan, et paljude investorite pilgud olid suunatud tegelikult Eestist välja ja oodati suuremaid uudiseid teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest," lisas analüütik. "Kuna aga Delfi ostu näol on tegemist väga ambitsioonika tehinguga, siis usun, et põnevuse pakkumises Ekspress küll investorite ootusi ei petnud."

Uus seadus viis piirivalvest 64 inimest
Piirivalvurid kaitseväeteenistuse alt välja viinud piirivalveteenistuse seaduse jõustumine tõi kaasa 64 piirivalvuri lahkumise süsteemist.
Otsus, kas jätkata piirivalve- või kaitseväeteenistuses, tuli piirivalvureil langetada 31. juuliks.
"Enne piirivalveteenistuse seaduse jõustumist prognoosisime riskirühmaks 120 inimest, kuid on väga meeldiv tõdeda, et lahkujate tegelik arv on poole väiksem," ütles piirivalveameti peadirektor Roland Peets.
Kuu aja eest hindas piirivalevamet Aktuaalse kaamera teatel siiski, et lahkub kõigest 20-30 piirivalvurit.
Peetsi sõnul näitas sisekaitseakadeemia piirivalvuri eirala vastuvõtt, et uus seadus pole muutnud piirivalvuri elukutset noorte seas ebapopulaarsemaks. Konkurss rakenduskõrgharidusõppes oli sel aastal 3,8 inimest ühele kohale.

Koalitsioon jätab istungil osalemise fraktsioonide otsustada
Valitsusliidu eestseisus otsustas neljapäeval mitte toetada riigikogu erakorralisel istungjärgul arutatavaid eelnõusid, kuid istungil osalemine jääb fraktsioonide otsustada.
Valitsusliidu eestseisus arutas roheliste soovi kutsuda 13. augustil kokku erakorraline Riigikogu istungjärk, arutamaks kaht energeetikat puudutavat seaduseelnõu, kirjutab ETV24.
Esimene eelnõu näeb ette kütuste ja energiamajanduse pikaajalise arengukava väljatöötamist ning teine soovib riigikogu erikomisjoni moodustamist energeetikaküsimuste lahendamiseks.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles Eesti Raadio uudistele, et esimese eelnõuga tahetakse valitsusele võtta kohustusi, mis on nagunii juba olemas. Samuti on Nestori sõnul riigikogus olemas ka komisjon, mis tegeleb energiaküsimuste lahendamisega.

Lukas: tudengite arv langeb järsult
Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul tuleb Eestil lähiaastatel valmis olla üliõpilaskonna arvu järsuks kahanemiseks.
Lukas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et 2016. aastaks langeb 16-18-aastaste noorte ehk potentsiaalsete ülikooli minejate hulk elanikkonnas üle poole võrra. Kui praegu on selliseid inimesi 60 000 kanti, siis vähem kui kümne aasta pärast on neid vaid 27 000.
"See mõjutab kindlasti kõrgkoolide võrku ja nõudeid kõrghariduse kvaliteedile," märkis Lukas.
Haridusminister selgitas, et suuremad kõrgkoolid nagu Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Tallinna ülikool peavad sellisel juhul jõudma omavahel kokkuleppele, kuidas vähenevat tudengite arvu jagada. Samuti peab Lukase sõnul üle vaatama mitmed erialad.

Tartu saab uue kergliiklussilla
Tartu linn kavatseb Sõpruse silla juurde ehitada spetsiaalse jalakäijatele ja jalgrattureile mõeldud silla.
Tartu linnavalitsus määras tänasel istungil Sõpruse puiesteed ületava kergliiklussilla ehitamise projekteerimistingimused.
"Sõpruse sild on Tartu linna üks suurema liikluskoormusega piirkondi," ütles linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. "Kuna silla lähedased reguleerimata ülekäigurajad on kujunenud liiklusohtlikuks, on otstarbekas ehitada üle Sõpruse puiestee jalakäijaile ja rattureile sild."
Aasta tagasi valminud Sõpruse pst - Pika tänava - Kalda tee ringristmiku rekonstrueerimise projekt näeb ette ristmikuala laiendamise ja lisapöörderadade rajamise, mis muudab sujuvamaks sõidukite liikumise, kuid ei anna jalakäijatele piisavalt ohutuid tänavaületamise võimalusi.

Pihl: Savisaar on üks 500-st
Sotsiaaldemokraadist siseminister Jüri Pihl ei nõustu Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare hinnanguga, nagu oleks talle kiiruseületamise eest määratud tavapärasest rangem karistus.
"Politsei on juulis samalaadse rikkumise eest karistanud 311 inimest ja juunis 191 inimest," ütles Pihl valitsuse pressikonverentsil.
"Nii et härra Savisaar on üks 500-st," märkis Pihl.
Rakvere politsei karistas 10. juulil kihutamisega vahele jäänud Tallinna linnapead ja Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart 3900-kroonise rahatrahvi ja juhilubadest ilmajätmisega kolmeks kuuks.
Politseipatrull pidas Savisaare juhitud ja lubatust oluliselt kiiremini liikunud sõiduki kinni 10. juulil Lääne-Virumaal Vihula vallas Viitna-Koljaku tee 7. kilomeetril. Vihula vallas asub ka Savisaare Hundisilma talu.
Savisaar märkis oma eilses blogisissekandes, et talle kohaldati niisugune karistus, mida "seni sellisel juhul pole vist tehtud".

Roolijoodiku kinnipidanud naised said Strandbergilt jalgratta
Teisipäeva õhtul andis Eestimaa roheliste erakonna liider Marek Strandberg Juuru valla Lõiuse külas elavatele Marina Simsile ja Katrin Pällile jalgratta, tänuks kodanikujulguse eest.
Marina Sims ja Katrin Päll pidasid 19. juunil kinni purjus mehe juhitud Volvo, püüdsid metsa jooksnud roolijoodiku kinni ja andsid ta politseile üle. 25. juulil saatis kohus varem korduvalt purjus peaga autot juhtinud mehe 11 kuuks vangi, kirjutab Nädaline.
Marek Strandberg ütles, et kui ta luges uudist naiste teost, siis mõtles ta kohe, et see tegu tuleb kuidagimoodi ära märkida. Naljaga pooleks ütles ta naistele, et esimesel hetkel tahtis ta roheliste poolt naistele kinkida nimelised pussnoad, siis otsustati jalgrataste kasuks, mis maal elades ikka kasuks on ja ka rohelist mõtteviisi sümboliseerivad.
Küsimuse peale, et kui ma nüüd mõne roolijoodiku rajalt maha võtan, kas saan erakonnalt ka uue jalgratta, ütles Marek Strandberg, et ei saa. Samas arutas ta hiljem, kui kalliks läheb riigile ja maksumaksjale roolijoodiku vangis pidamine ja kui kalliks läheb omakorda see, kui roolijoodik paneb toime kuriteo. Jalgratta maksumuse ületab see igatahes palju kordi.

Ekspress Grupp ostab 846 miljoni krooni eest Delfi
EG siseneb Delfi Grupi ostmisega Ukraina meediaturule
Meediakontsern AS Ekspress Grupp ostab 54,05 miljoni euro ehk 846 miljoni krooni eest Baltimaades ja Ukrainas seitset portaali opereeriva Delfi Grupi.
"Delfi omandamine annab grupile võimaluse edaspidi vallutada Balti riikide internetiturg. Ka meie kirjastatavad kodumaised veebiküljed saavad Delfi abiga uusi lugejaid juurde. Lisaks tagab Delfi atraktiivse platvormi ka kasvuks Balti riikidest väljapoole. Delfi omandamise tehing on järgmine samm meie strateegiast, mida esitlesime aktsiate avalikul pakkumisel, kui lubasime laiendada Ekspress Grupi tegevusi nii Balti riikides kui Internetis," rääkis Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik.
"Ekspress Grupiga koos töötamine on Delfile ja ka meie töötajatele väga põnev samm, sest see võimaldab meil kiirendada ettevõtte kasvu. Delfi on viimaks leidnud oma õige koha meediasektoris," sõnas Delfi Grupi juhatuse esimees Ville Jehe.

Narva Aleksandri kirik sai vastu ööd tornikiivri
Terve päev väldanud ettevalmistustööd ja tuule vaibumise ootamine päädis eile õhtul enne kümmet sooritatud kiire kraanatõstega, mis andis Narva Aleksandri kirikule pärast 63-aastast vaheaega taas tornikiivri.
Eile hommikul kell 10 saabus Aleksandri kiriku juurde Ithal-Eesti kraana ja mehed alustasid selle töökorda seadmist. Veidi enne keskpäeva sai masin "jalad alla" ja vasturaskused paika ning kraana võis oma noka "lahti pakkida".
Nädalapäevad tagasi tornikiivri tippu paigutatud kullatud risti ja muna kaitseks peideti tõsteketid poroloontorude sisse. Ketid koos tõsterihmadega kinnitati torni ülemise korruse akendest välja ulatuvate tõstetalade külge.
Kella kolmeks olid ettevalmistused nii kaugel, et torni metallkonstruktsiooni valmistanud Lumina metall töömehed võtsid kätte ketaslõikurid ja lõikasid läbi torni ja selle ajutisi tugesid ühendavad keevised. Torn tõusis esimest korda kümmekond sentimeetrit õhku. Samas aga lasti ta kohe alla tagasi ja kraanajuht konstanteeris: "Kakskümmend ja pool [tonni - toim], kaks ja pool ülekaalu."

Mihkelson: Linden teenib Vene propagandamasinat
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni endise esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on assamblee president Rene van der Linden lasknud ennast imelihtsalt tõmmata Venemaa propagandavankri teenistusse.
"Tema intervjuu koos Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšjoviga telekanalile Russia Today on elementaarseks näiteks, kuidas Euroopa poliitikut võidakse Moskvas panna väga ebamugavasse situatsiooni," kirjutab Mihkelson oma blogis.
Mihkelsoni sõnul oli van der Lindenil võimalus neile suunatud küsimustele vastata ka tasakaalukamalt, kuid ometi valis ta Venemaad toetava ja soosiva positsiooni.
Mihkelson ütles, et endise kolleegi seisukohad ei olnud talle siiski suureks üllatuseks.
"Paraku on ta viimasel paaril aastal silma paistnud läbinähtava sümpaatiaga Venemaa suunal. Kas seda hoiakut mõjutab ka tema perekonna väidetavad majandushuvid Venemaal, seda teab ta mõistetavalt ise," selgitas Mihkelson.

Liikluskaamerate abil on esimesed trahvid juba määratud
Juulis alustas Põhja prefektuur tööd digitaalse radarkaameraga, jõutud on ka juba esimeste kaamera andmetel põhinevate väärteootsusteni.
Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane sõnul on sellisel liiklusjärelevalve viisil oluline roll liikluse rahustamisel. "Radarkaamera eesmärk pole võimalikult paljude rikkujate tabamine. Tähtis on ohjeldada kiirusi teede ohtlikemates kohtades ja seega hoida ära liiklusõnnetusi," ütles Vane.
Kaamera on paigaldatud eravärvides politseisõidukile. Kiirusemõõtmine toimub Maanteeameti analüüsile tuginedes selleks märgistatud kohtades. Samas on kasutusel ka teisaldatavad märgid ning radarkaamerat saab vastavalt vajadusele kasutada ka muudel teelõikudel.
Must-valge digitaalkaamera teeb iga rikkumise kohta vastavalt seadistusele ühe või kaks fotot. Rikkumise andmed (foto rikkumise hetkest, antud teelõik ja seal lubatud suurim kiirus, kiirust ületanud sõiduki kiirus, kuupäev, kellaeg, suund ja vastavalt vajadusele ka asukoha koordinaadid) salvestatakse seadme kõvakettale.

Eesti Päevalehe 2007. aasta I poolaasta majandustulemused
Vaatamata mõnusale suvele on raamatupidajad teinud usinat tööd ja kokku löönud esimese poolaasta ärinumbrid.
Eesti Päevalehe AS teenis 2007. aasta esimesel poolaastal kasumit 2,73 miljonit krooni.
Eesti Päevalehe tütarettevõte AS Linnaleht teenis kasumit 1,973 miljonit krooni ja töökuulutuste portaal Hyppelaud (OÜ Netikuulutused) 1,352 miljonit krooni. Mõlemas tütarettevõttes on Päevalehe osalus 50%. Seega teenis Eesti Päevalehe ettevõtete grupp kokku kasumit 4,39 miljonit krooni.
2006. aasta I poolaastal oli Eesti Päevalehe AS kasum ilma erakorraliste tuludeta (Linnalehe aktsiate müük) 4,9 miljonit krooni ning tütarettevõtete kahjum kokku oli 2,436 miljonit krooni (Päevalehe osa sellest 1,218 miljonit krooni). Seega oli Päevalehe ettevõtete grupi kasum eelmise aasta esimesel poolel kokku 3,682 miljonit krooni.
Päevalehe tütarettevõtted teevad juba praegu selgelt paremat tulemust kui iial varem. Linnaleht on konkurentsitult Tallinna kõige suurema lugejaskonnaga ajaleht nii eesti- kui venekeelsel turul ning on väga lähedale jõudnud Postimehele ja Õhtulehele ka üle-eestilisel turul. See positsiooni on üha enam kajastumas ka ajalehe reklaamikäibes. Töökuulutuste portaal Hyppelaud on kuulutuste arvult hakanud edestama CV Online ning saavutamas CV Keskuse järel turul teist kohta. Süda täitub rõõmuga seda vaadates.

Jahimehed leidsid neli päeva metsas ekselnud vanadaami
Jahimehed leidsid täna hommikul esmaspäevast saadik kadunud olnud Ellen Metsalu Imavere vallast Käsukonna asula ligidalt metsast.
Ellen lahkus oma elukohast Järvamaal Koigi vallas Tamsi külast arvatavalt 30.juulil kella 06.00 paiku ning ei tulnud koju tagasi.
Oletatavalt läks Ellen Metsalu koeraga jalutama.
Koer, kellega Ellen Metsalu jalutama läks ja seejärel kadunuks jäi, oli ka Elleni lähedal.
Alates 30.juulist on politsei ja vabatahtlikud (Punane Rist, Kaitseliidu Järva malev, kohalikud jahimehed ja kohalikud elanikud) Ellenit otsinud maastikult Tamsi küla ümbrusest.
Otsingutesse kaasati ka helikopter, viimaks läbi õhuvaatlusi.
Politsei tänab kõiki, kes Elleni otsimisele kaasa aitasid.

Politsei võib edaspidi viisasid tühistada
Valitsus kiitis täna heaks viisaregistri põhimääruse, millega on edaspidi võimalik politseil ja kaitsepolitseil tunnistada välismaalase viisa kehtetuks.
Varem sai välismaalase viisat ennetähtaegselt lõpetada kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA).
Valitsuse tänase otsuse kohaselt kaasatakse lisaks KMA-le ja piirivalveametile viisa andmise kooskõlastamise protsessi ka kriminaal- ja kaitsepolitsei. Vajadusel kooskõlastab Eesti viisataotluse mõne teise Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigiga.
Siseministeeriumi valitsemisala asutused peavad tuvastama oma pädevuse piires, kas välismaalane vastab viisa andmise tingimustele või kas esineb viisa andmisest keeldumise alus.
Süsteemi kasutuselevõtt kiirendab oluliselt kooskõlastamise protsessi ning lihtsustab ametnike tööd. Uus viisaregister ja sellega koos ka viisa andmise elektrooniline kooskõlastamine võetakse kasutusele alates 1. septembrist.

Narkomaan ründas kasiino töötajat süstlaga
Maardus ründas narkomaan eile ühte kasiino klienditeenindajat süstlaga.
Ühte Maardus asuvasse kasiinosse sisenes pärastlõunal mees ja soovis kasutada tualettruumi, teatas Falcki avalike suhete direktor. Kuna mees oli ilmselgete narkojoobe tunnustega, ei lubanud klienditeenindaja tal tualetti minna. Keelu peale mees ärritus, haaras taskust süstla ja üritas sellega klienditeenindajat lüüa.
Rünnaku ohvriks sattunud kasiino töötaja vajutas paanikahäire nuppu. Häire peale Falcki juhtimiskeskusest sündmuskohale saadetud patrullekipaaž pidas mehe kinni.
Seejärel tulid süstlaga vehkinud mehele appi kaks samuti narkojoobe tunnustega isikut, kellest turvatöötajal õnnestus veel üks kinni pidada. Kolmas isik jõudis põgeneda. Falck andis 26-aastase Andrei ja 34-aastase Vladimiri üle politseile.

Kiirustav päästeauto sõitis kraavi
Lääne-Virumaal sõitis eile tulekahjule kiirustav päästeauto haagisega veoautoga kokkupõrke vältimiseks kraavi ja rullus üle katuse.
Haljala abikomando ZIL 130 sattus liiklusõnnetusse Tallinna-Narva maanteel Põdruse-Kunda teeristil, kirjutab Virumaa Teataja.
Rakvere poolt tulnud poolhaagisega veoauto tegi pööret Kunda poole suunduva vilkuvate tuledega päästeautoga samal ajal.
Kokkupõrke vältimiseks sõitis operatiivsõiduk kraavi ja rullus üle katuse. Olu andmetel oli õnnetuse hetkel autos ainult sohver, kes vigastada ei saanud.
Liiklusõnnetuses osalenud haagisega veoauto lahkus sündmuskohalt.

Purjus juht sõitis otsa politseiautole
Tartus juhtus täna varahommikul liiklusõnnetus, kus purjus juht sõitis otsa politseiautole.
Politsei sai kella 6.50 ajal teate, et Kroonuaia tänaval kihutab sõiduauto BMW, mille juht eirab ka liiklusmärke, teatas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja. Juhtimiskeskus edastas info sõiduki kohta kõikidele patrullidele.
Mõned minutid hiljem tegi sama sõiduk vasakpööret Vabaduse puiesteelt Võidu sillale, ent sõitis vastu ohutussaart ja põrkas seejärel vastu sillal seisnud politseiautot. Politseiauto sai mõlkida. BMW roolis olnud Alekseil (s 1986) tuvastas politsei alkoholijoobe.

Mobiiltelefoni levikvaliteedilt Eestis kindel liider puudub
Sideameti katsetustest selgus, et kõige vähem esineb rikkeid Tele 2 võrgus, samas on firma levi Eesti suuremates linnades standarvarustusega mobiiltelefoni kasutades kõige kehvem.
Tallinnas on erivarustuseta telefoni kasutades kõige parem levi Elisal, kellele järgneb EMT. Kõige kehvemaid tulemusi näitas Tele 2. Leviväljatugevus autoantenniga on parim Tele2, kellele järgnevad EMT ja Elisa.
Tartus on standardvarustusega telefoni kasutades samuti kõige tugevam levi Elisal, kellele järgneb EMT ning Tele 2. Leviväljatugevus autoantenniga
on sarnaselt Tallinnaga parim Tele2, kellele järgnevad EMT ja Elisa.
Täpsemat informatsiooni saab sideameti veebilehelt, kus saab võrrelda sideteenust osutavate ettevõtete erinevaid kvaliteedinäitajaid. Ettevõtteid saab võrrelda rikete esinemissageduse, rikete kõrvaldamise kiiruse ja muude statistiliste näitajate osas.

Ruhnu vallavanem võib ameti kaotada
Ruhnu põhikooli hoolekogu kavatseb teha vallavolikogule ettepaneku vallavanem Aare Sünter ametist tagandada, sest vallavalitsus ei saavat oma tööga hakkama.
31. juulil oli viimane tööpäev Ruhnu põhikooli direktoril Ants Pirsol, sest tal lõppes viieaastane tööleping. Tema asemel pidi põhikooli juhtimise 1. augustist üle võtma samas koolis aasta eesti keele õpetajana töötanud Monica Mölder, kes valiti välja kahest direktori vabanenud ametikohale kandideerijast.
Ruhnu põhikooli hoolekogu esimehe ja vallavolikogu liikme Kaarel Laugu sõnul keeldus Mölder koolis kujunenud olukorra tõttu teisipäeval lepingut sõlmimast.
Endine direktor Ants Pirso ei jätnud kooli hooleta ning läks Ruhnule tagasi, et võtta ajutiselt juhtimine üle.
Pirso sõnul on tekitatud probleem eimillestki ning vallavalitsus pole suutmatu - häda on inimeste viitsimatuses ise midagi ära teha.

Sportautoga vastu posti sõitnud noored said raskelt vigastada
Tallinnas Ehitajate tee ja Üliõpilaste tee ristmiku juures sõitis eile õhtul Nissan 200SX vastu posti, juht ning kaassõitja toimetati raskete vigastustega haiglasse.
Politsei sai teate liiklusõnnetuse kohta kell 23.21.
Nissani roolis olnud Siim-Kristjan (s 1982), kaotas auto üle kontrolli ja sõitis teelt välja vastu posti.
Juht ja kaassõitja Kati (s 1984) toimetati PERH Mustamäe korpusesse.
Päästekomando abi vajati ühe kannatanu kättesaamisel avariilisest sõidukist hüdrauliliste lõikeriistade abil.
Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Vandeadvokaat riietati vanglas lahti
Advokatuur üritas saada justiitsministeeriumilt selgitust, miks sunniti kevadel Tallinna vanglas vandeadvokaat Veera Tolli-Baskinit lahti riietuma. Minister Rein Lang saatis advokatuuri piltlikult öeldes pikalt.
3. aprillil läks advokaat Tolli-Baskin (vanameister Eino Baskini abikaasa) Tallinna vanglasse kohtuma kaitsealusega, kes oli paigutatud kartserisse, sest tema juurest oli leitud mobiiltelefon, kirjutab Eesti Ekspress.
Keset kokkusaamist tormas Tolli-Baskini sõnul ruumi vangla naisametnik, kes teatas, et kohe toimub läbiotsimine, sest ruumist olla kostnud mobiilihelin.
Kohale kutsutud politseinik käskis advokaadil lahti riietuda. Keelatud esemeid ei leitud advokaadilt ega tema kaitsealuselt.

Teinoneni punt tegi sinimustvalge haakristilipu
Sõjalise natsirühmituse loomises kahtlustatava Risto Teinoneni sõpruskond õnnistas ühel kevadisel "stiiliüritusel" sisse Eesti rahvussotsialistide uhke lipu. Lipp on üleni sinine, keskel valge ringi sees haakrist.
Teinonen ütles Ekspressile, et "näiteks USA rohelistel rahvussotsialistidel on roheline haakristilipp. Seal leiti hea moodus seadusest ümber minna - kui punane lipp võib olla keelatud, siis see kindlasti mitte!"
Juunis korjas aga Eesti kaitsepolitsei lipu koos portsu samasuguste õlapaeltega pundi käest ära. "Ma olen täiesti veendunud, et me saame selle tagasi! Mitte midagi seadusevastast meie üritustel toimunud ei ole - ja Kapo teab seda väga hästi!" usub Teinonen.
Nn stiilipidusid korraldab MTÜ Uus Euroopa, mille juhatusse kuulunud teoloog Vahur Peepmaa märkis, et suurem osa pidude külastajatest ei oma vähimatki kallet paremäärmusluse poole.

Tallinna rets-poliitik valetas oma hariduse kohta
Arhiivitõend purustab Tallinna linnavoliniku Rene Reinmanni väite, et ta sai Peterburi ülikoolist kõrghariduse diplomi.
Reinmann kinnitab volikogu veebiküljel ja kaks aastat tagasi täidetud saadikukandidaadi ankeedis, et lõpetas 20. juunil 1997. aastal ehitusinsenerina Sankt-Peterburi Riikliku Arhitektuuri- ja Ehitusülikooli, kirjutab Eesti Ekspress.
Kooli rektor Jevgeni Rõbnov kinnitas aga Ekspressile kirjalikult, et Reinmannile pole 1997. aastal mingit diplomit väljastatud.
Juuli algul kirjutas Ekspress, et Tallinna linnavolikogu keskfraktsiooni liige Reinmann on osutunud korduvalt kriminaalkorras karistatud kurjategijaks. Sellest hoolimata tõusis mees pealinna rahvaesinduses korrakaitsekomisjoni liikmeks ja linnavara komisjoni aseesimeheks.

Ohtlikku tõppe nakatunud Abja kanala linnud läksid gaasisurma
Keelumärgi alt pääsevad läbi vaid Põldeküla elanikud ning need, kellele on loa andnud kohaliku taudikomisjoni esimees Ardo Pakkonen.
Mõni kilomeeter enne Viljandimaal Põlde külas asuvat Abja Muna kanalat on politsei tee kinni pannud.
Pärast mõnda telefonikõnet lubab teesulu ees ootav politsei meil siiski edasi sõita. Vaid kaks kilomeetrit edasi asubki hiljuti kurikuulsaks saanud kanala. Just siin tuvastati kaks päeva tagasi Eesti ajaloos esimest korda kanadel Newcastle'i tõbi.
"Kodulindudelt pole nii tõsist tõbe varem leitud, tuvidelt aga küll," selgitab kohalik ülemus, Viljandi veterinaarkeskuse juhataja Pakkonen. Pakkonen on tulvil otsustavust. Mitte mingil juhul ei tohi kõrvalised isikud kanala kõrvalt mööduvalt kruusateelt alla minna ega nina hoonele liiga ligidale pista.

Õpetajaks ei taheta ka riigi raha eest õppida
Ülikoolide kodulehe-külgedelt leiab infot ligi paarikümne lisakonkursi kohta.
Kuigi suuremad kõrgkoolid on lõpetanud tänavuseks aastaks tasuta riigieelarvelistele kohtadele üliõpilaste vastuvõtu, leidub siiski rohkesti erialasid, kuhu korraldatakse täiendavaid konkursse.
Suurim mure paistab kõrgkoolidel olevat tulevaste õpetajate, päästjate ja sõduritega. Nii näiteks ei saanud Tallinna ülikool põhivastuvõtu raames täidetud riigieelarvelisi kohti, mille lõpetajatest peaks tulevikus saama käsitöö ja kodunduse, tööõpetuse ning muusikaõpetajad. Samuti tuleb täiendava vastuvõtu raames leida need kümmekond tulevast üliõpilast, kes asuks sügisest Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis õppima klassiõpetajaks, põhikooli inglise keele õpetajaks või rakendusinformaatikuks.

Kaitsevägi lubab Afganistanis vigasaanute eest hoolitseda
Kolmest Afganistanis raskelt vigasaanud kaitseväelasest kaks on lastud kodusele ravile.
Kaitsejõudude peastaabi staabiohvitser Ingrid Mühling ütles, et kõik kolm haavatasaanut paranevad. "Inglismaal ravil oleva ja raskelt haavata saanud kaitseväelase kojutuleku aeg pole veel otsustatud," märkis Mühling. Ta lisas, et vigastuste iseloomu pea- staap ei kommenteeri.
Neljas, kõige kergemini haavata saanud kaitseväelane, jäi Afganistani ja jätkab teenistust.
"Kaitsevägi püüab anda oma parima, et neid inimesi teenistuses edasi hoida, sõltumata sellest, kas nad tunnistatakse seaduse järgi riviteenistuseks kõlblikuks või mitte. Kui mitte, siis püüame neile leida rakenduse tsiviilteenistujatena," kinnitas Mühling.
Hukkunute omastele hüvitis

Nord Stream ei näe takistusi Eesti käest uuringuloa saamisel
Eesti võimalused gaasijuhtme keskkonnauuringutest keeldumiseks on ahtad.
Valitsus langetab tõenäoliselt septembris otsuse, kas lubada Läänemere põhja kavandatava Vene-Saksa gaasijuhtme keskkonnauuringuid Eesti majandusvööndisse jäävatel aladel. Gaasijuhet rajav Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream on Eesti valitsuse heakskiidu saamise osas positiivselt meelestatud ning ei näe põhjust, mis võiks olla aluseks uuringutest keeldumiseks.
Nord Streami piirkonnajuht Sebastian Sass ütles eile Päevalehele, et gaasijuhtme rajajal on küll keeruline prognoosida Eesti valitsuse otsust, kuna see sõltub Eesti kohalikust seadusandlusest ja administratiivsetest protseduuridest.
"Kuid me oleme täitnud kõik Eesti seadustest tulenevad nõuded ja esitanud kogu nõutud informatsiooni ning seetõttu usume, et saame uuringuteks loa," rääkis Sass. "Siinkohal on oluline eristada mereuuringute ja gaasijuhtme ehitamise alustamist - kui meilt nõutakse gaasijuhtmele kõige ohutuma asukoha valimist, on seda raske teha, kui sellele ei eelne keskkonnauuringuid."

Skaudid tähistasid 100 aasta juubelit
Kolmapäeval kogunesid kõikjal maailmas skaudid, et skaudiorganisatsiooni 100 aasta juubeli puhul uuendada oma skauditõotust. Üle maailma uuendas tõotust ligi 500 miljonit inimest. Igas riigis kohaliku aja järgi kell 8 hommikul andsid skaudid skautluse uue sajandi lävel uuesti oma skauditõotuse või hundulubaduse. Tallinnas andsid skaudid tõotuse Tammsaare pargis, kolmapäeva õhtuks koguneti aga üle Eesti Tagametsa, kus algas Eesti Skautide Ühingu olümpiamängudeteemaline laager.
Esimene skaudilaager algas Robert Stephenson Smyth Baden-Powelli juhtimisel 1907. aasta 1. augustil Inglismaal Brownsea saarel. Eesti Skautide Ühing loodi 1912. aastal.

Kirjakandjate töösuhe Eesti Postiga tõi tohutu võlanõude
FIE-na töötav kirjakandja on maksuameti hinnangul Eesti Postis hoopis palgatööline.
Maksuameti hinnangul on Eesti Post jätnud kirjakandjatele palka makstes maksmata kümnete miljonite kroonide ulatuses makse. Eesti Posti revideerinud maksu- ja tolliamet avastas, et postifirma on jätnud maksmata 2005. aastal füüsilisest isikust ettevõtjatest (FIE-dest) kirjakandjate ebaõige töösuhte tõttu 7,2 miljonit krooni.
Eesti Posti juhatuse liikme Ahti Kallaste sõnul saavad ettevõtte ja maksuameti erimeelsused alguse FIE-dena töötavate kirjakandjate töö erinevast tõlgendusest. "Maksuamet leiab, et kirjakandjad on Eesti Postiga töösuhtes, mitte aga lepingulises suhtes," selgitas Kallaste. Kui FIE-del tuleb ise teenuse osutamise eest saadud tasust maksta maksuametile nii sotsiaal- kui ka tulumaks, siis töösuhte puhul peab seda tegema ettevõte.

Politsei võttis kihutamise pärast Savisaarelt kolmeks kuuks load
Rakvere politsei karistas 10. juulil kihutamisega vahele jäänud Tallinna linnapead ja Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart rahatrahvi ja juhilubadest ilmajätmisega.
"Äsja tuli mulle teade, et Rakvere politseiosakonna komissar Jüri Linask ja nooremkonstaabel Toomas *arin on teinud minu suhtes ka otsuse, millega määrati trahv 3900 krooni ja lisakaristusena võetakse sõidukijuhtimise õigus kolmeks kuuks. Nagu otsuses on öeldud, lähtutakse selle tegemisel "võrdse kohtlemise printsiibist ja arvestades praeguseks välja kujunenud karistuspraktikat"," kirjutas Savisaar eile oma blogis.
Politseipatrull pidas Savisaare juhitud ja lubatust oluliselt kiiremini liikunud sõiduki kinni 10. juulil Lääne-Virumaal Vihula vallas Viitna-Koljaku tee 7. kilomeetril. Vihula vallas asub ka Savisaare Hundisilma talu.

Hispaania tuumaelektrijaamas oli tulekahju
Valencia linna lähistel asuvas Confrentes tuumaelektrijaamas puhkes täna päeval tulekahju, mille tagajärel suleti jaama reaktor.
Tulekahjust elektrijaama peatransformaatoris teatati kohaliku aja järgi kell 11.45, vahendas Le Figaro.
Hispaania tuumaameti kinnitusel oli reaktori sulgemine vältimatu. Ka kinnitas amet, et kõik ettehoiatusmehhanismid töötasid plaanitult.
Tulekahju kustutati kella 12.45ks.

USA-s tappis mees arvutimängu seganud väikelapse
Chicago elanik Lemuel Lucas vihastas arvutimängu mängides teda seganud 4-kuuse lapse peale ja lõi tolle peaga vastu põrandat.
Uurimise andmetel läks lapse ema magama ja jättis beebi oma 21-aastase sõbra hoolde, kirjutab Chicago Tribune.
Kui laps hakkas mehel arvutimängu mängimist segama, siis võttis Lucas lapse voodist ja viskas ta põrandale ning siis veel raputas teda. Laps ei liigutanud ja Lucas hakkas kartma, et on beebi tapnud. Teo varjamiseks pani ta lapse suhu nätsu, et näidata, nagu oleks imik selle kätte lämbunud.
Siis teatas ta lapse emale juhtunust. Tegelikult oli laps siiski elus ja ta viidi haiglasse, kuid ta suri saadud vigastustesse kolme päeva pärast.
Politsei tegeleb asjaolude väljaselgitamisega.

Tugevad üleujutused Indias: kannatanuid on miljoneid
India ja Bangladeshi võimud tulevad vaevu toime üleujutuse tagajärgedega, mis tekkisid jätkuvate mussoonivihmade tõttu.
Indias said kannatada enam kui 12 miljonit inimest, teatas Interfax. Bangladeshis said 40 inimest surma ja kannatanuid on ligi 5 miljonit.
Stiihia puudutas kolmandikku Bangladeshi territooriumist.
Jõed India põhjaosas ja Bangladeshis tulid üle kallaste - suured külvipinnad ja palju külasid jäi vee alla, palju sildu ja teid on hävitatud. Armee toimetab õhutranspordi kaudu toitu ja vett üleujutatud piirkondadesse, kuid tagavaradest ei piisa.
Inimesed istuvad oma majade katustel ning ootavad abi. Mõningate ekspertide hinnangul on tegemist kõige suuremate üleujutustega India põhjaosas viimase 10 aasta vältel.

Hiinlased katsid miljon USA-sse minevat lelu mürgise värviga
Muuhulgas ka Barbie-nukkusid tootev lelufirma Mattel peab USA-s turult ära korjama ligi miljon mänguasja, sest Hiina alltöövõtja kattis need mürgist pliid sisaldava värviga.
Hiina alltöövõtja on mürgise värviga katnud 83 erinevat nukumudelit, paljud neist on kõige pisematele lastele mõeldud raputa-ja-kuula-häält tüüpi lelud, kirjutab International Herald Tribune.
Mattelil õnnestus jube viga avastada nii ruttu, et edasimüüjad polnud veel 967 000 lelu ära müüa jõudnud. Need mänguasjad saadi kiiresti kätte, kuid USA tarbijate käes on siiski 300 000 mürgise värviga kaetud nukku.
Mattel ei ole esimene firma, millel Hiina alltöövõtjatega probleeme on. Viimastel kuudel on USA-s avastatud mitmeid Hiinas tehtud praaktooteid: mürgist lemmikloomatoitu, ohtlikke autokumme ja mürgise värviga kaetud puidust nukke.

Põhjapooluse merepõhjas "lehvib" nüüd Vene lipp
Venemaa miniallveelaev jõudis Põhjapoolusele merepõhja, meeskond korraldas seal mõned katsed ning asetas siis otse põhjapoolusele titaanist Vene lipu.
Venemaa ametniku sõnul on praegune missioon riskantne ja kangelaslik ning suisa võrreldav Kuu peale lipu viimisega, vahendab BBC.
Roostevabast titaanist lipp "lehvib" nüüd otse Põhjapooluse "all" Põhja-Jäämeres 4 261 meetri sügavusel, kinnitab Reuters.
Meeskond otsib geoloogilist tuge Moskva nõudele, et osa maavaraderikkast Arktika merepõhjast on Venemaa territoorium.
Arktika õhemaks muutuv jääkiht on riikides äratanud lootusi, et peagi pääseb ligi jää all olevatele energiaressurssidele. Venemaa nõuab Arktikast osa endale väites, et Lomonossovi seljaku nime all tuntud veealune mäehelik Arktika ookeanis ehk Põhja-Jäämeres on Venemaa mandriterritooriumi osa.

Venemaa juudid taunivad "natsismi heroiseerimist" Eestis
Venemaa juudikogukondade föderatsioon (VJKF) tervitab Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kavatsust tegeleda Eesti võimude järjepidava natsismi kaasosaliste õigustamisega.
"Euroopa on liiga kaua selle probleemi suhtes silmi kinni hoidnud ja juhtus see, mis juhtuma pidi: endiste SS-laste trallid on Eesti valitsuse poolt tervitatud ja kohalike vaimulike poolt õnnistatud," vahendas Interfax VJKF avalike suhete juhi Boruh Gorini sõnu.
Ta märkis, et veretimukatest tehti Eestis kangelased ja meenutas, et Eesti juudi kogukond hävitati II maailmasõja ajal täielikult.
Ta väljendas lootust, et olukorda muudavad Euroopa Nõukogu Parlamentaarses assamblees oktoobri algusesse kavandatud debatid, mille teemadeks natsikurjategijate heroiseerimine Eestis.

Vene opositsionääri hoitakse sunniviisiliselt hullumajas
Murmanski ühendatud kodanikurinde aktivist Larissa Arap paigutati juuli lõpus sunniviisiliselt psühhiaatriahaiglasse, kust teda ei ole siiamaani vabastatud.
Larissa Arap avaldas opositsioonilises ajalehes artikli "Hullumaja", kus kirjutas sellest, kuidas oblasti psühhiaatrihaiglas lapsi ravitakse, vahendas newsru.com.
Teksti alusel oli patsientide ja nende vanemate jutud, millest selgus, et haigla personal piinas lapsi.
Kuu aega pärast artikli avaldamist pöördus Arap arstiõiendi saamiseks samuti Murmanski oblastis asuvasse Severomorski haiglasse. Sealne arst tundis temas ära artikli "Hullumaja" autori ning kutsus kohe miilitsas. Opositsionäär viidi sunniviisiliselt oblasti psühhiaatriahaiglasse.
Intervjuus ajalehele Kommersant võttis Arapi tütar Taissija kokku ühe valvearsti sõnumi. "Valvearst helistas mulle ja ütles, et teie ema ravitakse siin väga kaua ja võib olla ei tule ta enam kunagi siit välja," ütles Taissija.

Vene presidendikandidaat vahistati kohtusaalis
Arhangelski linnapea Aleksandr Donskoi vahistati kohtusaalis süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises, eelnevalt oli mees avaldanud soovi kandideerida Venemaa presidendiks.
Prokuratuur põhjendab Donskoi vahistamist tema vastuseisuga uurimise läbiviimisele, teatas ITAR-TASS.
Linnapea advokaatide sõnul palusid nad kohtul linnapead vahi all mitte jätta, kuna tal on pisikene laps ning ta naine viibib praegu haiglas. Prokuratuur vaidles sellele vastu, viidates taolistel juhtudel rakendatavatele seadustele.
"Teisisõnu soovitati meile laps lastekodusse anda", sõnas advokaat.
Donskoi ise väidab, et on süütu. Ta lisas, et soovib endiselt saada Venemaa presidendiks ega kavatse riigist põgeneda. "Oleks imelik kui ma kandideeriksin Venemaa presidendiks Hondurasel," ütles linnapea.

Jaapanit ähvardab taifuun nimega Küülik
Lõuna-Jaapani Kyushu saareni on jõudmas võimas taifuun Usagi ehk eesti keeles Küülik, mis võib põhjustada üleujutusi ning sundida tühistama sadu lende.
Usagi peaks peagi jõudma Jaapani suuruselt kolmanda saare Kyushu rannikule ning liikuma sealt edasi kagusse ja nõrgenema Jaapani merel troopiliseks tormiks, vahendab Reuters.
Taifuun Usagi on praegu Tanegashima saarte lähedal, mis paiknevad pealinn Tokyost umbes 1000 kilomeetri kaugusel edelas.
Tormi keskmes on tuule kiirus kuni 234 kilomeetrit tunnis. Taifuun ise liigub kiirusega 30 kilomeetrit tunnis põhja-loode suunas.

USA-s hukkus sillavaringus seitse inimest
Minneapolise linnas kukkus eile õhtuse tipptunni ajal kokku Mississipi jõge ületav sild, surma sai vähemalt seitse inimest.
Õnnetus juhtus kohaliku aja järgi kell 18: 05, lisaks hukkunutele on teatatud ka vähemalt 60 viga saanust, vahendab BBC.
Kohaliku päästeteenistuse juhi Jim Clacki andmetel kukkus kokkuvarisenud sillalt vette umbes 50 sõidukit.
Clack avaldas arvamust, et paljud sõidukid on tõenäoliselt vajunud jõepõhja ning seega võib ohvrite arv veelgi kasvada. Sillalt veepiirini oli ligi 20 meetrit.

Põhjapoolseima teekasvataja juures
Hea tee on nagu hea vein - teeb keelepaelad valla. Ja seepärast hinnataksegi head teed nagu head veini, aga tee on samal ajal muidugi palju tervislikum.
Seda kinnitab maailma üks põh-japoolsemaid teekasvatajaid, armeenlane Andrei Kuljan. "Minu juures käivad teed ostmas tee-fännid Moskvast ja kaugemaltki Venemaalt. Ma kokkuostjatele üldse ei müü." Jaa, kolmanda põlve teekasvataja Andrei ei ela kehvasti - hoovil seisab kolm sõiduautot.
Kus elavad maailma põhjapoolseimad teekasvatajad? Krasnodari krais Venemaal Musta mere ääres. Nii nad vähemalt ise väidavad, et neist kõrgemal laiuskraadidel enam kusagil tööstuslikuks tarbeks teed ei kasvatata. Näiteks Hiinas samal laiuskraadil teeistandusi ei leia.
45-aastane Andrei peab tee-istandust Dagomõsis, kümmekond kilomeetrit Sotši keskusest eemal mägedes. Tal on kaks tee-põldu: üks väiksem otse kodu juures hoovis ning teine suurem veidi eemal, kokku kaks hektarit.

USA relvastab araabia maid miljardite dollaritega
Iraagis ebaõnnestumise järel püüab USA luua laiemat Iraani-vastast rinnet araabia maades.
Saudi-Araabias visiidil käinud USA välisminister Condoleezza Rice koos kaitseminister Robert Gatesiga on analüütikute hinnangul pehmendamas katastroofi Iraagis, mis järgneks, kui USA väed järk-järgult taanduvad.
Jaanuari alguses USA presidendi George W. Bushi Iraagi-strateegias esitatud küsimustele, kas Iraagi valitsus on võimeline iseseisvalt valitsema, andis juuli keskpaiku hinnangu Brookingsi uurimisinstituudi analüütik Daniel Byman. Tema arvates tuleks ameeriklastel Iraagist vägede väljatoomise asemel vähendada sealset kohalolu ja Iraani sissetungi vältimiseks Iraaki tuleks tekitada Teheranile surve sellega, et suurendatakse naaberriikide sõjalisi jõude.

Iraanis rulliti lahti maailma suurim käsitsi kootud vaip
Jalgpalliväljaku-suurune vaip valmis 1200 kätepaari abil 38 tonnist villast ja puuvillast.
Iraani pealinna Teherani tohutul palveplatsil - Mosallal - esitleti maailma suurimaks kuulutatud käsitsi kootud vaipa, mis võiks katta enam kui ühe minimaal-mõõtmetes ja ligi pool maksimummõõtmetes jalgpalliväljakut.
5625-ruutmeetrise vaiba - seda küll üheksas tükis - kudusid 1200 naist kolmes külas Kirde-Iraanis. Neil kulus 18 kuud, et ligikaudu 2,2 miljardi sõlmega teha vaibaks 38 tonni villast ja puuvillast lõnga. Kasutati nii parimat Iraani villa kui ka Uus-Meremaalt imporditut. Klassikaliste pärsia motiividega vaibas on kokku veerandsada värvi, peamisteks toonideks on aga roheline ja kreemjas beež.
Vaip ei jää siiski Teherani, vaid on müüdud 5,8 miljoni dollari eest Araabia Ühendemiraatide pealinna Abu Dhabi hiigelmošeele.

Stockholmi keskuses kehtib taas ummikumaks
Eilsest alates peab iga autojuht, kes tahab Stockholmi kesklinna sisse või sealt välja sõita, tasuma 10-20 Rootsi krooni.
Ummikumaks kehtib ainult Stockholmis registreeritud autodele. Maksu alla lähevad ainult argipäevad, kuid ka siis ei puuduta maks tervet ööpäeva - sõidu eest tuleb maksta kella poole seitsmest hommikul kuni poole seitsmeni õhtul. Ummikumaksu suurus sõltub kellaajast.
Ummikumaksu katsetati Stockholmis eelmisel aastal ning pärast prooviperioodi korraldati sügisel rahvahääletus, millest selgus, et stockholmlased on maksu poolt. Ummikumaksu kehtestamist plaanib ka lõunapoolseim maakond Skåne ja selle keskus Malmö.

Ringhäälingumaja arhitektiks saab taanlane
Ringhäälingumaja arhitektuurse ideekonkursi võitjaks valiti Taani arhitekti Erik Nobeli ideelahendus.
Konkursi võitja Erik Nobel firmast Nobel Arkitekter saab märksõnu "ring • hääl • hing" kandva ideelahenduse eest preemiaks 300 000 krooni, teatas rahvusringhäälingu pressiesindaja Toomas Luhats.
Teise koha pälvinud ideelahendus "mediatetris", mille autoriteks on Trevor Harris ja Taru Niskanen, saab autasuks 200 000 krooni
Paremuselt kolmas ideelahendus märgusõnaga "MÄND", mille autoriteks on Tõnu Laanemäe, Indrek Järve, Lauri Saar ja Jaak-Adam Looveer, saab preemiaks 150 000 krooni.
Neljandaks ja viiendaks jäänud "REGI" (Simone Leuenberger, Tomomi Hayashi ja Hanno Grossschmidt) ja "AUTEUR" (Pekka Lassila, Tuomas Arnala, Janne Kantee ja Annika Ritola) saavad ergutuspreemiaks mõlemad 80 000 krooni.

Teatripileti toetust sai 3554 tallinlast
Esimesel poolaastal on teatripiletite osalise hüvitamise toetust saanud 3554 tallinlast. Linnavalitsuse esindaja Sirje Lauring-Vaska ütles, et toetust on makstud kogusummas 810 018 Eesti krooni, keskmine toetuse summa inimese kohta on 228 krooni.

Aastaga sai mikrokiibi ligi 5300 koera
Ühe aasta jooksul pärast mikrokiibi kohustuslikuks muutumist on koerte keskregistris registreeritud 5273 kiibistatud koera. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ning Tallinna kasside ja koerte pidamise eeskirjale saab kiibistamata jätmise eest karistada kuni 6000-kroonise trahviga.

Prügiveohind tõusis mõnes piirkonnas
Tallinnas muutus tarbijahinnaindeksi tõusust lähtuvalt mõ-nes piirkonnas prügiveohind. Vastavalt linnavalitsuse korraldusele kehtib uus hind Nõmmel, Pirital, vanalinnas ja Mustamäel Szolnoki piirkonnas. Hind tõusis aastase tarbijahinnaindeksi kasvu ehk 5,7% võrra.

30 juhti päevas jätab auto Piritale
Juuli alguses käivitunud "Pargi ja reisi" süsteemi katseperioodi esimestel nädalatel jättis oma auto Piritale ja sõitis bussiga kesklinna keskmiselt 30 sõidukijuhti päevas - 21 päeva jooksul 600 sõidukijuhti. Süsteemi katseperioodil saab autojuht jätta sõiduki Regati maja juures asuvasse tasuta parklasse. Selle eest saab juht Tallinna ühis-transpordi päevapileti.

Noorte ekstreemspordi üritus täitis politseipargis tähtsat missiooni
Noorteaasta ekstreemspordikuu avati eile uhke üritusega
Korraldajad noorteühendusest Vabadus: Noorte Liikumine olid leidnud ürituse jaoks hea aja. Ilm oli ilus ja veel täies hoos suvevaheaeg tõi parki ligi sadakond huvilist, et töötubades koos proffidega oma erinevaid oskusi lihvida.
Üritus pidi algama koos ekstreemspordifestivali Simpel Sessioni noore võitja Sergo Semitseviga, kes küll veidi hilines, kuid viimaks kohale jõudes asus kohe trikitama. Päevajuht Jaan ergutas noori temaga kaasa tegema, kuid nüüd olid rambid kui imeväel tühjad ja ässaga julgesid kaasa teha vaid üksikud.
"Kui sagimist oleks vähem, võiks ju temalt muidugi midagi õppida ja küsida. Praegu küll mitte," arvas eemal istuv 13- aastane Hendrik, kes ennast rohkem hobikorras sõitjaks peab.

Keila kõnnitee alt leiti purustatud hauaplaadi tükid 19. sajandist
Keila keskväljaku remondi käigus tulid kõnnitee vana asfaldi alt välja 19. sajandist pärineva hauaplaadi tükid.
Plaadi tükkidel on näha kirjad "sündind 1813 ja surnd 1863" ning "Siin hingavad Jummala rahus" ja fragmente nimedest. Tükke oli kümmekond ja need asusid vana raekoja ning Alibi pubi vahelise kõnnitee katte all. Purustatud hauaplaat on lihvitud paekivist ja seda oli kasutatud kõnnitee tasanduskihina.
Keila linna pressiesindaja Valdur Vachti sõnul oli kõnnitee lähedal varem surnuaed ja haua-plaat on tõenäoliselt pärit sealt. "Teavitasime leiust Harjumaa muuseumi. Nemad otsustavad, kas tegemist on kultuuriväärtusliku esemega ja kas seda tuleks säilitada," ütles Vacht.

Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat
Siis kui maailmast saab ükskord nafta otsa,
Ühel heal päeval juhtub nõnda, et maailmast saab nafta otsa. Kui selle ettekuulutusega tuli 1960. aastatel lagedale Rooma klubi nime all esinenud rühm kaalukaid teadlasi, on seda pärast korratud sadades variantides. Nüüdsete ennustuste kohaselt tipneb maailma naftatoodang praeguse ja 2030. aasta vahel. Siis ei jää üle muud kui langeda. Praegu tarbitakse maailmas iga päev iga inimese kohta kaks liitrit naftat.
Kuid kui suured naftasõltlased me tegelikult oleme? Ja kui kergesti sellest sõltuvusest vabaneda saab? Me võime kujutleda, et kui käime põhiliselt jala või sõidame jalgrattaga ning kütame ahju puudega, siis pole meil muret, kas nafta saab otsa või ei.

Paavianid kasutavad antibeebipilli
Nigeerias elavad paavianid anuubised oskavad inimese kombel loodust üle kavaldada ning oma järglaste arvukust reguleerida. Mõnikord kasutavad emased anuubised looduslikke rasestumisvastaseid vahendeid, mis teevad neid isastele vähem atraktiivseks ning vähendavad tiinestumise tõenäosust.
Ühendkuningriikide Roehamptoni ülikooli teadlane James Higham ja ta kolleegid leidsid emaste paavianide väljaheites teatud aastaajal suure hulga füto-progestogeene. Rasestumisvastane tablett sisaldab sünteetilist progestogeeni. Ploomide valmimise ajal augustist oktoobrini aga söövad emased anuubised ohtralt musti ploome - vilju, mis on progestogeenirikkad. Uurinud 13 emast isendit, jõuti järeldusele, et mida enam oli keegi ploome söönud, seda vähem nende tagapooled lillatasid ja seda vähem tundsid isased nende vastu huvi. Teadlased spekuleerivad, et ploomihooaeg on vihmaseim aastaaeg ja sellal on haigestumise oht suurim, mistõttu pole soodus tiinestuda.

Akadeemia arutleb matemaatika üle
Ajakirja Akadeemia juulikuu numbris on loodusteadustest tähelepanuväärsed kirjutised. Nobelist Eugene P. Wigner arutleb selle üle, miks on matemaatika ometi loodusteadustes nii tõhus. "Matemaatikakeele imeline sobivus füüsikaseaduste sõnastamiseks on suurepärane kingitus, mida me ei mõista ega vääri," võtab Wigner kokku. Temale sekundeerivad USA matemaatik Richard W. Hamming ja arvutiteadlane Jeff Raskin.

Palts ja Peek seljatasid maksuameti
Riigikohus ei võtnud menetlusse maksu- ja tolliameti kassatsioonkaebusi endise AS Levicom aktsionäride Tõnis Paltsi ja Toomas Peegi maksuvaidlustes, seega on lõplikult tühistatud maksuameti miljonitesse kroonidesse ulatuvad maksuotsused ärimeestele.
Maksuhaldur leidis oma maksuotsustes, et viis AS Tele2 Holding (endine AS Levicom) aktsionäri, sealhulgas ka Palts ja Peek, võõrandasid oma aktsiad Rootsi ettevõtjale Tele2 AB, kuid tehing toimus Hollandis ja Hollandi Antillidel asuvate off-shore firmade kaudu, et hoiduda kõrvale tulumaksu tasumisest.
Tõnis Paltsile määrati tasumiseks tulumaksu 12 095 046 krooni ja Toomas Peegile 13 517 324 krooni.
Tallinna Halduskohus jättis Paltsi ja Peegi kaebused rahuldamata, kuid Tallinna ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsused ning rahuldas kaebused ja tühistas mõlemad maksuotsused täies ulatuses.
Ringkonnakohus asus oma otsuses seisukohale, et tehingud ei olnud tehtud maksudest kõrvalehoidumiseks, vaid aktsiate koondamine välismaisesse äriühingusse oli majanduslikult põhjendatud.

Väinamere Liinid teenindas juulikuus üle 340 tuhande reisija
Väinamere Liinid teenindas tänavu juulikuus Kuivastu-Virtsu ja Heltermaa-Rohuküla liinidel üle 340 tuhande reisija, tegemist oli kõige reisijaterohkema kuuga riigisisese praamiliikluse ajaloos.
OÜ Väinamere Liinid juhataja Urmas Treieli sõnul on nõudlus pidevas kasvujoones, teatas firma. "Reisijate arv kasvab ühtlases tempos, aastas keskmiselt 6-7% ja seda juba viimased viis aastat. Veelgi jõulisemalt kasvab sealjuures sõidukite arv - ca 9% aastas. Hooaja teravuspunkt on aga juulikuu, kus ka juurdekasvutempo on kõige kõrgem, mis tähendab, et tipphooaja nõudlus kasvab endiselt kiiremini kui teistel kuudel," lisas Treiel.
Väinamere Liinid teenindusjuht Anu Hiiuväin ütles, et see nõuab ka vedajalt tipphooaja nõudluse rahuldamiseks täiendavate meetmete rakendamist. Kui varasematel aastatel teenindas kolmas abilaev Kuivastu-Virtsu liinil vaid nädalavahetustel, siis tänavu on pidevas sõiduvalmiduses neli parvlaeva, Rohuküla-Heltermaa liinil toimuvad reisid nüüd aga iga kahe tunni tagant.

Allan Martinson: Delfi müük oli MicroLinki suurim viga
Martinson Trigon Venture Partnersi juhtivpartner ja kunagine Delfi omanik Allan Martinson leiab, et Delfi müük 2004. aastal 81 miljoni krooni eest oli MicroLinki suurim viga, kuigi toona tundus see röögatult hea hinnana.
"Delfi oli MicroLinki väärtuslikeim vara, kuid MicroLinki aktsionärid kibelesid teda müüma, uskumata suurde kasvuperspektiivi. MicroLinki rahastanud fondid olid likvideerimisel ja neil ei olnud ka aega oodata," ütles Martinson Äripäev Online'i vahendusel.
"Loomulikult toob see ost kaasa teravad lahingud eelkõige Schibstediga kogu Balti meediaturul. Nüüd on selge, et Delfi on EG (Ekspress Grupi - toim) oma ja Postimees & co asuvad panustama oma ressurssidesse, mida nad juba ka teevad," ütles Martinson, kes ise müüs Delfi maha 2003. aasta detsembris.
Tehing on Martinsoni sõnul Balti meedia ajaloo suurim ja ühtlasi ka suurim tehing Luige elus, mistõttu jääb riskikapitalist põnevusega ootama, kuidas ta oma edasist tähelepanu ja aega jagab.

Tollikontroll hoidis ära üle 81 miljoni krooni suuruse kahju
Maksu- ja Tolliamet hoidis käesoleva aasta esimeses poolaastas tollikontrolli tegevusega ära üle 81 miljoni krooni suuruse kahju tekkimise riigile, kokku avastati ligi 1, 5 miljonit salasigaretti ja 25 000 liitrit salaalkoholi.
Piiridel viidi esimese poolaastaga läbi 7760 tolliläbivaatust, mille käigus avastati 742 rikkumist, teatas maksu- ja tolliamet. Liikuvate röntgenseadmete abil viidi läbi ligi 5800 läbivalgustust, mille tulemusena suunati täiendavasse tollikontrolli 777 veost. Kokku avastati läbivalgustusseadme abil 266 tollieeskirjade rikkumist, näiteks kalamarja, bussi konstruktsioonidesse peidetud sõidukite varuosi, ebaseaduslikku kütust ja muud.
Teises kvartalis võeti tollikontrollis kasutusele USA-lt projekti EXBS (Expert Border Security) raames abina saadud ainete analüsaator ehk tehisnina, mis võimaldab tuvastada ka narkootilisi aineid.
Keeldude ja piirangute osas avastati esimesel poolaastal 276 rikkumist, millest suurema osa moodustas ravimite postiga Eestisse saatmine.

Maagaasi hind tõuseb kodutarbijaile 9 protsenti
Kodutarbijatele hakkab maagaas alates 1. oktoobrist maksma 75 senti kuupmeetri eest rohkem kui seni.
Tarbijad, kes kasutavad kuni 200 kuupmeetri gaasi aastas, tasuvad praegu ühe kuupmeetri eest 8,25 krooni.
Uue hinnakirja järgi saab see hind olema täpselt üheksa krooni, ütles Päevaleht Online-ile Eesti Gaasi turundusjuht Marge Randmaa.
Täpsem hinnakiri asub siin. Tabelis toodud hinnale 8,10 krooni lisandub võrguteenuse tasu 0,904 krooni.
Energiaturu Inspektsioon on uued gaasihinnad kooskõlastanud.

Estonian Air hakkab Kuressaarde lendama
Estonian Air avab sügisel uue lennuliini Tallinn-Kuressaare-Stockholm.
AS-i Kuressaare Lennujaam juhatuse esimees Mati Tang ütles Oma Saarele, et kuuldavasti hakkab uus liin tööle septembris, kuid mis kuupäevast ja millise graafiku alusel, selle kohta täpsem info puudub.
Liini hakkab teenindama 33-kohaline lennuk Saab 340.

Palts ostis Ukrainas 20 hektarit maad
Suurest poliitikast taandunud Tõnis Paltsu firma Cascade Holdings ostis hiljaaegu 20 hektari suuruse maatüki maalilise lahesopiga Balaklavas.
See linnake asub Musta mere ääres 15km kaugusel Sevastoopolist. Hea arenduspotentsiaaliga maatüki eest maksis Palts paar miljonit dollarit.
Paltsu äri korraldab kohapeal Juliana Preobraženskaja, tema endine referent linnapeapäevilt. Preobraženskaja ütles Ekspressile, et Balaklavas kerkib 3-5 aastaga 100 000 -150 000 ruutmeetrit elamispinda.
"Kogu ettevõtmist rahastab Palts ise, Pankade abita," märkis Preobraženskaja.

Müügiloata ravimeid võib apteegis müüa
Müügiloa puudumisel tuleb ravimiametilt
Nimekirja müügiloata, kuid müügil olevatest ravimitest leiab ravimiameti koduleheküljelt. Valdavalt on tegemist tuntud nimedega, üks neist on näiteks hemorroidide ravim Anusol.
Müügiloata ravimite nimekirja on kantud ka suuhaavade parandamiseks mõeldud Mundisal Gel, akneravim Retin-A, Devitol ehk D-2 vitamiin, B-12 ampullid, kümmekond vastumürki jpt.
Ravimiameti peainspektori Hille Kase sõnul ei ole ühegi riigi ravimiregistris püsivalt kõiki toodetavaid ravimeid olenevalt riigi järelevalvest ning tootja turustusplaanidest. Seega ei pruugi mõne haiguse ravimiseks registrist sobivat ravimit leida ning tekib vajadus kasutada ilma müügiloata ravimeid.

Eriolukord Santorinil turismi ei mõjuta
Kuigi Kreeka kuulutas Reutersi andmetel üleeile Küklaatide saarestikul joogivee nappuse tõttu välja eriolukorra, ei ole seda sealses populaarses turismipiirkonnas Santorini saarel tunda.
Praegu lennukitäie eestlastega Santorinil viibiv Embach Toursi direktori Ester Laansalu sõnul polnud ta eriolukorrast teadlikki, sest nii kraani- kui ka pudeliveega on kõik endist viisi. "Hotellis pole isegi vesi kordagi ära olnud," märkis Laansalu, kes on viibinud Santorinil terve selle suve. Samamoodi on tema kinnitusel pudelivesi müügil piiramatult.
Laansalu teada pole veega probleeme ka Santorini lähistel asuval Mükonose saarel.
Mage vesi on sellel väiksel vulkaanilisel saarel, kus suviti vihma ei saja, probleemiks nagunii, joogivesi veetakse saarele sisse ning pesemiseks ja basseinides kasutatakse sageli puhastatud merevett.

Täna algab Tallinnas kirikukontsertide sari
Tallinna kirikutes toimuvad augustikuu neljapäevadel kontserdid, pakkumaks meelelahutust igas vanuses muusikasõpradele.
Kontserdid toimuvad koostöös Crescendo muusikuühinguga ja erinevatel õhtutel saab näha ja kuulda Kadri Hunti koos Mart Soo ja Robert Jürjendaliga, Heinavankrit, Orthodox Singersit, Collegium Consonantet ja Vox Clamantist, teatas Tallinna pressiteenistus.
Kontserdisari on osa projektist "Tallinna kirikurenessanss," mille algatas 2002. aastal Tallinna kultuuriväärtuste amet.
Projekti eesmärgiks on restaureerida ajaloolisi ja muinsusväärtuslikke pühakodasid.
Kontsertide kaudu tutvustatakse inimestele äsja renoveeritud kirikuid, nende ajalugu ja traditsioone.

Honeyboy Edwardsit soojendab kodumaine deltabluusi trio
8. ja 9. augustil kell 21 esineb Tallinna restoranis Clazz sõjaeelse Mississippi deltabluusi viimane esindaja, W.C. Handy auhinna laureaat David Honeyboy Edwards, kelle esimese kontserdi soojendusesinejana astub üles meie oma deltabluusi trio Bullfrog Brown.
Kontserdipiletid maksavad 200 krooni, kui viimasele kontserdile osaleda lisaks ka bluusilegendi enda koostatud menüüga õhtusöögil, on hinnaks 450 krooni. Restorani mahub kontserti kuulama 400 inimest, teatas restorani Clazz esindaja.
8. augusti kontserdil üles astuv Bullfrog Brown on 2004. aastal asutatud Tartust pärit deltabluusi trio. Kitarril on ansambli liider ja tunnustatud bluusiasjatundja Andres Roots, suupilli mängib Üllar Kärt ja laulab Alar Kriisa.
Honeyboy suurimateks muusikalisteks mõjutajateks noorpõlves olid 9-keelset kitarri mänginud Big Joe Williams ja ristteel hinge müümise legendile aluse pannud Tommy Johnson.

Vahetu vaade keraamik Ingrid Nõgese loomingule
Tasakaaluka inimesena tuntud Nõges andis sama meeleolu edasi keraamika vormidele.
Kastellaani majas on avatud keraamik Ingrid Nõgese mälestusnäitus. Kolmes ruumis on välja pandud ligi poolsada keraamilist eset. Näituse on korraldanud Ingrid Nõgese omaksed nimetuse all "Ja mälestus kestab". Eksponeeritud on kunstniku enese kodus säilinud tööd ning esemed, mis kuuluvad tema kõige lähedasematele sugulastele. Seetõttu on näituse ilme eriti intiimne ja väljendab võib-olla kõige vahetumalt kunstniku isiksust ja elutunnetust. Ingrid Nõgesest ei ole ilmunud palju publikatsioone - seetõttu arvan, et oleks vajalik lühidalt tutvustada ka tema elukäiku.
Ingrid Nõges (kuni 1956. aastani Treikelder) sündis 7. aprillil 1922. aastal. 1930-1941 õppis ta Lenderi tütarlaste era-humanitaargümnaasiumis (tema lõpetamise ajal kandis see 8. keskkooli nime). Kunstiõpinguid alustas Ingrid 1942. aastal Tallinna kujutava- ja rakenduskunsti koolis nahkehistöö alal, 1944 läks ta üle keraamika osakonda ja 1949. aastal lõpetas ta ERKI juba keraamikuna. Ingrid oli kohtunik Karl-Robert Treikelderi tütar. 1949. aastal ta isa küüditati ning ei puudunud palju, et ka Ingridit oleks tabanud isa saatus. Aga Ingrid jäi mitmeks aastaks perekonna - haige ema ja noorema venna - ainukeseks ülalpidajaks. Esimeseks töökohaks pärast ERKI lõpetamist sai talle artell Samott. Seal kahe aasta jooksul töötades jõudis ta artellis asendada seniajani kasutatud mürgised tinaglasuurid ohutusnõuetele vastavate frittglasuuridega. 1951. aastal kutsuti Ingrid tööle Kunstitoodete Kombinaadi keraamika ateljeesse (hilisema nimega Ars Keraamika). Alul töötas ta seal laborant-tehnoloogina, alates 1964. aastast ateljee kunstilise juhina. Ingrid Nõges oli Eesti kunstnike liidu ja Eesti keraamikute liidu liige, 2004. aastast Eesti keraamikute liidu auliige.

Eagles annab pärast 28-aastast pausi uue albumi välja
Ansambel, kelle meloodiad lõid USA edetabeleis laineid 1970. aastatel, on lõpetamas oma esimest täispikka stuudioalbumit pärast rohkem kui 25 aastat kestnud pausi.
Eaglesi kitarrist Joe Walsh rääkis Billboardile, et kõik bändiliikmed - Walsh, Don Henley, Glenn Frey ja Timothy Schmit kirjutavad lugusid plaadile, mis pidavat liikuma uues erilises suunas.
Album oleks esimene stuudioplaat pärast 1979. aastal ilmunud plaati "The Long Run", vahendab UPI.
Walsh rääkis, et bänd katkestas aastaks tuuritamise, et teha stuudiotööd. Nüüd plaanitakse uut tuuri aastaks 2008.

Nädalavahetusel toimub Kohilas muheda muusika festival
Kohilas Tohisoo mõisapargis toimub sel nädalavahetusel taas kord traditsiooniline kahepäevane kogu pere muusikapiknik - esimesel päeval KapaKlassika ja teisel KapaRock.
Esimesel päeval astuvad teiste seas üles PaukenfEST ja Ro: tor Eestist ja Bruno Duranti Itaaliast. Teisel päeval on laval Jäääär ja Bonzo, Vaiko Eplik ja Eliit ning palju teisi, teatas Kohila vallavalitsuse pressiesindaja.
Rokipeo peakorraldaja Elari Lendi sõnul on ürituse eesmärk on olnud tutvustada Kapa-Kohilat, rahva seas jätkuvalt "pärapõrgu" sünonüümina kasutatavat paika, laiemale üldsusele. "Tegelikult on Kohila ju aktiivne ja elujõuline Eesti suurim alevik, kust on sirgunud palju andekaid muusikud ning kus jätkuvalt toimib aktiivne bändide tegemine," selgitab Lend.

StereoÖÖ näitab Chalice'i ja DJ Emersoni Berliinist
Von Krahlis toimub sel reedel Plektrumi festivali raames taas StereoÖÖ, kus astub üles Berliinist pärit DJ Emerson, kelle soojendusesinejaks on meie tuntud muusik Chalice oma erikavaga.
Chalice'i sõnul koosneb tema erikava, mis kannab nimetust "Le Techno Minimal," techno-rütmilisest plaadimuusikast, mida ta ise on oma käikude ja efektidega rikastanud, teatas festivali pressiesindaja.
DJ Emerson oli 2005. aastal peaesinejaks ka tookordsel Plektrumi festivalil ning tänu oma unustamatule muusikavalikule on jällegi tagasi, et seekord juhatada sisse septembris algav festival. Sakslane on oma ligi 10-aastase karjääri jooksul välja andud mitmekümneid lugusid erinevate plaadifirmade alt.
Von Krahli alumisel korrusel saab näha-kuulda Madis Nestorit, Stan Kaljuveeri ja palju teisi esinejaid.

Oma loo video teevad bändid ise
Noored bändid ei oota, kuni režissöör uksele koputab, vaid teevad endale ise video.
Kodus plaadi salvestamine pole enam uudis. Uus märksõna on isetehtud muusikavideo. Vaja on vähe - head ideed ning kaamerat, montaažiprogrammi ja pealehakkamist. Maailmaklassiga need amatöörvideod ei konkureeri, kuid musafoorumitesse postitatud YouTube'i link toob tähelepanu nii või teisiti.
"Mõte tuli vajadusest. Bassimehel oli vaja teha meedia-lõputöö. Otsustasime teha muusikavideo," meenutab Lähte gümnaasiumist välja kasvanud ansambli Evergreen 86 kitarrist Tarvo Schmeimann bändi esimese muusikavideo "My Day" sünnilugu.
Noort folkmuusikut Jaan Felslandit ajendas videot väntama kerge kadedus ja filmihuvi: "Mind valdas selline nukker-kade tunne, et kõigil teistel juba on oma muusikavideo, aga mul ikka ei ole. Ja kuna mul oli juba põhikoolist peale olnud tahtmine ise mingi film teha, siis otsustasingi proovida."

Blogi: www.trash-can-dance.blogspot.com
Blogi: www.trash-can-dance.blogspot.com - eestikeelne filmiblogi, mis täieneb pea iga päev. Tekstid on kirjutatud asjatundlikult, samas mitte liialt erialast keelt kasutades, olles seega kergelt loetavad. Ära on toodud ka lingid teistele filmiblogidele ja filmiteemalistele lehekülgedele.

Ani pääses paarismängus poolfinaali
Itaalias Riminis peetaval 75 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF turniiril pääses Maret Ani (WTA 150) paarismängus koos sloveenlanna Andreja Klepaĉiga (WTA 140) poolfinaali.
Veerandfinaalis alistati Venemaa-Austria paar Alissa Kleibanova (WTA 267) - Patricia Mayr (WTA 372), vahendab Sportnet.ee.
Nelja parema hulgas kohtutakse Ukraina-Valgevena duoga Maria Korõttseva (WTA 174) - Darja Kustava (WTA 195).

Ralli: Aava saavutas publikukatsel 15. koha, liider on Atkinson
Soomes Jyväskyläs toimuvat MM-rallit asus pärast publikukatset juhtima Chris Atkinson Subarul, kes edestab 0,2 sekundiga soomlast Marcus Grönholmi ning 0,3 sekundiga tiitlikaitsjat Sebastien Loebi.
Teist MM-rallit WRC autol sõitev Urmo Aava läbis 2,06 kilomeetrit pika katse ajaga 1.23, 5 ning sai 15. koha, vahendab etvsport.ee.
Soome ralli jätkub reedel kell 7.54 hommikul ning teisel päeval on kavas kümme kiiruskatset.

Tennis: Künnap ja Zopp jõudsid Lätis paarismängus finaali
Mait Künnap (ATP 1013) ja Jürgen Zopp (ATP 1512) jõudis Jurmalas peetaval 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga F1 Futures ITF turniiril paarismängus finaali.
Veerandfinaalis olid eestlased 7: 6, 6: 4 paremad Läti-Itaalia duost Pjotrs Necajevs - Luca Serena (ATP 1512), vahendab Sportnet.ee.
Poolfinaalis võideti tasavägise kohtumise järel 7: 6, 4: 6, 6: 2 Valgevene ja Venemaa paar Pavel Katljaru (ATP 933) - Viktor Kozin (ATP 1161). Finaalis ollakse vastamisi Tšehhi-Venemaa paariga Dusan Karol (ATP 549) - Mihhail Vassiljev (ATP 741).
Üksikmängus pidi Künnap paraku veerandfinaalis kaotusega leppima, kui jäi numbritega 6: 3, 2: 6, 2: 6 alla poolakale Blazej Koniuszile (ATP 957).

Aavat trahviti Soomes kiiruse ületamise eest 28 000 krooniga
Eesti rallisõitja Urmo Aava ületas legendi koostades kolm korda lubatud kiirust ja pidi maksma trahvi 600 eurot per kord, kokku 1800 eurot ehk 28 000 krooni.
"Kui kiirus on nelja sekundi vältel üle lubatu - 80 pluss 10 protsenti ehk 88 kilomeetri tunnis - siis see registreeritakse," selgitas Aava SL Õhtulehe vahendusel.
"Mina saan liigsest kiirusest teada kõrvaklappide kaudu - signaal hakkab üürgama. Aga teinekord oled nõnda keskendunud, et ei märkagi signaali. Nii juhtus kolmel korral."
Aava lisas, et Soome rallil on hea legendi kirjutamise ajal läbida trass maksimaalsel lubatud kiirusel, nii saab rajast parema pildi. "Üritan küll hoida kiirust 80 km/h, kuid trampliinidel mäest alla tulles see alati ei õnnestu."

Ralli: Aava kohtub paarisrajal Wilksiga
Täna õhtul startival Soome MM-ralli paarisrajal toimuval Killeri kiiruskatsel sõidab Urmo Aava paaris briti Guy Wilksiga.
Aava sõidab Mitsubishi Lamcer WRC-ga, juba JWRC ajast tema konkurendiks olev Wilks Ford Focus WRC-ga, vahendab Sportnet.ee.
Jaan Mölder (Suzuki Swift) on paaris rootslase Patrik Sandelliga (Renault) ning Aigar Pärs (Suzuki Swift) soomlase Tapio Suomineniga (Suzuki Swift).
N-rühmas on Priit Saluri vastaseks poolakas Andrzej Mancini ning Kaspar Koitlal leedulane Vytautas Baranauskas.

Tennis: Künnap pääses Jurmalas veerandfinaali
Maailma edetabelis 1013. real asetsev Eesti esireket Mait Künnap jätkas edukalt Jurmalas savi-liivaväljakutel peetaval 10 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga F1 Futures ITF turniiri, kui alistas teises ringis 6: 1, 3: 6, 6: 4 teise paigutusega tšehhi Dusan Karoli (ATP 549).
Veerandfinaalis kohtub Künnap poolaka Blazej Koniusziga (ATP 957), vahendab Sportnet.ee.
Teises ringis langesid konkurentsist nii Vladimir Ivanov (ATP 1061) kui ka Mikk Irdoja. Ivanov pidi tunnistama numbritega 2: 6, 5: 7 kolmanda asetusega poolaka Robert Godlewski (ATP 608) paremust, Irdoja jäi 2: 6, 3: 6 alla viienda paigutusega hispaanlasele Carlos Poch-Gradinile (ATP 654).
Künnap ja Jürgen Zopp (ATP 1512) on konkurentsis ka veel paarismängus, kus veerandfinaalis kohtutakse Läti-Itaalia paariga Pjotrs Necajevs - Luca Serena (ATP 1512).

Kais ja Vesik alustasid Austrias kaotusega
Austrias Klagenfurtis täna alanud rannavõrkpalli maailmakarikaetapil kaotasid Kristjan Kais ja Rivo Vesik alagruppi esimeses kohtumises tulemusega 0: 2 hispaanlastele Pablo Herrera - Raul Mesa.
Mõlemad geimid kulgesid sarnase stsenaariumi järgi - Herrera-Mesa võtsid kohe geimi alguses mõnepunktilise edu ning ei andnud seda käest.
"Mäng oli väga nukker ", sõnas Kais. Ilmselt tekkis peale õnnestunud MM-i pingelangus ja seetõttu ei saanud oma rünnakut kuidagi käima."
Samal ajal kõrvalväljakul toimunud teises K-alagrupi kohtumises sündis suurüllatus, kui 31. asetusega Itaalia esindajad Eugenio Amore ja Riccardo Bizzotto mängisid 2: 0 üle värsked maailmameistrid Todd Rogers-Phil Dalhausseri USA-st.
Ülejäänud alagrupimängud peetakse reedel. Iga alagrupi võitjad pääsevad otse teise ringi 16 parema hulka, teisele ja kolmandale kohale platseerunud duod paigutatakse esimeses ringi paaridesse loosi alusel.

Jalgpall: FC Levadia kaotas Belgradis
Tallinna FC Levadia kaotas UEFA Meistrite liiga teise eelringi avakohtumise FK Crvena Zvezdale 0: 1.
Belgradis toimunud kohtumise ainsa värava lõi lõi Levadia kaitsjate räige eksimuse ära kasutanud Serbia koondislane Ognjen Koroman 23-25 meetrilt, kirjutas Sportnet.
Levadia ei kaotanud pead ning jätkas vastase väravale pressimist, kuid tulemuseni paraku ei jõutud.
Kordusmäng peetakse 8. augustil kell 18.00 Tallinnas Kadrioru staadionil. Serbia klubile piisaks edasipääsuks 0: 0 viigist.
Kui Levadia läheb teisele osakohtumisele vastu üheväravlise kaotusseisuga, siis lätlaste FK Ventspils kaotas kodus Austria FC Red Bull Salzburgile 0: 3. Kübaratriki tegi lõinanaabrite vastu Austria koondise poolkaitsja René Aufhauser.

Nabi: saan jälle mõnuga harjutada! 
Kreeka-rooma maadluse maailmameister Heiki Nabi teeb laupäeval Audentese saalis esimese võistluse pärast juunikuist roide-
Tallinnas ei tee te endale kaaluvõtmisega probleeme. Kas kavatsete edaspidi vajaduse korral minnagi üle raskekaalu?
Võtta igaks võistluseks seitsme kilo ringis alla on kindlasti kurnav. Mu loomulik kaal on viimase piiri peal, kus allavõtmine 96 kiloste meeste sekka veel võimalik. Kui loomulik kaal tõusma peaks, on kaaluvahetus paratamatu. Esialgu ma sellega pead ei vaeva.
Mida Põhjamaade meistrivõistluselt ootate?
Konkurendid on peamiselt kaks kõva rootslast. Minu eesmärk on jõuda selgusele oma seisundis: siis teab, mida MM-i eel veel teha. Esimene võistlus pärast operatsiooni sobibki seisundi kontrollimiseks. Lisaks võimalus maadelda kodupubliku ees koos teiste Eesti parematega. Olen tänavu kodus matil käinud ainult Eesti meistrivõistlustel, oktoobris teen arvatavasti kaasa ka Palusalu mälestusvõistlustel. Kodune võistlus lisab pisut pinget. Aga mitte liigselt.

Jyväskyläs stardib viis Eesti tiimi eesotsas Urmo Aavaga
Täna õhtul algab lühikese Killeri publikukatsega MM-sarja kuuluv Neste Soome ralli.
Suurem osa Eesti rallitippudest peab Soome rallit meelispalaks, seekordki sööstab kruusakattega trampliiniderohketele kiiruskatsetele viis meie meeskonda.
Eesti selle ala esikäsi Urmo Aava ei sõida Soomes juunioride MM-sarja arvestuses, vaid stardib A-grupi WRC Mitsubishiga. Juunioride MM-sarjas läheb seitsmest võistlusest arvesse kuus, nimelt oli Soome ralli
Aaval kavas vahele jätta juba hooaja alguses, et sõita A-grupi autoga.
"Üritame Soomes näidata paremaid kilomeetriaegu, kui esimesel Mitsubishi WRC-ga sõidetud MM-rallil Kreekas," kinnitas Aava eile. Eesti ralliäss lisas, et Jyväskylä kandis on nädala algusest saadik sadanud, teed on muutunud pehmeks. "Tuleb karm võistlus, kus kerge pole kellelgi."

Ebe Reier ja Gerd Kanter teenisid võidupreemia
BIG Kuldliiga peaauhinna, 10 000 eurot jagasid Ebe Reier ja Gerd Kanter.
Reier võitis 100 m jooksu ajaga 11,89. 19-aastane neiu kahtles küll pärast Eesti meistrivõistlusi, kas reievigastus laseb joosta.
"Teadsin - kui suudan kõndida, saan ka joosta," ütles Reier. "Usun, et isegi taganttuuleta
(+2,5) oleksin hea aja saanud."
5000 eurot ehk 75 000 krooni on suurim auhinnaraha, mille Andrei Nazarovi õpilane on teeninud. "Üks on kindel, niisama tuulde ma seda ei loobi, šoppama ei lähe," naeris võitja.
Üllatusmees Mihkel Kukk
Kuigi Reier ja Eesti kiireim Ksenija Balta on head sõbrannad, ei sõlminud nad lepet. "Ksenijal on jalg haige, ta ei jätnud seepärast võistlemata, et mina saaksin võita," kinnitas Reier.

Ujujad hakkavad olümpianorme püüdma
Eesti ujujad alustavad täna võistlemist Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel.
Jana Kolukanova, Triin Aljand, Maria Albert, Elina Partõka, Natalia Hissamutdinova ja Danil Haustov alustavad tänasest kuni pühapäevani kestvat võistlust eesmärgiga täita veel sellel suvel mõni Pekingi olümpianorm.
Meijeli sõnul on peamised olümpianormide taotlejad Triin Aljand, kes asub normi püüdma 100 m vaba- ja liblikadistantsil ning 50 m vabaujumises, ning Natalja Hissamutdinova, kes tahab täita 100 ja 200 m rinnuli- ning 200 m kompleksujumise kvalifikatsiooni. "Lisaks tahaks parandada teatenaiskonna tulemust," lisas ta.
Kontrollivad vormi
"Meie ujujatega on praegu kõik korras, kõik on heas vormis," ütles Eesti ujumiskoondise pea-

Vutitäht Henrik Larsson Eestisse mängima ei tulnud
UEFA karikasarjas Narva Transi vastu kaks väravat löönud Helsingborgi staarründaja Henrik Larsson tänases korduskohtumises platsile ei jookse. 19. juulil avamängus kodus võitis Helsingborg 6: 0 ning on endale edasipääsu teise ringi sisuliselt kindlustanud.
Helsingborgi koduleht märgib, et peatreener Stuart Baxter otsustas koju jätta ka Babis Stefanidise.
Helsingborgi koosseis korduskohtumiseks:
Väravavahid: Daniel Andersson, Oscar Berglund; kaitsjad: Erik Wahlstedt, Oskar Rönningberg, Christoffer Andersson, Adama Tamboura, Andreas Landgren, Andreas Jakobsson, Marcus Nilsson, poolkaitsjad: Fredrik Svanbäck, Andreas Dahl, Olafur Skulason, Mattias Unkuri, Isaac Chansa, McDonald Mariga; ründajad: Razak Omotoyossi, Olivier Karekezi, Patrik Åström.

Jaan Taltsi vägev rekord
Eile möödus 40 aastat päevast, kui tõstja Jaan Talts ületas esimese poolraskekaallasena maailmas tõukamise, surumise ja rebimise kogusummas maagilise 500 kilogrammi piiri. 1967. aastal tunnistati Talts ka maailma parimaks tõstjaks, Nõukogude Liidu parimaks sportlaseks, samuti kuulus ta maailma kümne parima sportlase hulka. Eile meenutas Talts koos sõprade ja austajatega Mustpeade majas silmapaistvat sündmust. Uno Loop esitas tõstja auks mitu südamlikku laulu.

A.  Le Coq toob turule uue karastusjookide sarja Aura Jaffa
Eesti suurim joogitootja A. Le Coq laiendab Aura tootesarja ning toob sel nädalal uues sarjas müügile naturaalset mahla sisaldavad apelsini- ja greibimaitselised karastusjoogid Aura Jaffa.
A. Le Coq'i juhi Tarmo Noobi sõnul teeb uue karastusjoogi eriliseks naturaalse mahla sisaldus, mida tavalistes karastusjookides ei leidu.
"Tarbija otsib poelettidelt üha enam tervislikkust, mistõttu usume, et uued vitamiinirikkad ning 5%-lise mahlasisaldusega karastusjoogid saavutavad kiiresti populaarsuse," ütles Noop.
Greibimaitseline Aura Jaffa sisaldab rohkelt greibile omast C-vitamiini, mis aitab organismil tõrjuda mürkaineid, toetab naha elastsust ning aitab kiirendada ainevahetust. Apelsinimaitseline Aura Jaffa sisaldab lisaks C-vitamiinile apelsinile omast kaaliumi, mis on vajalik rakusisesteks protsessideks.
Aura Jaffa apelsini- ja greibimaitselised joogid on saadaval 0,5 liitristes ja 1,5 liitristes plast-pudelites. 0,5 liitrise joogi hind jääb vahemikku 7.90 - 8.90 krooni ning 1,5 liitrise joogi soovitatav hind jääb vahemikku 13.90 - 14.90 krooni.

Baskini anekdoodid
Üks vene kunstnik maalis kirikule laemaali püha õhtusöömaajast. Kui ta lõpetas, astus kirikusse papp, luges üle kõik pühakud ja küsis:
"Kuhu sul siis kaheteistkümnes pühak jäi?"
Kunstnik vihastas:
"Kaheteistkümnes?! Saad aru, vanamees, teised istusid sööma, aga kaheteistkümnenda saatsid viina järele!"
Naine valib vaibapoes põrandakatet.
"Mul oleks vaja midagi vastupidavat, tumedat ja vähe määrduvat."
"Mis tuppa te katet soovite?"
"Lastetuppa."
"Kui palju teil lapsi on?"
"Kaheksa."

JÄRJEJUTT (11): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Niisiis andsid Yorki võlurid üksteise järel allkirja härra Robinsoni toodud dokumendile. Viimaseks jäi härra Segundus.
"Mina ei kirjuta alla," sõnas ta. "Võlukunst on mu elu ja ehkki härra Norrellil on täielik õigus väita, et ma olen vilets õpetlane, mida ma siis peale hakkan, kui seegi minult ära võetakse?"
Vaikus.
"Oh!" hüüatas härra Robinson. "Hm, see on... Kas te olete täiesti kindel, söör, et ei soovi dokumendile alla kirjutada? Näete, et kõik teie sõbrad on seda teinud. Te olete ainuke."
"Ma olen täiesti kindel," kostis härra Segundus.
"Oh," pomises härra Robinson. "Eee... sel juhul olen sunnitud tunnistama, et ma ei tea, kuidas edasi toimida. Klient ei andnud mulle juhiseid olukorraks, kui ainult osa džentelmenidest alla kirjutab. Ma pean temaga homme hommikul nõu."

Vene teleuudised võltsisid Timesi esikülge
Rossija-telekanali esmaspäevane uudistesaade "Vesti" rääkis sellest, et Londoni suurlehes The Times ilmus negatiivne lugu Berezovskist pealkirjaga "Berezovky is playing us, and its embarrassing" (Berezovski mängib meiega ja see on häbistav). Et lugupeetud vaatajad ikka usuksid ja ei arvaks, et "Vesti" mingit jama ajab, siis näidati juurde ka fotot sellest artiklist.
Foto järgi asus lugu otse Timesi esiküljel. Tõsi, diktor ei rõhutanud, et tegemist oli esi-küljelooga.
Absurd on selles, et tegelikult nägi Timesi tolle päeva esikülg välja hoopis teistsugune. Seal ei olnud sellist artiklit! Teiseks on Timesi esikülje kujundus üldse teistsugune! "Vestis" näidatud kujundust kasutas leht mõni aasta tagasi.

 "Terevisiooni" saatejuhiks sai Tuuli Koch
ETV hommikusaate "Terevisioon" juhiks on sügisest ajakirjanik Tuuli Koch. Temast saab Toomas Luhatsi saatepartner. Koch jätkab samal ajal tööd ka ajalehes Postimees. Koch ja Luhats juhivad saadet üle nädala vaheldumisi Kaileen Mägi ja Priit Kuusega. Praegu on käimas uue hooaja ettevalmistustööd. Suures osas jääb saate kontseptsioon samaks, kuid uuendatakse stuudiokujundust ja püsirubriike. Algaval hooajal ei tooda saadet Raivo Suviste firma BEC, vaid ETV (produtsent Piret Priisaar).

Murdoch ostis Wall Street Journali
Pikka aega kestnud läbirääkimiste tulemusel läheb Rupert Murdochi omandusse hiiglaslik USA kirjastus Dow Jones, mille üks lipulaevu on majandusväljaanne Wall Street Journal.
Murdochile kuuluv firma News Corporation omandas 65 protsenti Dow Jonesi aktsiaid 5,6 miljardi dollari eest. Kokkulepe sündis, kui kirjastuse enamus-omaniku, perekond Bancrofti pooled pereliikmed olid müügiga nõus. Sellega lõppes Bancroftide enam kui sada aastat kestnud valitsemine ühe maailma tähtsama majanduslehe üle.
BBC põhjal Mari Rebane

Vene sinep: toiduaine või solvang? 
Vesti Dnja tegeleb eesti massiteabevahendite venevastasuse paljastamisega.
Reedene Vesti Dnja jätkas Eesti massiteabevahendite venevastasuse paljastamist. Igor Kuldmaa artikkel kannab pealkirja "Vene Eestis on peaaegu alati halb". "Paljude Eesti poliitikute esinemised ja eestikeelsete massiteabevahendite üldsuunitlus jätab mulje, nagu hakkaks sallimatus kõige vene suhtes saama meie riigis moeks", väidab autor ja kinnitab, et Vesti uuris tähelepanelikult suuremate eesti lehtede sisu. "Me otsisime pealkirjades liitsõnu, kus oleks vene…", teatab ta ja räägib ka tulemustest: Eesti Päevalehes oli nädala jooksul avaldatud 39 selliste pealkirjadega artikleid, nendest vaid üks sisaldas positiivset informatsiooni. Postimees olla avaldanud sama perioodi jooksul 38 veneteemalist artiklit ja nendest vaid kaks positiivset. Venevastaste hulka arvas autor ka Eesti Päevalehe pealkirja "Ansip: Eesti ei sõltu Venemaast". Tegelikult oli 16. juuli EPL-is avaldatud nupu pealkiri "Ansip: me ei sõltu Venemaast" ja peaminister väitis, et mingisugust Venemaa-poolset blokaadi ei eksisteeri. "Loomulikult on olemas ruumi suhete parandamiseks Venemaaga. Me ei sõltu Venemaast", ütles Ansip ja täpsustas, et investeeringud saabuvad meie majandusse Põhjamaadest, peamiselt Rootsist ja Soomest. "Jah, kuu jooksul kaotasime kolmandiku Venemaa-suunalisest transiidist, aga majanduse jaoks pole see eriti kahjulik: Vene investeeringud on sedavõrd väikesed, et me ei tunneta nende vähenemist", märkis ta. Kas täiesti neutraalne tõdemus, et Venemaa soov teha meile halba, ei teinud meile halba, on Venemaale halva tegemine? Sellest loogikast lähtudes on Eesti sõltumatus üldse üks väga russofoobne asi ja tuleks lõpetada. Loomulikult ei ole Vesti lihtlugejal põhjust asjasse süüvida ja algallikat otsida. Ja nad jäävad uskuma, et jälle on see Ansip ja EPL halvustanud venelasi ja Venemaad.

HANNES LUTS: Kui pole rongi, ei ole ka reisijaid
Aivo Vaske kirjutas teisipäevases Eesti Päevalehes arvamusartikli reisirongiliikluse mõttetusest Eestis, tuues oma seisukoha põhjenduseks reisirongiliikluse liigse kulukuse Eesti-suguse väikeriigi jaoks.
Vaske käsitleb artiklis vaid reisirongiliikluse majanduslikke aspekte, kuid kõike siin elus ei saa vaid rahaga mõõta.
Esiteks on raudteetransport kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik ja seda väga lihtsal põhjusel: rong liigub rööbastel, mistõttu on tema liikumistakistus madalam kui teistel transpordiliikidel. Kas puhas elukeskkond ei maksa siis midagi? Keskkonnasõbralik on aga nii elektri- kui ka diiselrong, sest transpordi energiakulu on väiksem. Millest see energia otseselt toodetud on, ei ole siinkohal oluline. Pealegi saab näiteks Elektriraudtee voolu peamiselt kodumaisest põlevkivist, mille tulemusena on elektrirong ainuke pikamaa transpordiliik, mis ei sõltu naftast! Tõusvaid naftahindu silmas pidades on tulevikus tegemist tõenäoliselt kõige odavama transpordiliigiga.

EVI ARUJÄRV: Midagi enamat - broneering paradiisi? 
Eestis on tavaks, et aeg-ajalt noomib keegi pumba juures olijaist keskmist kodanikku, et too ei läheks tarbimiseufooriast segi, vaid peaks kasinust ja mõtleks kõrgematele väärtustele.
Eesti Panga president soovitas just äsja tungivalt palgatõusu peatada (huvitav, kas adressaadiks oli majandusteooriast tuntud "nähtamatu käsi"?). Õhus on pisut ärevust, eksperdid annavad vastuolulisi teateid majanduse tuleviku kohta. Fakt on, et eestlased on Euroopa Liidus kõige vähem puhkav ja üks haigemaid rahvaid; kihistumine on suur ja avalike teenuste kvaliteet madal; palga keskmine on bluff, mille tühjus ilmneb eriti, kui võrrelda palkade ja kerkivate hindade suhet. Samal ajal on "nähtamatu käe" ja ilmeksimatu turu ideed nii kõvasti kodanike ajju tambitud, et vähimaski mõttes mis tahes sotsiaalset tervist ja stabiilsust tagavatest regulatsioonidest kangastub ka mõnele alumise tuludetsiili kodanikule kommunism - õudne mõte, äkki saab naabrimees sellest kasu. Ellujäämisvõitluses või elustandardi nimel toimuvas laenurallis ei ole paljudel inimestel piisavalt aega isegi nn pehmete väärtuste jaoks, rääkimata "kõrgematest" (mida nimetatakse ka metafüüsilisteks).

LIISA PAST: Eestile kohe oma Borat!?! 
Istusin hiljuti lennukis kõrvuti kahe inglasega, kes olid kruiisilaevast maha jäänud ja sellele Tallinna järele sõitsid.
Kuigi aega oli, kiirustasid nad lennujaamast otse sadamasse, sest "me ei taha näha järjekordset trööstitut Ida-Euroopa pealinna". Eelmisel suvel ameeriklastele Tartut näidates oli nende imestus lõputu. "Oi, teil on siin isegi lilled!" hüüatas üks maalilisele peatänavale astudes. Hetkeks kadus tal isegi siin viibimise hirm, mida Soomaa parmud ja näoli mülkasse kukkumine olid päev varem ainult süvendanud.
Äsja Eestit väisanud Rootsi tuttavad olid pea sama üllatunud. Ülemerenaabrid uskusid enne saabumist siiralt, et hotellis ründavad neid hiidprussakad, tänavatel on sadu lapskerjuseid ning turvalisem on oma tualettpaber kaasa võtta.
Kõik olid igas mõttes n-ö keskmised turistid, keda me sooviksime siin rohkem näha - viisakad, uudishimulikud, mitte just ihnsad, piisavalt maailma näinud. Enne siia saabumist ei erinenud Eesti nende jaoks kuigi palju teistest kaugetest ja abstraktsetest "mitte päris meiemoodi" riikidest, mille loogiline rida tundub minevat Estonia, Macedonia, Mongolia (Eesti, Makedoonia, Mongoolia).

Säilitame keele ilu
Tänapäeva ühiskonnas on eesti keelel vastutusrikkad ülesanded nii kultuuris kui ka teaduses. Oma emakeeles peaks siiski õigesti kõnelema.
Kord ütles spordireporter Lembitu Kuuse: "See suusataja kaotab selgelt." Huvitav oleks teada, millal kaotatakse ähmaselt?
Telesaates hommikueinet valmistades ütles naiskokk: "Nüüd teen valmis salatikausi." Seda ta muidugi tegema ei hakanud, sest kauss oli laual olemas.
Ühes ajalehes kirjutati, et Eesti Rahva Muuseum käis Palal ja Mustvees. Uskumatu, et hoone kõndis... Õige oleks olnud öelda, et muuseumi esindajad käisid...
Ärgem labastagem eesti keelt! Püüdkem hoida oma keele rikkust ning säilitagem selle ilu kõigi raskuste kiuste.

Töö võõrsil pole meelakkumine
Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on eestlastele, nii nagu paljudele teistele idaeurooplastele, avanenud kiire rahateenimise moodus: pakkida oma asjad ja minna Inglismaale või Iirimaale mõneks ajaks tööle.
Kuid lihttöö välismaal ei ole vaid põnev meelelahutus või kiire rahateenimisvõimalus. Välismaal raha teenides tuleb kogeda seda, mida tunneb päevast päeva rasket lihttööd tegev inimene.
Palgad Inglismaal ja Iirimaal erinevad mõistagi Eesti palkadest, ja seda mitu korda. Kuid ka hinnad ja elukoha üür on kallimad.
Üha enam on hakanud ka ilmnema, et välismaal lihttöölisena elamine ja töötamine on tee, mis ei lõpe tegelikult kusagil. See on ummiktee. Ka kümme aastat Inglismaal lihttööd tehes ei pruugita paremat töökohta saada. Vastuoksa, tööst võidakse asjaolude muutumise korral - kui tööle kandideerivad näiteks inglased - sootuks ilma jääda.

REPLIIK: Kremli käpiknukud
Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee presidendi Rene van der Lindeni kriitika Eesti suhtes on pehmelt öeldes kummastav. Linden leiab, et Sinimägede kokkutulek ja Erna retk viitavad Eestis pead tõstvale neonatsismile, mistõttu tuleb Eestile poliitilist survet avaldama hakata.
Kuid Erna retke korraldatakse alates 1993. aastast, Sinimägedes on veteranid koos käinud juba enne Eesti Vabariigi taastamist. Miks Linden pole siis varem sellele kui "neonatsismi ilmingule" tähelepanu juhtinud? Või mis veelgi olulisem, Erna retke võrdlemine neonatsismiga on sama absurdne kui öelda, et Talvesõja meenutamine Soomes on seotud neonatsismiga.
Kas tõesti tuleb Lindeni avalduse tegelikke põhjusi otsida sellest, et ta perekonnal on majandushuvid Venemaal? Meenutagem, et aprillisündmuste aegu oli üks väheseid Eesti kriitikuid Läänes Gerhard Schröder. Mees, kelle isiklik heaolu sõltub samuti Kremlist.

Eesti meedia ajaloo suurim ost
Suvise uudistepõua ajal, mil lehtedes kirjutatakse rikkis muruniidukitest ja kiiruseületamistest, mõjub teade Eesti suurima uudisteportaali Delfi müügist Hans H. Luige suuromanduses olevale Ekspress Grupile tõelise magnetina.
Kindlasti on Delfi ostmine Ekspress Grupi poolt märk sellest, et sarnaselt muu maailmaga kandub Eestiski meediaäri aina rohkem internetti, kus nii auditoorium kui ka reklaamimüügist teenitav raha kasvab pidevalt. See on märk sellest, et meedia jaoks on eksistentsi võtmeküsimuse, tulevikus püsimajäämise nimel tarvis virtuaalses maailmas kõvasti kanda kinnitada.
Ekspress Grupp on Delfi ostuga näidanud, et tegu on siinmail kõige aktiivsemalt, silmad pärani avatult tulevikku investeeriva meediagrupiga, kuna suure eesmärgi nimel ei löödud Eesti mastaabis röögatu investeeringu ees kartma.

Lõuna-Aasiat tabasid tohutud üleujutused
Tohutud üleujutused sundisid Põhja-Indias, Bangladeshis ja Nepalis kodust lahkuma 20 miljonit inimest.
Tulvaveed on minema pühkinud paljud teed ning sajad külad on muust maailmast eraldatud, vahendab BBC.
Viimaste päevade jooksul on hukkunud vähemalt 200 inimest, neist 125 Indias ja 64 Bangladeshis.
Tuhanded pered püüavad kõrgematel kohtadele pääseda. Eraldatud külades elavate inimeste olukorra parandamiseks loobitakse neile lennukitelt toidupakke, mida ei jätku kaugeltki kõigile soovijatele. Suur puudus on toidu, joogivee ja ravimite järele.
Regioonis on sadanud viimased 20 päeva. Mõndade jõgede veetase on tõusnud enam kui 10 meetri võrra, ujutades üle ulatuslikud alad ning hävitades palju rajatisi.
Juuni keskel alanud mussoonivihmade perioodi ajal on hukkunud juba üle 1000 inimese.

Taani võib hakata narkomaanidele tasuta heroiini jagama
Enamus Taani Riksdagi parteidest on selle poolt, et hakata kõige paadunumatele narkomaanidele kuriteoennetusena tasuta heroiini jagama.
Tasuta heroiinijagamise taga on lootus, et arstide järelevalve all jagatav narkootikum hoiab kõige paadunumad narkomaanid vähemalt eemal prostituudina töötamisest, röövimiset ja vägivallatsemisest, vahendab Berlingske Tidende.
Plaani kohaselt saavad narkomaanid oma tasuta heroiini kätte haiglast. Tasuta doos on ette nähtud kaks kuni kolm korda nädalas.
Taanis on arstide jagatava tasuta heroiini üle arutletud juba 90-ndate keskpaigast saati. Konkreetse seaduseelnõuni jõuti siiski alles sel kevadel. Kuigi parlamendienamus on tasuta heroiinijagamise poolt, sest see säästaks tavaiinimesi narkomaanide kuritegude eest, on paljud sellele ka vastu. Vastuolijad näevad plaanis narkootikumide legaliseerimise katset, kuid nurisetakse ka selle üle, et tasuta heroiinijagamine läheb riigile liiga palju maksma.

Vene ajaleht: klounaad on poliitikute relv
Ebaadekvaatsete ja tasakaalutute poliitikute taga võivad olla normaalsed inimesed, kes kasutavad klounaadi populaarsuse tõstmiseks ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Need inimesed pole haiged, kirjutab Novõje Izvestija.
Näiteks on poliitik Vladimir Žirinovski, kes ähvardab pesta saapaid India ookeanis, karistada kommuniste karmimalt või igale naisele mehe lubab, tegelikult lihtsalt demonstratiivne ja ekstravagantne isik.
Ekspert Dmitri Badovski sõnul pole Žirinovski kuvand enam midagi muud kui mask. "Tema kuvand võimaldab tal rääkida teemadel, mis teistele pole lubatud. Ja ta saab ka oma seisukohta kiiremini muuta kui teised," märkis Badovski.
Samas kui USA president läbib igal aastal meditsiinilise ülevaatuse, siis mõnel Venemaa riigiduuma saadikul on ajalehe sõnul diagnoositud skisofreenia.

Kongos külili kukkunud rongis hukkusid ligi 100 inimest
Kongo Demokraatlikus Vabariigis sõitis eile rööbastelt välja reisirong, kus umbes 100 inimest hukkusid ja 200 sai vigastada.
Reisirongi juht, kartes oma elu pärast, põgenes sündmuskohalt, vahendas Novõje Izvestija.
Tragöödia põhjused on selgitamisel. Ühe versiooni kohaselt läksid reisirongil pidurid rikki. Seejärel hakkas rong koguma kiirust ning kümme vagunit vajus külili.

Venemaa sõjalaevastik tahab Vahemerele oma baasi
Venemaa mereväe juht admiral Vladimir Masorin teatas, et Vene sõjalaevastikul peaks Vahemerel olema püsiv mereväebaas.
"Vahemeri on Musta mere laevastiku jaoks strateegiliselt väga oluline," vahendab Reuters admirali sõnavõttu.
Sõjaväeanalüütik Pavel Felgenhaueri sõnul oli Vene sõjalaevastikul Külma sõja ajal Vahemerel tõesti püsibaas, mida nad rentisid Süürialt.
Felgenhaueri hinnangul võib Venemaa nüüdki oma sooviga Süüria poole pöörduda. Analüütik nendib, et see ajaks vihale naaberriik Iisraeli.

Miljoneid väärt Vincent van Goghi maal osutus tundmatu autori tööks
Austraalia rahvusgalerii avastas, et 241,5 miljonit krooni väärt Vincent van Goghi maal polegi meistri kätetöö: pildi on maalinud keegi van Goghi tundmatu kaasaegne.
Austraalias Melbourne'i Victoria rahvusgaleriis on 1940. aastast saati rippunud Vincent Van Goghi maaliks peetud teos "Mehe pea", vahendab BBC. Meistriteose väärtus oli 10,5 miljonit naela ehk 241,5 miljonit Eesti krooni.
Möödunud aasta sügisel käis maal Šotimaal näitusel, kus kriitikud märkasid, et maali stiil ei sarnane teiste van Goghi 1880-ndate aastate töödega. Samuti ei ole "Mehe pead" mainitud kunstniku kirjavahetuses. Kriitikute kahtluste peale saadetigi maal Amsterdami van Goghi muuseumi ekspertiisi. Üle aasta kestnud uuring sai nüüd valmis ja galerii andis täna ametlikult teada: see ei ole van Goghi töö.

The Economist: alalisvool päästaks Euroopa
Majandusleht The Economist kirjutab, et üle-Euroopalise alalisvoolu jaotusvõrgu loomine võimaldaks muuta tuuleenergia usaldusväärseks energiaallikaks ja seega päästa Euroopa fossiilkütusesõltuvusest.
Kui rösteri, teleri või tolmuimeja juhe seina torgata, siis vool, mis masina tööle paneb, on vahelduvvool, kirjutab The Economist. Küsimus, kas maailma peaks varustama vahelduv- või alalisvool, otsustati 1880-ndatel aastatel. Alalisvoolu puhul liigub elektronide voog juhtmes kogu aeg ühes suunas, vahelduvvoolu puhul tormavad elektronid edasi-tagasi.
Toona otsustati asi niimoodi sellepärast, et varajaste elektrivõrkude lühikeste vahemaade puhul oli alalisvoolu kaoprotsent suurem kui vahelduvvoolul ja nii sai vahelduvvoolust standard. Nüüd aga on standard küsimuse alla seatud, sest pikkade vahemaade puhul on kõrgepinge-vahelduvvoolu liinidel kaoprotsent suurem kui alalisvoolul.

Vene peaminister tahab ametnikke Siberisse saata
Venemaa peaminister Mihhail Fradkov nõudis pärast föderaalse Kaug-Ida arendamise programmi arutamist, et Siberisse saadetaks Moskva ametnikke, kes vahetult jälgiksid eraldatavate rahade tõhusat kasutamist.
Venemaa president Vladimir Putin määras Fradkovi vastutavaks Kaug-Ida infrastruktuuri arendamise eest juba pool aastat tagasi ja selleks eraldatakse ligi 566 miljardit rubla (ligi 233 miljardit Eesti krooni).
Aga töö selle territooriumi arendamise strateegia loomiseks ei ole alanud, kirjutab Gazeta.
Valitsuse istungil Fradkovi kannatus katkes ja ta hakkas kasutama nõukogude terminoloogiat.
Ta teatas ministritele, et Kaug-Ida regioonidega on vaja midagi teha ja pakkus saata sinna komsomoli ehitusrühmad. Lisaks tuli ta välja ideega, et sinna võiks saata ka Moskva ja Peterburi juhid, et "nad oma nahal tunneksid seda tööd ja elu, kus nad näevad naist vaid korra poolaasta jooksul".

Vene kommunistid põgenevad parteist
Venemaa kommunistliku partei liikmed on parteist lahkuma hakanud ning nad liituvad parlamendi ülemkoja spiikri Sergei Mironovi erakonnaga Õiglane Venemaa.
Lahkuvate kommunistide hinnangul ei suuda erakond pakkuda rahvale reaalset teed elu parandamiseks, kirjutab Nezavisimaja Gazeta.
Teiseks põhjuseks on kompartei liidri Gennadi Zjuganovi väga madal maine valijate seas.
Esimesed Õiglase Venemaa parteisse põgenejad olid Baškiiriast ja Tambovist.
Mironov lubas varem, et hakkab kommunistide parteist enda juurde meelitama parimaid inimesi ja noori poliitikuid.

Eestlased märatsesid Jyväskyla rallil
Eesti rallituristide kamp peksis Jyväsküla ralli laagris viit soomlast - lisaks rusikatele läksid käiku ka pesapallikurikad.
Esimene ohver oli paarikümneaastane mees, kes läks eestlastelt parkimistasu nõudma, mida nood maksta ei soovinud - üks vihastunud eestlasest rallifänn peksis ohvrit seepeale mitu korda näkku, teatas Iltalehti.
Mõne hetke pärast peksis üks eestlaste kamba liikmetest teist soomlast pesapallikurikaga näkku ja kehasse - noormees viidi tõsiste vigastustega haiglasse.
Eestlased peksid hiljem veel kolme soomlast. Kamba liikmete vanus oli 20 ringis.
Soome politsei võttis kinni ühe kallaletungis kahtlustatava eestlase.

Vologdas lasti õhku ajalehe toimetus
Venemaa Vologda ajalehe Gazeta 35 toimetuses plahvatas pomm ja sellest süttis suur põleng, milles hävisid toimetuse arhiiv ja kõik arvutid.
Peatoimetaja Aleksandr Iljitšovi sõnul lasti toimetus õhku kättemaksuks, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Iljitšov lisas, et selle taga on kohalikud ametnikud, kuna ajaleht kritiseeris neid mitu korda.
Samas nimetas ta plahvatust enne riigiduuma valimisi saadetud "sõnumiks".
Ajaleht esmaspäeval ei ilmu, kuna kõik väljaandmiseks ettenähtud materjalid hävisid.

Venemaa vallandas Arktikas maavarasõja
Venemaa viis eile Põhjapoolusele merepõhja oma lipu ja andis sellega stardipaugu ülemaailmsele võidujooksule Põhja-Jäämere maavarade pärast: Lomonossovi seljandikku tahavad enda omaks kuulutada ka USA, Kanada, Taani ja Norra.
Praeguste hinnangute kohaselt on Lomonossovi seljandikuna tuntud veealuse mäeaheliku ümbruses maa sees miljardeid tonne naftat, maagaasi ja muidki maavarasid, kirjutab The Times.
Venelased andsid eile merepõhja lippu viies ja sealt pinnaseproove võttes võidujooksule stardipaugu. Kanada välisminister Peter McKay püüdis venelaste entusiasmi jahutada ja pahandas: "Praegu ei ole enam 15. sajand. Enam ei saa lihtsalt maailmas ringi käia, lippe maasse torgata ja teatada: "Me nõuame seda territooriumi endale.""
Tegelikult pole Venemaa oma nõudega sugugi üksi. Lomonossovi seljandikku ihkavad enda omaks kuulutada ka Kanada ise, USA, Norra ja Gröönimaa kaudu ka Taani.

Gazprom andis Valgevenele võlapikendust
Täna terve öö kestnud läbirääkimised Gazpromi ja Valgevene vahel lõppesid kompromissiga, kuna Minsk maksis täna osa võlast.
Gazprom andis Minskile võla kustutamiseks nädal aega pikendust, teatas RIA Novosti. Sellel aja vältel ei vähenda Vene gaasiminopolist gaasitarnete mahtu.
Varem on Gazprom teinud avalduse gaasitarnete vähendamiseks 45-le protsendile alates 3. augustist - seda seniks, kuni laekub lubatud rahasumma.
Gazprom andis aasta alguses seoses gaasihinna tõusuga Minskile võlapikendust. Selle aasta esimesel poolel maksis Valgevene 55 protsenti gaasitarne hinnast ning pidi 23. juuliks võla kustutama.

Baškiirias tappis võõrtööline talle tasu maksmata jätnud ärimehe
Venemaa föderatsiooni Baškiiria vabariigis tappis Usbekistani kodanik kirvega oma tööandja, kuna viimane ei maksnud talle välja töötasu.
22-aastane mees läks ärimehele kallale, et teenitud raha kätte nõuda ja ära võetud passi tagasi saada, teatas portaal Regnum.
Tekkinud tüli tagajärjel lõi usbekk 46-aastast ärimeest kirvega pähe. Pärast tapmist võttis mees seifi võtmed ja oma passi.
Praegu on kahtlustatav võõrtööline vahi all ja tema ülekuulamise käigus antud ütluseid kontrollitakse.

Ka Itaalia on liikluseeskirju rikkuvate juhtidega hädas
Nii joobnud juhtidele kui ka reeglite rikkujatele karmistatakse karistusi, alkoholipudelitele kleebitakse rooli taha istumise eest hoiatavad sildid.
Sellesuvised surmaga lõppenud liiklusõnnetused panevad itaallasi tõsiselt järele mõtlema, kas istuda napsitanult rooli või mitte, sest Itaaliast on saanud väidetavalt kõige ebaturvalisema liiklusega riik Euroopas.
Möödunud nädalavahetusel hukkus liikluses 40 inimest. Tervishoiuministeeriumi andmetel jätab teedel-tänavatel elu aastas 6000 õnnetusse sattunut, haiglasse jõuab 170 000 ning esmaabi antakse ligi 300 000 inimesele.
Õnnetustereas pani hiljuti i-le punkti kummaline juhtum presidendiproua Clio Bittoniga, kellele sõitis presidendilossi ees vöötrajal otsa ootamatult põiktänavast välja kihutanud Fiat Panda - vaatamata sellele, et politsei oli ümbruskonnas liikluse peatanud. Presidendiproua käe- ja jalaluu hakkavad väidetavalt paranema.

Miniallveelaev viis Vene lipu põhjapooluse jää alla merepõhja
Ekspeditsioon püüab tõestada, et Põhja-Jäämere ala kuni pooluseni kuulub Venemaale.
Venemaa vallutas eile sümboolselt tõenäoliselt maavaraderikka Arktika, kui miniallveelaev sukeldus põhjapooluse kohal kilomeetrite sügavusele, viies sinna Vene lipu.
Titaanist kapslis lipp jäeti lebama merepõhja 4261 meetri sügavusel, ütles Itar-Tassile Venemaa polaaruuringute keskuse asepresident Vladimir Strugatski, kes ka ise saatelaeval ekspeditsioonil osaleb.
Venemaa soovib laiendada oma kontrollialust territooriumi Arktikas, kus arvatakse olevat suuri nafta- ja gaasivarusid. Viimasel ajal on hakanud kostma üleskutseid laiendada Venemaad tõesti lausa põhjapooluseni välja ja käimasoleva ekspeditsiooni juhi Artur Tšilingarovi sõnul ongi praegu tegemist esimese sammuga selles suunas.

Vene telekanal võltsis Briti ajalehe esikülge
Venemaa riikliku telekanali Rossija uudisteprogramm Vesti võltsis esmaspäeval Briti ajalehe The Times esikülge ja toppis sinna Stephanie Marshi Times 2 lisas ilmunud kolumni pealkirjaga "Berezovski mängib meiega ja see on häbistav."
"Kui Berezovski koju saadetaks, siis saaks temast järjekordne poliitmõrva ohver. Venemaa on suur maa ja seda juhivad teeröövlid ning kõrilõikajad. Isegi miljardärid väärivad nende eest kaitset," leidis kolumnist Giles Whittell vastuseks eilses The Timesis.
"Et asi selge oleks: Marsh kirjutas tõesti sellise artikli. See ilmus nimetatud pealkirja all (kuid kaugeltki mitte esiküljel). Seda võltsiti, et näidata, nagu oleks Suurbritannia pöördunud oma rikkaima põgeniku vastu ja võiks ta peagi Venemaale üle anda," märkis Whittell.

Kontoritöö suurendab esimese aastaga kaalu viis kilo
Norra spordikõrgkooli teadlaste uuringust selgub, et asudes kontoritööle tõuseb inimeste kehakaal esimese tööaasta jooksul keskmiselt viie kilo võrra.
"Pole mingit kahtlust, et viimase kümne aasta jooksul on midagi toimunud füüsilise aktiivsuse osas. Varem oli suurem vajadus ennast tööl liigutada. Nüüd istuvad rohkemad arvuti ees ja vajutavad klahve," vahendas ETV24 Norra spordikõrgkooli teadlase Ronald Bahri sõnu ajakirjale Forbruker.
Rootsi toitumisteadlase Fredrik Paulúni arvates tuleb kaalu tõus sellest, et paljudel pole energiat trenni tegemiseks ning söömisega oodatakse seni, kuni näljatunne on väga tugev, mistõttu tarbitakse ka rohkem ebetervislikku toitu.
Paulúni hinnangul parandaks olukorda märkimisväärselt see, kui kaotada ära maiustusteautomaadid ja kasutada sööklates enam täisteraleiba.

Video: NATO miiniotsijad hakkavad Eesti vetest miine otsima
Tallinna miinisadamat külastas täna 5 laevast koosnev NATO miiniotsijate eskaader, mis alustab peagi Eesti vetes leiduvate miinide otsimist.
Peagi algava operatsiooni käigus tuvastatakse ning tehakse kahjutuks Eesti vetes leiduvaid tuhandeid miine, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Uuring: Eestis on 45 avariiohtlikku silda
Maanteeameti tellimusel Teede Tehnokeskuse poolt 2005. ja 2006. aastal läbiviidud uuring näitas, et vaid 115 Eesti silda on heas seisukorras ning 657 sillast on 45 avariiohtlikud.
Maanteeamet olukorda siiski nii hulluks ei pea, vahendas ETV24.
"Kui nüüd võtta etaloniks isiklikku kogemust, siis kõige kehvem sild ma julgeks pakkuda on Jõhvi viadukt. Selliseid sildu on Eestis kaks-kolm," lausus maanteeameti peaspetsialist sildade alal Martti Kiisa.
Viletsas seisukorras on ka näiteks Oksa sild Viljandimaal ja Aseri viadukt. Üldse kuulub riigile 923 silda, uuring kõigi sildade seisukorra kohta valmib selle aasta lõpuks.
Hoopis kurvem on aga Kiisa sõnul olukord omavalitsuste, ametkondade ja eravalduses olevate sildadega, mille tehnilisest olukorrast riigil ülevaade puudub.

Maardus hukkus liiklusõnnetuses mees
Täna keskpäeva toimus Maardu tee ja Põhjaranna tee ristmikul raske liiklusõnnetus, kus omavahel põrkasid kokku veok ja sõiduauto, mille juht hukkus.
Õnnetus juhtus kell 11.17 fooriga reguleeritud ristmikul, kus 1957. aastal sündinud Valeri juhitud veoauto MAN sooritas Maardu teelt vasakpööret ning keeras ette sõiduautole Mazda 626, mis liikus esialgsetel andmetel Põhjaranna teel, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja.
Mazda juht 1957. aastal sündinud Vladimir suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Sõiduautos viibinud kaasreisija 1961. aastal sündinud Olga viidi vigastustega Mustamäe haiglasse.
Veoki juht oli kaine ja omas vastava kategooria juhilube.
Õnnetuse täpsemad asjaolud ja süüdlane on selgitamisel.

8. augustil on Stenbockis avatud uste päev
Riigikantselei korraldab 8. augustil Stenbocki majas avatud uste päeva, mil on võimalik tutvuda valitsuse ja peaministri tööruumidega.
Soovijatel on võimalik osaleda ekskursioonidel, mis algavad kell 11.00, 12.00, 13.00, 14.00 ja 15.00, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Huvilistel palutakse eelnevalt registreeruda tööpäevadel telefonil 693 5588 ning ekskursioonile tulles kaasa võtta pildiga dokument (ID-kaart, pass, juhiluba, tudengipilet).
Stenbocki majas toimuvad valitsuse istungid, seal töötab igapäevaselt peaminister ja riigikantselei. Stenbocki maja asub Tallinnas aadressil Rahukohtu 3.
Esmakordselt oli Stenbocki majas avatud uste päev kahe aasta eest, mil möödus viis aastat Vabariigi Valitsuse asumisest Stenbocki majja.
Valitsushoone kohta saab pikemalt lugeda siin.

IRL kavatseb roheliste erakorralisel istungil osaleda
Erakonna Isamaa- ja Res Publica liit eestseisus otsustas tänasel koosolekul, et erakonna fraktsioon osaleb 13. augustile plaanitud erakorralisel istungjärgul.
Erakonna peasekretär Margus Tsahkna ütles Päevaleht Online'ile, et nende erakonna fraktsioon kavatseb roheliste algatatud energeetikateemalisel erakorralisel istungjärgul osaleda.
"Teema on meie jaoks oluline ja tegu on riigikogu tööajaga," ütles Tsahkna. Ta lisas, et menetlust juhtivad majandus- ja põhiseaduskomisjonid otsustavad istungipäeva hommikul ka kahe energeetikat puudutava eelnõu toetamise üle.
Istungil tuleks arutlusele esiteks pikaajaline kütuse- ja energiamajanduse arengukava uuendamine, kuna praegune kehtib vaid aastani 2015, mil tuleb paljud praegused elektritootjad sulgeda.
Samuti arutatakse valitsuse ja peaministri õiguste kärpimist sõlmida Eestist väljaspool tuumaenergiaga seotud kokkuleppeid.

Palts: võit maksuameti üle hoidis ära ohtliku pretsedendi
Paltsi hinnangul kardavad ettevõtjad pimeda proletariaadi viha
Maksu- ja tolliametit kohtus võitnud ärimees Tõnis Paltsi sõnul saavutas ta olulise võidu, kuid kaotajaks jäid tema lähedased.
"Oluline on see, et sai ära hoitud kogu eesti ettevõtjaid ja eraisikust maksumaksjaid ähvardanud ohtlik pretsedent. Selle pretsedendi alusel oleks maksuamet võinud lõpuks praktiliselt igasuguse ettevõtte tulu võinud lugeda eraisiku tuluks olenemata majandustegevuse sisust ja olemusest," ütles Tõnis Palts Päevaleht Online'ile.
"Kahju on sellest, et seitsme aasta jooksul said selles protsessi kannatada mu pere liikmed, mu vanemad, mu sõbrad," tõdes endine rahandusminister ja Tallinna linnapea Palts. "Seepärast saan ma teiselt poolt aru nendest ettevõtjatest, kes on saanud ebaõige otsuse maksuametist, kuid ei ole seda vaidlustanud vaid selleks, et oma lähedasi ja ennast säästa pimeda proletaarse viha eest."

Täna 1492. aastal asus Kolumbus Ameerika poole teele
Tänasel päeval 515 aastat tagasi asus Cristopher Kolumbus Hispaania krooni egiidi all mereretkele, leidmaks otseteed Indiasse, kuid avastas hoopiski Ameerika mandri.
Karavellid Santa Maria, Nina ja Pinta pidid leidma lühema meretee Indiasse, et sinna reisides ei peaks enam läbi sõitma vaenulike moslemite vetest, kirjutab Wired.com.
Kolumbus püüdis leida oma plaanile toetust ka Portugali kuningakojas, kuid pärast keeldumist pöördus Hispaania krooni poole, kus tema soovidele vastu tuldi.
Mees sattus hiljem Hispaania kuningakoja põlu alla, mistõttu manner ei saanud nime tema, vaid hoopis teise meresõitja Americo Vespucci järgi.

TKI registreeris juulis kaks suurt salmonelloosi juhtumit
Tervisekaitseinspektsioon (TKI) registreeris juulis kaks salmonelloosi rühmaviisilist haigestumist, neist üks oli Valgamaal, teine Raplamaal.
Valgamaal sai rühmaviisiline haigestumine alguse söögikohas peetud sünnipäevapeolt, kus osales 23 inimest. Tänase seisuga on üheksal peokülalisel registreeritud salmonelloos, lisaks ka üks pisikukandja. Kõik haigestunud patsiendid pääsesid ambulatoorse raviga. Uuringute lõplikud tulemused selguvad lähiajal.
Raplamaal leidis nakatumine aset kodusel grillipeol, kus osales 15 last, neist viiel registreeriti hiljem salmonelloos. Haigestunutest kaks vajasid haiglaravi. Sellegi juhtumi puhul oli raske tuvastada täpset nakkusallikat, kuna grillimiseks mõeldud tooteid oli palju ja need olid ostetud erinevatest kauplustest.
Salmonelloosi puhul on sageli täpsete põhjuste väljaselgitamine keeruline, kuna arstile pöördumise ajaks tavaliselt haigust tekitanud toitu enam alles ei ole.

50centi maaletooja Zhitin jättis staari reisikulud tasumata
USA räpistaari 50centi Tallinna kontserdi korraldaja Juri Zhitin ei tasunud USA reisifirmale staari lennukulude eest, pannes sedasi firma suhtes toime rahvusvahelise pettuse.
Väidetavalt kinnitas ja broneeris Zhitin staari tagasilennupiletid, saates elektroonilise kinnituse, mis hiljem aga osutus kehtetuks.
Esmaspäeva hommikul sai staari reisikulude eest arve hoopis USA reisifirma, teatas JBC Entertainmenti direktor Jill Sturdivant-Thacker Päevaleht Online'ile.
Tema sõnul polnud Zhitin enne kontserdi väljakuulutamist ja piletimüügi algust staariga lepingut sõlminud. Väidetavalt palus Zhitin meeleheitlikult abi ning seda mehe häbist päästmiseks ka usaldavalt osutati.
Zhitin ise ütles Päevaleht Online'ile, et ei tea JBC Entertainmenti nimelist firmat ning lisas, et enne kontserdi väljakuulutamist oli tal staari esindava, Londonis baseeruva firmaga leping sõlmitud. Ettevõtte nime ta konfidentsiaalsuse huvides avaldada ei soovinud.

Purjus juht kihutas 194 kilomeetrit tunnis
Politsei tabas eile hommikul purjus juhi, kes kihutas 194 kilomeetrise tunnikiirusega.
Politsei pidas kella 9.30 ajal Võru vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee 250. kilomeetril kinni sõiduauto BMW 750, mida juhtis 31-aastane purjus mees.
Sõiduki kiiruseks mõõtis politsei 194 km/h. Politsei toimetas mehe joobe tuvastamiseks ekspertiisi.
Mehele koostas liikluspolitsei väärteoprotokolli.

EML: liba-FIE-sid tekitavad kehvad maksuseadused
Maksumaksjate liit leiab Eesti Postile esitatud maksunõuet kommenteerides, et alati ei pruugi töötajate asendamine FIE-dega olla ajendatud tööandja soovist töötajate või riigi arvelt ebaõiglaselt teenida.
"Teatud juhtudel on FIE vormi kasutamine hädavajalik ja majanduslikult ainuvõimalik lahendus, et tulla toime jäikade ja ajale jalgu jäänud maksuseaduste tingimustes," märkis EML oma tänases avalduses.
Eesti Päevaleht kirjutas eile, et maksu- ja tolliamet on määranud AS-le Eesti Post täiendavaid maksusummasid, kuna maksuhalduri arvates ei ole füüsilisest isikust ettevõtjateks vormistatud kirjakandjate tegevus iseseisev majandustegevus, vaid varjatud töösuhe.
EML leiab, et praegu kehtivate õigusaktide kohaselt ei saa tööandja hüvitada töötaja isikliku sõiduauto kasutamist maksuvabalt rohkem kui 2000 krooni ulatuses kuus, kuigi töötaja peab töösõitude üle täpset arvestust.

Meest löödi liinibussis noaga
Tallinnas Peterburi teel Narva-Tallinn bussis tekkis keskealisel mehel tüli noorteseltskonnaga, kes võtsid talt sularaha ja mobiiltelefoni ning lõid meest noaga.
Pealtnägija sekkus ning kogu seltskond läks bussist välja. Hiljem avastas sekkuja, et tema bussi ununenud seljakotist oli kadunud mobiiltelefon.
Kokku põhjustati sündmustega kahju 11 340 krooni.
Samal õhtul pidas politseipatrull kannatanu antud kirjelduse alusel kesklinnas kinni 25-aastase Kirilli, kes toimetati politseiosakonda.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Norra tööandja peab Eesti päritolu ehitajaid varasteks ja võhikuteks
Sellisele järeldusele jõudis norra kompanii Gøteborgg 8 AS juhtkond, kelle objekti renoveerisid ehitajad Eestist vaheaegadega terve aasta. Objekti valmimisel sai firma 100 000 Norra krooni ehk peaaegu 200 000 Eesti krooni kahjumit.
Lugu algas 22. detsembril 2003. aastal registreeritud ehitusettevõttes Esmatar Ehitus Grupp OÜ. Kui usaldada ettevõtte internetilehekülge, teenis see hea maine juba esimesel tööaastal, täites suured tellimused pealinna firmadele ja asutustele, mille hulgas on Tallinna Lasteaed nr 5, Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus ja isegi Eesti Raudtee AS, kirjutab Den za Dnjom.
Ehitusfirma arengule tegi ootamatu lõpu Norra kompanii Gøteborgg 8 AS leping, mille tagajärjel külmutati kõik eesti ettevõtte arved ning tekkinud palgavõlad on kustutamata tänaseni. Samas aga ei Tööinspektsiooni ega Töövaidluskomisjoni suur huvi Esmatar Ehitus Grupp OÜ vastu takistanud selle omanikul registreerida uut firmat sarnase nimega ning jätkata oma tööd.

Reimaa: regionaalpoliitika on nõrk
"Eestis on põhiliseks regioonidega seotud arenguprobleemiks toimiva regionaalpoliitika nõrkus," kommenteeris Reimaa oma tegevusvaldkonnas toimuvat Balti regionaalministrite ametlikul kohtumisel Lätis Cēsises.
Reimaa lisas, et ka tänane õigusruum ei loo võimalusi regionaalpoliitika ajamiseks, ning märkis, et riigi erinevad poliitikad ei ole omavahel piisavalt seostatud.
Reimaa kurtis veel, et Eestis pole siiani suudetud lõpuni välja arendada halduskorralduse ja avaliku halduse teenuste süsteemi.
"Praegu on avaliku teenuse kompetents hajutatud nii eri tasandite kui ka eri riigiasutuste vahel. Puudulik on ka hea avaliku teenuse standardite ja pädevuste tagamise süsteem," ütles minister Reimaa oma kõnes.

Rõdul grillimine on ohtlik ning keelatud tegevus
Rõdul grillimisega eiravad inimesed elementaarseid tuleohutusnõudeid ja valmistavad seeläbi peavalu politseile ja päästeteenistusele.
Viimasel ajal on sagedased operatiivteenistuste väljasõidud, mis on seotud rõdul grillivate elanikega, teatas Lõuna-Eesti päästekeskus. Grillimisel tekkiv suits häirib kaaselanikke, mille tõttu helistatakse politseisse, samuti on rõdul grillimine tuleohtlik ning keelatud tegevus ja päästeteenistuse inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida.
Tihti väidavad grillijad sündmuskohale saabunud korrakaitsjatele, et sellisel moel rõdul toiduvalmistamine on lubatud. Kuid vastavalt tuletööde tuleohutusnõuetele, mis on kirjas siseministri 1998. aasta määruses, loetakse tahkkütusel töötavat ja teisaldatavat šašlõki- või grillahju või muud samalaadset seadeldise kasutamist küttekoldevälise tule tegemiseks, mida tohib teha ainult väljaspool ehitist. Teisaldatavat šašlõki- või grillahju või muud samalaadset seadeldist võib kasutada hoonest vähemalt viie meetri kaugusel.

Eile põrkusid Tallinnas mootorrattureist soomlased
Tallinna kesklinnas Tartu maanteel sõitis eile üks soomlasest mootorrattur teisele punase fooritule taga peatunud omasugusele tagant sisse, mõlema juhtideks olid soomlased.
Täpsemalt teadmata asukohal Tartu maanteel toimus eile kell 10.09 kokkupõrge, kus Soome riigi kodanikud Veli-Matti ja Pia-Hannele põrkasid kokku, kui Hannele sõitis oma Harley-Davidsoniga tagant sisse punase tule taga peatunud ning samuti Harleyga sõitnud Mattile.
Matti toimetati omaste poolt haiglasse.

Roolijoodik rammis jälle politseiautot
Tartus juhtus öösel liiklusõnnetus, kus purjus rollerijuht rammis politseiautot, tegemist on juba teise sarnase õnnetusega ööpäeva jooksul.
Liiklusõnnetus juhtus kella 2.15 ajal Riia ja Tähe tänavate ristmikul, kus motorollerit juhtinud alkoholijoobes Janno (s 1979) eiras politsei peatumismärguannet ja sõitis riivamisi külge rolleri teed blokeerinud politseibussile Volkswagen Transporter, millel oli samuti sisse lülitatud punane-sinine vilkur.
Pärast bussi esistange riivamist kukkus rollerijuht külili, liiklusõnnetuses ta viga ei saanud. Politsei toimetas rollerijuhi kainenema.
Kahe päeva jooksul on see juba teine õnnetus, kus roolijoodik politseiautole sisse sõitnud. Eile hommikul mõlkis purjus Aleksei (s 1986) oma BMW-ga Võidu silla juures seisnud politseiautot.

Keskerakond tunnistas Reinmanni harimatust
Tallinna linna-volikogu keskfraktsiooni ase-esimehe Tarmo Lausin-gu sõnul pole mä-ratsemiste ja varguste tõttu kriminaalkorras karistatud linnavolinikul Rene Reinman-nil kõrg-haridust kunagi olnud ning info tema ülikoolihariduse kohta on ekslik.
Lausing märkis eile, et viimaste nädalate vestlustes Reinmanniga on selgunud, et tal on olemas diplom, mis tõendab, et ta on läbinud mainitud ülikoolis insener-ehitaja kursused ning talle on omistatud vastav kvalifikatsioon, kirjutab Postimees.
"Ankeetidesse sattunud kõrgharidust pidas Rein-mann eksituseks ning selle parandamiseks on ta esitanud linnale ka vastava andmeid korrigeeriva avalduse," lisas Lausing.
Eesti Ekspress kirjutas eile, et keskerakondlane Rein-mann kinnitab linnavolikogu veebiküljel ja kaks aastat tagasi täidetud saadikukandidaadi ankeedis, et lõpetas 20. juunil 1997. aastal ehitusinsenerina Sankt-Peterburgi riikliku arhitektuuri- ja ehitusülikooli. Kooli rektor Jevgeni Rõbnov kinnitas aga ajalehele kirjalikult, et Rein-mannile pole 1997. aastal mingit diplomit väljastatud.

Tartu vaksali pistsid põlema sarisüütajad
Tartu raudteejaama süütamises kahtlustatavana on vahistatud 17-aastane Jõgeva noormees, kes on osaliselt süüd tunnistanud.
Politsei teatel kahtlustatakse süütamisega seotuses vähemalt kolme isikut, kirjutab Tartu Postimees.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Marko Uibu teatel ei eitanud noormees ülekuulamisel fakti, et ta on tulekahju põhjustanud, kuid teo motiivid ei ole veel selged.
Ka Lõuna politseiprefekt Aivar Otsalt kinnitas üleeile, et politsei operatiivtöö tulemusena õnnestus välja selgitada isikud, keda kahtlustatakse Tartu vaksalihoone süütamises läinud aasta augustis, ja on alust arvata, et need isikud on süüdanud ka mujal Lõuna-Eestis mitmeid hooneid.

Moe piiritustehase kortermaja elanikud keelduvad kolimast
AS Rakvere Piiritustehas lülitas kolmapäeval talle Moe külas kuuluvas kortermajas välja elektri. Nördinud majaelanike seas, kel pool aastat tagasi paluti 1. augustiks välja kolida, on neid, kes tahavad ette võtta kohtutee.
Üürilepinguid majaelanikega sõlmitud ei ole, ASi Rakvere Piiritustehas juhataja Arno Kanguri sõnul maksid elanikud firmale sümboolset tasu mõnikümmend krooni kuus, kirjutab Virumaa Teataja.
Jaanuaris saatis piiritustehas elanikele kirja, milles teavitas, et maja äärmiselt halva seisukorra tõttu on ettevõte otsustanud 2007. aasta teisel poolel alustada majas kapitaalremonti, mis kestab vähemalt kaks aastat.
Elanikud leiavad, et elekter tuleks tagasi panna, sest nemad ei taha mingi hinna eest sellest majast ära minna.
"Vallal on ju elanikele korterid leitud, mitu kuud teatasime ette, et 1. august on viimane piir, kui võib siin elada. Aga seni, kuni midagi ei juhtu, nemad välja ei lähe, kuigi minu meelest on täiesti ebanormaalne elada lagunevas majas," rääkis Arno Kangur.

Narvas ei pääse invaliidid rongi peale
Narva raudteejaama perroon asub rongivagunite põrandast tunduvalt madalamal - see puudujääk häirib märkimisväärselt kohalike puudega inimeste rongisõitu.
Narva invaliidide ühingu Eenar esimees Ljubov Zvereva tahaks väga, et Narva vaksali perroon oleks sama kõrge kui Tallinnas, Moskvas, Peterburis või Stockholmis, kirjutab Põhjarannik.
"Mina, kepiga liikuv invaliid, pole end üheski nendest linnadest ebamugavalt tundnud - üks samm vagunist ning oled juba perroonil. Narvas aga kulub kepi toel trepi alumisele astmele ning sealt vagunisse ronimiseks nii palju aega, et rong võib vahepeal ära sõita," rääkis ta.
Eesti Raudtee Narva kinnisvaraosakonna juhataja Alevtina Pisarenko ütles ajalehele, et kuulis sellest probleemist esmakordselt ajakirjaniku käest - invaliidid polnud neile kunagi oma murest suuliselt ega kirjalikult teatanud.

Kiviõlis hakatakse põlevkivist diislikütust tootma
Järgmisest aastast kavatseb Kiviõli Keemiatööstuse OÜ hakata tootma diislikütust, täies mahus käivitatud tööstus suudab katta 35-40% Eesti nõudlusest.
Euroopa kvaliteedinõuetele vastavat diislikütust hakatakse tootma samas tehases toodetavast põlevkiviõlist, kusjuures tootmise laiendamine suurendab ettevõtte käivet viis korda, kirjutab Põhjarannik.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ juhtkonna esimehe nõunik Nikolai Kutašov selgitas, et diislikütuse tootmises kasutusele võetav tehnoloogia on ainulaadne ning analooge sellele mujal maailmas pole.
Kiviõli keemiaettevõtte tehase uue tööstuse esimene järk käivitatakse juba järgmisel aastal, esialgne diislikütus hakkab vastama nõukogude GOSTi normidele.
See tähendab, et kütust hakatakse realiseerima kerge kütteõlina, mis on samuti Eestis äärmiselt defitsiitne. Pikemas perspektiivis hakatakse Euroopa standarditega vastavusse viimiseks kütust väävlist puhastama.

Antiigipood äritseb ebaseaduslikult muinasaegsete esemetega
Kuressaares asuv kauplus Lossi antiik müüs asjatundlikule ostjale 12. sajandist pärineva kaelaehte. Taoliste esemete müük on spetsialistide sõnul ebaseaduslik.
Oma kallimale kingitust teha soovinud hobiarheoloog leidis Kuressaare antiigikauplusest kaelaehte, mille eest maksis 1800 krooni. Arheoloogiadoktor Marika Mägi sõnul on tegemist 12. sajandist pärit ehtega, milletaoline ei ole eriti tavaline leid, kirjutab Oma Saar.
Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektori Rita Peirumaa ütles, et vastavalt muinsuskaitseseadusele tuleb siis, kui keegi midagi väärtuslikku leiab, leiust teatada ning ei tohi leidu puudutada, enne kui eksperdid on selle üle vaadanud ja andnud oma hinnangu.
Saaremaa Muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Külli Rikas tõdes samuti, et taoline müümine on ebaseaduslik.
Antiigipoe omanik teemat veel kommenteerida ei soovinud.

Kuressaare sundüürnikele rajatavate korterite arv võib suureneda
Sundüürnikele Aia tänaval asuvasse endisesse sõjaväe staabihoonesse rajatavate korterite arv võib seniselt seitsmelt kasvada, sest hoonesse on kavas rajada kokku 25 korterit.
"Linnaga on sellest ka juttu olnud, kuid seni nad mingit otsust veel langetanud ei ole," lausus Aia tänav 49 asuvat hoonet renoveeriva Fibera Grupp OÜ juhatuse liige Kristel Berens Meie Maale.
"Ehitame kõigepealt need seitse korterit valmis ja siis vaatame edasi. Kas paneme teised valmivad korterid vabaturule müüki või avaldab linn soovi sundüürnikele veel samas majas kortereid soetada," lisas ta.

Kärdla koduaiad, muuseumid ja raudlaevad pakuvad täna kohvi
Kohvilähkriteks kutsutud Kärdla rahvas avab täna kokku kuusteist ühepäevakohvikut.
15 + 1 ühepäevakohvikut töötab täna hiidlaste pealinnas neis paikades, kus iga päev kohvikud ei tegutse, ning kohvi pakuvad inimesed, keda tavaliselt näeb teistsuguses rollis.
Nii ootavad külastajaid Tuuru maja juures Ühepäevaliblikas, linnavalitsuses Kabinet, muuseumis Parunite Balkon ja kirikuesisel Ema Teresa. Uksed avavad Kantiin Neli Tankisti ja Koer, Onu Ööbiku Köök, Teeaed Seido, Kõrtsiaseme, Raudlaev, Viha Vesi, Tee Välja!, Ingli Trompet ja Kuradil Külas.
Kohvikunimelisi kohvipoode on kaks - Café Bella Rosa ja Café Orientale, mis mõlemad asuvad koduaedades. Esimene neist on linna tänavuse kauneima koduaia tiitli võitnud perekond Nõmmikute õuel ja teine perekond Kokovkinite koduaias Sadama tänaval.

Poolaastaga teenis Eesti Päevaleht 4,39 miljonit
Eesti Päevalehe ettevõtete grupp teenis esimesel poolaastal kasumit 4,39 miljonit krooni.
Eesti Päevalehe AS teenis esimesel poolaastal kasumit 2,73 miljonit krooni. Eesti Päevalehe tütarettevõte AS Linnaleht teenis kasumit 1,973 miljonit krooni ja töökuulutuste portaal Hyppelaud (OÜ Netikuulutused) 1,352 miljonit krooni. Mõlemas tütarettevõttes on Päevalehe osalus 50%. Seega teenis Eesti Päevalehe ettevõtete grupp kokku kasumit 4,39 miljonit krooni.
2006. aasta esimesel poolaastal oli Eesti Päevalehe AS-i kasum ilma erakorraliste tuludeta (Linnalehe aktsiate müük) 4,9 miljonit krooni ning tütarettevõtete kahjum kokku 2,436 miljonit krooni (Päevalehe osa sellest 1,218 miljonit krooni). Seega oli Päevalehe ettevõtete grupi kasum eelmise aasta esimesel poolel kokku 3,682 miljonit krooni.

Pildistav radar tuvastab kiiruseületaja isiku
Pildistav radar võib jälgida eravärvides politseiautost liiklejaid ette hoiatamata.
Eestis uudse digitaalse radarkaamera abiga tabatud kümmekond kiiruseületajat on esimesed eeskirjarikkujad, kellel polnud võimalust oma teost taganeda, sest kaamera jäädvustas rikkumise pildile.
"Pildid on piisava kvaliteediga, et näha, kas roolis oli naine või mees, blond või brünett, prillidega või ilma," ütles maantee-ameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk eile eravärvides politseiautosse paigaldatud radarkaamera esitlusel.
650 000 krooni maksva süsteemi katsetuste ajal radarkaamera silma ette jäänud juhid kutsuti politseisse, kus neile näidatud piltidelt võis näha eeskirjarikkumise aega ja kohta, auto kiirust ning ka äratuntavalt roolis istunud juhti. Just need asja- olud ei võimalda patusel juhil ajada süüd kellegi teise kaela. Radarkaamera on politseile praegu hädavajalik abiline, sest Eesti seadused võimaldavad kiiruseületamise eest trahvida auto kasutajat, mitte omanikku.

Ekspress Grupp ostab 846 miljoni krooniga internetiportaali Delfi
Hans H. Luige sõnul täidab Ekspress Grupp ostuga investoritele
Meediakontsern Ekspress Grupp teatas eile, et ostab infokataloogide kirjastajalt Interinfo Baltic ligi 846 miljoni krooni eest Baltimaades ja Ukrainas tegutseva internetiportaali Delfi. Kuigi konkureeriva meediakontserni Eesti Meedia hinnangul on ostuhind liialt optimistlik, peavad nii Ekspress Grupi juhid kui ka mõned analüütikud makstud hinda põhjendatuks.
Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik kirjeldas Delfi internetiportaalide operaatori ostu kui Baltikumi suurimat meediaalast tehingut. "Tehinguga anname investoritele seda, mida me neile oleme lubanud - nüüd oleme tõesti ülebaltiline meediagrupp ja Delfi ostuga siseneme jõuliselt internetimeedia turule," lausus Luik tehingut tutvustaval pressikonverentsil.

Jettidega kihutajad teevad looduskaitsjatele peavalu
Keelatud kohtades jettide ja skuutritega kihutajad häirivad
"Tammemäe järvel juhtub alatasa, et mina loobin lanti, aga siis tulevad inimesed, lasevad oma jetid vette ning hakkavad mu kummipaadi ümber slaalomit sõitma," kirjeldas hobikalur Hillar. Tammemäe järvel ei tohi seejuures liigelda mitte ühegi mootorveesõidukiga. Hillari sõnul nägi ta kihutavaid jette möödunud nädalal järvel mitmel korral. "Vehid küll neile käega, aga pärast ei taha naha peale ka saada," rääkis ta.
Ka Alam-Pedja looduskaitseala loodusvaht Jüri Ketner kinnitas, et nii Emajõel kui ka sinna suubuval Pede jõel kihutatakse ohtralt jettidega. "Tegelikult ei tohi kogu looduskaitsealal jettidega üldse sõita ning näiteks Pede jõel liiklemiseks on isegi mootorpaadi omanikel vaja küsida eriluba," rääkis ta.

Narva Aleksandri kirik sai uue tornikiivri
Terve päev väldanud ettevalmistustööd ja tuule vaibumise ootamine päädisid kolmapäeva õhtul enne kümmet sooritatud kiire kraanatõstega, mis andis Narva Aleksandri kirikule pärast 63-aastast vaheaega taas tornikiivri. Tornikiiver tõsteti maast lahti kolmapäeva õhtul kell 21.38 ja 20 minutit hiljem oli tornitipus näha juba esimesi keevitussädemeid. Keevitamine ja kraana kokkupakkimine jätkusid veel mitmel öötunnil. Neljapäeva hommikul tervitas 61-meetrine vastne kirikutorn Narva linnarahvast oma ajaloolisel kujul ja kohal.

Eestis on veredoonoreid ideaalist endiselt pea kaks korda vähem
Kuigi doonorite arv on tänavu jõudsalt kasvanud, on neid endiselt liiga vähe.
Eesti neli verekeskust kogusid eelmisel aastal kokku 24 615 liitrit verd. Kuigi verekeskustel on põhjust rõõmustada, sest võrreldes mullu sama ajaga on kasvanud esmadoonorite ja vereloovutuste arv, on verd siiski veel liiga vähe.
TÜ Kliinikumi verekeskuse direktor Helve König ütles, et öösiti saaks ta rahus magada alles siis, kui vereloovutuste arv oleks senisest 20 protsenti suurem.
Eestis on umbes 2,6 protsenti elanikest doonorid, mis on vajalikust kaks korda vähem. Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv riigis olema vähemalt neli protsenti elanikkonnast.
Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on selle aasta juuliks esmadoonorite arv kasvanud 181 inimese võrra, vereloovutuste arv kerkis 8273 korralt 8511-le.

USA põlgas Katrina orkaani järel Eesti pakutud abi ära
USA-s valminud raportist selgub, et suur osa pakutud välis-abist jäeti kasutamata.
Eelmisel nädalal avalikustati USA-s raport rahvusvahelise abi kohta, mida pakuti suurriigile pärast 2005. aasta Katrina orkaani. Selgub, et teiste hulgas suhtuti USA-s ka Eestist pakutud abisse ükskõikselt.
"Kohutavalt piinlik, et Eestile pole abipakkumise kohta midagi vastatud. Me saame aru, et Eesti pakkumine on suhteliselt väike, aga praegu kõlaks isegi "aitäh, aga ei, aitäh" paremini kui kurdistav vaikimine," teatas USA siinse suursaatkonna ametnik Jeffrey Goldstein raporti järgi ühes e-kirjas USA välisministeeriumile. Kirja saatis ta välja 16. septembril ehk 11 päeva pärast Eesti ametlikku abipakkumist. Aruande järgi saadeti USA Tallinna saatkonnale palve Eesti pakkumine tagasi lükata alles 7. oktoobril.

Pihl lahutab kapo ühe nime all kaheks
Julgeolek ja vastuluure lahutatakse ainult
Siseminister Jüri Pihli sõnul vajab kaitsepolitseiamet eri tööülesannete läbipõimumise tõttu kiiret reformi, mis on vajalik ka selleks, et Eesti saaks liituda Schengeni viisaruumiga 2008. jaanuaris.
Päevalehele antud intervjuus rääkis Pihl, et kapo peaks tõmbama selgema vahe oma kahe põhiülesande ehk riigi julgeolekut tagava töö ning jälitus- ja kriminaalmenetlusega seotu vahele. "Tinglikult tuleb need ülesanded lahku lüüa, sest siis kaob ära see segadus, mis on seal olnud seoses julgeolekuasutuste ja jälitustegevuse vahelist olukorda 2004. aastal muutnud kriminaalmenetluse seadustikuga," ütles ta ning möönis, et võib-olla on asi selguse saamisega pikalt venima jäänud.

Uus rahvusringhäälingu hoone rõhutab läbipaistvust
Eesti rahvusringhäälingu hoone arhitektuurivõistluse võitis taanlase ülikallis lahendus.
Hoone arhitektuurivõistluse võitis läbipaistva maja projekteerinud Taani arhitekt, kes on osalenud ka oma kodumaa ringhäälinguhoone kavandamisel. Võitja kuulutas eile Rotermanni soolalaos välja Eesti rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa.
Töö nimega "RING-HÄÄL-HING" autor Erik Nobel Taani arhitektuuribüroost Nobel Arkitekter A/S ei osanud võitu oodata. "Võit tuli mulle üllatuseks, ma polnud selleks valmistunud. Kuid ma ootan suure huviga edasist koostööd maja valmimise suunas," rääkis Nobel. Taanlane teenis oma tööga 300 000 krooni suuruse preemia.
Võidu juures said määravaks funktsionaalsus ja sobivus meediahooneks. Allikmaa sõnul oli otsustamine raske. "Rahvusringhääling on ainult 63 aastat vana ja juba tuli meil korraldada konkurss, mis on esimene omataoline kogu Eesti ajaloos," sõnas mees.

Tallinn saab uue lennuliini
Estonian Air avab sügisel lennuliini Tallinn-Kuressaare-Stockholm, kirjutab ajaleht Oma Saar. Algselt juunis käivituma pidanud lennuliini kohta lubas Estonian Airi pressiesindaja täpsema info avaldada esmaspäeval. AS-i Kuressaare Lennujaam juhatuse esimees Mati Tang ütles ajalehele, et kuuldavasti hakkab uus liin tööle septembris, kuid mis kuupäevast ja millise graafiku alusel, selle kohta täpsem info puudub.
33-kohaline Saab
Liini hakkab teenindama 33-kohaline lennuk Saab 340. Praegu lendab kolmandat hooaega Kuressaare ja Stockholmi vahel Rootsi lennufirma Skyways, kes teeb koostööd reisifirmaga Grand Tours ja Saaremaa Spa hotellidega.

Tartusse läheb kaks uut kiirrongi
Edelaraudtee paneb alates 3. augustist reedeti ja pühapäeviti käiku kaks lisakiirrongi Tallinna ja Tartu vahel. Tallinnast väljub rong kell 13.55 ja Tartust kell 14.20. Tallinnast Tartusse jõuab rong kahe tunni ja 30 minutiga, sõiduaeg Tartust Tallinna on kaks tundi ja üheksa minutit. 1. augustist tõstis Edeleraudtee ka piletihinda.

Haridusamet otsib asutustele juhte
Tallinna haridusamet kuulutas neljapäeval välja avalikud konkursid ühe kooli direktori ja kuue lasteaia juhataja leidmiseks, sest praegustel juhtidel hakkavad lõppema viieaastased töölepingud. Direktorit otsitakse Kivimäe põhikoolile ning juhatajat lasteaedadele Vesiroos, Õunake, Kaseke ja Mudila, Tallinna Muinasjutu lasteaiale ning Tallinna 9. lasteaiale.

Elektrivõrguga liitumiste arv näitab ehitamise vähenemist
Jaotusvõrgu 2007. aasta II kvartali tulemused näitavad, et elektrivõrguga liitumiste arv on vähenenud.
Käesoleva aasta II kvartalis sõlmis Jaotusvõrk 2573 elektrivõrgu liitumislepingut, aasta I kvartalis sõlmiti aga üle 100 lepingu rohkem ehk 2696, teatas OÜ Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht.
Kõige rohkem on liitumisi endiselt Harju- Tartu- ning Pärnumaal, moodustades 65% kogu Eesti liitumiste mahust. Eelmise aasta samal perioodil oli see näitaja koguni 72%. Samas on liitumiste arv vähenenud just Harjumaal. Teistes piirkondades on liitumiste arv jäänud samale tasemele ning tõusnud Raplamaal, Pärnumaal ja Saaremaal.
Välja saab tuua suundumuse, et vähenenud on liitumiste arv, kuid liitutakse suuremate võimsuste tarbimiseks. Ühelt poolt näitab see suuremate tööstusettevõtete liitumist, kuid ka uute ehitatavate eramajade ning büroode elektri tarbimisvõimsuste kasvu.

Maksuametit kaotus Paltsile ei heiduta
Maksu- ja tolliamet teatas kommentaariks kohtukaotusele ärimeestele Tõnis Palstile ja Toomas Peegile, et jätkab tehingute maksustamist vanal viisil.
"Endiselt leiame, et maksustamisel tuleb lähtuda tehingute tegelikust majanduslikust sisust ning amet lähtub sellest ka edaspidi," ütles maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld.
Samas tunnistab maksuamet Roopõllu sõnul riigikohtu otsust ja peab oluliseks, et keeruline maksukaasus sai selgeks vaieldud.
Riigikohus ei võtnud eile menetlusse maksu- ja tolliameti kassatsioonkaebusi endise AS Levicom aktsionäride Tõnis Paltsi ja Toomas Peegi maksuvaidlustes, seega on lõplikult tühistatud maksuameti miljonitesse kroonidesse ulatuvad maksuotsused ärimeestele.
Maksuhaldur leidis oma tühiseks muutunud maksuotsustes, et viis AS Tele2 Holding (endine AS Levicom) aktsionäri, sealhulgas ka Palts ja Peek, võõrandasid oma aktsiad Rootsi ettevõtjale Tele2 AB, kuid tehing toimus Hollandis ja Hollandi Antillidel asuvate off-shore firmade kaudu, et hoiduda kõrvale tulumaksu tasumisest.

Läbi e-maksuameti esitati ligi kaks miljonit deklaratsiooni
Inimesed on selle aasta esimesel kuuel kuul läbi e-maksuameti kokku esitatud ligi 2 miljonit tuludeklaratsiooni, tulu- ja sotsiaalmaksu, käibe- ning tollideklaratsiooni.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov ütles, et e-teenuste pidev arendamine ja nende kasutajate hulga tõstmine on ametile väga oluline, sest läbi e-maksuameti on klientidel võimalik oma kohustused riigi eest täita kiirelt ja mugavalt.
"Teiselt poolt tekib sellest oluline ressursi kokkuhoid, kuna jääb ära deklaratsioonide sisestamine ametnike poolt. Lisaks paraneb deklareerimise kvaliteet, kuna arvuti kontrollib esitatud deklaratsioone koheselt nende esitamisel ja annab teada võimalikest vigadest," ütles Jegorov.
Käesoleva aasta esimesel kuuel kuul esitati elektrooniliselt 88 protsenti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ja 90 protsenti käibedeklaratsiooni. Läbi e-maksuameti esitatud tuludeklaratsioonide arv tõusis 86 protsendini. Oluline on ka see, et 94 protsendile klientidest, kes esitasid oma tuludeklaratsiooni läbi e-maksuameti, tagastas amet pärast esmast kontrolli enammaksutud summad viie tööpäeva jooksul.

Eesti kaupade ja teenuste hinnaralli näib lõputu
Eesti on kaotamas odava maa mainet, pealinna hinnad on juba võrreldavad Pariisi omadega.
Sellel aastal käima läinud hinnatõusu maratoni võrdleb Eesti konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josing 2000. aastate algusega, mil kallinemine oli sama tormiline ja inflatsioonitase kõrge. "Kuna paljud hinnatõusud on kohe ees, siis ei paista hinnarallil lõppu veel tulevat, sest kütusehinna tõusul on laialdane mõju," märkis Josing.
"Hetkel võin kindlalt väita, et inflatsioonitase tõuseb tuleva aasta algul kindlasti. Samuti mõjutab hinnatõus turismi, kuna hinnad Tallinna kesklinnas on võrreldavad Pariisi kesklinna omadega."
Mõju tarbimisharjumustele
Eesti hakkab oma odava maa mainet kaotama ning Josingu sõnul ei leia sel juhul tavaturist enam põhjust Eestisse sõitmiseks.

Eesti Post palkab lahkunud juhatuse liikme uuesti
Eesti Post võtab postifirma kehvade tulemuste tõttu vabastatud Jaan Tuule tööle nõunikuna.
Eesti Posti juhatuse liige Ahti Kallaste kinnitas, et tema ja Eesti Posti teine juhatuse liige Aavo Kärmas on otsustanud, et Tuul asub tööle juhatuse nõunikuna tähtajalise lepingu alusel. Tuul asub sellele kohale septembrist. Leping kestab 2009. aasta alguseni, kui ettevõttele avaneb suuri muutusi kaasa toov postiturg.
"Jaan Tuul on Eesti Posti elav ajalugu, ta oskab meile selgitada, miks minevikus üks või teine otsus on tehtud," kommenteeris Kallaste. "Minu ja Kärmase ajalooline mälu Eesti Postis on lühike." Jaan Tuul on töötanud postifirmas 1975. aastast ehk kokku juba üle 30 aasta.
Kallaste ei soovinud täpsustada Tuulega kokku lepitud palgasummat, kuid lisas, et juhatuse nõunik ei ole üle- ega alamakstud.

Ilves külastab esmakordselt Seto kuningriiki
XIII Seto kuningriigi sootskva kuulutab laupäeval Meremäe mäel välja Seto Kuningriigi päeva, mida on lubanud külastada ka president Toomas Hendrik Ilves.
Kuningriigis toimuvad erinevad võistlused, et selgitada välja parimat pärimuskandjad nii noorte kui vanemate inimeste hulgas - võitjad kannavad vastavat tiitlit terve aasta, teatas Setomaa valdade liidu pressiesindaja.
Päeva teisel poolel valitakse järgnevaks aastakse Seto Kuninga maapealne asemik, elik Seto kuninga ülembsootska, samuti valitakse noorsootska.
Terve päeva on kohal leelokoorid ja muusikud, käsitöölised ning toidupakkujad - õhtu lõpetab suur kirmask.

Romaaniülikool: Aleksandr Solženitsõn "Vähktõvekorpus" 
Tõe anatoomia ja allegooria: hirm selle ees, et halastamatu tõde võib olla elukardetav, on õigupoolest kõrvaline. Inimene lihtsalt
Hullumaja võib olla väga lõbus asutus. Vähihaigla on seda aga väga erandlikult (nt meie Mart Raual).
Pärast jutustuse "Üks päev Ivan Denissovitši elus" ilmumist ajakirjas Novõi Mir (1962, nr 11) ja selle esitamist 1964. aasta Lenini preemia kandidaadiks, tahtis Solženitsõn väga, et ka tema järgmised asjad ilmuksid just selles ajakirjas. Vastu ei seistud talle ja tema tõttu ajakirjalegi sugugi mitte ainult seepärast, et Solženitsõn ründas stalinismi kaudu Nõukogude võimu patoloogiat oma vaatekohast. "Kadedikud" tekkisid ka nime poolest kolleegide hulgas, nagu nad tekivad igal pool alati, kui üks teiste keskel saab soodsama režiimi.
"Vähktõvekorpuse" kui käsikirja arutelul NSV Liidu kirjanike liidu sekretariaadis 22. septembril 1967 ütles autor selgesti, et romaani pealkiri ei ole mõeldud karikatuurse allegooriana ehk - järgnev on minu edasiarendus - vähihaigla ei ole Nõukogude Liit ega vähk ise Nõukogude kord. Asja huvides Solženitsõn teisiti öelda ei võinud. Tema järgi on romaan vähist kui ainult haigusest, mis võib põhjustada kannatusterohke surma, ja sellisest surmast pääsemisest. "Hirmust lõdisevad usuisad" (August Sang) olid veendunud vastupidises. Romaan jäi Nõukogude Liidus avaldamata.

Eesti õpilased said Lõuna-Koreas väitlemise MM-il kolmanda koha
Eesti väitlusseltsi väitlus-juhi Kajar Kase sõnul oli see Eesti jaoks kõigi aegade parim tulemus.
Juuli alguses Lõuna-Koreas toimunud koolinoorte väitlusvõistlusel väitlesid eesti noored end inglise keelt võõrkeelena kõnelevate riikide seas kolmandale kohale. Üldarvestuses saadi 20. koht.
Eesti võistkonda kuulusid Herman Kelomees, Klairi Liis ja Viktor Nikonov Tallinnast, Marta Pulk Pärnust ja Eva Sule Tartust. Oma muljetest rääkis Eesti Päevalehele võistkonna noorim, Tallinna reaalkoolis õppiv 17-aastane Viktor, kes on väitlemisega tegelenud kaks aastat.
Rõõmsameelne ja suhtlemisaldis Viktor on positiivselt üllatunud, et nende edukust on tähele pandud. Juhuslikult väitluskunsti maailma sattunud noormees ütleb, et pärast kaheaastast kogemust ei tule enam ette kriitilisi olukordi, kus klomp kurku kinni jääks. "Kui rahulikuks jääda, leiab olukorrast alati väljapääsu," ütleb ta.

Darren Hanlon ja Pikelet Juuksuris
Homme avab pärast suvepuhkust uksed Tallinna vanalinna hubane baar-klubi Juuksur. Algava sügishooaja avaürituseks on selle suve viimane Odessa Pop, millele annavad taas näo sõbralikud austraallased - Darren Hanlon Sidneyst ning Melbourne'i tõusev täht Pikelet oma folki, indie-poppi ja psühhedeeliat segava soolokavaga. Plaate mängib Mihkel Roosberg. Pidu algab kell 19.30 ja lõpeb hiljemalt 23.00.
Pilet maksab 75 krooni, flaieriga 50 krooni.

Teksanäitus disainigaleriis
Täna kell 17 avatakse Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt. 6) näitus "Teksased. Eesti. Monton". Näitus esitleb Montoni uut teksakollektsiooni "Spiced M", mille autoriteks on disainerid Kaire Kivari, Piret Puppart, Julia Korovina, Janika Sootna ja Jaana Varkki ning mis pakub uudiseid, näiteks korsett-teksaseid. Lisaks eksponeeritakse Eesti kunstiakadeemia moetudengite rõivakavandeid ning heidetakse pilk Eesti teksaspükste ajaloole. Galerii on avatud esmaspäevast laupäevani, kella 12-18, näitust saab näha 22. augustini.

SÕNAVARA.  Kellad ja viled
SÕNAVARA. Kellad ja viled pärinevad IT-maailmas mõnusalt askeldava kodaniku igapäevasest sõnavarast.
Kõige üldisemalt öeldes on need igasugused virtuaalsed ja mittevirtuaalsed lisavidinad, iluasjad ja heliefektid, mida pole asja eesmärgipäraseks toimimiseks otseselt vaja, aga mis aitavad elu ilusamaks teha.

Euroopa judoliidu peakohtunik tuleb Eestisse
Judoliidu kohtunike komisjoni esimees, hollandlane Jan Snijders, külastab käesoleval nädalavahetusel Eestit ja tutvustab uusi judoreegeleid.
Jan Snijders visiidi eesmärgiks on tutvustada siinse regiooni judokohtunikele uuenenud judo võistlusmäärusi, teatas Eesti judoliit.
Judoreeglites on viimasel ajal toimunud mitmeid parandusi, et muuta judo huvitavamaks ja jälgitavamaks. Snijders ise on mitmete selliste muudatuste algataja.
Laupäeval esineb ta hotellis Meriton Grand Hotell Tallinn toimuval seminar Eesti, Soome, Läti ja Leedu judokohtunikele.
Snijders lahkub Eestist pühapäeval.

Vormel: Alonso oli reedese päeva kiireim
Vormel-1 Ungari GP reedestel vabatreeningutel näitas kiireimat aega Fernando Alonso (McLaren).
Valitsev maailmamieister parandas Hungaroringil teisel sessioonil oma hommikust aega enam kui pooleteise sekundiga ja edestas Heikki Kovalainenit (Renault) 0,364 sekundiga, vahendab Sportnet.ee.
Kolmandal sektoril kiireim olnud MM-võistluste üldliider Lewis Hamilton (McLaren) kaotas hispaanlasele üle nelja kümnendiku.
Teise treeningu kiireimad ajad sõideti välja pooleteisetunnise sessiooni keskosas. Tunni täitudes hakkas ka vihma tibutama, kuid reedene päev lõpetati taas sajuta. Ferrari piloodid Kimi Räikkönen ja Felipe Massa jäid viimati Alonsost maha seitsme kümnendikuga ja olid vastavalt kuues ning seitsmes.

Kais ja Vesik jätsid turniiri pooleli
Austrias Klagenfurtis toimuval rannavõrkpalli Grand Slam etapil Eesti esipaar Kristjan Kais - Rivo Vesik viimases alagrupimängus värskete maailmameistrite Todd Rogersi - Phil Dalhausseri vastu vigastuse tõttu platsile ei tulnud.
K-alagrupis jäid Kais ja Vesik kolme kaotusega viimasele pulgale, kirjutab Sportnet.
Grupi võitis üllatuslikult Itaalia paar Eugenio Amore ja Riccardo Bizzotto.

Kais ja Vesik kaotasid ka teise mängu
Austrias Klagenfurtis toimuval rannavõrkpalli Grand Slam etapil kaotasid Kristjan Kais ja Rivo Vesik täna alagrupi teises kohtumises tulemusega 0: 2 Itaalia duole Eugenio Amore ja Riccardo Bizzottole.
"Tõste kõigub nii palju, et jääme oma rünnakuga hätta," tõi Kais esile kaotuse peamise põhjuse. "Õlavalu annab ka tunda, mistõttu peame hooaja edasised plaanid tõsiselt läbi arutama."
Turniiri kahe kaotusega alustanud Kaisi ja Vesiku viimaseks alagrupivastaseks on värsked maailmameistrid Todd Rogers - Phil Dalhausser USA-st, kellega minnakse vastamisi täna kell 14.00. Maailmameistrid on pärast edukat MM-i näidanud sama kahvatut mängu nagu eestlased - täna kaotasid ameeriklased 0: 2 Hispaania paarile Pablo Herrera - Raul Mesale.
Iga alagrupi võitjad pääsevad otse teise ringi 16 parema hulka, teisele ja kolmandale kohale platseerunud duod paigutatakse esimeses ringi paaridesse loosi alusel.

Jyväskylä ralli: liider Grönholm, Aava kerkis 10. kohale
Soomes Jyväskyläs toimuval MM-rallil hoiab pärast seitsmendat kiiruskatset liidrikohta soomlane Marcus Grönholm, Urmo Aava tõusis 10. kohale.
Järjekordset Jyväskylä ralli võitu püüdev Marcus Grönholm lõpetas teise võistluspäeva publikukatse võiduga. Fordi piloot edestas kahe kilomeetri pikkusel Killeri katsel Citroëni pilooti Sébastien Loebi 0,1 sekundiga. Prantslase tiimikaaslane Dani Sordo oli 0,2 -sekundilise kaotusega kolmas.
Subarut rooliv austraallane Chris Atkinson võttis Killerilt neljanda tulemuse, ralli liidrile Grönholmile jäi ta alla 0,3 sekundit. Mitsubishi Lancer WRC-ga võistlev Urmo Aava sai päeva lõpukatsel 1,6 -sekundilise kaotusega üheksanda aja.
Päeva viimane katse Soome ralli hetkeseisu suurt ei muutnud. Grönholm juhib 4,4 sekundiga rahvus- ja meeskonnakaaslase Mikko Hirvoneni ees. Noor soomlane sai publikukatsel viienda koha. Loeb jääb rivaalile alla 20,2 sekundit. Atkinson on esikohast 46,9 sekundi kaugusel, norralane Petter Solberg on oma Subarul viies ja kaotab Grönholmile 57,3 sekundit.

Üheväravaline kaotus jätab FC Levadiale kodumängus võimaluse
FC Levadia kapten Marek Lemsalu: peamine oli mitte "pakiga" Tallinna naasta!
Üleeile hilisõhtul Belgradis Meistrite liiga teise eelringi avakohtumises Serbia suurklubile Crvena Zvezdale 0: 1 alistunud Eesti esiklubi FC Levadia asub eeloleval kolmapäeval Tallinnas peetavas kordusmängus võitlema edasipääsu pärast.
"Võimalus on meil alles," tõdes Levadia kaitseliini tugisammas Lemsalu. "Arvestades, et kaotasime võõrsil vaid ühe väravaga, tuleb rahule jääda, kuigi mänguliselt soovinuks muidugi paremat etteastet. Aga põhiline oli mitte "pakiga" koju tulla - ETV lubas ju meie kodumängu üle kanda ning kes seda vaataks, kui me naaseks Belgradist suure saunaga!"
Arvestades 1991. aastal Euroopa meisterklubide karikaturniiril triumfeerinud Crvena Zvezda mängulist ülekaalu, võrdub 0: 1 allajäämine Lemsalu hinnangul koguni väikese võiduga. "Kusjuures väga vähe jäi puudu, et oleksime lõpus isegi viigistanud," tõdes ta, meenutades Vitali Leitani, Vitoldas Cepauskase ja Indrek Zelinski luhtunud võimalusi viimastel minutitel.

McLaren andis Ferrarile vastulöögi
Spiooniskandaalil pole lõppu näha, aga McLaren peab uut uurimist ajaraiskamiseks.
Kuigi Rahvusvaheline Autospordiliit (FIA) ei karistanud McLareni vormelitiimi Ferrari meeskonna salajase info hankimise eest, kogub spionaažiskandaal uusi tuure. Ferrari protesti peale vaatab FIA apellatsioonikohus juhtumi uuesti üle, tehes lõpliku otsuse teatavaks augusti lõpus Pariisis.
Itaalia autospordiliit sai julgustust FIA presidendi Max Mosley kirjast, milles viimane tõdes, et FIA mootorispordi maailmanõukogu WMSC tunnistas oma otsuses, et McLareni valduses oli Ferrari salajane info, kuid meeskond ei saanud sellest mingit praktilist kasu.
Apellatsioonikohus võib McLareni õigeks mõista, kuid kõige karmima otsuse korral eemaldada ka MM-sarjast.

1 küsimus kaheksapaadi treenerile
"Kas sõudeliidu otsust lähetada noorte maailmameistriks tulnud kaheksapaat ka täiskasvanute MM-ile võib vaadelda kui preemiasõitu?"
Vastab
Matti Killing,
kaheksapaadi treener ja
projektijuht
Mitte mingil juhul. Otsus kasvatada üles kaheksapaadi sõudjad sündis pärast Ateena olümpiat. Poistega on tööd tehtud, Müncheni MM-il mõne nädala pärast ei puudu neil võimalus võtta Pekingi olümpiaoht. On vaja tulla seitsme parema hulka ehk teisisõnu võita B-finaal. Maailma kaheksapaadi tippudele kaotavad meie noored praegu kümne sekundiga, B-finaali tasemele mitte üle viie. Järelikult võib võidelda. Liiati arenetakse selles vanuses kuudega. Sõudeliidul oli nagunii plaan saata MM-ile üksikaerupaat. Praeguses seisus on loogiline, et läheb kaheksapaat, kuigi noorte MM-tiitel - olgem õiglased! - oli üllatus.

Vutipealik Viggo Jensen: väikeriigi koondisel on vaja tarku jalgpallureid
Eesti jalgpallikoondist tuhast tõstma palgatud taanlane Viggo Jensen (59) erineb hollandlasest eelkäijast Jelle Goesist nagu hunt jänesest.
Uues bossis leidub nii karmi kaalutletust kui ka piisavalt avatust. Ta on ülikogenud treener, kes ei pea koos noore meeskonnaga kasvama, nagu 34-aastaselt sinisärklaste juhendajaks tõusnud kinnise loomu ja väljakujunemata treenerikäekirjaga Goes. Jenseni autoriteeti upitab ka tema profimängija karjäär, mis tipnes kuulumisega kuulsa Müncheni Bayerni hingekirja.
Härra Jensen, kuidas te tunnete ennast uuel ja nii vastutusrikkal postil nagu Eesti jalgpallikoondise peatreener?
Mõnes mõttes on see mulle tõesti natukene uus amet - mu senine peatreenerikogemus rahvuskoondisega on piirdunud Taani alla 23-aastaste meeskonna eesotsas. Samas on Taani U-23 esinduse ohjamine suhteliselt sarnane mis tahes A-koondise juhendaja ametiga.

Leonidas Donskis: vihkamine on alati seotud lihtsalt nimedega
Käsmu suveülikooli sümpoosionil "Kellele kuulub mälu? Mäletamise jõud" esines teiste hulgas filosoof ja politoloog, Kaunase ülikooli professor Leonidas Donskis.
Tõnu Viik: Leonidas, sa oled kirjutanud raamatuid ja artikleid, mida võiks sisu järgi liigitada väga erinevatesse valdkondadesse, alates kirjandus- ja kultuuriteooriast kuni poliitikafilosoofia- ja sotsioloogiani. Ametinimetuse järgi oled sa poliitikateaduste professor. Kuidas ise kirjeldaksid oma asendit teadusväljal?
Leonidas Donskis: Mõnikord tundub mulle, et ma olen humanitaar, kes huvitub sotsiaalteadustest, mõnikord jälle, et olen sotsiaalteadlane, kes huvitub humanitaariast. Minu esimene doktorikraad, mille ma kaitsesin 1990 Leedus, oli filosoofiaalal, mis kuulub humanitaarteaduste hulka.
Teise doktorikraadi kaitsesin ma Helsingis eetika ja ühiskonnafilosoofia õppetoolis, mis seal kuulub sotsiaalteaduste hulka. Aga minu arvates kipume teadustevaheliste erinevustega liialdama.

NAK-i väike pornoraamat maitseb kui räim tomatis
Noorte Autorite Koondise värske pornoraamat näitab, et eesti keel on väga seksuaalne.
Tartu Noorte Autorite Koondisele (NAK) tunduvad meeldivat väikesed asjad. Naklaste vanem liikmeskond armastab oma esinemistel lugeda vemmalvärsse kas väiksest perenaisest, luuletajast või õlletehasest. Nüüd on päevavalgust näinud piibelliku eessõnaga teos "Väike pornoraamat", milles on trükitud viimase kuue aasta pornoteemalised keelemängud. Aleksandersuumanlikke ega Ilmar Laabani mõõtu keelevirtuoossusi raamatus ei ole, küll on siin suurel hulgal kalambuuritsemist ("käskiv joogaporno: pane endale kõrva taha").
Nak-i elujõulisust näitav liiga ilusas punases kvaliteetses köites üllitis (viimane kogumik "Emajõe kondor" ilmus viie aasta eest) on n-ö siseringi killukogumik. Kuid ka teistel keeletundlikel ja mitte väga puritaanliku ellusuhtumisega inimestel on seda naljakas sirvida. Tsitaadimaigulised lausejupid mõjuvad nagu ajalehtede viimase lehekülje anekdoodid - huumorit on, aga alati naerma ei aja, üle kahe korra lugeda ei viitsi ja parimad palad räägitakse sõpradele.

Provence'ist ei saa mööda ei lugejad ega kirjutajad
Peter Mayle kirjutab, et Provence'i kolinud inglane külalisi oma hoovile ei oota.
Kui Carol Drinkwateri "Oliivipuude" triloogia läbi, aga huvi Lõu-na-Prantsusmaa vastu pole kadunud, võtke kätte Peter Mayle'i "Aasta Provence'is".
Ma ei ole kindel, kas neid raamatuid on õige võrrelda, sest üks neist on romaan, teist aga tutvustakse kui mälestusteraamatut. Aga siiski - sisu on ju sarnane: nii nagu inglanna Carol oma mehega, kolib ka inglane Peter oma naisega Provence'i ja ostab seal maja, mis vajab renoveerimist. Sarnased on olu- ja toidukirjeldused, kurtmine kohutava bürokraatia ning sageli mitte eriti abivalmite kohalike pärast.
Kui "Oliivipuude" triloogia puhul on rõhk lool ja süžeel, mis jookseb nagu haarav film, siis "Aasta Provence'is" on jagatud kronoloogiliselt 12 kuuks, kuid süžee on veidi nõrgem, pigem hüpatakse ühelt teemalt teisele ning rõhk on detailidel, juhtumitel, üksikutel lookatketel.

Tuhat lehekülge Euroopa muutmise ajalugu
Tony Judt on kaante vahele koondanud 34 Euroopa riigi ajaloo 60 aasta jooksul.
Judt ei ürita seni tähelepanuta jäänud arhiivimaterjalidele toetudes konstrueerida uut teooriat, mis näitaks, et kõik oli tegelikult hoopis teistmoodi, kui siiani arvatud. Autori arusaam Euroopa asjade olemusest on tekkinud aastakümnetepikkuse laialdase lugemuse tulemusena ning sellest jutustab ta arusaadavalt ja soravalt. Tegu ongi pika narratiiviga, kuhu on põimitud poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, etnilised, kultuurilised jm faktorid. Tekst on suhteliselt vähe liigendatud, seega teose kasutamise käsiraamatuks oleks ebamugav - konkreetse teema puhul ei piisa asja mõtteni jõudmiseks ainult mõne lehekülje läbilugemisest.
Sõjajärgses Londonis immigrantide järeltulijana sündinud ja praegu New Yorgis töötaval professoril on olemas sedalaadi teose kirjutamiseks vajalik isiklik kogemustepagas ja geograafiline distants. Ta suudab vaadelda Euroopa arengu kulgu ilma mõne konkreetse riigi vaatevinklisse takerdumata ja samas ei kirjuta ta ka lihtsalt ameeriklasena. Selline "oma mättast" loobumine rahvuslikus või ruumilises plaanis, säilitades samas kindlalt isikliku arvamuse, on keeruline kunst.

J.K.  Rowlingul käsil uued romaanid
Üliedukas kirjanik rääkis ajalehele USA Today, et tal on töös kaks uut käsikirja: üks lastele ja teine täiskasvanutele. "Ma ei tunne vajadust tõestada, et suudan kirjutada ka suurtele. Olen neile kirjutanud varemgi," ütles ta. Samas tunnistab Rowling, et teoste ilmumine võib aega võtta, "Harry Potteri" finants-edu tagab talle rahuliku mõtlemisaja.

Kerouaci "Teel" ilmub kärpimata versioonis
Biit-generatsiooni kirjanduslik tähtteos, Jack Kerouaci "Teel" ilmub peagi tsenseerimata kujul Penguini kirjastuses, kirjutab The Independent. 1957. aastal välja tulnud algversioon oli tugevasti tsenseeritud, sest sisaldas kirjeldusi narkootikumide tarvitamisest ja geiseksist. Uues versioonis on loobutud ka tegelaste pseudonüümide kasutamisest. Samuti on kavas Kerouaci teosest filmi tegemine, selle produtsendiks on Francis Ford Coppola ja lavastaja Walter Salles.

Baskini anekdoodid
"Doktor, öelge ausalt, kas neist toidulisanditest on ka mingit reaalset kasu?"
"Muidugi. Hiljuti ostsin pojale suvila ja tütrele BMW!"
"Kallim, kui sa mind veel korra suudled, olen eluks ajaks sinu oma!"
"Oi, milleks hirmutada!?"
Noor sekretär ütleb uuele kolleegile:
"Meie direktor tõstis mu palka, kui sai teada, et ma panin oma pojale tema nime!"
"Ta tõstis minu palka ka," vastab kolleeg, "selle eest, et ma ei pannud oma pojale tema perekonnanime!"
Bürootöötajad kohtuvad pärast vana-aastaõhtu pidu.

JÄRJEJUTT (12): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Härra Segundus naeratas ja tänas teda. "Kahtlen siiski, kas nii juhtub. Mu peamine mure on materjali puudus. Mul endal on väga vähe raamatuid ja kui ühing laiali läheb, siis pole aimugi, mis saab tema raamatutest, ent vaevalt need mulle antakse."
Härra Segundus sõi leiba (mis oli tõepoolest nii suupärane, nagu härra Pleasance ja tema sõbrad olid väitnud) ja heeringat ning võttis mõne lonksu teed. Nende jõud rusutud hinge lohutada oli ilmselt eeldatust suurem, sest ta meeleolu tõusis pisut ning sellest tarmukust ammutades tõmbas ta mantli selga, surus kübara pähe, mässis salli ümber kaela, sikutas kindad kätte ja rühkis mööda lumiseid tänavaid Yorki katedraali suunas, kus härra Norrell pidi oma imeteo korda saatma.

Van der Loo: energiajulgeoleku loob alternatiivide olemasolu
Royal Dutch Shelli Euroopa Liidu suhete juht Hans van der Loo räägib ettevõtte tulevikustsenaariumitest, Venemaast ja haridussüsteemi vajakajäämistest.
Äriliselt on igasugused uuringud kulukad, miks tegeleb Shell ka suhteliselt kauge tuleviku stsenaariumite kirjutamisega?
Meie tööstuses ei saa asju üleöö muuta, sest varade eluiga on suhteliselt pikk. Kui keegi sai täna Tallinnas oma esimese auto, on see Euroopa teedel keskmiselt neliteist aastat ja pärast seda veel kaksteist. Need 26 aastat kasutab auto kütust, mille jaoks ta ehitati. Seega on kogu süsteem väga inertne. Muutused peavad toimuma pikemas perspektiivis ja järk-järgult.
Shell vaatab tulevikku meie äri pärast. Vajame näiteks palju noori nutikaid töötajaid. Sõltume selles osas pakkujatest: ühiskonnast ja koolisüsteemist. Samas väheneb paljudes riikides rahvastik ning reaalteadused kaotavad populaarsust. Ma ei ütle, et ainult teadlased võivad midagi leiutada, aga innovatsioon ja leiutised tulevad üldjuhul inimestelt, kellel on haridus reaalteadustes.

ANDRUS KIVIRÄHK: Vladimir Sputnik ja suvelabasus
Selle suve intrigeerivaim uudis tuli kahtlemata Venemaalt. Nimelt teatati, et peagi reisib kosmosesse üks väga tuntud venelane, vihjamisi anti aga mõista, et see kosmoserändur pole keegi muu kui Vladimir Putin ise.
Kui see sosin tõesti tõele vastab, siis on leidnud lahenduse ka kõiki poliitikahuvilisi vaevanud küsimus: mis saab Putinist pärast järgmiseid presidendivalimisi? Ei ole ju võimalik, et Venemaal üks tsaar võimu vabatahtlikult käest annab. Troonilt lahkutakse ikka kas jalad ees... või siis veel kõrgemale ametipostile! Kuid kelle aujärg on hiilgavam kui Venemaa isevalitseja oma? Üksnes Jumala! Nii oleks täiesti loogiline, kui kaks ametiaega Venemaad presidendina valitsenud Putin teeks veel ühe sammu karjääriredelil, lendaks sputnikuna taevasse ning võtaks vastu Issanda enda ametikoha. Maa peal, Kremlis, juhiks Venemaad uus president, tema kohal kosmoses aga hiilgaks Putini kuldne pale.

REPLIIK: Lisaeelarve, oih! 
Jüri Pihlil lipsas Päevalehele antud intervjuus suust Eesti praeguse rahanduspoliitika tabusõna: lisaeelarve. Siseminister andis mõista, et valitsuse reservidest ei jätku pronksiöö ajal tööl olnud politseinikele preemiate maksmiseks, mida maikuu emotsionaalses tujus lubati. Ilma preemiatetagi on valitsus üle 70 miljoni krooni pronksiööga seotud erakordseteks kuludeks kandnud.
Siiani on valitsus eesotsas peaminister Andrus Ansipiga pühalikult tõotanud, et sel aastal lisaeelarvet ei tehta, tõendades nii riigi konservatiivset lähenemist rahapoliitikale. Kuid Pihli lause paneb valitsuse dilemma ette. Ansip saabub Kanadast tagasi tähtsa preemiamedaliga Eesti vabadusvõitluse toetamise eest. Kuidas aga jääb politseinikele lubatud preemiaga, kui seda saab vaid lisaeelarvest teha? Või jätkub valitsusel jõudu rahakotirauad koomal hoida? Paras pähkel.

JUHTKIRI: Vastupropagandat! 
Eesti poliitikud ja välispoliitika kujundajad on lähtunud siiani eeldusest, et parem on mitte reageerida Moskva propagandarünnakutele, sest nii vaid võimendaksime neid. Lähiminevikust on sellisele käitumisele ka selge põhjendus olemas. Kui 1990-ndatel oli Venemaa suurim rünnakuobjekt Läti, püüdsid lõunanaabrid Venemaa süüdistusi alati ümber lükata. Tagajärg oli, et Läti renomee sai veelgi enam kannatada, sest võimaldas Venemaal pidevalt teemat ülal hoida.
Selles mõttes on ka meil tark mitte igale Venemaa suunalt tulevale piuksule vastata või neid refereerida. Enamasti on tegemist Vene poliitikas erilise mõjujõuta tegelaste avaldustega, mille tõeline tagamõte on saata sõnum Vene enda auditooriumile või püüda meeldida Kremli bossidele. Meie endi reageering aitab selliste sõnumite rahvusvahelisele areenile jõudmisele vaid kaasa.

Langi ajavad mõned ta enda otsused tagajalgadele
Alles mõne nädala eest roolijoodikute karmimas karmistamises kokku leppinud justiitsminister Rein Lang leidis eile, et suuremad sanktsioonid liikluses olukorda ei paranda ja nende nõudmine ajab tema kui liberaali tagajalgadele.
Rein Lang otsustas 18. juulil toimunud kohtumisel siseminister Jüri Pihliga välja töötada seadustemuudatuste paketi, mis hõlmaks nii karistus- kui väärteomenetlusi.
Kohtumisel lepiti konkreetselt kokku ka seadusemuudatuses, mille kohaselt on teatud joobeastmest alates sõiduki juhtimine kuritegu juba esmakordsel vahelejäämisel. "Selliseks piiriks otsustasime tänasel nõupidamisel määrata 1,5 promilli," ütles Lang toona.
Eile Reformierakonna suvepäevadel sõnas pikalt liiklusteemadel rääkinud Langa aga, et talle teeb muret Eestis üha kasvav tendents nõuda kõva kätt. "Kurdetakse, et kõik on halvasti ja mõned usuvad, et olukorda parandaks karmimad karistused või lisapiirangud," ütles minister Lang.

TV3 VIDEO: reformierakond osaleb Riigikogu erakorralisel istungil
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus kinnitas täna, et Reformierakond osaleb Riigikogu erakorralisel istungil.
Pentus lisas TV3 Seitsmestele Uudistele Reformierakonna Kurgjärvel toimunud suvepäevadel antud intervjuus, et koalitsioonierakonnad on otsustanud roheliste esitatud eelnõusid mitte toetada. Varem on osalemisest Riigikogu istungil teatanud teised koalitsioonierakonnad Isamaa ja Res Publica Liit ning
Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Kuigi koalitsioonierakonnad on nii roheliste eelnõusid kui ka Riigikogu erakorralise istungi kokkukutsumist üleüldse tugevasti kritiseerinud, on praeguseks erakonnal ükshaaval teatanud, et osalevad ikkagi istungil. SDE
juht Ivari Padar ütles Seitsmestele Uudistele, et selliste vastuoluliste sõnumite taga ei saa näha probleeme koalitsioonis, lisades: "Mis muud varianti te üldse ette kujutate - me ei saa ju minna Putinilt parteid laenama?"

Torontos põles Eesti Maja
Eile pärastlõunal süttis Torontos Eesti Maja, arvatavalt sai tuli alguse vanadest elektrijuhtmetest Eesti Maja kontori seinast ja levis seinte sees katusekorruseni.
Õnneks avastas tule õigeaegselt Eesti Maja mänedžer Ülo Isberg ja seega sai halvim ära hoitud, kirjutab Kanada eestlaste ajaleht Eesti Elu.
Eesti Majas asub ka Toronto Eesti Ühispank, mille ruumid kannatada ei saanud, nii et pank jätkab järgmisel nädalal tööd.

Täna kuulutatakse välja Seto Kuningriik
Eile peeti Obinitsas ja Navikõ külas Karo talus Seto Kuningriigi lastepäeva, kuningriik ise kuulutatakse neljateistkümnendat korda välja täna kell 12 Meremäel.
Kohale on lubanud tulla president Toomas Hendrik Ilves ja see oleks esimene kord, kui Seto Kuningriiki külastab Eesti Vabariigi president, kirjutab Võrumaa Teataja.
Lastepäev sai alguse Obinitsas lauluema Hilana Taarka kuju juures. Kuningriigi alamaid tervitasid noorsootska Jalmar Vabarna ja ülemsootska Evar Riitsaar. Kõlas Setu hümn.

Raskeveok põrutas Jüris läbi poeseina
Üks kallurijuht tormas neljapäeval sellise kiiruga Jüri poodi hambaalust hankima, et unustas künka otsa pargitud raskeveokil käsipiduri peale tõmbamata ja üle 10 tonni kaaluv kallur DAF kogus allamäge veeredes sellise hoo, et tormas otse läbi poeseina.
"Äkki käis kõva mats ja kaup lendas riiulitelt maha," meenutab Jüri poe asejuhataja Virve, kuidas nende toidupood neljapäeval kell 10 liiklusõnnetuse osaliseks sai, kirjutab SLÕhtuleht.
"Õnneks keegi viga ei saanud, aga ma ei kujuta ettegi, mis oleks juhtunud, kui mõni laps oleks tänaval mänginud..." raputab ta keset rusudes poesaali pead.
Tol hommikul oli suures poes kasinalt kundesid, kuid kõik nad kohkusid hingetuks, kui äkki prahvatasid ostusaali aknad kildudeks, kaubariiulid lõid kõikuma ning majapidamistarbed eesotsas WC-paberipakkidega lendasid kõrges kaares põrandale.
Poodi tabanud õnnetuse põhjus oli koomiliselt lihtne - hooletu kallurijuht oli poodi tõtanud, kuid künkale pargitud DAFil käsipiduri peale tõmbamata unustanud ja nelja sillaga raskekallur panigi mäe otsast tasahilju putku ning kogus veeredes sellise hoo, et rammis poeseina sodiks.

Eestimaa kõrgeim puu kasvab Viljandimaal
Ehkki pikka aega on Eesti kõrgeimaks puuks peetud üht Tartumaa kuuske, kuulub see tiitel praegu hoopis Loodis kasvavale 46-meetrisele lehisele.
Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorant Tiit Maaten andis teada, et Viljandimaal Loodi lehisepuistus on vähemalt üks puu üle 46 meetri kõrge ja seega on tegemist Eesti kõrgeima puuga, kuigi seni peeti selleks Tartumaa Järvselja 43,8 -meetrist kuuske, kirjutab Sakala.
Tiit Maateni sõnul on metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse töötaja Heino Kaljurand saanud lehise kõrguseks isegi 46,7 meetrit, kuid teadlane täpsustas, et suure kõrguse ja maapinna lainja reljeefi tõttu võib mõõtmistulemustes olla väike viga, ent see ei ole nii suur, et ähvardaks Loodi lehise riigi kõrgeima puu tiitlist ilma jätta.
Puu-uurija sõnul on rekordiomaniku tüvele joonistatud number kolm ning kui Paistu vallas Loodil Viljandi-Karksi-Nuia maantee poolt üle väikese puusilla sallu siseneda, jääb see vasakut kätt.

Pärnu tänavamuusik on kimpus solvavate linlastega
Mitmendat aastat Pärnu tänavatel kitarri mängiv ja laulev šotlane Martin Peacock on sel suvel hädas kohalikega, kes teda töö ajal solvavad ja oma ettevõtete eest minema ajavad.
Peacock on Rüütli tänaval linnavalitsuse kultuuriosakonna väljastatud avalike ürituste korraldamise loaga pilli mänginud mitu aastat ja litsents on tal praegugi: selle järgi on tal õigus musitseerida rannapromenaadil, Supeluse ja Rüütli tänaval kuni 22. septembrini, kirjutab Pärnu Postimees.
Aastaid tänavamuusikaga lisa teeniv, põhikohaga keeltekooli vedav ja alaliselt Pärnus elav mees pole enda jutu järgi möödunud suvede jooksul nii palju negatiivsust kogenud ja talle jääb arusaamatuks, kust inimesed võtavad õiguse sõimata ja solvata.
"Tuli mööda tänavat üks mees minu poole, ütles ainult kaks sõna - käi perse - ja jalutas edasi. Šotimaal on selline käitumine seadusega keelatud, siin tunnen end sellel suvel kui prostituut, keda võib ei tea kuidas kohelda," kurtis muusik.

Eile hukkus liikluses kaks inimest
Eile hommikul sai Maardu linnas toimunud liiklusõnnetuses surma keskealine mees, õhtupoolikul Lääne-Virumaal roolijoodiku süül toimunud õnnetusse jättis oma elu keskealine naine.
Eile hommikul kella üheteist ajal juhtus Maardu linnas õnnetus Maardu tee ja Põhjaranna tee fooridega reguleeritud ristmikul, kus lubava fooritule ajal hakkas vasakpööret sooritama veoauto Man H36. Paraku keeras veokit juhtinud 1957. aastal sündinud Valeri oma masina ette samuti lubava fooritule ajal otse liikunud sõiduautole Mazda 626. Mazdat juhtis 1954. aastal sündinud Vladimir ja temaga koos oli autos veel 1961. aastal sündinud Olga. Vladimir hukkus sündmuskohal. Olga pääses veidi kergemalt ja on nüüd haiglas.
Eile õhtul aga põhjustas Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Äntu - Määri tee 3. kilomeetril õnnetuse purjus Ants. 1948. aastal sündinud mehe juhitud VAZ-2107 sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Nii juht kui tema kaassõitja Valentina paiskusid autost välja. 1954. aastal sündinud Valentina suri sündmuskohal. Ants ja autos viibinud 7-aastane poiss pääsesid eluga ja on nüüd haiglaravil.

Täna-homme pääsevad huvilised miinijahtija Sulevi pardale
Mereväe miinijahtija Sulev osaleb sel nädalavahetusel Kuressaare merepäevadel ja huvilistel on võimalik laevaga tutvuda Roomassaare sadamas laupäeval ja pühapäeval kella 12-st kuni 17-ni.
Lisaks saab kohapeal infot mereväeteenistuse kohta ning tutvustatakse mereväe tuukrivarustust.
Eile õhtul osales laeva meeskond merepäevade avamistseremoonial. "Samuti püüame maksimaalselt osa võtta merepäevade teistest üritustest," ütles laeva komandöri kohusetäitja leitnant Janek Naur.
Miinijahtija Sulev on ehitatud Saksamaal. Laev on 47,1 meetrit pikk ja 8,3 meetrit lai. Laeva süvis on 3,7 meetrit ning veeväljasurve 495 tonni. Sulevi varustusse kuulub 40 mm automaatkahur BOFORS, kaks 12,7 mm Browning raskekuulipildujat, sonar ja kaks vajadusel lõhkelaengut kandvat allveerobotit PAP - 104.
2006. aasta sügisel kuulus miinijahtija Sulev esimese Balti riikide miinitõrjelaevana NATO miinitõrjeeskaadrisse.

Möödunud ööl hukkus tules kolm inimest
Harjumaal Kiili vallas süttis möödunud ööl põlema kõrvalhoone ja pärast hommikuni kestnud kustutustöid leiti hoonest kolme hukkunud mehe surnukehad.
Harjumaal Kiili vallas Kiili alevikus Nabala teel asuvas kõrvalhoones puhkenud tulekahjust sai Päästeamet teate kella ühe paiku öösel.
Põles umbes viiekümneruutmeetrise pindalaga viilkatusega puidust kõrvalhoone, mida kasutati elamuna.
Tulekahju likvideerimiseks kulus päästjatel kolm ja pool tundi.
Kolme hukkunud mehe surnukehad avastas politsei ja seda alles hommikul kella kolmveerand kuue paiku. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Sellel aastal on Eestis toimunud tulekahjud nõudnud juba 77 inimese elu. Tallinnas ja Harjumaal on hukkunud 17 inimest.

Kalevipoeg tegi Miki-Hiire selja prügiseks
Elektriinsener Paul Petratskovi Kalevipoja-alane kunsti- ja raamatuvaramu annab muu-seumidele silmad ette.
Kalevipoeg on koguja majas nii väge täis, et haarab enese alla ühe ruumi teise järel. Juba tuli peremehel loobuda garaažist, millest sai kunstigalerii. Uued kangelase kujutistega kunstiteosed rändavad sauna eesruumi. Rääkimata hulgast graafikast, mis ootab kastides ja seinte veeres lahtipakkimist. Rääkimata üle ääre ajavatest raamaturiiulitest, kust võib leida Kalevipojaga seotut alates üle-eelmise sajandi keskpaigast.
Kunst prügimäelt
Kogumine on Paulil veres. Läinud sajandi lõpul tegeles ta Miki-Hiirega. Pani tallele kõik, mis seostus selle Ameerikamaa jumalusega. Tõenäoliselt sai kokku parima võimaliku kollektsiooni eelmise sajandi alguses Eestis ilmunud Miki-Hiire koomiksitest. "Korraga oli kõik olemas ja mõtlesin, et vahetaks Ameerika jumala kummardamise Eesti oma vastu, pealegi kõik oli ripakil, mitte keegi ei kogunud Eestis Kalevipojaga seotut," räägib Petratskov. Ta on senini nii hämmeldunud kui ka õnnelik, et Kalevipojaga seotud raamatud ja kunstiteosed pole peaaegu kellelegi korda läinud. Ta on neid hankinud nii antikvariaatidest kui ka päästnud prügimäele saatmisest. Mitmel naiivkunsti šedöövril pole autori nimegi, küll aga künnab seal muistne kangelane, rahvuslik hõlst üll.

Kas Harjumaa küladest saab koogi jaoks liitri piima ja viis muna? 
Mine nüüd, öeldakse, ei saa sa enam igast külast piima ja mune. On see müüt või enam ei pea keegi lehma ega kanu?
Meenub hetk kesksuvisest Lõuna-Eesti külast, kus kikkad kiresid küla varavalges ärkvele ning naabritädi mõõtis rammusa piima pealt rammusa purgi- täie kohvikoort. Ehk on see tõesti vaid Lõuna-Eestis nii? Võib-olla seal Peipsi kandis, kus on loomulik naturaalmajandus rohkem elus, leiab ka igast külast ühe lehma? Aga Põhja-Eestis?
Keerame Tallinna-Tartu maanteelt Koselt alla. Ojasoo küla teadetetahvli ees kinnitavad külainimesed, et nende külast leiab nii piima kui ka mune. Külatädil endal olid veel mullu kanad, aga tõhk viinud need ära.
Vaopere külas niidab Jaagu talu vanaperenaine Aime heina. Kas lehmale? Ei, ei tõrjub naine. Tööeas linnas elanud ning pensionipõlves ematallu naasnud naine likvideeris lehmapidamise juba kuus-seitse aastat tagasi. Viimased neli lehma Jaagu talust. Väike karjake paistab mõni talu edasi karjamaal ja sealt saaks piima kätte küll.

Kalamees püüdis Narva jõest Eestis haruldase tuura
Tuurakasvatusest põgenenud sadakond maimu on kasvanud jões paarikiloseks.
Esmaspäeval tõmbas looduskaitsekeskuse Ida-Viru regiooni loodusvaht Lembit Kesler Narva jõest välja koos latikatega võrku kinni jäänud 76 sentimeetrit pika ja 1,8 kilo kaaluva tuura. "Olen 44 aastat kalamees olnud, kuid sellist kala pole veel mu võrku jäänud," ütles Kesler.
Latikaid püüdma läinud Kesler teadis küll, et püügikohast umbes 20 kilomeetri kaugusel, Eesti soojuselektrijaama soojaveekanalis asub tuurakalakasvatus, mida peab AS Störfisch. Seega võis põgenik olla sealt pärit. Kuigi kohalik rahvas räägib, et Narva veehoidlast on viimastel aegadel koguni mitmel korral tuura saadud, ei osanud Kesler delikatessiks peetavat kala oma võrgus oodata.

Inspektsioon peatas raie Suurupi väärtuslikus metsas
Suurupi kaitseala loomise venimine andis metsaomanikule või-maluse raiet alustada.
Ehkki keskkonnaministeerium ei taha loobuda Suurupi kaitse-ala loomisest ning ka sealse ala keskkonnamõjude strateegiline hindamine on alles pooleli, asus üks maaomanik juba väärtuslikku metsa langetama.
Enne keskkonnainspektsiooni vahelesegamist jõudsid metsamehed puid langetada umbes 80 korda 20 meetri suurusel siilul. "Eksperdi hinnangu järgi on need kinnistud, kus metsalangetamist alustati, metsakoosluse poolest ühed kõige väärtuslikumad üldse," selgitas Eesti keskkonnaühenduste koja jurist Liis Keerberg.
Liis Keerbergi sõnul on raieload küll välja antud, ent samal ajal käib tegelikult ka kaitseala moodustamine. Keskkonnaministeerium plaanis Suurupi kaitseväärtuslikele aladele luua kaitseala, ent loobus plaanist sellel kevadel sealsete maaomanike tugeva vastuseisu tõttu.

Jüri Pihl: kapol on korruptantide pigistamisel suuremad kogemused
Siseminister Jüri Pihl selgitas intervjuus, miks anti kaitsepolitseile uurida valdavalt Keskerakonna võimu all olevate linnade korruptsioonijuhtumid.
Miks anti kapole uurida korruptsioon just Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis, kuigi koalitsioonilepingus oli öeldud, et antakse suuremad linnad ja vallad?
Leidsime, et valiku võiks teha omavalitsuse eelarve järgi. Ainult Kohtla-Järve ja Jõhvi puhul mängisid rolli ka muud mõjurid, sest seal on asjad omavahel nii läbi põimunud, et mõlemad otsustati anda kapo alluvusse. See küsimus on just viimastel aastatel üles kerkinud, sest kohalike omavalitsuste eelarvevahendid on läinud tunduvalt suuremaks.
Aga samas tugevdame korruptsioonivastases võitluses kriminaalpolitseid ja tavalist politseid. Me tahaksime luua prefektuuridesse üksused, kes tegelevad raskete, korruptiivsete ja majanduskuritegudega. Neile lisandub keskkriminaalpolitsei, kes tegeleb suuremate juhtumitega. Niisiis ei tähenda see, et kapo saab kuus omavalitsust ja teistes jääb olukord samaks.

Rahvusringhäälingu uue, klaasist maja ehitamine nõuab pangalaenu
Pangalaenu kõrval finantseeritakse ehitust ka praeguse tele- ja raadiomaja müügist.
Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa usub, et üleeile rahvusringhäälingu uue hoone arhitektuurivõistluse võidutöö "RING-HÄÄL- HING" ehitusmaksumuseks võib kujuneda miljardi krooni ringis. Võidutöö taanlasest arhitekti Erik Nobeli öeldud summa on aga kaks korda suurem.
"Tänase päeva seisuga peaks selle hoone ehitushind olema alla miljardi krooni. Taani arhitekt jõudis küll juba öelda, et see ehitushind on kusagil kahe miljardi kandis, aga ta mõtles Taani mastaapides ja Taani ehitushindades," selgitas Allikmaa.
Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe selgitusel sõltub uue hoone ehitushinnast ka pankadelt võetava laenu suurus. Kui hoone suudetakse ehitada miljardi krooniga, makstakse pool ehitusmaksumusest praeguste hoonete müügist. Puuduolevad ligi 500 miljonit krooni tuleks aga rahvusringhäälingul pankadelt laenuks võtta. Kas ka tegelikkuses õnnestub tele- ja raadiomajade müügist teenida pool miljardit, ei osanud Allikmaa ennustada. "Bilansis on hooned liiga odavalt kirjas ja telemaja puhul on hindamine toimunud kahe-kolme aasta eest. Keeruline on hinnata nende hoonete turuväärtust."

Palts ja Peek seljatasid lõplikult maksuameti
Riigikohus ei võtnud menetlusse maksu- ja tolliameti kassatsioonkaebusi endise AS-i Levicom aktsionäride Tõnis Paltsi ja Toomas Peegi maksuvaidlustes, seega on lõplikult tühistatud maksuameti miljonitesse kroonidesse ulatuvad maksuotsused ärimeestele.
Maksuhaldur leidis oma maksuotsustes, et viis AS-i Tele 2 Holding (endine AS Levicom) aktsionäri, sh ka Palts ja Peek, võõrandasid oma aktsiad Rootsi ettevõtjale Tele 2 AB, kuid tehing toimus Hollandis ja Hollandi Antillidel asuvate offshore-firmade kaudu, et hoiduda kõrvale tulumaksu tasumisest.
Tõnis Paltsile määrati tasumiseks tulumaksu 12 095 046 krooni ja Toomas Peegile 13 517 324 krooni.
Tallinna halduskohus jättis Paltsi ja Peegi kaebused rahuldamata, kuid Tallinna ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsused ning rahuldas kaebused ja tühistas mõlemad maksuotsused täies ulatuses.

Stockholmi homoparaadil marssis eile 50 000 inimest
Stockholmi homoparaadil marssis eile umbes 50 000 inimest - oma esindajad olid paraadile saatnud ka parlamendierakonnad, politsei, skaudid ja kirik.
Eelmise aasta paraadil oli 45 000 marssijat, kuid korraldajate rõõmsal hinnangul eile see arv ületati ja esialgsetel hinnangutel võis osavõtjaid olla isegi üle 50 000, kirjutavad Rootsi ajalehed.
Nahka, lateksisse ja teksadesse riietunud marssijaid kogunes mullu vaatama 450 000 pealtvaatajat. Tänavu oli esialgsetel hinnangutel pealtvaatajaid veidi vähem.
Kokku osales laupäevasel paraadil peale üksikisikute ka 97 rühma: nende seas rühm homoseksuaalseid Rootsi kiriku esindajad, homoseksuaalsete skautide rühm, homoseksuaalsete politseinike rühm ja nii edasi. Paraadil olid oma rühmaga esindatud ka kõik parlamendierakonnad - välja arvatud kristlikud demokraadid. Tänavu marssis paraadil kaasa muuhulgas ka rahandusminister Anders Borg.

EL keelas suu-ja sõrataudi hirmus loomaliha ekspordi Suurbritanniast
Eile avastati ühest Inglismaa farmist suu-ja sõrataudi puhang ning juba täna keelas Euroopa Liit loomalihatoodete ekspordi Suurbritanniast.
Suurbritannia võimud isoleerisid täna ühe Londoni lähedal asuva farmi, mille loomadel avastati eile suu-ja sõrataud, vahendab Reuters. Võimude kiire reageeringu põhjustas kartus, et korduda võib kuue aasta eest Suurbritanna loomakasvatust rängalt räsinud suu-ja sõrataudi epideemia.
Peaminister Gordon Brown katkestas puhkuse, naasis tööle ja kutsus ministrid valitsuse erakorralisele nõupidamisele. Võimud püüavad teada saada, kus on haiguse lähteallikas, sest ainult nii saab suuremat haiguspuhangut vältida.
Ka Euroopa Liit reageeris väledalt: Euroopa Komisjon andis täna teada, et keelab suu- ja sõrataudi juhtumi tõttu nii loomade kui ka lihatoodete ekspordi Suurbritanniast.

Täna asus Marsi poole teele USA kosmosesond Fööniks
Täna hommikul startis Floridast Cape Canaverali neemelt üheksakuulisele teekonnale Marsi poole kosmosesond The Phoenix ehk Fööniks.
Kui kõik hästi läheb, jõuab Fööniks Marsile järgmise aasta maikuu lõpus, vahendab BBC.
NASA tahab Fööniksi kukutada Marsil umbes sellistele laiuskraadidele, kus Maal on Alaska. Sealsel suhteliselt tasasel maastikul arvatakse olevat jääd, mida peaks leiduma vaid mõnekümne sentimeetri sügavusel maapinna all.
Fööniksil on 2,4 meetri pikkune robotkäsi ja selle abil tahavad teadlased Marsi pinnast, kui vähegi võimalik, jää näidiseid saada. Teadlaste hinnangul peaks Marsi selles piirkonnas olema maapinna ülemises meetripaksuses kihis jääsisaldus 50% - 70%.

Valgevene sõjalennukid maandusid maanteel
Valgevene korraldas täna lennuõppuse, milles kaks sõjalennukit pidid toime tulema Brest-Moskva rahvusvahelisele kiirteele maandumisega.
Õppus läks edukalt ja MiG-29 ning Su-27 maandusid kenasti maanteele, vahendab Interfaks.
Maanteele oli lennukite maandumise sujuvamaks muutmiseks laotatud ajutine lisakate.

Venemaa lubas, et võib Lugovoi üle kodumaal kohut pidada
Venemaa teatas eile, et võib Aleksandr Litvinenko mõrvas süüdistatava Andrei Lugovoi vastu kriminaalasja algatada, kui London suudab venelastele piisavalt Lugovoi süüd tõestada.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas eile: "Kui me veendume, - nagu britid praegu veendunud on - et see on tõsine juhtum, siis on meil küllalt pretsedente, mille alusel me saame tema vastu oma kriminaalasja algatada, siin kohut pidada ja otsuse vastu võtta," vahendab Reuters.
Lavrov täpustas: "Kui brittidel on tõendeid, mille tõttu nad on 100% kindlad, et Lugovoi on süüdi, siis me oleme nõus selle teabe vastu võtma ja seda uurima."
Suurbritannia tahab, et Venemaa Andrei Lugovoi välja annaks, kuid Venemaa on sellest keeldunud.

Kanada vastus Venemaale: Arktikas pole riigilipu koht
Kanada meditsiinidoktor ja staažikas polaarsukelduja Joseph MacInnis libistas Kanada lipu põhjapoolusele merepõhja juba 33 aastat tagasi.
Seitsmekümnendatel ehitasid kanadalased jääaluse polaaruurimiskeskuse Sub-Igloo ja tegid esimesed teaduslikud sukeldumised põhjapooluse jää alla. "Isegi kolmanda klaasi rummi juures ei mõelnud me tookord, et hõivame Kanadale uusi territooriume," nentis MacInnis.
Venemaa vallutas neljapäeval sümboolselt tõenäoliselt maavararikka Arktika, kui miniallveelaev sukeldus pooluse kohal kilomeetrite sügavusele, viies sinna Vene lipu.
"See on maailma kõige ambitsioonikam maahõivamine," ütleb üheksa raamatu autor
ja Kanada kõrgeima autasuga Order of Canada pärjatud Joe
MacInnis venelaste ekspeditsiooni kohta. "Moskva on valinud rahvusvahelise polaaraasta - teadusprogrammi aja, mil mitmed riigid lõuna- ja põhjapooluseid koos uurivad, et viia Venemaa lipp merepõhja ja kinnitada nii Venemaa mandrilava ulatumist põhjapooluseni!"

Valgevene sai Gazpromilt nädala hingetõmbeaega võla tasumiseks
President Lukašenka sõnul püüab Moskva ärastada terve Valgevene majanduse.
Valgevene suutis esialgu vältida gaasitarnete vähendamist poole võrra, makstes Gazpromile ära osa kogunenud võlast, kuid Vene riigifirma nõuab kõigi võlgnevuste kaotamist nädala jooksul.
Gazprom esitas Valgevene gaasifirmale Beltransgas ultimaatumi, nõudes 456 miljoni dollarini ulatuva võla tasumist ja ähvardades vastasel korral vähendada tarneid poole võrra. Eile hommikul tähtaja täitudes teatas Beltransgas, et on tasunud 190 miljonit.
"Me näeme, et Valgevene teeb tõesti samme võlaprobleemi lahendamise suunas, ja nii me otsustasimegi praegu tarneid mitte peatada," teatas seepeale Gazpromi pressiesindaja Sergei Kuprijanov, lisades aga kohe uue ultimaatumi. "Kuid me ootame võla täielikku tasumist ja ka uute tarnete eest täielikult tasumist. Järgmiseks tähtajaks on kell kümme 10. augustil."

Paduvihmad ja üleujutused võtavad kodu miljonitelt
Rängad mussoonvihmad on ulatuslikel aladel Bangladeshis ja Indias tekitanud suuri üleujutusi, milles on hukkunud sadu inimesi, oma kodudest on sunnitud pagema aga vähemalt 20 miljonit inimest.
Kõige rohkem on kannatanud India osariigid Assam, Bihar ja Uttar Pradesh, niisamuti kui suur osa Bangladeshist. Juba paarkümmend päeva peaaegu katkematult kallanud vihm on tõstnud jõed üle kallaste. Ilmaennustus lubab aga jätkuvaid sadusid, seda eriti India keskosas.
Himaalajast lõunasse jäävad viljakad alad on üle ujutatud, sinna on saadetud appi sõjavägi inimesi evakueerima. Valitsuste arvestuste kohaselt on Indias sunnitud tulvavete tõttu kodu maha jätma 14 miljonit ja Bangladeshis viis miljonit inimest. Assami osariigis on valitsus suutnud paigutada laagritesse umbes 100 000 inimest, veel sajad tuhanded aga püüavad omal käel hakkama saada, ronides vee eest kõrgematele aladele.

Juulikuised metsapõlengud Euroopas purustasid rekordeid
Kreekas on ilmselt hullem möödas, kuid Hispaanias ja Portugalis on oht ikka suur.
Euroopa Komisjoni kogutud andmete kohaselt põlesid metsad peaaegu igal pool lõunapoolses Euroopas sedavõrd ulatuslikult, et varem ilmselt polegi nii suuri alasid haaranud tulekahjusid olnud.
Komisjonile alluva Euroopa metsatulekahjude infosüsteemi arvestused näitavad, et sel aastal on juba põlenud 3376 ruutkilomeetrit metsa, samal ajal kui kogu eelmise aasta jooksul põles Euroopas 3585 ruutkilomeetrit. Seejuures 2200 ruutkilomeetrit metsamaad põles Bulgaarias, Horvaatias, Kreekas ja Itaalias.
Selgus ka, et juuli oli üks rängemaid kuid kõigi aegade jooksul, mil andmeid on kogutud. "See oli kõige hullem juuli, mida me oleme kogenud üleeuroopalisel tasemel info kogumise ja talletamise algusest saadik," tõdes komisjoni pressiesindaja Antonia Mochan.

Volikogu esindusautoks sai Chrysler Sebring
Tallinna linnavolikogu liisis esindusautoks Chrysler Sebringi, mida hakkab põhiliselt kasutama volikogu esimees Toomas Vitsut. Linnavolikogu sõlmis Sampo pangaga 36-kuulise liisinglepingu 16. juulil. Sõiduki liisingperiood kestab 2010. aasta 15. juulini. Pressiesindaja Ester Šanki sõnul maksab linnavolikogu kantselei esindusauto eest liisingut 6590 krooni kuus.

Linn toetab uusi perearstikeskusi
Linnavalitsus kavatseb lähiaastatel toetada kahe perearstikeskuse ehitust Haabersti ja Nõmme linnaosas. Esialgse kava kohaselt tuleb Ehitajate tee 141 ja 143 kinnistule hoone, kus hakkaksid tervisekeskuse kõrval tegutsema ka konverentsikeskus ja vaba aja keskus. Nõmmele on kavas uus perearstikeskus ehitada Lõuna 50 krundile.

Iive oli juulis endiselt positiivne
Tallinnas oli iive juulis endiselt positiivne, Tallinna perekonnaseisuamet registreeris 121 sündi rohkem kui surma. Perekonnaseisuamet registreeris juulis 560 sündi ja 439 surma.
Tänavu seitsme kuuga on rahvastikuregistris tallinlasena arvel olevate inimeste arv kasvanud 1701 inimese võrra.

Keila kesklinnas lõpeb 10 miljonit krooni maksnud teeremont
Keila seni suurim tee-ehitusprojekt saab sel aastal lõpu, mahukaimaks tööks oli kesklinna ringtee ja ohutussaarte ehitamine koos haljastuse ja tänavavalgustuse rajamisega, millele kulus 6,5 miljonit krooni. Rekonstrueeriti Luha-Ülesõidu ristmik ja lõpetati tööd kirikuesisel platsil, ehitati maa-alused kommunikatsioonid (sadevesi, kaablitorustikud). Sõidu- ja kõnniteedele pandi uus asfalt, teedele kanti märgistused ja seati sisse uus teekorraldus. Kõik need tööd on osa ettevalmistustest järgmisel aastal saabuvaks linna 70. aastapäevaks.
Järgmisel aastal peaks valmis saama ka linnavalitsuse hoone renoveerimine. "Remonditööde järel saab Keila taas korraliku linnakeskuse," ütleb linnapea Tanel Mõistus. "Varsti valmib ka jaamahoone, kultuurimaja ette on plaanis rajada purskkaev."

Eesti sõjalaevad said uue kodukai
Tallinna miinisadama korrastatud kai lubab viisakalt võõrustada
Eelmise aasta 15. augustil alustasid Eesti kaitsejõud lagunenud miinisadama kai asendamist moodsa kaiga, mis võimaldab vastu võtta pilsivett ning millel on kõik vajalikud kommunikatsioonid, mida võib sõjalaevade teenindamisel vaja minna.
550 meetri pikkune kai majutab peastaabi teavitusohvitseri Roland Murovi sõnul näiteks 15 miinilaeva, kuid on eelkõige mõeldud turvaliseks kodupaigaks Eesti sõjalaevadele. "Vana kai oli täiesti amortiseerunud ja sealt kukkus pidevalt tükke," lausus Murov. Praegu seisavad kai ääres Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka ning kõik uued Inglismaalt tellitud ja sealt kohale jõudnud laevad.
Lisaks on Eestil NATO liikmena kohustus toetada teisi liikmesriike kas varustuse või sadamapaikadega. Murovi kinnitusel polnud Eestil lagunenud kaide tõttu võimalik täielikult oma kohust täita. "Seni kasutasime välislaevade võõrustamisel tsiviilsadamaid, kus tuleb tasuda sadamamaksu. Ka on Tallinna sadamates päris tihe liiklus," selgitas Murov möödunud probleeme.

Peeter Volkonski naljad
Mees on elektritoolil. Vangivalvur tahab voolu sisse lülitada, kuid surmamõistetu hakkab luksuma.
"Mis on teie viimane soov?" küsib valvur.
"Hõk... kas te... hõk... kas te saaksite... hõk... kas te saaksite mind ehmatada?"
Mrs Johnson kaebas mr Johnsoni kohtusse, kuna see oli teda seaks nimetanud. Mr Johnson mõisteti loomulikult süüdi ja talle määrati trahv. Pärast otsuse väljakuulutamist pöördub mr Johnson kohtuniku poole:
"Teie ausus, kas see tähendab, et ma ei tohi mrs Johnsonit enam seaks kutsuda?"
Kohtunik vastab, et nii see on.
"Kas see tähendab, et ma ei tohi ka siga mrs Johnsoniks kutsuda?" küsib mees.

Aava võttis Ponsilt seitse sekundit tagasi
Tänane võistluspäev lõppes Urmo Aavale ja kuldar Sikule hästi, kuna 20. kiiruskatsel suudeti lähirivaali Xavi Ponsi seitsme sekundiga edestada, kärpides kuuendal kohal jätkava hispaanlase edu 12,9 sekundile.
Päeva viimase kiiruskatse võitis Fordi piloot soomlane Mikko Hirvonen, kellele see oli teine järjestikune kiiruskatsevõit, krijutab Sportnet.
Teise aja sai kirja Hirvoneni tiimikaaslane Marcus Grönholm, kes jäi nooremale konkurendile alla poole sekundiga. Valitsev maailmameister prantslane Sébastien Loeb oli oma Citroenil Surkee 14,89 kilomeetri pikkusel kiiruskatsel kolmas, kaotust kogunes Hirvonenile 5,9 sekundit. Neljandat aega näitas Subaru piloot austraallane Chris Atkinson (+17,0), viies aeg fikseeriti Fordil kihutavale norralasele Henning Solbergile (+17,8) ja esikuuiku lõpetas seekord Aava, jäädes katsevõitjale alla 20 sekundiga.

Aava ja Sikk jätkavad seitsmendana
19. kiiruskatse võitis soomlasest Fordi piloot Mikko Hirvonen, seitsmendana jätkav Aava kaotas kiiruskatsel lähikonkurendile Ponsile 5,3 sekundit ja seega on vahe hispaanlasega tiksunud juba 19,9 sekundini.
Soome MM-ralli 19. kiiruskatse võitis soomlasest Fordi piloot Mikko Hirvonen, kes edestas napi 0,6 sekundiga meeskonnakaaslasest ralli üldliidrit Marcus Grönholmi, kirjutab Sportnet. 
Kolmas aeg fikseeriti valitsevale maailmameistrile prantslasele Sébastien Loebile, kes oma Citroenil jäi Hirvonenist maha 2,9 sekundiga. 14,88 kilomeetri pikkusel Ehikki 2. kiiruskatsel noppis neljanda koha Fordi juhtiv norrakas Henning Solberg (+8,3), viies oli austraallane Chris Atkinson Subarul (+12,7) ja kuues tšehh Jan Kopecky Škodal (+16,1). Urmo Aava oli oma Mitsubishil üheksas, kaotust kogunes kiireimale 22,9 sekundit.
Üldkokkuvõttes on jätkuvalt liider Grönhom, edu teisena jätkava Hirvoneni ees on 20,9 sekundit. Loeb on kindlalt kolmas, kaotust Grönholmile on kogunenud 55,1 sekundit. Järgnevad Atkinson (+2.24, 8), Henning Solberg (+3.41, 8) ja kuuendana hispaanlane Xavi Pons Subarul (+6.02, 2). Seitsmendana jätkav Aava kaotas kiiruskatsel lähikonkurendile Ponsile 5,3 sekundit ja seega on vahe hispaanlasega tiksunud juba 19,9 sekundini.

Pärnu lennuväljal sündis uus Eesti ametlik kiirendusrekord
Eesti parim kiirendaja Lauri Kuriks püstitas Pontiac Trans Am'i roolis uue ametliku Eesti kiirendusrekordi läbides 400 meetrise distantsi 8,5 sekundiga.
Tegemist oli eraldi spetsiaalse rekordiüritusega, mis järgnes tema jaoks veidi ebaõnnestunud võistlussõidule finaalis, kus ta jäi alla soomlasele Juri Aukiole autol Plymouth Vip, teatas kiirendusvõistluse korraldaja.

Aava ja Sikk kaotavad Ponsile 5.5 sekundiga
Aava ja Sikk jätkavad Jyväskylä rallit seitsmendalt kohalt, 17. kiiruskatsel jõudsid nad Ponsile 1,6 sekundi võrra lähemale ja kaotavad talle nüüd 5,5 sekundiga.
Jyväskylä teedel sõidetava Soome MM-ralli 17. kiiruskatsel suurendas ralli üldliider soomlane Marcus Grönholm oma edu veelgi, edestades tiimikaaslast soomlast Mikko Hirvoneni nelja sekundiga, kirjutab Sportnet.
Valitsev maailmameister Sébastien Loeb oli oma Citroenil Ehikki kiiruskatsel kolmas, kaotust MM-sarja üldliidrile Grönholmile kogunes juurde 4,3 sekundit. Norrat esindav Henning Solberg Fordil oli neljas (+13,0), austraallane Chris Atkinson Subarul viies (+14,9) ja esikuuiku lõpetas tšehh Jan Kopecky Škodal (+20,6). Mitsubishi roolis istuv Urmo Aava sõitis välja seitsmenda aja, kaotades parimale 23,3 sekundit.

Aava ja Sikk ei suutnud Ponsist mööduda
Soome MM-rallil Mitsubishi Lancer WRC-l võistlevad Urmo Aava ja Kuldar Sikk jäid kuulsa Ouninpohja kiiruskatse teistkordsel läbimisel Subarul võistlevale Xavi Ponsile 6,7 sekundiga alla ning üldarvestuse 0,4 sekundiline kaotus kasvas 7,1 sekundile.
Kiiruskatse võitis jälle Fordil sõitev soomlane Marcus Grönholm, kirjutab Sportnet. Ralli liidri meeskonna- ja rahvuskaaslane Mikko Hirvonen oli tavapäraselt teine ning Citroënil võistlev prantslane Sébastien Loeb kolmas. Pons oli 16. kiiruskatsel kuues, Aava lõpetas seitsmendana.
Hispaanlase ja Eesti ekipaaži ette mahtusid katse pingereas veel norralane Henning Solberg Fordil ja australlane Chris Atkinson Subarul. Viimase meeskonnakaaslane Petter Solberg enam 16. katse starti ei tulnud, norralane oli olnud terve ralli vältel auto juhitavusega hädas. Soome rallil jäi peale 15. katset pealtvaatajaks ka Citroëni sõitja Dani Sordo.

Urmo Aava ja Kuldar Sikk tõusid punktikohale
Urmo Aava ja Kuldar Sikk tõusid Soomes Jyväskylä rallil 15. kiiruskatsega üldarvestuses seitsmendale kohale.
Punktikohale tõusid Aava ja Sikk suuresti tänu Manfred Stohli ja Dani Sordo katkestamistele, ning Petter Solbergi ja Juho Hännineni autode tehnilistele probleemidele, kirjutab Sportnet.  15. mõõduvõtu, 21,20 kilomeetri pikkuse Leustu kiiruskatse võitis koduse ralli üldliider, Fordi piloot Marcus Grönholm. Nagu ka kahel eelmisel katsel, sai paremuselt teise tulemuse samuti Fordi rooliv soomlane Mikko Hirvonen.
Soomlasi eraldas kiiruskatse lõpuks 2,4 sekundit. Prantslane Sébastien Loeb tõi oma Citroëni katse lõppu kolmandana, 5,2 sekundit Grönholmist hiljem. Valiteva maailmameistri järel tulid norralane Henning Solberg Fordil ja austraallane Chris Atkinson Subarul. Urmo Aava ja Kuldar Sikk olid Grönholmist 29,9 sekundi võrra aeglasemad ning võtsid Soome rallilt siiani parima kiiruskatse tulemuse, kuuenda.

Tanel Leok sai Belgias esimesel treeningul teise aja
Tanel Leok (Kawasaki) sai Belgias Namuris peetava soolotsiklite krossi MM-etapi esimesel vabatreeningul teise koha.
Kiireima ringiaja sõitis välja kodurajal võistlev Kevin Strijbos (Suzuki), kirjutab Sportnet. Belglane edestas Leokit 0,189 sekundiga. Leokile järgnes pingereas meeskonnakaaslne Sébastien Pourcel, kes jäi Strijbosile alla juba enam kui sekundiga. MM-sarja üldliider Joshua Coppins jätab Belgia Grand Prix vahele. Ka Aigar Leok ei võistle Belgias.

Ani jõudis Itaalias paarismängu finaali
tennis
Poolfinaalis alistati Ukraina-Valgevene duo Maria Korõttseva (WTA 174) - Darja Kustava (WTA 195) tulemusega 6: 4, 7: 6 (7: 5), kirjutab Sportnet. 
Finaalis lähevad neljandat asetusega Ani ja Klepaĉ kokku Serbia-Bosnia ja Hertsegoviina tandemi Karolina Jovanovići (WTA 404) ja Mervana Julgic-Salkićiga (WTA 272).

Ouninpohja katsevõit läks Grönholmile, Aava ja Sikk üheksandad
ralli
Kolmanda aja sõitis soomlaste järel välja Subarul võistlev austraallane Chris Atkinson, kes jäi liidrile alla 5,5 sekundit, kirjutab Sportnet. Citroëni piloot Sébastien Loeb sai päeva kolmandal katsel neljanda tulemuse. Urmo Aava ja Kuldar Sikk kaotasid Grönholmile 42,6 sekundit ja said üheksanda tulemuse.
Kuivõrd Aava ja Siku peamine ohustaja Xavi Pons edestas eestlasi 3,2 sekundiga, tuli koht hispaanlasele loovutada. Vahe on siiski tasandatav, vaid pool sekundit. Soomlane Juho Hänninen oli hädas tehniliste probleemidega, kaotas katsel Grönholmile ligi viis minutit ning pudenes 15. reale, tänu sellele on Aava ja Sikk pingereas ikkagi üheksandal kohal. Soome ralli liider Grönholm edestab tiimikaaslast Hirvoneni 11,1 sekundiga, prantslane Loeb jääb maha 29,8 sekundit. Neljandat kohta hoidev Atkinson on esikohast 1.15, 1 maas.

Urmo Aava sihib Jyväskylä rallil punktikohta
Urmo Aava ja Kuldar Sikk naudivad Soome ralli kiireid kruusateid ka tippkiirustel.
Mitsubishi WRC-autoga alles teist MM-rallit sõitvad Urmo Aava ja Kuldar Sikk kohanevad tippkonkurentsiga üha paremini. Neste Soome rallil Jyväskylä ümbruse teedel oli Aava avapäeval nelja kiiruskatse järel koguni punktikohal kaheksa parema seas, kuid taandus enne päeva viimast publikukatset 10. kohale.
Ajalist kaotust liider Marcus Grönholmile (Ford) on kümne kiiruskatsega kogunenud 2.19, 3. JRC-klassis sõitvad Jaan Mölder ja Aigar Pärs katkestasid võistluse, esialgseil andmeil saab katkestamise hetkel seitsmendal kohal olnud Mölder täna superralli reeglite kohaselt jätkata.
"Oleme ise väga rahul. Mõni hüpe on ehk liiga pikaks läinud, ent seni on kõik kulgenud laitmatult," selgitas Aava kaardilugeja Kuldar Sikk.

Schumacherile ei paku vormelisõit enam pinget
Ferrari autod jäid Ungari GP eilsetel vabatreeningutel
Ungari GP eilsetel vabatreeningutel polnud puna-Ferrarid kuigi kiired. Kui esimesel treeningul oli Kimi Räikkönen veel kolmas, siis pärastlõunastel treeningringidel lõpetasid Räikkönen ja Felipe Massa kuuenda ja seitsmendana.
Ferrari boksis ei nähtud seitsmekordset maailmameistrit Michael Schumacherit. Ei nähta ilmselt hooaja lõpuni, kuigi Saksamaa vormelilegend on ametlikult Ferrari tiimis nõustaja ametis.
"Schumacher ei soovi praegu end MM-sarja etappidega siduda," teatab Schumi pressiesindaja Sabine Kehm netisaidis F1-Live. Juba ammu kõneldakse, et kuulsat sakslast kummitab motivatsioonipuudus - vormelisõiduga seotu ei huvita teda enam sügavalt. Ferrari on Schumile pakkunud koguni tiimijuhi kohta, kuid kuulsus on selle ja teised pakkumised tagasi lükanud.

Katrin Karuauk naases Küproselt koduklubisse
Aasta Küprosel mänginud Eesti parim naiskäsipallur Katrin Karuauk jätkab karjääri Tapal. "Tulin tagasi, sest kool on vaja lõpetada," sõnas Karuauk, kes õpib Tartu ülikoolis kehakultuuri.
AS Aradipou võistkonnas mänginud Karuaugu kinnitusel andis aasta võõrsil ennekõike võimaluse saada palju mänguaega. "Osalesime Euroliigas, mängisime kohalikku liigat ja karikavõistlusi. Eesti naiste käsipallist erines sealolek just seetõttu, et sain pidevalt platsil olla," sõnas naiste esinumber.
Eurosarjas kõige paremini ei läinud, esimeses ringis võideti küll Iisraeli klubi, kuid teises jäädi alla sloveenidele. "Kohalik tase ei ole kõrge, ent naiskonnad ostavad sisse välismängijaid ja nii on, kellega võistelda," sõnas Karuauk, kes pühendus Küprosel vaid spordile. "Muu elu-oluga harjusin ära, eks alguses ole ikka imelik, aga pärast kooli lõppu olen valmis taas võõrsile minema - kui keegi ainult kutsuks," naeris tapalanna.

Eestile au toonud ratturid hakkavad uusi võite püüdma
Grete Treier ootab
Pühapäeval asub Rootsis naisratturite maailmakarika etapil esmakordselt starti ka Eesti koondis koos Grete Treieri, Laura Lepasalu ja Kata-Liina Normakuga. Ootamatult pidi naiskonnast välja jääma trekil õnnetult kukkunud Liisa Ehrberg. Tavapärast tööjaotust koondises pühapäevasel etapil ei toimu. "Võime ju sõitjatele kohustused peale panna, aga me ei saa kindlad olla, et neid ka täidetakse," selgitas koondise juhendaja Edgari Treier. "See on neile kõigile uus kogemus ja alles õppimise asi."
Maineka velotuuri Giro d'Italia kaheksandana lõpetanud Grete Treierit ootab tõenäoliselt lähiajal ees klubivahetus. Ühtegi konkreetset lepingut aga kellegagi veel sõlmitud pole. "Läbirääkimised alles käivad. Huvi on tundnud viis tiimi," ütles Eesti edukaim naisrattur ja avaldas lootust, et pakkumisi tuleb veelgi.

Dopingupatune Justin Gatlin võib pikast võistluskeelust pääseda
Kaalukas tunnistus ameeriklasest olümpiavõitja kasuks võib aidata Gatlini Pekingisse.
Möödunud aasta aprillis positiivse dopinguproovi andnud Justin Gatlin on end siiani kaitsnud üpris kummaliste väidetega. Ta pole proovi vaidlustanud, kuid on alati raiunud, et talle manustati ainet tema enda teadmata. Ta on koguni süüdistanud oma massööri sabotaažis - nimelt, steroididega rikastatud kreemi määrimises tema jalgadele. Kuigi ka sellisel juhul jäävad üldiselt süüdi sportlased, võib Gatlin tõepoolest konksu otsast lahti pääseda.
Kinniste uste taga toimunud vahekohtuistungil väitis Balco steroidilabori juhtumi uurimist vedanud föderaalagent Jeff Novitzky, et Gatlin lindistas FBI palvel kümmekond telefonikõnet oma treeneri Trevor Grahamiga, kellele esitati möödunud sügisel ametlik süüdistus valetamises. Nende kõnede põhjal ei jää muljet, nagu oleks Gatlin ise keelatud aineid saanud või tarvitanud, vahendab Washington Post.

Kais ja Vesik jätsid turniiri pooleli
Klagenfurti rannavõrkpalli Grand Slam etapil andis Eesti esipaar Kristjan Kais - Rivo Vesik viimases alagrupimängus värsketele maailmameistritele Todd Rogersile ja Phil Dalhausserile (USA) vigastuse tõttu loobumisvõidu. Seega jäädi oma alagrupis kolme kaotusega viimaseks.
Teises ringis kaotasid Kais ja Vesik 0: 2 hilisematele alagrupi võitjatele Eugenio Amorele ja Riccardo Bizzottole (Itaalia). "Tõste kõigub nii palju, et jääme oma rünnakuga hätta," tõi Kais esile kaotuse peamise põhjuse.
"Õlavalu annab tunda," kurtis ta juba pärast teist kohtumist.
Maailmameistrid mängisid pärast edukat MM-i sama kahvatult nagu eestlased - ka nemad kaotasid kaks esimest kohtumist.

Mõisatuur päästab mõisakoolide uksed valla
Unustatud mõisate külastuspäevadel mõisatuurile minek on Mari Kleinil sõbrannadega saanud juba igasuviseks traditsiooniks, mida on pikkadel talveõhtutel mõnus meenutada.
Kui järele mõelda, siis sai asi alguse vist sellest, et mõisad olid hea võimalus näidata tuttavatele välismaalastele Eesti kultuuri. Aga võib-olla oli see mõisapisik meil kõigil ka juba ammu ja alateadlikult sees. Igatahes ei möödu suve, mil me ei tuubiks vähemalt paaril mõisamängu külastuspäeval autot inimesi täis ega võtaks suuna mõisate poole.
Mõisamäng tähendab lühidalt öeldes seda, et igal suvel on kindlatel päevadel kõigile huvilistele avatud mõnekümne mõisakooli uksed. See on üks tänuväärne ettevõtmine, sest kui renoveeritud mõisad on huvilistele avatud peaaegu aasta ringi ja seal saab kas kontserte kuulata, keha kinnitada või koguni ööbida ning lagunevatesse mõisahoonetesse pääseb üldjuhul ka ligi või sisse, siis mõisakooli tavainimesed niisama naljalt ei satu.

Abiks algajale purjetajale
Kui teil kanuudest ja jõgedest tüdimus peale tuleb, on õige aeg hakata piiluma suuremat vett ja suuremaid aluseid. Mereriigi elanikuna ei tohiks tee laiade laineteni olla väga pikk, julgustab Mari Klein.
Mida merele kaasa võtta?
Kui jõel ja järvel on võimalik külmetades kiiremini aerutada või kaldale sõuda, siis merel kodused vaevalt helikopteriga kampsuneid järele tooma hakkavad. Seepärast tuleb alati kotti pakkida soojad ja veekindlad riided. Ka siis, kui kaldal lõõskab taevas päike ja sooja on 30 kraadi. Sest merel on üldjuhul alati külm. Ja äikesetorm võib teid tabada ootamatult. Jah, jahil on kajut, kuhu minna vihmavarju, aga seda saab teha vaid lõbusõidu ajal ning keegi peab ikka jääma laeva tüürima. Tõsistel võistlustel tuleb vahel istuda tundide, veel tõsisematel isegi päevade kaupa jahi tekil ja kallutada (see tähendab, et kogu meeskond istub jahi ühel serval, jalad üle ääre, hoidmaks võimalikult suurt raskust ühel pool, et jaht kiiremini edasi liiguks).

Arvo Kukumägi (49) 
Õrn revolutsionäär Arvo Kukumägi saab neljapäeval 49 aastat vanaks. Mees, setu, kes tuli suurde linna teatrikooli ja kellel on praeguseks olnud interneti filmiandmebaasi andmetel 32 filmirolli. Mees, kes sai 21-aastaselt üleliidulise filmifestivali parima meesnäitleja preemia. Mees, kes mõni aasta tagasi Komöödiateatriga lavale läks ja siis vihastas: pagana halturtšikud!
Arvo Kukumägi, Aktjor Aktjorovitš ja suure südamega revolutsionäär. Tahtmata liiga suureline olla - mees, kellesuguste peal seisab või võiks seista kodanikuühiskond meie varakapitalistlikus paradiisis.
Ja kelle viimene filmiroll on ori Lexusega ökomehe sara all. Irooniline, täpne ja jõuline.

Vormsi Enn (64) 
Pühapäeval saab 64-aastaseks nõid, imeravitseja ja meediapersoon Enn Mikker ehk Vormsi Enn.
Vormsi saarel on mees elanud juba mitu aastakümmet. Kui ta sinna elama asus, ei kasvanud maja ümber ühtegi puud ega põõsast. Nüüdseks on Enn ümbruse ravim- ja maitsetaimi täis istutanud. Kokku olevat seal üle 300 liigi.
Ennu elamise retsept on lihtne. Elust tuleb osata mõnu tunda: vähem mõistust, rohkem tundeid. Ja loodusega tuleb arvestada. Mida looduslikum on elukeskkond, seda parem. Olgu selleks siis kas või toatäis potililli. Ja veel üks Ennu soovitus: ära ela selleks, et süüa. Söö selleks, et elada.

Vardo Rumessen (65) 
Pianist, muusikateadlane ja ühiskonnategelane Vardo Rumessen tähistab kolmapäeval 65. sünnipäeva. Juba 35 aastat oma elust on ta pühendanud eesti muusikaklassika tutvustamisele, olles esiettekandele toonud üle saja helitöö, neist paljud ka trükkinud ja heliplaadistanud. Suurtööks on kujunenud Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" restaureerimine, mis on leidnud tunnustuse ka välismaal. Kokku on tal ilmunud sada raamatut ja noodiväljaannet, juubeliks on tema töötluses ilmumas Tobiase "Walpurgi burlesk" klaverile. Ta on kirjutanud arvukalt artikleid ning kogunud eesti heliloojate käsikirju ja arhiivimaterjale, mille on üle andnud teatri- ja muusikamuuseumile. Inglise muusikakriitik Martin Anderson on kirjutanud: "Rumessen on 20. sajandi alguse eesti muusika päästmiseks teinud rohkem kui keegi teine."

Nikolai Baturin (71) 
Homme saab 71-aastaseks kirjanik ja dramaturg Nikolai Baturin. Pärast põllumajanduskooli ja merekooli lõpetamist teenis Baturin viis aastat sõjamerelaevastikus ja sõitis merd. Seejärel töötas ta kuus aastat Siberi geoloogiaekspeditsioonis ja veetis lõpuks viisteist aastat Siberi taigas kütina. Kogu selle aja on Baturin olnud ka kirjutamisega seotud. Ta on kirjutanud luulet, proosat, näidendeid, filmistsenaariumeid ja esseesid. Baturin on oma raamatuid ka ise illustreerinud ja näidendeid lavastanud. Tema raamatuid on tõlgitud vene, ukraina ja leedu keelde.

Veljo Tormis (77) 
Teisipäeval on sünnipäev ühel Eesti tuntuimal koorilaulude autoril Veljo Tormisel. Juba lapsena kirikus jumalateenistustel orelit mängima hakanud poisist sai pärast Nõukogude võimu poolt konservatooriumis oreliklassi kinnipanemist jonni pärast helilooja. Ja selgus, et see oli väga hea valik.
Nüüdseks on Tormis tagunud aastakümneid väsimatult läänemeresoome rahvaste muusika ja eelkõige regilaulu rauda. Omamoodi on ta "süüdi" selleski, et äsja lõppenud Viljandi folgi teemaks oli regilaul (muide, maestro esines seal ka ise ja esitles koostöös Ülo Tedrega valminud "Uut regilaulikut").
Oma seni viimase helitöö "Lauliku lõpusõnad" kirjutas Tormis seitsme aasta eest ning jäi emeriitheliloojaks ja nooremate õpetajaks. Kevadel tunnistas ta Eesti Päevalehes: "Minu elutöö on tehtud. Mul on väga hea tunne, ausõna."

Queeni hitid kõlavad Londonis muusikalilaval
Briti saarte emajõgi Thames paisutab end üle kallaste ning uputab karjamaid ja linnu, ent West End ei lase end häirida ning muusikalikarussell veereb peatumatult. Erkki Otsman astus sellele kahel korral, et saada osa kultusansambli Queen lauludest inspireeritud sõust "We Will Rock You" ning muusikaliklassikasse kuuluvast teosest "Cabaret".
Ansambel Queen ning selle kadunud solist Freddy Mercury on praegu maailmas väga popid, kuigi Freddy surmast on juba möödumas 16 aastat. Kahte tuhandet vaatajat mahutav teater Dominion oli pungil täis just rahvusvahelist noorust, kes ansambli tegutsemisajal veel ilmavalgust näinud polnud.
Londonis on "We Will Rock You" muusikali mängitud alates 2002. aasta maist, nüüd juba 2000 korral. Teadaolevalt on etendusele pileteid võimalik osta kuni 2008. aasta sügiseni. Lisaks on muusikal käinud USA-s, Austraalias, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Jaapanis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Etenduse loo on kokku kirjutanud kuulus briti draamakirjanik Ben Elton, kes sai selleks inspiratsiooni filmist "Matrix". Tegevus toimub umbes 300 aasta pärast tulevikus. Planeedist Maa on saanud Globalsofti juhitav Planeet Mall. Seal asuvas GaGa Worldis valitseb täielik üleilmastumine: kõik vaatavad samu filme, kannavad samu riideid, mõtlevad samu mõtteid. Levinud on poistebändid või tüdrukutebändid mõne poisiga, kes bändikaaslastest kuidagi ei eristu. Muusika ja laulud on programmeeritud ning ehtsad muusikariistad keelatud ja peidetud. Kõigi üle valitseb Killer Queen (lauljanna Mazz Murray võimas esitus) ning üleastujad saavad karistuse, milleks on "Seven Seas Of Rhye".

Moskva teatrifestivali lõpetas pallimäng vihmas
Moskvas lõppes efektsete etendustega kaks kuud kestnud Tšehhovi-nimeline teatrifestival, kus osales ka "vanadest headest aegadest" pärit legendaarne lavastaja Peter Brook. Jaanus Piirsalu sai elamuse aga hoopis festivali lõpuetenduselt "Vihm", mille andis Cirque Éloize.
Oma kuulsamad lavastused juba peaaegu pool sajandit tagasi teinud 82-aastane Brook polnud aga festivali suurim täht - staarid tulid hoopis Kanadast, need olid lavastaja Robert Lepage ja Cirque Éloize nimeline trupp.
Lepage'i kolmele Moskvasse toodud lavastusele oli võimatu pileteid saada. Näiteks tema viis ja pool tundi kestnud "Draakoni triloogiat" pääses Tšehhovi-nimelisse Moskva kunstilisse teatrisse (MHAT) korraga vaatama vaid 300 inimest. Etendust mängiti isegi palju - viis korda, kuid enne viimast etendust polnud võimalik isegi 3000 rubla eest kõige tagumisi kohti osta.
Võimas "Vihm"
Mul õnnestus näha festivali lõpetanud Cirque Éloize etendust "Vihm". Soovitan - kui keegi näeb neid kuskil maailmas esinemas, minge jalamaid! Te saate võimsa emotsionaalse laksu. Tükk ise on suhteliselt lihtne. Nagu trupi nimigi viitab, on tegemist tsirkuseartistidega - akrobaatide, žonglööride ja kondiväänajatega. Kõlab labaselt, eks, kes poleks tsirkust näinud. Mõni ime.

Seitsmes Kinobuss on Kinolodi
Kinobuss alustab seitsmendat suveringi, sel aastal Kinolodjana. 9. augustil sõidetakse kenasti Tallinnast välja ja pargitakse buss Tartusse Raekoja platsile. Edasi liigutakse ainult veeteed mööda. Kinobussi eestvedaja Mikk Ranna sõnul on kino muutuvaim kunstiliik, samuti noorim. "Me püüame mitte sammalduda," räägib Rand.
Ja jätkab filmikirjeldusega. Lühifilm "Kivid", Ranna sõnul geniaalne. Film, mis on ka lühifilmi-Oscari saanud, räägib kivide elust. Kellele, loomulikult, on inimeste kiirus üleheli- või reaktiivkiirus, ja ainuke, mis kividele ebamugav, on sammaldumine. "Seda peab ise nägema," teatab Rand. Üpris veendunud häälega.
Kui varasematel aastatel on Kinobussi programmi põhirõhk olnud Eesti filmil, siis tänavu on kava koondunud ümber rahvusvahelise lühifilmide programmi. "Poolteist tundi lühifilme vaadata on küll eklektiline, aga see energia, mis sealt tuleb, on hoopis midagi muud. Nagu kuulaksid anekdoote jutti."

Raamatuantikvariaat - pärlid ka kümmekonna, "sopakad" isegi poolesaja krooni eest
Trükisõna leviku poolest on Eesti lugeja paremas seisus kui kunagi varem. Lisaks uudisteostele annavad kirjastused järjest enam välja ka Nõukogude-aegsete menukite uustrükke, ent müüjaid jagub ka vanadele raamatutele. Kas ka ostjaid, küsib Kaarel Kressa.
Sageli varustavad raamatuantikvariaate eraisikud. "Kui mõni vanatädi ära sureb, tuleb sugulastel tema raamatukoguga midagi pihta hakata," iseloomustab Tallinnas Roosikrantsi tänava alguses poodi pidav bukinist Juhan Hammer tüüpilist juhtumit, kuidas vanad raamatud saabuvad uuele ringile. Peamiselt eraisikutelt saavad oma sortimendi kätte ka Rahva Raamatu vanaraamatute osakond ning Raamatukoi kauplus.
Laial tänaval raamatuantikvariaati pidav ning eeskätt enne 1945. aastat ilmunud trükistest huvituv Tarmo Kolk kasutab müügiartiklite saamiseks ohtralt internetti, sest teda huvitavad trükised asuvad sageli välismaal.
Isegi võhikus aukartust äratavate daatumitega väljaandeid müüv (sisenejat tervitab Põhjasõja-järgne ingliskeelne Läänemere kaart) raamatukaupmees leiab, et usina tegutsemise korral pole äri soikumist karta. "Ma ju tean, mida mul edasi müüa õnnestub."

Majakesed metsas - puukuurist jahilossini
Riigimetsa majandamise keskusel (RMK) on Eestimaa ilusas looduses umbes 40 maja, kus puhkust veeta. Majade mitmekesisest välimusest ja ajaloost annab väikese ülevaate Tiiu Laks.
RMK majad asuvad peaaegu kõik mõne veekogu ääres, olgu see siis jõgi, järv, tiik või isegi meri nagu Lemme metsamajad Pärnumaal ja Mändjala majad Saaremaal. Suuremate ja uhkemate kategoorias on puhke- ja jahimajad, samas kui tagasihoidlikumat, kuid see-eest palju põnevamat peavarju pakuvad metsamajad ja -onnid.
Kuues kohas üle Eesti asuvad puhkemajad on tavaliselt suuremad, uuemad ja kõigi mugavustega ehitised, kus on pidude pidamiseks suur kaminaruum, kindlasti ka saun ja tavapäraselt mitmekorruselise maja teisel korrusel hulganisti magamistubasid. Kuigi nad kõik asuvad väga maalilistes kohtades, leidub ka nende seas teistest eristuvaid pärle. Näiteks Koseveski puhkemaja on ehitatud vanast veskihoonest Kääpa jõe äärele. Mäe puhkemaja koosneb aga klassikaliselt kahest majast: peamaja ja ait. Lisaks on järve kaldal vanast saunast ehitatud suitsusaun.

Kuidas jäädvustada Viljandi folki? 
Mis turgatab pähe festivalikülalisele, kui ta kuuleb sõna "regilaul", küsib Helen Kõmmus. Viis kirjandusmuuseumi naissoost etnomusikoloogi käis videokaameraga ühelt sündmuselt teisele, koputas Viljandis ringinautlevatele folgisõpradele õlale ning küsis.
"Ando helistas hommikul ja ütles, et tule ruttu, regilaulupesa ees toimub midagi hullu. Naistel on ebanormaalselt suur huvi meestelaulutoa vastu, kõik üritavad sisse trügida. Kutsu turvapealik välja!" muigab programmipealik Tarmo Noormaa.
Naisuurijad sisse ei pääsenud, ei aidanud ka jutt töökohustustest. Vabandati viisakalt, et juba festivali algusaastatel lepiti kokku: see on koht, kus mehed saavad isekeskis olla. Sellest kitsendusest hoolimata kogunes uurimistöö käigus meie videosalve ligi ööpäeva jagu väärt lauluesitusi, tänu meeskolleeg Aado Lintropile rahvaluule arhiivist ka üks meestelaulutuba.
"15-aastaseks saanud festival on juba niivõrd väljakujunenud näoga, et nüüd on õige aeg seda teadlase pilguga vaatama hakata," innustub festivalipealik Ando Kiviberg ja räägib meelsasti koostööst kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnaga.

Mart Koldits pakub loo asemel hämarat asja
Noore lavastaja Mart Kolditsa hiljuti esietendunud "Proffet" on teatrikuluaarides hõigatud suve üheks oodatuimaks lavastuseks. Ise ta aga muretseb dualistliku maailmapildi, vale-prohvetluse ja meedia kui uue jumala pärast, avastas Tiiu Laks.
uve ühe oodatuima teatritüki lavastaja Mart Koldits on just saabunud metsast, kus ta on elanud pea terve kuu, räägib tsivilisatsiooni naasnuna pidevalt telefoniga ning nendib, et kuna kontroll-
etendus läks väga hästi, siis esietendus oli natuke nõrgem - nagu ikka. Tema, lavastaja ja näitleja, parima kõrvalosatäitja kolleegipreemia pälvinud andekas, sõnaosav ja enesekindel mees väidab, et tal on lava-
kramp ja ta läheb rahva ees närvi.
"Mul on teile öelda k o l m asja," ütleb ta provokatiivse sisuga "Proffeti" esietenduse alguses lavalt publikule, tõstes kolm näppu. "Esiteks lülitage välja mobiiltelefonid. Teiseks nautige etendust."

Tõnu Endrekson - kuu aja pärast maailmameister? 
1. septembri kaheteistkümnendal tunnil saab Saksamaal Münchenis vähem kui seitsme minutiga selgeks, kas mees, kelle peres Kristjan Palusalu kutsutakse onu Kristjaniks, kroonitakse sõudmise maailmameistriks. Eda Post esitleb - Jüri Jaansoni paarimees Tõnu Endrekson.
Oleme fotograafiga parasjagu teel Otepääle, kui tuleb telefonikõne, et pööraku me ots ümber. Lainetus Pühajärvel ei taha kuidagi vaibuda ning Endrekson ja Jaansonid (sõudja Jüri ning tema abikaasa ja paatkonna treener Tatjana) sõidavad treenima Tartusse.
Pärnu mehed elavad Otepääl suusatajate treeninguvahendina tuntud alpimaja pärast, sest Eestis on see ainult Tehvandi spordikeskuses. Endrekson räägib, et kui mujal maailmas on kõrg-
mäestiku olusid imiteeriva alpimaja kasutamine ka sõudjate seas juba tavaline, siis Eestis on nad Jaansoniga esimesed, kes seda kasutavad.
Iga päev peavad nad 12 tundi veetma alpitoas, praegu on "kõrguseks" 2000-2500 meetrit. Toa tavapärasest väiksema hapnikusisaldusega õhus tõuseb hemoglobiini tase ning paraneb hapniku tarbimise ja ühtlasi sooritusvõime. Endrekson märgib, et enesetunde järgi sellest otseselt aru ei saagi, aga tulemused - nii koormustestis kui ka võistluste kohad - näitavad, et alpitoast on abi.

Kala friikartulitega 300-aastases kiirsöögikohas
Esimese hooga tahaksid võõras linnas Oxfordis ekslemisest väsinud ja näljased komandolased White Horse'i ukse pealt kohemaid tagasi pöörata. Kitsas ja lärmakas tumedast puust interjööriga pubi, ühes seinas lett, teises lauad, seintel pildid. Esmapilgul ei tundu olevat ahvatlev söögikoht.
Uudishimu proovida oma suuga järgi toda palju kirutud Inglise kööki võidab ning köögikomando maandub kitsukese laua taha taburettidele. Kiire ristküsitlus õllevalajale päädib tollesama palju räägitud fish and chips'i (kala ja friikartulid) ning traditsioonilise briti praega. Kõrvale pubi omanimeline koduõlu ning pint limonaadi.
Toitu oodates saab komando tuttavaks pubi ajalooga. See, et kõigel ja kõigil on pikk ajalugu ning Magna Cartas (kuningriigi protokonstitutsioon aastast 1215) sätestatud õigused, on Inglismaal tavaline.
Niisiis - maja on sama koha peal seisnud viimased kolmsada aastat. Pubi interjöör pole sisekujundajaga kohtunud vähemalt viiskümmend aastat. Viimase remondi ajal vahetati gaasilambid elektrivalgustite vastu. Kaheksakümnendatel käis White Horse'is vanematele televaatajatele Soome TV-st tuttav inspektor Morse. Hiljuti nähti siin istumas ka kääbik Elijah Woodi koos filmimeeskonnaga. Sellised lood.

Skauti ootab tõenäoliselt edu
Skautluse saja-aastases ajaloos on mitmeid tuntud inimesi, kes noorena tegutsesid skaudi või gaidina. Eriti palju tundub neid olevat aladel, mis eeldavad juhtimisoskust, seiklusjanu ja ettevõtlikkust. Eda Post tutvustab mõnda endist skauti.
Elizabeth II,
Suurbritannia kuninganna
Elizabeth II tädi printsess Mary asus Briti gaidide ühenduse presidendi kohale juba 1920. aastal. 9. juunil 1937 tuli printsess Mary algatusel esimest korda kokku Buckinghami palee kompanii, kuhu kuulusid nii kuninglikud kui ka palee töötajate lapsed. Kuningkalastaja (see on üks lind) salka astus ka Elizabeth. Gaidid kohtusid palee aias suvemajas ning õppisid rivisammu, käisid matkamas, harjutasid rahvatantse jm nagu tavalised gaididki. Muu hulgas teenis Elizabeth tõlgi, ujuja, tantsija, ratsaniku, koka, lapsehoidja ja õmbleja erialamärgid. 1942 sai Elizabethist Pääsukese salga juht ja 1943 meregaid, kes viis ka oma kuningannast ema paadiga sõitma. Gaid oli ka tema õde Margaret ja hiljem liitusid skautlusega Elizabethi lapsed Anne ja Andrew.

Vene keel trügib Ukrainas riigikeeleks
Peaaegu pooled Ukraina kodanikud leiavad, et vene keel peaks Ukrainas teine riigikeel olema.
Ukraina sotsioloogiateenistuse juulikuus korraldatud uuringust selgus, et küsitletud 26 000 inimesest 24% arvas, et Vene keel peaks saama Ukrainas teiseks riigikeeleks, vahendab Regnum.
Veel 23 % vastanutest leidis, et vene keel peaks Ukrainas teiseks riigikeeleks saama piirkondades, mis on tihedalt venelastega asustatud. Niisiis soovib Ukrainas vene keelele üht või teist laadi riiklikku staatust 47% vastanutest.
Seevastu 46% vastanutest arvas, et vene keele staatust Ukrainas ei ole vaja muuta
Ukrainas 2001. aastal korraldatud rahvaloenduse andmetel on 77,8% riigi elanikkonnast ukrainlased ja 17,3% venelased. Ülejäänud rahvusrühmad on oluliselt väiksemad.

Moskvas peksti vaeseomaks USA kodanik
Täna hommikul sattus Moskvas haiglasse vaeseomaks pekstud USA kodanik, kellel on avatud koljuvigastus, peapõrutus ja torkehaavad mõlemal reiel.
Tohtrid püüavad mehe elu päästa, vahendab Interfaks.
Miilits seevastu püüab teada saada, millal ja kelle kutsel ameeriklane Moskvasse tuli ja millega seal tegeles.

70 aastat massiliste mahalaskmiste algusest Karjalas
Sel nädalavahetusel viivad Venemaa inimõigusliikumised koostöös Karjala Vabariigi võimudega Karhumäel (Medvežjegorskis) ja Sandormohhi memoriaalkalmistul läbi 1937.-1938. aasta nn Suure terrori ohvrite mälestuspäevad.
Soome-ugri rahvaste infokeskus meenutab, et tänavu möödub NKVD massiliste "erioperatsioonide" algusest 70 aastat. Nende sündmuste käigus arreteeriti poliitiliste süüdistustega umbes 1,7 miljonit inimest, kellest üle 700 tuhande said karistuse.
Massilised mahalaskmised algasid just 1937. aasta 5. augustil, setõttu tähistatakse tänavu rahvusvahelist mälestuspäeva Sandormohhis Suure terrori ohvrite päevana.
Karhumäe lähedal asuv Sandormohh oli kõigi 1930. aastate vältel paigaks, kus lasti maha ja kuhu maeti süüdimõistetud elanikke lähedalasuvatest Karjala rajoonidest ning NKVD Belomori-Balti laagri vange.

Hiina lõpetab lapsevanemate loosungitega hirmutamise
Hiina võimud otsustasid tänavatelt ära korjata mõned liiga ähvrdava sisuga ühe-lapse-poliitika loosungid, kuna kardavad, et need näitavad ühe-lapse-poliitikat halvas valguses.
Näiteks korjatakse ära loosungid kirjaga: "Veel üks laps tähendab veel ühte hauda.", "Kasvatage vähem lapsi ja rohkem sigu." ja "Majad lammutatakse, lehmad konfiskeeritakse, kui abordinõuet eiratakse."
Riik kinnitab ära korjatavate loosungite ilusamatega asendamiseks uue, 190 sobiva loosungilause nimekirja, vahendab BBC.
Karmisõnaliste loosungite asemele tulevad pehmemini väljenduvad: "Emake Maa on liiga väsinud, et veel rohkem lapsi taluda." ja "Vanemate südames on nii poisid kui tüdrukud."
Hiinas 1979. aastast kehtiv ühe-lapse-poliitika lubab linnaelanikele abielupaari kohta ühe lapse ja maapiirkondades kaks - seda küll juhul, kui paari esimene laps on tütar.

USA sõdur läheb vägistamise ja tapmise eest 110 aastaks vangi
USA kohus mõistis 110 aastaks vangi sõduri, kes osales Iraagis 14-aastase tüdruku vägistamises ja tema pere tapmises.
Jesse Spieman mõisteti reedel süüdi vägistamises, vägistamise kavandamises, vägistamise eesmärgil sissemurdmises ja veel neljas kuriteokategoorias, vahendab CNN.
Spielman võib armuandmispalvega vangist välja saada varemalt 10 aasta pärast.
Spielmani kuriteokaaslased, seersandid James Barker and Paul Cortez, mõisteti juba varem vastavalt 100 ja 90 aastaks vangi.
Iraagis 2006. aasta märtsis toimunud vägistamise ja tapmiste eestvedaja, ekssõdur Steven Green võib karistuseks saada surmanuhtluse.
Steven Green juhtis Iraagi perekonna ründamist ja pereisa, -ema ja noorema tütre tapmist. Seejärel vägistati pere vanem, 14-aastane tütar. Siis tüdruk tapeti ja pandi tema laip põlema.

Iraani politsei vahistas rokk-kontserdil käimise eest 200 noort
Konservatiivse islamiriigi meedia teatel õnnestus korrakaitsejõududel kinni nabida paarsada salajasel, provokatiivsel ja saatanlikul rokk-kontserdil käinud noort, keda nüüd ähvardab vangistus.
Iraani politseijõud korraldasid möödunud kolmapäeval tavapärase "amoraalselt käitujate" tabamise operatsiooni, mille käigus õnnestus neil Teherani lähedal asuvast linnast avastada noorte korraldatud salajane kontsert, kus esinesid nii diskorid kui rokk-ja räppgrupid, vahendab Reuters.
Iraanis on keelatud nii alkohol, narkootikumid kui ka peod, kus mehed ja naised koos tantsivad, vahendab Reuters. Lääne(pärane) muusika otseselt keelatud ei ole, kuid kohaliku meedia sõnutsi vaatavad võimud sellele viltu.
Teherani ajaleht Emrouz kirjutas: "Enamus vahistatutest on noored ja jõukad inimesed, kes tulid sellele peole kavatsusega osaleda provokatiivsel ja saatanlikul kontserdil."

Andrus Ansip saab tänavuse Polaki autasu
Peaminister Andrus Ansipile antakse homme Prahas üle tänavune Vašek ja Anna Maria Polak'i autasu.
Autasu tunnustab vabaduse, demokraatia ja turumajanduse arengut Eestis ning sisaldab ka 5000 USA dollari ehk umbes 57 000 krooni suurust honorari, vahendab ETV24 Valitsuse kommunikatsioonibürood.
Autasustamise tseremoonia ja vastuvõtt toimub esmaspäeval, 6. augustil kell 12 Karli Ülikoolis, kus peaminister esineb ka kõnega.
Prahas sündinud Polak oli üks neist, kes aitas Teise maailma sõja ajal nurjata natside kavatsust õhkida Karli sild. Kommunistide võimuletuleku ajal põgenes Polak koos abikaasa Anna Mariaga Saksamaale ja sealt edasi juba Ameerikasse, kus temast sai edukas ärimees. Perekond Polak otsustas tagasi kodumaale naasta alles Praha Kevade ajal aastal 1968. Vašek ja Anna Maria Polak asutasid omanimelise fondi 1995. aastal, kaks aastat enne Vašek Polaki surma.

Hiiumaa politsei palub abi kadunud alkoholilembese kodutu leidmisel
Kärdla politseijaoskond palub abi alates 17. juulist Hiiumaal Samaaria eesti Misjoni osakonnast lahkunud/kadunud 1970. aastal sündinud Avo Otsa leidmisel.
Avo Ots on pikka kasvu - umbes 188 cm. Tal on seljas teksavest, jalas tumedad dressipüksid ja botased.
Mees on alkoholilembeline, elanud Tallinnas erinevates sotsiaalkeskustes, kodutute öömajades ja Pärnu ning Haapsalu Samaaria turvakodudes.
Kõigil, kel on andmeid mehe asukoha kohta, palutakse helistada Kärdla politseijaoskonna telefonidel 4629610, 5034997 või politsei lühinumbril 110.

Veoauto ja sõiduauto kokkupõrkes hukkus mees
Eile õhtul hukkus Tartu maakonnas Ülenurmel veoauto ja sõiduauto kokkupõrkes kahekümnendates eluaastates noormees.
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 189. kilomeetril juhtus eile õhtul kolmveerand üheksa ajal raske liiklusõnnetus, kus keskealise Pjotri juhitav veoauto Mercedes-Benz sõitis kõrvalteelt otsa peateel liikunud sõiduautole Volvo.
Volvos istus neli kahekümnendates-kolmekümnendates eluaastates meest: roolis oli Ivar ja tema kaassõitjad olid Rainald, Roonald ja Jaanek. Kokkupõrkes suri sündmuskohal Rainald, ülejäänud Volvos istujad pääsesid eluga ja kaks neist on nüüd haiglas.

Animated Dreams esitleb Ungaris Eesti animafilme
Teisipäeva, 7. augustini toimub Budapesti lühifilmide festival BuSho, kus PÖFFi animafilmide festival "Animated Dreams" esitleb eriprogrammi uutest Eesti animafilmidest.
Reedel alanud Budapesti lühifilmide festival BuSho toimub kolmandat korda. Rahvusvahelises võistlusprogrammis osaleb 116 mängu-, dokumentaal- ja animafilmi. Eesti filmidest on võistlusprogrammi valitud Ülo Pikkovi "Elu maitse".
Näidatakse seitset animafilmi aastatest 2002-2006: "Instinkt" (rež. Rao Heidmets), "Elu maitse" (rež. Ülo Pikkov), "Generatio" (rež. Mait Laas), "Rebasenaine" (rež. Priit Tender),
"Kontsert porgandipirukale" (rež. Heiki Ernits, Janno Põldma), "Une instituut" (rež. Mati Kütt) ja "Weitzenbergi tänav" (rež. Kaspar Jancis).
Sama programmi esitles Animated Dreams selle aasta jaanuaris ka Itaalias Future Film festivalil.

Eesti juuniorid lõpetasid Soome ralli 13. kohaga
Nädalavahetusel peetud ralli MM-võistluste etapil Soomes saavutasid juunioride arvestuses kihutanud Jaan Mölder ja Katrin Becker kokkuvõttes 13. koha.
Hoolimata sellest, et võistluse esimesel päeval üleelatud ebaõnne tõttu punktilisa MM-i arvestuses ei teenitud, jäi Jaan Mölder nii hangitud kogemuste, oma kiiruse kui ka väga heade kiiruskatsete aegadega rahule, teatas Racing Publishing. Kindlasti tuleb plusspoolele kanda võit maailma ühel kuulsaimal ja raskeimal, Ouninpohja kiiruskatsel. Lisaks mahtusid Suzuki Swift Super1600 autol kihutanud Jaan ja Katrin veel mitmetel kiiruskatsetel esikolmikusse.
"Ralli teisel ja kolmandal päeval saavutatuga jäin väga rahule," kommenteeris Jaan Mölder. "Tempo oli meil väga hea ja ma pole varem selle autoga nii kiiresti sõitnud. Ouninpohja võit ja väga head ajad teistelgi kiiruskatsetel jätsid lõpuks väga positiivse mulje. Olen hulga vajalike kogemuste rikkam ja ka saavutatuga rahul."

Esimesed eestlased saabusid universiaadikülla
Kolme päeva pärast algavale 24. Suveuniversiaadile Bangkokki saabusid täna esimesed eestlased: "Reis oli pikk, kuid kõik läks viperusteta. Puhkame välja ja elame vaikselt sisse," ütles tõkkejooksja Rene Orumann.
Universiaadikülas elavad koos ligi 7000 sportlast ja 2000 treenerit ja esindajat 170 riigist, kirjutab Sportnet. Kümne päeva jooksul selgitatakse 236 medalikomplekti võitjad 18 spordialal ja 211 võistlusalal. Eesti üliõpilaskoondis osaleb 65 sportlasega 9 alal.
Kuumas ja niiskes kliimas algaval ühel maailma suurimal spordiüritusel elab Eesti üliõpilaskoondisele kaasa ka Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann. "EOK jaoks on kolm kõige tähtsamat spordisündmust
olümpiamängud, universiaad ja noorte olümpiapäevad. Universiaadil on koos kõige kõrgema haridustasemega kontingent ja see teeb universiaadi õhkkonna eriliseks," lausus Siimann koondise teelasaatmisel Tallinna Raekojas.

Aava ja Sikk lõpetasid Jyväskylä ralli seitsmendana
Urmo Aaval ja Kuldar Sikul võib küll Jyväskyläst kripeldama jääda allajäämine Xavier Ponsile heitluses kuuendale kohale, kuid kokkuvõttes on teist MM-rallit WRC auto roolis istunud eestlastel põhjust rahuloluks.
Tänavuste MM-võistluste 9. etapil saavutati Mitsubishi roolis seitsmes koht ja nii ei veninud Eestimaalt pärist rallimeeste WRC punktide teenimise paus isegi kahe aasta pikkuseks, kirjutab Sportnet.
"Olen väga rahul, ei uskunud, et seitsmenda koha võiksime saada. Viimasel päeval vedasid veidi alt pidurid," ütles ralliraadiole Aava, kes kihutas esikümnesse 16 katsel 23-st. Ralli kokkuvõttes kaotas eestlane oma seitsmenda Tuhande järve ralli võiduga ajalugu teinud Marcus Grönholmile 7.39, 6. Soomlane kasvatas oma edumaad ka MM-võistluste üldarvestuses, edestades nüüd seitse etappi enne hooaja lõppu valitsevat maailmameistrit Sebastien Loebi 13 silmaga.

Pärnus toimunud kiirendusvõistlusel purustati viis Eesti rekordit
Pärnu lennuväljal toimunud Baltikumi suurimal kiirendusvõistlusel püstitati viies klassis uued Eesti ametlikud veerandmiili kiirendusrekordid.
Lisaks selgitati välja Eesti Superauto 2007, mille tiitli pälvis Roul Liidemann autoga Dodge Viper SRT-10. Kokku oli kiirendusvõistlust jälgima tulnud ligi 8000 autohuvilist.
Uued rekordid ja klasside võitjad:
A-klass
I Eero Pesur, auto BMW 325
II Andrei Shabalin, auto Honda Civic K20
III Ivo Koronen, auto BMW 540
B-klass
I Indrek Ando, auto BMW 325ix
II Tomi Paavola, auto Audi Coupe 90
III Ilmars Zausajevs, auto Audi S2
Rekord: Indrek Ando ajaga 10,661 sekundit, autoga BMW 325ix
C-klass

Aava ja Sikk siiski kuue hulka ei küüni
Ralli eelviimasel ja tänase pikimal 23 km katsel oli Aava Mitsubishi 18 sekundi võrra aeglasem kui Ponsi Subaru ja nii on enne viimast kihutamist esikuuikukoht Aavast juba 33,8 sekundi kaugusel.
Urmo Aava liigub Soome MM-rallil oma karjääri esimeste WRC punktide poole, kuid heiltuses kuuendale kohale kipub eestlane alla jääma Xavier Ponsile, kirjutab Sportnet. 22. katse järel kaotab eestlane Jyväskyläst oma seistmendat rallivõitu võtvale Marcus Grönholmile seitsme ja poole minutiga. Grönholm napsas viimati taas katsevõidu oma Fordi tiimikaaslase Mikko Hirvoneni eest ja edestab nooremat konkurenti nüüd 22,5 sekundiga.
Grönholm oli 22. katsel Hirvonenist nobedam täpselt kahe sekundiga. Sebastien Loeb (Citroen) kaotas kiireimale 5,6 sekundiga ja prantslasest maailmameister hoiab kolmandat kohta Grönholmist 1.08, 1 nõrgema koguajaga.

Maret Ani võitis Riminis paarismängu
Eesti naiste teine reket Maret Ani (WTA 150) võitis Itaalias Riminis peetud 75 000 dollarilise auhinnafondiga ITF turniiril paarismängu.
Maret Ani ja sloveenlanna Andreja Klepaĉiga (WTA 140) alistasid finaalis 6: 4, 6: 0 Serbia-Bosnia ja Hertsegoviina duo Karolina Jovanovići (WTA 404) ja Mervana Julgic-Salkićiga (WTA 272), krijutab Sportnet.
Üksikmängus jäi Ani laeks Riminis teine ring, kus tal tuli 3: 6, 6: 7 alla vanduda Argentina tennisistile Maria-Emilia Salernile. Riminis tegi üksikmängus kaasa ka Margit Rüütel, kes kaotas samuti teises ringis.

INDREK TEDER: Euroopa tšempionite tasuta eined
Juuni lõpul Euroopa Ülemkogul sõlmitud kokkulepe Euroopa Liidu aluslepingute reformipaketis tõi endaga kaasa ootamatu kaotuse - Euroopa Liidu eesmärkidest kadus fraas "vaba ja moonutamata konkurentsiga [siseturg]".
Arvestades vaba ja moonutamata konkurentsi printsiibi säilimist teistes tekstides ja õigusaktides, ei ole kannapöörde täpseid õiguslikke järelmeid võimalik veel kirjeldada, kuid kahtlemata raputab niivõrd põhimõtteline muutus kogu Euroopa konkurentsiõiguse alustalasid ja võib edaspidi oluliselt kahjustada eelkõige Euroopa mõõdupuule asetatuna väikeste Eesti ettevõtjate kaitstust kõlvatu konkurentsi ja moonutatud turu eest.
Ettepaneku loobuda vaba ja moonutamata konkurentsi kaitsmisest tegi Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, kes oma eelkäija Jacques Chirac kombel räägib vajadusest kaasa aidata Euroopa majanduslike "tšempionite" väljakujunemisele, kes suudaksid võistelda eelkõige Ameerika Ühendriikidest pärit suurettevõtetega. Prantsusmaa veendumuse kohaselt võib see eeldada riiklikku sekkumist, turu kaitsemeetmeid, sanktsioone või muud laadi riigiabi. Vastavate vahendite rakendamist peab toetama sobilik õiguslik ruum, mille suunas on Euroopa Ülemkogu kokkuleppe tulemusena tubli sammu edasi astunud. Muudatus on ära teeninud konkurentsiõiguse spetsialistide kriitika üle Euroopa ning Eesti, tänu korralikult harmoniseeritud seadusandlusele, ei ole siin erandiks.

VILLU ZIRNASK: Kinnisvarakrahh 2007
Eesti elamuhindade tuleviku kohta võis möödunud nädalal lugeda kahte vastandlikku stsenaariumi.
Kui juunis Tallinna kinnisvaramaaklerite seas korraldatud küsitluse sõnum on, et mingit kinnisvarakrahhi lähiaastail ei saabu, siis Edgar Savisaare lennuka idee - "riik loogu" süsteem kodulaenu tasumise või tagamisega hätta jäänud inimeste aitamiseks - taustaks on eeldus, et tuleb suur kukkumine.
Hinnalangus, mida mõnes rahulikuma majandusega riigis võiks ka krahhiks tituleerida, on meil tegelikult juba käes. Paljudes müügipakkumistes on viimasel ajal hindu langetatud: näiteks Rime on aasta eest müüki lastud Tallinna kesklinna Luha tänava korterite hindu langetanud keskmiselt 15 protsenti, mõnel korteril vähem, mõnel rohkem. Näiteid 10-20-protsendisest hinnalangusest leidub teisigi. Aga arvestades, kui tohutult tõusid kinnisvarahinnad hinnalangetustele eelnenud aastatel, ja seda, et tipuhindadega jõudsid eluaseme osta vähesed inimesed, pole põhjust maakleritega vaielda, kui nad eelistavad toimunut korrektsiooniks ja turu korrastamiseks nimetada.

MIHKEL RAUD: Tänavamuusiku raske elu
Nädalavahetusel ilmestas uudisteportaale ning ajalehtede võrguväljaandeid lugu šotlasest tänavamuusikust, keda ärritunud pärnakad tänaval sõimavad ning peaaegu vägivaldseks muutudes majaesistelt minema ajavad.
Keegi oli soovitanud muretult musitseerival vennikesel pikemalt tseremoonitsemata ning sõnavara ülearu hoolikalt valimata teadagi kuhu siirduda. Ühe juuksurisalongi naistöötaja üritanud koguni moosekandi litsentsi puruks rebida. "Me lihtsalt ei mõista seda muusikat, mida tema teeb," lausunud nimetatud juuksuritöökoja juhataja ajalehele Pärnu Postimees. See pole esimene kord, kui millegi mittemõistmine paneb temperamentse inimese käed omasoodu liikuma. Tegelikult pole paanikaks muidugi põhjust. Pealkirja "Tänavamuusik on hädas solvavate pärnakatega" taga ei tule näha sobimatu käitumise plahvatuslikku suurenemist armastatud kuurortlinnas - üha enam juuri ajava ksenofoobia puhangust rääkimata -, vaid lihtlabast fakti, et kolmel kuul aastast muutub uudiseks ka see, mis ülejäänul üheksal kuul ehk nii naljalt uudiseks ei muutu.

Mis ikkagi toimus? 
Taas on lahti läinud madin Konstantin Pätsi ümber, vastasrinnete ideelises keskpunktis on ajaloolased Jaak Valge ja Magnus Ilmjärv. Ulatuslikus monograafias "Hääletu alistumine" püüdis Ilmjärv näha Pätsi negatiivses valguses. Valge tahab Pätsi iga hinna eest "puhtaks pesta".
Pätsi majandus- ja advokaaditegevus 30. aastate alguses omandab poliitilise tähenduse ainult siis, kui nende järelmid tõepoolest ulatuvad aastaisse 1939-1940, nagu viitab Ilmjärv: "Sudoplatov väidab aga mälestustes, et Eesti president Päts oli 1940. aastani Nõukogude valitsuse rahalisel ülalpidamisel. Kuid sellega Sudoplatov piirdub." (lk 96). Praktiliselt kogu Pätsi sellesuunaliste sidemete kohta avaldatu pärinebki seni Beria ametkonna juhtfiguuri Pavel Sudoplatovi mälestusteraamatuist.

REPLIIK: Stalini vaim, Putini poliitika
Nõukogudemaa loogika oli lihtne: kui partei midagi ütleb, tuleb käsk kampaania korras ellu viia. Vahendeid valimata ja ohvritest hoolimata. 5. augustil 70 aasta eest tormasid usinad repressiivorganid Stalini käsu järgi miljoneid inimesi vangistama ja maha laskma. Paljud eestlased, lätlased, soomlased, poolakad ja teised kuulutati juba päritolu tõttu Nõukogude-vastaseks elemendiks ning kuulusid hävitamisele. Vähemalt 7998 eestlast lasti hoogtöö korras maha.
Kas praegusel Venemaal on midagi muutunud? Putin laskis mullu Gruusia-vastaste meeleolude järellainetuses hulgaliselt grusiine kinni võtta ja maalt välja saata, paljud neist kaubalennukiga. Üks selle aasta kampaaniaid on olnud Eesti, eestlaste ja eestimaise kauba vastu. Massideporteerimisteni siiski veel ei ole jõutud. Kuid stalinistlik vastandamise ja eemaldamise poliitika elab mõttemallides ilmselgelt edasi.

JUHTKIRI: Kõrgemalt haritud, vähem makstud
Naissugu on Eestis enamuses nii kesk- kui ka kõrghariduse saajate hulgas, poisse õpib rohkem vaid kutsekoolis, selgub statistika aastaraamatust. Iga kahe meesüliõpilase kohta käib kõrgkoolis kolm naistudengit, magistriõppes on naiste osakaal lausa kaks kolmandikku. Ülekaal algab keskkoolis (naisi 59%) ja kestab läbi doktoriõppe (naisi 54,9 %). Haridussüsteem tundub tegevat kõik, et meestel oleks elus halvem stardipositsioon.
See laseks arvata, et naistel on tööjõuturul justkui eelised, kuid palgasummad räägivad vastupidist. Eelmisel aastal moodustas Eesti naiste keskmine tunnitasu kolmveerandi meeste omast ning sugude sissetulekuerinevus, isegi kui võtta arvesse valdkond ja töö iseloom, on meil üks Euroopa Liidu kõrgeimaid.

Vara vald selgitas Metsakivi mälestusmärgi saatust külarahvale
Vara vallavalitsus kutsus kokku Metsakivi külarahva koosoleku, et selgitada, miks kuni kriminaaluurimise tulemuste selgumiseni ei tohi sinna püstitada mälestusmärki fašistliku terrori ohvritele.
Vald on teinud ka ettekirjutuse seniks kivi praegusest asukohast teisaldada ning mujale hoiule panna, kirjutab ETV24.
Koosolekule tuli paarkümmend inimest sealkandi vene kogukonnast. Vallavanem Andres Kärp selgitas korduvalt ja kahes keeles, et kuna kivile kantud nimede ja kivi enda saamisloo suhtes on algatatud kaks kriminaalasja, ei luba seadus praegu monumenti paigaldada.
Pealegi, valla luba oli antud hoopis teise teksti kohta, kus pidi mälestatama II maailmasõjas langenuid. Praegune kivi meenutab fašistliku terrori läbi hukatuid. Vallavanem Andres Kärbi sõnul ei saa sellistel asjaoludel kivi püsti panna ega ka valla maatükil hoida.

Reimaa: maavalitsused peaksid täitma vaid kontrolli funktsiooni
Regionaalminister Vallo Reimaa tahablahutada omavalitsustlikud ja riiklikud ülesanded ehk omavalitsuslikud funktsioonid anda omavalitsusliitudele ning maavalitsustele jätta vaid järelevalvefunktsiooni.
Siseministeeriumis oli täna Reimaa eestvedamisel regionaalse juhtimistasandi kontseptsiooni projekti esimene ametlik töökoosolek, kus arutati regionaalhalduse ja omavalitsusliitude arengu üle.
Praegu on Reimaa hinnangul regionaaltasandil funktsioonid korrastamata ning kattuvad omavalitsusliitude ja maavalitsuse tasandil. Uue kontseptsiooni põhiideeks on kogu regionaalse tasandi juhtimissüsteemi korrastamine, mis tähendab ühtlasi omavalitsuslike ja riiklike ülesannete lahutamist.
Reimaa sõnul on tarvis senisest selgemalt eristada, millega üks või teine tegelema hakkab ning milliseid funktsioone kannab.
"Loogiline on, et kõik omavalitsuslikud funktsioonid peavad olema täidetud omavalitsusliitude kaudu ning maavalitsustele jääb riigi esindajatena põhiliselt järelevalvefunktsiooni täitmine," ütles regionaalminister.

Türgist koju jõudnud Ralfi seisund on stabiilne
Türgis Antalya haiglas enneaegselt sündinud Ralf saabus erilennukiga Tallinnas ning hetkel lastehaiglas viibiva poisi tervis on meedikute hinnangul rahuldav.
Ralfi Eestisse toomisel osalenud Tallinna Lastehaigla intensiivravi osakonna arsti Piret Hermansoni hinnangul on pisi-poisi tervislik seisund rahuldav. "Väike patsient pidas reisi vapralt vastu ja tema seisund on stabiilne," ütles Hermanson.
Hetkel Tallinna Lastehaigla intensiivravi osakonda ravile jääva Ralf Randmäe eest on Hermansoni arvates Türgis hästi hoolt kandud ja arsti arvates on väga suur saavutus, et 24. nädalal sündinud laps ellu jäi. Lapse ema Ülle Vilgo sünnitas Ralfi keisrillõikega kuuenda raseduskuu alguses Türgis puhkusel viibides.
Ralfi kojutoomise ettevalmistuses osalesid mitmed riigiasutused ja meditsiinilise abi kojulennul kindlustas Tallinna Lastehaigla. Lapsega lendas kaasa üks arst ja üks õde, kellele Türgi saatkond väljastas kiirkorras tasuta viisad.

Munitsipaalpolitsei rohelised vilkurid on ebaseaduslikud
Tallinnas ringi sõitvate roheliste munitsipaalpolitsei autode roheliste vilkurite kasutamine on seaduslikult reguleerimata ja ei kohusta liiklejaid millekski.
"Tallinna munitsipaalpolitsei autodele paigaldatud rohelised märgutuled pole vilkurid tähenduses, mida omistab seadus punasele, sinisele ja kollasele vilkurile," ütles munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik Päevaleht Online'ile. "Märgutuled pole mõeldud sõidu ajal kasutamiseks ning nende ülesandeks on möödujate hoiatamine võimalikust ohust," lisas ta.
Politsei liiklusspetsialisti Villu Vane sõnul puuduvad rohelistel vilkuritel nii tähendus kui ka õiguslik regulatsioon ning kodanik ei pea neid nähes midagi tegema. Ta lisas, et vilkurite kasutamine on reguleeritud tehnonõuete eeskirjadega, mis reguleerivad valgusseadmete ja vilkurite paigaldamist.

Politsei tabas autoroolist pimeda roolijoodiku
Pühapäeva öösel pidas politsei liikluspatrull Tartus kinni sõiduauto, mida juhtis purjus juhtimisõiguseta pime noormees.
Tartus Võru tänaval kinnipeetud Audi 80 roolis istunud 1987 aastal sündinud pimedale noorukile luges kaarti kõrvalistuja, kel samuti puudus juhiluba.
Politsei alustas sõidukijuhi suhtes väärteomenetlust, kinnitas Lõuna Politseiprefektuuri pressiesindaja.

Avarii tõttu olid maas Äripäeva ja BNS-i veebilehed
Kõrgepingeliini avarii jättis Tallinnas tundideks elektrita Pärnu maantee ja Kristiine linnaosa, mistõttu olid maas ka Äripäeva ja BNS-i veebilehed.
Eesti Energia jaotusvõrgu pressiesindaja Kristi Kuusik ütles Päevaleht Online'ile, et avarii fikseeriti kell 12.21 ja kõrvaldati kell 13.40, kui tarbijad viidi üle reservtoitele.
Elektrikatkestuse tõttu jäid vooluta kolm alajaama ehk kümme klienti, neist suurimad Tallinna diagnostikakeskus ja Pärnu mnt 105 ärimaja hoone, kus paiknevad Äripäeva ja BNS toimetused. Katkestuse tõttu olid maas nii Äripäeva kui BNS-i veebilehed.
Mis kõrgepingeliini kaabli avarii põhjustas, Kuusiku sõnul veel ei teata.
Anvar Samost BNS-st ütles Päevaleht Online'ile, et BNS-l on vool koguaeg olemas olnud, kuid veebileht on maas internetiühenduse pakkujal. Vool lubati Samosti sõnul taastada kella kolmeks, kuid kella kahe ajal, kui rike juba kõrvaldatud oli, küll veel ühendust taastatud ei oldud.

Eesti, Soome ja Venemaa teevad ühise piirivalveõppuse
Kolme riigi ühine merepäästeõppus leiab aset 8. augustil Soome vetes, kus harjutatakse laeva päästmist madalikult.
Õppus on jagatud kahte etappi - esimeses saavad päästjad teate madalikule sõitnud laevast, milles on puhkenud tulekahju. Seejärel laev leitakse ja päästetakse vette kukkunud inimesed, teatas piirivalveamet.
Teises etapis kustutavad piirivalvurid tulekahju, evakueerivad kannatanud ning annavad neile arstiabi ja pukseerivad laeva ohutusse kohta.
Õppuses osalejad asetatakse võimalikult reaalsetesse tingimustesse.
Eestit esindab piirivalvelaev Vapper.

Pisi-Ralf jõuab täna Türgist Tallinnasse
Türgis 3. juulil enneaegselt sündinud laps Ralf peaks täna jõudma Eestisse.
Lapse ema Ülle Vilgo (40) sünnitas Ralfi turistina kuuenda raseduskuu algul puhkusel olles Antalya haiglas, vahendab Eesti Ekspress. Algsete kavade kohaselt pidanuks beebi Eestisse saadetama 16. augustil lennufirma Avies erilennuga.
Vladimir Pisarkov lennufirmast Avies ütles Ekspressile, et lennuk koos kahe arstiga väljus hommikul ning peaks Tallinnasse koos beebiga tagasi jõudma kella 17 paiku.
Valitsus keeldus algul kulude kompenseerimisest, kuid otsustas siiski hüvitada Ralfi kojutoomise kulud summas 350 000 krooni.
Haigekassa on valmis beebi ravikulusid kompenseerima märksa madalamate Eesti tariifide järgi. Ülle ravikulu Haigekassa hüvitada ei kavatse. Haigekassa arvutas välja vastavalt Anadolu haigla edastatud teenuste kirjeldusele Ralfi ravi eest makstava summa ja see on 127 287 krooni.

Riigikogu majanduskomisjon põrmustas roheliste tuumaeelnõu
Riigikogu majanduskomisjon ei toetanud Roheliste erakonnas parlamendi erakorralise istungi tarvis koostatud tuumaenergeetikat puudutavat eelnõud.
"Energeetika on Eesti tulevikule ülioluline valdkond, mis väärib põhjalikku ja vastutustundlikult ettevalmistatud arutelu, mida esitatud eelnõu kahjuks ei pakkunud," leidis komisjon.
Majanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Urmas Klaasi sõnul on eelnõu ette valmistatud kiirustades ja dubleerib olemasolevaid otsuseid ja dokumente.
"Kütuse- ja energiamajandus vajab kaalutletud arenguplaani, mida ei saa koostada üleöö. Roheliste esitatud eelnõu ei paku lahendusi, vaid tekitab uusi probleeme," ütles Klaas.
Eestimaa Roheliste fraktsiooni esitatud eelnõu kandis nime "Kütuse- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks vajalike tegevuste käivitamine".

Jüriöö pargis algas Erna retk
Tallinnas Jüriöö pargis avas kaitsejõudude peastaabi ülem selleaastase Erna retke ja tunnustas võistlejate ning korraldajate pühendumust.
Taoliste võistluste populaarsus näitab kolonel Neeme Väli sõnul nii Eesti reserv- kui ka tegevväelaste tugevust, sportlikku vormi ja tahet arendada oma oskusi ning võimeid, teatas kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja.
Sel aastal osalevad retkel 28 võistkonda Eestist, Taanist, Norrast, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, USAst, Tšehhist ja Portugalist - kaks viimast on Erna retkel esmakordselt.
Sel aastal osalevad retkel 28 võistkonda Eestist, Taanist, Norrast, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, USAst, Tšehhist ja Portugalist - kaks viimast on Erna retkel esmakordselt.

Purjus juht sõitis üle teel istunud tüdruku
Võrumaal toimus täna öösel kella 2.15 ajal liiklusõnnetus, kus alkoholijoobes noormees ei pannud sõitu alustades tähele auto ette tee peale istunud tütarlast ning sõitis temast üle.
Õnnetus toimus Rõuge vallas Järvepalu külas Võru-Valga maantee 17. kilomeetril. Sõiduautot Mercedes Benz juhtinud alkoholijoobes mees (s 1986) ei veendunud enne sõidu alustamist selle ohutuses ja sõitis otsa auto ees teel istunud tüdrukule (s 1992).
Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Kairi Patlepa sõnul oli tegemist purjutanud seltskonna liikmetega.
Viga saanud tüdruk viidi Tartu ülikooli kliinikumi, kus ta jäeti haiglaravile.
Ettevaatamatut autojuhti, kelle juhtimisõigust pole seni tuvastatud, ootavad tõenäoliselt ees rahatrahv ja arest.

Kuressaare jääb vapilaevast ilma
Kuressaare linna vapilaev, miinijahtija Sulev järgmistele merepäevadele enam ei lähe, kuna laev on vananenud ja Eesti merelaevastik on uuendamisel.
Laeva komandör leitnant Janek Naur loodab, et Kuressaare vapile leitakse samavääriline alus kui seda oli Sulev, kirjutab Oma Saar.
Sulev, kes sai kiilu alla juba 50 aastat tagasi, on komandöri sõnul täiesti võimeline operatsioonides osalema, kuid aeg läheb edasi ja tulevad uued alused.
Kord aastas Roomassaare sadamat külastav Sulev osales merepäevade vahele jäänud ajal esimese Baltimaade miinijahtijana Nato miinitõrjeeskaadri (SNMCMG1) koosseisus. Komandöri sõnul sõideti läbi pea kõik suuremad Läänemere sadamad ning omandati palju kasulikke kogemusi.

Kuressaare merepäevade "üllatuskülaliseks" oli vesipüks
Laupäeva õhtupoolikul kella viie ajal üllatas Kuressaare merepäevade külastajaid taevas kõrguv vesipüks, mis jäi siiski taevasse ega puudutanud kordagi maad.
Üks merepäevade külaline, Terek Arvi Even märkis, et inimesed küll jälgisid taevas toimuvat, kuid olid rahulikud ega paistnud muretsevat, kirjutab Oma Saar. "Minu Floridast pärit abikaasa Nicole, kes on üle elanud mitmeid surmatoovaid orkaane, oli valmis kohe tagasi autosse jooksma," sõnas Even.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi valvesünoptik ei osanud eilset Kuressaare taevas olnud ilmaimet kommenteerida. "See on huvitav fakt, kuid minul selle kohta andmed puuduvad," märkis sünoptik.
Tromb, teise nimega vesipüks, on tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all ja laskub siis hiigelsuure tumeda pilvesambana alla maa- või merepinnale.

Vabaduse väljakut asub arendama käibeta firma
Arco Vara ning Vjatšeslav Leedo müüsid kolmandiku Vabaduse väljaku parklat arendavast firmast varem määrdeõlidega tegelenud firmale, millel puudus eelmisel aastal igasugune käive.
Andrei Logvinenko ainuomandisse kuuluv Interfin Investments maksis ühe kolmandiku eest OÜs Varamaad Kinnisvara 17,3 miljonit krooni. See osa väljaku arendajast oli varem panditud Hansapangale tagamaks Varamaad Kinnisvara ostmiseks võetud laenu, kirjutas Äripäev.
"Ju see tehing oli meile kasulik. Ma ei ütleks, et arendusprotsess sellest kiireneks või aeglustuks," kommenteeris Arco Vara investorsuhete juht Heigo Metsoja.
Varem on Interfin Investments tegelenud mootorikütuse, määrdeõlide ning jahutusvedelike jaemüügiga, möödunud aastal ettevõttel käive sisuliselt puudus. Kõiki kinnisvaraäris osalejaid ei peagi avalikkus tundma, lisas Metsoja.

Luku taha surema jäetud loomi ei aita keegi
Ida-Virumaal Püssis suri suletud korteris nälga poeginud kass, kuna Eestis ole ametkonda, kes selliste juhtumite korral ukse avada saaks.
Püssis elav Jelena Plahhova kaebas üle-eelmisel nädalavahetusel kohalikule politseile, et tema naabrinaine jättis oma tiine kassi mitmeks päevaks üksinda koju ning pärast poegimist suri kassiema toas nälga, kirjutas Postimees.
Naabritel tuli ka kassipojad ise rõdu kaudu päästa, kuna politseist abi ei saadud. Kohaliku politsei pressiesindaja sõnul pole politseil lihtsalt õigust selliste juhtumite korral ust lahti murda.
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi ütles, et ilmselt pole politsei kursis, et aasta algusest jõustus karistusseadustiku muudatus, mille järgi käib ka looma kohtlemine julmal viisil kriminaalkaristuse alla.

Maardust on saanud Harjumaa öine viinaoaas
Maardust on on saanud öise viinaturismi populaarseim sihtpunkt, kuna on ainus Harjumaa omavalitsus, kus alkohol on kättesaadav 24 tundi ööpäevas.
"Maardusse kulgev tee on öösiti autodest lausa tiine. Kärakapoe ees astumise ruumi pole - autod seisavad külg külje kõrval," kirjutab SL Õhtuleht.
Ajalehe reportaažist selgub, et kohalike viinapoodide ette tullakse nii pealinnast kui lähivaldadest ka taksodega. "Tõin ühe kliendi siia Saha-Loolt, ikka viina järele, ise võtsin juba päeval endale õlle ära," ütles üks taksojuht.
Poest väljunud lärmakas noormeestepunt, käes neli pooleliitrist viinapudelit, kaks kaheliitrist karastusjooki ja üks vahuvein, istub aga teise taksosse, et Tallinnasse tagasi põrutada.
Kaupluses sees lookles aga ligi 30 inimesest koosnev järjekord,

Sauel hukkus purjus mootorrattur
Harjumaal Sauel hukkus eile õhtul vastutuleva autoga kokku põrganud motorratta purjus ja lubadeta juht.
Õnnetus juhtus kella 20 paiku Pärnasalu teel, kus 1984. aastal sündinud Riho juhitud mootorratas Yamaha kaldus kurvis vastassuunavööndisse ning põrkas kokku sõiduautoga Škoda Fabia, mille roolis oli 1946. aastal sündinud Mati, teatas politsei.
Mootorrattur suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Maardus põles värvitehas
Maardus süttis ööl vastu tänast põlema AS-ile Eskaro kuuluv värvitehas, põlengust leviv suits kandus Maardu ja Kallavere suunal.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Maardus Peterburi maantee lähedal asuvas töösutushoones kell 00.09. Põlesid hoone katusekonstruktsioonid ja vahelagede isolatsioonimaterjal ligi 800 ruutmeetri ulatuses, teatas Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.
Päästetööde juhi hinnangul suits suurt ohtu inimeste tervisele ei kujutanud.
Kustutustöödel osales seitse päästemeeskonda ja muu päästetöödeks mõeldud tehnika.
Tulekahju saadi kontrolli alla kell 4.57. Tuli raudbetoonist hoone sisemusse ei pääsenud.

Maarja Mändmaa: riigi raha ei saa nagu võid ühtlaselt jagada
Endine sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa peab riigisektoris probleemiks raha eba-otstarbekat kasutamist ja amet-kondade killustatud tegevust.
Sotsiaalministeeriumi kantsleri kohalt lahkunud ja uut hoolekandesüsteemi üles ehitama asuv Maarja Mändmaa tunneb muret selle üle, et riigiametite ülesannete täitmisel jätkub killustumine ning kümneid miljoneid kasutatakse ebaotstarbekalt ja ka raisatakse riigis tervikuna.
Maret Maripuu on Siiri Oviiri, Marko Pomerantsi ja Jaak Aabi kõrval neljas minister, kellega töötasite. Kui keeruline oli ministrite vahetuse järel soovitud tööd jätkata, sest igal valitsusel on ju oma sotsiaalpoliitika?
Olen enda jaoks need valikud lihtsaks teinud ja ka oma kolleegidele selgitanud, et ministrid tulevad demokraatlike valimiste tulemusel. See on rahva tahe, mis väljendub meie valitsuse ja riigikogu koosseisus. Meie oleme rahva ehk riigi teenistuses. Aga kui ametnikul peaks tekkima seesmine konflikt, et poliitikust minister ei tee päris nii, nagu ametniku südametunnistuse järgi õige oleks, siis peab töötaja tegema valiku, milleks võib olla ka lahkumine. Selliseid konfliktiolukordi muidugi väga tihti ette ei tule.

Majapõleng Kiili alevikus nõudis kolme mehe elu
Hukkunuid pole veel tuvastatud, samuti pole teada, kas keegi
Reede öösel vastu laupäeva hukkus Harjumaal Kiili alevikus puhkenud tulekahjus kolm meest, kelle isikut pole seni veel tuvastatud.
"Hukkunutelt võeti DNA-proovid, kuid veel ei ole neid identifitseeritud," selgitas eile Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Julia Garanža.
Samuti pole tema sõnul veel teada, kas süttinud majast pääses keegi ka eluga. Garanža kinnitas, et juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Simulman lausus, et kui päästeamet kohale jõudis, põles maja juba lausleegiga ning katus oli sisse kukkunud. "Varemed on praegu sellises konditsioonis, et peaaegu võimatu on öelda, kust kohast tuli alguse sai, millest see tekkis ja mis täpselt juhtus," rääkis Simulman.

Alkomeetriga politseinikud käisid Naissaarel autojuhte üllatamas
Reede õhtupoolikul valmistuvad veepolitsei ning veeteedeameti inspektorid Koplis Hundipea sadamas reidiks Tallinna lahele ja Naissaarele.
Naissaare sadamas seisab paari purjeka ning kaatri kõrval väike punane mootorpaat. "Registreerimata!" hüüatab veeteedeameti vaneminspektor Peeter Kask. Peatselt ilmuvad välja ka paadi pahaaimamatud omanikud - mees, naine ja väike koerakutsikas. "Alles ostsime paadi, firmal ei olnud treilerit anda ja sellepärast ei saanud ARK-i viia. Tulime ainult proovisõitu tegema," püüab omanik välja vabandada.
Samuti ei ole tal esitada paadijuhilube, koju jäid. "Autoload on küll," pakub ta. "Ega need vee peal ei sõida," ei lähe inspektor Kask liimile. Kümme minutit hiljem alustab värske paadiomanik, protokoll näpus, tagasiteed Tallinna. Inspektor Kask silmitseb neid ning lausub: "Ainult koeral on õige päästevest."

USA seadusemuudatus ennustab viisavabadust
USA president George W. Bush allkirjastas reedel seaduse, mis võib eestlastele anda peatselt võimaluse reisida USA-sse ilma viisata.
Bushi allkiri kergendas oluliselt ühte peamist tingimust, mis seni on takistanud Eestile viisavabaduse andmist. Kui varem kehtis nõue, et USA viisadest keeldumise protsent peab olema alla kolme, siis nüüdsest on selleks piiriks kümme protsenti.
Kolme riigi hulka, mis uusi tingimusi täidavad, kuuluvad lisaks Eestile ka Tšehhi ja Lõuna-Korea.
Eesti välisminister Urmas Paet avaldas lootust, et viisatühistamise programm laieneb peatselt kõigile Euroopa Liidu liikmetele, kellel veel pole USA-ga viisavabadust. "See on väga suur samm õiges suunas," ütles Paet. "Me oleme läbi käinud üheksakümmend üheksa protsendi teest, nüüd on jäänud veel tehniliste küsimuste lahendamine," lisas ta. Paeti sõnul on Eesti kohe valmis alustama tehnilisi konsultatsioone.

Täna algab Salmistus järjekordne Erna retk
Täna õhtul algab Salmistul dessandiga järjekordne Erna retk, millest võtab osa ligi 30 võistkonda Eestist ja mujalt maailmast.
"See aasta ei tule võistkonnad lihtsalt kummipaatidega maale, vaid me plaanime teha kompanii-suuruse dessandi. Mehed tulevad maale nagu päris sõjas," rääkis Erna retke üks korraldajatest Urmas Reitelman. Reitelmani sõnul saavad kell pool seitse õhtul algavat dessanti vaatama minna kõik huvilised. "Inimestel soovitan ma kohale tulla aegsasti ning järgida abipolitseinike ning kaitseliitlaste juhised." Eraldi rõhutas Reitelman, et dessanti vaatama minejad ei võtaks kaasa väikelapsi ning koeri, sest lahingumüra on väga vali.
Tänavusel retkel osaleb 28 võistkonda, nende hulgast kümme välisriikidest.

Ignalina tuumaprojektis osalemine ei pruugi Eestile olla parim valik
Osalusest Leedu tuumajaamas räägitakse juba kindlas kõneviisis, kuid puudub korralik analüüs, kas see on Eestile energiajulgeoleku seisukohast parim variant.
Peaminister Andrus Ansip on võtnud enda vedada uue tuumajaama rajamise Leetu. Ühelt poolt jagatakse Ignalinas juba osalusi, samas peaks Eesti veel tõsiselt kaaluma tuumakoostöö võimalusi Soomega.
2006. aasta jaanuari alguses kinnitas valitsus paljudelt ametnikelt mahukat tööd nõudnud ja siiani kehtiva Eesti elektrimajanduse arengukava 2005-2015. Kui arvestada praegust aktiivset tööd, mida tehakse Ignalina uue tuumajaama projekti ettevalmistamisel, võiks eeldada, et poolteist aastat tagasi kinnitatud arengukava nägi selle ette. Paraku pole see tõsi, sest arengukava ütleb otse: "Käesolevas arengukavas tuumaenergiaga seonduvat ei käsitleta. Leedu tuuma- energeetika arengute selginedes analüüsitakse koostöö võimalusi uue võimaliku tuumajaama projektis osalemiseks."

Mihkelson: Venemaa võimud kiidavad heaks antisemiitliku tegevuse
Rahvusvahelise IT-turbe kompanii riskianalüüs ja Venemaa Riigiduuma julgeolekukomisjoni liikme Nikolai Kurjanovitši sõnad panevad Marko Mihkesoni mõtlema, kas Riigiduuma on väljastanud tänukirja ka Eesti vastu korraldatud küberrünnakute toimepanijatele.
Rahvusvahelise IT-turbe kompanii VeriSign allüksus iDefence avaldas selle aasta jaanuaris oma järjekordse riskianalüüsi, käsitledes seekord Venemaa IT-sektorit ning seda ümbritsevaid probleeme ja ohtusid.
Mihkelson kirjutab oma blogis, et president Putin on hiljuti kuulutanud, et Venemaa soovib saavutada aastaks 2015 juhtivat kohta IT-maailmas. Selle üheks sisuks peaks saama riigi internetiseerimine. Mihkelson avaldab lootust, et selle programmiga käib kaasas ka karmim suhtumine häkkerlusse ning küberkuritegevuse vastu võitlemisse.
Kuid ütleb, et raporti materjalide põhjal saab teha järelduse, et kui kuritegelik või huligaanne häkkerlus puudutab Venemaa-vastase hääle mahasurmumist, siis on see riigi huvides tegutsemine.

Herkel: turistiviisaga Kuubas viibija ei tohi igaühega rääkida
IRL poliitik Andres Herkel käis Kuubas kohtumas opositsiooni ja teisitimõtlejatega ning tema hinnangul on režiim Kuubas natuke leebemaks muutunud, kuigi vabast ühiskonnast on olukord riigis veel kaugel.
Herkel külastas Kuubat omalaadse missiooni raames, mida toetas üks rahvusvaheline mittetulundusühing, kelle nime Herkel momendil avaldada ei saanud. Selle raames saadeti Kuubasse kolm Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee rahvuskogude liiget. Peale Herkeli käis seal veel Ungari liberaal Mattias Herši ja Hollandi sotsiaaldemokraat Erik Jurgens.
"Ürituse peamiseks eesmärgiks oli kohtuda Kuuba teisitimõtlejatega, opositsiooniga ja kodanikuühiskonnaga, nii palju, kui seda seal eksisteerib," ütles Herkel Päevaleht Online'ile.
Veel oli üheks eesmärgiks avaldada solidaarsust ja kinnitada, et Euroopa ei ole Kuubat unustanud. Teiseks eesmärgiks oli Herkeli sõnul saada ülevaade, mis riigis toimub.

Gazprom: Eesti võib olla süüdi gaasihindade tõusus
Gazpromi hinnangul on gaas, mis hakkab läbima Vene-Saksa gaasitorutikku, tegelikult välja ostetud ning kui venitatakse projekti ehitamisega, siis gaasihindade tõstmises jäävad süüdi Balti riigid.
"Terve rida lepinguid on sõlmitud ning Euroopa tarbijad juba ootavad seda gaasi," vahendas Izvestija Gazpromi juhatuse pressisekretäri Sergei Kuprijanovi sõnu.
Ta lisas, et gaasitorustiku ehitamisest oponentidega rääkides viitab Gazprom sellele, et gaasitorustiku ehitamine on eelnevalt sõlmitud kokkulepete realiseerimine ja tarnete tagamine, mis on juba müüdud.
Kuprijanovi sõnul tuleks Vene-Saksa gaasitorustiku ehitamise venimise tõttu leida puuduolev gaas, mis omakorda mõjutab oluliselt hinnapoliitikat.
Izvestija märgib, et Gazprom püüab mängida Euroliidusiseste vastuoludega, lubades projekti edukal realiseerimisel, et gaasi hind ei tõuse.

USA kaotas 30 protsenti Iraaki saadetud relvadest
Pentagon ei tea, kuhu on kadunud ligi 190 tuhat kalašnikov-automaati ja püstolit, mida jagati Iraagi julgeolekujõududele 2004.-2005. aastal.
Vastavalt valitsuskomisjoni relvaraportile kaotas USA 30 protsenti Iraaki saadetud relvadest, kirjutas The Washington Post.
Tekib oht, et osa tarnitud relvadest on sattunud Iraagis ameeriklaste vastu võitlevate mässajate valdusesse.
Alates 2003. aastast on Ühendriigid kulutanud Iraagi julgeolekujõudude arendamisele 19,2 miljardit dollarit, sealhulgas 2,8 miljardit nende varustamiseks ja relvastamiseks.
Analüütik Rachel Stohli sõnul süüdistab Bushi administratsioon Iraani ja Süüriat mässajate relvastamises, aga ei pööra tähelepanu sellele, et võitlejate relvastumist soodustavad USA sõjaväe juhtkonna vead.

Spiegel: kui palju maksab Venemaal küberrünnak? 
Saksa ajakirja Spiegel hinnangul on Venemaa häkker suuteline odava hinna eest tegema maatasa konkurendi või poliitilise oponendi veebilehekülje ning tema tegevus jääks karistamata.
Serverite ründamine kümnete tuhandete arupärmistega "zombistunud" arvutitest maksab tellijale ligi 150 dollarit. Väljaanne toob lugejateni Venemaa sisemaal elava 18-aastase Vassili sõnad, kes kinnitab, et saab tellimuse korral pommitada soovitud serverit mõttetute arupärimistega 50 tuhandest arvutist. Vassili pakub oma teenusele isegi hinnasoodustust 35%, kui tellitakse kaks või rohkem küberrünnakut.
Arvutite ründamiseks kasutab Vassili ühe Prantsusmaa günekoloogia polikliiniku arvutivõrku ning pommitab oma ohvreid DDoS (Distributed Denial of Service) abil. Vassili murrab sisse võõrastesse arvutitesse, installeerib sinna vastava programmi ning arvuti muutub tema poolt kontrollitavaks. Teine 33-aastane mees õpetab häkkerite kunsti huvilistele kõikjalt maailmast ja annab isegi andekatele õpilastele auhindu - must vöö nagu judos.

EasyJet hakkab pagasit maksustama
Odavlennufirma EasyJet kehtestab alates 1. oktoobrist 2007 2-naelase (47 kroonise) pagasimaksu.
Lennufirma sõnul oli pagasimaksu kehtestamise motiiviks vähendada check-in'i kasutavate reisijate arvu, vahendas BBC.
EasyJeti tegevdirektori Andy Harrisoni sõnul aitab uus kord inimestel targemalt pakkida, kergemalt ja odavamalt reisida.
Praeguse korra järgi on reisija esimene, kuni 20 kilo kaaluv kott tasuta, kuid iga lisa koti eest peab tasuma 5 naela.
Rivaalist Ryanair on juba pagasimaksu kehtestanud.
Lennufirmade sõnul muudab pagasi vähenemine lennujaamade töö ladusamaks ning need, kellel pole endaga pagasit kaasas, ei peaks pagasiveo teenuse eest ka maksma.
Pikas perspektiivis aitab pagasi vähendamine kaasa ka lennundusest tekkiva keskkonnaohu vähendamisele.

Suitsiidirünnak tappis Iraagis 27 inimest
Süüria piiri lähistel asuvas Tal Afaris toimunud autopommiplahvatuses sai lisaks vigastada umbes 30 inimest.
Bagdadi idaosas sai esmaspäeval veel vigastada kuus kojameest, kes tänavaid koristades sattusid prügikasti peidetud pommi otsa, kirjutab Reuters.

Madeleine McCanni otsingud on ummikusse jooksnud
Portugali politsei korraldas ainsa Madeleine McCanni kadumisega ametlikult seostatud kahtlusaluse kodus uue läbiotsimise, kuid ei suutnud leida ühtegi uut asitõendit.
Portugali ja Briti politseiuurijad viisid umbes 100 meetri kaugusel Madeleine McCanni kadumiskohast asuvas villas läbi kaks päeva kestnud läbiotsimise, mille käigus ei avastatud ühtegi asitõendit, mis seostaks villa omanikku Madeleine McCanni kadumisega, kirjutab BBC.
Villa 33-aastane omanik Birton Robert Murat, kes eitab enda igasugust seost 4-aastase tüdruku kadumisega, viibis villas enamuse ajast, mil uurijad läbiotsimist teostasid.
Suurbritanniast pärit Madeleine McCann jäi kadunuks kolmandal mail Portugalis, kuhu tüdruk oli koos perekonnaga tulnud puhkust veetma.
Portugali politsei ei ole veel ametlikult kommenteerinud sel nädalavahetusel toimunud läbiotsimise tulemusi, kuid BBC andmeil ei leidnud uurijad ühtegi asitõendit, mis seostaks Birton Robert Muratit Madeleine McCanni kadumisega.

Göteborgis märatses öösel noortekamp
Tänane öö oli Rootsis Göteborgis rahutu - noortejõuk peksis aknaid puruks ning süütas maju põlema.
Tulekahjude tõttu evakueeriti oma kodudest ligi 80 inimest - keegi ei saanud tõsiseid vigastusi, edastas Yle24.
Paariteistliikmeline kamp süütas ööga põlema kooli, kohviku, elumaja ja muid hooneid.
Öö jooksul tuli politseile kinnitamata teateid ka laskudest. Hommikuks ei olnud politsei veel kedagi kahtlustatavana kinni pidanud.

Habarovski rajoonis hammustas karu lapsel käe otsast
Venemaal Habarovski rajooni puhkebaasis hammustas karu nädalavahetusel viieaastasel tüdrukul käe otsast.
Tragöödia toimus seepeale, et laps otsustas puuris olevat karu toita ning ulatas talle käe.
Tüdruk viidi haiglasse reanimatsiooni ning tema seisund on hetkel keskmine. Karu lasti maha, teatas RIA Novosti.

70 aastat tagasi asuti Nõukogude Liidus eestlasi maha laskma
"Nõukogude-vastase elemendina" hukati Stalini käsul 1937. ja 1938. aastal kampaania korras ligi miljon inimest, seda sageli just rahvuskuuluvuse alusel.
5. augustil 1937 algas Nõukogudemaa üks kõige julmemaid kampaaniaid, sest pooleteise aastaga saadeti kogu riigis nn troikade suva järgi mahalaskmisele vähemalt 724 000 inimest. "Vähem ohtlikud elemendid" kuulusid küüditamisele.
2. juulil 1937 kirjutas Stalin Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei keskkomitee poliitbüroo nimel alla järgnevale dokumendile: "Märgates, et suur osa endistest kulakutest ja kriminaalidest, keda on varem erinevatesse põhjapoolsetesse ja Siberi oblastitesse välja saadetud, kuid kes on kinnipidamise järel naasnud oma oblastitesse, osutuvad peamisteks Nõukogude-vastaste ja diversioonikuritegude kaitsjateks nii kolhoosides kui ka sovhoosides, nii transpordis kui ka mitmetes tööstusharudes, soovitab keskkomitee kõikidel oblastite ja kraide parteisekretäridel ja siseasjade rahvakomissariaadi töötajail võtta arvele kõik koju naasnud kulakud ja kriminaalid, et neist kõige vaenulikumad kohe vangistataks ja maha lastaks administratiivse menetluse korras troikade otsusel."

Briti veised said suu- ja sõrataudi nakkuse ilmselt kohalikust laborist
Inglismaa edelaosas Surreys asuvast farmist leitud suu- ja sõrataudi viiruse tüvi on Briti keskkonnaministeeriumi andmeil lahti pääsenud kohalikust uurimislaborist. Ministeeriumi teatel viitavad Pirbrightis veistelt võe-tud proovid 1967. aastal taudi ravimiseks kasutatatud viirusetüvele, mille tootjaks on lähedal asuv farmaatsiaettevõte Merial.
Proovid osutusid identseks loomade tervishoiuinstituudis kasutatud vaktsiiniga, kuid veel ei ole päris täpselt teada, kuidas sai viiruse levik alguse.
Inimestele vähenakkavast, kuid veistele ja sigadele ülinakkavast, veriseid suuhaavu ja kõndimishäireid tekitavast suu- ja sõrataudist teatati ka neljas lähedalasuvas talus, kuid ana-lüüsid lükkasid kahtluse ümber.

Phoenix kaevub Marsi pinda kadunud vett ja elu otsima
Järgmise suve kolme kuu jooksul kaevatakse ja uuritakse punase planeedi pinnast.
USA kosmoseagentuur NASA saatis laupäeval üheksakuulisele teekonnale kosmoseaparaadi Phoenix, sihiks punase planeedi arktiline piirkond, kus asutakse otsima kunagist või ka praegust mikroskoopilist elu jääkihi all.
Kui kõik läheb 420 miljonit dollarit maksval missioonil plaanipäraselt, maandub Phoenix Mars Lander planeedi pinnal järgmise aasta mai lõpus. NASA loodab Phoenixi maandada tasasel, ilma suuremate kivideta pinnal ja kohas, mis Maa peal vastaks põhjapoolsele Alaskale. Temperatuur peaks seal olema 33 kuni 73 miinuskraadi.
Erinevalt NASA liikuritest Spirit ja Opportunity, mis on Marsil liikunud päikesepatareide abil 2004. aastast saadik, jääb Phoenix paigale. Seda juhul, kui pehme maandumine õnnestub - erinevalt liikuritest, mille maandumislööki pehmendasid suured õhkpadjad, peaks Phoenix laskuma palju aeglasemalt.

Soomes leiti ligi 800-aastane mänd
Metsandusteadlaste uurimisrühm leidis Ida-Lapimaalt rekordvanuses männi, mille iga on pea 800 aastat.
Poole meetri kõrguselt võetud läbilõige tüvest ütleb puu vanuseks ligikaudu 780 aastat, teatas Yle24.
Rühm avastas puu eelmisel suvel metsatulekahjude ajalugu uurides ning nüüd leiti mahti pikemateks uuringuteks.
Männi kõrge vanus on seletatav aeglase kasvuga - eriti aeglane oli kasv 17. sajandil, kuid viimase saja aasta jooksul on puu sirgunud jõudsalt.

Augusti esimene nädal: pihlad punavad
Pihlad punavad, viljapõllud kollendavad, seenemikud metsa all… Sügis? Ei, ilmajaam lubab veel 30-kraadiseid praadimisilmu.
"Sügise ootel uudisevaene loodusaeg," võtame hetkeolukorra Kaja Kübaraga kokku. Siiski... õhusoe langes augusti esimestel päevadel öösel kaheksa kraadini ja nii on mitmed pihlaka ning vahtrapuu leherüüd nüüd sama punased kui nädala alguses kirdekaarest tõusnud madal hiiglasuur täiskuu. Punast jagub ka neile vähestele pihlakamarjadele, mis sel aastal puus, ja esimene puna hakkab Murel Merivee sõnul ka jõhvikapõskedele ilmuma. Aedades paisuvad kõrvitsad, martsipanid ning valged klaarid hakkavad söömisküpseks saama. Kraavidest sirutuvad aga välja hundinuia mustad pead, pilliroog on Peipsi kaldal visanud üle kahe meetri. Esimene uudsevili käib kombainihammastest läbi. Rukis on kuldkollane, ka oder ja kaer kollendavad. Huvitav, millal kuuleme esimesest karu kaerapeost?

Viinamüügi piirang tekitab enim muret väikeste poodide pidajatele
Alkoholipoed muudavad lahtiolekuaegu, kuid enim kliente
Esimest nädalat kehtiv alkoholimüügi piirang valmistab raskusi väikepoodidele, kes sulgevad õhtuti varem uksed ja kaotavad kliente.
Kuigi uus piirang ei ole veel jõudnud suurt mõju avaldada, võib mitmete kaupluste ustel näha silte poe varasema sulgemise kohta. Araxese alkoholikauplused Vana-Kalamaja tänaval, mis olid varem avatud kella 23-ni, sulgevad nüüd uksed kell 20.
Toom-Kuninga kauplus Kesk-Ameerika tänaval pole lahtiolekuaegu muutnud, kuid alkoholilett suletakse nüüd kell 20. "Pärast kaheksat enam õlut ei anta," teab kassajärjekorras seisev Väike-Ameerika tänava elanik omast kogemusest.
Tööinimesed kannatavad

Piirivalve tutvustab linlastele oma tööd
Homme on Admiraliteedi basseini kail piirivalve infopäev, kus linlased saavad tutvuda piirivalve töö ja tehnikaga ning huvilised saavad informatsiooni õppimisvõimaluste kohta sisekaitseakadeemia piirivalvekolledžis. Põhja piirivalvepiirkonna staabiülem Mati Terve sõnul teavad kõik, et piirivalve kontrollib dokumente, kuid tegelikult on piirivalve töö palju mitmekesisem.
Mida teha saab
"Infopäeva raames saavad huvilised ise piirivalvurite kombel dokumendikontrollitehnikaga võltsdokumente tuvastada, piirivalvelaeva pardal viibida, piirivalverelvadega tutvuda, sõiduautost salakaupa otsida, soojuskaameraga ümbruskonda vaadelda või piirivalve merevalvekeskuses laevaliiklust jälgida," ütles Terve.

Stenbocki maja avab uksed
Riigikantselei korraldab kolmapäeval, 8. augustil Stenbocki majas avatud uste päeva. Avatud uste päeval on valitsuse ja peaministri tööruumidega tutvuda soovijail võimalik osaleda ekskursioonil algusega kell 11, 12, 13, 14 ja 15. Huvilistel palutakse eelnevalt registreerida tööpäevadel telefonil 693 5588 ning ekskursioonile tulles kaasa võtta pildiga dokument.

Kapitaalremont peatas trammid
Enam kui nädalaks katkes liiklus neljal trammiliinil, sestViru ringi Narva maantee äärsel lõigul algas trammitee kapitaalremont. Remont kestab 12. augustini ja sel ajal ei sõida 1., 2., 3. ja 4. liini trammid.

Keilas valmib rohkem kui saja eramajaga uuselamurajoon
Vanale tankipolgu territooriumile rajatud elamurajoon pakub eluaset nii Keila elanikele kui ka mujalt sinna kolinud peredele.
Praeguseks on rajoon peaaegu valmis, kõik krundid on müüdud ja enamiku peal ka majaehitus lõpetatud. Projekt valmis linna ja eraettevõtte koostöös. "Koostöö linnaga oli positiivne ja konstruktiivne algusest lõpuni," ütleb Keila Loodeosa Arenduse OÜ juhatuse liige Tarvi Miilits.
2001. aastal utoopilisena tundunud projekt käivitus tänu sõpruslinnade Keila ja Barsbütteli headele suhetele. Keila toonane linnapea Leino Mägi tutvustas projekti oma Saksa kolleegile, kes kutsus selles osalema kinnisvara arendusfirma LEG Entwicklung GmbH. Saksa firma pakkus välja projektlahenduse, linn osales maaomanikuna. "Linna huvi oli algusest peale luua tervikliku lahendusega elukeskkond oma elanike jaoks," ütleb Keila linnapea Tanel Mõistus.

Kadarpiku: konverentsi ei peetud, selgitati meister
Kadarpiku külas Taebla vallas Läänemaal on 53 elanikku. Ka kolmandatel külapäevadel leidsid korraldajad, et mugavam on korraldada lihtsalt spordivõistlusi kui konverentsi "Kadarpiku küla eile, täna, homme", kus tundide kaupa vaielda küla arenguvõimaluste üle. Eks arengu üle tule ka mõtteid vahetada, kuid Kadarpikule sobib seda teha võistluste vaheajal. Tänavustest spordipäevadest võtsid osa Kadarpiku küla endised, praegused ja ka tulevased elanikud. Kokkuvõttes edestas Põldotsa talu Matsu-Uuetoad, järgnesid Matsu, Metsatuka ja Paistemaa.
Meistrikarikas sõideti välja "kuninglikus" klassis MX1. Arvatavalt on Kadarpiku esimene küla Eestis, kellel on oma meister motokrossis. Küla meistriks tuli Indrek Mullo (Yamaha), teiseks jäi Allan Kelder (Yamaha) ja kolmandaks Hendrik Mullo (KTM). Asja tõsidust kinnitab lisatud pilt stardirivist.

Kaigutsi: kõik tegutsesid tiitli nimel
Kaigutsi rahvas Hiiumaal võõrustas Kodukandi liikumise žüriid viimasena viieteist-kümnest Eestimaa külast, et näidata ennast parimast küljest ja pälvida Aasta Küla tiitel. Komisjon nägi naiste rahvatantsu, kuulas ja laulis kaasa külast tehtud laulu. Kalur Elmar Aksli näitas võrguparandamist ja rääkis kalapüügist, Miku Kaarli Leena tegi nalja, käis ketrus ja lapsed lustisid kiigel. Külalised said rinda kenad heegeldatud roosililled ja lahkujatele lehvitati järele.
Näis, mis saab. Aime Vilu Kodukandi žüriist arvas, et külade ülevaatamisele sai Hiiumaal kena punkt pandud. Aasta Küla kuulutatakse välja Eestimaa Külade Maapäeval tuleval 17. augustil.

Urvaste: (taas) avati postipunkt
Urvastes tegi 2. augustil uksed lahti postipunkt, mis on vahepeal korraliku remondi läbi teinud. Vahepeal oli postipunkt "ajutiselt" suletud, aga paistis selgesti, et keegi seda avada ei kavatsegi. Kohalike elanike survel ning Urvaste valla ja Võru postkontori koostöös sai asi siiski teoks. Avamisel kell üheksa mahtus külarahvas vaevu väikesse ruumi šampanjat limpsama ja torti sööma. Piduliku päeva joovastuses osteti ära ka suurem osa müügis olnud loteriipileteid. Leti taga teenindab rahvast igal tööpäeval Sirje Lill, kes tuntud kohaliku külaaktivistina.
Margus Konnula

Kohila: KapaRock ja KapaKlassika
Nädalavahetusel peeti Kohilas Tohisoo mõisapargis kaheksandat korda kogupere muusikapiknikut KapaKlassika ja KapaRock. Rokipeo peakorraldaja Elari Lendi sõnul on ürituse eesmärk läbi aastate olnud tutvustada laiemale üldsusele Kapa-Kohilat, rahva seas jätkuvalt "pärapõrgu" sünonüümina kasutatavat toponüümi. "Tegelikult on Kohila ju aktiivne ja elujõuline Eesti suurim alevik, kust on sirgunud palju andekaid muusikuid ning kus jätkuvalt toimib aktiivne bänditegemine," selgitab Lend.
Kapa muusikafestivali korraldusmeeskonna, Eesti Lavamuusika Ühingu kümmekond liiget löövad kõik kaasa vabatahtlikuna. Ürituse ajaks liitub veel paarkümmend noort vabatahtlikku.

Ministeerium: maamaksu kogumise süsteemis on tehtud lihtsustusi
Rahandusministeeriumi kinnitusel on maamaksu kogumise süsteemis juba tehtud mitmeid lihtsustusi ja täiendusi, maksuteate saab tellida elektrooniliselt ja alati on võimalus maksta kogu summa ära üheaegselt.
Kolm tähtaega on lihtsalt täiendav võimalus, kirjutab ETV24.
Probleem tekkis sellest, et Eesti maksumaksjate liidu hinnangul on maamaksu kogumise protseduur liialt keeruline ning kulukas, mistõttu kutsus liit rahandsuministeeriumit algatama asjakohaseid seadusemuudatusi, et muuta maamaksu kogumine lihtsamaks.
"Maamaks on kohalikele omavalitsustele oluline tuluallikas ja selle kaotamist ei ole kavas. Erinevalt paljudest teistest riikidest on maamaks Eestis riiklik maks - see tähendab odavamat ja lihtsamat administreerimist," oli kirjas rahandusministeeriumi seisukohas.
"Samas on sellest saadav tulu siiski suunatud kohalikele omavalitsustele, sest viimaste ülesanne on tagada omanike juurdepääs oma kinnistutele - teede läbitavus nii suvel kui talvel. Kohalike omavalitsuste soovil on minimaalne maamaksu määr täna 20 krooni - selle piirsumma muutmise võib alati kaalumisele võtta."

Estonian Air lisab lennugraafikusse kolm otselendu
Estonian Air lisab sügisel lennugraafikusse kolm uut sihtkohta väljumisega Tallinna lennujaamast: Tallinn-Vilnius, Tallinn-Helsingi ja Tallinn-Kuressaare-Stockholm.
Uutel liinidel hakkavad lendama kaks 33-kohalist SAAB 340 lennukit, mida kasutatakse laialdaselt regionaallendudel kogu maailmas, kirjutab ETV24.
Lisades senisele kuuele Boeing 737-tüüpi lennukile SAAB 340, soovib Estonian Air arendada kasvavat vajadust lennuühenduse järele Eesti ja meie lähiregioonide vahel.
Lisaks eelpool mainitud kolmele sihtkohale plaanib Estonian Air alustada otselende Minskisse ja Peterburgi niipea kui lennuload selleks on antud.

Mutli pakub Eesti Raudteest koondatuile tööd Tallinna ühistranspordiettevõtetes
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli pakub Eesti Raudteest koondatavatele inimestele tööd Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises ning Tallinna Autobussikoondises.
Mutli sõnul on tööjõunappus Tallinna ühistranspordiettevõtetes üks teravamaid probleeme. "Usun, et nii mõnedki inimesed, kes Eesti Raudteest koondatakse, leiavad linna ühistranspordiettevõtetes endale stabiilse ja sobiva ameti, kus koondamist pole karta," ütles Mutli linna pressiteenistuse vahendusel.
Mutli sõnul oleks töö kaotanud inimestele heaks võimaluseks osaleda 3. septembril algavatel Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise trollijuhtide kursusel.
"Kolm kuud kestva õppeperioodi jooksul makstakse soovijatele ka stipendiumi 5000 krooni kuus," sõnas Mutli. "Kursustele osalemiseks pole vaja muud kui B-kategooria mootorsõiduki juhilube, juhistaaži vähemalt kaks aastat ja riigikeele oskust algtasemel."

Maksuametil raskusi 400 000 krooni tagastamisega
Maksu- ja tolliamet ei saa 186 isikule tagastada kokku 407 297 krooni suurust eelmise aasta enammakstud tulumaksu, kuna ei tea nende isikute pangakonto numbrit ning ei saa nendega ühendust.
Amet palub klientidel, kes tänaseni pole raha tagasi saanud, edastada ametile oma korrektne pangakonto number. Seda on võimalik teha nii e-maksuameti kaudu kui ka teatada info piirkondlikkusse maksu- ja tollibüroosse.
Enamik inimesi, kellele pole õnnestunud raha tagastada, esitasid oma tuludeklaratsioonid paberkandjal, kus pangakonto andmed jäeti deklaratsiooni kirja panemata või oli kirjutatud konto number, mis ei kuulunud maksumaksjale. Nii märgiti tuludeklaratsioonidele näiteks Eesti Energia, EMT ja Elioni kontonumbreid.
Eelmise aasta eest tagastas maksu- ja tolliamet enammakstud tulumaksu ligi 1,4 miljardit krooni kokku 413 221 tuludeklaratsiooni põhjal. Viie tööpäeva jooksul tagastati tulumaks 94 protsendile klientidest, kes esitasid oma tuludeklaratsiooni e-maksuameti kaudu.

Rongireisijate arv Moskva ja Peterburi liinidel kasvab
Go Raili arendusdirektori Jolan Ševtsovi sõnul on maikuus poliitiliste sündmuste järel vähenenud rongireisijate arv Moskva ja Peterburi liinil taas tõusuteel.
"Kui maikuus reisis näiteks Tallinna ja Peterburi vahel rongiga vaid 2230 inimest, siis juulis on sellega võrreldes reisijate arv kasvanud ligi 60 protsenti," ütles Ševtsov.
Go Raili rahvusvaheliste rongidega sõitis tänavu juulis üle 22 500 reisija, mis on 9% rohkem kui möödunud aastal samal perioodil. Rongireisijatest 18 973 sõitis Tallinn-Moskva rongiga ning 3542 aprillis taasavatud Tallinn-Peterburi rongiliinil.
Sel aastal on Go Raili rongidega reisinud kokku 97 866 inimest. Ettevõte prognoosib Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi rongiliinidel reisijate arvuks sel aastal kokku üle 200 000.
Go Rail kuulub turismi- ja transpordiettevõtete gruppi Go Group.

Sõidukite statistiline arv vähenes ligi 140 000 sõiduki võrra
Andmete kogumise muudatuste tõttu kahanes Eestis liiklevate sõidukite statistiline arv 139 703 sõiduki võrra.
Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK) teatas, et alates juulikuust muutus sõidukite arvu kajastava statistika kogumise põhimõte. Statistika ei sisalda edaspidi sõidukeid, milledega ei ole juba aastaid käidud tehnoülevaatusel.
Muudatuse tõttu kahanes sõiduautode arv 86 152 võrra (14,7%) ning mootorrataste arv 1449 võrra (9,6%). Veoautode arv kahanes 19 499 võrra (20,1%) ning busside arv 1291 võrra (23,2%). Suuri kaotusi tegi läbi traktorite statisitka - kokku vähenes traktorite arv 15 566 võrra ehk 44,3%.
Muudatus ei puuduta liiklusregistri andmebaasi, mis säilib sellisena, nagu see on siiamaani olnud - mitte ühtegi sellist sõidukit liiklusregistri andmebaasist ei kustutata.

Glase: raudteelaste ametiühingu liikmeid me ei kiusa
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et koondamisele lähevad konkreetsed ametikohad, rahvuse või ametiühingusse kuuluvuse järgi ettevõte koondamisel vahet ei tee.
Glase sõnul on koondatutest valminud nimekiri, milles sisalduvad ametikohad. "Konkreetne nimekiri valmib selle nädala lõpuks," kinnitas Glase.
Tänahommikusel kohtumisel raudteelaste ametiühinguga Eesti Raudtee esindajad ametinimetusi sisaldavat nimekirja ametiühingutele ei andnud, kuna sellist kohustust ettevõttel ei ole. Nimekirja ametiühingusse kuuluvatest koondatutest saab ametiühing eeldatavalt nädala lõpus, kui ettevõte esitab selle ka tööturuametile.
"Päris tippjuhte me kindlasti ei koonda," ütles Glase, kelle sõnul tuleb koondamisi ette nii konkreetset Narva-Tallinna liini kaubavedudega seotud töötajate kui ka kontoritöötajate seas.

Raudteelaste juht: koondamine võib kaasa tuua aktsioone
Eesti raudteelaste ametiühingu esimehe Oleg Tšubarovi sõnul asub ametiühing usaldusisikute ning raudteelastega läbi rääkima, mille tulemus võib viia aktsioonideni.
Täpsemaid aktsioone Tšubarov Eesti Päevaleht Online'ile ei täpsustanud, öeldes, et kõik sõltub läbirääkimistest ning Eesti Raudtee edasistest plaanidest. Tšubarovi sõnul ei ole ükski akstsioon, kuni streigini välja, päevakorrast maha võetud.
Eesti Raudtee ei ole ühtegi konkreetset ametit või nime raudteelastele seni avaldanud, seetõttu ei ütle Eesti Raudteest koondatavate inimeste arv Tšubarovile esialgu midagi.
"Iga koondatavate inimeste arv on palju," märkis raudteelaste ametiühingu juht. "Kas see on 200 või 10 inimest - iga inimene on tähtis. Inimesed on õppinud ja oma ametiga kokku kasvanud."
Ka on raudteelastele selgusetu, kas 200 koondatut on lõplik või lisandub näiteks järgmise aasta algul koondatavaid veel juurde. Tšubarovi sõnul on oluline samuti see, kui palju koondatavatest kaotab töö juhtimistasandil ning kui palju teistel ametikohtadel.

Eesti Raudtee koondab tänavu 200 töötajat
Eesti Raudtee juhatuse otsuse kohaselt koondatakse ettevõttes sel aastal 200 töökohta - konkreetne nimekiri inimestest, keda see puudutab, valmib nädala lõpuks.
Kaubavedude olulist kasvu pole lähikuudel oodata ning need püsivad 2,5 miljoni tonni raames, teatas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase. Selle töömahu juures on ettevõttes ligi 200 töötajat, kellele ei ole enam tööd anda. Pärast koondamisi on Eesti Raudtee edaspidi võimeline kuus teenindama kuni 3 miljonit tonni.
Koondamine puudutab ennekõike Narva-Tallinna liinil kaubavedudega seotud töötajaid, kuid mitte ainult. Lisaks transporditeenistusele ja turundusteenistusele on lahkujaid ka administratsioonist. Koondatavate nimekiri esitatakse nädala lõpul kooskõlastamiseks ametiühingutele, keda Eesti Raudtee juhtkond informeeris koondamiskavadest täna ennelõunal.

Maksumaksjad: maamaksu kogumine on liiga keeruline
Eesti maksumaksjate liit (EML) soovib lihtsustada maamaksu kogumist või kaotada maks sootuks, sest maksu kogumise kulud on võrreldes kogutava rahaga ebamõistlikult suured.
EML leiab, et hiljuti maksu- ja tolliameti avalikustatud massiliste maamaksu võlgnevuste tekkimises on süüdi eelkõige keerukas maksu kogumise protseduur.
Maksu- ja tolliamet saadab igal aastal välja üle 500 000 maamaksuteate ning kümneid tuhandeid kordus- ja parandusteateid. Suurema osa maamaksu maksjatest moodustavad korteriomanikud, kelle maksusumma jääb vahemikku 20-100 krooni. Seda väikest summat tuleb tasuda ühe maksuteate alusel kolme maksena, mistõttu pole liidu arvates ime, et paljud inimesed unustavad teise ja kolmanda makse tegemata. Samuti on selge, et posti- ja pangakulud on niivõrd väikeste summade puhul ebaproportsionaalselt suured.

Nordea korporatiivpangandust juhib Andreas Laane
Tänasest alustas Nordea Panga juhatuse liikme ja korporatiivpanganduse juhina tööd Andreas Laane.
Laanel on finantsvaldkonnas pikaajaline kogemus ning aastatel 1999-2000 on ta töötanud ka Nordea eelkäijas Merita Pangas. Viimati töötas ta Põhjamaade Investeerimispangas regioonijuhina, teatas Nordea.
Laane on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning ta omandab Stockholm School of Economicsis magistrikraadi ärijuhtimises.
Nordea Panga juhatusse kuuluvad lisaks korporatiivpanganduse juhile viis inimest: juhatuse esimees Vahur Kraft, jaepanganduse juht Toivo Annus, krediidijuht Ivar Kallast, administratsioonijuht Regina Raag ning Nordea Markets Eesti juht Hassar Kipp.

Juuli kinnisvaraturul: hinnad lõpuks langevad
Terve juulikuu on arutatud selle üle, kas paljuräägitud kinnisvarakrahh on nüüd käes. Aeg pärast jaanipäeva on kinnisvaraturul alati veidi rahulikum, ent sel aastal on mõõnaperiood tõepoolest sügavam kui kunagi varem.
Kas sügisel saab turg raskustest üle või muutub korrektsioon hindade vabalanguseks, näeme kuu-kahe pärast. Halvasti mõjuvad raskused USA kinnisvaraturul ning pilved Eesti majanduse kohal, kirjutab Äripäev.
Juuli alguses tunnistas ka Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, et kinnisvarasektoris on probleeme, sest juunis langes nii nõudlus kui ka müük. "Kinnisvarafirmade jaoks on probleemiks nõudlus. Osad maaklerid on juba sõna võtnud, et tuleks hindu alandada. Ajad on muutunud," märkis Josing juuli alguses.
Juuli esimesel poolel hakati olukorda võrdlema kolme-nelja aasta taguse ajaga, mil nädalas tehakse üks-kaks tehingut ühe suure arendusprojekti kohta. Lisaks on hakanud lepingutest loobuma spekulandid, kes on nõus ka 100 000-300 000 krooni kahjumit kandma.

Maanteeameti hanked kisuvad viltu
Maanteeamet eksis eelmisel aastal riigihangetega 84 juhul, selgus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusaasta aruande hinnangust.
Kaupade ostmisel ja teenuste tellimisel oli maanteeametis korraldamata riigihanke pakkumismenetlus 22 korral summas 16,8 miljonit krooni, riigihanke pakkumismenetluse valikul eksiti kuuel korral summas 5,4 miljonit krooni, kirjutas Äripäev.
Riigihanke deklaratsioonid olid esitamata 31 korral summas 5,6 miljonit krooni, pakkujate paljususe korral ei peetud pakkumise osas läbirääkimisi 11 juhul summas 3,4 miljonit krooni.
Korralageduse eest said karistada Kagu teedevalitsuse juht Tõnis Pleksepp ja sama asutuse peaspetsialist Maia Allikvee.
Pleksepp ütles, et hinnangus toodud järeldused ja puudused ei ole teedevalitsuste ja maanteeameti hangete mahu juures määrava tähtsusega.

Kassatšekilt tasub hinnad üle kontrollida igas kaupluses
Kõige rohkem kaebavad kliendid tarbijakaitseametile Rimi ja Maxima poodide peale.
Praegu on tarbijakaitseametis menetluses 12 juhtumit, mis puudutavad kaupade hindade erinevust kassas ja müügisaalis. Kõiki laekunud kaebusi käivad kohapeal kontrollimas ka tarbijakaitseameti inspektorid.
Tarbijakaitseameti avalike suhete peaspetsialisti Evelin Koppeli sõnul on praegu neile laekunud kaebusi põhiliselt Maxima ja Rimi kauplusteketi kohta. Sealt on Koppeli andmeil leitud ka kõige rohkem rikkumisi. Samal ajal tuleb tarbijakaitseameti ja poekettide kinnitusel hindade erinevust müügisaalis ja kassas ette igas kaupluses.
Käesoleva aasta jooksul on tarbijakaitseametisse laekunud küll 12 kaebust, mis puudutasid kaupade hindade erinevust müügisaalis ja kassas, kuid järelevalve käigus on rikkumisi avastatud rohkem.

Rohkem kui miljon krooni maksvate autode hulk kasvab
Kaheksa kuuga on jõudsalt kasvanud Bentleyde, Porschede ja Jaguaride hulk.
Eestis registreeritud hinnaliste ja eksklusiivsete autode hulk kasvab pidevalt ning enam pole meie teedel vurav Hummer mingi haruldus, rääkimata Porschest. Viimati nimetatuid on Eestis registreeritud juba 352 tükki.
Premium Motors grupi nõukogu esimehe Jürgen Vesteri sõnul ostavad Eesti inimesed eksklusiivseid masinaid üha sagedamini. "Kogu maailm rikastub ja õnneks läheb meil Eestis ka iga päev paremini," sõnas Vester. "Täna näiteks andsime ostjale kätte Porsche Cayenne S võtmed."
Ostjateks eestlased
Ühes kuus ostetakse tema sõnul müügisalongist neli kuni kaheksa üle miljoni krooni maksvat autot ning üha rohkem leidub ostjate seas eesti rahvusest inimesi. "Kui me 2003. aastal alustasime, siis oli eestlasi ja venelasi pooleks, kuid nüüd jääb venelasi iga aastaga vähemaks," täheldab Vester.

Tallink plaanib hotellide ehitamist Helsingisse ja Stockholmi
Laevandus- ja turismifirma Tallink Grupp kinnitas, et kaalub tõsiselt hotelliketi laiendamist Eestist välja.
"Meil on plaan laieneda Helsingi, Stockholmi ja Riia suunas, samuti ka Eesti sees," rääkis Tallinki hotelliketi juht Aivar Sõerd. Samal ajal ei soovinud Sõerd börsireeglitele viidates teemat täpsemalt kommenteerida. Laienemisplaane kinnitas ka Tallinki aktsionär ja juhatuse liige Ain Hanschmidt.
Sõerd lisas, et märtsis avatud Tallink Spa & Conference Hotelil Tallinna sadamapiirkonnas on läinud üle ootuste hästi. "Senini on olnud täituvus uue hotelli kohta oodatust parem ja kõik on toiminud plaanide kohaselt," märkis Sõerd.
Tallink Hotels gruppi kuulub praegu kaks hotelli: 2004. aastal avatud Tallink City Hotel Tallinna kesklinnas ja sel kevadel valminud Tallink Spa & Conference Hotel Tallinna sadamas. Hotellide operaatoriks on AS-i Tallink Grupp tütarettevõte OÜ TLG Hotell.

Sõprusesse tuleb mängufilm Edith Piafist
UUS KINOS
"Tegemist on klassikalise eluloofilmiga, mis jutustab Piafi keerulisest ja traagilisest elust," ütles Sõpruse esindaja Mari Vals.
Belleville'i agulitänavatelt New Yorgi kuulsaimatesse kontserdisaalidesse kulgenud Edith Piafi elu iseloomustas võitlus, olgu siis laulmise, ellujäämise, armastuse või õnne eest. Sündinud äärmises vaesuses, ümbritsetud tänavaartistidest ja prostituutidest, sai Piafist tänu oma maagilisele häälele staar siin- ja sealpool Atlandi ookeani. Oma lühikese kasvu ja närvilise meelelaadi tõttu pälvis ta juba varakult hüüdnime Pariisi Varblane (La Môme Piaf).
Elu armastuse Marcel Cerdani traagiline hukkumine, sellele järgnenud morfiinisõltlus, autoõnnetus, haigestumine vähki ning varane surm tegid Piafist klassikalise kangelanna, keda ümbritseb tänini ikooni oreool.

Vanemuise trupiga liituvad Eva Klemets ja Atlan Karp
Uuest hooajast liitub Vanemuise teatri draamatrupiga näitleja ja lavastaja Eva Klemets ning muusikatrupiga ooperisolist Atlan Karp.
"Eva Klemets lõpetas 2004. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli lavastajana ja õpib praegu sealsamas magistrantuuris. Varem on ta töötanud Tallinna Linnateatris lavastaja ja näitlejana ning teinud vabakutselisena mitmeid lavastusi ja rolle," ütles teatri pressiesindaja Tambet Kaugema.
Vanemuises tõi Eva Klemets 2006. aastal välja lavastuse "Tähed hommikutaevas", samuti on ta mänginud Vanemuise lavastustes "Beautiful Bodies" ja "Tähed hommikutaevas". Algaval hooajal lisandub neile roll uuslavastuses "Jäine mõrv".
"Kindlasti kasutab Vanemuine Eva Klemetsit edaspidi ka lavastajana," kinnitas Vanemuise draamajuht Sven Karja. "Tema järgmise lavastuse proovid algavad tuleval kevadel."

Kultuuritöötajad peavad homsest suvepäevi
Homme algab üle-Eestiline kultuuritöötajate suvekool, hoogustamaks omavahelist tutvumist, suhtlemist ja koostööd.
Suvekoolis toimuvad mitmesugused koolitused suhtlemise ja avaliku esinemise ning ka naeruteraapia teemadel, teatas Harju maavalitsuse pressiesindaja.
Kultuuriminstri Laine Jänese ja Harju maavanema Värner Lootsmanni avatavasse suvekooli oodatakse üle 200 rahvamajades, kultuurimajades ja muudes taolistes asutustes leiba teeniva kultuuritöötaja.

Tallinna kinomaja seisab uue alguse lävel
Lisaks olemasolevale saalile tuleb kinomajja ka väiksem, 30-40-
Viimased kümmekond aastat on Tallinna kinomaja tegutsenud kohaliku kinoelu äärealadel - kinoliidu juhatuse esimees Mikk Rand üritab kunagist kinoelu keskpunkti oma õigele kohale tagasi seada.
Kevadel algab kinomajas remont, mis peaks valmis saama järgmisel aastal. "Kuna tegemist pole kommertsasutusega, siis käivad asjad veidi aeglasemalt," räägib kuus aastat kinobussi rooli juures olnud Mikk Rand, kes on kinoliidu eesotsas olnud ligi aasta. Tööd on Uuel tänaval asuvas kinomajas palju: vahetatakse küttesüsteemid ja katus ning renoveeritakse fassaad, mis esialgu on tellingute all. Järgmise aasta alguses hakatakse kinosaali ja tehnikat vahetama.

Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus
Kuressaare sadamaaita üles seatud kohtus arutatakse Reigi kirikuõpetaja proua Catharina Wyckeni ja diakoni Jonas Kempe süüasja. Ja nad mõistetakse süüdi.
Kuressaaare linnateatri egiidi all tehtud Aino Kallase "Reigi õpetaja" on saanud kohtusaali-raami tänu tüki lavastaja Aare Toikka dramatiseeringule. Võte pole teab kui originaalne, küllalt sageli kohtab kohtusaali-draamat, mis on sisuliselt õige ja teatri mõttes toimiv. Dramatiseering liigub oma arengus selle loo lätete suunas - ammutas ju Kallas "Reigi õpetaja" kirjutamiseks andmeid ammustest kohtuprotokollidest.
Kohus on laval olemas ka lavastuse kujundina. Pea kogu aeg asuvad tegevuse juures kõrgeaulised kohtuhärrad Praeses (Indrek Saar), Taube (Kutt Kommel) ja Vietinghoff (Aarne Mägi). Eesistujat mängiva Indrek Saare juhtimisel moodustub kõnekas troika ja seda ka otseses mõttes - tegevuse käigus muunduvad kohtunikud hobusteks, kel on loos oma osa etendada. "Reigi õpetaja" kohtus hargnev lugu on laval olemas julma mänguna, kus taustategijatena kohtunike-kolmiku näol on kohal ka võim.

Masinad, muusika ja hingestatud kehad
Laupäeval raputasid Rockstar'si baari maa-aluseid seinu industriaalsed helimassiivid.
Aastase pausi järel toimus taas tumedakõlalist masinamuusikat tutvustav üritus Body Machine Body - seekord juba kuues. Lavalaudadele astusid kolm EBM-i (electronic body music) koosseisu, kes olid piisavalt ühismõõdulised selleks, et neid omavahel võrrelda.
Õhtut alustas STandART Lätist. Raiuvad rütmikolakad, rämedad bassikäigud - kontrastiks ilusad lihtsad harmooniad ning sündipopi või uusromantikute stiilis pehmelt õhkav tenorihääl. Kõik kostus nagu seesuguses alternatiivses popmuusikas tavaks. Märkimisväärne oli aga elava esituse suur osakaal - kolm meest analoogsüntesaatorite taga ning üks kitarriväänaja tegid kõikvõimaliku, puhumaks aparaatidesse pisuhännalikku eluvaimu. Tõsi, inimfaktor polnud alati omal kohal - nimelt oli bassisüntees veidral kombel häälest ära. Ent parem ikka mõni inimlik viga kui anonüümsuseni rafineeritud heliprodukt.

Kuressaare teater tahab laieneda Hiiu- ja Läänemaale
Vahepeal varjusurmas olnud Kuressaare linnateater jätkab praegusel tasasel moel teatritegemist, otsides uusi arenguvõimalusi.
"Plaanime teha kolm uuslavastust aastas," ütles teatrijuhi kohusetäitja Aarne Mägi. Selleks kaasatakse ka näitlejaid mandrilt. "Peame kokkuhoidlikult hakkama saama, oleme siin korraga mitme ameti peal, meil on olemas direktor-näitleja ja dramaturg-näitleja," rääkis Mägi Kuressaare linnateateri tööd iseloomustades. Nii Mägi kui ka teatri dramaturg Garmen Tabor lõid kaasa suvelavastuses "Reigi õpetaja".
Kokku on Kuressaare linnateatri palgal praegu kuus inimest. Lapsepuhkusel teatrijuhti Piret Rauka oodatakse ametisse tagasi aastal 2008. Lisandunud on vaatajaid. Möödunud aastal käis Kuressaare linnateatris ligi 15 000 vaatajat, mis on umbes Kuressaare linna jagu inimesi. Teatri oma toodetud teoseid vaatas aastal 2006 umbes 6000 inimest, see arv on ligi kolm korda suurem kui möödunud aastal.

Elu meie ümber... 
ELU MEIE ÜMBER. Rong Kohilast Tallinnasse. Ühe akna all istub seltskond mustlasnoori, teise akna all kaks jõmmi. Üks jõmm jääb mustlasneidu pikemalt silmitsema. Mustlaspoiss: "Tahad, võta ta naiseks! Tal on juba kolm last!"

Padisel rännatakse tagasi keskaega
Püha Bernardi päevadel pakutakse kloostritoitu ja näidatakse keskaegseid rõivaid.
Augustikuu eelviimasel nädalalõpul peetakse Padisel kuussada aastat vanas kloostris Püha Bernardi päevi. Omalaadsel ettevõtmisel saab kaubelda kesk-
aja turul, vaadata näitust keskaegsetest rõivastest, maitsta nii talupoja- kui ka kloostritoitu ning õppida käsitööoskusi keskaegsetelt meistritelt.
Püha Bernardi päevade üheks keskseks osaks on Raivo Trassi lavastatud Karl Bergi näitemäng "Teekond valguse riiki", mis räägib tsistertslaste ordu rajaja, pühak Bernardi religioossetest kannatustest. "Tegu on väga konkreetse looga konkreetsest ajaloolisest isikust. See lugu on olnud põnev süvenemine neisse aegadesse," jutustab lavastaja Raivo Trass. "Tegemist on tohutult suure kloostriketi loojaga ning kaudselt on sellega seotud ka Eesti ja Padise." Küsimus ei olevat Trassi sõnul ainult usus Jumalasse, vaid ikkagi elavates inimestes, kes püüdsid mõtestada maailma. Lavastuse kunstnik on Killu Mägi, osades Arvi Mägi, Raivo Rüütel, Janek Joost, Sten Zupping ja Kersti Tombak.

Raimondo ja Anna-Liisa Eestimaa kirikutes
Homme algab saate "Eesti otsib superstaari" finalistide Anna-Liisa ja Raimondo kontserttuur, kus kõlavad eesti- ja ingliskeelsed ballaadid, duetid, saates tuntuks saanud ning noorte endi kirjutatud lood. 7.-17. augustini antakse kümme kontserti. Sari saab alguse Jõhvi Mihkli kirikust. Laulud kõlavad ka Türil, Tartus, Viljandis, Pärnus, Suure-Jaanis, Haapsalus, Rakveres, Võrus ja Tallinnas.
Kontsert algab kõikjal kell 20. Piletid maksavad 90-150 krooni ning on müügil Piletilevis.

Google hämab mobiiltelefoniga
Google ei kavatse eitada kuulujutte, nagu plaaniks firma luua oma mobiiltelefoni. Nõndanimetatud Gphone peaks kuulduste põhjal olema nutitelefon, mille põhirõhk on veebiotsingul, elektronpostil ning kaartidel, kirjutab BBC.
Google'i põhihuvi olevat see, et enamik veebiteenuseid oleks kättesaadavad ka mobiiltelefonis. Firma esindaja ütles nõnda: "Meie partnerid tahavad, et meie otsingusüsteem ja muud funktsioonid oleksid mobiiltelefonides kasutatavad ning me töötame selle nimel."
BBC põhjal Mart Niineste

Jack White: ajakirjanikud on laisad
"Isegi praegu, kui on olemas Google, ei vaevu nad midagi üle kontrollima," väidab White.
Tema sõnul võetakse 90 protsenti infost pressiteadetest. Kui 2003. aasta aprillis ilmus White Stripesi album "Elephant", oli selle pressiteates nali, et kasutatud stuudiotehnikast ei olnud miski tehtud hiljem kui 1963. aastal. "Inimesed hakkasid arvama, et me ei kasuta tehnikat, mis ei ole vähemalt 60 aastat vana. Me pidime vastama küsimustele, mille aluseks oli nali," kurtis White.
NME põhjal Liina Valdre

Tallinna meistriks rannavolles tulid tartlased
Tallinna meistriks segapaaride hulgas nädalavahetusel peetud võistlusel tulid Tartut esindavad Triin Kuusk ja Kristo Kollo.
Tegemist oli Tallinna lahtiste rannavolle meistrivõistlustega ja seega said osaleda kõik huvilised üle Eesti, kirjutab Sportnet. 
Laupäeval toimunud segapaaride jõukatsumisest võttis osa 15 paari. Tallinna meistriks segapaaride hulgas tulid Tartut esindavad Triin Kuusk ja Kristo Kollo. Kristo võitis mõned nädalad tagasi ka juunioride EM-l kulla. Tasavägises finaalis tulid teiseks Annika Antonova ja Kert Toobal ning kolmanda koha hõivasid suviste Caparoli karikasarjade parimad Maarja-Liisa Natus ja Kaarel Kais.
Meeste konkurentsis astusid päikselisele päevale vastu 16 meespaari. Rannavolle Eesti Meistriks tulid Argo Arak ja Kaarel Kais, kes võitsid põnevas finaalis Rakvere paari Mait Murs - Elia Lullat. Pronksimängus olid vastamisi kaks väga tugeva kaitsemänguga paari ning maratonkohtumisest väljusid võitjatena Valeri Aleksejev ja Alaksei Gluhhankov.

Pohlak lubas FC Kuressaarest teha Eesti meistri
FC Flora omanik Aivar Pohlak kinnitab, et üleeile 10. sünnipäeva tähistanud FC Kuressaare jalgpallivõistkonnaga seotud eesmärk on viia ta Eesti meistritiitlini.
Kuressaare linnastaadionil suurejoonelise peoga oma sünnipäeva tähistanud jalgpalliklubi omaniku sõnul on Saaremaale jalgpalliklubi loomine ennast igati õigustanud. Pohlaku sõnul oli tema üks eesmärke klubi loomisel hoogustada sealset spordielu ning kasvatada häid mängijaid, kirjutab Oma Saar.
"Noortesüsteem on korralik ja meeskond mängib meistriliigas. Ainult saarlastest koosnevat meeskonda siiski ette näha ei ole. Keegi tuleb ikka väljast tuua, see on loomulik," rääkis Pohlak.
Pohlaku sõnul on ta endale võtnud pikemaajaliseks eesmärgiks teha FC Kuressaarest Eesti meisterklubi. "Kui ma vanaks jään ja Saaremaale päriselt elama tulen, siis hakkan sellega tegelema, et FC Kuressaare meistriks viia," kinnitas Pohlak.

Lincona Põrandakeskus vahetas asukohta
Lincona Põrandakeskus töötab tänasest uues ning kaasaegses büroo- ja laohoones.
Vastvalminud ligi 3000 ruutmeetri suurune Lincona Põrandakeskuse lao- ja büroohoone asub Lincona Ärimaja taga Tallinna suurimas sisustuskaupluste kvartalis Pärnu mnt. 139E, teatas Lincona Konsult.
Ettevõtte omanik ning juht Olavi Tuisk kinnitab, et Lincona Põrandakeskus on astunud suure sammu edasi. "Oleme arendamas oma laotöö ja logistikasüsteemi tõeliselt tänapäevaseks kasutades uuenduslikku tarkvara- ning laojuhtimissüsteemi," ütles Tuisk.
Kui seni kasutusel olnud lao-ja bürooruumid Tondil jäid ettevõttele kitsaks ning ajale jalgu, siis uus lao- ja büroohoone on rajatud täpselt Lincona Põrandakeskuse soove ja vajadusi arvestades. Soodne on ka asukoht ligipääsuga nii Järvevana teelt kui Pärnu maanteelt.

Renault esitles Brasiilias tuunitud Loganit
Renault esitles Brasiilias tuunitud Loganit, mis on välja töötatud koostöös ELF-i, Nokia, ATW Motorsporti ja Siemens VDO-ga.
Tuunitud Loganit iseloomustab spetsiaalne kerevärv ning ulatuslik valik eksklusiivset lisavarustust, näiteks nagu Eibachi vedrustus, Recaro sportistmed, nahksisu, sportlikud 19-tollised valuveljed, sportlikud pidurisupportid ja -kettad kõigil neljal rattal ning Siemens VDO CD- ja MP3-mängijaga raadio, teatas Renault' esindaja.

Väinamere Liinid teenindas nädalavahetusel ligi 50 000 reisijat
Väinamere Liinide teatel oli möödunud nädalavahetus saartel toimuvate mitmete suurürituste tõttu aasta üks reisijaterohkemaid, ettevõte teenindas neljapäevast pühapäevani Kuivastu-Virtsu liinil 35 944 reisijat ja 11 312 sõidukit ning Rohuküla-Heltermaa liinil 13 695 reisijat ja 4225 sõidukit.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul laabus järjekordade teenindamine suurest nõudlusest hoolimata sujuvalt.
"Parvlaev Harilaiu toomine Saaremaa ja mandri vaheliselt liinilt Rohuküla-Heltermaa liinile ning broneeringulimiitide kohatine suurendamine õigustasid end, samuti aitas kaasa reisijate mõistev suhtumine oma sõiduaegade hajutamisel. Seetõttu suutsime kogu nädalavahetuse vältel teenindada kõiki reisijaid Rohuküla-Heltermaa liinil kuni kahetunnise ooteajaga ning Kuivastu-Virtsu liinil reedel tunni kuni pooleteise ning pühapäeval pooleteise kuni kahe ja poole tunnise ooteajaga," ütles Hiiuväin.
Nädalavahetusel toimusid Hiiumaal mitmed suurüritused, sealhulgas ratsutamisvõistlus Palladium Cup, Eesti meistrivõistluste etapp kardispordis ja muusikaüritus Black Night Sõru Live, samuti leidsid aset mitmed suvepäevad ja klubiüritused. Kuressaares toimusid järjekordsed Merepäevad.

BLRT Grupi poolaasta käive ulatus pea 2,1 miljardini
BLRT Grupi esimese poolaasta käive kasvas võrreldes mullu sama perioodiga 34,5 protsenti ligi 2,1 miljardi kroonini.
Ettevõtte kasum samal ajal ulatus ligi 328 miljoni kroonini, mida on 35,6 protsenti enam võrreldes aastataguse perioodiga. Sealhulgas kasvas BLRT Grupi Leedu tütarettevõte Vakaru Laivu Gamykla kasum 200% 86 miljoni kroonini. Silmas tuleb pidada, et kasumisse on konsolideeritud Gruppi kuuluvad ühisettevõtted, käibesse aga mitte, teatas ettevõte.
Käibe poolest oli esimesel poolaastal suurim metallide müük 659 miljoni krooniga, järgnes laevaremont 333 miljoni krooniga, vanametalli töötlemine 306 miljoni krooniga ja metalltarindite valmistamine 305 miljoni krooniga.
BLRT Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani sõnul on esimese poolaasta märksõnaks laienemine nii geograafiliselt kui valdkonnapõhiselt. Omandasime Soomes laevaremonditehase, avasime Vilniuses metallitöötlustehase asutasime uued ühisettevõtted norralaste laevaehitustehase Fiskerstrandiga ning soomlaste MacGregoriga, mis pakub laevade lastikäitlusseadmete remondi ning tagavaraosade teenuseid.

Reese Witherspoonist saab Avoni saadik
Avon Products sõlmis augusti algul lepingu maailmakuulsa Oscarivõitjast näitlejanna Reese Witherspooniga - staarist saab Avoni esimene rahvusvaheline saadik.
Oma uues rollis osaleb Witherspoon juhatuse auliikmena Avoni Sihtasutuse töös, keskendudes rinnavähi ja koduvägivalla probleemidele ning hädaabi programmidele. Samuti saab temast Avoni brändi ja Avoni konsultantide esindaja, teatas Avoni esindaja.
Mitmeaastase lepingu raames osaleb Witherspoon ka uute toodete väljatöötamises ning Avoni reklaamides.
"Meil on koostöö üle väga hea meel ning usume, et see annab ettevõttele olulist tuge naiste heaolu eest seismisel," ütles Avon Productsi tegevjuht Andrea Jung.
"Naistele suunatud ettevõttena tahtsime teha koostööd inimesega, kes mitte ainult ei esindaks meie maailmakuulsat brändi, vaid oleks ka eeskujuks meie viiele miljonile müügiesindajale üle maailma - ja Reese on selle jaoks ideaalne. Ta on andekas näitlejanna, produtsent ja töötav üksikema, kes esindab tahtejõudu, pühendumist ja ettevõtlikkust."

Viciunai Balticu esimese poolaasta käive kasvas 16,9 protsenti
Külmutatud ja jahutatud toiduainete müügi- ja logistikateenust osutava Viciunai Baltic OÜ esimese poolaasta käive oli 98,3 miljonit krooni, kasvades aastaga 16,9 protsenti.
Ettevõtte teatel ulatus poolaasta kasum 6,2 miljoni kroonini.
"Kasvule on kaasa aidanud uute toodete turule toomine, s. h. pelmeenide sortimendi laiendamine, jäätise müügikasv ja jätkuv surimitoodete populaarsuse kasv," ütles Viciunai Baltic OÜ distributsioonijuht Erge Kalbus.
"Meie müügiedu soodustab kindlasti inimeste toitumisharjumuste muutumine - eelistatakse üha enam kiiresti valmivaid ja valmis tooteid," lisas Kalbus.
Külmutatud ja jahutatud toiduainete hulgimüügi- ja logistikateenust osutav Viciunai Baltic OÜ kuulub toiduainetööstuskontserni Vichiunai Grupp. Ettevõttes töötab 52 inimest. Ettevõtte eelmise aasta käive oli 182 miljonit krooni.

Hansapanga pangabuss sai uue välimuse
Alates tänasest, 6. augustist sõidab Hansapanga pangabuss ringi värskendatud kujundusega, mis teeb bussi paremini märgatavaks ning seob selle Hansapanga üldise disainikontseptsiooniga.
Pangabussis saab teha kõiki igapäevaseid pangateenuseid, buss liigub piirkondades, kus Hansapangal ei ole kontorit. Bussi peaeesmärk on viia pangateenused lähemale inimestele, kes elavad väljaspool suuremaid linnu ja eemal pangakontoritest, teatas pank.
Hansapanga jaepanganduse tegevdirektor Margus Rink ütles, et pangabuss on käigus olnud juba poolteist aastat ning kliendid on selle võimaluse väga hästi omaks võtnud. "Meie ratastel pangakontorist on 1,5 aastaga saanud oodatud külaline mitmetes Eesti linnades ja asulates. Nädalavahetustel, kui buss on tavagraafikust vaba, on ta kohal mitmetel vabaõhuüritustel, pakkudes sealgi klientidele võimalust mugavalt sularaha välja võtta või muid pangatehinguid teha," rääkis Rink.

Silbeti ehitusplokkide tootmine esimesel poolaastal enam kui kahekordistus
Silbeti poorbetoonist ehitusplokkide tootmine kasvas esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga 101,8 protsenti.
Ehitusplokke müüdi kokku üle 83 000 kuupmeetri, teatas ettevõte.
Silbeti ehitusplokkide eksport kasvas selle aasta esimesel poolaastal 126,7 protsenti.
Põhilised eksporditurud olid Läti ja Venemaa Peterburi piirkond. Ekspordi osakaal müügitulust kasvas 77,9 protsendini.
"Vaadates Läänemere idakallast tervikuna, võib meie kogemuse põhjal väita, et ehitustegevuse vaibumisest pole juttugi," ütles ASi Silbet juhatuse esimees Vjatšeslav Šlõk. "Nii Lätis, Leedus kui ka Venemaa Petergburi piirkonnas on nõudlus meie plokkide järele ainult kasvanud. See andis meile kindlustunde alustada tehase kolmanda järgu rajamist," lisas Šlõk.

Baskini anekdoodid
Ülekaaluline mammike jäi auto alla. Õnneks jäi elama. Väikesed marrastused.
"Pagana pihta, kas sa ei saanud mööda sõita?"
"Mul ei järku selliste ümbersõitude peale bensiini!"
"Abram, kas sa tead, mis rahvusest on Mao Ze Dong?" Ei või olla?! "Kas tõesti?!"
"Helistan autotöökojast. Teie naine sõitis meie juurde, et remondiksime tema autot, aga me ei tea, kes…"
"Selge, mina maksan," vastab mees.
"Selles me ei kahtle. Aga ma tahan teada, kes maksab töökoja remondi eest?"
Neljalt vanglast põgenenud indiaanlaselt küsitakse, miks nad põgenesid?

JÄRJEJUTT (12): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Doktor Foxcastle tõmbas vilinal hinge ja puuris meest pilguga, mis andis mõista, et ta peab John Childermassi äärmiselt häbematuks.
Doktor Foxcastle'i arvamus ei paistnud Childermassi kuigivõrd häirivat, pigem tegi see talle nalja. Ta teatas: "On aeg, härrased. Peaksite kirikus koha sisse võtma. Kindlasti oleks teil väga kahju millestki ilma jääda, kui mängus on ometi nii palju."
Täistunnist oli möödas kakskümmend minutit ja Yorki ühingu liikmed tunglesid lõunapoolse ristlöövi ukse kaudu katedraali. Paljud neist vaatasid enne sisenemist ringi, justkui jätaksid hüvasti maailmaga, mida nad ei looda enam uuesti näha.
3. peatükk. Yorki kivikujud

Suuri muutusi Soome digisignaalile üleminek ei too
Soome digi-TV-le üleminek septembris mõjutab Eestis ainult koduantenni omanikke.
Need, kes siiani said põhjanaabrite kanalid kätte katuseantenni kaudu, peavad digiboksi hankima juhul, kui tahavad Soome kanaleid ka pärast 1. septembrit vaadata. Digiboks iseenesest aga veel ei taga soomekeelsete kanalite edasist tõrgeteta vaatamist. Levira arendusdirektori Indrek Lepa sõnul on digitaalsignaal nimelt nõrgem ning seega väiksema leviga, kui oli analoogtelevisioonil. "Varem näiteks Sauel Soome kanaleid vaadanu ei pruugi sügisest neid enam näha," ütles Lepp.
Kaabeltelevisiooni ja taevakanalite kliendid aga muretsema ei pea. "Kõik jätkub täpselt samamoodi kui praegu, mingit lisavidinat pole hankida vaja," kinnitas STV tehnikadirektor Aleksander Kaasik.

TV3 alustab uue muusikasaatega
Sügisel alustab TV3 uut muusikasaadet "Haara mikker", mis põhineb teleformaadil "Karaoke Showdown", kus tuntud lauljate ülesandeks on ära arvata ning järgi laulda lugusid, mille on tavalised inimesed nende jaoks eelnevalt ette laulnud. Saadet on edukalt näidatud Soomes, Taanis, Venemaal, Saksamaal ja mujal.
"Haara mikker" osalejaks saab registreerida TV3 koduleheküljel. Saadet juhib Jüri Nael. "Haara mikker" jõuab TV3 eetrisse septembrikuu alguses.

Wi-Fi kohvikutes võivad salasõnad rändama minna
Ülemaailmsel Black Hat häkkerite konverentsil Las Vegases näitasid oma ala asjatundjad nippi, kuidas traadita võrgus elektronkirju lugevate inimeste salasõnad välja nuhkida. Demonstratsiooni käigus tegid häkkerid kindlaks G-maili ning teiste, seni turvaliseks peetud kinniste lehekülgede ja suhtlusportaalide vabalt valitud kasutajatunnused.
Robert Grahami loodud nuhkprogrammid "Hamster" ja "Ferret" jälgivad internetiliiklust traadita võrgus ning võimaldavad häkkeritel varastada "cookie'd", mida kasutades saavad võrgumurdjad ligipääsu salvestatud salasõnadele. Samas pole häkkeritel võimalik salasõnu muuta ehk siis kasutajakontosid üle võtta. Grahami sõnul kavatseb ta nuhkprogrammid oma võrgulehel kõigile välja panna.

Rämpstoidureklaamid kolivad internetti
Maailma juhtivad toidutootjad, nagu McDonalds, Starburst, Haribo ja Skittles, nihutavad lastele suunatud reklaami raskuspunkti televisioonist internetti, kirjutab Guardian. Põhjuseks on järelevalveorganisatsiooni Ofcom uued mängureeglid, mis piiravad oluliselt telereklaamide mahte.
Juuli hakul maksis magusatootja Skittles kuuekohalise summa, et teha noorte suhtlusportaali Bebo oma kasutajakonto. Praeguseks on Skittlesi konto kogunud üle 50 000 vaatamise ning 3500 "sõbra" ehk "brändisaadiku", nagu ütleb nende kohta portaali pressiesindaja. Bebo kasutajad peavad olema vähemalt 13-aastased, kuid teadaolevalt on neil ka nooremaid kasutajaid.
Tulutu võitlus

Võidujumalanna Nike naeratas uustulnukale
Ajakirjanike igasuvisest kümnevõistlusest jäid suursoosikud eemale ja võidu pälvis debütant Rein Pärn Kuku raadiost.
Vigastuste laine laastab tänavu nii Eesti kümnevõistluse koondist kui ka meediameeste vennaskonda, kes pidasid
nädalavahetusel Kohilas oma 19. kümnevõistluse. Ässade puudumisest hoolimata ei jäänud esikohasumma alamõõduliseks: 27-aastane Pärn kogus 4223 punkti.
"Tõsist kergejõustikutrenni pole eriti teinud, kuid noorteklassis viskasin oda üle 50 meetri," otsis 38-meetrise odakaarega piirdunud halloo-mees arenguvaru. Sihvakal Pärnal on kängurulik hüppevõime, kõrgushüppes alistus talle 1.80.
Kui Pärn hoolsalt jookseks ja jõusaalis rassiks, võiks ta ehk paari aasta pärast tõusta ajakirjanike rekordimehe, mullu 5603 punkti kogunud Märt Roosna konkurendiks. Loorberitel puhkamist ei saa aga võitja enesele lubada, sest järgmisel suvel tahab taas startida mõne aasta tagune võitja Urmas Seaver ja ka eksrekordimeest Vahur Kersnat ei saa maha kanda. "Ükskord tulen starti niikuinii!" hoiatas telestaar.

Algaja purjelaudur jäi merehaigeks
Surfamine on pealtnäha imelihtne - seisa laual ja liugle. Ometi on purjelaua liikuma saamine arvatust palju raskem.
Võtan istet liival, kus veel kümmekond surfihuvilist kuulavad treener Tarmo Käosaare algkoolitust. Kõige tähtsam on ohutus: "Häda korral pane käed risti. Kui kukud, kaitse kõigepealt pead."
Neid tingimusi täites peaks purjelaudur merel ellu jääma. Ülejäänud teooria vuhiseb mul kõrvust mööda. Nii et kui treener loengu lõppedes raudtoru (mastijalg - toim) vibutades minult küsib: "Mis see on?", oskan öelda vaid "möh".
Jätkub praktiline koolitus trenažööril, alles siis lubatakse meid veele. "Merele mine siis, kui tunned, et oled valmis," ütleb Tarmo Käosaar. Kõik õppurid kibelevad trenažöörile, mida rannas on üksainus. Kaaslaagriliste huvides tulen aluselt maha ja teatan: "Valmis!"

Üks paat läheb üle vee... 
See pilt pole meie tuntumast sõudjast ja paari aasta tagusest Eesti aasta inimesest Jüri Jaansonist, sõudeliidu südikast presidendist Rein Kilgist ega ka Viljandi paadimehest.
No Jüri pole sellel pildil kindlasti, sest tal peaks olema paadis kaaslasi. Pealegi ei saaks ta oma "akadeemilisega" kivises rannikumeres ristelda.
Tegelikult sõuab paadiga tavaline rannaküla mees, kel istub paadipäras võrgukast, kus leidub nii ahvenat kui ka siiga. Peagi jõuab ta kaldale ning ta ei võitle viimastel meetritel hambad ristis hapnikupuuduses ja tema minekut ei saada proua Tatjana Jaansoni ergutuskisa.
Rannaküla mees tunneb paadi libisemisest mõnu, ja miks mitte, kui hommikune kargus sulab kuldavas päikeses. Niisuguseid hetki saab igapäevane merelkäija sageli nautida. Jälle tekitab mereretk lihastes meeldiva surina, aga mis veelgi tähtsam - aitab laduda vastupidavuse põhja suusamaratonidel sõitmiseks.

AjaPeegel: "Lootusetu" hobuse võidukäik
Nõukogude impeeriumis oli ratsutamine üks odavamaid spordialasid, sest hobuseid peeti ülal riigi kulul. Ei tea, kas seetõttu, et tänu hobustele võitsid kommunistid kodusõja ja jäid Venemaal võimule...
Ratsutamise harrastajaid leidus suurriigis küllaga. Eelmise sajandi üheks tuntumaks Eesti takistussõitjaks oli kindlasti Jüri Villemson koos kuulsa ratsu Poolusega (pildil). Tartu koolipoiss Villemson elas Tähtveres, kus paiknes ülikooli ratsaspordibaas. Seal ta tiirutas ringi, suhkrutükk taskus, ning tutvus hobustega. 1958. aastal lõpetas Villemson veterinaarina EPA ja ta suunati tööle Tallinna. Pealinna ratsabaasis anti uustulnukale sõitmiseks väikest kasvu ja lootuseks peetud hobune Poolus.

Daniel Novikov: kui unistada, siis esikümnekoht OM-il oleks ideaalne
Noorel trekisõitjal, 18-aastasel Daniel Novikovil on taskus
Kuidas sa rattaspordi juurde sattusid?
Sõitsin päris tihti rattaga metsas. Ükskord püüti mind kinni ning küsiti, kas ma tahaks trenni tulla. Olin nõus proovima. 12-aastaselt alustasin maastikusõitudega, aasta pärast hakkasin maanteel sõitma, kuid lemmikalaks jäi ikkagi kross.
Nüüd aga oled jõudnud trekisõitudeni?
Poolteist aastat hiljem lubati mul trekil proovida. Esimest korda kohe kukkusin ja libisesin alla. Esmamulje trekist ei olnud just kõige parem. Mõtlesin, et ei hakka seda iialgi sõitma. Aga maanteesõidu finišites oli näha, et mul on trekisõitjale omast kiirust.
Sinu praegune sõiduvahend maksis ligi 200 000 krooni. On seda ühe ratta kohta vähe või palju?

Urmo Aava ja Kuldar Sikk tänavad Eesti rallifänne
Elu teise WRC-ralli MM-sarja punktikohal lõpetanud Urmo Aava ja Kuldar Sikk on täis tänumeelt Eesti fännidele, keda oli Jyväskylä ümbruse teedel sadu - kui mitte tuhandeid.
"Soome MM-ralli seitsmendas kohas on oma osa ka fännidel. Sõitsime kui kodus! Meie poolt tugev aplaus," sõnas Aava.
Aava tänusõnadega ühinesid Kaspar Koitla ja Toomas Valter, kes võitsid Soome ralli väikeses N-rühmas. Nn suures N-rühmas sõitis Priit Saluri viimasel päeval puusse, olles sunnitud kolmandalt kohalt katkestama.
Markko Märtin võitis Jyväskyläs 2004. aastal. Tänavune võistlus näitas, et Märtinil on lubavaid järgijaid, kellest Aava nimi on JWRC-sarja kaudu juba laiemalt tuntud. Mullu oli Aava juunioride MM-sarja teine, nüüd saab endale lubada pooliku MM-sarja Mitsubishi WRC-autol.
"Oleme rohkem kui rõõmsad. Edu nimel on rohkesti tööd tehtud. MM-punktid on ikkagi midagi erilist," hindas Aava, kes omal tagasihoidlikul moel pidu pidada ei kavatse. "Pesen, söön ja joon pudeli õlut!"

Hamiltoni triumfikäik jätkub
Vormel-1 MM-sarja 11. etapi Hungaroringil võitis britt Lewis Hamilton (pildil) McLarenil, kes seisis debüüthooajal juba kümnendat korda poodiumil. Soomlasest konkurent Kimi Räikkönen (Ferrari) jäi finišis maha vaid 0,7 sekundiga. "Kimi oli kogu distantsi vältel mul sabas ning tegi hea sõidu, kuid ma juba tean, kuidas sõite võidetakse," lausus Hamilton. "See oli üks mu raskemaid sõite ning võit oli tiimi moraalile väga tähtis. Näitasime, et oleme parimad." Hamiltoni tiimikaaslane, hispaanlasest tiitlikaitsja Fernando Alonso, kes võitles kvalifikatsioonis välja parima stardikoha, sai aja viivitamise eest karistada ning pidi sõitu alustama hoopis kuuendalt positsioonilt. Alonso lõpetas neljandana.

Korvpallikoondisele Ungaris võit ja kaotus
Eesti meeste korvpallikoondis lõpetas kontrollturniiri Ungaris võiduga Slovakkia üle ja kaotusega võõrustajatele ning jätkab valmistumist EM-i mängudeks Rootsi ja Makedooniaga.
Laupäeval alistasid peatreener Tiit Soku hoolealused Pannon Cupil Slovakkia 71: 59 (41: 30), eile õhtul kaotati Ungarile 75: 81 (33: 39).
Mängus slovakkidega jäi Eesti algul küll 0: 5 taha, kuid haaras siis initsiatiivi, mida hoidis lõpuni. Sellegipoolest polnud asjaosaliste sõnul tegu just kõige parema mänguga. "Sellest võidust ei saa veel erilisi järeldusi teha - Slovakkial on suhteliselt noor meeskond," ütles tagamängija Tanel Tein. "Võitsime suuresti tänu Martin Müürsepale, sest suutsime jõuga korvi all üle olla. Üllatavalt hästi õnnestusid ka kiirrünnakud, millega korjasime lausa 28 punkti."
Eesti edukaimana kogus Kristjan Kangur 20 punkti ja hankis kaheksa lauapalli, 10 punkti viskasid Müürsepp (lisaks 8 lp) ja Tanel Sokk.

Henn Põlluste: MM-ile läheb neli meest
Eesti maadluskoondise peatreener
Henn Põlluste vaatas Tallinnas üle
väed, keda MM-võistlustele Bakuusse
läkitada.
Mida näitasid Põhjamaade võistlused?
Selle regiooni taset, meie oma sealhulgas. Mõtlemisainet see võistlus mulle igatahes pakkus. Oli mehi, kellega jäin rahule; oli neid, kellega mitte.
Konkreetsemalt?
Jäin rahule Rait Thombergiga, kelle suhtes ma kahtlesin, kas teda maksab juunioride MM-ile saata. Tema läheb. On kahju, et Alo Toom ja Kristjan Press ei saanud vigastuse pärast Tallinnas maadelda. Kandepind on tipus õhuke, vigastatud mehi pole kellegagi asendada. Anar Zeinalov peaks varsti saama kodakondsuse.

MM-iks vormi koguv Nabi veendus võitlusvõimes
Kreeka-rooma maadluse maailmameister Heiki Nabi piirdus Põhjamaade meistrivõistlustel Tallinnas teise kohaga. Aga…
Mõned agad jäid tõesti ilmestama Nabi esimest võistlust pärast juunikuist roideoperatsiooni. Väiksem viga, et ta kaotas kaal raskemate meeste vastu maadeldes rootslasele Johan Eurenile, suurem häda, et maadeldes andis opereeritud koht end taas kergelt tunda.
"See võttis tõsiseks. Bakuu MM-ini jääb pisut üle kuu, ja nüüd niisugune asi…," muretses Nabi, kui oli alistanud soomlase Matti Hämäläineni ja meeskonnakaaslase Heiko Soopardi. "Viimased kaks jätsid haige koha puutumata. Aga Euren muukis mind selle külje poolt. Kindlasti tuleb arsti juurde minna, et kindel teadmine kätte saada. Valu polnud terav, kuid tuntav," selgitas Nabi.
Pisut rahunenuna lisas Nabi, et oli konsulteerinud Soome maadlejaga, kellel on samasugusest operatsioonist möödas juba aastaid. "Kuulsin, et see vigastus pidigi aeg-ajalt tunda andma. Teade rahustas pisut."

Andres Herkel: Kuuba on uskumatu maa
Kuuba olukorraga tutvumas käinud poliitik ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige Andres Herkel kirjeldab oma reisikirjelduses Kuuba tänast eluolu ning selle kontrastsust.
Kuuba on uskumatu maa esimesest pilgust. Autotee lennujaamast Havannasse on palju tühjem, kui nii suure linna puhul võiks olla. Aga isegi rohkem kui Fideli ja Che Guevara pildid, köidavad mu tähelepanu maanteel liikuvad uunikumid. Ameerika autoembargo tagajärjel kasutatakse siin rohkelt eelmise sajandi keskpaigal ja veelgi varem toodetud autosid. Osa neid vanu majesteetlikke keresid pidi sisemuses peitma Lada mootorit.
Kõige hirmsam on näha vaesust. Uhked hotellid ja riikliku tähtsusega hooned on justkui väljalõigatud oaasid Havanna uskumatus viletsuses. On tühjad poeletid ja haisvad sööklad. On osavõtmatud müüjad, keda keegi pole õpetanud naeratama või kliendile otsa vaatama. Mingil moel meenutab see ju meie omaaegset talongiajastut, aga Havannas on midagi palju hullemat. See kunagine koloniaalarhitektuuri pärl lihtsalt laguneb. Näen südalinnas maja, mille alumistel korrustel elavad inimesed, aga nende peal kohal on lagunevatesse ülakorrustesse kasvanud hiigelsuur lõunamaa puu.

GEORGI SATAROV: Venemaa presidendivalimiste liikuv märklaud
Äsja põhjustas üks väike sündmus Vene poliitikas suure keerise. President Vladimir Putini nõunik Igor Šuvalov ütles, et on reaalne oodata uue inimese, keda Putin kaaluks oma võimalikuks mantlipärijaks, esile kerkimist.
See teadaanne mõjus pommina, millele järgnes kommentaaride plahvatus.
Selles ei ole midagi imelikku. Venemaa mõnevõrra arhailine poliitiline kultuur isiklikustab võimu ülearu. Riigi tuleviku tajumine ja hindamine sõltub tihti paljuski liidri isiksusest, otsustavusest ning tema intellektuaalsetest ja moraalsetest omadustest.
Veelgi enam, Putin ise on huvitatud enda järeltulija osas ebakindluse hoidmisest. Seda tehes väldib ta oma võimu kahjustamist, mida tehes muutuks ta nn lonkavaks pardiks (lame duck - ametnik või poliitik, kes on veel ametis, kuigi järeltulija on juba valitud või nimetatud - toim), eriti arvestades Venemaa truualamlikku riigiaparaati ja usaldusväärsete institutsioonide ning võimu sujuvat üleandmise traditsiooni puudumist.

ANTS JUSKE: Bussid peaksid sõitma metroograafiku järgi
Olen bussi- ja trammiinimene, kasutan neid iga päev ja julgen teha mõned üldistused. Kunagi Rootsis bussidega sõites vaatasin, et need on mingid vanadekodubussid.
Nüüd on ka meil nii: bussides sõidavad ainult vanurid ja lapsed. Elan Muuga kandis. Eriti suviti läheb asi aina hullemaks, meenutades omaaegseid täiskiilutud Lasnamäe busse. Juba Viru keskuse terminalis käib suur tunglemine, kus peamised abimehed istekoha tagamiseks on küünarnukid ja sõim. Sinnakanti sõidavad vanainimesed, kellel on seal Nõukogude ajal soetatud suvilad, teele jäävad Metsakalmistu ja Pärnamäe kalmistu. Nii trügivad mõlemad kontingendid oma rehade ja lillepottidega. Kooli ajal tuleb peatuses peale veel klassitäis lõugavaid lapsi oma ranitsatega ja põlvkondlik konflikt on tagatud. Lisaks veel turistid, kes tahavad näha Pirita kloostrit, botaanikaaeda ja teletorni. Keskmist põlvkonda praktiliselt ei näegi - nemad sõidavad autodega. Olukord läheb aina hullemaks, sest Viimsi elanikkond kasvab kosmilise kiirusega.

REPLIIK: Müüt ja tegelikkus
Kui pangad said 2000. aasta paiku juba küllaltki arvestatava hulga internetipanga kasutajaid ning inimesed harjusid mugava teenusega ära, ununes varasem jutt, et pangad toetavad ühiskonna innovatiivsust ning netipõhised teenused muudeti tasuliseks. Muide, täpselt samal ajal hakati inimestele esimesi tarbimislaene pakkuma.
Kuid on veelgi jaburamaid näiteid. Näiteks interneti kaudu Piletilevist pileteid broneerides või Tallinna kobarkino seansile pileteid ostes tuleb praegu maksta suurem summa kui sedasama kassast tehes. Me oleme mujal maailmas loonud Eestist mulje kui igati innovatiivsest riigist, kus nii riik kui ka ettevõtted internetipõhiseid teenuseid soosivad. Paraku ei hüppa e-tiiger tegelikkuses sugugi nii võimsalt, kui müüt väidab.

JUHTKIRI: Pronksiöö kaudsed kulud
Sellal kui valitsus naudib pronksiöö järel ikka veel suurt populaarsust, näeme aprillikuiste sündmuste pikaajalist mõju: Eesti Raudtee teatas 200 raudteelase koondamisest. Venemaa vähem või rohkem ametlike majandussanktsioonide tõttu on vedude maht kolmandiku võrra langenud ning paljudele otseselt kauba liikumisega seotud töötajatele ei jagu enam tegevust.
Võimalikud koondatavad said kärbetest teada meedia vahendusel. See süvendas teadmatust ja hirmu ka nende seas, kelle töökoht sel korral veel säilib ning andis justkui mõista, et stabiilsust pole loota. Saatuse irooniana kannatavad Venemaa piirangute tõttu kõige esimesena raudteelased, kes on Eestis peamiselt vene keele kõnelejad. Parastamiseks ei ole aga põhjust, seda enam, et koondamised puudutavad Tallinna kõrval ka niigi sotsiaalprobleemides vaevlevat Narvat. Liiatigi on raudtee puhul tegu üpris suletud süsteemiga, kus oskused on väga spetsiifilised ning õpitud ametit peetakse aastaid - kui mitte aastakümneid. Seega ei pruugi ümberõpe ja uue elukutse leidmine lihtne olla isegi olukorras, kus tööjõupuudust kurtvad ettevõtted on nõus personali investeerima.

The Economist: Mürgine kobrutamine Ida-Euroopas
"Etnograafiliselt kuulub see meile" - selline oli üks masendavamaid fraase 1990. aastate algusest, kui külma sõja lõpus vabanenud riigid avastasid oma varjatud ajaloo ja geograafia, kirjutab Briti ajakiri. Mõnikord muutus see lausa traagiliseks, kui mitte lihtsalt tarbetuks. Soome natsionalistid (keda peeti varem sama hästi kui väljasurnud liigiks) püüdsid leida õiguslikke argumente, et Venemaalt tagasi saada Karjala territoorium. Ungarlased analüüsisid Trianoni lepingu järgseid piire. Poolakad väitsid, et vähemalt pool Valgevenest peaks kuuluma hoopis neile, samal ajal kui valgevenelased meenutasid suurvürstiriiki, mis ulatus Läänemerest Musta mereni.

Video: MTA likvideeris arvevabriku
Maksu ja tolliameti uurimisosakonna töötajad likvideerisid arvevabriku, mis tegeles tuntud ehitustarvete kaupluste arvete võltsimisega.
Arvevabrikandi teenuseid kasutas üle 250-ne firma, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Video: nimetult maetud inimeste arv väheneb
Viie aastaga on nimetult maetud inimeste arv vähenenud kümneid kordi 200-lt 12-le, mis räägib eeskätt politsei paremast tööst surnute tuvastamisel.
Veel aastate eest ei olnud harvad needki juhud, kui maeti mehi naiste pähe ja vastupidi, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Suri teenekas võrkpallitreener Raimund Pundi
Täna õhtul suri 84-ndal eluaastal Eesti teenekaim võrkpallitreener Raimund Pundi.
09.septembril 2007 oleks teenekas võrkpallitreener Raimund Pundi saanud 84 aastaseks, vahendas Eesti võrkpalli liit.
Raimund Pundi töötas 30 aastat Tallinna spordiinternaatkooli võrkpllitreenerina ning oli pikka aega Eesti noortekoondise vanemtreener.
Ühtekokku võideti tema taktikepi all 5 NSVL meistritiitlit ja 10 hõbedast või pronksist autasu. Tema õpilaste hulka kuulusid olümpiavõitja Viljar Loor, lisaks rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalivõitjad Jüri Rohilaid, Aare Salumaa, Jaanus Lillepuu, Uno Tiit, Avo Tasane, Andres Karu.
Lisaks töötas ta Tallinna Nõmme gümnaasiumis matemaatika-õpetajana. 2004. aastal autasustas president Arnold Rüütel teda Valgetähe IV klassi ordeniga.

Ilves: Euroopa Liit seisku Gruusia eest
Gruusia president Mihhail Saakašvili helistas täna president Toomas Hendrik Ilvesele ning palus Eesti toetust Euroopa Liidu jõuliseks ja sihikindlaks tegutsemiseks Gruusia kaitsmisel.
President Ilves nimetas tänast lennukiraketi rünnakut Gruusia territooriumi pihta lubamatuks ning Gruusia suveräänsust jõhkralt jalge alla tallavaks sammuks, vahendas presidendi kantselei.
"Vajalik on kiire, põhjalik ja objektiivne rahvusvaheline uurimine selle sündmuse kõigi asjaolude väljaselgitamiseks," ütles Ilves.
"Kutsun üles Euroopa Liidu eesistujariiki võtma väga tõsiselt selliseid juhtumeid ning mitte olema nii loid nagu juhtus Gruusiat märtsikuus tabanud kopterirünnaku järel," ütles president.

Nädalalõpul on oodata tähesadu
Iga aasta augustikuu keskpaigas satub Maa lähestikku komeedi Swifti-Tuttle sabaga, milles sisalduv kosmiline "prügi" tekitab augustitaevas niinimetatud langevaid tähti.
Sel aastal on suurimat tähesadu oodata 10. ja 11. augusti vahel, ütles Tõravere observatooriumi teadur Indrek Kolga Päevaleht Online'ile.
"Selge taeva korral on langevaid tähti rohkem näha natuke ida suunas," ütles Kolga. Teaduri sõnul lähtuvad langevad tähed näiliselt Perseuse ja Leoniidide (Lõvi) tähtkujust.
Kosmiline prügi koosneb valdavalt keskmiselt sentimeetrisuurustest tükkidest, mis maa aftmosfääri ülakihtidesse sattudes ligi 20 kilomeetri kõrgusel ära põlevad.

Paet: süüdistused on osa Vene valimiskampaaniast
Valimiseelse Venemaa parlamendipoliitikute järjekindlad, Eesti vastased natsismisüüdistused on ilmselgelt ajendatud soovist iga hinna eest Kremlile meeldida, arvab välisminister Urmas Paet.
Ministri sõnul soovivad Vene parlamendipoliitikud Sergei Mironov ja Konstantin Kossatšov oma avaldustega Kremli kontrolli all oleva Venemaa meedia kaudu valimiskampaaniat teha ning juhtida tähelepanu kõrvale siseriiklikelt fašismi ja võõrviha ilmingutelt.
"Venemaa juhid teavad suurepäraselt uusnatsismi tendentse Venemaal, kuid lahenduse leidmise asemel üritatakse oma probleeme teistele üle kanda," ütles Paet.
Nii Venemaa parlamendi ülemkoja spiiker Mironov kui ka duuma väliskomisjoni juht Kossatšov kritiseerivad ERNA retke korraldamist. Mironov väljendas hämmeldust selle üle, et Erna retkel osalevad NATO liikmesriikide esindajad. Kossatšov lubas teema tõstatada Euroopa Nõukogus.

Paet: Gruusia-Vene juhtum vajab sõltumatut ekspertiisi
Välisminister Urmas Paet leiab, et Gruusia-Vene piiri lähedal 6. augusti õhtul toimunud intsidendi süüdlaste leidmiseks tuleb läbi viia rahvusvaheline sõltumatu ekspertiis.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on külmutatud konfliktide eskaleerumise vältimiseks vajalik välja selgitada juhtumi toimepanijad, vahendab välisministeerium.
"Tegemist on suveräänse riigi vastu toime pandud agressiooniaktiga," rõhutas Paet. Ta lisas, et kahetsusväärselt on sarnaseid intsidente toimunud ka varem, mille uurimine on jäänud lõpliku lahenduseta.
Ministri hinnangul ei toimuks rahumeelses Gruusias midagi sellist kui Venemaa oleks õigeaegselt täitnud Istanbuli kohustusi ning austaks Gruusia territoriaalset terviklikkust. "Vene vägede paiknemine Gruusia territooriumil ning külmutatud konfliktide hoidmine on loonud soodsa pinnase provokatsioonideks," ütles Paet.

Palukülas lasti isakaru maha
Kehtna jahindusklubi Keava grupp lasi reede, 3. augusti ööl vastu laupäeva Raplamaal Palukülas maha isakaru.
Keava jahimehed rääkisid, et nad olid juba ammu oma metsa- ja jahiretkedel Paluküla metsades karusid kohanud. Mõni oli näinud kogunisti kolme karu koos, kirjutab Nädaline.
Jahimehed konsulteerisid metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männiliga, kes soovitas neil maha lasta just nooruke suur üksik isakaru.
Kehtna jahindusklubi juhatuse liikme Kalju Miklase sõnul oli mahalastud isakaru 4-5aastane. Karu oli 175 cm pikk, esikäpa laius oli 15 cm. Karu lihakeha kaalus 115 kilo.
Karujahi hooaeg kestab 1. augustist kuni oktoobri lõpuni. Kogu Eestis tohib lasta 40 karu.
2006. aasta seireandmetel elab Eestis 580 karu.

ERNA retke juhib reservohvitseride kogu
Viie kontrollpunkti läbimise järel juhib ERNA retke mitteametlikult Eesti Reservohvitseride Kogu võistkond, kellele järgnevad kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja KL Tallinna malev kolmandal kohal.
ERNAl osalevad võistkonnad on täna pärastlõunaks läbinud viis kontrollpunkti, milledes tuli neil läbida takistusrada vastase tule all, ületada jõge, mineerida sild, sooritada lahingutehnika ja teadmiste test ning teha vigursõitu maasturiga.
Kokku on 11 kontrollpunkti. Võistluse pressiesindaja Urmas Reitelmann ütles Päevaleht Online'ile, et võistluse raskem osa on veel ees.
Võistluste uustulnukad, Tshehhi ja Portugal on jagavad hetke viimaseid positsioone. Võrdselt meestega jätkab maailma ühe raskeima sõjalis-sportliku võistluse trassil ka Eesti naiskodukaitse võistkond.
Täna öösel ootab võistkondi ees luureülesande täitmine, millele järgneb kohustuslik neljatunnine puhkepaus.

Lugeja kirjutab: tarastamine on halvim variant
Val Rajasaar, kes kuulub väikeloomade tunnelite rajamise ekspertrühma, kirjutab, et meie teedevõrgu tiheduse juures on loomatarade paigaldamisel iga 200 meetri tagant ristmik ja pole midagi hullemat loomale ja liiklejale, kui tarade vahele maanteele lõksu sattunud loom.
Lisaks on oluline see, et loomad peavad saama liikuda ühest piirkonnast teise Muidu toimub väljasuremine lähisugulusse nagu loomaaias - iga metsatukk on taraga ümber piiratud puur.
Lahendus on inimese teha -- autojuhid, tegelege roolis olles juhtimisega ja olge tähelepanelikud. See, et avariide arv on suur, näitab paratamatu kindlusega seda, et meil läheb inimesel hästi - autosid on plahvatuslikult paljunenud. Samas näitab õnnetuste arv, et meil läheb sellele vaatamata loodusel ka hästi - loomade arvukus on tõusnud. Loomulikult suureneb siis ka avariide arv, lihtne matemaatika.
Soomet ja Rootsit ei ole mõtet eeskujuks võtta, sest seal on võimalik tarastada -- reljeef lubab jätta ja rajada piisavalt üle- ja altpääse loomadele. Eestis selliseid tingimusi ei ole. Meie oludes jäävad loomadele ainult maanteeületused sobivates kohtades koostöös autojuhtidega.

Mootorspordivõistlus muudab ajutiselt Pärnu liikluskorraldust
Eeloleval nädalavahetusel Pärnu Audru ringrajal toimuv mootorispordivõistlus Puma Racing Weekend 2007 toob kaasa muudatusi Pärnu liikluses.
Vana-Nurme - Pärnu tee võistlusraja alla jääv lõik suleti võistlususte eelseteks asfalteerimistöödeks 6. augustil ja jääb suletuks kuni 14. augistini, teatas ürituse korraldaja.
Pärnu-Lihula maantee on võistluste ajal avatud, kuid korraldajad paluvad kõigil autojuhtidel olla võistlusraja piirkonnas tähelepanelik ja pidada kinni ajutistest kiirusepiirangutest, sest teedel liigub hulganisti pealtvaatajaid.
Pealtvaatajad saavad oma autosid parkida Pärnu-Lihula maantee serva või selleks võistlusraja lähedale rajatud parklatesse, mille päevapilet maksab 50 krooni.
Täpsemalt saab võistluste kohta lugeda siin.

Isehakanud liikluspolitseinik jälitas peaministrit
Peaministri eskort teatas Tartu maanteel sõites, et neid jälitab tundmatu sõiduk - kinni peetud sõiduki juht väitis, et jälitas peaministri autot, kuna see ületas kiirust.
Jõgeva politsei sai reedel kell 16.04 teate tundmatust sõidukist, mis jälitab Tartu maanteel peaminister Andrus Ansipi autot, ütles Päevaleht Online'ile Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Klaire Ründva.
Puurmanni silla juures jõudis politsei jälitajani, kui too seisis teeremondi tõttu paigaldatud valgusfoori taga.
Mees väitis, et märkas teel kiirust ületavat liiklushuligaani ning asus teda jälitama, ületades ka ise kiirust.
Kuna autojuht oli kaine ning kiiruseületust ei registreeritud, polnud politseil põhjust teda kinni pidada ega talle trahvi teha.

Pärnu rannas kujutavad enim ohtu "kollased kiiged" 
Pärnu rannas asuvatest atraktsioonidest juhtub kõige sagedamini õnnetusi niinimetatud kollastel rippkiikedel kiikunud inimestega.
"Kollaste kiikede konstruktsioon on selline, et kui üks kahest kiikujast laseb ettehoiatamata kiigest lahti või väsivad tal lihtsalt käed lootusetult ära, siis võib tema paariline saada oma kiigepoolega pihta," ütles Falck Eesti infojuht Katrin Paas Eesti Päevaleht Online'ile.
Katrin Paasi kinnitusel on enamasti vigastatud pea või õlgade piirkonda. Samuti on küllalt juhuseid, kus järsult üksi jäänud paariline kukub ootamatult alla ja põrutab oma jalad ära.
Pärnu rannavalve meditsiinitöötaja poole on kõige sagedamini kollase kiige juurest palutud abi marrastuste, jalaväänamiste ja põrutuste tohterdamiseks.

Juku-Kalle Raid: Naši eesmärk on panna pool Euroopat vene keelt rääkima
Päevaleht Online avaldab intervjuu äsja Venemaalt naasnud ajalehe KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raidiga, kes räägib oma kokkupuudetest Naši liidritega.
Našit on võrreldud hitlerjugendiga, mis on Sinu meelest nende kahe liikumise kõige sarnasem detail?
Kõik ühendab. See on putinjugend. Üks Naši föderaalkomissaar teatas mulle täiesti rahumeeli ja särasilmselt, et neil läheb kaks päeva, et tuua Venemaal 300 000 inimest tänavatele. See number peaks panema inimesed kukalt kratsima, kuna siinkohal Naši ei valeta, vaid nad võivadki selle rahva sisuliselt ilma organiseerimata tänavatele tuua.
Lisaks kandideerivad našilased ka Venemaa riigiduuma valimistel, partei nimi on Naša Rossija (Meie Venemaa).
Kas miski siiski ka eristab eelmainitud kahte nähtust?

Roheliste eelnõud põruvad järjest komisjonides
Riigikogu põhiseaduskomisjon ei toetanud oma tänasel istungil Eestimaa Roheliste fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu energeetikaalase probleemkomisjoni moodustamiseks.
Komisjon otsustas kuue poolt- ja kolme vastuhäälega teha täiskogule ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, teatas riigikogu pressiteenistus.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul on energeetikas strateegiliste suundade väljatöötamine valitsuse pädevuses ning riigikogu hakkab nendega tegelema pärast nende parlamendile esitamist.
"Ka ei esitanud eelnõu algatajad põhiseaduskomisjonile piisavalt argumente, miks tuleb moodustada veel üks parlamendikomisjon," lisas Linde. "Majanduskomisjonil on piisav kompetents tegelemaks ka energiastrateegiaga ning lisabürokraatiat ühe täiendava komisjoni näol pole riigikogule vaja."

Kohus ei vabastanud Öise Vahtkonna liidrit
Harju maakohus ei vabastanud aprillirahutuste ajal vahistatud Öise Vahtkonna juhatuse liiget Maksim Revat, kuna arvab, et vabadusse saades sooritaks mees uusi kuritegusid.
Kaitsepolitsei vahistas Maksim Reva, Dmitri Linteri ja Mark Sirõki 28. aprillil - Linter on samuti senini vahi all, kuid Sirõk on nüüdseks vabanenud, ütles Päevaleht Online'ile Maakohtu pressiesindaja Dagne Hanschmidt.
Kohus ei pidanud põhjendatuks advokaadi taotlust Reva vabastada, kuna viimane võib vabaduses taas riigivastaselt tegutseda ja ka edasisest uurimisest kõrvale hoida.
Uurimine on jõudnud lõppfaasi ning kohtuasjaks edasiseks arutamiseks vajalik info jõuab lähiajal kohtusse.

Pärnu veepolitsei tabas kaks purjus laevajuhti
Möödunud nädalavahetus tabas Pärnu veepolitsei väikelaeva pardalt kaks purjus täiskasvanut, kes olid merele kaasa võtnud ka kaks last.
Reedel toimus kolme ametkonna koostöös ühisoperatsioon, kus politsei, piirivalveamet ja keskkonnainspektsioon kontrollisid veeliiklust Pärnus. Kokku kontrolliti 19 alust. Operatsiooni käigus registreeriti 4 mere- ja sisevee transpordivahendite kasutamisnõuete rikkumist, üks loata kalapüük ning üks tähistamata nakkevõrk.
Tööd jätkus veepolitseile ka järgnevatel päevadel, kui nii laupäeval kui ka pühapäeval tabati joobes väikelaevajuht. Laupäeval tabati joobes laevnik politseile saabunud info põhjal Pärnu sadama akvatooriumis.
Pühapäeval tabati joobes väikelaevajuht Pärnu lahel Audru jõe suudmes. Pärnu politsei infojuhi Hedy Tammelehe sõnul väärib tähelepanu fakt, et alusel viibis kokku kaks last ja kaks täiskasvanut, täiskasvanud olid mõlemad joobes.

Lõuna-Eestis uppus ööpäeva jooksul kolm inimest
Lõuna-Eestis juhtus viimase ööpäeva jooksul kolm õnnetust, milles uppusid kaks meest ja üks naine.
Häirekeskus sai kell 18.07 teate õnnetusest Põlvamaal Mikitamäe vallas Lüübnitsa küla lähedal, kus mees oli läinud Lämmijärve ujuma ja kaldale ei tulnud. Pinnaltpäästjad ja kohaletellitud tuukrigrupp alustasid otsinguid. Otsingud eile tulemusi ei andnud ja nendega jätkatakse täna.
Teisest õnnetusest teatati kell 19.54. Tartumaal Luunja vallas Kavastu külas oli Emajõel ümber läinud paat. Päästemeeskonna saabudes selgus, et paadis oli kümme inimest, kellest üheksa said ise kaldale ning üks kadus vee alla. Tuukrigrupp alustas kaduma jäänud inimese otsingutega. Päästeoperatsioonil osales Veeteedeametile kuuluv laev EVA 300, mis juhtus õnnetuskohast mööda sõitma ning kelle abil toodi ümber läinud paat kaldale. Mehe otsingud eile tulemusi ei andnud, jätkatakse täna.

Spetsialisti sõnul ei korraldanud küberrünnakuid Vene valitsus
Küberrünnakuid ei pannud aprillis toime mitte ühegi välisriigi valitsus, vaid "internetijõuk," ütleb sündmustejärgse raporti koostaja.
Gadi Evroni sõnul tõestasid Tallinna sündmused veebipõhise jõugu loomise otstarbekust ning tulevikus pööratakse sellele üha enam tähelepanu, kirjutas upi.com.
Esialgsete hinnangute järgi tulid rünnakud Venemaa valitsuse poolt, kuid Evroni sõnul olid tegelikud süüdlased Vene eraisikud, kel oli aktiivne omakeelse blogiringkonna turvaspetsialistide toetus.
Venekeelses blogiringkonnas on üleval lihtsad ja täpsed juhtnöörid, kuidas ühineda rünnakutega ning koormata üle Eesti veebilehed.

Purjus juhi süül sai viga neli noort inimest
Pärnumaal põhjustas purjus juht avarii, milles sai peale ta enda viga veel neli noort inimest.
Liiklusõnnetus juhtus eile öösel kella 03.17 ajal Koonga vallas Pärnu-Lihula tee 33. kilomeetril, kus sõiduauto Ford Cougar, mida juhtis purjus Rait (s 1985), sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.
Juht ja sõidukis viibinud 15-aastane noormees ning 16-aastane noormees lubati peale esmaabi kodusele ravile. Autos olnud Maikl (s 1986) ja Alari (s 1985), toimetati vigastustega Pärnu haiglasse.

Pärnu rand ummistus inimestest
Eestisse nädalavahetusel naasnud suvesoe meelitas Pärnu randa kümneid tuhandeid inimesi. Rannas korda pidava turvafirma Falck Lääne-Eesti andmeil külastas laupäeval Pärnu plaaži ligikaudu 17 000 ja pühapäeval 15 000 inimest.
Tänavust külastusrekordit siiski ei püstitatud, sest 22. juulil oli Pärnu plaažil hinnanguliselt 20 000 inimest, kirjutab Pärnu Postimees.
Falck Lääne-Eesti teenindusdirektor Ruslan Mironov pani rannalistele südamele, et enne vette minekut tasuks kindlasti jälgida, kas vetelpäästetornis lehvib ohutut ujumist näitav roheline lipp.
Rannailma jätkub lähipäevadekski. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmeil püsib kuni nädalavahetuseni soe, vahelduva pilvisusega ilm.

Teedeäärsed võrgud loomade kaitseks on liiga kallid
Ehkki tänavu kolme kuuga on Saaremaal liikluses elu kaotanud 27 metslooma, kinnitab maanteeamet, et loomi autode eest kaitsvaid võrke üles ei panda - võrkudest saab rääkida vaid kiirteede puhul, sest need on kallid ning mujal ei ole liiklusintensiivsus ka nii suur.
Saaremaa keskkonnateenistuse kalanduse ja jahinduse spetsialist Jaan Ärmus väitis, et praeguse autode arvu ja liikluskiiruse juures võiksid pooled hukkunud metsloomadest elus olla, kui nad teele ei oleks pääsenud, kirjutab Oma Saar.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuuse sõnul lubab tänane liiklusintensiivsus kaitsevõrke vaid kiirteede äärde. Nii on Kuuse sõnul pandud kaitsevõrgud osaliselt Tallinn-Narva maantee äärde, kuid sedagi tehti Euroopa Liidu rahaga.
Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo arvas, et tema oma eluajal teeäärseid kaitsevõrkusid ei näe, kuid on seisukohal, et esmalt tuleb parandada maanteede külgnähtavust.

Toas hooletult suitsetanud mees hukkus tules
Harjumaal Nissi vallas hukkus öösel tulekahjus mees, põlengu põhjustas kustutamata sigaretist süttinud diivan.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 01.02. öösel. Lehetu külas põles mitme korteriga kolmekordne elumaja. Õnnetuskohale sõitsid päästemeeskonnad Keila ja Risti komandost, paakauto ning kiirabibrigaad.
Süttinud oli kolmekorruselise kivist kortermaja teisel korrusel asuvas korteris olev tuba. Tuppa sisenenud päästjad leidsid põlenud diivanilt hukkunud 61-aastase mehe.
Teistes korterites olnud inimesed olid majast välja pääsenud enne päästjate saabumist.
Põhja-Eesti päästekeskuse menetlusbüroo valveuurija sõnul põhjustas õnnetuse kustutamata sigaretist süttinud diivan. Hooletust suitsetamisest tingitud tulekahjud on üks sagedasemaid tulesurmade põhjuseid Eestis.

Vanad trahvinõuded nörritavad inimesi
Kümnetelt inimestelt on nõutud sisse trahve, mille nad on juba ära maksnud või mille saamisest pole kuulnudki.
Riigiametnikuna töötav Ivar Kangro sai eelmisel suvel kohtutäitur Anne Böcklerilt teate, et võlgneb aastal 2000 Tartus määratud parkimistrahvi 830 krooni, kirjutab Postimees.
Kuna Kangro polnud trahvist midagi kuulnud ja keeldus seda maksmast, siis saatis ta Böcklerile ka vastavasisulise teate, ka kohtutäitur tunnistas selle peale, et tegemist on tõesti vana nõudega.
Tänavu veebruaris avastas Kangro aga, et ta pangaarvelt on ikkagi 830 krooni ära võetud.
Kohtutäiturite Täiskogu juhataja Mati Kadak aga soovitas mitte uskuda nende inimeste juttu, kes teatavad, et pole trahvinõuet kätte saanud. Rikkumise korral tehtavasse protokolli märgitakse tema sõnul kuupäev, milleni saab trahviotsuse kätte, aga enamasti ei tule inimesed otsustele järele.

Ülesõiduaeg Kuivastu-Virtsu liinil lüheneb poole võrra
Kuivastu-Virtsu ning Rohuküla-Heltermaa liinil on 2010. aastaks oodata kolme uut laeva, mis on suuremad ja kiiremad kõigist praegustest praamidest, Saaremaale ülesõit kestab siis 20 minutit ning laadimiseks-lossimiseks kulub vaid kümme minutit.
Väinamere liinid OÜ võitis 2006. aastal konkursi haldamaks praamiliiklust Rohuküla-Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu liinil, kirjutab Meie Maa.
Leping kohustab ettevõtet lisama 2009. aastaks Hiiumaa liinile üks uus praam, kuid et tegelik kasvutrend on siiski Saaremaa liinil, võeti plaani ehitada kolm uut laeva, millest üks hakkab sõitma Hiiumaa, teised kaks Saaremaa liinil.
Praegu kulub praamidel Kuivastu-Virtsu-Kuivastu ringi tegemiseks kaks tundi. Uued laevad teevad ringi Kuivastu-Virtsu liinil tunniga, Rohuküla-Heltermaa liinil praeguse nelja asemel kolme tunniga.

Kaks jalgratturit jäi eile auto alla
Õnnetused juhtusid hommikul Tallinnas ja õhtul Tartus, viimasel korral oli jalgrattur purjus.
Esimene õnnetus juhtus kella 09.44 ajal toimus Tallinnas Pargi ja Nõmme-Kase tänavate ristmikul, kus esimeses sõidureas liikunud jalgrattur Voldemar (s 1924), keeras ette teises reas samas suunas liikunud ja tagant lähenenud sõiduautole Ford Explorer, mida juhtis Gennadiy (s 1978). Rattur toimetati PERH Mustamäe korpusesse.
Teine õnnetus juhtus kella 19.21 ajal Tartus Tähtvere tänava pikendusel, kus alkoholijoobes jalgrattur Heino (s 1963) kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Opel Astra, mida juhtis Ruth (s 1972). Jalgratturile osutati esmaabi sündmuskohal ja lubati kodusele ravile.

Arendajad piiravad Tallinna loomaaeda mitmest suunast
Tallinna loomaaed on vastu kavale rajada naabrusse, otse zoopargi aia taha Veskimäe tänavale elamukvartal, sest see häiriks tundliku närvikavaga loomaaiaelanike rahu.
Arendaja AS Favorte plaanib sinna ehitada kaks ridamaja ja neli neljakorruselist korterelamut, kirjutab Postimees. Linna üldplaneeringu kaardil asub selles kohas pargi- ja puhkeala, linnavalitsus algatas piirkonda elamumaaks muutva detailplaneeringu juuni lõpus, vahetult enne puhkuste algust.
Tallinna loomaaia haldus-abidirektor Ants Värniku mäletamist mööda nõudsid nõukogudeaegsed seadused loomaaiale koguni 150-200-meetrist turvatsooni. Rajatavad neljakordsed majad jäävad loomaaia piirist 10-15 meetri kaugusele. Aga just sinna piirkonda on zoopargil kavas rajada afrikaanium, kuhu peaksid tulema Aafrika loomad - kaelkirjakud, sebrad, antiloobid.
Värniku hinnangul on Aafrikast pärit loomad üsna perud, neil peab olema koht, kus nad saavad turvaliselt omaette olla ja loomaaia külastajatest puhata. Kui aga samas kostab automüra ja juhtuvad olema lärmakad elanikud, võivad loomad stressist haigeks jääda.

Maasturid saavad metsas möllamiseks eraldi rajad
RMK suunab offroad-huvilised eriradadele, et nad nii palju loodust ei lõhuks.
Kui seni käivad paljud offroad-masinate ning ATV-de omanikud adrenaliini otsimas loodusväärtuslikel metsaaladel, siis riigimetsa majandamise keskus (RMK) plaanib nad peatselt suunata spetsiaalsetele radadele.
"Praeguseks oleme Harjumaal välja valinud kaks-kolm ala, mille jaoks on veel vaja saada kooskõlastused keskkonnateenistuselt," rääkis radade ettevalmistusega tegelev RMK metsamajanduse keskkonnajuht Toomas Väät. "Parem on inimesed suunata mõnda konkreetsesse kohta ning neid masinaid seal taluda. Praegu aga sõidetakse igal pool: läbi jõgede, metsakultuuride, üle värskelt istutatud lankide ja põldude."
Väädi sõnul tahab RMK loodavatele aladele suunata nii offroad-autod, ATV-d kui ka kõik masinad, mis metsas sõites loodust hävitavad. Esimesed rajad avatakse tõenäoliselt septembrikuu jooksul ning kui maastikusõidu huvilised need omaks võtavad, siis rajab RMK sääraseid radu ka mujale Eestis.

Statistika näitab liikluskuritegude arvu järjepidevat kasvutrendi
Viimase viie aastaga on registreeritud liikluskuritegude arv kuuekordistunud - kui 2002. aastal panid politseinikud kirja 701 liikluskuritegu, siis eelmisel aastal aga oli nende arv kasvanud 4355-ni.
Kuigi statistika aastaraamatu põhjal võib registreeritud liikluskuritegude 6,2 -kordne kasv viie aasta jooksul näida hirmuäratavana, pole olukord Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane selgitust mööda sugugi nii hull. Tema meelest pole kõige õigem võrrelda 2002. ja 2006. aasta näitajaid, sest just 2002. aastal hakkas kehtima karistusseadustik.
Sellegipoolest kasvas ka eelmisel aastal registreeritud liikluskuritegude arv võrreldes ülemöödunud aastaga 629 võrra ehk 16 protsenti. Miks - seda polevat Vane sõnul keegi uurinud, põhjuste kohta võib teha vaid oletusi - kindlasti on sellele kaasa aidanud politseinike parem töö ja nendele muretsetud nüüdisaegne varustus.

Vallo Reimaa plaan jätaks alles üksikud maavalitsused
Uue kava järgi peaks maavanemate ülesanne olema vaid järelevalve teostamine.
Regionaalminister Vallo Reimaa on hakanud koostöös mitme regionaalpoliitika eksperdiga välja töötama uut regionaalhalduse korraldust, mis näeb kohaliku elu arendamisel ette suuremat omavalitsusliitude rolli.
Eile järjekordsel töörühma koosolekul arutatud dokumendi järgi peaks tulevikus maavalitsused alles jääma vaid nendesse kohtadesse, kus praegu asuvad näiteks ringkondlikud politseiprefektuurid või maksu- ja tolliameti piirkondlikud keskused. Kui regionaalministri toetuse pälvinud plaan saab ka valitsuse heakskiidu, jäävad maavalitsused tulevikus alles näiteks Jõhvi, Tartusse, Tallinnasse ja Pärnusse.
Vallo Reimaa selgitas, et suure osa maavalitsuste ülesannetest peaks üle võtma omavalitsusliidud. Kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest koosneva ühingu pädevuses peaks olema maakonna tasandil toimuvate otsuste tegemine ja ka maakondliku arenguraha jagamine.

Kolga lahes löödi stardipauk järjekordsele Erna retkele
Eile õhtul algas Kolga lahes dessandiga järjekordne sõjaline võistlusmäng Erna retk. Kõik võistkonnad saabusid ühise dessandina Salmistu randa, kus neid võttis vastu vaenlase raskekuulipildujate turmtuli. Viiepäevase retke jooksul peavad võiskonnad muuhulgas ületama miinivälja, mineerima silla, hävitama linnalahingus vaenlase kuulipildujapesa ning täitma luureülesande.
Retkel osalejatel on liikumisruumi 2000-ruutkilomeetrisel alal. Iga võistkond peab ligi kuus päeva kestva võistluse jooksul puhkama vähemalt neli tundi. Vaenlast mängivad retkel Scoutspataljoni ja kaitseliidu liikmed.
Pealtvaatajatel on kõige sobivam võistlust jälgida täna Jägala joal, neljapäeval Pahkla raketibaasis ning laupäeval finišis Kautlas. Samuti on võimalik kõigi osalejate asupaika jälgida Erna retke internetilehel.

Kodanikuks saamine muutub pidulikuks sündmuseks
Tulevast aastast antakse kodakondsustunnistusi kätte pidulikel tseremooniatel.
"Meie büroo töötab selle nimel, et tseremooniaga algust teha juba järgmisest aastast," ütles rahvastikuministri büroo nõunik Eva-Maria Asari. "Oleme selleks juba ka raha taotlenud."
"Praegu on kodakondsustunnistuse ja ka passi saamine nagu ükskõik millise dokumendi saamine, aga see võiks pidulikum olla küll," lausus kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) pressisekretär Anne-Maarja Olei. "Inimesed näevad ju Eesti kodakondsuse saamiseks vaeva, teevad eksameid ja riik võiks nende tahteavaldust tõesti rohkem tähtsustada," lisas ta.
Eile passidokumendid Tallinna kodakondsus- ja migratsiooniametisse viinud Viktoria Dekterova (18) silmad lõid särama mõtte juures, et oma passi võiks ta pidulikul tseremoonial kätte saada. "Lilleõis võiks siia juurde käia küll," unistas neiu, kel kodakondsustunnistus juba käes.

Vabaduse platsi asub arendama endine tanklaomanik
Vabaduse väljakut arendavas ettevõttes omandas kolmandiku ilma käibeta firma.
Arco Vara ning Vjatšeslav Leedo kõrval hakkab Tallinna Vabaduse väljakut arendama vähe tuntud ärimehe Andrei Logvinenko firma Interfin Investments, mis ostis väljakut arendavas firmas Varamaad Kinnisvara kolmandiku suuruse osaluse.
Andrei Logvinenko ainuomandisse kuuluv Interfin Investments maksis ühe kolmandiku eest OÜ-s Varamaad Kinnisvara 17,3 miljonit krooni. See osa väljaku arendajast oli varem panditud Hansapangale, tagamaks Varamaad Kinnisvara ostmiseks võetud laenu.
Varem Sillamäel tanklat pidanud Interfin Investments müüs selle eelmisel aastal Saare Olerexile ning 2006. aastal ettevõttel käivet sisuliselt ei olnud. Küll aga andis ettevõte eelmisel aastal 20 miljoni kroonise laenu ettevõttele Servise Kinnistud.

Türgis sündinud Ralf jõudis eile koju
Arstide kinnitusel on Türgis enne õiget aega sündinud Ralfi seisund stabiilne.
Ralfi Eestisse toomisel osalenud Tallinna lastehaigla intensiivravi osakonna arsti Piret Hermansoni hinnangul on pisipoisi tervislik seisund rahuldav. "Väike patsient pidas reisi vapralt vastu ja tema seisund on stabiilne," ütles Hermanson.
Esialgu Tallinna lastehaigla intensiivraviosakonda ravile jääva Ralf Randmäe eest on Hermansoni arvates Türgis hästi hoolt kantud ja arsti arvates on väga suur saavutus, et 24. rasedusnädalal sündinud laps ellu jäi. Lapse ema Ülle Vilgo sünnitas Ralfi keisrilõikega kuuenda raseduskuu alguses, viibides Türgis puhkusel.
Ralfi kojutoomise ettevalmistuses osales mitu riigiasutust ja meditsiinilise abi kindlustas kojulennul Tallinna lastehaigla. Lapsega lendas kaasa üks arst ja üks õde, kellele Türgi saatkond väljastas kiirkorras tasuta viisad.

Eesti Raudtee töötajate vastu on juba suur huvi
Eesti Raudteest koondatavate töötajate värbamise vastu on juba huvi tundud mitu firmat.
Turvaettevõte Falck ja elektroonikatehas Elcoteq on mõlemad huvitatud sadakonnast uuest töötajast, mõnekümnele koondatavale oleks valmis tööd pakkuma ka Kohila vineerivabrik ja Tallinna ühistranspordiettevõtted.
Falcki personalijuhi Valdur Peebo kinnitusel võib turvafirma uut tööd pakkuda rohkem kui sajale endisele Eesti Raudtee töötajale. "Meil pole veel lõplikke nimekirju ja tööpakkumine sõltub inimeste taustast, aga ma arvan, et enam kui poolele koondatavatest võiksime tööd pakkuda," rääkis Peebo Päevalehele. Peebo sõnul pole praegu veel võimalik nimetada väga täpselt töötasu, mida võimalikele uutele töötajatele pakutaks. "Aga näiteks laias laastus on inkassaatorite puhul palgavahemik 15 000-16 000 krooni juures, patrulltöötajatel jääb see 10 000-12 000 juurde ning turvateenistujatel 8000- 9000 vahele," lausus Peebo.

Koondamine raudteel paneb töötajate kannatuse proovile
Eile hommikul teatas Eesti Raudtee, et ettevõtte juhatus otsustas koondada 200 töötajat.
Koondamine hõlmab transporditeenistuse kõrval ka turundusteenistust ja administratsiooni.
Vedurimehed Ülemiste jaamas said koondamistest teada raadio kaudu, pärastlõunaks ei olnud nendeni seda infot jõudnud ei Eesti Raudtee ega ametühingutegelaste kaudu.
Eesti raudteelaste ametiühingu sõnul ei ole raudteefirmal korrektne teatada esmaspäeval koondatavate arv ja lükata koondamisnimekirjade esitamine nädala lõppu. "Inimestel on selle tõttu töökohal omavahelised suhted pingelised, sest keegi ei tea, kes jääb, kes peab lahkuma," sõnas ametiühingu juhatuse esimees Oleg Tšubarov eile.
Raudteelaste ametiühingusse kuulub Eesti Raudtee 2357 töötajast 1606. Ülejäänud on Eesti vedurimeeste kutseliidu ja Eesti vedurimeeste ametiühingu liikmed või ei kuulu üldse ametiühingusse. Vedurimeeste kutseliidu juhatuse esimees Tõnu Väät ei näe, et raudteefirma pole korrektselt käitunud.

Bulgaarias hukkus üleujutustes seitse inimest
Kirde-Bulgaarias on üleujutustes surma saanud seitse vanemat inimest ning kolm on seni kadunud.
Kõige tugevamad üleujutused tabasid Tsar Kaloyani linna, kus on sadanud laupäevast saadik, vahendab BBC.
Paljud kodud on ilma joogivee ja elektrita.
Seitsmest hukkunust kuus surid Doonau jõe ääres oleva tammi purunemise tagajärjel.
Tsar Kalojani linna osades kohtades on veetase tõusnud 60 sentimeetrini. Sõjavägi evakueerib elanikke ajutistesse varjualustesse. Tosin kodut ja paljud autod on minema uhutud.
Eelnevalt kannatas riik pikka aega kestnud kuumalaine all.
Erakorraline olukord kuulutati veel välja Pazarjiki linnas.
Hoiatus anti ka naaberriigile Rumeeniale.

Gruusia mõistis Venemaa reidi hukka
Gruusia president Mihhail Saakashvili süüdistas Venemaad Gruusia territooriumil õhurünnaku läbiviimises, lisades, et Moskva eesmärgiks oli paanikat tekitada.
"Kogu selle provokatsiooni eesmärgiks on tekitada paanikat ning nõrgestada Gruusia stabiilsust ning mõjutada poliitikat," ütles president Saakashvili BBC vahendusel. "Ootame Venemaalt ametlikku seletust," lisas ta.
Esmaspäeva õhtul taas Tsitelubani küla Gruusias Vene õhuväe rakett, mis siiski ei plahvatanud. Rakett jäi lähimast majast vaid mõne meetri kaugusele.
Venemaa eitab igasugust osalust intsidendis lisades, et piirkonnas Vene lennukid ei olnud.
Gruusia sõnul pärines rakett piiri rikkunud Vene kahelt SU-tüüpi sõjalennukilt.
Siseministeeriumi pressiesindaja Shota Ustiashvili sõnul lendasid lennukid 70 kilomeetrit üle Gruusia ning tulistasid välja kaasaegse ja võimsa ühetonnise raketi. Ustiashvili sõnul pärinesid lennukid Põhja-Kaukasuses asuvast Vene õhuväebaasist.

Mihkelson: miks rünnata lõhkemata pommiga? 
Kommenteerides eileõhtust intsidenti, kus Vene lennuk pommitas Gruusia küla, leiab riigikogu liige Marko Mihkelson, et selle teoga püüdis Venemaa provotseerida konflikti kuumenemist või siis oma jõudu demonstreerida.
Mihkelsoni sõnul pole juhtum juhuslik: "Tsitelubani küla, kuhu maandus umbes 700-kilone pomm, asub umbes 65 kilomeetrit Tbilisist loodes. Seega pole tegemist ei Lõuna-Osseetia ega ka Abhaasiaga, vaid Gruusia pealinna vahetu lähedusega," kirjutas ta oma blogis.
"Lõhkemata jäänud pommi väljatulistamine võib olla inimlik eksitus, nagu ikka võib teinekord juhtuda. Kuid, et see toimus just Gruusia õhuruumis ning Tbilisi vahetus läheduses, ei jäta siiski kahtlust aktsiooni tegelikes eesmärkides," arutleb Mihkelson.
"Esmaanalüüs lubab oletada, et Venemaa tegevuse motiiviks on mingi hoiatussignaali andmine Tbilisile. Kas see puudutab võimalikke edasisi arenguid Lõuna-Osseetias (aga miks ka mitte Kosovos) või on lihtsalt jõudemonstratsioon NATOsse pürgiva Gruusia vastu, seda teab tõenäoliselt vaid väga väike ring inimesi."

Portugali ajaleht: politsei arvates on Madeleine McCann tapetud
Portugali politsei leidis korterist, kust neljaaastane Madeleine McCann kaduma läks verejälgi ning ametivõimud kardavad, et tüdruk on tapetud.
Lissaboni päevalehe Diario de Noticia väitel ei usu Portugali politsei enam, et tüdruk on röövitud ning ametivõimud on üha enam veendunud, et Madeleine McCann tapeti samal ööl, mil ta kolm kuud tagasi kadunuks jäi, vahendab Reuters.
Siiski ei ole veel kindel, kas korteri seintelt leitud verejälgede näol on tegemist Madeleine McCanni verega või mitte, sest lõplikud analüüsitulemused ei ole veel selgunud.
Lissaboni päevaleht viitas oma teisipäevases uudises, et info pärineb Madeleine McCanni uurimisega väga lähedalt seotud olevatelt võimuesindajatelt, kuid ajaleht ei avaldanud, mille põhjal on Portugali politsei üha enam kaldunud uskuma versiooni nagu oleks Madeleine McCann tapetud.

Mironov hoiatas Eestit natsismi heroiseerimise eest
Venemaa parlamendi ülemkoja spiiker Sergei Mironov väljendas hämmeldust selle üle, et Erna retkel osalevad NATO liikmesriikide esindajad.
"NATO liikmesmaade eriüksuste osalemine selles üsna kahtlase ajaloolise ja poliitilise tagapõhjaga mängus tekitab ainult hämmeldust," vahendas Interfax Mironovi sõnu.
Ta ütles, et 1941. aastal tegutsesid Abwehri grupi diversandid, kes moodustasid Erna retke rühma, maksimaalse jõhkrusega.
Spiiker sõnas, et retke toimumine iseenesest ei pane enam mitte kedagi hämmastuma. "Eesti võimud on juba ammu ja piisavalt avalikult võtnud relvastusse natsismi ideoloogia ning hoiavad jätkuvalt sellele vastavat poliitilist kurssi," lisas ta.
Mironov märkis, et "tahaks meenutada Eesti juhtkonnale, et viimase sajandi ajaloos on näited sellest, mis saab fašistlike riikidega ja milline on nende saatus".

Venemaa ei luba oma vetesse Eesti jahte
Kuutkümmend Eesti, Läti ja Leedu jahimeeskonda ei lubatud siseneda Venemaa Kaliningradi regiooni vetesse.
Jahiomanikud ütlesid, et neil olid olemas kõik vajalikud dokumendid, et siseneda Kura lahe Venemaa osasse ning külastada Lesnoi ja Poleski külasid, vahendas aripaev.ee BBNi.
Venemaa pool ei ole siiani andnud kommentaare oma piiritegevuse selgitamiseks. Venemaa võimud möönsid, et vajalikud dokumendid olid nad meremeestelt saanud õigel ajal kätte.

RBK: Eestis on karikatuurne fašism
Vene ärilehe RBK hinnangul näitab Erna retk Eesti karikatuurset fašismi, mis on seotud riigi valitsemistraditsioonide puudumisega.
"Eesti peamine probleem seisneb selles, et seal puudub täielikult riigi valitsemistraditsioon," ütles konsultatsioonifirma Neokon president Mihhail Hazin.
Ta lisas: "Eesti ei ole kunagi olnud iseseisev riik ega demokraatia: 1930. aastatel oli seal fašistlik diktatuur. Seetõttu on võimudel raske ajaloost õigesti rääkida. Ning nad teevad fašiste kangelasteks".
Riigiduuma väliskomitee asejuhi Natalia Narotšnitskaja sõnul ei tohiks Eesti fašismi karikatuursus juhtida tähelepanu kõrvale murettekitava toimuva tuumast.
"See mäng on väga kurb signaal. Maailmas toimub II maailmasõja tulemuste ümbervaatamine, kus Nõukogude Liitu ja selle järeltulijat Venemaad nähakse kui kuritegelikku koletisriiki ning maailma kurja sümbolit, mis väärib Natsi-Saksamaa saatust, millelt, nagu on teada, võeti ära suveräänsus," sõnas saadik.

Soomes tapeti julmalt kolm last
Soomes Espoos tapeti kolm last, politsei pidas kuriteos kahtlustatavana kinni tapetute ema.
Espoo politsei leidis eile kell 12.30 ühest linna keskuses asuvast korterist kahe 8-aastase tüdruku ning aastase poisi surnukehad, edastas Helsingin Sanomat.
Politsei tegi kindlaks, et lapsed on surnud vägivaldselt ning võttis kahtlustatavana kinni nende 1967. aastal sündinud ema, kes oli politsei saabudes korteris.
Võimude hinnangul olid lapsed surnud kõige enam ööpäev varem.
Tüdrukud olid ema juures külas, kuna elasid isa juures. Poiss elas koos emaga.
Naabrite sõnul oli pere elanud majas kolm aastat - ema istus tihti pisipojaga õues, tüdrukuid oli harvemini näha. Laste isa ei ole naabrid kunagi näinud.

Ukraina keelas Eesti linnuliha impordi
Ukraina keelas Eestist linnulihatoodete riiki sissetoomise, viidates ohtlikule linnutõvele.
Keeld jõustus 6. augustist, teatas ITAR-TASS Ukraina veterinaarmeditsiini ameti pressiteenistusele viidates.
Linnuliha impordikeeld on kehtestatud Eestis möödunud nädalal avastatud Newcastle' tõve tõttu.

OMON vabastas Moskva lähistel orjad
Vene eriüksus OMON vabastas eelmisel nädalal kaks venelast ja kaheksa tadžiki, kes ehitasid tasuta ja kettidesse aheldatuna ühe turvafirma direktori suvilat.
Vene turvafirma "Zaštšita RF" (Venemaa kaitse) juht Dmitri Furman hoidis jõuga Moskva lähistel asuvas Pravdinski külas oma maja ehitusel 10 inimest, kirjutab Komsomolskaja Pravda.
Lisaks kaheksale orjadena töötanud tadžikile otsustas maja peremees "võtta tööle" veel kaks Sergijev Posadist pärit seppa.
Kui Furman poleks palganud kahte venelasest seppa, siis poleks ka kaheksat tadžiklasest orjatöölist avastatud, sest viimastel puudus ettekujutus kelle poole oma hädaga pöörduda.
Ebainimlikele tingimustele osutades helistas üks seppadest oma naisele, kes võttis ühendust miilitsaga. OMON tungis majja sisse ja leidis peale kahte sepa ka kaheksa tadžiklast, kellest neli olid maja seina külge aheldatud.

Kodutute jalgpalli MM-il haihtus 15 mängijat
Kodutute maailmameistrivõistlustel Taanis jäid 15 mängijat viisaga lubatud ajast kauemaks riiki ja kadusid teadmata suunas, kirjutab ajakiri Spiegel.
Kuueks päevaks üle maailma 500 mängijat kokku toonud maailmameistrivõistluste lõppedes laupäeval ei suutnud kohalik politsei leida Aafrikast ja Afganistanist saabunud mängijaid.
"Midagi sellist ei ole varem juhtunud. Me oleme väga üllatunud, sest 15 mängijat on üpris palju," ütles kodutute maailmameistrivõistlusi korraldava organisatsiooni pressiesindaja Kat Byles.
Seitse burundlast, neli libeerlast, kolm kamerunlast ja üks afgaan võivad pärast finaali väljaande hinnangul olla juba Taanist väljas ja reisida Schengeni viisatsoonis.
Juhul, kui rikkujad tabatakse, saadetakse nad tagasi kodumaale.

Türgis hukkus liiklusõnnetuses 24 pähklikorjajat
Türgi riikliku uudisteagentuuri Anatolian teatel hukkus Türgi keskosas minibussi ja puuviljaauto kokkupõrkes 24 inimest.
Õnnetus juhtus esmaspäeva hilisõhtul umbes 500 kilomeetrit pealinnast Ankarast ida pool Sivase maakonnas. Kohaliku omavalitsuse esindajate sõnul sõitis töölisi transportiv bussijuht liiga kiiresti ja püüdis veokist mööduda, teatas Reuters.
Minibuss sarapuupähkli korjajatega oli teel Musta mere äärde, et aidata koristada iga-aastast saaki. 24. ohver oli veokijuht.
Türgis on liiklusõnnetuste peamiseks põhjuseks juhtide liiklusreeglite pidev eiramine.

Moskvas avalikustati mitteametlik rubla sümbol
Venemaa pealinna disainerite grupp ei oodanud ametliku rubla sümboli väljaandmiseni ja avalikustas oma variandi.
Kunstnikud hakkasid väga edukalt tegema propagandat ja oma sümbolit levitama, kirjutas Novõje Izvestija.
Rubla uus märk, mis meenutab ümber pööratud slaavi tähte? ("jat"), leidis ligi 60 firma toetuse, kes väljendasid kavatsust kasutada sümbolit oma toodetel.
Eelmise aasta juunis kirjutas Venemaa president Vladimir Putin alla seadusele, mis andis keskpangale õiguse kinnitada rubla graafiline märk. Keskpank kuulutas välja konkursi, mille tulemuste põhjal peaks valitud sümbol kinnitatama aasta lõpuks.
Teade disainerite "diversioonist" tuli Venemaa keskpangale üllatusena.
"Otsustada, kuidas rubla märkida, saavad eranditult meie eksperdid," teatas keskpanga avalike suhete ameti juht Sergei Tatarinov.

Vene peaminister andis presidendikandidaadile rohkem kaalu
Venemaa peaminister Mihhail Fradkov tegi muudatusi valitsuse töökorralduses, võrdsustades kõik oma asetäitjaid ja suurendades võimaliku presidendi mantlipärija Sergei Narõškini mõjuvõimu.
Töökorralduse uus verisoon võrdsustab kõik neli asepeaministrit - Dmitri Medvedjevi, Sergei Ivanovi, Sergei Narõškini ja Aleksandr Žukovi.
Kuna Medvedjev ja Ivanov jäid pärast muudatusi esimesteks peaministriteks vaid paberil, siis Narõškini administratiivne kaal on kasvamas, kirjutas Kommersant.
Vastavalt uuele töökorraldusele jagab peaminister asetäitjate vahel ise kohustused.
Samas on tähtis see, et president sai õiguse anda asetäitjatele otseselt käske, minnes mööda peaministrist.

Madu tulistanud politseinik tappis viieaastase poisi
USAs Oklahomas madu tappa üritanud politseiniku kuulist sai surma lähedal asunud tiigis kala püüdnud viieaastane poiss.
Viieaastane Austin Haley püüdis tiigis kala koos oma vanaisaga, kes kuulis püstolilasku ja märkas, et midagi lendas vette ning hetk hiljem kostus teine lask, mis tabas surmavalt tema lapselast, vahendab CNN.
Poisi tapnud politseinik oli saanud väljakutse, et Noble'i linnas on ühe maja hoovis puu otsas madu. Probleemi lahendama saabunud politseinik otsustas mao surnuks tulistada, kuid paraku tabas üks kuul läheduses asuvas tiigis kala püüdnud Austin Haley'd.
Politseiniku kinnitusel proovis ta küll madu puu otsast alla ajada, kuid see ei andnud tulemusi ning lõpuks olevat maja omanik andnud nõusoleku madu surnuks tulistada.

Gruusia: Venemaa pommitas meid
Gruusia välisministeerium teatas, et kaks Venemaa hävitajat tungisid täna hommikul riigi õhuruumi ja viskasid Tsitelubani küla peale 700 kilogrammise pommi.
Tbilisi nimetas Venemaa hävitajate üle piiri tungimist ja pommi alla viskamist otseseks rünnakuks riigi vastu, vahendas BBC.
Gruusia hinnangul pommitasid Venemaa õhujõud Tsitelubani küla, mis asub 65 kilomeetrit Tbilisist lääne pool. Pomm siiski ei plahvatanud.
Gruusia siseminister Vano Merabišvili kinnitas, et nende õhuseireradarite andmeil tulid lennukid Venemaalt ja lendasid tagasi samas suunas.
Venemaa õhuväe juht Aleksandr Drobõševski väidab, et Venemaa õhuvägi pole esmaspäeval ega teisipäeval üle Gruusia lennanud.
"Venemaa pole rikkunud suveräänse Gruusia piire," lisas ta.

Rootsi aiad on mõrvartigude rünnaku all
Aplad elukad hävitavad kõik taimed oma teel ja ei põlga
Hispaania teetigu (arion lusitanicus) on olnud juba aastaid probleem Rootsi aia- ja põllu-pidajatele ning kuigi nad inimest ei ohusta, võivad need kuni 15-sentimeetrised nälkjad süüa kõik rohelise oma teelt ja põhjustada tervisehäireid loomadele, kes neid juhtuvad nahka pistma.
Suurtele, ilma kojata limukatele on Rootsis rahvasuus antud ka hirmuäratav nimi - mõrvartigu, sest on tähele pandud, et nad tapavad ja söövad oma liigikaaslasi. Hispaania tigude invasioon mujale Euroopasse algas seoses kaubavahetuse elavnemisega 1950. aastatel. Nüüd küsivad põhjala aednikud ekspertidelt murelikult, kuidas nuhtlusest jagu saada.
Eestisse pole veel jõudnud

Putini "järeltulija" asemel tuleb "kivivalvur Ropka" 
Kõik üritavad pingsalt mõistatada, kindlalt ei tea keegi midagi - selline on olukord pool aastat enne Venemaa presidendivalimiste kampaania algust.
Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt küsitakse pressikonverentsil: kas te olete otsustanud, kelleks te hakkate pärast riigipeaameti mahapanekut? "Aga loomulikult, ma hakkan juhtima Neftgazhimatomnanopromi," vastab Putin.
Nõnda kõlab praegu Moskvas leviv populaarne anekdoot. Nalja mõte on see, et isegi presidendikohalt lahkudes jääb Putin kontrollima kõike olulist Vene poliitikas ja majanduses - naftat, gaasi, keemiat, aatomit, nanoasjandust ehk kõigi nendega tegelevat tööstust.
Mis ametikoha võtab sisse Putin, on võib-olla isegi huvitavam ja olulisem küsimus, kui see, kelle ta valib järgmiseks Venemaa riigipeaks.
Mõlemas küsimuses on Putin ja Kreml vaikinud, kuigi presidendivalimisteni on jäänud vaid seitse kuud. Siiski on suve jooksul tulnud Kremlist valimiste teemal esimesed sõnumid ja nendest tuleks praegu lähtuda.

Keldri reostus Tallinnas võib olla seotud Tartu maantee remondiga
Tallinna kommunaalamet uurib Tartu mnt 39 maja keldri reostuse seotust eelmise aasta Tartu maantee remondiga.
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul leiab linn kõiki osapooli rahuldava lahenduse, kui peaks selguma, et keldrit uputav kanalisatsioonirike on mullu teostatud Tartu maantee remondiga, teatas Tallinna pressiteenistus.
Üleujutuse tekkepõhjuste leidmiseks teostab Tallinna kommunaalamet kontrolli neljapäeval.
Tartu maantee remont kestis eelmise aasta maist oktoobri lõpuni, kus tänavalõik sai ümberehituse tulemusena mõlemas suunas kaks sõidurada.

Rannailm tuli puhta vee ja millimallikatega
Spetsialistid lubavad lähiajaks sooja ja puhast vett, kuid ka rohkesti meririste.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel tuleb käesolev nädal väga kuiv ja soe. Normist viis kraadi kõrgem öö-päevane õhutemperatuur püsib 20 kraadi lähedal ja kindlustab Tallinna ja Harjumaa randades suplemiseks sobiva vee. Eile kella viie ajal õhtul oli näiteks Pirita rannas vesi 20 kraadi soe ja rahvaarv tõusnud hommikuselt 50-lt 12 000-le.
Instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ei julgenud nädalast pikemat prognoosi pakkuda, kuid kinnitas, et rannailm püsib. "Vesi ongi juba soe ja peaks vähemalt 18 kraadini ulatuma. Veetemperatuur sõltub muidugi ka tuule suunast. Praegu on põhjatuul, mis puhub sooja vett ranniku poole, kuid mandrituul viiks selle minema," rääkis Merilain.

Munitsipaalpolitsei rohelised vilkurid on ebaseaduslikud
Munitsipaalpolitsei: rohelised märgutuled pole vilkurid
Tallinnas ringisõitvate roheliste munitsipaalpolitsei autode roheliste vilkurite kasutamine on seaduslikult reguleerimata ega kohusta liiklejaid millekski. Munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik nimetas vilkureid märgutuledeks, lisades, et need pole vilkurid vilkuri tähenduses.
Politsei liiklusspetsialisti Villu Vane sõnul puuduvad rohelistel vilkuritel nii tähendus kui ka õiguslik regulatsioon ning kodanik ei pea neid nähes midagi tegema. Ta lisas, et vilkurite kasutamine on reguleeritud tehnonõuete eeskirjadega, mis reguleerivad valgusseadmete ja vilkurite paigaldamist.
Autoregistrikeskuse tehno-osakonna juhataja Andres Sootsi sõnul pole rohelised vilkurid seaduslikud ning nende paigaldamine on keelatud. Lisaks kahtleb ta nende vajalikkuses: "Teha veel üks vilkurite liik - küsitav." Liiklejaid silmas pidades arvab ta, et vilkureid on juba piisavalt ning liiklejate elu ei tohiks raskemaks teha.

Lurichi kuju läheb klaasi alla
Pirita linnaosavalitsus kavatseb paigaldada maadleja Georg Lurichi kuus korda varaste ohvriks langenud kuulsa pronkskuju klaastahuka alla, et varastel poleks enam nii lihtne kuju ära viia. Pirita linnaosa vanem Tiit Terik lausus, et kuju paigaldamist klaasi alla on arutatud ka pärast varasemaid vargusi, kuid seni on see jäänud vaid mõtteks.
Pirital kuus korda vandaalide rünnaku ohvriks langenud kuju originaali valmistas Amandus Adamsoni skulptuuri järgi kujur Tõnu Maarand. Viimast korda rüüstati skulptuuri tänavu 1. juulil.

Trollijuhid hakkavad stipendiumi saama
Tallinn hakkab septembris algavatel trollijuhtide kursustel õppijatele maksma 5000-kroonist stipendiumi. 3. septembril algavatele trollijuhtide kursustele on praeguseks registreerinud 12 inimest, vajadus on aga vähemalt 25 uue trollijuhi järele. Linn loodab stipendiumide maksmisega trollijuhiks saada soovijate hulka suurendada.

Venemaa kehtestas piirangud Eesti linnuliha impordile
Venemaa veterinaarjärelevalve kehtestas piirangud Eesti linnuliha impordile, tuues põhjuseks Viljandimaal diagnoositud Newcastle'i tõve.
Riigi veterinaarjärelevalve teatas, et Newcastle'i tõve diagnoosimise tõttu on seatud ajutised piirangud Eestist tulevatele eluslindudele, munadele, linnulihale ja -toodetele, vahendas ETV24 Vene uudisteagentuuri Itar-Tass.
Viljandimaa osaühingu Abja Muna kanala hävitas kuu alguses päevaga kõik oma 5000 lindu, kuna kanadel diagnoositi Newcastle'i haigus.

Hansapank teenis teises kvartalis kaks miljardit krooni kasumit
Hansapanga Grupp teenis täna avaldatud tulemuste põhjal II kvartalis ligi kaks miljardit krooni puhaskasumit, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 108% enam.
Hansapanga Grupi tulud olid teises kvartalis 3,9 miljardit krooni ning kulud 1,6 miljardit krooni. Grupi tulud suurenesid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 52% ning kulud 14%.
Grupi väljastatavate laenude maht kasvas aastaga 49% ning hoiuste maht 23%. Laenuportfelli aastane kasvumäär langes võrreldes eelmise kvartaliga, mil aastane kasv oli 54%.
"Selleks aastaks ennustame laenuportfelli kasvuks Baltikumis suurusjärku 30-35%, järgmiseks aastaks prognoosime kasvu alanemist. Pikemas perspektiivis näeme, et tasakaalustatud laenuportfelli kasv võiks jääda suurusjärku 1,5 -2-kordne nominaalne sisemajanduse koguprodukti kasv," selgitas tänasel online-pressikonverentsil Hansapanga Grupi finantsdirektor Kristina Siimar.

Head korterid on sageli müügis liiga kõrge hinnaga
Head korterid on sageli müügis liiga kõrge hinnaga, vahendab aripaev.ee kinnisvarabüroo Uus Maa kinnisvaraturu ülevaadet.
Korterite suurenenud pakkumine ei vasta tihti nõudlusele, kuna müüdavate korterite hinnad on liiga kõrged ning ostjad on valmis tehinguni jõudma alles kuni 10% madalama hinna juures.
Kõige rohkem on viimases kvartalis pakkumine suurenenud Tallinna kesklinnas, mis on põhjustanud pikenenud müügiperioode ning müüjate valmisoleku ostjatega läbirääkimisteks ja kompromissideks. Nn magalapiirkondades on vanemate korterite pakkumine suurenenud vähem kui kesklinnas. Magalakorterite turul on määravaks hind: kui korteri müügihind langeb mõistlikule tasemele, leidub sellele ka kiiresti ostja.
Uute korterite turul on märgata teatavat ebaproportsionaalsust erinevate piirkondade korterite hindade vahel. Kesklinna suurenenud pakkumise tagajärjel on siinsed hinnad tingitavad ning tehingud toimuvad järelturul olevate uute korteritega kohati hindadega alates 35 000 kr/m, samas kui magalapiirkondades pakutakse uusi projekte hindadega 25 000-45 000 kr/m.

Hansapank näeb ärilist kasu sama nime all jätkates
Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg ütles täna Hansapanga online-pressikonverentsil, et Hansapank ei näe põhjust oma nime Baltimaades vahetada.
"Hetkel see teema meil n-ö laual ei ole ning jätkame Baltikumis Hansapanga brändi all," märkis Tamberg vastuseks küsimusele, millal Hansapank Swedbankiks muutub.
"Lepe emapangaga on, et vastavalt pangandusturu olukorrale vaatame asjade seisu regulaarselt üle. Täna on Hansapank Baltikumis nii tugev ja tuntud kaubamärk, et äriliselt on mõttekas sellega jätkata."
SEB Eesti Ühispank teatas juuli keskel, et jätkab alates järgmise aasta kevadest nime SEB all.

Ukraina linnuliha impordi keeld Talleggi ei puuduta
Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et Ukraina linnuliha impordi keeld Talleggi tegevust ei mõjuta.
"Eksport on null," ütles Soorm Ukraina turule eksporditavate linnuliha ja linnulihatoodete kohta.
Uudisteagentuur ITAR-TASS teatas täna, et Ukraina keelas alates eilsest Eestist linnuliha riiki sissetoomise. Keelu põhjuseks oli Eestis eelmisel nädalal avastatud Newcastle'i tõbi.

Kõu segab kehva antennivõimendi korral telepilti
Eesti Energia tütarettevõtte Televõrgu ASi pakutav internetiteenus Kõu segab kehvemaid antennivõimendeid kasutavate klientide telepilti.
Sideamet on juunikuust alates saanud mitmeid raadiohäireteateid, mis on seotud uue internetiteenuse Kõuga. Teatatud on halvenenud TV-signaali vastuvõtust, suuremaid probleeme on olnud Rakveres, Märjamaal, Viljandis ja Tõstamaal.
Raadiohäirete tekitamine on raadiosagedusloa tingimuste kohaselt keelatud. Antud juhul ei ole sideameti teatel aga tegu raadiohäirega, nagu tihti ekslikult arvatakse, vaid probleemi allikaks on TV-signaali vastuvõtuks mittesobivate ja/või nõuetele mittevastavate antennivõimendite kasutamine.
Samuti võib TV-signaal olla osades piirkondades tavapärasest veidi nõrgem. Kui Kõu signaal on tugev ja TV-signaal liiga nõrk, siis on sidameti andmetel esinenud probleeme ka korralike TV-vastuvõtusüsteemide kasutamisel.

Eesti Pank: oodatult ebatavaline hinnatõus
Juulis kasvas hinnatase 1,1% võrra, suurenedes aastaga 6,4%.
Juulikuu inflatsiooninumber on viimase kolme aasta kõrgeim, kuid selle teeb erandlikuks kõrgema käibemaksu rakendamine soojusenergiale ja ahjuküttele.
Selle muudatuse mõju hinnatasemele jääb kindlasti ühekordseks, kuid kajastub aastases inflatsioonis veel mõnda aega.
Mitme aasta jooksul kehtinud madalam käibemaksumäära erand soojusenergiale ja ahjuküttele sai juuni lõpus läbi. Ainuüksi see hinnatõus seletab ligikaudu poole juulikuu inflatsioonist ning tõstab eluasemega seotud kulutusi 4,5%.
Lisaks soojusenergia kallinemisele tõusid juulis märkimisväärselt ka piimatoodete hinnad. Piima ja piimatoodete 4,6% kallinemise taga on osaliselt kodumaised tööjõuturu arengud, kuid teisalt ka piimapulbri hind, mis on maailmaturul hüppeliselt tõusnud. Piimatoodete kallinemist võis täheldada ka teistes Euroopa riikides ning seega on teatav osa selle kaubagrupi inflatsioonist välismaist päritolu.

Ostubuum läheb Eestis Rimist mööda
Hoolimata elavnenud tarbimisest ja hindade jätkuvast kallinemisest kasvas Rimi kaubaketi käive Eestis aasta esimese seitsme kuuga vaid neli protsenti - 3,2 miljardile kroonile.
Seevastu nii Lätis kui ka Leedus kasvas Rimi käive kaubaketi andmetel ligi komandiku võrra ehk 31 protsenti. Lätis ulatus käive 4,8 miljardi kroonini ning Leedus 2,2 miljardi kroonini.
Rimi Baltic Groupi käive tervikuna kasvas 10,2 miljardile kroonile, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tähendas 21-protsendilist käibekasvu.
Rimi Baltic Groupil on Balti riikides kokku 208 kauplust, millest 64 on Eestis, 90 Lätis ja 54 Leedus.

Eesti Ehitus ostis enamusosaluse DSN Ehitusmasinates
AS Eesti Ehituse tütarettevõtte AS Aspi 52%-line tütarettevõte OÜ Kaurits ostis 66%-se enamusosaluse osaühingus DSN Ehitusmasinad.
Tehingu maksumus on 10 miljonit krooni, mis makstakse välja osade kaupa selle aasta lõpuni, teatas Eesti Ehitus börsile.
Senine OÜ DSN Ehitusmasinad juhatuse liige ning osanik Ahti-Andik Paemurru jätkab tegevust ettevõtte juhatuses ning omab 34% ettevõtte osadest.

Kilk rajab Pärnu sadama alale kalaturu ja neli laevakujulist maja
Ärimees Rein Kilgile kuuluv AS Transcom kavatseb Pärnu kesklinna kai asemele ehitada kalaturu ja neli laevakujulist maja.
Piirkonna arhitektuurse visiooni leidmiseks korraldatud konkursi võitis arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal, kirjutab Pärnu Postimees.
Võidutöö näeb Kesklinna silla kõrval ette kalaturu. Sadama alale on kavandatud neli jõega risti olevat maja, mille põhja- ja lõunaküljed on projekteeritud 45kraadise nurga all.
Kuuekorruselistesse majadesse mahub 148 korterit, mille kogupind on 11 371 ruutmeetrit. Äripinnaks on jäetud 4861 ruutmeetrit. Maa-aluses parklas on 196, kalaturu äärses parklas 45 parkimiskohta.
Konkurssi korraldanud K-Projekti projektijuhi Elise Urva väitel võidakse majad teha ka üheksakorruselised, kui muinsuskaitse sellega päri on.

Hinnad tõusid juulis 6,4% 
Kaubad ja teenused kallinesid juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 6,4%.
Suurem hinnatõus puudutas teenuseid, mis statistikaameti andmetel kallinesid 10,5%. Kaubad kallinesid 4,3%, sealhulgas tõusid toidukaupade hinnad 6,7% ja tööstuskaupade hinnad 2,2%.
Suuremad tarbijahinnaindeksi mõjutajad olid kulud eluasemele ja toidu kallinemine. Eluasemekulud kallinesid aastaga 16,6%.
Juuniga võrreldes olid kaubad ja teenused keskmiselt 1,1% kallimad. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid juulis võrreldes juuniga keskmisest enam käibemaksumäära muutusest tingitud soojusenergia ja küttematerjalide kallinemine ning piimatoodete hinnatõus.

Internetist pileti ostmisel lisanduv teenustasu võib olla ebaseaduslik
Piletilevi ja kobarkino kehtestatud teenustasud on sattunud tarbijakaitse luubi alla.
Nii Piletilevi kui ka Forum Cinemas AS-i kinoketi kliendid peavad internetist pileteid ostes arvestama lisanduva nn teenustasuga. Sekkunud on tarbijakaitseamet, kelle ülesandeks on tuvastada võimalik õigusrikkumine.
"Mugavus maksab," ütles Piletilevi juht Jaanus Beilmann teenustasu kommenteerides. "Teeme interneti kaudu suhtlemise võimaldamiseks kulutusi ja see maksab." Samal ajal ei lisandu teenustasu otse kassast piletit ostes. Interneti kaudu piletiostu sooritanu peab pärast koodi väljaprintimist ikkagi piletisabas seisma.
Siiski on Piletilevi internetipoest võimalik osta teenustasuta pileteid neile üritustele, mille korraldaja ise oma kassas internetitellimusi väljastab: näiteks Nukuteater ja Tallinna Linnateater. Samuti on võimalik Piletilevist osta ka ise kodus välja trükitav SebraPilet, millele eraldi teenustasu ei lisandu.

Kruiisireisijate arv kasvab hüppeliselt
Maailma üks suurimaid kruiisifirmasid Royal Caribbean Cruise Lines näeb Läänemere, sh Eesti luksuskruiisides kiiresti kasvavat potentsiaali.
Tallinna läbivad Stockholmist Peterburi suunduvad kruiisilaevad, samuti Oslo-Kopenhaageni-Tallinna-Stockholmi kruiisid. "Kruiisiturism on kõige kiiremini kasvav turismiharu," rääkis Royal Caribbeani müügijuht Roar Ingdahl.
Firma strateegia Läänemerel keskendub lühikruiisidele. Kevadel alanud lühikruiiside täituvus oli ligi sada protsenti ning tagasiside Läänemere piirkonna kohta positiivne.
"Käesoleval aastal kasvab reisijate arv 60 protsenti, järgneva viie aasta jooksul loodame seda kasvatada igal aastal kolmandiku võrra," lisas Ingdahl. Seetõttu tihenevad järgmisest aastast ka Royal Caribbeani kruiisid Läänemerel, mida firma näeb Euroopa arenemisvõimelise turuna.

Maksumaksjad: maamaksu võiks kaotada
Eesti maksumaksjate liit (EML) soovib lihtsustada maamaksu kogumist või kaotada maks sootuks, sest maksu kogumise kulud on võrreldes kogutava rahaga ebamõistlikult suured.
EML leiab, et hiljuti maksu- ja tolliameti avalikustatud massiliste maamaksu võlgnevuste tekkes on süüdi eelkõige keerukas maksukogumise protseduur.
Maksu- ja tolliamet saadab igal aastal välja üle 500 000 maamaksuteate ning kümneid tuhandeid kordus- ja parandusteateid. Suurema osa maamaksu maksjatest moodustavad korteriomanikud, kelle maksusumma jääb vahemikku 20-100 krooni. Seda väikest summat tuleb tasuda ühe maksuteate alusel kolme maksena.
Liidu arvates tasuks kaaluda ka võimalust kehtestada väiksematele maksusummadele kolme maksetähtaja asemel ainult üks ning tasaarvestada maamaks tulumaksu tagastusega. Kortermajade aluse maa eest võiksid liidu hinnangul maamaksu tasuda korteriühistud.

Alvar Reisner avas Hobusepea galeriis näituse
Tänasest, 8. augustist on Hobusepea galeriis võimalik vaadata Alvar Reisneri (sündinud 1979) isikunäitust "Theres'always room for emotional breaktown: kirpputori".
Endine noorkunstnik Reisner ütleb ise enda kohta järgmist: "Muidu nii räige ja suurejooneline, kohati grandioosse tegemisega kunstnik Reisner on järsku muutunud pehmeks ja tundeliseks, sisse tulevad lillemotiivid ja kirjad emale. Ja mis kõige hullem, pintslitõmbed on muutunud hillitsetumaks ja kohati igavaks. Tuuleveskitega võitlemine ja tuule tallamine on suurelt mehelt vurtsu välja võtnud, unised näod on muutunud unisemaks ja tööd on depressiivsetes toonides, näiteks tööd pealkirjaga "2020 Autoportree lille nuusutamas" ja "Pulmafoto, sai ju fotograafile öeldud, kurat, et tehku ilus pilt" räägivad selges keeles seda, et kunstniku peas ei ole kõik korras."

Kuressaares avardatakse kammermuusika piire
Täna, 7. augusti õhtul algavad Saaremaal 11. augustini kestvad Kuressaare Kammermuusika päevad. Sedakorda toimuv üritus on juba kolmeteistkümnes.
Viie õhtu jooksul antakse nii Eesti kui välismaiste kollektiivide poolt Kuressaare kultuurikeskuses, SPA Rüütli Ritteri saalis ning Kuressaare linnuses kuus kontserti.
Kontserdi peaesinejaks on tunnustatud Aueri Kvartett Ungarist, kes annab kontserdi festivali viimasel õhtul. 9. augustil saab Kuressaare linnuses Venemaalt pärit vokaalseptett Svetileni esituses kuulata aga unikaalset vana-vene vaimulikku vokaalmuusikat. Tavaks saanud klaveriõhtul on Türgi päritolu Banu Sözüari tõlgendusel Arvo Pärdi looming kõrvuti 20. sajandi türgi klaverimuusika ning klassikaliste klaveripaladega.
Avakontserdil astub üles festivali trio, kuhu pianistina kuulub ka ürituse kunstiline juht ning ellukutsuja Andres Paas. Tema sõnul on Kammermuusika päevad pidevas arengus ning viimaste aastatega on püütud avardada kammermuusika mõistet. 8. augustil aitabki piire nihutada Sofia Rubina trio, kes täidab Rüütli SPA džässihelidega. Möödunud aasta jälgedes tuuakse Kuressaarde Saksa, Hispaania ja Austria muusikuid ühendava koosseisu poolt flamenkorütmid.

Kontserdisari "Eesti mõisad" toetab Vodja mõisakooli
Sel reedel, 10. augustil kell 18 saab Järvamaalt Albu mõisast alguse kontserdisari "Eesti mõisad 2007".
Järgmised kontserdid on 11. augustil Illuka mõisas Ida-Virus, 12. augustil Cantervilla lossis Põlvamaal, 18. augustil Muuga mõisas Lääne-Virus ja 19. augustil Vodja mõisas Järvamaal.
Kontserdisarja kolm esimest kontserti tutvustavad erinevaid mõisaklavereid, nii uusi kui ka endistest aegadest pärinevaid pille. Esinejad ühendavad oma kavas sõna ja muusika, pianist Kadri-Ann Sumera klaverilugude vahele loeb näitleja Marius Peterson romantilisi tekste ja vene luulet.
Viimased kaks kontserti pakuvad barokiaja muusikat ajastu pillidel. Esineb traditsiooniliselt barokkansambel Corelli Consort, solistina on kaasas nooruke sopran Hele-Mall Leego.

 "Roosiaia" ootamatu taassünd Kiviloo mõisas
Kui paljud teavad midagi Kiviloo mõisast Raasiku vallas? Kui paljud on lugenud Enn Vetemaa näidendit "Roosiaed" või mäletavad selle esimest lavastust?
Vaid väga paadunud teatraalidel on meeles midagi teravast konfliktist lavastaja Voldemar Panso ja üliõpilasena teda assisteerinud Merle Karusoo vahel seoses selle Karusoo esimese ja Panso viimase tööga Draamateatris. Ning mäletatakse ehk ka Aino Talvi ja eriti Velda Otsuse huvitavaid osatäitmisi.
Ja järsku, 31 aastat hiljem, leiab nooruke lavastaja Eva Klemets selle näidendi … ja selle mõisa. Ning paneb kokku trupi suveteatrimelus mitte just nõutavamaist näitlejaist, kellest enamiku näitlejatee (nagu ka lavastaja enda oma) pole kõige õnnelikumalt kulgenud.
Tekib küsimus - milleks? Läbi udu kumab ju ka mälestus, et teos räägib mingitest Saksa aja painetest 70. aastate inimeste elus ja teadvuses. Kelle jaoks peaks seda nüüd ja veel ilusal Eestimaa südasuvel vaja olema?

Cambridge'i koor tõi orelifestivalile kuninglikku hingust
Tallinna orelifestival oli kantud helilooja Dietrich Buxtehude (1637-1707) vaimust.
Pühapäeval, 5. augusti õhtul lõppes kümme päeva kestnud Tallinna XXI rahvusvaheline orelifestival. Tallinna Jaani kirikus andis üritusele lõppakordi Suur-britanniast pärit Cambridge'i kuningliku kolledži poistekoor.
Koorijuht Stephen Cleobury käe all andsid 16 väikest kooripoissi ning 14 kooristipendiumiga kolledžis õppivat tudengit elamusrikka kontserdi.
Neid toetasid ning paaril korral ka soleerisid kaks orelistipendiaati. Esimene osa ligi kahetunnisest kavast oli pühendatud inglise helilooja Henry Purcelli loomingule. Kontserdi avas Purcelli poolt spetsiaalselt kuningas James II 1685. aasta kroonimis-pidustusteks loodud "I was glad".

Kuulus Monopoly lauamäng vändatakse filmiks
Filmirežissöör Ridley Scott teatas oma plaanist vändata film kuulsast Monopoly majanduslauamängust.
Tulevase filmi žanriks saab olema koguperekomöödia, mille huvitavus seisneb igapäevaste inimeste sattumises mängu sisse, kus tegevus toimub samuti argistes paikades, mis on mängus esindatud (Londonis Park Lane, Mayfair jne).
Ridley Scott on teiste seas kinolinale toonud sellised filmid nagu "Alien," "Blade Runner" ja "Gladiaator."

Ursula esineb Szigeti festivalil
Hoolega tänavuse Szigeti festivali kava uurinud inimesed on teiste esinejate seast leidnud ootamatu, kuid tuttava nime - Ursula. Kuidas pääses Eesti bänd suuremat sorti välisfestivalile?
Ursula kitarrist Masso selgitab tagamaid: "Sinna saime nii, et üks meist võitis käesurumisvõistlusel trikoo ja meil oli vaja sooja kohta, kus seda demonstreerima hakata. Ilmaennustuste põhjal valisime Ungari." Ursula astub üles Szigeti Bahaia laval homme kell 21.30.
2003. aastal asutatud pop-rokkreggae bändi kuuluvad laulja ja kitarrist Omar Nõmm, trum-mar Andrei Ozdoba, kitarrist Mihkel Masso, bassimängija Karl Gunnar Isand ja solist Johannes Naan. 2004. aastal võitis bänd noortebändide konkursi.

Kaparockil astusid üles oma ajastu lapsed
Pühapäeval Kohilas toimunud festivali Kaparock esinejad esindasid oma kümnendit.
Kaparock Tohisoo mõisa pargis pakkus nii kuulsaid ja kummalisi kui ka kohalikke ja kohatuid bände. Esinejaid ühendavaks jooneks jäi nende muusika seotus oma ajaga.
Nii mõjusidki festivalil 20. sünnipäeva tähistanud Krimbel ning nooruke Bedwetters ehk sarnasemalt, kui bändimehed ise aimata, loota või karta oskasid. Mõlemad bändid panustasid nüüdisaegsete nippide ja klišeede kasutamisse. Olgu selleks siis Krimbli pateetilised kitarri- ja sündipartiid ning naiivromantilised laulutekstid või Bedwettersi rõhutatult energiline lavasõu ja ameerikalik "rulanohkariglamuur". Oma aja lapsed mõlemad. Võimalik, et kahekümne aasta pärast mõjub praegu pretensioonikas Bedwetters sama vabalt ja humoorikalt nagu Krimbel praegu.

INTERNET - www.sieni.us
INTERNET - www.sieni.us - Soomekeelne internetilehekülg tutvustab end kui epileptikute paradiisi. Nimelt sisaldab sait endas hulgaliselt lühikesi naljakaid flash-klippe, mille liigne tarvitamine võivat "vaimsele tervisele püsivaid kahjustusi tekitada". Humoorikaid klippe saadab läbiva teemana mõni lauseke seente hingeelu kohta.

Jalgpall: Eesti U-19 koondis kaotas Soome eakaaslastele
Eesti U-19 jalgpallikoondis pidas täna Tallinnas A. Le Coq Arena I harjutusväljakul sõpruskohtumise Soome eakaaslastega ning kaotas 0: 2.
Frank Bernhardti juhendatava Eesti noortekoondisesse löödi esimene pall kohtumise 49. minutil, värava autoriks oli Akseli Pelvas, vahendab Sportnet.ee.
Lõppskoor vormistati kohtuniku poolt antud esimesel lisaminutil, kui täpne oli Patrik Lomski.
Kahel korral oli väljakukohtunik Jaan Roos sunnitud ka kollase hoiatuskaardi taskust välja võtma, eestlastest sai märgistatud Eduard Komarov, põhjanaabritest teenis hoiatuse Joni Vuorinen.

Eesti purjetajad võitsid Vahemere regatil esikoha
Hispaanias Mallorcal toimunud Vahemere suurimal regatil 26. Copa del Rey võitsid Eesti purjetajad kapten Mati Sepaga roolis X-35 klassis kuldmedali.
Eestlased purjetasid võistlustulle jahil Marina Rubicon, teatas Eesti jahtklubide liit. Kapten Mati Sepa juhtimisel sõitsid meeskonnas Juss Ojala, Raul Grigorjev, Karl Kolk ja Meelis Siniloo ning hispaanlased Rafael Lorenzo, Miguel Lorenzo ning Natalia Via-Dufresne. Taktika eest vastutanud Via-Dufresnel on oma varasemast karjäärist ette näidata ka hõbemedalid Ateena ja Barcelona olümpiamängudelt.
Teisele kohale tuli hollandlaste jaht X Connexion, kolmas koht läks jahile Vela Portals 1 taanlasest kapten Jonas Hoeghiga roolis.
"Tuuleolud soosisid meid kogu regati vältel - puhus kena briis 4-8 m/s. Enne medalisõitu viimasel päeval olid meil võrdsed punktid eelmise aasta Finni maailmameistri, taanlase Jonas Hoegh-Christianseni juhitud Vela Portals 1-ga, mistõttu pinge oli lõpuni kõrgel. Sõit läks aga edukalt ning saime kindla esikoha," rääkis kapten Sepp.

Lewis Hamilton: Fernando Alonso ei räägi minuga
McLareni tiimikaaslaste läbisaamine ei ole pärast MM-etappi
"Kui Alonso (Fernando Alonso - toim) ei soovi minuga rääkida, siis on see tema probleem. Mina olen alati avatud," ütles Hungaroringil MM-võistluste etapivõidu pälvinud ning liidrina jätkav Lewis Hamilton.
Tüli kahe tiimikaaslase vahel sai alguse laupäevasest kvalifikatsioonsõidust, kui boksist väljumise märguande saanud Alonso veel kümme sekundit seista otsustas. Boksi sisenemist ootas samal ajal Hamilton, kes ei jõudnud enam viimasele kiiremale ringile minna. Alonsot trahviti viis kohta tahapoole tõstmisega. Meeste viimane jutuajamine oli f-sõnade rohke.
"Ta pole laupäevast saadik minuga sõnagi vahetanud, loodan, et see asi laheneb," sõnas Hamilton. McLareni tiimipealik Ron Dennis ütles, et mõistab Hamiltoni muret.

Andres Oper ei saa mängus Andorraga koondist aidata
Vutikoondise suurim väravakütt Andres Oper alustas koduklubi Ro-daga ühistreeninguid.
Hollandi kõrgliigas Kerkrade Rodas palliv Oper on taastunud mai lõpus tehtud hüppeliigese artroskoopilisest operatsioonist ning harjutas eile esmakordselt pärast kahe ja poole kuu pikkuseks veninud vigastuspausi koos meeskonnaga.
Paraku ei tähenda rahvuskoondise edukaima ründaja naasmine Roda pallitreeningutele, et ta saaks sinisärklasi aidata 22. augustil Tallinnas peetavas EM-valiksarja kohtumises Andorraga.
"Paranemine on kulgenud küll loodetult - suve hakul sai arvestatud, et augusti alguses peaksin taas meeskonnaga liituma -, kuid koondise seisukohalt ei oska praegu midagi positiivset öelda," tõdes Oper. "Kohtumine Andorraga on juba paari nädala pärast, kuid ma pole alates mai algusest kordagi mänginud. Ma ei jõuaks piisavalt heasse vormi, et koondist esindada."

Korvpallikoondis tahab pääseda surmasuust
Eesti koondist vaevab vana häda - korvi all napib nii jõudu
Kuigi rahvuskoondis jäi kontrollmängude seerias ühe võiduga plussi, ei ole Tiit Soku hoolealustel põhjust alustada EM-i lisavalikturniiri raudkindla tundega.
"Eks astume jälle surmasuhu, kaalul on väga palju," iseloomustas koondise abitreener Kerde lisavalikturniiri eel valitsevat pinget. "Samas on sel korral kõik meie paremad mängijad kohal. Kõik, kes tahtsid, tulid koondist aitama. Neli mängu näitavad täpselt, missugused me oleme."
Täna jõuab koondis Stockholmi, kus peab neljapäeval lisavalikturniiri avakohtumise Rootsiga. 13. augustil võõrustab Eesti Makedooniat.
Alagrupi võitja pääseb kolme meeskonna turniirile Hispaaniasse, mille parim teenib pileti sealsamas peetavale EM-i finaalturniirile. Alagrupis viimaseks jäänu jätkab heitlust koha säilitamise pärast A-divisjonis.

Marek Niit otsustab täna, millal taas starti läheb
Marek Niit otsustab täna, kas võistleb esmakordselt pärast vigastust 12. augustil Soomes või nädal hiljem Tallinnas. "Kui oleksin tavainimene, saaksin korralikult joosta, ent tippsportlasena annab jalg ikkagi tunda," sõnas Niit. "Homme (täna - toim) pärast trenni otsustame, kas võistleme pühapäeval või 18. augustil klubide karikal."
Tänavu 200 m Eesti rekordi 20,69 -ni viinud noormees ei ole matnud maha mõtet joosta Osaka MM-il. "Praegu mõtlen küll positiivselt, sest üldiselt olen heas seisus," lubas Niit.
Eesti kergejõustikuliidu pea-treeneri Aivo Normaku sõnul antakse Niit 13. augustil MM-võistlusteks üles.

Tanel Leok: ma pole veel lootusi matnud
MM-sarjas seitsmendal kohal olev Tanel Leok loodab kolme viimase etapiga tõusta. "Kas nüüd just kolmandaks, aga…" arutleb Leok.
Tanel, olete kolmel korral - rohkem, kui keegi teine - startinud parimalt positsioonilt, kuid kirjas pole ühtki sõiduvõitu. Kas start on kehv?
Sinnapoole kisub. Oleme tiimis asja arutanud, sest olen tõesti viletsaid starte teinud. Nagu viimasel etapil Belgiaski, kus olin pärast stardirüsinat alles 12. kohal. Sealt on end raske üles töötada, kuigi tõusin kuuendaks. Teises sõidus oli start korralik, kaugel polnud isegi sõiduvõit, kuid oma viga röövis võimaluse.
Mis aitaks starti parandada?
Aidata võiks sobivama käigukasti leidmine. Aga mitte ainult, see sõltub ikka sõitjast ka.
MM-sarja lõpuni jäävad etapid Põhja-Iirimaal, Inglismaal ja Hollandis. Kui kõrgele võib edu korral praeguselt seitsmendalt positsioonilt tõusta?

Stefan Nystrand ujus rekordilähedase aja
Stefan Nystrandi võimas finiš 100 m vabaujumises Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel Pariisis saatis maailmarekordimehest hollandlasele Pieter van den Hoogenbandile esimese hoiatussignaali - teise mehena maailmas ujus noor rootslane selle vahemaa alla 48 sekundiga (47,91) ja jäi seega van den Hoogenbandi maailmarekordist 47,84 vaid seitsme sajandiku kaugusele.
Märtsikuistel maailmameistrivõistlustel Melbourne'is alles kümnes olnud Nystrand astus Pariisi basseini ääres stardipukile, et üritada kõrvalradadel võistlevaid kanadalasest maailmameistrit Brent Haydenit ja prantslast Alain Bernardi kuidagi kinni püüda - tuli aga välja, et maailmanimed pidid hoopis jahtima teda.

Balbiino tõi müüki uued pooleliitrised jäätised
Balbiino sortimendile lisandus kolm uut pooleliitrist jäätist: Cool Coconut, Cremy Cappuccino ja Sweet Strawberry.
Lisaks täienes suvemenüü suviselt vallatu mahlajääpulgaga Limbo Fun ning jäätisetordiga Romantika, teatas Balbiino.
"Uued jäätised on hea täiendus meie jäätiste valikusse, kuna jäätiseturul ei olnud rohkete lisanditega pooleliitrises pakendis jäätiseid," rääkis AS Balbiino arendusjuht Merike Pärn. "Pooleliitriste jäätiste eelis on see, et selle koguse jõuab korraga ära süüa ja poolikuid pakendeid ei pea külmikus säilitama hakkama."
Uutes pooleliitristes jäätistes on kaks erinevat lisandit, millest üks on jäätisega segatud ning teine triibuna lisatud. Näiteks jäätisesse Cool Coconut on ühtlaselt segatud krõbedaid röstitud kookosehelbeid ja triibuna lisatud kookosekreem.

Tracking Center tõi turule uue GPS-jälgimissüsteemi
Tracking Center OÜ tuli turule GPS-sõidukijälgimissüsteemiga Navirec, mis võimaldab senisest paremat asukoha positsioneerimist ning hilisemat liikumiste tagantjärele analüüsi.
Navirec salvestab sõiduki tegevused ning liikumised vastavalt ettevõtte vajadustele. Tracking Centeri teatel on süsteemi võtmesõnaks "mahamängimine", mis võimaldab ettevõttel hilisema analüüsi käigus sõiduki täpne trajektoor uuesti maha mängida.
Navirec jälgimissüsteemi hinnati World Summit Award 2007 Eesti eelvooru kõige innovatiivseimaks e-äriprojektiks. Navirec esindab Eestit sügisel ülemailmsel lõppvoorul, mis leiab aset Horvaatias.

Kinnisvarafond Baltic Property Trust laiendab Laki ärikompleksi
Baltikumi üks suurimaid ärikinnisvara investoreid Baltic Property Trust (BPT) sõlmis Tallinna suurimate ärikomplekside hulka kuuluva nn Tolarami keskuse ostu esimese ehituslepingu juurdeehituseks kinnistutel.
Juurdeehituse ankurrentnikuks tuleb spordikaupade maaletooja Rademar, teatas ettevõte.
"Üldine seis kinnisvara- ja ehitusturul on loonud kapitaliseeritud ja pikaajalist visiooni omavatele tegutsejatele võimaluse teostada oma plaane märkimisväärse kiirusega," ütles BPT Asset Management Eesti tegevjuht Indrek Hääl. "Arvestades asjaolu, et ostsime kinnistu alles ligi kaks kuud tagasi, oleme suutnud kiiresti asuda investoritele lisaväärtust looma."
BPT sõlmis 1800-ruutmeetrise juurdeehituse jaoks ehituslepingu Eubal Ehitusega, laiendama asutakse ühel krundil asuvat laohoonet. Hoone laiendus valmib eeldatavasti aasta lõpul.
Hääl märkis, et tegemist on esimese sammuga Laki tänava kinnistute parendamisel ja laiendamisel. "Koheselt alustame ka peahoone rekonstrueerimise projektiga, mille käigus rajame hoonele juurdeehituse ning kujundame täielikult uue fassaadilahenduse. Muutmisele läheb ka hoone sisekujundus ning logistikaskeem," ütles Hääl.

E-kindlustus kindlustab BMWsid ja MINIsid soodsaima hinnaga
Eesti suurim kindlustusmaaklerfirma E-kindlustus sõlmis koostöölepingu BMW ja MINI esindajaga Eestis aktsiaseltsiga United Motors, millega pakub esindustest auto ostnutele turu parimaid kindlustustingimusi.
Nüüdsest saab United Motorsist uue või kasutatud BMW ja MINI ostmisel sõlmida sõiduki kindlustamiseks müügisalongides koheselt ning soodsaimate tingimustega nii kasko- kui liikluskindlustuse lepingud, teatas E-kindlustus.
E-kindlustus garanteerib United Motorsi Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kohtla-Järve esindustest nii uue kui kasutatud BMW ja MINI ostnud klientidele turu parima kaskokindlustuse pakkumise.
E-kindlustuse juhataja Risto Rossar ütles United Motorsiga sõlmitud eksklusiivse koostööleppe sisu kommenteerides, et kui BMW või MINI ostetakse mujalt kui United Motorsist, võib kindlustusmakse osutuda autoostjale tunduvalt kallimaks.

JURIST SELGITAB: Eraautoga tehtud töösõidud tuleb hüvitada
Kas tööandja peab kompenseerima eraautoga tehtud sõidud töö ajal töö jaoks vajalikel sõitudel, näiteks materjalivedu objektile?
Kui isikliku auto kasutamist töö otstarbel nõudis tööandja, tuleb sellega tekkinud kulutused töö-andjal hüvitada. Enne kui kasutada oma autot tööülesannete täitmiseks, tuleks hüvitamises selgelt kokku leppida. Kui kokkuleppele ei jõuta, ei pea töötaja oma autot tööasjus kasutama.
Valitsuse määruse alusel võib isikliku sõiduauto kasutamise eest teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel maksuvabalt tasuda kuni 2000 kr kuus, kui auto kasutamise üle peetakse arvestust. Arvestuse puudumise korral võib maksuvabalt maksta kuni 1000 kr kuus.

Palgakasv sunnib inimesi paremaid töökohti otsima
Vanad olijad jäävad uute tulijatega võrreldes palga osas tihti ebavõrdsesse seisu.
Kuigi palk üha kasvab, on väike palgasumma töökoha vahetusel endiselt tunduvalt olulisem kui halvad suhted ülemusega või arenemisvõimaluste otsimine, selgus CV-Online'i korraldatud küsituses. Madala palga tõttu vahetaks töökohta kolmandik vastanutest.
"Palgakasv tuleb paljuski nende inimeste arvelt, kes töökohti vahetavad, kuid aastaid ühes kohas püsinud inimeste palk pole tõusnud," ütles CV Keskuse turundusjuht Helen Hinno. Tema sõnul on küsitluse tulemus ka märgiks ettevõtetele, et ei piisa, kui vaid uutele tulijatele pakutakse motiveerivaid tingimusi. "Tean juhtumeid, kus inimene on aastate eest kõrge palgaga kohale läinud, kuid firma ei tee samas midagi, et palgataset üle vaadata," rääkis Hinno.

Baskini anekdoodid
Ehitusobjektile oodatakse töö vastuvõtukomisjoni. Ehitusmeister pöördub töötajate poole:
"Ükskõik mis ka ei juhtuks, teeme näo, et nii peabki olema!"
Komisjon saabub, vaatleb kõike, äkki üks sein kukub laiali.
Meister vaatab kella ja ütleb:
"Kell on 10.23. Täpselt graafikus ettenähtud aeg!"
Kremlis pidulikus õhkkonnas annab Jeltsin Putinile üle tuumakohvri. Hiljem tõmbab ta Putini kõrvale ja sosistab:
"Knopka ei tööta!"
"Kullake, kus on see raha, mille ma panin puhkuseks kõrvale?"
"Oi, ma unustasin sulle öelda, et ostsin selle raha eest kasuka!"

JÄRJEJUTT (14): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Arusaadavasse inglise keelde tõlgituna kõlas see umbes nii: Kunagi ammu (ütles hääl), viissada aastat tagasi või rohkemgi veel, astusid ühel talveõhtul kirikusse noormees ja neiu, kelle juukseid ehtisid luuderohu lehed. Kirikus polnud kedagi, ainult kivid. Keegi peale kivide ei näinud, kuidas noormees neiut kägistas. Ta laskis elutul kehal kividele vajuda ja selle tunnistajateks olid üksnes kivid. Noormeest ei karistatud tema patu eest, sest sellest polnud teadlik keegi peale kivide. Aastad möödusid ning millal eales mees jala üle kirikuläve tõstis ja koguduse seas seisis, hüüdsid kivid, et see mees tappiski juustesse põimitud luuderohu lehtedega neiu, ent keegi ei kuulnud meid. Kuid veel pole hilja! Me teame, kuhu see mees maeti! Lõunapoolse ristlöövi nurka! Kähku! Kähku! Tooge kirkad! Tooge labidad! Sikutage põrandakivid üles. Kaevake ta luud välja! Purustage need labidaga! Lömastage ta kolp vastu sambaid! Las ka kivid saavad oma kättemaksu! Veel pole hilja! Veel pole hilja!

Televaatamine muutub teistsuguseks
Telejaamade lisandumisega jääb vaatajaid vähemaks ka suurtel kanalitel. Kui on palju kanaleid, valitakse üha enam spetsialiseerunud kanalite vahel.
Kõigist internetibuumi ähvardustest hoolimata näib televisiooni käsi endiselt hästi käivat. Nielsen Media Researchi andmetel vaatas televisiooni päriskodu, USA, publik möödunud kahel aastal telerit rohkem kui kunagi varem. Tõus näib jätkuvat iPodide- ja internetipõlvkonna pealetulekule vaatamata. Igatahes tundub, et uue meedia jõuline esilekerkimine ainult tõstab auditooriumi huvi traditsioonilise televisiooni vastu.
Küllap mängib televaatamise jätkuva kasvu puhul olulist rolli selle meedialiigi baseerumine kindlal saatekaval. See on tavatelevisiooni põhiomadus, mille vastu on uue meedia ideoloogid juba mitu kümnendit üles astunud. Saatekava orjusest pääsemist on rahvale müüdud uue massikommunikatsiooni ühe peamise argumendina. Eks kõla ju ahvatlevalt, kui sul lubatakse lemmiksaadet vaadata, millal iganes soovid, ja näha oma uudiseid just siis, kui selleks on aega. Paradoksaalne, kuid praeguseks ei ole see saavutatud vabadus kuigivõrd realiseerunud. Kui paljud meist näiteks salvestavad oma lemmiksaateid? Või programmeerivad oma kõvakettasalvestid ja siis ka saateid hiljem vaatavad? Võimalus iseendale telekanalit teha kõlab ideena hulga paremini, kui inimene viitsib sellega ka päriselt tegeleda.

 "Jan Uuspõld läheb Tartusse" saab telesarjaks
Sügisel jõuab Kanal 2 ekraanile menumängufilmi "Jan Uus-põld läheb Tartusse" põhjal valmiv viieosaline telesari. Et paljusid jäi kummitama küsimus, mis Janist siis sai, kui ta Tartusse jõudis, otsustasidki filmi autorid teha linateosest sarja.
"Osaliselt on materjal juba filmitud, kolmapäeval jätkame," ütles Rain Tolk. Tema sõnul filmitakse juurde ainult üks uus osa sellest, mis sai Janist edasi. Ülejäänud neljas osas kasutatakse mängufilmi materjali ja stseene, mis filmi sisse ei läinud.
"See on improvisatsiooniline ja spontaanne tekst ja tegevus, biograafiline mitte," ütles Tolk. Filmivõtted toimuvad veel Jani kodus, piisonifarmis, kesklinna kontoris ja looduses. "Septembriks saame valmis," lubas Tolk.

Suurupi: riigi tugevuse proovikivi
Piisava tahtmise korral ei takista miski Suurupi põlismetsa päästmast.
Lähiminevik oli tunnistajaks sündmustele, mis panid riigi kodanike ühismeele proovile. Juba muganduma ja omavahel kraaklema kippuvas Eestis ilmutati vaprust ja mehisust. Võis tunda kui habras on see, mis meil olemas on. Ning oleks palju hapram, kui riik ei toetaks kodanikke ja kodanikud ei usaldaks riiki. See kõik ei tohiks ununeda ka vahetu ohu möödudes, nii-öelda argielus.
Kutse terve mõistuse rakendamisele
Nii keskkonnaminister kui haridus- ja teadusminister on avaldanud tunnustust keskkonnahariduse kontseptsioonile, mille koostanud töörühma on mul au olnud juhtida. Mu lihtne ettepanek on selles kontseptsioonis käsitletud väärtused võtta aluseks ka igapäevases tegevuses. Oluline on enda jaoks selgelt ja lihtsalt mõtestada, millised üldinimlikud väärtused peaksid olema meie otsuste aluseks. Ma ei käsitle selles loos paljukõneldud "juriidilise korrektsuse" aspekti, vaid püüan olukorda analüüsida n-ö tervest mõistusest ja mõistmise printsiibist lähtudes.

IHT: naftadollaritega pidutsemine võib Venemaal üürikeseks jääda
Mitte väga pikka aega tagasi oli Vene rubla kurss sedavõrd madal, et mõned Moskva torumehed eelistasid palgana pigem paari pudelit viina kui rublasid, kirjutab International Herald Tribune.
Tänu toornafta hinna tõusule ja välisinvesteeringute lainele on kunagi teiste maailma valuutade suhtes väga madala kursiga rubla taastunud väga võimsalt. See omakorda toidab tarbimisbuumi ning kuna venelased loobuvad ka oma säästude dollarites hoidmisest, tugevneb kogu riigi majandus.
Üldist meelsust illustreerib ka näiteks kremlimeelse noorteühenduse Moskva tänavatel korraldatud aktsioon "dollari heaks". Aktivistid käisid mütsid peos ringi ning palusid raha selleks, et "dollar saaks tagasi oma kodumaale sõita".
Tugev rubla, mille väärtus dollari suhtes on viimastel aastatel kasvanud ligi 20 protsenti, on venelaste jaoks rohkem kui uhkuse asi. Hetkeolukord võimaldab tavalistel venelastel endale lubada sellist luksust, millest eelmine põlvkond võis ainult unistada: näiteks välismaa autod või puhkusereisid soojale maale.

TOOMAS PAUL: Infarkt või insult? 
Mehele helistatakse haiglast. "Teie abikaasaga juhtus autoõnnetus. On karta, et ta jääb halvatuks. Te peate hakkama teda vannitama, söötma ja tal mähkmeid vahetama."
"Kui kohutav!" oigab mees. "Rahunege maha!" ütleb doktor. "Ma tegin nalja. Tegelikult ta suri kohapeal."
Lugu võib näida musta huumorina, kuid on kaugel sellest. Iga päev saab keegi otsa või aetakse vigaseks Eesti teedel. Tõenäosus, et sama saatus tabab täna sind või mõnda su pereliiget, on palju suurem kui võimalus saada lotomiljonäriks.
Anekdoodi õelus on vaid selles, et teisele inimesele ei tihka nii soovida. Endale küll. Ise ei tahaks olla teistele koormaks, jääda lutitatavaks-potitatavaks. Kui valida antaks, siis pigem infarkt kui insult.
Laulusalm õhkab: ilus on surra, kui oled veel noor… Lahkuda enne artriiti, Parkinsoni või Altzheimeri tõbe jms. See soov ei ole midagi moodsat. Juba Rooma näitekirjanik Plautus väitis: kellest jumalad hoolivad, sureb noorelt (Quem di diligunt adulescens moritur).

KRISTER PARIS: Mudakoonlasega* sisenemine keelatud
Ärkan iga päev vastikustundega unistusest parema Eesti nimel. Unistusest kaisutada hommikul somaallasest sõbratari, kuulda lähedalseisvast mošeest kutset päeva esimesele palvusele.
Hüüda privet oma naabrile, salam aleikum teisele, dobré rano kolmandale ning minna tööle läbi tänavate, kus sagib nii teksaspükse kui ka hijab'e kandvaid kaasmaalasi. Kus õhtuti mängivad tänavatel kaugete maade moosekandid ja teevad silma kaunid poolatarid.
Unistan, et me saame ükskord üle hirmust võõrapärase ees ning näitame maailmale, et Eesti tahab olla koduks kõigile, kes jagavad tema väärtushinnanguid: vabadust, võrdsust ja sallivust. Et me loome mitmekultuurilise Eesti, kus värske veri rikastab siinolijaid uute oskuste, mõtteviiside ja kas või köökidega, mis põrmugi ei tähenda kodumaise mulgikapsa prügipange heitmist.

Purskkaev Tõnismäele
Olen lausa kahel käel valmis alla kirjutama lugejakirjas (O. Palm, "Pätsi kuju Tõnismäele", EPL 30.07) avaldatud arvamusele president Konstantin Pätsi panusest Eesti ajaloorattas. Kuid ülielektriseeritud Tõnismägi tuleks siiski neutraalväljaks muuta! Ainuvõimalik variant oleks suurejooneline purskkaev lisakomponentidega.
Rein Grenberg, Pärnu

Avalik kiri linnavalitsusele
Kas alkoholireklaam on Tallinna bussides lubatud? Igatahes ei tohiks olla, eriti selline reklaam, mis otse õhutab liigselt tarbima. Ning mitte kunagi olukorras, kus Tallinna linn tahab näidata teed alkoholimüügi piiramises (mis on hädavajalik).
31. juulist 1. augustini kahes Tallinna autobussikoondise bussis nähtud reklaamis pealkirjaga "Parimad baarid" on muuseas pakkumine "Alkohoolsed joogid: Ostad ühe, saad kaks". Ning igaks juhuks on reklaam veel paigaldatud lastekärude kohale!
Ootan kiiret tegevust Tallinna linna maine puhastamiseks.
Kai Willadsen, Tallinn

Õhuvedu liinibussiga
Oma sõidukogemuse järgi pakuksin, et ekspressbussiliinidel on u 20% täitumus. Riik doteerib ühistransporti ja näib, et tänu sellele saavadki bussifirmad vee peal seista. Kui kujutleda, et ühel päeval võtaks proportsionaalselt igal firmal 2/3 või 3/4 ekspressbussiliine käigust ära, siis kes kannataks kahju?
Eeskätt bussijuhid ja remondimehed, sest nad tuleks koos bussiliinide sulgemisega vallandada. Või mis maainimestele parem - suunata taas avatavatele maaliinidele. Kaotaksin ka mina, sest ma ei saaks enam 140 krooni eest bussi tagaistmel pikali visata. Peaksin hoopis nelja kuni 60 krooni eest kellegi kõrval istuma!
Riik ei ole suutnud reguleerida piisavalt vabaturumajanduslikku reisijatevedu. Ilmselt aitaks, kui dotatsiooni ei seotaks käigusolevate busside arvuga. Toimub ju praegu arutu reisijate enda poole meelitamine - lisatakse aina uusi busse, aga reisijaid ei jätku. Ja veetakse õhku, mille meie, rumalad maksumaksjad (ja loodus), kinni maksame.

REPLIIK: Gruusia vajab Eesti toetust
Gruusia ja Venemaa vaheline konflikt sai uut hoogu, kui Gruusia teatel tungisid nende õhuruumi paar Vene hävituslennukit ja viskasid alla kaks pommi, mis ei plahvatanud. Venemaa väitis vastu, et lennukid kuulusid hoopis Gruusiale endale ja tegu olevat provokatsiooniga.
Pärast läänemeelsete jõudude võimuletulekut 2003. aastal on Gruusia võtnud kursi Abhaasia ja Lõuna-Osseetia taasühendamisele ning ka riigi liitumisele Euroopa Liidu ja NATO-ga. See on toonud kaasa suhete järsu teravnemise Moskvaga, kes ei taha oma mõjusfääri ahenemisega Kaukaasias kuidagi leppida.
Külvamaks regioonis ebastabiilsust, mis Gruusia püüdlusi nõrgestaks, on Venemaa igati toetanud Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat. Nii näiteks lubas Venemaa hiljuti kaasata Sotši olümpiamängude korraldamisse Abhaasia, mis mõistagi ajas Gruusial harja punaseks.

JUHTKIRI: Kui kool on kreenis
Riigieksamitulemused kinnitasid taas kord: Eesti koolisüsteemis on tüdrukud poistest miskipärast edukamad. Tüdrukud kirjutavad poistest paremaid kirjandeid ning koguvad rohkem punkte ka ajaloos, bioloogias, matemaatikas ja ühiskonnaõpetuses. Poisid seevastu on mõnevõrra paremad füüsikas, geograafias, keemias ja võõrkeeltes.
Parafraseerides elavaid klassikuid: Eesti haridussüsteem on kreenis. Ja seda poiste kahjuks. Poistel pole tüdrukutest raskem mitte üksnes gümnaasiumi ja ülikooli pääseda, vaid nad langevad ka sagedamini üldhariduskoolist välja: igast kolmest väljalangejast kaks on meessoost.
Olukorra paratamatusena käsitlemine oleks rumal ja lühinägelik. Pigem tuleks otsida põhjusi ning leida lahendusi. Seletusi võib leida palju, alates sellest, et poistel napib koolis meesõpetajatest eeskujusid kuni selleni, et Eesti haridussüsteem soosib ikka veel pigem tuupimist kui avastusõpet, mis sobib aga püsimatutele poistele paremini kui faktide tuim meeldejätmine.

Kiviõli elanikud võivad oma peamisest tööandjast ilma jääda
Keemiatööstus on 7000-e elanikuga Kiviõli linnas suurim tööandja, kuid selle tulevik on ebakindel, sest ettevõttel lõpeb kahe aasta pärast põlevkivi kaevandamisluba ning uut luba pole riik seni andnud.
Samuti on keskkonnamaksude hinnatõus varasema 2010-nda aasta pealt toodud kaks aastat varasemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
See tähendab aga kuni neljakordset hinnatõusu poolkoksi ehk põlevkivi jäätmete eest, mis seab ettevõtte plaanitud investeeringud keskkonnaohutumasse tehnikasse löögi alla.
Keemiatööstuse juhtkond ütleb, et praeguses olukorras pole ettevõttel tulevikuperspektiivi.

Viis ujujat alustasid 56 km distantsi läbimist Emajõel
Viis ujujat alustasid distantsi läbimist täna varahommikul Võrtsjärves Emajõe suudmes.
Täna kell 7.20 hommikul hüppasid viis vaprat ujujat Võrstjärves Emajõe suudmes vette, et läbida 56-e kilomeetrine märg distants Tartusse. Kui kalad välja arvata, ei ole varem teadaolevalt sellise vägiteoga keegi hakkama saanud, teatavad TV3 uudised.

Paet: EL peab Gruusias juhtunu osas võtma ühtse seisukoha
Kolmapäeval arutas välisminister Urmas Paet telefoni teel Euroopa Liidu Komisjoni välisasjade voliniku Benita Ferrero-Waldneriga 6. augustil Gruusias toimunud intsidenti.
Eesti välisminister ja Euroopa Liidu välisasjade volinik olid ühel meelel, et Gruusias juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks ja süüdlaste leidmiseks on vaja viia läbi igakülgne juurdlus. Samuti rõhutas välisminister Paet, et antud küsimuses on Euroopa Liidu ühtne seisukoht väga oluline.

Uuel õppeaastal hakkab Tallinnas sõitma veel üks koolibuss
Alates uuest õppeaastast hakkab koolibuss lisaks Viimsi suunale tooma õpilasi kesklinna koolidesse ka Tabasalu suunalt.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on koolibussi eesmärk muuta koolijõudmine lastele mugavamaks ja turvalisemaks ning vähendada tipptunni liikluskoormust. "Tabasalu - Kesklinn suunal koolibussi käivitamine on tingitud asjaolust, et nagu Viimsist, tuuakse ka sellelt suunalt kesklinna koolidesse palju lapsi eratranspordiga. Eelmisel aastal läbi viidud uuringu kohaselt kasutab eratransporti sellelt suunalt kooli jõudmiseks iga teine laps", lisas Mutli.
Eelmisel õppeaastal viis Tartu Ülikooli Geograafia Instituut läbi küsitluse "Tallinna kesklinna koolide õpilaste liiklumiste uuring ja suhtumine koolibussi käivitamisse", mis näitas, et koolibussi käivitamist toetas ligi 70% Tallinna kesklinna kooliõpilaste vanematest.

Erna Retke on katkestanud neli võistkonda
Kuumad ilmad ja raske võistlusrada on sundinud võistlust katkestama neli võistkonda.
Erna Retk on lõppenud Tagalapataljoni, Tshehhi, KL Tallinna Maleva ja KL Järva Maleva II võistkonna jaoks.
Kolmeliikmelisena jätkavad Norra, Scoutspataljon, Portugal, Tapa Suurtükiväegrupp.
Kolmapäeval täidavad võistluses osalejad luureülesannet, mille edukas läbimine on ülioluline ning punktiarvestuses tähtsamgi võistlusraja kiirest läbimisest.
Neljapäeval on kõigil huvilistel endises Pahkla raketibaasis, kontrollpunktis INDIA kella 14.20-22.10 võimalik jälgida mineeritud ala ületamist, granaadiviskeid, tunnimehe "mahavõtmist" ja linnalahingut.
Reedel annab klubi "Frontline" Kautlas teatraliseeritud näidislahingu algusega kell 20.00. Enne seda saavad huvilised Kautla-Saare talu varemetes tutvuda II Maailmasõjas erinevate vaenupoolte kasutuses olnud relvadega.

Eestis Suursaadik Moskvas mälestas Butovo polügoonil mõrvatuid
Kolmapäeval asetas Eesti Suursaadik Moskvas Marina Kaljurand lilled poliitrepressioonide ohvrite mälestusmärgile Moskva lähedal Butovos.
Suursaadik Kaljurand ütles, et sellega mälestas ta ning avaldas lugupidamist kõigile poliitiliste repressioonide ohvritele, kelle seas oli erinevate rahvuste esindajaid, ka eestlasi.
Täna, 8. augustil möödub 70 aastat poliitvangide massiliste hukkamiste algusest Butovo polügoonil. Kokku lasti seal NKVD käsul maha 20 765 inimest.
Hukkunute mäletuseks paigaldati Butovo kiriku kõrvale 11-meetrine puust mälestusrist. Rist toodi kohale Solovetsi saartelt palverännakutega ning see seisab Solovetsi saartelt ja purustatud kirikutest toodud kividel. Mälestusrist on pühendatud kõigile poliitiliste repressioonide ohvritele.
11 meetri kõrgune rist Butovos mõrvatute mälestuseks toodi eile laevaga ja palverännakutega kohale Solovetsi saarelt.

Venemaal leiti kadunuks jäänud eestlase surnukeha
Venemaal Kaug-Idas eelmisel nädalal kadunuks jäänud Eesti ärimehe Priit Kasaku surnukeha on mitteametlikel andmetel leitud.
Eesti Moskva konsulaadini täna jõudnud mitteametliku info järgi leiti Kasak uppununa. Seda, et tegemist on Priit Kasakuga, kinnitasid ka tema kohalikud tuttavad.
Juhtunu täpsemad asjaolud on veel selgitamisel.
Eesti välisministeeriumil surnukeha leidmise ning tuvastamise kohta ametlik informatsioon hetkel puudub.
Mees kadus möödunud nädala alguses Venemaal Kaug-Idas Habarovski krais kaaslastega jahi- ning kalastusretkel viibides.
Kümneliikmeline seltskond, kellest kaheksa olid kohalikud ning kaks Eesti kodanikud, viibis laagris Nanai rajoonis Tardokijane mäe lähistel voolava Anjui jõe ääres. Hommikul ärgates märgati, et Kasak on kadunud.

Parvlaev Regula naases tagasi liinile
Eile tehnilise rikke tõttu Kuivastu-Virtsu liinilt eemaldatud parvlaev Regula alustas täna hommikul kell 7 taas reisijate teenindamist.
Regulal avastati eile tavapärase kontrolli käigus väiksem tehniline rike, mis parandati täna hommikuks. Seni asendasid Regulat liinil Koguva ja Harilaid, graafikukohaselt teenindas reisijaid ka parvlaev Viire, teatas Väinamere Liinid.

Raimund Pundi nekroloog
Avaldame täies mahus hinnatud võrkpallitreeneri ja õpetaja Raimund Pundi nekroloogi.
7. augusti õhtupoolikul viis raske haigus 84. eluaastal meie hulgast hinnatud füüsika- ja matemaatikaõpetaja, laiemale üldsusele teeneka noorte võrkpallitreenerina tuntud Raimund Pundi. Ligi kolmkümmend aastat töötas Raimund Pundi õpetajana Tallinna Spordiinternaatkoolis (hilisem ESG), olles samal ajal kordumatult edukas noorte võrkpallitreener. Ta oli üks TSIK-i rajajatest, tema hoole all olev Eesti noormeeste koondis võitis NSV Liidu meistrivõistlustel ja üleliidulistel koolinoorte spartakiaadidel viis kuldset ja kokku kümme hõbe- või pronksmedalit. Nii edukas pole olnud ühegi Eesti pallimänguvõistkonna treener.
Spordiinternaatkoolist võrsus alates 1960. aastate lõpust alates enamik Eesti täiskasvanute koondise liikmetest, korra (1969) tulid TSIK-i noored ka Eesti täiskasvanute meistriks. Raimund Pundi kunagistest õpilastest on nimekamad olümpiavõitja Viljar Loor, Euroopa meister Jaanus Lillepuu, juunioride maailmameistrid Aare Salumaa ja Jüri Rohilaid, Uno Tiit, Andres Karu, Avo Tasane.

Uuring: kolmandik muulastest on puutunud korduvalt kokku diskrimineerimisega
29,5 protsenti mitte-eestlastest on enda sõnul korduvalt kogenud olukorda, kus mõnda isikut on rahvuse või keele tõttu eelistatud teisele tööle võtmisel, teatud ametikohtade või hüvede jagamisel.
Rahvastikuministribüroo tellimusel valminud uuringust selgus veel, et 25,2 protsenti mitte-eestlastest on kogenud diskrimineerimisest üksikjuhtudel. Täpselt sama palju väitis end olevat mitte kokku puutunud diskrimineerimisega, kuid kuulnud sellest. Vaid 19,9 protsenti mitte-eestlastest tunnistas, et ei ole kogenud Eestis diskrimineerimist.
Samast uuringust selgus, et eestlaste valmidus elada ühes majas mitte-eestlastega on märksa väiksem kui mitte-eestlastel eestlastega.
Eestlastest suhtus mitte-eestlastega ühes majas elamisse positiivselt 55 protsenti, mitte-eestlastest eestlastega ühes majas elamisse aga 89 protsenti.
Venelasest arsti patsiendiks olemist pidas positiivseks 42 protsenti eestlastest. Samas kui mitte-eestlastest pidas eestlasest arsti patsiendiks olemist positiivseks 82 protsenti.

Uuring: kolmandik mitte-eestlasi on tugevalt lõimunud
27,5 protsenti mitte-eestlastest on tugevalt lõimunud, selgus rahvastikuministri büroo tellimusel ning Tartu Ülikooli teadlaste ja Saar Polli korraldatud küsitlusest.
Tugevalt lõimunud rahvusvähemuste rühma iseloomustab uuringu järgi EV kodakondsuse omamine, enda Eesti rahva liikmeks pidamine, Eesti riigi usaldamine, Eestis toimuvate muutuste üle rõõmustamine, eesti keele oskamine, igapäevaselt eestlastega suhtlemine, kõrghariduse omamine, ja sissetulek ja noorus.
Keskmiselt lõimunuid oli uuringu järgi 34,1 protsenti ning nõrgalt lõimunuid 30,9 protsenti.
Rahvastikuministri Urve Palo hinnangul purustas küsitlus müüdi, nagu oleks mitte-eestlaste kogukond homogeenne ja üheselt Eesti-vastane.

Kaks Saksamaalt varastatud bussi leiti Eestist
Jõgeva liikluspolitsei leidis täna kaks Jõgeva linnast Energia tänavalt kaks bussi, mis on varastatud Saksamaalt.
Info varastatud bussidest jõudis Eestisse läbi Interpoli ning nende otsimisega tegeles keskkriminaalpolitsei, seega oli tegu rahvusvahelise koostööga, vahendas Jõhvi politseijaoskonna pressiesindaja.
"Täna hommikul saatis keskkriminaalpolitsei kõikidele prefektuuridele ja jaoskondadele sõidukite tagaotsimiskuulutuse koos fotodega ning sõiduvahendid tulid Jõgeva politseinikele kohe tuttavad ette," rääkis Lõuna politseiprefektuuri Jõgeva kriminaaltalituse komissar Veiko Kõre.
"Tänu politseinike tähelepanelikkusele ja kiirele reageerimisele õnnestus meil bussid leida. Isikud, kes varguse toime panid, on praegusel hetkel selgitamisel. Selline tegutsemine näitab, kui oluline on koostöövalmidus nii riigisiseselt kui rahvusvahelisel tasandil."

Uuring: 64 protsenti eestlastest toetab venekeelse ETV loomist
64 protsenti eestlastest ja 87 protsenti venekeelsetest elanikest peab vajalikuks venekeelset ETV kanalit.
Rahvastikuministri büroo tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli teadlaste ja uuringufirma Saar Poll poolt korraldatud 1487 vastajaga küsitlusest selgus veel, et 51 protsenti eestlastest ja 91 protsenti mitte-eestlastest toetaks eestikeelsete saadete näitamisel venekeelsete subtiitrite lisamist.
Samas on nii eestlased kui ka venelased skeptilised riigikogu aseesimehe Kristiina Ojulandi poolt välja käidud idee suhtes, millega keelataks juurdepääs Venemaa satelliitkanalite levikule Eestisse.
64 protsenti eestlastest pidas seda mittevajalikuks, mitte-eestlaste seas oli vastaste hulk 85 protsenti.
Kõige usaldusväärsemaks meediakanaliks peavad sama uuringu järgi eestlased ETV-d ja eestikeelseid ajalehti, mitte-eestlased PBK-d ja Eesti Raadio venekeelseid saateid. Kõiki vastajaid arvesse võttes olid usaldusväärseimad meediakanalid ETV ja Raadio 4.

Wiesenthali keskus süüdistab Eestit Natsi-Saksamaa ülistamises
Simon Wiesenthali keskus kritiseerib teravalt endise SS-laste kokkutuleku korraldamist Eestis, pidades seda massiliselt tsiviilisikuid tapnud Natsi-Saksamaa vägede ülistamiseks.
Keskuse peamine natsikütt, Iisraeli osakonna direktor dr. Efraim Zuroff saatis täna Jeruusalemmast kirja Eesti mitteresideeruvale Iisraeli suursaadikule Aino Lepik von Wirenile, märkides, et tähistamisel osalesid Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo ning parlamendiliige Trivimi Velliste, samuti kümned välismaa neonatsid.
"Meie näeme neid sündmusi Natsi-Saksamaa vägedega külg külje kõrval võidelnute ülistamisena. Natsi-Saksamaa režiim planeeris, juhtis ja viis täide holokausti ning vastutab miljonite süütute tsiviilisikute massimõrva eest. Seega on Kolmanda Reichi võidu nimel võidelnute ülistamine andestamatu solvang selle režiimi paljude ohvrite ning nende suhtes, kes võitlesid, et päästa Euroopat sellest türanniast," kirjutas Zuroff.

Äärmuslikku ilma esineb järjest sagedamini
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) kinnitas teisipäeval avaldatud aruandes, et alates 2007. aasta jaanuarist on sagenenud äärmuslikud ilmad üle kogu maailma ja selline sagenemine jätkub.
"Ilmaolud püstitasid rekordeid. Selle aasta alguses oli globaalne pinnatemperatuur 1,89 kraadi soojem kui keskmiselt jaanuaris ja 1,37 kraadi soojem kui keskmiselt aprillis," tõi näite Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor Jaan Saar.
"Paljudes piirkondades esines ränki sadusid, mille tagajärjel tekkisid laialdased üleujutused," lisas Saar.
Näiteks juunis ja juulis põhjustasid mussoonvihmad Indias, Pakistanis ja Bangladeshis tugevaid üleujutusi. Mitmed vaatlusjaamad teatasid 24-tunnistest vihmadest, kus korraga sadas üle 350 mm (Eesti sajab keskmiselt 637 mm aastas - toim.).
Tugevates üleujutustes hukkus rohkem kui 500 inimest, kodu pidi jätma üle 10 miljoni inimese, hävisid hiiglasuured põllupinnad, tohutul hulgal kariloomi ja elumaju.

Usaldus politsei suhtes on tõusnud
Faktum & Ariko juulis valminud uuringust selgus, et õiguskaitseorganitest usaldatakse enim riigikohut, õiguskantslerit ja politseid, mille suhtes on usaldus eelmise aastaga võrreldes kahekordistunud.
Riigikohut usaldab 73, õiguskantslerit 71 ja politseid 69 protsenti küsitletutest. Võrreldes eelmisel kevadel läbiviidud uuringuga on usaldus politsei vastu suurenenud üle kahe korra - toona oli see 29,6 protsenti. Usaldus riigikohtu ja õiguskantsleri vastu on tõusnud vastavalt 9 ja 7 protsenti, vahendas riigikohtu pressitalitus.
Kõige paremini on Eesti elanikud informeeritud politsei tegevusest, 59 protsenti küsitletutest leidis, et on politsei tegevusega hästi kursis. Teiste õigusorganite tegevust ja tööülesandeid teatakse tunduvalt vähem.
Oma põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi oskas loetleda 11 protsenti küsitletutest. Põhiõigustena nimetati kõige rohkem õigust töötada, õigust haridusele ning valimisõigust. Põhivabadustena nimetati kõige enam sõnavabadust, usuvabadust ning liikumisvabadust. Põhikohustustena nimetati kõige enam seaduse järgimist, lojaalsust oma riigile ning maksude maksmist.

Pärnu rannavalvele põhjustavad enim muret kadunud lapsed
Lääne-Eesti rannavalvurid Falcki turvafirmast on kahel suvekuul aidanud Pärnu rannas otsida 31 kaduma läinud last, kellest kõik õnneks ka leiti.
Kadunud lapsi tuli juunis otsida 12 korral ja juulis 19 korral. Kõik lapsed leiti ka üles, mõned küll politsei abiga ja suisa kesklinnast, vahendas turvafirma pressiesindaja.
Pärnus registreeris rannavalve juunis 34 ja ja juulis 67 avaliku korra rikkumist, millest kolmandiku puhul on tegemist klaastaara kasutamisega rannas. Pärnu linnavolikogu kehtestatud avaliku korra eeskirja kohaselt ei tohi rannasolijate ohutust silmas pidades supelrannas klaastaaras jooke müüa ja tarbida. Umbes viiendik esmaabi vajavatest juhtudest on seotud lõike- ja torkehaavadega. Esmaabi anti juunis 146 ja juulis 151 korral, kiirabi kutsuti kümnel juhul.
Rannavalvel on palve rannakülastajatele hoolida oma tervisest ja mitte unustada ka oma kaaslaste tervist. Ka eelolevaks nädalavahetuseks on ilmateate andmetel oodata kuuma rannailma, mis lubab oletada, et selle suve rannakülastusrekord 20 000 inimest saab ületatud.

Ilm püsib nädala lõpuni suvine
Ilmajaam lubab veel vähemalt selle nädala lõpuni suviselt soojade ilmade jätku, pühapäeval võib tulla hoovihma ja äikest.
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel on homme päeval Ida-Eestis päikesepaisteline ilm. Lääne-Eestis areneb pärastlõunaks rünkpilvi, kuid vihma ei luba. Sooja tuleb 22-30 kraadi. Puhub idatuul 2-8 meetrit sekundis.
Reedel on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Soojakraadid ulatuvad 23-31-ni. Tuule tugevus jääb 1-8 meetrini sekundis.
Kuiv on ilm veel ka laupäeval, kuid tuul tugevneb 4-10 meetrini sekundis. Õhusooja lubab 22-30 kraadi.
Pühapäevast võib hakata sadama hoovihma ja olla äikest. Sooja tuleb 22-29 kraadi ja puhub idatuul 2-8 meetrit sekundis.
Ülejäänud augustikuu lõikes prognoosib EMHI siiski jätkuvalt ebastabiilset ilma. Kuivad ja päikesepaistelised perioodid on lühiajalised. Kokkuvõttes võib kuu keskmine õhutemperatuur osutuda normilähedaseks või sellest pisut kõrgemaks. Sademete summa võib olla keskmisest veidi suurem.

Savisaar: saan kolm kuud juhiloata hakkama
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et saab kolm kuud ilma juhiloata hakkama ja tema töölkäimise võimalused on mitmekesistunud.
Savisaar märkis, et tema liikluseeskirjade rikkumisele vabandust ei ole. Linnapea lisas ka, et auto, millega ta vahele jäi, oli tema isiklik mitte ametiauto. Viimase roolis on aga alati autojuht.
"Kas te kujutate ette, et ma puhkuse ajal sõidan ametiautoga? Ega ma peaminister pole, te ajate mind kellegagi segamini," ütles Savisaar.
Linnapea sõnas, et tema töölkäimise võimalused on mitmekesistunud ja küll ta need kolm kuud juhiloata hakkama saab.
Rakvere politsei karistas 10. juulil kihutamisega vahele jäänud Savisaart 3900 krooni suuruse rahatrahvi ja kolmeks kuuks juhiloast ilmajätmisega.

Tartumaal hukkus üliraskes liiklusõnnetuses kaks inimest
Tartumaal Kambja vallas Põlva-Reola tee 26. kilomeetril juhtus täna hommikul üliraske liiklusõnnetus, milles hukkus kaks inimest.
Sõiduauto Volkswagen Passat kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Põlva poole sõitnud veokiga Scania, mida juhtis 1953. aastal sündinud mees.
Kokkupõrke tagajärjel hukkus Volkswageni roolis olnud 1941. aastal sündinud mees ja autos viibinud 1948. aastal sündinud naine.
Liiklusõnnetuse täpsed asjaolud on selgitamisel.

Venemaa ei näe Eesti iseseisvust hävitama õhutanud mehel süüd
Venemaa peaprokuratuur keeldus õigusabipalve täitmisest põhjusel, et selline tegu ei olevat Venemaal kuriteona karistatav.
Vastavalt Venemaa seadusandluse printsiipidele tehakse Vene kodanikest kahtlustatavate suhtes menetlustoiminguid üksnes juhul, kui kriminaalmenetlust viiakse läbi Venemaa territooriumil.
"Kuna Venemaa keeldus õigusabipalve täitmisest, on uurimist võimalik jätkata ainult nii, et tunnistame kahtlusaluse isiku rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ja taotleme kohtult Euroopa vahistamismääruse väljaandmist," ütles riigi peaprokurör Norman Aas.
Kaitsepolitsei alustas kriminaalmenetlust Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele suunatud üleskutse levitajate tabamiseks 2. mail.
Uurimistoimingutega tehti kindlaks, et ülekutse levitamises on alust kahtlustada 23-aastast Moskva elanikku Alekseid.

Veok rammis Narvas AGA gaasikontorit
Täna hommikul kell 8.52 sai Narva politsei teate, et haagisveok on ramminud Narva linna piiril, Tallinn-Narva maantee ääres olevat AGA Eesti teeninduspunkti. Hoone on saanud tõsiseid vigastusi, teadaolevalt gaasiõnnetuse ohtu ei ole.
Veoauto MAN, mida juhtis Sergei (1967), liikudes Narva linna poole, sõitis otsa seisvale sõidukile Mitsubishi Galant ning seejärel gaasihoidlasse. Plahvatust õnneks ei järgnenud.
Vene numbrimärkidega veok sõitis esmalt maha territooriumit ümbritseva võrkaia ja seejärel sõitis otse sisse hoonesse, kus asusid samuti gaasiballoonid. Veoauto paiskas laiali hoovis seisvad balloone täis balloonikorvid, rammis tugevalt hoonet ning jäi seisma garaažis. Politsei saatis sündmuskohale neli patrulli samuti saabusid kiiresti kohale päästjad ja kiirabi.
Üks kabiinis olnud veokijuht sattus kabiinis lõksu ja päästjad pidid ta sealt välja lõikama. Juhil vedas, sest ta sai vaid kergeid vigastusi ja läks pealtnägijate sõnul kiirabiautoni omal jalal. Praegu antakse talle haiglas esmaabi ja kontrollitakse, kas ta oli sõitmise ajal joobes.

Töötukassa nõukogu esimeheks valiti sotsiaalminister
Eesti töötukassa nõukogu valis täna nõukogu uueks esimeheks sotsiaalministri Maret Maripuu, kelle poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed.
Nõukogu praegune esimees Eesti tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, kes oma volitused sai möödunud aastal Eesti ametiühingute keskliidu esimehelt Harri Taligalt, annab järgmiseks üheaastaseks perioodiks volitused Maret Maripuule üle 25. augustil vahendas töötukassa.
Eesti töötukassa nõukogu esimees on igal aastal vahetunud vastavalt osapoolte kokkuleppele juhtida nõukogu rotatsiooni korras.
Töötukassa kõrgeim juhtimisorgan on kuueliikmeline nõukogu. Kaks nõukogu liiget nimetab valitsus, kelle esindajana kuulub töötukassa nõukokku lisaks Maret Maripuule rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen. EAKLi esindab nende esimees Harri Taliga ning TALOt tolliametnike ametiühingu esimees Mall Kolju. ETTK nimetab samuti kaks nõukogu liiget, lisaks Tarmo Kriisile esindab tööandjaid Nordea Panga juhatuse esimees Vahur Kraft.

TTÜ kuulutas välja lisavastuvõtu
Tallinna tehnikaülikoolis algas täna 15. augustini kestev lisavastuvõtt riigieelarvelistele õppekohtadele.
Bakalaureuseõppesse saab avaldusi esitada eesti ja vene õpperühmadesse materjalitehnoloogia erialale spetsialiseerumisega plasttoodete tehnoloogiale, teatas ülikooli pressiesindaja.
Rakenduskõrgharidusõppesse võetakse dokumente vastu eesti õpperühmadesse energiatehnika ning tootmistehnika ja tööstusettevõtluse erialadele TTÜ Virumaa kolledžis ning elektroonika erialale TTÜ Kuressaare kolledžis.
Lisaks toimub 8.-15. augustini vastuvõtt kõikidele TTÜ riigieelarvevälistele kohtadele ning tasulistele kaugõppe erialadele.
Dokumentide esitamine läbi interneti www.sais.ee ning TTÜ vastuvõtupunktides (8.-15. augustini E, K, R kl 10.00-15.00 ja T, N kl 13.00-18.00):

Narva-Jõesuus kaduma läinud tüdruk leiti
Pühapäeva õhtul jalutama läinud 10-aastane tüdruk tuli täna ise koju tagasi.
10-aastane Agnes Jakson läks kaduma pühapäeval ning tüdruku otsinguid alustati eile õhtul.
Täna ennelõunal helistas politseisse kadunud tüdruku ema ning teatas, et laps tuli koju.
Asjaolude selgitamiseks vestlesid politseinikud tüdrukuga.

Kopteriõnnetuse põhjuseks oli juhtimissüsteemi viga
Kopteriõnnetuse põhjustajaks 2005. aasta augustis oli häire servo töös ning sellest tulenenud masina juhitamatus, misjärel kopter merre kukkus.
Nagu varasemad tulemused näitasid, põhjustas õnnetuse pearootori esiservo ja juhtimissüsteemi kontrolli alt väljumine, ütles lennuõnnetuse põhjuste uurimiskomisjoni vahearuanne.
Komisjon tõdes oma aruandes, et viga ei saanud kuidagi ette näha, kuna servo töös varem rikkeid ei märgatud ning tehase poolt pole hoolduseks detailsemaid juhiseid toodud.
Copterline on esitanud masina valmistanud Sikorskyle miljonitesse ulatuva kahjunõude - hukkunute omakseile on valmistajafirma kahjutasu juba maksnud.

Magusaisu ajas poisi vargile
13-aastane poiss, keda politsei kahtlustab Jõhvi linna kaubakeskuse töötaja rahakoti varguses, põhjendas oma tegu sellega, et tal ei jätkunud piisavalt raha maiustusteks.
20. juulil varastati Jõhvi linnas Keskväljaku tänaval asuva kaubakeskuse teiselt korruselt kapist järelvalveta jäetud rahakott, milles oli sularaha 1300 krooni.
Politsei kahtlustab teos 13-aastast poissi, kes on ka varasemate pisivargustega politsei huviorbiiti sattunud.
Kannatanu märkas ainult, kuidas kaks poissi antud poodi sisenesid, kuid rohkemat ta tähele ei pannud.
Poiss seletab oma tegu sellega, et temal ei jätkunud raha maiustuseks, seepärast otsustaski ta järelvalveta jäetud rahakoti endale võtta.
Menetluse käigus selgus, et varastatud raha jagas kahtlustatav oma kahe sõbraga.
Ida politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse politseiinspektor Timofei Korepov soovitab inimestel oma asju hoida nii, et need ei satuks võõrastele silme alla. "Kallemaid esemeid peaks hoidma kindlamas kohas, samuti ei tohiks neid jätta järelvalveta," täpsustas Korepov.

Politsei tabas 208 km/h kihutanud juhiloata mootorratturi
Esmaspäeval tabas Julgestuspolitsei patrull Rakvere-Halinga teel juhtimisõiguseta mootorrattur, kes liikus oma registreerimata mootorrattal kiirusega 208 km/h.
Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse patrull Rakvere-Halinga teel, suunaga Halinga poole, lubatust suurema kiirusega liikuvat mootorratast Suzuki. Mootorratas eiras politsei peatumismärguannet ning jätkas kiirust lisades liikumist. Patrull asus seaduserikkujat jälitama.
Jälitatav liikus Halinga keskuse suunas ning läbis selle kiirust aeglustamata. Rohkem kui veerand tundi kestnud tagaajamise tulemusena õnnestus Julgestuspolitsei politseinikel mootorrattur tabada. Mootorratturiks osutus Marko R. sündinud 1982.a. kellel puudus A kategooria sõiduki juhtimisõigus ning mootorratas ei olnud registreeritud.
Mittepeatumise eest võib karistada sõidukijuhti kuni 12 000 kroonise rahatrahviga. Kiiruse ületamise eest rohkem kui 40 kilomeetrit tunnis võib määrata rahatrahvi kuni 12 000 krooni. Juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest võib määrata rahatrahvi kuni 6000 krooni ning registreerimata sõidukiga liiklemise eest samuti kuni 6000 krooni trahvi.

Liinibussis tekkinud rüseluses sai kannatada bussijuht
Keila-Joalt Tallinnasse teel olnud liinibussis tekkis eile õhtul kahe mehe vahel rüselus, millesse sekkunud bussijuht sai kannatada.
Rüselus tekkis õhtul kella 18.30 ajal Rannamõisa peatuse lähedal. Mehi lahutama läinud bussijuht sai pindmise lõikehaava, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja.
Samuti sai kannatada 29-aastane Janek. Sündmuskohalt toimetati politseiosakonda kainenema 40-aastane Fred.
Politsei alustas juhtunu osas kriminaalmenetluse.

Politsei pidas Tartu lähedal kinni purjus teerullijuhi
Tänu valvsale kodanikule tabas politsei eile õhtul Tartust nelja kilomeetri kaugusel joobes teerullijuhi.
Kella 19.15 ajal sai politsei valvsalt kodanikult teate, et Tartust umbes neli kilomeetrit Jõgeva suunas Vasula teeristis on teerull, mille juht võib joobes olla.
Politseipatrull pidas teerulli juhtinud Valeri (s 1950) kinni ja tuvastas tal alkoholijoobe. Mees kõrvaldati töölt.
Maksimaalkaristusena võidakse mehele määrata kuni 18 000 kroonine rahatrahv ning lisaks võib ta oma lubadest 9 kuuks ilma jääda, ütles Tartu politseiosakonna pressiesindaja Marge Kohtla Päevaleht Online'ile. Lisaks teavitatakse juhtunust tööandjat.

Pärnu külastatavus sõltub ilmast
Kui augustis lõpuks Eestisse jõudnud sooje suveilmu pikemaks jätkub, võib suvekülalise uuring taas suvepealinna korralikku külastatavust näidata, juunis ja juulis oli vaid üksikuid tõelist suvesooja pakkuvaid päevi.
Pärnut külastas mullu suvekülalise uuringu andmeil hinnanguliselt 339 000 turisti, kirjutab Pärnu Postimees. Selle arvuni linn tänavu tõenäoliselt ei küüni, sest eelmisel aastal olid juulis väga soojad ilmad, tänavu aga oli vaid üksikuid päevi, kus plaažile asja.
Pärnu turismiinfokeskuse turismispetsialisti Helve Kase ütlust mööda on küllap iga Pärnus ringi liikuv inimene märganud, et suvekülalisi paistab linnas tänavu vähem olevat.
Suvekülalise uuring toimub Kase andmeil selgi aastal ja selle kokkuvõtted peaks tehtama oktoobris.

Balti rekkajuhid sulgesid Jaanilinnas maantee
Ööpäevade viisi Jaanilinna lähedal järjekorras seisvad rekkajuhid sulgesid nädalavahetusel neli korda Vene-Eesti piirile viiva Peterburi maantee, protestimaks nii Vene tolli aeglase töö vastu.
Veoautode järjekord tekkis Jaanilinna sissesõidu ning veokite parkimisala juurde juba paar kuud tagasi, praegu võtab piiriäärsesse tollipunkti jõudmine kolm-neli ööpäeva, kirjutab Põhjarannik.
Jaanilinna liiklusohutuse inspektsiooni juht Andrei Prokofjev rääkis ajalehele, et eelmisel nädalavahetusel blokeeriti Jaanilinna-äärne Peterburi maantee lõik kokku neljal korral - kaks korda laupäeval ning kaks pühapäeval.
Sellisel moel suleti tee ligi 20 minutiks, mille järel sekkus olukorda miilits või liiklusohutuse inspektsioon.
Prokofjevi sõnul on võimuorganid seni piirdunud vaid suuliste noomitustega - protestijatel on palutud tee vabastada.

Saaremaal tekitab maavalitsuse tulevik eriarvamusi
Saare maavanem ja Saaremaa omavalitsuste liidu juht ei ole üksmeelsel arvamusel regionaalminister Vallo Reimaa plaani suhtes viia riiklik järelevalve suurematesse keskustesse ja panna kohalikku elu juhtima omavalitsuste volikogude esindajatest koosnev kogu eesotsas omavalitsuste liidu juhiga.
Saare maavanema Toomas Kasemaa sõnul tähendaksid Reimaa plaan muuta maavalitsused vaid kontrollorganiteks regionaalarengus tagasiminekut, kirjutab Oma Saar. Tema sõnul tähendaks taoline otsus sisuliselt teise tasandi omavalitsuse loomist, mida on seni püütud vältida.
Saaremaa omavalitsuste liidu juht Raimu Aardam peab ministri plaani reaalseks ja mõistlikuks, mis aitab kaasa piirkonna paremale regionaalsele arengule. Aardami sõnul peaksidki kohalikke otsuseid tegema rahvamandaadiga inimesed.

Bussiettevõte süüdistab konkurenti raha väljapressimises
Autobussi- ja turismikontsern Atko Grupp, kelle tütarfirma AS Harjumaa Liinid bussid teenindavad Kuressaare linnaliine, süüdistab maakonnaliinidel reisijaid vedavat AS GoBusi riigilt raha väljapressimises.
Atko Grupi süüdistus põhineb väitel, et AS GoBus tegi maakonnaliinide riigihanke võitmiseks liialt madala pakkumise ega suuda nüüd toime tulla, kirjutab Meie Maa. Kuna liinilepingute täitmiseks nii GoBusil kui Atko Grupil lisadotatsioonidest raha napib, peab tekkinud olukorra augusti lõpus lahendama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Atko Grupp pakub välja korraldada Saaremaal bussiliinide teenindamiseks uus riigihange, mis näitaks, milliste hindadega on bussifirmad nõus sõitjaid vedama.
Saare maakond oli mullu ühistranspordi dotatsiooni tabelis enne Lääne-Virumaad maakondadest eelviimasel kohal, kusjuures Lääne-Virumaal on piletitulu suurem.

Õpetajapõud ähvardab purustada kõik rekordid
Kuigi kooliaasta algab kõigest kolme nädala pärast, on ainuüksi Tallinnas tervelt 61 ja Harjumaal vähemalt 50 õpetajat puudu.
Iga aastaga süvenev õpetajapõud ähvardab püstitada kõigi aegade rekordi, sest aina rohkem vilunud pedagooge jõuab pensioniikka, kuid riigi pakutav närune palk noori koolmeistriametisse ei meelita, kirjutab SL Õhtuleht.
Ainuüksi Tallinna põhikoolid-gümnaasiumid otsivad palavikuliselt 61 õpetajat, mujal Harjumaal on neid vajaka esialgsetel andmetel vähemalt 50.
Paljud koolid pole miskipärast siiani töökuulutusi ajalehte ega oma veebiküljele pannud, ent isegi põgusad killud on kõnekad: Meremäe-Obinitsa põhikool Võrumaal otsib kaheksat, Lüllemäe (Valgamaa) ja Maarja põhikool (Jõgevamaa) seitset, Ruusa põhikool (Põlvamaa) ja Narva humanitaargümnaasium kuut õpetajat.

Röövimine aegub parkimistrahvist varem
Seadus võimaldab valesti parkimise eest karistust täide viia pikema aja jooksul kui röövimise eest.
Ühtekokku saab praegu röövlit karistada röövimise eest 15 aastat pärast kuriteo toimepanekut, kui ta just politsei eest peitu ei poe, kirjutab Postimees. Näiteks pääses politsei suutmatuse tõttu teda vangi viia endine kaitsepolitseinik Rauno Aasa, kes mõisteti jalgratturi surnuks sõitmise eest aastaks vangi.
Valesti parkimise või turvavööta sõitmise eest saadud paarisajakrooniseid trahve saavad aga kohtutäiturid praeguste seaduste kohaselt sisse nõuda kuni 30 aastat. Ainuke tingimus on see, et inimesele tuleb trahvist teada anda pooleteise aasta jooksul.
Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse nõuniku Kaisa Summeli sõnul tuleb kohtutäituritele antud niivõrd pikk raha sissenõudmise aeg seadustest, mille mõistlikkuse üle arutamine pole tema ülesanne.

Purjus jalgrattur jäi auto alla
Ida-Virumaal juhtus eile õhtul õnnetus, kus purjus jalgrattur jäi auto alla.
Õnnetus juhtus kella 19.06 ajal Maidla vallas Lüganuse-Mäetaguse tee üheksandal kilomeetril, kus seni kindlakstegemata sõiduauto sõitis tagant otsa jalgrattale.
Jalgrattur Jaan (s 1954) oli purjus. Mees lubati peale esmaabi kodusele ravile.
Sõiduk lahkus sündmuskohalt.

Internetifoorumeis müüakse ohtlikke retseptiravimeid
Üha sagedamini kohtab internetis ravimite müügipakkumisi ja ostusoove, saleduse poole pürgivad internetikasutajad ei anna endale aru, et retseptiravimite ostmine ja müümine anonüümses foorumis on ebaseaduslik ja ohtlik.
Terviseprobleemidele keskendunud foorumites vahetavad külastajad lisaks murede kirjeldustele ja soovitustele ka ravimite ostupakkumisi ja -soove, kirjutab Postimees.
Paljud nendest medikamentidest on apteegis saadaval vaid retseptiga. Üks internetis hästi kaubaks minev ravim on Reductil, mida kirjutatakse välja rasvtõve põdejatele. Samuti on populaarsed rahustid Xanax ja Diazepam ning uinuti Imovane.
Ravimiameti peadirektori Kristin Raudsepa sõnul on Eestis keelatud ravimite postimüük ning igasugune apteegiteenuse osutamine mujal kui tegevusloaga apteegis.
Eesti foorumites enimpakutavad ravimid on Raudsepa sõnul medikamendid, mis on eriti atraktiivsed salakaubitsejatele ja võltsitud ravimite tootjaile.

Pirita kloostris hakkavad lendama deemonid
Pirita kloostri varemetes käis veel eile pärastlõunal vilgas askeldamine - tehti viimaseid tehnilisi ja ehituslikke ettevalmistusi 10. augustil algavaks juba kolmandaks Birgitta festivaliks.Reedel antakse kümnepäevasele üritusele avalöök Arthur Honeggeri oratooriumiga "Jeanne d'Arc tuleriidal" ning selle käigus on üle mitme sajandi kloostris taas lahti elav tuli.
Oratooriumi lavastaja Üllar Saaremäe pilgu all seati eile paika veel viimaseid tuleriidaks tarvilikke palke. Tuld Saaremäe ei karda ja kuigi esialgu oli ta ees ootava oratooriumi lavastamise suhtes veidi kahtleval seisukohal, siis pärast dirigent Anu Tali hoolsat veenmistööd jäi ta nõusse.
"Hakkasin mõtlema, et äkki ongi väga lahe kogemus, ja siiani on olnud ka," sõnas ta. Põhiliseks partneriks oratooriumi ettevalmistamisel ongi Saaremäele siiani olnud Anu Tali, sest tegemist on žanriga, kus tekst ise on osa muusikast.
Festivali kunstilise juhi Eri Klasi sõnul on tal mõte Honeggeri teos lavale tuua peas keerelnud juba ammu. Kuigi seda oratooriumi on Eestis kontsertkorras lavastatud ennegi, siis Klasi meelest on "Jeanne d'Arc tuleriidal" Pirita kloostri iidsete varemete vahele justkui loodud.

Vähipüügiload läksid nagu soojad saiad
Enamikus maakondades said vähipüügiload otsa juba esimesel
Esimese päeva lõpuks olid kõik load otsas nii Jõgevamaal, Põlvamaal kui ka Viljandimaal. Mõni üksik luba oli veel saadaval Valgamaal ning vaid Harju-, Tartu- ja Võrumaal jätkub huvilistele senini piisavalt lube. Ülejäänud maakondades on sellel aastal vähipüük keelatud.
"Meil on kõik vähipüügiload ammu välja antud, kolme tunni jooksul müüsime ära," ütles Viljandimaa keskkonnateenistuse juht Kaido Kansi. Kansi sõnul jäid ka paljud soovijad püügi-õigusest ilma. "Veel tänagi tuli avaldusi," lausus ta.
Samas ei nimetanud Kansi nii suurt tungi suureks üllatuseks, sest Viljandimaal tohtis viimati vähki püüda 2002. aastal. Sellelgi aastal tohib Viljandimaal vähki püüda ainult Ärma jõest. "Me oleme uuringu teinud ainult Ärma jõe kohta ja see näitas, et seal vähki ikka on," selgitas Kansi.

Skandinaavias levinud hispaania teetigu Eesti aedu ei ohusta
Hispaania teetigu võib segi ajada ka Eestis levinud teeteo (Arion ater) või seateoga.
Eilses Eesti Päevalehes ilmunud artikkel "Rootsi aiad on mõrvartigude rünnaku all" tekitas suurt vastukaja. Paljud inimesed kirjutasid ja väitsid, et on fotol kujutatud eriti ohtlikku hispaania teetigu ehk Arion lusitanicus't mitmel pool Eestis näinud.
Siiski pole see nälkjas meil veel eriti levinud. Eesti malakoloogiaühingu spetsialisti Anneli Ehlvesti sõnul on üsna tõenäoline, et fotol oli kujutatud hoopis Eestis 1980-ndail laialt levinud tumedat teetigu (Arion ater), kes nii suurt kahju ei tekita.
"Ei saa väita, et Eestis lusitanicus't üldse pole, sest inimene võib olla teda laiali kandnud. Hispaania teeteo värvus varieerub, kuid enamasti on nad oranžid ning üle kümne sentimeetri pikkuseks ei kasva," rääkis Ehlvest.

Tapal võtavad üksteiselt mõõtu rollerid
Tapa valla päevade raames leiab Tapa linnas laupäeval aset motorollerite kiirendusvõistlus, mis Eesti mootorispordi föderatsioonile teadaolevalt on Eestis esimene omataoline.
Kell üks päeval seatakse Tapa spordikeskuse ees Pargi tänaval üles rajapiirded ja alustatakse play-off-süsteemis võistlus- sõite. Kiirendusdistantsiks on 70 meetrit, lisaks stardi-, pidurdus- ja turvaalad.
Tapa valla kultuurispetsialisti Indrek Jurtšenko sõnul lastakse rajale ainult kiivri ja muude sõiduks vajalike kaitsevahenditega. "Loomulikult peab motoroller olema tehniliselt heas korras, iseäranis hästi peavad töötama pidurid. Iga osaleja võistleb omal riisikol," selgitas Jurtšenko.

Pärnu ranna kollased rippkiiged on ohtlikud
Pärnu ranna atraktsioonidest juhtub kõige sagedamini õnnetusi kollastel rippkiikedel.
"Kollaste kiikede konstruktsioon on selline, et kui üks kahest kiikujast laseb ette hoiatamata kiigest lahti või väsivad tal lihtsalt käed lootusetult ära, siis võib tema paariline saada oma kiigepoolega pihta," selgitas Falck Eesti infojuht Katrin Paas.
Katrin Paasi kinnitusel on enamasti vigastatud pea või õlgade piirkonda. Samuti on küllalt juhuseid, kus äkki üksi jäänud paariline kukub ootamatult alla ja põrutab oma jalad ära.
Pärnu rannavalve meditsiinitöötaja poole on kollase kiige juurest kõige sagedamini pöör-dutud marrastuste, jalaväänamiste ja põrutuste pärast. "Neljandal augustil toimus tõsisem õnnetus, kus kiikuja sai metallosaga vastu nina ning pärast esmaabi osutamist kutsuti kohale kiirabi, sest ninaluu oli puruks. Nii koledaid asju pole selle kiigega õnneks rohkem juhtunud," sõnas Katrin Paas. Rippkiiged ei kao Pärnu rannast siiski kusagile ning Falcki Lääne-Eesti teenindusdirektor Ruslan Mironov kutsus inimesi üles olema atraktsioonide kasutamisel tähelepanelikum. Mironovi sõnul võib iga asi ohtlik olla, kui sellega oskamatult ringi käia. Niinimetatud kollaste kiikedega kiikudes tuleb hoolsam olla, oma kaaslasele ei tohiks teha "üllatust" järsult kiigest lahti lastes.

Alternatiivmeditsiin pääseb soolapuhumise mainest
Suve hakul said esimestena kutsetunnistuse 15 refleksoloogi
Eestis võib olla ligikaudu 150 inimest, kes on kursustel õppinud refleksoloogiat ehk tsooniteraapiat, poolesaja ringis on aroomiteraapiat õppinuid.
Tegemist on ravimeetoditega, mis paljude meedikute ja ka alternatiivmeditsiini skeptiliselt suhtujate meelest võib paigutada näiteks koos reiki või homö-opaatiaga ühise nimetuse alla - soolapuhumine.
Juunikuust võivad aga esimesed 15 refleksoloogi ja 13 aroomiterapeuti riputada oma vastuvõtukabineti seinale kutsetunnistuse, mis kinnitab, et tegu ei ole soolapuhujaga. Kutsetunnistuse saamiseks on vaja teha kutseeksam, sellele pääsemiseks peab olema ette näidata tunnistus 560-tunnise eriala- ja 400-tunnise meditsiinikursuse läbimise kohta.

Vihmane suvi ähvardab turbatootjaid tänavu plaanitust kesisema saagiga
Niiske ilm pole turbatootjatel seni lasknud vajalikus koguses
Pikemate kuivaperioodide puudumine sel suvel ei ole lasknud turbatootjaid turbaväljadele toodangut koguma, sest enne aunadesse lükkamist peab lahtifreesitud kiht vähemalt nädalapäevad kuivada saama.
AS-i Tootsi Turvas jaoskonnajuhataja Lev Suni sõnul oli eelmise nädala lõpuks tema varumispiirkonnas käes küll praktiliselt kogu briketitootmiseks vajalik toore, kuid kasvuturba osas on selle aasta vajadus kaetud vaid 44 protsendi ulatuses.
"Turbatootjatel on selline rusikareegel: kui jaanipäevaks on kaks kolmandikku turvast käes, siis on tõenäoline, et teeme hooaja õnnelikult läbi. Praegu see nii ei ole," nentis Suni. Ettevõtte juhatuse liige Kai Mäeleht parandas veidi seda reeglit. "Pigem peab jaanipäevaks pool koos olema, siis on kõik korras," sõnas Mäeleht.

Uus seadus paneb osa kasiinodest kinni, ülejäänule aga päitsed pähe
Kasiinopidajad ennustavad seaduse tulemusena põrandaaluste mängupõrgute teket.
Uus hasartmänguseadus peaks tulevikus vähendama kasiinode arvu, mis võib kasiinoomanike arvates viia illegaalsete kasiinode tekkimisele.
2009. aasta suvel jõustub praegu veel nii valitsuse kui ka riigikogu heakskiitu ootav hasartmängu seaduse nõue, et kasiinos peab olema vähemalt 30 mänguautomaati või viis mängulauda.
Lisaks peaks rahandusministeeriumis koostatud seadus piirama ka kasiinode asukohti - näiteks ei ole tulevikus kasiinodel kohta haridus- ja lasteasutuste läheduses. Samuti peaks mängusaalid asuma eraldi hoonetes ja sulgemisele kuuluks ka kaubanduskeskustes asuvad kasiinod.
Hasartmängu korraldajate liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel peab tõenäoliseks, et mängusaale asutakse sulgema esmalt väiksemates linnades. Kuna loodus tühja kohta ei salli, tekivad Rüütli hinnangul suletud mängukohtade asemel tõenäoliselt põrandaalused mängukohad.

Presidendi vastuvõtt toimub Tallinnas
Presidendi kantselei on loobunud esialgsest kavast pidada Eesti Vabariigi 90. aastapäeva vastuvõtt Pärnus. Vabariigi aastapäeva pidulik kontsert ja sellele järgnev presidendi vastuvõtt toimub 24. veebruaril siiski Tallinnas.
"Pärnus pole võimalik kontserti ning vastuvõttu korraldada ühes ja samas majas. Kuna see oleks tähendanud galerii ehitamist kontserdimaja ja teatrimaja vahele, siis selle tõttu me loobusime plaanist pidada aastapäev Pärnus," ütles presidendi kantselei avalike suhete osakonna juht Kristel Peterson.
Küll ei jää Pärnu kui vabariigi väljakuulutamise koht üritustest ilma - 23. veebruaril avatakse Endla ajaloolises kohas vabariigi väljakuulutamise monument, sellele järgneb kaitseväe paraad.

Purjus reisijad muutsid lennureisi õuduseks
Bulgaaria lennufirma lubas lennuki pardale tüli norinud purjus
"Ma kohe mitte ei mõista, kuidas lubati lennuki pardale purjus inimesed, kes norisid teistega tüli ja tikkusid kaklema," imestas Ele Tamm, kui ta 28. juuli esimestel hommikutundidel astus Tallinna lennujaamas koos ülejäänud paarisaja reisijaga Bulgaaria kuurortlinna Varnasse viivale lennukile. Ta ei osanud aimatagi, milline möll järgmistel tundidel lennukis lahti läheb.
Tüli tekkis kolme-nelja vene keelt kõneleva turske mehega, kes olid alkoholist julgust võtnud ning elasid oma kuraasi kaasreisijate ja stjuardesside peal välja. Tamme meenutust mööda jäid lärmakad mehed talle juba ootesaalis meelde. Kui lennuk oli õhus, läksid mehed kõigepealt omavahel kaklema, siis norisid tüli kaasreisijatega. Stjuardessil ei jäänud muud üle, kui kutsuda kokpitist mehi korrale kutsuma lennuki kapteni.

Poisid jäid matemaatikas alla
Riigieksamite analüüs näitas tüdrukute paremust matemaatikas ja poiste oma keeltes.
Noormehed jäid tänavu matemaatika riigieksamil tütarlastele märgatavalt alla, kuid suutsid neidudest paremat keskmist tulemust näidata keemias ja geograafias.
"See oli kõige suurem üllatus, et poisid olid matemaatikas tüdrukutest nõrgemad," ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse matemaatikust analüütik-statistik Anti Teepere.
"Seda on ka varasematel aastatel olnud, kuid tänavune tulemus üllatas ka pikemalt riigieksamitega tegelenud kolleegi," lausus esimest aastat riigieksamite statistilist analüüsi tegev Teepere.
Poiste keskmine punktisumma oli sel aastal väga keeruliseks peetud matemaatikaeksamil 47,7 ning tüdrukutel veidi üle 50 punkti. Samas täispunktide saajaid oli noormeeste hulgas kolm korda rohkem kui tüdrukute seas - 14 viie vastu.

Indoneesiat tabas tugev maavärin
Indoneesias asuvat Lääne-Javat tabanud maavärina tugevuseks arvestati 7.4 magnituudi Richteri skaalal.
Indoneesia metereoloogia instituut ei kuulutanud välja tsunami hoiatust, kuna maavärina epitsenter oli 282 km sügavusel, mis on liiga sügaval tsunami tekistamiseks samuti pole olnud teateid ühestki inimohvrist, kirjutab Reuters.

Torm põhjustas New Yorgis kaose
Tugev vihmasadu ja tuul on New Yorgis tekitanud kaose, ujutades üle metroojaamu ning samuti on edasi lükkunud mitmed lennureisid.
Torm on maapinna küljest lahti kiskunud puid purustades tänavale pargitud autosid samuti on osadel majadel pealt lennanud katused ning linnas esineb elektrikatkestusi, vahendab Reuters.
New Yorgi linnapea Michael Bloombergi kinnitusel on torm toonud kaasa ka esimese inimohvri. Nimelt hukkus üks autos olnud naisterahvas kui tugeva tuule tõttu murdunud puu tema sõidukile peale kukkus ja selle purustas.
Paljud New Yorgi elanik istuvad kodudes, sest transpordiametnikud on soovitanud tööle või koju liikumiseks vältida hommikust tipptundi. Tipptunnil hilinesid eranditult kõik Manhattani piirkonda läbivad metroorongid. Samuti esines katkestusi New Jersey suunalistel metrooliinidel.

Poola peaminister vallandas siseministri
Korruptsioonisüüdistustele viidates vallandas Jaroslaw Kaczynski siseminister Janusz Kaczmareki, mille tõttu on Poola valitsus tõsises kriisis.
Poola peaminister Kaczynski sõnas, et Kaczmarekil lasub kahtlus salajase informatsiooni lekitamises, millega ta takistas riigivõimudel korruptsiooni paljastamist, vahendab Reuters.
Kaczynski kordas, et ennetähtaegsed valimised võivad olla valitsuskriisi tõttu vältimatud.

USA plaanib Iraaki lennutada uusi soomusautosid
Pentagon tegi USA Kongressile ettepaneku eraldada ligi 750 miljonit dollarit, et kiiremas korras lennutada USA sõduritele Iraagis uued soomusautod.
Uute soomusautode järele on USA sõduritel Iraagis tungiv vajadus, kuna mässuliste poolt sõiduteedele paigutatud lõhkekehad hävitavad tihti liitlasvägede soomukeid, kirjutab Reuters.
Erakorralise rahaeralduspalve rahuldamise korral transporditaks Iraaki mitmeid miinirünnakute vastu soomustatud sõjaväesõidukeid (Mine Resistant Ambush Protected vehicles - MRAPs). Et masinad jõuaksid kiiremini liitlasvägedeni, plaanib Pentagon masinad Iraaki transportida laeva asemel lennukiga.
USA armee pressiesindaja sõnul jõuaksid soomustatud masinad Ameerikast lennutranspordiga Iraaki 13 tunniga.

Liibanon otsib pääsu sõja põhjustatud turismikriisist
Lähis-Ida ühe suurema turismipotentsiaaliga Liibanon on veel aasta pärast Iisraeli pommirünnakuid raskes seisus ning riik otsib uusi võimalusi, kuidas turismist elatuvaid ettevõtteid aidata.
Liibanoni turismiministri Joe Sarkise sõnul alandab riik turismiettevõtetelt ja hotellidelt küsitavat elektrihinda, et vähendada nende kulusid. Lisaks sellele kompenseerib riik osa turismifirmade pangalaenude intressidest. Valitsuse abinõu peaks aitama 284 hotelli, 175 muud turismiettevõtet ja seitset rannakuurorti.
Ajalehe Daily Star andmetel on enamiku Beiruti ja mägipiirkondade hotellide täituvus alates 2006. aasta juulikuust olnud tavapärasega võrreldes vähemalt 30 protsenti väiksem.
Turism on mägede, suusakuurortide, kaunite randade ja ajalooliste paikade poolest tuntud Liibanoni peamine sissetulekuallikas. Majandusasjatundjate hinnangul jäi riigil eelmise aasta suvel teenimata rohkem kui kaks miljardit USA dollarit, mille oleksid riiki jätnud araabiamaadest ja mujalt maailmast pärit turistid. Võrreldes enamiku teiste araabiamaadega on Liibanon tuntud vabameelsuse poolest ning seetõttu on riik nõutud reisisiht karmide islamireeglitega Lähis-Ida riikide inimeste jaoks.

Soome kolmikmõrv oli ilmselt mürgitamine
Esialgse lahkamise andmeil uinutati lapsed unerohu abil magama, kuid edasised sündmused on veel ebaselged, kuna korterist ei leitud ühtegi võimalikku mõrvarelva.
Espoo politsei leidis vähem kui ööpäev varem tapetud kaks tüdrukut ja nende venna esmaspäeva keskpäeval ühest kesklinna korterist, kus peeti ainsa kahtlusalusena kinni nende ema, kelle vabastamist arutab kohus homme, kirjutas Ilta-Sanomat.
Eile tehtud lahkamisel ilmnes, et lisaks unerohule on tapmiseks kasutatud ka muid aineid - täpsemad uuringud viiakse läbi Helsingi ülikooli kriminalistikalaboris.

USA sõdurid tapsid Iraagis 30 mässulist
USA armee kinnitusel tapeti USA ja Iraagi vägede ühisoperatsiooni käigus Bagdadis 30 mässulist võitlejat.
Enamus mässulisi sai surma USA armee poolt korraldatud õhurünnakus ning lisaks peeti kinni kaksteist mässulist kirjutab BBC.
USA armee väitel olid tapetud seotud mässuliste võrgustikuga, kes smugeldasid relvi Iraanist Iraaki. Pealtnägijate sõnul oli aga tapetute seas ka naisi ja lapsi.
Iraagi suursaadiku Iraanis Mohammad Majeed al-Sheikhi kinnitusel on Iraani valitsusel väga kaalukas rolli turvalisuse tagamisel Iraagis.
Mohammad Majeed al-Sheikhi sõnul vajab Iraak Iraani abi tagamaks senisest tõhusamat kontrolli kahe riigi vahelisel piiril.
USA valitsusametnikud on hiljuti süüdistanud Iraani Iraagi mässuliste toetamises.

Õigeusukirik: pärast kommunismi kukub läbi kapitalism
Venemaa õigeusu kirik ennustab kapitalistliku süsteemi kiiret langust.
"Natsism ja kommunism kukkusid läbi, samuti kukub lähikümnenditel läbi ka kapitalism," vahendas Interfax õigeusukiriku avaliku suhete esindaja Vsevolod Tšaplin sõnu.
Tema sõnul on inimest jumalaks kuulutav ühiskond hukule määratud: "Ühiskond, mis põhineb ainult inimese maise elu prioriteetidel ei saa lihtsalt eksisteerida."
Tšaplin lisas, et ühiskonnas pole arutelu religiooni üle lõpetatud, vaid see on alles algamas.

Putin: Balti riigid on muidusööjad
Venemaa president Vladimir Putin nimetas Balti riike muidusööjateks, kuna nad saavad tulu transiidist ja Venemaa odavast energiast.
Putini sõnul peab Venemaa lõpetama nende subsideerimise, vahendas dv.ee BBN-i.
BBN-i analüütikud ennustasid pinge säilimist Eesti ja Venemaa vahel, kuna Moskva hoiab karmi poliitika liini, püüdes jätta valijatele positiivset muljet.

Hiina liiklusreguleerijate keskmine eluiga on 43 aastat
Hiina meedia hinnangul on riigis töötavate liiklusreguleerijate madal eluiga tingitud keskkonna saastatusest ja kohutavatest töötingimustest.
Lõuna-Hiina üha kasvava elanikkonnaga Guanzhou linnas, kus elab praegu ligi 10 miljonit inimest, kannatab pea iga liikluse reguleerimisega tegelev politseinik nina või kurgu nakkushaiguste käes, mida on põhjustanud saastunud õhk, vahendab Reuters.
Madala eluea peamiseks põhjuseks peetakse saastatust, kuid lisaks on põhjustena välja toodud stress, tugev liiklusmüra ja pikad ajavahemikud, mis liiklusreguleerijatel tuleb ühe kohapeal päikese käes seista.
Liiklusreguleerijate tervise ja eluea uuringu järgi on kõige suurem suremise risk neil reguleerijatel, kes on tänavatel töötanud enam kui 20 aastat.
Enam kui 90 protsendil 2746-st liiklusreguleerijast, kes läbisid Guangzhou haiglas meditsiinilise kontrolli, tuvastati mingisugune nakkushaigus, kirjutab China Daily.

Valgevene maksis Gazpromile võla ära
Valgevene maksis täna Gazpromile ära võlgnevuse, mida monopoolses seisus olev gaasifirma riigilt esimese poolaasta eest nõudis.
Valgevene kompanii Beltransgazi võlgnevus ulatus 460 miljonini dollarini, teatas RIA Novosti viitega Gazpromi pressiteenistusele.
Eelmisel nädalal andis Gazprom Minskile võla kustutamiseks nädal aega pikendust, ähvardades mittemaksmisel vähendada gaasitarnete mahtu.
Valgevene gaasivõlg hakkas kiiresti suurenema pärast seda, kui Gazprom kahekordistas aasta algul Valgevenele müüdava gaasi hinda saja dollarini tuhande kuupmeetri eest (hind Euroopa klientidele on 250 dollarit). Kuid uue hinna kehtimise kuuel esimesel kuul tehti 50-protsendist hinnaalandust, seejärel aga enam mitte.

Mihhail Gorbatshov teeb karjääri Louis Vuittoni fotomodellina
Endine Nõukogude Liidu liider liitus Louis Vuittoni tooteid reklaamiva kuulsuste reaga.
Ei ole teada, kas moeteadlikule Raissa Gorbatšovale meeldisid Louis Vuittoni elegantsed kallid tooted. Teada on sedavastu, et Mihhail Gorbatšovi valitsusajal olid pea et kôikidele nôukogude kodanikele välismaised luksusmoeartiklid kättesaamatud. Ajad on muutunud, sotsialism kukutanud ja nüüd vôime imetleda Kremli endist peremeest luksuslimusiini tagaistmel, tema kôrval suurelt prantsuse noobelmargi Louis Vuittoni elegantne reisikott.
Viimases "Paris Matchi" numbris on esitletud staarfotograaf Annie Leibovitzi fotod, millel Nôukogude Liidu viimane riigipea teeb reklaami prantsuse moekonsernile. Firma luksusreisikottide presenteerimiseks lasi Mihhail Gorbatšov ennast sôidutada Berliini müüri jäänuste kôrval. Louis Vuittoni pressispiiker teatas, nii ajalehed, et praegu 76-aastane endine riigimees oli ettepanekust meelitatud - meenutavad reklaamifotod ju tema rolli Saksamaade ühinemisel. Peale endise Nôukogude Liidu valitseja on andnud oma nôusoleku prantsuse elegantsete toodete esitlemiseks veel tennisestaaridest abielupaar Steffi Graf ja Andre Agassi, näitlejanna Catherine Deneuve ja USA endine presidendikanditaat Al Gore.

Nigeeria bandiidid vabastasid kuus röövitud venelast
Nigeeria valitsusametnike sõnul on enam kui kaks kuud tagasi relvastatud bandiitide poolt röövitud venelased, kes töötasid Nigeerias alumiiniumitehases, tänaseks vabastatud.
Neli meest ja kaks naist on väidetavalt hea tervise juures, vahendab BBC.
Venelased rööviti kolmandal juunil Kagu-Nigeeria linnast Ikot Abasi ning nende nigeerlasest autojuht lasti kohapeal maha.
Inimröövid (eriti naftafirmade töötajate röövimised) on Lõuna-Nigeerias muutunud bandiitide tavapraktikaks ja üldjuhul vabastatakse pantvangid elusalt peale seda, kui nende eest on lunaraha makstud.
Röövitud venelased töötasid alumiiniumi sulatamisega tegelevas tehases, mis kuulub venelaste poolt kontrollitavale maailma suurimale alumiiniumitootjale Rusal.
Venemaa välisministeerium tervitas tööliste vabastamist. "Kui väited tehasetööliste vabastamisest on tõesed, siis me oleme kujunenud olukorra lõpplahedusega väga rahul," sõnas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Andrei Krivtsov uudisteagentuurile RIA Novosti.

Saksa nats vangistati Holokausti eitamise eest
Saksamaa halduskohus määras eile Holokausti eitamise eest Hesseni liidumaa natsionaal-demokraatliku erakonna esimehele Marcel Woellile neljakuulise vangistuse.
Woell mõisteti süüdi kohaliku volikogu istungil 2007. aasta märtsil avaldatud ütluste eest, kirjutab The Jerusalem Post.
Ta kutsus üles mitte rahastama koolide ekskursioone natsikuritegude paikadesse nagu Auschwitz. Woell põhjendas seda sellega, et väljasõidud "nii nimetatud natsionaal-sotsialistliku terrori kohtadesse" mõjuvad õpilastele ajupesuna.
Kohtunik Markus Bange märkis kohtuotsust avalikustades, et Woelli sõnavõtt oli kavandatud provokatsioon.
Woell teatas, et esitab otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Gruusia võimud süüdistavad Vene õhujõude raketilöögis
Tbilisi väitel korraldas rünnaku Moskva, Vene suursaadik eitab oma riigi osalust.
Gruusia siseministeerium teatas eile radariandmetele tuginedes, et kaks Venemaalt lähtunud rün-delennukit rikkus päev varem Gruusia õhuruumi ja üks neist tulistas riigi territooriumile raketi.
"Meil on kõik tõendid, sh õhuliikluse andmed, et lennukid tulid Venemaa territooriumilt, lendasid üle Kazbegi regiooni ja pöördusid sama teed pidi tagasi," teatas Gruusia siseminister Vano Merabišvili. "See oli võõra lennuki teostatud agressiooniakt," lisas minister.
"Ma välistan Venemaa osaluse täielikult," kinnitas vastuseks Vene suursaadik Tbilisis Vjatšeslav Kovalenko, olles Gruusia välisministeeriumisse vaibale kutsutud. "Ma ei tea, mis juhtus. Küsige nendelt, kes selle organiseerisid." Ka Venemaa õhujõud eitasid oma osalust.

Surmaekskursioonid vallandasid Tšehhis eutanaasia arutelu
Tšehhe šokeeris eelmisel nädalal teade kahest esimesest Šveitsi kliiniku abiga vabasurma läinud kaasmaalasest, kes ei jää kindlasti viimaseks.
Ajalehe Mladá Fronta Dnes andmetel ootab kliiniku Dignitas surmajärjekorras veel neli Tšehhi kodanikku. Raskelt haigeid vabasurma ihalejaid võib aga olla veel teistes kliinikutes.
Avalikkuse ette jõudis teade Šveitsi tohtrite abiga teise ilma läinud vanahärrast siis, kui mehe perekond teatas politseile tema kadumisest. Mõni nädal hiljem õnnestus korrakaitsjatel kindlaks teha, et mees on pärast nn abistatud enesetappu surnud.
"Olen šokeeritud, et ta maksis oma surma eest," kommenteeris lehele politseikorrapidaja Marie Naceradcová. Tema kodumaal on ühteviisi keelatud nii eutanaasia ehk arstide aktiivsel osavõtul inimese surmamine kui ka nn abistatud enesetapp, kus inimesele luuakse mugavad tingimused enese surmamiseks.

Mälestusrist stalinismi ohvritele
Hiigelrist, millega meenutatakse Stalini režiimi huk-kamisi 70 aastat tagasi, saabus esmaspäeval piki veeteed Venemaa põhjaosast Moskvasse. Butovo ümbruses 1937. ja 1938. aastal tapetud 20 000 inimese mälestuseks valmistatud puurist on 12,5 meetrit kõrge ja 7,6 meetrit lai. Solovetsi kloostris valminud mälestusmärk läbis ka Valge mere - Läänemere kanali, mille ehitus nõudis Stalini ajal tuhandete inimeste elu.

Pärast poolt sajandit suri välja esimene suur selgroogne
Teadlaste järeldusel on välja surnud 50 aasta jooksul esimene suur selgroogne - Hiina magevetes elanud haruldane delfiin.
Teadlased viisid läbi kuus nädalat kestnud laiaulatusliku uuringu, mille jooksul ei leidnud nad ühtki Jangtse jõe delfiini, vahendab BBC.
Meeskond pidas imetajate väljasuremise peamiseks põhjuseks reguleerimata kalapüüki.
Kui loomade väljasuremine saab kinnituse, siis oleks see esimene suure selgroogse väljasuremine 50 aasta jooksul.
Praegu on liik Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (The World Conservation Union) Punases nimestikus märgitud kui suures hävimisohus olev liik.
Meeskonna sõnul on võimalik, et neil jäi mõni isend märkamata. Kuid suutmatus ühtki looma hoolimata pingsatest otsingutest avastada näitab, et lootus neid leida ja reservaati toimetada on samahasti kui kadunud.

Linn loob alaealistele emadele õppeklassi
Tallinna linnavalitsus esitas täna linnavolikogule otsuse eelnõu, mille kohaselt nõustub linn osalema lihtpartnerina välisrahastusega projektis "Emade klass", mille eesmärgiks on tagada alaealiselt emaks saanud Tallinna tüdrukutele ning nende lastele tingimused ja oskused iseseisvaks toimetulekuks.
Projektil on kaks peamist eesmärki: anda projektis osalevatele alaealistele emadele teadmised ning oskused ja võrgustikutugi, et nad saaksid edukalt hakkama iseenda ja oma lapse kasvatamisega, vahendas pealinna pressiteenistus.
Teiseks eesmärgiks on alustada 2007. aasta jaanuarist projekti "Emade klass" käivitamisega koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumi ja mittetulundusühinguga CARITAS EESTI. "Emade klassi" eesmärgiks on luua alaealisena emaks saanud tüdrukutele võimalus omandada lõpetamata jäänud põhi- või keskharidus.
Projekti tegevused hõlmavad nii alaealiste rasedate kui ka emade toetusgrupi tegevusi: grupitööd (terapeutiline ja toetusgrupp, sotsiaalsete ja vanemlike oskuste õppimine grupis, suhtlemistreeningud); individuaalne psühholoogiline (isiksuse areng, enesehinnang, pingetaluvus, rollikonfliktid (teismeline-lapsevanem), suhtlemisprobleemid jne.), sotsiaalnõustamine jne. Samuti hõlmab projekt "Emade klassi" käivitamist (kooli ja pereelu ühitamise metoodika väljatöötamine Vanalinna Hariduskolleegiumis koostöös MTÜ-ga CARITAS EESTI), ruumide kohandamist mis võimaldamaks koolis viibivate emade alla 3-aastaste väikelaste päevahoidu, personali valikut, koolitamise jms. võimaldamist alates septembrist 2007.

Ratas: ühistranspordirajad võiksid olla teist värvi
Tallinna endine keskerakondlasest linnapea ja riigikogu asespiiker Jüri Ratas leiab, et hoidmaks autojuhte tagasi ühissõidukitele mõeldud radadest, tuleks need erinevalt märgistada.
Ratas arutleb oma blogis, miks kasutavad autojuhid ühissõidukitele mõeldud radasid.
"Võib-olla ollakse juba unustanud liikluseeskirjad või ei olda veel harjutud suhteliselt uue asjaga. Ehk ei hoolita kaasliiklejatest ja ka politseist. Või mis veelgi hullem - arvatakse, et ollakse maailmanaba ja ei arvestata teistega. Nendega, kes kasutavad ühistransporti," kirjutab ta.
"Rohkem tähelepanu võiks olla suunatud ühistranspordiradadele. Inimesed jõuavad pikast suvest linna tagasi ja on puhanud. Info nendeni jõuab paremini," kutsub Ratas politseid üles.
Ratase arvates saaks ka linn omalt poolt probleemi lahendamisele kaasa aidata.
"Sellel aastal on küll Tallinn ilusasti joonitud, aga ehk peaks ühistranspordi rajad mõne teise värviga värvima. Jääb ta ju siis paremini silma," arvab endine linnapea.

Tuleval aastal saab Tallinnas mängida virtuaal-bowling'ut
Virtuaal-bowling nõuab tavapärasest vähem ruumi ning on odavam ülal pidada.
Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava nurgale kerkib tuleva aasta kevadeks kontorihoone, mille esimestele korrustele tulevad ka söögikoht ja spordisaal, kus muu hulgas saab esmakordselt Eestis mängida virtuaal-bowling'ut.
Ettevõte ILEC Evenor tellis Tartu maantee 43 hoone ümber-ehituse. Enne asusid seal vaiba- ja kangakauplused. Ümberehituse käigus tuleb kuuekorruselise maja keldrikorrusele parkla hoone töötajate jaoks, esimesele korrusele restoranid, teisele bowling ja piljard ning kolmandale moodne spordiklubi. Kolm ülemist korrust üürib firma välja aga büroopindadena.
ILEC Evenori juhatuse liikme Evelin Klimenko sõnul teeb tulevase koha eriliseks Eestis esimest korda tegutsema hakkav virtuaal-bowling. "Vituaal-bow-ling'us saavad näiteks lapsed endale mängides valida kergema raskusastme, et vanematega võrdselt mängida. Samuti hoiab see mäng ära kurikate kolina," rääkis Klimenko.

1 küsimus koolitoetuse kohta
Tallinn maksab esimese klassi õpilaste vanematele 5000 krooni suurust esmakordselt kooli mineva lapse toetust. Miks aga saavad kooliminejad selle kätte septembris, mitte näiteks augustis, kui koolitarvete ostmine on täies hoos?
Ljudmila Leius,
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekandeosakonna peaspetsialist:
"Tallinna volikogu 2005. aasta määrus näeb ette, et enne ei saa lapsele toetust maksta, kui tema nimi seisab direktori käskkirjaga kinnitatud Tallinna kooli nimekirjas. Nimekirjad aga valmivad septembris."

Linn võib taastada Tondi kadettide monumendi
Tallinna linnavalitsus hakkab uurima Eesti ühe suurejoonelisema, 1924. aasta detsembrimässu mahasurumisel hukkunud Tondi sõjakooli kadettide mälestussamba taastamise võimalusi.
Parteid üksmeelel
Ettepaneku monumendi taastamiseks Tondi endise sõjaväelinnaku maa-alal tegi juunis Tallinna linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon, kelle hinnangul peaks monumendi taastama Tallinna linn koostöös riigiga. Keskerakonna fraktsioon esitas samal volikogu istungil eelnõu, mis näeb ette moodustada monumendi taastamise võimaluste uurimiseks ajutine komisjon. Tallinna linnavalitsus kavatseb kolmapäeval toetada Keskerakonna eelnõu.

Täna võib selguda Vabaduse monumendi konkursi võidutöö
Vabaduse monumendi kavandite komisjon valib täna tõenäoliselt välja võidutöö ning teise ja kolmanda koha väärilised tööd.
Komisjoni esimees peapiiskop Andres Põder ütles, et enam kui 40-st laekunud võistlustööst valiti välja seitse komisjoni liikmetelt enim punkte saanud tööd. "Homme hommikul (täna -toim) on komisjoni istung, kus arutame just neid töid. Kui õnnestub, siis selgitame nende hulgast välja ka nii esimese, teise kui kolmanda koha pälviva töö," ütles Põder.
Võistlustööde taset iseloomustades ütles Põder, et sinna mahub väga erineva kvaliteediga töid. "Kuna ma ei ole olnud teistes analoogsetes žüriides, siis ei oska ma öelda, kas mõne teise võistlusega võrreldes on see tase parem või halvem," ütles Põder.

Tallinn korrastab laste mänguväljakuid
Esmaspäeval alustati Tallinnas laste mänguväljakutel amortiseerunud detailide väljavahetamist, et muuta need ohutumaks.
Esimestena saavad uue ilme Lasnamäe ja Pirita linnaosa mänguväljakud. Linnavalitsus laseb kokku 238 000 krooni eest korrastada Lasnamäel 14 ning Pirital kaheksa mänguväljakut.
Tallinna avalike mänguväljakute tehnilise hooldamisega tegeleb möödunud aasta 1. augustist kuni 2009. aasta 31. detsembrini OÜ Tiptiptap, kellega Tallinna keskkonnaamet sõlmis mänguväljakute korrastamise hankelepingu. Leping hõlmab kokku 200 mänguväljakut.
Lepingu järgi on Tallinn jagatud neljaks piirkonnaks, mille mänguväljakuid hooldab konkreetne hooldusmeeskond. Hooldajad peavad mänguväljakud kaks korda kuus üle vaatama. Kord aastas tuleb vahetada mängu-väljakute liivakastides ja turvaalustes olev liiv, värvida üle mänguväljaku inventari puidust osad ning kontrollida põhjalikult turvalisust.

Rudus Eesti avas Lagedil Eesti suurima betoonitehase
Täna avati Harjumaal Lagedil AS Rudus Eesti uus betoonitehas, mis on suurim Eestis.
Tehase tootlikkus on 100 kuupmeetrit kaubabetooni tunnis, planeeritud aastatoodang on umbes 100 000 kuupmeetrit, teatas Rudus Eesti.
"Tehase tootlikkus on kolm korda suurem kui meie vanal Lagedi tehasel," ütles Rudus Eesti juhatuse esimees Toomas Vainola.
Vainola sõnul on betooni nõudlus Eestis niipalju kasvanud, et ettevõttel nappis tootmisvõimsusest.
"Uus tehas võimaldab meil saata kiiremini välja suuri betooni koguseid, võimaldab toota rohkem eribetoone, seega - tugevdab meie positsiooni turul," sõnas Vainola.
Täielikult automatiseeritud tehases valmistab betooni neli töötajat. Koos transpordi ja teiste tugifunktsioonidega annab tehas tööd umbes 50 inimesele.

Eesti Raudtee veomahud on vähenenud kolmandiku võrra
Eesti Raudtee infrastruktuuril veeti juulis 2,5 miljonit tonni kaupu, mis on 35% vähem kui eelmise aasta juulis.
Võrreldes juuniga vähenesid mahud juulis 3,5 protsenti, teatas Eesti Raudtee.
Suurima kauba ehk nafta ja naftasaaduste maht ulatus juulis 1,55 miljoni tonnini, olles ligi 34% väiksem aastatagusest ajast. Masuudi vedu vähenes 23%, heledate naftasaaduste vedu aga ligi 50%.
Veomahult teiseks kaubaks tõusis kohalikes vedudes veetav põlevkivi, mille veomaht oli 0,25 miljonit tonni, ületades mullust mahtu 49%-ga.
Kivisütt veeti juulis kokku samuti 0,25 miljonit tonni, kuid mahud vähenesid üle 60% võrreldes eelmise aastaga. Väetisi veeti kokku 0,13 miljonit tonni, mis oli 38% vähem.
Veoliikide lõikes vähenesid juulis Eestisse tulevad veod ehk transiit ja import. Transiitvedude maht oli 1,85 miljonit tonni ehk 42% väiksem. Importvedudes liikus juulis 0,16 miljonit tonni ehk 51% vähem kaupu.

Vene Raudtee kõrvaldas masuudiveole seatud piirangud
Vene Raudtee on kauplejate sõnul kaotanud paar nädalat tagasi Eestisse tulevale masuudiveole seatud piirangu.
Vene naftafirmade ning Eestis asuvate terminalide esindajate kinnitusel taastusid raskekütuse vood Vene kolmest naftatöötlemistehasest eelmisel nädalal, paar nädalat pärast seda, kui raudteefirma andis mitteametliku käsu vähendada vedusid poole võrra, vahendab Moscow Times uudisteagentruuri Reuters.
"Paistab, et kõik (saadetised) liigub jälle, samas oleme teadmatuses, kui suured võimalused avanevad meil augustis, kuna mahtude osas pole (Vene poolelt) mingit kinnitust tulnud," rääkis ühe Eesti juhtiva terminali esindaja.
Vene Raudteed on pärast aprillisündmusi pidevalt seadnud takistusi Eestisse suunduvatele kaubavedudele. Kui varasemad piirangud on peatanud bensiini- ja naftaekspordi, pannes kerge kütuse liikidele keskendunud terminalid väga kehva olukorda, siis viimane piirang puudutas põhiliselt masuuti, mis on peamine ekspordiartikkel ning mille vedusid ei ole kuni juulini nii suures mahus vähendatud.

Töötuskindlustusmaksu laekus 308 miljonit krooni
Käesoleva aasta esimesel poolel laekus töötajatelt ja tööandjatelt kokku 308 miljonit krooni töötuskindlustusmakseid.
Investeerimistegevuse tulu ulatus 38 mln kroonini ning tootluseks kujunes 4,1 protsenti, mis on 0,6 protsendipunkti võrra suurem kui võrdlusindeks. 2007. aasta I poolaasta lõpuks oli töötukassa varade maht 2,67 mlrd krooni, teatas töötukassa esindaja.
2007. aasta I poolaastal määras töötukassa töötuskindlustushüvitise 2 949 isikule summas 55 miljonit krooni, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise 1 023 isikule summas 11 miljonit krooni ning tööandja maksejõuetushüvitise 514 inimesele summas 9 miljonit krooni. Sellele lisandus hüvitistelt makstav sotsiaalmaksukulu 14 miljonit krooni.
Töötukassa tegevuskulud olid 2007. aasta I poolaastal 7 mln krooni.

Mõisapidaja pani ainulaadse auto soolase hinnaga müüki
Vihula mõisa omanik on koos mõisaga hiljuti müüki pannud ka unikaalse auto, mida tehnikamuuseum endale ihkab.
Kuldses Börsis küsitakse 1927. aastal Prantsusmaal valmistatud ainulaadse punase Berliet' eest 350 000 krooni, mida asjatundjad peavad selgelt ülepakutud hinnaks, kirjutab Virumaa Teataja.
"Auto on müügis hinnaga, mis ületab kahekordselt maailmaturu hinnad. Pealegi on tegemist sellise hinnaga, mille puhul tekib oht, et auto viiakse Eestist ära," ütles tehnikamuuseumi projektijuht Rene Levoll, kes näeks Eestiga ajalooliselt tihedalt seotud autot hea meelega oma muuseumis.
Mõisaomanik Mikko Laaksonen aga väidab, et niisuguse auto eest võidakse oksjonil isegi miljonit pakkuda.
Tänavu aprillist on 40 miljoni krooniga müügis ka Vihula mõis.

Savisaar: kui mina oleksin peaminister, sellist olukorda poleks
Raudtee tagasiostmist dirigeerinud endise majandusministri Edgar Savisaare hinnangul ei oleks tema peaministriks oleku korral transiidikriisi tekkinud.
Eesti Raudtee on pool aastat pärast taasriigistamist olukorras, kus ta on Venemaa transiidiblokaadi tõttu lisaks investeeringute vähendamisele sunnitud ka töötajaid koondama, kirjutab Äripäev.
"Kui oleksin peaminister, siis sellist olukorda ei oleks," vastas Savisaar Äripäeva intervjuus küsimusele, kui tema oleks peaminister, mida konkreetselt tema selles olukorras teeks.
"Usun, et Eesti Raudteel on hea perspektiiv, ei usu ja ei soovita ka teil mustadesse stsenaariumidesse liialt uskuda, sealt on lihtne kukkuda musta masendusse. Millal lõpeb transiidiblokaad - küsige Ansipilt," ütles Savisaar.
Savisaar märkis, et kui riik ei oleks Eesti Raudtee aktsiaid tagasi ostnud, oleks need jõudnud mõne Vene firma omandusse. "Huvilisi oli ida poolt piisavalt," rääkis Savisaar.

Töötajate palgad tõusevad järgmiselgi aastal
Kuigi ettevõtjate kinnitusel on suurem tööjõupuudus leevendumas, jätkub kiire palgatõus ka järgmisel aastal, ulatudes mõnes ettevõttes koguni 30 protsendini.
Statistikaameti andmetel kasvas selle aasta esimeses kvartalis Eestis brutokuupalk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 20 protsenti, ulatudes 10 322 kroonini.
Erinevatest ettevõtetest öeldi Äripäevale, et sel aastal tõsteti palku üldiselt küll esimesel poolaastal, ent turusituatsioonist lähtudes on kavas eri ametikohtadel palku veelgi tõsta. Samuti on ettevõtteid, kus plaanitakse sügisel uut üldist palgatõusu.
Samas väideti mõnest ettevõttest, et tööjõudefitsiit on leevenemas ja seetõttu väheneb surve tõsta palka lihtsama töö eest. Seevastu vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele tõstab pigem spetsialistide palku.

Eestisse kerkib kanepi töötlemise tehas
Tooraine saab järgmise aasta lõpuks valmiv tehas 1500 hektarilt kanepipõldudelt.
OÜ Perfect Plant, mille omanikud on noored mehed Ago Siiner (25) ja Tarmo Tael (25), kavandab Eestisse tööstuskanepi tehast, kust käiks igal aastal läbi 12 000 tonni tööstuskanepi taimi.
Tööstuslik kanep narkomaanidele huvi ei tohiks pakkuda, sest narkootikumide valmistamiseks see ei sobi.
Taela ja Siineri sõnul saab ühelt hektarilt korjata kaheksa kuni kümme tonni kanepitaimi. Tootmishoone tööshoidmiseks on vaja kasvatada tööstuskanepit vähemalt 1500 hektaril, mille põldude ala on meil ka olemas, rääkis Tarmo Tael.
Sõidavad Saksamaale
Järgmisel nädalal sõidavad Tael ja Siiner Saksamaale koostööpartneritega kohtuma, et kinnitada viimased lepingud selle aasta saagi seemnemüügi osas ja viia lõpule kavandatava tehase plaanid. Investeeringu suurust ei soovi omanikud avalikustada.

Elcoteq tõi Tallinna tehasesse appi Ungari töölised
Kuna Eestis töötajaid napib, tõi Elcoteq suurtellimuse täitmiseks appi 100 ungarlast.
Samas on Elcoteq valmis töökohti pakkuma ka äsja Eesti Raudteest koondatud töötajaile.
Elcoteqi kommunikatsioonijuhi Jaanus Pautsi sõnul saaks firma Tallinnas tööd pakkuda rohkem kui sajale inimesele. "Vajame nii teenistujaid kui ka töölisi ning kõigile korraldatakse vastav väljaõpe," räägib Pauts. Eelkõige kasvab just sidevõrguseadmete tellimuste arv.
Pautsi sõnul on firma pidevalt valiku ees, kas loobuda kiirete suurtellimuste täitmisest või tuua vajalik kvalifitseeritud tööjõud väljastpoolt.
Leidmisega on kiire
"Püsitellimuste kõrval kasvab pidevalt ka lühiajaliste suurtellimuste hulk, seetõttu on lisatöötajate leidmisega kiire - tihti tuleb vajalikud sadakond töötajat leida kõigest kuu aja jooksul," selgitab Pauts. Eesti tööjõuturg, sealhulgas tööjõurendifirmad, ei suuda Pautsi hinnangul seda Elcoteqile pakkuda. "Seetõttu on meil korporatsioonisisese liikumisega juba piisavalt kogemusi," selgitab Pauts.

Eesti ja hollandi kunstnik avavad näituse "Elurõõm" 
Neljapäeval, 9. augustil kell 17 avatakse Tallinnas Hop galeriis Ingrid Alliku (Eesti) ja Charlotte Wilhelmina Moorrees'i (Holland) ühisnäitus "Elurõõm".
"Nii Ingrid Allik (sündinud 1958) kui ka Charlotte Wilhelmina Moorrees (sündinud 1967) on mõlemad keraamikud ja õppejõud. Samuti seob neid viie aastane intensiivne sõprus, armastus värvi, lillede-loomade, laste ja üldse elu vastu," ütles galerii esindaja Kristi Paap.
Suvisel koolivaheajal lasevad nad end vabaks ja kombineerivad savi kõrvale ohtralt ka teisi materjale.
"Kas tõesti võivad õndsad olla ainult vaimult vaesed? Kas rõõmustada saab see, kes midagi ei tea? Meie ei arva nii. Elurõõm kuulub kõigile!", kuulutavad Ingrid ja Charlotte.
Rõõmsameelsusest ja värvirikkusest pakatav näitus jääb avatuks 21. augustini.

Narva kunstigalerii korraldab disainiõpituba
Õpitoas nimega "Noorte õu" saavad osalejad arutleda linnadisaini teemadel ning end proovile panna linnaruumi kujundamisel - ideedest valminud maketid jäävad galeriisse näitusele.
Töötoa juhendajaks on Alina Korsmik, kes on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia ning viinud läbi mitmeid disainiõpitubasid mitmel pool Eestis, teatas Disainiaasta pressiesindaja.
Narva Kunstigaleriis on juba enam kui kuu aja jooksul olnud huvilistel võimalus tutvuda rändnäitusega "Disain tuleb külla" väljapanekuga.
Eesti disaini ülevaatenäitusel "Disain tuleb külla" jääb Narva Kunstigaleriisse avatuks 13. augustini. Rändnäitusel esitatakse näiteid toimivast koostööst tootja ja disaineri vahel, samuti ideedest, mis alles ootavad teostumist.

Vene kassahitt šokeerib julmusega
Berliini ja Cannes'i festival loobusid Vene ajakirjanduse andmetel mängufilmi "Last 200" näitamisest, sest pidasid linateose sisu ja pildikeelt liiga julmaks.
Filmidega "Vend 1" ja "Vend 2" Eestiski tuntuks saanud režissöör Aleksei Balabanov tahtis teha karmi filmi Nõukogude Liidu lõpust. Välja tuli jõhker film armastuskolmnurgast, kus kõik on nii hullult nihestatud ja vägivaldne, et Moskvas pole olnud harv juhus, et filmi vaadanud naised on kinost välja jooksnud.
Jutt käib Venemaa aasta kõige oodatumast mängufilmist "Last 200" ("Gruz 200"). Kui kuidagi üritada filmi kirjeldada, siis vägivald on seal jõhkram kui "Pulp Fictionis", kuid erinevalt Tarantino-filmistst on musta huumorit seejuures ainult näpuotsaga. "Last 200" tähistas Nõukogude ajal ning tähistab siiani Venemaal kirstu, millega tuuakse koju armeeteenistuses hukkunud nooruk. Kuna filmi tegevus toimub 1984. aasta teisel poolel, siis sel ajal tähendas "Last 200" tavaliselt Afganistanis hukkunut.

Eesti suveteater on aja jooksul näo kaotanud
Eesti suveteater on ringiga tagasi seal, kus 1990. aastate keskpaigas alustati, ning on vaid aja küsimus, kui see mõiste omandab taas negatiivse varjundi.
Suveteater on kaotanud erilisuse, sest on kasvanud mahult pea sama suureks kui tavahooaja teater, ning kui valida on nii palju, siis ei saa kõiki lavastusi suursündmusteks mängida.
Suveteatrist on tõesti saanud omaette kultuuritööstuse haru, nagu ütles ka Andres Laasik siinsamas ajalehes juuni lõpus. Kui vaadata eelmise aasta repertuaariteatrite publikuarve, siis järeldub, et üks korralikult väljamängitud suure saali suvelavastus toob rohkem publikut ja raha, kui muul hooajal kogu repertuaar ühe kuu jooksul saali suudab meelitada. Näiteks Ugala tüki "Kolm klaasikest kirsiviina" 6400 vaatajat moodustavad 12 protsenti teatri aastasest külastatavusest, Linnateatri "Kaev" 17 protsenti (10 200 vaatajat 61 400-st) ja eelmise suve edukaim, Nukuteatri "Romeo ja Julia" 31 protsenti (21 400 vaatajat 65 080-st).

Saku Suverull: rullsuusatajad, rammumehed, köisraudtee ja Rock Hotel
Nädalavahetusel toimuv 17. Saku Suverull pakub tippspordi kõrval ka meelelahutust.
Kui talvel on vähegi lund maas, ei saa Otepää külastajate vähesuse üle kurta. Suvel on sinna kanti sattumiseks vähem põh-just, välja arvatud üks augustikuine nädalavahetus, mil toimub iga-aastaseks traditsiooniks muutunud Saku Suverull ehk tippsuusatajate suvine rahvusvaheline rullsuusatamis-võistlus.
Tiheda võistlusprogrammi kõrval pakutakse publikule ka meelelahutuslikumat kõrval-programmi.
Nii on pärast reedese võistlusprogrammi lõppu publikul võimalik minna Otepää seiklusparki ja jälgida, kuidas prominendid võistu mööda seikluspargi pikimat köisraudteed Linnamäelt Neljakasemäele sõidavad. Korraldajate sõnul on tegemist meelelahutusliku sõu-võistlusega. Suurema kiiruse saavutamiseks võivad osalejad kasutada igasuguseid asendeid ja kanda spetsiaalseid riideid.

FC Levadia võitis Crvena Zvezdat 2: 1
Levadia võitis küll kohtumise Kadrioru staadionil, kuid kahe mängu kokkuvõttes pääseb tänu võõrsil löödud väravale edasi UEFA kolmandasse eelringi Belgradi Crvena Zvezda.
Eesti meister Tallinna FC Levadia kohtub täna UEFA Meistrite liiga teise eelringi raames Tallinnas Serbia klubiga Belgradi Crvena Zvezda. Esimese osakohtumise kaotas Levadia võõrsil 0: 1. Tallinnas on kohtumise skoor esimese poolaja järel 1: 1. Levadia sai 12. minutil hiilgava võimalus skoori avamiseks, kuid pea tühja värava ees lõi Vitali Leitan palli posti. 33. minutil kandsid meie meeskonna ponnistused edu.
Nurgalöögi ajal jäeti Deniss Malov karistusalas valveta ning kaitsja suunas palli vastaste väravavahi põrkest väravasse. Eduseisuga ei õnnestunud Levadial puhkama minna, sest 38. minutil lasti Igor Burzanovićil seis viigistada. Belgradis värava löönud Ognjen Koroman algatas kombinatsiooni, mille tulemusena anti parmalt poolt karistusalasse nõrk tsenderdus, Montenegro koondise ründaja Burzanović suunas palli maa põrkest värava ülanurka.

Eesti sõudjad pääsesid juunioride MM-il veerandfinaali
Valitsevad naiste paarisaeru kahepaadi noorte maailmameistrid Jevgenia Rõndina ja Kaisa Pajusalu tagasid Pekingis Shunyi olümpiakanalil alanud juunioride sõudmise maailmameistrivõistluste eelsõidus endale teise koha.
Esimesena veele tulnud Rõndina ja Pajusalu said eelsõidus aja 7.37, 47, tulles teisele kohale ning lunastades pääsu veerandfinaali, vahendab Sportnet.ee. Ajaga 7.21, 36 oli sõidu kiireimad sakslased Julia Lepke - Karina Bar.
Poiste ühepaadil oli stardis ka viljandlane Martin Neerot, kes mullusel tiitlivõistlustel oli 14. Oma eelsõidus sai Neerot ajaks 7.33, 07, mis andis teise koha ja pääsu veerandfinaali. Sõiduvõit kuulus hiinlasele Li Feile ajaga 7.27, 93.
Suurvõistluste debütandid poiste paarisaeru kahepaadil tallinlane Ronald Väli ja narvalane Jevgeni Lissovski olid oma eelsõidus neljandad ajaga 7.02, 48. Kiireimad olid selles sõidus hiinlased Han Wei - Zhong Xiaotao ajaga 6.41, 16. Eestlased jätkavad lohutussõidus.

Jahilaskmine: Tihvan sai 21. meistrikulla
Männiku lasketiirus nädalavahetusel peetud rahvusvahelisel võistlusel Beretta Estonian Open, mis oli ühtlasi suure sportingu Eesti meistrivõistlusteks sai täna 20. sünnipäeva pidav Veikko Tihvan juunioride arvestuses esikoha.
Oma 21. Eesti meistritiitli pälvinud Veikko Tihvan tabas 200-st võimalikust 153 märki ja edestas juunioride arvestuses lähimat konkurenti kolme tabamusega, meistritiitliga kaasnes auhinnana binokkel, vahendas Sportnet.ee.
Meeste võitja kogus 165 tabamust, Veikko Tihvan saavutas meeste arvestuses viienda koha.
Võistlusel osalesid Eesti, Soome, Leedu ja Ungari laskjad.
Eeloleval nädalavahetusel osaleb viimast aastat juunioride klassis võistlev Veikko Tihvan Soomes Finlandia Openil, kus tal on kaitsta eelmise aasta esikoht.

Kas tiitlikaitsja Fernando Alonso lahkub McLarenist? 
Briti veri on paksem kui vesi: Dennis eelistab säravat debütanti maailmameistrile.
Inglismaa The Times usaldab pealkirjas esitatud küsimusele vastata, kinnitades, et McLareni tiimi juht Ron Dennis on teatanud Alonsole, et too võib soovi korral pärast hooaja lõppu meeskonnast lahkuda.
Timesi allikas väidab, et Dennisel on kõrini nii Alonso kui ka tänavuse MM-sarja liidri Lewis Hamiltoni isekusest, kelle tuha all hõõgunud vimm lahvatas Ungari GP-l ägeda leegiga. Ka Alonso rõhutas pärast võistlust, et tema tulevik McLarenis pole selge.
Väidetavalt esitas Alonso koguni Dennisele ultimaatumi: kas tema või Hamilton? Ja Dennis eelistab tänavuse hooaja säravat debütanti Hamiltoni pärjatud maailmameistrile. Otsuse taga võib näha McLareni Briti tausta ja Suurbritannia firmade huve. Tõenäoliselt ei jätnud Dennis konsulteerimata ka meekonna Saksa-poolse mootoritarnija Mercedesega.

1 küsimus Raio Piirojale
"Kas kaalud tõsiselt Fredrikstadi lepingupakkumist, mis seoks su Norra klubiga kuni karjääri lõpuni?"
Vastab
Raio Piiroja
Eesti koondise kaitsja
Kaalun päris tugevasti. Päris valmis veel siiski ei ole lepingule kätt alla panema, kuigi võin öelda, et oleme allakirjutamisele suhteliselt lähedal.
Mõned pisiasjad on veel vaja kokku leppida. Olen klubi juhtidega kaks korda kohtunud. Ma arvan, et paar korda kohtume kindlasti veel, enne kui leping sõlmitud saab. Inglismaalt ega kusagilt mujalt ei ole praegu aga midagi kuulda olnud, täielik vaikus.

Poola jääb hätta EM-i staadioniehitusega
2012. aastal koos Ukrainaga jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi korraldav Poola ei pruugi kõiki vajalikke staadione mängude alguseks valmis saada, kirjutab Soccernet.
Itaalia ees EM-i korraldamise õiguse saanud Poola mureks on põhistaadioni valmimine Varssavisse. Idee järgi peaks see kerkima ühe vana vutistaadioni kohale, kus praegu pesitseb Euroopa suurim turg, kuid siiani pole suudetud otsustada, kas senine staadion tuleks kõigepealt lammutada või ehitada uus selle kõrvale.
Praegu näib üsna kahtlane seegi, kas nõutud ajaks saab valmis ka Gdanski staadion.
UEFA korraldusel peavad võistluspaikade staadionid olema valmis 2010. aasta keskpaigaks, kuid poolakad on praegu rahapuuduse tõttu ajapikendust palunud. Eelarves haigutab kolme miljardi zlotine auk (umbes 14 miljardit krooni - toim). Lisaks vajatakse raha ka oma senise valulapse, liikluse ja teede parandamiseks, mille jaoks on vaja leida 656 miljardit krooni.

Levadia vajab õnne, head päeva ja väravat
Täna kohtub Tallinna Levadia UEFA Meistrite liiga kordusmängus
Kuigi koduväljak peaks klassivahe Crvena Zvezdaga tasa tegema, ei alusta Levadia korduskohtumist puhtalt lehelt, vaid 0: 1 kaotusseisust. Edasipääsuks vajab kodumeeskond vähemalt kahte väravat, kui Zvezda peaks samuti võrku sahistama, siis juba kolme.
"Peame kohe suruma hakkama, sest meil on ju väravat vaja," ütles Levadia tippründaja Indrek Zelinski. "Kui me ei läheks väravat taga ajama, poleks mängul mõtet."
Poolkaitsja Tarmo Kinki arvates peaks kodumeeskond aga rohkem kontrarünnakutele panustama. "Mängime ikka kaitsest lähtuvalt. Ma ei näe põhjust surumiseks. Peame selja taga nulli hoidma ning küllap tekib eespool võimalusi," arvas Kink.

Dopingukahtlus jätab Lõssenko MM-ilt eemale
Dopingusüüdistuse alla sattunud vasaraheite maailmarekordiomanikku Tatjana Lõssenkot ei võeta Venemaa MM-koondisesse.
"Tema osalemine MM-võistlustel ei tule kõne alla," ütles Venemaa kergejõustikuliidu president Valentin Balahnitšev.
Lõssenko andis 9. mail võistlusvälisel kontrollimisel positiivse dopinguproovi. Pärast seda heitis ta 26. mail Sotšis maailmarekordi 78.61, mis tõstis 23-aastase venelanna MM-i peamiseks kullasoosikuks.
Vastuoluline dopinguaine
9. mail andis positiivse dopinguproovi ka Lõssenko treeningukaaslane, Euroopa juunioride meister Jekaterina Horoškihh. Mõlemad naised, keda juhendab Nikolai Beloborodov, eitavad dopingusüüdistust. Balahnitševi sõnul on vasaraheitjate saatus Venemaa kergejõustikuliidu distsiplinaarkomitee kätes. "Mõlemale sportlasele on palju küsimusi, uurimine kestab kaua," lausus komitee esimees Oleg Dmitrusenko.

Ain-Alar Juhanson treenib ameeriklase Jimmy Ricitello käe all
Täispika triatloni Eesti esinumbri eesmärk on endiselt kõrge koht Hawail.
Reedel taas Lanzarotele laagrisse sõitev triatleet Ain-Alar Juhanson treenib juba kolm kuud ameeriklase Jimmy Ricitello käe all. "Otsisin värskust ja uusi lahendusi," selgitas Juhanson, miks ta endise treeneri Jüri Käeni ameeriklase vastu vahetas. "Jüriga on pikk ja edukas tee läbi käidud, nüüd tuli edasi minna, vaja oli muutusi." Käeni käe all treenis Juhanson kaheksa aastat.
Ricitelloga lõi eestlane tugevama kontakti Arizona Ironmanil, kus teenis üheksanda kohaga pääsu maailma prestiižikaimale võistlusele Hawai Ironmen.
Jimmy on tunnustatud treener, kes on ise kõval tasemel võistelnud, näiteks läbinud täispika triatloni ajaga alla üheksa

MarkIT kuue kuu käive oli 155 miljonit krooni
Baltikumi suurima e-äri MarkIT esimese poolaasta konsolideeritud käive oli 155,4 miljonit krooni.
Eestis oli ettevõtte käive esimesel poolaastal 84,9 miljonit krooni võrreldes eelmise aasta sama perioodi 62,8 miljoni krooniga, teatas ettevõte.
Baltikumis oli ettevõtte käive 103 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodi 75,2 miljonilt kroonilt kasvas käive enam kui 35 protsenti. Tugevat kasvu näitas Läti, kus käive kasvas pea kaks korda. Eelmise aasta sama perioodi 6,76 miljonilt kroonilt käesoleval aastal 11,9 miljoni kroonini.
"Meie käibe kasv nii koduturul, kui ka uutel turgudel on olnud plaanipärane. Üllataja on Läti, kus oleme suutnud ootusi tugevalt ületada," lausus MarkIT müügijuht Lauri Haav.

RKAS otsib C. R. Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi rekonstrueerijat
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja riigihanke Viljandi C. R. Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi ehitustööde peatöövõtja leidmiseks.
9 092 ruutmeetri suurusest hoonekompleksist on plaanis rekonstrueerida 6 564 ruutmeetrit, millest 680 ruutmeetrit on juurdeehitus. Tööde lõppedes antakse koolipidajale üle nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav koolimaja, tagades sellega õpilastele kaasaegsed normidest ja seadustest tulenevad õppetingimised, teatas RKAS.
Täies mahus rekonstrueeritakse neljakorruseline õppekorpus, koos kõikide tehnosüsteemidega, välja arvatud keldrikorrus. Hoone soojustatakse ning teostatakse fassaaditööd.
Õppekorpusega külgnevale praegu kahekorruselisele vaheosale ehitatakse peale kolmas korrus, ning olemasolev hoone rekonstrueeritakse. Samuti renoveeritakse peasissepääs, koos pääsudega keldrikorrusel asuvasse garderoobi.

Hansapanga Rävala kontor taas avatud
Täna avati pärast põhjalikku ümberehitust taas Hansapanga Rävala kontori (Rävala 5) teenindussaal Tallinnas.
Uus teenindussaal on senisest avaram: esimesel korrusel saavad nii era- kui ka ärikliendid teha oma igapäevaseid pangatehinguid, samuti töötavad seal ärilaenuhaldurid ja ärikliendikonsultandid. Teisel korrusel pakutakse laenu- ja investeeringute nõustamist, teatas pank.
Kontoris on klientide käsutuses ka neli arvutit interneti-panga kasutamiseks ja mündilugemismasin.
Ööpäev läbi saab kasutada automaate sularaha sissemaksmiseks ja väljavõtmiseks, samuti makseautomaati ülekannete tegemiseks.
Pangas käimise muudab mugavaks ka teenindussaalis asuv mängunurk lastele ning Wayne's Coffee kohvik.
Rävala kontor on lahti E-R 9-18 ja L 10-15.

Sakret investeerib Leetu 125 miljonit
Ehitusmaterjalide tootja Sakret investeerib 125 miljonit krooni ja rajab Leetu Skandinaavia ning Baltikumi suurima ehituslike kuivsegude tehase.
Sakreti Baltikumi äriüksuse direktori Andris Vanagsi sõnul alustati ehitustöödega juulis. Tehase nurgakivi pannakse septembri alguses ja tehas valmib 2008. aasta suvel, teatas Sakret.
Vanagsi kinnitusel on Leetu rajatava tehase võimsus 250 000 tonni ehituslikke kuivsegusid aastas. Teist nii suurt tehast tema sõnul Baltikumis ja Skandinaavias ei ole.
Juuli keskel Eestis Mäo ristis avatud Sakreti tehase aastavõimsus on 150 000 ja Läti tehasel 110 000 tonni ehituslikke kuivsegusid. Mäo tehases valminud tooteid on praeguseks eksporditud Norrasse, Soome, Lätti.
Vanagsi sõnul on Sakreti eesmärk tõusta omas valdkonnas juhtivale positsioonile kõigis kolmes Balti riigis ning laieneda uutele turgudele. Sakret Euroopa on andnud Sakreti Baltikumi-ärile õiguse varustada Sakreti toodanguga Skandinaavia riike ning piirkondi nagu Venemaa loodeosa, Kaliningrad, Valgevene. Sakreti Eesti, Läti ja Leedu tehase omanikering on sama.

If teenis esimese poolaastaga 104 miljonit krooni kasumit
Selle aasta esimeses pooles teenis If Eesti Kindlustus 104 miljonit krooni kasumit, mis on 55% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
"If Eesti Kindlustuse kasum on märkimisväärselt suurenenud tänu äriprotsesside pideva tõhustamisega saavutatud kuluefektiivsuse paranemisele ja investeerimisportfelli positiivsele tootlusele," ütles If Eesti Kindlustuse finantsdirektor Tanel Talme ettevõtte teates. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on seltsi kulusuhtarv alanenud 24,1 protsendilt 22,7 protsendile ning investeerimisportfelli kasum kasvanud 22 miljoni kroonini eelmise aasta 11 miljoni krooniselt kahjumilt.
Esimesel poolaastal kogus If Eesti Kindlustus 632 miljoit krooni kindlustusmakseid olles sellega jätkuvalt Eesti kindlustusturu liider. Seltsi kindlustusportfell kasvab eelmiste aastatega võrreldes peamiselt uute klienditeeninduspunktide loomise, infotelefoni 1211 ja interneti kui müügikanali populaarsuse kasvust tingituna.

Estonian Airi president BørgeThornbech: uus äristrateegia toob ettevõttele edu
Mullu pea 60 miljonit kahjumit teeninud rahvusliku lennukompanii presidendi BørgeThornbechi hinnangul oli möödunud aasta täis ettenägematuid ebaõnnestumisi.
Teated Estonian Airi lendude hilinemisest ja avariidest on muutunud harjumuspäraseks. Miks?
Eelmine aasta oli erakorraline. Meil pole olnud mitte kunagi nii palju tehnilisi rikkeid. Näiteks tabas meid kaks mootoririket, üks õnneks maa peal, teine õhus. Kuid õnneks saab lennuk lennata ka ühe mootoriga. Paaril korral sattusid meie lennukid maapealsete teenistuste põhjustatud avariidesse. Näiteks põrkas Boeing kokku teda transportiva puksiiriga, mis põhjustas lennuki kerele suuri kahjustusi.
Kuna õnnetuste puhul on peamiseks põhjuseks inimfaktor, kutsusime Boeingu esindajad meie protseduure kontrollima. Selgus, et kõik oli OK. Kaalume võimalusi selliseid kontrolle sagedamini korraldada, näiteks kaks ja enam korda aastas senise ühe korra asemel.

Rahvusvaheline valuutafond peab Eesti eelarvepoliitikat jätkusuutmatuks
IMF prognoosib juulikuu lõpupäevil avaldatud uuringus*, et veerandsajandiga aeglustub Eesti majanduskasv keskmiselt 1,6 protsendini aastas.
Lihtne arvutus näitab, et kui rahvusvahelise valuutafondi (IMF) tulevikunägemus peaks tõeks saama, saavutaks Eesti EL-i vanade liikmesmaade keskmise sisemajanduse kogutoodangu (SKT) inimese kohta 2020-ndate lõpuaastail. Seda üpris meelevaldsel eeldusel, et 15 vana liikmesriigi majandus kasvab tulevikus keskmiselt kaks protsenti aastas.
IMF-i uuringu põhieesmärgiks aga on selgitada välja, kas Eesti praegune eelarvepoliitika osutub kohaseks ka siis, kui rahvastiku vananemine on tööjõudu veerandi võrra vähendanud, pensionäride hulka aga oluliselt paisutanud.
IMF-i prognoos põhineb ÜRO koostatud Eesti rahvastikuprojektsioonil, mille järgi kasvab oodatav eluiga selles ajavahemikus seitsme-kaheksa aasta võrra ja kõige suuremaks vanuserühmaks kujuneb 60-64 eluaastat praeguse 15-19 asemel. Tööealine elanikkond peaks sajandi keskpaigaks vähenema 27% ja vanurite hulk kerkima 30% võrra. Kui tööhõive kasvuks eeldada selle aja jooksul kolm protsendipunkti, ootab ees tööjõu pakkumise kahanemine 25% võrra. Eeldatakse ka, et säilib praegune olukord, kus pensionid suurenevad palkadest nobedamini, kuid käärid kasvukiiruste vahel ahenevad. Säärasel juhul kasvaks pensioni- ja tervishoiukulutused sajandi keskpaigaks 6,5% võrra SKT-st.

Venelased hävitavad musta kalamarja
Venelased hävitavad tuurakalade röövpüügi lõpetamiseks kogu püütud musta kalamarja.
Eestis müüdava kalamarja hinda venelaste aktsioon tõenäoliselt ei mõjuta, sest siinsed kauplused ostavad seda delikatessi Euroopast. Eelmisel nädalal kehtima hakanud loomariigi seadus kohustab hävitama kogu salaküttidelt konfiskeeritud musta kalamarja, kirjutab Venemaa juhtiv majandusleht Kommersant. Juba mitu aastat kauplevad kõik restoranid ja kauplused üksnes röövpüütud musta kalamarjaga, sest 2003. aastal keelati Venemaal tuuraliste püüdmine. Kuid riik konfiskeeris seni kalamarja kurjategijatelt ja suunas selle müüki.
Must kalamari, mille kilo maksab Moskva kallites restoranides ja kauplustes praegu ligi 15 000 krooni, peaks nüüd täielikult müügist kaduma. Samal ajal ennustavad Vene analüütikud ligi 50-protsendist hinnatõusu.

Matti Nykänen teeb Tallinna oma pubi
Soome suusahüppekuulsus, olümpiavõitja Matti Nykänen teeb
Eestis Nykäneni esindav Sten-Erik Jantson, kes korraldas ka Nykäneni Eesti kontserdid, ütleb, et praegu otsitakse Tallinna kesklinnas sobivat kohta. "Kui kõik läheb plaanitult, peaks pubi selle aasta jooksul avatama." Stiililt on tegu spordipubiga, ehitud Nykäneni pikast spordikarjäärist pärit rekvisiitidega, seal saab napsu võtta ja süüa. Vähemalt osa roogadest tuleb ka hiljuti Soomes ilmunud Nykäneni kokaraamatust.
Matti Nykänen on neljakordne olümpiavõitja ja viiekordne maailmameister suusahüpetes, oma ala kõigi aegade parim. Spordijärgses elus on mees aga kuulsust kogunud skandaalidega, mitmete abieludega ja alkoholiprobleemiga. 2006. aastal valmis Soomes Nykäneni elukäigul põhinev hittfilm "Matti". Praegu tegeleb Nykänen eelkõige muusikaga. Ta on välja andnud kolm plaati ja teeb iga kuu kümmekond kontserti, küsides esinemistasuks 7000-8000 eurot (110 000-125 000 krooni) kord.

Norra mundrid õmmeldakse Eestis
Norra mundrid ja rahvariided õmmeldakse kvaliteetse ja odava tööjõu pärast Eestis.
Maikuus Valgamaal Hummulis Astra õmblustöökoja ostnud Norra firma Texpro Holding alustab sügisel lennuväe jopede tootmist Norra kaitseväele, ütles ettevõtte tegevjuht Tiiu Voitk.
Astra kuulus varem Voitkile, kes müüs ettevõtte maha Norra ettevõtte Protex poolt Eestisse asutatud firmale. "Praegu lõpetame vanade klientide tellimusi, kuid siis hakkavad nii disain kui ka tellimused meile Norrast tulema," selgitas Voitk.
Hummulis hakatakse lisaks mundritele tootma ka Norra rahvuslikke rõivaid, mis sarnanevad päris rahvarõivastega, kuid pole nii hinnalised.
Norra õmblusettevõte Solhjell tõi eelmisel aastal rahvariiete tootmise Tallinna Marati hoonesse. "Rahvarõivad nõuavad väga kõrget kvaliteeti, kuid Norras on nende tootmine liiga kallis," ütles ettevõtte juht Inger Siri Strand. "Eesti rahvarõivaste tootmisel kasutatakse sarnast tehnikat, mistõttu on siin head meistrid ja logistika käepärast võtta."

Väiketootja ootab maitsestatud hallitusjuustudele peatset edu
Eesti ainus hallitusjuustuvabrik kahekordistab tänavu toodangumahtu ja uuendab tootevalikut.
Neli aasta tagasi nullist alustanud OÜ Luke Farmimeierei kavatseb tänavu eestlaste toidulauale tuua 16 tonni hallitusjuustu. See on kaks korda rohkem, kui tootis Nõo vallas Luke külas asuv pere-ettevõte eelmisel aastal. Augustis peaks juustutehase omaniku Aigar Breti sõnul müüki jõudma lisaks tavapärasele sini- ja valgehallitusjuustule ka maitsestatud hallitusjuustud.
Toodangu mahu kasv ja turu laienemine lisaks Rimile, Selverile, Maksimarketile ja Stockmannile ka teistesse kaubanduskettidesse ning väiksematesse kauplustesse eeldab hallitusjuustule uut pakendit koos korraliku etiketiga. Breti selgitust mööda hakkab juustutehas kauplustesse saatma fikseeritud kaaluga ja väikese sõela abil pätsikujulist hallitusjuustu. "Senisest suuremat rõhku tahame panna lisaks pakendi kujundusele ka oma toodangu degusteerimisele," selgitas Brett.

BÜROKRAATIA: EL piirab lähisugulaste äritegevust
Õigusaktides on ikka hulgaliselt nõudeid ja piiranguid. Ühed on rohkem, teised vähem põhjendatud.
Üheks absurdsemaks nõudeks võib pidada EL-i struktuurivahendite jagamiseks koostatud toetusmeetmete määrustes FIE-st taotlejale kehtestatud nõuet. Nimelt ei tohi lisaks toetuse taotlejast FIE-le temaga seotud isik tegutseda FIE-na samal tegevusalal ja samas asukohas, omada osalust või kuuluda juhtorgani koosseisu teise samal tegevusalal ja samas asukohas tegutseva juriidilise isikuna.
See tähendab, et nõudeid ei kehtestata mitte toetuse taotlejele, vaid otseseid keelde seatakse paljudele teistele isikutele. Seotud isikule kehtestatud tegevus- ja omandipiirang tähendab, et toetuse taotleja abikaasal, lapsel või vanemal, õel või vennal, samuti nende lastel ja ka abikaasa õel või vennal ja paljudel teistel isikutel keelatakse FIE-na tegutsemine, mõne ettevõtte aktsiate või osade omamine, samuti äriühingute juhatusse ja nõukogusse kuulumine. Mis on aga tegelik põhjus, miks ei tohiks näiteks toetust taotleva ehitajast FIE abikaasa vennal või õel olla samal ajal mõne ehitusettevõtte, aktsiaid, teadis ilmselt ainult selle sätte koostaja.

JURISTI ABI: Nõuete rahuldamine pankroti korral
Kuidas ning millises järjekorras võlausaldajate nõuded rahuldatakse?
Võlausaldajate nõuete rahuldamist käsitleb pankrotiseadus, mille järgi on enamik võlausaldajate nõudeid võrdse tähtsusega ning seega ei tasu karta, et näiteks maksunõue saab suuremas ulatuses rahuldatud kui kaupleja nõue tarnitud kaupade eest tasumiseks. Kui vara jätkub, makstakse kõigile, kui ei jätku, ei maksta. Kui jätkub vaid osaliselt, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõuete suurusega (protsent nõude suurusest).
Kindlasti tuleb aga arvestada, et enne pankrotivõlausaldajate (võlg tekkinud enne pankroti väljakuulutamist) nõuete rahuldamist kaetakse pankrotivarast veel mitmeid pankrotiga seotud nõudeid. Näiteks kuuluvad siia nõuded, mis tulenevad tagasivõitmise tagajärgedest ning pankrotimenetluse ajal võlgniku majandustegevuse jätkamisest, samuti halduri tasu ja kulutuste hüvitamine. Seega võib tekkida olukord, kus võlgniku varast jätkub ainult pankrotimenetluse kulude katmiseks.

Miks ta toru ära pani? 
Mobiilsideoperaatorid teatavad üksteise võidu, mitu uut masti keegi on üles pannud ning kuidas tänu sellele on levi pidevalt ja märgatavalt paranenud. Ongi.
Ometi on viimastel kuudel klientide kaudu jõudnud ajakirjandusse nurinat, nagu oleks levi kvaliteet läinud kohati isegi halvemaks. Paradoks on selles, et õigus on nii operaatoritel kui ka klientidel.
Levi on nii operaatori valikul kui ka selle vahetamisel üks kaalukamaid argumente. Kui levi kvaliteet läheb paremaks, võtavad inimesed seda iseenesestmõistetavalt. Kui levi kvaliteet halveneb, ärritab see kõiki kliente. Trammiga levialasse ei ole enam keegi nõus sõitma. Ja polegi vaja.
Üle-eestiline 2G-võrk on väga hea ning kuigi operaatorid seda endiselt tihendavad, on 2G saatus (ja mitte väga kauges tulevikus) muutuda ajalooks. Praeguste levihäirete üheks põhjuseks on 3G-võrkude arendamise algus, mis annab mõningaid "tagasilööke" levi kvaliteedis. Klient tunnetab kvaliteedi halvenemist, sest ta on harjunud parema, 2G kvaliteediga, kuid on samal ajal järjest rohkem alles arenevas 3G-võrgus. 3G-telefonide omanike arv on kasvanud kiiremini kui levi ulatus ja kvaliteet.

Kes võtavad populaarsust koguvate iPodi-de müügitulult koore? 
Kolme California ülikooli teaduri uuring* seadis eesmärgiks välja selgitada, kuidas ühe konkreetse seadme puhul jaguneb sellelt teenitav tulu.
Tooteks valisid nad iPodi, mille müüja Apple ei valmista ühtegi selle komponenti ning tellib ka lõppkooste allhankijalt.
Seda, kui palju mõne elektroonikatoote detailid tegelikult maksavad, on äärmiselt keeruline selgeks teha, sest allhankijate tarneleping sisaldab harilikult ka klauslit, mis keelab hinna paljastamise. Suure osa elektroonikatoodete puhul saab aga selle sektori analüüsiga tegelevatelt firmadelt teada komponentide nimekirja ja nende tehasehinna. Sama teed läksid ka California ülikooli teadlased, kes hankisid firmalt Portelligent erinevate iPodi mudelite koostisosade loetelud. Neist valisid nad välja ühe, oktoobris 2005 müüki tulnud 30GB kõvakettaga Video iPodi. Selle komponendid maksid 2005. aastal hinnanguliselt 144,40 dollarit (1630 krooni).

Sajad tuhanded miljonärid on oma raha paigutanud heategevusse
Moodsatele miljonäridele rahast enam ei piisa, nad tahavad sellega ka maailma parandada.
Maailmas on umbes seitsme Eesti jagu dollarimiljonäre, neist peaaegu ühe Eesti jagu on pannud osa oma varast filantroopia teenistusse. Täpsemalt: dollarimiljonäre on Capgemini ja Merrill Lynchi tänavuse maailma rikkuse raporti (World Wealth Report 2007) andmetel 9,5 miljonit, kellest 11% panustab heategevusse.
Just nimelt panustab, sest moodne miljonär - nõnda kinnitavad raporti autorid - ei rahuldu oma vara järeltulevatele põlvedele passiivse pärandamisega, vaid tahab selle abil aktiivselt maailma parandada, "maksimeerida vara sotsiaalset tootlust".
Näiteks Bill ja Melinda Gates on loonud rohkem kui 33 miljardi dollari suuruse fondi globaalsete tervishoiuprobleemide lahendamiseks, Warren Buffett kavatseb anda ligikaudu 37 miljardit dollarit viiele erinevale heategevusfondile ja ekstsentriline Briti miljardär Richard Branson on lubanud investeerida oma lennu- ja raudteefirmade tulevaste aastate kasumi kliimasoojenemise vastu võitlemiseks.

Perefirmade omanikud teevad aina sagedamini pärusvara rahaks
Tehingute seni viimaseks lüliks on Dow Jonesi minek Rupert Murdochi News Corporationi kätte.
Mõne viimase kuu jooksul on Ameerikas üle võetud hulk ettevõtteid, kus asutaja perekonnale kuulus märkimisväärne osa. Juulis nõustus Hilton - majutushiiglane, millele Conrad Hilton pani 1919. aastal aluse väikese Texase hotelliga - suletud fondide kontserni Blackstone 26 miljardi dollarilise pakkumisega. Aprillis müüdi Tribune (millele kuuluvad ajalehed Chicago Tribune ja Los Angeles Times) 8,2 miljardi dollari eest kinnisvaramagnaadile Sam Zell. See oli kulminatsiooniks protsessile, mis algas mullu, kui perekond Chandler hakkas muutusi igatsema.
Isegi Fordid, üks Ameerika ettevõtlusaristokraatia tugisambaid, kutsusid oma viimasele iga-aastasele kokkusaamisele investeerimispankuri, et too annaks nõu, kas nad peaksid edaspidigi toetama raskustes autotootjat, mis kannab nende nime.

NÄDALA TEGIJA: Palts ja Peek võitsid maksuametit
Möödunud nädalal sai lõpu aastaid kestnud maksuvaidlus, kus maksu- ja tolliamet nõudis kunagise AS Levicomi aktsionäridelt Tõnis Paltsilt ja Toomas Peegilt enam kui 25 miljonit krooni tulumaksu.
Maksuamet leidis nimelt, et aktsiaid Rootsi ettevõtjale Tele2 AB võõrandades püüti Hollandis ja Hollandi Antillidel asuvate offshore-firmade kaudu hoiduda kõrvale tulumaksu tasumisest.
Ringkonnakohus asus oma otsuses seisukohale, et tehingud ei olnud tehtud maksudest kõrvalehoidumiseks, vaid aktsiate koondamine välismaisesse äriühingusse oli majanduslikult põhjendatud.
Tõnis Palts leidis, et ringkonnakohtu otsusega sai ära hoitud kõiki Eesti ettevõtjaid ja eraisikust maksumaksjaid ähvardanud ohtlik pretsedent. Selle pretsedendi alusel oleks maksuamet Paltsi sõnul võinud lõpuks praktiliselt igasuguse ettevõtte tulu lugeda eraisiku tuluks, olenemata majandustegevuse sisust ja olemusest.

NÄDALA TEGU: Ekspress Grupp sõlmis suurima meediatehingu Baltikumis
Meediakontsern Ekspress Grupp ostis möödunud nädalal infokataloogide kirjastajalt Interinfo Baltic ligi 846 miljoni krooni eest Baltimaades ja Ukrainas tegutseva internetiportaali Delfi. Kui konkurendid leidsid, et hind on üle mõistuse suur ja kunagine portaali omanik Allan Martinson nimetas oma toonast otsust Delfi 81 miljoni krooniga norrakatele loovutada suurimaks veaks, pidasid nii Ekspress Grupi juhid kui ka mõned analüütikud makstud hinda põhjendatuks.
Tehinguks võetud 671 miljoni kroonine laen moodustab ostuhinnast umbes 80%. Delfi ostuga loodab Luik kasu lõigata just internetituru kiirest arengust Baltimaades ja Ukrainas. "Tehinguga anname investoritele seda, mida me neile oleme lubanud - nüüd oleme tõesti ülebaltiline meediagrupp ja Delfi ostuga siseneme jõuliselt internetimeedia turule," lausus Luik. Ekspress Grupi aktsia tõusis vahetult pärast tehingust teatamist 4,4 protsenti ja maksis 92,31 krooni.

Kunst kõrgelt lennata
Estonian Airi kliendid said Stockholmis vintsutada ", "Estonian Airi lennuk põrkas kokku linnuga", "Estonian Airi lennuki vigastus muutis lennugraafikut", "Estonian Air: ärajäänud lendude puhul kehtib" Kes ees, see mees "süsteem", "Estonian
Airi lendudel läheb kaotsi umbes iga sajanda inimese pagas". Need on vaid mõned näited pealkirjadest, mis viimase aasta jooksul Estonian Airist on ilmunud.
Rahvusliku lennukompanii taanlasest president tõdeb Ärilehele antud intervjuus, et selja taga on halb aasta, täis ootamatusi.
Tõepoolest - selleks, et ette näha kokkupõrkeid linnuga või lennukit transportinud puksiiriga, lisaks äpardusi kummagagi mootoritest, peaks ettevõte palkama hiromandi. Õnneks pole küll midagi sellist juhtunud, mis reisijate turvalisuse ohtu seaks. Samas mõte, et selle lennufirma kätte usaldan ma reisides oma elu, teeb sisetunde pisut kõhedaks küll.

ÄRIIDEE: Tõsielusõu "Koduvahetus" - võimalus igaühe kodusse
Kes teie kodus Nõmmel eelmisel nädalal ringi sebis? Ise pidite ju kaheks nädalaks Hispaaniasse sõitma? ei suuda peretuttavad uudishimu tagasi hoida. "Olimegi, ainult et meie kodus elas samal ajal Hispaania perekond. Väike koduvahetus või nii," teatab pereisa Andrus.
Süsteem, kuidas seaduslikult kodust kodusse reisida, on lihtne ja loogiline: erinevatel internetilehekülgedel saab 700-1500 kroonini ulatuva aastatasu eest osta huvitava puhkuseelamuse. Internetiportaalide äriidee seisneb seega vahendustasu teenimises. Kliente rõõmustab omakorda vastavasisuline andmebaas, mis reisil olles majutuskulud nullis hoiab.
"Lepid majaomanikust perekonnaga ajad kokku - nemad elavad tasuta meil, meie neil. Kõik toimub samal ajal," toob koduvahetusega tuttav perekond Vaikmaa Homelink.ee leheküljel näite, kuidas nad eelmisel aastal kümme päeva Inglismaal Oxfordi lähistel Witneys elasid. "Ka meie pisike ja armas Inglismaa kodu 100-aastases majas ning naeratavad naabrid meeldisid meile väga. Loomulikult leidsime eest hulgaliselt infomaterjali vaatamisväärsuste ja kodu enda kohta," toovad kogemustega koduvahetajad välja äriideena loodud portaalide mõtte, mis lisaks kodusele olemisele hotellist motelli rändava turisti asemel ka tegeliku eluga parema kokkupuute annab.

Kiviõli Keemiatööstus hakkab uues tehases põlevkivist diislikütust tegema
Järgmisel aastal avatav uus diislitehas suudab täisvõimsusel katta ligi 40% Eesti vajadusest.
"Tootmine peaks algama järgmise aasta septembris," ütleb keemiatööstuse juhatuse nõunik Nikolai Kutašov. Praegu projekteeritakse tehast ja valmistatakse ehitusplatsi ette. Uus tehas tuleb samale territooriumile, kus praegu toodetakse põlevkiviõli. Esimeses etapis on toodangumaht 130 000-140 000 tonni, täisvõimsusel 200 000 tonni aastas. "Investeeringu suurust ma öelda ei saa, kuid see on suur, uskuge mind," räägib Kutašov.
Käive üle miljardi krooni
Praegu toodab Kiviõli Keemiatööstus põlevkivist tehtud põlevkiviõli. Eelmisel aastal teeniti 273 miljoni kroonise käibe juures 47 miljonit krooni kasumit. Diisli tootmisega loodetakse aga käivet kasvatada mitu korda, kõvasti üle miljardi krooni. Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus kasvab nõudlus diisli järele kiiresti, seda suuresti bensiini arvelt. Autopaaki Kiviõlis toodetud kütust esimese hooga siiski valada ei saa. "Alguses vastab diisel endisele Nõukogude standardile ja turustame seda kerge kütteõli nime all," ütles Kutašov. Aasta jooksul aga soovitakse hakata toodangut väävlist puhastama, et seda saaks ka Euroopa Liidu normide järgi diislikütusena müüa. Kutašovi sõnul on nad kütusetootmise tehnoloogia ise koostöös Vene teadlastega välja töötanud. Moodsas ja täielikult automatiseeritud tehases hakkab tööle 21 inimest.

Eestis populaarsust kasvatavat internetiäri läbikukkumine ei ähvarda
Pärast 846 miljoni krooni eest internetifirma Delfi ostmist Ekspress Grupi poolt heidab Ärileht pilgu ülejäänud veebiäri olukorrale.
Aegade jooksul on Eestis ilmavalgust näinud hulgaliselt igasuguseid internetilehekülgi. Mõni on alustanud tagasihoidlikumalt, mõni kärarikkamalt, osa püsima, osa kängu jäänud. Samas ei saa suuri läbikukkumisi Eesti internetiäride seas välja tuua, sest selleks, et midagi võiks põrumiseks nimetada, peaks ka algne rahasüst arvestatav olema. Eestis selliseid näiteid polegi. Tarkvarafirma Codehoop juht Ahti Kitsik kirjeldab tüüpilise siinse internetifirma algust sõnadega: "Kõik hakkab suhteliselt odavast nikerdamisest pihta."
TNS Emori koostatud veebilehtede külastatavuse läinudnädalase liiderkolmiku esimene ja viimane - vastavalt www.neti.ee ja www.hot.ee - kuuluvad Elionile. Nende vahele jääb Delfi. Esikümnesse kuuluvad veel Eesti kolme suurema päevalehe online-väljaanded ning Modern Times Group MTG AB meiliteenust pakkuv www.mail.ee, selle lõpetab Postimehe kontsernile kuuluv kõmu-uudistesait www.elu24.ee. Nende sekka aga mahub kaks kodumaist puhtalt internetil põhinevat äriettevõtet - www.auto24.ee ja www.ilm.ee.

Estonian Air kaalub Tartu lennuliini avamist
Estonian Air asutas propellerlennukite ettevõtte, mis kavandab lende Skandinaavia maadesse nii Tartust kui ka Saaremaalt.
Kaks 33-kohalist turbopropellerlennukit SAAB-340 asuvad juba septembrikuus eestlasi lähinaabrite juurde vedama, kinnitas AS-i Estonian Air Regional juht Rait Kalda. "Meil on valida 23 võimaliku sihtkoha vahel," ütles Kalda.
Väikelennuki reis tasub ennast ära, kui pardale koguneb üle paarikümne reisija.
Estonian Air hakkab propellerlennukitega lendama Põhjamaadesse Saaremaalt, kuid tõenäoliselt ka Tartust.
Kõne all seisab samuti Tartu-Tallinna lennuliini avamine, mida praegu takistab tehniliste seadmete puudumine. Ettevõtjatele ja Tartu ülikooli külastavatele teadlastele suunatud liini pileti hind võib kujuneda 400-700 krooni suuruseks. Liin pakub lisamugavust ennekõike neile tartlastele, kes soovivad Tallinnas mõnele välisriiki suunduvale lennule ümber istuda.

Kõik aktsionärid vannuvad Estonian Airile truudust
Estonian Air otsib mullusest hiigelkahjumist väljapääsu uute liinide avamisest Baltimere äärsetesse linnadesse.
Estonian Air läheb Boeingutelt üle väikelennukitele, et pakkuda reisijatele senisest rohkem sihtpunkte Balti mere äärsetesse linnadesse ja Euroopasse.
"Meie sihtkohtadeks saavad Tallinnast 1-1,5 tunni lennukaugusel asuvad linnad," ütles ettevõtte president Børge Thornbech.
Aastatel 2009-2012 kolmekordistab Estonian Air oma lennukiparki. Kasutusele võetakse kuni viis 70-kohalist reaktiivlennukit ja kuni kaheksa 33-kohalist turbopropellerlennukit. Senisest kuuest Boeingust jääb rivisse vaid kolm või neli.
Otsuse valida uus äristrateegia tingis Estonian Airi mullune ligi 60 miljoni krooni suurune kahjum. Turu ekslik hindamine, kütusehindade hüppeline tõus, ettevõtte lennukeid tabanud ebatavalised avariid ja õnnetused läksid kokku maksma ligi 200 miljonit krooni.

Coca-Cola väärtus langeb
Kuigi 2007. aasta 100 mõjukama kaubamärgi esikohal troonib jätkuvalt Coca-Cola, on brändi väärtus mullusega võrreldes kahanenud 3%, 65 miljonile dollarile.
Languse põhjuseks võib pidada seda, et lääne tarbijad eelistavad karastusjookidele üha enam teisi alternatiive. Samas ei suuda Coke Zero võistelda nii edukalt, kui oodati.
Microsoft võlgneb oma teise koha suurel määral uuele operatsioonisüsteemile Windows Vista ning mängukonsoolile Xbox. Kolmandat kohta hoiab IBM.
Esikümnes tervikuna suuri muudatusi ei esine, suurima languse - viiendalt kohalt seitsmendaks - tegi läbi Intel. Esikümnesse mahuvad veel General Electric, Nokia, Toyota, McDonald's, Disney ja Mercedes Benz.

Sinivetikaid võidakse hakata kasutama energiatootmises
Soome teadlased uurivad võimalusi, kuidas rakendada sinivetikaid energiatootmises.
Teemaga pikalt tegelenud mikrobioloogi, Helsingi ülikooli professori Kaarina Sivoneni sõnul on potentsiaalselt kaks võimalust. Esimene oleks sinivetikate kasutamine biokütuste toorainena, nagu mitme teisegi taime puhul. Teine ja huvitavam uurimissuund tuleneb asjaolust, et mitmed sinivetikaliigid seovad õhulämmastiku ja selle protsessi käigus eritavad n-ö kõrvalproduktina vesinikku. Vesinik on aga üks puhtamaid kütuseid, mille võimalikud kasutusalad on ääretult laiad.
"Me räägime praegu muidugi tulevikust ja hetkel on praktiline kasutamine väga science-fiction'i tasemel," ütles professor Sivonen.
Eesti mereinstituudi merebioloog Georg Martin nentis, et kuigi sinivetikad jõuvad avalikkuse ette tavaliselt ohtliku mürgiallikana, on tegemist biosfääri jaoks ülivajaliku elusorganismide rühmaga, mis rikastab atmosfääri hapnikuga. Koos vetikatega toodavad sinivetikad 75-85% õhuhapnikust. Vaatamata oma nimele ei ole sinivetikad tegelikult vetikad ega taimed, vaid bakterid.

Austraalia veinide hind ähvardab põua tõttu kerkida
Tänavune põud võib teha lõpu Austraalia veinide ületootmisele ja tõsta nende hinda.
"Küsimus veini ülepakkumisest [Austraalias] on meie jaoks minevik - me võime kokku puutuda hoopis puudujäägiga. Konkurentsisurve hinnale hakkab kaduma," kinnitas Financial Timesile alkoholikontserni Pernod Ricard tegevdirektor Pierre Pringuet, kellele kuulub ka kängurumaa veinitootja Jacob's Creek. Austraalia valitsus on ennustanud aastateks 2007 ja 2008 "vähese saagikusega" hooaega.
Ka Pernod Ricardi hinnangul jääb tänavune viinamarjasaak põua tõttu 30% võrra väiksemaks kui mullu.
Eri jookide maaletooja AS-i Valior juhatuse esimehe Eduard Sauli sõnul pole firma varustaja, USA kontsernile Constellation Brands kuuluv Austraalia tootja Hardy's siiski vihjanud, et lähiajal veinihinna tõusu oleks oodata. Ta lisas, et igal juhul on ettevõtte sisseostuhinnad fikseeritud lepinguga tuleva talve lõpuni. Sauli sõnul on võimalikust hinnatõusust veiniajakirjades juttu olnud, kuid märkis samas, et põuast tingitud viinamarjanappust on Austraalias juba mitmel eelneval aastal ennustatud.

Baskini anekdoodid
Kaks tudengit eksamil - üks on andnud suure altkäemaksu, teine on aus üliõpilane.
Küsimused esimesele tudengile:
"Mis riigi kohal lõhati esimene tuumapomm?"
"Jaapani."
"Mis aastal?"
"1945."
"Väga hea. Panen viie."
Küsimused teisele tudengile:
"Mis riigi kohal lõhati esimene tuumapomm?"
"Jaapani."
"Mis aastal?"
"1945."
"Palju inimese surma sai?"
"294 000."
"Loetlege hukkunute nimed."
Kaks autohullu sõpra saavad kokku. Üks lausub nagu muuseas:

JÄRJEJUTT (15): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Nad liikusid sama vilkalt kui mis tahes elusolendid, ent nii paljude kivilihaste üheaegne pinguldumine kivinaha all, mis kriipis kivist roideid ning mille vastu põksus kivist süda, ja kivist küüniste krabin kivijuurikatel tekitas sellist jubedat heli, et härra Segundus ei mõistnud, kuidas nad suudavad seda taluda. Ta märkas olendite ümber heljumas peent kivitolmupilve, mis kaasneb näiteks kiviraiduri tööga, ja oletas, et kui loits võimaldab draakonitel veel kaua liikuda, siis kulutavad nad end tolmuks.
Kivist lehed ja taimed võbelesid justkui tuulehoos ja läksid oma looduslike eeskujude matkimises koguni nii kaugele, et hakkasid kasvama. Hiljem, kui võluvägi haihtus, avastati kivist luuderohuvääte ja kibuvitsaoksi ümber toolide, lugemispultide ja palveraamatute, kus mingit kivist luuderohtu või kibuvitsa enne polnud.

Kahekesi ekraani ees - kas rõhutada või varjata? 
Kas Eesti telekanalite ekraanil on kohta suure kõhuga titeootel saatejuhile?
Kui CNN-is sätiti rasedale majandusuudiste börsiteadete edastajale sätiti sel nädalal stuudiosse eraldi mugav tool ja lauake, siis oleks huvitav teada, mis tingimused on kohaldatud Eesti telekanalites lapseootel olevatele saatejuhtidele, reporteritele, ilmatüdrukutele?
Kõige enam on beebibuum tabanud ilmselt TV3 ilmaennustajaid - meenuvad Annely Adermann, Irmeli Karja, Maile Meius. Annely Adermann mäletab, et mingit tingimust - suure kõhuga ekraanile ilmuda ei tohi - telekanal küll ei seadnud. "Mina käisin omal ajal eetris kuni dekreetpuhkuseni, seitsmenda kuuni. Siis oli keeruline rõivaid saada, telekanalil polnud ka veel oma stilisti. Mäletan, et mulle tuli otsida õiget kaameranurka, sest kippusin varjama oma kõhuga poolt Euroopat, pidin jälgima, et ei seisaks ilmakaardil valesti ees." Tema sõnul on praegu palju firmasid, kes oleks huvitatud oma rõivastuse promomisest.

Kõu segab kehva antennivõimendi korral telepilti
Eesti Energia tütarettevõtte Televõrgu AS-i pakutav uus internetiteenus Kõu segab kehvemaid antennivõimendeid kasutavate klientide telepilti. Sideamet on juunikuust alates saanud mitmeid raadiohäireteateid. TV-signaali halvenenud vastuvõtuga on probleeme olnud Rakveres, Märjamaal, Viljandis ja Tõstamaal.
Antud juhul ei ole aga tegu raadiohäirega, nagu tihti ekslikult arvatakse, vaid probleemi allikaks on TV-signaali vastuvõtuks mittesobivate ja/või nõuetele mittevastavate antennivõimendite kasutamine. Samuti võib TV-signaal olla osas piirkondades tavapärasest veidi nõrgem. Kui Kõu signaal on tugev ja TV-signaal liiga nõrk, siis on esinenud probleeme ka korralike TV-vastuvõtu-süsteemide kasutamisel. Sideamet palub probleemide korral pöörduda ameti poole, helistades häiretelefonil 693 1150 või kirjutades aadressil mon@sa.ee.

Kas venekeelsed subtiitrid oleks lahendus? 
Täna tutvustab rahvastikuminister Urve Palo vabariigi valitsusele uuringut aprillisündmuste tagajärgedest ja põhjustest. Muu hulgas eestlaste ja mitte-eestlaste meediakäitumist uurinud küsitlus väidab TV3 "Seitsmeste uudiste" andmeil, et kui Eesti telekanalid edastaksid saateid venekeelsete subtiitritega, vaataksid neid ka vene inimesed.
TV3 tegevdirektor Toomas Vara ei taha enne täpsete uurimustulemuste avalikustamist küsimust lähemalt kommenteerida, aga tunnistab, et sellisel kujul on need tulemused talle üllatavad: "Üldiselt venelased eestikeelset televisiooni ei vaata ja mis seal salata - ka vastupidi." Tema sõnul ei plaani TV3 lähi-ajal oma saateid venekeelsete subtiitritega varustada.

JEVGENI KRIŠTAFOVITŠ: Vene meedia süvendab diskrimineerimise müüti
Põhjust, miks suur osa kohalikust venekeelsest vähemusest tunneb end diskrimineerituna, tuleks otsida Venemaa meediast, millega Eestis elav venekeelne kogukond igapäevaselt kokku puutub.
Venemaa meedia maalib tihtilugu pildi, et näiteks Eesti kodakondsuse taotlemine ning eesti keele oskuse nõudmine on juba diskrimineerimine.
Kui Rahvastikuministri büroo tellitud ning eile avaldatud uurimuses küsiti, et kas te olete diskrimineerimisega kokku puutunud, siis kindlasti paljud vastasid, et on küll. Toetudes Vene meediale arvavad nad siinkohal, et diskrimineerimine ongi see, kui nad peavad sooritama näiteks keeleeksamit.
Uuringust selgus, et 64 protsenti vastanutest sooviks Eestisse venekeelset telekanalit. Küsimus on selles, millise suunitlusega see võiks olla. Ma leian, et Eestis on venekeelset meelelahutuslikku meediat juba päris piisavalt. Näiteks enam-vähem Eesti meedia olev Pervõi Baltiski Kanal on eelkõige ikkagi meelelahutuslik kanal. Samuti on ka piisavalt venekeelseid ajakirju nagu Bravo ning nädalaleht MK-Estonia.

PIRET TALI: Balti jaama turul kasvagu palmid? 
Kava Balti jaama turg "korda teha" ja rajada sinna "kaheksakorruseline kaubandus- ja kultuurikeskus, kus troonivad palmid" on arusaamatu.
Mitte et ma armastaks trammipeatustes pummeldavaid asotsiaale, vaid ma armastan seda turgu, mis Kalamaja miljöö juurde kuulub. Miks mitte siis ka turg kaitse alla võtta? Kord lammutatud turgu on taastada võimatu.
Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks jaama turg teed andma kuuesajale Toompea vaatega korterile, büroodele ja palmidega tarbimistemplile, mida linnaosa vanem Jüri Jõgeva nii andunult kiidab. Sinna on plaanitud palju sooje ning kalleid ruutmeetreid ja ilmselt lisaks turule ka vähemalt viis kaheksakorruselist maja. Kes neid kortereid seal ostab? Ja selle raha eest? Kinnisvarabuumi languse ajal ja otse raudtee äärde, kus Koplis seisavad kütusevagunid. Ja mis valmis projektiga on silma paistnud selle ala arendaja Guru Projekt, mille esindusisik Ivo Rebane on endine linnaametnik?

STEVE FULLER: Meie virtuaalne keskaeg
Veebientsüklopeedia Vikipeedia on kõige rohkem muljet avaldav ühiskondlik vaimuasi, mida kunagi on ette võetud.
Vikipeedia on nii kiiresti küberruumi pärisosaks saanud, et selle tegelikku olulisust ei ole tähele pandud. Pärast oma kuuendat aastapäeva sel aastal on Vikipeedia järjekindlalt olnud kümne enim vaadatud veebilehe hulgas. Iga päev konsulteerib sellega seitse protsenti maailma 1,2 miljardist internetikasutajast.
Vikipeedia on entsüklopeedia, millesse saab panustada igaüks, kel on mõõdukalt aega ning eneseväljendus- ja arvutikasutamisoskusi. Igaüks võib sissekande lisada või olemasolevat muuta - tulemused on kohe kõigile näha - ja vaidlustada.
Havai juurtega sõna "Wiki" lisati 2007. aastal inglise keelde, märgistamaks midagi kiiresti tehtavat - praegusel juhul muutusi jagatud teadmiste kogumikku. Umbes 4,7 miljonit "vikipeedialast" on nüüdseks koostanud 5,3 miljoni sissekannet, millest kolmandik on inglise keeles ja ülejäänu enam kui 250 keeles. Veelgi enam - on suhteliselt suur grupp tõsimeelseid kirjutajaid: umbes 75 000 "vikipeedialast" on teinud vähemalt viis sissekannet ükskõik millise 30 päeva jooksul.

HEIKI SUURKASK: Stalinistlik sonimine ajab üle piiri
Vaid president Putin pole veel tema nime suhu võtnud.
Kuid Stalini võitu ei saa elu sees heroiseerida need, kes tema julmuste tõttu kannatasid. Vaid stalinismi verist külge täielikult eiravad ja ise stalinistlikult mõtlevad poliitikud võivad rünnata sellise raevuga kõiki, kes on stalinismile selja keeranud.
Pidevalt Eestit ründav föderatsiooninõukogu esimees Sergei Mironov on tõusmas silmapaistvaimaks stalinistiks praegusel Venemaal. Välisminister Sergei Lavrov on viinud stalinismi heroiseerimise ka välispoliitika alustalade hulka. Isegi praegused kommunistid suhtuvad Stalini tegudesse kriitilisemalt kui Kremli ametliku poliitika suunajad.
Hitlerile pole Eestis isegi kavatsetud monumente püstitada. Venemaal üritati aga ridamisi püsti panna Stalini sambaid. Natsismi pole Eestis heroiseeritud kordagi pärast natsliku okupatsiooniväe lahkumist. Tallinnas Tõnismäel toodi aga veel kahe aasta eest välja Stalini portree. Ja nüüd nad imestavad, et üks monument sealt ära viidi. Kuna Stalin tuli tagasi, läks Eesti edasi.

Reuters: Transiit võib taastuda
Venemaa on tühistamas Eestisse nafta eksportimise piiranguid, kirjutab uudisteagentuur. Venemaa kütusefirmade ja Eesti sadamatega äri ajavad firmad ütlesid, et Venemaa kaubavood hakkavad normaliseeruma.
"Tundub, et veosed liiguvad jälle, kuid ometi ei tea me augustikuiste vedude mahtu, sest Venemaa poolt pole kogumahtude kohta kinnitust saabunud," ütles Eesti suurima terminali esindaja.
Venemaa raudtee kehtestas Eestit läbivatele vedudele piirangu pärast seda, kui mais muutusid suhted Eesti ja Venemaa vahel pingeliseks. Selle põhjuseks oli Punaarmee monumendi teisaldamine Tallinnas.

Frankfurter Allgemeine Zeitung: Ida-Euroopas töötatakse enim
Läänemere idakaldal elavad Euroopa Liidu kõige töökamad inimesed. Sel ajal kui Prantsusmaal on töönädala ametlik pikkus vaid 35 tundi, töötavad lätlased nädalas keskmiselt 42,1 tundi. Ning Eestis, kus aastane puhkus kestab vaid 20 tööpäeva (28 kalendripäeva), on Euroopa lühim puhkus, kirjutab Saksa päevaleht.
Euroopa pikimad puhkused on rootslastel, kes puhkavad aastas 42 päeva. Euroopa Liidus on töönädala keskmine pikkus 39,8 tundi ning keskmine puhkus kestab 25,3 tööpäeva. Töönädala lühiduse poolest torkab silma ka Itaalia, kus avalikus teenistuses on töönädala pikkus vaid 32,9 tundi.

Pressetext: Balti IT-tiiger
Pärast taasiseseisvumist aastal 1991 on Eestist saanud Euroopa Liidu edukamaid IT-riike, kirjutab Austria uudisteagentuur. Riigis on eeskujulik interneti-, WLAN-i ja mobiillevi infrastruktuur ning ühtlasi on siin arendatud ka selliseid teedrajavaid projekte nagu Skype. Veebruaris 2007 jõudis Eesti välismeediasse maailma esimeste interneti teel toimunud parlamendivalimistega.
Reisijuhi "Estland entdecken" ("Avasta Eestimaad") koostaja Klaus Schameitat seletab eestlaste innovatsioonilembust tõsiasjaga, et Nõukogude ajal oli telefonide infrastruktuur vilets ning seetõttu oli pärast taasiseseisvumist suur nõudlus kaablita kommunikatsioonivahendite järele. "Ning seega tehti püsiühenduste rajamise asemel lihtsalt hüpe astme võrra edasi - mobiilinfrastruktuurile," ütleb Schameitat.

REPLIIK: Sünnitus ei hakka ajudele
Tallinnas luuakse kooli ajal lapse saanud tüdrukutele "emade klass", mis annab võimaluse lõpetada põhi- või keskkool ja õppida beebiga hakkamasaamiseks vajalikku. Algatus noorelt sünnitanud haridussüsteemi kaasata on vajalik ja tervitatav, kuid peegeldab vananenud arusaama, et alaealine ema ei ole tavakoolide jaoks sobilik või ei saa seal hakkama. Klassi avamine kannab endas eelarvamust, justkui oleksid rasedus ja emadus haigused, mille kandja tuleks tingimata koolisüsteemist eriklassi isoleerida.
Noorte emade eriklassid ja -koolid ei ole midagi uut, kuid näiteks New Yorki linn on asunud neid poole sajandi vanuseid institutsioone jõudsalt sulgema. Selgus, et seal kannatavad tüdrukute akadeemilised tulemused oluliselt, sest isolatsioonis kaob võrdlusmoment teiste omaealistega. Ka Eestis tuleb pikemas perspektiivis mõelda, kuidas oleks lapseootel ja beebiga tüdrukud tavakoolis teretulnud.

JUHTKIRI: Rahvussuhted: oodatust paremad
Olgugi et pärast aprillikriisi kartsid paljud, et eestlaste-venelaste suhted on lootusetult pingestunud, näitab eile esitletud arvamusküsitlus veidi paremat pilti. Pärast rahutusi korraldatud uuring näitab, et tervelt 68% venekeelsest elanikkonnast peab end Eesti rahva liikmeks ning suur osa neist ei näe Venemaas oma probleemide lahendajat. Veidi tolerantsemaks on muutunud ka eestlased: kui aastal 2005 pidas venekeelse vähemuse suuremat osalust Eesti majanduses ja poliitikas kasulikuks vaid 23% eestlasi, siis tänavu 28%. Kahjulikuks pidas seda 2005. aastal 40% ja tänavu 34% eestlasi.
Kuid paraku ei saa me kunagi teada, millised olnuks hoiakud siis, kui pronksiööd poleks aset leidnud. Sest pronksiööd ei saa käsitleda üksnes lakmuspaberina, mis tõi ilmsiks teatud osa venelaste "tegeliku hoiaku", vaid ka protsessina, mis süvendas kahe rahvuse polariseerumist ning õõnestas lõimumist.

Kasutamata EVPde hüvitamisavalduste läbivaatamist pikendati
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis annab rahandusministeeriumile kasutamata jäänud EVPde hüvitamise tähtaja ennistamise taotluste läbivaatamiseks aega pool aastat
Eeelnõu annab rahandusministeeriumile kasutamata jäänud EVPde hüvitamise tähtaja ennistamise taotluste läbivaatamisekssenise 30 päeva asemel kuus kuud, teatavad Aktuaalse kaamera uudised.

Soojad ilmad on kandnud Eesti rannikuvetesse arvukalt meduuse
Augustikuu soojad ilmad on kandnud Eesti rannikuvetesse arvukalt meduuse.
Läänemere meduusid inimese tervisele mingit ohtu ei kujuta, küll aga on rannikuvetesse jõudnud ka märksa ohtlikumad sinivetikad, teatavad Aktuaalse kaamera uudised.

Sangaste vallas hoiti luku taga alakaalulist poissi
Valga maavalitsuse ametniku sekkumine paljastas Sangaste vallas laste julma väärkohtlemise juhtumi, mida vald ei suutnud vaatamata rohketele vihjetele tõkestada aastaid.
Esimesed vihjed saabusid vallale juba viis aastat tagasi, teatavad TV3 Seitsmesed uudised.
Sangaste valla elanikud aimasid, et talus toimub midagi kahtlast juba pikemat aega ja teavitasid oma kahtlustest mitmeid kordi ka Sangaste vallavanemat.
Sangaste vallavanema Kaido Tambergi sõnul oli vallavalitusel pere suhtes teatavaid kahtlusi juba pikemat aega, kuid kontrollimisel ei osutunud need paika pidavateks. Kui mitu korda talu kontrolliti seda vallavanem isegi ei mäleta.
Eelnevalt ka oma kahtlustest Sangaste vallavalitsust teavitanud anonüümne elanik võttis lõpuks ühendust Valga maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu osakonna töötajatega.

Kaablirike jättis Tallinnas ligi 200 tarbijat ilma elektrita
Tallinnas Tehnika ja Madara tänava piirkonnas on arvatavalt kaablirikke tõttu alates kella seitsmest õhtul ilma vooluta ligi 200 Eesti Energia klienti.
OÜ Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburgi kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et rike algas enne kella seitset õhtul ja selle parandamine võtab esialgsete prognooside järgi aega umbes kaks tundi.
Täpset rikke põhjust ei osanud Hamburg veel öelda, kuid tõenäoliselt on tegemist mingisuguse kaablirikkega.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo autasustas kõrgeid politseijuhte
Jaak Aaviksoo andis täna kahele kõrgele politseijuhile üle Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgid tubli töö eest Sõjahaudade kaitse seaduse rakendamisel.
Kuldrinnamärgid said Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilits ja Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkomissar Andres Truss.
"Kaasaegsete assümmeetriliste riskide maalimas on sise- ja välisjulgeolek jagamatu ning seepärast on oluline Kaitseministeeriumil tunnustada neid inimesi, kes andsid oma panuse riigile keerukate sündmuste ajal avaliku korra tagajatena. Tänan Teid tehtu eest!" ütles kaitsminister Jaak Aaviksoo teenetemärke üle andes.
Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektori Tarmo Miilitsa sõnul jääb raskeid aprillinädalaid meenutama väga hea koostöö julgeolekustruktuuridega ning suur tugi kodanikualgatustelt. "Eriti soe mälestus jäi tavakodanike toetusest - vanamemme toodud pannkoogid koos moosiga politseistaabi juures, sületäiega toodud roosid politseitüdrukutele või hommikul patrulli minnes kohvikupidajate küsimused ustelt, kas me kohvi oleme joonud ja kas kõhud on täis," meenutas Tarmo Miilits.

Padar: valitsus on reservi nullini ära planeerinud
Rahandusminister Ivari Padari sõnul on valitsus oma reservirahad viimseni ära planeerinud ja elab nüüd kokkuhoiurežiimil.
"Vabariigi valitsuse reserv selleks aastaks kokku on 535 miljonit krooni ja kuni augustini on kasutatud ära 245 miljonit krooni. Võib ütelda, et justkui suur osa raha, mis on reservis veel alles, aga samas on selge, et need summad on ka kuni 0-ni ära planeeritud," ütles Ivari Padar täna ajakirjanikele.
"Kusagil novembris-detsembris tuleb tasuda 134 miljonit krooni suhkrutrahvi, pluss veel terve rida ette planeeritud lisakohustusi. Nii, et valitsus tuleb oma reservidega, ma usun, sellel aastal toime, aga midagi priisata ei ole," lisas Padar.
Juuni lõpu seisuga on valitsuse reservi jäägi suuruseks 357 130 849 krooni.

NATO sõjalaevad alustavad Eesti vetes miinide otsimist
Reedel alustavad NATO miinitõrjeeskaadri ja Eesti mereväe laev Tasuja miinide otsimist Eesti vetes.
Kuni 25. augustini kestval miinitõrjeharjutusel tehakse kahjutuks Esimest ja Teisest maailmasõjast pärit miine. Miine otsitakse peamiselt Sõrve sääre Irbeni väina poolses osas.
Operatsiooni Eesti-poolse koordinaatori vanemleitnant Ivo Värki sõnul on tegu aladega, kus ajaloolistel andmetel peaksid asuma maailmasõdade aegsed miiniväljad. "Lisaks Sõrve säärele asub üks operatsiooniala Hiiumaa lääneranniku ääres, kuid sinna jõudmine sõltub sellest kui edukaks kujuneb esimese operatsiooniala miinidest puhastamine," lisas vanemleitnant Värk.
NATO miintõrjeeskaadrisse kuuluvad hetkel üksuse staabi- ja varustuslaev BNS Godetia Belgia ja miinilaevad BNS Primula Belgiast, HMS Middleton Suurbritanniast, FGS Datteln Saksamaalt, HNLMS Maassluis Hollandist ja ORP Czajka Poolast.

Kihutamine nõudis Hiiumaal kaks noort elu
Hiiumaal Kõrgessaares juhtus täna hommikul kahe inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetus, kus avarii teinud sõiduauto põlema süttis.
Sõiduauto BMW sõitis Kõrgessaare alevikku suunduval teel vastu silla piiret ja süttis põlema. Autost leiti kaks surnukeha.
Hukkusid mõlemad õnnetuse hetkel autos viibinud noormehed, 18-aastane noormees, kes juhtis autot, ning kõrvalistmel kaasreisijana viibinud 16-aastane noormees.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel. Esialgse hinnangu kohaselt sõideti lubatust kiiremini ning turvavarustust ei kasutatud. Võimaliku alkoholijoobe kohta annab vastuse ekspertiis.
Lääne prefektuurist teatati Päevaleht Online'ile, et tegemist oli käesoleval aastal esimese inimohvritega lõppenud liiklusõnnetusega Hiiumaal.

Aaviksoo: Venemaa laimukampaania on nördimapanev
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul paneb teda nördima Erna retke saatev Venemaa propagandamasina laimukampaania.
"Kahetsusväärselt ei ole see partnerite ja sõpradega koos korraldatud üritus möödunud ilma valeliku vene propagandamasina laimukampaaniata. On nördimapanev, et Vene kõrged poliitikud ja nende käsilased kaitsevad 1941. aastal okupeeritud Eestis, siinsamas Kautla kandis vägivallatsenud NKVD hävituspataljonlasi, kellele astusid vastu Talvesõjas Nõukogude agressiooni vastu võidelnud soome mundris ernalased, kelle oluliseks ülesandeks oli kaitsta kohalikke elanikke NKVD hirmutööde ja tapatalgu eest," ütles täna Erna retke käiguga tutvunud Aaviksoo.
"Osalejate jaoks on Erna Retk 2007 oluline võistlus ning võimalus panna oma võimed proovile," lisas kaitseminister. "Eesti rahvale meenutab see lihtsalt ühtede vaprate meeste võitlust Eesti vabaduse eest, seistes süütute tavaelanike eest ülekaaluka ja jõhkra vaenlase vastu, kes pärast 1941. aasta naiste, laste ja vanurite juuniküüditamisi ei häbenenud siinsamas Kautlas inimesi nende kodudes elusalt ära põletada."

Pooltes kohalikes omavalitsustes pole prügivedu
Tänasel valitsuse pressikonverentsil kurtis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi paljude omavalitsuste olematut jäätmekäitluskorraldust ning ähvardas kärpida nende rahasid.
Teiste keskkonnaprobleemide seas nimetas minister üheks tõsisemaks just jäätmeringi korraldust kohalikes omavalitsustes, kuna kohustav seadus kehtib juba aastaid, kuid statistika järgi on vedu korraldatud vaid pooltes omavalitsustes.
Taolised kohustusi täitmata jätvad omavalitsused ei saa Tamkivi sõnul edaspidi jäätmete ladestamistasu, mida hetkel saavad kõik omavalitsused.
Rahandusminister Ivari Padar märkis kurva statistika peale siiski teatavat selget meelelaadimuutust inimestes ning tahtmist oma kodukohta korras hoida, kui selleks võimalus antakse.

Sagenenud on kanepiseemnete avastamine postist
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus toll avastab interneti teel Hollandist, Suurbritanniast või Hispaaniast Eestisse tellitud kanepiseemneid.
Maksu- ja tolliameti andmetel on selle aasta seitsme kuuga menetlusse võetud ligi kaks korda rohkem selliseid juhtumeid kui 2006. aastal kokku.
"Inimesed on sageli eksiarvamusel, et kanepiseemnete sissevedu või nende tellimine mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist on lubatud," selgitas maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järg kanepiseemnete tellimise põhjusi.
"Inimeste teadmatusele annavad kinnitust nii menetlusaluste ütlused kui ka näiteks internetifoorumite postitused," ütles Järg ja lisas, et kanepiseemnete tellijad on reeglina noored inimesed, vanuses 17-25 aastat, kes seni on suutnud säilitada oma karistusregistri puhtana.

Mereväe staabiülemaks saab kaptenleitnant Igor Schvede
Mereväe staabiülema, mereväe ülema kohusetäitja ametikohale asub täna kaptenleitnant Igor Schvede, senine staabiülem kaptenmajor Ahti Piirimägi siirdub välisteenistusse.
Kaptenmajor Schvede on teeninud Eesti kaitseväes alates 1993. aastast, teatas kaitsejõudude peastaap. Muuhulgas on ta olnud EML Ahti komandöri kohusetäitja ja EML Sulev komandör, miinitõrje divisjoni ülem, Balti ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON-i staabiülem ja ülem.
Enne asumist mereväe staabiülema ametikohale oli kaptenmajor Schvede alates 2003. aastast välisteenistuses NATO staabis Northwoodis, Suurbritannias. Välisteenistuse jooksul 2006. aastal osales ta NATO operatsioonil ISAF Afganistanis, olles ISAF-i peakorteri sideohvitser Afganistani kaitseministeeriumis.
Schvede on lõpetanud Nahhimovi meresõjakooli, Peterburi Frunze-nimelise kõrgema meresõjakooli, USA Mereväe Staabikooli ja Balti Kaitsekolledži kolonelide kursuse.

Laar: küberrünnaku lähtumist Venemaalt tõestab uurimise takistamine
IRL-i esimees Mart Laar ütles Kanadas toimunud Atlase Fondi aastakonverentsil peetud ettekandes, et parimaks tõendiks, et Eestit tabanud kübersõda lähtus Venemaalt pole IP-aadressid, vaid Venemaa võimude keeldumine Eestile küberterrorismi uurimiseks abi osutamisest.
"Tegemist on pretsedenditu sammuga, mis viitab, et asjasse olid segatud institutsioonid, mille ilmsikstulekut on Venemaal tõsine põhjus karta," lausus Laar, kes puudutas teemat käsitledes ka noorteliikumise Naši seotust Kremliga.
Aastakonverentsi üks paneel oli pühendatud järgmistele "Eestidele" ehk riikidele, kus on Eesti majandusmudelit viimasel ajal kõige tõhusamalt kasutatud.
Endine peaminister Laar tutvustas Eesti majandusreforme ning kõneles võimalustest kasutada Eesti kogemusi radikaalsete majandusreformide teostamisel teistes maades.
Atlase Fond on liberaalse CATO fondiga seotud iseseisev fond, mis tegeleb majanduslike ja poliitiliste uuringutega, toetades majandusvabaduse levikut maailmas.

Maa-amet ostab 24 miljoni kroonise lennuki
Äsja korruptsiooniskandaalis rähelnud maa-amet otsustas nüüd, et ostab Saksa firmalt Air Alliance 24,5 miljoni krooni eest propellerlennuki Cessna 208 B Grand Caravan.
Keskkonnaministeeriumi allasutuse sõnul hakatakse lennukilt tegema kaardijoonistamiseks tarvilikke aerofotosid ja näiteks ka keskkonnaseiretööd, kirjutab SL Õhtuleht. Oma lennukiga olevat lennutund kolm korda odavam kui lennumasinat rentides.
Lennuk loodetakse kätte saada hiljemalt jõuludeks.

Kuressaare otsib taas linnaarhitekti
Kuressaare linnavalitsuse väljakuulutatud kaks eelmist konkurssi linnaarhitekti kohale ebaõnnestusid, kuna neile ei laekunud ühtegi sooviavaldust.
Linnapea Urve Tiiduse hinnangul on linnaarhitekti leidmine nurjunud siiani seetõttu, et ehitusbuum on tekitanud olukorra, kus omavalitsus ei suuda arhitektile maksta erasektoriga võrdväärset palka, kirjutab Oma Saar.
Lisaks ei ole arhitekti töö omavalitsuses nii loominguline kui mõnes arhitektuuribüroos.
Linnaarhitekti seekordse konkursi lõpptähtaeg on 10. september 2007.
Kuressaare on olnud linnaarhitektita selle aasta algusest.

Õnnetustes sai eile viga kaks rollerijuhti
Õnnetused juhtusid Lääne- ja Harjumaal, viimasel korral oli rollerijuht purjus.
Esimene õnnetus juhtus kella 16.34 ajal Läänemaal Lihula vallas Pärnu-Lihula maantee 55. kilomeetril, kus motoroller Star Super sõitis kõrvalteelt peateele ja külje pealt sisse sõiduautole WV Golf.
Rollerit juhtis 22-aastane Meelis ja autot 36-aastane Indrek.
Kokkupõrke tagajärjel sai vigastada motorolleri juht, kes toimetati Pärnu haiglasse ravile.
Teine õnnetus juhtus kella 22.00 ajal Harjumaal Saku vallas Tallinn-Saku-Laagri maantee 5. kilomeetril, kus purjus mees sõitis motorolleriga paremale teelt välja vastu puid.
Rollerijuht toimetati sündmuskohalt PERH Mustamäe korpusesse. Rollerijuhi isik on tuvastamisel.

Mehe jõhkralt surnuks peksnud noored said tingimisi karistuse
Viljandimaal Ramsi alevikus neli aastat tagasi mehe jõhkralt surnuks peksnud viis noormeest pääsesid vaid tingimisi karistusega.
Pisike, tihedalt kortermaju täis tipitud 700 elanikuga Ramsi alevik Mulgimaal on kurja kuulsusega, kirjutab Eesti Ekspress.  Täpselt neli aastat tagasi panid viis kohalikku koolipoissi otse keset alevikku toime nii jõhkra kuritöö, et veel praegugi on Viljandimaal vähe inimesi, kes "seda Ramsi lugu" ei mäleta.
Kohalike elanike jube mälestus väikest kasvu, tugevate prillidega napsimees Mardi surnuks peksmisest ja metsatukka matmisest on aga asendunud segadusega, sest vägivallatsejad pääsesid sama hästi kui karistuseta.
Tänavu 7. juunil otsustas Viljandi kohus, et Mario Jaansoo (19), Reimo Tars (21), Steve Saar (18), Almer Ärm (23) ja Ivar Sarap (20) ei pea Mart Pohla peksmise ja surma põhjustamise eest vangi minema tingimusel, et nad järgmise kolme aasta jooksul uut tahtliku kuritegu ei soorita.

Kaitseministri portfelli varguse jäljed viivad Lätti
Üks endise kaitseminister Margus Hansoni kodust riigisaladusi varjanud portfelli varguse uurimisversioonidest on, et selle võttis Eestis gastrollil käinud Läti profivaras.
Sellist versiooni uurib praegu Lääne- ja Lõuna- Eestis toimunud ulatuslikku vargusteahelat lahendav Pärnu kriminaalpolitsei, kirjutab Eesti Ekspress. Mees, keda seostatakse muuhulgas riigisaladust sisaldanud sumadani sisse vehkimisega, istub praegu Lätis trellide taga ja ootab kohut seoses samalaadsete kuritegudega lõunanaabrite juures.
Ametlikes kommentaarides ollakse veel ülimalt ettevaatlikud. "Mina saan öelda ainult seda, et meil ei ole praegu selliseid tõendeid, et kellelegi konkreetselt kahtlustus esitada," ütleb Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri Pikma. Pooleliolevast uurimisest Pikma sõnul rohkem detaile avaldada ei saa.

Eesti harjub aegamisi lapsepuhkusel isadega
Eestis on üha rohkem noori mehi, kes tihti tööandja vastuseisust ja ühiskonna võõristamisest hoolimata lapsepuhkusele jäävad.
Eestis on peaaegu sada seitsekümmend noort isa, kes on otsustanud lapsega mõneks ajaks koju jääda, ning isapuhkajate arv suureneb iga aastaga, kirjutab Postimees.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul varjavad ilusad arvud aga tööandjate ja üldsuse suhtumist lapsega kodus olevatesse isadesse.
"Pealtnägija" saatejuht Vahur Kersna oli pehmelt öeldes löödud, kui ta sai teada, kuidas suhtub ETV tema soovi paariks kuuks lapsehoolduspuhkusele jääda. Riigitelevisioonist teatati nimelt, et Kersna lapsepuhkus tähendaks palgata sundpuhkust kogu ülejäänud saatetiimile.
Lapse sünni puhul saavad isad lisaks tavapärasele 28 puhkusepäevale võtta 14 päeva täiendavat lapsepuhkust, kuid eesti mehed ei tõtta sedagi võimalust kasutama. Selle põhjused on tihti ka majanduslikud, kuna täiendava lapsepuhkuse ajal makstav päevatasu on 66 krooni, millest võetakse veel maha tulumaks.

Politsei leidis Jõgevalt kaks Saksamaalt varastatud reisibussi
Jõgeva liikluspolitsei leidis kolmapäeval Jõgeva linnast Energia tänavalt kaks bussi, mis on varastatud Saksamaalt.
Info varastatud bussidest jõudis Eestisse Interpoli kaudu ning nende otsimisega tegeles keskkriminaalpolitsei, seega oli tegu rahvusvahelise koostööga, vahendas Jõhvi politseijaoskonna pressiesindaja.
"Kolmapäeva hommikul saatis keskkriminaalpolitsei kõigile prefektuuridele ja jaoskondadele sõidukite tagaotsimiskuulutuse koos fotodega ning sõiduvahendid tulid Jõgeva politseinikele kohe tuttavad ette," rääkis Lõuna politseiprefektuuri Jõgeva kriminaaltalituse komissar Veiko Kõre. "Tänu politseinike tähelepanelikkusele ja kiirele reageerimisele õnnestus meil bussid leida. Isikud, kes varguse toime panid, on praegusel hetkel selgitamisel. Selline tegutsemine näitab, kui oluline on koostöövalmidus."

Narvas rammis purjus veokijuht gaasijaama
Vaid ime läbi ei kaasnenud gaasijaama rammimisega plahvatust ja inimohvreid.
Keskmises joobes Sergei (sünd 1967) juhitud haagisveok rammis eile hommikul enne kella üheksat Narva linna sissesõidul, maantee veeres olevat gaasifirma AGA teeninduspunkti ja vigastas 50 gaasiballooni. Kuigi lekkisid nii atsetüleeni- kui ka propaaniballoonid ja lisaks purunes ka veoki kütusepaak, oli tegemist väga õnneliku õnnetusega, sest juhuse tõttu ei tekkinud sädemeid ja plahvatust ei tulnud.
Teeninduspunktis ja seda ümbritseval tarastatud alal on sadu balloone erinevate, sh plahvatusohtlike gaasidega. Üle tee asub Statoili teenindusjaam, samas kõrval seisavad järjekorras kümned veokid, mis ootavad pääsu transiidiparklasse ja sealt piirile.
Sädeme tekkimise ja gaasiballoonide plahvatamise korral oleks kahjud olnud väga suured.

Mehed ujusid 57 kilomeetrit Jõesuust Tartusse
Kaks ujumistreenerit, Bruno Nopponen ja Henri Kaarma, lõpetasid tund aega enne kolmandat pikamaaujujat Priit Vehmi 57 kilomeetri pikkuse ujumismaratoni. Kell seitse hommikul alanud ja õhtul seitsme paiku lõppenud ujumismaratoni käigus läbisid kolm ujujat ilma kõrvalise abita Suure-Emajõe algusest Jõesuust Tartusse 57 kilomeetri pikkuse distantsi.
Toomas Haggi ja Andrus Jaamul pidid väsimuse ja liigsa külmana tundunud jõevee pärast katkestama. Eelmisel aastal üritasid sama distantsi ujuda Vehm ja Haggi, kuid 10 kilomeetri läbimisel tulid mehed jaheda vee tõttu kaldale.

Kadunud eestlane leiti uppununa
Venemaal Kaug-Idas eelmisel nädalal kadunuks jäänud Eesti ärimehe Priit Kasaku surnukeha on Moskvas asunud Eesti kon-sulaadile tulnud mitteametlikel andmetel leitud.
Uppunud mehe surnukeha leiti väidetavalt eile. Seda, et tegemist on Priit Kasakuga, kinnitasid ka tema kohalikud äripartnerid.
Juhtunu täpsemad asjaolud on veel selgitamisel.
Eesti välisministeeriumil puudub esialgu surnukeha leidmise ning tuvastamise kohta ametlik informatsioon.
Mees kadus möödunud nädala alguses Venemaal Kaug-Idas Habarovski krais kaaslastega jahi- ning kalastusretkel viibides.
Kümneliikmeline seltskond, kellest kaheksa olid kohalikud ning kaks Eesti kodanikud, viibis laagris Nanai rajoonis Tardokijane mäe lähistel voolava Anjui jõe ääres. Hommikul ärgates märgati, et Kasak on kadunud.

Hulljulgete mootorratturitega juhtub üha rohkem õnnetusi
Sõiduõpetaja: kolmandiku võrra tõusnud õnnetustes on süüdi enda ülehindamine.
2006. ja 2007. aasta esimese kuue kuu võrdluses on mootorratastega juhtunud õnnetuste arv kasvanud kolmandiku võrra. Eelmise aasta esimese kuue kuuga hukkus mootorrattaõnnetustes kolm ja sai vigastada 52 inimest, selle aasta esimese kuue kuuga on hukkunud viis ja vigastada saanud 73 inimest.
Näiteks eelmine nädalavahetus oli mootorrattaõnnetuste osas raske. Pühapäeva õhtul hukkus Sauel 23-aastane joobnud ja juhilubadeta Riho (23), kes kaldus Yamahaga kurvis vastassuunavööndisse ning põrkas kokku *kodaga. Pühapäeva varahommikul sõitis Lääne-Virumaal Rägavere vallas mootorrattaga kraavi 21-aastane Kristjan. Ka tema oli joobnud ja juhtimisõiguseta. Kristjan ja kaasreisija Ivo toimetati Kohtla-Järve haiglasse ravile.

Hiiumaa käsitöömeistrid kinkisid Ilvesele vildist kaabu
President Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves alustasid eile hommikul kolmepäevast maakonnavisiiti Hiiu- ja Saaremaale.
Ühe esimese peatuspunktina väisas presidendipaar Kõrgessaares asuvat puuetega inimeste käsitööseltsi Sipeko.
Seal ootas riigipead paarkümmend inimest, enamasti käsitööseltsi liikmed, näpuotsaga uudistajaid. President sai käsitöömeistritelt kingituseks vildist kaabu ja proua Evelin Ilves pajakindad.
Täna hommikul külastab president õpilasmaleva rühma Pühalepa vallas, õhtu poole jätkub visiit Saaremaal.

Tartu siirduvad tudengid võivad jääda eluasemeta
Ühiselamutes pole ainsatki vaba kohta ja ka sobivaid üürikortereid pole pakkuda.
Kuu aega enne järjekordse õppeaasta algust on Tartus võimatu leida vaba ühiselamukohta. Samuti on peaaegu võimatu leida soodsa hinnaga kas või osaliselt möbleeritud ühe-kahetoalist üürikorterit.
Kevadel Tallinna reaalkooli lõpetanud Karli Kütt rääkis, et asus Tartus üürikorterit otsima kohe, kui sai teada, et pääses Tartu ülikooli füüsikat õppima. "Kuigi ma ühiselamusse minna ei tahtnud, viisin avalduse ühiselamukoha saamiseks," lisas Kütt. Ainus, mida oli Tartu üliõpilaskülal pakkuda, oli voodikoht Narva maantee 89 remontimata ühiselamus. Kuid sinna ei soovinud Kütt elama minna. "Olukord seal on kohutav," lisas noormees.
Viimases hädas pöördus Kütt tuttavate tuttavate poole ja leidis soodsa üürikorteri. "Maaklerite kaudu pakutud korterid olid liiga kallid ja möbleerimata. Mina otsisin korterit, mille eest peaks maksma 2500-3000 krooni kuus, aga selliseid juulis üürida polnud."

Uurimiskomisjon: kopter kukkus merre vigase juhtimissüsteemi tõttu
Kopteriõnnetuse põhjustajaks 2005. aasta augustis oli häire servo töös ning sellest tulenenud masina juhitamatus, misjärel kopter merre kukkus. Nagu varasemad tulemused näitasid, põhjustas õnnetuse pearootori esiservo ja juhtimissüsteemi kontrolli alt väljumine, ütles lennuõnnetuse põhjuste uurimiskomisjoni vahearuanne.
Uurimiskomisjon tõdes oma aruandes, et viga ei saanud kuidagi ette näha, sest servo töös varem rikkeid ei märgatud ning tehas pole hoolduseks detailsemaid juhiseid toonud.
Copterline on esitanud masina valmistanud Sikorskyle miljonitesse ulatuva kahjunõude - hukkunute omakseile on valmistajafirma kahjutasu juba maksnud.
Õnnetus juhtus 2005. aasta 10. augustil, kui mõni minut pärast starti kadus Copterline'i Tallinnast Helsingisse suundunud kopter Tallinna lennujuhtimistorni radaripildilt ning pooleminutilise pöörlemise järel kukkus Tallinna lahte. Hukkus kaks pilooti ja kaksteist reisijat.

Uuring lükkas ümber Eesti rahva lõhestumise rahvuse pinnal
Erimeelsused pronks-mehe kohta jäävad, kuid kriis isiklikke suhteid ei sega.
Juunis korraldati küsitlus, mille eesmärgiks oli uurida, kas aprillikriis on viinud Eesti ühiskonna rahvusliku polariseerumise ehk eraldumise mõttes uude seisundisse, nagu väitsid sotsiaalteadlased pärast aprilli-sündmusi. Uuring päris sellist kuvandit ei näidanud.
Rahvastikuministri büroo tellitud mahukas uuringus osalenud 996 eestlase ja 491 teisest rahvusest inimese vastused näitasid, et tänavarahutuste põhjuseid näevad nad erinevalt ja üksteist mittemõistmises süüdistavalt.
Tartu ülikooli teadlaste koostatud küsimustiku põhjal viis uuringu läbi Saar Poll. Küsitlusest selgus, et aprillikriis süvendas vähemusrahvuste sildistamist eestlaste silmis ja soodustas venekeelse kogukonna protestiidentiteeti, sest Tallinna kesklinnas märatsenud noortejõugu kujundas meedia kogu venekeelse elanikkonna süm-boliks.

Luciano Pavarotti toimetati haiglasse
Ooperi superstaaril diagnoositi eelmisel aastal vähk ning neljapäeval haiglasse toimetatud Pavarotti seisund on arstide sõnul rahuldav.
Paljude inimeste poolt maailma parimaks tenoriks peetav Pavarotti viidi neljapäeval palavikuga haiglasse oma kodust Modenas, kirjutab BBC.
Itaalia meedia teatel viidi Pavarotti haiglasse, et vähiravile. Haigla pressiesindaja kinnitas aga, et Pavarotti vabaneb haiglast tõenäoliselt lähipäevadel.
Haigla esindajad keeldusid kommenteerimast Itaalia meedia väiteid nagu kannataks Pavarotti, kellelt opereeriti 2006 aasta juunis pankrease kasvaja, kopsupõletiku käes.

Venemaa sõjalennukid lendasid Guami kohal
Kaks Vene kaugpommitajat lendasid USAle kuuluva Guami saare kohal Vaikses ookeanis sel nädalal toimuvate külma sõda meenutavate õppuste raames.
Kindral Pavel Androsovi sõnul lendasid kaks Tu-95 sõjalennukit Guami saarele, kus asub suur USA sõjaväebaas, vahendab BBC.
Venemaa lendurid "vahetasid naeratusi" USA pilootidega, kes asusid neid jälgima, lisas Androsov.
Vaatlejate hinnangul oli tegemist väidetavalt esimese seda sorti sõjalise lennuga pärast külma sõda, millega Venemaa soovib demonstreerida oma enesekindlat välispoliitikat.
Kahe pommikandja õhulennu näol oli tegemist osaga Venemaa suurejoonelisest sõjalisest õppusest viimastel nädalatel.
Kindral Androsovi kinnitusel lendasid strateegilised kaugpommitajad õppuse raames 13 tundi oma kodubaasist Venemaalt Kaug-Idasse välja

Soome lapsetapja tunnistas mõrva üles
Soomes täna vahistatud 40-aastane naine tunnistas üles, et tappis nädala alguses oma aastase poja ja kaheksa-aastased tütred.
Naise vahi alla võtmine võimaldab politseil juhtumit pikemalt ja põhjalikumalt uurida - komissar Jukka Kaski sõnul kestavad tehnilised uuringud ja ülekuulamised veel mõne nädala., kirjutas Yle24..
Politsei on üle kuulanud laste isa ja naabrid ning uurimise huvides ei räägi mõrvaviisist ega motiividest, samuti tehakse täpsem kohtuekspertiis laste täpse surmapõhjuse väljaselgitamiseks.
Süüalune ei taotlenud kohtult vahi alt vabastamist, kuid võib seaduste kohaselt esitada apellatsiooni lähema kahe nädala jooksul.

Prantsusmaa andis välja terroristi hüüdnimega "Olga" 
Prantsusmaa andis täna Hispaaniale välja separatistliku rühmituse ETA liikme Ainhoa Mugica Goni hüüdnimega "Olga", keda peetakse väga ohtlikuks Baski terroristiks.
"Olga" on ETA militaarse tiiva endise juhi Juan Antonio Olarra Guridi elukaaslane, teatas RIA Novosti.
1990. aastatel pani ta toime arvukalt kuritegusid ja põgenes Hispaania võimude eest Prantsusmaale.
Prantsusmaal mõisteti talle 2006. aastal 10-aastane vangistus. Kuna Hispaanias on tema vastu algatatud mitmed kriminaalasjad, siis andsid prantsuse võimud ta kuueks kuuks hispaanlastele välja.
Pärast selle aja möödumist peab ta pöörduma tagasi Prantsusmaale karistust kandma.

Espoo võimalik lapsetapja vahi all
Kohus võttis täna vahi alla naise, keda kahtlustatakse oma kolme lapse mõrvas.
Täna pärastlõunal toimunud istungil otsustas Espoo rahvakohus vahi alla võtta 1967. aastal sündinud naise, kes on ainus kahtlusalune oma kahe tütre ja poja tapmises, teatas Helsingin Sanomat.
Kohus otsustas vangistamise süüdistatava ja politsei palvel suletud uste taga.

Vene ajakiri: 30% DNA testi sooritanud meestest pole oma laste isad
Ajakiri Ogonjek kirjutab, et kolmandik isaduse tuvastamise testi läbinud meestest saavad negatiivse tulemuse: nad ei ole lapse isad.
Arstide hinnangul negatiivsete tulemuste arv üha kasvab. Ja probleem isegi pole selles, et üsna rohkem naisi petavad oma mehi, pigem muutub ühiskond kahtlaseks.
DNA test muutub Venemaal üha populaarsemaks. Kui kolm aastat tagasi sooritati neid vähem kui tuhat, siis sel aastal ulatub arv juba 4-5 tuhandeni. Ekspertide hinnangul kasvab see arv lähitulevikus igal aastal 30-40 protsenti.
Inimesed sooritavad testi kas lihtsalt isaduse tuvastamiseks või näiteks sooviga tõestada õigust pärandile.
"Kõik on väga lihtne: pole vaja lapse juuresolekut, pole vaja loovutada verd ning paari päeva pärast teatatakse tulemus," ütles Moskva DNA keskuse arst Igor Kondratjev. Ta lisas, et paljud mehed teevad analüüs naise või lapse teadmata.

Ka Soomes on tugev õpetajapõud
Üha rohkem Soome õptajaid lahkub ametist aasta jooksul pärast pedagoogilise kõrghariduse saamist.
Uuringu alusel lahkub Helsingi piirkonnas töölt iga kolmas õpetaja - üldiseks probleemiks on kõrghariduse omandamiseks nähtud vaeva ning töökeskkonna vastuolu, kirjutab Yle24.
Õpetajate vähesuse tõttu kannatavad eelkõige õpilased, kelle haridustase seeläbi langeb, kuna töötavatele õpetajatele langeb ühe suurem koormus.
Vajadus õpetajate järele ei vähene, nagu ennustati mõned aastad tagasi - pigem vastupidi, kuna pealekasvav põlvkond on eelmisest arvukam ning seetõttu vajavad koolid üha rohkem pedagooge.

Venemaal toimus action-filmi stiilis Porsche jälitamine
Vene miilits püüdis eile Moskva-Peterburi maanteel autoga Vaz-2106 jälitada Porsche varastanud kurjategijaid, aga ei suutnud neid tabada.
Kaks meest viskasid Porsche Cayenne'i sõiduki salongist välja auto omaniku, üks neist istus Porsche rooli ning teine jätkas sõitu oma auto Mercedes E124-ga. Mõlemad autod suundusid Peterburist Moskva poole, kirjutab Rossiiskaja Gazeta.
Kui kurjategijad märkasid, et miilits, kes neid Žiguliga tabada ei suutnud, blokeerib maanteed, pöörasid nad tagasi ja hakkasid sõitma vastassuuna vööndis. Miilits hakkas Porsche pihta tulistama ja sai pihta selle radiaatorile.
Vargad jätsid Cayenne'i tee äärde ning jätkasid põgenemist Mercedesega. Miilits lõikas nende tee suurte veokite abil ja kurjategijad pidid ka selle auto hülgama ning metsa põgenema.

Moskva on Iraanist väsinud
Venemaa võib keelduda tuumakütuse tarnimisest Iraani tuumaelektrijaama Bushehri juhul, kui Teheran ei tee avalikuks oma tuumaprogrammi.
Ametlikult ei ole Venemaa sellist tingimust kehtestanud, kirjutab Vedomosti. Väidetakse, et tarneid peatatakse vaid finantsilistel ja tehnilistel põhjustel.
Julgeoleku eksperdi Ivan Safrantšuki sõnul on Moskva läbirääkimistel Teheraniga mitteametlikult karmim, kuna ei soovi ühineda USA-ga. Ajalehe anonüümne allikas teatas, et Venemaa kavatseb Bushehri jaama ehituse lõpetada ja otsib vaid ettekäänet, et projekti sulgeda.
"Iraan on kõige ebakindlam partner ja praegu ei soovi isegi relvamüüjad temaga ajada äri," märkis politoloog Ruslan Puhhov. Ta lisas, et on vaja valida Iraani ja teiste Pärsia lahe riikide, näiteks Ühendatud Araabia Emiraatide vahel.

Reuters levitas libapilti venelaste Arktikavallutusest
Uudisteagentuuri Reuters rahvusvahelisse pildipanka sattus Venemaa põhjapooluse vallutamise pildina kaader Titanicu filmist.
Eelmisel nädalal avaldas Reuters pildimaterjali Venemaa minialveelaevadest Mir-1 ja Mir-2 Arktika ookeani põhjas, kuid lähemal kõrvutamisel selgus, et pilt pärineb 1997. aasta filmi Titanic alguskaadritest, edastas Ilta-Sanomat.
Reuters teatas, et nad said video telekanalilt RTR - nood aga olid väitnud, et video tehti Põhja-Jäämeres.
Kahtlus tekkis sellest, et pildil on kujutatud kaht allveelaeva koos, kuid Mir-1 ja Mir-2 olid ainsad sukeldunud alused, mistõttu ei saanud keegi eemalt nimetatud kaadreid filmida.

Londoni Big Ben pannakse seisma
Kuulus parlamendihoone kellatorn Big Ben vaikib laupäeval mõneks tunniks hooldustööde tõttu.
Kellatorni remonditakse nelja kuni kuue nädala jooksul, millest enamus aega kell töötab siiski tavapäraselt - vaid laupäeval on mõneks tunniks vaikus, kuniks vahetatakse kellamehhanismi, kirjutas Helsingin Sanomat.
Kuulus kellatorn ja turismiobjekt renoveeritakse 2009. aastaks, mil ehitamisest täituvad ümmargused 150 aastat.

Moskva raudhambad Kaukaasias
Vene armee korralagedusest on kirjutatud raamatuid, mistõttu ei tasuks ka imestada omavolilisi raketilööke. Tšetšeenia sõjast kosuv armee pole ohutu naaber.
Kes iganes ka esmaspäeval Gruusiat tabanud raketirünnaku korraldas, kindel on see, et niimoodi teravdati veelgi suhteid kahe SRÜ-sse kuuluva riigi vahel. Venemaa vägede lahkumine Gruusiast, mida Moskva teeb avalikult hambaid kiristades, peaks küll tuleval aastal lõpule jõudma, kuid pinged on samal ajal viidud äärmuseni.
Teatavasti oli Euroopa tavarelvastuslepingute juurutamisel suurim takistus just Venemaa sõjaväe kohalolek Gruusias ning Kremlil oli lõpuks mugavam nendest lahti öelda, tuues küll ettekäändeid hoopis mujalt.
Lahkumine Gruusiast on samal ajal siiski edenenud. Juunis anti grusiinidele pidulikult üle Ahhalkalaki sõjaväebaasi võtmed, 2008. aastal suleb uksed ka Batumi baas. Kuid rahuväed Abhaasias ja Lõuna-Osseetias on märksa kõvem pähkel. Gruusia nõuab Vene vägede lahkumist ka sealt, Moskva aga tõrgub.

Haruldane valge delfiin on tõenäoliselt välja surnud
Jangtse jõe voogudest on kadunud unikaalne, seal 20 miljonit aastat elanud veeimetaja.
"Me kammisime kogu ala kaks korda läbi. Ma ei usu, et jätsime mõne looma kahe silma vahele," ütles Samuel Turvey Londoni zooloogiaühingust uudisteagentuurile Reuters.
Hiina, Jaapani, Suurbritannia ja USA teadlased seilasid Jangtse jõedelfiini (Lipotes vexillifer) ehk baiji otsingutel möödunud aasta novembris-detsembris kahe alusega läbi ligi 1700 kilomeetri pikkuse ala Yichangi linnast kuni Shanghaini - sonari ja visuaalsete vaatluste teel ei õnnestunud registreerida ühtki delfiiniliigi esindajat, kirjutab Royal Society Biology Letters.
Üksnes Hiinas elutsenud mageveeimetaja asualaks oli peamiselt Jangtse jõe kesk- ja alamjooks. Liik eraldus vaalalistest 20-40 miljonit aastat tagasi. "See väljasuremine tähendab terve evolutsioonipuu haru kadumist," märkis Turvey.

Tallinnas istuvad Paljassaare elanikud mitmendat päeva joogiveeta
Laevastiku tänava 18 elumaja Paljassaarel on esmaspäeva hommikust veeta, Tallinna Vesi lubab katkiläinud toru parandada täna õhtuks.
Tallinna Vesi on viinud Laevastiku tänavale joogiveetsisterni, kust inimesed ämbrite ja pudelitega vett ammutavad, kirjutab SL Õhtuleht. Kraanid pani Tallinna Vesi Laevastiku tänaval kinni pärast seda, kui veetoru esmaspäeva hommikul katki läks.
Tallinna Vesi kurdab, et toru ei saa ikka veel parandada, sest täpselt lekkekohta on sattunud elektripost. Eile pärastlõunal saabusid kohale elektriliine hooldava firma F-Elekter tõstuk ja remondimehed ning post võetigi maha.

Siselinna kalmistu saab ümberehituse käigus 240 uut urniboksi
Tallinna keskkonnaamet valis välja Siselinna kalmistu kolumbaariumi ja reservmaa ümberkujundamise avaliku ideekonkursi võitja, kelle töö näeb ette 240 uue urniboksi rajamise ning matusekohtade lisandumise.
Hindamiskomisjon valis võitjatööks projekti märgusõnaga "Ajaring", mille autorid on Tiina Tuulik ja Lea Järve arhitektuuribüroost Järve & Tuulik OÜ.
Võitjatöös on Siselinna kalmistu sissepääs kujundatud Filtri tee ja Toonela tee ristumiskohale, piirdemüür on tõstetud kõrgemaks ja leiab kasutust nimemüürina.
Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik kujundas reservmaale ka hooneid, mida ei olnud lähte-ülesandes esitatud. Näiteks paikneb reservmaa keskosas küünlamaja.

Ehitusel tuli päevavalgele sajakilone lennukipomm
Ehitajad leidsid teisipäeval Tallinnas Vana-Lõuna tänaval maja ehitustöödel Teise maailmasõja aegse Vene päritolu sajakilose süütepommi, mille demineerijad kolmapäeva hommikul kahjutuks tegid.
Lennukipomm tuli ehitusjärgus maja juures päevavalgele meetri sügavuselt maa seest, ütles päästeameti pressiesindaja Rain Porss.
Tema sõnul oli tegemist väga ohtliku leiuga ja nii suuri pomme leitakse Eestis harva.
"Ma ei hakka spekuleerima, kui suurt kahju see plahvatades oleks teinud, kuid tegemist oli päris suure pommiga ja kahju oleks olnud suur," lausus Porss.
Demineerijad transportisid lennukipommi Tallinna kesk-linnast kaitsejõudude keskpolü-goonile Harjumaal ja tegid selle kolmapäeva hommikul kahjutuks.

Linn avab taastatud Trepi tänava 20. augustil
Tallinn avab 1944. aasta märtsipommitamises hävinud Trepi tänava ja Nõelasilma värava vanalinnas Niguliste kiriku juures taastatud kujul 20. augustil, praegu käivad seal veel ehitustööd. Linnavalitsus lasi taastamistööde käigus katta kunagised Trepi tänava äärsete majade keldrid paekividega. Taastatud väravaehitisse paigaldatakse vanast väravast säilinud portaalipealist meenutav barokkstiilis raidreljeef, mida praegu säilitatakse Tallinna kultuuriväärtuste ameti hoidlas. Nõelasilma värava kõrval olevasse orva paigaldatakse monitor, millelt hakatakse näitama videokollaaži Harju tänava ajaloost 1930. aastatest kuni tänapäevani. Trepi tänava ja Nõelasilma värava taastamine läks maksma 3,54 miljonit krooni.

Linn loob alaealistele emadele õppeklassi
Emade klassis on alaealiselt emaks saanud tüdrukutel võimalik haridusteed jätkata.
Tallinna linnavalitsus esitas kolmapäeval linnavolikogule eel-nõu, mille kohaselt osaleb linn välisrahastusega projektis "Emade klass", mille eesmärgiks on tagada alaealiselt emaks saanud Tallinna tüdrukutele ning nende lastele tingimused ja oskused iseseisvaks toimetulekuks.
Klass loob alaealisena emaks saanud tüdrukutele võimaluse omandada lõpetamata jäänud põhi- või keskharidus.
Projekti raames on kavas kohandada Vanalinna hariduskolleegiumi ruumid alaealiste emade klassi vajadustele vastavaks ning avada kooliskäivatele emadele alla kolmeaastaste laste päevahoid.
Projekt hõlmab lisaks koolitusele ka nii alaealiste rasedate kui ka emade toetusgrupi tegevusi: grupitööd (terapeutiline ja toetusgrupp, sotsiaalsete ja vanemlike oskuste õppimine grupis, suhtlemistreeningud), individuaalset psühholoogilist koolitust (isiksuse areng, enesehinnang, pingetaluvus, suhtlemis-probleemid jne) ja sotsiaalnõustamist. Koolituse eesmärk on anda projektis osalevatele alaealistele emadele teadmised, oskused ja võrgustikutugi, et nad saaksid iseenda ja oma lapse kasvatamisega edukalt hakkama.

Rahvusraamatukogu uue sisemiljöö kujundasid lugejad oma arvamusega
Raamatukogu lähtub remontimisel mullu lugejate küsitlemisel saadud infost.
Rahvusraamatukogu on ruumhaaval renoveeritud juba 2000. aastast alates. Praegused renoveerimisplaanid said Eesti rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valmi kinnitusel alguse tänu lugejatele. "Möödunud aasta lõpus vastas üle 1000 inimese raamatukogu puudutavale küsitlusele. Teenindusega olid külastajad väga rahul, kuid raamatukogu kasutustingimusi märgiti halvaks." Lugejad panid pahaks näiteks ruumide pimedust, suuremate gruppide õpperuumide puudust ning kogude kaugust lugejast.
Rahvusraamatukogu haldusdirektori Mati Kibina sõnul oli kaebusteks põhjust. "Omaaegne ehituskvaliteet oli kehv, suured madala ja musta laega lugemissaalid mõjusid rusuvalt ja valgust neelavalt," rääkis mees.

Linn saab veel ühe koolibussi
Alates uuest õppeaastast hakkab koolibuss lisaks Viimsist tooma õpilasi kesklinna koolidesse ka Tabasalust.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on koolibussi eesmärk vähendada tipptunni liikluskoormust. "Tabasalu-kesklinna suunal koolibussi käivitamine on tingitud asjaolust, et nagu Viimsist, tuuakse ka sellelt suunalt kesklinna koolidesse palju lapsi era-transpordiga," lisas Mutli.
Sõit tasuta
Tallinna transpordiameti juhi Andres Harjo sõnul pole uue koolibussiliini täpset marsruuti ja väljumise kellaaegu praeguseks veel täpselt kokku lepitud. Nii Viimsi- kui ka Harku-suunaliste koolibussidega on sõit endiselt tasuta.

Harku vald andis politseile ATV
Harku vald annab Lääne-Harju politseiosakonna kasutusse ATV, millega politsei hakkab kuni oktoobri alguseni vallas patrullima.
Teisipäeval sõlmitud koos-töölepingu kohaselt jääb ATV politsei kasutusse 1. maist 1. oktoobrini. Sõiduk on varustatud vilkurite, sireeni ja raadiosaatjaga. "Loodame, et politsei suudab nii paremini korrale kutsuda ka neid, kes sõidavad ATV-ga väljaspool selleks lubatud piirkonda," ütles Harku vallavanem Ott Kasur. Lääne-Harju politseiosakonna juht Kaido Saarniit ütles, et uus maastikusõiduk on politseinikele suvisel ajal Harku vallas asendamatu abiline.

Dieet võib ohustada tervist
Aberdeenis asuva Rowetti uurimisinstituudi teadlased on näidanud, et ülekaalulistel meestel vähendab väga väikese süsivesikute sisaldusega dieet seedimisorganites teatud laadi bakterite arvu neli korda. Need bakterid aga toodavad teatud laadi ainet butüraati, mis on oluline näiteks vähi ennetamises.
Nõnda võib siis nn Atkinsi tüüpi dieet hoopis tervist ohustada. Selle rakendamisel peab olema kindel, et söögis on piisavalt õigeid süsivesikuid, mis aitavad butüraati moodustavatel bakteritel tegutseda. See tähendab, et söödaks hulganisti kiudainerikast toitu nagu puu- ja köögiviljad.
Allikas: AlphaGalileo

Fotoajakiri avaldab tõelisust
Uues fotoajakirja numbris saab lugeda sellest, kuidas pildistada meid ümbritsevat tõelisust. Paeluv on intervjuu foto-
graaf Nicholas Sinclairiga, kes viib meid oma piltide taha. Vältimatut Linnapit polegi, selle asemel on arutlus ta artiklite üle. Ja huvitavad arutlused tegutsevatelt fotograafidelt. Huvitav lugeda selgi, kel pole kirge pildistada.

Kui suur number null ikkagi on? 
Miks võtsid ja tegid hindud nulli ümmarguseks kui hanemuna? Võib-olla nad tõepoolest võtsidki eeskuju hanemunalt? Hani pole loll, kaugeltki mitte. Hani on isekas, kangekaelne. Jäänud selliseks isegi kodustatuna.
Ega null pole number. Nii kõlab käibetõde. Kuid tegelikult on null arv, ilma milleta matemaatiline maailm püsti ei seisaks. Ja kuna matemaatiline maailm peegeldab ikkagi tegelikku maailma, siis on ka maailmal nulliga üsna palju asja. Ehkki jah, absoluutset nulli pole justkui olemas.
Vares, kelle viisid arvud hauda
70 aasta eest kirjeldas ajaloolane Tobias Dantzig ühe varese kurba lõppu. Nii nagu vares lendab oksalt oksale, on see kirjeldus rännanud raamatust raamatusse ning olgu toodud ka siinkohal. Ühe mõisa vaatetorni pesa teinud vares otsustati maha lasta. Kuid iga kord, kui kütt varesele lähenes, tõusis see pesalt lendu. Siis loodeti vares üle kavaldada. Mindi kahe mehega torni, üks neist jäi sisse, teine lahkus. Vares aga vahtis seni eemal, kuni ka teine mees tornist välja tuli. Katset korrati kolme ja nelja mehega. Kuid vares ei lasknud end alt tõmmata, vaid jäi alati viimase mehe väljumist ootama. Siis läks torni viis meest ja neli neist kõmpis välja. Nüüd kaotas vares järje ja lendas oma pesale tagasi. Mis edasi sai, seda võib igaüks ise arvata.

Parex avas kontori Hamburgis
Parex banka avas augustis filiaali Saksamaal Hamburgis.
Parex banka on esimene pank Euroopa Liiduga liitunud riikidest, kes avab filiaali Lääne-Euroopa riigis. Hamburgi filiaal on Parex bankal kolmas filiaal Lääne-Euroopas, ühtlasi teine filiaal Saksamaal. Parex Grupi esimene esindus Lääne-Euroopas avati Berliinis 2005. aasta oktoobris, teine avas uksed külastajatele 2006. aasta mais, teatas pank.
"Uue filiaali avamisega jätkab Parex Grupp oma laienemisstrateegiat Lääne-Euroopa turgudele," lausus Parex banka klienditeeninduse viitsepresident Gatis Kokins.
"Laienemine Lääne-Euroopas on osutunud väga edukaks, selle piirkonna klientide seas on suur huvi Parex banka toodete ja teenuste vastu. Hamburgi valisime uue filiaali kohaks just seetõttu, et Hamburg on Saksamaa üks suurimaid Hansa Liitu kuuluvaid linnu ning pikaajalistes kaubandussuhetes ja -sidemetes Riiaga."

Ülemiste City rajab 15 miljonit krooni maksva pargi
AS Ülemiste City ja AS Terrat sõlmisid täna lepingu Ülemiste City linnaku südameks saava kolme-hektarise pargi ning tiigi rajamiseks.
Kogu pargiala rajamine maksab üle 15 miljoni krooni. Ülemiste City park valmib selle aasta sügisel, teatas
Ülemiste City.
"Ülemiste City park on tõenäoliselt Eesti kalleim erapark," ütles ASi Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin. "Pargist saab meie Targa Äri Linna süda. Suvel on park linnaku töötajate puhkeala, talvel tahame City tiigil avada liuvälja.
Rajatav park omab olulist tähendust Ülemiste Cityist Eesti kõige täiuslikuma ärikeskkonna kujundamisel. Ehitustööde valmimise tähtajaks on 1. november, lõpliku lihvi saab haljastus järgmise aasta kevadel."
AS Terrat ehitab üle kolme hektari suurusele alale tehistiigi, pargialad, käiguteed ja paigaldab valgustid. Valgustusmaterjalid ning pargimööbli tellib Ülemiste City täiendavalt otsehankena AS-ilt Rekman. Projekti käigus rajatakse ligi 2000 m² pindalaga tiik ning istutatakse üle paari tuhande erineva taime. Haljastusprojekti on koostanud Eesti hinnatuim maastikuarhitektuuribüroo OÜ Kivisilla.

RKAS otsib Koidula raudteepiirijaama projekti inseneriteenuse pakkujat
RKAS otsib Koidula raudteepiirijaama projekti inseneriteenuse pakkujat.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja rahvusvahelise riigihanke Koidula raudteepiirijaama arendusprojekti inseneri ja omanikujärelevalve teenuse pakkuja leidmiseks, teatas RKAS.
RKAS otsib piirijaama väljaehitamiseks pikaajalist professionaalset partnerit, kes 9 kuulisel ettevalmistusperioodil osaleb ehituse hankedokumentide koostamisel, 36 kuulisel ehitusperioodil osutab FIDIC ehitustöövõtulepingutest tulenevaid inseneri ja omanikujärelevalve teenuseid ning piirijaama valmimise järgselt teostab garantiiaegset ülevaatust.
Pakkumisi saab hankele teha 14. septembrini.
Projekti kohaselt rajatakse Koidulasse Valga-Petseri raudteelõigule uus 10 rööpapaariga piirijaam, ühendatakse uue raudteelõigu abil Kagu-Eesti raudteekolmnurk ning hooned, sillad, maanteed jt rajatised. Koidula raudteepiirijaama arendusala suurus Põlvamaal Värska ja Orava vallas on ligi 85 hektarit.

Selver toob maale Tšehhi õlut
Selver sai Tšehhi suuruselt neljanda õlletootja Litoveli õllede ainuesindajaks Eestis.
Selveri importõllede sortiment täienes kaubakontserni teatel 14 uue tootega.
"Eesti inimesed on harjumuspäraste maitseelamuste kõrval üha enam valmis uusi asju proovima ja sellepärast otsustasime oma õllevalikut põnevate Tšehhi õlledega rikastada. Kuna Eestis on kodumaise ning importõlle hinnatase ühtlustunud, siis võib importõllede vastu huvi veelgi suureneda," ütles A-Selver AS-i juhataja Ain Taube.
Eelmisel aastal moodustasid importõlled Eesti õlletootjate liidu andmetel kogu Eesti õllemüügist 4,3%. Taube sõnul on Selveri klientide seas importõlu eelistajaid alati pisut rohkem olnud: kogu õlle müügist moodustavad importõlled Selveris umbes 10%.

Saku Õlletehase juht: säästuõllega ei sobi rahvuslikke tähtpäevi siduda
Saku Õlletehase juhi Ireneusz Smaga hinnangul on Pilsner õlleturul säästukategooria õlu, mille peamiseks tugevuseks tema odav hind ning mida rahvas hüüab pilkuks ning sellise õllega ei sobi rahvuslikke tähtpäevi siduda
Saku Õlletehase juhatuse esimees Ireneusz Smaga leiab, et Eesti riigile olulised tähtpäevad on hea tuua inimestele lähemale ning erinevates Euroopa riikides, kus on tugevad veini- ja õllepruulimise traditsioonid, on riiklikud tähtpäevad seotud õlle- või veinimarkidega. Smaga arvates on Eesti kindlasti kunstlikult tundlik selle osas.
Õlletehase juhina soovitab Smaga riiklikke ja rahvuslikke sündmuseid ja tähtpäevi siduda rangelt ainult kvaliteetmarkidega. "Pilsner on õlleturul säästukategooria õlu, mille peamiseks tugevuseks tema odav hind ning mida rahvas hüüab pilkuks. Rahvuslikuks uhkuseks, mida teatakse, tuntakse ja palavalt armastatakse ka väljaspool Eestit on ikka meie kvaliteetmargid," sõnas Smaga.

Liviko juhti pani ministeeriumi õlletellimus üllatuma
Alkoholitootja Liviko juhatuse esimeest Janek Kalvit pani justiitsministeeriumi ning A. Le Coqi leidlikkus ühise õlle väljaandmise näol üllatuma.
"Kas te teete nalja?" küsis Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi justiitsministeeriumi ning A. Le Coqi ühise õlle väljaandmisest teada saades. "Esimene aprill on minu teada ammu möödas."
Kuuldes, et tegemist on põhiseaduse aastapäeva õllega, ütles Kalvi, et teda paneb säärane leidlikkus üllatuma. "Aga ma ei arva, et mina peaksin sellele hinnangu andma, seda teevad tarbijad," sõnas Kalvi.
Kalvi sõnul on Livikol kaubamärke, mille puhul on mitmed uuringud kinnitanud, et neid seostatakse riigi ning sealhulgas riiklike tähtpäevadega. "Vana Tallinn on vailedamatult üks tuntumaid kaubamärke, mida Eestis reisides palju kaasa ostetakse," sõnas Kalvi. Viru Valget on inimsed seostanud Võidupüha ning Iseseisvuspäevaga.

Töötus kahanes paarile protsendile
Tööturuametis oli juuli lõpu andmetel registreeritud 12 887 töötut, mis moodustab kaks protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga ning 1,5% sama vanuseskaala tööealisest elanikkonnast.
Kuigi võrreldes juuniga oli registreeritud töötuid 247 inimese võrra rohkem (kasv 2%), kahanes töötute arv võrreldes eelmise aasta 1. augustiga 4,3%.
Juulikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 14 614 töötut. Juulis rakendus 927 töötut. Uute töötutena registreeriti 2159 inimest. 31. juulil arvelolnud töötutest 62,3% olid naised.
Registreeritud töötus oli kõrgeim Valgamaal ning Ida-Virumaal (vastavalt 4,7% ja 4,3%). Kõige madalam on töötuse tase jätkuvalt Tartumaal (1,2%), Harjumaal (1,3%) ning Raplamaal (1,3%).
Juulikuu jooksul oli tööturuametil vahendada 10 202 tööpakkumist. 1. augustil oli vabu töökohti 8216.

Maksuhaldur: maksudeklaratsioonide esitamise korrektsus paraneb
Selle aasta esimeses pooles vähenes maksu- ja tolliameti andmetel vigade või hilinemisega esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) ning käibedeklaratsioonide arv.
Kokku esitati aasta kuue kuuga vigadega tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone 684, mittekorrektseid käibedeklaratsioone esitati 77.
Käibemaksudeklaratsioone jäeti esimesel poolaastal esitamata 1501 käibemaksukohustuslase poolt, tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni oli esimese kvartali lõpuks jätnud esitamata 1767 isikut, teise kvartali lõpuks langes see arv 1320-le.
Hilinemisega esitati esimesel poolaastal 11,5 protsenti kõigist tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidest ning 9,4 protsenti käibedeklaratsioonidest.
"Õigeaegselt ja korrektselt esitatud andmete alusel saab maksu- ja tolliamet operatiivselt teha eraldusi kohalikele omavalitsustele ning kinnipeetud sotsiaalmaksu maksed teise pensionisambasse hakkavad kohe maksumaksja jaoks raha edasi teenima. Vigaste ja esitamata deklaratsioonide korral protsess pikeneb," ütles maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja asetäitja Hannes Udde.

Arco Vara avab Leedus uue esinduse
Kinnisvarafirma Arco Vara avab täna Klaipedas oma kolmanda Leedu esinduse.
Arco Vara Leedu esindusi opereerib Arco Real Estate UAB, mis kuulub 100%-liselt Arco Vara grupile, teatas ettevõte.
Arco Vara on sel aastal avanud kuus uut esindust. Peale Klaipeda kontorite avamist on Arco Varal kokku 29 esindust kuues riigis.

Tallinkiga reisis juulis 934 000 reisijat
AS Tallink Grupp teenindas juulis kokku 934,063 reisijat, mida on 1,9 protsenti enam kui aasta varem samal ajal.
Reisijate arv kasvas võrreldes mullusega enim Eesti-Soome liinil, kus tõus oli 7,7 protsenti, teatas Tallink.
Veetud kaubaveo ühikute arv tõusis 10,7 protsenti ning veetud sõiduautode arv 1,1 protsenti 101 368 sõidukini.
AS Tallink Grupp on Läänemere juhtivaid laevanduskontsern, mis annab tööd ligi 6000 inimesele Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal. AS-il Tallink Grupp on kokku 20 laeva, ettevõte opereerib seitsmel erineval laevaliinil.

Novatours: päikeselised ilmad pole soojamaa-reiside müüki mõjutanud
Eelmise nädala lõpul Eestimaa taevas sirama löönud päike pole Novatoursi kommertsdirektori Merike Aspe sõnul puhkusepakettide müüki seni mõjutanud.
"Esialgu ei saa midagi aru," ütles Aspe Eesti Päevaleht Online'ile. "Praegu ei ole mõjuma hakanud, kuigi ega sooja ilma pole palju veel olnud."
Aspe sõnul sõltub reiside müük ilmast väga palju. Tema sõnul olid juunis paremad ilmad ning siis tegi Novatours rohkem sooduspakkumisi. Juuli ning augusti alguse müügiga on reisikorraldaja rahul ning seetõttu tavapärasest erinevaid sooduspakkumisi veel oodata pole. "Me teeme sooduspakkumisi pidevalt, välja arvatud koolivaheaegadel," ütles Aspe.
Aspe sõnul on Novatoursi selle suve kõige populaarsem sihtkoht Türgi. Veel reisitakse palju Kreetale, Rhodosele, Malagasse ja Tuneesiasse.

Soome osaleb Narva Elektrijaamade keskkonnamõju hindamises
Soome keskkonnaministeerium soovib osaleda Ida-Virumaal AS Narva Elektrijaamade uue energiakompleksi arendusprojekti keskkonnamõju hindamises (KMH) ja keskkonnamõju strateegilises hindamises (KSH).
AS-il Narva Elektrijaamad on kavas olemasolevate elektritootmise võimsuste asendamine uute, efektiivsemate ja keskkonnasõbralikumate võimsustega. Vana vedelkütuste tehase juurde kavandatakse uue ja efektiivsema vedelkütuste tootmishoone ehitamist, millega kaasajastatakse tootmisvõimsusi, parandatakse vedelkütuste kvaliteeti ja laiendatakse tootevalikut, teatas keskkonnaministeerium.
Arendusprojekt näeb ette ka kahe uue energiaploki ja kahe utteseadme paigaldamise koos abiseadmetega vedelkütuste tootmiseks ning gaasiturbiiniseadme paigaldamise uttegaasi taaskasutamiseks.
Soome keskkonnaministeerium on seisukohal, et muuhulgas tuleb hinnata kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete lahenduste mõju välisõhule. Hajumisarvutuste tegemisel tuleb arvestada meteoroloogiliste tingimustega ning kasutada mudeleid, millega oleks võimalik prognoosida saasteainete piiriülest kannet. Samuti tuleb mõju hindamise käigus käsitleda heitgaaside puhastamise tehnoloogiat ning selle alternatiivsete võimalustega seonduvat.

Standardi kuue kuu käive kasvas 46%
Baltimaade juhtiva büroo- ja hotellimööblitootja ASi Standard konsolideerimata käive kasvas aasta esimesel poolel võrreldes eelmise aasta sama ajaga 46% ehk 132,3 miljoni kroonini.
Eksport moodustas käibest 35 miljonit krooni, koduturu käive oli 97 miljonit krooni. Standardi suurim eksportturg oli 21 miljoni krooniga Soome.
"Poole aastaga teenis AS Standard kasumit 9 miljonit krooni, mis on kaks korda rohkem kui eelmise aasta samal ajal," ütles ASi Standard juhatuse liige, turundusdirektor Priit Tamm.
Standardi käive koduturul suurenes 57%. "Eesti turul teostame valdavalt bürooprojekte, kuid kõnealusel perioodil on olnud suurimad projektid Tallinna vanalinnas mais avatud Telegraafi hotelli ning sadama piirkonnas asuva Euroopa hotelli sisustamine," rääkis Tamm.
Ettevõtte eksport kasvas esimesel poolaastal 27%. "Suuremad tööd oleme teinud Soomes ja Lätis, kuid on ka olnud eksklusiivsemaid eksportriike, näiteks Belgia," lausus Tamm. "Välisprojektidest on Standard olnud väga edukas suurte hotelliprojektide teostamisel. Juunis lõpetasime edukalt Helsingi Vantaa lennujaamas avatava Hilton hotelli 246 toa möbleerimise. Lisaks Soomele ja Lätile olid Standardi tähtsamad eksportturud Saksamaa, Rootsi, Holland, Leedu, Belgia ja Venemaa."

Justiitsministeerium tähistab põhiseaduse aastapäeva uue pilsneriga
Lang: õlu on vaid väike osa ettevõtmistest
Justiitsministeerium otsustas põhiseaduse vastuvõtmise aastapäeva puhul anda joogitootja abil välja uue õllemargi.
A. Le Coq'i tänase teate kohaselt pruuliti uus õlu Põhiseaduse Pilsner joogitootja ja justiitsministeeriumi koostöös ning on pühendatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 15. aastapäevale.
"Tegemist on vaid ühe osaga põhiseaduse 15. aastapäevale pühendatud üritustest ja ettevõtmistest, mille eesmärgiks on põhiseadust rahvale lähemale tuua," kommenteeris uue pilsneri väljaandmist justiitsminister Rein Lang. "Kõik on oodatud 7. septembril kell 19.00 Tartusse Toomemäele, kus toimub suur rahvapidu meie põhiseaduse juubeli tähistamiseks."
"Ja nagu näha, on Põhiseaduse Pilsner oma eesmärgi täitnud - lõpuks ometi paelub põhiseadus ka Eesti rahva ja meedia tähelepanu," lisas justiitsminister.

Olari Taal ostis tüki veebi-reisibüroost
Ärimees Olari Taal omandas hiljuti ligi veerandi Eesti edukaima online-reisifirma Bookinghouse.net aktsiatest.
Taali tulek finantsinvestorina firmasse on selle asutaja ning suuromaniku Andres Liinati sõnul seotud firma laienemisega välisturgudele, sellistesse Ida-Euroopa riikidesse, kus klientide arv pole piirang nagu väikeses Eestis. "Eesti turg on piiratud inimeste väikese arvu ja ostujõu tõttu," ütles Liinat.
Taal ei soovinud Ekspressile investeeringust turismivaldkonda pikemalt rääkida. Bookinghouse.netil on Liinati sõnul Eestis lennupiletite online-müügis 40-50protsendiline turuosa. Iga kuu teeb oma reisibroneeringud firma vahendusel vähemalt tuhatkond inimest.

Anu Saagim ajab YITiga kinnisvaraäri
Oliver Kruuda ajakirja Just peatoimetaja Anu Saagim jõuab seltskondliku tegevuse kõrvalt ajada ka tõsisemaid asju. Näiteks tekkisid tal hiljuti ühised ärihuvid ehitusgigandiga YIT.
YIT Ehitusele ja Saagimi osalusega firmale Woodhill kuulub kahasse kolmehektariline kinnistu Rae vallas Järveküla külas. Tartu maantee vahetus läheduses paiknevale magusale krundile kerkivad tulevikus suure tõenäosusega eramud, kirjutab Eesti Ekspress.
"Kinnisvaraasjadest ei räägi ma midagi," ütleb Saagim. "Võin rääkida Justist ja iseendast. Aga oma pereelust, lastest, abikaasast ega äridest ma ei räägi." Küsimusele, kui palju kinnisvaraäri tema aega nõuab, vastab Saagim: "Palju. Aga mul on selleks palgatud inimesed, et saaksin ise rohkem tegelda lõbusama äriga, nagu Just."
Võrdselt Saagimi firmale Ratia Stuudio ning Soome äriühingule JSH Capital kuuluv kinnisvaraettevõte Woodhill on seni kaubelnud maatükkidega peamiselt Rae ja Jõelähtme vallas. Viimase kahe aastaga on firma teeninud kaheksa miljonit krooni kasumit ning maksnud ka mitu miljonit dividende.

Autokauplus pakub toidupoolist ja kustutab ka suhtlemisnälja
Suurte soomekeelsete kirjadega kauplusbuss veereb, paks tolmupilv sabas, mööda Harjumaa käänulisi külavaheteid. Ootajaid-ostjaid jagub küllaga.
Mõnes peatuses ootab nn autolavkat ainult üks memmeke, kuid bussiomanik Endel Laanemets temast mööda ei sõida. Lavkakaupleja ametit peab mees juba mitmendat-setmendat aastat täitsa omal käel, et leib-sai, liha-vorst ja ka õlu-viin kõige kaugemate ja kõrvalisemate külade elanikeni jõuaks.
Esmaspäeval ja neljapäeval kell 12 jõuab buss Anija valda Voosele, kus teda sealse rahvamaja ees ootab kümmekond memme-taati, mõni janune mees ning neli-viis mudilast, jäätiseraha pihku surutud.
Buss näeb seest välja nagu üks ehtne kauplus kunagi: tagumine ots on liha- ja kalakraami täis klaasustega külmikute päralt. Nende ees kastide sees külitab mitut sorti leibu-saiu, külgmistele riiulitele on kuhjatud mune, karastusjooke, maiustusi, pesemisvahendeid ja muud nipet-näpet.

Eesti firma riietab Soome suusakoondise
AS Ilves-Extra riietab järgneva kolme aasta jooksul poolteist miljonit Soome suusatajat.
Eile allkirjastas AS Ilves-Extra nõukogu esimees Arvo Kivikas Helsingis Soome suusaliiduga lepingu, mille kohaselt hakkab Ilves-Extra kaubamärk ISC tootma riideid Soome suusakoondisele.
"Jah, leping on allkirjastatud! Meie riietada on nüüdsest Soome suusakoondis," rääkis Kivikas eile reipal toonil. "Eelduseks pole kuulsuse saavutamine, vaid arvestatava turu enda alla saamine," lisas ta.
Lepingu järgi hakkavad ISC kaubamärgi alt tulevaid treening- ja võistlusriideid kandma umbes kuuesaja viiekümne Soomes tegutseva suusaklubi liikmed, kuhu kuulub ligikaudu 1,5 miljonit sportlast.
Lisaks varustab ISC kaubamärk kõiki massiüritustega seotud inimesi ning Soome meistrivõistlusi. Leping allkirjastati kolmeks aastaks, mille kohaselt on AS Ilves-Extral õigus hiljem lepingut pikendada.

Leigo järve konfliktis üle kümne hukkunu
Sõda Leigo suveteatris on aktu-aalne, kuigi keskajavormis, ning venib nagu raske lahing. Ropu tekstiga loos hukkub enamik kõrgestisündinud tegelastest.
"See ei ole normaalne," oigab kuningapoeg Rich (Janek Joost), kui tema mürgistusest toibunud vend, kuningas Eddie (Uku Uusberg) oma naise Elizabethi (Kersti Heinloo) kambrisse kutsub, et temaga oma meheau jagada, mispeale Elizabethiga liituvad rõõmsalt naise vend ja teenrid, hõigates itsituste saatel kekseldes "Mina kaa!".
Taoline ebanormaalsus, mis valitses omal ajal Inglise kuningakojas, on Leigo laval tõstetud Eesti vaatajate ette. Seda on tehtud küll üsna ajastutruult (või pigem seda ajastut teatris kujutavate kostüümikunsti traditsioonide truult), kuid viidete kaudu tehakse etteheiteid pigem ikka tänapäeva võimupraktikale.
Andres Keili sulest (kes laval kuldses riietuses Päikesekuningat ja roosas Londoni linnapead kehastab) sündinud näidend, inspireeritud William Shakespeare'i "Henry V" ja "Richard III" ning Tom Lanoye ja Luk Percevali "Sõjast", kasutab mõtte veelgi selgemaks edastamiseks räiget keelt. Või mis too sõim ja kahemõttelised naljad ning liigutused suvisest kultuuritarbijast töönarkomaanile või noorele inimesele ikka nii ropp on. Vaid lapsed kaasa võtnud pere-emad ja vagad pensionärid vangutavad hiljem pead, kas seda labasust oli ikka tarvis. Ilmselt mitte tingimata, kuid see on kauba peale, kaasa pakendatud, kolm ühes ja tasuta.

Leigo Järvemuusika peab kümnendat sünnipäeva
Homme algab Eesti suvemuusika projektides kindla koha leidnud Leigo Järvemuusika.
Juubelipidu avatakse homme suurejoonelise Oreli ja Sümfoonia päevaga, kus astub üles esinejaid ühest äärmusest teise. Nii põimuvad õhtu jooksul vana-vene rändurmuusika ja iidne keltide maailm. Samuti tuuakse vaatajateni vaatemänguline barokketendus, mille osaliseks eesmärgiks on tekitada illusioon Versailles' lossiaiast. Sünnipäeva muudab eriliseks veel fakt, et esimest korda toimub Leigol maailma esiettekanne. Esitusele tuleb Urmas Sisaski "Sümfoonia nr 3".
Laupäev on pühendatud Eesti leviklassikale. Õhtu jooksul astuvad üles Liisi Koikson ning kauneid loodusfotosid muusikaga ühendav Jaan Tätte. Chalice'i tegemisi saadab sedakorda sümfooniaorkester. Õhtu lõpetab järg kontserdile "Rujaleidja".

EÕM-i Hiiumaa rühm tervitas presidenti lauluga
Õpilasmaleva Hiiumaa rühm tervitas presidenti eelmisel õhtul valminud rühma lauluga. Küttepuude sorteerimise ja pakkimisega tegelevad malevlased kiitsid presidendile toredaid rühmakaaslasi, jõukohast tööd ja ilusat Hiiumaad.
President Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese Hiiumaa visiit algas eile hommikul Pühalepa vallas Lõpe külas, kus viimased kolm nädalat on tegutsenud Eesti Õpilasmaleva Hiiumaa rühm.
Külaiste saabudes tutvustasid noored esmalt oma tööd puidufirmas Halupuu.
"Meil on siin erinevat liiki puid, mille me peame esmalt ära sorteerima ja alles siis saame laduda nad konteinerisse," selgitas heledapäine Maarja.
"Mis te õhtuti teete?" küsisid tulijad.
"Kolmapäeval valisime pruudi ja peigmehe," selgitas Margus Toomla, kes koos Teele Tompsiga Hiiumaa rühma juhtib. "See oli nii, et tüdrukud korraldasid poistele terve päeva erinevaid katseid. Lõpuks selgus peigmees. Kui peigmees valitud sai, siis panid poisid pead kokku ja valisid peigmehele ka pruudi. Täna õhtul toimub pulmapidu," rääkis rühmajuht.

Politsei vahistas Harry Potteri viimast raamatut tõlkinud teismelise
Prantsuse politsei vahistas teismelise koolipoisi, keda kahtlustatakse Harry Potteri viimase raamatu omavolilise tõlke riputamises internetti enne raamatu ametlikku esmaesitlust riigis.
16-aastane koolipoiss vahistati Prantsuse politsei võltsingute vastu võitleva üksuse poolt, kuid lasti peale ülekuulamist vabadusse, kirjutab Reuters.
Prokuröri sõnul oli poiss ilmselt ise tõlkinud ära terve J. K. Rowlingu 759 leheküljelise raamatu, aga ei plaaninud oma volitamata tegevusega teenida mingisugust rahalist tulu.
Raamatu prantsusekeelne versioon oli internetis üleval juba mõni päev pärast seda, kui riigis oli 21. juulil ilmunud Harry Potteri raamatu inglisekeelne versioon. Politsei sulges hiljem netilehe, kuhu poiss oma tõlke oli ülesse riputanud.
Harry Potteri autor J. K. Rowling ja raamatu kirjastaja Gallimard nõustusid koheselt Prantsuse politsei poolt teostatavat juurdlust igakülgselt aitama, kuna tunnevad muret võltsingute ja autoriõiguste rikkumise pärast.

Runescape - mõnus mäng või ohtlik lõbu? 
Maailmas populaarne raalimäng Runescape on kogunud Eestis
Tegemist on ühe populaarseima online-arvutimänguga, millel on kogu maailmas üle üheksa miljoni mängija, neist 4000 Eestis. 2001. aastal valminud mängu on kiidetud selle põnevuse ning paljude võimaluste poolest.
Mängul puudub etteantud rada, mida mööda tingimata käima peab. Igaüks loob mängu eesmärgi ise, täiustades oma tegelaskuju skill'ide abil (oskused, mida reaalseski elus vaja läheb, nagu kalapüüdmine, tuletegemine, taimekasvatus jne), mis on üksteisele eelduseks ning mille tipptasemele lihvimine nõuab aega ja vaeva.
Noored kärsitud mängijad ei viitsi aga sageli vaeva näha, mistõttu varastatakse teiste salasõnu ja häkitakse sisse nende kontodesse, et kasutada võõraid tegelaskujusid. Samuti minnakse kahtlaste veebikülgede õnge, kus lubatakse lisapunkte, kuid saadakse hoopis viirus. Eestis ongi Runescape saanud kurikuulsaks mänguna, mida mängivad eelkõige 10-15-aastased koolijütsid, kes "äritsevad" mobiiltelefonidega, et osta endale paremat tegelaskuju.

Norlani uuel singlil on seos Eestiga
Selle nädala alguses tuli Kuuba räpparil Norlanil välja raadiosingel "Pa Que", mis on pärit tema juunikuus ilmunud debüütalbumilt "El Misionario". Albumi on välja andnud Lejal Globe, Rakvere plaadifirma Lejal Genes sõsarfirma. Viimase ilmselt tuntuimaks artistiks võib pidada Def Räädut.
Kui Lejal Genes annab välja peamiselt Rakverest pärit artistide loomingut, siis Lejal Globe on rahvusvahelisema suunitlusega. Norlani muusika on segu ladinarütmidest, traditsioonilisest hiphopist ning reggeaton'ist ja tema album on Lejal Globe'i esimene väljalase.
Singlit on võimalik kuulata aadressil www.lejalgenes.ee/lejalglobe.
Vaata ka:
www.norlansite.com

Queeni kitarrist saab teadlaseks
Queeni kitarrist Brian May (60, pildil) viib lõpule astronoomiaõpingud, millest ta 36 aasta eest bändi kasuks loobus. Tema töö uurib tolmupilvede tekkimist kosmoses. Kraadi kaitseb ta 23. augustil. "Kui ma läbi kukun, siis suure kolinaga," sõnas muusik optimistlikult.
Praegu korraldab ta rokk-kontserti, et õnnistada sisse Kanaari saarte Roque de Los Muchachose observatooriumi uus teleskoop. Oma tööks vajalikud vaatlused tegi May just selles tähetornis.
"Kui May oleks viitsinud omal ajal kooli lõpetada, oleks temast saanud suurepärane astro-füüsik," kommenteerib koos kitarristiga Kanaari saartel koos töötanud astrofüüsik Garik Israelian.

Blogi
Blogi  - multiblogi, mida igaüks saab lugeda ja samal ajal ka ise kirjutada. Kui mõnikord tuleb mõnda suvalisse blogisse kirjutatud kommentaar huvitav, võibki sellest teha Cryable.comis uues sissekande, mille linki võib kõigile jagada.

Eesti surus korvpallis Rootsi maha 57: 50
Eesti meeste rahvuskoondis alustas Stockholmis EM-võistluste lisavalikturniiri võidukalt, alistades Rootsi koondise 57: 50
Avaveerandi 12: 10 võitnud Eestit tabas teisel veerandajal mõõn, korvini jõuti alles pea kuue ja pooleminutilise mängu järel, kui ühe vabaviske kahest tabas Gregor Arbet. Selleks hetkeks oli Rootsi jõudnud juba 20: 12 ette minna. Seejärel saadi mäng käima ja mindi omakorda 22: 20 ette. Poolaja viimasel minutil tabas kaugviske Janar Talts ja poolaeg lõpetati eduseisus 25: 24. Kolmas veerandaeg lõpetati eduseisus 40: 34, kirjutab Sportnet.

Inglismaa - Eesti mängule on tehtud üle 1500 broneeringu
Londonis 90 000-kohalisel Wembley staadionil 13. oktoobril peetavale Inglismaa - Eesti 2008. aasta jalgpalli EM-valikmängule on tänase seisuga endale pääsme broneerinud 1526 Eesti koondise poolehoidjat.
Selgunud on ka mängu algusaeg, milleks on kell 15.00 kohaliku aja järgi (kell 17.00 Eesti aja järgi), ning lõplik piletihind, mis on 45 Suurbritannia naelsterlingit ehk ligi 1050 Eesti krooni, kirjutab Sportnet. Eesti poolehoidjate kohad on idatribüüni sektorites 107-110.
Eesti jalgpallifännidel on võimalik kuni 13. augustini nimetatud kohtumisele pileteid broneerida Eesti Jalgpalli Liidu e-posti aadressi katrin@jalgpall.ee vahendusel. E-kirjas tuleb märkida oma nimi, soovitud piletite arv ning oma mobiiltelefoni number.
Seni on Eesti jalgpallikoondise toetajaskond võõrsil peetud kohtumistes olnud suurim Riias, kui 2004. aasta 13. oktoobril viibis Skonto staadionil Läti - Eesti MM-valikmängul 1200 Eesti vutisõpra.

Raimo Raudsepp valitseb kodutriatlonidel
Ehitustehnilise kõrgharidusega Raudsepp tahab nautida aastaid raskeid triatlonitreeninguid.
Kolmel järjestikusel aastal nii olümpia kui ka poolpikal distantsil Eesti triatlonimeistriks tulnud Raimo Raudsepp on tagasihoidlik noormees. "No kuidas ma hindan oma saavutust… Markot pole ju olümpiadistantsil kohal olnud," lausub ta.
Maailma karikavõistluste etappidel pjedestaalile jõudnud Marko Albert ei ole tõesti ühel või teisel põhjusel meistrivõistlustest osa võtnud, kuid mis sellest - kes see hiljem ikka eemalejääjaid mäletab, teatakse võitjaid.
Eesti ühe tunnustatuma treeneri Jüri Käeni õpilane Raudsepp alustas triatloni tõsise harrastamisega alles 20-aastaselt. "Siis õppisin ujuma," tõdeb ta lihtsalt.
Enne seda oli Pärnu noormees aga tegelenud suusatamise, kergejõustiku ja orienteerumisega. "Jooks oli alati läbiv teema, ka praegu on just triatloni viimane ala kõige südamelähedasem," ütleb ta.

Soome kuulsus Kuitunen jääb Suverullist eemale
Sapporo MM-i suusakuninganna Kuitunen peab haiguse tõttu
Ülejäänud Otepääle kutsutud suurkujud peaksid homme algaval tippsuusatajate suvisel jõuproovil rajale tulema.
Võrreldes eelmiste suviste suusarollerivõistlustega pakub tänavune Suverull uuenenud võistluskava. Kui varem sõideti suusarolleritel vaid ühes tehnikaviisis, siis nüüd muudeti kava mitmekesisemaks, et see oleks rohkem talviste sõitude nägu.
Eesti paremik stardis
Reedel peetakse klassikatehnika sprint, võitja selgitatakse MK-etappide formaadi järgi. Laupäeval sõidetakse kaheosaline rullsuusavõistlus nii klassika- kui ka vabatehnikas. "Otsustasime ürituse sportlikumaks teha," ütles võistluse korralduskomitee esimees Alar Arukuusk. "Talvisesse programmi on juba ammu toodud eri tehnikaga sõidud ning sprindivõistlused. Miks ei võiks seda teha ka suvel?"

Lahkus erakordne õpetaja Raimund Pundi
7. augusti õhtupoolikul viis raske haigus 84. eluaastal meie hulgast hinnatud füüsika- ja matemaatikaõpetaja, laiemale üldsusele teeneka noorte võrkpallitreenerina tuntud Raimund Pundi.
Ligi kolmkümmend aastat töötas Pundi õpetajana Tallinna spordiinternaatkoolis (hilisem Eesti spordigümnaasium), paralleelselt tema hoole all olev Eesti noormeeste koondis võitis N Liidu meistrivõistlustel ja üleliidulistel koolinoorte spartakiaadidel ühtekokku kümme medalit, millest pooled olid kuldsed.
Spordiinternaatkoolist võrsus alates 1960. aastate lõpust enamik Eesti täiskasvanute koondise liikmetest, nimekamad on olümpiavõitja Viljar Loor ja Euroopa meister Jaanus Lillepuu. N Liidu noortekoondisse pääses hulk tema õpilasi.

Blanka Vlaĉic jahtis rekordit
Horvaatia kõrgushüppaja Blanka Vlašic (pildil) ületas teisipäeva õhtul Stockholmis 2.07. Vlašici katsed püstitada maailmarekord 2.11 ebaõnnestusid.
Naiste 400 m jooksus näitas Allyson Felix USA-st maailma hooaja tippmarki 49,70 (Sanya Richards, USA 49,72). Tippmargid on ka etiooplase Kenenisa Bekele 3000 m aeg 7.25, 80 ja keenialase Paul Kipsiele Koechi 3000 m takistusjooksu aeg 7.59, 42.

Nahk naasis vägevalt ja Levadia võitles vapralt
Eesti vutimeister FC Levadia oli lähedal
Kadrioru staadionile UEFA Meistrite liiga teise eelringi korduskohtumisele kaasa elama tulnud 3600 pealtvaatajat lõid areenil vägeva õhkkonna ning Levadia asus fännide rõõmuks Serbia hiidu Belgradi Crvena Zvezdat avamängu 0: 1 kaotuse järel innukalt taga ajama.
Paraku ei pakkunud 2: 1 võit levadialastele erilist rõõmu, kuna kahe kohtumise kokkuvõttes marssis tänu võõrsil sepistatud tabamusele kolmandasse eelringi Crvena Zvezda, kus kohtub Šoti gigandi Glasgow Rangersiga.
"Aga põdema ei pea keegi - see oli siiski väga positiivne euroteekond," leidis Levadia kapten Marek Lemsalu. "Serbia meistrile 2: 1 ära panna pole paha tulemus. Peame endale aru andma, et mullu läks meil UEFA sarjas juba üle ootuste hästi ning seda olnuks väga raske korrata."

Gert Kullamäe: Rootsi ei andesta rumalaid eksimusi
Kapten Gert Kullamäe ütles, et Eesti korvpallikoondis peab täna Stockholmis EM-i lisavalikturniiri avamängus Rootsi ründetuhina maha suruma.
Mis mõtetega avakohtumisele vastu lähete?
Töiste mõtetega. Teeme hoolsat kodutööd ja uurime Rootsi mängude videosalvestusi. Kindlasti saame omavahelist klappi parandada ja loodan, et homme kõik laabub.
Mida Rootsi meeskond endast kujutab?
Jätab hea mulje. Koosseis on ühtlane, peamiselt kasutatakse kaheksat meest. Palju kasutatakse pika ja lühikese mängija koostööd, selles osas peame oleme hoolsad. Kaks mustanahalist pallurit on kiired ja teravad.
Koondise peatreener Tiit Sokk nõuab kõva kaitset. Mida rootslaste vastu mängimine eriti nõuab?
Kaitsesse tuleb ruttu tagasi joosta, nad teevad sageli kiirrünnakuid. Positsioonimängus pole rootslased eriti osavad. Peame oma võimalikud riskid viima miinimumini, et ei tuleks rumalaid pallikaotusi ja ettevalmistamata viskeid.

Esimene eestikeelne Playboy ilmub oktoobris
Eesti on riikide arvestuses maailmas 25. ning ühtlasi esimene riik Baltimaades, kus Playboy ajakirja välja antakse.
Eesti Playboy peatoimetaja Jaago-Mait Arusoo sõnul võib kuukirja iseloomustada meestele suunatud elustiili- ja kvaliteetajakirjana, mille sisust on üle poole eestimaine.
Arusoo sõnul on Eesti Playboys põhirõhk huvitaval, mitmekesisel ja soliidsel sisul, kust ei puudu kõrgetasemelised fotoseeriad, intervjuud tuntud persoonidega, nii aktuaalsed kui ka ajatud teemad ning erinevate eluvaldkondade rubriigid.
"Tõmbenumbriks on kindlasti ka kuu kaunitarid ehk Playmate'id," lisas Arusoo.
Playboy'd välja andva Bränd Kirjastused OÜ turundus- ja reklaamijuhi Mati Kiisleri sõnul eristub ajakiri selgelt siinsetest meesteajakirjadest.

 "Terevisiooni" uudiseid hakkavad lugema Kerli Dello ja Meelis Kompus
Seni hommikusi Terevisiooni uudiseid toimetanud Monika Tamla uued töökohustused on sügisest Aktuaalse kaamera põhiuudistesaate juures.
Meelis Kompus oli mitmeid aastaid Eesti Raadio uudistetoimetuse vastutav toimetaja ning sügisest jätkab ta tööd ka Vikerraadios. Kerli Dello oli siiani lisaks EestiTelevisioonile ka KUKU raadio uudistetoimetaja. Terevisioon on alates 3. septembrist eetris kell 6.25.

 "Pealtnägija" naaseb Vahur Kersnata
Veel eile hommikul polnud teada, kas menusaade "Pealtnägija" naaseb sügisel ETV ekraanile ja kes seda saadet teevad. Õhtuks oli selge, et alustatakse ühe saatejuhi, Mihkel Kärmasega.
Homme oma esiklapse aastast sünnipäeva tähistav Vahur Kersna on esialgse plaani järgi 5. oktoobrini isapuhkusel. "Kasutan riigi poolt antavat võimalust," lausub "Pealtnägija" üks autoreist rahulolevalt, kirjutab Postimees.
Veel teisipäeva õhtul polnud teada, millal menusaade ekraanile naaseb - Eesti Rahvusringhäälingu juhtkond tahtis saadet iga hinna eest, kas või mõne asendussaatejuhiga juba septembrist ekraanile, meeskond pakkus pooliku "Pealtnägija" asemel oktoobrini Mihkel Kärmase eriprojekte.
"Pealtnägija "produtsent Piret Priisaar ei eita lahkhelisid. Oleme rääkinud paljust, on erinevaid versioone, kuid neid välja tuua ma ei tahaks," ütles Priisaar eile lõunal.

Kodumaine suhtekorraldus saavutas uue taseme
Oleme toimetuses mitu puhku mõelnud kirjutada lugu neist asjadest, mida firmad ajakirjanikele ürituse või toote promomise eesmärgil saadavad.
Näiteks on saadetud ürituse kutse, mis on pandud koos spetsiaalse muusikavalikuga CD peale. On tulnud meelelahutus-asutuse taasavamise teade, mis on edastatud karbis koos maailma ühe hinnatuma vahuveini ning šampanjaklaasiga. Uutest toodetest jookide vallas ei maksa rääkidagi, ikka laekub aeg-ajalt paberkotike ühe või teise pudeliga, mis selles või teises turusegmendis püüab löögile pääseda.
Tutvustamist vajavaid teemasid on palju, leheruumi vähe, ning firmade turundus- ja suhtekorraldusosakondades nähakse palju vaeva, et silma paista. Tõsi, vähemasti Päevalehe toimetuses ei ole ühegi loo kirjutamise ajendiks olnud ese, mis on teema tutvustusega kaasas käinud, vaid ikka see, kui oluline ja uudisväärtuslik on sõnum ise.

Interneti Wehrmacht on politseiameti kontrolli all
Eestis ilmuvate venekeelsete ajalehtede nädalaülevaade 8. augusti seisuga.
Den za Dnjom avaldas suure ülevaate "Põleva jõe kannatused", mis on pühendatud Purtse jõele. "Kunagi oli Purtse kõige mustem jõgi Eestis. Kohalikud elanikud mäletavad tänini, kuidas nad jätsid jõe äärde minnes tikud koju, et mitte kogemata süüdata põlevkivijäätmetest tulvil vett," kirjutab leht, lisades, et kevadised tulvaveed on aastatega viinud osa jäätmetest merre. Mis aga juhtuks, kui demonteerida mõttetult ja kasutult seisvad tammid ja lasta veel vabalt joosta? Nendesse veehoidlatesse on kogunenud tohutul hulgal jäätmeid ja vee vallapäästmine tapaks kõik kalad jõesuudmeni välja. 60. aastate alguses tuli Moskvast kodumaile diplomeeritud ehitusinsener, "grusiini välimusega Ahto Jüri poeg Veltri", ja läks oma teadmatuses Purtse jõkke ujuma. "Kohalviibijad üritasid kõiki vahendeid kasutades tagastada Ahtole endine väljanägemine, kuid see ei õnnestunud… Ämm ja naine viisid mehe naabruses asuvasse piimatoodete kombinaati, kus teda puhastati nagu piimanõu - kange soodalahuse abil. Nahk muutus taas valgeks, kuid ragises nagu pärgament" - kirjutab leht, selgitades, miks ei saa tammide lõhkumisega muuta Purtse jõge taas tuntud lõhejõeks.

Baskini anekdoodid
Kolm teismelist arutavad elu küsimusi.
"Elu saab alguse viljastamisest," ütleb üks.
"Ei, elu saab alguse sünnist," teab teine.
"Midagi te ei tea, poisid," ütleb kolmas. "Elu algab siis, kui vanemad sõidavad suvilasse!"
Liikluspolitseinik peatab blondiini kiiruse ületamise eest:
"Palun teie juhiluba," ütleb inspektor.
"Teist, politseinikest, ei saa üldse aru. Alles eile võtsite mult juhiloa ära, aga täna tahate, et ma seda teile näitaksin!?"
Blondiin ostab autot.
"Ma ei taha punast masinat!"

JÄRJEJUTT (16): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Hakkas lund sadama. Alguses langesid üksikud räitsakad, seejärel keerles neid õhus üha rohkem ja rohkem, kuni raskete rohekashallide pilvede põu puistas alla juba miljoneid helbeid. Yorki majad muutusid hägusemaks ja hallimaks, inimesed pisemaks, hõiked, sammud, kabjaraudade kõlin, vankrirataste krägin ja uksepaugatused summutatumaks. Ja kõik see oli korraga nagunii tähtsusetu, sest kogu maailma täitis lumesadu, mereroheline taevas, Yorki katedraali ähmane hall siluett - ja Childermass.
Ja kogu selle aja ei poetanud Childermass sõnakestki. Härra Segundus imestas, mida ta veel tahtis, sest kõigile küsimustele oli ju vastatud. Ent Childermass ootas ja silmitses härra Segundust oma kavalate mustade silmadega, nagu ootaks, et härra Segundus ütleks midagi - nagu ta eeldaks, et härra Segundus midagi ütleb - ja-jah, nagu poleks maailmas midagi kindlamat.

Naise lillepeenra asemel mehele hoovi tünnisaun
Eestlane eelistab poole miljoni kroonistele saunamajakestele odavamaid tünnisaunu.
Kui maja ehitades jäi saun kahe silma vahele, ei pea veel elu lõpuni naabri pool end küürimas käima. Üha enam inimesi laseb hoovi ehitada väikese saunamajakese, soetab kümblustünni või tünnisauna.
Pakutavate võimaluste hulgast on kalleim eraldi saunamaja ehitamine. Sõltuvalt krundi suurusest, omaniku soovidest ning tengelpunga paksusest, võib saunamajja lisaks leiliruumile lasta sisse ehitada ka tualeti, dušinurga, istumiskoha ja magamisaseme.
Suured saunad välismaale
"Teeme täpselt nii suure, kui tellija soovib," kinnitab puitmaju valmistava OÜ Holzland juhataja Villu Melk. Et tegu on soojapidava hoone ehitusega, millel vundament all, katus peal ning uksed-aknad ees, tuleks arvestada märkimisväärse väljaminekuga. Ligi 40-ruutmeetrise saunamaja ehitus võib Melki sõnul minna maksma kuni pool miljonit krooni. Tagasihoidlikuma, umbes kümneruutmeetrise sauna saab kätte 100 000 krooniga.

Nädalaga valminud kilesaun pakub leili kolmandat aastat
Nädalaga ja käepäraste vahenditega saab ka väikese eelarve korral sauna püsti panna.
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ehitas oma suvekodu aeda nädalavahetusel toimunud ürituseks ajutise kilesauna. "Nimelt pidasime naisega kaks aastat tagasi oma juubelit ja mõtlesin, et teeks külalistele sellise atraktsiooni," selgitab Tammsalu.
Et saun külalistele ja endalegi väga meeldis, siis hiljem seda maha ei lammutatud. Praegu läheb saunal juba kolmas aasta ja Tammsalu leiab, et polegi mõtet muud sauna ehitada.
"Kilesaun meeldib kõigile, seal saab vabalt 90-100 kraadi kätte. See on mõnus niiske leil ja meeldib ka neile, kes muidu saunas palju ei käi," kinnitab amatöörsauna ehitaja.
Kilesauna on Tammsalu sõnul äärmiselt lihtne teha. Temal endal võttis kogu protsess aega vaid nädala. Saun koosneb kahest kilest, mille vahel on prussid. Kahe kile vahel õhk ei liigu ja konstruktsioon hoiab temperatuuri ühtlase. Kilesaun jahtub Tammsalu sõnul veidi kiiremini kui tavaline saun, kuid leilivõtmise osas pole ta saunadel suurt vahet märganud.

Araabia kõrbeliiva kerkib maailma suurim siseaed
Saudi Araabia viljatusse kõrbe rajavad Briti insenerid ja teadlased siseaia, mille lilled ja puud annavad ülevaate meie planeedi 40 miljoni aastasest arengust, kirjutab The Observer. Pealinna Riyadhi lähedal asuv kuppelaed hõlmab 11 hektarit, mis teeb sellest maailma suurima siseruumides asuva aia.
Aeda loovate Barton Willmore'i meeskonna ja Happoldi büroo kõige ambitsioonikamaks eesmärgiks on soov luua külastajaile botaanilise ajaränduri tunne. Selleks rajatakse seeria maastikke, et näidata, kuidas planeet ja selle taimestik on aja jooksul muutunud.
Kupli disaineri ja Suurbritannia arhitekti Nick Sweeti sõnul algab reis 410 miljoni aasta tagusest ajast ja toob meid tänapäeva välja. Nii suursuguse ja ambitsioonika kupli kujundamine polnud lihtne. Kõige enam põhjustas peavalu see, kuidas hoida metsiku kuumaga siseaias jahedat õhku. Selleks ehitatakse kõrged kuplid, mis ulatuvad kohati 36 meetrini. Kuum õhk tõuseb üles ja külm liigub alla. Ligi kaks miljardit krooni maksev hoone varustatakse taastuva energiaga peamiselt päikese ja tuule omaga. Vett kogutakse maa-alustes reservuaarides.

Õitsev ja lõhnav aas maja katusel
Paari viimase aastaga on Eestis haljastatud katuste pind kasvanud kümme korda.
Kõõlud kenal suvehommikul oma teise korruse aknal ja tunned imehead nõmm-liivatee lõhna. Õitsvad taimed on otse käeulatuses: kukeharjad, seesama nõmm-liivatee, sekka samblikke ja õhulisi kõrrelisi. See saab võimalikuks, kui oled oma kodule muru- ehk mätaskatuse rajanud.
Eesti ühe mainekaima murukatuste spetsialisti Pille Koorbergi sõnul saab kergmurukatuseid rajada mis tahes hoonele - vee lisakoormus on umbes 25-65 kg/m2.
Murukatus on moes
Säästliku arhitektuuri osana on haljastatud katused eriti populaarsed *veitsis, Austrias ja Saksamaal. Ainuüksi Saksamaal on rohelise taimevaibaga kaetud kümneid miljoneid ruutmeetreid katusepinda. "Sealsel murukatusetööstusel läheb hästi, sellesse valdkonda on paigutatud palju raha, et vähendada sademevee käitluse kulusid. Roheline katus on järjest rohkem hinnatud isegi kivises New Yorgis, kus paljud on rajanud aia elumaja katusele," lisab ta. Eestis on paari viimase aastaga haljasta-tud katuste pind kasvanud paarisajast ruutmeetrist paari tuhandeni.

 "Munalõikur" on täiesti klassikaline mööbliese
Mööblidisaineri Sven-Erik Viira ideed lihtsalt tekivad, vahel
Omanäoline ja piire nihutav noor disainer Sven-Erik Viira lõpetas Tartu kõrgema kunstikooli mööbliosakonna 2006. aastal. Tool "Munalõikur" valmis kooli kursuse käigus. "Et tegemist oli kooli ülesandega, siis ei ole see idee sündinud, vaja oli lihtsalt tool teha. Vahel on ideedega üldse nii, et kui neid on väga vaja, siis nad tulevad ise," sõnab Sven-Erik ning lisab, et vahel ei tule ka. "Tooli disainimisel oli lähtenurk klassikaline - neli jalga, istepind ja seljatugi. Pealegi on tool üks enim kasutatav mööbliese. Materjalidest kasutasin raamkonstruktsioonil jalakat, metalli, linast nööri ja rattaid. Need tulid minu juurde juba aastaid varem küttepuudega." Mõte toolile rattad alla panna tuli sellest, et mööbel on enamasti mobiilne, st kergesti liigutatav. Tema tehtud tool tuli aga üsna suur ja raske. Et seda saaks mugavamalt liigutada, pandigi alla rattad. Autori sõnul on tegemist prototüübiga ja eset saab tarbida Tartu kõrgema kunstikooli mööbliosakonnas. Lõpu-tööks tegi Viira aga sootuks huvitava tooli. "Pärast neljanda kursuse esimest poolt tuli mõte avastada odavaid ja kergesti töödeldavaid materjale. Sai katsetatud ja mässatud paberiga. Sealt edasi tuli juba papp. Esimese katsetuse tegin enne diplomitöö alustamist ja väikestel ratastel tööpukk on siiani kasutuses. Istumist kannatab lainepapp väga edukalt, eriti siis, kui see on kihiti kokku liimitud," kirjeldab disainer idee teostust. Ta lisab, et kaalupiirangu kohta ei ole ta arvutusi teinud, aga teda ennast kannab tool edukalt. "Kevadel 2006 sai tehtud ka üks papplennuk. Vähese puiduga, tiibade sirutusulatus oli seitse meetrit. Esimese lennu pikkuseks jäi 1,5 meetrit. Siis panime sinna sõbra peale ja viskasime ta Emajõkke," räägib Viira.

KADRI BANK: homohirmu suured silmad
Väiksena kartsin ma kohutavalt ämblikke. Ühel päeval võtsin aga julguse kokku ja viisin tuppa roninud ämblikku ise õue. Ei juhtunudki midagi halba! Nii kasvasin ma välja oma lapsikust ja põhjendamatust arahnofoobiast.
Eesti avalikus ruumis kohtab aga mitmeid arvamuse avaldajaid, kes pole suutnud välja kasvada ühest teisest lapsikust hirmust - homofoobiast.
Paar nädalat tagasi võis kuulda, kuidas Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" kirjeldati homoparaadi küllaltki naeruvääristava alatooniga. Kalle Muuli leidis, et sellel üritusel osalejad on pigem ekshibionistid kui n-ö päris homoseksuaalid.
9. augusti SL Õhtulehes valab Tallinna linnavolikogu liige ja puhkusel olev (justkui see vabandaks midagi) Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults paraadil osalejad värvika sõimuga üle.
Raadio 3 sama päeva hommikuprogrammis leiab Urmas Reitelmann Sultsi artiklil peatudes, et homoteema ei vääri üldse kajastamist. Paraad läheks iseeneslikku vabasurma, kui kogu Eesti meedia üritust boikoteeriks.

KRISTJAN LEPIK: börsid on punased, mida teha? 
Alates juuli keskpaigast on olukord USA turgudel läinud üsna närviliseks, mis kandub edasi ka Eesti turule.
Esiteks on närvilisust tekitanud kinnisvaraturg. Pärast kohati Eesti kinnisvaraturuga sarnast hinnarallit aastatel 2003-2006 on USA kinnisvaramullist hakatud õhku välja laskma: kinnisvarahinnad tulevad allapoole, ehitajad ja arendajad satuvad raskustesse jne. Kuna USAs on välja lastud väga suures mahus kinnisvara tagatisel võlakirju, siis on turud sellest dünaamikast väga sõltuvad.
Kuna tugeva kinnisvara tõusu ajal pakkusid väga head tootlust lisaks kinnisvarale ka kinnisvaraga seotud võlakirjad, siis liikus sinna väga suur hulk globaalset raha. Kui turg hakkas teistpidi liikuma, siis tekkis paljudel võlakirjaomanikel soov positsioonidest väljuda, ning kuna see turg pole nii likviidne kui aktsiaturg, siis kukkusid ka võlakirjahinnad.

HANNES RUMM: Ettekanne operatsioonist "Aljoša" 
Kellele: FSB Operatiivinfo ja Rahvusvaheliste Sidemete teenistuse ülemale kindral-polkovnik Viktor Ivanovitš Komogorovile
Käesolevas ettekandes on esitatud aprillis-juunis Eesti-vastases infosõjas korraldatud operatsiooni "Aljoša" tulemuste analüüs.
Operatsiooni eesmärgid olid eri- ja infooperatsioonide tulemusena järgmised: 1. kahjustada Eesti Vabariigi mainet rahvusvahelisel areenil; 2. tekitada Eesti ühiskonnas rahvuslikke pingeid; 3. muuta meie kaasmaalased Eestis lojaalseks Vene Föderatsioonile. Pikemas perspektiivis toetas operatsioon "Aljoša" meie strateegilist eesmärki tõmmata Balti riigid, sh Eesti, tagasi Venemaa mõjusfääri.
Kuigi meil ei õnnestunud kõiki eesmärke täita, oli operatsioon tervikuna edukas.
Eesti imago kahjustamine

KÜLLI-RIIN TIGASSON: Tekitab müra, järelikult on olemas? 
Olin mõne aja eest üllatunud, kui lugesin statistikaameti andmeid selle kohta, mis on Eesti inimestele nende kodus suurim probleem.
Suurimaks mureks ei ole see, et korter oleks kehvas korras või suured puud ja elumajad varjaksid valguse. Ka palju räägitud kuritegevus ei valmista kuigi suurt peavalu - selle üle kurdab iga neljas. Kõige suuremaks eluruumiga seotud probleemiks peavad inimesed hoopis suurt müra. Selle üle kurtis 2005. aastal 68,6 protsenti Eesti inimestest. Ja mida aasta edasi, seda enam.
Mürareostust võib pidada tüüpiliseks heaoluühiskonna hädaks. Omamoodi on see õige - mida enam tsivilisatsiooni, tehnikat ja autosid, seda enam müra. Kuid ometi oleks vale pidada seda pseudoprobleemiks, sest uuringute tulemused osutavad: müra teeb haigeks. Mürareostus mõjutab vereringet ja vegetatiivset närvisüsteemi, põhjustab unehäireid ning võib põhjustada neuroose, väidavad uurijad. Seletus on lihtne: kõrvadel on muu hulgas ka kaitsefunktsioon. Kui inimene kuuleb heli, mis klassifitseerub müraks, vallandub kehas automaatselt kaitsereaktsioon. Uuritud on sedagi, kuidas mõjutab müra inimeste töötulemusi. Ja nii tehasetööliste kui ka bürootöötajate puhul kehtib tõsiasi: mida rohkem lärmi, seda enam vigu töötajad teevad ja seda sagedamini on nad haiged.

Vigane riik ja JOKK-kõmu
Indrek Neivelt kirjutas aastaid tagasi Eesti Päevalehe arvamusloos, et Eesti valitsuse struktuur on vigane ja et valitsusjuht juhib riiki nagu erafirmajuht oma koosolekut. Ivar Tallo heidab oma arvamusartiklis "Eetikakompassi vajadus" (EPL, 7. august) ajakirjandusele ette liigse JOKK-kõmu harrastamist. Tallo hinnangul on ainuke töötav lahendus kogu riigi jaoks eetikakoja loomine, kuhu saaksid pöörduda need, kelle tegevusele hinnangu andmine on põhjustanud või potentsiaalselt põhjustamas kriisi avaliku arvamuse seas.
Haldussuutmatuse põhjus on poliitilise süsteemi puudulikkus, kus erakondadel ei ole kohustust lähtuda oma tegevuses riiklikest huvidest. Näiteks: energeetika- ja keskkonna- ning kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse probleeme ei lahenda riigivalitsus terviklikult, s.t arengukavade alusel, mille on välja töötanud juhtivad teadlased ja spetsialistid. Neid probleeme lahendatakse fragmentaarselt, koalitsioonipoliitikute, ametnike ja üksikute teadlaste poolt, kes on poliitiliselt sobivad.

Paris solvas ametnikke
Krister Parise arvamuslugu "Mudakoonlasega* sisenemine keelatud" (EPL, 8. august) solvas head hulka ausaid Eesti ametnikke. Väidetavalt Eesti riigiametites sageli kasutatavat terminit "mudakoonlane" ei ole vähemalt mina ega minu tutvusringkond varem üldse kuulnud, vaatamata tihedale suhtlusele Eesti riigiametitega (olgu öeldud, et ma ei ole riigiametnik iialgi olnud).
Juhul kui asjad on nii hullud, oleks ju loogiline anda selliste diskrimineerivate väljendite kasutajad ja ametid kohe kohtusse. Kokkuvõttes on asi selle looga minu arvates väga pahasti. Põhimõtteliselt olulise teema käsitlemine sellises vormis töötab risti vastu loo eesmärgile seista kultuurilise mitmekesisuse eest. Või oligi Parise eesmärgiks vaenu õhutada? Miks peaks Eesti Päevaleht selliseid arvamusi kriitikavabalt avaldama?

REPLIIK: Silmakirjalik õlletööstur
Kommenteerides justiitsministeeriumi otsust tellida põhiseaduse 15. aastapäeva tähistamiseks A. Le Coqilt uus õlu nimega Põhiseaduse Pilsner, teatas A. Le Coqiga konkureeriva Saku õlletehase poolakast juhatuse esimees Ireneusz Smaga, et Pilsner on õlleturul säästukategooria õlu, millega ei sobi sääraseid rahvuslikke tähtpäevi siduda.
Jättes kõrvale küsimuse, kui moraalne on üldse põhiseaduse aastapäeva joomisega siduda, panevad Saku õlletehase juhi sõnad siiski väga imestama. Mitte sellepärast, et need valed oleksid. Asi on selles, et Saku õlletehase juht saab küll olla viimane, kes sellise kriitikaga lagedale tuleb. Oli ju Saku see, kes tõi turule Presidendi Pilsneri. Või on president Saku silmis säästukategooria institutsioon, et sellega võib erinevalt rahvuslikest tähtpäevadest säästuõlu siduda?

JUHTKIRI: Kiirlaenukaose lõpu algus
Väikelaenud on salakavalad, sest mitme suhteliselt pisikese finantskohustuse üle arvepidamine on keerulisem kui ühe suure tagasimaksetel silma peal hoidmine. Nii jõuabki üksikisik tihti pankroti äärele just siis, kui liigse optimismiga oma võimeid üle hinnates on palju väikseid võlgu võetud - tarbimiskrediit siit, liising sealt, kiirlaen veel kolmandast kohast.
Ka SMS-laenude suurim probleem ei ole meedias palju tähelepanu saanud pettused, mille osakaal on krediidiettevõtete sõnul kaduvväike, vaid just tihti peidetuna esitatud ülisuured intressid ning ehk ka ebapiisav laenusaaja taustakontroll.
Eestis ei ole laenu andvate ettevõtete tegevus otseselt ega eraldi reguleeritud ning puudub ka järelevalve SMS-laenude andjate ja vahendajate üle. Suurema selguse toob tingimustesse veel sel aastal vastu võetav eurodirektiiv, mis sätestab ka sedasorti teenuste reklaamimise. Lisaks seab kooskõlastusringil olev uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus laenuandjale kohustuse inimeste isiku samasust ning tausta kontrollida ning sätestab järelevalve.

ÜRO roll Iraagis suureneb
ÜRO julgeolekunõukogu kiitis täna heaks Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia resolutsiooni, mis suurendab ÜRO rolli Iraagi missioonil
ÜRO taandus Iraagist 2003. aastal pärast seda, kui nende Bagdadi peakorteris plahvatanud pomm tappis kaks organisatsiooni kõrget saadikut ning veel 21 inimest, vahendab BBC.
Siiski, organisatsiooni personali nõukogu on Iraagis kohaloleku suurendamise vastu, leides, et senikaua kuni USA väed on Iraagis sees, on seal ÜRO töötajatel ohtlik viibida.
ÜRO peasekretör Ban Ki-moon tervitas resolutsiooni heakskiitmist, lisades, et rahvusvaheline kogukond toetab Iraaki teel rahumeelse ja rikka tuleviku poole.
Resolutsioon, mille kiitsid heaks julgeolekunõukogu 15 liiget, pikendab ÜRO abimissiooni aasta võrra ning annab organisatsioonile tugevama nõustamisrolli.

Laenukartus ajas maailma aktsiaturud langusesse
Kriisi mõju Eestile on väike
Maailma suurimate aktsiaturgude indeksid langesid ka täna, pärast Euroopa ja USA turgude eilseid kannatusi, mida põhjustas hirm globaalse laenuturu kokkuvarisemise ees.
Paljudele äridele ja erainvestoritele said osaks miljardite dollarite suurused kahjud.
Kohe pärast avamist langes New Yorki börsiindeks 0,9 protsenti 13 145,9 puntile, vahendas BBC.
Analüütikute sõnul võib kriis pankadele, firmadele ja tarbijaile põhjustada raskusi laenude ja sularaha saamisel.
Aktsiaturgudele avaldas halba mõju sub-prime laenuandjate poolt antud laenud makseraskustes inimestele.
Selle tulemusena on pangad alustanud oma riske vähendama laenates vähem raha. Mitmed keskpangad üle maailma on turgude ülesupitamiseks teinud rahasüste. Euroopa keskpank tegi Euroopa turgudele täna 61,05 miljardi euro eest rahasüste.

Leedu saadab eksperdid Gruusiasse raketiskandaali uurima
Vilnius saadab Gruusiasse kaks eksperti, kes hakkavad uurima mõned päevad tagasi alla kukkunud lennukipommi, mille Tbilisi hinnagul viskas alla Venemaa lennuk.
Eksperdid saabuvad Gruusiasse homme, vahendas RIA Novosti.
Gruusia president Mihhail Saakašvili palus Leedu presidendilt Valdas Adamkuselt, et ta saadaks mõned eksperdid sõltumatut rahvusvahelist juurdlust läbi viima.

Itaalia filmistuudios möllas tulekahju
Tulekahju hävitas osa Cinecitta filmistuudiost Itaalias, kus on vändatud paljud klassikalised itaalia filmid.
Enne kui tuli kontrolli alla saadi, ulatusid leegid kuni 40 meetri kõrgusele, kirjutas BBC.
Tulekahju hävitas umbes 3000 ruutmeetrit stuudioruume - surma ega vigastada keegi ei saanud.
Tuli sai alguse laost, kus hoiti BBC Antiik-Rooma teemalise sarja linte.
Cinecitta loodi diktaator Benito Mussolini poolt fašistliku režiimi ajal.

Uuring: lapsed kardavad internetiohtude korral abi küsida
Eurobaromeetri vastsest uuringust selgub, et Euroopa lapsed ei julge internetis ilmnevate ohtude korral vanematelt abi küsida, sest kardavad, et viimased keelavad Internetis surfamise ära.
Kuigi noored teavad uue meediaga seotud ohtudest ja ettevaatusabinõudest, püüaksid paljud neist lahendada probleeme ise või sõprade abiga ning pöörduksid oma vanemate poole ainult kõige tõsisematel juhtudel, vahendas Euroopa Komisjoni Eesti esindus.
"Ma räägiksin asjast ükskõik kellele, aga mitte vanematele, sest kardan, et ema saaks oma hirmudele kinnitust ja keelaks mul jututubades käia," rääkis 9-10-aastane tüdruk Saksamaalt.
Tulemused näitavad, et lapsed on üldiselt teadlikud Internetiga seotud ohtudest, nagu turvalisus, viirused, ligipääs soovimatule infosisule, identiteedivargus ja võimalikud ohtlikud kontaktid võõrastega. "Häkkerid on ohtlikud, sest nad võivad levitada viirusi, mis hävitavad kõvaketta või kopeerivad meie arvuti sisu, salasõnu, dokumente jms," arvas 9-10-aastane poiss Portugalist.

Kadõrovit tüssati 150 tuhande dollariga
Tšetšeenia kremlimeelne juht Ramzn Kadõrov sattus kelmide ohvriks, kuid kartes seda tunnistada, ei tee ta koostööd Dagestanis toimuva uurimisega.
Kadõrov kaotas 150 tuhat dollarit, kirjutab Kommersant.
Ta usaldas raha petturite kätte, kes lubasid talle 150 tuhande dollari pealt 20 miljonit dollarit dividende.
Kelmuses kahtlustatakse Aleksandr Djukovit ja Zamirbek Malaibekovi, kes suutsid mitme pettusega teenida ligi miljard dollarit. Petta saanute hulgas oli lisaks tavakodanikele ka väga rikkaid inimesi.
Ajalehe hinnangul keeldus Kadõrov koostööst uurijatega ning tema kaaskond ei vasta samuti küsimusele Tšetšeenia presidendi kaasamise kohta kelmide tegevusse.

Ukraina päästjate suvepuhkus sõltub Godzillast
Ukraina Donetski oblastis tsirkusest põgenenud krokodilli nimega Godzilla ei ole suudetud kolme kuu vältel kinni püüda, asjaga tegelevatele päästjatele puhkust enne ei lubata kui roomaja tagasi puuris.
Poolteise aastane krokodill nimega Godzilla on väga tark, kirjutab Vremja Novostei.
Esmalt peeti tema ellujäämist Aasovi meres võimatuks, kuid inimesed on teda peale põgenemist korduvalt näinud.
Eriolukordade ministeeriumi päästjate sõnul elab krokodill praegu Mariupoli laevaremonditehases. Troopilist roomajat on seal ka korduvalt varitsetud aga kuna tegemist on intelligentse elajaga, siis on siiani kõik katsed teda tabada liiva jooksnud.
Probleem seisneb ka selles, et Godzilla pole harjunud tavalist liha sööma, kuna eelnevalt eelistas ta süüa valgeid hiiri.
Mariupolis on olukord valgete hiirtega kitsas. Elanikud ei soostu oma lemmikuid ohverdama Niiluse krokodilli püüdmiseks.

Izvestija: Bundeswehr mängib Wehrmachti
Venemaa ajaleht Izvestija sai Saksa kaitseministeeriumist vastuse oma järelepärimisele, miks Bundeswehri sõdurid osalevad "natsiloomulisel" Erna retkel.
Saksa kaitseministeerium peab oma sõjaväelaste osalemist Erna retkel õigustatuks ja kasulikuks, kirjutab Izvestija.
"Erna on maailmas üks tuntum sõjalist-sportlik võistlus, milles meie sõdurid osalevad 2004. aastast. Aastal 2006 tunnistati meid parimaks välismeeskonnaks. Sel korral saatsime Eestisse kaheksa sõdurit. Saksa vägede osalemine rahvusvahelistel võistlustel tugevdab rahvusvahelist koostööd. Sõjalist-sportlikud mängud on meie treeningprogrammide üks prioriteete - need annavad Saksa sõduritele võimaluse võrrelda oma oskusi teiste riikide sõduritega," vastas Saksa kaitseministeeriumi esindaja Harald Kammerbauer.
Taolisest vastusest Izvestijale ei piisanud ning nad saatsid veel ühe arupärimise Saksa kantsleri Angela Merkeli kantseleisse, kus kinnitati veelkord kaitseministeeriumi seisukohta.

Gazprom soovib osalust Briti elektrijaamades
Venemaa gaasimonopol Gazprom peab läbirääkimisi, et omandada osalus viies Briti gaasielektrijaamas.
Osaluse omandamine oleks Gazpromile Briti turule sisenemisel suur samm edasi, mis vähendaks aga energiavarude julgeolekut, kirjutas The Times.
Gazprom omandab osaluse aktsiavahetuse teel Saksa ettevõttelt E.ON, millega kontrolliks viimase tütarettevõtte Powergeni kaudu kümnendikku Briti elektrienergiaturust.
Gazprom pakub E.ON-ile vastutasuks veerandit suurest Južnorusski gaasimaardlast.
Gazromi ja E.ON-i esindajad ei ole võimalikku tehingut kommenteerinud. Vene gaasihiid ei ole samas varjanud oma soovi laieneda Briti turule. Ettevõte on mitmel korral märku andnud, et soovib osta Centricat, mis on British Gasi omanik.

Horvaatia mesilased otsivad maamiine
Serbia ja Horvaatia vahelisest sõjast kaheksakümnendate algul on säilinud hulgaliselt maamiine, mille leidmiseks koolitatakse Horvaatias mesilasi.
Aastatel 1991-1995 möllas Horvaatia pinnal sõda, mille käigus paigutati maapõue ligi neli miljonit miini ning lisaks on leidmata veel samavärsel hulgal muid lõhkeaineid, kirjutas Kaleva.fi.
"Tulemused on tõesti olnud märkimisväärsed, kuigi mesilaste tundlikkus ei ole veel soovitud tasemel," ütles Zagrebi ülikooli professor Nikola Kezic.
Mesilasi koolitatakse trotüüliga - väikesed trotüülikogused pannakse nektarikogumispaikadesse, et tekitada refleks minna lõhkeaine juurde. Kuigi miinid on paiguti sügaval maapõues, leiab mesilaste tundlik haistmismeel lõhkeained ka sügavalt.

Vene meedia: Gruusia hävitas raketi ja esitab nõudmisi
Vene ajalehed väidavad ühiselt, et niinimetatud Gruusia pommitamine oli Tbilisi provokatsioon poliitilise eesmärgi saavutamiseks.
Lõuna-Osseetia ja Gruusia piiritsooni paigutatud rahuvalvajate juht kindral Marat Kulahmetov väidab, et nad ei suutnud identifitseerida raketti, kuna Gruusia hävitas selle kiiresti.
Tema sõnul fikseerisid rahuvalvajad lennuki juba 6. augustil ja teatasid sellest Tbilisele, kirjutab Vremja Novostei. Samas ei reageerinud Gruusia sellele 18 tunni jooksul.
Lõuna-Osseetia juhtkond on veendunud, et tegemist on Gruusia lennukiga. "Seetõttu hävitasidki nad raketi nii kiiresti. Kui see oleks olnud Venemaa lennuk, siis ei oleks nad seda hävitanud. See saaks kõige väärtuslikumaks eksponaadiks Tbilisi Nõukogude okupatsiooni muuseumis," märkis Lõuna-Osseetia asekaitseminister Ibragim Gassejev.

Liibanonis otsitakse pääsu sõja põhjustatud turismikriisist
Mullusuvine sõda viis turistide usalduse ja reostas kauni Vahemere ranniku.
Lähis-Ida ühe suurima turismipotentsiaaliga Liibanon on veel aasta pärast Iisraeli pommirün-nakuid raskes seisus ja riik otsib uusi võimalusi, kuidas turismist elatuvaid ettevõtteid aidata.
Liibanoni turismiministri Joe Sarkise sõnul alandab riik turismiettevõtetelt ja hotellidelt küsitavat elektrihinda. Lisaks kompenseeritakse osa turismifirmade pangalaenude intressidest.
Kaks miljardit dollarit
Ajalehe Daily Star andmetel on enamiku Beiruti ja mägipiirkondade hotellide täitumus alates 2006. aasta juulikuust olnud tavapärasega võrreldes 30 protsenti väiksem. Turism on mägede, suusakuurortide, kaunite randade ja ajalooliste paikade poolest tuntud Liibanoni peamine sissetulekuallikas. Asjatundjate hinnangul jäi riigil mullu suvel teenimata kaks miljardit dollarit. Võrreldes enamiku teiste araabia maadega on Liibanon tuntud vabameelsuse poolest ning seetõttu nõutud reisisiht karmide islamireeglitega Lähis-Ida riikide inimeste seas.

Maailma pikim mees elab Ukrainas
Rekord 2,57 meetri pikkune ukrainlane pääses Guinnessi rekordite raamatusse kui maailma kõige pikem elus olev inimene. Leonid Stadnõk (37) hakkas kiiresti kasvama 14. eluaastal tehtud ajuoperatsiooni tagajärjel, mis stimuleeris tema ajuripatsit, kirjutas Reuters. Fotol on ka Saksa kingsepp Georg Wessels, kellelt Stadnõk ostis paari nr 64 kingi.

Valitsuskriis Poolas edeneb: veel üks minister lahkus
Poola peaminister Jaroslaw Kaczynski vallandas oma liitlasest siseministri Janusz Kaczmareki, süüdistades teda info lekitamises korruptsiooniafääris, mis puudutab endist põllumajandusministrit Andrzej Lepperit.
Lepper on väiksema koalitsioonipartneri Enesekaitsepartei liider, kelle peaminister vallandas valitsusest juulis. Väidetavalt on Lepper seotud altkäemaksudega. Mees ise on süüdistusi eitanud.
Analüütikute hinnangul püüab populaarsust kaotav, peaministri juhitav Seaduse ja Õigluse partei näidata valijatele, et täidab kindlalt varasemat valimislubadust korruptsiooniga võitlemise osas ega salli selle takistamist ka mitte enda ridades.

Sõda terroriga võib paisuda Pakistanis revolutsiooniks
Islamabad ja Rawalpindi viidi politsei ja sõjaväelaste tugevdatud kontrolli alla, kõik sisse- ja väljasõiduteed suleti kontrollpostidega ja relvajõud on kõr-gendatud valmisolekus, teatas eile ajaleht Dawn. Kaksikpealinnas valitses küll näiline rahu, kuid kasvanud sisepingete tõttu nurka surutud president Musharraf kaalub erakorralise seisukorra kehtestamist.
2007. aasta on olnud raskemaid Musharrafi võimu ajal, ning kava sel sügisel ohjeldatud demokraatia tingimustes valimisi korraldada ei taha kuidagi õnnestuda. President kavandas enese tagasivalimist enda kontrollitavas valimiskogus ja parlamendivalimisi järgmisel aastal, kuid hiljutine tüli riigi peakohtunikuga jättis ta konstitutsioonilisse tühikusse. Musharraf üritas peakohtunik Iftikhar Muhammad Chaudhryt tagandada, kuid tagajärjeks olid maikuised rahutused Karachis ja raske otsus ülemkohtunik siiski ametisse jätta.

Keskkonnauuringute keskus hakkab külmutusseadmeid kontrollima
Eesti keskkonnauuringute keskus hakkab külmhoonetes ja poekettides külmutusseadmete korrashoidu kontrollima kindlustamaks, et nendes sisalduv keskkonnakahjulik freoongaas ei satuks atmosfääri.
Esialgu on plaanis luuba alla võtta külmutusega tegelevate ettevõtete ja kaubanduskettide külmutusseadmed, milles on rohkem kui kolm kilo osoonile ohtlikku freoonigaasi, vahendas Aktuaalne kaamera.
Igal aastal paiskub Eestis õhku 10 tonni freoongaasi, mis inimestele on ohutu, kuid mis on kahjulik loodusele, eriti osoonikihile.

Gaasitanklat ramminud juht võib karistusest pääseda
Narvas purjuspäi gaasitanklat ramminud Vene kodakondsusega veokijuht võib jääda karistuseta, kui ta enam Eestisse ei tule.
Eestis elav autojuht saaks purjuspäi sõiduki juhtimise ning avarii põhjustamise eest kuni 18 000 krooni trahvi ning kaotaks lisakaristusena teatud ajaks sõiduki juhtimisõiguse, kuid venemaalane Sergei võibki pääseda avariist saadud rullis kulmu ning lõhutud autoga, kui ta ei suvatse Eestisse naasta ning vabatahtlikult oma karistust ära kanda, vahendab Põhjarannik.
"Välismaalaste puhul käib menetlus samamoodi nagu teistegagi. Antud juhtumil ei tehtud karistusotsust kohapeal, vaid otsus on kättesaadav 30 päeva möödudes," lausus Ida politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar Tarmo Tammiste.
Kolmapäeval rammis 40-aastane alkoholiboobes Sergei veokiga Narva linna piiril asuvat AGA gaasiteeninduspunkti. Õnne kombel õnnestus päästjatel gaasiplahvatus ära hoida. Mees

ERNA retke juhib kaitseliidu Tartu maleva võistkond
Hetkeseisu kohaselt juhib esmaspäeva õhtul alanud Erna retke kaitseliidu Tartu maleva võistkond.
Teisel kohal on Soome II võistkond ning kolmandal Viru ÜJP, teatas korraldaja Urmas Reitelmann.
ERNA retkel võistlejatel oli oluline päev mitmete ülesannetega: mineeritud ala ületamine, granaadisvise, köieülesanne, tunnimehe "mahavõtmine", linnalahing, takistusrada ja esmaabi. Lisaks täitsid võistlejad luureülessannet.
Endiselt on jätkab Naiskodukaitse võistkond.
Võistluse on katkestanud Tapa Suurtükiväegrupi, KL Tallinna maleva, KL Järva malevaII võistkond, Tagalapataljoni ja Tshehhi võistkond.
Laupäeva varahommikul on võistlejail ees veel laskmine automaadist ja püstolist, seejärel algab lõpujooks finishisse Kautlas.

Keskkonnaministeerium hoiatab sinivetikate eest
Läänemeres vohavad sinivetikad võivad kanduda Eesti rannikule, mistõttu soovitab keskkonnaministeerium suplejatel olla tähelepanelik.
Sinivetikad muutuvad suplejatele ohtlikuks, kui suplusvesi on muutunud kollakas-roheliseks ja kopituse lõhnaliseks või kui veepinnal on silmaga nähtavad kollakas-rohelised vees hõljuvad vetikamassid.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab vetikatega kokku puutuvatele inimestele mitte kasutada õitsengus vett joomiseks ega pesemiseks. Lisaks tuleks vältida suplemist sinivetikaid sisaldavas vees ja eriti sellise vee suhu sattumist. Ka lapsi ja koduloomi ei tohiks õitsengus veekogu äärde lubada.
Vetikarikka järve- või mereveega kokku puutudes tuleb end puhta veega loputada ja ka koheselt rätikuga õrnalt kuivatada kuid mitte hõõruda.
Sinivetikatest tingitud mürgituse tunnusteks võivad olla halb enesetunne ja kõhulahtisus, huulte kipitamine ja pragunemine või tasakaaluhäired. Sinivetikamürgituse sümptomid sarnanevad sageli tavalise gripiga. Mürgituse saanutel on võib esineda ka naha- ja silmaärritusi. Mürgistuse tunnuste ilmnemisel tuleb esimesel võimalusel arsti poole pöörduda.

Evelyn Sepp: Põhiseaduse Pilsner teeb vabariigist tühja taara
Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp ütles, et Põhiseaduse Pilsner on riigi põhiväärtuste müük allahindlusega.
"Põhiseaduse õlle üllitamine reformierakonda kuuluva ministri toel oma parteikaaslase juhitava firma poolt on sama, kui Langi muud algatused, mille kohaselt nõuab ta ministrina järjekindlalt joodikute lubamist autorooli ja õigust laste liivakastis napsitada," lausus Sepp.
Sepp ütles, et seega on tegemist kahe poliitilise äriühingu vahelise tegevusega. "Ühelt poolt vabariiki AS Reformierakond ja teiselt poolt õlut müüv AS A. Le Goq," märkis Sepp.
"Põhiseadus ise ja sellega esindatavad väärtused kuuluvad meile kõigile, et mitte nõustuda nende rahaks tegemisega. Vastasel juhul ootaks meid järgmiseks vabariigi juubeliaastaks plaanitav Eesti Vabariigi vodka või Eesti Vabariigi sigaretid. Eks ikka selleks, et riik rahvale lähemale viia ja mõnele reformistlikule ettevõttele riigi kulul reklaami teha. Väga mage lugu."

Algab Runner 4 lasti ülestõstmine
Järgmisel nädalal algavad aasta eest Soome lahes Vaindloo saare lähistel uppunud ja suure reostuse tekitanud laeva Runner 4 lasti ülestõtsmistööd.
Möödunud aasta 6. märtsil uppunud laeva pardal olevat alumiiniumilasti asub üles tõstma lastiomaniku korraldatud hanke võitnud Hollandi firma Mammoet Salvage B.V. Firma laevad alustavad Hollandist teekonda homme, ütles Päevaleht Online'ile veeteede ameti pressiesindaja.
Operatsiooni ajaks on suletud laevaliikluseks ala raadiusega kaks meremiili. Veeteede amet on määranud lasti ülestõstmise tähtajaks 1. oktoobri.
ML Runner 4 uppus 6. märtsil 2006. aastal Soome lahes. Uppumise põhjustas jäämurdetööde ajal karavanis liikunud laevale tagant sisse sõitnud ML SV. Apostol Andrey. Kokkupõrke tahajärjel tungis vesi masinaruumi ja laev kaotas ujuvuse.

Tartu ülikooli rektor Karis avalikustas uued prorektorid
TÜ rektor professor Alar Karis tegi teatavaks Tartu ülikooli prorektorite nimed: õppeprorektorina jätkab professor Birute Klaas, teadusprorektorina asub ametisse praegune haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Kristjan Haller. Kolmas prorektor nimetatakse ametisse uuel aastal.
Oma valikut põhjendas professor Karis ühelt poolt järjepidevuse tagamisega ülikooli juhtimises, teiselt poolt aga pidas ta vajalikuks tuua rektoraati ka n-ö uut hingamist.
"Õppevaldkond on väga keeruline valdkond. Birute Klaas on olnud prorektorina võimekas ja ühtlasi kannab ta edasi järjepidevust. Kristjan Haller on olnud pikka aega seotud Eesti teaduse ja kõrgharidusega ning suudab minu arvates tuua TÜ juhtimisse väga vajalikku kompetentsi," ütles Karis.
Rektor Karis rõhutas veel, et vajadus kolmanda prorektori järele on tugev. "Teatud valdkonnad, nagu innovaatika, välissuhted, majandus ja ettevõtlus muutuvad ülikooli arengu jaoks järjest olulisemaks. Tõenäoliselt nimetan kolmanda prorektori ametisse uuel aastal."

Eesti Energia: pinge kõikumine ei saanud veeavariid põhjustada
Eesti Energia teatel pole neil eile õhtul registreeritud ühtegi pingelangust, mis oleks võinud põhjustada AS Tallinna Vee väitel pumpade seiskumise.
AS Tallinna Vesi teatas, et ulatusliku veeavarii põhjustas elektrivoolu kõikumine. Tallinna Vee avalike suhete juht Reigo Marosov ütles Päevaleht Online'ile, et elektrivoolu stabiliseerudes tekkis torustikus hüdrauliline löök, mille tagajärjel purunes Mustamäed, Õismäed, Kristiine linnaosa ning Kadaka tööstusparki teenindava peamagistraali tihend.
Eesti Energia pressiesindaja Iveri Marukašvili ütles aga, et eile kella 19.00 seisuga ei ole Eesti Energia jaotus- ega põhivõrgus ühtki sellist pingelangust registreeritud, mis võiks elektrikatkestuse põhjustada.
Veevarustuse häired said alguse täna hommikul kell 7.25 pärast maksimumtarbimise algust ja mõjutasid enim Mustamäe, Õismäe ning pisut vähem Kristiine korrusmajade kõrgemate korruste elanikke.

Veesurve Mustamäel, Õismäel ja Kristiines on taastunud
AS Tallinna Vesi teatel on veesurve Mustamäe, Õismäe ja Kristiine piirkonnas normaliseerunud ning parandustööd jätkuvad.
Ettevõte on avanud kõik piirkonnas olevad reservpumplad, samuti on avatud reservmagistraal, mis on oluliselt tõstnud veesurvet piirkonna, teatas ettevõtte avalike suhete juht Reigo Masorov.
AS Tallinna Vesi veevõrkude juhi Arvo Saare sõnul on olukord normaliseerunud. "Oleme taastanud tänu reservpumplate kasutamisel tavapärase survereziimi. Samas jätkame parandustöid peamagistraalil, kuid seoses alternatiivse veevarustuse olemasoluga ei tohiks elanikel olulisi surveprobleeme olla."
Kella 11.45 taastus veevarustus Mustamäe haiglas ning 12.45 seisuga on veevarustus normaliseerunud.
Veesurve taastumist kinnitas kella poole viie ajal ka Tallinna linnavalitsus.

Veekatkestuse põhjustas elektri pinge kõikumine
900 kilomeetri pikkuse veesüsteemi parandamine võtab aega
AS Tallinna Vesi teatel põhjustas ulatusliku vee-avarii elektrivoolu kõikumine, mis tingis pumpade automaatse seiskumise.
Elektrivoolu stabiliseerudes tekkis torustikus hüdrauliline löök, mille tagajärjel purunes Mustamäed, Õismäed, Kristiine linnaosa ning Kadaka tööstusparki teenindava peamagistraali tihend, ütles Tallinna Vee avalike suhete juht Reigo Marosov Päevaleht Online'ile.
Magistraali leke asus Veerenni tänava pikenduse juures. Magistraal suleti öösel pärast õhtuse tipptunni möödumist. Koheselt algasid ka magistraalil parandustööd.
Veekatkestuse tõttu alanes veesurve veevõrgus, mis mõjutab enim Mustamäe, Õismäe ning pisut vähem Kristiine korrusmajade kõrgemate korruste elanikke.
Veevarustuse häired said alguse täna hommikul kell 7.25 pärast maksimumtarbimise algust. Masorovi sõnul kestis mittetäielik veekatkestus ligi 4 tundi - 7.25-st kella 11.45-ni. "Neli tundi ei ole katastroofiline veekatkestus. Halb, et see juhtus suurel torul," ütles ta.

Tallinna Vesi jättis linna veeavariist teadmatusse
Linn võib ettevõtte suhtes sanktsioone rakendada.
Tallinna linnavalitsus kritiseerib aktsiaseltsi Tallinna Vesi, kuna see jättis linnavalitsuse Ülemiste veepuhastusjaama veeavariist õigeaegselt teavitamata.
Lisaks plaanib linnavalitsus Tallinna vee-ettevõtjate järelvalve sihtasutus alustada veeavarii põhjuste uurimist, vahendas pealinna pressiteenistus.
Sihtasutus kavatseb uurida, kas vee-ettevõtte tegevus vastab kehtestatud normidele ja lepingu tingimustele ning kas on kinni peetud avarii likvideerimiseks ettenähtud tähtaegadest. Mittevastavuse korral rakendatakse meetmeid sanktsioonide kehtestamiseks.
"Tallinna linn on palunud Tallinna vee-ettevõtjate järelevalve sihtasutust alustada Ülemiste jaamas toimunud avarii põhjuste kohest väljaselgitamist", ütles Tallinna abilinnapea Deniss Borodits. Tema sõnul kontrollivad sihtasutus ja linn olukorda, et vee-ettevõtja poolt antud tähtajal oleks tagatud avarii likvideerimine.

UUS: Tuletõrjel on veeprobleemid
Ülemiste veepuhastusjaama peamagistraali veeavarii läbi kannatab ka tuletõrje - probleemid on Õismäel, Kristiines, Mustamäel ja Kadaka tööstuspargis.
Eile õhtul toimunud avarii tulemusel on nimetatud piirkondades tuletõrjel veevarustus nõrk või kohati olematu, ütles Päevaleht Online'ile Põhja päästekeskuse pressiesindaja.

Merel kadus purjelaudur
Kloogaranna lähistel jäi eile õhtul kaduma merele läinud purjelaudur, keda pole senini leitud.
Piirivalve sai kell 18.38 teate, et keskpäeva paiku läks merele 1969. aastal sündinud Jüri, kes pole tagasi pöördunud, teatas Põhja piirivalvepiirkonna pressiesindaja.
Koheselt väljus Lohusalu sadamast piirivalvekaater, mis alustas Lahepere lahte sisenenud piirivalvelaeva, kopteri ja jalgsipatrulliga mehe otsinguid.
Pakri poolsaare tipust 700 m kaugusel kaldast leidsid päästjad purjelaua ning 8 km kaugusel kaldast ujus laua juurde kuulunud puri.
Merele läinud purjelaudur ei kandnud kalipsot ega päästevesti, vaid oli palja ülakeha ning punase- ja sinisekirjute pükstega.

Veeavarii seiskas Mustamäe haigla kiirabiteenuse ja operatsioonid
Osakondadesse toimetati vett käsitsi
Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpus oli täna hommikul avarii tõttu tunde veeta, kiirabi teenus oli suunatud mujale ja operatsioone ei toimu.
Põhja-Eesti regionaalhaigla pressiesindaja Inga Lill ütles Päevaleht Online'ile, et vett ei olnud Mustamäe haiglas kella seitsmest hommikul. Haigla sai vee tagasi kell 11.45.
Veekatkestuse ajal ei toimunud operatsioone ning kiirabi teenus oli suunatud muudesse haiglatesse. Osakondadesse suunati joogivett käsitsi.
Lille sõnul said patsiendid veekatkestuse ajal siiski abi. ja AS Tallinna Vesi on lubanud haiglale vee tagasi saada kella 11ks.
Pelgulinna sünnitusmajast teatati, et sealgi oli veesurvega probleeme, kuid igapäevane töö ei olnud häiritud.
Tallinna lastehaiglast öeldi, et neil oli vesi olemas.

Ülekutse tallinlastele: teatage veehäiretest
Ootame teateid Tallinna elanikelt, kellel tekkis ööl vastu tänast probleeme veevarustusega või kadus kraanivesi sootuks.
AS Tallinna Vee teatel on probleemide põhjuseks kella 19.00 paiku toimunud elektrikatkestus Ülemiste veepuhastusjaamas.
Palume info saata e-posti aadressil online@epl.ee või selle loo kommentaarina.
Veevarustuse probleemid on hetkel päevateemaks ka EPL Live! Chatis.

M-hääletamine: teoreetiliselt võimalik, praktikas küsitav
Mobiiltelefoni abil riigikogu või kohaliku omavalitsuse valimistel hääletamine oleks sidefirmade poolt tehniliselt võimalik, kuid poliitikuid paneb mõtlema teenuse turvalisus.
"See on enam seotud seadusandluse väljatöötamise kiirusega, kui tehnilise lahendusega," ütles Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu Päevaleht Online'ile.
Hiiepuu rääkis, et eesmärgile lähenetakse sammhaaval. Kõigepealt luuakse võimalus arvuti abil koostatud dokumendi digitaalallkirjastamiseks mobiiltelefoni kaudu, st. ainult allkiri antakse mobiili kaudu, dokumenti ennast majandatakse aga arvutis.
Järgmises etapis võib tegelda sellega, et esitada valimisnimekiri e. allkirjastatav "dokument" turvaliselt ja ühetaoliselt ning garanteeritult üheselt arusaadavalt mobiiltelefonis ning luua võimalus valiku digitaalallkirjastamiseks. Mobiiltelefonide pidev areng toetab selle visiooni realiseerumist.

Lääne-Virumaal sõitis auto mootorratturile otsa
Lääne-Virumaal juhtus eile ennelõunal liiklusõnnetus, kus 51-aastane mees sõitis autoga otsa 56-aastasele naismootorratturile.
Liiklusõnnetus juhtus kella 11.15 ajal Haljala vallas Tallinn - Narva maantee 85. kilomeetril, kus sõiduauto VW Golf sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud mootorrattale Harley.
Auto roolis oli 51-aastane Aivar ja mootorratast juhtis 56-aastane Susan-Jane.
Mootorrattur toimetati vigastustega Rakvere haiglasse.

Kaitsealustel maadel lõbusõidu tegijad on jäänud tabamata
Saaremaa keskkonnainspektorid pole tabanud ega trahvinud ühtki kaitsealustel maadel lõbusõitu teinud ATV- ega maasturijuhti.
"Kuigi meile on teatatud nende tegudest ja oleme kohale sõitnud, ei ole me kätte saanud ühtegi," tõdes keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Tõnu Aus ajalehe Meie Maa vahendusel.
Saaremaa looduskaitsekeskuse hinnangul on hoolimatud ATV- ja maasturijuhid tekitanud saare kaitsealustel maastikel, näiteks Järve luidete maastikukaitsealal ja Harilaiul, sõites kahju aastakümneteks.

Sinivetikas ohustab Orissaare vetes ujujaid
Eile hommikul avastas keskkonnainspektsioon Orissaare vallas Pulli piirkonnas merel sinivetikapuhangu.
Sinivetika olemasolu Saaremaa rannas leidis kinnitust ka Tartu ülikooli mereinstituudilt analüüsitulemustest, mis kinnitasid toksilise sinivetika olemasolu Orissaare vallas Pulli küla mererannas, vahendas keskkonnainspektsioon.
Sinivetikas on Orissaares levinud umbes 200 meetri ulatuses kuni rannani välja, seetõttu on selles piirkonnas vetteminek ebasoovitatav, sest sinivetikad toodavad mürke, mis on inimestele ja loomadele ohtlikud, vahendab Meie Maa.
"Naha kaudu sinivetikaga kontaktis olles ei juhtu tavaliselt midagi, vaid siis, kui on allergiline nahk. Silma limaskestale või suhu sattudes võib saada aga mürgistuse," rääkis keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Anneli Kirs sinivetika mõjust ja soovitas viimasel juhul arsti poole pöörduda.

Poevarguste arv lõi juulis rekordeid
Poevarguste arv on hüppeliselt kasvanud peale märtsis kehtima hakanud seadusemuudatust, millega alla 1000 kroonine vargus muutus väärteoks, juulis avastati 90 poevargust rohkem kui juunis.
Maikuus andis Falck politseile üle 543, aprillis 483 ja märtsis 475 poevarast, teatas Falck Eesti avalike suhete direktor. Veebruaris ja jaanuaris tabati poevargustelt vastavalt 335 ja 301 inimest. Juuniga võrreldes kasvas juulis avastatud poevarguste arv 90 juhtumi võrra.
Vargusjuhtumiste arv suurenes hüppeliselt pärast märtsis kehtima hakanud karistusseadustiku muudatust, millega dekriminaliseeriti alla tuhande krooni väärtuses sooritatud korduvad vargused, mis sellest ajast alates lähevad kirja väärtegudena.
Kõikidest Falcki poolt eelmisel kuul politseile üle antud õiguskorra rikkujatest moodustasid poevargad 73 protsenti. Muude korrarikkumiste tõttu andis Falck juulis politseile üle 212 inimest.

Nooruk kukkus neljandalt korruselt alla
Põlvas kukkus eile hilisõhtul neljandalt korruselt alla noormees ja sai raskelt vigastada.
Õnnetus juhtus kella 23.00 paiku Ehitajate tänaval. 20-aastane noormees kukkus neljandal korrusel asuva korteri rõdult alla.
Kannatanu toimetati raske vigastusega TÜ Kliinikumi.

Luunjas uppunud mees leiti
Esmaspäeva õhtul Emajõel Luunja vallas Kavastu küla lähedal juhtunud paadiõnnetuse tagajärjel kadunuks jäänud mehe surnukeha leiti eile.
Uppunu leidsid otsingusse kaasatud elanikud ning päästetöötajad tõid hukkunu kaldale kell 18.35, vahendas Lõuna-Eesti päästekeskus.
6. augusti õhtul läks Emajõel ümber paat, millel olnud kümnest inimesest üheksa said ise kaldale ning üks jäi kadunuks.

Pärnus jõhkralt peksa saanud mehele kiirabi kohale ei tulnud
Pärnus klubi Sunset juures läbi pekstud mehe abipalvet häirekeskus kiirabile ei edastanud, vaid soovitas tal hoopis hambaarsti juurde minna.
Mees tegi märkuse klubi Sunset juures kõnniteel Audiga sõitnud noorukitele, kirjutab SL Õhtuleht. Selle peale kargasid noored autost välja ja hakkasid meest jõhkralt peksma - mehel on lõualuu kildudeks, viis hammast väljas ja käed-jalad sinised.
Häirekeskus aga abipalvet ei edastanud, mistõttu ei saanud kohale sõita ka kiirabi. Keskuse töötaja soovitas mehel hoopis hambaarsti poole pöörduda. Pärnu haiglasse toimetasid läbipekstud mehe politseinikud.

Kaubik põrutas sohvri silme ees parklast merre
Tallinnas mereäärses parklas linnahalli taga hakkas kaubik Citroen Berlingo eile õhtupoolikul ise liikuma ning veeres sohvri silme ees merre.
Autoga linnahalli parklasse sõitnud mees jõudis auto kohale paigutada ja välja astuda, kui masin iseenesest kiirust kogus ja merre sulpsatas, kirjutab SL Õhtuleht.
Autojuhi sõnul unustas ta vabakäigu sisse ning auto paiskus üle teeserva merre.
Peagi kihutasid kaldale politseiautod ja merele korravalvurite kaater, mis asus õnnetust uurima.
Sõiduk veeti mootorpaadiga kaldale.

Ehitaja nõuab kohtu kaudu Evelin Ilveselt võla tasumist
Ärma talus teid ja tiike rajanud firma nõuab presidendiproualt kohtu kaudu tasumata arvete maksmist.
Karksi-Nuias asuv maaparandus- ja pinnasetööde ning killustikutootmisega tegelev ettevõte AS Nuia Melior kaevas möödunud aasta maist kuni augusti lõpuni president Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese Ärma talus kraave ja tiike, vedas kruusa ning ehitas majapidamisse 600 meetrit kõnniteid, kirjutab SL Õhtuleht.
Firma nõukogu esimees Heino Luik rääkis ajalehele, et osa tööde eest tasus proua Ilves kokku umbes 70 000 - 80 000 krooni, kuid jäi veel võlgu 120 000 krooni.
Viljandi kohtumajast öeldi, et 31. mail registreeris kohus AS Nuia Meliori hagi Evelin Ilvese vastu. Hagi on kirjalikus menetluses, vaidlust lahkab kohtunik Kalev Kuningas.

Kopteripuudus võib Eesti jätta NATO hävitajateta
Juhul kui Vene sõjalennukid peaksid järjekordselt Eesti riigipiiri rikkuma ja samal ajal on Eesti ainus inimeste päästmiseks sobiv piirivalve kopter Mi-8 remondis, ei lenda NATO hävitajad Eesti kohale piiririkkujat takistama.
NATO eeskirjade kohaselt ei saadeta hävituslennukeid rahuajal riigi õhuruumi, kui riik ei suuda hävitaja allakukkumise korral tunni jooksul saata õnnetuskohta päästehelikopterit allakukkunud lendurit päästma, kirjutab Postimees.
Praegu on Eestil vaid üks inimeste päästmiseks sobiv helikopter - peatselt mahakantav piirivalve lennusalgale kuuluv Mi-8 - mis sobiks näiteks allakukkunud lenduri päästmiseks merest.
Eelmise kaitseministri Jürgen Ligi sõnul on ontliku otsingu- ja päästeteenistuse ehk SARi (Search and Rescue) puudumine üheks peamiseks NATO-poolseks etteheiteks Eestile.
Piinlik olukord peaks pisut kergemaks muutuma oktoobris, mil teenistusse asub uus, Augusta Bell 139 tüüpi kopter. Samas kahtlevad asjatundjad, kas piirivalve suudab ka kahe töökorras kopteri abil tagada ööpäev läbi täielikku valmisolekut.

Keskerakond on saanud venelaste hääletoruks
Postimehe tellitud TNS Emori uuringust ilmneb, et juba mitmendat kuud toetab Edgar Savisaare juhitud parteid enam kui 70 protsenti muulasi, samas kui eestlaste toetus jääb alla kümne protsendi.
TNS Emori projektijuhi Jaanika Hämmali sõnul on tegelikult mitte-eestlaste toetus Keskerakonnale kogu aeg suur olnud. Viimastel kuudel on see aga märgatavalt kasvanud, möönis ta. Samas ei olevat võimalik öelda, et lausa kõik mitte-eestlased erakonda toetaksid.
Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul pole aga Eestis lihtsalt teisi parteisid, kes muulaste poliitilisi huve kaitseks.
"Vene erakonnad Eestis on nõrgad, neis puuduvad selged liidrid," tõi Kivirähk välja põhjuse, miks need parteid erilist toetust ei leia.
Keskerakonna peasekretär Kadri Must ei pidanud aga väidet, justkui oleks keskpartei vaid muulaste häälekandja, õigeks.

Männiku karjääris uppus mees
Tallinnas Männiku karjääris uppus eile õhtul mees.
Häirekeskus sai teate õnnetusest kell 18.19. Mees oli vajunud vee alla.
Pinnaltpäästjad tõid kannatanu veest välja ja andsid üle kiirabile.
Kiirabil inimese elu päästa ei õnnestunud.

Labane petuskeem võttis neljalt eakalt naiselt korteri
Kelmid jäid vahele, sest läksid üht naist välja tõstes liialt
Põhja prokuratuur saatis kohtu ette kaks kelmi, kes labast ning imelihtsat skeemi kasutades petsid vanadelt inimestelt mitme aasta jooksul välja kortereid, makstes ühe korteri eest kõigest mõni tuhat krooni.
Süüdistuse järgi valisid 36-aastane Arkadi ja 68-aastane Maria ohvriks vanemaid ning rahalistes raskustes naisi. Esimesena püüdsid nad lõksu Tallinnas, Mustamäe teel elanud vanaproua, kellele Arkadi pakkus abi 10 000 krooni. Rahasaamiseks veenis Arkadi aga Leidat, et korter tuleb kirjutada fiktiivselt tema nimele.
"Leidale tekitati väärkujutlus, et korteriomand ja kasutamisõigus jääb temale ning Arkadil on õigus alles pärast Leida surma hakata korterit kasutama ja käsutama," kirjutas ringkonnaprokurör Anneli Lumiste süüdistuses.

Valgamaa talupere hoidis üheksa aastast poissi näljas ja luku taga
Valgamaa talust luku tagant leitud üheksa aastane poiss kaalus kõigest 18 kilo.
Sangaste vallas avastati laste julm väärkohtlemise juhtum, mida vald ei suutnud vaatamata rohketele vihjetele tõkestada aastaid. Esimesed vihjed laste-rikkas taluperes toimuva lapsepiinamise kohta saabusid vallale TV3 uudiste andmetel juba viis aastat tagasi.
Sangaste valla elanikud aimasid, et talus toimub midagi kahtlast juba pikemat aega ja teavitasid oma kahtlustest mitmeid kordi ka Sangaste vallavanemat. Sangaste vallavanema Kaido Tambergi sõnul oli vallavalitusel pere suhtes teatavaid kahtlusi juba pikemat aega, kuid kontrollimisel ei osutunud need paikapidavateks.
Eelnevalt ka oma kahtlustest Sangaste vallavalitsust teavitanud anonüümne elanik võttis lõpuks ühendust Valga maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu osakonna töötajatega. Osakonna juhataja Ülla Visnapuu külastas koos kahe politseinikuga kaks nädalat tagasi kõnealust talu ja leidis eest vanemateta lapsed ja alakaalulise üheksa aastase poisi, kes oli suletud lukustatud ukse taha ja kaalus kõigest 18 kg, mis võrdub kolme- või neljaaastase lapse tavakaaluga.

Üha enam postiga kanepiseemneid tellinud jäävad tollile vahele
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus toll avastab interneti teel Hollandist, Suurbritanniast või Hispaaniast Eestisse tellitud kanepiseemneid. Maksu- ja tolliameti andmetel on selle aasta seitsme kuuga menetlusse võetud ligi kaks korda rohkem selliseid juhtumeid kui 2006. aastal kokku.
"Inimesed on sageli eksiarvamusel, et kanepiseemnete sissevedu või nende tellimine mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist on lubatud," selgitas maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järg kanepiseemnete tellimise põhjusi.
"Inimeste teadmatusele annavad kinnitust nii menetlus- aluste ütlused kui ka näiteks internetifoorumite postitused," ütles Järg ja lisas, et kanepiseemnete tellijad on üldjuhul noored inimesed, vanuses 17-25 aastat, kes on seni suutnud säilitada oma karistusregistri puhta.

Kaitsealusesse loodusesse sõitja riskib kopsaka trahviga
Kaitsealal telkimine või sõitmine on trahvitav, mistõttu soovitatakse end alaga kurssi viia.
Tänavu jaaniõhtul tuli ühele Põlvamaa mehele pähe mõte võtta sõbrad kampa ning sõita Meenikunno maastikukaitseala sihtvööndis asuva Valgjärve äärde lõkkeõhtut pidama. Kuigi tee sinna oli suletud ja tõke ees, näitasid jäljed, et autodega oli sõidetud läbi metsa. Looduskaitseseaduse ja Meenikunno maastikukaitseala kaitse-eeskirja nõuete rikkumise eest määras keskkonnainspektsioon mehele 1200 krooni trahvi.
Hiiumaal Kõrgessaare vallas Tahkuna looduskaitseala Lõi-mastu sihtkaitsevööndis võttis 26. juunil üks meesterahvas nõuks telgi püstitada ning teha lõket väljaspool selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohta. Temale läks ebaseaduslik tegevus maksma 900 krooni.

Kihutamine nõudis Hiiumaal kahe noore elu
Hiiumaal Kõrgessaares juhtus täna hommikul kahe inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetus, kus avarii teinud sõiduauto süttis põlema.
Sõiduauto BMW sõitis Kõrgessaare alevikku suunduval teel vastu silla piiret ja süttis põlema. Autost leiti kaks surnukeha. Hukkusid mõlemad õnnetuse hetkel autos viibinud inimesed: 18-aastane noormees, kes juhtis autot, ning kõrvalistmel kaasreisijana viibinud 16-aastane noormees.
Juhtunu asjaolusid selgitatakse. Esialgse hinnangu kohaselt sõideti lubatust kiiremini ning turvavarustust ei kasutatud. Võimaliku alkoholijoobe kohta annab vastuse ekspertiis.
Lääne prefektuurist teatati, et tegemist oli sel aastal esimese inimohvritega lõppenud liiklus-õnnetusega Hiiumaal.

A.  Le Coq tõi koos ministeeriumiga välja Põhiseaduse Pilsneri
Pilsner on üks osa põhiseaduse 15. aastapäevale pühendatud üritustest, ütles minister.
Justiitsministeerium ja A. Le Coq andsid põhiseaduse vastuvõtmise aastapäeva puhul välja põhiseadusele pühendatud õllemargi Põhiseaduse Pilsner.
"Tegemist on vaid ühe osaga põhiseaduse 15. aastapäevale pühendatud üritustest ja ettevõtmistest, mille eesmärgiks on põhiseadust rahvale lähemale tuua," kommenteeris uue Pilsneri väljaandmist justiitsminister Rein Lang. "Ja nagu näha, on Põhiseaduse Pilsner oma ees-märgi täitnud - lõpuks ometi paelub põhiseadus ka eesti rahva ja meedia tähelepanu."
Ka A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on ettevõttele "suur au anda ühele oma tootele väärikas Eesti Vabariigi põhiseadust esindav nimi". "Meie eesmärk oli tähistada väärikalt põhiseaduse 15. aastapäeva ning tuua samas see inimestele lähemale," ütles Noop.

Kehv kalaseis piirab Peipsil püüki
Keskkonnaministeerium keelab kutselise kalapüügi Peipsil
Peipsi kalavarude kehv seis sundis keskkonnaministeeriumi vastu võtma otsuse, mille järgi keelatakse alates 16. oktoobrist kuni aasta lõpuni kogu järvel kutseline kalapüük.
"Arvestades järve kalavaru seisu ja 2007. aasta püügikvoote, ei ole võimalik sügisperioodil lubada pikemat püügiperioodi," seisab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi määruses. Püügikeeldu on Peipsil küll kasutatud ka varem, kuid keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul on need üldjuhul hakanud kehtima kas oktoobri lõpust või hiljem. Lisaks pole varem lõpetatud kalapüüki üheaegselt kõikide püügivahenditega.
Totaalne prügikeeld

Pooled kohalikud omavalitsused ei ole prügivedu korraldanud
Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil kurtis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi paljude omavalitsuste puuduliku jäätmekäitluskorralduse üle ning ähvardas kärpida nende antavaid summasid.
Teiste keskkonnaprobleemide seas nimetas minister üheks tõsisemaks just jäätmeringi korraldust kohalikes omavalitsustes. Statistika järgi on vedu korraldatud vaid pooltes omavalitsustes.
Tamkivi pani kohalikele omavalitsustele südamele, et nad seadust järgiksid, vastasel juhul lubas ta nende rahakoti kallale minna. Kohustusi täitmata jätvad omavalitsused ei saa keskkonnaministri sõnul edaspidi riigikassast jäätmete ladestamistasu, mida praegu saavad kõik omavalitsused.

Aaviksoo: Venemaa laimukampaania on nördimapanev
Kaitseministri sõnul paneb teda nördima Erna retke saatev Venemaa laimukampaania.
"Kahetsusväärselt ei ole see partnerite ja sõpradega koos korraldatud üritus möödunud ilma valeliku Vene propagandamasina laimukampaaniata. On nördimapanev, et Vene kõrged poliitikud ja nende käsilased kaitsevad 1941. aastal okupeeritud Eestis, siinsamas Kautla kandis vägivallatsenud NKVD hävituspataljonlasi, kellele astusid vastu Talvesõjas Nõukogude agressiooni vastu võidelnud Soome mundris ernalased, kelle oluline ülesanne oli kaitsta kohalikke elanikke NKVD hirmutööde ja tapatalgu eest," ütles täna Erna retke käiguga tutvunud kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Kaitseministri sõnul on Erna Retk 2007 osalejate jaoks oluline võistlus ning võimalus oma võimeid proovile panna, eesti rahvale meenutab see lihtsalt vaprate meeste võitlust Eesti vabaduse eest.

Nursipalus võib paugutamine alata ka kohalike loata
Kohalikud inimesed on Nursipalu harjutusplatsil õppuste
Ligi seitse aastat on kaitseministeerium soovinud rajada Võrumaale Nursipallu Kuperjanovi pataljonile laskeharjutuste korraldamiseks harjutusplatsi, seni on see põrganud kohalike elanike vastuseisule.
Nüüd on ühe võimalusena Rõuge elanikele vihjatud, et kaitseministeerium võib Nursipalu harjutusväljaku kuulutada riiklikult oluliseks objektiks, mis tähendaks väljaku rajamist kohalike vastuseisust hoolimata.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on riik teinud aktiivset tööd Nursipalu harjutusvälja kasutuselevõtuks juba viimased viis aastat. "Teostatud on ju terve hulk uuringuid, hindamisi, peetud on läbirääkimisi kohaliku elanikkonnaga ja kõige selle eesmärgiks on olnud leida harjutusvälja kasutuselevõtuks parim lahend," selgitas Aaviskoo. Ministri sõnul on siiski selge, et mingil hetkel on tarvis konkreetset otsust, mil määral on vajalik riiklike eesmärkide nimel loobuda üksikindiviidi huvidest.

Seadusemuudatus teeb SMS-laenu saamise senisest keerulisemaks
Kavandatav seadus näeb ette laenuandja ja laenuvõtja silmast silma kohtumist.
Rahandusministeerium on hakanud korrastama SMS-laenu turgu ning saadab peagi justiitsministeeriumisse kooskõlastamisele uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu. Riigikogu menetlusse jõuab see seadus sügisel. Muu hulgas karmistab ta oluliselt SMS-laenude saamist ja väljastamist.
Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna juhataja Lelo Liive sõnul karmistuvad oluliselt nõuded SMS-laenu pakkujale oma laenusaajate identifitseerimiseks. "SMS-laenu saamiseks peab selle pakkuja kliendisuhte loomisel ja selle suhte käigus pidevalt tuvastama laenusaaja isikusamasuse. Isikusamasuse esmakordsel tuvastamisel ja teenuse esmakordsel kasutamisel tuleb tehingus osalev isik tuvastada kindlasti isikuga samas kohas viibides, originaaldokumentide alusel ning hankida teavet tehingu eesmärgi ja olemuse kohta, tegeliku kasusaaja kohta jne," selgitas Liive.

Kolmandikuga Tallinna taksodest on probleeme
Tallinna transpordiameti ja julgestuspolitsei koostööna toimus eile operatsioon seaduserikkumiste avastamiseks Tallinna taksodes, mille käigus peatati kuus sõidukikaarti, avastati üks piraattakso ning leiti üks taksomeetri tööd mõjutav seade.
Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel Priit Tuuna kommenteeris toimunud operatsiooni järgnevalt: "Kui vaadata statistikat, mis näitab, et ligikaudu 1/3 kontrollitud sõidukitest olid probleemsed, siis on seis Tallinna taksonduses jätkuvalt muret tekitav. Operatsioonile lisab värvi avastatud piraattakso, mille kohta vormistatud väärteomaterjalid edastatakse kriminaalmenetluse alustamiseks Põhja politseiprefektuuri. Märkimata ei saa jätta ka järjekordse kordisti avastamist, mis näitab, et olukord taksonduses ei ole paranenud."
Neljapäevase ühisoperatsiooni käigus kontrolliti kokku 25 taksot. Avastati üks tegevusloata takso, üks taksomeetrit mõjutav seade, üks taksojuht, kes varasemate süütegude tõttu ei vastanud ühistranspordiseaduse nõuetele, ühel taksojuhil puudus nõuetekohane tööleping ning kolme takso tehnoseisund ei vastanud normidele.

UUS: Tallinna Vee tsisternautod jagavad vett
Tallinna Vesi saatis välja kõik oma viis tsisternautot leevendamaks pealinna elanike veepuudust.
Tsisternid paiknevad Laevastiku ja Ristiku tänavatel, ütles Tallinna Vee avalike suhete juht Reigo Marosov Päevaleht Online'ile.
Marosov lisas, et Mustamäe veevarustust firma tsisternidega tagada ei suudaks.
Kuna veeta on ka Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpus, siis ütles Marosov, et haigla veevarustuse tagamine on praegu prioriteediks ning seetõttu pandi kella 11 paiku tööle ka Tondi reservpumpla, mis peaks Mustamäe haiglale vee tagama.
Tallinna Vee teatel toimus eile õhtul kella 19.00 ajal Ülemiste veepuhastusjaamas elektrikatkestus, mis põhjustas torustikes hüdraulise löögi, mille tagajärjel purunes Mustamäe, Õismäe ja osaliselt Kristiine piirkondi veega varustav peamagistraal. Rikke tulemusena jäid tuhanded elanikud veeta.

TTÜ pani veekatkestuse tõttu uksed kinni
Seoses veeavariiga kuulutas Tallinna tehnikaülikooli kantselei kõigil töötajatel tööpäeva lõppenuks.
Ülikooli kantselei saatis haldusjuhi Margus Leivo palvel kõigile töötajatele meili, et nad võimaluse korral töö ära lõpetaks ning kanalisatsiooni ei koormaks.
Leivo ise ütles Päevaleht Online'ile, et kuna TTÜ peamaja on väga suur ja tualetid võivad hakata ummistuma, on lihtsam inimesed koju saata, kui hiljem ebameeldivate probleemidega tegeleda.

Veeavarii jättis pool Tallinnat veeta
Veeavarii piirkonnas elab ligi 60 000 inimest.
Ülemiste veepuhastusjaamast väljuval peamagistraalil juhtus eile hilisõhtul veeavarii, mistõttu esineb surveprobleeme Kristiine, Õismäe ja Mustamäe piirkondades. Lisaks on teatatud vee puudumisest Tallinna kesklinnas ja ka Koplis.
AS Tallinna Vee teatel toimus eile õhtul kella 19.00 paiku Ülemiste veepuhastusjaamas elektrikatkestus, mis põhjustas torustikes hüdraulilise löögi. See omakorda purustas Mustamäed, Õismäed, Kristiine linnaosa ning Kadaka tööstusparki teenindava magistraalil tihendi. AS Tallinna Vesi otsis üles lekke, mis asus Veerenni tänava pikenduse juures. Magistraal suleti öösel pärast õhtuse tipptunni möödumist. Koheselt algasid ka magistraalil parandustööd.
Veevarustuse häired said alguse täna hommikul kell 7.25 pärast maksimumtarbimise algust. Tallinna Vee andmeil põhjustab veesurve alanemine enim probleeme Mustamäe, Õismäe ning pisut vähem Kristiine korrusmajade kõrgemate korruste elanikele.

Lapsed ja noored täidavad uue eluga linna jaamahooned
Järjekordse jaamahoonena hakkab uut elu elama Järve jaam, kuhu tuleb noortekeskus.
Järgmisel nädalal kuulutab Tallinna spordi- ja noorsootööamet välja riigihanke, et avada Järve jaamahoones kevadel noortekeskus. Jaamahoonesse tuleb projekti kohaselt avatud noortekeskus, kus on ühendatud vaba aja veetmise võimalused ja infokeskuse funktsioonid.
Spordi- ja noorsooameti juhataja kohusetäitja Rein Ilvese sõnul jääb vähemalt kuni 2009. aasta lõpuni hoone ühte ossa Eesti Raudtee (ER) oma juhtimiskilbiga. Amet hoolitseb ka raudteele jääva osa eest, kuhu ehitatakse lisaks tualettruum. "Hoones on suurte ümberehituste tegemine väga keeruline, sest hoone kuulub muinsuskaitse alla," selgitab Ilves. "See on ER-i poolt igati kena žest, et hoone linnale kasutada anti," tõdeb Ilves.

Ülemiste Citysse tuleb 15 miljonit krooni maksev park
Eesti kalleim erapark valmib Ülemiste ärilinnakus novembriks ja jääb kõigile avatuks.
Kuigi park valmib eraraha eest ja see on mõeldud eeskätt linnaku töötajate puhkealaks, ei piirata sellele ligipääsu. "Park on avatud kõigile linlastele ja Ülemiste City külalistele," ütleb Gunnar Kobin, AS-i Ülemiste City juhatuse esimees.
Pargi pindala on üle kolme hektari ja sinna kaevatakse ligi 2000 ruutmeetri suurune tiik, mille keskele jääb praegune veetorn, mis tehakse samuti korda.
AS Terrat ehitab lisaks tiigile pargialad, käiguteed ja paigaldab valgustid. Valgustid ning pargimööbli tellib Ülemiste City AS-ilt Rekman. Haljastusprojekti on koostanud üks Eesti hinnatumaid maastikuarhitektuuribüroosid OÜ Kivisilla.
Parki istutatakse üle 2000 eri taime, kujundatakse hulgaliselt kõnniteid ja varjulisi nurgakesi, paigaldatakse pargimööbel, mille hulka kuuluvad ka lamamistoolid. Valgustid hakkavad asuma postide otsas ja ka põõsastes. "Me oleme pargi pärast päris elevil," rõõmustab Kobin.

Harjumaal juulis iive positiivne
Harjumaal registreeriti juulis 137 sündi ja 75 surma, seega oli maakonnas iive positiivne. Juulis registreeriti 64 poisi ja 73 tüdruku sünd. 137 lapse seas olid ka kolmed kaksikud.

Tallinn tähistab noortepäeva
Pühapäeval tähistatakse Tammsaare pargis rahvusvahelist noortepäeva, mis seekord kannab nime "Ütle, kui mõtled!". Üritused algavad laupäeval seminariga ja jätkuvad pühapäeval vabaõhukontserdiga.

Vilniuse ja Riia linnapea visiit külla
Vilniuse ja Riia linnapea tulevad järgmisel nädalal visiidile Tallinna, et kooskõlastada oma seisukohti septembris Tallinnas toimuvaks Euroopa Liidu pealinnade liidu (UCUE) peaassambleeks. Riia linnapea Janis Birksi ja Vilniuse linnapea Juozas Imbrasase kohtumised linnapea Edgar Savisaarega toimuvad järgmise nädala kolmapäeval ja neljapäeval.
Pealinnade seisukohad
Tallinna pressiteenistuse andmetel on tegemist hiljuti ametisse asunud linnapeade esimese ühiskohtumisega, mille üks eesmärk on omavahel tuttavaks saada. Arutelude peateemad on positsioonide ettevalmistamine ja kooskõlastamine UCUE peaassambleeks. Tallinn on praegu UCUE eesistujalinn. Ühenduse peaassamblee toimub 27.-29. septembrini Tallinnas ning sellel osalevad kõigi EL-i pealinnade juhid.

Video: ostjatel puudub huvi Pirita tee luksuskorterite vastu
Kinnisvaramulli kartuses on ostjad kaotanud huvi Pirita teel asuvate kõige kallimate luksuskorterite vastu ning arendaja Skanska oli sunnitud korterite hinda 10 protsendi võrra langetama.
Hoopis kiiremini lähevad müügiks korterid nn magalarajoonides, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised."

Riigieelarve tuludest on laekunud ligikaudu 60 protsenti
Rahandusministeeriumi andmetel laekus seitsme kuuga riigieelarvesse 45 miljardit krooni ehk 59,3 protsenti eelarves planeeritud tuludest.
Võrreldes eelmise aasta esimese seitsme kuuga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud 20,6 protsenti - eelmisel aastal oli samaks ajaks riigieelarvesse laekunud 37,3 miljardit krooni.
Juuli lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud kulusid 3,1 miljardi krooni võrra. Ka 2006. aasta juuli lõpus oli tulude ja kulude vahe 3 miljardit krooni.

Töötukassa: maksumaksjate liidu seisukoht on lühinägelik
Töötukassa juhatuse esimees vaidleb vastu Eesti Maksumaksjate Liidu seisukohale, nagu oleks töötukassasse kogunenud mõttetult palju raha.
"Töötuskindlustus on seni toiminud ainult kiirel majanduskasvu perioodil. Enne kui kindlustushüvitisi pole välja makstud ka majanduslanguse faasis, võib makse kogumise lõpetamine osutuda väga lühinägelikuks sammuks," kommenteeris töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ETV24-le maksumaksjate liidu seisukohti.
Paavel tõi näiteks meie põhjanaabrid, kes läksid 1980. aastate lõpus reservide kärpimise teed, kuid olid majanduslanguse ajal sunnitud töötuskindlustusmakse määra tõstma kümme korda kõrgemale.
"Sellised lühinägelikud otsused, mis sunnivad niigi keerulisel ajal maksemäära tõstma, pole kindlasti ei töötajate ega tööandjate huvides," kinnitas Paavel. "Seetõttu on töötukassat juhtivad osapooled lähtunud põhimõttest, et töötuskindlustuse reserv peab olema piisavalt suur selleks, et majanduskriisi ajal ei peaks maksemäära tõstma. 1-2 aasta hüvitiste kulu suurune reserv ei ole selleks kindlasti piisav."

Kristiine keskus kasvatas käivet viiendiku võrra
Kristiine Keskuse esimese poolaasta kogukäive oli üle 755 miljoni krooni, mis on 20,6 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal.
Keskuse teatel kasvas kõige enam pinda hõivavate rõivakaupluste kogukäive poolaasta võrdluses 22,7 protsenti 248 miljoni kroonini.
Eelmisel aastal kasvas Kristiine keskuse kaupluste käive 25,4 protsenti 1,43 miljardile kroonile. Kaubanduskeskuse külastajate arv kasvas mullu ligi kaheksa protsenti 7,77 miljoni inimeseni, mis teeb keskmiseks päevaseks külastuseks 21 000 inimest.

Europe Auto avas vähekasutatud eksklusiivautode salongi
Vähekasutatud eksklusiivautode müüja Europe Auto avas eile Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel oma esimese esindussalongi.
Europe Auto tegevjuhi Julian Kossinovi sõnul saab soovija valida kas salongis olemasolevate mudelite vahel või tellida ettevõtte kaudu välispartnerite erinevate markide eksklusiivmudeleid.
"Püüame salongis pidevalt hoida paar eksklusiivsemat mudelit, näiteks praegu on meil väljas 2006. aasta Bentley Continental Flying Spur, sama aasta Lamborghini Gallardo ja BMW M5," ütles Kossinov. "Kuid kui klient soovib midagi muud, siis pakume ka sellist teenust, kus valime koos kliendiga interneti vahendusel välja sobiva mudeli ning toome selle seejärel Eestisse."
Kossinovi hinnangul on Eestis vähekasutatud eksklusiivsetele autodele suur turg. "Teatavasti on meie teedel sõitev autopark võrreldes muu maailmaga vägagi muljetavaldav," rääkis Kossinov. "Seega me ei karda, et eksklusiivsete autode, olgugi, et väga vähe kasutatute, vastu oleks huvi väike."

Tallinna Börsi indeks on langenud 1,39% 
Tallinna Börsi aktsiahindade liikumist kajastav indeks on täna kukkunud 1,39 protsenti ning langus süveneb veelgi.
Kella 12.48 seisuga olid oma väärtust kaotanud peaagu kõik aktsiad. Kõige suurema languse oli läbi teinud Merko Ehituse aktsia, mis odavnes kauplemispäeva algusega võrreldes 3,73%.
Ainsana püsisid napilt plusspoolel Saku Õlletehase, Tallinna Vesi ja Eesti Telekomi aktsiad.
Võrreldes aasta algusega on börsiindeks tõusnud 9,61%.

NewYorker siseneb Eesti turule
Euroopa moefirma NewYorker avab novembris Kristiine Keskuses esinduse.
"NewYorker on üks Euroopa kiiremini arenevamaid kaubamärke, nende Eestisse tulek ja võimsa esinduse avamine Kristiine Keskuse ligi 900 ruutmeetril on suur tunnustus," ütles Kristiine keskuse direktor Allan Remmelkoor.
Saksa moefirmal on ligi 530 poodi 18 riigis. Eelmisel aastal jõudis NewYorkeri aastakäive ühe miljardi euroni ehk 15,7 miljardi kroonini.

Maksumaksjad: töötukassa näeb välja kui täisimenud puuk
Töötukassa varad ulatuvad 2,67 miljardi kroonini
Eesti maksumaksjate liidu hinnangul seisab töötukassas mõttetult palju maksumaksjate raha.
Hiljuti teatas töötukassa, et sai selle aasta esimesel poolaastal töötajatelt ja tööandjatelt kokku 308 miljonit krooni töötuskindlustusmakseid. Hüvitistena maksis töötukassa sama aja jooksul välja 75 miljonit krooni, lisaks 14 miljonit krooni sotsiaalmaksu. Selle aasta esimese poolaasta lõpuks oli töötukassa varade maht 2,67 miljardit krooni.
Aastatel 2003-2006 maksis töötukassa hüvitisi kokku umbes 613 miljoni krooni eest, millele lisandus sotsiaalmaks. Eelmise aasta eelarve järgi plaanis töötukassa maksta hüvitisi 195 miljonit krooni, kuid maksis tegelikult vaid 111 miljonit krooni.
Kui kõik jääksid töötuks, jaguks töötukassa rahast igale inimesele 4127 krooni.
Maksumaksjate liidu arvutuse järgi on töötukassasse kogunenud juba 24 aasta hüvitiste jagu raha. "Isegi kui kujutada ette, et kõik Eesti inimesed peaksid päevapealt korraga töötuks jääma, siis jaguks töötukassa rahast igale inimesele 4127 krooni," leiab liit.

Odavatest ühikatest saab lähiajal minevik
Aastatega on kõrgkoolide ühiselamutes tundmatuseni muutunud nii olud kui ka üürisumma.
Oli aegu, mil ühikatoa eest maksti 2 rubla. Tänased tudengid toa eest maksavad palehigis kümneid kordi rohkem ja on sunnitud õppimise kõrvalt tööl käima, kirjutab Äripäev.
1995. aastal küsiti Tartus Pepleri ühikas kuus üüri 113 krooni ja mingeid makse ei lisandunud. Täna küsitakse samas kohas kõige rohkem 2076 krooni kuus, olenevalt toa suurusest. Kindlasti on tänapäeval lisandunud luksust.
Tallinna tehnikaülikooli ühikad on odavamad. Ilmselt langetavad üüri laest kukkuv krohv ja lohku vajunud põrandad. Veel käesoleval aastal sai tudeng Akadeemia tee 7 ühiselamus hakkama 260 krooniga, kui leidis samasse ühikatuppa veel paar kaaslast.

Elustiililt miljonär, kirjade järgi aga puruvaene
Eesti on imepärane riik, kus ajakirjanduses miljoniautode ja luksuslike hobidega uhkeldavad rikkurid saavad näidata oma sissetulekuid tibatillukestena. Ja kohus usub neid.
Viimase suvega on kohtule oma äärmises kitsikuses elamise edukalt selgeks teinud nii Lääne-Virumaa suurima ärimehe Oleg Grossi poeg Georg Gross kui ka mõlemad perekonnad Sõnajalad, kirjutab Äripäev.
Veel mõni aeg tagasi teati Rakveres ainult ühte Hummerit, mis kuulus Oleg Grossile, kuid millega sõitis sama palju tema poeg Georg Gross. Eelmisel aastal oli Georg Grossi ametlik tulu pärast tulumaksu tasumist 53 000 krooni, samas on ta tõenäoliselt 36 miljoni krooni suuruse OG Elektra pärija ning talle kuuluvad juba praegu mõni aasta tagasi soetatud hüpoteegivaba korter Tallinna kesklinnas ning ligikaudu kolmkümmend hektarit maad Lääne-Virumaal.
36 900 krooni suurune kautsjon käib talle siiski üle jõu, vähemalt nii arvas kohtunik Heli Väinaste, kes tegi oma otsuse mehe eelmise aasta sissetuleku põhjal.

Steve Jürvetson haaras osaluse Euroopa suures DVD-firmas
Eesti juurtega miljardäri Steve Jürvetsoni osalusega firma DFJ (Draper Fisher Jurvetson) ühines suure investeerimisettevõttega Esprit Capital Partners.
Esprit on Euroopa üks suurim ja kogenuim riskikapitalifirma, ühinemise järel sai ettevõtte nimeks DFJ Esprit.
Tänu liitumisele on Jürvetsonil nüüd osalus näiteks ettevõttes Lovefilm, mis on Euroopa suurim DVD-de tarnija. Sealsest andmebaasist võib leida üle 65 000 filmi ja allalaaditava mängu. Nende klientide hulka kuulub üle poole miljoni majapidamise.
Praegu haldab DFJ Esprit kahe fondi kaudu üle 6,3 miljardi krooni, mille fookus on seatud Euroopa tehnoloogiafirmadele. Portfelli kuulub üle 35 kõrgelt arenenud firma, muu hulgas ettevõtted Packetexchange, Buy/at, Intense, Displaylink jt.

Inimesed kardavad internetist asju osta, sest ei usalda tundmatut müüjat
Eurobaromeetri uurimuse järgi kardab veebi kaudu välismaalt kaupu osta 45% küsitletutest.
Europarlamendi raporti andmeil osaleb piiriüleses internetikaubanduses vaid kuus protsenti Euroopa tarbijatest, vähemalt ühe online-ostu on neist elu jooksul sooritanud 27 protsenti.
"Reaalse müüjaga saab vahetult konsulteerida. Teiseks saab kauba kohe kätte. Olen veidi vanamoodne inimene, mulle meeldib poes ringi käies ostelda," rääkis Elioni spetsialist Eike Toom.
Samas tegi internetis paiknev Saksamaa pillipood Terje Toomistust õnneliku süntesaatoriomaniku. "Sain endale igati sobiliku pilli, valik oli lai ja transpordikulud väiksed," räägib ta. Internetipoodidest ostes võidab Toomistu arvates just tarbija, sest hinnad on tihti madalamad kui kohalikes kauplustes pakutul.

Romaaniülikool: Herman Melville "Moby Dick" 
Inimene kala kõrval: see inimene, kes ajab sassi hea ja kurja,
Isegi väga tundelised romantikud on üksikasjus püüdlikult täpsed. Köit, millega tollal vaalu püüti, kirjeldab Melville (ptk 60) nagu etnoloog. Temaga võrreldes on Jaan Kross, praeguseni romantik ja ei kellegi realist, oma "Kolme katku" alguses märksa napim - ehkki köied on sama jämedusega, umbes tollised.
Hea ja kurja vahekorras niisama täpne olla ei saa. Melville kirjutab inimestest, kelle leivateenistuseks, ent mõnikord ka kireks, on tappa. Meieisapalves palutakse igapäevast leiba, kuid ei iialgi tapmise eest. Ses mõttes on Melville'i tegelased kahevahel nagu sageli: leiba on vaja, kuid tappa tuleb. Kui nii, siis tuleb küsida: mida õieti tähendavad maa või ka vete peal mõisted "õilis" ja "hea"? Lahingutes oma kohuse täitmise ja ellujäämise eest võidakse anda kulinaid, aga vaalapüügi eest samasuguseid anda ei saa.

Manu Chao kärpis Ungaris Szigeti festivalil Ursula publikumenu
Eestlased pidid Szigeti festivali esimesel päeval valima, kas elada kaasa omadele või võõrastele staaridele. Suure kapakuga jõuti mõlemaid näha.
Kuidas selgitada naabrimehele, mis on Sziget? Tehe on lihtne: võta Õllesummer, lahuta sellest õlu, korruta vastus oma Rabarocki unelmate esinejatega ning liida siia otsa tubli annus Viljandi Folki. Vot nii.
Ursula esinemine Szigetil - mis sellest, et kõrvallaval - paneb kohalikud eestlased tiksuma. Omadele peab kaasa elama. Mis sellest, et samal ajal pealaval esinev prantslaste Manu Chao tõotab märksa äkilisemat elamust.
Aja parajaks tegemiseks arvutatakse telklaagri "eesti nurgas" välja päikese võimalik hommikune teekond ja telgid hakkavad täpilise topiga neiu juhendamisel asukohti vahetama. Seltskond kipub siin nurgas nooremapoolne olema. Ja see-võrra nõudlikum. Või vähe-nõudlikum, kui kontserdiplaanidest rääkida. "Tulla siia vaatama Razorlighti ja Killersit on kuritegu! Siinsed tegelikud pea-esinejad on ju Nine Inch Nails ja Tool," kommenteerib Inglismaal õppiv ning Szigetile eksinud eestlanna Selene noorte eelistusi.

Kinobussist sai kinolodi
Kuni 18. augustini uhab mööda Eestit endine kinobuss, nüüdne kinolodi, mis tänavu külastab mööda veeteid liikudes (kokku 800 km) Peipsi, Võrtsjärve ja Emajõe sadamakülasid.
Tänavu on kinolodja tähelepanu keskpunktis rahvusvahelised lühifilmid. Kodumaistest filmidest saab näha näiteks selliseid menukeid nagu "Jan Uus-põld läheb Tartusse", "Leiutajateküla Lotte" ja "Klass".
Üritus algab kõikjal kell 18 ja on tasuta.
Vaata ka: www.kinobuss.ee

Take Off tantsitab Jägalas
Täna ja homme toimub Jägalas suur elektroonilise tantsumuusika festival Take Off. Muusikastiilidest on esindatud tekno, trance, house, dnb, hardstyle ning minimal, mida viiel laval esitab ühtekokku üle 50 rahvusvahelise DJ. Nende seas on Above & Beyond, Markus Schulz, Rank Johan Gielen, The Thrillseekers, Mark Norman jpt.
Pilet maksab kohapeal 750- 800 krooni, päevapilet 500 krooni.
Vaata ka:
www.takeofffestival.com

SÕNAVARA "Omang" 
SÕNAVARA "Omang" tähendab kellestki või millestki parem olemist, ning seda absoluutselt kõikides eluvaldkondades. "Mina olengi omang", s.t olen kõige tublim ja parem kõigis asjus. Paratamatult käib sellega kaasas kriitikavabadus enda suhtes ning üleolev suhtumine teistesse inimindiviididesse. Soovitatav kasutada iroonilises võtmes.

Jalgpallur Jääger endiselt vigastatud
FC Flora esindusmeeskonna mängumees Enver Jääger ei ole veel vigastusest täielikult paranenud ja peab homse meistriliiga kohtumise Lasnamäe Ajaxiga vahele jätma.
Enver Jäägeri vigastuspaus on kestnud ligi kuu aega, vahendab sportnet.ee. Veel pole kindlalt teada, millal mees uuesti palliplatsile naaseb. Eesti meistriliigas on Jäägeri arvel sel hooajal kaheksa tabamust.
Lasnamäe Ajaxi vastu ei kaasatud meeskonda veel Sander Posti, Andrei Mazurkevitšit, Siim Roopsi, Jürgen Kuresood, Aiko Orglat ja Kristen Viikmäed, kes ei ole pärast vigastuspausi veel korralikult mänguvalmis.
Kohtumine Flora ja Lasnamäe Ajaxi vahel toimub homme, 11. augustil FC Ajaxi staadionil algusega 14.00.

Kais ja Vesik alistasid Ukraina paari
Hooaja viiendal Euroopa Meistrivõistluste rannavolleetapil Hollandis Haagis võitsid Kristjan Kais ja Rivo Vesik miinusringis raskusteta 2: 0 (21: 11, 21: 5) Ukraina paari Mikola Babitš - Oleg Nikolajev.
Järgmine kohtumine mängitakse austerlaste Nikolas Bergeri ja Robert Nowotny vastu. Võidu korral jätkatakse võitlust esikuuikus, kaotus jätaks eestlased seitsmendaks, vahendab sportnet.ee
Avaringis alistasid Kais ja Vesik taanlased Teis Corneliusseni ja Lars Maylandi 2: 0 (21: 18, 21: 11). Teises ringis kaotati Hollandi paarile Reinder Nummerdor - Richard Schuil 0: 2 (-15, -12) ja langeti miinusringi.

Meeste sprindivõit Saku Suverullil kuulub Rønningule
Saku Suverull 2007 raames peetud sprindivõistluse parimaks osutus norralane Eldar Rønning, kes võitis A-finaali kindla ülekaaluga.
Teisena lõpetanud Rootsi sprindiäss Thobias Fredriksson kaotas norralasele 0,95 sekundit ja kolmandana lõpetanud soomlane Matias Strandvall 1,18 sekundit, vahendab sportnet.ee.
A-finaali tagumised kohad kuulusid kolmele venelasele - neljas oli Andrei Parfjonov, viies Aleksandr Legkov ja kuues ajasõidu kiireim Igor Ussatšov.
B-finaalis olid rajal ka kolm eestlast, kellest parima koha teenis lõpuks Kein Einaste. B-finaali võitis venelane Dmitri Tšvanov, Einaste sõitis välja teise koha ja oli kokkuvõttes seega sprindivõistlusel kaheksas.
Kolmas oli B-finaalis venelane Ivan Alõpov, neljas norralane Erik Oevsthus Bakkejord, viies Anti Saarepuu ja kuues Peeter Kümmel. Saarepuu ja Kümmel olid sprindivõistluse kokkuvõttes vastavalt 11. ja 12.

Pütsep alustas Saksamaa velotuuril 36. kohaga
Saksamaa velotuuri esimese 183,7 km pikkuse etapi Saarbrückenis võitis sprindifinišis sakslane Robert Förster (Gerolsteiner), kes suutis lõpuheitluses tuule alla teha nii itaallasele Danilo Napolitanole (Lampre) ja kaasmaalasele Erik Zabelile (Milram).
Erki Pütsep (Bouygues Telecom) lõpetas peagrupis ning sai lõpuprotokolli 36. koha, Rene Mandri (AG2r) oli finišis 95. kohaga. Mõlemad eestlased said võitjaga sama aja, vahendab sportnet.ee.
Üldarvestuses edestab Förster kahe sekundiga Maarten den Bakkerit (Skil-Shimano) ja nelja sekundiga Napolitanot. Pütsep on kokkuvõttes 41. ja Mandri 96. kohal, mõlemad kaotavad liidrile 10 sekundit.

Venelannad said Suverullilt kolmikvõidu
Saku Suverull 2007 naiste reedesel sprindivõistlusel saavutasid venelannad koguni kolmikvõidu.
Naiste A-finaalis oli parim Natalja Matvejeva, kes edestas teisena lõpetanud Jevgenija Šapovalovat 1,11 sekundiga, vahendab Sportnet.ee. Kolmanda koha noppis Natalia Korosteljova, kes jäi võitjale alla 1,23 sekundiga. Neljas oli poolatar Justyna Kowalczyk, viies äsja abiellunud soomlanna Pirjo Muranen ja kuuendaks jäeti A-finaalis venelanna Julia Ivanova.
B-finaalis võistlema pidanud Piret Pormeister starti ei tulnud. B-finaali kiireim oli venelanna Svetlana Ovtšinnikova, kellele kuulus Saku Suverulli sprindivõistlusel seitsmes koht.

Saku suverull: Eesti sprinteritel A-finaali asja ei olnud
Saku Suverull 2007 raames peetava sprindivõistluse poolfinaalidest ükski eestlane end A-finaali murda ei suutnud.
Naiste esimese poolfinaali kiireim oli venelanna Natalja Matvejeva, kes jättis teiseks poolatari Justyna Kowalczyki (+0,31). Kolmas oli venelanna Natalja Iljina, neljas venelanna Natalja Korosteljova. Viimased kaks kohta jäid soomlannale Aino Kaisa Saarinenile ja venelannale Viktoria Melinale, vahendab Sportnet.ee.
Teises poolfinaalis tegi kaasa ka Piret Pormeister, kuid paraku jäeti ta sõidu kuuendaks ehk viimaseks. Kiireim oli venelanna Jevgenia Šapovalova, teisena libises üle finišijoone soomlanna Pirjo Muranen (+0,12). Kolmas aeg fikseeriti venelannale Julia Ivanovale. Neljas oli venelanna Svetlana Ovtšinnikova. Pormeistri ees finišeeris ka venelanna Larissa Kurkina.

Saku Suverulli sprindi ajasõidus võidutsesid venelased
17. korda peetava, kuid tänavu uue näo saanud suvesuusatamise suursündmuse Saku Suverulli esimene päev kuulub sprinteritele.
Tehvandi suusastaadioni lõunaossa, lasketiiru ette ja nõlvadele laotunud võistluskeskuses alustati kell 16 1,1 km pikkusel ringil klassikasprindi valikvõistlusega, vahendab Sportnet.ee. Naisi oli stardiprotokollis 31 ning et kasutusel on sama formaat kui talvises MK-sarjas, pidi ajasõidu järel vaid üks suusataja kõrvale astuma.
Kaheksa riigi suusatajatest (kokku on Otepääl aga 15 riigi suusatajaid) oli naistest kõige suurem sprindiesindus väljas Otepääl juba mõnda aega laagerdavatel venelannadel - kümme. Eesti suusatajaid oli stardis üheksa, soomlannasid ja poolatare kolm, Ukraina ja Läti olid esindatud kahe, Rootsi ja Kasahstan ühe suusatajaga.

Deniss Karpak sõidab Hiina eel-olümpiale
Tänavu juulikuus MM-il pronksmedali võitnud ning Eestile Pekingi olümpiale pääsme lunastanud Deniss Karpak (Kalevi Purjespordikool) sõidab laupäeval Hiinasse Qingdaosse, kus toimub 2008. aastal ka olümpiaregatt.
"Eel-olümpia puhul on kõige tähtsam võimalus kohapeal võistlustingimustega tutvuda ja need olümpiamängude jaoks järgi proovida - millised on tuule- ja laineolud. Qingdaole on iseloomulikud küll vaiksed tuuled, ent kuna olen viimasel ajal treeningutes rõhku pannud oma võimete arendamisele kõigis tuuleoludes ning universaaliks saanud, sobivad mulle ka nõrgad tuuled. Loomulikult on oluline hästi võistelda, kohal on kõik peamised konkurendid," rääkis Karpak Eesti jahtklubide liidu vahendusel.
Avastart antakse Laser klassis neljapäeval, 16. augustil, Laseritel on plaanis 11 võistlussõitu. Eel-olümpia võitjad selguvad 23. augustil peetaval medalisõidul.

Kais ja Vesik langesid avaringi võidu järel miinusringi
Täna alanud hooaja viiendal Euroopa meistrivõistluste rannavolleetapil Hollandis Haagis võitsid Kristjan Kais ja Rivo Vesik avakohtumises taanlased Teis Corneliusseni ja Lars Maylandi tulemusega 2: 0 (-18, -11).
Seejärel tuli aga vastu võtta 0: 2 (-15, -12) kaotus Hollandi paarilt Reinder Nummerdor - Richard Schuil ning langeti miinusringi, teatas Eesti võrkpalli liit.
"Esimeses kohtumises kulges avageim võrdselt, kuid teises murdsime vastased agressivse kaitse- ja blokimänguga ", kirjeldas võiduga lõppenud mängu Kais. Hollandlaste vastu jäime aga tõsiselt hätta servi vastuvõtul ning seetõttu kõikus ka tõste palju."
Täna õhtul kell 19 algava miinusringi kohtumise vastane on Tomasz Sinczak - Rafal Szterneli (Poola) ja Mikola Babich - Oleg Nikolajevi (Ukraina) vahelise mängu võitja.

Martin Müürsepp on siirdumas Austraalia kõrgliigasse
Austraalia ühe suurima päevalehe Herald Suni andmeil on Eesti korvpallikoondise raudvara Martin Müürsepp liitumas kohaliku meistrisarja (NBL) klubiga Melbourne Tigers.
Müürsepa sõnul ei ole ta lepingule veel alla kirjutanud, kuid suure tõenäosusega saab tehing teoks, vahendas etvsport.ee Eesti rahvuskoondisega Rootsis viibiv Ivar Jurtšenkot.
Tabloidajaleht kirjutab, et Tigersi esimene valik ääremängija kohale oli Jaapanisse siirdunud Sean Lampley, kuid Müürsepa sõber ja endine meeskonnakaaslane Chris Anstey soovitas klubile eestlast.
Herald Sun tsiteerib tundmatuks jääda soovinud allikat, kelle sõnul ei olnud Müürsepa värbamisel raha probleemiks ning Tigersi huvi tärgates olevat Müürsepp kiiresti nõus olnud ja läbirääkimised kulgenud paari päevaga.
Mullu Tartu Ülikool/Rocki Eesti meistriks aidanud Müürsepp ja Anstey on koos mänginud NBA klubis Dallas Mavericks ning Venemaa kõrgliigas. Herald Suni hinnangul on Müürsepa värbamise näol tegu NBLi ajaloo ühe parima tehinguga.

Kais ja Vesik võitsid Hollandi Mastersi avaringis
Hollandis Haagis toimuval EM viiendal etapil võitsid Kristjan Kais ja Rivo Vesik avaringis Taani paari Teis Corneliussen - Lars Maylandi 2: 0.
Eesti rannavolle esipaar Kristjan Kais - Rivo Vesik osaleb Euroopa meistrivõistluste viiendal etapil, mis toimub Hollandis Haagis, kirjutab Sportnet.
Esimeses ringis alistasid neljanda asetusega eestlased Taani paari Teis Corneliussen - Lars Maylandi 2: 0. Just eelnimetatud taanlased panid kvalifikatsiooniturniiril ukse kinni teisel Eesti paaril Elia Lulla - Mait Mursil.
Järgmises ringis on Kaisi ja Vesiku vastaseks kohalik paar Reinder Nummerdor - Richard Schuil. Matš algab Eesti aja järgi kell 15.00.

Cristian Zorzi: olen meelsasti Zorro
Zorro paremal õlal paljastub efektne tätoveering, mis on aastatega haaret üha kasvatanud - Itaalia suusaäss Cristian Zorzi näitas Päevalehele meelsasti oma ihukaunistust.
Teisipäeval 35-aastaseks saava olümpiavõitja ja maailmameistri pruuniks päevitunud nahale on kantud lõvi pea, sest ta on Lõvi tähtkujust, võitlusse sööstva pantri kujutis, edukaks kujunenud Torino OM-i logo ning laste, viiekuuse tütre Carolina ja viieaastase poja Haraldi nimed.
Täna ja homme Otepääl suverulli-võistlusel startiv suusakuulsus pingutab musklit ja paljastab veel rohkem keha, et ihukunstniku looming ikka võimalikult hästi piltniku kaamerasilma ette jääks. Suusarahva seas hellitavalt Zorroks hüütav mees on vaba ja vahetu nagu lõunaeurooplased ikka, tema tuju ei riku isegi Eestisse saabudes taas kord kaotsi läinud osa pagasist.
Olete justkui hõrk Itaalia vein - mida vanemaks saate, seda paremaks muutute! Olümpiavõiduni jõudsite ju 2006. aastal Torinos ja MM-tiitlini alles läinud talvel Sapporos.

Müürsepp: hea võit, aga ärgem õnnest hullugem! 
Üksteist toetav võitluslik mäng andis Eesti korvpallikoondisele EM-lisavalikturniiril 57: 50 võidu Rootsi üle. Meeskond esines vägevalt ja võitluslikult.
Rootslased meenutasid lisavalikturniiri avamängu eel, et Martin Müürsepa anne sai tuule tiibadesse viisteist aastat tagasi just Stockholmis. Võõrale maale õnne otsima tulnud 18-aastane nooruk tõusis lühikese ajaga Alviku põhitegijaks ja murdis kolm hooaega hiljem, siis juba kalevlasena, NBA-sse.
Eilses mängus näitas Müürsepp nii nooruslikke uljaid soolonumbreid kui ka tippliigades kogutud tarkusi. Aga tsiteerigem Müürsepa igihaljast ütlust: "Ühe mehega mängu ei võideta."
Meeskondlik sisukus paistis välja just sel ajal, kui kolmanda isikliku vea saanud Müürsepp istus vahetusmeeste pingil.
"Võit on hea, aga ärgem õnnest hulluks mingem," ütles 13 punkti kogunud Müürsepp.

Mänedžer: Alonso jääb McLarenisse
Valitseva maailmameistri Fernando Alonso mänedžer Luis Garcia Abad lükkas ümber teate, et tema hoolealune on McLareni meeskonnast lahkumas. "Me pole kunagi väitnud, et tahame McLarenist ära. Liiati on Alonsol McLareniga kehtiv leping," märkis Abad ajalehele La Vanguardia.
"Ja kuhu meil minna? Ferraril on oma mehed, ainult Ferrari ja McLaren on võimelised heitlema tiitli pärast. Muud tiimid ei tule ka majanduslikel põhjustel kõne alla," põhjendas Abad.
La Vanguardia teatel teenib Alonso McLarenis üle 30 miljoni euro aastas.

Leibak ja Balta jätavad mõlemad MM-stardi vahele
Eestlaste MM-esindatus kannatab just tulevikulootuste arvel. Ent see pole lohutus.
Noorte maailmameistril ja juunioride Euroopa meistril kolmikhüppes Kaire Leibakul jääb täiskasvanute Osaka MM-võistlustel osalemata. "Piinlik küll. Täiendan nende sportlaste ridu, kes kurdavad oma vigastusi," nentis Leibak, kes laupäeval murdis varbaluu.
"Varvas on kipsis, kolme nädala vältel ei saa ma midagi intensiivsemat teha peale selle, et üldkehalist seisundit hoida. Mõru pill igatahes otse MM-võistluste künnisel," lisas Leibak. Osaka MM-võistlused algavad 24. augustil.
Leibak otsib lohutust asjaoolust, et tema jaoks hooaja tähtsaim võistlus, kuni 23-aastaste EM läks kenasti korda. "Jõuan veel osaleda, kuigi ootasin Osaka võistlust hingevärinal. Hea veel, et tegemist oli ainult varbaluuga. Kartsin hullemat," väitis Leibak, avaldades kahetsust, et eestlaste esindus MM-il kokku kuivab.

Eesti tudengid universiaadi avapäeval ei üllatanud
Maris Mägi jooksis universiaadil hooaja parima tulemuse ja pääses järgmisse ringi.
Bangkokis alanud suveuniversiaadil läbisid avapäeva edukalt odaviskaja Risto Mätas ja 400 meetri jooksja Maris Mägi, kes pääsesid järgmisse ringi. Mätase 68.97 oli eelvõistluse 11. tulemus, suurepärases vormis olid lätlased Vadims Vasilevskis ja Ainars Kovals, kes said kirja vastavalt 80.81 ja 79.65. Teine Eesti esindaja Timo Moorast leppis 55.43-ga, mis andis viimase koha.
Naiste 400 meetri jooksus pääses hooaja parima tulemusega 53,66 edasi Maris Mägi, eeljooksudes oli see seitsmes aeg. 4 x 100 meetri jooksu teatevõistkond, kuhu kuuluvad Rene Oruman, Henri Sool, Martin Vihmann ja Mart Kroodo, läbis eeljooksus staadioniringi 41,07 -ga ning edenes finaali, seal aga jätsid poisid jooksu pooleli. Ankrumees Kroodo tegi kaasa ka 400 meetri jooksu, isiklik rekord 48,28 andis 30. koha.

Media Menu teeb koostööd Norra digitaalreklaami agentuuriga
Media Menu International AS ja Norra digitaalreklaami agentuur 3seksti MediaDesign AS allkirjastasid koostööleppe mille kohaselt Media Menu toodab alltöövõtuna 3D illustratsioone.
3seksti on juhtiv 3D illustratsioonide tootja Norra kinnsivara turul. Media Menu on palganud kaks 3D modelleerijat kasvanud nõudlusega toime tulemiseks, teatas ettevõte.
Kuna Eesti jooksevkonto defitsiit tundub kasvavat lõputult, tõestas Media Menu, et eestlased saavad keskenduda ekspordile. Media Menu rootslasest tegevjuht Dag Kirsebom kommenteerib: Mitte kõik siin Eestis ei unista uue Saksa maasturi soetamisest, olen väga uhke meie eestlastest töötajate üle ning raske töö üle, mida nad meie välisriikides asuvatele klientidele teevad.
Leping Media Menu ja 3seksti vahel sõlmiti Ekspordiplaani programmi raames, mis on Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse programm, rahastatud Euroopa Liidu poolt. Dag Kirsebom lisab: "Oleme tänulikud, et EAS'il oli usku meisse kui nad aksepteerisid meie programmi ja oleme õnnelikud, et saame anda midagi tagasi Eestile." Media Menu teeb 3D illustratsioone ja renderdusi kinnisvara projektidele 3seksti klientide jaoks üle kogu Norra.

Jalgpallireisi Monacosse võitis kinnisvaraärimees
Carlsbergi kampaania peaauhinna - üheksapäevase jalgpallireisi Monacosse koos luksusjahi kasutusõigusega ja VIP-piletitega UEFA Super Cupi mängule - võitis kinnisvaraärimees Indrek Sepp.
Carlsbergi korraldatud kampaanias osales ligi 55 000 inimest, teatas Saku Õlletehas.
"Vaatamata hoogsale majanduskasvule meeldivad säravate peaauhindadega kampaaniad Eesti elanikele endiselt," ütles Saku Õlletehase Carlsbergi tootejuht Karin Golubev.
Kampaania kestis 11. juunist kuni 5. augustini. Kampaania peaauhinnaks on üheksapäevane jalgpallireis neljale inimesele Monacosse koos õigusega kasutada koha peal luksusjahti. Reis sisaldab lennukipileteid, transporti, reisikindlustust, majutust ja toitlustust luksusjahil, luksusjahi meeskonda, VIP-pileteid UEFA Super Cup jalgpallimängule ning päevaraha igale reisijale.

1, 5-miljoniline kasiinovõit lõpetab majaehituse
Kolmapäeva õhtupoolikul võitis kolmekümnendates eluaastates meesterahvas Olympic Casino Aarete Saalis 1 516 110 krooni, tegu oli kasiinoketi mystery jackpot'iga, mis kukub juhuslikul hetkel juhuslikule mängijale olenemata tema mänguseisust ning -panusest.
Võidetud rahasumma lubas mees paigutada majaehitusse, võidupaberite vormistamise järel tõttas ta kiirelt koju naist üllatama, teatas Olympic Casino Eesti.
Olympic Casino turundusjuht Helen Tarmase sõnul ongi suurvõitude kasutust uurides kõige sagedasem raha paigutamine eluasemega seotud kulude katteks.
Eelmine Olympic Casino mystery jackpot kukkus selle aasta 27. märtsil Ülemiste Olympic Casinos, tol korral oli võidusummaks 1 171 055 krooni.

Poola filosoofi kogumik pakub peotäie pähkleid
Poola nüüdisaja kuulsaim filosoof Leszek Kol?akowski ei ole eesti lugejale tundmatu.
Temalt on avaldatud kaks teost Avatud Eesti Raamatu soliidses sarjas "Horror metaphysicus" (Valgus, 2000) ja "Religioonist" (Vagabund, 2004).
Kolmas, äsja ilmunud kogumik "Miniloengud maksiprobleemidest" sisaldab 39 kahe-kümneminutise teleesinemise teksti. Käsitlus on elegantne ja lihtkodanikule arusaadav. Piltlikult öeldes: pakutakse peotäis pähkleid. Kõva koor on kõrvaldatud. Ei ole vaja murda hambaid sisu kättesaamiseks. Teemade tummised tuumad on kenasti kandikul.
Mõlgutatakse mõtteid vägivallast ja vabadusest ja võlgadest, matustest ja maskidest, kuulsusest ja kadedusest ja kõrgeimast karistusmäärast. Esmapilgul nii heterogeensed elu aspektid kuuluvad kummaliselt kokku filosoofi jaoks, kes silmitseb maailma vana mehe - ta on sündinud 1927 - malbusega. Üldjuhul ei ole me noorena võimelised nägema kõigi inimlike situatsioonide kahetähenduslikkust, arvestama oma vaadetele vastupidiste arvamustega. Selline võime tuleb aastatega. Kui üldse.

Pilk 11.-12. sajandil islamimaailmas olulistele teemadele
Abu- Ha-mid al-Ghaza-li- on üks väheseid eesti keelde tõlgitud
Abu- Ha-mid al-Ghaza-?-(1058- 1111) on islami teoloog, skolastik, õigusteadlane, müstik, filosoofiakriitik, üks organiseerituima mõtlemisega suurkujusid, kes sündis Tusi linna lähedal Iraanis. Oma kahtleva meele tõttu asus al-Ghaza-l?- uurima, kas on üldse olemas kindlat tunnetust, võttes oma otsingutes süstemaatiliselt uurida kõiki suundi, milles ta nägi kindla tunnetuse püüdlust.
Saanud suureks asjatundjaks skolastilise usuteaduse, filosoofia, islami müstika, batiniitide tõdemuste vallas, pani al-Ghaza-?- süsteemselt kirja kõik õpitu ning uuritu. Talle omistatakse suurt hulka teoseid, kuid nende täielik arv on teadmata. Tema teostel on islami teoloogiale tänapäevani suur mõju. Samuti tuuakse välja ka kaudset mõju lääne skolastikutele.

Eesti võib saada rahvusvahelise luuleauhinna
Kristiina Ehini esimene ingliskeelne luulekogu "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) on jõudnud Suurbritannia maineka luuletõlkepreemia nominentide hulka. Tegemist on Corneliu M. Popescu auhinnaga, mida antakse iga kahe aasta tagant välja inglise keelde tõlgitud Euroopa luule eest. Lõpp-nimekirja jõudis 80 raamatu hulgast viis luulekogu. Valiku Kristiina Ehini luuletustest on tõlkinud Ilmar Lehtpere. Nominentide hulgas on näiteks ka sellised teosed nagu Rainer Maria Rilke "Duino eleegiad" ja Tomas Tranströmeri kogu "Kustutatud maailm".

Üks väsinud võlumaailm
Võlulehm on ammu tilgatuks lüpstud, aga usinad Leida Peipsid
Nüüd, kus Harry Potteri viimane koolikell on lõpuks helisenud ning filmide seeriagi läheneb tasapisi lõpule, võiks aastaid kestnud maagiabuum laste- ja noortekirjanduses ometi vaibuma hakata.
Austraallanna Trudi Canavani "Võlurite gild" on järjekordne lisandus igiliikurina tiksuvasse võlukepi ja -keebi maaniasse, mille tulemust poeriiulitel saab mõõta tonnkilomeetriga. Selle peategelasteks on üks võluväest pakatav plikanatt, gavrochelik tänavapoiss ning kamp masendavalt flegmaatilisi võlureid, kes meenutavad pigem Arnold Rüüt-li teisikute kokkutulekut. Mõistagi on "Võlurite gild" tellisepaksune ning loomulikult on tegemist sarjaga, mille senisele kolmele osale ähvardab lisa tulla.

Helilooja naise Cosima Wagneri elus domineerisid muusika ja mehed
Kuulsa pianisti ja helilooja Franz Liszti tütrena puutus Cosima Wagner juba varases nooruses esimest korda kokku oma elu armastuse, Richard Wagneriga. Abiellus ta esiotsa hoopis oma kasvatajanna, paruniproua von Bülowi poja Hansuga, kes oli tõusev täht dirigentide maailmas ja keda soosisid nii Liszt kui ka Wagner. Seega pole ime, et oma pulmareisile läksid nad hoopis Wagnerite juurde.
Autor ei keskendu siiski ainult 19. sajandi lõpu Saksamaa kultuurieliidi seebiooperlikule iga-päevaelule. Kuigi Cosimast sai lõpuks Wagneri teine abikaasa ning raamat on nimeliselt küll naise elulugu, peituvad raamatu lehekülgedel ka Wagneri tippteoste valmimise taustalood. On teada-tuntud tõsiasi, et andekate meeste seljatagust kindlustavad nende tugevad kaasad. Ilma Cosima oskuseta oma meest juhtida poleks egoistlik ja plahvatus-ohtlik helilooja näiteks kunagi suutnud siluda suhteid Baierimaa kuninga Ludwig II-ga, saamaks toetust Bayreuthi ooperifestivali esimesele etendusele.

Heinsaarel on nii mõndagi sarnast Tuglasega - rändavad mõlemad
Mehis Heinsaare "Rändaja õnnes"
Mehis Heinsaare esikraamatule "Vanameeste näppaja" (2001) anti Betti Alveri debüüdipreemia. Samal aastal ilmus temalt teinegi lühiproosakogumik, "Härra Pauli kroonikad", mille üks novell oli saanud Tuglase novelliauhinna aastal 2000. Nii et juba päris alguses sai Heinsaar endale külge n-ö institutsionaalse Tuglase Märgi.
Tarmo Teder on väitnud, et Heinsaare tekstides "toimub pidev asjade ja olendite luuleline segunemine, teisenemine, muundumine" (Looming 2002, nr 3, lk 421). On räägitud absurdist, sürrealismist, unenäolisusest. Nii see on. Heinsaar kirjutab muhedalt unenäolist absurdi ja teeb seda hästi.
Jürgen Rooste aga võrdles fantastika plaanis Heinsaart Tuglasega ja andis seejuures mõista, et Heinsaar on (vähemalt fantastikas) Tuglasest parem (Looming 2001, nr 7, lk 1107).

Baskini anekdoodid
"Kas kaalun ära?"
"Palun."
"Kolm kilo viissada. Kas võtate?"
"Muidugi. Pakkige sisse."
"Kas seon kinni ka?"
"Jah, palun."
"Võtke, palun. Õnnitlen esimese lapse sünni puhul!"
"Kui palju on 2x27?"
"Aga kas tegu on müügi või ostuga?"
"Vaata, seal seisab naine, kellega magab Rabinovitš!"
"Kus, kus?"
"Näed, seal nurga peal, sinises mantlis."
"Loll, see on tema naine!"
"Seda ma räägingi!"
"Ema, kas ma võin veel tüki torti võtta?"

JÄRJEJUTT (17): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Yorki Õpetatud Võlurite Ühingu raamatukogu müüdi härra Thoroughgoodile Caffee Yardist, kuid miskipärast ei maininud keegi seda härra Segundusele ja ta sai uudisest teada juhuslikult. Härra Thoroughgoodi jooksupoiss rääkis oma sõbrale (kes oli Priestley linakaupluse müüja), kes juhtus seda mainima George'i kõrtsiemandale proua Cockcroftile, kes omakorda ütles seda proua Pleasance'ile, härra Segunduse majaomanikule. Niipea kui härra Segundus asjast kuulis, jooksis ta läbi lumiste tänavate härra Thoroughgoodi poodi, vaevumata isegi mantlit selga, kübarat pähe ja saapaid jalga panema. Ent raamatuid polnud enam. Ta päris härra Thoroughgoodilt ostja kohta. Härra Thoroughgood vabandas ja väitis, et ta ei saa džentelmeni nime avaldada, sest vaevalt kõnealune isik seda soovib. Härra Segundus - kübarata, mantlita ja hingetu, kingad vettinud, sokid mudased, tundes endal kõikide kaupluses viibijate põletavaid pilke - leidis mõnevõrra rahuldust teatamisest, et õigupoolest pole vahet, kas härra Thoroughgood ütleb seda või mitte, sest usutavasti teab ta juba, kellega tegemist on.

Uudishimuliku kasutaja leiab spämmija alati
E-post on kurikaelte tõttu muutunud peaaegu kasutuskõlbmatuks. Kirjavahetuses on uus trend sotsiaalsed portaalid, nagu seda on Rate või Orkut.
Eelmisel nädalal tuli teade, et keegi Christopher William Smith mõisteti kolmekümneks aastaks vangi 24 miljoni dollari väärtuses retseptiravimite ebaseadusliku müügi eest. Esmapilgul mittemidagiütlev teade, kuid reaalsuses ongi see mees enamiku meie e-postkastidesse tulnud Viagra ja Cialise pakkumiste taga. Tema tootis suure osa maailmas liikuvast spämmist ehk rämpspostist. Tavaliselt saabub pärast nii radikaalset sammu kuuks-kaheks rahu ja siis asub tekkinud tühimikku täitma uus grupeering. Raha, mis seal liigub, on selleks piisavalt suur. Uurimused näitavad, et enamiku maailma spämmist on saatnud umbes 50 isikut.
Petukirjad
Spämmimine on äri ning nagu bannerireklaami saab ka spämmiteenust osta sihtgruppide kaupa. Hinnaline on selline spämm, mille kasutaja kontrollitult kätte saab. Selleks kasutatakse e-postkaarte. Postkasti tuleb kiri, et "teile on keegi saatnud e-postkaardi ja selle kättesaamiseks peate klikkima antud lingil". Tegelikult pole seal postkaart, vaid järjekordne peenisepikendi pakkumine. Müüja on rahul, sest ilmselgelt klikiti lingile ja saadi sõnum kätte. Spämmija on ka rahul, sest järelikult on kasutaja piisavalt kergeusklik ning talle võib järgmine kord postkaardiga "lotovõidust" teatada. Rumala kasutaja leiab spämmija alati. Probleemiks aga on süsteemiadministraatorid, kes selliseid kirju varakult tuvastavad ning need välja filtreerivad. Siin käib karm vägikaikavedu, kus spämmi saadetakse küll PDF-failina, küll venekeelsete tähtedena. Peaasi et filter seda ära ei tunneks.

Gorbatšov reklaamib kallist kotti
NSV Liidu viimane president Mihhail Gorbatšov osales luksusesemeid ja nahkkotte tootva Louis Vuittoni reklaamis. Reklaamplakatil istub Gorbatšov auto tagaistmel Berliini müüri foonil. Tema kõrval on Vuittoni kott. Foto autor on kuulus ameerika fotograaf Annie Leibovitz.
Uues Vuittoni reklaamikampaanias osalevad ka prantsuse näitlejanna Catherine Deneuve ning tenniseässade paar Steffi Graf ja Andre Agassi.
Lepingu kohaselt annetas firma honorari Gorbatšovi juhitud keskkonnaorganisatsioonile Green Cross International. Annetuse suurust kompanii ei avalikusta. Vuittoni esindajate sõnul palus Gorbatšov end Berliini müüri taustal pildistada ise, kuna tema presidendiks oleku ajal lakkas müür lahutamast ida ja läänt.

 "Pealtnägija" alustab Kersnata
ETV menusaade "Pealtnägija" alustab septembris ilma Vahur Kersnata. Praegu puhkusel viibiv ja oma aastaseks saanud esiklapse sünnipäeva tähistav Vahur Kersna on esialgse plaani järgi 5. oktoobrini isapuhkusel. "Kasutan riigi poolt antavat võimalust," ütles "Pealtnägija" üks autoreid Postimehele.
"Teeme septembris Mihkel Kärmasega kaks esimest "Pealtnägijat" eriprojektina. Esimene neist jõuab eetrisse 19. septembril," ütles saate produtsent Piret Priisalu. Tema sõnul jätkub oktoobris traditsiooniline saade koos Vahur Kersna ja Mihkel Kärmasega.

Kerli Dello jätab Kuku raadio
ETV "Terevisiooni" uudiseid hakkavad sügisest vahendama Kerli Dello ja Meelis Kompus. Seni hommiku-uudiseid toimetanud Monika Tamla läheb "Aktuaalse kaamera" uudistetoimetusse. Uudistetoimetaja Kerli Dello lõpetab üle seitsme aasta kestnud töösuhte Kukuga. Kuku peatoimetaja Janek Lutsu sõnul esitas Dello eile lahkumisavalduse. Meelis Kompus jätkab "Terevisiooni" kõrvalt tööd Vikerraadios. "Terevisioon" alustab 3. septembril. Saatejuhtidena on ekraanil vaheldumisi kaks paari - Toomas Luhats koos Postimehe ajakirjaniku Tuuli Kochiga ja Priit Kuusk koos Kaileen Mägiga.

ANDRUS KIVIRÄHK: Suveteater ja turismitalu
Mind üllatab alati, kui keegi mulle kurvalt teatab, et sel aastal pole ta küll jõudnud kõiki suvelavastusi ära vaadata. Mitte kellelegi ei tule ju pähe vaadata ära kõik talvised teatrietendused.
Enamgi veel, üldiselt ei tehta probleemi sellestki, kui talvel üldse teatrisse ei jõuta. Aga suvelavastuste kaemine oleks otsekui põhiseaduslik kohustus, sisuka puhkuse vältimatu osa.
Sõna "suvi" on Eestis üldse absurdselt ületähtsustatud. Tundub, nagu näriks sel ajal kurat ise inimesi kannikast ja kihutaks takka. Korraga on kõigil tarvis kuhugi minna ja midagi teha.
Suvi ei ole paljude jaoks pelgalt aastaaeg, vaid midagi sootuks enamat, mingi muistne õnnemaa või taevast alla laskunud paradiis. Suve saabudes käitutakse otsekui selles hiina muinasjutus, kus ahne mees sattus päikesesaarele, mille pind oli kaetud kullaga. Sellest luksusest sattus ta säärasesse vaimustusse, et ei suutnud oma iha taltsutada, vaid muudkui toppis ja toppis kulda suurde kotti, kuni päike viimaks koju tuli ja mehikese söeks kõrvetas.

REPLIIK: Ainult koputusest ei piisa
Valgamaa perest viidi koos õe ja vennaga turvakodusse üheksa-aastane poiss, keda oli hoitud luku taga ning näljas. Ühe pere ja valla probleemi tagant koorub aga laiem küsimus sellest, mis kohustused ja võimalused on riigil ning omavalitsusel, et aidata vägivaldsete ja hoolimatute vanemate lapsi.
Päevaleht ei poolda seda, kui lapsi asjatult solgutatakse ja traumeeritakse, kuid leiab, et probleemsete vanemate lapsi veetakse alt. Eestis püütakse perekondi võimalikult kaua mitte lahutada, kuid tihti jääb märkamata vajadus nii lapsi kui ka vanemaid muul viisil aidata. Kui ei sekkuta, lastakse asjadel tihti veel hullemaks minna, kuigi ehk piisaks ka vanemate nõustamisest ning pidevast järelevalvest.

JUHTKIRI: Pool päeva ilma veeta
Oleks võinud minna veelgi hullemini, võiks öelda eilse Tallinna veekatkestuse kohta, mis jättis ligi pool linna veeta. Veekatkestus tabas viieks tunniks ka Mustamäe haiglat, mis oli sunnitud katkestama operatsioonid ega saanud vastu võtta kiirabiautosid. Pikapeale õnnestus veevarustus siiski taastada.
Kuid ometi jätab juhtunu õhku arvukalt küsimusi. Katkestuse põhjuste üle on alanud kummaline pingpongimäng: Tallinna Vesi, millest kolmandik kuulub Tallinna linnale, süüdistab katkestuses pingekõikumisi ja riigiettevõtet Eesti Energia. Eesti Energia omalt poolt tuli välja teatega, et neil ei registreeritud veekatkestuse eel ühtegi pingelangust, mis võinuks põhjustada pumpade seiskumise.

Putin kahekordistab sõjalennukite arvu aastal 2025
Vladimir Putin allkirjastas laupäeval dekreedi, mille kohaselt Venemaa toodab 300 reisilennukit ja kahekordistab sõjalennukite arvu aastaks 2025.
"Ühendatud Lennununduskorporatsioon hakkab aastal 2025 tootma 300 reisilennukit aastas," ütles president Vladimir Putin uudisteagentuurile RIA Novosti. "Sõjalennunduses kavatseme kahekordistada iga-aastast toodangut," lisas Putin.
Laupäeval Sankt-Peterburgis toimunud lennundustööstuse arengunõupidamisel allkirjastas Putin ka dekreedi, mille alusel hakkab riigi omanduses olev Saljuti mootoritehas arendama uue põlvkonna jõuallikaid.
President kinnitas oma allkirjaga ka mõnede helikopteritootjate ühinemist Oboronpormi Ühendatud korporatsiooni alla.
"Praegu me lõpetame teise etapi ettevalmistusi, millega ühendame helikopterite sektoris teadusuuringud ja tootmissüsteemi," ütles Putin.

Taliban vabastas kaks korea misjonäri
Talibani sõjaväelased Afganistanis on enda sõnul vabastanud kaks naist 21st Lõuna-Korea pantvangist. Lõuna-Korea ega Afganistani esindajad andmeid ei kinnita.
Talibani esindaja Zabihullah Mujahedi sõnul näitab vabastamine "ausaid kavatsusi läbirääkimistel" ning ootab Afganistani valitsuselt vastutasuks vangistuses olevate Talibani võitlejate vabastamist. Teist päeva käivatel läbirääkimistel ei ole otsustavaid tulemusi andnud, teatab BBC.
Pantvangide vabastamist ei ole kinnitanud Lõuna-Korea ega Afganistani diplomaatilised esindajad.
Rühmituse teise kõneisiku Yousuf Ahmadi arvates võivad pantvangide vahetamisel saada takistuseks transpordiprobleemid.
Lõuna-Korea kristlastest 23 misjonäri vangistati 19. juulil bussireisil Kabulist Kandahari. Kaks pantvangi on lahingute käigus hukkunud.

Juudid trükkisid õpetusraamatu seksuaalvähemustele
Judaismi Reformiühing lasi sel nädalal välja 500leheküljelise manuaali seksuaalvähemustele.
Rabi Elliot Kukla sulest välja lastud "Kulanu" teine trükk sisaldab vaimuliku kahte õnnistust ka transseksuaalidele, kirjutab teadeteagentuur jta.org.
1996. aastal välja lastud 150leheküljeline esmaversioon oli algselt mõeldud geidele ja lesbidele. Esimese transseksuaalina vaimulikuks ordineeritud Kukla pühendas õnnistused sõbrale, kes soovis tähistada igat korda, kui saab testosterooniravi. Uuendatud versioonis leidub liturgia samasooliste abieludele, lahutusdokument ning ka palvet seksuaalse identiteedi leidmiseks.
Transseksuaalsete juutide küsimus tõstatati esimest korda üles 1978. aastal toimunud Ameerika rabide konverentsil, kes lubasid soovahetuse läbinud juutidel traditsiooniliselt abielluda.

Vene õhujõud valmis seireandmeid Gruusiale andma
RIA Novosti teatel on Venemaa valmis avalikustama Gruusiale oma õhujõudude andmeid, et uurida Lõuna-Osseetia lähedal teisipäeval alla kukkunud pommi juhtumit.
"Me töötame olemasolevate kokkulepete põhjal," ütles kindral-polkovnik Aleksander Zelenin, osutades võimalusele, et Venemaa on valmis Gruusia soovile vastu tulles andma õhujõudude seireandmeid.
Venemaa on seniajani eitanud oma osalust teisipäeval Gruusia pealinna Tblisi lähedal alla kukkunud mürsu juhtumis, nimetades seda "uueks provokatsiooniks". Gruusia süüdistab Venemaad Lõuna-Osseetias abhaasia separatistide toetamises. Lõuna-Osseetia väitel tuli lennuk Gruusiast.

Kanada viib väed põhjapoolusele
Kanada peaminister Stephen Harper teatas kahe uue sõjaväebaasi rajamisest riigi põhjapoolseimaile aladele - võidujooks põhjapooluse maavaradele jätkub uue hooga.
BBC teatel oli Harperi avaldus järjeks Taani teatele missiooni alustamise kohta põhjapoolusele, et asuda kaardistama jääalust merepõhja. Lisaks pani möödunud nädalal oma lipu põhjanabal "lehvima" Venemaa.
Peaministri sõnul rajab Kanada põhjanabast 600 kilomeetri kaugusele Resolute Bay'sse süvameresadama ja Nanisivikisse luuake sõjaväe "külma ilma" koolituskeskus.
"Kanada uus valitsus annab endale selgelt aru, et Arktika ülemvõimu peamine põhimõte kõlab: kasuta seda või kaota see," märkis Harper. "Tänane avaldus ütleb maailmale, et Kanada on Arktikas reaalselt, pikaajaliselt ja kasvavalt."
USA andmeil on põhjapoolusel vähemalt 25 protsenti maailma seniavastamata nafta- ja gaasivarudest.

Mehhiko telekomimogul lõi rikaste edetabelis Bill Gatesi
Maailma jõukaim mees tekitab varandust kokku ajades oma kaasmaalastes paksu verd.
Ladina-Ameerika suurima mobiilsideoperaatori omanik ja Tšingis-khaani strateegiate austaja Carlos Slim Helú on ajakirja Fortune andmetel maailma rikkaim inimene.
Augustis vallutas äriajakirja kinnitusel miljardäride nimekirja tipu Carlos Slim, kelle varanduse koguväärtuseks hinnatakse 59 miljardit dollarit, samas kui Gatesi kaukas on selle kuu seisuga miljard dollarit vähem.
Liibanoni immigrandi poja Slimi varandus on viimase kahe aasta jooksul Wall Street Journali andmetel teinud hiiglasliku hüppe, 20 miljardilt ligi 60 miljardile dollarile. Kinnisvaraäriga alustanud isalt jõukuse pärinud Slimi edu taga peitub analüütikute hinnangul monopolide tekitamine telekomivaldkonnas.

Pekingis keelatakse katsetuseks pooltel autodel liikumine
Olümpiaks valmistuva Hiina pealinn proovib vähendada liiklust ja õhusaastet.
Pekingis peaks peagi liikuma ligikaudu poole vähem autosid, kui võimud keelavad ühel päeval sõidu paaris- ja teisel paaritu numbriga sõidukitel.
Õnneks või õnnetuseks on tegemist siiski katsetusega, mis vältab neli päeva. Kuid riigitelevisiooni teatel vaadatakse tulemusi - liiklusummikute ja eel-kõige õhusaaste vähenemist - ning otsustatakse, kas saaks vähemasti aasta pärast toimuvate olümpiamängude ajal sellist meetodit kasutada.
17.-20. augustini liiguvad linnas tavapäraselt taksod ja suuremal hulgal busse ning mõistagi ei tehta takistusi erisõidukitele nagu kiirabi ja politsei. Teistele autodele on aga piirangud, nii et paarisnumbriga algavate numbrimärkidega masinad on lubatud sõitma ühel ja paaritu numbriga teisel päeval. Nii peaks sõidukite arv päevas kahanema 1,3 miljoni võrra. Praegu arvatakse Pekingis olevat alla kolme miljoni sõiduvahendi, olümpia ajaks aga 3,3 miljonit.

Kas Bush pommitab Iraani enne oma ametiaja lõppu? 
USA seab sõjamasinat valmis, et vajadusel ohjeldada Teherani tuumaambitsioone.
Iraani teokraatliku juhtkonna väidetavad katsed tuumarelva hankida ja Iraagi šiiitlikke mässulisi abistada teevad Ühendriikidele tõsiselt muret juba pikemat aega. Washingtonis on viimastel nädalatel läinud liikvele kuuldused, et diplomaatilisse lahendusse on Valgel Majal aja möödudes aina vähem usku ja sõjaline rünnak on jälle teravamalt päevakorrale kerkinud.
Hooveri instituudi poliitika-ülevaates sõnastas Kori Schake kolm võimalikku sõjalist lahendust, kui Iraan peaks hankima tuumarelva: tuumaprogrammi hävitamine, valitsuse võimult kõrvaldamine eriüksuste sissetungi ja raketirünnakutega ning "demonstratiivne rünnak", mis näitaks Teherani režiimi haavatavust. Laiaulatuslikust sõjalisest sissetungist pärast Iraagis saadud kurbi kogemusi enam ei räägita.

Colombia vaatajaid vaimustab telesari valedetektoriga
Saates küsimustele valetamata vastanud külaline võidab enam kui pool miljonit krooni.
Kas te olete oma naist petnud? Olete töökohalt midagi näpanud? Kas te tõesti peate oma ämma endast paremaks inimeseks? Sellistele ja muudele küsimustele valetamata vastaja võidabki.
Valetamata tuleb aga hakkama saada televaatajate ees, kelle hulgas on suure tõenäosusega ka see ämm. Mida küll vastata? Ämmale meele järele olemiseks tuleks valetada ja kaotada, tõtt rääkides ja võites aga…
Esialgu on selline tõsieluline telesari saavutanud tohutu populaarsuse Colombias Caracol TV-s, õige pea peaks aga oma versiooniga tulema välja USA telekanal Fox ning litsentsi ostmiseks peavad läbirääkimisi ka Briti ja Prantsuse kanalid. Kontseptsiooni mõtles välja Los Angeleses tegutsev produtsent Howard Schultz, kelle varasemate telesaateideede hulgas on ka näiteks "Extreme Makeover" ("Totaalne muutumine").

Homokohvik esitas politseile avalduse asutust ründama kutsunud isiku leidmiseks
Klubi ja Kohvik Angel peab vajalikuks esitada avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks ja isiku välja selgitamiseks, kes kutsus internetiportaalis üles rahvast korraldama paraadi ajal rünnakut Angel kohvikule.
"Antud kommentaar kutsub üles ründama eraõiguslikku ettevõtet ja selle vara. Kuna Angeli suhtes on ka varasemalt toime pandud rünnakuid pean vajalikuks suhtuda antud kommentaari täie tõsidusega. Tegemist on avaliku üleskutsega toime panna kuritegu." seisab Klubi Angeli politseile tehtud avalduses.
". -., 11.08.2007 12: 09 Korraldame rünnaku Angelile, paraadi ajal! kõnealune kommentaar DELFI portaalis.

Homoparaad jõudis Sauna tänaval lõpule
Homoparaad lõppes kogunemisega Sauna tänaval, umbes pool tundi kestnud rongkäigu jooksul rünnati kolonni korduvalt, moodustus ka spontaanne vastaste rongkäik. Politsei poolt peeti kinni ka mõned ageresiivsust üles näidanud skinheadid, kelle loobitud munad tabasid paraadiliste asemel tavalisi möödakäijaid.
Skinheadid kogunesid Sauna tänava otsa ning asusid sealt homode suunas mune loopima. Paraku ei lennanud need nii kaugele, et geid pihta oleksid saanud. Skinheadide poolt visatud munad tabasi juhuslikult piirkonnast mööduvaid linnakodanikke, kellel homoparaadiga mingisugust seost ei olnud.
Piirkonnas viibiva Eesti Päevalehe reporteri andmetel eraldus Sauna tänavalt üks umbes 25 liikmeline seltskond, kes võttis suuna Viru keskuse poole. Neid asus jälitama umbes 10-15 keskkooliealist skinheadi, kes üritasid neid füüsiliselt rünnata.
Eraldunud rühm kandis kahte plakatit kirjaga "kutse mõistusele" (sama tekst on seal ka inglise keeles). Üks kolonni liige filmis neid jälitavaid skinheade, ilmselt selleks, et saaks neid hiljem tuvastada.

Ida-Virumaal süütas veoauto viljapõllu
Ida-Virumaal Tallinn - Narva maanteel Saka lähedal põles eile lõuna paiku toidukaupa vedanud Scania kaubaauto, leegid süütasid ka kõrval asunud viljapõllu.
Sõiduk hävis täielikult. Kannatada keegi ei saanud. Põlevast autost kandis tugev tuul sädemed kõrvalolnud viljapõllule ja heinamaale. Põles ca 7 ha põldu ja ca 3 ha heinamaad.
Teavitati Ida - Viru Teedevalitsust sõidutee puhastamiseks.
Õnnetuse põhjustas tõenäoliselt veoki purunenud kumm. Keegi vahejuhtumis vigastada ei saanud, teatati Ida politseiprefektuurist Päevaleht Online'ile.
Kohal käis ka politseipatrull, kes vahejuhtumis esialgu liikluseeskirjade rikkumist ei täheldanud.

Erna retke võitsid Eesti reservohvitserid
Täna varahommikul Kautlas lõppenud Erna retke võitis Eesti Reservohvitseride kogu meeskond, teiseks tuli Kaitseliidu Tartu malev ning kolmandaks Soome kaitsejõudude II meeskond.
Kohad neljadast üheksandani kuulusid eestlastele: 4. Politseiamet, 5. Kaitseliidu Järva maleva I võistkond, 6. Piirivalveamet, 7. Viru üksik jalaväepataljon, 8. Kaitseliidu Tallinna maleva ja Reservohvitseride kogu ühismeeskond, 9. Pärnu üksik jalaväepataljon.
Esikümne lõpetas Soome kaitsejõudude I meeskond.
Võistluse finišiprotokolli saab uurida siit.

Keskerakonna noored nõuavad põhiseaduse mõnitamise lõpetamist
Kesknoored nõuavad "Põhiseaduse Pilsneri" tootmise lõpetamist ning kutsuvad üles justiitsminister Rein Langi riigimehelikkusele ja mõistusele.
Keskerakonna Noortekogu peab lubamatuks justiitsministri Rein Langi pidevat alkoholitootjate huvide eest seismist, seades oma isiklikud ja erakonna huvid kõrgemale rahva tervisest.
"Põhiseaduse Pilsneri tootmine koostöös Justiitsministeeriumiga mõnitab Eesti Vabariigi põhiseadust ning mõjub halvasti riigi institutsioonide tõsiseltvõetavusele" sõnas Keskerakonna Noortekogu esimees Siret Kotka.
Kesknoored peavad Reformierakonna suurtoetajatest alkoholitöösturite huvide kaitsmist poliitiliste hoobadega rahva tervise ning ühiskonna arvelt lubamatuks.
"Justiitsminister Rein Langi järjekindel poliitika liberaliseerida veelgi niigi üliliberaalset alkoholipoliitikat ning alkoholi tarbimise propageerimine on suureks ohuks meie ühiskonna jätkusuutlikusele. Seda olukorra, kus alkoholi liigatarbimise tõttu sureb ja muutub töövõimetuks väga palju eestimaalasi," lisas Kotka.

Ema leidis korterist oma tütre surnukeha
Rakveres leidis ema 27. juulil Seminari tänava elumaja korterist oma 21-aastase tütre Hedvi surnukeha.
Ema hakkas tütre pärast muretsema ja otsustas talle külla minna, kirjutab Virumaa Teataja. Korteri ukse taga tundis naine ebameeldivat lõhna.
Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokurör Marge Voogma ütles, et politsei alustas kriminaalmenetlust, mis peab selgitama, kas noore naise surm oli vägivaldne või mitte.
Surma põhjuse selgitamiseks määrati kohtuarstlik ekspertiis.

Turvamees tulistas teda rünnanud meest jalga
AS Falck Lääne-Eesti turvatöötaja tulistas eile õhtul Pärnus teenistusrelvast kolme purjus mehe rünnaku tõrjumiseks kolm hoiatuslasku ja vigastas neljanda lasuga ühe ründaja jalga.
ASi Falck Lääne-Eesti juhtimiskeskus sai eile õhtul väljakutse ühte Pärnu linnas asuvasse kasiinosse, kuna kolm purjus vene keelt kõnelevat meest rikkusid korda ega allunud kasiino töötaja korraldustele. Agressiivsed kasiinokülastajad ründasid ka turvatöötajat, loopisid teda kividega, ähvardasid tappa ja solvasid teda rahvuslikul pinnal.
Turvatöötaja katsed olukorda rahumeelselt lahendada luhtusid, seepärast hoiatas turvatöötaja, et kasutab ründe tõrjumiseks relva. Kuna hoiatus ei mõjunud, tegi turvatöötaja esimese hoiatuslasu õhku. Ründajaid ei peatanud esimene, teine ega kolmas hoiatuslask, ning seejärel tulistas turvatöötaja kõige agressiivsemat ründajat jalga. Pärast rünnaku tõrjumist asus turvatöötaja koheselt kannatanule esmaabi andma.

Jalgratturitega juhtus eile kolm õnnetust
Eestis toimus eile kolm liiklusõnnetust, kus said kannatada jalgratturid.
Esimene õnnetus juhtus kella 6.25 ajal Lääne-Virumaal Kunda linnas, Võidu ja Kasemäe tänavate ristmikul. Kõnniteel liikunud jalgrattur Valdur (s 1953) sõitis ette ristmiku ületavale sõiduautole VW Passat, mida juhtis Ivar (s 1972). Jalgrattur toimetati vigastustega Rakvere haiglasse.
Teine õnnetus juhtus kella 7.35 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Nõo vallas Nõo-Meeri tee ja Raudtee tänava ristmikul. Jalgrattur, 64-aastane Luise, sõites peateele, eiras liiklusmärgi "anna teed" nõudeid ning põrkas kokku seal liikunud maasturiga Jeep Cherokee. Autot juhtis 26-aastane Janar. Õnnetuse käigus sai vigastada jalgrattur.
Viimane õnnetus juhtus kella 16.30 ajal Narvas Kalda ja Joala tänavate ristmikul, kus sõiduauto Peugeot Expert, sooritades vasakpööret ja ei lasknud läbi vastassuunast liikuvat jalgratturit. Peugeot roolis oli 26-aastane Andrei ja jalgratast juhtis 26-aastane Pavel. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada jalgrattur.

Võrulased vallutasid taas Elbruse tipu
Juulikuu viimastel päevadel võtsid võrulased ette järjekordse katse jõuda Euroopa kõrgeima mäe, Kaukaasias asuva 5642 meetri kõrguse Elbruse tippu.
Õnnestunud ettevõtmisele lisas väärtust, et ligi kilomeeter teekonnast liiguti mööda ohtlikke liustikke, kirjutas Võrumaa Teataja.
Spordiühingu Ekstreemsport korraldatud matka alustas üheksaliikmeline tutvusringkond, kuhu kuulusid grupijuht Hillar Irves, tema 14-aastane poeg Taavi Irves, Toomas Meldre, Indrek Kuusk ja Tõnu Hendrikson Võrust, Peeter Hendrikson, Martti Paju ja Lembit Uudsemaa Tallinnast ning Martin Ruudi Rakverest.
"Põhieesmärk oli vallutada Elbruse läänetipp, aga ka liustikel treenida. Grupi liikmed on aastaid koos matkanud ja eksreemspordi üritustel käinud, see oli hea võimalus koos puhata," lausus Hillar Irves.

Roolijoodikute süül juhtus eile kaks liiklusõnnetust
Purjus juhtide süül juhtus eile Eestis kaks raskemat liiklusõnnetust, neist ühes sai viga jalakäija ja teises purjus juht ise.
Esimene roolijoodiku tekitatud liiklusõnnetus juhtus kella 8.20 paiku Tallinnas Mustakivi tee ja Laagna tee ristmikul, viadukti peal. Oma kaubikuga Toyota Hiace Laagna teele parempööret teinud purjus 43-aastane Alexander sõitis seal tagant otsa sõiduautole Opel Astra, mis oli peatunud ülekäiguraja ees, et lasta üle ülekäigurajal liikunud jalakäija.
Kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduauto Opel Astra 42-aastasele jalakäijale Elina otsa. Kiirabi toimetas naise Ida-Tallinna Keskhaiglasse.
Kella 15 paiku juhtus eile aga liiklusõnnetus Viljandimaal Kõpu alevis Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee 94. kilomeetril, kus purjus 47-aastase Urmase juhitud mopeed kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Suzuki Balenoga.

Harjumaal puhkes metsatulekahju
Harjumaal Anija vallas puhkes eile mõne hektari suurune metsatulekahju, kustutustööd jätkuvad ka täna.
Põhja-Eesti päästekeskus sai teate metatulekahjust Looküla lähistel kell 13.52. Päästemeeskondade kohale jõudes põles kolm hektarit metsaalust.
Kokku üheksat kustutusautot kasutanud tuletõrjujail õnnestus kella poole viieks tulekahju lokaliseerida. Kustutustöid jätkati täna varahommikul.

Linnapea: riik vilistab piirijärjekordadele
Narva linnapea Tarmo Tammiste süüdistab Eesti riiki soovimatuses aidata kaasa Eesti-Vene piiril püsivate veokijärjekordade vähendamisele.
Tammiste lükkas tagasi arvamuse, nagu oleks veokite paigutamine ja ootavatele veokijuhtidele inimlike tingimuste loomine maakonna ja Narva linna mure.
"Kui riik on selle probleemi loonud, peab ta selle ka lahendama või vähemalt selle lahendamisele kaasa aitama," ütles Tammiste Virumaa Teatajale.
Tema sõnul pole riigilt saadud ei korralduslikku, tehnilist ega rahalist abi. "Me pakkusime meie hinnangul välja reaalseid lahendusteid, vastuseks - vaikus," märkis ta.
Tammiste rääkis, et lisaks on Narva linn jäetud sisuliselt eemale võimalusest osaleda Eesti-Vene ühise rühmas, mis arutab praeguse piirisilla saatust ja uue rajamist üle Narva jõe.

Külades punase autoga mustikaid ja kukeseeni jahtimas.  Üks vähk ka
Eesti Päevaleht käis koos Jaanimõisa mehe Andri Sutiga Räpina ja Mooste vahel Põlvamaal mustikaid ning kukeseeni kokku ostmas.
Kolm Kauksi meest ja koer kõõluvad silla peal, kui äkki hakkavad sebima. Üks meestest kisub pikad püksid jalast ja ronib põlvili vette. Võidurõõm sillal - kivi vilust välja ukerdanud vähk on käes!
Poisikesepõlves on mehed Lutsu jõest siitsamast kivide alt traadijupiga ja käsitsi sõralisi kätte saanud, pesukausitäie korraga. Vahepeal polnud aastaid neid üldse ja vahepeal olid sisse toodud kitsasõralised järvevähid. Aga see poiss on see kõige õigem laiasõraline jõevähk.
Nagu ammu kadunud mänguasjal lasevad mehed loomakesel oma tagurpidiliikumist demonstreerida ja meenutavad nippi, kuidas vähi lakka silitades saab ta uperpalliasendis uinuma panna. Keelatud lõbu ka, sest paari vähi jaoks, mis silla alt päikesekiirtes nii õnnekombel vastu punavad, külameestel püügiluba pole. Tahaks seda kalainspektorit näha, kes tuleks meestelt seda mälestushetke võtma!

Kalevist sai suppi keetes Kalevipoeg
Eesti üks pikemaid omavalitsusjuhte, Tabivere abivallavanem Kalev Kurs töötab hobi korras Kalevipojana.
Mürakas mees kui mägi, takune hõlst üll, suskab puumõõga kesk aurupilvedes kartulipotti ning segab. Vuntsipahmakaga, naerukurdudes nägu näitab rahul-olu. Kodumaine piduroog, kartulipuder, on kalli abikaasa sünnipäevaks valmimas. Küll sellist meest, vägilast pealegi, naised armastaksid.
Kalevil on pikkust 195 sentimeetrit, aga ta arvab, et ju on aastatega altpoolt vähemaks kulunud. Siiski piisab selleks, et teda tuntaks Jõgevamaal esmalt Kalevipojana ja alles seejärel tubli omavalitsustegelasena.
Kalevipoja varustus
Kalevipojandus tuli Kalevi ellu kolme aasta eest, kui eluaeg kooris laulnud mees osales Kasepääl Peipsi kalafestivali avamisel ja keetis kalasuppi. Kokkamine on Kalevil veres. Ja mitte ainult leemekulbi liigutamine, vaid ka näiteks terve härja vardas ärapraadimine. Igatahes haaranud toonane Pala vallavanem Kalev tookord leemepoti veerel väikse mõõga pihku, rahvuslik koorikostüüm oli tal nagunii seljas… ja paljud mõistnud kohe - Kalev on kui Kalevipoja tänapäevane kehastus. Nii amet talle külge jäigi, ning peagi astub Kalev Kalevipojana ka presidendi ette, sest avab 17. augustikuu päeval nii Jõgevamaa kui ka Eestimaa külade tähtsaima sündmuse - maaelu aktivistide kokkutuleku nimega Maapäev. Mehemürakale sekundeerivad siis sõber siil ning samuti Jõgevamaalt, Paunverest pärit legendaarne tegelane - Lible.

Puurmani sild on valmis, kuid vajab veel teekatet
Transport Puurmani sillal Tallinna-Tartu maanteel käib praegu teekatte ehitus, sild ise on valmis. Ehitustööd on graafikus ja autod peaks sillale pääsema septembri keskel. Tööde valmimise lõpptähtaeg on oktoobri lõpus.
Üle Pedja jõe rajatav uus kaarsild on 67 meetrit pikk ja asub kahel tasandil. Tallinna poolt tulles ei pea autojuhid enam üle vastassuunavööndi vasakpööret tegema, vaid sõidavad uue tee kaudu viadukti alt läbi. Samuti kaob ehitusega sillast Tartu poole jääv ohtlik kurv, mis asendatakse 1,8 km pikkuse sirge teelõiguga.

Soome ajalooprofessor: Päts pole baaside lepingus süüdi
Soomes ilmunud raamat Eesti lähiajaloost lõhub mõned romantilised arusaamad.
Soome instituudi endise juhataja Seppo Zetterbergi sel suvel ilmunud soomekeelne raamat Eesti ajaloost ei süüdista baaside lepingu sõlmimises Konstantin Pätsi ega pea Eesti väljavaateid Nõukogude Liidu baaside tõrjumiseks eriti heaks.
Jyväskylä ülikooli üldajaloo professor Zetterberg ei nõustu oma raamatus "Viron historia" eelkõige Konstantin Pätsi isikule esitatud süüdistustega, mille kohaselt tehti otsus Nõukogude Liidu nõudmistele järele anda kitsas ringis ning ajaloo kurss oleks võinud muutuda, kui Eestis oleks toona valitsenud demokraatlikum riigikord.
"Kõigepealt ei luba ükski riik, olgu ta kui demokraatlik tahes, selliseid teemasid avalikkuse ette. Teiseks said eestlased nõudmistest kuulda alles Moskvas ning kolmandaks nõustusid otsusega nõudmistele järele anda nii vabariigi president, valitsus kui ka parlamendi mõlemate kodade väliskomisjonid."

Karis määras ametisse kaks kolmest prorektorist
Tartu ülikooli rektor Alar Karis otsustas määrata uuteks prorektoriteks Kristjan Halleri ja Birute Klaasi.
Kui Klaas on õppeprorektori ametit pidanud 2006. aastast, siis Kristjan Halleri jaoks on prorektori amet uueks väljakutseks. 2003. aastast on Haller täitnud haridus- ja teadusministeeriumis kõrghariduse ja teaduse asekantsleri ülesandeid. Valikut põhjendas professor Karis ühelt poolt järjepidevuse tagamisega ülikooli juhtimises, teiselt poolt aga pidas ta vajalikuks tuua rektoraati ka uut hingamist.
Karis rõhutas veel, et vajadus kolmanda prorektori järele on suur, kuid tõenäoliselt nimetab kolmanda prorektori ametisse uuel aastal.

Lapsed pääsesid viimaks julma kasuisa võimu alt
Kasuisa poolt luku taha pandud kolm last on turvakodus, kaks jäid ema-isa juurde.
Pärast seda, kui Valga maavalitsuse ametnik Ülla Visnapuu leidis Sangaste vallas talust seal seitse nädalat luku taga olnud üheksa-aastase poisi, viibivad pere kolm vanemat last turvakodus.
Visnapuu selgitas, et kui nad olid viielapselise pere kolm vanemat last, 11-aastase tüdruku ning üheksa- ja seitsmeaastase poisi, turvakodusse paigutanud, istus ta koos valla sotsiaaltöötaja ning konstaabliga ja arutas, mida teha nelja-aastaste kaksikutega. Ühiselt leiti, et poisid võivad ema ja isa juurde edasi jääda, sest oli märgata, et oma lihaseid lapsi mees hoidis.
Vallaelanikud teadsid
Üheksa-aastane, vanuselt pere teine laps oli olnud luku taga 7. juunist juba kokku seitse nädalat. Väljakäiku teda ei lastud, toas oli selleks ämber, mis oli pilgeni täis. Kord päevas viis vanem õde talle kartuleid süüa.

Analüütik ennustab kinnisvaraturu tõttu aktsiahindade langust
Kristjan Lepik soovitab olla konservatiivne, sest aktsiahinnad
Börsianalüütik, portaali Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik soovitab aktsiaturul olla lähiajal ettevaatlik, sest USA turgude närvilisus puudutab kindlasti ka Tallinna börsi.
"Tallinna börs on suuresti välisinvestorite meelevallas ning kui nemad hakkavad oluliselt oma positsioone globaalsete riskide tõttu siin vähendama, siis kukub ilmselt enamiku aktsiate hind," kirjutas Lepik arvamusartiklis Eesti Päevaleht Online'is. "Seetõttu oleks ma Tallinna börsi aktsiate suhtes praegu ettevaatlik, üle 20 protsendi oma portfellist mõistlik investor Tallinna börsil hoida ei tohiks."
Lepiku sõnul on alates juuli keskpaigast olukord USA turgudel läinud üsna närviliseks, eelkõige kinnisvaraturu tõttu. "Pärast kohati Eesti kinnisvaraturuga sarnast hinnarallit aastatel 2003-2006 on USA kinnisvaramullist hakatud õhku välja laskma. Kinnisvarahinnad tulevad allapoole, ehitajad ja arendajad satuvad raskustesse jne," ütles ta. "Kuna USA-s on välja lastud väga suures mahus võlakirju kinnisvara tagatisel, siis on turud sellest väga sõltuvad."

Veekatkestus pani haigla proovile
Veeta jäänud Musta-mäe haigla lükkas operatsioonid edasi ja suunas kiirabi mujale.
Eile ulatusliku veekatkestuse tõttu Tallinnas viieks tunniks veeta jäänud Mustamäe haigla pandi küll proovile, kuid erakorraliste meetmete kasutusele võt-misest jäi siiski umbes tund aega puudu.
Ülemiste veepuhastusjaamas juhtunud avarii tõttu veeta jäänud haiglas ei toimunud reede hommikul selle tõttu operatsioone ega võetud vastu kiirabiautosid. Vett viidi patsientidele kanistrite ja pudelitega, kiirabiautosid teenindasid Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla.
Võimalik kriis jäi õnneks saabumata. "Olukord püsis kontrolli all, kuna saime Tallinna Veelt õigeaegselt infot ja positiivse prognoosi katkestuse kestuse kohta," ütles Vassili Novak, Mustamäe haigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja. Novak on ühtlasi haigla kriisireguleerimiskomisjoni esimees. "Üle kuue tunni kestva katkestuse puhul oleksime pidanud võtma erakorralisi meetmeid, kuid seekord ei olnud vaja ühtki haiget mujale transportida ega lisaseadmeid tuua," lisas ta.

Mitmetunnine veeavarii jättis pool Tallinnat veeta ja infosulgu
Tallinna Vesi süüdistab veekatkestuses elektrikatkestust, mis purustas ühe magistraali.
Ülemiste veepuhastusjaamast väljuval peamagistraalil juhtus neljapäeva hilisõhtul veeavarii, mistõttu jäi suur osa Tallinnast, nimelt Kristiine, Õismäe ja Mustamäe piirkonnad, enamasti veeta. Lisaks teatati vee puudumisest kesklinnas ja Koplis.
AS-i Tallinna Vesi teatel toimus neljapäeva õhtul kella 19 paiku Ülemiste veepuhastusjaamas elektrikatkestus, mis põhjustas torustikes hüdraulilise löögi. See omakorda purustas tihendi magistraalil, mis teenindab Mustamäe, Õismäe ja Kristiine linnaosa ning Kadaka tööstusparki. AS Tallinna Vesi otsis üles lekke, mis asus Veerenni tänava pikenduse juures. Magistraal suleti öösel pärast õhtuse tipptunni möödumist. Kohe algasid ka magistraalil parandustööd.

Männiku tee ehitus toob kaevetööd ümbruskonna elanike koduõuedele
Männiku tee remondiga viiakse ka teeäärsetes majapidamistes
Tallinna linnavalitsus selgitab mõne järgneva päeva jooksul Männiku tee ümberehitaja, mille järel võivad tööd alata. Sellel aastal on plaanis rekonstrueerimist alustada Vabaduse pst poolsest otsast ja jõuda lõpuks Kerese tänava ristmikuni.
Kava järgi saab Männiku teest neljarajaline magistraal, kuhu tulevad lisaks uued kõnni- ja jalgrattateed, foorid, tänavavalgustus ja sademete äravoolu süsteem. Kõik praegu postide otsas olevad elektriliinid peab ehitaja projekti järgi viima maa alla.
Männiku tee kava koostanud AS-i K-Projekt projekteerimisdirektori Toivo Viilepi kinnitusel on elektriliinide ning teiste kaevamistöid nõudvate kommunikatsioonide paigaldamine alal problemaatiline. "Piirkonnas on palju majaomanikke, kellel tuleb elekter posti otsast ja kes pole huvitatud, et tema maal kaevatakse. Kommunaalamet tellib küll töö, aga keegi selles suhtes ei aita," ütles Viilep. Lisaks kardab mees, et kohalikega võib konfliktseid olukordi tekkida selle pärast, et tee laiendamiseks tuleb seda ääristavad puud maha saagida.

Männiku karjääris uppus inimene
Tallinnas Männiku karjääris uppus neljapäeva õhtul inimene. Häirekeskus sai kella 18.19 ajal teate, et karjääris on inimene vajunud vee alla.
Päästeameti koordinatsioonikeskuse teatel tõid pinnalt-päästjad kannatanu veest välja ja andsid üle kiirabile, kel aga ei õnnestunud tema elu päästa.
Männiku karjäärid on linlaste hulgas populaarne puhkeala, kuid tegu ei ole avaliku rannaga ning seetõttu puudub seal ka rannavalve. Ka möödunud aastal uppus seal inimene.

Kolmandikuga Tallinna taksodest on probleeme
Tallinna transpordiameti ja julgestuspolitsei koostööna toimus neljapäeval operatsioon, et avastada seaduserikkumisi Tallinna taksodes.
Olukord tekitab muret
"Kui vaadata statistikat, mis näitab, et ligikaudu üks kolmandik kontrollitud sõidukitest olid probleemsed, siis on seis Tallinna taksonduses jätkuvalt muret tekitav," kommenteeris julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel Priit Tuuna.
Neljapäevase operatsiooni käigus kontrolliti 25 taksot. Muu hulgas avastati üks tegevusloata takso, üks taksomeetrit mõjutav seade ja üks taksojuht, kes varasemate süütegude tõttu ei vastanud ühistranspordiseaduse nõuetele.

Estonia ooper esietendub esimest korda välismaal
Rahvusooper Estonia toob oma algava 102. hooaja ühe olulisema uuslavastuse - Verdi ooperi "Rigoletto" - esmakordselt lavale mitte koduteatris, vaid Rootsis Dalhalla ooperifestivalil.
"Rigoletto" etendused toimuvad Dalhallas 11. ja 17. augustil, teatas rahvusooperi pressiesindaja.
Ooperi lavastaja Neeme Kuninga sõnul on kunstilise meeskonna motivatsioon kõrge. "Usun, et saame Dalhallast väga hea impulsi ka novembrikuiseks "Rigoletto" esietenduseks kodupubliku ees," lisas Kuningas.
Dalhalla Opera kunstiline juht Stefan Sköld ütles, et usaldus "Estonia" mitmesajaliikmelise meeskonna vastu on suur.
"Hindan väga kõrgelt nii eestlaste korralduslikku ja logistilist tööd kui ka kunstilist taset. Rahvusooper Estonia on meie vabaõhulaval oodatud peaesineja, kelle etendustes leidub nii värsket vaimu kui traditsioonide väärikat tundmist. Väga hästi on edenenud ka piletimüük," rõõmustas Sköld.

Märt Israel võitis Bangkokist pronksi
Tai pealinnas Bangkokis jätkuval suveuniversiaadil tõi laupäev Eestile medali, kui Märt Israel meeste kettaheite finaalis kolmanda tulemuse heitis.
Israel sai parimal katsel kirja 60.32. Kuldmedali võitis viimase katsega austerlane Gerhard Mayer, kes end pikka aega võistlust juhtinud egiptlasest Omar El Ghazalyst mööda viskas, vahendab Sportnet.
Mayeri võidutulemuseks mõõdeti 61.55, egiptlase hõbemedalit väärt olnud tulemus oli 60.89. Üle 60 meetri rohkem keegi finaalvõistlusel kirja ei saanud. Eestlase parim tulemus sündis teises heitevoorus, kolm viimast katset noormehel ebaõnnestusid.

Vene mehed võtsid suverullil samuti kolmikvõidu
Vene suusatajate võimsad esitused 17. Saku Suverullil said jätku meeste eraldistardist 15 km vabatehnikasõidus - naiste eeskujul hõivati kogu poodium. 56 alustaja ja 54 lõpetajaga sõidu võitis jälitussõidu olümpiavõitja Jevgeni Dementjev, kes juhtis kolmel 5 km pikkusel ringil peetud rullsuusatamist algusest peale. Hantõ-Mansiiski mehe võiduaeg oli 33.30, 0. Teine oli Saku Suverulli tunamullune võitja Vassili Rotšev, kes meeskonnakaaslasest jäi maha 15,1 sekundiga. Kolmandana läheb õhtupoolikul 20 km pikkuse klassikatehnikas jälitussõidu starti Aleksandr Legkov, kes võitjast jäi maha 23,2 sekundit.
Esimese ringi järel teisel ja 10 km kohal kolmandal kohal paiknenud Aivar Rehemaa ei suutnud viimasel viiel kilomeetril enam Legkovi tempot hoida ning 1,4 -sekundiline edu muutus 4,8 -sekundiliseks kaotuseks.
Neljas koht nii korralikus seltskonnas oli kahe hooaja vahepeal tubvlisti kangisaalis rassinud Rehemaalt siiski meeldiv üllatus.
"Andsin lõpus sekundeid ära. Olen küll treeningprotsessis sellele tähelepanu pööranud, et lõpuni kesta, aga seekord veel päris hästi välja ei tulnud. Alates aprillikuust olen senisest märksa rohkem tähelepanu pööranud jõutreeningule ja tulemuseks on oluliselt võimsam kepitõuge,"
rääkis viie aasta tagune juunioride maailmameister, kelle mehisemat väljanägemist tunnustas õlalepatustusega ka näiteks Vassili Rotšev.

Saku suverullil jätkub venelannade domineerimine
17. Saku Suverulli teise võistluspäeva avasid naised, kes läbisid Tehvandi rollerirajal kaks 5 km pikkust ringi vabatehnikas. Nii nagu reedel peetud sprindis, andsid ka distantsisõidus tooni venelannad. Kolm nädalat Otepääl laagerdanud idanaabrite koondise esindajad hõivasid nii nagu sprindiski kolm kõrgemat kohta.
10 km vabatehnikasõidu võitja oli reedel sprindi A-finaalis kuuenda koha saanud Julia Ivanova, kes teisel ringil oli kõigist kiirem. Esimese ringi järel kaotas ta vaid Natalja Korosteljovale (3,6 sekundit), kuid lõpuks kasvatas 22-aastane Ivanova oma edu koondisekaaslase ees 16,6 sekundile. Teiseks tõusis esimese ringi järel Ivanovale 0,6 sekundiga kaotanud Jevgenija Medvejeva, kuid temagi pääseb kell 17.30 algavale viitstardist 12 km klassikasõidule liidrist 13,3 sekundit hiljem.
Kui poolel maal ehk 5 km kohal oli venelannadel nelikjuhtimine (Korosteljova 12.38, 6, Ivanova 12.42, 2, Medvedjeva 12.42, 8 ja läinud hooaja emaks saamise tõttu vahele jätnud Larissa Kurkina 12.49, 0), siis teise ringiga tõusis kuuendalt kohalt neljandaks soomlanna Riitta-Liisa Roponen. Võitjast jäi ta aga juba ligi poole minuti kaugusele (27,3 sekundit). Viiendaks kiirendas end teine noor ema Olga Rotševa (+30,4), kuuendaks langes Kurkina (+31,7). Jaanuaris Otepääl MK-sarjas oma esimese etapivõidu teeninud Justyna Kowalczyk oma 5 km viiendat kohta hoida ei suutnud, lõpetades Natalja Iljina (+48,3) järel kaheksandana (+55,7).

Sõudjad Pajusalu-Rõndina võitsid Pekingis hõbeda
Shunyi olümpiakanalil Pekingis võitsid juunioride MM-il sõudmises valitsevad maailmameistrid eestlannad Jevgenia Rõndina - Kaisa Pajusalu ajaga 7.20, 43 hõbemedali.
Kuldmedali võitsid hiinlannad Rui Xu - Yangyang Zhang, kes edestasid eestlannasid 2,66 sekundiga, kirjutab Sportnet. Pronksmedalid riputatakse kaela Austria duole Birgit Puehringer-Lisa Farthofer, kes jäid eestlannadest maha 3,1 sekundiga.
Eestlannad hoidsid nii 500 meetri, 1000 meetri kui ka 1500 meetri peal kolmandat kohta. 1000 meetri järel oli liidrite sakslannade edu teisel real paiknenud hiinlannade ees koguni neli ja pool sekundit ja eestlannade ees kuus sekundit. Seejärel sakslannad kustusid ja lõpetasid alles viienda kohaga.
Narvast pärit Jevgenia Rõndina ja pärnakas Kaisa Pajusalu on sel hooajal on olnud edukad ka täiskasvanute hulgas, sest saavutasid Amsterdami maailmakarika etapil B-finaali teise koha. Paatkonna treener on Ulvi Lutoškin.

Pärnus kihutab rekordarv võidusõitjaid
Pärnus Audru ringrajal toimub täna Eesti läbi aegade suurim autode ringrajavõidusõit Puma Racing Weekend 2007, kus asub starti ligi 100 võistlejat kuuest eri riigist.
Võistlustele registreerus eelnevalt kokku 102 autosportlast, laupäeva hommiku seisuga on neist startimas 96. Stardid toimuvad kaheksas eri võistlusklassis.
NEZ GT arvestuses tulevad Pärnus teiste seas rajale Nordic SuperCari üldliider, rootslane Erik Behrens, Põhjamaade võimsaima sportauto piloot, norrakas Haavard Lien ja Soome legendaarne võidusõitja Pertti Kuismanen. Lisaks astub võistlustulle Eesti paremik - Tõnu Soomer, Rain Pilve, Indrek Sepp, Jussi Pärnpuu.
"Eestis ei ole nii esindusliku ja rohkearvulise osalejaskonnaga mootorispordivõistlust siiani toimunud ja osalejate hulk lööb ilmselt ka kõiki tänavusi Skandinaavia võistlusi," rääkis võistluste korraldustiimi juht Ilmar Pardane.

Eesti ujujad olid edutud ka laupäeval
Eesti ujujad olid Bangkoki suveuniversiaadil edutud ka laupäeval.
Miko Mälberg sai parimana meeste 100 m vabaltujumises 34. koha ajaga 51,31. Ken Tomsonile andis samas aeg 52,12 46. koha, teatas ETV Sport.
Kiireim oli 49,42 ujunud brasiillane Fernando Souza da Silva.
50 m seliliujumises sai Andres Olvik ajaks 27,90, mis tähendas 48 osaleja seas 35. kohta. Eelujumised võitis jaapanlane Junya Koga 25,54 -ga.

Märt Israel pääses lõppvõistlusele, Maris Mägi finaali
Märt Israel heitis suveuniversiaadil Bangkokis kettaheite kvalifikatsioonis 59.90, mis oli teine tulemus egiptlase Omar Elghaizaly järel.
Bangkokis toimuva suveuniversiaadi kergejõustikuvõistlustel algas edukalt eestlaste ootusala - meeste kettaheide. Koduse kettaheite kolmas number Märt Israel saavutas hommikutundidel peetud kvalifikatsioonivõistlustel teise tulemuse, 59.90. Temast parem oli vaid egiptlane Omar Elghaizaly, kes heitis avakatsel 61.11. Rohkem normi (59.50) täitjaid polnudki.
"Enesetunne on hea ja hommikutundidel heitmine probleeme ei tekitanud," sõnas varakult õhtule saanud Israel. Avakatsel heitis kolmandat korda universiaadil võistlev Israel 56.88. Teisel katsel lendas valge ketas 60 meetri joonele. "Leidsin selleks katseks Jürgen Schulti ketta, millega sakslane kunagi maailmarekordi püstitas. See sobis mulle hästi. Loodan, et ka lõppvõistlusel on see valge ketas alles."

Korvpallikoondis kosub.  Kas tuleb ka hüpe? 
Eesti korvpallikoondis on pärast taasiseseisvumist jõudnud kahel korral EM-võistluste finaalturniirile. Praegune rivistus pole 1993. ja 2001. aasta meeskonnast nõrgem.
Rootsi alistamine EM-i lisavalikturniiri avamängus võõral väljakul süvendas usku, et noorema põlvkonna paremad pojad Kristjan Kangur, Gregor Arbet ja Tanel Sokk suudavad mehistuda ning oma põhitöö teinud vanem põlvkond eesotsas Martin Müürsepaga tahab ja oskab endiselt tippkorvpallist mõnu tunda.
Tre Kronori selja prügiseks tegemine polnud mõistagi vägitegu. Ent tasavägises heitluses avaldus selgelt, et pallurid peavad koondise särgi selga tõmbamist auasjaks, mitte individuaalseks saavutuseks. Kodutöö oli korralikult tehtud, rootslaste ohtlikemate ründajate laulusuled rebiti puruks ja nende viskekontsert jäi Fryshuseti halli kogunenud ligi 2500 poolehoidjal nägemata.

Mart Poom: tahan karjääri lõpusirge alguses mängu nautida
Täna teeb koos Inglismaa esiliigaga hooaja avalöögi ka Watfordi klubi. Mart Poom seisab algkoosseisus väravas ühe peasoosiku Wolverhamptoni Wanderersi vastu.
Oled tänaseks kuus nädalat Watfordiga treeninud. Kas oled klubivahetusega rahul?
Ettevalmistusperiood oli hea, treeningud on olnud intensiivsed ja huvitavad. Olen kaasa teinud neli täismängu, saanud korralikku mängupraktikat ja ootan juba väga hooaja algust. Arvan, et mul oli õige aeg Arsenalist lahkuda - olen juba 35-aastane, karjääri lõpusirge alguses ja tahan veel mängu nautida. Olgem ausad, Watford on Arsenalist võrreldamatult väiksem ning üleüldse Inglismaa kõige pisem klubi, kus ma kunagi olen mänginud, aga mulle oli tähtis see, et ma saaksin platsile.
Kui suurt konkurentsi Watfordi teised väravavahid sulle pakuvad?
Richard Lee on minust kümme aastat noorem, tema ongi praegu põhikonkurent. Ta on korralik väravavaht, klubi enda kasvandik. Huvitav fakt on see, et kolm aastat tagasi, kui ma mängisin oma viimase mängu Sunderlandis, siis oli see just Watfordi vastu nende kodustaadionil Vicarage Roadil ja Richard Lee seisis väravas. Mäng lõppes 1: 1. Kolmas väravavaht Scott Loach on alles 19-aastane, tema praegu otseselt minu positsiooni ei ohusta. Samas on selge, et mina olen klubis uustulnuk, pean end tõestama. Siiani on läinud hästi, treener Aidy Boothroyd loodab minu kogemustele.

Kein Einaste päästis Otepää publikule Suverulli sprindivõistluse
Kein Einaste edestas suvises suusasprindis nii maailmanimesid kui ka kogu Eesti eliiti.
Kui teadmatuses lehelugejad peaksid nüüd arvama, kes oli eile Otepääl startinud Suverulli sprindivõistluse parim eestlane, siis Pärnumaalt Treimani külast pärit 22-aastase Einaste nime nad vaevalt pakuksid.
196-sentimeetrine ja 90-kilone laiaõlgne noormees, kes edestas kasvult kõiki rivaale, näitas kõrvetava päikese poolt tulikuumaks köetud 1,1 km pikkusel asfaldirajal hoogsat minekut juba kvalifikatsioonisõidu teise ajaga.
Andrus Veerpalu esimese treeneri Johannes Toimi innustusel suusatamisega tegelema hakanud Einaste hoog ei raugenud ka hiljem - B-finaali teisena lõpetanu sai klassikatehnikas peetud jõuproovil kokkuvõttes kaheksanda koha.
"Väga sümboolne, et Kein oli täna parim eestlane - ta on pärit samast kohast, kust meie kahekordne olümpiavõitja (Andrus Veerpalu - V.V.)," ütles Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver.

Peeter Volkonski naljad
Mees tuleb arsti juurde ja kaebab:
"Doktor, ma sõin midagi, mis mulle kogu aeg vastu vaidleb."
Hääl kõhust:
"Mitte midagi sa ei söönud!"
Pennsylvania kalastus- ja jahindusvalitsus hoiatab hääletajaid, jahi- ja kalamehi ning golfimängijaid grislide eest. Inimestel soovitatakse riiete külge kinnitada väikesed kellukesed, et karusid hoiatada, kuid mitte neid ehmatada. Samuti soovitatakse kaasas kanda ballooni pipragaasiga. Metsas tuleb vahet teha pruunkaru ja grisli väljaheite vahel. Pruunkaru väljaheited sisaldavad marju ja teinekord ka oravakarvu. Grislide väljaheitest võib leida väikseid kellukesi ja nad lõhnavad pipragaasi järele.

Rumeeniasse bussiga reisimise võimalikkusest
"Tahtsin - tehtud!" võiksin nüüd tuntud poliitiku valimishüüatusi para-fraseerides öelda. Ainult aega võttis hirmpalju. Esimese katse minna Rumeeniasse bussireisile tegin kuus aastat tagasi ja kokku jõudsin ennast selle aja jooksul kirja panna ligi kümnele reisile. Kõik need jäid soovijate vähesuse tõttu ära, tõdeb Rumeeniast naasnud Toomas Jüriado.
Muide, see esimene, kuue aasta tagune reisipakkumine oli tänavusest umbes poolteist tuhat krooni odavam, aga neli päeva pikem. Ja tervenisti kohaliku giidiga!
Tänavunegi minek sai teoks ilmselt üsna üle noatera: vaid 21 reisijat suures bussis pole firmale kindlasti mitte kuigi suurt kasumit tõotav ettevõtmine. Kuuldavasti arvavat eestlane, et Rumeenias on liiga räpane ja ohtlik. Ja et bussiga minek on liiga pikk.
Sõiduaeg on pikk
Eks Eestis hakka valimatu reisihullus mööduma ja jõukus kasvama. Nii et ehkki on veel selliseid reisifirmasid, kes sõidutavad 70 või rohkemgi inimest ühe bussiga kümne päeva jooksul vaata et läbi poole Euroopa, ja ehkki need bussid - kuigi sageli rikkis ja napsilembese reisisaatjaga - saavat enamasti ka täis, siis järjest enam on neid rännusõpru, kes tahavad sihtpunkti ja tagasi saada ilmtingimata ainult lennukiga. Viis päeva sõita ja ainult neli kohal olla on muidugi natuke nukker proportsioon. Aga tasub meenutada vana ütlust poolest munast ja tühjast koorest, sest lennureisi maale, kuhu vaid vähesed friigid tahavad minna, ei hakka ju keegi korraldama.

Tööle sõitmise kunst
Euroopas on raske leida sama täistuubitud ja aegunud metrood kui Pariisis. Miljonite pariislaste, nende hulgas Maris Podekrati hall argipäev on vaguni-roheline ja haiseb unustamatu, imala puhastusvahendi järele. Metrooga sõitmine on omaette spordiala ning nõuab kannatlikku treenimist.
Pariisi metroos sõidavad professionaalsed töölesõitjad. Pärast mõnekuist jälgimist hakkate neid ülejäänud massist eristama. Nende sammud, liigutused ja teed on sentimeetri pealt mõõdetud.
Nad liiguvad ukse juurde kümme sekundit enne seda, kui kõik ülejäänud selle peale tulevad. Nende vagun peatub alati otse väljapääsutrepi ees. Nad liiguvad ilma igasuguse näilise kiirustamiseta, ent jõuavad alati ühelt rongilt teisele, kui muu mass alles katkisest eskalaatorist üles trügib. Nad istuvad tavaliselt ühel ja samal kohal, samas vagunis ja samal kellaajal, sest pärast hoolikat katsetamist ja sammude lugemist on nad välja töötanud ainsagi lisaliigutuseta trajektoori.

Nädala plaat
ALTERNATIIVMUUSIKA
Kago
Hinne 5
"Piimaš" ja "Köngerjönks"
Duubelplaadi kaante vahelt võib leida Lauri Sommeri 2003. aastal ilmunud esikalbumi "Piimaš" ja 2005. aasta väljalaske "Köngerjönks". Sommeril on selgelt äratuntav, veidi minimalistlik käekiri. Tema loomingus on pisut punki ja akustilist kitarriplõnnimist, natuke folki ja eesti literaatide südamelähedaseid tekste. Seal on muidugi palju muudki, näiteks oskust väga orgaaniliselt transformeerida ajutine kakofoonia heakõlalisuseks. Igatahes on Kagos midagi liigutavat, eestimaist ja siirast. Ja muidugi on tore jälgida, kuidas ilmeka heli abil võib sõnale justkui uue varjundiga mõtte anda. Muide, seda teha pole üldse nii lihtne ja loojal peab selleks olema nii annet kui ka oskust. Tundub, et Kago ninamehel seda on.

Flow festival - kolm päeva head muusikat Helsingis
17. augustil alustab Helsingis järjekordselt kiiduväärt lineup'iga Flow festival. Sel aastal alles neljandat korda toimuv festival on taas kord suutnud kokku keeta kolmepäevase, hõrgutava sisuga muusikalise kompoti.
Nuspirit Helsinki nimelise rühmituse korraldatav festival ongi silma paistnud just n-ö laia ampluaaga - muusikalist mekkimist peaks jaguma küll kõigile. Kindlalt on jäädud truuks džässmuusikale, mille toovad traditsiooniliselt kohale Soome parimad pojad kollektiivist Five Corners Quintet ning sel aastal ka ansambli kõikvõimalikud sooloprojektid. Elektrooniline muusika, mida leidub segatuna kõikvõimalikesse žanritesse, on samuti Flow festivali pärisosa. Helsingi sumedas augustiõhus annavad oma Sebastien Tellier, Tiefschwarz, Architecture in Helsinki ja Quiet Village.

Raamat neist, kes on ajaloole vastu pidanud
Seppo Zetterbergi "Viron historia" on puhas, värske ja rasvavaba. Nii hindab soome keeles esimest korda ilmunud täielikku Eesti üldajalugu Rain Kooli, kes veetis oopuse seltsis suure osa juulikuu õhtutest.
Harvad ajalooraamatud on suutelised pakkuma esteetiliselt nauditavat lugemiselamust, eriti kui tegemist on 800-leheküljelise teosega. Jyväskylä ülikooli professori Seppo Zetterbergi "Viron historia" ("Eesti ajalugu") suudab. Raamatu keel on vaba nii targutav-keerulistest lausekonstruktsioonidest kui ka liigsest lüürilisest vahust, meenutades seeläbi teatud mõttes Soome ajakirjanduse lipulaeva Helsingin Sanomate lehekeelt. Lugejat ei kiusata keelelise müraga, tekst on lihtne, selge ja asine, olemata sealjuures põrmugi kuiv.
Vaid ühel juhul on professori stiilitunnetus teda alt vedanud. Püüdes ilmselt vältida sõna "mitte-eestlane" kohmakat otsetõlget (ei-virolainen) soome keelde, on Zetterberg võtnud kasutusele väljendi epävirolainen ("ebaeestlane"). Soomekeelse lugeja jaoks võib see väljend siiski liiga kergelt assotseeruda sõnadega epätäydellinen ("ebatäiuslik"), epärehellinen ("ebaaus") või epäsikiö ("ebard", "värdjas").

Üle keskmise õudusfilm
Värske lisandus Stephen Kingi lugematute ekraniseeringute rivis, äsja Eestis esilinastunud "1408" on tugevalt üle keskmise "õudukas", kuigi horror-filmide maailmas kõlbab neil päevil ainult geniaalne. Arvustab Mihkel Raud.
Maailma kommertsiaalselt edukaima elus oleva kirjaniku Stephen Kingi teostest on vändatud lugematu arv filme. Väga võimalik, et neid on liigagi palju. Sest ole sa kui briljantne tahes ning küündigu sinu haige fantaasia kõigi õõvastavate kõrguste absoluutsesse tippu, lagi on paraku ka sellel toal.
Rootsi päritolu filmirežissööri Mikael Hafströmi sooritus ei kannata niivõrd lavastuslike probleemide käes. Kõik filmi hädad - nii vähe kui neid 21. sajandi õudusfilmide üldises kontekstis õnnestub üles lugeda - tulenevad pigem teose aluseks olnud Kingi jutustusest. Ja needki probleemid tekivad vaid meisterkirjaniku varasema loominguga kokkupuutunuil. Nii palju stiilipuhtaid Stephen Kingi klišeesid ühes filmis ei suudagi kohe esimese pauguga meenutada.

 "Portselansuits" ehk Teatri sünd teatriliidu saalis
Kui küsida, millest Jim Ashilevi "Portselansuits" räägib ning mis sõnumit näidend kannab, siis on vastata iseenesest lihtne. "Portselansuitsu" vaadanud Kristi Eberhart pakub, et see on lugu poisist ja tüdrukust, armastusest, üksindusest ja kohanemisraskustest.
Iseseisva elu alguse kohal kummitab hirm keskea, mandumise ja kompromisside ees ning vaimuhäiretesse mähkuv surmaihalus näib olevat ainus vaba valik. Ent lihtne lugu ei ole enam nii lihtne, kui poissi pole üks, vaid kaks, kuna teda saadab ta deemonlik teisik. Aastaid tagasi toimunud traagiline intsident, mis vihjetena päevavalgele tõuseb, võis olla juhtunud niihästi päriselt kui ka tegelaste peas.
Kui omal ajal oli draamažanris au sees (soovitavalt mitmeplaaniline) karakter, kes avanes tegevuse kaudu, siis nüüdisaegses dramaturgias on lugu (trooni anastamine, saatusepöörded, õilsa tegelase hukk jms) üle viidud tegelase teadvuse tasandile. Kuna karakterit enam ei avata väljastpoolt lajatava "saatusesõrmega", siis peab karakter end teisiti avama, näiteks ise endast rääkides.

Ja kui vähihaige sureb, võtab kirurg sakuskat
Venemaa dokumentaaldraama ammutab julgelt põhjatust karikast teemasid. Ohtralt auhinnatud Teatr.doci etendust "Doc.Tor", mis pahandab Venemaa tervishoiusüsteemi halva seisu üle, käis Tampere teatrifestivalil vaatamas Tiiu Laks.
Elena Isajeva kirjutatud "dokumentaalnäidend" on harjumatult otsekohene. Ei mingeid kujundeid ega sümboleid, lihtsalt lood, mis näitavad selgelt Venemaa haiglate halba olukorda. Ja näidend meenutab irooniliselt 19. sajandil populaarset olnud arstimemuaari.
Noor kirurg saadetakse praktikale Tšernobõli piirkonna külakesse, kus ta kohtub esimest korda karmi reaalsusega - olematud sanitaartingimused, arstimisvahendite puudus, alkoholist põhjustatud õnnetused ning oma töömuresid viinaklaasi uputavad haiglatöötajad, kes mängivad ladinakeelsete haigusenimedega sõnamängu.
Kuuldavasti jutustas Isajevale need lood oma elust üks vene kirurg (praeguseks töötab ta Aafrikas), kes suunati regionaalhaiglasse tööle asudes kohe uude provintsi kalatehase töötajaid ravima. Meest, kelle jalgadest ta enda traktor üle sõitis, peab amputeerima peaaegu ilma tuimastuseta ja roostes saega, mis puruneb teist luud saagima asudes kildudeks. Tütre poolt selga pussitatud isa soolikad saab kirurg üllataval kombel ilma eriliste vahenditeta tagasi paika - vaid selleks, et mees aasta pärast oma naise tapaks. Tõstatub arstidele tuttav eetiline küsimus: kas tasus päästa tulevase mõrtsuka elu? Seda sündmust ja eetilist küsimust lahatakse laval peatükis "Filosoofia ajalugu", kus seinale projetseeritavad koomiksi- või multifilmikaadrid tekitavad näitlejateski mängulisemaid toone - nood käituvad kui püüdlikud teismelised koolipingis. Selline huumori ja õuduse kombineerimine iseloomustab meeleseisundit, millega arst peab oma tööd tegema, et Venemaa provintsihaiglates hakkama saada.

Kogumikplaadiks pole aeg kunagi liiga vara või hilja
Hiljuti ilmus duubel-kogumikplaat lõunaeesti eksperimentaal- ja rahvamuusikul ning luuletajal Lauri Sommeril ehk Kagol. Trubaduuri hingega "magamistoamuusikut" usutles Tiiu Laks.
Sa oled muusikat teinud juba 1990-ndatest alates, Kago nime all aga vaid mõne aasta (esimene plaat "Piimaš" ilmus 2003). Mis sa arvad, kas sinu esimesest ja teisest plaadist ("Piimaš" ja 2005. aastal ilmunud "Köngerjönks") koosnevaks omamoodi kogumikplaadiks oli aeg pigem paras või vara?
Teen muusikat edasi ja keegi ei tea, kui kaua veel ja mis vormis. Kaksikplaadi ilmumine oli Seksoundi "hüüamehe" Rein Fuksi ja tema tööka maffia mõte. Plaaditäis eri aegade kraami pealkirjaga "Momentalnõi holodilnik" pannakse mu kodu-label'i Õunaviksi saidile tasuta MP3-na varsti üles.
Su looming jaguneb raskelt öeldes kaheks - lihtsamad seto laulud ning keerukamad ja eksperimentaalsemad instrumentaalpalad või rahvalaulude või tavapärasema lauluosaga lood. Miks oled otsustanud need kaks asja pigem eraldi hoida, kui leida põnevaid viise, kuidas neid omavahel siduda ja põimida, seda enam, et rahvalaulud oled julgelt uude kuube ehtinud?

Iseenda naine ja vastused minevikust
Tampere teatrifestivali programmis on lavastus "Olen iseenda naine", mis haakub väga hästi parasjagu Soomes õhus oleva teemaga. Nimelt räägib Rootsi Teater Doug Wrighti kirjutatud loo Saksamaa kõige kuulsamast transvestiidist Charlotte von Mahlsfordist (1928-2002), kes suutis iseendana Hitleri natsistliku ja Honeckeri kommunistliku režiimi all üllatavalt hästi ära elada. Kui aga Stasi kaustad avati, leiti, et kõigi lemmik Charlotte, kes oli saanud elutööpreemia, oli olnud Stasi informaator ning kaevanud oma sõprade ja sugulaste peale.
Soomes käibki parajasti arutelu, kas Stasi kaustad avada või mitte. Rabbe Smedlundi mängib monotükis nii peategelast kui ka teda intervjueerivat tulevast kirjanikku Doug Wrighti, Charlotte'i karmi maskuliinset tädi, sõdureid, Charlotte'i armastatut ja paljusid teisi ning teeb seda nii peene, kuid selge erinevusega ja väheste abivahenditega, et ka vaataja võib uskuda, et äsja oma pärlikeed näppinud Charlotte'i vastas seisab järsku nätsu mäluv ameerika kirjanik. Omamoodi võõrastava varjundi loob kogu esitusele Rabbe Smedlundi kuulus hääl. Nimelt kõneleb Muumide multifilmis Muumipoiss just Smedlundi häälega.

Tallinna sissejuhatus
Kust algab Tallinn? Millised ehitised võtavad meid vastu, enne kui siseneme pealinna? Tallinnal pole sissesõite, linn ei juhata ennast sisse kui linn mitte ühestki küljest, mõtiskleb Ott Ojamaa.
Tegelikult istun ma hoopis Tartus, oma korteri prantsuse rõdu juures, on öö ja tasakesi mängib Leo Kottke viimases vabas internetiraadios, ning see, millest kirjutama hakkan, on õige kaugel. Tallinn on Tartust ikka väga kaugel olnud, nii ajas kui ka ruumis. Sinna peab sõitma ja enne võileibu kaasa tegema.
Kui ma päris pisike olin ja metsas elasin, võttis onu Volli meie pere oma tuttuue Zaporožetsi-muhuga Tallinna kaasa. Tallinn lõhnas koorejäätise ja asfaldi järele ning loomaaed oli Lasnamäe poolmetsikule nõlvale ennast sisse seadnud. Rohkem ma sellest ei mäleta. Siniallikatest sõitsime mööda.
Paarikümne aasta möödudes oli kõik enam-vähem samasugune, loomaaed oli ära kolinud ja Lasnamäe muul moel metsikuks muutunud ning tee äärde oli tekkinud Vikerkaare-nimeline putka. See oli peaaegu Siniallikate juures, kummastav asi metsa ääres. Kakumäe oli maakoht ja Meriväljal elasid tähtsad inimesed, pooleldi linnast väljas, ja Mõigu pood oli teistsuguse varustusega kui Tartus tavaline.

Setude veretu võimuvahetus
Ilmselt pole maailmas teist sellist paika, kus riigi president tunnustab oma maa piirides ka sõltumatut kuningriiki, millesse sisenemiseks peab ta viisa lunastama. Nii pidi ka president Ilves möödunud laupäeval uue Setu kuninga asemiku valimisele pääsemiseks viisa lunastama. Setumaal käis Riho Laurisaar.
Veel vähem on muidugi ettekujutatav, et mõnd presidenti viiakse odadega relvastatud konvoi saatel muinasjumalusele austust avaldama. Üle suure lombi armastatakse kummaliste juhtumiste peale pead vangutada ja öelda: ainult Ameerikas. See ei ole Ameerika. See on Setumaa. Maailma kõige demokraatlikum monarhia.
Sest setude monarhia on ainulaadne maailmas. Ebameeldivate paleepöörete vältimiseks on rahva seas vaikiv kokkulepe, et tegelik kuningas Peko elab Petseri kloostri all ja maapealseid asju ajavad tema eest igal aastal valitavad kuninga asemikud ehk ülemsootskad. Ja ei mingit pealinnakesksust. Seegi vahetab iga aasta kohta, et iga Setu maanurk selle hiilgusest osa saaks.

Andrus Kivirähk (37) 
Tuleval reedel peab sünnipäeva viimase aja üks viljakaim ja tunnustatuim Eesti kirjanik Andrus Kivirähk. Tartu ülikoolis ajakirjandust õppinud Kivirähk sai tuntuks Päevalehes ilmunud Ivan Orava lugudega, mis on praeguseks ka raamatu kujul ilmunud. Kivirähk on avaldanud terve rodu raamatuid ja lastejutte. Tema kirjutatud näidendeid on lavastanud mitmes Eesti teatris, samuti on tema raamatuid tõlgitud soome ja norra keelde. Kivirähk on pälvinud ka Oskar Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia ning Friedebert Tuglase novelliauhinna. Tema raamatut "Rehepapp" oli 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari.

Jüri Luik (41) 
Praegu kipub juba ununema, et Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal lõpetanud Jüri Luige esimeseks ametiks oli toimetajakoht kirjandusajakirjas Vikerkaar. 1991. aastal välisteenistusse siirdunud ja järgmisel aastal riigikokku valitud Luik leidis ennast peagi tipp-poliitikast, esmalt kaitse-, seejärel välisministeeriumi eesotsast. Valdava osa elust ongi tuleval reedel 41-aastaseks saav Luik täitnud kord diplomaadi, kord poliitiku ametit, kuid esimene tundub talle omasem. Viimastel aastatel USA-s suursaadikuna töötanud mees asub nüüd taas meie esindajaks NATO-s, organisatsioonis, kuhu kuulumise eest ka talle tänu võlgneme.

Hillar Mets (53) 
Eeloleval kolmapäeval saab aasta vanemaks üks Eesti parimaid ja armastatuimaid karikaturiste Hillar Mets. Esimese karikatuuri avaldas Hillar Mets 1978. aastal Pikris. Nüüdseks rõõmustavad tema eksimatult äratuntava käekirjaga "päevapildid" (eriti pöörake tähelepanu suurtele ninadele!) juba aastaid Eesti Päevalehe lugejaid. "Halba karikatuuri peab välja mõtlema, hea tuleb iseenesest," kirjeldab tuhandeid pilte joonistanud Hillar Mets. Selleks, et tal ainest jätkuks, hoolitsevad iga päev nii kümned poliitikud (karikatuuridel esinevad sageli metsarahva kujul) kui ka kümned tuhanded tavalised Eesti inimesed.

Luule Komissarov (65) 
Täna sünnipäeva tähistav Luule Komissarov võib jätta käreda naise mulje, kuid on tegelikult südamlik näitlejanna. Tihtipeale oma tuntuma tegelase, "Õnne 13" Lainega segamini aetav Ugala teatri staar on laval olnud üle 40 aasta, kuigi lapsena soovis ta saada hambaarstiks. Aeg-ajalt unistab uhkest puhkusest, kuid tegelikkuses ei suuda teatrist paari päevagi eemal olla. Luule ei kurda kunagi, vaid võtab parima sellest, mis elu talle ette viskab, ning see teebki temast nii elava.

Mehis Heinsaar koondab rahunemiseks minakujusid ühe laua taha
eie viimase raamatu, "Rändaja õnn" kohta on näiteks öeldud, et Heinsaar on romaani juurest jõudnud tagasi talle kõige enam kuulsust toonud novellikirjutamise juurde. Kokkuvõte: vana hea Heinsaar on tagasi. Kas vana hea Heinsaar on üldse olemas?
- Vana hea Heinsaar kõlab umbes nagu Gunnar Graps või Vitamiin või ühemastiline purjekas, mis seilab Heltermaa ja Rohuküla vahel. Aga kui pidada silmas seda, et "Rändaja õnnes" on mitmeid vanamoodsas stiilis kirjutatud jutte, küllap siis tõesti on selline väljend õigustatud.
Kui ma ise sellist asja usuksin, siis see ju ongi nii. See pakub ka teatud turvatunnet.
- Teie kohta on kasutatud väljendeid "uusromantism", "maagiline realism". Need on kõlavad sõnad, aga kas te ise ka ennast nendega kuidagi seostate või jätate kategooriatesse jagamise teiste mureks?

Noorkunstnik Livia Ligi alustas inimeste värvimisest
Livia Ligi avas teisipäeval Aatriumi galeriis maalinäituse "Variatsioonid". Kunstnikuga rääkis Kaarel Kressa.
"Ettevalmistav osa on näituse tegemise juures alati kõige tüütum," kirub Ligi esitluspäeval Harju tänaval sõnakuulmatuid maale seinale riputades. Väljudes palub ta valvuril pilte edaspidiste ekstsesside korral füüsiliselt karistada, valvur aga arvab, et küllap saavad nad mahakukkumisel niigi kannatada.
Vast avatud isikunäitus on Ligi jaoks viies, lisaks on ta osalenud kolmel ühisnäitusel. Eksponeeritavatest teostest umbes pooled on tehtud looduses, ülejäänud võrsusid kunstniku korteris ning üksnes fantaasia põhjal. Esmalt sünnivad maalid muidugi ajus. "Kui elu on piisavalt kirju ja siia õnnestub sellest midagi salvestada," osutab kunstnik meelekohale, "siis pole oluline, kas sa viibid maalimise ajal looduses. Ma ei tahagi, et mu maalid oleksid fotolikult tõetruud." Ligi kinnitab, et kunagi maalis ta lõuendile Norra maastikke - enne selle riigi külastamist -, alles hiljem kohtas ta samasid pilte reaalses elus.

Vassili Rotšev: soome-ugri verd Venemaa meeste suusakoondise kapten
26-aastane Vassili Rotšev, kes võistleb sel nädalal ka Otepää Suverullil, on tänapäeval üks edukamaid Venemaa meessuusatajaid. Peale tiitlivõitude on ta tuntud ka selle poolest, et on maailma tipptasemel suusatajate teine põlvkond ning sai talvel oma abikaasa, tänapäeva edukaima Venemaa naissuusataja Julia Tšepalovaga tütre (kellest võib omal ajal saada kolmas põlvkond). Rotševiga vestles Eda Post.
Kohtume Vassili Rotševiga Tehvandi spordikeskuses. Venemaa koondis treenib Otepääl alates 21. juulist, osaleb sel nädalavahetusel Suverulli võistlusel ja lahkub tuleva nädala alguses. Rošev paneb arvutis MSN-i vestluse akna kinni ja ulatab kuldse visiitkaardi, millel kodu ehk Komi vabariigi kuldse kotkaga vapp ja suures kirjas "Rochev Ski Club" (Rotševite suusaklubi). See on nagu perefirma - Rotševite kahes põlvkonnas leidub nii treenereid kui ka sportlasi. "Rochev Ski Club" särab kuldsete tähtedega kirjutatult ka noormehe musta värvi särgi rinnal. Lisaks on selle all teine kuldne kiri "Chepalova Team" ja seljal veel suuremas kuldses kirjas "Vaselina Team - Power of New Generation". Vassili Rotševist veel kuulsam Venemaa suusataja Julia Tšepalova on tema abikaasa ja Vaselina paari esmasündinud tütreke.

Pangodi kalarestoran üllatab karbist ja purgist võetud lisanditega
Tartust paarikümne kilomeetri kaugusel on koht nimega Pangodi. Ja Pangodis on kalarestoran, mis on lahti iga päev kella üheteistkümnest kuni kümneni. Maanteele paistab see künka otsas asuv stiiliülene värviline plekkarhitektuur ka kenasti kätte.
Terrassil on suured sinised varjud, nagu tänapäevale kohane. Lilleklumbid ja pseudoinglise või pseudo-uusinglismaa - mine võta nüüd kinni - stiilis sissesõidutee. Vaata, kuidas tahad, veendumus süveneb - vähemasti sissesõidutee idee on arhitekt mingist filmist saanud. Ja maja enda idee on tõenäoliselt tulnud mõnest hämaramast unenäost. Sisekujundaja ideed on ilmselt pärit Poola teeäärsetest söögikohtadest. Nii nagu ka retseptid, aga sellest hiljem.
Kui restorani sisse astuda ja suure akvaariumakna alla istuda ning pingsalt ainult välja, loodusesse vaadata, siis on ilus. Teisel pool maanteed vilgutab Pangodi järve pind. Samas, endal ongi tunne nagu akvaariumis. Ehk on siiski arhitekt saanud idee hoopistükkis mõnest maretaariumist, näiteks Kotka omast. Et kui istute kalarestorani, siis tundke end nagu kala akvaariumis?

GUARDIAN: Venemaa jääb läänega ülbitsedes üksi
Vaatamata sellele, et Venemaa kuulub paljusid Aasia riike ühendavasse liitu (Shanghai Koostöö Organisatsioon), ei suuda ta leida liitlast, kes söandaks end sama tõsiselt läänemaailmale vastandada, kirjutab Suurbritannia ajaleht Guardian.
Shanghai Koostöö Organisatsiooni (SKO) - Hiina ja Venemaa juhitav kuut kiiresti arenevat riiki ühendav liit, mida on kutsutud ka Aasia vastuseks NATO-le - tähtsus on lähiajal kasvamas. Paraku on Vladimir Putini tülinoriv hoiak USA, Suurbritannia ja ülejäänud lääne suhtes pingestanud suhteid SKO liikmete vahel, kellest enamuse eesmärk on ellu jääda, mitte läänele vastanduda.
Venemaal Uuralites Tšeljabinskis algasid täna rahvusvahelised sõjaväeõppused, mis koondavad regiooni 6500 sõdurit ja 80 lennukit Hiinast, Kasahstanist, Kõrgõstanist, Tadžikistanist ja Usbekistanist. Õppused kannavad nime Rahu Missioon 2007 ning tegemist on seni kõige ambitsioonikama sõjalise ühistööga SKO raames, mille eesmärk on tugevdada riikide vahelist koostööd ka näiteks poliitika ning majanduse vallas.

Ukrainas ei lubata läänemeelsetel poliitikutel parlamenti kandideerida
Ukraina opositsiooniliider Julia Tõmošenko väidab, et tema partei kandidaatidel ei lubata osa võtta kuu aja pärast toimuvatest parlamendivalimistest.
Valimised kuulutati välja lootuses lõpetada riigi presidendi ja peaministri pooldajate omavaheline vastasseis. Ühe põhjusena on välja toodud ka üha tugevnev võimuvõitlus presidendi ning peaministri vahel.
President Viktor Juštšenko on tuntud kui läänemeelne poliitik, peaminister Viktor Janukovitš aga kui venemeelne, kirjutab BBC.
Tõmošenko oli 2004. aastal Ukrainas toimunud Oranži revolutsiooni üks juhtfiguur ja on endiselt väga populaarne poliitik.
Ta rääkis, et tema partei poliitikud on valimisnimekirjadest kustutatud, kuna väidetavalt ei lisanud nad parlamendi valimistele kandidaadiks registreerudes ankeedile oma täielikku aadressi.

SDV piirivalvuritel oli luba põgenikke tappa
Külma sõja aegsel Ida-Saksamaa piirivalvuritel oli antud selged juhtnöörid, et vajaduse korral võib salaja piiri ületada üritava inimese tappa, kinnitab üks tolleaegne kõrge ametnik.
Ilmsiks tulnud käsk põgenikke tulistada on selge tõestus selle kohta, et Ida-Saksamaa kommunistlik režiim võis anda vajadusel loa inimene tappa, rääkis Stas-i dokumente haldava organisatsiooni direktor BBC-le.
Stasi eitas alati sellise poliitka olemasolu, kuid seda ümber lükkav seitsme leheküljeline dokument leiti möödunud nädalal Magdeburgi linnaarhiivist, teiste Ida-Saksa piirivalve materjalide seast.
"Ärge kahelge piiri ületada proovivate inimeste suhtes kasutada tulirelva, isegi juhul kui põgenikeks on naised või lapsed," seisab Stasi dokumendis, mis kannab kuupäeva 1. oktoober 1973.
Möödunud nädalal avaldas rühm Ida-Saksamaa kommunistliku režiimi ohvreid, et vähemasti 1245 Ida-Saksamaalt põgeneda üritanud inimest tapeti. Üle poole neist lasti maha pärast Berliini müüri püstitamist.

Teadlased ennustavad Vahemeres katastroofilist maavärinat ja tsunamit
Rahvusvahelistes geofüüsikute meeskond avastas äsjase veealuse uuringu käigus, et Liibanon asub ohtlikult lähedal veealusele pinnasemurrule, mille liikumise korral toimub maavärin ning vallandub katastroofiline tsunami.
Pinnasemurd asub Vahemere põhjas umbes 100 kilomeetri pikkusena ja nelja miili kaugusel Liibanoni rannikust ning just selles paigas toimunud maa liikumine põhjustas 9. juulil 551. aastal tsunami, mis purustas Foiniikia, praegu Liibanonina tuntud riigi rannikuäärsed linnad.
Telekanalis Discovery News, ajakirjas Geology ning National Geographic Newsis avaldatud uuringus jõuti järeldusele, et tänu seniajani teadlastele tundmata olnud veealusele pinnaseliikumisele kerkis Liibanoni mägine ala.
Maapind liigub Liibanoni ranniku ääres umbes iga 1500 aasta järel, mis tähendab, et 551. aastale ligilähedast maavärinat ja tsunamit võib oodata lähiajal.

Ameeriklane kaebas McDonald'si juustuburgeri pärast kohtusse
USA-s Lääne-Virginias nõuab McDonald's-is einestanud mees kohtu kaudu kiirtoidufirmalt 10 miljonit dollarit kahjutasu, kuna ostetud hamburger olevat tal esile kutsunud allergilise reaktsiooni.
Jeromy Jackson kinnitab, et ta oli toitu tellides selgelt väljendanud, et soovib burgerit (quarterpounder) ilma juustuta. Mees asuski burgerit lähemalt uurimata sööma. Mõni hetk hiljem tekkis tal allergiline reaktsioon, kuna burgeri vahel siiski oli juustu, kirjutab FOX News.
Mehe väitel oli ta haiglasse jõudes juba suremas.
"Me soovime, et McDonald's-il tekiks vastutustunne ligi 12 miljoni ameeriklase ees, kellel on toiduga seotud allergiad. McDonald's peab hoolikamalt kontrollima, kuidas nad klientide soove täidavad ning mida nad neile pakuvad," ütles Jacksoni advokaat Timothy Houston.

Ungaris avastati kaheksa miljoni aasta vanune mets
Ungaris leidsid arheoloogid hinnanguliselt kaheksa miljonit aastat vana küpressimetsa.
Arheoloogid leidsid ühelt kirde Ungaris Bukkabrany lähistel asuvalt kivisöe kaevandusväljalt 16 puutüve, vahendab BBC.
Puutüved on miljoneid aastaid vastu pidanud tänu sellele, et neid ümbritses kiht liiva, mis võis olla tekkinud mõnest tugevast liivatormist. Ilma selle kaitsekihita oleks puutüved kivisöeks muutunud.
Teadlased loodavad haruldast leidu kasutada kui võimalust uurida, milline võis olla planeet Maa kliima kaheksa miljonit aastat tagasi.
Säilinud sooküpresside tüvede ümbermõõt on 2-3 meetrit ning kõrgus ligi 9 meetrit. Nende puude eluiga on tavaliselt 200-300 aastat.
Kuna katse ühte tüve kaevandusalalt minema transportida ebaõnnestus, siis plaanitakse iidsete puude säilitamist nende leiukohas.

Eesti ja Soome viivad Venemaa õhuruumis läbi ühise vaatluslennu
Eesti ja Soome korraldavad 13-17. augustini Avatud Taeva lepingu (ATL) alusel ühise vaatluslennu Vene Föderatsiooni.
"Käesolev vaatluslend on Eesti jaoks esimene sellelaadne aktiivne missioon," ütles Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolli grupi ülem major Villu Tamul. "Tähelepanuväärselt heal tasemel on olnud Eesti relvastuskontrolli ja õhuväe koostöö Soome kolleegidega ühise vaatluslennu ettevalmistamisel."
Vaatluslennu juhtriigiks on Eesti, meeskonda kuulub viis Eesti ja viis Soome kaitseväelast ning ametnikku. Missiooni juhib Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolli grupi ülem major Villu Tamul, tema asetäitjaks ja ühtlasi Soome vaatlejategrupi ülemaks on kolonel Arto Kupiainen.
ATL vaatluslend viiakse läbi Rootsilt koos meeskonnaga renditava ja vaatluslendudeks rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga Saab 340B (OS-100). Kahemootoriline propellerlennuk on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga.

Paldiski maanteel põles puu
Reede öösel vastu laupäeva kella 01: 30 ajal sai päästeamet teate, et Tallinnas Paldiski maanteel psühhiaatriakliiniku juures põleb suur puu.
Kohale sõitnud tuletõrjujad kustutasid leekides puu 600 liitri veega, teatati Põhja-Eesti päästekeskusest Päevaleht Online'ile.
Õnnetuses ükski inimene kannatada ei saanud. Samuti puudub ka märkimisväärne majanduslik kahju.
Kuidas puu süttis pole teada.

Vastu puud sõitnud autos hukkus noormees
Lääne-Virumaal Vihula vallas Koolimäe külas, Võsu - Vergi teel toimus täna öösel liiklusõnnetus, kus sõiduauto paiskus vastu puud, kaassõitja hukkus.
Peugeot 307, mida juhtis 1963. aastal sündinud Viktor, sõitis teelt välja vastu puud.
Juht toimetati vigastustega Rakvere haiglasse, kaassõitja 1984. aastal sündinud Margus hukkus sündmuskohal.

Iraagis tähtsal ametikohal teeninud kolonel Terras saabub tagasi Eestisse
Kolonel Riho Terras andis Iraagis üle NATO treeningmissiooni staabiülema asetäitja ametikoha ning asus koduteele, siiamaani oli see kõige kõrgem ametikoht, kus Eesti ohvitser välismissioonil on teeninud.
"Kolonel Terras seisis silmitsi tõsiste raskustega treeningmissiooni elutegevuse tagamisel, aga tegi oma tööd erakordse professionaalsuse ja pühendumusega," ütles NATO treeningmissiooni Iraagis ülema asetäitja kindralmajor Alessandro Pompegiani.
"Kolonel Terras oli väärtuslik jõud meie rahvusvahelisse meeskonda, mille koosseisus teenivad erinevatest rahvustest ja riikidest inimesed näevad vaeva ühise eesmärgi saavutamise nimel," lisas ta.
Kolonel Riho Terrase sõnul on NATO treeningmissiooni peaeesmärgiks Iraagi julgeolekujõudude juhtimissüsteemi, sealhulgas staabiprotseduuride, arendamine tasemele, mis võimaldab Iraagil endal planeerida ja läbi viia sõjalisi operatsioone kõigil tasemetel.

Eesti abistab Sudaani pagulasi ja sisepõgenikke 500 000 krooniga
Välisministeerium toetab ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti kaudu Sudaani pagulaste ja sisepõgenike abistamist 500 000 krooniga.
Välisminister Urmas Paet kirjutas alla käskkirjale, mille kohaselt eraldatakse see summa välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.
ÜRO on Sudaanis toimuva klassifitseerinud maailma üheks suuremaks humanitaarkatastroofiks. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Sudaanis ja Tšaadis valitsev olukord äärmiselt murettekitav. "Sudaanis toimuv kodusõda on riigis põhjustanud ulatusliku humanitaarkriisi, mis on kaasa toonud rohkesti ohvreid tsiviilelanikkonna hulgas," ütles Paet. Välisministri sõnul halveneb sealne humanitaarolukord pidevalt, ainuüksi naaberriik Tšaad on vastu võtnud paarsada tuhat põgenikku ja see arv kasvab iga päevaga.

Võrumaal hukkus tules kaks inimest
Võru maakonnas Mõksi külas põles täna öösel puust elumaja, leekides hukkus kaks meesterahvast.
Päästemeeskonna kohale jõudes põles kahekordne puidust elumaja täisleegis. Külaelanike jutu järgi võisid majas olla inimesed.
Kustutustööde käigus leiti 2 hukkunud meesterahva surnukeha.
Tules hävis maja katus ja osaliselt vahelaed. Ruumid said vee, tule ja suitsukahjustusi.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Savisaar: raudteelaste töö kaotamise eest vastutab valitsus
Edgar Savisaare sõnul vastutab raudteelaste töökohtade kadumise eest vabariigi valitsus, kelle poliitika sellise olukorra on tekitanud.
"Kujunenud on veider olukord - kui valitsus näeb ette transiidi taastamist, siis miks koondatakse praegu raudteelasi," märkis Savisaar. "Kui transiidile on otsustatud käega lüüa, siis valitsus oleks pidanud sellest õigeaegselt teatama ja ette nägema alternatiivsed võimalused, et mitte vähendada rahvuslikku koguprodukti."
"Igal juhul kannab valitsus vastutust, et tööta jäänud raudteelased leiaksid uue töö või uutes ametites väljaõppevõimalused," nentis Savisaar.
Linnapea Savisaare sõnul pakub Tallinn omalt poolt tööta jäänud raudteelastele abi uue töö leidmisel. Näiteks on pakkuda koheselt tööd autobussikoondise remonditöökojas, samuti saab asuda õppima trollijuhiks peatselt algavatel trollijuhtide kursustel.

Lääne-Virumaal hukkus traagilises liiklusõnnetuses kaks inimest
Lääne-Virumaal Tapa vallas Imastu külas, Tapa - Loobu tee 2. kilomeetril juhtus eile õhtul ränk avarii, milles hukkus kaks ning sai vigastada viis inimest.
Sõiduauto Mercedes Benz E250D, mida juhtis 1971. aastal sündinud Darius, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vasttuleva sõiduautoga Mitsubushi Carisma, mille roolis oli 1981. aastal sündinud Arina.
Sõiduauto MB juht ja kaassõitja, 1971. aastal sündinud Viktoria, paiskusid autost välja ning hukkusid sündmuskohal, tagaistmel istunud 2-aastane poiss toimetati Rakvere haiglasse ja sealt edasi Tallinna Lastehaiglasse.
Sõiduauto Mitsubishi juht ja kaassõitjad 2-aastane poiss, 1957. aastal sündinud Irina ning 1977. aastal sündinud Anatoli toimetati Rakvere haiglasse.

Margus Tiitsma avas näituse "Vaigutajad ja assamblaažid" 
Alates reedest, 10. augustist on Non Grata kunstikonteineris väljas performance'ikunstniku, Non Grata asutajaliikme ja legendaarse pedagoogi Margus Tiitsma (kunstnik, keda aastani 2007 tunti kui Sorget) näitusmüük "Vaigutajad ja assamblaažid".
Väljas on Tallinnas varem eksponeerimata tööd, mis on valminud enamuses sellel või eelmisel aastal.
"Tehnika on mulle huvitav sellepärast, et kui foto jäädvustab hetke, siis assamblaaž jäädvustab esemeid ja materiaalseid vorme ja nende järeletegemine teisel ajal on võimatu. Varasemad tööd sisaldavad rohkem eseme ajaloolist informatsiooni, hilisemad on lakoonilsemad," kommenteerib kunstnik oma assamblaaže.
"Tiitsma väikseformaadilised assamblaažid on teravmeelsed kommentaarid kunstiklassika põhiteemadele, näiteks" Prohvet ja ebausk ", mille kolmemõõtmelisel pinnal kohtuvad maalitud Kristuse pea ja meditsiinilised käemulaažid stigmadena mõjuvatest käehaavanditest.

Rannavolle turniirivõidud läksid Brasiilia ja Hollandi paaridele
Haagis täna lõppenud rannavolle EM-i viienda etapi võitsid kodus mänginud hollandlased Emiel Boersma ja Bram Ronnes, kes finaalis alistasid 2: 0 kaasmaalased Reinder Nummerdor - Richard Schuili, Kais ja Vesik seitsmendad.
Eesti esipaar Kristjan Kais - Rivo Vesik alistusid viimases miinusringi mängus napilt seisuga 1: 2 (-17, 15, -10) austerlastele Nikolas Bergerile ja Robert Nowotnyle.
"Mängudega võib üldiselt rahule jääda, kuid viimane kaotus jääb veidi kripeldada," võttis turniiri kokku Kais. Kais ja Vesik teenisid 7-nda kohaga 360 EM-punkti ning 3000 Euro suuruse auhinnaraha.
Rannavõrkpalli maailmakarikasari jätkus sel nädalal Norras, karjääri 28-nda etapivõitu võtsid brasiillased Ricardo Santos - Emanuel Rego. Teisele kohale platseerusid sakslased Jonas Reckermann - Mischa Urbatzka ning pronksi võtsid brasiillased Fabio Luiz - Marcia Araujo.

Tallinnas lõppenud purjelaudurite võistlussari oli eestlastele edukas
Täna pandi punkt Baltikumi ja Soome purjelaudurite olulisimale võistlussarjale Audi Neilpryde Baltic Cup'ile, kus eestlased Erno Kaasik ja Martin Ervin tulid sarja üldarvestuses tihedas konkurentsis teiseks ja kolmandaks.
Hooaja jooksul Leedus, Lätis, Soomes ning sel nädalalõpul Eestis peetud põnevatel etappidel sõitis üldarvestuses parima tulemuse välja lätlane Janis Preiss.
Sarjast erinevatest etappidest võttis osa 126 purjelaudurit 11-st riigist, millest eksootilisemad on Austraalia, Brasiilia ja Malaisia.
Võistluse tulemused:
FORMULA KLASSI ÜLDARVESTUS
1. Janis Preiss (LAT-23)
2. Erno Kaasik (EST-2)
3. Martin Ervin (EST-202)
NAISED
1. Kadi Ilmjärv (EST-665)
2. Karolina Noor (EST-255)
3. Maarja Niinemets (EST-84)
MASTER

Padar võitis Saksamaal esikoha
Martin Padar võitis eile Saksamaal Braunshweigis Saksa lahtisel meistrivõistlustel kuldmedali.
Padar, kes 30 mehelises konkurentsis teel finaali alistas teiste hulgas ka tuntud venelase Mihhailini, vahendab Sportnet.
Finaalis alistas Padar waza-ari ja ipponi vääriliste heidetega maineka ungarlase Barna Bori.
Saksa meistrivõistlused olid viimaseks suuremaks jõuprooviks enne 13.-16. septembrini toimuvat judo MM-i Brasiilias Rio de Janeiros.

Sulgpallurid pääsesid paarismängus 16 hulka
Sulgpallurid Helen Reino ja Kai-Riin Saluste alistasid Tai pealinnas Bangkokis peetaval suveuniversiaadil naispaarismängus numbritega 2: 0 (21: 14, 21: 7) Lõuna-Aafrika Vabariigi duo Christina English - Sherilee Johnson.
Pääsu eest veerandfinaali mängivad eestlannad Indoneesia paariga Nadya Melati ja Nitya Krishinda Maheswari.
Üksikmängus lõppes Reino ja Saluste jaoks turniir avaringis, vahendab Sportnet.

Audru ringrajal toimunud võidusõit lõi senised osalejate rekordid
Umbes 6000 pealtvaataja silme all Pärnumaal Audru ringrajal eile peetud Puma Racing Weekend kujunes starti tulnud võistlejate arvu poolest Eesti kõigi aegade suurimaks ringrajavõidusõiduks.
Publikule enim põnevust pakkunud "NEZ GT" klassis üldarvestuses oli võidukas soomlane Pertti Kuismanen, kellele järgnesid rootslane Erik Behrens ja kodupubliku ees esinenud Rain Pilve.
Pertti Kuismanen (Dodge Viper GTS-R) võitis mõlemad Pärnus peetud sõitudest. Esimeses võidus veeres küll Erik Behrens (samuti Dodge Viper GTS-R) esimesena üle finišijoone, kuid hiljem lisas kohtunik võitlussituatsioonis Kuismaneniga tekkinud väiksema kokkupõrke eest talle 10 trahvisekundit, mis andis võidu soomlasele. Teises sõidus jäi Kuismanen Behrensile püüdmatuks.
Sõidu üks favoriite, norrakas Haavard Lien jäi teise sõidu soojendusringil oma 770-hobujõulise Chevrolet Corvette C5-ga raja äärde. Oma BMW M3 tagasilla rikke tõttu pidi kaks ringi enne finišit katkestama ka Tõnu Soomer, kes hoidis pikalt kolmandat positsiooni.

Asmer võttis täna kaks etapivõitu
Hitech Racingu esipiloot Marko Asmer võitis Briti F3 sarjas tänavu juba üheksanda etapi, olles parim täna Silverstone'i ringrajal peetud 15. ja 16. sõidul.
Esimeses sõidus edestas Asmer teisena lõpetanud sakslast Maro Engelit (Carlin Motorsport) 1,656 sekundiga. Kolmandaks kihutas end soomlane Atte Mustonen (Räikkönen Robertson Racing), kes jäi eestlasest maha 4,7 sekundiga, kirjutab Sportnet. 
Esikuuikusse sõitsid end veel kolm britti - Greg Mansell (Fortec Motorsport, +7,264), Stephen Jelley (Räikkönen Robertson Racing, +13,899) ja Sam Bird (Carlin Motorsport, +15,382).
Asmer sõitis välja ka kogu võistluse kiireima ringi 1.15, 943, mis sündis kihutamise kaheksandal ringil.
Ka päeva teise sõidu võitis Asmer. Teisena lõpetas sakslane Maro Engel (Carlin Motorsport), kes kaotas talle 6,771 sekundiga. Poodiumi madalaima koha hõivas Fortec Motosporti esindav britt Greg Mansell.

Eesti noored purjetajad olid MM-il võistlustules
Hollandis 4. - 11. augustil peetud Laser Radiali juunioride MM-il osalesid Kaarel Kruusmägi (Saaremaa Merispordi Selts), Ilmar Rosme (Tallinna Jahtklubi) ja Liina Kolk (Saaremaa Merispordi Selts).
Laser Radiali maailmameistrid selgitati välja kümne võistlussõidu käigus. Poiste arvestuses võitis esikoha Thorbjoem Schierup Taanist 22 punktiga, hõbemedali pälvis Ioannis Mitakis Kreekast 28 punktiga ning pronksi sai
hollandlane Gjis Pelt 30 punktiga.
Eestlastest saavutas parima tulemuse Kaarel Kruusmägi, kes kuldfliidis purjetades saavutas 43. koha 189 punktiga. Ilmar Rosme seilas pronkslaevastikus, kus võitis 59. koha 399 punktiga. Kolmes laevastikus võistlesid kokku 204 poissi.
Tüdrukute arvestuses läks juunioride maailmameistritiitel Soome sportlasele Tuula Tenkanenile 39,6 punktiga, teise koha saavutas hispaanlanna Susana Romero Steensma 40 punktiga, kolmas koht kuulus Sarah Gunnile Taanist 52 punktiga. Liina Kolk võitis 56. koha 337 punktiga.

Aleksejeva peatus veerandfinaalis
Tai pealinnas bangkokis jätkuval universiaadil kaotas ainsa eestlannana konkurentsi jäänud Olga Aleksejeva naiste epeevehklemises veerandfinaalis Iisraeli esindajale Noam Millsile 10: 11.
Sama tulemusega kaotas eile oma veerandfinaali meeste seas ka Nikolai Novosjolov.
Alagrupiturniirilt jõudsid 32 parema hulka kõik kolm Eesti esindajat Valentina Gribova, Irina Embrich ja Aleksejeva.
Aleksejeva alistas seal 15: 12 Gribova, Embrich pidi tunnistama poolatari Malgorzata Bereza 14: 15 paremust. Kaheksandikfinaalis alistas eelmise universiaadi võitja Aleksejeva 8: 7 korealanna Jung Hyo-jungi, vahendab Sportnet.

Man Bookeri longlistis võidutsevad uustulnukad
Välismaa
Shortlisti ehk n-ö finaali pääsenud autorid selguvad 6. septembril ja võitja 16. oktoobril.
The Guardiani hinnangul oli tegemist erakordse valikuga ilukirjandusauhinna 39-aastases ajaloos - vastupidiselt ootustele ei pääsenud nimekirja sellised hiiud nagu JM Coetzee, Graham Swift, Doris Lessing või Michael Ondaatje. Ainsa enamtuntud kirjanikuna pääses nimekirja Ian McEwan oma romaaniga "On Chesil Beach".
50 000-naelasele Man Bookeri auhinnale kandideerivad:
Nicola Barker "Darkmans"
Edward Docx "Self Help"
Tan Twan Eng "The Gift Of Rain"
Anne Enright "The Gathering"
Mohsin Hamid "The Reluctant Fundamentalist"

TELEGRAPH: energiasõltuvus Venemaast on hullumeelsus
Briti päevaleht Telegraph kutsub tänases juhtkirjas teisi riike jälgima Suurbritannia eeskuju kindlasmeelses suhtlemises Venemaaga, kellest energia osas sõltumist nimetab väljaanne hullumeelsuseks.
Tony Blairi valitsuse tegi kurikuulsaks teisitimõtlejate mitteametlikult vaimuhaigeteks sildistamine, isegi praeguse peaministri Gordon Browni kohta öeldi "vaimselt rikutud".
Vaatamata sellele kui maitselagedad need ütlused olid, ei suutnud suutnud nad tegelikult Suurbritannia ühiskonnale suuremat kahju tekitada.
Tänapäeva Venemaal on aga asjad teisiti. Me võime seal märgata hirmutavat asjaolu, et ainult väga väikesest sekkumisest riigi asjadesse tekib reaalne oht sattuda vangi või hakatakse taga kiusama mõnda su jõukat sugulast või mõne kohtuprotsessi tunnistajat. Kremlivaenulike kodanike peale näpuga näitamine ning nende hukkamõist riiklikul tasandil on muutumas poliitikaeluliseks faktiks.

TOOMAS HIIO: Veel kord Erna ajaloost
Ehkki Teise maailmasõja algusest on varsti möödas 70 aastat, ei rauge piikide murdmine selle sõja sündmuste ümber.
Teise maailma-sõja ajalool on ikka veel oluline roll ka nüüdisaegses poliitikas kasutatavate argumentide põh-jendamisel. Ikka ja jälle suundub diskussioon ka vanade läbiproovitud teemade juurde. Erna rühma ajalugu on juba ligi 50 aastat üks niisuguseid.
Nõukogude ajalookirjandus esitas Erna salka kui näidet eestlaste koostööst "fašistlike röövvallutajatega". Teine soov oli NKVD hävituspataljonide "lahingukuulsuse" jäädvustamine, sest operatsioon Erna rühma ja sellega liitunud metsavendade vastu oli NKVD hävituspataljonide suurimaid aktsioone Eestis. Eesti ajalookirjanduses on Erna rühm olnud näiteks sellest, kuidas eestlased, kes läksid Soome kas selleks, et osaleda Talvesõjas, või põgenesid Soome talvel 1940-1941, kasutasid esimest võimalust, et astuda võitlusse Eestit okupeeriva N Liidu vastu oma kodumaal. Lisandub sõjaseikluse aura.

ILMAR TOMUSK: Kohatu süüdistus
Reporter Krister Paris pealkirjastas oma 8. augusti Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloo järgmiselt: "Mudakoonlasega sisenemine keelatud".
Sõna "mudakoonlane" saab artikli lõpus ka selgituse - Eesti riigiametites sagedasti kasutatav termin "teisejärgulistest" maadest pärit inimeste kohta.
Parise sallivusele manitsev artikkel ise on kohati päris mõistlik, mingil juhul ei saa aga nõustuda sellega, et sõna "mudakoonlane" Eesti riigiametites väga levinud oleks. Või et see Eestis üldse levinud oleks. Olen riigiametis töötanud 12 aastat ning selle aja jooksul olen kohtunud nii ametlikult kui ka mitteametlikult sadade eri riigiametite ning kohalike omavalitsuste töötajatega. Kui mu mälu mind ei peta, ei ole ma mitte ühelgi korral kuulnud kedagi, isegi omavahelises mitte-ametlikus vestluses, seda väljendit kasutamas.

LIISA PAST: Tibusid ei loeta ainult istungisaalis
Täna toimuv riigikogu erakorraline istungjärk on oluline proovikivi parlamendi praegusele koosseisule: kas ta on võimeline seadusandja rolli väärikalt välja kandma.
Pealtnäha on lugu lihtne ning tegemist meeleheitel roheliste survega teistele parlamendierakondadele. Eks näita vajadus keskkonna- ja energiaküsimusi erakorralisel istungjärgul arutada nende võimetust seda tava-olukorras käsitleda ning uusima erakonna üldiselt väikest mõju riigikogus. Tõsiselt võetavust ei lisa ka see, et esitatud eelnõud on - olgem ausad - nõrgavõitu ning pigem vormilised kui sisulised: tehakse ettepanekuid hakata ettepanekuid koguma.
Kuid tegelikult toob erakorraline istungjärk Eesti poliitmaatikule tagasi eluterve annuse parlamentaarset demokraatiat. Riigikogu liikme töö on arutada riigis olulisi küsimusi, mitte ainult valitsusest tulnut koalitsioonileppe kohaselt hääletada. Teemad ei pea olema valitsuse tõstatatud ega saagi seda alati olla, ja nii on kõigil valituks osutunutel moraalne ja seadusega sätestatud kohustus südamel olevad probleemid ka Toompea saalis üles võtta. Rohelised seda teevadki ning nende soov erakorraline istungjärk kokku kutsuda on püüe riigikogu tööd tema põhiseaduslikule rollile taas lähendada.

VENE AJALEHED: Erna rühm veristas tapetud kommuniste
Moskva nädalalõpulehtedest pühendasid Erna retkele rohkem ruumi Moskovskije Novosti ning Komsomolskaja Pravda.
Moskovskije Novosti tutvustas lugejatele oma artiklis "Fašistide mängimine" Erna retke ajalugu nii: "Grupp, kellel õnnestus liikuda 130 km sügavusele Eestisse, oli tuntud oma julmuse poolest. Diversandid tapsid punaarmeelasi ning kohalikke parteiaktiviste, aga Nõukogude või-mule lojaalsete tapetud eestlaste selgadele lõigati noaga E-täht. Erna, mis tegi koostööd Wermachti armeegrupiga Nord, piirati ümber ning hävitati NKVD üksuste poolt 31. juulil 1941."
Edasi märgitakse muu hulgas, et võistlusi juhib Eesti vabatahtliku sõjaväelise formeeringu ülem major Benno Leesik. Kaitseliidu ülem Leesik suri teatatavasti eelmise aasta kevadel.

REPLIIK: "Vanakeste" tegelik sisu
Möödunud klubikorvpalli hooajal sai Martin Müürsepp palju sarjata. Küll polevat ta piisavalt heas vormis, küll olevat tal suhtumisega probleeme. Fakt on aga see, et paljuski tänu Müürsepa targale mängule õnnestus Eestil nn esimeses ellujäämismängus Rootsi koondis alistada.
Enam-vähem sama lugu on ka Eesti jalgpallikoondise esiväravavahi Mart Poomiga. Ka Poom pälvis palju kriitikat, kuna Arsenali pingil istudes kaotas ta oma tavapärase mängukindluse. Ometigi lõppes tema nädalavahetuse debüütmäng Watfordi klubi eest võiduga Wolverhampton Wanderersi üle, keda peetakse alanud hooajal üheks kõige tõenäolisemaks eliitliigasse naasjaks.

JUHTKIRI: Laibad rahuajal
Me pöörame palju tähelepanu sellele, kui Iraagis või Afganistanis hukkuvad Eesti sõdurid. See annab nii poliitikutele kui ka meediale nädalateks jutuainet. Kuid see, et meie teedel ja tänavatel hukkub aastas sadu inimesi, pälvib märksa vähem tähelepanu, analüüsi ja vastavaid samme. Millest on äärmiselt kahju, sest meie riigi niigi väikest ja üha kahanevat rahvaarvu silmas pidades on iga kaotatud inimelu kaotus mitte ainult ta lähedastele, vaid kogu ühiskonnale.
Nagu mitu varasemat esmaspäeva järjest peab Eesti Päevaleht tänagi kirjutama sellest, et ka möödunud nädalavahetus nõudis nii liikluses kui ka tulekahjus mitu inimelu. Lääne-Virumaal kaotasid laupäeva õhtul avariis elu 36-aastane mees ja sama vana naine. Võrumaal hukkusid pühapäeva öösel tulekahjus kaks meest.

Rööbastelt välja kihutanud Moskva-Peterburi rongis said kümned viga
Rongi alt rööbastelt leiti plahvatuse lehter
Venemaal sõitis esmaspäeva õhtul tõenäoliselt plahvatuse tagajärjel rööbastelt välja Moskva - Sankt-Peterburgi kiirrong, esialgsetel andmetel on kümned inimesed vigastada saanud.
Õnnetus juhtus kell 21.38 kohaliku aja järgi Novgorodi ja Leningradi oblasti piiril Oktoobri raudtee 179. kilomeetril. Vigastada sai ligi 60 inimest, neist 23 toimetati kohalikesse haiglatesse. Kolm raskes seisundis kannatanut viidi Novgorodi oblasti keshaiglasse. Hukkunuid ei olnud, teatas newsru.com.
Venemaa transpordiministeeriumi teatel sõitis rööbastelt välja 12 vagunit ja elektrivedur. Vaguneist kolm vajus ümber.
Nevski Ekspressi elektrirongi kiiruseks oli õnnetuse hetkel 180 km/h.
Rongis oli kokku 241 reisijat.
Interfaksi andmeil olid õnnetuse põhjuseks "välised tegurid", ei välistata plahvatust. Lenta.ru teatel avastati plahvatusele viitav 1,5 -meetrise diameetriga lehter üheksanda vaguni all rööbaste vahel.

Vene sarimõrvar läheb 49 mõrva eest kohtu alla
Moskva kohtus algas täna protsess 33-aastase Aleksander Pitšuškini üle, keda süüdistatakse 49 inimese mõrvas.
Juhul kui mees neis kuritegudes süüdi mõistetakse, saab temast läinud kümnendi kõige võikam sarimõrvar Venemaal, vahendas Reuters. Seni kuulub see "tiitel" Andrei Tšikatilole, kes 1992. aastal mõisteti süüdi 52 inimese mõrvas.
Pitšuškini advokaadi sõnul on tema klient suurema osa mõrvadest üles tunnistanud, kuid ta ei tea täpselt, palju neid on. Kohus peab nüüd otsustama, kas mees on täie mõistuse juures või mitte.
"Mu klient mõistab, et neis mõrvades võib suuremas osas teda süüdistada," ütles Pitšuškini advokaat Pavel Ivannikov.
Pitšuškin toodi kohtusse eelkuulamisele relvastatud eskordi saatel. Väidetavalt tegutses mees Moskvas Bitsevski nimelises pargis, mille järgi tituleeris Vene meedia ta "Bitsevski maniakiks".

Vene prokurör kasutas orjajõudu
Baškiiria Burajevi rajooni prokuröri Ildar Jauševit süüdistatakse orjapidamises ning tema vastu algatati kriminaalmenetlus.
Jaušev kasutas oma suvila ehitusel ja ka teistel töödel 12 Usbekistani töölist, teatas Interfax.
Võõrtöölistelt võeti passid ära ja neid sunniti töötama kuni 15 tundi päevas. Orjasid peksti, kusjuures ihunuhtlust jagas ka prokurör ise.
Oblasti prokurör Sergei Hurtin tagandas Jauševi ülesannete täitmisest ja nimetas juhtunut pretsedendituks ja negatiivseks.
See pole esimene kord Venemaal, mil kedagi süüdistatakse ja karistatakse orjapidamise eest. Siiski on tegemist esimese juhtumiga, kus kohtupinki istub nii kõrgel kohal töötanud ametnik.

Guatemalas vabastati 46 röövitud väikelast
Kohalike ametnike kinnitusel rööviti 46 last nende vanematelt, et välisriikide kodanikud saaks nad illegaalselt adopteerida.
Osa röövitud lapsi oli vaid mõni päev vanad ning vanimad lapsed olid kolme aasta vanused, kirjutab BBC.
Lapsed leiti Guatemala pealinna lähistelt Antiguast peale seda illegaalse adopteerimiskeskusena tegutsenud maja naabrid teatasid ametivõimudele, et majast väljuvad igapäev väikelastega välismaalased.
Hetkel uurib Guatemala politsei kas väikelapsed olid nende vanemate käest varastatud või müüsid vanemad oma lapsed vabatahtlikult ära.
Guatemala ametnike kinnitusel algasid laste müügihinnad 25 000 dollarist ja võisid küündida kuni 65 000 dollarini, sõltuvalt sellest kui keeruline oli lapse hankimise protsess ja millised olid välismaa kasuvanemate konkreetsed soovid.

Venemaa kaotas taas Euroopa inimõiguste kohtus
Euroopa inimõiguste kohus mõistis Venemaalt välja kaheksa aastat tagasi Tšetšeenias hukkunud sõduri emale 2000 eurot hüvitist.
Hukkunud sõduri ema Maria Veršinina esitas hagi moraalse hüvituse saamiseks Krasnojarski linnakohtusse. Venemaa kaitseministeerium seda kohtuotsust täita ei soovinud.
Veršinina süüdistas Vene võimusid selles, et nad saatsid ta poja Tšetšeeniasse ilma noore sõduri enda nõusolekuta, samuti ei oli ta armee teenistuses viibinud vähem kui üks aasta, mis oleks olnud ametlikult vajalik, teatas Interfax.
Inimõiguste kohtus võidu saanud naise poeg hukkus snaiperi kuuli läbi Tšetšeenias Bamuti külas.

Aafrika liit saadab rohkem sõjaväelasi Darfuri
Aafrika liidu juhi Alpha Oumar Konare sõnul saadetakse Sudaani Darfuri piirkonda 26 tuhat rahuvalvajat Aafrikast.
Samas on ÜRO lootnud saada sõjaväeüksusi ka Aasia riikidest, teatas BBC. Peamiseks põhjuseks toodi Aafrika jõudude ettevalmistuse puudulikkust tõhusaks tööks.
Sudaan omakord keeldus pikka aega mitte-Aafrika jõudude paigutamisega regiooni.
Sudaani valitsus nõustus pärast kuuajalisi läbirääkimisi ÜRO ja Aafrika liidu ühiste jõudude moodustamisega.
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni kohaselt võivad rahuvalvejõud olla enamikus Aafrikast, kuid siiski ÜRO juhtimise all.

USA-s hukkus kirikus toimunud tulistamises kolm inimest
Ameerika Ühendriikides Missouri osariigis Neoshas tappis keskealine mees kirikuteenistuse ajal kirikuõpetaja ning kaks koguduse liiget, vähemasti viis inimest sai vigastada.
Relvastatud mees käskis enne tulistama asumist kõik lapsed kirikust välja toimetada. Enne alla andmist hoidis ta umbes 10 minutit ligi 50 inimest pantvangis, teatab FOX news.
Kirikuõpetaja Kernal Rehobsoni tulistati korduvalt ning ta suri sündmuskohal. Rehobson oli mikroneeslaste kogukonna aktivist ning pidas väikest erinevaid Mikroneesia päritolu tooteid müüvat poodi.
40- aastane Vaikse ookeani saartelt pärinev kurjategija ründas kirikulisi kahe väikesekaliibrilise käsirelvaga ning ühe poolautomaatrelvaga. Praeguseks on mees politsei poolt vahi alla võetud.

Poola peaminister saatis valitsusliidu laiali
Peaminister Jaroslaw Kaczynski saatis valitsusest minema kahe koalitsioonierakonna ministrid ning otsustas vähemusvalitsusena jätkamise kasuks.
Vallandatud ministrid pärinesid rahvuslikust Poola Perede Liigast ning peamiselt maapiirkondade toetust omavast Enesekaitseparteist, vahendab Reuters.
"Muudatused tähendavad seda, et koalitsioon on lõppenud," ütles peaminister Kaczynski.
Minema saadetud ministrite hulgas on ka asepeaminister Poola Perede Liiga juht Roman Giertych. Ülejäänud kolmeks vallandatuks osutusid ehitus- töö- ja kalandusministrid, kelle asemele määrati koheselt uued isikud.
Valitsevate vendade Kaczynskite ja teiste koalitsioonipartnerite omavahelised tülitsemised on kestnud valitsuse moodustamisest saadik.
Vennad Kaczynskid on valitsenud majandusedu varjus kuid pidevalt rinda pistnud nii kodumaiste poliitiliste gruppide kui ka Euroopa Liidu liidritega.

Inglismaal sulges politsei mootorratturi mõrva tõttu maantee
Inglismaal on suletud Warwickshire lähedal asuv maantee, kuna kohalik politsei uurib seal surnuks tulistatud mootorratturi mõrva asjaolusid.
Briti mootorratturite gängid on sattunud üksikasjaliku uurimise alla, sest Warwickshire'i politsei arvates võib 30-aastane mõrvatud mootorrattur olla motogängide vahelise võitluse ohver, kirjutab BBC.
Inglismaa politsei ei usu, et mootorratturi tapmise näol oli tegemist liikluskuriteoga.
Politsei väitel osales tapetud mootorrattur Stratfordi lähistel Long Martsoni lennuväljal toimunud mootorratturite peol Bulldog Bash, mis on Euroopa üks suuremaid motopidusid.
Esmaspäeval surnuks tulistatud moorratturi juhtum sarnaneb 2001 aastal toimunud tapmisega, kus samuti festivalilt Bulldog Bash naasnud Kanada tsiklimees tulistati Londoni lähistel maanteel surnuks.

Marmara meres põrkusid kaks laeva
Istanbuli lähedal põrkasid kokku reisiparvlaev ning eeldatavasti Ukrainale kuuluv kaubalaev.
Sündmuse tagajärjel sai kannatada 30 inimest, teatas Reuters.
Rannavalve esindaja Faruk Yarsel ütles, et vigastatud laev tuli tagasi sadamasse ning reisijad lasti maale.
Yarsel ei täpsustanud vigastunud inimeste arvu, aga kinnitas, et keegi ei saanud surma.
Bosphoruse väina sisenemisel toimunud intsident tema sõnul laevaliiklusele mõju ei avaldanud.

Thompson loobub USA presidendiks kandideerimast
Vabariiklasest presidendikandidaat Tommy Thompson loobus presidendi ametikohale kandideerimisest pärast seda, kuna parteikaaslased ei avaldanud talle laupäeval Iowa osariigis toimunud hääletamisel piisavat toetust.
65-aastane Thompson ütles, et ei kahetse presidendi valimiste kampaanias osalemist, teatas BBC.
Ta lisas, et jätkab USA tervishoiu ja sotsiaalküsimustega tegelemisega.
Thompson, kes kandidaatide toetuse pingereas jõudis kuuendale kohale, teatas juba enne hääletust, et kui ta ei saa esimest või teist kohta, siis ta loobub kandideerimast.
Esimese koha sai endine Massachusettsi kuberner Mitt Romney ja teise endine Arkansase kuberner Mike Huckabee.

Hiina tehas laskis jõkke arseeni
Hiina lõunaosas asuv keemiatehas lekitas jõkke arseeni, mistõttu hukkunute kalade arv ulatub 10 tuhandeni.
70-kilomeetriline jõgi Chongan on vee allikaks ligi kahekümnele tuhandele kohalikule elanikule, teatas AP.
Sündmuskohale Guizhou provintsis sõitsid kohalike keskkonnakaitseagentuuride esindajad.
Teateid kannatada saanud inimestest veel pole.

Valge maja tippabi Karl Rove astub tagasi
Augustis tagasi astuva asepersonaliülema Rove'i sõnul on tal aeg taanduda.
Karl Christian Rove on George W. Bushi asepersonaliülem Valges majas ning teda loetakse presidendi lähimaks nõuandjaks, kirjutas BBC.

Saudi Araabias tehti esimene muusikavideo
Saudi Araabias on valmis saanud esimene välisabita valminud noortele suunatud muusikavideo, mis õpetab, et loota saab vaid jumalale.
Nimetatud videoklipp on ebatavaline, kuna Saudi Araabias on läänepärane muusika avalikes kohtades keelatud ning kuulutatud islamivastaseks.
Samas on kasutatud üht moslemiriietes neiut, kelle sugulased andsid tema filmimiseks loa, teatas AP.
Film räägib noormehest, kes suitsetab, flirdib oma kihlumisest hoolimata naistega ja ei pea palvet. Lõpuks tekivad noormehel erinevad probleemid ning ta satub ka mootorrattaavariisse. Pärast tervenemist hakkab mees palvetama, lõpetab suitsetamise, läheb tagasi pruudi juurde ning saavutab edu töökohal.
"Videol on oma sõnum - kunagi ei tohi loobuda ega mõelda, et kui ma olen patune, siis satun igal juhul põrgusse. Tuleb mõelda, et on olemas jumal ja ta on alati siin, et sind aidata," selgitas klipi režissöör Kaswara al-Khatib.

Britt alustas sõuderetke üle Vaikse ookeani
USAst Saint George'i sadamast asus teele 38-aastane inglanna, kes kavatseb esimese naisena sõuda üle Vaikse ookeani.
Roz Savage sõi enne reisi algust vaid kerge hommikueine ning ei olnud eeloleva teekonna pärast üldsegi mures, kirjutas Iltalehti.fi.
Ligi 11 000 kilomeetri pikkune teekond viib esmalt Havaile ja sealt Tuvalule ning viimaks Austraaliasse.
Eelmisel suvel ületas Savage Atlandi ookeani 24 jala pikkuse paadiga.

Kahel miljonil austraallasel on alkoholist tingitud ajukahjustus
Pooltel noortel Austraalia meestel on tõsine probleem alkoholiga..
Ühel kaheksandikul austraallastest, ehk kahel miljonil inimesel on alkoholi liigsest tarvitamisest tekkinud ajukahjustus, kirjutas Kaleva.fi.
Võõrutusravi juhi Sonia Bertoni sõnul on olukord kohutav ning on viimane aeg tegelik olukord avalikkuse ette tuua.
Tihti arvavatakse, et ohus on vaid igapäevaselt kastide viisi alkoholi tarbivad inimesed - nii lihtne see siiski ei ole, ütles Bertoni.

Eesti sõdurid tabasid Iraagis kaks tagaotsitavat
Eesti kergejalaväerühma ESTPLA-15 kaitseväelased arreteerisid eelmisel nädalal kaks Iraagi valitsusvastases tegevuses kahtlustavat meest.
Nädalavahetusel ulatusliku operatsiooni käigus tabati tagaotsitud mees, kellelt võeti ära arvestatavas koguses lõhkeainet, lõhkeseadmete osi ja tulirelvi, vahendas kaitsejõudude peastaap. Nädala sees tabas ESTPLA-15 veel ühe tagaotsitava, keda kahtlustatakse samuti Iraagi valitsuse vastases tegevuses.
"Rühm saab oma ülesannetega hästi hakkama," kiitis rühmaülem leitnant Kaido Kivistik. "Meeskond on korralikult kokku harjutanud ja tunneb hästi vastusuala, mehed on motiveeritud ning teavad mida ja kuidas teha. Rühm on puhkuse auga välja teeninud."
ESTPLA-15 kuulub USA 1. Ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi Ironhorse (B/1-7 CAV) koosseisu. Eesti kergejalaväerühm viib läbi operatsioone koostöös USA ja Iraagi üksustega. ESTPLA-15 viib tavaliselt läbi jalgsi- ja motoriseeritud patrulle ja läbiotsimisi nii päeval kui öösel.

Hizbollah tähistab teisipäeval võitu Iisraeli üle
Liibanoni šiiitide äärmusrühmitus Hizbollah tähistab alanud nädalal "jumalikku võitu" sõjas Iisraeliga, samal ajal vaevleb Liibanon sügavas poliitilises ja majanduslikus kriisis.
"See on Liibanoni suur rahvuslik aastapäev," ütles Hizbollah sõjalise tiiva pressiesindaja Hussein Rahhal AFP-le. Iisraeli väed ründasid Liibanoni eelmise aasta juulis ja augustis 34 päeva jooksul.
Välksõda, mis nõudis üle 1200 inimese elu Liibanonis ja 160 hukkunut Iisraelis vallandus pärast seda, kui Hizbollah võitlejad tungisid Iisraeli ning vangistasid kaks juudi sõdurit, et kindlustada vangide vahetust Iisraeliga.
Iisrael vastas ägedate õhurünnakutega õhust, maalt ja merelt, mis hävitas Liibanoni infrastruktuuri ja tuhanded kodud, kuni ÜRO vahendatud rahu 14. augustil jõustus.
"Võit tõestas, et Liibanon suudab end kaitsta ning et see mõjutas tugevalt sionistide ühtsust, mis on sellest ajast sõjaväe liidrite hulgas vähenenud," ütles Rahhal.

Bush võttis oma maakodus vastu Prantsusmaa riigipea
Lisaks presidendile tervitasid prantslast Bushi isa, ema, naine, vend, õde ja tütred.
USA president George Bush võõrustas laupäeval oma perekonna maamajas Kennebunkportis Prantsuse presidenti Nicolas Sarkozyd, kes veetis puhkust ligi saja kilomeetri kaugusel Wolfeboros.
Bushi sõnul räägiti südamlikult olukorrast maailmas ja kahe riigi vahelistest suhetest. Ligi tund aega kestnud kohtumine ja järgnenud lantš oli Valge Maja teatel täiesti mitteametlik ning mõeldud eeskätt kahe liidri tutvumisena.
"Meil on südamest südamesse jutuajamine. Räägime paljudel võtmetähtsusega teemadel. President Sarkozy puhul on hea asi see, et tema seisukohad on selged. Ta räägib just nii, nagu arvab. Loodetavasti ütleb ta minu kohta sama," rääkis Bush. "Meil on olnud erimeelsusi, eriti Iraagi osas. Kuid ma ei ole kunagi lubanud erimeelsustel segada koostöö tegemist."

Jaapani interaktiivne mööbel vahetab oma värvust vastavalt oludele
Laud võtab sellele asetatud eseme värvi, tool tumeneb vastavalt inimese kaalule.
Jaapani firma Fuwapica toodetud "interaktiivsed" mööbliesemed muudavad värvi vastavalt nende lähedusse asetatud esemetele, kusjuures välja on töötatud ka tool, mille värv muutub vastavalt sellel istuva inimese kaalule.
Siggraphi näitusel esitletakse lauast ja neljast toolist koosnevat komplekti. Lauaplaadi all on sensorid, mis skaneerivad lauale asetatud objekti ja käivitavad seejärel valgustusseadmed, mis muudavad laua värvi sellele pandud esemega sarnaseks. Laud saadab WiFi kaudu info ka toolidele, mis värvi muudavad.
Kuid toolidel on ka iseseisvad sensorid, mis mõõdavad neile istunud inimese kaalu ja muudavad seejärel tooli värvi - mida raskem inimene, seda tumedama tooni tool võtab. Seejuures on toolid programmeeritud valguse tugevust muutma, helenedes ja tumenedes ligikaudu samas tempos kui inimese hingamine - see peaks nende tootja meelest tegema mööbliesemed justkui elavamaks.

Tüvirakkude võltsija osutus hoopistükkis neitsissigitajaks
Skandaalselt petise maine saanud Lõuna-Korea teadlane tegi siiski võimatut.
Souli ülikoolis töötanud Hwang Woo-suk sai kuulsaks 2004. aastal pärast seda, kui väitis end olevat suutnud esimesena maa-ilmas eraldada kloonitud inim-embrüost tüvirakke. Hwang olevat klooninud inimembrüod, pannes kloonitava raku tuuma n-ö tühjendatud munarakku, ning suutnud seejärel saada kloonembrüost tüvirakke.
See tekitas suures osas teadlaskonnast vaimustust, sest tüvirakud on justkui alusaineks - neist võib saada ükskõik mis tüüpi rakke kehas ning seega on lootust, et vananemise või haigustega hävinud rakke saab nende abil asendada.
Tüvirakke on kõigis kudedes ja organites, kuid neid on raske kasvatada. Embrüoonilisi tüvirakke saadakse kas mõnepäevastest embrüotest, mis on viljakusravikliinikutes üle jäänud, või siis kloonimise teel. Kloonimisel asendatakse munaraku tuum mõne teise keharaku tuumaga.

Piirivalvurid aitasid liiga kaugele ujunud mehe kaldale
Piirivalvurid aitasid täna õhtul Haabneemes kaldale rannast 800 meetri kaugusele ujunud mehe.
Häirekeskusesse helistas kell 18.48 naine ja teatas, et tema elukaaslane läks Haabneeme rannas ujuma, kuid tal võib randa tagasi jõudmisel olla raskusi. Mures olnud helistaja sõnul oli 50. aastane mees küll kogenud ujuja, kuid enne vette minekut oli ta kerges alkoholijoobes.
Mees oli jõudnud kaldast juba ligi 800 meetri kaugusele, mistõttu päästeameti Pirita päästekomando teda rannas suplejate seas enam ei märganud.
Sündmuskohale sõitsid kaks Põhja-Eesti päästekeskuse päästemeeskonda, kiirabibrigaad ja piirivalve mootorpaat. Viimasega toimetati mees elusa ja tervena kaldale. Sündmust uurib edasi politsei.

Priimägi: Eesti on propagandasõjas endale võtnud kaitserolli
Propagandatehnika õppejõud Linnar Priimäe sõnul on Eesti propagandasõjas Venemaaga endale võtnud kaitsepositsiooni ja peaks hoopis forsseeritult käituma.
Priimägi ütles Seitsmestes uudistes, et propagandasõjas on põhitõed ehk niinimetatud kuldreeglid, ilma milleta see ei tööta.
Esimene neist on, et tuleb hoida initsiatiivi, kaitsepositsioonile asumine on halb variant. Teiseks põhireegliks on, et propaganda ei tegele faktide, vaid uskumustega ehk see tugineb eelarvamustele.
Priimäe sõnul on Eesti propagandasõjas Venemaaga kaitsepositsioonil ja peaks selle asemel forsseeritult tegutsema. Just viimane on see, mis annab Venemaale eelised.

Video: välismaalased Vene propagandat ei usu
Välismaalased Vene propagandat Eesti suunal kuigi tõsiseltvõetavaks ei pea.
Otsimaks vastust küsimusele, kelle sõnum Euroopas paremini kõlama jäänud, küsitlesid Seitsmesed uudised täna lennujaamas eri Euroopa riikide kodanikke.
Ehkki jutud said erinevad, ei pidanud ühtse joonena vene propagandat tõsiseltvõetavaks keegi.

Ilves: Eesti peaks madalate maksude asemel ahvatlema hea eluga
President Toomas Hendrik Ilves ütles täna toimunud Mõttekojal, et Eesti tuleb teha ahvatlevaks elukeskkonna, mitte maksukeskkonnana.
Paslepas kogunes täna Presidendi Mõttekoda, mis seekord keskendus teadus-, majandus- ja innovatsiooniküsimustele ning nendevahelistele seostele.
Ilves ütles Mõttekoja nõupidamist kokku võttes, et kui Eesti ei investeeri senisest rohkem arendusse, teadusesse ja laiemalt haridusse, siis meie vahemaa Euroopa jõukamate riikidega ei vähene, vaid pigem kasvab.
"Nõustun arutelul kõlanud väitega, mille järgi majanduse kasvamine ei pruugi tähendada majanduse arengut. Küsimus on kasvu suunamises elukeskkonna arengusse," sõnas Eesti riigipea, rõhutades, et Eesti tuleb teha ahvatlevaks elukeskkonna, mitte maksukeskkonnana.
"Kui Eesti tahab olla innovaatilise majandusega riik, siis peame rohkem mõtlema võimalustele, kuidas meelitada Eestisse parimaid ajusid mujalt, eriti Eestist lahkunuid ja nende järeltulijaid," ütles Ilves.

Kundas mõõdeti täna selle suve kuumarekord
Selle suve kuumarekord mõõdeti täna Kundas ja see oli 31,4 kraadi.
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) valvesünoptik ütles Päevaleht Online'ile, et üle Eesti oli õhutemperatuur üle 28 kraadi. Kõige kuumem temperatuur 31,4 kraadi registreeriti Kundas.
Selle suve senine soojarekord 29,5 kraadi mõõdeti 9. augustil Paldiskis.
Kuuma ilma lubab ka veel lähipäevadel. Homme tuleb 22-30 kraadi sooja. Mitmel pool sajab hoovihma ja äikest. Metsades püsib tuleoht.
Kuni 30 kraadine õhutemperatuur võib veel tulla ka kolmapäeval, peale mida see EMHI prognooside kohaselt mõne kraadi võrra langeb. Neljapäeval ja reedel tuleb maksimaalselt 28-29 kraadi sooja.

Eestlased on Euroopa suurimad töörügajad
Aasta kokkuvõttes teevad Euroopas kõige rohkem tööd eestlased - 1872 tundi aasta kohta.
Töötatud tundide poolest teisel kohal on bulgaarlased - 1808 tundi ning iirlased 1801 tundi aastas, vahendab international.ibox.bg Eurofoundi.
Nimekirja lõpus asuvad prantslased, kes töötavad kõigest 1568 tundi aastas. Nendega sama pulga peal on ka sakslased, rootslased ja taanlased.
Töötatud aja arvutamisel peeti 2006. aasta seisuga silmas nii töötatud tunde kui ka palgaliseks puhkuseks ning riiklikeks puhkepäevadeks eraldatud aega.
Eurofoundi uuringust selgub, et rootslastel on aastas koos palgalise puhkuse ja riigipühadega 42 vaba päeva samal ajal kui eestlased saavad tööst puhata vaid 26 päeval aastas.
Kõige rohkem riigipühasid - 13 vaba päeva aastas on Küprosel, Leedus ja Slovakkias, 12 päeva Austrias, Hispaanias, Maltal ja Portugalis. Nii Eestis kui ka Rumeenias on kõigest 6 ametlikku puhkepäeva.

Rahvusringhäälingu uudistejuhiks saab Urmet Kook
Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel tekkinud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ühtse uudistetoimetuse juhiks saab praegune Eesti Päevalehe peatoimetaja asetäitja ja arvamustoimetuse juhataja Urmet Kook.
Eesti rahvusringhäälingu programmide eest vastutava juhatuse liikme Hanno Tombergi sõnul oli Urmet Kook parim valik uudistejuhi konkursile laekunud avalduste seast. Urmet Koogi kasuks räägib tema kümne aasta pikkune töökogemus Eesti Päevalehes, kus ta on juhtinud alates 2003. aastast väljaande arvamustoimetust, teatas ERR.
"Urmet Koogil on selge ettekujutus, millisena soovib ta näha Eesti Televisiooni ja raadioprogrammide uudistesaateid tulevikus," sõnas Hanno Tomberg. "Ta soovib tõsta uudistesaadete mõjukust ja kuulatavust-vaadatavust, langetamata seejuures ringhäälingu uudistesaadete usaldusväärsust."
Urmet Kook asub Rahvusringhäälingu uudistejuhina tööle alates 1. oktoobrist. Kuni selle kuupäevani juhib raadio uudisteprogramme Vallo Kelmsaar. ETV uudistesaadete juhi kohuseid täidab pärast Andres Kuuse asumist Rahvusringhäälingu ühiskonna- ja poliitikasaadete toimetuse juhiks Aarne Rannamäe.

Pime roolijoodik tegutses taas
Üleeile varahommikul pidas politsei kinni varemgi purjuspäi autorooli istunud pimeda mehe.
Laupäeva varahommikul kell 5.20 peatas politsei Tõrvandis Tamme tänaval sõiduauto, mille roolis oli varemgi purjuspäi autot juhtinud pime mees, ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Marge Kohtla Päevaleht Online'ile.
Mees oli keskmises joobes ning koos kolme kaaslasega. Asjakohased materjalid esitatakse kohtusse ning karistuseks taotletakse aresti ja auto konfiskeerimist.

Eesti nõuab Gruusia raketiintsidendi uurimist rahvusvahelisel tasandil
Gruusia raketiintsidendi uurimiseks on vaja rakendada tööle autoriteetne rahvusvaheline ekspertkomisjoni, et saada sündmusest tõene ülevaade, seisab Eesti-Georgia parlamendirühma avalikus pöördumises.
"Georgia väitel on toimunud tema suveräänsust tõsiselt rikkuv intsident, Vene võimud aga eitavad seda. Kutsume rahvusvahelisi organisatsioone tõe ja õiguslikkuse jaluleseadmisele. Agressiooniakt suveräänse riigi vastu ei tohi jääda selge ja karmi hinnanguta - sealhulgas rahvusvaheliste parlamentaarsete organisatsioonide poolt," seisab parlamendirühma edastatud pöördumises.
Parlamendisaadikud leiavad, et poolik või puuduv tähelepanu avaks ukse samalaadsete provokatsioonide kordumisele, mis tähendaks süvenevat ohtu rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.
Pördumine edastati järgmistele organisatsioonidele: Euroopa Parlament - Hans-Gert Pöttering, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee - René van der Linden, OSCE Parlamentaarne Assamblee - Göran Lennmarker.

Tartu mnt 39 maja keldri reostust ei põhjustanud teeremont
Eelmisel nädalal uurisid Tallinna linna esindajad Tartu maantee 39 asuva neljakorruselise maja kanalisatsioonirikke põhjuseid ja esialgsel hinnangul on põhjuseks vanad kanalisatsioonitorud.
"Esialgsel hinnangul põhjustasid üleujutused maja kanalisatsioonitorud, mis on sama vanad kui maja ise ehk 70 aastat," ütles Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš Eesti Päevaleht Online'ile.
Boroditši sõnul saab probleemi osas lõpliku hinnangu anda peale seda, kui on uuritud maja kanalisatsiooniprojekti.
Tartu mnt 39 maja keldris toimunud üleujutuse tekkepõhjuste leidmiseks teostas Tallinna Kommunaalamet kontrolli neljapäeval, 9. augustil.
Eelmisel nädala teostati kõnealuses majas kontrolli, et selgitada välja, kas maja keldris toimunud uputus oli seotud Tartu maantee remondiga, mis kestis eelmise aasta maist oktoobri lõpuni ning tänavalõik sai ümberehituse tulemusena mõlemas suunas kaks sõidurada.

Elektriraudtee tõstab rongijuhtide palka
Elektriraudtee AS nõukogu otsustas reedesel koosolekul tööjõupuuduse leevendamiseks tõsta elektrirongijuhtide ja abide palka vastavalt 20 ja 24 protsenti.
Rongijuhtide keskmine brutopalk tõusis 13 200 kroonilt 15 900 kroonile ning juhiabidel 10 500 kroonilt 13 000 kroonini, ütles Elektriraudtee müügi- ja arendusdirektor Kuldar Väärsi Päevaleht Online'ile.
Lisaks pakub ettevõte Eesti Raudteest koondamise käigus vabanevatele rongijuhtidele ja abidele võimalust asuda tööle elektrirongijuhina või abina. Väärsi sõnul oligi palgatõusu põhjuseks tööjõupuudus ettevõttes. Tema sõnul on ettevõtel puudu 10 juhti-juhiabi. Praegu töötab ettevõttes 35 rongijuhti ja 30 juhiabi.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas tänasel istungil peaminister Andrus Ansipile arupärimise Eesti Raudtee ligi 200 töötaja koondamise kohta.

Keskerakond taotleb tuumaenergeetika küsimuses rahvahääletust
Keskerakonna fraktsioon esitas täna riigikogule eelnõu, mis näeb ette panna rahvahääletusele küsimus Eesti Vabariigi osalemisest tuumaenergeetika arendamisel Ignalina tuumaelektrijaamas.
Eelnõu kohaselt küsitakse rahvahääletusel "Kas toetate Eesti Vabariigi osalemist tuumaenergeetika arendamisel Ignalina tuumaelektrijaamas?"
Keskerakonna fraktsiooni esimees Vilja Savisaar ütles, et rahvahääletuse korraldamise peamiseks eesmärgiks on viia debatt Eesti energeetika tulevikuvisioonidest uuele sisulisele tasandile ning kaasata rahvas Eesti tuleviku jaoks oluliste otsuste tegemisse.
Rahvahääletuse läbiviimise päev on eelnõu kohaselt 2. märts 2008. aasta.

Kubits müüs viiendiku Corporest partneritele
Meelis Kubits, kellele kuulus seni 100 protsenti suhtekorraldusfirma Corpore aktsiatest, müüs 20 protsenti ettevõtte aktsiatest Allar Tanklerile ja Dainis Hirvele.
"Müüsin pikaajalise kokkuleppe alusel 20% ettevõtte aktsiatest konsultantidele, kelleks on Allar Tankler ja Dainis Hirv. Hinda ma avalikustada ei soovi, see oli sümboolne," kommenteeris Kubits aripaev.ee-le.
"Tegemist on osaga pikaajalisest ja mitmetahulisest kokkuleppest, mistõttu on see suuresti tulevikutehing, millel ei ole täna otsest klassikalist majanduslikku sisu. On päris selge, et hind on sümboolne, kuid me ei ole avalik ettevõte ega müü banaane, meie turuväärtus on meie kliendid ja inimesed, kes neid teenindavad. See on protsess, mis seisab meie kolleegidel veel ees ja kõik bürood, kes tahavad ka viie aasta pärast turul olla, võtavad partnerite ringi laiendamise lähiajal ette," kommenteeris Kubits.

Tuhat noort tähistavad õpilasmaleva 40. juubelit
Eesti õpilasmalevate kokkutulek paneb selleaastasele malevasuvele punkti Pilistveres, kus ühtlasi tähistatakse ka 40 aasta möödumist esimese õpilasmaleva toimumisest.
Rekordilised 1000 õpilast tulevad kokku Tallinnast, Pärnumaalt, Põlvamaaltm Lõuna-Järvamaalt, Ridalast, Kundast, Narvast, Viru-Nigulast, Nissist, Võrust, Rakverest, Viimsist ja Sakust, teatas SA Õpilasmalev esindaja.
Malevasuve finaalis on kavas malevalaulude konkurss, spordivõistlused, kontserdid ja lõkkeõhtu.
Sel suvel töötas õpilasmalevas üle 6000 noore, neist 1250 olid Tallinnast.

Ansipil tuleb aru anda Põhiseaduse Pilsneri loomisest
Riigikogu Rahvaliidu fraktsioon esitad täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise, millega soovib valitsusjuhi arvamust Põhiseaduse Pilsneri tootmise alustamise kohta justiitsministeeriumi ettepanekul.
"Oleme mures selle pärast, et Eestis on alkoholi liigtarbimine tõsine sotsiaalne probleem, mis on toonud kaasa ränki tagajärgi traagiliste liiklusõnnetuste, tulekahjude ja uppumissurmade näol. Suur osa Eesti elanikkonnast peab vajalikuks rakendada meetmeid alkoholi kättesaadavuse ja tarbimise piiramiseks," seisab rahvaliitlasre arupärimises.
"Valitsus aga ei ole selles suunas tõsiseid samme astunud, vaid, vastupidi, justiitsminister Rein Lang Vabariigi Valitsuse liikmena on asunud tegelema alkoholireklaamiga, algatades uue õlle Põhiseaduse Pilsneri tootmise ja turustamise ning tehes sellele avalikult reklaami," leiavad arupärijad.
"Küsimegi peaministri käest, milline on teie kui peaministri seisukoht Rein Langi poolt algatatud avalikkuse pahameelt põhjustanud õllekampaania kohta ja kas te peaministrina ja kogu teie valitsus tervikuna toetab Rein Langi algatust Põhiseaduse Pilsneri tootmiseks," seisab arupärimises.

Erakorraline istung lõppes riigikogulaste puudumise tõttu
Roheliste erakonna algatusel täna alanud riigikogu erakorralisele istungile tuli kohale peaaegu kogu parlamendikoosseis, kuid hääletamise ajaks jäi saali vaid 36 riigikogu saadikut.
Istungi alguses registreeris end kohalolijaks 91 rahvasaadikut, puudu oli 10 riigikogulast. Seega jäid jõusse koalitsioonierakondade otsused lubada oma saadikutel erakorralisest istungjärgust osa võtta.
Hannes Astoki ettepanek eelnõu tagasi lükkamiseks aga hääletusele ei jõudnud, kuna selleks ajaks oli riigikogu saalis vaid 36 parlamendisaadikut, puudus 65. Kuna hääletamiseks on vaja vähemalt poole riigikogu koosseisu kohalolekut, lükkas riigikogu esimees Ene Ergma teema arutamise sügisesse korralisele istungile.
Erakorralisel istungjärgul tulid arutusele Roheliste fraktsiooni esitatud otsuse eelnõud kütuse- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks vajalike tegevuste käivitamise ning sellekohase riigikogu probleemkomisjoni moodustamise kohta.

Politsei tabas purjus kaatrijuhi kahelt rikkumiselt
Veepolitseinikud tabasid laupäeva lõunal Tallinna lahel purjus kaatrijuhi, kes mõni tund hiljem jäi vahele ülerahvastatud kaatriga liiklemisega.
Pärast sadamasse eskortimist keelati mehel enne kainenemist kaatrirooli astuda, teatas politsei pressiesindaja.
Sama päeva õhtul märkas politsei sama kaatrit ülemeeliku seltskonnaga Pirita jõel liiklemas. Kontrollimise käigus selgus, et pardal oli lubatust viis inimest rohkem.
Mõlemal korral vormistas politsei mehele väärteoprotokolli.
Põhja prefektuuri veepolitsei juhi Tiit Järva sõnul tuleb väikelaevnikel mõista, et juhtimisõiguseta või joobes juht on suuremaks ohuks ka vee peal.
"Viimastel aastatel on väikelaevaliiklus Tallinna lahes muutunud tihedamaks, seega on oht sattuda õnnetusse suurem," ütles Järva. "Nagu liikluseeskirjad, on ka meresõidureeglid mõeldud kõigi osalejate ohutuse tagamiseks," lisas vanemkomissar.

Politsei tabas Tartu vahupeol 9 alaealist purjutajat
11. augustil Tartu laululaval toimunud vahupeol tabasid korrakaitsjad operatsiooni käigus üheksa alaealist purjutajat.
Lisaks tarbis üks noor tubakatooteid ja kaks noormeest saadeti narkokahtlusega ekspertiisi, vahendas Tartu politseijaoskond. Ka tabati kaks avalikku korda rikkunud huligaani.
Kokku osales peol ligi tuhat noort.
"Pidu oli viisakas ja näitas, et enamus noori oskavad korrektselt käituda," ütles Tartu linna konstaablijaoskonna vanemkomissar Tarmo Stokkeby.

Eesti väitlejad tulid Euroopa meistriteks
Tallinna ülikooli väitlejad Uve Poom ja Allan Pool võitsid Euroopa meistrivõistlustel esikoha inglise keelt teise keelena kõnelevate võistkondade arvestuses.
Istanbulis toimunud väitlusturniiril osales 168 kaheliikmelist võistkonda 22 riigist.
Kuna väitlused toimusid inglise keeles, oli eelis neil võistkondadel, kelle jaoks see on emakeel. Seetõttu peetakse eraldi arvestust võistkondadele, kes ei väitle emakeeles, seekord oli selliseid võistkondi turniiril 92. Tiitlivõit on seda hinnatavam, et Eesti on seni ainus Ida-Euroopa riik, kes selleni jõudnud on, vahendas MTÜ Eesti Väitlusselts.
Teine Eesti võistkond, kus väitlesid Anna Karolin ja Holger Nõmm Tartu ülikoolist, jõudis poolfinaali ehk kaheksa parima võistkonna hulka. Individuaalarvestuses said Anna Karolin kuuneda ja Uve Poom üheksanda koha.

Hukkus katuselt alla kukkunud teismeline
Eile varahommikul juhtus Jõgeva vallas õnnetus, kus hukkus maja katuselt alla kukkunud 17-aastane noormees.
Politsei sai kella 4.42 ajal teate, et Jõgeva vallas Kuremaa alevikus asuva maja katuselt on alla kukkunud 17-aastane noormees, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Poiss hukkus sündmuskohal.
Surma asjaolud on selgitamisel.

Purjus naismõrvarid tapsid kaks meest
Möödunud nädalavahetusel langes alkoholijoobes naiste ohvriks kaks meest, üks neist Narvas ja teine Jõgevamaal.
Reede õhtul kella 19.57 ajal lõi Narvas Puškini tänava maja korteris 1980. aastal sündinud Inna terariistaga 1981. aastal sündinud Nikolaid. Mees suri sündmuskohal.
Teine mõrv toimus laupäeva õhtul kella 20.15 paiku Jõgevamaal Tabivere vallas Elistvere külas, kui 1973. aastal sündinud alkoholijoobes Heli lõi terariistaga 1942. aastal sündinud Jürit, kes suri sündmuskohal.
Politsei algatas juhtumite uurimiseks kriminaalmenetlused.

Järvamaal süütas auto viljapõllu
Järvamaal Imavere vallas süttis eile pärastlõunal põlema läinud autost äsja koristatud viljapõld.
Päästeameti häirekeskusele kell 14.47 tulnud teate kohaselt sai tulekahju alguses Puiatu külas tee ääres seisnud veoautost.
SL Õhtulehe andmeil kuumenes ilmselt üks Scania tagarehvidest palava ilma ja raske koorma koosmõjul üle, läks kärssama, lõhkes ja lõpuks ka süttis.
Veoauto hävis tules peaaegu täielikult. Inimesed vigastada ei saanud.

Pime tüdruk sai asjatult pangale makstud õppelaenu tagasi
Tartu ülikoolis õppiv Kristiina Peetsalu võttis 2005. aastal Hansapangast õppelaenu, jäi aga hiljem suhkruhaiguse tõttu pimedaks ja luhtus lootus, et pärast ülikooli lõpetamist õpetajaks hakates maksab laenu tagasi riik, kirjutas Postimees.
Mida Peetsalu ei teadnud ja mida ka pangas ei öeldud, oli asjaolu, et riik maksab õppelaenu tagasi ka õpingute ajal töövõimetuks jäänute eest - nii maksiski neiu õppelaenu, umbes 50 000 krooni, ise tagasi.
Kui Peetsalu hiljem teada sai, et tegelikult polnuks vaja temal laenu tagasi maksta, möönsid nii rahandusministeerium kui ka pank, et tal on küll õigus, ent ühtlasi väideti, et enam pole midagi teha.

Harjumaal uppus kaks meest
Harjumaal uppus eile õhtul ja ööl vastu tänast erinevates õnnetustes kaks meest.
Bekkeri sadamas hüppas päästeameti häirekeskusele eile kell 16.18 tulnud teate kohaselt laevalt "Cool Express" vette ja uppus 35-aastane Venemaa kodanik. Pinnaltpäästjad ja tuukrid tõid uppunu kaldale, teatas päästeamet.
Teine õnnetus juhtus ööl vastu tänast kella 2 paiku Jõelähtme vallas Kaberneemel, kus pimeduses läks järve ujuma ja jäi kadunuks 45-aastane mees. Ööpimeduses otsingud tulemusi ei andnud, otsingud jätkusid hommikul.

Muistne linnus osutus arvatust ligi tuhat aastat vanemaks
Jägala linnamäelt väljakaevatud puitkindlustuse jäänused näitavad, et sellist üsna keerulist kindlustusetüüpi kasutati Eesti aladel seni arvatust juba ligi tuhat aastat varem.
Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi Mari Lõhmuse juhitud arheoloogilistel väljakaevamistel Jägala Jõesuu linnamäel avastati, et ehituselt küllaltki keerulist puittarand- ehk puitkamberkonstruktsiooni kasutasid meie esivanemad juba paar sajandit enne Kristust, kirjutas Postimees.
Seniste leidude põhjal oli arvatud, et Eestisse jõudis see kindlustusetüüp ligi tuhat aastat hiljem, keskmisel rauaajal ehk 6.-7. sajandil pKr.
"See on kindlasti suur avastus," ütles Tartu Ülikooli arheoloogiaprofessor Valter Lang. "See näitab, et eesrindlikud võtted kaitseehitiste tegemisel olid jõudnud siia ikka suhteliselt varakult."

Reformierakond innustab riiki müüma osalust Estonian Airis
Koalitsioon arutleb gaasijuhtme uurin-gute, lennufirma ja lasteaiakohtade üle.
Riigikogu esmaspäevase erakorralise istungjärgu järel koguneb ka valitsusliidu eestseisus ning ühe teemana on Reformierakonna fraktsiooni esimehe Keit Pentuse sõnul arutlusel Estonian Airi tulevik. "Ettepanek müüa 34-protsendiline vähe-musosalus on meie erakonna oma," ütles Pentus. "See on ka varem teemaks olnud."
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Eiki Nestori sõnul on Estonian Airi osaluse müük koalitsioonis nii uus teema, et selle kohta ei ole neil veel seisukohta kujundatud.
Regionaalministri reformid
Eestseisuses tutvustatakse ka rahvastikuministri Urve Palo büroos valminud lasteaedade investeeringute programmi eri variante. "See tähendab koalitsioonilepingu punkti "Igale lapsele lasteaiakoht" täitmist," ütles Pentus. Esimest korda tutvustab eestseisusele oma maavalitsuste vastset reformikava ka regionaalminister Vallo Reimaa.

Nädalavahetus tõi Eesti teedel kolm hukkunut
Laupäeval kella 17.40 ajal kaldus Lääne-Virumaal Tapa vallas Imastu külas Tapa-Loobu tee 2. kilomeetril sõiduauto Mercedes Benz E250D vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Mitsubishi Carisma. Mercedese 1971. aastal sündinud juht Darius ja temaga samas vanuses kaassõitja Viktoria paiskusid autost välja ning hukkusid sündmuskohal. Auto tagaistmel istunud kaheaastase poisi toimetas kiirabi Rakvere haiglasse ja sealt edasi Tallinna lastehaiglasse.
Vastu tulnud Mitsubishit juhtinud Arina ja temaga kaasa sõitnud samuti kaheaastane poiss, 1957. aastal sündinud Irina ning 1977. aastal sündinud Anatoli toimetati kõik samuti Rakvere haiglasse.

Juhiloa taotlejate suur hulk tekitab ARK-is järjekordi
Laulva revolutsiooni ajal sündinud lapsed tahavad lube ning ummistavad autokoole.
Laulva revolutsiooni ajal sündinud laste tung autokoolidesse on kõige suurema ummiku tekitanud Saaremaa autokoolides, kus kursuste järjekorrad ulatuvad juba 2009. aastasse.
Näiteks Taavo Tenno autokool Kuressaares uusi õpilasi vähemalt kuni järgmise aasta alguseni üldse kirja ei panegi. "Pole lihtsalt mõtet, sest kõik kursused on niigi ülejärgmise aasta alguseni juba täis," ütles Tenno. Tenno sõnul on ta küll kaalunud autokooli laiendamist, kuid selle muudab keeruliseks sõiduõpetajate puudus. "Me võiksime rohkem õpilasi korraga koolist läbi lasta küll, aga siis tekiks jällegi autoregistrikeskuses tohutud järjekorrad."
Hiiumaa tehnika- ja spordi-klubi juht Liivi Võsa ütles, et nendel küll laulva revolutsiooni ajal sündinud laste tõttu järjekordi pole, küll aga sõidavad mitmed inimesed Mandri-Eestist Hiiumaale kooli ja eksamile. "Revolutsioonilapsed on meilt ammu juba mandrile läinud," nentis Võsa.

Huviarheoloogid kaevasid välja Nõukogude tanki T-34 jäänused
Militaarajaloohuvilised käisid Saaremaal otsimas ja välja kaevamas tankijäänuseid.
Mets Saaremaal Sõrve poolsaarel Kaimris on täis laigulistes riietes mehi, enamikul metallidetektorid ja labidad käes. Mets kajab detektorite alalõpmatust piiksumisest. Käimas on operatsioon Swamp Ghost 2007.
"Viit meetritki ei saa liikuda, ilma et metallidetektor piiksuma ei hakkaks," ütleb Sworbe ehk õige nimega Janno. Janno on üks mitmekümnest militaarajaloohuvilisest, kes tulnud Kaimrisse Teise maailmasõja aegse Nõu-kogude armee T-34 tanki jäänuseid otsima ja välja kaevama.
Just Kaimri kandis seisis 1944. aasta sügisel sõjarinne ligi kuu aega. Taganevate sakslaste jaoks oli ülitähtis hoida Sõrvet enda käes, kuna sealt kaudu käis kogu sakslaste logistika. Peale tungivad venelased küll üritasid paaril korral läbi murda, ent see ei õnnestunud. Seega jäidki venelased Kuivastust tulevat lisaväge ootama. Rindejoon läks Kaimri juurest, kuna just seal on Sõrve poolsaar kõige kitsam. Ja just seetõttu on sealsed metsad ja sood tänini paksult igasugust sõjakola täis.

Politsei koostab Eesti valdade ja linnade korruptsiooni edetabeli
Põhja politseiprefektuur asub Soome spetsialistide abil looma korruptsiooniedetabelit.
"Meil on seni olemas küll Transparency Internationali koostatud indeks, mis näitab meie seisu võrreldes teiste riikidega, ent pole teada, milline on olukord kohalikul tasandil," selgitas projekti eestvedaja Alice Järvet. Järveti sõnul töötatakse konkreetset valemit välja ning samuti pole veel kindel, milline omavalitsus näitab esimesena üles initsiatiivi koostöö tegemiseks. "Transparency International on meile juba andnud omapoolseid juhiseid ja soovitusi, kuidas indeks välja töötada," ütles Järvet ning lisas, et selleks teeb prefektuur koostööd mitme eri ametkonnaga ning Jaan Tõnissoni instituudiga.
Niinimetatud korruptsiooniedetabeli koostamine on vaid väike osa eelmisel nädalal alanud ning aasta aega kestvast projektist, mille käigus koolitavad Soome eksperdid nii Eesti politseiametnikke kui ka kohalike omavalitsuste tegelasi korruptsiooni vastu võitlema. "Meie üks eesmärk on korruptsiooni avastamisega tegelevate inimeste kompetentsemaks muutmine ning teiseks tuleb tõsta kohalike omavalitsuste ametnike teadlikkust korruptsiooni olemusest," rääkis Järvet ning lisas, et suur osa korruptsioonist tekibki pelgalt inimeste teadmatusest. "Näiteks mitmed eksimused riigihangete koostamisel või sugulaste tööle palkamine."

Linnateater hakkab suurt saali ehitama
Tallinna linnavalitsus kavatseb kehtestada Lai tänav 23 kinnistu detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada kinnistu hoovialale 400-kohaline teatrisaal.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on selle otsusega teostumas nii teatri, linna kui paljude teatrisõprade ammune unistus - üle sajandipikkuse perioodi saab Tallinn endale uue teatrisaali.
Linnateater ja Tallinna linn allkirjastasid 2006. aastal lepingu, milles väljendasid ühist soovi, et Linnateatri uus hoone valmiks 2010. aasta juunikuuks.
"Linnateatri uusehitus on üks meie prioriteetsetest kultuuriinvesteeringutest 2011. aastaks Euroopa Kultuuripealinnaks pürgimisel," lisas Jäppinen.
Linnateatrile suure saali ehitamisel arvestatakse muinsuskaitse eritingimusi ja 2003. aastal läbi viidud arhitektuurikonkursi tulemusi.
Detailplaneeringu koostas Arhitektuuristuudio Siim & Kreis OÜ.

Vandaalid laamendasid nädalavahetusel Nõmme keskuses
Huligaanid vandaalitsesid möödunud nädalavahetusel Nõmme keskuses, esialgne kahju on hinnanguliselt kokku ligi 20 000 krooni.
Nõmme ema pargis on laupäeva öösel rikutud skulptor Mare Mikofi loodud purskkaev-skulptuur "Nõmme ema". Linnaosa avalike suhete nõunik Jukko Nooni ütles Päevaleht Online'ile, et kuju küljes olevalt kastekannult on küljest rebitud sang ja selle tila on väänatud.
Samuti on skulptuuri esise platsi servast osaliselt lahti kangutatud graniidist tänavakivid. Ööl vastu tänast süüdati Nõmme endise jaamahoone vahetus läheduses põlema Nõmme linnaosa ainus avalik välikäimla, mis hävis põlengus täielikult.
"Kurb, et leidub inimesi, kes sisustavad oma aega linnaruumi kuritahtliku rikkumisega. Mõlemad objektid on vandaalide rünnaku alla sattunud ka varem. Kuna veebruaris paigaldatud välikäimlat on korduvalt ümber lükatud ning lõhutud, ei plaani linnaosavalitsus hetkel uut käimlat tellida ning lõpetab Toi Toi Sanitaarsüsteemid OÜ-ga detsembrini kehtima pidanud lepingu," kommenteeris Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra.

Abilinnapea: organiseeritus veekatkestuse ajal oli nigel
Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Deniss Borodits kritiseerib aktsiaseltsi Tallinna Vesi, mis väidetavalt jättis linnavalitsuse reedesest ulatuslikust veekatkestusest teavitamata.
"Oluline on Tallinnas möödunud nädalal olnud veekatkestuse tagajärgedest õppida ning teha järeldusi, et edaspidi toimida kiiremini ja efektiivsemalt," ütles Borodits.
"Ei ole õige, et linnavalitsus kuuleb nii ulatuslikust veekatkestusest alles järgmisel päeval ning juhuslike kanalite kaudu. Parema organiseerituse puhul ei oleks haiglad, päästeteenistus ja elanikud ilma veeta jäänud," märkis abilinnapea.
Vältimaks sarnaste olukordade kordumist tulevikus kutsus Borodits kolmapäevaks kokku nõupidamise, kuhu on kutsutud Tallinna linnavalitsuse ja kommunaalameti ametnikud, Tallinna Vee esindajad, Tallinna vee-ettevõtjate järelvalve sihtasutuse, häirekeskuse, sotsiaal- ja tervishoiuameti, Põhja-Eesti päästekeskuse, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Eesti Energia esindajad.

Tallinna randades registreeriti sel hooajal 1879 korrarikkumist
Falcki rannavalve on sel hooajal viies Tallinna supelrannas registreerinud 1879 avaliku korra rikkumist.
Ajavahemikus 15. mai kuni 31. juuli oli kõige enam rikkumisi Pirita rannas, kus toimusid ligi pooled juhtumid - järgnesid Stroomi, Harku, Kakumäe ja Pikakari rand, teatas Falcki pressiesindaja.
Esmaabi läks tarvis 176 korda ning sellest 69 olid Stroomi rannas - järgnesid Pirita, Kakumäe, Harku ja Pikakari rand.
Kuna ilmad püsivad jätkuvalt palavad, soovitab Falck rannamõnude nautijatel tavapärasest rohkem oma tervist jälgida ning suplema minnes oma võimeid mitte üle hinnata.

Tallinn ehitab prügimäe ja solgiaugu äärde rannapromenaadi
Keskerakondlik linnavõim tahab nelja aastaga ehitada Kopli lahe kaldale vana prügimäe ja solgiaugu serva 40 miljonit krooni maksva promenaadi.
Rocca al Marest Stroomini sirutuva rannapromenaadi ehitus algab kohe, kuigi mereserva pole veel lõpunigi uuritud, kirjutab SL Õhtuleht.
Vana prügimäe ja solgiaugu veerest mööduv poliitpromenaadiks ristitud rajatis võib lisaks looduskaitsjate arvates peletada kaldaroostikust linnud.
Kolme kilomeetri pikkune kõnni- ja rattatee läheb rae teatel pealinlastele maksma vähemalt 40 miljonit krooni. Sellest 10 miljonit kaevatakse maasse juba sel suvel-sügisel, kuigi kaldaala on siiani lõpuni läbi uurimata, tunnistab kommunaalameti asejuhataja Peep Koppel.

Paldiski maanteel põles puu
Laupäeva öösel kella 01: 30 ajal sai päästeamet teate, et Tallinnas Paldiski maanteel psühhiaatriakliiniku juures põleb suur puu.
Kohale sõitnud tuletõrjujad kustutasid leekides puu 600 liitri veega, teatati Põhja-Eesti päästekeskusest.
Õnnetuses ükski inimene kannatada ei saanud, samuti puudub märkimisväärne majanduslik kahju. Kuidas puu süttis, pole teada.

Üheksas koolis algab remont
Tallinnas läheb sel õppeaastal remonti üheksa kooli, mis kõik peavad oma õppetöö üle viima asenduspindadele või teiste koolide juurde.
Õpilased asenduspindadele
Augustis algavad põhjalikud renoveerimistööd Haabersti vene gümnaasiumis, Kristiine gümnaasiumis, Sikupilli keskkoolis, Tallinna 32. keskkoolis ja Karjamaa gümnaasiumis. Plaanitust varem ehk siis 1. detsembri asemel 1. septembril algab remont ka Laagna gümnaasiumis. Kõik eelnimetatud koolid alustavad uut õppeaastat asenduspindadel või teiste koolide juures. Tallinna ühisgümnaasium, Nõmme gümnaasium ja Kalamaja põhikool lähevad remonti tänavu novembris, esimesel veerandil toimub õppetöö veel oma majas.

Soe nädalavahetus meelitas randadesse rekordarvu puhkajaid
Nädalavahetus tõi randadesse rekordarvu puhkajaid. Tallinna suuremates randades Pirital, Stroomil ja Kakumäel oli külastajate arv 20 000 ringis.
Lisaks kohalikele eelistavad Eesti supelrandu järjest rohkem ka välismaalased, eriti soomlased. Laupäeval võis aga näiteks Pirital kümne minuti jooksul kohata kuni viit soojemast kliimast pärit turistide gruppi, kes pidasid 31-kraadist suvesooja endale päevitamiseks paslikuks. Kahel õhtul olid kohal hiinlased, kes püüdsid plätudega endale 20-kraadisest mereveest millimallikaid.
AS-i Falck Eesti rannavalve projektijuht Hendri Seemel on varem öelnud, et äkitselt soojenevad ilmad tekitavad inimestes massipsühhoosi ilminguid, mistõttu rannad lähevad tihedalt rahvast täis. See omakorda muudab rannavalvajate töö palju keerulisemaks.

Homoparaad tõi kokku hulga uudishimulikke pealtvaatajaid
Laupäeval toimunud homoparaadil olid teeservad kõikjal uudistajaid täis. Inimesi huvitas, mis üritus üldse toimub, missugune näeb välja homoparaad ja kes on need inimesed, kes seal vikerkaarelippude all marsivad.
Palju leidus linlasi ja turiste, kes olid lihtsalt vanalinnas jalutamas ning sattusid paraadi alguses selle marsruudile juhuslikult. Neid üllatas ebameeldivalt see, kui politseinikud ja turvatöötajad nad julgeolekukaalutlustel eemale peletasid, et rongkäigule teed teha. Kitsa Sauna tänava läbimine oli paraadiliste kogunemise ajal niigi raske ülesanne. Hiljem liikuvale kolonnile ette jäänud juhuslikel jalakäijatel ei jäänud aga muud üle kui inimvooluga kaasa minna, saades nii osa tee ääres seisnud homovaenulike kaaskodanike solvangutest ja ohtrast pildistamisest. Ootamatult tekkis umbes 100 meetrit homokolonnist tagapool nende vastaste rongkäik. Vastaste Eesti rahvusvärvides embleemiga valgetel särkidel oli kiri "Perekond - Eestimaa uhkus" ja nad skandeerisid "No Pride!". Et umbes kümme särkides inimest sai endale rahva seast hulgaliselt järgijaid, pidasid tänaval valvanud turvatöötajad teist kolonni sanktsioneerimata meeleavalduseks ega tahtnud seda Sõpruse kinost kaugemale lasta. Politseinikud aga pidasid olukorra pingestumise vältimiseks paremaks lasta vastastel homodele siiski järgneda. Vastastele lisaks leidus pealtvaatajate hulgas ka rõõmsate nägudega lehvitajaid ja ergutajaid. Eriti agarad olid mõned gümnaasiumiealised neiud, kas arvasid, et "paraad on lahe".

Augusti teine nädal: Koidikud on… vaiksed ja udused
Piimvalge heinamaa. Otsin rada, kust tuldud sai. Kellegi jooksusammud udus, siis kaovad needki valgesse vatti. Targem on istuda heinapalli kõrvale ja oodata, kuni päike viib õhust vee.
Vaikne tähelend
Tänavu pakub selgem öötaevas jälle võimalust langevaid tähti ehk perseiide lugeda - oh neid lõputuid soove… õnneks enamik inimesi öösel magab. Kes ei maga, see näeb lisaks, kuidas öösoojus jälle suvalises valguslaigus ööliblikad ja muud mutukad-putukad pulmi pidama kutsub. Jah, ja ka päeval… paljud sipelgad ei hoolinud pulmade tegemisel müstilisest 07-kombinatsioonist ja on nüüd pulma-tralli pidamas. Kuid kured kogunevad juba suurematesse parvedesse - Enn Vilbaste ütleb, et õhtuti lendab Nigula rappa kokku 50-60 sookurge. Kullilised asutavad end juba rändeteele, roolinnud nõndasamuti. Rannas koonduvad ka pardid, silma jääb tavatult julgeid põhja poolt tulnud kurvitsalisi.

Vana-Vigala: Pärimusa meelitas noori muusikuid
Kaheksandat korda toimuv laste ja noorte pärimusmuusikalaager Pärimusa tõi Raplamaale Vana-Vigalasse kokku poolsada last-noort Hiiumaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt, Tartust, Tallinnast ning ümbruskonnast. Parimate õpetajate käe all õpiti kümmekonda instrumenti ja anti lau-päeval kontsert Vana-Vigala mõi-sakooli saalis.
Margit Kuhi

Urvaste: turismiettevõtja loob andmebaasi
Urvaste valla ainukese turismitalu, hiljuti Eesti taluliidu poolt selle aasta Eesti parimaks alternatiivtaluks tunnistatud Nõiariigi peremees Aivo Värton tegi paari kuu eest uue netilehe www.siseturism.info. Leheküljele pääsevad paroolide abil vaid sellega liitunud turismiettevõtjad. Sinna seatakse lisaks võimalikele õhtujuhtidele ja muudele vajalikele teenusepakkujatele üles ka musti nimekirju: kes on tülikad kliendid, mida on kellelgi ära varastatud (et oleks raske edasi müüa) või ka firmad, kes ei täida antud lubadusi.
Margus Konnula

Tuuru-Kirimäe-Kadarpiku: selgus Põldotsa raudmees
Läänemaal võtsid kohalikud triatleedid üheksandat korda omavahel mõõtu ning selgus Põldotsa raudmees. Haapsalu lahes Tuuru küla lähedal ujuti 200 meetrit, siis sõideti 22,5 kilomeetrit rattaga Taebla valda Kirimäele ning lõpuks joosti 4,1 kilomeetrit Kadarpiku küla Põldotsa spordiplatsile. Meestest võitis Piirsalu küla mees Lauri Tanner ja naistest tallinlanna Kristel Vallaste. Poistest oli parim Taavi Lehemaa ja tüdrukute duatloni võitis Grete Vaalma.
Aare Vaalma

Kiltsi: loss ootab öösel külalisi
Reedel, 17. augustil ootab Kiltsi loss huvilisi, et lõpetada enda jaoks külastusmäng "Unustatud mõisad". Igaüks saab rahulikult tutvuda maja iga nurgatagusega ning lossi pargis oleva looduse õpperajaga. Iga täistund algab eri etteastega ning vahepealne aeg jääb külalistele uudistamiseks. Esinevad Sofia Joons, Maarja Nuut, Janek Kesselmann, duo Bonzo, Ahti Bachblum, Günter Kits, regilauluansambel Kadrina Kadrid ja muinasjutuvestja Piret Päär. Tallinnas tegutseva Riveta klubi mõõgavõitlejad astuvad üles võitlusstseenidega ning tutvustavad huvilistele relvi. Väike-Maarja näitering esitab ühe Kiltsi lossi valge daami legendidest.
Peeter Risti

Narva-Jõesuu: keskusesse kerkis supelvanker
Laupäeva keskpäeval avati Narva-Jõesuu keskuses ajaloo-hõnguline supelvanker, mis märgib kuurordi säravat ajalugu ja loodetavat uut tõusu. Supelvankrid olid kasutusel 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, et suplushuvilisi daame ja härrasid võõraste pilkude eest varjatuna sobivasse veesügavusse toimetada ja pärast karastavat ujumist tagasi kaldale tuua. Selleks otstarbeks olid Eesti eri paigus kasutusel nii hobused kui ka kohalike mehepoegade muskliramm.
Vanade supelvankrite eeskujul valmistatud koopia tellis Narva-Jõesuu linnavalitsus ja see paigaldati kuurortasulas Vabaduse ja Kesk tänava ristile linnapäevade ajal.
Tanel Mazur

Saku sai esimesena Eestis rahvusvahelise joogi tootmise õigused
Saku Õlletehas alustab esimese kodumaise tööstusettevõttena rahvusvahelise number üks siidri, Strongbow tootmist, mis sisaldab endas ka naturaalse veini kääritamist siidri kultuurpärmi alusel.
Strongbow Gold tootmislitsentsi saamiseks läbis Saku mitmekuulise kvaliteedi- ja tehnoloogiakontrolli ning investeeris seadmetesse ja tootearendusse täiendavalt üle viie miljoni krooni, mis olid suunatud eelkõige naturaalse siidri tehnoloogiasse ning etikettija ning doseerija edasiarendusse. Naturaalse siidriga on kavas saada pool Eesti kvaliteetsiidrite turust, müües täiendavad ligemale 200 000 liitrit järgneva viie kuuga.
"Rahvusvahelise tuntud joogi tootmise litsents näitab Eesti õlletehase kõrget tehnoloogilist taset ja annab rahvusvahelise mõõtme nii ettevõtte sees kui ka pakkumisele joogiturul," lausus Saku Õlletehase juhatuse esimees Ireneusz Smaga.

BCS Koolituse esimese poolaasta käive kasvas 37 protsenti
Arvutialast täiendkoolitust korraldava BCS Koolituse esimese poolaasta käive oli 5,6 miljonit krooni, mis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas 37 protsenti.
BCS Koolituse tegevjuht Urve Metsa sõnul tagasid käibe kasvu nii korraldatavate kursuste kui nendel osalejate arvu tõus, teatas ettevõte.
"Esimesel poolaastal käis meie kursustel ühekokku ligi 2500 inimest. Kuna arvutimaailmas toimuvad pidevad muutused, siis nõudlus kasutajakoolituste järel kasvab jätkuvalt," kommenteeris Mets.
Kõik BCS Koolituse korraldatavad spetsialisti- ja kasutajakoolitused läbivad regulaarseid värskendusi, hõlmates ka uusimate tarkvaralahenduste alast õpet.
Metsa sõnul on viimasel ajal ülipopulaarsed Adobe tarkvara graafikakoolitused: kujundajatele Illustrator, küljendajatele InDesign ja pilditöötlejatele suunatud PhotoShop. Nõutavamate koolituste hulka kuuluvad veel Exceli baasil toimuvad andmeanalüüsi kursused raamatupidajatele, üleminekukursus eelmistelt Office versioonidelt Office 2007-le ning projektide haldamiseks mõeldud Projecti tarkvara koolitused.

Nõudlus venekeelse info järele on suurenenud
Võrreldes juuni ja juuliga on augustis kasvanud venekeelse infotelefoni 1184 kõnede arv 25 protsenti.
1184 numbrit haldava Ekspresskataloogide ASi tegevdirektori Inna Metsa sõnul võib suur vajadus venekeelse informatsiooni järele tuleneda selle ebapiisavast kättesaadavusest Internetis, teatas ettevõte.
"Selleks et teha vajalik info kergesti kättesaadavaks vene keelt kõnelevatele inimestele, on infotelefon 1184 otsustanud pakkuda teenindust ka vene keeles. Hoolimata tööjõuturul valitsevast olukorrast, oleme suutnud leida kakskeelsed inimesed, kes suudavad end hästi väljendada nii eesti kui ka vene keeles," lausus Mets.
Ekspresskataloogide AS on Eesti infomeediaettevõte, mille põhilisteks väljunditeks on infotelefon 1184 ja Interneti-keskkond www.ee.ee.

Savisaare firma mullune kasum oli ligi kolm miljonit krooni
OÜ Fixor Holding, mis kuulub Tallinna linnapea ja Keskerakonna juhile Edgar Savisaarele, teenis 2006. aastal 2,8 miljonit krooni kasumit, mis on üle miljoni krooni võrra vähem kui eelmisel majandusaastal.
2006. aasta müügituluks oli 14,6 miljonit krooni, 2005. aastal oli ettevõtte müügitulu pisut üle 2 miljoni krooni ning kasum 4,5 miljonit krooni, selgub firma majandusaasta aruandest. Aastavahetuse seisuga oli ettevõttel ligi seitse miljonit krooni jaotamata kasumit.
Fixor Holdingu juhatuse ainsaks liikmeks on poliitiku poeg Erki Savisaar, kelle palgakulu oli eelmisel aastal kokku 215 946 krooni.
Kõige olulisemateks aruandeaastal tehtud investeeringuteks peab Fixor Holding tütarettevõttele Radington Invest OÜ viieaastase laenu andmist mööblifirma Saveks Grupp OÜ-s osaluse ostmiseks. Lisaks omandas Fixor mõttelise osa Põlvamaal, Lämmijärves asuvast Salusaarest. Veel kuulub Fixor Holdingule Keila vallas asuv Laidoneri villa.

OÜ Manutent noteeris 10 000 võlakirja
Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon otsustas 10. augustil rahuldada Manutent OÜ taotluse ja noteerida 10 000 Manutendi poolt emiteeritud võlakirja Tallinna börsi võlakirjade nimekirjas.
Noteeritavate võlakirjade esimeseks noteerimispäevaks on reede, 17. august, vahendas Tallinna börs.

Hamburgeriputkadest peagi enam õlut ei saa
Seadusemuudatus teeb lõpu alkohoolsete jookide müügile end söögikohana määratlevates kioskites, mis said siiani mööda lipsata ülejäänud kioskitele kehtivast alkoholikeelust.
Üks eelnõu koostajatest, majandusministeeriumi siseturuosakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar selgitas Postimehele, et seni oli seaduse järgi kiosk vaid koht, kus kaupa müüdi.
Mõnda teenust osutavad kioskid võisid end teisiti määratleda, sealhulgas toitlustamisega tegelevad kioskid nimetada end söögikohaks.
Nii pääsesidki toidupaigana registreerunud putkad mööda juba praegu kehtivast piirangust, millega alkoholiseadus keelab kangema kraami müümise kioskites.
Laari sõnul täpsustatakse nüüd mõistet nii, et kiosk võib edaspidi peale jaekaubanduse tegeleda ka toitlustamise või mõne teenuse osutamisega, näiteks jalatsiparanduse või võtmete valmistamisega, alludes aga igal juhul kioskitele kehtivatele reeglitele.

Merko loobus Lätis hiigelhankest
Ehitusettevõte Merko loobus osalemast uue Läti Rahvusraamatukogu ehitushankel, mille kogumaht jääb 4-5 miljardi krooni kanti ehk samasse suurusjärku kui Merko Ehituse mullune käive.
Hanke tellija riigiagentuur Jaunie Tris Brali (Uus Kolm Venda) teatas alles juunis, et hankele esitasid taotluse üheskoos kolm suurt konsortsiumi. ootamatult saatis aga kaks kuud hiljem, sel esmaspäeval Merko Läti tütarfirma Merksi ehitusosakonna direktor Janis Šperbergs kirja, milles teatas, et kontsern loobub viimase aja Läti ühel suuremal hankel osalemast, ja nimetas põhjustena liiga suuri riske, kirjutas Äripäev.
Merko Ehituse Läti tütarfirma Merks võitis 2004. aastal ka Riia jäähalli peatöövõtja konkursi, ometigi keeldus Merko vahetult pärast hanke võitmist lepingut allkirjastamast.
2006. aasta lõpus alustas Merks 8-miljardilise projekti ehitust - järgmise 8-10 aasta jooksul plaanitakse ehitada Riia Skanstese tänava piirkonda kokku 2200 korterit ja 280 000 ruutmeetrit büroopinda.

Kanalisatsioonitoru ja elektriliini eest võib kompensatsiooni küsida
Ligi 1200 Eesti ettevõtet peavad maaomanikele rahalist hüvitist maksma.
Märtsis jõustunud seadus annab kõigile maaomanikele, kelle kinnistult lähevad läbi elektriliinid, sidekaablid, kanalisatsioonitorud või muud avalikes huvides kasutuses olevad tehnorajatised, võimaluse küsida nende oma maa peal, kohal või sees talumise eest kompensatsiooni.
Hüvitist on kohustatud maksma tehnorajatiste omanik, kelleks võib olla näiteks Eesti Energia, Eesti Gaas, Elion, Starman jne. Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe andmetel on võrguettevõtteid Eestis ligikaudu 1200. Kinnistuid, mille omanikke see seadus puudutab, on Eestis aga 500 000.
Kõrbe sõnul ei saa omanikule makstava hüvitise puhul rääkida suurtest summadest ja on tulnud ette kõnesid, kus maa-omanik on huvi tundnud, kas hüvitis katab tema uue auto või majaehituse kulud. Orienteerivalt saab inimene tagasi maamaksu suuruse summa selle maaosa eest, kus rajatis paikneb, ning see võib olla ka ainult mõnikümmend krooni. Hüvitist on võimalik saada ka siis, kui rajatis ise krundil ei asugi, küll aga jääb sinna kaitsevöönd. Näiteks kui liinialuse kaitsevööndi tõttu ei saa inimene seal metsa kasvatada ning jääb seega ilma ka võimalikust tulust.

Hinda läinud uimeliste püük kalatiikidest on kasvanud 40 protsenti
Müük on kasvanud hoolimata eluskala kilohinna kerkimisest juba 200 kroonini.
Kalakasvatused naudivad mahtude ja ka nõudluse kasvu ning seetõttu on kasvandusi pidevalt laiendatud. "Eluskala väljamüük on suurenenud 40 protsenti," arvestab Eesti suurima kalakasvatuse, Härjanurme kalatalu omanik Aarne Liiv. "Nädalas veame 2,5 kuni 3 tonni forelli püügikohtadesse laiali."
Lääne-Virumaa suurima kalakasvatuse Simuna Ivax omanik Hans Kruusamägi sõnul laiendatakse kasvandust pidevalt ja praeguselt 250-tonniselt aastatootluselt on soov jõuda 500-700 tonnini.
Kala jagub
Kose-Uuemõisas asuv OÜ Oxforell külastajate nappuse üle ei kurda. Erinevalt möödunud aastast jagub tänavu kasvatustel ka piisavalt suuri (1,5 -2-kilosed) forelle.

Iga päev varastatakse Eestis üle seitsme mobiiltelefoni
Selle aasta esimesel poolaastal langes varaste saagiks Eestis 1332 mobiiltelefoni, sellest kaks kolmandikku Tallinnas - keskmiselt varastatakse päevas üle seitsme mobiiltelefoni.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Tuuli Härsoni sõnul saab varastatud telefonid kätte tavaliselt siis, kui politsei avastab mõne varastatud kraami kokkuostja peidiku. Juhul kui mobiiltelefon omanikult röövitakse, jälitab politsei telefoni omastajat, mida on võimalik teha ka juhul, kui röövija kasutab telefonis enda SIM-kaarti.
Kui omanik laseb mobiilioperaatoril kanda telefoni varasta-tud telefonide musta nimekirja, siis ühegi Eesti mobiilioperaatori SIM-kaart selles telefonis ei tööta. Mobiilioperaatorite ühist musta nimekirja näeb EMT koduleheküljel.

Võru Teatriateljees esietendub teisipäeval "Castrozza" 
Teisipäeval, 14. augustil esietendub Võru Teatriateljees uuslavastus "Castrozza ehk Illusionist". Lavastust, mille aluseks on eesti draamaklassik Madis Kõivu esiknäidend, mängitakse järjestikustel õhtutel kultuurimaja Kannel teatrisaalis viis korda.
Reaalsuse tajumisest ja inimese enesemääratlusest kõneleva pööreterohke näidendi kaudseks inspiratsiooniallikaks on 20. sajandi esimesel poolel Venemaal, Euroopas ja Lõuna-Eestis tegutsenud (ja muuhulgas Võrus elanud!) maailmakuulsa mustkunstniku ja illusionisti San Martino de Kastrozza isik.
Tegevustikku koondab üksikusse mägikülla sattunud võõras mees, kes püüab jõuda selgusele oma päritolus, kuid kistakse kaasa sotsiaalsete suhete pöörisesse.
Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Kunstnikud Mihkel Ehala ((lava), Liisa Soolepp (kostüüm) ja Karel Kansvein (valgus). Mustkunstinumbrite lahendusi on konsulteerinud Erich Udras.

Neitsi kohtumõistjaks sai siga
Üllar Saaremäe lavastas Birgitta festivalil Jeanne d'Arci loo, mida mängiti läinud reedel ja laupäeval. Paul Claudeli tekstil põhinev Arthur Honeggeri dramaatiline oratoorium "Jeanne d'Arc tuleriidal" ei jutusta kronoloogiliselt ümber Jeanne'i (Mirtel Pohla) elulugu. Vormilt modernistlik, sisult sümbolistlik ja allegooriline. Jeanne'i saatuse üle otsustab kaardimäng, tema kohtu-mõistjaks on siga, kelle nõuandjaks on lammaste ja eeslite koor - mängulisus, mis toob loo traagika veelgi enam esile.

Chalice laulis end Leigo järvemuusika peaesinejaks
Laupäeva õhtul oli terve Leigo järve äärne täidetud inimestega, kuid õnneks pole festival paisunud nii suureks, et publiku arv muutuks häirivaks. Veel saab muusikat ja loodust nautida nõnda, et kõrvalistuja küünarnukk ei toksi ribidesse, ja kui jalad ära väsivad, siis on piisavalt ruumi, et ennast kas või pikali visata ning jälgida taevas sõudvaid pilvi. Ainsaks segavaks faktoriks on üks Eesti suve firmamärke - kõrvetatava liha lõhn, mis kohe üldse ei sobi kokku näiteks Liisi Koiksoni kaunite paladega.
Laupäevane kontserdiõhtu kandis küll koondnimetust Eesti Leviklassika, ent kolm neljandikku kavast pole siiski veel jõudnud klassikaks saada. Küllap oli nimi ajendatud pigem õhtu viimasest kontserdist, mis on järg 2001. aastal toimunud menukale "Rujaleidjale". Liisi Koikson, Jaan Tätte ja Chalice on aga suure tõenäosusega need, kelle muusika auks korraldatakse aastakümnete pärast samasuguseid kontserte.

Honeyboy mängis bluusiga endalt aastad turjalt
Deltabluusi legend David "Honeyboy" Edwards esines läinud nädalal Tallinnas.
Kunagi selgitas Jüri Rosenfeld bluusi olemust sõnadega "bluus on tool" - bluus on istumiseks, mitte näitamiseks. Nii pididki David "Honeyboy" Edwardsit Tallinnas kuulamas käinud 600 inimesest pettunult lahkuma vaid need paar seltskonnalõvi, kes olid end sinna toonud lootuses näha järjekordset "Bluusivendade" -palagani. 92-aastane Mississippi bluusilegend esines igasugu tsirkuseta, kuid energia ja bravuuriga, mille kõrval mitmed nooremad superstaarid näivad väsinud tudikestena.
"Vanasti oli nii, et õhtul hakkasin mängima, hommikul viie paiku käisin poest napsi juurde toomas ja siis mängisin edasi, aga nüüd tuleb vähe rahulikumalt võtta," tõdeb Edwards ise. Rahulikumalt võtmine tähendab tema puhul nelja kuni kaheksat esinemist nädalas. "No ega ma päris pensionile ka jääda ei kavatse - kui ma noorest peast armastasin pilli mängida, siis nüüd see suisa meeldib mulle!"

Kirev mängitlus võltsprohvetitest
Mart Kolditsa "Proffetis" on sõnalisel osal väike tähendus, kuid mõjuvamaks hetkeks lavastuses sai Eduard Vilde "Prohvet Maltsveti" ettelugemine.
Mart Koldits ütles oma väga huvitavas intervjuus Päevalehele (4.08.2007, küsitleja Tiiu Laks), et teda ei huvita lugeda oma lavastuse kohta in- ja out-tüüpi arvamusi, vaid ta sooviks kuulda assotsiatsioonide reast, mida tema poolt "lavale visatud elemendid" tekitavad inimeste peas. Pärast seda on raske kirjutada retsensiooni, millest tavalugeja soovib ikkagi teada saada "kas meeldis või ei meeldinud". Levinuim hinnang, mida ma "Proffeti" kohta kuulsin nii enne kui ka pärast etendust, kõlas: "Mitte midagi ei saa aru, kuid kogu aeg oli huvitav vaadata." On see nüüd in või out, jäägu igaühe enda otsustada.
Olgu Koldits kiidetud kõigepealt selle eest, et ta erinevalt paljudest teistest lavastajatest kirjutab nii kavalehel kui ka intervjuudes tõepoolest sellest, mida laval näha on, ta ei blufi ega filosofeeri tühja. Tehes magistritööd "mittenarratiivsest teatrist" ja väites, et jälgitav "lugu" spetsiifilist teatrielamust lausa segab või vähemalt kitsendab, on ta ka oma lavastuse rajanud etüüdide ja assotsiatsioonide reale, mis polegi mõeldud üheselt mõistmiseks.

Teismeline Potteri raamatu võltsija pääses süüdistustest
Viimasest Harry Potteri raamatust omapoolse illegaalse tõlke avaldanud teismelise prantslase vastu võimud süüdistusi ei esitanud.
Harry Potteri raamatuid Prantsusmaal levitava kirjastuse Gallimard sõnul saavutati otsus poisi tegevuse suhtes süüdistusi mitte esitada kokkuleppel raamatu autori J. K. Rowlinguga, kirjutab BBC.
Gallimardi pressiesindaja sõnul ei olnud poisi tegevuse motiiviks rahalise tulu teenimine, kuigi kirjastus oli algselt veendunud, et tegemist on organiseeritud kuritegevusega.
Raamatu Harry Potter and the Deathly Hollows ametlik prantsusekeelne esmaesitlus toimub riigis 26 oktoobril.

Elu meie ümber
Viktoriin. Küsimus: "Kes oli 1994. aastal Mart Laari valitsuse minister, kes ütles järgmised kuldsed sõnad..."
Tagareast kostab noore tütarlapse häälega sosistus: "A pane ükskõik milline minister, ma ei tea ühtegi."

Sziget on üks "gögöz-mögöz" pidu
Szigeti reedeses programmis annab tugevalt tooni ska - esinevad veteranid Madness ja Skatalities, kes lähevad teismelistele isegi paremini peale kui poptäht Pink.
Teadjad räägivad: "Tänavu on festival viimast korda saarel." Vanad szigetlased lohutavad, et neid jutte räägitakse kogu aeg. "Sel aastal on jutud tõsisemad," kinnitavad ungari keele oskajad. Ja eestlased Szigetil? Vähemalt Gea ja Kalev hõikavad Chemical Brothersi ajal sinimustvalge lipu all seisvatele Ericule ja Carolinile kõva häälega: "Fašistõ!" Lõbu laialt.
Neljapäevastest suurnimedest osutub Good Bad And The Queen selgeks tõukenumbriks. Kahvatut ning laialivalguvat pseudoviktoriaanlikku kammerlikkust ei suuda päästa ka vana punkar, The Clashist tuntud bassimees Paul Simonon. Tõmbenumbri ehk Chemical Brothersi meeste ja masinate koostöö toimib seevastu nii veatult, et ka platsi tagaservas, kus õllesabad tavaliselt tähelepanu hajutama kipuvad, käib tants.

Korvpall: Eesti võitis Makedooniat
Eesti võitis EM lisavalikturniiril täna Makedooniat 72: 66.
Eesti on EM-võistluste lisavalikturniiri alustanud kahe võiduga, kirjutab Sportnet. Esmaspäeval saadi Saku Suurhalli rohkearvulise publiku ees 72: 66 jagu Makedooniast.
Kolmanda veerandi alguses lubati 45: 29 eduseisus külalistel teha nelja minutiga 15: 0 vahespurt. Makedoonlased said oma kaugvisete sihiku küll paika, kuid ette nad enam kordagi ei pääsenud.
Viimasel neljal minutil kaheksa silma visanud ja 17 punktiga võitjate resultatiivseimaks kerkinud Martin Müürsepp pidas võidu aluseks ühtlast koosseisu. Kõik kümme mänguaega saanud eestlast viskasid vähemalt kolm punkti.

Piiroja jääb Norrasse
2006. aasta Eesti parim jalgpallur Raio Piiroja pikendas lepingut oma praeguse koduklubiga nelja aasta võrra.
Eesti koondise keskkaitsja siirdus Norra meeskonda 2004. aastal ning aitas mullu klubi maa karikavõitjaks.
"Olen Fredrikstadis mänginud kolm hooaega ja need on olnud nii mulle kui klubile fantastilised aastad," vahendas TV Sport Piiroja sõnu klubi telekanali FFK-TV-le.
Sel suvel Inglismaale siirdumise mõtteid mõlgutanud ning Watfordi huviorbiidis olnud keskkaitsja sõnul ei olnud otsuse langetamine väga raske.

Kais ja Vesik säilitasid olümpiareitingus 13. koha
Eesti rannavolle esipaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik säilitasid vaatamata viimastele tulemustele olümpiareitingus 13. koha ja peaksid sellega Pekingi mängudele pääsema.
Kristjan Kais ja Rivo Vesik ei teinud lõppenud nädaslavahetusel kaasa Kristiansandi MK-etapil ja seitsmenda koha eest EM-võistluste etapil Hollandis olümpiareitingu punkte ei lisandunud, kirjutab Sportnet. Siiski ei pidanud Eesti rannavolle esipaar Pekingi olümpiale viivas pingereas kohti loovutama ja endiselt asutakse 2460 punktiga 15. kohal. Eestlastest on eespool neli Brasiilia duot, et aga igast riigist pääseb olümpiale vaid kaks paari, siis sisuliselt hoiavad Kais ja Vesik 13. kohta.
Pekingi edetabeli tipus kindlustasid veelgi kohta Emanuel - Ricardo, kes võidutsesid Kristiansandis ja nii on brasiillastel koos 5060 silma. Teisel kohal jätkavad nende kaasmaalased Araujo - Magalhães, kes jäävad maha 480 punktiga.

Haapsalus kihutati üle 300 km/h
Nädalavahetusel toimunud üritusel AC Mile 2007 saavutasid kaks autot ühe miili pikkusel distantsil kiiruse üle 300 km/h.
Võitlus Maksim Zolotarjovile kuuluva ligi 1000-hobujõulise Toyota Supra ja Viljar Mäesepale kuuluva Nissan 300ZX-i vahel kujunes äärmiselt tasavägiseks. Alla pidi vanduma siiski Nissan, kuna kiirusel 311 km/h jõudis auto mootor pööretepiirajani. Maksim Zolotarjov jõudis kiiruseni 312 km/h, lüües ülekaalukalt senist enda nimel olevat Eesti rekordit (298 km/h).
Eesti Audi Klubi korraldatud üritusel osales 77 autot. Esmakordselt oli ametlikule võistlusele tippkiirust mõõtma tulnud ka eksklusiivne Itaalia sportauto Ferrari 612 Scaglietti, mis saavutas distantsil kiiruse 269 km/h.
Audidest oli kiireim soomlase Juhani Kautto juhitud Audi RS6. Lisaks juba tehases paigaldatud kahele turbole ka nitroülelaadimist kasutava Audi kiiruseks mõõdeti neliveolise automaatkastiga auto kohta hämmastavad 298 km/h.

Baskini anekdoodid
Pessimist ja optimist:
"Pagana pihta! Päevad lendavad nii, et ei jõua aevastadagi!" ütleb pessimist.
"Ohoo! Jälle palgapäev!" ütleb optimist.
"Issi, mis asi on filiaal?" küsib väike poiss.
"No vaata. Sul on pissipott?"
"On küll."
"Sinu pott on WC filiaal!"
Surmanuhtluse täideviimine Ameerika osariigi vanglas. Mees istub juba elektritoolil.
Vangla direktor: "Teie viimane soov?"
Surmamõistetu: "Hoidke, palun, mu kätt. Ma kardan!"
Mees saabub komandeeringust. Astub korterisse ja vana harjumuse kohaselt avab kapiukse. Seal istub alasti mees.

JÄRJEJUTT (18): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Ometi lõõmas härra Norrelli igavas südamekeses auahne kavatsus Inglismaal võlukunst taas ausse tõsta - auahnus, mis oleks rahuldanud isegi härra Honeyfooti - ning just selle kaua edasi lükatud kavatsuse täideviimiseks pidas härra Norrell vajalikuks nüüd Londonisse minna.
Childermass kinnitas talle, et aeg on soodus, ja Childermass oli maailma asjadega kursis. Childermass teadis, mis mänge lapsed tänavanurgal mängisid - mänge, mis kõikidel teistel täiskasvanutel olid ammu meelest läinud. Childermass teadis, millest mõtlesid vanakesed kamina ääres istudes, kuigi keegi polnud aastate viisi nende mõtete vastu huvi tundnud. Childermass teadis, mida kuulevad noored mehed trummipõrinas ja pasunahelides, mis sunnivad neid kodust lahkuma ja sõduriks hakkama - samuti oli ta teadlik näpuotsaga antud auhiilgusest ja kamalutäiest viletsusest, mis neid ees ootas. Childermass võis vaadata tänaval väärikat advokaati ja öelda, mida ta tagataskus varjab. Kõik need teadmised panid Childermassi muhelema, vahel ajas mõni asi teda lausa valjusti naerma, ja miski ei pälvinud temalt kröömikestki kaastunnet.

David Walker: Playboy fännide seas on ka feministe
David Walker on Playboy rahvusvaheliste väljaannete eest vastutava agentuuri asepresident.
11 aastat Playboys töötanud Walker on oma karjääri jooksul aidanud kaasa kümne kohaliku Playboy sünnile. Mõni neist on ilmumise ka lõpetanud, näiteks Norras, kui kirjastaja läks pankrotti, mõnda on taaselustatud. Kokku on koos tulevase eestikeelse väljaandega mitte-ingliskeelseid Playboy ajakirju 24, koos USA oma ehk selle kõige esimesega 25. "Igas riigis on Playboy ajakiri erinev, vastavalt sellele, milline on kohalik kultuur," räägib Walker. Eesti Playboy on muide esimene Baltikumis ning Põhjamaades. Lähim naaber on Venemaa, kus venekeelne Playboy on enam kui kümme aastat ilmunud.
Kõrvalseisjale tundub, et ajakirjade läbiv teema on üks - võimalikult napis rõivais naine. "Muidugi on meil kauneid pildiseeriaid, aga mehi ei huvita ainult paljad naised, nad tahavad rohkemat," ei jää Walker nõusse Playboyst levinud arusaamaga. 54 aastat ilmunud meesteajakirja kontseptsioon on Walkeri sõnul just mitmekesisus, mehe maailma kajastamine selle kõige laiemas mõistes, ja sinna kuuluvad ka naised.

BBC promenaadifestival raadios
Klassikaraadio vahendab 13.-24. augustini iga päev BBC Promsi kontserte. Promenaadifestival ehk BBC Proms on Euroopa suurim ja vanim klassikalise muusika festival. Festivali kavas on sada kontserti, esiettekandele tuleb mitukümmend uudisteost. Mitme kontserdiga tähistatakse Edvard Elgari 150. sünni-aastapäeva. Promsil osalevad maailmakuulsad orkestrid ning interpreedid. Eesti muusikast esitatakse Arvo Pärdi teos "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", 13. augustil dirigeerib Frankfurdi sümfooniaorkestrit Paavo Järvi. Otseülekandes Klassikaraadios kuuleb esmaspäevaseid kammerkontserte Cadogan Hallist ja festivali lõppkontserti.

Sel nädalal kuuleb Lembit Laurit
Vikerraadio kordab sel nädalal arhiivimaterjali legendaarse Lembit Lauriga saatesarjas "Kirjutamata memuaare", kus Lauri rääkis Tallinnas kultuskohviku rajanud Nikolai Kultasega. Vestlused olid esmakordselt eetris 1988. aastal. Kultas meenutab saadetes oma lapsepõlve, õpiaastaid ja äritegevuse algust ning teeninduskultuuri Eesti Vabariigis. Juttu tuleb sõja-aastatest, Kultase kohviku natsionaliseerimisest, küüditamisest, vangi-põlvest Vorkuta ja Uhta vangilaagrites ning naasmisest kodumaale 1960. aastal. "Kirjutamata memuaare" Nikolai Kultasega saab Vikerraadios kuulata esmas-päevast laupäevani kell 14.05, kordused on kell 19.05.

Spordivõistlus reklaamib ka linna
Inimeste huvi rahvusvaheliste spordiürituste vastu aina kasvab. Head näited on suusatamise maailmakarikasarja etapp ja Suverull, samuti kergejõustikuvõistlused.
Kergejõustikuvõistlus Tallinn 2007 jätkab üle kümne aasta tagasi alanud Kalevipoja mängude traditsiooni. Sellest on kujunenud Tallinna esindusüritus, aga igal aastal on erinev sponsorite, publiku ja meedia huvi, mis suuresti sõltub võistluste tasemest. Et traditsiooni ja kindlat taset hoida, oleks vaja kohaliku omavalitsuse või riigi toetust.
Kui viimati Talence'is võistlesin, toonitas Prantsusmaa väikelinna meer, et Talence'i tuntakse just tänu rahvusvahelisele mitmevõistlusele. Kui linnas peetakse traditsioonilist üritust, saab kohalik omavalitsus välja töötada kindla toote, mis seostub selle paigaga. Nagu näiteks on Otepääl suusavõistlus.
Mingil ajal olin ise veidi Tallinna võistluse vastu, sest selle eelarve paisus suureks. Leidsin, et pigem võiks sinna antavat raha kasutada sportlaste ettevalmistuseks. Kuid nüüd olen meelt muutnud. Kui sportlasel on käed ja jalad terved ning ta tahab paremaks saada, pole tal keeruline treeningulaagris käimiseks toetajaid leida.

Tartu Maag Tammeka üllatas Narva Transi
Eesti jalgpallimeistrivõistluste 23. vooru suurima üllatuse vormistas Tartu Maag Tammeka, kes võitis kodus 2: 1 Narva Transi.
Tähtis võit narvalaste üle saavutati tänu Kristjan Tiiriku ja Sergei Starovoitovi pommlöökidele vastavalt 14. ja 67. minutil. Transi ainsa värava eest hoolitses normaalaja üleminutil Dmitri Lipartov.
Teistes kohtumistes võitis FC Flora 4: 0 Lasnamäe Ajaxit, Tallinna Levadia oli sama tulemusega parem FC Kuressaarest, FC TVMK alistas Pärnu Vapruse 5: 0 ning Tallinna Kalev viigistas Viljandi Tulevikuga 1: 1.
1. FC Levadia 22 18 3 1 74: 10 57
2. FC TVMK 23 16 4 3 78: 17 52

Kaisa Pajusalu ja Jevgenia Rõndina sõudsid medalilainel
Sõudjad Kaisa Pajusalu ja narvalanna Jevgenia Rõndina teenisid juunioride maailmameistrivõistlustel Pekingis paarisaerulisel kahepaadil hõbemedali.
Mullu noorte MM-il kulla saanud pärnulanna Pajusalu ja narvalanna Rõndina paat ei liikunud 2008. aasta Pekingi olümpiamängude võistluspaigal Shunyi kanalil eelsõidus nobedalt. Kuid iga etteastega neidude klapp paranes ja poolfinaali kolmas aeg näitas nende võimekust.
Tapvast palavusest hoolimata liikusid Pajusalu ja Rõndina finaalsõidus liidrite rütmis. Nad kasutasid ära poolfinaalis teist aega näidanud sakslannade Julia Lapke ja Carina Bari nõrkuse ning alistusid vaid hiinlannadele Rui Xule ja Yangyang Zhangile, kes on jõudnud tänavu ka täiskasvanute MK-etapil kuue parema hulka.
"Meil oli vastas 26 paati ja mitmedki neist teevad ilma ka täiskasvanute hulgas. Seetõttu olen tulemusega äärmiselt rahul," ütles Pajusalu sõudeliidu vahendusel.

Grete Šadeiko unistab võitjana Eesti lipu lehvitamisest
Kergejõustiku tähtlaps Grete Šadeiko tahab kogeda maailmameistri tiitli võitmise tunnet ja lehvitada staadionil Eesti lippu.
14-aastane Grete püstitas suve hakul "TV 10 olümpiastardi" mitmevõistluse tippsumma ja kaugushüppe rekordi 5.75, jättes seljataha mitmed tuntud kergejõustiklased, nagu Anu Kaljurand ja Silva Oja.
Grete ema Deivi Šadeiko-Jäärats hüppas samaealisena 5.42 ja vanem õde Grit 5.33. Tema isa, Jaanus Šadeiko jooksis 100 m ajaga 10,8, vanaema Aili Mägi-Jääratsi tipptulemusteks jäid 100 m jooksus 12,0 ja 200 m jooksus 25,0.
Grete ei tähtsusta esivanematelt päritud geene üle. "Kui ma trennis ei käiks, poleks mu tulemused kindlasti nii head," lausus kergejõustikuklubis Järvala Leonhard Soomi käe all harjutav neiu.
Fänniks vanavanemad

AjaPeegel: Vigastatud ratsahobune söödi ära
1953. aasta kevadtalvel suri Nõukogude impeeriumi hirmuvalitseja, Kaukaasia päritolu Jossif Stalin. Lõppes vaikiv ajastu, avalikustati süsteemi kuritegusid ja anekdootide rääkimine polnud enam karistatav.
40 aastat tagasi ratsutamisvõistlustel viibides kuulsin kummalist lugu, et kellegi ratsahobune oli Venemaal ära söödud, mitte varastatud. Mõtlesin, et tegu on anekdoodiga. Seda seika kinnitas aga tänavu ratsaspordiveteran Jüri Villemson.
Eesti kolmevõistlejad valmistusid 1959. aasta suvel Moskva lähistel rahvaste spartakiaadiks. Kuuekordne Eesti meister Eduard Erkman kukkus maastikusõidutreeningul koos hobusega. Ratsu murdis jalaluu ja ta mõisteti "mahakandmisele". Sel ajal suksude jalaluid veel ei lapitud. Õnnetusest kuulnud kohalik tatari kogukond palus hobuseliha endale söögiks. Nende pidu kestis mitu päeva.

Oo hetk, viibi veel
26. augustil möödub 37 aastat Eesti korvpallimeeskonna ajaloolisest võidust 88: 82 USA üliõpilaskoondise üle, mis vapustas tuhandeid poolehoidjaid.
Mäletan, kuidas ema mulle sel augustikuu päeval lasteaeda varem järele tuli ning Kalevi spordihalli viis. Nii palju rahvast pole Eesti spordi pühamus varem ega hiljem olnud.
Kehakultuur kirjutas: "Veel üks meeldejääv lehekülg on kirjutatud Maarjamaa korvpalliannaalidesse. Lõikuskuu lõpupoole Tallinnas toimunud rahvusvahelise turniiri raames peetud kohtumine Eesti-USA võideti 88: 82. Spordis on mitmesuguseid kohtumisi: huvitavaid ja ebahuvitavaid, tähtsaid ja vähem tähtsaid. Ent Eesti-USA mäng ei kao aastate hämarusse, seda võitu meenutatakse ikka uuesti."
Hall oli rahvast pungil
Võidumängu üks peategelasi Aleksei Tammiste meenutas: "Tee, mis tahad, see on ju ainuke võit, mis me ameeriklaste üle oleme saanud. Ei ole midagi teha. Nad olid ju esimest korda üldse Balti riikides. Just enne seda oli Kalevi spordihallis olnud tsirkus ja tenniseväljakute peal olevad tribüünid jäid meie mängudeks üles. Veel mäletan, et paljud tulihingelised korvpallisõbrad ei pääsenud sellegipoolest halli, kuna palju pileteid jagati Vene tehastele."

Dementjev tegi endale pulma-, Korosteljova vennale sünnipäevakingi
Nii meeste kui ka naiste konkurentsis Suverulli valitsenud Venemaa suusatajad tahavad domineerida ka talvistel võistlusradadel.
Laupäevahommikuse 15 km vabatehnikasõidu parima ajaga võidule teed sillutanud suusavahetusega sõidu olümpiavõitja Jevgeni Dementjev ei lasknud õhtul 20 km klassikadistantsil jälitajaid kordagi ohtlikult kannule. Hantõ-Mansiiskist pärit 24-aastane mees teenis peaauhinna, teemantidega kuldsed mansetinööbid, mis kuluvad talle ära juba eelolevaks laupäevaks planeeritud pulmapeol.
"Praegu on naisevõtuks sobiv aeg - hooajaeelne ettevalmistus pole nii pingeline kui tiitlivõistluste eel," rääkis meditsiinitudengiga abielluv Dementjev, kes loodab Venemaa suusatajate edu jätkumisele ka oktoobri lõpus startivas maailmakarikasarjas. "Oleme sellest hoolimata tugevasti harjutanud. Eriti palju on jõutreeninguid, millest arvame talvel kasu lõikavat."

Andrus Veerpalu ootab endale mantlipärijaid
Andrus Veerpalu oli sunnitud tänavust Suverulli pealt vaatama. Samuti hoidis teda raja kõrval kohustus süüdata võistluste tuli ning riputada võitjatele medaleid kaela.
Tulevikust rääkimist peab Veerpalu tundlikuks teemaks. "Ei tahaks ennustada, millal tulen rajale tagasi," ütles kahekordne olümpiavõitja. Praegu tegeleb Veerpalu vormi hoidmisega - teeb kergemaid harjutusi, et põlv ei jääks nõrgaks. Ujub, sõuab ja rassib jõusaalis. "Teen jalale spetsiaalseid harjutusi, muidu vajuks hoopis ära," lausus ta.
Muuseas demonstreeris Veerpalu ajakirjanikele, kui palju Eesti "rahvuslik põlv" paindub. Pealtnäha paistis jalg korras, ent suusamees, kes on treeningutel läbinud ligi paarsada tuhat kilomeetrit, teab mõistagi täpselt, kui kerge on harjutada ja võistelda täiesti tervena.

Ärgem Rehemaalt põhjendamatult palju lootkem! 
Aivar Rehemaa senine hooajaeelne ettevalmistus on sujunud väga hästi. Ta näitas Suverullil kolmandaks tulles ja Venemaa ässadega vapralt võideldes, et talveks on potentsiaali.
Olen näinud venelasi kaks nädalat Otepääl harjutamas - Jevgeni Dementjev ja Aleksandr Legkov on praegu lausa ekstraklassi mehed ning Vassili Rotšev väga heast klassist -, kuid talvel pole neil kindlasti enam nii lihtne samamoodi domineerida. Mis puutub veel eelseisvasse hooaega, siis oleks muidugi halb, kui hakkaksime nüüd Aivar Rehemaa õlule põhjendamatult suuri lootusi asetama. Näiteks mina loodan, et ta suudab talvel maailmakarikasarja etappidel sõita stabiilselt 30 ning heal päeval 20 parema hulka.

Frode Estil: suusatan lõbu pärast edasi
Norralane Frode Estil (35) hakkab tippsuusatamises otsi kokku tõmbama. Tuleval hooajal stardib Suverullil 13. koha pälvinud Andrus Veerpalu ja Jaak Mae igirivaal Worldloppeti sarjas.
Olete siiani Jaak Maega suured sõbrad?
Ei. Oleme vaenlased.
Tõesti?
Ei, tegin lihtsalt nalja. Muidugi oleme sõbrad!
Külastasite teda ka nüüd?
Mulle meeldib alati tema juures käia, kuigi seekord Jaagule külla ei jõudnud. Suverull meeldib mulle ka. Suurepärane publik, väga hea võistlus.
Mida kavandate eelolevaks hooajaks? Kas lähete Worldloppetit võitma?
Ei usu. Arvan, et ma ei ole piisavalt tugev. Osalen rohkem lõbu pärast. Ma ei treeni enam nii palju, kui MK-sarjast osa võttes treenisin. Kuid ootan põnevusega võistlusi ülipikamaasuusatamise ässadega.

Suverulli kolmas koht ei tõstnud Vene ässa dega sitkelt võidelnud Rehemaad lendu
Suverullil kolmanda kohaga Eesti suusatajate au päästnud Aivar Rehemaa loodab pärast paigalseisuaastaid hakata eeloleval talihooajal maailma tippudele senisest tugevamini konkurentsi pakkuma.
Venelaste kolmikvõidu nurjamisega pani 2002. aasta juunioride maailmameister Otepää rullsuusaraja veerde kogunenud ligi neli tuhat pealtvaatajat innustunult rõkkama. Ta kinnitas suurkujude Jevgeni Dementjevi ja Vassili Rotševi kõrval pjedestaalile pääsemisega, et maikuus hoogustunud koostöö täditütre Kristina *miguni treenerist isa Anatoliga on andmas tulemust.
"Suvine harjutamine on sujunud plaanipäraselt, olen saanud korralikult tööd teha," ütles 24-aastane Rehemaa. "Aga ega ma nüüd lendu tõuse! Annan endale aru: talvel on suuskadel veel pikk tee minna, et sõita ka lumel nii võimsalt nagu näiteks venelane Aleksandr Legkov."
2005. aasta sprindi maailmameistri Rotševi ja läinud talvel Tour de Skil teise koha pälvinud Legkovi seltsis 20 km klassikasõidus liidrit, Torino olümpiavõitjat Jevgeni Dementjevit püüdma tõtanud Rehemaa suutis 30-kraadises leitsakus lõpuni idanaabrite tempot hoida.

Gerd Kanter näitas Helsingborgis taas tippvormi
Gerd Kanter heitis esimese mehena hooajal kuuendat korda üle 70 meetri, saades Rootsis Helsingborgis parimal katsel 70.16.
"Enne MM-i ei saanud alla 70-meetrise heitega leppida," ütles 72.02-ga maailma edetabelit juhtiv Kanter. "Tahtsin end enne Osakasse sõitu korra kontrollida. Seeria keskmine tulemus võinuks küll tulla üle 68 meetri, aga jäi meetri võrra väiksemaks." Eesti rekordimees heitis veel 67.88, 67.46, 67.42 ja 65.92, üks katse ebaõnnestus.
Kümmekond päeva Helsingborgis treeninud Kanter pidi koormuse valikul olema ettevaatlik, sest külmetas enne seda jahedal ja tuulisel päeval ning kerge haigusevimm ei andnud alla.
"Ilmselt mõjus pikk ja tihe võistlusseeria, tekkis väike kurnatus ja organismi vastupanuvõime nõrgenes," otsis Kanter tagasilöögi põhjust. "Tundub, et sain siiski vimmast jagu, kõik näitajad on sama head kui enne."

Märt Israel võitis universiaadil pronksmedali
Ülemaailmsetel üliõpilaste spordimängudel Bangkokis kaitses Eesti au väärikalt kettaheitja Märt Israel, kes sai tulemusega 60.32 pronksmedali.
63-meetrist kettakaart sihtinud Israel ütles Eesti Televisoonile, et andis kullavõimaluse käest. "Rahule ei saanud jääda, sest mul oli võimalus ka võita," lausus tänavu 63.64 heitnud 23-aastane kergejõustiklane, kes osaleb ka Osaka MM-il.
Esikoha pälvis austerlane Gerhard Mauer 61.55-ga, hõbeda teenis koos Gerd Kanteriga harjutav egiptlane Omar El Ghazaly 60.89-ga.
Teistest kergejõustiklastest esines paremini odaviskaja Risto Mätas, kellele andis hooaja tippmark 77.29 kuuenda koha. Võitis lätlane Vadims Vassilevskis 83.92-ga, järgnesid poolakas Igor Janik 82.28 ja lätlane Ainars Kovals 82.23-ga. Maris Mägi sai 400 m jooksus ajaga 54,21 kaheksanda ja Tiidrek Nurme 5000 m jooksus ajaga 14.23, 50 kümnenda koha. Gerri Pärson hüppas kaugust 7.53, mis oli 12. tulemus.

Martin Padar kogus Saksamaal väärt võite
Judo maailmameistrivõistlusteks valmistuv Martin Padar krooniti Braunschweigis Saksamaa lahtiste meistrivõistluste võitjaks.
28-aastane Padar alistas raskekaalu esikohakohtumises ungarlase Barna Bori, võidu tagasid wazaari ja ippon.
"Turniiri võitmine kuu aega enne MM-i mõjus mõistagi hästi," lausus Saksamaale harjutama jääv Padar. "Matil tundsin, et olen iga rakuga maadluseks valmis. Võiks juba öelda: "Raske õppustel, kerge lahingus." Aga ei taha ära sõnuda."
Kõige magusama võidu teenis Padar seni talle alistamatuks jäänud venelase Aleksandr Mihhailini üle teises ringis.
"Seitse ja pool minutit oli puhast maadlusaega, siis õnnestus mul lisaajal vasturünnakuga wazaari saada," kirjeldas Eesti judoka matši.

Marko Asmeri tööandja David Hayle: nüüd ma olen õnnelik! 
Hitech Racingu vormelitiimi
juht David Hayle ütles, et Briti vormel-3 sarja liider Marko Asmer on vormel-1 klassi pürgijate
nimekirja eesotsas.
Võite vist öelda, et oli kordaläinud nädalavahetus?
Ütlesin laupäeval, et tahame kahte esimest stardipositsiooni, kaht esikohta ja kaht kiireimat ringi. Saime need kõik. Nüüd ma olen õnnelik.
Olite pärast eelmist etappi Belgias Spas suhteliselt endast väljas. Kas te ei kartnud, et see võib Markole tänaste (eilsete - toim) sõitude eel pingeid lisada?
Ma tõesti vihkan kaotamist, aga ei näita sõitjatele välja, kui ma olen vihane. Kui me kaotame, siis on see minu isiklik probleem. Sõitjate ees püüan alati olla positiivne, neid julgustada.

Asmer hoiab ühe käega juba võidukarikast kinni
Marko Asmeri ülivõimas võit Inglismaal Silverstone'i ringrajal kinnistas veelgi Eesti vormelistaari liidrikohta Briti vormel-3 sarjas.
Lõpetanud päeva teise sõidu 6,7 sekundit enne sakslast Maro Engelit, hüppas Asmer vormelist välja, otse Hitech Racingu tiimi bossi David Hayle'i kaenla alla. Sel ajal, kui eestlane pjedestaalil Engelit ja kolmandaks jäänud britti Greg Manselli šampanjadušiga kostitas, vahetas Hayle sooja käepigistuse ja õnnitlused noore inglase eksmaailmameistrist isa Nigel Manselliga.
"Kõik läks tipp-topp, sain stardist hästi minema, iga ringiga kasvatasin edumaad," lausus Asmer. Liidri tempot ei pidurdanud sõidu lõpus eriti ka ringiga maha jäänud sõitjad, keda üksmeelselt kirusid nii Engel kui ka Mansell.
Ka päeva esimeses sõidus kihutas parimalt stardikohalt alustanud Asmer kogu aja kindlalt Engelist ja soomlasest Atte Mustonenist eespool.

Korvpallikoondis ihkab publikut vaimustada
Eesti korvpallurid tahavad täna pingutada rahvast tulvil tribüünide ees mängus Makedooniaga rohkem kui sada protsenti.
Eesti koondise teine vastane Euroopa meistrivõistluste lisavalikturniiril Makedoonia on kindlasti tugevam kui Rootsi, kellest Tiit Soku hoolealuste jaks 57: 50 üle käis. Külalismeeskonna täht Vrbica Stefanov ja Vlado Iliev mängisid kevadel Itaalia liiga finaalis, esimene teenis Siena Montepaschiga kulla ja teine Bologna Virtusega hõbeda.
"Nad on endise korvpalli suurriigi Jugoslaavia esindajad, kes on korvpalliteadmisi saanud lapsepõlvest saadik, rootslastel see puudus," hindas Eesti koondise abitreener Üllar Kerde Makedoonia tugevust.
Võit Rootsi üle tõstis Eesti meeskonna EM-i finaalturniirile pürgiva Makedoonia peamiseks esikoharivaaliks. Külaliste peatreener Jovica Arsic, kes töötas 2002. aastal MM-kulla pälvinud Jugoslaavia koondise abitreenerina, ütles kodumaa meediale, et nad peavad valmistuma eestlaste agressiivsust maha suruma.

MARKO MIHKELSON: tapmine svastika märgi all - Venemaal
Ajal, mil Venemaa esitab päevast päeva alusetuid ja laimavaid süüdistusi Eesti aadressil, justkui siin oleks tegu fašismist nõretava riigiga, võtab võõraviha idanaabri juures üha koletumaid mastaape, kirjutab Marko Mihkelson oma blogis.
Täna hommikul leidsin erinevaid uudiskanaleid lugedes osunduse videole, millel on väidetavalt üles võetud  "Vene Natsionaalsotsialistliku Partei operatsioon kahe Dagestani ja Tadžikistani kolonisaatori arreteerimisest ja hukkamisest".
Videot näinud ajakirjanikud kirjeldavad seda, kui üht jubedamat ülesvõtet, mille kõrval isegi omaaegsed Tšetšeenia videod pidid kahvatuma. Ühel ohvril lõigatakse hõike "Elagu Suur Venemaa" saatel pea otsast, teine lastakse kuklalasuga maha.
Seejuures on veelgi hirmutavam asjaolu, et LiveJournali ühel blogiaadressil avaldatud videole jäetud kommentaarid ülistasid "Suurt Venemaad" ja kiitsid tegu takka.

KALEV KALLO: "Be Late Air" tagasi rahvuslikuks lennukompaniiks
Idees müüariigi käes olevad Estonian Airi aktsiad, ei midagi uut. Esimest korda uuris majandusministeerium Estonian Airi riigiaktsiate müügi otstarbekust põhjalikult valitsuse ülesandel ligi kaks aastat tagasi.
Toona leiti, et müügil pole mõtet ja seda mitmel põhjusel.
Esiteks oli valmimas lennufirma ambitsioonikas äriplaan, mis firma väärtust kindlasti suurendama pidi. Teiseks leiti, et potentsiaalne raha, mille võiks müügist teenida, ei ole nii suur, et müügiga edasi minna. Kolmandaks leiti, et riiklikele huvidele lennundussektoris, millel on omakorda suur mõju riigi kui atraktiivse turismi- ja ärikeskkonna tutvustamisele, aitab paremini kaasa see, kui riik säilitab osaluse, mitte aga ei müü seda. Ning üks nüanss veel - ega SAS, kes on potentsiaalselt kõige tõenäolisem ostja, ei kibelenud end laiendama. Nad väitsid, et kui riik soovib müüa, oleksid nad ostust huvitatud, ise nad aga ostupakkumist teha ei kavatsenud. Oli ja on ju selge, et kui riik evib aktiivset müügisoovi, on teenitav raha oluliselt väiksem kui siis, kui SAS sooviks aktiivselt ise oma osalust firmas suurendada. Kellel janu, sellel jalad.

JAAN KAPLINSKI: Eesti ja Iraak
On ju selgemast selgem, et eestlased ei ole missioonil mitte sellepärast, et meile läheks väga korda Iraagi vabadus ja säälsete inimeste saatus. Meie poisid saadeti sinna (kuigi õnneks mitte vastu nende tahtmist) selleks, et kindlustada Eesti riigile USA toetus, et tugevdada suhteid superriigiga: seda peeti ja peetakse meie julgeoleku tugevaks garantiiks. Julgeoleku põhiohuna nähakse muidugi Venemaa soovi saada Baltikum tagasi oma mõjusfääri.
See tähendab tegelikult, et Iraagis endas toimuv ei ole Eesti poliitilise eliidi seisukohalt oluline. Oluline on see, et USA peaks Eestit oma liitlaseks ja ei jätaks hätta. Mis ei sõltu niipalju sellest, kas Iraagis pääsevad võimule sunniidid või šiiidid, kas sääl kujuneb välja demokraatia või teokraatia. See jääb USA, Iisraeli ja teiste Lähis-Ida riikide probleemiks. Nii ei ole meie poliitikute meelest ka eriti oluline, kui kaua sõda Iraagis kestab. Ilmselt ollakse valmis Eesti "piiratud kontingenti" pidama sääl nii kaua, kui Washington veel jaksab ja soovib oma missiooni jätkata. Kui Washingtonis leitakse, et missioon tuleb lõpetada, otsustab ka Tallinn oma poisid koju kutsuda. Lootes, et nii on kindlustatud see, mida poliitikud nimetavad liitlassuheteks, politoloogid pigem kliendisuheteks.

RAIN KOOLI: Viinaralli kiiruskatsed Rannamõisa teel
Õhtu on augustine. See tähendab, et sume. Päevane kuumus on hääbuva hingusena tunda, aga teeäärse reklaamisildiga 2,6 -hektariliselt põllumaalt imbub autosse läheneva sügise alatoon.
Hetk hiljem imbub autosse hoopis kõikvõimalike kalatoodete lõhnadest moodustunud bukett. Pole mingi ime, sest pood, mille ees peatub üks auto teise järel, kannab ühemõttelist nime Kala +.
Siiski ei ole see kalahõng, mis sunnib autost väljujat paar korda silmi hõõruma, vaid üllatus: kell kolmveerand kümme lookleb kaupluse ukse taga järjekord.
Järjekorda valitseb poekitlis naisterahvas, kes oma kätt põigiti uksel hoiab. Sisse saab siis, kui piisavalt rahvast välja on tulnud. Viiekaupa.
"Laske sisse, me oleme kohalikud. Ausõna, me tahame ainult piima ja juustu osta!" püüab noorteseltskond naljaga pooleks "ööklubi" reeglitest tulutult mööda hiilida.

Võõra omaks saamisest
Professor Marju Lauristini arvates (EPL 11.8.) on eestlastel "juurdunud sügav umbusk venekeelse elanikkonna osalemise vastu Eesti majanduses ja poliitikas". Nii väita, ilma loeteluta venekeelsetele ettevõtjatele kehtestatud takistustest, ning selgitada, et Eesti Vabariigi kodanikud ei saa päritolu tõttu Eesti poliitikas osaleda, on kohatu.
"Selmet otsida endale liitlasi venelaste Eesti-meelse osa näol, on kogu venekeelset elanikkonda harjutud umbusaldama kui ühtset, eestlastele kultuuriliselt ja poliitiliselt võõrast ja vastanduvat massi" on küüniline väide, kui teame, et väga pika aja vältel on kümneid kordi tuldud Peipsi tagant meie maad ja rahvast hävitama. Seega pole eestlastel kunagi olnud võimalik venelasi kultuuriliselt ja poliitiliselt meile omaseks rahvuseks pidada. Teame ka, et mitte ükski "potentsiaalne liitlane" pole Vene okupatsioonist vabanenud Eestis üritanud avalikult tunnistada, et siia tuldi, nii nagu alati varemgi, Eesti riiki ja rahvast hävitama. Suuremeelselt pole Eesti riik siinseid vene inimesi süüdistanud N Liidu kuritegudes. Loomulik oleks, kui siinsed venelased ise teeks kõik, mis vaja, et eestlased neid rahvusena enam ei umbusaldaks.

REPLIIK: Vaid üks medalilootus
Augusti lõpus Osakas algaval kergejõustiku MM-il stardib 11 Eesti sportlast. Arv ei ole küll väga väike, ent alaliidu soov leida 18 väge täis ja tippvormis atleeti oli ilmselgelt ülioptimistlik lootus.
Vigatustega on mängust väljas parimad naiskergejõustiklased Ksenija Balta ja Kaire Leibak, lisaks mitmevõistlejad. Noorte maailmameister Marek Niit on suve alguse kiiruse minetanud, Andrus Värnik on tippvormist kaugel, stabiilne medalilootus Aleksander Tammert jahib kohta esikuuikus. Nii on meile tavapärase kolme-nelja medalilootuse asemel alles jäänud vaid üks Gerd Kanter. Inimlikult on kõik vigastuse üksikjuhtumid justkui arusaadavad, ent üldiselt tekib ikkagi küsimus, kas ja kus on tehtud vigu?

JUHTKIRI: Töökad, kuid õnnetud
Eestlased on pääsenud taas ühe edetabeli etteotsa: üheski teises Euroopa riigis ei rügata nii palju tööd teha kui Eestis. Kui näiteks keskmine prantslane töötab aastas 1568 tundi, siis eestlane 1872 tundi.
Tõsi, kui Eestit võrrelda EL-i uute liikmesriikidega, siis pole kontrast nii suur. See on ka paratamatu: kui uued liikmesmaad tahavad vanadele järele jõuda, siis tulebki rohkem töötada. Rolli mängib ka kiire majanduskasvuga kaasnev tööjõunappus.
Ehkki usinust peetakse heaks omaduseks, pole eestlaste esikoht töörügamise edetabelis miski, mille üle üksnes uhke olla. Esiteks annab see tunnistust sellest, et meie majandus tugineb ikka veel tööjõumahukal ja väikese lisandväärtusega tootmisel. Eestlaste tööviljakus jääb näiteks prantslastele alla - ja see ei pruugi tähendada, et meie töötajad oleksid laisemad. Mida arenenum on ettevõtetes kasutatav tehnoloogia, seda rohkem lisandväärtust on võimalik toota - ning statistiliselt on seda kõrgem ka tööviljakus.

Viljandimaa kanalas teostati viimane desinfektsioon
Viljandimaal Abja-Paluojas OÜ Abja Muna kanafarmis teostati viimane desinfektsioon, peale mida jäävad 21 päevaks ohustatud tsoonis kehtima kitsendused ning inimeste liikumine on piiratud.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda kinnitas, et 21 päeva jooskul kontrollivad kanafarmis piirangute täitmist ja olukorda Viljandimaa veterinaarkeskuse töötajad ja piirkonda teenindavad volitatud vereinaararstid, edastavad Aktuaalse kaamera uudised.
Kalda hinnangul on üsna tõenoline, et septembri alguses saab samas kanalas kanakasvatust jätkata.
VTA peab läbirääkimisi Venemaa ja Ukrainaga, kes keelustasid Abja Muna kanafarmis diagnoositud Newcastle'i tõve tõttu linnuliha sisseveo Eestist.

Tarbijakaitse: Tallinki laeval rikutakse suitsetamiskeeldu
Tarbijakaitse käis täna Tallinki lipulaeval Galaxy uurima suitsetamiskeelu järgimist ja leidis, et Tallink on seadusi rikkunud.
Ajakirjandus tõstatas probleemi juba nädalate eest, mille peale Tarbijakaitse saatis oma esindaja Tallinki laeva pardale uurima, kas seal täidetakse suitsetamisreegleid või mitte, edastavad Seitsmesed uudised.
Tarbijakaitse kontrolli hinnangul on laeva pardal asuvates restoranides küll suitsetamine keelatud, kuid see on lubatud piiratud alal Galaxy pardal asuvates baarides ja diskoteekides.
Tarbijakaitse tõlgendab seda suitsetamist keelava seaduse rikkumisena ja lubab Tallinkile teha ettekirjutuse.

Kolm päeva kadunud marjuline leiti üles
Täna pärastlõunal leiti üles kolm päeva Viljandimaal Kolga-Jaani vallas metsas ekselnud eakas naisterahvas, kes oli läinud marjule.
"Otsingulennul olnud kopter märkas naist umbes kell 15.55 ja 16.05 oli naine toimetatud otsingustaapi," ütles Lõuna Politseiprefektuuri pressiesindaja Marge Kohtla Eesti Päevaleht Online'ile.
Naine leiti Kolga-Jaani küla lähedalt, umbes nelja-viie kilomeetri kaugusel kohast, kus ta oli kolm päeva tagasi marjule läinud.
Marge Kohtla kinnitusel oli eakas naisterahvas elu ja tervise juures ja arstiabi ei vajanud.
Tund aega enne marjulise leidmist olid teda kohanud Põltsamaa jõel matkanud kanuusõitjad, kes aitasid abi palunud naise üle jõe.
Matkajad teavitasid sellest kohtumisest ka otsingustaapi ja täna pealelõunal leitigi naine üles.

Moskva-Tallinna rong jäi 8 tundi hiljaks
Venemaal Peterburi ja Moskva vahel oktoobriraudteel toimunud rongiõnnetuse tõttu on häiritud ka Moskva-Tallinna vaheline rongiliiklus
Eile õhtul kell 18.10 Moskvast väljunud rong, mis pidi Tallinnasse jõudma täna hommikul kell 8.27, jäi 8 tundi hiljaks ning saabus alles kell 16.12, ütles AS GoRaili arendusdirektor Jolan Ševtsov Päevaleht Online'ile.
Ševtsovi sõnul peaks Tallinnast kell 17.10 Moskva poole liikuma hakkav rong kohale jõudma olulisemalt kiiremini, sest raudteelõik, millel õnnetus toimus, on juba parandatud. Kõnealusel lõigul võivad küll veel kehtida kiirusepiirangud.
Ševtsov kinnitas ka, et rongiõnnetusest tingitud "ummikud" Tallinn-Peterburi rongiliini ei häirinud.
Eile õhtul toimus Novgrododi lähedal raudteel pommiplahvatus, mille tõttu sõitis rööbastelt maha Moskva-Peterburi vahet sõitnud kiirrong Nevskii Express. Avariis sai vigastada 60 inimest, neist 30 viidi haiglasse.

Tartu alustab Sõpruse ringristmiku rekonstrueerimist
Tartu alustab septembris linna ühe suurima liikluskoormusega Sõpruse ringristmiku rekonstrueerimist, selle läbilaskevõime parandamiseks näeb projekt ette lisasõiduradade väljaehitamise nii pealesõitudele kui ringile.
Tartu linnavalitsus tunnistas tänasel istungil Sõpruse puiestee - Kalda tee - Pikk tänav ristmiku rekonstrueerimise riigihankel edukaks AS Talteri pakkumise maksumusega 31,8 miljonit krooni. Hankele laekus kolm pakkumist, millest AS Talteri oma oli soodsaim.
Ringristmiku läbilaskevõime parandamiseks näeb projekt ette lisasõiduradade väljaehitamise nii pealesõitudele kui ringile. Jalakäijate ülekäigurajad on projekteeritud kolmele harule ning ohutuse suurendamiseks on kõikide radade vahel liiklussaared.
Septembris alustatakse uute parempöörderadade väljaehitamist Sõpruse sillalt Kalda teele suunduvatele harudele. Ehitatakse välja uued bussipeatused ning lähistel asuv Ihaste tee fooriristmik.

Tartu kesklinna lisandub sügiseks ligi 80 parkimiskohta
Tartu alustab kesklinna uue 78-kohalise parkla ehitust, Vabaduse puiestee äärne parkla valmib oktoobri lõpuks.
Tartu linnavalitsus tunnistas tänasel istungil Vabaduse puiestee parkla ehituseks korraldatud riigihankel osalenud viiest pakkumisest edukaimaks AS-i TREF pakkumise maksumusega 5,36 miljonit krooni.
"Kesklinna lisandub uue parkla valmimisel 78 parkimiskohta, mis peaks senist parkimiskitsikust tunduvalt leevendama," ütles linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. "Parklasse on ette nähtud neli kohta ka turismibussidele."
Rekonstrueerimistööde mahus ehitatakse välja ka parklaga külgnevad tänavad. Kõnniteede kate laotakse mosaiik-tüüpi hallist betoonkivist, parkla ja külgnevate tänavate kate tuleb hallist mõisakivist, parkla markeering sinisest äärekivist. Rekonstrueerimistööde mahus ehitatakse välja ka sademevee kanalisatsioon ja valgustus.

Eesti on järgmisel aastal brittide lemmiksihtpunkt
Uuringu kohaselt on Tallinn järgmisel aastal brittidest puhkajate seas kuumim reisisihtpunkt - järgnevad Accra Ghanas ja Porto Portugalis.
Samuti on tipus Rooma, Veneetsia, Bukarest ja teised klassikalised puhkuselinnad, teatas Opodo.co.uk.
Üheks tähtsamaks faktoriks reisisihi valikul on odava lennuühenduse olemasolu, seda eriti Euroopas.

Türisalu pangale ei tule piiret niipea
Igal aastal teeb lummava vaatega Türisalu pangalt autoga allasõites enesetapu mitu inimest. Sel aastal on seal oma elu lõpetanud juba kaks inimest, üks jaanuaris ja teine eile õhtul.
Harku vallavanem Ott Kasuri ütles Päevaleht Online'ile, et vald ei saa enesetappude ärahoidmiseks midagi teha ning et Türisalu looduskaitseala on hoopis Harju keskkonnateenistuse ja ühe eraomaniku omandis. Kasuri sõnul on maanteeametiga jõutud kokkuleppele, et 2008. aastal ehitatakse teeremondi raames Türisalu panka ääristavale teele Alpi põrkepiire.
Maanteeameti kinnitusel paigaldatakse tee äärde 1250 meetri ulatuses puit-teraspiire, mis läheb maksumaksjale maksma ligi 1,5 miljonit. Pangale jääb alles 2 juurdepääsu. Kuna parklad asuvad eramaadel, ei ole parklatele piiret planeeritud.
Vallavanem Kasuri kinnitab, et ainsas seaduslikus parklas on pangaäärele ehitatud paerinnatis, millest autoga lihtsalt üle ei sõida. Tema sõnul põhjustab probleeme pisut eemal paljal paepinnasel paiknev ebaseaduslik parkla, mida ääristavad puutõkked on vandaalide poolt ära lõhutud. Tema sõnul sõitis tänaöine enesetapja pangalt alla just lõhutud piirdepalkide vahelt.

Eesti laev rikke tõttu NATO õppusel ei osale
Eesti mereväe laev Tasuja ei saa tehnilise rikke tõttu NATO miinitõrjeõppusel Saaremaal osaleda.
Kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja Roland Murof ütles Päevaleht Online'ile, et Tasujal oli tegemist laeva parema peamasina rikkega, mis on üks laeva olulisemaid käimashoidvaid masinaid. Seetõttu ei saa laev Saaremaa lähistel 25. augustini toimuval NATO miinitõrjeõppusel osaleda.
Eestlased õppusest siiski ilma ei jää.
"Meie tuukrid, kes pidid Tasuja peal olema on Belgia laeva BNS Godetia pardal," ütles Murof.
Õppusel tehakse muuhulgas kahjutuks leitud lõhkekehad, mis on pärit viimastest maailmasõdadest.

Abja vallas varastati talust 300 astelpaju
Abja vallas Raamatu külas avastati ühe talu maadelt eile umbes 300 astelpaju vargus.
Taimede kadumine avastati eile ning vargad tegid kahju 12 000 krooni eest, ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Marge Kohtla Päevaleht Online'ile.
Tegemist oli nooremate taimedega, mis lihtsalt maast välja tõmmati ja minema viidi.
Hetkel kahtlusaluseid pole ning politsei uurib juhtunut.

Piirivalve on tõsiselt hädas järelkasvu leidmisega
Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledži direktori kolonel Uno Kaskpeiti sõnul esitati esimeses sisseastumisvoorus küll ühtekokku üle 50 avalduse, kuid vastuvõtukatsed läbis neist edukalt kõigest 25 kandideerijat.
"Enamus katsetel ebaõnnestunud inimesed olid Ida-Virumaalt pärit noored, kellele said saatuslikuks Sisekaitseakadeemia keelenõuded. Seetõttu korral-dame täiendava vastuvõtu, mille jooksul on meil võimalik vastu võtta ühtekokku 47 inimest," ütles Kaskpeit.
Piirivalvealases rakenduskõrgharidusõppes möödus esimene konkursivoor edukalt ning riigieelarvelistele õppekohtadele asuvad õppima 25 inimest.
Täiendav dokumentide vastuvõtt toimub 17. augustini Sisekaitseakadeemias aadressil Kase 61. Väljaspool Tallinna elavad kandideerijad võivad dokumente esitada ka piiri-valve-piirkondade staapidesse Jõhvis, Võrus ja Kuressaares. Vastavad piirkonna-staabid korraldavad ka kohalike noorte transpordi sisseastumiskatsetele ja tagasi.

Tõrva kauplusest varastati ligi 100 000 krooni
Tõrvas viisid kurjategijad ööl vastu tänast ühest kauplusest minema kaks seifi, saades saagiks ligi 100 000 krooni sularaha.
Eile teatati politseile, et Tõrvas Kitse tänavalt on varastatud valge kattega Tikki haagis. Kella 4.55 ajal hommikul tuli teade, et Tõrvas on sisse murtud Valga maanteel asuvasse kauplusesse, kust varastati kaks seifi.
Üks seifidest oli tühi, kuid teises sularaha ligi 100 000 krooni väärtuses ja kiirloteriipileteid, ütles Lõuna politseprefektuuri pressiesindaja Kairi Patlep Päevaleht Online'ile.
Kontrollimisel selgus, et seifide transportimiseks kasutati tumedat värvi sõiduautot Volkswagen ja Kitse tänavalt varastatud Tikki haagist.
Politsei palub kõigil, kes sündmustest midagi teavad või nägid eile kella 3.00 ja 5.00 vahel Tõrvas suunaga Valga poole liikumas (Valga-Uulu maanteel või Võru-Kuigatsi maanteel) tumedat Volkswagenit, mille taga oli haagis, teatada sellest telefonidel 110, 76 33 367 või 76 68 141.

Kosovos asub teenistusse luurerühm ESTRIF-2
Täna õhtul lendab Kosovosse kaitseliidu baasil moodustatud 26-liikmeline luurerühm ESTRIF-2, et vahetada välja seal teenistust lõpetav ESTRIF-1.
Põhja-Kosovos Mitrovicas asuva Taani pataljoni koosseisus teenistust jätkava ESTRIF-2 ülesandeks on luurepatrullide ja läbiotsimiste teostamine ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.
Enne rahutagamisoperatsioonile minekut läbis luurerühm viiekuulise väljaõppetsükli Paldiskis rahuoperatsioonide keskuses, lisaks harjutati kolm nädalat Taanis sealsete instruktorite käe all.
Väljaõppe käigus ühtlustati juhtimisprotseduure, harjutati koostööd teiste üksustega, treeniti tegutsemist tihedalt asustatud alal, õpiti tundma taanlaste relvastust, side- ja transpordivahendeid.
ESTRIF-2 ülemaks on leitnant Marek Susi.

Taimetark imelaps avastas seninägematu vahtrapuu
Eesti dendroloogia imelaps, seitsmeaastane Samuli Martin avastas Saaremaal vanaema juures suvitades uue vahtrapuu vormi, mille Eesti dendroloogia selts kavatseb poisi nime järgi ristida Samuliks.
Eesti dendroloogia seltsi president Aino Aaspõllu ütles ajalehele Oma Saar, et tegemist on esimese juhtumiga Eesti dendroloogia ajaloos, kus puule antakse nimetus nii noore inimese järgi: "Ausalt öeldes ei tea ma ka Euroopas selliseid juhtumeid."
Uus rida Eesti dendroloogia ajaloos kirjutati möödunud nädalal, kui vanaema juures Tagaverel külas olnud Samuli Martin kasutas juhust ja osales koos emaga Eesti dendroloogide seltsi suvepäevadel Saaremaal. Samuli võttis üritusele kaasa vahtraoksad, mille päritolu ei osanud keegi määrata.
Kohapeal Tagaverel puuga tutvudes tuvastasid dendroloogid, et tegemist on looduses iseeneslikult tekkinud tavalise vahtra uue vormiga, mille lehed on valgekirjud ja säbrulised. "Me oleme üle 40 Euroopa riigi dendraariumid ja botaanikaaiad läbi kärutanud, kuid sellist vaherit ei ole me näinud, see on täiesti uus ja ainulaadne asi," tõdes Aaspõllu, kelle sõnul tekib looduses ikka aeg-ajalt uusi vorme.

Mees sõitis autoga Türisalu pangalt alla
Täna öösel sõitis Türisalu pangalt autoga alla mees, kes hukkus õnnetuses sündmuskohal.
Kell 00: 02 teatati päästekeskusele, et Harju maakonnas Harku vallas Türisalu pangalt on auto alla sõitnud.
Päästekomando aitas hukkunut deformeerunud sõiduautost kätte saada ja üles transportida.
Õnnetuse asjaolusid uurib politsei.

Sõjakool plaanib loobuda ajateenistuse nõudest
Viimastel aastatel õppijate vähesuse all kannatanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused võivad loobuda ajateenistuse läbimise nõudest tulevastele sisseastujatele.
Kuigi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) esimese põhikursuse kadettidele ehk tulevastele nooremleitnantidele-rühmaülematele pakutakse koolis tasuta eluaset ning igakuist 7500-kroonist stipendiumi, võeti sellel aastal õppureid vastu vähem kui pooltele vabadele kohtadele, kirjutab Postimees.
Seejuures pikendati KVÜÕA-s dokumentide vastuvõtu aega koguni kahel korral, kuid sellele vaatamata alustab septembris koolis õppimist ilmselt vaid 20 kadetti, kuigi vabu õppekohti oli kokku 50.
Sõjakoolil on kadettide vähesusega olnud probleeme ka varem ning nüüdseks on moodustatud komisjon, mis vaeb võimalust loobuda ajateenistuse läbimise nõudest kooli pürgijatele. Mõne aasta eest loobuti juba nõudest, et kooli pürgijad peavad ajateenistuse jooksul olema läbinud nooremallohvitseride kursuse.

Elektriraudtee avab teise kiirrongiliini
Tuleva aasta maikuus lisab Elektriraudtee liinile Tallinn-Aegviidu uue kiirrongi, mis võimaldab sõita algpeatusest lõpp-peatusesse kolmandiku võrra kiiremini kui praegu.
Uus kiirrong hakkab sõitma tööpäeviti, tuues inimesed hommikul Tallinna ning viies nad õhtul tagasi, kirjutab Postimees.
Hinnanguliselt kestaks sõit Tallinnast Aegviitu uue rongiliiniga kolmandiku võrra vähem ehk 45 minutit. Piletihind tuleb 20 protsenti praegusest kallim ehk 24 krooni, sooduspileteid liinile ei müüda.
Elektriraudtee müügi- ja arendusdirektori Kuldar Väärsi sõnul uusi ronge liini avamiseks ei osteta, kuid liinile tulevad rongid saavad kindlasti pehmed istmed ning uue sisustuse.

Riik kavandab massilist elanike vaktsineerimist
Õigus riigi kulul end vaktsineerida on täiskasvanul iga kümne aasta tagant, ent seda võimalust kasutavad vähesed, järgmisel aastal loodab riik olukorda muuta ning vaktsineerida vähemalt 70 000 inimest.
Järgmisest aastast hakkab kehtima uus riiklik immuniseerimiskava, mille olulisemateks muutusteks on lastel moodsamate vaktsiinide kasutuselevõtmine ja täiskasvanute korduvvaktsineerimine, kirjutab Postimees.
Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse peaarsti Kai Zilmeri sõnul on regulaarne vaktsineerimine oluline, sest difteeria ja teetanuse vaktsiini kaitse ei kesta eluaeg: "Teetanuse oht on ju kõikidel, kel näiteks trauma või muu vigastuse korral on olnud kokkupuude maapinnaga."
Zilmeri sõnul on täiskasvanud siiski nõus end vaktsineerima, kui kuulevad põhjendust. Suurem probleem on mõne lapsevanemaga, kes ei nõustu oma lapsi vaktsineerima: "See on väga murettekitav, ohtlik ning vastutustundetu hoiak oma lapse tervise suhtes," taunis Zilmer.

Teeremont vaevab Tartu ja Tallinna vahet sõitjaid
Tartlastel tuleb pealinna sõiduks nüüd ligi tund lisaaega varuda. Ussisoo kandis algasid eile teetööd.
Maanteeinfo teatel on teetöö pärast liiklus häiritud Ussisoolt Kükitani ning Puurmani liiklussõlme piirkonnas, kirjutsb SL Õhtuleht.
Tipptundidel tekivad Ussisool liiklust reguleerivate fooride taha hiigelpikad järjekorrad.
Pärast ummikust pääsemist puhkeb maanteel tõeline sõiduralli, et kaotatud aega tasa teha.
"Mure oleks väiksem, kui teetöölised või politsei reguleeriks sealkandis tipptunnil liiklust," arvab tööasjus sageli Tartu ja Tallinna vahet sõitev Andres. Ta ütleb, et olukorda halvendab ka see, et praegu on Piibe maantee kapitaalremondis. "Sealtkaudu sõidab Tartust Tallinna vähemalt kolm ja pool tundi ning see lõhub ka autot," pahandab ta.

Saaremaal on tänavu erakordselt suur puugioht
Tänavu esimese seitsme kuuga haigestus Saare maakonnas puugihammustuse tõttu 10 000 elaniku kohta 15 korda rohkem inimesi kui mujal Eestis.
Kui mujal Eestis haigestus tervisekaitseinspektsiooni andmetel tänavu esimese seitsme kuuga puukborrelioosi 1,66 inimest 10 000 elaniku kohta, siis Saare maakonnas 25,1 ehk ligi 15 korda rohkem, kirjutab SL Õhtuleht.
Puukborrelioosijuhtude arv suurenes möödunud aasta sama ajaga võrreldes seal tänavu 54-lt 88-le, puukentsefaliiti haigestumiste arv aga ühelt kümnele.
"Saaremaa on kahjuks tõesti piirkond, kus fikseeritakse kõige rohkem puugihammustusest põhjustatud haigestumisi Eestis," osutab Pärnu tervisekaitsetalituse Saaremaa osakonna juhataja kt. Inge Balin. "Ja tänavu on haigestumisjuhtumeid mullusega võrreldes oluliselt rohkem. Kõik vallad on hõivatud ja oht on ühtviisi igal pool kõrge," ütleb ta.

Kuulus Õisu kool ja mõis jäi tühjaks
Õisu toiduainetööstuse kooli koduks olnud mõisakompleks müüakse maha.
Eelmisel aastal läksid Olustvere teenindus- ja majanduskooli hingekirja viimased 40 Õisu toiduainetööstuse kooli õppurit.
"Olustveres tagatakse kõigile meie endistele õpilastele koht õpilaskodus," kinnitas eile Olustvere kooli likvideeritava Õisu õppekoha õppealajuhataja Tiina Lohu.
Varasematel aegadel üle Eesti endale õppureid kogunud Õisu tehnikumis olid viimastel aastatel üle poolte ümberkaudsed noored. Septembrist peavad nad õpingute jätkamiseks käima Olustveres, kuhu sõiduautoga on küll 30-40 minutit, kuid ühistranspordiga liikudes tuleb Viljandis ümber istuda, mis sõiduaega pikendab.
Otsus lõpetada Õisus õppetöö seisab riiklikus kutseharidusvõrgu ümberkorraldamise kavas. "Sulgemine pidurdus aasta võrra, sest kohalikud olid sellele väga vastu," selgitas kooli pikaldast sulgemist haridus- ja teadusministeeriumi kutseharidusosakonna juhataja Andres Pung. Kui selgus tegelik vajadus spetsialistide järele, siis ei olnud enam vastu ka vald.

Valitsus tõstab tuleval aastal lasteaednike palka
Valitsus on asunud täitma lasteaiakohti puudutavat koalitsioonilepingu punkti ning tõstab uuest aastast lasteaednikke palku ja suurendab ka lasteaiakohtade arvu.
Vastavat punkti tutvustas valitsusliidu eestseisusele eile rahvastikuminister Urve Palo. Kuna valitsus ei ole veel riigieelarvet heaks kiitnud, siis jõuab rahasüst lasteaiakohtade suurendamiseks ja lasteaednike palgatõusuks järgmise aasta eelarve sisse. Riigikogu sotside fraktsiooni esimehe Eiki Nestori sõnul peaks see summa praeguse seisuga olema nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal 300 miljonit krooni ning 2010. ja 2011. aastal 400 miljonit krooni.
Isamaa ja Res Publica liitu kuuluv haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul väärivad lasteaiakasvatajad samasugust palka nagu põhikoolis töötavad klassiõpetajad. "Kui riik on kasvatajatele kehtestanud töötamiseks kvalifikatsiooni, mis on võrreldav põhikoolis töötava klassiõpetaja omaga, siis peaks ka palk sarnane olema," selgitas Lukas.

Tšarterlendude kasv tõi lennujaama järjekorrad
Lisaks lendude arvu suurenemisele kasvatab järjekordi piirivalvurite nappus.
Üleeile lookles check-in'i saba Tallinna lennujaamas nii pikaks, et ulatus uksest peaaegu välja. Lennujaama turundusdirektor Eduard Tüür nimetas järjekordade venimise üheks põhjuseks, et tšarterlendude arv on kasvanud 47 protsenti.
"See kasv on päris muljet-
avaldav. Kui eelmise aasta juulis käis lennujaamast läbi umbes 16 000 tšarterlennuga reisijat, siis tänavu juulis oli see arv ligi 25 000," ütles Tüür.
Tüüri sõnul läheb tšarterlennuga reisijate teenindamiseks ka märksa rohkem aega kui näiteks ärireisijate teenindamiseks. "Tšarterreisija reisib harvemini, tal on tavaliselt suurem pagas ja rohkem erisoove. Ärireisija jaoks on lendamine aga rutiinne tegevus, mistõttu ta on kõigi toimingutega hästi kursis," lausus Tüür ning lisas, et reisijad pole omaks võtnud ka check-in'i automaate, mis lennule registreerimist märksa kiirendab.

Rahvusringhääling sai Eesti Päevalehest uue uudistejuhi
ERR-i uudiseid hakkab juhtima Päevalehe arvamustoimetuse juht Urmet Kook.
Praegune Eesti Päevalehe peatoimetaja asetäitja Urmet Kook valiti eile ETV ja Eesti Raadio
uudistetoimetuste ühendamise tulemusel loodava Eesti rahvusringhäälingu (ERR) uudistetoimetuse juhiks.
Urmet Kooki juba Tartu ülikooli ajakirjandusõpingute ajal silmas pidanud professor Marju Lauristin arvas, et liisk langes õige inimese kasuks. "Urmet on alati silma paistnud oma sügava ja filosoofilise poliitikahuvi poolest. See on rahvusringhäälingu uudistetoimetuse jaoks väga oluline, sest seal orkestreeritakse paljuski Eesti avalik ruum," sõnas Lauristin. "Urmeti lehetöö kogemus tähendab, et tal on lai ühiskondlike hinnangute, huvide ning avara debati taju."

Pime roolijoodik unistas juba lapsena autojuhiametist
Juba teist korda vahele jäänud pimedalt Kristjanilt võidakse võtta rikkumiste eest auto.
"Juba toona nägi ta vaid väga vähe ja sedagi ühe silmaga. Ainult kollast värvi suutis eristada," meenutas üks Kristjanit tundev inimene. Enda sõnul teadis ta kohe, kellega tegu, kui pimedast roolijoodikust kuulis.
Tartu pimedate ühingu esimees Eva Kirillova ütles, et tunneb samuti Kristjanit hästi. "Kuni põhikoolini käis ta korralikult koolis, aga siis langes välja ja kool jäi lõpetamata," rääkis Kirillova. Kirillova sõnul on Kristjan tegelikult terava mõistusega. "Noorena käis ta meil näiteks punktkirja võistlustel. Seda ta oskab väga hästi," ütles ta.
Kirillova ütles, et ta tunneb Kristjani käitumise pärast piinlikkust. "Mul on plaan minna tema vanematega rääkima, aga see ei välista, et ta uuesti autorooli ei roniks."

President tähistab iseseisvuse taastamist vastuvõtuga roosiaias
Keskerakonna esimees Savisaar kiidab Ilvest taasiseseisvumispäeva tähistamise eest.
Tuleval esmaspäeval tähistatakse peamiselt Tallinnas Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva, mille puhul korraldab president Toomas Hendrik Ilves roosiaias vastuvõtu. Pealinnas on rohkelt linnarahvale ja külalistele mõeldud pidupäeva üritusi, mille korraldaja on linnavalitsus.
Presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Kristel Petersoni sõnul avaldab presidendi kantselei täpsema informatsiooni tuleval esmaspäeval Kadriorus asuvas presidendi roosiaias toimuva vastuvõtu kohta juba eel-
oleval neljapäeval. Kogu üritust katab esialgu saladuseloor.
Eile kiitis Ilvese ettevõtmist oma veebipäevikus Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes kirjutas, et Ilves on praegu vist küll üks vähestest võimul olevatest riigimeestest, kes tähistab taasiseseisvumise päeva ametlikult. "Kui näiteks peaminister Mart Siimanni ajal korraldas 20. augusti üritusi eeskätt Vabariigi Valitsus, siis viimastel aastatel on selle korraldamine jäänud Tallinna linna õlule," lisas Savisaar.

Eestlased rügavad Euroopas kõige rohkem tööd teha
Kui eestlased töötavad aastas 1872 tundi, siis prantslased üle 300 tunni võrra vähem.
Aasta kokkuvõttes teevad Euroopas kõige rohkem tööd eestlased - 1872 tundi aasta kohta, vahendab International.ibox.bg Eurofoundi.
Selle uuringu põhjal selgub, et eestlased saavad tööst puhata vaid 26 päeval aastas, sest ametlikult on Eestis kõigest kuus riiklikku puhkepäeva. Töötundide osas asuvad nimekirja lõpus prantslased, kes töötavad veel vähem kui sakslased, rootslased ja taanlased - kõigest 1568 tundi aastas.
Töötatud aja arvutamisel peeti 2006. aasta seisuga silmas nii töötatud tunde kui ka palgaliseks puhkuseks ning riiklikeks puhkepäevadeks eraldatud aega.
Eesti tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ei pea uuringus toodus statistiliste näitajate vahesid nii drastiliseks kui esmapilgul võib näida.

Elu ohutumaks muutmisele antakse konkreetsed eesmärgid ja tähtajad
Esimeste seas nõuab
Siseministeerium saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade eelnõu, mis määrab kindlaks nii tegevused kui ka tähtajad siseturvalisuse tõstmiseks järgmise kaheksa aasta jooksul.
Miljardeid kroone nõudev strateegia peaks tõstma valmisolekut kriisiks ja vähendama õnnetuseohvrite arvu.
Riigikogu heakskiitu vajava dokumendi eesmärk on kujundada aastaks 2015 Eestist turvaline ühiskond. Turvalisus peaks väljenduma ohutumas elukeskkonnas ning hukkunute või tervisekahjustusi saanute vähenemises.
Näiteks hõlmavad põhisuunad tegevusi nii inimeste turvatunde suurendamiseks ja liiklusohutuse tõstmiseks kui ka relvajõudude kaasamist siseturvalisuse tagamisse kriisiolukorras või suurõnnetuse korral.

Poola pole Ignalina plaane lukku löönud
Äsja laialisaadetud Poola valitsuse majandusminister Piotr Wozniak ütles intervjuus, et Poola soovib Ignalina uue jaama võimsusest saada üle kolmandiku.
Juuli alguses toimus viimane Balti peaministrite Ignalina tuumaprojekti puudutav kohtumine. Esialgu plaanitud Poola peaministri kohalviibimine jäi tol ajal ära. Samal ajal vahendas Poola meedia teie sõnu, et uus Ignalina tuumajaam võib osutuda Poola jaoks liiga kalliks ning võib-olla Poola ei soovigi selle ehitamisest osa võtta. On see tõsi?
Kuigi maksumus on alati põhjus muretsemiseks, pole see tõsi. Me tahame selles projektis osaleda, kuid meie mure pole seotud maksumusega. Küsimus on selles, et Poolale võidakse pakkuda aktiivse rolli asemel passiivse investori osa. Meie huvides on aga kindlasti olla aktiivne investor, mis tähendab, et me sooviksime tulevases jaamas saada teatud osa selle kavandatavast võimsusest. See oleks minimaalselt 1000, kuid eelistatult 1200 megavatti.

Energiaarutelu tulemusi ei toonud
Riigikogu erakorraline istung ei saanud protseduurilise triki tõttu kvoorumit täis.
Eile Eestimaa Roheliste erakonna algatusel erakorralisele istungile kogunenud riigikogu otsustas koalitsiooni protseduurilise triki tõttu jätkata energiaarutelu sügisel.
Roheliste algatatud kahest päevakorrapunktist jõudis riigikogu eilne erakorraline istung käsitleda vaid esimest, mis puudutas põhiliselt Eesti energiamajanduskavade uuendamise alustamist. Teise päevakorrapunktini, millega sooviti moodustada energiaküsimustega tegelev riigikogu probleemkomisjon, enam ei jõutud.
Kuid enne seda oli roheliste fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee pooleteise tunni vältel riigikogu liikmete ristküsitluse all. Koalitsiooni juhtiva Reformierakonna liikmete põhimureks oli Keskerakonna juhi Edgar Savisaare kui endise majandusministri tegematajätmised energiakavade arendamisel. Samateemalised küsimused andsid hiljem Mailis Repsile põhjust märkida, et nüüd tunnistab Reformierakond ka ise, et eelmist valitsust juhtis Ansipi asemel Savisaar.

Sitsiilia rannikuvetes hulbib vähemalt tosin immigrantide laipa
Rannavalve arvates on Lampedusa saare lähistel vees nähtud laipade näol tegemist Põhja-Aafrikast pärit immigrantidega.
Saare kaldast umbes 80 km kaugusel hulpivad laibad, kellest osadel olid veel päästevestid seljas, avastas helikopteriga lennanud Itaalia rannavalve päästerühm, kirjutab BBC.
Sitsiilia ja Põhja-Aafrika vahel asuvat Lampedusa saart kasutavad vahepeatusena tuhanded Itaaliasse kui Euroopa Liidu riiki pääseda soovivad illegaalsed immigrandid Aafrikast.
Teisipäeva hommikul sõnas Itaalia rannavalve, et alates selle aasta algusest on nad tabanud umbes 7000 immigranti, kes on püüdnud merd mööda riiki siseneda.
ÜRO andmeil hukkus ainuüksi juulikuu jooksul 77 ja jäi kadunuks 133 inimest, kes proovisid Itaaliasse jõuda Sitsiilia väina ületades.

Euroopa majanduskasv aeglasem kui oodatud
Täna avaldatud Eurostati andmete järgi aeglustus teises kvartalis suuremate riikide majanduskasv 0.3 protsendini, samas kui Läti majandus kasvas 11.3 protsenti, kirjutab International Herald Tribune.
Majandusekspertide ennustuste kohaselt aprillist juunini 13. suurema majandusega Euroopa riigi oodatud 0.6-protsentine majanduskasv osutus ennatlikuks.
Vähenenud tööstustoodang teises kvartalis kahandas esimese kvartali 0.7 protsendise GDP suurenemise järel Euroopa Keskpanga poolt prognoositud kasvunumbrid kaks korda väiksemaks. Piirkonna suurima eksportööri Saksamaa majanduskasv 0.3 protsenti oli väikseim alates 2005. aasta neljandast kvartalist, samas kui Prantsusmaa näitas vastupidist trendi ning suurendas oma sisemajanduse koguprodukti 1.3 protsendi võrra.
27 riigi blokis oli teise kvartali majanduskasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2.8 protsenti. Suurimad GDP Läti 11.3 ja Leedu 7.7 protsendiga. Eesti reaalkasv ulatus 7.3 protsendini.

Putin viskas särgi seljast
Ajakiri Spiegel kirjutab Siberi "marlboromees" Vladimir Putinist, kes näitas Jenissei jõel torsot ja pildus Monaco vürst Albert II-ga lanti.
President Putin vastas looduse kutsele esmaspäeval, kui ta kutsus Monaco vürst Albert II kala püüdma tänutäheks Sotši toetamise eest 2014. aasta olümpialinnaks valimisel. Prints Albert II on Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige.
Enne kalastamist tutvusid prints ja Venemaa president Tõva Vabariigis Tere-Kholi järve ääres jurtadega ning külastasid 1200aastast kindlust. Pühapäeval külastati ka Peterhofis 18. sajandil ehitatud suveresidentsi tsaaridele.
Judos musta vööd omav Putin viskas fotograafide rõõmuks särgi seljast Jenissei järve ääres, kui koos erieolukordade ministri Sergei Šoiguga ja saatjaskonnaga asuti kalastama.

Mattel kutsub tagasi miljoneid vigaseid mänguasju
USA mänguasjade valmistaja Mattel on kahe nädala jooksul juba teist korda kutsunud tagasi miljoneid nõuetele mittevastavalt valmistatud mänguasju.
Hiinas valmistatud Sarge nimelised mänguautod, mille valmistamiseks on tootja inspiratsiooni saanud animafilmist "Autod" on kauplustest tagasi kutsutud, kuna nende mänguasjade värvis sisaldub pliid, kirjutab BBC.
Samuti on tagasi kutsutud mänguasjad, millel on küljes väikesed magnetid, mis kinnitustest lahti tulevad. Tagasi on kutsutud Polly Pocketi, Batman Magna, Doggie Daycare'i ja One Piece nimelised mänguasjad.
USA tarbijakaitseameti kinnitusel ei ole neile laekunud ühtegi kaebust vigastustest, mida oleks põhjustanud tagasi kutsutud mänguasjad.
Mattel on tagasikutsunud 253 000 Sarge nimelist mänguautot USAs ja 183 000 mänguautot ülejäänud maailmast.

Krokodillihirmus mees istus nädal aega puu otsas
Austraalia karjakasvataja David George sai hobuse käest kabjahoobi ja istus nädal aega puu otsas, kirjutab Times Online.
1.
augustil läks David George oma kodurantšost hobuse seljas tööle, kuid tööpäev lõppes kiiresti. Keskpäeval perutama hakanud ratsu käest saadud kabjahoop lennutas mehe mitmeks tunniks meelemärkuseta ja veritsevana murule. Mõned tunnid hiljem teadvusele tulles asus George ratsu selga, et koju sõita, kuid hobune viis mehe hoopis sohu.
Eksinuna astus George hobuse seljast maha astudes oma õnnetuseks otse krokodillipessa. "See hirmutas mind, sest pesa lähedal olid hiiglasuured vaod," misjärel George pages kiiresti puu otsa, et oodata päästjaid. Mehe sõnul ei ole krokodillid ei ole tavaliselt pesast väga kaugel ning see oleks saanud talle saatuslikuks. George ehitas endale okstest platvormi ja jäi ootama. Samal ajal teatas abikaasa Elizabeth Karl mehe kadumisest politseile ning koos sõjaväe ja aborigeenidest küttidega alustati otsinguid.

Austraalia valitsus tsenseerib Google'i maakaarte
APECi tippkohtumise eel ei näita Google Maps enam teravaid satelliitpilte Sydney kesklinnast kartuses, et protestijad võivad tippkohtumise nurjata.
Google eitab Austraalia valitsuselt juhiste saamist, vahendab The Inquirer. Väljaande sõnul on Austraalia mures, et anarhistid võivad terroriakti korraldada.
Septembris toimuvale Aasia ja Vaikse Ookeani koostööorganisatsiooni (APEC) kohtumisele on oodatud 21 riigi esindajad, nende seas Ameerika Ühendriikide president George W. Bush.
Google kinnitusel ei ole Sydney satelliitpilti võimalik vaadata tarnijaga tekkinud probleemide tõttu.
Sydney Morning Herald kirjutab, et satelliitpildid Sydney kesklinnast olid varem niivõrd teravad, et nendel võis näha nii inimesi, puuoksi kui ka prügikaste.

Londonis pussitati surnuks kaheaastane tüdruk
Briti politseinikud leidsid Ida-Londonis korterist surnuks pussitatud kaheaastase tüdruku ja tema torkehaavadega noore ema.
Samuti leidsid politseinikud korterist torkehaavadega noore 20-dates eluaastates naisterahva, keda politsei peab tüdruku emaks ja kes toimetati kriitilises seisundis haiglasse, kirjutab BBC.
Hetkel Briti politsei ühtegi pussitamises kahtlustatavat kinnipidanud ei ole.

Lõuna-Koreas hukkus lõbustuspargis viis inimest
Lõuna-Koreas Busani linnas sai eile lõbustuspargis surma viis sama pere liiget, kui nende vaateratta kabiin põrkus kokku teisega.
Kokkupõrke tagajärjel lendas vaateratta kabiinil uks eest ning inimesed kukkusid ligi 20 meetri kõrguselt vastu maad, vahendab FOX News.
Vanem naisterahvas, 7-aastane poiss ning veel kaks inimest hukkusid sündmuskohal. Õnnetuspaigast viidi haiglasse 28-aastane naine, kes seal hiljem suri.
Busani vaateratta kõige kõrgem punkt asub umbes 65 meetri kõrgusel ning atraktsioonil tiirleb kokku 42 kabiini.

Venemaa jätkab sõjaliste lendudega USA lähistel
USA valitsusametnike kinnitusel on Vene pommikandjad viimasel ajal sooritanud USA territooriumi kohal tavapärasest enam õhulende, soovides sellega demonstreerida oma strateegiliste pommitajate võimekust.
Kanada sõjaväeametnike sõnul sooritas kaks nädalat tagasi Alaska kohal sõjalise õppelennu Venemaa pommikandja, vahendab Reuters.
Põhja-Ameerika õhuruumi kaitsmisega tegeleva keskuse hinnangul ei olnud tegemist tavalise lennuharjutusega, kuna lend toimus väljaspool tavapärast treeningtrajektoori ning sellega soovis Venemaa näidata oma sõjalist võimekust.
Eelmisel nädalal lendasid Venemaa strateegilised pommikandjad ka USAle kuuluva Guami saare kohal Vaikses ookeanis.
Paljude Lääne kaitseanalüütikute arvates soovib Moskva selliste lendudega näidata oma sõjalist musklit ja tuletada Washingtonile meelde oma võimekust ning kõigutada USAd Ida-Euroopasse plaanitava raketikaitsekilbi rajamisel.

Ekspert: Putini võimupüramiid võib pöörduda tema vastu
Politoloog Dmitri Oreškini hinnangul on selleks, et Vladimir Putin saaks 2012. aastal taas riigipeaks, vaja teistsugust poliitilist tausta.
Oreškini sõnul võib Putini ehitatud võimuvertikaal mängida tema enda vastu, kirjutab Vremja Novostei.
Arvestades seda, et Putin tugevdas oma võimu opositsioonile ja Jeltsini meeskonnale survet avaldades, siis tema mantlipärija hakkab tegutsema samamoodi, aga juba Putini vastu. Vastasel juhul ei hakka Putini väljaehitatud võimuvertikaal tööle.
Eksperdi hinnangul on autoritaarse režiimi raames kõige lihtsam võimule jääda endise liidri isikukultust hajutades, mitte reforme läbi viies.
"Kui Putini eliidi ja uue presidendi meeskonna vahel algab reaalne võitlus võimu üle, siis tuleb välja palju kompromiteerivaid materjale. Sealhulgas Beslani, allveelaeva Kursk ning Tšetšeenia sõja kohta", sõnas Oreškin.

Šveitslane üritab päikeseenergiaga liikuva autoga ümber maailma sõita
Šveitslane Louis Palmer, kes kasutab esimese inimesena ümbermaailmareisiks päikeseenergia liikuvat autot, jõudis Liibanoni pealinna Beirutisse.
Palmeri reisi eesmärgiks on reklaamida loodussõbraliku energia kasutamise võimalusi.
"Esimest korda ajaloos sõidame ümebr maailma autoga, mis kasutab päikeseenergiat," ütles Palmer Liibanoni ajalehe Daily Star reporterile.
Enne Liibanoni jõudmist läbis Palmer Tšehhi, Austria, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Serbia, Türgi ja Süüria, suundudes edasi Jordaaniasse.
Reis kestab umbes 15 kuud ja läbitakse vähemalt ligi 50 000 kilomeetrit, rääkis Palmer. "Ma läbin 50 riiki ja viite kontinenti."
Bertrand Picard, kes kavatseb 2011. aastal lennata ümber maailma oma päikeseenergial töötava lennukiga Solar Impulse, oli Palmeri autos esimene kaasreisija. Auto on kahekohaline ning oma teekonnal võtab Palmer peale ka reisijaid, sellest ka auto hüüdnimi "Päikesetakso".

Indiat ähvardavad iseseisvuspäeval terrorirünnakud
Indias on riigi 60. sünnipäeva eel toodud lisaks tavapärastele korrakaitsejõududele tänavatele kümneid tuhandeid sõdureid ja politseinikke, sest terroriorganisatsioon Al Qaeda on teatanud rünnakute korraldamisest.
New Delhis valvavad valitsushooneid, välisriikide esindusi ja peamisi ristmikke umbes 70 000 sõjaväelast ja politseinikku.
Peaminister Manmohan Singh peaks pidustused avama homme 16. sajandil asutatud Mughal Red Fortist, mis on avalikkuse jaoks juba praegu suletud.
"Meie kaitse on sama, olenemata, kas ähvardajaks on Al Qaeda või Lashkar-e-Taiba (Kašmiiri separatistide grupp)," ütles pealinna politseijuht Samsher Deol AFP-le.
"Al Qaeda ähvardustes pole midagi erilist, aga me ei jäta midagi juhuse hooleks" ütles Deol, kes on vastutav 14 miljoni elanikuga linna terrorismivastase võitluse eest. New Delhi linna õhuruumis on homme lennukeeld.

Internetis levib Vene natsionalistide video kahe mehe hukkamisest
Venemaa prokurörid teatasid eile, et uurivad videot, mis on üles riputatud erinevatele ultranatsionalistlikele internetilehekülgedele ja kujutab kahe mehe brutaalset hukkamist ning ühe pea maha raiumist.
Mehed olid pärit Kesk-Aasiast ja Kaukasusest, kirjutab Herald Tribune. Video postitati internetti Vene organisatsiooni Natsionaalsotsialism/Valge Võim koduleheküljele ning paljudele teistele levinud veebilehtedele. Salvestisel on näha kahte kätest-jalust kinni seotud meest maapinnal põlvitamas.
"Meid arreteerisid Venemaa natsionaalsotsialistid," ütlevad mehed vaevu kuuldaval häälel.
Video alapealkiri nimetab mehi Tadžikistani ja Dagestani kolonistideks. Taustal on näha natsilippu ning kahte maskides meest natsi tervitusi andmas.
Seejärel lõikab mees noa või saega ühel pantvangil taustal kostva raske muusika taustal pea maha. Edasi võib näha teist kinnipeetavat põlvili, käed selja taha seotud ning suu kinni kleebitud. Näha on kätt, mis tulistab mehe pähe kuuli ning keha kukkumas auku, mis paistab värskelt kaevatud haua moodi. Muusika vahepeal ei katke.

Suurriikide armeejuhid kohtusid salaja Sydneys
Austraalias Sydneys kohtusid salaja 19 riigi armeejuhid, teiste hulgas USA-st, Jaapanist, Indoneesiast ja Malaisiast, teatas täna Austraalia kõrge sõjaväelane.
Reutersi teatel kohtusid kindralid Sydney ühes hotellis eelmisel nädalal, et arutada terrorismivastase võitluse, rahuvalve, katastroofijärgsete päästetööde ja muudel taolistel teemadel, ütles kindralleitnant Peter Leahy.
"Sydneys toimus paljutki ja me ei soovinud segadust tekitada," lausus Leahy Austraalia ringhäälingule. Kohtumine hoiti saladuses turvalisuse huvides.
21 maa liidrid, sealhulgas USA president George Bush, Venemaa president Vladimir Putin, Hiina peaminister Hu Jintao ja Jaapani peaminister Shinzo Abe kohtuvad septembris kolme päeva jooksul samuti Sydneys. Siis toimub seal Aasia ja Vaikse ookeani regiooni riikide majanduskoostöö foorumi APEC kokkusaamine.

Lätis teisaldati II maailmasõja monument
Läti Bauska linna võimud teisaldasid täna hommikul südalinnast Teises maailmasõjas langenud Nõukogude Liidu sõduritele pühendatud ausamba.
Kohalike võimude sõnul võeti otsus monument teisaldada vastu juba kaks aastat tagasi ja sel pole mingit pistmist Tallinna pronkssõduri teisaldamisega, teatas telekanal Vesti.
Ausammas nimega "Linna vabastajatele" viidi täna hommikul linna sõjaväekalmistule. Mälestusmärgi ümberpaigutamise tööd lõppevad hiljemalt 1. septembril.
Venemaa propagandamasin on seda sündmust juba jõudnud nimetada "Eesti sündroomiks".

Paljud Soome lapsed lähevad täna kooli
Suuremates Soome linnades lähevad täna lapsed kooli.
Suuremate linnade nagu Helsingi, Turu, Jyväsküla ja Kuopio 55 00-le lapsele on täna esimene koolipäev perioodist, mis kestab jõuludeni, teatas MTV3.
Kui Eestis on välja kujunenud kindel kooli alguse kuupäev, siis Soomes on vastupidi - kooli alguse otsutab piirkondlik omavalitsus, kuid õppetöö lõpeb maikuu viimaseks päevaks.

Suri maailma vanim inimene
Eile suri 114-aastaselt jaapanlane Yone Minagawa, kes oli ametlikult tunnistatud maailma vanimaks inimeseks.
Minagawa sai maailma vanimaks inimeseks, kui jaanuaris suri samuti 114-aastaselt ameeriklane Emma Faust Tillman, teatas Yle24.
Ka maailma vanim mees on jaapanlane - 111-aastane Tomoji Tanabe.

Saksamaal suri 647 prantslase mõrvamisele kaasaitaja
Saksamaal suri 86-aastaselt sõjakurjategija Heinz Barth, kellele mõisteti 1983. aastal eluaegne vanglakaristus.
SS ohvitserina teenides vastutas Barth 1942. aastal Tšehhis 91 inimese tapmise eest, vahendas lenta.ru.
Koos teiste SS-lastega hävitas ta 10. juunil 1944 Lõuna-Prantsusmaal Oradour-sur-Glane külas 647 sealset elanikku.
Pärast II Maailmasõja lõppu elas Barth võltsitud dokumentidega Saksa Liitvabariigis. Mees vabastati vanglast 1997 aastal ennetähtaegselt seoses tema kehva tervisliku seisundiga ja avalikult avaldatud kahetsusega oma tegude üle.

Hiinas hukkus sillavaringus 22 inimest
Lõuna-Hiinas hukkus ehitusjärgus silla kokkuvarisemisel vähemalt 22 inimest, 46 on jäänud kadunuks.
Tragöödia toimus eile 320-meetrise silla ehitamisel Hunani provintsis, vahendas Reuters.
Õnnetuse põhjusi uuritakse ning päästetööd jätkuvad.

Venemaa rongiplahvatus kuulutati terroriaktiks
Vene võimud hakkavad Moskva - Sankt-Peterburgi kiirrongi plahvatust ja rööbastelt väljasõitmist uurima kui terroriakti.
Prokuratuur ei välista, et kuriteo pani toime mõni organiseeritud rühmitus, teatas RIA Novosti. Plahvatuse võimsus vastas kahe kilogrammi trotüüli õhkimisele.
Moskva - Sankt-Peterburgi kiirrong "Nevski Ekspress" sõitis esmaspäeva õhtul plahvatuse tagajärjel rööbastelt välja. Avariis sai vigastada 60 inimest, neist 30 viidi haiglasse.
Isetehtud lõhkeseade oli paigutatud 30 meetri kaugusele raudteesillast ja õhiti kohe, kui rong oli sillale jõudnud.
Kaks õnnetuses viga saanud inimest on haiglas ülikriitilises seisus.

Tšehhid esitasid punasele prokurörile mõrvasüüdistuse
Tšehhi tuntuima justiitsmõrva üks korraldajatest võib saada pool sajandit hiljem karistuse. Protsessi juhtinud prokurör oma tegusid ei kahetse.
Igas suuremas Tšehhi linnas võib leida tänava või väljaku, mis on pühendatud 1950. aastal kommunistide poolt üles poodud Miladá Horákovále. Pärast stalinistlike näidisprotsesside eeskujul korraldatud kohtu-mõistmist hukati väidetava riigipöördekatse eest veel kolm inimest, Horákovást sai aga ainukene naine, kes on poliitiliste vaadete pärast Tšehhoslovakkias surma mõistetud. Ajaloolaste hinnangul oli otsus ebaõiglane isegi kommunistide seaduste järgi.
Ehkki karistused tühistati juba 1968. aasta nn Praha kevade ajal, jõuti Horáková rehabiliteerimiseni Nõukogude vägede sissetungi tõttu alles 1990. aasta sametrevolutsiooni ajaks. Tänini pole kedagi aga selle riikliku mõrva eest vastutusele võetud.

Teadlased kardavad Vahemeres ränka maavärinat ja lainet
Iga 1500-1750 aasta järel toimuv maavärin ohustab lähitulevikus
Rahvusvaheline geofüüsikute meeskond avastas äsjase uurin-gu käigus, et Liibanon asub ohtlikult lähedal veealusele murrangule, mille liikumise korral toimub maavärin ja võib vallanduda katastroofiline tsunami.
Vahemere põhjas paiknev murrang on umbes 100 kilomeetrit pikk ja asub vaid kuue kilomeetri kaugusel Liibanoni rannikust. Just selles paigas toimunud maaliikumine põhjustas 9. juulil 551. aastal tsunami, mis purustas Foiniikia, praegu Liibanonina tuntud riigi rannikuäärsed linnad.
Homme või sajandi pärast
Telekanalis Discovery News, ajakirjades Geology ning National Geographic News avaldatud uuringus jõuti järeldusele, et teadlastele seni tundmata olnud veealuse pinnaseliikumise tõttu kerkis Liibanoni mägine ala. Teadlaste sõnul toimus 6000- 7000 aasta jooksul vähemalt neli 551. aastaga sarnast maavärinat, mille põhjal järeldati, et iga 1500-1750 aasta järel tabab piirkonda uus tugev tõuge.

USA presidendi üks peamisi nõunikke Karl Rove lahkub ametist
Juba Texasest saadik Bushi valimisvõitudele aidanud Rove lahkub "perekonna nimel".
Valge Maja üks mõjukamaid tegelasi, paljude arvates vaat et president George W. Bushi "ajuks" olev Karl Rove teatas, et astub augusti lõpus tagasi. "Ma lihtsalt arvan, et aeg on käes," ütles Rove intervjuus ajalehele Wall Street Journal, lisades, et lahkub perekonna huvides.
Rove kolib Washingtonist ilmselt abikaasaga Texasesse, kus neil on veel kodu ja mille kolledžis õpib ka nende poeg, teavitas ajaleht.
Rove on töötanud koos Bushiga 1993. aastast, kui too kandideeris Texase kuberneriks. Bushi peamise kampaaniameistrina etendas ta olulist rolli nii 2000. kui 2004. aasta Bushile võidukatel presidendivalimistel. Bushi teise ametiaja algul koondus Rove'i kätte suurem osa Valge Maja poliitika koordineerimisest, tema töövaldkond ulatus sisejulgeolekust riikliku julgeolekuni ning sisepoliitikast majanduseni. Hiljem tema haare siiski nõrgenes.

Hiinas tuleb septembrist reinkarnatsiooniks luba küsida
Järgmisel kuul Hiinas jõustuva seaduse järgi peavad Tiibeti mungad küsima võimudelt luba dalai-laama reinkarnatsiooniks.
Hiina usuasjade ministeeriumi teatel on uus seadus "oluline edasiminek reinkarnatsiooni institutsionaliseerimisel"
Ajakirja Newsweek väitel on jõustuva seaduse taga tegelikkuses Hiina võimude soov vähendada Tiibeti vaimse ja poliitilise liidri mõjukust. Seadus annab Hiina valitsusele võimaluse nimetada ise uus dalai-laama, kes on keeldunud uuesti sündimast Tiibetisse seni, kuni Hiina seda kontrollib. Ajakirja hinnangul on reaalne võimalus võimaluse, kui maailmas on kaks dalai-laamat: üks Hiina valitsuse poolt määratud ja teine heaks kiidetud buddha munkade poolt.
72aastane dalai-laama on elanud Indias alates 1959. aastast. Praegu elab Indias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas 130 tuhat tiibetlast. Ekspertide hinnangul ei ole tõenäoline, et uus usuliider sünnib väljaspool Tiibetit.

Kaitseministeerium lõpetas Tõnismäe haljastustööd
Kaitseministeerium võttis täna vastu Nurmiko Aianduskeskuse OÜ poolt teostatud haljastustööd aadressil Kaarli pst 13 ehk pronkssõduri endises asukohas.
Haljastustööde maksumus oli 1 393 539 krooni, teatas kaitseministeerium. Uuenenud haljastus sisaldab nii igihaljaid püsikuid kui ka suvelilli, tooni annavad uues haljastuses 225 jugapuud ning 1400 valget-roosat kurereha ning 7500 kivikilbikut.
Üleandmisakti allkirjastamisega lõppesid Tõnismäe haljaku püsihaljastustööd ning kaitseministeeriumi osa Kaarli pst 13 objektil. Edaspidi teostab Tõnismäe haljasala korrastus- ja järelevalvetöid Tallinna linn.

Operi jalgpallikool saab hoonestusõiguse
Anres Operi nimeline jalgpallikool sai hoonestusõiguse Kristiine linnaossa rajatava spordikopleksi juurde.
Tallinna linnavalitsus otsustas heaks kiita volikogu otsuse eelnõu seada osaühingu Oper FC OÜ kasuks hoonestusõiguse Kristiine linnaossa spordikompleksi rajamiseks.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul aitab loodav Andres Operi nimeline jalgpallikool kindlasti kaasa noorte ja andekate vutimängijate tekkele ning spordikompleks pakub linnaosa elanikele mitmesugust tervistavat tegevust.
"Kes teab - ehk sirguvad just sellest koolist tulevased Ronaldod või Beckhamid," sõnas Jäppinen.
Spordikompleks peab valmima viie aasta jooksul.
Oper FC OÜ kohustub rajama nelja hektari suuruse kinnistu jagamisel moodustuvale Kotka tänav 12a/Spordi tänav 11a kinnistule detailplaneeringuga ette nähtud kahest kolmekorruselisest hoonest koosneva spordikompleksi, mille koosseisus on täismõõtmetega kunstmurukattega jalgpallihall-väljak, spordisaalid, ruumid sportlaste majutamiseks ja muud spordikompleksi tegevuseks vajalikud abiruumid. Lisaks kohustub hoonestaja rajama kinnistule maa-aluse parkla.

Reinmann peatas oma volitused Tallinna volikogus
Rene Reinmann teatas Keskerakonna fraktsiooni juhatusele, et ta esitas täna Tallinna linna valimiskomisjonile avalduse oma saadikuvolituste peatamiseks linnavolikogus, samas võib ta sinna soovi korral naasta.
Volituste peatamise põhjusena tõi Reinmann vajaduse järele mõelda ja anda erakonnale võimalus tema tegude suhtes seisukoht kujundada, teatas Keskerakonna fraktsiooni nõunik Marek Leemets.
"Olen minevikus hakkama saanud niisuguste tegudega, mis kellelegi au ei tee ja heidavad varju ka erakonnale," selgitas Reinmann. "Võlgnen fraktsioonikaaslastele ja endale võimaluse järele mõelda ja tuleviku osas selgusele jõuda."
Oma nõusolekust asuda Rene Reinmanni asemel täitma volikogu liikme kohuseid teatas valimiskomisjonile Igor Sedašev.
Leemets ütles Päevaleht Online'ile, et juriidiliselt tähendab volituste peatamine, et Reinmannil on soovi korral võimalik volikogusse naasta.

Merivälja kooli juurde tulevad spordikompleks ja raamatukogu
Tallinna linnavalitsus kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Merivälja kooli juurde võimla, ujula ja raamatukogu ehitada.
"Lisaks koolilastele paremate õpi- ja sportimistingimuste loomisele saavad rajatavat spordikompleksi ja raamatukogu õppetöö välisel ajal kasutada kõik piirkonna elanikud," ütles linnapea Edgar Savisaar.
Detailplaneering annab võimlause rajada spordihoonele ja raamatukogule lisaks krundile ka minijalgpalliväljak, mida talvisel ajal saaks liuväljana kasutada.
Aadressil Heki tee 16 asuvale 0,8 hektari suurusele Merivälja kooli kinnistule koostas detailplaneeringu OÜ Acto Consult. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tallinna haridusamet. Avaliku väljapaneku kestel planeeringulahenduse kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud.

Tallinna Siselinna surnuaed saab kalmistuvahid
Tallinna Siselinna kalmistut on sel suvel juba kolmel korral rüüstatud, mistõttu paneb linn seda edaspidi valvama kalmistuvahid.
"Lisaks sellele, et lugupidamisega tuleb suhtuda igasse matmispaika, on Tallinna Siselinna kalmistul ka oluline ajalooline ja kultuuriline tähendus, mistõttu tuleb seda veel enam kaitsta ja säilitada," lausus abilinnapea Deniss Boroditš. "Edasiste vandalismiaktide vältimiseks valvavad kalmistut alates tänasest kalmistuvahid."
Tallinna Siselinna kalmistut valvab K-Grupp, ühe kuu maksumus koos käibemaksuga on 44 900 krooni.
Bussijaama vahetus läheduses, Toonela tee ja Filtri tee vahelisel alal asuval kalmistul on selle aasta 14. juulist kuni 13. augustini toimunud hauarüüsteid juba kolmel korral. Esimesel korral, 14. juulil lõhuti ja paisati segamini üle 50 hauaplatsi, enamus neist Vana-Kaarli kalmistu osas ning A. Nevski kalmistu osas. 31. juulil rüüstati üle 80 hauaplatsi, lükati ümber kalmistule paigaldatud konteinereid ning välikäimlaid. Kolmandal korral, 7. augustil lükati ümber hauasammas ning prügikonteinereid.

Parkimistasud täidavad hoogsalt linnakassat
Tallinna linnavalitsus on parkimistasude pealt teeninud ainuüksi juulis 4,3 miljonit krooni, seitsme kuuga aga 32,5 miljonit krooni tulu.
Tallinnas teisaldati tänavu seitsme kuuga AS-i Ühisteenused parklasse 4332 liikluseeskirja rikkuvat või liiklust takistavat sõidukit, mida on 627 sõiduki võrra rohkem kui 2006. aastal kokku.
Kui AS Ühisteenused teisaldamise korraldamise kohustuse alates 1. märtsist üle võttis, on Tallinnas teisaldatud sõidukite arv tunduvalt kasvanud. Jaanuaris ja veebruaris teisaldati Tallinnas keskmiselt 439 sõidukit kuus, märtsist juulini on teisaldatud keskmiselt 690 sõidukit kuus. AS Ühisteenused vastutab Tallinna transpordiameti ametnike otsusel teisaldatavate sõidukite äraveo ja parklas hoidmise eest.
Pealinna tasulise parkimise korraldaja AS Ühisteenused teenis linnale juulikuus parkimisõiguse müügist 4,3 miljonit krooni tulu. Seitsme kuuga on Tallinn saanud parkimisõiguse müügist 32,5 miljonit krooni tulu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on parkimistulu laekumine kasvanud 9,6 miljoni krooni võrra.

Number 16 autobussid suunatakse ümbersõidumarsruudile
Tallinnas suunatakse teeremondi tõttu järgmisel nädalal ümbersõidumarsruudile number 16 autobussid, seoses teede ehitustööde lõpetamise tähtaja pikenemisega jätkab ümbersõidumarsruudil ka buss number 17A.
Seoses kaevetöödega Auru tänaval lõigus Leete tänav kuni Suitsu tänav ajavahemikul 21.08.-28.09. suunatakse liini number 16 autobussid ümbersõidumarsruudile Leete tänav, Auru tänav, Suitsu tänav ja Luite tänav tehes ajutise peatuse Luite tänaval vahetult peale Suitsu tänava ristmikku.
Seoses tee ehitustööde lõpetamise tähtaja pikenemisega Kotka tänava ja Tedre tänava ristmike vahelisel Nõmme tee lõigul jätkavad alates 18. augusti tööpäeva algusest kuni 31. augusti tööpäeva lõpuni liini number 17A autobussid mõlemal liiklussuunal ümbersõidumarsruudil Endla tänav, Sõpruse puiestee, Linnu tee, Tondi tänav, A.H.Tammsaare tee ja Retke tee. Peatused tehakse ümbersõidumarsruudile jäävates peatustes, v.a Sõpruse puiesteel linnast väljuval suunal paiknevas Tihase peatuses, Linnu teel paiknevas Vilja ja A.H.Tammsaare teel kesklinna suunal paiknevas Retke tee peatuses.

Linnateater ehitab Laia tänava hoovi 400-kohalise moodsa teatrisaali
Tallinna linnavalitsus kavatseb kehtestada Lai tänav 23 kinnistu detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada kinnistu hoovialale 400-kohalise teatrisaali.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul teostub selle otsusega nii teatri, linna kui ka paljude teatrisõprade ammune unistus - üle sajandipikkuse perioodi saab Tallinn endale uue teatrisaali.
Linnateater ja Tallinna linn allkirjastasid 2006. aastal lepingu, milles väljendasid ühist soovi, et Linnateatri uus hoone valmiks 2010. aasta juunikuuks.
"Linnateatri uusehitus on üks meie prioriteetsetest kultuuriinvesteeringutest 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks pürgimisel," lisas Jäppinen.

Rotermanni esimesed majad sügiseks valmis
Rotermanni kvartalis domineerib jalakäijatele mõeldud avalik
Rotermanni kvartali esimese osa valmimistähtaeg on tänavu aasta november ning praegu käib ehitusplatsil veel vilgas sebimine. "Esimese etapi ehitustööd lõppevad sügistalvel, kuid täpne kuupäev jäägu esialgu saladuseks," lausus Rotermann Eesti arendusjuht Marika Jäger.
Esimese etapi projekteerimiseks kuulutati välja konkurss, millest võttis osa seitse arhitektuuribürood. Võitjaks osutus arhitektuuribüroo Kosmos, mis kujundas krundile ühe suure hoone asemel neli väiksemat. "Lähestikku asuvad hooned sobivad Rotermanni kvartalisse, sest ka vanad hooned asuvad siin tihedalt kõrvuti," selgitas arhitektuuribüroo Kosmos arhitekt Villem Tomiste. "Selline liigendus muudab kvartali mitmekesisemaks ja jätab jalakäijatele rohkem ruumi."

Vandaalid märatsesid Nõmme keskuses
Huligaanid vandaalitsesid möödunud nädalavahetusel Nõmme keskuses, esialgne kahju on hinnanguliselt kokku ligi 20 000 krooni.
Vägivald skulptuuri kallal
Nõmme Ema pargis rikuti laupäeva öösel skulptor Mare Mikofi loodud purskkaev-skulptuur "Nõmme ema". Linnaosa avalike suhete nõunik Jukko Nooni ütles, et kuju küljes olevalt kastekannult on küljest rebitud sang ja selle tila on väänatud. Samuti on skulptuuriesise platsi servast osaliselt lahti kangutatud graniidist tänavakivid.
Välikäimla tules
Ööl vastu esmaspäeva süüdati Nõmme endise jaamahoone vahetus läheduses põlema Nõm-me linnaosa ainus avalik väli-käimla, mis hävis põlengus täielikult. Vandaalitsemise kohta tegi linnaosa valitsus politseisse avalduse, kuid Jooni sõnul on tõenäosus vandaalid tabada väike, sest kuju juures ei ole kaameraid.

Randades registreeriti 1879 korrarikkumist
Falcki rannavalve on sel hooajal viies Tallinna supelrannas registreerinud 1879 avaliku korra rikkumist.
Ajavahemikus 15.05-31.06 oli kõige enam rikkumisi Pirita rannas, kus toimusid ligi pooled juhtumid, järgnesid Stroomi, Harku, Kakumäe ja Pikakari rand.
Esmaabi läks tarvis 176 korda ning sellest 69 olid Stroomi rannas - järgnesid Pirita, Kakumäe, Harku ja Pikakari rand.
Kuna ilm püsib endist viisi palav, soovitab Falck ranna-mõnude nautijatel tavapärasest rohkem oma tervist jälgida ning suplema minnes oma võimeid mitte üle hinnata.

Magdaleena polikliiniku remont lõpeb septembris
Ida-Tallinna kesk-haigla polikliinikus ootavad patsiente värvilised ruumid.
Endise Magdaleena haigla osakondi on selle juhtkond renoveerinud kogu Ida-Tallinna keskhaigla nimetuse kandmise jooksul. Seni põhjaliku remondita seisnud polikliiniku korrastus algas juunis.
Ida-Tallinna keskhaigla turundusjuht Andra Altoa sõnul saavad nii patsiendid kui ka töötajad nüüdisaegsed ruumid. "Registratuuris ja fuajees valitses enne ruumipuudus, see oli madal ja kitsas. Patsiendid olid tihedalt üksteise kõrval ja kõik jutud olid kuulda. Nüüd on registratuuris eraldi teeninduskohad ja fuajee avaram. Esimesel korrusel saavad arstid aga uued kabinetid," rääkis Altoa.
Fuajee avardamiseks likvideerisid ehitajad sealt vaheseinu, haigla töötajad aga viisid mahuka patsientide haiguskaartide kogu korrus allpool asuvasse hoidlasse. Koridoride ja kõikide korda tehtavate ruumide sisekujunduses asendatavad ehitajad vanad siseviimistlusmaterjalid moodsate ja värvikirevatega. Nii meenutab polikliinik keldrikorrusel asuvat taastusraviosakonda, mille remont lõppes juba eelmise aasta septembris.

Kapitaalremont kaotas Mulla tänava koolimajast hämarad nurgatagused
Koolikiusamise vältimiseks on Pelgu-linna gümnaasium võimalikult läbipaistev.
Põhjalikult remonditud Pelgulinna gümnaasiumi 717 õpilast ja 50 õpetajat ootab esimesel koolipäeval täpina "I" peal üllatus - isegi direktor ei tea, kuidas heliseb uus tunnikell.
Mulla tänava kooli ümbrus ja sisemus kihas eile pärastlõunal KMG Ehituse meistritest: värviti lagesid, veeti juhtmeid ja tassiti värskelt pärale jõudnud garderoobi metallmööblit.
Koolidirektor Tõnu Piibur ütles, et kuigi remonti organiseerib ja korraldab Vivatex Holding, käib ta põnevusest alatasa ehitust jälgimas.
112 miljonit krooni maksva remondi eri etappidest on fotohuviline koolijuht gümnaasiumi koduleheküljele koostanud terve pildigalerii. "Olen väga rahul," ütles direktor. "Eriti hea meel on selle üle, et järgmise 30 aasta jooksul pole mul või minu järeltulijal põhjust mõelda koolimaja haldamisele ja saame oma tööd teha."

Tallinna Kaubamaja I kvartali kasum oli 169 miljonit krooni
Tallinna Kaubamaja kontserni müügitulu kasvas 2007 aasta I poolaastal mullusega võrreldes 48 protsenti 2,8 miljardi kroonini, puhaskasum kasvas 169 miljoni kroonini.
Tallinna Kaubamaja kontserni konsolideeritud auditeerimata kasum oli esimesel poolaastal 2,8 miljardi kroonise netokäibe juures 169 miljonit krooni, mis on 67 protsenti enam kui möödunud aasta samal ajal. Suurima osa kasumist andis 78,1 miljoni krooniga Selver, teatas ettevõte.
Ettevõtte juhatuse esimehe Raul Puusepa sõnul oli kasumikasvu peamiseks mootoriks ettevõtte kasv. "Lähiaastate eesmärgiks ja võtmesõnaks ongi laienemine - nii geograafilises tähenduses, kui uute ärisuundade arendamise läbi. KIAga tegutseme kõigis Balti riikides, Selveris käib töö kaupluste rajamiseks Lätti, uus ilukaupluste kett on planeeritud tegutsema Eestis, Lätis ja Leedus. Jätkub ka Tallinna ja Tartu Kaubamajade arendamine, kus oleme turust kiiremini kasvades suutnud veelgi kasvatada kasumlikkust," rääkis Puusepp.

Kinnisvara vahetas teises kvartalis omanikku 19 miljardi krooni eest
Teises kvartalis tehti maa-ameti esialgsetel andmetel 18,88 miljardi krooni väärtuses kinnisvaratehinguid - omanikku vahetas kolme kuu jooksul 29 164 hektarit maad.
Kinkimisi oli teises kvartalis 2262 koguväärtuses 818,5 miljoni krooni eest. Vahetusi tehti 228 juhul ning nende tehingute rahaline maht oli 134,5 miljonit krooni. Ostu-müügitehinguid sõlmiti 13 702 juhul 17,6 miljardi krooni ulatuses. Muid tehinguid oli 799 koguväärtuses 345 miljoni krooni eest.
Enim tehinguid sooritati teises kvartalis Harjumaal - 7830 ligi 12,4 miljardit krooni eest. Kõige vähem tehinguid tehti selles ajavahemikus Hiiumaal - vaid 150 ning nende tehingute rahaline maht oli kokku 79,5 miljonit krooni.
Tänavu esimeses kvartalis sooritati 16 887 kinnisvaratehingut koguväärtuses ligi 18,5 miljardit krooni. Eelmise aasta jooksul tehti Eestis kinnisvaratehinguid kokku 73,8 miljardi krooni väärtuses.

Eesti-sisene turism saab hoogu juurde
Kodumaiste turistide arv kasvas juunis eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti, 9-protsendilist vähenemist oli aga märgata välisturistide osas.
Elavamalt kui mullu kasutasid kodumaiste majutusettevõtete teenuseid Eesti elanikud, teatas statistikaamet.
Eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes peatus majutusettevõtetes ligi 58 000 siseturisti. Kolmandik siseturistidest ööbis Lõuna-Eesti, 27 protsenti Lääne-Eesti ja 26 protsenti Põhja-Eesti majutusettevõtetes.
Juunis peatus Eesti majutusettevõtetes 252 000 turisti, poolaastal kokku üle miljoni turisti, kellest 59 protsenti olid välisturistid.
Statistikaameti hinnangul kasutas selle aasta esimesel poolaastal majutusettevõtete teenuseid 14 000 välisturisti vähem kui eelmisel aastal. Välisturistide arv vähenes nii Põhja-, Lääne- kui ka Lõuna-Eestis. Läinud aasta esimese poolaastaga võrreldes kasutasid majutusettevõtete teenuseid vähem Eesti turismi olulistest partnerriikidest Soomest, Rootsist ja Saksamaalt saabunud turistid. Samas peatus majutusettevõtetes enam Poola, Norra, Leedu ja Läti turiste. Enim on Põhjamaade turistidele orienteeritud Põhja-Eesti majutusettevõtted, pool sealsetest turistidest saabus Soomest, Norrast ja Rootsist.

Majanduskasvu aeglustumine jätkub
Statistikaameti hinnangul oli Eesti majanduskasv 2007. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,3 protsenti.
Majanduskasv oli endiselt kiire, kuid vähenemine ilmnes eelkõige töötleva tööstuse, hulgikaubanduse ning transpordi, eriti raudtee ja veetranspordis, ja laomajanduse lisandväärtuse kasvu aeglustumise osas, teatas statistikaamet.
Majanduskasvu aeglustumist mõjutas ka eelmise aasta SKP kõrge tase.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõuniku Andres Saarniidu sõnul ühtib statistikaameti kiirhinnangu Eesti Panga kevadprognoosiga, mis lubas majandusele pehmet maandumist.
Saarniidu sõnul peituvad aeglustumise põhjused nii sisenõudluse kui ka ekspordi poolel.
Siseturgu teenindavate tegevusalade, nagu jaekaubanduse ja ehituse kasv on endiselt kiire, kuid võrreldes varasemate kvartalitega on neis valdkondades toimunud mõningane aeglustumine. Eelmiste kvartalitega võrreldes kiirenes oluliselt mäetööstuse ning energeetika, gaasi ja veevarustuse tegevusala lisandväärtuse kasv.

Riik kaalub Estonian Airist loobumist
Reformierakond tegi koalitsioonipartneritele eile ettepaneku kaaluda riigi 34-protsendilise osaluse müümist lennufirmas Estonian Air.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Keit Pentuse sõnul ei ole oluline mitte see, kas osalust omada või mitte omada, vaid see, et Eesti oleks väljastpoolt tulijatele võimalikult atraktiivne, kirjutab Äripäev.
Estonian Airi nõukogu esimehe ja lennufirmas 17-protsendilist osalust omava invsteerimispanga Cresco juhatuse esimehe Olev Schultsi hinnangul vajab infrastruktuur arenguks suuri investeeringuid.
Raha tuleb paigutada nii varasse, tehnoloogiasse kui ka inimeste kompetentsi, sest need mõjutavad otseselt Eesti turu atraktiivsust.
Estonian Airi arengule tuleb Schultsi hinnangul valitsuse võimalik väljumine kasuks.

Reklaamiraha vallutab internetti
Kuigi internetireklaami kasvunäitajad on plahvatuslikud, on asjatundjate sõnul internetireklaami areng Eestis alles lapsekingades ning nii tehnilistel lahendustel kui ka rahanumbritel jagub tublisti kasvuruumi.
Internetireklaam on meediaportaalides viimase aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, kuid Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Toomas Leito sõnul on Eestil võrreldes selle ala eesrindlase Skandinaaviaga siiski veel pikk tee käia, kirjutab Äripäev.
Kui seal on internetireklaami turuosa meediaportaalides 20%, jäävad Eestis internetireklaami numbrid sõltuvalt väljaandest praegu veel 5-10% piiridesse.
Kuna aina rohkem inimesi loeb uudiseid internetist, liigub reklaam nendega kaasa, mis väljendub ka meediaväljaannete reklaaminumbrites - kui ajalehereklaami tulu kasvas eelmisel aastal 16%, tegi internetireklaam 66% hüppe.
Meediaagentuuri OÜ Mediapool tegevdirektor Raigo Piibar viitas, et praegu on internetireklaamimahtude kasv tingitud pigem kvantiteedist ja reklaamihindade tõusust, lahenduste tehniline keerukus ja kvaliteedi tõus on aga veel suhteliselt tagasihoidlikud ning perspektiiv on selles vallas suur.

SMS-laenuga hädas olija viib oma vara pandimajja
Kallid väikelaenud on paljude lombardide klientuuri oluliselt
"Inimene võtab kõrge protsendiga SMS-laenu ja tuleb siis pandimajja, et meilt selle katmiseks raha saada," tutvustab ABC Laenud pandimaja juhataja Risto Laanisto kurba tõsielu. Tema sõnul käib pandimajas üha rohkem neid kliente, kes kasutavad teenust, et maksta teiste laenude ja liisingute eest.
Sellega saab ka kummutatud arvamus, et SMS-laenud on pandimajade positsiooni laenuturul kahandanud. Olukord on pigem vastupidi, kallid väikelaenud on pandimajade klientuuri suurendanud.
Ka pandimaja Starling esindajate kinnitusel on nende klientuur muutunud - ikka kurdetakse, et tee pandimajja tõid varem võetud laenukohustused. "Peamiselt tuuakse meile sõrmuseid ja mobiiltelefone," öeldakse Starlingust.

Tippkorvpallurid Müürsepp ja Viiask asutasid ühise firma
Müürsepp ja Viiask hakkavad koos kinnisvara arendama ja müüma.
Suve hakul Martin Müürsepa ja Martin Viiaski asutatud ette-võtte nimeks on pandud M&M Invest, osalus firmas jaguneb pooleks.
Äsja asutatud firma omanikud on oma kavade kommenteerimisel äärmiselt kidakeelsed. "Suured plaanid on," märgib Müürsepp. "Aga ma ei soovi ajalehele mitte midagi öelda. Ma olen hoopis teisel lainel, täna (eile - toim) on mängupäev (Euroopa meistrivõistluste lisavalikmäng Eesti ja Makedoonia vahel - toim)."
Napisõnaline oli ka äripart-ner Martin Viiask: "Midagi ei kommenteeri."
Müürsepal kinnisvara
Kinnistusraamatu andmeil ei kuulu tippkorvpallurite äsja loodud firmale M&M Invest praegu kinnisvara. Samas kuulub Martin Müürsepale eraisikuna üsna palju kinnis-vara.

Heiti Hääl: Antropov takistab Alexela laienemist Paldiskis
Hääl näeb presidendile saadetud Paldiski elanike kirja taga Robert Antropovi kätt.
Paldiski elanikud saatsid augusti algul presidendile palvekirja, milles väidetakse, et Paldiski linnavolikogu on andnud Alexela Terminali laienemist lubavale detailplaneeringule kinnituse ilma strateegilise keskkonnamõju hindamiseta. Kirjas väidetakse, et Alexela Terminali laienemine kahjustab oluliselt elutingimusi Paldiskis.
"Meie õiguslikult korrektset tegevust on asunud aktiivselt takistama Paldiski Põhjasadama juhatuse esimees Robert Antropov, kes on isiklikult presidendile saadetud palvekirja taga," ütles Heiti Hääl, kes on üks AS-i Alexela Terminal omanikest. "Tegutseme Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt ning ei kavatse plaanides muutusi teha." Alexela Terminali teine omanik Juhan Kolk väidab, et ühestki seadusest ei tulene nõuet teha strateegiline keskkonnamõju uuring. "See on Antropovi enda väljamõeldis."

AugustiTantsuFestivali avavad laupäeval Eesti uuslavastused
Laupäeval, 18. augustil avatakse kaheksas rahvusvaheline Augusti TantsuFestival kodumaise uuslavastusega "LP 12'' 33 1/3 rpm". Samuti annab laupäeval liikuva etenduse ühendus Roheline Punk.
Loominguline ühendus nu.unioon, kuhu kuuluvad need, kes kunagi Viljandi kultuurikolledžis koos olid, siis laiali läksid, vahepeal taasühinesid (Baltoscandal'06) ja nüüd uuesti oma loominguliste sõprdena kokku tulevad, esietendab 18. ja 19. augustil Kanuti Gildi SAAlis oma lavastust "LP 12'' 33 1/3 rpm".
Salakeelena kõlava pealkirjaga lavastuse kohta on neil öelda järgmist: "LP 12'' 33 1/3 rpm "on album. Kaheteistkümne looga (pluss ehk mõni bonus track), kaheteistkümne erineva esitajaga. See album pannakse Kanuti Gildi SAALis peale, puhastatakse - nõel vajub rajale, kuuldub krabinat ja ta hakkab mängima. 33 1/3 revolutions per minute."

Novembriks valmib telefilm "Kinnunen" 
Üle poole augustikuust vältavad Tallinnas uue Eesti telefilmi "Kinnunen" võtted.
Oma režissööridebüüti tegev ja varem rohkem teatrimehena tuntud Andri Luup ei taha oma uue filmi sisust eriti rääkida. Et ikka hoida pinget filmi esilinastuseni, mis toimub praeguste plaanide kohaselt novembris kinos Sõprus. Nagu ETV (nüüd siis Eesti rahvusringhäälingu (ERR)) telefilmide puhul tavaks, toimub teleesilinastus järgmise aasta esimesel jaanuaril.
"Kinnuneni" sünopsist lugedes tekib paratamatult seos Aki Kaurismäki ja tema soome mentaliteeti kujutava pildikeelega. Nimelt on tegijate ametlike teadete kohaselt "tegemist südamliku komöödiaga, kus Eestisse naist otsima tulnud Soome mees armub oma keeleõpetajasse ning teineteise tögamise käigus tulevad esile mõlema rahva koomilised ja vähem koomilised omadused". Kõike seda Eesti argiolustiku võtmes.

Cate Blanchett mängib noort Bob Dylanit
29. augustil algaval Venezia filmifestivalil esilinastub film "I'm Not There" ("Mind pole siin"), mis jutustab peaaegu elava pühaku staatusesse tõusnud Bob Dylani eluloo. Linateos kandideerib ka Kuldlõvile. Internetti on lekkinud klipp, kus Cate Blanchett kehastab noort Dylanit, kes kohtub esimest korda biitnik Allen Ginsbergiga. Blanchett ei ole aga kaugeltki ainus, kes teeb filmis Dylanina rolli. Lisaks temale osalevad ka noor mustanahaline näitleja Marcus Carl Franklin, Heath Ledger, Richard Gere, Christian Bale ning "Parfüümist" tuntuks saanud Ben Whishaw. Filmi režissööriks ja kaasstsenaristiks on Todd Haynes ("Velvet Goldmine").
Üle kahe tunni kestev linateos on inspireeritud Dylani loomingust ning tema oskusest end pidevalt taas luua. Juba nõnda paljude osatäitjate tõttu ei tasu ilmselt oodata, et film hakkab sama rada sammuma näiteks Johnny Cashi eluloofilmiga "Walk the Line - Nagu noateral".

Kolm muhedat kõrtsilugu õlle kõrvale
Kõrtsikolmikust läheb enim hinge Merle
Kolm humoristi-dramaturgi kirjutasid kolmele rammusa komöödianärviga näitlejale monoloogid ja Ain Mäeots seadis need lood Tartu Hansahoovi teatris lavale. Tulemuseks on muhe ja pretensioonitu tunnike mõnusal suveõhtul kodumaise huumori seltsis.
Ühel järjekordsel õhtul astuvad kõrtsi kaks meest ja naine, võtavad napsu, hammustavad peale ja räägivad oma lugusid. Lood on otse elust võetud ja nagu elus ikka, saab nalja läbi pisarate.
Raivo E. Tamme mängitud külamehel hakkab pärast esimest pitsi viina põsk õhetama ja silm peas kilama ning ega need loodki toostide vahele tulemata jää. Vana aja lood sõjast ja reisidest ja suurest Kambja linnast. Vimkaga küsimused pealekauba. Talle sekundeerib peagi kõrtsi pillimees (Jan Uuspõld). Kilekott, nahkpüksid, vunts, retro-prill ja želeega talitsetud seitlisoeng. Pilli mängib Uuspõllu tegelane vaid tööst vabal ajal, et naisi saada. Muidu töötab ehitajana, kogub naisteajakirjadest mõtteteri ja viib naistemehena viimistletud flirdinippe ellu.

Uuspõld: Rakvere etenduse ära jäämise eest vastutab produtsent
Pühapäeval Rakvere linnuses toimuma pidanud Jan Uuspõllu etendus jäi ära, näitleja sõnul ei tulnud ta kohale, kuna etenduse produtsendil ei olnud selle esitamiseks luba.
Petta said nad kõik - kuulus näitleja otsustas viimasel hetkel publikut alt vedada. Ta teatas sellest oma mänedžerile ropu mobiilisõnumiga ning lülitas telefoni seejärel välja, kirjutab SL Õhtuleht.
Uuspõld lükkab eelneva süüdistuse ümber: "Etenduse korralduslik külg on juba mõnda aega olnud problemaatiline, nimelt on tüki Euroopa etendamiste õigused omandanud firmal ja Eesti poolsel produtsendil Hannes Villemsonil (NB! Hannes Villemson on etenduse produtsent mitte minu mänedžer nagu SL Õhtuleht kirjutab) käimas vaidlus autoritasude jms osas."
"Seni, kuni minule teadaolevalt vaidlus kestis, olin kokkuleppel Villemsoniga valmis etendust mängima. Nüüdseks, kus minuni on jõudnud kinnitatud info kahe osapoole lepingu lõppemise kohta, polnud mul mingit õigust senist tööd jätkata," ütles ta.

Inglise stepptantsuõpetaja kiitis Eesti laste loovust
Suurbritannia stepptantsuguru Maurice Kachuk jagas Vormsi saarel huvilistele tantsunippe.
Möödunud nädalal Eestis kogu pere sving- ja stepptantsulaagris õpetanud Suurbritannia stepiguru ja estraaditäht Maurice Kachuk oli Eesti tantsijatest vaimustuses. Eriti lastest, kelle loovus ning tahe olid hämmastavad.
Ka 25 aastat tantsumaailmas ilma teinud mees ise mäletab lapsepõlvest hetke, kui ta südame võitis stepptants. "Kui ma vanu stepptantsufilme vaatasin, imestasin, kuidas nad seda heli teevad, kust see tuleb? Minu jaoks oli see mõistmatu."
Nüüd ei kujuta Maurice elu ilma steppimiseta ettegi. Kui ta ükskord enam ei tantsi, saab ta kirjutada raamatu kõikidest naljakatest juhtumistest, mis seoses õpetamisega on ette tulnud.
Eestis oli tantsuguru teist korda. Inglismaal, kus stepptants on tema sõnul väga populaarne, sõidab ta ühelt etenduselt teisele ning peab omanimelist tantsukooli. "Stepp on sõltuv sellest, mida televisioonis näidatakse, mis muusikat kuulatakse ja mis parasjagu moes on. Kuid üks on kindel - stepptants on alati olemas," räägib ta.

Soome mõrvamüsteeriumid Ugala laval
Soome kriminaalajaloo kuulsaimate veretööde hulka kuuluvad kaks seni lahendamata mõrva kajastuvad sel sügisel Ugala teatris. Novembri lõpus esietenduva näidendi "Runar ja Kyllikki" ajendiks on nii 54 aasta tagune teismelise neiu mõrv kui ka kuus aastat hilisem kaksikmõrv.
Näidendi autor Jussi Kylätasku on kasutanud kuuldemängude ning näidendite kirjutamisel korduvalt tegelikke, tihtipeale kriminaalse iseloomuga sündmusi. "Runari ja Kyllikki" näidendile on nime andnud ühe mõrva ohver, 17-aastane Kyllikki Saari, ning teise mõrvajuhtumi kahtlusalune, retsidivist Erik Runar Holmström.
Saari mõrv on kajastunud mujalgi Soome kultuuris, muu hulgas ansambli Miljoonasade hitis "Angelika".

Missy Elliot tuleb alles järgmisel aastal
Kuna tuuri alguseks lubatud plaat ei jõudnud plaanitud kuupäevaks valmis, lükkas hiphopikuninganna terve oma maailmaturnee edasi. Tallinna kontsert toimub 2008. aasta alguses. Täpne kuupäev ning kontserdi toimumise koht selguvad septembris. Kehtima jäävad kõik seni ostetud ning kampaanias võidetud piletid.
Soovi korral ostetakse piletid tagasi kuni 30. septembrini Piletilevi müügikohtades Tallinnas Viru keskuses ja Järve Selveris, Tartus Lõunakeskuses ja kaubamajas, Pärnus Port Arturis I ja II, Viljandi kultuurimajas, Rakvere muusikaäris Level, Haapsalu Turismiinfos, Paide Maksimarketi spordipoes, Jõgeva kultuurikeskuses, Võrus Vilja Selveris, Kuressaare Selveris, Narvas Astri keskuses ja kesklinna Statoilis ning Jõhvis kaupluses CD100.

Internet: www.blogthings.com
Internet: www.blogthings.com - lehelt võib leida lühikesi teste, mis on suunatud peamiselt tüdrukutele, andes
vastuse mitmele "olulisele" küsimusele. Teemad varieeruvad jõulukaunistustest feminismini, suudlemisoskusest
ekstreemspordini. Meeldiv on see, et vasta kuidas vastad, see, mida sa enda kohta teada saad, on ikka positiivne.

Jensen teatas koondise koosseisu mänguks Andorraga
Eesti jalgpallikoondise vastne peatreener Viggo Jensen kuulutas välja 21 mängijat, keda kutsub valmistuma kolmapäeval, 22. augustil toimuvaks EM-valikmänguks Andorraga, meeskonnaga taasliituvad Zelinski ja Reim.
Vigastuse tõttu jääb eemale FC Levadia poolkaitsja Konstantin Vassiljev, küsimärgi all on Urmas Rooba ja Andres Operi osalemine, vahendab Sportnet.
Eestil jääb Euro 2008 valikturniiri raames pidada veel viis kohtumist. Lisaks kolmapäevasele kodumängule Andorraga seisavad ees veel neli kohtumist võõrsil - 8. septembril Horvaatiaga, 12. septembril Makedooniaga, 13. oktoobril Inglismaaga ja 17. novembril Andorraga.
E-alagruppi juhib 17 punktiga seitsmest mängust Horvaatia, Iisraelil on ühe enampeetud mänguga koos samuti 17 silma, Venemaal on kolmandana koos 15 punkti, Inglismaa on teeninud ühe punkti vähem.

MM-i koondisega liitusid Tarmo Jallai ja Marko Jänes
Jallai soovib end proovile panna kõvas konkurentsis, Jänes jahib rekordit.
Möödunud aastal Eesti rekordi 13,62 -ni viinud 110 m tõkkejooksja Tarmo Jallai paraneb seljavigastusest ning on tänavu teinud vaid mõned stardid. Mullune MM-i normitäitmine võimaldab tal aga Osakasse sõita.
"Minule helistati sellise jutuga kaks nädalat tagasi," sõnas Jallai treener Jaanus Kriisk. "Olin kohe nõus. Meie eesmärk on ikkagi see, et Tarmo oleks esimene Eesti sprinter, kes pääseb kahel korral olümpiamängudele," rääkis Kriisk. Selleks, et tipus toimuvaga kursis olla, on tugev start igati teretulnud.
"Tarmo on olnud heas hoos just paarisaastatel - 2000 tuli ta esimest korda Eesti meistriks, 2002 jooksis esimest korda alla 14 sekundi, 2004 käis ta olümpial ja jooksis Eesti rekordi ning mullu tuli nii sise- kui ka välis-rekord, lisaks jooks EM-il," kirjeldas Kriisk seaduspärasust, mille järgi peaks Jallai heas hoos olema just olümpia-aastal.

1 küsimus Kaisa Pajusalule
Kas sõudmise MM-ile lähete rõõmu või kartusega?
Kaisa Pajusalu
juunioride MM-i hõbemedaliomanik
Tunneme nii ühte kui ka teist! Treenerid arutasid Jevgenia Rõndina ja minuga, kas tahaksime ka täiskasvanute MM-ile Stuttgarti minna. Tahaks minna küll! Kuigi hooaeg on olnud pikk, usun, et jõuame paari nädalaga taastuda. Harjutan Pärnus, Jevgenia Narvas. Laupäeval algavad Pärnus Eesti meistrivõistlused, kus teeme mõlemad kaasa. Juunioride MM-i hõbe andis palju positiivseid emotsioone. Esmaspäeva kesköine vastuvõtt Tallinna lennujaamas oli soe ja sõbralik. Hea on edasi minna.

Raio Piiroja "müüs" end Norra klubile 2011. aasta lõpuni
Eesti vutikoondislane Raio Piiroja pikendas Fredrikstadiga lepingut nelja aasta võrra.
Kuigi palluri vana leping kehtinuks 2008. aasta lõpuni, olid nii Eesti rahvusmeeskonna kaitseliini tugisammas kui ka Fredrik-stadi klubi juhid huvitatud töösuhte jätkumisest edaspidigi. Mõlemapoolne huvi tipnes eile keskpäeval sõlmitud uue nelja-aastase kontrahtiga, mis seob Piiroja Norra kõrgliigameeskonnaga 2011. aasta lõpuni.
"Uus leping koos senisest paremate tingimustega hakkab kehtima kohe uuest aastast," selgitas Fredrikstadi üheks kõrgema palgaga mängijaks tõusnud Piiroja. "Läbirääkimised sujusid küllaltki kergelt - klubi tahtis uut lepingut ning minul polnud samuti midagi selle vastu."
Piiroja sõnul ei tähenda uus leping, et ta mängib karjääri lõpuni Fredrikstadis. "2011. aastal olen ju alles 32-aastane," tõdes pallur. "Ei kavatse küll nelja aasta pärast vutiga lõpparvet teha. Pärast seda võib veel vabalt neli aastat mängida, kui tervis muidugi vastu peab."

Tiger Woods läheneb Jack Nicklausi rekordile
Maailma esikäsi golfis Eldrick "Tiger" Woods võitis aasta viimase suurturniiri, PGA meistrivõistlused Tulsas. 31-aastane Woods edestas kahe vähemlöögiga teist ameeriklast Woody Austinit ja kolme löögiga lõuna-aafriklast Ernie Elsi. Woods pani võidule aluse teisel päeval, kus ta oli lähedal uue rajarekordi (62 lööki) püstitamisele.
Kahel viimasel päeval piirdus Woods resultaadiga üks alla par-tulemuse, mis Tulsa rajal oli 70 lööki. Viimasel päeval oli temperatuur 39 plusskraadi, millega Woods kohanes hästi.
"Vastased näisid väsinumana. Abikaasa ja väike tütar vaatasid pealt, mis oli väga meeldiv," selgitas Woods pärast karjääri 13. suurvõitu.

JURIST SELGITAB: Puhkus töötajale sobival ajal
Mul jäi kasutamata puhkust eelmise aasta eest viis päeva. Kas ma tohin neid välja võtta esmaspäevast reedeni? Olen n-ö kuluaarides kuulnud oma firmast, et meil nii teha ei saa. Miks? Kas sellel on ka mingi õiguslik alus? Kas tööandjal on õigus nõuda, et ma ei tohi oma puhkusejääki välja võtta esmaspäevast reedeni ja käskida mul vormistada puhkus näiteks kolmapäevast pühapäevani? Põhipuhkuse kohta on arusaadav, et puhkus vormistatakse täisnädalates. Kui ka eelmisest aastast üleval olevad puhkusepäevad antakse kokkuleppel tööandjaga, siis saab see kindlasti olema minu kahjuks.
Küsimusest ei selgu, mis põhjusel jäi eelmise tööaasta puhkusest osa kasutamata, seetõttu ei saa päris täpselt vastata. Kui tegemist oli puhkuse kasutamist takistavate asjaoludega nagu haigus, õppepuhkus jms või puhkuse katkestamisega poolte kokkuleppel ning uut puhkuseaega kohe ei määratud ega näidatud seda tänavuses puhkuste ajakavas või ei ole tööandja üldse ajakava koostanud, on küsijal õigus minna puhkusele kasutamata jäänud päevadeks oma valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat. Sel juhul ei saa tööandja kuidagi nõuda, et nädalavahetus jääks puhkuseaja sisse.

Väiksem stress muudab inimesed tööl loomingulisemaks
Uurimuse põhjal ei külmuta paindlik tööaeg karjäärivõimalusi.
Kuigi tööelu võib olla mõnus ja nauditav, tahaks tegelikult ju rohkem maailma näha, perega koos olla, lõpuks ometi salsakursusele minna või õppida prantsuse keel selgeks. "Tahaks, aga mille eest?" kõlab tüüpiline vastus.
Internet on täis raamatututvustusi ja saite, mis õpetavad inimesi raha paigutama, efektiivselt töötama ainult selleks, et tegelikult teha muud kui tööd. "Ära muutu asendamatuks," kõlab üks õpetus, "sest kui sa oled asendamatu, ei saa sind ka edutada."
Kuid on võimalik ka lihtsalt pisut paindlikumalt tööl käia. Dr Ellen Ernst Kossek Michigani ülikoolist uuris paindlikku tööaega rakendavaid korporatsioone, nagu IBM, Starbucks, Deloitte & Touche ja General Mills. Selgus, et paindliku tööaja puhul on töötajad produktiivsemad, kaadrivoolavus väiksem ning ka kulusid hoitakse märkimisväärselt kokku.

Baskini anekdoodid
Kaks uusrikast saavad kokku:
"Kuulsid, eile põrutas Max oma uue mersuga hobusemehele sisse!"
"Ja millega lugu lõppes?"
"Max on haiglas, mersu romulas."
"Aga mees hobusega?"
"Mis tal viga?! Ta on ju pronksist!"
Lahutusprotsess. Naine on ilus, pikk ja nooruslik, mees väikest kasvu kiilakas näss.
Kohtunik: "Miks te soovite lahutust?"
Daam: "Ta ei rahulda mind kui mees."
Mees: "Valetab, raisk! Valetab! Ta ei anna mulle süüa! Andke mulle vähemalt kaks taldrikutäit suppi ja ma teen kõigile siin ära!"
Vanem mees pihib sõbrale:

JÄRJEJUTT (19): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Arusaadavalt ei pruukinud teist nii ainukordset võimalust tulla ja härra Norrell otsustas võimalikult kiiresti Londonisse minna. "Te peate mulle maja hankima, Childermass," teatas ta. "Otsige mulle maja, mis jätab külalistele mulje, et võlumine on auväärne amet - mitte vähem kui õigusteadus ja hulga rohkem kui arstiteadus."
Childermass päris irooniliselt, kas härra Norrell soovitab tal otsida arhitektuurilisi mõõtmeid vastavalt ettekujutusele, et võlukunst on sama väärikas kui kirik.
Härra Norrell (kes teadis, et maailmas on olemas niisugused asjad nagu naljad, muidu poleks neist raamatutes kirjutatud, ent talle polnud kunagi ühtki nalja tutvustatud ega olnud ta neist ühegi kätt surunud) mõtiskles viivu ja vastas viimaks eitavalt. Seda olnuks palju tahta.

ETV sügisprogramm toob uusi saateid ja tegijaid
ETV sügishooaeg algab ühiskonnasaadete osakaalu suurendamisega.
ETV sügishooaja saatevõrk on suures osas eelmisest hooajast tuttav. Kuid lisandunud on mõned täiesti uued tõsise sisuga saated. Alates septembrist on igal argipäeval kavas pooletunnine otsesaade "Revidendid" (kell 19.30). Saatejuhid on eri nädalapäevadel Ainar Ruussaar, Kaja Kärner, Vallo Toomet, Hannes Hanso ja Rohke Debelak. "Saade "Revidendid" toob vaatajani teemad, mis puudutavad rohkemal või vähemal määral meid kõiki, pärib vastutajatelt aru ning üritab leida viise, kuidas muuta igapäevaelu paremaks," ütles rahvusringhäälingu pressiesindaja Toomas Luhats.
Reedeti kell 20.05 on uue otsesaatega "Vabariigi kodanikud" eetris Aarne Rannamäe. See on ühiskondlik-poliitiline päevakajasaade, kus Eesti arvamusliidrid ei vaidle-väitle ega avalda oma arvamust üksnes erialasel teemal, vaid kui vabariigi kodanikud kõigil meie elu tähtsamatel teemadel. Saatesse saab helistada ja saata e-postiga oma arvamus, millest osa jõuab eetrisse kindlasti ka veel samal õhtul.

1 küsimus Kanal 2 peadirektorile
Pühapäevaõhtul Kanal 2-s kell 23.15 alanud mängufilm "Kiirem jääb ellu" jooksis oma veerand tundi pimeda ekraaniga, taustaks heli. Mis juhtus? Kas teie kanalil ei ole öösiti inimest valves? Miks ei alustatud filmi näitamist algusest peale?
Vastab
Urmas Oru
Kanal 2 peadirektor
Tegu oli tehnilise rikkega. Loodame, et taolisi asju juhtub edaspidi aina harvemini, aga paraku ei ole me keegi selle eest lõpuni kaitstud. Vabandame televaatajate ees. Mitte ainult öised filmid, vaid kogu päeva programm jõuab tänapäeval teleekraanile arvutite kaudu. Inimene on ikka valves, mõnikord aga ei saa selliste rikete puhul kohe jaole. Pühapäeva õhtul lendas rivist välja kõvaketas. Filmi ei saa algusest peale jooksma panna seetõttu, et see lööb segi kogu saatekava ja muu majapidamise, täpsemalt reklaami edastamise.

Edukuse tagab saledus
Saledatel on nüüd käes rasked ajad. Turule on jõudnud kehakaalu alandamise preparaat Formoline L112, mis muudab selle tarvitaja saledaks ja seeläbi edukaks. Mida teha aga siis, kui juba oled sale, dieedipille võtma ei pea, aga tahaks olla praegusest edukam? Üks võimalus (väga tervistkahjustav) on end paksuks süüa ja siis ülalnimetet tablettide abil kaalu alandama asuda.
Kõige raskem on muidugi neil, kes ei mahu modellimõõtudesse, aga ei kavatse kõhnuma hakata. Nemad ei ole edukad ega ka saa selleks, tee või tina. Muidugi võivad ilma-pillideta-saledad ja prisked mõlemad end koolitada ning armastatud alal tööd tehes läbi murda, aga võrreldes võimalusega saavutada edu tablettide tarvitamisega on hariduse omandamine ja töötegemine ikka suur vaev.

Kas suitsetamist piirav seadus on ikka ahistav? 
Suitsetajate sõnul pole passiivse suitsetamise kahjulikkus piisavalt tõestatud.
Lääne-Euroopa meedias tekitas 1. juunil EL-i poolt vastu võetud suitsuseadus (Eestis 5. juunist) teravaid vaidlusi ja nii mitmedki suitsetamist pooldavad arvamusliidrid kirjutasid seaduse vastu nördinud artikleid. Teiste seas avaldas arvamust ka kuulus Briti kunstnik ja eluaegne ahelsuitsetaja David Hockney.
Hockney väitis oma kirjutises, et Briti parlamendisaadikud ei tea päris täpselt, mida nad seadust heaks kiites teevad.
"Olen tutvunud suitsetamisest tingitud haiguste statistikaga, kuid tulemused ei rahulda mind üldse. Suitsuseadus on täielik tü-rannia ning meedia ja poliitikute tekitatud probleem. Olen seisukohal, et asjad tuleb jätta nii nagu nad on," põrutab Hockney.

Soomlased vajavad rohkem infot
Kolmandik soomlastest ei oska öelda, missuguseid vaktsiine nad on saanud või ei mäleta, mille vastu neid on vaktsineeritud. Mehed mäletavad võrreldes naistega oma vaktsineerimisi halvemini. Eriti halvasti teavad oma vaktsiinisaamisi alla 30-aastased inimesed. Neist üle poolte ei oska öelda, mille vastu neid on vaktsineeritud. Samas ei tea pooled soomlastest, millised vaktsiinid peaksid tehtud olema, kehvasti teatatakse sedagi, mille vastu peaks end reisile minnes vaktsineerima.
Vaktsiiniäri on üks kiiremini arenevatest äridest. Kui praegu müüakse vaktsiine aastas 8 mld dollari eest, siis 2010. aastal tehakse seda 18 mld dollari eest.

Naised püüavad bioloogilist kella peatada
40. juubeli lähenemine teeb paljud vallalised ameeriklannad ärevaks.
Ameerikas on kinnisvarahindade kõrval kerkinud uueks kõne-aineks munarakkude külmutamine. Naised, kelle abieluvõi-malused on veel 40-nda sünni-päeva lähenedes ebaselged, kaaluvad tõsiselt võimalust oma munarakud külmutada, kirjutab Herald Tribune. Nii loodavad nad vaigistada bioloogilise kella armutut tiksumist, et siis härra Õige ilmudes munarakud käiku lasta.
Enamasti on munaraku-külmutajad 38-39-aastased naised, kes on jõudnud arusaamale, et nende prints ei pruugi niipea tulla. Samuti arvestavad nad võimalusega, et ei saa lapsi loomulikul teel, kuigi neil on veel säilinud lootus saada laps oma tulevase mehega. Munarakkude külmutamine on suhteliselt uus asi ja sel teel on sündinud vaid üksikuid lapsi. Külmutamisele peavad palju paremini vastu embrüod, kuid selleks on vaja meesdoonori spermat.

Tantsuteraapia õpetab oma keha kuulama
Harjumatuid harjutusi tehes õpib tundma oma allasurutud
Marika Tomberg kirjeldab tantsu- ja liikumisteraapiat kui enda sügavamate tunnete väljendamist ja enese avamist liikumise kaudu. Liikumises peegeldub terapeudi sõnul inimese olemus tervikuna.
"See on mõjus protsess, vastukaaluks kõigile omase verbaalsele eneseväljendusele. Samuti ei vaja meetod selle praktiseerijalt mingit eelnevat ettevalmistust. Verbaalse sõnastamiseni jõudmiseks kulub tihti palju rohkem aega ja vaeva," räägib Tomberg. Ta kasutab tantsu ühe osana loovtreeningutel ja isiksusearengu koolitustel. Tantsu- ja liikumisteraapia on üks võimalus, kuidas inimesele läheneda ja teda avada.
"Teatud liigutusi tehes tunneme end vabalt. Kui aga hakata korraga liikuma täiesti teistmoodi, saab avastada oma allasurutud tundeid ja mõtteid iseenda kohta," selgitab Tomberg. Väga oluline on see, mida iseendast mõtleme.

Hemorroidid.  Mida nendega küll teha? 
Ebameeldivaid vaevusi tekitavad hemorroidid esinevad nii meestel
Paljud naised kannatavad hemorroidide ehk päraku veenikomudest tingitud vaevuste tõttu raseduse ajal. Keskikka jõudnul on see juba sage kaebus. 50. eluaastaks on umbes pooled inimesed tundnud vähemalt ühte või mitut klassikalist sümptomit, sh valu päraku piirkonnas, sügelust, verejooksu ja prolapsit (hemorroidide anaalkanalist väljasopistumist). Kuigi hemorroidid on harva ohtlikud, võivad need korduda ja muutuda valulikuks tüütuseks. Õnneks on meie käsutuses palju abivahendeid.
Mis on hemorroidid?
Teatud mõttes on meil kõigil hemorroidid, padjataolised veenikomud otse pärasoole alumise osa ja päraku limaskesta all. Seisund, mida enamik meist hemorroididena kirjeldab, tekib siis, kui veenid tursuvad ja muutuvad pingeliseks nagu varikoossed veenid jalgadel. Et haigusest haaratud veenid võitlevad pidevalt gravitatsiooniga ja suruvad verd tagasi südame suunas, arvavad mõned, et hemorroidid on hind, mida inimesed kahel jalal kõndimise eest maksma peavad.

BBC: võidurelvastumine Vaiksel ookeanil kogub hoogu
Mingi dünastiast kuni Mao Zedongi režiimini on Hiina sõjaline võimsus toetunud võimsale maismaa armeele. Tänaseks päevaks on aga Vaiksel ookeanil Hiina eestvõttel algamas laevastike võidurelvastumine, kirjutab BBC.
Armee maismaa jõudude keskne stateegia on tugevasti muutumas, tekitades Ameerika Ühendriikides hirmu, et Hiina asub ohustama nende diplomaatilist ning sõjalist positsiooni Vaiksel ookeanil.
Saddam Husseini alla vandumine USA kõrgtehnoloogilisele armeele esimeses Lahesõjas andis Hiinale otsustava tõuke oma armee moderniseerimiseks.
Hiina on otsinud võimalusi, kuidas jõuda USA armee tehnilise tasemeni ning muuseas on selle protsessi käigus ehitanud näiteks raketi, mis on mõeldud ümber planeedi tiirlevate sateliitide hävitamiseks.
Washingtonis asuva Jamestowni fondi militaaranalüütiku Joseph Lini sõnul on Hiina tehnoloogilised arengud selles vallas pannud Pentagoni muretsema.

RAIVO J. RAAVE: kas sa armastad venelast? 
Teen ettepaneku mõttetu ja mittetoimiv venelaste integratsioonipoliitika asendada venelaste armastamise poliitikaga ehk siis sõnade poliitika tegude poliitikaga. Pole nagu põhjust neid armastada, väidaks ilmselt paljud. Aga on siis armastuseks üldse põhjust vaja? Igal juhul on armastada palju tervislikum kui vihata.
Mida külvad - seda lõikad
On meil põhjust venelasi vihata? Teades mõningaid vaimumaailmas toimivaid printsiipe, julgen väita, et ei ole. Ja seda hoolimata kogu sellest ülekohtust, mis on eestlastele venelastest võimuesindajate poolt osaks saanud.
Eestlased ei ole tegelikult kunagi kannatanud oma halva geopoliitilise asukoha, vaid ikka ainult oma südame kanguse pärast. Mäletate Karl Reitsi sõnumeid 1940. aastal, mida Artur Adson nii värvikalt kirjeldab?
Kui saatus ei ole lubanud meil kunagi saada suureks ja võimsaks rahvaks ja on lubanud tulla meie rahva peale kõigil neil kannatustel, siis oleks tegelikult mõtet otsida seda põhjust ikka iseenda juurest. Kõik muu on ainult tagajärg. Kipume ikka nägema pinde naabri silmas. Palki oma silmas tähele panemata.

ROY STRIDER: Pornostunud Eesti
Naine passigu vaikselt kodus, hoidku lapsi ja kasigu majapidamist, deklareeris 500 aastat tagasi usureformaator Martin Luther. Seksism ehk sooline diskrimineerimine on eksisteerinud läbi maailma ajaloo üle 3000 aasta.
Eestis on seksismi ja kapitalismi ühinemine tekitamas ühiskonna pornostumist, kuid paljud inimesed selles probleemi ei näe.
Tänapäeva tsiviliseeritud maailmas on seksism mineviku jäänukina vaid üks rõhumise liik, nagu ka näiteks rassism, fašism jne. Soolise diskrimineerimise "koolitus" algab lapsepõlves halvustavate vihjete ja naljakestega vastassoo aadressil, jätkub koolipõlves ületähtsustatud eristamisega, areneb täiseas põlastavateks näkkuütlemisteks ning võib lõppeda otsese vägivallaga "eitede", "mees-sigade", "pedede", "värdjate" jne vastu.
Sotsiaalsete katkude kasvulava
Seksism väljendub perevägivallas (mis on eri probleemide koosmõjuna levinud eriti maapiirkondades). Seksism väljendub Tallinna vanalinna muutumises punaste laternate keskuseks, kus inglise poissmeeste vallutatud pubides suhtutakse naistesse kui lõdva püksikummiga, sotsiaalselt ja majanduslikult rahuldamata seksobjektidesse. Seksism on tänapäeva ööklubide tantsupõrandatel regulaarse elava lihaturu uus traditsioon, kus inimkeha ostetakse ja müüakse ilma pikema tseremooniata. Kui ostetakse keha, järelikult saab müüa ka hinge?

TIIT KÄNDLER: Vaba tahte juured võivad peituda mikromaailmas
Kui meid viib niivõrd tasakaalust välja sihuke väike sündmus, mille käigus katkeb mõneks tunniks ühe uimase Euroopa kolka provintsilinna veevarustus, tekib küsimus: mida inimene ikkagi maailmast arvab.
Ta näib arvavat, et kõik on determineeritud, põhjuslikult määratud. Ja et kõike saab ette näha. Ning asjatundjad, kelle seas on vahel ka teadlased, eksisteerivad just selleks, et kõike ette näha ja soovimatut ära hoida.
Iga loodusteadlane teab ometi, et isegi lihtsama katse puhul ei ole võimalik selle tulemust absoluutselt kindlalt tõlgendada. Kuid inimene juba kord on säherdune, et tema tahab teada, kuidas asi täpselt on - kas nii või naa? Teadus ei saa seda kunagi öelda, saab anda vaid piirid - nii võib olla tõenäosem kui naa. Vähe sellest, on küsimusi, millele teadus ei suuda eales vastata. Kuid sellest hoolimata püüab teadus need küsimused määrata ja siis jäärapäiselt nendega tegeleda.

Kuhu panna sammas Pätsile? 
Hirmuga lugesin O. Palmi lugejakirja Eesti Päevalehes, kus ta tegi ettepaneku paigutada Tõnismäel asunud pronkssõduri ausamba kohta monument Konstantin Pätsile. Mul ei ole midagi selle vastu, et Pätsile ausammas püstitada. Kuid Tõnismäele pronkssõduri endisele asukohale… Mõelgem korraks selle sammu võimalikele tagajärgedele.
Kindlasti hakkaksid Eesti riigi vastased seda monumenti rüvetama ja taas tuleb välja panna politseivalve, mis jääb pidevalt meenutama seda jubedat aprilliööd. Kui aga ehitada sellele kohale midagi sellist, mis ei anna Venemaalt tulnud noortele võimalust oma "tsirkust teha", siis ehk ununeb tasapisi ka see jube öö.

REPLIIK: Jälle plahvatavad pommid…
1999. aasta augusti lõpul ja septembris toimus Moskvas hulk pommiplahvatusi, milles hukkus sadu inimesi. Ehkki võimudel polnud tõendeid, mis oleksid otseselt viidanud tšetšeenidele, alustas Venemaa pommiplahvatusi ajendiks tuues oktoobris Tšetšeenias uut sõda. Paljuski tänu sellele "edukale" operatsioonile õnnestus Vladimir Putinil võita 2000. aastal Venemaa presidendivalimised.
Tagantjärele on spekuleeritud, et plahvatuste taga võis olla hoopis Vene Föderatsiooni föderaalne julgeolekukomitee (FSB). Seda selleks, et juhtida vaenlase leidmise ja talle vastulöögi andmisega inimeste tähelepanu eemale riigi suurtelt sotsiaalprobleemidelt ning kindlustada nii Putinile valimisvõit.

JUHTKIRI: Kõigile väärikas vananemine
Eesti rahvastik vananeb kiiresti - seda lauset võib tüdimuseni kuulda. Kui praegu moodustavad üle 65-aastased Eesti elanikkonnast 14,5 protsenti, siis aastal 2014 juba 17 protsenti, kusjuures enam kui 80-aastaste osakaal nende seas kasvab 70 protsendi võrra.
Rahvastiku vananemine seab uusi nõudmisi ka ühiskonnale. Eakad vajavad rohkem hoolt ja arstiabi, vanadekodusid, kodust hooldust ja põetamist. Kas Eesti on selleks valmis? Praeguse seisuga on vastus eitav.
Tänane Päevaleht kirjutab, et ainuüksi Tallinnas on praegu hooldekodu koha järjekorras 66 inimest. Tegelik vajadus on aga mitu korda suurem, seda enam, et paljud eakad inimesed ei saa endale teenust lihtsalt lubada ega pane end ka järjekorda.

Timošenko saab Ukraina valimistel ikkagi kandideerida
Ukraina Keskvalimiskomisjon otsustas pärast esialgset keeldu siiski registreerida Timošenko bloki 30. septembril toimuvatele valimistele, teatab Reuters.
Teisipäeval käskis Kiievi kohus keskvalimiskomisjonil 24 tunni jooksul üle vaadata komisjoni keelava otsuse, mispeale 14liikmeline komisjon otsustas kolmapäeval ühehäälselt toetada Timošenko osalemist.
Eelnevalt oli komisjon keelanud Timošenkol osaleda, kuna kandidaadid polnud lisanud ankeedile oma täielikku aadressi. Timošenko süüdistas seepeale komisjoni liikmeid Ukraina venemeelse peaministri Viktor Janukovitši käsu täitmises ning tuhanded Timošenko toetajad avaldasid valimiskomisjoni uste taga meelt.

Soomes kahtlustatakse põetajat hoolealuste mürgitamises
Mürgitamiskahtluse tõttu võib politsei avada kõikide sel aastal Nokia hooldekodus surnud patsientide hauad.
Ekshumeerimine seisab ees juhul, kui politsei saab piisavalt alust kahtlustada 26-aastast põetajat hooldekodus toimunud ebaselgetele surmadele kaasa aitamises, kirjutas Helsingin Sanomat.
Naine ei ole veel ametliku kahtluse all - kriminaalpolitsei alles selgitab ning täpsustab asjaolusid, mis võivad viia tõsise uurimiseni.
Põetaja töötas Nokia hooldekodus aasta algusest ning andis aprillikuus lahkumisavalduse - tema tööajal suri mitmeid patsiente, kuid see on pikaajaliste haigustega vanurite osakonnas normaalne.

Iraagi suitsiidirünnakus kuni 500 hukkunut
Telekanali al-Jazeera teatel võis eile Nineveh' provintsi külades toimunud enesetaputerroristi rünnakus hukkuda pooltuhat inimest. 60 inimest on veel rusude all.
Haigla esindaja väitel ületab surnute arv juba 500 inimese piiri, teatas DPA. Ametnikud pole andmeid kinnitanud.
Kurdi allikate teatel on hukkunuid 350 viidates kanalile. Iraagi ametlike allikate teatel on praegu 220 hukkunut ja 400 vigastatut. Sinjari piirkonna haiglates lõppesid voodikohad otsa ja paljud vigastatud tuli transportida Kirkuki ja Dahoudi haiglatesse.
Enesetapurünnakute piirkonnas on välja kuulutatud täielik liikumiskeeld. Nineveh' provintsi kahes külas, kus elavad jazidi usulahu liikmed, lasti eile õhku neli tsisternautot. Sinjari linnapea teatel on plahvatus hävitanud ligi ruutkilomeetri suuruse ala. Praeguseks on 60 inimest DPA andmetel veel rusude all.

Isehakanud stomatoloog tõmbas Malaisias 29 aastat hambaid välja
Malaisia politsei arreteeris mehe, kes töötas ilma eriharidusetahambaarstina 29 aastat, ravides patsiente ligi 70aastat vanas toolis, kirjutab Reuters.
Lähim kokkupuude stomatoloogiaga pärines mehelt aastatest 1962-1978, kui ta töötas sõjaväe hambaarsti abina, aidates tassida arsti kotte ja külastades istanduste töötajate kodusid, kirjutab New Strait Times.
"Ma vaatasin doktori diagnose ja seda, kuidas ta hambaid parandab," ütles anonüümseks jäänud mees ajalehele.
"Ma nägin samuti, kuidas ta hambaid välja tõmbas ja tegi proteeside jaoks mulaaže," tsiteerib leht hambaarsti.
Pärast töölt vabastamist veenis 63aastane mees naabreid, et on erruläinud sõjaväedoktor. Hinnakirjast lähtuvalt sai ligi kuue dollari eest hambaid välja tõmmata ning 35 dollari eest kunsthamba. Lisaks tegi mees ka koduvisiite.

Itaalia asotsiaal osutus miljonäriks
Roomas elav asotsiaalsete kommetega vanur osutus naabritele üllatuseks miljonäriks, kirjutab Itaalia uudisteagentuur Ansa.
Naabrite sõnul lehkas mehe korter kohutavalt, mispeale kutsuti kohale sotsiaaltöötajad, et hais eemaldada.
Mees keeldus ust avamast, kuid pärast mitmekordseid katseid õnnestus uudishimulikel naabritel sisse pääseda.
Korteris avanes kummaline vaatepilt: prügimägede vahel leidus 430 kullakangi, mille väärtuseks hinnati umbes miljon dollarit ning münte 18 000 dollari väärtuses.
Hiljem selgus, et ekstsentrikust miljonär omas ravimiäri, mis oli mehele toonud kopsaka varanduse.
Miljonär viidi vaimuhaiglasse ravile ning politsei otsustab, mida kullaga ette võtta.

Interfax: Rahvuslased on peamised kahtlusalused Venemaa rongiõnnetuses
Radikaalsed natsionalistid on kõige tõenäolisemad süüdlased Venemaal toimunud pommiplahvatuses raudteel, teatab Interfax.
"Uurijad töötavad mitme versiooniga. Ekstremistlike rahvuslaste organisatsioonide seotus terroriaktiga on üks peamisi versioone," ütles kolmapäeval Interfaxile uurimisele lähedal seisev isik.
Rong Moskvast Sankt-Peterburgi jooksis pommiplahvatuse tõttu rööbastelt maha esmaspäeva öösel. Mitu vagunit kukkus ümber ja kümned reisijad sai vigastusi, surnutest seniajani teateid ei ole.
Radikaalseid natsionalistide rühmitusi seostatakse Venemaal kallaletungidega tumedanahalistele võõrtöölistele, kuid minevikus ka pommiplahvatuste korraldamisega.

Iisraeli valitsus jätab holokausti ohvrid toetusest ilma
Iisraeli riigikontroll süüdistab varasemat ja praegust valitsust siiani elavatele ja spetsiaalselt natsi holokausti üleelanud juutidele mõeldud toetuste väljamaksmisega viivitamises.
Raporti kohaselt viivitab rahandusministeerium selleks spetsiaalselt moodustatud fondist finantseeritavate toetuste maksmisega ning lisaks kärbib neid.
"Riigipoolseid samme ellujääjate suhtes võib kirjeldada ebavajalike viivitustega, tühistamistega ning suutmatuses seaduslikult talitada," ütles riigikontrolör Micha Lindenstrauss Reutersi vahendusel.
Raporti kohaselt saab 250 000 holokausti üleelanud juudist igakuist 240 ja 1390 dollari piiresse jäävat riiklikku toetust kõigest 107 000 inimest. Paljud neist elavad vaesuses ning ei suuda tasuda eluksvajaliku eest.
Üle poole toetussummast tuleb Saksa ning teiste maad reparatsioonifondidest.
Lindenstrauss lisas, et ta ei salli "bürokraatlike takistuste" seadmist aitamaks neid, kes pidid holokausti "seitsmest põrguväravast" läbi minema.

Liiklus Nevski Ekspressi avariikohal on taastatud
Venemaal Oktoobri raudtee lõigul, kus toimus terroriakt reisirong Nevski Ekspressi vastu, on liiklus tänaseks täielikult taastatud. Selgunud on ka mõned kuriteo uurimisega seotud detailid.
Täna sõitis raudteel ka esimene kaubarong, vahendas lenta.ru. Reisirongide liiklus tavarežiimis kavandatakse avada täna õhtuks. Raudtee taastamisest võttis osa seitse remondirongi kokku 300 töölisega.
Vene Raudtee juht Vladimir Jakunini sõnul on terroriaktiga kaasnenud majanduslik kahju ligi 250 miljonit rubla (ligi 125 miljonit Eesti krooni).
Venemaa õiguskaitseorganid otsivad terroriaktis kahtlustatavaid, kes esialgsetel andmetel olid slaavlase väljanägemisega.
Uurijate hinnangul olid plahvatuse korraldajaid diletandid, kirjutab Kommersant. Ekspertide hinnangul ei arvestanud terroristid raudtee rööbaste struktuuriga ning rongi kiirusega. Seega ei saavutanud nad oma eesmärki kukutada rong sillalt jõkke.

Venemaal tabati jõhkra natsivideo levitaja
Vene miilits tabas täna mehe, keda kahtlustatakse video levitamises, kus näidatakse kahte jõhkrat neonatside poolt läbi viidud mõrva.
Mees peeti kinni Maikopi linnas Lõuna-Venemaal. Esialgsetel andmetel ei ole kinni peetud mehe näol tegemist video autori ega ka mõrvariga. Praegu selgitatakse tema seotust juhtunuga, kirjutab Interfax.
"Kahe aasta jooksul levitas tabatud mees internetis materjale, mis sisaldasid rahvusliku vaenu õhutamist. Sealhulgas ka materjali Tadjikistani ning Dagestani elanike mõrvamisest. Fotod ning videod sai ta oma väitel võhivõõrastelt inimestelt," teatas Interfaxi allikas kohalikest õiguskaitseorganitest.
Kolmeminutises videoklipis lõikasid neonatsid ühel tõmmunahalisel mehel terariistaga pea otsast ning teine tapeti püstolilasuga kuklasse

Afganistanis hukkus kolm Saksa politseinikku
Kabuli lähistel Jalalabadi teel partullinud Saksa sõjaväekonvoid tabas täna raketirünnak, mille tagajärjel hukkus kolm Saksa kodanikust truvatöötajat.
Saksa kaitseministri sõnul ei olnud tegemist sõjaväelastega, vahendas BBC. Ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung andmeil olid hukkunuteks politseinikud.
"Oli plahvatus, milles hukkus kolm inimes ning üks sai vigastada," ütles Kabuli politsei kriminaaluurimisosakonna juht Alishah Paktiawal.
Plahvatuse põhjustas isetehtud lõhkekeha. Talebani mässulised teatasid hiljuti, et võtavad Kabuli sihikule ning viimase kuu jooksul toimunud surmavad pommirünnakud on seda ka tõestanud.
Saksa saatkond Afganistanis juhtunud kommenteerida ei soovinud.
Afganistanis teenib ligi 3000 Saksa sõjaväelast.

Lavrov: uute liikmete suhtumine Venemaasse lõhestab EL-i
Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et Euroopa Liidu uued liikmesriigid võtavad EL-i pantvangi, soovides saada ajaloolist revanši Venemaa üle.
Euroopa Liitu ähvardab absurdne olukord, kus vanad liikmesriigid peavad finantseerima uusliikmeid, kes üritavad mingisugust ajaloolist revanši soovides Venemaad "vaos hoida", vahendas Interfax Lavrovi sõnu. See aga tekitavat lõhet EL-i uute ja vanade liikmesriikide vahel.
Ta lisas, et NATO rikub laienedes Moskvale eelnevalt antud lubadusi, õigustades oma tegevust demokraatia levitamisega. NATO näeks juba praegu ka mõnda SRÜ riiki oma liikmena.
"Ühe või teise riigi "demokraatlikkuse" testi läbimiseks on vaid üks kriteerium - valmisolek võõra poliitika sõiduvette sisenemiseks," lisas ta.

USA kuulutab Iraani revolutsiooni valvurite korpuse terroristlikuks
Ühendriigid otsustasid kuulutada Iraani 125 000 inimesega revolutsiooni valvurite korpuse globaalseks terroristlikuks struktuuriks, mis võimaldab vastu seista Washingtoni äritehingutele ja finantsilistele operatsioonidele.
USA president George W. Bushi administratsioon otsustas kasutusele võtta meetmed 1979. aastal loodud Iraani korpuse vastu, kuna see sekkub üha aktiivsemalt Iraagis ja Afganistanis toimuvasse ning toetab ekstremiste Lähis-Idas.
Iraani revolutsiooniline valvekorpus saab esimeseks militaarseks riigiüksuseks, mis lisatakse terroristlike organisatsioonide nimekirja, kirjutab The Washington Post. See on ebatavaline samm, kuna tegemist pole valitsusevälise üksusega, vaid riigistruktuuri osaga.
Bushi administratsioon kaalub hetkel, kas lisada musta nimekirja terve organisatsioon või ainult selle Qudsi-nimeline tiib.

Troopiline torm Dean kogub Atlandi ookeanil tuure
Ajal, kui Hawaii lähistel möllav orkaan Flossie näitab nõrgenemise märke, kogub USA ilmajaama andmeil Atlandi ookeanil hooaja esimese orkaani mõõtmeid troopiline torm Dean.
Orkaan Flossie möllas teisipäeval Hawaii saarte lähedal, kuid orkaani kese möödus saarestikust umbes 90 km kauguselt ja ilmajaamade prognooside kohaselt jätab Flossie selline liikumine saarestiku kahjustustest puutumatuks, kirjutab Reuters.
Rahvusvahelise ilmavaatluskeskuse prognooside kohaselt ei pidanud üle sajakilomeetrise tunnikiirusega liikunud Flossie läbima Hawaii maismaad ja keskuse kinnitusel on Flossie tänaseks nõrgenenud ja natuke põhjapoole kaldunud orkaan säilitab endiselt oma lääneloode suunalise liikumiskursi. Ilmavaatluskeskus rõhutab siiski, et orkaan Flossie on endiselt ohtlik.
Deani püsivaks kiiruseks on olnud umbes 64 kilomeetrit tunnis, kuid USA orkaanide seirega tegeleva keskuse hinnangul peaks Väikeste Artillide saarestiku suunas liikuv Dean võtma orkaani mõõtmed reedeks, mil selle kiiruseks on prognoositud vähemalt 119 km/h.

Vene Raudtee jätkab Eesti suunalist remonti
Vene Raudtee juht Vladimir Jakunin teatas, et remonditööd Eesti suunalisel Oktoobri raudteel jätkuvad.
"Tööd jätkatakse. Raudteelõik on jäänud hooletusse," vahendas Interfax Jakunini sõnu.
Ta ei täpsustanud, kui kaua tööd kestavad, lisades, et Oktoobri magistraal on hetkel keskendunud liikluse taastamisele Moskva ja Sankt-Peterburi vahel ning Loode-Venemaa sadamatele juurdepääsu arendamises.
Jakunin lisas, et Eesti suunas ootab hetkel läbipääsu ligi tuhat vagunit. "Toll avastas probleemi. Kaupade saatjad deklareerisid üht kaupa, aga vedasid teist," täpsustas ta.
Remonttööd algasid mais ning Vene meedia andmetel on need Eesti suunalist kaubavedu mitmekordselt vähendanud.

Mürgiseid lelusid tootnud Hiina firma juht poos end üles
Suures koguses USA firmale Mattel mürgiseid mänguasju tootnud Hiina firma Lee Der Toy Company juht Zhang Shuhong leiti esmaspäeval tehases ülespooduna.
Mattel on viimase kuu aja jooksul tagasi kutsunud kokku ligi 1,5 miljonit mänguasja, mille Hiina alltöövõtjad mürgise, pliid sisaldava värviga katnud olid, vahendab BBC. Paljud neist leludest toodetigi Lee Der tehases.
Hiina meedia teatel poos Zhang end üles laupäeval. "Kui ma umbes kella viie paiku pärastlõunal sinna läksin, oli politsei ala ümber piiranud," rääkis üks firma töötajatest. "Ma nägin, et meie bossil oli kaelal kaks sügavat jälge," lisas ta.
Hiina meedia ei avalikustanud Zhangi enesetapu põhjust, kuid teada oli, et Lee Der oli praaktoodangu ulatusliku tagasikutsumise tõttu surve all. Lee Der juht süüdistas juhtunus oma värvitarnijat.

Saksamaal lasti maha kuus itaallast
Politsei leidis täna öösel Lääne-Saksamaal Duisburgi linna raudteejaamas olnud autost ja kaubikust viie mehe kuulihaavadega surnukehad ja veel ühe haavatu, kes suri teel haiglasse.
Saksa politsei kinnitusel tulistati Duisburgis rongijaama lähistel laskudega pähe surnuks kuus itaallast, vahendab BBC.
Viis laipa leiti kahest autost, mis olid pargitud Itaalia restorani lähistele ja kuues mees suri kiirabiautos.
Politsei kinnitusel olid kuus tapetut vanuses 16 kui 39 ning nad kõik mõrvati püstolilaskudega pähe.
Politsei pressiesindaja Hermann-Josef Helmich ei välistanud tapmise motiivina maffiatüli. Saksamaale sõitnud Itaalia politseiuurijad on juba veendunud, et tegemist oli kahe rivaalitsenud Itaalia perekonna omavahelise arveteklaarimisega. Itaalia siseminister seostas juhtunud Lõuna-Itaaliast Calabria piirkonnast pärit 'Ndrangheta nimelise organiseeritud kurjategijate jõuguga, mida võib võrrelda Sitsiilia maffiaga.

FSB: MI-6 Eestis resideerunud agent tegeles värbamisega
Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) väidab, et 1999. aastal Tallinnas töötanud Briti luureagentuuri MI-6 agent Pablo Miller püüdis värvata Vene kodanikku Vjatšeslav Žarkovi.
FSB andmetel ütles Žarkov, et teda värvata soovinud mees oli Pablo Miller, kes esitles ennast Alvarezena (Antonia Alvarez de Idalgo) ja Paulina.
Vene julgeolekuteenistus väidab, et Miller töötas ametlikult diplomaadina Tallinna Briti saatkonnas, teatas Interfax.
FSB algatas 6. juulil, kohe pärast Žarkovi selle kohast pöördumist, kriminaalmenetlust seoses Briti luureteenistuste tegevusega Venemaa vastu.
Spiooniskandaal Venemaal puhkes pärast seda kui Briti võimud hakkasid Andrei Lugovoid seostama endise FSB agendi Aleksandr Litvinenko polooniumiga mürgitamisega. Britid nõudsid Lugovoid Venemaalt välja. Mees aga viitas omakorda Briti luureteenistuse tegevusele Venemaa territooriumil.

Kütuseveokeid pommidena kasutanud terroristid tapsid Iraagis 175 inimest
Iraagi põhjaosas Mosulis õhkisid enesetaputerroristid kolm kütuseveokit ning tapsid vähemalt 175 ja vigastasid 200 inimest.
Kohaliku politsei teatel õhkisid terroristid kütuveokid kolmes eri paigas, kuid kõik rünnakud olid suunatud Yazidi ususekti vastu, vahendas ETV24 Reutersit.
Tegu on ühe ohvriterohkema intsidendiga enam kui neli aastat kestnud Iraagi sõja jooksul.
Yazidi ususekti kuuluvad islamieelse ajastu Kurdi sekti liikmed ning nad elavad Iraagi põhjaosas ja Süürias.
Yazidide väitel kiusatakse neid taga, sest peainglit, keda nad kummaradavad kui jumala ilmutust, peetakse tihti piibliterminoloogia järgi langenud ingliks ehk saatanaks.
Yazidide sõnul tapeti neid hulgaliselt Iraagi eksdiktaator Saddami Husseini režiimi ajal.

Värbamisraskustes USA armee meelitab uute soodustustega
Relvajõudude mehitamist raskendab nii Iraagi sõda kui ka sobilike noorte nappus.
Hoolimata sellest, et USA armee kulutab aastas uute sõdurite hankimiseks umbes miljard dollarit, peavad armeejuhid vajalikuks soodustusi veelgi lisada ning värbamisnõudeid liberaliseerida.
Iraagi sõja viiendal aastal on väeteenistusse astuda soovijate hulk langenud ajaloolisse madalseisu: uuringu tulemuste kohaselt on selleks valmis vaid 16 protsenti noortest. Pentagoni plaanid näevad aga ette suurendada viie aastaga tegevteenistuses maaväelaste arvu 65 000 võrra ehk kokku 547 000-ni. Kuid ei mais ega juunis saadud ette nähtud arvu uusi värvatuid kokku, teatas AP. Juulis suudeti küll esialgseil andmeil teenistusse meelitada kavandatud 9570 inimest ning napilt õnnestuvat siiski täita ka aastaplaan - 80 000.

Putin kamandas Siberist rongiõnnetuse likvideerimist
Suhteliselt õnnelikult lõppenud Moskva-Peterburi kiirrongi vastu suunatud arvatava terroriakti taustal kujutati president Vladimir Putinit taas raudse juhina.
Kõik suuremad Vene telekanalid näitasid eile, kuidas koos Monaco printsiga kaugel Siberis Tuvamaal puhkav spordisärgis Putin satelliittelefoni teel korraldusi jagas. "Tehke kõik selleks, et inimesi aidata!" teatas ta.
Õnnetuspaigal oli omakorda kaamera ees transpordiminister Igor Levitin, kes kandis riigipeale ette, mis on tehtud.
Kuni kolme kilo trotüüli hävitusjõuga isevalmistatud lõhkekeha purustas esmaspäeva õhtul ühe rööpapaari Nevski Ekspressi veduri all umbes 30 meetrit enne raudteeviadukti. Tänu suurele kiirusele - väidetavalt 180-190 kilomeetrit tunnis - ületasid vedur ja 12 vagunit õnneks vähemalt kümne meetri kõrguse viadukti ning vajusid alles siis kummuli.

India ja Pakistan - täitub kuus aastakümmet verisest lahutusest
Teisipäeval ja kolmapäeval möödub 60 aastat ühest suuremast 20. sajandi geopoliitilisest katastroofist, kuid samal ajal ka vabanemisest.
Pakistan ja India pidutsevad, tähistades 60 aasta möödumist oma iseseisvumisest Briti ülemvõimu alt. Kuid ülejäänud maailm mäletab ka kohutavaid pilte seal jagamisega kaasnenud massilisest ümberasumisest, vägivallast ning kuni miljonist hukkunust.
Sama konfliktsed, kui oli riikide sünd kaksikvendadena, on olnud ka nende edasised suhted: neli sõda ja jätkuv võidurelvastumine isegi tuumarelva loomiseni välja, vahepeale jäävad vaid üürikesed lepituse otsimise perioodid.
Kroonijuveel India
Indiast, mida võiks lausa omaette maailmajaoks pidada, sai Briti kroonijuveel lõplikult pärast 1857. aasta ülestõusu lämmatamist. Kuninganna Victoria I kuulutati India keisrinnaks alates 1. jaanuarist 1877, ja nii oligi India järgmised 70 aastat vormiliselt keisririik, kuigi teda valitseti Londonist.

Veok sõitis otsa treeninud jalgratturitele
Veoauto sõitis täna õhtul Tallinna-Narva maanteel otsa treeningut teinud jalgratturitele, kellest kolm viidi luumurdudega haiglasse.
Õnnetus juhtus Tallinna-Narva maantee 30. kilomeetril Jõelähtme ja Kuusalu valla piiril, kus neli jalgratturit sõitsid saatebussi taga kahemeetrisel asfalteeritud teeserval, ütles Päevaleht Online'ile Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp.
Vigastada said kolm ratturit, kes viidi luumurdudega haiglasse. Kaks vigastada saanud neidudest on sündinud 1993. ja üks 1990. aastal.
Veoauto Volvo juhiks oli 1970. aastal sündinud Viktor.
Politsei selgitab juhtunu täpsmaid asjaolusid..

Ringmaa sai kohtu petmise eest suhtlemiskeelu
Harju maakohus otsustas täna taas piirata pommimehe Märt Ringmaa kokkusaamise, kirjavahetuse õigust ja telefoni kasutamise õigust, lubades Ringmaal suhelda vaid tütre ja pojaga.
Samuti keelas kohus Ringmaale lühiajalised väljasõidud, väljaviimised ja vabastamised.
Kohtueelses menetluses oli Ringmaale määratud suhtlemispiirangud, mille tühistamist mees korduvalt taotles, põhjendades seda vajadusega küsida omastelt uusi riideid ja olmetarbeid. Juuni lõpus rahuldas kohus Ringmaa taotluse.
Harju maakohtu pressinõunik Dagne Hanschmidt ütles Päevaleht Online'ile, et vahepeal leevendati Ringmaa piiranguid, võimaldades tal kohtuda vaid oma pereliikmetega, kuid kuna mees seda nõuet eiras, otsustas kohus täna taas piirata Ringmaa suhtlemist seniste või tulevaste tunnistajate ja teiste inimestega, kelle kaudu on võimalik kohtulikku uurimist mõjutada.

Läbikukkunud klubimuusika pidu tõi korraldajale võlad kaela
Korraldajate saamatuse tõttu jäi nädalavahetusel ära nelja miljoni krooni suuruse eelarvega klubimuusika pidu Take Off Festival, mida reklaamiti Põhjamaade suurimana.
Läbikukkunud tantsutralli korraldaja Ain Voot ütleb, et pooled võlad on ta juba ära maksnud, ülejäänute tarbeks lubab aga pangast laenu võtta, kirjutab homne Eesti Ekspress.
"Ma ei peida end," ütleb Voot. "See krahh tuleb ära klaarida."
Vooti lubadustes pettus hinnanguliselt kuni 7000 huvilist. Mõned fännid saabusid isegi Norrast ja Itaaliast, lähiriikidest ja Eestist rääkimata. Pettunud publik nimetas läbikukkumise aga kohe ümber Fuck Off Festivaliks.
Vihastasid ka teiste sarnaste ürituste korraldajad, sest suur hulk olulisi välismaa diskoreid ja - veelgi tähtsam! - neid esindavaid agentuure on korralikult alt veetud. Järgmisel korral Eestist tellimust vastu võttes mõeldakse kümme korda, enne kui jah-sõna öeldakse.

Eesti mees laseb Mehhiko illegaalidel Montoni rõivaid kopeerida
Eestlane Andres Sults elab New Yorgi südames Manhattani saarel, ühes linna paljudest luksuslikest katusekorteritest. Ta hängib parimates ööklubides ning üle tema läve astuvad ainult kõige atraktiivsemad blondid näitsikud.
Hommikul läheb ta tööle, et olla ülemus viieteistkümnele mehhiklasest illegaalile ning juhendada Montoni sügiskollektsiooni kopeerimist, kirjutab homne Eesti Ekspress.
Montoni moe mahaviksimine käib mehe sõnul lihtsalt: "Internetist laseme pildid välja ja siis surume õmblejatele pihku, et tehke nii. Ega me päris seda Montoni märki peale ei pane ja selle firma nime all ei müü. Senimaani on äri hästi läinud. Eks me ikka tuttavate ja tuttavate tuttavate kaudu seda asja aja."
Sultsi "toodangut" müüakse kohalikes butiikides ning paljude riiete küljest võib leida isegi tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid hinnasilte.

Vabadussõja võidusambaks tuleb 28-meetrine rist
Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võitis töö märgusõnaga "Libertas", mis kujutab Vabadusristi dolomiidist samba otsas, kuhu on graveeritud fragment Konstantin Pätsi kõnest.
Monumentaalteose keskseks objektiks on Vabadussõja võidusammas ning Vabadusrist on suurim ausutusavaldus kõigile Vabadussõjas Eesti vabaduse eest võidelnuile, seisab kirjas võidutöö "Libertas" seletuskirjas.
Võidutöö kujutab Vabadusristi keskel oleva traditsioonilise käe ja mõõga asemel Eesti kontuuri, sest just Vabadussõjas sai lõplikult kinnistatud Eesti riigipiir.
"Libertase" seletuskirjas seisab, et päikese loojudes valgustub Vabadusristi keskel asuvas silindris majaka latern, valgustamaks Eestimaa kontuuri mõlemale poole risti ning suunates ka heledad valgusvihud risti keskelt neljas suunas.
Võidutöö autorite nimesid kolmapäeval ei avalikustatud ja kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on lootust kuulda konkreetseid võidutöö taga olevaid nimesid augustikuu jooksul.

Ministeerium: töötavate inimeste arv väheneb
Rahandusministeeriumi andmeil on hoolimata tööpuudusemäära vähenemisest on mitmetel tegevusaladel töötavate inimeste arv vähenema hakanud.
Hõivatute arv on 2007. aasta teise kvartali andmetel hakanud vähenema eelkõige põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ning kalapüügi alal, vahendas rahandusministeerium. Ennekõike on löögi alla sattunud metsamajandus Eesti raiemahtude piirangute ning impordi raskuste tõttu Venemaa suunalt.
Töötajate arv vähenes ka tööstuses, energeetikas, kaubanduses, hotellides ja restoranides ning veonduse, laonduse ja side alal.
Järsult vähenes ka õpetajate arv, millele avaldasid mõju õpilaste arvu püsiv vähenemine ja koolide sulgemine.
Kokku vähenes töötavate inimeste arv eelpool nimetatud tegevusaladel teises kvartalis 21 000 inimese võrra. Statistikaameti andmetel kasvas töötavate inimeste arv 1,3 protsenti 658 600 inimeseni. Tööpuudus oli vaid 5 protsenti.

Ansip: Naši on nagu hitlerjuugend Saksamaal
Eesti peaminister Andrus Ansip ütles eile uudisteagentuurile Reuters antud intervjuus, et mõned Venemaa noorterühmitused meenutavad talle natside hitlerjuugendi liikumist.
Peaministri sõnul tahab Eesti siiski oma endise ülemvõimu all hoidjaga pragmaatilisi suhteid säilitada. "Me ei saa silmi kinni panna, kui näeme, mis praegu Venemaal toimub," rääkis Ansip.
"Need natsionalistlikud noorteorganisatsioonid nagu Naši ja Noor kaardivägi (Molodaja gvardija) on nagu hitlerjuugend Saksamaal. Me peame olema murelikud," viitas peaminister kahele Kremli-meelsele rühmitusele.
Reuters tutvustab pronkssõdurit kui sümbolit venelastele, mis on pühendatud nende tohututele inimkaotustele natsi-Saksamaal, kuid meenutab paljudele eestlastele hoopis soovimatut mälestust peaaegu 50 aastat kestnud soveti-ajastust.

Lugeja kirjutab: Eesti jahipurjetajad naudivad edukaimat hooaega
Üha enam Eesti jahipurjetajaid naaseb rahvusvahelistelt regattidelt auhinnakarikaga, käesolev suvi on olnud neile läbi aegade edukaim.
Teisipäeva õhtul saabus Tallinna Lennusadamasse Eesti jaht St. Iv, mis tõi maailma suurimalt purjelaevade regatilt oma klassi kolmanda koha. St. Iv naases kuu aega kestnud regatilt Tall Ships' Races (TSR), mis sel aastal toimus Läänemerel.
Regatil jäeti enda selja taha ka maailma uhkeimad purjelaevad. Teisel etapil edestati näiteks maailma suurimaid purjelaevu Sedov ja Kruzenshtern, oma klassis olid suurimad konkurendid Poola jahid Dan Natury ja Dar Szczecina.
St. Iv-il läks mõõduvõtmistel hästi, Arhus-Kotka võistlusetapil juhiti C-klassis pikalt, aga Pakri saarte juures satuti tuulevaikusesse ja tuli kolm Poola purjekat mööda lasta, oma klassis 4. koht.

Kruuda Ärielu peatoimetajaks saab Hansapanga pressiesindaja
Magusa-, kinnisvara- ja meediaärimees Oliver Kruudale kuuluva majandusväljaande Ärielu peatoimetajaks saab alates 6. septembrist praegune Hansapanga pressiesindaja Kristiina Tamberg.
"Tegemist on äärmiselt huvitava ja ambitsioonika projektiga Eesti meediamaastikul, mis saigi uue pakkumise vastuvõtmisel otsustavaks," kommenteeris Tamberg Kruuda palgale minekut.
Tambergi sõnul ei saa ta veel uuenevast ajakirjast täpsemalt rääkida. "Kuid loodame rõõmustada asjalikku ja harivat lugemist nautivaid inimesi. Esimeseks tööks saab mõistagi olema võimeka toimetuse kokkupanemine," lisas ta.
Kristiina Tamberg on töötanud Hansapangas üle seitsme aasta, viimastel aastatel meediasuhete juhina. Enne panka tööle asumist on ta olnud Eesti Päevalehe majandustoimetaja ja ajalehe Vooremaa peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli panganduse ja majandusarvestuse erialal.

Matteli mürgiseid mänguasju müüakse ka Eestis
Eesti turult korjatakse kokku ligi 200 mänguasja.
USA mänguasjade firma Mattel kutsub ka Eestist tagasi Hiina alltöövõtjate toodetud pliid sisaldavaid mänguasju.
Eestist tagasikutsutavateks leludeks on Pixar Sarge mänguautod, magnetiga mänguasjakomplektid ning Barbie nukud kaubamärgiga Doll and Tanner, selgub Matteli kodulehelt.
Mänguasjade tagasikutsumist kinnitas Päevaleht Online'ile ka Matteli maaletooja Rimonne Baltic OÜ esindaja, kellel oli enda sõnul niivõrd kiire, et ei saanud ka pikemalt kommenteerida.
Tema sõnul tegeletakse firmas praegu kõikide klientide teavitamisega ning mänguasjade tagasikutsumise ettevalmitamisega.
Eesti suurima mänguasjapoeketi Juku müügijuht ütles Päevaleht Online'ile, et temal info tagasikutsutavatest mänguasjadest puudub. Ta tunnistas ka, et nende poodides müüakse Matteli mänguasju, mille maaletoojaks on Rimonne Baltic OÜ.

Harjumaal avastati inimesel harvaesinev nakkushaigus tulareemia
Harjumaal diagnoositi Eestis harvaesinev nakkushaigus tulareemia.
Eelmine tulareemiasse nakatumine registreeriti 2001. aastal, siis haigestus kaks inimest, teatas tervisekaitseinspektsioon.
Tulareemia puhul on tegemist ohtliku nakkushaigusega, mida kannavad edasi pisinärilised või putukad (puugid, sääsed). Haiguse võib saada näiteks nakatunud hiirte või rottide poolt saastatud toitu süües, kokku puutudes seisva veega, milles on ujunud või hukkunud haige loom või näriliste väljaheitetolmu sissehingamisel (näiteks heinateol). Inimeselt inimesele nakkus ei levi.
Haiguse tekitaja Francisella tularensis võib sattuda inimese organismi nahavigastuse, sääse või puugi hammustuse, saastunud toidu või ka olme teel. Haiguse sümptomid sõltuvad suuresti nakatumise vormist, kuid alati kaasneb nakatumisega kõrge palavik, millele lisanduvad nahavigastuse korral mitmesentimeetrise läbimõõduga mädapaised, toidu kaudu nakatumisel tugevad valud kõhus või kopsuvormi puhul kopsupõletik.

Sügisel lõpevad Riia-Kuressaare lennud
Maikuus liinil Riia-Kuressaare opereerimist alustanud Air Baltic teeb esialgsetel andmetel viimase lennu sel liinil 14. septembril.
Lennufirma pressiesindaja Janis Vanags ütles ajalehele Oma Saar, et lennuliin oligi esialgselt mõeldud suvehooajaks.
Saare maavanem Toomas Kasemaa kinnitas esmaspäeval, et kindlasti asutakse Air Balticuga läbi rääkima, et lennud ka järgmisel aastal jätkuksid.

Turistid toodi Saaremaal taas paatides laevalt kaldale
Eile hommikul ei sildunud Saaremaa süvasadamas ristluslaev Marco Polo, mille pardalt turistid süstikpaatides maale toodi.
Sel hooajal on Marco Polo teinud Saaremaale kaks reisi, kuid ka möödunud korral, 23. juulil laev ei sildunud, toona toodi põhjuseks tugev tuul, kirjutab Meie Maa.
Loots Raivo Mägi ütles, et midagi üllatavat selles ei olnud, et laev ei sildunud, kuna rootslasest kapteni otsus oli lootsile juba varem teada: "Tellimuse järgi pidigi Marco Polo ankrusse jääma, sildumine ei olnudki plaanis," kommenteeris Mägi.
Ühe reisija, New Yorgist pärit Camille Pepe Sperrazza väitel oli juba reisikavas kirjas, et Eestis väljutakse laevast paatidega. Sperrazza, kes on seoses oma reisiajakirjaniku ametiga sõitnud 24 merereisil, on harjunud sellega, et laevaoperaatorid majanduslikel põhjustel ei sildu, vaid toovad reisijad maale paatidega: "Sadamamaksu vältimine on lõbureiside puhul väga tavaline. Asi ei ole selles, et ei saaks silduda. Asi on rahas."

Maakonna koolid otsivad õpetajaid
Paljudel Viljandimaa koolijuhtidel tuleb enne õppeaasta algust pead murda küsimuse üle, kust leida oma õppeasutusse vajalikud pedagoogid.
Direktorite veendumust mööda ei saa nad töötajaid otsides lootma jääda sellele, et kandidaadid ise tööpakkumise peale ühendust võtavad, kirjutab Sakala.
Koolijuhtidel tuleb pedagoogide leidmiseks mitmesuguste kanalite kaudu infot levitada, tuttavatelt pärida ja õpetajatele otseseid ettepanekuid teha.
"Nagu viimasel ajal näha, on õpetajatest Eestis päris puudus," tõdes Viljandi Valuoja põhikooli direktor Matti Orav, kellel on sügiseks samuti vaja palgata kolm uut pedagoogi.
Üks põhjus, miks noored enam õpetajaks ei hakka, on Matti Orava arvamust mööda palgatase: "Koolis on see tunduvalt madalam kui eraettevõtluses," väitis ta.

Saarde vald üllatas sajaseks saavat naist kurepesaga
Vangu talu õues päikesevarjus istuv Meeta Riis ütleb, et see oli üllatus küll, kui mehed tulid ja maja nurga juurde karjamaale posti kurepesa alusega üles panid.
"Mulle meeldivad linnud ja loomad, siia, õue elektriposti otsa, tahtis kurepaar pesa teha, aga see ei jäänud püsima," räägib vanaperenaine, kellele vähem kui kuu aja pärast on põhjust õnne soovida tema sajandal sünnipäeval, kirjutab Pärnu Postimees.
Uus 12-meetrine post kurepaarile järgmisel kevadel pesapunumiseks sobiva vankrirattaga ei ole ka juhus, vaid Saarde valla kingitus auväärses eas prouale.
"See oli juubilari soov," viitab Saarde valla sotsiaaltöötaja Mare Kurri omapärasele kingitusele.

Tartus laiutab ühiselamukohapõud
Kui Viljandi Paalalinna gümnaasiumi vilistlane Herko Klampe esmaspäeval kella 7 ajal ennast Eesti maaülikooli Bettoni ühiselamus (Tuglase 7) koha saamiseks järjekorda sättis, oli temast eespool juba hulk rahvast.
Sügisest maaülikoolis majandust ja finantsjuhtimist õppima asuva Klampe hinnangul võis siis järjekorras olla 50-100 inimest, kuigi avaldusi hakati vastu võtma alles kell 9, kirjutab Tartu Postimees.
"Kõrvalmajas (Kreutzwaldi 52 ühiselamus - J.M.) pidi veel hullem olema," rääkis Klampe kella 11.30 ajal - tema oli selleks ajaks saanud paberid ära anda ja ootas lepingu sõlmimist.
Ehkki Eesti maaülikooli kommunikatsioonispetsialisti Risto Metsa sõnul võeti esmaspäeval ühiselamuavaldusi vastu küll õhtul kella 21-ni, said kohad otsa kella üheks päeval.
Ka Tartu ülikoolis said vabad ühiselamukohad otsa sisseastumisavalduste esitamise kahe esimese päeva jooksul.

Venemaa reostab Peipsi vett
Vetikate üha hoogsamat vohamist Peipsil põhjustab Eesti teadlaste hinnangul eelkõige Velikaja jõgi, mis annab üle poole järve veest ning veab Pihkva ja teiste Vene asulate fosforireostuse Eesti rannikule.
Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur ütles, et läinudnädalasel Vene-Eesti ühisekspeditsioonil Pihkva, Peipsi ja Lämmijärvele avanes päris muserdav vaatepilt, kirjutab Tartu Postimees.
Ehkki vetikate vohamine on seotud sooja ja tuulevaikse ilmaga, mis ei lase veel vetikamassi segada, peitub sinivetikate tekke põhjus siiski vee suures fosforisisalduses, mis vetikaid toidab. See omakorda pärineb enamikus Venemaalt, mille 430 kilomeetri pikkune Velikaja jõgi annab kolmele järvele üle poole veest.
Ehkki ka Eesti poolel on Kanguri kinnitusel võimalik Peipsi fosforikoormust vähendada, tuleb suurem jagu saastast ikkagi Venemaa poolelt: "Fosforitase kasvab nii Pihkva kui ka Lämmijärves ja see pärineb peaasjalikult Vene poolelt."

Postimees: Tivoli Tuuri kindlustusleping võib kehtida vaid Poolas
Rakvere tivolipõlengus kannatada saanute esindaja sõnul on Tivoli Tuuri kindlustusleping vaid paari miljoni krooni suurune ning kehtib ainult Poola territooriumil.
Tivoli Tuuri vastu 22 kannatanu hagisid esindava vandeadvokaadi Küllike Nammi sõnul selgub neile seni saadetud dokumentidest, et Poola kindlustusfirmal Powszechny (PZU SA) oli Rootsi firmaga ITV Heby sõlmitud leping väga ebamäärase kindlustusjuhtumi puhuks, kirjutab Postimees.
"Poliisil määratletud summa oli 500 000 Poola zlotti (paar miljonit Eesti krooni - toim), mis kaugeltki ei kata meie nõudeid," sõnas Namm, kelle sõnul on kannatanud praeguseks Tivoli Tuuri vastu esitanud 4 826 871 krooni suuruse ühishagi.
"Ja selle dokumendi järgi, mille [Tivoli Tuuri] lugupeetud advokaat Kalev Aavik meile saatis, kehtib see kindlustusleping vaid Poola Vabariigis. Eestis see küll ei kehti," lisas Namm.

Vasakukäelisuse ja skisofreenia seos selgus Eesti teadlaste abiga
Geen, mis seob vasakukäelisust ja skisofreeniat, tuvastati Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostöös maailma mainekate ülikoolide ja uurimislaborite esindajatega.
Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased osalesid selle suve ühe kõmulisema teadusavastuse sünnis - nad aitasid tuvastada geeni, mis mängib rolli ühekorraga nii vasakukäelisuse kui skisofreenia ilmnemises, kirjutab Postimees.
TTÜ geenitehnoloogia instituudi molekulaarbioloogia õppetooli juhtaja professor Tõnis Timmusk identifitseeris mõne aasta eest Soomes koos sealse uurija Juha Lauréniga senitundmatu geeni LRRTM1. Esialgu polnud teadlastel aga aimu, mida identifitseeritud geen teeb.
Uuringuid jätkas enam kui 20 teadusasutusest koosnev konsortsium, mida juhtis Oxfordi teadlane Clyde Francks ja kuhu kuulusid ka Laurén ning Timmusk oma doktorantidega Tallinna tehnikaülikoolist.

Politsei tulistas kihutajat rehvidesse
Pärnu patrullpolitseinikud tulistasid pühapäeva hommikul rehvid puruks nende eest 160-kilomeetrise tunnikiirusega põgenenud Fordil.
Autojuht oli teinud pöörde suunda näitamata, kirjutab SL Õhtuleht.
Pärnu Postimehe andmeil mõõtsid politseinikud Fordi juhil Tauril keskmise joobe ja haiglas olevat ekspertiis leidnud tal ka narkojoobe tunnused.
Mees saadi kätte, kui Ford Lihula maanteel kraavi paiskus, ja pandi 20 päevaks türmi.

SL Õhtuleht: Keskerakond kinkis suursponsorile magusa maatüki
Tallinna keskerakondlik linnavõim andis Keskerakonda valimiste eel 1,5 miljoni krooniga rahastanud keskerakondlasest vutimehe Andres Operi jalgpallikooli käsutusse neljahektarilise magusa maatüki.
Järgmised 50 aastat maksab Oper selle eest linnale 2141 krooni kuus, kirjutab SL Õhtuleht.
Juba aprillis tunnistas Operi endine elukaaslane ja vutikooli juhatuse liige Marge Rahu, et on Kotka 12a/Spordi 11a asuva vana staadioni vastu pikemat aega huvi tundnud. Ta esitanud linnavõimule ka hoonestusõiguse taotluse, et ehitada sinna suur spordihall. Aga vastust ei tule ega tule, ning lõpuks väitnud linnavõim, et tahab krunti ise arendada, lisas Rahu toona.
Suvel tehtud otsuse järgi sai Operi vutikool siiski hoonestusõiguse tervelt 50 aastaks.
"Operile vaesekesele tõmmati ilmselt müts pähe ja öeldi, et kui õigesse erakonda astud ja seda rahaliselt toetad, liiguvad asjad nii nagu vaja. Oper astuski Keskerakonda ning toetas seda 1,5 miljoni krooniga," pakub Tallinna volikogu liige Tarmo Kruusimägi (IRL), kuidas asi arenes. Tema arvates on tolle tehinguga kõik selge isegi lollidele. "Sarnast käekirja kannavad ju ka Sakala keskuse lammutusloa andmine ja Tauno Kangro Kalevipoja saaga."

Kirikud arendavad aktiivselt kinnisvara
Kogudused arendavad kinnisvara üle Eesti, et teenida tulu kiriku põhitegevuseks.
Vähemalt kuude paika kerkivad lähiaastal elu- ja büroohooned, mille arendajaks on Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) 164 koguduse kinnisvara haldav osaühing.
"Tegeleme detailplaneeringuga ja sellest selgub, millised võimalused on - lähteülesanne võimaldab ehitada mitu maja," ütles assessor Urmas Viilma, kes on Haapsalusse mitme elumaja ehitamise projekti juhtiva osa-ühingu Kiriku Varahaldus juhataja.
Haapsalu linna üldplaneering lubab Pargi 15 asuvale krundile ehitada kolmekorruselisi elamuid. Haapsalus on Püha Johannese kogudusel Pargi tänaval 1,4 hektari suurune maalapp, kuid Viilma sõnul tehakse detailplaneering kokku kolmele hektarile, sest planeering näeb ette, et arvestatakse ka teedega ning muu majade juurde vajaminevaga.

Tõnismäel lõppesid haljastustööd
Kaitseministeerium võttis eile vastu Nurmiko Aianduskeskuse OÜ tehtud haljastustööd aadressil Kaarli pst 13 ehk pronkssõduri endises asukohas.
Haljastustööde maksumus oli 1 393 539 krooni, teatas kaitseministeerium. Uuenenud haljastus sisaldab nii igihaljaid püsikuid kui ka suvelilli, tooni annavad 225 jugapuud ning 1400 valget-roosat kurereha ja 7500 kivikilbikut.
Edaspidi teeb Tõnismäe haljasala korrastus- ja järelevalvetöid Tallinna linn.

Soojad ilmad tõid kaasa uppumissurmade laine
Paadiga ilma päästevestita merele minemine on tänavu nõudnud mitu inimelu.
Päästeameti päästjad on juuni algusest alates veekogudest pinnale toonud 21 surnukeha. See nimekiri pole aga lõplik, sest merel päästab hädalisi ka piirivalve ja on juhtumeid, kus päästeametit välja ei kutsutagi. Päästeameti pressiesindaja Rain Porssi sõnul on sel suvel uppunuid pisut rohkem kui eelmisel suvel.
Möödunud pühapäeval uppus Harjumaal kaks meest. Jõelähtme vallas Kaberneemel jäi kadunuks öösel ujuma läinud 45-aastane mees, Bekkeri sadamas hüppas laevalt vette 35-aastane Venemaa kodanik ja uppus. Sel suvel on uppumissurmi põhjustanud nii alkoholi tarbimine kui ka hooletus ja ohutuseeskirjade eiramine. Samuti on eestlaste uppumised laienenud geograafiliselt - juulis uppus kaks Eesti turisti Norras ja üks Eesti ärimees Venemaal Habarovski krais.

Tuntud arsti ja Keila poliitiku Andrus Loogi peksjad jäid leidmata
Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas üleeile Keila linnavolikogu esimehe ning tuntud arsti Andrus Loogi peksmisega seotud kriminaalasja uurimise, kuna ei suutnud tuvastada ühtegi kahtlusalust.
Põhja prokuratuuri pressi- esindaja Gerrit Mäesalu ütles, et tehtud toimingutega ei olnud võimalik kindlaks teha, kes Loogi eelmisel talvel julmalt raudkangiga peksid. "Kriminaalmenetluse raames on kuriteopaigast kogutud kõik võimalikud tõendid, samuti on üle kuulatud võimalikud tunnistajad, kuid paraku ei viinud need toimingud kuritegija tabamiseni," lausus Mäesalu.
"Mina arvasin, et kallaletungija tabamise tõenäosus on umbes 50 protsenti, aga mul ei ole politsei tegevusele mingeid pretensioone," ütles Andrus Loog eile. "Loomulikult oleks väga hea, kui ründajad oleksid vangitornis ja asi oleks lõpetatud, aga tihtipeale on tavaelu keerulisem, kui see filmis paistab," lisas ta.

Eestiski popp Bulgaaria kuurort turistidele ohtlik
Bulgaaria Päikeserannal on viimasel ajal sagenenud skandinaavlaste vägistamised.
Musta mere rannikul asuva Bulgaaria ühe suurima suvituslinna Sunny Beachi ehk Päikeseranna politsei on kimpus vägistajate ja röövlitega. Lisaks on viimastel nädalatel toimunud Päikeserannal saladuslikud surmad, mille esialgseks põhjuseks peetakse liigset alkoholi.
Selle suve jooksul on ka Eesti ajakirjandusse jõudnud ridamisi uudiseid, kus räägitakse järjekordsest vägistamise ohvriks langenud skandinaavlasest. Eelmisel nädalal pöördus Päikeseranna politseisse näiteks 17-aastane Norra neiu, kes väitis, et ta uimastati ja seejärel vägistati. Juuli lõpus vägistati samas piirkonnas neli 16-18-aastast Taani neiut.
Telekanali BBC väitel on viimastel nädalatel toimunud kurbade sündmuste peasüüdlaseks olnud alkohol. Päikeseranna kohaliku politsei juhtivinspektor Stoicho Manevi sõnul on Bulgaariast saanud Skandinaavia turistide seas populaarne alkoholiturismi sihtkoht. "Alkohol on Skandinaavias oluliselt kallim kui Bulgaarias," lisas Manev BBC-le.

Endine siseminister Seppik sai patriarh Aleksiuselt ordeni
Patriarh Aleksius II andis eile Moskvas Ain Seppikule õigeusu kiriku teenetemärgi.
Eile pärastlõunal toimunud ja tund aega väldanud kohtumisel andis Vene kirikupea Aleksius II Keskerakonna juhatuse liikmele õigeusu kiriku Püha Sergi Radonežski teise klassi ordeni. "Ordeni sain eelkõige selle eest, et minu siseministriks oleku ajal registreeriti Vene õigeusu kirik Eestis," ütles Seppik vahetult pärast patriarhiga kohtumist Päevalehele.
Seppiku sõnul peatus Aleksius Eesti-Vene praegustel suhetel ja aprillirahutustel vaid möödaminnes.
Seppiku hinnangul olevat Aleksius II siiski ühe huvitava sõnumi edastanud. "See puudutas tema hiljutist Läti visiiti. Pärast jutuajamisi sealsete poliitikutega hakkasid Läti-Vene suhted tunduvalt soojenema. On ju teada, et need olid enne seda tükk aega suhteliselt jäised," rääkis riigikogulane. Kuid samas olevat patriarh südant valutanud, et praeguses olukorras ei õnnestu tal arvatavasti sügisel Eestisse tulla.

Omavalitsused saavad ligipääsu maksuandmetele
Maksu- ja tolliamet annab kohalikele omavalitsustele ligipääsu andmebaasidele, kust omavalitsused saavad kontrollida andmeid oma elanike sissetulekute kohta.
"Siiamaani kontrollisid omavalitsused näiteks abitaotlejate sissetulekut kirja teel, nüüd aga saavad nad vajalikud andmed palju kiiremini otse andmebaasist üle vaadata," selgitas maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav. Kui varem vastas omavalitsuste päringutele maksuhaldur, siis nüüd näevad päringuid tegevad ametnikud vajaminevat infot otse maksuameti andmebaasist.
Aav nentis, et uue e-lahenduse puhul on kõige probleemsemaks kohaks maksusaladuse kaitse.
Aava sõnul määratakse iga omavalitsusega eraldi sõlmitavas lepingus nimeliselt inimesed, kes saavad õiguse maksuandmeid kontrollida. "Kõik omavalitsuste päringud pannakse logisse kirja ja loomulikult me monitoorime seda logi. Nii kui mingi kahtlus tekib, saame konkreetse ametniku ligipääsu andmebaasile tõkes-tada," ütles Aav.

Vanuritel on hooldekodusse üha keerulisem kohta saada
Eraomandis olevad vanadekodud ei soovi klientideks suurema abivajadusega eakaid.
Kuigi eravanadekodusid tuleb aina juurde, kasvavad järjekorrad kiiresti ning kohti ei jagu just suuremas hädas vanuritele.
Suuremas kohtade nappuses siplevad Tallinn ja Harjumaa. Tallinna linnas on praegu hooldekodu koha järjekorras 66 inimest. Spetsialistide sõnul vajatakse pealinna piirkonnas tegelikult mitutsada uut kohta ning see vajadus kasvab jõudsalt. Paljud eakad inimesed ei saa endale hoolekandeteenust lihtsalt lubada ega pane end ka ametlikku järjekorda. Vanaduspensioniealisi inimesi elab Tallinnas umbes 83 000.
Kokku on Eestis 116 vanurite hooldekodu, nendest 28 eraomanduses. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialisti Maarja Seppeli sõnul on enamikus eravanadekodudes elamine väga kallis ning seal pakutakse teenuseid vaid vähese abivajadusega vanuritele. Tihti pole need ka kohandatud liikumispuudega inimeste jaoks. "Vajadus on aga hoopis teine," ütles Seppel. Tema sõnul on suuri probleeme lamajatele, samuti dementsetele ja psüühikahäiretega inimestele ning endistele kodututele ja alkohoolikutele koha leidmisega.

Mustakivi jalakäijate tunneli uuendus valmib novembris
Tallinnas Laagna teel asuva Mustakivi jalakäijate tunneli uuendus valmib selle aasta novembri keskpaigaks.
Laagna tee aluse Mustakivi kaubanduskeskuse läheduses asuva jalakäijate tunneli ümberehitamiseks laekus kolm pakkumist, teatas Tallinna pressiteenistus.
"Tunneli ümberehitust on vaja selleks, et Kärberi, Mahtra ja Kivila tänavate ja selle lähiümbruse elanikud saaksid mugavalt ja ohutult Laagna teed ületada," sõnas abilinnapea Deniss Boroditš.
"Samuti muutub sujuvamaks Lasnamäe kanalit kasutavate autode liiklemine, sest tunneli avamisega kaob ka ülekäigurada, mis autode liikumist takistas."
Mustakivi jalakäijatetunnelile ehitatakse sisse- ja väljapääsuks uued pandused ja trepid. Muutuvad liiklusskeem Mahtra tänava ristmikul ja juurdepääsud külgnevatele kinnistutele, nihutatakse ka bussipeatuste asukohti.

Pargi ja Reisi süsteemi kasutamine on poole võrra tõusnud
Pargi ja Reisi süsteemi on augustikuu jooksu katsetatud 449 korral, mis võrreldes eelmise kuu sama perioodiga on ligi 50% rohkem.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on Pargi ja Reisi süsteemi kasutajate arvu suurenemine tingitud eelkõige puhkuste tipp-perioodi lõppemisest.
Pargi ja Reisi katseperioodi vältel saab sõiduki Pirita jõe paremkaldale selleks spetsiaalselt eraldatud parklasse jätnud juht tasuta vastu ühistranspordi päevapileti.
"Pargi ja reisi" katseperiood Pirita-Kesklinna suunal kestab kuni septembri alguseni. Septembri alguses, kui Pirita tee ühistranspordirada valmis saab, on "Pargi ja reisi" süsteemi kasutajatele parkimine jätkuvalt tasuta, sõidupileteid aga enam tasuta ei jagata.
Katseperioodi 31 päevaga on "Pargi ja reisi" süsteemi kasutatud üle 1050 korra. Augustis on selle süsteemi katsetamine tõusnud eelmise kuu sama perioodiga võrreldes ligi 50%.

Haaberstis toimub XXIV Tallinna Rattaralli
Tallinn Liigub! programmi raames toimub pühapäeval Haaberstis XXIV Tallinna Rattaralli, mida korraldab kuuendat aastat järjest CFC Rattaklubi, algav võistlus on mõeldud nii harrastus- kui ka tippsportlastele.
Rattaralli start antakse United Motorsi eest, Paldiski mnt 180, kuhu võistlejad ka finišeeruvad. Kodutohtri tervisesõidu algusajaks on kell 11.00 ning distantsi pikkus on 18 kilomeetrit. Kell 12.30 antakse start võidusõiduratastele, mille distantsi pikkus on 75 kilomeetrit. Maanteerataste võidusõidule antakse start kell 12.45, teekonna pikkus on samuti 75 kilomeetrit.
Võidusõidurataste põhisõidus võtavad osa ka tuntud Eesti tippratturid nagu Toomas Kirsipuu, Allan Oras, Kalev Vist.
Rattarallile saab registreeruda koduleheküljel või kohapeal. Nii võidusõidu- kui maastikurataste põhisõidu osalemistasu kuni 17. augustini on 350 krooni täiskasvanule ning 150 krooni kuni 16- aastastele lastele, kohapeal registreerudes vastavalt 450 krooni ja 250 krooni. Kogu pere jaoks mõeldud Kodutohtri tervisesõit on kõigile tasuta.

Ühiselamute remondiraha suunati eralasteaedadele
Linna antud toetus ühiselamute renoveerimiseks suunati ümber ülikooli teavitamata.
Aasta aega tagasi korraldasid Tallinna avalik-õiguslike ülikoolide tudengid mitmeid aktsioone, et juhtida tähelepanu õppeasutuste ühiselamute halvale olukorrale ning saada nende remontimiseks riigilt toetust.
Lisaks riigile otsustas ka Tallinna linn eelmise aasta sügisel hea tahte korras ühiselamute renoveerimist kokku 16 miljoni krooniga toetada. Pool summat pidi tulema möödunud, pool selle aasta Tallinna lisaeelarvest. Eelmisel aastal lubatud kaheksa miljonit krooni said ülikoolid kätte.
Tallinna ülikooli kantsleri Aivar Reidla kinnitusel aga otsustas linnavolikogu 21. juunil toimunud lisaeelarvet käsitleval istungil sellel aastal ühiselamute jaoks mõeldud summast 1,8 miljonit ümber suunata. "Tegemist oli Tallinna linna panusega ühiselamute korrastamise projekti, mis üliõpilastel õnnestus välja võidelda. Keegi ei andnud meile teada, et osa sellest rahast suunatakse ümber. Vahepeal oli puhkuste periood ja nüüd alles avastasime selle," rääkis Reidla.

Enesetapja sõitis Türisalu pangalt autoga alla
Tegemist on sel aastal juba teise enesetapjaga, pangale piiret
Ööl vastu eilset teatati järjekordsest pangalt alla sõitnud autost. Kohale läinud päästekomando leidis deformeerunud auto ja selle seest hukkunu, kes suure tõenäosusega läks vabasurma.
Igal aastal teeb lummava vaatega Türisalu pangalt autoga alla sõites enesetapu mitu inimest - sel aastal on seal oma elu lõpetanud juba kaks, esimene oli jaanuaris.
Harku vallavanem Ott Kasuri ütles, et vald ei saa enesetappude ärahoidmiseks midagi teha ning Türisalu looduskaitseala kuulub hoopis Harju keskkonnateenistusele ja ühele eraomanikule. Kasuri sõnul on maanteeametiga jõutud kokkuleppele, et 2008. aastal ehitatakse teeremondi raames Türisalu panka ääristavale teele Alpi põrkepiire.

Reinmann peatas oma volitused volikogus
Rene Reinmann esitas eile linna valimiskomisjonile avalduse, et peatada oma saadikuvolitused linnavolikogus, samas võib ta sinna soovi korral naasta.
Volituste peatamise põhjusena tõi Reinmann vajaduse järele mõelda ja anda erakonnale võimalus tema tegude suhtes seisukoht kujundada, teatas Keskerakonna fraktsiooni nõunik Marek Leemets. Oma nõusolekust asuda Rene Reinmanni asemel täitma volikogu liikme kohuseid teatas valimiskomisjonile Igor Sedašev.
"Olen minevikus hakkama saanud niisuguste tegudega, mis kellelegi au ei tee ja heidavad varju ka erakonnale," selgitas Reinmann. "Võlgnen fraktsioonikaaslastele ja endale võimaluse järele mõelda ja tuleviku osas selgusele jõuda."

Tallinn annab septembris veel 15 kooli aastakümneteks erakätesse
Mis koolid erafirmadele renoveerida ja hallata antakse, otsustatakse septembris.
"Suvel käis külas õiguskantsler ja arutasime temaga kogu skeemi. Mulle näib, et süsteem on otstarbekas," ütles linnapea Edgar Savisaar. Mis koolid erafirmadele renoveerida ja 30 aastaks korras hoida antakse, selgub oktoobris. "Ei taha kellelegi ennatlikku lootust anda," ütles linnapea.
Uuest portsust anda koole erafirmade remontida-hallata oli juttu kohe, kui esimese konkursi tulemused olid mullu sügisel selgunud. Kuid lõplik otsus tuli siis, kui esimene pääsuke oli üle vaadatud. Vastrenoveeritud Pelgulinna gümnaasium on üks kümnest erafirmale hallata antud linnakoolist.
Järgmisena alustavad augustis renoveerimist Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruudaga seotud firmad - Haabersti vene gümnaasium, Kristiine gümnaasium, Sikupilli keskkool, 32. keskkool ja Karjamaa gümnaasium. Septembris läheb remont lahti Laagna gümnaasiumis, novembris ühisgümnaasiumis, Nõmme gümnaasiumis ning Kalamaja põhikoolis.

Buss number 16 suunatakse ümber
Seoses ajavahemikul 21. augustist kuni 28. septembrini toimuvate kaevetöödega Auru tänaval suunatakse 16. liini
autobussid ümbersõidumarsruudile Leete tänav, Auru tänav, Suitsu tänav ja Luite tänav. Ajutine peatus on Luite tänaval vahetult pärast Suitsu tänava ristmikku.

Siselinna surnuaed saab kalmistuvahid
Siselinna kalmistut on sel suvel juba kolmel korral rüüstatud, mistõttu hakkavad seda valvama kalmistuvahid. "Lisaks sellele, et lugupidamisega tuleb suhtuda igasse matmispaika, on kalmistul ka oluline kultuuriline tähendus, mistõttu tuleb seda veel enam kaitsta ja säilitada," lausus abilinnapea Deniss Boroditš. Kalmistut hakkab valvama K-Grupp.

Operi jalgpallikool sai hoonestusõiguse
Andres Operi nimeline jalgpallikool sai hoonestusõiguse Kristiine linnaossa rajatava spordikompleksi juurde. Tallinna linnavalitsus otsustas heaks kiita volikogu otsuse eelnõu anda osaühingule Oper FC OÜ hoonestusõigus Kristiine linnaossa spordikompleksi rajamiseks. Spordikompleks peab valmima viie aasta jooksul. Hoonestusõigus antakse 50 aastaks, aastatasu on 25 697 krooni.

Kapo tabas lõhkeainega äritseda püüdnud kaevurid
Kaitsepolitsei Virumaa osakonna töötajad pidasid eile õhtul Kohtla-Järvel kinni kaks meest, keda kahtlustatakse ligikaudu 45 kilogrammi erinevate lõhkeainete ebaseaduslikus käitlemises.
35-aastane ja 31-aastane mees müüsid ja püüdsid pikema aja jooksul müüa kaevandusest pärit erinevaid lõhkeaineid, teatas riigiprokuratuuri avalike suhete juht. Mõlemad mehed on AS Eesti Põlevkivi Estonia kaevanduse töötajad.
Kriminaalmenetlus on alustatud paragrahvi alusel, mis käsitleb lõhkeaine korduvat ja suures koguses ebaseaduslikku käitlemist, mille eest on karistusena ette nähtud vangistus kahest kuni kümne aastani.
Mehed on hetkel kinni peetud. Menetlust juhtiv Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen otsustab hiljemalt homme, kas ta taotleb kohtult meeste vahi alla võtmist.

Politsei palub abi tagaotsitava leidmisel
Põhja prefektuuri Ida Politseiosakond otsib taga 1978. aastal sündinud Gunnar Künnapuud, kes hoiab kõrvale kriminaalmenetlusest.
Politsei palub kõigil, kes omavad informatsiooni fotol kujutatud mehe kohta, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4847, 612 4811 või 110.
Helistaja anonüümsus garanteeritakse.

Välismaise kinnisvara teevad kalliks suured vahenduskulud
Väljaspool kodumaad endale kinnisvara soetanud inimesed seisavad tihtipeale silmitsi kallite transaktsioonikuludega.
Kinnistu registreerimise, ülekande- ja vahenduskulud ning maksud võivad kokku moodustada kuni 22 protsenti objekti hinnast, vahendab BBC Global Property Guide'i avalikustatud raportit.
Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) riikide seas läbiviidud uuringust ilmnevad liikmesriikide vahel suured erinevused. Kõige suuremad vahenduskulud on Lõuna-Koreas - 22 protsenti ning kõige väiksemad Taanis - 2 protsenti.
Belgias moodustavad vahenduskulud 17,8 protsenti kinnisvara soetamise kuludest. Itaalias on sama näitaja 17 protsenti, Prantsusmaal 16,3 protsenti ja Luksemburgis 15,7 protsenti.
Peale Taani olid vahenduskulud väiksed ka Islandil - 2,4 protsenti, Slovakkias - 3,1 protsenti ja Suurbritannias 5 protsenti.

DHL avab Gaasi tänaval uue logistikaterminali
Rahvusvaheline logistikafirma DHL ehitab Tallinnas Gaasi tänavale kaupade käitlemiseks ja ladustamiseks uue ja suurema logistikakeskuse.
Keskusele, mis peaks valmima aasta lõpuks, pannakse homme nurgakivi.
"Kaubamahtude kasv tingib vajaduse ka suuremate käitlemispindade järele. DHLi uus logistikakeskus võimaldab suuri kaubakoguseid käidelda senisest efektiivsemalt. Kuna uuel terminalil on rohkem väravaid, saame korraga laadida suurema hulga treilereid," ütles DHL Baltikumi Freight valdkonna juht Mati Kärt.
Ehitamisel oleva logistikakeskuse moodustavad esimeses etapis valmivad 3000 ruutmeetri suurune terminal ning 4000 ruutmeetrine ladu.
Kogu logistikakeskuse 30 000 m2 territoorium, mis sisaldab ka sõidu- ja manööverdamisteed ning parkimiskohti treileritele, jätab Mati Kärdi sõnul piisava võimaluse lao- ning terminalipindade edasiseks suurendamiseks.

Nokia võtab tagasi 46 miljonit praaki mobiiliakut
Nokia võtab tagasi 46 miljonit BL-5C seeria mobiiliakut, kuna need võivad üle kuumeneda ja kujutada potentsiaalset ohtu.
Akude ülekuumenemist põhjustab laadimise ajal tekkiv lühis, kirjutatakse Nokia kodulehel. Probleemi tõttu tuleb BL-5C seeria 300 miljonist akust välja vahetada 46 miljonit.
Tagasivõtmine puudutab 2005.-2006. aastal Jaapani firma Matsushita toodetud akusid.
Üle maailma on teatatud 100-st ülekuumenemise juhtumist, kuid tõsiselt pole neis keegi viga saanud. Kõik intsidendid on juhtunud aku laadimise ajal.
Kliendid, kelle telefoni aku on tagasivõetavate akude nimekirjas, saavad asenduseks uue. Täpsemat infot väljavahetamise kohta saab sellel internetileheküljel.

Eesti Ehitus sõlmis Leedu firmaga 117 miljoni kroonise ehituslepingu
Eesti Ehituse tütarfirma Leedus UAB Eurocon LT ja UAB Eurox LT sõlmisid täna lepingu korter/büroomaja ehitamiseks Vilniusesse.
Lepingu maksumuseks on ligi 7 486 434 eurot (117 miljonit krooni), millele lisandub käibemaks. Tööde üleandmise tähtaeg on veebruar 2009, teatas ettevõte börsile.

Berman: BLRT-st võib saada börsifirma
Balti laevaremonditehase suuromanik ja juht Fjodor Berman ütles, et kuigi investeeringuteks firmal täna raha jagub, ei välista tulevikus aktsiate börsile toomist.
Berman kasvatab Eesti suurimat tööstuskontserni hirmuäratava kiirusega, ostes kokku üha uusi ettevõtteid ja laiendades tegevust uutele turgudele, kirjutab aripaev.ee.
"Vähemalt lähipiirkonnas oleks BLRT börsifirmana muidugi unikaalne nähtus ning seda just oma tegevusvaldkondade tõttu. Samas võib see olla ka miinuseks, kuna investorite silmis võib erinevates tegevussuundades peituda hulk erinevaid riske," kommenteeris Berman.
Hiljuti sõlmis BLRT Balti riikide laevaehituse ajaloo suurima lepingu, mille maksumuseks on ligi 700 miljonit krooni.
BLRT tänavune kasum peaks Bermani sõnul ületama mulluse 402 miljoni krooni piiri. 2005. aastal oli ettevõtte kasum 254 mln kr. BLRT Gruppi kuulub 63 tütarettevõtet.

Eesti atraktiivsus turistide hulgas teeb vähikäiku
Selle aasta esimesel poolel ööbis Eestis ligi 14 000 välisturisti vähem kui aasta tagasi samal ajal.
Sokos Hotel Viru turundusjuht Maris Mosona märkis, et ööbimiste arv on nende hotellis vähenenud, kirjutab Äripäev.
"Kõik märgid näitavad, et uudsuse ja odava reisisihi võlu hakkab Eesti ja Tallinn minetama, sest Ida-Euroopas on nii palju uusi ja huvitavaid reisimise sihtkohti," ütles Mosona.
Tallinki hotelliketi juhi ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on Eesti riik olnud seni liiga passiivne: "Riia ja Läti tervikuna panustavad oluliselt rohkem oma maa kui turismisihtkoha tutvustamisse ja selle atraktiivsemaks muutmisesse kui näiteks Eesti.".
Elavamalt kui mullu kasutasid majutusettevõtete teenuseid Eesti elanikud.

Ettevõtjad: pronksöö järelmõjud takistasid kasvu
Teises kvartalis aeglustus Eesti majanduskasvu kiirus järsult, kasv oli 7,3 protsenti. Ettevõtjad peavad aeglustumise üheks põhjuseks pronkssõduri teisaldamisele järgnenud suhete halvenemist Venemaaga.
Endise peaministri ja Silmeti omaniku Tiit Vähi sõnul oli pidurdumine ootuspärane: "Venemaa kasutas administratiivseid meetod eid: vähendas raudteel rongide arvu ja hakkas piirama toorme eksporti Eestisse ning importi Eestist," kommenteeris Vähi Äripäevale.
Eesti Raudtee on üks esimesi, kes on sunnitud märgatavalt töötajaid koondma, sest veomahud on vähenenud. Pärast pronkssõduri teisaldamist alanud Eesti-Vene suhete jahenemine ja majandussanktsioonid mõjusid Eesti Raudteele rängalt. Firma avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul võeti aprillis vastu üle 35 rongi ööpäevas, juuniks oli sellest järele jäänud 20,5 rongi.
Sampo Panga analüütiku Anne Karik-Uustalu sõnul on finantssektori kasv küll keskmisest kiirem, kuid üldisest majanduskasvu aeglustumisest ei jää mõjutamata ka pangandus.

Eestisse kerkib minikopteritehas
Hispaania firma hakkab tootma ja müüma moodsaid AeroQuadi lennuplatvorme.
Hispaanlased plaanivad hiljemalt 2010. aastaks Eestisse püsti panna multifunktsionaalsete lennumasinate tehase. Levitama loodetakse aga hakata AN-1 AeroQuadi lennumasinat tuleva aasta veebruarist.
Pikemas perspektiivis on plaanid veelgi ambitsioonikamad. "Kui tehas on juba sisse töötatud, sooviksime suuna edasiarendamiseks hakata tootma ka kahe- ja seitsmekohalisi helikoptereid," tutvustab Eneko Itziar lennumasina levitajafirmast Iberia Delicatessen.
Tulevase tehase maksumuseks pakub ta umbes neli miljonit eurot (62,6 miljonit krooni).
"Tehase asukoha valikul said eelise Eesti geograafiline positsioon, ettevõtete dünaamilisus, madal korruptsioonitase ja läbipaistev maksusüsteem," selgitab Itziar.

Autoärimees Rüütmann kasvatab õunu
"Hetkel valmib 50 tonni õunu, pärast laiendust võib tootmismaht ulatuda 600 tonnini. Laienduse raames rajame juurde madalakasvulisi tiheda istutusega tootmisõunaaedu ning ehitame suure hoidla," ütles AS-i Kommest Auto juhatuse esimees ja omanik Toomas Rüütmann.
Ettevõttele kuulub Viljandimaal sada hektarit maad, millest õunakasvandus hõlmab praegu ligi viiendiku, pärast laiendust aga juba ligi poole.
Rüütmann on tegelenud õunakasvatusega aktiivsemalt viimased kolm aastat. "Minu jaoks on see täna veel hobi, mis on küll aasta-aastalt üha suuremaid mõõtmeid ning ka aega võtnud. Pean tõdema, et see on mulle üha rohkem meeldima hakanud," ütles Rüütmann.

Brittidele meeldib kõige rohkem veeta puhkust Tallinnas
Eesti on briti turistide seas juba järgmisel aastal kõige populaarsem reisisihtkoht.
Tallinnale järgnevad Ghana pealinn Accra ning Portugali kuulus portveini- ja sadamalinn Porto, vahendab reisiveebilehekülg Opodo.co.uk hiljutise uuringu tulemusi.
Briti turistide tõusvat huvi Eesti vastu prognoosis ka Jeff Jarvis, EBS-is juba neljandat aastat töötav Melbourne'i Monashi ülikooli külalisõppejõud. "Briti poissmeeste kõrval suudaks Eesti olla ahvatlev ka Briti naistele vanuses 25-40," leiab Jarvis. "Peamisteks märksõnadeks oleks restoranid ja spaad," täpsustab ta.
Vanad lemmikud
Esikümnesse mahuvad ka juba traditsiooniliseks muutunud lemmikud Bangkok, Rooma, Veneetsia ja Hongkong. Nendega kõrvuti leiab Rumeenia pealinna Bukaresti ning Filipiinide Manila. Lõuna-Hispaanias asuv Andaluusia pealinn Sevilla peaks samuti järgmisel aastal senisest populaarsemaks saama.

 "Edith Piaf" - näitleja triumf ja režissööri omad vitsad
Lavastaja jutustatud lugu Edith Piafist on hüplik ja ebaloogiline, kuid intensiivne.
Režissööri ja stsenaristi Olivier Dahani (sündinud 1967) pretensioonikas suurfilm "Edit Piaf - elusse armunud" on pälvinud kriitikutelt vastakat tagasisidet, kusjuures on iseloomulik, et film ei näi kedagi ükskõikseks jätvat.
Piafi biograafia asjatundjad on pahaks pannud meelevaldselt välja jäetud seiku lauljatari biograafiast (filmis ei mainita kordagi Piafi efektiivset osalust vastupanuliikumises Teise maailmasõja ajal ega süveneta ka mitme Piafi kuulsa armukese rolli Prantsuse kultuuriloos). Seevastu need, kes lauljatarist üleliia palju ette ei teadnud, on kurtnud segaduse ja küsimuste üle, mis jäid pärast filmi vaatamist õhku.
Olivier Dahan ei kasuta traditsioonilisi eluloofilmi jutustamise võtteid - ta ei ole truu kronoloogilisele järjepidevusele. Film ei alga Piafi lausa dickenslikult kurva ja värvika lapsepõlvega ega lõppe pärast kuulsusrikkaid aastaid, kirglikke armulugusid ja sama kirglikku elupõletamist lauljatari kiire vananemise, haiguse ja surmaga. Lavastaja ei kasuta ka teist populaarset võtet, kus laulja hapra vanadaamina lebaks haigevoodis ja vaataks tagasi elatud elule.

Sügisjazzi uue hooaja juhatavad sisse Aafrika rütmid
African Projecti muusika on segu Aafrika rütmidest, džässist ja improvisatsioonist.
Homme õhtul esineb Viljandi kultuurimaja Suvehoovis Jazzkaare suurel suvelõpu kontserdil African Project ning sellega avatakse ka Sügisjazzi uus hooaeg. Aafrika ja prantsuse muusikutest koosnev ansambel astub üles ka reedel Kadrioru lossi lilleaias ning laupäeval, 18. augustil Pärnu kontserdimajas.
Idee African Project kokku kutsuda tekkis 15 aastat tagasi, kui Prantsuse päritolu saksofonist Philippe Sellam ja kitarrist Gilles Renne andsid Kamerunis kontserte ja tegid seda koostöös kohalike muusikutega. Uuest kogemusest vaimustunud, lisati tuurikavva veel Kesk-Aafrika Vabariik, Guinea ja Kongo, ning traditsioonilist Aafrika muusikat ja džässivõtteid julgelt omavahel segav kollektiiv oligi sündinud.

Helilooja Urmas Sisask avab Jäneda kultuurisuve
Reedel kell 18 esitavad Jäneda kultuurisuve avakontserdil kohaliku helilooja Urmas Sisaski loomingut lisaks heliloojale veel Lehtse kammerkoor Kaido Janke juhatamisel ja Virumaa noorteorkester, keda juhatab Endel Nõgene. Noorteorkestris teevad kaasa noored muusikud Lätist, Leedust ja Venemaalt. Kontsertsari Rosaarium sai idee autori, Tapa gümnaasiumi abituriendi Reigo Tamme sõnul oma nime Jäneda mõisa kõrval asuvast rosaariumist, millest saab ka esinemispaik.
Kontsert on tasuta, selle toetuseks polnud sponsoritelt raha leida keeruline. Tamm lubas, et Rosaariumi kontserdid jätkuvad kindlasti ka järgmisel suvel.

Sõpruse Puiestee suvi stuudios
Alternatiivpopi lipulaev Sõpruse Puiestee viimistleb stuudios oma kolmandat albumit.
Downtowni stuudio kontoriaknast avaneb kadestamisväärne merevaade. Laua taga istuvad mänedžerid Fred ja Mirko.
"Allan läks korraks välja, Mait istub seal," osutab paberitesse süvenenud Mirko üle õla klaasseina poole. Sõpruse Puiestee salvestab oma uut plaati.
"Meil oli eile Võõpsus kontsert. Jõudsime koju kell viis," haigutab Mait. Juuli lõpust saati ongi bändil kaks elu - õhtune kontsertidel, päevane stuudios. Kui teised kodus või tööl välja magavad, on ajutrust kohal.
Stuudiosse naaseb Allan. "Laul on kõvasti paremaks läinud," ütleb Mait talle. Fotoalbumisse süvenenud laulja noogutab. Helimees laseb järjekordse jupi laulu, vajutab pausi, keerab puldil paari nuppu, kuulab uuesti ja küsib: "Mis me sellega nüüd mõtleme?"

Internet: www.pitchforkmedia.com
Internet: www.pitchforkmedia.com- lehelt leiab kontserdi- ja plaadiarvustusi, muusikauudiseid ning uute artistide tutvustusi. Kümne aasta jooksul on saavutatud usaldusväärne reputatsioon ning lehel avaldatud seisukohad on üldiselt pädevad ning omavad teatavat mõju isegi müügiarvudele.

Ani langes juba avaringis
Maailma edetabelis 145. real asetsev Maret Ani jäi USA-s Bronxis peetaval 50 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF turniiril kaotajaks juba avaringis.
Eesti paremuselt teine tennisist jäi 4: 6, 6: 7 alla kaheksanda asetusega Ahsha Rollele (WTA 122), kirjutab sportnet.ee.
Ani teeb kaasa ka paarismängus koos venelanna Jekaterina Bõtškovaga (WTA 97), kus avaringis kohtutakse kohaliku paariga Lindsey Nelson (WTA 446) - Anne Yelsey (WTA 791).

Rüütel mängib Bangkokis kulla peale
23-aastane Margit Rüütel jõudis Tai pealinnas Bangkokis peetaval suveuniversiaadil naisüksikmängus finaali, kui alistas poolfinaalis 6: 2, 7: 5 Indoneesia valgepalluri Sandy Gumulya.
Maailma edetabelis 212. real paiknev eestlanna sai 56 kohta tagapool asuvast mängijast jagu 81 minutiga.
Ühepoolses avasetis suutis Rüütel oma paremuse maksma panna 29 minutiga. Teises setis sai algul initsiatiivi indoneeslanna, kes asus mängu 3: 1 juhtima. Rüütel ei lasknud end siiski üllatada ja seti lõpp kuulus talle. Homses finaalis on Rüütli vastaseks 18-aastane venelanna Alissa Kleibanova (WTA 207).
Kleibanova oli oma poolfinaalis ülivõimsalt 6: 1, 6: 0 parem Taivani mängijast Chan Chin-weist. Rüütel ja Kleibanova on omavahel kohtunud korra. Tänavu ristati reketid juuli lõpus Itaalias Monteroni D'Arbias peetud ITF turniiri finaalis, kus tulemusega 6: 1, 7: 5 venelanna peale jäi, kirjutab sportnet.ee.

Marek Niit otsustab Osaka MM-ile sõidu laupäeval
Kuigi kergejõustikuliit nimetas esmaspäeval need 11 sportlast, kes esindavad Eestit Osaka
MM-il, on sprinter Marek Niidu Jaapanisse sõitmine veel kahtluse all.
"Ega siin midagi väga kiita ole," vastas Niit küsimusele, kuidas läheb. "Vigastus ei parane nii kiiresti, kui lootsin," lisas tänavu 200 m jooksu Eesti rekordi 20,69 sekundini viinud Niit. "Kui häda oleks lihases, saaks see kiiremini korda, kõõluse paranemine võtab kauem aega."
Laupäeval osaleb Niit Eesti klubide karikavõistlusel, pärast seda teeb ka lõpliku otsuse, kas sõita MM-ile või mitte. Eesti kergejõustikuliidu peatreener Aivo Normak on öelnud, et kuigi Niit lülitati koondisse, teevad lõpliku otsuse ikkagi sportlane ja treener.

Uus peatreener Viggo Jensen kutsus vanad meistrid koondisele appi
Andres Oper sai kutse Andorra-mänguks, ka Martin Reim ja Indrek Zelinski võivad naasta.
Eesti jalgpallikoondise peatreener Viggo Jensen teatas eile meeskonna kandidaadid kolmapäeval aset leidvaks EM-valikmänguks Andorraga.
Algses nimekirjas on nii mõnigi üllatus. Näiteks leiab sealt koondisega lõpparve teinud veteranid Martin Reimi ja Indrek Zelinski. "Ma pidin ju kedagi kutsuma," põhjendas juhendaja naljatoonil, miks vanameistrid taas koondisse kaasatakse. "Olen näinud Reimi mängimas Flora eest, vaadanud ka vanade koondisemängude DVD-sid ning olen seisukohal, et temast võiks meile heitluses Andorraga palju kasu olla," jätkas ta tõsinedes.
Jensen tunnistas, et kuna viimastel nädalatel on peamine aur läinud kohtumistele välisklubidesse kuuluvate koondislastega, pole ta Eestis pallivate Reimi, Zelinski ega nende klubidega veel isiklikult vestelnud. "Aga ma usun, et nad on rõõmsad ja võtavad kutse vastu," lausus ta.

Medalivõitja Rüütel tänab teda ergutanud kergejõustiklasi
Margit Rüütel võitis eile suve-universiaadi tenniseturniiril tšehhitari Eva Hrdinova 7: 6, 6: 1 ja kindlustas endale poolfinaali jõudmisega vähemalt pronksmedali.
"Tänan teistel aladel võistlevaid eestlasi, kes mind ergutama tulid. Eriti kergejõustikupoisse, kelle paljastel kõhtudel oli minu nimi kirjas," naeris Rüütel. "Vastane läks minu toetamisest nii närvi, et teenis hoiatuse. Esimene sett oli pingest tulvil, edasi läks lihtsamalt," lisas Rüütel, kes mängib poolfinaalis indoneeslanna Sandy Gumulayaga.
"Peale Hrdinova pole siin ühtki mulle tuttavat mängijat. Esimestes ringides olid vastased nõrgad, nüüd läheb asi tõsisemaks. Gumulaya kohta tean ainult seda, et ta on minust edetabelis vaid pisut tagapool. Tema mängu ma ei näinud, meie veerandfinaale mängiti üheaegselt. Tuleb kindlasti tõsine mäng," eeldas Rüütel.

Jana Kolukanova: koduigatsust tundes kuulan Elmari raadiot
Jana Kolukanova särab vähemalt sama eredalt kui augustikuine päike. Viis aastat Ameerikas elanud neiu tunneb puudust jaanipäevast ja lõkkesuitsust.
Jana, täitsid augusti alguses Pariisi võistlustel taas olümpia B-normi. Saan ma õigesti aru, et tänase päeva seisuga läheksid vabadistantsidel olümpiale sina, mitte Triin Aljand?
Ma täpselt ei teagi, kuidas need asjad on. Minu seisukoht on, et mul pole norm täidetud. Lähen ikkagi A-normile järele, et poleks taseme suhtes kahtlust.
Oled kaks korda olümpial käinud. Kas kolmandat korda niisama kaasa ei sõida?
Ei! Ateena ebameeldiv kogemus on meeles. Vaatan asja väga ratsionaalselt. Kui täidan A-normi ja motivatsiooni on piisavalt, siis lähen Pekingisse. Olümpiale tuleb minna konkreetsete plaanide ja eesmärkidega.
2005. aastal ujusid Montreali MM-il superhästi, jõudsid 50 m vabadistantsil finaali kaheksa parema hulka. Kuidas seda saavutust tagantjärele hinnata, kas see võiski jääda sinu karjääri ühekordseks sähvatuseks?

Olympic Casino trügib pokkeriga jõuliselt turismiturule
Eesti on muutumas Läänemere pokkerisõpradele uueks sihtkohaks, sest siinne teenus on kvaliteetne, kuid võrreldes Põhjamaadega märgatavalt odavam.
Reedeks ja laupäevaks tuli seitsmest Euroopa riigist Eestisse 45 pokkerituristi, et pidada siinsete mängijatega üheskoos maha järjekordne Olympic Casino suvine pokkeriturniir auhinnafondiga üle 26 000 euro ehk 411 000 Eesti krooni. Mängijad saabusid Norrast, Rootsist, Soomest, Leedust, Suurbritanniast ja isegi kaugest Austraaliast. Hasarti ja kirge oli mängudes nii palju, et esimene päev sai õhtule alles kell viis hommikul.
Olympic Casino korraldatud turniirid on Skandinaavia ja Baltimaade riikide mängijatele juba tuttav ja teada koht, kust võib oodata hästi korraldatud mänguõhtuid. Mõistetavatel põhjustel enda nime mitte avaldada soovinud rootslase sõnul pole see tal esimene kord Eestis pokkeriõhtul käia ja ilmselt ka mitte viimane. Rootslase hinnangul on Olympic Casino suutnud ennast tõestada võrdväärse või isegi parema teenusepakkujana võrreldes Skandinaavia pokkerilaudadega.

Kirik hakkab tornmaja ehitama
Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) ehitab Tallinna kesklinna kõrghoone.
Praegu asub samas kohas Kentmanni tänaval parkla ja lammutatav kolmekordne puumaja. Otse üle tee jäävad Eesti Panga peahoone ja kaitseministeeriumi maja.
Ehitus algab selle aasta sügisel ja hoone valmib 2009. aasta esimesel poolel. Maja tuleb mitmetasandiline - kahe 15-korruselise torniga ja Kentmanni tänava poole jäävasse külge seitsmekorruselise hooneosaga. Esimesed kolm korrust jäävad äripindadeks, ülemistele tulevad korterid. Maa peale jääb ligi 16 000 ruutmeetrit pinda. EELK kantsler Mati Maanas, kelle vastutada on ka kiriku kinnisvaraäri, ütles, et osa valmivatest pindadest müüakse ja osa jäetakse kirikule renti teenima. "Mingi osa müüme seepärast, et ei taha ehitust ainult pangalaenu abil rahastada, kiriku jaoks oleks see ebamõistlik risk," lisas Maanas. Projektis on kiriku partneriks Merko ehitus, kellele kuulub osa detailplaneeringu alla jäävast maast ning kelle vastutada on ka ehituse rahastamine. Kirik ise raha ehitusse ei pane.

Windows Vista ostmisel arvesta litsentsitingimustega
Omal käel arvutiparandajad võivad ostetud Windows Vistast ilma jääda.
Microsofti operatsioonisüsteem Vista on enamikus uutes Eestis müüdud arvutites. Ordi arvutimüüja Mart Võsumägi täpsustab, et ärikasutajate puhul on Vista ja eelmise põlvkonna operatsioonisüsteemi Windows XP suhe pooleks, kodukasutajatel on aga Vista juba selges ülekaalus.
Probleemid Vista kasutamisel võivad tekkida juhul, kui arvuti läheb katki või kasutaja otsustab ise oma arvutit uuendada. Näiteks müüakse kõige rohkem Vistasid eelinstalleerituna. See tähendab, et arvutit ostes on Vista arvutis juba olemas.
Eelistada tuleks karbiversiooni
Kui selline arvuti katki läheb, täpsemalt, arvuti emaplaat üles ütleb, siis Vista uuesti käivitamiseks tuleb pöörduda Microsofti poole. Microsofti Eesti esinduse avalike suhete juht Jaan Vare selgitab, et iseenesest ei võta protseduur kaua aega, kuid kasutajal on vaja siiski tõestada, et probleem on tõepoolest olemas.

Majanduskasvu aeglustumine jätkub
Statistikaameti hinnangul oli Eesti majanduskasv 2007. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,3 protsenti.
Majanduskasv oli endiselt kiire, kuid vähenemine ilmnes eelkõige töötleva tööstuse, hulgikaubanduse ning transpordi, eriti raudtee- ja veetranspordis, ja laomajanduse lisandväärtuse kasvu aeglustumise osas, teatas statistikaamet.
Majanduskasvu aeglustumist mõjutas ka eelmise aasta SKT kõrge tase.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõuniku Andres Saarniidu sõnul ühtib statistikaameti kiirhinnangu Eesti Panga kevadprognoosiga, mis lubas majandusele pehmet maandumist.
Saarniidu sõnul peituvad aeglustumise põhjused nii sisenõudluse kui ka ekspordi poolel. Siseturgu teenindavate tegevusalade, nagu jaekaubanduse ja ehituse kasv, on endiselt kiire, kuid võrreldes varasemate kvartalitega on neis valdkondades toimunud mõningane aeglustumine.

USA kinnisvarakriis surub laenu- tingimused üle maailma karmimaks
Paari nädala eest laekus meilikasti link failile nimega "Very, very bad".
Väga, väga halvaks hindab Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen möödunud kuu lõpul valla pääsenud USA eluasemelaenude turu paanikast tuleneva krediiditingimuste karmistumise mõju arenevatele turgudele. Eeskätt loeb ta üles iseäranis suure jooksevkonto puudujäägiga riike - Island, Lõuna-Aafrika Vabariik, Türgi ja Ungari -, kellel võib muutunud oludes defitsiidi katmisega raskeks minna. Halva sõnaga peab ta aga meeles ka Baltimaid.
SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula sõnul võivad üleilmsed kõikumised Eestisse jõuda eeskätt Skandinaavia suurpankade kaudu. "Maailma rahasüsteemi praeguse läbipõimituse juures näeme, kuidas USA-st alguse saanud probleemid kerkivad üles esmapilgul võrdlemisi ootamatutes kohtades Austraaliast kuni Saksamaani," ütleb Pajula. "Kui sekeldusteahelasse peaks sattuma ka mõni põhjala pank, võivad selle probleemid kogu regiooni pangandussüsteemi edasi kiirguda ja mõjutada ka meie pankade peakorterite võimet siinset majandust harjumuspäraseks saanud mahus krediteerida."

Eesti turismi Nokia peitub erinevate sündmuste korraldamises
Eesti turismi nõrkuse põhjus on vähene koostöö, leiab turismiturunduse lektor Jeff Jarvis.
Kuigi turismindus näitab juba kolmandat aastat kõikjal maailmas kasvutrendi, leiab Austraaliast pärit Estonian Business Schooli õppejõud, et enamik Euroopa riikide valitsustest ei mõista turismitööstuse võimalusi ja keerukust. "Tihti tõmmatakse võrdusmärk rannapuhkuste ning turismi vahele - selline mõtteviis iseloomustas 1980. aastaid," räägib Jarvis.
Kuna Eestis ei kiputa miskipärast turismiarenduse vallas koostööd tegema, pole seetõttu paljuski suudetud välja töötada uuringutel põhinevat pikaajalist strateegiat ning pole ka suudetud sellele vastavalt turismitööstust kohandada.
Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning turismiarenduskeskusel on välja töötatud mõningaid strateegiaid, on riik turismi siiski liiga vähe rahastanud. "Usaldusväärsete uuringute tulemused on peamine alus tulemuslikule turismiarendusele," toonitab Jarvis. Näiteks praegugi on Soome turistide kohta käivad andmed pisut segadusse ajavad, sest Eestisse kinnisvara soetanud soomlasi saabuvate turistide hulka enam ei loeta.

BÜROKRAATIA: Nõue esitada e-deklaratsioon paberil

Lepingueelsed läbirääkimised võivad valusalt lõppeda
Kuigi üldjuhul seostatakse kohustuste tekkimist ikkagi lepingu sõlmimisega, ei tähenda see, et läbirääkimisi võiks pidada pahatahtlikult ja ilma kavatsuseta lepingut sõlmida.
Kuigi viimased kohtulahendid lepingueelsete läbirääkimiste ja eellepingute osas puudutavad peamisel küll kinnisvara valdkonda, on kohtute järeldused siiski märksa laiema tähendusega. Kohustus käituda heas usus ja häid tavasid järgides kehtib mis tahes lepingut sõlmides või läbirääkimisi pidades.
Selle aasta alguses tehtud riigikohtu lahendi* puhul arutas kohus järjekordselt seda, mis kohustused võivad tekkida lepingueelsetest läbirääkimistest, milline käitumine on lepingu üle läbirääkimisi pidades pahatahtlik ning mis kahjuhüvitust saaks pahatahtlikult käitunud poolelt nõuda. Kuigi ka see lahend seostub kinnisvaraga, mille võõrandamiseks sõlmitav eelleping peaks olema notariaalses vormis nagu põhilepingki, on see seik vaidluse juures isegi vähemtähtis.

Maailmas populaarsetel take-away kettidel läheb Eestis kehvasti
Kuigi kohvikuid tuleb tänavapilti üha juurde, on rohkem kui pooled kohvikuketid kahjumis.
Kesklinnast väljapoole või teistesse linnadesse laienemisse suhtutakse väga ettevaatlikult. Fazil Alakbarov, kelle firma omab frantsiisialusel kuut Rootsi päritolu Wayne's Coffee kohvikut, ütleb konkreetselt: "Uusi kohvikuid plaanis avada pole." Kusjuures tema on üks väheseid, kes kasumit teenib.
Kohvikuäri madalate marginaalide kohta öeldakse, et konkurents on tihe. See on muidugi seletus, mis kehtib iga teise ärivaldkonna kohta. Eestlased on rohkem pubirahvas. Pealegi alkoholi, sh õlut müües saab tehasehinnale kõvasti otsa panna. Kohvikus on selliseid võimalusi vähem. Kohviku avamine on ka suuremahuline investeering. Iga inimene joob kodus kohvi, kuid kohvikusse minnakse pigem selleks, et proovida midagi sellist, mille kodus tegemine on liiga keeruline. Nii ongi näiteks latte'd ja cappuccino'd kõige kiiremini populaarsust koguvad kohvijoogid. Samas selleks, et maksta nende eest rohkem kui tavalise kohvi eest, pole tarbijad valmis.

Äri mediterraaniliste madjarite moodi
Ungarlased väärtustavad ärisuhte inimlikku poolt ja usalduse äratamist, samas peetakse ka ametipositsiooni, kohta hierarhias ja tiitleid väga oluliseks.
Tuhat aastat tagasi, kui soomeugrilased rändasid Uuralist Euroopasse, olevat teel olnud kaks viita: "Mõnus elu ja kerge töö" ning "Külmniiske kliima ja raske töö". Kirjaoskajad valisid esimese tee ning neist said ungarlased. Teise valiku tegijatest said soomlased ja eestlased.
Kesk- ja Ida-Euroopa suurima, Ungari ravimitehase Richter Gedeon Eesti filiaali country manager dr István Bán arvab, et ungarlased on alles viimastel aastatel hakanud Eestit avastama. "Vastastastikune teadmatus on läinud äärmusteni, kus eestlased on üleolevalt imestanud, kas Ungari on EL-i liige. Samuti leidub ungarlasi, kes arvavad, et eesti keel on vene keele sarnane," räägib Bán, kes on ühtlasi Ungari aukonsul Lõuna-Eestis.

Eesti trend: vähem toidule, rohkem kütusele
Eestis moodustasid kulutused toidule ja alkoholivabadele jookidele 1996. aastal keskmiselt 41 protsenti, mõnes maakonnas isegi ligikaudu 50 protsendi leibkonna kulutustest. 2006. aastal oli pilt hoopis teine - nimetatud kulutuste osatähtsus oli langenud vähem kui veerandini.
Kasvanud on samal ajal transpordile, sideteenustele ja vabale ajale, samuti tervishoiule kulutatava raha osatähtsus, näitavad Eesti statistikaameti andmed. Transpordikulutuste osatähtsus on kümne aastaga tõusnud peaaegu kaks korda 6,2 protsendilt 11,1 protsendini.
Eestlaste tarbimise struktuur ei erinegi enam väga palju soomlaste omast. Kõige suurem erinevus on jäänud eluasemekuludesse. Kui soomlastel läheb eluasemele ligi 28 protsenti kulutustest, siis eestlastel u 15 protsenti.

Soomes 50 aastat kestnud tarbimispeole ei näi lõppu
Mida soomlased enam söögile-joogile kulutada ei jõua, kulub eluasemele ja vabale ajale.
Soomlased tarbivad praegu üksteist korda rohkem kaupu ja teenuseid kui tarbisid nende vanemad ja vanavanemad sada aastat tagasi, on arvutanud Soome statistikaamet.
1900. aastal tähendas eratarbimine eelkõige kulutusi söögile-joogile-tubakale - need võtsid 60 protsenti soomlaste sissetulekutest. 2005. aastal kulus nende peale vaid 17 protsenti sissetulekutest. Sealhulgas on kasvanud liha, juustu, puuvilja ja juurvilja tarbimine ning kahanenud on piima, või ja jahu tarbimine.
Eluasemekulude osatähtsus soomlaste tarbimises on samal ajal kasvanud 13 protsendilt rohkem kui 25 protsendile.
Veelgi silmatorkavamalt on tõusnud vabaajakulud (vähem kui kahelt protsendilt 11 protsendile) ning transpordi- ja sidekulud (kahelt protsendilt umbes 15 protsendile).

Valgas kerkib esimene radiaatorite ja ahjudeta energiasäästlik maja
Valga ehitab Kasekese lasteaiahoone esime-seks täielikult energiat säästvaks majaks.
Valga kavatseb vana lasteaia ümber ehitada nii, et selle kütmiseks pole enam vaja ei radiaatoreid ega ahjusid - piisab laste kehade ja maapinna soojusest, ütles linna arenguameti juhataja Meelis Linnamägi.
Lasteaed valmib kõigi eelduste kohaselt juba 2009. aastal. Niimoodi edestab Valga tervelt ühe aastaga Tallinnat, kus esimesed energiasäästlikud elumajad valmivad Koplirannas vaid aasta hiljem.
Passiivmajaks nimetatav elamu erineb tavalisest selle poolest, et maja kütmiseks kogutakse erilise sundventilatsiooni abil kokku ja suunatakse soojusvahetitesse nii asukate, elektriseadmete kui ka maapinna tekitatud soojus ning kasutatakse seda ruumide kütmiseks.

NÄDALA TEGIJA: Dubai šeik tuleb meie börsile
Dubai peaminister, šeik Mohammed bin Rashid al-Maktoum himustab Tallinna Börsi omanikku OMX-i. Dubai riiklik börsifirma Borse Dubai teatas, et soovib osta veerandi OMX-i aktsiatest. Dubai firma pakkumist võib nimetada vaenulikuks, sest see trumpab mais tehtud USA Nasdaqi pakkumise 11 protsendiga üle.
OMX-i ostmine on üks järjekordseid samme Dubai uue valitseja Mohammed bin Rashid al-Maktoumi strateegilises plaanis muuta Araabia Ühendemiraatide hulka kuuluv Dubai aastaks 2015 maailma juhtivaks finantskeskuseks, mis on võrreldav New Yorgi, Londoni või Singapuriga.
Dubai rahvusvaheline finantskeskus rajatakse kõrbesse. Seal on vabafinantsala, kus kehtivad omad seadused, on oma finantsinspektsioon ja kohtud. Finantskeskuse loomine on juba jäänud silma paljudele maailma suurpankadele, kes valmistuvad seal oma kontori avamiseks.

NÄDALA TEGU: Roheliste algatatud energiaarutelu kukkus läbi
Esmaspäeval Erakonna Eestimaa Rohelisted algatusel erakorralisele istungile kogunenud riigikogu otsustas koalitsiooni protseduurilise triki tõttu jätkata energiaarutelu sügisel.
Roheliste algatatud kahest päevakorrapunktist jõudis riigikogu eilne erakorraline istung käsitleda vaid esimest, mis puudutas põhiliselt Eesti energiamajanduskavade uuendamise alustamist. Teise päevakorrapunktini, millega sooviti moodustada energiaküsimustega tegelev riigikogu probleemkomisjon, enam ei jõutud.
Roheliste soov oli ka kärpida valitsuse ja peaministri õigusi sõlmida Eestist väljaspool tuumaenergiaga seotud kokkuleppeid.

Toimetaja pilguga: Eesti turismi esmaabipakike
Eesti turismi arendamise vajadusest rääkijaid on palju. Pigem kipub see aga olema pelk targutus, mis ei vii tulemuseni, või kuiv tõdemus olukorrast, et kasv on pidurdunud ja tulevik tume.
Meil on olnud seni võimalus rõõmustada ülisuure väliskülaliste arvu üle, mida on rohkem kui Baltimaade turismipealinnaks pürgivas Riias. Samas ei saa unustada, et seni on Eesti maailmakaardil silma paistnud eelkõige inglise poissmeeste pidutsemise lemmikkohana ning odavat alkoholi ihkavate soomlaste sihtpunktina. Praeguseks on aga juhtunud see, mida on ennustatud juba paar viimast aastat - hinnad on tõusnud ning nende turistide arv väheneb.
Võti on julgetes ideedes
Inimene, kes on kogunud puhkuse veetmiseks mingi rahasumma, valib sihtkoha eelkõige selle järgi, milline on koha imago ja mida seal saab teha. Selge on ka see, et inimesed muutuvad heas mõttes aina nõudlikumaks ning siia ei tulda enam Skoone Bastioni, Raekoja platsi välikohvikute ega Kadrioru pargi pärast.

Ökokingitus: elevandisõnnikust märkmepaber
Keskkond müüb. Öko on popp. Pole saladus, et huvigruppe, kellel ei õnnestu meelepäraseid tooteid kaubandusvõrgust ühel või teisel moel hankida, sisuliselt ei eksisteeri.
Kes Eestimaa supermarketites ringi vaadates sobiva kauba leidmisega hätta jäävad, need võivad kiigata internetti: auga ärateenitult maailma suurimaks kaubamajaks nimetatud internetis leiduv sigri-migri võtab silme eest kirjuks ka kõige vilunuma ökopoodleja.
Kes just looduslikke seepe sõpradele kingipakki sokutada ei soovi, võivad kiigata inglise päritolu, keskkonnafännidele mõeldud veebipoodi www.ecotopia.co.uk. 9,99 Inglismaa naela (u 220 krooni) eest saab tellida elevandisõnniku kasutamise käsiraamatu, milles räägitakse, kuidas väljaheidet võimalikult efektiivselt ära kasutada. Teisisõnu räägib raamat sellest, kuidas saaks Sri Lanka elevandi väljaheitest (180-200 kg päevas!) võimalikult suurt kasu lõigata. Kui praeguseni polnud väidetavalt keegi veel selle looma sõnniku kasulikkust inimkonna ja keskkonna jaoks avastanud, siis nüüd on eri katsed tõestanud, et elevandisõnnikust saab toota paberit, millest võib omakorda valmistada märkmikke, postkaarte ja karpe.

General Electricu juht: mulle lubati, et saan kunagi firma juhi kätt suruda
Maailma ühe suurima firma juhi Jeffrey R. Immelti sõnul pole General Electrics koht, kust paari aastaga läbi tuhiseda. See on koht, kus oma unistusi teostada.
Ameerika ärimeestel on sageli liiga kiire, et lõunat süüa. Õhtuoode, mida me jagame GE Manhattanil asuva kontori 53. korruse mugavas, kuid isikupäratus nõupidamisruumis, kannab tiitlit "õlu ja soolapulgad". Kuid loomulikult on 51-aastasel Immeltil ka liiga kiire, et kella 16 ajal õlut juua, seepärast peab ta leppima askeetliku Diet Coke'i ja mitme peotäie soolapulkadega.
GE palgal on üle 300 000 inimese ning selle turuväärtus kerkis juunis aktsiahinna tõustes üle 400 miljardi dollari, kuid Immelti alluvuses ettevõte laristamisega ei tegele. GE asub tänavuses maailma suurimaid firmasid reastava tabeli FT Global 500 teisel kohal. Vaid Exxon Mobil on suurem.

Kinnisvara vahetas teises kvartalis omanikku 19 miljardi krooni eest
Teises kvartalis tehti maa-ameti esialgsetel andmetel 18,88 miljardi krooni väärtuses kinnisvaratehinguid - omanikku vahetas kolme kuu jooksul 29 164 hektarit maad.
Kinkimisi oli teises kvartalis 2262, koguväärtuses 818,5 miljoni krooni eest. Vahetusi tehti 228 juhul ning nende tehingute rahaline maht oli 134,5 miljonit krooni.
Ostu-müügitehinguid sõlmiti 13 702 juhul ja 17,6 miljardi krooni ulatuses. Muid tehinguid oli 799, koguväärtuses 345 miljoni krooni eest.
Enim tehinguid sooritati teises kvartalis Harjumaal - 7830 tehingut ligi 12,4 miljardit krooni eest. Kõige vähem tehinguid tehti selles ajavahemikus Hiiumaal - vaid 150 ning nende tehingute rahaline maht oli kokku 79,5 miljonit krooni.

Eesti on järgmisel aastal brittide lemmiksihtpunkt
Uuringu kohaselt on Tallinn järgmisel aastal brittidest puhkajate seas kuumim reisisihtpunkt - järgnevad Accra Ghanas ja Porto Portugalis.
Samuti on tipus Rooma, Veneetsia, Bukarest ja teised klassikalised puhkuselinnad.
Üheks tähtsamaks faktoriks reisisihi valikul on odava lennuühenduse olemasolu, seda eriti Euroopas.

Warner Musicut ähvardab popartist Madonna lahkumine
Ühendriikide plaadikompanii Warner Music võib kaotada oma tippartisti Madonna. Kuigi Madonnal on veel kohustus toota Warnerile üks stuudio- ja üks Greatest Hits album, pole saladus, et staar peab uue lepingu suhtes läbirääkimisi teiste kompaniidega. "Me tahame teda endale hoida ja kavatseme teha agressiivse pakkumise," kommenteeris allikas Warnerist.
Plaadifirma jaoks on viimane aasta toonud ühe ebameeldiva uudise teise järel. Ühinemisläbirääkimised EMI-ga on jooksnud ummikusse. Mahult jäädakse suurematest konkurentidest Sony BMG-st ja Universal Musicust maha. Online-muusikamüük küll kasvab, kuid CD-d on langevas trendis.

Soome uue tuumajaama valmimine hilineb
Soome läänerannikule Olkiluotole ehitatava, riigi viienda tuumareaktori valmimine on lükatud määramatusse tulevikku. Esialgu pidi reaktor tööle hakkama juba 2009. aastal, seejärel räägiti 2011. aastast. Nüüd aga teatas reaktori omanik TVO, et reaktor ei käivitu ka siis. Uut tähtaega pole öeldud.
Praeguste tarbimisprognooside kohaselt võib reaktori hilinemine põhjustada elektripuuduse 2011. aastal, ütles Soome kaubandus- ja tööstusministeeriumi esindaja Taisto Turunen päevalehele Helsinkin Sanomat. TVO tellimusel reaktorit ehitav prantslaste Arevast ja sakslaste Siemensist koosnev konsortsium on põhjendanud järjekordset edasilükkamist turvakaalutlustega. Näiteks tuleb reaktorit täiendada, et see peaks vastu ka reisilennukipoolsele rammimisele.

Ossinovski: Alexelast võib EOS-i ostuga saada Eesti suurim naftatransiidifirma
Oleg Ossinovski ja Heiti Hääl plaanivad Eesti ja Venemaa kriisi harjal osta juhtivalt transpordiettevõttelt Severstaltrans Eesti suurima naftaterminali EOS.
Kütusefirma Alexela osaniku ja raudtee operaatorfirma Spacecom juhi Oleg Ossinovski sõnul tutvutakse hetkel Estonian Oil Service'i (EOS) müügitingimustega.
Olukorras, kus Venemaa heidab EOS-i omanikule Severstaltransile ette Eestimaaga äri ajamist ning Eesti omakorda käsitleb Severstaltransi ohu allikana, on ettevõtte müük Ossinovski sõnul ainuõige samm. Tema sõnul on EOS-i puhul tegemist Läänemerel asuva unikaalse ettevõttega, mis pakub Venemaa naftaomanikele asendamatut teenust.
Miks Severstaltrans siis tahab terminali müüa, kui selle väljavaated on nii head?
Naftatransiidi maht läbi Eesti on viimastel kuudel drastiliselt langenud, sest Venemaa Raudtee ei väljasta suurele osale soovijatest enam veolubasid Eesti suunas. Eestis asuvad terminalid saavad naftatooteid näpuotsaga või ei saa seda üldse. EOS-i mahud ei ole aga praktiliselt üldse kannatada saanud. EOS on ainuke siinne terminal, mis töötab normaalselt.

Soomlased püstitasid karaoke maailmarekordi
Soome väikelinnas kavatsetakse 240 tundi järjest karaoket laulda.
Kagu-Soome linnas Kouvolas püstitati teisipäeva hilisõhtul karaoke laulmise maailmarekord. See sündis, kui kohaliku karaokeseltsi entusiastid olid laulnud populaarseimad hitte 145 tundi ja 46 sekundit. Endise, Hiinasse registreeritud maailmarekordi purunemise hetkel laulis Soome "Superstaari" saate finalist Johanna Hämäläinen parajasti Queeni lugu Show Must Go On.
Kouvolas kavatsetakse laulmist jätkata, kuni 240 tundi täis saab. Selleni jõutakse ilmselt pühapäevaks.

Baskini anekdoodid
Vene propaganda näide, Vene ajakirjanduses ilmunud anekdoot:
Tallinnas, Eesti pealinnas, otsib venelane mingit tänavat. Ta näitab kohalikule paberit, millele on kirjutatud aadress. Kohalik selgitab, kuidas minna.
"Aga see tee viib ju raudteejaama?"
"Muidugi."
"Aga mulle pole vaksalit vaja!"
"Aga see on teie jaoks kõige õigem tee!"
Hilisõhtul läheb noor naine kodu poole. Astub kangi alt hoovi ja näeb vastu tulemas tursket meest, raske kuldkett kaelas, igas näpus sõrmus.
"Röövel," mõtleb naine, haarab tellise ja viskab mehe poole. Käib klaasiklirin ja paksu mehe vandumine:

JÄRJEJUTT (20): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
No mis siis on? torises härra Norrell. "Mida te soovite?"
"Minu arvates tulite te Londonisse rahvale näitama, missugune näeb välja tänapäeva võlur. See osutub keeruliseks, kui te kavatsete kogu aeg koju jääda."
Härra Norrell ei lausunud musta ega valget. Ta napsas kirja ja põrnitses seda. "Drawlight," poetas ta viimaks. "Mida see proua mõtleb? Ma ei tea kedagi sellenimelist."
"Ma ei tea, mida see proua mõtleb," kostis Childermass, "ent ma tean seda, et praegu ei tohi ülemäära pirtsutada."
Kell kaheksa õhtul proua Godestone'i peole minnes istus oma parimas hallis kuues härra Norrell tõllas, mõtted keerlemas proua hea sõbra Drawlighti mõistatusliku isiku ümber, kui ta korraga adus, et tõld on seisma jäänud. Aknast välja vaadates nägi ta lambivalgel tohutut inimeste, tõldade ja hobuste tohuvabohu. Arvates, et kõik peavad Londoni tänavaid samavõrd segadusse ajavaks kui tema, oletas härra Norrell muidugi mõista, et tema kutsar ja jooksupoiss on eksinud, ja kepiga tõllakatusele kopsides hüüdis ta: "Davey! Lucas! Kas te ei kuulnud, et ma ütlesin Manchester Street? Miks te enne sõitma asumist teed ei küsinud?"

ROMAN-MATI KALDE: liikluspolitsei nagu kuritegelik maffiajõuk
Kahe viimase aasta kogemustele toetudes olen veendunud, et mainitud "seltskonnas" ei kehti seadused, loogika ega õigusteaduse alustala - süütuse presumptsioon.
Selles vägivalla-aparaadis tehakse sind süüdlaseks n.ö. näo järgi, omamata selleks mingeid kindlaid tõendeid, kuigi süüdi tunnistamine pidi kohtu ainuõigus olema. Süüdlane tehakse oma suva järgi tunnistajaks, ilma mingi uurimiseta tehakse süüdimõistev otsus juba avariikohas, vormistades süütule väärteo-protokolli, mille järel kõik järgmised asja "menetlevad" politseiametnikud vihjavad oma otsustes "menetluse" käigus kogutud materjalidele, milleks on tegelikult väärteo-protokolli copy-paste teel otsusesse üks-ühele ülekandmine. Kui teil liikluspolitseis isiklikku tuttavat pole, jääte ilmselt süüdi, minul oli küll nii.
Aga mõni sõna endast: olen 41-aastase staažiga I liigi autojuht-sõiduõpetaja, juhtinud ja õpetanud nii veo, - sõiduauto- kui ka bussijuhte. Ühtegi liiklusalast karistust polnud kuni 2005. aastani, mil mulle politsei poolt sõna otseses mõttes kaks avariiasja kaela määriti. Üks neist venib kohtus juba kaks aastat ja lõppu pole näha. Vaatamata sellele, et mind kohus pole süüdi tunnistanud ning avariiregistris karistusi kirjas olnud, on keegi väljaspool seadust olev liiklustalituse komissar Riho Tänak oma "otsuses" kuulutanud mind süüdi, esitades kuritegelikult kontrollimata valeandmeid.

INDREK SCHWEDE: Muulaste sallimatus toidab Venemaa propagandamasinat
Mitu aastat tagasi käis Eesti Päevalehe ajakirjanikke koolitamas professor Peeter Vihalemm.
Keset külalise esinemist ei pidanud üks kuulaja vastu ja küsis huvitunult: kuidas sellist ajalehte praktikas on võimalik teha? Vihalemma reaktsioon oli kiire ja samas sümpaatselt siiras: mina räägin teile, kuidas asjad teoreetiliselt peaksid olema, teie olete praktikud ja teate minust paremini, kuidas ja mil määral neid asju on võimalik praktiliselt teostada.
See seik meenus eelmisel laupäeval, kui Päevalehes ilmus professor Marju Lauristini arvamuslugu, mille üle lehekülje katva pealkirja kaks esimest sõna olid "eestlaste sallimatus". Viibisin terve laupäeva Narva-Jõesuus, kus kogesin kohalike venekeelsete poolt varjamatut sallimatust ainuüksi seetõttu, et olen eestlane. Kaupluses tõusis venekeelse müüjanna hääletoon hoiatavalt kõrgeks, kui alustasin suhtlemist eestikeelse terega. Teenindava näitsiku vene keel oli demonstratiivselt kõrk. Parkimistalongi müünud meesterahvas lausa võpatas, kui kuulis eestikeelset ostusoovi. Tänaval möödaläinud noortekambast kostus ähvardav "Tšivoo!?" (Mida!?) ja välkus tige pilk, kui kuuldi meie riigikeelset kõnet. Söögikohas nimega Famagusta ohkis baariplika eestikeelse kliendi peale ebaviisakalt ja läks ilmse vastumeelsusega riigikeelele üle.

KÜLLI-RIIN TIGASSON: Riik on halb peremees? 
Reformierakonna ettepanek müüa riigi käes olevad Estonian Airi aktsiad ei lange enam nii viljakale pinnasele kui sarnased üleskutsed varasematel aastatel, mil loosung "riik on halb peremees" veel nii luitunud polnud kui nüüd.
Tõe huvides peaks mainima, et Estonian Airi puhul ei saagi kunagist 66-protsendilise riigiosaluse müümist nimetada "lahtiriigistamiseks" ega erastamiseks, sest nüüdseks kuulub 49 protsenti Estonian Airist SAS-ile, millest omakorda poolt omavad Rootsi, Norra ja Taani valitsus.
Ehkki Eestis toimunud erastamisi on seatud eeskujuks paljudele teistelegi üleminekumaadele, on ühiskond nüüdseks saanud ka omad õppetunnid. Piinlikku raudteesaagat, mis päädis enamusosaluse tagasiostuga, mäletavad küllap kõik. Või siis Tallinna Vee erastamist, millele järgnenud viie aasta jooksul tõusis vee hind Tallinnas 45,8 protsenti. Kuna veearve moodustab eluasemekulutustest tavaliselt vaid tühise osa, võis veehinna kallinemine jääda paljudele inimestele sama hästi kui märkamatuks, terve linna peale teeb see aga kokku üüratu summa. Tallinna Vesi, kes tõi viie aastaga omanikele üle poole miljardi krooni dividende, ei ole samas kinni pidanud erastamisel sõlmitud kokkuleppest kanaliseerida 2006. aastaks need piirkonnad, kus seni kanalisatsioon puudus. Tähtaega on veel aastateks pikendatud. Seega kordus Tallinnas vee-ettevõtte erastamisel sisuliselt sama, mis Thatcheri-aegses Suubritannias, kus veefirmade erastamisel ei kasvanud üksnes hinnad, vaid ka dividendimaksed ja kasumid. Ning kaudselt saab samasse ritta paigutada ka Tallinna linna kõmulise otsuse anda remonti vajavad koolid erakätesse, hakates ise sisuliselt rentnikuks. Sõlmides seega tehingu, mille lõpphind on tänini veel ebaselge.

Ajaloo paralleelid ja tegelikkus
Kui Vikerraadio reporter võrdles otseülekandes Eesti korvpallikoondise võitu Rootsi üle suisa 800 aasta taguste vaieldavate vägitegudega Sigtunas, siis nüüd võiks kaasmaalasi õnnitleda juba Makedoonia Aleksandri võitude järelekandjate alistamise eest. Kuid?
Tähtsaid ajaloodaatumeid ja toimumiskohti tunda on muidugi originaalne. Kuid käesoleval juhul on tegemist siiski vaid Euroopa sportlike keskmike (edetabelikohad 18-21) mõõduvõtmisega, kus Rootsil on ligi poole sajandi vanune MM-medal hõbekandikul olemas.
Rein Grenberg, Pärnu

Ansipi pronkskuju Tõnismäele
Ollakse hädas pronkssõdurist maha jäänud tühja platsiga, millele ei jõuta kuidagi enam õiget otstarvet leida. Lillemuru ei kesta kaua ja alatine uuendamine nõuab suurt raha. Küll on tahetud sinna "istutada" lauluisa Kreutzwaldi, küll president Meri, küll riigivanemat Pätsi, küll Jeltsinit ja Peeter Esimest. Aga ikka on poolt ja vastu sõdijaid.
Miks mitte valada vabaks jäänud alale pronksi Ansip?! Jälle oleks mingi balanss paigas. Kui pronkssõdurile viisid venelased lilli ja noorpaarid lasid end pronkssõduri taustal pildistada, samal ajal kui eestlastest õilishinged käisid ringi, rusikad taskus ja pommimõtted peas, siis Ansipi pronkskuju annaks tühjale platsile atraktiivsuse tagasi.

Häbenemise asemel eputavad
Töötasin Nõukogude ajal paarkümmend aastat ühes asutuses koos viisaka ja maheda käitumisega mehega, kellest teati, et ta oli (ja on senini) pederast. Tol ajal oli seesugune "hobi" seadusega vastuolus ning sestap mees oma ihuihade rahuldamise moodustest ega sellealastest sõpradest ei kõssanudki.
Nüüd aga marsivad geid-lesbid aeg-ajalt Tallinna vanalinnas ja eputavad väljakutsuvalt oma eripäraga, kuigi sisuldasa on tegemist ju haiglasliku mandumisnähtusega. Nii mõnigi neist kujutab asju hoopis sedasi, et just meie, normaalsed inimesed, peaksime oma elukombeid häbenema, nagu oleks geiks või lesbiks hakkamine midagi väga edumeelset, moekat ja järgimisväärset.

REPLIIK: Kiriku uued tornid
Eilses Ärilehes ilmunud uudis pealkirjaga "Kirik hakkab tornmaja ehitama" võis küllap nii mõnegi lugeja suu muigele ajada. On ju kirik kõrgeid hooneid - iseasi, kas just "tornmajaks" tituleeritavaid - juba aegade hämaruses rajanud. Seekordne Tallinna Kentmanni tänavale rajatav 15-korruseline hoone poleks aga mitte pühakoda, vaid äri- ja eluhoone. Eks sobi see ajastu vaimuga, mil sotsiaalteadlaste seas on sama hästi kui klišeeks muutunud jutt sellest, et "kaubanduskeskused ja pangad on uued pühamud".
Nali naljaks, kuid EELK otsusele hakata endale kuuluvatel maadel kinnisvara arendama selmet need maha müüa on raske midagi ette heita. Vajab ju kirikki tuluallikaid nagu iga teine suur institutsioon.

JUHTKIRI: Vabaduse või sõja sammas? 
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul pole eestlastel siiani olnud sümbolit, mis meie rahva jaoks vabadust sümboliseeriks. Selleks sümboliks peaks saama Vabaduse väljakule kerkiv Vabadussõja võidusammas, mille kavand eile avalikustati ning mis valitsuselt heakskiidu saamisel avatakse järgmise aasta 28. novembril.
Monumenti on Vabaduse väljaku kanti üritatud rajada juba 1920. aastatest saati, kuid ikka takerduti vaidlustesse, milline peaks tulemus välja nägema. Ka pärast Eesti taasiseseisvumist korraldas Tallinn konkursi vabadussamba kavandi leidmiseks, kuid seal parimaks tunnistatud võidutöö jäi avaliku vastuseisu tõttu ellu viimata. Mõnda aega vaieldi veel ka selle üle, kas vabadussammas peaks tulema Vabaduse väljakule või lauluväljakule.

Maanteeamet: liikluses toimuv on kaos
Ööpäeva jooksul on liikluses hukkunud neli inimest ning Maanteeameti hinnangul ületab ebanormaalse olukorra tõttu liikuluses tänavu aasta lõpuks hukkunute arv kindlasti 200 inimese piiri.
Raplamaal Kehtna vallas Eideperes sõitis aga sõiduauto Alfa Romeo veidi enne kella kahte öösel vastu elektriposti ja paiskus sealt vastu puud ning süttis põlema. Kohale saabunud päästjad leidsid põlenud autost juhi söestunud surnukeha, vahendavad Aktuaalse kaamera uudised.
Ööl vastu neljapäeva kell hukkus Võrumaal teelt välja sõitnud autost välja paiskunud 14aastane tütarlaps, kes leiti õnnetuskoha juures asuvast tiigist.
Jalgrattaga sõites sai surma Türi-Arkma teel liigelnud 61-aastane mees, kes jäi kella poole ühe ajal päeval diagonaalselt teed ületades haagisega veoauto alla ning suri hiljem Järvamaa haiglas.
Risti-Virtsu maanteel jäi neljapäeval liinibussi alla vasakpööret sooritanud 12aastane poiss, kes suri sündmuskohal.

Kohtla-Järvel algab ka tänavu kooliaasta meeleavaldusega
Mullu Kohtla-Järve eestikeelse gümnaasiumi ees direktor Irina Tokmani vastu meelt avaldanud lapsevanemad ja kooli vilistlased korraldavad tänavu piketi nii kooli kui linnavalitsuse ees.
Kahe aasta eest, mil Irina Tokman koolipere tahte vastaselt ning Kohtla-Järve linnavalitsuse jõupoliitika abil direktoriks määrati, mattus 1. septembri aktuse pidulikkus meeleavaldajate vilekoori. Mullu taotlesid lapsevanemad ja vilistlased linnavalitsuselt luba piketi korraldamiseks, kuid seda ei saadud. Meeleavaldus leidis siiski aset, päädides sanktsioneerimata kujul politseis väärteomenetlusega, kirjutab ajaleht Põhjarannik.
Eile esitas Järve gümnaasiumi vilistlane, samas koolis õppiva tütre isa Alo Abel linnavalitsusele teate 1. septembril piketi korraldamise kohta, mis sai veel samal päeval Kohtla-Järve linnavalitsuse õigusnõunik Allan Valgult positiivse vastuse: teade on vastu võetud ja registreeritud. "Avaldus oli korrektselt koostatud ning polnud mingit põhjust keelduda," märkis ta.

Falck: Äripäeva poolt turvameeste varasteks tembeldamine on laim
AS Falck Eesti lükkab ümber Äripäeva ajakirjaniku Leonid Zatsarnõi artiklis esitatud väited ebaausatest turvatöötajatest.
"Väide, et Falcki turvatöötajad sokutavad kassalindile kaupa, mille ostja pahaaimamatult kotti paneb ja end seejärel vargaks laseb tembeldada, on laim," sõnas ASi Falck Eesti avalike suhete direktor Andres Lember.
Falck teostab oma töötajate üle tõhusat igapäevast sisekontrolli, turvatöötajate tööd jälgivad ka kaupluste esindajad, ning siiani ei ole olnud alust ühtki töötajat Äripäev Online'is kirjeldatud ebaausas käitumises kahtlustada. Falck annab politseile üle mitu tuhat kauplusevarast aastas.
Politseile üleandmisega kaasnevad kindlad protseduurid, mille käigus esitatakse ka vargust tõendavad materjalid. Vargust tõendavate materjalide hulgas on reeglina ka turvakaamerate salvestused, mis kassade juures jäädvustavad ka turvatöötaja liikumised ja käitumise. "Ka see välistab Äripäevas kirjeldatud ebaausa käitumise, sest politseile valeandmeid esitades satuks turvatöötaja ise uurimise objektiks," sõnas Lember.

Politseiauto sõitis Pärnu maanteel jalakäijale otsa
Töötavate signaalvilkuritega liikunud politsei patrullauto sõitis täna õhtupoolikul Tallinnas Pärnu maanteel otsa ootamatult vöötrajale astunud naisterahvale.
Sündmust pealt näinud Eesti Päevaleht Online'i reporteri sõnul andsid kõik sõidukid töötavate sireenidega liikunud politsei väikebussile teed ja auto helisireene kuulsid ka läheduses olnud jalakäijad.
Täna kella 17.40 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maanteel Vineeri trammipeatuse juures, kus teed ületama asunud jalakäija sai löögi väljakutsele sõitnud politseibussilt.
Põhja Politseiprefektuuri pressesindaja Taavi Kullerkupu sõnul toimetati jalakäija, noorem naisterahvas, sündmuskohalt haiglasse. Saadud vigastus ei ole esialgsetel andmetel eluohtlik. Kannatanu täpsem diagnoos on selgitamisel.

Läänemaal hukkus 12-aastane jalgrattur
Neljapäeval hukkus Kullamaa vallas reisibussi ja jalgratta kokkupõrkes 12-aastane poiss ning õnnetuse tõttu kraavi sõitnud bussis said vigastusi sõidukis viibinud välismaalased.
Õnnetus toimus kell 13.21 Risti-Virtsu mnt 14.km, kus paremal teeservas sõitnud 12-aastane poiss hakkas sooritama vasakpööret, panemata tähele tagant lähenevat bussi ISUZU, mida juhtis Mati (s 1940). Kokkupõrke tagajärjel hukkus poiss sündmuskohal.
Buss sõitis järsu pidurdamise tõttu teelt välja kraavi, mille tagajärjel said vigastusi bussis viibinud välismaa kodanikud. Vigastatute arv ja nende andmed on täpsustamisel.
Haapsalu politsei pressesindaja Tiia Laari sõnul oli tegemist väiksemat sorti bussiga, kus viibisid välismaalased. "Umbes 18 kohalises bussis viibised välismaalased, kellest mõned said bussi kraavisõitmise tagajärjel vigastada, kuid ühegi vigastatud elu ohus ei ole," sõnas Laar Eesti Päevaleht Online'ile.

Amet: Tallink peab laevabaarides suitsetamise keelustama
Tarbijakaitseamet tegi eile Tallinkile ettekirjutuse baarides suitsetamise kohta, kuna laevandusettevõte ei pea baari toitlustuskohaks ning ei pea kinni 5. juunil toitlustusastustes kehtima hakanud suitsetamiskeelust.
Tarbijakaitseamet nõuab ettevõttelt suitsetamise keelustamist senistel suitsetamisaladel.
Amet viitab ettekirjutuses Tallinki pressiesindajale Luulea Läänele, kelle sõnul ei ole baar toitlustusasutus. "Baar või muu sarnane koht ei ole käsitletav toitlustuskohana ehk toitlustusettevõttena ainuüksi tulenevalt asjaolust, et selles pakutakse jooke ja kergeid suupisteid," ütles Lääne.
Tarbijakaitseamet aga tugineb toiduseadusele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 178/2002, mille kohaselt käsitletakse toiduna nii sööki kui ka jooki, sealhulgas ka alkohoolseid jooke.
Luulea Lääne ütles Päevaleht Online'ile, et täna on ettekirjutust veel liiga vara kommenteerida ning lisas, et ettevõte võtab oma seisukoha homme. Tema sõnul jõudis ettekirjutus nendeni alles eile pärastlõunal ning nii kiiresti ei ole võimalik sellele reageerida.

Töövihikufirma süüdistab kaht konkurenti plagiaadis
Töövihikuid Valemivihik tootev OÜ Realister teatel kopeerivad nii Herlitz PBS AG kui ka OÜ Kergelo suures mahus nende ideed.
OÜ Realister ehk kaubamärk Valemivihik on valemitega vihikute tootmisega tegelenud juba neli aastat ning laienenud ka välisturgudele. Firma sai alguse õpilasfirmast, kus noored alustasid oma esimeste ettevõtlusega seotud sammudega ning ajurünnaku tulemusel saigi tooteks valemitega vihik, mis oli noorte enda looming.
"Kahjuks peame tõdema, et seda loomingut on hakatud lihtsalt ära kasutama," ütles OÜ Realister turundusjuht Sander Saar.
Nimelt on sel aastal ilmunud turule OÜ Realisteri eelmise aasta koostööpartneri OÜ Kergelo toodang, milles Saare sõnul on struktuur ja jaotused ulatuslikult kopeeritud nende firma eelmise aasta toodangust.
"Seejuures on sisse jäänud samad näpuvead ning neid veelgi juurde lisandunud. Kindlasti tekitab säärane käitumine ka tarbijates segadust. Sellised vihikud võivad õpilasi eksitada nende enda teadmata eksamiteks valmistumisel või igapäevases õppetöös," märkis Saar.

Tallinn-Narva maanteel toimub suur politseioperatsioon
Selle nädala laupäeval viivad Rakvere, Jõhvi ja Narva politsei läbi politseioperatsiooni, mille käigus kontrollitakse kiirust ja sõidukites turvavarustuse kasutamise nõuete täitmist.
Politseioperatsioon toimub 18.augustil kella 9.00-12.00 ajal Tallinn-Narva maanteel kogu Virumaa ulatuses.
Lahtise turvavööga sõitmisel võib sõidukijuhile määrata kuni 3000 krooni trahvi ning kinnitamata turvavööga reisijat saab karistada kuni 600 kroonise trahviga. Lubatud sõidukiiruse ületamist 20 kuni 40km/h võib karistada trahviga kuni 3000 krooni või juhtimisõiguse peatamisega kuni kolmeks kuuks. Kiiruseületamist 40 km/h ja rohkem võib karistada trahviga kuni 12 000 krooni, arestiga või juhtimisõiguse peatamisega kuni kuueks kuuks.
Sõiduki juhtimist joobeseisundis võib karistada rahatrahviga kuni 18 000 krooni, arestiga või juhtimisõiguse peatamisega kuni üheksaks kuuks, varem joobes juhtimiselt tabatud ja kehtiva karistusega isiku saab mõista kohus kuni kolmeks aastaks vangi.

Leon Glikmanist sai Iisraeli aukonsul Eestis
Iisraeli suursaadik Shemi Tzur teatas neljapäeval, et Israeli valitsus nimetas Leon Glikmani Iisraeli aukonsuliks Eestis, mis on märk Iisraeli ja Eesti vaheliste suhete tihendamisest.
Leon Glikman on tunnustatud vandeadvokaat, kes praktiseerib alates 1981. aastast. Glikman lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1980. aastal ja Harvardi Ülikooli õigusteaduskonna 1993. aastal, kus ta omandas magistrikraadi.
Eesti ja Iisrael on pikemat aega nautinud vastastikuseid viljakaid suhteid. Iisrael oli üks esimesi riike, kes tunnustas Eesti iseseisvust 1991 aastal.
Diplomaatilised suhted Eesti ja Iisraeli vahel seati sisse 1992 aastal. Iisraeli Eesti saatkond paikneb Helsingis.

Inimohvritega liiklusõnnetuste arv on aastaga kasvanud 13%
Eestis on tänavu seitsme esimese kuuga juhtunud 1487 inimkannatanutega liiklusõnnetust, mis on 13% enam kui eelmise aasta samal perioodil.
Käesoleva aasta juuli seisuga oli liiklusõnnetustes hukkunud 110 inimest, mis on samuti 13% enam kui eelmisel aastal, teatab ETV24.
Liiklusõnnetustes vigastatute arv tõusis mullusega võrreldes 11%, ohvreid oli 2006.
683 inimkannatanutega liiklusõnnetust toimus väljaspool asulaid ning see näitaja on eelmise aastaga võrreldes tõusnud 29%. Asulates toimunud õnnetuste arv on aastaga kasvanud 3%; neid oli 804.

Eesti saadab eksperdid Gruusiasse raketijuhtumit uurima
Eesti saadab Gruusiasse ühe radari- ja ühe õhujõududeeksperdi, kes hakkavad uurima möödunud nädala alguses olnud raketiintsidenti.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on väga oluline, et raketiintsidendi süüdlased saaksid välja selgitatud. "Eesti eksperdid aitavad uurida juhtunu asjaolusid ning leida süüdlased," ütles Paet.
"Peame oluliseks, et uurimist teostataks ka mõne rahvusvahelise organisatsiooni egiidi all," lisas ta.
Paet tõstatab Gruusia raketiintsidendi teema ka täna ning homme Soomes toimuval Põhja- ja Baltimaade välisministrite kohtumisel.
6. augustil kell 18.30 kohaliku aja järgi rikkusid kaks Venemaa reaktiivhävitajat SU-24 Gruusia õhuruumi ja heitsid Tsitelubani küla lähedale 700-kilose pommi, mis õnneks ei plahvatanud. Info lennukite sissetungist Gruusia õhuruumi ja pommiheitmisest on tuvastatud NATO nõuetele vastavate radaritega.

Eesti tähistab sünnipäeva terve aasta
Juubeli puhul valmib erifilm ning tuleb lavale "Tõe ja õiguse" maratonetendus.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul tähistab riik Eesti vabariigi 90. juubeli alates novembri lõpust terve aasta.
"Kogu see aasta algab 28. novembril 2007 ja kestab kuni 28. novembrini 2008. Eesti riik on selle ära kuhjaga teeninud, et tema sünnipäeva väärikalt tähistada terve aasta läbi," ütles Laine Jänes täna ajakirjanikele.
Olulisema aastapäeva tähistamise sündmusena nimetas Jänes ajaloomuuseumis 24. veebruaril avatavat ekspositsiooni "Iseolemise tahe - 90 aastat Eesti Vabariiki". Ekspositsioon saab üleval olema kolm aastat ja läheb maksma neli miljonit krooni.
Juba sel aastal asutakse broneerima saale ka "muusikaliste sünnpäevakinkide" tarvis Eesti partnerriikides. Riik asub varakult muusikutelt tellima teoseid ja sõlmima kokkuleppeid esitajatega.

Virumaa metsades on praegu suur tuleoht
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) koostatava Eesti tuleohukaardi järgi on Lääne- ja Ida-Virumaa metsades praegu neljanda klassi ehk suur tuleoht.
Neljanda klassi tuleohu korral on veel lubatud metsa kasutamine puidu saamiseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, samuti võivad inimesed metsas viibida puhkuse ja sportimise eesmärgil ja varuda metsasaadusi, teatas Ida-Eesti päästekeskus.
Lähemateks päevadeks prognoositakse piirkonnas jätkuvalt olulise sajuta ilma, mis tähendab, et tuleoht idapoolsetes maakondades suureneb veelgi. Viienda klassi ehk äärmiselt suure tuleohu korral võivad kohalikud omavalitsused igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise keelata.
Seoses suure tuleohuga palub päästeteenistus olla inimestel metsas äärmiselt tähelepanelik ning järgida tuleohutuse nõudeid.

Enamik Harjumaa valdasid alkoholimüüki ei piira
Suurem osa Harjumaa valdasid ei kavatse maavanema Värner Lootsmanni ettepanekul kehtestada alkoholimüügi tähtajatut keeldu kella 20-st õhtul 8-ni hommikul.
Kiili
Kiili vallavanem Vambo Kaal ütles Päevaleht Online'ile, et nemad piiranguga kaasa ei lähe ja soovitas inimestele kange õlle joomist, et nad õpiks alkoholi tarbima.
Kuusalu
Kuusalu vallas on müügipiirang kella 22-st õhtul kuni 8-ni hommikul ja seda nad muuta ei kavatse. Kuusalu abivallavanem märkis, et see pole õige viis noorte joomisega võidelda.
Aegviidu
Aegviidu vallavanem Tõnis Väli ütles, et nemad piirangut ei toeta. Poed suletakse seal kell 21 ja kõrvalt Tapa vallast saab alkoholi piiranguta.
"Soovisin isegi minna eile õhtul kell veerand kümme õlut ostma, kuid poed olid kinni. Ma ei tahtnud hakata ka Tapa valda kihutama. Kerget alkoholi võiks saada piiranguta igal juhul," lisas Väli.

Eestit tabas eile taas küberrünnak
Eile keskpäeval tabas akadeemilise võrgu ruutereid kaks alla tunniajast rünnakut, mis viis andmeside lühiajaliselt rivist välja.
Suuremahuliste UDP-pakettidega toimunud rünnak koormas üle ning viis rivist välja kaks magistraalvõrguruuterit Tallinnas ja Tartus, teatas EENet.
EENet teatas juhtunust CERTi (Computer Emergency Response Team) ja vastava võrgu administraatoreid, kust rünnak lähtus.
CERTi osakonnajuhtaja Hillar Aarelaidi sõnul polnud mingil juhul tegemist aprillisündmuste järelkajaga. Rünnak oli tüüpiline infomüra tekitamine, mida juhtub samasuguse skeemi järgi iga päev ja kõikjal üle maailma.

Elisal puudus Lõuna-, Ida- ja Edela-Eestis levi
Elisa püsi- ja mobiilside on Ida-, Lõuna- ja Edela Eestis taastunud.
Täna alates kella 11.12 ei toiminud Elisa püsi- ja mobiilside teenus seoses ülekandevõrgu rikkega järgnevates piirkondades: Pärnumaal, Viljandimaal, osas Lääne- Virumaal, Ida- Virumaal, Tartumaal ja Lõuna-Eestis.
Kella 11.50-ks oli side taastatud 95% ulatuses ja kella 12.20 oli taastunud kogu side.
Rikke põhjuseks oli optilise kaabli purunemine seoses kaevetöödega Püssi ja Rakvere vahel.
Elisa vabandab kõikide oma klientide eest.

Ministeerium tellis erafirmalt 2,5 miljoni eest seadusemuudatuse
Sotsiaalministeerium maksis advokaadibüroole miljoneid seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamiseks
Hoolimata asjaolust, et seadusloome on üks ministeeriumite põhifunktsioone, otsustas sotsiaalministeerium tellida advikaadibüroolt kahe ja pool miljoni krooni eest seadusemuudatuse.
OÜ Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid võitis ainsa osalejana sotsiaalministeeriumi korraldatud riigihanke "E-tervise projektide rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis", teenides sellega 2 521 680 krooni.
Ministeeriumi enda sõnul on seaduseelnõu tellimine erafirmadelt pigem väga erandlik juhtum, kuna reeglina valmistatavad neid ette siiski riigiameti enda töötajad.
Raha seadusemuudatuse eelnõu tellimiseks tuli erinevatest Euroopa Liidu struktuurifondide toetusest. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lillese sõnul oli toetus mõeldud mitmetele projektidele, mille raames viidi läbi 12 riigihanget, nende seas ainult üks niinimetatud õigushange, mille võitjaks tuligi advokaadibüroo Raidla ja Partnerid.

Lätlane üritas läbi Eesti vedada 70 000 doosi jagu heroiini
Eesti tollitöötajad leidsid liikuva röntgenseadme abil Läti kodaniku juhitud sõiduautost 4,2 kilogrammi tugevatoimelist narkootikumi heroiini, mis oli peidetud pagasiruumi peidikusse.
Tolliametnikud kontrollisid 20. juulil Narva maantee piiri- ja tollipunktis sõiduautot BMW, mida juhtis Läti kodanik Jevgenijs. Liikuva läbivalgustusseadme abil avastatid sõiduki pagasiruumist peidik, milles oli kaks heroiiniga täidetud kilepakendit. Kokku oli kahes pakis 4196 grammi heroiini, teatas maksu- ja tolliamet.
Ameti peadirektori asetäitja Margus Noormaa sõnul oleks sellest kogusest saanud kuni kuni 70 000 doosi heroiini.
"Kui arvestada sellega, et avastatud ainet oleks võidud lahjendada, võiks saadud kogus tänaval maksta isegi 8-10 miljonit krooni," täpsustas Noormaa ära hoitud võimaliku kahju suurust.
Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ekspertiisi kohaselt on avastatud heroiini puhtusaste 44% (heroiinhüdrokloriidi sisaldus aines on 44%).

Tallinna vangid said oranžide triipudega vormi
Kui seni kasutasid kõik Tallinna vangla kinnipeetavad omaenda riideid, siis tänahommikusel reidil anti osadele neist ühtne vormiriietus.
Tumedad oranžide triipudega dressipüksid ning džemprid said esimeses jaos endale vangla neljanda sektsiooni kinnipeetavad ehk need, kellel valvurid kõige rohkem silma peal hoiavad.
"Need on vangid, kes ei ole avaldanud soovi õppida ega tööle minna," ütles vangla direktor Erkki Osolainen. Teiste seas kannab samas sektsioonis karistust ka näiteks tuntud narkokaubitseja Toomas Helin.
"Kui praegu said nad ainult kaks paari dressipükse ja -pluuse, siis aasta lõpuks tulevad ka müts, jope, t-särk ning lühikesed püksid," rääkis Osolainen.
Osolaineni sõnul teeb ühtne riietus valvurite töö märksa kergemaks ning ka turvalisemaks. "Nüüd on selgelt eristatav, kes on kinnipeetav ja kes ei ole. Lihtne on hinnata, kui palju on külastajaid," lausus Osolainen ning lisas, et vorm teeb ka põgenemiskatsed raskemaks.

Valitsus eraldas vabariigi juubeli pidustusteks 22,6 miljonit krooni
Valitsus otsustas eraldada Eesti vabariigi 90. juubeli ettevalmistamise ja korraldamise kulude katteks riigikantseleile 22,6 miljonit krooni.
Eesti vabariigi väljakuulutamisest möödub tuleval aastal 90 aastat, mis väärib valitsuse hinnangul tavapärasest suuremat tähelepanu ja olulisemat tähistamist. Selle sündmuse tähistamise korraldamiseks on mitmete ministeeriumide esindajad riigisekretäri eestvedamisel kogunud aastapäeva tähistamise ideid ja ettepanekuid. Koostatud on ka aastapäeva tähistamise esialgne kava.
Rahandusministeeriumi ettepanekul eraldati valitsuse reservist riigikantseleile kogusummas 22 642 805 krooni.
Eesti vabariigi 90. juubeli tähistamise ettevalmistamise ja korraldamise koordineerimiseks on moodustatud valitsuskomisjon, mida juhib peaminister Andrus Ansip.

Lootsmann soovib püsivat alkoholimüügipiirangut
Harju maavanem Värner Lootsmann teeb maakonna omavalitsustele ettepaneku piirata ka peale augustikuu lõppu alkohoolsete jookide jaemüüki iga päev ajavahemikul 20.00-8.00.
Värner Lootsmann on seisukohal, et avaliku korra tagamiseks ning maakonna arengu huvides on, et alkohoolsete jookide jaemüügi piirangud säiliksid senises mahus ka pärast augusti lõppu ning et kõnealused piirangud oleksid ühtsed kõigis Harjumaa kohalikes omavalitsusüksustes (piirangute kehtimisega 20.00-08.00).
Maavanema sõnul on tekkinud kahetsusväärne olukord, kus maakonna kohalike omavalitsustel on erinevad kellaajad alkohoolsete jookide müümiseks. "Ka on mitmetes kohalikes omavalitsusüksustes pärast augusti lõppu alkohoolsete jookide jaemüügi piirangud leevenemas. Viimatinimetatud asjaolu - eriti koostoimes mõnes kohalikus omavalitsusüksustes piirangute puudumisega - võib aidata kaasa senise positiivse efekti hääbumisele," põhjendas Lootsmann uue ettepaneku tegemist.

Tallinna külje alla rajatakse püramiidkool ja -lasteaed
Tänavu sügisel avab Harku vallas Keila-Joa külje all püramiidkülas oma uksed püramiidikujuline lastehoid, millest aastavahetuseks arendatakse välja ka päris lasteaed.
Püramiidiküla laienemine sellega ei piirdu, kirjutab Eesti Ekspress. Tuleval sügisel on plaanis avada ka kolmnurkne põhikool.
Püramiidmaju ehitava firma juhataja Margus Aru sõnul sarnanevad kooli ja lasteaia põhimõtted paljuski waldorfkoolile. Juba praegu on viieteistkümnekohalise lasteaia vastu huvi tundnud kümmekond lapsevanemat.
Püramiidil on Aru sõnul inimese auraväljale tugev harmoniseeriv toime: ideaalis on püramiidkooli või -lasteaia lõpetanud lapsed vabad ja loovad isiksused, kes tunnetavad oma kohta elus.
50 õpilasega koolis pannakse erilist rõhku muusika ja kunstiga tegelemisele. Margus Aru ütleb, et lapsevanemad, kes on otsustanud oma võsukese püramiidkooli tuua, peavad olema valmis õpetajatega koostööd tegema.

Naši siinsed juhid: toetame Keskerakonda
Kremli-meelse liikumise Naši Tallinna osakonda juhivad noormehed, kellest üks, Roman Jelfimov, heiskas Venemaal našistide suvelaagris sinimustvalge lipu ning teine, Mark Sirõk, istus hiljuti kuu aega Eesti vanglas.
Tallinna osakonda kuulub umbes 25 liiget, kellest enamiku nimed pole avalikud, sest muidu ootaksid neid ilmselt sekeldused, kirjutab Eesti Ekspress.
Mujal Eestis Naši liikmeid seni pole, räägib Sirõk. Naši pole Eestis ametlikult registreeritud. Juhid kardavad, et registreerimisel saaks selle kohe sulgeda. Praegu tegutsevad noored mitteformaalselt nagu hiphopparid või mootorrattafännid.
Aprillisündmuste ajal Sirõk vahistati. Ta istus üle kuu aja vahi all, saades seejärel allkirja vastu välja. Riigiprokuratuur tunnistas noormehe kahtlustatavaks massiliste korratuste organiseerimises. Teda ähvardab kuni viis aastat vanglat.

Ekspress: retsvolinik Reinmann käis isa jälgedes
Äsja oma saadikuvolitused peatanud kriminaalse taustaga Tallinna linnavoliniku Rene Reinmanni isa, samuti linnavolikokku kuuluv Jüri Reinmann on ka vanglaleiba maitsnud.
Vanasõna, et käbi ei kuku kännust kaugele, leidis tõestust Keskvangla kinnipeetavate arvestuskaartide kartoteegi abil, kirjutab Eesti Ekspress.
Arhiivist selgus, et Jüri Reinmann viibis Keskvanglas pisut kauem kui aasta, sest Tallinna Keskrajooni kohus mõistis ta 19. aprillil 1971 süüdi avalikus varguses.
Ekspress kirjutas juulis, et pealinna korrakaitsekomisjoni liige ja linnavarakomisjoni aseesimees Rene Reinmann on korduvalt süüdi mõistetud vargustes ja jõhkrates kallaletungides ning kaks aastat vanglas istunud. Seejärel tuli välja, et ta valetas ka oma haridustaseme kohta.
Mõlemad, nii isa kui poeg on keskerakondlased ja Tallinna linnavolikogu liikmed. Vahe on selles, et kui isa sooritas ainsa kriminaalse teo 18-aastaselt, siis poeg jätkas oma varakult alustatud kriminaalset karjääri ka 30-selt.

Estonian Air avab septembris Kuressaare-Stockholm lennuliini
Seoses Eesti spaaturismi nõudluse kasvuga Rootsi turul avab Estonian Air 27. septembril lennuliini Tallinn-Kuressaare-Stockholm.
Estonian Airi PR direktor Ilona Eskelinen ütles ajalehele Oma Saar, et otsus Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks langetati pärast seda, kui oli tehtud põhjalik turuanalüüs: "See näitas, et vajadus eelkõige Rootsi turul sellise lennuliini järele on olemas," rääkis ta.
Estonian Airi lennud Saaremaa ja Rootsi pealinna vahel hakkavad toimuma kahel nädalapäeval, neljapäeviti ja pühapäeviti.
Uuel liinil hakkavad lendama kaks 33-kohalist Saab-340 tüüpi lennukit.
Lennureis Kuressaarest Stockholmi kestab veidi üle tunni ja ühe otsa piletihind algab 795 kroonist. Reisi ajal pakutakse ka pardaeinet.

Viitna järve kvaliteet läheb aastatega aina halvemaks
Kuumad suveilmad on tänavu Viitna järve äärde meelitanud tuhandeid suvitajaid, mistõttu järve koormus on olnud väga suur ning vee kvaliteet selle tõttu märgatavalt langenud.
Viitna Pikkjärv on pehmeveeline umbjärv, millel puuduvad sisse- ja väljavoolud ning seetõttu on ta ka väga tundlik igasugustele mõjutustele, kirjutab Virumaa Teataja.
Viimastel aastatel on järv aga suvitajate seas aina rohkem populaarsust koguma hakanud ning suviti käib sealt läbi tuhandeid inimesi, kelle tegevuse tulemusena on järve kvaliteet järjest langenud.
"Praegu kasvab Viitna järves kaitsealuseid taimi, kuid kui samamoodi edasi läheb, pole meil varsti seal enam midagi kaitsta, sest need taimed hävivad," rääkis riikliku looduskaitsekeskuse Järva ja Lääne-Viru regiooni direktor Arvi Põldaas, "Et tegemist on umbjärvega, siis taastumisprotsessid on seal aeglased."

Maa-ameti eksjuht läks Tiit Vähi palgale
Looduskaitsemaade vahetuse skandaali pärast kapo uurimise alla sattunud maa-ameti eksjuht Kalev Kangur asus tööle Sillamäe sadama nõukogu esimehe Tiit Vähi heaks.
"Kangur sai tööd Silmet Grupis sadama õigusnõunikuna," kinnitas ekspeaminister Vähi Postimehele.
Postimehe andmetel võib Kanguri töö olla seotud Tiit Vähi kontrollitava kinnisvarafirma Navesco projektiga Narva-Jõesuul, kus firma soovib ehitada luksushotelli ja renoveerida kuursaali.
Kapo vahistas maa-ameti juhi Kanguri ja veel kolm ärimeest mullu oktoobris. Ärimehi Tullio Liblikut, Einar Vettust ja Tarmo Pedjasaart kahtlustatakse pistise andmises Kangurile ja sellele kaasa aitamises.
Ärimehed omandasid "linnulauluga" maatükke riigile loovutades enamasti väärtuslikke ehituskrunte Tallinnas ja teistes Eesti linnades.

Eesti narkovedajad näevad Venezuela vanglas näguripäevi
Kaks Eestist pärit narkokullerit rääkisid Vikerraadiole antud intervjuus enda elust Ladina-Ameerika vanglas, kus vangidel on relvi, aga toit on vilets.
Üks neist, kokaiinilaadungi maos vedamise eest neljandat kuud Ladina-Ameerikas kinni istuv noormees ütleb, et tema jäi vahele Caracase lennujaamas, kirjutab SL Õhtuleht.
Tema sõnul on vanglas kehvad tingimused: toit ei kõlba süüa ning jõusaalis saab lühikest aega rassida. Samas saavat vangimajas raha eest peaaegu kõike. Mees soovitas tulevastel kokaiinikulleritel Venezuelat vältida.
24-aastaselt kokaiiniveoga vahele jäänud ja juba kuus aastat vangis istunud naine kahetseb enda sõnul kibedalt, et aastaid tagasi kerget raha proovis teenida.
Naine on peaaegu terve karistuse ära kandnud ja vabaneb sügisel. Pärast poole karistuse ärakandmist, kolm aastat tagasi, sai naisest vabakäiguvang. Sellest ajast alates on tal õigus väljaspool vanglat tööl käia ja end harida. Praegu töötabki ta õmblustöökojas ja käib kursustel. Üks kord kuus peab ta siiski kohtust läbi astuma ning enda jätkuvat olemasolu allkirjaga kinnitama.

9400 kilomeetrit 857 liitri fritüüriõli ja 35 liitri diisliga
Neli noormeest sõitsid ümber Läänemere, kasutades kütusena fritüürõli.
Pannkoogilõhnaline ja loodusmaalinguga kaunistatud mikrobuss, hellitava nimega Muna, lahkus Eestist Soome suunas 23. juuli hommikul ja saabus tagasi koju 12. augusti õhtul, seljataga 9400 kilomeetrit maanteid, kulutatud oli 857 liitrit kasutatud fritüüriõli ja 35 liitrit harilikku diiselkütust.
Neli TTÜ tudengit ehitasid kasutatud toiduõlile ümber Volkswagen Transporteri põhjal ehitatud Jokeri autosuvila ja kulutasid kolmenädalasele reisile kokku igaüks 3000 krooni söögi-joogi ja teemaksude peale. Bussiost ja selle ehitus võttis aga lisaks 40 000 krooni, millest suure osa moodustas ostuhind 950 eurot, äratoomine Saksamaalt ning põhjalik remont koos värvimisega.

Matteli mürgised mänguasjad korjatakse ka Eestis müügilt
Mürgiseid mänguasju müüakse ka Eestis, kokku korjatakse
USA mänguasjade firma Mattel võtab ka Eestist tagasi Hiina alltöövõtjate toodetud pliid sisaldavaid mänguasju.
Eestist tagasivõetavateks leludeks on Pixar Sarge'i mänguautod, magnetiga mänguasjakomplektid ning Barbie nukud kaubamärgiga Doll and Tanner, selgub Matteli kodulehelt.
Eestis tehakse ettevalmistusi
Mänguasjade tagasivõtmist kinnitas ka Matteli maaletooja Rimonne Baltic OÜ esindaja, kellel oli enda sõnul niivõrd kiire, et ei saanud pikemalt kommenteerida. Tema sõnul tegeletakse firmas praegu sellega, et teavitada kõiki kliente ning valmistada ette mänguasjade tagastamist.
Eesti suurima mänguasjapoeketi Juku müügijuht ütles, et temal info tagasivõetavatest mänguasjadest puudub. Ta tunnistas ka, et nende poodides müüakse Matteli mänguasju, mille maaletoojaks on Rimonne Baltic OÜ.

Ruhnlaste laev valmib Haapsalus
Haapsalus ehitatava ajaloolise jahta emapuus varjab end kuldselt läikiv Vene rubla.
Kui Ruhnu meremehed kunagi 1920. aastate lõpupoole kirve, sae, peitli ja haamri kätte haarasid ning umbes 14 meetri pikkuse ning nelja meetri laiuse jahta valmis ehitasid, oli neil selleks selge vajadus - nii koguka ja võimsa laevaga sai nii hülgeid püüda kui ka kümneid tonne kaupa vedada.
Nüüd pole ruhnulastel enam võimalust hülgeid küttida ega vajadust kive vedada, aga nende laevaehituse traditsioon on leidnud järgijaid Ruhnust üsna kaugel - Haapsalus.
2002. aastal alustas Rannarootsi muuseum Haapsalu vanas sadamas traditsioonilise Ruhnu jaala ehitust. Jaalaga on hiljem käidud mitmel merereisil, neist kuulsam viis vahvad laevaehitajad ja merehaiguse trotsijad Rootsi kuninga juurde.

Sõbraga kohtumine tõi Ringmaale taas kaasa suhtlemispiirangu
Eile otsustas Harju maakohus rahuldada riigiprokurör Margus Kurmi taotluse piirata Pae tänava pommiplahvatustes süüdistatava Märt Ringmaa suhtlemist.
Juuni lõpus tühistas kohus Ringmaale kohtueelses menetluses kohaldatud suhtlemispiirangud ja lubas kokkusaamist omastega. Kuigi Ringmaa lubas mitte otsida kontakti kriminaalasjas tunnistajana esinenud või esineda võivate inimestega, kohtus ta juulis oma sõbra Hendrik Loriga. "On oluline, et Ringmaal puuduks võimalus mõjutada tunnistajaid," ütles Kurm kohtule.
Ringmaa meelest polevat suhtlemispiiranguteks mingit vajadust, kuna Lori on oma tunnistuse andnud ja prokuröri jutt, nagu oleks ta koos sõbraga toime pannud kuritegusid, ei ole õige. "Meid mõisteti süüdi süütutena; oleks Lori-suguseid inimesi maailmas rohkem, oleks elu kergem," rõhutas ta. Ringmaa lubas Loriga ka edaspidi kohtuda, temaga kirjavahetust pidada ja talle helistada.

Veealused ekskavaatorid tühjendavad uppunud laeva
Kuu ajaga tõstetakse 80 meetri sügavuselt veepinnale 5300
Nädalapäevad on kestnud Soome lahes Vaindloo saare lähistel ettevalmistustööd, et alustada merepõhjas lebava ML Runneri trümmidest 5300 tonni alumiiniumi ülestõstmist.
Kui ilmaolud lubavad, algavad lasti väljatoomistööd juba järgmisel nädalal. Möödunud aasta 6. märtsil uppunud ja suure reostuse põhjustanud laeva pardal olevat alumiiniumi asub üles tõstma lasti omaniku korraldatud hanke võitnud Hollandi firma Mammoet Salvage B.V. koos-töös Eesti firmaga AS Ecosalvager.
Ecosalvageri juhatuse liige Kristjan Kalda ütles, et eile positsioneeris ja ankurdas Tuukritööde OÜ laeva vraki kohale 27 meetrit laia ja 96 meetrit pika rauast pontooni. Lasti ülestõstmiseks töötas Mammoet Salvage B.V. välja aga spetsiaalse tehnoloogia. Millal täpselt esimene alumiiniumikogus trümmist veepinnale tõstetakse, ei julgenud Kalda veel nimetada.

Eesti geeniteadlased rabelevad kümnetes uurimisrühmades
Üleilmastuv teadusmaailm ei võimalda teadlastel üksi
Kõik olulisemad Eesti geeniteadlased on lisaks kodumaistele uurimisasutustele seotud maailma mainekamate teaduskeskustega ning olulised teadussaavutused sünnivad just tiheda koostöö tulemusel.
Viimane suurem Eesti geeniteadlaste osalusel sündinud avastus on seotud geeniga, mis seob vasakukäelisust ja skisofreeniat. Ka see sel suvel geeniteadlaste palju kõneainet andnud teadusavastus nägi ilmavalgust tänu maailma mainekate ülikoolide ja uurimislaborite esindajate koostööle. Eesti teadlased Tõnis Timmusk, Indrek Koppel ja Priit Pruunsild teenivad igapäevast leiba Tallinna tehnikaülikoolis.
Kui seni tundmatu geeni LRRTM1 avastas Timmusk koos Soome uurija Juha Lauréniga, siis vasakukäelisuse ja skisofreenia seosteni jõudis mainekas teadusrühm, millesse lisaks eestlastele ja soomlastele kuulusid üle 20 teadusasutuse teadlased eesotsas Oxfordi teadlase Clyde Francksiga.

Kirikutes tuuritavad artistid ei kibele ruumide eest raha annetama
Kirikud artistidelt tihti üüri ei küsi ja lepivad korjanduskasti
Kirikud on muutunud viimastel aastatel populaarseteks kontserdipaikadeks, kus lisaks tõsisele muusikale kuuleb üha rohkem ka popmuusikat. Kirikute jaoks tähendab see lisateenistust, kuid mitte alati.
"Sõltub, kuidas koguduse juhatus on asju ajanud," ütles koguduste kinnisvara haldava osaühingu Kiriku Varahaldus juhataja Urmas Viilma. "Tean kohti, kus ka ühe kontserdi korraldamine on suursündmuseks ja kogudus rahuldub sellega, kui korjanduskasti pannakse raha."
Viilma nentis, et linnades on kindlasti kirikuid, kus kontserdikorraldajate järjekord on ukse taga ning kirik saab esinemistuludest oma osa. "Mõni artist püüab selgitada, et meil kulusid pole, aga kiriku ümber tuleb muru niita, koristada, maksta elektri eest - iga selline kulu tuleb ju kogudusel kanda," rääkis Viilma.

Erialane töö teeb ülikoolidiplomi saamise kiiremaks
Uus haridusstandard võimaldab kõrghariduse andmisel arvestada töökogemust.
Valitsus kiidab suure tõenäosusega täna heaks põhimõtte, et ülikoolihariduse omandamisel võidakse arvestada ka eelnevat erialast töökogemust.
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhataja Annika Tina sõnul on ülikoolides eelnevat õpitulemust arvestatud juba 2003. aastast, kuid töökogemust pole siiani veel arvestatud. "Seni oli ülikooliseaduses piirang, et eelnevaid õpinguid võis arvestada ainult poole ulatuses õppekava mahust. See aga ei ole kooskõlas rahvusvahelise praktikaga. Uus standard lahendab selle olukorra," sõnas ta.
Tina sõnul näeb kõrgharidusstandardi muudatus ette kolme asja. "Esiteks ainepunktide ülekandmist, teiseks mitmesuguse mitteformaalse õppe arvestamise võimalust ja lisaks töökogemuse hindamist õppekavasse puutuvalt," rääkis ta ja lisas, et tähtis pole lihtsalt töökogemus, vaid selle kaudu õpitu.

ETV teine kanal on plaanis käivitada juba järgmisel aastal
Rahvusringhäälingu juhatuse ja nõukogu soov on, et ETV teine kanal käivituks juba järgmisel aastal.
Rahvusringhäälingu juhatuse liikme, Hanno Tombergi sõ-nul kiitis ringhäälingunõukogu esmaspäeval ETV 2 arengukava heaks. "Nüüd tuleb sellega edasi töötada. Eelkõige tähendab see uut rahataotlust valitsusele," märkis Tomberg. Teise kanali käivitamine tähendaks Tombergi sõnul suurusjärgus 100 miljonit krooni lisainvesteeringuid aasta peale. Praegune ETV 2 arengukava näeb ette multikultuurset programmi, kus on venekeelsete saadete vöönd muukeelsele elanikkonnale. "Samas teenindaksime teise kanaliga siiski eelkõige eestikeelset vaatajat," lisas Tomberg.

Esmaspäeval esitletakse Lennart Meri kodus tema poliitilist testamenti
Kirjastus Ilmamaa andis "Eesti mõtteloo" sarjas välja president Lennart Meri kolmanda sarjaraamatu "Poliitiline testament", mille esitlus toimub esmaspäeval Viimsi poolsaare otsas Kabelineemel president Meri kodus.
"Poliitiline testament" on kokku pandud kõnedest, mis on peetud eri riikides eri teemadel pärast Lennart Meri ametiaja lõppu. Neist mitmekeelseist ja mitmekülgseist kõnedest koostasid presidendi nõunik Toomas Hiio ja poeg Mart Meri kolmanda sarjaraamatu.
Mart Meri juhtis tähelepanu sellele, et kõnesid lugedes hakkab kindlasti silma korduvaid motiive ja tekste. "Otsustasime need alles jätta, et näidata, kuidas igapäevane kõnepidamine välja näeb - see on ühelt poolt loominguline, teisalt aga rutiinne."

Vabadussõja võidusambana kerkib Ingeri bastionile 28-meetrine rist
Konkursi võidutöö põhjal valmiv vabadussammas on plaanis avada tuleval aastal.
Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võitis töö märgusõnaga "Libertas", mis kujutab vabadusristi 28-meetrise dolomiidist samba otsas, kuhu on graveeritud fragment Konstantin Pätsi kõnest.
Monumentaalteose keskne objekt on Vabadussõja võidusammas ning vabadusrist on suurim austusavaldus kõigile Vabadussõjas Eesti vabaduse eest võidelnuile, seisab kirjas võidutöö "Libertas" seletuskirjas.
Võidutöö kujutab vabadusristi keskel oleva traditsioonilise käe ja mõõga asemel Eesti kontuuri, sest just Vabadussõjas sai lõplikult kinnistatud Eesti riigipiir.
"Libertase" seletuskirjas seisab, et päikese loojudes süttib vabadusristi keskel asuvas silindris majaka latern, valgustamaks Eestimaa kontuuri mõlemal pool risti ning suunamaks ka heledad valgusvihud risti keskelt neljas suunas.

Itaalia rannavalve päästis 400 Aafrika immigranti
Itaalia rannavalve päästis rohkem kui 400 Aafrika immigranti Lampedusa saare lähedalt, teatab Reuters.
Aafrikast Itaalia rannikule saabunud immigrandid olid tihedalt kokku pressitud puust paati, ütlesid Itaalia ametnikud. Viimastel nädalatel on immigrantide arv tänu soojale ilmale ja rahulikele meretingimustele kasvanud.
Itaalia rannavalve teatel aitasid nad kõigepealt kahest kummipaadist kokku üle saja inimese välja, enne kui märkasid 300 ränduriga paati. Mehed koos mitmete veepuuduse käes kannatavate laste ja naistega viidi saarele. Rannavalve teatel on Malta vetes teisipäeval märgatud 7 kuni 14 inimese surnukehasid.

Euroopas täna aktsiaindeksid langesid
Suurbritannia peamine aktsiaindeks FTSE kukkus täna Londoni börsil 4.1 protsenti peatudes 5 859 punktil, mis on suurim langus ühel kauplemispäeval pärast 2003. aasta märtsi, kirjutab BBC.
Vaatamata USA föderaalservi lisarahale USA pangandussüsteemi ja Euroopa Keskpanga 211 miljardi eurosele rahasüstile, on Ühendkuningriikide aktsiaturg kaotanud 147 miljardit eurot alates eelmisest kolmapäevast.
Ka mujal Euroopas olid aktsiad peamiselt languses. Saksamaa DAX lõpetas päeva 2.4 protsendise langusega 7 270 punktile ja Prantsuse CAC 40 kaotas 3.3 protsenti, sulgudes 5 265-l.
Euroopa komisjon teatas täna, et vaatab üle reitinguagentuuride vahelise kokkuleppe, kuna agentuurid ei suutnud piisavalt varakult hoiatada USA elamuasemelaenukriisi eest.

USA ja Iisrael allkirjastasid 30miljardi dollarilise relvatehingu
USA asevälisminister Nicolas Burns ja Iisraeli välisministeeriumi esindaja Aharon Abramovitz allkirjastasid Jeruusalemmas memorandumi, mille kohaselt Iisrael saab USAlt kümne aasta jooksul 30 miljardi dollari väärtuses sõjatehnikat.
Järgmise kümne aasta jooksul antav finantsabi Iisraelile on 25 protsendi võrra rohkem kui viimase kümnendi jooksul 24 miljardit dollarit antud abisumma. Iisraeli peaminister Ehud Olmerti sõnul BBC-le annab finantsabi Lähis-Idas teiste riikide ees eelise. USA teatas eelmisel kuul, et sõlmib kümnetesse miljarditesse ulatuvaid relvastustehinguid ka Saudi-Araabia, Egiptuse ja teiste Pärsia lahe riikidega.
Washington püüab relvastusabiga tekitada survet piirkonnas tugevnevale Iraanile. Asevälisminister Burns nimetas tehingut "investeeringuks rahu nimel" lisades, et "rahu ei ole võimalik saavutada ilma jõuta." Kuigi leping vajab veel kongressi heakskiitu, ei teki Burnsi hinnangul sellele suurt vastuseisu.

Leedus segadused elanike arvuga
Leedu rahvastikuga tegelevad institutsioonid annavad elanike arvuks erinevaid numbreid, kirjutab The Baltic Times.
Kaks siseministeeriumi allasutust, migratsiooniamet ja elanike registriteenus peaksid teadma residentide arvu ja väljastatud passide hulka, kuid ajalehe Lietuvos Zinios väitel on asjalood segased.
Migratsiooniameti passiosakonna juhi Danute Matarviciene ütles väljaandele, et neil puudub statistika, kui palju passe amet väljastanud. Ka registriteenus ei osanud ajalehe küsimusele vastata.
Statistikaameti andmetel on 2007. aasta teises kvartalis Leedus registreeritud 3 338 000 elanikku, kellest 3 163 879-l on kodakondsus.

Izvestija: tooge pronkssõdur tagasi
Vene ajaleht Izvestija soovitas Eestil pronkssõdur oma kohale tagasi panna pärast majandusliku kahjumi analüüsimist seoses Venemaa mitteametlike sanktsioonidega.
Tallinnas asuv pronkssõdur sai Eesti heaolu valvajaks, kirjutab ajaleht.
Samas viidatakse Eesti ettevõtjate seisukohale, et majanduslikud tagajärjed on pronksiöö kajaks. Väljaande hinnangul mõjutavad aprillisündmuste negatiivsed tagajärjed kogu Eesti majandust vaatamata ametlikele ütlustele, et kaubavahetuse kaotamine Eesti ja Venemaa vahel pole nii oluline, kuna moodustab 10 protsenti SKP-st.
Samas viitab ajaleht sellele, et eestlased ise tekitavad endale probleeme, näiteks Vene-Saksa gaasitorustiku ehitamise küsimuses. Izvestija hinnangul tekitas juba Eesti võimude keeldumine Nordstream'i projektis osalejatega koostöö tegemisest gaasi hinna tõusu tõttu eelarvesse kulu summas 400 miljonit dollarit (kolm protsenti SKP-st).

Pentagon: suitsiidide arv USA armees on tõusnud 15%
Vastavalt Pentagoni ettekandele on enesetappude arv Ühendriikide sõjaväes jõudnud 2006. aastal viimase 26 aasta kõrgeimale tasemele.
Pentagoni andmetel leidis tegevteenistuses olevate Ameerika sõdurite seas 2006. aastal aset 99 suitsiidijuhtumit, vahendas Interfax.
Seejuures 25 protsenti suitsiidi sooritanud sõduritest lõpetasid oma elu Iraagis ja Afganistanis. Ettekandes märgitakse, et Iraagis on kõige rohkem fikseeritud juhtumeid, kus sõdurid proovisid sooritada või sooritasid enesetapu.
Peamisteks enesetappude sooritamise põhjusteks tuuakse määrustikuvälised suhted armees, finantsprobleemid ja probleemid seadusega.

Hugo Chavez tahab riigis kehtestada kuuetunnist tööpäeva
Venezuela president Hugo Chavez plaanib teha riigi põhiseadusesse muudatust, mis vähendaks ühe tööpäeva pikkust maksimaalselt kuuetunniseks.
Tegemist on osaga Venezuela riigijuhi laiemast seadusemuudatuste kavast, et edendada riigis oma isetegevuslikku sotsialistlikku revolutsiooni, kirjutab Reuters.

Iraak otsib mobiilioperaatoreid
Sõjauudiste tulva kõrval tuleb Iraagist ka tavaelu puudutavaid sõnumeid - nimelt otsib riik enampakkumise korras järgmiseks viieteistkümneks aastaks mobiilioperaatoreid.
Täna avati oksjonipakkumiste ring kolmele lepingule, kus alghinnaks on 300 miljonit dollarit, kirjutas Wired.com.
Lepingu saamise nimel võistlevad viis firmat ning tulemused tehakse teatavaks 20. augustil.

Kirkilas: tuumajaama referendum on Eesti opositsiooni politikaanlus
Leedu peaminister Gediminas Kerkilas nimetas Keskerakonna algatust viia läbi referendum Eesti osaluse osas uue tuumaelektrijaama ehitamisel opositsiooni poolseks politikaanluseks.
Samas lisas Kirkilas, et referendumi läbiviimine on Eesti siseasi, vahendas Regnum peaministri intervjuud raadiojaamale Ziniu Radijas.
"Ma mõtlen, et isegi kui referendum toimub, siis eestlased toetavad kindlasti uue tuumaelektrijaama ehitamise ideed, kuna olukord energeetika valdkonnas on Eestis sama tõsine kui Leedus," märkis ta.

Inglismaal võideti ajaloo suurim lotovõit - 35 miljonit naela
40-aastane postiljon Angela Kelly võitis Briti ajaloo seni suurima lotovõidu, mis tegi temast üleöö Suurbritannia ühe rikkaima inimese.
Ühe lapse ema Angela Kelly taipas, et oli ostnud võiduka EuroMillionsi loteriipileti, siis kui asus kolm päeva pärast loosimise toimumist oma töölaua taga täpsemalt uurima ostetud pileti numbreid, kirjutab Reuters.
Angela Kelly lubas järgmisest nädalast jätta oma töö postkontoris, mida ta on teinud viimased 20 aastat ja kus ta aastane palk oli 21 000 naela.
Värskest lotomiljonärist sai üleöö Suurbritannia üks rikkamaid inimesi, kelle varandus on ajalehe Sunday Times poolt koostatud rikaste edetabeli järgi suurem kui jalgpallistaar Wayne Rooneyl või Briti kuningapere järeltulijatel prints Williamil ja Harryl.
Naise kinnitusel ei kavatse ta hakata kohe raha laiaks lööma. Esimese asjana kolib naine elama natuke suuremasse majja ja ostab endale uue Seat Ibiza sõiduauto, kuna tema vana auto sai avariis vigastada.

CIA "parandab" Wikipedia artikleid
Veebipõhine seade, mis avalikustab Wikipedia veebientsüklopeedia artikleid muutnud organisatsioonide nimed, näitab, et muudatusi on teinud ka USA keskluureagentuuri töötajad.
Skänner näitab, et CIA töötajad on parandanud Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejadi kohta olevat infot, kirjutab BBC. Lisaks paljastab seade ka Vatikani tehtud muudatused Põhja-Iirimaa katoliiklasest poliitiku, Sinn Feini liidri Gerry Adamsi kohta.
USA teadlaste väljatöötatud Skänner salvestab 5,3 miljoni Wikipedias tehtud muudatuse tegijate IP-aadressid.
Wikipedia veebientsüklopeediat võib muuta igaüks. Peamiselt puudutavad muudatused kirjavigu või fakte, vahel kustutatakse potentsiaalset kahju tekitavaid materjale.
CIA võrku kasutanud isik täiendas Iraani presidendi Ahmadinejadi profiili, lisades sinna presidendiks kandideerimisest kirjutavale osale hüüatuse "Wahhhhhh".

Miilits röövib inimesi otse tänavailt
Moskva lähistel asuvas Mõtištši linnas peeti kinni kolm miilitsat, keda kahtlustatakse röövimises, narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises ja ametiseisundi kuritarvitamises.
Kurjategijate ohvriks langes üks abielupaar, teatas Regnum.
15. augustil võtsid kolm meest relvaähvardusel ohvritelt kullast ehteid otse keset tänavat.
Paari tunni pärast miilitsad tabati ning nende maasturi läbiotsimisel leiti 8,5 kg heroiini ja suruõhu püstol.
Prokuratuur algatas juhtunu suhtes kriminaalmenetluse.

Politseinik vägistas Bulgaaria kuurordis 15-aastase neiu
Politseinik vägistas Bulgaarias Päikeseranniku kuurordi hostelis 15-aastase tüdruku.
Politsei vahistas 26-aastase kolleegi, kes oli kuurordisse saadetud ametiasjus, teatas novinite.com.
Mees peeti esialgu kuni 72 tunniks kinni.
Antud juhtum pole Päikeserannal sel hooajal ainus. Varem on politsei teatanud Skandinaavia neidude vägistamistest.

Karu tappis Venemaal matkaja
Venemaa Kaug-ldas Habarovski krais tappis karu Bolšoi Šantari saarel matkanud turisti.
Kohaliku raadiojaama Vostok Rossii andmeil kuulsid saarel laagris olnud matkajad möirgeid ning nägid, kuidas karu nende 36-aastase kaaslase ära tappis, vahendab Reuters. Teised matkajad lasid karu maha.
Vene ametivõimude sõnul suri mees karu põhjustatud fataalsetesse vigastustesse.
Sel aastal on Bolšoi Šantari saarel sarnastes rünnakutes vigastada saanud juba kaks turisti, kes mõlemad jäid ellu.
Viimasel ajal esineb Venemaa Kaug-Ida regioonides aina enam inimeste ja karude vahelisi konflikte, mille põhjuseks on karude elupaikade hävitamine ja turism.

Jukosest jäi vaid mälestus
Eile lõppes pankrotistunuks kuulutatud naftakompanii Jukose viimaste varade müük ja lõppkokkuvõttes saadi Jukose eest 34,3 miljardit dollarit.
Mihhail Hodorkovski, kes praegu viibib Venemaa vanglas, impeerium on maha müüdud, kirjutab Vremja Novostei.
Paljud Jukose varad sai riigile kuuluv naftakontsern Rosneft ning see võimaldab sel saada Venemaal nafta tootmise ja tagavarade mahu poolest esimeseks.
Viimasena müüdi oksjonil Jukose Hollandi tütarettevõte Yukos Finance. Samas olid tütarettevõtte müümise vastu Jukose tippjuhid, kes on juba esitanud hagi Hollandi kohtusse viidates tehingu ebaseaduslikkusele.

Valgevene vaba meedia tagakiusatud esindajad lahkuvad riigist
Pavel Morozav ja enamik Valgevene pahupoolt kujutanud vaba meedia esindajaid on tagakiusamise ja repressioonide tõttu riigist lahkunud.
Valgevene president Aljaksandr Lukašenka esines augustis väljaütlemisega, et internet on prügikast, mille kasutamist tuleb piirata, teatas Avatud Eesti fondi esindaja.
Ühing Kolmas Tee paljastas Morozavi juhtimisel valitsusametnike, jõustruktuuride ja presidendi valgustkartvaid tegusid, nagu näiteks OMONi salvestisi meeleavaldajate laialiajamisest ning KGB katseid värvata agente Valgevene opositsionääride hulgast.
Morozav ja Kolmanda Tee teine aktivist Andrei Abozav on hetkel Eestis, kuna satiiriliste multifilmide loomise ja levitamise tõttu kuulas KGB neid korduvalt üle ning eelmise aasta sügisel esitati neile kriminaalsüüdistus presidendi solvamises.

Peruud raputanud tugevas maavärinas hukkus 330 inimest
Eile õhtul kohaliku aja järgi kell 18.40 raputas Peruu rannikulinnu viimase kolmekümne aasta tugevaim maavärin, milles hukkus vähemalt 330 inimest.
Maavärina epitsenter jäi pealinnast Limast 160 kilomeetri kaugusele, vahendas BBC. Öösel leidis aset veel viis järeltõuget, millest tugevaim osutus 6,3 -magnituudiliseks.
40 kilomeetri sügavusel maapinnas toimunud maavärin kahjustas õhtusel tipptunnil kõige rohkem Chincha ja Ica piirkondi, aga ka pealinna Limat. Raportite kohaselt varises kokku vähemalt 200 maja.
Bloombergi andmeil sai Ica linnas majade ja kiriku varingutes surma vähemalt 115 inimest ning vigastada sadu inimesi. Kokku 650 000 elanikuga piirkonnas on väljakuulutatud erakorraline seisukord. Bloombergi andmeil on valitsus abi saamiseks pöördunud Mehhiko ja Panama valitsuste poole.

Vargad tegid Vene peaprokuratuuri kabinetid tühjaks
Nädalavahetusel sisenesid vargad ehitustellingute abil Venemaa peaprokuratuuri hoone neljandale korrusele ning varastasid kabinettidest raha, ühe televiisori ja juveele.
Peaprokuratuur püüab vargust saladuses hoida, kirjutab Komsomolskaja Pravda.
Varaste tööd kergendas ühe prokuratuuri töötaja lahti jäetud aken. Kurjategijad võtsid ühest kabinetist 100 000 rubla (umbes 50 000 krooni), teistest kabinettidest Zippo kollektsioontulemasinate komplekti, Chaneli parfüümi jne.
Kurjategijad ei puudutanud arvuteid ega murdnud seife. Ajalehe hinnagul võiks vargus olla vaid katteks, et varastada tähtsaid dokumente.
Varguse uurimiseks loodi Moskva kriminaaljälitusest ja teistest üksustest isegi eristaap.

Riigipeade kehapoliitika kolmel eri moel
Ühel ja samal ajal tehtud pildid kolme suurriigi juhist, üks
Nii Venemaa, USA kui ka Prantsusmaa riigijuht hoidusid esmaspäeval töökabinetist eemale, ilmutades end piltnikele üsnagi erineval moel puhkusel olles.
Ilmselt võitis kolmevõistluse Venemaa president Vladimir Putin, kes Siberis Jenissei jõel Monaco printsiga kalastades särgi sootuks seljast rebis, paljastades oma suhteliselt istuvat ja närvesöövat ametit arvestades üsnagi trimmis keha. Maailma meedias jäi kajama arvamus - selle suve kuum kutt on selgunud.
Samal ajal Ameerikas pälvis Prantsuse president Nicolas Sarkozy tähelepanu hoopis vastupidisega, särgi selga tõmbamisega nimelt. Sarkozy pole küll teinud saladustki, et ameerikalikkus talle meeldib, kuid NYPD ehk New Yorgi politsei kirjadega T-särk oli ootamatu. Nagu tegelikult kogu tema juuli lõpus alanud puhkus, mida mees ei veetnud Rivieras ega isegi mitte mujal Euroopas, vaid USA-s New Hampshire'i osariigis Winnipesaukee järve ääres.

Terrorilöök tabas Iraagi "saatanakummardajaid" 
Sõja ühe rängema rünnakuseeriaga tapeti vähemalt 175 jeziidi usuvoolu kuulujat.
Mosulist enam kui sada kilomeetrit läänes asuvates Qataniya ja Adnania külas üleeile õhtul korraldatud enesetapurünnakutega õhiti kütusetsistern ja kolm autot. Surma sai vähemalt 175, mõningatel hinnangutel isegi 200 inimest, plahvatuses hävis vähemalt 30 naabruses asunud maja.
Täpset hukkunute arvu oli võimatu öelda, sest päästetöid tehti käte ja labidatega rususid eemaldades, kraanast ei olnud savimajade varemetes suurt abi. Kiirabiautode ja USA helikopteritega toimetati kannatanuid Sinjari ja Dahuki haiglatesse.
Uudisteagentuur AP rääkis ka kohaliku pedagoogi Ghassan Salimiga, kes ruttas haiglasse verd andma, et vigastatuid aidata. Kuid Salim kirjeldas ka seda, kuidas kätest või jalgadest ilma jäänud ohvreid haigla garaaži paigutati, sest palatites polnud enam ruumi.

Norra vanuritele kodud Hispaanias
Tuhanded pensionärid puhkavad ja ravivad end soojas kliimas,
Norra on asunud "eksportima" vanureid Costa Blanca soojadele randadele Hispaanias, lootes muidugi, et Vahemere kliima laseb neil täisväärtuslikku vanaduspõlve kauem nautida, kuid mõistagi vähendada ka kulusid.
Norra omavalitsustele kuuluvates ja suures osas ka norralastest personaliga hooldus- ja vanadekodudes Alicante piirkonnas on puhkamas ja end ravimas juba tuhandeid Norra pensionäre. See on midagi enamat kui jõukama Euroopa pensionärkonnas levinud tava veeta näiteks talvekuud soojemates Vahemere piirkondades. Norra vanurid peavad vaid saama arstilt heakskiidu, et veeta maksumaksja kulul kuus nädalat kuni isegi kogu ülejäänud elu Hispaanias, kirjutas ajaleht Guardian.

Raplamaal läks kaduma naine
Raplamaal Kivi-Vigala külas lahkus eile õhtul kella 20.00 ajal Vigala hooldekodust teadmata suunas Milvi Ungert.
Naine on 165 cm pikk, keskmise kehaehitusega, tumedate sirgete õlgadeni ulatuvate juustega. Näol on tal mitmed naha pinnast kõrgemad nahavärvi moodustised. Seljas kandis naine punasekirjut kleiti, mille peal oli sinine nööbitav pluus. Jalas kandis ta lahtise kannaga pantrimustriga toasusse.
Milvi eripäraks on, et ta armastab kogu aeg midagi kaasas kanda. Antud juhul olid tal käes lilled ja oksad.
Milvi Ungert on füüsiliselt hea tervise juures, hoolitsetud ja puhas, kuid ta ei orienteeru ajas ega kohas ja võib rääkida seosetut juttu. Naine reageerib eesnimele.
Kõigil, kel on informatsiooni Milvi asukoha suhtes, palutakse helistada Rapla politseijaoskonna numbril 48 92 910 või politsei lühinumbril 110.

Jõgevamaal põles vedur
Palamuse vallas Mullavere raudtee ülesõidukoha lähedal süttis eile õhtul vedur.
Tulekahjust teatati kell 21.39. Päästjate saabudes põles masuudi tsisterne vedanud ešeloni ühe veduri mootoriruum. Päästjad kustutasid ja jahutasid veduri mootoriruumi seest ja väljast.
Tulekahju kustutati lõplikult kella 23.45. Peale tulekahju likvideerimist liikus ešelon Kaarepere jaama, kus põlenud vedur võeti vahelt ära.
Sündmusest teavitati ka Raudteeinspektsiooni.

Purjus juht jäi samal päeval kaks korda vahele
Politsei tabas Torma vallas eile õhtul kahel korral auto roolist alkoholijoobes mehe, viimasel korral jäi seadust rikkunud mees autost ilma.
Politseipatrull pidas eile kella 17.10 ajal Torma vallas Kantküla-Sadala maanteel kinni Moskvitši, mille juht (sündinud 1959. aastal) oli alkoholijoobes. Mees kõrvaldati auto juhtimiselt.
Kella 20.55 ajal sai politsei teate, et Torma vallas Sadala alevikus võib joobes juht Moskvitšiga sõitma minna. Politseipatrull tabas Kooli tänaval hoovist väljasõidul varem kinni peetud joobes mehe uuesti. Sel korral mehe auto sundteisaldati.

Autoõnnetuses hukkunud teismeline tüdruk leiti tiigist
Võrumaal Antsla vallas juhtus ööl vastu tänast ränk liiklusõnnetus, milles hukkunud 14-aastane tüdruk leiti hiljem tiigist.
Politsei sai kella 3.20 paiku kiirabilt teate, et Antsla vallas Võru-Kuigatsi-Tõrva maantee 25. kilomeetril sõitis Tõrva suunas liikunud Opel Omega juhi ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu teelt välja ja rullus üle katuse.
Õnnetuskoha juures asuvast tiigist leiti sõidukist välja paiskunud 14-aastase tütarlapse surnukeha.
Liiklusõnnetuse sündmuskohalt läks jalgsi koju 1985. aastal sündinud Silver, kes politsei hinnangul avarii ajal masinat juhtis. Kiirabi toimetas noormehe Lõuna-Eesti haiglasse, kus talt võeti vereproov alkoholijoobe määramiseks.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse.

Põlevas autos hukkus inimene
Täna varahommikul juhtus Raplamaal traagline õnnetus, kus põlema süttinud autos hukkus inimene.
Liiklusõnnetus juhtus Raplamaal Kehtna vallas Vändra-Lokuta-Lelle tee 16. kilomeetril Eidapere alevikus. Sõiduauto Alfa Romeo kaotas pärast raudtee ülesõidukoha ületamist juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu elektriposti ja seejärel vastu puud.
Kokkupõrke tagajärjel süttis auto põlema ning masinat juhtinud 1977. aastal sündinud mees hukkus sündmuskohal.
Juhtunu asjaolud on selgitamisel. Esialgse hinnangu kohaselt sõitis juht lubatust kiiremini ning ei kasutanud turvavööd. Võimaliku alkoholijoobe kohta annab vastuse ekspertiis.
Alustatud on kriminaalmenetlust.
Esialgse info kohaselt olid kohalikud elanikud eelnevalt kuulnud külateel tõenäoliselt liigset kiirust arendanud sõidukit liikumas, kuid keegi politseile sellest kahjuks ei teatanud.

Koplisse kerkib 136 korteriga munitsipaalelamu
Tallinna elamumajandusameti tellimusel ehitab Facio Ehituse AS Koplisse aadressile Erika tn 13a munitsipaalelamu, kuhu on planeeritud lisaks 136 korterile ka päevakeskuse ruumid.
"Ehitustöödega alustatakse juba augustis ning elamu valmib järgmise aasta novembriks," ütles abilinnapea Eha Võrk.
Uue munitsipaalelamu rajamine läheb maksma 143,1 miljonit krooni. Selle hinna sisse on arvestatud ka krundile parkimisplatside, mänguväljakute, kergliiklusteede ja haljastuse rajamine.
Hoone projekteeris OÜ Rein Murula Arhitektuuribüroo. Korterelamu üldpindala on 10 183 ruutmeetrit, sellest korterite ja päevakeskuse kogupindala 6873 ruutmeetrit. Elamu 136 korterist kümme on mõeldud liikumispuudega inimestele.
"Avaliku ja erasektori koostöös kerkib lähiaastail Tallinna ligi 2000 munitsipaalkorterit, mis tähendab, et linn suudab peagi kõik vajajad soodsa elamispinnaga kindlustada," ütles Võrk.

Miinisadamas avati kaks renoveeritud kaid
Miinisadamas avati eile hommikul kaks renoveeritud kaid, mille ehitustööd läksid maksma kokku üle 95 miljoni krooni.
Miinisadama uute, järjekorras viienda ja kuuenda kai avamistseremoonial osalesid kaitseminister Jaak Aaviksoo, kaitsejõudude peastaabi ülem kolonel Neeme Väli, mereväe ülema kohusetäitja kaptenleitnant Igor Schvede ja teised kõrged kaitseväelased, samuti kaide renoveerimisega seotud ettevõtete esindajad.
Uue kailiini pikkus on 505 meetrit, see nihkus vanast keskmiselt 18 meetrit mere poole. Miinisadamasse paigaldati kokku 110 kaielementi, mis kaaluvad igaüks umbes sada tonni.
Miinisadam ehitati 1913. aastal Vene tsaaririigi Balti laevastiku miiniristlejate tugikohaks. Sadam rajati omal ajal puidust raudkividega täidetud kärgkastidele, 2005. aastaks olid sadamarajatised täielikult amortiseerunud.

•• Miks avab Tallinna linnapea 20. augustil Trepi tänava, kui selline tänav on Tallinnas juba olemas? 
Miks avab Tallinna linnapea 20. augustil Trepi tänava, kui selline tänav on Tallinnas juba olemas?
Liisi Sokk, Tallinna linnavalitsuse kohanime korraldaja
20. augustil avatakse ajalooline Trepi tänav, kuid selle nimeks ei saa Trepi tänav, vaid Nõelasilma väikekoht. Väikekoht on omavalitsusüksuse piiresse jääv piirkond, ala või koht (nt tänav, haljasala, kalmistu), mille nime määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Avatava väikekoha ajalooline nimi on küll Trepi, kuid seda ei taastata, sest selline tänavanimi on Mustamäel juba kasutuses.

Suurtest avariidest teavitamine paraneb
Linnavalitsus tahab luua keskuse, mis teavitaks suuremate vee-, elektri- ja küttekatkestuste korral inimesi kriisiolukorrast. Eelmisel reedel juhtunud ulatuslikku veekatkestust analüüsinud linnavalitsuse, ametite, Tallinna Vee ja Eesti Energia esindajad leidsid kolmapäeval, et teavitussüsteemi loomine on vajalik. Teavitamise regulatsiooni välja töötama asuv töörühm koguneb teisipäeval.

Linnaplaneerimise amet otsib juhti
Linnavalitsus kuulutas kolmapäeval välja konkursi, et leida linnaplaneerimise ameti juhataja. Kandideerimisavaldusi saab esitada 24. augustini. Linnaplaneerimise ameti juhataja ülesanne on ameti strateegiline juhtimine ja ameti ülesannete täitmise eest vastutamine. Seni oli ameti juhataja linna peaarhitekt Igor Volkov, kes lahkus teenistusest veebruari lõpus.

Siselinna kalmistu saab tuhapuistealad
Ringikujuliste tuhapuistealade müür taastatakse, et lahkunute nimesid jäädvustada.
Kitsaks jääva siselinna kalmistu laiendamiseks selgitas linnavalitsus hiljaaegu konkursil välja arhitektid, kes suudaksid kõige sobivamalt kasutusele võtta seni reservis olnud maatüki Filtri ja Toonela teede ristumiskohas. Võitjaks osutusid Tiina Tuulik ja Lea Järve arhitektuuribüroost Järve & Tuulik OÜ.
Nende kavandis tuleb seni pikka aega kasutamata kalmistualale kolm ringikujulist tuhapuisteala, kuhu kõik, kes ei soovi tasuda hauaplatsi või tuhaurni koha eest, võivad oma lähedase tuhka puistada.
Et siiski lahkunute nimesid jäädvustada, on Lea Järve sõnul selleks kavas taastada lõik ajaloolisest kalmistumüürist. "Müür on osaliselt varisenud ja võssa kasvanud ning kohati erineva kõrgusega. Plaan on taastada müür kahe meetri kõrguseks ja kinnitada sellele nimesildid lahkunute nimedega," rääkis Järve.

Päikesekreem võib nahka ka kahjustada
Päikesekreem ei pruugi olla vaid naha kaitsja. Suurbritannia Keele'i ülikooli teadlased uurisid päikesekaitsekreemide alumiiniumisisaldust.
Rahvusvaheline terviseorganisatsioon WHO soovitab iga kord kanda kehale vähemalt 35 ml kaitsekreemi ja teha seda iga kahe tunni tagant. Nõnda aga satub nahale ühe rannapäeva jooksul kuni üks gramm alumiiniumit. Alumiinium koguneb nahka ja kantakse mööda organismi laiali. Uuemad uuringud on näidanud, et päikesekreemide UV-filtrid soodustavad nahas reaktiivsete hapnikuühendite teket. Need omakorda võivad pidurdada antioksüdantide tegevust. Nõnda võib alumiinium suurendada naha oksüdatiivset kahjustumist. Kuigi päikesekaitsekreemide kasutamise ja naha vähkkasvajate vaheline seos on lahtine, võib kreemide koostises olev alumiinium naha haigestumist suurendada. Igatahes oleks parem, kui alumiiniumiühendid ei kuuluks päikesekreemide koostisse.

Tarbekeemia olmeraamat
Hergi Karik on kirjutanud meid ümbritsevast keemiast, mis on tunginud olmesse, õhku, toiduainetesse. Midagi üllatavat siit ei leia, kuid kena, et on raamat, kus kokku on kogutud meie tervisele mõjuvad jõud, mis pole kuigivõrd paranormaalsed. Kui ikka kütate sauna elektriga või istute arvuti ja teleri taga neid ruume õhutamata, siis ärge otsige abi nõiavitsutajatelt - õhus on lihtsalt liiga palju positiivseid ioone. On juttu ka E-arvudest, radioaktiivsusest, hügieenist. Kipub kuivaks jääma, aga kasulik teada.

Suurelt algosakeste põrkurilt oodatakse uut füüsikat
Euroopa suurim ühine teadusprojekt "Suur hadronite põrkur" käivitub loodetavasti tuleval aastal. Kuid juba praegu visandavad teoreetikud erinevaid võimalikke tulemusi. Oma osa on suurprojektis ka Eesti teadlastel.
Mass on üks tähtis asi, ja kõik me teame, et igal kehal on see olemas. Kuid veider on see, et füüsikud ei tea siiani, kust kohast kehad üldse oma massi saavad. Täpsemalt - kust saavad massi algosakesed.
Standardmudeli päästeingel
Nimelt on füüsikud välja nuputanud ühe teooria, mida nimetatakse standardmudeliks ja mis selgitab väga hästi kõiki tuntud algosakesi ja nendevahelisi mõjusid. Kui mõni tundus puudu olevat, siis varsti leiti see üles. Kuid sel toredal ja tähtsal teoorial on üks pisike viga. Nimelt tuleb sellest välja, et osakestel ei tohikski massi justkui olla. Aga ometi on. Kui kaks osakest - footon ja gluuon - välja arvata.

Eesti Pank: globaalne börsilangus ei ole Eesti majandusele mõju avaldanud
Aktsiahindade langus maailmaturgudel ei ole Eesti Panga hinnangul siinsele majandusele olulist mõju avaldanud.
"Eesti nagu ka teised Balti riigid on väike ja avatud majandus, mida mõjutavad sündmused mujal maailmas. Aktsiahindade kõikumise puhul on tegemist normaalse turunähtusega ja krahhiga tegemist ei ole," sõnas Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Ülo kaasik Eesti Päevaleht Online'ile.
Kaasiku sõnul ei ole praeguse info kohaselt senised arengud maailmaturgudel Eesti majandusele olulist
mõju avaldanud.
Küsimusele, kas Eesti Pangal on plaanis lähiajal midagi ette võtta, näiteks rohkem raha ringlusse lasta nagu seda mõned välismaised keskpangad sularaha puuduses teinud on vastas Kaasik, et Eestis kehtib valuutakomitee süsteem ja see tähendab, et iga ringluses olev kroon peab olema tagatud välisvaluutaga.

Aktsiate hinnalangus kiirenes ka Tallinna börsil
Aktsiahindade kukkumise kiirenemine maailmas lükkas täna hoogu takka ka hinnalangusele Tallinna börsil.
Suurim kukkuja oli pärast pooletunnist kauplemist PTA Grupi aktsia, mis vajus 5,6 protsenti ja maksis 71,19 krooni (4,55 eurot), vahendab aripaev.ee.
Enamik aktsiaid olid 1-3 - protsendilises miinuses. Muutmatuna püsisid Harju Elektri, Kalevi ja Starmani aktsiate hinnad. Ainus tõusja oli Norma.
Börsiindeks OMXT kaotas oma väärtusest 2,85 protsenti ja oli 894,66 punkti.
Tugev langus jätkub kogu maailma börsidel. BBC andmeil langes Londoni FTSE börsiindeks 2,9 protsenti 5932,3 punktini, olles selle aasta madalaimal tasemel. Jaapani Nikkei indeks langes 2 protsendi võrra, Hong Kongi börsiindeks 3,7 protsenti, Prantsuse Cac-40 indeks 3 protsenti ja Saksa Dax-30 2,4 protsenti.

Rahandusministeerium: hasartmänguseadus ei toida bürokraatiat
Rahandusministeeriumi kinnitusel ei vasta tõele kaubandus-tööstuskoja poliitikadirektori Reet Tederi väited, nagu soosiks uus hasartmänguseadus bürokraatiat.
Reet Teder kirjutas selle nädala Ärilehes, et uue hasartmänguseaduse kohaselt on inimene selleks, et omandada osalust hasartmänge korraldavas ettevõttes, sunnitud paberkandjal maksu- ja tolliametile esitama kolme viimase aasta elektroonilised tuludeklaratsioonid.
"See väide ei vasta aga tõele," ütles Päevaleht Online'ile rahandusministeeriumi ettevõtluse talituse peaspetsialist Sören Meius.
"Hasartmänguseaduse eelnõu sisaldab tõesti hasartmängukorraldajas olulise osaluse omandamise tingimusi. Need põhimõtted ei erine aga näiteks krediidiasutuste seaduses juba hetkel kehtivatest nõuetest, samuti on riik seadnud tingimused kindlustusandjas olulise osaluse omandamiseks," sõnas Meius.

Hansa tipud loovad endale uue töökoha
Suvel Hansapangast lahkunud kolm tunnustatud fondijuhti Alvar Roosimaa, Mihkel Õim ja Paavo Põld loovad oma varahaldusettevõtte, mis alustab tegevust sügisel.
"Põhimõtteliselt vastab see tõele küll," ütles Paavo Põld Äripäevale.
Alvar Roosimaa sõnul on vara plaanidest rääkida, täpsemalt kuuleb avalikkus nende uuest firmast loodetavasti septembris.
Kolmas kompanjon Mihkel Õim kinnitab, et uue firma loomine polnud tema Hansapangast lahkumise põhjuseks.
Ühe anonüümseks jääda soovinud allika sõnul võib lisaks Roosimaale, Õimule ja Põllule uue varahaldusettevõtte omanikeringi kuuluda ka Hansapanga endine juht Indrek Neivelt.
Neivelt ise seda infot siiski ei kinnita. "Ma olen paar korda nendega kohtunud, kuid midagi konkreetset küll pole," lausub Neivelt.

Eesti sügavaim kaevandus tuleb Maardu alla
Kaks ettevõtet taotlevad luba kaevanduse rajamiseks Jõelähtme valda.
Pärast kaevandamist võiks tühjadesse koobastesse arendajate arvates ehitada kütusehoidlad, ohtlike jäätmete matmise paiga või väikese tuumajaama, kirjutab Postimees.
Kaks ettevõtet teevad praegu ettevalmistusi, et alustada graniidi kaevandamist kahesaja meetri sügavuselt ligi 2000 hektari suurusel alal Jõelähtme valla lääneservas ning osaliselt ka Maardu linna all.
Eesti jaoks on projekt enneolematu, sest senised põlevkivikaevandused ulatuvad kõige rohkem 70 meetri sügavusele, ärimehi huvitav graniidikiht on aga 65 meetri paksune ning jääb 165-225 meetri sügavusele.
AS-i Talter juhatuse esimees Sven Pertensi hinnangul ulatuvad investeeringud kaevanduse rajamisel miljarditesse, kuid MG juhatuse liige ja osanik Peep Siitami sõnul jääb summa 400-500 miljoni krooni kanti.

Werol võib jääda kehva ilma ja Venemaa jäiga poliitika tõttu rapsita
Rein Kilgi tehas ootab suverapsi koristamist ning peab pingelisi läbirääkimisi müüjatega.
"Kui me ei saa Eestist sügisel piisavalt rapsi ja peame hakkama seetõttu Venemaa rapsiseemet Läti kaudu kallilt Eestisse tooma, siis võib meid oodata väga raske olukord," ütles AS-i Werol Tehased ostuosakonna direktor Indrik Unt. Mida see raske olukord endast kujutaks, ei soovinud Unt siiski spekuleerida.
Kevade jahedad ja kuivad ilmad ning rapsitaimede aeglane idanemine mõjusid halvasti, selgitas Unt. Paljud põllud tuli seetõttu üle külvata ja mõned lausa hävisid. Samas on viimased nädalad olnud rapsile soodsad, mistõttu on lootust, et kõige hullem jääb saabumata. "Me ootame pingsalt lähenevat suverapsi koristamise perioodi, et siis üldse aimu saada, kuidas peame edasi käituma," ütles Unt.

Tallink laseb pooled Seawind Line AB töötajad lahti
AS-i Tallink Grupp kontserni tütarettevõte Silja Cruise AB laseb lahti tütarfirma Seawind Line AB ligikaudu 70 töötajat. Koondamised puudutavad eelkõige Rootsi lipu all seilava laeva Sky Wind peamiselt rootslastest koosnevat meeskonda, kes moodustavad ettevõtte töötajatest tervelt poole.
Siiamaani Turu-Stockholmi liinil opereerinud kaubalaev Sky Wind müüakse pühapäeval Poola laevakompaniile. Sky Windi müük oli teada juba kevadel, kuid lõpliku koondamisteate said Seawind Line'i töötajad alles esmaspäeval.
Tallinki kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne sõnul proovis AS Tallink Grupp leida samale liinile uut laeva, kuid otsinguid saatis ebaedu. Lääne kinnitas, et sobiva asenduslaeva otsingud jätkuvad ka edaspidi. "Raske on leida sobivat laeva, mis vastaks kõigile antud liini poolt seatavatele tingimustele," nendib ta. Kokku kuulub Seawind Line AB-le kaks laeva: Sea Wind ja Sky Wind, mis mõlemad sõidavad Rootsi lipu all.

Raivo Vare võtab dividendiks välja 15 miljonit krooni
Eksministri kõrge dividend tuleks eelmise aasta eest firmast
Endine teede- ja sideminister ning transiidiasjatundja Raivo Vare võtab eelmise aasta saavutuste eest firmast Sthenos Grupp 15 miljonit krooni dividende, kirjutab Saldo.
Vare on AS-i Sthenos Grupp aktsionär ja nõukogu liige. Tegu on ettevõttega, millel varem oli osalusi AS-is Narva Elektrivõrk ja AS-is Narva Elektriteenused. Ettevõtte eelmise aasta majandusaruandest selgub, et läinud aastal müüs Sthenos Grupp oma osalused nendes ettevõtetes.
"Edaspidi jätkatakse portfelliinvesteeringutega ja otsitakse uusi võimalusi otseinvesteeringute tegemiseks Eesti majandusse," seisab aruandes. Sthenos Grupil läheb hästi: 2006. aastal on ettevõtte puhaskasumiks märgitud 81 miljonit krooni, aasta varem oli see ligi 17 miljonit krooni.

Kobarkino kaotas interneti-teenustasu
Eesti suurim kinode operaator Forum Cinemas kaotas 7. augustil viiekroonise teenustasu, mis lisandus internetist kinopileti ostmisel pääsmehinnale. Samal päeval ilmus Eesti Päevalehes artikkel, mis käsitles teenustasude vastukäivat temaatikat.
Forum Cinemas põhjendab teenustasude kaotamist sellega, et soovib muuta kinopiletite ostu interneti vahendusel senisest mugavamaks ning meeldivamaks. Võimalusel saab pileti kodus või töökohas välja printida ning kinosaali suunduda järjekorras seismata.
Forum Cinemas AS-i sisekontroll on Eesti Päevalehele varem teatanud, et teenustasu oli tingitud lisakuludest, mis sisaldas interneti-piletipoe ülalpidamiskulusid, püsiühenduse kulusid ning pankade teenustasusid nendelt tehingutelt.

Põhjamaade suurima raamatumessi peakülaliseks on Eesti
Göteborgi rohkem kui 2000 programmi ja 727 kirjaniku osalusega raamatumessi peakülaliseks on Eesti.
See tähendab, et mitmetes programmides ja seminarides astuvad üles Eesti kirjanikud, poliitikud, intellektuaalid, ajaloolased jt Eestit esindama sõitnud.
Messi külastab iga-aastaselt üle 100 000 inimese, esinejaid saabub 20-25 riigist. Sisuline fookus on käesoleval aastal - nagu ka eelmisel korral - väljendusvabadusel.
See on kahtlemata viimase aja suurejoonelisem Eesti ülesastumine kultuurivallas Põhjala regioonis, teatas Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis. Ka Euroopa kontekstis on nii mitmekülgne ja arvukas Eesti esindatus harvaesinev.

Lahingud Hollywoodi filmides lepitavad vaataja päris sõjaga
Ameerika filmid - näiteks "300" ja "Süriaana" - kannavad ideoloogiat, mille järgi tuleb Lähis-Idas karmi käega korda hoida ja vajadusel mõni mehepoeg ohverdada.
Hollywoodist on viimastel aastatel tulnud ridamisi aktuaalsete maailmaprobleemidega tegelevaid filme, nagu "Süriaana", "Vereteemant" või "United 93", mis esitavad ameerikalikult lobedas vormis teravaid küsimusi. See on siiski vaid osa Ameerika filmitoodangust ning ehk on isegi põnevam vaadata, mis keelt kõneleb meelelahutusfilm.
Viimasesse kategooriasse mahuvad ka kolm viimase aja suurt kinohitti: "300", "Visa hing 4" ja "Transformers". Koomiksil põhinev "300" (režissöör Zack Snyder) alustab kaugelt - 480 aastat enne Kristust aset leidnud Termopüülide lahingust Kreeka-Pärsia sõjas. Kaunikehaliste ja karmihingeliste spartalaste ning nende kartmatu kuninga Leonidase juurest tekitab film kiirelt paralleeli tänapäevaga.

Augustibluus Haapsalus paneb rõhku Soome ja Läti artistidele
Augustibluusi peaesinejateks on tänavu Latvian Blues Band
Homme ja laupäeval Haapsalus toimuva Augustibluusi üheks peaesinejaks on Soome super-grupp SF Blues, kuhu kuuluvad muu hulgas Pepe Ahlqvist, Eero Raittinen ja legendaarse progerokk-ansambli Wigwam klahvpillimängija Jukka Gustavson.
"Eero sai publikult kõige valjema aplausi, aga kontserdi vingeim tegija oli Hammondi oreli virtuoos Jukka Gustavson," kirjutab Soome bluusiportaal Blues-Finland.com SF Bluesist juunikuisel Aulanko Bluesil. "Gustavson on suur kunstnikuhing, tõeline Soome muusika suurmees. Ainuüksi teda praeguses tippvormis näha on piisav põhjus, et SF Bluesi 2007. aasta kontserte mitte maha magada." SF Blues esineb Augustibluusil laupäeval.

Pildivälised pöörded fototriennaalil
Tuuriva pakettnäituse, Ars Baltica
Neljas Ars Baltica fototriennaal toimub ajal, mida triennaali saatesõnades nimetatakse ebakindlaks ühiskonnaks - seda on hirmudega "impregneeritud" kõigil struktuuritasanditel: nii riiklikus kui ka väiksemates kogukondlikes dimensioonides, ning lõpuks ka (ja eriti) isiklikul tasandil, kus valitsevad tõepoolest kõhklused ja foobiad ning pole tunda mingit ohutut (enese) tunnet võimaldavat sotsiaalset gravitatsiooni.
Miks? Tavaliselt vastatakse sellele küsimusele ühiskonnateooria nende ideedega, mis konstateerivad globaalse ja sotsiaalse multikultuurilisuse asendumist majandusliku globaliseerumisega. Tagajärjeks domineerivad kommertshuvid, ja muud sotsiokultuurilised vajadused jäävad unarusse, mida tunneme nüüd omal nahal ilmselt kõik. Kunstile on see olnud tervikuna selgelt pärssiv. Ühelt poolt on taandumas usk kunsti võimekusse funktsioneerida olulise ühiselulise nähtusena, teisalt levivad halenaljakad uiud vajadusest tuua kunstile suurem autonoomsus kuidagi tagasi.

Tallinna kammermuusika festivalil jagatakse noortele preemiaid
Esmaspäeval, 20. augustil avatakse kolmas Tallinna kammermuusika festival, kus tavaks saanult astuvad üles üksnes Eesti professionaalse muusikakultuuri esindajad.
Festivali raames antakse kaksteist kontserti Rootsi-Mihkli kirikus, Tallinna Jaani kirikus ning Tallinna Raekojas. 25. augustini kestva ürituse korraldaja on Pille Lille muusikute toetusfond (PLMF) ning kunstiline juht on lauljatar Pille Lill.
Kavas on ajatud klassikalise muusika teosed, näiteks Beethoveni, Chopini, Mozarti, Debussy ja teiste heliloojate varasalvest.
Kontsertidel astub üles üle 40 tunnustatud muusiku ning festivali kammerorkester professor Mari Tampere dirigeerimisel.
Festivali lõpetab laupäeval, 25. augustil Jaani kirikus toimuv galakontsert. Kätte antakse ka kolm PLMF-i preemiat - Marje ja Kuldar Sinki nimeline preemia "Noor laulja 2007", fondi patrooni Lord Carlisle'i nimeline preemia "Noor muusik 2007" ja Vendor Eesti nimeline preemia "Noor dirigent 2007".

Nädalavahetusel elustub Navesti kallastel kirjanik Tolkieni maailm
Kirjanik J. R. R. Tolkieni loodud fantaasiamaailm saab sel nädalavahetusel reaalse kuue, kui Viljandimaal toimub rollimäng "Beleriandi lood".
Suure-Jaani vallas Navesti jõe kallastel toimub noortele suunatud seiklus- ja rollimänguüritus "Beleriandi lood: Hingede kutse". Rolli- ja seiklusmängu defineerida on kaunikesti keeruline, kuid seda võib tinglikult pidada taasloodud maailmaks, mis luuakse olevaks kostümeeritud osalejate, kujundatud taustaloo ning püstitatud dekoratsioonide abil.
Teatud mõttes võib rollimängu pidada teatriks, kuid ühe olulise nüansiga: kui teatris on näitlejad ja publik, siis antud juhul traditsioonilises mõistes publik kui selline puudub - kõik üritusest osa võtvad noored on näitlejad ning publik üheaegselt.

Elvis on surnud, elagu Elvis! 
Elvis Presley oli 20. sajandi legend, kelle kõrval on Jim Morrison lihtsalt tuntud laulja.
Samas on Elvise kuulsus üsnagi kummalist laadi: see uhke soeng, liibuvad alt laienevad valged püksid, sädelevad litrid ja puusanõks, mis naised pöördesse ajas, on enamasti esimesed assotsiatsioonid, mis inimestes tekib, kui Elvise nime mainida.
Muusika jääb Elvisest rääkides paradoksaalsel moel sageli tagaplaanile. Ometi oli see, mis ta tegi omal ajal, revolutsiooniline. Elvise muusikat on mõjutanud gospel ja bluus, mustade muusika laiemalt.
Must ja valge Ameerika olid omal ajal väga eraldunud ning see asetas Elvise väga kummalisele positsioonile. Valgete muusikat mänginud raadiojaamad ei võtnud Elvise muusikat mängida põhjendusega, et nemad sellist neegrite asja ei mängi. Mustade muusikat mängivad raadiod ei tahtnud kuuldagi, et nad peaksid mängima valgete tehtud muusikat.

Eesti tüdruk õpetab Rootsis arvuti kõvakettaga katlakivi vähendama
Jõgeva ühisgümnaasiumi 11. klassis õppiv Maria Orb teadis kohe, kui koolis oli vaja valida uurimistöö teema, et tahab teha midagi praktilist.
Maria uuris vee magnettöötluse mõju katlakivi tekkele. Kuigi meetod iseenesest on tuntud juba 1930. aastatest, suhtutakse sellesse sageli skeptiliselt, sest puudub ühtne seisukoht, mis veega magnetväljas toimub. Maria kasutas lisaks tööstuslikule seadmele koduses majapidamises olnud vanu kõvakettaid, eemaldades neilt püsimagnetid, mis ümber veetoru paigaldatuna võimaldavad vähendada katlakivi teket kuni 3,8 korda. See säästab elektrienergiat ning see omakorda raha. Veelgi enam - kuna magnetid säilitavad omadusi kaua, on süsteemil pikk elu-iga ega teki lisajäätmeid.

Blogi: 
Blogi:  - äärmiselt nauditavalt kirjutatud ning vaheda vaimukusega maitsestatud blogi, mille pidaja suudab ka kõige väiksema olmeepisoodi kirjelduse kirjanduslikuks teoseks muuta. Blogi Mõtlevale Inimesele.

Osaka MM - võistlusalad
11. kergejõustiku MM-võistlused peetakse Jaapanis, 2,63 miljoni elanikuga Osaka linnas. Võistluskohaks on 50 000 pealtvaatajat mahutav Nagai staadion. MM-i ametlik maskott kannab nime Traffic.

Osaka kergejõustiku MM 2007 ajakava
Laupäev, 25. august
01.00 M Maratonijooks (F)
04.00 M Kuulitõuge (V, A+B)
04.00 N Seitsmevõistlus. 100 m tj
04.40 N 3000 m takistusjooks (EJ)
05.20 N Seitsmevõistlus. Kõrgus (A+B)
05.25 M 1500 m (EJ)
06.10 M 100 m (EJ)
13.10 N Seitsmevõistlus. Kuul (A+B)
13.30 N 800 m (EJ)
13.30 M Vasaraheide (V, A)
14.15 M 100 m (VJ)
14.20 M Kuul (F)
14.30 M Kolmikhüpe (V, A+B)
14.45 M 400 m tj (EJ)
15.00 M Vasaraheide (V, B)
15.30 N Seitsmevõistlus. 200 m
15.50 N 10 000 m (F)
Pühapäev, 26. august
02.00 M 20 km käimine (F)
03.30 M Kettaheide (V, A)
04.00 M 3000 m takistusjooks (EJ)
04.30 N Kuul (V, A+B)
04.50 N 400 m (EJ)
05.10 M Kettaheide (V, B)
05.40 N 100 m (EJ)
11.15 N Seitsmevõistlus. Kaugus (A+B)
12.45 N Seitsmevõistlus. Oda (A)
13.35 N 800 m (PF)
13.45 N Kuul (F)
13.50 N Seitsmevõistlus. Oda (B)
14.00 N Teivas (V A+B)
14.10 M 100 m (PF)
14.35 N 100 m (VJ)
15.15 N Seitsmevõistlus. 800 m (F)
15.45 M 400 m tõkkejooks (PF)
16.20 M 100 m (F)
Esmaspäev, 27. august
04.00 N Kettaheide (V, A)
04.10 N 100 m tõkkejooks (EJ)
04.30 N Kaugushüpe (V, A+B)
04.40 M Kõrgushüpe (V, A+B)
04.50 N 400 m tõkkejooks (EJ)
05.30 N Kettaheide (V, B)
13.30 M Vasaraheide (F)
14.00 N 100 m (PF)
14.20 N 3000 m takistusjooks (F)
14.30 M Kolmikhüpe (F)
14.40 M 1500 m (PF)
15.10 N 400 m (PF)
15.40 M 10 000 m (F)
16.20 N 100 m (F)
Teisipäev, 28. august
04.00 N Vasaraheide (V, A)
04.10 M 400 m (EJ)
05.10 M 200 m (EJ)
05.25 N Vasaraheide (V, B)
13.30 N Teivashüpe (F)
13.30 M Kettaheide (F)
13.35 N 100 m tõkkejooks (PF)
14.10 M 200 m (VJ)
14.50 N Kaugushüpe (F)
14.55 M 3000 m takistusjooks (F)
15.20 N 800 m (F)
15.40 N 400 m tõkkejooks (PF)
16.20 M 400 m tõkkejooks (F)
Kolmapäev, 29. august
04.00 N 1500 m (EJ)
04.00 N Odavise (V, A)
04.20 M Kaugushüpe (V, A+B)
04.40 N 200 m (EJ)
05.25 N Odavise (V, B)
05.40 M 110 m tõkkejooks (EJ)
13.30 N Kolmikhüpe (V, A+B)
13.40 N 200 m (VJ)
13.45 N Kettaheide (F)
14.00 M Kõrgushüpe (F)
14.05 N 5000 m (EJ)
15.05 N 100 m tõkkejooks (F)
15.25 M 400 m (PF)
15.50 N 400 m (F)
16.05 M 1500 m (F)
16.20 M 200 m (PF)
Neljapäev, 30. august
13.30 N Vasaraheide (F)
13.35 M Teivashüpe (V, A+B)
13.40 M 800 m (EJ)
14.25 N 400 m tõkkejooks (F)
14.40 M Kaugushüpe (F)
14.45 M 5000 m (EJ)
15.30 M 110 m tõkkejooks (PF)
16.00 N 200 m (PF)
16.20 M 200 m (F)
Reede, 31. august
02.00 N 20 km käimine (F)
03.30 M Odavise (V, A)
04.00 M Kümnevõistlus. 100 m
04.10 N Kõrgushüpe (V, A+B)
05.00 M Odavise (V, B)
05.00 M Kümnevõistlus. Kaugushüpe (A+B)
07.00 M Kümnevõistlus. Kuulitõuge (A+B)
12.30 M Kümnevõistlus. Kõrgushüpe (A+B)
13.30 N Kolmikhüpe (F)
13.30 N 1500 m (PF)
14.05 M 800 m (PF)
14.40 N Odavise (F)
14.40 M 4 x 100 m (EJ)
15.15 N 200 m (F)
15.35 M Kümnevõistlus. 400 m
16.05 M 400 m (F)
16.20 M 110 m tõkkejooks (F)
Laupäev, 1. september
01.00 M 50 km käimine (F)
03.00 M Kümnevõistlus. 110 m tõkkejooks
03.45 N 4 x 100 m (EJ)
04.00 M Kümnevõistlus. Kettaheide (A)
05.15 M Kümnevõistlus. Kettaheide (B)
07.00 M Kümnevõistlus. Teivashüpe (A+B)
13.00 N 1500 m ratastoolides (F)
13.00 M Kümnevõistlus. Odavise (A)
13.20 M 1500 m ratastoolides (F)
13.30 M Teivashüpe (F)
14.05 N 4 x 400 m (EJ)
14.20 M Kümnevõistlus. Oda (B)
14.30 N 5000 m (F)
15.00 M 4 x 400 m (EJ)
15.30 M Kümnevõistlus. 1500 m (F)
16.05 N 4 x 100 m (F)
16.20 M 4 x 100 m (F)
Pühapäev, 2. september
01.00 N Maratonijooks (F)
13.00 N Kõrgushüpe (F)
13.30 M Odavise (F)
13.30 M 5000 m (F)
13.55 M 800 m (F)
14.10 N 1500 m (F)
14.30 N 4 x 400 m (F)
14.50 M 4 x 400 m (F)
Allikas: sportnet.ee

Margit Rüütel sai Bangkokist teise medali
Tennis lisandus uue alana nimekirja, kus Eesti üliõpilassportlased universiaadidel medalini küündinud.
Bangkoki kuumuses finaali jõudnud 23-aastane Margit Rüütel pidi otsustavas matšis 1: 6, 2: 6 alla vanduma endast kuus aastat nooremale Alissa Kleibanovale. Edetabelis Rüütlist viis kohta kõrgemal asuv venelanna kasutas oskuslikult ära oma võimalused murdepallideks ja servis tugevamalt ning sai kuldmedali kaela 85 minutit kestnud kohtumise järel.
Kleibanova polnud Rüütlile tundmatu vastane - vähem kui kolm nädalat tagasi oldi vastamisi Itaalias Monteroni d'Arbia turniiri finaalis. Nagu siis saviväjakutel oli ka nüüd kõvakattega platsil kahes setis parem venelanna.
Eestlanna kaotas kohe oma esimese servigeimi ja jäi taha 0: 3. Kleibanova sai teise võimaluse murdepalliks kuuendas geimis, realiseris ka selle ning võitis avaseti 41 minutiga. Ka Rüütlil oli kaks murdepalli, kuid kumbagi ei õnnestunud punktiks vormida.

Beckham lõi USA-s oma esimese värava
Maailmakuulus jalgpallur David Beckham lõi mängus DC Unitedi vastu Los Angelese Galaxy heaks oma esimese värava, aidates sellega kindlustada klubile koha Superliiga finaalis.
32-aastane inglasest keskväljamängija Beckham nimetati meeskonna kapteniks, vahendab BBC.
Vastutasuks lõi Beckham mängu 28. minutil värava karistuslöögist, mis on saanud jalgpalluri firmamärgiks. Teise värava lõi Beckhami söödust Landon Donovan.
Galaxy võitis mängu DC United'i vastu 2: 0.
Enne mängu DC Unitedi vastu oli Beckham oma uue klubi koosseisus mänginud kokku vaid 37 minutit. Jalgpallur siirdus Hispaania Real Madridist USA klubisse pärast pikaajalist pahkluuvigastust.

Korvpallikoondise kambavaim aitab isegi soosikut murda
Korvpallikoondise ees vilgub 1993. aasta EM-finaalturniiril kuuenda kohaga säranud meeskonna saavutus nagu majakas. Vägisi tahaks hüüatada: "Tehke järele!"
Rootsi ja Makedoonia üle saavutatud võidu suunas rühkisid Tiit Soku hoolealused tänu hästi korraldatud ja ennastsalgavale kaitsele ning kambavaimule, mis ei lasknud Eesti meeskonda madalseisuski mõra lüüa.
Euroopa meistrivõistluste lisavalikturniiri alagrupi liidrikoht ja publikutki sütitav tiimitunne ärgitavad küsima: mille võrra jäävad koondislased 1993. aasta meeskonna liikmetele alla ja millega ületavad? Mida nad vajavad, et jätkata heitlust pääsu eest finaalturniirile?
"Ega kahte koondist võrrelda pole just õige, ajastud on erinevad," lausus 1993. aasta esindustosina kapten Margus Metstak. "Meeskonnavaim on Eesti korvpallis ikka tugev olnud, sama kehtib treeneritöö kvaliteedi kohta. Mängijate võimeid teiste riikide paremikuga kõrvutades polnud me rikkalik meeskond, keegi ei saanud aru, miks hästi klapime. Kuid olime selle taseme saavutamiseks meeletult vaeva näinud. Meil oli nähtamatu väärtus - olime kaua kokku mänginud."

Wayne Rooney vigastuses süüdi Adidase vutisaapad? 
Wayne Rooney peab jalaluu mikromõra tõttu platsi kõrvale jääma vähemalt kaheks kuuks.
Inglismaa koondise ja Manchester Unitedi tähtründaja Rooney sai vigastada pühapäevases Inglise kõrgliiga avavooru kohtumises Readinguga (0: 0), kui tsenderduse saanud palluri vasaku jala peale astus Michael Duberry.
"Rooney jalal on luude ühenduskohas mõra," tunnistas Manchester Unitedi peatreener Alex Ferguson. "Enne kahte kuud ta treeningutele ei naase."
Lisaks seitsme liigamängu vahelejätmisele ei saa edurivimees aidata kolmes kohtumises rahvuskoondist - 22. augustil võõrustab Inglismaa Wembley staadionil sõprusmängus Saksamaad, 8. ja 12. septembril EM-i valikturniiril vastavalt Iisraeli ning Venemaad. Ferguson avaldas lootust, et oktoobrikuistes EM-valikmängudes kodus Eesti ja võõrsil Venemaaga võib ründaja platsile joosta.

MM-i soosikud Endrekson ja Jaanson kontrollivad vormi
Paarisaeruline kahepaat stardib viimast korda enne Müncheni MM-i ülehomme Pärnus.
Suvel Amsterdami ja Luzerni MK-etapil võidutsenud ning sarja kokkuvõtteski triumfeerinud Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson kontrollivad 26. augustil algava MM-i eel viimast korda vormi Eesti meistrivõistlustel. "Tahaks, et sõit klapiks ka Pärnus, et õnnestuks end tühjaks sõita," ütles Endrekson. "MM-ile oleks hea minna positiivse emotsiooniga."
Endrekson on ettevalmistusega tiitlivõistluseks üldiselt rahul. "Kui minu väike terviserike kõrvale jätta," ütles sõudja ja täpsustas: "Eelmise nädala lõpus ja selle alguses hakkas selg tunda andma. Õnneks ei seganud see eriti harjutamist, ainult ühe treeningupäeva keeras kihva."
Suusatajate eeskujul Otepääl alpimajas hõredat õhku hingamas käinud MM-i medalisoosikud tulid "mägedest" alla kavandatust varem.

Carolina Klüfti 18. võit koos MM-tiitliga kahtluse all
Kas särtsakas rootslanna suudab paigata augud ettevalmistuses Osaka MM-stardiks?
Kui pärida Osaka MM-i surmkindlate favoriitide kohta, on üks kandidaat kindlasti rootslanna Carolina Klüft. Viie aasta jooksul 17 järjestikust võitu seitsmevõistluses, sealhulgas kõik tiitlivõistlused. Milles küsimus?
Ent kevadel kuulutas 24-aastane Klüft, et keskendub MM-hooajal rohkem üksikaladele ja vaatab, mis seitsmevõistlusest saab. Hooaja edetabelis seisab ta Götzises kogutud 6681 punktiga ukrainlanna Ljudmila Blonska (6733) järel teisel kohal. Klüfti mulluseks parimaks jäi 6740 punkti, mis on nelja aasta taguse isikliku rekordi (7001) taustal kesine saak.
Götzises hüppas Klüft kõrgust ainult 1.85 ja viskas oda 44.16 - need pole meistri numbrid. Kas ta suudab ikka Osakas võita?

Olympic Casino teenis esimesel poolaastal 196 miljonit krooni kasumit
Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvas Olympic Entertainment Groupi käive 52,8% ning puhaskasum 84,4%.
Olympic Entertainment Group (OEG) teenis 2007. aasta esimese kuue kuuga 1,03 miljardi krooni suuruse käibe juures 196 miljonit krooni ärikasumit. Teise kvartali käive ulatus 573,3 miljoni kroonini ning ärikasum 108,6 miljoni kroonini.
OEG juhatuse liikme Andri Avila sõnul mõjutasid esimese poolaasta majandustulemusi nihked uute kasiinode avamisgraafikus, mistõttu ollakse aasta üldgraafikust mõned protsendid maas. "2007. aasta koondprognoosi pole siiski põhjust muuta, sest arengud uutel turgudel on võtnud väga hoogsa suuna," kinnitas Avila.
Eelkõige tõi ta esile sisenemise Poola hasartmänguturule. "Mai lõpus avatud esinduskasiino Hiltoni hotellis Varssavis tõi juba avakuul ligi kaks kolmandikku meie tuludest Poolas," märkis Avila. "Loodame sellelt turult palju."

Baskini anekdoodid
Valvearst küsib haigelt:
"Kas teid opereeriti?"
"Jah."
"Kuidas läks?"
"Operatsioon maksis tuhat eurot!"
"Ega ma seda küsinud. Mis teil oli?"
"Mul oli ainult seitsesada!"
"Te ei saanud minust aru. Ma küsin, kas kaebusi on?"
"Operatsioon oli liiga kallis!"
"Doktor! Kas inimene võib süüa kõiki seeni?"
"Võib. Aga mõnesid neist ainult ühe korra!"
Hunt käib metsas ringi, nimekiri käes.
"Ahsoo? Rebane? Tule siia! Homme kell seitse ole minu juures, ma söön su ära. Vaata ette, sa oled mul nimekirjas!"

JÄRJEJUTT (21): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Härra Norrell leidis end seismas ühe daami ja džentelmeni kõrval. Daam oli piisavalt tähelepandamatu - mõistliku välimusega nelja-viiekümneaastane -, kuid härra seevastu niisugune, kellesarnast Yorkshire'is naljalt ei kohanud. Ta oli lüheldast kasvu ning kandis nooblit musta kuube ja kriitvalget triiksärki. Hõberaamidega prillid rippusid musta sametpaelaga kaelas. Tal olid korrapärased ja üsna heatahtlikud näojooned, tumedad lühikesed juuksed ja valge nahk - üksnes põskedel oli aimata ruužiõhetust. Kuid kõige märkimisväärsemad olid ta silmad: suured, kaunikujulised, tumedad ja nii säravad, et nende pilk näis lausa niiske. Silmi ääristasid ülipikad mustad ripsmed. Härrasmees oli lisanud oma välimusele muidki naiselikke nüansse, ent silmad ja ripsmed olid looduse poolt kaasa antud.

Kristiina Tamberg asub Ärielu ette
Ärimees Oliver Kruudale kuuluva majandusväljaande Ärielu peatoimetajaks saab alates 6. septembrist praegune Hansapanga pressiesindaja Kristiina Tamberg.
Tambergi sõnul ei saa ta veel uuenevast ajakirjast täpsemalt rääkida. "Kuid loodame rõõmustada inimesi, kes naudivad asjalikku ja harivat lugemist. Esimeseks tööks saab mõistagi võimeka toimetuse kokkupanemine," ütles Tamberg.
Kristiina Tamberg on töötanud Hansapangas üle seitsme aasta, viimastel aastatel meediasuhete juhina. Enne panka on ta olnud Eesti Päevalehe majandustoimetaja ja ajalehe Vooremaa peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli panganduse ja majandusarvestuse erialal.
AS-ist Kalev Meedia öeldi Päevaleht Online'ile, et väljaanne on peatoimetajata olnud pärast Margit Aedla lahkumist. Ärielu viimaste kirjutiste autoriteks on enamasti olnud vabakutselised ajakirjanikud. Vähemalt oli see nii viimati aprillis ilmunud numbri puhul.

Inglise jalgpalliliiga sõda YouTube'i vastu laieneb
Mais kaebas Inglise jalgpalliliiga kohtusse külastatuima veebisaidi YouTube. Teiste seas võitleb saidi vastu nüüd ka Soome jalgpalliliiga.
"Nende tegevus on ebaseaduslik ning peab lõppema!" ütles Inglise Premier League'i pressiesindaja.
Premier League ja muusikakompanii Bourne & Co võitlesid videopilti edastava saidi vastu juba varem, möödunud nädalal liitusid nendega veel kaheksa osapoolt, nende hulgas ka Rugby jalgpalliliiga ning Soome jalgpalliliiga.
"Fännid käivad seal vaatamas meie jalgpalliliiga põnevamaid hetki. See on meie intellektuaalne omand ning teistel pole õigust seda tasuta levitada," ütles Johnson.
YouTube kaitseb ennast lepinguga, mis sõlmiti veebruaris Inglise kõrgliigaklubi Chelsea'ga. Esialgu on kättesaadavad vaid jutusaated ja intervjuud tähtmängijatega.

Vesti Dnja: Eesti piirivalvurid mässavad Venemaa territooriumil
Kohalik vene ajakirjandus huvitub aina vähem Notšnoi Dozori aktsioonidest.
Viimane etendus keti ja vanglaülikonnaga pälvis reedestes lehenumbrites minimaalselt ruumi: Den za Dnjom märkis, et üritusele tuli "ligi 50 inimest", sama päeva Molodjož Estonii teatas, et piketis osales "umbes 15 inimest", Vesti Dnja ei kirjutanud ettevõtmisest midagi.
Esmaspäevases Molodjož Estoniis ilmus Tallinna Tõnismäe reaalkooli 11. klassi õpilase Anton Popovi kirjutis, milles räägitakse venekeelsete koolide osalisest üleviimisest eesti õppekeelele. "Ühelt poolt toob eesti keeles õppimine palju kasu: õpilased hakkavad paremini valdama riigikeelt ja tutvuvad lähemalt rahvuskultuuriga, kuid ainete tudeerimine saab probleemiks nende jaoks, kelle sõnavara on kasin või kelle kõnevõime on halb. Mina arvan, et kooliainete õppimiseks eesti keeles on vajalik hea praktika, ja seda saab igapäevase suhtlemise abil. Arvan, et just sellest peaks saama riigiametnike põhiülesanne: kindlustada tihe kontakt eri rahvusest õpilaste vahel juba lapseeas. Selleks ei piisa, kui eesti keeles õpetatakse teisejärgulisi aineid. On vaja rahastada segalasteaedu, huviringe, keelekursusi ja eri keelegruppidega spordisektsioone. Sest õppeaine omandamine ei seisne üksnes keelekümbluses, vaid ka aines eneses, ja keele hea valdamiseta tekib mittearusaamine, mis teeb hariduse omandamise protsessi väga keeruliseks," arvab Anton Popov ja avaldab heameelt selle üle, et Eesti seob suuri lootusi vene keelt kõnelevate noortega.

USA kalleim eravilla Beverly Hillsis maksab ligi kaks miljardit krooni
USA praegu kalleim müügil olev privaatkinnisvara maksab 165 miljonit dollarit.
Kinnistu hõlmab 2,6 hektarit Beverly Hillsi südames. 1920. aastatest pärit roosat värvi kompleksi kuulub kuus hoonet. Seal on ühtekokku 29 magamistuba, kolm basseini, kaks tenniseväljakut, supermodernne kino ja diskosaal. Peahoones on läbi kahe korruse raamatukogu ja ligi seitsme meetri kõrgused laed. Rekordsummaga - 165 miljonit dollarit ligi kaks miljardit krooni - on see villakompleks hetkel Beverly Hillsis müügil.
"See on kinnisvara, mis satub turule vaid kord ühe põlvkonna jooksul," selgitab Beverly Hillsi kinnisvaramaakler Jeff Hyland müügi erakordsust. Selle omanik, advokaat ja investor Leonard M. Ross ostis kompleksi 1976. aastal. Müüki põhjendab ta sooviga muuta oma elustiili. Ta püüdis villat müüa ka 20 aasta eest ja küsis toona 25 miljonit dollarit. Ostjat ei leidunud ja hoone võeti müügist maha.

Dracula loss on taas müügis
Kinnisvaraturule on lisandunud tõeliselt luupainajalik kinnisvara - kurikuulsa vereimeja Dracula loss. Kas nendele 14. sajandil türklaste vägede eest kaitset pakkuma pidanud müüridele ka ostja leidub, on küsitav.
New Yorgis elav arhitekt ja lossi omanik, 69-aastane ertshertsog Dominic Habsburg püüdis lossi 80 miljoni dollariga (930 miljonit krooni) mullu Rumeenia riigile maha müüa. Pakkumine lükati tagasi, sest hinda peeti liialt kõrgeks.
Lossi soovitakse nüüd müüa õigele ostjale kindlaksmääratud tingimustel, vahendab Washington Post. Kuigi müügihinda pole tegelikult siiani avaldatud, arvas Habsburgi esindava firma Baytree Capital peadirektor Michael Gardner, et see müüakse enam kui 135 miljoni dollari eest (1,5 miljardit krooni). Ta lisas veel, et loss müüakse vaid omanikule, kes kinnistut ja selle ajalugu vääriliselt ning austusega kohtleb.

Pealinnal võiks olla oma trehvamiskell
Kui Tartut puudutav laul ütleb, et "kohtume kella all", siis Tallinnal sellist kella polegi.
Tõsi, Kaarli, Jaani ja Püha Vaimu kirikul on ilusad suured kellad, samuti suhteliselt arusaamatu asukohaga Vabaduse kell linnavalitsuse ees, aga nende alla ei lepita kohtumisi kokku. Võib-olla ei peagi kohtuma kella all ja see on Tartu eripära, Tallinnas on kohtutud ikka Moskva kohviku ees. Kohtumispaigad kujundavad traditsioone, aga kellaaluse traditsiooni pole tekkinud, sest avalikke kellasid on pealinnas vähe.
Avalikul kellal on Euroopas olnud mitmeid ülesandeid, inimestele õige aja näitamise kõrval ka esteetiline. Linnades on sajandeid olnud avalikud kellad, samuti väikelinnades ja koguni külades. Kirikutornis või hoonel paiknev kell oli linnakeses oluline orientiir, kohtumiskoht ja linnakodanike jutuaine, uhkuse sümbol.

Ajanappuses ägavad linlased panevad koristusfirmad oma kodus rakkesse
Koristusfirmadel klientidest puudust pole, paljud tahavad selle töö kaelast ära saada.
Krista Kalbin (28) kolis koos perega Harku järve lähedale Pikaliiva elurajooni mullu septembris. Juba paar kuud hiljem võttis kahe lapsega pere koduabilise 110-ruutmeetrise maja korrashoidmiseks.
Krista suurim probleem oli usaldusväärsus. "Mehega arutasime kodus päris tükk aega, et kuidas ikka võõrast inimest oma koju lasta," tõdeb ta. Abiline otsustati palgata firma kaudu, et oleks keegi, kes töötaja eest vastutab.
"Hakkasin netist pihta ja otsisin vastavat teenust pakkuvaid firmasid. Esialgu rääkisingi hinnast kolme firmaga, millest üks jäi sõelale," kirjeldab Krista asjade kulgu. Sobiv kandidaat saadeti proovikoristust tegema, pere jäi rahule ja nii võetigi inimene tööle. "Ta on venelanna ja mina räägin vene keelt kehvasti, kuid saame vastastikku kõigest aru," on Krista rõõmus. Hiljem läks nende koduabiline oma firmast lahku, aga kuna ta on nii tubli, siis töötab ta Krista kodus siiani.

Uued Elctroluxi külmikud kärbivad pudelivee tarbimist
12.-18. augustini tähistatakse ülemaailmset veenädalat, mille raames tutvustab Electrolux uusi tooteid.
Uuringute tulemuste kohaselt kasvab Euroopas üha enam nõudlus pudelivee järele, esirinnas on selles osas Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa. Euroopas tarbitakse aastas 50 miljardit liitrit mineraalvett, millest 70 protsenti on villitud plastpudelitesse. Üle maailma tekib veepudelite tootmise tagajärjel umbes kuus miljonit tonni CO2.
Jahutus-, mikrofiltreerimis- ja karboneerimisfunktsioonidega Electroluxi tooted Source, Brita ja 4Springs pakuvad alternatiivi pudeliveele.
Electroluxi Eesti esinduse juhi Andres Keskeri sõnul on tegu külmkapi lisaseadmega, mis võimaldab valada külma vett kapiust avamata. Külmkapis on puhastav veefilter või gaseerimisballoon, veekraan asub väljaspool külmkappi.

Hansaplant avab nüüdisaegse aianduskeskuse
Nädala pärast avab kümneaastaseks saav Hansaplant OÜ uue hoone, millest saab Eesti nüüdisaegseim aianduskeskus.
Uue hoone ehituseks kulus üheksa kuud ja see neelas 23 miljonit krooni. Kauplus on ehitatud uusimaid aianduskeskuse jaoks olulisi reegleid järgides. Nii ehitajateks kui ka sisustajateks olid tippfirmad Hollandist.
Hansaplanti juhatuse esimees Indrek Naudi loetleb olulisi uuendusi: kogu pinnale on ehitatud põrandaküte; sobiva valgustugevuse tagavad automatiseeritud varjutussüsteemid; ventilatsioon reageerib automaatselt välistingimustele, nagu tuule suund, tugevus, vihm jne. "Kütet, varjutussüsteemi ja ka ventilatsiooni juhib arvuti. Vajalikud andmed saame spetsiaalselt paigaldatud ilmajaamast," vahendab Naudi.

Suvega on kinnisvarahinnad mõnevõrra langenud
Suvekuudel on korterite, maade ja majade hinnad vähese nõudluse tõttu langenud.
Juuni ja juuli olid Tallinna kinnisvaraturul üsna vaiksed. Tehingute arv vähenes, toimus ka hinnakorrektsioon. Turu rahunemist võimendas ka suveaeg, mis on igal aastal olnud rahulikum ning tehingute arvu poolest tagasihoidlikum.
Kortereid on pealinnas kahel suvekuul müüdud vähem kui varasematel kuudel. Vähenenud nõudlus on korterite hindu ka veidi alandanud. Esimesi langustrende oli näha kesklinnas, kus pakkumine kasvas kõige kiiremini. Seal on hinnad langenud kuni kümme protsenti. Magalates kahanes tehingute hulk kohati poole võrra, mai lõpust hakkasid ka hinnad langema. Hinnalangus on olnud viis protsenti. Augusti algusest on aga huvi taas kasvama hakanud - seda kas odavamate pakkumiste või ka sesoonsuse tõttu.

Pöidlaküüdiga Euroopas reisides võid sattuda kiirabi, politsei või hobukaariku peale
Eesti noormees rändas pöidlaküüdiga 70 000 kilomeetrit ja jõudis hääletades Iraani.
Siim Tuisk (22) on sõbraliku välimuse, heatahtliku naeratuse ja rahuliku olekuga noormees. Tõenäoliselt aitasid need omadused tal hääletades hästi autode peale saada ja pooleteise aastaga 70 000 kilomeetrit reisida.
Esimesele pikemale reisile läks Siim kahe aasta eest ning pooleteise kuuga käis ära Hispaania lõunaosas. Gibraltarile jõudes nakatus ta reisipisikust ja nüüd tunnistab end olevat reisisõltlane.
Siimu sõnul on hääletamine lõbus ning odavaim viis reisida. Ta teeb korraks kiire arvutuse ning tõdeb, et keskmiselt on tal reisidel iga kilomeetri peale kulunud 1 kroon. "Euroopasse minek käib kähku. Londonisse neli päeva, Amsterdami kaks ja pool, Lõuna-Hispaaniasse läheb maksimaalselt kuue päevaga," loetleb Siim. Enamasti hääletab noormees suviti, seltsiks foto-

 "Hullu härja tõbi" jõudis Eestisse
Lamborghini roolis on sama, mis saada jalaga tagumikku ja tunda sellest naudingut.
Kui kesksuvel mulle helistati ning pakuti võimalust kihutada Pärnu ringrajal Lamborghini Gallardo kolme versiooniga, olin hetkega nõus oma rahuliku puhkuse vaikses looduse rüpes katkestama. Lamborghini nimi tähendab autofanaatikutele sama, mis gurmaanidele Beluga kaaviar. Sul peab olema väga palju raha, et saaksid omada autot, mis saavutab sajakilomeetrise tunnikiiruse peaaegu neli korda nobedamalt kui tavaline Volkswagen Golf (3,8 sekundiga) ning suudab kihutada kolm korda kiiremini, kui meie teedel lubatud (315 km/h). Vähemalt Eestis on nüüd selline pood avatud, kus selliseid superautosid osta saab.
Pärast allkirja andmist, et oma lolluste eest vastutan täies ulatuses ise, kinnitati mind võidusõidutrakside abil Gallardo tippversiooni Superleggera sportistmesse ning loeti sõnad peale, et võtaksin esimese ringi rahulikult, kuna tippmudeli keraamilised pidurikettad vajavad veidi aega vajaliku töötemperatuuri saavutamiseks.

Ebamuru päästab niitmisvaevast
Ebamuru sobib nii varjulisse aeda, kus muru kasvada ei taha, kui ka päikselisse kohta.
Ebamuru moodustub madalatest pinnakattetaimedest, mis täidavad suure ala, asendades sel moel harjumuspärast muru. Päikselisema ja kuivema pinnasega aeda sobivad eriti hästi kukeharjad ja liivateed, suurte puude all ja põhjapoolses aias kasvavad hästi metspipar, siberi valdsteinia ja väike igihali. Ehkki ebamuru rajamine on vaeva ja oskusi nõudev käsitöö, on tulemus meeldiv: aed saab omanäoline ning jääb ära iganädalane niitmine. Ebamuru niidetakse väga harva või üldse mitte.
Ettevalmistus olgu hoolikas
Ebamuru rajamine tuleb hästi läbi mõelda ning maa hoolikalt ette valmistada, et hõlbustada hilisemat hooldust. Pinnase ettevalmistus peab algama juba sügisel.

JÜRGEN LIGI: uus vabadussammas on Kohatu
Tüli Vabadussambaga on üleval nagu alati ja nagu oli oodata, mõtlesin, kui Kalmu kommentaarist kuulsin.
Aga siis nägin pilti. Post, mis suurem kui plats ja mägi kokku. Päratu rist. Ilus nõlv ära betoneeritud. Kalmuga oleks raske vaielda: värske ideeta, literatuurne, naiivne. Ja proportsioonitu.
Sain õigel ajal komisjonist tulema, on mu riivatu mõte, uni on parem.
Ma rääkisin, et 80 aastat vaieldud, aitab küll. Kõhklust oli pisut öeldeski. Nüüd ei näi teise 80 või 180 võtmine hoopiski mõttetu.
Aga ma ju ei tea, elus võib ta ka ilus olla. Pilti vaadates näib igatahes Kohatu. Kas otsustajad ikka kohta teadsid, kuhu sammas mõeldud oli? Kas big on meil nüüd automaatselt beautiful ja betoon parem kui haljasala?

HANS LUIK: Rööbasbussi eelistest
Lugesin ajalehest, et meie raudteedele kavatsetakse osta uusi ronge. Sama raha eest aga saaks mitu korda rohkem rööbasbusse.
Nende kiirete ja ökonoomsete sõidukite käikupanekust Eestis on ka varem juttu olnud, kuid tegudeni kahjuks pole veel jõutud.
Rööbasbussid vurasid meie linnade vahel enne Teist maailmasõda (siis nimetati neid mootorvaguniteks). Eesti okupeerimise järel need likvideeriti, sest Venemaa raudteedel neid ei kasutatud ja Eestile erandit ei tehtud.
Olen ise noorpõlves nautinud mootorvagunite hüvesid. Need sõitsid Tartu-Petseri-Võru-Valga-Elva-Tartu ringil, ühed päri-, teised vastassuunas nagu trammid. Need sarnanesidki trammidega, ehkki olid raudteevaguni suurused - juhikabiinid paiknesid vaguni mõlemas otsas, lihtsad pingid olid lakitud puidust. Eriti tihe oli mootorvagunite liiklus suviti Tartu ja Elva vahel. Need ei käinud paar korda päevas nagu rongid, vaid tulid ja läksid pidevalt, vastavalt vajadusele.

EVI ARUJÄRV: Isaautoriteet või rullnokkade võim? 
Keskmise eestlase esialgne kujutlus vabadusest oli helesinine ja eluvõõras, kokku pandud Nõukogude-vihast ehk autoritaarse ühiskonna eitusest ja Soome telekanalite pildireast, mis näitas külluslikke lihalette ning seebioopereid rikaste ja ilusate elust.
Veel praegugi on osa ühiskonnast tundlik mis tahes piirangute suhtes, nähes riiki kui autoritaarset freudistlikku Isa. Pole juhus, et Ukraina oranž revolutsioon ja Eesti aprillisündmused tõid tänavatele peamiselt noori inimesi. Ju on kõikides sotsiaalsetes protestiaktsioonides ja revolutsioonides mässavat teismelist.
Koos uue ümberjagamisega, majandusliku kihistumisega ja uute sotsiaalsete hierarhiate kinnistumisega tuli teadmine, et ka uues ühiskonnas kehtivad ahistavad sotsiaal-majanduslikud piirangud, mida pole võimalik vaidlustada, sest ideoloogia on õige. Aga inimene kohaneb. Tundub, et Eestis lepiti üsna kiiresti teadmisega, et kõik asjad paneb paika raha. Selle leppimise taustal on isegi pisut ootamatu, et teatud hetkel kerkisid esile eetika-, kõrgemate väärtuste, sotsiaalse õigluse ja korruptsiooni-teema ja et päevakorras on ka "madalama taseme" reeglid ja piirangud. Võib isegi väita, et sellega on kahtluse alla pandud kaua pühaduseks peetud turuloogika ja et ühiskond igatseb tagasi kaotsi läinud isaautoriteeti.

ANTS JUSKE: Kas Eestis pole enam skulptoreid? 
Vabadussamba konkursi tulemused on teada ja press juba rõõmustab, et lõpuks on mindud sõnadelt tegudele, võlg Eesti rahva ees saab tasutud, Vabadussõja kangelased austatud jne.
Midagi pole aga lõplikult otsustatud. Juba käib internetis avalik arutelu, kus enamik arvamusi on negatiivsed.
Lõpuks teeb otsuse valitsus, enne aga läheb tõeliseks lahinguks, sest arvamusi on niivõrd erinevaid. Paljuski jäi see tegemata ka eelmise vabariigi ajal, pea kahekümne aasta jooksul, vaatamata mitmele konkursile. Soovitut tulemust ei andnud ka 2001. aastal väljakuulutatud konkurss. Tundub, et kompromissi poliitiliste erakondade, kunstnike ja rahva maitse vahel on lausa võimatu leida.
Praegune võidutöö tundub mulle ebakohane mitmes mõttes. Esiteks pole see kunstilises mõttes mingi meistriteos, teiseks see rist, kolmandaks asukoht endise Viktor Kingissepa kuju juures. Kui juba Konstantin Pätsi tekst, siis miks mitte ka tänapäeval aktuaalne Kingissepa tsitaat: "Kellele iseseisvus, kellele ike".

Reporteri viha
Olen 71-aastane pensionär ja Krister Parise välja käidud sõna "mudakoonlane" kuulen esimest korda elus. Ma ei oska seda sõna seostada mitte ühegi rahvusest inimesega või kui, siis seostub see mulle nende tibidega, kes aeg-ajalt peavad Eestis mudamaadlusi. Minu arvates on Parise näol tegemist inimesega, kes on täis vahkviha Eesti asja vastu, kuid õnneks pole temasuguseid Eestis palju.
Vello T., Pärnu

Keskkonna-katastroof Kaereperes
Pöördun avalikkuse poole Raplamaa Kehtna valla Kaerepere aleviku ja selle lähiümbruse elanike nimel. Kaerepere aleviku ja Kumma küla vahel asub sigala, mis Nõukogude ajal ehitati poegivate emiste ja võõrdepõrsaste sigalaks. See asub lagedal maastikul, mõlemast asulast umbes 300 meetri kaugusel.
Valtu kolhoosi ajal sigala erilisi probleeme ei tekitanud: põrsad ja emised andsid sõnnikut sellisel määral, et seda kannatas põldudele vedada hilissügisel. Sõnnikut veeti ja see künti kohe sisse jahedal ajal, kui inimesed enam õues ei viibinud. Kolhooside likvideerimise järel müüdi sigala AS-ile REY, kes terroriseerib ümbruskonna elanikke aasta-aastalt üha jõhkramalt: vedades sõnnikut aasta kõige kuumemal perioodil kahe asula vahelisele põllule.

REPLIIK: Raamatud on jälle moes
Tallinna linnakantselei ajaleht Pealinn otsustas taasiseseisvumispäevale pühendatud lugejaviktoriini küsimustele õigesti vastanute vahel välja loosida sada Edgar Savisaare raamatut "Peaminister". Kuna Savisaar andis raamatud tasuta, siis midagi halba selles pole. Suisa vastupidi! Ju tal pole raamatute müük kõige paremini läinud ja parem on need tasuta laiali jagada kui lasta neil kuskil laos tolmu koguda.
Et aga Tallinna linnakantselei lubab sarnaseid viktoriine edaspidigi korraldada, pakub Päevaleht välja rea autoreid ja nende raamatuid, mida võiks tulevikus välja loosida: Siim Kallase "Turumajandus ehk kodanike riik", Andres Tarandi "Kiri ei põle ära", Toomas Hendrik Ilvese "Eesti jõudmine", Mart Laari "September 1944", Tunne Kelami "Eesti tee vabadusele", Lauri Vahtre "Meenutusi kadunud maailmast". Nii näitaks linnakantselei, et on sõltumatu ametkond, mitte ühe partei aparaat.

JUHTKIRI: Parem hilja kui mitte kunagi? 
Alles äsja näis, et sündimusest jutlustavad Eesti poliitikud peavad põhiliseks vaid rahaliste toetuste maksmist väikelaste vanematele. Ehkki vanemahüvitise sisseseadmine on Eesti perepoliitikas kahtlemata oluline samm, sest annab nii tulevastele kui ka praegustele emadele kindlustunde, et nad tulevad kõige kriitilisemal ajal rahaliselt toime, sellest üksi ei piisa. Sest olgem ausad: vähe on naisi, kes ei mõtleks, mis saab siis, kui lapsega kodus olemise aeg lõpeb ja tuleb tagasi tööle minna.
On tervitatav, et nüüd ometi on valitsuse tasandil käivitumas programm eesmärgiga aidata omavalitsusi lasteaiakohtade loomisel ja kasvatajatele palga maksmisel. Aastateks 2008-2009 on riigieelarvesse planeeritud lasteaiakohtade loomiseks ja kasvatajate palkade tõstmiseks 3000 miljonit krooni. Rahvastikuminister Urve Palo loodab, et sel viisil tekib Eestisse nelja aasta jooksul juurde tuhat uut lasteaiakohta.

Politsei otsib lapse vigasaamisega lõppenud avariis osalenut
Järvamaal sai täna õhtul juhtunud kahe auto kokkupõrkes vigastada väikelaps, politsei otsib avariis osalenud veoautot.
Liiklusõnnetus juhtus kella 20 paiku Tallinna-Tartu maantee 66. kilomeetril ja selles osales kaks sõidukit - Ford Sierra ja veoauto, mis lahkus sündmuskohalt.
Veoautol oli halli värvi haagis, sõidukil esilaternad vigastustega ja esimesed parempoolsed lisatuled purunenud.
Kiirabi toimetas sõiduautos viibinud kahe-aastase lapse Tallinna lastehaiglasse.
Politsei palub kõigil, kes nägid õnnetust või teavad midagi selles osalenud veoauto kohta, sellest teatada politsei lühinumbril 110.

Tallinna kesklinnas süttis põlema mahajäetud maja
Umbes 20.30 paiku süttis seni teadmata põhjustel põlema Tallinnas Adamsoni tänaval asuv kahekordne puumaja.
"Tegemist on mahajäetud majaga ja hetkel kustutstööd põlengu likvideerimiseks käivad," ütles Põhja-Eesti Päästekeskuse pressiesindja Marek Simulman Eesti Päevaleht Online'ile.
Simulman lisas, et ametlikult tühjana seisva kahekordse puumaja põlengus hetkel teadaolevalt keegi kannatada saanud ei ole.

TV3 VIDEO:  tänavu on Kalev SPAs langenud varguse ohvriks 13 inimest
Kalev SPA riietusruumis on vargad mitmel korral murdnud toore jõuga lahti riietuskapid ja võtnud sealt kaasa kõik väärtusliku.
Vastremonditud Kalev SPAs on võimalik peale veemõnude nautimise ja sportimise, jääda ilma ka väärisasjadest. Selles asutuses on politsei andmetel käesoleval aastal varguse ohvriks langenud 13 inimest, edastavad Seitsmesed uudised.

TV3 VIDEO:  15-aastane nooruk tegi 10 sõbrale lõbusõitu
Poiss sõidutas oma 10 sõpra, kellest kolm olid pagasiruumis, autoga mille oli talle ostnud ema.
Tartu Tähe tänava autoparklas võib leida ridamisi sõidukeid, milles inimesed hukkunud või mis muul moel tähelepanu pälvinud. Täna lisandus parklasse tumesinine Ford, mis alles täna varahommikul 15-ne aastase poisi juhituna kümnele reisijale lõbusõitu tegi, edastavad Seitsmesed uudised.

TV3 VIDEO:  Lippmaa arvates ei tohi Saksa-Vene gaasitoru rajamist Eesti vetesse kaaludagi
Endel Lippmaa hinnangul on Saksa-Vene gaasijuhe vastuolus Euroopa Liidu seadusandlusega ning seega ei tohiks isegi kaaluda selle rajamist Eesti vettesse.
Kui mitmed Läänemere riigid on Nord Streami gaasijuhtmest juba keeldunud, ei ole Eesti ikka veel ametlikult oma seisukohta teatanud, vahendavad Seitsmesed uudised.

Pärnakas leidis kraavist vakladest kubiseva nälginud koera
Kolmapäeva hommikul leidis üks Pärnu linnakodanik majade vahelt kraavist abitult lebava koera, keda sõid vaglad ja kes oli nii nõrk, et omal jalal käia ei jaksanud.
Päästeteenistuse abiga toimetati koer kliinikusse ja käis ka iseseisvalt joomine üle jõu - koera pea kukkus kolksti joogikaussi, kirjutab Kairi nimeline naine internetifoorumis koertekoda.ee (NB! pildid ei sobi vaatamiseks lastele ja nõrganärvilistele)
Kairi sõnul on koera küljest nüüd eemaldatud teda söönud vaglad. "Täna käisin jälle kliinikus abiks ja leidsin veel mõned vaglapesad käpapatjade vahelt," kirjutab Kairi oma postituses.
Hetkel Terveksi kliiniku personali valve all viibiv koer näeb endiselt kohutav välja. Alatoidetud koera kondist nahka katavad siin-seal esinevad lamatised.

Eestlased Ladina-Ameerika vanglatest: prostituudid, heroiin ja seatoit
Ladina-Ameerika vanglates kannab hetkel karistust 22 Eestist pärit vangi, kellest paljud on kokaiini smugeldamisega jäänud vahele viimastel kuudel.
Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Neeme Raud on külastanud Ecuadori ja Venezuela vanglaid, kus kannavad karistusi Eestist pärit narkokullerid ja kõik intervjueeritavad kinnitasid Rauale, et olukord Ladina-Ameerika vanglates on väga halb ja ellujäämiseks läheb vaja raha ja veelkord raha, vahendab Vikerraadio.
Eestist pärit noormees, kes jäi Venezuelas Caracase lennuväljal vahele kokaiini smugeldamisega ja kes on Caracase vanglas veetnud neli kuud, kinnitas otse vanglamüüride vahelt mobiiltelefoniga antud intervjuus Neeme Rauale, et vangid omavad nii külm- kui tulirelvi ja pidevalt tuleb ette väiksemaid tulistamisi.
Noormehe sõnul oli tal raha vaja ja ta otsustas hakata narkokulleriks. Vastavasisuline ettepanek tehti talle välismaal. Noormees transportis kokaiinikapsleid oma kõhus. Tema kott uuriti lennuväljal läbi ja tal paluti tulla haiglasse, kus tema kõht läbi vaadati ja kokaiin avastati.

Pronksiööl vastupanu osutamise eest vallandatud vangivalvur läheb kohtusse
Aprilli massirahutustel politseile vastupanu osutamise eest vallandatud vanglavalvur Maksim Demidov taotleb kohtus tööle ennistamist.
Tema kaitsja Sergei Seredenko on veendunud, et kohtuasi on juriidiliselt sajaprotsendiliselt võidule, kuid poliitiliselt - kaotusele viiv, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Ämari Vangla vanemvalvur Maksim Demidov vabastati ametikohalt justiitsminister Rein Langi 25. mai 2007. aasta käskkirjaga. Vallandamise ametlikuks põhjuseks said distsiplinaarjuurdluse tulemused, mille järgi seisis Demidov, nägu rätikuga kaetud, 26. aprillil elavas ahelikus Tõnismäel, mis takistas teed politseile.
Demidov väidab, et astus elavasse ahelikku selleks, et mitte võimaldada provokatsioone ei politsei ega Rahvusraamatukogu juures kogunenud rahva poolt.

Homme mälestatakse kogu maailmas kodutuid loomi
Homme mälestatakse kogu maailmas kodutuid loomi, kes on surnud selle tõttu, et kodu vajavaid loomi on rohkem kui loomasõbralikke kodusid.
Eesti Loomakaitse Selts kutsub kõiki kell 17 läitma küünlad ning mõtlema nende loomade peale, kes kannatavad ja on kannatanud inimeste ükskõiksuse tõttu.
"Kodutute loomade arvukust on võimalik vähendada kui loom võetaks vaid juhul, kui on piisavalt aega, raha ja tahtmist loomale vajalikke pidamistingimusi luua ja loomaga tegeleda ning kui lemmikloomade steriliseerimine muutuks üldlevinuks," leiab selts.
Kodutute loomade mälestamise päeva tähistatamine on alguse saanud Ameerika Ühendriikidest.

Lääne politsei korraldab täna suure operatsiooni
Täna pärastlõunal korraldab Lääne politseiprefektuur operatsiooni, mille eesmärgiks on kontrollida kergliiklejate käitumist liikluses.
Lääne PP korrakaitseosakonna politseidirektori Joosep Kaasiku sõnul on kõrgendatud tähelepanu all jalakäijad, jalgratturid ja motorollerijuhid.
Oluline on, et kõige kergemini haavatav osa liiklejatest mõistaks, et vales kohas teeületamine või rattaga sõites turvavarustuse kasutamata jätmine võib maksta elu.
Politseidirektor märkis, et kergliiklusele pööratakse tähelepanu igapäevaselt, kuid viimaste päevade traagiliselt lõppenud õnnetused just selle kategooria liiklejatega on tekitanud vajaduse neile erilist tähelepanu pöörata.

Lindaline keeldub ärajäänud reisi eest raha tagastamast
Lindaline on täna tugeva tuule tõttu tühistanud reisid Helsingisse, kuid reisijatele sügisese sooduskampaania ajal ostetud piletite eest raha tagasi ei maksa, vaid pakub võimalust piletid ümber vahetada.
Päevaleht Online'i lugeja Peeter (nimi muudetud - toim.) ütles, et pidi sõitma Helsingisse täna kell 12 ja tagasi tulema esmaspäeval kell 14. Selleks oli ta endale ostnud Lindaliini korraldatud sooduskampaania raames edasi-tagasi pileti 198 krooni eest.
Umbes kolmveerand tundi enne sõidu algust tuli tema telefonile aga sõnum, et reis tormi tõttu ära ja infot tuleks küsida kassast. Infot küsima läinud Peeter leidis eest juba hulga pahaseid inimesi.
Kassast teatati talle, et reisi eest tasutud raha tagasi ei maksta, kuid võimalik on pilet välja vahetada hilisemale kuupäevale. Kuna aga Peetril oli tööasjus vaja kindlasti täna Helsingisse saada, ostis ta pileti Superseacati laevale. Seejärel selgus, et kui ta on broneerinud edasi-tagasi pileti ja sõidab Helsingisse mingi muu laevaga kui Lindaline Express, siis sama piletiga ta Helsingist Tallinna tagasi ei saa.

Skype hakkab taastuma
Eile rivist välja läinud Skype hakkab tasapisi taastuma.
Täna hommikul alates kella üheksast on olukord eilsega võrreldes paranenud ning aeg-ajalt on programm töökorras, kirjutas Skype.com.
Töö olukorra stabiliseerimise kallal jätkub.

Tallink ei kavatse laevabaarides suitsetamist keelata
Tallink ei kavatse täita tarbijakaitse ettekirjutust ning ei keela täna oma laevade baarides suitsetamist.
"AS Tallink Grupp on endiselt seisukohal, et laevadel täidetakse tubakaseaduse nõudeid ning seadust ei rikuta," ütles Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne Päevaleht Online'ile.
Lääne sõnul plaanib Tallink tarbijakaitseameti ettekirjutuse vaidlustada.
Tarbijakaitseameti ettekirjutuse eiramise korral määratakse Tallinkile 10 000 krooni suurune trahv.
Tarbijakaitseamet tegi Tallinkile ettekirjutuse baarides suitsetamise kohta, kuna laevandusettevõte ei pea baari toitlustuskohaks ning ei pea kinni 5. juunil toitlustusasutustes kehtima hakanud suitsetamiskeelust.
Tarbijakaitseamet nõuab ettevõttelt suitsetamise keelustamist senistel suitsetamisaladel.

Tallinna Kaubamaja müüb keelatud kanepiõlut
Tallinna Kaubamaja toidumaailmas müüakse kanepist pruulitud saksa õlut Cannabia.
Veterinaar- ja toiduameti andmetel ei ole selle joogi levitamine Eestis seaduslik, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Ameti pressiesindaja Rene Pillesson teatas väljaandele, et Cannabia õlu ei ole kantud riiklikku alkoholiregistrisse.
Lähiajal suunduvad Tallinna Kaubamajja Veterinaar- ja Toiduameti inspektorid, kes peavad välja selgitama, miks nimetatud kaubanduskeskus ignoreerib Alkoholiseadust.
Cannabia õlu (4,8%) on Saksamaal 1989. aastal asutatud kompanii Dupetit Natural Products üks tuntumaid jooke.
Firma toodete eripära peitub selles, et tootmises kasutatakse vaid neid kanepi sorte, mille psühhoaktiivse aine tetrahüdrokannabiooli (THC) sisaldus ei ületa 0,2%. Teisi sõnu on Cannabia pruulitud nn tööstuskanepist, mida lubatakse kasvatada Euroopa Liidu territooriumil.

Toksikomaania pole Eestis karistatav
Kuigi toksikomaania on Eestis viimastel aastatel vähenev probleem, on endiselt mureallikaks selle reguleerimatus seadusega, mis teeb probleemiga võitlemise keeruliseks.
Tallinna laste turvakeskuse juhataja Erki Korp ütles Päevaleht Online'ile, et toksikomaania on Eestis langev trend - kui 1990. aastate lõpus 2000. aastate alguses oli selliste ainete tarbimist veel väga palju, siis praeguseks ajaks on toksikomaanide osakaal aasta aastalt vähenemas. Alkoholi ja näiteks rahustite kasutamine hakkab liimide, lahustite ja bensiini nuusutamist välja vahetama.
"Ükskord peaks see trend kaduma, näiteks Läänemaailmas toksikomaane ei ole. Samas Venemaal on neid väga palju," märkis Korp.
Korp tõi välja ka selle, et kuna toksikomaania ei ole karistatav, teeb see võitluse probleemiga märksa julmemaks. Suurem osa toksikomaanidest pöördub peale ravi ikkagi liimi nuusutamise juurde tagasi, kuna neid aineid on kerge kätte saada.

Mitte ühegi omavalitsuse majandusaruanne ei vastanud nõuetele
Riigikontroll analüüsis auditi käigus esmakordselt kõigi 226 kohaliku omavalitsuse üksuse majandusaasta aruandeid kvaliteedi ja vormistuse seisukohast ning leidis, et ükski ei vasta nõuetele.
Kontrollimise käigus jõuti järeldusele, et mitte ühegi kohaliku omavalitsuse majandusaasta aruanne ei vastanud info esituse ja vormistamise nõuetele, teatas Riigikontroll.
Peamisteks probleemiallikaks peab Riigikontroll lõtva suhtumist ja vastutustunde puudumist aruande koostamisel ning puudust ametnikest, kes oskaks aruandeid nõuetele vastavalt koostada.
Siiski on vajakajäämisi ka riigi poolelt - õigusaktid, mis reguleerivad omavalitsuste majandusaasta aruannete koostamist, on ebapiisavad ning vahel ka vastuolulised, jättes arvestamata kohaliku omavalitsusüksuse eripära.

Politsei avas liiklusvihjete tarbeks meiliaadressi
Põhja politseiprefektuur avas meiliaadressi, kuhu oodatakse vihjeid eelkõige püsivama iseloomuga liiklusprobleemide kohta.
Operatiivset sekkumist vajav liiklusinfo on jätkuvalt oodatud politsei üldnumbril 110, teatas Põhja politseprefektuur.
Põhja prefekt Raivo Küüdi sõnul on vihjed hea võimalus saada Harjumaa elanikelt tagasisidet nende kodukanti ja liikumismarsruutidele jäävate ohtlike või probleemsete kohtade osas. "Saadud informatsiooni alusel kavandab politsei omapoolsed abinõud ning vajadusel teeb ettepanekud liikluskorralduse muutmiseks kohalikule omavalitsusele või muule teevaldajale," ütles Küüt.
Prefekti kinnitusel vähendab vihjeaadress ka prefektuuri juhtimiskeskuse koormust. "Operatiivnumbrile 110 laekuvate liikluskorraldust puudutavate teadete hulk näitab, et kanalit sellise informatsiooni edastamiseks on tarvis. Samas ei tohiks selleks kanaliks olla hädakõnedeks mõeldud 110," selgitas Küüt.

The Economist teeb Venemaa Eesti-vastase propaganda maatasa
Briti majandusajakiri The Economist toob oma artiklis välja ning põrmustab Venemaa loodud kuvandi Eestist kui natsimeelsest apartheidlikust põrguaugust.
Ajakirja sõnul on "natslus" ja "apartheid" väga tugevad ja tundliku tähendusväljaga sõnad, mille kasutamisel tuleks väga täpselt jälgida algset konteksti. Pealegi on heaks tavaks, et see, kes vaidluses teist osapoolt natsiks nimetab, kaotab automaatselt oma argumentide mõjuvõimu, kirjutab Economist.com.
Vastupidiselt Vene propagandamasina väidetele elavad eestlased ja venelased koos ning seda riigipoolse integratsioonipoliitika kaasabil.
Ajakirja sõnul ei ülista eestlased natsi-okupatsiooni, Hitlerit ega holokausti - Eesti jäi II maailmasõja ajal lihtsalt haamri ja alasi vahele, polnud rahumeelset lahendust, kõikjal ootas häving ja kannatused.

Luurerühm ESTRIF-1 saabub tagasi Eestisse
Täna hilisõhtul saabub kodumaale tagasi kuus kuud Kosovos NATO rahutagamismissioonil Taani pataljoni koosseisus teeninud luurerühm ESTRIF-1.
Alates veebruarist Kosovos teeninud 26-liikmeline ESTRIF-1 viis oma vastutusalal läbi patrulle, teostas läbiotsimisi ja vaatlusi ning tagas erinevate objektide julgeolekut.
ESTRIF-1 teenis NATO juhitaval rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR, Kosovo Forces) Taani pataljoni koosseisus Põhja-Kosovos Mitrovica piirkonnas. ESTRIF-1 ülemaks on nooremleitnant Lauri Kriisa.
Enne rahutagamismissioonile minekut läbis peamiselt jalaväe väljaõppekeskuse Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni baasil komplekteeritud luurerühm ESTRIF-1 viiekuulise väljaõppetsükli Paldiskis asuvas Rahuoperatsioonide Keskuses ja Taanis.
Kosovos jätkab Taani pataljoni koosseisus teenistust 14. augustil sinna suundunud Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm ESTRIF-2.

Eile hukkus tulekahjus taas inimene
Kolme korteriga elamus puhkes eile õhtul tulekahju, milles hukkus mees.
Kell 22.06 teatati häirekeskusele tulekahjust Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Kunda-Arus asuvas korterelamus.
Sündmuskohale saadeti päästekeskuse korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja, viis päästeautot (neist kaks paakautot) ning kiirabiauto.
Päästemeeskonna saabudes oli ühekorruselise eterniitkatusega kolmekorterilise eluhoone (mõõtmetega 7 x 27 m) ühe korteri akendest leegid väljas. Alustati kohe suitsusukeldumisega, sest saadud info kohaselt võis korteris olla inimene.
Kustutustööde käigus leiti korteri köögist mehe surnukeha.
Tulekahju likvideeriti kella 1.09-ks.
Tulekahjus hävis kahetoalise korteri köök ja koridor. Kogu korter sai suitsu- ja kuumakahjustusi. Maja ülejäänud kahte korterisse, millest üks oli asustatud, tuli ei levinud.

Juulis sündis Eestis 1501 last
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil koostati juulis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1501 sünniakti, nendest 770 poisslastele ja 731 tütarlastele.
Juulis registreeriti 32 paari kaksikute sünd, neist 10 paari poisse, 12 paari tüdrukuid ja 10 segapaari. Kolmikute sünd on käesoleval aastal registreeritud kahel korral, ühed kolmikud registreeriti juunis ja ühed juulis.
Populaarsemad poistele pandud eesnimed olid juulis Marten, Markus, Karl, Oskar, Aleksander/ Aleksandr, Artjom, Dimitri/Dmitri, Kirill.
Sagedamini esinevad tütarlaste nimed juulis olid Anna, Anete/Anette, Annabel, Liis/Liisa, Mia/Miia, Anastasia/ Anastasia ja Anastassia, Viktoria/Viktorija.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna 2007. aasta juuli statistika kohaselt on Tallinnas registreeritud 564 lapse sünd, Tartumaal 198, Harjumaal 137, Ida-Virumaal 165, Pärnumaal 90, Lääne-Virumaal 68, Viljandimaal 60, Raplamaal 36, Järvamaal 35, Võrumaal 29, Läänemaal 26, Valgamaal 24, Jõgevamaal 22, Põlvamaal 21, Saaremaal 17 ning Hiiumaal 9 lapse sünd.

Tromb tõstis kuuri koos koeraga lendu
Teisipäeva õhtul möllas tromb Väike-Maarja vallas Vao ja Kiltsi külas, murdis puid ja katusetahvleid ning pillutas puukuuri koos ketikoeraga lendu.
Kiltsi küla elanik Aive rääkis, et oli teisipäeval tööl Väike-Maarjas, kus ei sadanud piiskagi, kuid koju tulles avastas naine, et loodusjõud olid puukuuri koos seal ketis olnud koer Karuga eemale pillutanud, kirjutab Virumaa Teataja.
Aive andmetel murdis tugev tuul kodu lähedal oleva loomalauda katuse lahti ja Kiltsi mõisapargis oli tromb maha murdnud suure puu.
Väike-Maarja abivallavanem Kaarel Moisa ütles, et sai vahetult pärast trombi esimese telefonikõne ühelt kannatanult. Inimesed nägid Vao ja Kiltsi kohal musta keerist, vahendas Moisa.
Abivallavanema kinnitusel on omavalitsus loodusjõududest põhjustatud kahju tavaliselt ikka hüvitanud, kuid kannatanud peavad selleks tegema avalduse, kus kahjud on põhjendatud.

Hais peletab turistid Viljandist eemale
Seitsme Viljandi hotelli ja külalistemaja juhid on pöördunud Viljandi linnavalitsuse poole, et see võtaks midagi ette linnas aeg-ajalt leviva ja turiste peletava haisu ohjeldamiseks.
"Meie teada ohustab linnas puhast õhku kolm allikat: Ekseko läga, Viiratsi karjafarm ja linna puhastusseade," seisab ettevõtjate pöördumises. Nad toovad välja, et 6. ja 11. augustil levis Viljandis vänge, 10. augustil keskmise tugevusega ning 13. ja 14. augustil nõrk hais, kirjutab Sakala.
Ettevõtjad soovitavad keskkonnaspetsialistidel kontrollida, kas võimalikud õhusaaste tekitajad peavad kinni ettenähtud tootmistehnoloogiast.
Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna Viljandi büroo juhataja Vello Vadi sõnul hoiavad inspektorid kõigil eespool nimetatud ettevõtetel silma peal.
Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja Kaido Kansi lisas, et praegusel lägalaotamise ajal on põldudelt leviv hais paratamatu.

Korrakaitsjad trahvisid bussirajal sõitnud juhte
Eile kella nelja ja viie vahel Paldiski maanteel Merimetsa haigla juures politseireidi käigus pidi ühissõidukite rajal liiklemise eest protokolli ja trahvimaksmisega leppima ligi nelikümmend autojuhti.
Politsei korraldas eile Tallinnas esimest korda nii ulatusliku reidi just ühissõidukite rajal liiklejate tabamiseks, mille tulemusena koostati 36 protokolli, kirjutab Postimees.
Trahv niisuguse liikluseeskirjade rikkumise eest on 180 kuni 3000 krooni.
Kui selle aasta seitsme kuuga koostas politsei niisuguse rikkumise eest üle 90 protokolli, siis eile jäi ainult ühe tunniga vahele ligi 40 sohvrit.
Üks naisterahvas püüdis politseinikule selgitada, et A-tähega märgistatud sõidurada pidavat olema mõeldud teisest autost möödasõiduks.

Elektrita metsataludes võib riigi toel lõpuks süttida valgus
Aastaid pimeduse ja muude ebamugavuste käes kannatanud inimestele pakub esialgu vaid lohutust käivitamisel olev külade infrastruktuuri programm, mille üks eesmärkidest on viia vool sadakonnasse ilma elektrita metsatalusse.
Riik kavatseb järgmisel aastal ulatada abikäe esimestele elektriühenduseta peredele ja toetada neid valguse majja toomisel, kirjutab Postimees. Valitsuserakondi kohustab selleks võimulepe, mis elektrivarustuse tagamise kõrval räägib ka ääremaadele rajatavate kaevude rahastamisest.
Praegu pole selge, kui suur summa programmi tarbeks välja käiakse. "Kuna 2008. aasta eelarvet veel ei ole, siis saab praegu tugineda koalitsioonileppele, mis näeb ette 100 miljoni krooni eraldamist," märkis regionaalminister Vallo Reimaa.
Maavalitsuste andmete põhjal on pandud kokku nimekiri, mis sisaldab andmeid umbes 700 talu või muu elektripuuduses majapidamise kohta. Olulist osa neist kasutatakse suvituskohtadena.

Ehitusfirma unustas torud kanalisatsiooni paigaldada
Nüüdseks on torustik paika pandud ja pretensioone ehitusfirmale pole.
Raplas ja Kehtnas kanalisatsioonivõrgustikku renoveerinud ehitusfirma YIT unustas ühe maja kanalisatsioonitorustikule mitme meetri jagu torusid vedada ning teise maja torustikult unustati liitumispunktis ots maha lõigata.
"Hakkasin enda maja kanalisatsioonisüsteemiga ühendama ja vaatasin kaevusid, mis aia taha toodi. Need olid vett täis," rääkis Rapla elanik Indrek Tuuga. Tuuga sõnul jõudis ta kokkuleppele, et enne jupi paika panemist täidab ta olemasolevat toru. "Toru oli piisavalt pikk ja suure läbimõõduga, nii et nende päevade jooksul see täis ei saanud."
Nüüdseks on puudu olnud torustik paika pandud ning kanalisatsioon töötab. "Naabril läks natukene paremini kui minul, viga leiti enne üles, kui tema jõudis asja ette võtta." Tuuga lisas, et kokkuvõtteks tal ehitusettevõttele mingeid pretensioone ei ole. "Varem ei olnud meil üldse kanalisatsiooni ju," lausus ta.

Nõo vallas avatakse täna uus spordihoone
Nõos avatakse täna pidulikult uus, Tartu maakonna suurima saaliga spordihoone, mille ehitas Riigi Kinnisvara AS-i tellimusel AS Merko Tartu, projekteeris AS Tari.
Tartust vaid 17 kilomeetri kaugusel asuvas Nõo alevikus on nüüd 2900-ruutmeetrise pinnaga spordihoone, mille 50 meetrit pikk ja 30 meetrit lai spordisaal on Tartumaa suurim. Sportida on võimalik seitsmes saalis, kolm täismõõtmelist korvpalliväljakut lubavad arendada kõiki pallimänge peale käsipalli. Spordivõistlusi mahub vaatama kuni 350 inimest.
Hommikupoolikuti on spordihoone kahe kooli enam kui 700 õpilase päralt, pärastlõunasel ajal ja õhtuti on oodatud kõik soovijad. Nõos on kolm arvestatavat spordiklubi, kus osaleb 220 inimest. Majas võistluste ja ürituste korraldamise vastu on huvi ilmutanud juba Nõo vanim ja tuntuim sulgpalliklubi.

Kõik vangid saavad peatselt ühtse, pruuni värvi vormi
Eilehommikusel reidil jagati Tallinnas osale kinnipeetavatele
Kuigi justiitsministeerium on soovinud vangidele anda ühtseid rõivaid juba mõnda aega, kandsid vormiriideid vaid Tartu vangid. Eilehommikuse reidi ja kambrite kontrollimise käigus jagati ühtsed vormiriided kätte ka osale Tallinna vangla kinnipeetavatele.
Tumedad oranžide triipudega dressipüksid ning džemprid said esimeses jaos endale vangla neljanda sektsiooni kinnipeetavad ehk need, kellel valvurid kõige rohkem silma peal hoiavad.
"Need on vangid, kes ei ole avaldanud soovi õppida ega tööle minna," ütles vangla direktor Erkki Osolainen. Teiste seas kannab samas sektsioonis karistust ka näiteks tuntud narkokaubitseja Toomas Helin.
Kõik jääb raha taha

Lätlane üritas Eesti kaudu vedada 70 000 doosi jagu heroiini
Eesti tollitöötajad leidsid liikuva röntgenseadme abil Läti kodaniku juhitud sõiduautost 4,2 kilogrammi heroiini, mis oli peidetud pagasiruumi peidikusse.
Tolliametnikud kontrollisid 20. juulil Narva maantee piiri- ja tollipunktis sõiduautot BMW, mida juhtis Läti kodanik Jevgenijs. Liikuva läbivalgustusseadme abil avastati sõiduki pagasiruumist peidik, milles oli kaks heroiiniga täidetud kilepakendit. Kokku oli kahes pakis 4196 grammi heroiini.
Ameti peadirektori asetäitja Margus Noormaa sõnul oleks sellest kogusest saanud kuni kuni 70 000 heroiinidoosi. "Kui arvestada sellega, et avastatud ainet oleks võidud lahjendada, võiks saadud kogus tänaval maksta isegi 8-10 miljonit krooni," ütles Noormaa

Tallinna ajaleht jagab lugejatele Edgar Savisaare raamatuid
Linnavalitsuse häälekandja lugejaviktoriinile vastajate vahel läheb loosi "Peaminister".
Tallinna linnakantselei väljaanne ajaleht Pealinn korraldas taasiseseisvuspäevale pühendatud lugejaviktoriini, kus auhindadena loositakse välja Edgar Savisaare raamatut "Peaminister".
Loosimises osalemiseks tuleb vastata järgmistele küsimustele. Kui palju oli Tallinnas elanikke 1. augustil 2007? Mis on Tallinna lipu värvid? Mis perioodist räägib raamat "Peaminister"? Millal tähistatakse Eesti taasiseseisvus-päeva?
Kõigile küsimustele õigesti vastajate vahel lubab ajaleht loosida välja sada raamatut "Peaminister".
Linnapea Edgar Savisaare 2005. aastal ilmunud mahukas, enam kui tuhandeleheküljeline mälestusteraamat keskendub Eesti taasiseseisvumise ajale aastail 1990-1992 ja maksab raamatuärides 490 krooni. Linnakantselei meediaosakonna juhataja Alar Rästa sõnul andis linnapea raamatud auhindadeks tasuta.

Eesti juubelit tähistatakse maratonetendusega
Eesti Vabariigi väljakuulutamisest möödub tuleval aastal 90 aastat, mis väärib valitsuse hinnangul tavapärasest suuremat tähelepanu ja olulisemat tähistamist.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul tähistab riik Eesti Vabariigi 90 aasta juubelit alates tänavu 28. novembrist kuni tuleva aasta 28. novembrini. Ühe suurima sünnipäevaprojektina nimetas ta Linnateatri peanäitejuhi Elmo Nüganeni maratonetendust "Tõe ja õiguse" teemadel Tammsaare kodukohas Albu vallas Vargamäel.
Kuna Elmo Nüganeniga ei õnnestunud eile ühendust saada, valgustas järgmise suve suurimaks kultuurisündmuseks kujuneva maratonetenduse ideed Albu vallavanem Kalju Kertsmik.

Riik meelitab omavalitsusi lasteaednike palka tõstma
Riigilt raha saamiseks peavad omavalitsused lasteaednike palku tõstma.
Eile kiitis valitsuskabinet ühel häälel heaks rahvastikuministri esitatud riikliku programmi "Igale lapsele lasteaiakoht" loomise.
Tuleval aastal riigieelarvest 300 miljonit krooni saav riiklik programm näeb lasteaednikke väärtustavate omavalitsuste premeerimiseks ette 75 miljonit krooni, ülejäänud 225 miljonit krooni läheb uute lasteaedade ehitamiseks ja praeguste korrastamiseks.
Selleks, et raha saada, tuleb suuremal osal omavalitsustel tõsta lasteaiakasvatajate palk praeguse seisuga 7800 kroonini.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on aga üsna tõenäoline, et juba tuleva aasta algul tõuseb nooremõpetaja alampalk veelgi ja seega võib Eestis olla vaid kümmekond omavalitsust, kus kasvatajatele suudetakse nooremõpetaja palka maksta.

Ministeerium tellis erafirmalt 2,5 miljoni eest seaduse
Sotsiaalministeerium maksis advokaadi-büroole miljoneid seaduse kirjutamise eest.
Hoolimata asjaolust, et seadusloome on üks ministeeriumite põhifunktsioone, otsustas sotsiaalministeerium tellida advokaadibüroolt kahe ja pool miljoni krooni eest seadusemuudatuse.
OÜ Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid võitis ainsa osalejana sotsiaalministeeriumi korraldatud riigihanke "E-tervise projektide rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis", teenides sellega 2 521 680 krooni.
Ministeeriumi enda sõnul on erafirmadelt seaduseelnõu tellimine pigem väga erandlik juhtum, kuna üldjuhul valmistavad neid ette siiski riigiameti enda töötajad.
Raha seadusemuudatuse eelnõu tellimiseks tuli Euroopa Liidu tõukefondide toetustest. Sotsiaalministeeriumi pressi- esindaja Eli Lillese sõnul olid toetused mõeldud mitmele projektile, mille raames korraldati 12 riigihanget, nende seas ainult üks õigushange, mille võitjaks tuligi advokaadibüroo Raidla ja Partnerid.

Tuletõrjujaks õppida soovijaid on vähem kui riigieelarvelisi õppekohti
Eilseks oli Väike-Maarja päästekooli kolme eriala 56 kohale
Väike-Maarjas asuv sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekool võtab veel täna õhtuni vastu õppurite avaldusi tule-tõrjuja-päästja, päästespetsialisti ja päästekorraldaja erialale.
Eilseks oli kooli õppima asumiseks esitanud avalduse 40 inimest, riigieelarvelisi kohti on aga kokku 56.
Päästekooli õppereferent Siret Hobolainen möönis, et vabade kohtade täitmiseks tuleb teha lisavastuvõtt.
Üleeile hommikul oli tuletõrjuja-päästja eriala 20 kohale esitatud vaid kuus avaldust. Need kuus muukeelset õpilast õppisid päästekoolis keele-kümbluse kursustel juba kevadel ja nad sooritasid edukalt ka vastuvõtukatsed, mis teistel seisavad alles ees. Kaks päeva tõi märgatava lisa ja eile võis Hobolainen kergemalt hingata - tuletõrjuja-päästja eriala 20 kohale on olemas ka 20 avaldust.

President autasustab iseseisvuse taastajat sümboolse mälestuskiviga
President Toomas Hendrik Ilves annab esmaspäeval ühele Eesti taasiseseisvumisega seotud loomeinimesele üle mälestuskivi, mis kujutab endast Toompeal 20. augusti sündmustele pühendatud kivirahnu vähendatud koopiat.
"Eesti on 16 aastat taas iseseisev riik. Et me ei unustaks aja möödudes nende rolli, kelle kätes oli 1980. aastate lõpus ja 1990-ndate alguses meie riigi saatus, kutsun ellu tava, kus iga aasta 20. augustil peetaks neid inimesi meeles," ütles president Ilves. Mälestuskivi saava loomeinimese nime presidendi kantselei enne esmaspäeva ei avalikusta.
Ilves annab mälestuskivi üle esmaspäeva õhtul presidendilossi aias toimuval vastuvõtul, kuhu on kutsutud sadakond Eesti silmapaistvat kultuuritegelast. Presidendi kantselei teatel soovib Ilves vastuvõtuga tunnustada loomingulise intelligentsi osa Eesti iseseisvuse taastamisel ja tugevdamisel. Taasiseseisvuspäeval võõrustab presidendiloss kella 11-14 avatud uste päeva raames ka tavainimesi.

Euroliidu toetusmiljardid Eestil peaaegu käes
Euroopa Komisjon kiitis sellel nädalal heaks Eesti riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia, mis annab rohelise tule 53,2 miljardi abikrooni kasutamisele 2013. aastani.
Komisjoni poolt läbi loetud 140-leheküljeline dokument määrab kindlaks need valdkonnad, kuhu valitsus on otsustanud järgmise seitsme aasta jooksul kulutada Euroopa Liidu tõukefondidest saada olevad miljardid Eesti elu edendamise jaoks. Samas ei tähenda komisjoni teisipäevane otsus veel päris lõplikku heakskiitu Eesti plaanidele, sest lisaks soovib Euroopa Liit oma õnnistuse anda ka veel igale suuremale valdkonnale eraldatavale täpsele summale. Eesti on otsustanud kogu tõukefondidest saadava toetuse jaotamiseks teha kolm rakenduskava, mis keskenduvad inimressursi, majanduskeskkonna ja elukeskkonna arendamisele. Nende eest vastutavad vastavalt haridus- ja teadusministeerium, keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Saddam Husseini tütar kuulutati tagaotsitavaks
Internpol kuulutas tagaotsitavaks endise Iraagi diktaatori Saddam Husseini vanima tütre Raghad Saddam Husseini, süüdistades teda terrorismis ja muudes kuritegudes.
Interpoli andmeil aitas Raghad Hussein organiseerida seaduslikku kaitset oma isale, keda süüdistati inimsusevastastes kuritegudes, vahendab BBC.
Eelmisel aastal kuulutas Iraak Raghad Husseini ja tema ema Sajida riigi tagaotsitavate nimekirja tippu, süüdistades neid ülestõusu õhutamises Iraagis.
Eelmisel aastal teatasid Jordaania ametivõimud, et Raghad Hussein elab nende riigis kui asüüli taotleja. Tänaseks ei ole teada, kas Raghad Hussein resideerub endiselt Jordaanias või mitte.

Nigeerias tuleb enne abiellumist sooritada HIV-test
Nigeeria anglikaanikiriku sõnul peavad abielupaarid enne kirikliku abielu sõlmimist sooritama HIV-testi, et vältida hilisemaid negatiivseid üllatusi.
BBC andmeil suruvad mitmed Nigeerias tegutsevad kristlikud kirikud oma liikmetele peale sarnaseid HIV-teste, mis tuleb sooritada enne loa saamist kiriklikuks laulatuseks.
Nigeeria anglikaanikiriku pressiesindaja sõnul kehtestati testi sooritamise kohustus kõigis Nigeerias asuvates anglikaani piiskopkondades.
Kiriku pressiesindaja kinnitusel on nende tegevuse eesmärgiks, et abiellu astuvad partnerid ei varjaks teineteise eest võimalikke negatiivsed saladusi.
Pressiesindaja sõnul ei keela kirik inimestel abielu sõlmimist, juhul kui ühe või mõlema partneri HIV-test osutub positiivseks.
Nigeeria on sügavalt religioosne maa, mille 140 miljonist elanikust enam-vähem pooled on kristlased ja pooled moslemid.

Peruud tabas uuesti maavärin
Pealtnägijate kinntusel ei toonud Richteri skaala järgi 6.0 magnituudise tugevusega järeltõuge endaga kaasa inimohvreid.
Maavärina epitsenter asus Peruu pealinnast Limast 145 kilomeetri kagusel ja pealtnägijate kinnitusel ei ole andmeid vigastatutest või hukkunutest, vahendab Reutes.
Kolmapäeva õhtul kohaliku aja järgi kell 18.40 raputas Peruu rannikulinnu viimase kolmekümne aasta tugevaim maavärin, milles hukkus vähemalt 330 inimest.

Noored plaanitsesid Rootsis koolikaaslase mõrva
Kahe noore plaan tappa oma koolikaaslane jäi katki, kui vanemad leidsid poisi kitarrikohvrist relva ja laskemoona.
Rootsi politsei sõnul kavatsesid 16-aastane poiss ja 15-aastane tüdruk koolikaaslase mõrva ning teiste kaaslaste vigastamist pikalt ja hoolega, kirjtuas Iltalehti.fi.
Vanemad leidsid poja relva kahe nädala eest ning teatasid olukorrast politseile.
Võimude sõnul ei kahetse poiss oma teguviisi ega leia mõrvaplaanides midagi halba ning loodab lähiajal politsei käest vabaneda.
Veel ei ole teada, miks poiss tahtis oma koolikaaslast tappa. Siiski on teada, et mitmed tüdrukud olid poissi ärritanud ja tema kannatlikkust proovile pannud.

Mürgitamiskahtlusega põetaja üritas tappa imikut
Kahe invaliidi mürgitamises kahtlustatava haiglapõetaja kuriteosüüdistused lähevad aina raskemaks - naise hoole all olnud imiku verest leiti eluohtlik kogus insuliini.
Politsei käsitleb antud juhtumit mõrvakatsena. Naisel on süüdistuste nimekirjas seega juba kaks mõrvakahtlust ning kaks mõrvakatset, kirjutas Helsingin Sanomat.
Hetkel on käimas kahe kummalistel asjaoludel surnud patsiendi kohtuekspertiis.
Kahe invaliidi mõrvas süüdistatav ja eelmisel pühapäeval arreteeritud naine eitab kuritegusid.
Soome keskkriminaalpolitsei selgitab hetkel Nokia tervisekeskuses sel aastal surnud patsientide surmade asjaolusid, kuna kardetakse, et naine võis tappa veel teisigi oma hoolealuseid.

Mironov: Putin 2012. aastal presidendiks
Erakonna Õiglane Venemaa juht Sergei Mironov teatas, et tema partei kavatseb 2012. aasta presidendivalimistel esitada Vladimir Putini kandidatuuri.
Mironov viitas isegi Putini kandidatuuri esitamise vajalikkusele 2012. aastal, vahendas RIA Novosti.
"Olen kindel, et tema koht poliitilises struktuuris võimaldab tal soovi korral 2012. aastal jälle presidendi ametikohale kandideerida," märkis Mironov.
Ta lisas, et Putin võiks presidendiks jääda ka kolmandaks ametiajaks, aga kahtleb, kas Putin hakkab põhiseadust muutma.

Vene eksperdid: Gruusia raketiplahvatus toimus teises kohas
Gruusias viibivad Venemaa eksperdid, kes uurivad Tbilisi lähistel toimunud eeldatavat Vene raketi kukkumist, kahtlustavad, et rakett plahvatas teises kohas.
"Jääb mulje, et see oli siseplahvatus. Tundub, et plahvatus ei toimunud mitte siin, vaid hoopis mujal, kuid hiljem toimetati rakett siia," vahendas RIA Novosti kindral Igor Hvorovi sõnu.
Gruusia väidab, et rakett tulistati Venemaa lennukist Su-24.

Itaalia politsei ennustab maffiasõja vallandumist
Itaalia politsei hinnangul vallandab kolmapäeva öösel Saksamaal aset leidnud kuue mehe maffia veritasu stiilis mõrv Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas uue klannide vahelise sõja.
Calabria maakonnas ligi 4000 elanikuga San Luca külas on maffiaorganisatsioonid omavahel arveid klaarinud juba 16 aastat ja selle ajaga hauda viinud kümme inimest, rääkis Eesti Raadio uudiste korrespondent Ülle Toode.
Saksamaal Duisburgi linnas tapeti kolmapäeval püstolilaskudega pähe kuus meest vanuses 16 kuni 39. Toimunud veretöö oli Toode sõnul praeguse uurimisversiooni kohaselt kättemaks ühe klanni arvatava juhi naise mõrva eest.
Seniajani pole aga veritasu Itaalia piiridest kaugemale jõudnud, mistõttu leiab Itaalia siseministeerium, et vallandumas on uus maffiasõda.
"Maffiamõrv piiri taga tuli meile üllatusena. On võimalik, et isikule, keda politsei pidas üheks veritasude toimepanijaks, taheti kätte maksta. Nüüd peame oma tähelepanu keskendama Calabriale, sest on tõenäoline, et tapetute eest tahavad maffiaperekonnad taas veritasu," vahendas Itaalia siseministri sõnu Eesti Raadio.

Põhja-Koreas hukkus üleujutuses ligi 200 inimest
Põhja-Koreas sai 221 inimest surma ja 82 on kadunud tugevatest vihmadest sel nädalal tekkinud üleujutuse tõttu.
Lõuna-Korea rahvusühenduse minister Lee Jae-Joung teatas, et Seoul saadab Põhja-Koreasse humanitaarabi 7,5 miljoni dollari eest, vahendas AP.

Venemaa moslemi kogukond on riigi kirikustamise vastu
Venemaa moslemi kogukond näeb riigi kirikustamises ohtu rahvusjulgeolekule.
Venemaal eksisteerib feodaalriikliku monopoli usu restaureerimise oht, seisab Muftide nõukogu liikmete ja teiste tuntud islamiusuliste avalduses.
16. augustil alustas Kremli-meelne noorteühendus Georgievtsõ koostöös vene õigeusu kirikuga allkirjade korjamist, et leida toetust koolide õppeprogrammi kohustusliku aine "Õigeusu kultuuri alused" lisamiseks.
"Oleme vajadusel valmis nii paljude allkirjade kogumiseks, millest piisab üleriigilise referendumi väljakuulutamiseks," vahendas Interfax liikumise seisukohta.
Ühtlasi kutsub noorteühendus eelseisvatel riigiduuma valimistel hääletama vaid nende erakondade eest, kes toetavad õigeusu õpetuse kehtestamist koolides.

The Times: neli kohta, kuhu on jäänud polooniumi jäljed
Suurbritannias avalikustati veel neli kohta radioaktiivse aine poloonium-210 jälgedega, millega mürgitati endine FSB ohvitser Aleksandr Litvinenko.
Polooniumi jäljed leiti striptiisiklubist Hey Jo, Maroko restoranist Dar Marra-kesh, Litvinenkole kuuluvast sõidukist Mercedes ja taksost Lambethi piirkonnas, kirjutab The Times.
Ajalehe andmetel kontrolliti juurdluse käigus, millele kulutati kolm miljonit naela, polooniumiga reostatuse kohta 47 objekti, nendest 21-st leiti radioaktiivseid aineid. Neljast paigast leiti nõrgad polooniumi jäljed.

Vene peaprokuratuurist varastati tuntud notari kriminaaltoimik
Nädalavahetusel Vene peaprokuratuuri hoones toimunud varguse käigus ei läinud kaduma mitte ainult väärisasjad, vaid ka kriminaalasja materjalid kelmuse kohta.
Varastatud toimikus figureerib tuntud Moskva notar Fail Sadretdinov, kirjutab Tvoi Den.
Varem mõistis kohus ta õigeks venekeelse Forbes'i peatoimetaja Paul Hlebnikovi mõrva kriminaalasjas.
Nädalavahetusel sisenesid vargad ehitustellingute abil Venemaa peaprokuratuuri hoone neljandale korrusele ning varastasid kabinettidest raha, juveele jm.
Ajalehe hinnangul polnud varaste eemärgiks mitte väärisesemed, vaid kriminaalasja toimik.
Vastavalt toimikule omastas Sadretdinov võltsitud testamenti kasutades ühe surnud Moskva elaniku korteri. 2007. aasta jaanuaris mõisteti mees üheksaks aastaks vangi.
Ühe advokaadi hinnangul tähendab toimiku kadumine aga notari süüd tõendava dokumendi puudumist ning mees tuleb vanglast vabastada.

Britid tegid Tony Blairi kümneaastasest ametiajast kaks muusikali
Kriitikud heitsid juunis ameti maha pannud Briti peaministrile Tony Blairile ette teatraalsust ning nüüd etendatakse Edinburgh Fringe'i festivalil tema ametiajast lausa kahte muusikali.
"Tony! The Tony Blair Musical" ja "Tony Blair - The Musical" vaatlevad Blairi kümneaastast ametiaega ja tema suhteid praeguse peaministri Gordon Browniga, kirjutab SL Õhtuleht.
Kõrvaltegelastena esinevad ka USA president George W. Bush ja Blairi abikaasa Cherie.
Sõpradena alustanud Browni ja Blairi suhtesse tuli pöördepunkt Iraagi sõja ja USA liitlaseks hakkamisega, mida muusikalis "Tony Blair - The Musical" tähistab kauboikaabuga ja kantrilaulu üürgava Bushi saabumine linetantsu tantsivate sõdurite saatel.
Endine sõber Brown ja tema toetajad löövad Blairile sõna otseses mõttes noa selga, kuna ta tõrjub oma rahandusministri kõrvale ja keskendub liialt terrorismivastasele sõjale.

Venezuela president Chávez tahab end lõputult võimule jätta
Hugo Chávez soovib võtta oma alamatelt õiguse riigipead demokraatlikult valida.
Saladuskatte all ettevalmistatava konstitutsioonireformiga üritatakse Hugo Rafael Chávez Fríasist (53) sisuliselt eluaegset presidenti teha - sarnaselt Türkmenistani hiljuti surnud liidriga.
1992. aastal riigipöördega võimule tulla üritanud, 1998. ja 2000. aastal valimised võitnud, 2002. aastal korraks kukutatud ja 2006. aastal uuesti valitud Chávez ei kavatse oma kohalt lahkuda enne 2021. aastat ja siis ka alles mõtleb, mida edasi teha.
Oma reformi parlamendi ees tutvustanud Chávez eitas küll ise soovi eluaeg president olla. Kuid ametiaja pikendaks ta seitsmele aastale ja kaotaks uuesti kandideerimise piirangud.
Opositsioon luges tema plaanist välja selge tahte rahvalt tegelik valimisõigus ära võtta. Ja eeskuju nähakse just Chávezi sõbra, Fidel Castro juhitavas Kuubas, kus riigipea valikul ei saa rahvas üldse hääletada.

Vene kolkalinna noored elavad nagu rokkarid - joovad ja seksivad
Nad elavad nagu rokkstaarid, kes lahutavad meelt alkoholi ja seksiga. Ainult selle vahega, et nemad teevad seda meeleheitest - muud pole nagunii teha.
Noored on pärit Kozmodemjanskist, täiesti tavalisest Venemaa kolkalinnast. Asub see linnake Volga kaldal Marimaal, Moskvast umbes 600 kilomeetrit ida poole, ja seal elab umbes 25 000 inimest.
Nataša Vedernikova (29) on hariduselt jurist, töötab poole kohaga jurist-konsultandina ning teenib veidi üle 2500 rubla (1140 krooni) kuus. Elab üksi. 2500 rublast maksab Nataša enda sõnul tuhat rubla kuus korteri kommunaalkulude eest, ülejäänuga siis elab, kuidas oskab. Suvel on odavam, sest siis pole nagunii sooja vett ja seega ei pea ka selle eest maksma.
"Kuskilt otsast ei ole siin näha, et paremaks on läinud," ütleb Nataša oma elu kohta Venemaa provintsis. Mulle tundub, et tal tuleb lausa nutumaik suhu, kui ta justkui möödaminnes mainib, et vahel ei jätku raha, et süüagi osta.

Nõmme turuhoone ebaseaduslik juurdeehitus läheb lammutamisele
Nõmme linnaosa valitsus alustas täna Nõmme turu väravas asuva omavoliliselt turuhoone külge ehitatud rohelise kioski lammutamist.
"Kuna Nõmme turu endise lihamaja näol on tegemist arhitektuurimälestisega, oli sinna külge ehitatud rajatis sobimatu ning riivas aastaid möödujate silma. Kiosk kuulus eraisikust omanikule, seetõttu polnud võimalik sellega varem midagi ette võtta. Nüüdseks on aastaid tühjalt seisnud kioski omanik andnud kirjaliku nõusoleku selle likvideerimiseks," rääkis Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra.
Vakra sõnul tuleb lammutatud kioski asemele praegu haljastus, samal ajal hakatakse koostöös Tallinna kultuuriväärtuste ametiga otsima võimalusi ajaloolise hoone konserveerimiseks.

Tallinna tänavapuhastuse riigihange kukkus läbi
Tallinna kommunaalameti korraldatud riigihange tänavapuhastajate leidmiseks kukkus läbi, kuna linn ei olnud arvestanud konkursi tingimustest oluliselt kallimate pakkumistega.
Tallinna kommunaalameti tänavapuhastuse riigihanke komisjon lükkas kõik kaheksa pakkumist tagasi, kuna need ületasid Tallinna linna poolt kehtestatud piirsumma, teatas Tallinna pressiteenistus.
"Linn ei saa nõustuda sellega, et järgmiste aastate tänavakoristuse hinnad on selle aastaga võrreldes mitukümmend protsenti kõrgemad," ütles abilinnapea Deniss Boroditš. "Kuid enne uue konkursi väljakuulutamist analüüsime tekkinud olukorda ja hinna erinevuse põhjusi."
Abilinnapea sõnul jätkub samas tänavate puhastamine ja olemasolevaid tänavapuhastuslepinguid pikendatakse uue konkursini.
Linna poolt esitatud piirsummast läksid üle nii kesklinna-, ida-, lõuna-, lääne- kui põhjapiirkonna tänavate puhastamiseks esitatud pakkumised. Kokku ületati piirsummat 37, 4 miljoni krooniga.

Tallinna rattaralli liikluses suuri muutusi ei too
Tallinna XXIV rattaralli, mis toimub sellel pühapäeval, liikluskorraldusse suuri muutusi kaasa ei too.
Tallinna linnakantselei peaspetsialist Toomas Pirn ütles Päevaleht Online'ile, et rattaralli ajal on liiklus korraldatud nii, et tänavate sulgemisi ja ühistranspordi ümbersuunamisi ei tule.
"Tänavaid suletakse jooksvalt nende läbimise ajaks," märkis Pirn.
Lühiajalisi liiklustakistusi esineb kella 11.00-st kuni 16.00-ni.
Traditsiooniks saanud rattaralli algab ja lõpeb Haabersti rismikul, United Motors'i müügikeskuse ees (Paldiski mnt.108). Tallinna piires läbivad ratturid Paldiski maantee linnast välja suunduva, Harku järvega külgneva lõigu ja Rannamõisa tee. Suurem osa rallist toimub Harjumaa maanteedel.
Kell 11.00 alustavad 21 kilomeetri pikkust teekonda "Kodutohtri tervisesõidule" registreerunud. Kell 12.30 kõlab 78 kilomeetri pikkuse põhisõidu stardipauk, põhisõidu vahefiniš on Keilas 32. kilomeetril. Kell 12.45 algab samal distantsil vaba rattaklassi sõit.

Moskva rongide liiklus taastus
Venemaa Oktoobri raudtee parandas kolmapäeva õhtuks esmaspäevases plahvatuses kahjustada saanud raudteelõigu, mis võimaldab Tallinna-Moskva rongidel taas graafiku järgi sõita. Balti jaama rongiinfo andmetel jõudis neljapäeval kell 8.27 Moskvast saabuv rong Tallinna peaaegu täpselt ehk umbes viieminutilise hilinemisega.

Koplisse kerkib suur munitsipaalelamu
Tallinna elamumajandusameti tellimusel ehitab AS Facio Ehitus Koplisse aadressile Erika tn 13a munitsipaalelamu, kuhu on planeeritud lisaks 136 korterile ka päevakeskuse ruumid.
"Ehitustöid alustatakse juba augustis ning elamu valmib järgmise aasta novembriks," ütles abilinnapea Eha Võrk. Uue munitsipaalelamu rajamine läheb maksma 143,1 miljonit krooni.
Selle hinna sisse on arvestatud ka muud kulud, näiteks parkimisplatside, mänguväljakute, kergliiklusteede ja haljastuse rajamine.

Äraveetavad majad jäävad eakatele
Kadrioru seeniormajad peaksid saama kättesaadavaks kõigile pensionäridele.
Pärnu maanteelt viiakse vanad puumajad Kadriorgu ning arendatakse seal niinimetatud seeniormajadeks. Majade avamise projekti vedava Mika Orava sõnul peaks seeniormaja korterit saama endale lubada peaaegu kõik pensionärid.
"Projekti idee on, et näiteks üksi Mustamäe kahetoalises korteris elavad vanainimesed saaksid oma korteri vahetada seeniormaja korteri vastu. Seeniormajas on pensionärid omaealiste seltskonnas ja vajalike teenuste järele ei pea minema mitme kilomeetri taha," ütles Orava.
Plaanide kohaselt peaks seeniormajas alaliselt viibima arst ja hooldaja. Keldrikorrusele tulevad arstikabinet, söökla, saun ja ujula, ülemistel korrustel asuvad korterid. Enamik kortereid pannakse müüki, ülejäänud renditakse välja.

Lootsmann soovitas valdadele tähtajatut alkoholipiirangut
Harju maavanem Värner Lootsmann teeb maakonna omavalitsustele ettepaneku piirata ka pärast augustikuu lõppu alkohoolsete jookide jaemüüki iga päev ajavahemikul 20.00-8.00. Vallad enamasti sellest huvitatud ei ole.
Värner Lootsmann on seisukohal, et avaliku korra tagamiseks ning maakonna arengu huvides on, et alkohoolsete jookide jaemüügi piirangud säiliksid senises mahus ka pärast augusti lõppu ning kõnealused piirangud oleksid ühtsed kõigis Harjumaa kohalikes omavalitsusüksustes (piirangute kehtimisega vahemikus 20.00-08.00).
Harju maavalitsuse väitel on alkohoolsete jookide jaemüügi reguleerimine ennast juba ka õigustanud, kuna Põhja politseiprefektuuri värskest statistikast nähtub, et 2007. aasta kuue kuu jooksul on Harjumaal toimunud alkoholiseaduse rikkumisi vähem kui mullu samal perioodil.

Lääne-Virumaal suri salaviina joonud mees
Lääne-Virumaal Rägavere vallas Kantkülas leiti eile ilmselt salaviina joonud mehe laip, teine mees toimetati mürgitustunnustega Tallinna Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kiirabi teatas politseile, et kella 8.49 ajal leiti oma maja hoovist 66-aastase Erichi surnukeha. Kella 13.00 ajal toimetas kiirabi Kantkülast Tallinna Põhja-Eesti regionaalhaiglasse mürgitustunnustega 55-aastase Olevi. Kohalike sõnu tarbisid Erich ja Olev koos alkoholi.
Politsei soovitab hoiduda joogiks kõlbmatute või tundmatu päritoluga vedelike tarvitamisest. Illegaalsetest müügikohtadest ostetud piiritusjoogid või muud vedelikud võivad ohustada tarvitaja tervist või põhjustada surma.
Politsei alustas sündmuse uurimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

19-aastane noormees varastas 21 purki kalamarja
Turvamehed pidasid ühes Tallinna kaubanduskeskuses teisipäeval kinni mehe, kes varastas 21 purki kalamarja.
Kaubanduskeskuse videovalve monitore jälginud turvatöötaja märkas noormeest, kes ladus ostukorvi suuremas koguses kalamarjapurke. Seejärel suundus nooruk müügisaalis leiva- ja saiariiulite vahele, kus toppis kalamarjapurgid kaasas olnud valgesse kilekotti.
Kui noormees oli läbinud kassarivi ja jätnud kotti topitud kauba eest maksmata, pidasid turvatöötajad ta kinni.
Turvakontrollis selgus, et end 19-aastaseks Vadimiks nimetav noormees varastas 19 purki forellimarja ja kaks purki lõhemarja koguväärtusega 2362 kroonija 90 senti.
Falck andis teismelise varga politseile üle ja tagastas varastatud kraami kauplusele.

Tallinna börsil jätkus täna langus
Teist päeva järjest kukkusid Tallinna börsil pea kõikide aktsiate hinnad.
Kõige suurema kukkumise tegi Viisnurga aktsia, mille hind oli börsi sulgemisel vähenenud 9,5 protsenti ja maksis 75,89 krooni. Teiseks päeva suurimaks kukkujaks oli Arco Vara, mille aktsia kukkus 5 protsenti ja lõpetas päeva 29,73 kroonise hinnaga.
Börsi kogukäive oli 221,6 miljonit krooni. Indeks OMXT langes 1,7 protsenti ja oli 879,28 punkti. Langustrendis oli samuti Vilniuse börs, mille OMXT indeks langes vastavalt 1,55 protsendi võrra. Riia börsi indeks kasvas 0,06 protsenti.
Tallinna börsil kaubeldi täna enim Eesti Telekomi ja Ekspress Gruppi aktsiatega.
Euroopa börsid olid täna ebakindlad - päev pärast Londoni turu 4,1% langust selgus, et Suurbritannia suurfirmad on kaotanud väärtuses 60 miljardit naela. Kella üheks päevaks oli Frankfurdi Dax langenud 0,51% ja Pariisi börs oli tõusnud 0,10%.

Fitch alandas Läti krediidireitingut
Reitinguagentuur Fitch hinnagul on Läti majandus liiga ülekuumenenud ja Läti valitsus ei rakenda vajalikke meetmeid majanduse staabilse kasvusuuna taastamiseks.
Fitch langetas Läti riigireitingu tasemele BBB+ ja seega peaks valitsus kasutusele võtma kiired poliitilised meetmed, et stabiliseerida Läti majandust, kommenteeris Danske Bank.
Pank märgib, et kuigi Fitchi hinnang polnud üllatuseks, ei saa seda pidada heaks uudiseks. Panga analüütik Lars Christensen väljendas lootust, et Läti valitsus järgib oma rahandusministri Oskars Spurdzinsi öeldut, et rahanduspoliitika tuleks muuta rangemaks ja inflatsiooni vaos hoida.
Sel aastal on Läti krediidireitingut alandanud ka agentuur Standard & Poor's.

Kruuda määras endale 60 miljonit krooni dividende
Ärimees Oliver Kruudale kuuluv Linderin Grupp OÜ määras juba teist aastat omanikule dividendideks 60 miljonit krooni.
2005. aasta majandustulemustest määratud 60 miljonist kroonist maksis ettevõte tegelikult Kruudale eelmisel aastal välja vaid 7,4 miljonit krooni, kirjutab aripaev.ee.
Et Linderini peamine vara on aktsiainvesteeringud seal hulgas kommivabrik Kalevi aktsiad, spekuleeriti juba eelmisel aastal, et Kruuda peab osaluse Kalevis maha müüma, et Linderinil tekiks raha dividendide välja maksmiseks.
Aastaaruande järgi oli Linderin Grupi eelmise aasta lõpuks kogunenud jaotamata kasumit 319 miljonit krooni. Linderin Grupi kaudu kuulub Kruudale 67 % AS-i Rubla (Tallinna piimatööstus) aktsiatest ja osalus kommivabrik Kalevis.

Dubai börs võib saada Tallinna börsi omanikuks
Araabia Ühendemiraatide börside omanik Dubai börs tegi Tallinna börsi emafirma OMXi ostuks Nasdaqist suurema pakkumise.
Nasdaq pakkus OMXi ostuks 26 miljardit Rootsi krooni, Dubai börsi uus pakkumine on nüüd 27,7 miljardit Rootsi krooni, teatas aripaev.ee.
Dubai börsi teatel omab ta juba 28,4 protsenti OMXist. Rootsi riigile kuulub 6,6 protsenti OMXi aktsiatest.
OMX teatas, et kaalub Dubai börsi pakkumist.

Kinnisvaratehingute hulk on vähenenud kümnendiku võrra
Statistikaameti teatel on kinnisvaratehingute hulk võrreldes eelmise aastaga oluliselt vähenenud.
Teises kvartalis tehti 13 750 kinnisvara ja hoonestusõiguse ostu-müügitehingut koguväärtusega 17 miljardit krooni. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas ostu-müügitehingute koguarv 1%, kuid jäi kümnendiku võrra alla eelmise aasta samale ajale.
Tehingute koguväärtus kasvas eelmise kvartaliga võrreldes tehingute arvust küll veidi kiiremini, kuid aastataguse mahuga võrreldes oli see 13% väiksem.
Paari viimase aastaga võrreldes on kinnisvaraturg muutunud märgatavalt rahulikumaks. Nii pankade konservatiivsem laenupoliitika ja kerkivad intressimäärad kui ka elanike sissetulekutest kiiremini kasvanud kinnisvarahinnad on pidurdanud laenamist. See on omakorda kaasa toonud tehingute arvu vähenemise, suurenenud pakkumise ja üldise hinnatõusu peatumise, kohati ka hindade korrektsiooni.

Ilm ja nõudlus löövad toiduhinnad lakke
Selle aasta põua ja vihmade ning maailmas kasvava toidunõudluse tõttu on maailmaturul piima, vilja jm põllumajandussaaduste hinnad järsult tõusnud.
Mitmel pool - Lõuna-Euroopas ja Austraalias - valitsev põud on kergitanud teravilja hinda lühikese ajaga veerandi võrra, kirjutab Äripäev.
Lääne-Euroopa vägevad sajud on sundinud loomi tänavu suvel rohkem laudas hoidma kalli sööda peal, mis on mõjutanud piima hinda.
Nõudlus on nii suur, et isegi EL-i paha mainega interventsioonivarude laod on müüdud täiesti tühjaks, mida ei ole ELi ühtse põllumajanduspoliitika kogu 43aastase ajaloo jooksul kordagi juhtunud. Veel kaks aastat tagasi seisis ELi ladudes 250 miljonit tonni võid.
Soome põllumajandusministeeriumi andmeil on tänavu rukkitonni hind enne lõikust 160 eurot, mullusest on see 30 eurot kõrgem.

Kahjumis Kreenholm plaanib ümberkorraldusi
Eelmise majandusaasta lõpetas tekstiilitööstus 73 miljoni krooni suuruse kahjumiga.
"Lõpetasime aasta kahjumis, sest ühelt poolt on langenud müügimahud ja teiselt poolt oleme teinud ise olulisi investeeringuid tehnoloogiasse," selgitas Kreenholmi juhatuse esimees Matti Haarajoki kahjumi tagamaid. "Tootmise kvaliteedi parandamiseks ja kiiruse suurendamiseks oleme ostnud uued ketramismasinad ja teised tootmisseadmed."
Eelmise aasta tulemused olid ettevõtte juhatusele teada juba jaanuaris. 73 miljoni krooni suuruse kahjumi tõttu otsustati koondada 800 töötajat ning panna müüki osa Kreenholmi kinnisvarast - ligi kümme sajast ettevõttele kuuluvast kinnisvaraühikust. "Kreenholm on hakanud aktiivselt arendama ettevõttele kuuluvat 60 hektari suurust maatükki," ütles Haarajoki.

Narva linn müüb endise koolimaja
Ülisoodsa asukohaga endise Juhkentali
Narva jõe kaldapealsel asuv neljakorruseline silikaattellistest koolimaja suleti lõplikult 2006. aasta kevadel. Kogu kinnistu pindala on ligi 13 000 ruutmeetrit.
Koolis pole kapitaalremonti tehtud juba üle 40 aasta. Krundil asuvate kinnistu reaalosade - koolimaja ja kahekorruselise töökoja-lao-garaaži - väärtus on võrreldes asukohaga marginaalne. Hinnaline maatükk asub kõigest mõnesaja meetri kaugusel Narva linnusest ning üle jõe asuvast Jaanilinna linnusest.
Eelläbirääkimistega pakkumises osalemise osavõtutasu on 10 000 krooni ning tagatisraha 650 000 krooni.
Maa senist sihtotstarvet (sotsiaalmaa) peab pakkumise võitja olema suuteline muutma (elamumaa, ärimaa või ühiskondlike hoonete maa). Muinsuskaitseamet on soovitanud olemas-olevast koolihoonest põhja suunas jäävat nõlvapealset ala mitte hoonestada ning piirduda praeguse hoonestuskõrgusega.

Aarne Ruben taasavastab ajaloo prügikastist suuri mehi
Kurikuulsast Anveltist ja Kingissepast osutuvad huvitamateks hoopis väikesed inimesed.
Huvitavaid inimesi on ajaloos küllaga. Nii kirjutab Aarne Ruben väga huvitavalt Narva noorikust Elvist, kes asus Tallinna elama ja poolkogemata osales omal moel 1924. aasta 1. detsembri mässus.
Kaunitar, kes nooruslikust romantismist tiivustatuna armub kõrvuni kihutuskoosolekul asjalikult õiendavasse Jaan Anveltisse. Läheb Lutheri tehasesse koomiliselt väljakukkunud agitatsiooni tegema ja teeb seejärel endale lohutuseks hoopis ilusalongis peene kuuri.
Osavalt leitud väike inimene ajaloolises sõlmpunktis. Ja veel hästi iseloomulikul moel.
Tahaks kunstikonksu
Kahjuks pole Rubeni kogumiku "Lugusid Anveltist ja Kingissepast" neljast novellist kõik nii ladusad ja selged. "Filosoof tuhandeaastases linnas" räägib Stockholmist parteikonverentsilt Reveli linna saabunud seltsimehest Kobast, kes heietab pikalt bolševike partei poliitikast, kapates eri teemade vahel nagu mägikits. Olgu kohe öeldud, et "Lugusid Anveltist ja Kingissepast" pole raamatukese "ÜK(e) Partei ajalugu. Lühikursus" Eesti-aineliste fiktiivsete narratiivide kogumik. Aga see pole ka dokument olnud ajaloost, või kui, siis ainult natukene. Igal juhul pole vanemal põlvkonnal, keda sunniti kõrgkooli esimesel aastal läbima kommunistliku partei ajaloo nimeline kursus, neid Koba arutlusi huvitav lugeda. Tahaks mingit kunstikonksu, mis inimesi ja ajalugu avaks.

Romaaniülikool: Evelyn Waugh "Allakäik ja langus" 
Ulakuse eleegia: Tammsaaret ja Lutsu eristab väga
Olemuselt on kool alati paradoksaalne, sest ta peab õpetama innovatiivsust küllalt konservatiivsetes raamides. Raamide puududes lakkab kool olemast ja tekib isetegevus, mis on vabaduse tunnuseks üksnes näiliselt. Selliselt vaatekohalt on konservatiivsus hea pidur ehk ta loob kasuliku korra. Milleks see hea on, seda kogeb noor inimene alati alles tagantjärele.
Romaani lugejal on muidugi kergem, tema võib selles veenduda kohe sündmustiku käigus. Arthur Potts kirjutab Paul Pennyfeatherile, et "hariduse suurim probleem on moraalitaju arendamine, mitte ainult himude piiramine. Mulle näib üha enam, et inimkonna tulevane progress ei peitu niivõrd suuremas enesekontrollis kui suuremas nõudlikkuses". Moraalitaju on filosoofiline ehk liiga pragmaatiliselt. Kahjuks on eesti keele võimaluste nüüdisaegsest tajust ilmselt juba kadunud temast põhimõttelisem sõna samas tähenduses. See on "sünnis", saksa "passend" ja inglise "suitable". Sünnis ei saa olla kõik, mille eest ei jääda vahele. Praeguses Eestis elame justkui Arthur Pottsi ja Paul Pennyfeatheri vahel.

Promenaad Oru pargis Toilas
Reedest pühapäevani kestva Oru pargi promenaadi peaesinejaks on Tõnis Mägi, kelle külalistena astuvad pühapäeva õhtul üles ka Chalice, Hele Kõre ja Kristjan Kasearu. Reedel esineb külastajatele Koit Toome ning laupäeval Dave Benton. Kontserdid toimuvad nii Toilas Oru pargi lossiplatsil kui ka Saka mõisa kõlakojas. Osaleda saab ka jalgrattamatkal, kuulata Mati Kaalu loengut loomariigist ja vaadata ööfilme. Promenaadi pass maksab Piletilevis 450 krooni.

Hiphopifestival Paunkülas
Täna algaval kolmepäevasel festivalil astub üles enamik Eesti hiphop-muusikuid, näiteks Toe Tag, Chalice, Põhjamaade Hirm ning Cool D. Peaesinejateks on Lords of the Underground, Briti hiphop-artist Ty ning Cesar Comache Ameerikast. Kokku astub üles üle saja artisti. Lisaks toimuvad breiktantsu-, grafiti- ja MC võistlused. Festivali pass maksab 250-300 krooni ning on saadaval Piletilevis ja Statoilis.
Vaata ka:
www.eestihiphopfestival.ee

Tartus kõlavad Broadway laulud
Pühapäeval on Tartu lauluväljakul võimalik kuulata ja vaadata muusikalikontserti, kus Gerli Padari, Liisi Koiksoni, Janika Sillamaa, Aivar Tommingase ja teiste Eesti artistide kõrval esinevad Carolin Fortenbacher Saksamaalt, Helen Hobson ja Matt Rawle Suurbrittaniast ning Stephen Hansen Norrast. 36-meetrisel hiigellaval tulevad esitamisele lood mitmest Vanemuisegi laval olnud muusikalist, nagu "Jesus Christ Superstar", "Chess", "Kassid" ning "West Side Story". Dirigent on Tarmo Leinatamm, konferansjee Mart Sander. Piletid maksavad 200-590 krooni ning on müügil Vanemuise teatri kassades ning Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Tuntud muusikud jalgpallimurul
Pühapäeval kell 14 mängib Pärnus Kalevi staadionil kohaliku linna- ja maavalitsuse meeskonna vastu Eesti muusikute jalgpallimeeskond eesotsas Summeri ehk Indrek Raadikuga. Võistkonnas on näiteks Kojamees, Tanel Padar ja Cram. Mänguga kogutakse raha Pärnu Aia tänava lasteaia mänguväljakute korrastamiseks. Muusikat teevad ansamblid Blind, Hell Can Wait ja lauljatar Niki. Publikule on sissepääs tasuta. Kohapeal saab teha annetusi, osaleda loteriis ja oksjonil. Kes kohale tulla ei saa, võib raha annetada heategevuslikel telefonidel 900 7721 (25 krooni), 900 7722 (50 krooni) või 900 7723 (100 krooni).

Noored malevlased pidutsesid Pilistveres
Õpilasmalev 14.-16. augustini viibis Viljandimaal Pilistveres telklaagris umbes 550 Eesti õpilasmalevlast.
Suve lõppu tähistaval kokkutulekul valiti aasta parim malevarühm. Tiitlit püüti oma laulu ja lipuga, aga ka etlemis- ja spordivõistlustel. Laulmises olid parimad laulasmaalased, kes võitsid ka etlemisvõistluse, mille teemaks oli maleva ajalugu. Etlemisvõistluse laval võis näha nii saviseid kiviaja, uhkeid keskaja kui ka naljakaid Nõukogude aja rõivaid. Võisteldi ka köieveos ja võrkpallis. Mudamaadluses triumfeeris Hummuli. Kõige-kõigemaks pärjati aga hoopis Hiiumaa rühm, mille juhtideks olid Margus Toomla ja Teele Tomps. Malevlastele esinesid ka ansamblid Ketaspidur, Traffic ja Chalice. Riin Lumiste
Vaadake ka www.malev.ee

Sõnavara: Blogard
Sõnavara: Blogard - blogi(de) s palju aega veetev inimene; eelkõige see, kes peaks midagi muud kasulikku tegema, aga selle asemel istub blogi(de) s. Siit tuleneb ka tegusõna "blogelemine" ehk (liiga) palju blogi(de) s viibimine. Ei tea, kas teadlikult või juhuslikult, aga märkimist väärt on sarnasus sõnadega "logard" ja "logelemine".

Jaan Mölder alustas Saksamaa rallit ettevaatlikult
Jaan Mölder koos kaardilugeja Katrin Beckeriga lõpetasid MM-võistluste Saksamaa ralli esimese päeva juunioride sarja arvestuses kaheksanda kohaga
Suzuki Swifti roolis kihutav Jaan Mölder osaleb Saksamaa asfaldirallil esimest korda.
"Väga keeruline ralli ja esimest korda nendel kiiruskatsetel sõita on päris raske," nentis Jaan Mölder võistluse esimese päeva järel. "Esimest korda siin osaledes on legendi päris keeruline paika saada, sest siin palju kurve, kus saab lõigata, aga kui varem pole siin sõitnud, siis lihtsalt ei tea neid kohti ja ei oska neid tutvumise ajal ette näha ega legendi kirja panna. Täna sadas vahepeal ka vihma ning seetõttu oli kohati pidamisega probleeme."
Päeva teisel poolel, mil läbiti teist korda hommikul sõidetud kiiruskatseid, paranesid Jaan Mölderi ajad ning ta tõusis päeva lõpuks 8. kohale.

Urmo Aava lõpetas Saksamaa ralli avapäeva juunioridest teisena
Citroen C2-ga sõitev tšehhi rallipiloot Martin Prokop võitis MM-võistluse Saksamaa rallil kõik reedesed kuus kiiruskatset ning juhib asfaldil peetavat kihutamist juunioride arvestuses Urmo Aava ees 1.00, 6 ga.
Suzuki Swifti ohjav Aava sai kolmel katsel teise ja kolmel kolmanda aja. Kolmas on Zimbabwe piloot Conrad Rautenbach (Citroen C2), kes liidrist jääb maha 2.06, 1 ja Aavast 1.05, 5-ga. Esimesel katsel teist aega näidanud, kuid neljandal katsel aega kaotanud sakslane Aaron Burkart (Citroen C2) on neljas (+3.39, 2), vahendab Sportnet.
Jaan Mölder juunior (Suzuki Swift) sai päeva kahel viimasel katsel vastavalt seitsmenda ja kuuenda ja ning kerkis viimasele punktikohale ehk kaheksandaks. Liidrist Prokopist jääb Mölder maha 4.48, 7-ga. Aigar Pärs oli üheksas ja üheteistkümnes ning kokkuvõttes on tema 13. kohal (+8.15, 7).

Eesti surfarid pälvisid kolmikvõidu
Eesti mehed Erno Kaasik, Martin Ervin ja Toomas Mölder võtsid täna Audi Formula Purjelaua maailmameistrivõistluste seeniorite viimases sõidus kolmikvõidu.
Tallinna lahel puhus päeval tuul 7-8 m/s, mil Kaasik ja Ervin võitlesid välja parimates sõitudes vastavalt 3-nda ja 5-nda ning 2-e ja 4-nda koha. Kaasiku ja Ervini sõnul meeldibki neile sõita tugevate tuultega: õhtuks tõusis tuul 10 m/s ning siis saidki Erno Kaasik ja Martin Ervin oma tippvormi näidata.
Eesti surfarid võtavad veel homme Pirita Top Spa Hotelli ees mõõtu 20 riigi sportlastega, et selgitada õhtuks tänavused maailmameistrid naiste, noorte alla 17-aastaste, noorte alla 20-aastaste ning seeniorite klassis, mis purjelauasõidus tähendab mehi alates 35-st eluaastast. Esimene võimalik start on juba kell 10.00

Reede õhtul algab 15.  Helsingi-Tallinna regatt
Helsingi-Tallinna regatt tähistab tänavu oma viieteistkümnendat toimumiskorda, üle Soome lahe Helsingist Tallinnasse purjetavad rekordilised 201 jahti, pardal enam kui 1000 purjetajaga.
Regatist võtavad osa Soome ja Eesti purjesportlased. Eestlastest on end üles andnud 15 meeskonda, sealhulgas IMS II grupi valitsev Eesti meister Jazz (Kalevi Jahtklubi) kapten Marten Loopere juhtimisel, tänavuste Eesti meistrivõistluste IMS I grupi hõbe Merion (Kalevi Jahtklubi) kapten Ain Pomerantsi juhtimisel ja pronksi võitnud Lady Bird (Pärnu Jahtklubi) kapten Erki Meltsi juhtimisel ning eelmise aasta Helsingi-Tallinna regati vastavalt ORC2 ja LYS2 klassi hõbemedalistid Sarah May (Kalevi Jahtklubi) kapten Aare Kööpiga roolis ning Fanatic (Kalevi Jahtklubi) Tõnis Luige juhtimisel. Võistlustulle asub ka uus jaht San Sofia, mille kapteniks Finn klassi Eesti meister Harles Liiv.

MM-kulla jahil purjelaudurid ootavad Pirital tugevat tuult
Kogenud surfarid tegelevad Pirital oma lemmikalaga, aga seekord on kaalul purjelauaklassi Formula maailmameistrivõistluste medalid.
Asume Pirita rannas, purjespordikeskuse hoone taga. Puhub õrn tuuleke ning päike paistab otse silma.
19 riigi 145 purjelaudurit askeldavad ja närveerivad - kohe-kohe tuleb starti minna. Kuid kogu ruttamise juures suudavad nad jääda ülimalt rahulikuks, justkui ei olekski mingit võistlust.
"Tuul on stardi andmiseks liiga nõrk, ootame veel," ütleb starti ruttav taanlane Sebastian Kornum, kelle purjel ilutsevad suured trükitähed DEN 24.
Minimaalne tuule kiirus Formula-klassis võistlemiseks on 3,5 meetrit sekundis. Esimesel kahel päeval vajalik tuul puudus või see puhus ebaühtlaselt. Seekord näib aga tuult olevat piisavalt.
Manööverdame žüriiliikmeid ja meediaesindajaid merele viinud kaatriga ootusärevate surfarite vahel edasi ning otsime kohta, kus fotoaparaati välgutada.

Rüütel võitis universiaadil Bangkokis hõbemedali
Margit Rüütel kaotas suveuniversiaadi tenniseturniiri finaalis Venemaa esindajale Alissa Hlebanovale 1: 6, 2: 6.
Kui vahetult pärast tund ja 25 minutit kestnud finaalmängu tulid eestlanna silmadesse pisarad, siis veidi hiljem autasustamisel medalit vastu võttes säras sportlane juba õnnest.
"Olen väga rahul. Enne turniiri poleks edu julgenud loota, kuigi poolfinaali järel unistasin juba kullast," ütles Rüütel, kes pärast 37-aastast vaheaega tõi Eestisse universiaadilt tennisemedali.
Finaal vajutas pitseri
Rüütel tunnistas, et ei tundnud finaalis end kõige paremini. "Öösel ei maganud hästi ja alguses olin veidi närvis, ei leidnud kohe oma mängu," lausus ta. "Vastane tegutses jõuliselt. Tasapisi hakkasin end paremini tundma."

Urmo Aava üritab Saksamaal liidriks tõusta
Urmo Aava stardib Saksamaa rallil sooviga tõusta juunioride sarja liidriks.
Soome rallil Mitsubishi WRC roolis esimesed MM-punktid teeninud Aava jääb rootslasest Per-Gunnar Anderssonist maha nelja punktiga, kuid juhiloata jäänud rootslane ei osale. Suzukil kihutaval Aaval piisab Anderssoniga punktiseisu viigistamiseks viiendast kohast. Eilse testikatse läbis Aava vaid ühel korral, olles sel momendil kiireim.
Aava konkurendid on Martin Prokop Tšehhimaalt ja rootslane Patrik Sandell. JRC arvestuses stardivad eestlastest veel Jaan Mölder ja Aigar Pärs. Kõik senised Saksamaa rallid on võitnud valitsev maailmameister Sebastien Loeb.

Kalev värbab välismängijaid USA-st ja Serbiast
USA tagamängija sai Kalev/Cramo nõusse, läbirääkimised jätkuvad Serbia ääreründajaga.
Kalev/Cramo peatreeneri Veselin Matici sõnul peaks ühendriiklane jõudma Tallinna kümmekonna päeva pärast. "Võtame ta kuuks ajaks katseajale, Eesti karikavõistlustega saab selgeks, kas meie koostöö sobib," lausus serblasest juhendaja.
Matic avaldas lootust, et ka tema kaasmaalane nõustub Kalevi pakkumisega. Kummagi korvpalluri nime ei soostunud ta veel ütlema.
Matic ütles, et nad jätkavad läbirääkimisi Martin Müürsepaga.
"Tahaks Martinit väga meeskonda saada," ütles Kalevi juhendaja. "Samuti meeldib mulle Gert Kullamäe, kes koos Müürsepaga moodustaksid tugeva jõu."

Inglased kasvatavad Henrik Ojamaast profijalgpallurit
16-aastane Henrik Ojamaa on Derby County jalgpalliakadeemias eluga rahul ega tunne koduigatsust. Ta loodab vaid, et jalgpalliliit teda ei unusta.
Ojamaa on seitse nädalat olnud Inglismaa kõrgliiga klubi, eestlastele hästi tuntud Mart Poomi endise kodumeeskonna Derby County akadeemia kasvandik. Inglismaa keskosas asuva Derby linna rohelusse uppuvas vaikses Oakwoodi äärelinnas asub klubi kodu - kahekümnel hektaril laiutav moodne treeningukeskus kuue täismõõtmelise ja mitme väiksema harjutusväljaku, sisehalli ja jõusaaliga.
Siin treenivad ja veedavad aega nii klubi põhimängija kui ka akadeemia noored. Nad pesitsevad küll maja eri tiibades ja ka treeningväljakud on neil eraldi, kuid puhkeruum ja söögituba on ühised.
"Puutume mängijatega pidevalt kokku, olen ka koos trenni teinud selliste meestega nagu Derby kapten Matt Oakley või Stephen Pearson," ütleb Ojamaa. "See on ääretult hea kogemus, nad jagavad igasuguseid näpunäiteid ja julgustavad."

Treener: just Henrikut tahan meil näha! 
Derby County jalgpalliakadeemia peatreeneri Kevin Thelwelli sõnul pääsevad nende juurde õppima vaid parimad ja pühendunumad poisid.
Kuidas Derby akadeemia liikmeks saadakse?
Igal aastal võtame vastu kaheksa-üheksa noormeest, kellest viis-kuus tuleb meie oma kodukandist. Aga taseme kõrgel hoidmiseks peame ka natuke kaugemale vaatama - kogu Suurbritannia või isegi Euroopa Liidu piires.
Kui te võtate vastu ainult kaheksa-üheksa poissi, siis võib jalgpalli populaarsust silmas pidades arvata, et valiksõel on väga tihe?
Suurbritannias on ainult 3000 profijalgpallurit. Kellest tõesti profid saavad, peavad olema väga vastupidavad ja pühendunud inimesed.
Kuidas te sobivad kandidaadid välja valite?
Füüsilise arenguvõimaluse selgitamine ei ole raske. Katsetatakse kandidaatide kiirust, tugevust, vastupidavust, võrreldakse nende tulemusi. Ka tehniliste ja taktikaliste oskuste hindamine pole eriti keeruline. Katsetel saab piisavalt aimu, milleks noored on võimelised, mida nad teha oskavad ja milline on nende õppimisvõime. Sotsiaalsete ja vaimsete võimete hindamiseks tuleb jälgida poiste treeningutesse suhtumist ja gruppi sulandumist. Arutame nii nende endi kui ka treeneritega, kas neil on profijalgpallurile sobiv iseloom. Nad peavad olema valmis palju ohverdama, pidevalt edasi rühkima, ennast jalgpallile pühendama.

Rokipoeet A.W. Yrjänä loeb Kuressaares oma luulet
Esmaspäeval, 20. augustil stardib Lätist Ventspilsist järjekorras teine Luulesõit. Ventspilsist suundutakse Kuressaarde, kus teisipäeval kell 19 esinetakse Kuressaare linnuse kapiitlisaalis. Tänavusel Luulesõidul osalevad soome noored luuletajad Saila Susiluoto ja A. W. Yrjänä, kes on Soomes üliarmastatud ka oma lüüriliste tekstidega rokilugude eest, mida ta esitab koos oma 1990. aastast tegutseva ansambliga CMX. Eestit esindavad Luulesõidul luuletajad ning tõlkijad Andres Ehin ja Ly Seppel. Lätist on kohal Juris Kronbergs, kelle kogu "Maa-alune luule" ilmus tänavu LR-is, ja eesti ning soome kirjanduse tõlkija ja luuletaja Guntars Godinš.
Sellel aastal külastatakse ka Soomet, kus esinemiskohaks on Turu. Soome instituut, Läti suursaatkond Eestis ning Eesti instituut organiseerivad Luulesõitu juba teist korda.

Eesti üliõpilaste seltsi maja lugu sai kaante vahele
Ants Hein annab EÜS-i maja arhitektile väärilise koha meie ehituskunsti ajaloos.
Hein alustab mitte arhitektuuriajaloolasena, vaid "päris" ajaloolasena: saame põhjaliku ülevaate Tartu ülikooli ajaloost ning eestluse ja saksluse vahekorrast 19. sajandil. Samuti saame teada Eesti üliõpilaste seltsi tekkimisest, maja ehitusplaanidest ja avapidustustest. Mulle pakkus nalja raamatus välja toodud fakt, et kuna EÜS-i maja avapidustused olid seltsi siseasi, siis ei tohtinud seda ajakirjanduses kajastada. Siiski ilmus Teataja naljalisas lühike teade ühest "Eesti rüütlite ordust, kes Taara tammikus oma uut" kivilat "pühitses". Umbes nii võiks oma uudiseid EÜS ka tänapäeval kajastada.
Kui Ants Hein jõuab arhitektuuri juurde, nimetab ta mitmeid hooned, mis on eestluse arengus sümboli tähendusega: Tallinna Kaarli ja Jaani kirik, Tartu Maarja, Viljandi Pauluse, Narva kirik jt. EÜS-i 1902. aastal pühitsetud maja on aga oluline selle poolest, et arhitekt oli eestlane Georg Hellat. Õigupoolest olid meie esimesed Peterburis või Riias õppinud arhitektid ehitusinsenerid või nagu Hein neid nimetab, ehitustehnikud. Veidi vaidleb ta vastu Mart Kalmule, kes on kirjutanud, et "maju ei projekteerinud nad mitte enese loominguliseks realiseerimiseks, vaid elus edasijõudmiseks ja seda nad oskasid".

Võõras eikusagilt tuli ja kadus
Kaunis võõras boheemitseja muudab kirjandusdoktori maailma sonetitsükliks.
Ali Smithi "Juhuslik" on üks kummaline raamat. Olles mitmetasandiline nii sisult kui ka vormilt, peidab ta endas huvitavaid kirjanduslikke võtteid, veel huvitavamaid situatsioone ning nende lahendusi. Teos, millel on kindlaks määratult algus, keskpaik ja lõpp, jääb ometigi kõikjalt lahtiseks, ikka järgnevaks ja liikuvaks. Muu hulgas on see teos võitnud ka 2005. aastal Whitebreadi auhinna parima romaani eest.
"Juhuslik" on sellele romaanile väga hea pealkiri. Või üldse on see väga hea sõna. Juhuslik. Selles teoses on juhuslik see, millest hakkab muutuma Smartide perekonna elutunnetus. Juhuslikult satub järjekordse katkiste suhetega, suvepuhkust veetva perekonna juurde märkimisväärselt kaunis 30. eluaastates boheemlike eluviisidega naisterahvas Amber. Keegi ei tea, miks salapärane tulnuk äkki seal on, kust ta tuli, kes ta üldse on. Esialgu eeldavad nad kõik, et ju on naine teise pereliikme tuttav. Kuid kui selgub, et Amber sattus sinna kanti hoopis puhtjuhuslikult, jääb ta lihtsalt külaliseks, kes muidugi kasutab täiel rinnal perekonna lahkust ja võtab hoopis rohkem, kui pakutakse.

Ali Smith: sõna "juhuslik" meeldib mulle kohutavalt
Šotlannast kirjaniku Ali Smithi viimased kaks romaani - "Hotellimaailm" ja "Juhuslik", mis nüüd ka eesti keeles ilmus - on pälvinud avalikkuse suurt tähelepanu.
Tema raamatud on kandideerinud mitmetele auhindadele, sealhulgas ka Bookerile. Mõte Bookeri auhinna saamisele paneb teda lihtsalt naerma: "Lõppnimekirja pääsemine on küll tore, aga väikesel lesbilisel šoti kirjanikul ei ole sellele auhinnale küll mingit lootust." Küll aga võitis "Juhuslik" 2005. aastal Whitbreadi kirjandusauhinna parima romaani eest.
Ali Smith tuli kirjandusse 1995. aastal auhindu võitnud jutukoguga "Vaba armastus ja teisi jutte" ("Free Love and Other Stories"). Kaks aastat pärast seda ilmus romaan "Nagu" ("Like") ja nõnda kordamööda ta kirjutama jäänud ongi - ikka jutud ja romaan ja jutud ja romaan.
Pärast pikka meili- ja sõnumivahetust, mille kestel kohtumispaik mitu korda muutuda jõuab, saame väikest kasvu šotlannaga viimaks kokku Londonis Briti raamatukogu hoovipealses kohvikus. Kevad, soojus, õites põõsad, Alil kaasas kilekotike suurte peenramustikatega.

Baskini anekdoodid
Laeva pardalt hüppas mees ookeani.
"Halloo! Meesterahvas, hoidke ennast veel peal, kohe laseme päästepaadi vette!"
"Pole vaja," kõlab vastuseks. "Öelge parem, kuidas ujuda Soome?"
"Ujuge kaks päeva otse ja reedel pöörake vasakule!"
Hullumaja arst küsib põrandal roomavalt patsiendilt:
Miks te kogu aeg kõhuli roomate? Kas olete madu, sisalik või tigu?
"Ei, doktor, ma kardan kõrgust!"
Liinitaksos:
"Peatage, palun, selle punase Mercedese kõrval."
"See hakkas just liikuma, kas sõidan järele?" küsib taksojuht.

JÄRJEJUTT (22): Susanna Clarke: Jonathan Strange ja härra Norrell
Teda pole siin, teatas pikk mees, tonksates iga sõnaga kaaslasele sõrmega vastu õlga. "Kus on need lõõmavad silmad, mida te lubasite? Transiseisundid, mida keegi ei oska seletada? Kas kellelegi on juba needus peale pandud? Minu meelest küll mitte. Te üritasite teda välja manada nagu vaimu sügavikust, ent tema jättis kutsele vastamata."
"Alles täna hommikul rääkisin temaga," kostis väike mees trotslikult, "et kuulda imepärasest võlutrikist, mille ta oli hiljaaegu teinud, ja ta lubas tulla."
"Südaöö on juba möödas. Enam ta ei tule." Pikakasvuline mees muigas üleolevalt. "Tunnistage üles, et te ei tunne teda."
Siis muigas ka lühike mees (need härrasmehed pidasid lausa muigamisturniiri) ja lausus: "Keegi Londonis ei tunne teda minust paremini. Tunnistan siiski, et olen veidi - õige veidi - pettunud."

Emmedeklubi.tv kuulutab välja konkursi "Minu lapse nimelugu" 
Kui Sul meenub oma lapse nimega seoses mõni tore või meeldejääv lugu ja soovid seda ka teistega jagada, siis loo kirjapanemiseks mine Emmedeklubi.tv alalehele konkurss.
Loo pikkus pole tähtis, täida vaid konkursi lehel asuv kastike ja vajuta "saada".
Emmedeklubi.tv liikmete hääletuse põhjal selgunud kolmele parimale kirjutajale paneb auhinna välja Huggies ja veebipood Beebiriided.ee (esimesele kohale kinkekaart väärtuses 1000, teisele 500 ja kolmandale 250 krooni).
Konkurss kestab 15. septembrini.
Lisaks on Emmedeklubi.tv lehel uuendusena rubriik "Uudised", kust saab lugeda beebide ja väikelastega seotud põnevat infot.

UWE JEAN HEUSER ja RÜDIGER JUNGBLUTH: Millest sõltub õnn? 
Õnne ümbritseb erakordne inetus. Rotterdami Erasmuse ülikooli linnak sarnaneb betoonkõrbega. Eriti eemaletõukav on M-hoone.
Kõle hooneplokk, mille alumistel korrustel pole isegi akent, üksnes kitsad pilud. Selle kõrge punkri kuuendal korrusel töötab sotsioloogiaprofessor Ruut Veenhoven, sõbralik mees hallikasvalgete juustega. Kui ta aknast välja vaatab, näeb ta kiirteed. Aga kui ta laua tagant tõuseb, paar sammu üle koridori astub ning ruumi M-6 26 ukse avab - on tema silme ees kogu maailma õnn.
Veenhoven (64) on viimaste aastate jooksul koostanud maailma õnne andmebaasi. See on erakordne kogum uurimistulemustest terve planeedi inimeste rahulolust oma eluga. 3000 küsitlust, 10 000 uuringut. Süstematiseeritud paljudeks erinevateks kataloogideks ning salvestatud arvutitesse, kuhu pääseb internetist ligi (www.worlddatabaseofhappiness.eur.nl). Kui õnnelikud on taanlased võrreldes sakslastega? Kas õnn kasvab käsikäes heaoluga? Kas demokraatia teeb rahulolevaks? Vastused nendele küsimustele seisavad professori õnne andmebaasis.

JUMAL: Metsaline on kohal! 
Ahoi, ristirahvas! Jumal siin, kõrgel taevas! Pange päikeseprillid ette, kui minu poole üles vaatate, muidu jääte pimedaks ja hakkate nina pealt nahka ajama! Ma hiilgan nagu sidrun!
Täna olen ma heas tujus. Peapiiskop Põder helistas mulle hommikul ja kandis ette:
"Kõik on korras, Issand! Kõrge komisjon on töö teinud. Varsti ehitame Vabaduse väljakule posti ja paneme selle otsa risti!"
"Ah tõesti!" olin ma meeldivalt üllatunud. "No see on küll hea uudis. Mulle jubedalt meeldivad sellised postid, mille otsas on rist. Nii mõnus on koivad taevast alla sirutada ning jalataldu risti vastu sügada!"
"Just, just, ma tean, et see teile mõnu valmistab," muheles Põder. "Eks sellepärast saigi sedasi otsustatud. Kõik Jumala heaks! Noh, ja peale selle saab nüüd Jaani kiriku torni ja selle posti vahele nööri kah tõmmata."

REPLIIK: Abiks korvpallikoondisele
Eesti koondis võttis kasutusele sümpaatse tava panna mängu eel rahvushümni kõlades käed üksteise kaela ümber. Paraku, nagu tunnistas kapten Gert Kullamäe, ei tea enamik mehi hümni sõnu. Esmaspäeval mängib koondis kodus Rootsiga. Et tegu on taasiseseisvumis-päevaga, oleks häbiasi, kui ka sel korral sõnu ei teataks.
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,

JUHTKIRI: Isad lastele võlgu 12 miljonit krooni
Pealtnäha on kõik korras. Meil on perekonnaseadus, mis ütleb, et ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt võib kohus lapse kasuks välja mõista elatusraha, mille määr ühe lapse kohta ei või olla väiksem kui pool kuupalga alammäära - 1800 krooni.
Meil on elatisabi seadus, mis tagab elatusraha väljamõistmiseks kohtusse pöördunud lapsevanemale riigilt kolme kuu jooksul toetuse 1500 krooni kuus, kokku 4500 krooni, mille riik hiljem teiselt vanemalt tagasi nõuab.
Meil on sotsiaalministeeriumi analüüs lapse ülalpidamiskulude kohta aastail 2004-2006, mida kohus võiks soovituslikult elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Toredasti värviline tabel võtab arvesse nii lapse vanust, tervist kui ka elukohta.

Politsei tabas Virumaal kolme tunniga 21 eeskirja rikkujat
Virumaal korraldati laiaulatuslik politseioperatsioon, mille käigus tabati hommikul kolme tunniga 21 liikluseeskirja rikkujat.
Ida prefektuuri Narva, Jõhvi ja Rakvere politseiosakonnad pöörasid seekord enam tähelepanu kiiruseületajatele ja turvavarustuse kasutamisele autos, kirjutab ETV24. 
Kolme tunniga tabas politsei 15 turvavööta sõitjat, viis kiiruseületajat ja ühe lubadeta juhi.
Ida Politseiprefektuuri vanemkomissar Tarmo Tammiste ütles Aktuaalsele kaamerale, et olukorraga liikluses ei saa rahule jääda.
"Meie sellised ühisoperatsioonid ei ole suunatud niivõrd õigusrikkumiste väljaselgitamisele, kuivõrd liikluse rahustamisele ja õnnetuste ärahoidmisele," lisas ta.

Puretud kirjakandja paranes kaks kuud
Paides posti laiali kandnud kirjakandja sai juuni keskel rängalt pureda ja tuli postiringilt ära viia kiirabiga, paranemine võttis naisel aega kaks kuud.
Suurekasvuline koer ründas naist kohe, kui ta oli sisenenud kontorisse, mille lauale ta posti pidi jätma, kirjutab Järva Teataja.
Väljas ootav autojuht appihüüet ei kuulnud, see jõudis samas hoones teisel korrusel töötavate naiste kõrvu.
Selleks ajaks, kui koer õnnestus eemale peletada, oli kirjakandja saanud rebimishaavu käsivarrele, muljutud ja puruks rebitud oli jalg ja rõivad, sündmuskohalt viidi postiljon ära kiirabiautos.
Paranemine rünnakust saadud haavadest võttis aega kaks kuud, kuna koerad hambaid ei pese, armid jäävad naisele terveks ülejäänud eluks.
Ettevõte, kelle posti tõttu koera rünnak aset leidis, võttis naisega samal päeval ühendust ja maksis hiljem kinni nii ravikulud kui ka puruks rebitud rõivad.

Patrull tabas purjus lapsed
Rakvere Vallimäel neljapäeva õhtul peetud peo käigus tabas Rakvere linna jalgrattapatrull seitse purjus alaealist.
Rakvere politseiosakonna pressiesindaja Mari Riina Rist ütles, et kõige noorem alkoholi pruukinud alaealine oli 13-aastane, kirjutab Virumaa Teataja.
Lääne-Virumaa politseijuht Enn Kuusik nentis, et alkoholiprobleem noorte seas on jätkuvalt aktuaalne.
"Eks üritatakse lõppevast vaheajast viimast võtta," jätkas ta.
Kuusiku sõnul on ta väga rahul Rakvere linna jalgrattapatrulli tegevusega, kes purjus alaealised kinni pidas.

Viljandi linn tahab üle järve köisraudtee ehitada
Viljandi linnavalitsus plaanib rajada lossimägedest üle järve viiva köisraudtee, mis meelitaks turiste ja pakuks uudset liikumisvõimalust kohalikele.
Linnavalitsuse kava järgi algaks raudtee Esimeselt või Teiselt Kirsimäelt ja sõidutaks inimesed vaguniga teisele poole järve Närska mäe otsa, kirjutab Sakala. Linnapea Kalle Jentsi sõnul on köisraudtee üks osa järve ümbruse arendamise plaanidest, mille teostamiseks kavatsetakse abi küsida Euroopa Liidult.
"Arvestades, kui palju siin muid asju teha on, tuleks linnarahvas meile kallale, kui võtaksime kogu köisraudtee rajamiseks tarvis mineva raha Viljandi eelarvest," arvas Jents.
Kevadel käis linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri ühel Austria messil maad kuulamas ning tema andmetel on täiesti võimalik köisraudteed üle järve ehitada.

Röövpüüdjad tänavu Saaremaa jõevähke ei himusta
Pärast katku avastamist jõevähkidel ja vähipüügi keelustamist pole keskkonnainspektorid Saare maakonnas tabanud ühtki röövpüüdjat.
Keskkonnakaitse juhtivinspektori Heino Vipi sõnul on seni igal aastal loata vähipüüdjatega suuremal või vähemal määral probleeme olnud, kirjutab Meie Maa.
Vipi andmeil on võimalike röövpüüdjate tabamiseks toimunud palju reide, ka koos teiste maakondade inspektoritega, kuid pärast vähikatku avastamist selle aasta juulis, ei ole leitud ühtki röövpüüdjat.
"Kuna vähikatk on suhteliselt hästi meedias edasi antud, teeb see turul ka oma korrektuuri. Kui turgu ei ole, pole ka mõtet püüda," märkis Vipp.

Arheoloogid avastasid Jägalas maapõuest haruldase puidust kaitseehitise
Jägala Jõesuu maalinnas juuli keskpaigast alates kaevanud arheoloogid leidsid maapõuest kastitaolised puitkindlustused, mida varem Eestis teada polnud.
Kaevamised olid kaks aastat tagasi alanud tööde jätk, kirjutab SL Õhtuleht.
Tartu ülikooli arheoloogiamagistrandi Mari Lõhmuse juhatusel alustati kaevamist Jägala jõe suudmes juuli keskel ja lõpetati eelmisel pühapäeval.
Arheoloogid leidsid kaevamiste käigus puittarandi ehk puitkamberkonstruktsiooniga kindlustuse.
Puupalkide täpne vanus pole veel hetkel teada, kuid arvatakse, et need võivad pärineda I-II sajandist enne Kristust.

Ekskohtunik Šuvalov nõuab valuraha
Üle miljoni krooni altkäemaksu väljapressimise süüdistusega kohtu alla antud Harju maakohtu endine kohtunik Ardi Šuvalov nõuab riigiprokuratuurilt oma õiguste rikkumise eest kahjutasu.
Tallinna halduskohtu pressiesindaja Jaanika Topkini sõnul pole Šuvalovi kaebuses konkreetset kahjusummat kirjas, kirjutab Postimees.
"Šuvalov nõuab riigiprokuratuurilt oma õiguste rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel," selgitas ta.
Šuvalovi kaebuse järgi on riigiprokuratuur enne, kui Viru maakohus läinud sügisel alustas tema kriminaalasja kohtulikku menetlemist, avaldanud seadusevastaselt massimeedias (Postimehes, Eesti Ekspressis, Eesti Televisiooni "Aktuaalses kaameras") eeluurimisel kogutud andmeid, rikkunud sel moel seadust ja tema õigusi.
Halduskohus lükkas asja sisulise arutamise 9. oktoobrile, 26. oktoobril jätkab Viru maakohus ka Šuvalovi enda süüasja arutamist.

NATO sõjalaevad on Eesti vetes leidnud 14 miini
NATO miinitõrjeeskaadri laevad on miinitõrjeoperatsiooni käigus Eesti vetest leidnud 14 miini.
Reede õhtuks oli enim miine leidnud Saksa miinijahtija Datteln ja Belgia laeval Godetia paiknev Eesti mereväe miinituukrite ning Belgia mehitamata autonoomseid allveeroboteid kasutav ühisüksus, teatas kaitsejõudude peastaap.
Sakslased on leidnud seitse ankrumiini ja eestlaste ning belglaste ühisüksus neli põhjamiini. Briti miinijahtija Middleton on leidnud kaks ja Hollandi miinilaev Maassluis ühe miini.
Leitud miinide näol on tegemist Teise maailmasõja aegsete lõhkekehadega.
Operatsiooni Eesti-poolse koordinaatori vanemleitnant Ivo Värki sõnul on miinide otsimist mõneti seganud ilmastikutingimused. "Tugev tuul ning kõrge laine sunnivad operatsiooni nädalavahetusel jätkama ilmselt Abruka ümbruses," lisas Värk.

Aasta küla tiitli sai Viljandimaal asuv Kuhjavere
Eile tunnistas žürii Eestimaa aasta külaks Suure-Jaani vallas
Kuhjavere on 70 elaniku ja 25 püsivalt asustatud taluga küla, kus on kaheksa aastat tehtud külaseltsi ja seda mitte ainult enda, vaid ka ümbruskonna jaoks. Kõik see andis tulemuseks aasta küla 2007 tiitli.
Ametlikult 1999. aastal asutatud Kuhjavere külaselts sai tegeliku alguse aasta varem, küla 400. aastapäeva tähistamise käigus. Tüüpilise hajakülana on taludevahelised vahemaad küll suhteliselt suured, kuid see ei takista ükskõik millisele üritusele ligikaudu poolte külaelanike kokkusaamist.
Eile õhtul käis Kuhjaveres vaikne nokitsemine täna algavate külateatrite päeva tarvis. Sellel aastal vähemalt kaheksa etendusega päevad on järjekorras juba kolmandad. Külavanem ja osa küla "sädeinimesi" olid suundunud Jõgevamaale, et osaleda Eestimaa külade maapäeval.

Vänge lägahais sunnib elanikke tuppa varjuma
Kaerepere inimesed on juba kuude viisi
Raplamaal, Kehtna vallas Kaerepere aleviku serval autost välja astudes võtab rammus sealägahais paugupealt hinge kinni. Võib-olla on selles süüdi linna-inimese jaoks liiga vänge õhk, kuid silmist kipub vägisi vesi välja tulema. Kirbe lägahais on silmist vee välja võtnud ja hinge täis ajanud eelkõige kohalikul rahval, kes haisu sees ei ela mitte päevi, vaid kuid.
Silma järgi hinnates nii 300-400 meetri kaugusel paistavad kunagise Valtu kolhoosi sigala hooned, mis nüüd kuuluvad aktsiaseltsile Rey. Võiks arvata, et haisuvabriku asukoht on kiirelt tuvastatud, kuid nii see pole. Haisu allikaks on hoopiski üüratu põld, kust vili koristatud ja millest osale on Rey vastavalt põllumaa rentnikuga sõlmitud kokkuleppele vedanud läga. Ülejäänud kõrrepõld ootab veel rammu.

Merepolügoon võib tulla Rutjale
Merele avatud polügooni peamine asukohakandidaat on küla Lääne-Virumaal.
Suurtükiväegrupi, õhutõrjedivisjoni ning mereväe tarbeks loodava merele avatud polügooni peamine asukohakandidaat on spetsialistide hinnangul Lääne-Virumaal asuv Rutja küla.
Ehkki kaitseministeerium valis harjutusala loomiseks välja seitse võimalikku kohta ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõplik tähtaeg on järgmisel nädalal, avaldas selle koostaja Andres Tõnisson, et keskkonnamõjude poolest oleks tõenäoliselt parimad kohad Rutja ning Läänemaal asuv Nõva küla. Nõva lähedusse on aga plaanitud rajada ka tuulepark. Täielikult välistas ta Hiiumaa Kõpu poolsaare ning Pärnumaa Sõmeri poolsaare.
Tõnisson nentis, et tegelikult on ideaalselt sobivat asukohta Eestis leida võimatu, sest iga variandi puhul jääb lähedusse näiteks sadam või mõni looduskaitseala. "Rutja puhul jääks Uhtju looduskaitseala täpselt sektori serva peale. Kunda sadamat külastavad laevad aga lähenevad teatud kaarega," lausus ta.

Koolide remont läheb edaspidi laenuna kirja
Muudatus kaotab lõhkilaenanud omavalitsustel võimaluse
Tulevikus ei saa laenukoorma all virelev omavalitsus koole Riigi Kinnisvara AS-i või teiste ettevõtete abil remontida, praegu on see ainus variant lõhkilaenanud omavalitsustele, sest see ei kajastu raamatupidamises pikaajalise kohustusena.
Rahandusministeerium tahab aga muuta raamatupidamistoimkonna juhendit, mille kohaselt kajastatakse sellised private-public partnership ehk era- ja avaliku sektori koostöö-projektid vallaeelarves, kui vara kasutatakse avaliku teenuse osutamiseks.
Kui ise laenu ei saa
Rahandusministeeriumi riigieel- arve osakonna kohalike omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liiviku sõnul ei saa ka praegu väita, et makseraskustes ja laenulimiidiga pahuksis olevad omavalitsused kasutaks agaralt näiteks Riigi Kinnisvara AS-i teenuseid, kuid segaduste vältimiseks on muudatused kohustuste kajastamisel siiski vajalikud.

Tallinna börsil kukkusid aktsiate hinnad teist päeva järjest
Kõige rohkem kukkus Viisnurga aktsia, mille hind oli börsi sulgemisel vähenenud 9,5 protsenti ja maksis 75,89 krooni. Teiseks päeva suurimaks kukkujaks oli Arco Vara, mille aktsia langes viis protsenti ja lõpetas päeva 29,73 -kroonise hinnaga.
Olympic Entertainment Grupp ja Starman jäid samale tasemele, ainukesena näitas kasvu Kalevi aktsia hind, mis kerkis 0,9 protsenti, makstes päeva lõpuks 17,68 krooni.
Tallinna börsi kogukäive oli 221,6 miljonit krooni. Indeks OMXT langes 1,7 protsenti ja oli 879,28 punkti. Langustrendis oli samuti Vilniuse börs, mille OMXT indeks langes 1,55 protsendi võrra. Riia börsi indeks kasvas 0,06 protsenti.
Päev pärast Londoni turu 4,1 -protsendist langust selgus, et Suurbritannia suurfirmad on kaotanud väärtuses 60 miljardit naela. Kella üheks päevaks oli Frankfurdi Dax langenud 0,51 protsenti ja Pariisi börs oli tõusnud 0,10 protsenti.

The Economist teeb maha Vene propaganda
Briti majandusajakiri The Economist toob oma artiklis välja ning põrmustab Venemaa loodud kuvandi Eestist kui natsimeelsest apartheidlikust põrguaugust.
Ajakirja sõnul on "natslus" ja "apartheid" väga tugevad ja tundliku tähendusväljaga sõnad, mille kasutamisel tuleks väga täpselt jälgida algset konteksti. Pealegi on hea tava, et see, kes vaidluses teist osapoolt natsiks nimetab, kaotab automaatselt oma argumentide mõjuvõimu, kirjutab Economist.com.
Vastupidiselt Vene propagandamasina väidetele elavad eestlased ja venelased koos ning seda riigi integratsioonipoliitika kaasabil. Ajakirja sõnul ei ülista eestlased natsi-okupatsiooni, Hitlerit ega holokausti - Eesti jäi II maailmasõja ajal lihtsalt haamri ja alasi vahele, polnud rahumeelset lahendust, kõikjal ootas häving ja kannatused.

Tallink ei täida tarbijakaitse nõuet keelata suitsetamine
Tallink ei kavatse täita tarbijakaitse ettekirjutust ega keela oma laevade baarides suitsetamist.
"AS Tallink Grupp on endiselt seisukohal, et laevadel täidetakse tubakaseaduse nõudeid ning seadust ei rikuta," ütles Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne. Lääne sõnul plaanib Tallink tarbijakaitseameti ettekirjutuse vaidlustada.
Tarbijakaitseameti ettekirjutuse eiramise korral määratakse Tallinkile 10 000 krooni suurune trahv. Amet tegi Tallinkile ettekirjutuse baarides suitsetamise kohta, sest laevandusettevõte ei pea baari toitlustuskohaks ning ei pea kinni 5. juunil toitlustus-asutustes kehtima hakanud suitsetamiskeelust.
Tarbijakaitseamet kirjutab oma ettekirjutises, et lisaks suitsetamisruumile ja -alale kehtestatud nõuetele tuleb järgida ka seda, et suitsetamisala ei asuks toitlustusettevõttes ehk ruumis, kus müüakse toitu ja jooke kohapeal tarbimiseks.

Kohus määras alimentideks vähem kui tuhat krooni kuus
Kohus nõudis laste isalt elatiseks vähem kui
Harju maakohus otsustas jätta ühe pere neljale teismelisele lapsele elatusraha alla tuhande krooni, sest lapse isa suutis kohtus tõestada, et ei suuda rohkem maksta. Laste ema kaebas kevadise otsuse edasi ringkonnakohtusse.
"Minu meelest on see riiklik mõnitamine," on nelja lapse ema Siiri (nimi muudetud - toim) hämmingus kohtu otsuse peale, mis määras tema lastele elatiseks 1250 krooni, millest tuleb veel maha arvestada tulumaks. Valitsus on määranud kehtivaks elatusmiinimumiks 1800 krooni, mida tuleb alimente määrates arvestada. Lapsed olid sügisel kohtusse minnes vanuses 14, 15, 16 ja 17 aastat ning pere elab maakohas.
Siiri lahutas ametlikult oma üksteist aastat kestnud abielu kuus aastat tagasi. Siis lepiti kohtuväliselt kokku, et isa maksab igale lapsele 500 krooni kuus. Kuna isa ei tahtnud laste elatusraha emale maksta, tegi ta igale lapsele oma arve, millele ta iga kuu raha kandis. "Lapsed kulutasid oma isiklikku raha kommide ja krõpsude ostmiseks, nende jaoks oli see taskuraha, mitte raha toidu ja riiete ostmiseks," meenutab Siiri.

Peruu võimud kutsuvad inimesi üles rahu säilitama
Keset teateid meeleheitel rahvamassidest, kes peale Peruus kolmapäeval aset leidnud maavärinat rüüstavad hädaabiautosid ja võitlevad toidu eest, kutsub valitsus inimesi üles rahu säilitama.
Hädaabitöötajad võitlevad selle eest, et varustada maavärinas kõige enim kannatanud piirkondi, vahendab BBC. Paljud kannatada saanud külad on väga kaugel ja nendega pole peale maavärinat veel ühendust saadud.
Samal ajal kinnitab president Alan Garcia, et keegi ei sure keegi nälga ega janusse, lubades vett ja toitu kümnetele tuhandetele kodud ja lähedased kaotanud inimestele.
"Olukord normaliseerub kümne päeva jooksul. Ülemääraseks meeleheiteks pole põhjust," ütles Garcia.
Elanikke masendab aeglus, millega abi kohale jõuab. Paanikat külvavad inimeste hulgas omakorda ka regiooni tabanud tugevad järeltõuked.

Venemaa taaselustab Külma sõja lennupatrullid
Venemaa president Vladimir Putin teatas, et riik alustab uuesti Nõukogude aegse praktikaga saata oma pommitajad pikamaa lendudele.
Putini sõnul on otsus taastada püsivad lennud peale 15 aastat vaheaega vastuseks ohtudele, mida kujutavad maailma teised sõjalised jõud, vahendab BBC.
"1992. aastal lõpetas Venemaa ühepoolselt strateegilised õhutõrje lennud kaugetele sõjalistele patrullaladele. Kahjuks ei järginud meie eeskuju kaugeltki mitte kõik riigid," märkis Putin ilmse vihjega USA-le.
President teatas, et reedel startis Venemaalt 14 pommitajat. Mõned päevad tagasi teatas Moskva, et nende strateegilised pommitajad on alustanud harjutamist Põhjapooluse kohal.
USA välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et olukord pole siiski võrreldav ajaga, mil eksisteeris Nõukogude Liit, ning Venemaa otsust ei maksaks üle tähtsustada.

Türgi lennukikaaperdamise juhtum lõppes rahulikult
Kaks Põhja-Küproselt Türki teel olnud lennuki kaaperdanud meest andsid alla pärast seda, kui pantvangid ja meeskonnaliikmed pardalt põgenenud olid.
Türgi siseministeerium teatas, et üks kaaperdajatest oli Türgi kodakondsusega, teisel oli Süüria pass, vahendab BBC.
Nende teo motiiv pole veel teada. Varem teatasid Põhja-Küprose võimud, et tegemist oli Iraani kodanikega, kes protesteerisid lennuki kaaperdamisega USA tegevuse vastu.
Lennuk oli teel Põhja-Küproselt Türgi linna Istanbuli, kui kaks meest käskisid sellel pommiähvardusel Teherani sõita. Kaaperdajad üritasid lennukit üle võtta umbes kaks tundi peale sõidu algust, kuid piloot väitis, et lennuk vajab kütust ja tal õnnestus Antalyas maanduda.
Pärast maandumist teatasid kaaperdajad, et naised ja lapsed võivad lennukist lahkuda. Kuid kui varuväljapääsud avati, trügis enamik inimesi välja ja hüppas bituumenile. Sama tegid lennuki kokpitist kaks pilooti, et vältida lendamist Teherani. Lõpuks vabastasid kaaperdajad kõik reisijad ja meeskonnaliikmed, keda nüüd kuulab üle Türgi siseministeerium.

Dean võib muutuda metsikuks viienda kategooria orkaaniks
Orkaan Dean muutub teadlaste hinnangul raevukaks viienda kategooria tormiks, kus tuulekiirus võib ulatuda 249 kilomeetrini tunnis.
Tuulekiirusega 230 kilomeetrit tunnis oli orkaan Dean reedel neljanda kategooria torm, mis on viieastmelisel Saffir-Simpsoni skaalal tugevuselt teine aste, vahendab Reuters. Sellise kategooria orkaan on võimeline laiaulatuslikuks hävitustööks.
USA Rahvuslik Orkaanide Keskus ennustab, et Dean muutub viienda kategooria tormiks, kus tuule kiirus ulatub 249 kilomeetrini tunnis. Torm läbis reedel kitsa kanali Väikeste Antillide saarte St. Lucia ja Martiniqu'i vahel Kariibi merel ja suundub üle Jamaica Mehhiko lahe poole.
Mehhiko lahel asuvad paljude suurte naftakompaniide, nagu Royal Dutch Shell ja Transocean, puurkaevud. Firmad on oma töötajad avamerel asuvatest naftapuurimise jaamadest ära kutsunud.

Põhja-Küproselt Istanbuli teel olnud reisilennuk kaaperdati
Põhja-Küproselt Türgi linna Istanbuli teel olnud reisilennuk kaaperdati tundmatute isikute poolt, kuid enamus pardal viibinud 136 reisijast on pääsenud vabadusse.
Lennuk oli teel Põhja-Küproselt Türgi linna Istanbuli, kui kaks meest käskisid sellel pommiähvardusel Teherani sõita, vahendab BBC. Kaaperdajad üritasid lennukit üle võtta umbes kaks tundi peale sõidu algust, kuid piloot väitis, et lennuk vajab kütust ja tal õnnestus Antalyas maanduda.
Varsti pärast maandumist õnnestus mõnedel reisijatel avada lennuki varuväljapääsud ja nende kaudu põgeneda. Telepildid näitavad, kuidas kümned inimesed jooksevad mööda lennukitiibasid ja hüppavad seejärel bituumenile.
Enamus reisijaid on küll lennukist pääsenud, kuid vähemalt neli neist on veel pardal. Samuti on lennukis kaks meeskonnaliiget ja kaaperdajad.

Gordon Brown lubab valijal riigieelarvet ümber teha
Katseliselt lastakse rahval vaielda ja otsustada kohaliku eelarve jaotamise üle.
Alles hiljuti võimule tulnud Suurbritannia uus valitsuskabinet on asunud jõuliselt võitlema riigi probleemidega. Peamisteks eesmärkideks valitsemisperioodi alguses on viia riigivõim rahvale lähemale ning lõhkuda poliitiline passiivsus.
Olulisima sammuna on Gordon Browni valitsuskabinetil plaanis propageerida otsest demokraatiat ning anda rahvale suurem sõnaõigus kohalike otsuste langetamisel.
Regionaalminister Hazel Blears on juba käivitanud pilootprojekti, mille raames hakkavad kümne Inglismaa piirkonna elanikud rahvahääletuste abil otsustama kohaliku eelarve jaotamise üle. Projektis osalevad teiste seas ka suurlinnad Birmingham ja Newcastle.
Avalikule debatile ja hääletusele plaanitakse panna eelkõige transpordi ja infrastruktuuriga seotud kulutuste tegemine, aga ka igapäevasemad probleemid, näiteks parkide heakord ja turvalisus tänavatel. Blears ütles projekti kommenteerides, et demokraatia ei tohiks seisneda ainult kord mitme aasta jooksul hääletamas käimises, vaid ka selles, et inimesed osaleksid iga päev aktiivselt neid mõjutavate otsuste tegemisel.

Opositsioon nõuab aru Prantsusmaa presidendiproualt
Iseteadliku Cecilia Sarkozy ettearvamatu käitumine paneb
Prantsuse sotsialistlikud opositsioonipoliitikud nõuavad presidendi abikaasalt Cecilia Sarkozylt tunnistuste andmist parlamendi erikomisjoni ees, mis uurib Bulgaaria meedikute vabastamist Liibüast ning sellega seotud relva- ja tuumatehinguid.
Presidendi abikaasa ülekuulamine oleks pretsedenditu, kuid samaväärne oli ka Cecilia sooritatud etteaste rahvusvahelisel areenil. Endine modell ja PR-tegelane Cecilia etendas presidendi eriesindajana kui mitte otsustavat, siis vähemasti lõpprolli diili tegemises, millega vabanesid aidsi levitamises surma mõistetud meedikud.
"Abieluteraapia" poliitikas
Presidendiproua kahe Tripoli-lennu peale kergitati kulmu mujalgi Euroopas, Prantsusmaal aga sööstsid Nicolas Sarkozy vastased rünnakule, süüdistades presidenti liigse diplomaatilise riski võtmises ja nõudlikule naisele sobimatult järeleandmises.

Calabria maffiaperekondade verine tüli läks üle piiri
'Ndrangheta maffia on arvukam ja võimsamgi kui kuulus Sitsiilia
Kuue itaallase tapmine Duisburgis tõmbas tähelepanu kuritegelikule 'Ndrangheta maffiale, mille haare ulatub kodusest Calabriast Lõuna-Itaalias palju kaugemale.
Duisburgis vaatasid Saksa ja appi tõtanud Itaalia politseinikud kehva kvaliteediga videosalvestisi, otsimaks jälgi, mis viiksid tapatalgute korraldajateni. Enam kui 70 kuuli tabasid kuut autodes istunud meest, kes kõik olid saanud ka veel viimase lasu pähe. Politsei saabudes oli üks neist veel elus, kuid suri enne haiglasse jõudmist.
Samal ajal Itaalia "saapa" ninaosas asuvas Calabrias pandi üles teetõkked ning politsei otsis läbi kümneid maju San Luca linnas, vahistamata küll kedagi. Politsei sõnul paistis, et nii mõnigi maja oli kiirustades maha jäetud.

Tüdruksõbra SMS-ide lugemine tõi kriminaalkaristuse Tšehhimaal
Tšehhi kohus mõistis süüdi loata teise inimese mobiilisõnumeid lugenud inimese.
Prachatice kohus määras eelmisel nädalal neljakuulise tingimisi karistuse 23-aastasele Petr Koldusile, kes oli haaranud armukadedushoos oma toonase tüdruksõbra telefoni ning lugenud ja endale edasi saatnud seal olnud sõnumid. Karistuse määramisel lähtus kohus samast paragrahvist, mis puudutab kirjasaladuse puutumatust.
Kuid juristide hinnangul pole põrmugi üheselt selge, kas sama paragrahvi saab SMS-ide lugemise vastu alati kasutada. Antud juhtumi muutis "lihtsaks" see, et noormees võttis telefoni oma elukaaslaselt jõuga ning jooksis sõnumite lugemiseks majast välja. Kui aga telefon oleks olnud vabalt laua peal, ei pruugiks sõnumitega loata tutvumine üldsegi nii keelatud olla.

Mees tabati viiendat korda autoroolist purjuspäi
Kohus andis eile loa kuni kuueks kuuks vahi alla jätta roolijoodiku, kes jäi politseile viiendat korda autoroolis purjuspäi vahele.
Politsei tabas neljapäeval 45 minutit peale südaööd Järvamaal Ambla vallas Männi tänavas sõiduauto Audi 80 roolist purjus 1963. aastal sündinud Riho, kirjutab Järva Teataja.
Varem on Riho politseile purjuspäi autot juhtides vahele jäänud neli korda. Viimati karistas kohus teda 10. aprillil, kui määras karistuseks kaheksa kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga.
Lääne ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järva prokuröri abi Tiina Viru taotles eile kohtult Riho vahi alla võtmist, sest tema varasem käitumine näitab, et ta võib vabadusse pääsedes uuesti purjuspäi autot juhtida.

Purjus juhi süül sai viga 7-aastane laps
Ida-Virumaal põhjustas purjus naine eile liiklusõnnetuse, milles sai vigastada 7-aastane tüdruk.
Vaivara vallas Tallinn-Narva maantee 203 kilomeetril juhtus õhtul kella 20.15 ajal õnnetus. Sõiduauto Audi 80, mida juhtis purjus ja juhiloata Natalja (s 1981), sõitis teelt välja kraavi.
Kaassõitjad Jelena (s 1980) ja 7-aastane tüdruk toimetati Narva haiglasse.

Kultuuripealinnaks saamist asub juhtima Mikko Fritze
Eesti Päevalehe andmetel saab sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse esimeheks praegu Uruguays Goethe instituudis töötav Mikko Fritze.
Päevalehega suhelnud Fritze kohtus sellel nädalal Tallinna linnajuhtidega, et valmistuda ametisse astumiseks ja arutada eelseisvad ülesandeid.
Sihtasutuse tööd koordineerib Tallinna kultuuriväärtuste amet, mille juhataja Anu Kivilo keeldus aga esialgu Fritze kandidatuuri kinnitamast. "Läbirääkimised alles käivad ja leping on veel alla kirjutamata." Sakslane Mikko Fritze oli pea seitse aastat Tallinnas Goethe instituudi juhataja.
Kevadel loodud sihtasutus Tallinn 2011 peab ette valmistama Tallinna kui tulevase Euroopa kultuuripealinna programmi ja tegema kindlaks selle maksumuse.

Nõmme turuhoone juurdeehitus läheb lammutamisele
Aastaid tühjalt seisnud roheline kiosk lammutatakse ja plats haljastatakse.
Nõmme linnaosa valitsus alustas reedel Nõmme turu väravas asuva omavoliliselt turuhoone külge ehitatud rohelise kioski lammutamist.
"Kuna Nõmme turu endine lihamaja on arhitektuurimälestis, oli sinna külge ehitatud rajatis sobimatu ning riivas aastaid möödujate silma. Kiosk kuulus eraisikust omanikule, seetõttu polnud võimalik sellega varem midagi ette võtta. Nüüdseks on aastaid tühjalt seisnud kioski omanik andnud kirjaliku nõus-oleku selle likvideerimiseks," rääkis Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra.
Vakra sõnul tuleb lammutatud kioski asemele praegu haljastus, samal ajal hakatakse koostöös Tallinna kultuuriväärtuste ametiga otsima võimalusi ajaloolise hoone konserveerimiseks.

Veefirma kaevetööd tõid elanikule parkimistrahvi
Kesklinna elanikust autoomanik sai linna-ametite infosulu tõttu põhjendamatu trahvi.
Kevade 9/Adamsoni 6 maja elanik Krista Kodres ei saanud neljapäeva päeval sõita oma maja hoovi, sest sissepääs oli AS-i Tallinna Vee tehtavate kaevetööde tõttu blokeeritud. Kodres jättis auto tänavale, paari tunni pärast autosse istudes oli ta aga AS-i Ühisteenused kontrolöridelt trahvi saanud.
"Pidin auto tänavale parkima, sest hoovivärava ees tänaval tegid masinad kaevamistöid," rääkis Kodres. "Jätsin auto klaasipuhasti vahele selgituse, et olen sunnitud auto tänavale jätma, sest hoovi parkimine on siis võimatu. Paari tunni pärast oli sama klaasipuhasti all trahvi-kviitung," pahandas ta.
Kodres helistas AS-i Ühisteenused infonumbrile, kust öeldi, et nemad ei vastuta võimaliku ebaõiglase trahvi eest, ja soovitasid ühendust võtta AS-iga Tallinna Vesi. AS-i Tallinna Vesi avalike suhete spetsialisti Liia Kummi sõnul teavitab AS Tallinna Vesi oma kliente remonttöödest ja nendega seotud veekatkestustest vähemalt viis tööpäeva ette. Klient on üldjuhul majaomanik, korteriühistu või haldusfirma. Kevade 9 juures toimuvate tööde kohta saadeti teade AS-ile Kodu Haldus. Juhul kui tööde käigus tuleb piirata ligipääsu majahoovidele, tagatakse elanikele või-malus hoovi sõita tööpäeva lõ-puks.

Lasnamäele kolib järjest enam Ida-Virumaa inimesi
Lasnamäe korteriturul on ostjad enamasti
Maaklerite tähelepanekute järgi kolib Lasnamäele üha enam Narvast ja Kohtla-Järvelt pärit venekeelseid inimesi, seal on neil omakeelne keskkond ja tuttavad juba ees.
Laagna tee naabrusse Virbi tänavale ehitab Onix Invest 16-korruselist elumaja. Päikese-pruunid ehitajad saalivad hoovis edasi-tagasi. Oktoobris valmiva elamu 76 korterist on 1,36 -2,09 miljoni krooni eest müüdud või ostuks broneeritud 27. "Seal on eestlasi-venelasi pooleks," iseloomustab müügiga tegelev Külli Hansen.
Pindi Kinnisvara eluruumide osakonna juhataja Pärle Sepping-Raud ütles, et enamiku Lasnamäe korterituru klientidest moodustavad venelased, eestlased pigem müüvad. "Eriti just ida poolt, Kohtla-Järvelt ja Narvast, kolitakse Lasnamäele. Seal on omakeelne keskkond ja tuttavad ees," ütles ta.

Linn tahab rajada Pirita veepiirile valli
Tallinna kommunaalamet taotleb keskkonnaministeeriumilt vee erikasutusluba, et rajada Pirita ranna kaitseks lainete eest veepiirile kuni 1,5 meetri kõrguse rannakindlustuse.
Kaitse lainetuse vastu
Kommunaalamet tahab kaitsta kindlustusega ranna infrastruktuuri ja rannametsa tugeva lainetuse eest, mis põhjustab rannaastangu kulumist. Keskkonnaministeerium algatas keskkonnamõju hindamise programmi, mille käigus tuleb arutlusele kaks rannakindlustuse rajamise varianti.
Kivid või liiv
Esimese võimaluse kohaselt tuleb veepiirile kuni 1,5 meetri kõrgune liivakehand. Pirita rannahoonest Mähe-Kaasiku tee ja Ranniku tee ristmikuni ulatuva liivakehandi rajamiseks on tarvis 40 000-100 000 kuupmeetrit liiva. Teine võimalus näeb ette nelja meetri laiuse kivirahnudest vööndi rajamise.

Männiku tee remont algab septembris
Männiku teed remontima asuva TREV- 2 ehitusdirektori Mati Kõpperi kinnitusel algavad tänava korrastustööd ületuleval nädalal. Praegu võtab veel aega ajutise liiklusskeemi koostamine, mis läheb ehituslepingu allkirjastamise järel Tallinna transpordi-ametisse kooskõlastamisele.
Männiku tee remont võib kujuneda aeganõudvaks, sest koos teega on tarvis korraldada sademevee, gaasitrasside ja elektriliinide kulgemine läbi paljudele majaomanikele kuuluvate kruntide.
Esialgu oli kavas alustada tänava remonti augusti alguses, kuid kokkuleppe saavutamine linnavalitsuse ja tee-ehitaja vahel võttis oodatust kauem aega.

Raudteelaste ametiühingud uurivad koondamisnimekirju
Raudteelaste ametiühinguteni jõudsid sel nädalal AS-ilt Eesti Raudtee esimeste koondatavate töötajate nimekirjad koos põhjendustega.
Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase sõnul on esimeses etapis kollektiivselt koondatavate raudteelaste nimekirjas 84 inimest, kirjutab Virumaa Teataja. Nimekirjad on esitatud läbivaatamiseks tööinspektsioonile ja ametiühingutele.
Esimene koondamiste etapp kestab oktoobri keskpaigast novembri keskpaigani, ülejäänud 87 ametikohta kaotatakse vahemikus novembri keskpaigast aasta lõpuni.
Eesti raudteelaste ametiühingu esimehe Oleg Tšubarovi sõnul püüavad nii vedurimeeste kutseliit, raudteelaste ametiühing kui vedurimeeste ametiühing iga koondamisnimekirjas oleva inimese juhtumi üle vaadata.

Video: Leigol toimus eile kontsert Suurte Sõjamasinate Muusika
Kontserdil kasutati soomukeid, koppasid, osales ka õhuväelt renditud õppereaktiivlennuk.
Efektirohke muusika- ja valguseshow oli pealtvaatajate kinnitusel üks uhkemaid vaatemänge, mis Eestis tehtud, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Leigo talu peremees Tõnu Tamm ütles, et lootusetu pole ka plaan tuua Leigole tulevikus kohale maailmatuntud superstaarid.

Võrus muutub 100 tonni liiva kunstiks
Võrus toimub linnapäevade raames esimene rahvusvaheline liivaskulptuuride sümpoosion Eestis, 15. augustil Tamula randa kokku kuhjatud 100 tonni liiva hakkab skulptorite käe all juba kuju võtma.
Sümpoosionil osaleb sel aastal viis kunstnikku Šotimaalt, Tšehhist, Bulgaariast, Eestist ja Leedust. Valmivate töödega saab tutvuda internetiaadressil.
Vaatajatele avatud liivakujude ehitamine kulmineerub avamispeoga Võru linna sünnipäeval 20. augustil kell 14.00. Avamispäeval, kell 11.00 viiakse Tamula rannas läbi peredele ja lastele suunatud minisümpoosion, kus skulptorite ja huvijuhi abiga saavad nii suured kui väikesed kunstnikud liivakujude tegemisel kätt proovida. Osalejatele jagatakse auhindu.
Kell 15.00 toimub Võru linna 150 kilogrammise sünnipäevatordi söömine ning õhtu jätkub kell 21.00 Järvekontserdi ja tuleetendusega.

Eestlased jätkavad JRC rallil punktikohal
MM-võistluste Saksamaa rallil on kõik kolm Eesti võidusõitjat JRC arvestuses pärast teist võistluspäeva punktikohal.
Urmo Aava on 14 kiiruskatse läbimise järel teisel, Jaan Mölder juunior viiendal ja Aigar Pärs kaheksandal kohal, kirjutab Sportnet. Aava kaotab algusest peale rallit juhtinud tšehhile Martin Prokopile 53,5 sekundiga. Mölderi kaotus liidrile on 8.23, 4 ja Pärsil 11.40, 8.
Aava võitis laupäeval kavas olnud kaheksast kiiruskatsest neli, Prokop kolm ja neljandal kohal paiknev Aaron Burkart ühe. Lisaks sai Aava kirja ühe teise, ühe kolmanda ja ühe viienda koha ning vähendas vahepeal juba suureks käriseda ähvardanud vahe päeva lõpuks taas alla minuti.
Kolmandal kohal jätkav zimbabwelane Conrad Rautenbach jääb meie mehest maha 1.49, 7-ga. Üldarvestuses on Prokop 13. ja Aava 14. kohal.

Zahovaiko lõi Flora kasuks neli väravat
Eesti meistriliiga 24. vooru avamängus võitis FC Flora A.LeCoq Arenal Pärnu Vapruse 8: 1.
Juba poolajaks 4: 0 ette läinud Flora kasuks lõi neli väravat, neist ühe penaltist, Vjatšeslav Zahovaiko, kirjutab Sportnet.  Kahe väravaga sai hakkama soomlane Juha Hakola, 5: 0 tegi 71. minutil Jarmo Ahjupera ja 6: 0 kolm minutit hiljem Janek Kalda.
Pärnulaste auvärava lõi üleaja esimesel minutil Rait Sõrmus.
Vooru ülejäänud mängudes, mis algavad kell 17.00, on vastamisi Viljandi Tulevik - Lasnamäe Ajax, TVMK - Maag Tammeka, Trans - Levadia ja Kuressaare - Tallinna Kalev.

Alonso teenib hispaanlastest enim
Kõige kõrgepalgalisem Hispaania inimene on vormelipiloot Fernando Alonso, mullu teenis teist aastat järjest F1 maailmameistriks kroonitud mees ligi 14 miljonit eurot.
"Alonso aastasissetulek on võrdne summaga, mille teenivad 24 hispaania ettekandajat kogu oma elu jooksul," vahendab ajakirjas Tiempo kirjutatut Sportnet. 
Teisel kohal palganumbri poolest on maineka ajakirja andmeil korvpallur Pau Gasol. NBA-s mängiva Gasoli sissetulek oli mullu 13 miljoni euro lähedal. Kolmandal kohal on BBVA panga president Francisco Gonzalez, kes 2006. aastal teenis 9,7 miljonit eurot.
Hispaania miinumumpalk oli 2006. aastal 7500 eurot.

Peetre murdis käeluu ja MM-ile ei sõida
Algselt Osaka MM-ile sõitjate nimekirjas olnud kuulitõukaja Taavi Peetre murdis neljapäevasel jõusaalitreeningul käeluu ning on sunnitud suurvõistlusest kõrvale jääma.
Laupäevase seisuga stardib Osakas toimuvatel kergejõustiku maailmamiestrivõistlustel kümme kergejõustiklast, kirjutab Sportnet.
Eesti koondise juht Aivo Normak avaldas lootust, et nimekirja jäänud kümnest sportlasest kõik ka võistlusel stardivad.
"Usun, et MM-i koondist saatnud ebaõnn ei jätku ja Osakas saab Eesti väärikalt esindatud. Võistlusel stardivad kettaheitjad Gerd Kanter, Aleksander Tammert ja Märt Israel, mitmevõistlejad Kaie Kand ja Andres Raja, odaviskajad Andrus Värnik ja Marko Jänes, maratoonar Pavel Loskutov, tõkkesprinter Tarmo Jallai ning 200 meetri jooksja Marek Niit. Kergejõustikuliit on eesmärgiks seadnud vähemalt ühe MM-medali võitmise," sõnas Normak.

Aava sai Saksamaal kaks katsevõitu
Kui reedel oli Urmo Aava Suzuki Swift kõigil kuuel kihutamisel tšehhi Martin Prokopi Citroen C2-st aeglasemaks osutunud, siis Saksamaa ralli teist päeva alustas eestlane kahe katsevõiduga.
Aava edestas hommikul pearivaali 8,4 ja järgmisel kihutamisel 6,4 sekundiga ning kaotab kaheksa katse järel JRC liidrile nüüd 45,8 sekundiga, kirjutab Sportnet. Jaan Mölder on seitsmendal ja Aigar Pärs 11. positsioonil, seejuures oli Pärs viimati Möldrist kiirem.
JRC arvestuses kolmandal kohal olev Zimbabwe piloot Conrad Rautenbach Citroenist on Prokopist maas juba üle kahe minuti. Järgnevad mõlemal tänasel katsel teist aega näidanud Aaron Burkart Citroenist, Jozef Bereš Renault'st, Yoan Bonato Citroenist ja võrreldes esimese päeva lõpuga koha võrra tõusnud Mölder.

Korvpallurid valmistuvad Rootsi revanšihimu vaigistama
Eesti koondislased hoiavad EM-lisavalikturniiri mängu eel Rootsiga külma närvi.
Kuigi Tiit Soku hoolealustel õnnestus Stockholmis peetud närvilises mängus rootslasi seitsme punktiga alistada, ei pea nad Tre Kronori meeskonda endast nõrgemaks. Vastupidi, Valmo Kriisa sõnul valmistuvad nad hoolega, et esmaspäeval rootslaste viskekontserti peatada.
"Rootslased olid kontrollmängus Leeduga väga head, tuleb kõigeks valmis olla," lausus Kriisa. "Peame olema valmis nende suurepäraseks mänguks."
Unustada isiklik huvi
Kuigi koondise abitreener Üllar Kerde nimetas rootslaste etteastet kodupubliku ees närvivapustuseks, mis ei lubanud võõrustajatel esitada parimat partiid, ei pea ta vajalikuks külaliste mängu põhjalikult lahata.

Kristjan Kaisi vigastada saanud õlg paraneb
Hoolimata õlavigastusest teeb Kristjan Kais koos paarilise Rivo Vesikuga kaasa järgmisel nädalal peetaval Euroopa meistrivõistluste finaaletapil Valencias.
Kais ütles, et viimastel turniiridel valu teinud õlg paraneb. "Käisin ravil doktor Allan Oolo juures," lausus ta.
"Järgmisel nädalal lähen doktor Toomas Teini seansile. Siis selgub, kas on vaja teha operatsiooni."
Pärast järgmise nädalavahetuse võistlust teevad Kais ja Vesik paarinädalase puhkepausi, mida on tarvis nii vigastuste ravimiseks kui ka jõu kogumiseks. Kui Kristjani õlg operatsiooni ei vaja, alustavad nad uut võistlushooaega oktoobri lõpus.
Maailma edetabelis 17. kohal asuvad Kais ja Vesik kogusid tänavu rohkesti olümpiamängude kvalifikatsioonipunkte ning on olümpiakoha sisuliselt taganud. Kaisi vigastuse tõttu ei läinud nad sel nädalavahetusel peetavale MK-etapile Soome Ahvenamaale.

Mart Poomi tervitatakse Watfordis Poooooomiga
Väravavaht Mart Poom on Watfordis tõusnud nii treeneri kui ka fännide esimeseks valikuks. Inglismaa esiliiga vutiklubis suurt luksust ei naudita.
Inglismaa pealinnast mõnekümne kilomeetri kaugusele põhja poole jääva London Colney külakese inimesed ei pööranud 2. juulil nende pea kohal tiirutavale helikopterile mingit tähelepanu.
Vaevalt lasid end sellest häirida ka parasjagu klubi treeningbaasi kohvikus lõunatanud Watfordi jalgpallurid - naabruses asuva Arsenali uhkesse treeningkompleksi võivad ju vutistaarid kopteriga kohale lennata küll.
Kuid kopter ei maandunudki Arsenali õuele. Laskus hoopis sinnasamasse Watfordi lihtsa madala klubihoone kõrvale muruplatsile, et lasta oma sisemusest välja tõeline maailmatäht - poplaulja Elton John, muuhulgas tuntud ka Watfordi vutiklubi aupresidendina. Kätelnud meeskonna liikmetega, öelnud Mart Poomile tere tulemast, hüppas mees tagasi õhumasinasse ja lendas minema. "See oli tore üllatus," muheleb Poom oma esimest Watfordi treeningpäeva meenutades.

Taavi Peetre: tulemus tuleb ära teha! 
Eesti kuulimehe tervis on heas korras, kuid tõukevahend ei taha kaugele lennata.
Kuulitõukaja Taavi Peetrel on sel ja eelmisel hooajal 20 meetri joon jäänud ületamata. Tänavu on kirjas 19.95, mullu jäi parimaks 19.80. "Need meetrid ei tekita rahulolu. Kuul ei lenda küllalt kaugele, kuigi kõik oleks nagu korras. Tervis, olme ja muu," põhjendab Peetre, kes eile lõpetas viimase treeningutsükli Hiiumaal.
Täna võistleb Peetre Tallinnas klubide karikavõistlustel, mis jääb viimaseks jõuprooviks enne Osaka MM-i.
"Ei halba ega head," hindab Peetre oma praegust seisundit. Hea, et Peetre ei täienda vigastustega kimpus olevate Eesti kergejõustiklaste ridu; halb, et mees ei näita stabiilselt üle 20 meetri küündivaid tulemusi.

Urmo Aava kihutab avapäeva järel Saksamaal teisena
Saksamaa MM-rallil on Urmo Aaval tulnud avapäeval JRC-klassis tunnistada Citroënide kiirust. Tšehh Martin Prokop oli ühtlaselt kiire igal katsel ning edestab avapäeva kuue kiiruskatse järel Aavat ühe minutiga. Kolmandana jääb Conrad Rautenbach Citroënil liidrist maha 2.06, 1.
Aava lõpetas esimese katse Prokopi ja slovaki Josef Bereši järel kolmandana, konkurentsis püsis veel sakslane Aaron Burkart. Viimased kaks raputas Aava hiljem kandadelt.
"Keskeurooplaste edu asfaldirallil pole üllatus, samuti Citroënide kiirus. Ka Bereš sõitis oma Renault Clioga väga hästi," kommenteeris Aava konkurentide sõitu.
Enda esinemisega avapäeval jäi Aava üldiselt rahule. "Esimestel katsetel oli Suzuki pisut alajuhitav, kolmandal katsel tegin ise apsu, kaotades otsesõidu tõttu oma paarkümmend sekundit," väitis Aava.

Peeter Volkonski naljad
Kosjasobitaja läheb tuntud vanapoisi juurde:
"Härra, ärge jätke seda asja liiga hilja peale. Mul on silmapiiril üks, kes teile just sobiks. Teil pruugib ainult öelda ja ma organiseerin pulmad, millal iganes soovite!"
"Ärge nähke vaeva," vastab härra, "mul on kodus kaks õde, kes rahuldavad kõik mu vajadused."
"See on ju tore," ütleb kosjasobitaja, "aga ka kõik maailma õed ei suuda asendada naist."
"Kas ma ütlesin, et need on minu õed?"
Lennukireisijad on väga üllatunud, kui näevad pilootide saabumist. Mõlemal piloodil on ees mustad prillid, ühel juhtkoer ja teisel käes valge kepp.

Pariis.  Pariis!  Pariis!!! 
Pariis on linn, kus sel või teisel moel on käinud iga eestlane. Vähemalt need, kes on koolis käinud. On Jumalaema kiriku pilti näinud, on kellamehe tegemistest lugenud. Kuidas nägi Pariisi Andres Keil?
See on linn, mille mõõde ja ootushorisont on ette paigas - romantika, glamuur, edasijõudnutele ka hierarhia ja buržuaa, Ludlumi d'Orsay kaldapealne, kunstihuvilistele Louvre - nimeta ainult!
Seega siis on Pariisist ehk maailma ajaloos enim kirjutatud linnast paaril leheküljel kirjutamine üpriski julgust nõudev ettevõtmine. Liiatigi, kui kirjutaja ei ole linnas varem käinud, kui ta on kirjutamise hetkeks mõne päeva siin olnud, on üksildane uitaja Pariisi tänavatel.
Olgu need siis uitaja märkmed ja andku nad ehk paar praktilist juhist järgmistele, kes veel siin pole käinud, kes turismigruppidest ei hooli, kes tahavad korraks linnaga ühte rütmi hingata, mitte mööda vaatamisväärsusi kapata.

Miks lapsed kaovad? 
Maailmas suhtutakse vanemlikesse kohustustesse erinevalt. Mõnel pool peetakse väikelaste üksijätmist aktsepeteeritavaks, teisal võidakse selle eest karistada vanglakaristusega, kirjutab Kaarel Kressa.
Nädal tagasi möödus sada päeva ajast, mil nelja-aastane Briti tüdruk Madeleine McCann Portugalis kaduma läks. Artikli kirjutamise ajal testivad Briti eksperdid äsja avastatud verepritsmeid ning detektiivid kaevavad aedu segamini, kuid tüdrukut pole siiani leitud.
Ehkki väikelapse fotogeeniline välimus rõhutas juhtunu traagikat ja muutis õnnetu pere maailmakuulsaks, pole Madeleine'i juhtum ainus. Ainuüksi britte jääb aastas kadunuks 210 inimest. Eestis ületab teadmata kadunud isikute koguarv poolt tuhandet. Kuigi õnnetuse vastu pole keegi kaitstud, tasuks vähemalt lastevanematel meeles pidada, et oma järglaste eest vastutavad just nemad - kui mitte seaduse, siis vähemalt südametunnistuse ees.

Augusti TantsuFestivali avaetendus sünnib koostöös publikuga
Täna algab Kanuti Gildi SAALis juba kaheksandat korda toimuv Augusti TantsuFestival. Lisaks Rohelisele Pungile on festivali avaesinejaks nu.unioon. Mida näha saab, kirjeldab Maarja Pehk.
Tegemist on trupiga, kus on koos endised Viljandi kultuuriakadeemia kursusekaaslased ja sõbrad, kes tahavad lihtsalt näha, kas nad ikka veel suudavad koostööd teha. Nähtavasti suudavad, sest neljapäeva pärastlõunal käisid SAALis veel viimased viimistlused nende etenduse "LP 12" 33 1/3 rpm tarvis.
Etenduse nimi tähistab üht vinüülplaadi formaatidest. Idee autori ja kunstilise juhi Peeter Rästase sõnul ongi tegemist justkui albumiga ning ka suur osa inspiratsioonist on pärit muusikast. Täna õhtul pannakse SAALis lihtsalt plaadile nõel peale ja sealt tuleb, mis tuleb. Kolmteist inimest esitavad oma soolod, mis on üksteisega tugevas seoses. Etenduse läbiv teema on üksinduse positiivsus, mida osalised vägagi erinevalt interpreteerivad. Seetõttu on tulemas nii tantsu kui ka moodi, videolavastusi ja muusikat, teatrit ning ei-teatrit, sest mõnikord toimub stseen ka siis, kui lava on hoopistükkis tühi.

Dean Reed ehk punane Elvis
Saksamaal esilinastus hiljuti dokumentaalfilm "Punane Elvis" omaaegsest idabloki popkultuuri ikoonist Dean Reedist. Kes see mees oli ja missugune on film, kirjeldab Aino Siebert.
17. juunil 1986. aastal leiti Ida-Berliini lähedal olevast Zeuthener Seest mehe laip. Surnu osutus Ameerika lauljaks ja näitlejaks Dean Reediks. Praeguseks on selgitatud, et ameeriklane valis vabasurma, ta oli enne järve minekut neelanud tugevaid rahusteid ja lõiganud läbi randmete tuiksooned.
Aastaid liikvel olnud kuulujutud, nagu oleks publiku pikaaegse lemmiku tapnud julgeolekuteenistus, osutusid (sel korral) valeks. Keskeakriisi põdev marksist oli olnud juba pikemat aega depressiivne ja üritanud varemgi end tappa.
Mees, keda läänes peaaegu üldse ei tunta, oli külma sõja ajal idabloki popkultuuri ikoon. Laulu- ja näitekunstniku sõprade hulka kuulusid Salvador Allende, Daniel Ortega, Che Guevara ja Yasser Arafat. Sotsialismi superstaar, kes protesteeris sõdade vastu, väntas Itaalias vesternfilme, sõitis esimese ameeriklasena mööda Nõukogude Liitu, laulis Ida-Saksa televisioonis ja lasi ennast Liibanonis fotografeerida relvadega ja sai sotsialistlikes vennasmaades nautida tippnomenklatuuri privileege.

Castrozza kuulutab teatri sündi
Andres Keil käis Võru teatriateljees "Castrozzat" vaatamas ja veendus, et nüüd on küll uus teater sündinud.
"Castrozza" on Madis Kõivu esimene, 1964. aastal kirjutatud näitemäng. 2007. aastal sündis see näitemäng Võru teatriateljee esituses ja kultuurimaja Kannel teatrisaali laval uuesti. Ja saab öelda, et koos "Castrozzaga" sündis Võru teatriateljee lõplikult - täieõigusliku, olemasoleva, toimiva teatrina.
See, et harrastajate laupäevaõhtusest kogunemistest kasvab teater samamoodi välja, kui ta tegi seda sada aastat tagasi, on armas. Unustamata muidugi, et siingi on asja taga üks mees, üks proff, prohvus - 21. sajandil siis härra Taago Tubin.
Tubina lavastuste kaubamärk on puhas joon. Ma ei ole sattunud nägema ühtegi lavastust, mis oleks kuidagi lohakas, kus oleks kiirustamise märkisid küljes. Olgu ta tehtud harrastajatega Võrus, poolproffidega Tartu Lasteteatris või päris näitlejatega Ugalas, Draamateatris, Vanemuises või mujal. Nii ka "Castrozzas". Sekundeerib Mihkel Ehala täpne lavakujundus. Uue lisandina on Tubina sellesse lavastusse tulnud tsitaat - 90. aastate alguse Pedajase Kõivu-lavastuste auk maa sees on jälle kohal, aga see selleks, see pole selle lavastuse põhivorm.

Lätlased jutustavad detailidega lugusid
Tampere teatrifestivalil nähtud Riia Uue Teatri kaks aastat tagasi esietendunud "Sonja" tekitab tuttavlikus ruumis võõristusefekte, kuid jätab südamesse sooja tunde, leiab Tiiu Laks.
Tatjana Tolstaja on loonud 20. sajandi kirjanduse traditsioonidest lähtuva novelli, kus tegelased küll naeravad romantilise žanri klišeede üle, kuid peavad paratamatult ka ise nendeks saama. Kuigi Sonja on naisenimi ja peategelane naine, otsustas Alvis Hermanis osatäitjaks valida mehe, sest ta soovis luua universaalset tegelast.
"Kui mees teatrilaval naist mängib, siis on see naine alati abstraktne, ja me tahtsimegi lavale abstraktset tegelast. Laval ei mängita naist, vaid üritame luua naise kuvandit, tegelast ja rääkida tema hingest ning kahtleme, kas hingel on üldse sugu," seletas Hermanis. "See on rohkem naiste mõistmisest, mitte naiseks muutumisest. Ka on meie teatri üks reegleid transformatsioon."

Kaunid vaated siit-sealt
Kõvakaaneline juubelialbum "Neeme Järvi. Kunstniku elu. The Maestro's Touch" on justkui ülevaade "100 ilusamat paika maailmas" - näitab siit-sealt kauneid vaateid, tekitab huvi, aga see, mida näidatakse, jääb ometi võõraks, kättesaamatuks.
Kuna sama kirjastus on juba kaks korda varemgi Neeme Järvi elulooraamatu välja andnud, võiks arvata, et küllap uus kordab vanu. Aga ei. Kui varasemad olid põhiosas Urmas Oti intervjuud Järviga ja Järvist, siis uus on omapärane (ja paljude värviliste piltidega) kompott: jutustus elust Nõukogude Liidus, kronoloogia elust läänes, orkestrite, plaadistuste ja teoste esmaesitluste nimekirjad, ülevaade perekonna tegemistest ning pikk, selle aasta veebruaris tehtud ja varem ilmumata intervjuu. Kompotivedelikuks on korduv rõhutatus, kui erakordne Eesti dirigent on Neeme Järvi.

Neeme Järvi uus raamat tuli koos plaatidega
Sel nädalal esitles Neeme Järvi koos kirjastusega SE & JS Tallinnas juba kolmandat eestikeelset raamatut, mis püüab ühtede kaante vahele kilde maestro eluteelt. Raamatut luges ja vaatas Eda Post.
"See on kokkuvõte minu esimesest 70 aastast. Seal on sees päris palju seiku ja usun, et seda ei ole igav lugeda," sõnab Neeme Järvi tutvustuseks teose esitlusel Rahva Raamatu poes (70 aasta juubelit pidas ta 7. juunil ja raamatus on tema tegemised sünnist viimase sünnipäevani).
Raamat-sümfoonia, nagu kirjastaja ja üks raamatu kaasautoreid Sirje Endre seda nimetab, koondab Neeme Järvi mälestusi tema enda lapsepõlvest Nõmmel kuni kuue lapselapse sünni ja sirgumiseni eri maailmajagudes. Kirjavahetust ema ja parima sõbraga, tema eeskujusid ja meenutusi kohtumistest teiste nimekate muusikutega ning nimekirja orkestritest, kellega Järvi on koos töötanud (maestro kommentaar, väikese muigega: "Tuleb välja, et ma olen juhatanud päris palju orkestreid"). Väljavõtteid arvustustest kuni selleni, mida ta arvab Eestist, naistest ja kriitikutest. Lisaks palju fotosid.

Puit ja heledad toonid, aiamajad ja kardinad
Palju puitterrasspinda majade juures, avatud köögid, heledaks värvitud seinad, minimaalselt tapeeti ja varasemast rohkem kardinaid - need ehitus- ja sisustussuundumused torkasid silma Soome 38. elamumessil. Hämeenlinnas Harvoilanmäel käis uudistamas Merike Viilup.
Messiküla planeerimisel oli seekord keskendutud perekonnale ja pereelule, paljud majad olid valminud just konkreetse pere vajadustest lähtuvalt. Sel aastal olid sisustajad palju tähelepanu pööranud lastetubadele ja koduloomade heaolule.
Linnakeskusest mõne kilomeetri kaugusele 14,5 hektari suurusele kaunilt reljeefsele järveäärsele maatükile oli püsti pandud terve linnaosa: 37 ühepereelamut, veidi paarismaju, mõned ridaelamuid meenutavad ühendatud väikemajad ja vaid üksikud madalakorruselised kortermajad - ühtekokku 107 kodu, millest külastajaile olid avatud pooled.
Kogu asumi siduvaks jooneks on Häme traditsioone järgiv majade esikülgede tänava äärde kinniehitamine. Nii jäi majade taha privaatne siseruum, tänaval jalutades tekkis aga väikelinna tõeline naabrivalve tunne.

Hirvepark - koht, kus vaba mõte murdis läbi
1987. aasta 23. august läks kuldtähtedega ajalukku, sest esimest korda julges rahvas avalikult kompartei ainuvõimule vastu hakata. Ajalugu meenutab Heiki Suurkask.
"Seda pühapäeva oli nädal aega oodatud suureneva ärevuse õhkkonnas. Laupäeval, 22. augustil ilmutas üleliiduline televisioon ja ajakirjandus selget ärritust Molotovi-Ribbentropi pakti tähistamise plaanide suhtes, serveerides seda" välismaise sekkumisena NSV Liidu siseasjadesse "ja" fašistide sepitsusena ". MRP-AEG infobülletääne trükiti põlve otsas ja nii said ka seda kirjeldust paraku lugeda vaid inimesed, kelleni väljaanne tuttavate kaudu jõudis.
Riiklikest meediakanalitest raiuti peale vastupropagandat. "See spektaakel, mis mängiti nende poolt maha Nõukogude-vastase stsenaariumi järgi, tõi kahjuks kokku mõnisada uudishimulikku," luges Urmas Reitelmann 23. augusti õhtul matuselise ilmel "Aktuaalses kaameras" ette ETA ametliku teadaande.

Katrin Karisma-Krumm (60) 
Kõigi maailma Pipidega on samasugune lugu nagu Bondidega. Mõlema tegelaskuju puhul on välja kujunenud legendaarsed osatäitjad, aga on ka neid, kelle nime enam keegi ei mäleta. Katrin Karisma kuulub Eestis esimeste ehk legendaarsete hulka. Pipina mäletatakse teda siiani, mis siis, et pärast aktiivseid Pipi-aegu on näitlejanna teinud väga palju muud. Pipi lauludega välja antud plaadid on tänini müügil.
Karisma elu on olnud särav ja kirju, olles samas kummaline segu juhuslikkusest, tehtud valikute tagajärgedest ning lähedaste inimeste mõjust. Sellest räägib kas või kõnekas fakt, et kui keskkooli lõpetanud tüdruk oleks oma tahtmise kohaselt tegutsenud, tunneks hulk tänulikke patsiente hambaarst Karismat, kuid opereti- ja teatritäht oleks süttinud kelleski teises.

Aleksandr Zukerman (55) 
Kolmapäeval on sünnipäev Aleksandr Zukermanil, kes koos Mihhail Vladislavleviga on suutnud juba aastaid teha telesaadet "Subboteja", mida vaatavad ühtmoodi nii venelased kui ka eestlased. Zukerman on see lühem ja ümaram, kes muudkui räägib ja žestikuleerib. Ukrainas sündinud juudi verd Aleksandr Zukerman on õppinud Moskvas teatrilavastajaks ja see aimub ka tema tehtud saadetest. Ta tuli Eestisse Vene Draamateatrisse näitlejaks. Kõrvalt hakkas ta tegema Eesti Raadiosse saateid ning näitlejatööst loobudes pühendus 1990-ndate alguses ajakirjandusele.

Sulev Uus (72) 
Esmaspäeval saavad Tartu ülikooli ajakirjandusosakonna naised vahelduseks tuua ise lilli osakonna "maskotile" professor Sulev Uusile, kes oma džentelmenliku käitumisega, lillede ja maiusega on vaieldamatu naiste lemmik ning muheda olemise ja hea südamega ka tudengite soosingus. "Mina olen Sulev Uus, kuigi ma enam teab mis uus ei ole," tutvustab ta muheledes end igal aastal ajakirjandusrebastele. Kunagises ajakirjandusmeisterlikkuse-teemalises loengus rääkis ta muuseas, et ajakirjanikul peavad alati kaasas olema hambahari ja puhtad sokid, millest tema professionaalse käe alt tulnud praegused ajakirjandusgurud kindlasti kinni peavad.

Evi Tihemets (75) 
"Orhideede lummuses" on Evi Tihemetsa juubelinäitus Hausi galeriis. Inspiratsiooniallikaks ongi orhideed oma vormi- ja värvirikkuses. Teisipäeval sünnipäeva tähistav Tihemets valdab suurepäraselt kõiki graafikatehnikaid ja kombineerib ühel lehel nii värvitrükki, söövitust, kuivnõela kui ka litograafiat. Ta lõpetas kunstiinstituudi 1958. aastal ja kuulub põlvkonda, kes on andnud palju säravaid nimesid Eesti graafika ajalukku. "Eesti kunstnike biograafilises leksikonis" on talle pühendatud pea kaks lehekülge - niivõrd rikas on tema loominguline pärand ja tihe näitustel esinemine. Selgi aastal on see juba kolmas näitus. Eriti meenutab ta Soomes Hämeenlinnas Eesti Vabariigi aastapäeval avatud näitust, kus soomlastega lauldi Eesti hümni.

Vladimir Beekman (78) 
Vladimir Beekman, kellel on neljapäeval sünnipäev, on avaldanud luulekogusid, romaane ja reisiraamatuid, ent kõige enam teatakse tema tõlkeid germaani keeltest. Just Beekmani vahendusel jõudsid Eesti lasteni Lindgreni teosed ning Tove Janssoni Muumitrolli-lood, samuti Annie Schmidti "Viplala". Tema enda loodud muinasjututegelased Aatomik ja Raua-Roobert jätsid lapslugeja suhu maigu teaduslik-tehnilisest revolutsioonist. Teenimatult vähe aga mäletatakse tema ulme- ja ohuromaane, nagu "Öölendureid" või 1979. aastal fosforiidisõtta sekkunud allegoorilist "Eesli aastat", mis mõlemad on ajastu sümbolitest tulvil.

Eesti ainus vikatimängija Ruslan Trochinskyi elab Viljandis
Kuulsa Ukraina folkbändi Haydamaky tromboonimängija Ruslan Trochinskyi (30) kohtus esimest korda Eestis esinedes oma tulevast abikaasat ja jäi siia. Nüüd mängib ta ainsa pillimehena Eestis muude pillide hulgas ka vikatit. Ruslani ja tema bändi tutvustab Anu Ojasalu.
Teadaolevalt on Svjata Vatra laulja, trombooni- ja dudukimängija Ruslan Trochynskyi Eestis ainus, kes kasutab vikatit pillina. Ruslan leidis oma esinemisvikati folgipealik Ando Kivibergi vast ostetud vana maja lammutamise talgutel. Mees tegi pilli puhtaks ja võttis kasutusele. Hääled, mis vikatist tulevad, on päris valjud ja müstilised. Ukrainas kasutatakse folkmuusikas vikatit nagu muidki käepäraseid vahendeid päris palju rütmipillidena. Lisaks saab sellega ka sõud teha - kuni ühel kontserdil lendas vikat käest ja vihinal napilt trummari peast mööda. See jäi ka selle vikati viimaseks esinemiseks. Uue vikati seob Ruslan kontsertidel alati käe külge kinni.
Selleaastasel folgil oli Viljandi kohaliku bändi Svjata Vatra esinemise ajal kell neli päeval Saku telk puupüsti täis tantsivaid ja kaasaelavaid inimesi. "Teid on siin rohkem kui siis, kui me esimest korda Haydamakyga 2003. aastal siinsamas telgis esinesime," rõõmustas endine Haydamaky tromboonimängija Ruslan. Rahvas vastas muidugi ovatsioonidega.

Uku Masing - Mässav mõtleja ootab uut õpilaste põlvkonda
Tõlkija, müstik ja luuletaja Uku Masing oli Nõukogude režiimi ajal ebapopulaarne autor, kes elas omamoodi siseeksiilis. Suurrahvaste kritiseerija ning soome-ugri mõttemaailma ja kristlust ühendada püüdnud isemõtlejal Masingul oli küll palju õpilasi, kuid nüüdseks on raske rääkida tema mantlipärijast. Riho Laurisaar proovib asjatundjate abiga Uku Masingu panust Eesti mõtteloosse avada.
Palju aastakümneid käsikirjadena settinud Masingu kirjutised on praeguseks saanud raamatu kuju, viimati lõpuks ka Masingu araabia keelest tõlgitud valim "1001 öö muinasjuttudest".
Uku Masing oligi oma eluajal huvilistele suuresti kättesaadav käsikirjade kaudu. Enne Teist maailmasõda ilmus tema kirjutisi väga palju ka trükis, luulet ilmus suuresti tänu Vello Salole välismaal.
Masing on avalikkusele siiski üsna tundmatu tegelane, kellest on siiani üpris vähe räägitud. Nii on ka Masingust ülevaadet anda piiratud mahuga ajaleheartiklis parasjagu keerukas ülesanne. Näiteks Masingut uurinud muusik ja kirjanik Lauri Sommer ei soovi teemat kommenteerida ja soovitab igaühel Masingu raamatuid lugedes oma tunnetus leida.

Gruusias vajus kokku inimesi täis sild
Gruusias kukkus täna õhtul kokku ratsavõistlusi jälginud inimesi täis sild, vigastatuid on ligi 50.
Õnnetus juhtus kella 16 paiku riigi lääneosas Ratša piirkonnas Bahmaro asula lähedal, kus kukkus kokku üle Bahvi jõe viiv sild, ütles RIA Novostile kohaliku politsei esindaja.
Politseitöötaja sõnul toimusid õnnetuskoha lähistel ratsavõistlused ja neid oli sillale vaatama kogunenud palju inimesi. See võiski olla selle kokkuvarisemise põhjuseks.
Õnnetuses viga saanud ligi 50 inimest toimetati piirkondlikku haiglasse.

Taifuun Sepat jättis Hiinas üle miljoni inimese koduta
11 inimese surma Hiinas põhjustanud ja ligi miljon hiinlast kodust lahkuma sundinud taifuun Sepat laastas riigi lõunarannikut ja põhjustas ulatusliku üleujutuse, kirjutab Reuters.
"Kummaline tuul lõhkus kõik aknad ja tõmbas mu ema maja maha minutiga," ütles 48aastane Zheijangi provintsi elanik Zhang Zhongling uudisteagentuurile Xinhua.
Enne kui Ida-Hiina provintsis Zheijangis möllanud taifuun vaibus tormiks, suutis see põhjustada 60 inimesele vigastusi ja hävitada rohkelt elamuid.
Laupäeval põhjustas torm üleujutusi ja elektrikatkestusi ka Taiwanis ja Filipiinidel. Lõuna-Hiinas pidi 900 000 inimest kolima kõrgemale, et pääseda taifuunikahjustuste eest. Filipiinide kriisikeskus on teatanud 3 inimese surmast.

Taliban ähvardas pantvangide hukkamist alustada
Taliban ähvardas alustada lõuna-korea misjonäride hukkamist, juhul kui Afganistani valitsus ei vabasta esmaspäeval kaheksat rühmituse liiget.
Lõuna-Korea agentuuri Yonhap teatel on Talibani Ghazni piirkonna liider Abdullah Jan öelnud telefonivestluses, et pantvange hakatakse hukkama juhul, kui pühapäeva või esmaspäeva jooksul ei vabastata Afganistanis kaheksat Talibani liiget.
"Täna oli meil Lõuna-Korea poolega telefoniühendus ja nad palusid meilt veel kahte päeva," ütles laupäeval Abdullah Jan uudisteagentuurile. Talibani pressiesindaja Qari Yousuf Ahmadi teatas laupäeval, et Taliban tapab ühe või kaks pantvangi, kui Lõuna-Korea ei ole läbirääkimistel nii aktiivne nagu varem. Hukkamiste alustamise tähtaega Talibani esindaja ei nimetanud.

USA tudengid jõudsid Rubiku kuubiku saladusele lähedale
Bostoni Northeasterni ülikooli uurijad jõudsid selgusele, et Rubiku kuubiku saab igast asendist kokku panna kõige rohkem 29 käiguga.
Tudengid koostasid programmi, mis viiks kuubiku miljarditest võimalikest asenditest 15000 pooliku lahenduseni, kuna seni teadaolevate 15000 lahendusest on võimalik üksnes mõne liigutusega moodustada ühte värvi küljed.
BBC teatel uurisid kaks äsja ülikooli lõpetanud tudengit, Daniel Kunkle ja Gene Cooperman superarvuti abil läbi kõik Rubiku kuubiku erinevad asendid ja jõudsid arvutiprogrammi abil tulemuseni, et kuubikut on igast värvide asetusest võimalik kokku panna kuni 29 liigutusega.
Tulemus on lähemal seni teadaolevatest katsetustest tõestada nn maagiline number, mille abil on mänguasja võimalik igast asendist kokku panna ühe ja sama arvu käikudega. Teoreetilised arvutused on näidanud, et kuubikut on võimalik kokku panna 20 käiguga.

Orkaan Dean toob Endeavouri varem Maale
NASA lühendab kosmosesüstik Endeavouri missiooni ühe päeva võrra, kartes et orkaan Dean võib sulgeda maandumiskeskuse, teatab Xinhua.
Houstonis asuv kontrollkeskus andis rahvusvahelise kosmosekeskuse meeskonnale STS-118 loa haakida Endeavour jaama küljest lahti pühapäeva hommikul kell 8.00.
Esialgu kolmapäevaks kavandatud süstiku maandumine tuuakse päeva võrra varasemale ajale, kuna Houstonit ähvardava orkaani mõjul tuleb kontrollkeskus tormi eest sulgeda.
Praegu paikneb orkaani tsenter Mehhiko lahe juures. Dominikaani võimud on Reutersile teatanud ka hiidlainetest põhjustatud esimesest surmajuhtumist. Võimude sõnul on 5,5 meetrini kerkinud lained uhunud ära 16aastase haiti kodaniku.

Kasahstan: Nazarbajev sai ainuvõimu parlamendis
Nazarbajevi partei võitis värsketel andmetel alamkoja valimised 88.05% häälteenamusega, jättes kuus ülejäänud erakonda ukse taha, teatab Reuters.
Esialgsete tulemuste teatel ei ületanud ükski opositsioonierakond 7 protsendi künnist, mis oli vähim vajalik 107liikmelisse alamkotta pääsemiseks. Nazarbajevi Nur-Otan käes on 98 kohta, ülejäänud üheksa täidetakse presidendi juhitavate Kasahstani Assamblee liikmetega.
Opositsioonilise Rahvuslik Sotsiaaldemokraatliku partei sõnul on nad pettunud ning valimistel toimus hulgaliselt rikkumisi. Kuigi valimistel osales seitse parteid, oli Nazarbajevi opositsiooni sõnul neil peaaegu võimatu Nur-Otan partei kõrval parlamenti pääseda - enneaegne hääletamine on Nazarbajevi vastaste arvates korraldatud üksnes riigi maine parandamiseks välismaa silmis.

Tais toimub täna esimest korda põhiseaduse rahvahääletus
Sõjaväe poolt rahvahääletusele pandud põhiseaduse heakskiitmiseks oodatakse Tai 88 000 valimiskasti juurde 45 miljonit inimest. Konstitutsiooni kinnitamiseks on vaja lihthäälteenamust.
Ligi 18 miljonisse kodusse saadetud 149leheküljeline dokument on analüütikute hinnangul vähem demokraatlik, kui pärast riigipööret maikuus üle parda visatud 1997. aastal vastu võetud variant. Uue põhiseaduse kohaselt on elanikel võimalik valida üksnes osaliselt senatist, kuid sõjaväe teatel sisaldub uus konstitutsioon senisest enam vähemuste kaitset reguleerivad paragrahve, kirjutab BBC.
Sõjaväelaste hinnangul sisaldas eelmine põhiseadus auke, mis võimaldasid mais viieks aastaks poliitikast tagntatud ja praegu Londonis eksiilis elava peaministri Thaksin Shinawatral võimu kuritarvitada. Riigipöörde juht Gen Sonthi Boonyaratglin pöördus täna ka elanike poole, paludes neil hääletada.

Saaremaale sõitjad peavad kannatust varuma
Väinamere Liinid palub reisijatel Kuivastu-Virtsu liinil Saaremaalt
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on tavapärasest pikem nädalavahetus toonud liinil suure nõudluse, mis tekitab paratamatult järjekordi.
"Anname endast parima reisijate võimalikult sujuvaks ja operatiivseks teenindamiseks ning palume ka reisijatelt mõistvat suhtumist ja kaastööd oma reisiaegade planeerimisel," lausus Hiiuväin.
Kuivastu-Virtsu liinil teenindavad reisijaid neli parvlaeva, parvlaevadele Viire ja Regula lisanduvad Koguva ja Harilaid.

Autasustati konkursi "Kaunis kodu" võitjaid
Peipsi ääres Kasepää külas autasustati konkursi "Kaunis kodu" võitjaid.
Eesti kodukaunistamise ühendus valis tänavu välja 83 auhinnaväärilist kodu, omavalitsushoonet või ühiskondlikku hoonet ja tööstusterritooriumi, vahendas Aktuaalne kaamera.

Leivaliit tutvustas koolileiba
Leivaliit tutvustas põllumajandusmuuseumis sügisel koolilaste toidulauale jõudvat koolileiba - rukkileiba, mille maitse on valinud lapsed ise ning heaks kiitnud ka toitumisspetsialistid.
Laupäeval, rukkimaarjapäeval toimusid Tartu lähedal põllumajandusmuuseumis koolileiva esitlus ja pühitsemine, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Milline rukkileib lastele kõige paremini maitseb, testiti leivaliidu ja põllumajandus-kaubanduskoja eestvõttel 25 Eestimaa koolis, oma arvamuse ütles 5000 õpilast.
Nii sai koolileiva tiitli vähemalt 90% rukkijahu sisaldav leib, mis on valmistatud naturaalselt kääritatud juuretisega.
Koolileiva pühitses Tartu Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm. Leivaliit on otsustanud, et tehased koolileiva tootmisest kasumit ei teeni, nii on ühe kilogrammi väljamüügi piirhind kaheksa krooni 50 senti pluss käibemaks.

Kulgu kanalist leiti uppunud inimene
Eile leiti Kulgu kanalist inimese surnukeha.
Narvas tõid pinnaltpäästjad ja kohale tellitud tuukrigrupp Kulgu kanalist kaldale uppunud inimese.
Isiku tuvastamise ja sündmuse asjaolude uurimisega tegeleb politsei.

USA autasustas Iraagis teeninud Eesti sõdureid
USA autasustas nelja Eesti kaitseväelast Pronkstähega ja 41 kaitseväelast maaväe tunnustusmedaliga teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.
Pronkstähega (Bronze Star Medal) vapra ning ennastsalgava teenistuse eest tunnustati major Artur Lillenurmele, leitnant Meelis Jõemaad, veebel Rauno Koivistoineni ja veebel Jaan Soosalut.
Praegu Iraagis teeniva kergejalaväerühma ESTPLA-15 ülem leitnant Kaido Kivistik tõstis esile veebel Jaan Soosalut: "Suuresti tänu oma loomupärasele vaistule ja teenistuskogemustele meie rühma vastutusalal Sab Al Boris on just tema leidnud või olnud osaline nii paljude isevalmistatud lõhkekehade ja laskemoonapeidikute leidmises," ütles Kivistik.
Major Artur Lillenurm teenis Iraagis 1. Ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi staabiohvitserina, leitnant Jõemaa oli kergejalaväerühma ESTPLA-13 ülem, veebel Koivistonen rühmavanem ja veebel Soosalu rühmatehnik. Veebel Jaan Soosalu on hetkel Iraagis ja teenib kergejalaväerühma ESTPLA-15 tehnikuna.

Nõelasilma väravas näeb dokumentaalfilmi tänava ajaloost
Taasiseseisvumispäeval avab linnapea Edgar Savisaar taastatud Trepi tänava ja Nõelasilma värava, mis on ühtlasi Tallinna ühe traagilisima sündmuse memoriaal.
9. märtsil 1944. aastal Tallinna laastanud pommirünnaku mälestusmärgi avamisel annab selle paiga ajaloost ülevaate kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, muusikaga lisavad sündmusele pidulikkust puhkpilliorkester ja meeskoor RAM, teatas Tallinna pressiteenistus.
Nõelasilma kõrval asuvasse orva paigaldatud videoekraan näitab dokumentaalfilmi Harju tänava, sh Nõelasilma ja Trepi tänava ajaloost.
Taastatud väravaehitist ilmestab vanast väravast säilinud portaalipealist meenutav barokkstiilis raidreljeef.

Jalgpall: Oper ei mängi Andorra vastu
Eesti jalgpallikoondise ründaja Andres Oper ei saa vigastuse tõttu kaasa teha kolmapäevases EM valikmängus Andorraga.
Oper mängis küll laupäeval oma koduklubi Roda JC eest Hollandi kõrgliiga avavooru kohtumises 43 minutit, kuid vahetati seejärel trauma tõttu välja. Eesti koondise peatreener Viggo Jensen Operile asendajat ei kutsu, ettevalmistust alustab 20 mängijat, teatas Sportnet.
Eesti - Andorra kohtumine peetakse kolmapäeval, 22. augustil kell 19 A.LeCoq Arenal.

Kõik eestlased said Saksa rallil punkte
Kui Saksamaa MM-ralli üldarvestuses muutus paremusjärjestus veel viimase kiiruskatsega, siis JRC arvestuses viimased kaks katset enam midagi ei muutnud.
Maksimumpunktid teenis asfaldilt tšehh Martin Prokop (Citroen C2), kes juhtis võistlust esimesest katsest peale ning edestas lõpuks Urmo Aavat (Suzuki Swift, pildil) 49,5 sekundiga, teatas Sportnet.
MM-sarja punkte teenisid ka ülejäänud kaks eestlast. Jaan Mölder juunior (Suzuki Swift) alustas viimast päeva küll viiendal kohal, kuid pidi lõpuks ühe koha ära andma. Plats kuues, kaotust Prokopile kogunes 9.22, 4.
Aigar Pärs (Suzuki Swift) sai viimastel katsetel kenasti hakkama soomlase Kalle Pinomäki (Renault) rünnakuüritustega ning suutis kaitsta oma kaheksandat kohta. Võitjale kaotas Pärs 13.31, 4-ga, kuid edestas soomlast 20,7 sekundiga.

Citroeni autod said Saksamaal kaksikvõidu
Saksamaa MM-ralli võitis kuuendat aastat järjest prantslane Sebastien Loeb (Citroen C4 WRC).
Laupäevase esimese kiiruskatsega rallit juhtima läinud maailmameister hoidis võiduks vajalikku tempot lõpuni. Loebist sai esimene rallisõitja MM-sarja ajaloos, kes võitnud ühe ralli kuus aastat järjest!
Seevastu kohad teisest kuni seitsmendani selgusid Moseli oru viinapuude vahel alles viimase kiiruskatsega. Pühapäeval kõik viis kiiruskatset võitnud belglane Francois Duval kindlustas Citroeni autodele kaksikvõidu, jäädes oma Xsara WRC-ga Loebist lõpuks maha vaid 20,3 sekundiga. Pikka aega teist kohta hoidnud MM-sarja liider Marcus Grönholm (Ford) oli veel enne viimast katset samal kohal, kuid edu Duvali ees oli kahanenud vaid 5,6 sekundile.

Eesti Ironmani triatloni võitis lätlane
18. augustil võisteldi Harjumaal täispikal triatlonidistantsil.
3,8 km pikkune ujumisdistants läbiti Männiku karjääris, 182 km jalgrattaga sõideti Pärnu maanteel Tallinna ringtee ja Haru tee vahelisel lõigul ning 42,2 km pikkune jooksurada kulges Keila tervisepargi maastikuradadel. Stardijoonele asus 14 meest.
Neljaringilise ujumisetapi lõpetas kõige kiiremini Andrus Vaker (Triatleet) ajaga 1: 04.01. Teisena väljus veest lätlane Janis Riekstinš (1: 12.53) ja kolmandana Kert Õismets (21CC, 1: 14.08). Rattaga sõideti kõigepealt 10 km mööda Tallinna ringteed Pärnu maanteele. Edasi läbiti Pärnu maanteel 10 km pikkust lõiku edasi-tagasi Haru teeristini ja tagasi Tallinna ringtee viaduktini, kokku 8 korda. Seejärel sõideti veel 12 km Keila poole.

Beckham pidas Galaxy eest täismängu
David Beckham mängis esimest korda Los Angeles Galaxy eest kõik 90 minutit, oli osaline kolmes Galaxy väravas, kuid inglase klubi kaotas Giants Stadiumil ikkagi New York Red Bullsile 4: 5.
Beckhami sõnul tegi ta taas haiget oma hüppeliigesele, kuid see ei sega teda eeloleval kolmapäeval Wembleyl Inglismaa ja Saksamaa maavõistlusmängus platsile tulemast.
"Kunstkattega väljak pole mu hüppeliigesele hea, ma pole harjunud Astroturfil mängima, aga väga hull asi siiski pole. Liiges on praegu veidi kehvem kui enne mängu, kuid olen kindel, et kolmapäevaks on kõik korras," tunnistas Beckham. Inglase sõnul oli see tema enda otsus vahetust mitte paluda.
"Treenerid küsisid küll pidevalt, kas soovin vahetust, kuid ma keeldusin. Kui me juhtisime, siis ei tahtnud ma lahkuda ning seda enam siis, kui jäime kaotusseisu. Ma olen üsna kangekaelne tüüp ja seekord jäi see iseloomuomadus peale," lisas Beckham.

Gerd Kanter võitis Jaapanis
Gerd Kanter tegi Jaapanis Muragames maailmameistrivõistluste eelse viimase kontrollvõistluse, võites kettaheite tulemusega 67.28.
Teise koha sai rootslane Niklas Arrhenius tulemusega 57.14. Kanteri paremuselt teine katse oli 66.76.
28-aastane Eesti kergejõustikukoondise liider jätkab harjutamist Muragames kuni 23. augustini, sealt sõidab ta koos treener Vesteinn Hafsteinssoni ja massöör Indrek Tustitiga Osakasse.
MM-i kettaheite eelvõistlus peetakse 26. augustil ja finaalvõistlus 28. augustil.

Enesetapud põhjustavad pooled surmajuhtumitest Vene sõjaväes
Ria Novosti. Enesetapud on jätkuvalt peamine surmajuhtumite põhjus Vene sõjaväes, teatas kaitseminister Anatoli Serdjukov esmaspäeval.
Ministeeriumi kodulehe andmetel on sel aastal 262 teenistujat surnud kuritegude, õnnetuste ja enesetappude tõttu.
2007. aasta jooksul on enesetapu läbi surnud 147 teenistujat. Õnnetustes ja liiklusõnnetustes hukkus vastavalt 60 ja 27 sõjaväelast, ülekoormuse tõttu 7 ja relvade väärkäsitluste tõttu 6 inimest. Tapmistest on teateid 15 korral.
Eelmisel aastal teatati Vene sõjaväes 554 sõjaväelase surmast enam kui 21 000-s õnnetuses.

Viiekümnepealine jõuk ründas Ida-Saksamaal indialasi
Rassistlikke solvanguid karjuv jõuk ründas laupäeval kaheksat indialast Ida-Saksamaal Mügelnis, enne kui politsei sissepiiratud indialased pitsarestoranist päästis.
Reutersi andmetel loopis viiekümnepealine jõuk laupäeva öösel Mügelni laadal indialasi pudelitega, enne kui solvanguid karjuva rahvasumma laialiajamiseks toodi kohale 70 politseinikku. Politsei pressiesindaja sõnul ei ole linnas varem sellist vägivallapuhangut nähtud. Kõik kaupmeestest ja asüüliotsijatest indialased said rünnakute käigus vigastada.
Alates 1990. aastast on Ida-Saksamaal teatatud vahelduvatest rünnakulainetest välismaalaste vastu. 2004. aasta Saksimaa kohaliku parlamendi valimistel said paremäärmuslased üle 9 protsendi häältest.

FOTOD: orkaan Dean mauras Jamaikal, järgmiseks Mehhiko
Pühapäeval laastas orkaan Dean Jamaika pealinna Kingstonit, pärast seda, kui oli tuuseldanud Kariibi saari ja rannikualasid laupäeval. Praegu on Dean võtnud suuna Yucatani poolsaare peale.
230 kilomeetrit tunnis marutav neljanda kategooria torm langetas Jamaika idaosas puid, lõhkus elektriliine ja tekitas üleujutuse. Kariibidel on teatatud kuue inimese surmast.
USA Orkaanikeskuse teatel võib Dean endaga veel kaasa tuua kuni 500 millimeetrit sademeid ja lained võivad tõusta 2-3 meetrit üle normaalse taseme.
Jamaika valitsus püüab veenda inimesi kodudest lahkuma ning minema avariikeldritesse, seni on ekspertide hinnangul tehtud kõik võimalik inimeste päästmiseks.
USA teadlaste ennustusel võib Dean pöörduda kahe päeva jooksul Saffir-Simpsoni skaalal viienda kategooria tormiks, kui jõuab Mehhiko Yucatani poolsaare lähedale.

Suhtlusveeb neelab miljardeid tööandja tootlikkusest
Võrguturbefirma SurfControl analüüs tegi kindlaks, et suhtlusveebide sõltlased maksavad Austraalia tööandjale kuni 4 miljardit dollarit aastas, teatab Reuters.
"Inimesed armastavad kirjutada, mida nad parasjagu teevad, millised on nende mõtted just sel hetkel," ütles SurfControli juhatuse esimees Richard Cullen intervjuus Austraalia raadiole.
"Kasutajad satuvad oma Facebooki gruppide vaatamisest sõltuvusse," lisas Cullen, kelle väitel maksab fenomen Austraalia tööandjale tootlikkuse kaona kuni 4 miljardit dollarit aastas.
Facebooki loetakse uueks hullustuseks, kuhu on registreerunud juba 230 000 austraallast ning igas tunnis lisandub 100 uut kasutajat.

Kohus ei vabastanud Hodorkovski firma varasid
Moskva kohus lükkas esmaspäeval tagasi vangistatud Yukose asutaja Mihhail Hodorkovski appellatsioonikaebuse otsusele külmutada pankrotistunud naftafirma varad, et tasuda 679 miljoni dollarine maksuvõlg, kirjutab RIA Novosti.
"Meštšanski kohtu otsus 9. märtsist 2007, külmutada naftakompanii Yukose varad ja müüa need võlgade katteks, jääb jõusse ning kaebus lükatakse tagasi," ütles kohtunik.
Hodorkovski, kes kannab kaheksa-aastast karistust maksupettuses süüdistatuna, appelleeris kohtu varasemale otsusele põhjendusega, et tal pole menetluse käigus olnud piisavalt informatsiooni.
Süüdistaja hinnangul on otsus igati legitiimne, väites et Hodorkovski kohalolek vastavalt karistusseadusele menetluse ajal pole vajalik. Kohus kinnitas süüdistaja väiteid.
Yukos kuulutas pankroti välja 1. augustil 2006, pärast kolme aastat kohtuvaidlusi maksuametnikega. Hiljem on Yukos tasunud 16 miljardit dollarit maksuvõlgu oma varade müügist. Yukose põhivarade omanikuks on saanud Kremli poolt kontrollitav Rosneft, firma likvideerimist on tõlgendatud kui Kremli soovi haarata riigi kätte ohjad energiasektoris.

Rootsis Ringhalsi tuumajaamas seiskus üks reaktor
Rootsis Ringhalsi tuumajaamas seiskus täna üks reaktor pärast seda, kui üks selle kahest turbiinist hakkas tugevasti suitsema.
Reaktor elektrivarustuseta töötada ei saa, kuid turbiini uuesti töölesaamiseks võib kuluda mitu ööpäeva, kirjutab Dagens Nyheter.
Ringhalsi infojuhi Anna Stålnacke sõnul hakkas kõigepealt suitsu tulema generaatorist ja seejärel lakkas töötamast turbiin.
Suitsualarmid hakkasid üürgama, kuid lähemal vaatlusel tuld ei avastatud. Praeguseks pole eksperdid siiski turbiini lähemalt uurida saanud, sest see on nii tuline.
Möödunud aasta novembris oli Ringhalsi 3. reaktoris tulekahju, mille tagajärjel oli reaktor kaks nädalat suletud.

Britid hakkavad Eesti õlut importima
Britid hakkavad importima A. Le Coqi, mille peamiseks tõmbenumbriks peavad nad korgi fooliumkatet, mis peaks meelitama õlle juurde ka hügieeni pärast muretsevaid britte.
Kaks aastat Euroopast sobivaid õllesid otsinud Suurbritannia nišiõllede importija Roger Crosthwaite kinnitas: "Ma olen alati teadnud, et Eestis tehakse head õlut. Ma pean seda Tšehhi õlle järel kvaliteedilt teiseks. Suurbritannias on tavaõllede turg pidevalt kahanemas. Inimesed tahavad ebatavalisi õllesid kogu mandrilt ja me loodame sellistele õlledele pubides suur menu."
Crosthwaite'i meeskond hakkab A. Le Coqi müüma ennekõike pubidele ja klubidele, kuid ka paarile jaemüügiketile, kirjutab Scotsman.com.
Crosthwaite näeb A. Le Coqi ühe peamise tõmbenumbrina purgi korki katvat fooliumit. Nimelt leiab Crosthwaite, et see peaks selle joogi purgist joomise juurde meelitama ka hügieeni pärast muretsevaid britte.

Laserplaat tähistab 25. sünnipäeva
1982. aasta 17. augustil tootis Philips Saksamaal esimese laserplaadi ja sellest saati on neid maailmas müüdud 200 miljardit.
Laserplaadi töötasid tegelikult välja Philips ja Sony koos, vahendab BBC. Kaks firmat alustasid laserplaadi väljatöötamisega 1979. aastal ja eesmärk oli luua plaat, millele mahuks tund aega muusikat. Mahtu suurendati 74 minutini, sest otsustati, et plaadile peab ära mahtuma Beethoveni 9. sümfoonia. Mahu suurenedes kasvas ka plaadi diameeter, mis alul oli plaanitud 11 sentimeetriseks.
Esimesed laserplaadid läksid müüki 1982. aasta novembris ja plaatidel oli peamiselt klassikaline muusika. Tootjad otsustasid klassikalise muusika kasuks sellepärast, et klassikaaustajad arvati olevat jõukamad ja seega meelsamini valmis kulutama hea hulga raha uuele plaaditüübile ja veel rohkem raha väga kallitele laserplaadimängijatele. Nimelt maksid esimesed cd-mängijad praegusesse rahasse koos inflatsiooniga ümberarvestatult umbes 23 000 Eesti krooni.

Ilves andis iseseisvuse taastamise mälestuskivi Heinz Valgule
President Toomas Hendrik Ilves andis täna Kadriorus kultuuritegelastele korraldatud vastuvõtul Eesti iseseisvuse taastamise mälestuskivi kunstnik Heinz Valgule, kellele kuulub üks kuulsamaid tolleaegseid lauseid: "Ükskord me võidame niikuinii!"
Vastuvõtule kutsututele kõnelud presidendi sõnul vajas okupatsioonirežiimi all elanud Eesti rahvas äratust ja neiks äratajaiks ei olnud ega saanudki olla Eesti NSV võimumehed. "Need olid inimesed, kes kandsid meilt võetud iseseisvuse ideed ja hoidsid alles meile omaseid väärtushinnanguid. Kirjasõnas ja pildis, teatrilaval ja muusikas ja laulukaare all," ütles president Ilves.
"1988. aasta aprillis tulid loomingulised liidud kokku ja ütlesid lõpuks otse. Ütlesid, nagu luuletaja Hando Runnel, et Nõukogude Liit on koloniaalimpeerium. Ütlesid, nagu kunstnik Heinz Valk, et poolikut iseseisvust pole olemas."
"Teie, Eesti kultuuriinimesed, olite elu eeslaval, olite äratajad. Aitäh teile selle eest ning jätkugu teil püsivust rahva vaimu värske hoida," sõnas president Ilves.

President Ilves: oma kodanikuvabadusi tuleb kaitsta igal hetkel
Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rõhutas tänases pidupäevakõnes, et oma kodanikuvabadusi, eriti aga loomingulist sõltumatust tuleb igal hetkel kaitsta ja selleks kombata ja ületada ette antud piire, sest ainult nii on võimalik luua.
Toomas Hendrik Ilvese kõne:
Hääd sõbrad!
Lubage mul sissejuhatuseks öelda teile - tere tulemast Kadriorgu! - ja ühtlasi soovida kõigile head Eesti iseseisvuse taastamise päeva. Just nimelt iseseisvuse taastamisest me ju täna räägime.
Paraku kirjutab kalender, et täna on "Eesti taasiseseisvumispäev". Me võime ju küsida, et mis seal vahet? Tollases Ülemnõukogus 20. augustil 1991 kinnitatud Eesti riiklik iseseisvus on ju ajalooline fakt.
Keelekasutus ja grammatika on meie mõtlemise peegel. Aga kas tõesti me mõtleme poole sajandi vältel igatsetud vabaduse tagasitulekule kui umbisikulisele, teiste poolt tehtule? Sõna "taasiseseisvumine" aga just seda ütleb. "Iseseisvuse taastamine" on seevastu aktiivne, meie endi sihipärane tegevus. Nagu see ju tegelikult ka oli.

Eesti mootorpaat sattus Gotlandi lähedal merehätta
Rootsi mandriosalt Gotlandile suundunud eestlaste mootorpaadil lõppes laupäeva hommikul kütus ning alus jäi triivima.
Laevnikud kutsusid abi Rootsi merepäästekeskusest, kust saabunud päästealus pukseeris eestlased kuue tunniga Gotlandile Fårösundi, kirjutab helagotland.se.
Paadi olid eestlased ostnud nädal aega varem Lääne-Rootsist ja nagu keset merd selgus, oli äsjaostetud alusel kütusemõõdik katki. Niimoodi eestlased merele hulpima jäidki, kuid õnneks viis lähedalesattunud Poola praami Scandinavia meeskond merehädalistele päästepaadiga toitu ja joogipoolist.
Fårösundis parandavad laevnikud enne uue kütuse tankimist ja koju Saaremaale suundumist ära oma kütusemõõdiku.

Ene Ergma: aprillisündmused vabastasid meid kujutlusest, et vabadus on garanteeritud
Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas täna 20. augusti klubile kõnet pidades, et aprillisündmused vabastasid meid pettekujutlustest, et vabadus, mille eesti inimesed saavutasid 16 aastat tagasi, on garanteeritud alati ja igavesti.
Toompea lossi Valges saalis pidas täna traditsioonilise piduliku aastakoosoleku 20. augusti klubi. Klubi tervitades märkis Riigikogu esimees Ene Ergma, et tänasel rõõmsal päeval püsib meil ikka meeles, kui 16 aastat tagasi tõkestasid Toompea lossi kivimürakad ja betoonblokid.
"Veel hiljuti tundus, et see ei kordu kunagi, kuid sel kevadel olid siinsamas jälle betoonist tõkked ja loss ümbritsetud mitmekordse aiaga, õhk täis ärevust ja ängi. Me kaitseme end taas rünnakute vastu idast, nagu tegid seda esivanemad juba aastasadu tagasi. Ehkki rünnakud on teistsugused - propagandavahendid mitmekesisemad ja ründerelvadeks olid muuhulgas ka arvutivõrgud, ometi mõjutasid need sündmused meie riiki ja inimesi - nad vabastasid meid pettekujutlustest, et vabadus, mille eesti inimesed saavutasid 16 aastat tagasi on garanteeritud alati ja igavesti," ütles ta.

President Ilves tänas 20. augusti klubi liikmeid
Vabariigi President pidas täna "20. augusti klubi" koosolekul Toompea lossis kõne, milles tänas klubiliikmeid selle eest, et nad tegid 16 aastat tagasi otsuse, mis on tõestanud end ainuõigena.
Presidendi kõne:
Lugupeetavad viimase Ülemnõukogu liikmed, Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanud, head sõbrad!
Üsna vähe on Eesti lähiajaloos olnud neid hetki, kui pea kogu rahvas hoiab hinge kinni, olles suunanud oma pilgu ühele saalile ühes hoones.
19. ja 20. augustil 1991 olid just sellised hetked. Rahvas ootas uudiseid Toompealt, rahvas ootas otsust. Ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas elati kaasa, kuulati, muretseti.
Teie olite noil päevil Toompeal, teie olite otsustajad. Ühtaegu oli teie olukord väga lihtne, sest ülesanne oli teile selgemast selgem. Teisalt lasus teil ränkraske vastutuse koorem. Teile ei olnud antud võimalust eksida.

Der Spiegel: Tallinn kuulub Euroopa populaarseimate linnade hulka
Värske Der Spiegel kirjutab: Unustage London ja Pariis! Euroopa populaarseimateks linnadeks on tänapäeval Amsterdam, Barcelona, Dublin, Kopenhaagen, Tallinn ja Hamburg.
Tallinnat külastanud Erich Follath on vaimustatud sellest, et interneti kasutamisôigus kuulub eestlaste pôhiseaduslike ôiguste hulka ja kinnitab, et Eesti pealinna kultuurisündmused on krooninud metropoli triumfiga.
"Pea igal kuul pakutakse Tallinna kiitmiseks ülivõrdes komplimente. Metropoli nimetatakse "Baltikumi Hongkongiks"," ta kuuluvat maailma seitsme intelligentseima linna hulka ", ta olevat "Euroopa uus" Boomtown "vôi" Pôhjala tiiger ", kirjutab loo autor.
"Keskaja atmosfääri kiirgav metropol tundub esimesel pilgul iseennast armastava nukulinnana," kirjeldab Follath ja lisab "Tallinn on olnud mitmete vallutajate armukeseks: taanlased olid linna asutamise juures, Saksa ordu aitas kaasa linna ôitsele puhkemisel, rootslased ja taanlased lõid siia oma pitseri, natsid ja seejärel kommunistid okupeerisid ta. Alles peale vabaduse saamist 1991. aastal, on linn leidnud sillana lääne ja ida vahel oma ôige rolli."

Ilves: võime uhkust tunda, et Eesti riik on meie enda tehtud
President Toomas Hendrik Ilves ütles täna raadionintervjuus: "Inimesed on aru saanud, et õigusriik on tähtis, et oluline on elada demokraatlikus riigis ja võime uhkust tunda, et see on meie enda tehtud"
"Meie arusaamine oma riiklusest on hea, see on tugevalt kasvanud," ütles president Toomas Hendrik Ilves iseseisvuse taastamise 16. aastapäeva puhul antud intervjuus Kuku raadiole, mis oli eetris täna keskpäeval.
"Riiklus pole vaid ideaal, millest unistada, vaid ülesanne lahendada kõige olulisem probleem - kuidas kindlustada Eesti rahva heaolu," sõnas riigipea.

TV3 video: veepolitseile on nädalavahetused töörohkeimad
Põhja prefektuuri patrullil tuleb Tallinna lahel ja väikesaartel korrale kutsuda peamiselt puuduliku päästevarustusega ja korraliku registreerimistähistuseta laevnikke.
Nädalavahetuseti on tööd rohkem, sest siis kipub vee peale rohkem piduseid seltskondi, vahendavad TV3 Seitsmesed Uudised.

ETV video: naiskodukaitse autasustas Ingrid Rüütlit
Naiskodukaitse andis oma 80. aastapäeva tähistamisel teistkordselt välja oma kõrgeima aumärgi - Liiliaristi esimese järgu teenetemärgi, mille sai Naiskodukaitse auliige Ingrid Rüütel.
Piduliku jumalateenistus peeti Jõhvi Mihkli kirikus millele järgnes aktus kontserdimajas, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"Ühiskond on muutunud ja väärtused on pisut muutunud, aga need peamised külgetõmbavad ja kokkutõmbavad jõud, mis meie liikmeid meie organisatsiooni toovad, on ikka samad," rääkis Naiskodukaitsjate esinaine Airi Neve. "See on soov altruistlikult anda oma panus ja kaitsta oma riiki ja olla parem kodanik."
Naiskodukaitse on 1927. aastal moodustatud Kaitseliidu eriorganisatsioon, mille liikmeteks on naised, kes tahavad anda oma panuse riigikaitse heaks.

Plahvatus lennutas põleval korteril eest aknad ja ukse
Möödunud ööl süttis Tõrvas põlema üks tuba kolmetoalisest korterist, kuid põlemisgaaside plahvatuses lendasid eest terve korteri aknad ja uks.
Möödunud südaöö paiku teatati Päästeametile korteripõlengust Valga maakonnas Tõrva linnas Valga maanteel, teatas Päästeamet. Tules oli oli viiekordse elumaja esimese korruse kolmetoalise korteri üks tuba.
Põlemisgaaside plahvatuse tagajärjel lendasid eest korteri aknad ja uks. Toas kustutati põlev voodi, kapp ja üks ruutmeeter seina.
Päästemeeskond evakueeris trepikoja kaudu kuus majaelanikku. Suitsusukelduslüli tõi põlevast korterist välja mehe, kes oli saanud teise astme põletushaavu ja kiirabi toimetas ta haiglasse.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

ETV video: parima autojuhi konkursi teooriavooru läbisid vähesed
Autoajakirja Auto Bild Eesti korraldatud Eesti osavaima autojuhi konkursi teooriavooru suutis 4500 autojuhist läbida vaid 82, kes selgitavad omavahelise paremuse välja vigursõidus.
Autojuhtide huvi kolmandat korda korraldatava liikluskasvatusliku ettevõtmisese vastu on kasvanud iga aastaga, sest konkursist osavõtjate arv on suurenenud tänaseks üle nelja korra, vahendab ETV24 Aktuaalset Kaamerat. Samas ei ole edasiminekut märgata liikluseeskirjade tundmises.
"Teooriateadmised on kolm aastat olnud suhteliselt samal tasemel ehk siis ka sel aastal oskasid 4500 inimesest ainult veidi alla saja vastata mõlemas teooriavoorus õigesti. /... / Eksitakse palju just otseselt liiklusohtust ja liiklusmärke puudutavates küsimustes, mis on muidugi natuke kurb," ütles Auto Bild Eesti esindaja Marko Leivo Aktuaalsele kaamerale.

Peaminister tervitas rahvast taasiseseisvumispäeva puhul
Peaminister Andrus Ansip tervitas Eesti taasisesisvumise 16. aastapäeval kõiki eestimaalasi ja 20. augusti klubi liikmeid.
Lugupeetud 20.augusti klubi liikmed,
head kaasmaalased,
Võtke palun vastu minu ja Vabariigi Valitsuse tunnustus nende otsuste eest, mida täna 16 aasta eest tegite teie. Eesti iseseisvuse taastamist toetas kogu Eesti rahvas.
Nii on 69 inimese tegu ühtlasi tervelt miljoni inimese tegu. See polnud ühe või teise kildkonna ettevõtmine. See oli ühe vägivaldselt iseseisvusest ilma jäetud rahva suveräänne otsus - taastada oma riik. Sel päeval 16 aastat tagasi jätkasime seda teed, mida olime alustanud iseseisvusmanifestiga 24. veebruaril 1918.
Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus, mida pool sajandit tuli hoida üksnes juriidiliste vahenditega, võis alates 20. augustist 1991 astuda siin maal taas tegelikusse jõusse.

Tallinnas saab taasiseseisvumispäeva tähistada kontserte kuulates
Tallinn on taasiseseisvumise aastapäeval korraldanud noortele kaks kontserti: Harjumäel toimub neljatunnine noortebändide kontsert ja Raekoja platsil esinevad Superstaari-saates osalenud.
Juba neljandat korda pakub Tallinn taasiseseisvumispäeval eakohast meelelahutust ka vabaduse taastamise aegu sündinuile - keskpäeval algab Harjumäel neljatunnine noortebändide kontsert, kus esinevad viis ansamblit, peaesinejaks on Brides in Bloom. Sellele järgneb kontsert Raekoja platsil, teatas Tallinna pressiteenistus.
Lisaks tasuta kontsertidele on sel päeval tasuta ka Tallinna Loomaaed, Nõmme spordikeskus ja ujula, Tallinna Spordihall ja Pirita spordikeskus.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar avab kell 10 ajaloolised Trepi tänava ja Nõelasilma värava, mis on ühtlasi meenutus Tallinna ühest traagilisimast sündmusest - 9. märtsil 1944. aastal toimunud punaväe pommirünnakust.

Eesti korvpallurid alistasid kindlalt Rootsi
Eesti korvpalli rahvuskoondis alistas täna Saku Suurhallis peetud EM-lisavalikturniiri mängus Rootsi tulemusega 68: 54.
Teist kohtumist jutti oli meie parim Martin Müürsepp, seekord kogunes liidri arvele käimasoleva valiktsükli Eesti meeskonna jaoks rekordilised 18 punkti. Ja teist kohtumist järgemööda said käe valgeks kõik väljakul käinud 10 eestlast. Eesti põrmustas külalised lauavõitluses koguni 42: 21.
Rootslasi vedas alt ka kehv vabavisete tabavus - 32-st üritusest läbis korvirõnga 20. Võitjate protsent polnud oluliselt parem - 24-st vabaviskest realiseerisime 16.
Tegemist oli korvallikoondise kolmanda järjestikuse võiduga.
Tiit Soku hoolealustel õnnestus rootslasi seitsme punktiga võita ka ülemöödunud nädalal Stockholmis peetud närvilises mängus, tulemus oli siis 57: 50 Möödunud esmaspäeval saadi Saku Suurhalli rohkearvulise publiku ees 72: 66 jagu ka Makedooniast.

Noor Eesti jalgrattur saavutas Slovakkias 8. koha
Slovakkias toimus juunioridele korraldatud rahvusvaheline velotuur GP Slovakkia 2007 ning eestlastest lõpetas parimana kaheksanda kohaga Andres Luidre klubist CFR.
Kaotust võitjale kogunes 6.47. Tarmo Utar (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) oli 14. (+8.14), Ekke Piirisild (CFR) 20. (+8.18), Artur Schotter (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) 42. (+19.16), Janari-Joel Jõessaar (CFR) 45. (+21.40), Risto Raid (Velo) 51. (+22.54), Johannes Jõgi (CFR) 53. (+23.29), Martti Alesmaa (CFR) 65. (+45.14) ja Gabriel Leppik (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) 67. (+52.27), kirjutab Sportnet. Üldse suutis mägise mitmepäevasõidu lõpetada 71 ratturit.
304,2 km pikkuse neljaetapilise tuuri 78,5 km pikkusel avaetapil oli mahtus esikümnesse Jõessaar. Teisel, 118,4 km võidusõidul sai sarnaselt Jõessaarega kaheksanda koha Luidre. Kolmandal päeval kavas olnud 1,1 km mäkkesõidus näitas Luidre aga kolmandat aega, kaotades võitjale vaid 2,47 sekundiga. Viimasel, 106,3 km etapil oli meie poistest edukaim 11. kohaga Utar.

Helsingis ITF põhiturniiril mängivad neli eestlast
tennis
Valdimir Ivanov ja Mait Künnap paigutati otse 32 tugevama hulka, Mikk Irdoja sai selle võimaluse wild card'i kaudu ja Jürgen Zopp võitles endale koha läbi kvalifikatsiooniturniiril, kirjutab Sportnet. Kvalifikatsioonis tegi kaasa ka Sven Käsper, kes kaotas teises ringis rootslasele Patrick Rosenholmile kolmes setis. Põhiturniiril on Irdoja pidanud juba ka esimese matši, kus alistas sellesama Rosenholmi 7: 5, 6: 2.
Neljast põhiturniiril jätkajast kolm saavad topeltkoormuse ka paarismängus. Künnap ja Zopp mängivad koos, Irdoja paariliseks on lätlane Karlis Lejnieks.

Selgusid Eesti meistrid tänavakorvpallis
Nädalavahetusel Ülemiste keskuse parklas toimunud tänavakorvpalliturniiril selgusid 2007. aasta Eesti meistrid tänavakorvpallis, Tallinnas, Tartus, Pärnus, Paides ja Jõhvis toimunud etappide kokkuvõttes selgitati Eesti parimad tänavakorvpallurid üheksas erinevas võistlusklassis.
3on3 tänavakorvpallisarjas osales suve jooksul üle 300 erineva võistkonna, mis tähendab, et võistlustest võttis osa üle 1000 korvpallihuvilise. Lisaks võistlusklasside parematele ehk oma võistlusklassi Eesti
meistritele selgitasid korraldajad välja ka meistrivõistluse üldarvestuse parimad.
Üldarvestuse paremusjärjestus: I koht: Praiston Bussireklaam, 102 punkti, Poisid -91 ja nooremad (Hardi
Paloots, Kris Killing, Allar Kiirats, Rannar Raap) II koht: Anne Autoaed, 93 punkti, Poisid -95 ja nooremad (Gert Lõhmus, Risto Häelme, Eerik Parvits, Saimon Sutt) III koht: SKL Basketgirls, 89 punkti, Tüdrukud -93 ja nooremad (Ele-Riin Tammik, Sandra Valdek, Liis Rinaldo)

Kanepi säilitas edetabelis 44. koha
Kaia Kanepi positsioon WTA edetabelis pole nädalaga muutunud - parim eestlanna asub endiselt 44. kohal.
Kanepist möödus küll prantslanna Virginie Razzano, kes tõusis üheksa rida ja on nüüd 36., kuid omakorda langes eestlanna selja taha venelanna Olga Putškova, kirjutab Sportnet.
Sisuliselt pole muutunud ka Maret Ani ja Margit Rüütli kohad. Ani loovutas ühe pügala ja asub naistennisistide pingereas nüüd 146. positsioonil. Universiaadihõbe Rüütel nihkus aga koha võrra ülespoole ja paikneb 20. augustil avaldatud edetabelis 211. kohal. Punkte on teeninud veel Julia Matojan (1044. koht) ja Barbara Kvelstein (1225.).
Edetabeli esikolmik jätkab võrreldes mulluse nädalaga muutumatult - kolm paremat on endiselt belglanna Justine Henin, venelanna Maria Šarapova ja serblanna Jelena Janković. Kaks paari on kümne hulgas siiski vangerduse teinud, sealjuures olid tõusjateks Venemaa mängijad. Seni neljas olnud ana Ivanović lasi mööda Svetlana Kuznetsova ja Serena Williams andis kaheksanda platsi Nadežda Petrovale.

THE OBSERVER: Venemaa jõudemonstratsioonid on ohtlik märk
Strateegiliste pommitajate patrull-lendude taaselustamine ning Moskva brittide raadiojaama vaigistamine on vaid esimesed ning väiksemad märgid Venemaa kasvavatest kahtlustest lääne suhtes, kirjutab Briti nädalaleht The Observer.
Diplomaatiline õhkkond Venemaa ja Suurbritannia vahel on muutnud järsult külmemaks pärast seda, kui Moskva keeldus välja andmast meest, keda Scotland Yard süüdistab endise Venemaa spiooni Aleksandr Litvinenko mõrvas.
Mõlema riigi diplomaadid on seisnud silm silma vastu. Nüüdseks valitseb ka Briti rahvusringhäälingu (BBC) Moskva raadiojaama FM-sagedusel vaikus.
Kõik eelmainitu on aga vaid väike osa Venemaa kasvavatest kahtlustest lääne suhtes ning arengusuunast neosovetliku olukorrani. Vladimir Putin kinnitas möödunud nädalal, et vastusena "strateegilistele ohtudele teiste sõjaliste jõudude poolt", taastab Venemaa strateegiliste pommitajate regulaarsed patrull-lennud üle kogu maailma. Venemaa hävituslennukid on samuti asunud NATO riikide reaktsiooni testima, lennates mõnede allianssi kuuluvate riikide õhuruumi vahetus läheduses.

MARKO MIHKELSON: Našism - Venemaa uus ideoloogia
"Venemaa on vaenlase haardes. Ainus tee vältida sõda pidevas energianäljas Ameerika Ühendriikidega on asuda teenima Vene armees."
Nii kõlab Kremli noorteorganisatsiooni Naši üks tugeva propagandistliku ja "ajupestud" alatooniga üleskutseid. Ja järgijaid pole sugugi vähe. Sest on moodne ja kasulik olla našist. Nende teha on Venemaa tulevik, usuvad paljud.
Kõigest paar aastat tagasi loodud noorteorganisatsioonist Naši on praeguseks välja kasvanud Venemaa üks mõjukamaid ja dünaamilisemaid liikumisi, mida on tihti nimetatud ka Kremli ketikoeraks või koguni "putinjugendiks". Olulisem sellest on aga mõista, kuivõrd kandvaks võib našism Vene ühiskonnas muutuda.
Juba Naši nime kaudu on liikumisse sisse kirjutatud mõtteline konflikt. Venemaal tihti esinev tugev harjumus eraldada sõbrad vaenlastest ning "meie" "nendest" on ahvatlev pinnas patriotismi viljelemiseks. Seega tekitab liikumise nimi juba iseenesest tugevat identiteeditunnetust.

INDREK IBRUS: Vene kanalit on vaja
Kaheksakümnendad tulevad tagasi. Et see on nii mitmes popkultuuri valdkonnas - näiteks mõnekümne aasta eest popid olnud soengud ja seelikud on spiraalitiiru pidi tagasi tulnud -, on juba laialt teada asjaolu.
Hoopis huvitavam fenomen on aga, et praegu jõudumööda "skaipide", "reitide", "delfide", mobiil-TV-dega jms mürgeldav Eesti ei suuda kuidagi lahti öelda 1970-ndate ja 1980-ndate retrostiilis mõtlemisest, kui jutt läheb riiklikule meediapoliitikale. Ning seejuures tundub eriline kihu kõige glamuurselt vanamoodse vastu olevat valitsusliidu juhterakonnal.
Parimaks näiteks sellest on kultuuriminister Laine Jänese mõne aja eest välja pakutud
strateegia venekeelse audiovisuaalse meediasisu levitamiseks (vt 24. mai EPL). See koosnes kahest osast: ETV loodava teise kanali kujundamine "mitmekultuuriliseks kanaliks, kus eri keeltes saated annavad ruumi kultuurile, ajaloole, meelelahutusele ja uudistele", ning venekeelsete saadete ostmine olemasolevate eestikeelsete erakanalite programmidesse. Isegi ideaalses olukorras, kus erakanalid oleksid segastel altruistlikel kaalutlustel nõus oma aastate pikku lihvitud programme sobimatute võõrkehadega ära lörtsima, tuleks sellise strateegia korral ikkagi soovitada kultuuriministril oma sihtauditooriumini jõudmiseks sellele projektile ette nähtud summadest mehiseim osa loodavate saadete turustamisse suunata. Sest üks ennekuulmatult hullumeelne turundustegu oleks selline võõras ja piiratud meediakeskkonnas tarbimisharjumuste sissesöötmine nii või teisiti.

MIHKEL RAUD: Kondid natside hambus
Kuigi vahetult pärast kurikuulsa pronksiöö sündmusi ennustas nii mõnigi hiromant või lihtsalt dramatismist pakatavate avalduste fänn, et eestlaste ja venelaste vahelised suhted ei ole enam kunagi endised, näib olukord kõigi ettekuulutuste kiuste siiski laias laastus rahunenud olevat.
Mitte et keegi oleks osanud väga täpselt öelda, mida see "endine" siis endast õieti kujutab. Aga ometi - tänaval vene keelt kõnelevat rohkearvulist noortekampa kohates ei tõmbu ma enam hirmust füüsilise diskrimineerimise ees krampi, kuigi kevadel just täpselt nii juhtus, esimest korda üle nii umbes paarikümne aasta. Prognoositud aastatuhandetepikkune vastasseis on kolinud teise maailma. Sinna, kus mõned oma ja kõik ülejäänud kellegi teise nime all mõtteid avaldavad. Ehk siis sellesse nüüdseks juba tüütuseni demoniseeritud küberruumi, mida keegi vist kunagi meie kollektiivseks ajuks julges nimetada.
Ohtlik kääbusriik?

Kirjad: Kunstnikele või rahvale? 
Vaevalt jõuti kinnitada Vabadussõja Võidusamba ideekonkurss, kui algas "uus sõda" - nüüd juba samba ümber. Kas tõesti on kunstiinimesed rahvast niivõrd irdunud, et nende vaated on rahva omast nii palju erinevad? Kuid mis tõsi, see tõsi, sest üks kunsti-inimene, professor M. Kalm, ütleb Päevalehes: "Kunstiinimesed jäävad seda põlgama, rahvale meeldib." Tekib küsimus: kas see sammas püstitatakse kunstiinimestele või rahvale?

Kirjad: Vabaduse- või orjusesammas? 
Asjatundjate poolt äsja parimaks tunnistatud Vabadussamba kavand on täiesti sobimatu.
Kui valitsus selle heaks kiidab (kardan väga, et nii see juhtub), siis saame Vabadussamba asemele Orjusesamba, mis mõnitab meie rahva kannatusi ja kiidab (juhtide) rumalust.
Piiskop Põder muheleks küllap enamgi, kui masajal tornil trooniks metallristi (raudristi?) asemel meie esimene ja suurim "vabastaja" piiskop Albert. Torni jalamil võiksid olla usin genotsiidikroonik Läti Henrik ja tema surematud, pärast Saaremaa (Valjala) tuhastamist öeldud sõnad "Kes kunagi olid kõrkuse lapsed, saavad sõnakuulmise lasteks, kes kunagi oli susi, saab nüüd äkki talleks".
Tungis "kultuurrahvaks" saada edvistame (naeruvääristame end) maarjamaalastena: oma riigi kõrgeima autasugi nimetasime Maarjamaa ristiks. Jah, presidendiproua Ilveski võinuks Eesti tunnuslause sõnastada "Welcome to Maryland!"

REPLIIK: Tallinn jääb turuta? 
Paari aasta pärast võivad tallinlased jääda ilma võimalusest osta värsket köögivilja, mett ja liha otse turult.
Nii Balti jaama turg kui ka Keskturg tahetakse "ümber kujundada moodsaks ärikeskuseks".
Pole kahtlust, et see lööb valusalt talunikke, kes pole oma toodangut müünud mitte suurkettide kaudu, vaid viinud selle otse turule. See, et Tallinn ümberkaudsete valdade talunikest ei hooli, võib küünikule isegi mõistetav olla. Kuid ometi lööb turgude kaotamine valusalt ka neid linnakodanikke, kes on harjunud igapäevast toidukraami just turult ostma. Kas edaspidi saab näiteks värskeid metsamarju ja seeni osta vaid marketist - või üldse mitte? Enne kui Balti jaama turul ja Keskturul löövad kopa maasse kinnisvaraarendajad, peaks linn välja pakkuma koha uue turu jaoks. Või tahab Tallinn muutuda ainsaks Euroopa pealinnaks, kus puudub turuplats?

JUHTKIRI: Lähimineviku Pandora laegas
On õnn, et "lähiminevik ei ole Eestit lõhestanud sisekonfliktidesse", võib lugeda president Lennart Meri "Poliitilisest testamendist", mida esitleti eilsel taasiseseisvuspäeval.
Ajalugu on poliitika osa, ütleb Meri, ning "kui poliitika on ajalooks küpsenud, saab seda käsitleda viha ja erapoolikuseta".
Aprillisündmused näitasid, et Meri oli siiski veidi liialt optimistlik, kui ta 2003. aastal need sõnad lausus. Eesti lähiminevik ei taha veel sugugi "ajalooks küpseda".
Eile tähistas Eesti 16 aasta möödumist taasiseseisvumisest. Selle kohta tavatsetakse öelda "veretust taasiseseisvumisest". Kuid õigus on vabariigi presidendil Toomas Hendrik Ilvesel, kes ütles eilses pidupäevakõnes, et "Eesti sai uuesti vabaks, makstes selle eest enam kui 50 aasta vältel kümnete ja kümnete tuhandete elude ning purustatud saatustega".

Video: ilmus eesti kirjanduse õpik venekeelsetele koolidele
Sellest sügisest hakatakse vene koolides eesti kirjandust eesti keeles ja uue õpiku järgi õpetama.
Üle kümnekonna aasta ilmunud esimese venekeelsetele koolidele eesti kirjaduse õpetamiseks mõeldud õpiku autor ei ole õpiku sisuga rahul ning nendib, et õpikust on jäänud palju väga olulisi punkte lihtsalt välja, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised."

Video: Võrus valmis viis liivakuju
Võrus Tamula järve ääres avati eile rannaliival 5 liivakuju, mille ehitasid sinnakuhjatud sajast tonnist liivast viie riigi kunstnikud.
Täna õhtul olid skulptuurid veel terved, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Video: jalgrattatreeningud maanteel on ohtlikud
Liiklusjurist Indrek Sirk ei pea õigeks, et jalgrattatreeninguid viiakse läbi Peterburi teel, kus on tõstetud ka lubatud piirkiirust.
Maanteeamet ei näe aga vajadust rattaliiklus sellel teel keelata, kuna rattasõiduks on Peterburi teel rajatud ka vastavad laiemad teeperved, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.

Steri tehas ei saanud kiirgustegevusluba
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi jättis AS Steri meditsiiniseadmete steriliseerimiskeskuse kiirgustegevusloa allkirjastamata, soovides kaalumiseks rohkem aega.
"Arvestades kohalike inimeste muret, soovin otsuse langetamisel arvestada ka kohtu seisukohtadega," selgitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Steriga seoses on keskkonnaministeeriumil pooleli ka kaks kohtuasja. Ühelt poolt nõuavad Steri omanikud kohtu kaudu, et keskkonnaministeeriumi toimingud kiirgustegevusloa muutmise taotluse menetlemisel tunnistataks õigusvastaseks ja ministeerium annaks haldusakti, millega muudetakse ASile Steri välja antud
kiirgustegevusluba nii, et ettevõte võiks alustada kiirgusallika kasutamist. Kohus peaks otsuse langetama 31. augustil.
Teisalt on Saue valla elanikud vaidlustanud selle, et keskkonnaminister kiitis heaks Sterile seoses kiirgustegevusloa muutmise taotluse menetlemisega tehtud KMH aruande. Selle kaebuse osas peaks kohus otsuse tegema 14. septembril.

Prokuratuur süüdistab Arnold Merit genotsiidis
Lääne ringkonnaprokuratuur saatis eelmisel nädalal kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab Arnold Meri genotsiidis.
Süüdistuse järgi osales Arnold Meri 1949. aasta märtsiküüditamise ettevalmistamisel, vahendas riigiprokuratuur.
Samuti juhtis ja kontrollis ta küüditamise läbiviimist Hiiumaal. Kriminaalmenetlust viis läbi kaitsepolitsei.
25. märtsil 1949.aastal võeti Hiiumaal kinni 251 tsiviilisikut, kes toimetati 26. märtsi hommikul Paldiski sadamasse ja sealt edasi küüditamiseks spetsiaalselt kohandatud kaubavagunitega eluaegsele sundümberasustamisele Siberisse.
Arnold Meri oli 1949. aastal tollase riigivõimu esindaja, ta oli tol hetkel EK(b) P keskkomitee liige, ÜLKNÜ keskkomitee liige ja ELKNÜ keskkomitee esimene sekretär.
Märtsiküüditamise ajal 25.-27. märtsini 1949. aastal viidi Eestist teadaolevatel andmetel ära 20 702 inimest, kellest Siberis hukkus ligikaudu 3000.

Seoses aprillisündmustega viibib vahi all veel 11 inimest
26.-28. aprillini peamiselt Tallinnas ja Ida-Virumaal toimunud rahutustega seoses viibib endiselt vahi all 11 inimest.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et 11 inimesest kaheksa ootavad kohtuistungit ning kolm süüdistust ehk on endiselt eeluurimise all.
Nende seas on massirahutuste organiseerimises süüdistatud Maksim Reva ja Dimitri Linter, kelle vabastamist taotleb erinevate aktsioonidega liikumine Öine vahtkond.
Endiselt vahi all viibivatest seitsmega tegeleb Põhja ringkonnaprokuratuur, kahega riigiprokuratuur ning ülejäänud kahega Viru ringkonnaprokuratuur.
Üle Eesti võeti pärast rahutusi kohtu loal vahi alla kokku üle poolesaja inimese, kellele osadest on kohus määranud reaalse vangistuse.

Sõjaväepolitsei sai enda kasutusse soomustatud maasturi
Kaitseministeerium soetas sõjaväepolitseile riigihanke käigus soomustatud maastikuauto Mercedes Benz G 270CDI.
Soomusautot on võimalik kasutada isikkoosseisu transpordiks avalikel teedel ja maastikul rahuaja tingimustes, rahutagamisoperatsioonidel kõrgendatud ohuga piirkondades ning sõja ajal, teatas ministeeriumi pressitalitus.
Kuna autol on ühtlasi alarmsõiduki varustus, siis on seda võimalik kasutada eskortmasinana välisdelegatsioonide turvalise liikumise tagamisel.
Ministeerium kuulutas avaliku pakkumismenetlusega riigihanke välja eelmise aasta juunis.

SAS plaanib liita Estonian Airi ja airBalticu
SASi tegevjuht Mats Jansson ütles Saksa ajalehele Handelsblatt, et ettevõte plaanib Estonian Airi ja airBalticu liitmisega luua uue tugeva lennufirma.
Eesti ja Läti lennundusfirmade liitmiseks soovib SAS mõlema lennufirma aktsiatest enamusosaluse omandada, kirjutab Handelsblatt.
AirBalticust kuulub SASile 47,5 protsenti ja Estonian Airist 49 protsenti. Eesti riigile kuulub Estonian Airist 34 protsenti, 17 protsenti kuulub investeerimisfirmale Cresco. AirBalticust kuulub Läti riigile 52,6 protsenti aktsiatest ning 0,2 protsenti Transaerole.
Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen ütles Päevaleht Online'ile, et ettevõte ei saa omanike otsust kuidagi mõjutada.

Internetitelefoni Skype töö halvas massiline arvutite taaskäivitamine
Möödunud nädala lõpul esinenud häire internetitelefoni Skype töös tingis ettevõtte teatel kasutajate massiline arvutite taaskäivitamine, mis paljastas saatuslikuks saanud tarkvaravea.
Villu Arak selgitab Skype'i blogis, et häire põhjustas tarkvaraviga, mis ilmnes Windows'i rutiinsese uuendamise käigus toimunud kasutajate ülemaailmne massiline arvutite taaskäivitamine.
Skype'i teatel oli tegemist esmakordselt ilmenud veaga, mis on preaguseks kõrvaldatud.
Ettevõte kinnitab, et kasutajate turvalisus ei olnud ohus.
Internetitelefoni Skype ei olnud võimalik kasutada eelmise nädala lõpus kahe päeva jooksul.

Tagaotsitav teismeline põgenes autoga politsei eest
Nädalavahetusel pidas politsei kinni märguandele mittereageerinud sõidukijuhi, kes oli Jõgeva politseis tagaotsitav.
Laupäeval kella 17.15 ajal teatas tähelepanelik kodanik, et Tartu vallas Vesneri külas Möllatsi bussipeatuse juures sõidab ringi registrinumbriteta sõiduauto Volkswagen Passat, milles on kaks noorukit.
Politseipatrull märkas sõidukit Aovere ja Vesneri vahelisel teelõigul maanteelt kõrvalteele pööramas. Sõiduki peatamiseks kasutasid politseinikud patrullauto sinist ja punast vilkurit ning helisignaali, millele sõidukijuht ei reageerinud, vaid lisas hoopis kiirust.
Järgnes tagaajamine mööda külateed, mis viis kinnisesse taluhoovi. Sõiduki juht ja kõrvalistuja hüppasid seal autost välja ning põgenesid.
Üks politseinikest asus sõiduki juhti üle põllu jälitama ning tabas ta lähedalasuva talu hoovist. Kõrvalistuja leiti talu küünist, kus ta end peitis.

SL Õhtuleht: Rüütel tegi loata pinnasetöid
Endise presidendi Arnold Rüütli Saaremaal Laimjalas Saarekülas asuv krunt on keskkonnateenistuse terava jälgimise all pärast seda, kui seal tehti pinnasetöid ilma keskkonnakaitsjate ja keskkonnaministeeriumiga kooskõlastamata.
"Tööde põhjal otsustades oleks vaja läinud vee erikasutusluba, kuid meilt ei ole selle kinnistu tarbeks vee erikasutusluba taotletud ja järelikult ka saadud," kinnitas Saaremaa keskkonnateenistuse veespetsialist Meelis Albert SL Õhtulehele.
"Võib ka meist mööda minna ja keskkonnaministeeriumist otse taotleda, kuid sellisel juhul küsitakse meie käest tavaliselt seisukohta, kuna me oleme ju paremini kohalike oludega kursis. Ka seda pole keegi meilt küsinud," lisas Albert.
Möödunud aastal rajati Arnold Rüütli krundile Laimjalas Saarekülas merelt matti võttes kaldapiire, et lained ei ulatuks tormi ajal maja vundamenti nilpsama - seetõttu on kaldavalli ja maja vahele tekkinud tiik, mille keskel on väike saareke. Maja juurde on rajatud ka väike paadikai ning krundisügavusse on rajatud veel üks tiik, millel samuti keskel väike saar.

Ilmajaam: palavus taandub nädalavahetuseks
Ilmajaama nädalaprognoosi kohaselt on teisipäevast neljapäevani palav ilm, kuid reedest alates soojakraadid taanduvad.
Täna päeval sajab mitmel pool hoovihma ja on äikest. Sooja on 21 kuni 28 kraadi, teatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
Kolmapäeval sajab hoovihma ning saartel ja Põhja-Eestis on äikese võimalus. Puhub idakaarte tuul 5-12 m/s. Sooja on öösel 12 kuni 18, päeval 24 kuni 31 kraadi.
Neljapäeva öösel on üksikuid sajuhooge, päeval sajab hoovihma ning Lõuna-Eestis on äikese võimalus. Puhub ida- ja kagutuul 4-9, päeval kuni 12 m/s. Päeval on sooja 22 kuni 29 kraadi.
Reedel sajab mitmel pool hoovihma ning on äikest. Öösel puhub idakaarte, päeval lõunakaarte tuul 4-9 m/s. Päeval on oodata sooja 21 kuni 27 kraadi.

Kuressaare taotleb suuremat lennurada
Saare maavalitsus taotleb viimase poole aasta jooksul teist korda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt Kuressaare lennuvälja tarbeks lisaraha, et lennurada saaks pikendada praegu plaanitud 1,8 km asemel kahe kilomeetrini.
"Üritame uuesti ministeeriumilt selleks toetust saada, sest mõistlik oleks kohe pikendada Kuressaare lennuvälja lennurada kahele kilomeetrile," lausus Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja asetäitja Olev Tõru ajalehele Meie Maa.
Kui märtsis tehtud esimene taotlus ministeeriumi poolehoidu ei pälvinud, siis nüüd loodab maavalitsus ideele toetust saada mitmele majanduslikule aspektile viitamisega. Nii lubaks lennuraja pikendamine kahele kilomeetrile võtta Kuressaare lennujaamas vastu kuni 150-kohalisi reisilennukeid ehk looks täiendavad võimalused uute lennuliinide avamiseks ja suurema hulga turistide Saaremaale toomiseks.
Majandus- ja keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas taotleb maavalitsus lisaks lennuraja pikendamisele toetust ka lennuraja laiendamisele 45 meetrini, kuid lennuraja pikendamine 1800 meetrilt 2000 meetrile ja laiendamine 45 meetrini nõuaks hinnanguliselt 50 lisamiljonit.

Põldudel valmib tänavu aastate vägevaim viljasaak
Põllul valmib sel aastal üle aastate suurim viljasaak, hinnanguliselt 100 000 tonni rohkem kui aasta varem.
Saagikus peaks sel aastal olema vähemalt veerandi kuni kolmandiku võrra suurem kui eelmistel aastatel, kirjutab Äripäev.
Samas on kolmandiku võrra tõusnud ka vilja kokkuostuhinnad. 30-40 protsenti viljast on praeguseks põldudelt juba koristatud.
"Sel aastal on ilmastikutingimused olnud soodsad vilja saagikusele, varasele valmimisele ning vilja koristamisele," sõnas vilja kokku ostva Kesko Agro juhatuse liige Tõnu Kelder.
Vilja kõrge hind on teinud äravaks loomakasvatajad, nii on seasööda hind aastaga peaaegu kahekordistunud.
Kõrgenenud vilja hind peaks lähiajal tõstma liha hinda.

Viisavabadus soodustab uimastitega äritsemist
Fakt, et välisriikides on tänavu arreteeritud rekordiliselt 18 Eesti elanikust kokaiinikullerit, tuleneb kehtivast viisavabadusest, leiab keskkriminaalpolitsei.
Üksteist Lõuna-Ameerika ja seitse Euroopa riikide lennujaamades tänavu tabatud Eesti päritolu kokaiinikullerit on tunduvalt rohkem kui varasematel aastatel, mil aastas jäi vahele keskmiselt kuus-seitse kullerit, kirjutab Postimees.
"Kindlasti on üks kasvu põhjusi see, et Eesti ja paljude Lõuna-Ameerika riikide vahel kehtib viisavabadus," ütles keskkriminaalpolitsei politseidirektor Lenno Reimand.
Ometi ei näe politsei narkokullerite arvu järsu kasvu taga midagi ehmatavat: "Pigem on Eesti hakanud muu maailma arengutele järele jõudma," leidis Reimand, "Vedude organiseerijad on siiski eri riikide kodanikud ja valdavalt väljastpoolt Eestit."
Eestiga seotud kullerite arvu järsk suurenemine Lõuna-Ameerikas algas mullu oktoobrist, mil kolme kuuga võeti kinni viis isikut.

Keskerakond koguneb suid puhtaks rääkima
Kevadel võimult tõrjutud ja kõvasti poolehoidjaid kaotanud Keskerakond peab laupäeval Tallinnas kongressi, mis lisaks Edgar Savisaare parteijuhi mandaadi uuendamisele üritab pakkuda erakonnale uut hingamist.
Kongressi järel Keskerakonna peasekretäri ameti maha paneva Kadri Musta sõnul on Savisaar andnud ainsana nõusoleku esimehe kohale kandideerida, kirjutab Postimees.
Rebimine juhatuse liikme postide pärast saab seevastu olema tihe - 14-liikmeline juhatus valitakse 45 kandidaadi seast.
Keskerakondlastel tuleb Estonia auväärses saalis vaadata näkku tõsiasjale, et partei populaarsus on praegu Reformierakonna omast enam kui poole väiksem ning on langenud riigikogu valimiste eelse ajaga võrreldes tervelt kaheksa protsenti.
Partei liidrite tegevus aprillikriisi ajal kahandas lausa dramaatiliselt erakonna mainet eestlaste silmis, kuid tõi samas erakonnale juurde vene keelt kõnelevaid valijaid.

Roolijoodik mõisteti 10 kuuks vangi
Pärnu maakohus mõistis 10 kuuks vangi mehe, keda joobes juhtimise eest oli juba karistatud, kuid kes taas purjuspäi autorooli istus.
Harju maakohus karistas Viktorit purjuspäi sõitmise eest tänavu aprillis tingimisi vangistusega, võttes aastaks ära juhtimisõiguse, kirjutab SL Õhtuleht.
14. augustil pidas politsei raskes joobes Viktori autoroolis kinni Audru vallas Sauga-Jõõpre maantee ja Audru-Lavassaare-Vahenurme ristmikul.
Läinud nädalal asja arutanud Pärnu maakohus mõistis Viktorile 10-kuulise vangistuse, teatas Pärnu maakohtu esimehe abi-pressiesindaja Tiina Šukajeva.

Pihl toetab politseinike premeerimist miljonitega
Siseminister Jüri Pihl toetab aprillirahutuste ajal tänavail korda taganud politseinike premeerimist.
Politseiamet tegi siseministeeriumile ettepaneku premeerida 26.-28. aprillini Tallinna ja Ida-Virumaa tänavatel turvalisust taganud politseinikke ja ministeerium toetab seda ettepanekut, kirjutab SL Õhtuleht.
30 miljonit krooni premeerimiseks taotleb ministeerium 2007. aasta lisaeelarvest.
"Juhul, kui riigikogu taotluse heaks kiidab, jõutakse preemiate väljamaksmiseni selle aasta lõpul," ütles siseministeeriumi pressiesindaja Anna-Maria Veidemann. Aprillirahutuste ajal tagas Tallinnas ja Ida-Virumaal korda 2000 politseinikku.

Tunnustamata kangelased: Teletorni töötajad jäid pantvangi
Mustamäel oma korteris istudes võib Georgi Morozov (77) ühel ajal vaadata kolme Tallinna teletorni - ühte akna taga üle linna ja kahte kapi otsas.
Pole ka ime, sest tema pilgu ja kontrolli all teletorn valmis ning selle ülemaks oli ta esimesed kakskümmend aastat. Muu hulgas ka 1991. aasta augustisündmuste ajal.
Eelmisel aastal avati nende ärevate päevade mälestuseks presidendi osavõtul teletorni juures mälestuskivi. Georgi Morozovit sinna ei kutsutud, kuigi tema ja ta alluvad olid just need, kes alustasid sõjaväelastega dialoogi, et aega võita, ja hoidsid ära edasised rünnakud. Toona sai Morozov tänukirja ja 800 rubla preemiat, millest arvati tulumaks maha. Georgi läks kivi avamisele ikkagi.
Juba 1991. aasta 20. augusti õhtul oli teada, et Pihkva dessant-
väelased on Tallinnas. "Juba õhtul ajasin ma teletornist kõik inimesed minema ja jäi ainult kaks inimest valvevahetusse - vahetuse vanem insener Anatoli Tištšenko ja vanemelektromehaanik Tõnu Vetela. Hoiatasin naisvalvureid, et kui rünnak tuleb, ärgu nad siis oma "pistoliga" midagi tehku," meenutab Morozov.

Britid tahavad fooliumkattega Eesti õlut importida
Britid hakkavad importima A. Le Coqi õlut, mille peamiseks tõmbenumbriks peavad nad korgi fooliumkatet, mis peaks meelitama õlle juurde ka hügieeni pärast muretsevaid britte.
Kaks aastat Euroopast Briti turule sobivaid õllesid otsinud Suurbritannia nišiõllede importija Roger Crosthwaite kinnitas: "Ma olen alati teadnud, et Eestis tehakse head õlut. Ma pean seda Tšehhi õlle järel kvaliteedilt teiseks. Suurbritannias tavaõllede turg pidevalt kahaneb. Inimesed tahavad ebatavalisi õllesid kogu mandrilt ja me loodame sellistele õlledele pubides suurt menu."
Crosthwaite'i meeskond hakkab A. Le Coqi müüma ennekõike pubidele ja klubidele, kuid ka paarile jaemüügiketile, kirjutas Scotsman.com.
Crosthwaite näeb A. Le Coqi ühe peamise tõmbenumbrina purgi korki katvat fooliumit. Nimelt leiab Crosthwaite, et see peaks selle purgist joomise juurde meelitama ka hügieeni pärast muretsevaid britte.

Hiidlane sai PRIA-lt 78-sendise ülekande
Hiiumaa mees Karli Kaevats sai juulikuus põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) kolme maksega pindalatoetust kaheksa krooni.
Mehe pangaväljavõte näitas nelja krooni, kolme krooni ja 78 sendi suurust laekumist.
PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõiv ütles eelmise nädala lõpus, et Karli Kaevatsile maksti erinevatest mõõtmistest tekkinud pinnaerinevuste vahet.
"Et PRIA korraldas 2007. aasta kevadel täiendava kontrolli, siis täpsustusid ka toetusalused pinnad. Konkreetsel juhul pole toetuse taotlejal lõppkokkuvõttes ühtegi maatükki suurusega vähemalt 0,3 hektarit, mis oleks edaspidi toetusõiguslik," selgitas Noorkõiv.
"Karli Kaevatsile maksti toetust juurde sellepärast, et 2007. aasta kevadise kontrolli käigus tuvastati pinnaerinevus 0,01 hektarit. Pinnaerinevuse tõttu maksti juurde ühtse pindalatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetust 2004. aasta toetuse eest," lisas PRIA kommunikatsioonibüroo peaspetsialist Piret Kaevats.

Emajõe päevade jõeparaad tõi kokku aluseid kümmekonnast Tartu sadamast
Nädalavahetusel toimus Tartus teine Emajõe festival, mille raames peeti ka juba traditsiooniks kujunenud jõeparaad.
Võrreldes eelmise aastaga oli tänavu paraadist osavõtnud aluseid pea kaks-kolm korda rohkem. Paraadi eesotsas sõitis Emajõe sümboliks peetav lodi Jõmmu, kuid lisaks oli paraadil võimalik näha kümneid väikepaate, aga ka suuremaid aluseid. Näiteks olid paraadil piirivalvealus ja veeteede ameti laevad ning ka lõbusõidulaev Pegasus.
Erinevalt eelmisest aastast olid sel korral alused rivistatud sadamate kaupa. Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul on Tartus praegu kümmekond sadamat, kuid tulevikus võiks neid olla veelgi rohkem. Viimastel aastatel on Tartus arvele võetud veesõidukite arv peaaegu kahekordistunud ning ka Emajõe festivalil kurtis mitu laevaomanikku, et neil uusi laevu Tartusse väga palju enam ei mahu, sest praegused tuntumad sadamad Rebase, Jõe, Atlantise ja ka Tartu sadam on laevadest pungil.

Ekspresident Rüütel sõidab septembris taas Ukrainasse
Ukrainat reformide elluviimises nõustav ekspresident Arnold Rüütel sõidab septembris taas Kiievisse, praegu on veel lahtine kohtumiste täpne ajakava.
"Plaan on küll minna Ukrainasse, kuid meil pole veel kindlaid kuupäevi," ütles Rüütel eile Päevalehele. "Septembris toimub see kindlasti, lihtsalt on vaja veel täpsustada visiidi üksikasju Ukraina juhtidega."
Rüütli sõnul on nädala jagu kestva visiidi põhieesmärk jätkata Ukraina nõustamist, kuid plaanis on ka külastada Ukraina eri paiku. Rüütel viibis ÜRO instituudi UNITAR erivolitustega vanemspetsialistina Kiievis ka tänavu aprillis, toona kohtus Ukraina riigipea Viktor Juštšenkoga.

FBI akadeemia juubelikonverents toimub Tallinnas
Septembris toimuval konverentsil arutatakse infotehnoloogiaga kaasnevaid riske.
Tegemist on Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) akadeemia täiendkoolituse 25. aastapäeva konverentsiga ning esimest korda toimub see Ida-Euroopa riigis.
"Konverentsi pealkiri on "Maailm muutumises" ning põhiliselt räägime, millised ohud ja riskid kaasnevad infotehnoloogia ajastuga," ütles juubelikonverentsi korraldamise eest vastutav Kalle Laanet, kes vannutati eelmisel aastal Hollandis toimunud konverentsil FBI akadeemia Euroopa osakonna presidendiks.
Lisaks FBI praegusele direktorile Robert S. Muellerile, eelmise direktorile Louis J. Freeh'le, USA suursaadikule Eestis Stanley Davis Phillipsile, Europoli direktorile Max-Peter Ratzelile esinevad 16.-19. septembrini Tallinnas toimuval konverentsil ettekannetega mitmed teised oma ala spetsialistid, nende seas ka siseminister Jüri Pihl ja IT visionäär Linnar Viik.

Ilmus Lennart Meri poliitiline testament
Eile esitleti president Lennart Meri koduõuel Kabelineemel kirjastuse Ilmamaa välja antud raamatut "Poliitiline testament", mis sisaldab Meri kõnesid ja intervjuusid pärast vabariigi presidendi ametiaja lõppu.
Esitlusel võtsid sõna raamatu koostajad Toomas Hiio ja Mart Meri, samuti riigikogu liige Peeter Tulviste ning president Toomas Hendrik Ilves.
Lennart Meri "Poliitilises testamendis" ilmunud 40 kõnest vaid kaheksa on peetud eesti keeles. Ning erinevalt Meri presidendi-
ajal peetud kõnedest ei ole enamik "Poliitilises testamendis" avaldatud tekstidest ka internetist kättesaadavad. Kogumikku kuulub muu hulgas näiteks 2001. aastal loengusarjas Berliner Lektionen peetud kõne "Kus lõpeb Lääs?", 2004. aastal Franklin Delano Roosevelti sõnavabaduse auhinna vastuvõtmisel peetud kõne, aga ka näiteks tervitus Res Publica üldkogule 2001. aastal.
"Poliitiline testament" on kirjastuse Ilmamaa "Eesti mõtteloo" sarjas juba kolmas kogumik Lennart Meri kõnedest. Eelmised kaks hõlmavad presidendi ametiaja vältel peetud kõnesid.

Aastapäeva tähistamine Tallinnas ja Tartus
Tallinnas toimusid eile taasiseseisvumise aastapäeva meenutamiseks pidulikud koosolekud Toompeal mälestuskivi juures ning Vabaduse väljakul Vabaduse kella juures.
Kadriorus andis president Toomas Hendrik Ilves eilsel kultuuritegelaste vastuvõtul üle mälestuskivi Heinz Valgule, kes oli üks iseseisvuse taastamisega oluliselt seotud loomeintelligentsi esindaja. Valk, kellelt pärineb kuulsaim laulva revolutsiooni aegne lause "Ükskord me võidame niikuinii!", piirdus mälestuskivi vastu võttes kauni üleskutsega "Hoidke Eestit oma südames!". Tartus tähistati taasiseseisvumise aastapäeva ansambli Lindpriid kontserdiga Kalevipoja ausamba juures. Sõnavõttudega esinesid ka riigikogu liige Aadu Must ja Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Hanno Tomberg: praegu ei pea ma reaalseks täielikult venekeelse kanali tulekut
Rahvusringhäälingu programmi eest vastutav juhatuse liige Hanno Tomberg leiab, et enamikule vaatajaile meelepärast televisiooni polegi väga keeruline teha.
Juba 17 aastat raadios, televisioonis ja paberajakirjanduses kogemusi kogunud Tomberg julgeb väita, et heade raadio- ja telesaadete tootmiseks on rahvusringhäälingul ka piisavalt raha.
Nii teie kui ka Margus Allikmaa on intervjuudes öelnud, et kavatsete suurendada rahvusringhäälingu turuosa, mõeldes eelkõige telele. See saab toimuda aga vaid kahte teed pidi: programm peab muutuma meelelahutuslikumaks või tuleb teha teine kanal. Kumma tee valite ja kas üldse?
Arvan, et mõlemat tuleb teha. Ka ametisse asudes ütlesin, et Eesti Televisioon (ETV) vajab rohkem kvaliteetset meelelahutust. Kui vaadata praegu ETV programmi mahtu, siis sealt moodustab puhas meelelahutus (lavastuslike saadete ja muusikaülekanneteta) veidi alla kolme protsendi. Me ei saa meelelahutuse mahtu väga palju tõsta, sest meil on täita ka ühiskondlik roll ja teatud saated tuleb sellesse programmi lihtsalt panna. Kahe kanaliga on võimalik rohkem meelelahutust toota, teine kanal on võimalik rohkem perekesksemaks teha ja loomulikult pakkuda seal ka sellist programmi, mis meeldiks hästi nõudlikule vaatajale.

Tulekahju häirib Kristiines liiklust
Kristiines, Madara tänaval olevas mahajäetud tööstushoones puhkes täna tulekahju.
Päästeamet sai tulekahjust teate kell 19.52. Tuld sõitsid kustutama 4 päästeautot Lilleküla ja Nõmme komandost, paakauto ja 2 autoredelit. Tules on kahekordse kivist hoone teine korrus ja katusekonstruktsioonid umbes 100 ruutmeetri ulatuses.
Kannatanutest teateid ei ole.
Päevaleht Online'i andmeil on kustutustööde tõttu osaliselt suletud liiklus Paldiski maantee ja Sõle tänava ristmikul ning Taksopargi ristmikul.

Loomaaias oli tulekahju
Päästeamet sai täna õhtul kell 18.12 väljakutse loomaaeda, kus põles üks abihoone.
Päästeameti valvepressiesindaja sõnul põlesid kitsede aedikus oleva abihoone vahesein ja katus umbes 30 ruutmeetri ulatuses. Kell 18: 21 lahkusid sündmuskohalt paakauto ja kiirabi. Veidi hiljem ka kaks päästeautot.
Loomaaia valvekordnik ütles Päevaleht Online'ile, et põlema oli läinud üks abihoonetest, kus hoiti loomade toitu. "Kõik on korras. Loomad on terved," kinnitas kordnik.
Kõrgendatud väljakutse raames saadeti sündmuskohale neli põhiautot ja üks paakauto.
Inimesed sündmuses kannatada ei saanud. Hetkel pole ka teateid vigastada saanud loomadest. Loomaia töötajate abiga viidi ohutusse kohta 11 kitse. Tulekahju tekkepõhjused on teadmata.

Politsei tabas tunni jooksul kolm roolijoodikut
Rakvere politseinikud tabasid tunniajase politseioperatsiooni käigus kolm alkoholijoobes ning kaks jääknähtudega sõidukijuhti.
Teisipäeval, 21.augustil kella 7 kuni 8 toimus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Tallinna-Narva mnt 68. kilomeetril politseioperatsioon "Kõik puhuvad". Politseioperatsioonil läbis kontrolli 420 juhti, kellest kolm oli alkoholijoobes ning kaks jääknähtudega.
"Kurb on see, et väga rahulikult möödunud püha järel istub nii palju juhte alkoholijoobes rooli. See näitab seda, et ühiskonna ja juhtide hoiakud pole muutunud," ütles Rakvere politseiosakonna vanemkomissar Enn Kuusik. Kuusiku sõnul ei tohiks inimesed oma lähedasi joobes olekus rooli mitte lubama. Hukkamõistev suhtumine aitab kindlasti kaasa, et ei istutaks sõidukirooli alkoholijoobes.

Arhitektid: Tallinna kõrghooned on vastuolulised
Tallinna südalinna kõrghooned on arhitektide hinnangul tasakaaluka linnakeskkonna põhimõtetega vastuolus.
Kõrghoonete ehitamine on lubatud terve Tallinna piires ning keelatud üksnes vanalinna vahetusläheduses, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.
Teemaplaneeringu "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" keskkonnamõju hindamise programm tõotab seni rangelt määratlemata valdkonnas selgust luua.

Männiku tee remont algab augusti lõpus
Riigihankeameti vaidlustuskomisjon otsustas möödunud nädala lõpus jätta rahuldamata Männiku tee riigihankekonkursi vaidlustuse ning parandustööd algavad teelõigul augusti lõpus.
"Pikalt veninud Männiku tee remontimise riigihange koos vaidlusprotsessiga on tänaseks lõppenud ning kõigi eelduste kohaselt alustatakse töödega juba augusti lõpus," sõnas abilinnapea Deniss Boroditš.
Teeremondiga laiendatakse tänav neljarajaliseks (2+2), rajatakse kergliiklusteed, renoveeritakse tänavavalgustus ja sademevete kanalisatsioon.
Männiku tee rekonstrueerimise kogumaksumuseks kujuneb 78,7 miljonit krooni ning ehitustöid teostab AS Teede REV-2. Vastavalt lepingutingimustele lõpetatakse tööd 2007. aasta novembriks.
Esmalt alustatakse töödega, mida on võimalik teostada tänava kohtsulgemiste käigus.

Piritalt leiti lipuvärvides ja haakristiga kivi
Täna hommikul avastasid Pirita linnaosavalitsuse töötajad oma igapäevast ringkäiku tehes Randvere tee äärest kivirahnu, mis öösel vastu tänast oli sinimustvalgeks värvitud.
Lisaks lipuvärvidele ilutses kivi keskosas ka punane haakrist, teatas Pirita linnaosavalitsuse pressiesindaja.
Linnaosavanem Tiit Teriku sõnul on tegemist inetu ja Pirita jaoks tavatu juhtumiga.
Kohe organiseeriti kivi puhastamine ning kella 12-ks oli värv kivilt eemaldatud.

Korduvalt varastatud Lurichi pronkskuju on taas Pirital
Pirita tee äärsel haljasalal võib alates eelmise nädala reedest taas näha maadleja Georg Lurichi mälestusmärki, mida on sealt korduvalt varastatud ja on seetõttu nüüd kõige turvatavam kuju Eestis.
Tõnu Maarandi kavandatud mälestusmärgil seisvat Amandus Adamsoni poolt 1912. aastal loodud skulptuuri pronkskoopiat on kurikaelad ihaldanud alates päevast, mil see 1996. aastal Pirita tee äärde üles seati.
Viimati varastati pronkskuju selle aasta 1. juuli öösel. Kuju leiti samal ööl sündmuspaiga lähedalt kahjustatuna üles. Tegemist oli juba kuuenda korraga, kui kuju varastati.
Nädalapäevad hiljem pidasid Ida politseiosakonna kriminaalpolitseinikud linnakaamerast saadud info abil kinni teos kahtlustatavad, 23-aastase Vassili ja 23-aastase Jevgeni. Endi sõnul kavatsesid mehed kuju metallikokkuostu viia.
Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul täiustati pärast sellesuvist vargust kuju turvasüsteeme veelgi, nii et nüüd on see arvatavasti kõige paremini valvatav kuju Eestis.

Valmib idamaine spordikeskus
Mullu alanud Arigato spordiklubi ehitus on lõpusirgel ning sügisel saab hoone valmis.
Tallinna tänavail jalutaja võib märgata reklaamtulpi, kus on kujutatud tüsedaid inimesi ja kirja "Vale mõtlemine, ebatervislik toit ja vähene liikumine". Ühel tulba küljel ilutseb aga peegelpind, kus iga inimene võib ennast ja teisi möödakäijaid vaadata. Tegemist on Saku suurhalli ja Haabersti ringi lähedal aadressil Rannamõisa tee 3 peagi avatava Haabersti perespordikeskuse reklaamiga.
Keskust rajav endine judoka, kahekordne olümpiapronks ja Arigato spordiklubi juhatuse esimees Indrek Pertelson loodab, et paigast kujuneb igapäevasest rutiinist väljaastumise ja eneseleidmise koht. "Spordikeskus loob põhjuse tulla perega sportima, aitab inimestel muuta oma ebatervislikke harjumusi ning annab lihtsalt olemise laengut, kui töö on võtnud suure osa energiast," loetles Pertelson.

Linn ei leidnud koristusfirmat
Tallinna kommunaalameti korraldatud pealinna tänavapuhastuse riigihange nurjus, sest komisjon otsustas reedel kõik kaheksa pakkumist tagasi lükata.
Liiga kallid pakkumised
Pakkumised lükati tagasi, sest need ületasid Tallinna linna kehtestatud piirsumma, teatas Tallinna pressiteenistus. "Linn ei saa nõustuda sellega, et järgmiste aastate tänavakoristuse hinnad on selle aastaga võrreldes mitukümmend protsenti kõrgemad," ütles Tallinna abilinnapea Deniss Borodits.
Lepinguid pikendatakse
Abilinnapea sõnul jätkub samas tänavate puhastamine ja kehtivaid tänavapuhastuslepinguid pikendatakse uue konkursini. Kokku ületati piirsummat 37,4 miljoni krooniga.

Eile avati Trepi tänav ja Nõelasilma värav
Avamine Eile avas Tallinna linnavalitsus taasiseseisvumispäeva raames Harju tänava äärse taastatud Trepi tänava ja sealse Nõelasilma värava. Taastatud vanalinna osa kujutab endast memoriaali 1944. aastal märtsipommitamises hukkunud inimestele ja ajaloolistele hoonetele. Värava küljel olevas orvas paikneb videoekraan, kust saab näha filmi ja tutvuda infoga piirkonna ajaloo kohta.
Avamispidustusel andis paiga ajaloost ülevaate kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, esinesid puhkpilliorkester ja riiklik akadeemiline meeskoor. Taastatud väravaehitist ilmestab vanast väravast säilinud barokkstiilis raidreljeef. Avamisel ootamatult tugevat vastupanu osutanud värava katteriiet lehvitab võidukalt rahva hulgast appi tõtanud linnakodanik.

Kosmosesüstik Endeavour maandus edukalt
USA kosmosesüstik Endeavour maandus täna Floridas Kennedy kosmosekeskuses.
Komandör Scott Kelly juhitud süstik maandus kohaliku aja järgi kell 12.32 (kell 19.32 Eesti aja järgi), vahendab NASA koduleht.
Endeavour toimetas rahvusvahelisse kosmosejaama kolm tonni varusid ning süstiku meeskond paigaldas jaamale uued energiaülekandesüsteemid.

Töötingimused Hiina mänguasjatehastes on brutaalsed
Tööliste õiguste eest seisev USA ühendus külastas Lääne korporatsioonidele allhanketöid teostavaid Hiina mänguasjatehaseid ja leidis, et sealsed töötajatele loodud tingimused on brutaalsed.
Tööliste õiguste eest seismisega tegelev komisjon leidis, et töötingimusi rikutakse kaheksas tehas, mille toodangut müüvad rahvusvahelised korporatsioonid nagu Disney, Bandai ja Hasbro, kirjutab Reuters.
Esmaspäeval Hiina tööliste järelvalveameti poolt avalikustatud raport leiab, et tehases töötavatele inimestele makstavad palgad on väga madalad, soodustusi ei eksisteeri, töökeskkond on ohtlik ja elamistingimused on lihtsalt alandavad.
Raport avaldati pärast mänguasjafirma Mattel Inc. teadet, et firma kutsub tagasi miljoneid vigaseid mänguasju. Selle tulemusena on Hiinast eksporditavad mänguasjad sattunud põhjaliku uurimise alla.

Aafrikas sureb kaheksa last minutis
ÜRO andmeil sureb Aafrikas vaktsiinide puuduse tõttu igas minutis keskmiselt kaheksa alla viieaastast last.
Suurem osa lapsi sureb lastehalvatuse, teetanuse või leetrite tagajärjel, vahendab Belga.
ÜRO fondi andmeil sureb tuhandest alla viie-aastasest lapsest 155.

Vene sõjaväejuht hoiatas tšehhe raketikilbi riiki lubamise eest
Venemaa armee ülemjuhataja kindral Juri Balujevski hoiatas, et Tšehhimaa peaks USA raketikilbi oma territooriumile lubamisega ootama seni, kuni USA-le uus president valitud on.
Kindral Balujevski teatas: "Ma ei välista, et USA uus juhtkond võib praeguse juhtkonna raketikilbi asjus tehtud otsused ümber hinnata," vahendab Reuters.
Kindral toonitas, et USA raketikilbi vastuvõtmine oleks tšehhide jaoks suur viga.
Tšehhi vabariik kaalub praegu, kas lubada oma territooriumile USA raketikilbi radarijaama, mida Venemaa näeb otsese ohuna oma julgeolekule.
USA valib järgmisel aastal George Bushi asemele uue presidendi.

Prantsuse pedofiilidele luuakse kinnine haigla
Seksuaalkuritegevuse vastu võitlemiseks tegi Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ettepaneku luua pedofiilide ja teiste üliohtlike kurjategijate tarbeks kinnised haiglad.
Esimene pedofiilide haigla avab oma uksed 2009. aastal Lyonis, kirjutab Le Figaro.
Selle aasta lõpuks plaanib Sarkozy vastu võtta ka seaduse, mille alusel ei tohi ohtlikke seksuaalkurjategijaid vanglasse saata. Sel moel loodab Sarkozy välistada olukordi, kus vanglast vabanevad isikud, kes on endiselt ühiskonnale ohtlikud.
Lisaks peab president vajalikuks "taaskord murettekitavate" pedofiilide kastreerimist.
Eelmisel nädalal vapustas Prantsuse avalikkust 5-aastase poisi röövimine ja vägistamine, mille pani toime juuli algul vanglast vabanenud 61-aastane Francis Evrard.
Teda kahtlustatakse veel teistesgi seksuaalkuritegudes. Seni on ta üles tunnistanud kokku kolme lapse vägistamise, politseiuurijate sõnul võib neid aastate lõikes olla kokku koguni 40 kanti.

Nigeerlase kahtlane surm põhjustas Kreekas mässu
Kreeka politsei on olnud sunnitud kasutama jõudu Aafrika immigrantide vastu, kes protesteerivad nädalavahetusel Kreekas Thessaloniki linnas hukkunud nigeerlase surmjuhtumi pärast.
Kreeka politsei püüdis pisargaasiga laiali ajada Thessaloniki politseijaoskonna ette kogunenud meeleavaldajaid, kes pildusid politseinikke kividega ja lehvitasid surnud nigeerlase fotodega, kirjutab BBC.
Umbes 20-aastane nigeerlane sai surma peale seda, kui ta üritas hüpata välja majast, mille kohvikus ta tegeles piraat DVDde müügiga.
Väidetavalt kukkus nigeerlane aknast välja, kui kohvikusse saabunud politseinikud püüdsid meest arreteerida.
Kreeka politsei esindajate sõnul ei viibinud mehe aknast alla kukkumise ajal kohvikus ühtegi korravalvurit.
Vägivaldne meeleavaldus sai alguse pühapäeval, kui vihased immigrandid kogunesid kohviku ette ja asusid seal viibinud politseinikke kivide ja toolidega loopima.

Orkaan Dean jõudis Mehhiko rannikut laastama
Dean jõudis Mehhiko rannikule kohaliku aja järgi varahommikul, kuid õnneks ei sattunud tormisilm ja selle lähim ümbrus kuurortide kohale.
Nüüd liigub kõrgeima, viienda kategooria orkaan Dean 255 km/h kiirusega lääne poole, vahendab BBC. Orkaan surub enda ees suuri veemasse, mis võivad üle ujutada madalamad rannikualad. Ennustuste kohaselt võib Dean vett tõsta 5,5 meetri jagu.
Lisaks merevee kaasatoomisele põhjustab Dean ka ränki vihmasadusid, nii et oodata on ka mudalaviine ja maalihkeid.
Viienda kategooria orkaanid on haruldased, kuid näiteks 2005. aasta orkaanihooajal tekkis neid kokku viis, sealhulgas ka Katrina, mis tegi maatasa New Orleansi.

Saksa politsei sai juhuslikult kätte 24 aastat tabamatuks jäänud sarimõrvari
Saksa politsei teatas eile, et on juhuslikult tabanud sarimõrvari, kes tappis aastatel 1983-1990 vähemalt viis noort naist.
Aacheni politsei vahistas 51-aastase mehe vanametalli varguse eest juba märtsikuus, vahendab Dagens Nyheter. Mehelt võeti sõrmejäljed ja DNA-proov, mis politsei andmebaasist läbi lasti.
Kaks nädalat hiljem saadi DNA-proovile vaste: see klappis ühe prooviga viiest avastamata mõrvast. Politsei asus meest küsitlema ja möödunud viie kuuga on mees üles tunnistanud viis mõrva.
1983.-1990. aastatel leiti Saksamaal viis ühe sarimõrvari ohvriks langenud 15-31 aasta vanust naist. Kõik naised olid tapetud ühe mustri järgi: nad olid kinni seotud, vägistatud ja seejärel kägistatud. Ohvrid leiti alati mõnest kõrvalisest metsast. Enamusel juhtudest viis mõrvar endaga kaasa kõik ohvri riided.

Britid müüvad oksjonil Saksamaal keelatud natsimänge
Suurbritannias lähevad oksjonile natsiajastu lauamängud, mille müümine on Saksamaal keelatud.
Mängud tulevad müüki ühe arvatavasti Saksa kollektsionääri kogust ja nende hinnad arvatakse neljapäevasel oksjonil küündivat kuni 7 000 Eesti kroonini, vahendab BBC. Mängud tulevad müüki Suurbritannias, sest Saksamaal on natsiajastu esemete müümine keelatud.
Müüki lähevad näiteks "Pommitajad Inglismaa Kohal" ja üks Tsirkuse-laadne mäng. Esimeses mängus saavad osalejad punkte Briti linnade, laevade või majakate pommitamise eest. Teises mängus on tavapärast Tsirkuse teekonda muudetud niimoodi, et mängija liigub Saksa allveelaevana Saksamaa sadamast Briti vetesse, peab seal sõjalaevu uputama ja lõpuks koju jõudma.

USA keskosas lõõmav kuumalaine on tapnud 43 inimest
Kaks nädalat kestnud kuumalaine tagajärjel on USA kesk- ja lõunaosas saanud surma vähemalt 43 enamuses eakat inimest.
Pühapäeval langes Memphises Tennesees temperatuur esimest korda kümne päeva jooksul alla 34°C, kirjutab BBC.
Kuumalaine all kannatavad samuti Alabama, Missouri, Arkansas, Georgia, Illinois, Lõuna-Carolina ja Mississippi osariigid.
Samas on Oklahoma, Minnesota ja Texase osariikides möllanud üleujutuste tagajärjel hukkunud vähemalt 13 inimest.
Oklahomas Caddo Countys said surma kolm ühest perest pärit naist, kelle reisibussi uhtus tulvavesi maanteelt minema.
Üleujutused on tapnud vähemalt kuus inimest Oklahomas ja Minnesotas ning ühe inimese Texases.

Vene ajaleht: skandinaavlased šantažeerivad Venemaad
Rootsi avaldas Soomele solidaarsust ning nõuab Venemaalt puidule ja tselluloosile kehtestatud ekspordi tollimaksude tühistamist.
Seoses Moskva kehtestatud tollimaksudega saatis Rootsi Eurokomisjonile protestikirja, milles kehtestab Venemaale uued WTOsse astumise tingimused, kirjutab Nezavisimaja Gazeta.
"Rootsi huvides on lahendada see küsimus enne, kui saame Venemaad WTOs tervitada," ütles kaubandusminister Sten Tolgfors.
Samas on Vene ekspert Igor Jermatšenko hinnangul kõik probleemid Skandinaaviamaadega, Gruusiaga ja ka teiste riikidega võimalik lahendada läbirääkimiste teel ning õhus olevad küsimused pole WTO-sse astumisel takistuseks.
Venemaa peamiseks mureks WTO-sse astumisel jääb USA, kes nõuab autoriõiguste ja intellektuaalse omandi kaitse valdkonna parandamist.

Astronoomid avastasid Maa lähedalt ebatavalise surnud tähe
USA ja Canada teadlased avastasid Maa lähedalt ebatavalise neutrontähe, millel puudub sellistele tähtedele omane supernoovajäänuk.
Kui teadlaste esialgsed hinnangud kinnitust leiavad, siis on äsjane avastus kaheksas teadaolev isoleeritud neutrontäht, vahendab BBC. Isoleeritud neutrontäht tähendab seda, et surnud tähel ei ole temaga seotud supernoova jäänukit.
Väikse Vankri tähtkujus asuv neutrontäht sai teadlastelt 1960.-ndate vesterni "The Magnificent Seven" järgi nimeks Calvera. Vesterni järgi on nimetatud ka ülejäänud seitse teadaolevat isoleeritud neutrontähte.
Teadlaste hinnangul on Calvera Maast 250 kuni 1000 valgusaasta kaugusel ja seega üks meile lähimatest või isegi kõige lähem neutrontäht.
Neutrontäht on üks võimalik tähe lõppfaas. Neutrontähed tekivad siis, kui Päikesest 4-8 korda suurema massiga tähtedel lõpeb "tuumakütus" ja nad teevad läbi supernoovaplahvatuse.

Miilits kahtlustab Vene rongiplahvatuses anarhiste
13. augustil toimunud Nevski Ekspress rongi plahvatuses kahtlustatakse kõigepealt Peterburi anarhistide organisatsioonide esindajaid.
Venemaa miilits vahistas kaks anarhisti, Andrei Kaljonovi ja Deniss Zelenjuki, ja pidas kinni Tšetšeenias sündinud Hassan Didigovi, kirjutab Vedomosti.
Prokuratuur ei kinnitanud ega lükanud ümber vahi alla võtmise fakti.
Sotsioloog Aleksandr Tarassovi hinnangul on anarhistide seos terroriaktiga kõige vähem tõenäoline, kuna nad kasutavad pigem paukpadruneid, võtavad vastustuse ja kuulutavad siis oma poliitilisi eesmärke.
20-aastase staažiga anarhist Vladislav Tupikini sõnul ei saa kujutada ette rumalamat versiooni. Tema märkis, et anarhistide vahistamine on katse juurdlust kõrvale suunata.
Eile leiti 30-50 meetrit raudteetrassist eemal Moskva-Sankt-Peterburg naftatorustiku lähedalt Jam-Ižora küla piirkonnast kaks peidikut laskemoonaga, kirjutab Moskovski Komsomolets. Kastides olid miinid, mürsud, käsigranaadid, padrunid ja 12 lennupommi Fab-10 ning üks lennupomm Fab-50.

Moskva mõistab Berezovski üle tagaselja kohut
Venemaal algavad täna tagaselja kohtukuulamised Suurbritanniasse põgenenud oligarh Boriss Berezovski suhtes.
Berezovskit süüdistatakse 214 miljoni dollari riisumises lennukompaniilt Aeroflot, kirjutab Izvestija.
Berezovskit kaitseb riigi määratud advokaat, kuna tema enda kaitsjad keeldusid ettevõtja käsul kohtuistungil osalemast.
Kriminaalasjas on 123 toimikut ning prokurör Aleksandr Kubljakovi sõnul võib menetlus kesta pool aastat või aasta.

Dean paisus kõrgeima kategooria orkaaniks
Orkaan Dean kasvas Saffir-Simpsoni skaalal viienda kategooria orkaaniks, mis tähendab, et purustava marutuule kiirus ulatub 70 meetrini sekundis.
Orkaan on Mehhikost umbes 400 kilomeetri kaugusel ning peaks rannikule jõudma täna hommikul, vahendab BBC.
Mehhiko võimud on andnud korralduse evakueerida inimesed kõigist kuurortidest ning sulgeda avamere naftaplatvormid.
Ka Mehhiko naaberriik Belize valmistub vastu võtma orkaani, mis on Kariibi mere saartel juba üksteist inimelu nõudnud.
Videot Deanist saab vaadata siin.

Austraalia sulges riiki saabunud immigrante hirmutanud laagri
Baxteri laagri kinnipanek oli inimlikkuse võit, kuid karmistatud asüülipoliitika jätkub.
Austraalia immigratsiooniminister Kevin Andrews teatas, et Baxteri põgenikekeskust Lõuna-Austraalia osariigis Port Augusta linnas pole enam vaja, kuna riigi poliitika immigrantide tõrjumisel on olnud edukas ja illegaalide majutamiseks piisab Nauru vabariiki üle viidud keskusest.
"Meie ajaloo häbiväärne, kulukas periood on lõpetatud," kuulutas asüüliotsijate toetusliikumise juht Pamela Curr, tervitades valitsuse otsust. Baxteri keskuse sulgemise puhul korraldasid organisatsioon Kohalikud Austraallased Põgenike Kaitseks ja Halastajaõdede ühendus ka pimedat ajajärku lõpetava mälestusürituse.
Endises sõjaväebaasis
Baxteri põgenikekeskus avati endistes sõjaväebarakkides 2002. aastal ja on korraga majutanud ligi veerand tuhat inimest, kellest ligi viiendik olid lapsed. Aeglus asüülitaotluste käsitlemisel on tekitanud sinna suletute proteste, korduvalt üritati põgenikekeskust põlema süüdata.

Arheoloogid leidsid maailma vanima jalajälje
Egiptuse arheoloogid leidsid maa lääneosa kõrbes kivistunud savist jalajälje, mille vanus võib ulatuda kuni kahe miljoni aastani.
Inimese poolt savi sisse astutud ning hiljem kivistunud jalajälje leidsid arheoloogid väljakaevamiste käigus Siwa kõrbeoaasis, kirjutas Reuters.
Teadlased uurivad jälge ning teevad kivist leitud taimejäänuste abil selgeks leitud jalajälje täpsema vanuse.
Spetsialisti sõnul võib leiu vanus ületada isegi 3 miljonit aastat, mis on seni vanima arheoloogilise leiu, 1974. aastal Etioopiast avastatud ahvinimese Lucy vanuseks.

Pangad: õppelaenu tõstmine võib tuua probleeme
Hansapanga ja SEB Ühispanga ekspertide hinnangul võib koalitsioonileppesse kirjutatud õppelaenu tõstmine kaasa tuua probleeme.
Koalitsioonileppe järgi plaanitakse 2011. aastaks tõsta õppelaenu maksimumsummat 60 000 kroonini aastas.
Hansapanga ja SEB Ühispanga eksperdid kinnitasid Aktuaalsele kaamerale, et selline summa võib hakata õppelaenu võtjale tagasimaksmisel probleeme valmistama, vahendab ETV24.

Atonen: klientide puudumisel pole postkontoreid mõtet lahti hoida
Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni sõnul on 44 postkontori sulgemine paratamatu samm, mis aitab vähendada mõttetuid kulusid.
"Klientide puudumisel pole mõtet postkontoreid lahti hoida," sõnas Atonen, kelle sõnul on teenuste osutamine kodudes, nn motokanne hea alternatiiv mõttetute kulude kokkuhoidmisel. Mõttetuks kuluallikaks peab Atonen neid postipunkte, mida külastab päevas keskmiselt vähem kui üks inimene.
Eesti Posti järgmiste aastate investeeringute rahastamise koha pealt märkis Atonen, et ettevõtte nõukogu esimehena on ta omaniku ehk riigi esindaja, kuid omaniku soovist ettevõte börsile viia, ei ole ta midagi kuulnud. "Ma arvan, et Eesti Post võtab nii nagu iga teine ettevõte selleks laenu," sõnas Atonen. Kõige tõenäolisemalt realiseerib Eesti Post oma investeeringualased eesmärgid võlakirjade väljalaskmise kaudu.

Ministrid: Estlink 2 ettevalmistustööd jätkuvad
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus täna Soome kaubandus- ja tööstusministri Mauri Pekkarisega, mõlemad ministrid pidasid tarvilikuks jätkata ettevalmistusi täiendava Eestit ja Soomet ühendava elektrikaabli Estlink 2 rajamiseks.
"Uue ühenduskaabli rajamine on tarvilik ühtse elektrituru paremaks toimimiseks ja elektri varustuskindluse parandamiseks Läänemere piirkonnas," ütles Parts majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteenistuse vahendusel.
Ministrid tõdesid, et tarvis on teha täiendavaid analüüse Balti- ja Põhjamaade ühise elektrituru toimimise eelduste osas.
"Mul on hea meel tõdeda Soome-poolset valmisolekut koostööks ka tuumaenergeetika valdkonnas," ütles Parts. Minister rõhutas, et Soomel on tuumaenergeetika valdkonnas pikaajalised kogemused - Soome toodab ligi veerandi elektrist tuumajaamades ning rajab praegu Olkiluotosse maailma suurimat, 1600 MW vôimsusega tuumareaktorit.

Eesti Post ei välista börsiletulekut
Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas ei välista lähiaastate investeerimisplaani arvestades postiettevõtte börsiletulekut.
Eesti Post teatas täna, et lisaks 44 postkontori sulgemisele plaanib ettevõte aastatel 2007-2013 postkontorite kaasajastamisse investeerida 350 miljonit krooni.
"See on üks osa meie investeeringute kavast. Tegelikult on need summad paljud suuremad, kui me räägime kogu Eesti Posti investeerimisvajadustest," ütles Kärmas Eesti Päevaleht Online'ile.
Kärmase sõnul rahastatakse investeeringuid kas pangalaenuga või laiendab riigi ehk 100%-lise omaniku toel aktsiakapitali.
"Veel on variant IPO-t (aktsiate börsil noteerimine - toim) kasutada või kasutada võlakirjasid, mida me oleme juba ka teinud, eelmisel aastal just lunastasime oma võlakirjad," rääkis Kärmas.

Eesti Post sulgeb 44 postkontorit
Töö kaotab 16 inimest
AS Eesti Post paneb 1. novembriks kinni 44 alakoormusega töötavat postkontorit ja toob neis pakutavad teenused klientideni autodel või kohalikes poodides ja raamatukogudes.
"Hajaasustusega piirkondades kindlustab posti jaotus- ja kogumisvõrgule juurdepääsu motokanne või frantsiisikontor. Motokandega toome postiteenuse koju kätte. Kuna motokanne läbib iga päev kindlatel kellaaegadel kindlaks määratud piirkonna, on klientidel võimalik postiteenust kasutada kodunt lahkumata," teatas Eesti Post.
"Külaelanikel on võimalus kutsuda ilma täiendava tasuta postitöötaja koju spetsiaalse kutsekaardi, telefoni ja e-posti teel juhul, kui ta soovib saata postipakki, täht- või väärtkirja, rahakaarti, tellida perioodikat või tasuda makseid," märkis ettevõte oma pressiteates.
Eesti Posti juhatuse liikme Aavo Kärmase sõnul kaotab kontorite sulgemise tõttu töö 16 inimest. "Me räägime täna sellest, et postkontoris on töötajaid, kelle maht on 0,2 -0,3 ametikohta. Valdav osa nendest on tegelikult postiljonid, kes on oma ringi peal, lähevad, teevad ukse lahti, ootavad kaks tundi ja lähevad ringi peale edasi," selgitas Kärmas.

Tootmine kallines aastaga 8,7% 
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis statistikaameti andmetel juulis juuniga võrreldes 0,5% ja eelmise aasta juuliga võrreldes 8,7%.
Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes juuniga keskmisest enam hindade tõus toiduainete ja jookide tootmises. Eelmise aasta juuliga võrreldes kasvasid hinnad enim puidutöötlemises ja puittoodete tootmises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli juulis võrreldes juuniga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 9,1%.
Impordihinnaindeksi muutus oli juulis võrreldes juuniga 0,4% ja võrreldes 2006. aasta juuliga 2,8%.

Ostjate põud langetas kinnisvara hindu kuni kolmandiku
Tallinna ja lähiümbruse kinnisvarahinnad on aasta algusega võrreldes langenud kohati kuni 30%, enim said hinnalangusest räsida põllupealsed krundid.
ERI Kinnisvara hindaja Raul Mäsak ütles Äripäevale, et kui enamasti jääb hinnalangus 10-15% vahele, siis halva juurdepääsuga põllukruntide hind on langenud kuni 30%.
1Partneri hindaja Kaur-Kaspar Kulli peab põlluprojektide üldist 30% hinnalangust liiga suureks. "Kui pidada aga silmas krunte, mis asuvad vähetuntud ja kehva infrastruktuuriga piirkondades, võib hinnalangus tõesti aasta algusega võrreldes olla 20-30%," märgib ta.
Kulli räägib, et kuni aastavahetuseni tõsteti hindu kogu aeg ja ostud tulid tõstmisele järele. Siis aga hakkas intressitõus mõjuma ja müüki tuli palju objekte. Müügiks pidi hinda uuesti alla laskma.

Saksa Auto hakkab Lamborghini esinduses Lotuse autosid müüma
Niinimetatud James Bondi autot on Eestis võimalik osta alates 20. septembrist.
Eelmisel kuul Tallinnas avatud Lamborghini esindusse tulevad Lotuse neljast mudelist müügile kolm.
Lotuse maaletoomisega tegeleva Saksa Auto tegevjuhi Jussi Pärnpuu sõnul on Lotus alati teistest luksusautodest eristunud. "Pean silmas just hinna ja kvaliteedi suhet," seletas Pärnpuu. Hinnad algavad poolest miljonist kroonist.
Lotuse müük on Euroopas olnud tõusuteel viimased neli-viis aastat. Pärnpuu sõnul loodavad nad aasta jooksul müüa vähemalt 20 autot. "Esinduses hakkab meil olema proovisõiduauto ning kohapeal pidevalt veel kolm-neli autot," lisas ta.
Pärnpuu sõnul loodavad nad Lotuse populaarsust ka Eestis kasvatada. "Kui Baltimaades on Lotus veel suhteliselt tundmatu, siis Skandinaavia turul on auto ammu oma positsiooni kindlustanud," märkis Pärnpuu.

Kaks elektroonikatehast sulgevad Eestis uksed
Saaremaa firmadel aga tööd jätkub, ei jõuta nii palju teha, kui kliendid tahaksid.
"Oleme sunnitud oma tegevuse Eestis lõpetama, kuna viimane suurem tellija Sony Ericsson on teatanud, et ei soovi enam tulevikus meid kasutada," ütles mobiiltelefonide plastkomponente valmistanud AS-i Nolato Polymer tegevdirektor Tiit Tallo. "Lõpetamise kohta on juba otsus olemas, mis tähendab, et oktoobrikuuks oleme suletud."
Raske aeg on saabunud kõikidele elektroonikasektori ettevõtetele, kuna kasvav üleilmne konkurents viib tootmise odavatesse riikidesse.
Aasta tagasi Paides tootmist alustanud elektroonikatehas Jutron Baltic Assemblies oli hiljuti sunnitud tegevuse lõpetama, mille tagajärjel jäi töötuks 50 inimest. Ettevõte lootis seoses Nokia ja Siemensi ühinemisega tootmist laiendada, kuid paraku seda ei juhtunud - kahe suure ettevõtte ühinemine võttis liiga kaua aega, vahendas Järva Teataja.

Aafriklaste reipad helid tasakaalustasid sügisnukrust
Jazzkaar alustas oma sügishooaega Kadrioru lilleaias päikselise Aafrika helidega.
African Project ning Aly Keita ja Linley Marthe moodustasid rahvusvahelise seltskonna: ühele lavale mahtusid Mali, Kongo, Mauritiuse ja Prantsusmaa muusikud. Jazzkaare augusti-lõpu kontserdid tekitavad pisut sama tunde nagu iidsetel aegadel koolilaat: justkui oleks veel suvi, aga mõni sündmus annab märku, et ega seda lusti enam kauaks jätku. Just sellise kergelt melanhoolsee meeleolu leevendamiseks sobis African Project nagu rusikas silmaauku.
Kaheksakümnendate helikeel
Sügishooaja alguskontsertidest on kujunenud kindlate tunnusjoontega firmamärk ning see, kes tuli lilleaeda otsima radikaalsemat sorti džässielamusi, jäi arvatavasti pika ninaga. 15-aastane African Project on üdini optimistlik mainstream'i viljelev kooslus, mis sünteesib edukalt džässi maailmamuusikaga. Nende muusikas võib aimata Lõuna-Aafrika muusika elemente alates keerukast ja aktiivsest rütmikast ning lõpetades selge mažoorsuse ja minoorsusega.

Birgitta festival 2007 - natuke liiga palju leiba ja tsirkust
Birgitta festival tuleb igal aastal suurejooneliselt tagasi. Midagi on sama, midagi on uut. Minnakse kindla peale välja, hoitakse kõrget esitustehnilist taset.
Birgitta festivali esinejate kirevast loetelust valisin kaks: kolmapäevase "Carmina Burana" ja pühapäevase tantsuetenduse.
Carl Orffi "Carmina Burana" on vormilt kantaat: suurvormikoosseis - orkester, koor ja solistid - esitab vaheldumisi oma numbreid, millest moodustub sisuline tervik. Lõbusad tekstid oli keegi, kelle nime kavalehel ei olnud, tõlkinud vulgaarladina ja varasest saksa keelest imekspandavalt vaimukasse lauldavasse eesti värsskeelde, mida sai ekraanidelt jälgida.
Koor moodustus Moskva Novaja Opera koorist, kortsus lotendavate pintsakutega Tallinna Poistekoori esindusest ja tütarlastest, keda kavalehel ei mainitud, aga kes tõenäoliselt olid Ellerheinast. Ega koori ja orkestrit üksikasjalikult jälgida ei jõudnudki, sest Fine 5 tantsijad olid hullupööra vägevad. "Carmina Burana" sisu kogu oma mõnusa vulgaarsusega muudab kindlasti levinud hoiakut, et klassikaline muusika on igav ja tõsine.

Vana kooli rokkarid detsembris siin
Järjekorras teine kontsert sarjast "Legends of Rock" toob kaks aastat tagasi Haapsalus esinenud Alice Cooperi kõrval sel korral Saku suurhalli lavale Foreigneri, kelle tuntuimaks hitiks on ballaad "I Want to Know What Love Is".
Kuigi Foreigneri hiilgeajad jäävad 1980-ndatesse, on bänd viimasel ajal taas aktiivsemalt esinema hakanud, näiteks hiljuti lõpetas ta ühise tuuri Def Leppardiga. Eelmisel aastal 30. sünnipäeva tähistanud kuueliikmeline Foreigner töötab parasjagu ka uue plaadi kallal. Ekstravagantsete esinemiste poolest tuntud Alice Cooperi maailmaturnee nimi on "Psycho Drama". 2008. aasta peaks ilmuma veebruaris 60 aasta juubelit tähistava Cooperi uus stuudioalbum
"Along Came A Spider".
"Legends of Rocki" piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ja Statoili jaamades üle Eesti. Esimesed 500 piletit müüakse soodushinnaga 395 krooni.

Eesti hiphopifestival nagu suvepäevad
Esimene hiphopifestival leidis aset aasta tagasi Elva mändide all. Korraldajatel tekkisid aga asjaajamisest eri arusaamad ning juhtuski nii, et sel aastal toimus Elvas festival Clash ning Eesti Hip Hopi Festival koliti Ardu lähedusse.
Seekord oli kõik paremini kui möödunud korral, kuid üldiselt jäi puudu festivalifiilingust, tundest, et inimesed on kokku tulnud muusika ja esinejate pärast, mitte niisama suvepäevi pidama.
Pealaval toimus kahe päeva jooksul kokku 21 esinemist. Laval 2 ehk DJ-telgis pidi esinema umbes 48 DJ-d ja MC-d ning suhteliselt tihedat programmi (umbes 20 esinejat) oli lubatud pakkuda ka festivali kolmandal alal ehk Bashmendi telgis. Ainukesena toimis asi lubaduste kohaselt pealaval ning reggae-telgis. Sealne programm ja väga hea peaesineja Heartical Sound selekta Guiding Star Prantsusmaalt kannatasid aga kehvapoolse saundi tõttu.

Purjetamine: Karpak on eel-olümpial 18. kohal
Hiinas Qindaos toimuval purjetamise eel-olümpial on MM-pronks Deniss Karpak Laser Standard klassis enne kahte viimast sõitu 18. kohal.
Karpaki senine parim tulemus tuli viiendas sõidus, kus õnnestus lõpetada neljandana, rohkem pole Eesti olümpialootus keerulistes tingimustes esikümnesse mahtunud, vahendab etvsport.ee.
Klassis 49er on Tõnis Haavel - Lenart Kivistik 22. kohal, senine parim koht saadi seitsmendas sõidus, kus oldi 13-ndad.

Video: Eesti koondis harjutab homseks mänguks Andorraga
Eesti jalgpallikoondis kohtub homme A le Coq Arenal Euroopa meistrivõistluste valikmängus Andorraga.
Esimest korda viib eesti koondise väljakule uus peatreener taanlane Viggo Jensen, vahendavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Fausto värbab leedulasest tagamängija
KORVPALL:
Fausto manager Rauno Kiisk kinnitas raadiole RING fm, et leping sõlmitakse leedulasega täna ning mees on meeskonnaga ka juba koos treeninud.
Leedulane on mänginud varem kahel hooajal TÜ Rocki ridades ning korra on ta tulnud Eesti meistriks.

Osakasse sõidab 11 Läti sportlast
Osakas algaval kergejõustiku MM-il võistleb pea sama palju lätlasi kui eestlasi.
Lõunanaabrid saadavad 11. suurvõistlusele 11 kergejõustiklast. Suurimad medalipretendendid on tõkkesprinter Staņislavs Olijars ja odaviskaja Vadims Vasiževskis. Olijars on valitsev Euroopa meister 110 meetri tõkkejooksus ning eelseisev MM on tema jaoks karjääri neljas. Jooksudistantsidel püüdleb poodiumi poole ka 800 meetri jooksja Dmitrijs Milkeviĉs, kellel on ette näidata neljas koht möödunudaastaselt Moskva sise-MM-ilt ning neljas koht Göteborgi EM-ilt.
Ateena olümpial hõbemedali kaela saanud Vasiževskis läheb Osakasse hooajaedetabeli teisena. Läti rekordi 90.73 viskas 25-aastane odaviskaja juulis Tallinnas. Läti saadab Osakasse veel kaks odaviskajat, Ēriks Ragsi ja Ainārs Kovalsi.

Kolmikhüppe olümpiavõitja Olsson Osakas ei hüppa
Rootsi Kergejõustikuliit teatas teisipäeval, et kolmikhüppe olümpiavõitja Christian Olsson jätab põlvevigastuse tõttu laupäeval Osakas algava kergejõustiku MM-i vahele.
Olsson vigastas põlve 13. juulil Kuldse Liiga osavõistlusel Roomas, vahendab Sportnet. 27-aastane rootslane lootis küll MM-i ajaks paraneda, kuid esmaspäeval Jaapanis Marugames sai põlv treeningu käigus veelgi rohkem kannatada.
Olssoni sõnul tundis ta kolmandal hüppel valu, mis paningi punkti rootslase lootustele Osakas võistlustulle asuda. Kolmikhüppeäss teatas, et sel hooajal ta enam ei võistle.
Olsson võitis kulla nii 2003. aasta MM-il kui ka 2004. aasta olümpiamängudel. Lisaks on rootslane tulnud kahekordseks Euroopa meistriks aastatel 2002 ja 2006.

Eesti Energia kasvatas aastaga elektrimüüki 8,8% 
Eesti Energia elektrimüük Eestis moodustas juulis 462 gigavatt tundi (GWh), mis on 37 GWh ehk 8,8 protsenti rohkem kui varasemal aastal.
Positiivset mõju müügile omas Eesti üldine majanduskasv ning suure tarbija lisandumine, teatas Eesti Energia.
Eesti Energia jooksva 12 kuu keskmiseks elektrienergia müügi hinnaks Eesti turul oli 412 kr/MWh, sama perioodi keskmine elektrihind Põhjamaade energiabörsil NordPool oli 559 kr/MWh.
Eesti Energia avatud turu ehk suurtele äriklientidele suunatud müük Eestis kasvas juulis 24,3%, mille tingis eelkõige uue suurtarbija lisandumine. Suletud turu müük oli 25 GWh ehk 7,7% võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil, sealhulgas müük koduklientidele kasvas 3,7% ja äriklientidele 9,2% võrra.
Müük Eesti Energiasse mittekuuluvatele võrguettevõtjatele vähenes võrreldes eelmise aasta juulikuuga paari protsendi võrra.

Septembris Stockholmi 315 krooniga
Septembris saab odavlennufirmaga Flynordic Tallinnast Stockholmi lennata 315 krooniga.
Tagasilennu hind on 425 krooni koos lennujaamamaksudega. Kampaaniahind on müügis 21.-31. augustini ning kehtib Tallinn-Stockholm-Tallinn lennuks järgmistel nädalavahetustel: 7.-9. september, 14.-16. september, 21-23. september ja 28.-30. september, teatas FlyNordic.
Kampaaniahinna broneerimiseks tuleb FlyNordic'u kodulehel sisestada kampaaniakoodi lahtrisse salasõna SEPTEMBER.
Kampaaniahinnaga piletid on müügil ka FlyNordicu esinduses ja kõigis reisibüroodes, sel juhul lisandub piletihinnale teenustasu.
FlyNordic on Rootsi odavlennufirma.

Tallinna Vesi kutsub ümber Ülemiste järve jooksma
Laupäeval, 25. augustil toimub Ülemiste Veepuhastusjaamas avatud uste päev ning traditsiooniline jooks ümber järve.
Start 14 km pikkusele ringile ümber tallinlaste peamise joogiveeallika antakse kell 12 Ülemiste veepuhastusjaama territooriumil, teatas Tallinna Vesi.
Kell 10 avab linlastele oma uksed Ülemiste veepuhastusjaam, kus kõik huvilised saavad ülevaate Tallinna joogivee puhastamisest. Esimene Ülemiste Veepuhastusjaam, mis tänaseni tallinlasi teenindab, avati 1927. aastal ja seega tähistab jaam tänavu oma 80. juubelit. Ekskursioonid veepuhastusjaama spetsialistide juhendamisel toimuvad kell 10, 12 ja 14.
Avatud uste ja ooksupäeva raames toimuvad ka lastejooksud 3-13 aasta vanustele lastele. Osavõtt on tasuta ja kõige nooremad alustavad kell 11. Igale lapsele antakse finišis ka väike auhind.

Kohtla-Järve Soojus andis üle Viru Vangla soojustrassi
AS Kohtla-Järve Soojus andis Riigi Kinnisvara AS-ile üle Viru Vangla soojustrassi.
Trassi pikkus on 2036 meetrit ja see läks maksma ligi 10 miljonit krooni. Trassi ehitas riigihanke võitnud Tartu ettevõte AS Küte ja Ehitus. Töödega alustati aprillis ja tänu suhteliselt headele ilmaoludele jõuti lõpule plaanitust isegi varem, teatas Kohtla-Järve Soojus.
"Tegemist on AS Kohtla-Järve Soojuse kolme viimase aasta suurima ühekordse investeeringuga," ütles AS Kohtla-Järve Soojus juhataja Jüri Mägi. "Viru Vangla näol saame juurde uue, ühe suurema soojatarbijast kliendi," lisas Mägi.
Mägi sõnul võtab AS Kohtla-Järve Soojus oma hoolde ka rajatava vangla territooriumil asuva varukatlamaja.
"Varukatlamaja on täisautomaatne. Kui suurel trassil peaks juhtuma mingi avarii, siis saame varukatlamaja kaugjuhtimise teel käivitada," lisas Mägi.

Tallinna Kaubamaja: sügis toob moepilti ümarad vormid ja jõulised aksessuaarid
Moepildis annab tooni vastandite kasutamine: siluett on pehmelt avar või enesekindlalt keha rõhutav, disain väärikalt jahe ja seksikalt provokatiivne.
Üheks selle sügise iseloomulikuks elemendiks on ümarad lõiked: puhvis varrukad ja kaelused, rõhutatud puusad ja pehme õlajoon. Tervikule annavad iseloomu jõulised aksessuaarid: rasked nahast vööd, ehted, dekoratiivsed saapad, huvitavad peakatted, teatas Tallinna Kaubamaja.
"Selle sügise siluett on teinud läbi põhjaliku muutuse: seelikute ja pükste värvel on liikunud ülespoole, vormid on muutunud ümaramaks "rääkis Tallinna Kaubamaja ASi loovjuht Kristina Herodes. Kostüümid ja mantlid üllatavad huvitavate materjalide ja lõigetega: kasutusel on kolmveerand-varrukad, ümar õlajoon, talje on rõhutatud või hoopis markeerimata."
Herodese sõnul on selle sügise tähtsaim moesõnumi kandja materjal, mis annab rõivale iseloomu. Korraga on kasutusel vastandliku iseloomuga kangad ja struktuurid: nahk ja satiin, vill ja vinüül. Sügiseses värvipaletis võimutseb must.

Jurist selgitab: Tööandja nime muutumine nõuab muudatust ka töölepingus
Kui ettevõte kujundatakse ringi aktsiaseltsist osaühinguks ning tegevuses ja isikkoosseisus ei toimu mingeid muudatusi, kas siis tuleb tööraamatutesse ümbernimetamise kohta teha sissekanne?
Kindlasti tuleb tööandja nime muudatus teha nii tööandja kui ka töötaja töölepingu eksemplaril ning tööraamatus.
Olen sündinud 1935. a ja töötanud avalikus teenistuses riigi-ametnikuna 15 aastat. Osakond likvideeritakse ning töötajad koondatakse. Kas minul on koondamise puhul õigus hüvitusele
3 või 12 kuupalga ulatuses?
Kui küsijal on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta, makstakse talle koondamise tõttu teenistusest vabastamisel 12 kuu ametipalk, olenemata east.

MTV Eestis toimub retrokonkurss
Vist on raske ette kujutada, et isa, ema või mõni muu sugulane on kunagi olnud noor. Või et ta on olnud lausa oma tänava kõige popim poiss/tüdruk?
MTV Eesti koos Nike'iga kutsuvad üles seda avastama ning vanadest fotoalbumitest esivanemate 20-30 aasta taguseid trendinäidiseid saatma. Kui selliseid tõendeid napib, võib ka ise sportlikus retrostiilis foto lavastada. Võidufoto autor või lähetaja ja sellel poseeriv modell võivad võita ülilahedad Nike'i Vintage'i tossud. Kampaania esimeses pooles on otsustajaks MTV miniportaali www.mtveesti.ee/nike külastajad, kes hindavad ja kommenteerivad pilte. Teises raundis asub asja juurde auväärne žürii, kes valib välja veel ühe võitja. Ajastu look'i tabamiseks näitab MTV retrokampaania raames Eurotopi veerandsajanditaguseid hitte.

Doktorikool toob McQuaili Eestisse
Meediatehnoloogiate ja demokraatia vaheline seos Euroopas on tähelepanu keskmes esmaspäeval alanud Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna doktorikoolis. Loenguga esineb ka tunnustatud teoreetik Denis McQuail, keda peeti eriti 1990. aastate alguse Eestis üheks maailma autoriteetsemaks oma ala mõtlejaks.
McQuail räägib vajadusest ületada kommunikatsioonitehnoloogiatest rääkides deterministlikud vaated. McQuail peab ilmselt silmas Marshall McLuhani tehnoloogilist determinismi, mille kohaselt põhjustavad muutused tehnoloogias paratamatult muutusi ühiskonnas. Doktorikoolist võtab osa 42 kommunikatsioonidoktoranti 15 riigi 23 ülikoolist.

Missisaate konkursile tuldi nagu keskkoolikatsetele
Võimalus võita missitiitel või olla minut aega televiisoris meelitas Kanal 2 missisaate casting'ule pühapäeva hommikul poolsada hakkajat neidu.
"Tsšto ja na "lühike iseloomustus" pisatj budu?" küsib ankeedi täitmisega ummikusse jooksnud neiu number 15 kaasa elama tulnud sõbrannadelt. Nood soovitavad kirjutada midagi ilusat. "Näiteks, et sa armastad loomi," soovitab üks neist eesti keeles. Seltskond itsitab ning neiu number 15 laseb pliiatsil käia.
Kanal 2 missisaate eelvoor on pühapäeva hommikul Terraariumisse kokku toonud ligi poolsada tütarlast koos käe- ja pöidlahoidjatega. Ööklubi pulbitseb saginast ja sosinast-sisinast. The Suni T-särgis režissöör jagab oma meeskonnale juhiseid - kuhu läheb prožektor, kuidas liigub kaamera. Nummerdatud neiud piiluvad ankeete täites üksteist altkulmu. Peegel peab täna vist paljusid väikese valega lohutama.

Baskini anekdoodid
"Halloo! Kas see on Odessa?"
"Ära arvasite."
"Kas Rabinovitš kuuleb?"
"Jah, mis siis?"
"Teate, teie onu suri New Yorgis."
"Ja kogu vara jäi mulle?"
"Kas teate, kui palju tal võlgu oli?"
"Vabandage, kuhu te helistate?"
Mooses istub sõpradega Odessa pubis:
"Sõidan rongis. Kupeesse astub kontrolör ja vaatab mind niimoodi, nagu mul poleks piletit!"
"Ja sina?"
"Vaatasin talle otsa, nagu mul oleks pilet!"
Vene miljardär Roman Abramovitš kutsuti vennapoja sünnipäevale.
"Mida poisile kinkida?" küsib ta vennalt.

Ootuse vääriline tasu - võsas golfi mängimas
Ometi saabus aeg, mille nimel on ligi kaks kuud harjutatud, nii et peopesad villis. Päevalehe golfiõppurite esimene rajaleminek sai läinud nädalal viimaks teoks.
Ometi saabus aeg, mille nimel on ligi kaks kuud harjutatud, nii et peopesad villis. Päevalehe golfiõppurite esimene rajaleminek sai läinud nädalal viimaks teoks.
Jõelähtme golfikeskuse parklasse vurab must maastur, millest astub välja klubi president Mait Schmidt. Kuna oleme sellelgi treeningul range'il ehk harjutusväljakul juba oma poolteist tundi usinalt avalöögiga vaeva näinud ning seejärel ka bunkrist palli griinile lennutanud, lähi-chip'i lihvinud ja putanud, siis ihkasime midagi enamat. Kaua sa ikka tuimalt harjutad?!
"Tahaksime rajal kätt proovida," ütlen Maidule hämmastava enesekindlusega, kuigi mu oskused vajaksid enne rajale siirdumist veel kuhjaga kõpitsemist. "Saab tehtud!" lubabki Mait.

Maailma tänavused paremad kergejõustiklased MM-i aladel
Mehed
100 m
MR: 9,77 Justin Gatlin (USA) 2006, Asafa Powell (Jamaica) 2005
9,84 Tyson Gay (USA)
9,90 Asafa Powell (Jamaica)
9,93 Walter Dix (USA)
9,95 Derrick Atkins (Bahama)
9,99 Samuel Francis (Katar)
10,01 Joshua J. Johnson (USA)
10,01 Mickey Grimes (USA)
10,02 Darrel Brown (Trinidad)
10,02 Trindon Holliday (USA)
10,02 Clement Campbell (Jamaica)
200 m
MR: 19,32 Michael Johnson (USA) 1996
19,62 Tyson Gay (USA)
19,69 Walter Dix (USA)
19,75 Usain Bolt (Jamaica)

Treener ja õpetaja Anatoli Bondartšuk mõjutab Jüri Tamme elu lõpuni
Vasaraheites mitu tippmeest kasvatanud Anatoli Bondartšuki ehk Bondi
Kogenematu noorukina Pärnust kaugele Ukrainasse, maailma parima vasaraheitekoolkonna juurde harjutama läinud ja seal tippu tõusnud Jüri Tamm peab oma toonase juhendaja, 1972. aasta olümpiavõitja Bondartšuki rolli enda elutee kujunemisel ülioluliseks.
Mis muutis Bondartšuki nii kordumatuks isiksuseks, et ta lõi oma koolkonna ja tema juurde oli tung?
Põhjuseid oli mitu. Esimene - ta suhtus sportlasse kui isiksusse. Teine - ta suhtus sportlasse kui inimesse. Ta hoidis meid. Kui treener hoiab oma õpilasi või isa oma lapsi, siis lapsed hoiavad isa üldjuhul kah. Sellest tekib usaldus, ustavus.
Kolmas põhjus - ta oli teadlase tüüpi treener. Ta pidas põhimõtteks: sa pead alati olema sammujagu teistest ees, isegi siis, kui sellega kaasneb risk eksida ja kaotada. Aga kui targasti tegutseda, oledki sammu ees. Me olimegi sammu ees. Kasutasime erinevaid… ma ei ütleks, et treeningumetoodikaid, aga ettevalmistusvariante küll. Mõnikord kestsid need koguni kaks hooaega.

Eestist sõidab Osaka MM-ile kümme kergejõustiklast
Eesti koondise liider on suurim medalitaotleja Gerd Kanter.
1. Nimi (vanus)
2. Ala
3.Treener
4. Varem MM-il
5. Hooaja tippmark
6. Isiklik rekord
7. Hooaja edetabelijuht
8. Etteaste MM-il
9. Ootused
1. Gerd Kanter (28)
2. Kettaheide
3. Vesteinn Hafsteinsson
4. 2003 Pariisis 56.63, 25. koht
2005 Helsingis 68.57, hõbemedal
5.72.02
6. 73.38 (2006)
7. 72.02 Gerd Kanter
8. Eelvõistlus 26. augustil, finaal 28. augustil
Gerd Kanteril on vaid üks eesmärk - alistada Virgilijus Alekna ja saada selle saavutuse eest tasuks MM-i kuldmedal. Sellega jääb üle ainult nõustuda!
1. Märt Israel (23)

Eesti jättis turniirivõidu koju
Võrus peetud võrkpalliturniiri viimases voorus jätkas Eesti koondis kindlate võitude rida, alistades Läti meeskonna 3: 0.
"Kodupubliku ees on lätlastega alati põhimõtteline mäng, viimased neli korda oleme meie peale jäänud," rõõmustas diagonaalründaja Argo Meresaar.
Novembri lõpus peetavaks olümpiavalikturniiriks vormi rihtiva Eesti eest käisid platsil kõik peale libero Asko Esna ja põlvevaluga kimpus oleva Kristjan Õuekallase. "Praegu on igale positsioonile kõva konkurents, keegi ei saa oma kohas kindel olla. See on väga hea," lausus Meresaar, kes koos Raimo Pajusalu ja Eerik Jagoga pidas oma sajanda koondisemängu.. Märt Roosna
Jaan Gutmanni võrkpalliturniir
Eesti - Korson Veto 3: 0 (11, 15, 12), Võru - Läti 1: 3 (21, -19, -17, -20), Võru - Korson Veto 3: 0 (17, 27, 16), Eesti - Läti 3: 0 (23, 16, 17).

Zelinski roidepõletik annab endiselt tunda
Viimati 2005. aastal Eesti jalgpallikoondist esindanud ning taas meeskonnale appi kutsutud Indrek Zelinski come-back on roietevahelise närvipõletiku tõttu kahtluse all.
"Olukord on lootustandev, kuid mitte kindel," ütles Levadia ridades UEFA Meistrite liiga kohtumises Belgradi Crvena Zvezdaga roideid vigastanud Zelisnki enne eilset treeningut. "Laupäeval enne Narva mängu sain arstilt valuvaigisteid ning küsisin pärast avapoolaega vahetust."
Koondise peatreeneri Viggo Jenseni sõnul läheb Zelinski seisund iga päevaga paremaks. "Ta võtab treeningutest osa," ütles juhendaja. Uus loots on Zelinski osalemises Andorra vastu kindel, kuid mehe vigastus valmistab talle kahtlemata peavalu. "Ainult aeg suudab teda parandada," lisas taanlane.
Enesekindel püüdis olla ka Zelinski ise. "Peab proovima mängida, alla ei tohi anda," lausus ta.

1 lausega

Treener: Kanter on elu parimas hoos
Esimese Eesti kergejõustiklasena Jaapanisse jõudnud Gerd Kanter (pildil) tegi pühapäeval Muragames viimase MM-eelse kontrollvõistluse. Esikohaks piisaks tulemusest 67.28.
"Gerd on oma elu parimas vormis," teatas treener Vesteinn Hafsteinsson. Kanter timmib Muragames heitevormi 23. augustini, siis sõidab Osakasse.
Viimasel momendil jäi MM-koondisest välja Taavi Peetre, kes vigastas möödunud nädalal Hiiumaal jõutreeningul kätt. Doktor Mihkel Mardna sõnul on kuulitõukajal parema käe neljanda kämblaluu murd.
Kuigi sprinter Marek Niit ei saa jalavigastuse tõttu täisjõuga joosta, lendas ta eile Osakasse. Niidu minekut vajas koondis, tema loobumisel pidanuks jääma kõrvale keegi sportlaste abilistest.
"Enam-vähem sundkäik," ütles Niidu treener Valter Espe. "Marek pole sajaprotsendiliselt võistlemiseks valmis. Aga ma pean juhtkonnast aru saama. Marek sai ka, tal pole mingieid pingeid. Tema jooksud on ees!"

Urmo Aava kerkis MM-sarja liidriks
Suzuki rooli keerav Urmo Aava tunnistas Saksamaa rallil vaid tšehhi Martin Prokopi paremust ning tõusis JRC-sarjas rootslasest meeskonnakaaslase Per-Gunnar Andersoni ette liidriks.
Päris rahule Aava süda siiski ei jäänud. "Tulime siia ikkagi võitma," tahtis ta Saksamaa etapi vahele jätnud Andresoniga vahe võimalikult suureks käristada.
"Natuke jääb kripeldama, et seda ei suutnud, kuid ju oli siis tšehhi Citroën lihtsalt kiirem." Jaan Mölder sai kuuenda ja Aigar Pärs kaheksanda koha.
WRC ralli võitis Sebastian Loeb, kokkuvõttes jäi neljandana lõpetanud Marcus Grönholm liidriks.
Autoralli MM. Saksamaa etapp.
JRC: 1. Martin Prokop, Tšehhimaa (Citroën) 3: 52.26, 9, 2. Urmo Aava (Suzuki) +49,5, 3. Conrad Rautenbach, Saksamaa (Citroën) +2.15, 9, 6. Jaan Mölder (Suzuki) +9.22, 4, 8. Aigar Pärs (Suzuki) +13.21, 4. KOKKU: 1. Aava 32, 2. Per-Gunnar Andreson, Rootsi 28.

Korvpallurid kinkisid pidupäevaks tähtsa võidu
Korvpall elab kõvasti eestlaste südames. Ligi 6000 vaatajat huilgasid kõrvulukustavalt, kui Eesti koondislased tänasid publikut tormilise toetuse eest.
Nagu lõvi lauapallide pärast võidelnud ja kaitses kõik 35 minutit väsimatult rassinud Tanel Tein tunnistas siiski, et emotsioonid pole veel täiesti laes. "Üks tähtis mäng on veel jäänud, meil on võimalus võidelda koha pärast finaalturniiril," lausus 11 lauapalli kogunud Tein.
Tiit Soku hoolealused alistasid Rocca al Mare suurhallis peetud EM-lisavalikturniiri mängus Rootsi 68: 54 ja püüavad homses kohtumises Skopjes Makedooniaga hoida alagrupi liidrikohta. Grupi võitmine viiks Eesti koondise lisavalikturniiri teisele etapile, kus koos Iisraeli ning ilmselt Bosnia ja Hertsegoviina meeskonnaga tuleb selgitada viimane finaalturniirile pääseja.

Jõu pillamine maksis karmilt kätte
Kasutage puhkepäeva sportimiseks! Võtan üleskutsest kinni ja stardin Eesti vabaõhumuuseumi radadel rahvatriatloni teisel etapil. Pean ette rutates tunnistama, et triatloni debütandina ei kulge mu tee finišisse ei just kõige libedamalt.
Ootusärevuses triatleedid seisavad vabaõhumuuseumi taga põlvini vees. Ujuda tuleb päripäeva ümber poi sada meetrit. 3…2…1…Kõmatab stardipauk! Ei uju seal aga keegi. Hoopis jooksevad, sest veepiir ei ulatu nabastki kõrgemale. "Tegin paar tõmmet vaid komistamise tagajärjel," ütleb 27-aastane kaasvõistleja Riivo Anton.
"Ujumisdistantsi "lõpetan esikümne piiril, haaran ratta, surun kiivri pähe ning pedaalin metsa poole. Esimese ringi sõidan peaaegu uhkes üksinduses, vaid mõned igipõlised triatleedid uhavad mööda. Läbima peab kolm kolmekilomeetrilist ringi, rada kulgeb nii asfaldil, kruusal, murul kui ka ratast lõhkuval küngasmaastikul. Teise ringi lõppedes hõigatakse:" Mine, mine, mine! Oled kaheksateistkümnes." Lasen ette veel kaks vanemat meest ning seejärel läheb lugemine sassi. Mul tähtsamatki teha! Näiteks mõelda, kuidas säästa jõudu ka jooksuks.

Kuuma ilmaga päikese käes olles pane müts pähe! 
No kas pole ometi tore - suve lõpp peaaegu käes, aga meil ilm nagu Aafrikas! Loodan väga, et oled saanud toredasti rannamõnusid nautida ja vees hullata.
Kindlasti olid sul meeles ka need näpunäited, mida kevadel jagasin õige käitumise kohta veekogu ääres. Usutavasti on tublid ja terved endiselt ka kõik su sõbrad ning kool algab rõõmsalt ja tegusalt.
Siiski tahaksin just Eestimaa kohta pisut ebatavalise kuumusega seoses sulle mõnda vana ja ehk tuntudki tõde meelde tuletada.
Eriti kuumadel ja päikselistel päevadel võib vahel juhtuda, et sind ennast või mõnd sõpra-pereliiget tabab kuumarabandus või kuumakrambid. See on kehatemperatuuri äkiline ja tugev tõus, mis võib juhtuda siis, kui teed õues kõvasti tööd või sporti ja unustad vahepeal juua. Juua tuleks, muide, kuumade ilmade ajal kogu aeg. Isegi siis, kui janu parajasti justkui polegi. Eriline suvekuumus võib "maha murda" ka siis, kui jätad mütsi pähe panemata. Nii on päikesepiste kerge tulema.

Nukufilm näitab nukke Maarjamäel
Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis on septembri lõpuni avatud tänavu 50. sünnipäeva tähistava Nukufilmi näitus.
Väljas on nukke erinevatest filmidest, kusjuures ekspositsioon täieneb ka näituse lahtioleku ajal septemb-ri algul.
Teiste hulgas saab näha suuri nukke: Jonnipunni ja Une-Matit Mati Küti filmist "Une insti-
tuut", samuti kleiti Jelena Girlini ja Mari-Liis Bassovskaja uuest filmist "Kleit".
Peale nukkude saab näitusel lugeda ja vaadata pilte eesti nukufilmi ajaloost. Vaimukas võtmes on kajastatud nukufilmi erinevad generatsioonid ja parimad saavutused, nukufilmi erinevad liigid, nukkude valmistamise materjalid ja vahendid. Väljas on ka valik auhindu, mida Eesti nukufilmid aegade jooksul pälvinud.
Näitus "Hing sees" avatakse pidulikult 4. septembril, kui kohale on jõudnud ka staarid Londonist ehk terve hulk nukke, mis on praegu Nukufilmi juubelinäitusel välismaal.

Jänkupoiss Tups nõuab hommikusööki kõva lärmiga
Tupsule meeldib tuppa laokile jäänud tähtsaid pabereid närida ja neile mustreid jätta.
Kerttul on kodus väike dekoratiivjänes Tups, kes sai nime vatitupsu-suhkruvatisarnase välimuse järgi. Ta on lõvilakk-jänese tõugu: üleni valge, aga sabatutt, kõrvad, käpad ja nina on tumedad ning karvatuttide alla peitu jäävad silmad punased.
Kuigi põhilised jänku fännid on ema ja Kerttu, hoolitsevad looma eest kõik pereliikmed. Päevad veedab jänku oma puuris tegutsedes. Eriti meeldib talle oma söögikausse ja muud "mööblit" ümber paigutada ning kui uus tuba ei meeldi, siis jälle tagasi sättida.
Puurist välja saades teeb ta esimese pikema peatuse isa diivanil, kus talle ennast kergendada meeldib. Ei saagi õieti aru, kas ta armastab või hoopis vihkab seda diivanit, küll aga on teada, mida isa asjast arvab.

Katarina meisterdab pabernukke
Kuueaastane Katarina tegi Saaremaa rahvariideis nukust punkprintsessi.
Kuueaastasele Saaremaa tüdrukule Katarinale meeldib igasuguseid vahvaid asju meisterdada ning eriti osav on ta pabertehnikas. Kodus valmistab ta paberist lillekesi, korvikesi ja nukuriideid. Tüdruk käib ka kohalikus erakunstikoolis Anne, kus ta peale pabertehnika õpib veel tegema siidimaali, nukumööbli makette ja muid huvitavaid asju.
"Katarina on väga tegus tüd-ruk, kes kogu aeg ringi sahmerdab ja midagi meisterdab," ütleb kunstikooli juhataja Anne Tootmaa. Oma oskusi näitas Katarina mullegi, valmistades paberist Saaremaa rahvariideis nuku.
Kõigepealt aitas kunstikooli juhataja Anne lapsel õige suurusega paberi välja lõigata, millest pidi saama nukule keha. Katarina joonistas kehašabloonile hoolikalt rasvakriitidega rahvariideseeliku, mida kaunistasid siksakid ja toredad mustrid. Veel tõmbas tüdruk servadesse punaseid kaldus triipe, mis minule tundusid seeliku taskutena, kuid Katarina sõnul olid lihtsalt kaunistused.

Kõuts vitsutab silgu asemel köögivilja
Perenaine pidi kasvuhoone uksele võre ette ehitama, et kass tomateid sööma ei pääseks.
Pärnumaal Sauga vallas Eametsa külas elava Maria Kirikali pere kass Paksu ei joo piima ega söö kala, kuid tomati nimel on valmis perenaisele küüned sisse lööma.
"Kevadel tõin poest tomateid ja kurki, panin need lauale. Enne kui sain toidukraami kappi ära panna, oli Paksu kotile augu sisse teinud ja nosis mõnuga tomatit," meenutas perenaine.
Kurk maitseb Paksule samuti, kuid võimalusel eelistab ta siiski tomatit. Seda ära võtta püüdes hakkab Paksu urisema ja lööb oma saaki kaitstes käpaga. Kuna kassi himu tomati järele on nii suur, pidi pererahvas kasvuhoone uksele ette tegema võre, et kass omatahtsi maiustama ei pääseks.

Liiga suured kingad rikuvad jalgu
Rohkem kui sentimeeter suuremaid jalatseid ei tohiks osta, sest see soodustab lampjalgsust.
Tallinna kliinilise lastehaigla kesklinna lastepolikliiniku ortopeedi Urve Redlichi sõnul ei peaks lapse lampjalgsuse pärast muretsema enne kolmandat-neljandat eluaastat. On olemas ka kaasasündinud lampjalgsus, kuid seda esineb harva ning sellest teavitatakse vanemaid juba pärast sünnitust.
"Väikestel lastel on jalad loomulikult pehmed ja ümarad nagu nad isegi ning sellepärast ei peaks vanemad väga vara muretsema hakkama," räägib ortopeed. Redlich soovitab lapse lampjalgsust tuvastada, proovides temaga suhelda ja teda jälgida. Näiteks toob 25-aastase staažiga ortopeed juhtumi, kus laps ei tahtnud ise üldse käia, vaid ainult süles olla või istuda.

Puhkusejärgne tööleminek võib rivist välja lüüa
Elame ajastul, kus kõik põhjustab stressi - nii puhkuseleminek kui ka sealt naasmine.
Inimene vajab aega, et kohaneda ja see kehtib ka puhkuse puhul. Niisiis kulub vähemalt nädal, et harjuda rahulikuma elutempoga ja seda nautima hakata. Paraku lippab aga puhkusel olles aeg kaks korda kiiremini kui nürilt töölaua taga veetes. Seda hoolimata sellest, kas olete plaaninud pikema lõõgastava reisi või teete väljasõidu vaid oma koduhoovi.
Töölt lahkudes said kõik poolikud asjad lauasahtlisse visatud, justkui oleks viimnepäev kohe käes. Paraku tuleb aga ühel hetkel nende juurde naasta. Pole just meeliülendav perspektiiv.
Peale vastumeelsuse töö suhtes kujutab kolmandik töölistest pärast pikka puhkust endale ette erinevaid kehalisi vaevusi: väsimust, isutust, uimasust, keskendumisraskusi, unetust ja südamekloppimist. Need on vallandanud meie psüühika, selgitab Lõuna-Hispaania Granada ülikooli professor Humbelina Robles Ortega.

Lapsepõlveuskumused kollitavad meid ka täisealisena
Kui inimesed räägivad oma lapsepõlveuskumustest, pole anekdoote vajagi.
Elusatesse mänguasjadesse kaob aja jooksul usk, kuid neid, kes veel keskeaski ei julge öösel pimedas üle toa käia, on meie seas hämmastavalt palju. Kes teab, millise voodi all koll peidus on.
Kas teadsite, et kui suuri varbaid koos hoida, ei saa õudusjuttude Must Käsi kägistama tulla? Miks ei tule külmkapist võetud munadest tibusid, truule haudumisele vaatamata? Kuidas autod küll nii hästi inimeste mõtteid loevad, et teavad, kumb suunatuli tuleb sisse lülitada? Mis on sassi läinud asulate siltidel, et neid nii tihti punase jutiga läbi tõmmatakse?
Siin on kirjas ühes tutvusringkonnas kokku kogutud lapsepõlveuskumused.

Laua ääres vestlemist peetakse halvaks tooniks
Kui lätlane puistab soola maha, siis on oodata suurt tüli ja pahandust.
Lätlastel on seoses söömisega palju uskumusi ja kombeid. Üks tähtsamaid tavasid on mitte kunagi üksi toitu nautida, kui keegi on läheduses, väidab Läti instituut. See tähendab, et kui juba ise sööma hakkad, tuleb ka teistele pakkuda. Nagu meilgi, on leib Lätis au sees.
Esimest viilu leivast kutsutakse "talupoja viiluks". Selle viilu saab ära süüa noor vallaline naine - ikka selleks, et ta saaks mehele. Mitte tavalisele mehele, vaid sellele, kellel on oma talu ja majapidamine. Kui lätlane paneb toidu sisse soola, siis ta on armunud ning kui soola maha pudeneb, siis tuleb tüli majja.
Toidulauda istumine on tähtis ja tõsine tegevus. Näitamaks austust toidu laualetoojate vastu, ei ole jutlemine ja liigne kõkutamine laua ääres sobilik. Laua otsas istub perekonna pea ja nurgakoha saaja peab leppima tõsiasjaga, et enne seitsmeaastase needuse lõppemist nemad abieluranda ei seila. Ka lätlaste kodus on oodata külalisi, kui nuga või kahvel maha kukub.

Enne küpsetamist pane kala pannile päevitama
Tursk kartuligratääni, sügiseste köögiviljade ja kreemja kastmega.
Kala valmistamine:
Kartuligratääni valmistamine:
Köögiviljade blanšeerimine:

Kala läti moodi
Nagu eestlased, armastavad lätlasedki kala, kuid veidi teistmoodi valmistatult.
Kuna Läti sai endale hiljuti uue presidendi, kes esimese asjana külastas Eestit, siis on viisakas ja igati õigustatud meie vastuvisiit naaberriigi kööki.
Seoses Lätiga meenuvad eestlastele enamasti saldejums ja Lido. Üks neist on jäätis ja teine restoran, kus on einestanud vist kõik eestlased, kes on Riiat väisanud. Lido on kui eraldi väike linn suure Riia sees ja seal saab ammendava ülevaate Läti köögist.
Tegelikult ei erine naabrite toidulaud kuigivõrd eestlaste menüüst. Läti köök, nii nagu Eesti toitumisharjumused, on tublisti mõjutatud teiste rahvaste okupatsioonist.
Kuna Läti on osaliselt ka mereriik, siis leiab sealselt toidulaualt palju kala - heeringat, lesta, räime, haugi jne. Sarnaselt Eestiga süüakse seal palju sea-, veise-, lamba- ja linnuliha, mida praetakse, suitsutatakse, kuid eriti keedetakse ja hautatakse potis koos köögiviljadega. Menüüs kasutatakse ära ka subproduktid - süda, neerud ja magu.

RVE: Kasahstani valimised tekitavad regioonis jäljendamise hirmu
Raadio Vaba Euroopa kirjutab, et Kesk-Aasia riikide opositsioonipoliitikuid paneb muretsema asjaolu, et möödunud nädalal Kasahstanis toimunud ning valitseva partei absoluutse võiduga lõppenud parlamendivalimised võivad mõjutada ka teisi regiooni riike liikuma üheparteilise süsteemi suunas.
Kasahstani valitsev partei sai endale möödunud nädalal toimunud valimistel kõik 98 parlamendi kohta. Riigi president Nursultan Nazarbajev avaldas arvamust, et demokraatia ja pluralism ei kannata ühepartei süsteemi korral.
Poliitanalüütikud ning Kesk-Aasia opositsioonilised jõud on aga arvamusel, et säärased valimistulemused avaldavad kogu regioonile halba mõju, kuna ka teised selle piirkonna riikide juhtpoliitikud võivad kaaluda "Kasahhi meetodi" kasutamist oma võimu kindlustamisel.
Nazarbajev kinnitas pärast oma partei Nur Otani absoluutset võitu parlamendivalimistel, et üheparteiline parlament ei ole mingisugune tragöödia.

JOHANNES PIRITA: ummikumaks oleks hea idee
Tallinn peaks esmase meetmena kesklinnas liikuvate autode arvu vähendamiseks kavandama ummikumaksu kehtestamist, ühe tänava (nt. Tallinna ringtee) maksustamine poleks lahendus.
Stockholmis kehtib kesklinna viivatel teedel ummikumaks. Sealsed elanikud kiidavad seda süsteemi, kuna linnas saab vajadusel autoga liikuda. See idee vääriks rakendamist ka Tallinnas. Kindlasti on see mõistlikum kui praegu autode kesklinnast eemale hoidmiseks mõeldud tasulise parkimise kord.
Parkimisest on Tallinnas tehtud äri, millel ei ole mitte mingisugust seost linna arenguga. Asjaolu, et ühe tänava läbimise (olgu selleks siis näiteks Tallinna ringtee) eest tuleb maksata tundub samuti küsitav.
Tõenäoliselt ei saaks Tallinna ringtee olla selline, et ta ei ristuks teiste tänavatega. Kui see tänav juba ristuks teistega, siis tuleks hakata sinna fooriga ristmikke rajama. Inimestel võib tekkida küsimus, et miks selle tänava läbimise eest maksta, kui ikkagi tuleb foori taga oodata.

AAVO KOKK: Kas ettevõtte eesmärk on kasum või õnn? 
Peaaegu kuus aastat tagasi tuli üks mees mu juurde jutuga, et võiksin hakata Eesti Päevalehe juhatajaks.
Olin tookord Eesti Ekspressi peatoimetaja, mis oli ju hea koht. Kuid ma ei olnud õnnelik. Ekspressi äri ja töö sujusid, kuid kõik see oli rutiin. Olin kogu aeg arvanud, et karjäär on tee üha suurema võimu juurde. Päevalehe ettepaneku üle mõeldes avastasin, et küsimus ei ole võimus. Tähtis on hoopis vabadus teha seda, mis sulle meeldib, ja tööd nautida.
Tookord oli mul Päevalehele ja endale lihtne eesmärke seada. Asutus oskas tekitada igal aastal umbes 15 miljonit krooni kahjumit. Ütlesin, et kahjum on amoraalne ja kahjumist tuleb lahti saada. Omanikud on ettevõtet alustades pannud sinna raha ja soovivad seda tagasi saada, sest see ongi nende teenistus. Kui juhatajad ei suuda kasumit anda, siis nad petavad omanikke. Veel halvem on aga see, et kahjumis ettevõte sõltub omanike ja pankade armust. On alandlik ja tõugata-lükata. See õhkkond mõjutab ka töötajaid ning muudab nemadki araks ja ebakindlaks.

REPLIIK: Mõttetud surmad
Laste ajutraumade arv on Eestis viimastel aastatel pea kahekordistunud ning alaealiste surma põhjusena on see meil sagedasem kui praktiliselt kogu ülejäänud Euroopa Liidus, põhjustades aastas 50 noore elu lõpu. Olukorra äärmuslikkust näitab seegi, et näiteks Rootsis on laste ajutraumasid proportsionaalselt üle viie korra vähem.
Sealjuures on traumade tekkimise risk kõige suurem keskkooliealistel poistel ning järjest suureneb liiklusõnnetuste osakaal põhjustes. Mõlemad on aga ennetatavad. Hilisteismeliste laste puhul on õnnetused tihti välditavad, sageli piisanuks, kui oleks rattakiivrit kantud või tegevuse riski hinnatud. Ka liiklussurmad jääks olemata, kui kõik (kõnni) teedel olijad enda ümber veidi rohkem ringi vaataks.

JUHTKIRI: Plaanid üle meie peade? 
Skandinaavia lennukompanii SAS, kellele kuulub vähemusosalus Estonian Airis ja lätlaste airBalticus, haub suuri plaane: ta soovib mõlemas firmas osalust suurendada ja need omavahel liita. Sellise uudisega tuli sel nädalal välja SAS-i juht Mats Jansson Saksa ajalehes Handelsblatt.
Janssoni väitel on ettevõte juba alustanud selleteemalisi konsultatsioone nii Eesti kui ka Läti valitsusega. Eesti majandusministeeriumi väitel nendega aga läbirääkimisi alustatud pole. Ning tekib küsimus: kellega on SAS siis läbirääkimisi alustanud? Kas Reformierakonna poliitikutega, kes tulid äsja välja ideega riigi osalus Estonian Airis müüa?
Nii või teisiti, SAS-i plaanide teostumine sõltub sellest, kas tal õnnestub omandada suurem kontroll airBalticu ja Estonian Airi üle. Estonian Airi enamusosaluse omandamiseks on SAS-il kaks võimalust: kas osta ära Eesti riigi 34-protsendiline osalus või alustada läbirääkimisi investeerimispangaga Cresco, kellele kuulub 17 protsenti ettevõttest. Ning kuna majandusminister Juhan Parts on riigiosaluse müügi suhtes skeptiline, võibki kaalukeeleks osutuda Cresco.

Trammi- ja trollijuhtide palk tõuseb
Tallinn teatas trammi- ja trollijuhtide palgatõusust, mis lubab keskmiseks palgaks ligi 13 000 krooni.
Seejuures puudub juhtidel igasugune haridusnõue, teatasid TV3 "Seitsmesed uudised".
Väikesepalgalistele haridustöötajatele mõjub trollijuhtidele antud värske palgalubadus aga ärritavalt.

Järva-Jaanis viisid vargad poest 300 000 krooni
Ööl vastu teisipäeva käisid vargad Järva-Jaani alevikus asuvas poes ja viisid minema seifi, kus oli kogu kaupluse päevakassa suurusjärgus 300 000 krooni.
Politseil on oma versioon isikutest, kes selle teo toime võisid panna, teatasid TV3 "Seitsmesed uudised".

Väeteenistusse kõlbab vaid kolmandik kutsealustest
Vaatamata sellele, et neil aastal jõuab täisikka rekordarv noori mehi, on Kaitsejõud tervete noomeeste leidmisel suuremas hädas kui kunagi varem.
Väeteenistuseks kõlbulike arv on langenud juba alla kolmandiku kutsealustest, teatavad TV3 "Seitsmesed uudised".

Taksojuht viskas politseihirmus kordisti puldi merre
Tallinna transpordiameti taksokontrolligrupp avastab pidevalt taksosid, mis kasutavad elektroonilisi arvesuurendajaid ehk kordisteid.
Täna hommikul jäi vahele Linnatakso logodega sõitnud Opel, mille juht ei täitnud ka politsei korraldusi ning viskas kordisti puldi merre, teatasid TV3 "Seitsmesed uudised".

Financial Times valis Ansipi aasta eurooplaseks
Ajakiri fDi ja Financial Times Business teatasid, et valisid Eesti peaminister Andrus Ansipi 2007. aasta Euroopa inimeseks.
fDi aasta inimese valimine on iga-aastane traditsioon, millega tunnustatakse poliitika- ja ärijuhte üle maailma.
Auhinna saajad valitakse Aafrikast, Aasiast, Euroopast, Ladina-Ameerikast, Kesk-Idast ja Põhja-Ameerikast.
Varem on fDi tunnustuse pälvinud näiteks Mehhiko president Vicente Fox (2003), Brasiilia president Luis Inácio Lula da Silva (2004) jt.
Ajakiri toob esile Ansipi ärisõbraliku majandus- ja maksupoliitika, mis on muutnud Eesti väga atraktiivseks investeerimiskeskkonnaks.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Liina Lepik ütles Päevaleht Online'ile, et peaministril ei ole kavas auhinda isiklikult vastu võtma minna.

BBC: Eestit ja Soomet ähvardab alkoholikriis
BBC ajakirjanik Laura Sheeter kirjutab oma reportaažis, et Eesti ja Soome kannatavad alkoholist põhjustatud probleemide all ning arutleb, kas valitsuste plaanitud aktsiisitõus suudab alkoholi tarbimist vähendada.
Sheeter lisab, et lausjoomine tekitab probleeme ka naaberriigis Soomes, mille elanike seas on Balti viinakruiisid endiselt populaarsed, vahendab BBC.
Ajakirjanik toob näiteks Põhja-Eesti regionaalhaiglas ravil olevad hallide nägudega patsiendid, kes vaevu arstidele vastavad. Neuroloog Katrin Siku sõnul on paljud tema patsiendid seal alkoholi põhjustatud trauma või haiguste pärast.
Lausjoomine on Eestis laialt levinud ning Eesti on alkoholi tarbimise osas Euroopa Liidus esikohal. Keskmiselt joob iga eestlane aastas 12 liitrit alkoholi ja see arv kasvab iga aastaga. Ekspertide hinnangul sureb alkoholi tõttu 1500-2000 inimest aastas. Trendi jätkumisel võib see kaasaaidata pöördumatule rahvaarvu vähenemisele.

Politsei paljastas budistliku narkotalu
Tabatute seas on Sunseti juures ärimeest jõhkralt peksnud mehed.
Automaatide, maskide ja kuulivestidega eriüksuslased said esmaspäeva õhtul budistliku aktivisti ja vabadusvõitleja Vello Väärtnõu metsatalust kätte jõhkras peksmises kahtlustatavad ning suure koguse kanepit.
Ringkonnaprokurör Sirje Hundi kinnitusel peeti metsatalus kinni kaheksa inimest. Neile kõigile esitati kahtlus seoses grupiviisilise narkootikumide käitlemisega suures koguses, mille eest seadus lubab karistada kahe kuni kümne aasta türmiga, kirjutab Eesti Ekspress.
Majast leiti 70 grammi kanepit, kuid Väärtnõu kaitsja eitab mehe seotust sellega.
Nädalalaehe andmeil redutasid 56-aastase budisti talus tegelased, keda Pärnus tuntakse "poksiklubi poiste" hüüdnime all ja keda vähemasti rahvasuus seostatakse mitme toorutsemisega suvepealinnas.
4. augusti hilisõhtul sai klubi Sunset juures julmalt peksa Valga ärimees, kes julges teha märkuse kõnniteel autoga sõitnud seltskonnale. Audist kargasid välja neli meest, kes noomija tema pere ja tuttavate silme all vaeseomaks klobisid.

Hansapank avas uued kontorid Raplas ja Lasnamäel
Eelmisel nädalal avas Hansapank uued kontorid Raplas ja Tallinnas Lasnamäel.
16. augustil alustas tööd uus kontor Lasnamäel Mustakivi keskuses (Mahtra 27), kuhu kolis üle seni Mahtra tn 1 tegutsenud pangakontor, teatas pank.
Alates 15. augustist on Hansapanga Rapla kontor avatud uutes avaramates ruumides Tallinna mnt 22/24. Seoses teeninduse üleviimisega ei tööta enam senine kontor Viljandi mnt 6.
Hansapangal on suurim kontorivõrk Eestis - 96 kontorit.

Ilves: uutele asjadele tuleks luua eestikeelsed mõisted
President Toomas Hendrik Ilves ütles, et uutele asjadele ja arengutele tuleks luua omakeelsed mõisted, mitte laenata neid otse võõrkeeltest.
President Ilves nentis kohtumisel Eesti keelenõukoguga, et eesti keele tulevikku silmas pidades on oluline selgeks mõelda, kas keeleteadlased peaksid keele arengut aktiivselt suunama või lihtsalt registreerima ise tekkinud uuendusi, vahendas presidendi kantselei.
"Minu meelest peaksime eesti keele rikastamisel pöörama rohkem tähelepanu sellele, et uutele asjadele ja arengutele loodaks omakeelsed mõisted, mitte ei laenataks otse võõrkeeltest," toonitas president.
Kohtumisel tõdeti veel, et keele püsimajäämisel on oluline roll teaduskeele arendamisel, seetõttu peaks näiteks doktoriõppe osaks olema eestikeelse erialase terminoloogiaga tegelemine. Samuti on oluline lähetada eesti keele lektoreid ülikoolide juurde üle maailma ning soodustada välistudengite eesti keele õpinguid.

Eesti spetsialistid: Gruusiasse heidetud rakett oli pärit Venemaalt
Gruusias neli päeva raketiintsidenti uurinud Eesti õhuväe brigaadikindrali Vello Loemaa sõnul oli tegemist sihilikult riigi territooriumile heidetud raketiga, mis oli valmistatud Venemaal.
Gruusia kaitseministeeriumi palvel viibisid õhuväe brigaadikindral Vello Loemaa ja leitnant Märt Mägi neli päeva Gruusias ja uurisid rahvusvahelise ekspertgrupi koosseisus riigis kuuendal augustil toimunud raketiintsidenti.
Vello Loemaa sõnul on tõenäoline, et kuuendal augustil heitis Gruusias raketi Vene Föderatsiooni õhuväele kuuluv ning maa sihtmärkide hävitamiseks mõeldud pommilennuk Su-24M.
Lisaks eestlastel kuulusid viieliikmelisse töörühma Poola ja Suurbritannia eksperdid.
Vello Loemaa sõnul selgitas ekspertgrupp välja, et kuuendal augustil rikuti kolmel korral Gruusia suveräänset õhuruumi ning kolmanda, 11 minutit kestnud, õhuruumi rikkumise käigus tulistati rakett välja lennukist, mis suundus seejärel Venemaa õhuruumi.

Riik ärgitab teleklipiga venelasi eesti keelt õppima
Haridusministeerium tellis Vene kanalites näitamiseks venekeelse teleklipi, et ärgitada Eestis elavaid vene noori eesti keelt õppima.
"Teleklipp on välja mõeldud selgitamaks gümnaasiumisse astuvale vene noorele eesti keele õppimise vajalikkust ja keeleoskuse häid külgi," ütles Päevaleht Online'ile haridusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm.
Kurmi sõnul suunatakse klipp esmalt eetrisse Eestis levivasse telekanalisse Pervõi Baltiskii Kanal. Hiljem võib klippi näha ka teistes kanalites.
Ajendiks enam kui 100 000 krooni maksma läinud klipi loomisele on asjaolu, et septembris lähevad vene koolid üle eestikeelsele aineõppele, sel aastal küll vaid eesti kirjanduse osas.
Teleklipp kujutab 50 sekundi vältel koolis toimuvat moedemonstratsiooni, kus selgub, et moodi on tulemas eesti keele oskamine.

Tartus kutsuvad liiklusrikkujad teineteist korrale
Liiklusrikkuja tunnistas süüd pärast seda, kui kuulis, et tema rikkumisest andis politseile teada endine liiklusrikkuja.
Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Ave Lillemäe teatas, et täna kella 10.30 ajal helistas politsei liiklusliinile mees, kes teavitas, et Tartus Eedeni kaubanduskeskuse juures sõitis üks auto kahel korral punase fooritule alt läbi.
Lillemäe sõnul selgitas teataja ühtlasi liiklusliinile, et oli ise mõni aeg tagasi punase fooritule alt läbisõitmise eest väärteoprotokolli saanud. Tookord mees küll vaidlustas politsei otsuse, kuid korrakaitsjate tõendid olid vettpidavad ning rahatrahv tuli ära maksta.
Kui liiklusliini operaator punase tule alt läbi sõitnud auto juhiga ühendust sai, vaidles too esialgu, et fooris põles vilkuv roheline tuli. "Kuuldes aga sellest, kes tema rikkumisest teada andis, loobus juht kohemaid vaidlustest, tunnistas oma süüd ning lubas edaspidi korrektsemalt liigelda," lisas Lillemäe.

Eesti väljasaatmiskeskuses istub viis petisest venelast
Eesti väljasaatmiskeskuses istub viis venelast, kes hoolimata USA-st Venemaale korteri ostmiseks saadud rahast eelistasid salaja Eestis elamist.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) andmetel paigutati 29. juunil väljasaatmiskeskusesse Nikolai Mikolenko endine abikaasa Ljubov Mikolenko ning 25. juulil Anatoli Galitski abikaasa Ljubov Galitskaja, kes osalesid omal ajal korteriprogrammis.
Kummalgi naisel, kes on seotud keskuses pikemat aega olevate Vene erusõjaväelastega, pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust, teatas KMA viisa- ja illegaalse immigratsiooni osakonna illegaalse immigratsiooni büroo juhataja Martin Sepp.
Ljubov Mikolenko kinnipidamine kestab esialgu 29. augustini ning Ljubov Galitskaja kinnipidamine 25. septembrini. 10. augustil viidi keskusse veel üks erusõjaväelane, Sergei Dolinski, tema kinnipidamine kestab esialgu 10. oktoobrini.

Äike põhjustab kõikjal Eestis pingekõikumisi
Eestis täna mitmel pool möllanud äike on põhjustanud pea kõikjal elektrikatkestusi ja pingekõikumisi.
Kõikumised võrgus pole tõsised - äikesetormi ja tugeva tuulega kaasnevad tõrked elektriliinide töös põhjustavad vaid lühiajalisi elektrikatkestusi, ütles Päevaleht Online'ile OÜ Põhivõrgu pressiesindaja Kätlin Kruus.
Mitmel pool Tallinnas on viimase tunni jooksul olnud mitu lühiajalist elektrikatkestust.

Keeristorm murdis Võrumaal üle 1000 tihumeetri haavapuid
Keeristorm murdis Võrumaal Kurenurme raudteejaama lähedal üle 1000 tihumeetri haavapuid. Väiksemad olid tuule kahjustused Ilumetsa metskonnas.
"Kui teisipäeva varahommikul kasvasid siin veel raieküpsed puud, siis juba kella poole kaheksas oli loodusjõud teinud tugeva laastamistöö. Tuul murdis suured haavad nagu pliiatsid 3-4 meetri kõrguselt pooleks," ütles Võru metskonna metsaülem Ago Palo, kui ta lanki vaatamas käis.
Tugev tormituul oli pahandust teinud umbes viiel-kuuel hektaril. Esialgsel hinnangul langes tuule saagiks üle 1000 tihumeetri puitu.
"Tõenäoliselt on kahjud isegi suuremad," oli metsaülem mures. "Nüüd tuleb saemehed muudelt töödelt siia tuua. Kahjuks tuulemurrust enam muud ei saa kui küttepuid."
Ka Ilumetsa metskonnas tegi tuul pahandust. Vana-Koiola ja Leevi vahel murdusid teele kolm puud, mis liiklemist segas.

Liechtensteini prints puhkas Muhus
Muhu Pädaste mõis võõrustas hiljuti Liechtensteini vürstiriigi valitseva dünastia liikmeid.
"Pädaste mõis kinnitab, et Liechtensteini vürstiriigi kõrgeausused prints Alexander ja printsess Astrid von Liechtenstein perekonnaga veetsid oma puhkuse Muhus Pädaste mõisas," teatas ajalehele Oma Saar Pädaste mõisa ärijuht Martin Breuer. "Klientide privaatsuse tagamiseks ei pea me võimalikuks seda teemat pikemalt kommenteerida," lisas ta.
Prints Alexander on Liechtensteini praeguse valitseja Hans Adam II noorema venna prints Philipp Erasmuse vanem poeg.

Kaatriga sõitjad lõhuvad mõrdu
Võrtsjärve kalurid on hädas kaatritega, mille juhid ei hooli märgistusest ja kihutavad läbi mõrdade.
Tulundusühistu Valma Kalur juhatuse esimehe Leo Aasa jutu järgi võis vanasti järvel sõita vaid valgel ajal, nüüd aga kihutavad kaatrid ööpäev läbi ega hooli märgistustest, kirjutab Sakala.
"Viiest mõrratiivasest neli olid läbi sõidetud," kirjeldas kalur Aivar Pärgmäe hiljutist juhtumit.
"Mehed juba mõtlevad, kas mõrrakinnitusteks terastrosse panna, aga see võib mõnele kihutajale halvasti lõppeda," lausus Leo Aasa.
Lisaks teeb kaluritele muret juunikuine klaasangerja taastootmiseks tehtud operatsioon, kus suurem osa kalamaime langes ametnike oskamatuse tõttu kajakate saagiks.

Saaremaal müüdav kanepiõlu pole alkoholiregistrisse kantud
Möödunud nädalal tuli välja, et Eestis, sealhulgas Saaremaal müüdav kanepiõlu Cannabia ei ole riiklikus alkoholiregistris registreeritud, mistõttu on selle müümine ebaseaduslik ja registrisse kandmiseni kanepiõlu müük peatatakse.
Õlle maaletooja Austan Loodust OÜ omaniku Tiiu Saksa sõnul on tegemist inimliku eksitusega, Cannabia registreeriti riiklikus alkoholiregistris juunis 2005, kirjutab Oma Saar.
Tänavu kevadel sai õlu külge mahemärgistuse, seega oleks pidanud joogi uuesti registreerima.
"Kõik muutused välisvormistuses tuleb ümber registreerida," märkis veterinaar- ja toiduameti turukorralduse büroo juhataja Ain Zereen, tuues välja ka uuendused pudeli väliskujunduses.
Tiiu Saksa andmetel on ettevõte alustanud protsessi, et maheõlu korrektselt registrisse saaks, seniks õlle müük peatatakse.

Poola presidendi mälestuskivi Kuressaares valati värviga üle
Kuressaare lossipargis asuv nn presidentide hiis langes suvel juba teist korda vandaalide ohvriks, kui möödunud reedel valas keegi tundmatu valge värviga üle Poola Vabariigi presidendi Aleksander Kwašniewski istutatud tamme juures asuva mälestuskivi.
Kuressaare linna heakorra järelevalvespetsialist Lembit Rätsep lausus, et õnneks ei tekitanud värv mälestuskivile suuri kahjustusi, kuna see tuli pärast pesemist maha, kirjutab Meie Maa.
"Samas on väga kahetsusväärne, et taolised vandalismiaktid jätkuvalt lossipargis aset leiavad," sõnas Lembit Rätsep.
Presidentide hiis langes tänavu esimest korda vandaalide ohvriks juuni algul, kui tundmatu murdis Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga istutatud tamme ladva ja oksad.
Vandaale pole veel seni tabatud, kuid Rätsep lubas, et huligaanid püütakse kinni.

Salakütt piinas metsas karu peibutades vasika surnuks
Põlvamaal Kanepi lähedal leidis üks mees laupäeval metsast puu külge seotult hinge heitnud vasika, looma oli ilmselt karu peibutamiseks surnuks piinanud salakütt.
Metsast möödunud laupäeval loomakorjuse leidnud mees oletab, et vasikas oli veepuudusesse surnud neli-viis päeva enne seda, kirjutab SL Õhtuleht.
"Vasika kõrval olid veel ka nülitud metskitse jäänused - seega võis teo autor olla jahimees või salakütt," oletab Kanepis elav mees.
Mees teatas õõvastavast leiust ka loomakaitseseltsile, mille esindaja Heiki Valner arvas, et niisuguse teoga taheti karusid peibutada. Valneri sõnul teeb selts omalt poolt kõik, et julmur tabada.

Aprillivandaalid saavad leebeid karistusi
Neli kuud pärast Tallinnas toimunud pronksrahutusi pole peaminister Andrus Ansipi poolt märatsejaile lubatud rangeid karistusi kohtutes seni veel mõistetud.
Pole mõistlik alustada oma noort elu viieaastase vangistusega, kõlas peaministri ähvardavas toonis 27. aprilli hommikul tehtud avaldus, mille eesmärk oli hoida potentsiaalseid märatsejaid tänavatelt kodudes, kirjutab Postimees.
Kõige täbaramini käis märatsejatest Vjatšeslav Zjunini käsi, kellele mõisteti juuni lõpus kohtus kesklinna äride rüüstamise eest aasta reaalset vangistust - sedagi peamiselt seetõttu, et mehel oli varasemast kehtiv kriminaalkaristus ja ta viibis vabaduses tingimisi.
Ülejäänud karistused on seni olnud pigem sümboolsed - eile Harju maakohtus Dmitri Holostovile Nunne tänava R-Kioski rüüstamise eest mõistetud neljast kuust reaalsest vabadusekaotusest kuni kahe kuuni. Suuremale osale kevadistest vandaalidest on mõistetud ühiskondliku kasuliku töö tunde või maksimaalselt 6000 krooni suuruseid rahalisi karistusi.

Postimees: Lastest saavad relvad lahutanud vanemate sõdades
Igal aastal pöörduvad sajad lahkuläinud vanemad laste jagamiseks kohtusse, sellele eelneb sageli aastatepikkune närvesööv võitlus, mis kõige enam kahjustab nende ühiseid lapsi.
Ühe naise elu muudab kibedaks tema lapse vägivaldne isa, kes on tütart mitu korda etteteatamata lasteaiast ära võtnud, lapsega koos päevadeks kadunud ja ka naist ennast rünnanud, kirjutab Postimees. Seni pole tema suhtlust lapsega aga kuidagi piiratud, viidates isa õigusele tütrega kohtuda.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Anniki Tikerpuu tõdes, et seaduse järgi on lapsest lahus elaval vanemal õigus suhelda oma lapsega ning teisel vanemal ei ole õigus seda takistada - kui omavahel kokkuleppele ei jõuta, on viimane võimalus kohus.
Kui vanem ei tea lapse asukohta või tal on kahtlus, et lapsega ei ole kõik korras, on politsei või lastekaitsetöötaja poole pöördumine Tikerpuu sõnul mitte ainult õigustatud, vaid ka vajalik.

SAS tahab Estonian Airi liita lätlaste firmaga airBaltic
SAS-i tegevjuht Mats Jansson ütles Saksa ajalehele Handelsblatt, et ettevõte plaanib Estonian Airi ja selle Läti sõsara airBalticu liitmisega luua uue lennufirma. Jansson kasutas väljendit "keskpikas perspektiivis".
Käigu eelduseks on SAS-i enamusosaluse saavutamine nii Estonian Airis kui ka airBalticus, mõlema riigi valitsustega on korduvalt kohtumisi peetud.
"Mingisuguseid läbirääkimisi pole Estonian Airi aktsionärid omavahel pidanud ja võimalikke ühendamisi, lahutamisi või teisi praegusest omanikeringist väljapoole ulatuvaid küsimusi pole aktsionärid ühelgi üldkoosolekul püstitanud," ütles Estonian Airi ühe omaniku Cresco juht Olev Schults.

Päevaleht Afganistanis: rahvusliku armee roll suureneb pidevalt
Afganistani rahvusliku armee kindrali hinnangul näitavad terroriaktid seda, et Talibani jõud hakkavad raugema, armee aga kasvab ise jõudsalt.
Ghatan Huzrut liitus Afganistani rahvusliku armeega (ANA) kaks ja pool aastat tagasi. Praeguseks on ta tavalise sõduri kohalt tõusnud tasemele E-7 ehk Eesti mõistes allohvitseriks. Afganistani armee puhul tähendab see väga kiiret karjääri.
"Tema astmega mehed võivad isegi kandakit ehk pataljoni juhtida. Ta on raudselt millegi erakordselt silmapaistvaga hakkama saanud," kiidab üks ANA mentoritest, ameeriklane Steven Parks.
Just ANA-s näevad koalitsiooniväed peamist võtit, kuidas vähendada enda sõjalist osalust Afganistanis. Praegu ei möödu peaaegu ühtegi koalitsiooni operatsiooni, millest ANA ei võtaks osa või mida ta ei juhiks.
Allohvitser Huzrut ise on tagasihoidlik. "Afganistanile tulid appi paljud riigid üle maailma, seega oleks ju imelik, kui me ise ennast ei aitaks," selgitab ta armeesse astumise tagamaid. Huzrut on pärit kaugelt Põhja-Afganistanist, praegu teenib ta aga ühes riigi ohtlikemas provintsis Kandaharis.

20 aasta tagune Hirvepargi koosolek sai kaante vahele
Homme ennelõunal saab Tallinnas Eesti teaduste akadeemia saalis alguse rahvusvaheline konverents "Hirvepark XX", kus lisaks sündmuste meenutamisele esitletakse ka kogumikraamatut "Hirvepark 1987. 20 aastat kodanikualgatusest, mis muutis Eesti lähiajalugu".
Raamatu koostaja Anneli Kivisiv rääkis, et kogumiku koostamise idee tekkis MTÜ-l Kultuuriselts Hirvepark ja Tunne Kelami bürool möödunud sügisel. "Ka suur hulk Hirvepargi sündmustes olulist rolli mänginud inimestest leidis, et Hirvepargist pole sellist ülevaatlikku ja põhjalikku raamatut ilmunud, ja siis otsustasimegi selle luua," lisas Kivisiv.
Autori sõnul pakub raamat lugemismõnu nii noortele, kes ei tea Hirvepargi sündmusest peaaegu midagi, kui ka neile, kes soovivad saada sügavamat analüüsi ja dokumentaalset ülevaadet.

Inspektsioon uurib Saaremaal Arnold Rüütli pinnasetöid
Eilseks ei olnud keskkonnainspektsioonil Arnold Rüütli pinnasetööde kohta kaebusi.
Kuigi keskkonnainspektsioon ei olnud eilseni saanud endise presidendi Arnold Rüütli väidetavalt ebaseaduslike pinnasetööde kohta ühtki kaebust, lähevad inspektorid veel sel nädalal Saaremaale asja uurima.
Möödunud aastal rajati Arnold Rüütli 5,6 hektari suurusele krundile Saaremaal Laimjalas Saarekülas kaldapiire, et lained ei ulatuks tormi ajal maja vundamendi kallale. Saaremaa keskkonnateenistuse esindaja kinnitas eilses SL Õhtulehes, et Arnold Rüütel ei ole neilt töödeks vajalikku vee erikasutusluba taotlenud. Rüütli sõnul on tehtud tööd koos-kõlastatud juba aastaid tagasi.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles, et kuni teisipäeva lõunani ei ole inspektsioonile selle juhtumi kohta tulnud ühtki teadet ega kaebust, tema kuulis asjast alles ajalehte lugedes.

Valitsuse meedianõunik läheb kaitseministeeriumi
Valitsuse meedianõunik Martin Jaško suundub sügisest kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhiks.
Seni seda juhtinud Madis Mikko jätkab ministeeriumi nõunikuna rahvusvahelise julgeoleku ja kaitsekoostöö projektide alal.
2005. aasta kevadest valitsuse meedianõunikuna töötanud Martin Jaško lõpetab oma pooleliolevad projektid riigikantseleis ja alustab uuel töökohal kaitseministeeriumis 1. oktoobrist. "Pakkumine tuli kaitseministeeriumi kantslerilt Lauri Almannilt. Kindlasti on see huvitav valdkond ja teema, kus on palju teha," kommenteeris Jaško ise.
Milliseks täpselt kujunevad tema ülesanded ministeeriumis, on Jaško sõnul veel vara öelda. "Eks seda peab veel juhtkonnaga vaatama. Senine osakonna juht Madis Mikko on seal väga tublit tööd teinud," rääkis Jaško.

Arnold Meri: vaevalt ma kohtuasja lõppu näen
Prokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab Arnold Meri (88) genotsiidis.
Riigiprokuratuur teatas eile, et Lääne ringkonnaprokuratuur saatis eelmisel nädalal kohtusse kriminaalasja, milles Arnold Meri süüdistatakse genotsiidis. Meri ei uskunud eile Päevalehele antud usutluses, et jõuab kohtuasja lõppu näha.
Karistusseadustiku paragrahvi 90 järgi genotsiidisüüdistuse saanud Arnold Meri sõnul on see lugu kestnud juba 20 aastat. "Kord on see tõusnud, siis jälle vaibunud ja nii ikka edasi. Kuid lõpuks on vähemalt selge, et kohus tuleb," avaldas ta teatavat rahulolu.
Prokuratuur paneb Merile süüks osalemist 1949. aasta märtsiküüditamise ettevalmistamisel, kus ta juhtis ja kontrollis küüditamise läbiviimist Hiiumaal. Vastates Päevalehe küsimusele, kas ta on veendunud oma süütuses, möönis Meri küsimuse keerukust. "On ju selge, et ma osalesin Hiiumaal toimunud küüditamises. Ainult et mitte selles rollis, mida mulle süüks pannakse," rääkis ta.

Eesti laste ajutraumade arv kasvab ülikiires tempos
Sagenevad liiklusõnnetused on tõstnud Eesti laste ajutraumade
Eesti lapsi ohustavad ajutraumaga lõppevad õnnetused kordades rohkem kui nende Euroopa eakaaslasi, suurem osa ajutraumasid saadakse üha sagenevatest liiklusõnnetustest. Eesti on ajutraumade suhtarvult Euroopas Läti järel teisel kohal.
Ajutrauma, mis on samas ennetatav, on kõige sagedasem surmapõhjus lapseeas nii Eestis kui ka kogu Euroopa liidus. Eesti on siiski väga kriitilises seisus, sest 100 000 lapse kohta sureb meil rekordilised 23 last ajutraumasse. Kui Eestis on lapsi suurusjärgus 260 000, siis igal aastal sureb aju-trauma tagajärjel keskmiselt umbes 50 last.
Kui veel 15 aastat tagasi põhjustasid 60 protsenti ajutraumadest olmeõnnetused ja umbes 40 protsenti liiklusõnnetused, siis nüüd on olukord vastupidine. "Veel 1983. aastal lastehaiglas tööl olles oli meil väga vähe laste ajutraumasid," meenutas taastusraviarstina töötav Adeli rehabilitatsioonikeskuse juhataja Riina Kallaste. Õnnetusi hakkas rohkem toimuma 1990. aastate alguses, kui vanemad hakkasid üha enam aega veetma töökohal, samuti näitab statistika, et just üksikvanemate lapsed satuvad rohkem õnnetuste ohvriks. "See on sotsiaalne probleem," on arst kindel.

Zimbabwe inflatsioon hüppas uuele tasemele
Riigi statistikaameti teatel on juulis 7638protsendini kerkinud inflatsioon kahekordistunud kahe kuu jooksul, kirjutab BBC.
Eelmisel kuul hoiatas IMF, et riigi aastane inflatsioon võib kerkida kuni 100 000 protsendini, Zimbabwe Tarbijate Nõukogu väitel on aastane inflatsioon kõrgem kui ametlikud numbrid seda näitavad, ulatudes 13 000 protsendini.
Riigi valitsus on käskinud poodnikel alandada hindu ning lubanud arreteerida igaühe, kes keeldub käsku täitmast. Eelmisel kuul lasi keskpank välja 200 000 dollari suuruse paberraha, mis on suurim käibelolev ühik maailmas.
Majanduskriis on põhjustanud vähemalt miljoni inimese lahkumise maalt, tööjõulisest elanikkonnast on neli viiendikku töötud ja riigis valitseb terav puudus kütuse ja toidu järele.

Ühepäevane kuiv seadus Leedus paneb nupumehed alkoholi varuma
1. september tõotab tulla huvitav päev, kui Leedus jõustub ühepäevane kuiv seadus, kirjutab The Baltic Times.
Tähistamaks kooliaasta algust keelatakse parlamendi otsusel alkoholimüük nii pulmakülalistele kui ka välisturistidele. Ajaleht Lietuvos Rytas teadel suletakse hotellide minibaarid ja Leedu lipu all seilavad laevad peavad hakkama saama ilma kärakata.
Leedu Hotellide- ja Restoranide Liidu 300 liiget on valmistumas juba kampaaniaks, et vabandada külaliste ees parlamendi otsust kuulutada 1. september seadusega alkoholivabaks päevaks.
Siiski ei jää nupumehed restoranides kuiva seadust nõutult pealt vaatama, vaid on juba välja käinud mitu võimalust sellest ümber hiilida. Esimene plaan maksta alkoholi eest päev varem, et seadusest mööda hiilida. Teise plaani kohaselt serveeritakse alkoholi tasuta, peites jookide hinna üheks päevaks "toitude sisse". Kolmanda versioonina kaaluvad restoranipidajad arvete maksmist keskööl vastu 2. septembrit.

CIA süüdistab eksjuhti teadmatuses
USA Luurekeskagentuur kritiseerib endist juhti George Tenetit ja tema nõunikke seoses 11. septembri rünnakutega. Kriitikute sõnul ei olnud Tenetil ühtki plaani rünnakute vältimiseks, kirjutab BBC.
2005. aasta juunis koostatud ettekandes, mis kuni praeguseni oli salastatud, kirjutab uurimist läbi viinud juhtivinspektor John Helgerson: "Agentuur ja selle ametnikud ei käitunud piisavalt vastutustundlikult oma kohustusi täites," järeldades, et Tenet kui luureagentuuri kõrgeim juht kannab vastutust tõiga ees, et ühtki strateegiat al-Qaeda rünnakute vältimise polnud luurajad ennetavalt välja töötanud.
Tenet, kes oma ametisoleku ajal pälvis president George W. Bushi tugeva poolehoiu, arvas et süüdistused on otsene vale ning ilma igasuguse plaanita poleks nad suutnud neli päeva hiljem anda presidendile infot, mis juhtis nad Talibani võitlejatene kohta 92-l maal. Luurejuht lahkus ametist 2004. aastal.

Äikesetorm jättis Helsingis tuhanded kodud elektrita
Võimas äikesetorm ja tuuleiilid jätsid täna hommikul tuhanded majapidamised Soome pealinnas elektrita, kirjutab Helsingin Sanomat.
Tugeva tormi ja äikese tõttu jäi elektrita 18 000 majapidamist Helsingis ja 22 000 Kagu-Espoos. Helsingis oli häiritud ka liiklus, valgusfoorid lakkasid töötamast ning ka mobiilside oli halvatud. Uusimaa piirkonda tabanud pikse tõttu liikus Helsingi metroo päeval juhuslikel aegadel ning taksoliiklus ei toiminud, kuna keskjaam lakkas töötamast. Sanomati sõnul tuli trammidel kasutada tavapärasest erinevaid marsruute.
Kella kolme paiku teatati, et pealinna idaosas on elektrita umbes 3000 majapidamist. Üle kogu maa oli häiritud Yleisraadio saadete edastamine, keskpäevaks suudeti tabamuse saanud Pasila mast korda teha. Televisiooniga probleeme ei esinenud.

USA ja Iraagi valitsuste suhted jahenesid
USA president George W. Bush kritiseeris eilses sõnavõtus esmakordselt Iraagi peaministri Nouri al-Maliki valitsust, kuid al-Maliki ei nõustunud täna Süürias peetud kõnes ameeriklaste rahulolematusega.
Al-Maliki süüdistas tekkinud ebakõlas alanud USA presidendivalimiste kampaaniat, vahendab BBC. Süüria visiidi lõpetuseks peetud kõnes lubas al-Maliki USA kriitikale tähelepanu mitte osutada ning vajadusel "sõpru mujalt otsida".
Al-Maliki: "Kellelgi pole õigust seada tähtaegu Iraagi valitsusele. Meie valitsus valiti Iraagi rahva poolt. Kriitikud on häiritud meie visiidist Süüriasse. Me ei pööra kriitikale tähelepanu, sest me hoolime oma rahvast ja põhiseadusest ning võime leida sõpru ka mujalt."
Bush kiitis kõnes Iraagi põhiseadust, mida ta nimetas Lähis-Ida kõige modernsemaks, kuid lisas, et lõpuks oleks aeg al-Maliki valitsusel ka midagi tegema hakata. Al-Maliki valitsuse senine tegevus olevat Bushi sõnul temas tekitanud mõningast frustratsiooni, kuid valitsuse saatuse peaks otsustama siiski Iraagi rahvas.

Venemaa esitas oma kandidaadi IMF-i juhi kohale
Venemaa esitas Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) presidendi kohale Tšehhi keskpanga endise juhi Josef Tosovsky.
Tšehh on teine ametlik kandidaat sellele ametikohale, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Hetkel on tema ainus konkurent endine Prantsusmaa rahandusminister Dominique Strauss-Kahn, kelle kandidatuuri toetab Euroopa Liit.
Hiljuti tuli Tšehhis avalikuks, et Tosovsky tegi koostööd KGB-ga. Kohalikud ajakirjanikud viitasid sellekohastele avalikustatud dokumentidele.
Maailmapraktikas on tavaks, et Maailma Panga juhiks saab USA esindaja aga IMF-i juhiks keegi Lääne-Euroopast, märkis Venemaa majanduse ekspert Jevgeni Jasin.
Kuna rahvusvaheliste finantsiliste institutsioonide süsteem nõuab reforme, siis Venemaa ettepanekut tuleb Jasini hinnangul käsitleda kui katset alustada maailma valuuta süsteemi ümberehitamise protsessi. Ta lisas, et reformidest on eelkõige huvitatud arenevad riigid, mitte aga EL ja USA.

Noorteliikumine Noor Venemaa tähistas pidupäeva piketeerimisega
Noor Venemaa tähistas Moskvas Vene lipu päeva mitmete riikide saatkondade ees piketeerimisega, saatkonnad valisid noored välja selle järgi, mis riigid nende arvates on kunagi Venemaad solvanud.
Piketeerimine Eesti, Läti, Leedu, USA, Briti saatkondade ja EL esinduse ees algas kell 10 hommikul, teatatakse Noore Venemaa veebileheküljel.
Noor Venemaa selgitab, et just need saatkonnad ja esindus olid valitud seetõttu, et omal ajal lubasid nad endale lugupidamatuse näitamist Venemaa vastu.
Veebilehel teatatakse veel, et iga diplomaatilse esinduse valve suhtus piketeerijatesse erinevalt. Eesti, USA ja Suurbritannia saatkondade valve kirjutas umbusaldusega aktivistide andmed ümber ja palus noortel hoonest veidi kaugemale minna.
Edasi kirjutatakse Noore Venemaa veebilehel nii: "Saatkondade töötajad vaatasid arusaamatusega hoone akendest välja ja filmisid kõik videolindile. Eesti suursaadik Marina Kaljurand, kas oma asjade järgi või oma harjumuse järgi, lahkus autoga kiiresti suursaatkonnast."

Colgate teeb mürgist hambapastat
Colgate lisab oma hambapastadesse ainet, mis on keskkonnaohtlik ja mille kasutamist paljude Euroopa riikide keskkonnaministeeriumid taunivad.
Paljude Euroopa riikide, sealhulgas Taani, Rootsi ja Saksamaa keskkonnaministeeriumid on triklosaani kasutamise vastu, kirjutab JyllandsPosten. See kemikaal klassifitseeriti 2005. aastal EL-is keskkonnaohtlikuks ja seda kasutatakse, kui üldse, vaid puhastusvahendites.
Sellest hoolimata ei ole Colgate loobunud trikosaani kasutamisest oma hambapastades Colgate Total ja Colgate Total Whitening.
Colgate'i pressiesindaja sõnul kasutab firma triklosaani sellepärast, et see vähendab baktrite tekkimist ja hambakattu.
See ei veena aga sugugi Taanis hambaarste koolitava ülikooli suubioloogia õppejõudu Jesper Reinholdti: "Minule teadaolevalt ei ole ühtki tõendit, et triklosaaniga hambapasta on parem kui triklosaanita."

Texas soovitab EL-il oma asjadega tegeleda
Texase kuberner palus pärast seda, kui Euroopa Liit soovitas Ameerika suurimal osariigil surmanuhtlusest loobuda, liidul oma probleemidega tegeleda.
EL avaldas kahetsust 400. surmanuhtluse täideviimist kavandava Texase osariigi suhtes, vahendab BBC. Ümmargune "juubelsurmanuhtlus" ootab 32-aastast Johnny Ray Connerit, kes 1998. aastal laskis maha juurviljapoe müüja.
Euroopa Liit teatas oma avalduses: "Euroopa Liit soovitab tõsiselt kuberner Rick Perryl kasutusele võtta kõik, mis tema kabineti võimuses, et lõpetada karistusena surmanuhtluse kasutamine."
Kuberner Rick Perry arvas siiski, et surmanuhtlus on õiglane ja sobiv karistus.
Perry pressiesindaja lisas: "230 aastat tagasi võitlesid meie esiisad Euroopa ülemvõimu vastu ning saavutasid õiguse enesemääramisele. Teksaslased on juba tükk aega tagasi otsustanud, et surmanuhtlus on õiglane ja sobiv karistus kõige jõhkramatele kuritöödele."

Häkkerid ründasid maailma suurimat töövahenduslehte
Maailma suurimaid virtuaalseid tööbörse Monster.com sattus häkkerite rünnakute ohvriks, kes varastasid lehel registreerunute isikuandmeid.
Häkkerite kätte sattusid klientide nimed, e-maili ja kodused aadressid ning telefoninumbrid.
Seejärel saadeti ohvritele e-kiri, kus Monster.comi nime all paluti alla laadida fail "Monster Job Seeker", mis osutus nn. "trooja hobuseks", mis ei võimaldanud arvuti omanikel enam arvutit kasutada, vahendab The Times.
Arvuti ekraanile ilmus teade, mis nõudis raha maksmist ründajatele, enne kui troojalane rikub arvutis leiduvad isiklikud pildi- ja dokumendifailid.
Monster.comi andmeil on nende serverites info 3,2 miljoni briti kohta.

Ukraina president tormas valijate südamete võitmiseks tuld tõrjuma
Ukraina president Viktor Juštšenko ühines eile kolmandat päeva lõõmava metsatulekahju kustutajatega ning presidendi pingutused jõudsid loomulikult ka teleekraanile ja ajalehtedesse.
Televisioon näitas Juštšenkot hõõguva pinnase peale labidaga liiva kühveldamas ja koos tuletõrjujatega välja lükkamas rappa kinni jäänud autot, vahendab Reuters.
President oli oma lennukiga parasjagu Lõuna-Ukrainast Kiievisse naasmas, kui nägi lennukiaknast suitsupilvi. Riigipea andis piloodile käsu maanduda.
Presidendi kantselei väljastas teate, et riigipea on tuletõrjumise-ja päästetööd oma isikliku kontrolli alla võtnud. Samuti teatati, et Juštšenko süüdistab eriolukordade ministrit ebakompetentsuses ja nõuab, et ta tagasi astuks.
Ukrainas on peagi tulekul erakorralised valimised. Küsitlused on seni näidanud, et Venemaaga sooje suhteid hoidva peaministri Viktor Janukovitši partei on eduseisus, kuid vahe läänemeelse presidendi toetusprotsendiga on väike.

Vene psühhiaatriahaigla vabastas opositsiooni aktivisti
Venemaa valitsuse opositsiooni aktivist Larisa Arap vabastati psühhiaatriakliinikust, kuhu ta oli kolleegide sõnul vangistatud oma poliitiliste vaadete pärast.
48-aastane Larisa Arap toimetati Murmanskist 300 km. põhjapool asuvasse vaimuhaiglasse viiendal juulil ning naine alustas hiljem kliinikus oma vahistamise vastast näljastreiki, kirjutab BBC.
Naise juhtumi võtsid vaatluse alla inimõiguslased, kes nägid selles tüüpilist nõukogudeaegse võimu praktikat sulgeda luku taha kõik teisitimõtlejad.
Larisa Arap kuulus ühendusse United Civil Front (UCF), mille juhtfiguuride hulka kuulub ka endine male maailmameister Garry Kasparov.
Larisa Arap vabastati kliinikust peale seda, kui Venemaa inimõigustevolinik oli tutvunud naise juhtumiga ja leidis, et puudub igasugune alus naise psühhiaatriakliinikus luku taga hoidmiseks.

Vene kaitseminister lekitas riigisaladuse ja süüdi jäävad teadlased
Vene endise kaitseministri Sergei Ivanovi juhtimisel välja antud entsüklopeedia lekitas riigisaladuse, kuid selles võivad süüdi jääda hoopis kaks teadlast, kes teatmeteose andmeid kasutasid.
Föderaalne julgeolekuteenistus süüdistab Oleg ja Igor Mininit selles, et nende raamatus, mida avaldati tiraažiga 50 tükki, olid avalikustatud andmed Vene relvade konstrueerimise uuringutest, kõigepealt ballistilisest raketist ja tankivastasest lennupommist.
FSB pressitalitus teatas, et ametlikud süüdistused pole veel esitatud ja ka tõkestamisvahendeid pole rakendatud, kirjutab Kommersant.
Samas advokaat Mihhail Knižini hinnangul võtsid teadlased kogu info 12-köitelisest entsüklopeediast "Relvastus ja tehnoloogiad. XXI sajand", mille vastutav toimetaja oli tollane kaitseminister Sergei Ivanov.
"Peale Ivanovi on seal toimetuskolleegiumis veel 15 kindralit. Entsüklopeediast on kopeeritud üks ühele," märkis advokaat.

Iraagis hukkus kopteriõnnetuses 14 USA sõdurit
Põhja-Iraagis kukkus alla USA sõjaväekopter UH-60 Blackhawk, mille pardal oli kümme sõdurit ning neli meeskonnaliiget, kes kõik hukkusid.
Kopteriõnnetuse põhjuseks polnud vaenlase tegevus, vaid kopteri tehniline rike, teatas USA sõjavägi BBC-i vahendusel.

Vene ekspertiis: jõhker natsivideo on pigem montaaž
Eile avalikustati internetis levinud Dagestani ja Tadžikistani elanike mõrvamise natsivideo kohta tehtud eriekspertiisi esialgsed järeldused, mis näitavad, et eeldatavasti on tegemist montaažiga.
Venemaa siseministeeriumi pressitalitus teatas, et ekspertiis jätkub, aga esimesed tulemused näitavad montaaži jälgi.
Ministeeriumi pressinõuniku Oleg Jelnikovi sõnul tuleb video autentsuse tuvastamiseks teha terve rida keerukaid ekspertiise, kirjutab Rossiiskaja Gazeta.
Kui ikkagi selgub, et tegemist on ehtsa videoga, siis saadetakse järeldus prokuratuuri.
Kolmeminutises videoklipis lõikasid neonatsid ühel tõmmunahalisel mehel terariistaga pea otsast ning teine tapeti püstolilasuga kuklasse
Vene miilits tabas eelmisel nädalal Maikopi linnas Lõuna-Venemaal mehe, keda kahtlustatakse video levitamises. Esialgsetel andmetel ei ole kinni peetud mehe näol tegemist video autori ega ka mõrvariga.

Vene minister võib vanglasse sattuda
Venemaa tervishoiu ja sotsiaalse arengu ministeeriumi jagamisega riigis ebapopulaarseks muutunud minister Mihhail Zurabov vabastatakse ametist, tõenäoliselt ootab meest ka kohtuprotsess.
Zurabovi tagasiastumine on kindel ja see saab kodanikele valimiste eelseks kingituseks, kirjutab Sobesednik.
"See on väga tõhus ja üsna levinud taktiline võte, et enne valimisi mõni ebapopulaarne poliitik ametist tagandatakse," märkis Nikkolo M konsultatsioonikeskuse analüütik Stanislav Radkevitš.
Ajalehe hinnagul ei oska politoloogid ennustada, kas minister lahkub ametist või sattub ta veel lisaks ka Butõrka vanglasse.
Zurabovi ebapopulaarsus on tingitud eelkõige nurjunud sotsiaalvaldkonna arengust ja korruptsiooniskandaalist seoses soodusravimite programmiga.

Orkaan Dean ründab Mehhiko rannikut uuesti pealelõunal
Orkaan Dean on praegu Mehhiko rannikult lahkunud ja liigub Mehhiko lahel, kuid peaks täna pärastlõunal uuesti rannikualasid tabama.
Praeguseks on viienda kategooria orkaan nõrgenenud esimese kategooria orkaaniks, kuid rannikule jõudes peaks see uuesti tugevnema, vahendab BBC.
Orkaani uut mandrilejõudmist oodatakse kohaliku aja järgi kell üks päeval ja see peaks tabama piirkonda Veracruzi ja Tampico vahel.
Eile tabas tormi silm Mehhikos Yucatani poolsaart 270 km/h kiirusel ja liikus läbi poolsaare Mehhiko lahele. Poolsaarel viis orkaani teekond läbi hõredalt asustatud alade, kuid piirkonna Majahuali linnas hävisid marutuules siiski sajad kodud. Orkaan käis üle ka iidesetest maia küladest, kuid teadlaste hinnangul ajaloolised ehitised kannatada ei saanud.
Mehhikos pole Dean siiani ühtki inimelu nõudnud.

Soome leht: Putini lihased paisuvad
Soome ajaleht Taloussanomat kirjutab arvamusküljel, et Venemaa president Vladimir Putin saatis oma maskuliinse ülakeha paljastamisega maailmale kaks sõnumit.
Esiteks nii vaimselt kui füüsiliselt tippvormis olev Putin ei kavatse vaatamata oma ametiaja lõpule Venemaa ega maailma poliitikast kuhugi kaduda.
Teiseks sõnumiks on see, et Venemaa ise on sama heas vormis kui Putin. Sarnaselt presidendile näitab riik oma lihaseid igas suunas olles valmis maailmapoliitikas judovõtteid kasutama.
Lisaks varasematele jõuvõtetele (Sotši taliolümpia kampaania, külma sõja lennupatrullide taastamine, Arktika "vallutamine") näitab Venemaa üha jõulisemalt oma huvi Afganistani ja Iraagi vastu.
Putini pingutustel on kindlasti ka kolmas eesmärk - tagada Putini partei Ühtne Venemaa võit sügistel parlamendivalimistel. Oleks üllatav kui Putini ülakeha ja venelastest "Arktika vallutajate" pildid ei ilutseks partei valimiskampaania plakatitel, kirjutab ajaleht.

CIA ründab endist juhti 9/11 terrorirünnakute pärast
CIAs läbiviidud juurdlus süüdistab ameti endist juhti George Tenetit ja tema abisid suutmatuses näha ette al-Qaeda poolset ohtu enne 9/11 toimunud rünnakuid USAs.
"Ei CIA ega seal töötavad ohvitserid suutnud rahuldaval tasemel täita neile pandud vastutust," seisab kirjas CIA poolt avaldatud ameti eksjuhte kritiseerivas raportis.
Juba 2005 aastal valminud raport oli tänaseni salastatud, kuid selle avaldamist nõudis USA Kongress, vahendab Reuters.
CIA endine juht George Tenet sõnas, et kõik raportis talle esitatud süüdistused on alusetud.
George Tenet, kes nautis pikka aega president George Bushi soosingut, astus CIA juhi kohalt "isiklikel põhjustel" tagasi 2004 aastal.
Siiski ei suutnud CIA raport tuua välja ühtegi konkreetset ametkondlikku ebaõnnestumist, mille tõttu ei suudetud hoida ära 9/11 terrorirünnakuid New Yorgis 2001 aasta septembris.

YouTube'i reklaamilahjad päevad on läbi
Google ostis YouTube'i ära möödunud novembris ja on hoidunud lehekülje kasutajaid reklaamiga eemale peletamast, kuid nüüd on pidu läbi ja lehekülg hakkab videoreklaame näitama.
Kasutajad on seni suhtelise reklaamivabadusega rahul, aga see Google'i poliitika ei ole õigustanud YouTube'i eest 1,65 miljardi dollari maksmist, kirjutab International Herald Tribune.
Nüüd aga usub Google, et on leidnud viisi, kuidas YouTube'is reklaami näidata nii, et see kasutajaid eemale ei peleta.
YouTube'i tulevad 15-sekundiside videoreklaamid, mis hakkavad mängima ekraani alumisel viiendikul. Kasutaja võib reklaamvideot ignoreerida, selle kinni panna või ka vaatama hakata. Viimasel juhul seiskub kasutaja parajasti vaadatav video reklaami vaatamise ajaks ja käivitub uuesti peale reklaami lõppu.
YouTube'il on 51 miljonit kasutajat, mis teeb ta väga ahvatlevaks reklaamipinnaks.

Gazprom ütles Jüri Estami tõttu PR-partnerist lahti
Vene gaasihiiglane Gazprom otsustas oma senise suhtekorralduspartneri PBNiga edasisest koostööst loobuda, sest firma Eesti filiaalis oli palgal ka Vene-vastane rahvuslane Jüri Estam.
Vene valitsuse käepikenduseks olev Gazprom otsutas palgata kolm lääne suhtekorraldusfirmat, et taastada enda suhtes Euroopa riikide usaldus ning veenda neid selles, et Venemaa suudab neid gaasiga varustada, kirjutab Moscow Times.
Senise partneri PBNiga otsustati lepingud lõpetada, sest see keskendus mainekujunduskampaanias liigselt endisele Nõukogude Liidule.
Ühe põhjusena rääkis PBNi kahjuks ka firma seotus Eesti rahvuslase Jüri Estamiga, kes on konsultandina Tallinnas baseeruva harukontori palgal.
Väljaanne kirjutab, et Estam on Eesti ajalehtedes ja blogides hulgaliselt Vene huve ründavaid artikleid kirjutanud.
PBNi asepresident Thomas Blackwelli sõnul lõpetas firma Gazpromiga kolmekuulise lepingu ning keeldus pikaajalisemast partnerlusest. Blacwell nimetas Eestiga seotud ajendeid fabritseerituks, lisades, et Estam ei ole kunagi olnud PNB alaliseks töötajaks ning see mida ta oma vabal ajal teeb, ei ole firma asi.

Iraak jahib eksjuhi naist ja tütart
Jordaania ei anna Saddam Husseini vanimat tütart välja, hoolimata Interpoli orderist.
Iraagi võimud levitavad Interpoli kaudu põrandaaluse vastupanuliikumise toetamise pärast tagaotsitava 41 inimese nimekirja, kus on ka Saddam Husseini esimese naise Sajida ja vanima tütre Raghadi nimi.
Raghad on mullu üles poodud diktaatori pereliikmetest kõige häälekam, ning suunas ka oma isa advokaatide tööd eritribunali ajal. Kuuludes perekonda, mille liikmed hiilgasid veel neli aastat tagasi kuritarvituste ja roimadega, leiduks tema vastu ilmselt piisavalt asitõendeid. Kuid taga otsitakse teda hoopis praeguse tegevuse pärast.
Saddami vanim tütar on kõige lähemalt eksdiktaatoriga seotud isik, keda vastupanuliikumisel on võimalik oma iidoliks pidada. Ta elab ajalehe New York Timesi andmetel Ammani jõukate linnaosas Abdounis kahekorruselises liivakivist villas.

Prokuratuur alustas loomaaiapõlengu uurimiseks kriminaalmenetluse
Tallinna loomaaias teisipäeval toimunud põlengu uurimiseks alustas Põhja ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse.
Prokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et menetlus alustati karistusseadustiku paragrahvi 203 järgi, mis käsitleb asja rikkumist ja hävitamist.
Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal avaldas arvamust, et sinilammaste koduks olnud hoone süüdati. Mäesalu sõnul uurib prokuratuur kõiki versioone ning esialgu ei saa välistada, et tegemist oli süütamisega.
Loomaaia abihoone süttis teisipäeva õhtul kella kuue paiku, tuld olid võtnud hoone katus ja vahesein. Loomaaia töötajate abiga evakueeriti hoonest 11 sinilammast, kellest keegi viga ei saanud.

Vabaduse väljaku trollipeatused muudavad ajutiselt asukohta
Tallinna transpordiameti teatel peatuvad trollid seoses teetöödega Estonia puiesteel 23.-26. augustini Estonia puiestee alguse asemel Vabaduse väljaku ääres paiknevates ühistranspordipeatustes.
Liinide number 1, 2, 3 ja 6 trollibussid peatuvad linnast väljuval liiklussuunal ajutiselt Vabaduse väljakul paiknevas peatuses koos liinide number 9, 16 ja 17A autobussidega ning kesklinna liiklussuunal Kaarli puiesteel paiknevas peatuses koos liinide number 9, 11, 16 ja 48 autobussidega.
Vabaduse väljaku bussipeatusse viiakse ümber ka tavaliselt koos trollidega Estonia puiesteel peatuva autobussiliini number 11 peatus.

Mänd: linnaplaneerimises muutub lähiajal palju
Täna ametisse kinnitatud Tallinna peaarhitekt Endrik Männi sõnul on lähitulevikus linnaplaneerimises oodata suuri muutusi.
Tallinna vastne peaarhitekt ütles linnavalitsuse pressikonverentsil, et suure osa tema töö ettevalmistamisest on linnaplaneerimise amet juba viimase kolme aasta jooksul ära teinud.
"Siiski muutub lähitulevikus palju. Teadvustame probleeme valglinnastumisega. Planeerimine ei saa toimuda vaid ühe omavalitsuse piirides. Tallinna puhul tähendab see kogu regiooni tervikarenguga arvestamist. Seega peame vaatama 40-50 kilomeetri raadiuses ka linna ümbrust," märkis Mänd.
Männi sõnul on väga oluline, et linnaosad ei konkureeriks kortermajade ehitamises naabervaldadega, mis Tallinna piirile jäävad, sest see tooks endaga kaasa mõttetuid kulutusi infrastruktuurile ja ühistranspordile.

Tallinna ülekäiguradu märgistatakse 1,8 miljoni krooni eest
Lisaks 1,5 miljonile kroonile, mis ülekäiguradade märgistamiseks kulunud, eraldas Tallinna linnavalitsus reservfondist märgistuse uuendamiseks veel 300 000 krooni.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul saab eraldatud raha arvelt märgistada veel 50 jalakäijate ülekäigurada.
"Reservfondist eraldatud raha suunatakse eelkõige lasteaedade ja koolide läheduses asuvate ülekäiguradade märgistuse taastamiseks. Samuti võetakse arvesse Põhja politseiprefektuuri saadetud täiendavad ettepanekud ülekäiguradade märgistamiseks. Oluline on, et ohtlikud ülekäigurajad enne 1. septembrit korrektselt märgistatud saaks," lisas Mutli.
12. augustiks oli Tallinnas märgistatud 188 jalakäijate ülekäigurada. Ülekäiguradade märgistamine jätkub ka peale õppeaasta algust.

Tondi kasarmute juurde tuleb tennisehall
Tallinna linnavalitsus algatas Tondi kasarmualale tennisehalli ja kõrgkooli ühiselamute rajamist võimaldava detailplaneeringu koostamise.
Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Audentes Halduse OÜ, detailplaneeringu eskiislahenduse koostas aktsiaselts EA Reng, teatas Tallinna pressiteenistus.
Tondi tänav 55a, 55b ja Seebi tänav 36 krunti hõlmavale 3,1 hektari suurusele maa-alale detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on rajada sinna ühiselamud ja seitsme väljakuga tennisehall koos abiruumidega ning ühtlasi rekonstrueerida Tondi tänav 55b krundil asuva arhitektuurimälestis - Tondi sõjaväelinnaku endine klubihoone.
Detailplaneeringuga tuleb ette näha ka pargiala ja tiigi rekonstrueerimise projekti koostamine ning kogu planeeritavale alale haljastuse rajamine.

Trammi- ja trollijuhtide palk tõuseb kümme protsenti
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise (TTTK) AS-i nõukogu otsustas, et alates 1. novembrist tõuseb trammi- ja trollijuhtide palk 10%.
TTTK nõukogu liikme ja abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on planeeritav palgatõus eelkõige vajalik teiste transpordiettevõtetega konkurentsis püsimiseks ja uute inimeste leidmiseks, teatas Tallinna pressiteenistus.
Käesoleval aastal ootab kümne protsendiline palgatõus lisaks TTTK-le ees ka Tallinna Autobussikoondise bussijuhte. 26. juunil otsustas TAK-i nõukogu sarnaselt TTTK nõukogule lubada ettevõtte juhatusel bussijuhtide palku 10% võrra tõsta.
Augusti alguse seisuga töötas Tallinnas Trammi- ja Trollibussikoondises 167 trammi- ja 242 trollijuhti. Trollijuhi palk on keskmiselt 11 000 krooni kuus.

Peaarhitektiks saab Endrik Mänd
Tallinna linna peaarhitektiks saab praegune linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute teenistuse direktor Endrik Mänd, kelle kandidatuuri kavatseb linnavalitsus kolmapäeval heaks kiita.
Männi kandidatuuri on toetanud linnaplaneerimise amet ning kevadel moodustatud linnaplaneerimise ameti juhataja ja linna peaarhitekti teenistusse võtmise valikukomisjon.
Tööl 1998. aastast
Endrik Mänd on linna teenistuses 1998. aastast, mil ta asus tööle linnaplaneerimise ameti Nõmme osakonna arhitektina. Seni oli linnaplaneerimise ameti juhataja ka linna peaarhitekt, mai keskel otsustas linnavolikogu lahutada ametikohad ning neid ülesandeid hakkavad täitma senise ühe asemel kaks ametnikku. BNS

Piritalt leiti sinimustvalge, punase haakristiga kivirahn
Tundmatud isikud võõpasid Tallinnas Pirital asuva suure kivi üle rahvusvärvidega ning maalisid selle pinnale haakristi.
Linnaosavalitsus lasi kivi kiiresti puhastada.
Pirita linnaosavalitsuse avalike suhete juhi Eno Leiese teatel avastasid linnaosavalitsuse töötajad teisipäeva hommikul igapäevast ringkäiku tehes Randvere tee äärest kivirahnu, mis öösel oli sinimustvalgeks värvitud. Lisaks sellele oli kivi keskossa maalitud punane haakrist.
Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on tegemist inetu ja Pirita jaoks tavatu juhtumiga. Linnaosavalitsus korraldas kivi puhastamise ning keskpäevaks oli värv kivilt eemaldatud.
BNS

Loomaaias põles sinilammaste maja
Eile õhtul kella kuue paiku süttis Tallinna loomaaia Õismäe-poolses osas elavate sinilammaste maja.
Päästeamet sai eile õhtul kell 18.12 väljakutse loomaaeda, kus põles üks abihoone. Päästeameti valvepressiesindaja sõnul põlesid abihoone vahesein ja katus umbes 30 ruutmeetri ulatuses. Kell 18.21 lahkusid sündmuskohalt paakauto ja kiirabi, veidi hiljem ka kaks päästeautot.
Puidust ning mätastega kaetud hoone katus ja seinad said tugevasti kannatada. Kohal olid kaks tuletõrjeekipaaži ning politsei. Ühe päästja sõnul ei oska nad põlengu põhjust veel öelda.
Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on sinilammastega kõik korras ning keegi neist põlengus viga ei saanud, sest loomad eraldati töötajate abiga põlengupaigast. "Mina ekspert ei ole, aga lõhnab väga selle järele, et sinilammaste maja süüdati," ütles eile õhtul kell poole üheksa ajal sündmuskohal olnud Mati Kaal.

Ameerikas redutanud liiklusroimar pandi lõpuks vangi
Pärnu maakohus mõistis täna neljaks ja pooleks aastaks vangi 36-aastase Rein Küttise, kes põhjustas 2002. aasta suvel purjus peaga autoavarii, milles hukkus kaks noort naist.
Pärast õnnetust pühkis mees karistuse hirmus kodumaa tolmu jalgelt ja redutas aastaid Ameerikas, kirjutab Pärnu Postimees.
Viis aastat tagasi jõi Küttis klassivennaga kasiinos õlut ning võttis pärast seda auto peale kaks Papiniidu ristmiku lähedal hääletanud naist.
Ühine sõit jäi aga lühikeseks, sest Saare bussipeatuse juures sõitis Küttis vastassuunda ja vastu puud, kaks naist said kohe surma, klassivend raskelt vigastada, 2,5 -promillise joobega Küttis ise vaid pea- ja kaelapõrutuse.
Küttis peeti tänavu veebruari alguses USA-s kinni ja saadeti 27. märtsil illegaalina maalt välja, Eestis vahistati Küttis kohe, kui ta lennukilt maale astus.

Mees üritas auto põhja sisse peidetud vähkidega piiri ületada
Tolliametnikud avastasid eelmisel nädalal Narvas Venemaalt Eestisse saabunud auto topeltpõhja alt 28,45 kilogrammi elus jõevähke, sellise kauba riiki toomine on seadusega keelatud.
Tolliametnikud leidsid jõevähid 16. augusti keskpäeval Narva maantee tolli- ja piiripunkti kaudu Eestisse sisenenud mahtuniversaali Chevrolet kontrollimisel, teatas maksu- ja tolliamet.
Sõidukit juhtinud 31-aastane narvalane ei soovinud midagi deklareerida, kuid riskianalüüsi põhjal suunati masin täiendavasse tollikontrolli. Tollitöötajad valgustasid auto röntgeniga läbi ning leidsid, et selle põhi on tavapärasemast paksem. Lähemal uurimisel avastati autolt topeltpõhi, selle pealmise katte eemaldamisel leiti 28,45 kilogrammi elusaid jõevähke.
Maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järgi sõnul on sellise kauba Eestisse toomine keelatud.

Jõgevamaal tekitas pikselöök tulekahju
Jõgevamaal süttis eile põlema elumaja, tulekahju põhjuseks arvavad päästjad olevat pikselöögi.
Päästekeskus sai teate tulekahjust Palamuse vallas Mullavere külas kella 13.03 ajal. Sündmuskohale saadeti tuletõrjujad kahe autoga Palamuse päästekomandost, kahe autoga Jõgeva päästekomandost, kahe autoga Tabivere komandost ning Jõgeva operatiivkorrapidaja.
Päästjate saabudes põles lahtise leegiga puidust elumaja katus ning tuli oli levinud pööningule. Päästjad hoidsid ära tule leviku maja eluruumidesse, samuti kõrvalhoonetele. Tulekahju kustutati lõplikult kella 14.30 ajal.
Põlengus hävis elumaja katus, maja eluruumid said veekahjustusi. Inimesed kannatada ei saanud. Tulekahju oletatav tekkepõhjus on äike.

Vanem naine jäi auto alla
Ida-Virumaal juhtus eile hommikul õnnetus, kus 78-aastane naine jäi tagurdada püüdnud auto alla.
Õnnetus juhtus kella 10.00 ajal Jõhvis Vahe tänav 4 maja juures, teatas siseministeerium.
Sõiduauto Ford Mondeo, mida juhtis Ljudmilla (s 1958), tagurdas otsa sõiduteele astunud Ilsele (s 1929).
Jalakäija toimetati vigastusega Ida-Viru keskhaiglasse.

Botaanikaaias kasvavad nõidade vägikaikad
Pühapäevani on Tallinna botaanikaaias avatud nõiataimede näitus.
Urmas Laansoo ja Taimi Puusepa kureeritud näitusel saab teada, mis taimedega loitsiti, mida kasutati armastatu võitmiseks, millega hoiti eemale kurja silma, mida kanti õnnetuse vastu kaasas ja palju muud. Pühapäeval kell 15.00 on kõigil soovijail võimalik minna vaimsele rännakule koos šamaanikoja Vaimukanuu šamaanidega ja juua nõiajooki.

Kultuuriloost tuntud Reigi kogudus sai 380, nende kirik 205-aastaseks
Reigi: mitu juubelit korraga
Nädalavahetusel tähistas kultuuriloost tuntud Hiiumaa Reigi kogudus 380. aastapäeva ning kivikiriku valmimise 205. sünnipäeva. Laupäeval peeti ajalookonverentsi, kus juureldi Hiiumaa kirikute rolli üle ajaloos eluolu kujundamisel. Vähe tuntud on fakt, et Reigist on pärit esimene eestikeelne kokaraamat, kus muu hulgas nõutakse perenaistelt puhtust. Samuti oli Reigi pastor Rinne see mees, kes esimesena Paciuse hümniviisi eestindas. Tõsi, Rinne kirjutatud laulusõnad algasid nii: "Hiioma, sa meresaar...". Kadri Pulk
Kassi: põliselanikud said mälestuskivi
55 elanikuga Kassi külas Urvaste vallas avati külarahva ühis- ettevõtmisena Kalda talu juures mälestuskivi Kassimõisa põlis-elanikele. "Mäleta esivanemate tarkusi" on kivi külge paigutatud roostevabast terasest tahvli sõnum. Kivi aitas mõnesaja meetri kauguselt tee veerest taluõuele toimetada kohalik talunik Arvo Jõõras, kes lubas suure traktori koos tubli traktoristi Heikiga abiks. Kivi kaalub kaheksa kuni kümme tonni, sama palju, kui kahe aasta eest naaberkülast Viselast Tallinna Vabadussamba ehitamise kohta tähistama viidud mürakas.

Parts: Estonian Airi kiire müümine pole kasulik
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile teevad muret Estonian Airi viimaste aastate arengud ning tema arvates ei ole tõsiseltvõetav, et probleemidele püütakse ajakirjanduse kaudu lahendust leida.
Mais toimunud Estonian Airi üldkoosolekul väljendas minister rahulolematust ettevõtte tulemuste ning arengukavaga.
Samas on lennufirma näidanud õnnestunud hakkamasaamist ka aegadel, mil ülejäänud lennundusringkond on veelgi hullemini kiratsenud. Hiljutised personalimuudatused SAS-is on loonud võimaluse koostöös suurosanikuga ettevõtte strateegia üle vaadata.
Ministri seisukohaselt ei oleks kiire osaluse müümine kasulik, kuna müügihind ei kompenseeriks lennundusvaldkonna arendamise olulisust.
Tänase seisuga on ministeeriumil plaanis kohtumine SAS-i esindajatega septembri keskel.

Eesti Põlevkivi juhiks sai Ilmar Jõgi
Eesti Põlevkivi nõukogu kinnitas ettevõtte juhatuse esimeheks Ilmar Jõgi.
"Ilmari kasuks rääkis tema pikk tippjuhikogemus ja töökäik mitmes rahvusvahelises ettevõttes," sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
Alates 1999. aastast on Jõgi töötanud ASi Eesti Metallieksport, praeguse nimega AS Kuusakoski juhatuse esimehe ametis. Alates 2006. aastast on Jõgi ühtlasi Kuusakoski OY Balti regiooni juhataja.
Tänavu kevadest juhib Jõgi Eesti jäätmekäitlejate liidu tööd. Jõgi on varem töötanud ASi FCM arendusdirektorina ja vedanud EKE ARIKO koolitusprogrammi Phoenix. Aastail 1998-1999 oli ta Eesti Energia arendusdirektor ja juhatuse liige. Ilmar Jõgi on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli teedeehituse eriala.

Padar: selline on elu
Rahandusminister Ivari Padar tunnistas, et eurole üleminekuks vajaliku inflatsioonikriteeriumi mittetäitmine aastaks 2011 teeb teda ettevaatlikuks, kuid selline on tema sõnul elu.
"Ikka teeb ettevaatlikuks," tunnistas Padar Eesti Päevaleht Online'ile kriteeriumi võimalikku mittetäitmist kommenteerides. "Me ei püüagi asja ilustada. Näitasime ära, et tänaste arvutuste pealt me saame rääkida aastatel 2010-2011 inflatsioonist kolme ja nelja protsendi vahel. Selge, et see kolme nelja protsendi vahel ei ole see, mis neid Maastrichti kriteeriume täidaks, aga see on elu."
Padari sõnul kergitavad riigi tegevuse tagajärjel tõusvad aktsiisid inflatsiooni 1,5 protsenti, samas kui inflatsiooni kasvu peamised põhjused peituvad mujal. "Inflatsioonirallit on tagant kihutanud muud elemendid - see, et laen on kergesti kättesaadav, see et palgad on vähemalt teatud sektorites väga kiiresti tõusnud..." rääkis Padar.

Suurbritannia firma hakkab vee all elektrit tootma
Aasta lõpuks peaks Põhja-Iirimaa rannikul tööle hakkama kaks suurt veealust turbiini, mis hakkavad tootma 1,2 megavatti elektrienergiat, vahendab Newscientist.com.
Bristolis, Suurbritannias, baseeruv Marine Current Turbines'i nimeline firma loodab veealustest turbiinides sellise energiahulga kätte saada tänu tõusude ja mõõnade vaheldumisele.
Veealused turbiinid töötavad üsna sarnaselt tuulegeneraatoritele. Tiiviku läbimõõt on umbes 30 meetrit, mis peaks tõusudest ja mõõnadest mõjutatuna tegema umbes 10-20 pööret minutis.
Aasta lõpus tööle hakkav veealune generaator on hetkel pelgalt demoprojekt, kuid firma plaanib lähitulevikus luua turbiinifarme, kus on koos 10-20 paari turbiine.
Milton Keynesi ülikooli tehnoloogiaprofessor Dave Elliotti arvates võiks tulevikus sarnasel meetodil toota 15-20% Suurbritannias vajatavast energiast.

Eesti Post kaebas sideameti kohtusse
Eesti Post esitas sideameti vastu Tallinna halduskohtusse kaebuse tühistamaks ameti peadirektori käskkirja, mis keelas rahvusvahelise lihtsaadetisena edastava standardkirja tasu muutmise.
26. juunil esitas Eesti Post sideametile taotluse riigist väljuvate rahvusvaheliste lihtstandardkirjade tasu muutmiseks, vahendas Eesti Posti pressiteenistus. Sideamet jättis tasu muudatuse kooskõlastamata, põhjendades seda nii sisenevate kui ka väljuvate rahvusvaheliste kirjade kasumlikkusega.
Eesti Postil on vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 58 õigus teenuse alamliigi tasu muuta, kui teenuse kasum eelmise majandusaastaga võrreldes on väiksem kui 7 protsenti teenuse osutamise kulust.
Sideamet käsitles eirates kehtivat kulumudelit rahvusvahelise kirisaadetise lihtsaadetisena edastamise teenust tervikuna, leides selle olevat 2006.a. kasumis 19,6 protsenti. Samas oli riigist väljuva lihtstandardkirja teenus 2006 aastal 17,6 protsendiga kahjumis, mis läks Eesti Postile maksma 6,6 miljonit krooni.

Schults: Estonian Airi ja airBalticu ühinemine on puhas spekulatsioon
Estonian Airi nõukogu esimees Olav Schults ütles täna, et uudis SASi plaanist ühendada Estonian Air ja Air-Baltica on puhtalt välisajakirjanduse spekulatsioon.
"Täna ei ole mingisugust alust väita, et Estonian Air kellegagi ühineks," ütles ta.
SAS-i tegevusjuht Mats Jansson ütles Saksa majanduslehele Handelsblatt, et ettevõte plaanib keskpikas perspektiivis Estonian Airi ja airBalticu liitmisega luua uue Baltikumi teenindava lennufirma.

Inflatsioon ei luba Eestile eurot veel ka aastal 2011
Rahandusministeeriumi värske prognoosi järgi on vähetõenäoline, et Eesti täidab euro kasutuselevõtuks vajaliku inflatsioonikriteeriumi ka aastaks 2011.
Inflatsioon kiireneb teisel poolaastal ning ulatub rahandusministeeriumi hinnangul selle aasta lõpuks 6,1 protsendini. Järgmisel aastal kerkib inflatsioon hinnasurvete püsimise ning aktiisitõusude tõttu aga 7,4 protsendini. Alates 2009. aastast hakkab hinnatõus ministeeriumi hinnangul järsult aeglustuma, kahanedes aastaks 2011 3,5 protsendile.
Kolme madalaima inflatsiooniga Euroopa Liidu liikmesriigi põhjal arvutatud inflatsioonikriteeriumi väärtus on hetkel ligikaudu kolm protsenti, Eesti tarbijahinnaindeks ületab seda hetkel 2,5 protsenti.
"Eeldades, et kriteeriumi referentsväärtus püsib aastail 2008-2011 kolme protsendi tasemel, on Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine raskendatud," leiab rahandusministeerium.

Estonian Airi president lahkub ametist
Estonian Airi juhatuse esimees ja president Børge Thornbech teatas täna oma ametistlahkumisest. Tema asetäitjaks saab ettevõtte finantsala asepresident ja juhatuse liige Andrus Aljas.
Thornbech lahkub oma sõnul ametikohalt, kuna mingi hetk on loomulik lõpetada. Ta oli Estonian Airi juhatuse esimees aastatel 1996-2000 ning jätkas samal kohal 2005. aastast.
Estonian Air nõukogu esimehe Olev Schultsi sõnul läheb ettevõtte juhtimine noorema mehe kätte.
Uus president loodab tuua ettevõttesse värsket verd ja võta kasutusele uue strateegia, mis valmib lähima kuu jooksul. Alijase sõnul oli otsust küllaltki lihtne teha kuna AS Estonian Airi hetke seis ja meeskond on väga head.
37-aastane Aljas on Estonian-Airis töötanud 2006. aasta maist. Eelnevalt oli ta börsifirmas Viisnurk finantsdirektori ja juhatuse liikme ametikohal. Ta on omandanud magistrikraadi Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonnas.

Rahandusministeerium: majanduse pehme maandumine on alanud
Rahandusministeeriumi täna avalikustatud suvise majandusprognoosi kohaselt on pehme maandumine Eesti majanduses alanud ning majanduskasv aeglustub 7-8 protsendi tasemele.
Vastavalt prognoosile on Eesti majanduskasv tänavu 8,1 ja 2008. aastal 7,3 protsenti.
"Majanduskasv tugineb sisenõudlusele ja ekspordile, kuigi nende kasvutempod aeglustuvad," tõdeb ministeerium
Sisenõudlus kasvab 2007. aastal majanduse kasvust kiiremini, seda valdavalt eratarbimiskulutuste ja investeeringute kasvu arvel. Eratarbimise kasvutempo aeglustub võrreldes 2006. aastaga minimaalselt ja on tulenevalt tarbijate kasvavatest sissetulekutest ning jätkuvalt positiivsetest tulevikuootustest tänavu endiselt tugev.
Investeeringute kasv aeglustub tuleval aastal 9,3 protsendini.
Rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt on lähiaastail on oodata nii ekspordi kui impordi kasvutempo aeglustumist.

Märtin sai Nissani edasimüügiõiguse
Alates septembri keskpaigast saab Eestis Nissani sõidukite edasimüügiõiguse endise rallisõitja Markko Märtini ettevõte AS Autospirit, mis on siiani tegelenud Chevrolet' sõidukite edasimüügiga.
Seni Lõuna-Eestis Nissanit esindanud AS Autoringi otsus loobuda automargi müügist on Autospiriti teatel seotud Tartu Lõunakeskuses asuva hoolduse ülekoormatuse ja müügipinna väiksusega kolme automargi esindamiseks. Autoring jätkab Kia ja Fiati esindamist.
"Usun, et suurem pühendumine kahele automargile toob edu nii Autoringile kui ka Autospiritile," ütles Autoringi juhataja Peeter Pihelgas.
Tartus sündinud Märtini jaoks on Lõuna-Eesti regioon eriti oluline.
"Pidevalt on suurenemas trend, et Lõuna-Eesti kliendid ostavad oma auto Tartu esindustest, kuna kohalike autofirmade tase on viimastel aastatel oluliselt tõusnud," rääkis Märtin. "Nissan on Tartus olnud esindatud juba pikka aega ning nüüd on jõudnud kätte aeg teha arengus hüpe ning usun, et Autospirit AS suudab Nissani populaarsust Lõuna-Eestis oluliselt suurendada."

Kiili vallas avab uksed Eesti suurim aianduskeskus
Hansaplant avab homme Harjumaal Kiili vallas asuvas aianduskeskuses uue hoone, millega tõuseb müügipinnalt suurimaks aianduskeskuseks Eestis.
Kokku saab aianduskeskuses olema 2400 ruutmeetrit sisepinda, 15 000 ruutmeetrit välipinda ning 160 autot mahutav parkla. Lisaks istikutele pakub Hansaplant nüüdsest ka toataimi.
Võrdluseks - end Ida-Euroopa suurimaks kodu- ja aianduskeskuseks nimetavas Horteses on üldpinda 3500 ruutmeetrit, millest lilled katavad 2000 ruutmeetrit.
Hansaplanti juhatuse esimehe Indrek Naudi sõnul on uuenenud aianduskeskuse eeliseks teiste aianduskeskuste ees pikaajaline kogemus ning uute suundade toomine aiandusärisse.
"Pakume reaalselt meie juures teostatud ideid nii aia, kui ruumide kujundamiseks taimedega. Õuemaailmas on rajatud on näidisaiad. Toamaailmas näidisalad," tõi Naudi välja eeliseid.

DPD Eesti pani nurgakivi uuele Lõuna-Eesti jaotuskeskusele
Eelmisel nädalal pani rahvusvaheline logistikafirma DPD Eesti nurgakivi uuele Tartu jaotuskeskusele, mis on tänasest ligi neli korda suurem.
Valmiva keskuse kogupindala on ettevõtte teatel üle 1500 ruutmeetri ja see on varustatud 31 laadimisuksega. Sarnaselt ettevõtte Tallinna jaotuskeskusega on uus Lõuna-Eesti piirkonna keskus varustatud spetsiaalse pakkide sorteerimisliiniga, mis võimaldab tunnis käsitleda ligi 3000 pakki sisenemisest väljumiseni.
Investeeringu kogumaksumuseks kujuneb 1,2 miljonit eurot ehk 18,8 miljonit krooni.
"Kuna viimase viie aasta jooksul oleme muutunud kohalikule turule orienteeritud teenusepakkujast logistikaettevõtteks, mis pakub laias valikus rahvusvahelisi teenuseid Euroopa turul, peame suutma oma klientide vajadustele optimaalselt vastu tulla," ütles DPD Eesti tegevjuht Tarmo Tael.

Elionist ja Glaskekist saab meili teel korrektseima vastuse
Uuringufirma Dive hindas Eesti ettevõtete meiliteeninduse taset, mille tulemusel said maksimumtulemuse Elion Ettevõtted ja Glaskek.
Maksimumhinnangu (100%) saanud ettevõtete vastuseks saadetud meilid olid teemakohaselt pealkirjastatud, keelekasutus ja grammatika olid eeskujulikud, välditi familiaarsust ning kirjastiil jättis abivalmi ja sõbraliku mulje. Esitatud küsimusele saadi konkreetne ja selge vastus. Ka kontakti lõpetamine oli nõuetekohane.
Veidi madalama tulemuse (95%) said SEB Eesti Ühispank AS ja Würth AS, kes said madalama hinnangu seetõttu, et vastusaadetud meilis ei kasutatud viisakusväljendeid.
Madala (50-70%) hinnangu saanud ettevõtete puhul olid paljude ettevõtete vastused ebaselged. Mitmetes ettevõtetes oli väga problemaatiline aspekt kontakti lõpetamine, näiteks puudusid hüvastijätt ja üldistele standardinõuetele vastav meiliallkiri. Mitmel juhul ei kasutatud meilides viisakusväljendeid, saadud vastus oli tõrges ning esines ka keelelisi vigu.

Saarte Liinid loobub ilmselt Kuressaare jahisadamast
Märtsikuus Kuressaare sadama haldaja konkursi võitnud AS Saarte Liinid ilmselt loobub sadama haldamisest, kuna ei saanud selleks majandusministri luba.
AS-i Saarte Liinid nõukogu esimees Ain Tatter ütles, et neil on majandusminister Juhan Partsiga teema läbi arutatud ja nüüd nõukogu lihtsalt konstateerib fakti, et lahtisi otsi ei jääks, kirjutab Oma Saar.
Jahisadama andmine Saarte Liinide haldusse oleks ettevõttele kaasa toonud suured kulutused, ent majandusminister on seisukohal, et riik ei saa teha ühele sadamale eelistust, vaid peab kõiki sadamaid käsitlema võrdselt.

Viktor Siilats blokeerib Haapsalus veeteed
Haapsalus käib kohtuvaidluste ja seaduseaukudega pikitud sadamasõda, sest Suur-Holmi jahisadama omanik ärimees Viktor Siilats on Haapsalu Tagalahe ainukese laevatatava veetee ujuvkaiga blokeerinud.
Ujuvkai takistab meresõidukite ligipääsu Haapsalu Jahtklubi kai juurde. Sellest tekkinud tüli on käärinud juba mõnda aega ning lahvatas uue hooga möödunud kuul, kui Siilats ainukesele ligipääsule jahtklubi silla juurde ajutise ujuvkai ette tõmbas. Põhjenduseks hooldus- ja ehitustööde ettevalmistusega seotud ohutusabinõud, kirjutab Äripäev.
"Kuna Haapsalu Jahtklubi tegevuse tõttu on meie ametlik sadam kaotanud sobivaid sildumiskohti, siis oleme sunnitud neid juurde tekitama," selgitas Siilats oma sadama laienemisvajadust.
Jahiomanikud peavad Siilatsi käitumist ebaeetiliseks ning panevad kahtluse alla ka ujuvkai seaduslikkuse. Imestust on tekitanud seegi, et riik ainukese üldkasutatava veetee erafirma ainukasutada ja käsutada andis. Veeteede ameti teatel ei reguleeri veetee kellegi valdusesse andmist Eestis aga ükski õigusakt.

Elektroonikatööstused tõrjuvad sulgemisjutte
Eestis tegutsevad elektroonikatootjad on optimistlikud ega karda turgu Aasiale kaotada, kuigi eelmisel nädalal teatasid kaks ettevõtet tehase sulgemisest.
"Alltöövõtjad peavad olema väga paindlikud," kommenteeris Saaremaal elektrisüsteemide juhtmestikku tootva Volex Estonia juhatuse liige Margus Tang. Tema hinnangul ei ole ohtu, et elektroonikasektor Euroopast Aasiasse kolib, küll aga võib veel Aasiasse liikuda masstootmist, mis seni siia maailmajakku jäänud, kirjutab Äripäev.
40 inimesele tööd andva ja automaatika lülitusi tootva Tradex ASi juhataja Urmas Tingase sõnul on klientide jaoks oluline võimalus toota väikesi seeriaid ning neid kiiresti sihtkohta saata. Samas tunnistas Tingas, et väikese ettevõttena nad suurte Aasia tehastega võistelda ei püüagi.
Elektroonikatooteid monteeriva NOTE Pärnu ostujuhi Külli Müüri sõnul võivad Aasia asemel konkurentsi pakkuda Ida-Euroopasse rajatavad ettevõtted. "Trend on vaadata Ida-Euroopasse," lausus Müür.

Türgi hotelliomanik Tez Tour plaanib Eestis hotelle osta
Eesti, Läti ja Leedu pealinnadesse planeeritakse kolme viietärnihotelli.
Rahvusvaheline reisioperaator ja nelja Türgi luksushotelli omanik Tez Tour kavatseb Leedu ärilehe Verslo Ziniose andmeil osta 40-90 miljoni liti (180-408 miljonit Eesti krooni) eest hotelle Eestis, Lätis ja Leedus.
Tez Toursi Leedu äriüksuse juhi Martynas Laivyse sõnul on firma juba praegu saanud Balti riikides mitu hotelli müügipakkumist, kuid lõplik otsus tehakse siiski pärast põhjalikke turu-uuringuid tuleval aastal.
Tez Tour kavatseb Laivyse sõnul investeerida kolme viietärni äriklassi hotelli Tallinnas, Vilniuses ja Riias.
14 riigis esindatud Tez Tour opereerib Amara World nimelist hotelliketti. Ka Baltikumi hotellid kannaksid sama nime. Kõik neli hotelli asuvad Antalya turismipiirkonnas. Amara Beach Resort Side on kahel korral valitud saja maailma parima hotelli sekka.

Starman asub Tallinnas sadu vanu modemeid välja vahetama
"Otsustasime 600 vana standardiga modemit Lasnamäel välja vahetada ja täielikult üle minna Eurodocsise standardile, et me ei peaks paralleelselt edastama teenuseid kahe erineva standardiga," põhjendas Starmani kommunikatsioonijuht Timo Hartikainen. Hetkel on kümnel protsendil 6000 Lasnamäe kliendist vana standardiga modem.
Modemite vahetamine on kõigile Lasnamäe klientidele tasuta. Starmani tehnikud lähevad ise klientide juurde koju seadet vahetama.
Klientidele Tallinnast väljaspool on juba algusest peale antud Eurodocsise modemid. Tallinnas on vana standardiga jäänud veel ka Mustamäe ja Kristiine kliendid.
"Praeguste prognooside kohaselt on mõne aasta pärast välja vahetatud kõik vanad modemid samuti Mustamäel ja Kristiines," selgitas Starmani tehnikadirektor Margus Paap.

Soomes müüakse Eesti marju omamaise toodangu nime all
Soome marjatootjatele valmistavad meelehärmi Eestist ja Poolast odavamalt kokku ostetud marjad, mida müüakse Soome turul kohalike hindadega ja omamaise toodangu nime all. Üle lahe toodud koguseid võib mõõta suurte kaubaautode täites.
"Sama probleem kordub igal aastal, kuid me pole suutnud seda siiani välja juurida," räägib Tuija Tanska Soome puuvilja- ja marjakasvatajate liidust.
Naabritega sarnast probleemi möönab ka Eesti aiandusliidu direktor Valdur Miller. "Kõige rohkem kannatavadki Põhjamaade tootjad, sest ei suuda konkureerida lõunamaiste odavate marjadega," räägib ta. "Kaupmees tahab ikka paremat hinda saada," nendib Miller.

Muinasaegsed araabia mündid pandi kaante vahele
Ajaloomuuseum esitleb viikingiajast pärit ja Eestist leitud araabia päritolu müntide illustreeritud kataloogi.
Umbes 15 tonnist viikingiajal kaubavahetuse kaudu Mesopotaamiast ja Kesk-Aasiast Eesti aladele sattunud hõbedast on tänaseni säilinud ligi 4000 araabia münti, teatas Eesti ajaloomuuseumi esindaja.
Ivar Leimuse esitleb oma raamatut "Sylloge of Islamic coins, Estonian public collections" 24. augustil kell 16 ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis, kus samal ajal algab Balti numismaatikute ühenduse aastakokkutulek.
Lisaks müntidele leiab asjahuviline trükisest andmeid kõigi Eestis leitud ja araabia rahasid sisaldavate muinasaarete kohta.

Vanemuise balletitrupiga ühineb mitu mainekat tantsijat
Vanemuise teatri balletitrupiga liitub 15 uut tantsijat, kes tulevad Tartusse Jaapanist, USA-st, Suurbritanniast, Belgiast, Peruust, Poolast, Venemaalt ning üks ka Tallinna balletikoolist.
"Vanemuise balletitrupp on ilmselt üks rahvusvahelisemaid kogu Euroopas," ütles Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene. Eesti vanima kutselise teatri truppi kuulub 38 tantsijat 11 rahvusest. Varasemast töötab Vanemuises lisaks Eesti tantsijatele balletiartiste Suurbritanniast, Leedust, Lätist ja Venemaalt.
"Välismaiste tantsijate suur huvi Vanemuise vastu näitab, et meie teatri repertuaar on pandud kokku õigesti ning see pakub huvi ka rahvusvahelisel pinnal," lisas Nõgene. "On väga hea, et balletitrupi täiendamisel tekkis konkurents, sest see andis teatri balletijuhile võimaluse valida välja kõige paremad ja professionaalsemad tantsijad."
Vanemuise balletijuhi Mare Tommingase sõnul on mitmed uued tantsijad võitnud mainekatel balletikonkurssidel grand prix'sid. "Mul on selle üle väga hea meel, et algavast hooajast saab neid näha Tartus tantsimas," ütles ta.

Nädalalõpubluus lasi kuulajal vabalt muusikaga ühes rütmis hingata
Augustibluus säras oma lihtsas olemuses - head esinejad ja suurepärane muusika.
Haapsalu bluusifestivali esimest õhtut iseloomustas rahulikkus - inimesed alles kogunesid ja nautisid pika töönädala lõpus fakti, et kaks päeva saab end rahus lõdvaks lasta. Pärast Läti D11 ja meie Bullfrog Browni pani Linnusekontserdi avaõhtule säriseva lavasõuga punkti Latvian Blues Band, kes soojendas rahva bluusiklubi jämmiks korralikult üles.
Südaööl avasid Andres Roots ja Black River Bluesman väikese välikontserdiga Katja Juhola näituse "Wang Dang Doodle" - bluusilegende kujutavad pildid olid oma eheduses heas mõttes toored nagu pildil kujutatute muusikagi. Viimaks tegi uksed lahti jämmiklubi - täies muusikavarustuses lava ja hubane saal. Seal oli improvisatoorne musitseerimine, mille käigus siinkirjutajagi laval ära käis. Märgiks veel ära, et n-ö "ametliku" jämmi ajal kujunes fuajees Bullfrogi meeste Üllari Kärdi ja Alar Kriisaga spontaanselt selline väiksem, kuid kõvasti mõnusam ja pingevabam kokkumängimine.

Villu Tamme "Haned võlgu" otsib piire
Jaanika Juhansoni lavastuse konarused käivad piiride otsimise mängu juurde.
"Haned võlgu" ei ole punkteater, kuigi selle kirjutas punkar Villu Tamme üle kümne aasta tagasi. Villu on ise kümme aastat hiljem ikka veel punkar ja on oma värssnäidendi lavastuses bändiga ka laval.
Jaanika Juhansoni lavastatud tüki keskne teema on piiride ületamine. Kuidas see täpselt näidendi tekstis väljendub, on üsna raske kirjeldada, pigem iseloomustab teksti ülesehitust piiritus. 90-ndate keskpaigas üsna vaba käega ja selgelt Villu Tamme käekirjaga kirjutatud näidendis figureerivad sulepeaministrid, kantpead, LSD-lembesed homod ja tsirkusekassid-haned.
Vormi ja elu annavad neile tegelastele Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia seitsmenda lennu teatritudengid Anatoli Tafitšuk, Marilyn Jurman, Johannes Veski, Merilin Kirbits, Maarika Mesipuu, Mairi Jõgi, Natali Lohk, Taavi Lepik ja Rauno Kaibiainen. Lisaks sama kooli lõpetanud Kaili Viidas Endla teatrist ning koreograafid-tantsijad Päär Pärenson (Def Räädu) ja Ajjar Ausma.

IT-hiiglane Google kaardistab taeva
Google alustab tänasest teenuse Google Sky pakkumist, mis võimaldab huvilistel jälgida ilmaruumi läbi "virtuaalse teleskoopi", vahendab Reuters.
Google'i eelmine kaardistusprogramm Earth, mille kaudu kasutaja võib jälgida Maad astronaudi pilguga, osutus üllatavalt populaarseks ning nüüd soovitakse miljonid netikasutajad muuta täheuurijateks.
Google Sky võimaldab vaadelda üle 100 miljoni tähe ning 200 miljoni galaktika.
2005. aastal kasutusele võetud Earth programmi on väidetavalt alla laadinud 250 miljonit inimest.

Teatrilabor püüab ennetada võimalikke arusaamatusi
Ajendatuna ajalehe Eesti Eks-press juhtkirjast (16.08.2007) edastame järgneva tarbijakaitsealase hoiatuse Teatrilabori noortelavastuse "Haned võlgu" kohta.
Etendus sisaldab teataval hulgal ebatsensuurseid väljendeid. Etendus võib sisaldada erinevat tüüpi solvanguid, mis võivad kellegi jaoks tunduda isiklikud. Etendus võib ebaõnnestuda. Mõningatel hetkedel ei pruugi olla arusaadav, millist rolli keegi näitleja mängib.
Ühtlasi ei pruugi etenduse kõik narratiivid olla kogu aeg täpselt jälgitavad. Kostüümid ei pruugi anda edasi näitleja täpset karakterit. Üks näitleja räägib vahepeal vene keeles.
Lavastaja ei ole punkar ja ei evi keskmisest sügavamaid teadmisi ega kogemusi punksubkultuurist. Lavastuses on ainult üks diplomeeritud näitleja ja ta sai näitlejadiplomi kaks kuud tagasi.

Saksa moefirma Kristiine keskuses
Noortele suunatud moefirma tuntuimad kaubamärgid on Fishbone, Smog ja Amisu. Umbes 900 ruutmeetri suurune NewYorkeri esindus avatakse kas oktoobri lõpus või novembris.
Esimese välisesinduse avas NewYorker aastal 1994 Austrias Linzis. Kokku on NewYorkeril ligi 530 poodi 18 riigis.
Liina Valdre
Vaata ka: www.newyorker.de

Flow festival meelitas massid elektrijaama
Juba neljandat aastat rõõmustas muusikagurmaanide maitsemeeli Helsingis Flow festival, mis on kasvamas nišifestivalist massiürituseks. Piletid - välja müüdud!
Reedel uue festivalipaiga Suvilahti vana elektrijaama juurde jõudes üllatas kõigepealt vaatepilt, millist eelmistest aastatest küll ei mäletanud - kaks piletijärjekorda, mõlemad üle saja meetri pikad.
Sebastien Tellier, kes pidanuks pärast avaesinejat Nicole Willist lavale astuma, sinna aga ei jõudnud. Kuulu järgi oli Tellier kõik oma lähiaja kontserdid tühistanud, mis oli tunduvalt etem vabandus kui see, et järgmisel õhtul püünele astuma pidanud New Yorgi punt ESG lihtsalt ei ilmunud kohale. Kuid see ei tähendanud, et lava oleks tühjaks jäänud. Vanameister Terry Callier, keda on pikki aastaid alaväärtustatud, andis mõnusa, soulist tiine etteaste, mida toetas tõelistest džässitaatidest koosnev orkester. Ehkki Callieri repertuaar ei ole muusikaliselt eriti pretensioonikas, suutsid pillimehed selle soleerimisega vägagi nauditavaks muuta. Mitte mingeid elektroonilisi imevidinaid, lihtsalt siiras muusika.

Gert Kullamäe: lagunesime totaalselt
Eesti korvpallikoondise kapten Gert Kullamäe ütles mängujärgses intervjuus, et meeskond lagunes Makedoonias totaalselt.
"Midagi ma kartsin enne mängu, et võime sellises möllus laguneda, aga et nii totaalselt..." rääkis Kullamäe.
"Mingil hetkel teise veerandaja lõpus jooksid meie rünnakulahendused kiiva. Me ei suutnud vastaste tabamusele vastata."
Kullamäe ei öelnud, kas pidas Eesti koondises oma viimase mängu. "Tänane päev pole selle otsustamiseks," tõdes ta. "Pidasime meeskonnana valikturniiril neli mängu ja lahkume ka Makedooniast meeskonnana."

Eesti langes Skopjes häbisse 50: 95 kaotusega
Eesti korvpallikoondis kohtus kolmapäeva õhtul Skopjes 2007. aasta Euroopa meistrivõistluste lisavalikturniiri kohtumise Makedoonia vastu ning pidi vastu võtma hävitava 50: 95 kaotuse.
Makedoonia tegi vahe sisse teisel veerandil, kui seisult 28: 28 visati 15 sima jutti. Vastased hakkasid tabama ilmeksimatult ning Eesti langes minut-minuti järel üha suuremasse kaotusseisu. V
iimasel veerandajal lasi Eesti lõplikult jala sirgu ja loobus pingutamast, sest vahe oli kasvanud juba liiga suureks. Vastaste resultatiivseim oli 17 silma panustanud Vrbica Stefanov, Eesti parim oli 11 silmaga Kristjan Kangur.
Avaveerandil 4: 10 ja 9: 15 kaotusseisu jäänud eestlased suutsid veerandi lõpus targemalt mängida ja 10-minutilise mängu järel oli seis viigiline 18: 18, kirjutab sportnet.ee.
Teisel veerandajal tegi seisul 28: 28 kodumeeskond Makedoonia koguni 15: 0 spurdi. Poolaja viimast minutit mängisid oskuslikumalt taas makedoonlased, tabades kolmese ja venitasid eduseisu esimese poolaja lõpuks 15-le punktile 46: 31. Eesti viimane rünnak tulu ei toonud.

Eesti võitis EM-valikmängu Andorraga 2: 1
A.le Coq Arenal toimunud EM-valikmängus suutis Eesti koondis pärast seitset kaotust avada võiduarve.
Raio Piiroja viis 33. minutil Eesti juhtima, kuid avapoolaja teisel lisaminutil sai punase kaardi Ragnar Klavan, kirjutab etvsport.ee.
Kui 87. minutil Fernando Silva viigistas, paistis viik olevat tõsiasi, kuid teisel lisaminutil suutis Indrek Zelinski kindlustada Eestile 2: 1 võidu.
Eesti kõrval samuti kõik senised kohtumised kaotanud Andorra suutis mängu lõpu Eesti karistusala lähistel mitmel korral õhuvõitlustes peale jääda, külaliste väheste oskuste tõttu jäi oht enamasti siiski üürikeseks.
Ainus tõrvatilk meepotis oli see, et Zelinski teenis juubeldades särki seljast kiskudes teise kollase kaardi. Seega ei saa Horvaatia vastu mängida ei Jääger, Klavan ega Zelinski.

Eesti osaleb soome-ugri rahvaste vahelisel poksivõistlusel
Eesti poksikoondis osaleb täna Udmurtia pealinnas Iževskis algaval soomeugri rahvaste vahelisel poksifestivalil, teatab etvsport.ee.
Võistlusel on esindatud Eestis, Soomes, Ungaris ja Vene Föderatsioonis elavate soomeugri rahvuste esindajad.
Eestit esindavad poksijad kehakaalus kuni 60 kg Jevgeni Gorbatšov, kuni 69 kg Artur Akavov, kuni 75 kg Aleksandr Rubjuk.
Koondisesse kuuluvad veel Eesti Poksiliidu peatreener Gennadi Tolmatšov ja AIBA rahvusvahelise kategooria kohtunik Boris Malinovski.
Lisaks poksile tutvustatakse festivali raames osalistele udmurtide kultuuri, traditsioone ning pakutakse mitmeid ekskursioone.

Eesti langes FIFA edetabelis ühe koha
JALGPALL:
Eestist jäävad maha vaid kuus Euroopa riiki - Liechtenstein, Eesti tänane vastane Andorra, Luksemburg, Fääri saared, San Marino ning Montenegro.
Lähinaabritest on parima reitinguga 19. kohal asuv Rootsi, Venemaa on 24. kohal, Soome 38. ja Läti 110. positsioonil.
Eesti valikgrupikaaslastest on Horvaatia tõusnud kuuendaks, Inglismaa on 12., Iisrael 33., Makedoonia 67. ja Andorra 161.
Esiviisik pole võrreldes juulikuuga muutunud - Brasiilia, Argentiina, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Läbi aegade on eestlaste kõrgeimaks kohaks riikide seas olnud 60. positsioon, millel asuti 2002. aastal

Eesti-Andorra jalgpallimängu piletid on läbi müüdud
Euroopa meistrivõistluste valikmängule Eesti ja Andorra jalgpallikoondiste vahel enam eelmüügist pileteid osta ei saa.
Eesti jalgpalliliidu pressiesindaja Mihkel Uibolehe sõnul on veel võimalik mõningaid pileteid osta enne mängu üksikmüügist, kuna Andorra fännid ei kasuta täiel määral ära neile eraldatud kohtasid.
Piletite läbimüügist teatati esmakordselt juba kuu aja eest, kuid seejärel saabus müüki veel 500 lisapiletit, mis samuti hetkeks välja müüdud on. 500 piletit läks EJL-ilt veel A. Le Coq'ile müügikampaaniaks.
Üksikpilet mängule maksis 250 krooni.

Andorra peatreener pelgab Reimi ja Zelinskit
Tänase jalgpalli EM-valikmängu eel kardab Andorra peatreener eelkõige Eesti vanameistreid Martin Reimi ja Indrek Zelinskit.
Ajaleht Diari d'Andorra vahendab Andorra peatreenerit David Rodrigot: "Eesti on meeskond, kes mängib tavapäraselt 4-4-2 taktikaga. Ma kardan eelkõige Reimi ja Zelinskit, kuid neil on ka teisi nimekaid mängijaid." Rodrigo peab eestlasi väga motiveeritud meeskonnaks, kes peaks kohe alates esimestest minutitest andorralastele survet avaldama.
Ka ajaleht El Periodico d'Andorra nimetab oluliste mängijatena Reimi ja Zelinskit, kuid on välja toonud ka meie puudujad, kelleks on väravakütt Andres Oper ning Eesti meeskonna mootoriks nimetatud Konstantin Vassiljev.
Ajaleht avaldab oma versiooni ka Andorra koondise tänasest mängutaktikast, milleks on üsnagi kaitsev 5-4-1 formatsioon, mis võib vajadusel ümber formuleeruda natuke ründavamaks 4-2-3-1 asetuseks. Kõige tuntumad mehed jäävad keskkaitsesse, mille moodustavad vennad Limad, kellest vanem, Antoni, sai oma jalgpallihariduse Hispaania suurklubi Real Madridi noortemeeskonnas.

Vigastus lõpetas judoka Budõlini sportlaskarjääri
Kuue aasta eest Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali võitnud Dmitri Budõlin on leppimas saatusega, et tippsportlase karjäär sai läbi.
Mai alguses tabas Budõlinit raske vigastus - ta rebestas rinnalihast. Järgnenud operatsioon möödus hästi, kuid taastumine pole kulgenud kõige kiiremini. "Üldiselt arvan, et karjäär on läbi," ütles 33aastane Budõlin, kes lootis veel pürgida Pekingi olümpiale, kirjutab SL Õhtuleht.
"Vigastus tabas parema õla piirkonda. Ent parem käsi on judos mu töökäsi. Mõtlesin ja mõtlesin ning tunnen, et lihtsalt ei jää enam aega valikvõistlusteks vormi jõudmiseks. Seis pole hea, ma pole operatsioonist hästi taastunud. Siiski - kui lihas terveneb ja saan aasta lõpus Eestis maadelda, äkki vaatan otsuse ümber. Tulevasse aastasse jääb veel mitu valikvõistlust."

Problemaatiline NBA mängija hukkus liiklusõnnetuses
Endine NBA klubi Minnesota Timberwolvesi ääremängija Eddie Griffin hukkus eelmisel nädalal auto ja rongi kokkupõrkes Houstonis, vahendab AP.
Houstoni politsei raportis teatati, et sportautot juhtinud Griffin eiras raudteel hoiatavaid märke ning sõitis läbi piirdepuu rongile küljelt sisse, misjärel süttis auto põlema. Surnukeha oli tugevalt põlenud ning Griffin tuvastati alles hambajäljendite järgi.
25-aastane Griffin vallandati viimasel hooajal Minnesota klubist korduvate distsiplinaarrikkumiste tõttu. 2001. aasta draftis seitsmendana Houston Rocketsi poolt valitud Griffin kuulus esimesel hooajal uustulnukate teise All-Star viisikusse, kuid tema arengut korvpallurina pidurdasid pidevad probleemid alkoholiga. Tänavu jaanuaris määras NBA mängijale viiemängulise võistluskeelu meelemürkidevastase programmi rikkumise eest.

Pärnu tahab tuua volle tipp-paarid rannaliivale
Linnapea Mart Viisitamm: miks mitte, kui suvepealinnas on niisugune looduslik rand!
Omaaegne olümpialane rannavolles, praegune Eesti võrkpallikoondise peatreener ja võrkpalliliidu juhatuse liige Avo Keel on suvel mitmel korral kohtunud Pärnu linnapea Mart Viisitammega. Ühise keele leidmiseks.
Eilne kokkusaamine, kus laua taga oli ka Pärnu abilinnapea Jane Mets, osutus murranguliseks. Pärnu linnavalitsus asus põhimõtteliselt toetama võrkpalliringkondade soovi korraldada Pärnus 2009. aastal Euroopa karikasarja etapp rannavolles. Pole välistatud, et süües kasvab isu ja edaspidi võiks kõne alla tulla ka MK-etapi korraldamine.
"Pärnus on olemas looduslik rand. Kindlasti ka huvilised, sest Pekingi olümpia kohta sihtiv esipaar Kristjan Kais ja Rivo Vesik on ju suvepealinnas oma teed alustanud," põhjendab linnapea Viisitamm.

Makedoonia tugevnes pika Anticiga

Gert Kullamäe: meie eelis on meeskonnamäng
"Mõttetegevusega ei tasu üle treida, et meid ootab megatähtis mäng - see võib kätte maksta," tõdes Gert Kullamäe korvpallikoondise suurduelli eel Makedooniaga.
Meeskonna kapteni hoiak on mõistetav, kuid Tiit Soku hoolealuste senine võidutee Euroopa meistrivõistluste lisavalikturniiril ei luba tänase kohtumise olulisust alahinnata. Eesti seisab silmitsi viimaste aastate tähtsaima etteastega - kui Makedooniat suudetakse võita või ei kaotata päevinäinud ja kitsukeses Jane Sandanski nimelises hallis rohkem kui viie punktiga, jätkub võitlus finaalturniiri pileti pärast.
"Muidugi kasvab süües isu," arutles Kullamäe. "See pole õige spordimees, kes ei tahaks järgmist ja järgmist mängu võita! Miks mitte üritada edasi, aga üle mõelda pole tarvis. Koondis on püsinud ühel lainepikkusel ja läheme taas mängima hea fiilinguga. Eesmärk on näidata korralikku mängu ja võita."

Taavi Peetre: vigastus oli suur ebaõnn! 
Käevigastuse tõttu Osaka MM-ilt eemale jäänud Taavi Peetre peab vähemalt kuuks ajaks treenimisest loobuma.
Eesti parim kuulitõukaja Peetre vigastas kätt möödunud neljapäeval kodukandis Hiiumaal, kui tegi enne Jaapanisse sõitu viimast jõutreeningut.
"Suur ebaõnn, see oli ju viimane trenn enne MM-i!" hüüatas Peetre pettunult. "Võtsin kangilt litrit maha, kui seina najale toetunud suur litter vajus pikali ja käsi jäi kahe litri vahele. Sain kohe aru, et midagi läks väga nihu."
Hiiumaal tehtud röntgenipilt näitas Peetre parema käe neljanda kämblaluu murdu. Kuulitõukaja käsi pandi kipsi, paranemisele kulub vähemalt neli nädalat.
"Midagi head pole, hooaeg on lõppenud," ütles Peetre. "Käsi valutab, praegu küll sportida ei saa. Aga igasuguseid asju juhtub."

Artur Kotenko: Paranen paar-kolm nädalat
Jääd koondisest sõrmeluumurru tõttu eemale. Kuidas sul see õnnetus juhtus?
See juhtus pühapäeva hommikul paar tundi enne koondise kogunemist. Istusin tagaistmel, turvavöö oli ilusti kinni. Tegelesin parajasti oma telefoniga, otsisin sealt midagi, kui tuli löök - keegi sõitis meile külje pealt sisse. See tuli väga järsku, ootamatult. Panin käe kaitseks ette ja kohe tundsin, et läks halvasti. Parema käe viies sõrm läks paiste, ei saanud liigutada. Siis läksin Lasnamäele traumapunkti, seal öeldi kohe: luumurd.
Ei oskagi öelda, oli see ebaõnn või mitte. Hea ju et keegi hullemini viga ei saanud.
Kas tuju on pisut paranenud?

Andorralased pelgavad Marko Kristalit
Vähemalt Eesti koondise nullireaga on andorralased suurepäraselt kursis. See annabki neile lootust hankida esimene võit maarjamaalaste käest.
"Tuleb igal juhul huvitav matš," sõnas andorralaste loots David Rodrigo, kes on väikeriigi vutikoondist juhendanud alates 1999. aastast ning kelle leping kestab veel kolm aastat. "Tunnen Eesti meeskonda hästi ning tean, et uus treener on tagasi kutsunud meie vanad tuttavad Reimi ja Zelinski."
Seevastu mängijad ei paistnud Eesti koondise nimekirjaga veel tutvunud olevat.
"Vastastest kardame kõige rohkem Kristalit, Reimi ja Poomi," ütles Hispaania tugevuselt kolmandas klubis SD Evissas leiba teeniv kaitsja Toni Lima. Seda, et Marko Kristal karjääri lõpetas, kuulis Lima esmakordselt.

Nordea Marketsil uus juht
Eile alustas Nordea Marketsi juhina tööd Maris Paiste.
Nordea Markets Baltic Salesi juhi Pasi Pölkki sõnul on laialdaste finantsalaste teadmistega Paiste tõestanud end kliendikeskselt mõtleva ja tulemustele orienteeritud juhina.
"Maris on Nordeas töötatud aastate jooksul nõustanud finantsriskide alal Eesti tippettevõtteid ning usun, et kiiresti arenevatel finantsturgudel juhib ta Nordea Marketsi järgmisele tasemele nii paindlike lahenduste pakkumisel kui kliendisuhete arendamisel," märkis Pölkki.
Paistel on finantsvaldkonnas pikaajaline kogemus ning ta on töötanud Nordea Marketsi osakonna müügijuhina üle nelja aasta. Paistel on bakalaureusekraad rahvusvahelises ärijuhtimises ning hetkel omandab ta samal erialal magistrikraadi EBSis.

Olympic asutas firma Rumeenias
Olympic Entertainment Group asutas tütarettevõtte Rumeenias.
Registreeritud firma kannab nime MUNTENIA FOOD & BEVERAGE S.R.L. ning selle tegevusalaks on baariteenuste osutamine Olympic Casino Bucharest S.R.L'le ja selle klientidele, teatas ettevõte.
Olympic Entertainment Group sisenes Rumeenia turule selle aasta teises kvartalis, omandades Rumeenia ühele tuntuimale kasiinooperaatorile Empire International Game Worldile kuuluvad kolm kasiinot Rumeenia pealinnas Bukarestis. Täna annab ettevõte Rumeenias tööd ligi 130 inimesele.
Olympic Entertainment Groupi visiooniks on saada aastaks 2010 Kesk-Euroopa suurimaks kasiinomeelelahutuse pakkujaks ning tegutseda vähemalt kümnes riigis.
Täna opereerib grupp kasiinodega Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Rumeenias, Ukrainas ja Poolas.

Arco Vara avas uue kodulehekülje
Arco Vara avas uuendatud Eesti kodulehekülje www.arcovara.ee.
Leht on läbinud nii visuaalse kui struktuurse uuenduskuuri ning loodud on paremad võimalused ülevaate saamiseks nii teenuste, objektide kui ka arendusprojektide kohta, teatas Arco Vara.
Seoses börsiettevõtte staatuse omandamisega on Arco Vara kodulehekülgede puhul sisse viidud selge erisus: korporatiivleht www.arcorealestate.com sisaldab kontserniülest ning investoritele suunatud infot. Eesti kodulehekülg www.arcovara.ee on müügikesksem, suunatud pigem kohalikule kliendile ning kajastab infot erinevate teenuste ning Eesti regioonide lõikes. Loomulikult on Eesti lehel ka üldisem info ettevõtte ning divisjonide tegevuse kohta.
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS juhatuse esimehe Kaido Kanguri sõnul on uue kodulehe avamine oluline osa Arco Vara klienditeeninduse parimate lahenduste pakkumisel.

Baltika hakkab kauplema ka jalatsitega
Baltika gruppi kuuluv Monton toob müügile oma jalatsikollektsiooni.
"Montoni jalanõud on disainitud viimaseid moetrende arvestades ning valik uueneb iga kuu," tutvustas Montoni uudiskollektsiooni brändijuht Kaie Kaas.
Jalatsivalikus on brändijuhi sõnul esindatud nii veidi klassikalisem disain kui ka hooaja pööraseimad trendikingad-saapad. Naistele pakub Monton sel sügisel seksika ja ülinaiseliku joonega kingi. "Fookuses on platvorm ja ülikõrge konts ning lahtise ninaga king-saapad," sõnas Kaas.
Sügistalvise meestemoe julge disainiga jalatsid on läbi filtri ka Montoni kollektsiooni edasi kantud. Meeste jalatsivalikus on esindatud nii klassikaline king ja saabas kui ka mugavad casual-jalanõud.

RMK nõustab Moldovat säästva metsanduse arendamisel
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) nõustab Moldovat metsamajanduse arendamisel.
Eile Moldova metsandusadministratsiooni Moldsilvaga sõlmitud koostööprotokolli järgi tutvustab RMK kuue kuu jooksul Moldovas Eesti kogemusi metsasektori reformimisel ja ümberkujundamisel, hindab Moldova metsasektori hetkeolukorda ning planeerib edasise arengukoostöö prioriteete.
Sõlmitud koostöölepe on osa Eesti välisministeeriumi poolt heaks kiidetud arengukoostöö projektist "Eesti-Moldova säästva metsanduse ja keskkonnakvaliteedi alase arengukoostöö kavandamine".
"Moldovlaste ettepanek nõustada neid metsade säästval majandamise juurutamisel on tunnustus kogu Eesti metsandusele ja RMK konsultatsiooniosakonna rahvusvahelisele tegevusele," kinnitas RMK arendusdirektor Andres Onemar. "Kindlasti on ka meil Moldovas mõndagi õppida ja samas võimalus leida partnereid rahvusvahelises metsapoliitikas osalemisel" märkis Onemar.

easyJeti juubelilennuk lendab täna Tallinna kohal
Täna sõidab liinil Berliin-Tallinn-Berliin easyJeti erivärvides juubelilennuk - firma sajas Airbus A319.
Tegemist on Euroopa odavlennufirma ühe uuema lennumasinaga, mis võeti kasutusse selle aasta aprilli lõpus, teatas easyJet.
easyJet ja Airbus sõlmisid 2002. aastal kokkuleppe, mille kohaselt tellis easyJet koos optsioonidega kokku 315 lennukit. Sellest ajast tänaseni on Airbus andnud easyJetile üle kokku 107 uut lennukit ehk lennufirma on võtnud uue A319 õhusõiduki oma lennukiparki iga 12 päeva järel.

GILD Bankers nõustas AB Miestprojektase müüki
GILD Bankers nõustas Leedu üht suurimat strateegilist investeerimisgruppi Koncernas SBA enamusosaluse müügil arhitektuuri- ja insenerifirmas AB Miestprojektas.
Müügitehing toetab investeerimisgrupi kavatsusi keskenduda SBA tegevustes nende peamiste ärisuundade edendamisele, milleks on mööbli tootmine ning jaekaubandus. Ettevõtte omandas COWI Baltic, mis on rahvusvahelise konsultatsioonigrupi COWI A/S haruettevõte, teatas GILD Bankers.
Investeerimisgrupi finantsdirektori Algirdas Šab?nase sõnul on ettevõtte väga rahul tehingu sõlmimisega, kuna tegemist on mitu aastat väldanud SBA restruktureerimise õnnestumisega.
"Strateegia, mille kohaselt Miestprojektase võtmetegevusteks said arhitektuuriline disain ja inseneritöö, võimaldas luua tugeva meeskonna oma ala tipptegijatest ja orienteeruda eesmärgile kasvada üheks juhtivaks arhitektuurifirmaks Leedus. Eelmise aasta silmapaistvad tulemused ja kiire kasv sel aastal aitasid leida hea strateegilise partneri, kes oskab firma potentsiaali vääriliselt hinnata. Usume, et uued omanikud loovad uusi võimalusi ettevõtte ja selle töötajate arenguks," kommenteeris Šab?nas.

DELFI tõi turule mahukaima ajaviiteinfo baasi internetis
DELFI tõi turule täielikult uuenenud vaba-aja info veebilehe Ajaviide. Olulise täiendusena võimaldab uus süsteem nüüdsest ürituste korraldajatel ise sisestada toimuva ürituse infot.
Aadressil  on info lihtsamalt ja selgemalt klassifitseeritud ja seeläbi ka paremini leitav.
Delfi tegevjuhi Andrus Raudsalu sõnul on uuenenud ürituste ja kohtade andmebaasi otsimootor ning kataloogisüsteem. Uudsed otsingufiltrid pakuvad ise välja võimalusi kuidas oma otsingut täpsustada ehk võimaldavad infot otsida n.ö. lehitsedes. Samasuguse uudse otsingumetoodika on näiteks kasutusele võtnud ka e-Bay (E-bay express). Lisaks üritustele ja kohtadele saab otsida ka huvialade, näiteks tantsuringide, trennide, kursuste infot, mis algava kooliaasta valguses on eriti teretulnud. Esialgu on tegu Tallinna põhise huvitegevuste infoga, mis uute sisestajate lisandudes laieneb ka teistesse piirkondadesse.

40% pudeliveest tuleb otse kraanist
Mitme majandusinimese meelest on arenenud maailmas järjest enam leviv pudelivee joomine lõplik tõend selle kohta, et tarbija on tõepoolest rumal.
Mullu kulutasid näiteks ameeriklased pea 11 miljardit dollarit pudelivee ostule - kokku jõid nad seda 31,2 miljardit liitrit, 9,5% rohkem kui aasta varem. Keskmine ameeriklane jõi möödunud aastal seega 104,5 liitrit pudelivett. 2000. aastal oli see näitaja 63,2 liitrit. Ameeriklased aga on veepudeli kummutamise vallas näiteks itaallastega võrreldes veel üpris tagasihoidlikud.
Juulikuus teatas PepsiCo, et tema Aquafina kaubamärgi all müüdavatel veepudelitel, kus vedeliku päritolu on praeguseni kirjeldatud kolmetähelise lühendiga P.W.S., kirjutatakse nüüd tähekombinatsioon lahti. Täispikkuses kõlab see "public water source" - eesti keeles "avalik veeallikas". Ehk otse välja öeldes - lihtsalt kraanivesi. Sama soovitavad kriitikud üles tunnistada ka Coca-Colal, kelle veekaubamärk kannab nime Dasani. Coca-Cola aga vaidleb vastu, väites, et väljend "puhastatud vesi" pidavat tarbijatele piisavalt mõistetav olema.

Hoolimata kiirest hinnatõusust on Eestis toit Soomest poole odavam
Toidu hind on Eestis kerkinud kolmveerandini Euroopa Liidu keskmisest tasemest.
Kui kümne aasta eest oli ilmselge, et Eestist Lääne- või Põhja-Euroopasse reisima minnes on kasulik kodust moonakott kaasa võtta, siis nüüd ei ole sellel enamasti mõtet. Hiljuti avaldatud Eurostati andmete põhjal võib öelda, et 2006. aastaks jõudis siinne toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatase 75 protsendini Euroopa Liidu (EL27) keskmisest. 2003. aastal oli sama näitaja 68 protsenti.
Võrreldud 37 riigist kolmeteistkümnes olid toit ja karastusjoogid odavamad kui Eestis. Samas ei ole Eesti suhteline positsioon viimaste aastatega oluliselt muutunud, sest teisteski odavates Euroopa riikides nihkuvad hinnad järjekindlalt ülespoole.
Kõige odavama toiduga Euroopa riigid - kui Ukraina, Valgevene ja Moldova välja jätta - olid 2006. aasta seisuga Bulgaaria ja Makedoonia (56% EL27 keskmisest tasemest). Kõige kallima toiduga olid Island (164%) ja Norra (158%). Kõige kallimate ja odavamate maade erinevus on seega ligi kolmekordne. Eesti erineb kõige kallimatest riikidest napilt rohkem kui kaks korda ning kõige odavamate hindu ületatakse 1,3 korda.

Euroopa mobiilioperaatorid otsivad ideid lõunakorealastelt
Lõunakorealaste jaoks on mobiiltelefon midagi märksa enamat kui lihtsalt taskukõnetoru.
Kolme aasta eest, sügisel 2004 ei suutnud Siemensi tollal veel tulevane, nüüd juba endine juhatuse esimees Klaus Kleinfeld varjata oma hämmastust ega vaimustust, kui ta jagas Lõuna-Korea reisil saadud muljeid. Iseäranis jahmatas teda see, et riigis sai mobiili abil telesaateid vaadata.
Mullu oli Korea poolsaare lõunapoolse osa üks müüdumaid popalbumeid Baek Ji Youngi "Thank You I Can Smile Again". Aga üle kahe kolmandiku ostjatest ei soetanud seda mitte plaadi kujul, vaid laadis alla, valdavalt oma mobiiltelefonile.
Statistikat vaadates ei ole siin midagi imestada. Lõuna-Korea ja Jaapan olid tunamullustel andmetel ainsad riigid, kus mobiilifirmadel oli 3G kliente rohkem kui 2G omasid. Samas, kui Jaapanis oli tollal mõlema põlvkonna telefonide kasutajaid veel enam-vähem võrdselt, siis Lõuna-Koreas oli juba toona 3G tarvitajaid üle kümne korra rohkem kui Eesti tavahelistajale harjumuspärase teise põlvkonna telefonsidel. Kui LG Electronics tõi uue mudeli välja koostöös Pradaga, tundsid korealased muret, kas see on ka piisavalt kõrgtehnoloogiline.

Popiidolitest ja pankuritest elustiilifarmerid ajavad maa hinna lakke
Uusfarmerid, nagu Vene oligarh Abramovitš ja Madonna, ostavad põllumaad kokku.
Umbes üks kolmandik Suurbritannia põllumaa ostjatest kuulub kategooriasse pankurid, maaklerid, advokaadid ja meelelahutajad. Nad ei pruugi küll eriti palju teada põllumajapidamisest ja karjakasvatusest, küll aga meeldivad neile maalahmakad, kuhu nädalavahetuseks puhkama sõita. Hobifarmerid ei ole ka hinnatundlikud - nii tõusis keskmine põllumaa hind viimase aasta jooksul 27,3%.
Põllutöid teeb spetsialist
Kuulsamate elustiilifarmerite seast võib leida näiteks Madonna koos filmirežisöörist abikaasa Guy Ritchiega. Nemad majandavad 1134 aakrit ehk umbes 450 hektarit maad. Briti menubändi Blur bassimees Alex James ostis farmi, kus toodab juustu. Vene oligarhil Roman Abramovitšil on 600 hektarit Lääne-Sussexis ja ta on kulutanud umbes miljon naela ehk 23 miljonit krooni sealse eluskarja peale. Teisele Vene päritolu oligarhile, terasemagnaat Vladimir Lisinile (tema varandust hinnatakse 14 miljardile dollarile) kuulub 1300 hektarit maad Šotimaal. Šoti piiril mängib farmerit ka turundus- ja reklaamimees James Oliver. Tema karjas on ligi kaks tuhat lammast.

USA presidendi hall kardinal
Valge Maja üks mõjukamaid tegelasi, paljude arvates vaat et president George W. Bushi "ajuks" olev Karl Rove teatas, et astub augusti lõpus tagasi, nimetades põhjuseid perekondlikeks.
Rove on töötanud koos Bushiga 1993. aastast, kui too kandideeris Texase kuberneriks. Bushi peamise kampaaniameistrina etendas ta olulist rolli nii 2000. kui ka 2004. aasta presidendivalimistel, mis mõlemad olid Bushile võidukad.
Bushi teise ametiaja algul koondus Rove'i kätte suurem osa Valge Maja poliitika koordineerimisest, tema töövaldkond ulatus sisejulgeolekust riikliku julgeolekuni ning sisepoliitikast majanduseni. Hiljem tema haare siiski nõrgenes.

Hansapanga tipptegijad loovad varahaldusettevõtte
Hansapangast lahkunud fondijuhid Alvar Roosimaa, Mihkel Õim ja Paavo Põld plaanivad luua oma varahaldusettevõtte, mis alustaks tegevust sügisel. Äripäeva andmetel võib omanikeringi kuuluda ka Hansapanga endine juht Indrek Neivelt. Panga juht Priit Põldoja peab meeskonna lahkumist ja uue ettevõtmise alustamist pigem komplimendiks kui probleemiks.
Aasta alguses tegid sarnase käigu investeerimispanga Trigon Capital varahaldusosakonna endised võtmetöötajad, luues varahaldusettevõtte Avaron Asset Management.

Lukustatav pudelikork päästab märjukese
Järjest karmimaks muutuva alkoholipoliitika tõttu, kus alkoholimüügi keeld kehtib aina pikemal ajaperioodil, on hea, kui õhtul koju tulles on kapis veel alles see pudel veini, mis eelneva nädala üritusest üle jäi või mida olete hoidnud juba aastaid mõneks eriliseks sündmuseks.
Selleks, et teid koju jõudes ei tabaks üllatus, et ka teistel pereliikmetel on tulnud pähe sama mõte - juua klaas veini või pitsike pudeli põhja jäänud konjakit -, tuleks soetada pudelit kaitsev kork Lock Stop.
Lock Stop on eriline pudelikork, mis lukustab pudeli samal põhimõttel, millega reisikohvrid lukku käivad. Süsteem on lihtne - vaja pole muud kui kolmekohaline numbrikood välja mõelda ning kork ongi kasutusvalmis.
Ligikaudu 350 krooni maksva korgi soetamise järel võite olla kindel, et ükski jook ei saa joodud teie teadmata, ning võib suisa juhtuda, et mõnikord ei saa te seda isegi juua - koodi ununedes jääb ka korgi omanik kuivale. Siis ei päästa muidugi muu kui murtud pudelikael.

Ärinimi ja kaubamärk
Kas mitmel äriühingul võib olla sama ärinimi?
Vastavalt äriseadustikule võib igal äriühingul olla vaid üks ärinimi ning see peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Seega saab ühte äriregistris registreeritud ärinime kasutada samuti vaid üks ja kindel äriühing.
Ärinime ei tohi aga segamini ajada kaubamärgiga. Esimene eristab äriühinguid, teine aga ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Ärinimi ja kaubamärk võivad samas ka ühtida, kuid nende õiguskaitse on siiski erinev. Samuti võivad mitu isikut kasutada probleemideta sama kaubamärki, kui nad on sellise kokkuleppe sõlminud.

JOHN KAY: Sama vana rumalus
Majandusteadus käsitleb riski tavalise kaubana, mida inimesed ostavad ja müüvad vastavalt erinevatele eelistustele.
Selle tulemusel jaotub risk laiali efektiivsete turgude ideaalmaailmas ja jääb neile, kes suudavad seda kõige paremini kanda.
Tegelik elu on mind viinud aga arusaamani, et riskiturge ei juhi niivõrd erinevad eelistused, kuivõrd erinevused teabes ja mõistmises. Inimesed, kes ei tea täpselt, mida teha, annavad riski edasi neile, kes teavad veelgi vähem. Kuna teadmatus ei ole ühtlaselt jaotatud, võib risk selle tagajärjel laialipihustumise asemel kontsentreeruda. Tõde hakkas koitma, kui uurisin, mis juhtus Inglise legendaarse Lloyd'siga* kahe aastakümne eest.
Lloyd'si sündikaatide üksteiselt edasikindlustuse ostmine, selle asemel, et riske mujale kanda, viis selle auväärse kindlustusturu peaaegu kokkuvarisemiseni. Edasikindlustusleping on pea sama vana kui kindlustus ise. Kindlustaja annab ära osa kindlustusmaksest, saades vastu nõusoleku kanda ise kokkulepitud summat ületavad kahjud. Uudne leiutis on kindlustada edasi mitte vaid üks leping, vaid terve pakett või isegi kõik kindlustussündikaadi või investori kahjud. Nende kahjude hulka võivad kuuluda ka sarnaste edasikindlustuspoliisidega kaasnevad nõuded. Sääraste struktuuride levides muutus nendega kaasneva riski mõistmine aina raskemaks.

Eestlased ehitavad Taani õpetajatele kortermaju
Kodumaja kasvava tootmismahu tõttu valmib Tartu suurim tehasehoone.
Selle aasta alguses sõlmis Kodumaja Kopenhaageni linnaga 50 miljoni kroonise lepingu uute korterite ehitamiseks. Nimelt oli praeguste Kopenhaagenis võimulolijate üheks valimislubaduseks ehitada seitsme aasta jooksul 5000 uut korterit õpetajatele, päästjatele ja politseinikele. Lubadust täitma asudes korraldati konkurss ja üheks sõelalejääjaks oli ka Kodumaja.
Tootmismahu suurenemise tõttu investeeritakse Tartus valmiva uue tehasehoone ehitusse esimeses etapis 240 miljonit krooni. Käiku läheb tootmiskompleks selle aasta lõpus.
"Oleme graafikus," ütles Kodumajatehase juhatuse esimees Lembit Lump. Tehas tuleb
23 000-ruutmeetrisele pinnale Tartu linna äärde, mitte kaugele senisest 13 000 ruutmeetril asuvast tehasest.

Sotši eestlane: eluaeg lugesin kopikaid ja nüüd - rahasadu
2014. aasta olümpiaküla rajamine Sotši eestlaste maale teeb neist üleöö miljonärid.
"Eluaeg lugesin kopikaid ja nüüd - rahasadu," hüüatab elupõline sotsšlane Hugo Reiljan.
Sadakonna Eesti juurtega elaniku koduaiad võivad sattuda Sotši linnaosas Krasnaja Poljanas 2014. aasta taliolümpia rajatiste alla. Kuigi Sotši linnavalitsus kuulutab olümpiaplaneeringu välja alles septembri keskel, maksab maa ja kinnisvara seal juba praegu sama palju kui Moskva kesklinnas. Ruutmeetri maa eest küsitakse 18 000 krooni, äsja valminud korteri ruutmeetri eest 60 000 krooni.
Vaikne eestlastega mägiküla tõuseb Venemaa mainekujunduse epitsenteriks, kuhu investeeritakse 2014. aastani Eesti riigieelarvest neli korda suurem summa - ligi 300 miljardit krooni.

Kaabeltelevisioonifirma STV omanik: ma ei kavatse firmat müüa
Tervislikel põhjustel firma juhtimisest eemal olnud Vjatšeslav Rabotšev STV-d ei müü.
"STV on heas seisus, kompetentselt juhitud. Ma ei soovi seda müüa," ütles STV ainuomanik Vjatšeslav Rabotšev reedel.
Eesti suuruselt teise kaabeltelevisiooni ettevõtte müügikuuldused hakkasid levima mullu kevadel, kui Rabotšev sattus pärast kurjategijate rünnakut haiglasse.
Ajalehe Den za Dnjom andmetel on huvi STV ostmise vastu ilmutanud jõuliselt meediaärisse sisenev kommivabrikant Oliver Kruuda, Eesti juhtiv kaabeltelevisiooni ettevõte Starman, aga ka CSC Telekom. Ligi 30 miljoni krooni suuruse aktsiakapitaliga STV turuväärtust pole omaniku sõnul seni määratud.
Abonenttasude tõus ja telefoniteenuste turule sisenemine tõusis paar aastat tagasi massiivsete investeeringutega kahjumit teeninud STV mullu ligi 11 miljoni krooniga kasumisse. Kaks aastat tagasi investeeris STV tehnoloogiasse ja laienemisesse ligi 12 miljonit krooni ning nüüd on asunud kulutusi tagasi teenima.

Skype'i eestlastest asutajad investeerivad internetimängudesse
Nelja Skype'i asutaja, Jaan Tallinna, Toivo Annuse, Priit Kasesalu ja Ahti Heinla riskikapitalifirma ASI investeerib mänguloojasse Flowplay.
Seattle'is asuv kümne töötajaga Flowplay arendab virtuaalset maailma. Suur eeskuju on üheksa miljoni kasutajaga Second Life. Kui aga Second Life'i sisuks on päris maailma imiteerimine, siis Flowplay ehitab kahetasandilist mängukeskkonda. Kõigepealt loob kasutaja oma tegelaskuju, millega saab mängida Flowplays sisalduvaid väiksemaid mänge. Mängides teenib kasutaja preemiapunkte ehk "raha", mida saab jälle kulutada Flowplay suhtluskeskkonnas, omalaadses metamängus. Flowplay on suunatud teismeeas noortele ja testversioon peaks käiku minema 2007. aasta lõpus.
Teine mäng, kuhu ASI omanikud raha paigutavad, on Aasia turule suunatud Frenzoo. Ka siin saavad mängijad disainida tegelaskujusid, riietada ja kujundada neid. Rõhk on aga pandud virtuaalsele 3D-moemaailmale, mille ümber tuleb kujundada suhtluskeskkond.

USA suurpank asub Eestit katma
USA suurpanga Bank of New York Mellon allüksus BNY Mellon Asset Servicing teatas, et asub Eestit katma.
Lisaks Eestile ja teistele Balti riikidele lisanduvad BNY Melloni kaetavate riikide nimekirja ka Bulgaaria, Bahrein, Katar, Kuveit, Küpros, Malta ja Rumeenia.
Bank of New York Mellon Corporation on 37 riigis tegutsev 40 000 töötajaga finantsteenustefirma, mis haldab üle 20 triljoni dollari eest klientide raha. Pank tekkis tänavu 1. juulil, kui liitusid 1784. aastal asutatud Bank of New York, mis oli 1792. aastal esimene New Yorgi börsil kaubelnud firma, ja 1869. aastast oma ajalugu lugev Mellon Financial.
Erik Aru

Kolbakov tahab Ungaris käivitada piimhappetehase
Eesti firma Nordbiochem plaanib Ungarisse ehitada piimhappetehase.
"Oleme sõlminud protokolli, peame läbirääkimisi, lõplikku otsust veel pole," ütleb Nordbiochemi üks omanikest Vambola Kolbakov.
Ungari-poolne partner Nitrokémia Rt on tegelikult endine lõhkeainetehas, mille tegevust soovib Ungari valitsus ümber korraldada. Tehas asub Balatoni järve lähistel.
Investeering uue tehase ehitusse oleks Eesti rahas kaks kuni neli miljardit krooni. Finantstoetus tuleks nii Ungari valitsuse kui ka Euroopa Liidu poolt. Tööd saaks ligi 500 inimest. Üheks võimalikuks piimhappe tootmise alusmaterjaliks oleks nisu, mida kuluks 200 000 tonni aastas.
Oskusteave ja patendid
Kolbakov selgitab, et nemad ise tehast ei ehita, sellesse ei investeeri ja aktsionär olla ei taha. Nordbiochemi varaks on oskusteave ja patendid. "Meie räägime ikkagi frantsiisist või litsentsidest, tehase ehitus ja opereerimine pole meie äri," lisab Kolbakov.

Saastetasude suurenemine tõstab kütte hinda
Kavandatav saastetasude 20-kordne kasv tõstab kütte hinda kuni 50 protsenti.
"Kui saastetasu nii palju tõuseb, seab see küsimuse alla põlevkiviõli tootmise üldse," ütles Kiviõli Keemiatööstuse omanik Toomas Tamm.
Kahe aasta eest vastu võetud seaduse järgi tõuseb uue aasta alguses põlevkivi töötlemisel tekkiva poolkoksi ladestamise tasu nii või teisiti 15,65 kroonini tonnilt. Kui ka korrutada prügila euronõuetele mittevastavuse koefitsiendiga, tuleb tasumäära suuruseks 78,25 krooni praeguse 13,75 asemel. "See on ka meie ellujäämise piir," ütles Kiviõli Keemiatööstuse keskkonnakaitse peaspetsialist Kersti Salulaid.
Kavandatav seaduse muudatus tõstaks saastetasumäära 146 kroonini tonni eest, millele lisanduv koefitsient teeks maksumääraks 292 krooni. See on 21 korda enam kui praegu.

Eesti eakad käisid Kasseli Documenta'l mälestuskaste näitamas
Suurbritanniast alguse saanud "Mälestuste maja" projekti raames on üle saja eaka inimese Euroopa eri riikidest koostöös kohalike kunstnikega kujundanud oma elulood mälestuskastideks. Mööda Euroopat tuuritava rändnäitusega jõudsid kuus Eesti mälestuskasti - "Noorus Siberis" (Erika Lond), "Virumaa talu saatus (Leida Rätsep), "Minu juured" (Leina Kelu), "Minu elu muusikas" (Therese Raide), "Karva-Mari" (Eha Leinassaar), "Meremees, mere maalimine" (Urmo Rüütel) - juulis ka Kasseli nüüdiskunsti näitusele Documenta, kuhu jäid vaatamiseks välja augusti keskpaigani. "Mälestuskastide näituse avaüritusele 16. juulil kogunes väga palju huvilisi, kõik meie rahvariietes esinejad laulsid laulu" Mu isamaa armas ". Saime suure aplausi osaliseks, hoolimata sellest, et harjutasime vaid bussisõidul," meenutas MTÜ Looja esindaja Leida Rätsep. Eestlaste mälestuskastid on kujundanud kunstnik Epp Viires.

Moskvas lõpetati BBC venekeelsete raadiosaadete edastamine
Reedel lõpetati Moskvas BBC venekeelsete raadiosaadete edastamine Moskva raadiojaama Bolšoje Radio FM-lainepikkusel.
Raadiojaama omanik, finantsgrupp Finam selgitas signaali mahavõtmise otsust Venemaa litsentsiorganite nõudmisega. Finami otsus kutsus esile BBC juhtkonna ja kogu ajakirjanduse pahameele, kes nägid juhtunus tõestust Moskva ja Londoni suhete halvenemisele.
Rahvusvahelise pressi instituudi direktor Jonathan Fritz loodab, et tegemist ei ole tagasipöördumisega külma sõja aegse sõnavabaduse piiramise juurde. Tema sõnul püüavad Vene võimud juba alates 2000. aastast saada kontrolli alla massimeediat, eriti elektrooniliste kanalite tööd. Fritzi arvates on kanalite sulgemine seotud lähenevate parlamendi- ja presidendivalimistega. BBC-l on olnud ennegi probleeme FM-edastusega Venemaal. 2006. aasta lõpus lõpetas BBC saadete edastamise Moskva jaam Radio Arsenal, selle aasta alguses juhtus sama Radio Leningradiga Peterburis.

TOOMAS HENDRIK ILVES: kommunismiohvrite kannatuste alahindamine on kahetsusväärne
President Toomas Hendrik Ilves avaldas tänasel Hirvepargi meeleavalduse 20. aastapäevale pühendatud kontsert-kõnekoosolekul kahetsust, et veel tänapäevani võib kogeda, kuidas pisendatakse kõike seda, mida Eesti ja teised kommunismi all kannatanud rahvad pidid üle elama.
President rääkis, et täna tähistatakse kaht Eestit ja eesti rahva saatust määranud sündmust. "Esimene sündmus, Molotov-Ribbentropi pakt pühkis meie riigi ja peaaegu meie rahva maapealt ära.
Teise sündmusega alustati meie riigi taastamisest," sõnas Eesti riigipea. "Just siin algas Eesti tagasitee vabadusse ja õiglasse, legitiimsesse maailma. Just siin algas protsess, millele kogu NSV Liidu mittelegitiimsus enam vastu ei pidanud."
President Ilves avaldas kahetsust, et veel tänapäevani võib kogeda, kuidas pisendatakse kõike seda, mida Eesti ja teised kommunismi all kannatanud rahvad pidid üle elama.
"Mind ei häirikski see nii palju, kui pisendajad oleksid neutraalsed kõrvalseisjad," ütles president Ilves. "Aga miks just endised NLKP liikmed, sealhulgas ka partei juhtivad tegelased, pidevalt õigustavad või pisendavad kommunistide tõttu teistele osaks saanud kannatusi? See käib lihtsalt üle mõistuse."

WIRED: Eesti ületähtsustab küberrünnakuid
Eesti võimud jätsid aprillis-mais toimunud küberrünnakuid suureks ohuks pidades endast rumala mulje, kirjutatakse USA infotehnoloogia ajakirja Wired veebiversioonis.
Eestis aset leidnud küberrünnakute ajal säilitasid riigi infoturbespetsialistid külma närvi ning käitusid probleemi lahendamisel professionaalselt. Eesti juhtpoliitikud paraku oma rolli sedavõrd hästi ei täitnud. Riigivastase küberrünnaku - nähtuse, millega on ülejäänud internetiseerunud maailm võidelnud suurema osa käesolevast kümnendist - tingimustes kaotasid Eesti liidrid tegeliku olukorra perspektiivi.
Üheks parimaks näiteks tooks siinkohal parlamendispiikri Ene Ergma väljaöeldu: "Kui ma vaatan tuumaplahvatust ning plahvatust, mis toimus meie riigis, siis ma näen sisuliselt ühte ja sama asja."
Ma ei riku siinset arvamusavaldust loetledes arvukaid Eesti poliitikute sama totakaid avaldusi.

PEEP NEMVALTS: Eesti keel taas iseseisvaks! 
Loomulikult puutub iga keel kokku teistega ja keeled mõjutavad paratamatult üksteist. Muust keelest võime vajaduse korral leida sõna seni puuduva mõiste jaoks. Vajaduse korral!
Väga hea, et oleme mugandanud endile vajalikke sõnu alamsaksa, rootsi, vene, soome keelest, sealhulgas sõnad "vabadus" ja "priius". Paratamatu pole aga lasta ilmselt tarbetuil võõrmõjudel kesta. Tarbetu on seesugune võõrkeelend, mis ei avarda kuidagi eesti keele väljendusvõimalusi. Kui sellise võõrsõna või -lausemalli mõtlematult ohter pruuk tõrjub kõrvale häid omasõnu või ladusaid eesti lauseid, siis on see lausa kahjulik.
Olen varemgi korduvalt väitnud, et kõige tarbetumaid võõrsõnu nüüdiseesti keeles on "konkurss". See on umbrohuna vohama löönud vene keele mõjul (kuigi pole vene omasõna, vaid tõenäoliselt sinna võetud prantsuse keelest). Nagu umbrohi võib hävitada tarbe- ja ilutaimi, lämmatab "konkurss" täpsemaid sõnu.

ALVAR SOESOO: Maade jagamine Arktikas
Viimasel ajal on nii Eesti kui ka maailma huviorbiiti tõusnud Arktika territooriumi võimaliku jagamisega seonduv.
Kliimamuutuste uurijad teavad Arktikat kui ühte viimase paarikümne aasta suurimate muutustega piirkonda, poliitikud on vaadelnud seda ala kui potentsiaalset lisanduvat looduslike ressursside allikat. Ressursid, sh maavarad, on olnud sõdade ja okupatsioonide sütikuks mitme viimase sajandi jooksul. Praegu oleme uue ressursside ja seeläbi ka energiakriisi lävel.
Majandustegevuse mõttes jagamata piirkondi on jäänud maakeral vähe järele. Eeskätt viib mõte just Arktikasse ja Antarktikasse. Arktika on piirkond, mida saab edasi jagada sellega piirnevate riikide vahel. Seaduslik alus tundub ÜRO tasandil selleks olemas olevat. Juba aastatel 2000 ja 2001 hoogustunud püüdlused jagada Arktika alasid baseeruvad 1982. aasta ÜRO konventsioonil (Law of the Sea).

HEIKI SUURKASK: Rahvuslane ei ole natsionalist
Patriotism ehk isamaa-armastus on Eestis praegu moes. Kuid mõni arvab, et hoopis natsionalism on moes.
"Rahvuslus" on termin, mida seostatakse Eestis enamasti patriotismiga, kuid samal ajal tahavad teised seda hoopis natsionalismina tõlkida.
Kuid mõni sõna võib elada ka iseseisvat elu ega taha kuidagi mahtuda sellesse kasti, kuhu teda üritad suruda. Läänemaine paradigma kujutab natsionalismi kui väga uut ja väga piiratud kontseptsiooni. Kuid samal ajal aetakse ikka ja jälle segamini rahvuslust, natsionalismi ja natsionaalsotsialismi.
Termin nation ehk "natsioon" olevat oma praeguse tähenduse saanud Prantsuse jakobiinidelt, kelle "ühe ja jagamatu Prantsuse nation'i" kontseptsioonist olevat alguse saanud rahvusriigi termin.
Kuid see käsitlus keeldub tunnistamast 2000 aastat varem ladinakeelses väljendis nationes et gentes sisalduvat viidet etnilisele kuuluvusele. Jakobiinlik natsioon ja sellega seostatav ideoloogia natsionalism on tõesti riigiga haakuvad. Riigiga, mis eirab etniliste vähemuste õigust oma identiteedile.

Schwede külvab sallimatust
Eesti Päevalehes 16. augustil avaldatud Indrek Schwede arvamusartikkel õhutab rahvustevahelist sallimatust. Soovin teada anda, et Narva-Jõesuus elavad kõrvuti sõbralikult eestlased ja venelased, aga ka rootslased, soomlased, ingerlased jpt.
Kuus aastat tagasi ei teadnud ma isegi seda, kus see kauni loodusega linnake täpselt asub. Siin on mu mehe kodu. Ma käin siin tihti ja kavatsen paikseks jääda (kuni saan töö Tallinnas vahetatud).
Ma ei ole kohanud nende aastate jooksul mingit vaenulikkust, mis baseeruks rahvuslikul pinnal. Vastupidi - muukeelsed püüavad igal võimalusel purssida riigikeelt. Suvitajad on siin eestikeelsed, koos peredega, ja neid on järjest rohkem. Tallinna aprillisündmused siinset elu tajutavalt ei mõjutanud. Inimestel on alati probleeme, aga see ei ole seotud päritoluga.

Venekeelne ETV on vajalik
Pärast aprillisündmusi käivitus arutelu, kas avalik-õiguslik televisioon vajaks venekeelset kanalit. Pessimistid eesotsas peaminister Andrus Ansipiga kinnitavad, et sellisest kanalist poleks mingit kasu. Ka rahvusringhäälingu üks juhte Hanno Tomberg ütles 21. augusti Eesti Päevalehes, et kvaliteetse venekeelse telekanali tootmine Eestis ei ole jõukohane.
Aga kas keegi nõuab venekeelse meelelahutuskanali loomist? Kellele seda vaja on? Venelastele Eestis? Ei… Tasub alustada sellest, et meie riigis ei ole ühtegi reaalset teleuudiste kanalit, mis avaldaks oma auditooriumile mõju. Vahet pole, mis keeles. Kes keelab loomast uudistekanalit Euroopas juba töötava skeemi järgi nagu Euronews?

REPLIIK: Värske tuul keskparteis
Keskerakonna uueks peasekretäriks saav Tallinna linnapea abi Moonika Batrakova jätkab nende aktiivsete noorte rida, kelle Savisaar on suurde poliitikasse toonud - Kristiina Heinmetsast ja Siret Kotkast Lauri Laasi, Max Kauri, Mart Viisitamme, Evelyn Sepa ja Kadri Mustani. Noorte ja uute inimeste poliitikasse ja riigi valitsemisse kaasamine on tervitatav ning mõned neist on nüüdseks ka erakonnast iseseisvalt arvestatavateks poliitisiksusteks arenenud.
Küll aga on kõigi edutatud noorte keskerakondlaste ühine joon vankumatu lojaalsus Edgar Savisaarele, mis kipub tihti nende professionaalsust - või selle puudumist - varjutama. Pikas perspektiivis võib lojaalsuse rõhutamine aga dialoogile ja elu edasi viivale arvamuste lahknevusele ohtlikuks muutuda.

JUHTKIRI: Maksulangetajast maksutõstjaks
Märtsis, vaid seitsme kuu eest, valiti Reformierakond järgmiseks neljaks aastaks suurimaks kodanike poliitiliseks esindajaks riigikogus. Peaminister Andrus Ansip kogus isikliku ja seni toimunud valimiste rekordhäälesaagi. Mõnigi on pannud selle tulemuse pronksmehe kampaania arvele. Kuid Ansipi ja Reformierakonna valijate seas oli neidki, kes valisid ka plakatitel seisnud lubaduste järgi, milleks oli eelkõige tulumaksu langetamine 18%-le aastaks 2011 ning sellega kaasnev üldise maksukoormuse langemine.
Eilset rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi saatsid aga uued seletused, mille järgi üldine maksukoormus Eestis aastaks 2011 ei lange. Vastupidi, see on järgmisel kolmel aastal suurem kui praegu ja jõuab 2011. aastaks napilt tagasi praegusele tasemele.

Lasteasutus võib saada õiguse taotleda viinapoe sulgemist
Tallinna volikogu tegi täna valitsusele ettepaneku keelata alkoholi müük lähemal kui 300 meetrit lasteasutustest, kui need asutused selleks ise huvi üles näitavad.
Tegemist on ühega esimestest opositsiooni ideedest, mis volikogus enamust omavas Keskerakonna fraktsioonis toetust leidis. Nimelt on see Isamaaliidu fraktsiooni liikme Nikolai Stelmachi möödunud aasta detsembris esitatud eelnõuga, mille volikogu esimees Toomas Vitsut ümber sõnastas ja selle aasta juunis oma nime all uuesti esitas.
Täna vastu võetud eelnõu kohaselt tuleks alkoholiseadusesse viia muudatus, mille kohaselt on keelatud on müüa alkoholi kaupluses, mis asub lähemal kui 300 meetrit hoonest, kus asub koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium või kutseõppeasutus ja kus alkoholi müük võib kahjustada müügikoha läheduses lasteaias või koolis käivate laste huve.

Aivar Kuusmaa lahkus sotside fraktsioonist
Rahvaliitlane esitas täna Tallinna linnavolikogule avalduse sotsiaaldemokraatide fraktsioonist lahkumiseks.
Kuusmaa põhjendas lahkumist sellega, et saab oma põhimõtteid, seisukohti ja valijate huve paremini esindada, kui tegutseb Rahvaliidu saadikuna iseseisvalt, teatas Rahvaliidu pressiesindaja.
Seni on fraktsioonisisene koostöö läinud üle kivide ja kändude ning mitmes küsimuses pole saavutatud üksmeelt.
Enne Kuusmaad on sotside leerist lahkunud rahvaliitlased Peeter Mardna ja Erika Salumäe.
Rahvaliidu liikmed kandideerisid 2005. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse valimistel Tallinna linnas ühises nimekirjas koos Sotsiaaldemokraatliku erakonna kandidaatidega, kellega koos moodustati ka ühine fraktsioon.

Opositsioon: Tallinna koolide rentimine täidab keskerakondlaste taskut
Tallinna volikogu saadikud Maimu Berg (SDE) ja Nikolai Stelmach (IRL) pärivad linnapea Edgar Savisaarelt aru, miks otsustas linnavalitsus anda munitsipaalkoolide hoonestusõigused eraettevõtetele, makstes neile aastas pool miljardit krooni renti.
Saadikute sõnul tahab linnavalitsus panna konkursile 15 munitsipaalkooli hoonestusõiguse, kuigi tänavu 21. juunil volikogu poolt kinnitatud linna eelarvestrateegia aastani 2011 näeb ette vaid kümne uue kooli renoveerimise PPP-projekti (linna ja erafirmade koostöö) kaudu.
Ka soovivad volinikud teada, miks rikub linnavalitsus volikogu 11. detsembri määrust koolide remondikava kohta aastani 2012, mis näeb ette, et linn suudab eelarve-ja laenuraha kasutades kõik koolid ise korda teha.
Maimu Bergi sõnul on koolide renoveerimine PPP-projekti kaudu linna laenukoormuse varjatud suurendamine.
"Linnale võetavate kohustuste kontrollimatu kasv võib viia Tallinna lähitulevikus tõsisesse finantskriisi," ütles Berg. "Kas see on tänase linnavalitsuse eesmärk ja kuidas tagatakse, et linn on suuteline maksma igal aastal koolide rendimakseid enam kui 500 miljoni krooni ulatuses."

Audentese spordikooli tennisehall leevendab siseväljakute puudust
Spordikool kavatseb rajada Tondi kasarmute juurde seitsme mänguplatsiga halli.
Audentes on tellinud Tallinnalt detailplaneeringu algatamise 3,1 hektari suurusel maa-alal aadressil Tondi 55a ja Seebi 36. Kava järgi peaks sinna kerkima hoone, mis sisaldab seitset tenniseväljakut ja ühiselamut kooli õpilastele. Projekti käigus loodab kool renoveerida ka Tondi 55b asuva kahekorruselise Tondi sõjaväelinnaku endise klubihoone. Muinsuskaitsealusesse ehitisse tuleb aga spordiklubi.
Audentese spordikooli direktor Marek Kaleta kinnitusel ei jää ehitised vaid õpilaste kasutusse. "Uus sisehall oleks koht, kus kõik soovijad saaksid viisakalt tennist mängida. Peale Coral Clubi sellist suurt halli ei olegi ja, nagu meie endagi kogemus näitab, on tennise mängimiseks järjekord ukse taga."

Trollipeatused liiguvad ajutiselt
Transpordiameti teatel peatuvad trollid seoses teetöödega Estonia puiesteel 23.-26. augustini Estonia puiestee alguse asemel Vabaduse väljaku ääres paiknevates ühistranspordipeatustes. Liinide number 1, 2, 3 ja 6 trollibussid peatuvad linnast väljuval liiklussuunal ajutiselt Vabaduse väljakul paiknevas peatuses koos liinide number 9, 16 ja 17A autobussidega ning kesklinna liiklussuunal Kaarli puiesteel paiknevas peatuses koos liinide number 9, 11, 16 ja 48 autobussidega.

Teatritoetuse saajate ring laieneb
Linnavalitsus kinnitas sotsiaaltoetuste muudatuse, mis annab lisaks eakatele ka lastega peredele ja puuetega isikutele võimaluse teatripiletihüvitist taotleda. Linnavalitsuse teatel makstakse teatripiletitoetust perekonna sissetulekust sõltuva toetusena, piletite maksumuse osalise hüvitamise toetuse maksimaalne piirmäär ühe isiku kohta on 500 krooni aastas.

Trammi- ja trollijuhid saavad palgalisa
Tallinna trammi- ja trollibussikoondise (TTTK) AS-i nõukogu otsustas, et alates 1. novembrist tõuseb trammi- ja trollijuhtide palk kümme protsenti. Käesoleval aastal ootab kümneprotsendiline palgatõus lisaks TTTK-le ees ka Tallinna autobussikoondise (TAK) bussijuhte.
26. juunil otsustas TAK-i nõukogu lubada juhatusel bussijuhtide palku tõsta kümme protsenti. Tallinnas töötab 167 trammi- ja 242 trollijuhti. Trollijuhi palk on keskmiselt 11 000 krooni kuus.

Peaarhitekt asub võitlema valglinnastumise muredega
Eile otsustas linnavalitsus kinnitada peaarhitekti ametikohale senise linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute teenistuse direktori Endrik Männi.
Mida näete oma ametisoleku aja prioriteedina, mida soovite Tallinnas muuta?
Eesti kiire majandusareng on toonud eriti kiire ehituse kasvu ja valglinnastumise. Sellele ei jõua Tallinn ega ka teda ümbritsevad omavalitsused piisavalt kiiresti reageerida ja tagajärjeks on kas või need suured ummikud, mida me iga päev kogeme. Tallinna-lähedased põllud "kasvatavad" uusi elamuid, kuhu ei jõua infrastruktuur. Arvan, et edaspidi on eesmärgiks suurem koostöö naabervaldadega nende probleemide leevendamiseks. Samuti on vaja tegeleda miljööväärtuslike piirkondadega, näiteks Põhja-Tallinnas, ja haljastusega.
Kas soovite Kopli liinide korrastamise lõpule viia?

Jõelahtme sõdib Eesti sügavaima kaevanduse vastu
Harjumaal asuva Jõelähtme valla võimud ja elanikud sõdivad piirkonda plaanitava graniidikaevanduse vastu ning süüdistavad keskkonnaministeeriumi nende huvidest möödavaatamises.
"See kaevandus ohustaks inimeste tervist, vara, elukeskkonda ja rahvastiku jätkusuutlikkust. Elanikud on üsnagi mures oma tuleviku pärast," ütles TV3 Seitsmestele uudistele, Jõelähtme vallavalitsuse liige Merike Metstak.
"Vald on ka hämmingus, kuna meie alal on välja kuulutatud üleriikliku tähtsusega kaevandus. Meile tundub, et keskkonnaministeerium tahab üle kohaliku omavalitsuse pea seda teha," lisas Metstak.
Jõelähtme elaniku Tõnu Vausi sõnul on Eestis graniit mitmes kohas maapinnale lähemal kui Jõelähtmes.
Täna kohtusid Jõelähtme elanikud esimest korda plaanitava kaevanduse omanikega.
OÜ Maardu Graniidikaevandus osanik Peep Siitam kinnitas, et kaevamine saab toimuma ainult maa all ning maa peal saab toimuma vaid valmistoodangu ladustamine ning viimase astme purustamine ja kliendini transportimine.

Andres Tarand müksas Läänemaal kiirabiautot
Europarlamendi saadik Andres Tarand müksas täna pärastlõunal Läänemaal kergelt temast möödasõitvat kiirabiautot, inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.
"Tegin mõne tunni eest Linnamäe ristis väikese apsaka ja müksasin peateelt ära keeramisel minu autost möödasõitu alustanud kiirabiautot," ütles Andres Tarand Päevaleht Online'ile.
Tarandi sõnul vaatas enne oma Nissaniga Keila suunas manöövri alustamist tahavaatepeeglisse, ent päike oli tagant ja muutis peegli "pimedaks".
Puhkusel viibiva europoliitiku sõnul oli kiirabiauto toimetamas haiget Haapsalust Tallinnasse. Siiski otsustasid pooled politsei enne teekonna jätkamist ära oodata.
"Võtsin loomulikult süü omaks, pidasime nõu ja lahkusime sõpradena," ütles Andres Tarand.
Lääne politsei pressiesindaja Tiia Laari sõnul juhtus õnnetus kella 16.30 paiku Ääsmäe Haapsalu maantee 63. kilomeetril.

Politsei nimetab juttu budistlikust narkotalust mulliks
Lääne politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talituse vanemkomissar Nils Sempelsoni hinnangul on ajakirjandus budistliku narkotalu-jutuga üle pingutanud.
"Tõele vastab, et politsei läks sinna tallu peksmises kahtlustatavaid kinni pidama ja läbiotsimisel leiti ühelt isikult 70 grammi kanepit," ütles Sempelson Pärnu Postimehele Eesti Ekspressis ilmunud artiklit kommenteerides.
Ta lisas, et 70 grammi kanepit on mõistagi suur kogus ja meest, kes seda omas, ootab karistus.
Aga mingeid jälgi sellest, et talus tegeldaks kanepikasvatusega, politsei ei leidnud. "See on tavaline talu, mitte narkotalu," kinnitas Sempelson.
Politsei pidas budistlikule aktivistile Vello Väärtnõule kuuluvast talust kinni kaheksa isikut, teiste hulgas Väärtnõu enda.
Kuus isikut vabastati 48 tunni möödudes. Kohtusse läks prokurör Sirje Hunt eile taotlusega vahistada 4. augustil Sunset Clubi juures toimunud peksmises kahtlustatavad Ivar Närep ja Aimar Tõnts. Kohus vahistas mõlemad kohtueelse uurimise ajaks ehk kuni kuueks kuuks.

Põder: vabadussamba risti taga on rahvas
Vabadussõja võidusamba hindamiskomisjoni juhtinud peapiiskop Andres Põderi hinnangul vastas võitnud töö enim esitatud nõuetele ning sambal kujutatud risti sümbolil on üldrahvalik tagapõhi.
Avaldame täies mahus Andres Põderi hinnangu võitnud tööle - 28-meetrisele dolomiitsambale, mille tipus on rist.
"Nimetatud töö vastas esitatutest kõige enam peamisele püstitatud ülesandele: Püstitada Eesti Vabadussõja mälestusmärk ja" avaldada austust ja tunnustust nii neile inimestele, kes relv käes Eesti rahvale oma riigi rajasid kui ka neile, kes sõna või relvaga Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest välja on astunud (pakkumise dokument).
Oma lähteülesandelt on tegemist ühtaegu militaarse mälestusmärgiga. Meil pole rahvana põhjust seda aspekti häbeneda ega unustada. Vabadusrist oli Vabadussõja kõrgeim riiklik autasu.
Selle sümboli kasutamise võimalusele viitas ka lähtedokument. Autor ongi keskendunud sellele. Tunnustuse ja austuse avaldamise seisukohalt on sellel sümbolil kahtlemata riiklik ja üldrahvalik tagapõhi ja sellest tulenev mõjusus.

Reform: Kesk korraldab taas suursugust k-korteritehingut
Tallinna linnavolikogu reformierakondlased leiavad, et Keskerakond on Tallinnas alustamas taas suurejoonelist kahtlase maiguga korteritehingut, millega linn võtab endale aastakümneteks pikaajalisi suuri kohustusi.
Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil otsustati keskerakondlaste häältega tunnistada eluruumide kasutusse võtmiseks korraldatud hanke edukas pakkujaks Osaühing Raadiku Arendus, kes ehitab linnale 1170 korterit ning annab need 20 aastaks Tallinna linna kasutusse.
"Kurioosseks teeb otsuse see, et eelneva volikogu otsuse kohaselt korraldati hange eluruumide kasutusse võtmiseks 10 aastasele perioodile," ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer "Täna tegi Leonid Mihhailov ettepaneku lepingu perioodi pikendada tagantjärgi 20 aasta peale."
"Tegu on hanke järgse tingimuste muutmisega, mis ei ole aus võimalikke teiste pakkujate suhtes. Kui oleks kohe tehtud konkurss 20 aasta peale, oleks olnud ka rohkem pakkujaid ja hind soodsam linnale. Tegu on järjekordse ja suuremastaabilise Keskerakonna k-korteritehinguga, millega võetakse Tallinna linnale pikaajalised suured rahalised kohustused," lisas Holmer.

Märt Ringmaa ootab pommieksperimenti
Enne lõhkeaine lisaekspertiisi Pae tänava pommimees Ringmaa tunnistusi ei anna.
Kuigi Pae tänava pommiplahvatustes süüdistatava Märt Ringmaa ütlusi on kohus lootnud kuulata juba tänavu veebruarist saati, ei anna Ringmaa tunnistusi veel niipea.
15. juuni kohtuistungil esitas Ringmaa taotluse teha täiendav ekspertiis selgitamaks, kas kahes süüdistuse episoodis sündmuskohalt ära võetud lõhkeseadeldistes olnud ainesegud on üldse plahvatusvõimelised.
Kohus rahuldas osaliselt tema taotluse, andes loa teha Pae 15 kioski juurest 2001. aasta aprillis leitud ja ära võetud lõhkeainele täiendekspertiis, mis selgitaks välja, kas nimetatud lõhkeainesegu koostis on plahvatusvõimeline.
Kohtunik Katre Poljakova ütlust mööda ei saa Ringmaa tunnistuste kuulamiseni enne asuda, kui täiendavat ekspertiisi pole tehtud.
Täna toimunud istungil kippuski prokurör Margus Kurmi ja Ringmaa ning tema kaitsja Urmas Simoni vahel vaidlemiseks, milliseid vastuseid peaks täiendekspertiis andma.

Inspektsioon: Rüütli paadikai on ebaseaduslik
Keskkonnainspektsioon kontrollis täna Arnold Rüütli Saaremaal oleval kinnistul tehtud veetöid ning leidis, et need olid tehtud ehitusloata ja ebaseaduslikult.
Saaremaal Laimjala vallas Saarekülas ehitati Arnold Rüütli maadele paadisild, milleks polnud veeseaduses nõutavat vee erikasutusluba.
"Esmaste kontrolli tulemuste põhjal võib väita, et krundil oleva paadikai rajamine ei olekooskõlas veeseaduse nõuetega. Taolise ehitise rajamine eeldab vee erikasutusloa olemasolu, mis aga praegusel juhul puudub," teatas inspektsiooni pressiesindaja.
Keskkonnainspektsioon jätkab Rüütli kinnistul tehtud töödega seotud asjaolude täpsustamist.
Kontrollkäik võeti ette ajakirjanduses ilmunud faktide põhjal ning tehtud töödega seotud asjaolud on veel täpsustamisel.

Elmar Sepp haarab Tallinna volikogus taas võimu
Korteritehingute skandaali tagajärjel veebruaris oma kuuluvuse Tallinna linnavolikogus peatanud Elmar Sepp sai taas mitme olulise volikogu komisjoni liikmeks või isegi juhiks.
Keskerakondlasest Sepast sai taas linnamajanduskomisjoni juht juba 14. juunil. Tänasel linnavolikogu istungil sai Sepp aga linnavolikogu õiguskomisjoni ja rahanduskomisjoni liikmeks, seda keskfraktsiooni häältega - opositsioon ei võtnud hääletusest osa.
22. veebruaril peatas Sepp peale "Pealtnägijas" ilmunud lugusid Tallinna skandaalsetest korteriafääridest oma volitused Tallinna linnavolikogus kolmeks kuuks. Seetõttu kaotas ta ka oma koha mitmes komisjonis ja keskfraktsioonis.
Sepp naasis volikokku 22. mail.
Kui varem oli Sepp Keskerakonna fraktsiooni juht, siis hetkel vaid lihtliige.

Keskkonnaminister käis Steri kiirgusohtliku tehasega tutvumas
Minister Jaanus Tamkivi käis täna Saue vallas Allika külas asuvas Steri meditsiinitarvikute steriliseerimistehases, mille võimalik kiirgusohtlikkus on kohalike elanike seas hulgaliselt pahameelt tekitanud.
Ministriga kohtunud Saue valla ametnike sõnul rajati tehas enne kohalike elanike vastuseisu tekkimist.
"Vallajuhtide sõnul kohalike elanike vastasseisu tehasele esialgu ei olnud ja volikogu andis ehituseks loa," rääkis Tamkivi.
Tamkivi on pöördunud ka Harju maavanema Värner Lootsmanni poole palvega teostada järelevalvet Saue vallavalitsuse tegevuse üle Steri kõrgaktiivse kiirgusallikaga steriliseerimiskeskuse asukoha valikul ja ehitusloa menetlemisel ning analüüsida selle vastavust õigusaktidele.
"Tehas jättis positiivse mulje, hoone on korralikult ehitatud ja kasutusel on kaasaegne tehnoloogia," kommenteeris Tamkivi.
Minister ei ole Steri kiirgustegevusloa heakskiitmise kohta veel otsust teinud ning soovib arvestada ka kohtu seisukohtadega.

Keskerakond piirdus Reinmanni tegevuse taunimisega
Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon mõistis tänasel arutelul hukka oma erakonnakaaslase Rene Reinmanni varasema käitumise, kuid ei otsustanud astuda karmimaid samme.
Reinmann oli jätnud erakonna teadmatusse enda õigusvastastest tegudest minevikus ning kandideeris karistuse kandmise ajal 2005. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel Tallinnas. Keskfraktsioon otsustas Reinmanni sellist teguviisi taunida ja pidas õigeks, et Reinmann peatas oma kuulumise linnavolikogusse.
Kolleegidele linnavolikogus andis täna selgitusi ka Rene Reinmanni isa Jüri Reinmann, kes viitas poja lapseea probleemidele tema mõjutajana ning palus anda talle võimalus tõestada oma paranemist.
Rene Reinmann peatas 14. augustil oma volitused volikogus ja tõi selle sammu põhjusena vajaduse järele mõelda ja anda erakonnale võimalus tema tegude suhtes seisukoht kujundada.

Eestis loodi Vene kodanike koordinatsiooninõukogu
Kolmapäeval asutati Eestis Venemaa kodanike organisatsioonide koordinatsiooninõukogu, mille eesmärk on toetada siin ajutiselt või alaliselt elavate venemaalaste tegevust.
Nõukogu töö hakkab toimuma piirkonna põhimõttel, vahendas gazeta.ru ühenduse esimehe Vladimir Lebedevi sõnu.
Tema vastutab Tallinna eest, narvalane Juri Mišin Ida-Virumaa Venemaa kodanike eest, aga Valeri Ivanov tegeleb Eesti lõunaosas.

HIVi-vastased: Eesti valitsus seab ohtu terve noorte generatsiooni
Mitukümmend HIVi vastu võitlevat organisatsiooni üle maailma saatis 3. juulil Eesti valitsusele avaliku ühispöördumise, milles nõuavad surmava haiguse vastu võitlemiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamist.
"Eesti valitsuse pühendumise puudumine võitluses HIV ja AIDSiga tähendab terve teismeliste ja noorte generatsiooni ohtu panemist," seisab avalduses.
"Raviks ja ennetuseks rahaliste vahendite vähendamine jätab riik sajad noored inimesed saatuse hoolde, eirab alarmeerivat olukorda, mis valitseb erinevates sotsiaalsetes gruppides, kes vajavad sotsiaalset tuge ja teenuseid ning süvendab HIVga elavate inimeste häbimärgistamist ja diskrimineerimist."
Samuti toonitatakse avalduses, et HIV ennetuse ja ravi rahalise toetuse vähendamine täna viib tulevikus korduvate ja olulisel määral suurenenud kuludeni kõikides kogukonna osades.
Maailmapank, UNAIDS, Global Fund to fight AIDS, Tuberculosis and Malaria, Euroopa Liit ja teised tunnustavad, et investeerimine HIV ennetus-, ravi-, hoolitsus- ja tugiteenustesse on otsustava tähtsusega igas tõhusas majandusstrateegias.

Välislehed: "küüditas!", "väidetavalt küüditas."  ja "kangelane ei ole süüdi!" 
Lääne lemmikeestlase Lennart Meri sugulus on eaka Arnold Meri genotsiidisüüdistuse Lääne meedias huviorbiiti tõstnud.
New York Times ja International Herald Tribune on täna Arnold Meri genotsiidiloole pühendanud pikad, neutraalsete, arutlevad ja arusaava tooniga artiklid.
Seevastu BBC ja Chicago Tribune on oma artiklites ettevaatlikumad. BBC kasutab Meri kuritegudest kirjutades koguni lausekuju: "süüdistatakse tema väidetavas rollis genotsiidis." Ja seda hoolimata sellest, et ühes järgmises lauses on kirjas, et Meri ise möönab osalemist.
Merist ja tema genotsiidisüüdistusest on kirjutanud 11 suuremat inglisekeelset ajalehte või veebiväljannet, nende seas ka The Forbes ja Raadio Vaba Euroopa.
Venemaa ajalehed on seni üsna tagasihoidlikud olnud. Üks neist, Russia Today, toob siiski suhteliselt lühikese uudise avalõigus kohe esile, et Meri sai Nõukogude Liidu kangelase autasu. Peale selle on aga see uudis küllalt neutraalne.

Eestit tabas puugivaktsiiniikaldus
Selle suve eriti ohtlikul puugihooajal ei saa inimesed end vaktsineerida, kuna vaktsiinist on puudus kuni septembrini.
Mõlemad Eestis kehtiva müügiloaga puugivaktsiini tootjad teatasid, et neil on varustamisraskused, mis lahenevad septembrikuu jooksul, ütles Päevaleht Online'ile ravimiameti ravimite osakonna juhataja Katrin Kiisk.
Probleemid on just täiskasvanutele mõeldud vaktsiiniga - lastele mõeldud vaktsiini tarnimisega raskusi pole.
Kiisk märkis veel, et mõnes apteegis võib täiskasvanute vaktsiini siiski olla saadaval. Riigil ei ole puugivaktsiinireservi, kuna see ei kuulu riiklikku immuniseerimiskavasse.
Et end õigeaegselt kaitsta kevadist puukide aktiivsuse tõusu ajaks, tuleks esimene ja teine annus manustada soovitavalt talvekuudel. Immuunsus tekib juba pärast kaht esimest süsti kuid täielik immuunsus saadakse kolme süsti järel. Kaks esimest tehakse ühe kuni kolmekuuliste vahedega, kolmas umbes aasta hiljem enne puugihooaja algust.

Uus alajaam toob Viimsi elanikele leevendust
Eesti Energia tütarettevõte AS Jaotusvõrk ehitas Viimsisse 16 miljonit krooni maksma läinud uue alajaama, mis peaks lõpu tegema elktrikoormuse kasvust põhjustatud elektrikatkestustele.
Uuest alajaamast saavad elektritoite kõik Viimsi Fortumi elektrivõrgu 5000 klienti ning Eesti Energia Pirita linnaosa 3000 klienti, vahendas AS Jaotusvõrgu pressiesindaja.
Viimase aasta arengud näitavad, et eramu- ja korteriehitus on Viimsis aeglustunud, kuid suurtes kogustes elektrienergiat vajavaid infrastruktuuriobjekte ehitatakse juurde.
Uue alajaama rajamine maksis 16 miljonit krooni. Seadmete valmistaja ning paigaldaja oli AS Siemens. Alajaama on paigutatud Eestis senini ainulaadne elektri kvaliteedinäitajate analüsaator, mis mõõdab igas sekundis väljuva elektri vastavust kvaliteedinormidele.
Sel majandusaastal investeerib Jaotusvõrk Eestis 1,27 miljardit. Suuremate objektidena valmivad sel aastal Tallinnas vanalinna elektrivõrgu uuendus ligi 15 miljoni krooni eest ja Lasnamäe elektrivõrgu arendus ligi 18 miljoni krooni eest. Suurima elektrivõrguga liitumisena ehitatakse välja tehnopargi elektrivarustus Loomäel Rae vallas, millesse Jaotusvõrk investeerib ligi 15 miljonit krooni.

President Ilves esines BBC raadios
President Toomas Hendrik Ilves oli 23. augusti õhtul BBC raadiosaates Europe Today külalistoimetajaks.
Külalistoimetajana valis president saatesse kaks teemat:
Esimest teemat kommenteeris Oxfordi ülikooli ajalooprofessor Norman Davies, kübersõdade teemal võttis sõna uue meedia ekspert Bill Thompson.
Europe Today saadet on võimalik kuulata internetis.

Valitsuskabinet: Audiklubi mõne särava erandiga
Sel aastal ametisse astunud valitsuskabineti liikmed eelistavad suures enamuses kasutada ametiautona Audit, kuid nii mõnigi minister ei ütle ära ka "millestki erilisest".
Audit eelistab ametisõidukina koguni kaheksa ministrit 14-st. Ülejäänud kasutavad töösõitudeks Saabi, Chryslerit, JEEP Grand Cherokee'd, Mercedest ja BMW-d.
Audi A6 klubi
Justiitsminister Rein Lang kasutab ametiautona 2007. aasta juunis lõpus ostetud Audi A6, 3.2 FSi Quattrot, mille eest maksab ministeerium igakuiselt 10 125 krooni. 7625 krooni sellest moodustab kasutusrent ning 2500 krooni kindlustus. Ministri vanaks autoks oli Skoda Superb.
Välisminister Urmas Paeti käsutuses on sõiduauto Audi A6, mis osteti 2005. aastal riigihanke korras. Sõiduki maksumuseks oli 400 000 krooni. Välisministeeriumis kasutatakse ministri ametiautot ka ministeeriumi teiste töötajate transpordiks ja samuti väliskülaliste (suursaadikud, riigivisiidid) transpordiks.

Eesti, Läti ja Leedu metsamehed peavad Saaremaal aru
Täna toimub Saaremaal Balti metsaseltside kohtumine ja konverents, kus Eesti, Läti ja Leedu metsamehed tutvustavad hetkeolukorda riikides ning kõnelavad laiemalt pärandkultuurist metsas.
"23.-25. augustini Saaremaal toimuva Balti metsaseltside kohtumine ja konverents on iga-aastane traditsioon, mis taaselustati 1990.aaastal," ütles riigimetsa majandamsie keskuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Elina Kink. "See tradistioon sai alguse juba enne II maailmasõda, kuigi vahepeal katkes."
Konverentsi peateema on "Pärandkultuur metsas." Eesti olukorda tutvustavad RMK juhatuse liige Olav Etverk, kes räägib teemal "Eesti metsandus", RMK Vardi metskonna metsnik Jürgen Kuzmin selgitab, kuidas toimub RMK eestvõttel pärandkultuuri inventeerimine metsades ja riikliku looduskaistekeskuse Saaremaa regiooni juhi Tõnu Talvi ettekanne avab pärandkoosluste teema tagamaid. Lätlased peavad neli ja leedulased kaks ettekannet.

Narva kehtestas arvamusküsitluste korra
Narva tahab minna linnaelanike arvamusküsitlusega Tartu ülikooli kolledži uue õppehoone vastu
Narva
"Kui keegi kohtus väidab, et Narva linnaelanikud on Narva kolledži poolt projekteeritud uue õppehoone vastu, siis pole seda hetkel võimalik millegagi tõendada. Arvestades, et Narva linn käib kohut projektis "Vihm" toodud kujul börsihoone taastamise vastu, siis võib peagi tekkida ka praktiline vajadus linnaelanike arvamuse uurimise järele," vahendab pressiteade Stalnuhhini sõnu.
Tartu ülikooli Narva kolledži haldusjuhi Jaanus Villiko sõnul tunnustab õppeasutus igati linnavolikogu tegevust Narva linnakodanike heaolu kindlustamisel ja tagamisel.
"Narva kolledži uue õppehoone rajamise idee paremaks tutvustamiseks Narva linnakodanikele on valmimas näitus Narva vanalinna arendamise ideedest ja tegelikkusest aastatel 1946-2007. Näitus püüab anda ülevaate kõikvõimalikest, kohati ka pöörastest, ideedest, mis puudutavad Narva vanalinna taastamist ning samas toob esile trööstitu reaalsuse," sõnas Villiko.

Eesti saab esimesed tuumaenergiaspetsialistid 2009. aastal
Kolm Tallinna tehnikaülikooli energeetika eriala vilistlast said Eesti Energialt stipendiumi tuumaenergeetikaõpinguteks Rootsis.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ja Tallinna tehnikaülikooli lõpetanud Merja Pukari (22), Kaspar Kööp (23) ja Henri Ormus (24) kirjutasid täna alla stipendiumilepingule, mille kohaselt asuvad noored tänavu sügisest õppima tuumaenergeetikat Rootsi kuninglikus tehnoloogiainstituudis, teatas energiaettevõtte pressiesindaja.
Merja Pukari ja Kaspar Kööp lõpetasid energeetika bakalaureuseõppe ja Henri Ormus sama teaduskonna magistrantuuri 2007.aastal.
"Ma olen veendunud, et kahe aasta pärast noored tuumaenergeetikud mängivad olulist rolli ning löövad kaasa nii Eesti Energia kui ka kogu Baltimaade energeetika arendamises," ütles Liive.

Ansip: riigieelarve mahu kasvatamine ei tähenda kulude kasvatamist
Peaminister Andrus Ansip kinnitas täna valitsuse pressikonverentsil, et eile avalikustatud majandusprognoos endaga kulude kasvatamist kaasa ei too.
Ansip kinnitas, et riigieelarve mahu kasvatamine ei tähenda kindlasti mitte kulude suurendamist. "Pean normaalseks, et tulusid me ära ei kuluta, vaid jätame reservi," selgitas peaminister valitsuse plaane.
"Igasugune Mart Siimanni valitsusega võrdlemine on minu meelest täiesti kohatu, meil ei tule mõttessegi kulusid suurendada," kinnitas Ansip.
Peaministri sõnul ei ole mõtet karta ka ajakirjanduses esitatud süüdistusi inflatsiooni kasvu mõjust. "Kinnitan, et sügisprognoosis on sõnaselgelt kirjas, et palga reaalkasvuks prognoositakse 7,3 protsenti. No ei ole nii, et ei jäägi midagi järgi."
Ansip lükkas ümber kõik süüdistused, nagu oleks rahandusministeeriumi majanduskasvu prognoos liialt optimistlik. "Sõbrad, lugege Eesti Panga, Hansapanga, Ühispanga, IMF-i prognoose ja te näete, et rahandusministeeriumi prognoos on võrreldes nende teiste prognoosidega, mis on varem ilmunud, kõige mustema stsenaariumiga arvestav."

Tartu lähedal põles kütusemahuti
Tartu lähedal Kärknas süttis täna hommikul 2000 kuupmeetrine tühi kütusemahuti, mille põlengu suutsid päästjad lokaliseerida ja hetkel toimub kustutatud mahuti järeljahutus.
Täna kell 9.24 teatati häirekeskusele, et Tartumaal Tartu vallas Kärkna külas põleb Tartu Terminaal AS Kärkna kütusebaasis üks tühi kütusemahuti. Sündmuskohale sõitis kokku kaheksa päästeautot Tartust, Puhjast, Tõrvandist ja Palamuselt ning Tartu operatiivkorrapidaja.
Päästjate saabudes põles 2000 m³ suurune kütusemahuti ning leegid ulatusid mahuti küljeavadest välja. Põlemise hetkel oli mahutis hinnanguliselt 1-2 tonni kütuse jääke.
Pärast leekide kustutamist süttisid kütuseaurud teistkordselt, kuid päästjad said uuesti tekkinud põlengu kiiresti kontrolli alla. Samaaegselt põleva mahuti kustutamisega jahutati lähedal asuvaid kütusemahuteid ning ohtu tule edasiseks levikuks ei olnud.

Tabasalu looduspargis tegutsevad autorüüstajad
Esemete varastamine autodest on Tabasalu looduspargi parklas saanud igapäevaseks. Politsei soovitab varguste vältimiseks oma asju autodes hoida nii, et neid näha poleks.
"Sel aastal on Tabasalu looduspargi läheduses registreeritud kokku 15 vargust autodest. Samas on sissemurdmised autodesse probleemiks kogu rannaalal," ütles Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp Päevaleht Online'ile.
Kohalike elanike sõnul on autovargused Tabasalu looduspargi autoparklas aastaid kestnud. Teateid parklas olevatesse autodesse sissemurdmistest on viimase kahe nädala jooksul sisuliselt iga päev tulnud. Viimane teade antud kohas pärinevast sissemurdmisest pärineb 21. augustist, mil parklas seisnud autost varastati sülearvuti ja käekott erinevate esemetega.
Politsei sõnul antud varguste puhul hetkel kahtlusaluseid ei ole.

Lõuna-Eestis ei saanud inimesed tunni jooksul abi kutsuda
Lõuna-Eesti piirkonnas oli täna hommikul sideühenduse tõttu häiritud hädaabinumbrile 112 helistamine.
Ettevõtte Elion rikke tõttu oli Lõuna-Eesti häirekeskuse töö täna hommikul tunni aja vältel häiritud ning sellel ajal hädaabinumbrile helistanud inimesed ei pruukinud saada ühendust häirekeskusega.
Häirekeskuse pressiesindaja Maily-Maria Kiviselg ütles, et sidekatkestus tekkis kella 9.30 paiku ning kella 10.30-ks oli ühendus taastatud. Sellele ajal andis häirekeskuse telefon kinnist tooni.
Kiviselg ütles Päevaleht Online'ile, et hetkel neil telefoniühenduse tõttu hätta jäänutest teateid ei ole, sest keegi ei ole neid sellest teavitanud. Tänu töötajate raadiosidele suudeti hommikustele väljakutsetele reageerida.
Häirekeskuse Lõuna-Eesti keskus teenindab abivajajaid Tartumaalt, Jõgevamaalt, Viljandimaalt, Võrumaalt, Põlvamaalt ja Valgamaalt.

Politsei tabas Tallinnas kahe kilo amfetamiiniga kaubelnud mehed
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab kolme narkokaubitsejat Eesti oludes väga suure koguse amfetamiini käitlemises.
Keskkriminaalpolitsei pidas 42-aastase Sergei, 44-aastase Aleksandr ja 45-aastase Gennadi kinni pikaajalise jälitustöö tulemusena, vahendas Põhja ringkonnaprokuratuur.
21. jaanuaril pidasid politseinikud kinni Sergei, kelle autost leiti ja võeti ära kaks kilo amfetamiini.
Keskkriminaalpolitsei komissar Veiko Germanni sõnul on rohkem kui kaks kilo amfetamiini Eesti mõistes väga suur kogus, mille hind tänavamüügis oleks olnud ligikaudu 400 000 krooni.
Kohtueelse menetluse käigus tuvastati, et Sergei sai kaks kilo amfetamiini Aleksandrilt, kes omakorda oli saanud narkootilise aine Gennadi käest.
Keskkriminaalpolitsei töötajad leidsid läbiotsimise käigus Aleksandri Lasnamäel asuvast elukohast veel 135 grammi amfetamiini. Lisaks võeti varalise karistuse tagamiseks Aleksandrilt ja Sergeilt kokku ära enam kui 100 000 krooni sularaha.

Ligi: Evelyn Sepp Kasahstanis - Mailis Reps Marimaal
Jürgen Ligi kirjutab oma blogis, et riigikogu liikmena Kasahstani valimisi vaatlemas käinud Evelyn Sepp muutis Eesti hoiakud vastupidiseks nagu Mailis Reps Marimaal.
Ligi sõnul tunnistas Sepp Kasahstani valimistel mõningaid puudujääke, kuid tema sõnul valimistulemus sellest ei sõltunud. "Tulemus oli aga üheparteiline parlament nagu Nõukogudemaal kombeks ja demokraatias mitte," ütles Ligi.
"Me peame pöörama näo Kesk-Aasia poole ja mitte lahmima," tsiteerib ta naispoliitikut. "Läänest nähti näiteks, et opositsioonil puudus reklaami- ja seega konkureerimisvõimalus. Aga Evelyn võttis noomida Eesti hoiakuid, nagu sisuliselt polemiseeris meie arusaamade vastu ka Reps Marimaal," kritiseerib ta.
"Keskerakonna nägu on itta olnud alati ja selg nagu normaalsetel vastassuunas," leiab Ligi. "Ärme unustame, Kasahstan on Putini Venemaa ainuke probleemitu naaber."

Ligi: Savisaare loomaaed on rikas
Kommenteerides eelseisvat Keskerakonna kongressi, vaagib reformierakondlasest Jürgen Ligi Keskerakonna nägu.
"Mis nägu sel Keskerakonnal üldse on, tuleks enne nende kongressi vaadata," kirjutab ta oma blogis. "Mõni ütleks, et Savisaare oma, aga see pole päris tõsi. Tema loomaaed on rikas. Võiks loetleda kriminaale volikogus, daame roosas, kodumaatuid partei- ja riigitegelasi Nõukogudemaalt," esitleb ta loetelu.
Keskerakond valib laupäeval, 25. augustil kongressil omale esimehe ja uue juhatuse.

Nyingma budistid eitavad oma seotust Väärtnõuga
Tiibeti budismi Nyingma Eesti kogudus eitab igasugust seotust väidetava budistliku narkotalu omaniku Vello Väärtnõuga.
Kogudus teatas, et Vello Väärtnõul, kes on väidetavalt Nyingma koolkonna õpetuste järgija, ei ole kunagi olnud ega ka pole praegu kogudusega mitte mingeid sidemeid ega suhteid. Samuti ei ole Väärtnõu Tiibeti budismi Nyingma Eesti koguduse loomisel osalenud ega selle algataja ega ka selle vaimne aluspanija või mõjutaja.
Lisaks väidetakse, et kogudusel ei ole mingeid suhteid ega sidemeid Vello Väärtnõu "sekretäri" Marju Broder'i poolt 2007. aastal vormistatud MTÜ-ga Eesti Nyingma.
Eesti Ekspress paljastas, et automaatide, maskide ja kuulivestidega eriüksuslased said esmaspäeva õhtul budistliku aktivisti ja vabadusvõitleja Vello Väärtnõu metsatalust kätte jõhkras peksmises kahtlustatavad ning suure koguse kanepit.

Riigifirma arvutist muudeti Wikipedias Savisaare elulugu
Veebientsüklopeedia Wikipedia toimetaja kõrvaldas taasiseseisvumispäeva ööl Edgar Savisaare elulooartiklisse lisatud jama.
Seni kindlakstegemata pahategija avas pühapäeva ööl vastu esmaspäeva Wikipedias ingliskeelse artikli Tallinna linnapeast Edgar -Savisaarest, kirjutab Eesti Ekspress.
Vandaal suurendas artiklis poliitiku abielude ja laste hulga võrreldes tegelikuga mitmekordseks. Lisaks omistas ta Savisaarele olematu väite tema seksuaalse sättumuse kohta.
Logides on talletatud arvuti võrguaadress, millelt pahatahtlikud muudatused Savisaare artiklisse kirja pandi. Interneti registriteenuse otsingumootori abil on hõlpsalt tuvastatav, et aadress 194.126.99.5 kuulub Lennuliiklusteeninduse ASile.

Hommikul toimunud avariis hukkus üks ja sai viga viis inimest
Täna varahommikul juhtus raske liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ja Tuukri tänava ristmikul, milles hukkus 23-aastane naine.
Kell 5.25 teatati päästeametile mikrobussi ja sõiduauto vahel toimunud liiklusõnnetusest.
Esialgsetel andmetel liikus sõiduauto BMW mööda Narva maanteed Kadrioru poole. Tuukri tänava ristmikul foori punase tule ajal sõitis 24-aastase alkoholijoobes Denisi juhitud sõiduk ette mööda Tuukri tänavat Vilmsi tänava poole liikunud väikebussile Ford.
Sündmuskohal hukkus saadud vigastustesse BMW kõrvalistmel kinnitamata turvavööga viibinud 23-aastane Marika. Sõiduki juht õnnetuses viga ei saanud ja ta toimetati politseiosakonda kainenema.
Väikebussi Ford juhtis 46-aastane Boriss, kes oli turvavööga kinnitatud ja õnnetuses viga ei saanud. Kiirabi toimetas kontrollimiseks haiglasse bussis viibinud 25-aastase Margiti ja 24-aastase Karini.

Kaevu kukkunud mees lämbus
Traagiline õnnetus juhtus eile lõuna ajal Valgamaal, kus umbes 13 meetri sügavusse kaevu laskunud mees hukkus.
Õnnetus toimus Puka vallas Kibena külas, teatas päästeamet.
Kiirabi hinnangul suri kaevu kukkunud mees lämbumissurma soogaasi tagajärjel.
Päästemeeskond tõi hukkunu surnukeha kaevust välja. Sündmuse asjaolude uurimisega tegeleb politsei.

Esimesse klassi läheb üle 600 lapse rohkem
Võrreldes eelmise aastaga on hüppeliselt tõusnud esimesse klassi minevate õpilaste hulk.
Õpilaste koguarvu kahanemine aga jätkub - tänavu on koolides mullusega võrreldes üle 8000 lapse vähem, kirjutab Postimees.
Esimesse klassi minevate laste arv on viimaste aastatega võrreldes tänavu märgatavalt suurenenud. Kui 2005. aastal läks esimesse klassi 12 205 ja 2006. aastal 12 230 last, siis tänavu on esimest korda kooliteed jalge alla võtvate laste arv kasvanud 652 koolijütsi võrra ehk esimesse klassi läheb haridusministeeriumi prognoosi kohaselt 12 882 last.
Tänavune esimesse klassi minevate laste arvu suurenemine ei jää kestma, vaid hakkab ministeeriumi hinnangul aasta pärast taas kahanema.

Arnold Meri kohtuasjas on ligi 80 tunnistajat
Inimsusvastastes kuritegudes süüdistatava endise tippkommunisti Arnold Meri kohtuasjas oodatakse tunnistajapinki ligi 80 inimest, kelle ütluste põhjal peavad selguma 1949. aasta märtsiküüditamise asjaolud Hiiumaal.
Kuigi 88-aastane Arnold Meri väidab, et osales Hiiumaa massiküüditamises Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) keskkomitee volinikuna, kelle ülesandeks oli vaid operatsiooni passiivselt kontrollida, räägivad kriminaaluurimise käigus kogutud andmed muud, kirjutab Postimees.
"Meil on kindlaid tõendeid, et Meri osales aktiivselt Hiiumaal küüditamise ettevalmistamisel ja aitas julgeolekuorganitel seda ka läbi viia," kinnitas prokurör Sirje Hunt Lääne ringkonnaprokuratuurist.
"Partei volinikuna oli ta üks operatsiooni koordinaatoritest, kes saabus Hiiumaale ülesande täitmiseks kohale juba nädalapäevad enne 25. märtsi."
Hundi sõnul annavad pikki aastaid ette valmistatud uurimismaterjalid Meri süüdistamiseks kindla aluse: "Toimikust jooksevad läbi sadakonna tunnistaja nimed, kohtusse ootame ligi 80 tunnistajat," märkis ta.

President Ilves saab uue luksus-Audi
Oktoobrist sõidab president Toomas Hendrik Ilves uhiuue pikakerelise Audi A8 4,2 TDI Quattroga.
Seekord valiti riigipead vedama diiselmudel, mille president saab autofirmalt ülisuure allahindlusega, kirjutab SL Õhtuleht.
Luksussedaan valiti välja presidendi kantselei korraldatud hanke käigus. Pakkumiskutse saadeti Mercedeste maaletoojale Silberautole, BMW-de maaletoojale United Motorsile ja Audide müüjale Reval Autole. BMW müüja kantseleile pakkumist ei teinud, ülejäänud firmad osalesid. Hanke võitis Reval Auto.
Uus Audi maksab presidendi avalike suhete nõuniku Toomas Sildami sõnul 1 278 951 krooni. Igakuine liisingumakse on 5362 krooni.
Diiselauto igakuine liisingumakse on põhimõtteliselt sama suur kui 350 000-400 000 krooni maksva auto puhul. Sõiduki igakuisele liisingumaksele lisandub kaskokindlustus 2500 krooni ja liikluskindlustus 310 krooni kuus. Kantselei ei maksa sentigi auto esimeseks sissemakseks, vaid alustab kohe liisingu tasumisega.

Keskkonnainspektsioon saadab Arnold Rüütli krundile inspektorid
Keskkonnainspektsiooni inspektorid lähevad täna kontrollima, kas Saaremaal Laimjala vallas Saarekülas Arnold Rüütlile kuuluval krundil on pinnasetöid tehes järgitud vajalikke kooskõlastusi.
"Nad lähevad uurima, millise tegevusega on seal tegemist ja kas see tegevus ületab või ei ületa lubatud piire," lausus keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul SL Õhtulehele. Tema sõnul ei saa praegu Rüütli krundil tehtud pinnasetöödele veel hinnangut anda.
SL Õhtuleht kirjutas, et Saareküla krundil tehti pinnasetöid vastavate lubadeta. Keskkonnateenistuse töötaja, kes ajalehe palvel sealsetest pinnasetöödest võetud fotosid analüüsis, ütles, et nii suurte tööde puhul tulnuks taotleda vee erikasutusluba, mida aga ei tehtud. Ka ei olnud krundil tehtud tööde mahu ja iseloomuga kursis Laimjala vallavanem ega ehitusvaldkonda kureeriv ametnik.

Veoki alla jäänud rattatüdrukud paranevad
Kolm maanteel jalgrattatrennis veoki alla jäänud tüdrukut paranevad ja üks neist võib järgmisel nädalal haiglast välja saada.
Õnnetus juhtus eelmisel kolmapäeval Harjumaal Narva maantee 30. kilomeetril Jõelähtme valla ja Kuusalu valla piiril, kirjutab SL Õhtuleht. Tüdrukud olid tagasiteel Tallinna, kui neile sõitis tagant otsa veok, mida juhtis Viktor (30). Neiud viidi haiglasse.
Gerdal (17) oli koljuluumurd ja ta langes koomasse, 14-aastased Mariann ja Piret said samuti raskelt vigastada. Nüüd on neiud Põhja-Eesti regionaalhaiglas koos ühes palatis. "Nad paranevad… Eks nad ole ju noored ja tugevad ikkagi," räägib spordiseltsi Kalev jalgrattakooli juht Jaanus Prükkel.
Millal piigad lõplikult taastuda võivad, pole teada. "Ma ei kujuta ettegi, kaua neid haiglas hoitakse. Ega keegi oska ju prognoosida…" Prükkeli sõnul võib Piret ehk nädala pärast haiglast välja saada.

Koolijütsid leidsid Eestist esimest korda puuvõõriku
Kesk-Euroopas levinud parasiittaim on siia ilmselt jõudnud mõne rändlinnuga.
Kolmeteistaastane Märt Martens ja temast kaks aastat noorem vend Ott sattusid juuli keskpaigas Tartumaal Meerapalu küla lähedal vahtra otsas turnides kummalisele taimele, milles botaanikud tundsid hiljem ära Eestis seni leidmata puuvõõriku.
Botaanik Toomas Kukk märkis, et meie mail ülimalt haruldane puuvõõrik on mitmeaastane igihaljas ning nahksete lehtedega parasiittaim, mis kasvab muidu peamiselt soojema kliimaga Lääne- ja Kesk-Euroopa maades. "Viimastel aastatel on puuvõõrik hakanud ulatuslikumalt levima Poolas ja Leedus, kuid Eestis pole seni veel ühtegi selle liigi tõendatud leidu olnud," tähendas Kukk, kelle sõnul tuleb nüüd jälgida, kas taim ka läbi külma talve kevadeni vastu peab.

Pärnus ärimeest peksnud noorukid pandi pokri
Politsei tabas erioperatsiooniga Pärnus augusti algul pereisale peksa andnud noorukid.
Sel suvel on Pärnus vähem kui kuuajase vahega toimunud kolm peksmisjuhtumit, millest tõsiseima puhul sai päise päeva ajal Pärnu rannas peksa väikelinnas tuntud ärimees. Eile andis kohus loa kuueks kuuks vahi alla jätta kaks 4. augustil toimunud kakluses osalenut.
Lääne ringkonnaprokuratuuri prokuröri Sirje Hundi sõnul on nüüdseks selgunud Sunseti klubi ees toimunud kakluses osalejad. "Kahtlustatavate ring on selgunud ning kaks meesterahvast on võetud vahi alla. Kriminaal-asi on menetluses ning jätkub tõendite kogumine," lisas Hunt.
Tõsine peksmisjuhtum toimus päise päeva ajal, kui keskealine pereisa noomis otse randa sõitnud noormehi. Ettevõtja on varem ajakirjandusele rääkinud, et ilma pikema jututa anti talle peksa - tekitati tõsiseid vigastusi näopiirkonnas ja löödi puruks lõualuu.

Viljandi linn plaanib ehitada järve äärde köisraudtee ja suusakeskuse
Kavandatav köisraudtee viib inimesed järve vastaskaldale randa või suusakeskusesse.
Viljandi järvele kavandatakse ehitada Eestis ainulaadne köisraudtee, mis tooks linna juurde turiste ja elavdaks järve kasutamist vaba aja veetmise kohana.
Projekt haarab Viljandi järve tervikuna ja esmajärjekorras tahetakse avada Närska mäel asuv mäesuusakeskus. "Asju tuleb teha õiges järjekorras," lausus Viljandi linnapea Kalle Jents. "Kui külastajatel pole järve vastaskaldal midagi teha, pole ka köisraudteel mõtet," selgitas ta. Mäesuusakeskuse tarbeks tuleb kõigepealt hankida lumekahurid ja mäetõstuk, suvehooajaks on plaanis rajada ümber järve ulatuv terviserada, teha liivarand ja rannahoone.
"Viljandi järve ümbruse arendamisest on palju räägitud ja viljandlased tahaksid selles osas kindlasti kiiremaid arenguid näha. Linnaeelarvest üksi ei piisa ja struktuurifondide raha ongi hea võimalus protsess käima lükata," rääkis Jents.

Helir-Valdor Seeder: Eesti põllumehi pankrot ei ähvarda
Hiljuti tehtud riigikontrolli auditi tulemused ennustavad põllumajandusele sünget tulevikku, põllumajandusministri kinnitusel ei ole olukord nii hull.
Riigikontrolli auditi tulemused ennustavad, et vaatamata toetustele satub 27 000-st praegu põllumajandusega tegelevast majapidamisest üle 75 protsendi ehk rohkem kui 21 000 tootjat eelseisvatel aastatel tõsistesse raskustesse. Eesti 6700 kutselisest põllumehest satub raskustesse viiendik ehk 1340. Kuidas suhtute nii musta prognoosi?
Kindlasti ei kujune olukord selliseks. Riigikontroll tegi väga tänuväärset tööd ja audit on olnud üsna põhjalik, kuid see ei ole kõikehõlmav. Annab tunda, et tervikuna ei tajuta ega tunta kogu tausta. Eesti põllumajanduspoliitikat, põllumajanduse konkurentsivõimet ja põllumeeste tegevust saab praegu hinnata objektiivselt vaid kogu Euroopa Liidu põllumajandust tundes-teades. Riigikontrollil sellist taustaülevaadet pole olnud, sellest johtuvad ka negatiivsed järeldused ja prognoosid.

Paide kiriku põranda alt leiti keskaegsed müürid
Mõne nädala eest Paide kirikus alanud põrandavahetustööde käigus ilmnes, et 18. sajandil püstitatud hoone on ehitatud Liivi sõja ajal hävinud keskaegse pühakoja müüridele ning siiani on säilinud ka kunagine paeplaatidest põrandasillutis.
"Praegune kirikuhoone on rajatud keskaegsetele müüridele, mis on praegustest tunduvalt paksemad ja tulid vana puu-põranda eemaldamisel seina ääres päevavalgele," ütles Agu EMS-i arheoloog Villu Kadakas. Tema sõnul jääb keskaegne pae-plaatidest põrand ligi 80 sentimeetri sügavusele, kuid töödega ollakse veel algusjärgus. "Seni oleme välja kaevanud kolm põrandaplaati, mis on oma mõõtmetelt küll üsna väikesed, aga väga hästi säilinud," rääkis Kadakas.

Perepeo peasponsor Viru Valge häirib virumaalasi
Liviko: "Viru Valge esitleb…" on korraldajapoolne reklaami sõnastus.
Kadrina ja Virumaa inimestes tekitab hämmingut vahetult kooliaasta alguse eel toimuv perepidu Viru Simman, mille põhi- sponsoriks on Viru Valge viin.
Üle Virumaa riputatud plakatid ja poodides olevad reklaamlehed teatavad: "Viru Valge esitleb: koguperepidu Viru Simman 31. augustil Lääne-Virumaal Kadrina laululaval." Lastele on seal näiteks batuut, tehakse näomaalinguid, jagatakse ka alkoholifirma Liviko suveniire, esinevad ansamblid, toimub Viru Vägilase konkurss, mille auhinnaks on kolmeliitrine viinapudel.
"Olen absoluutselt sellisel kombel alkoholi reklaamimise vastu, eriti veel kooliaasta alguses ja perepeo raames," ütles Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani. Samas nentis ta, et ei saa alkoholi lausreklaamile kätt ette panna.

Inflatsioon jõuab majanduskasvule 2008. aastal järele
Ministeerium prognoosib 2008. aastaks 7,3% majanduskasvu ja 7,4% inflatsiooni.
Rahandusministeerium avaldas eile järgmise aasta majandus- prognoosi, milles parandas varasemat ennustust lähiaastate majanduskasvu ja inflatsiooni kohta. Vaatamata järgmiseks aastaks ennustatavale 7,4% inflatsioonile, avaldas rahandusminister Ivari Padar rahulolu riigi rahaasjade seisuga.
"Valminud majandusprognoosi toel saab kindlasti öelda, et riigi rahanduse ja eelarve pärast pole kellelgi vaja muret tunda," kinnitas eile rahandusminister Ivari Padar. Tema sõnul ootab riik sel aastal maksude hea laekumise toel eelarve ülejääki kuni 6,9 miljardit krooni, millest 4 miljardi kohta võidakse veel otsuseid langetada.
IRL-i esindav endine rahandusminister Taavi Veskimägi ütles Päevalehele, et 7,4% inflatsiooni näol on tegemist kõige muret tekitavama asjaga kogu prognoosis. "Ma arvan, et selline inflatsioon on amoraalne," sõnas ta.

Arstidele mõeldud infoportaal laiendab tohtrite koostööd
Portaali kaudu saavad Euroopa arstid hakata Eesti patsientidele
Vähendamaks pikki ravijärjekordi, on Euroopa Liidus kavas luua ühtne internetiportaal, kus arstid üle Euroopa saavad suhelda ja oma teenuseid osutada. Võttes arvesse üldist arstide puudust terve euroliidu piires ja nende ebaühtlast jaotust, on uue europrojekti eesmärk viia kokku arste ja nende teenust vajavaid patsiente üle riigipiiride.
Põhimõtteliselt on tegemist portaaliga, mille kaudu jõuavad patsiendi mured kõikide projektis osalevate haiglateni.
Uut R-Bay-nimelist katseprojekti rakendatakse radioloogia erialal. Selle raames on kavas saata eri maade asutuste vahel röntgenipilte. Radioloogia valiti esimesena, kuna röntgenipildid on liigutatavad kindlates formaatides ja vastused antakse samuti kindlates vormides. Eestit esindab katseprojektis Ida-Tallinna keskhaigla (ITKH).

Keskpartei peasekretäriks pürgib Moonika Batrakova
Keskerakond valib peagi Kadri Musta asemele uue peasekretäri, kelleks võib saada Edgar Savisaare praegune abi Moonika Batrakova.
Keskerakond panustab uut peasekretäri otsides noortele. Ühe Keskerakonna liikme sõnul on kõige tõenäolisem kandidaat peasekretäri kohale Edgar Savisaare praegune nõunik Moonika Batrakova (23). Noortekogu liikmed on kuulnud räägitavat ka erakonna juhatuse liikme ja noortekogu esimehe Siret Kotka nimest, kuid vanad olijad peavad seda ebaloogiliseks. "Sellisel juhul teeb Savisaar küll väga valesti," olid erakonnakaaslased kriitilised. Kotka oli Savisaare majandus-ja kommunikatsiooniministriks oleku ajal tema abi ning noor naine saatis ülemust ka välisreisidel.
Batrakova kasuks räägivad Keskerakonna liikmete sõnul tema väga tugevad organisatsioonilised võimed, naine on vaatamata oma noorusele töötanud ka Soome Keskparteis. Organisatoorsete võimete vähesust heidetakse aga ette Jaanus Karilaidile, kes on samuti ühe nimena peasekretäri otsinguil läbi käinud. Samal ajal ehitas just Karilaid uuesti üles erakonna Läänemaa piirkonna.

Noormehe surnukeha viidi taksoga Caracase surnukuuri
Caracase perekond pidi saatma mõrvatud poja taksoga surnukuuri pärast viietunnist politsei ootamist, kirjutab Reuters.
Venetsueela meedia teatel pidi tugeva vihamasajud uhuma ära 20aastase Kelvin Jose Pinango keha, kui see oli esmaspäeval pärast mõrva jäetud jõesuudmesse. Pinango mõrvati, kuna mõrvarid tahtsid varastada noormehe mootorratast, kirjutas ajaleht El Universal.
"Me lohistasime keha kalda äärde ja pärast viit tundi politsei ootamist võtsime takso," ütles üks tundmatuks jääda sooviv pereliige ajalehele.
Caracas on Ladina-Ameerika üks ohtlikumaid linnasid, igal nädalal teatavad ajalehed sealkandis kümnetest mõrvadest.

Gruusia radarid ühendatakse enne aasta lõppu NATO seiresüsteemiga
Reuters. Üha sagenevate õhuruumi rikkumiste tõttu Venemaa lennukite poolt ühendatakse veel enne selle aasta lõppu Gruusia radarid NATO seiresüsteemiga, teatas riigi kaitseminister Batu Kutelia neljapäeval.
Teade Gruusia radarite kiirendatud ühendamisest tuli päev pärast seda, kui riik süüdistas Venemaad oma õhuruumi sisenemises kolmeks minutiks ja nädal pärast seda, kui Gruusia väitel pillas hävitaja SU24-M raketi Tsitelubani küla põllule. Moskva peab süüdistusi nonssenssiks. Venemaa kindral Juri Balujevski on öelnud eilse õhuruumi sisenemise kohta, et Gruusia ametnikud näevad hallutsinatsioone.
Pärast vahejuhtumeid on Brüsselis alanud diskussioonid radarite kiirendatud ühendamiseks NATO süsteemi. Radarite sidumine NATO seiresüsteemiga annab Põhja-Atlandi organisatsioonile reaalajas infot võimalike sissetungide kohta Gruusia õhuruumi, ütles rikkumiste pärast muret tundev Kutelia.

President Ilves BBCs: Minevik ei mõjuta meid niipalju kui 20 aastat tagasi
Täna õhtul BBC raadiosaate "Europe Today" külalistoimetajaks olnud president Toomas-Hendrik Ilvese sõnul ei mõjuta minevik meid enam niipalju kui 20 aastat tagasi.
President Ilves ja toimetaja Audrey Carville rääkisid tunniajalises "Europe Today" (Euroopa täna) programmis maikuu kübersõja teemadel ning arutasid Molotov-Ribbentropi pakti mõju tänapäeva Balti riikides.
Ilvese sõnul on Eesti uuteks rünnakuteks valmistinud. IT-ekspert Bill Thompsoni hinnangul on võimalik seotust küberrünnakutega teha väga raske, üks võimalus on uurida, kas nn zombiarvutite tekitamise eest on makstud. Thompson hinnangul tegid eesti arvutiekspertid mais head tööd välisühenduste taastamisel.
Ilvese hinnangul ei mõjuta minevik meid niipalju kui 20 aastat tagasi, kuid viiekümne aasta jooksul on 60 protsendi eestlaste seas toime pandud küüditamised ja hukkamised jäänud tugevalt rahva teadvusesse. Presidendi sõnul on natsisimi kuriteod Eestis võrreldavad kommunistide omadega ning avaldas kahetsust, et Venemaa ei soovi oma minevikuga tegeleda ja tõstis idanaabrile Saksamaad eeskujuks.

Etioopiast leiti tundmatu inimahvi hambad
Etioopias leitud 10 miljonit aastat vanad üheksa hammast kuuluvad senitundmatule inimahvile, edastab BBC.
10 miljonit aastat vanad fossiilid kuuluvad loomale, mis nimetati etioopia ja jaapani teadlaste poolt Chororapithecus abyssinicus.
Uus liik võib spetsialistide sõnul olla aafrika inimahvide otsene eellane.
Ida-Etioopiast Afari rifilt leitud jäänused püstitavad teadlaste jaoks küsimusi inimese evolutsioonist. Uurijate sõnul on leitud purihambad gorillade perekonda kuuluva ahvi omad.
DNA analüüside järgi on gorillad ja inimesed eraldunud ühisest esivanemast umbes kaheksa miljonit aastat tagasi. 10 miljoni aasta vanused tundmatu liigi hambad püstitavad aga oletuse, et inimese ja gorilla eraldumine toimus veelgi varem, juba 10,5 miljonit aastat tagasi. Kui tees vastab tõele, tuleb senised DNA analüüsidele toetuvad oletused teadlaste sõnul üle vaadata.

USA kaevandusse lõksu jäänud kaevuritel vähe lootust
USA päästjad üritavad leida augusti alguses Utah' osariigis kaevandusse lõksu jäänud kaevureid, kuid lootus neid elusalt leida väheneb.
Reedel alustatakse kuuenda augu puurimist kaevanduskäikudeni, kus kaevurid teadaolevalt enne käikude kokkuvarisemist töötasid, vahendab CNN. Kui viimane katse ei anna tulemust, siis otsingud lõpetatakse.
"See on viimane auk," ütles kaevanduse kaasomanik ja juht Bob Murray kolmapäeva õhtul. "Kui me ei leia sellest august kedagi elusana, siis pole kuskil kedagi, kes teaks kuhu veel auke puurida."
Siiski polnud ta viimaste pingutuste edu suhtes optimistlik, öeldes, et kaevurite leidmine on "äärmiselt ebatõenäoline." Samuti on sisse antud avaldus kaevanduse igaveseks sulgemiseks. "Ma ei tule enam kunagi tagasi selle kurjuse mäe juurde," ütles Murray.

Briti politsei vahistas seoses 11-aastase poisi mõrvaga kaks teismelist
Liverpoolis kolmapäeval surnuks tulistatud 11-aastase poisi mõrvas kahtlustatavatena võttis politsei vahi alla kaks teismelist.
11-aastane Rhys Jones oli kolmapäeval just lõpetanud jalgpallitrenni ning tagus ühe pubi parkimisplatsil oma sõpradega palli, kui teda tulistas BMX-jalgrattaga sõitev nooruk, vahendab Times Online.
Tunnistajate sõnul tulistas oma nägu varjav teismeline kahe käega relva hoides 30-meetri kauguselt kolm lasku, millest üks tabas ohvrit kaela. Poiss suri mõni tund hiljem haiglas.
Merseyside politsei alustas šokeeriva mõrva läbiviijate leidmiseks koheselt ligi 300 inimest hõlmanud politseioperatsiooni. Kaks noorukit, vanuses 14 ja 18 aastat, võeti täna mõrvas kahtlustatavatena vahi alla ning neid kuulatakse üle.
Varem oli Ühendkuningriikide peaminister Gordon Brown lubanud, et "teo eest vastutavad inimesed otsitakse üles, vahistatakse ja viiakse kohtu ette."

USA-s eemaldati 13-aastane poiss relva joonistamise eest õppetöölt
USA-s Arizona osariigis Mesa linnas eemaldati ajutiselt õppetöölt 13-aastane poiss, kes joonistas paberile püstoli pildi.
Kooli juhtkond otsustas poisi õppetöölt eemaldada, kuna seoses relva joonistamisega hakati teda kaasõpilaste jaoks ohtlikuks pidama, vahendab FOX News East Valley Tribune.
Poisi vanemad ütlesid, et tegemist oli lihtsalt süütu sirgeldusega ning kooli juhtkonna otsus laps õppetöölt eemaldada oli vale.
"Kooli käitumine tekitab poisis tunde nagu ta oleks kuriteo sooritanud. Sellest on talle rohkem kahju kui kasu," ültes lapse ema Paula Mosteller.
Vanemate kinnitusel ei ole joonistusel kusagil näha verd, kuule, vigastusi. Samuti ei ole relv suunatud ühegi inimese suunas. Mesa kohaliku ajalehe East Valley Tribune andmeil on ka poiss ise kinnitanud, et ta ei kavatsenud pildiga kedagi ähvardada.

Venemaa koolidesse lubatakse vaid ekspertiisi läbinud õpikud
Venemaa koolides võib kasutada alates 2008/2009 õppeaastast ainult neid õpikuid, mis on läbinud kuni kolmekordse ekspertide range kontrolli.
Õpikute sobivust hakkavad kontrollima Vene teadusteakadeemia ja Vene hariduseakadeemia, kirjutab Rossiiskaja Gazeta.
Kirjastajaid ning väljaandjaid hakkab omakorda kontrollima ametitevaheline erikomisjon, kelle arvamusest sõltub, kas selleks soovi avaldanud firmadel lubatakse koolikirjandust trükkida.
"2008. aasta 1. septembril hakkavad kõik föderaalse õppekava õpikud vastama kõigile kõrgematele ekspertiisi nõutele," rõhutas haridusministeeriumi riigipoliitika ameti direktor Isaak Kalina.

Taanlased maksid Somaalia piraatidele kaubalaeva eest lunaraha
Taani välisministeeriumi kinnitusel vabastasid Somaalia piraadid pärast lunaraha saamist Taani kaubalaeva ja selle meeskonna, kes rööviti juuni alguses.
Väidetavalt turvafirma Protocols poolt röövlitele makstud summat ei avalikustatud, kuid Taani televisiooni andmeil nõudsid piraadid poolteist miljonit dollarit, kirjutab BBC.
Ehitusmaterjalide lastiga Keeniasse suunduv kaubalaev Danica White kaaperdati Somaalia rannikuvetest.
Pärast lunaraha saamist loovutasid piraadid aluse Prantsusmaa sõjalaevale.
Enne oma perekondadega kohtumist korraldatakse viiele röövitud laevatöölisele arstlik ülevaatus.

USA-s sündis kahepealine vasikas
California osariigis Tulare asulas, Hamstra Dairy talus, sündis kahe peaga vasikas, kes sai nimeks Blinky.
Paraku on loomal koordinatsioonihäired ning oma jalgadel ta seista ei suuda.
Taluperemehe Greg Hamstra sõnul võib vasikas näiteks juua piima üheaegselt kahest pudelist, vahendas Sky News.
Tulare veterinaar Pete Kistler ei osanud öelda kas vasika väärareng on geneetilise iseloomuga või tingitud sünnieelse vigastuse või haiguse tüsistusest.

Pakistani eksiilis ekspeaminister tohib taas kodumaale naasta
Pakistani ülemkohus lubas ligi kümne aasta eest eksiili aetud ekspeaminister Nawaz Sharifil kodumaale naasta.
Sharif lahkus Pakistanist 1999. aastal, kui sõjaväelise riigipöördega sai võimule Pervez Musharraf, kes Sharifile eluaegse vanglakaristuse määras, vahendab BBC.
Sharif on naasmiseks ja kodumaal uuesti poliitikasse astumiseks korraldanud terve kampaania, mida analüütikud näevad kui väljakutset president Musharrafile, kes peab praegu vastu seisma järjest kasvavale poliitilisele survele.

Britid keeldusid Palestiina jalgpallureid riiki laskmast
Briti ametnikud keelasid ära Inglismaal toimuma pidanud jalgpallimängu, kuna leiavad, et Palestiina jalgpallurid ei pruugi pärast mängu lahkuda tagasi Gazasse.
Gaza alla 19-aastaste jalgpallikoondis pidi Inglismaal peetavas sõprusmängus kohtuma sealsete vutiklubidega Chester City ja Blackburn Rovers, vahendab BBC.
Briti suursaadik Jeruusalemmas kinnitas, et tagasi lükati kõigi palestiinlastest jalgpallurite viisataotlused, kuna ükski mängija ei suutnud täita kõiki viisa saamiseks vajalikke kriteeriumeid.
BBC Jeruusalemma korrespondendi kinnitusel öeldi mängijatele, et neile ei väljastata viisasid, kuna on alust arvata, et nad ei naase tagasi oma kodudesse Gazas.
Palestiinlastel napib korralikke jalgpallistaadioneid ja viimase mängukõlbuliku staadioni Gazas pommitasid Iisraeli väed eelmisel aastal puruks.

Peugeot kutsub tagasi 240 000 pidurisüsteemiveaga autot
Peugeot kutsub üle terve Euroopa ABS-pidurisüsteemi kontrolliks tagasi ligi 240 000 Peugeot 307 autot.
Peugeot teatas, et tagasi kutsutakse 2003.-2006. aasta mudelid ja neil kontrollitakse, modifitseeritakse ja parandatakse ABS pidurisüsteemi, kirjutab Svenska Dagbladet.
Ka kaks aastat tagasi oli Peugeot'l probleeme müüdud autode ABS-süsteemiga. Siis oli mureks see, et sool ja niiskus pääsesid pidurisüsteemi kahjustama ja see lakkas töötamast ning mõnel juhul ka süttis. Toona tuli näiteks Rootsis tagasi kutsuda mõni tuhat autot.

Ivanov: kaugpommitajate lennud pole Külm sõda
Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov teatas, et kaugpommitajate regulaarsete lendude taastamine ei tähenda naasmist Külma sõja aegadesse.
"See pole seotud blokikeskse mõtlemise, vastuseisu ega Külma sõtta naasmisega," vahendas RIA Novosti Ivanovi sõnu.
Vene president teatas 17. augustil, et Venemaa taastab strateegilised lennud, mis katkestati 1992. aastal. Tema sõnul jäid lendurid "istuma" ja lennundusele on vaja anda "uus elu".
USA välisministeeriumi esindaja Sean McCormack kommenteeris seda nii: "Kui Venemaa soovis võtta osa neid naftaliinist välja võetud vanu lennukeid ja tõsta nad taevasse, siis see on nende otsustada".
Ivanovi sõnul pole nad naftaliinist välja võetud, kuna TU-160 on 15-20 aastat vana. "Spetsialistid mõistavad, et kauglennunduse lennukid ehitatakse 40-50 aastaks," lisas ta.

Iraan ostab Venemaalt viis reisilennukit Tupolev
Moskvas toimunud MAKS-2007 lennusõul avalikustatud ostu-müügi leping on Venemaa mitme aasta suurim reisilennukite müügitehing.
Venemaa valitusesindajate kinnitusel toetuvad riigi lennukitootjad tsiviillennukite valmistamisel oma rikkalikule sõjalennukite valmistamise kogemusele ja riik proovib hõivata kohta reisilennukite turul, vahendab Reuters.
Moskva lähistel toimuv MAKS lennundussõul annab Venemaale hea võimaluse tutvustada tehnoloogilisi saavutusi ja demonstreerida sõjalist võimekust uute helikopterite, hävitajate ja reisilennukite õhulendudega.
Venemaa varustab hetkel oma lennumasinatega Hiina, India, Malaisia ja Venezuela õhuvägesid.

Austria kaitseminister: USA raketikilp on provokatsioon
Austria kaitseminister Norbert Darabos nimetas USA kava rajada Ida-Euroopasse oma raketikaitsekilp provokatsiooniks, mis taaselustab külma sõja aegsed vaidlused.
"USA plaan rajada Ida-Euroopasse oma raketikaitsekilp on minu hinnangul provokatsioon," sõnas Norbert Darabos Austria päevalehele Die Presse antud intervjuus.
Darabose arvates on USA valinud vale tee, sest sellise kaitsekilbi rajamiseks Ida-Euroopasse puudub igasugune vajadus. "USA raketikaitsekilbi kava ainult süütab uuesti lõkkele külma sõja aegsed vaidlused," sõnas Darabos.
USA plaanib paigutada Poola ja Tšehhi territooriumile oma raketikaitsekilbi elemendid, mille eesmärgiks on tabada ja hävitada rakette, mida võivad USA suunas tulistada sellised "kurjuse riigid" nagu Iraan ja Põhja-Korea.
Venemaa näeb selliste kaitserajatiste püstitamises Vene piiri lähistele ohtu enda riigi julgeolekule. Vene armeejuht kinnitas teisipäeval oma Tšehhi kolleegidele, et lubades USAl püstitada riiki oma kaitserajatised, teeb Tšehhi riik suure vea.

Kaug-Idas kukkus alla pommitaja Su-24
Venemaal Habarovski krais kukkus täna alla pommitaja Su-24, õnnetuses keegi viga ei saanud.
Vene õhuväes on Su-24 tüüpi lennukite lennud õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseni peatatud, vahendas Interfax.
Õhuväe juhiabi kolonel Aleksandr Drobõševski sõnul kalduvad spetsialistid arvamusele, et lennukiavarii oli tingitud tehnilistest põhjustest.
Su-24 oli õppelennul ning piloodid jõudsid enne lennuki allakukkumist katapulteeruda.

USA pidas kinni laeva viie tonni kokaiiniga
Ühendriikide võimud tabasid Vaiksest ookeanist sukeldumiseks kasutatava pool-allveelaeva, mille pardal oli viis tonni kokaiini.
Enne kinnipidamist jõudsid kurjategijad laeva uputada, vahendas FoxNews.
USA piirivalvurid märkasid laeva 480 km kaugusel Mehhiko edelaosast ja Guatemala piirist.
USA piirivalvurid tõmbasid ookeani põhjast merepinnale 11 kokaiinipakki üldmaksumusega 352 miljonit dollarit, teatas AFP.

WHO: tänavamüra tapab aastas tuhandeid inimesi
WHO ehk Maailma tervishoiuorganisatsiooni uuringust selgus, et tuhanded inimesed üle maailma surevad noorelt südamehaigusesse, mida põhjustab pideva lärmi käes elamine.
WHO uuring sedastas, et südamereuma põhjutas üksnes Suurbritannias 2006. aastal 101 000 surma, millest 3030 haigusjuhtu olid põhjustatud pidevast lärmist, sinna hulka arvatud ka liiklus, kirjutab The Guardian.
WHO uuringutulemused näitavad, et südameveresoonkonna haiguste tekkimiseks piisab juba 50 detsibelli valjusest pidevmürast - nii vali on näiteks kerge liiklusmüra. Unehäireid tekitab juba pidev 42-detsibelline müra ja lihtsalt ärritumist põhjustab 35-detsibelline müra, mis vastab umbes inimese sosina valjusele.
WHO töörühm hakkas lärmi tervisemõjusid uurima 2003. aastal. Uuringust selgus, et lisaks südamehaiguste mõjutamisele tekitab lärm 15 protsendile eurooplastest ärevushäireid ja 2% eurooplastele tõsiseid unehäireid. Pidev liiklusmüra aga põhjustab 3% kogu Euroopa tinnituse-juhtumitest ehk kõrvakohinast.

Politsei kardab tapetud mafioosode matustel tulevahetuse puhkemist
Kuuest Saksamaal tapetud mafioosost viie matused toimuvad Lõuna-Itaalias ja sündmusega seoses on sealne politsei toonud turvalisuse tagamiseks tänavatele välja lisajõud.
Calabria politsei kardab, et eelmisel nädalal Saksamaal aset leidnud kuue maffia taustaga itaallase tapmisele järgneb verine kättemaksurünnak, mille viivad ellu Calabriast pärit maffiaperekonna liikmed, kirjutab BBC.
Neljapäeval toimuva matusetseremoonia ajal on Calabrias politsei linnas kehtestanud äärmiselt range politseikontrolli ja kuigi tseremoonia on avalik jäeti turvakaalutlustel ära läbi linna kulgema pidanud matuserongkäik.
Kuus itaallast tapeti püstolilaskudega eelmisel nädalal Saksamaal Duisburgi linnas asuva Itaalia restorani lähedal.
Itaalia politsei on veendunud, et kuus itaallast tapeti kahe maffiaperekonna vahelises arveteõiendamise käigus, mis mõlemad kuuluvad mõjuvõimsasse kuritegelikku organisatsiooni 'Ndrangheta, mille tegevust juhitakse Lõuna-Itaalias asuvast "peakorterist".

Nakkushaigused levivad kiiremini kui kunagi varem
Maailma tervishoiuorganisatsioon hoiatab, et nakkushaigused arenevad ja levivad üha kiiremini ning nende ravimine on aina keerulisem.
Tervishoiuorgnisatsiooni WHO sõnul on võimalik, et lähiaastail tuleb võidelda uute aidsi ja sarsi tunnustega nakkushaigustega, kirjutas Helsingin Sanomat.
WHO sõnul oleks naiivne arvata, et uusi miljoneid inimesi ohustavaid raskeid haigusi lisanduks edaspidi vähem.
Neljapäeval avaldatud raportis tõdeti, et nakkushaiguste leviku ennetamisel on äärmiselt tähtsaks elemendiks riikidevaheline koostöö.

Inglismaal tappis teismeline mõrvar 11-aastase poisi
Liverpoolis sai eile surma 11-aastane poiss, keda tulistas temast jalgrattaga mööda sõitnud teismeline.
11-aastane Rhys Jones kõndis eile parasjagu jalgpallitrennist tulles läbi ühe pubi parkla, kui temast mööda sõitnud poiss teda kolm korda tulistas, vahendab BBC. Üks laskudest tabas Jonesi kaela ja poiss viidi kibekiiresti haiglasse, kuid tema elu päästa ei suudetud.
Pealtnägijate sõnul oli tulistaja trikijalgrattal sõitnud teismeline poiss. Ühe juhtunut näinud pubikülastaja sõnul võis kapuutsiga pusa kandnud mõrvar olla 14-15 aastat vana. Pealtnägija kirjelduse kohaselt sõitis nooruk jalgrattaga parklasse sisse ja tulistas oma ohvrit umbes 30-meetrise vahemaa pealt.
Liverpooli politsei otsib mõrvarit esmajärjekorras kohalikest noortejõukudest.

Jaapanlane lõikas oma sõrme ära ja saatis peaministrile
Ultraradikaalsesse rahvuslikku rühmitusse kuuluv jaapanlane lõikas endalt ära sõrme protestiks peaminister Shinzo Abe keeldumisele külastada Yasukuni templit.
Yasukuni templit peetakse mõningates Aasia riikides militarismi ja Jaapani sõjaliste kuritegude sümboliks, teatas ITAR-TASS.
54-aastane mees pani ümbrikusse oma sõrme koos äralõikamise piltidega ja saatis selle postiga Shinzo Abele.
15. augustil, Jaapani II maailmasõjas kapituleerumise väljakuulutamise päeval keeldus peaminister templit külastamast, et vältida Hiina ja Lõuna Korea proteste.
Endise peaministri Junichiro Koizumi visiidid Yasukuni templisse jahutasid omal ajal Tokio suhteid teiste Aasia riikidega, kes peavad seda militarismi vaimu aluseks.

Igal neljandal Briti lapsel on välismaa taust
Suurbritannias on igal neljandal vastsündinud lapsel ema või isa välismaalane.
Igal aastal sünnib Suurbritannias 734 000 last, kellest 205 500-l on üks vanem välismaalane, kirjutas Yle 24.
Suurbritannia oli eelmisel aastal ka suur migratsioonimaa - välja rändas 385 000 inimest ja immigreerus 574 000 inimest.
Peamiselt on immigrandid uutest Euroopa Liidu riikidest ning jahivad soodsaid töökohti ja häid palkasid.

Kolme sõbra suhteid varjutavad murepilved
Nädala alguses pidasid Ottawa jõe äärses Montebello kuurortlinnas kõnelusi kolmeks amigo'ks hüütud USA ja Mehhiko president ning Kanada peaminister.
George W. Bush, Felipe Calderón ja Stephen Harper arutlesid Fairmont Chateau' seedripalkidest hotellis piiride ületamise, Arktikaga seonduva ja julgeoleku üle kolme Põhja-Ameerika riigi suhete raamistikus, mille koondnimetuseks on saanud Julgeoleku ja Edu Partnerlus.
Võõrustajarollis olnud Kanada peaministri Stephen Harperi peamisteks jututeemadeks oma Ühendriikide kolleegiga olid kanadalaste mure USA passinõude pärast ja Loodeväila puudutavad seisukohad.
Nimelt peavad Ameerika Ühendriigid Atlandi ja Vaikset ookeani ühendavat mereteed rahvusvahelistesse vetesse kuuluvaks, samas kui Kanada on veendunud, et polaarjoone taga Kanada Nunavuti territooriumi saarte vahel looklev jäine teekond on Kanada sisemeri.

Moskva ei astu raketitülis Gruusiaga sammugi tagasi
Venemaa väitel korraldas Tbilisi rünnaku ise, lääne ekspertide kinnitusel siiski Moskva.
"Venemaa kasutab Nõukogude-stiilis jõhkrat diplomaatiat, üritades suunata süüd 6. augusti raketiintsidendi eest Gruusia kaela," teatas Gruusia asevälisminister Merab Antadze eile Tbilisis.
Sel ajal kui Vene suursaadik ÜRO-s Vitali Tšurkin üritab maailma veenda, et grusiinid on vahejuhtumi lavastanud, on Gruusial kasutada kahe lääne komisjoni hinnang, mis kalduvad siiski Moskva osalust nägema.
Vaidlusalune, 6. augustil Gruusia Tsitelubani küla lähistele heidetud rakett mingil põhjusel siiski ei plahvatanud, vaid kukkus lihtsalt puruks.
Kaheksa eksperti USA-st, Rootsist, Lätist ja Leedust uurisid intsidendi asjaolusid kohapeal 12.-14. augustil. Venemaa asjatundjad käisid seal 16. ja 17. augustil. Alates 18. augustist analüüsisid juhtumit aga Briti, Poola ja Eesti eksperdid.

Afganistani endine komandör ennustab Talibani naasmist
Endine mudžahiidi komandör Rajab Khan selgitab oma väikses kontoris, kuidas kõigest käputäis mudžahiide 1980. aastatel Nõukogude armee vastu võitles.
"Afganistanis hukkus kokku 13 000 Vene sõdurit, ent ainuüksi Panshiris tapsime me 6800," seletab ta uhkusega oma kontoris Afganistani Panshiri provintsis. Khan jõuab rääkida, kuidas alguses võideldi Nõukogude armee vastu sisuliselt paljaste kätega ning kuidas vastased tihti iseenda üksuste pihta tule avasid.
Kogu kümne aasta pikkuse okupatsiooni ajal ei saanudki Nõukogude Liit sügaval mägede vahel asuvat provintsi täielikult enda kontrolli alla. 1990-ndatel ei saavutanud edu ka islamirühmitus Taliban.
Nüüd, 18 aastat pärast okupatsiooni lõppemist, on endine komandör aga jälle mures. "Kui Hamid Karzai presidendiks sai, lubas ta, et Afganistanist saab tugev riik. Praegu aga näeme, et Taliban tuleb tagasi," lausub ta. Khani sõnul kogub Taliban iga päevaga jõudu.

Prokurör nõuab Laksbergile 12-aastast vangistust
Riigiprokurör nõudis ülisuures koguses kokaiini ja hašiši ebaseaduslikus käitlemises ning kokaiini salakaubaveos süüdistatavale endisele krossisõitjale Arvo Laksbergile 12-aastast reaalset vangistust.
Harju maakohtu pressiesindaja teatel on Laksberg end süüdi tunnistanud osaliselt, vaid suures koguse hašiši hoidmises. Kokaiini käitlemises ja salakaubaveos Laksberg süüd ei tunnista.
Süüdistatava kaitsja, vandeadvokaat Priit Tartu palus täna Harju maakohtus toimunud istungil Laksbergi kokaiini ebaseaduslikus käitlemises ja salakaubaveos õigeks mõista.
Järgmine istung toimub 26. septembril kell 14.30, mil Arvo Laksberg saab võimaluse viimaseks sõnaks.
Süüdistusese kohaselt korraldas Laksberg 2004. aasta septembrist kuni oktoobrini kokaiini salakaubavedu Hispaaniast Eestisse.
Laksbergi juhtnööride kohaselt omandas tema poolt värvatud Innar Kandla Barcelonas 4944 grammi kokaiinhüdrokloriidi, mis sisaldas 2373 grammi puhast kokaiini.

Tallinna kesklinnas põles elumaja
Põhja-Eesti päästekeskus sai kell 15.57 teate, et Narva maantee Reimani tänava ristmiku lähistel on viiekordse elumaja viienda korruse korteris tulekahju.
Sündmuskohale sõitis kaks põhimasinat ning üks redelauto.
Pealtnägijate sõnul ei olnud tegemist tõsise tulekahjuga. Tuletõrjuja käis ja kontrollis toa üle ning seejärel tuletõrjemasinad lahkusid.

Lennuväljal autoga kiirendanud neiu kihutas lennurajalt välja
Tartumaal Raadi lennuvälja varahommikul kiirendusrajal kihutanud neiu pääses pärast 19 meetri pikkust õhulendu kergete vigastustega, kinnitamata turvavööga autos viibinud noormees vajab haiglaravi.
Tartu politseiosakonna pressiesindaja teatel juhtus liiklusõnnetus kella 4.20 ajal, kui sõiduautoga BMW 523 kihutanud 1988. aastal sündinud Heli sõitis mööda kiirendusrada suurel kiirusel suunaga Narva maantee pikenduse poole ja ei märganud õigeaegselt kiirendusraja lõppu.
Sõiduk sõitis otse teelt välja vastu muldvalli ja paiskus saadud löögist õhku. Politsei pressiesindaja teatel lendas sõiduk ligi 19 meetri kaugusele ja maandus seejärel ratastele.
Õhulennu tagajärel said vigastada sõiduauto juht Heli, kes lubati pärast esmaabi kodusele ravile, ja kaasreisija 1982. aastal sündinud Lauri, kes toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Turvavööga oli kinnitatud ainult sõiduki juht.

Vargad viivad Saaremaal majadelt aknaid ja uksi eest
Saaremaal on politseile viimastel kuudel laekunud mitmeid avaldusi majaomanikelt, kelle maamajalt või suvilalt on kurikaelad eest viinud aknad ja uksed.
Ööl vastu pühapäeva viisid vargad Saaremaale palkmaju ehitava firma Kaarma vallas Vaiveres asuvalt valmimisjärgus majalt minema kolm ette pandud akent, kirjutab Meie Maa.
"Akende kinnituskruvid olid kenasti lahti keeratud ning akna ja seina vahel olev Makroflexi vaht kas läbi saetud või lõigatud," kirjeldas firma juht varaste tehnikat.
Lisaks ühe palkmaja kolmele aknale langes varaste saagiks ka lähedal asuva teise palkmaja neli akent.
Ringkonnaprokuröri Svetlana Maripuu sõnul on majadelt akende ja uste vargus ebatavaline, kuna varem pole taolisi kuritegusid fikseeritud.

Tallinnas hukkus inimene raskes avariis
Eile õhtul toimus Tallinnas Paldiski mnt ja Tuuleveski tee ristmikul raske liiklusõnnetus, milles hukkus vanem mees.
Sõiduauto Subaru Impreza, mida juhtis 23-aastane Peeter, kaotas juhitavuse ja sõitis otsa samas suunas liikunud sõiduautole Mazda 626, mida juhtis 75-aastane Heino.
Liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastustesse suri sündmuskohal Mazda juht. Kaks inimest sai avariis vigastada.
Päästemeeskond vabastas kannatanud avariilisest sõidukist ja andis üle kiirabile. Üks kannatanu viidi kiirabiga PERH Mustamäe korpusesse.
Liiklusõnnetuse asjaolud selgitamisel.
Seoses õnnetusega palub Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond abi tunnistajate leidmisel ning palub kõigil, kes asjast midagi teavad, helistada tel 6125666.

Saksa teadlased suutsid väidetavalt murda erirelatiivsusteooria
Saksa teadlased Günter Nimtz ja Alfons Stahlhofen jõudsid kvantmehaanikat uurides kvanttunneli katseteni, mille käigus ületati väidetavalt valguse kiirus.
Kui katse tulemused tõeseks osutavad, siis võib oluliselt muutuda arusaam modernsest füüsikast, mille järgi on valguse kiirus fundamentaalne ja ületamatu piirang, vahendab New Scientist Magazine.
Katsete käigus õnnestus füüsikutel tekitada valguse kiirusest kiiremini liikuvate elektromagnetkiirguse väikseimate osakeste footonite hoovus. Katses kasutati kahte prismat, kust kiiritati läbi valgust. Kui prismad on koos, siis detektorid reageerivad valgusele ning salvestavad informatsiooni footonite kohta. Nimtz ja Stahlhofen eraldasid katse käigus prismad ning avastasid, et footonid läbivad kuni meetrise vahega prismade vahele tekkiva kvanttunneli momentaalselt, liikudes kiiremini kui seni on teoreetiliselt võimalikuks peetud.

Puhkepaus treeningu keskel aitab saleneda
Kui tahate kehakaalu edukalt alandada, siis puhake. Umbes nii kõlab Tokio ülikooli teadlaste avastus. Täpsemalt - kui end liigutate, siis tehke vahepause. Kui näiteks väntate jalgrattal tund aega ühtejutti või teete kahe pooletunnise sõidu vahel 20-minutilise puhkuse, on tulemus erinev. Puhkuse ajal suureneb rasvhapete hulk veres, mis tähendab, et kogutud rasva hakatakse kasutama. Siis on ka treeningu teine pool rasvhapete põletamiseks tõhusam. Nõnda siis - kui puhkate, annate rasval võimaluse rasvarakkudest lahkuda. Ja kui siis jälle väntama hakkate, ei kogune rasv uuesti rakkudesse, vaid seda kasutatakse energia saamiseks. Järjekordne tõend sellest, et meie esivanematel oli õigus. Keegi ei rabelenud ju põllul valgej ajal ühtejutti, tehti ikka mõnusaid pause ka.

Vee imelised omadused
Veest on hämmastavalt palju räägitud. Küll on seda läbi aetud desintegraatorist, küll avastatud mitut sorti eluvett. Seda on võluvee nime all müüdud või siis leitud sellel olevat mälu ja muusikaline kuulmine. Hergi Karik tutvustab oma raamatus rahulikul moel nii vee tavapäraseid omadusi - mis kohati on tõesti imelised -, kui ka imevesi läbi aegade. Vesi on imeline lahustaja, ja enamasti ongi selle imelised omadused seotud lisandainetega. Vee headus peitub aga suuresti ikka jooja ajus.

Avastati geen, mis eelistab paremat kätt
Esimest korda avastati geen, mis isaliini pidi määrab
Ühe mõrvamüsteeriumi lahendamiseks viskab Hercule Poirot kahtlustatavale ootamatult väga hinnalise portselankujukese. Too püüab selle vasaku käega. Millega oli mõrtsukat nähtud kirjutamas üht sõnumit. Kurjategija saigi tabatud.
Poirot' vasaku ajupoolkera hallid ajurakud võivad anda kõige ootamatumaid lahendusi, aga keegi ei teadnud siiani, miks ikkagi Poirot ja temaga koos 90 protsenti inimesi on paremakäelised ning vaid üks kümnest vastutulijast eelistab vasakut.
Nüüd hakkab asjasse selgus tulema. 42-st eri maade teadlasest koosnenud rühm avaldas kuu alul ajakirjas Molecular Psychiatry (Molekulaarne Psühhiaatria) artikli, milles käelisusega seostatakse üht kindlat ja teadlaste väljapeilitud geeni. Autorite seas on ka Tallinna tehnikaülikooli teadlased Tõnis Timmusk, Indrek Koppel ja Priit Pruunsild. "Projektis osales üle maailma 20 teaduslaborit ja seda juhtis dr Clyde Francks Oxfordi ülikooli Wellcome Trusti inimgenoomi keskusest," selgitas TTÜ geenitehnoloogia instituudi professor Timmusk, kes koos kolleegidega on projektiga seotud olnud juba seitse aastat.

Nord Stream muudab kavandatava gaasijuhtme asukohta
Kompanii Nord Stream teatas kavatsusest muuta kavandatava gaasijuhtme asukohta Läänemere põhjas, vahendab agentuur SeaNews.
Muudatus puudutab Bornholmi saare ümbrust, nimelt peaks gaasijuhe hakkama kulgema saarest lõunas. See pikendab trassi kaheksa kilomeetrit.
Otsus tehti lähtudes uuringutest mis näitasid, et ümbertõstmine vähendab keskkonnariskid miinimumini.

Riia ja Moskva vahel opereerib uus konteinerrong
Riia
Venemaa riikliku aktsiaseltsi "Rossiiskije Železnõje Dorogi" tütarettevõte Transcontainer ja Läti Raudtee ühistöös alustas eile tegevust uus konteinerrong, mis kurseerib Riia ja Moskva vahet.
Rongi sõiduaeg on 48 tundi ja see veab peamiselt transiitkaupa Hiinast. Tühjad konteinerid lähevad tagasi Riiga. Rong mahutab 82 TEU-konteinerit, ühe TEU-koneineri pikkuseks on 20 jalga.
Läti Raudtee abiga loodetakse peatselt panna rong käima igal nädalal. Prognooside kohaselt peaks 2007. aasta lõpuks veetama kokku kolm tuhat konteinerit.

EMT kehtestas maksimaalsed rändlustasud
Kahe viimase operaatori seas Euroopa Komisjonile oma uued eurotariifid esitanud EMT ei jätnud hingamisruumi ning kehtestas kõrgeimad lubatud kõnehinnad.
Mobiilikõned 33 Euroopa riiki ning nendega seotud piirkondadesse hakkavad EMT võrgus järgmisest neljapäevast seega maksma 9,05 krooni minut ning vastuvõetavad kõned 4,43 krooni minut.
EMT avalike suhete juhi Kaja Pino sõnul kehtestas ettevõte maksimaalsed hinnad seetõttu, et teha soodustusi lähiriikide kõnedele.
Elisa küsib järgmisest nädalast Euroopa riikidesse helistamisel 8,75 krooni minut ning vastuvõetava kõne eest 4,4 krooni minut.
Odavaimad kõned on Tele2 võrgus, kus kõne hind välisriiki helistades hakkab maksma 8,7 krooni minut ning vastuvõetava kõne eest tuleb maksta 4,35 krooni minut. Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu.

Leiva hind tõuseb kümme protsenti
Euroopa ikaldused ja üleujutused ning viljast biokütuse valmistamine kergitavad sügisel Eestis leiva ja saia hinda enam kui kümnendiku võrra.
"Olen päris kindel, et leiva hind sügisest tõuseb. Tõenäoliselt 10 protsendi ringis," ütles leivaliidu tegevdirektor Arnold Kimber.
Toidunisu hind on tõusnud 1800 kroonilt 2700 kroonini tonn ja rohkemgi, sõltuvalt kvaliteedist, vahendab ETV24 Maalehte. Toidurukist ostab näiteks Tartu Veski hinnaga alates 2500 krooni tonn.
Teravilja sissevedu Eestisse on viimasel kolmel aastal vähenenud, kuid jahu import on suurenenud.
Jahu hind moodustab leiva hinnast ainult ühe osa, suur tähtsus on ka elektri- ja tööjõu- ning leiva kauplustesse vedamise kulul.
Kui septembris 1992 maksis konjunktuuriinstituudi andmetel leivakilo Eestis keskmiselt 1,2 krooni, siis tänavu mais 20,02 krooni.

Euroopa börsid on pöördunud tõusule
Euroopa aktsiad on tugevast langusest taastumas ning hakanud USA ja Aasia turgude eestvedamisel tõusma.
Viimastel nädalatel finantssektori eestvedamisel languses olnud aktsiaturud on hakanud taastuma ning trend tundub pöörduvat tõusule, kirjutab BBC.
Euroopa juhtivate aktsiaturgude indeksid tõusid täna lõunaks vähemalt 1 protsenti.
Mitmed analüütikud on asunud tõstma aktsiate hinnasihte ning avaldanud lootust, et langusperiood aktsiaturgudel on läbi. Olukorda sekkus ka USA Föderaalreserv, mis tegi finantssüsteemile miljarditesse dollaritesse ulatuva rahasüsti ning vähendas pankadele laenatava raha intressimäära.
Hiljutine langus algas probleemidest USA krediiditurul, kus pankade halvad finantstulemused, laenutingimuste karmistamine ja tekkinud likviidsusprobleemid seadsid ohtu krediidi ning eriti kinnisvaralaenude turud.

Leedo: üksi autoga sõitjad paisutavad praamijärjekordi
Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimees Vjatšeslav Leedo sõnul pingestab praamide autojärjekordi majanduskasv, mis on paljudele andnud võimaluse oma autoga praamile trügida.
"Kas peab ikka igaüks sõiduautoga üksi sõitma? Tuleb naine, tuleb mees, ja laps ka veel kolmandanagi järgi ja lähevad suvilasse, Muhus on suvila," tõi Leedo täna pressikonverentsil näite. Selle asemel, et jätta auto Virtsu ning paluda omale järele tulla.
Kümme aastat tagasi oli autode täituvus keskmiselt 2,7 inimest ning nüüd alla kahe. "Kui varem sõitsid inimesed kahe-kolme-neljakesi autos, siis praegu tulevad üksi," rääkis Leedo, kes tunneb muret ka Saaremaa n-ö üleautostumise pärast.
Saaremaa Laevakompaniile kuuluva ning Saaremaa ja Hiiumaaga laevaühendust korraldava Väinamere Liinide juhatuse esimees Urmas Treiel ütles, et kriitilised hetked tekivad suvel umbes kümnel nädalavahetusel, reedeti saartele sõites ning pühapäeviti saartelt tagasi tulles. Ta tunnistas, et kui järjekordi ei oleks, siis oleks saartele sõitjaid tõenäoliselt kaks korda enam.

Baltmani ähvardatakse Uraalides aktsioonidega
Uraalide pealinnas Jekaterinburgis lubavad patriootiliselt meelestatud noored aktivistid korraldada miitinguid ja pikette, sest nad pole rahul Eesti kaubandusketi Baltika laienemisega.
"Nad viivad Vene kangelaste mälestusmärgid ära, ja siis tahavad veel Venemaal raha teenida," kommenteeris portaalile delo001.ru üks aktivist Aleksandr Mogilev, vahendab aripaev.ee.
Baltika turundusdirektor Anu-Mall Naarits ütles kommentaariks aripaev.ee-le, et selliseid üleskutseid on Venemaa erinevates regioonides avaldatud varemgi.

Manutent lõpetas Ülemiste elurajooni väljaarendamise
Ülemiste elurajooni arendaja Manutent OÜ sõlmis eelmisel nädalal viimase, arvult 339. lepingu ning lõpetas sellega Ülemiste elurajooni väljaarendamise, mille müügikäibeks kujunes 420 miljonit krooni.
Manutent Eesti OÜ juhatuse liikme Meelis Männiku sõnul on Ülemiste elurajooni arenduse edukas lõpuleviimine selge märk sellest, et elukeskkonna kontseptsioon vastas kõigiti inimeste ootustele ja võimalustele. Seda ilmestab tema sõnul fakt, et viimase nelja kuu jooksul müüdi 70 korterit vaatamata üldisele loidusele turul.
Ülemiste elurajoon on Eesti üks suurimaid kinnisvaraarendusprojekte, mis paikneb 24,6 hektari suurusel maa-alal. Ülemiste järve lähedale rajati veidi enam kui kolme aastaga 324 korterit, 50 väikeelamukrunti, kaheksa mänguväljakut ning kujundati hektari suurune avalik park.
Rajooni väikeelamukrundid müüdi 2005. aastal teistele arendajatele hoonestamata kujul. 17 kortermaja arendas Manutent Eesti OÜ ja ehitajaks oli KMG Ehitus.

Hiinlased tunnevad huvi Ringtee silla ehitamise vastu
Hiina ettevõtjad tunnevad huvi Tartu Ringtee silla ehitamise vastu.
Tartu linnajuhtidega on sel suvel kohtunud nii Hiinast Shangaist pärit projekteerimisfirma Lin Tung-Yen & Li Guo-Hao Consultants Ltd esindajad kui ka Jiangsu provintsist pärit ehitusfirma Jiangyn Bridge Engineering Co, Ltd esindajad, teatas Tartu linnavalitsuse teabeteenistus.
Tartu abilinnapea Anto Ili sõnul hakkasid Hiina sillaehitajad Tartusse sildade rajamise vastu huvi tundma juba Vabaduse autosilla riigihanke korraldamise ajal, kuid siis nappis neil aega, et konkursist osa võtta.
Uuesti võtsid Hiina ettevõtjad Tartu linnajuhtidega ühendust juunis, tundes huvi Ringtee silla ehitamise vastu. Nüüd kohtusid linnapea Urmas Kruuse, abilinnapea Anto Ili ja linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagiga sillaehitusfirma Jiangyn Bridge Engineering Co, Ltd esindajad.

Eesti pikaajaline töötus jääb alla Euroopa keskmise
Kui Eestis kahanes pikaajalise töötuse määr eelmisel aastal 2,8 protsendile, siis Euroopa Liidu (EL 27) keskmine oli 3,6 protsenti.
Kõrgeim pikaajalise töötuse määr oli statistikaameti andmetel Slovakkias (10,2%) ja Poolas (7,8%) ning madalaim Taanis (0,8%) ja Küprosel (0,9%).
Eestis on pikaajalise töötuse määr viie aastaga vähenenud ligi poole võrra, samas kui Euroopa Liidu keskmine on püsinud nelja protsendi piires.
Kuigi pikaajaliste töötute arv on märkimisväärselt kahanenud, teeb statistikaametile muret pikaajalise töötuse osatähtsus töötuses, mis on endiselt suur. Kui Euroopa Liidus oli eelmisel aastal keskmiselt aasta või kauem tööd otsinud 46% töötutest, siis Eestis oli pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas 48%.
Andmed näitavad, et pikaajaline töötus ähvardab enim alg- ja põhiharidusega inimesi, samuti vanemaealisi ja neid, kes enne töötuks jäämist olid ametis lihttöölisena.

Leedo koondab oma firmad ühtseks Tuule Grupiks
Ärimees Vjatšeslav Leedo koondab kõik oma Saaremaa Laevakompaniiga seotud ettevõtted Tuule Gruppi.
Tuule Grupi turundusjuhi Dajana Tiitsaare sõnul ühendab uus katusbränd peamiselt Saaremaa Laevakompanii ümber koondunud, valdavalt turismi- ja transporditeenuseid pakkuvaid ettevõtteid, kirjutab Oma Saar.
Tuule Grupi olulisemateks tegevusvaldkondadeks on laeva- ja bussiliiklus, reisibürooteenused, majutus ja toitlustus.
"Tuule Grupi loomine ei tähenda seda, et meie firmade nimed muutuvad. Firmad ei kao, nad jäävad ikka iseseisvateks juriidilisteks isikuteks," selgitas Vjatšeslav Leedo, kelle sõnul on brändi loojate ootus see, et ühtse märgi all tegutsedes tekib kõikides firmades, teeninduses ühine positiivne standard ja kergem on ka firmasid turustada. "Me tahame, et oleks selgelt ja täpselt teada, kes meie perre kuuluvad," ütles Leedo.

Meerits: natuke viivitamist ei oma Sterile enam tähtsust
Meditsiiniseadmete steriliseerimisega tegeleva ASi Steri nõukogu liige ja suuraktsionär Heldur Meerits on optimistlik vaatamata sellele, et keskkonnaminister taas tehase kiirgustegevusloa allkirjastamata jättis.
Meeritsa sõnul on kõik veninud nii kaua, et veel natuke viivitamist ei oma enam tähtsust. Tema hinnangul on keskkonnaministeerium loaga venitades raisanud palju maksumaksja raha. "Meil on ju rikas riik," ütles Meerits irooniliselt, kirjutab Äripäev.
Venimisega tekkinud kahjud kavatseb Steri riigilt kohtu kaudu välja nõuda. Meeritsa hinnangul ei peaks aktsionärid riigi tegematajätmist kinni maksma.
Varem on teine Steri aktsionär Rein Lehtmets Äripäevale öelnud, et kohtuasjast on juristidega räägitud ja poolteise aastaga tekkinud kahjud saamata jäänud kasumit arvestamata on mõni miljon krooni.
"Minister peab oma rituaalseid samme tegema, et tema valijad oleksid õnnelikud," kommenteeris Meerits loa allkirjastamata jätmise võimalikke tagamaid.

Uus Maa lasi Viimsi korterite hinnad alla
Kinnisvarabüroo Uus Maa alandas Viimsis asuva Heki tee korterite hindu ligi kümnendiku võrra ehk 8 protsenti, kuna ei leidnud neile enam ostjaid.
Uus Maa tegevjuht Mika Sucksdorff ütles Äripäevale, et turusituatsioon on muutunud, uusarendused enam nii hästi ei müü ja seetõttu tuli hindu langetada. "Alati tasub kliendil oma hinnapakkumine teha," ütles ta kommentaariks, kas nendelt tingimustelt on veel võimalik hindu alla rääkida.
Heki tee uued korterid on tema sõnul müüa alates kevadest. Kodulehe andmeil on kõik korterid veel vabad.
Teised suuremad kinnisvarafirmad enda sõnul veel hindu langetama ei tõtta.
Arco Vara turundus- ja kommunikatsioonijuhi Kadri Lindpere sõnul on tegemist siiski vaid näidetega mõningatest projektidest, millest üldistavaid järeldusi teha oleks ennatlik ja Arco Vara hinnalangust ei plaani.

Oberschneider peab Argentinas lehmakarja
Praeguseks on ostetud 1000 lehma, piimakari peaks kasvama paari aastaga 15 000-ni.
Praegu Eestis läbisõidul viibiv Paul Oberschneider kavatseb kevadeni viibida Argentinas, et senisest enam põllumajandus-ärile pühenduda. Idee hakata tegelema põllumajandusega tekkis tal juba aastaid tagasi. "Pean tunnistama, et mul oli plaanis sellega algust teha Eestis, kuid Argentina arenev majandus, head karjamaad ja soodne kliima sobisid selleks paremini," räägib endine Eesti kinnisvaramogul. Piimakarjaäri on Oberschneider vaikselt ajanud juba peaaegu kolm aastat.
Praeguseks on Oberschneider ühe Buenos Airese provintsis asuva piimafarmi ainuomanik, teisest kuulub talle kolmandik. Äripartnerid pole paraku Eestist, vaid Suurbritanniast ja USA-st.
Farmis kasvatatakse praegu tuhandepealist piimakarja, selle aasta jooksul on plaanis arv kahekordistada. Kahe aasta jooksul loodab Oberschneider piimakarja suurendada 15 000 lehmani. Pärast eesmärgi saavutamist on plaanis farmid liita. "Loomulikult on riske, näiteks poliitiline ebastabiilsus," räägib ta. "Oleme end siiski püüdnud kindlustada nii ettenägelikult kui võimalik," ütleb Oberschneider.

Nasdaq loobub Londoni börsist OMX-i ostmiseks
Londoni börsi aktsiate müügist teenitakse
USA tehnoloogiabörs Nasdaq otsustas loobuda pikka aega plaanitud soovist osta Londoni börs. Seda nähakse eelsammuna Skandinaavia ja Balti väärtpaberiturge juhtiva OMX-i ostmiseks.
Tõenäoliselt kavatseb Nasdaq vastupidiselt esialgsetele kavatsustele müüa 31 protsenti Londoni väärtpaberituru aktsiatest, et kasutada teenitud 800 miljonit naela (18,4 miljardit krooni) pakkumise tõstmiseks OMX-ile. "Me usume, et Londoni väärtpaberibörsi aktsiate müük tõstab lähemate nädalate-kuude jooksul meie aktsia hinda, mis tõstab automaatselt meie pakkumist OMX-ile," ütles Nasdaqi juht Bob Greifeld uudisteagentuurile Reuters.
Nasdaq on konkureerinud OMX-i ostmise pärast juba alates maikuu lõpust Dubai börsiga. Nasdaqi pakkumine OMX-ile on praegu 204 Rootsi krooni aktsia eest, mille koguväärtus on 42,9 miljardit Eesti krooni. Dubai börsi pakkumine kaalub Nasdaqi üle - Dubai pakub 230 Rootsi krooni aktsia eest, mille koguväärtuseks on 46,4 miljardit Eesti krooni. Nasdaqi juht Bob Greifeld on kinnitanud, et kavatseb teha kõik endast oleneva, et teha siiski OMX-ile sobiv pakkumine.

Täna algab Eesti vanausuliste kultuuri tutvustav festival
Rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival PEIPUS annab nädala lõpuni võimaluse tutvuda vanausu erinevate harude kultuuritraditsioonidega ning võtta osa üritustest üle Eesti.
Festivali eesmärgiks on tutvustada vene vanausuliste kultuuri ja olemust Eesti ühiskonnas. Tänasel päeval elab Eestimaal ligikaudu 15 000 vene vanausulist, kes moodustavad mitmes Peipsi-äärses omavalitsuses suurima osa elanikkonnast, teatas Sotsiaalministeerium.
Kavas on vaimuliku muusika kontserdid ning filmiprogramm vanausulistest Eestis, Uuralis, Altai ja mujal. Tallinnas toimuvas ikoonimaalimise, -restaureerimise ja laulmise meistriklassida, mille vastu on üle ootuste suur huvi.
Vanausuliste kultuurifestivali raames toimuvad üritused Tallinnas, Tartus, Mustvees ja Kallastes.

Eesti Pangas avatakse Enn Põldroosi maalinäitus
Täna avatakse Eesti Pangas kunstnik Enn Põldroosi näitus, kus on väljas tema 2007. aastal valminud maalid koos mõnede varasemate töödega.
Näituse kuraator Eha Komissarovi sõnul seondub Enn Põldroosi 2007. aasta looming portreega, kus portreeritavaks on üldistatud inimene, kellest maalija toob esile eredaid isiksusetahke.
"Nii viitavad maalidel kujutatud tegelased ebaharilikule kehakeelele või mingile painele, mis mõnikord haakub dramaatiliste joontega," kirjeldab maale Komissarov.
Põldroosi loomingule on omane koomilise sidumine traagilisega. "Eesti Pangas esitletud tööd keskenduvad konfliktse ja dramaatilise persooni kujutamisele, lisaks on esindatud tööd argisemate ja rõõmule viitavate teemadega," iseloomustab näitust Eha Komissarov.

Vägivald, tango ja must huumor Vene Teatris
Moskva lavastaja Anna Trifonova lisas Tarantino gangsteri-seltskonda kauni Naise.
Tarantino stsenaariumi, võimekate noorte näitlejate ning kindlakäelise Moskva külalislavastaja sünergiast sündinud lavastus "Marukoerad" kinnitab Vene Teatris peituvat potentsiaali ning dialoogiküpsust Eesti teatripildis laiemalt. Loodud sild filmi ja teatri vahel võiks julgustada ka eesti noort publikut Vene Teatrisse tulema.
Tarantino debüütfilm "Marukoerad" tekitas oma žanriuuenduse ja muljet avaldava näitlejakoosseisuga linastusjärgset elevust juba 1992. aastal, ent kultusliku staatuse omandas film alles videolevis pärast "Pulp Fictionit" (1994). Tarantino käekiri on "Marukoertes" juba äratuntaval kujul olemas.
Stiilsed mehed mustas, oma ala professionaalidena mõjuvad gangsterid kogunevad söögikohta, kus alustavad ootamatult nõtket vestlust popkultuuri ja eluväärtuste teemal. Vaatajal tekib tegelastega inimlik side, ent see ei takista Tarantinol neid üksteise järel maha nottimast nagu anonüümseid reamehi vaenlase ridades.

 "Fidelio" sobib hästi Viinistu kunstimuuseumi katlamaja ruumidesse
Pühapäeval, 26. augustil esietendub Viinistu kunstimuuseumis Nargeni festivalil Beethoveni ainus ooper "Fidelio", mille lavastas Liis Kolle.
Kaljuste sõnul tuli mõte etendada "Fideliot" talle eelmisel aastal, juhatades Viinistul Joseph Haydni ooperit "Üksik saar". "Tundsin, et see katlamaja ruum on väga sobilik "Fidelio" lavastuseks ning et esimene aaria, millega "Fidelio" algab, meenutab vägagi Haydni muusikat."
Beethoven töötles oma eluajal "Fideliot" mitu korda ning jäi veendumusele, et see ei saanudki kunagi lõplikult valmis. Ta muutis teost osaliselt veel pärast ooperi viimase, kolmanda versiooni esietendust 1814. aastal ning tänini kutsub teos tihti esile ebaleva tunde, sest tema muusikalis-moraalset kõrgust ja teatraalset avaldusvormi on raske ühisele nimetajale viia.

Kuningas tuleväravas 20 aastat hiljem: kultusperformance'i kordus
Homme kell 21 tähistab Siim-Tanel Annus 20 aasta möödumist oma legendaarsest performance'ist ja korraldab selle rekonstruktsiooni. Mooni tänav 46a tähendab osale meie kunstirahvast palju. Annus oli korraldanud oma koduaias varemgi etendusi, kuid 1987. aasta 5. detsember läks ajalukku. Loeme katkendeid Evi Pihlaku käsikirjalisest artiklist "Läbiminek": "Elevus sündmuspaiga ümber oli kaugele märgatav. Juba Mooni tänava otsast sisse keerates paistis kätte valguskuma aia kohal. Kuningas lähenes üha enam ja enam oma tulekeskkonnale, keskendunult ja tõsiselt." Lõ-puks kadus ta põlevasse ukse-avasse.
Mis tegi aga sündmuse kunstiväliselt eriliseks, oli see, et kohale jõudis miilits. Õnneks oli sündmus juba lõppenud, kuid Siim-Tanel ja aktsiooni filminud soomlased viidi jaoskonda. Raske öelda, kas miilitsa kutsusid lärmist häiritud naabrid või vastavad organid. Igal juhul saatis miilitsa tegevust suur vile- ja kisakoor.

Google näitab kolmemõõtmelist kosmost
Google Earthi lisateenus Google Sky pakub kasutajatele võimalust piiluda kolmemõõt-melist avakosmost. Google Sky abiga saab heita pilgu enam kui miljonile tähele ning 200 miljonile galaktikale, vahendab BBC.
"Vali Google Earthis see punkt maakeral, kust tahad taevast vaadata. Pilt, mis avaneb, vastab täpselt selle koha taevavaatele, kus sa kaardi järgi oled," selgitas Ed Parsosns Google'ist. Pildid on tehtud Hubble'i kosmoseteleskoobiga. Võimalust kiigata arvutiekraanilt avakosmosesse pakub ka Stellarium, mida kasutavad planetaariumid. Parsonsi sõnul on Google'i teenus mõeldud rohkem tavatarbijale.
BBC põhjal Mart Niineste

Sügistalvine moehooaeg pakub vabadust
Mood võib olla mäng, aga Eesti kliima ei lase moeloojail ebapraktiliseks muutuda.
"Hea maitse nimel ei pea ohverdama oma isiksust ega rõivaste praktilisust," kinnitab Baltmani peadisainer Tarvo Jaansoo. Meestemoes maksavad eelkõige kvaliteet, soliidsus ning traditsioonid. "Naistemood vahetub kiiremini, meestemood teeb pöördeid omas tuuris," lisas ta. Valitsevateks värvideks on sinine, tumehall ning must, klassikat kombineeritakse hooajamoega. Detailid on diskreetsed, sageli teada vaid kandjale endale.
Nii meeste- kui ka naistemoes on algaval hooajal moes musta kombineerimine mustaga, läikivate ning jäikade materjalide, nagu nahk ja satiin, kandmine koos pehmete materjalidega, nagu vill, velvet või mo-häär.
Toon toonis rõivaste kombineerimise kõrval on moes ka kontrastid, kasutatakse intensiivseid ja tugevaid värve. Kui meestemoes eelistatakse endiselt klassikalist vormi ja selget lõiget, siis naistemood on eripalgelisem - trendi loovad on nii naiselik liivakellasiluett kui ka maskuliinne, rõhutatud vööjoone ja laiade pükstega tviidkostüüm.

Internet: 
 - valdavalt põhjamaade alternatiivmuusika tutvustamisele keskendunud muusikablogi. Üks kindlamaid kohti, kust leida heli- ja pildinäiteid nii peagi Eestisse tulevate kui ka muude huvitavate ja senikuulmatute artistide ning bändide kohta. Blogisse kirjutab pidevalt mitu inimest ning seetõttu on see mitmekesisem kui ühemeheblogi.

Müürsepp lõi Austraalia klubiga ametlikult käed
Austraalia korvpalliklubi Melbourne Tigers teatas täna, et sõlmis Martin Müürsepaga ametlikult lepingu, lõpetades sellega ühtlasi oma 2007/2008 hooaja koosseisu komplekteerimise.
Klubi teatas, et Müürsepp on nende ridadele tugevaks lisaks, mängides taas külg külje kõrval meeskonna kapteni Chris Anstey'ga. Müürsepp ja Anstey on koos mänginud NBA klubis Dallas Mavericks ning Venemaa kõrgliigas.
Müürsepa esimene kohtumine uue klubi eest toimub Hiinas, kust ta liigub koos meeskonnaga 7. septembriks Melbourne'i.
Müürsepp ütles täna, et tema otsus Austraaliasse minna põhineb peamiselt elustiili muutmisel.
"Ma olen elevil taas koos Chris'iga mängimisest, ma olen Austraaliast nii palju head kuulnud ning ootan väga sealse elustiili kogemist ning koos "tiigritega" meistritiitli poole püüdlemist," lausus Müürsepp.

Kanepi kohtub US Openi avaringis tugeva India tennisistiga
TENNIS:
Paraku pole eestlannal loosiga vedanud, sest 20-aastane Mirza on hetkel WTA edetabelis oma senise karjääri kõrgeimal, 28. kohal, vahendab Sportnet.
Oma karjääri jooksul on Mirza võitnud 12 ITF-i ja ühe WTA Touri turniiri. Ainus WTA turniirivõit pärineb 2005. aastast Hyderabadist. Grand Slam turniiridel on ta jõudnud korra neljandasse ringi, 2005. aastal õnnestus nii kaugele jõuda just US Openil.
Kanepi varem Mirzaga turniiridel kohtunud ei ole.
Eelmisel aastal jõudis Kanepi turniiril kolmandasse ringi, kus jäi 5: 7, 2: 6 alla prantslannale Virginie Razzanole. Täna alustab oma etteastet New Yorgis ka Eesti teine reket Maret Ani (WTA 146), kes kohtub valikturniiri avaringis ukrainlanna Maria Korõttsevaga (WTA 170).

Peep Aaviksoo: koondisest kumab positiivset energiat
Eesti korvpalliliidu juht Peep Aaviksoo, kes elas meeskonnale eile õhtul Skopjes kaasa tribüünil, ei oska veel öelda, kas Tiit Sokk jätkab peatreenerina.
Nii kaalukaid mänge nagu Skopjes Makedooniaga pole Eesti korvpallikoondisel õnnestunud juba aastaid pidada. Millised emotsioonid teid valdavad?
Kõige tähtsam, et meil on nüüd koondis, kelle üle saavad kõik - alates mängijatest ja lõpetades fännidega - taas rõõmu tunda. Meeskond suudab pakkuda positiivseid elamusi ja ennastsalgavalt võidelda. Koondisest kumab positiivset energiat, millest oleme varem puudust tundnud.
Positiivse energia tekkele on kaasa aidanud Eesti klubide osalemine Balti liigas ning professionaalne suhtumine.
Abitreener Üllar Kerde ütles, et Martin Müürsepa ja Gert Kullamäe taasliitumine meeskonnaga on tulevikku suunatud samm, mis peab koondist ette valmistama kaheks järgmiseks aastaks. Kas vanameistrid lahkuvad peagi taas koondisest?

Korvpallikoondis teenis suure lüüasaamise
Eesti korvpallikoondis sai Euroopa meistrivõistluste valikturniiri viimases alagrupimängus võõrsil Makedoonialt hirmuäratavalt suure kaotuse.
Esimese veerandtunni jooksul Makedooniaga sammu pidanud Eesti korvpallikoondis vajus seejärel nii sügavale sohu, et ka pallureil oli tõenäoliselt piinlik.
Makedoonlased kihutasid Euroopa meistrivõistluste lisavalikturniiri alagrupi võitja otsustanud kohtumises kaasaelajate marulisel toel suureskoorilise võiduni ning jätkavad järgmisel nädalal Hispaanias finaalturniiri pileti püüdmist, Eestile on turniir lõppenud koha säilitamisega A-divisjonis.
Kaos algas avapoolajal
Avapoolaja esimesel 15 minutil hoidsid Eestit mitmel korral mängus kolmepunktivisked - kaks tabamust kaugelt nii Kristjan Kangurilt kui ka Tanel Teinilt -, mis ei lubanud võõrustajatel kuni teise veerandi keskpaigani vahet ohtlikult suureks käristada. Kuid umbses saalis ja 1500 maruliselt omasid toetanud publiku ees raputas Eestit viigiseisul 28: 28 mõõn, mis ei lõppenudki.

Lõpuks ometi võit!  Eesti alistas põnevusmängus Andorra
Kolm väravat, kaks eemaldamist, kaheksa kollast kaarti ja kaua-
Staadionitäis rahvast vaikis masendunult. Mängu normaalaja lõpuni oli jäänud veel vaid kolm minutit, kuid just äsja oli pall maandunud Mart Poomi selja taga väravas, nullides seega täielikult avapoolajal Raio Piir-oja poolt kätte võideldud eduseisu.
Kell tiksus juba teist lisaminutit, kui äkki tekkis uus lootusekiir. Saanud värava alusesse kasti Tarmo Kingilt madala tsenderduse, sirutas Indrek Zelinski oma kollases jalgpallisaapas jala välja... ja libistaski nahkkera väravasse!
Sedasi efektselt lõpetas Indrek Zelinski oma koondisekarjääri - viimase minuti võiduvärava ja sellejärgses juubelduses seljast rebitud särgi eest teenitud teise kollase kaardi ja eemaldamisega.

Vigastatud staarid jätavad MM-i vahele
Kuigi ülehomme algaval Osaka MM-il osaleb rekordarv riike ja kohal on 30 tiitlikaitsjat, jääb hulk nimekaid sportlasi vigastuse tõttu kõrvale.
Kolmikhüppe olümpiavõitja Christian Olsson on hädas põlvevigastusega. Rootslane vigastas põlve 13. juulil Kuldliiga etapil Roomas ja lootis MM-i ajaks paraneda, kuid esmaspäeval sai põlv treeningu käigus veelgi rohkem kannatada. Olssoni sõnul tundis ta kolmandal hüppel valu, mis paningi punkti rootslase lootustele võistlustulle asuda. Kolmikhüppeäss teatas, et sel hooajal ta enam ei võistle.
MM-ist jääb eemale ka tänavust meeste kaugushüppes maailma hooaja tippmargiks 8.66 hüpanud kreeklane Louis Tsatoumas, keda vaevavad seljavalud.
Vigatuse tõttu jäävad eemale ka kaks aastat tagasi Helsingis naiste 1500 m jooksu võitnud venelanna Tatjana Tomašova ning maratoni tiitlikaitsja Jaouad Gharib Marokost. Põlvevigastus segab 3000 m takistusjooksu maailmarekordimeest Saif Saaeed Shaheeni, kes MM-ile ei sõida.

Eesti elektrisüsteemi lisandub uus bilansihaldur
Täna, 23. augustil sõlmis Eesti elektrisüsteemi süsteemihaldur OÜ Põhivõrk bilansilepingu OÜga Latvenergo Kaubandus, mille kohaselt hakkab viimane alates 1. septembrist toimima Eesti elektrisüsteemis bilansihaldurina.
Hetkel on Eesti elektrisüsteemis tegevad kolm bilansihaldurit. Lisaks Eesti suurimale bilansihaldurile Eesti Energia ASile ja 2006. aasta septembrist lisandunud OÜle Baltic Energy Partners, on bilansilepingu sõlminud ka Eesti Elekter AS. Viimane lõpetab alates 1. septembrist oma tegevuse bilansihaldurina ning hakkab kuuluma uue bilansihalduri OÜ Latvenergo Kaubandus bilansipiirkonda.
Bilansihalduri vastutuseks on elektrienergia bilansi tagamine oma bilansipiirkonnas. Selleks peab bilansihaldur tagama, et tema avatud tarne ahelas olevate turuosaliste poolt toodetud ja ostetud elektrienergia kogus oleks võrdne turuosaliste poolt tarbitud ja müüdud elektrienergia kogusega.

Estover jõudis kahjumist kasumisse
Estover OÜ tõusis mulluse I poolaasta 2,6 miljoni kroonisest kahjumist 10,4 miljoni krooni suurusesse kasumisse.
Estoveri I poolaasta käive oli 146,4 miljonit krooni, kasvades eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15%, teatas ettevõte.
"Eelmise aasta esimese poolaasta kahjumi asemel suutsime tänavu I poolaastal saavutada 10,4 miljonilise kasumi tänu plaanipärasele müügitegevusele ja tooteportfelli laienemisele," ütles Estover OÜ tegevjuht Kai Rimmel. "Kasvule aitasid palju kaasa populaarseks osutunud uued tooted, eeskätt suvetooted nagu näiteks Juustusnack. Endiselt on enimmüüdud toode Hiirte juust, mille müügimaht kasvas tänavu kuue kuuga 15%."
Estoveri sõsarettevõte, juustutootmisega tegeleva Põltsamaa Meierei Juustutööstuse tänavuse I poolaasta käive oli 67,6 miljonit krooni, kasvades mullu sama perioodiga võrreldes 10%. "Käive kasvas tänu turu kasvule - kliendid eelistavad üha enam kvaliteetseid kodumaiseid juustutooteid," ütles Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ juhataja Ago Teder.

Baskini anekdoodid
Varas murrab kangiga ust. Kõrvalkorteri uks avaneb ja naabrieit pistab pea ukse vahelt välja:
"Juveelid on diivani põhjas, raha peidavad nad külmkapi all!"
"Tulge homme meile õhtusöögile!"
"Kahjuks me homme ei saa!"
"Oi! Kui kena teist!"
Vanem proua tuleb külla. Pererahva papagoi ropendab, nii et lausa piinlik.
"Oh, jumal!" lausub proua, "miks te olete linnule selliseid roppusi õpetanud?"
"Ega me ei õpetanud. Me lihtsalt selgitasime talle, milliseid sõnu ei tohi kasutada!"
"Teid süüdistatakse kelmuses. Te müüsite inimestele nooruse eliksiiri ja võtsite selle eest raha. Kas teid on varem kohtulikult karistatud?"

JÄRJEJUTT (3): Patricia Cornwell: Risk
Vuberner Miles Crawley istub musta luksusauto tagaistmel, vahesein üles tõstetud, ihukaitse silma alt ära ja ka telefoni kuuldekaugusest väljas. "Ära ole nii pagana kindel, sa muutud hooletuks," ütleb ta, vaadates üksisilmi alla oma välja sirutatud, peenetriibulistes pükstes jalgadele ja suunates siis tühja pilgu läikima löödud mustadele kingadele. "Mis siis, kui keegi lobiseb? Ja me ei peaks sellest üldse rääkima…"
"See keegi, kes on asjasse segatud, ei hakka lobisema. See on garanteeritud. Ja hooletu pole ma kunagi olnud."
"Ainsad garantiid on surm ja maksud," lausub kuberner tähendusrikkalt.
"Antud juhul on garantii olemas, kaotada pole võimalik. Kes ei teadnud, kus see on? Kes selle kaotas? Kes selle peitis? Olgu mis ka on, kes see siin halb on?"

Riigikeelt teadmata ei mõistagi, et sind solvatakse
Väike valik Eestimaa venekeelsetes ajalehtedes nädala jooksul
Venemaa mittevaibuva Eesti-vastase propagandasõja heaks doonoriks on osutunud Denj za Dnjom. Ametlik uudisteagentuur Interfax tegi hiljuti uudise artikli põhjal, kus kuulujuttudele tuginedes väideti, et Eestis tsenseerivad eestlased vene ajakirjanike töid. Nüüd kulus Interfaxile marjaks ära suur õudusterohke intervjuu massirahutustes osalenud vanglavalvuri Maksim Demidoviga. Vene massiteabevahendid serveerivad meie lehtedest ammutatud spekulatsioone puhta kullana ja meie endi söödetud pall lüüakse mõnuga Eesti väravasse.
Reedese Molodjož Estonii veergudel arvas Rafik Grigorjan, et Andrus Saare ja Marju Lauristini juhitud uuringu tulemused pronksiöö põhjuste osas ei ole tõsiselt võetavad. Autor eitab Venemaa propaganda osatähtsust, süüdistab juhtunus ja heidikute klassi loomises Eesti viimase 15 aasta rahvuspoliitikat ning väidab, et on vaja luua riigikogu juures tegutsev rahvusvähemuste organ, millel oleks vetoõigus kõigile seaduseelnõudele ja otsustele, kui need riivavad rahvusvähemuste elulisi huve.

Riik ärgitab teleklipiga eesti keelt õppima
Haridusministeerium tellis Vene kanalites näitamiseks venekeelse teleklipi, et ärgitada Eestis elavaid vene noori eesti keelt õppima.
"Teleklipp on mõeldud selleks, et selgitada gümnaasiumisse astuvale vene noorele eesti keele õppimise vajalikkust ja keeleoskuse häid külgi," ütles Päevaleht Online'ile haridusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm. Tema sõnul suunatakse klipp esmalt eetrisse Pervõi Baltiskii kanalis. Hiljem võib seda näha ka teistes kanalites.
Enam kui 100 000 krooni maksma läinud klipi loomise ajendiks on asjaolu, et septembris lähevad vene koolid üle eestikeelsele aineõppele, sel aastal küll vaid eesti kirjanduse osas.
Klipp kujutab 50 sekundi vältel koolis toimuvat moedemonstratsiooni, kus selgub, et moodi on tulemas eesti keele oskamine. Klipp ja selle kaks lühiversiooni on valmimas.

Võrgusaidid propageerivad anoreksiat
Söömishäirete probleemiga tegelevad heategevusorganisatsioonid kutsuvad üles tugevdama kontrolli interneti üle, süüdistades MySpace'i ja YouTube'i, et need näitavad videoid, mis propageerivad anoreksiat. Veebisaidid, millel vahetatakse äärmuslikke dieete, samuti portaalid, kus näeb ülikõhnu naisi ja nende rõivaid (näiteks Victoria Beckhami ja Kate Mossi videod jm), eksisteerivad netis aastaid. Kuid varem oli neid raske leida.
Nüüd on kõhnade alaealiste fotod ja videoklipid populaarses sotsiaalvõrgustikus ja nende vaatajaid kümnetes miljonites. Näiteks Facebookis esitlevad mõned rühmad anoreksiat kui eluviisi, MySpace'il on sellistes rühmitustes üle tuhande liikme.

Soome elamumessi väljaarendatud keskkond teeb eestlase kadedaks
Helsingist saja kilomeetri kaugusel Hämeenlinna lähistel toimunud elamumess meelitas tänavu kuu aja jooksul kohale 195 000 huvilist.
Paljude eestlaste unistus on uus kodu terviklikus ja mugavas elukeskkonnas, kus kõik vajalik oleks käe-jala ulatuses. Selliseid lubadusi on uuselamurajoonide arendajad välja käinud, ometi on paljud neist paberile jäänudki. Asfaltkatte asemel on auklikud põhjata teed, mida mööda keelduvad prügiautodki sõitmast. Uusarendus piirkonda krundi ostnul pole valikut - tuleb aukude vahel slaalomit sõita.
Pole lubatud söögikohti, mänguväljakuid ega isegi haljastust - tühermaal lokkavad ohakad jätavad juba majad varju.
Kõik need probleemid on Soome elamumessi elanikele tundmatud. Järjekorras 38. mess toimus Hämeenlinna keskusest 4,5 km kaugusel. Kolme aasta jooksul ehitati täiesti valmis terve küla. Ja seal on absoluutselt kõik olemas - kadedust tekitavad siledad teed, tihedalt paigutatud tänavavalgustus, vaheldusrikkust loov munakivisillutis, istumiskohad, ühiskondlikud hooned, mänguväljakud, haljas-alad, isegi jalgpalliväljak. Külast kiviviske kaugusele jäävad terviserajad, golfiväljak ja Katumajärvi ujumisrand - mida sa hing veel oskad tahta!

Ehitised vajavad õhuvahetuseks abilisi
Suve laineharjal mõtlevad paljud õhu jahutamise vajadusele, talvel õhu niisutamisele.
Isegi üheprotsendiline süsihappegaasi sisalduse tõus ruumis muudab inimese märgatavalt uimasemaks. See võib aga kergesti juhtuda tihedates uusehitistes, millel on ees ka õhkupidavad pakettaknad. Seepärast on üha enam hakatud majadesse paigaldama ventilatsiooni. Eesti turul kolm aastat tegutsenud OÜ Akliima müügijuhi Endrik Elleri sõnul on neil tekkinud ligi aastapikkused järjekorrad.
Eramaja puhul soovitab ta eelistada sundventilatsiooni, mis aitab hiljem küttekuludelt säästa 5-10 korda. Ise ehitades tuleks arvestada 50 000- kuni 100 000-kroonise kuluga.
Vanematele ehitistele hiljem ventilatsiooni ei lisata, sest see on väga kulukas. Kui ostetakse valmis maja, siis peab ehitaja ostjale üle andma ventilatsiooni mõõdistuspassi, samuti kasutus- ja hooldusjuhendid rikete puhuks.

Põrandamängud Pompei koerte ja ilmakaartega
Tavalise riidest vaiba asemel on põnevam katsetada põrandamaalingutega.
Milleks katta kaunis puupõrand tavalise kootud vaibaga, kui selleks on palju omapärasemaid võimalusi? Maalitud põrand on ainulaadne - võib olla kindel, et teist sellist ei ole mitte kellegi kodus.
Tartu kõrgema kunstikooli maaliosakonna juhataja Heli Tuksami põrandaäärt kaunistab ise maalitud bordüür. Selleks et põrandamaalingut koju saada, ei pea ilmtingimata kunstnikult abi paluma - sellega saab ka ise hakkama. Siiski on paar olulist asja, mida tuleks kindlasti silmas pidada.
Ettevalmistused tööks
Enne kui asud maalima, tuleb põrand selleks ette valmistada. Krundiks sobib kaseiin või värnitslahus. Kellel puudub kunstniku kindel käsi, võib valmistada ise maalriteibi abil meelepärase šablooni.

Marko Asmerile teeb kiivreid skulptor
Motosportlaste elupäästvad kiivrid on eritellimusel valmistatud kunstiteosed.
Bruno Bachman (24) käis alg-klassidest alates Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi kunstiklassis ja selle kõrvalt ka Kullo huvikeskuse skulptuuriringis. Pärast keskkooli suundus ta end samal alal täiendama Eesti kunstiakadeemiasse. Ülikooli esimese kursuse ajal pöördus aga tema poole hea tuttav, kelle elu keerles motospordi ümber. Sõber andis Brunole idee hakata kujundama ja värvima motosportlaste kiivreid, sest Eesti moto-spordi areng oli endaga kaasa toonud suurenenud vajaduse omanäoliste kiivrite järele. Välismaalt tellimine oli aga liiga kulukas ja aeganõudev. "Moto-sportlaste kiivrite kujundamisest on saanud omaette väike tööstusharu, kus autovärvi tehnoloogia ja kunst ühendatakse eesmärgiga anda kaitsevahendile oma nägu. Motospordi tippsarjades pole mitte kedagi, kelle kiiver oleks valge. Ja kordumakippuvaid disainilahendusi kohtab ka harva. See oleks justkui kohustuslik, et kiiver oleks unikaalne," räägib Bruno.

Küüslaugu ja murulaugu õed-vennad ilulaugud tulevad tutvust sobitama
Raamatu "100 sibullille" autor ja lillekollektsionäär Sulev Savisaar tutvustab laukusid.
Ehkki paljudele eestlastele seostub sõna lauk (Allium) söögi tarbeks mõeldud muru- või karulauguga, pakub see perekond ligi 200 liiki vaatamiseks ja ahhetamiseks. Lauke on valgest lillani, kõrgusega viiest sentimeetrist kuni pooleteise meetrini, õitsemisajaga mai algusest esimeste külmadeni.
Laugud on sibullilled, mis on oma kasvutingimustelt vähenõudlikud. Nad armastavad päikesepaistet ning kasvuajal niiskust, kuid taluvad suvel hästi kuivust. Harrastusaednik Sulev Savisaar, kes on lillekasvatusega tegelenud juba 1970. aastate algusest, nimetab neid lilli ka külma- ja lollikindlaks. Ta julgeb lille nimetada kohati lausa umbrohuks - nii visa on see taim.
Sügisel (soovitatavalt augustist oktoobrini) tuleb laukude sibulad panna mulda, u 15 sentimeetri sügavusele ja viie- kuni kümnesentimeetrise vahega. Tihedaid sibulapesi jagatakse ümber kolme aasta tagant.

RVE: kas psühhiaatriline sundravi saab Venemaal taas poliitinstrumendiks? 
Venemaa teistimõtleja Larissa Arap kritiseeris Putinit ning ta toimetati vaimuhaiglasse, sõltumatud psühhiaatrid nendivad, et sundravi on Venemaal taas reaalsuseks saamas, kirjutab Raadio Vaba Euroopa.
Ajakirjanik ning poliitaktivist Larissa Arap veetis 46 päeva vastu tahtmist Venemaal Murmanski oblasti psühhiaatriahaiglas. Peale vabastamist 20. augustil rääkis Arap, et teda peksti ja sunniti võtma erinevaid medikamente.
Arap on olnud ka eelnevalt psühhiaatrilisel ravil. Juuli alguses polnud tema ravile saatmine kuidagi seotud tema vaimse olukorraga. Põhjus oli hoopis selles, et ta kirjutas ühes ajaleheartiklis, et kohalikes vaimuhaiglates tegeleb personal ravil olevate laste ära kasutamisega. Lisaks sellele on ta Putini vastase kampaania aktivist.
Ta väitis, et lapsi ja noorukeid, kes on Murmanski rajoonis Apatiti psühhiaatriahaiglas ravil, piinatakse elektrišokkidega ning kasutatakse seksuaalselt ära.

TOOMAS HENDRIK ILVES: Ebaõigusest ei sünni õigus
Oleme täna (neljapäeval - toim) siia kogunenud, et märkida kaht Eestit ja eesti rahva saatust määranud sündmust. Üks leidis aset täna 68 aastat tagasi Moskvas ja teine 20 aastat tagasi siinsamas Hirvepargis.
Esimene sündmus, Molotovi-Ribbentropi pakt, pühkis meie riigi ja peaaegu kogu meie rahva maa pealt ära. Teise sündmusega alustati meie riigi taastamist.
MRP ja kõik, mis sellega oli seotud, paljastab totalitarismi olemust vist paremini kui mis tahes teine üksikjuhtum. Kaks kriminaalset jõuku said kokku, jagasid omavahel seda, mis kuulub teistele. Seejärel, teades väga hästi, et nende tegevusel puudub igasugune legitiimsus, kuulutasid selle kõik salajaseks.
Miks nad salastasid ja salatsesid? Aga põhjusel, et nende tegevus oli teadlikult ebaõige ja ebaõiglane, algusest saadik vale ning seda taheti varjata. See ongi jõu ja valega, sohi ja šokiga saavutet võitude igavene probleem. Sul on võimatu kuuluda õigete hulka, kui oled sinna pürginud mittelegitiimsel viisil.

ENN PÕLDROOS: Hea valitsus, võta mõistus pähe! 
Valitsus on osutunud oma lubaduste pantvangiks. Valik on selles, kas taanduda lubatud sambapüstitusest ja kaotada nägu järgmistel valimistel või teha midagi sellist, mis tähendaks näo kaotamist maailma silmis tervele Eestile.
Vabadussamba probleem jaotub kahte lehte: esiteks kontseptsiooni valik, teiseks see, kuidas antud kavatsus on ellu viidud. Kontseptsiooni üle võib alati vaielda, mõneti on see kokkuleppe küsimus. Võib arutleda, milline sümbol seostub eesti rahva vabadusaatega kõige paremini. Isiklikult pean küll ristikujundit antud juhul liiga kitsaks ja ühehülbaliseks, eesti rahva sajanditepikkune tung vabaduse poole, mõõtmatud kannatused sellel teel eeldaksid midagi mitmeplaanilisemat. Kuid nagu öeldud, on sellised asjad vaieldavad. Kui ühiskonna enamus peab just seda sümbolit heaks ja õigeks, siis ma oma arvamusega loomulikult taandun.
Vabadusrist sümbolina näib jõuliselt "peale minevat" suhteliselt väikesele, kuigi igal juhul auväärsele ja arvestatavale osale rahvast. Kui leitakse, et rahva selle osa tundeid tuleb eelistada ülejäänute huvidele ja maitsele, siis ka see on lõpuks üks põhimõttelisi hoiakuid, mida mina küll ei jaga, kuid mida võib võtta arutelu aluseks. Oletamegi siis, et kõik teised arusaamad taanduvad ja me otsustame kõik ühel meelel koguneda risti varju ja kaitse alla.

Vabadussamba vastastest
Vt Ants Juske kolumni "Kas Eestis pole enam skulptoreid?", EPL 17.08.
Eesti rahval on täielik õigus rõõmustada, kui pärast paljusid aastaid kestnud poliitilisi vaidlusi saaksime Vabadussõja ausamba. Interneti-arutelu on netihaigete kildkonna lõbu ja jätab arvestamata lõviosa rahva seisukohad. Netis on suurepärane võimalus esineda "autoriteetselt" ka kõigil konkursil kaotanutel.
Ants Juske leiab, et monument pole kunstilises mõttes meistriteos. Ühes hiljutises artiklis oli juttu installatsiooni- "kunsti" näitusest Kumus - kas sellist soga tahaks sinna?
Rist sobis, et panna rinda kodusõja kangelastele, ei sobi aga kodusõja meenutuseks? Taevale tänu, eesti rahvas ei ole kukkunud ristiusu sügavasse rüppe tuhandeaastase ajaloo kestel, nüüd siis kukub või?

Jätke mulle mu russismid! 
Vt Peep Nemvaltsi kolumni "Eesti keel taas iseseisvaks!", EPL 23. 08.
Ma olen elanud Vene ajal, vene keeles ja kultuuris Eestimaal ja on loomulik, et ma kannan seda kaasas ja keeles.
Venelaste ehitatud raudtee ääres venelaste püstilöödud laudlobudik on putka. Mis ta veel olla võiks? Vatijope on puhvaika - aga mis muud (kuigi see on hiinlaste leiutis). Ja kui vana kamraad ütleb: "Petja, joptvaju mat, ja prosta zaprosta tebja ljublju", siis puskai ljubit.
Keel peegeldab meie sisu. Sovetiaeg on osa meie ajaloost. Ja võib-olla on just hea, et sovetlikel objektidel on russistlikud nimed. Hea oleks muidugi teada, mis sõna on kust pärit. Aga enamiku omasõnade kohta ei tea me seda täpselt niikuinii. Jätke mulle mu russismidest kubisev keel, see on osa mu Eesti identiteedist, mida ma ei taha varjata.

REPLIIK: Kodukootud Schröder? 
Suhtun Läänemere põhja gaasijuhet rajava Nord Streami projekti väga positiivselt, räägib tänases lehes Tiit Vähi. "Euroopa vajab gaasi ja Venemaal on gaasi."
Iseenesest pole Vähi jutus midagi ootamatut. Ega ärimees peagi alati poliitikaga sünkroonis tegutsema. Kuid Vähi pole üksnes Sillamäe sadama omanik, vaid ühtlasi ka Eesti ekspeaminister, mis annab tema ütlemistele ka nüüd, aastaid hiljem, veidi teise kaalu. Ja seda mitte üksnes sümboolsel, vaid ka puhtpraktilisel tasandil. Tipp-poliitika kogemus ja kontaktid tulevad kasuks ka äris. Ja seda nii Nord Streami nõustava Saksa eksliidukantsleri Gerhard Schröderi kui küllap ka tema miniatuurse Sillamäe koopia puhul. Iseküsimus on, milline peaks olema eraäri ja riigi huvide tasakaal.

JUHTKIRI: Kuriteod, mis ei aegu
N Liidu kangelase Arnold Meri vastu esitatud inimsusvastase kuriteo süüdistus jõudis International Herald Tribune'i esikaanele, sellest kirjutasid ka paljud teised mõjukad maailma lehed. Pole raske ennustada, et Meri kohtuprotsess kujuneb Eesti-Vene teravnenud suhete tõttu ka oluliseks propagandalahinguks.
Kokku on Eestis inimsusvastastes kuritegudes süüdistatuna kohtu alla saadetud ja lõplikult süüdi mõistetud 11 inimest. Kaheksa neist olid küüditajad, kolm metsavendade tapjad. Keegi neist ei pääsenud õigeksmõistva kohtuotsusega, ehkki kaks küüditajat koputasid ka Euroopa inimõiguste kohtu uksele. Nende taotlust ei peetud menetlusse võtmise vääriliseks.

Gruusia tulistas arvatavat Venemaa lennukit
Gruusia valitsus teatas, et tulistas kolmapäeval riigi õhuruumi tunginud Venemaa lennukit.
Gruusia siseministri esindaja sõnul oli pärast tulistamist kuulda tugevat plahvatust ning mets süttis põlema, vahendab Reuters. Valitsuse teatel oli tegemist Venemaa lennukiga, kuid kas lennuk pärast tulistamist alla kukkus ei ole teada.
Venemaa ei ole Gruusia väiteid õhuruumi rikkumisest kommenteerinud. Riikide suhted on juba tükk aega problemaatilised olnud. Gruusia süüdistab Venemaad oma territooriumile pommi viskamises.

Venemaa ei jõua Saksamaad naftaga varustada
Saksa naftatöötlusettevõtted ei saa Venemaalt piisaval hulgal naftat ning on sunnitud kasutama alternatiivsed naftaallikad.
Raadiojaama Ehho Moskvõ teatel ei jätku Schwerini naftatöötlustehasel tootmiseks piisaval hulgal naftat. Saksa lehed kirjutavad, et naftatarnemahud kõiguvad, kuid kõikumiste ulatuse suurus ei ole teada.
Transiidiettevõte Transneft lükkas kõik süüdistused tagasi, viidates naftatootjatele, kes toorainet tarnivad. Transnefti asepresidendi Sergei Grigorjevi sõnul ei täida Lukoil oma tarnegraafikut kolmandiku ulatuses. Samas ei ole Lukoil ise asja kommenteerinud.
Saksa meedia spekulatsioonide kohaselt võib Venemaa naftaeksport edaspidi väheneda veelgi, kuna Venemaa asub rahuldama tööstuse laienedes suurenevat sisenõudlust.

Verine sport Ameerikas: koertevõitlus
Hiljutised süüdimõistmised, mis on tabanud mitmeid Ameerika kohalikke staare nagu Michael Vick, edukas jalgpallur, heidavad valgust võikale verisele spordialale, mis on USAs viimasel ajal õitsele löönud.
Arreteeritud Vickile kuulunud hoonetest Virginias leiti 54 pitbullterjerit, kellest paljudel oli ilmseid koeravõitlusest saadud vigastusi, samuti leiti treeninguks kasutatavat varustust.
Koos oma kaasosalistega viis ta koerad üle osariigi piiri võitlema ja nad tegid koerte peale tuhandete dollarite suurusi panuseid. Samuti olid nad "hukanud" poomise, elektrišoki ja uputamise teel kaheksa koera, kes ei andnud soovitud tulemusi treeningutel.
Loomakaitseorganisatsioonide teatel tuleb ka ülejäänud leitud 54 koera magama panna. Ehkki bullterjeritest võib õige kasvatuse korral saada head lemmikloomad, ei ole võimalik ümber õpetada koeri, kes on treenitud ründama ja tapma teisi loomi.

Mädaliha seisab Viipuri sadamas juba kolmandat aastat
Kolm aastat tagasi Viipuri sadamasse saabunud lihalast on jätkuvate probleemide tõttu sadamaplatsil ning levitab ümbruskonnas vänget haisu.
USAst saabunud 14 konteineri osas algatasid Vene võimud kohtuasja, mis senini pole edenenud ning kaup seisab jätkuvalt sadamas, kirjutas Yle 24.
Lihakonteinerites olevad külmutusseadmed lakkasid toimimast ning liha mädaneb, levitades sadamas ja selle ümbruskonnas sadama töötajate sõnul väljakannatamatut haisu.

 "Omade tuli" tappis Afganistanis kolm Briti sõdurit
Neljapäeval tappis USA hävitajast välja heidetud pomm kolm Helmandi provintsis patrullinud Briti sõdurit.
Briti kaitseministeeriumi hinnangul said Helmandi provintsi lähedal surma kolm sõdurit, kuna piirkonda sõdureid toetama kutsutud USA hävitajast üks tulistas Briti patrulli lähistele pommi.
Lisaks kolmele hukkunule sai pommiplahvatuse tagajärjel vigastada mitmeid patrullis viibinud Briti sõdureid.
Patrullis viibinud sõdurid sattusid Talebani mässuliste rünnaku alla ning tulevahetuse puhkedes saadeti jalaväepatrulli toetama kaks USA hävitajat.
Traagiliselt lõppenud intsidendi asjaolude väljaselgitamiseks käivitati juurdlus.
BBC kinnitusel on tegemist esimese vahejuhtumiga väljaspool Iraaki, kui USA sõdurite poolt "oma tulistamise" tagajärjel hukkusid Briti sõjaväelased.

Venemaal leiti hukatud tsaariperekonna viimaste liikmete säilmed
Venemaal leiti Jekaterinburgi lähedalt 1918. aastal hukatud tsaariperekonna viimase kahe liikme säilmed: troonipärija Aleksei ja suurvürstitar Maria luud.
Tänavu juulis korraldati Jekaterinburgi lähedal Staraja Koptjakovskaja maantee kõrval 1991. aasta kaevamiste asukoha lähedal uued väljakaevamised, mille eesmärk oli leida teine peidik, kust loodeti leida tsareevitsi ja ühe suurvürstitari säilmed, vahendab ITAR-Tass.
Kaevamised olid tulemusrikkad: leiti tuleasemete jäänused ja tuha seest konditükke, kuule, naelu ja keraamilise eseme tükke. Purunenud keraamika killud olid samasugused, nagu leiti 1991. aastal avastatud põhihauapaigast.
Juba praeguseks on teada, et luujäänused on 10-13 aastasele poisi ja 18-23 aastase neiu omad. Kõigi leidude põhjal tegid teadlased järelduse, et leitud on 1918. aastal hukatud tsaariperekonna viimased senikadunud liikmed: tsareevits Aleksei ja tsaaritar Maria.

USA meedia teenib presidendivalimistelt miljardeid
14 kuu pärast asetleidvad presidendivalimised Ameerika Ühendriikides toovad raadio- ja telekanalitele reklaamituludena sisse miljardeid dollareid.
Seekordsetel valimistel oodatakse seniste rekordite purunemist, sest kandidaatide avalikustamine toimub varem ning kandidaadid peavad enesereklaamiga varem alustama, vahendab Reuters.
Wall Street'i analüütikud ennustavad 2008. aastaks ainuüksi telekanalitele 2-3 miljardi dollari suurust reklaamitulu, mis 2006. aastal küündis 1,6 miljardi ja 2004. aastal 900 miljoni dollarini.
Suurimateks kasusaajateks on tõenäoliselt korporatsioonid CBS ja Meredith ning Hearst-Argyle Television. Suuremat tulu ennustakse ka aina tähtsamaks muutuvale internetimeediale.
Presidendiks kandideerib 17 inimest: Hillary Rodham Clinton, John Edwards, John McCain, Joe Biden, Chris Dodd, Mike Gravel, Dennis Kucinich, Barack Obama, Bill Richardson, Sam Brownback, Rudy Giuliani, Mike Huckabee, Duncan Hunter, Ron Paul, Mitt Romney, Tom Tancredo ja Fred Thompson.

Vutiklubi Spartak sai rassismi eest trahvi
Venemaa jalgpalliliit trahvis vutiklubi Spartak 500 000 rublaga (ligi 250 000 Eesti krooni), kuna klubi fännid vehkisid võistlusel rassistliku sisuga plakatiga.
Samaaras Krõlja Sovetov ja Spartak klubide vahel toimunud vutimatši käigus näitasid fännid rassistliku sisuga plakatit, vahendas newsru.com.
Loosungile oli kirjutatud: "11 number on vaid Tihhonovi jaoks, Monkey, go home!" ja selle sihtmärk oli mustanahaline Brasiiliast pärit mängija Soares Welliton, kes mängib Spartaki meeskonnas just 11. numbri all. Enne mängis selle numbri all Andrei Tihhonov, kes on praegu Himki jalgpallur.
Avalduses ajalehele Tvoi Den märkis Tihhonov: "Mulle ei meeldi selline asi nagu rassism. Mis puudutab mind, siis ma vajan fännide toetust, kes meenutavad ja armastavad mind. Aga kui toetus segatakse solvangutega teise nahavärviga jalapallurite suhtes, siis see nörritab mind. Ma pole kunagi olnud fašist ja mulle on ebameeldiv, et minu nimi on tahtlikult või mitte sellesse skandaali segatud."

Brasiilia vanglas põles surnuks 25 kinnipeetavat
Brasiilia vanglas kahe rivaalitseva jõugu vahel puhkenud rahutuste käigus süütasid vangid põlema voodimadratseid, mille tagajärjel põles surnuks 25 kinnipeetavat.
Brasiilia ametivõimude kinnitusel oli tegu kahe Ponte Nova vanglas rivaalitseva jõugu omavahelise arveteõiendamisega, vahendab BBC.
Brasiilia on tuntud ülerahvastatud vanglate poolest, mida valitsevad organiseeritud kinnipeetavate jõugud.
87 kinnipeetava mahutamiseks mõeldud Ponte Nova vanglas viibib hetkel 175 vangi ning vanglas on viimastel aastatel toimunud mitu massirahutust.
Vanglatöötajate kinnitusel ei põgenenud tulekahju ajal vanglast ühtegi kinnipeetavat.
Tulekahju puhkes, kui ühe vanglajõugu liikmed tungisid jõuga tsooni, kus viibisid rivaalitseva jõugu liikmed. Tsooni tunginud vangid piirasid jõugu liikmed ümber ja süütasid nende voodid põlema.

Julmad pärdikud ahistavad Keenia külaelanikke
Trobikond rohepärdikuid teeb Keenia külainimeste elu põrguks, hävitades saaki, ahistades ja narrides kohalikke naisi ja põhjustades toidukriisi.
Umbes 300 pärdikut asub igal koidikul ründama kohalikke farme, vahendab BBC. Nad söövad ära küla maisi, kartulid, oad ja muu vilja. Ja kuna farmides töötavad põhiliselt naised, saavad just nendest ahvide suurimad ohvrid, kui püüavad saaki kaitsta.
Külaelanike sõnul kardavad ahvid rohkem noori mehi, mitte naisi ja lapsi, ning julgemad pärdikud on lausa visanud naisi kividega ja neid farmide juurest minema hirmutanud. Nachu naised on püüdnud pärdikuid petta pannes selga oma abikaasade riided, kuid asjatult.
Elanikud on teatanud, et pärdikud on tapnud kariloomi ja valvekoeri. Nüüd kardavad inimesed oma väikelaste pärast. Kõik külaelanike püüded pärdikuid kontrolli alla saada on ebaõnnestunud - nad põgenevad lõksudest, panevad välja valvurid, et hoiatada teisi inimeste rünnakute eest ja põlgavad ära mürgitatud toidu, mida külaelanikud neile jätavad.

Uuring: USA kristlastele on Jeesus tähtsam kui Uncle Sam
Hiljutine küsitlus näitab, et ameeriklased näevad end eelkõige kristlastena
CNN korraldas hiljuti küsitluse, mis uuris ameeriklaste religioosseid hoiakuid ja sellest selgus, et enamus USA kristlastest näeb end eelkõige kristlastena ja alles siis USA kodanikena.
Küsitleti 750 kristlast ja tulemused näitavad, et 59% identifitseerib end eelkõige oma usu kaudu ja alles siis rahvuse kaudu, samas 36 % kristlastest nägi olukorda vastupidiselt.
Sarnaseid tulemusi andis ka Pew uuringukeskuse küsitlus Ameerika moslemite seas - 47% moslemitest tunnistas, et ennekõike on nad oma usu järgijad ning alles seejärel ameeriklased. Noortest arvas nii lausa 60% küsitletuist.
CNNi küsitlusest selgus ka, et 62% ameeriklastest leiab, et ühiskond on oma kunagistest religioossetest lähtekohtadest viimase 50 aasta jooksul liialt eemaldunud. Samas ei ole selget seisukohta selles osas, kas religioonil peaks olema otsene seos riigi valitsemisega - 45% arvas, et need asjad peaksid olema täiesti eraldatud, 36% aga arvas, et peaks olema mingi seos.

Našistid sigatsesid puhkuse ajal suvelaagris
Seligeri järve ääres puhanud kümme tuhat kremlimeelse noorteühenduse Naši liiget jätsid endast maha prügimäe.
Naaberlinna Ostaškovi elanikud on nördinud ning kirjutavad kaebuse looduseressursside ministeeriumi.
Naši on kõik reostamissüüdistused tagasi lükanud, kuigi pildid tõendavad noorputinlaste lagastamist Seligeri järve ääres, teatas gazeta.ru.
Piltidelt on näha, et prügiga on üle ujutatud suur osa Naši laagripaigast. Seal vedelesid tühjad kotid, konservid, pudelid, jalatsid, supeltrikood jne. Vaatamata sellele, et alkoholi joomine oli keelatud, leidsid inimesed prügi hulgast ka õllepurke ja viinapudeleid. Leitud viinapudelid kandsid marginime "Putinka".
Kohalikus foorumis kirjutavad nördinud ja šokeeritud elanikud: "Sead, pole teist sõna," "Litapojad, aga nad on meie litapojad. Ja keegi nendest tuleb võimule." Samas ei usu elanikud, et nende kaebused midagi muudavad.

Playstation saab järgmisel aastal GPS-i külge
Sony Corporation plaanib järgmise aasta veebruaris tuua turule Playstation Portable mängukonsoolile(PSP) mõeldud satelliitjuhitava navigatsiooniseadme.
GPS-iga varustatud PSP hakkab konkureerima selliste kogenud navigatsiooniseadmete tootjate nagu TomTomi ja Garmin Ltd. toodetega, vahendab Reuters.
Lisaseadme hind on umbes 100-150 eurot ehk umbes1500 - 2250 krooni.

Hiina mehed jäävad naisteta
Üheks Hiina tulevastest probleemidest võib saada naiste vähene osakaal rahvastikus, sest alates 1970-ndate lõpust on valitsus Hiina paaridel valitsuse poolt lubatud saada vaid üks laps - ja enamus vanematest eelistavad poega.
Nüüd on see juba vägagi märgatav Hiina lasteaedades ja koolides, vahendab BBC.
"Ühes meie klassis on 39 poissi ja üksnes 8 tüdrukut. See on tõsine probleem. Kui klassis on poisse rohkem kui tüdrukuid, hakkavad tüdrukud oma käitumises võtma eeskuju poistelt - ja nad muutuvad agresiivsemaks," ütleb ms. Zheng, Hui Kangi lasteaiaklassi õpetaja.
Vahetundide ajal on tüdrukud valmis kaklemiseks. Üks tüdruk tegi tuule alla neljale poisile, kes tulid piiluma, mida ta joonistas.
Karm on olukord ka maal külades. Näiteks Hainani saare küladest on praktiliselt kõik vallalised naised lahkunud, et leida tööd linnas. Mehed peavad ise süüa valmistama, mis on piinlik sellisel maal nagu Hiina, kus söögitegemine on eelkõige naiste töö.

Tšehhid seavad USA-le radari paigutamise osas tingimusi
Tšehhi välisminister Karel Schwarzenberg kehtestas USA raketitõrjesüsteemi radari paigutamise tingimuseks juurdepääsu võimaluse radari abil saadavale infole.
"Radarijaam peab olema paigutatud Suurbritanniale sarnastes tingimustes," vahendas lenta.ru Schwarzenbergi sõnu. Koos ameeriklastega saavad välisministri hinnangul külma sõja ajal ehitatud radarist infot ka Briti võimud.
Samas väljendas minister veendumust radari paigutamise vajadusest seoses Iraani reaalse raketiähvardusega.
Austria kaitseminister Norbert Darabos on USA plaani rajada Ida-Euroopasse oma raketikaitsekilp varem nimetanud provokatsiooniks.
"Kui radar pole provokatsioon Suurbritanniale, siis pole see provokatsioon ka siin," vastas Schwarzenberg.

Hispaanias toimunud plahvatus vigastas politseinikke
Hispaania põhjaosas Baskimaal sai kaks politseinikku kergelt vigastada, kui parklas auto õhku lasti.
Ükski rühmitus ei ole plahvatuse eest vastutust veel enda kanda võtnud, kuid politsei on veendunud, et juhtumi taga on separatistlik organisatsioon ETA, teatas ITAR-TASS.
Tavaliselt teatavad ETA võitlejad terroriaktidest küll eelnevalt helistades, kuid sel korral ei tulnud ühtegi hoiatust.
ETA peatas 6. juunil ajutise vaherahu Hispaania valitsusega, millest oli 15 kuud kinni pidnud. 40 aastat Baski territooriumil kestnud iseseisvusvõitluse käigus on rühmituse võitlejad tapnud ligi 800 inimest.

Tundmatu, inimesele nakata võiv tõbi tapab Läänemerel sadu hülgeid
Teadlased avastasid, et praeguseks 300 Taani ja 100 Rootsi hüljest tapnud tõbi ei ole mitte hülgekatk, nagu arvatud, vaid hoopis tundmatu haigus ja seega hoiatavad teadlased, et inimesed mingil juhul surnud loomi ei puutuks.
Rootsi Loodusloomuuseumi hülgeuurija Tero Härkonen hoiatab: "Haigeid või surnud hülgeid tuleb käsitleda kui nakkusohtlikke. Kuna me ei tea, mis haigus see on, siis tuleb eeldada, et see võib ka inimesele nakata," vahendab Dagens Nyheter
Tänavune hülgesurmade epideemia algas samamoodi nagu 1988. ja 2002. aasta hülgekatkuepideemiad Kattegati väinas asuval Anholti saarelt, kus on suured hülgekolooniad.
Ka tänavuse epideemia alguses näisid haigete hüljeste tunnused vastavat hülgekatkule: köha, palavik, kopsutursed ja nõrk immuunsus. Kuid siis hakkas haigestuma järjest vanemaid loomi, mis pole hülgekatkule omane, sest enamus üle viieaastakseks elanud hülgeid on katkule immuunsed. Samuti oli haiguse kulg aeglasem, ent pikk. Tavaliselt hülgekatkupuhangud lihtsalt "põlevad läbi", kuid seekord pole haigus taandunud.

Äike möllas ka Soomes
Eestist Lõuna-Soome rannikule liikunud ja öösel möllanud raju liikus Lõuna-Karjalasse ning seejärel üle idapiiri.
Ka Soomes jättis äike hulgaliselt majapidamisi elektrita, täitis keldreid veega ning süütas väiksemaid tulekahjusid, samuti on probleeme rongiühendusega, kirjutas Yle 24.
Vihmavesi tekitas mitmel pool Soome linnades väiksemaid uputusi, kus vesi oli tänavatel 20-30 cm sügavune.
Helsingi meteoroloogiainstituudi kaardi andmeil on tsüklon nüüdseks peamiselt Venemaal.

Vene meedia nördib: Skyguide'i dispetšeri mõrvarit ei vabastanud
Šveitsi föderaalne kohus otsustas eile mitte vabastada ennetähtaegselt venemaalast Vitali Kalojevi, kes kättemaksuna oma pere hukkumise eest 2002.a toimunud lennukatastroofis mõrvas 2004. aastal kompanii Skyguide'i dispetšeri Peter Nielseni.
Zürichi kohus otsustas juulis vähendada Kalojevi vangistust kaheksalt viie aasta ja kolme kuuni, kirjutab Rossiiskaja Gazeta.
Pärast asus kohus seisukohale, et dispetšeri mõrvari saab vabastada ennetähtaegselt, kuna ta istus ära kaks kolmandikku määratud karistusest.
Prokuratuur aga vaidlustas kohtuotsuse ja esitas kaks apellatsiooni kõrgemale kohtule. Šveitsi föderaalne kohus lükkas Kalojevi amnesteerimise küsimuse käsitlemist määramata ajaks edasi.
"Ma ei uskunud, et nad venna vabastavad, nad on ju ebaõiglased inimesed," vahendas Gazeta Kalojevi venna Konstantini sõnu. Ta lisas, et kohus ei kavatse ükskõiksust ja formaalsust demonstreerides mõista inimese traagilist saatust.

Viini loomaaias sündis panda
Austria pealinna loomaaias sündis Euroopa esimene loomulikul teel eostatud panda.
Enamus vangistuses sündinud pandasid on eostatud kunstliku seemendamisega, kuid Viini Schönbrunni loomaaia pandadel läks paljunemine korda loomulikul teel, vahendab BBC.
Emased pandad on viljastumisvõimelised vaid kolm-neli päeva aastas.
Viini loomaaia pandapaarile Yang Yangile ja Long Huile sündinud pandapoeg on 10 sentimeetrit pikk ja kaalub 100 grammi.
Äsjasündinud panda sugu jääb veel paariks nädalaks teadmata. Pärast loomalapse soo selgumist panevad talle nime Hiina ametnikud. Hiinlastel on nimepanemisõigus sellepärast, et see on osa programmist, mille raames maailma loomaaiad maksavad oma pandade pidamise eest Hiinale raha. Programmiga alustati 1984. aastal ja igal aastal maksavad maailma loomaaiad Hiinale kuni 740 000 eurot aastas.

Hiinas läks kaotsi 8 kilo radioaktiivset uraani
Hiinas läks kaduma 8 kilo radioaktiivset uraani ja seetõttu ei saa kohus süüdi mõista mehi, kes seda uraani mustal turul müüa püüdsid.
Neli hiinlast müüsid tuumarelva valmistamiseks sobivat radioaktiivset uraani 2005. aastast saati ja kinni nabiti nad alles tänavu jaanuaris, vahendab Reuters. Mehed tabati tänu sellele, et üks nende Hong Kongi klient nad välja andis.
Niimoodi sai politsei küll uraanimüüjad kätte, aga müüdav kraam jäi tabamata.
Mehed ise seletasid, et 8 kilo ohtlikku ainet olla võimalike ostjate vahel vedades lihtsalt kaotsi läinud. Kohus seda siiski arvesse ei võtnud ja kohtuotsust salakauplejate üle ei langetata enne, kui kadunud radioaktiivne aine käes on.
Hiina seadused määravad uraani salakaubaveo eest karistuseks 3-10 aastat vangistust ja erandjuhul võidakse määrata ka surmanuhtlus.

President George W. Bush võttis viimases hädas appi Vietnami sõja
Kui USA väed 2003. aastal Iraaki ründasid, ootas Valge Maja kiiret ja võidukat sõda.
USA presidendi George W. Bushi üleeilne kõne, kus ta põhjendas Iraagis edasi sõdimise vajadust Vietnami õppetundidega, kutsus esile kriitikat pea igal pool - mitte kõik ei tõlgenda Vietnami kogemust tema moodi.
"Vietnami sõja ilmseks pärandiks on see, et Ameerika väljatõmbumise hinda maksid miljonid süütud kodanikud, kelle agoonia andis meie sõnavarasse uusi termineid nagu "paadipõgenikud"," ümberkasvatuse laagrid "ja" surnuväljad ". Kui jätame Iraagi rahva maha, saavad terroristid julgust juurde ja kasutavad oma võitu uuteks värbamisteks, kinnitas president Bush Kansas Citys sõjaveteranide ees esinedes.
Aruande ootuses

Kõige väiksem dinosaurus kihutas saagi järel enam kui kuuekümnega
Beckham türannosauruse vastu! Kes keda? Sorry, David, aga sind söödi lihtsalt ära.
Kõige väiksem lihasööja dinosaurus suutis arendada kiirust enam kui 60 kilomeetrit tunnis ning kogukas türannosaurus jõudnuks samuti järele enamikule tänapäeva sportlastele, järeldati äsja avaldatud uuringus.
Teadlased selgitasid arvutite abil välja viie lihasööjast dinosauruse maksimaalse liikumiskiiruse, alates umbes kolmekilosest Compsognathus'est kuni ligi kuuetonnise Tyrannosaurus
rex'ini. Selgus, et Compsognathus suutis joosta 64 km/h, mis on enam kui nobedaima tänapäevase kahejalgse elusolendi - jaanalinnu - liikumiskiirus (üle 55 km/h).
Türannosaurus oli küll oluliselt aeglasem, liikudes 29 km/h, kuid tavalisel inimesel poleks tema eest mingit pääsu. Olümpiatasemel sprinteri kiiruseks on küll ligi 40 km/h, teatas Reuters, kuid üldiselt ei ületa profisportlasegi kiirus 28 km/h.

Video: Äikesest puhkenud tulekahju Lääne-Virumaal
Lääne-Virumaal Kadrina vallas öösel äikesest puhkenud tulekahjus sai ühes majapidamises hukka 30 kana, veised suudeti päästa.
Päästjatel kulus tule kustutamiseks neli tundi, teatasid "Seitsmesed Uudised".

Video: Murru vanglas toimus läbiotsimine
Vanglate eriüksus teostas Murru vangla viiendas korpuses läbiotsimise, mille tulemusena leiti taas hulga keelatud esemeid, teatasid "Seitsmesed Uudised".
Hoolimata sellest, et vangla piirkonnas on mobiiltelefoni levi piiratud, on telefon endiselt kõige levinum vahend, mida vanglamüüride vahele üritatakse tuua.

Tallinnas hukkus liiklusõnnetuses mootorrattur
Tallinnas hukkus täna õhtupoolikul sõiduauto ja mootorratta kokkupõrkes 24-aastane mootorrattur.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et liiklusõnnetus juhtus kella 16.48 ajal Vabaõhukooli teel. Pirita poolt tulnud sõiduauto Toyota, mida juhtis 1971. aastal sündinud Marge sooritas vasakpööret parklasse, kuid põrkas kokku talle vastu liikunud mootorrattaga, mida juhtis 1983. aastal sündinud Janar.
Kiirabi toimetas sündmuskohalt haiglasse õnnetuses raskelt viga saanud mootorratturi, kelle elu siiski päästa ei õnnestunud. Sõidukijuht liiklusõnnetuses viga ei saanud.
Liiklusõnnetuse täpsemat asjaolud on selgitamisel.

Suri skandaalne advokaat Margus Heek
Eesti Advokauuri kinnitusel suri ööl vastu reedet pistiseandmisele õhutamises ja kelmuses süüdistatud advokaat Margus Heek.
Kaitsepolitsei vahistas tuntud vandeadvokaadi 2004. aastas suvel süüdistades teda selles, et ta küsis ühelt kannatanult 5000 krooni, millest 3000 krooni lubas edasi anda prokurörile kriminaalmentluse mõjutamiseks.
Suhkruhaigust põdenud Heegi 2005. aastal alguse saanud kohtutee ei jõudnudki lõpule. Vahepeal esitas Heek kinnipidamisasutuse ning prokuratuuri peale Euroopa Kohtule kaebuse, milles süüdistas neid kvaliteetse meditsiiniabi mitte võimaldamises. Heek viibis riigiprokuratuuri teatel vahi all 2004. aasta suvel alla kolme nädala.
Advokatuuri esimees Aivar Pilv ütles Päevaleht Online'ile, et isiku surm toob küll automaatselt kaasa tema suhtes algatud menetluste lõpetamise, kuid antud juhul peaksid õiguskaitseorganid endalt küsima, kas pikka aega rasket haigust põdenud isiku nii pikk vahi all pidamine oli ikka vajalik.

Aaviksoo: Afganistani missioon on Eesti julgeoleku tagatis
Afganistanis visiidil viibiva kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti Afganistani operatsioon ühtlasi Eesti julgeoleku tagatis, ja seega on sõduritel kodumaa täielik toetus.
"Eksivad need, kes arvavad, et rahvusvahelised jõud on siin militaarse kasu pärast. Siinolemisel on sügavam mõte. Meie kohus on aidata Afganistani riiki, et ta suudaks iseseisvalt enda jalgadele tõusta," ütles Aaviksoo Lõuna-Afganistanis teenivaid Eesti kaitseväelasi külastades.
"Töö, mida siin teete, on ülimalt tähtis ja vajalik Eestile ja meie riigile," üles Jaak Aaviksoo. "Jaksu ja jõudu teile, tulge kõik tervelt koju tagasi," soovis kaitseminister kohtumise lõpus Eesti kaitseväelastele.
Sel nädalal Afganistanis ametlikul visiidil viibiv kaitseminister külastas Lõuna piirkondlikku väejuhatust, mille alluvuses teenivad ka Eesti üksused ja sai ülevaate käimasolevatest operatsioonidest.

Ilm muutub päev-päevalt jahedamaks
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmeil muutub ilm lähipäevil aina jahedamaks.
Laupäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal pilvisus tiheneb ning hoovihma võimalus suureneb kõikjal, üksikutes kohtades võib olla ka äikest. Päeval pöördub tuul edelasse ja tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 16 m/s. Sooja on laupäeval oodata 19 kuni 25 kraadi.
Pühapäeval erilist ilmamuutust oodata ei ole. Päeval sajab mitmel pool hoovihma ning on äikest. Sooja on 16 kuni 21 kraadi.
Sajust ilma on oodata ka esmapäeval ning teisipäeval. Nädala esimesel päeval on sooja 15 kuni 19, teisipäeval 13 kuni 17 kraadi.

Saaremaal hukkus tules vanem naine
Reede õhtul hukkus Saaremaal Mõisakülas elumaja kõrvalhoone põlengus vanem naine.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 16: 26. Päästjate sündmuskohale jõudes põles puidust kõrvalhoone, kus olid koos puukuur ja ühes otsas suvetuba, lahtise leegiga. Kustutustööde käigus leiti suvetoast hukkununa vanem naine.
Põlevast kõrvalhoonest 5-6 meetri kaugusel asuva elumaja süttimise suutsid sündmusele kiirelt reageerinud Torgu abikomando vabatahtlikud ära hoida.
Põleng saadi kontrolli alla kell 17: 37, järelkustutustööd hetkel käivad.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Tänavu on Eestis tulekahjudes hukkunud 84 inimest, neist viis Saaremaal.

Parts: Nord Streami võimalik uurimisloast keeldumine ei heidutanud
Täna pärastlõunal Nord Streami tegevdirektor Matthias Warnig'uga kohtunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul võttis Läänemere gaasijuhet rajava firma esindaja uurimistöödest keeldumise võimalust rahulikult.
"Küsisin firma esindajatelt sellise võimaluse kohta eelkõige seepärast, et 1998. aastal jäeti täpselt samale projektile uurimistöödeks luba väljastama," sõnas Parts pärast kohtumist.
Nord Streamiga esindajatega kohtumisest jäi talle mulje, et taolise stsenaariumi kordumise korral võib torujuhe taas Soome poole tagasi nihkuda.
MKMis täna toiminud kohtumise teemaks oli informatsioon Nord Stream projekti kulgemisest ja hetkeseisust.

Valdav osa elektririketest on kõrvaldatud
Eesti Energia sõnul oli kella poole neljaks valdav osa äikese tekitatud elektrikatkestustest kõrvaldatud.
Harjumaal oli pärastlõunal elektrita 49 klienti, Võrumaal 9 ning Põlvamaal 6, teatas OÜ Jaotusvõrgu pressiesindaja Kristjan Hamburg. Varahommikul oli üle Eesti elektrita ligi 2000 majapidamist ja ettevõtet.
Valdavalt rikkus äike alajaamade seadmeid ning isolaatoreid. Samuti oli tugeva äikesega kaasnenud tuuleiilid elektriliinidele puid langetanud.
Kõige rohkem rikkeid oli Harjumaal ja Kagu-Eestis Võru- ning Põlvamaal. Öösel peale südaööd oli äikesest tingitud rikkeid ka Saaremaal ja Hiiumaal. Mõned üksikud rikked olid ka Pärnumaal.

Politsei vahistas kahe mehe mõrvakatses kahtlustatava
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Steven-Hristo Evestuse taotlusel vahistati Pärnu maakohtu Paide kohtumajas täna 33-aastane Erkki, keda kahtlustatakse kahe mehe tapmiskatses.
Kahtlustuse kohaselt tulistas Erkki 2000. aasta detsembris Järva maakonnas, Türi vallas tahtliku tapmise eesmärgil sõiduautos istunud kahe mehe suunas. Kuulid mehi ei tabanud ning Erkki põgenes sündmuskohalt.
Erkki kuulutati 29. jaanuaril 2001 keskkriminaalpolitsei määrusega tagaotsitavaks kahe inimese tapmise katses. Käesoleval aastal laekus keskkriminaalpolitseile informatsioon Erkki viibimise kohta Hispaanias. Euroopa vahistamismääruse alusel peeti Erkki 30. juulil Hispaanias kinni ning toimetati 22. augustil Eestisse.
"Keskkriminaalpolitseil on Eestis ka Interpoli büroo, kes tagab efektiivse rahvusvahelise koostöö, et tabada ka välisriikidesse läinud kurjategijaid," ütles keskkriminaalpolitsei politseidirektor Lenno Reimand. "Pärast rahvusvahelise tagaotsimise seadmist ei ole tavaliselt kahtlusalusel või kurjategijal võimalik ennast välisriikides peita kauem kui aasta. Teiste riikide tagaotsitavatel õnnestub ennast Eestis varjata aga veelgi lühemat aega."

Jalavõru läbi lõiganud vang viidi tagasi trellide taha
Eile saatis kohtunik vanglasse tagasi Kesk-Eestist pärit 41-aastase Aare, kes rikkus elektroonilise valve kohustust, lõigates jalavõru noaga läbi.
Aare vabanes Harju maakohtu määrusega Ämari vanglast pooleteist aasta pikkuse katseajaga, millest kuus kuud pidi viibima elektroonilise järelevalve all.
Võru paigaldati mehele 2. augustil. Esimesed päevad viibis Aare kodus ja probleeme ei esinenud, kuid 6. augustil lõikas ta jalavõru rihma noaga läbi. Valveametnik sai sellekohase häire ja püüdis Aaret kätte saada koduvalveseadmelt ning mobiiltelefonilt, kuid ükski telefon ei vastanud.
Aare otsimisse kaasati kriminaalhooldusametnik ja kohalik konstaabel ning ta tabati oma kodust alkoholijoobes, läbilõigatud võru oli laual.
Mees oli teadlik alkoholi tarbimise keelust ning asjaolust, et võru läbilõikamise korral pööratakse karistus uuesti täitmisele. Uute rikkumiste vältimiseks taotles kriminaalhooldaja mehe vahi alla võtmist kuni kohus teeb otsustuse kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande osas.

Pihl: neli ametkonda on 2010. aastaks ühendatud
Siseminister Jüri Pihl avaldas lootust, et 2010. aastaks on politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniamet ühendatud.
Ministri sõnul on olemas vastav projektijuht ning hetkel pannakse paika projektimeeskonda, teatas Eesti Raadio.
Loodetavasti saab uut süsteemi näha juba 2009. aastal ning 2010. aastal töötada juba uues struktuuris.

92 maasturit hakkavad Lõuna-Eesti kuppelmaastikul pinnast kündma
Lõuna-Eesti kuppelmaastikul peetavale maasturite rallivõistlusele Klapperjaht on tänaseks registreerinud 92 sõidukit, mille hulgas on mitmeid Eesti, Läti, Leedu ning Venemaa tipptasemel off-road rallimeeskonnad.
Täna algav võistlus kannab käesoleval aastal nimetust "Klapperjaht Tiki Treilerile 2007". Maasturite kestvussõitu Klapperjaht peetakse alates 2001. aastast. Tänavu kuulub Klapperjaht ühe etapina Eesti 4x4 karikavõistluste ja Baltimere 4x4 karikasarja võistluste sarja.
"Off-road võistluste arenemine ning populaarsuse kasv peaks kindlasi vähendama 4x4 autoomanike jõmlust meie metsades, sest loodushoid on meile kõigile oluline," ütles maasturite ralli tänavuse suurtoetaja Nissan Nordic Europe Baltikumi regiooni juht Margus Mikk
Klapperjahi üks peafavoriite, TR3 klassis võistleva Hõbekolli meeskonna liige Kristjan Kotkase sõnul pole Klapperjaht nagu hea vein, mis vananedes küpseb ja paremaks läheb, vaid pigem on tegu kvaliteetse külma õllega, mille maitses sa alati kindel oled ja meelsasti järgmise järgi sirutad.

Eesti Päevaleht ootab postkontorijutte
Kuna Eesti Post paneb 1. novembriks kinni 44 väidetavasti alakoormusega töötavat postkontorit ja postipunkti, alustab Eesti Päevaleht postkontorijuttude kogumist.
Kuna postkontor tähendab maainimesele kaugelt enamat kui vaid kohta postmargi ostmiseks, siis palumegi oma lugejail saata mäletusi ja kogemusi nii suletavate kui teistegi postkontorite ja ka postitöötajate kohta.
Samuti ootame teie avamusi postkontori rolli kohta eilses, tänases ja homses Eestis.
Palun lähetage oma kirjatööd e-posti aadressile rein.sikk@epl.ee või siis tavapostiga Tallinna tn 15, Rakvere 44306.
Kastutame neid postiteeninduse reformi kajastavate artiklite koostamisel.
Suletavate postkontorite täieliku nimekirja leiate siit

Eesti reisibüroo jättis noore tüdruku üksinda mägedesse
Gady (21) ostis Vinni-Puhhi Matkaklubi OÜ-lt reisi Rumeenia mägedesse vahemikus 5. kuni 18. augustini, kuid pidi kuus päeva mägedes täiesti üksi "seiklema", milles ta süüdistab reisibürood.
Pärast tüdruku ära sõitmist hakkas tema ema Marika Pähklimäe tütrelt saama õnnetuid tekstisõnumeid: nii teisel kui ka kolmandal päeval ööbis rühm lageda taeva all, telke püsti ei pandud, kotid olid liiga rasked, tütar soovis sooja toitu ja ööbimist kuivas kohas, kirjutab venekeelne nädalaleht den za Dnjom.
"Ootamatult helistas tütar ja ütles, et jäi üksi: rühm läks edasi autostopiga, Gady aga loobus sellisest edasi liikumisest ning nad läksid ära ilma temata," rääkis Marika Pähklimäe. Järgmise asulani oli ligi 40-50 km. 12. kuni 18. augustil "seikles" Gady mägedes üksinda.
Üksinda jäetud tüdruku leidis mägede patrull, kelle ekipaaž sidus tüdruku katki hõõrdunud jalad, andis süüa ja leidis ööbimiskoha lähimas külas.

Pronksöö DVD on ülipopulaarne
Juuli lõpus müüki paisatud DVD-d pealkirjaga "Pronksöö: vene mäss Tallinnas" müüdi kuu jooksul üle 4000 eksemplari ning tellimine jätkub.
Dokumentaalfilmi esmatiraaž müüdi kuu ajaga ning juurde tehakse veel 3000 plaati, millest osa lähevad arvatavasti välismaale, eesotsas Lätti ja Leetu, kirjutas ajaleht Den za Dnjom.
Enne DVD ametlikku ilmumist plaanis režissöör Urmas Eero Liiv müüa seda ka Venemaale, Saksamaale, Soome ja Rootsi, mistõttu on film varustatud ka vastavate subtiitritega. Siiski jäi filmi väljapoole levitamine katki, kuna tollal kartsid paljud inimesed, et film jätaks vasturääkiva mulje Pronksöö sündmustest ning olukorrast riigis üldse.
Lähiajal saadetakse Lätti ja Leetu proovikogus ning sealsest reaktsioonist sõltub filmi levitamine ka mujale Euroopasse.

Kanepiõlu kadus Tallinna Kaubamaja lettidelt
Veterinaar- ja toiduamet tegi Tallinna Kaubamajale ettekirjutuse, mille kohaselt pidi pood lõpetama saksa kanepiõlle Cannabia müügi.
Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja Rene Pillesson kinnitas, et Cannabia õlu ei ole kantud riiklikku alkoholiregistrisse ning seetõttu pole selle levitamine Eesti territooriumil seaduslik, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
"Me oleme teinud kaks ettekirjutust: Tallinna Kaubamaja Toidumaailmale ning Austan Loodust OÜ-le (maaletooja - toim). Mõlemad firmad peavad lõpetama keelatud toote levitamise ning selle lettidelt ära võtma."
Riiklikust alkoholiregistrist võib siiski leida 29. juunil 2005. aastal registreeritud Cannabia õlle. Tallinna Kaubamaja Toidumaailma juhataja Kadri Aguraiuja sõnul on antud juhul tegemist ühe ja sama joogiga: "Asi on selles, et õlle registreerimise hetkest Eestis muutis tootja etiketi kujundust, millest veterinaar- ja toiduametisse ei teatatud. Erinevused ei meeldinud inspektoritele, kuid mulle isiklikult tundub, et nad on vaevalt märgatavad."

Arnold Meri: Minu asja meenutakse iga kord, kui mu keelepaelad lahti pääsevad
Arnold Meri, kelle toimik, milles süüdistatakse 88-aastast veterani eesti rahva genotsiidis, saadeti mõni päev tagasi kohtusse, ei välista, et uurimisorganite aktiivsuse laine on seotud välismaise meedia ja vene aktivistide huviga tema vastu.
"Uurimine on kestnud 12 aastat ning küsimust kajastatud meedias alates 1988. aastast. Kohe alguses ma rääkisin siiralt, varjamata, kuidas see oli," rääkis Meri intervjuus nädalalehele Den za Dnjom.
"Tänane süüdistamisakt ei sisalda ühtegi uut sõna, võrreldes sellega, mis oli teada 19 aastat tagasi. 1949. aastal ma olin Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee volinik ja pidin kontrollima seaduse järgimist väljasaatmisel. Muidugi olid kõne all tolle aja seadused, mitte praegused," lisas Meri.
Meri sõnul oli ta ise uurimuse all 1947. kuni 1953. aastal: "Mind arvati parteist välja, jäeti NSVLi kangelase aunimetusest ja kõikidest autasudest ilma ning mingiks ajaks olin sunnitud Eestist põgenema," sõnas Meri.

Liinibussi ja sõiduauto kokkupõrge põhjustas ülisuure ummiku
Täna hommikul põrkasid Tallinnas Pärnu maanteel kokku liinibuss ja sõiduauto Mazda.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et politsei sai õnnetusest teate kell 9.06.
Avarii toimus Pärnu maanteel Tammsaare viadukti juures, inimesed õnnetuses vigastada ei saanud.
Kokkupõrge põhjustas aga ülisuure ummiku, mistõttu võttis autojuhtidel kesklinna jõudmine ligi 1,5 tundi aega.
Kullekupu sõnul taastati liikluskorraldus umbes tund aega tagasi.

epl.ee lugejad: "midagi sellist pole elus näinud" 
Edastame valiku Päevaleht Online'i lugejate muljetest täna mitmel pool Eestis möllanud äikesetormi kohta.
"See oli ikka päris jubedus."
- - - - - - -
"Ma pole elu sees midagi sellist näinud - sisuliselt iga sekundi tagant käis välk ja pauk. Metsik..."
- - - - - - -
"Ma pole ka mitte kunagi midagi sellist näinud. Hirm oli ka, kuigi olen alati äikesetorme jumaldanud."
- - - - - - -
"Suht lahja äike oli Tallinnas."
- - - - - - -
"See mis Eesti põhja-rannikut täna öösel tabas oli kõigest kerge virvendus."
- - - - - - -
"Keset ööd ajas üles, raip."

Kuressaare plaanib keelata alkoholimüügi tanklates ja väikepoodides
Kuressaare linnavolikogu lükkas suve jooksul juba teist korda alkoholimüügi piirangute kehtestamise edasi ja arutab eelnõud uuesti septembri istungil.
Kui juunis olid volinikud leidnud, et esitatud alkoholimüügi piiramise eelnõu on liiga lahja, siis seekord esitas linnavalitsus koos koalitsiooniga vaid mõned päevad enne volikogu istungit piirangute osas oma ettepanekud, mille suhtes ei jõudnud volinikud eile seisukohta kujundada.
Linnavalitsuse ja koalitsiooni ettepaneku järgi tuleks alkoholimüügi piiramiseks panna poeomanikele kohustus eraldada alkoholimüügi osakond muust kaupluse osast eraldi seinte ja lukustatava uksega, kirjutab Meie Maa.
See kehtiks vähemalt 50 ruutmeetri suuruse müügipinnaga poodide puhul. Alla 50 ruutmeetri suuruse müügipinnaga kauplused (tanklad, keldripoed jms) peaksid aga alkoholimüügi sootuks lõpetama.

Tuli nõudis järjekordse ohvri
Täna öösel Ida-Virumaal Kohtla-Järvel korterelamus aset leidnud tulekahjus hukkus mees.
Kell 01.22 teatati häirekeskusele tulekahjust Kohtla-Järvel Järve linnaosas Olevi tänaval, kus neljakorruselise korterelamu ühest aknast tuli musta suitsu.
Sündmuskohale sõitis kaks päästeautot Kohtla-Järvelt, korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja ning kiirabiauto.
Päästjate kohale jõudes oli trepikoda suitsu täis, põleng leidis aset teisel korrusel asuvas ühetoalises korteris.
Korterisse sisenenud suitsusukelduspaar leidis toast hukkunud mehe surnukeha. Toas põles diivan ning selle alune põrand umbes ühe m2 ulatuses.
Majast evakueeriti kuus inimest, kes haiglaravi ei vajanud.
Tulekahju likvideeriti kella 02.12-ks.

Georg Gross ei nõustunud kokkuleppemenetlusega
Eile ei nõustunud rallisõitja Georg Gross ja teda kaitsev vandeadvokaat Küllike Namm prokuratuuri pakutud kokkuleppemenetlusega kriminaalasjas, mis käsitleb valeandmete esitamist.
Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom ütles, et valeandmete esitamises süüdistatav Georg Gross keeldus kokkuleppemenetlusest, kus osapooled lepivad kokku karistuse suuruse, kirjutab Virumaa Teataja.
Grossi kaitsva vandeadvokaadi Küllike Nammi hinnangul ei ole Grossi süü tõendatud.
Samas palusid mõlemad kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamist mis eeldab kuriteo koosseisu, küll aga ei too kaasa kriminaalkaristust, vaid rahalist kohustust või üldkasulikku tööd.
Gross taotles aasta alguses autoregistrikeskuselt mootorsõiduki juhiluba, väites, et vana dokument on kadunud. Tegelikult aga jäi mees eelmise aasta detsembris Poolas sealsetele politseinikele vahele auto alkoholijoobes juhtimisega ja korravalvurid võtsid talt juhiloa ära.

Viljandi linnajuhid soovivad bussijaama kinnistut ettevõtjale müüa
Viljandi volikogu asub nädala pärast arutama, kas müüa bussijaama kinnistu opositsiooni vastuseisust hoolimata Reformierakonnaga seotud ettevõtjatele.
"Linna tegevus on tavapärane ja mingit korruptsiooni selles ei ole," ütles linnapea Kalle Jents ajalehele Sakala, "Bussijaama kinnistu hoonestusõigus müüdi kuus aastat tagasi enampakkumisel ning et ettevõtja on kõik lepingu punktid täitnud, on tal õigus kinnistu endale osta."
Bussijaama kinnistu hoonestusõiguse sai 2001. aastal 569 000 krooni eest osaühing Viljandi Centrum, mille suuremad ja tuntumad omanikud on Reformierakonna liikmed Tauno Tuula ja Tiit Maisa. Mõlemad on varem kuulunud linnavolikokku ning Tuula on praegu linnavalitsuse liige.
Linn müüb äripiirkonnas paikneva 9200-ruutmeetrise maa-ala 1,6 miljoni krooni eest. Väikese osa sellest kinnistust saab endale Ergo Kindlustus, kellele kuulub bussijaama kõrval seisev hoone.

Öösel möllanud äike tõi kaasa elektrikatkestusi ja üleujutusi
Ootame lugejatelt fotosid ja teateid äikesekahjustustest aadressil online@epl.ee või MMSiga numbril 53424804.
Täna öösel möllanud äike ja vihm tõid endaga nii mõnelgi pool kaasa elektrikatkestusi ja üleujutusi.
Tormi tipphetkedel, umbes kella 7 ajal hommikul, jäi elektrikatkestuste arv üle kogu Eesti 1500-2000 rikke vahele, teatati Eesti Energiast Päevaleht Online'ile.
Kõige rohkem kannatasid Harjumaa, Tallinn ja Kagu Eesti. Tallinnas oli umbes 700 katkestust, teist sama palju ka Kagu-Eestis. Öösel kella 1-2 ajal olid mõned katkestused ka Saaremaal ja Hiiumaal.
Praeguseks on äike merele taandunud ning tundub, et uusi katkestusi ei ole viimastel tundidel registreeritud. Praegu tegeletakse liinide läbi käimisega ning lülitatakse alajaamasid sisse.
Riketeks olid peamiselt pingekõikumised ning lühiajalised sisse välja lülitumised.

Maailma Looduse Fond põrmustas Eesti töö Läänemere kaitsel
Kui uskuda Maailma Looduse Fondi (WWF) värsket raportit, siis on Läänemeri üha enam muutumas solgimereks, mille puhastamisega on Eesti hätta jäänud.
Mitmete asjatundjate hinnangul maalib WWF sel kolmapäeval avalikustatud raportis tegelikkusest mustema pildi, kuid samas pole ülemaailmne fond Läänemere-äärsete riikide peale varem nii konkreetselt näpuga näidanud kirjutab Postimees.
"Läänemeri maksab tema inimtegevuse eest ränka hinda - ülekalastamine, vastutustundetu laevandus, ekspluateerimine, põllumajanduse ja tööstuse surve jätkavad tema tundliku keskkonna negatiivset mõjutamist. Selle tagajärjel on Läänemeri nüüd üks planeedi ohustatumaid mereökosüsteeme," märgib WWF.
Läänemerd jagab üheksa riiki ning WWF vaatles, kas valitsused on oma lubadusi täitnud. Need hõlmavad meretransporti, reostust, liigirikkuse kaitset, kalandust ja eutrofeerumist ehk vetikate vohamist.

Hugo Treffneri gümnaasium tõestas end Eesti parima koolina
Kui võtta aluseks kevadiste riigieksamite sooritajate keskmine punktisaak, siis selgub, et Treffneri gümnaasium kuulub tervelt kümnes eksamiaines Eesti esikümnesse
Paremuselt järgmised, Tallinna reaalkool ja Tallinna Prantsuse lütseum, jäid märgatavalt maha: nemad mahtusid oma eksaminandide tulemuste põhjal esikümnesse seitsmes aines, kirjutab Postimees.
Postimees võttis Eesti edukamate koolide pingerea koostamisel aluseks riiklikult eksami- ja kvalifikatsioonikeskuselt saadud kevadised eksamitulemused, reastades koolid ainete kaupa pingeritta mediaankeskmise punktisumma alusel.
Eksamikeskuse analüütik-statistiku Anti Teepere sõnul on mediaankeskmine, mis lõikab kindlas koolis eksami sooritanute pingerea keskelt pooleks ja fikseerib seal keskmise näitaja, õiglasem kui statistiliselt keskmine eksamitulemus.

Riigikogu liige sõitis uhiuue auto sodiks
Riigikogu liige Taavi Rõivas sõitis Reformierakonna suvepäevadelt tulles oma uhiuue Audi A6-ga Võru pearistmikul kõrvalteelt sisse peateel liikunud võrulase Omar Peedosaare autole, kirjutab Lõunaleht.
Rõivas arvanud enda sõnul, et ta on peateel, kirjutab SL Õhtuleht. "Sõitsin laial teel ja arvasin, et see on peatänav ja peaks olema ka peatee," selgitab rahvasaadik ja kinnitab kohe, et ta ei kihutanud - kiirus olnud umbes 35 km/h. Mees sai liisitud Audi A6-ga kihutada kõigest kaks nädalat.
Mats oli nii kõva, et Rõivase auto tuli treileril ära vedada. "Sellega ei olnud enam võimalik sõita," nendib omanik.
Võrulase Omari Chrysler pääses kergemalt ja suutis omal jõul ära sõita.
Kuna Omar ja riigikogu liige said omavahel kokkuleppele ja Rõivas tunnistas end süüdi, siis politsei esiti kohale ei tulnud. Kuid nüüd peab ikkagi minema seletusi andma, sest Chrysler Voyageris kaassõitjaks olnud lapsel hakkas hiljem paha - halb enesetunne, äge peavalu, oksendamine.

200 tudengit kolib mööblita ühiselamusse
Tallinna ülikooli Karu tänava ühiselamu remont ja möbleerimine ei saa kooliaasta alguseks ühele poole, sestap peavad tudengid vähemalt 1,5 kuud põrandal madratsitel magama.
Karu 17 ühiselamu A-osas lõpeb remont septembriks ja B-osas 15. oktoobriks, kuid isegi A-ossa jõutakse mööbel sisse kolida alles oktoobri keskpaiku, tunnistab Tallinna Ülikooli suhtekorraldusosakonna juhataja Katrin Maack, et umbes 200 tudengit peavad 1,5 kuud magama põrandal madratsil. Duši all saavat õppurid siiski käia juba septembris, kirjutab SL Õhtuleht.
Maack lisab, et suurem mure on esmakursuslastega, sest vanematel olijatel on ühikakoht juba varasemast olemas. Samas ei jätkuvat madratsikohtigi kõigile, sest ühikas on tudengitele ammu kitsaks jäänud.
"19. augustini said esmakursuslased taotleda elamiskohta Pärnu maantee 59 ühiselamusse," täiendab Maack eelöeldut. Kuna peavarju soovijate arv on alles kokkulöömisel, ei söanda ülikool veel öelda, kui paljud tudengid peavad pealinnas elukoha omal käel leidma.

Reform: Keskerakonnal plaanis uus korteritehing
Tallinna linnavolikogu reformi-erakondlased leiavad, et Keskerakond on Tallinnas alustamas taas suurejoonelist, kahtlase maiguga korteritehingut, millega linn võtab endale aasta-kümneteks suuri kohustusi.
Eilsel Tallinna linnavolikogu istungil otsustati keskerakondlaste häältega tunnistada eluruumide kasutusse võtmiseks korraldatud hanke edukaks pakkujaks OÜ Raadiku Arendus, kes ehitab linnale 1170 korterit ning annab need 20 aastaks Tallinna linna kasutusse.
"Kurioosseks teeb otsuse see, et eelneva volikogu otsuse kohaselt korraldati hange eluruumide kasutusse võtmiseks kümnele aastale," ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer.
"Tegu on hankejärgse tingimuste muutmisega, mis ei ole aus võimalike teiste pakkujate suhtes. Kui oleks kohe tehtud konkurss 20 aasta peale, oleks olnud ka rohkem pakkujaid ja hind linnale soodsam. Tegu on järjekordse ja mastaapse Kesk-erakonna K-korteritehinguga, millega võetakse Tallinna linnale pikaajalised suured rahalised kohustused," lisas Holmer.

Senine vedaja võitis Harjumaa avalike bussiliinide konkursi
Harjumaa Liinid pakkus liinikilomeetri teenindamiseks reaalsest madalamat hinda.
Harjumaa ühistranspordikeskuse (ÜTK) korraldatud maakonna bussiliinide riigihankele lääne, edela ja lõuna suunal tegi parima pakkumise ATKO Gruppi kuuluv Harjumaa Liinid. Ida suuna võitjat otsustas riigihanke komisjon mitte välja kuulutada ja uus konkurss tehakse lähiajal.
Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Ago Kokser tunnistas, et konkurss valmistas paljudele pettumust, kuna loodeti, et maakonna reisijaid hakkavad vedama uued bussifirmad.
Madala hinnaga kilomeeter
"Paraku peame riigihanke protseduuri korraldamisel juhinduma kehtivast seadusandlusest, mille järgi on esmatähtis teenuse minimaalne hind," ütles ta.
Harjumaal soovisid reisijaid avalikel liinidel teenindada lisaks Harjumaa Liinidele ja ATKO-le ka GoBus, Mulgi Reisid, Sebe ja Mauman Reisid.

Hirvepargi koosolek näitas rahva jõudu
Hirvepargi meeleavalduse päeva - 23. augustit - püütakse üha rohkem tähtsustada.
20 aastat pärast Hirvepargi esimest meeleavaldust tõstsid aastapäeva puhul kõnelejad eesotsas Eesti presidendiga, toonase Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhatajaga, 1987. aasta esimese demokraatliku meeleavalduse Eestis taas pjedestaalile.
"Hirvepark oli esimene avaliku loa saanud avalik meeleavaldus," ütles Kaarel Piirimäe, kes on Hirvepargi kultuuriseltsi toel teinud esimese akadeemilise ajaloolise uurimuse 1987. aasta 23. augusti sündmuse kohta. "Üldiselt on arvatud, et Hirvepark oli oluline, kuid dissidendid ei olnud olulised - see on vastuoluline väide," lisas ta. Balti riikides toona toimunut võib ajaloolase sõnul nimetada Gorbatšovi algatatud revolutsiooni kaaperdamiseks rahvuslike revolutsioonide poolt.

Samba üle vaidlemine pahandab maarahvast
Veerandsada küsitletud virulast pooldas vanusest, rahvusest ja soost olenemata üksmeelselt vabadussamba püstitamist konkursi võiduprojekti järgi. "Muidu teeme end täiesti lolliks," kõlas korduv kommentaar.
"See sammas on ju rahva, mitte poliitikute ja arhitektide jaoks, ning rahvale see meeldib," kostis Valaste juga imetlev Uhtna mees Mati Sikka. "Arutasime seda poole külaga, kõik olid poolt. Ainult kohaks võiks valida Tõnismäe, siis on kindel, et kaabakad ei hakka seda sodima. Neile ju Tõnismägi püha," lisas Sikka.
Haljala Ehituses töötava põhiliselt venelastest koosneva brigaadi mehed, kes ehitasid Saka spaad, ütlesid, et ammu oleks aeg Eestile ja selle vabadusele sammas püstitada. "Peaasi et Isamaa-sõja monumendid rahule jäetaks." Ja kindlasti tuleks samba projekt rahvahääletusele panna, lisasid venekeelsed mehed.

Maapõu varjas viikingite aja rauasulatuskeskust
Eestist pole mitte kunagi varem muinasajast pärit metallisulatuskompleksi leitud.
Saku vallas Tõdva külas muinas- asulakohale kerkiva uue eluhoone kaevetöödel silma peal hoidnud arheoloog Mauri Kiudsoo sattus eeldatava asulakihi asemel hoopis Eesti seni ainsale 11.-12. sajandist pärinevale rauasulatuskeskusele.
"Tegu on Eesti kontekstis täiesti unikaalse muistisega, sest siiani pole leitud ühtegi kitsalt muinasaja lõpusajanditesse kuuluvat muistse metallurgia kompleksi," rääkis Kiudsoo.
Arheoloogi kinnitusel on 9.-11. sajandisse jäävat viikingiaega Eestis seni peetud rauasulatuse seisukohalt leiutühjaks perioodiks, kuid nüüd võib öelda, et metalli toodeti ka toona. "11. sajandi teisest poolest ning 12. sajandi algusest teatakse Eestist ligemale pooltsada omal ajal maapõue varjule pandud hõbeaaret, mida on rohkem kui kõikides teistes Läänemere-äärsetes maades sel ajal kokku," ütles Kiudsoo, lisades, et enamik hõbedat jõudis siia rahvusvahelise kaubavahetus käigus.

Tiit Vähi soovib magusat suutäit torujuhtmeärist
Sillamäe sadam konkureerib Soome sadamatega, eeldatavalt
Ajal, kui Eesti ametiasutused väljendavad vaoshoitud kahtlusi Läänemerre kavandatava torujuhtme uurimistööde osas, on suurärimees Tiit Vähi juba pakkunud Sillamäe sadamat võimaliku Vene-Saksa gaasijuhtme ehitusplatsiks.
"Suhtun Läänemere põhja gaasijuhtme rajamist vedava Nord Streami projekti väga positiivselt. Euroopa vajab gaasi ja Venemaal on gaasi. Kui selline Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö toimiks, siis ei peaks Euroopas inimesed enam n-ö toorest kala sööma," märkis sadamaomanik Vähi.
Samal ajal on välisministeeriumisse jõudnud paljude riigi- ja uurimisasutuste arvamused, mis väljendavad kahtlusi isegi alles torujuhtme rajamiseks vajalike uurimistööde suhtes. Näiteks kaitsejõudude peastaap juhib valitsuse tähelepanu vajadusele tagada Eestile täielik kontroll uurimistööde üle. "Kontroll on vajalik, et tagada uurimistööde vastavus eelnevalt esitatud andmetele, ennetamaks koos-kõlastamata, varjatud või pahatahtlikke toiminguid," kirjutas peastaap.

Eestlanna vigastas Türgis puhates end rängalt veepargis
Üha sagedamini tuleb tegeleda välismaal traumadega lõppenud reisijuhtumitega.
Hiljuti koos väikese pojaga Türgis Antalya piirkonnas puhkusereisil veeparki külastanud kolmekümnendates eluaastates meditsiinitöötaja Malle laskumine täiskasvanutele mõeldud liumäelt lõppes ohtlike rebenditega alakehas.
"Vesi paiskas ligemale 50-meetrisel liusõidul tohutu tsentrifugaaljõuga naise jalad laiali ning vett paiskus ka alakehast organismi sisse," kirjeldas Salva Kindlustuse AS-i reisikindlustuse osakonna juhataja Epp Ulfsak kannatanu nõusolekul õnnetusjuhtumit, milletaolisi pole tal varasema 13 kindlustuskahjudega töötamise aasta jooksul ette tulnud. "Ta sai emaka ja emakaela rebendi ning kukkus oimetult maha."
Veepargi esmaabipunkti töötajad olid aga ilmselt moslemid ning ei tihanud Mallet näpugagi puudutada. "Kuna naine oli ise meedik ning taipas, et tal võivad tõsised vigastused olla, lasi kohe kiirabi välja kutsuda," rääkis Ulfsak.

FOTOD: Tallinnas toimus kolme auto kokkupõrge
Täna õhtupoolikul toimus Virmalise ja Koidu tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles osales kolm autot.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja sõnul jõudsid juhid omavahel kokkuleppele ning pöördusid kindlustuse poole.
Esialgse info kohaselt keegi tõsisemalt viga ei saanud.

Juske: Kuusmaa lahkumine on märk kodusõjast Rahvaliidus
Rahvaliitlase Aivar Kuusmaa lahkumine Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide (SDE) fraktsioonist on märk kodusõjast enne erakonna detsembrikuist kongressi, arvab fraktsiooni nõunik Jaak Juske.
"On enam kui selge, et Kuusmaa lahkumise puhul on tegemist ühe sammuga Rahvaliidu tulises sisesõjas enne erakonna detsembrikuist kongressi," kirjutas Juske oma blogis. Poliitiku sõnul põhjustab probleeme Rahvaliidu Tallinna piirkonna Keskerakonna-lembus.
"Kui Rahvaliidu tänane esimees toetab lähemat koostööd sotsidega, siis partei Tallinna piirkond on selgelt Keskerakonna-meelne. Savisaar, kelle kodufraktsioonis endiselt käärib, oli Kuusmaa ülemeelitamisest kindlasti väga huvitatud," avaldas Juske arvamust.
Tallinna põhimääruse tänane redaktsioon ei võimalda kolmel rahvaliitlasel oma fraktsiooni moodustada, sest nad kandideerisid SDE nimekirjas. Ja SDE fraktsioon on juba olemas.

Uppunud masin tõstetakse pinnale
Sukeldajad soovivad, et ekskavaator jääks nende rõõmuks Rummu karjääri vee alla.
Eesti sukeldujad võivad ühest oma lemmik-sukeldumisatraktsioonist, Rummu karjääris asuvast suurest ekskavaatorivrakist ilma jääda.
Sukeldumisklubi Maremark liikme Anu Valingu sõnul teevadki sukeldumise põnevaks just igasugused veealused masinad ja vrakid, mida uurida. "Seetõttu oleme ka väga huvitatud, et säilmed jääks sinna, kus need on," selgitas Valing, sest otsus vrakk teisaldada puudutab ligi paari tuhandet sukeldujat.
Lisaks ekskavaatorile on Valingu sõnul karjääris teisigi masinate säilmeid, mida sukeldujad külastavad, kuid ekskavaator on kõige populaarsem. "Tegemist on ikka päris suure objektiga, mille kopp on juba nii suur, et sinna mahub sisse ronima," rääkis sukelduja Peep Rada. Tema sõnul on tegemist ühe peamise talvise sukeldumiskohaga, millele siseveekogudes rohkem analooge ei leidugi. "Eriti hea ongi just talvise jääga, kui saab ilusti autoga kohale sõita, jää sisse augu puurida ja kohe sukelduda," rääkis Rada. Talvel on ka vesi selgem ja nähtavus parem. Lisaks sobib kaheksa-üheksa meetri sügavusel olev objekt hästi algajale sukeldujale, sest vesi on seal alati rahulik ja kallas piisavalt ligidal.

Börsihoonele otsitakse asukohta
1992. aastal Londonis pommirünnakus kannatada saanud ja tükkhaaval Eestisse toodud vana laevandusbörsi hoone uus asukoht pole veel selge.
Eerik-Niiles Krossi ja tema äripartneri Heiti Hääle kava paigutada vana börsihoone Estonia puiestee ja Tatari tänava nurgale laitis muinsuskaitse arhitektuuri ekspertnõukogu maha.
Nõukogu soovitas hoone asukohaks sadamapiirkonda, kuid Krossi sõnul pole sadamas ühtki vaba krunti.
Koostöö meremuuseumiga
Briti ajaleht The Times kirjutas 18. augustil, et lahti monteeritult Londonist Tallinnasse toodud Balti börsihoonesse kolib Eesti meremuuseum. Nii see Krossi sõnul siiski ei ole.
"Eesti meremuuseumil on näitusepinda juurde vaja ja nii sõlmisime koostööleppe, mille järgi hakkab meremuuseum börsihoones oma eksponaate näitama. Muuseum ise siiski börsihoonesse ei koli," ütles Kross.

Tabasalus tegutsevad autorüüstajad
Esemete vargused autodest on Tabasalu looduspargi parklas saanud igapäevaseks. Politsei soovitab varguste vältimiseks oma asju autodes hoida nii, et neid näha poleks. "Sel aastal on Tabasalu looduspargi läheduses registreeritud kokku 15 vargust autodest," ütles Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp.

Eesti Raudtee uus peahoone Balti jaama juures varjab vaadet linnale
Balti jaama kõrvale kerkiv Eesti Raudtee uus peahoone ületab kõrguselt naabermaju ja mõjub ebaproportsionaalselt suurena.
Uus hoone asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vanalinna vaadeldavuse tsoonis, mis tähendab, et see ei tohiks vaadet vanalinnale segada.
Tallinna linnaplaneerimise ameti Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna juhataja Lia Gailani sõnul ei pea Toompuiestee tänaval asuvad ärihooned olema meetrite arvult täpselt ühekõrgused ja korruste arv on neil sama.
Toompuiestee 35/Tehnika 16D asuva hoone detailplaneering kinnitati 2005. aasta aprillis ja kooskõlastati vastuväideteta Kesklinna valitsuses, muinsuskaitseametis ja kultuuriväärtuste ametis. Ainsana juhtis hoone kõrgusele tähelepanu Põhja-Tallinna halduskogu, kuid andis samuti oma jah-sõna.

Kolm naist läksid baaris kaklema
Tallinna äärelinnas asuvas baaris läksid 22. augusti õhtul omavahel kaklema kolm naist, kes põhjustasid baariomanikule rahalist kahju.
Kohale kutsutud turvatöötajad leidsid eest purjus baarikülastajatega hädas oleva baaridaami. Kaks naisbaarikülastajat olid omavahel kaklema läinud, hiljem liitus nendega ka kolmas, vahendas Falcki pressiesindaja.
Kõige rohkem kannatada saanud kakleja käitus turvatöötaja saabudes suhteliselt tagasihoidlikult. Kaks ülejäänut olid tugevate alkoholijoobe tunnustega, tekitasid kõvasti lärmi ja lõhkusid terrassi päikesevarju.
Turvatöötaja pidas baari rahu rikkunud naisterahvad kinni ja andis politseile üle.

USAs pildistati hiigelvälku
Amatöörist astronoom sai Oklahomas pildile äikesepilve kohale tekkiva hiigelvälgu, mille olemasolu on seni vähe uuritud.
Astronoom plaanis esialgu low-light kaameraga meteoriite filmida, kuid selle asemel jäid talle filmilindile veidrad üles alla liikuvad hiiglaslikud piksenooled, kirjutab spaceweather.com.
Hiigelvälk avastati alles 2001. aastal ning need tekivad äikesepilvede peale, ulatudes kuni 88 kilomeetri kõrgusele atmosfääri.
Film võib aidata teadlastel välgu fenomeni paremini uurida.
Videot välgust võid vaadata siit.

Maa ja Mars lähenevad teineteisele
Vahemaa Maa ja Marsi vahel väheneb praegu kiirusega 22 000 miili tunnis (35 404 km/h) ning küündib detsembris 88 miljoni kilomeetrini.
Planeetide vaheline vahemaa on kõige väiksem detsembrikuus, mil punakat tähte meenutavat Marsi on öösel tähtedest paremini näha, vahendab science.nasa.gov. Vastupidiselt kuulujuttudele, planeet Kuust paremini ei paista.
Internetis levivad e-mailid, milles kirjutatakse, et 27. augusti õhtul paistab Mars eredamalt kui Kuu. NASA pöörab sellise väite ümber, sest Kuu ja Mars jäävad üksteisest siiski miljonite kilomeetrite kaugusele.
Kuigi planeedid satuvad detsembris üksteisele maksimaalselt lähedale, lahutab Maad Marsist umbes 55 miljonit miili (88 miljonit kilomeetrit).
27. augustil võib taevas Marsi kõrval näha ka teist heledat taevakeha, milleks on Aldebarani hiidtäht.

Välisettevõtted sulgevad oma Eesti tehaseid
Rootsi sanitaartehnika tootja Svedbergs sulgeb Eestis selle aasta jooksul oma tehase, likvideerimisjärgus on ka Inglise metallitööstus PNJ Eesti, kus sügisel koondatakse 55 inimest.
Välismaiste ettevõtjate hinnangul on tööjõuturu olukorra tõttu investeerimiskliima Eestis selgelt halvemaks muutunud, vahendas ETV24 "Aktuaalse kaamerat".
Lisaks Svedbergsile ja PNJ Eestile teatas hiljuti ka Nolato Eesti Tallinn Polymer AS, et lõpetab mobiiltelefonide plastosade tootmise Eestis. Ettevõtte likvideerimisega kaotab töö 250 inimest.
Hoolimata majandusminister Juhan Partsi kinnitusest, et Eesti on endiselt atraktiivne koht investeerimiseks, leiavad välismaised ettevõtjad, et Eesti investeerimiskliima on halvemaks muutunud.
"Põhjus on selles, et inimesed saavad rohkem raha vähema eest," leiab PNJ Eesti OÜ tootmisdirektor Jason Clark. "Viis aastat tagasi oli meil väga väga hea produktiivsus ja majandustulemused. Täna me oleme läinud omadega alla. Produktiivsus on palju-palju madalam, kui see oli viie aasta eest."

Big Mac sai 40 aastaseks
Big Mac, kolme saiaviilu vahele mahtuv burger, mis aitas jalule super-size (ülisuur) kultuuri ameeriklaste toidulaual, sai 40 aastaseks.
Esimene Big Mac valmis 1967. aastal McDonald'si kiirtoiduketi rajaja Jim Delligatti käes USA-s Pennsylvania osariigis Unitownis. Aasta hiljem oli Big Mac üle kogu riigi kõikide McDonald'si burgerirestoranide põhiroog, vahendab FOX News.
Burgeri sünnipäeva tähistamiseks avas praegu 89-aastane Delligatti koos perega möödunud nädalal Pennsylvanias Big Maci muuseum-restorani, kus saab tutvuda Big Maci mälestuskoguga ning imetleda "maailma suurimat Big Maci skupltuuri."
"Big Mac on endiselt meie üks kõige populaarsemaid tooteid," rääkis firma esindaja Danya Proud. "On olemas ainult üks Big Mac ning mitte kunagi ei saa olema teist samaväärset hamburgerit," lisas ta.

Saaremaa Laevakompanii tellib kolm uut laeva
Saaremaa Laevakompanii ja ettevõtte finantspartnerid ning BLRT Grupi ja Fiskerstrand Verfti ühisettevõte Fiskerstrand BLRT esindajad sõlmisid reedel kokkulepped kolme uue laeva ehituseks.
Laevaehitusprojektis osalevad investoritena Saaremaa Laevakompanii asutaja Vjatšeslav Leedole kuuluv Holostovi Kinnisvarahaldus, kinnisvarakontserni Arco Vara suuromanike Arti Arakase, Richard Tomingase ja Hillar-Peeter Luitsalu kontrolli all olevad investeerimisfirmad OÜ Toletum ja HM Investeeringud OÜ. Laevaehitust garanteerib lisaks investoritele Nordea Pank ja Norra agentuur Eksportfinans.
Ettevõtete teatel tuuakse sõlmitud kokkulepete järgi 2009. ja 2010. aastal saarte ja mandri vahelistele laevaliinidele kolm uut suurt laeva, millest igaüks mahutab 160 sõiduautot ja kuni 600 reisijat. Laevad on umbes 97 m pikad, 18 m laiad, süvisega 4 m.

Baltika kolib tootmise Lasnamäele
Baltika Grupi tootmisettevõte Baltika Tailor avab novembris Lasnamäe Tööstuspargis Baltimaade moodsaima õmblusvabriku ning loob poolsada uut töökohta.
Ettevõtte teatel liigub 10 000 ruutmeetri suuruse pinnaga vabrikusse seni Veerenni tänaval asunud tootmisüksus. Uues vabrikus saab tööd umbes 450 õmblejannat.
Baltika Tailori tegevdirektori Silvia Palu kinnitusel kolib Baltika tootmise küll kesklinnast kaugemale, kuid lähemale töötajatele. "Pea pooled meie tänastest õmblejatest elavad Lasnamäel ja Maardus ning ka uusi töötajaid ootame siit," rääkis Palu.
Palu hinnangul räägib tööstuspargi kasuks ka selle lähistel asuv lasteaed, polikliinik ning mitmed ostukeskused, samuti ei ole probleeme auto parkimise ning ühistranspordiga.
Baltika Grupi kommunikatsioonispetsialisti Mervi Lille sõnul jäävad Baltika naiste- ja meesteriiete kauplused ning peakontor Veerenni tänavale alles. Tootmise üleviimine Lasnamäele algab aga oktoobri lõpus. Mis saab Veerenni tootmisruumidest, on Lille sõnul veel vara rääkida.

Parts: Eesti majanduse trumbiks on kohanemisvõime
Majandus- ja kommunikat-siooniminister Juhan Parts ütles täna Briti-Eesti Kaubanduskoja korraldatud investeerimisteemalist seminari avades, et Eesti majanduse trumbiks on olnud kohanemisvõime.
Partsi sõnul on tulevikuperspektiivide nägemiseks oluline lahti mõtestada, miks on Eesti olnud investeeringute ligimeelitamisel edukam enamikust Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest, vahendab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Minister rõhutas avatud majandusmudeli tähtsust, mis ei ole seisnenud üksnes kaubandus- ja investeerimisbarjääride puudumises, vaid ka ettevõtete ja inimeste valmiduses kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi ning teha asju teisiti kui eile.
Tähtsa investeeringuid soodustava, ent sageli alahinnatud aspektina tõi minister esile õigusriigi toimimise. "Investorite jaoks on tähtis, kas oma ärihuve on võimalik seaduslike vahenditega kaitsta. Suures osas maailmast ei ole tõsiste probleemide puhul õiget abi ühestki advokaadist, sest puudub õigusriik," märkis Parts.

Eesti Posti nõukogu kinnitas postkontorite sulgemisotsuse
Eesti Posti nõukogu kinnitas postkontorite reorganiseerimise kava, millega alates 1. novembrist suletakse 44 postkontorit.
Nõukogu esimees Meelis Atonen ütles, et sulgemisotsus on loomulikult ebapopulaarne, aga Eesti Post peab saavutama jätkusuutlikkuse ja valmistuma 1. jaanuariks 2009, kui postiturg avaneb.
"Diskussioon ja arutelu oli küll pingeline, aga Eesti Posti nõukogu toetab igati praeguse juhatuse muudatuste kava," lisas Atonen.
Piirkondades, kus postkontorid suletakse, avaneb inimestel võimalus postitöötaja koju kutsuda, seda nii kutsekaardi, telefoni või e-posti teel.
Suletavad postkontorid:
1. Aimla postkontor Aimla küla, Suure-Jaani vald, Viljandimaa
2. Ikla postipunkt Ikla küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa

SuperSeaCat ületas viie miljoni reisija piiri
Tallinn-Helsingi liinil sõitev kiirlaevaliin SuperSeaCat ületas viie miljoni reisija piiri.
SuperSeaCat on reisijaid teenindanud 2000. aastast alates. Kaks kiirlaeva on Tallinn-Helsingi liinil teinud kokku 15 249 reisi, kokku 1 235 000 km, mis teeb välja sama, kui sõita 31 korda ümber maailma, teatas ettevõte.
SuperSeaCati nime all sõitvad kiirlaevad on 100 meetri pikkused, mahutavad 689 reisijat ning kuni 175 sõiduautot.
SuperSeaCati Tallinna ja Helsingi terminalides, tellimiskeskuses ja meeskonnas töötab kokku 311 inimest. SuperSeaCat OÜ on Sea Containers Finland OY tütarettevõte kes tegeleb SuperSeaCati laevade teenindamisega Eesti poolel ning SuperSeaCat laevade turunduse ja müügiga igal pool peale Soome.

Starman telefoni- ning internetiside töötab taas
Starmani kommuniakt-sioonijuht Timo Hartikainen
Samuti töötab taas ettevõtte klienditoe telefon numbril 1770.
Täna öösel sai AS-i Starman Tallinna peajaam pikselöögi, mistõttu oli kõikjal Eestis häiritud ettevõtte poolt pakutava interneti- ja telefoniteenuse kättesaadavus.
Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul tekkisid häired Starmani interneti- ja telefoniühenduses elektrikatkestuste järgselt voolutoite taastavate seadmete ehk UPSide rikke tõttu.
"Öösel lõi välk meie peamaja torni, mille tagajärjel lakkas töötamast üks kolmest UPSist. Teenused töötasid edasi ka kahe UPSi toitel, kuid hommikul poole kaheksa ajal tekkis veel voolutõuge, mille tulemusena läks rivist välja teine seade. Selle tagajärjel katkes ajutiselt digi-tv teenus ning intereti- ja telefoniteenus. Digi-tv pilt tuli tagasi orienteeruvalt kell 8.30, enne kella 11-t oli enamikul klientidest taastunud ka interneti- ja telefoniteenuse kättesaadavus," täpsustas Hartikainen. Tema sõnul palub ettevõte klientidel, kellel siiani internetiühendus ei toimi, oma modemile ja arvutile restardi teha.

Kinnisvaraärist lahkuvad esimesed käegalööjad
Viimaste aastate äkkrikastumise koht on ilmselgelt olnud kinnisvaraarendus, mistõttu panid paljud hoopis muudes valdkondades toimetavad ärimehed ka oma väikse kinnisvaraäri käima, kelle seas nüüd, turu jahtudes, leidub juba esimesi käegalööjaid.
Parex Banka Eesti filiaali tegevjuht Loit Linnupõld tegi kinnisvaraäriga tutvust 2004. aasta lõpus, mil otsustas oma isiklikku raha investeerida Tabasalus Kolde teel kolme paarismaja ehitusse, kirjutab Äripäev.
"Otsus sellesse projekti investeerida tehti 2004. aasta lõpus, mil kinnisvaraturul valitses märkimisväärselt teistsugune olukord ning projekti eeldatav kasumlikkus tundus kaasnevate riskidega võrreldes piisavalt hea," ütleb Linnupõld täna oma investeeringu kohta. Paarismajade ehitamiseks asutas ta Kolde Elamuarenduse OÜ, kuid juba 2006. aastal oli kinnisvara oma ahvatluse Linnupõllu jaoks kaotanud ja ettevõte likvideeriti.
Eelmisel aastal asutas siiani peamiselt koolitusäriga tegelenud Ain-Villu Parvet aktsiaseltsi Oru Arendus, mis pakub paarkümmend kilomeetrit Tallinnast väljas kahe miljoniga maja koos sulasega kolmeks kuuks. Kodulehe andmetel on 60 krundist 20 müüdud.

Dunkri põlanud Läti hulgimüüjat kosib Liviko
Kui Eesti juhtiv importalkoholi hulgimüüja Dunkri Kaubanduse AS pidi Läti sama valdkonna turuliidri L.I.O.N. & Ko ostust suu puhtaks pühkima, astub tema asemele tõenäoliselt Liviko.
Konkurentsiamet sai nädala eest koondumise teate, mille kohaselt Eesti alkoholitootja ja -importija AS Liviko omandab valitseva mõju Läti äriühingu SIA L.I.O.N. & Ko üle, kellel on Eestis tütarettevõte OÜ LionEst. Nädala jooksul on konkurentidel võimalus esitada vastuväiteid, kirjutab Äripäev.
Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul on tehingust vara rääkida. "Liviko ja L.I.O.N. on pidanud läbirääkimisi ettevõtete strateegilise koostöö osas. Oleme ühel meelel, et enne siduvaid kokkuleppeid ei avalda me läbirääkimiste sisu. Praegu ei saa midagi välistada," ütles Kalvi.
Tänavu aasta alguses võitis Dunkri Kaubandus Lioni omandamise enampakkumise, kuid hilisema ostuanalüüsi käigus selgunud puudujääkide tõttu soovis Dunkri Kaubandus leppida kokku madalamas ostusummas. Augusti algul ütles ettevõtte juht Arvo Kase, et lätlased ei nõustunud hinda alandama ja olid juba siis uue kosilase poole pöördunud. Kuigi luhtunud tehingu hinda osapooled ei avalda, on Kase öelnud, et summa ületanuks 150 miljonit krooni.

Leiva hind hakkab tänasest tõusma
Pere Leival kehtib uus hinnakiri tänasest, Eesti Pagar kergitab hinda 1. oktoobril.
Uus hinnakiri lisab sõltuvalt tootest leiva-saia maksumusele otsa kolm kuni 14,5 protsenti.
Ühele Raplamaa väikepoele kehtib tänasest näiteks järgmine hinnatõus: viilutatud rukkileib - 4%, pakitud rukkileib 7%, poolik Tasuja leib 14,5%. Põhjuseks on AS-i Pere Leib Tootmine finantsjuhi Maie Varkki sõnul hinnatõus: kallinenud on piimatooted, kondiitritoodete tooraine, kasvanud on transpordile tehtud kulutused.
Varkki märgib ka, et see hinnatõus ei pruugi olla lõplik, sest praegu küpsetatakse veel möödunud aastal varutud jahust.
Jahu 40% kallim
Selle aasta lõikusest toodetud jahu on aga mullusest pea poole võrra kallim. Eesti suurim jahumüüja ja -tootja AS Tartu Veski tõstis 15. augustil hindu kuni 40%.

Leedo: ärge sõitke autoga üksi praamile
Saaremaa laevakompanii nõu-kogu esimehe Vjatšeslav Leedo sõnul pingestab praamide autojärjekordi majanduskasv, mis on paljudele andnud võimaluse oma autoga praamile trügida.
"Kas peab ikka igaüks sõidu-autoga üksi sõitma? Tuleb naine, tuleb mees ja laps ka veel kolmandana järele ja lähevad suvilasse, Muhus on suvila," tõi Leedo näite. Selle asemel võiks tema sõnul jätta auto Virtsu ning paluda endale järele tulla.
Alla kahe inimese autos
Kümme aastat tagasi oli autode täitumus keskmiselt 2,7 inimest ning nüüd alla kahe. "Kui varem sõitsid inimesed kahe-kolme-neljakesi autos, siis praegu tulevad üksi," rääkis Leedo.

Estonia külalisetendustel Rootsis oli 11 000 vaatajat
Dalhalla ooperifestivalil Rootsis peaesinejana üles astunud rahvusooper Estonia neljal etendusel oli kokku umbes 11 000 vaatajat.
Kahest kavas olnud etendusest kogus Georges Bizet' ooper "Carmen" umbes 7000 vaatajat ja Giuseppe Verdi ooper "Rigoletto" umbes 4000 vaatajat.
Neeme Kuninga lavastatud "Rigoletto" oli esimene "Estonia" ooperilavastus, mille esietendus sai teoks välismaal.
Rahvusooper Estonia peadirektori Paul Himma sõnul võib külalisetendustega rahule jääda. "Igal sellisel ülesastumisel on vähemalt neli osapoolt - tegijad ise, kohapealsed kunstilised ja tehnilised korraldajad, asjatundlikud kriitikud ning laiem publik. Ei juhtu just sageli, et kõik need sihtgrupid kunstisündmusest ühtmoodi arvaks. Aga "Estonia" etendustega Dalhallas nii juhtus - etenduste kunstiline kollektiiv kogus palju innustavaid emotsioone ning Rootsi-poolsed korraldajad on etenduste kunstilise taseme ja piletituluga ülimalt rahul. Kriitikute hinnangud on positiivsed ning kohalolnud publik väljendas oma vaimustust braavo-hüüete ja paljude aplausipuhangutega, hoolimata kaela sadavast vihmast," rääkis Paul Himma.

Romaaniülikool Patricia Highsmith "Andekas mr Ripley" 
Thomas Ripley paneb toime roima, kuid mõtiskleb seejärel oma
Patricia Highsmithi "Andeka mr Ripleyga" alanud seeria luigelauluks jäänud "Ripley vee all" pealkiri tõi mulle meelde 16.-17. sajandi kelmiromaani, millest uuemate aegade roimaromaan, ingliskeelne "thriller" ehk meie rahvakeeli kriminull, on oma alguse saanud. Seni teadmata autori kirjutatud "Tormese Lazarillo elu-
käik" (1554, eesti keelde tõlgitud 1983) sigitas maailmakirjandusse antikangelase - ühiskonna mõjul rikutud pahelise inimlapse. Selles napimahulises raamatukeses küll veel peaaegu süütuna esinev, tagasivaates oma lugu jutustav Lazarillo innustas järgnenud samalaadsete romaanide autoreid tõukama seiklustesse teadlikke petiseid, röövleid ja mõrtsukaid. Cervantese-aegse kirjamehe Mateo Alemáni omal ajal kuulsa romaani "Guzmán de Alfarache" (1599-1604) nimitegelane meenutab mõnetigi Patricia Highsmithi Tom Ripleyt: ta paneb toime roima, kuid mõtiskleb seejärel oma tegevuse üle, on ühelt poolt süüdimatu ja naiivne, kuid teiselt poolt kaval ja osav end keerulistest olukordadest välja libistama. Ka roimad on kõik sellised, mida lugeja ei saa päris üheselt hukka mõista. Kogu aeg on midagi, mis takistab lugejal kindlamat asendit võtmast ning tekitab veidra ebamugavustunde.

Filmides suits keelu alla
Vene riigi finantseeritavates filmides ei tohi edaspidi suitsetada ega narkootikume tarvitada. Ranged juhtnöörid jagas kultuuri- ja filmiametile välja riigiprokurör, kelle meelest on absurdne, et riik toetab stuudioid, kes samas müüvad oma filmides reklaamiaega tubakafirmadele.
Kultuuri- ja filmiameti asejuht Sergei Lazarõk möönis ajalehes Kommersant, et on väga raske teha vahet, millal on filmis tegu reklaamiga ja millal lihtsalt suitsetamisega. Lahenduseks pakub ta ekspertkomisjoni.
Vene filmitegijad on prokuröri ideed hullumeelseks nimetanud ja loomevabadust piiravana hukka mõistnud.
Riik maksab Venemaal maksimaalselt miljon eurot toetust filmi kohta. Juhised ei puuduta filme, mis on täielikult eraallikatest finantseeritud.

Tartus Extreme BATTLE 2007
24.-26. augustil toimub Tartu rahvusvaheline ekstreemspordifestival Extreme BATTLE 2007. Raekoja platsile kerkivad miniramp, mini-skatepark, freestyle'i hüpped, flatland-areen, Küüni tänava vallutavad rattatraieli sõitjad, Emajõel toimub veelauavõistlus ning Toomemäest kihutavad alla hulljulged downhill'i sõitjad. Festivalile on tulemas maailma üks parimaid BMX flatland'i sõitjaid soomlane Kimmo Haakana. Lisaks astuvad võistlustulle Läti ja Leedu MTB ja downhill'i koorekiht ning Balti paremik rattatraielis. Korraldajad ootavad ligi 350 osalejat Baltimaadest, Soomest, Venemaalt, Norrast, Rootsist ja Inglismaalt. Pealtvaatajatele pakuvad veel adrenaliiniannust benji-hüpe ja skyjump. Reede ja laupäeva õhtul toimuvad ametlikud festivalipeod klubis Trehv.

Nädalalõpu musaõhtutel orienteerumise juhis
Muusikasõbra kalender on sel nädalavahetusel punane nagu matadoori taskurätik.
Reede
Tallinnas Patarei vangla hoovis tähistavad täna Propelleri liikme Peeter Malkovi 55. sünnipäeva punklegend Propeller, selle järglane progebänd Kaseke, pop-stoner'i kollektiiv Agent M, kus asendusliikmena mängib bassi Alar Aigro Tuberkuloitedist, ning noortebänd Raske Rukkis. Väravad avatakse kell 17, bändid alustavad kell 19. Pilet eelmüügist 195 krooni, ukselt 250 krooni.
Tallinnas Polymeri tehases toimub Kultuuritehase festivali raames taas peosari Diletantide Avangard. Üles astuvad Maikameikers, Id_rev, Rumor Is News, Opium Flirt, Speed King, Kõrgepinge Rajoon, Ära, HRR+Vootele, Jaan Tätte jun, Juhan Vihterpal. Plaate mängivad Tambucho (Zahir), Muna Endel (HRR+Vootele), Mihkel Kleis (Luarvik Luarvik) ja Valter (Shelton San). Oma kunsti näitavad Loore Raav, Kärt Hammer ja Kaia Otstak. Uksed avatakse kell 18.58, pilet "lendriga" 75 krooni, ilma 100 krooni.

Maret Ani jäi US Openi ukse taha
TENNIS:
Esimeses kvalifikatsiooniringis ukrainlanna Maria Korõttševa teelt pühkinud eestlanna läks teises ringis kokku ungarlanna Melinda Czinkiga, kirjutab Sportnet.
WTA edetabelis 146. real olev Ani kaotas valikturniiril 12. asetusega ning maailma edetabelis 133. kohal olevale vastasele 4: 6, 2: 6. Möödunud aastal jõudis Ani küll US Openi põhitabelisse, kuid piirdus avaringiga, sama saatus tabas eestlannat ka 2002. aastal.
Otse põhitabelisse pääsenud Kaia Kanepi alustab 26. asetusega India esitennisisti Sania Mirza vastu. Eestlannal pole loosiga vedanud, sest 20-aastane Mirza on hetkel WTA edetabelis oma senise karjääri kõrgeimal, 28. kohal. Kanepi varem Mirzaga turniiridel kohtunud ei ole.

Kais ja Vesik jõudsid rannavõrkpalli EM-finaalis raske võiduga kuue hulka
Hispaanias Valencias toimuval rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril alistasid Kristjan Kais ja Rivo Vesik kolmandas ringis Austria duo Clemens Doppler ja Peter Gartmayer ning edenesid kuue parema hulka.
Avageimis pani Eesti paar oma paremuse maksma kindlalt 21: 13, kuid seejärel läks mäng tasavägiseks. Võrdselt kulgenud teises geimis oli eestlastel kasutada ka matšpalle, kuid realiseerida neid ei suudetud ning austerlased viigistasid 24: 22 geimivõiduga mängu.
Otsustav geim kulges jällegi punkt-punkti heitluses, kuni Kais ja Vesik jäid 10: 13 kaotusseisu. Seejärel saadi aga mäng hästi käima ning ülitasavägine otsustav geim võideti 18: 16.
Kaisi ja Vesik järgmine vastane homme kell 15 algavas neljanda ringi mängus on Euroopa Karikasarja liiderpaar David Klemperer - Eric Koreng Saksamaalt.

Tõnu Tõniste jaht Lenny võitis Melges24 Euroopa meistritiitli
17.-23. augustil Saksamaal Neustadtis toimunud Melges24 klassi EM-il pälvis Tõnu Tõniste juhitud Lenny (Kalevi Jahtklubi) meeskond koosseisus Toomas Tõniste, Andres Rohtla, Ants Haavel ja Maiki Saaring amatööride arvestuses Euroopa meistritiitli 15 punktiga.
Seitsmest võistlussõidust kolm võitis Lenny meeskond esikohaga, kaks sõitu lõpetati kolmandana ning ühe sõidu kuuendana, kaheksandana lõpetatud sõidu tulemus läks vastavalt regati juhendile mahaarvamisele.
Hõbemedali sai itaallaste Gullisara kapten Mario Ziliani juhtimisel 22 punktiga (6, 3, 3, [7], 5, 2, 3). Rootslaste Rocad racing team kapten Ingemar Sundstedtiga roolis sai pronksi 29 punktiga (18, 1, 2 0 2 2 [DNF 31,00] 4,00). Kapten Tiit Vihuli juhitud Black Pearl meeskonnaga Indrek Ulla, Martin Müüri ja Roger Roometiga saavutasid 19. koha 86 punktiga (21, [28], 24, 12, 10, 12, 7). Kokku võistles amatööride grupis 30 jahti.
Üldarvestuses, kus võistlesid nii elukutselised kui amatöörid, saavutas Lenny 7. koha 63 punktiga (13, [22], 7, 20, 3, 12, 8). Esikoha võitis Flavio Favini juhitud Blu Moon 17 punktiga (3, 2, 1, 5, [10], 3, 3 3), teise koha sai itaallaste Airis kapten Sandro Montefusco juhtimisel 21,80 punktiga ([14], 7, 6, 1, 1, 5,80, 1) ning pronks läks samuti Itaalia jahile Uka Uka kapten Lorenzo Bressaniga tüüris 27 punktiga (2, 1, [17], 6, 12, 4, 2).

Kommentaar: Kanteri valmistumine MM-iks läks täkkesse
Kergejõustikufännidel tasub homme algavate Osaka maailmameistrivõistluste eel pöidlad tugevasti pihku suruda, sest Eesti koondise medalitaotleja Gerd Kanter peab oma valmisolekut väga heaks.
Kanterit oli tänasel eestlaste pressikonverentsil mõnus kuulata. 28-aastane kettaheitja kasutas oma seisundi kirjeldamisel ainult häid hinnanguid. Tema kehaline vorm on väga hea ja treeningute kontrollnäitajad paranesid Osakas mõnesaja kilomeetri kaugusel Marugames harjutades märgatavalt.
Treener Vesteinn Hafsteinsson kinnitas hoolealuse sõnu: "Gerd on nii kehaliselt, vaimselt kui ka tehniliselt väga heas vormis. Kõik läks nii, nagu kavandasime. Nüüd tuleb astuda üks samm korraga - kõigepealt saada lõppvõistlusele, seejärel kaheksa parema hulka ning seejärel võidelda medali pärast."
Ka Kanteri elukaaslase Liina Pärteli ilme reetis vaid üht - Gerdil on kõik kombes.

Allyson Felix Osakas 100 meetrit ei jookse
USA sprinter Allyson Felix otsustas Osaka MM-il eemale jääda 100 m jooksust, et keskenduda täielikult poole pikemale võistlusmaale, kus tal on kaitsta 2005. aastal Helsingis võidetud MM-tiitel.
Felixi asendajaks lühikeses sprindis on Mechelle Lewis, kes juunis Indianapolises peetud USA meistrivõistlustel oli 100 m jooksu finaalis 11,26 sekundiga alles viies. Felix oli samas jooksus 11,25 -ga neljas. Tiitlit kaitseb Torri Edwards, medalit jahib ka Lauryn Williams.
Felix on 100 m jooksus selle hooaja maailma edetabelis neljandal kohal ajaga 11,01. 200 m distantsil on ameeriklanna aga 22,18 -ga hooaja edetablit juhtimas. Indianapolises võidutses ta 22,34 sekundiga, jättes teiseks Sanya Richardsi (22,43) ja kolmandaks Edwardsi (22,55).
Naiste 100 m eeljooksud peetakse pühapäeval, finaal esmaspäeval. 200 m maailmameister selgub 31. augustil, kirjutab sportnet.ee.

Ani alustas New Yorgis võiduga
Viiendat korda aasta viimasel suure slämmi turniiril US Openil osalev Maret Ani peab põhitabelisse pääsemiseks osalema valikturniiril.
Selle esimeses ringis oli Eesti teise reketi vastaseks Maria Korõttševa. 22-aastasele Ukraina tennisistile oli kohtumine Aniga Flushing Meadowsi väljakutel karjääri esimene. Ani tegi WTA edetabelis 170. kohal paikneva vastasega vahekorrad kiiresti klaariks, võites kahes setis 6: 1, 6: 3.
Esimeses setis pääses New Yorgis kahel aastal (2002 ja 2006) põhitabelis mänginud, kuid mõlemal korral avaringis kaotanud Ani kiiresti ette 4: 1 ja võitis 6: 1. Teises setis murdis eestlanna kohe vastase pallingugeimi ning pääses ette 2: 0. Edasi suutis kumbki pool oma pallingugeimid võita kuni seisuni 5: 3 Anile. Üheksandas geimis läks Ani Korõttševa pallingul seisult 30: 30 ette 40: 30 ning esimene matšpall jäi ka viimaseks. Setivõit 6: 3 Anile.

Kas sellist korvpalli tahtsimegi? 
Ma pole nõus Tiit Sokuga, kelle arvates ei pea meeskond 30-punktilises kaotusseisus enam kõigest väest rabelema ja et 20- või 45-punktilisel tappasaamisel pole üldse vahet. On ikka küll!
Korvpallureilgi peaks olema ju mingisugunegi eneseväärikus - au-, uhkus- ja ka häbitunne. Eriti olukorras, kus alaliidu juht Peep Aaviksoo rippus Skopje "põrgu" eelsel päeval pidevalt telefoni otsas ning tegi oma kõnedega ETV juhte pommitades jõuliselt lobitööd, et rahvustelevisioon nii "hirmus tähtsa" matši osaliseltki otseülekandes vaatajateni tooks.
Hämmastavalt pikaldase mõtlemisega ETV, kel ei õnnestunud küll Hercule Poirot'd seljatada, suutis end lõpuks veidigi rehabiliteerida. Kossumehed oskasid aga suure duelli ootusest kuumaks köetud telepublikut rängalt petta, Skopje päevinäinud spordisaali kohale vuranud kolmest ülitruust fännist rääkimata.

Sokk: kraavi sõitvat rongi ei päästa
Korvpallikoondise juhendaja Tiit Sokk leidis, et Makedoonia "põrgukatlas" EM-valikmängus 45 punktiga lüüa saanud Eestil oli võimatu mängu kontrolli alla saada.
Kui Makedoonia suudab laupäeval Rootsi alistada ja alagrupi võitjana edasi pääseda, siis kas Skopjes oli teie viimane mäng Eesti koondise peatreenerina?
Mu leping kestab 31. augustini. Töö on veel pooleli.
Miks läks mäng Skopjes nii rappa, nagu ta läks?
Nägin seda natukene ette juba pärast kodumängu Rootsiga, kuid te ei saa sellest aru ja ka pool Eesti rahvast ei saa aru. Ainult Kreekas on karikamänge võõrsil kaotatud 31 ja kodus võidetud 32 punktiga ning ikka edasi pääsetud. Mängides Saloniki Arises, kaotasime eurosarjas tulevasele Hispaania meistrile väljas 17 punktiga, ent kodus võitsime 25-ga.
Kui rusikad hakkavad lendama ja hallitäis rahvast tuleb kaasa, on külalismeeskond väga raskes olukorras. Skopjes meenus mulle eredalt Kreekas mängides kogetu - korraga on täishullumaja ning iga vastane, kes väljakule tuleb, paneb lihtsalt sisse. Mäng kestab miinus 20-ni - suuremas kaotusseisus on ükskõik, mis seis lõpuks jääb. On ka teine pool, mis võib seletada meie suurt lüüasaamist. Elus on alati nii, et kui kusagilt paistab mingi tagavaravariant nagu meil praegu, kui Rootsi võidab Makedoonia -, siis antakse ehk kusagil natukene järele.

Lõvi pea ja hiire sabaga MM-koondis Osakas
Alaliit on rahul, kui Osaka MM-ilt mahub kellegi reisikotti ka mingit karva medal.
Eesti kümneliikmeline MM-koondis meenutab tõesti lõvi pea ja hiire sabaga olendit. Lõvi rollis on kettamehed Gerd Kanter ja ehk ka Aleksander Tammert, hiire seisusega peab seekord teiste seas leppima ka tiitlikaitsja Andrus Värnik.
"Kirjandusliku metafoorina võib selle hinnanguga ju leppidagi," poetas Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. "Oleksin eluvõõras, kui ei nõustuks arvamusega, et peamine ja ehk ainus reaalne medalilootus Osakas on Kanter, kes täna (eile - toim) saabus viimasest treeninglaagrist MM-linna. Värnik alustas täna teekonda Eestist," teatas Teigamägi.
Mis seisus Värnik on? "Küsimärk meile kõigile, loodetavasti mitte mehele endale. Viimaste andmete kohaselt Värniku treener Heino Puuste Osakasse ei tule, teda asendab Värniku taustajõuna Eero Kiidli."

Käsipallur Risto Lepp jätkab Hispaanias
Koondislane Risto Lepp usub, et esimene välisleping aitab tulevikus teed sillutada.
Eelmisel aastal HC Kehras pallinud Risto Lepp (24) sõlmis 1+1-aastase lepingu Hispaania esiliiga klubiga Labaro Toledo BM.
"Teatud mõttes unistuse täitumine. Seni polnud sobivat pakkumist, liiati olid pooleli õpingud Tallinna ülikoolis, millega nüüd ühele poole sain. Jääb veel magistritöö, kuid sellega saan tegelda ka Hispaanias," märkis Lepp, nimetades Hispaania esiliigat maailmas paremuselt viiendaks.
Eestis tuli sein ette
"Tipus on Saksamaa ja Hispaania meistriliiga. Toledos on käsipall ala number üks, kohalik televisioon teeb ülekande kõigist liigamängudest. Meeskond on ülimalt internatsionaalne, seal on mehi Taanist, Ungarist, Brasiiliast, Argentinast, Leedust. Koos minuga liitus tänavu üheksa uut meest. Noor koosseis, kes tahab kahe aastaga murda Hispaania meistriliigasse," lisas Lepp.

MTÜ Eesti Elamumessid nõukogu esimees on Tambet Tiits
MTÜ Eesti Elamumessid nõukogu valis täna ühehäälselt nõukogu esimeheks Tambet Tiitsi.
Tiits kuulub Eesti Kinnisvarahindajate Ühingusse ja juhatab BPE Kinnisvaraekspert tegevust, teatas MTÜ Eesti Elamumessid.
Nõukogu esimehe valimisele järgnes Pärnu elamumessi protsessi ülevaade ja korraldamisega seotud küsimuste arutelu. Pärnu elamumessiala detailplaneering on kehtestatud, esmaspäeval lõppevad vanade varemete lammutustööd, käimas on kaldakindlustuse vajalikkuse uuringud. Järgmisena kooskõlastatakse arhitektuurivõistluse ja kommunikatsioonide projekti tingimused.
Kommunikatsioone rajavate ettevõtetega kohtus MTÜ Eesti Elamumessid eile, 23. augustil. Ettevõtjad leidsid, et Pärnu elamumessi tegevusplaan on teostatav.

Kaubanduskoda avab ärihooaja
Eesti kaubandus-tööstuskoda avab homme, 25. augustil traditsiooniliselt ärihooaja 2007/2008.
Ärihooaja avamine toimub homme Jõelähtme golfikeskuses algusega kell 12 kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani piduliku kõnega, teatas koda.
Sel aastal lüüakse kaubanduskoja ärihooaeg lahti ka sõna otseses mõttes, sest esimest korda korraldatakse koja liikmetest golfisõpradele Koja Golfituur 2007. Üritus lõpeb kell 16 Golfituuri parimate autasustamise ja heaks tavaks saanud visiitkaartide loteriiga.

Eesti Energia riske soovib kindlustada rekordarv seltse
21. augustiks, riigihanke "Eesti Energia AS vara- ja ärikatkestuskindlustus ning vastutuskindlustus" taotluste esitamise tähtajaks, saatsid oma dokumendid kaksteist seltsi, poole rohkem kui eelmisel aastal.
Esindatud on maailma suurimad kindlustusandjad nii Euroopast, USAst kui Austraaliast. Riigihange on kaheetapiline ja selle läbiviijaks on rahvusvaheline riskijuhtimisfirma Marsh Kindlustusmaakler AS, teatas Eesti Energia.
Eesti Energia riskijuhi Aarne Kalmeri sõnul on Eesti Energia riskide juhtimine äärmiselt oluline teema, kuna võimalikud kahjujuhtumid mõjutavad oluliselt kõiki Eesti energiatarbijaid. "Meie eesmärk on leida partner, kelle abil saame maksimaalselt maandada kõik kontserni tegevusega seotud riskid ja seda parimatel turul saadaolevatel tingimustel," kirjeldas Kalmer energiakontserni ootusi.
Kõik hankele kvalifitseerunud kindlustusseltsid vastavad reitinguagentuuri Standard & Poor's tasemele A- või enam. Samuti on kõik kvalifitseerunud seltsid osutanud sarnaseid kindlustusteenuseid energeetikasektori ettevõtetele viimase kolme aasta jooksul.

Eesti Energia toetab Eesti esimesi tuumaenergeetika spetsialiste
Eesti Energia toetab Eesti esimeste tuumaenergeetika spetsialistide õpinguid.
Eile kirjutasid Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ja Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud Merja Pukari (22), Kaspar Kööp (23) ja Henri Ormus (24) alla stipendiumilepingule, mille kohaselt asuvad noored tänavu sügisest õppima tuumaenergeetikat Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis. Energiaettevõte maksab stipendiumi kogu õppeaja vältel, teatas ettevõte.
"Eesti Energia ees seisavad lähiaastatel väga suured väljakutsed ja nende elluviimiseks on meil vaja särasilmseid ja teotahtelisi noori inimesi," rääkis Sandor Liive. "Elektritootmise mitmekesistamine on teema, millega Eesti Energia tänasel päeval järjest enam tegeleb ning tuumaenergia kasutuselevõtmine on üks võimalustest. Ma olen veendunud, et kahe aasta pärast noored tuumaenergeetikud mängivad olulist rolli ning löövad kaasa nii Eesti Energia kui ka kogu Baltimaade energeetika arendamises," lisas Liive.

Bookinghouse.net sisenes reisipakettide turule
Bookinghouse.net turuosa online-reisiturul on ligi 50%
Eesti juhtiv online-reisibüroo bookinghouse.net sisenes reisipakettide turule.
Bookinghouse.net reisibüroos on saadaval 1000 erineva väljumisaja, sihtkoha ja kestvusega reisi. Online-büroos saab osta ka viimase hetke reisipakette, teatas reisibüroo.
"Näitame oma leheküljel reaalset laoseisu ehk leheküljel olevaid reisipakette saab kirjas oleva hinnaga ööpäevaringselt osta," ütles Bookinghouse'i looja ja üks omanikke Andres Liinat.
"Lennupiletite ja hotellide osas oleme turuplats, kus klient saab kiirelt võrrelda ja osta erinevaid pakkumisi. Püüame bookinghouse.net lehele integreerida maksimaalselt palju ka erinevate reisikorraldajate pakkumisi," ütles Liinat.
Endiselt jätkab Bookinghouse.net lennukipiletite, majutuse ja reisikindlustuste müümist. Amadeus Eesti andmetel on Bookinghouse.net Eesti online-reisibüroode turuliider omades turust ligi 50%.

 "Mees, härg, piits ja köidik - kõik on kadunud" 
Ilmunud on hea raamat mõtlusbudalusest ehk chanist - "Härja jälgi mööda".
See on paks ja põhjalik teos, 376 lk, kirjutanud Hiina meister Sheng-yen ja tõlkinud Märt Läänemets. Sheng-yen on Taiwanil elav mõtlusmeister, kes alustas oma vaimset teed 13-aastaselt Langi mäe kloostris, hiljem ka sõdurina Taiwani sõjaväes. Keeruliste aegade segaduses, revolutsioonide, sõdade ja kommunistliku terrori küüsis vaevles kogu Hiina ühiskond ja ka buda kogudus, püüdes kuidagi ellu jääda ja mitte unustada härja jälgi. Taiwan on see vabaduse saar, kuhu pages hiina ja buda vaimsus, sel ajal kui mandril möllas kommunistlik põrgu.
Nähes nii paksu raamatut chanist ehk zenist, tekkis mul sama mõte, mida võib lugeda 320. leheküljelt: "Nii kui teete suu lahti, oletegi eksinud. Nii kui mõte liigutab, oletegi lõksus." Seetõttu on mõtlusest väga raske kirjutada, sest "chan on õpetus, mis ei tugine sõnadele ega kirjatähtedele". Autor ütleb: "On isegi omamoodi saatuse iroonia, et chani koolkonna kirjandus on mahukam kui ühegi teise hiina budaluse koolkonna oma." Miks on õpetus, mida antakse edasi sõnatult, meelest meelde, läbi vaikse mõtluse, kirjutatud nii paksuks raamatuks ja pealegi nii peenikeses kirjas, et silmadel valus lugeda, kuigi lehekülje äärtel on tühja paberit küllaga? Küsimuse viimane pool on küljendajale, kes ei säästa silmi ega paberit, kulutab nii inimest kui ka loodust. Aga küsimuse esimesele poolele peaks vastama chankloostrites lausutav südapühakiri, mis on vaid ühe lehekülje pikkune ja mille mõte koondub ühte lausesse "Kuju on tühjus ja tühjus on kuju".

Tel Avivi kirjanik Jaakov Šabtai kergitab loori juudi maailmalt
Onu Perets tõuseb lendu "on heebrea keeles kirjutanud Jaakov Šabtai (1943-1981) kohati ülimalt naljakas ja nostalgiline jutustuste kogumik 1940. aastate Tel Avivi inimestest. Kuuest jutustusest viib üks -" Armuseiklused "- ka sama ajastu Pariisi, kus käib vilgas ööelu ning peategelast ümbritsevad inimesed püüavad paaniliselt" lõpmatute lõbustuste ja kõlvatuste abil oma nooruslikkust säilitada ". Šabtai lugudest ei puudu ka vanad ja tulihingelised usklikud juudid, kes peavad oma pühaks kohuseks päästa noorus lõpliku hukkamineku eest ("Adošem"), revolutsionäärid, kes tahavad maailma lunastada, kuid maailm jääb siiski endiseks ("Onu Perets tõuseb lendu"), ning kommunistiprouad, kes saavad küll iga nädal mehe käest keretäie, kuid see nende uhkust ei murra ning usku (või uskmatust) ei kõiguta ("Jupp katedraali kellanööri").

 "Bel Canto" väljendab autori usku armastusse
Ann Pachetti Orange'i ja PEN/Faulkneri auhinna pälvinud teos on nüüd eesti lugeja ees.
Bel Canto "tähendab ilusat laulu. Ilmselt sobivadki need sõnad kõige paremini iseloomustama 1963. aastal sündinud ameerika autori neljandat, läbimurderomaani. Bel Canto "on kurb, kuid kaunis laul, milles autor ei püüdle lõpliku tõe, samuti mitte lõpliku tõepärasuse poole. Tema romaan on omalaadne lugulaul tunnetest ning tundeid kandvatest, nende teostamise vahenditeks olevatest inimestest. Bel Cantos "on nii uinutavat kui ka äratavat, nii kiiret kui ka aeglast, nii pealispindset kui ka inimloomuse ja maailma süngesse sisemusse tungivaid noote. Omamoodi on" Bel Canto ka eri lugude ja elusaatuste kogum. Nimelt loob autor suurepärase raamistiku või lava sündmustele, mille üheaegsus nii ajas kui ka ruumis oleks mõnes muus olukorras kujuteldamatu…

 "Kaks kavaleri": Nõukogude ajast rahvapäraselt
Endine spordiajakirjanik Paavo
"... mis ka poleks, kuidagimoodi saab elada ikka, "on kirjas Paavo Kivise teoses" Kaks kavaleri ", mis kirjeldab nimetu Eesti küla elu Nõukogude võimu all. Raamatu esimene pool "Kurg korstnal" keskendub koolipoiste rõõmudele ja muredele, teine osa "Kaks kavaleri" aga täiskasvanutele (kes küll koolist juba läbi käinud, kuid tunduvad lastega võrreldes saamatumad).
"Kahes kavaleris" ei ole ühtset lugu, üksteisele järgnevad üksikuid sündmusi kujutavad pildikesed, huumoririkkad, iroonilised. Õigupoolest meenutavadki enamik palasid veidi pikaks venitatud anekdoote, aga see ei ole öeldud üldse mitte halvustavalt, sest kui tavaliselt on Nõukogude aega kujutatud süngetes toonides, siis Kivine on valinud hoopis elutervema suhtumise - ta võtab asja huumoriga.

Tartu NAK läheb väiksele pornotuurile
Kirjanike, muusikute ja teiste loomeinimeste rühm Tartu Noorte Autorite Koondis (NAK) annab järgmisel nädalal neljas Eesti linnas turnee "Väike pornotuur", et tutvustada oma juulis ilmunud koguteost "Väike pornoraamat". Samuti tähistab Tartu NAK turneega oma kümnendat tegevusaastat.
Aapo Ilvese piltidega illustreeritud teos sisaldab keelelisi nalju pornoteemadel ja sisenes ilmudes kohe Rahva Raamatu ja Apollo raamatukaupluste müügi-tippkümnesse, kus asetseb ka kaks kuud hiljem, edestades isegi Kerttu Rakke ja Andrus Kivirähki teoseid. Septembris on oodata raamatu kordustrükki.
"Väiksest pornotuurist" võtavad osa Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Veiko Märka, Wimberg, Vahur Afanasjev, Priit Salumaa, Andra Teede, Irja Vaher, Piret Jaaks jt

Baskini anekdoodid
Kaks härrasmeest läksid riidu. Konflikt otsustati lahendada duelli abil. Kokkulepitud ajal saabus üks mees koos sekundandiga, teist meest polnud. Mõne aja pärast saabus ainult teise mehe sekundant ja ulatas ootajatele kirja:
"Vabandage, härra! Kahjuks hilinen, sest mul on äriasjad. Alustage minuta!"
Mees lausub naisele:
"Kui sa teaksid, kuidas ma ei viitsi minna neile Petersonidele külla!"
"Mis sa nüüd! Kujuta ette, kuidas nad rõõmustavad, kui me ei tule!" vastab naine.
"Sul on õigus, peame minema!"
"Ema, miks ma pean kogu aeg magama vanaisaga ühes voodis?"

JÄRJEJUTT (4): Patricia Cornwell: Risk
Paistab küll, et pigem lööb sul jalad alt. Lamont pöördub aeglaselt ringi, seisab Royga vastamisi ja jälgib, kuidas see märkmikku sõrmitseb.
"Kui palju sa üldse Winist tead?" küsib mees.
"Ta on üksuse parim uurija. Ka poliitiliselt täiuslik valik."
"Edev. Pöörab liigset tähelepanu riietusele." Roy loeb oma märkmeid. "Firmariided, sõidab Hummeri ja Harleyga - tekib küsimus, kust need finantsid tulevad. Rolexi käekell."
"Käekell on Breitling. Titaaniumiga. Tõenäoliselt veidi kasutatud, ühest neist paljudest kasutatud asjade kauplustest," selgitab naine.
Roy vaatab üles. "Kuidas sa tead, kust ta asjad hangib?"

Peter Burke: ajalugu ei tohi politiseerida
Mineviku kuritööd tuleb päevavalgele tuua, kuid selle juures ei tohi unustada leppimist, leiab Cambridge'i ülikooli kultuuriajaloo emeriitprofessor Peter Burke.
Professor Burke, teie sõnul ei ole asi selles, et võitjad kirjutavad ajalugu, vaid kaotajad ei unusta oma raskeid hetki. Kas see seletab ka paljude Ida-Euroopa riikide (kellele Natsi-Saksamaa alistamine ei toonud kaasa vabadust, vaid ühe okupatsiooni asendumise teisega) tahet Teisele maailmasõjale endiselt tähelepanu juhtida?
Kindlasti on see osa seletusest. Siiski, ajaloolaste hulgas on pead tõstnud huvitav liikumine kirjutada ajalugu kaotajate perspektiivist. Aastavahetuse paiku tuli välja raamat kaotajate ajaloost Hispaanias. Ma usun, et mineviku tegelikuks mõistmiseks peab kombineerima nii võitjate kui ka kaotajate perspektiivi. Et kogu lugu rääkida, peab näitama sündmustes osalenud inimeste erinevaid seisukohti.

ANDRUS KIVIRÄHK: Valitsus matab Eestit
Mõnel vanainimesel on kombeks veel eluajal endale hauakivi valmis vaadata. Ta laseb sinna juba oma nime ning sünnidaatumigi sisse raiuda, järeltulijaile jääb üle lisada hiljem vaid surmaaeg.
Esmapilgul tundub see ehk veidi jube - hoida keldris või kuuris omaenda hauakivi, aga eitada ei saa ka asja praktilist külge. Vanainimene võib sedasi kindel olla, et hauatähis tuleb igati korralik ja tema maitsele vastav. Mine tea, mida need lapsed ja lapselapsed muidu kokku võivad vusserdada.
Selles mõttes on täiesti loomulik, et ka Eesti Vabariik, mille elanikkond jõudsasti kahaneb, juba varakult oma matustele mõtleb. Sest me ju ei tea, kes tulevad pärast meid. Keegi tuleb kindlasti, ega maalapp tühjaks ei jää. Ainult millise samba nad meile püstitavad - kui üldse püstitavad? Nii tuleb see postament ikka ise valmis teha ning mis sobiks hauale veel paremini kui üks sammas, mille otsas on rist. Lihtne ja klassikaline.

REPLIIK: Mõni on veel võrdsem
Tallinnas on eluruumi taotlejana arvel 2819 leibkonda ning nende probleemide lahendamiseks sõlmis linn lepingu osaühinguga Raadiku Arendus üheksas majablokis kokku 1170 korteri ehitamiseks ja haldamiseks. Pärast hanget otsustas linnavõim rendiperioodi pikkust kahekordistada, kuid teistelt firmadelt enam pikema aja peale uusi kalkulatsioone ei küsitud.
Sellega rikub omavalitsus partnerite võrdse kohtlemise põhimõtet ning tekitab küsimusi ka hanke seaduslikkuses. Võimalik, et nii linnale kui ka munitsipaalpinna elanikule on 20-aastane leping kümneaastasest kasulikum, kuid et selle jaoks ehitajat ja haldaja leida, oleks pidanud uue konkursi korraldama. Praegu on kahtlane, kas tehti parim valik, sest ehk oleks teised pakkunud pikemaks perioodiks soodsamat hinda.

JUHTKIRI: Koondumine Toompea all
Teisipäeval koguneb Tallinnas kõigi aegade suurim nn Balti Vene kaasmaalaste konverents, kuhu tuleb 20 esindajat igast Balti riigist. Kõnekas on juba konverentsi toimumiskoht: Grand Hotel Tallinn, mis asub otse Toompea nõlva all, Pika Hermanni tornist 253 meetri kaugusel. Teisisõnu, Eesti poliitilisele südamele võimalikult lähedal.
Sümbolid sümboliteks, kuid kõnekas on ka ürituse päevakava: vene keele, venekeelse kultuuri ja hariduse säilitamine (sh vene gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele) ning kaasaaitamine Venemaale ümberasumise programmi täitmisele. Mõne allika väitel kaalutakse võimalusi korraldada eestikeelsele õppele ülemineku vastu samasuguseid proteste kui paari aasta eest Lätis.

Keskerakonna juhina jätkab ootuspäraselt Edgar Savisaar
Erakonna juhatusse pääses ka telemees Peeter Võsa
Keskerakonna XI kongress valis erakonna esimeheks tagasi Edgar Savisaare, kes kogus 762 poolt ja 68 vastu häält.
Keskerakonna aseesimeesteks kinnitas kongress Kadri Musta ja Enn Eesmaa.
Erakonna juhatusse osutusid valituks Jüri Ratas (398 häält), Jaak Aab (327), Marika Tuus (278), Kadri Must (264), Enn Eesmaa (245), Siiri Oviir (240), Aadu Must (219), Vilja Savisaar (217), Andres Vään (212), Kalev Kallo (205), Arvo Sarapuu (199), Peeter Võsa (199), Heimar Lenk (193) ja Kalle Laanet (193).
Kokku kandideeris erakonna juhatusse 45 inimest.

Mihkelson: Savisaar lajatab huupi
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni teatel on Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare tänane avaldus Eesti poliitikamaastiku kahe suure partei vastasseisuks jagunemise kohta õlekõrrest haaramine.
"Keskerakonna konkurentsitu esimehe Edgar Savisaare arvamus, et Eesti poliitiline maastik on juba jagunenud kahe poliitilise jõu vahel, on küll rohkem huupi lajatamine või õigemini õlekõrrest haaramine," kirjutab Mihkelson oma blogis.
Riigikogu liikme sõnul on Savisaare poliitinstinktid teda ju kogu aeg tegelikult alt vedanud. "Mõelgem kasvõi viimatisele "malemängule" Rahvaliiduga. Iseenesest piisavalt püsiva, kuigi viimasel ajal stagneerunud või hoopiski toetajaid kaotanud Keskerakonna soov luua kuvand kahe liberaalse erakonna (Kesk- ja Reformierakond on ju mõlemad ametlikult liberaalse maailmavaate esindajad) vastasseisust on konstruktsioon, mis ei kannata erilist kriitikat. See kõlbab rohkem turujutuks või oma toetajate hullutamiseks, kui passib nägemuseks Eesti sisepoliitilisest tulevikust," jätkas ta.

Afganistani kaitseminister tänas Aaviksood Eesti rahalise abi eest
Kaitseminister Jaak Aaviksoo kohtus täna Kabulis Afganistani kaitseministri kindral Abdul Rahim Wardakiga, kes tänas Eestit arengukoostöö, humanitaarabi korras tehtud rahalise toetuse ja abi eest.
"Oleme tänulikud Teie panuse eest Afganistani julgeoleku ja arengu tagamisel. Aitäh Teile, et toetate ja aitate meil võidelda ebainimliku Talibani vastu", rõhutas Afganistani kaitseminister.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Afganistani julgeolekujõudude ülesehitamise toetamine nii varustuse kui ka väljaõppega elulise tähtsusega. "Iseseisvalt tegutsevad Afganistani julgeolekujõud, kes suudavad välise abita tagada julgeolekut oma riigis, on märk sellest, et meie töö on tehtud hasti", ütles Jaak Aaviksoo. "Seetõttu on meie kohus aidata Teid demokraatia ja stabiilsuse saavutamisel ka edaspidi".
Mõlemad pooled rõhutasid ülesehitustöö olulisust ning kinnitasid, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata kogu regiooni julgeolekule, kuid tõdesid, et selle probleemiga saab süvitsi tegeleda alles pärast Afganistani üldise julgeolekuolukorra stabiliseerumist. Stabiilse julgeolekuolukorra tagamine on praegu kõige olulisem eesmärk.

Politsei võtab kasutusele šokiteraapia
Lääne politseiprefektuur hakkab tänasest kasutama rikkujate puhul šokiteraapiat, saates liikluses kihutajale, turvavööta sõitjale või joobes juhile vastava valdkonna rikkumisele järgnenud õnnetust kujutava postkaardi formaadis meeldetuletuse.
Postkaardi esiküljel on kujutatud sarnase eksimuse tõttu traagiliselt lõppenud õnnetust, pöördel aga teave õnnetuse juhtumise kohta ning vastava valdkonna õnnetuste arv, kirjutab Pärnu Postimees.
Lääne politseiprefektuuri esindaja Kaja Kukk ütles, et šokiteraapiat on kasutatud nii mujal maailmas kui Eestis, kuid täpselt sellisel kujul mitte.

Wired: Vene häkker ründas ajakirja veenmiseks Raadio2 kodulehte
USA infotehnoloogia ajakiri Wired kirjutas 21.augustil pikalt Eestit tabanud küberrünnakutest ning väidab, et artikli tegemise käigus ründas üks Vene häkker demonstratsiooniks Raadio2 kodulehekülge.
Loo autor Joshua Davis kirjutab, et kohtus juuni lõpus Moskvas kohalikke häkkereid koondava ajakirja toimetaja asemele hoopis 21-aastase kõhna ning äreva häkkeriga Emin Azizov.
Azizov alustas oma lugu väitega, et ta jälgis, kuidas häkkerid nii avalikes kui ka privaatsetes jututubades küberrünnakuid planeerisid, ning rõhutas, et rünnakud ei olnud valitsuse poolt organiseeritud. "Need olid kõigest häkkerid, kelle isad ja vanaisad ohverdasid Teise maailmasõja ajal Venemaa nimel tohutult palju."
Ta väitis, et mingit botnettide ostmist ei toimunud - need olid tasuta. "Asi oli Venemaa aus," lisas ta. Botnetiks nimetatakse tavaliste inimeste arvutite võrku, mis on viirustega nakatunud ning mida kontrollides saab korda saata näiteks rünnakuid.

NATO miinilaevad leidsid Eesti vetest kokku 31 miini
10. augustil alanud operatsioonil leidsid NATO laevad ja Eesti mereväe miinituukrid kokku 21 Teise maailmasõja-aegset saksa päritolu kontaktmiini, 8 saksa põhjamiini ja 2 vene päritolu põhjamiini.
Kõik 31 miini on nüüdseks ka kahjutuks tehtud. Enamus miine leiti Sõrve sääre Irbeni väina poolses osas paiknenud operatsioonialast.
Eesti mereväe miinituukrid tegid operatsiooni ajal koostööd Belgia mehitamata autonoomseid allveeroboteid kasutava üksusega. Mehitamata allveeroboteid kasutatakse merepõhjast andmete kogumiseks. Pärast andmete töötlemist saab miinituukreid rakendada leitud objektide tuvastamiseks ja lõhkekehade kahjutuks tegemiseks.

Purjus iirlane ründas justiitsministeeriumi asekantslerit
Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja ja temaga kaasas olnud sõber sattusid reede õhtul veinibaaris purjus iirlase viha alla.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja teatel istus Hirvoja koos oma sõbraga veinibaaris In Vino Veritas, kui sinna tormas purjus Iiri kodanik Brendan ning baaris märatsema hakkas.
Brendan lõhkus klaase, ründas Hirvoja sõpra ning lõi seejärel Hirvojale rusikaga näkku, pärast seda tormas märatseja taas baarist välja.
Hirvoja kutsus seejärel koheselt välja politsei ning koostöös patrulliga leiti purjus kodanik lähedalasuvast baarist, kus ta kinni peeti ja arestimajja toimetati.
Hirvoja ja tema sõber vajasid rünnaku tagajärjel arstiabi.
Märatseja suhtes on algatatud kriminaalasi.

Pohlak soovib Kuressaare staadioni linnalt ära osta
Kolmapäeval koos olnud Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) juhatus otsustas pöörduda Kuressaare linnavalitsuse poole ametliku kirjaga, kus palutakse säilitada praegune staadion jalgpallile ning müüa selle all olev maa sihtotstarbeliselt eesmärgiga rajada sinna nüüdisaegne jalgpalliväljak ja treeningukeskus.
Kui seni oli EJL avaldanud valmisolekut panustada linnastaadioni jalgpallimuru rajamisse ja nüüdisaegsete tingimustega vastavusse viimisele, siis nüüd oma osalusest Kuressaare gümnaasiumi juurde kavandataval staadionil EJL-i presidendi Aivar Pohlaku sõnul loobutakse, kirjutab Meie Maa. "Anname linnavalitsusele ka ametlikult teada, et me uue staadioni asukoha projekti ei toeta," märkis vutijuht.
Aivar Pohlak ütles Meie Maale, et alaliidu juhatus ei saa olla sellega nõus, et meie koondise üks esindusstaadione tahetakse praeguselt kohalt mujale viia. "Me oleme jätkuvalt seisukohal, et esindusstaadion, aga seda Kuressaare staadion meie jaoks on, ei sobi kooli juurde, sest need asjad ei käi kokku," rääkis Pohlak.

Tartumaal hukkus rängas avariis kolm inimest
Tartumaal juhtus täna varahommikul üliraske liiklusõnnetus, milles
Kella 6.30 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 128. km-l ringristmiku lähedal, kus Jõhvi suunast Tartu poole suundunud sõiduauto Audi A6, mida juhtis Sergei (1959), kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.
Sündmuskohal viibinud politseinike sõnul oli auto hakanud ringristmikult vasakule Tartu poole pöörama, kuid sõitis parema küljega vastu liiklusmärki, seejärel vastu teist liiklusmärki, kaldus seepeale kraavi ning rullus umbes 40 meetrit teelt välja võssa.Pidurdusjälgede põhjal võib öelda, et auto kiirus pidi olema
väga suur.
Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid auto juht ning autos kaasreisijana viibinud seni tuvastamata noor naine ning kaasreisija Pjotr (s 1964). Kiirabi toimetas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravile autos viibinud Dmitri (s 1977), Oksana (s 1989) ja Jekaterina (s 1989).

Savisaar: Eesti poliitikamaastik jaguneb kahe suure partei vastasseisuks
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna erakonna XI kongressil Tallinnas Estonia kontserdisaalis peetud poliitilises ettekandes, et Keskerakond peab Reformierakonda arvestatavaks konkurendiks.
"Juba 1999. aastal rääkisin, et Eesti poliitikamaastik polariseerub kahe suure partei vastasseisuks," märkis Savisaar. "Mõned vaatlejad on arvanud, et Eesti on juba täna jõudnud kaheparteisüsteemi. Tõepoolest, jõult väiksemad tegijad ei suuda parlamendis sageli enam käituda, kui iseseisvad poliitilised subjektid."
Savisaare sõnul ei toimu polarisatsioon vasak-parem teljel üleöö, ka mitte üle pronksiöö nagu püüab seda esile kutsuda Reformierakond, vaid kujutab endast kauaaegset, pikka meelt nõudvat protsessi.
"Võib-olla tuleks ka Keskerakonnal aktiivsemalt hakata kujundama endale tulevasi koalitsioonipartnereid," ütles Savisaar. "Mõelda, misasja nood hakkavad tegema siis, kui neil - või õigemini: nende valijatel - Reformierakonna diktaadist küllalt saab. Taktikaliselt oleks ehk õige käsitada näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna parempoolistuvat võimuladvikut ja selle erakonna vasakpoolset liikmeskonda erinevate partneritena, kelle suhtes tulebki ajada erinevat liini."

Õiguskantsleri sekkumine toob Viljandi haiglale lisamiljonid
Viie aasta pikkuse võitluse järel hakkab Viljandi haigla tänu õiguskantsleri sekkumisele saama riigilt igal aastal miljon krooni lisaraha.
2003. aastal toonase maakonnahaigla ja Jämejala psühhiaatriahaigla liitumise järel on siinsel raviasutusel olnud küll kohustus osutada ööpäev läbi vältimatut psühhiaatrilist abi, kuid raha pole ta selle eest saanud, kirjutab Sakala.
Öised valved on meil alati olnud, aga raha töötajate tasustamiseks oleme pidanud leidma oma eelarve teistest osadest, selgitas haigla juhatuse esimees Ülle Lumi.
Lisamiljon läheb Lumi väitel töökeskkonna parandamiseks. "Selle eest saab investeerida ja uusi töövahendeid osta," sõnas ta.
Juhatuse esimehe kinnitust mööda on haigla ministeeriumilt seda raha nõudnud viimased viis aastat. "Oleme saatnud sel teemal sotsiaalministeeriumisse vähemalt 40 kirja ja pidanud hulga läbirääkimisi," lausus ta. Läbimurre saabus alles siis, kui teemaga hakkas tegelema mullu haiglat vaatamas käinud õiguskantsler.

Vihmavesi jättis luksusmaja alla pargitud autod veevangi
Tallinna ööl vastu reedet tabanud raevukas äikesevihm ujutas üle Sossi mäel endise tselluloositehase hoonest ümber ehitatud Fahle luksusmaja aluse parkla, mistõttu jäid paljud kallid autod veevangi.
Teiste hulgas jäid parklasse tunginud vihmavee kätte ka Eesti ühele paremale korvpallurile Tanel Teinile kuuluvad kaks sõiduautot, kirjutab Postimees.
Kui Tein reede hommikul majaalusesse parklasse jõudis, seisis seal vähemalt poole meetri sügavuses vees umbes 15 autot. Kella kümne paiku saabusid masinad, mis hakkasid vihmavett välja pumpama.
Pärast keskpäeva lainetas aga parklas ikka veel umbes 20 sentimeetri sügavune vesi, nii et kuiva jalaga omanikud oma autode juurde ei pääsenud.
"Kummaline on see, et keegi öösel kohe seda ei märganud, et vesi parklasse tungima hakkas, kuigi kaamerad on seal igal pool üleval," osutas korvpallur.

Venemaa kodanik kaebas Pihli kohtusse
Venemaa kodanik kaebas Tallinna halduskohtusse siseminister Jüri Pihli käskkirjad, millega talle kehtestati Eestisse sissesõidu keeld.
Nadežda Zimina kaebus puudutab Eestisse sissesõidu keelu tühistamist ning siseminister Jüri Pihli tänavuste käskkirjade ebaseaduslikuks tunnistamist, kirjutab SL Õhtuleht.
"Kaebuse esitaja suhtes kohaldati sissesõidukeeld, kuna ta rikkus välismaalaste Eestis viibimist või riigipiiri ületamist reguleerivaid õigusakte, ehk: tegemist on inimesega, kes pole elamisloa omamise ajal pidevalt Eestis elanud," ütles Tallinna halduskohtu kantselei juhataja Merve Pajula

Eesti noormees sõitis end Soomes surnuks
Soomes hukkus reede hilisõhtul raskes liiklusõnnetuses Eestist pärit 24-aastane noor mees.
Soome uudisteportaali YLE24 andmeil viibis autos lisaks juhile kaks Eestist pärit kaassõitjat, kes õnnetuses viga ei saanud.
Auto sõitis Dragsfjärdin kirikukülas järsust kurvist välja, mille tagajärjel paiskus autot juhtinud mees osaliselt sõidukist välja ning suri silmapilkselt.
Turu politsei kahtluse kohaselt võis õnnetuse põhjuseks olla lubatud piirkiiruse ületamine, samuti on selgitamisel juhi võimalik joove.

Aafrika aplad rändtirtsud jõudsid tuulega Pärnumaale
Putukateadlase hinnangul võisid kauged külalised kohale kanduda õhuvooludega.
Pärnumaa linnumehed said nädalapäevad tagasi suure üllatuse osaliseks, kui leidsid lindude püüdmiseks mõeldud võrgust sinna kinni jäänud piraka rändtirtsu. Nüüdseks on võrkudest ära korjatud juba viis tirtsu, kes õgivad Aafrikas ja Aasias päikest varjutavatesse parvedesse kogunedes rohetavaid põlde mustaks.
Esimese enam kui kuue sentimeetri pikkuse rändtirtsu avastas eelmisel pühapäeval Pulg- ojal roostikus asuvast loor-võrgust looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni direktori asetäitja Agu Leivits. "Algul ei teadnudki täpselt, mis elukas see on, kuid putukauurijad tundsid piltidelt ära rändtirtsu," rääkis Leivits, kelle sõnul pole varem pea kolmkümmend aastat tegutsenud Kabli linnujaama rändtirtse sattunud. "Kui neid on juba viis tükki võrku jäänud, siis küllap on neid tegelikult siia palju rohkem jõudnud."

Afganistanis teenivad eestlased avasid kõrbes oma leilisauna
Alates eilsest on Afganistanis ülikuumas Helmandi provintsis teenivatel eestlastel kasutada ametlikult sisse õnnistatud "Vele sanna" nimeline saun.
Umbes 45-kraadises kuumas õnnistas sauna sisse Eesti kontingendi kaplan Peeter Parts ning pidulikust tseremooniast võttis osa ka kaitseminister Jaak Aaviksoo. "Eestlased on ikka saunainimesed," selgitas üks saunaehituse initsiaatoritest, logistikakeskuse ülem kapten Sven Pool. Pooli sõnul kulub saun eriti ära sügisel ning talvel, kui temperatuur Helmandi kõrbes langeb miinus- kraadidesse.
Kui sauna ehitamisega alustas juba üle-eelmine logistikaüksus, siis lõpuni viis selle praegu Helmandis teeniv vanemveebel Urmas Pindis. "Kui Briti majorid meie sauna nägid, siis nad arvasid küll, et me oleme hullud. Et väljas on 50 kraadi ja teie viskate leili," muheles Pindis.

Kuidas õpetada eesti kirjandust 35 tunniga aastas? 
Sillamäel toimunud vene koolide eesti kirjanduse õpetajate koolitusel jäid paljud küsimused vastuseta, küll aga jätkus rohkelt igavust ja haigutusi.
Mitme osalenu hinnangul oli tegemist formaalse, rist-kirja-stiilis üritusega, kus vene koolide eesti kirjanduse õpiku autor Anne Nahkur luges peamiselt ette teksti, mis oli olemas nii slaididel kui ka õpetajate käes paberil. Vastuseta jäi, kuidas motiveerida vene noori eesti kirjandust õppima, rääkimata põhiprobleemist - vastuolust ülepaisutatud riikliku õppekava ja reaalseks õppeks ette nähtud ühe nädalatunni vahel.
Monotoonne loeng
Sillamäe eesti põhikooli klassituba on lämmatavast kuumusest ning poolesajast Ida-Viru vene kooli pedagoogi hingeõhust paks. Kuulajad - tublid inimesed, eesti, vene ja segapäritolu õpetajad - hakkavad ellu viima kaua vindunud reformi, vene koolide üleminekut eestikeelsele õppele.

Eestikeelne õpe algab kõigis venekeelsetes koolides
Tulevast õppeaastast peaks eestikeelse ainena lisanduma ühiskonna- või muusikaõpetus.
Kõigis 63-s venekeelse gümnaasiumi 10. klassis hakatakse õpetama aasta jooksul iga nädal ühe tunni ulatuses eesti kirjandust eesti keeles, kusjuures eelmisel aastal tehti seda juba 23 koolis.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmete põhjal õpetatakse venekeelsetest põhikoolidest ja gümnaasiumidest kolmeteistkümnes eesti keeles ka kunstiõpetust või kunstiajalugu ning kümnes koolis muusikaõpetust. Vähemal määral on eesti keeles ka kehaline kasvatus, Eesti kultuurilugu, matemaatika, ajalugu.
Tulevast õppeaastast peaks vene koolides teise eestikeelse ainena lisanduma ühiskonna- või muusikaõpetus. Kumb, sõltub haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Katri Raigi sõnul koolide võimalusest õpetajaid leida. "Eesti kirjandusega ei ole suuri probleeme, kuid küsimus on, mis edasi saab. Selge on, et 2011. aastaks peab 60 protsenti ainetest õpetatama eesti keeles," ütles alles paar kuud ametis olnud asekantsler.

Narva-Jõesuud väisas hansakoge Venemaalt
Laev Koge Arka (leedu keeles "laegas") ehitati Petroskois Leedu ärimehe Viktor Vladimirovi tellimusel ja lasti vette 10. augustil. Pärast Laadogal tehtud sõidukatsetusi suundus koge Klaipedasse, kus ta asub turistide teenistusse. Esmaspäeval tegi koge peatuse Narva-Jõesuu sadamas, mille kaudu on sellised laevad aastasadade eest hulgaliselt kaupa vedanud.
Koge kere on ehitatud suurelt osalt vanade jooniste põhjal, vaid väikeste muudatustega. Tavapärane hansakoge oli vähemalt 23 meetrit pikk, see laev on aga lühem, 17 meetrit. Lisaks on vanamoodne veesõiduk varustatud ka diiselmootori ja nüüdisaegsete navigatsioonivahenditega. Kohal, kus vanadel kogedel oli trümm, asub praegusel laeval 30 inimest mahutav laudadega salong.

Politseil puuduvad viimaste seifivarguste osas veel kahtlusalused
Kahe kuuga on Eestis tühjendatud neli seifi, milles oli raha kokku 700 000 krooni.
Esialgu ei oska prokuratuur kolme seifi vargusi seostada ning on nii Tõrva, Järva-Jaani ja ka Loksa juhtumi uurimiseks algatanud eraldi kriminaalasjad.
"Kriminaalmenetluste raames on korraldatud erinevaid menetlustoiminguid. Kahtlustatavaid esialgu ei ole," teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Julia Žmarjova. Samal ajal ei välista prokuratuur, et täpsemate asja-olude ilmnemisel võidakse kolm juhtumit ühendada. Seda muidugi juhul, kui uurimise käigus selgub, et seifivargused on ühesuguse käekirjaga ning toime pandud ühe seltskonna poolt.
13. augusti varahommikul tühjendasid seifivargad Tõrvas kaks seifi ning said saagiks 100 000 krooni ja hulga loteriipileteid. Ööl vastu teisipäeva tungisid vargad Järva-Jaani A&O kauplusse ja viisid ära seifi koos 300 000 krooniga, lisaks kinkekaarte ja loteriipileteid.

Eesti Päevaleht ootab lugejatelt postkontorijutte
Kuna Eesti Post paneb 1. novembriks kinni 44 väidetavasti alakoormusega töötavat postkontorit ja postipunkti, alustab Eesti Päevaleht postkontorijuttude kogumist. Suletavate postkontorite täieliku nimekirja leiate siit:.
Kuna postkontor tähendab maainimesele kaugelt enamat kui vaid kohta, kust postmarki osta, siis palumegi oma lugejail saata mäletusi ja kogemusi nii suletavate kui ka teiste postkontorite ja postitöötajate kohta.
Samuti ootame teie arvamusi postkontori rolli kohta eilses, tänases ja homses Eestis.
Palun lähetage oma kirjatööd e-posti aadressile rein.sikk@epl.ee või siis tavapostiga Tallinna tn 15, Rakvere 44306.

Väärtuslikud setted jääksid kavandatava gaasitoru alla
Soome lahte kandub aastas kümneid tuhandeid tonne rauda ja
Vene-Saksa gaasijuhtme ehitus- ala võimalikule alale Eesti majandustsoonis jäävad raua- ja mangaanivarud, mida praegu ammutada pole mõttekas, kuid tulevikus võib see olla mõeldav.
Gaasitrassi alla jäävate raua- ja mangaanivarude ladestumise avastasid akadeemik Anto Raukase sõnul Nõukogude aja lõpus Eesti ja Soome teadlased.
Raukase sõnul kuhjub aastas Soome lahte 1,2 miljonit tonni hõljumina kantavaid ja 5,8 miljonit tonni lahustunud olekus setteid.
"Samuti on rohkesti, 20-30 mg/l jõevetes lahustunud orgaanilisi aineid ning raua ja mangaani ühendeid. Sellisel viisil kandub igal aastal Soome lahte 61 700 tonni rauda ja 340 tonni mangaani," selgitab Raukas.

Suvega jäi halvatuks üle kümne end vettehüppel vigastanud noore
Peamiselt saavad kogu eluks halvatuse põhjustava vigastuse alla 20-aastased noormehed.
Tänavune suvi on jäädavalt muutnud kümne noormehe elu, kes on vette hüpates vigastanud seljaaju ning jäävad suure tõe- näosusega eluks ajaks halvatuks.
"Ma vaatan talle silma ja tean, et ta veel ei mõista, milline hakkab ta elu olema. Ta ei saa aru, et see on kõik," kirjeldas Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novak patsiente, kes on haiglas ravil.
Novaki sõnul on selliseid noori inimesi, kellel peaks veel kogu elu ees olema, väga raske näha halvatult kiirabiautos lamamas ning teada, et neil ei ole veel aimugi, mis ootab neid ees.
Tundmatus kohas või iseehitatud hüppeplatvormilt vette hüpates on sel suvel Tallinna piirkonnas end vigastanud seitse inimest rohkem kui eelmisel aastal. Siis sai Põhja-Eestis üliraske kaelalüli vigastuse kolm inimest. Lõuna-Eestis on sel suvel niisuguse vigastuse tõttu halvatuks jäänud alla kümne inimese, praegu lebab seal seljaajuvigastusega haiglas kaks inimest.

Eesti koolide keskmine tase pole tõusnud
Riigieksamite äsjavalminud statistika näitas taas nn eliitkoolide kõrget taset, kuid põhimõttelisi muudatusi eksamisoorituste tasemes toimunud pole.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) eesti keele peaspetsialisti Märt Hennoste sõnul on loomulik, kui Tallinna inglise kolledži kirjandihinde keskmine on üle 90 punkti. "Mõelda tuleb rohkem sellele, et viimase nelja-viie aasta jooksul pole keskmistes eksamitulemustes midagi muutunud," lausus Hennoste.
Enamiku koolide keskmine punktisumma on seal, kus lõppevad tugevamate koolide nõrgemate õpilaste tulemused ehk 60 punkti juures. "Esimesed kümme kooli on aasta-aastalt samad: kord Hugo Treffneri kool esimene, kord inglise kolledž või prantsuse lütseum, keskenduda tuleks hoopis teisele ja kolmandale kümnele," ütles peaspetsialist. "Ja oluline on vaadata, mis koolid jäävad pingeridade lõppu - need ei ole sugugi ainult täiskasvanute õhtukoolid, vaid tavalised päevakoolid," lausus ta.

Vene ühendused otsivad võimalusi protestideks koolireformi vastu
Teisipäeval toimub suure osalejaskonna ja kõrgete külalistega kaasmaalaste konverents.
Venemaa keskvõimu kontrollitava Moskva kaasmaalaste koordinatsiooni nõukogu juhtimisel koguneb teisipäeval Meriton Grand Hotel Tallinnas mitukümmend Venemaalt ja Baltimaadest pärit kaasmaalaste organisatsioonide aktivisti. Võrreldes varasemate selliste üritustega iseloomustab eelolevat märgatavalt suurem osalejate arv, Moskva kätt esindab Tallinnas Vene välisministeeriumi kaasmaalaste osakonna juht Aleksandr Tšepurin.
Konverentsi korraldamisest teatas neljapäeval uudisteagentuurile BNS korralduskomitee liige Andrei Krasnoglazov. Päevalehe andmetel kavatsevad Moskva kontrollitavad organisatsioonid tõstatada konverentsil küsimuse järkjärgulisest eestikeelsele aineõppele üleminekust Eestis alates eelolevast sügisest. Võimalik on, et kaasmaalaste konverentsil osalejad kaaluvad võimalusi korraldada Eestis seoses koolireformiga samasuguseid protestiaktsioone, mida korraldati paari aasta eest Lätis lätikeelsele haridusele ülemineku eel ja järel. Samuti võtavad konverentsil osalejad tõenäoliselt vastu Eesti valitsust hukkamõistva avalduse seoses pronkssõduri teisaldamisega.

Abhaasia kinnitas tundmatu lennuki allakukkumist
Rahvusvaheliselt tunnustamata Abhaasia vabariigi sõjaväe peastaabi ülem Anatoli Zaitsev kinnitas, et kolmapäeval kukkus Kodori kuristikus alla lennuk.
Kindral Zaitsev teatas tänasel pressikonverentsil, et armee radarid fikseerisid kolmapäeval õhusõiduki ilmumise Musta mere kohale, vahendas Interfax. Kindrali sõnul tuli lennuk Türgi suunast ilma helita, kaotas kiiresti oma kõrgust ning lennuki taga oli näha suitsupilve.
"See on eeldatavasti pommitaja või luurelennuk, mis on teadmata põhjustel viga saanud ning mägedes alla kukkunud," märkis ta.
Zaitsev lükkas tagasi väite, et lennuki tulistas alla Gruusia, kuna tulistamist kui sellist polnud fikseeritud.
Kindral lisas, et Gruusia ega Venemaa õhujõududes taolist lennukit pole. "Tõenäoliselt oli see USA luurelennuk," ütles ta.

Sony leiutas suhkrul töötava aku
Elektroonikakompanii Sony tutvustas taimsest plastikust tehtud ümbrise ja suhkrust elektrit tootvat akut, mida plaanitakse ka turustama hakata, kirjutab Reuters.
Suhkru lõhustamisel suudab aku toita üht paari pisikesi kõlareid ja mp3-mängijat, toiteallikas on neli korda neli sentimeetrit lai ja võimsusega 50 millivatti.
"Aku on toodetud looduslikust materjalist, loodussõbralikel materjalidel töötavad jõuallikad on tulevikutehnoloogia," kirjutab Sony kodulehekülg. Täpset tootmise alguse kuupäeva firma ei teatanud.

Hiina soovib senisest enam tasakaalustada poiste ja tüdrukute sündi
Hiina valitsus plaanib vastu võtta seadusetäiendusi, et naised hakkaksid rohkem tüdrukuid ilmale tooma, kirjutab BBC.
Kõige suurem lõhe poiste ja tüdrukute arvukuses on Lyanyungangi linnas, kus Pereplaneerimisliidu andmetel on alla nelja-aastaste laste hulgas 100 tüdruku kohta 163.5 poissi, selgus reedel avalikustatud statistikast. 99 linnas kasvab 125 poisslast iga 100 tüdruku kohta.
Kuigi Hiina on kasvava poiste sündivuse vastu juba varem seaduslikke samme ette võtnud, pole riigi 1979. aastal algatatud ühelapsepoliitika käigus suudetud peatada eelisseisundis olevate poiste kõrval aborte, kui tulevane ema saab teada loote soo, ja see osutub tüdrukuks. ÜRO hinnangul oleks poiste ja tüdrukute vaheline normaalne sündivussuhe 107: 100-le.

Aafrika naised õpivad Taanis töö saamiseks jalgrattaga sõitma
Taanis õpetatakse aafriklastele integratsiooniprogrammis jalgrattasõitu, et tööd saada ja kohalikku keelt õppida, kirjutab Spiegel.
Statistika järgi on taanlaste elus jalgratas olulisel kohal, töölesõiduks kasutab ratast üks kolmandik taanlastest. Paremaks integratsiooniks pakub Taani Punane Rist vabatahtlike toel kolmandat aastat riiki saabujatele sõiduõpet. Õpetajate sõnul on jalgrattaga liiklema õppimine osutunud Aafrikast saabunute naiste seas populaarseks.
"Naised, kes on õppinud rattaga liiklema, saavad oma lapsed viia, kuhu iganes soovivad maksmata selle eest suuri summasid," selgitas programmi konsultant Uzma Andersen, kelle hinnangul on transpordikulud üheks motivaatoriks, miks aafriklased jalgrattaga liiklemist õppima hakkavad. Teiseks motivaatoriks peab Andersen keeleõpet, kuna lisaks jalgratta kasutamisele õpivad immigrandid õpetajate toel keelt ja puutuvad kokku kohalikega. Üle maa Punase Risti kümnes keskuses viljeldakse ka ühistegevusi nagu küpsetamine ja antakse aafriklastele teavet arstiabi kohta.

Britid häbenevad üha vähem piraattooteid
Uurijate sõnul on kaks kolmandikku brittidest õnnelikud, kandes võltsitud Gucci kella või Louis Vuittoni kotti.
Eelmise aastaga võrreldes on tõusnud 20 protsenti nende brittide arv, kes on õnnelikud ning ei häbene, et kannavad piraattooteid, kirjutab The Independent.
Davenport Lyonsi advokaadibüroo poolt läbi viidud uurimuses tuleb välja, et kaks kolmandikku võltstooteid kandvaid britte ostab piraattoodete kõrval ka originaale, mistõttu on uurijatel üha raskem eristada rahvastikugruppe, kes eelistavad originaaltooteid. Mõju avaldub ka piraattoodete imagole, mida üha suurem hulk inimesi ei vastanda enam originaalbrändidele ega seosta elitaarsuse või teatud staatuse puudumisega.

Kreeka palub Euroopalt abi metsatulekahjude ohjeldamiseks
Kreeka metsapõlengutes on hukkunud vähemalt 41 inimest. Riigi valitsus palub Euroopa riikidelt abi, kirjutab BBC.
Kreeka erinevates piirkondades lõõmavad 170 tulekollet on põhjustanud päästeteenistuse ülekoormuse ning valitsus on kuulutanud Lakoonia ja Messenia piirkonna kriisitsooniks.
Üheksa inimest hukkusid eelmisel reedel Zahero linnas Peloponnesose läänepiirkonnas, proovides murda autodega läbi neid ümbritsevast tuleseintest.
Kahe kuu jooksul möllanud leekidega võitluses on tuletõrjujatele appi läinud ka sõjavägi, tules on hukkunud kolm pritsumeest.
Siseminister Spyros Flogaitis on palunud Euroopa Liidult igasugust kriisiabi, mida riigid suutelised andma on. Praegu pole suurematele tulekolletele suudetud tugevate tuulte tõttu piiri panna, põlengutevastases tegevuses on avalikkuse kriitika alla sattunud ka valitsus ja peaminister Kostas Karamanlis, kes ei tegutse elanike sõnul piisavalt tulemuslikult.

Usk ja kauboilikkus hoiavad Texases surmanuhtlust jõus
Hukkamiste jätkamist toetavad nii rahvas, kohtud kui ka Texase
Neljasajanda surma mõistetud kurjategija hukkamine Texases tõstis taas kord suurema tähelepanu alla nii surmanuhtluse kui ka just Texase - osariigi, kus on surmamõistvaid otsuseid langetatud ja ellu viidud kaugelt rohkem kui mujal USA-s.
Nagu leiavad asjatundjad, on üks olulisi põhjusi Texase konservatiivsete evangeelsete kristlaste mõjuvõim ja kultuuriline segu nn Vanast Lõunast ning Metsikust Läänest.
Texases on olemas kõik tegurid, mis soosivad surmanuhtluse edasistki rakendamist: avalikkuse, kuberneri ja kohtute toetus. "Kui ükski neist kolmest ilmutaks vastuseisu, siis protsess aeglustuks," ütles surmanuhtluse infokeskuse direktor Richard Dieter Reutersile.

Hukatu: Allahile ma kuulun ja Allahi juurde ka naasen
Texase 400. surma saadetud kurjategija tappis poeröövi ajal ühe
32-aastane afroameeriklane Johnny Ray Conner tunnistati Texase Huntsville'i linna hukkamiskambris surnuks kolmapäeval kell 18.20, kaheksa minutit pärast surmavat mürgisüsti.
"Minuga praegu toimuv on ebaõiglane, süsteem on läbi põrunud," ütles Connor oma viimases avalduses. "Samas tunnistan ma, et pole teist jumalat peale Allahi ja teist prohvetit peale Muhamedi. Allahile ma kuulun ja Allahi juurde naasen," olid tema viimased sõnad. Süüdi ja surma mõistetud mees ootas hukkamist kaheksa aastat.
17. mail 1998 tulistas Conner ühes Houstoni bensiinijaamas röövi üritades poeomanikku Kathyanna Nguyeni, kes suri. Pihta sai ka parajasti poodi sisenenud klient, kellele põgenev Conner lasi kuuli õlga. Haavatud Julian Gutierrez oli üks vähemalt kolmest inimesest, kes identifitseeris Conneri, kelle sõrmejälg leiti ühelt pudelilt poes.

PÄEVALEHT AFGANISTANIS: Afganistani parlamendiliige: naised tunnevad enim puudust turvalisusest
Afganistani parlamendi naisliige Safia Siddiqi Asif räägib intervjuus Eesti Päevalehele, kuidas teda on poliitilise tegevuse tõttu kaks korda tappa tahetud.
Milline on naiste olukord Afganistanis praegu?
See, mida Afganistanis tehti naistega 30 aastat tagasi, ei vastanud rahvusvahelistele tavadele. Kõige hullem oli Talibani aeg. Ent viimasel viiel aastal on muutused naiste elus olnud suured: parlamendi alamkoja 249 liikmest 68 on naised, see aitab kaasa naiste õiguste kaitsele.
Millest Afganistani naised puudust tunnevad?
Väga suur hulk naisi on kirjaoskamatud, see on väga suur barjäär. Nad ei oska lugeda ajalehti ega ajakirju. Üpris tavaline on see, et ühe suure pere kohta on üks teler. Mehed aga naisi telerit vaatama ei lase. Seega ei saagi nad mitte kuidagi oma õiguste kohta teada. Parimal juhul kuulavad nad raadiot.

Kalur leidis Kahala järvest uppunu
Kohalik kalur leidis reedel kella 18.20 ajal Harjumaal Kahala järvest uppunud mehe.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et uppunud oli 1955. aastal sündinud Mait, kellel oleks täna täitunud 52 eluaastat.

Segadus linnakorterite ehitamise ümber
Linnavolikogu otsustas pärast hankevõistluse toimumist selle tingimusi muuta.
Tallinna linnavolikogu otsustas sõlmida rendilepingu osaühinguga Raadiku Arendus, kes ehitab Lasnamäele 1170 korterit ning annab need 20 aastaks linna kasutusse, väljakuulutatud avalikus pakkumises märgiti renditähtajaks aga kõigest kümme aastat.
OÜ Raadiku Arenduse kõrval ainsa pakkumise teinud P&R Investment OÜ ühe omaniku Ranar Paali sõnul ei tohiks asjad linnas päris nii käia. "Arvan, et kui oleksime teadnud rendilepingu pikendamisest kahekümnele aastale, siis oleksime uue ja soodsama pakkumise teinud. Oleksime nõus seda siiani tegema," nentis Paal.
Volikogu varasema otsuse kohaselt korraldati hange kümneaastasele perioodile ning Paali firma pakkus linna kasutusse 475 korterit rendihinnaga 140 krooni ruutmeetri kohta. "Informatsioonipuudus oli küllaltki suur ja lühikeste läbirääkimiste järel lubati meiega ühendust võtta, aga sinna see asi jäigi. Isegi korterite hulk oli täiesti läbirääkimiste küsimus ning vahepeal tuli jutuks, et lepingud sõlmitakse mõlema pakkujaga, sest linnal on suurem nõudlus kui need 1170 korterit," ütles Paal. "Kahekümneaastast pakkumist meie käest igatahes ei võetud ja sellest saime alles eile ajakirjanduse vahendusel teada. Tagantjärele on ilmselt kõik juriidiliselt korrektne."

Pirita sild on täna ja homme remondis
Tallinnas on nädalavahetusel remondis Pirita sild. Linnavalitsuse teatel on seetõttu silla linnast väljuva sõidusuuna pool suletud alates 24. augustist kella 19-st kuni 27. augusti hommiku kella viieni.
Pirita tee lõigul Selveri ja Regati maja vahel toimub liiklus kesklinna poole kahesuunaliselt.
Liiklust Pirita teel häirib juba pikemat aega ka ühissõidukiraja ehitus, mis peaks lõppema kooliaasta alguseks.

Algab Männiku tee kapitaalremont
Rekonstrueerimistööde alguse tõttu on Vabaduse puiestee ja Valdeku tänava vaheline Männiku tee lõik alates 28. augusti kella kümnest liiklusele suletud.
Oktoobri lõpuni
Teetööd kestavad oktoobri lõpuni. Uuendatud ja neljarealiseks laiendatud Männiku tee avatakse taas liiklusele 1. novembril. Liiklusele on suletud ka Männiku tee ja Valdeku tänava ristmik. Liiklus suunatakse ümbersõidule Pihlaka tänava, Valdeku tänava ja Vabaduse puiestee kaudu.
Bussid ümbersõidul
Ümbersõidumarsruutidele suunatakse ka Männiku teed läbivate liinide nr 5, 32, 33 ja 57 autobussid. Rekonstrueerimistööde käigus ehitatakse välja kaks-pluss-kaks sõidurada, autotee serva rajatakse kergliiklusteed, vahetatakse välja amortiseerunud tehnovõrgud ning uuendatakse tänavavalgustust.

Öösel möllanud äikesetorm tõi kaasa elektrikatkestusi ja üleujutusi
Suurt varalist kahju äike kaasa ei toonud ning ka inimesed kannatada ei saanud.
Kõige rohkem kannatasid ööl vastu reedet möllanud äikesetormi käes Harjumaa, Tallinn ja Kagu-Eesti. Tallinnas oli umbes 700 katkestust, teist sama palju ka Kagu-Eestis. Öösel kella ühe-kahe ajal olid mõned katkestused ka Saaremaal ja Hiiumaal. Tormi tipphetkedel, reede hommikul kella seitsme ajal jäi elektrikatkestuste arv üle kogu Eesti 1500-2000 rikke vahele.
Elektrikatkestuste tõttu oli öösel häiritud mitme raadiojaama programmi edastamine, teatas Eesti Raadio.
Tallinnas jäid Vabaduse puiestee ja Pärnu maantee lõi-guti mõnekümne sentimeetri kõrguse veekihi alla. Tartu maantee viadukti juures ulatus aga teele kogunenud vihmavesi sõiduautodel üle ukseläve.

Õmblus: eestlaste palgad tuleks kolmega läbi jagada
Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks tuleks tänased palgad läbi jagada umbes kolmega.
Kui me sulgeme silmad reaalsuse ees ja loodame käimasoleva palgaralliga rikaste riikide hulka jõuda, siis tegelikult lõpetame üsna pea läbipõlenud ja konkurentsivõimetu perifeeriana.
Teiste riikide kogemus näitab, et samaaegselt ei saa olla edukas eksportriik ning nautida külluslikku elu. Need kaks käitumisviisi on teineteist välistavad eelkõige arenevate riikide - nagu Eesti - puhul.
Eesti puhul saab maailmakogemust arvestades reaalpalkade alandamine aset leida inimestele otseselt märkamatul viisil kas läbi devalvatsiooni, miinimumpalga nõude kaotamise või pikaajalisest majandusdepressioonist tulenevate survete kaudu. Ühesõnaga viisil, kus sama ostujõu saamiseks peavad inimesed kolm korda rohkem tööd tegema, kuid samas pole nagu keegi otseselt nende palkade kallale läinud.

Korvpallikoondise jaoks on EM-valikturniir lõppenud
Eesti korvpallikoondise lootused EM-finaalturniirile pääseda, kustusid lõplikult laupäeval, kui Rootsi esitas Makedoonia vastu Luleas küll hea partii, kuid kaotas ikkagi lõpuks 73: 78.
Makedoonia vajas pärast kolmapäevast 95: 50 hävitavat võitu Eesti üle igal juhul Rootsi alistamist, sest vastasel korral pääsenuks edasi meie korvpallikoondis, kirjutab ETV Sport.
Avaveerandi 21: 21 viigi järel haarasid rootslased initsiatiivi teisel veerandajal, visates 11 punkti järjest. Kenny Grant viskas avapoolajal 13 punkti ning Rootsi oli vaheajale minnes peal 43: 36.
Teise poolaja algus kulges Eestile soodsalt seisuni 48: 36, mil külalised alustasid tagaajamist. Rootsi eduseisus 53: 46 tegi Makedoonia 10: 0 vahespurdi ning pääses juhtima, kuid veerandaja viimastel minutitel mäng tasakaalustus ning enne otsustavat perioodi säras tablool viik 58: 58.

Kommentaar: Eesti sportlased jälle kahvatud
Hea, et Osaka esimene võistluspäev mööda sai. Eesti koondise leeris jätkus kahjuks MM-il alanud tagasilöökide jada.
Pavel Loskutov elas maratoni katkestamist nii valusalt üle, et jäi üle ainult taktitundeliselt pärida, mis siiski teda häiris. Kuumus kindlasti ka, aga kogenud maratoonar tunnistas õnneks ise: "Ma pole võib-olla nii hea, kui kaks-kolm aastat tagasi."
Kuna ta ei saanud eelmisel suvel vigastuse tõttu EM-võistlustele Göteborgi minna, võttis ta sihikule MM-i ja valmistus selleks tões ja vaimus. Kuid esimestest kilomeetritest peale oli selge, et polnud Paša päev. Siiski on ta üks väheseid Eesti kergejõustiklasi, kes suudab jätkuvalt tiitlivõistluste normi täita ja teeb oma tööd ausalt.
Pürgigu Loskutov ka Pekingi olümpiale, sest koju jäi ju kergejõustiklaste laatsaret ja praegu ei näita ükski märk, et vigastuse küüsis sportlased võiksid järgmisel aastal olümpianormi ületada.

Viimasena jätkav Kaie Kand sattus hämmingusse
Naiste seitsmevõistluse avapäeval kogus Kaie Kand 3289 punkti, mis annab jätkavate võistlejate seas viimase koha.
Esimesel päeval jooksis Kand 100 m tõkkeid 14,22 -ga, hüppas kõrgust 1.68, tõukas kuuli 12.69 ning läbis 200 m 25,84 -ga.
"Olen hämmingus, ma ei oska öelda, mis on juhtunud," sõnas Kand. "Trenn näitas head vormi, nüüd on see kõik kadunud."
200 m jooksu stardiga jäi Kand rahule, ent jooks ise oli väga kange. "Kui muidu lähevad lihased soojaga paremaks, siis minul läheb olukord ainult hullemaks."
Homsele päevale läheb Kand vastu rahulikult. "Loota ega lubada ei oska enam midagi," lausus seitsmevõisteja.
Avapäeva järel juhib Carolina Klüft (Rootsi) 4162 punktiga, talle järgnevad Ljudmila Blonska (Ukraina) 4014 ja Kelly Sotherton (Suurbritannia) 3989 punktiga.

Osaka MM: Kand läheb teisele võistluspäevale viimaselt kohalt
Osakas peetaval kergejõustiku MM-il lõppes naiste seitsmevõistluse avapäev 200 meetri jooksuga.
Kiireimat aega 23,15 näitas britt Jessica Ennis, mis on ka ta isiklikuks tippmargiks, kirjutab Sportnet. Seitsmevõistluse liider rootslanna Carolina Klüft sai ajaks 23,38, mis oli paremuselt teine aeg. Kaie Kand jooksis 25,84 -ga, mis on 0,35 sekundit aeglasemalt kui Rakveres juulikuus püstitatud isikliku tippmargi toonud seitsmevõistluses.
Avapäeva järel on Klüftil liidrina 4162 punkti, ukrainlannal Ljudmilla Blonskal on koos samuti üle 4000 silma, täpsemalt 4014 punkti. Järgnevad kaks britti - Kelly Sotherton on kogunud nelja alaga 3989 punkti ja Jessica Ennise arvel on 3942 silma. Kand on kogunud nelja alaga 3295 punkti, mis annavad 37 jätkaja hulgas viimase koha.

Osaka MM: Asafa Powell ja Tyson Gay jooksid kindlalt poolfinaali
Osaka kergejõustiku maailmameistrivõistluste 100 m jooksu favoriidid Asafa Powell ja Tyson Gay edenesid raskusteta poolfinaali, saades 2. ringis vastavalt aja 10,01 ja 10,06.
Gay ees sai 2. ringi paremuselt teise aja Bahama mees Derrick Atkins, kellele mõõdeti 10,02. Üks medalipretendente Francis Obikwelu diskvalifitseeriti avaringis, kuna tegi pärast hoiatust valelähte, kirjutab ETV Sport.
100 m poolfinaalid joostakse pühapäeval algusega kell 14.10.

Osaka MM: Kand kerkis kuulitõukega koha võrra
Osakas peetaval kergejõustiku MM-il jätkus naiste seitsmevõistlus kuulitõukega.
Ülivõimsalt parima tulemuse sai kirja leedulanna Austra Skuyte, kellele mõõdeti kolmandal katsel 17.03, kirjutab Sportnet. Oma hooaja parima tulemuse sai kirja seitsmevõistluse liider rootslanna Carolina Klüft, kes saatis kuuli 14 meetri ja 81 sentimeetri kaugusele.
Kaie Kand alustas kuulitõuget tulemusega 11.78, teisel katsel sai kirja oma parima 12.69 ja kolmandal katsel kandus kuul 11.69. Võrreldes juulis Rakveres püstitatud isikliku rekordi graafikuga võttis esimese kahe alaga 60 silma miinusesse jäänud eestlanna tagasi kaheksa punkti.
Pärast kolme ala on kindlaks liidriks Klüft, kes on kogunud 3121 punkti. Ukrainlannal Ljudmilla Blonskal on kirjas 3042 silma ja kolmandal real on britt Kelly Sotherton 2950 punktiga. Võimas kuulitõuge tõstis leedulanna Skuyte neljandaks, tema kontos on 2906 silma. Kaie Kandil on kolme alaga koos 2484 silma, mis annab pingereas 36. koha.

Asmer sai Thruxtonis esimeses ajasõidus 9. koha
Briti vormel-3 sarja Thruxtoni etapi esimese kvalifikatsioonisõidu võitis rootslane Sebastian Hohenthal (Fortec Motorsport) ajaga 1.06, 346.
Reedestel vabatreeningutel auto seadistustega kimpus olnud Marko Asmer (Hitech) sai kirja vaid 1.07, 026 ning oli alles üheksas. Temast 0,006 sekundi jagu kiirem oli meeskonnakaaslane Walter Grubmüller, kirjutab ETV Sport.
Kvalifikatsiooni kolmas oli soomlane Atte Mustonen (Räikkönen-Robertson Racing) 1.06, 618-ga ning kolmas iirlane Niall Breen (Carlin Motorsport) 1.06, 828.
Maro Engel (Carlin), keda Asmer peab sel nädalavahetusel ühe punktiga edestama, et üldvõit kindlustada sai 1.07, 245-ga alles 15. aja.
Kokkuvõttes on Asmeril 240 silma Engeli 156 ja Sam Birdi (Carlin) 150 silma vastu.

Osaka MM: Gerd Kanter heidab eelvõistlusel esimesena
Homme Eesti aja järgi öösel kell 3.30 avab maailma hooaja edetabelijuht Gerd Kanter A-grupis kettaheite kvalifikatsioonivõistluse.
Tänavu 72.03 saavutanud Kanteriga koos heidab A-grupis kolmandana Märt Israel, kel on sellest hooajast kirjas isiklik tippmark 63.64.
Eesti kolmas kettaheitja, seitsmendat korda MM-il osalev Aleksandet Tammert teeb oma etteaste B-grupis kaheksandana. Teine grupp alustab Eesti aja järgi kell 5.10.
Suurfavoriit Virgilijus Alekna Leedust heidab samuti B-grupis, järjekorras neljandana. Kokku läheb võistlustulle 29 meest, kvalifikatsiooninorm on 64.50. Kui normi täitjaid on vähem, pääseb lõppvõistlusele 12 paremat.
"Loodan ühe katsega hakkama saada, kuigi viimati pääsesin avaheitega lõppvõistlusele viis aastat tagasi Müncheni EM-il," ütles Kanter.

Osaka MM: Kaie Kand on kahe ala järel eelviimasel kohal
Naiste seitsmevõistlus Kaie Kandile meelepäraselt ei alanud - 100 m tõkkeid läbis ta 14,22 -ga, kõrgushüppes jäi pidama 1.68 peal. Kahe ala järel on eestlannal 1777 punkti, mis annab eelviimase, 37. koha.
"6000 punktist enam unistada pole mõtet," sõnas Kand. "Tulemust ei ole, ma ei saa aru, milles on viga. Ilm ei ole hull, vorm on hea, aga tehniliselt laguneb kõik jälle ära." Teise ja kolmanda ala vahepeal läks Kand hotelli puhkama. "Tuleb ennast kokku võtta ja minna kuuli tõukama," lausus Kand, kinnitades, et tuju veel päris nullis ei ole.
Konkurentsis esikohale näitab aga Carolina Klüft, et ta on endiselt seitsmevõistluse valitseja. Tõkkejooksus kordas rootslanna isiklikku rekordit 13,15 -ga, kõrgushüppes aga püstitas uue isikliku tippmargi 1.95-ga. Kahe ala järel juhib Klüft 2273 punktiga, teine on inglanna Jessica Ennis 2222 punktiga ning kolmas ukrainlanna Ljudmila Blonska 2219 punktiga.

Loskutov: katkestamine tekitas halva tunde
Esimesena Eesti kergejõustiklatest Osaka MM-võistlustel startinud maratonijooksja Pavel Loskutov ei pidanud põrgukuumuses pingutamisele vastu ja katkestas.
Hommikul kell seitse startinud maratoonarid võitlesid kuni 32-kraadise palavuse ja kõrge õhuniiskusega. Loskutovil tekkisid hingamisraskused ja ta astus pärast 21 kilomeetri läbimist kõrvale.
"See polnud võistlemine, vaid kannatamine," ütles 37-aastane valgalane. "Väga varakult hakkas raske. Mulle ei meeldi katkestamine. Alati, kui katkestad, tekib halb tunne. Aga ma ei näinud kolme tunniga lõpetamisel mõtet."
Loskutov harjutas juulis Venemaal Kislovodskis samuti palavuses, kuid sealne kliima pole siiski võrreldav Osaka mereäärse leitsaku ja kõrge õhuniiskusega.
"Ma pole võib-olla nii hea, kui kolm-neli aastat tagasi," tunnistas maratoonar. "Ma pole kunagi kuumuses eriti hästi võistelnud. Pigem meeldib mulle miinustemperatuur."

Osaka MM: Peetre pääsenuks hooaja tippmargiga edasi
Kui Taavi Peetre oleks MM-i kuulitõuke valikvõistlustel saatnud raudmuna sama kaugele kui BIG Kuldliiga etapil juuni alguses Valgas tõugatud 19.95, siis oleks see viinud edasi medaliheitlusele.
Kvalifikatsiooninorm 20.20 oli jõukohane kaheksale vägilasele, viimasena sai 19.92-ga õhtusele lõppvõistlusele venelane Pavel Sofin, teatas Sportnet.
Valikvõistluse pikima kuulikaare 21.04 tegi Rutger Smith. Hollandlasele järgnesid kaks ameeriklast - tänavuse maailma tippmargi 22.34 omanik Rese Hoffa sai kirja 20.89 ja tiitlikaitsja Adam Nelson 20.81.
Neljast USA kuulitõukajast olid paraku nemad ka ainsad, kes 12 hulgas jätkavad.
Taavi Peetre murdis hiljuti käeluu ja MM-ile ei sõitnud.

Osaka MM: Pavel Loskutov jättis maratoni pooleli
Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Osakas jättis Pavel Loskutov maratoni pärast poole distantsi läbimist pooleli.
Loskutov pidas suures pundis vastu esimese viiekilomeetrise lõigu. 10 km märgis oli vahe juhtijatega kasvanud juba minutile ja 15 km kohal juba kolmele ja poolele minutile. Viimane vaheaeg tuli oma kolmandat MM-maratoni jooksnud Loskutovile poolelt distantsilt ja siis oli valgalane 74. kohal - liidrist Alex Malingast (Uganda) jäi ta sel hetkel 6.59.
Maratoni võitis ajaga 2: 15.58 Keenia jooksja Luke Kibet. Hõbemedali pälvis 2: 17.18-ga Mubarak Hassan Shami Katarist, pronksmedali teenis 2: 17.25-ga šveitslane Viktor Rothlin, teatas Sportnet.
23-aastane keenialane läks meeste maratonijooksus otsustavalt juhtima pärast 30 km läbimist ja ükski konkurent teda 30-kraadises leitsakus enam ohustada ei suutnud. Kibetile kulla toonud aeg on MM-ide ajaloo kõige aeglasem, aga samas sai esikohaga 60 000 dollari suuruse tšeki tasku pannud Keenia mees läbi aegade MM-võistluste ülekaalukaima võidu meeste maratonis.

Kaie Kand 35-kraadist palavust maailmameistrivõistlustel ei pelga
Jaapanis ainsana Eesti naisatleete esindav Kaie Kand loodab jooksudega punktilisa hankida.
Eesti aja järgi täna varahommikul seitsmevõistlust alustanud Kaie Kand on palava ilmaga harjunud ning pole loobunud eesmärgist püstitada isiklik rekord. Senine tippmark 5876 punkti pärineb juulikuust.
"Kohta ma püüdma ei lähe, oluline on tulemus," sõnas Kand, kinnitades, et 35-kraadine kuumus ei olegi nii karm, kui ta alguses kartis. "Iga päev olen trenni teinud, kõige enam loodan punktilisa jooksudest, rada on kiire, hea tulemus ei tohiks millegi taha toppama jääda," rääkis Eesti kergejõustikukoondise ainuke naisvõistleja ja lisas naerdes: "Ei saagi enam ise täpselt aru, mis seisus olen, kuid peamine on see, et mingit häda küljes ei ole."
Väga rahul oli Kand ka korraldajatega, kes on valmis meisterdanud igati sportlassõbraliku ajakava - täna on kavas kaks ala hommikul ja kaks õhtupoolikul, homme toimub kogu programm õhtupoolikul. Nii ei veeta sportlasi terve päeva lõõskava päikese all ühest kohast teise.

Kanter läheb kullajahi eelmängule enesekindlana
Treeningutel lennutas Gerd Kanter ketast pingevabalt 70 meetri joonele ja viskas kaaslastega nalja, homsel MM-i eelvõistlusel pääseb tema adrenaliin valla.
Kanteril, Eesti suurimal ja suure tõenäosusega ka ainsal medalitaotlejal kergejõustiku MM-võistlustel, on kõik kõige paremas korras. Tema kehaline plahvatusvõime on võimsam kui iial. Osakast mõnesaja kilomeetri kaugusel Marugames harjutades heitis ta ühtlaselt 67-70 meetrit. Treener Vesteinn Hafsteinsson pidas tähtsaks, et need olid tehniliselt väga head sooritused.
"Marugames olid väga head treeningutingimused ja ülihea euroopalik toit," ütles Kanter. "Seal harjutasid Põhjamaade koondised, samuti Maria Mutola ja Jelena Issinbajeva. Enamik kehalisi näitajaid läks nädalaga paremaks."
Puhanud närv ja hea isu
Kanter magas rahulikult ja tema söögiisu oli suurepärane. Ta polnud endassetõmbunud, vaid avatud ja suhtlemisaldis. "Gerd on ka väga heas vaimses seisundis," lausus Hafsteinsson.

Indrek Zelinski: jalgpall on tegelikult lihtne mäng
Eesti koondise legendaarse ründaja Indrek Zelinski hüvastijätumäng lõppes võiduvärava löömise ja punase kaardi teenimisega. Mees särgi äravõtmist ei kahetse.
Ütlesid kolmapäeva õhtul pärast mängu nii kindlalt, et see oli sinu viimane mäng koondise eest. Miks sa ikkagi tahad lõpetada?
Ma ei jõua enam kahel rindel rabada. Koondise esindamisega kaasnevad ju ka kohe reisid-värgid - motivatsiooni selleks kõigeks on raske leida. Andorra mängu eelsetes trennides oli mu isu suurem, aga seda tänu teadmisele, et see jääb tõesti viimaseks.
Miks sa Andorra mänguks tagasi tulid? Tahtsid pauguga lahkuda?
Mitte just pauguga, aga muidugi, need mängud, mis ma kolm aastat tagasi koondise eest mängisin, mulle midagi emotsionaalselt ei pakkunud. Nüüd tundsin, et saan koondist aidata. Väravate ja võitude arve oli avamata.

Kais: oleksime võidu peaaegu maha mänginud
Hispaanias Valencias toimuval rannavõrkpalli EM-il on Eesti duo Kristjan Kais ja Rivo Vesik alistanud 2: 0 Tšehhi paari Premysl Kubala - Jaroslav Pavlas (21: 17, 21: 10) ja tugevad austerlased Clemens Doppler ja Peter Gartmayeri 2: 1 (21: 13, 22: 24, 18: 16) ning kindlustanud koha kuue parema hulgas.
"Viimase mängu teises geimis tegime lollusi ja oleksime võidu peaaegu maha mänginud," kirus Kais, kes on õlavalust tänu doktor Allan Oolole jagu saanud.
"Kolmandas geimis olid juba nemad pikalt ees, kuid meil õnnestus siiski oma tahe peale suruda."
Kohtuvad esipaariga
Järgmises ringis lähevad eestlased kokku esimese asetuse saanud sakslaste David Klempereri ja Eric Korengiga. See suvi oleme nendega korra mänginud

Jaanson ja Endrekson teevad homme Müncheni MM-il avastardi
Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson asuvad homme Saksamaal püüdma MM-i kuldmedalit.
Paarisaerulisel kahepaadil suursoosikutena startivad tänavuse MK-sarja parimad saabusid Münchenisse eile õhtul koos ülejäänud Eesti sportlastega.
Täna tutvuvad nad 1972. aasta olümpiamängudeks valminud võistluspaigaga ning homme hommikul stardivad eelsõidus, mille võitmine viiks nad automaatselt neljapäeval peetavasse poolfinaali.
Viimased treeningud Pärnus möödusid Jaansonil ja Endreksonil lihastoonust hoides, teravuse säilitamiseks läbiti 500- ja 1000-meetrisi lõike. Palju tööd jagus ka massööridele Priit Tenistele ning Ulvi Veidenile.
"Suur töö on tehtud, nüüd jääb vaid häälestumine," rääkis Endrekson ärasõidu eel Saksamaale. "Mina kuulan võistluspaigas tavaliselt palju muusikat, alates Metallicast ja lõpetades Dagöga. MP3-mängija on lugudest tulvil."

Peeter Volkonski naljad
Kolme süüdimõistetut sõidutatakse vanglasse. Igaüks neist on kaasa võtnud midagi, mis aitaks neil pikki vangla-aastaid mööda saata.
Esimene näitab karpi värvidega ja ütleb:
"Ma hakkan kunstnikuks ja võin maalida ükskõik mida!"
Teine näitab kaardipakki ja muigab:
"Mina hakkan pokkerit mängima ja võidan palju raha!"
Kolmas süüdimõistetu istub vaikselt ja muheleb omaette.
"Ja miks sina nii ülbe oled?" küsivad teised.
"Mina võtsin need," ütleb kolmas ja näitab hügieenisidemeid.
"Mis sa nendega peale hakkad?" ei saa teised aru.
Kolmas osutab pakendi peale:

Planeetidevahelise malekongressi korralduskomiteed otsimas
Ilfi ja Petrovi "12 toolist" teavad kõik Vasjuki-nimelist linna. Jaanus Piirsalu läks suurelt ja laialt Venemaalt seda otsima. Tuli välja, et Valgevenes on küll Vasjuki küla, aga see pole see. Kirjanike inspiratsiooniallikaks osutus hoopis linn nimega Kozmodemjansk.
"Moskva elanikud, kes kannatavad korterikriisi käes, tormavad teie toredasse linna. Pealinn tuleb automaatselt üle Vasjukisse. Siia sõidab üle valitsus. Vasjuki nimetatakse ümber New Moskvaks, Moskva aga Vana-Vasjukiks. Leningradlased ja harkovlased kiristavad hambaid, aga nad ei saa midagi parata. New Moskvast saab Euroopa, varsti aga ka kogu maailma kõige elegantsem keskus."
"Kogu maailma keskuseks!" oigasid vapustatud vasjukilased.
"Jah! Aga hiljem ka universumi keskuseks. Malemõte, mis on maakonnalinna muutnud maakera keskuseks, muutub rakendusteaduseks ja leiutab planeetidevahelise reisiühenduse viisid. Vasjukist lendavad signaalid Marsile, Jupiterile ja Neptuunile. Reisiühendus Veenusega muutub niisama kergeks nagu sõit Rõbinskit Jaroslavli. Siis aga, kes teab, võib olla aasta kaheksa pärast toimub Vasjukis maailma ajaloos esimene planeetidevaheline malekongress!"

Spermašoping Ameerika moodi
"Palun üks laps!" - "Millist soovite?" - Siniste silmade ja blondide juustega poisslast, natuke nagu
Vähemalt Ameerika kõnepruuki on juurdunud väljend sperm shoping. Impotentne mees on järsku mugav ettekääne minna maailma kõige imelikumale ostureisile.
USA suurima spermapanga California Cryobank kodulehel on last soovivatele otsing, kus saab valida doonorit endale meelepäraste omaduste järgi - tumedad või heledad, sirged või lokkis juuksed, sinised või pruunid silmad, pikkus ja kehakuju, karvane või sile rind, kulmukaare kõr-gus, nina kuju, ripsmete pikkus, haridustase ja ametipositsioon, rahvus ja veretüüp, religioon (kas see on ka juba päritav?!) jne.
Lisaks sellele on spermadoonor täitnud (käsitsi, et lugeja saaks analüüsida ka tema käekirja) ankeedi, kus ta räägib, mis on ta lemmikvärv ja -auto ("Punane Ferrari, loomulikult!"), kuhu ta tahab elus jõuda ja miks ta on spermadoonor, isiksusetestidest ja muust sellisest rääkimata.

Sõitke kohe Viljandisse sööma.  Soso juurde! 
Köögi Komandol on hea meel teatada, et leidsime Viljandi linnast söögikoha, mis veidi allpool kirjeldatud kriteeriumidele vastab. Tõsi, see pole eriti nurga taga, vaid enam-vähem keset linna, "kultra" ja vana kaubamaja vastas. Aga välja näeb nagu ülekasvanud putka. Saage tuttavaks - Armeenia söögikoht Soso Juures.
Oleme seda lugenud raamatutest. Oleme kuulnud võõrastes linnades elavatelt sõpradelt-tuttavatelt. Välismaal, mitte niivõrd kodumaal. Et kuskil on miskisugused nurgatagused - erilise kujunduseta, erilise õhkkonnata, erilise hinnatasemeta - kõrtsid, kus saab süüa nii, et keel kipub minema sinna, kus tema koht teps mitte ei ole. Alla.
Me kodumaa pealinnakeses ja teistes linnakestes aja selliseid tikutulega taga. Ja tavaliselt ei piisa isegi moodsast LED-taskulambist.
Koha lähimad vennad võiksid olla šašlõkikoht Tallinnas Faehlmanni tänavas ja Tartu ülejõe Ankur. Aga köök, sõbrad, annab neile tuntavalt silmad ette. Komandolased ei ole pea- ja peaga linna sõberkohtadesse viimasel ajal sattunud, aga kogemuslikult hinnates annavad silmad ette ka hinnad. Kalleimad on Sosos lambaroad - 95 krooni tükk, aga see on ka Lammas. Suure algustähega. Oskajate oskajal viisil tehtud. Komando tunnistab siinkohal suuresõnaliselt ja avalikult - nii head lammast ei ole Maarjamaa pinnal veel varem suhu sattunud.

Lauldes sõja-koleduste kiuste
Põhja-Kaukaasiast tulevad uudised on enamasti seotud pommiplahvatuste või inimröövidega. Briti ajakirjanik Michael Churchi koostatud duubelplaat juhib vahelduseks tähelepanu õnnetu saatusega rahvaste kaunile muusikale, rõõmustab Kaarel Kressa.
Suve alguses ilmunud kogumiku "Songs of Defiance/Songs of Survival" ("Vastupanu laulud/ Ellujäämise laulud") esimene plaat annab ülevaate Tšetšeenia ja Põhja-Kaukasuse muusikast, teine aga on pühendatud Gruusia rahvamuusikale. Idee sellise helikandja koostamiseks tuli Briti lehes The Independent töötavale Churchile pähe tänu Londonis toimunud kohtumisele tšetšeeni laulja Sahab Mešidoviga. Church märgib, et kuigi kaukaasia rikkad meloodiad on inspireerinud selliseid vene heliloojaid nagu Rimski-Korsakov või Prokofjev, pole keegi neid varem vaevunud lindistama, kui mõned Nõukogude-aegsed vi-nüülid välja arvata. Nii võttiski Briti ajakirjanik nõuks selline CD oma kulu ja kirjadega linti võtta ning välja anda. Järgmised kohtumised viisid ta Moskvasse kaukaasia põgenike juurde ning seejärel juba sõjast räsitud maanurka endasse.

Fillmore'i Auditooriumi kuulsad reklaamlehed

Armastuse suvi - 1967
Hipitsemine on tänapäevalgi moes, lillelaste pasunpüksid ja kirevad hõlstid on cool'id ja in. Narkootikumidest rääkimata. Ja psühhedeelne vikerkaar kooldub inimeste ilma kohal. Kirjutab Hannes Varblane.
Massidele teadvustus aga see kõik kauges möödanikus, nüüdseks juba 40 aastat tagasi. Reaalselt toimis nn 1967. aasta armastuse suvi San Francisco (edaspidi Frisco) Laheareaalis (Bay Area) tsentrifuugse keskpunktiga Hight Ashbury (edaspidi H.A.), kus tuhanded noorukid tulid vabas lodevuses kokku uueks sotsiaalseks eksperimendiks, mille tulemuseks oli kontrakultuurse hipiliikumise teadvustamine avalikkusele.
Armastuse suve eelmängu omistatakse 14. jaanuaril 1967 Friscos Golden Gate'i pargis alanud Human Be-In üritusele, mis osavõturohkusega äratas massimeedia tähelepanu. Selle ürituse käigus ronisid paljude teiste hulgas lavale mantraid retsiteerima sellised suurkujud nagu Allen Ginsberg, Gary Snyder, Timothy Leary jpt. Ginsbergi mäletamist mööda olevat kohal olnud üle 30 000 inimese.

Augusti tantsufestivalil läheb isiklikuks
Nädal tagasi alanud Augusti tantsufestival on jõudnud poole peale ning aeg on teha vahekokkuvõtteid. Oma mõtteid kolmest valitud lavastusest jagavad Tiiu Laks, Andres Keil ja Maarja Pehk.
'LP 12 33 1/3 rpm'
nu.unioon (Eesti)
Vanade sõprade taasühinemine, et luua midagi, mis esietendub piire tõukava tantsufestivali laval, on juba eos endorfiine õhkav mõte. Eelkõige teeb see õnnelikuks neid kolmeteistkümmet etüüdiga esinejat, kes Augusti tantsufestivali publikule "ilma nõela pistmata" erinevaid mõtteid, tundeid ja seisundeid esitavad.
Närvilist naudingut laval olekust on tunda isegi tavaliselt publiku selja taga nuppe kruttiva videokunstniku Taavi Varmi iroonilises etüüdis ühiskonna- ja enesekriitilisest maailmavihkajast. Ja nagu hea vinüülplaat, millele viitab lavastuse nimi ning mille struktuuri justkui järgitaks, on ka nu.uniooni tükis mitmekesiselt materjali, mis tingimata ei pea mahtuma ühisnimetaja alla, mida saaks kutsuda suureks stooriks. Ja see on hea. Siirad ja pingutamata detailid, seosed ja etendajate isiklikud mõtted on vaatajale puhkehetk muidu üsna rõhuvas tantsuteatris.

Kui vaadata sel aastal ainult üht põnevikku, siis olgu selleks "Bourne'i ultimaatum" 
Viimane Bondi film "Casino Royale'" puhus pärast pikki põua-aastaid Ian Flemingu loodud salaagendile uuesti elu sisse. Bourne'i-seeria kolmanda osa kõrval tundub legendaarne Briti salaagent külmasõjaaegse anakronismina, kinnitab Andris Feldmanis.
Tõsi, "Casino Royale'is" üritas režissöör Martin Campbell lisada Bondile tõsidust ja päästa ta Pierce Brosnani aegsest lapsikusest. Mõningal määral see õnnestus. Paraku jäävad Bondi parimad aastad ikkagi aega, kus Euroopat poolitas raudne eesriie, sest nagu ka Matt Damon "Bourne'i ultimaatumit" promodes ütles, on 007-sugune muretult sarmikas ja seksapiilne aristokraatlik mõrvar oma aja ära elanud. Selline kangelane sobis aega, mil valitses must-valge naivism nii kommunistide kui ka ameeriklaste avalikus ruumis. Uue aastatuhande tulekuga on sellised pidepunktid maailmapoliitikas ära kadunud ning asendunud küünilise realismiga ja isegi meelelahutustööstus ei saa seda paradigmamuutust tähelepanuta jätta.

Sibavad pintslid ehk satikad kunsti teenistuses
Loomade abil loodav kunst on veidi hämar valdkond, kus pärdikud, hobused ja elevandid õpetatakse pintslit hoidma ja lõuendile abstraktseid maale kraapima. Steven Kutcheri "satikakunst" tõuseb selliste tööde taustal esile. Tõlkinud Kaarel Kressa.
Pintsli hoidmiseks liiga pisikesi loomkunstnikke kamandav Kurchner kasutab oma teoseid luues putukaid elusate ning liikuvate pintslitena.
"Ma võtan putuka kätte ja määrin tema jalad ükshaaval värviga kokku," ütleb 63-aastane Kutcher Los Angelese kodus intervjuud andes. Seejärel laseb ta putukad - kärbsed, prussakad ja mardikad - lõuendile lahti, et nad sellele oma "teosed" kritseldaksid.
Keskkonnasõbraliku inimesena kannab Kutcher hoolt, et ülesande täitmine värviga kokkumääritud putukaid ei kahjustaks. "Kasutan vesivärve, mis ei ole mürgised ja tulevad kergesti maha," kinnitab ta. "Nende eest tuleb hästi hoolitseda, lõppude lõpuks on nad ju kunstnikud!"

Koorevenis ja Põhjala kummikud jõuavad Eesti Rahva Muuseumi
Marati pesu, Põhjala kummikud, Rauaniidi sokid, koorevenis ja puukingad - neid ja muid kunagi Eestis toodetud asju ning nendega seotud lugusid kogub Eesti Rahva Muuseum. Riho Laurisaar teatab, et vabariigi aastapäevaks pannakse kokku üks lustlik näitus.
Ajal, mil isegi justiitsministeerium tegeleb õllereklaamiga, on raske ette kujutada, et veel paar-kümmend aastat tagasi tuli õlle saamiseks tehasest väljuvaid autosid peale passida ja nendega võidu poodi joosta.
Näiteks oli veel 1980. aastate lõpul Tartu 2. keskkooli lõpu-klasside poistel kombeks kooli kõige kõrgemalt korruselt jälgida Tartu õlletehase juures toimuvat. Tol ajal ei olnud nii, et õlu oli igal ajal poes saadaval, vaid ikka pidi peale passima. Poisid jälgisid koolimajast, millal õlleauto tehase juurest sõitma hakkab. Kuna loota oli, et esimene peatus on kohe Tähtvere mäe all asuvas Toome poes, hakati auto liikumisega samaaegselt kooli juurest üle Toomemäe poe poole jooksma. Sellisel juhul oli üsna kindel, et õllega ühel ajal poodi jõuti ja see kraam ka kätte saadi.

Priit Raud - linna sool, kes muretseb kooli pärast
Kanuti Gildi SAALis midagi undab. Priit Raud ka ei saa aru, mis see on. Otsime vaiksema nurgataguse. Priit joob Coca-Cola light'i. Andres Keil nurub endale ka. Suitsetavad. Räägivad korvpallist. Keil paneb diktofoni käima.
ugusti tantsufestival, viies…
Kuna Kanuti Gildi SAALis muutuvad kõik inimesed järjest professionaalsemaks, saab festivali järjest varem ette valmistada. Ning tänu sellele on saanud seekord ühte aastasse kokku sellised tüübid, keda on suhteliselt raske saada.

Lilian Marie Merila peab stiili ilust olulisemaks
Isa jälgesid mööda läinud neiu armastab inimesi pildistada, aga ise fotoobjektiivi ette ei kipu.
22-aastase Merila vanim avaldatud foto sündis, kui ta kuueaastaselt vanematega väljasõidul viibis. "Isa andis oma kaamera minu kätte ja siis ma klõpsisin sellega terve päeva," meenutab Merila. "Sinna vahele sattusid kaadrid taevast ja pilvedest. Aastaid hiljem otsis Eduard Tüür Estonian Airi kliendiajakirjale kaanepilti ja juhuslikult sattusid talle need pilvefotod ette."
Esimese "seebikarbi" sai ta umbes 11 aasta vanuselt isa Herkki-Erich Merila käest. "Kui isa digitehnoloogiale üle läks, pärisin vaikselt tema päriskaamera endale." Mõni aasta hiljem Tallinna kunstigümnaasiumi põhikooliosa lõpetades oli tüdrukul juba selge, et lõputöö peab olema foto. Siis tulid juba riburada pidi kaastööd meediaväljaannetele ning promopildid rokkansamblile Ultramelanhool.

Mati Hint (70) 
Kõigil põlvkondadevahelise suhtlematusega seotud klišeedel trampides peab ütlema, et keeleteadlase Mati Hindi nime teatakse ehk kõige paremini just noorema, alles haridust omandava põlvkonna seas. Need, kes pole kunagi filoloogiat õppinud ega lugenud 1978. aastal ilmunud polulaarteaduslikku raamatut "Häälikutest sõnadeni", on kindla peale käes hoidnud Hindi koostatud emakeeleõpikut kümnendale klassile. Selline see teadlase saatus juba kord on. Sinu tõeliselt oluliseks saavutuseks võib ju olla eesti keele kvantiteedisüsteemi uuendusliku käsitluse väljatöötamine või astmevahelduse tüpoloogilise käsitluse esitamine, aga loota, et nürimeelne ajakirjanik sellest kõigest midagi taipab, oleks naiivne.

Tiit Ojasoo (40) 
Tiit Ojasoo on viimastel aastatel Eesti teatri marjatünni nii mõnegi kivi visanud. Selle peale peaksid sõstrad puruks praksatama, aga võta näpust. Ei kisa keegi, mida see noor jorss mõtleb, mis jama ta teeb. Mõneti isegi üllatav, et vaieldamatult uut otsiv või vähemasti vallatult miksiva teatrinägemine ja -tegemine pole vanakeste pahameelt ära teeninud. Ju ta siis kellelegi otseselt kanna peale ei astu, hauda ei kaeva. Kuigi eks uuemapoolse teatriga kasvab ka uuemapoolne publik. Alguses on rahulikult NO 99 seinte vahel, siis hakkab Krahli vaatajatega segunema, siis vaikselt vallutab kogu teatriilma. Ning sellega saavad hauad valmis kaevatud. Mis me neist haudadest ikka kaevame siin. Soovime parem Eesti teatri noorele Picassole õnne teisipäevaks, sünnipäevaks.

Juhan Parts (41) 
Esmaspäeval tähistab sünnipäeva esimese monumendisõja ja uue poliitikaga tuntuks saanud endine peaminister Juhan Parts. Praegugi valitsuses möllav Parts tõusis püünele riigikontrolöri ametis. Tema särtsuvate sõnavõttude pärast süüdistati teda poliitikasse sekkumises. Partsil saigi neli aastat tagasi pealtvaatamisest kõrini ja mees hüppas pea ees poliitikasse asudes otse uue partei Res Publica etteotsa. Lihula monument viis Partsi küll ennenägematutesse sügavustesse, kust viletsamad mehed ilmselt välja poleks roninudki. Algul paistiski, et edaspidi jääb rahvas Partsi mäletama tegelaskujuna poliitilisest satiirisarjast "Pehmed ja karvased", kuid nüüdseks ajab Parts ühe võimupartei esindajana taas Eesti majandusasju. Edu ja õnne pehme maandumise ettevalmistamisel.

Maimu Berg (62) 
Kirjanik, tõlkija ja poliitik Maimu Berg on meie elavatest kirjanikest välismaal üks tuntumaid. Soome instituudi kultuurisekretärina kultuuridevahelist suhtlust edendava literaadi teoseid on tõlgitud ligikaudu kümnesse keelde. Lisaks on Berg varmas ka leheveergudel maisemate küsimuste asjus sulge haarama. Ühiskondlik tegevus on tema jaoks sama olulisel kohal kui loomine, nii kuulub Maimu Berg samal ajal nii Tallinna linnavolikogusse kui ka kirjanike liidu juhatuse ridadesse.

Ene Üleoja (70) 
Homme tähistab juubelit Eesti üks tähtsamaid koorijuhte ja laulupedagooge Ene Üleoja. Omamoodi võib teda kutsuda Eesti koori- ja koolilaulu südame(tunnistuse) ks, kes on pikka aega hoolitsenud selle eest, et laul oleks endiselt eesti rahva suus ja südames ning nende kahe, hääle ja südame, vahel valitseks täielik harmoonia. Eesti muusika- ja teatriakadeemia emeriitprofessor teab, et ka noored inimesed vajavad muusikalist eneseväljendust, ning ei pane pahaks, kui see on koorilaulu asemel rokkmuusika vormis. Üleoja südameasjaks on muusikalise järjepidevuse jätkumine meie põlvkondades, kellele tema ajal akadeemiasse tekkinud põnevad õppekavad ja -ained kindlasti ka kaasa aitavad.

Lõuna-Eestis toimus lennuõnnetus
Täna õhtupoolikul juhtus Viljandimaal Karksi eralennuväljal väikelennukiga maandumisel õnnetus, milles inimesed kannatada ei saanud.
Piloot ning Karksi eralennuvälja omanik Hendrik Agur rääkis Päevaleht Online'ile, et õnnetus juhtus kella 16.40 ajal maandumist seganud tugeva tuulepuhangu tõttu.
Aguri sõnul ei saanud lennuk piisavalt kiiresti rattaid alla, uuele ringile samuti minna ei jõutud ning lennuk sõitis rajalt välja.
Piloodi sõnul oli lennuki hoog väike ning neli lennukis viibinud inimest viga ei saanud. Lennuk vajab siiski lappimist.
Lõuna-Eesti päästekeskusest öeldi Päevaleht Online'ile, et nemad lennuõnnetust puudutavat väljakutset saanud ei ole.
Erapiloot Hendrik Agur on Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor, kes sattus hiljuti ajakirjanduse huviorbiiti põhikooli lõpetajate vanemaid šokeerinud alkoholivastase sõnavõtuga.

Kornelius: protestiaktsioonid koolireformi vastu on kasutud
Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku metropoliit Kornelius ütles, et tänavaaktsioonid koolireformi vastu ei anna midagi, ning kutsus Eestis elavaid venelasi tutvuma Eesti kultuuriga.
"Me (venelased) peame tutvuma Eesti kultuuriga. Me oleme süüdi, et me ei tea siin elades Eesti elust ja ajaloost midagi. Aga Eesti rahva elu on sajandite jooksul olnud küllaltki raske," ütles Kornelius. Ta lisas, et väga palju sõltub siin ka vanematest, kirjutab ETV24.
Samas ütles Kornelius, et Eestis elavad venelased peaksid austama ka oma juuri ja teadma kultuuri.
Venemaa keskvõimu kontrollitava Moskva kaasmaalaste koordinatsiooni nõukogu juhtimisel kogunevad teisipäeval Tallinnas mitmed Venemaa ja Baltimaade aktivistid. Metropoliit ei usu, et need aktivistid on oma tegemistes siirad, sest nad määrasid oma kongressi päevale, mil on Jumalaema uinumise püha, üks suuremaid õigeusklike pühasid.

Ilm jaheneb järgmisel nädalal veelgi
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt muutub ilm järgmisel nädalal aina jahedamaks ning nädala keskpaigaks langeb päevane temperatuur 10 soojakraadi lähedale.
Ilmajaama teatel on eeloleval ööl mitmel pool oodata äikest ja tugevamaid tuulepuhanguid.
Esmaspäeva päeval pilvisus tiheneb ja vihmasadu levib läänest itta. Tuul pöördub edelasse ja lõunasse 4-10 m/s. Öösel jääb temperatuur 9 ja 16, päeval 15 ja 19 kraadi vahele.
Teisipäeva on pilves ilm, päeval sajab aeg-ajalt vihma, kohati võimalik äike. Puhub lõunakaare tuul 5-13 m/s, saartel loodetuul 12-17 m/s. Päevane temperatuur jääb 10 ja 16 kraadi vahele.
Vihmast ilma on oodata ka kolmapäeval. Puhub lääne- ja loodetuul 8-13, rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur jääb 10 ja 16 kraadi vahele.

Tallinna-Tartu maanteel sai õnnetuses kolm inimest raskelt viga
Täna hommikul kella 8.40 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinna-Tartu maantee 44. km, kus Tallinna poole liikunud sõiduk
Liiklusõnnetuse tagajärjel paiskusid autost välja 20-aastane Andreas, 20-aastane Argo ja 18-aastane Allar. Kiirabi viis raskelt viga saanud kannatanud Mustamäe haiglasse.
Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Piirkiirust 83 km/h ületanud moottorrattur sai kohtus üheksa päeva aresti
Harju maakohus määras 70 km/h alas 153 kilomeetrit tunnis kihutanud
Kolmapäeval 22. augustil kella 22.03 ajal mõõtis Põhja politseiprefektuuri patrull Harkus Paldiski maantee 12. kilomeetril 70 km/h alas kihutanud mootorratta kiiruseks 153 kilomeetrit tunnis.
Mootorratast Honda juhtinud 33-aastane Sergei ei reageerinud politsei peatumismärguandele. Politseinikel õnnestus kihutaja peatada Paldiski mnt ja Õismäe tee ristis.
Kontrollimisel selgus, et mehel oli küll B-kategooria juhtimisõigus, kuid mootorratta juhtimisõigust mitte. Samuti oli Sergei mootorrattal läbimata tehnoülevaatus.
Reedel, 24. augustil toimunud kohtuistungil määras Harju maakohus mehele kiiruseületamise, juhtimisõiguseta sõidukijuhtimise ja tehnoülevaatuse puudumise eest 4 ja peatamismärguande eiramise eest 5 päeva aresti. Lisakaristusena võeti mehelt kolmeks kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus.

Ilves: kaevurid on Ida-Virumaa selgroog
President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Toilas kaevurite päeval, et põlevkivi on täna ning ka tulevikus Eesti põhiline energiaallikas ning seega on kaevureid meile kõigile väga vaja.
"Kui me õpime põlevkivi senisest paremini ja mitmekülgsemalt väärtustama, siis võivad ka meie lapsed ja lapselapsed rääkida sellest kui Eesti olulisest rahvuslikust rikkusest. Mitmekülgsus tähendab muuhulgas hoolivust keskkonna suhtes," ütles riigipea, lisades, et ta peab silmas elektri tootmise tooraine kõrval ka põlevkiviõli ja samuti näiteks paekivi-killustikku, mida vajavad meie maja- ja teedeehitajad.
"Just teie - kaevurid - toote selle põlevkivi välja kaevandustest või karjääridest. Tänu teile on Eesti majade aknad valged, kodud soojad ja e-riik toimib," kõneles riigipea. "Tänu teile on Eesti praegu kogu Euroopa Liidus üks energia sisseveost vähemsõltuvaid riike. See on meie julgeoleku ja iseseisvuse küsimus."

Selgus Tartu liiklusavarii kolmanda hukkunu nimi
Lõuna prefektuuri tuvastas Tartumaal laupäeval kolme inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse kolmanda hukkunu isiku.
Kolmandaks hukkunuks oli 24-aastane Julia, vahendasid Kuku raadio uudised.
Laupäeval kella 6.30 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 128. km-l ringristmiku lähedal, kus Jõhvi suunast Tartu poole suundunud sõiduauto Audi A6, mida juhtis Sergei (1959), kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.
Eilseks oli teada, et liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid auto juht ning autos kaasreisijana viibinud Pjotr (s 1964). Kiirabi toimetas Tartu ülikooli Kliinikumi ravile autos viibinud Dmitri (s 1977), Oksana (s 1989) ja Jekaterina (s 1989).
Autot juhtinud Sergeid on varem mitmel korral joobes juhtimise eest karistatud.

Politsei ei avalda enam joobes juhtide nimesid
Juriidiline analüüs näitas, et nimede avaldamiseks pole seaduslikku alust.
Éesti Politsei kodulehekülje alajaotuses, kus varem avaldati joobes juhtide nimesid seisab nüüd teade, et selleks seaduslik alus puudub.
Varem lähtus Politseiamet joobes juhtide nimede avaldamisel karistusregistri seadusest. Analüüs näitas, et karistusregistri seadus ei saa olla nimede avaldamise aluseks, sest reguleerib vaid andmete kandmist karistusregistrisse. Samuti ei anna iseseisvat alust avaliku teabe seadus.

Putini pressiesindaja asus Arnold Meri kaitsma
Venemaa president Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri S. Peskov asus genotsiidis süüdistatava Arnold Meri kaitseks välja.
Ajalehele New York Times antud intervjuus ütles Peskov, et loodetavasti Meri kohtu ees seisma ei pea. Peskov viitas ennekõike mehe kõrgele vanusele (88), kuid ka "paljudele muudele asjaoludele".
"Muidugi on meil kahju, et Eesti valitsus võitleb endiselt minevikuga, selle asemel, et tulevikku vaadata," lisas Putini esindaja.
Ajaleht märgib, et mitmed mitmed endised Nõukogude Liitu kuulunud riigid on püüdnud kommunismikuritegusid päevavalgele tuua, kuid Vene valitsus on sellele vastu seisnud.
Lääne ringkonnaprokuratuur saatis eelmisel nädalal kohtusse kriminaalasja, milles Arnold Meri süüdistatakse genotsiidis. Meri ei uskunud Päevalehele antud usutluses, et jõuab kohtuasja lõppu näha.

Tallinnas jäi umbjoobes mees trammi alla kinni
Tallinnas kukkus laupäeva õhtupoolikul umbjoobes mees liikuva trammi ja ooteplatvormi vahele ning jäi sinna kinni.
Õnnetus juhtus kella 18.14 "Bussijaama" trammipeatuses, kus purjus 37-aastane Remy kukkus liikuva trammi ja ooteplatvormi vahele ning jäi trammi alla kinni.
Mehe vabastamiseks tõstis päästemeeskond trammi survepatjade abil üles. Mees toimetati pärast trammi alt vabastamist kergelt vigastustanu PERH Mustamäe korpusesse, kus ta pärast esmaabi andmist kodusele ravile lubati.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'ile, et Remy joobeks mõõdeti 4,5 promilli.
Puusepp lisas, et trammijuht oli meest enne õnnetust märganud ning kella andnud. Mehele pealesõitmist juht siiski ära hoida ei suutnud, kuid sai trammi enne, kui rattad meheni jõudsid, pidama.

Kreeka metsatulekahjud lähenevad iidsele Olümpia linnale
Tänase seisuga 47 inimese elu nõudnud Kreeka metsatulekahjud lähenevad iidsele Olümpia linnale, kust said alguse olümpiamängud.
"Tuli läheneb iidse Olümpia linna juures asuvatele küladele," ütles Reutersile päästeameti esindaja, lisades, et külainimeste evakueerimisega on juba alustatud.
Ulatuslike metsatulekahjude puhkemise tõttu on riigis kehtestatud eriolukord. Valitsus peab tulekahjude põhjuseks süütamist ning on lubanud süütajatele karmi karistust.

Harjumaal leiti kaevetööde käigus kolm lõhkeainekonteinerit
Oru külast leiti laupäeval kaevetööde käigus kolm konteinerit, mis sisaldasid tundmatut lõhkeainet.
Päästeameti teatel oli konteinerid metallist ning mõõtmetega 50x150 mm.
Demineerijad võtsid konteinerid oma hoole alla.

Põlvamaal hukkus õnnetuses vanem mees
Põlvamaal juhtus laupäeva hilisõhtul õnnetus, milles hukkus sõiduteel jalgratast lükanud 77-aastane mees.
Õnnetus juhtus kella 22.27 ajal Veriora alevikus, Võru - Räpina tee 31. kilomeetril, kus sõiduauto, mida juhtis 1959. aastal sündinud Heiki, sõitis tagant otsa sõidutee valgustamata teelõigul jalgratast lükanud helkurita 77-aastasele Heinrichile.
Jalakäija hukkus sündmuskohal.

Läänemaa suurim tööandja teeb endale jõuliselt nime
Läänemaa suurim tööandja, juhtme- ja kaablitehasena tuntud PKC Eesti on asunud endale kohalikul tööjõuturul jõuliselt nime tegema.
Kõigepealt tuli tehas välja Valge Daami päevadel, mil Lossiplatsile püstitatud telgist pakuti seljanka kõrvale ka teavet tehase kohta, kirjutab Lääne Elu.
Järgmisena leidsid läänlased oma postkastist tehase reklaamplakati, mis lubab teenistuseks 12 000 kr puhtalt kätte.
PKC Eesti personalijuht Relika Arpo sõnul teenib jõuline kampaania mitut sihti.
"Oleme Läänemaa suurim tööandja, aga kahjuks teatakse meid kui kaablitehast," ütles Arpo. "PKC nimi ei ütle midagi. Tahamegi nime ja ettevõtet tutvustada."
"See ei ole appikarje," ütles Haapsalu tehase direktor Leo Mander (pildil), kuid ei varjanud, et tehas vajab ka tööjõudu.

Eesti Posti postibussist saab tõenäoliselt ka pangabuss
AS Eesti Posti juhatus teatas, et kaalub võimalust hakata koostöös SEB Eesti Ühispangaga postibussist pangateenuseid pakkuma.
"Kliendile, eriti maapiirkonnas elavale kliendile, on väga mugav, kui lisaks postiteenusele saab samas kasutada ka pangateenuseid. Postibuss tõstab meie teeninduse kvaliteeti ja pank oleks sellele lisaväärtus," sõnas Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas.
Kärmas lisas, et nad on SEB Eesti Ühispangaga teinud pikka aega tulemuslikku koostööd postipanga näol, mis täna on paljudele inimestele kõige parem viis kasutada pangateenuseid ja korraldada oma rahaasju.
Eesti Post soovib näha postibussis pakutavate teenuste hulka võimalikult laiana ja lähiajal räägitakse läbi ka teiste potentsiaalsete koostööpartneritega.
Suletavaid postkontoreid asendav postibuss teenindab kindlatel nädalapäevadel ja kellaaegadel kliente hajaasustusega piirkondades. Postibussi täpne teekond ja peatumisajad kinnitatakse koostöös kohalike elanike ja postispetsialistidega.

Kais ja Vesik lõpetasid EM-finaali neljandana
Kristjan Kais ja Rivo Vesik kaotasid Valencias rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistluste pronksimängus sakslastele David Klemperer - Eric Koreng ning jäid napilt medalita.
Mäng algas võrdselt ning punkte võeti kordamööda. Avageimis 10: 10 viigiseisult hakkas hästi tööle eestlaste kaitsemäng ning saadi viis järjestikust punkti. Sakslased enam ei kosunud ning geimivõit tuli tulemusega 21: 13. Otsustavaks sai rünnakuefektiivsus, mis eestlastel oli 70% vastaste 40% vastu.
Teises geimis läksid kohe alguses 5: 2 ette sakslased, kes olid avageimiga võrreldes kindlamad igas mänguelemendis. Kais ja Vesik jäid hätta oma rünnaku punktiks löömisega ja geim kuulus suure vahega 21: 13 vastastele.
Otsustavas geimis andsid Kais ja Vesik vastastele 4: 3 eduseisult neli punkti järjest, kuid hea mäng blokis ja kaitses tõi eestlased viigiga 7: 7 mängu tagasi. Pärast sakslaste mõttepausi eksisid Kais ja Vesik aga paaril korral rünnakul ning otsustav geim kaotati 10: 15.

Asmer Thruxtonis tiitlit kindlustada ei suutnud
Marko Asmer peab Briti vormel-3 sarja tiitli kindlustamisega veel ootama, kuna pühapäeval Thruxtonist saadud viies ja üheksas koht ei andnud piisavat punktilisa võrreldes peakonkurendi Maro Engeliga.
Hitechi meeskonna piloot oleks pidanud Carlini värve esindavat Engeleit kahe sõidu kokkuvõttes edestama ühe silmaga, ent teenis vaid 13 silma sakslase 22 vastu. Neli starti enne hooaja lõppu on Asmeril 250 punkti Engeli 178 vastu, kirjutab ETV Sport.
Esimeses stardis oli Asmer üheksas, võitis britt Stephen Jelley (Räikkönen-Robertson), kes edestas kaasmaalast Jonathan Kennardit (Räikkönen-Robertson) ning 15. kohalt startinud Engelit.
Teise stardi parim oli samuti Räikkönen-Robertson meeskonna piloot, ent seekord soomlane Atte Mustonen. Iirlane Niall Breen (Carlin) kaotas teisena 4,832 ning Rodolfo Gonzalez (T-Sport) kolmandana 6,558 sekundit. Engel saabus võitjast 8,232 ja Asmer 11,894 sekundit hiljem.

Osaka MM: Tyson Gay on maailma kiireim mees
Meeste 100 m jooksu uus maailmameister on ameeriklane Tyson Gay.
Maailma hooaja edetabelit 9,84 sekundiga juhtiv Gay lõpetas Osakas finaaljooksu 9,85 -ga ning oli selge võitja. Hõbemedali sai uue Bahama rekordi 9,91 -ga Derrick Atkins ning pronksiga pidi leppima Asafa Powell 9,96 sekundiga, kirjutab Sportnet. 
Vaid esikolmik jooksis 0,5 m/s puhunud vastutuules alla 10 sekundi. Medalimeestele järgnesid Aafrika rekordimees Olusoji A. Fasuba (Nigeeria) 10,07, Churandy Martina (Hollandi Antillid) 10,08, Marlon Devonish (Suurbritannia) 10,14, Matic Osovnikar (Sloveenia) 10,23 ja Marc Burns (Trindad & Tobago) 10,29 sekundiga.
Powelli reaktsiooniaeg stardipaugule oli küll Fasuba ja Atkinsi järel alles kolmas, kuid poolel maal oli ta siiski juhtimas. Siis algas Gay tõus ja stardisirge teise poole jooksis ameeriklane kõige võimsamalt.

Osaka MM: Carolina Klüft tuli Euroopa rekordiga maailmameistriks
Rootslanna Carolina Klüft võitis Osaka kergejõustiku maailmameistrivõistlustel seitsmevõistluses kuldmedali uue Euroopa rekordi 7032 punktiga.
Olümpiavõitja ning edukalt MM-tiitlit kaitsnud Klüft edestas lõpuks hõbemedali võitnud ukrainlannat Ljudmilla Blonskat täpselt 200 punktiga. Pronksmedalile tõusis viimase ala, 800 meetri jooksuga britt Kelly Sotherton 6510 silmaga. Esikolmikule järgnesid britt Jessica Ennis 6469, sakslanna Lilli Schwarzkopf 6439 ning leedulanna Austra Skujyte 6380 punktiga, kirjutab ETV Sport.
Eestlanna Kaie Kand tuli 5616 punktiga 30. kohale. Ta edestas kõikidelt aladest punkte noppinud sportlastest vaid brasiillannat Lucimara Da Silvat.
Kand läbis 100 meetrit tõkkeid 39 sportlase konkurentsis 14,22 -ga. Alavõidu sai Jessica Ennis, kes sai 12,97 eest 1129 silma. Teine oli rootslanna Klüft ajaga 13,15.

Kais ja Vesik mängivad EMil pronksile
Kristjan Kais ja Rivo Vesik kaotasid Valencias Euroopa rannavõrkpalli meistrivõistluste poolfinaalis austerlastele Clemens Doppler ja Peter Gartmeyer ning mängivad täna õhtul pronksmedalitele.
Mängu krobeliselt alustanud Kais ja Vesik jäid kohe 1: 6 kaotusseisu ning esimeses geimis vahet väiksemaks kui kaks punkti mängida ei õnnestunud. Geimi ärevaim hetk tekkis seisul 16: 19, kui Kais tugeva ründelöögiga Doppleri kulmu lõhki lõik. Austerlased kosusid siiski pärast arstlikku puhkepausi ning võitsid geimi 21: 18.
Teise geimi alguses tegutsesid eestlased märgatavalt kindlamalt - 5: 2 algedu järel pommitas Kais kaks ässpallingut ning 3: 8 kaotuses võtsid austerlased Doppleri verise kulmu tohterdamiseks järjekordse vaheaja. Seejärel mäng tasakaalustus, kuid ohtlikult lähedale vastaseid siiski ei lastud ning geimi võideti turvalise eduga 21: 16.

Osaka MM: Kaie Kandi võistlus ei sujunud ka kaugushüppes
Kaie Kand on Osaka kergejõustiku maailmameistrivõistlustel enne kahte viimast ala 34 jätkava võistleja seas 33. kohal, kuid tema taga olev ameeriklanna Hylean Fountain kaugushüppes tulemust kirja ei saanud.
Liidrina jätkab rootslanna Carolina Klüft (5284 punkti), kellele kaugushüppega veidi lähenes ukrainlanna Ljudmilla Blonska (5146). Kolmandal kohal on endiselt Suurbritannia esindaja Kelly Sotherton (5055), kirjutab ETV Sport.
Kand läbis 100 meetrit tõkkeid 39 sportlase konkurentsis 14,22 -ga. Alavõidu sai Jessica Ennis, kes sai 12,97 eest 1129 silma. Teine oli rootslanna Klüft ajaga 13,15.
Kõrgushüpet 1.56-lt alustanud Kand ületas kõik kõrgused kuni 1.68-ni, 1.71 jäi kolmel korral alistamatuks. Alavõidu sai Klüft 1.95-ga, paremuselt teine oli 1.92 alistanud Blonska.
12.69 andis Kandile kuulitõuke 28. koha, parim oli üldarvestuses neljandaks tõusnud Austra Skujyte 17.03-ga, järgnesid Natalja Dobrõnska 16.31 ja Klüft 14.81-ga.

Osaka MM: Niit pole veel MM-il jooksmises kindel
Eesti 200 m rekordiomaniku Marek Niidu jalg küll paraneb, kuid ta ei kinnitanud veel teisipäevases eeljooksus osalemist.
"Asi liigub paremuse poole, eile tegin päris kiireid harjutusi," lausus suve hakul 200 m ajaga 20,69 jooksnud 20-aastane sprinter. "Paljajalu ei tunne valu, aga naelikutega joostes teen kiiremaid liigutusi ja siis lööb nagu väike nõel jalga."
Juuni alguses reie tagakülge vigastanud Niit otsustab ilmselt homme, kas debüteerib MM-il.
"Massöör Indrek Tustit ütles, et ta ei näe Mareki jalal enam suurt viga, ühe jala lihas on kangem kui teisel," lausus kergejõustikukoondise vanemtreener Aivo Normak. "Täna kinnitame Mareki võistlemist, sisuliselt oleme teinud otsuse, et ta peaks starti minema."

Kais ja Vesik alistasid Euroopa esipaari ning pääsesid EM-i poolfinaali
Esmakordselt on eestlastel võimalus võita rannavolle EM-finaalis medal
Kais ja Vesik alistasid Valencias Euroopa Meistrivõistluste finaali neljandas ringis 2: 1 Euroopa esipaari David Klemperer - Eic Koreng (GER) ning pääsesid poolfinaali.
Kohtumise avageimis eestlased justkui magasid, jäädi taha 0: 4, 4: 12 ning geim kaotati ülekaalukalt 9: 21. "Polnud enam justkui harjunud suure tuuleta mängima ja jäime servi vastuvõtul hätta", sõnas Kais.
Teises geimis tulid platsile aga justkui ümbersündinud mängumehed - hästi tegutseti rünnakul, Kais noppis palle üles kaitses ja Vesik sai tööle bloki. Tasuks geimivõit 21: 16.
Otsustav geim kulges punkt-punkti heitluses, kaotusseisul 10: 12 sai otsustavaks Kaisi ennastsalgav mäng kaitses ning vastaste üks eksimus rünnakul. Tasavägine geim võideti 16: 14 ning esmakordselt on eestlastel võimalus võita rannavolle EM-finaalis medal.

Tammert: MM-medalile ma ei konkureeri
Aleksander Tammert kindlustas kvalifikatsiooni esimese katsega pääsu lõppvõistlusele, kuid ta ei pea end medalitaotlejaks.
"Ketas kukkus kohe avakatsel kvalifikatsiooninormi joonele ja jäin rahule," lausus 64.41 heitnud 34-aastane Eesti koondise raudvara. "Tuli hooaja tippmark, tahtsingi seda siin teha. Homme võin Eestisse tagasi sõita," jätkas ta muhedamal toonil, kuid lisas siiski, et võib-olla suudab ta lõppvõistlusel veel kord tänavust parimat tulemust parandada.
"Esialgu mõtlesin, et tulen Osakasse turistiks, ma ei tulnud ju siia medali järele," ütles Ateena olümpia pronksimees. "Vaatan, kuidas ajavahe ja kliimaga kohanen. Ma pole kaua nii kaugel idas käinud, aga järgmisel aastal on olümpia siin lähedal. Olümpia on ikka põhieesmärk."

Tammert sai oma hooaja tippmargiga finaali
Kettaheitja Aleksander Tammert tegi Osaka MM-i kettaheite valikvõistluse avavoorus oma selle suve pikima heite ja sai finaali.
Kuigi kvalifikatsiooninorm jäi alistamata, sai kogenud sportlane aru, et 64.41 viib teisipäevasele medalitejagamisele ja rohkem ringi ei tulnud. Nii oligi - Tammert oli päeva kokkuvõttes kuue normitäitja järel seitsmes. Märt Israeli MM-debüüt lõppes 60.23-ga, mis oli väärt 22. kohta. Lõppvõistlusele viinuks 62.68, teatas Sportnet. 
Ka suursoosik ja tiitlikaitsja Virgilijus Alekna pidi jõudu raiskama kolmel heitel. Leedulane sai lõpuks kirja 66.54 jäädes nii lisaks eelvõistluse tulemusega 67,45 võitnud Gerd Kanterile alla ka isikliku rekordi püstitanud hollandlasele Rutger Smithile.

Kanter: mõtlesin ka mustale stsenaariumile
Alles kolmandal katsel pääsme MM-i kettaheite lõppvõistlusele taganud Gerd Kanter ütles, et mõtles nigelate soorituste järel ka mustale stsenaariumile.
Siiski tuli Kanter raskest olukorrast välja ega korranud oma altminekut 2003. aasta MM-il ja 2004. aasta olümpial. Eesti rekordimees heitis eelvõistluse A-grupis parima tulemuse 67.45.
"Varasemast on teada, et kõvadki mehed on jätnud kõik kolmanda katse otsustada," vihjas Kanter kümnevõistluse olümpiavõitjale Erki Noolele, kes sageli pääses viimasel üritamisel kõrbemisest.
Kanteril sujusid kõik üheksa soojenduskatset, kuid kvalifikatsiooni avakatset sooritas ta liiga rahulikult, käsi langes enne heidet madalale ja ketas lendas vaid 56.59. Ka teine katse jäi alamõõduliseks - 58.81.
"Kindel ei saanud milleski olla, mõtlesin ka mustale stsenaariumile," tunnistas ta. "Mõtlesin viimast heidet teha suhteliselt lihtsalt. Otsustasin hoovõtutõmmet lühendada, see on toiminud ka treeningutel, kui on esinenud mõistmatuid probleeme."

Osaka MM: Gerd Kanter tagas finaalikoha kolmandal katsel
Osakas jätkuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel pakkus Eesti spordisõpradele närvipinget Gerd Kanter, kes kettaheite kvalifikatsioonis sai normi täis alles kolmandal katsel, heites ketast üle 67 meetri.
Kanter piirdus esimesel katsel 56.59 ja teisel 58.81-ga. Otsustavaks hetkeks võttis maailma edetabelijuht end kokku ning põrutas kolmandal katsel 67.45, kirjutab ETV Sport.
Märt Israeli esimene katse kandus 59.92 peale, teisel tuli veidi lisa (60.23). Kolmandal katsel heitis Israel 60.18, kvalifikatsiooninorm on Osakas 64.50.
Avavooru pikima heite tegi hollandlane Rutger Smith (64.06). Teises voorus suutis esimesena normi täis saada ungarlane Zoltan Kövago, kes näitas tulemust 65.71. Kuulitõukes neljanda koha saanud Smith vastas seejärel isikliku rekordi 66.60-ga.
A-grupi tulemused:
1. Gerd Kanter EST 67.45 q
2. Rutger Smith NED 66.60 q

BORISS BEREZOVSKI: Putini Venemaa kukub kokku niikuinii
Venemaa poolt riigipöörde katses süüdistatav suurärimees Boriss Berezovski avaldas Briti ajalehes The Sunday Times arvamust, et Putini Venemaa kukub varem või hiljem kokku, küsimus on ainult selles, kuidas see juhtub.
Putini ning Putini Venemaa üle on Lääne meedias laialt arutatud. Arvamused lähevad lahku: mõned ütlevad, et on parem olla Venemaaga sõber, teised leiavad, et mõistlikum on asjadele läheneda karmikäelisemalt.
Vaatamata Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele mängib Venemaa endiselt maailmapoliitikas tähtsat rolli. Ebakõla Putini Venemaa ja lääneriikide vahel on näha sisuliselt igas valdkonnas: energiaressursid, energiatransport, sõjaline julgeolek, Kosovo, Ida-Euroopa, Ukraina, Kaukasuse piirkond, Kesk-Aasia ning Lähis-Ida. Vaevalt on mõnda ala, kus Venemaa ja Lääne huvid kokku ei põrku.
Viimane koostöömüüt, võitlemine rahvusvahelise terrorismiga, leidis oma lõpu möödunud aasta Novembris, mil Londonis leidis Kremli juhtimisel aset ebasobiva isiku radioaktiivse ainega mürgitamine.

Lõpetamaks Darfuri tragöödiat
Darfuris valitsev äärmuslik olukord põhjustab sealsele rahvale tohutuid kannatusi. Konflikti mõlemad pooled - nii Sudaani valitsus oma liitlastega kui ka Darfuri opositsioon - peavad mõistma, et tsiviilisikud ei tohi enam nende poliitiliste vaidluste ohvriks saada.
Sudaani valitsuse nõusolek ÜRO ja Aafrika Liidu rahuvalvajate hübriidmissiooni riiki paigutamisega on loomulikult tervitatav areng. Kuid selle missiooni mandaat peab olema piisavalt tugev, et kaitsta tsiviilisikuid täielikult. Veelgi enam, väekontingendil peab olema piisavalt mehi, võimalusi ja raha, et see elutähtis eesmärk edukalt ellu viia. Riigid ja institutsioonid, mis on panustanud lisaressursse selle missiooni edu tagamiseks, näiteks Prantsusmaa, Hispaania ja Euroopa Komisjon, on ära teeninud aplausi.

MAREK REINAAS: Reklaamiseaduse reklaamimine
Arvutikasutajad teavad, et iga mõne aasta tagant tuleb turule uus operatsioonisüsteem Windows, mis kannab mingit põnevat laiendit.
Tarkvaragigant Microsoft korraldab iga kord uue programmi reklaamimiseks suurejoonelise presentatsiooni, kus Bill Gates tutvustab rõõmsameelselt uuenenud süsteemi häid ja ainult häid omadusi. Ajakirjanikud küsivad ja spetsialistid seletavad. Inimesed kuulavad Bill Gatesi, installeerivad oma arvutitesse uue operatsioonisüsteemi ja elavad edasi, nagu polekski midagi juhtunud.
Eesti reklaamiseadus käib sama rada: aeg-ajalt kütab reklaamiteema ühiskonna kirgi, seadust putitatakse veidi ja elatakse rahulikult edasi kuni järgmise kohukesereklaamini. Sügisel on aga oodata uue reklaamiseaduse jõudmist parlamendi ette, mistõttu nii meediatarbijate, reklaamitegijate kui ka poliitikute meeled on ärevil - kuidas me hakkame edasi elama? Lugesin uue reklaamiseaduse projekti läbi ja millegipärast kangastus mulle silme ette uue reklaamiseaduse presentatsioon, kus majandusminister Juhan Parts tutvustab pidulikult uuenenud süsteemi häid ja ainult häid omadusi. Võtan siinkohal vabaduse ka lugejale tutvustada presentatsiooni kujuteldavat stenogrammi. Ja palun vabandust, et jõudsime üritusele vaid poole pealt.

RAIN KOOLI: Sensitiivne Eesti
Kas teadsite, et kui te kannatate nõr-kuse all, kaotate töö või sõidate kraavi, siis on selle põhjuseks needus.
Teie lapsi tabab kindlasti tõsine õnnetus või lähevad nad lihtsalt pätiks kätte, kui nende saatuseteed teatud riitusega ei õnnistata. Aga paadunuimgi suitsetaja võib vältida kopsu- või suuvähi teket, sest vähk tekib ainult neil, kes on oma esivanemate hingedega kontakti kaotanud.
No tere tulemast! Mis Eesti riigis toimub?
Paarkümmend aastat tagasi oli inimeste vaimustus eri sensitiivsete võimete ja muu paranormaalse suhtes iseenesest arusaadav. Kommunistlik režiim oli kokkukukkumise alguses, varem keelatuga sai tasapisi tegelema hakata ning teisalt andis tooni ulatuslik isiklik ebakindlus. Sellistel aegadel on rahvas ikka ebamaisest tuge otsinud: kes jumalast, kes kirikust (lahutan need kaks mõistet siin igati teadlikult), kes taarausust, kes tulnukatest, kes nõidade juurest.

Kohtutäiturite töömaneerist
Juhtum minevikust. Inimene maksis kütusefirmale Maapanga kaudu suure summa raha. Pank võttis raha vastu, aga pankrotistus. Kütusefirmale seda raha edasi ei saadetud, viimane läks kohtusse kütuse ostja (mitte panga) vastu. Inimesel oli ostutšekk alles, aga seegi ei tõestanud, et ta on juba raha maksnud, ja kohtus mõisteti ta teist korda maksma. Kohtutäituri määruse alusel võeti inimese arvelt viimane raha, jäi veel võlgugi.
Teine juhtum tänapäevast. Inimene pidi kohtuotsuse järgi maksma teisele kodanikule 3000 krooni kohtukulusid. Tegemist oli inimesega, kes ei soovi ühelegi töötajale tüli teha; kui ta kellelegi võlgu on, siis on ta ise ilma kohtutäituri vahenduseta nõus oma võlad õiendama. Kahjuks ei antud talle üldse niisugust võimalust - maksta otse sissenõudjale. Ühel heal päeval oli tal tublisti üle 4000 krooni arvelt kadunud. Lisaks saabus kohtu-täituri kiri, et summa on arvelt võetud, mis oli niigi konto seletuses näha. Kõik on korras, inimest on teavitatud! Keegi ei küsinud, kas see raha oli viimane, kui kaua on järgmise laekumiseni aega ja kuidas inimene sooviks tasuda. Võib-olla soovis see inimene maksegraafikut? Keegi ei küsi!

Songisepa suhtumisest
Fakt, et Eesti, eriti Tallinna liikluskultuur pole viimastel aastatel paraku oluliselt paremuse poole liikunud, ei üllata vist kedagi. Samal ajal on väga häiriv näha ja kuulda Tallinna liikluskorralduse tippametnikku Mati Songiseppa teleuudistes seletamas, kuidas kõik autojuhid peavad ennast seadustest kõrgemaks. Selgelt kumas läbi suhtumine, et kõik autojuhid on potentsiaalsed kaabakad, et keegi tegelikult seadust ei austa ega oska liikluses kultuurselt käituda.
Kui pealinna liikluskorralduse kõrgeim juht suhtub asjasse nii, tekitab see kas või ainult alateadlikult trotsi ka korralikes juhtides, kes niigi peavad päevast päeva kannatama tegelike liiklushuligaanide sigatsemist. See ei tohiks ju olla mingi saladus, et kui inimest pidevalt kaabakana kohelda, siis ta lõpuks hakkabki kaabakana käituma. Täpselt sama on liikluses. Sellise ametnike ja autojuhtide vastandumise korral muutuvadki Eesti seadused n-ö "teie" seadusteks. Praegu on need veel ka "meie" seadused. Kuniks Songisepad meid oma avaliku suhtumisega veel päris ära tümitanud pole.

REPLIIK: Kutsehariduse edu
Kuigi 1990-ndate esimese poole sündimuse madalseisu mõjud on nüüdseks kooli-süsteemi keskastmetele jõudmas, ei ole kutsekoolidesse astujate hulk sel aastal vähenenud. Noored hindavad erialavalikul järjest rohkem elukutse reaalset teenimispotentsiaali ning pärast kooli lõpetamist töö leidmise võimalusi, aidates nii kaasa kõrgharidusfetiši lõppemisele. Kuid paraku ei saa nad seda tehes vajalikku tuge kutsenõustamisest.
Kuigi plaane on mitmesuguseid, kinnitavad kõik osapooled, et karjääriabi on praegu kättesaadav vaid suuremates linnades ja sealgi tihti juhuslikult. Nii saavadki edasi õppida soovijad valikute tegemisel enamjaolt loota vaid oma parimale äranägemisele ning noorte soovid kõiguvad seinast seina. Riik ja tööandjad aga tunnetavad järjest tugevamini töökäte puudust.

JUHTKIRI: Esimene analüüs või populism? 
Laupäevasel keskpartei kongressil tunnipikkuse poliitilise analüüsi esitanud Edgar Savisaar näitas, et kuulujutud tema tagasitõmbumisest on tugevasti liialdatud. Nii mõneski mõttes oli kõne poliitiku esimene katse süüvida pisutki pronksiöö mõjudesse.
Savisaar ei varjanud, et Toompea koalitsioon on keskidele piltlikult öeldes koti pähe tõmmanud: "Meie viga on olnud selles, et lasime Reformierakonnal pärast pronksiööd näidata Keskerakonda rahvavaenlasena." Vilunud poliitikuna pakkus ta aga kiiresti välja ka plaani madalseisu ületamiseks - erakonna ideede tugevdamine ning uute liitlaste otsimine. Eesti tugeval vastandumisel põhineval parteimaastikul on avalik sõprade otsimine ehk ka märk poliitilise kultuuri muutumisest.

Läänemere põhjas lebavad mürgised lahingukonteinerid on läbiroostetanud
Teise Maailmasõja ajal ja järel Läänemerre uputatud sadade tuhandete tonnide, ründemürke sisaldava lahingvarustuse konteinerid on läbiroostetanud ja kujunenud suure ohu allikaks.
Nii tõdes täna Tallinnas rahvusvahelise fondi "Puhas Läänemeri" asutaja Moskva teadur Arnold Pork, vahendavad Aktuaalse kaamera uudised.

Kreitzberg: Tallinn võiks Vabadussõja monumendi osas aja maha võtta
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg tegi avalduse, milles palub valitsusel Tallinna rajatava Vabadussõja mälestusmärgi osas aeg maha võtta.
Kultuurikomisjoni esimehe hinnangul on väga paljud inimesed rahulolematud mälestusmärgi zhürii otsusega nimetada võitjaks töö Libertas. Kokku osales võistlusel 41 võistlustööd, mida avalikkusele ei ole seni tutvustatud, vahendavad Aktuaalse kaamera uudised.

TV3 VIDEO:  Roolijoodikud üritavad ennast tihti kõrvalistmele valetada
Lõuna-Eestis on roolijoodikud lühikese aja vältel üritanud politseile selgitada, et nad ise õnnetuse hetkel roolis ei olnud.
Reeglina roolijoodikute selline vale läbi ei lähe ja teole järgneb siiski karistus, vahendavad Seitsmesed uudised.

TV3 VIDEO:  perearstilt küsib telefonitsi nõu üha rohkem inimesi
2005 aasta 1. augustil tööd alustanud perearsti nõuandetelefonile tehtav kõnede arv on tõusmas.
Kui algusaastal võeti vastu 350 kõnet ööpäevas siis nüüd heliseb telefon juba 430 korda, vahendavad Seitsmesed uudised.

TV3 VIDEO:  Hendrik Agur andis aru eile toimunud lennuõnnetusest
Eilsest lennuõnnetusest toibunud koolidirektor Hendrik Agur käis täna Lennuametis õnnetuse asjaoludest aru andmas.
Aguri kinnitusel ei ole õnnetus temalt lendamise isu röövinud. Eilne päev jääb lisaks direktorile meelde ka kolmele noormehele, kes lennuki rajalt eksimisele otseselt tunnistajaiks olid. Pärast õnnetust krabasid nad videokaamera ja jäädvustasid juhtunu, vahendavad Seitsmesed uudised.

TV3 VIDEO:  Homme kogunevad Tallinnasse venekeelse hairduse eest võitlejad
Moskva eestvõttel toimub Tallinnas homme kaasmaalaste regionaalne konverents, kus ühe küsimusena võib tulla päevakorda meeleavalduste korraldamine vene koolide eesti keelele ülemineku vastu.
Eesti erakonnad on selles küsimuses aga harvaesinevalt ühtsed, vahendavad Seitsmesed uudised.
Venemaa keskvõimu kontrollitava Moskva kaasmaalaste koordinatsiooni nõukogu juhtimisel koguneb teisipäeval Meriton Grand Hotel Tallinnas mitukümmend Venemaalt ja Baltimaadest pärit kaasmaalaste organisatsioonide aktivisti. Võrreldes varasemate selliste üritustega iseloomustab eelolevat märgatavalt suurem osalejate arv, Moskva kätt esindab Tallinnas Vene välisministeeriumi kaasmaalaste osakonna juht Aleksandr Tšepurin.
Päevalehe andmetel kavatsevad Moskva kontrollitavad organisatsioonid tõstatada konverentsil küsimuse järkjärgulisest eestikeelsele aineõppele üleminekust Eestis alates eelolevast sügisest. Võimalik on, et kaasmaalaste konverentsil osalejad kaaluvad võimalusi korraldada Eestis seoses koolireformiga samasuguseid protestiaktsioone, mida korraldati paari aasta eest Lätis lätikeelsele haridusele ülemineku eel ja järel.

Sepp Ligile: kergita oma jalga teise puu juures
Riigikogu keskerakondlasest liige Evelyn Sepp soovitab reformierakondlasest kolleegil, Jürgen Ligil olla vait asjade osas, millest teadmisi napib.
"Hea kolleeg Jürgen. Vali endale parem mingi teine puu, mille ääres jalga tõsta. Jäta ida küsimused heaga rahule," kirjutas Sepp oma blogis, vastuseks Ligi kriitikale Kasahstani valimiste osas.
Ligi kritiseeris Kasahstani valimisi monitoorimas käinud Seppa, kes tema sõnul pidas valimisi erinevalt läänest kordaläinuteks, pöörates ümber Eesti senised seisukohad.
"Läänest nähti näiteks, et opositsioonil puudus reklaami- ja seega konkureerimisvõimalus. Aga Evelyn võttis noomida Eesti hoiakuid, nagu sisuliselt polemiseeris meie arusaamade vastu ka Reps Marimaal," kritiseerib Ligi.
"Keskerakonna nägu on itta olnud alati ja selg nagu normaalsetel vastassuunas," leidis Ligi.

Ilmajaam: nädalalõpus on oodata öökülma
Ilmajaama nädalaprognoosi kohaselt jätkub jõudsalt ilma jahenemine, mis toob endaga ööl vastu laupäeva kaasa öökülma.
Hoovihmad või lausvihmad on sel nädalal sagedased ning mõnel pool võib sajuhulk olla suur (15 mm 12 tunni kohta ja enam). Samuti võib nädala sajuhulk ulatuda 30-40 millimeetrini, mis on ligikaudu pool augustikuu keskmisest sademete summast, teatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
Teisipäeval sajab aeg-ajalt vihma ja on võimalik äike. Öösel puhub lõunakaarte tuul, päeval pöördub läände ja loodesse ning tugevneb 8-13, iiliti 17 m/s. Öösel on sooja 7 kuni 15, päeval 10 kuni 16 kraadi.
Kolmapäeval ja neljapäeval sajab hoovihma ning merel ja rannikul võib olla äikest. Puhub läänekaarte tuul 6-11, rannikul kuni 15 m/s. Öösel on sooja 4 kuni 11 ning päeval 9 kuni 14 kraadi.

Vene vaimulik: vene noored peavad eesti keele õppimiseks enda vene identiteedi leidma
Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku metropoliit Korneliuse abi vaimulik Aleksii Kolosovi sõnul peavad vene noored Eesti keele ja kultuuri õppimiseks ning aktsepteerimiseks leidma oma Vene identiteedi.
Kolosov selgitas Päevaleht Online'ile antud intervjuus, et Eesti venekeelne ühiskond ei ole oma suhtumises Eestisse ühesugune.
Tema sõnul oli metropoliit Korneliuse eilne üleskutse õppida ja tunda eesti keelt ja kultuuri suunatud nende venelaste suhtes, kes on kaotamas oma identiteeti ning seetõttu tajuvad nõrgalt ka teist (Eesti) kultuuri.
"Nad eksisteerivad vaid väliselt, sest neil pole sisearenguks eesmärke," lausus Kolosov, lisades, et nõukogude vene inimene hakkas lagunema juba 1990-ndatel aastatel.
"Sellistel venelastel on vaja tegeleda oma venelisuse arendamisega, sest sellisel juhul ei ole vaja õigustada oma identiteeti teise, ebaõige ja võõra eitamisega," selgitas vaimulik. Lisades, et kõigepealt tuleb leida ning säilitada enda keel ja kultuur ning alles siis saab rahumeelselt õppida Eesti keelt ja kultuuri.

Maardu külje all sõitis kraavi hobusetreiler
Maardu lähedal Peterburi maanteel toimus pühapäeva pärastlõunal liiklusõnnetus, kus kahte hobust vedanud treiler pääses auto haakekonksust lahti ning lendas kraavi.
Sündmuskohale jõudnud päästetöötajad leidsid kraavist külili lebanud treileri, milles olid kinni kaks hobust, vahendas Põhja-Eesti päästekeskus. Kuna treileri uksi avada ei olnud võimalik eemaldasid päästjad veoki katuse ja aitasid tekkinud ava kaudu loomad välja.
Hobused õnnetuses raskelt viga ei saanud ning lubati peale veterinaararsti läbivaatust kodusele ravile.
Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.

Tartus leviva sõnnikuhaisu allikas on teada
Tartus mitmendat päeva levinud haisu allikas on põllumajandusettevõte, kes veab linna ümbruses asuvatele põldudele sõnnikut laiali.
Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna juhataja Peeter Karja ütles Päevaleht Online'ile, et nad on viimastel päevadel saanud mitmeid kaebusi Tartus leviva sõnnikuhaisu kohta.
Karja sõnul on põhjustajaks üks põllumajandusfirma, kes veab oma sõnnikuvarusid põldudele. Selles pole Karja hinnangul ka midagi erilist, et sellisel juhul teatud tuulesuuna korral linnas ebameeldiv hais levima võib hakata.
"Ettevõte lubas sõnnikuvedamise lõpetada eile, seega täna ei peaks linnas enam haisu levima," märkis Karja.
Firma nime siiski Karja avalikustada ei soovinud.

Kreitzberg: võidusamba ristimotiiv on häiriv
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg soovitab valitsusel võtta kuulda professionaalide häält ja lükata Vabadussõja võidusamba kavand tema praegusel kujul tagasi.
"Tegu on tohutult vastutusrikka asjaga," ütles Kreitzberg. "Oletame, et rahu ja Eesti riik püsivad. See sammas pole mingi Tauno Kangro Kalevipoeg, ta peaks kestma üle aegade. Arvan, et valitsusel tuleb veel konsulteerida arhitektide ja kunstnike liiduga. Loodan, et seda otsust ei tule," kirjutab Postimees.
Kunagist haridusministrit Kreitzbergi häirib võidutöö puhul kõige rohkem ristimotiiv, kuna ristiusk toodi Eestisse vägivaldselt.

Loomaomanik ei saa kuskilt abi
Õnnetult Tallinna viiekorruselise maja katuselt ventilatsioonišahti sattunud kassi aitamiseks ei osanud keegi midagi ette võtta.
Eestil puudub riiklik organisatsioon, kes tegeleks loomade kaitse ja päästmisega.
Töömeeste poolt kehvasti kinnitatud ventilatsioonivõre kaudu katusele pääsenud kass sattus sealt õnnetult ventilatsioonišahti, kus ta pidi veetma ligi 24 tundi, kirjutab Postimees.
Olukorda ei osanud lahendada ei päästeamet ega ka maja korteriühistu, seevastu Eesti Loomakaitse Selts (ELS) andis kassiomaniku head nõu: rebige voodilinad puruks, tehke köis ja laske šahtist alla.
"Mind hämmastas inimeste suhtumine. Nad imestasid, miks peab kassi pärast sellise mürgli korraldama," tunnistas Lausen ning lisas, et ELS peab endiselt töötama vabatahtlike toetajate abil, kuigi Eesti riik peaks olema juba piisavalt tugev, et nõrgemaid aidata.

Haigeid transportiv helikopter ei tohi enam Kuressaare haigla juurde maanduda
AS Kuressaare Sanatoorium keelas kriitilises seisundis haigete transpordiga tegeleva helikopteri maandumise ettevõttele kuuluval maa-alal Kuressaare haigla taga.
"Me oleme ebameeldivalt üllatunud," ütles piirivalve lennusalga pinnaltpäästjate grupiülem Jaanus Altnurme.
Kuressaare haigla informeeris piirivalvesalka maandumiskeelust möödunud nädalal ning järgmised lennud teeb helikopter juba Kuressaare lennuväljale, kirjutab Oma Saar.
AS-i Kuressaare Sanatoorium juhatuse esimehe Toivi Asti sõnul ei ole aktsiaselts kopteri maandumist haiglatagusele alale ära keelanud. "Me ei ole selleks luba andnudki ja kui me ei ole midagi lubanud, siis ei saa me ka ju keelata."
Asti sõnul on kopteri maandumine senises kohas Põduste jõeluhal ohtlik, sest maandumisel keerutab kopter üles tolmu ja kive. Samas seisvad Kuressaare Sanatooriumi klientide bussid ja autod ning töötajate transpordivahendid ning järelikult satub ohtu nii ettevõtte töötajate kui ka klientide turvalisus.

Kuressaare kesklinnas suri noor naine kaaslaste käte vahel
Laupäeva varahommikul kella poole kuue paiku suri tänaval Kuressaare kesklinnas 23-aastane naisterahvas, kes oli alles paar tundi varem ööklubis aega veetnud.
Naise kaaslaste sõnul kurtis too äkki, et tunneb end kehvasti. "Ta istus kõnniteeservale ja oksendas," rääkis üks kaaslastest.
Arvates, et tegu on alkoholist tingitud pööritusega, telliti takso, et naine koju viia. Taksojuht aga keeldus klienti peale võtmast ning sõitis lihtsalt minema, kirjutab Oma Saar.
Veidi aja pärast tekkisid tüdrukul juba krambid ja kahtlustades langetõvehoogu kutsus kaaslane kohale kiirabi. Enne kiirabi saabumist halvenes tüdruku seisund järsult, mistõttu võeti veel kord telefonitsi kiirabiga ühendust, et saada kannatanu abistamiseks juhtnööre.
"Mulle öeldi, et ma toru ära ei paneks ja kästi kontrollida, kas pulss lööb. Ma ei tea, kas ma ei leidnud pulssi või seda selleks hetkeks enam ei olnud," meenutab kaaslane. Hetke pärast kohale jõudnud kiirabitöötajal jäi üle konstateerida vaid neiu surma.

Tallinna kodutu ühesilmne Sass bussireisil: elu on tore, kui elada
Paarkümmend Tallinna ja Jõgeva kodutut inimest käis bussiga Palamusel ja Kääpal Tootsi ja Kalevipoja radadel heategeval ekskursioonil.
"Kuhu Pondarenko jäi?" hõikab sotsiaaltöötaja üle bussi, mis on paarkümmend Tallinna kodutut Jõgevamaale huvireisile toonud. "Poes!" vastatakse bussi tagaotsast. Sotsiaaltöötaja kulm kisub kipra: "Nii, juba õlut ostma!" "Näete, tuleb, jäätis käes!" vastatakse tagaotsast. Nii ongi.
Teisipäeva hommikul kell üheksa võeti Tallinnas Majaka tänavalt kaasa veel seitse kodutut lisaks kaheteistkümnele Akadeemia tee ja Kauge tänava öö- ja sotsiaalmajade klientidele, nagu sotsiaaltöötajad kodutute kohta ütlevad. "Kitsad pingid siin," viriseb pikkade koibadega Endel.
"Kas me Tootsi koolimajja ja Tootsi tütretütre juurde ka läheme?" küsib Endel Jõgeva sotsiaalmaja juhatajalt Renee Rummilt. Raudtee vastast Jõgeva sotsiaalmaja juurest jätkub pärast võileivapausi koos kümmekonna kohaliku sotsiaalmaja kliendiga reis Palamuse poole. "Aga loomulikult," lubab Renee koolimaja kohta, kuid Tootsi tütre-tütrest ei tea tema ega hiljem ka muuseumitöötaja midagi kosta.

Kutsekoolide õpilased valivad eriala palga järgi
Mitmed vähepopulaarsed erialad jäävad tänavu õppurite puudusel avamata.
Nädala pärast alustavad uut õppeaastat ka kutsekoolid, kus sel aastal asub esmakursustele ligi 13 000 õpilast. Kuigi peaaegu kõikides kutsekoolides jätkub lisavastuvõtt, ei looda koolide direktorid, et juba aastaid ebapopulaarseks peetud erialadel õppetööd üldse alustatakse.
Valgamaa kutseõppekeskuse direktori Laur Speegi sõnul esitas nende koolis näiteks õmbleja erialale õppima asumiseks dokumendid kolm neidu. Õppe-grupi komplekteerimiseks oleks aga tarvis vähemasti kümmet inimest. Nii ei asu Valgamaa kutseõppekeskus tõenäoliselt juba kolmandat aastat uusi õmblejaid koolitama. "Õmblejate palgad pole just eriti kõrged. Lisaks ei kujuta noored end nii istuval ja raskel tööl ette," lisas Speek.

Kaevurid said teist aastat järjest kutsepäevaks uue juhi
Eesti Põlevkivi juhatuse esimeheks sai Lembit Kaljuvee asemel Ilmar Jõgi.
Kui eelmisel aastal selgus Eesti Põlevkivi uus juhatuse esimees kaks päeva enne kaevurite päeva, siis sellel aastal jäi kahe sündmuse vahele neli päeva.
Eelmisel aastal traagiliselt hukkunud Eesti Põlevkivi juhatuse esimehele Mati Jostovile leiti asendaja üsna kiiresti, kuu möödudes sai selleks Lembit Kaljuvee.
Pärast kevadisi parlamendivalimisi otsustas riigikogusse valitud Kaljuvee loobuda tööst põlevkivitööstuses ja koht jäi mitmeks kuuks vabaks.
Kolmapäeval teatas ettevõte, et juhatuse esimeheks on valitud Ilmar Jõgi. Taas kohtusid kaevurid uue juhiga esimest korda just nimelt ametipäeval.
Presidendi visiit
Kahe aasta kaevurite päevi seob ka see, et mõlemat on väisanud president - möödunud aastal Arnold Rüütel ja seekord Toomas Hendrik Ilves. Presidentide sõnavõtudki olid mõnevõrra sarnased. Kui Rüütel nentis eelmisel aastal, et Ida-Virumaa ja põlevkivi on lahutamatult seotud, siis Ilves kinnitas eile kaevuritele põlevkivi jätkuvat tähtsust Eestis.

Türil saab tänavu õppida hobumajandust
Sellest sügisest hakkab ainsana Eestis hobustega toimetulemist õpetav Türi tehnika- ja maamajanduskool Säreveres andma teadmisi ka hobumajandusest.
Kooli hobusekasvatuse suuna vanemõpetaja Mirja-Mai Urve sõnul on õppekavasse ühendatud hobuse kasvatamine ja hobuse majandamine ehk see õppekava on mõeldud tõsisele hobusehuvilisele. Kasvatuse pool hõlmab teadmisi hooldusest, pidamisest, söötmisest, treenimisest, aretusest ja tervishoiust. Majanduse poolel õpitakse ettevõtlust, turundust - kuidas hobuäri pidada.
Teisel õppeaastal on valik-õpingute raames võimalik omandada teadmisi vastavalt oma valikule kas sepatöödest, võistlushobuste hooldusest, hobumatkade juhtimisest või erivajadustega inimeste ratsutamisest.

Puudega noortel puudub tasuta võimalustest info
Puudega inimesed võivad saada iga aasta 5000-25 000 krooni eest raviteenuseid.
28-aastane Lauri sattus üheksa-aastaselt autoõnnetusse ning sai sellest ajutrauma. Pärast kolme teadvuseta kuud ja kaheksat haiglas veedetud kuud jäid tema vasaku kehapoole jäsemed halvatuks.
Koolis jõudis ta käia vaid kaks aastat, nii jäi pärast õnnetust üle vaid koduõppe võimalus. Kuid keskkoolidiplom ja kolm eri kutseõppeasutuse diplomit IT valdkonnas on noormehel täna taskus.
Erinevalt enamikust lapsena ajutrauma läbi elanud noortest käib Lauri tööl. "Olen raamatukogus poole kohaga registripidaja," rääkis ta. Tööl käib ta kolm päeva nädalas, sest rohkemaks pole lihtsalt jaksu.
Kuigi Lauri on lapsepõlvest saati olnud raske puudega, ei teadnud ei tema ega tema vanemad, et juba aastaid on tal olnud õigus rehabilitatsiooniplaanile, millega määratakse talle 5000 krooni eest taastusraviteenuseid aastas. Lauri isa Uku sõnul ei ole see aastate jooksul ei perearsti ega teiste tervishoiuasutustega suhtlemisel kunagi jutuks tulnud.

Nädalavahetuse liiklus nõudis taas mitu inimelu
Tartumaal hukkus kolm inimest, Tallinna maantee peal sai kolm inimest viga.
Tartumaal juhtus laupäeva varahommikul üliraske liiklusõnnetus, milles hukkus kolm ja sai vigastada kolm inimest, surmaauto roolis oli varem korduvalt joobes juhtimise eest karistatud juht.
Kella 6.30 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 128. km-l ringristmiku lähedal, kus Jõhvi suunast Tartu poole suundunud sõiduauto Audi A6, mida juhtis Sergei (snd 1959), kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.
Sündmuskohal viibinud politseinike sõnul oli auto hakanud ringristmikult vasakule Tartu poole pöörama, kuid sõitis parema küljega vastu liiklusmärki, seejärel vastu teist liiklusmärki, kaldus seepeale kraavi ning rullus umbes 40 meetrit teelt välja võssa. Pidurdusjälgede põhjal võib öelda, et auto kiirus pidi olema väga suur.

Lõuna-Eestis toimus väikelennukiga õnnetus
Eile õhtupoolikul juhtus Viljandimaal Karksi eralennuväljal väikelennukiga maandumisel õnnetus, milles inimesed kannatada ei saanud.
Piloot ning Karksi eralennuvälja omanik Hendrik Agur rääkis, et õnnetus juhtus kella 16.40 ajal maandumist seganud tugeva tuulepuhangu tõttu. Aguri sõnul ei saanud lennuk piisavalt kiiresti rattaid alla, uuele ringile ei jõutud samuti minna ning lennuk sõitis rajalt välja.
Piloodi sõnul oli lennuki hoog väike ning neli lennukis viibinud inimest viga ei saanud. Lennuk vajab siiskiremontimist.
Erapiloot Hendrik Agur on Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor, kes sattus hiljuti ajakirjanduse huviorbiiti põhikooli lõpetajate vanemaid šokeerinud alkoholivastase sõnavõtuga. Ta on tegutsenud hulgas erafirmades, valdavalt reklaami ja meedia valdkonnas, ning kuulub ka Eesti era- ja harrastuspilootide liidu juhatusse.

Vabatahtlik Liikumine kogunes
Eile pärastlõunal kogunes Tallinnas Vene kultuurikeskuse kõrval asuvasse Kanuti aeda tosinkond Tallinna vene koolide õpilast, kes identifitseerisid end uue venekeelse noorteühenduse Vabatahtlik Liikumine liikme või toetajana. Liikumise üks aktiviste Aleksandr Kotov selgitas Päevalehele, et eilsel üritusel kuulasid nad ettekannet Tsaari-Venemaa ajaloost. Kotovi sõnul kavatseb koolinoortest moodustatud venelaste õiguste ning vene keele, kultuuri ja hariduse kaitse eesmärgil loodud liikumine osaleda ka poliitilistes aktsioonides, mida korraldab mullu loodud rühmitus Öine Vahtkond.

Venemaa pöörab kaasmaalaste konverentsil tähelepanu vene keelele
Moskva on hakanud uuesti rõhutama vene keele olulisust lähivälismaal.
Moskva üks sõnumeid homme Tallinnas toimuval Baltikumi regionaalsel Vene kaasmaalaste konverentsil on panna rõhku vene keele ja kultuuri jõulisemale levitamisele ning teha seda osaliselt Euroopa Liidu kaudu.
Venemaa pehmete väärtuste poliitika levitamise üks eest-kõnelejaid on Vene välisministeeriumi välismaal elavate kaasmaalastega tegeleva osakonna direktor Aleksandr Tšepurin, kes on Tallinna konverentsi pea-külaline.
Tänavu mais teatas Tšepurin Moskvas pressikonverentsil ametlikult, et Venemaa eesmärk on tõsta Vene keele staatust kõikjal endise NSV Liidu aladel. "Vene keele staatus on poliitiline küsimus," teatas ta. "Venekeelsel elanikkonnal, eriti märkimisväärse vene kogukonnaga riikides, on olemas kõik alused nõuda, et vene keelt kasutataks adekvaatselt."

Savisaare kõne ja olematu tervitus
Laupäeval toimunud Keskerakonna konverentsil oli ette nähtud, et erakonna esimees peab pooletunnise kõne. Kas vanameister hakkab väsima?
Kongressi juhatama asunud eksharidusminister Mailis Reps ja märtsivalimiste järel Tallinna linnapea toolist Savisaare kasuks loobunud Jüri Ratas panid aga esimese asjana ette esimees Edgar Savisaare kõneks eraldatud aja pikendamise terve tunnini.
Nii ka läks. Talle omasel kiirel edasisööstval sammul kõnepulti lipanud Savisaare poliitilise olukorra analüüsi kuulati hiirvaikuses täpselt tund aega. Erakonna endine peasekretär ja nüüdne aseesimees Kadri Must seletas kuluaarides, et pigem oli esialgselt väljapakutud pooletunnine esinemine mõeldud arvestama saalis olnute võimet tükk aega vaikselt kohapeal püsida. "Kõne algne visand oleks kestnud neli tundi. Me nägime terve öö vaeva, et seda kärpida, ja poolde tundi poleks see kuidagi mahtunud," rääkis ta.

Aaviksoo ei taha suurendada sõdurite hulka Afganistanis
Afganistanis käinud kaitseminister Aaviksoo sõnul peaks Eesti otsima teisi võimalusi riiki aidata, sest pikas plaanis jäävad rahu tagama kohalikud.
Praegu umbes 130-liikmelist Eesti kontingenti enam ei suurendata ning selle asemel otsib ministeerium muid viise, kuidas aidata Afganistani ülesehitus-töödel, lubas kaitseminister Jaak Aaviksoo.
"Pikas plaanis suudab Afganistanis rahu tagada vaid kohalik armee ja politsei, seetõttu ei ole mõtet Eesti sõdurite hulka suurendada," lausus Aaviksoo Afganistani visiidil. "Siinsel kaitseministeeriumil ning armeel on kindel prioriteet lähiaastate jooksul rahvusvahelistelt vägedelt kõik funktsioonid üle võtta," lisas ta. Aaviksoo ütles, et on Afganistanist lahkudes märksa optimistlikum, kui siia saabudes.
Kohaliku rahvusarmee toetuseks on Eesti seni eraldanud 4000 kalašnikovi automaatrelva ning 4,6 miljonit padrunit laskemoona. Kui Eesti senine panus Afganistanile on peamiselt olnud sõjaline abi, siis edaspidi otsitakse Aaviksoo sõnul järjest rohkem võimalusi, kuidas abistada Afganistani tsiviilprojektidega. "Oma profiili tõstmiseks võiksime me kaaluda näiteks IT-alase abi andmist," selgitas Aaviksoo, kuid lisas, et tsiviilabitöötajate saatmine ei tule siiski kõne alla enne, kui Afganistan on nende jaoks piisavalt turvaline. "Me ei saa ju iga inimesega kaasa panna kolme turvameest."

Oopiumi tootmine Afganistanis üha kasvab
ÜRO narkovastase üksuse avaldatud aastaraportist selgub, et Afganistanis toodetava oopiumi kogus järjest suureneb, purustades üha uusi rekordeid.
Raporti järgi on Helmandi provints, kus asub ka Briti väekontingent, maailma suurima narkotoodanguga piirkond, vahendab BBC.
Helmandi piirkonnas on järsult kasvanud mooniistanduste pindala, kust saadavat toorainet kasutatakse heroiini tootmiseks.
Raporti kohaselt on Helmandi provintsis, kus Briti väed peavad ägedat võitlust Talebani mässulistega, kasvanud oopiumitoodang aastaga kolmandiku kuni poole võrra.
"Mis puudutab turvalisust ja narkootikumide leviku tõkestamist, siis kahjuks on siin meie tegevus läbikukkunud. Me ei ole Helmandis teinud head tööd" kommenteeris Afganistani narkokaubanduse vastast võitlust juhtiv minister Gen Kohaidad.
"Sel aastal peame me muutma strateegiat, kuidas piirata mooniistanduste kasvu," lisas Kohaidad.

Politkovskaja mõrva asjus on uurimise all FSB ohvitser
Venemaa peaprokuratuur vahistas FSB alampolkovniku Pavel Rjaguzovi, keda prokuratuur kahtlustab ametiseisundi kuritarvitamises ja kuritegelikus ühenduses osalemises.
Prokuratuur kahtlustab Rjaguzovi ebaseaduslike toimingute teostamises, mis puudutavad Anna Politkovskaja mõrva, vahendas Interfax FSB sisejulgeoleku juhi Aleksandr Kuprjazkin sõnu.
Ta lisas, et praegu teevad nad koostööd peaprokuratuuriga. Kuprjažkin märkis, et FSB prioriteediks on võitlus struktuuri puhtaste ridade eest.
Varem on peaprokurör Juri Tšaika teatanud, et ajakirjanik Politkovskaja teadis ja kohtus oma mõrva tellijaga. Ta ei nimetanud ei tellijate ega täideviijate nimesid, kuid lisas, et tellijad asuvad välismaal.

Poola nõuab Nord Stream'i projekti korduvekspertiisi
Pärast Venemaa otsust muuta Vene-Saksa gaasijuhtme suunda Poola majandustsoonist välja, hakkas Varssavi nõudma korduva ökoloogilise ekspertiisi tegemist.
Formaalselt pole Poolal õigust seda nõuda, kirjutab Kommersant. Küll aga saab Poola mõjutada Rootsi seisukohta. (Nord Stream läbib Rootsi majanduslikku tsooni.)
Ekspertide hinnangul võib Eesti ja Poola kriitika gaasijuhtme projekti jaoks probleeme tekitada. "EL toetab projekti, aga klausliga, et järgitakse looduskaitse protseduure," märkis analüütik Valeri Nesterov.
Ta lisas, et projekti oponendid seetõttu kasutavad seda, et projekti bürokraatlike tõkestustega pidurdada ja kallimaks teha.
Esimene ökoloogiline ekspertiis maksis 50 miljonit dollarit, korduv ekspertiis nõuaks vähem raha, aga ikkagi oleks kulutused suured.

Egiptus süüdistab Belgia diplomaate iidse fossiili rikkumises
Egiptuse võimude sõnul rikkusid Belgia diplomaadid 40-miljoni aastase iidse vaala fossiili, millest nad kõrbe kaitsealuses piirkonnas väidetavalt üle sõitsid.
Keskkonnaministeeriumi ametniku Mohamed Ibrahimi sõnul sõitsid diplomaadid juulikuus neljarattaveolise džiibiga üle fossiili kaela, ignoreerides sõitu keelavaid silte, vahendab International Herald Tribune.
Belgia välisministeerium ja Kairos asuv saatkond eitavad kahju tekitamist. Välisministeeriumi pressiesindaja Marc Michielseni sõnul asusid piirkonnas kaks diplomaatilise numbrimärgiga autot, kuid nendega ei sõidetud teelt kõrvale. "Nad ei teadnud, et tegemist on kaitsealuse kohaga," ütles Michielsen. "See koht ei paistnud olevat piiratud ala, samuti polnud seal näha ühtegi tähist ega valvurit."
Nii Egiptuse kui ka Belgia ametnikud kinnitasid, et intsident leidis aset juulikuus. Samas on selgusetu, miks ootasid Egiptuse võimud asja avalikustamisega augusti lõpuni.

USA saadik: Lähis-Ida kriis võib viia uue maailmasõjani
Murrang Lähis-Idas ja Islami tsivilisatsioonis võib põhjustada järjekordse maailmasõja, ütles Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜROs Zalmay Khalilzad.
Olukord Lähis-Idas on niivõrd pingeline, et võib maailma "süüdata" nii nagu seda tegi Euroopa 20. sajandi algul, ütles Khalilzad Reutersi vahendusel Austria ajalehele Die Presse.
"Lähis-Ida on praegu väga raskes arengufaasis. See tugevdab ekstremismi ja on terrorismile soodsaks pinnaseks," ütles Khalilzad, kes oli varem USA suursaadik Iraagis.
"Euroopa oli mõnda aega disfunktsionaalne. Ja mõned sõjad paisusid ülemaailmseteks. Lähis-Ida ja Islami tsivilisatsiooni probleemid võivad samamoodi terve maailma kaasa haarata," rääkis suursaadik.
Tema sõnul liitub islamimaailm rahvusvahelise põhivooluga, kuid see võtab aega.

Rootsis tahtis mees Göteborgi ooperimaja õhku lasta
Varem ooprimaja töötajaid ähvardanud mees jättis täna keskpäeval Göteborgi ooperimaja juurde paki ning nüüd kontrollib politsei pommirühm, kas tegu on tõesti lõhkekehaga.
Politsei pommirühm toimetas pakendi hoonest veidi eemale ja peagi tehakse sellele ekspertiis, vahendab Dagens Nyheter. Politsei piiras paki ümbruskonna 100 meetri raadiuses ümber ja inimesi sinna ei lasta.
Göteborgi ooperi pressiesindaja Marcus Gorne sõnul jättis plastkarbis paki maha mees, kes on varemgi ooperi töötajaid ähvardanud. Gorne hinnangul oli tänane võimalik pomm määratud ühe ooperitöötaja teise ilma saatmiseks, mitte terve maja hävitamiseks. Pressiesindaja ei soostunud avaldama, kellele arvatav pomm mõeldud võis olla.
Politsei ooperimajast inimeste evakueerimist vajalikuks ei pidanud.

Bulgaaria toll avastas 123 kg heroiini
Tolliametnikud konfiskeerisid Bulgaaria - Türgi piiril 123 kg heroiini, mille väärtuseks on hinnanguliselt 110 miljonit eesti krooni.
Politsei arreteeris bulgaarlasest veokijuhi pärast seda, kui olid avastanud veokisse peidetud narkootikumid.
Üheks peamiseks Euroopa ja Edela-Aasia vaheliseks narkootikumide transiidiriigiks peetavas Bulgaarias on tänavu konfiskeeritud enam kui 800 kg heroiini.

Ugandas hukkus liiklusõnnetuses 72 inimest
Traagiline liiklusõnnetus toimus Ida-Ugandas pühapäeva õhtul, kui sõdureid ja nende perekonnaliikmed vedanud kastiauto sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.
Õnnetuses sai surma 72 inimest, kellest 57 olid sõdurid ning 15 naised ja lapsed, ning vigastada 48 inimest, vahendab romandie.com.
Sõdurid olid teel oma järgmisele missioonile hõimudevahelistest võitlustest laastatud Karamojongi regiooni.
Selliseid liiklusõnnetusi tuleb Ida-Aafrikas tihti ette. Põhjusteks on ikka teede ja autode halb seisukord ning liiklusreeglite eiramine.

USA-s üritas reisija sõitva lennuki ust avada
USA New Yorki politseinikud pidasid üleeile kinni mehe, kes üritas õhus oleva lennuki ust lahti teha.
Mees märatses ning proovis ägedalt õhusõiduki ust avada, kuid tänu meeskonna ja kaasreisijate sekkumisele see tal ei õnnestunud, vahendab FOX News.
Frontier Airlines'ile kuulunud Denveris New Yorki suundunud lennuki pardal oli 128 reisijat ning 5 meeskonnaliiget.
Lennukis kaasreisijana viibinud Bobby Vigil rääkis, et ust avada püüdnud mees käitus juba enne märatsema hakkamist imelikult. Meeskonnaliikmed kinnitasid hullunud mehe toruteibiga istme külge.
"Terve edasise lennu mees karjus ja proovis hammastega lahti rebida teda kinni hoidvat teipi," ütles Vigil.

Prantsusmaa on valmis Iraagi ees vabandama
Prantsuse välisminister Bernard Koucher on nõus Iraagi ees vabandama, juhul kui viimane leiab, et Prantsusmaa on sekkunud riigi siseasjadesse.
Prantsuse välisminister tegi oma avalduse päev pärast seda, kui Iraagi peaminister Nuri Maliki nõudis Prantsusmaalt ametlikku vabandust, kuna Bernard Kouchner soovitas Malikil valitsusjuhi kohalt tagasi astuda, vahendab BBC.
Pärast eelmine nädal toimunud visiiti Iraaki sõnas Kouchner, et Iraagi valitsus ei funktsioneeri. Väidetavalt ütles Kouchner oma USA kolleegidele, et suur hulk iraaklasi toetab Maliki tagandamist, lisades, et Malikile peab kiiresti leidma asendaja.
"Kui peaminister Maliki arvates on tegemist Iraagi siseasjadesse sekkumisega ja ta nõuab ametlikku vabandust, siis ma olen valmis seda tegema," sõnas Kouchner peale seda, kui oli kuulnud Iraagi peaministri poolt esitatud süüdistusi.

Paapua Uus-Guineas maetakse aidsihaiged elusalt maha
Paapua Uus-Guineas maetakse aidsihaiged veel elusana maha, sest inimesed kardavad nakkust nii väga, et ei hakka õnnetuid haigeid abistama.
Paapua Uus-Guineas aidsialast teavitustööd teinud vabatahtlikeorganisatsiooni Igat Hope töötaja Margaret Marabe sõnul on tema viiekuuse Paapua Uus-Guineas viibimise jooksul elusana maetud viis aidsihaiget, vahedab Dagens Nyheter.
Marabe sõnul karjus üks ohvritest ema järele, sellal kui hauda kinni aeti. "Ma küsisin, miks te nii teete ja nad vastasid, et kui me laseme neil elada ja nad on meiega samas majas ning söövad koos meiega, siis saame me nakkuse ja võime ise ka surra," rääkis Marabe ajakirjanikele.
Kohalikud elanikud tunnistasid Marabele, et aidsihaigete elusalt matmine on piirkonnas tavaline.
Hiljutine ÜRO raport hoiatab, et Paapua Uus-Guinea seisab aidsiepideemia lävel, sest seal on registreeritud 90% kogu Okeaania aidsijuhtudest. (Okeaaniasse kuuluvad Austraalia, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea ja veel rida saari Vaikses ookeanis.)

Politkovskaja mõrvas kahtlustatuna on kümme inimest kinni peetud
Ligi aasta tagasi mõrvatud Novaja Gazeta ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrvaga seoses on kinni peetud kümme inimest, kellele varsti süüdistus esitatakse.
"Me oleme ajakirjanik Anna Politkovskaja kriminaalasja uurimisel jõudsalt edasi jõudnud," vahendas RIA Novosti Venemaa peaprokurör Juri Tšaika sõnu.
Ta lisas, et praeguseks on vahistatud kümme inimest ning neile esitatakse lähiajal süüdistus.
Politkovskaja tapeti Moskvas 7. oktoobril 2006. aastal. Juurdluse põhiversiooni kohaselt oli mõrv seotud tema ametialase tegevusega.

USA teismeline muukis lahti iPhone'i koodi
New Jersey teismeline murdis lahti iPhone'i koodi, mis seob selle telefoni ühe kindla mobiilioperaatoriga.
Noormees seletas, et koodi lahtimuukimine võttis tal umbes kaks tundi aega ja nõudis mõningast eritarkvara, vahendab BBC. Nooruke George Hotz andis "saavutusest" teada oma blogis.
Apple ja tema mobiilioperaator ei ole veel uudist kommenteerinud.

FSB lõpetas kahe füüsikateadlase jälitamise
Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus lõpetas kahe riigisaladuste avaldamises kahtlustatava Novosibirski füüsika-matemaatika doktori Oleg ja Igor Minini kriminaaljälituse.
FSB pressitalituse teatel puuduvad neil tõendid teadlaste kuriteos osalemise kohta, vahendas RIA Novosti.
Samal ajal püütakse jätkuvalt tuvastada isikuid, kes on seotud salastatud Vene sõjaväetehnoloogia avalikustamisega.
Föderaalse julgeolekuteenistuse süüdistuse kohaselt oli Oleg ja Igor Minini kirjutatud raamatus (mida trükiti 50 eksemplari) avalikustatud salajased andmed Vene relvade konstrueerimise uuringutest, ballistilisest raketist ja tankitõrje lennupommist.
Meeste advokaatide hinnangul olid kõik andmed pärit entsüklopeediast, mille vastutavaks toimetajaks oli tollane kaitseminister Sergei Ivanov.

Kaks lõksu jäänud kaevurit roomasid maa all vabaduse poole viis päeva
Hiinas kulus kahel kaevandusse lõksu jäänud kaevuril viis päeva tunneli uuristamist ja roomamist, et pääseda vabadusse, kus päästjad olid meeste elusana leidmisele juba ammu käega löönud.
Ebaseaduslikus söekaevanduses töötanud vennad Meng Xianchen ja Meng Xianyou jäid kaevandusse lõksu ülemöödunud laupäeval, vahendab Reuters alles täna Hiina meediasse jõudnud lugu.
Kaevurite päästmiseks alustati kohe pärast kaevanduse kokkuvarisemist päästetöid, kuid need lõpetati kahe päeva pärast.
Viimaks, ligi kuus päeva pärast lõksujäämist, tulid kaevurid roomates pinnale tunnelist, mille nad maapinnale jõudmiseks olid uuristanud. Nad olid maa all veetnud 130 tundi.
Pärast väljajõudmist kukkusid nad kokku ja viidi haiglasse. Arstide sõnul on mõlemad 40-ndates mehed tugevasti kaalus kaotanud ja nende neerud on pikast vee ja toiduta olemisest kahjustunud.

 "Koolipolitsei" vähendab noorte kuritegevust
Kolmes Šoti koolis, kus lisaks tavapersonalile hoidsid õpilastel silma peal ka politseiametnikud, vähenes kuritegevus aasta jooksul 14 protsenti.
Aasta jooksul ilmnes kolmes East Renfrewshire regioonis asuvas koolis vandalismi, avalikus kohas joomist ning noorte vahelisi kaklusi varasemaga võrreldes 14 protsenti vähem, vahendab BBC.
Koolis töötavate politseinike ülesandeks on selgitada välja probleemsed noored ning ennetada nende ülekäte minekut. Selleks peab ametnik noorega kontakti looma - suheldes temaga näiteks mänguväljakul, ekskursioonidel ja muudel üritustel.
Vahel hoiatavad õpilased ametnikku ette ka gängide vaheliste arveteklaarimise eel, võimaldades kakluseid vältida.

Venemaal mürgitati Putinit kritiseerinud välisluure ohvitser
Kommunistliku partei liikme Pavel Basanetsi terviseseisund halvenes kolm nädalat tagasi ja arstid ei ole suutnud tuvastada, millise mürgiga teda mürgitati.
50-aastane Basanets sai tuntuks pärast seda, kui ta süüdistas avalikult Venemaa presidenti Vladimir Putinit, kirjutab Moskovski Komsomolets.
Ta tegeles omal ajal koos Putiniga Dresdenis välisluurega. Esinedes 7. detsembril 2006. aastal välisluure moodustamise 86-aastapäeva tähistamisel ütles Basanets (tema kõne tervikteksti saab lugeda vene keeles siit), et Putin reetis oma ohvitseri au, oma vandetõotuse ja oma rahva.
Ühtse Venemaa parteid nimetas ta jõuks, mis röövib oma rahvast. Asepeaminister Dmitri Medvjedevi kohta ütles ta "debiilne karupoeg" (Medvjed tähendab karu vene keeles - toim.)

Baarikülastajad tegid röövli relvituks
Põhja-Iirimaal Belfastis püüdis relvastatud mees baarist raha röövida, kuid baarikülastajatel ja töölistel õnnestus kurjategija relvituks teha.
Laupäeva õhtul sisenes Lääne-Belfastis asuvasse baari relvastatud mees, kes nõudis kassast sularaha, vahendas BBC.
Baari külastajad ja töölised said mehest jagu ning andsid ta politseile üle.

FOTOD ja RAADIOKLIPP: Kreekas möllavad metsatulekahjud
Kreekas saavad metsatulekahjud üha hoogu juurde: eilse päeva jooksul registreeriti 63 uut tulekollet.
Kreekas möllavates metsatulekahjudes on praeguseks hetkeks hukkunud juba 60 inimest, katastroofi põhjustaja tabamise eest on välja pandud miljon eurot ehk 15,6 miljonit Eesti krooni, vahendab BBC.

Kreeka metsatulekahjude süütaja tabamise eest pakutakse miljonit eurot
Kreekas möllavates metsatulekahjudes on praeguseks hetkeks hukkunud juba 60 inimest, katastroofi põhjustaja tabamise eest on välja pandud miljon eurot ehk 15,6 miljonit Eesti krooni.
Metsatulekahjud saavad üha hoogu juurde. Eilse päeva jooksul registreeriti 63 uut tulekollet. Riigi võimud nimetavad olukorda "seninägematuks katastroofiks", vahendab BBC.
Võimudel on õnnestunud tabada mitmed isikud, kes võivad olla seotud tulekahjude süütamisega.
Oümpiamängude sünnikoht, iidne Olümpia asula, oli eile samuti süttimise ohus, kuid nüüdseks on tuletõrjujad suutnud piirkonnas möllavad leegid taltsutada.

Kui abielu avab paradiisiväravad
Selleks et Kesk-Aasia riikides täiuslikku õnne saavutada, tuleb üksnes läheneda edukalt mõne sealse autoritaarse valitseja tütrele või pojale.
Kazakhstan greatest country in the world. All other countries are run by little girls.
"Kasahstan on maailma võimsaim riik, kõiki teisi maid juhivad vaid väikesed tüdrukud." Borati pilafilmist tuntuks saanud Kasahhi hümni võltsversioon viitab lõpuridades vaid ühele võimekale juhile. Nii pole oma äia monarhistlikes püüdlustes süüdistanud Rahhat Alijev suurt eksinud. Paraku lendab ta ise juba valjuhäälselt andestust anudes troonijalamilt sügaviku poole.
Võitis tütre, kaotas tütre
Alijevi nimi ei ütleks väljaspool Kasahstani kuigi palju, kui tal poleks õnnestunud aastate eest võita president Nursultan Nazarbajevi tütre kätt ja südant. Lisaks tõi abielu väimeespojale kaasa nii mõndagi: nüüdseks on Alijev jõudnud teenida kõrgel kohal maksuametis, riikliku julgeoleku kindlustamisel ja asevälisministrina ning olnud kahel korral Austrias suursaadikuks. Ta juhtis ka riigi olümpiakomiteed ja esindas Kasahstani OSCE juures. Pangandusvaldkonnas aitasid edu saavutada "tõsised poisid", kes tulid näiteks appi, kui vähemusaktsionärid tõrkusid osakuid loovutamast.

Koka, pepsi ja printsessi hiigelvarandus
Seda, kuidas sõit Ameerika mägedel kõhu alt külmaks võtab, võinuks kasahh Alijevile jutustada afgaani päritolu ärimees Mansur Maqsudi.
Harvardis õppides jäi noormees silma Gulnora Karimovale, Usbekistani presidendi Islom Karimovi tütrele. Noored abiellusid ning Maqsudi hakkas juhatama sealset Coca-Cola esindust. Miskipärast tahtis järsku kogu Usbekistan kokat juua - kahel korral pälvis Maqsudi firma aasta villija aunimetuse. Ent ühel päeval jooksis abielu karile ning Maqsudil vedas, et riigist terve nahaga tulema sai. Tema perekond deporteeriti igatahes Afganistani.
Gulnoral seevastu läheb üha paremini. "Usbeki printsessiks" kutsutavale kahe lapse emale kuulub hiigelvarandus. Väidetavalt ulatub ta äriimpeerium gaasi- ning tsemenditööstusest jaemüügikettide ja ööklubideni. Ning pärast lühikest üleminekut pepsile joob Usbekistan taas kokakoolat, mida villiv tehas kuulub nüüd äratõugatud väimehe asemel presidendi tütrele.

Vene ime: lennukitest püramiid
Venemaa ambitsioonid kasvavad ka lennukiehituses. Selle esimeseks sammuks pidi olema terve eelmise nädala kestnud Moskva lennundusnäitus.
Publikuhuvi oli vägev, nädalavahetusel sõitis Moskva kesklinnast tavatingimustes tunnise autosõidu kaugusel asuvasse Žukovskisse lennukeid ja õhusõud vaatama enam kui pool miljonit inimest. See tähendas, et tegelikkuses kulus autoga ja seejärel jala päralejõudmiseks kolm-neli tundi.
Moskvast väljunud elektrirongid olid nii täistuubitud, et reisijad sõitsid sõna otseses mõttes üksteise seljas ning olid surutud vastu rongiuksi, nii et nägu viltu. Värvikust lisas rongisõidule ligi 30-kraadine kuumus. Inimeste higi segunes, rongist väljudes olid kõik üks suur kleepuv mass.
Nähtud vaatemäng tasus end ära, sest venelaste endi väitel ei näe maailmas kusagil sellist kõrgemat pilotaaži, kus korraga üheksa hävitajat sõidavad ja teevad manöövreid "püramiidis". Eile said sellega hakkama neli Mig-25 ja viis Su-27.

Eesti lippu hoidis ülal firma Estel Lasnamäelt
Moskva lennundusnäitusel lehvis ka Eesti lipp. Selle eest hoolitses firma Estel Lasnamäe tööstuspargist.
Endise Kalinini-nimelise tehase järeltulija Estel teeb lennukitele ja kopteritele elektrimuundureid ning lennujaamadele spetsiaalset tehnikat.
Piltlikult öeldes vajavad eri aparatuurid lennumasinates erinevat voolu ning siis tulebki appi Estel.
"Meie tehas on juba 30 aastat sellist tehnikat teinud ning praegugi on Venemaa ja endised liiduvabariigid meie suurim turg," rääkis Žukovskis Esteli kommertsdirektor Nikolai Samsonov. Nende tehnikat kasutavad näiteks ka Tallinna lennujaam ning Shannoni lennujaam Iirimaal.
Estel on näitusel esimest korda oma stendiga väljas. "Neli aastat jälgisime asja kõrvalt, aga nüüd tulime oma stendiga, sest näituse tase on teine ning ka Venemaa majanduse tase on nüüd teine," ütles Samsonov.

Kaasreisijad pidasid trammis taskuvarga kinni
Trammis taskuvarga ohvriks langenud naine sai oma mobiiltelefoni tänu kaasreisijate ja trammijuhi tegutsemisele tagasi.
Laupäeval, 25. augustil kella 18 ajal Kopli tänaval trammis sõites, märkas 29-aastane Marju, et ühe noormehe käsi on tema jope tasku juures. Kontrollides avastas naine, et taskust on kadunud mobiiltelefon. Marju hüüdis trammi esiosas olevatele inimestele, et nad varga peataksid.
Trammi ukse juures pidasidki kaks noormeest varga kinni ning naine sai oma telefoni tagasi. Trammijuht teatas juhtunust politseile ja hoidis sõiduki uksi kinni kuni patrulli kohalejõudmiseni. Politseinikud toimetasid kahtlustava 22-aastase Juri politseiosakonda.
Juhtunu kohta on algatatud kriminaalmenetlus KarS §199 alusel, mis käsitleb vargust.
Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Eerik Heldna sõnul on kodanike julge tegutsemine kiiduväärt. "Samas on sellistel juhtudel alati kõige olulisem inimeste enda turvalisus," sõnas Heldna. "Taskuvarguse ohvriks langedes on oluline sellest kiiresti politseile teada anda. Nii on võimalus varas tabada ja oma vara tagasi saada kõige suurem," lisas politseidirektor.

Pronksiööl politseinikke rünnanud mees sai tingimisi vangistuse
Harju maakohus mõistis pronksiööl rüüstanud ja politseinikke kiviga visanud mehele tingimisi aastase vangistuse.
Kodakondsuseta ja varem kriminaalkorras karistatud Sergei Dolgovit süüdistatakse selles, et ta osales 26. aprilli õhtul Tallinnas Tõnismäel toimunud massirahutustes, teatas Harju maakohtu pressiesindaja.
Mees rüüstas Rahvusraamatukogu esist haljasala, võttis sealt maakivi ja viskas selle politseinike suunas. Sellega väljendas Dolgov vastuhakku politseile, kes püüdsid meeleavalduses osalejaid korrale kutsuda.
Sellise tegevuse eest mõisteti mees süüdi rüüstamises ja politseile vastuhakkamises massilise korratuse ajal.
Kohus karistas meest üheaastase tingimisi vangistusega. See tähendab, et mees ei tohi pooleteise aasta pikkuse katseaja jooksul toime panna uut kuritegu ja peab täitma talle ettekirjutatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Hirvoja ründaja sai rahatrahvi
Kohus karistas justiitsministeeriumi asekantslerit Martin Hirvoja veinibaaris rünnanud purjus iirlast rahatrahviga.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et kohus mõistis 28-aastase Brendani eile süüdi karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb vägivallaga toime pandud avaliku korra rasket rikkumist.
Kohus määras mehele lühimenetluse korras rahatrahvi 10 500 krooni. Vastavalt lühimenetluse vormile arvestatakse sellest maha üks kolmandik ehk reaalselt tuleb mehel tasuda 7000 krooni.
Hirvoja istus reedel koos oma sõbraga veinibaaris In Vino Veritas, kui sinna tormas purjus Iiri kodanik Brendan ning baaris märatsema hakkas. Brendan lõhkus klaase, ründas Hirvoja sõpra ning lõi seejärel Hirvojale rusikaga näkku, pärast seda tormas märatseja taas baarist välja.

Narva-Jõesuus tapeti noor mees
Narva-Jõesuus tapeti laupäeval 20-aastane noormees.
Jevgeni vägivallatunnustega surnukeha leiti kella 15.45 ajal J. Poska tänav 54 maja lähedalt, teatas Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Mari-Riina Rist.
Sündmuse asjaolud on veel hetkel väljaselgitamisel.

Kontroll: 80 protsenti veokitest on ülekoormatud
Raskeveokite kontrollreidi tulemusena selgus, et kümnest Tallinnas sõitnud veokist oli kaheksa ülekoormatud.
24. augustil kontrollisid Tallinna munitsipaalpolitseiamet, kommunaalamet ja Põhja politseiprefektuur ühisreidi käigus linnas liiklevate veokite koormakatete kasutamist ning mõõdeti raskeveokite teljekoormust, teatas pealinna pressiteenistus.
Selgus, et kümnest kaalutud veokist kaheksa olid ülekaalulised. Ülekaal jäi kõigil kaalutud veokitel vahemikku 7-8 tonni.
Lisaks kasutas kontrollitud veokitest koormakatet vaid üks.
Munitsipaalpolitseiamet algatas heakorraeeskirja nõuete rikkumise ees tneli väärteomenetlust.
Veokite ülekaalulisus põhjustab teekatete tavapärasest suuremat lagunemist ning täiendavat liiklusohtu. Koormakatteta veokid on aga lisaks liiklusohule ka ühed suuremad tänavate reostajad ja tolmu tekitajad.

Tallinn saab mobiilgiidid
Tallinna külastajatel on alates tänasest võimalik vanalinnaga tutvuda mobiilgiidi abil.
Mobiletour on mobiiltelefoni vahendusel pakutav giiditeenus, kus Tallinna vanalinnaga tutvujad saavad kuulata eesti- või inglise keelseid giiditekste, helistades selleks vastavalt lühinumbrile 1218 või 1219.
"Nii pakub Mobiletour mugavat, iseseisvat ja käepärast viisi vanalinnaga tutvumiseks," ütles Telemaster OÜ juhatuse liige Indrek Minka. Ta lisas, et siiski pole teenus suunatud vaid väliskülalistele, vaid võiks pakkuda esitatavate legendide ja kummituslugudega huvi ka tallinlastele.
Teenuse arendas Telemaster OÜ koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Elion Ettevõtted AS-ga.
Teenuse tehniline pool põhineb Elion Ettevõtted AS-i häälteenuste serveritel. Pakutav lahendus tagab teenuse töökindluse ja ka helikvaliteedi salvestiste taasesitusel. Elion pakub teenusele vajadusel hooldust ööpäevaringselt seitsmel päeval nädalas.

Männiku tee remont tingib kuni novembrini uue liikluskorralduse
Tee pannakse kinni homme kella kümnest, remont peaks valmis saama novembriks.
Männiku tee ajutine liiklusskeem on valmis ja seetõttu algavad Männiku teel remonditööd juba homme.
28. augustist 1. novembrini kestva tee-ehituse ajal on Vabaduse puiestee ja Valdeku tänava vaheline Männiku tee lõik liikluseks suletud. Tee pannakse kinni homme, 28. augustil kella 10.00-st.
Tee-ehituse raames on suletud ka Männiku tee ja Valdeku tänava ristmik. Ümbersõit toimub Pihlaka tänava, Valdeku tänava ja Vabaduse puiestee kaudu. Raskeveokid massiga üle kümne tonni peavad sõitma mööda Tallinna ringteed ja Viljandi maanteed.
Ehitus lükkus edasi
Liinide 5 ja 32 bussid sõidavad kesklinna poole Pihlaka tänava, Võidu tänava, Vabaduse puiestee kaudu. Männiku suunas pääsevad bussid marsruudil Männiku tee, Vabaduse puiestee, Võidu tänav, Valdeku tänav, Kraavi tänav, Pihlaka tänav ja Männiku tee. Bussid peatuvad Võidu tänaval P. Kerese, Karusmarja ja Värava tänava ristmike lähedastes ajutistes peatustes ning Vabaduse puiestee ja Männiku tee ühinemiskohas asuvas Liiva peatuses. Teiste sõidukite peatumine on remondi ajal Kraavi, P. Kerese ja Võidu tänaval keelatud.

Taaskasutuse aktivistid korraldavad kirbuturu
Kasutatud asjade uuesti ringlusse laskmist propageeriv ja sellega keskkonnasäästlikku mõtteviisi toetav MTÜ Uuskasutuskeskus soovib taastada vanakraamiturgude korraldamise traditsiooni.
Kui 1990. aastatel said inimesed valida mitme vanakraamituru vahel, siis hilisematel aastatel on kasutatud asjade turul müümise komme unustuse hõlma vajunud. Olukorra muutmiseks korraldab MTÜ Uuskasutuskeskus 9. septembril Uus-Sadama tänava platsil vanakraamituru, kuhu oodatakse inimesi oma üleliigsed asju müüma.
Igasugust pudi-padi
"Müüma võivad tulla kõik, kel on kodus asju, mis on väikseks jäänud, ära tüüdanud või enam ei sobi, kuid mida päris tasuta ära anda ei raatsi. Müügiks sobib kaasa võtta riideid, raamatuid, plaate, lasteasju, sisustuskaupu, igasugust pudi-padi, kuid ka mööblit, aiariistu, tööriistu ja muud," ütles Uuskasutuskeskuse kommunikatsioonijuht Helen Noormets.

Linna kolmest suurest turust kahte ootavad muudatused
Keskturg ja Balti jaama turg on plaanis hoonestada, kaubandus lubatakse säilitada.
Keskturg läks eraomandusse juba 1999. aastal, kuid piirkonna arendamine on takerdunud maa erastamisega seotud vaidlustesse linna ja riigi vahel.
Tallinna linnavalitsuse avalike suhete teenistuse peaspetsialisti Jaan Rõõmussaare sõnul on keskturu detailplaneering juba mitme aasta eest vastu võetud, kuid keskturu all asuva maa omanikuks olev riik pole nõus erastatava maa suurusega. Erimeelsus ootab praegu Harju maavanema otsust, kes peaks sõltumatu osapoolena vaidluse lahendama. Rõõmussaare andmetel on arendajal plaanis keskturu territooriumil hoonestuse osakaalu suurendada, kuid kaubandus- ja turufunktsioon peaks säilima.
Keskturu uus direktor Rein Leemet kinnitas samuti, et tema eesmärgiks on turu säilitamine ja selle inimsõbralikuks muutmine. "Minu ülesandeks on teha turust koht, kuhu tahavad tulla nii kliendid kui ka kaupmehed. Turg on iga linna lahutamatu osa ja seda ei ole võimalik supermarketitega asendada," ütles Leemet. Keskturu omanik Andrei Polištšuk on sekretäri sõnul puhkusel ega anna turu tuleviku kohta kommentaare.

Umbjoobes mees jäi trammi alla kinni
Tallinnas kukkus laupäeva õhtupoolikul umbjoobes mees liikuva trammi ja ooteplatvormi vahele ning jäi sinna kinni.
Õnnetus juhtus kell 18.14 "Bussijaama" trammipeatuses, kus purjus 37-aastane Remy kukkus liikuva trammi ja ooteplatvormi vahele ning jäi trammi alla kinni. Tema vabastamiseks tõstis päästemeeskond trammi survepatjade abil üles. Mees toimetati pärast trammi alt vabastamist kergete vigatustega
PERH-i Mustamäe korpusesse, kust ta lubati pärast esmaabi andmist kodusele ravile. Põhja politsei-prefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles, et Remy joobeks mõõdeti 4,5 promilli.
Puusepp lisas, et trammijuht oli meest enne õnnetust märganud ning kella andnud. Mehele pealesõitmist juht siiski ära hoida ei suutnud, kuid sai trammi pidama enne, kui rattad meheni jõudsid.

Tallinna loomaaed sai 68-aastaseks
Laupäeval sai Tallinna loomaaed 68-aastaseks, sel puhul pääses loomaaeda kõigest 15-kroonise piletiga ning seal toimus mitu üritust.
Jagati nõu
Lapsed said loomaaia mänguväljakul tutvuda loomaarsti igapäevatööga, küsida nõu lemmikloomade pidamise kohta ning harjutada täpsusviskeid "uinutinoolega" hirve silueti pihta. Üles oli pandud lõbus fotonäitus "Loom inimese pilgu läbi".
Räägiti looduse kaitsest
Amuuri leopardi puuri juures vestlesid Mati Kaal ja Aleksei Turovski looduse kaitsest ja loomaaedade rollist selles. Karumajaesisel murul tegutses lasteala väikelaste meisterdamistelgi, liumäe, batuutide ja täispuhutava tiiruga. Mööda loomaaeda tatsas ringi karumaskott, kes jagas maitsvaid auhindu.

Venemaa laiendab konteinervedusid Soome ja Läti suunal
Venemaa raudteekompanii tütarettevõte avas konteinerrongiliini Hamina ja Peterburi vahel, neli päeva tagasi hakkas samasugune rong kurseerima Riia ja Moskva vahet.
Eile saabus Peterburi Šušarõ jaama konteinerrong Soomest Haminast, vahendab agentuur SeaNews.
Rong pandi käima Venemaa raudteekompanii tütarettevõtte TransContainer ning Soome Riigiraudtee (VR Ltd) ühisettevõtte ContainerTrans Scandinavia poolt. Esimese konteinerrongi laadungiks oli peamiselt kodutehnika Soomest Venemaale.
Kokku veeti esimese reisiga 90 TEU-ühikut konteinereid. Rongi teenindab tolliterminaal Voshod ja kontrolli kiirendamiseks kasutatakse eeldeklaratsioonide vormistamise süsteemi Severnoje Sijanije (virmalised vene keeles).
ContainerTrans Scandinavia turundusdirektor Artjom Gubarevi sõnul hakkab rong käima Hamina ja Šušarõ vahet kord nädalas. Aasta lõpuks plaanitakse vedada 1,5 tuhat TEU-ühikut konteinereid.

PTA Grupp muutis nime
PTA Grupi uus ärinimi on Silvano Fashion Group.
Seoses PTA Grupp AS ärinime muutmisega äriregistris AS-iks Silvano Fashion Group viiakse alates homsest vastavad muudatused sisse ka Tallinna Börsi kauplemissüsteemi, teatas ettevõte börsile.
Ettevõtte nimetuseks börsil saab olema SFGAT.
Aktsionärid kiitisid PTA Grupi ühinemise tütarettevõtte Silvano Fashion Groupiga heaks selle aasta mais.
Silvano Fashion Group on rahvusvaheline kontsern, mis tegeleb naistepesu ja -rõivaste disaini, tootmise ja turustamisega ning õmbluse allhanketeenuse osutamisega.
Ettevõtte opereerib PTA naisterõivaste ning Oblicie, Milavitsa, Lauma Lingerie ja Splendo Intime naistepesu jaekaubanduskettidega Eestis, Leedus, Lätis, Poolas, Ukrainas, Valgevenes ning Venemaal.

GoBus võitis Pärnu linnabusside riigihanke
Pärnu linnavalitsus tunnistas linnabusside avaliku liiniveo teostamiseks korraldatud riigihanke võitjaks AS GoBus pakkumise.
GoBus on valmis 2008. aasta algusest 2016. aasta lõpuni rahvast vedama hinnaga 31,85 krooni kilomeeter, kirjutab parnupostimees.ee.
Teiseks konkureerijaks olid MRP Liinid, mille pakkumine oli üle 33 krooni kilomeeter.

Fujitsu lauaarvutid tarbivad 45% vähem energiat
Fujitsu Siemens Computers toob turule uusima Intel Q35 kiibistikuga varustatud energiasäästlikud Esprimo EPA sarja lauaarvutid, mis tarbivad 45% vähem energiat kui paari aasta tagused mudelid.
Uues sarjas on hetkel kaks arvutit - mikrotornkorpusega Esprimo P5925 EPA ja väikesemõõtmelise korpusega E5925 EPA, teatas Fujitsu Siemens Computers.
Uus energiasäästusüsteem lülitab kümme minutit pärast arvuti mittekasutamist välja kuvari ning 15 minuti pärast kõvaketta. 20 minuti pärast läheb süsteem üle ooterežiimile ning tunni pärast aktiveerub maksimaalne energiasäästurežiim.
Fujitsu Siemens Computersi müügijuhi Antti Vari sõnul annab ettevõte uute ökonoomsete arvutite loomisega oma panuse rohelise ja energiasäästliku mõtteviisi edendamiseks.
"Fujitsu Siemens Computers on olnud Euroopa juhtiva arvutitootjana juba aastaid keskkonnasäästlike toodete väljatöötamisel esirinnas, tuues esimese "rohelise" arvuti turule juba 1993. aastal. Kaks aastat tagasi valmis esimene Esprimo sarja energiasäästlik arvuti ning sel aastal jõudsime oma arendustööga nii kaugele, et sarja lauaarvutid vastavad ka USA keskkonnakaitse agentuuri (EPA) programmi Energy Star tänavu juulis vastuvõetud senisest tunduvalt karmimatele nõuetele," ütles Vari.

MKM: Vene turg pani põntsu Eesti ekspordile
Kaubavahetuse puudujääk samas kahaneb
Eksport Venemaale võtab hoogu maha, mõjutades kõige enam valmistoidukaupade ja jookide müüki.
Kui jaanuaris-aprillis kasvas toidukaupade ning jookide müük Venemaale võrreldes eelmise aastaga 80-90 protsenti, siis mais oli kasv 40 protsenti, juunis ulatus kasv 12-17 protsendini, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Kokku kahanes juunis eksport Venemaale võrreldes selle aasta maikuuga kaks protsenti. Kui märtsis kasvas eksport Venemaale aastatagusega võrreldes peaaegu poole võrra, siis juunis oli kasv 13 protsenti.
Statistikaameti esialgsetel andmetel jäi kogueksport eelmise aasta juunikuu tasemele, selle aasta maikuu näitajast oli aga ekspordi maht 8 protsendi võrra väiksem. Impordis toimusid sarnased muutused. Aastaga vähenes import 4 protsenti ja eelmise kuuga võrreldes 8 protsenti.

Ametiühingud: riik sekkub mittetulundusühingute siseasjadesse
Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) arvates taganeb justiitsministeerium uues seaduseelnõus varasematest põhimõtetest ning üritab seaduse kaudu ametiühingute tegevust takistada.
Vastupidiselt juulis kooskõlastamiseks saadetud mittetulundusühingute seaduse ja mitme teise sea-duse muutmise eelnõu seletuskirjas väidetule, et eesmärk on kaotada üle-liigsed for-maalsusnõuded, on valminud eelnõus ametiühingute keskliidu hinnangul ridamisi sätteid, millega riik tahab senisest ulatuslikumalt sekkuda omaalgatuslike ühenduste tegevusse.
"On pehmelt öeldes arusaamatu, miks tahetakse seadusesse kirja panna asju, mille koht on ühingu põhikirjas," ütles EAKLi esimees Harri Taliga. "Eriti, kui eel-nõus toodud protseduurireeglid annavad võimaluse torpedeerida näiteks ühingu üldkoos-oleku läbiviimist."
Kavandatud muudatused hakkavad ametiühingute keskliidu hinnangul paratamatult takistama ametiühingute normaalset tööd.

Hansapank muudab Laste Fondiplaani Koolifondiks
Alates tänasest muudab Hansa Elukindlustus lastele kogumiseks mõeldud Laste Fondiplaani nimetuse Koolifondiks.
Nimemuutuse eesmärgiks on kogumistoote nimetuse lihtsustamine ja arusaadavaks muutmine. Senised Laste Fondiplaani all sõlmitud lepingud lähevad automaatselt üle Koolifondi, teatas Hansapank.
Tänasest kasutusele võetav Koolifond sisaldab kõiki senise Laste Fondiplaani võimalusi ja tingimusi ning klientide jaoks sisuliselt midagi ei muutu.
"Uus nimi peegeldab kõige sagedasemat lastele kogumise põhjust, milleks on hariduse finantseerimine, kuid kogutud raha saab kasutada ükskõik milliseks vajaduseks lapse elluastumisel," kinnitas Hansa Elukindlustuse juhatuse esimees Mihkel Mandre.
Mandre sõnul koguvad lapsevanemad lastele raha kõige sagedamini ülikooli õppemaksudeks, reisimiseks või iseseisva elu stardikapitaliks. "Igal juhul on tegu kas elukooli või ülikooli jaoks kogutava rahaga, mistõttu sarnaneb Koolifondi nimetus ka kogumise eesmärgiga," lisas Mandre.

Kaubavahetus sai juunis tagasilöögi
Eesti kaubavahetuse käive oli juunis statistikaameti esialgsetel andmetel 25 miljardit krooni, käive vähenes võrreldes eelmise aasta juuniga kaks protsenti ja tänavu maiga kaheksa protsenti.
Juunis oli kaubavahetusest eksport 10,7 miljardit krooni (43%) ja import 14,3 miljardit krooni (57%).
Kaupade eksport jäi samale tasemele võrreldes eelmise aasta juuniga ja vähenes 8% võrreldes tänavu maiga.
Kaupade import vähenes võrreldes eelmise aasta juuniga 4% ja tänavu maiga 8%.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 3,6 miljardit krooni (2006. aasta juunis 4,3 miljardit krooni, tänavu mais 3,9 miljardit krooni).
Kaubade eksordist läks juunis Euroopa Liidu riikidesse 69% ja SRÜ riikidesse 10% kogu kaupade ekspordist. Peamised sihtriigid olid Soome (18% ekspordist), Rootsi (13%) ja Läti (11%).
Import Euroopa Liidu riikidest moodustas 76% ja SRÜ riikidest 14% kogu kaupade impordist. Kõige rohkem kaupa veeti sisse Soomest (16% impordist), Saksamaalt (13%) ja Venemaalt (11%).

Roosimaa: soliidsed investorid julgevad Eestisse tulla
Colliers International Eesti juht Ardi Roosimaa ütles reedel Briti-Eesti kaubanduskoja seminaril välisinvesteeringute kohta, et tulemas on väga head ajad, kuna kinnisvarabuumile järgnev aeg meelitab ligi soliidseid investoreid.
"Näeme iga päevaga üha rohkem välisinvestoreid, kes on siinse kinnisvara omandamisest huvitatud," rääkis Roosimaa. Ta selgitas, et kinnisvarabuum koos sellele iseloomulike ootamatustega on möödumas ning seetõttu julgevad soliidsed investorid Eestisse juba tulla, kirjutab Äripäev.
"Kinnisvaras on tulemas normaalne arengufaas," ütles Roosimaa. "Tulemas on väga head ajad, kui prognoosime turumuudatusi õigesti."
Roosimaa sõnul on kinnisvaraturg praeguseks jõudnud nelja aasta tagusesse seisu, kus ei juhtunud midagi erilist ega ootamatut. "Küsimus on, kui kiiresti liigub kell," ütles ta. Väikeses majanduses nagu Eesti toimuvad kõik asjad väga kiiresti.

Eesti filminäitleja saab kuus kuni 300 000 krooni
Produtsendid kurdavad, et Eesti filminäitlejad on ajanud palgad lakke ning küsivad vahel ühe võttepäeva eest juba 10 000 krooni. Tõenäoliselt kalleimad filminäitlejad on Peeter Oja, Marko Matvere ja Tõnu Kark.
Näitlejate liit on kehtestanud filmis osalemise eest näitlejatele makstavaks miinimumtasuks 1800 krooni esimese ja 1400 krooni iga järgmise päeva eest. Produtsentide sõnul makstakse näitlejale aga keskmiselt 3000-4000 krooni päevas, kirjutab Äripäev.
"Eesti näitleja saab teatrist vähe palka, ning kui sealt välja saab, lüpsab täiega," lausub filmimees Artur Talvik.
"Tasu makstakse näitlejale selle eest, kui palju ta vaatajaid toob. Kui ma võtan saksa näitleja ja tõesti maksan talle rohkem, kuid tean, et ta toob kaasa miljoneid vaatajaid, siis paraku eesti näitlejatega nii pole," selgitab ta.
Näitleja Peeter Oja ütleb, et pole väga palju filmides mänginud, kuid peab filmirollide eest makstavaid tasusid naeruväärseteks. "Mina arvan, et Eesti tipp-filminäitlejale peab maksma 1000 eurot päevas. Näitlejat tuleks ikka väärtustada. Kui esimene lause, mida produtsent filmirolli pakkudes ütleb, on: "Ega meil raha pole", siis on see orjalik suhtumine," räägib Oja.

Soome ribakardinatehas tahab Muhusse kolida
Tallinnas tegutsev aknakatetetehas Päikesedekoori OÜ kombib võimalust tehase kolimiseks Muhu saarele, mis annaks tööd rohkem kui poolesajale muhulasele.
"Plaanime tootmise Muhusse üle tuua järk-järgult, et töötsükkel seisma ei jääks," ütles Päikesedekoori OÜ esindaja Peeter Luggenberg. Sõltuvalt sellest, kui kiiresti õnnestub soetada tootmishoone püstitamiseks vajalik krunt, võib tehas Muhumaal tööle hakata juba järgmisel aastal, kirjutab Oma Saar.
Luggenbergi sõnul kolitakse tehas Tallinnast Mustamäe teelt üle väina seoses asjaoluga, et firma juhatuse esimees Raimo Nenonen on sidunud end Muhu saarega. "Peremees ehitas Muhusse suvila ja talle hakkas seal meeldima, ei ole välistatud, et ta kolib Muhusse päriselt elama."
Muhu vallavanema Tiit Peedu sõnul on vald pakkunud ribikardinatehasele välja maatükki nn Piiri tööstuskülas, kuhu saab uusehitisi rajada.

Pokumaa rajamise piduriks on kaevuehitaja
Suure ettemaksu tõttu pole enam võimalik
Täisühing Võru Devon pole siiani Pokumaal alustanud kaevupuurimist, kuigi töö oleks pidanud valmis saama juba mais. Et tööde eest on tasutud 146 000-kroonine ettemaks, ei ole ettevõttel võimalik praegu kuskilt mujalt uut töötegijat tellida.
"Tellisin töö märtsis ja kiiresti-kiiresti oli vaja teha ettemaks, sest mingid torud pidid kallimaks minema," rääkis AS-i Valmap Grupp töödejuhataja Aare Seemen. Seemen on saanud firmalt korduvalt uusi tähtaegu. Kui kaev mais ei valminud, pidi seda tehtama juunis, siis juulis, kuid ka augustis on Pokumaa ehitajad sama lõhkise küna ees.
Marju Kolk tunnistab, et tööd on tõesti tegemata, lisaks eespool mainitutele ootab järjekorras veelgi tellimusi.

Saku Õlletehas võib asuda veiniturgu vallutama
Seoses naturaalsiidri Strongbow Gold tootmisega avas õlletehas ka veinitehase.
Küsimusele, kas Sakul on plaanis ka veini lõpp-produktina tootma hakata, vastab Saku tootearendusjuht Kairi Ramjalg: "Praegune tootearendus on nii kiire, et me ei välista midagi. Seda enam, et juba teist aastat on töös Saku tootearenduskeskus koos laboriseadmete ja tehnoloogiakeskusega, mis mõtleb välja ja arendab uusi trende kogu Baltikumi jaoks."
Veinijooke Sakus juba tehakse, näiteks Kiss Spritzer on gaseeritud vee ja veini segujook.
Esimese kodumaise tööstusettevõttena alustas Saku Õlletehas naturaalse veini kääritamist siidri kultuurpärmi alusel. Veini tegemine Sakus käivitus seoses Strongbow Goldi tehnoloogiaga.
Ramjalg mainis, et paljud ettevõtted teevad siidrit nii, et ostavad õunaveini sisse ja segavad maitseainetega. "Saku on oma siidrivalmistamise protsessi täiustanud ja lihvinud ning viimase aasta jooksul on valmistatud siidreid pea algusest lõpuni ise," ütleb ta.

Sakslased tulevad tagasi
24. - 26. augustini toimusid Tallinnas Baltisakslaste III Kultuuripäevad, mille käigus tõdeti, et baltisakslaste huvi Eesti vastu on kasvamas.
Eesti Teaduste Akadeemia Majas, kus enne sõda asus Saksa Rahvusvähemuse Kultuuriomavalitsus toimus konverents "Sõdadevaheline aeg - eesti ja baltisaksa vaatenurk". Ettekanded pidasid ajaloolased Toomas Hiio ja Michael Garleff.
Maja hoovis asuva Balti rügemendi mälestuskivi juurde asetasid korraldajad pärjad. Ajalugu pole sugugi nii must-valge, mitte kõik sakslased ei sõdinud Eesti vastu. 1918.a. 27. novembril sõlmisid Baltisaksa vähemusrahvuse esindajad ja Eesti Ajutine Valitsus kokkuleppe, mille tulemusena moodustati Eesti armee koosseisus Balti rügement, mida juhtis Constantin von Weiss.
Rügementi kuulus sõja jooksul 1350 meest, kellest baltisakslasi oli 920. Eesti poolel bolševike vastu sõdides langes 70 baltisakslast, kelle seas palju väga tuntud baltisaksa suguvõsade nagu Samson-Himmelstjernade, Ungern-Sternbergide, von Pahlenite, von Stackelbergide jpt. liikmeid.

Religiooni kaas- ja kõrvalnähud Tartus
Tartus näeb sellel nädalal lisaks armastusfilmidele ka religiooniteemalisi dokumentaale.
Homme algab Tartus järjekordne lühike armastusfilmide festival tARTuFF, sellega paralleelselt toimub rahvusvaheline konverents "Religioonitolerants - võimalus, kohustus, vastutus" koos teemakohase filmiprogrammiga, mille spekter ulatub Siberist Euroopa kaudu Ameerikasse.
Eestis elades on kokkupuuted eri religioonidega, isegi kristlusega, üsna juhuslikud. Eurobaromeeter on välja mõõtnud, et oleme kõige vähem religioosne kogu Euroopa Liidus. Seda on tunda ka igapäevaelus, kus kiriku hääl päevakajalistes küsimustes jääb kaugeks ja kõmisevaks. Kohati kipume sama religioonileigeks pidama ka ülejäänud läänemaailma.
Teisel pool ookeani asuva Ameerika Ühendriikide suhted kristluse ja usuga laiemalt on aga radikaalselt teistsugused - 75 protsenti ameeriklastest peab ennast kristlaseks. Kuigi Eestissegi on taasiseseisvumisega jõudnud palju usuliikumisi, need on vähemalt seni jäänud enamiku jaoks kummaliseks marginaalnähtuseks. Ükski riik pole aga kristluse vormide poolest nii rikas kui USA.

Moodsa Valgustuse galeriis saab kuulata audiokunsti teoseid
Eestis on alustamas tegutsemist audiokunsti galerii, mille esimene etapp on plaanitud liikuv: eri keskkondades toimuvad ühekordsed kuulamisüritused, helindatakse eri keskkondi ja ruume ning luuakse dialooge helide ja ruumi vahel.
Audiogalerii esimene üritus toimub teisipäeval, 28. augustil kell 17.00 Tallinnas galeriis 008 Moodne Valgustus (Rävala pst 7).
Esinevad helikunstnikud Camille Hannan (Austraalia), Bertuf (Prantsusmaa), Patrick McGinley (ÜK), Jgrzinich (USA) ja Fantomas (Eesti).
"Helikunst on praegusel interdistsiplinaarsete kunstide ajal enim huvi äratav suund. Töö helivibratsioonide kui materjaliga, nende tekkimine ja organiseerumine on ühtpidi teaduslike uuringute objekt, teistpidi avavad nad uusi esteetilisi dimensioone. Helikunst on mittemateriaalne ja seega ökonoomne, sest ta ei koorma galeriisid ega muuseume füüsiliste kunstiobjektidega," ütles audiogalerii koordinaator Kiwa. Helikunsti ehk sound-art'i alla kuuluvad helimaastike uuringud, raadiofooniline kunst, välilindistused, sonoloogia, eksperimentaalmuusika, helidisain, elektroakustiline muusika, musique concrete, kineetiline kunst, spoken word, minimalistlik muusika jne.

Ikka kõrgvormis Enn Põldroos
Põldroos on suutnud edukalt ühendada maa-li ambivalentse sisu
Galerii kuraatorit Eha Komissarovit tahaks lausa tsiteerida: "Enn Põldroos on massiivne isiksus, mina seda mäest alla tormavat lumepalli küll liigutada ega peatada ei suudaks."
Tõepoolest, vanameistri loominguline potentsiaal on imekspandav, samuti tema fovistlikult naudisklev maalimisrõõm. Juba tema maalide pealkirjad sisaldavad enamasti aktiivset verbi: "Kukub", "Tõmbab kõrvast" jms. Siin on nii groteski kui ka tõsisemaid vihjeid, mille parimaks näiteks on "Down", mida saab tõlgendada üheselt. Need portfellidega tüübid, kes alla laskuvad, on tõenäoliselt alla käivad poliitikud.
Põldroos, kes oli laulva revolutsiooni ajal aktiivne poliitik, kunstnikuna, muide, keelekomisjoni esimees, tüdines kiiresti ära nendest poliitilistest nägelustest siis, kui iseseisvus kätte võideti.

 "Väljapääsu" lõpp kaalub üles kogu filmi puudused
Rootsi lavastaja Peter Lindmarki põnevik "Väljapääs" kipub natuke venima.
Kohaliku suurima filmilevitaja netilehekülg reklaamib Rootsi põnevusfilmi "Väljapääs" kui "järjekordset ilmekat näidet Skandinaavia filmikunsti järjest tõusvast tasemest". Noh, Skandinaavia filmikunsti tase on olnud suuremal või vähemal määral kõrge enam-vähem alati, ent kui tolle taseme mõõdupuuks pidada suurt eelarvet ning Hollywoodi põnevike esteetikat matkida püüdvaid linalugusid, siis selles kontekstis võiks kobarkinos linastuv "Väljapääs" ju ehk mingi verstapostina arvesse tulla. Kuigi ega see nüüd skandinaavlastel päris esimene kord põnevusfilmi teha ka muidugi pole. Aga see selleks.
Puändita film ei jää
Moodsa ärimaailma kõigi detailide ning firmade ülesostmisstrateegia peenemate finessidega ülearu hästi kursis mitteoleva vaataja jaoks ehk esmapilgul mõneti segaselt startiv lugu (film on valdavalt rootsikeelne ja sellegagi tuleb esimesed kümmekond minutit harjuda) jõuab peagi klassikalisse Hollywoodi situatsiooni, kus mõrvas süüdi lavastatud mees peab oma maine päästmiseks kinnipidamiskohast põgenema ning teda kui kurikaelte ja politsei jälitamisobjekti sunnitakse rehabiliteerivat tõendusmaterjali koguma. Erinevalt selle skeemi sadu kordi nähtud ameerika versioonidest kulgeb "Väljapääs" mõneti rahulikumalt ning kipub hoogsalt kulgevate põnevikega harjunud filmisõbra jaoks kohati venima.

Inglimaja tervendab Eesti ühiskonda
Aminoloog ehk hingeteadlane tutvustab Inglimaja, mis
"Eestlastel on seljataga ajalooliselt raske minevik ning pidev raskustes olemine on andnud inimestele indu otsida lahendusi ja võimalusi enda vaimseks arendamiseks või elukvaliteedi parandamiseks," ütleb Inglimaja projekti eestvedaja Crystal Ra Lakshmi alias Kätlin Roovik. "Kuna inglid on koondav headuse jõud ja neid on mainitud mitmes religioonis, siis on Inglimaja mõeldud kõigile inimestele, olenemata rassist, soost ning usulisest taustast."
Inglimaja oleks looduskaunis kohas asuv multifunktsionaalne hoone, mille peamine eesmärk on aidata parandada selle töötajate ja külaliste elukvaliteeti ning leida eluülesannet. Ühtlasi propageeritakse terveid eluviise. On võimalik laenutada jalgrattaid, paate, kõndida metsaradadel, ujuda, teha joogat jms.

Playstationi võimalused suurenevad
Playstation 3 eurooplastest omanikud saavad peagi digitelevisoonist saateid salvestada, vahendab BBC. Sony teatas, et sai valmis TV-tuuneri Play TV, mis pärast Playstation 3-ga ühendamist muudab mängukonsooli Sky+-sarnaseks videosalvestajaks. Play TV tuleb 2008. aasta alguses turule kõigepealt Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal, seejärel teistes riikides.
Seadme hinda pole Sony veel täpsustanud.
BBC põhjal Mart Niineste

Morrissey ei taha The Smithsi kokku kutsuda
Morrissey loobus ligi 40 miljoni naelsterlingi suurusest pakkumisest panna tänini mõjukas kaheksakümnendate indie-bänd The Smiths tuleval aastal viiekümne kontserdiga maailmaturneeks uuesti kokku, vahendab NME.
Pakkumise tingimus oli, et The Smithsi ridades peab ilmtingimata olema kitarrist Johnny Marr. Bassimees Andy Rourke'i ja trummar Mike Joyce'i kaasamine polnud kohustuslik.
Joyce kaebas Morrissey ja Marri mullu kohtusse, kuna polnud rahul oma osaga bändi tuludest. Morrissey ja Marr kaotasid kohtuasja. Meeste sõprusele selline asjade käik loomulikult kasuks ei tulnud. Praegu plaadilepinguta Morrissey teatas ka, et tulevased esinemised Los Angeleses ja New Yorgis jäävad ilmselt tema viimasteks ülesastumisteks lavalaudadel.

Rock Ramp tuleb Viljandisse tagasi
Kahekümne aasta eest alustanud ning üheteistkümne aasta eest hingusele läinud Viljandi rokifestival Rock Ramp alustab 1. septembril uuesti. Peakorraldaja Juhan Nöpsi sõnul andsid omal ajal publiku huvipuuduse tõttu hääbunud festivali taaskäivitamise ideele tõuke talvised menukad rokipeod Viljandi kinos Rubiin.
Tänavusel Rock Rampil astuvad üles Viljandi ansamblid Ketaspidur ja Püffel, mullu hitiga "Nuudlid ja hapupiim" tuntuks saanud Winny Puhh, tänavu jõuliselt esile kerkinud poprokk-kvartett Traffic, Tartu stoner-bänd Smõuk ning Vaiko Eplik & Eliit. "Esinejate valiku tingis soov tuua publiku ette nüüdisaegset Eesti muusikat kohalikelt ja kaugema kandi artistidelt," selgitas Nöps.

Elu meie ümber
Elu meie ümber: Kaks neidu sõidavad bussiga Tallinnast Tartusse. Üks helistab pidevalt oma poisile. Nii iga veerand tunni takka kaiguvad küsimused: "Kus oled? Mis teed?" Lõpuks ei pea sõbranna vastu ja küsib, miks peab üht inimest niiviisi tuhvli all hoidma. Vastuseks kõlab: "Saad aru - kui kontroll pole totaalne, pole sel mingit mõtet."

Neemelo ja Teever mängisid viiki
Tarmo Neemelo lõi Sundsvalli eest värava Rootsi jalgpallimeistrivõistluste esiliiga mängus Ingemar Teeveri koduklubi Östersi vastu
Rootsi Superettani 21. vooru kohtumises läks Östers 27. minutil Anatoli Ponomarevi väravast juhtima, kuid juba 32. minutil lõi Neemelo karistusala vasakust nurgast lõpptulemuseks 1: 1. Mõlemad Eesti koondislased mängisid vaid esimese poolaja.
Sundsvall jätkab tabelis 37 punktiga teisel, Östers 22 silmaga 13. kohal.

Osaka MM: Spordiennustajad usuvad Alekna võitu
Homme toimuval Osaka MM-i meeste ketteheite finaalvõistlusel loodavad spordiennustajad rohkem Virgilijus Aleknale kui Gerd Kanterile.
Tänase seisuga on fortuuna.ee-s leedulane Alekna võidukoefitsent 1,55, Kanteril 2,5.
Maailma suurimas ennustusportaalis Bet and win-is on need numbrid vastavalt 1,50 ja 2,70. Teistele finalistidele on panuseid tehtud oluliselt vähem. Lähim konkurent Aleknale ja Kanterile on hispaanlane Mario Pestano, koefitsent 21,00
Ennustamine lõppeb täpselt enne kettaheite finaali algust homme kell 13.30.

Osaka MM: Bekele samuti kolmemees
Meeste 10 000 meetri maailmameistriks tuli kolmandat korda järjest etiooplane Kenenisa Bekele.
Bekele on Osaka maailmameistrivõistluste kolmanda päeva teine võistleja vasaraheitja Tihhoni järel, kellele alates tänasest on õnnenumbriks kolm, vahendab ETV Sport.
25-aastasele tõi maailmameistritiitli tema leivanumber, tugev lõpuspurt, võiduajaks fikseeriti 27.05, 89. Etioopiale kindlustas kaksikvõidu Sileshi Sihine 27.09, 03-ga. Kolmandaks tuli viimase ringi alguses maha jäänud keenialane Martin Irunghu Mathathi 27.12, 12-ga.
Meeste 10 000 meetri jooks läks ajalukku ka sellega, et esmakordselt polnud 22 startinu hulgas mitte ühtegi Euroopast pärit pikamaajooksjat.

Osaka MM: 100m võitja selgitas fotofiniš
Kolmanda võistluspäeva põhiala naiste 100m sprindi maailmameistriks krooniti fotofiniši abiga Veronica Campbell.
Jamaica esimese MM-kulla 100m jooksus tõi hooaja edetabelijuht Campbell nii tasavägises konkuretsis, et tulemuste selgumisteks läks isegi täpsel Jaapani tehnikal aega minuteid, kirjutab ETV Sport.
Tulemusele 11,01 jooksid staadioni tabloo esialgsetel andmetel veel ameeriklannad Torri Edwars ja Lauryn Williams ning publiku vilekoori saatel oodati kohtunike otsust.
Lõpuks anti hõbemedal siiski Williamsile ning pronksi omanikuks kuulutati hoopis kolmas ameeriklanna Carmelita Jeter.
Tulemused:
1. Veronica Campbell (Jamaika) 11,01, 2. Lauryn Williams (USA) 11,01, 3. Carmelita Jeter (USA) 11,02, 4. Torri Edwards (USA) 11,05, 5. Kim Gevaert (Belgia) 11,05, 6. Christine Arron (Prantsusmaa) 11,08, 7. Kerron Stewart (Jamaika) 11,12, 8. Oludamola Osayomi (Nigeeria) 11,26.

Osaka MM: Marek Niit ei stardi
Marek Niit otsustas vigastatud jala hoidmiseks homme Osaka MM-il peetavast 200 m jooksust loobuda.
"Mu jalg ei ole sada protsenti terve," ütles Marek Niit. "Olemas on oht, et vigastus süveneb. Eelseisvate hooaegade nimel tuleb kahjuks antud suurepärasest võimalusest, MM-il jooksmisest loobuda."
Kergejõustikukoondise vanemtreener Aivo Normak ütles, et Niit langetas otsuse pärast hommikust treeningut.
"Tegu on tema karjääriga," lausus Normak. "Tal ei tasu niisuguses olukorras võtta suurt riski. Kui mängus oleks medal, siis tasuks riskida."

Osaka MM: Kolmikhüppe kuld Portugali aafriklasele
Meeste kolmikhüppe võitis 2002. aastani Roheneemesaari esindanud portugallane Nelson Evora.
1984. aastal Elevandiluurannikul sündinud Evora hüppas kolmanda katsega ühtlasi ka oma uue kodumaa rekordi 17.74, vahendab Sportnet.
Hõbemedalile tuli brasiillane Jadel Gregorio 17.59-ga. Pronksikarva hüppe tegi avakatsega tiitlikaitsja 17.33-ga. Ühe sentimeetriga jäi temast maha kuubalane Osniel Tosca ja kahe sentimeetriga ameeriklane Aarik Wilson. Juunis Oslos Kuldse liiga avaetapi võitnud britt Phillips Idowu oli 17.09-ga viies.
Jaak Uudmäe oleks 27 aastat tagasi Moskva olümpial kulla toonud tulemusega olnud Osakas pronksimees.

Osaka MM: Tihhon kolmandat korda järjest maailma parim
Pariisi ja Helsingi MM-il triumfeerinud vasaraheitja Ivan Tihhon kaitses tiitlit ka Osakas, lennutades võidutulemuseks 83.63.
Kahes esimeses voorus heitis Tihhon raudmuna sektorist välja, kolmanda vooru 79.35 kindlustas talle võistluse jätkamise. Valgevenelase võiduheide sündis alles viimasel, viiendal katsel, kirjutab Sportnet.
Valgevenelasest maailmameistrile järgnesid sloveen Primož Kozmus 82.29-ga ning slovakk Libor Charfreitag 81.60-ga.
Jaapanlaste esimene medalilootus, Ateena olümpiavõitja Koji Murofushi pidi 80.46-ga leppima kuuenda kohaga.
Murofushit edestasid ka ungarlane Krisztian Pars (80.93), ungarlane Krisztian Pars (80.93) ja valgevenelane Vadim Devjatovski (81.57). Seitsmendana ületas 80 meetri joone Sydney olümpiavõitja ja kuus aastat tagasi Edmontonis MM-kulla saanud poolakas Szymon Ziolkowski (80.09).

Osaka MM: Venelannad võtsid takistusjooksus kaksikvõidu
Venemaa avas naiste 3000m takistusjooksu kaksikvõiduga Osaka maailmameistrivõistlustel medaliarve.
Osaka MM-i kolmanda võistluspäeva esimene kuldmedal läks venelanna Jekaterina Volkovale, kelle võiduaeg 9.06, 57 on maailma kõigi aegade teine tulemus, vahendab Sportnet.
29-aastane Volkova jooksis kaks aastat tagasi Helsingi MM-il end teisele kohale.
Venelannade kaksikvõidu eest hoolitses mullune EM-i hõbe, 24-aastane Tatjana Petrova ajaga 9.09, 19. Proksi võitis keenialanna Eunice Jepkorir 9.20, 09-ga.
Naiste 3000m takistusjooksu maailmarekordi omanik Gulnara Samitova läks finaaljooksu kohe üksi juhtima ning tema esimese kilomeetri vaheaeg 3.00 püsis isegi rekordigraafikus, kuid venelanna ei suutnud tempot lõpuni hoida. Samitova ületas finišijoone alles seitsmendana 9.30, 24-ga. Neljandana lõpetanud keenialanna Ruth Bisibori Nyangau püstitas 9.25, 25-ga juunioride maailmarekordi.

Sõudmine: Neljapaat jõudis MM-il 12 parema hulka
Eesti paarisaeru neljapaat koosseisus Allar Raja, Igor Kuzmin, Vladimir Latin ja Kaspar Taimsoo sai Münchenis toimuval sõudmise MM-il oma eelsõidus teise koha ning pääsesid 12 parema hulka poolfinaali.
Sõidu esimese neljandiku järel kolmandal kohal sõudnud Eesti paat pääses poole maa peal teiseks ning edestas finišis Kanada paatkonda pea üheksa sekundiga, kirjutab Sportnet.
Sõidu võitsid poolakad, kes jõudsid üle lõpujoone 5,3 sekundit enne eestlasi.

Osaka MM: Kanter haudus võidutaktikat
Gerd Kanter kontrollis tänasel treeningul oma valmidust homse Osaka MM-i finaali eel ja treener Vesteinn Hafsteinsson usub, et hoolealune sekkub kettaheite kullaheitlusse.
Eilset eelvõistlust analüüsinud Kanter leidis, et kindla heiterütmi saavutamiseks juba esimestel katsetel tuleb tehnikat veidi kohendada.
"Tahame uuesti kasutada seda heitevarianti, mille juurde tulime pärast Ateena olümpiat," ütles Eesti rekordi omanik.
Kanteri esimene ülesanne on kindlustada kolme vooru järel koht kaheksa parema hulgas. Kuid nii mees ise kui ka treener leidsid, et juba avakatsel tuleks teha medalivääriline tulemus.
"Gerdi avakatse õnnestumise protsent on tänavu olnud seitsekümmend, kaks aastat tagasi oli õnnestumisi kaks korda väiksem," lausus Hafsteinsson. "Ta on olnud tänavu eriliselt hea viimasel katsel. Kui pikk heide ei tule esimesel või viimasel katsel, siis võib see tulla ükskõik missugusel ülejäänud neljal katsel."

Osaka MM: 100 m finaal selgitab maailma kiireima naise
Täna on Osakas kavas peamiselt kvalifikatsioonid ja eeljooksud, finaalid toimuvad meeste vasaraheites, kolmikhüppes ja samuti 10 000 m jooksus. Naistele on kavas 3000 m takistusjooksu ja 100 m finaalid.
Võistluspäeva peasündmus on kindlasti naiste 100 m finaal, kus selgub maailma kiireim naine. Hetkel tuleb sellele kohale pretendeerijaid kokku lugedes tõdeda, et saame rohkem kui kaheksa nime, kes finaali mahuvad. Kiireimat hakkavad selgitama jamaikalannad Veronica Campbell (2004.aasta 200 m olümpiavõitja), Kerron Stewart ja Sherri-Ann Brooks, ameeriklannad Lauryn Williams, Torri Edwards (USA selle aasta meister), Carmelita Jeter ja Mechelle Lewis, lisaks Chandra Sturrup ja Debbie Ferguson-McKenzie Bahamalt ning eurooplased Kim Gevaert Belgiast and Christine Arron Prantsusmaalt. Sellest seltskonnast sõelutakse poolfinaalides välja kaheksa kiiremat naist.
Vahetult enne naiste 100 m finaali selgub võitja meeste 10 000 meetri jooksus. Siin on peamiseks medalisoovijaks Kenenisa Bekele Etioopiast. Tema käes on hetkel selle distantsi maailmarekord 26: 17.53, ta on 2003. ja 2005. aasta maailmameister ning 2004. aasta olümpiavõitja. Ehk suudavad talle konkurentsi pakkuda need kuus meest, kes sel aasta veel alla 27 minuti jooksnud.

Kasiinovastased soovivad 1. septembril kasiinod sulgeda
Keskerakonda kuuluva Max Kauri juhitav Riigikasiino2011 tegi rahandusministrile ettepaneku koostöös kohalike omavalitsustega sulgeda 1. septembril ehk Teadmistepäeval, üheks päevaks, kõik Eestis asuvad ligi 200 kasiinot.
"Õige rohkem tekitab muret see, et paljud patuurkad asuvad otse koolide või lasteaedade vahetus lähetuses. Nii juhtubki, et kuigi oma olemuselt kannavad kool ja kasiino erinevaid väärtusi, on üks neist oma väljanägemiselt sageli hoopis atraktiivsem ja tähelepanutõmbavam," rääkis Kaur.

Olympic sisenes Leedus B-kategooria mänguautomaatide turule
Olympic Entertainment Groupi (OEG) Leedu tütarfirma sisenes piiratud mängupanuste ja võidusummadega B-kategooria mänguautomaatide turule, avades Vilniuses oma esimese selletüübilise mängukoha.
Kasiino avamisse investeeris ettevõte 13 miljonit krooni, teatas OEG.
B-kategooria mänguautomaate eristavad A-kategooria mänguautomaatidest piiratud mängupanused ja võidusummad ning lisavõiduvõimaluste puudumine. OEG juhatuse liikme Mart Relve sõnul on B-kategooria mänguautomaatide turg Leedus tõusufaasis ning Olympic Casino eesmärgiks on sellest osa saada.
"Viimastel aastatel on B-kategooria mänguautomaatide turg Leedus kasvanud kiiremini kui A-kategooria mänguautomaatide turg ning uue operaatori lisandumine peaks klientide jaoks olema positiivne uudis," kommenteeris Relve. "Olympic Casino eduteguriks sel turul on uued ja moodsad mängud, samuti pöörame suurt tähelepanu mängusaalide interjöörile."

E-kindlustus avas Võrus esinduse
Täna avas Eesti suurim kindlustusmaaklerfirma E-kindlustus oma esinduse Võru autoregistrikeskuses, Räpina mnt 5A.
Esinduses on võimalik leida endale kiiresti soodsaim ja sobilikum liiklus- ja kaskokindlustus seitsme Eestis tegutseva kindlustusseltsi seast, teatas E-kindlustus.
"Tänaseks oleme avanud oma esinduse juba kokku 11-s ARK-i büroos ning meie eesmärgiks oleks laieneda igasse Eesti maakonda," tutvustas E-kindlustuse juhataja Risto Rossar ettevõtte tegevusplaane.
ARK-i büroode juures avatud E-kindlustuse esindustes on võimalik osta nii liiklus- kui ka kaskokindlustust ja sooritada kõiki sõiduki omaniku või rentniku vahetusega seonduvaid liikluskindlustusalaseid toiminguid.
Kõigile klientidele tehakse seitsme kindlustusseltsi hindade võrdlus, mille hulgast saab valida soodsaima või sobivaima seltsi kindlustuse. Lisaks sellele saadab E-kindlustus poliisi lõppedes kliendile võrdlevad pakkumised ning pärast pakkumises toodud arve tasumist uue poliisi. Ka poliisi pikendades saab klient alati valida endale soodsaima variandi.

Riigikantselei võtab tööle majandusosakonna nõuniku
Riigikantselei teatas, et kuulutab välja avaliku konkursi riigikantselei majandusosakonna nõuniku ametikohale.
Nõuniku ametikoha põhiülesanneteks on õigusaktide, lepingute ja muude dokumentide eelnõude juriidilise korrektsuse tagamine ning ametnike õigusalane nõustamine, riigihangete ettevalmistamine ja läbiviimine, riigivaraga tehtavate tehingute ettevalmistamine ja korraldamine ning riigivara registri toimingute ettevalmistamine.
Majandusosakond haldab riigikantselei valitsemisel oleva kinnisvara ja muu riigivara haldamise ja hooldamise, töötervishoiu ja -ohutuse alase tegevuse korraldamise ning muude osakonna põhimääruses sätestatud tugiteenuste osutamise.
Dokumentide esitamise tähtaeg on 19. september.

Lukusseppade liit korraldab seminari
Eesti lukusseppade liidu eestvedamisel toimub täna politsei ja kindlustusfirmade esindajatele suunatud seminar, kus liidu kutsel võtab sõna tunnustatud Ameerika lukuekspert Peter Field.
Seminari eesmärgiks on tõsta teadlikkust muukimise tagajärjel jäetavate jälgede avastamisel ja sissemurdmiste detailide kindlaks tegemisel ning muuta seeläbi antud teemaga kokkupuutuvate asjaosaliste töö veelgi tõhusamaks, teatas lukusseppade liit.
Lukusseppade liidu tegevjuhi Maigi Peeduli sõnul ei lõpe salajased vargused ja sissemurdmised ilmselt kunagi. "Pigem on vastupidi - kurikaelad muutuvad järjest kavalamaks ning vargusi on järjest keerukam avastada," selgitab ta. "Ka meie meedias on leidnud kajastust sissemurdmised, mis justkui polekski jätnud nähtavaid jälgi, kuigi tegelikult jätab iga illegaalne lukuavamine või isegi valevõtmega avamise katse endast jälje, mida on hiljem võimalik kindlaks teha."

Volvo laiendab Venemaal tootmist
Volvo tahab uue tehase avamisega jõuda kuni 10 000 veoauto suuruse aastase tootmismahuni Venemaal.
Uue tehase maksumus on kokku 101 miljonit eurot ehk 1,58 miljardit krooni ning paikneb Kalugas, umbes 200 kilomeetrit Moskvast, teatas Volvo Truck Corporation.
Volvo esindajate sõnul valmistab tehas ka Renault' veokeid - umbes 5000 ühikut aastas.
Viimase kahe aasta jooksul on lääne veokite müük Venemaal tõusnud 100% aastas. Müügi nii järsu tõusu tõttu on Volvo esindajate sõnul loogiline tõsta ka tootmismahte Venemaal.
Lõplikud kokkulepped Volvo ja Kaluge esindajate vahel sõlmitakse lähitulevikus ning tehas läheb täisvõimsusel käiku 2009. aastal. Volvol on Venemaal 31 hoolduskeskust.

GSMvalve müük Tartus kolmekordistus
GSMvalve müük on alates juulist Tartus rohkem kui kolmekordistunud.
Tartu politseisse on laekunud juuli kuus tavapärasest rohkem teateid vargustest Tartumaal asuvatest ehitusjärgus olevatest eramutest ja uuselamurajoonidest, teatas GSMvalve.
"Enamjaolt olid kurjategijad kõrvalistes kohtades paiknevatesse hoonetesse sisenemiseks lõhkunud ukselukustuse või eemaldanud aknaklaasi, varaste saagiks langesid ka erinevad hoovides olevad esemed," selgitas Lõuna politseiprefektuuri juhtivspetsialist Ave Lillemäe.
"Eriti palju rüüstatakse ehitusjärgus maju, kus inimesed veel sees ei ela, või maju, kus omanikud on läinud päevaks tööle ning oma vara jätnud valveta. Suurenenud on GSMvalve infotelefonile selliste kõnede hulk, kus klient väidab, et eile käisid vargad minu või naabri majas ning tulge palun kohe ning paigaldage minu koju valvesüsteem. Selline tung juhtmevabade koduvalvesüsteemide järgi Lõuna Eestis tuli meile suure üllatusena."

Rahvusringhääling sai endale logo
Võitnud logokavand ühendas endas žürii hinnangul vajalikud elemendid koondamaks ühise nimetaja alla erinevate avalik-õiguslike tele-, raadio- ja muude meediakanalite omadusi, säilitades samas iga kanali spetsiifilist identiteeti.
Suve hakul sündinud Eesti Rahvusringhääling (ERR) vajas oma korporatiivset identiteeti. Juunis korraldati kutsutud konkurss, kus osalesid neli Eesti reklaami- ja graafikaagentuuri. Võitjaks osutus reklaamiagentuuri Division töö.
"Eesti Rahvusringhäälingu logo kannab endas mitmeid eri kanaleid ühendavat eetrilainete ideed," seisab kirjas ERR-i pressiteates.
ERR on siduv ja ühendav katusorganisatsioon kõigile eri väljundit omavatele avalik-õiguslikele kanalitele. Logokonkursi žüriisse oli väliseksperdina kaasatud ka Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Marko Kekišev. Konkursi võitjaks osutus reklaamiagentuur Division, kus logo valmis disainer Kalle Toompere käe all.

Värskendatud "Terevisioon" jätkab septembris
Toomas Luhats koos äratusprogrammi saatejuhina alustava Tuuli Kochiga "Terevisiooni" proovivõtetel. Kuuendat hooaega alustavat hommikuprogrammi juhivad alates 3. septembrist üle nädala vaheldumisi Toomas Luhats ja Tuuli Koch ning Priit Kuusk ja Kaileen Mägi. Muudatused on algaval hooajal peamiselt visuaalsed: ümber on tehtud stuudiokujundus, kus on säilitatud senine kodune miljöö, ja saate graafika. Uue tunnusmuusika autor on Sven Lõhmus. Kuigi saatesse tuleb juurde uusi rubriike, ei tehta senises formaadis põhimõttelisi muudatusi.

Onu Bella jagab muusikast arvatust enam
Juhuslikult kuuldud Onu Bella autorisaade popmuusika ajaloost pakkus tõelist kõrvarõõmu. Kohalik raadiosaade teeb silmad ette isegi mõnele suuremale jaamale.
Sõitsime edgaripäeva (20. august) õhtul autotäie melomaanidega Võrumaalt Tallinna. Et kaasa võetud plaadid olid pika nädalavahetusega pähe kulunud, kammisime uut ja põnevat muusikat otsides läbi kõikvõi-malikke raadiojaamu. Üks ei köitnud, teine samuti mitte. Lõpuks leidsime jaama, kus keegi mees rääkis hakitud kõnemaneeriga ühest Prantsusmaa bändist ja Joe Dassinist. Aga võib-olla polegi see bänd nii oluline. Tähtis on, et saade oli tegijal põhjalikult ette valmistatud. Faktid, seigad, tõigad, tähelepanekud, seosed ning täpsustused, kui miski enne ütlemata jäi. Ja seda nii kõnealuse laulja kui ka ajastu laiema konteksti kohta. Kas teie teate, kus prantsuskeelsed bändid peale Prantsusmaa veel populaarsed on? Mina nüüd tean. Quebecis.

BBC vaidleb Opus Deiga
BBC nõukogu lükkas tagasi katoliikliku organisatsiooni Opus Dei kaebuse, et neid kujutati sarjas "Walking The Dead" tagurlastena. BBC sõnul ei keskendu sari mitte Opus Deile (OD) kui organisatsioonile, vaid inimestele. Kaks OD-d häirinud osa olid eetris tänavu jaanuaris. Neis kujutati OD-ga seotud inimesi kui moraalituid pätte. OD-d ajendas protestima asjaolu, et BBC kujutas neid Dan Browni raamatu "Da Vinci kood" stereotüüpidest lähtudes. Brown kujutab OD-d kui võimuahnet salaorganisatsiooni.
BBC nõukogu sõnul on "Walking The Dead" ennekõike teleseriaal, millel pole seost päriseluga. Vaatajad saavad sellest aru ning tegelaste kriminaalsetel kalduvustel pole OD-ga seost. Katoliikliku meesteorganisatsiooni Opus Dei asutas 1928. aastal Hispaania preester Josemaria Escriva. OD ideoloogia järgi ei ole religioon liikmete jaoks mitte pime kultus, vaid loomulik osa elust. Kiriku ametliku tunnustuse pälvis Opus Dei 1950. aastal.

Lugeja kirjutab: lapsesuu ei valeta
Avaldame epl.ee lugeja saadetud väljavõtte raamatust "Lapsesuu. Armastusest", kus lastel on palutud vastata küsimusele "Kas võib olla ka mitu pruuti?" Ootame ka teiste lugejate naljakaid tähelepanekuid laste ütlemiste kohta aadressil online@epl.ee (märksõna "lapsesuu").
Kui on mitu naist, siis ei tohi nendega tülitseda. Sest muidu naised võidavad. - Poul, 9
Vabalt võib mitu pruuti olla. Nad võivad järjekorras seista. - Martin, 6
Mul on ainult üks pruut, aga ma katsun veel mõned leida. - Kristian, 7
Ainult kaks peigmeest saab olla. Sest rohkem ei saa enam salajas hoida. - Ida, 9
Kui sul on mitu pruuti ja lähed kõigi nendega linna peale, siis jääd õudselt täis. - Rune, 9
Kui sul on kohe palju peigmehi, siis saab neile selliseid katseid korraldada. Et siis näeks, kes oskab kõige paremini poes käia ja kes ostab kõik asjad, mis ma tahan. - Nikoline, 7

Baskini anekdoodid
"Proua, miks te käite pidevalt meie lastevanemate koosolekul? Teie poeg õpib juba kaks aastat teises koolis."
"Huvitav, ta pole mulle sellest midagi rääkinud!"
Ühe daami päevikust:
"Reisin Atlandil suurel kruiisilaeval."
"Esmaspäev: kapten läks mööda ja naeratas mulle."
"Teisipäev: kapten kutsus mind kaptenisillale."
"Kolmapäev: kapten tegi mulle siivutu ettepaneku."
"Neljapäev: kapten lubas uputada laeva, kui ma temaga ei maga."
"Reede: Ma olen õnnega koos! Sel ööl ma päästsin laeva ja 480 reisijat uppumissurmast!"

JÄRJEJUTT (5): Patricia Cornwell: Risk
Lamont silmitseb ta spordikotti, kortsutab vaevumärgatavalt kulmu ja lausub: "Vaat siin on juba tegemist fanatismiga. Kas teil tõesti õnnestus lennujaama ja siinse vahele ka veel jõusaalitreening sobitada?"
"Pidin natuke kraami kaasa tooma." Win nihutab kohmetult koti teise kätte, tehes seda ettevaatlikult, et kõlksatused ei reedaks sissepakitud klaaspurke - asju, mida temasugune vintske võmm ei peaks tassima, eriti sellise vintske ringkonnaprokuröri silme all, nagu seda on Lamont.
"Te võite selle garderoobi jätta. See on meeste tualettruumi kõrval. Ega teil seal relva sees ei ole, mis?"
"Vaid väike Uzi püstol. Ainuke relv, mida praegu lubatakse lennukisse kaasa võtta."

Hinnang: Igapäevane liikumisvajadus viib tippu
Üldpilk Osaka MM-i kahele esimesele võistluspäevale kinnitab, kuivõrd tippkergejõustiku kandepind maailmas on laienenud. Teine tõsiasi: jooksualadel on tipus eelkõige nende maade sportlased, kus liikumine rahva igapäevaelus loomulik tarve. Ja tase! Naiste 800 meetris jooksid 14 neidu alla kahe minuti. Aga meeste 10 000 meetri jooksus ei võistle ükski eurooplane...
Eestlastest. Maratoonar Pavel Loskutov, kelle treeningutega ise lähedalt seotud olen, katkestas. Kokkuleppe kohaselt pidi Paša otsustama enesetunde järgi. Mees ise ütles, et oli leitsakus - ja mis veel hullem, väga niiskes õhus - nagu kala kuival. Ei olnud mõtet ribadeks pingutada. Samas nõustun, kolme-nelja aasta eest oli mehe seisund parem. Ettevalmistus Osaka MM-iks Kislovodskis ja viimastel nädalatel Kodu-Eestis sujus normaalselt. Kislovodskis oli küll palav, kuid õhk märksa kuivem. Osaka kliima oli valgetele staieritele topeltraske.

Hinnang: Kettaheitjad on nagu vein, mis läheb üha paremaks
Suurvõistlus on suurvõistlus. Gerd (Kanter) laskis kettaheite kvalifikatsiooni avakatsetel tehnika käest, mis reedab pingeseisundit. Seda tunnistas mees isegi. Tavaoludes oleks norm 64.50 olnud talle tühiasi.
Ka suursoosikul Virgilijus Aleknal oli probleeme. Mõlemad pidid tegema kolm katset, mis lõppvõistlusele mõeldes oli heagi: õpiti võistluspaika tundma. Finaalis löövad pinged muidugi lakke.
Teine minu õpilane Märt Israel tegi rahuldava võistluse, ehkki edasi ei pääsenud. Gerdi tee algus tippvõistlustel oli märksa konarlikum, nii et varugem Israeli puhul kannatust. Kettaheide on kogenud meeste ala. Nagu vein, mis läheb seistes paremaks. Aleksander Tammert näitas väga kenasti, mis kogemused maksavad, jõudes vaevata lõppvõistlusele, kus alustatakse nullist. Ootan ülima huviga.

Hoidkem Gerd Kanterile tugevalt pöialt! 

Laga ja Müürsepp - kaks kirgast tähte
Eestil on mitu tiitlitega pärjatud korvpallurit. Nende tegusid vaagides pakub suurt huvi, keda võiks siiski pjedestaali kõrgeimale astmele seada.
Kuigi mullu korvpallurite elulugude raamatut koostades jätsime igasuguse pingerea koostamise unarusse, näitab teksti ülesirvimine, et kõigi aegade parimana mainitakse korra olümpiavõitjat Tiit Sokku ja Euroopa parimat tehnikameest anno 1947 Joann Lõssovit.
Lisaks on meil Euroopa meistrivõistluste viskekuningas aastast 1939 Heino Veskila ning kõrgelt hinnatud Maret-Mai Otsa, Ilmar Kullam, Jaak Lipso ja Priit Tomson. Võib-olla kuulub kõige suurem au hoopis Aleksei Tammistele, keda noor Tiit Sokk nimetas kord Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks! Seda lahti seletades: jah, meil on küll kõiksuguste tiitlitega mehi, kuid Tammal oli kõigile spordijüngritele seletamatu maagiline mõju.

AjaPeegel: Kodustatud keskmängija Sergei Babenko
1987. aasta kevadel peeti Vilniuses Juri Gagarini mälestusturniir korvpallis, osalesid N Liidu, Hiina ja Inglismaa koondis ning Euroopas leiba teenivatest USA mängijatest moodustatud meeskond.
Juba käis ettevalmistus 1988. aasta Souli olümpiaks. N Liidu koondise peatreeneri Aleksandr Gomelski käe all mängisid ka Tiit Sokk, Heino Enden ja tulevane kalevlane Sergei Babenko. Olümpiale Sergei siiski ei saanud, sest teda kimbutasid vigastused. 208 cm pikkuse keskmängija head etteasted jäid ka minu filmilindile.
1990. aasta alguses kutsus Jaak Salumets Babenko Kalevi meeskonnale abiks. See oli talle üks samm Euroopale lähemale, ikka parem, kui kopitada kuskil Venemaa kolkas. Ta oli 1991. aastal N Liidu meistriks tulnud Kalevi üks võtmemängija.

Käimine on kui kasulik nakkus
Kui Tamsalu naised kaovad kodunt mitmeks tunniks ära, ei tarvitse meestel muretseda. Nad on nakatunud
Elistvere käimispäeval osalenud naised kandsid sportlikke jalatseid ja rõivaid ning randmel tiksus pulsikell. Innustunud harrastajad kinnitasid, et nendeta ei saa täit naudingut.
"Kui riietus muutub pärast paari kilomeetri käimist ebamugavaks või jalats väsitab jalgu, siis see häirib, ja pulsikellaga on hea kontrollida koormust," lausus teist aastat käimist harrastav Rita Kulev, kes osaleb ka kaks korda nädalas tamsalulaste ühistreeningutel.
Käimine annab mõõduka kehalise koormuse, tugevdab südant ja veresoonkonda. Kindlasti saavad naised toredas seltskonnas veedetud ajast ka emotsionaalse laengu. Mitmed neist liitusid käimisrühmaga perearsti soovitusel.

Ujujad loodusjõudude meelevallas
Avaveeujumine sobib igale harrastajale, kes vett ei pelga ja kes tahavad end loodusjõudude meelevallas proovile panna.
Pelgalt mõte jääkülmast veest, puusani ulatuvatest lainetest ja kõrvus vihisevast tuulest kustutab enamikul inimestel vähimagi soovi isegi varbad märjaks kasta. Ometi on avaveeujumise medalil kaks poolt ja leidub entusiaste, kes ennast meelsasti paari kilomeetri pikkuse distantsi läbimiseks jõe, järve või mere meelevalda usaldavad.
Sampo panga analüütik Henri Kaarma ja igapäevast leiba ujumistreenerina teeniv Bruno Nopponen on kaks kolmest julgest mehest, kes paar nädalat tagasi läbisid ujudes järjest 57 kilomeetrit! Tagantjärele nimetab Nopponen Võrtsjärvest Tartusse ujumist küll hulluseks, kuid samas tunnistab, et on saavutatuga rohkem kui rahul.
Harrastusena sobib avaveeujumine kõigile, kes tahavad ennast loodusjõudude vallas proovile panna ja vett ei pelga. Võistlusdistants jääb olenevalt veekogust ja selle temperatuurist ühe kuni kolme

Asmeri võidu tähistamine lükkus edasi
Marko Asmer juhib pärast eilseid etappe Briti vormel-3 sarja 72-punktilise eduga Maro Engeli ees. Mõlemal etapil Thruxtonis oli Engel eestlasest kiirem. Asmer oli eilsel esimesel etapil üheksas, teisel viies. Engel lõpetas kolmanda ja neljanda kohaga.
Mõlemas sõidus oli eestlase lõppkoht sama, mis stardipositsioon.
"Tiim ja Marko ise olid pettunud. Ühelgi päeval sel nädalavahetusel ei õnnestunud autot kiireks timmida," väljendas Hitechi tiimi ja poja meeleolu Toivo Asmer. "Asi oli auto seades, mis
Thruxtoni pikkade sirgete jaoks kuidagi ei sobinud. Kes aga Marko selja taha ilmus, see ka mööda läks," kommenteeris vana Asmer.
Eilse esimese stardi võitis Stephen Jelley, teise Atte Mustonen. "Õnneks sai Sam Bird mõlemas sõidus nulli, ka Jelley pole enam konkurent. Ainult Engeliga tuleb veel maadlemist," lisas Toivo Asmer. Asmeri tiimi liige Jaakko Kuusk tegeles eile matemaatikaga. "Kui Engel kahe nädala pärast järgmisel etapil sõidu võidab, peab Marko olema Briti F3-sarja üldvõiduks olema vähemalt neljas. Ehk teisisõnu, Marko miinussumma Engeliga võrreldes ei tohi olla üle 9 punkti. Kui Engel ei tule järgmisel etapil nelja parema hulka, on Marko sarja meister," selgitas Kuusk. Toivo Asmeri hinnangul on tiimil aega rahus auto seadete kallal töötada. "Crofti rada on tehnilisem ja passib Hitechi autole paremini," julgustas Asmer.

Käsipall
Nädalavahetusel toimunud tugevatasemelisel käsipalliturniiril Chocolate Cup 2007 jättis võidu koju võõrustaja rollis olnud Chocolate Boys, kes tulemusega 24: 23 alistas finaalmängus koduse konkurendi Põlva Serviti.
Kolmanda koha karika viis endaga kaasa valitsev Soome meister Riihimäe Cocks, kes samuti vaid üheväravalise paremusega alistas pronksimängus 37: 36 Valgevene meeskonna Minski Arkatroni.
Chocolate Boysi finaalivõidu peategelasteks võib pidada väravavaht Mikola Naumi ja kaitses suurepäraselt tegutsenud Tarmo Ullat, kes personaalselt Serviti liidrit Mait Patraili katnuna lubas tal visata vaid 8 väravat.
Võimalik, et Serviti mängu algust uinutas mõnevõrra teadmine, et erinevate vigastuste tõttu ei tee Chocolate Boysi rivis finaalmängus kaasa vennad Noodlad, sest valitsev Eesti meister sai mängu käima alles kohtumise viimasel veerandtunnil, kuid sedapuhku sellest ei piisanud. Serviti peatreeneri Kalmer Mustingu sõnul oli finaalikaotuse peamiseks põhjuseks esimese poolaja pea olematu kaitsemäng. "Esimesel poolajal lubasime vastastel visata 16 väravat, teisel ainult kaheksa. Samuti tegutsesid esimesel pooltunnil lubamatult kehvasti mõlemad väravavahid."

Meeste kahepaat ületas Müncheni kanalil esimese takistuse teel medalile
Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid suurema punnimiseta kahese paarisaerulise paadiga eelsõidu ja läksid edasi homsesse veerandfinaali.
Tänavuse MK-sarja üldvõitjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson ületasid eile Münchenis alanud MM-võistlustel ladusalt esimese takistuse, võites paarisaerulisel kahepaadil oma eelsõidu.
4. sõidus startinud Jaanson ja Endrekson juhtisid kogu võistlusmaa, said ajaks 6.25, 75 ja edestasid Horvaatia paatkonda Mario Vekic/Ante Kusurin 0,66 sekundiga. Kahepaatide parima aja 6.18, 35 sõitsid välja hiinlased Zheng Chen ja Hui Su.
"Edasipääsuga poleks raskusi olnud, kuid võidu nimel tuli punnitada," hindas Endrekson. "Plaanis oli sõita pingevabalt ja tehniliselt, et jääks hea tunne. Päris välja ei tulnud, sest olime mõlemad pisut
uimasevõitu. Õiget särtsu sõidus polnud," lisas Endrekson.

Ferrari võttis Türgis kaksikvõidu
MM-sarja Türgi GP-l olid eile kaks kiiremat Ferrari piloodid Felipe Massa ja Kimi Räikkönen. Rehvi purunemise tõttu jäi viiendaks MM-sarja liider Lewis Hamilton (McLaren), kelle edumaa kolmandana lõpetanud tiimikaaslase Fernando Alonso ees kahanes viiele punktile.
"Hea nädalavahetus, sest tiim võidutses. Massa vastu ei suutnud ma üritamisele vaatamata midagi korda saata," kinnitas Räikkönen.
Hamilton pidi juba stardis endast mööda laskma Räikköneni. Võistluse saatus otsustati 42. ringil, kui katkine rehv langetas Hamiltoni kolmandalt kohalt viiendaks. Ferrari kaksikvõit tähendas, et heitlus konstruktorite karika arvestuses pingestus: McLarenil on koos 148 punkti, Ferraril 11 punkti vähem. Hooaja 13. etapp sõidetakse 9. septembril Monzas. EPL

Eesti korvpallikoondis peab suu EM-ist puhtaks pühkima
Rootsi abile lootma jäänud Eesti korvpallikoondis ei pääsenud siiski Euroopa meistrivõistluste lisavalikturniiri B-alagrupist edasi. Hispaanias peetava finaalturniiri viimase pileti eest hakkab võitlema hoopis alagrupi parema korvide vahe tõttu võitnud Makedoonia, sest alistas laupäeval Luleas peetud tasavägises kohtumises Rootsi 78: 73. Rootsi võidu korral jätkanuks mänge Eesti meeskond.
"Mis teha, ega me enam eriti ei lootnudki," ütles koondislane Tarmo Kikerpill. "Oleksime pidanud ikka ise Makedoonias asjad selgeks tegema, mitte teiste peale lootma jääma." Makedooniaga liituvad otsustavates kohtumistes Iisrael ning Bosnia ja Hertsegoviina.
"Väga tasavägine grupp, sealt võib kõike oodata," kommenteeris Kikerpill makedoonlaste edasipääsuvõimalusi.

Kais ja Vesik panid hooajale punkti EM-i neljanda kohaga
Rannavõrkpallurid Kristjan Kais ja Rivo Vesik võitlesid EM-i finaalturniiril Valencias välja kõrge 4. koha.
Kuu aega tagasi Šveitsis MM-il viiendaks platseerunud Kais ja Vesik seadsid mõistagi Euroopa meistrivõistlusteks suuri plaane, kuid hoolimata napilt medalist ilma jäämisest, peavad nad oma kohta suureks saavutuseks.
"Eks me ikka püüdsime parimat. Süües kasvab ju isu. Kuid lõppkokkuvõttes on see meie tiitlivõistluste parim koht," sõnas Kais. "Tuleb rahul olla. Kaotuskibedus läheb varsti üle."
Pronksimängus kaotasid Kais ja Vesik sakslastele David Klempererile ja Eric Korengile. Mängu alguses suudeti oma paremus maksma panna pärast 10: 10 viigiseisu ning avageim võideti 21: 13. Teises geimis jäid eestlased hätta oma rünnaku punktiks löömisega ning sama seisuga läks geimivõit Saksa paarile. Otsustavas geimis anti vastastele 4: 3 eduseisult neli silma järjest, kuid hea mänguga suudeti seis viigistada 7: 7. Pärast sakslaste mõttepausi eksisid Kais ja Vesik rünnakul ning otsustav geim kaotati 10: 15.

Maratoonarid piinlesid põrgukuumuses
Kuumus ja õhupuudus sundisid kolmandiku MM-i maratonil jooksnutest, nende seas Pavel Loskutovi katkestama.
Maratoonarite jalad tulitasid, kopsud põlesid ja silme ees virvendas. Keenialase Luke Kibeti võiduaeg 2: 15.59 oli MM-i ajaloo nõrgim. Osa tippstaiereid piinles ligi kolm tundi, nende seas isegi üks jaapanlane, kes pidas lõpetamist kodupubliku ees auküsimuseks. Raja kõrvale astus 85 võhmamehest 28!
"Paša, anna minna!" kuulis Loskutov pärast 17 kilomeetri läbimist koondisekaaslaste hüüdeid. See andis hääbuvale Eesti rekordimehele piisakese hingejõudu, et veel mõne versta võrra rühkida. Siis sai temalegi vaevlemisest küll.
"See polnud võistlemine, vaid kannatamine," tunnistas valgalane. "Väga varakult hakkas raske. Mulle ei meeldi katkestamine. Alati, kui katkestad, tekib halb tunne. Aga ma ei näinud kolme tunniga lõpetamisel mõtet."

Võitluses ebaõnnega jäi peale Dibaba
Naiste 10 000 meetri jooks kulges tiitlikaitsja Tirunesh Dibaba jaoks kui lõputu õudus, mis sai õnneliku lõpu.
Jooksu keskel haaras Dibaba kinni kõhust, ilmselt oli temagi kuumuse ja õhuniiskuse ohver, ning kõik viitas sellele, et etiooplanna katkestab. Kui ta läks haarama oma joogipudelit, siis komistas ja kukkus ning jäi koguni 30 meetrit grupist maha. Ent eespool jooksnud kaasmaalannad hoidsid tempot piisavalt all ning Dibaba liitus uuesti grupiga.
"Kui ma oleksin jooksnud mõnel muul võistlusel, oleksin katkestanud," ütles Dibaba. "Jätkasin ja lõpetasin vaid seetõttu, et jooksen oma riigi eest, kuigi kõht valutas kõvasti," lisas ta.

Perez lõpetas krampides
Meeste 20 km käimise võitis juba kolmandat MM-i järjest Ecuadori mees Jefferson Perez.
Lisaks sellele on ta Atlanta olümpiavõitja, kolmekordne maailma karikavõitja ja kolmekordne Pan-Ameerika mängude võitja. Lõpujoonel varises võitja krampides kokku, ent juba kümmekonna minuti pärast oli ta valmis intervjuusid jagama. Teise ja kolmanda koha võistlus oli dramaatiline - hispaanlane Francisco Javier Fernandez möödus tuneeslasest Hatem Ghoulast paar meetrit enne lõpujoont ja rõõmustas hõbeda üle. Mõned minutid hiljem mees diskvalifitseeriti, süüdistatuna jooksusammu kasutamises. Pärast seda andsid hispaanlased sisse protesti, mis rahuldati, ja Fernandez sai hõbedakoha tagasi. Kristi Vahemaa
Meeste 20 km käimine
1. Jefferson Pérez (Ecuador) 1: 22.20, 2. Francisco Javier Fernández (Hispaania) 1: 22.40, 3. Hatem Ghoula (Tuneesia) 1: 22.40, 4. Eder Sánchez (Mehhiko) 1: 23.36, 5. Giorgio Rubino (Itaalia) 1: 23.39, 6. Robert Heffernan (Iirimaa) 1: 23.42, 7. Luke Adams (Austraalia) 1: 23.52, 8. Erik Tysse (Norra) 1: 24.10

Niit: võtan MM-i ka väikese puhkusena
Eesti 200 m rekordiomanik Marek Niit otsustab täna, kas jalg lubab homses eeljooksus startida, kuid MM-ile tulekut ta ei kahetsenud.
Mullu juunioride MM-kulla pälvinud Niit ütles, et juuni alguses vigastada saanud reie tagakülg paraneb jõudsalt. Laupäevasel treeningul tegi ta enda sõnul päris kiireid liigutusi.
"Paljajalu ei tunne valu, aga naelikutega joostes teen kiiremaid liigutusi ja siis lööb nagu väike nõel jalga," lausus suve hakul 200 m ajaga 20,69 jooksnud 20-aastane sprinter. Niidu sõnul on palavuses väga hea harjutada. "Teen venitusi ja rohkem polegi soojendust vaja, võin kohe joosta. Toonus on hea ja kõik on võimalik," lausus kräsupäine saarlane.

Gerd Kanter tegi nii lähedastele kui ka fännidele šokiteraapiat
Gerd Kanter valmistas Osaka MM-il kettaheite eelvõistlusel nii iseendale kui ka poolehoidjatele palju peavalu, Aleksander Tammert sai pingevabalt lõppvõistlusele.
Alles viimasel, kolmandal katsel päeva pikima kettakaarega, 67.45 meetriga koha kaheteistkümne parema hulka kindlustanud Kanter mängis nagu loteriid. Tema esimesed sooritused 56.69 ja 58.81 tõid nii tribüünil istunud treenerile Vesteinn Hafsteinssonile ja elukaaslasele Liina Pärtelile kui ka teleri ees kaasa elanud vanematele rohkesti halle juuksekarvu.
"Nii peabki olema, normaalne," ütles Kanteri tiimi mänedžer Raul Rebane pärast õnnelikku lõpplahendust, kuid tema punetavad põsed reetsid üleelamisi.
"Muidugi polnud niisugused heited tervisele head, aga peamine, et suutsin end viimasel katsel kontrollida," lausus Kanter, kes tahab närvesöövast etteastest homseks lõppvõistluseks õppust võtta.

Tyson Gay valitses sprindi närvidemängu
Tyson Gay kuulis eile hommikul vanglakaristust kandvalt treenerilt telefonitsi, et juhendaja usub tema võimekusse võita, ja õhtul juubeldas USA välejalg Osakas 100 m jooksu kullamehena.
Gay jäi tänavuses esimeses suurduellis maailmarekordimehe Asafa Powelliga kindlalt peale, näidates aega 9,85. Lõpumeetritel kangestunud ja 9,96 -ga piirdunud jamaikalast edestas viie sajandikuga ka Bahama rekordi 9,91 püstitanud Derrick Atkins.
"Pühendan oma võidu treener Lance Braumanile, kes avastas mu talendi ja viis mind tippu," ütles 2005. aastal Helsingi MM-il 200 m jooksus neljandaks jäänud Gay. "Ta saab peagi vabadusse ja jätkame koos olümpiaks valmistumist."
Stardipakkudel komistanud Powell juhtis kolmkümmend meetrit enne lõppu, kuid kiirendada ei suutnud. "Kui Gay kõrvale tuli, läksin paanikasse ja lihased tõmbusid kangeks. Olen väga petttunud," tunnistas tunamullu maailmarekordi 9,77 püstitanud jamaikalane.

Austerlane kukkus peaga vastu takistust
Meeste 3000 m takistusjooksu eeljooksus kukkus õnnetult peaga vastu takistust austerlane Günther Weidlinger. "Weidlingeril õmmeldi alumist huult ning lõuga," lausus Austria koondise arst Andreas Kroener tund pärast õnnetust. Põhjalikul ülevaatusel selgus, et mehe hambad jäid terveks ning peavigastust ei tuvastatud. Ööseks jäeti Weidlinger siiski haiglasse.

Lapsena kodu maha põletanud Reese Hoffa kasvas pere toetuseta
Meeste kuulitõuke 22.04-ga võitnud ameeriklane Reese Hoffa helistas pärast triumfi esimesena oma bioloogilisele emale Diana Wattsile.
Hoffa isiklik ajalugu on täis pöördepunkte. Esimene neist oli siis, kui nelja-aastane Reese koos kuueaastase venna Lamontiga põletas maha kodumaja. Välgumihkliga mänginud Lamont süütas põlema kardinad, ent suutis need kustutada. Kui ta aga toast lahkus, tahtis Reese veelkord leegi ilu imetleda, kardinad võtsid uuesti tule külge ning kodust jäid järele vaid varemed.
Mõned nädalad pärast tulekahju otsustas teismelisena sünnitanud Diana anda Reese'i adopteerimiseks. Alles 18 aastat hiljem otsis Hoffa ema interneti kaudu üles.
Ent vaatamata kurvale saatusele, on Hoffast saanud suur sportlane ja särav isiksus. Kui temast poleks kasvanud kuulitõukajat, oleks ta võinud töötada näiteks tsirkuses. Hoffa oskab žonglöörida, võidelda tulemõõkadega ja panna Rubiku kuubiku kokku 45 sekundiga.

Kaie Kand: seitsmest alast ebaõnnestus viis
Kaie, MM-i tulemuseks jäi 5616 punkti ja 30. koht. Kuidas sa ise oma võistlusega rahule jäid?
Võistlus oli nii raske ja ma ei teinud midagi ära. Ma ei saa aru, enne võistlust treeningutel olid kõik näitajad head. Võib-olla jõudsid nüüd aklimatiseerumise kõige halvemad päevad kätte, võib-olla suutsin vaimselt üle mõelda. Ma ei tea.
Aga andis see võistlus sulle ka midagi juurde?
Ikka andis, tingimused on samasugused kui aasta pärast Pekingi olümpial. Oskan nüüd palju teadlikumalt selleks valmistuda.
Olümpiale pääsuks on vaja täita A-norm, järgmisel aastal on loodetavasti tagasi ka Ksenija Balta.

Kuninganna Carolina kuldne valitsemisaeg kestab
Naiste seitsmevõistlus pakkus enne MM-i kõneainet. Ühed kartsid ja teised lootsid, et lõpuks pakub keegi Carolina Klüftile konkurentsi.
Aga mitmevõistluse kuninganna näitas juba kahel esimesel alal, et seekord pole teistel veel mõtet unistada.
Vähe sellest, kahe päeva kokkuvõttes püstitas ta imelise Euroopa rekordi 7032 punkti. Eelmine rekord, Larissa Nikitina 7007 punkti pärines 1989. aastast.
Klüft ise hindas tugevat konkurentsi peateguriks, miks ta just nüüd suutis taas üle 7000 punkti koguda. Teisena lõpetanud Ljudmila Blonska (Ukraina) korjas 6832 punkti, kolmas oli Kelly Sotherton (Suurbritannia) 6510 silmaga.
Kui kõik kurtsid raskeid tingimusi, siis võitja ei leidnud palavuses midagi halba. "Miks ilma üle kurta, oli soe, samas tuult ei olnud, jooksurada oli kiire," rääkis Klüft. "Igal juhul on siin palju mõnusam olla kui Rootsis, kus on pidev vihm ja külm ka."

Uued videod emmedeklubi.tv lehel
Emmedeklubi.tv-l on hea meel teatada, et tänasest on üleval uued videod:
RÕNGASLINA
Rõngaslinas saab last kanda mitmel viisil - vastsündinut hälliasendis ja suuremat last puusal ning ka seljal. Vaata, kuidas lina õigesti siduda.
KANDELINA SELJALE SIDUMINE
Suuremat last on kergem kanda seljal ja kõige paremini sobib selleks pikk kootud lina. Kui laps veel ennast ise kinni ei oska hoida, tasub sidumist harjutada voodi või madratsi peal.
RINNAPÕLETIK
Imetamisnõustaja Reet Post räägib, millised on rinnapõletiku sümptomid, kuidas seda ravida ning mida teha, et põletik ei korduks.
KOLMEKUUSTE KAALUMURED
Esimestel elukuudel võtavad imikud keskmiselt juurde 200 grammi nädalas. Kui aga hambad hakkavad kasvades valu tegema, võib ka söömine olla häiritud. Imetamisnõustaja Reet Post annab nõu, kuidas rahutut last imetada.

Savisaar sõidab viieks päevaks Moskvasse
Tallinna linnapea Edgar Savisaar sõidab 31. augustil viieks päevaks Moskvasse visiidile.
Visiidi eesmärk on esialgu veel teadmata. Linnakantselei avalike suhete direktor Ain Saarna ütles Päevaleht Online'ile, et visiidi programm on veel täpsustamisel.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske aga juurdleb oma blogis, et miks peab Eesti ühe suurima partei esimees sõitma Eesti-vastaste rünnakute kõrgperioodil Venemaa pealinna.
Päevaleht Online'ile teadaolevalt kutsus Moskva linnapea Juri Luzkov Savisaare Moskva linna 860. juubeli tähistamisele. Lisaks on 3. septembriks planeeritud kohtumine Moskva linnapea Juri Luzkoviga, kus arutakse linnade koostööd 2003. aastal sõlmitud koostöölepingust lähtuvalt. Kavas on külastada ka Tallinna koostööpartnerit - Edela-Moskva prefektuuri ning arutada koostööd kultuuri- ja noorsoo valdkonnas.

EDGAR SAVISAAR: siseriiklik sotsiaalne lõhe tekitab tõelise julgeolekuohu
Päevaleht Comment avaldab täies pikkuses Edgar Savisaare möödunud laupäeval Keskerakonna kõrgeimal kogul peetud kõne.
Üle viie aasta koguneb Keskerakonna kõrgeim kogu - KONGRESS - taas Tallinnasse ning esimest korda siia - ESTONIASSE. Üks tsükkel poliitikas - seitse aastat järjestikuseid valimisi igal tasandil - on möödas. Nüüd on ees üks aasta arupidamist, enese kogumist ja kosumist ning kohe seejärel algab 2009. aastal järgmine tsükkel - kahtede järjestikuste valimistega.
Sümboolne on see, et kogunesime pealinna, sest siin on läbi aegade ikka olnud meie kõige kõvem kants. Veel suurema sümboli tähendusega on aga see, et oleme koos siin Estonias, kus 1919. aastal toimus Eesti Asutav Kogu ja pandi nurgakivi meie riiklusele. Siin kuulutati välja ka meie maareform, mis tegi Eesti riigist tõelise oma riigi.

EVA PIIRIMÄE: Rahvusluse terminoloogiast
23. augusti Päevalehes kutsub Heiki Suurkask ("Rahvuslane ei ole natsionalist") üles vastandama rahvuslust (patriotismi) ja natsionalismi.
Rahvuslus on hea, sest on ennast teadvustav ja rahumeelne. Natsionalism on halb, sest on enesekeskne ja agressiivne. See ettepanek on arutelu väärt.
Eesti keeles on indo-germaani keeltega võrreldes üks sõna rohkem - neologismist "rahvus" on tuletatud "rahvuslus". Miks siis mitte kasutada seda olukorda ära, nimetades omakeelse sõnaga head nähtust ning võõrkeelsega halba? Tuli ju "natsionalism" eesti keelde kohe negatiivse varjundiga - ennekõike väljendis "kodanlik natsionalist". Kuigi see väljend on nüüdseks ajaloo hõlma vajunud, on "natsionalismile" eesti keeles endiselt kleepunud negatiivne või vähemalt irooniliselt negatiivne varjund. Seda tugevdab omakorda "natsionalismi" valdavalt negatiivne märgistus teistes euroopa keeltes (sh muide ka ungari keeles). Vähetähtis ei ole seegi, et sõnavorm "nationalism" võeti esimesena kasutusele saksa keeles 18. sajandil, ning seda kohe just negatiivses tähenduses - sellega tähistati riikide agressiivset, makjavellistlikku välispoliitikat ning nende kodanike vastastikust vaenu.

KÄRT ANVELT: Ettevaatust - Eesti politsei! 
Kevadel siseministriks saamise järel avastas Jüri Pihl, et politsei kirjutab eksinud liiklejaile välja liiga väikeseid trahvisummasid.
Prefektidega kohtudes andis ta suulise korralduse, et liiklusolukorra parandamiseks tuleb määrata rangemaid karistusi ehk vähemalt keskmised ja sellest karmimad trahvimäärad. Selle käsu loogika oli lihtne: madalad trahvid pole liiklejaid seni distsiplineerinud, kõrgemad trahvid peaksid siis mõjuma, ning politsei täidabki usinalt ministri korraldust.
Kui minister on kavandanud täiendavaid abinõusid liiklus-
olukorra parandamiseks, on see igati tänuväärne, kuid sellisel juhul peaks ta esinema konkreetse poliitilise avaldusega. Nimelt on seadusandja ehk riigikogu andnud ette miinimum- ja maksimummäära ning siseminister ei saa öelda: nüüd unustame miinimumi ja määrame kõigile trahvi keskmisest maksimumini. See on ebaõiglane kõigi liiklejate ja ka menetlejate suhtes, sest need viimased on ju politseinikud või räigemate rikkumiste puhul komisjon, mitte aga siseminister. Tulenevalt Pihli käsust pole nad aga oma otsustustes enam vabad. Sest käsku tuleb täita, olgugi et see on vaieldav ja nagu üks õigusteoreetik ütles: lausa ebaseaduslik, sest ministri puhul pole tegemist seadusandjaga.

Võidutöö väärib püstitamist
Vabadussammas peab tähistama Vabadussõda ja seda aega. Nüüdisaegne kunst ei sobi selleks.
Konkursi võidutöö on võimas austusmärk ja püstitamist väärt, tavakodanikule-lihtsale inimesele mõistetav ja arusaadav.
Arusaamatuks jääb, miks Krista Kodres põeb arvamust fašismist - kas Tõnismäe venelaste või Moskva diktatuuri hirmust? Kus oldi aga siis, kui kaks silotorni Vabaduse väljaku äärde püsti pandi?
Enne okupatsiooni käis samuti vaidlus Vabadussamba püstitamise üle, ei leitud ka siis ühist keelt. Kas ei oleks õige aeg lõpetada see sõu ja teha üks väärikas otsus? Kindlasti peab siin olema sõnaõigus vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnutel ning pühas sõjas langenute järeltulijatel.

REPLIIK: Kas norminärija oleks parem? 
Reformierakonna üks ideolooge Rain Rosimannus leiab, et õiguskantsler Allar Jõks on pigem innukas publikule mängija kui sisuline tegija või valitsuse põhiseaduslik nõuandja ning tuleks seetõttu tuleval kevadel välja vahetada. Näitena publikule mängimisest toob Rosimannus Jõksi "suurejoonelised ajakirjanduslikud väljaastumised" vaesuse ja koolivägivalla vähendamise, tervishoiukorralduse muutmise ja lastehoolduse võimaluse parandamise teemal.
Rosimannuse kriitika oleks õige, kui võtta aluseks ainult see, et õiguskantsleri funktsioon on olla põhiseaduslikkuse järelevalvaja. Kuid õiguskantsleril on veel teisigi olulisi ülesandeid - olla ombudsman ja diskrimineerimisvaidluste lahendaja. Kui õiguskantsler ka neis valdkondades oma tööd hästi teeb, siis ongi ta paratamatult võimupoliitikute kriitik. Või teisipidi, kui ta nende teemadega ei tegeleks või tegeleks ainult "normi närimisega", siis ei täidaks ta kõiki oma ülesandeid.

JUHTKIRI: Unistus kaheparteisüsteemist
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ennustas, et Eesti on liikumas kaheparteisüsteemi suunas. Selle ühele tiivale jääks Savisaare ennustuses mõistagi Keskerakond ning teisele Reformierakond. On see soovmõtlemine või asjade loogiline areng?
Ennustus on ühelt poolt igati loogiline. Reformierakonda on pärast aprillirahutusi toetanud üle 40 protsendi valijatest, millist toetust pole varem ükski parempoolne partei Eestis saavutanud. Eksisid need, kes arvasid, et toetus püsib kuu-kaks. On püsinud juba neli kuud. Opositsioonis olev Keskerakond on aga vasakpoolsetest parteidest 20-protsendise toetusega selgelt tugevaim tegija.
Savisaare ennustuse vastu räägib aga ennekõike ta ise. Täpsemalt ta enda varasemad ennustused. Kui Isamaaliit tuli 1999. aastal nii riigis kui ka Tallinna linnas võimule (Keskerakond jäi opositsiooni), ennustas Savisaar suundumust kaheparteisüsteemile, kus tegijaks jäävad Isamaaliit ja Keskerakond.

Võidusamba konkursi võitsid Sternfeld, Laidre, Kiho ja Savi
Võidusamba ideekonkursi peapreemia võitis 889 punkti kogunud ideekavand "Libertas", mille autoriteks on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.
Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võitis töö märgusõnaga "Libertas", mis kujutab vabadusristi 28-meetrise dolomiidist samba otsas, kuhu on graveeritud fragment Konstantin Pätsi kõnest.

Kose-Mäo teelõigu uuendamiseks kulub ligi seitse aastat
Tallinna-Tartu maanteel uuendatakse Kose ja Mäo vaheline teelõik viie kuni seitsme aasta jooksul, pärast seda peaks Mäost Tallinnasse jõudmiseks kuluma kolmveerand tundi.
Kolm kümnekilomeetrist õgvendust lühendavad teed seitsme kilomeetri võrra, maantee juhitakse mööda Ardu ja Anna asulast, vahendas Aktuaalne kaamera.
Uus tee võimaldaks kiirust kuni 130 kilomeetrit tunnis. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus allkirjastas Kose-Mäo eelprojekteerimise lepingu esmaspäeval.
"Eelprojekteerimine võtab aega 19 kuud. Seejärel on maade võõrandamine. Kuskil 2009. aasta teises pooles on kõige varem, kui siin hakkavad metsasaed ja ekskavaatorid mürisema," rääkis Sõrmus.
Otsustatud pole veel, kas uus maantee hakkab kulgema Mäoni nelja-, kolme- või kaherajalisena. Kose-Mäo lõigu ehitamine maksab hinnanguliselt 1,5 miljardit krooni.

Nõukogu kutsus RMK juhatuse esimehe ametist tagasi
Teisipäeval toimunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu koosolekul otsustas nõukogu kutsuda tagasi RMK juhatuse esimehe Ülo Viilupi, kelle senises töös näeb nõukogu mitmeid vajakajäämisi.
RMK nõukogu esimehe Ülle Rajasalu sõnul oli tegemist raske, kuid vajaliku otsusega. "Hindame Ülo Viilupit kui kauaaegset riigimetsanduses tegutsenud ja riigimetsandusse panustanud inimest. Samas tuleb tõdeda, et viimaste aastate jooksul on RMK kui suure ja laiahaardelise süsteemi juhtimises olnud mitmeid vajakajäämisi," selgitas Rajasalu.
Ühe näitena tõi Rajasalu välja asjaolu, et mitmed auditid on juhtinud tähelepanu puudujääkidele asutuse juhtimises, sealhulgas eriti riigimetsa majandamist käsitlevate andmete usaldusväärsuse osas.
Rajasalu viitas, et RMK nõukogul puudus kindlustunne, et asutuse juhtimine on kindlates kätes ja juhatuse esimees suudaks organisatsiooni edasi arendada.

TV3 VIDEO:  Vene ühendused eitavad meeleavalduste plaanimist Tallinnas
Tallinnas vene kaasmaalaste regionaalse konverentsi korraldajate kinnitusel ei ole keegi meeleavaldusi vene koolide eesti keelele ülemineku pärast plaaninudki.
Moskva eestvõttel toimus Tallinnas teisipäeval kaasmaalaste regionaalne konverents, kus pooleteise tunni eest sattus küsimustetule alla ka Eesti haridusministeeriumi esindaja, edastavad Seitsmesed uudised.

TV3 VIDEO:  ajateenijad õpivad turvaliselt liiklema
Maanteeamat ja Kaitsevägi alustasid esimest koostööprojekti, mis aitab parandada Kaitseväe isikkooseisu teadmisi liiklusohutuse vallas.
Esimesed õppepäevad viiakse läbi Tapa väljaõppekeskuses. Paljudele on veel üllatuseks, et ajateenija võib ajateenistuse käigus omandada ka kutse, edastavad Seitsmesed uudised.

TV3 VIDEO:  ministeerium soovib venelasi reklaamklipiga eesti keeles õppima suunata
HTM-i tellimusel on valminud reklaamklipp eesmärgiga tekitada venekeelt kõnelevais noortes positiivset suhtumist õppida eesti keeles.
Vene ajakirjanik Dmitri Kukushkin peab Haridus- ja teadusministeeriumi poolt tellitud reklaami ideed heaks, aga teostust vanamoeliseks. Reklaamis jäljendatakse moeetendust, mida juhib õpetaja, serveerides kostüüme kui õppeaineid, mida kõiki on edukalt võimalik õppida eesti keeles, edastavad Seitsmesed uudised.

Autoosi valmistav Rootsi ettevõte kolib tootmise Eestisse
Rootis firma Trelleborg AB teatas teisipäeval, et kavatseb sulgeda oma Rootsis Morbylangis asuva polümeerkomponentide tehase ja tuua tootmise üle hiljuti omandatud tehasesse Saaremaal.
Autodele ja laevadele kummist detaile tootev rahvusvaheline firma kavatseb oma Rootsis asuva tehase sulgeda 2008 aasta kolmandas kvartalis, mille tagajärjel kaotab töö 11 inimest, kirjutab Reuters.
"Tegemist on kavaga, mis näeb ette senisest efektiivsema tootmisstruktuuri loomist, hõlmates senisest väiksema, kuid enam spetsialiseerunud personali palkamist, et tulevikus tagada suurem kulude kokkuhoid," seisab kirjas Trellerborg AB poolt tehtud avalduses.
Trelleborg AB hinnangul läheb tootmise ümberstruktureerimine firmale maksma 30 miljonit rootsi krooni. Kuid firma usub, et kulude kärpimisega saavutatav kokkuhoid võimaldab tehtava investeeringu tagasi teenida üsna lühikese ajaperioodi jooksul.

Valitsus võib Sulev Vare ametist vabastada sel nädalal
Regionaalminister teeb valitsusele ettepaneku Lääne maavanem Sulev Vare vabastamiseks viimase enda algatusel, valitsus võib otsuse langetada juba sel nädalal.
"Lahkun ametist kuna mulle tehti väljakutsuv ettepanek väga headel tingimustel erasektoris," sõnas Vare.
Täpsemalt ei soostunud Vare oma tulevikuplaane veel avaldama. Lõplikud otsused saavad tema sõnul langetatud septembri keskpaigaks, misjärel on neist võimalik lähemalt rääkida.
Sulev Vare on sündinud Kuressaares. Ta on lõpetanud keskkooli Haapsalus ning õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis tööstuse planeerimise eriala. Vare on Töötanud Lääne Kaluris ökonomisti, Haapsalu leivatehase direktori ning Haapsalu aselinnapeana. Samuti on ta töötanud keskkonnaministeeriumi kantslerina.

Kuusalus süttis põlema vahtplasti vedanud veoauto
Seni teadmata põhjustel süttis Narva maanteel Kuusalu vallas põlema järelhaagisega veok, mille koormaks oli vahtplast.
"Häirekeskus sai 17.06 teate, et Narva maanteel Kuusalu vallas põleb rekka järelhaagises vahtplast. Praeguseks on tules hävinud umbes veereand koormast," ütles Põhja-Eesti päästekeskuse valvepressiesindaja Eesti Päevaleht Online'ile.
Hetkel kustutavad veoautot ja põlevat koormat Loksa ja Kehra komando päästjad ja Kolga vabatahtlikud tuletõrjujad. Põlema süttinud veoauto Volvo kustutamiseks sulgesid päästetöötajad sündmuskoha lähistel poole neljarealisest maanteest ja suunasid liikluse ümber vastassuunda.
Valvepressiesindaja sõnul on olukord kontrolli all ja rekkat kustutavad neli päästemeeskonda, kes loodavad põlengu peatselt likvideerida.

Äike jättis Tallinnas ja Harjumaal 3600 tarbijat elektrita
Teisipäeva pärastlõunal lõi äike Harjumaal Harku vallas sisse alajaama, mille tagajärjel jäi Tallinnas ja Harku vallas elektrita 3600 tarbijat.
Välk lõi Tabasalu suurde alajaama sisse peale kella kolme päeval, mille tulemusena jäi elektrita umbes 3500 klienti Tabasalu, Muraste ja Vääna suunal ja ligi 1000 klienti Kakumäe ja Tallinna suunal, ütles Eesti Energia Jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg Eesti Päevaleht Online'ile.
Hamburgi kinnitusel lõi välk samasse alajaama sisse ka teist korda, mis tekitas uue rikke ja nullis seni tehtud parandustööde tulemuse.
Praeguseks on elektriühendus osaliselt taastatud, kuid millal elektrivarustus kogu piirkonnas taastub ei osanud Hamburg prognoosida.

Tallinnas sadas mõne tunniga poole kuunormi jagu vihma
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmeil sadas täna päeval Tallinnas ligi pool augusti keskmisest sajuhulgast, mis tõi tänavatele paari sentimeetrise veekihi.
Ilmajaama teatel on kella 9-st kuni 15-ni kõige rohkem sadanud Tallinn-Harkus, kus tuli kokku 48 millimeetrid sademeid. Tugev sadu oli ka Narva-Jõesuus, kus mõõdeti sademete hulgaks 23 millimeetrit.
Lisaks registreeris Tallinn-Harku vaatlusjaam kella 13.20-st kuni 13.46-ni kestnud rahesaju. Tiheda rahesaju tagajärjel tekkisid rahega kaetud laigud.
AS-i Tallinna Vesi avalike suhete juht Reigo Marosov ütles Päevaleht Online'ile, et kuna sadu oli väga tugev, võis tänavatele vesi koguneda, kuid veepuhastusjaamas seetõttu probleeme ei olnud. "Paljasaare veepuhastusjaam töötas täisvõimsusel," lisas ta.
Mitmekümne sentimeetrine veekiht kogunes tänavatele peamiselt kesklinna ning Tabasalu kandis.

Ilves: see oli võit, mis ühel päeval pidi tulema
President Toomas Hendrik Ilves helistas täna Gerd Kanterile, kes võitis Osakas toimuval kergejõustiku MM-il kettaheites kuldmedali ja õnnitles teda maailmameistri tiitli puhul.
"Olen uhke ja kogu Eesti rahvas on teie üle uhke!" ütles riigipea vastsele maailmameistrile. "Kogu Eesti vaatas võistlust ja elas kaasa. See oli suurepärane ja kindel esitus, ülekaalukas võit. See oli võit, mida olite ammu oodanud ja mis pidi ühel päeval tulema."
President Ilves palus, et Gerd Kanter annaks edasi õnnitlused ka oma meeskonnale.
"Sihid edasiseks on selged: olümpiakuld ja maailmarekord," ütles riigipea, kes kutsus värske maailmameistri Eestisse saabumise järel Kadriorgu.

Tabasalus on maa valge
Tabasalu elanike sõnul sadas täna Tabasalus hiigelrahet, mis kattis maa valge vaibaga.
Erinevate Tabasalu elanike sõnul sadas seal päeval alates kella 13.30-st nii lörtsi kui rahet.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptik Merike Merilain ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist oli rahega, ilm.ee portaali andetel registreeriti Tabasalus ka lörtsisadu.
Sünoptiku sõnul lähiajal enam sooja ilma oodata ei ole.
Fotode autor on Dmitri Iljušin.

Riik premeerib Kanterit 300 000 krooniga
Kultuuriminister Laine Jänes teeb ettepaneku premeerida täna kettaheite maailmameistriks tulnud Gerd Kanterit 300 000 ja tema treener Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga.
Jänese sõnul on Kanteri maailmameistritiitel suurepärane näide sellest, kuidas sihikindla tööga on võimalik väga häid tulemusi saavutada.
"Gerd Kanteri maailmameistritiitel on krooniks eesmärgistatud tegevusele väga hästi ja teadlikult kokku pandud meeskonna toel. Meie sportlane on tõelises tippvormis ja selle tunnistajaks oli täna terve maailm," ütles kultuuriminister.
Jänes helistas ka Jaapanisse ja andis oma tervitused värskele maailmameistrile edasi.
Tiitlivõistlustel edukalt esinenud Eesti sportlaste premeerimise põhimõtted kinnitas valitsuskabinet 2003. aastal, mille kohaselt on maailmameistrivõistluste kuldmedali väärtuseks 300 000 krooni. Aasta hiljem otsustati premeerida lisaks sportlastele ka nende treenereid sportlastele määratud summast kuni poole ulatuses.

Maanteeamet lubab suuremate teetööde tähtaegset lõpetamist
Selleks hooajaks kavandatud suuremad teetööd põhimaanteedel saavad valmis tähtaegselt, kinnitas maanteeameti esindaja Tiina Reismann.
"Hooajaks kavandatud teetöödega praegu probleeme ei ole, tööd on graafikus," ütles Tiina Reismann Päevaleht Online'ile. "Ka korduspindamistööd on praktiliselt lõpetatud, piirangutega lõike jääb järjest vähemaks."
Reismanni sõnul ei ole maanteeametil ehitusfirmadele üldjoontes etteheiteid. "Piirkonniti on probleeme killustikuga. Järelevalve teostamisel on leitud vigu nii tehnoloogias kui kvaliteedis, kuid tööde teostamise käigus on suudetud need kõrvaldada. Teetööd on püsinud eelarve piires," lisas Reismann.
Maanteeamet investeerib tänavu teede ehitusse ja remonti 2 miljardit krooni, sellest 300 miljonit kulub objektidele Tallinn-Tartu maanteele. Kokku tehakse tänavu suuremaid töid riigimaanteedel 333,5 kilomeetril, millest 183,3 km on kattega teede remont ning 150,2 km kruusateedele katete ehitus. Pindamistöid teostatakse 1200 km-l, kergliiklusteid ehitatakse 60 km.

Mihkelson: hakkame Eesti mainet parandama
Kuigi enamus ajast tulistavad Vene propagandamasinad tühja, jätab see siiski Eestist vale mulje, mistõttu peaksid asjast huvitatud üldise infopoliitikaga laiahaardeliselt tegelema hakkama, leiab riigikogulane Marko Mihkelson.
"Teinekord võib kuulda arvamust, et Vene propagandaveskid tulistavad tühja ega suuda kõigutada Eesti kui tarmuka ja positiivse väikeriigi kuvandit meie partnerriikide seas," kirjutab Mihkelson oma blogis.
"Massiivne ja sihikindel "teemakäsitlus" jätab paratamatult siia-sinna ülesse küsimusi või isegi arvamusi, et kas Eesti mitte tõesti ei ole natsistumas," jätkab ta. "Lihtsalt loota, et see kõik möödub iseensest, oleks mugav enesepettus."
"Ma ei taha siiski mitte üksnes osundada probleemile, vaid ka kutsuda üles kõiki huvitatuid meie infopoliitika ning riigi kuvanditurbega tõsisemalt tegelema," lisab Mihkelson. "Tean, et valitsusel on mõned sammud juba astutud, kuid kindlasti vajab teema pikaajalist ja väga sihikindlat strateegiat."

Ärimees Andrus Kaarma arvatavad mõrvarid on tabatud
Politsei pidas kinni ärimees Andrus Kaarma tapmise organiseerimises kahtlustatavad mehed.
Eelmise nädala kolmapäeval ja neljapäeval pidasid kriminaalpolitseinikud kinni Ruslani (53), Mihhaili (48) Igori (35) ning neljapäeval Aleksei (48) ja Igori (31). Nädal varem oli sama kriminaalasja raames kinni peetud ka Andrei (45).
Kriminaalmenetlust alustati möödunud aasta 5. septembril, et selgitada välja Tallinnas Suvila tänaval toime pandud ärimees Andrus Kaarma tapmise asjaolud.
Põhja ringkonnprokuröri Elle-Mai Vellingu taotlusel vahistas Harju maakohus 23. augustil Ruslani, Igori ja Mihhaili. Samuti viibib Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlusel alates märtsikuust vahi all Eduard (42). "Viimase kahe nädala jooksul kinni peetud kuut meest kahtlustatakse tapmisele kaasa aitamises. Märtsikuus vahistatud Eduardile on esitatud kahtlustus Andrus Kaarma tapmise toime panemises", ütles prokurör Velling.

Intervjuu Kaitseliidu ülemaga: kui abi vaja, oleme kohal
Möödunud nädala toimunud vanematekogul kõneles Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste organisatsiooni tulevikust, mille märksõnadeks jäävad sõjaline võimekus, tsiviiltoetus ja kaitsetahe. Intervjuus Päevaleht Online'ile ütles ta, et suurt rõhku hakatakse panema koostööle teiste kriisiolukorras tegutsevate jõustruktuuridega ning arendada tuleks ka kiirreageerimisvõimekust.
Mis saavad olema märkimisväärsemad uuendused pärast vana tegevuskava lõppu 2008. aastal? Mida siiani on valesti tehtud?
Kui küsimuse teisest poolest alustada, siis valesti polegi midagi tehtud. Kui uue aastatuhande algul planeeriti Kaitseliidu tegevust, siis tehti seda olukorrast lähtuvalt parima äranägemise järgi. Et aga aeg on edasi läinud ja ka olukord muutunud, siis seame lihtsalt järgmiseid sihte.
Märkimiväärsed uuendused on vast liiga radikaalne väljend, toonitada tuleks pigem Kaitseliidu edaspidist keskendumist üksuste territoriaalsele komplekteerimisele, ressursipõhisele planeerimisele, lihtsatele ja samas polüfunktsionaalsust (lahingutegevus, kriisiabi jne.) tagavatele struktuuriskeemidele ja nn. kiirreageerimisvõimekuse arendamisele.

ARK: autokoolidega on palju probleeme
Eesti riikliku autoregistrikeskuse (ARK) hinnangul on palju probleeme autokoolide õpetajate, eksamineerijate ning tehnoülevaatuspunktide ebakompetentse käitumisega, mistõttu kaasab ARK edaspidi kodanikke sellisest nähtusest informeerimisel.
"Autokoolide osas peaksid õpilased enesele teadvustama, et autokoolis käimise eesmärk ei ole koolituskursuse dokumendi saamine vaid sõiduoskuste ja teadmiste omandamine. Sellest tulenevalt ei tohiks õpilased nõustuda autokoolis pakutava õppetöö kehva kvaliteediga ning veel vähem minna kaasa võimalustega omandada paber õpinguid vältides," märkis ARK-i avalike suhete osakonna juhataja Timo Vijar.
Kuna autokoolid on märgatavalt suurendanud õpperühmade suurusi on ARK-i hinnangul tõsiseks probleemiks sellest tulenev juhi koolituse kvaliteedi langus. Mida suurem on õpperühm, seda suuremad on ka puudujäägid õpilaste koolitamises ning lõplikes tulemustes.

Langi ajab Põhiseaduse pilsneri liigne joomine nördima
Justiitsminister Rein Lang lükkas täna ümber kuulujutud tema õiguskantsleriks saamise kohta ning avaldas kahtlust, et neid avaldanud ajakirjanik on joonud nördimapanevalt palju kurikuulsat Põhiseaduse pilsnerit.
"Justiitsminister Rein Lang on taoliste alusetute kuulujuttude avaldamise üle äärmiselt pahane," seisab justiitsministeeriumi pressiteates.
Lang kinnitas, et ei kavatse poliitikast lahkuda, isegi kui talle ükskõik, kelle poolt tehtaks ettepanek õiguskantsleriks kandideerida.
"Antud juhul näib, et Postimees on kaasa läinud mingisuguse poliitilise intriigiga ja kurb on näha, kuidas meedia seeläbi oma usaldusväärsust kaotab. Loodan siiski, et keegi toimetajatest on lihtsalt tarbinud liiga palju Põhiseaduse pilsnerit," oli Lang nördinud.
Langi kinnitusel pole kuulujuttudes toodud skeeme erakonnas kunagi arutatud.

Ministeerium: puuduvad õpilased ei ole meile uudiseks
Haridusministeeriumi hinnangul ei ole täna avaldatud riigikontrolli auditis selgunud koolist puuduvad lapsed mingiks uudiseks, kuid koolikohustuse täitmist abistavad tegevused on alles hiljuti käima lükatud.
Haridus-ja teadusministeeriumi alus-ja põhihariduse talituse juhataja ütles Päevaleht Online'ile, et laste koolikohustuse parema täitmise eesmärgil on viimastel aastatel nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasemel käivitatud mitmeid tegevusi, kuid tegu on protsessidega, mida kohe muuta on võimatu.
Kiviranna kinnitusel ei ole seega täna avaldatud riigikontrolli auditis väljatoodud koolielu negatiivsed nähtused uudiseks. "Kuid auditis väljatoodud soovitusi saab kindlasti järgmiste sammude kavandamisel kasutada," sõnas Kivirand.
Kiviranna sõnul on mitmed laste koolikohustuse täitmist abistavad tegevused alles käivitunud, seega on praegu veel vara teha järeldusi ning on väga raske hinnata nende mõju ja neile kulutatud raha vahelist seost lihtsalt statistilisi andmeid kõrvutades.

Lukas vähendaks venekeelsete gümnaasiumide arvu
Üha enam vene noori läheb eestikeelsesse kooli
Tõenäoliselt läheb viie aasta pärast venekeelsetesse gümnaasiumidesse maksimaalselt 1500 noort, mistõttu peab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vajalikuks paljude gümnaasiumide sulgemist ja suuremate venekeelsete lütseumide loomist.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas näeb probleemi lahenduseks ette korralike venekeelsete lütseumide loomist, mis peaks olema osa koolivõrgu korraldamisest. Igas lütseumis oleks 3-5 klassikomplekti ning tunduvalt peaks paranema ka hariduse kvaliteet.
Ministri sõnul paikneb suurem osa venekeelsetest koolidest Põhja-Eestis - valdavalt Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel. Teistes Eesti linnades on venekeelse elanikkonna osakaal väiksem kui Põhja-Eestis, mistõttu läheb venekeelsetesse koolidesse vähem lapsi.
Venekeelseid gümnaasiume on praegu aga 63. Lihtne arvutus näitab, et kui kõik venekeelsed koolid alles jääksid, jaguks iga kooli peale maksimaalselt 23-24 gümnasisti. Kuna siia sisse pole arvestatud neid, kes lähevad eestikeelsesse kooli, võib see number veelgi väheneda.

Vangidega kohtujad peavad sööma vanglatoitu
Justiitsministeerium plaanib karmistada kinnipeetavate pikaajaliste kohtumiste korda, keelates vangide kaasadel vanglasse kolmepäevasele kohtumisele kaasa tuua näiteks toitu, sigarette ja hügieenitarbeid.
Kui seni tohtisid kinnipeetavate faktilised kaasad kokkusaamisele tuua kaasa kõike, mis vangidele pole keelatud, siis korra muutmisel peavad ka kokkusaamisele tulijad sööma vanglatoitu.
"Vangla valib ise toitlustamise viisi ja menüü," seisab vangla sisekorraeeskirja muutmise eelnõus. "Põhjuseks on see, et toiduainete läbiotsimine on komplitseeritud, tekitab teatud juhtudel hügieeniriske ja on ebaproportsionaalselt ressurssenõudev. Tulemuseks on olnud julgeolekuriskid, kuna tegemist on ühe viisiga, kuidas tuua vanglasse keelatud aineid ja esemeid."
Muudatusega kehtestatatakse ka põhimõte, et kokkusaaja võib võtta kaasa ainult piiratud koguse enda tarbeks vajalikke asju, ning ministeerium on asja selguse huvides kokku pannud ka vastava nimistu.

1500 last on koolide nimekirjast kadunud
Eestis puudub vähemalt 1500 lapse kohta info, miks nad pole ühegi kooli nimekirjas, kuid samal ajal saavad nad riigilt siiski lapsetoetust.
Endiselt kukub ka igal aastal põhikoolist välja ligi 1000 last, kes seetõttu ei omanda põhiharidust. See arv pole viimastel aastatel oluliselt vähenenud.
Riigikontrolli äsja lõppenud audit ei näita olulist edasiminekut koolikohustuse täitmise vallas võrreldes 2002. aastaga.
Lisaks põhikoolist väljalangemisele on oluliseks probleemiks ka puudumised ning edasijõudmatus õppetöös. Riigikontrolli analüüs näitas, et keskmiselt puudub põhikooli õpilane koolist aastas kolm nädalat, millest ühe nädala moodustavad põhjendamata puudumised.
Selliseid noori, kes puudusid põhjendamata koolist süstemaatiliselt (vähemalt 20% tundidest ühe õppeveerandi jooksul), oli eelmisel õppeaastal ligikaudu 3100.

Prügi sorteerimise jaamast leiti kassipojad
Ragn-Sellsi töötajad leidsid paari nädala eest ettevõtte sorteerimisjaama prügi hulgast viis kassipoega, kes mõne inimese poolt eelnevalt prügikasti visatud.
Kassid olid umbes nädala vanused, alles kinniste silmadega ning räsida saanud.
"Me ei tea täpselt, kuidas kassipojad prügi hulka sattusid, aga kuna kassiema välja ei ilmunud, on alust arvata, et inimene oli kassipojad prügikonteinerisse visanud ja surema jätnud," rääkis ettevõtte ärijuht Agu Remmelg. "Paaril korral varemgi on prügi seast kassipoegi leitud. Töötajate initsiatiivil korjame loomapojad välja, hoolitseme nende eest ja otsime neile uue kodu."
Augustis leitud kassipoegade eest hoolitseb põhiliselt firma töötaja Triin Simmulson, kes viib kassipojad õhtuti oma koju ning toob hommikul jälle kontorisse. "Loomad on praegu veel nii väikesed, et ei oska ise süüa. Seetõttu ei saa neid veel terveks päevaks üksi kuskile jätta, toidame neid iga kolme tunni tagant lutipudelist," rääkis Triin Simmulson.

Elektrirongiliiklus Tallinna ümbruses on taastunud
Seoses kontaktvõrgu olulise tehnilise rikkega raudteelõigul Lagedi-Ülemiste oli elektrirongide liiklus Aegviidu suunal täna hommikul tõsiselt häiritud.
Kõik Aegviidu suuna elektrirongid sõitsid liinil Aegviidu-Lagedi-Aegviidu. Reisijaid viis Lagedilt edasi Tallinnasse tellitud liinibussid.
Rongiliiklus suudeti taastada umbes kella 11 ning pärastlõunane elektrirongiliiklus toimub Aegviidu suunal juba vastavalt kehtivale sõiduplaanile teatati Elektriraudtee AS-ist Päevaleht Online'ile.
AS Eesti Raudtee kinnitusel põhjustas probleemi AS Eesti Energia poolt hallatava Loo - Lagedi elektriliini piksevarras, mis murdudes langes elektrirongi liinile.

Ida-Virumaa laudapõlengus hukkus poolsada kodulooma
Ida-Virumaal Maidla vallas Oandu külas, kus põles eile hilisõhtul loomalaut, päästeameti andmetel hukkus leekides ligikaudu 50 kodulooma.
Tulekahjust teatati kell 23.18. Päästemeeskondade kohale jõudes põles karjalaut (mõõtmetega 80*12m) lahtise leegiga.
Päästjad alustasid laudas olevate loomade päästmist ning leekide summutamist. Kell 03.33 tulekahju lokaliseeriti. Järelkustustööd kestsid varaste hommikutundideni.
Enamus sigu, hobused ja vasikad õnnestus päästa.
Omaniku andmetel sai talu 30 lehmast otsa 24. Samuti hukkus laudas 20 siga. Lisaks veel mõned kodulinnud (haned, kanad).
Laudas viibinud loomad said vingu ning suitsukahjustusi, teatati Ida-Eesti päästekeskusest Päevaleht Online'ile.
Kuidas karjalaut süttis ei ole veel teada, kuid esialgsetel hinnangutel sai põleng alguse lauda kõrval asunud viljakuivatist või töökojast.

Järvamaa kutsekoolides jäid pingid tühjaks
Järvamaa kutsekoolidel on tänavu raske täita õpilastega põllumajanduslikke ja uusi erialasid, kuigi niisuguste töötajate nõudlus on suur.
Paide kutsekeskkooli direktor Rein Oselin ütles, et kui vanade ja populaarsete erialade täitumisega polnud ka tänavu probleeme, nappis õpilasi uutele erialadele, kirjutab Järvamaa Teataja.
"Hädas oleme restaureerija, elektriku ja kinnisvara haldaja erialaga," täpsustas ta.
Türi tehnika- ja maamajanduskooli direktor Toomas Šadeiko ütles, et jätkuvalt on huvi väike põllumajanduserialade vastu. Ta ennustas, et aastate pärast on põllumajandusharidusega noortest suur puudus. "Sellist tööjõudu pole lihtne riiki sisse tuua, sest meil pole vaja põldudele kõplajaid, vaid haritud töötajaid," lausus ta.

Saaremaalt leiti väärtuslik rahapada
Nädalapäevad tagasi leiti Saaremaal kaevetööde käigus ehtne rahapada tuhatkonna mündiga.
Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakonna juhataja Silja Konsa andmetel oli tegu 17. sajandist pärit müntidega. "Osa on hõbedast, osa muudest metallidest," kommenteeris Konsa. Kes ja kust aarde leidis, on Konsa sõnul leidjate soovil salastatud, kirjutab Oma Saar.
Eesti ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus arvab, et sellise leiu puhul tuleb eristada rahalist väärtust ajaloolisest. "Ega senitundmatuid münte enam juurde leia," märkis Leimus, kelle jaoks on olulisem see, mida aare meile mineviku kohta rääkida võib.
"Mis rahad tol ajal käibel olid, miks need maha maeti, kelle varandus see oli, kui jõukas oli tollane talupoeg," loetles teadur mõned küsimused, millele hakatakse vastust otsima. "Põhjasõja ajast on aardeleide vähe," ütles Leimus ning lisas, et Saaremaalt on neid eriti vähe.

Osaka MM: naiste vasaraheites jätkatakse tiitlikaitsjata
Naiste vasaraheide on MM-võistluste kavas viiendat korda ja kõigil neljal senisel medalijagamisel on poodiumile asja olnud ka Olga Kuzenkoval. Osaka valikvõistlusel jäi aga Ateena olümpiavõitja ja Helsingi maailmameister tosina edukama hulgast välja.
Kuzenkova, kes tänavuses maailma edetabelis on 16. kohal 72.36-ga, ponnistas Jaapnis vaid 66.56. Jätkajate hulka jõudmiseks tulnuks heita täpselt kaks meetrit enam. Venelanna saatust jagas ka 1999. aastal esimeseks naiste vsaraheite maailmameistriks kroonitud rumeenlanna Michaela Melinte, teatas Sportnet. 
Valikvõistluse pikima vasarakaarega sai hakkama Ivana Brkljacic Horvaatiast, kes kohe esimesel katsel lennutas 74.69. A-grupist lisandus talle kvalifikatsiooninormi 71.00 ületamisega ka Betty Heidler Saksamaalt. Hilisemast heitegrupist said normiga hakkama 2001. ja 2003. aasta maailmameister Yipsi Moreno Kuubalt, hiinlanna Wnxiu Zhang ja iirlanna Eileen O'Keeffe.

Kuressaare linnapea võitleb noorte kuritegevuse vastu vesteldes
Kuressaare linnapea Urve Tiidus rakendab omapärast moodust paha peale läinud noorte õigele teele tagasi suunamisel, kutsudes nad vestlusele.
"Noortele ütlen: lugege alati kümneni, enne kui midagi lõhkuma hakkate," ütles Urve Tiidus. "Kümne sekundi jooksul jõuab teha seitse kätekõverdust, sellest on ühele mehepojale palju rohkem kasu kui paragrahvidega jändamisest," ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus Meie Maale.
"Mul on kogu asjas üks seisukoht: kui keegi noor inimene on käki kokku keeranud, tuleb tal see endal korda teha. Sellel on kõige suurem kasvatuslik mõju. Lõhkusid aia ära, paranda ära. Mökerdasid võõra maja seinad ära, pese puhtaks. Trahvidest ja manitsemisest üksi jääb väheks," lisas ta.
Linnapea leiab, et kui muud meetmed ei aita, siis kasutatakse sotsiaalse kontrolli efekti: pannakse näiteks vandaalitsejate pildid koos nimega ajalehte.

Purjus traktorist põhjustas Tartumaal liiklusõnnetuse
Tartumaal Mäksa vallas Mäksa külas sõitis eile ratastraktor MTZ 52 vasakpööret sooritades ette vastassuunas otse liikunud sõiduautole Volkswagen, mille juht viidi haiglaravile.
Õnnetus toimus kella 17.42 ajal Vana-Kastre - Kastre - Võnnu tee 4. kilomeetril.
Traktorit juhtis alkoholijoobes ja vastava katgooria juhtimisõiguseta 1940- aastal sündinud Uuno.
Volkswagen Passati roolis oli 1950-aastal sündinud Ilmar.
Sõiduauto juht toimetati vigastustega TÜ Kliinikumi.

Autojuhid aitasid leida rändavatele konnadele ohtlikke teelõike
Tunneleid kohe rajama ei hakata, vaid nendega arvestatakse edaspidi tee-ehitustel.
Aprillis käivitunud kampaania "Konnad teel" käigus selgus sadade infotelefonile helistajate abil üle Eesti üheksa tiheda liiklusega teelõiku, kus autojuhtidel tuleks kevaditi massiliselt kudemisveekogudele rändavaid konni arvestada.
Koos riikliku loodukaitsekeskuse ja maanteeametiga konni puudutavat projekti vedanud Piret Pappel MTÜ-st Põhjakonn ütles, et varem polnud konnade rännu- ja sõiduteede ristumiskohti kaardistatud. "Kõik kogutud andmed edastame maanteeametile, et asutus teaks edaspidi olulisemates rännukohtades teid rekonstrueerima või ehitama hakates konnadega arvestada," sõnas Pappel, märkides, et siiani pole Eestis konnade ohutu liikumise tarbeks teede alla veel ühtegi tunnelit rajatud.

Läänemaale sattus haruldane eksikülaline älverüdi
Linnuvaatlejad Aivar Veide, Hannes Pehlak ja Tarvo Valker kohtasid teisipäeval Läänemaal Haversi rannas älverüdi, kes on siinmail haruldane külaline.
Pruunikirju sulekuuega älverüdid pesitsevad muidu Kaug-Ida Arktika niisketel tundraaladel ning lendavad sealt talvituma Austraaliasse ja Okeaaniasse. "Euroopasse satub see liik aga haruharva, mistõttu on praegune vaatlus ka laiemas plaanis tähelepanuväärne," osutas linnuharulduste komisjoni esimees Madis Ots, kel õnnestus samuti kaugelt tulnud eksikülaline oma silmaga ära näha. "Ilmselt oli see lind ennast juba sügisrändele sättinud, kuid eksis kehvade ilmaolude tõttu lennusuuna valimisega ning kanduski tsüklonite toel siia."

Oravapartei vahetaks Jõksi välja
Reformierakond pakub uueks õiguskantsleriks Lauri Mälksood või Ülle Madiset.
Tuleval kevadel lõpeb ametiaeg kolmel olulisel põhiseadusliku institutsiooni juhil - õiguskantsler Allar Jõksil, riigikontrolör Mihkel Oviiril ja Eesti Panga nõukogu esimehel Mart Sõrgil. Kes neist jätkab, kelle asemele otsitakse uus - see tõotab muutuda üheks tulisemaks vaidlusteemaks Eesti sisepoliitikas lähema poole aasta jooksul.
Vaidlustega tegi otsa lahti Reformierakonna ideoloogiks peetav Rain Rosimannus, kes kirjutas oma erakonna ajalehes Paremad Uudised artikli "Otsitakse kolme väärikat vapilõvi". Rosimannuse hinnangul on Allar Jõks olnud õiguskantsleri ametis rohkem poliitik kui kõrge riigiametnik ning pigem publikulemängija kui sisuline tegija või valitsuse põhiseaduslik nõuandja. Kui ka teised parlamendiparteid seda oluliseks peavad, võiks Rosimannuse hinnangul leida õiguskantsleri kohale apoliitilise kandidaadi ning Jõks võiks astuda mõne partei, näiteks kas või Reformierakonna liikmeks.

Järgmine lahing vabadussamba pärast peetakse valitsuskoalitsioonis
Sotsid soovitavad aja maha võtta, koalitsioonipartnerid kiidaks samba pigem heaks.
Valitsuskoalitsioon hakkab ülehomme otsima üksmeelt vastakaid arvamusi tekitanud vabadussamba rajamise küsimuses. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Peeter Kreitzberg lausus eile Päevalehele, et sotsid praegust võidukavandit valitsuses tõenäoliselt ei toeta ja sooviksid aja mahavõtmist. "Arvan, et aega ei pea väga pikalt maha võtma, võib-olla piisab paarist nädalast," rääkis ta. Kreitzbergi hinnangul võiks rahva arvamuse selgitamiseks tellida näiteks avaliku arvamuse uuringu, sest seda saaks teha kiiresti ja lihtsate vahenditega.
Oluline on sammas
Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna sõnul ei näe ta põhjust, miks peaks võidusamba konkursi luhtunuks tunnistama. "Ka autorid ise on öelnud, et nad on nõus tööd modifitseerima," rääkis Tsahkna. "Iga sambaga on see häda, et mõnele see ei meeldi. Isamaa ja Res Publica Liit tahaks, et sammas tuleks." Ta lisas, et Isamaa ja Res Publica Liit on aastaid tegutsenud vabadussamba rajamise nimel ning kui selleks kokku kutsutud žürii on oma otsuse teinud, tuleks seda ka austada.

Eesti arstide väljavool välismaale hakkas tänavu taas kasvama
Küsitlus: kolmandik kuuenda kursuse üliõpilastest kavandab välismaal töötamist.
Kui eelmisel aastal tervishoiutöötajate väljaränne veidi rauges, siis tänavu on tervishoiuametist dokumentide väljavõtnute arv taas kasvanud.
Tervishoiuameti andmetel võttis mullu dokumendid välja kokku 195 tervishoiutöötajat, esimesel poolaastal 81. Tänavu esimese poolaastaga on nende arv aga taas tõusnud 105-le. 2004. ja 2005. aastal kõikus aastas lahkujate arv 400 ja 300 piires.
Tartu ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala lõpetanute statistika näitab samas, et mõne aastaga on lõpetajate arv kahanenud 150-lt saja ligi.
Arstide liidu presidendi Andres Korgi sõnul lahkuvad tema kogemusel just noored residendid, sest just nemad jäid ilma aasta hakul streigiähvardusega saavutatud tervishoiutöötajate palgatõusust. "Noored olid äärmiselt solvunud," märkis Kork, kelle sõnul on ka residendid arstid ning peaksid seega samuti saama osa palgatõusust. "Valitsus aga otsustas, et residendid ei saa." Kork peab seda ka põhjuseks, miks üha rohkem noori arste nüüd Eestist lahkub.

Kuressaare kesklinnas suri noor naine kaaslaste käte vahel
Taksojuht keeldus end halvasti tundnud naist peale võtmast ning sõitis minema.
Laupäeva varahommikul kella poole kuue paiku suri Kuressaare kesklinnas tänaval 23-aastane naisterahvas, kes oli alles paar tundi varem ööklubis aega veetnud, kirjutab Oma Saar.
Naise kaaslaste sõnul kurtis too äkki, et tunneb end kehvasti. "Ta istus kõnnitee servale ja oksendas," rääkis üks kaaslastest.
Tekkisid krambid
Arvates, et tegu on alkoholist tingitud pööritusega, telliti takso, et naine koju viia. Veidi aja pärast tekkisid naisel krambid ja kaaslane, kahtlustades langetõvehoogu, kutsus kohale kiirabi. Enne kiirabi saabumist halvenes tüdruku seisund järsult, mistõttu võeti veel kord telefonitsi kiirabiga ühendust, et saada kannatanu abistamiseks juhtnööre.

Kurjategijad lasid Hispaanias eestlase maha
Hispaanias Nueva Andalucías mõrvasid pühapäeval kaks tundmatut kurjategijat lasuga kuklasse Eestist pärit mehe.
Kuigi 35-aastasel mehel kuriteoregistrit ei ole, kahtlustab politsei tunnistajate juttude põhjal ikkagi, et tegu on kurjategijate omavahelise arveteklaarimisega, vahendas Hispaania päikeseranniku skandinaavlaste võrguväljaanne Sydkusten. Eesti keskkriminaalpolitsei andmetel on mees sündinud 1969. aastal, mis teeb tema vanuseks 37-38 aastat.
Ohver istus eile õhtul kella seitsme ajal koos kaaslastega baari The Point terrassil, kui järsku sõitsid mootorrattaga ligi kaks meest. Ratas peatus ja ühtki sõna lausumata astus üks sõitjatest ohvrile ligi ja tulistas talle lasu kaela.

Vene noored peavad eesti keele õppimiseks leidma identiteedi
Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku metropoliidi Korneliuse abi vaimulik Aleksii Kolosovi sõnul peavad vene noored eesti keele ja kultuuri õppimiseks ning aktsepteerimiseks leidma oma vene identiteedi.
Kolosov selgitas, et Eesti venekeelne ühiskond ei ole oma suhtumises Eestisse ühesugune. Tema sõnul oli metropoliit Korneliuse üleeilne üleskutse õppida ja tunda eesti keelt ja kultuuri suunatud nendele venelastele, kes on kaotamas oma identiteeti ning seetõttu tajuvad nõrgalt ka eesti kultuuri.
Ta lisas, et esmalt tuleb leida ning säilitada enda keel ja kultuur ning alles siis saab tundma õppida eesti keelt ja kultuuri.
Vaimuliku sõnul peavad venelased ise otsustama, kuidas edasi liikuda ning mil viisil eesti kultuuri ja keelt õppida. Üheks variandiks tõi ta venekeelsete koolide säilimise eest seismise.

Vanematel tuleb ise lapse ranitsatoetust küsima minna
Esimesse klassi mineva lapse ranitsatoetus kõigub paarisajast
Suurim ranitsatoetus on Tallinnas, kus esimesse klassi astuvate laste vanematele makstakse 5000 krooni koolitoetust, et aidata osta kooliteele asuvale lapsele vajalikku.
Rahvastikuministri büroo tellitud uuringute tulemused näitavad, et Eestis on ka omavalitsusi, kus ranitsatoetuse suurus on 300-600 krooni vahel. Enamasti jääb ranitsatoetus 1000-2000 krooni kanti.
Nii nagu viimastel aastatel on tõusuteel ranitsatoetuse suurus, on järjekindlalt hakanud kasvama ka nende omavalitsuste arv, kus ranitsatoetust makstakse. Kui rahvastikuministri büroo andmeil maksis 2004. aastal ranitsatoetust 75 protsenti omavalitsustest, siis 2005. aastal oli see juba 82 protsenti. Mitteametlik statistika näitab, et kahe viimase aastaga on ranitsatoetust maksvate omavalitsuste arv tõusnud üle 90 protsendi.

Politsei toob kooli alguseks välja lisajõud
Kooliaasta alguses toob politsei Eesti linnade tänavatele lisajõud ning pöörab senisest suuremat tähelepanu liiklusohutusele. Põhja prefektuur korraldab sarnaselt eelmise aastaga Tallinnas ja Harjumaal suuroperatsiooni "Turvaline koolitee". Tavalisest enam on pealinnas politseinikke väljas 1. - 7. septembrini, kui tänavale tuleb üle 500 politsei-
ametniku, nende seas kontoritöötajad. Lisaks kutsutakse lastele ohutu koolitee tagamiseks osalema kõiki abipolitseinikke.
Esimesel koolinädalal täiendab politsei lisajõududega ohtlikemad Tallinna tänavad, et juhtida liiklejate tähelepanu ohutumale liiklemisele.
Ida prefektuuri Narva politseiosakond korraldab 28. ja 30. augustil õpetajatele infopäeva, kus jagatakse teadmisi, kuidas õpetada lapsi õigesti liiklema. Lisaks toimuvad täiendavad politseireidid jalakäijate turvalisuse tagamiseks ülekäiguradadel.

Vanavanemad otsivad reguleerijaid
Möödunud aastal osales projektis "Lase laps turvaliselt üle tee" 16 lastevanemat. Kui 2005. aastal alustasime valvega ülekäiguradadel, oli meil kaks eesmärki: aidata laps turvaliselt üle tänava ja kaasata sellesse tegevusse võimalikult palju lapsevanemaid. Miks lapsevanemaid? Sellepärast, et suur osa nendest kasutab iga päev liiklemiseks autot ja see, kes on korra ülekäiguraja juures laste tänavaületamist turvanud, käitub edaspidi ise autot juhtides teisiti kui enne seda.
Väike hüpoteetiline arvestus näitab - selleks, et kindlustada õppeaasta jooksul Tallinna keskmise kooli juures iga päev valve, tuleks kõikidel lapsevanematel käia lapsi turvaliselt üle tee saatmas ainult kaks korda aastas. Aasta arvestuses kulutada seega kaks tundi. Ootame kõiki, kellele on laste turvaline koolitee tähtis ja kes soovivad kaasa lüüa kas otse tänaval ülekäigukohtadel, info- ja selgitava materjali jaotamisel või helkurite kandmise vajalikkuse selgitamisel koolides ja lasteaedades. Kontakttelefon 667 8427, 5649 2358 ja e-post vanavanemad @hotmail.ee.

Uuring: USAs on tulirelv kapis üheksal elanikul kümnest
Täna avalikustatud uuringu andmetel on tsiviilelanikelt enim relvastatud ühiskond USA, vahendab Reuters.
Ameeriklased hoiavad maailmas enim tsiviilkasutuses olevaid väikerelvi kodudes nii absoluutarvult kui ka suhtarvult saja elaniku kohta. Kokku on Genfi Rahvusvaheliste Suhete Instituudi väikerelvade uuringu andmetel maailma 875 miljonist tulirelvast ameeriklaste käes 270 miljonit ja igal aastal ostavad USA elanikud juurde 4,5 miljonit uut tapariista turul toodetavast 8st miljonist. Uurijate andmetel on 100 ameeriklase kohta 90-l tulirelv.
Kuus korda vähem
Kuigi Indial on suuruselt järgmine tsiviilrelvaarsenal 46 miljonit, ollakse võrreldes ameeriklastega tagasihoidlikud - üksnes neljal hindul sajast leidub kodus tapariist. Absoluutarvult kolmandal kohal on hiinlased, kelle kodudest võib leida 40 miljonit relva, mis teeb 3 relva saja elaniku kohta. Absoluutarvult Hiinale järgnevad Saksamaa, Prantsusmaa, Pakistan, Mehhiko, Brasiilia ja Venemaa.

Kuutõbine ronis Saksamaal neljanda korruse aknast välja
Saksamaal ronis uneskõndija neljanda korruse aknast välja, kukkudes 10 meetri kõrguselt maapinnale. Pärast allakukkumist magas uneskõndija edasi, kirjutab Spiegel.
Murtud käe- ja jalaluudega 17aastase poisi leidis maapinnalt politsei. Politsei sõnul oli noormees kukkunud aknast alla, ronides eelnevalt aknani küündimiseks pappkasti otsa.
Noormees oli oma õega kolinud hiljuti Demmini linna idaosasse muretsetud korterisse. Õe sõnul kõnnib vend sageli unes. Noormees alkoholi ega narkootikume tarvitanud ei olnud.

Hiina kaevanduses ellujäänud vennad jõid kuus päeva uriini ja sõid sütt
Kaks hiina kaevurit elasid kokkuvarisenud söekaevanduses kuus päeva üle söe ja uriinidieedi abil, kirjutab Reuters.
Vennad Meng Xianchen ja Meng Xianyou jäid lõksu laupäeval 18. augustil kokkuvarisenud illegaalses söekaevanduses Fangshani piirkonnas Pekingi edelaosas. Pärast kahte päeva kestnud otsinguid arvati vennad kadunuks ning sugulased alustasid kaevanduse suu ees kadunute mälestamist.
"Alguses ei tundnud me midagi, kuid siis ei jõudnud enam roomata," kirjeldas Xianchen agentuurile Beijing News olukorda, millesse nad sattunud olid. "Kõht läks nii tühjaks, et ma sõin tüki sütt, minu arust oli see päris hea lõhnaga."
"Tegelikult on süsi kibe ja terav, aga seda saab süüa juhul, kui lõigata söekamaks sõrmesuuruseks jupiks. Kaevanduses me leidsime kaks veepudelit ja jõime oma uriini. Seda saab võtta ainult väikeste sõõmudega, joomise lõppedes on tahtmine karjuda," lisas Xianchen. Oma sõnul ei tekkinud neil kuue päeva jooksul söe söömisest väljaheiteid.

USA saadab Noriega Prantsusmaale karistust kandma
Kohtunik William Turnoff kinnitas endise Panama liidri Manuel Noriega saatmist Prantsusmaale karistust kandma, kirjutab Reuters.
Pärast eelmisel reedel kohtu poolt tagasi lükatud Noriega kaitsjate appellatsioonikaebust, mille järgi peaks Panama eksdiktaator vastavalt Genfi konventsioonile sõjavangi staatuses naasma kodumaale Panamale, otsustas USA kohus saata mehe enne vabanemist Prantsusmaale, kus teda ootab tagaselja esitatud süüdistus rahapesus.
Ronald Reagani ja George Bush seeniori endine liitlane kommunismivastases võitluses sooviks ise minna Panamale karistust kandma ning oma nime puhtaks pesta. Pärast 17aastat Florida vanglas narkokaubanduse ja inimõiguste rikkumise tõttu istumist, ootaks Noriegat vanglast vabanemisel selle aasta 9. septembril Panamal tagaselja esitatud süüdistus mõrvas. Süüdistuse kohaselt raius Noriega 1985. aastal opositsionääri Hugo Spadafora pea maha, kuid mehe vanuse tõttu lubataks tal USA ametnike sõnul 20aastast karistust tõenäoliselt tingimisi kanda.

Pantvangisaaga jõuab lõpule: Taliban lubab vabastada Lõuna-Korea misjonärid
Lõuna-Korea presidendi pressiesindaja sõnul on pärast kahte nädalat edukaid läbirääkimisi Talibaniga viimased kohe-kohe vabastamas üle kahes kuu pantvangis hoitud 19 kristlasest misjonäri, kirjutab Al-Jazeera.
"Taliban on nõus vabastama pantvangid tingimusel, et Lõuna-Korea lõpetab selle aasta jooksul misjonäride tegevuse ning viib oma väed Afganistanist välja," ütleb Lõuna-Korea pressiteade. Samas on Lõuna-Korea juba varasemalt teatanud oma vägede väljaviimisest sel aastal. Kokku on Afganistanis 200st võitlejast koosnev sõjaväeüksus, koosnedes peamiselt inseneridest ja meditsiinitöötajatest.
Kuupäev ei ole teada
Al-Jazeera korrespondendi Alan Fisheri hinnangul ei ole teada, kas 19. juulil teel Kabulist Kandahari pantvangistatud misjonäride vabastamine toimub loetud tundide või mõne päeva jooksul. "Pantvangid vabastatakse, kuid tingimused ei ole [ajaliset] nii selged, kui paistavad," ütles Fisher.

Türgi presidendiks sai eksislamist Abdullah Gül
Senine välisminister Gül võitis presidendivalimiste kolmanda vooru ja seda neli kuud pärast seda, kui islamismi juurtega AK partei tegi esimese katse teda võimule upitada.
Toona läks võimuhaaramine nurja, sest riigi võimukas ilmalik eliit takistas seda, vahendab Reuters.
Güli kandidatuur on kogu aeg vastuoluline olnud, sest tema minevikku tumestab islamism. Samuti pahandab ilmalikke inimesi Güli naine ja tütar, kes on samuti veendunud moslemid ja kannavad kogu aeg uhkelt moslemite peasalli.
Presidendiks saades on Gül tõotanud järgida põhiseaduse ilmalikke põhimõtteid ja olla apoliitiline. Kuid on palju neid, kes ei usu tema lubadusi, vaid viitavad ebasobivale minevikule.

Läti prokurör: üleskutse juutide ja mustlaste hävitamiseks on sõnavabadus
Riia ringkonnaprokurör Ieva Garanca otsustas lõpetada noore neonatsi Andris Jordansi vastu rahvusliku vaenu õhutamises algatatud kriminaalasja, kuna tema üleskutse juutide ja mustlaste hävitamiseks on "sõnavabaduse ilming".
Jordans teatas Läti leegioni veteranidele pühendatud diskussioonil esinedes, et juudid ja mustlased ei ole inimesed, kirjutab ajaleht Tšas.
Jordans selgitas: "kui inimesel on gangreen, siis püüate te seda ravida või lõikate gangreeni välja. Kui gangreen on elanikkonna seas, siis tuleb see välja lõigata."
Kaks Riia linnavolikogu saadikut, Viktor Gluhov ja Vladislav Rafalski, pöördusid Jordanit rahvusvaenu õhutamises süüdistava avaldusega prokuratuuri, lisades Jordani kõne videosalvestise. Radikaali vastu algatati kriminaalasi, aga eelmisel nädalal ei leidnud prokurör Garanca tema tegudes kuriteokoosseisu ja sulges asja.
Prokuröri hinnangul provotseerisid diskussiooni organisaatorid noort inimest ning ei andnud talle võimalust oma seisukoha selgitamiseks.

Piinlik foto, mille nägemist Bangladeshi armee ei talu
KIREV MAAILM:
Bangladeshi armee häbiplekiks tituleeritud foto on tehtud BBC korrespondendi poolt eelmisel nädalal, kui vihased meeleavaldajad süütasid mässu käigus põlema sõjaväeauto ja armeejõududel oli suuri raskusi vihase rahvahulga kontrollimisega, vahendab BBC.
BBC hinnangul annab foto väga kõnekalt edasi, kui halvasti suutis Bangladeshi armee ohjes hoida eelmisel nädalal kolm päeva kestnud rahutusi. Bangladeshi armee üritas välismaailmale saata sõnumit, et kontrollib rahutuste käiku, kuid BBC andmeil oli armeel tõsiseid raskusi kontrolli saavutamisega mässuliste üle.
Foto, mis tehti mässu esimesel õhtul kehtestatud komandanditunni ajal, ärritab tõsiselt Bangladeshi sõjaväeametnikke, kes peavad pildil nähtavat lihtsalt alandavaks.

Kreml pani käpa peale järgmisele naftaärimehele
Venemaal väljastas kohus täna vahistamisorderi miljardäri ja naftakompanii Russneft eksjuhi Mihhail Gutserijevi arreteerimiseks.
Gutserijevit süüdistatakse maksupettuses ja muuski, mida kohus määratles sõnadega "ebaseaduslik tegevus," vahendab Reuters.
Möödunud kuul süüdistas Gutserijev Vene valitsust "seninägematus kiusamises", sest tema firma Russneft sai kaela 800 miljoni dollarise maksunõude.
Veidi aega hiljem ostis Russnefti ära Kremliga lähedalt seotud firma.
Praegu Gutserijev veel vahi all ei ole, sest Vene võimud ei tea, kus ta on.

Etioopia hammustas kätt, mis teda toidab
Etioopia viskas riigist välja kuus Norra diplomaati, kes püüdsid sobitada rahu Etioopia ja tema naabri Eritrea vahel, nüüd aga ei ole Norra saatkonnal piisavalt inimesi, et jätkata Etioopiale endises mahus humanitaarabi andmist.
Etioopia teatas diplomaate välja visates, et süüdistab Norrat oma turvalisuse õõnestamises ja riigi stabiilsuse kõigutamises, vahendab Reuters. Etioopia välisministeeriumi esindaja pahandas: "Norra on pidevalt ja korduvalt püüdnud hankida endale mõjujõudu eesmärgiga põhjustada ebastabiilsust Aafrika Sarve piirkonnas."
Norra näeb seevastu asja teistmoodi ja kinnitab, et püüab lihtsalt vähendada pingeid Etioopia ja tema naabri Eritrea vahel. Etioopia ja Eritrea ei ole just sõbralikud naaberriigid: nad pidasid aastatel 1998 - 2000 piirisõda, mis nõudis 70 000 inimelu. Sõda on küll lõppenud, et suhted on endiselt teravad ja piirijoon paika panemata.

Moskva lennujaamas peeti kinni Iisraeli terrorist
Venemaa pealinna lennujaamas Domodedovos vahistasid Vene siseministeeriumi terrorismivastase võitluse osakonna töötajad koos Interpoliga Iisraeli kodaniku, kes on terrorismi eest vangi mõistetud ja rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud.
Yair Gal Klein mõisteti 1989. aastal Kolumbias tagaselja ligi 11 aastaks terrorismi eest vangi, teatas Interfax.
Endine Iisraeli armee ohvitser tegeles kohalike võitlejate treenimisega terroritegudeks ja narkoäriks territooriumil, mis ei allu Kolumbia võimudele.
Ta suutis Kolumbiast lahkuda ja hakkas tegelema äriga.
Klein peeti kinni lennujaamas, kui ta proovis lennata Tel-Avivi võltsitud passiga. Kinnipeetu saadetakse esmalt Iisraeli ja pärast karistuse kandmiseks Kolumbiasse, teatas Vene siseministeerium.

Lõuna-Aafrikas leidsid kaevurid maailma suurima teemandi
Lõuna-Aafrikast leiti eile ühest kaevandusest üle kilo kaaluv teemant, mis on seega üle kahe korra suurem kui seni maailmarekordit hoidnud 620-grammine teemant.
Senini oli maailma suurim teemant Cullinan, mis on 3106,7 karaadine ja kaalub 620 grammi, vahendab Berlingske Tidende. Cullinan leiti 1905. aastal samuti Lõuna-Aafrikast.
Cullinani teemant lõigati väiksemateks tükkideks, mis tänapäeval kaunistavad ühte Suurbritannia kuninga/kuningannakroonidest.
Lõuna-Aafrika kohaliku raadiojaama andmetel viiakse hiidteemant lähiajal erilisi turvameetmeid kasutades pealinna Johannesburgi.

Moskva loovutab Pentagonile oma välismaa radarijaamad
Venemaa kavatseb lähiajal loobuda hetkel naaberriikidelt renditavatest radarijaamadest ning lubab Aserbaidžaanis asuva Gabala jaama USA kasutusse.
Hetkel kooskõlastavad Kreml ja Pentagon USA ekspertgrupi Gabala radarijaama külastamise võimalusi, kirjutab Nezavisimaja Gazeta.
Samas ei jäetud Aserbaidžaani pealinnas Bakuus tähelepanuta kosmosevägede juhi kindral Vladimir Popovkini avaldust, et Venemaa lähiaja kavatsus on lahkuda radarijaamadest, mis asuvad väljaspool Venemaad, et riigi kaitsevõime ei sõltuks teiste riikide poliitikutest.
Saksa välispoliitika nõukogu politoloog Aleksandr Rari hinnangul soovib Putin sellega päästa oma Lääne suunalist poliitikat.
"See on katse luua Läänega ühine julgeolekusüsteem," märkis Rar. Ta lisas, et kui Venemaa soovib olla rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetav jõud, siis tuleb tal kõrvaldada kaitsestruktuurid SRÜ ebastabiilsetest riikidest.

Soomes nõuab süütult spiooniks peetu riigilt kahjutasuks miljoneid
Saadik, keda süütult süüdistati Ida-Saksamaa heaks spioneerimises, nõuab Soome riigilt kahjutasuks 7,5 miljonit Eesti krooni ja täna tunnistab tema kohtuasjas muuhulgas ka Soome ekspresident Martti Ahtisaari.
Kui endise Ida-Saksamaa luureteenistuse Stasi arhiivid avanesid, siis tuli sealt välja info koodnime Pekka all esinenud Soome spiooni kohta, kirjutab Hufvudstadsbladet.
Kõigepealt arvas Soome kaitsepolitsei, et Pekka nime alla varjus Soome diplomaat Alpo Rusi ja mehele esitati spioneerimissüüdistus. Paraku selgus hiljem, et Alpo oli täiesti süütu - spioon oli hoopis tema vend Jukka Rusi.
Soome kaitsepolitsei võttis Alpo Rusiga ühendust 2002. aastal ja teatas talle, et teda kahtlustatakse sipionaažis. Politsei jõudis Alpot küsitleda pool aastat, kuid siis andis Alpo vend Jukka end üles: hoopis mina olin spioon.
Siiski läks mööda terve aasta, enne kui politsei Alpo Rusi lõplikult kahtluse alt vabastas.

Venemaa võib Valgevenesse tuumarelva viia
Venemaa suursaatkond Minskis teatas, et Moskva on valmis viima Valgevene territooriumile tuumarelva vastuseks USA raketitõrjesüsteemi elementide paigaldamisele Ida-Euroopas.
Minsk ei ole selle plaani vastu, kirjutab Kommersant. See tähendab aga, et Valgevenel on võimalus hakata Venemaale dikteerima gaasitarne tingimusi.
"Vastusena Washingtoni plaanidele saavad Venemaa ja Valgevene võtta vastu otsuse uute ühissõjaväeobjektide loomise, sealhulgas tuumarelva kohta. Muidugi toimub kõik see vastastiku usalduse ja integratsiooni tasemel," rääkis Venemaa suursaadik Valgevenes Aleksandr Surikov.
Saatkonna selgitusel rääkis suursaadik USA raketitõrjesüsteemi osade paigaldamise ähvardusest Tšehhis ja Poolas.
Ka Venemaa sõjaväelased peavad seda plaani reaalseks. "See on küsimus kahtlemata poliitiline, kuid juhtkonna otsusega küsimusi ei teki. Kui sõjaväelasi käskida, võivad nad baasi ka Marsile paigutada," ütles Kommersandi allikas Venemaa kaitseministeeriumis.

Vene meedia avaldas Politkovskaja mõrvas kahtlustatavate nimed
Venemaa ajalehed teatasid pärast peaprokurör Juri Tšaika avaldust mõrvatud ajakirjanik Anna Politkovskaja kriminaalasja uurimise edust 11 kinnipeetu nimed.
Vahistatud miilitsatöötajad aitasid mõrva tellijatel Politkovskajat jälgida, kirjutab Vedomosti. Tegemist on nelja miilitsa operatiivjälitustalituse töötajatega.
Samas vahistati ka FSB alampolkovnik Pavel Rjaguzov. Aga mõrva vahetuteks täideviijateks olid kolm tšetšeenist venda.
Ajaleht Tvoi Den toob ära vahistatute nimekirja: Aleksei Berkin, Dmitri Lebedev, Tamerlan Mahmudov, Džabrail Mahmudov, Ibragim Mahmudov, Oleg Alimov, Magomed Dimelhanov, Ahmed Issajev, Sergei Hadžikurbanov, Dmitri Gratšov, Pavel Rjaguzov.
Kommersant kirjutab, et tšetšeenidest vennad Mahmudovid võtsid tellimuse vastu suure summa eest, kuid neil polnud isiklike pretensioone Politkovskaja vastu.

Türgi saab täna esimese islamistliku taustaga juhi
Paljud Türgi poliitikud vaatavad kahtlustavalt Abdullah Güli suunas, kelle presidendiks valimine näib kindel. Riiki asub esmakordselt juhtima veendunud muslim.
Gül käitub juba nagu võitja - hoolimata sellest, et skandaalid ja vastuseis ei taha vaibuda.
20. augustil korraldatud esimeses valimisringis kogus ta parlamendis 341 häält 448-st. Neist 340 tuli tema enda parempoolselt muslimiringkondi ühendavalt Õigluse ja Arengu Parteilt (AKP).
Güli kaks konkurenti, Sabahattin Cakmakoglu ultranatsionalistlikust Rahvusliku Liikumise Parteist (MHP) ja Tayfun Icli Demokraatlikust Vasakparteist (DSP) olid esitatud pigem sümboolselt, kuna esimesel on parlamendis ainult 70 ja teisel vaid 13 liiget.
Güli ainukeseks hirmuks oli vasakpoolne Vabariiklik Rahvapartei (CHP), mis suutis koos teiste vasakjõududega kevadel peetud esimesed presidendivalimised neid boikottides põhja lasta. Ilmalike vaadetega opositsioon tõi tollal tänavatele sadu tuhandeid meeleavaldajaid ja relvajõud ähvardasid sekulaarse riigi kaitseks sekkuda.

Euroopa Komisjoni presidendil poliitilise korruptsiooni vari
José Manuel Barrosol lasub kahtlus, et tema juhitud Portugali Sotsiaaldemokraatlik Partei võttis 2002. aastal vastu lubatust suurema annetuse.
233 000-eurose ülekande tegi ehitusfirma Somague ajal, kui Barroso oli pärast valmisvõitu tõusmas Portugali peaministriks. Infoagentuuri Lusa andmeil maksti selle rahaga kinni praeguse Euroopa Komisjoni juhi valimiskulutusi ja asja uurivad õiguskaitseorganid.
Barroso kõneisikud Brüsselis on ajakirjanike pärimisi seni pareerinud väitega, et tegemist on "riikliku tasandi küsimusega", mis ei kuulu EL-i kompetentsi. Samuti öeldakse, et Barroso on vajaduse korral valmis aru andma Euroopa Parlamendi ees.
Eilse seisuga ei olnud Portugalilt Euroopa Komisjonile arupärimist laekunud. Sellele, et lugu võib Barrosole tüli teha, osutab aga kiirus, millega parteijuhi kunagine asetäitja José Luís Arnaut tõttas toimunu eest vastutust endale võtma.

USA justiitsminister astus viimaks ametist tagasi
George W. Bushi valitsuse üks vastuolulisemaid ministreid Alberto Gonzales pani eile ameti maha.
Temast sai järjekordne Bushi lähedane liitlane, kes on viimasel ajal oma kohast loobunud. Kaks nädalat tagasi lahkus Bushi peamine nõunik Karl Rove.
Gonzales on keskne kuju skandaalis, mis puudutab kaheksa prokuröri väidetavalt poliitilistel põhjustel vallandamist. Tema vastaste väitel valetas mees kongressile vande all, kui nende lahtilaskmist põhjendas.
Bushi terrorismivastase sõja üks innukamaid eestvõitlejaid pälvis ka ohtralt kriitikat 2002. aastal antud hinnangu tõttu, nagu ei laieneks uut tüüpi konfliktile sõjavangide kohtlemist puudutavad Genfi konventsioonid. Kriitikud süüdistavad teda kodanikuvabaduste järjekindlas piiramises alates Guantánamo vangilaagri reeglite väljatöötamisest kuni telefonikõnede salajase pealtkuulamise heakskiitmiseni.

Välisriigid aitavad Kreekal suurpõlenguid kustutada
Kreekas möllavate tohutute metsatulekahjude ohjeldamiseks on oma kustutuslennukeid appi saatnud Itaalia, Prantsusmaa ja Kanada ning veel ligi kümne riigi abi on teele asumas või kohale jõudmas, teatavad infoagentuurid.
Samal ajal on Kreeka võimud pannud välja kuni miljoni euro suuruse preemia info eest, mis viib võimalike süütajateni, vahistatud on juba 32 inimest. Valitsus on kehtestanud ka erakorralise seisukorra. Tules on hukkunud enam kui 60 inimest.
Metsapõlengud on Kreekat laastanud kogu suve, kuid reedest saadik on lahvatanud kümned uued tulekolded, mida õhutab takka kuum ja kuiv tuul.

Anna Politkovskaja mõrvas kahtlustatuna peeti kinni ka FSB-lasi
Vene võimude teatel arreteeriti seoses tuntud ajakirjaniku tapmisega kümme inimest.
Venemaa telekanalid näitasid eile, kuidas riigi peaprokurör Juri Tšaika informeeris president Vladimir Putinit. "Me oleme saavutanud ajakirjanik Politkovskaja mõrvajuhtumi uurimisel suurt edu," kinnitas ta.
Pressikonverentsil väitis Tšaika, et mõned kinnipeetud olid tšetšeeni päritolu ja tõenäoliselt tundis Politkovskaja oma tapjat. "Kahjuks kuulusid sinna gruppi ka tegutsevad ning ametist lahkunud FSB töötajad," sõnas ta.
Föderaalse julgeolekuteenistuse turvaosakonna ülem Aleksandr Kuprjaškin teatas, et teiste seas on peetud kinni FSB alampolkovnik Pavel Rjaguzov.
Peaprokuröri väitel on samad isikud seotud ka ajakirja Forbes toimetaja Paul Klebnikovi ning Venemaa Keskpanga aseesimehe Andrei Kozlovi tapmisega. Kõik kolm mõrva kuuluvad Venemaal laineid löönud seni lahendamata tapmiste hulka.

Moskva sotsioloog: vene inimesel on teismelise psüühika
Venelased rahvusena ei ole veel täiskasvanud, sellest ka pidevad tülid naabrite ja muu maailmaga, leiab Moskva Levada keskuse sotsioloog Leonid Sedov.
Kui üldistada sotsioloogilisi uurimisi, siis milliseid trende need Venemaal näitavad viimase paari aasta jooksul?
Kui vaadata ühiskondlikke suundumusi, siis kindlasti on tähelepandav natsionalistliku meelsuse, ksenofoobia tõus. Edasi - järjest suurem avalikkuse toetus president Vladimir Putinile. Mis Lääne silmis on imekspandav, sest nemad pole harjunud sellise toetuse suurenemisega istuva presidendi suhtes. Pidevalt küsitakse meilt selgitust sellele nähtusele.
Milles siis on popi Putini saladus?
Ta on ostunud sedasorti poliitikuks, kes praegu rahuldab Venemaal küllaltki erinevaid inimesi ja seejuures erinevate huvidega inimesi. Näiteks 30 protsenti peavad teda demokraatlike reformide ja majandusreformide jätkajaks Venemaal, mida alustati (Mihhail) Gorbatšovi (NSV Liidu viimane juht-toim.) ja (Boriss) Jeltsini (Venemaa esimene president, Putini eelkäija-toim.) ajal. Teisest küljest annab Putin signaale ka natsionalislikult meelestatud elanikkonna suunas, keda samuti saab tema toetajateks lugeda. Ja lõpuks inimesed, kes kasvõi veidikenegi tunnevad oma elatustaseme tõusu viimaste aastate jooksul. Need on inimesed, kes "mõtlevad rahakotiga". Kokku tulebki toetus 80 protsenti.

Männiku elanikke pahandas liiga hiline teavitamine teetöödest
Paljud tallinlased on vihased, et Männiku tee remonditööde algusest teavitati neid liiga vähe aega ette. Linnavalitsuse sõnul venis teavitamine riigihankevaidluse pärast.
"Kuidas saab sellist suurt teed kaheks kuuks kinni panna ilma eelneva põhjaliku informatsioonita?" küsib üks kohalik elanik oma blogis. Tema sõnul ilmus teada teeremondi algusest Tallinna kodulehele alles eelmisel reedel ehk 2 tööpäeva enne tee sulgemist.
Lisaks on ta pahane seetõttu, et uuendatud bussigraafikutest polnud Tallinna Autobussikoondise kodulehel mingit informatsiooni, peale selle, et bussid sõidavad erigraafiku alusel. "TAKi kodulehel pole mitte vihjetki sellele, et homme peavad inimesed arvestama teiste peatuste ja sõiduaegadega. Tallinna kodulehel on steriilne info, et bussid sõidavad teist marsruuti mööda ja ongi kõik. Ei sõnagi bussiaegade või peatuste kohta," kirjutab kodanik.

Linn jättis elanike avaliku arvamuse seekord uurimata
Kuigi linnavalitsus on nii 2005. kui ka 2006. aasta varasuvel tellinud mõnelt uuringufirmalt linnajuhtide mainet kajastava uuringu, jäeti sel kevadel uuring tellimata.
"Käesoleval aastal pole uuringu korraldamine jõudnud veel päevakorda kerkida," ütles Tallinna linnakantselei arenguteenistuse juht Liina Kilemit Päevaleht Online'ile.
Kuna mõlemal korral on uuringust ilmnenud ülisuur toetus Keskerakonnale, arvavad mitmed linnavolikogu opositsioonisaadikud, et miks sel aastal uuringut korraldatud pole, on seotud aprillikriisiga, mis vähendas Keskerakonna populaarsust tunduvalt.
"On kaks võimalust: kas linnavõim varjab uut uuringut teadlikult, sest see kinnitab kõigi teiste küsitluste tulemusi - Keskerakonna toetus on hüppeliselt langenud. Või ei hakatud sel aastal uuringut üldse tellima, et mitte näidata võimupartei toetuse selgelt langust ka pealinnas," kirjutas Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske oma blogis.

Tallinn kavandab Mustamäele uuselamurajooni
Tallinna linnavalitsus arutab homsel istungil Mustamäe linnaossa Kadaka asumisse 14- ja 12-korruselisi korterelamuid kavandava detailplaneeringu algatamist.
8,9 hektari suurusele planeeringualale on plaanis rajada seitse 14- ja kolm 12-korruselist korterelamut, kolm viiekorruselist parkimismaja ning lasteaed, teatas Tallinna pressiteenistus.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul pööratakse planeeringus tähelepanu puhke- ja rohealadele.
"Hoonestuse keskele kavandatakse avaliku kasutusega park. Hooviala ühendatakse rohevööndiga, mida läbivad kergliiklusteed. Tänava äär kujundatakse puiesteena. Autode parkimine toimub Järveotsa tee äärde kavandatud parkimismajades," kirjeldas Aas planeeringus kavandatud inimsõbralikku elukeskkonda.
Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles ning detailplaneeringu eskiislahenduse koostas K-Projekt AS.

SEB Tallinna Sügisjooks toob kaasa liikluskorralduse muudatusi
Seoses SEB Tallinna Sügisjooksuga 9. septembril sulgeb linna mitmeid tänavaid ja suunab ümbersõidule paljud ühistranspordi liinid.
Seoses SEB Tallinna Sügisjooksu läbiviimisega ja osalejate turvalisuse tagamisega piiratakse liiklust kella 6.00-st kuni 15.30-ni Pirita teel, Ahtri tänaval, Rannamäe teel, Toompuiesteel ja Kaarli puiesteel ning suletakse liikluseks kell 9.00- 14.30 Vabaduse väljak, Pärnu maantee, Viru väljak, Narva maantee, Filmi tänav, Nafta tänav, Tuukri tänav, Rannamäe tee ja Harju tänav, teatas Tallinna pressiteenistus.
Tallinna ühistranspordi käigushoidmiseks muudetakse võistluse ajaks autobussiliinide number 1a, 2, 3, 5, 8, 15, 16, 17a, 18, 19, 20, 23, 23a, 29, 34a, 35, 36, 38, 40, 44, 51 ja 60 marsruute.
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaseltsil tuleb võistluste ajal trollibuss number 1 suunata Balti jaama kella 10.00-st kuni 13.30-ni, trammide number 1 ja 3 liiklus katkestatakse ning trammide number 2 ja 4 sõidugraafikus võib esineda lühiajalisi liiklusseisakuid.

Kadrioru lastepargi paviljonihoone sünnib ümber lastemuuseumiks
Muuseumis pannakse asjade asemel rõhku vanade mängude ja laulude säilitamisele.
Kadrioru lastepargi veerel seisev räämas roheline paviljonihoone on kavas lähiajal korda teha ja sinna tuleb lastemuuseum, mille eesmärgiks on tulevastele põlvedele säilitada lastega seotud traditsioone.
Kuna Kadrioru park muutub iga aastaga aina kaunimaks ja enamik sealseid hooneid on saanud juba uue kuue, on kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo sõnul viimane aeg ajaloolise paviljoni renoveerimiseks. "Praegu on hoone väga halvas seisus ja edasise lagunemise vältimiseks on oluline töödega võimalikult kiiresti peale hakata," selgitas juhataja.
Mängude ja laulude muuseum
Projekt hoone renoveerimiseks on juba olemas ja kohe järgmise aasta alguses tahetakse tööga alustada. Kuigi algsest ehitisest ja ajaloolistest detailidest püütakse säilitada võimalikult palju, selgub hoone täpne olukord ja väljavahetatavate detailide hulk alles pärast tööde algust. Praeguseks on amortiseerunud maja kommunikatsioonid, halvas seisus on katus ja puitkonstruktsioonidel on niiskuskahjustus.

Enamik veokeid on ülekoormatud
Raskeveokite reidi tulemusena selgus, et kümnest Tallinnas sõitnud veokist olid kaheksa ülekoormatud.
Kümnest kaheksa
24. augustil kontrollisid Tallinna munitsipaalpolitseiamet, kommunaalamet ja Põhja politseiprefektuur ühisreidi käigus linnas liiklevate veokite koormakatete kasutamist ning mõõdeti raskeveokite teljekoormust. Selgus, et kümnest kaalutud veokist kaheksa olid ülekaalulised. Lisaks kasutas kontrollitud veokitest koormakatet vaid üks.
Reostab ja lõhub
Veokite ülekaal põhjustab teekatete tavapärasest suuremat lagunemist ning täiendavat liiklusohtu. Koormakatteta veokid on aga lisaks liiklusohule ka ühed suuremad tänavate reostajad ja tolmu tekitajad.

Hobutreiler sõitis teelt välja kraavi
Maardu lähedal Peterburi maanteel toimus pühapäeva pärastlõunal liiklusõnnetus, kus kahte hobust vedanud treiler pääses auto haakekonksust lahti ning lendas kraavi.
Sündmuskohale jõudnud päästetöötajad leidsid kraavist külili lebanud treileri, milles olid kinni kaks hobust. Päästjad
eemaldasid veoki katuse ja aitasid loomad välja. Hobused õnnetuses raskelt viga ei saanud ning lubati pärast veterinaararsti läbivaatust kodusele ravile.

Tallinna mobiilgiid räägib põnevate majade kohta legende ja tondijutte
Tallinna külastajatel on alates esmaspäevast võimalik vanalinnaga tutvuda mobiilgiidi abil.
Esialgu saab teenust kasutada kahekümne Tallinna vanalinnas asuva vaatamisväärsuse juures, kuhu on paigaldatud ka vastavad infosildid. Vanalinnaga tutvujad saavad kuulata eesti- või ingliskeelseid giiditekste, helistades selleks vastavalt lühinumbrile 1218 või 1219.
Teenuse välja arendanud OÜ Telemaster juhatuse liige Indrek Minka kinnitas, et see pole suunatud ainult väliskülalistele, vaid võiks pakkuda huvi ka tallinlastele. "Tekstide koostamisel on lähtutud iga vaatamisväärsuse eripärast ning giiditekst võib jutustada vastava hoone ajaloost, sellega seotud legendidest või isegi keskaegse Tallinna eluolust," ütles Minka.

Nõmme lubab kõnniteedele uudsed asfaldile paigaldatavad reklaamid
Uudsed plastreklaamid paigaldatakse kõnniteedele Nõmmel kolmes kohas.
Linnaosavanem Rainer Vakra sõnul on osaühingu Sile Siil pakutud uue tehnoloogia kasutamine välimeedias huvipakkuv ning teretulnud. "Tegu on uut tüüpi reklaamidega, mis paigaldatakse ankrute ja poltidega kõnniteele," kirjeldas Vakra.
Kõnniteepinna kuulutustele eraldamises näeb Vakra võimalust teenida linnaosale reklaamiraha senisega võrreldes kümneid tuhandeid kroone enam. Tänavu on linnaosa aastaseks reklaamituluks plaanitud 140 000-200 000 krooni.
"Meie seisukoht on, et kui reklaam sobib linnakujunduslikult ega takista liiklust, siis võib uut tehnoloogiat Tallinnas ka katsetada," ütles ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste.
Reklaamide sobivus tuleb linnaosal kooskõlastada niihästi linnaplaneerijate, transpordiameti kui ka kommunaalametiga.

Sakala keskuse juures algas parkla süvendi kaevamine
Uue Sakala nõukogu esimehe Peeter Rebase sõnul alustati Sakala keskuse ehitustöid aktiivsemalt juba juuli teisel poolel, sest linnaplaneerimise amet väljastas uue kultuurikeskuse rajamiseks ehitusloa enne jaanipäeva. "Praeguseks oleme nii kaugele jõudnud, et ehitusplatsil tõstetakse ümber soojustorustikku, pannakse sulundseina ning kaevatakse auku keldri ja autoparkla tarbeks," ütles Rebane. Tema kinnitusel vältavad ettevalmistustööd ilmselt aasta lõpuni ning alles siis jõutakse betooni valamiseni. "Järgmisel suvel julgen uue keskuse avamise kuu või kuupäeva juba kindla peale välja hõigata, kuid esialgu prognoosin ehitajate infole tuginedes valmimisajaks 2009. aasta sügist," rääkis Rebane. Tema sõnul sujub praegu kõik kenasti ja plaanipäraselt ning mingeid takerdumisi pole ehituse juures ette tulnud. Samal ajal pole veel otsustatud, kas nurgakivi paigaldatakse maa-aluse keldriosa ehituse alustamisel või alles pärast maa peale jõudmist. "Ilmselt jätame selle siiski järgmisse kevadesse, kui ehitus on maa alt välja jõudnud, sest see tundub loogilisem," arvas Rebane. "Mul on hea meel, et kevadine lammutusloa ümber toimunud jama pole rohkem kordunud ning keegi pole meid enam kohtusse kaevanud. Tundub, et see hullumeelne aeg on lõpuks ometi ühele poole saanud," avaldas Rebane lootust.

Politsei tabas möödunud nädalal üle 1000 kiiruseületaja
Politseiameti teatel tabasid politseinikud 20. kuni 26. augustini kokku 1022 lubatud suurima sõidukiiruse ületaja ning ligi 400 roolijoodikut.
Sõidukijuhte, kes ületasid piirkiiruste 20 kuni 40 km/h, tabati 941. Üle 40 km/h lubatud piirkiirust ületanud juhte oli 81.
Purjus juhte tabati 381 ning turvavarustust mitte kasutanud juhte oli 878.

Lasnamäel tegutses ebaseaduslik ohtlike jäätmete käitluskoht
Tallinnas 2006. aasta sügisel avastatud ebaseadusliku jäätmekäitluskoha tegevuse uurimiseks alustab Põhja ringkonnaprokuratuur kriminaalasja.
Keskkonnainspektsioon tuvastas eelmise aasta lõpus tänu sügisel saadud vihjele Tallinnas ebaseadusliku jäätmekäitluskoha, kuhu oli kogutud mitmesuguseid ohtlikke jäätmeid nagu vanad päevavalguslambid, ravimid, kemikaalid ja elektroonikajäätmed.
Osa ohtlikest jäätmetest oli ladustatud angaari, osa neist paiknes aga ilmastikumõjude eest kaitsmata väljas territooriumil, millega kaasnes reaalne oht keskkonnale ja inimeste tervisele.
Territooriumil lahtiselt olnud ohtlikud jäätmed toimetati keskkonnainspektsiooni sekkumisel varju alla.
Jäätmeseaduse nõuete kohaselt tohib ohtlikke jäätmeid käidelda ainult ettenähtud kohas ja tingimustel vastavat luba ja litsentsi omav ettevõte, kuid ühtegi luba ohtlike jäätmete käitlemiseks sellel territooriumil väljastatud ei ole.

Munamäe õlletelk süüdati põlema
Suure Munamäe vaatetorni vastas olev õlletelk süüdati ööl vastu esmaspäeva põlema.
Põlengu käigus hävisid telgis olnud kaks külmkappi ning kannatada said kaks õlleletti. Kokku tekitati süütamisega 100 000 krooni suurune kahju.
Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.
Uudis on täiendamisel.

Augusti viimane nädal: seatapp võtab võimust
Eelmisel nädalal oleks Eesti justkui hetkeks troopikasse triivinud - liaanid looklesid puudel, kuum õhk oli niiskust täis ja päevane kuumus pani öö saabudes taeva paukuma.
Tõepoolest, roosakad tara-seatapu õied vaatavad pajude otsast vastu kolme meetri kõrguselt, kuhu see enamasti aedadel vargsi roniv liaan on end upitanud. Ka kogu muu taimekasv on sel aastal olnud enneolematult lopsakas ja... "Näe, sookail õitseb, teistkordne õitsemine hakkab meie taimedele juba tavaks saama!" ütleb parasjagu Nigula rabas sumpav linnumees Agu Leivits, kui küsin temalt kumu kohta, et Kablis tabati rändtirts. Aga neid kõigesööjaid, lõunamaade hirmuvalitsejaid rändtirtse on Kabli linnumehed Pulgojalt kätte saanud juba viis: esimese 19., teise 22. ja viimased kolm 23. augustil. "Ja lisaks on siin näha ka teisi pikamaarändureid: sügis-tondihobusid, kelle selga ehib golfikepi kujutis, ohakaliblikaid, admirale ja viimasel ajal ka peegeltäpikuid." "Ega asi muidugi nende rändtirtsudega nii hull ka pole, need on pikkade tiibadega rändefaasis tirtsud, kes ikka vahel lõunatuultega siia jõuavad. Need kõige hirmsamad õgijad on tegelikult kõrbetirtsud, neid meile jõudnud pole."

Kalevi reovesi ületab jätkuvalt norme
Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori analüüs kinnitas heitveepuhastaja Elveso teatel taas, et kommivabriku Kalev reovesi ületab kehtestatud piirnorme.
Augusti esimesel dekaadil võetud Kalevi heitvee proovis ületas biokeemilise hapnikuarve (BHT 7) tase lubatut 7-kordselt.
Elveso väitel on Kalev alates 2004. aastast lasknud Jüri biopuhastisse reovett, mille reostustase ületab kehtestatud norme 7- 8 kordselt. Samal ajal pole Kalev kuni viimase ajani teinud investeeringuid täiendava reovee eelpuhasti ehituseks ning on järjekindlalt keeldunud ülereostustasu maksmisest.
Tänavu juunis otsustas Tallinna ringkonnakohus, et Elvesol on alus nõuda Kalevilt ülereostuse eest täiendavat tasu. Hetkel võlgneb Kalev ilma viivisteta Elvesole ülereostustasude eest rohkem kui 14,2 miljonit krooni.

Ekspress Grupp võtab Delfi ostuks laenu
Ekspress Grupp sai täna Defli Grupi ostmiseks SEB Eesti Ühispangast, Sampost ja Nordea pangast sündikaatlaenu 43,1 miljonit eurot ehk 675 miljonit krooni.
Laenu tagasimakse tähtaeg on viis aastat, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupp teatas täna, et sai konkurentsiametilt loa Delfi Grupi ostmiseks. Tehingu maksumus on 846 miljonit krooni.

EMT laiendas 3,5 G võrku
EMT avas 3,5 G ehk HSDPA võrgu Jõgeval, Otepääl ja Raplas ning Tallinna-lähedastes elamispiirkondades Saha-Lool ja Murastes.
"3,5 G (HSDPA) kaudu liigub täna 26% kogu EMT andmemahust, kuigi pindalalt katab see praegu siiski veel väikese osa Eestist," ütles EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg. "3,5 G on seni kiireim mobiilse interneti võimalus Eestis ning selle levialas elavad inimesed on teinud kasutamise osas oma valiku."
EMT 3,5 G levib juba Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Narvas, Rakveres, Viljandis, Keilas ning Viimsis ja Tabasalus.

Ametiühingud soovivad alampalgaks 5000 krooni
Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) juhatus otsustas alustada tööandjatega alampalga läbirääkimisi 5000 kroonilt kuus.
Alates järgmise aasta 1. jaanuarist tähendaks see ametiühingute keskliidu teatel tunnipalga tõusu 29 krooni 75 sendini.
Ametiühingute ja tööandjate vahel kokku lepitud alampalga tõstmise põhimõtetest ning rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis avaldatud keskmise palga, majanduskasvu ja inflatsiooni näitajatest lähtuvalt peaks alampalk ametiühingute keskliidu hinnangul olema uuel aastal veelgi kõrgem.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt jõuab keskmine palk järgmisel aastal 13 000 kroonini, millest kokkulepitud 41 protsenti moodustab 5320 krooni.
Keskliidu juhi Harri Taliga sõnul oleks alampalga ligi 50-protsendiline tõus aga vähereaalne.

Standard & Poor's vähendas Eesti Energia krediidireitingut
Rahvusvaheline krediidireitingufirma Standard & Poor's Ratings Services muutis eile, Eesti Energia krediidireitingu väljavaate stabiilselt negatiivseks.
Reitinguagentuuri hinnangu kohaselt on krediidireitingu väljavaate muutmine tingitud peamiselt võimalikust investeeringust Leetu rajatavasse tuumaelektrijaama, teatas Eesti Energia pressiesindaja. Krediidireiting võib agentuuri hinnangul alaneda, kui planeeritavasse tuumajaama tehtavad kontserni investeeringute mahud ja mõju on selgunud.
Energiaettevõtte pikaajalise krediidireitingu jättis Standard & Poor's A- tasemele.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik ütles, et tuumajaama investeerimisel on kahtlemata oluline mõju firma finantsseisundile, kuid seda mõju on veel väga vara hinnata, sest tuumajaama projekt on nii varases staadiumis ja olulised projekti realiseerimise tingimused pole veel selgunud.

Eesti Pank: Eesti majandust ohustab palkade kiire kasv
Eesti Pank peab oma täna avaldatud majanduspoliitilises kvartalikommentaaris majanduse nn pehme maandumise kõige suuremaks ohuteguriks palkade tööjõu tootlikkust ületavat kasvu.
"Konkurentsivõime vähenemisega seotud riskide minimeerimiseks on oluline, et nii tööandjad kui ka töövõtjad kohandaksid oma käitumist selliselt, et palga- ja tootlikkuse kasvu erinevus hakkaks vähenema," leiab pank.
Samuti sõltub majanduse tasakaalustatud areng keskpanga hinnangul kinnisvaraturu oodatud jahenemise taustal pankade konservatiivse ja kõiki riske arvestava laenupoliitika jätkumisest. "Oluline on laenumahtude aastakasvu hoidmine tasemel, mis on kooskõlas eraisikute ja ettevõtete maksevõime ja sissetulekute oodatava kasvuga," leiab keskpank.
Majanduse sujuva kohandumise toetamisel on Eesti Panga hinnangul endiselt võtmeroll riigi eelarvepoliitikal. Keskpank on jätkuvalt seisukohal, et 2007. aasta eelarve ülejääk peab jääma eelmise aastaga võrreldavale tasemele ning tuleb hoiduda kulude suurendamisest lisaeelarve kaudu.

Statoil müüb tänasest bioetanoolist valmistatud mootoribensiini
Statoil toob alates tänasest esimese kütusemüüjana Eestis müügile loodussõbraliku mootorikütuse Bioetanool E85, mida saab kasutada ainult selleks seadistatud mootoriga autodes.
Keskkonnasäästlik Bioetanool E85 on müügil Statoili Kristiine ja Laagri teenindusjaamades Tallinnas. Biokomponendi ehk bioetanooli aktsiisivabastus võimaldab müüa Bioetanool E85-t tavabensiinist odavamalt, teatas Statoil.
Bioetanool E85 sobib kasutamiseks ainult selleks seadistatud mootoriga autodes. "Tavalise auto mootoris saab kasutada kuni viieprotsendilise etanoolisisaldusega mootoribensiini. Bioetanool E85-s on etanoolisisaldus 85 protsenti ja sellise mootorikütusega sõidavad vaid vastavalt seadistatud, nn flexi fuel tüüpi autod. Esimesed sellised mudelid on juba Eestis müügil," rääkis Statoili ärikliendiosakonna juht Raimo Vahtrik.

Eesti rikkaim pensionär saab kuus 33 000 krooni pensioni
Selle aasta teise kvartali statistikaameti aruandest selgus, et üle 5000 krooni pensionit saab kuus 5991 inimest. Suurim kuine pension jääb Eestis 33 000 Eesti krooni kanti.
Statistikaameti aruandest selgus, et suurima pensioni puhul on tegu õiguskantsleripensioniga, kirjutab aripaev.ee.
Kõrgeid eripensione saavad ka kohtunikud. 40 kohtunikku saavad Eestis pensioni ja selle aasta esimese kuue keskmine pension oli neil isikutel 27 778 krooni.
18 inimest saavad Eestis prokuröripensioni ja selle keskmiseks suuruseks on 16 175 krooni.

BIG lõpetab SMS-laenude andmise
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) teatas, et otsustas alates tänasest lõpetada SMS-laenude pakkumise.
BIGi juhatuse esimees Targo Raus sõnas otsust põhjendades, et BIGi põhiturg on tarbimislaenud ja väikelaenud, SMS-laenud iseseisvalt ei kujuta ettevõtte jaoks piisavalt olulist tootevaldkonda.
"Samuti on SMS-laenudega kaasnevad negatiivsed argumendid võrreldes klientide poolse nõudlusega ebaproportsionaalselt suured, mistõttu ei soovi me spetsiaalselt seda toodet edasi arendada," märkis Raus.
BIG pakkus SMS-laene alates eelmise aasta lõpust. "Oleme selle 10 kuu jooksul õppinud palju kasulikku, mille põhjal oleme täiendanud ja täiendamas oma tootevalikut ning teeninduskanaleid. Meie tootevalikusse on lisandunud võimalus taotleda traditsiooniliste panganduskanalite vahendusel väiksemaid lühikese perioodiga laenusummasid, mille hinnatase on tänastest nn SMS-laenudest kordades madalam. Seega arvame, et saame oma klientidele pakkuda oluliselt mugavamat ja paremat teenust kui seda on nn SMS-laen," rääkis Raus.

Tuule Grupp asutas merehariduse toetuseks sihtasutuse
Saaremaa Laevakompanii ja selle ümber Tuule Gruppi koondunud ettevõtted asutasid merehariduse ja teadustegevuse toetamiseks sihtasutuse, annetades selle põhikapitalina miljon krooni.
Eesti laevaomanike liidu president Toivo Ninnas ütles, et sihtasutuse eesmärgiks on toetada ja väärtustada Eesti mereharidust, meremehe elukutset ning merendusega seotud teadustegevust.
"Oluline on tõsta noorte huvi mereerialade vastu. Eestil on vaja kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste ning sihtasutus annab võimaluse määrata erinevaid toetusi ja stipendiume, et seda eesmärki saavutada," rääkis Ninnas.

Eesti Post tõstab kullerpaki saatmise hinda
Eesti Post tõstab alates 1. septembris kullerpaki saatmise hinda viiendiku võrra.
"Eesti Post on lähtunud oma otsuses kullerteenuse monitooringust ning klientide poolsest tagasisidest," teatas Eesti Post.
Võrreldes eelmise aastaga on kullerteenuse ELS mahud ettevõtte teatel kasvanud ligi 20 protsenti.
ELS kullerteenus on Eesti Postile kuuluv kaubamärk aastast 2000.

Jehe: ei usu, et Delfi strateegia muutub
Delfi potaalide juht Ville Jehe ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et ta ei usu, et omanike vahetus muudab Delfi edasist tegutsemisstateegiat.
"Delfil on oma strateegiline plaan ning ma ei usu, et see muutub," ütles Delfi Grupi juhatuse esimees Ville Jehe, pidades taustana oluliseks, et Delfi teenib head kasumit ning tegutseb kasvaval turul.
Lähiaja plaanidest nimetas Jehe positsiooni kindlustamist Balti turul. Märtsis alustas portaal laienemist Ukraina turule, mille turupotentsiaali peab Jehe 20 korda suuremaks kui Baltikumis.
"Kõik ei juhtu päevapealt," sõnas Jehe, kelle sõnul soovib Delfi paari aasta jooksul jõuda Ukrainas viie suurima portaali sekka.
Ekspress Grupi tütarfirma Zinzin ostab Delfi Grupi fondiettevõttelt Interinfo Baltic, millele kuulub 100 protsenti grupi aktsiatest. Interinfo Baltic ostis Delfi Baltikumi suurimalt IT-firmalt Microlink.

Börs: pehme maandumine või ränkraske kukkumine? 
Viimase kuu jooksul on Tallinna börsi aktsiahindade liikumist kajastav indeks kahanenud sarnaselt maailma teiste börsiindeksitega, samas pärast üle kümneprotsendilist langust on aktsiate hinnad taas pisut kerkinud.
Kas tegemist on nn pehme maandumisega või on oodata veel suuremat hindade kukkumist?
Vastab LHV Balti analüüsiosakonna juht Eki Kert: Selleks, et vastata, mis toimub Tallinna börsil, tuleb pilgud suunata eelkõige ookeani taha, sest just sealsete tormituulte käes oleme viimasel ajal loksunud.
USA aktsiaturul on olukord juba umbes juuli keskpaigast äärmiselt närviline ja seda on selgelt näha ka börsiindeksite päevastest liikumistest, mille ulatused tihti ületavad tavapäraseid nädalate muutusi. Investorite meelerahu kummitavad probleemid ei ole laias laastus muutunud, vaid on kohati ainult süvenenud.
Nagu ikka, on murede allikaks kukkuv kinnisvarasektor ja sellega tihedalt seotud finantssüsteem. Närvilisust põhjustab peamiselt see, et tegelikkuses puudub ettekujutus, kui kaugele nimetatud probleemide mõjud USA majanduse kui terviku seisukohalt ulatuvad. Lisaks sellele on USAst alguses saanud probleemid võlakirjadega otsaga jõudnud ka Euroopasse.

Ekspress Grupp sai konkurentsiametilt Delfi ostuks loa
Konkurentsiamet andis Ekspress Grupile loa osta internetikeskond Delfi.
Pärast kolm nädalat kestnud taustauuringuid ei leidnud konkurentsiamet mingisugust takistust, miks Ekspress Grupp ei tohiks Delfit osta.
Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito ütles Päevaleht Online'ile, et loa saamine sujus plaanipäraselt ning mingisuguseid takistusi ei esinenud.
Juriidiliselt omandab Ekspress Grupp tütarfirma Zinzin kaudu ettevõtte Interinfo Baltic, millele kuulub 100 protsenti Delfi Grupi aktsiatest.
Ekspress Grupp teatas juba kuu alguses, et on plaanis Delfi Grupp ära osta. Tehingu maksumuseks on 846 miljonit krooni.
Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige sõnul leiavad Delfi keskkonnast nii eestlased kui venelased tegelikult palju rohkem kui päevauudiseid. Minu meelest on viimase aja suurepärane arendus Ajaviide (kogu mõeldav vaba aja teave Eestis), uudiseid tuleb peagi Delfi videote valdkonnas, Arvuti ja tehnikauudised koguvad sügisest hoogu.

Eesti firmad: Kreeka reisid on ohutud
Eesti reisifirmad, kes korraldavad reise suurte metsatulekahjudega hädas Kreekasse, ei näe põhjust muretsemiseks ega reisiplaanide muutmiseks.
"Tulekahjud on Lõuna- ja Lääne-Kreekas, meie asume Ida-Kreekas. Vahepeal on suur ja vägev mäestik. Tulekahjud jäävad 100-200 km kaugusele," kinnitas eile Kreekast Embach Toursi Kreeka reiside projektijuht Ester Laansalu Äripäevale. "Kui Paides on tulekahju, siis see ka ei ohusta Tallinna," ütles ta, "pole ei suitsu ega pilvi."
Laansalu sõnul jäävad ka firma kõigi ekskursioonide marsruudid ohupiirkonnast kaugele. "Meil on siin üle 100 puhkaja kohapeal, võite helistada ja küsida, kui ei usu," ütles ta, mööndes, et järelepärimised on viimastel päevadel tõepoolest sagenenud.
Praegu on Embach Tours ainus Eesti reisikorraldaja, mis teeb reise Kreeka mandriosasse Tolosse. Ent ka teiste Eesti reiskorraldajate sihtkohad Kreekas jäävad tulekolletest kaugele.

Mati Polli ostis suurosaluse Oskari lihatööstuses
Lihatööstuse Oskar LT vähemusaktsionär Aldo Parik müüs Wõro Kommertsilt kätte saadud aktsiad Sylvesteri eksomanikule Mati Pollile, kes omandas 50,5% aktsiatest.
Konkurentsiamet avaldas möödunud nädalal, et Mati Polli investeerimisfirma OÜ Tristafan omandab valitseva mõju AS Oskar LT üle. Väärtpaberite keskregistri andmetel liikusid Wõro Kommertsi käes olnud 11 623 aktsiat uue omaniku kontole 18. juulil. Pärast seda vahetas nelja tehinguga omanikku veel 103 Oskari aktsiat, kirjutab Äripäev.
Pariku sõnul leidis ta Polli oma tuttava kaudu alles pärast seda, kui Wõro Kommerts oli Oskar LT aktsiad 13 miljoni krooniga üle võtnud. Pollile kuulub muuhulgas pagaritööstus AS Hallik.
Parik ostis sel suvel ära nelja väikeomaniku aktsiad, sest kahe omanikuga on tema sõnul lihtsam toimetada.
Ligi aasta kestnud aktsiavaidluses Wõro ja Pariku vahel sai määravaks konkurentsiameti otsus, mis ei lasknud Wõro Kommertsil konkurendi juhtimisse sekkuda. Kuna riigikohus jättis konkurentsiameti otsuse jõusse, andis Wõro Kommerts aktsiad käest.

Metsamoor on nördinud, et ajaleht kasutab temanimelist kaubamärki
Lehe väljaandja väidab, et polnud varem Metsamoori perepargist kuulnudki.
Võrumaal kümmet turismitalu ühendava Metsamoori perepargi eestvedajal ja Metsamoorina tuntud Irje Karjusel tuli sel suvel kohkunult tõdeda, et tema teadmata on ilmuma hakanud rahvalikke retsepte ja looduslikke nõuandeid jagav ajaleht Metsamoori Varasalvest.
Samanimelise kaubamärgi registreerimise taotluse on lehe väljaandja OÜ Evalota esitanud alles juulis, ehkki lehe esimene number ilmus juba maikuus.
Et Metsamoori perepargi töö sisuks on samuti looduslähedase elustiili ja loodusravi propageerimine, leiab Irje Karjus, et nende nime on häbematult ära kasutatud. Seda enam, et Metsamoor on juba 2005. aastal registreeritud kaubamärk.
Samuti on perepargi tervisealaste tegevuste korraldamiseks moodustatud täisühing Metsamoori Varasalv, mille nimi langeb ajalehe nimega peaaegu sõna-sõnalt ühte.

Kahjumis Coffee IN avab sel aastal kuus uut kohvipoodi
Sel aastal plaanib firma kasvatada kohvipoodide käivet üle Eesti kaks korda.
"Kavas on rajada uued poed Tallinna, Tartusse ja jõuda esmakordselt Pärnusse," ütles Coffee IN-i tegevjuht Annelii Ehte ettevõtte plaanide kohta.
Järgmisel aastal tahetakse Coffee IN avada ka Paides. "Aga eks palju oleneb ka sellest, kuidas meie kohvipoed käima lähevad," sõnas Ehte. Mullu avas Coffee IN neli uut kohvipoodi.
Kahe eelmise aastaga on Coffee IN jäänud 11,5 miljoni krooni suurusesse kahjumisse. "Peamiselt on selle kahjumi põhjuseks tõsisasi, et oleme teinud alginvesteeringuid ja need on olnud küllaltki suured," ütles Ehte. Tuleval aastal ootab ettevõtte tegevjuht jätkuvat käibe ja kasumi kasvu.

EKA arhitektuuritudengid esitlevad uue koolimaja projekte
Tallinn
Näitusele on välja pandud Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala kolmanda kursuse üliõpilaste tööd, mis pakuvad välja erinevaid lahendusi Eesti kunsti-akadeemia projektile.
Aastate jooksul on välja kujunenud traditsioon, et kolmanda kursuse arhitektuuri üliõpilaste sügissemestri eriala ülesandeks on olnud arhitektuurikooli projekteerimine ning kevad-semestril on tegeletud multifunktsionaalsete saalide kompleksiga.
Eelmise õppeaasta sügis- ja kevadsemestril tegelesid kolmanda kursusel tudengid EKA uue peahoone linnaehitusliku mahu analüüsiga, avalike ruumide asetuse, põhimõtete ja seostega ning hoonesisese logistika ning konstruktsioonidega.

 "Fidelio" - mõnel lool on ununemiseks põhjus
Nargen Opera on jõudnud ajaloo suurima sümfooniku Beethoveni ooperi "Fidelio" tutvustamiseni. Kaasaegsed lugu omaks ei võtnud. Kuidas läheb seekord?
Küsimus lavastuse kordaminekust huvitab nii publikut kui ka Beethoveni vaimu, kes oli Viinistu kunstimuuseum-katlamajas kohal lausa kolmes isikus.
Viinistu eelis kontserdipaigana rabasaarte ja mõisalogude ees on infrastruktuur: keegi on massidega ümberkäimise peale muuseumiga seoses juba mõelnud. Siiski meenutasid publiku järjekorras seismise kombed defitsiitkauba aegu: hordidena trügiti rivi alguses seisvate tuttavate juurde, riputati kogu garderoob üle tooliridade, et suguselts saaks hiljem seal platsi võtta jne. Keegi ei jää ju ilma!
Tiitreid oleks tarvis
Iseenesest on muusika esimestest ridadest kindlasti paremini kosta, sest hoone oli ehitatud siiski katelde, mitte muusikute tarvis. Heaks akustikaks on tellisseintest vähe - kahju, kui tunnetad, et artist näeb laval suurt vaeva, aga suur osa sellest peegeldub laetaladest hajali. Erinevusest sai aru siis, kui Aile Asszonyi laulis paar takti kõrgel lae all - milline loomulik võimendus talle sedamaid tekkis! Ka tekstist arusaamine oli häiritud: naishäälte puhul rohkem, meeshäälte puhul vähem. Tasuks kaaluda tiitrite näitamist ka eestikeelse ooperi juures, kuid kindlasti on akustikaga võimalik midagi ette võtta, mis väga kulukas ei ole, aga sellest hoolimata mõjuks helipildile hästi.

64.  Venezia filmifestivalil kuuleb palju inglise keelt
Homme algaval festivalil antakse elutöö Kuldlõvi USA režissöörile Tim Burtonile.
Maailma vanimat filmifestivali, mille ühes ametlikus programmis on esindatud ka Eesti film "Sügisball", iseloomustab ingliskeelsete filmide suur osakaal.
Festivali avafilmi "Atone-ment" ("Lunastus") režissöör on noor ja andekas britt Joe Wright ("Uhkus ja eelarvamus") ning ühes peaosas Hollywoodis kanda kinnitanud Keira Knightley. 1935. aastast alguse saab linalugu põhineb Ian McEwani samanimelisel raamatul. Film kuulub ka festivali põhivõistlusprogrammi, kus figureerib veel mitmeid Hollywoodi kuulsusi.
Iraagi sõja temaatikaga tegelevad Venezias nii kuulus Brian De Palma ("Redacted") kui ka hiljuti parima filmi Oscari võitnud Paul Haggis ("In The Valley of Elah"). Kurikuulsast kriminaalist Jesse Jamesist kõnelevas filmis mängib aga Brad Pitt. Richard Gere ja Cate Blanchett kehastavad filmis "I'm Not There" Bob Dylanit.

Linnateatri trupiga liitub Aleksander Eelmaa
Tallinna Linnatetaer avab uue hooaja laupäeval, 8. septembril kell 20 Lavaaugus lavastusest "Eesti teatri laulud" inspireeritud kaksikplaadi (CD ja DVD) esitlusega. Üritus on tasuta ja kõik huvilised teretulnud.
Algaval hooajal on Linnateatri trupiga liitunud näitlejad Aleksander Eelmaa (pildil), Margus Tabor ja Priit Võigemast. Anu Lamp alustab põhikohaga kirjandusala juhatajana. Teatri uus turundusjuht on Marek Demjanov.
Linnateatrisõbrad võivad alates uuest hooajast jälgida Youtube'is (www.youtube.com/Linnateater) teatritelevisiooni, kus antakse audiovisuaalsel kujul ülevaade Linnateatris hooaja lõikes toimuvast.
Eelmisel nädalal, 22. augustil andis Linnateater hooaja esimese statsionaarse etenduse. Põrgusaalis mängiti Adolf *apiro kuulsat lavastust "Isad ja pojad" (2002).

Eduka üritussarja eeldus: missioonitunne
Sooviga oma lemmikmuusikat tutvustada korraldatakse üha enam kontserdisarju.
Vinguda, et kusagil ei toimu midagi, on alati kõige lihtsam. Mõnevõrra konstruktiivsem on mõtlemine, et kui ei ole, siis korraldame. Õnneks sellise mõtlemisega inimesi jätkub ja eriilmelisi kontserdisarju tuleb pidevalt juurde.
Tavaliselt ei ole organiseerijate eesmärgiks hakata korraldama sarja. "Kui tegime esimese ürituse ära, siis meile tundus, et mõni inimene tuleks teinekordki," selgitab sarja Indieshit üks vedajatest Neeme Lopp. Sarja nimi ei ole tema arust sugugi kõige olulisem, iga kord võiks ju ka eri nimetuse panna.
Odessa Popi sarja korraldav Tauno Maarpuu vaidleb sellele siiski vastu. "Ühisnimetaja tundus iseenesestmõistetav, et inimesed teaksid, kuhu nad tulevad ja mis laadi üritusega on tegemist," leiab ta. "Sari on kaubamärk, mis loob meeleolu ja aura ning koondab sarnase maitsega publikut."

Internet: 
Internet: ~lego/pesakond - "Mutabor!", "Käärid ja mee leiad kääri- ja meemessilt." Lehelt võib leida Madis Otsa ülituntud koomiksi "Pesakond" kõik episoodid. Tegelikult on ju üsnagi uskumatu, et "Pesakond" kunagi lehes ilmus, sest olgem ausad, selle kangelased on ühed kasimata suuvärgiga rõvedad tegelased.

Lapsed otsivad tööde tegijaid
Üha rohkem Lõuna-Korea kooliõpilasi otsib interneti vahendusel inimesi, kes teeksid tasu eest ära nende kodused ülesanded. Internetis leiab üle 500 lehekülje, mis on pühendatud koduste ülesannete tegemisele. Keskmine tasu on umbes kaheksa kuni üksteist Ameerika dollarit (91-137 krooni), kirjutab Breitbart.com.
"Ma pean kirjutama nädala lõpuks kolm inglise keele kodutööd," seisis ühe 12-aastase tüdruku postituses. "Ma ei taha neid eriti kirjutada, kes saaks seda minu eest teha ja kui palju ma pean maksma?"
Lisaks leidub veebilehti, mis pakuvad juba valmis tehtud kodutöid. Ekspertide sõnul võivad sellised leheküljed panna lapsi arvama, et rahaga saab osta kõike.

Haridusministrile pühendati laul
Koolireformide vastu sõdivad venelased valmistasid Eesti haridusministrit Tõnis Lukast silmas pidades remiksi Pink Floydi legendaarsest laulust
"Another Brick in the Wall", kirjutab Margus Järv oma blogis.
"Hei, Lukas, võhodi k doske!
Mõ hotim utšitsja na rodnom jazõke" (eesti keeles - "Hei, Lukas, tule tahvli juurde! Me tahame õppida emakeeles"). Nii kõlavad video venekeelsed laulusõnad.
Tegemist on sama looga, mida lauldi Lätis sealse koolireformivastase mäsu ajal kolm aastat tagasi.
Laulu kõikide salmide venekeelsed sõnad ning lingi videole leiab EPL Online'ist.

Endine Vennaskond annab välja DVD
Kevadel end The Flowers Of Romance'iks ümber nimetanud Vennaskond annab välja ingliskeelse DVD "Pirates of Destiny". Kolmekümne kahe muusikavideoga DVD võtab kokku bändi tegemised ajavahemikus 1999- 2007.
"See on dokumentaalne road-movie, kuhu on põimitud kolmkümmend ja veel kaks Flowersi muusikavideot," kergitab bändi liider Tõnu Trubetsky uue üllitise kohalt saladusekatet. Tema sõnul on DVD-le oodata ka järge.
The Flowers Of Romance'i DVD esitluskontserdid toimuvad 8. septembril Rõngu laululaval ning 14. septembril Tartus klubis Rock'n'Roll.

Kaia Kanepi langes avaringis
Kui mullu pääses Kaia Kanepi US Openil kolmandasse ringi, siis tänavu tuleb tal üksikmängus taanduda juba avaringi järel.
Kanepi kaotas 26. paigutusega India tennisistile Sania Mirzale 2: 6, 7: 6, 1: 6. Otsustavas setis Kanepi mäng lagunes.
Kaotus avaringis toob kaasa ka languse edetabelis.
Paarismängu mängib Kanepi New Yorgis koos ukrainlanna Juliana Fedakiga. Esimeses ringis kohtutakse õdede Bondarenkodega Ukrainast.

Osaka MM: Medalitabelit juhib USA
Peale kolmandat võistluspäeva kergejõustiku MM-il Osakas on kõige rohkem medaleid Ameerika Ühendriikidel.
USA-le, kes on kolme päevaga noppinud kolm kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi, järgnevad seitsme medaliga Venemaa ja Keenia. Eesti jagab ainsa kuldmedaliga koos Ecuadori, Uus-Meremaa, Portugali ja Rootsiga seitsmendat kohta.
Täielik medali edetabel siit. 

Platsil kokku varisenud Puerta suri haiglas
Laupäevases Hispaania liigamängus kokku kukkunud FC Sevilla poolkaitsja Antonio Puertat ei suudetud päästa.
22-aastane Puerta suri täna Virgen del Rocio haiglas, vahendab Sportnet.
Laupäeval Hispaania meistriliiga avakohtumises Getafe vastu vajus mees teadvusetult murule. Meeskonnakaaslaste abiga kõndis Hispaania koondislane riietusruumi, kus ta uuesti kokku varises ning peale seda haiglasse toimetati. Haiglas jäi Puerta süda seisma, kuid meedikutel õnnestus jalgpallur elustada. Kolm päeva püsis Puerta seis arstide sõnul kriitiline.

Osaka MM: Kerron Clement jooksis jumala abiga maailmameistriks
Neljanda võistluspäeva viimase medaliala, 400 meetri tõkkejooksu kiireim oli ameeriklane Kerron Clement.
"Palvetasin peale jooksu jumala ees, sest temast sõltus tõesti kõik," vahendas maailmameister Clementi sõnu iaaf.org. "Viimase kahe tõkke ületamisel oli mul probleeme rütmiga, kuid sel pole enam tähtsust. Sain ees olevad võistlejad kinni püütud."
Neli kümnendiku jäi kullast puudu Felix Sanchezil Dominikaani Vabariigist. Proks riputati poolakas Marek Plawgo kaela.
Meeste 400m tõkkejooksu finaal
1. Kerron Clement (USA) 47,61, 2. Felix Sanchez (Dominikaani Vabariik) 48,01, 3. Marek Plawgo (Poola) 48,12, 4. James Carter (USA) 48,40, 5. Danny McFarlane (Jamaika) 48,59, 6. Periklis Iakovakis (Saksamaa) 49,25, 7. Derrick Williams (USA) 52,97, 8. Adam Kunkel (Kanada) katkestas.

Osaka MM: Naiste kaugushüppe võitsid venelannad
Naiste kaugushüppe maailmameistriks krooniti ainsana üle seitsme meetri küündinud venelanna Tatjana Lebedeva.
Lebedeva sai nii teises kui kolmandas voorus kirja tulemuse 7.03, vahendab ETV Sport.
Kolmikvõidu kindlustasid Venemaale Ljudmilla Koltšanova 6.92-ga ja Tatjana Kotova 6.90 -ga. Mõlemad hüppasid oma parima tulemuse viimases voorus.
Naiste kaugushüppe finaal
1. Tatjana Lebedeva 7.03, 2. Ljudmilla Koltšanova 6.92, 3. Tatjana Kotova (kõik Venemaa) 6.90, 4. Naide Gomes (Portugal) 6.875. Bianca Kappler (Saksamaa) 6.81, 6. Maurren Higa Maggi (Brasiilia) 6.80, 7. Keila Costa (Brasiilia) 6.69, 8. Brittney Reese (USA) 6.60, 9. Anju Bobby George (India) 6.53, 10. Tianna Madison (USA) 6.47

Osaka MM: Isinbajeva jätkab valitsemist
Venelanna Jelena Isinbajeva võitis naiste teivashüppe teise järjestikuse meistritiitli.
Isinbajevale tagas kuldmedali ületatud kõrgus 4.80. Hõbemedali võitis tšehhitar Katerina Badurova ning proksi venelanna Svetlana Feofanova, vahendab Sportnet.
Esimesena jäi poodiumikohast ilma poolatar Monika Pyrek. Isinbajev alustas finaalvõistlust kõrguselt 4.65, mille ta ka mängleva kergusega esimesel katsel ületas.
Kui Isinbajeval oli juba kuldmedal taskus, proovis ta veel ületada uut maailmarekordit tähistanud kõrgust 5.02. Esimesel katsel ei tõusnud ta lati kohalegi, teisel vajus sellele rinnaga peale ning Helsingis püstitatud mark jäi ületamatuks ka viimasel üritusel.
Naiste teivashüppe finaal
1. Jelena Isinbajeva (Venemaa) 4.80, 2. Katerina Badurova (Tšehhi) 4.75, 3. Svetlana Feofanova (Venemaa) 4.75, 4. Monika Pyrek (Poola) 4.75, 5. Vanessa Boslak (Prantsusmaa) 4.70, 6. Julia Golubtšikova (Venemaa) 4.65, 6. Fabiana Murer (Brasiilia) 4.65, 8. Anna Rogowska (Poola) 4.60, 9. Tatyana Polnova (Venemaa) 4.60, 10. Jennifer Stuczynski (USA) 4.50, 11. Kym Howe (Austraalia) 4.50

Alekna: Kanter kasutas oma võimalust hästi
Osaka MM-il kettaheites neljanda kohaga leppinud Virgilijus Alekna tahab veel sel hooajal Gerd Kanterilt revanši võtta.
Aleknat vaevas kaheksa päeva tagasi saadud säärelihase vigastus. Veel viies päeva enne kvalifikatsioonivõistlust polnud ta kindel, kas saab üldse osaleda.
"Ma polnud niisuguses seisus suuteline Kanteriga konkureerima," ütles ta. "Gerd kasutas oma võimaluse ära. Aga ma pole taandunud ja ega relvi maha pannud. Veel sel hooajal on ees mitu võistlust, kus tahan saada revanši."

Kanter: tulemus pole oluline, ma võitsin! 
Kanter oli konkurentidest peajagu üle
Osakas kettaheite maailmameistriks kroonitud Gerd Kanter ütles, et kaua ihaldatud kuldmedal ja valitseja Virgilijus Alekna alistamine andis väga hea tunde.
Kanter tunnistas, et teda kannustas kogu aasta väga tugev võidunälg ja tahe Aleknast lõpuks jagu saada. "Maailma kõigi aegade parima kettaheitja alistamine andis väga hea tunde," lausus ta.
68.94-ga kulla taganud Kanter teadis pärast avakatse järel liidriks tõusmist, et suudab teha hea võistluse.
"Kindlustasin koha kaheksa parema hulgas ja teadsin, et mul on võimalik viies voorus kaugemale heita," lausus ta. "Uskusin, et mu vorm luba teha väga pika kettakaare. Väga head ei õnnestunud seekord siiski teha. Kaks heidet olid teistest selgelt üle - see on peamine."
Kanteri vanemad Jaan ja Imbi elasid poja esimesele suurvõidule kaasa kodus, Nagai staadionil rõõmustas südamest tema elukaaslane Liina Pärtel.

Endrekson ja Jaanson jõudsid napilt poolfinaali
Münchenis toimuval sõudmise MM-il jõudsid paarisaeruline kahepaat Jüri Jaanson - Tõnu Endrekson poolfinaali
Eestlased tulid veerandfinaalis täpselt vajaminevale kolmandale kohale ajaga 6.50, 65. Sõidu võitsid Sloveenia paar Iztok Copi-Luka Spiki 6.47, 45-ga, teiseks tulid uusmeremaallased Matthew Trott'i ja Nathan Cohen'i 6.48, 32-ga.
Endreksoni sõnul oli antud veerandfinaal nii raske, nagu oleks tegu finaalsõiduga. "Viimased 800 meetrit võttis nii läbi, et ei jaksanud paadist püstigi tõusta," ütles ta. "Väga raske sõit oli, algusest lõpuni pidi pressima. Isegi vanameister Jaanson oli minust lõpus värskem."
Poolfinaalid toimuvad Münchenis neljapäeval.

Osaka MM: Meeste takistusjooksu kolmikvõit Keeniasse
Meeste 3000 meetri takistusjooksu võitis keenialane Brimin Kiprop Kipruto.
Kiprto võiduaeg oli 8.13, 82. Kolmikvõidu Keeniale kindlustasid Ezekiel Kemboi 8.16, 94-ga ja Richard Kipkemboi Mateelong 8.17, 59. Rootslane Mustafa Mohamed, kes vedas gruppi kuni viimase ringini ning alles lõpuspurdis esikolmikule alla jäi, lõpetas jooksu neljandana 8.17, 59-ga.

Gerd Kanter on maailmameister! 
Tammert 8., Alekna 4.
Gerd Kanter tuli Osaka MM-il täna tulemusega 68.94 ülekaalukalt kettaheite maailmameistriks.
28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte.
Hõbemedali võitis sakslane Robert Harting (66.68) ja pronksi hollandlane Rutger Smith (66.42).
Täna vägagi kahvatult esinenud Alekna pikim kettakaar oli vaid 65.24 ning kuulus leedulane jäi esimesena medalita. Aleksander Tammert pääses viimasena finaali ja sellel kohal ta võistluse ka lõpetas. Tammerti parima heite pikkuseks oli 64.29.

Prosvirnin pääses poolfinaali
Saksamaal Münchenis toimuvatel sõudmise MM-il õnnestus kergekaaluühepaadil sõitval Valeri Prosvirninil tänu lohutussõidu teisele kohale pääseda 12 parema hulka.
Eelsõidus neljandaks jäänud Prosvirnin hoidis terve lohutussõidu ajal kindlalt oma kohta ning edestas kolmandaks jäänud palestiina sõudjat Mark Gerbanit ligi viie sekundiga. Neli sekundit enne Prosvirninit finišeeris hollandlane Jaap Schouten, kirjutab sportnet.ee.
Prosvirnini poolfinaal peetakse neljapäeva hommikul.

Osaka MM: Marek Niit: ma ei ole heaks ajaks valmis
Osaka MM-il 200 m jooksus osalemisest loobunud Marek Niit ütles, et ilmselt poleks ta kaasa võisteldes esimesest ringist edasi saanud.
200 m jooksus sai viimasena teise ringi 32 parema hulka ajaga 20,83. "Ma ei tea, kas ma oleksin praegu selle aja jooksmiseks võimeline," lausus juuni alguses Eesti rekordi 20,69 püstitanud sprinter. "Olin ju kogu aja kahevahel - tulla Osakasse või mitte tulla."
Juunis saadud jalavigastuse tõttu pole Niit saanud kahe kuu vältel korralikult treenida ja rekordjooksu minek on kadunud.
"Kui ma saanuks kuu aga korralikult treenida, polnuks 20,80 probleem," leidis Valter Espe hoolealune.
Niit pidas enne MM-il startimisest loobumist nõu nii treeneri kui ka massöör Indrek Tustitiga.
"Kõige tähtsam on muidugi sportlase otsus, aga küsisin targematelt inimestelt nõu," lausus ta. "Kuigi jalg on paranenud, pole uuesti vigastada saamise oht kadunud. Pidasin tervise hoidmist osalemisest tähtsamaks."

Osaka MM: Dopinguga patustajaid seni pole
Osaka MM-il on käinud dopingukontrolis 500 sportlast, positiivseid proove seni leitud pole.
Dopinguproovi lähevad iga ala kolm esimest, lisaks kaks-kolm juhuslikult valitud finalisti. Testitakse ka eelvõistlustel osalejaid, samuti katkestajaid ja starti mitteilmunuid.
"Nii saame vältida spekulatsioone, et sportlane hoidis viimasel hetkel kõrvale, sest oli enne kasutanud dopinguaineid ja polnud nendest õigel ajal vabaks saanud," sõnas Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu anti-dopingukeskuse juht Gabriel Dolle.
Senistest testidest on 363 olnud veretestid ja 195 uriinitestid.

Osaka MM: Wariner ei pidanud jooksma alla 45 sekundi
Meeste 400 m jooksu peapretendent Osaka MM-tiitlile Jeremy Warnier võitis mängeldes liikudes teise eeljooksu, kus talle fikseeriti ajaks 45,10.
Ameeriklasest tiitlikaitsja, kes tänavu püstitanud maailma kõigi aegade kolmanda tulemuse 43,50, saab homses poolfinaalis seltsiliseks veel kaks kaasmaalast - LaShawn Merritt lippas ühe staadioniringi 44,78 -ga ja Angelo Taylor 45,13 -ga. USA kvartetist langes vaid välja finišisse mitte jõudnud Lionel Larry, teatas Sportnet.
Eeljooksude nobedaim oli Chris Brown Bahamalt, kes kohe esimeses jooksus põrutas oma tänavuse parima 44,50.
Kokku jooksis alla 45 sekundi kuus veerandmailerit, viimasena sai edasi 24 hulka ajaga 45,44. Kolmekesi jätkavad lisaks jänkidele ka Bahama ja Jamaica jooksjad.

Osaka MM: Tyson Gay alustas teist teekonda 20,46 -ga
Kaks päeva pärast kuldset 100 m jooksu finaali alustas Tyson Gay teekonda kaks korda pikemal distantsil samuti esikoha saamiseks.
Esimese takistuse ületamiseks ameeriklasel eriti pingutada ei tulnud - teise eeljooksu võidu andnud 20,46 on 0,84 sekundit aeglasem tema tänavusest parimast. Gay kõrval jätkavad teises ringis 32 hulgas ka kaasmaalased Rodney Martin (20,44) ja Wallace Spearmon (20,45). Kolme sprinteriga läksid edasi veel Jamaica ja Jaapan, teatas Sportnet.
Kui igast eeljooksust pääses kohaga edasi neli esimest, siis ülejäänud kaheksale vakantsele pääsmele käis tuline heitlus teises ja neljandas jooksus, kus osalusõiguse õhtuses veerandfinaalis andis ka veel seitsmes koht. Joon tõmmati alla pärastaega 20,81, jätkajate hulgas on ka isikliku rekordi 20,56 jooksnud soomlane Visa Hongisto.

Eesti neljapaat liigub Münchenis olümpiakursil
Eesti paarisaeruline neljapaat jõudis MM-il Münchenis poolfinaali 12 parema sekka.
Nii jõudsid Allar Raja, Igor Kuzmin, Vladimir Latin ja Kaspar Taimsoo oma esimese eesmärgi täitmisele - Pekingi olümpiamängude pileti kindlustamisele - väga lähedale. 12 tugevama hulgas tuleb neil olümpiakoha teenimiseks edestada ühte paatkonda.
"Suurem eesmärk on muidugi A-finaali ehk esikuuikusse jõudmine," tõdes treener Matti Killing. "Poisid pole rivaalidest kehaliselt nõrgemad ja kui poolfinaalis koostöö laabub, siis võib see õnnestuda."
Esimeses eelsõidus startinud Eesti neljapaat pidi otsepääsu tagamiseks reedesesse poolfinaali tulema viie seas kahe parema hulka. Ülesanne täideti kindlalt - sõidu võitnud Poolale, kahe viimase aasta maailmameistrile, kaotati küll 5,27 sekundiga, ent kolmandaks jäänud Kanadat edestati ligi üheksa sekundiga.

Eestlane MM-finaalis?  Mine hullu tea…
Seda on ennegi küsitud, kas mõni eestlane võib kunagi jõuda suurvõistluste sprindifinaali. Mine hullu tea, päris välistatud ehk polegi. Aga usun, et loodus on need asjad korraldanud: minu teada pole ükski valge mees jooksnud sadat alla kümne sekundi. Osaka finaalis oli üks valge, enamasti lähevad kõik paremad kohad mustadele meestele.
Osaka finaal jättis kahetise mulje. Gay võitis, ehkki ise oleksin pannud pigem Powelli peale. Võistluseelne melu ja meedia köetud kired mõjusid Powellile halvemini, aga kammitsesid mõlemaid. Mõlema võimed lubavad olla palju kiiremad.
Ehk on nii, et Powell on parem GP-võistlustel, kus tegemist ühe-kahe jooksuga. Tiitlivõistluse nelja jooksu pikkusel teel näib eelis olevat Gay poolel. Naiste sprindi sentimeetritemängus olid tulemused seaduspärased, kuigi üllatav oli Tori Edwardsi jäämine medalita.

Valikvõistlus lõi Kanterile soodsa fooni
Tänast kettafinaali Osakas vaatab meeste suusakoondis kindlasti telekast. Eriti meie selle ala suurim asjatundja Raul Olle.
Ise olen arvamusel, et Gerd Kanteri hädised esimesed heited kvalifikatsioonis lõid talle lõppvõistluseks soodsa lähtepositsiooni. Lõi pea klaariks ja puhastas mõtteid. Kanter võib heitma minna pingevabalt. Tänavuste tulemuste põhjal on ta tippmees. Kui kuulsat ütlust parafraseerida, siis "ükskord võidab Kanter Aleknat niikuinii". Miks ei võiks see juhtuda täna Osakas…
Tammerti Sassi koht sõltub rohkem sellest, kui kaugele teised heidavad. Lisab ta oma tänavusele paremale mõne protsendi ja teeb 66 meetrit ära, siis võiks oodata päris viisakat kohta kuue hulgas.

Juuspeen edu andis MM-tiitli Campbellile
Maailma kiiremad naised jooksid 100 meetrit 11 sekundiga, ent võitja selgitamiseks kulus oluliselt kauem aega.
Esmalt kuulutati tablool parimaks eksmaailmameister ühendriiklanna Torri Edwards, siis tiitlit kaitsnud teine USA sprinter Lauryn Williams. Kuid kumbki ei näidanud võidurõõmu. Alles kolmandana süttis tablool õige võitja nimi - Veronica Campbell Jamaicalt.
Williams ja Campbell näitasid võrdset aega 11,01, fotofiniš andis paremuse jamaikalannale. Edwards oli 11,05 -ga alles neljas, tema ees võitis 11,02 -ga pronksmedali kolmas USA mustanahaline välejalg Carmelita Jeter.
"Sain aru, et finišeerisin hästi, aga ma polnud kindel, kes võitis," lausus jooksu kangelanna. "Ekraan oli meie jaoks niisuguse nurga all, et korduse järgi polnud võimalik mõista, kes võitis."

Gerd Kanter suurtulemuseks valmis.  Kas ka võitmiseks? 
Kettaheites MM-tiitlit püüdev Gerd Kanter on enesekindlam kui kunagi varem, kuid tema ees seisab kaua võitmatuna püsinud Virgilijus Alekna.
Kuigi Kanter alistus tänavu Aleknale kõigil neljal võistlusel, tunneb leedulane selja taga võidujanuse rivaali hingust ja mitmed konkurendid peavad kahe peamise kullataotleja võimalusi võrdseks.
Kas lõpuks saab noorem mees oma tahtmise ja lennutab ketast nii kaugele, mis ei võimalda tiitlitega pärjatud vanemal mehel enam kõiki oskusi kokku võtteski temast mööduda?
Või kordub 2005. aasta Helsingi MM, kus Kanter läks neljandas voorus 68.57-ga juhtima, kuid Alekna napsas viimasel katsel 70.17-ga kirkaima medali?
Eelvõistlus andis vaid tillukese vihje - tänavu 72.02 heitnud Kanter on tugev ja meelekindel. 37 võistlust järjest võitnud Alekna mõõdukatest sooritustest polnud võimalik tegelikku seisundit välja lugeda.

Mike Powell: enam me Carl Lewisega vaenlased ei ole
16 aastat tagasi samuti Jaapanis peetud MM-il pidasid Mike Powell ja Carl Lewis imelise kaugushüppeduelli, millest võitjana väljus maailmarekordi 8.95 püstitanud Powell.
Kui te mõtlete end nüüd sellele 16 aasta tagusele päevale Tokyos, siis miks te just sel päeval Carl Lewist lõite?
Ma olin selleks valmis. Esimest korda elus võistlesin Carliga koos 1984. aastal ja ta võitis mind 67 sentimeetriga, pärast seda hakkasin järjest vahet vähendama. Viimasel võistlusel enne Tokyo MM-i oli meie vahe üks sentimeeter. Teadsin, et Carli alistamiseks pean ilmselt hüppama uue maailmarekordi. Olin sada protsenti valmis.
Tunnete te Lewisele sellepärast kaasa, et temal maailmarekordit ei ole?
Ei, mitte mingil juhul (naerab). Temal on üheksa olümpiakulda. Carl vahel küsib, et kas annaksin talle ka natukene maailmarekordimehe au (Lewis sai Tokyos hõbeda 8.91-ga, mis ületas ka kehtinud maailmarekordi, ent see oli hüpatud tuule toel - toim). Vastan, et okei, kui sina annad mulle vastu vähemalt neli olümpiakulda.

DPD Eesti käsitletud pakkide arv kasvas pea kahekordseks
Rahvusvahelise logistikafirma DPD Eesti AS selle aasta esimese seitsme kuu jooksul käsitletud pakkide maht tegi eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 47-protsendilise kasvu, ületades tänaseks miljoni piiri.
DPD Eesti müügi- ja turundusjuhi Janek Kivimurru sõnul on käsitletud pakkide mahu kasvu taga klientide edu, mis kajastub ka ettevõtet tulemustes, vahendas ettevõte.
"Logistikapartnerina oleme püüdnud olla avatud, kindel ja usaldusväärne ning panustada järjepidevalt teenuse arendusse," selgitas Kivimurd. "Näiteks, alles hiljuti panime nurgakivi uuele jaotuskeskusele Tartus, mis on tänasest ligi neli korda suurem ja mis tähendab meie klientide jaoks veelgi kiiremat kaupade kättetoimetamist."
Kivimurd lisab, et 2006. aastal kasvas pakimaht võrreldes sellele eelnenud aastaga samuti 47%. "Võib naljatledes öelda, et tegu on juba sissetöötatud kasvunumbriga," muigab Kivimurd.

Ettevõtjad saavad taotleda messitoetust
Tallinna Ettevõtlusamet kinnitas nende messide nimekirja, millel osalemiseks saavad pealinna ettevõtjad linnalt toetust taotleda.
Ühtekokku toetab Tallinna linn 12 Eestis toimuvat messi, linnaeelarves on toetusteks ette nähtud kokku 300 000 krooni. Taotletava messitoetuse maksimummääraks on 15 000 kooni, teatas linn.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul soovib linn toetada tootmisega tegelevate ettevõtjate osalemist Eestis toimuvatel messidel ja sellega ühtlasi kaasa aidata ärikontaktide loomisele, uute turustuskanalite leidmisele ja müügi edendamisele. "Kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus pakub ettevõtjatele toetust välismessidel osalemiseks, ei saa me ära unustada ka messe, mis toimuvad siinsamas Eestis," märkis Mutli. "Ka nendel osalemine on ettevõtjate jaoks sageli seotud suurte kuludega. Messitoetus on üks järjekordne samm, mille kaudu saame väikeettevõtluse arengut Tallinnas toetada."

Novatours: Halkidiki poolsaart tulekahjud ei ohusta
Reisikorraldaja Novatours teatas, et alustab 9. septembrist reise Kreeka kirdeosas asuvale Halkidiki poolsaarele, mida lõunaosas möllavad suurpõlengud ei ohusta.
Novatoursi partnerfirma Kreekas Vilar Toursi kinnitusel pole Thessalonikis ja Halkidiki poolsaarel tänavu suuri tulekahjusid olnud ning kõik vajalikud ettevaatusabinõud tulekahjude vältimiseks on poolsaarel kasutusele võetud.
Riigi lõunaossa, Peloponnesose poolsaarele jäävad metsatulekahjud jäävad Poseidoni kolmhargiks kutsutavast Halkidiki poolsaarest enam kui 500 km kaugusele.

Best Marketing korraldas Hiinas turunduskonverentsi
Best Marketing korraldas täna oma esimese turunduskonverentsi Shanghais, Hiinas.
Konverents toimub koostöös Hiina Reklaamiassotsiatsiooniga, osalejate hulgas on kõigi suurimate reklaamiagentuuride esindajad ja tähtsamate firmade turundusjuhid, näiteks Unilever, Coca-Cola, Kia, Motorola, jt. Konverentsi teemaks on efektiivse turunduse edulood Euroopast ja Aasiast, teatas Best Marketing.
Best Marketingi juhi Hando Sinisalu sõnul on Hiina konverentsiturg veel üsna varajases arengustaadiumis ja seega on oluline olla kohal ning valmis buumiks.
Best Marketing on Eesti Konverentsikeskuse turunduskonverentse korraldav üksus, mis tegutseb Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Ukrainas, Horvaatias ja Hiinas.

Ülemiste City pakub linnakusse kolijatele sisearhitekti teenust
Ülemiste City meeskonnaga liitus kõrgelt kvalifitseeritud ning suurte kogemustega sisearhitekt Anne Vaher, kes hakkab alates septembrist klientidele üüriläbirääkimiste käigus pakkuma professionaalse sisearhitekti teenust.
"Anne Vaher on varasemalt töötanud AS-i Thulema sisearhitektina," lausus Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin ettevõtte teates. "Anne Vaheri osalemisel on projekteeritud näiteks DHL Estonia, TNT Wordwide ja Tallinna Sadama bürood, erinevad salongid ja klienditeenindusbürood ning mitmed autokeskused koos erimööbliga."
"Meie soov on pakkuda oma klientidele parimat võimalikku teenust ning üks osa sellest on efektiivse ruumikava koostamine," ütles Kobin. "Üldlevinud on olukord, kus kliendid kõigepealt sõlmivad üürilepingu nende arvates sobivale pinnale ning seejärel asuvad töökohti paigutama. Tihtipeale lõppeb see tõdemusega, et üüritud ruumid on kas liiga väikesed või liiga suured. Tahame olla oma klientidele abiks optimaalse ruumikava planeerimisel ning kujundamisel," lisas Kobin.

Jõgeval toimub seminar innovatiivsetele ettevõtjatele
Homme, 29. augustil algusega kell 10 toimub Jõgeva Maavalitsuse saalis eelkõige innovatiivsetele ettevõtjatele ja avaliku sektori esindajatele, aga ka teistele huvilistele mõeldud disainiseminar ABCDisain.
Juhtivad Eesti disainerid Martin Pärn ja Kristjan Jagomägi tutvustavad seminaril, kuidas disainiga oma ettevõttele strateegilist eelist luua ning kas, millal ja kuidas disainerit protsessi kaasata. Seminari avab Jõgeva maavanem Aivar Kokk, teatasid seminari korraldajad.
Jõgeva maavalitsuse saalis toimuval seminaril ABCDisain käsitletakse disaini rolli äritegevuse edendamisel ning jagatakse juhtnööre, kuidas kaasata disainereid ja disaini ettevõtte arengutesse. Oma edulugude varal räägivad disainerid Martin Pärn ja Kristjan Jagomägi, kuidas teadlik disaini kasutamine tagab ettevõttele edu ning toob tulu.
EASi innovatsiooniteadlikkuse programmist finantseeritud, osalejatele tasuta seminar on Disainiaasta raames toimunud juba rohkem kui pooltes Eesti maakondades.

Elion tõi turule arvutikaitse lahenduse äriklientidele
Elion pakub äriklientidele turvalahendust Äri arvutikaitse, mis ühendab endas viiruse-, rämpsposti- ja nuhkvara tõrje ning tulemüüri.
Äri arvutikaitse põhineb maailma juhtiva turvalahenduste tootja F-secure tarkvaral, teatas Elion.
Suurematele viiruspuhangutele suudab F-secure töötada välja kaitse ning tarkvara uuenduse keskmiselt 2-4 tunniga, enamike konkureerivate tootjate reageerimisaeg on üle 6 tunni. Äri arvutikaitse tarkvara uuendused toimuvad automaatselt ning Elion pakub teenusele ka ööpäevaringset eestikeelset tehnilist tuge.
Äri arvutikaitse erinevuseks võrreldes eraklientidele pakutava Arvutikaitsega on veebipõhine jälgimiskeskkond, kust klient saab ise lihtsasti ülevaate ettevõttele tellitud litsentsidest. Samuti on võimalik jälgida, kas kõigil arvutitel on tarkvara uuendatud ning millal ja milliseid viirusi on leitud.

Uues Laguna saab 3-aastase garantii
Renault on võtnud kvaliteedi Renault Commitment 2009 programmi raames esimeseks kohustuseks.
Uus Laguna peab jõudma nii toote- kui ka teeninduse kvaliteedi osas oma segmendi esikolmikusse, mille kohustuse täitmiseks on terve ettevõte teinud väga paju tööd. Uus Laguna on projekteeritud ja toodetud sellisel kvaliteeditasemel, mida ei ole Renault's senini saavutatud, teatas Renault.
Seetõttu on Renault otsustanud, et uuele Lagunale antakse garantii:
3 aastat ja 150 000 km Euroopas;
3 aastat ja 100 000 km Euromedi regioonis, Aasias ja Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas;
3-aastane garantii annab kõikidele Renault klientidele kindlustunde ning näitab usku sellesse, et Laguna saavutab kvaliteedi osas koha segmendi esikolmikus.

Tartu koerakasvatajad avasid internetikaubamaja koertele
Viie Tartu noore koerakasvataja poolt vastavatud internetikaubamaja www.auhauh.ee toob Eesti turule Euroopas ja mujal maailmas tuntud koeratarvete tootjate brändid ning läbi loodava sihtasutuse hakatakse toetama abivajavaid koeri.
Veebipoe kaubavalikus on hetkel üle kahesaja toote. Koos Kristin Doroniniga kaubavaliku eest vastutava Jane Roostari sõnul on plaanis lähtuvalt klientide eelistustest tootevalikut kasvatada ja laiendada. Üks uuenduslikum toode on Jane sõnul nii koertele kui ka nende omanikele mõeldud täisnaturaalne hooldusvahendite sari, alates seebist lõpetades käpa/huulevahaga, teatas veebipood.
Samuti toodab sõpruskond lemmikloomatarbeid. Noorte esimene omatoode on Eesti lambavillaga täidetud koerapesade sari, mis on mõeldud allergilistele koertele ja ökoloogilisi materjale eelistavale koeraomanikule. Esimesed kogemused Soome lemmikloomaturul näitavad, et vaatamata soodsatele hindadele on tegemist eksklusiivtoodetega, sest põhjanaabrid hindavad looduslähedust ka lemmikloomatarvete puhul väga kõrgelt.

Bensiinikulu katmiseks veab töötaja ka sõbrad töökohta
Tööandja pakutud autohüvitis tuhat krooni kuus ei kata pahatihti sõidukulusid.
Halb ühistranspordiühendus ja vahetustega töö kodust kaugel sunnib üha rohkem inimesi kasutama isiklikku sõidukit. Mida pikemaks kujuneb teekond, seda kasulikum on auto omanikul leida samas suunas sõitasoovijad, kes on nõus maksma sõidukulud.
Järvamaalt Käravetelt sõidab iga päev Harjumaale Aegviidu saeveskisse tööle ja tagasi Priit Ilves. Teekond pole küll pikk, vaid 20 kilomeetrit, kuid paraku vahetustega töö jaoks sobivat bussi sel marsruudil ei sõida. Kuna Käravetelt tuleb saeveskisse tööle veel neli meest, siis võtab Priit nemadki auto peale.
Ots otsaga kokku
"Kuu lõpus maksavad mehed bensiiniraha 300-400 krooni, firma maksab isikliku sõiduauto kasutamise eest ka hüvitist 1000 krooni ja nii tulen enam-vähem ots otsaga kokku," selgitas Ilves.

JURIST SELGITAB: Töövõimetus puhkuseaega ei muuda
Kuidas tõlgendada puhkuseseaduse paragrahvi 9 lõike 2 punkti 2? Töövõimetuspensionid on erinevad, mõnele on määratud töövõimetuse protsendiks 50, teisele 70. Kas 35-päevane puhkus kehtib kõigile võrdselt?
Puhkuseseaduse kõnealuse sätte kohaselt antakse 35-kalendripäevast põhipuhkust ainult nendele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel. Otsustav on ainult pensioni määramise fakt, mitte selle suurus ega töövõime kaotuse ulatus.
Töövõimetuspensioni makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt neile, kes on töövõime kaotanud 40-100 protsendi ulatuses, kes on vanuses 16 aastast kuni vanaduspensioni eani ja kel on nõutav pensionistaaž. Seega ei saa pikendatud põhipuhkust näiteks inimene, kelle töövõime kaotuseks on määratud 35% ja kes ei saa töövõimetuspensioni.

Enim tööõnnetusi juhtub teisipäeval
31. juuli Töölehes kirjutasin sellest, et Soomes tabavad tööõnnetused inimesi kõige enam töönädala keskel. Kuidas on aga lood Eestis?
Kui Soomes juhtub kõige rohkem tööõnnetusi kolmapäeval, siis Eestis on õnnetusterohkeim nädalapäev teisipäev. Sel päeval satub tööõnnetusi olema täpselt viiendik nende koguarvust ehk 20 protsenti. Soomes koguneb õnnetusterohkeima päeva kohta juhtumeid mõnevõrra rohkem - 21,6 protsenti.
Peaaegu võrdselt on meil tööõnnetusi kolmapäeval (17,7%) ja esmaspäeval (17,6%), neist ei jää palju maha neljapäev (17,3%).
Nädala viimasel tööpäeval on kirja läinud iga kuues (15,7%) tööõnnetus.

TTÜ alustab taas elektrikute jätkuõppega
Tallinna tehnikaülikoolis algab 3. septembril elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis praegu mitte töötavate elektrikute teise grupi koolituskursus. Infopäev kursusele soovijatele toimub 23. augustil.
Projekti sihtgrupp on töötud, kuid kunagi elektriala omandanud inimesed, kellele pakutakse erialakoolitust uue eriala omandamiseks või täiendõppeks varem omandatud erialal ja seeläbi tööturule naasmiseks.
Koolitus toimub Euroopa sotsiaalfondi vastava projekti raames ja on osavõtjaile tasuta. Registreerimine toimub tööturuameti regionaalse büroo kaudu. Projekt kestab kaks aastat ja selle aja jooksul on plaanitud koolitada kolm gruppi á 15 inimest.

Kui karjäär kipub takerduma ja uusi väljakutseid kuidagi ei leia
Nüüdisaegne edumudel nõuab pideva tööalase karjääri edendamist. Edukas töötab (või mõtleb tööle) vähemalt 12 tundi ööpäevas. Edukas omab raha ja asju, uhket ametinimetust või muljet avaldavaid töövõite. Edukus on elustiil.
Tahtmatult tekib aga elus perioode, kui tunneme end rahul-olematult või ebakindlalt. Töö-alane võimekus võib olla langenud, seatud eesmärgid on saavutatud, edasised arenguvõimalused puuduvad, motivatsioon on vähenenud või usk enesesse kahanenud. Kes meist ei oleks hommikul ärganud tundega, et algav tööpäev tekitab vastumeelsust?
Kui samalaadseid tundeid hakkame tundma ka keset töö-päeva ja korduvalt, tekib ühel hetkel sisemine vajadus oma elu kardinaalselt muuta. Vahetada töökohta? Võid avastada, et kui töö sisu jääb uuel ametikohal eelnevaga üldjoontes samaks, siis ei aita ka töökoha vahetus.

Aktiviseerimiskeskus julgustab pikaajalist töötut tööle minema
Keskus aitab inimestel harjuda tööeluga
MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus juures tegutseb 2005. aastast Järvamaa aktiviseerimiskeskus, mis abistab pikka aega tööta olnud inimesi.
Keskuse tegevusel on üks eesmärk: toetada pikka aega tööst kõrvalejäänud inimeste eneseusu ja enesekindluse taastamist. Mida kauem on inimene olnud ühiskonnaelust eemal, seda raskem on tal sinna tagasi minna.
Põhiline teenus, mida keskuses osutatakse, on tööharjutus, selle eesmärk on tööharjumuse, lihtsamate oskuste, distsipliini ja kohusetunde tekitamine või taastamine.
Enamasti tehakse heakorra- või koristustöid, abistatakse sotsiaalmajades, hooldatakse vanureid.
Projekti on plaanitud ka eri koolitusi: psühholoogiline motivatsioonikursus keskendub inimese enda potentsiaali ülesleidmisele ja väärtustamisele, kohanemiskoolitus aga juba tööotsinguprotsessile.

GUY BROWNINGU KOLUMN: Laisad tüübid
Tänapäeval ei soovitata meil mitte lihtsalt rohkem, vaid tõhusamalt tööd teha. Selline soovitus ei pea aga millekski fakti, et on olemas rodu tegelasi, kes ei tööta ei palju ega ka tõhusalt. Nad praktiliselt ei töötagi. Nad on "motivatsioonipuuduses" vaevlevad tüübid, keda vanarahvas nimetas laiskvorstiks. Igas kontoris on neid vähemalt üks.
Laiskvorstid on imelikul kombel kontori kõige toimekamad inimesed. Millal iganes sa neilt ka abi ei paluks, pole neil mitte mingit võimalust sind aidata, sest neil on parasjagu kohutavalt kiire. Kui peaksid kunagi natuke närvi minema ja täpsustuseks küsima, millega neil õieti nii kiire on, siis saad vastuseks pika nimekirja muljet avaldavalt tähtsalt kõlavatest asjadest. Kui aga oleksid küsinud sama küsimuse aasta tagasi, siis saanuksid täpselt samasuguse vastuse. Laisad tüübid elavad tegelikult väga sisukat elu, sest ka lihtsaim asi, nagu koopiate tegemine, võtab neilt ilmatuma pika aja. Päevaplaani täitmiseks kasutavad nad spetsiaalset tehnikat, mis on täpne vastand prioriteetide seadmisele. Eksimatult valivad nad välja kõige triviaalsemad aspektid oma töö juures ning pühendavad neile kogu oma energia, kui mitte kogu oma tööelu. Näiteks on nad valmis kolm päeva taga ajama üht tõeliselt esmaklassilist postmarki selleks, et su kiri saaks kohale viidud nii kiirelt kui vähegi võimalik.

Ormisson: töötute jaoks pole olukord lootusetu
Tööturuamet tahab oma tööst ilmajäänud ja koondatavaid inimesi aidata ning on valmis seda tegema, kinnitab tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson.
Milline on praegu olukord Eesti tööjõuturul?
Tööhõive on pidevalt suurenenud ning töötuse määr langenud. Ühelt poolt on põhjuseks soodne majanduskeskkond ning II kvartalini toimunud hoogne majanduskasv, teiselt poolt tööturuameti hea töö. Töövõtjale on positiivne ka kiire palgakasv.
Tööandja poolt vaadatuna pole olukord roosiline. Tõenäoliselt ei leidu ühtegi valdkonda, kus spetsialiste ei napiks.
Piisavalt on märke, et majandus on liikumas ühest faasist teise. Vaid madalatele tööjõukuludele ülesehitatud konkurentsieelisega ettevõtetel on üha keerulisem hakkama saada. See toob kaasa majanduse ümberstruktureerimise ja kahjuks ka koondamisi.

Reedel ilmub Eesti Päevalehe vahel eriväljaanne Uus ID
Värske Uus ID keskendub sügisteemadele, tutvustades uuemaid koolikotte ja vihmavarje, aga ka seda, kuidas suvepäikesest kuivaks põlenud juuksed jälle üles turgutada.
Saab teada, et üha rohkem mehi süüvib kosmeetikamaailma ega pea paljuks end meikida, ning meeste ehtemoes on popid teemantkõrvarõngad.
Naistemoes teevad aga ilma lehvid ja lipsud, mis sobivad nii kaela, vööle kui ka kingadele, rõhutades vastavalt vajadusele kandja maskuliinsust või naiselikkust.
Sügisel on popid veel platvorm- ja kõrgete kontsadega kingad ning silmatorkavate mõõtmetega kotid, mida kaunistavad krooked, voldid ja metallkinnised.
Veel saab teada, et turist võib nüüd Pariisis liiklemiseks tänavalt jalgratta laenutada, ning lehest leiab ka soovitused, mida tähele panna oma esimese golfikoti soetamisel.
Uus ID kirjutab ka öösärgimoest, juuksekaunistustest, sõnumiga T-särkidest, lastele tähtsatest ehetest ja paljust muust.

Väiksed kuused, ilusad asjad ja lahedad paekivist trepiastmed
Kas kinnisvaraturg on tõesti juba niivõrd üleküllastunud ning pakkumine ületab nõudlust sellisel määral, et otsustavaks saab maaklerite ilukirjanduslik andekus?
Magamistoa põranda kriuksumine, kardina tagant sissepiiluv päike, kollane kettaga telefon, ilma katteta hall diivan ja kare vaip põrandal. Lõhnad, valgused ja värvid, mida ei ole võimalik kirjeldada, aga mis käivad kodu juurde. Kodu ostmine on samas miski, millele tuleks läheneda pragmaatiliselt. Siin kipuvad libastuma ka äärmiselt ratsionaalselt mõtlevad inimesed. "Vaade, mis aknast avanes, oli nii ilus, et ma samal hetkel otsustasin - selle korteri ma ostan," kirjeldab hiljuti endale korteri muretsenud sõber ja on nüüd viimasel korrusel elades hädas, et kuum päike ja musta värvi katus ei ole just kõige meeldivam kombinatsioon.
Kobrutav sõnavaht

Eesti rahvusringhäälingu logo jõudis avalikkuse ette
Suve hakul loodud Eesti rahvusringhääling (ERR) vajas oma korporatiivset identiteeti. Juunis korraldati kutsutud konkurss, kus osalesid neli Eesti reklaami- ja graafikaagentuuri.
Logokavand pidi ühendama vajalikud elemendid, koondamaks ühise nimetaja alla eri avalik-õiguslike tele-, raadio- ja muude meediakanalite omadusi, samas säilitades võimaluse igal kanalil hoida ja kanda edasi oma spetsiifilist identiteeti. Konkursi võitjaks osutus reklaami-agentuur Division, ERR-i logo valmis disainer Kalle Toompere käe all.
Kehtivad ka endised logod
Logokonkursi žüriisse oli välis-eksperdina kaasatud ka Eesti kunstiakadeemia õppejõud Marko Kekišev.

Meesteajakiri Klubi peab muutuma Arko Oleski käe all aimeliseks
Klubi peatoimetajana asub septembri keskpaigast tööle Postimehe senine välisuudiste toimetaja Arko Olesk, kellega tulevadki ajakirja kaasa uued rubriigid ja teemad.
"Eesmärk on teha populaarteaduslikku ajakirja, mis selgitaks, kuidas toimib kõik meid ümbritsev alates universumist kuni inimkeha ja -vaimu ning igapäevaste tarbeesemeteni välja. Hoiame silma peal uuematel teaduse ja tehnika saavutustel, Eesti teadlaste tegemistel, vastame lugejate küsimustele ja loomulikult ei puudu ka pikemad, huvitavas ja ajakirjanduslikus võtmes kirjutatud lood teadusest ja tehnikast," kirjeldab Olesk oma kujutlust ajakirjast.
Soov eristuda
Ajakirja kirjastuse Presshouse meediadirektori Siim Saidla sõnul ei olnud Klubi müügiarvud just vaimustavad, mistõttu otsiti oma nägu, et teistest ajakirjadest eristuda. Kas muutub ka ajakirja nimi, on praegu veel lahtine.

John Travolta saab "Dallase" JR-ks
1980. aastate USA kultussarja "Dallas" filmiversiooni loomine on saanud tuule tiibadesse, kirjutas Helsingin Sanomat. "Dallase" filmi hakkab lavastama Betty Thomas, kes on tuntud näiteks filmi "Doktor Doolittle" kaudu. Thomas valiti lavastajaks, sest esialgu seda lavastama pidanud režissöör Gurinder Chadha ("Tribla nagu Beck-ham" jt) loobus.
Thomas kavatseb Texase õlimagnaadi Ewingi perest jutustavast teleseriaalist toota komöödiafilmi. Pahelist JR Ewingit mängib John Travolta, Bobby rollis on Luke Wilson, Sue Elleni rolli on pakutud Meg Ryanile, Miss Ellie kehastajaks saab Shirley MacLaine. Filmivõtted algavad jaanuaris.

Miljonimäng toob ühe õlekõrre juurde
Telemängu "Kes tahab saada miljonäriks?" on sisse viidud väike uuendus. Alates uuest hooajast saab mängija kasutada nelja õlekõrt kolme asemel. Tegemist on "tarkade klubi" õlekõrrega ehk võimalusega teatud hetkest kolmelt targalt mehelt nõu küsida.
Teadjameeste trio koosseisus Ivo Linna, Indrek Salis ja Jevgeni Nurmla viibib kohapeal. "Kes tahab saada miljonäriks?" on TV3 ekraanil alates 9. septembrist pühapäeviti kell 19.25.
Uue hooaja miljonimängu salvestustele oodatakse stuudiopublikut 8. ja 9. septembril kell 11.45, 14.15 ja 16.45. Tulekust palutakse eelnevalt teatada e-posti aadressil miljon@tv3.ee või telefonil 632 2290.

Baskini anekdoodid
Mees tuleb väikesesse maapoodi:
"Pudel viina."
"Kohe, kohe."
"Karp komme ja pudel veini."
"Palun, siin need on."
"Ja pakk preservatiive."
"Preservatiive ei ole."
"Siis pole midagi vaja!"
Kaitseministeeriumi automaatvastaja:
"Tere, te helistasite vastuvõtukomisjoni telefonil. Kui tahate teenida sõjaväes, siis vajutage nupule" tärn ". Kui te ei taha teenida sõjaväes, siis vajutage nupule "trellid".
"Tead, kui sa käisid meil kaks nädalat tagasi külas, kadusid hõbeteelusikad. Kaksteist tükki!"

JÄRJEJUTT (6): Patricia Cornwell: Risk
Praad, ükskõik, mis teil seal on, poolpehme, ütleb Win. "Salat palsamiäädikaga. Kartuleid ärge pange. Las ma nüüd mõtlen. See oli ju vaid juhus, et mind Knoxville'i saadeti, ja nüüd äkki olete otsustanud hakata sealsamas lõunas ka mingit vana kriminaaljuhtumit uurima."
"Eakas naisterahvas peksti surnuks," jätkab Lamont. "Nähtavasti kukkus murdvarguse plaan läbi. Võimalik, et oli ka seksuaalse kuritarvitamise katse, ta oli paljaks kistud, püksikud all põlvede ümber."
"Sperma jääke?" Ta ei saa sinna midagi parata. Poliitika või mitte, kuid kriminaaljuhtumid tõmbavad teda endasse nagu mustad augud.
"Detaile ma ei tea." Lamont võtab käekoti, tõmbab välja tugevast manillapaberist ümbriku ja ulatab selle Winile.

Perimenopaus - naiste okkaline tee menopausini
Enamik naisi ei oska kuumahooge oodata ning need üllatavad ebameeldivalt.
Sümptomid, mida oleme sageli harjunud pidama menopausi omadeks, ilmnevad tihti aastaid enne tegelikku menopausi (ehk enne menstruatsiooni lõplikku lakkamist).
Kui oled 40-ndates naisterahvas, ärkad öösiti higisena, sinu menstruatsioon on ebaregulaarne ning sellega kaasneb sageli rohke vereeritus, on võimalik, et oled jõudnud perimenopausi. Et tegelikule menopausile eelnevate kuude või isegi aastate jooksul leiab organismis aset hormoonide taseme kõikumine, kogevad paljud naised teatud perioodil eelnimetatud sümptomeid. Kui menopaus on konkreetne aeg, millest alates menstruatsiooni enam ei toimu, siis perimenopausi võib pidada pigem menopausile eelnevaks protsessiks.

50. sünnipäev selja taga ja luud prõksatavad puruks…
"Osteoporoos on haigus, mis ei põhjustagi enne luumurdude teket mingeid kaebusi," iseloomustab salakavalat haigust ITKH reumatoloog Karin Laas.
Mis on osteoporoos?
Osteoporoos ehk luude hõrenemine on kogu skeleti haigus, millele on iseloomulik luutiheduse vähenemine ja luukvaliteedi halvenemine. See omakorda teeb luud hapraks ja suurem luumurruoht ongi käes. Oste-oporoosist tingitud luumurd võib tabada ükskõik millist luud, kuid kõige sagedamini esineb murde selgroo lülikehades, randme piirkonnas ja puusa piirkonnas reieluukaelas. Kõik murrud põhjustavad mõneks ajaks elukvaliteedi langust, raskema murru korral ka jäädavalt. Lülikehamurdude tagajärjel tekib küürselgsus ja sageli piinab inimest krooniline valu. Reieluukaelamurd vajab alati haiglaravi ja enamasti operatsiooni. Tingituna vanusest ja kaasuvatest haigustest võib reieluukaelamurd lõppeda surmaga umbes 20%-l haigetest esimesel aastal pärast murdu.

Õige spordijalats aitab vältida vigastusi
Kauplused pakuvad igaks treeninguks spetsiaalset jalanõu, nii et valik nõuab teadmisi.
Spordijalatsi olulisimad omadused on mugavus, põrutuskindlus, toestus ja kaal, ent niipalju kui on treeningstiile, on kauplustes saada ka erisuguseid jalatseid. Oluline on teada, et igal sammul, mis me treeningul teeme, langeb jalale koormus. Spordijalatsi pehmendav vahetald aitab seda koormust ja põrutust leevendada.
Liikuvates treeningutes - näiteks tantsulised aeroobikastiilid - on tähtis, et toestatud oleks pöia keskosa ja hüppeliiges. "Jalanõu võiks olla kerge. Samuti soovitan tähelepanu pöörata sellele, et jalatsil oleks talla õhkpadi. See kaitseb jalga põrutuste eest," annab nõu Tartu Tropicu spordiklubi juhataja ja treener Rica Varul.

Vesine sörk ja spurt
Mida teha, kui joosta ei meeldi, aga vesi küll? Siis tuleb minna sügavasse vette... jooksma!
Vesisel treeningul ei pea muretsema treeningjalatsi ega -dressi pärast. Ujumisriided ja pesemis-asjad kokku pakitud, jääb vaid mureks leida üles treeningsaal. Mis ei olegi nii lihtne ülesanne, arvestades seda, et bassein on suur ja - nagu sellest oleks veel vähe - täis sportlikke, ent eksitavaid treenijaid.
Kolmandat ringi ümber basseini tehes õnnestub mul siiski silmata õiget kohta. Paariküm-nemeetrine ala on eraldatud värvilise pallipaelaga ning liibuvas dressis jooksutreener juhatab tarmukalt vägesid. "See ala on hõivatud," hüüab treener vastuvaidlemist välistava hääletooniga end ujumismõnudest unustada lasknud jooksualale eksinud suplejatele. Järgnevaks tunniks on väike ala basseinist eraldatud vaid vesijooksjatele.

Valuvaigisti on valu vaigistamiseks
Valuvaigistite tarbimine on ravimite tarbimises üldse kindlasti esikohal.
Apteegi käsimüügist on võimalik osta ibuprofeeni, paratsetamooli ja atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid ning nende kombinatsioone kodeiini, kofeiini ja C-vitamiiniga.
Retseptiga saab ka tugevamaid valuvaigisteid, mida tarvitatakse arstliku järelevalve all või mis vajavad eelnevalt üldise tervisliku seisundi hindamist. Ühtegi ravimit ei tohi tarvitada põhjendamatult või n-ö igaks juhuks. Alati tuleb tutvuda ka ravimi täpsete annustega ning lugeda läbi vastunäidustused ja koostoimed teiste ravimitega. Liigne ja lubamatu ravimitarbimine ei ole enam ravi, vaid iseenda tervise rikkumine ja organismi mürgitamine.
Valuvaigistite ostmisel võiks silmas pidada valu iseloomu ja patsienti - laste, vanurite, rasedate ja imetavate emade suhtes tuleb hoiatuste osas olla eriti täpne.

Moodne kaalulangetusviis viib salenejad tagasi kiviaega
Kaalulangetajad saavad abi varasel kiviajal elanud inimeste toidusedelist.
Inglane Jimmy Lee Shreeve (40) proovis meeleheitlikult oma kehakaalu langetada. Siis leidis ta dieedi, mis temale mõjus - süüa nii nagu paleoliitikumiaja mees, kirjutab The Independent.
Neljakümnendatesse jõudnud mees oli märkamatult kaalus kõvasti juurde võtnud. Kord palja ülakehaga kaubamaja proovikabiini peegli ees seistes avastas ta, et pole oma välimusega rahul. Esmalt alustas mees range treeninguga, käis iga päev jooksmas ning külastas regulaarselt jõusaali. Samuti hakkas ta sööma madala rasvasisaldusega toite.
Paraku ei aidanud see kaalulangusele siiski kaasa. Treeningud kasvatasid küll mehe lihaseid, kuid keskkoht ei salenenud. Siis sattus Jimmy Lee internetis dieedile, mida pidas üliedukate tulemustega California majandusprofessor De Vany.

Iga neljas koolilaps tunnistab kooliväsimust
Turu ülikoolis valminud uurimus näitab, et iga neljas õppiv noor tunnistab, et tal on kooliväsimus. Selle üle kurdavad rohkem tüdrukud ja seda esineb tavaliselt neljandat kooliaastat käivate laste seas. Õppeedukus või sotsiaalmajanduslik taust ei mängi siin olulist rolli.
Koolilaste sõnul tekib väsimus peamiselt sellest, et koolis on väga palju õppida, nõudmised on suured ning pidevalt on kiire. Omajagu süüd nähti ka õppe- ja elustiilis. Osa noori magab vähe ja on seetõttu koolis väga väsinud. Samas ei paranenud tulemused oluliselt, kui koolitunnid algasid pisut hilisemal kellaajal. Tüdrukute sõnul nõuab gümnaasiumiosas õppimine rohkem keskendumist ja vastutustundlikkust. Tüdrukutelt oodatakse ka paremaid tulemusi ning kõrgkooli edasi õppima minekut. Vanemad ootavad lastelt oluliselt paremaid õpitulemusi kui lapsed ise.

REIMO METS: kuhu kadusid Tallinnast 30 000 turisti? 
Turismiga tegelevad ettevõtjad ja Statistikaamet väidavad, et Eestisse on välisturistide osakaal vähenenud.
Mina ei seostaks turistide arvu langust juuni pronksööga Tallinnas, mis pälvis küll osaliselt maailma riikide tähelepanu, kuid turistide jaoks ei ole tegemist ainult signaaliga, et Tallinnas on ohtlik liikuda või siin on kodusõja oht. Pigem on küsimus - miks siia tulla ning mida on Tallinnal pakkuda teistsugust kui Riial või Helsingil?
Kui vaadata millised suursündmused leidsid aset eelmisel aastal Tallinnas, siis tuletan meele, et eelmisel suvel toimus arvestuse aluseks oleval perioodil Metallica kontsert (13.06.2006), kus osales 29,000 välisturisti. See on kontserdi piletite arv, mis müüdi otse välisturgudele, põhiliselt Lätti, Soome, Rootsi ja Venemaale.

Marvet: Eesti on aastakese hiljaks jäänud
Tehnokratt Peeter Marveti sõnul on Eesti virtuaalkeskkonda Second Life saatkonna "ehitamisega" aastakese hiljaks jäänud.
"Iseenesest on tore, kui selliseid asju katsetatakse, kuid Eesti võiks enne mõningaid muid asju teha," ütles Marvet Päevaleht Online'ile.
Tema sõnul on suurelt alustanud keskkond praeguseks muutunud ning sealt võib pea-asjalikult leida tegutsemas turundusinimesi. "Tänase seisuga on hype suurem kui asi."
Oma populaarsuse saavutas Second Life virtuaalkeskkond tänu sellele, et erinevalt teistest sarnastest "maailmadest" ei olnud sealne maailma mänguloojate poolt juba valmis ehitatud, vaid kasutajad said selle ise valmis ehitada.
Augustikuu USA infotehnoloogia ajakiri Wired pühendas nimetatud keskkonnale suure loo, milles jõuti järeldusele, et kuigi 50 maailma suurimat firmat on keskkonda sisenenud, ei ole seal tegelikult suurt midagi teha.

RAIMO POOM: Zarenkovi valimine - kus te olite?! 
Eile tehti Eesti integratsioonipoliitikale elegantselt ära. Tagantjärgi tundub, et üsna väikese ponnistusega ning teatava planeerimisega oleks olnud võimalik Andrei Zarenkovi "esivenelaseks" nimetamisega kaotatud punkt hoopis omale võtta.
Endine Konstitutsioonipartei esimees Andrei Zarenkov tõsteti eriti imetabasel moel (pikemalt sellest siin) Eesti kaasmaalaste esindajaks ülemaailmse kaasmaalaste kongressi ning Moskvas tegusteva kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu juures.
Kuigi eilsel Balti kaasmaalaste regionaalsel konverentsil esinenud ei olnud selles eriti kindlad tundus, et vähemalt esialgu on Zarenkov ametis aastaks - järgmise samasuguse ürituseni. Aga see aasta tähendab, et ta saab talle omasel moel taguda kõigi vene keelt kõnelevate eestimaalaste nimel nende diskrimineerimise ja assimilisatsiooni trummi.
Iga oma esinemisega saab ta igati kaasa aidata sellele, et Venemaa saab kodusele publikule aina uuesti paha ning venekeelset vähemust ahistava Eesti probleemi tõestada.

 "Kaasmaalased" kinnitasid Zarenkovi Eesti esivenelaseks
Vene ametivõimud paljastasid, et neil ei ole siinsele vähemusele midagi pakkuda.
Vene saatkonna toetatud Balti riikide "kaasmaalaste" regionaalsel konverentsil kõlas tuttav vene vähemuse olukorda sajatav retoorika.
Konverentsi lõputundidel kinnitati kapo aastaraamatus Moskva õõnestusprojektiks ristitud Konstitutsioonipartei endine esimees Andrei Zarenkov Vene "kaasmaalaste" koordinatsiooninõukogu Eesti esindajaks ülemaailmsel "kaasmaalaste" kongressil. Samuti sai ta üheks kahest Balti riikide esindajast "kaasmaalaste" koordinatsiooninõukogus Venemaal. Üks üritusel viibinud vaatleja ütles otsesõnu: "Zarenkovist tahetakse jälle Eesti esivenelast teha."
Zarenkov kinnitati esindajaks ehtnõukogulikus stiilis. Päevakorrapunkti "erinevat" all anti sõna mitmele Zarenkovi toetajale. Kõnepulti sai vaid üks Zarenkovi kandidatuuri mittetoetanud esindaja, kelleks oli Vene "kaasmaalaste" organisatsioonide ühenduse esindaja Zõbina Matrossova. Tema sõnul on enamikku venekeelseid Eesti elanikke ühendavas organisatsioonis võe-tud selgelt Zarenkovi-vastane hoiak. "Juulis toimunud koosolekul hääletas 43 liikmesorganisatsioonist 33 organisatsiooni Zarenkovi vastu ning me sooviks, et ta oma kandidatuuri tagasi võtaks," rääkis Matrossova.

Kas teile meeldib Vabadussõja võidusamba ideevõistluse võidutöö? 
Tõnu Õnnepalu
kirjanik
Tegelikult olen ma juba algusest peale mõelnud, et seda sammast ei olegi vaja. Selliste sammaste aeg on möödas ning asju ei saa tagantjärele teha. See suur nn sammaste hooaeg jäi kogu Euroopas kahe suure sõja vahele, mil Esimese maailmasõja õudus oli läbi ning sõjakoledustega toimetulekuks rajatigi mälestusmärke. Sellel ajal rajati ka lugematu hulk Eesti Vabadussõja sambaid. Vaid Tallinn jäi kesksest sambast ilma - ja kui nii, siis nii.
See, et Vabadussõja sambaid rajati pea igasse valda, ongi kokku meie vabadussammas. On nad kunstiliselt, mis nad on, aga nad on inimeste endi algatus. Nende ehitamiseks tehti korjandusi, minu vanaisagi oli Koerus ühe ausambakomitee liige. See oli terve rahvaliikumine, mida vedasid mehed, kes olid sõja läbi teinud.

AAVO KOKK: On siis Villarriba mehed jumala lollid? 
Teate seda telereklaami küll. Villabajo ja Villarriba küla mehed tulevad kalalt ning sellele järgneb sadamas suur pidu.
Mõlema küla mehed teevad hiiglasuurel pannil mingit rooga ja nagu sellise suure panniga ikka, tekib toiduvalmistamisest panni põhja vastikult kõva koorik. Villabajo mehed saavad koorikust kergesti jagu, sest neil on pesuvahend Fairy. Villarriba mehed aga nühivad oma panni veel ka pimedas, sest nemad ei ole Fairyst midagi kuulnud.
Jätame sedakorda kõrvale teema, miks üldse tehakse nii lolle telereklaame. Arutlegem hoopis selle üle, kuidas on võimalik, et Villarriba mehed ei saanud vaatamata naaberküla meeste edule aru, et parim vahend panni puhastamiseks on Fairy. Olid nad pimedad, kangekaelsed või tõesti juhmid?
JÄTKUB TRÜKITUD EESTI PÄEVALEHES

Kas on vaja, kui ei osata? 
Midagi vormilt nii masajat ja vaimult vaest kui võistluse võitnud vabadussamba kavand ei ole ma ammuilma näinud.
Rist märgistab eestlase jaoks surma. Väiksena võib selline rist kaunistada kas veel elava või langenud kangelase rinda. Minnakse ju lahingusse, ilma et teataks, kas tullakse elusana tagasi. Keskkonnas, kus peaks valitsema elujaatav sümboolika, on selline masaja vormiproportsiooniga rist täiesti kohatu ja tundlikuma maitsega inimeste jaoks masendav. Tallinn tahab varsti saada Euroopa kultuuripealinnaks, sinnapoole auahnelt pürgitakse. Aga ühte tavalissegi pealinna peaks püstitama vaid professionaalide loodud, usinalt ja loovalt läbitöötatud taieseid. Praegu pakutava kavandi kõrgus ei loo ju veel ülevust! Milleks luua sellisel algelisel ja kohmakal kujul uusi vastasseise?

REPLIIK: Kadunud laste maa
Ajal, mil poliitikute seas on popid hüüdlaused nagu "Iga laps on Eestile tähtis", on enam kui arusaamatu, millise rahuga suhtub Eesti võimueliit tõika, et igal aastal langeb põhikoolist välja ligi tuhat õpilast. Nagu selgub riigikontrolli värskest ülevaatest, on Eestis peaaegu 4000 last, kes ei täida koolikohustust.
Iga katkenud koolitee tähendab kasutamata jäävat potentsiaali ja välja arendamata võimeid. Milles on asi? Hoolimatuses, teadmatuses, lohakuses? Või ehk lihtsalt prioriteetides ja selles, et vulgaarsed valimislubadused stiilis "X krooni kuus kohe kätte" lähevad paremini müügiks kui lubadus muuta kool lapsesõbralikumaks, tegelda tõhusamalt riskilastega ja nende peredega? Kadunud lapsed ju valimas käi.

JUHTKIRI: Ürganne + taustajõud
Paljud arvasid, et Osaka maailmameistrivõistluste kettaheitevõistlusest tuleb aegade tasavägiseim kettaduell, kus Leedu vägilane Virgilijus Alekna võidab lõpuks napilt meie Gerd Kanterit. Aga võta näpust, 37 võistlust enne Osakat võitmatuna püsinud Alekna jäi sootuks medalita ning meie mees võitis lõpuks üsna veenva eduga kulla.
Jah, kuuldavasti oli Alekna vigastusega kimpus. Leedu Delfis, kus oli võistluse kohta isegi rohkem kommentaare kui Eesti Delfis, räägiti põhiliselt, et "oleks Alekna terve olnud, oleks…". Oleksid ei maksa midagi - sport on juba kord selline, et ühe õnn on teise ebaõnn ja vastupidi.
Kanteri võit on muidugi suur tunnustus talle kui andekale ja samas pühendunud sportlasele. On vähe ürgandeid, kes viitsivad ennast samamoodi piitsutada. Muide, juba lapsepõlves olid Kanteril suured sihid - soov mängida korvpalliliigas NBA!

Riigi metsapoliitikas võib tulla kursimuutus
Kui nõukogu heidab senisele juhatuse esimehele Ülo Viilupile ette loidust ja metsade kehva majandamisoskust, siis Viilupi kaitseks välja astunud Rahvaliit kardab, et Reformierakond püüab täita riigikassat, tõstes riigimetsas raiete mahtu.
Tänavu juunis tööle asunud Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu ja juulis esimeheks valitud Ülle Rajasalu pole rahul Ülo Viilupi juhtimisel kolm aastat RMK-s aetud metsapoliitikaga. Finantstulemused on küll head, kuid reaalset tööd selle taga olevat liiga vähe, vahendas Aktuaalne kaamera.
"Turg on küll soodne, kuid me näeme palju seda, mida oleks võimalik edasi arendada ja sellepärast oleme ka alustanud uue arengukava koostamist," ütles Rajasalu.
Metsatööstuse liidu tegevdirektor Andres Talijärv heidab RMK-le ette metsade hooletusse jätmist. Ta toob näitena harvendusraiete mahu, mis peaks senise 5-6000 hektari asemel olema 10 000 hektarit aastas.

Paadunud roolijoodik nõuab kohtu abil autot tagasi
Kolmekordset roolijoodikut kaitsva advokaadi hinnangul tähendab mootorsõiduki konfiskeerimine topeltkaristust, mis polevat õigusriigile kohane.
Korduvalt autoga purjuspäi sõitnud ja seetõttu autost ilma jäänud Toomas Tiik pöördus sõiduki tagasi saamiseks riigikohtu poole, vahendavad Seitsmesed uudised.
Madalamates kohtuinstantsides kaotajaks jäänud mees ise riigikohtusse ei ilmunud, teda esindas seal advokaat Anti Aasmaa, kelle sõnul tähendab mootorsõiduki konfiskeerimine topeltkaristust, mis polevat õigusriigile kohane.
Roolijoodiku vaidlus riigiga auto konfiskeerimise üle jõudis täna riigikohtusse. Ringkonnakohtu otsuse edasi kaevanud advokaat, kes kaitseb kolmel korral joobes juhtimiselt tabatud Toomas Tiiki, ütles täna Seitsmestele Uudistele, et auto äravõtmine on topeltkaristus, mida õigusriigis esineda ei tohi. Prokuratuuri huve kaitseb Riigikohtus peaprokurör Norman Aas isiklikult.

TV3 VIDEO:  mis saab pättidelt konfiskeeritud autodest
Näiteks Harjumala on sel aastal konfiskeeritud 5 autot ja mitte kõik need ei ole läinud müüki.
Seitsmsed Uudised uurisid täna, mis on saanud kurjategijatelt konfiskeeritud autodest. Näiteks teenib üks Mercedes nüüd Vääna laste- ja noortekodu.

TV3 VIDEO:  ARKi vihjetelefon on andnud esimesi tulemusi
Üks on näiteks juhtum, kus sõidueksami vastuvõtja kukutas eksamitegija läbi teooriaküsimustega.
Autoregisterkeskuse käivitatud elektrooniline vihje-aadress on andnud juba esimesi tulemusi tegudest, mis vääriksid Seitsmeste Uudiste andmeil kindlasti edasist uurimist. Vihjetelefonile oodatakse kõiklaadset informatsiooni nii autokoolide, kui ka muude ARK-i toimingute kohta.
Eesti riikliku autoregistrikeskuse (ARK) hinnangul on palju probleeme autokoolide õpetajate, eksamineerijate ning tehnoülevaatuspunktide ebakompetentse käitumisega, mistõttu kaasab ARK edaspidi kodanikke sellisest nähtusest informeerimisel.
"Autokoolide osas peaksid õpilased enesele teadvustama, et autokoolis käimise eesmärk ei ole koolituskursuse dokumendi saamine vaid sõiduoskuste ja teadmiste omandamine. Sellest tulenevalt ei tohiks õpilased nõustuda autokoolis pakutava õppetöö kehva kvaliteediga ning veel vähem minna kaasa võimalustega omandada paber õpinguid vältides," märkis ARK-i avalike suhete osakonna juhataja Timo Vijar.

VIDEO:  Politsei rakendas motohuligaanidele reaalset aresti
Põhja politseiprefekuuri liikluspolitseinikud on tabanud viimase paari nädala jooksul mitu mootoratturist liikluseeskirja eirajat, kelle suhtes on rakendatud ka aresti.
Lisaks on tabatud mitmeid motomehi, kel puudub vastava kategooria juhtimisluba. Mootorratturitest liiklushuligaanid võtsid lähema vaatluse alla Seitsmesed Uudised.

TV3 VIDEO:  kõrgeim õppemaks on Eesti Rahvusvahelises Koolis
Kõige kallim Eestis tegutsev kool õpilasele on Eesti Rahvusvaheline Kool, kus õppureil tuleb maksta kümme korda niipalju, kui meie teistes tuntud erakoolides.
Õppetöö algas ammu enne septembrikuud ja töö käis tänagi, kui Seitsmesed Uudised kooliga tutvust tegid.

Rapla politsei otsib hooldekodust lahkunud naist
15. augustil kella 20.00 paiku lahkus Rapla maakonnas, Vigala vallas, Kivi-Vigala külas Vigala hooldekodust teadmata suunas Milvi Ungert.
Milvi Ugerti tundemärkideks on pikkus 165 cm, keskmise kehaehitusega, tumedad sirged õlgadeni ulatuvad juuksed, näol mitmed naha pinnast kõrgemad nahavärvi moodustised. Seljas oli Ugertil punasekirju kleit, peal sinine nööbitav pluus. Jalas kandis naine lahtise kannaga pantrimustriga toasusse.
Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna kinnitusel on naise eripäraks, et ta armastab kogu aeg midagi kaasas kanda (antud juhul nt. lilled, oksad jne.)
Milvi Ungert on füüsiliselt hea tervise juures, hoolitsetud ja puhas. Ei orienteeru ei ajas ega kohas, võib rääkida seosetut juttu ning reageerib eesnimele.
Esialgse info kohaselt võidi naisterahvast näha Tallinna-Pärnu mnt lähedal Jädiveres, mis annab aluse oletada, et ta võis liikuda kas Tallinna või Pärnu suunas.

Tallinna teletorn suletatakse külalistele
Põhja-Eesti päästekeskus teeb lähinädalail Eesti ühele ainulaadseimale ehitisele - teletornile - ettekirjutuse, mille kohaselt suletakse torni vaateplatvorm ja kohvik. Töötajaid ootab ees koondamine.
Ilmselt juba sel aastal keelatakse turististidel ja külalistel sissepääs teletorni vaateplatvormile ja linna parima vaatega restorani, kuna torn ei vasta enam nõutavatele ohutustingimustele.
Põhja-Eesti päästekeskuse avalike suhete vanemspetsialist Ants Raava ütles Päevaleht Online'ile, et ettekirjutust pole teletornile veel tehtud, kuid lähinädalail on see tõesti kavas.
Teletorn kuulub praegu AS-le Levira, vaateplatvorm ja restoran on aga OÜ Saani hallata, kes pinda Leviralt üürib.
Levira tootmisjuht Tiit Tamm ütles Päevaleht Online'ile, et nemad on piirangust kuulnud, kuid firmat see oluliselt ei mõjuta. "Turism ei ole Levira äritegevus ja seetõttu selline võimalik ettekirjutus Levira tööd ja tegemisi (raadio-TV signaalide levitamine jne) ei mõjuta."

Kohus võttis noore naise surnuks sõitnud roolijoodiku vahi alla
Harju maakohus võttis vahi alla 24-aastase Denissi, keda kahtlustatakse 23. augustil Tallinnas Narva maantee ja Tuukri tänava ristmikul surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamises.
BMWd juhtinud Denissil tuvastati 2,14 promilline alkoholijoove ning lisaks ei olenud tal juhtimisõigust, teatas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja. Mees vahistati Põhja ringkonnaprokuröri Raivo Kala taotlusel kuni kuueks kuuks.
26. juulil karistati Denissi lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahvi ja kahekuulise juhtimisõiguse äravõtmisega. Meest on varasemate kuritegude eest varem kriminaalkorras karistatud. Sellest hoolimata istus alkoholijoobes Deniss vähem kui kuu aja pärast uuesti autorooli ja põhjustas surmaga lõppenud liiklusõnnetuse.
"Denissi käitumisest nähtub, et vaatamata eelnevale karistamisele, jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seetõttu on alust arvata, et vabaduses olles võib ta toime panna uusi kuritegusid ja ohustada teiste inimeste elusid," ütles Põhja ringkonnaprokurör Raivo Kala.

Saaremaa lähistel merehätta jäänud mees vajas haiglaravi
Teisipäeva hilisõhtul sattus Saaremaa lähistel merehätta Rootsist Eestisse teel olnud jaht, mille meeskond päästeti piirivalve helikopteriga.
Õhtul kell 22.35 helistas piirivalvekorrapidajale naisterahvas, kes teatas, et tema soomlasest abikaasa Ari koos sõbraga on purjejahiga teel Rootsist Eesti poole ning on sattunud merehätta, teatas Lääne piirivalvepiirkonna pressiesindaja.
Arilt saadud koordinaatide kohaselt asus merehätta sattunud jahimeeskond Saaremaal asuvast Kiipsaare majakast umbes 23 kilomeetri kaugusel loode suunas ning kahemastilisel, vees triivival alusel oli mootoririke ning rool ja purjed olid samuti purunenud.
Koheselt, peale teate saamist anti valmisolek jahil olnud meeste päästmiseks Veere sadamas baseerunud piirivalvelaeva PVL-106 meeskonnale.
Kuna laevameeskonna sõnul kulunuks merel valitsenud halbade ilmastikuolude tõttu laeval antud koordinaatideni jõudmiseks ligikaudu 3,5 - 4 tundi, siis teatati merepäästejuhtumist piirivalve lennusalga meeskonnale.

Tallinna kesklinnast leitud pulber osutus plahvatusohtlikuks
Tallinnas Raua tänaval leidsid teisipäeva hommikul elanikud oma maja hoovist kolm kaheliitrist purki tundmatu pulbriga, mis osutus plahvatusohtlikuks.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist oli kergesti süttiva ning plahvatava ainega, mida kasutati Nõukogude ajal ravimitööstuses.
Sündmuskohale sõitnud Mustmäe komando päästjad leidsid hoovist kasti umbes 9 kilogrammi nõutekohaselt pakendatud tsirkooniumiga.
Põhja-eesti päästekeskuse kriisireguleerimsbüroo vanemspetsialisti Mihhail Kozõrevi sõnul kasutakse tsirkooniumi medistsiinivaldkonnas. Tegemist on mitmekordsesse kilesse pakendatud hallide graanulitega, mis on inimorganismile ärritava toimega.
Aine eraldab kokkupuutel õhuniiskuse või veega süttimisohtlike gaase ning põrutamisel võib tekkida plahvatuse oht. Aine põlemistemperatuur on rohkem kui 2000 kraadi.

Ilmajaam: septembri esimene pool tuleb jahe ja sajune
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) prognoosi kohaselt tuleb septembri esimene pool jahe ja tugevate vihmasadudega.
EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ütles Päevaleht Online'ile, et 2.-3. septembril on tulemas järgmised tsüklonid, mis toovad endaga kaasa tugeva vihmasaju. Neil päevadel võib maha tulla kolmandik või isegi pool kuu normist.
"Ette tuleb ka mõningaid selginemisi, kuid seda intensiivsem on järgnev vihmasadu. Päikesepaiste tekitab ülemistes õhukihtides veelgi jahedamat temperatuuri ja seetõttu tekivad võimsad õhuvoolud, mis toovad tugeva saju," märkis Merilain.
Samuti püsib ilm Merilaini sõnul esialgu jahe. Nädalavahetusel võib sisemaal temperatuur maapinnal langeda nullkraadini.
Septembri teisel poolel võib Merilaini sõnul soojemaks minna, kuid selliseid sooje sügiskuid, nagu on olnud viimastel aastatel, ilmselt oodata ei ole.

Eesti plaanib avada Second Life keskkonnas virtuaalsaatkonna
Eesti ametiasutused teevad ettevalmistusi virtuaalse Eesti saatkonna avamiseks internetikeskkonnas Second Life.
Välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk ütles Päevaleht Online'ile, et esinduse eesmärgiks on tutvustada Eesti riiki ning see soovitakse avada välisministeeriumi sünnipäevaks 11. novembril.
"Hetke seis on selline, et arhitekt, kes maja programmeerib, on tööga poole peal," lausus Kokk, kes täpsematest plaanidest hetkel veel rääkida ei soovinud.
Asekantsler ütles, et saatkonna avamiseks on planeeritud ca 100 000 krooni. Tema sõnul on virtuaalse saatkonna avamise kulud sarnases suurusjärgus tavalise kodulehekülje maksumusega.
Second Life on kolmemõõtmeline virtuaalne keskkond, mida kasutab 9 miljonit inimest. Sealses keskkonnas on oma virtuaalsaatkonna avanud juba Rootsi.

Riigil on ükspuha põduratest ja oskusteta turvameestest
Kuigi Eestis kehtib juba 2003. aastast turvaseadus, mis käskis kohe jõustumisel siseministril määrata nõuded turvatöötajate kehalisele ettevalmistusele ja tervisele, pole siseministeerium neid senini suutnud või tahtnud kehtestada.
Turvaseaduse §22 ütleb, et turvatöötaja kutsesobivuse ning kehalisele ettevalmistusele ja tervisele kohaldatavad nõuded ja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra kehtestab siseminister.
Siseministeeriumi pressiesindaja Kristina Leer teatas vastuseks Päevaleht Online'i küsimusele, miks siseminiter pole aastate jooksul turvameestele nõudeid kehestatud, et seda on alles plaanis turvaseaduse kaasajastamise käigus teha.
Lisaks viitas Leer, et turvaettevõtted on omavahel kokku leppinud turvatöötajate kutsestandardid ja seega pole siseminister pidanud vajalikuks omaltpoolt nõudeid kehtestada, kuigi seadus seda nõuab.

Narvas lõi kelner soomlast rusikaga näkku
Narvas Lavretsovi tänaval asuvas restoranis tekkis 28.augusti öösel konflikt Soome kodaniku ja kelneri vahel, mille käigus lõi kelner meest rusikaga näkku.
Kannatanuks osutus Soome kodanik, 1965. aastal sündinud Hannu, kes pöördus vigastustega haiglasse.
Vahejuhtumi täpsemad asjaolud on selgitamisel, teatati Ida Politseiprefektuurist.

Raua tänavalt leiti kahtlast pulbrit
Tallinnas Raua tänaval leidsid eile hommikul elanikud oma maja hoovist kolm kaheliitrist purki tundmatu pulbriga.
Sündmuskohale sõitis Päästekeskuse keemik, kes tegi kindlaks aine keemilised omadused ja päästeteenistus toimetas pulbri ohutusse kohta.
Hetkel ei ole veel selgunud, mis ainega tegu oli.

Peipsi järvest avastati viis kilomeetrit röövvõrke
Eelmise nädala lõpus võtsid piirivalvurid Peipsi järvest välja üle viie kilomeetri tähistamata kalapüügivõrke, mis on selle hooaja absoluutne rekord.
Mööda veepiiri liikunud Varnja piirivalvurid avastasid 24. augustil Kallaste lähedal 11 kilomeetri kaugusel kaldast kümme tähistamata kalavõrku kogupikkusega 500 meetrit. Tähiseta võrgud loetakse ebaseaduslikeks ja need võetakse veest välja, kirjutab Põhjarannik.
Ülesande täitmiselt naasnud Alajõe kordoni patrull sattus samal päeval samuti võrkudele. Piirivalvuritel tuli tõsiselt vaeva näha, sest kokku võtsid nad veest välja 66 röövpüügivahendit kogupikkuses 4950 meetrit.
Juhtunust teavitati keskkonnainspektsiooni, mõne aja pärast antakse ka võrgud neile üle.

Viljandi lossimäed ootavad oma saatust
Kuigi paljud on ülistanud Viljandi lossimägedelt avanevat vaadet, on linna turismikorraldajad arvamusel, et lossimägesid saaks senisest huvitavamalt välja pakkuda.
Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak soovitab mõelda eelkõige lastele ja noortele. "Näiteks võiks linnamägi olla osa poiste seiklusrajast või ajastuhõnguline teemapark," pakub ta kohaliku ajalehe Sakala veergudel.
Pihlak tuletab meelde, et rippsilla taga on kasutamata ja võpsikusse kasvanud mäed. "See piirkond tuleks kasutusele võtta, samuti võiks sealt viia jalutusrada alla järve äärde."
Linnapea Kalle Jents on välja käinud lossimägedesse köisraudtee rajamise plaani, mida tuleks vaadata osana järveäärse ala arendamisest.

Raplamaal nõudis liiklusõnnetus inimelu
Raplamaal Märjamaa vallas juhtus eile õhtul liiklusõnnetus, kus seni teadmata asjaoludel sõitis sõiduauto Ford teelt välja, üks inimene hukkus ning kolm sai vigastada.
Sõiduauto Ford Scorpio, mille juht on selgitamisel, sõitist teadmata asjaoludel teelt välja ja rullus üle katuse, teatati Lääne Politseiprefektuurist.
Liiklusõnnetuse tagajärjel kukkus autost välja, jäi auto alla ja sai kohapeal surma 33-aastane Svetlana.
Vigastada said 56-aastane Galina, 36-aastane Aleksei ning 7-aastane poiss.

Saarlased saavad kaasa rääkida Soome tuumajaama laiendamisel
Eesti keskkonnaministeerium ootab seoses Soome edelarannikul asuva Olkiluoto tuumaelektrijaama laiendamise keskkonnamõju hindamisega ettepanekuid ja vastuväiteid ka saarlastelt ja hiidlastelt.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo peaspetsialist Irma Pakkonen ütles Oma Saarele, et Soome edelaosas asuva Olkiluoto tuumaelektrijaama laiendamine võib natuke rohkem puudutada just Saaremaa põhjaosa elanikke.
Soome keskkonnaministeerium saatis Eesti keskkonnaministeeriumile teate Olkiluoto tuumaelektrijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamisest Espoo konventsiooni alusel, mis reguleerib piiriülese keskkonnamõju hindamist.
Olkiluoto tuumaelektrijaama laiendamine kuulub Espoo konventsioonis nimetatud tegevuste hulka, mille korral peab tegevuse asukoha riik teavitama eeldatavalt mõjutatavaid riike KMH algatamisest.
Keskkonnaministeerium ootab arvamusi, ettepanekuid ja vastuväited Olkiluoto tuumaelektrijaama keskkonnamõju hindamise kohta hiljemalt 12 septembriks.

Aardekütid peavad jahti Saaremaa rahapajale
Ülemöödunud nädalal Saaremaal kaevetööde käigus avastatud rahapada meelitab ligi õnnekütte, kes loodavad aarde leiukohast ka ise midagi leida.
"Täielik košmaar! Mulle helistatakse ja esitletakse end muinsuskaitsetöötaja Riina või Annena ja püütakse muu jutu sees ka rahapaja leiukohta teada saada, kui olen hiljem muinsuskaitsesse tagasi helistanud ja uurinud, kellega tegu, öeldakse, et sellenimelisi meil ei tööta," rääkis rahapaja leidnud Rein (nimi toimetuse poolt muudetud) ajalehele Meie Maa.
Hoolimata õnneküttide katsetest hoiavad Rein ja rahapaja leiuga edasi tegelev muinsuskaitseamet aarde leiukohta kiivalt saladuses ja seni pole kutsumata külalised krundi asukohta suutnud tuvastada.
Arheoloogid on küll piirkonna läbi uurinud, kuid Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa kinnitusel leitakse piirkonnast jätkuvalt münte.

Ekspress Grupp sai konkurentsiametilt Delfi ostuks loa
Konkurentsiamet andis Eks-press Grupile loa osta internetikeskkond Delfi, sest kolm nädalat kestnud taustauuringuid ei toonud selle puhul esile ühtegi takistust.
Ekspress Grupp omandab tütarfirma Zinzin kaudu ettevõtte Interinfo Baltic, millele kuulub 100 protsenti Delfi Grupi aktsiatest. Tehingu maksumus on 846 miljonit krooni.
Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige sõnul leiavad nii eestlased kui ka venelased Delfi keskkonnast tegelikult palju rohkem kui päevauudiseid. "Minu meelest on viimase aja suurepärane arendus "Ajaviide" - kogu mõeldav vaba aja teave Eestis, uudiseid tuleb peagi Delfi videote valdkonnas, arvuti ja tehnikauudised koguvad sügisest hoogu," rääkis Luik.

Riigikontrolöri vanusetsensus võib peagi kaduda
Ametile kehtestatud 65 aasta vanuse-piirang võib osutuda
Ehkki Mihkel Oviiril on varuks poliitiline toetus, mis laseks tal tuleval kevadel ametiaja lõppedes riigikontrolöri ametis tööd jätkata, tuleb enne lahendada õiguslik vastuolu riigikontrolörile kehtestatud vanusetsensusega.
Nimelt ütleb riigikontrolli seadus, et "riigikontrolör peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kelle vanus ametisse nimetamisel ei ületa 65 aastat ja kes valdab vabalt riigikeelt". Uus riigikontrolör nimetatakse ametisse tuleva aasta kevadel, kuid Oviir saab 65-aastaseks juba tänavu 11. oktoobril.
Nii Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan, riigi- ja haldusõiguse professor Kalle Merusk kui ka riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher leidsid, et kehtiva riigikontrolli seaduse järgi ei saaks Oviir uuesti kandideerida.

Koolist välja langejate hulk püsib endiselt hiiglasuur
Riigikontrolli audit näitas, et põhikoolist langeb endiselt igal aastal välja ligi 1000 last.
Eile avalikustatud auditist selgus samuti, et vähemalt 1500 lapse kohta puudub teave, miks nad pole ühegi kooli nimekirjas.
Audit näitas, et riik ei ole suutnud laste koolis hoidmise osas saavutada olulist edasiminekut - seis on sama nukker kui 2002. aastal, mil riigikontroll seda teemat käsitles. Samuti selgus analüüsist, et koolist puudumine ei ole vähenenud. Ligikaudu kaks protsenti õpilasi (3100 õpilast) puudub põhjuseta enam kui 20 protsendist koolitundidest. Keskmiselt puudus iga õpilane koolist õppeaasta jooksul kolm nädalat, millest ühe nädala moodustasid põhjendamata puudumised.
Koolide nimekirjast teadmata kadunud, aga rahvastikuregistrisse kantud 1500 õpilase eest maksab riik samal ajal lapsetoetust.

Ilves taotleb mõisa remontimiseks 50 miljonit
Riigipea residentsi rajamine Keila-Joa mõisahoonesse maksab kokku 200 miljonit.
Presidendi kantselei taotleb järgmise aasta riigieelarvest 50 miljonit krooni Keila-Joa mõisakompleksi taastamise alustamiseks, et riigipeal oleks ametikorter ja väliskülaliste võõrustamise paik, mida praegu pole.
President Toomas Hendrik Ilvese avalike suhete nõunik Toomas Sildam ütles eile Päevalehele, et 2008. aasta eelarvest taotletava summa eraldamisel saaks järgmisel aastal alustada mõisakompleksi taastamise projekteerimist ja ettevalmistustöid.
"Juhul kui nii valitsus kui ka riigikogu aktsepteerib seda taotlust, tuleb sinna vabariigi presidendi residents," lausus Sildam. "Kantselei aktsepteerib valitsuskabineti kõiki otsuseid."

Vabadussamba parimad ideed tulid tudengitelt
Inseneride ja arhitektide kõrval domineerisid esikolmikus kunstiakadeemia tudengid.
Vabadussamba ideevõistlusel võidu napsanud Tallinna tehnikaülikooli noorte mehaanikainseneride ja kahe tehnikakõrgkooli lõpetanud arhitekti kõrval selgusid eile ka teise ja kolmanda koha tööde autorid, kelle seas domineerisid Eesti kunstiakadeemia tudengid.
"Mingil juhul pole me pettunud ning pigem on see suureks tunnustuseks, sest oleme kunstiakadeemia teise kursuse arhitektuuritudengid," ütles üks võistlusel teise koha pälvinud ideekavandi "Meie inimesed" autoreid Marten Kaevats, kes koos oma venna Mihkliga on, muide, mitmeid meeleavaldusi korraldanud Prussakovi ratta-ühingu liikmed.
"Võidutöö meeskond keskendus rohkem Vabadussõjale, kuid meie mõtteks oli moodsa interaktiivse linnaruumi loomine ning hoidusime suure keskse samba ideest. Esikoha heaks küljeks võibki pidada konkreetsust, sest tal on ainult üks läbiv mõte," leidis Kaevats Rainer Sternfeldi, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi töö kohta.

Maailmameister Gerd Kanter: mul on tänavu olnud superaasta! 
Kettaheite maailmameistriks kroonitud Gerd Kanter haaras Osaka staadioni tribüünilt sinimustvalge lipu, ajas oma pikad lihaselised käed laiali ja röögatas.
Maailmameister Gerd Kanter:
Kauaoodatud kuld oli käes! Ülekaaluka esikoha taganud Kanter seisis ka kaks aastat tagasi Helsingi MM-il võidu lävel, kuid viimases voorus surus Virgilijus Alekna ta hõbedale. Seekord pööras eestlane jõuvahekorra enda kasuks, oma osa mängis leedulase jalavigastus.
"Unistasin võiduhetkest juba Helsingis ja sealt edasi on see püsinud mõttes kogu aja," lausus 28-aastane vägimees. "Olen tõusuteel ja mul on veel paar aastat paremaks minna. Kokkuvõttes: mul on olnud super-aasta!"
Sinimustvalgele lipule oli Helsingis kirjutatud odaviske maailmameistri Andrus Värniku autogramm ja võidutulemus 87.17, nüüd kirjutab sinna oma autogrammi ja võidutulemuse 68.94 teine eestlasest kergejõustiku maailmameister.

NASA: meie astronaudid ei lennanud purjus peaga
USA kosmoseagentuuri läbi viidud juurdlusest selgub, et puuduvad tõendid nagu oleks NASA astronaudid kosmoselennu ajal purjutanud.
NASA käivitas juurdluse peale raporti avalikustamist, mis väitis, et NASA astronautidele anti kahel korral luba purjus peaga lennata, kirjutab BBC.
NASA turvajuhi eestvedamisel läbi viidud uurimise kokkuvõtte on kirjas, et uurimiskomisjon ei suutnud tuvastada ühtegi episoodi, kus mõni astronaut oleks purjus peaga startiva süstiku pardal viibinud.
Ametlikult on astronautidel keelatud alkoholi tarbimine vähemalt 12 tundi enne kosmosesüstiku starti.
Uurimise käigus kuulati üle kokku 90 NASA astronauti, lennukirurgi ja mitmeid kosmosejaamas töötavaid ametnikke.

Mees kaotas ajuoperatsiooni tagajärjel kolba ülaosa
KIREV MAAILM:
Arstid eemaldasid operatsiooni käigus mehe kolba ülaosa ja panid selle külmkappi seniks, kuni nad mehe aju opereerisid, kirjutab Reuters.
Kuna sügavkülm oli vigane ega töötanud korralikult ei saanud eemaldatud kolbaosa piisavalt külma, mille tulemusena ei olnud seda enam võimalik mehe pähe tagasi kinnitada.
Arstidel ei jäänud midagi muud üle kui asendada riknenud kolbaosa plastikust proteesiga.
Mees nõudis kohtu kaudu haiglalt valurahaks 20 000 eurot, kuna teda vaevavad enda väitel peavalud, ta kannatab tasakaaluhäirete all ja ta on muutnud erakordselt tundlikuks ilmastiku suhtes.
Peale ekspertidega konsulteerimist leidis aga kohtunik, et operatsioon põhjustas küll mehele ebamugavusi, aga mitte kolba ülaosa kaotust.

Lugovoi: ma ei tule Inglismaale, te pole ju kutsunud
Endise KGB agendi Aleksander Litvinenko mõrvas kahtlustatav Andrei Lugovoi ütles intervjuus Suurbritannia ajakirjanikele, et brittidel ei ole mingisuguseid tõendeid ja kogu juhtum on salateenistuse ning võimude kokkumäng, kirjutab RIA Novosti.
"Ma ei tule mitte kuhugi, sest see [mõrvajuhtum] on suur poliitika," ütles Lugovoi briti ajakirjanikele video teel antud intervjuus. "Ma eeldan, kui briti võimudel on mingisuguseidki tõendeid, saadetakse need siia Venemaale," lisas Lugovoi.
"Tegemist oli planeeritud provokatsiooniga. Ma usun, et tegu on ahelaga: Politkovskaja, Litvinenko-Tregubova[Jelena Tregubova]," arvas Lugovoi ja viitas praegu Inglismaal elavale Boriss Berezovskile.
"Minu arvates, olenemata sellest kas kuritegu [Politkovskaja mõrv lahendatakse] lahendatakse või mitte... on selge, kes on nende mõrvade taga. Ja ma arvan, need on otseselt seotud Berezovskiga," ütles Lugovoi ning loetles hiljuti Venemaal teise ilma saadetud ajakirjanikeke ja parlamendisaadikuid.

Londonis avati Nelson Mandela kuju
Kolmapäeval avati Londonis Parlamendi platsil endise Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Nelson Mandela kuju.
Kuju avanud Briti peaminister Gordon Brown nimetas oma kõnes Nelson Mandelat põlvkonna kõige vapramaks liidriks, kirjutab BBC.
Nelson Mandela kommenteeris 2.7 meetri pikkuse kuju avamist sõnadega: "Kuigi tegemist on kujuga ühest inimesest on see tegelikult fakt, mis peaks sümboliseerima rõhumise alt vabanenud riiki."

Iraagi tugevaim šiiade rühmitus tõmbub pooleks aastaks tagasi
Kõrge šiia-vaimulik Muqtada al-Sadr andis kolmapäeval käsu Mahdi armee võitlejatele enam mitte rünnata USA vägesid ja tõmbuda pooleks aastaks lahingtegevusest tagasi, teatab Associated Press.
Al-Sadri nõuniku šeik Hazim al-Araji ütles Iraagi televisioonis, et al-Sadr kavatseb rehabiliteerida organisatsioon vähemalt kuueks kuuks, et kindlustada organisatsiooni ideoloogiline kuvand. Mahdi armee on ajakirjandusele teadaolevalt killustunud ja saab osaliselt väljaõpet Iraanis.
Armee pealiku pressiesindaja kinnitas, et teade tähendab USA ja teiste koalitsioonivägede ründamise lõpetamist.
Muqtada al-Sadri juhitav ligi 60 000 võitlejat hõlmav üksus moodustati kiirelt pärast USA sissetungi Iraaki 2003. aastal. 2004. aastal on al-Sadr organiseerinud kaks suuremat ülestõusu ameeriklaste vägede vastu. USA süüdistab al-Sadri võitlejaid tuhandete sunniitide kodudest väljaajamises kättemaksuna šiitide vastu toime pandud rünnakutes.

Tšiili saatis endise kindrali elu lõpuni vanglasse
Tšiili kõrgem kohus kinnitas eluaegse vanglakaristuse erukindralile, kes võttis osa toona riiki juhtinud Augusto Pinocheti 12 oponendi tapmisest.
Kindral Hugo Salas Wenzel on esimene kõrge sõjaväelane, kellele määrati eluaegne vanglakaristus inimõiguste rikkumise pärast, kirjutab BBC.
Salas juhtis Tšiili luureametit, kes saatis täide 12 Pinocheti režiimi vastase oponendi mõrvamise ajavahemikus 1973 - 1990.
Noored Tšiili mässulised korraldasid 1986 aastal riigijuhile ebaõnnestunud mõrvakatse.
Toona kinnitas Tšiili armee, et Pinocheti vastase liikumise Manuel Rodriguez Patriotic Front liikmed hukkusid sõjaväe ja mässuliste vahel puhkenud tulevahetuse käigus.
Hilisemast juurdlusest aga selgus, et kõik tapetud mõrvati külmavereliselt laskude kuklasse.

Patoloog: Beethoveni tappis tema ihuarst
Helilooja Ludwig van Beethoveni surma põhjustas tema ihuarst, kelle väljakirjutatud pliid sisaldavad ravimid kuulususe lõpuks hauda viisid, väidab Viini patoloog Christian Reiter.
Viini meditsiiniülikooli kohtumeditsiini teaduskonna juht Christian Reiter uuris helilooja juuksekarvu, kirjutab CNN. Ta avastas, et elu viimastel päevadel tõusis plii sisaldus Beethoveni kehas iga kord pärast ihuarst Andreas Wawruch ravisessiooni. Seega võis heliloojale määratud ravi kokkuvõttes olla hullem kui teda vaevanud haigus ise.
Reiteri sõnul ütles Beethoveni maks surmavate pliidooside tõttu üles ning selle tagajärjel helilooja surigi. "Tema surma põhjustas doktor Wawruch," ütles Reiter. "Kuigi doktor Wawruchi selles süüdistada ei saa. Kuidas pidi tema teadma, et Beethoveni maks oli juba pikka aega haige olnud?" Beethovenit vaevanud maksatsirroosist saadi teada alles pärast lahanguid.

Vene komisjon: Gruusia raketiskandaal on venevastane provokatsioon
Venemaa õhuväe peastaabi ülem kindral Igor Hvorov nimetas Gruusia-poolset raketiskandaali ülespuhumist jämedaks provokatsiooniks Venemaa vastu.
Gruusia ja rahvusvaheliste ekspertide poolseid kokkuvõtteid kommenteerides nimetas Hvorov neid raporteid poliitilisteks, vahendas Interfaks.
Kindral kommenteeris Vene komisjoni tööd ja kinnitas, et Gruusia jättis täitmata terve rea Venemaa komisjoni esitatud palveid.
Hvorov pani kahtluse alla raketi väidetava plahvatamise, kuna sündmuspaiga lähistel asuvatel puudel pole tema hinnangul näha jälgi raketikildudest.
"Tekib küsimus, miks rakett, mis põrkas maapinnaga kokku, ei plahvatanud? Ega ometi seda raketti juba varem maasse ei kaevatud?" küsis kindral retooriliselt.
Intervjuus RIA Novostile teatas Hvorov: "Esimene asi, mis meid hämmastas, oli koht, kuhu rakett kukkus. Seal ei olnud mitte midagi - kõik oli juba maatasa tehtud. Meil paluti uskuda grusiinide sõnu, kes ütlesid, et rakett lendas siit, kukkus siia ja kildude laialipaiskumine oli selline. Aga kui me vaatasime pilte sellest, kuidas Gruusia võimud teostasid kaevetöid ja võtsid raketi endaga kaasa, siis nendelt fotodelt järeldub, et raketi asukoha tõttu maa suhtes on see välja tulistatud lõuna poolt, mitte põhjast."

Saksamaa välisminister hoiatab Arktikas omavolitsemise eest
Saksamaa väliminister Frank-Walter Steinmeier hoiatas riikide eest, kes soovivad seadusi rikkudes Arktika loodusvarasid riisuda.
Avaldus tehti mõni aeg pärast seda kui Venemaa hakkas piirkonda endale nõudma, vahendab Deutsche Welle.
"Ma olen väga veendunud, et kõik peaksid austama rahvusvahelisi seadusi," ütles Steinmeier oma visiidil Põhja-Jäämeres asuvale Norrale kuuluvale Spitzbergeni saarel paiknevasse Ny Alesundi uurimisjaama.
"Põhjapoolus ei ole seadusteta piirkond; seal kehtivad rahvusvahelised kokkulepped, mida peavad austama kõik rahvad, kellel on seal mingid huvid mängus. Kui kõik mängivad kokklepitud reeglite järgi, siis ei teki ka konflikte," lisas ta.
Steinmeier viitas oma sõnavõtus Venemaale. Augusti alguses paigutas Vene allveelaeva meeskond riigi lipu Põhjapooluse jääkihi alla. Moskva meelest lubas see samm merepõhja ning seal leiduvaid maavarasid sisuliselt venelaste omaks pidada.

Aserbaidžaani gaasitankla plahvatuses hukkus neli inimest
Aserbaidžaani lääneosas toimunud gaasitankla plahvatus nõudis nelja inimese elu ja kaheksa inimest sai vigastada.
Intsident toimus täna hommikul Agstafinski rajoonis, vahendas newsru.com viidates kohalikele telekanalile.
Praegu toimub juhtunu põhjuste uurimine.

Bush vajab Iraagi sõja jätkamiseks 50 miljardit dollarit
USA president George W. Bush kavatseb paluda Kongressilt täiendavalt 50 miljardit dollarit Iraagi sõja jätkamiseks.
Bush loodab, et Kongress kinnitab täiendava raha eraldused, kirjutab The Washington Post.
Valge maja esitab septembri teisel poolel järelpärimise Iraagi sõja täiendavaks finantseerimiseks. Lisaks juba kinnitatud 2008. aasta sõjaväe-eelarvele soovib Bush veel 50 miljardit dollarit lisaks.
Raha kavatsetakse suunata USA sõjaväe kohaleoleku tugevdamiseks Iraagis.

 "Ämblikmehe" kostüüm võib tulevikus reaalsuseks saada
"Ämblikmehe" kostüüm, mis võimaldab selle kandjal ronida mööda veritkaalseid seinu nagu koomiksikangelane, võib ühel päeval reaalsuseks saada.
Ämblike ja gekode poolt kasutatav tehnika võib aidata ka inimesed mööda majaseinu ronima, selgub hiljuti avaldatud uurimusest, vahendab BBC.
Teadlaste avastustest räägitakse teadusväljaandes Journal of Physics: Condensed Matter.
Nii ämblikud kui gekod omavad jalataldade all väikeseid "karvu", mis võimaldavad neil ennast erinevate pindade külge kinni haakida.
Mõned uuringud on näidanud, et gekod suudaksid mööda veritkaalseid pindu ronides kanda oma kehast sada korda suuremat raskust.
USA-s 2002. aastal läbi viidud uurimusest võib järeldada, et gekod kleepuvad pindade külge väga nõrga intermolekulaarse jõu tõttu.

Ajaleht Karjera asutaja mõrvarid läksid vangi
Saraatovi oblasti kohus mõistis ajaleht Karjera asutaja Leonid Etkindi neljale mõrvarile 20-, 21, 22- ja 23-aastase vanglakaristuse.
32-aastane Etkind võeti käesoleva aasta 15. märtsil pantvangi lunaraha saamise eesmärgil, teatas Interfax.
Mõrvarid soovisid saada 100 00 dollarit, kuid lunaraha saades tapsid siiski mehe.
Etkindi 11 noahaava ja läbilõigatud kõriga laip leiti hiljem. Kõik 17. märtsil vahistatud neli meest tunnistasid end röövimises ja tapmises süüdi.

Tagaotsitavaks kuulutatud Vene miljardär varjab end Londonis või Bakuus
Naftakompanii Russneft rajaja ja endine omanik Mihhail Gutserijev, kes kuulutati Moskvas tagaotsitavaks, varjab end kas Aserbaidžaanis või Suurbritannias.
Ühtedel andmetel varjub miljardär Bakuus, kuna ta sai julgeolekutagatised otsese presidendilt Ilham Alijevilt, kirjutavad Vedomosti ja Tvoi Den.
Samas kinnitati Aserbaidžaani siseministeeriumist, et nad on valmis Venemaale Gutserijevit välja andma kui ta leiavad.
Tveri kohus andis eile oligarhi tagaselja vahistamiseks arestiorderi. Kommersant väidab aga oma allikatele viidates, et Gutserijev sõitis Londonisse.
Samas esitatakse vastuolulist infot Gutserijevi firma teisele oligarhile Oleg Deripaskale kuuluvale Basic Element holdingule müümise kohta. Ühe allika sõnul on tehing tehtud, teine väidab, et tehing jooksis ummikusse.

Našistid viskasid Kasjanovi auto ette rehasid
Venemaa kremlimeelsete noorteühenduste Naši ja Molodaja Gvardija liikmed jälitasid Jekaterinburgis opositsiooni võimalikku presidendikandidaati Mihhail Kasjanovit nagu action-filmis.
Endine peaminister ja rahvademokraatliku liidu esimees Kasjanov lõpetab täna oma kolmepäevalise visiidi Jekaterinburgi, kus ta viibib oma presidendivalimiste eelse programmi raames, kirjutab Vremja Novostei.
Kogu visiidi ajal tuli tal aga pidevalt tegemist teha nn noorte putinlastega, kes juba enne Jekaterinburgi-sõitu lubasid talle korraldada "unustamatu" kohtumise.
Juba lennujaamast alates asus Kasjanovi autokorteeži jälitama našistide auto Toyota Camry, mis sõitis ühel hetkel mööda ning mille pakkiruumist lendasid Kasjanovi auto alla rehad. Našistid vihjasid sellega otseselt, et ekspeaminister on taas reha otsa astunud.

Okruašvili uus loosung: Gruusia ilma Saakašvilita! 
Mõjukas Gruusia opositsionäär, eks-kaitseminister ja endine president Mihhail Saakašvili rooside revolutsiooni toetaja Irakli Okruašvili tuleb poliitikasse tagasi ning kavatseb luua oma partei, et tulevikus uueks presidendiks saada.
Loodava partei uueks loosungiks saab "Gruusia ilma Saakašvilita", kirjutab Novõje Izvestija. Praegu veel teadmata nimega uue erakonna presentatsioon toimub eeldatavasti septembri keskel.
Kaukaasi rahu, demokraatia ja arengu instituudi esimees Gia Nodia ütles, et Gruusia opositsioon on väga nõrk ning pidevalt oodatakse poliitikasse uut kangelast.
"Viimastel kuudel räägivad kõik vaid Irakli Okruašvilist, kuna opositsiooni liidrite seas pole selliseid karismaatilisi figuure, kes saaksid vastu seista Mihhail Saakašvilile. Aga Okruašvili on rahva seas väga populaarne," märkis politoloog.
Samas ei usu Nodia, et uus partei saab populaarsemaks, kui valitsev Rahvusliikumise erakond.

Vägivallatsemises süüdistatav astronaut kuulutas end vaimuhaigeks
Endine NASA astronaut Lisa Nowak võib kohtus ennast kaitsata väitega, et ta kannatas kuritegusid korda saates vaimuhaiguse all.
Nowak üritas armukadedushoos tappa õhujõudude naisohvitseri, kellega ta meedia andmeil pretendeeris samale mehele, vahendab Reuters.
Ta kinnitas, et on võimeline kohtu ette astuma. Samas väitis ta, et kannatas hullusehoo all, kui ta kihutas noa, pipragaasi, paruka ja vihmamantliga varustatult Houstonist Floridasse, et sealsel lennuväljal klaarida arved õhujõudude kapteni Colleen Shipmaniga.
Nowak rääkis politseile, et ta kandis terve pika autosõidu Texasest Floridasse mähkmeid, et ta ei peaks WC peatustele aega raiskama.
Kohtuprotsess endise astronaudi üle toimub 24. septembril. Teda süüdistatakse inimröövis, peksmises ning murdvarguses. Mõlemad, nii ründaja kui ka ohver, käisid samaaegselt kohtamas astronaut Bill Oefeleiniga.

Reamehe surm viib Plesetski ohvitseride vallandamiseni
Venemaa kaitseministeeriumis on valminud nimekiri vallandamisele kuuluvatest kosmodroom Plesetski ohvitseridest.
Ohvitseride vallandamise põhjuseks on reamees Sergei Sinkoneni surm, keda peksid mitmed kõrgete auastmetega isikud, kirjutab Kommersant.
Vallandamisele kuuluvad kosmodroomi juhi kohusetäitja kindral Konstantin Tšmarov ja tehnilise toetuse pataljoni komandör alampolkovnik Juri Kozik.
Ühtlasi lähevad kohtu alla lipnik Vadim Kailinin ja kapten Viktor Bal. Neid süüdistatakse ööl vastu 15. augustit purjus peaga reameeste Sinkoneni ja Dzgoevi jõhkras jalgade peksmises, keda nad kahtlustasid omavolilises lahkumises.
Dzgoevi suuri vigastusi ei saanud, kuid Sinkonen kaotas teadvuse ning ta leiti alles järgmisel hommikul.

Maskides ameeriklased vahistasid Iraani ametliku delegatsiooni
USA väed vahistasid teisipäeva õhtul Bagdadis seitse Iraani energeetikaministeeriumi ametnikku, Iraan esitas ÜRO-le ametliku protesti.
Iraani saatkonna pressiesindaja sõnul oli Iraani delegatsioon ametliku kutse aluses Bagdadis seoses rajatava elektrijaamaga. Agentuuri IRNA teatel piirasid USA maskides sõjavälased ümber linna keskosas asuvas Sheratoni hotelli, otsisid seejärel ametnike asjad läbi ja viisid nad seejärel ilma igasuguste selgitusteta endaga kaasa.
Iraani võimude kinnitusel on kinnipeetutel konsulaartöötaja immuniteet ning saatsid ÜRO-le ja USA-le ametliku protesti, milles nõudsid ametnike kohest vabastamist ja kahju hüvitamist.
USA on pidevalt süüdisanud Iraani Iraagi mässuliste toetamises.

Venemaa üritab lõhestada Tšehhit piitsa ja präänikuga
Moskva esitas vastu Tšehhi valitsuse tahtmist IMF-i juhi kohale riigi ekspeaministri.
Eelmisel nädalal tabas tšehhe tõeline jahmatus, kui nad said teada, et Venemaa soovib näha rahvusvahelise valuutafondi (IMF) juhi kohal nende endist valitsusjuhti Josef Tošovskyt.
Tšehhi valitsus distantseeris end Kremli otsusest teada saades Tošovskyst kiiresti. "Ta ei ole Tšehhi Vabariigi kandidaat," kinnitas ajakirjanikele peaminister Mirek Topolánek. Valitsuse sõnul ei arutanud nendega ekspeaministri esitamist keegi.
Tšehhimaa toetab hoopis
EL-i ühiskandidaati Dominique Strauss-Kahni, kellest tõenäoliselt saab ka IMF-i uus juht.
Politoloogid näevad Venemaa sammu taga järjekordset katset lõhestada nii üht euroliidu liiget kui selle läbi ka kogu ühendust.

Kahele Soome ekspeaministrile heideti Stasi-kahtlus
Alpo Rusi väitel tegid Kalevi Sorsa ja Paavo Lipponen koostööd Ida-Saksa luurega.
Esimest korda pärast 1946. aastat astus endine president Soomes eile kohtu ette - Martti Ahtisaari tuli andma tunnistusi oma eksnõuniku ja praeguse suursaadiku Alpo Rusi kaitseks. Ahtisaari heitis Soome kaitsepolitseile (Supo) ette vigu Rusi agendikahtluste käsitlemisel.
Uurimine puudutas ajavahemikku 1973-1977, kui Saksamaal õppimas käinud Rusi oli alustanud tööd Soome välisministeeriumis. Supo järeldas 2002. aastal, et Rusil võis olla juurdepääs ka salajastele dokumentidele, mis sattusid Stasi kätte, ja vajalikuks peeti juurdlust.
Tõestada ei suudetud aga muud, kui vaid ühe kartoteegikaardi olemasolu Stasi arhiivis. Kahtlus pääses ka meediasse, mistõttu nõuab Rusi nüüd kohtu teel Supolt pool miljonit

Pärnumaal hukkus üliraskes liiklusõnnetuses mees
Pärnumaal Häädemeeste lähedal juhtus täna lõunal liiklusõnnetus, milles hukkus autoroolis olnud noor mees ja sai raskelt vigastada kaasreisijana sõitnud naine.
Pärnu politseiosakonna pressiesindaja Hedy Tammeleht ütles Päevaleht Online'ile, et õnnetus juhtus kell 13.43 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 169. kilomeetril. Haagisega veoauto MAN sooritas Häädemeeste lähedal vasakpööret, kui sellele sõitis tagant sisse sõiduauto Audi A8.
Sõiduauto, mida juhtis Marek (1976), sõitis tagant otsa vasakpööret lõpetava veoauto haagisele. Sündmuskohal hukkus sõiduauto juht, kaasreisjana juhi kõrval istunud Nataliya (1982) toimetati Pärnu haiglasse.
Kokkupõrke tagajärjel kaotas sõiduauto juhitavuse ja kaldus paremale teelt välja.
Esialgsetel andmetel põhjustas avarii sõiduauto liiga suur kiirus.

Savisaar sel korral Ühtse Venemaa esindajatega ei kohtu
Tallinna linnapea ja Keskerakonna juht Edgar Savisaar ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et tal ei ole kavas Moskva visiidi ajal Ühtse Venemaa esindajatega kohtuda.
Ajakirjanike küsimustele vastates lausus Savisaar, et sel korral jääb kohtumine ära.
"Arvestage sellega, et ma põhiliselt olen seal ju nädalavahetusel. Ma jõuan sinna reede õhtul, kui tööpäev on juba läbi, nädalavahetusel toimuvad Moskva juubelipidustused ning esmaspäeval on kohtumine linnapeaga ja osavõtt konverentsist," põhjendas Savisaar.
"Ega mul ei jää aega," lisas ta.
Tallinna linnapea sõnul on visiidi peamine eesmärk Moskva linnapea Juri Lužkoviga kohtumine ning linna aastapäeva üritustel osalemine. Lisaks peab Savisaar kõne konverentsil "Lastesõbralikud linnad".
Tallinna linnavalitsus teatas eile, et linnapea viibib 31. augustist kuni 4. septembrini Moskvas, kus ta osaleb Moskva päeva üritustel.

Ülemiste ristmikul tekitas fooririke liikluskaose
Fooride lühiajaline seiskumine tekitas Tallinnas Ülemiste ristmikul liikluskaose.
Tallinna valgusfoore hooldava AS-i Signaal foorigrupi juht Peeter Troon ütles Päevaleht Online'ile, et katkestus registreeriti kell 14.10 ja kell 14.19 põlesid foorituled taas. Rikkis olid kõik foorid Tartu mnt - Järvevana tee - Suur-Sõjamäe Ülemiste poolsel ristmikul.
Päevaleht Online'i lugeja teatas, et kuna ristmikul polnud fooride töö seiskumise hetkel ühtki reguleerijat, tekkis seal liikluskaos.

Linn andis loomaaiale põlenud abihoone taastamiseks miljoni
Linnavalitsus otsustas Tallinna loomaaiale eraldada miljon krooni, mis on mõeldud tules hävinud sinilammaste alpinaariumi hoone ülesehitamiseks.
Linnapea Edgar Savisaar ütles pressikonverentsil, et tuli sai alguse põlenud prügikastidest, mille tundmatud isikud süütasid.
Tulekahju sinilammaste alpinaariumis leidis aset 21. augusti õhtul.
Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul õnnestus töötajatel kõik sinilambad päästa ning ükski neist põlengus viga ei saanud.

Trolliliinide katkestus põhjustab Kristiines ummikuid
Kristiine keskuse juures oleval ristmikul põhjustab trolliliinide katkestus liiklusummikuid, häiritud on ka trolliliiklus.
Põhja prefektuuri liikluspatrull avastas täna kell 13.30, et Krisitiine keskuse juures suurel ristmiku lähedal on trolliliinid maas.
Trolliliinide katkestus põhjustab liiklusummikuid. Samuti on häiritud trolliliiklus.
Politsei palub liiklejatel võimalusel Tulika-Sõpruse pst-Endla ristmikku vältida.

Pealinna peatoimetaja hakkab saama 20400-kroonist kuupalka
Tallinna linnavalitsus kiitis heaks korralduse, mille alusel moodustatakse ajalehe Pealinn/Stolitsa väljaandmiseks peatoimetaja ametikoht 20400-kroonise kuupalgaga.
17. septembril asub sellele ametikohale Maarja-Liis Arujärv, kes praegu on veel lapsepuhkusel, teatas linnakantselei avalike suhete juht Ain Saarna Päevaleht Online'ile.
Saarna sõnul ametikoha täitmiseks avalikku konkurssi ei kuulutatud, kuna Arujärve puhul tegemist on lapsepuhkuselt tagasitulijaga, kes oli Pealinna toimetaja ka enne lapsepuhkusele minekut.
Kõrgepalgalise ametikoha loomist põhjendatakse ajalehe uue konseptsiooni väljatöötamisega ja rakendamisega 2008. aastast ning vajadusega viia senine ametinimetus kooskõlla tegelikult tehtava töö sisuga.
"Lehel on arenguruumi ja seda tuleb kasutada," ütles linnapea Edgar Savisaar linnavalitsuse pressikonverentsil. Savisaare sõnul on uue konseptsiooni peaeesmärk, et leht oleks loetav ning võrdväärseks partneriks teistele meediaväljaannetele.

Uus buss aitab Kristiine eakaid ja puudega inimesi
Linnaosa asendas kümme aastat kasutuses olnud sotsiaalbussi uue Peugeot Boxeriga.
Möödunud nädalal sai Kristiine linnaosa uue sotsiaalbussi, millega aidatakse elanikke, kellel on raske liikuda. Uus Peugeot Boxer vahetas välja seni kümme aastat kasutatud amortiseerunud sõiduki.
Bussiga viivad Kristiine sotsiaaltöötajad liikumisraskustega vanuritele ja puudega inimestele vajadusel toiduaineid koju või sõidavad neid hooldama. Samuti sõidutab buss inimesi arsti juurde ja sotsiaalmaja sauna või pesu pesema. Soovi korral aga veab see hoolealuseid üritustele, ringsõidule linna või lihtsalt jalutama.
Tegemist on väikese moodsa reisibussiga, millel on sisenemise ja väljumise kergendamiseks ukse juures lisa-astmelaud ja käepide. Esimesed vajalikud sõidud tegi buss juba järgmisel päeval pärast linnaosasse jõudmist.

Hilinemine pahandas Männiku elanikke
Paljud tallinlased on vihased, et Männiku tee remondi algusest teavitati neid liiga vähe aega ette. Linnavalitsuse sõnul venis teavitamine riigihankevaidluse pärast. Ühe elaniku sõnul ilmus teeremondi alguse teade Tallinna kodulehele alles eelmisel reedel ehk kaks tööpäeva enne tee sulgemist. Uuendatud bussigraafikute kohta polnud samuti infot.

Kolm koolibussi viib lapsed kooli
Järgmise nädala esmaspäeval algaval koolibussi hooajal sõidab Viimsi ja Harku vallast Tallinna kesklinna kokku kolm koolibussiliini. Viimsi vallast hakkab sõitma kaks liini ning Harku vallast üks koolibussiliin, teatas BNS-ile Tallinna pressiteenistus. Koolibuss on kõigile õpilastele endiselt tasuta. Bussi sisenemisel on vaja ette näidata ainult õpilaspilet.

Savisaar sõidab Moskvasse
Tallinna linnapea Edgar Savisaar sõidab reedel Moskvasse, kus ta osaleb Moskva päeva üritustel. Linnavalitsuse välissuhete- ja protokolliosakonna juhataja Heili Luik ütles eile, et visiidi lõplik programm selgub täna. "Siis teatatakse ka, kellega Savisaar kohtub," kinnitas Luik.
Moskva päev
Luige sõnul on kindel praegu see, et linnapea ja Keskerakonna esimees peab kõne Moskva päeval toimuval konverentsil "Lastesõbralikud linnad". Moskva on kuulutanud 2007. aasta laste aastaks. Tagasi jõuab Savisaar 4. septembril.

Poole päevaga sadas maha poole kuu norm sademeid
Eile kella 13.20-st 13.46-ni kestnud tihe rahesadu kattis maapinna ja katused ning pani inimesed isegi arvama, et esimene lumi on maha tulnud.
Harku vaatlusjaama andmeil tuli Tallinnas kella üheksast kolmeni õhtupoolikul 48 mm sademeid, mis on ligi pool augusti keskmisest sajuhulgast. Sademete hulk oli lähedal 50 millimeetrile, mille mahasadamist 12 tunni jooksul peab Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut ohtlikuks. Narva-Jõesuus tuli samal ajal 23 mm sademeid, mida ilmaennustajad peavad väga tugevaks sajuks.
Veel lõi välk eile sisse Harjumaa Harku valla alajaama, mille tagajärjel jäi Tallinnas ja Harku vallas elektrita 3600 tarbijat. "Välk lõi Tabasalu suurde alajaama sisse pärast kella kolme päeval, mille tagajärjel jäi elektrita umbes 3500 klienti Tabasalu, Muraste ja Vääna suunal ja ligi 1000 klienti Kakumäe ja Tallinna suunal," ütles Eesti Energia jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg.

Rahvaliit: Reformierakond tahab RMK juhiks oma esindajat
Rahvaliit ei nõustu Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimehe Ülle Rajasalu väitega nagu oleks viimaste aastate jooksul RMK kui suure ja laiahaardelise süsteemi juhtimises olnud mitmeid vajakajäämisi.
"Ma leian, et need on otsitud põhjused selleks, et ametisse nimetada kuulekas Reformierakonna esindaja," ütles riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli.
Rahvaliidu hinnangul näitab RMK juhi ametist tagandamine selgelt soovi tulevikus hakata enam tarbima Eesti puiduvaru.
ERL-i hinnangul on RMK juhi Ülo Viilupi tagandamise põhjuseks saetööstuste puidutoorme puudus ning vajadus suurendada raiemahte.
"Reformierakonna eesmärk on kiiresti suurendada riigitulusid, kuid endine RMK juht on pidanud eesmärgiks raieküpse metsa ja raiemahtude säilitamist," märkis erakond oma teates.
"Ma ei pea õigeks, et demokraatlikus riigis on riigiasutuse nõukogus ainult koalitsiooni erakondade esindajad," märkis Rüütli.

Lepik: korterit tasub osta aasta pärast
Aasta pärast saab korteri osta parema hinnaga kui praegu, arvab tarkvarainvestor.ee asutaja Kristjan Lepik.
"Ma arvaks, et tasub aasta oodata. Jälgides kinnisvaraturu trende globaalselt, arvan ma, et üsna arvestatav tõenäosus on selleks, et aasta pärast saab parema hinnaga osta," vastas Lepik SL Õhtulehe online-intervjuus küsimusele, kas osta Tallinnasse korter nüüd või aasta pärast.
"Positiivne on see, et müüjate turust on viimase poole aastaga saanud ostjate turg - kui varem oli müüja kuningas, siis nüüd saab ostja juba paremini tingimusi dikteerida. Nii et kui vajadus on kindlasti näiteks see sügis osta, siis kindlasti soovitan hoolega ringi vaadata ning kindlasti tingida. Kuuldavasti on müüjad juba 10-20% väljakuulutatud hindadest valmis kohati allapoole tulema."

Kinnisvaraärimehest sai Maroko aukonsul Eestis
Kõik Eestis abi vajavad marokolased, keda seni nõustas saatkond Kopenhaagenis, võivad nüüd pöörduda kinnisvaraärimees Margus Reinsalu poole
Ta hakkab tegelema lisaks Maroko delegatsioonidega ning peab Eestisse oma kulu ja kirjadega looma ka aukonsuli kontori, kirjutab homne Eesti Ekspress.
"See on teatav tunnustus mulle," ütles Reinsalu. "Asi tuli jutuks esmakordselt aasta tagasi Eesti välisministeeriumis. Siis täitsin ankeedi. Ja tänavu kevadel tuli kõne, et mind on aukonsuliks määratud," rääkis ta.
Maroko võimud tunnevad Reinsalu tänu tema osalusega firmas Property Logic, mis rajab 7,5 miljardi krooni eest enam kui 1200 villat.

Oliver Kruuda vaikib ülekuulamistel
Suurettevõtja Oliver Kruuda ei anna politseile ütlusi oma Nõmme kodu lähedal riigimaal korraldatud ebaseadusliku võsaraie kohta.
Mullu detsembris algatatud kriminaalasja uurimine venib tänaseni, kirjutab homne Eesti Ekspress.
Uus-Meremaal viibiv Kruuda ütles täna Ekspressile antud telefoniintervjuus, et on kasutanud ülekuulamistel kahtlustatavale lubatud õigust vaikida.
"On ilus vaadata loodust, mis on hooldatud. Siin Uus-Meremaal on selle töö ilma loata ära teinud lambad ja lehmad," rääkis Kruuda.
Kruuda kahetseb, et ei saa kuni uurimise lõpuni jätkata Helbe tänava piirkonna korrastamist.

Edelaraudtee uuendab 15 raudteeülesõidu kohta
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS uuendab tänavu 15 raudteeülesõidu kohta ja kaks raudteeülekäiku ning ehitab kaks uut perrooni.
Ettevõtte teatel kulub ligi kaks miljonit krooni Raplamaal asuva Aranküla ja Tallinnas asuva Järvevana raudteeülesõidu renoveerimiseks.
Ligi pool miljonit krooni läheb maksma Viljandimaal asuva Võhma raudteeülesõidu uuendamine. Sama palju maksis sel aastal juba valminud Türi raudteeülesõidu renoveerimine.
Kaasaegsed perroonid valmivad Raplas ning Raplamaal Viliveres, mis läheb ettevõttele kokku maksma 3,6 miljonit krooni.
Uuendatud raudteeülekäigud lisanduvad tänavu Kiisale Raplamaal ja Viljandisse.
Fooridega on sel aastal varustatud Viljandis asuv Paala ja Raplaamal asuv Kivi ülesõit.
Kokku investeerib ettevõtte sel aastal raudteeohutusse 36,7 miljonit krooni.

Statoil: hinnatõus tuleb lähiajal
Eesti Statoili peadirektor Helle Kirs-Toigeri sõnul on kütusehinnatõusu oodata juba lähiajal.
"Sest 1. jaanuarist tõuseb Eesti Vabariigis aktsiisimaks ning mootoribensiin kallineb 1,32 krooni liitri kohta ja diislikütus 1,56 krooni liiter," märkis Kirs-Toiger.
Ta lisas, et jääb üle vaid loota, et aktsiisimaksuga samaaegselt sattuvad olema madalamad maailmaturuhinnad, vahendab aripaev.ee.
"Kuid kellelgi meist ei õnnestu neid mõjutada. Tavapäraste mootorikütuste tarbijal tasub hinnale mõeldes silmas pidada seda, et nafta kui maavara on piiratud ning fossiilsete kütuste tarbimine saastab looduskeskkonda - mõlemad tähendavad tugevat hinnasurvet tulevikus," kommenteeris Kirs-Toiger.
Kirs-Toigeri sõnul on bensiin 95 sisseostuhinnad hetkel ligi 700 USD/tonn ja jaehind 13,75 krooni.

Viilupi viis kohalt korralagedus RMKs
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse koha kaotanud Ülo Viilupi viis ametist ettevõttes valitsenud korralagedus.
RMK nõukogu esimehe Ülle Rajasalu sõnul oli eilse juhatuse esimehe Ülo Viilupi tagandamise otsuse taga vajakajäämised ettevõtte töös, millele viitasid mitmed auditid.
Rajasalu tõi näiteks sisekontrolli puudumise, mis avaldus fiktiivsetes inventuurides ehk olukorras, kus metskonnad panid andmed lihtsalt paberile ja esitasid need ilma kõrgemalt poolt koha peal kontrollimata.
"Meie ülesanne on toestada järelevalvet ja anda kätte suunised," rääkis Rajasalu. "Tahame praegu teha head tööd ja kui näeme auditite etteheiteid, peame reageerima. Seda ei saa teha aasta-kaks hiljem."
Ernst & Youngi eelmise aasta majandusaruande audit mingeid vasturääkivusi ettevõtte tegevuses esile ei too.

Ekspress Grupi käivet kasvatas enim infoteenuste müük
Tallinna börs avaldas täna Ekspress Grupi selle aasta majandustulemused, mille järgi kasvas grupi esimese poolaasta käive eelmise aastaga võrreldes ligi viiendiku võrra 527 miljonile kroonile, enim kasvas infoteenuste müük.
Grupi puhaskasum oli 51,2 miljonit krooni, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 16% enam.
Tegevusalati kasvas kõige enam infoteenuste müük, mille käivet suurendas uue telefonikataloogi turule toomine ja turuosa kasv telefoniinfo teenustes. Infoteenuste käive oli esimesel poolaastal 34,4 miljonit krooni ning kasv 32%.
Raamatute müük kasvas viiendiku võrra 81,3 miljonile kroonile. Ettevõte peab suurt käibekasvu märgiks soodsast turukonjunktsioonist, mida on eriti hästi ära kasutanud Viru Keskuse raamatupood ning avatud raamatukauplus Viljandis.
Kontserni käibe kasvu mõjutasid absoluutarvudes eelkõige ajalehtede ja ajakirjade kirjastamine (256 miljonit krooni, kasv 18%) ning trükiteenuste osutamine (192 miljonit krooni, kasv 15%).

Alkoholimüügikeeld Saku tulemustele olulist mõju ei avaldanud
Hoolimata aprillirahutustele järgnenud alkoholimüügipiirangutest kasvas Saku Õlletehase ärikasum aasta esimesel poolel ligi poole võrra.
Võrreldes eelmise aasta esimese poolega kasvas ettevõtte ärikasum 46%, moodustades 83,99 miljonit krooni. Ettevõtte toodangu müük suurenes kolmandiku võrra, olles 464,2 miljonit krooni. Koguseliselt müüs Saku Õlletehas 49,07 miljonit liitrit erinevaid jooke, mis on 16% enam kui eelmise aasta samal perioodil.
"Saku tegi väga hea poolaasta majandustulemuse hoolimata perioodi jooksul aset leidnud ootamatutest ja rohketest müügipiirangutest ning kehvast ilmast," lausus Saku Õlletehase juhatuse esimees Ireneusz Smaga poolaasta tulemuste kohta ettevõtte pressiteenistuse vahendusel.
"Periood näitas, et parim õlledes on parim kogu äris. Majandustulemuse aitasid vormistada nii tulude kasv läbi tähelepanu kvaliteetjookidele kui ka kasumlikkuse kasv, seal hulgas paindlik kulujuhtimine. Perioodi hitiks oli peale õllede Saku lauaveesari, mis on suurenenud 75%, ületades mitmekordselt turu kasvu."

Aasta pärast enam paberkandjal lennupileteid osta ei saa
Estonian Air võtab e-piletid kasutusele järgmise aasta algul
Rahvusvaheline õhutranspordi assotsiatsioon (IATA) teatas eile, et alates järgmise aasta juunikuust müüb IATA üksnes elektroonilisi pileteid.
IATA tellis eile ära oma viimased paberist lennupiletid: 16,5 miljonit paberpiletit trükitakse välja seitsmest spetsiaalsest printerist ja need lähevad 60 000 IATA akrediteeritud reisiagendile üle maailma 162 turul.
Paberpiletid on kasutuses järgmise aasta mai lõpuni ja alates 1. juunist 2008. aastal müüb IATA üksnes elektroonilisi pileteid.
"See on paberpiletite viimane etteaste. E-piletite osakaal oli 2004. aasta juunikuus 16 protsenti ja tänavu samal ajaks oli see kasvanud 84 protsendini," rääkis IATA peadirektor Giovanni Bisigniani.
Bisigniani sõnul säästetakse iga väljastamata jääva paberpileti pealt üheksa dollarit, mis terves aastas teeb kokkuhoiuks kolm miljardit dollarit. Samuti jääb paberpiletitest loobumine tõttu aastas raiumata 50 000 puud.

Ehituse kallinemine tõmbab ehitustempot alla
Ehitustegevus kallines teises kvartalis 15,2%
Ehitusturg näitab rahunemise märke, võrreldes varasemate aastate keskmise 20%-lise ehitusmahu kasvuga aeglustus tänavu teises kvartalis ehituse kasvutempo seitsmele protsendile.
Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades tõusid ehitusmahud statistikaameti andmetel kuus protsenti.
Jätkuv ehitustegevuse kallinemine ja laenuintresside tõus on viinud tellimuste vähenemiseni. Ehitustegevus kallines teises kvartalis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 15,2%.
Teises kvartalis ehitasid ehitusettevõtted omal jõul 9,9 miljardi krooni eest. Hooneid ehitati 7 miljardi ja rajatisi 2,9 miljardi krooni eest - vastavalt 14% rohkem ja 6% vähem kui eelmise aasta teises kvartalis.
Ehitisregistri andmetel lubati teises kvartalis kasutusse 2105 uut eluruumi, mis on 1200 eluruumi rohkem kui aasta tagasi. Enam kui kolmveerand uutest eluruumidest asus korterelamutes.

EML: maksuametit ootab läbi aegade suurim kohtusõda
Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) kinnitusel ootab maksu- ja tolliametit ees läbi aegade suurim kohtulahingute seeria, kuna ligi pool maksuotsustega sissenõutud summast on vaidlustatud.
Maksu- ja Tolliamet teatas 27. juulil, et 2007. aasta I poolaastal viidi läbi 1001 maksukontrolli ning selle tulemusel määrati juurdemaksmisele kuuluvaid makse üle 1,1 miljardi krooni.
MTA teatas vastuseks maksumaksjate arupärimisele, 2007. aasta esimese kuue kuuga esitati maksuotsustele 119 vaiet ja kaebust kokku 511 765 912 krooni maksu määramise kohta.
"Väärib märkimist, et vaidlustatud maksusumma on läbi aegade pretsedenditult suur. Ainuüksi tänavu poole aasta jooksul vaidlustatud summa - 511 miljonit krooni - on märgatavalt suurem kui varasematel aastatel terve aasta jooksul määratud maksusummad," teatas EML.

Sunset Clubi teisele korrusele tuleb restoran
Pärnu rannas asuv Sunset Club sulges eile uksed kaks kuud kestvaks remondiks, selle käigus rajatakse maja teisele korrusele restoran, mille uksed on valla iga päev.
Sunseti omanik Olga Aasav rääkis, et on juba pikka aega muretsenud selle pärast, et suurepärane maja Pärnu rannas on päeval suletud ja avab uksed üksnes öösiti, sedagi mitte aasta läbi, kirjutab Pärnu Postimees.
Nüüd otsustas Aasav võtta teisel korrusel ette väikese ümberehituse, et kujundada sellest restoran. Tegemist on maja siserõduga, mida hakkavad ülejäänud saalist eraldama kardinad.
Et restoran ülakorrusel hästi toimiks, ehitatakse majja veel teinegi köök. Teine köök tuleb Kapteni saali, mille disain muutub praegusega võrreldes tundmatuseni. Sellest tuleb avatud köök, nii näevad külastajad roogade valmimist ja võivad veenduda, et toormaterjal on värske.

Euroabi tõukas riigi nõiaringi
Riik on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastatavate veeprojektide venimisega sattunud nõiaringi - raha projektide elluviimiseks on otsas, kui need aga tähtajaks ei valmi, ähvardab Eestit miljonitesse eurodesse ulatuv reoveetrahv, millele tilgub iga päevaga juurde 20 000 eurot trahvi.
Trahvi maksmine ei vabasta aga Eestit euroliidu ees võetud kohustusest ühisveevärk korda teha. 313 000 krooni suuruse päevatrahvi maksmisest pääseb Eesti pärast seda, kui projektid on lõpetatud, kirjutab Äripäev.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse Ühtekuuluvusfondi programmi koordinaatori Hannes Aarma sõnul ollakse lõhkise küna - ühelt poolt piirab rahanappus, teise piirangu paneb peale aeg.
"Kuna trahvi tuleks jätkuvalt maksta iga üleläinud päeva eest, ei saa ka öelda, et maksame trahvi ära ja eks me siis pärast tasapisi nokitseme edasi," ütles Aarma.
Euroraha saamise taotlused tehti 2003.-2004. aasta hindadega ning hinnatõusu neisse sisse ei arvestatud. Seni on riik täiendavalt eraldanud ligi 975 miljonit krooni, kuid mitme projekti elluviimiseks tuleks leida veel lisaraha.

Leedu Maxima trügib Eesti turvaturule
Üks Leedu suuremaid turvafirmasid Eurocash1, mis asutati kaubandusketi Maxima omaniku Vilniaus Prekyba tütrena, plaanib tulla Eesti ja Läti turule.
"Meil on mitu klienti, kes tegutsevad kõigis Balti riikides, ja nad on mitu korda küsinud, kas saaksime üle võtta nende äride turvamise Lätis ja Eestis," kommenteeris laienemispõhjusi Eurocash1 juht Vytautas Labeckas, kirjutab Äripäev.
Kuigi Eurocash1 on poeketi Maxima sõsarettevõte, ei tasu Labeckase arvates firmade vahele siiski võrdusmärki panna. Samas just Maximast loodab Labeckas leida turvafirma põhikunde. Eurocash1 hakkabki selle juhi kinnitusel eelkõige püüdma kliente, kes vajavad haaret üle kõigi Baltimaade.
"Midagi prognoosida on väga keeruline - konkurents on turvaalal on Balti riikides väga tihe. Kuid Eestis on läbirääkimised ühe kohaliku turvafirma omandamiseks juba käimas ja Lätis võivad nad peagi alata," rääkis Labeckas ajalehele Biznes i Baltija.

Maailmameredel seilavad suured laevad saavad Eestis tehtud sisu
Laevade sisustaja Estonian Shipbuilding sõlmib 625 miljoni kroonise hiigellepingu.
Muu hulgas näiteks Tallinki ristluslaevadele Galaxy ja Victoria sisekujunduse ja sisustuse teinud Eesti firma Estonian Shipbuilding AS sõlmib selle nädala lõpus koostöölepingu rahvusvahelise laevaehituskontserniga. Lepingu maht küünib üle poole miljardi krooni, täpsemalt 625 miljoni kroonini, ja see kehtib kolm aastat.
2003. aastal asutatud Estonian Shipbuildingu juhatuse esimees Marek Harik viibib praegu läbirääkimistel. Kuna lepingu lõplikud üksikasjad on lihvimisel, siis ei soostu Harik veel avaldama ettevõtte nime. Eesti Päevalehe andmeil on tegemist rahvusvahelise suurettevõttega, kelle tehaseid asub muu hulgas Norras, Soomes, Prantsusmaal ja paljudes teistes riikides ning kelle tehtud laevad ristlevad Kariibi meres ja mujal üle maailma.

Estonian Air on seni jäänud ilma Peterburi lennuloata
Peterburi lennuliini avamise kuulutas Estonian Air välja juba kevadel, kuid lennuühenduse alustamiseks vajalikku luba oodatakse praeguseni. Algul lootis Estonian Air uue lennuliini avada juba juunikuus.
"Peterburi lendude alustamine sõltub eelkõige Venemaast," ütleb Estonian Airi turundusdirektor Ilona Eskelinen. Tema sõnul lennulubasid tavaliselt nii kaua oodata ei tule.
Allan Mäll majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonnast kinnitab, et märtsikuise kohtumise protokolle pole Venemaa allkirjastanud. "Lennundustehnilisi põhjusi ma selle taga siiski ei näe," nendib Mäll. "Mõlema poole reisijate huvi on samuti endiselt suur."

Suri kirjanik Juhan Saar
Pärast pikka kurnavat haigust suri luuletaja, prosaist, dramaturg, kirjastaja, mitmekülgne kirjandus- ja kultuurielu edendaja Juhan Saar.
Juhan Saar on viljelenud luulet ja lühiproosat, kirjutanud niihästi lastele kui ka täiskasvanutele, rikastanud laulutekstidega estraadietendusi ja muusikale, vahendab ETV24. Suurt publikumenu pälvinud näidenditel "Valge tee kutse", "Kuning Herman Esimene" ja "Tartu rahu" on tugev dokumentaalne alus. Kirjaniku enda maailmanägemusele jõuab kõige lähemale kahe raamatu kaudu. Need on 1999. aastal ilmunud valitud luuletuste kogu "Elu ikka ühekordne" ja memuaarid "Valus naer".
Juhan Saar sündis 22. detsembril 1929. aastal. Kirjaniku lapsepõlv ja noorukiiga möödusid perepojana Tartumaal Laeva vallas. Pärast alghariduse saamist õppis ta Tartu elektromehhaanika tehnikumis, kuid elektrikuna töötas vaid aasta.

Liverpooli sümfoonikud annavad virtuaalses Second Life'is kontserdi
Populaarses 3D-virtuaalmaailmas Second Life (Teine Elu) on võimalik teha pea kõike, mida pärismaailmaski. Kuna suur osa keskkonna kasutajatest on loomingulise taustaga, toimub seal mitmeid kultuuriüritusi.
Eelmisel nädalal anti teada, et 14. septembril toimub Second Life'i kontserdisaalis esimene täismahus virtuaalne sümfooniakontsert. Liverpooli kuninglik sümfooniaorkester kannab Vassili Petrenko dirigeerimisel ette Raveli "Shéhérazade'i" ja Rahmaninovi "Sümfoonilised tantsud". Lisaks tulevad maailma esiettekandele ka kaks teost inglise heliloojatelt John McCabe'ilt ja Kenneth Heskethilt.
Second Life loodi 2003. aastal ning nüüdseks on keskkonnal üle kaheksa miljoni kasutaja. Kontserdile pääseb neist vaid sada ning piletid jagatakse välja loosi teel. Virtuaalses kontserdisaalis istujad näevad ja kuulevad muusikuid video vahendusel ning pärast kontserti vastab oma Second Life'i avatari kaudu esindatud dirigent kontserdimaja baaris küsimustele.

John Sloboda: muusika aitab inimestel paremini toime tulla
Augusti keskpaigas said Tallinnas kokku eri teadusvaldkondade muusikauurijad, nende hulgas ka muusikapsühholoog ja Iraagi sõja vastane John A. Sloboda.
Minu esimene küsimus puudutab muusika suhet ühiskonnaga. Kas võiksite võrrelda, kuidas on muusika positsioon nüüdisaegses ühiskonnas saja aasta taguse ajaga võrreldes muutunud?
Kuna maailm on kultuuriliselt mitmekesine, tuleb kõigepealt kokku leppida, millisest ühiskonnast käib jutt. Räägime praegu ilmselt lääne ühiskonnast. Nähtavasti on üks suuremaid erinevusi tolle ja praeguse aja vahel see, et sada aastat tagasi tuli kuulajal olla muusikast osasaamiseks esinemispaigas füüsiliselt kohal. Nüüd kuulab inimene muusikat salvestatult, nii et osapooled ei puutu teineteisega otseselt kokku. Siit võiks arvata, et sada aastat tagasi oli vahetu osavõtt muusika tegemisest nn tavaliste inimeste puhul, kelle jaoks muusika pole kutsetöö, tunduvalt harilikum - seda nii kodus kui ka kodust väljaspool, näiteks kirikus või isegi sõjaväes. Palju rohkem oli võimalusi n-ö informaalseks populaarseks musitseerimiseks, mis nüüd on peaaegu kadunud, vähemasti seal, kus mina elan - Inglismaal.

Internet: 
Internet:  - mõnikord armastavad inimesed kontoris kodusema õhkkonna loomiseks riputada töölaua kohale oma laste joonistusi. Kuna laste sota-potat miskipärast moodsaks kunstiks ei peeta, pakub see küünikust boksinaabritele teinekord suurepärase võimaluse keelt teritada.

Sõpruses noortefilmid
31. augustist 5. septembrini Tallinna Noorteaasta raames toimuval filminädalal näidatakse mitmeid auhinnatud linateoseid, mis kõnetavad eelkõige nooremat publikut.
Valitud filmid on küllaltki eriilmelised: inimlik ja soe jutustus "Semu", Kim Ki-Duki terav ja valuline lugu müüdud armastusest "Samaaria tüdruk", Steven Soderbergh'i aktuaalsel teemal "Narkoäri". Rootsi filme "Kurjus" ja "Ketšupiefekt" võib pidada kodumaise "Klassi" eelkäijateks, ning "Skiso" räägib sunnist vara täiskasvanuks saada.
Pileti hind on 60 krooni, lastele ja tudengitele 50 krooni. Piletid on müügil kinos Sõprus ning Piletilevi müügipunktides.

Raju kontsert Hollywoodis
15. oktoobril marutab Tallinnas klubis Hollywood USA metal-core'i lipulaev Killswitch Engage. Kontserdi pressiesindaja Ilja Judeikini sõnul läheb piletimüük ootuspäraselt ning veel on saada ka soodsama hinnaga fännipileteid.
1998. aastal kokku tulnud viieliikmeline Killswitch Engage on pälvinud tunnustust kui jõuline kontserdiansambel. 2004. aastal kandideeris selle album "The End of Heartache" parima metal-plaadi Grammyle. Bändi viimane kauamängiv "As Daylight Dies" ilmus mullu novembris.
Kokku müüakse Kilswitch Engage'i Tallinna kontserdile üheksasada piletit. Esimesed kolmsada piletit maksavad 395, ülejäänud 495 krooni.

Stem salvestas plaadi kurjema osa metsas
Tartu raskerokkbändi Stem äsja üllitatud debüütplaat räägib suureks kasvamisest.
Olete kuulnud midagi Tartu ansamblist Stem? Ega vist. Esiteks pole nende muusika - käre ning nüüdisaegne raskerokk - liimipaber, millele iga kärbes lendaks. Teiseks on bänd moodsas kontorikeeles öeldes tegelenud pigem toote sisulise arendamise kui tühipalja turundusega. Ning tulemus, kuulmismeeltel kaootiliselt trampiv debüütalbum "Marble Men" näitab, et aur läks õigesse kohta.
"Kunagi tegime mina ja Mart (Stemi üks lauljatest - toim) sellist bändi nagu From Private Letters. Selline noorte- ja koolibändi värk. Ülejäänud tegid nii-öelda alg-Stemi," meenutab kitarrist Kaur vanu aegu. Kui esimene tuntus, tunnustus ja tagasilöök käes, ammendus noortebändi tegemine. "Ega see eriti jätkusuutlik asi polnud," nendivad noormehed tagantjärele. Veidi enne tolle perioodi lõppu ühise prooviruumi rajanud alg-Stemi ja From Private Lettersi helgematest peadest moodustus 2005. aastal Stem oma praegusel kujul.

Veel üks noor jalgpallur suri mänguväljakul
Iisraelis kukkus täna treeningu käigus teadvusetult maha ja suri hiljem südame seiskumise tagajärjel haiglas Sambiast pärit jalgpallur.
27-aastane Chaswe Nsofwa mängis Iisraeli liiga teises divisjonis osalevas klubis Hapoel Beerhseba. Treening toimus klubi kodustaadionil kõrbelinnakeses, teatas RIA Novosti viitega AP-le.
"Kui me sündmuskohale saabusime, nägime murul lebavat jalgpallurit, keda sõbrad üritasid aidata," ütles kiirabitöötaja Carmel Cohen kohalikule televisioonile. "Me andsime talle esmaabi, tegime südamele elektristimulatsiooni - kuid kõigile meie jõupingutustele vaatamata konstateeriti haiglas ta surm."
Telekanali teatel oli aafriklane läbinud hiljuti edukalt füüsilise testi. Väljakul valitses täna 40-kraadine kuumus.
Hapoel Beerhebaga sel suvel liitunud Chaswe Nsofwa lõi oma viimase värava klubi eest möödunud laupäeval.

Jalgpalliväljakul kukkus taas üks mängija kokku
Inglismaa jalgpalliliigas katkestati Nottingham Forresti ja Leicester City vaheline kohtumine, kuna viimase kaitsja kukkus väljakul terviserikke tõttu kokku.
Leicester City president Milan Mandaric kinnitas, et hetkel haiglas viibiva 27-aastase kaitsemängija Clive Clarke'i seisund on stabiilne ja mees taastub jõudsalt, vahendab BBC.
Õnnelik õnnetus juhtus alles mõni päev pärast seda, kui Hispaanias sai väljakul südamerabanduse Sevilla mängija Antonio Puerta, kes suri eile haiglas.
Mehe kokku kukkumise tõttu katkestati seisult 1: 0 kohtumine, mida juhtis Notthingham Forrest.

Osaka MM: Bernard Lagat võitis tiitlikaitsja Rashid Ramzi ees
Ameerika Ühendriike esindav keenialane Bernard Lagat võitis Osaka kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 1500 m jooksu ajaga 3.34, 77.
Lõpuruudustiku eel tõusis teiseks Bruneid esindav tiitlikaitsja Rashid Ramzi (3.35, 00) ning kolmas mees oli keenialane Shedrack Kibet Korir (3.35, 04), kirjutab ETV Sport.
Hooaja edetabelit 3.30, 54-ga juhtiv ameeriklane Alan Webb oli veel viimase ringi keskpaigas kullakonkurentsis, kuid oli lõpuks sunnitud taanduma kaheksandale kohale.

Osaka MM: Meeste kõrgushüpe pakkus üllatusliku esikolmiku
Bahamalane Donald Thomas võitis Osaka maailmameistrivõistlustel meeste kõrgushüppe esimesel katsel ületatud 2.35-ga.
Samast kõrgusest said jagu ka teise koha saanud venelane Jaroslav Rõbakov ning Küprosele läbi aegade esimese MM-medali toonud Kyriakos Ioannou, kirjutab ETV Sport.
Kuni kõrguseni 2.33 heitlesid kullale kõik kõrgused esimesel katsel ületanud Rõbakov ja olümpiavõitja Stefan Holm. Rõbakov ületas 2.35 teisel katsel, rootslase jaoks jäi see aga ületamatuks.
2.35 tähendab ka hooaja tippmargi kordamist, sellega sai tänavu esmakordselt jagu just Thomas juuli alguses Salamancas.

Osaka MM: Michelle Perry võitis naiste 100 m tõkkejooksu
Tiitlikaitsja Michelle Perry võitis Osaka kergejõustiku maailmameistrivõistluste naiste 100 m tõkkejooksu ajaga 12,46.
Susanna Kallur juhtis enamuse 100 m tõkkejooksu finaalist, kuid viimasel tõkkel kadus Euroopa meistril võimalus tõkkesprindi kuld 10-aastase vaheaja järel taas Rootsi viia, kirjutab Sportnet.
Nagu ka kaks aastat tagasi Helsingis sai esikoha Michelle Perry USA-st, seekord ajaga 12,46. Põhja-Ameerika mustanahaliste üleolekut kinnitasid Perdita Felicien Kanadast ja Delloreen Ennis-London Jamaicalt. Kallur langes viimase 10 meetriga koguni neljandaks.
Rootslanna jooksis 12,51 -ga isikliku rekordi, aga sellest jäi poodiumile jõudmiseks väheks. Ennis-London oli ühe sajandiku ja Pariisi maailmameister Felicien kahe sajandiku võrra nobedam.

Osaka MM: Franka Dietzsch võitis naiste kettaheite
Osaka kergejõustiku maailmameistrivõistluste viienda võistluspäeva esimese kuldmedali võitis sakslanna Franka Dietzch naiste kettaheites tulemusega 66.61.
39-aastane veteran heitis võidutulemuse juba avavoorus. Teise MM-kulla järjest võitnud Dietzchile järgnes venelanna Daria Pistšalnikova eelviimases voorus heidetud 65.78-ga. Kuubalanna Yarelis Barrios oli 63.90-ga kolmas, kirjutab ETV Sport.
Pool meetrit jäi medalist puudu Edmontoni MM-il hõbeda võitnud rumeenlannal Nicoleta Grasul.

Kanter jahib miljonit krooni
Gerd Kanteri järgmine eesmärk on püstitada kahe nädala pärast maailmarekord, mille ületajat premeerib Ergo kindlustus miljoni krooniga.
Värske kettaheite maailmameister ründab maailmarekordit 15. septembril Rootsis Helsingborgis, kus eestlane heitis mullu kõigi aegade kolmanda tulemuse 73.38. Maailmarekord 74.08 kuulub 1986. aastast sakslase Jürgen Schulti nimele.
"See on väga suur summa," hindas Kanter uue tippmargi eest pakutavat preeemiat. "Kui võrrelda seda MM-il ja Kuldliiga võistustel maailmarekordi püstitajale antava 50 000 dollariga, siis Ergo auhinnaraha ületab seda ligi kaks korda."
Treener Vesteinn Hafsteinsson tahab Helsingborgi kutsuda hoolealusega konkureerima kuus tippheitjat. Ta ütles, et tahab seal näha ka MM-i teisi medaliomanikke Robert Hartingit Saksamaalt ja Rütger Smithi Hollandist. Kaasa teeb ka Märt Israel.

Jallai jäi loodetule alla
Eesti 110 m tõkkejooksu rekordiomanik Tarmo Jallai läbis MM-il sirge 14,16 -ga. See on küll mehe hooaja tippmark, ent jääb oluliselt alla loodetule.
"Tulemusega rahul ei saa olla, sest alla 14-sekundi ma joosta ei suutnud ning üks mees on Eestis minust kiirem," sõnas Jallai.
Tehniliselt polnud jooks halb, ent kiirusest jäi vajaka. "Kaks päeva tagasi ei suutnud ma üldse kiireid liigutusi teha," sõnas Jallai. Reaktsiooniga suutsin kaasa joosta, ent siis panid mehed teise käigu sisse, lisas ta.
Ometi MM-i kutsest loobumisele ta ei mõelnud, sest tingimused andsid selge pildi tuleva aasta Pekingi olümpiamängude kohta.
Kiirema ajaga 13,22 pääses poolfinaali Dongpeng Shi (Hiina).

Imelise hetke lummus halvas isegi häälekad fännid
Kuldmedal. Eesti fännid ei suutnud viimase katseni uskuda, et Virgilijus Aleknast ei ole seekord Gerd Kanterile väärilist vastast.
Üleeile õhtul ütles kogenud kergejõustikutreener Rein Sokk mulle: mis sa siin enam aega raiskad, mine kirjuta Kanteri võidulugu valmis. "Seekord Gerd ei väärata, käin temaga trennis kaasas ja näen, kui kindel ta on," lisas Sokk.
Mina ettevaatliku inimesena kohe kribama ei hakanud, kuigi tagantjärgi tark olles oleks Soku juttu uskudes eilne õhtu palju kergemaks kujunenud.
Kuigi kõik siia kaugesse Osakasse sõitnud inimesed usuvad siiralt oma mehe edusse, otsitakse siiski pidepunkte. "Näe, Gerd heidab seitsmendana, see on õnnenumber," arvab üks. "Kettaheide on ikka soome-ugrilaste ala, neli meest lõppvõistlusel," leiab teine.
Raul Rebane, mees, kes Gerdi omal ajal avastas ja temasse alati sada protsenti on uskunud, ei saa asu. See-eest Rauli abikaasa Epp ja Gerdi elukaaslane Liina Pärtel istuvad rahulikult, ent ilmselt seda suurema sisemise ärevusega.

Gerd Kanter: tahaksin veel väga palju saavutada
Oma esimese tiitlivõistluse kulla pälvinud Gerd Kanteri järgmised eesmärgid on maailmarekordi ületamine ja olümpiavõit.
Kas unistasid juba poisikesena suurest võidust?
Kogu mu lugu on arenenud vaikses rütmis. Poisikesena unistasin hoopis teisest spordialast, korvpallist. Suur unistus oli mängida NBA-s. Kuid mu võimed polnud seda masti. Samas olen alati olnud edasipüüdlik ja kohusetundlik, üritanud hästi õppida, mingis grupis liider olla.
Kui kaugele võiksid sa kettaheitjana jõuda ja mida kõike tahaksid veel saavutada?
Üks eesmärk on saavutada karjääri lõpuks võimalikult palju. Võita kõik tiitlid, mis on võimalik. Aga sinna on pikk tee minna! Ma ei tea, kas tervis vastu peab. Alekna edu võti on olnud hea tervis. Tal on olnud karjääri jooksul väga harva vigastusi, mis on andnud võimaluse järjepidevalt areneda. Kui mul jätkub tervist, siis miks mitte üritada veel palju võita!

Andres Oper: ma pole kunagi valetanud, et olen vigastatud
Eesti vutikoondise edukaimale väravakütile Andres Operile mõjus jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku süüdistus rahvusmeeskonna altvedamises külma dušina.
Mida vastaksid Pohlakule, kes heidab sulle SL Õhtulehes (eile -
V. V.) ette Eesti koondise altvedamist, sest sa ei tulnud eelmisel kolmapäeval EM-valikmänguks Andorraga meeskonnale appi?
Mind hakati lihtsalt mustama. Olen koondise peatreeneri Viggo Jenseniga rääkinud ja tal polnud mingeid etteheiteid, et mängisin kaks päeva pärast Eesti-Andorra kohtumist koduklubi Kerkrade Roda eest.
Ometi häiris Pohlakut fakt, et aitasid vaid kaks päeva pärast Andorra-mängu Hollandi liigas Rodat. Kas oled siis terve, pooleldi terve või vigastatud?
Olen alles pärast pikka vigastuspausi väljakule naasmas... Üks päev enne koondise mängu Andorraga ei saanud ma normaalselt treenidagi, sest olin venitanud eelnevalt Hollandi liiga avavoorus reielihast! Et käisin läinud reedel Roda eest väljakul, tulenes klubi peatreeneri Raymond Atteveldi pakkumisest, et mängiksin vaid nii kaua, kui jaksan.

Endrekson ja Jaanson piinlesid veerandfinaalis
Sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson pidid maksimaalselt pingutama, et Müncheni MM-võistlustel paariskahese veerandfinaalist edasi pääseda. "Kuni 1200 meetrini liikusime ladusalt, nagu oleks tegemist finaalsõiduga," kommenteeris Endrekson.
"Distantsi lõpuosa oli puhas piin, vastutuules trügisid sloveenid Iztok Cop ja Luka Špik mööda ja jätsid meid kolmandaks. Õnneks oli tšehhi paatkond piisavalt kaugel, jõudsime poolfinaali," lisas Endrekson, tunnistades, et veteran Jaanson oli lõpus temast värskem. "Jüri oli finišis normaalses seisus, minul oli raskusi paadist välja saamisega."
Sihivad rohkemat
Endreksoni hinnangul satuti tugevasse veerandfinaali. "Uus-Meremaa, Sloveenia, Tšehhimaa ja meie, kellelgi tuli esikolmikust välja jääda. Poolfinaal ei tule põrmugi kergem. Peame A-finaali kuue parema hulka välja murdma ja rohkematki sihtima," pole Endreksoni ja Jaansoni medaliisu vähenenud.

ABB avab LV Drives Jüri tehase teise etapi
ABB AS avab homme LV Drives Jüri tehase teise etapi.
"Jüri LV Drives tehase laiendamise tingisid jõuline müüginumbrite kasv viimaste aastate jooksul ja positiivsed tulevikuprognoosid," märkis ABB Balti riikidee juht Bo Henriksson.
Teise etapi avamisega laieneb tehase tootmispind 1000 ruutmeetri võrra 3000 ruutmeetrini. Töötajate arv on kasvanud samal ajal ligi neli korda - täna on tehases palgal üle 100 töötaja.
2005. aasta septembris uksed avanud tehas toodab peamiselt sagedusmuundureid. "Tegemist on seadmetega vahelduvvoolu sageduse muutmiseks. Sagedusmuunduri eelis on energiasäästlikus, mis on tänapäeval aina enam päevakorral olev teema," lisas Henriksson.
ABB Jüri LV Drives tehase juht Ilkka Ikonen ütles, et seoses tehase teise etapi avamisega on lähiajal ette näha ka mõningast töötajate arvu suurenemist. "Vajame kvalifitseeritud tööjõudu, seda nii lihttööliste kui inseneride osas," rõhutas Ikonen.

Parim kvaliteet Tallinnas on EMT-l
Keskmine kõnede õnnestumise protsent (mobiili- ja autoantenniga) oli EMT võrgus 96,4%. Just see kättesaadavuse kvaliteedinäitaja iseloomustab kõige paremini kliendile tajutavat kvaliteeti mobiilsidevõrgus, teatas EMT.
Õnnestumise protsent näitab seda, kui palju kõnesid õnnestub kõne loomise hetkest kuni lõpetamiseni: ei esine tõrget kõne moodustamisel (teade "võrk hõivatud" vms) ega ei katke ka juba moodustunud kõne kõneleja tahte vastaselt.
Lisaks kvaliteetsele kõnesidele pakub EMT kiiret andmeside. EMT avas Tallinnas esimesena 3,5 G võrgu ja omab Tallinnas kõige suuremat arvu tugijaamu. EMT 3,5 G võrk katab lisaks Tallinnale ka selle lähiümbruse populaarsed elamispiirkonnad: Saha-Loo, Viimsi, Tabasalu ja Muraste. 3,5 G võrgu kaudu liigub praegu juba 26% EMT andmesidemahust.

Arcticust sai Eesti suurim fitness-klubi
Täna taasavati pärast kahekuulist laiaulatuslikku ümberehitust Tallinnas Õismäel Arctic Sport Club.
OÜ Freewill investeeris uuendusse 14 miljonit krooni.
OÜ Freewill juhatuse esimehe Rein Reitalu sõnul on senine klubi tundmatuseni muutunud.
"Tegutseme nüüd ligi poole suuremal pinnal ja pakume klientidele tänasest kahtlemata kõige suuremat valikut spordiklubi teenustest," ütles Reitalu.
Klubi jõusaal on nüüdsest poole suurem ning paikneb kahel korrusel kogupinnal 665 m2. Teisel korrusel on vaatega Õismäele 29 kardioseadet ning jõuseadmed. Kokku lisandus jõusaalidesse 30 GYM80 jõumasinat.
Septembri alguses avab klubi esimesel korrusel uksed Champion Café & Lounge.
Tänavu kevadel ostis OÜ Freewill Tartusse Annelinna kinnistu uue klubi rajamiseks. Hetkel on käsil projekteerimistööd ning uus klubimaja, mis oma funktsionaalsuselt on sarnane Tallinnas Õismäel asuva Arctic Sport Clubiga, avab uksed järgmisel sügisel.

Uus Kia cee'd sai Euro NCAP kõrgeima turvalisus-hinnangu
Kia cee'd saavutas viimastes Euro NCAP ohutustestides esimese Korea autona 5-tärnise ehk kõrgeima hinnangu, kindlustades endale koha C-segmendi kõige turvalisemate autode seas.
"Täna avaldatud Euro NCAP testitulemuste järgi on Kia cee'd täiskasvanud reisijate ohutuse osas 5 tärniga maksimaalselt turvaline auto," ütles Kia Auto Balti regiooni turundusjuht Kristel Kõrgmaa. "Kõrge 4-tärnise reitingu sai cee'd ka laste turvalisuse eest, jalakäijate ohutust hinnati cee'di puhul kahe tärniga. Kokkuvõttes tähendab antud tulemus, et Kia cee'd on üks turvalisematest C-segmendi autodest. Tegemist on esimese Korea autoga, mis on Euroopas nii kõrge tunnustuse saavutanud."
"Kia cee'di loomisel pöörati turvalisusele suurt rõhku," lisas Kristel Kõrgmaa. "Kõikidel cee'di mudelitel on standardvarustuses kuus turvapatja - juhile ja kõrvalistujale, lisaks külgturvapadjad ja turvakardinad, samuti kõik peamised juhitavust ja turvalistust parandavad ning ja juhtimisvigu ennetavad seadmed nagu ABS-EBD, ESP, TCS ja BAS."

EEREIT rajab tööstusparki Bulgaarias
EEREIT (Eastern Europe Real Estate Investment Trust) alustab 2009. aastal äri- ning tööstuspargi rajamist Sofia külje all asuvas Mramori külas.
Eelmisel nädalal väljastati projektile suurinvesteeringu sertifikaat, mis kiirendab oluliselt arendusetapi edukat lõpuleviimist. Investeeringu potentsiaalseks koguväärtuseks on planeeritud 937 miljonit krooni.
EEREIT juhatuse esimees Urmas Laur kommenteerib: "EEREIT on ennast tõestanud stabiilse kinnisvarafondina Balti turul ja nüüd vaatame aktiivselt ringi ka teistes Ida-Euroopa riikides nagu Bulgaaria. Bulgaaria kinnisvaraturg pakub häid investeerimisvõimalusi, kuna kiire turukasv on alles ees."
Mramori projekti eesmärgiks on rajada Sofiasse kaasaegne äri- ning tööstuspark, kus ligi 107 000m2 pinnal leiavad endale sobiva asukoha ettevõtted, mis tegelevad kergetööstuse, logistika ning kaubandusega. Eelmisel nädalal Bulgaaria Investeeringute Agentuuri poolt väljastatud suurinvesteeringu sertifikaat annab õigusliku aluse kiiremas korras ja lihtsustatud viisil maa sihtotstarve muutmiseks ning võimaldab tulevikus sujuvamat asjaajamist Bulgaaria ametivõimudega.

Fertilitas soetas uue laparoskoopiliste operatsioonide süsteemi
Erahaigla Fertilitas kasutab sellest nädalast uut 1,3 miljonit krooni maksnud laparoskoopilist süsteemi, mis võimaldab teostada väga erinevaid günekoloogilisi lõikusi.
Uuel süsteemil on võrreldes eelmise mudeliga mitmeid tehnilisi uuendusi, mis muudavad arstide töö lihtsamaks, lühendavad protseduurideks kuluvat aega ning eelkõige võimaldavad patsiendil lõikusest kiiremini taastuda. Tegemist on ainukese omataolise seadmega Eestis, teatas Fertilitas.
"Seadme laparoskoopia püstakus on kõik tavapärased endoskoopia seadmed ning selle digitaalne kaamerasüsteem on parim saadaolevatest. Lisaks on uus seade arstidele ja õdedele mugavam ja lihtsam kasutada ning peaks tänu oma tööpõhimõttele vähendama erinevateks protseduurideks kuluvat aega," rääkisin Karl Storz meditsiinitehnika esindaja Inga Kõrgemaa.
Fertilitase poolt ostetud süsteem võimaldab ka operatsioone salvestada ning need ülekanda patsiendi digitaalsesse haiguslukku. See tähendab, et lõikusel tehtud pildid salvestatakse ja neid on võimalik vajadusel vaadata teistel arstidel teistest haiglatest või kui sama patsient peaks sattuma korduslõikusele, on võimalik ette võtta eelmisel lõikusel tehtud pildid.

Parex banka avas harukontori Rootsi linnas Malmös
Parex banka avas oma teise harukontori Rootsis, mis on järjekorras juba neljas filiaal Lääne-Euroopa maades.
Esimese harukontori avas Parex banka 2005. aasta oktoobris Saksamaa pealinnas Berliinis ning teise 2006. aasta mais Rootsi pealinnas Stockholmis. Panga uus filiaal asub Malmö kesklinnas, suuruselt kolmandas Rootsi linnas, teatas pank.
Selle aasta augusti alguseks kaasas pank Rootsis hoiuseid 30 miljoni euro ulatuses, mis on 4,5 korda rohkem kui aasta algul. Praegu on Stockholmi filiaalil 2200 klienti. Arvestades filiaali tegevust Malmös, võib ennustada, et aasta lõpuks kahekordistab pank kaasatud hoiuste summat ja klientide arvu.
"Meie töö näitajad Rootsis demonstreerivad elanike suurt huvi Parex banka poolt pakutavate teenuste, eriti aga hoiuste vastu," kinniitas Parex banka asepresident Gatis Kokins. "Me osalesime mitmesugustel messidel, mis toimusid Rootsi linnades ja just Malmö elanikud avaldasid soovi olla meie teenuste kõige aktiivsemateks tarbijateks väljaspool Stockholmi. Pealegi asub Malmö üpris Kopenhaageni lähedal, nii et see on heaks paigaks klientide ligimeelitamiseks Taanist ja meie tegevuse edasisele kasvule vana Euroopa maades."

Kristel Kivinurm-Priisalm: Eesti majanduse senine positiivne nõiaring pöördub teistpidi - mida teha? 
Eestis peaks rääkima rohkem säästmisest ja investeerimisest, sest head ajad majanduses on möödas, leiab varahaldusettevõtte Avaron juht.
Hiljuti avaldas rahandusministeerium suvise majandusprognoosi, mis lubab 2008. aastaks oodatust väiksemat majanduskasvu ja suuremat inflatsiooni. Mis seisus on teie hinnangul Eesti majandus?
Eesti majanduse viimaste aastate kasvumootoriks on olnud eraisikute tarbimine ja kinnisvarabuum, mida omakorda on toitnud odavad eluaseme- ja tarbimislaenud. Praeguseks on toimunud kaks olulist muutust. Esiteks on kinnisvarahinnad stabiliseerunud või isegi hakanud langema. Kinnisvaraarendajad tunnevad tugevat survet nii klientide nõudluse vähenemise kui ka pankade rahakraanide kinnikeeramise tõttu. Kinnisvarasektorist sõltuvad väikese omakapitaliga ettevõtted satuvad raskustesse ning mõni läheb tõenäoliselt järgnevatel aastatel pankrotti. Kinnisvaravahendajad rapordivad juba tehingute arvu 25-40% langust võrreldes aastataguse ajaga ning notaribüroodes ei ole enam järjekordi. Kinnisvaraarendajad on ka külmutamas riskantsemaid projekte.

Robotmannekeen teeb revolutsiooni rõivatööstuses
Eestlaste loodud robotmannekeen aitab tulevikus õmmelda igaühele rätsepaülikonna.
"Me tahame teha revolutsiooni rõivatööstuses," ütles Heikki Haldre, kelle firma Massi Milano arendab koostöös Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudiga ainulaadset robotmannekeeni.
Äriidee on väga konkreetne - kuidas toota rätsepakvaliteediga riideid masstootmise hinnaga. Rätsepakvaliteet tähendab siinjuures, et ülikond istub nagu valatult. Masstootmise hind aga, et õmblemine toimub seal, kus odavam, olgu see siis Hiina või Indias.
Haldre ja tema kompanjonide arvates võiks kahe asja kokkuviimine tulevikus välja näha umbes nii: klient läheb kaubamajja, astub proovikabiini ja seal mõõdab kehaskanner tema keha detailselt üle. Saadud andmed lähevad arvutisse ja nende põhjal saab valmistada täpsed lõiked. Tegu ei ole ulmega, sel viisil on riideid juba ka valmistatud. "Algne mõte oligi umbes selline, et võtame olemasolevad tehnoloogiad ja loome lihtsalt uue müügi- ning tootmiskanali," räägib Haldre. Ideed arendades aga selgus üks keeruline probleem, mille lahendamiseks robotmannekeeni looma asutigi.

Turismiettevõtjate siseinfoportaal vahendab võlgnike nimeisd
Võrumaal paikneva Uhtjärve ürgoru Nõiariigi omanik Aivo Värton lõi Eesti turismiettevõtjatele netikeskkonna, kust selle valdkonna inimesed saavad hankida ja ise ka lisada infot turismindusega seotud teemade kohta.
Aadressilt Siseturism.info leiab turismiettevõtjate partnerite kataloogi, asjaajamiseks vajalikke dokumendiblankette, aga ka musta nimekirja ebameeldivatest klientidest. Näiteks on seal kirjas firmade või isikute nimed, kes venitavad teenuste eest maksmisega, on teinud tühje broneeringuid või muud ebameeldivat.
Samas aga ei puudu ka kiituste osa, kuhu pannakse kirja meeldivad kliendid ja teised head koostööpartnerid.
Kes soovib midagi osta-müüa, võib oma kuulutuse samuti sellele leheküljele üles riputada.

Kolmekordne maksude tõus viis linnajuhid vangi
Pooled Tveri linna duuma saadikud mõisteti pärast kommunaalteenuste hinna tõstmist korruptsioonisüüdistusega vangi. Venemaa kohus leidis, et duuma suunas altkäemaksu eest linnaelanike raha ettevõtjatele. Uurimine tõestas, et Tveri saadikutele anti rohkem kui kahe miljoni kroonise summa väärtuses altkäemaksu, teatas Venemaa juhtiv majandusleht Kommersant.
Saadud raha eest tõstsid Tallinna-suuruse linna rahvaasemikud kommunaaltasusid, mille tagajärjel koguti elanikelt ligi 45 miljoni krooni väärtuses rohkem tasu. Altkäemaksu selle teene eest saadi ligi 0,7 miljonit krooni.
Kui varem maksid tverilased linnale kuuluva eluaseme eest kuus üüri ligi 0,4 krooni ruutmeetrilt, siis väidetavalt altkäemaksu mõjul tõusis üüritasu ligi 1,4 -kroonise summani.

Popmuusika riskivõtjad, kellest laule ei looda
Sel kuul surid legendaarsed inglise popmuusikaärimehed Don Arden ja Tony Wilson.
Kaks väga erinevat näidet sellest ekstsentrilisest liigist, kes Suurbritannia roki nii edukaks teeb.
Nad moodustasid osa traditsioonist, mis ulatub Larry Parnesist (1950-ndate tähe Tommy Steele'i mänedžer) Simon Fullerini (saatesarja "Pop Idol" looja ja Spice Girlsi mänedžer). Sageli on tegu salapäraste tüüpidega, kes mõistavad talenti ja teavad, kuidas artiste kuulsaks teha. Nad ühendavad endas oskuse avastada uusi nägusid ja helisid oskusega nende asju ajada.
Muusikaärimehed panevad kunsti ja äri tõhusamalt paari kui näota suurkontsernid. Nad on klassikalised üksikud ettevõtjad, kes on nõus järgima oma vaistu, võtma riske ja panustama sinna, kuhu teised ei julge.

Eesti turismi tragöödia - Soome spaa turistid vananevad ja uutel on igav
Eesti kaotab turismiturgu nii Lätile, Leedule kui ka Soomele ja Rootsile.
Kaks nädalat tagasi kirjutas üks Suurbritannia reisiportaal, et aastal 2008 on brittide lemmiksihtkohaks Tallinn. Kõik ajalehed tsiteerisid mõnuga, et Tallinn on eespool Roomat ja Veneziat, Hong Kongist rääkimata. Arvud, tõsi, räägivad teist keelt. Juba viimased paar aastat on Eesti Läänemere ääres kõige aeglasema turismikasvuga piirkond.

Bürokraatia: Ülekohtuselt halva maine küüsis
Kahtlasevõitu maine

Millal võivad tüüptingimused osutuda tühiseks
Riigikohtu lahend nr 3-2-1-150-06
Kinnisvara kapitalirendilepingu sõlminud rentnik pidas ebamõistlikult kahjustavaks kokkuleppe enne tähtaega lõpetamise seda punkti, millega pidi kinnitama, et tal pole nõudeid või pretensioone omaniku vastu, mis tuleneksid varasemast kapitalirendilepingust.
Kuna esialgse lepinguga kohustus rentnik tasuma avansilisi makseid, mille võrra vähenes tema jaoks hilisem kinnisasja väljaostuhind, leidis ta nüüd, et lepingu enne tähtaega lõpetamise korral on tal õigus nõuda tasutud maksete tagastamist.
Kuna lepingus sisaldus aga punkt, et nõuetest on loobutud, puudus järelikult ka alus makseid tagasi nõuda.
Rentnik leidis, et nõuetest loobumise punkt on käsitatav tüüptingimusena, sest väidetavalt selle sisu üle läbi ei räägitud. Omanik ning madalamate astmete kohtud leidsid aga, et poolte vahel toimusid läbirääkimised ning tegemist ei ole tüüptingimusega. Riigikohus seda valeks ei pidanud, kuid leidis omakorda, et asjas pole siiski kõik veel selge ning saatis koos omapoolsete selgitustega vaidluse kohtutele uueks arutamiseks.

Info autode ja naise kasuka kohta on Ukraina äriajamises oluline
Ukraina on ärimehe imedemaa - selleni jõudmiseks tuleb aga olla kannatlik, leppida, et asjad võtavad kauem aega, ning orienteeruda rohkes seaduserägastikus.
Eesti välisministeeriumi hinnangul on Ukraina majandus ülereguleeritud, ülelitsentseeritud ja üleinspekteeritud, maksusüsteem keeruline ning kohtusüsteem ettearvamatu.
Ometi ootavad mitmed valdkonnad Ukrainas investeeringuid ja juba praegu tegutseb Ukrainas 220 Eesti ettevõtet, sest seal on mitmeid soodsaid tingimusi alates odavast kvalifitseeritud tööjõust kuni tooraineni. Lisaks geograafiliselt parem positsioon Lõuna- ja Lääne-Euroopasse toodangu müümisel.
Ukraina saatkonna kaubandus-majandusesinduse asejuhataja Yevhen Kyrylenko sõnul on kõige kiiremini arenevad atraktiivseimad valdkonnad transport, ehitus ja energeetika. Transpordi all mõistetakse Ukrainas nii raudtee-, mere-, maa- kui ka õhutransporti, nii reisijaid kui ka kaupu. Ehituse valdkond on siiani olnud kahe-kolme kohaliku ettevõtte käes, kuid nüüd on seadusandlus olemas, mis võimaldab ka välismaistel ettevõtetel osa saada ehitusturu kasvust ja pakkuda paremat kvaliteeti kui seni tegutsenud gigandid.

Kui teravilja hinnatõus möödub, siis liha oma jääb
Uuringud näitavad, et arengumaade tarbijad söövad järjest enam
Peatselt Eestiski leivahindu kergitav teraviljahinna tõus maailmaturul jääb ilmselt ajutiseks ja asendub pikaajalises perspektiivis langusega, ennustab Maailma Toiduorganisatsioon (FAO). Ent liha- ja piimatoodete hindadele ennustab FAO tõusu jätkumist.
"Tarbijad üle maailma peavad harjuma sellega, et toidule kulub edaspidi pisut rohkem kui viimasel ajal," soovitab Deutsche Bank Researchi analüütik Claire Schaffnit-Chatterjee.
Esimeseks põhjuseks nimetab ta globaalse nõudluse kasvu. Maailma rahvastik mitte üksnes ei kasva, vaid paljudes arengumaades hakkavad inimesed tarbima olulistes kogustes piimatooteid ja liha. OECD ja ÜRO raporti* kohaselt tarbivad mitte-OECD riigid kümne aasta pärast praegusest 60% rohkem juustu, 30% rohkem võid ja 40% rohkem liha.

50-protsendine šanss näha poes verivorsti ja supikogusid
Rikkalik valik 1991. aasta mõistes: "Viis kuni seitse nimetust keeduvorsti, isegi sardelle."
"Praeguste hinnatasemete juures tundub söömine luksusena ning perenaistel tuleb palju vaeva näha otsotsaga kokkutuleku nimel," kirjeldab Eestis valitsevat olukorda Marje Josing väljaande Konjunktuur 1991. aasta viimases numbris.
1990. aasta oktoobris maksis neljaliikmelise pere nädalane toidukorv 37 rubla, 1991. aasta juunis aga 148 rubla ning detsembris juba 217 rubla.
Toidukauplused olid sellegipoolest tühjad - täiesti kindel ei saanud olla ühegi toiduaine leidmises. Lisaks kohaliku nõudluse suurenemisele oli kasvanud ka toidukaupade ostmine (eriti suitsutustooted, või ja juust) itta saatmiseks või viimiseks.
Lihasaadusi leidis poest parimal juhul ainult umbes pooltel juhtudel - kõige odavamaid verivorste ja supikogusid, mis toonase elukalliduse taseme juures olid enim nõutud. Kallimaid tooteid polnud niigi suurt šanssi tabada.

Itaalia perekond: me tulime Paldiskist otsima seda päris Eestit
Eesti ühe tähtsaima sadamalinna juhid otsivad arengule imevõtit tööstusrevolutsioonist, kuid magavad maha rännumeeste huvi Euroopa nurgataguste vastu.
Itaalia pealinnas Roomas tutvustatakse Paldiskit kultuuri- ja ajaloomälestistest pakatava Läänemere pärlina. Kuid Eesti ühe tähtsaima sadamalinna Paldiski vaatamisväärsused seisavad unaruses, isegi neile osutavaid suunaviitu pole märgata.
Linna ja ümbruskonna elanikele annavad tööd Põhjasadam ja Lõunasadam. Viimases asuvad ka kütusefirma Alexela suured mahutid, mis linna sissesõidul külalisi tervitavad.
Linna külaline tunneb ennast unustatuna. Ja kui ta ei oska juhuslikult ka vene keelt, siis Paldiski südamlik ja huvitav sisu ei ulatu temani.
Vaid üksikud ettevõtjad teostavad säravaid ideesid: tellivad suveniire ja puhuvad elu sisse mõnele ajaloolisele hoonele. Ka linnavalitsus remontis pika teelõigu kuni Pakri majakani. Paldiskilased kutsuvad seda "elu teeks". Siit võib välja lugeda kerget muiet, sest turistile tundub see olevat "tee mitte kuhugile".

NÄDALA TEGIJA: Tiit Vähi lõikab kasu torujuhtmeärist
Ajal, mil Eesti ametiasutused väljendavad vaoshoitud kahtlusi Läänemerre kavandatava torujuhtme uurimistööde osas, on suurärimees Tiit Vähi pakkunud Sillamäe sadamat võimaliku Vene-Saksa gaasijuhtme ehitusplatsiks.
Eelmises Ärilehes viitas ka Eesti Gaasi juht Tiit Kullerkupp sellele, et gaasijuhe ehitatakse varem või hiljem ning Eesti peaks selle vastu võitlemise asemel mõtlema, kuidas gaasijuhtmest kasu lõigata.
Kui Sillamäe välja valitaks, tähendaks see piltlikult seda, et Eestisse kerkiks ehitustanner ja laevad sõeluksid siin pidevalt. Eesti Päevalehe andmetel läheks ehitusplatsiks hinnanguliselt vaja 50-60 hektarit maad.
Vene-Saksa gaasitoru ehitamisele kandideerivad teiste seas Itaalia, Norra, Kanada ja Saksamaa firmad.

NÄDALA TEGU: Ootamatu ettekavatsetud juhivahetus
Möödunud nädalal lahkus päevapealt ametist Estonian Airi president ja juhatuse esimees Børge Thornbech. Ajutiseks kohusetäitjaks nimetas nõukogu lennufirma finantsala asepresidendi ja juhatuse liikme Andrus Aljase.
Ettevõtte kinnitusel oli selline samm ettekavatsetud. Postimehe andmetel tabas 34% Estonian Airi aktsiate omanikku ehk Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit juhivahetus siiski ootamatusena. Samas kritiseerisid nii ministeeriumi kantsler Marika Priske kui ka majandusminister Juhan Parts ettevõtte senist juhtimist ning nimetasid juhivahetust vajalikuks.
Aljasele pandud eesmärgiks on viia ellu Estonian Airi uus strateegia, muuta ettevõte avatumaks ja kliendisõbralikumaks.

Ettevõtja pilguga: Rõhk tootmiselt teenindamisele
Tootmine on tööjõukulude mõttes vanas Euroopas liiga kallis ning see liigub paratamatult Euroopast välja. Asemele on tulnud teenused ehk tööjõu mõttes teenindus. Eestil on kõige arukam teiste kogemustest õppida ja muutuva keskkonnaga kohaneda.
Tänapäevaste toodete hooldamine on iseenesest nii keerukas, et edukas olemiseks tuleb tootjal neid teenuseid ka pakkuda. Alates autodest kuni arvutite või mobiiltelefonideni - ilma teenuse toeta jääme nende toodete kasutamisega hätta. Kui meil tarbijana on tegelikult ükskõik, millises maailma otsas meie arvuti kokku pandi, siis kasutajana vajame vältimatult ja soovitavalt ikka emakeelset teenindust, et saaksime ostetud toodet edukalt kasutada. Mida keerukam on toode, seda tähtsam on kvaliteetne teenindus - ja lõpptarbija hindab ettevõtet ning kaubamärki lõpuks toote kasutusmugavuse ja seega tootega kaasaskäiva teeninduse kvaliteedi järgi.

Mänguasjad lahutatud vanemate lastele
Kui Ameerika filmides näeme murest murtud lapsevanemaid, vanemate lahutuse tõttu depressioonis pisipoeg või -tütar käevangus, psühholoogide uksi kulutamas, siis Briti disaineril Ben Formanil on õnnetute perede laste turgutamiseks oma nägemus.
Nimelt tuli just tema välja tootega, mis aitaks spetsiaalselt just lahutatud või lahutamist plaanivate vanemate kolme- kuni kuueaastastel lastel uut maailmapilti luua. Eri kriitikanoolte- ja kiidusõnumite osaliseks saanud äriideeks on sel korral ühe majana näiv ja kahest osast koosnev nukumängumaja Detacho Playhouse, mis idee poolest aitab lahutust üle elavatel lastel hõlpsamini lagunenud pere situatsiooniga toime tulla ning mõtestab toimunu paremini lahti.

Gigantide võidujooks Arktika maavaradele
Alanud Vene, Kanada ja teiste riikide tegevuspuhang tõi esile Arktika arengusuunad.
Esiteks selle ootamatu kiirus, mis peegeldab, et jää sulab seal palju kiiremini, kui varem usuti.
"Alanud võidujooks näitab, et mõistus ei ole põhiline, vaid maavarad määravad kõik," ütleb Vene kaitseministeeriumiga seotud strateegiate ja tehnoloogiate analüüsikeskuse militaarekspert Andrei Ionin. "Tulu ei teki sellest enne 20 või 40 aastat, kuid madin käib."
Teiseks suur hulk poliitilisi, juriidilisi ja tehnilisi küsimusi, mis on ohtlikult lahenduseta, ohustades nii ühe maailma õrnema piirkonna korraliku haldamise tulevikuväljavaateid.
Olukord läks põnevaks selle kuu algul. Vene duumasaadik ja Arktika-uurija Artur Tšilingarov kinnitas Vene lipu suure meediakära saatel põhjapoolusele umbes nelja kilomeetri sügavusele jääkihi alla merepõhja. See tõstis järsku taas päevakorda Venemaa nõudmised Arktikas ja sai riigi presidendi Vladimir Putini heakskiidu kui "väga huvitav, vastutustundlik ja oluline ettevõtmine". Tšilingarov ise teatas: "Arktika on meie ja me peaks oma kohalolekut kuulutama."

Eesti firma ehitab kõndivaid inimroboteid
Tallinnas asuv väikefirma projekteerib
EBOT-i nimelise roboti hinnaks on 975 000 krooni. European Humanoidsi teadusjuht Krister Wolff, kes töötab samal ajal Rootsi Chalmersi tehnoloogiaülikoolis, selgitas, et tegu on pigem teadustöö kui kommertsprojektiga. "Praktilist kasutust sellistel robotitel veel ei ole, see on ikkagi uurimistöö ja selliseid roboteid on vaja eelkõige uurimisasutustel," ütles Wolff. Just eri robootikaga seotud laborid, instituudid ja ülikoolid võiksid olla ka EBOT-i ostjad.
Ligi 150 cm pikkune EBOT ei ole mitte puldist juhitav, vaid täielikult autonoomne ehk iseliikuv robot. Sisuliselt koosneb robot kolmest osast: arvutitarkvarast, arvutiriistvarast ja mehaanilistest osadest.

Baskini anekdoodid
Sõjaväe arstikomisjoni ees seisab alasti noormees. Arst istub ja uurib teda. Vaatab teda altpoolt vööd ja küsib:
"Juba abielus?"
Noormees vaatab alla ja punastab:
"Aga mis siis? Kas on näha?"
"Sul on ju sõrmus sõrmes," pobiseb arst ja kirjutab kausta: "Kõlblik." "Surra peab oskama," ütleb fatalist.
"Andke andeks, aga pole olnud ainsatki juhust, kus see poleks õnnestunud!" vastab tema oponent.
Külas naine müksab oma meest:
"Vaata, seal tugitoolis istub Mozart!"
"Hull peast! Mozart on ammu surnud!"

JÄRJEJUTT (7): Patricia Cornwell: Risk
Kuidas oleks, kui jätaksite selle asja mulle, ütleb Lamont külmalt. "Ütleksin ainult veel, et Huber võlgneb palju selle eest, et sai teile Toby kaela sokutada."
"Okei. Me vist ütlesime, et oleme täna õhtul ausad?" Lamont vaatab Winile silma ja peab vastu mehe uuriva pilgu. "Minu poolt oli see halb käik. Teil on õigus. Toby on kasutu hädavares."
"Mulle on aga vaja politseitoimikut. Võib-olla on tol hädavaresest Tobyl ka sellest pingutava ja põhjaliku uurimistöö käigus fotokoopia tehtud?"
"Arvan, et selle eest tuleb teil ise hoolitseda, kui te Knoxville'i tagasi lähete. Toby läks just puhkusele."
"Vaene vennike. On vist raskest tööst päris ära kurnatud."

MARTEN KOKK: Second Life on Eesti tutvustamiseks oluline kanal
Välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk arvab, et Second Life keskkonnas virtuaalsaatkonna avamine on oluline kanal Eesti tutvustamisel ja Eesti kultuuri maailma viimisel.
Eesti saatkonna eesmärgiks on põhiliselt kultuurieksport ja hiljem kaalume ka mõningate e-teenuste lisamist. Kavatseme korraldada kunstinäitusi, kontserte ja ülikoolide kaasabil loenguid. Soovime tutvustada ka tuntud eestlasi, näiteks sportlasi, ning korraldada seal nende pressikonverentse. Samuti soovime aidata eestlasi, kes soovivad keskkonnas osaleda.
Avatuna plaanime saatkonna hoida 24 tundi. Kui Euroopas saab tööpäev läbi, jätkub see Ameerikas ja kui seal saab läbi, võtab üle näiteks Peking.
Korraga ei tegele asjaga üle ühe inimese - pole ju vahet, kas tal on lahti MSN messenger, meilbox või Second Life.
Praegu on kulunud 1675 USD'i maa ostuks ja me kasutame palju vabatahtlike tööd ning üritame kulud madalal hoida.

ARNO BALTIN: kes viina ei võtnud, jäi mängust välja
Me alustasime noorelt. Mõni sai juba põhikoolis valveta jäetud pudelist rüübata. Vahel ka pakuti: "No, poiss võta üks lonks. Mis, ei maitse? No sinust küll meest ei saa". Nii see algas.
Eks me oskasime varsti õlisid poe nurga taga ära rääkida. "Too meile välja." Nad said meist aru. Ikka oli keegi, kes head tahet ilmutas. Kes kiiremini kasvus juurde võttis sai varsti ka ise poest kätte. Vahel oli maskeeringuks vaja töömeheriideid. Ja peagi lasti meid sisse ka ontlikesse joogikohtadesse - kohvikud, baarid, restoranid...
Eks algul oli seda oksendamist palju, aga me karastusime. Iga järmise korraga suutsime enam kanda. See oli mõõdupuu, kui palju keegi jaksas. Oli ka neid, kes kõrvale hoidsid. Nannipunnid. Ega neid seltsi ei oodatudki, las olla emade seelikute varjus. Vedas neil, kelle isad olid kõvad pruukijad.
Need tahtsid varakult poegadega koos võtma hakata. See oli poegade meheksõnnistamine. Siis saadi ka omavahel jutule. Tekkis mingi klapp. "Võtsime veits vanamehega koos" oli sobivas eas kõva sõna.

Hauatähis vabadusele? 
Rist ei ole vabaduse sümbol, vaid hauatähis. Ristile kirjutatakse kadunukese nimi koos sünni- ja surmadaatumiga. Kui hauatähis paigaldatakse sündinule juba tema eluajal (seda juhtub), siis surmadaatum jäetakse ristil esialgu lahtiseks. Kas Vabadussõja võidusamba ideevõistluse võidutöö autorid on oma "teosega" seda taotlenudki?
Kõigil vabadust ihkavatel rahvastel on vabaduse sümboliks olnud aegade jooksul ikkagi leek, tõrvik, tungal või hoopis midagi eripärast, mis iseloomustab ja väljendab kogu selle rahva püüdlusi oma tuleviku nimel. Ka meil on selliseid sümboleid.
Rein-Allan Kask

Vabadusrist - sobivaim sümbol
Vabadusrist - iseseisvusvõitluses osutatud teenete eest antav Eesti riiklik teenetemärk (Eesti entsüklopeedia, Tallinn, 2003, lk 627).
Seega - mis võiks veel sobivam vabaduse monumendil kujutatud sümbol olla kui Vabadusrist! Imelik on ka see, et nähakse mingit tohutut vahet vabadusel (abstraktses mõttes) ja konkreetsel Eesti Vabadussõjal. Mis vabadusest me üldse saaksime rääkida, ka praegusel ajal, kui Vabadussõda poleks meile vabadust toonud. Toonud ka rääkimise ja arvamuste avaldamise vabaduse.
Oleks äärmiselt naeruväärne, kui nüüd jälle vabaduse monument püstitamata jääks. See oleks juba nii naeruväärne, et enam ei leiaks sõnu ja häbi oleks eestlane olla. Üks võistlus juba korraldati aastaid tagasi ja eks seegi läks maksma rahva raha. Siis oli monumendi asukohaks mõeldud vist umbes tenniseväljakute koht. Võistlusel pakuti mõned üpris professionaalsed lahendused, aga asi summutati siiski ära. Läks veel mõni aasta, määrati uus asukoht, mille tähistamiseks pidulikult kivigi asetati. Nüüd korraldati sellele kohale sobiva monumendi saamiseks võistlus. Kuhu nüüd kõik professionaalid jäid? Ja kuhu jäid kõik suured asjatundjad siis, kui praegune asukoht välja valiti? Kindlasti oleks parim asukoht Vabaduse väljak ise, aga see on olnud juba algusest peale välistatud! Olgem siis ometi rahul praeguse asukohaga ja võistlusel esikoha saanud projektlahendusega!

REPLIIK: Miks riik Warcrafti ei mängi? 
Eesti riik kavatseb avada Second Life'i nimelises internetikeskkonnas virtuaalsaatkonna, mille maksumuseks on kavandatud 100 000 krooni. Kes ei tea: Second Life on keskkond neile, kes päris-elu asemel eelistavad elada ja raha kulutada virtuaalmaailmas. Siit aimub 90-aastase riigi püüdu olla popp ja noortepärane, kuid mingist tõsiselt võetavast sisust kava puhul rääkida ei saa.
Kui Eesti tahab virtuaalmaailmas tuntust ja mainet koguda, võiks soovitada maailmas palju rohkemate kasutajatega internetiharrastusi. Näiteks rollimängu Runescape mängib üle üheksa miljoni mängija. Või panna selle raha eest hulk andunud fänne World of Warcraftis Eesti riigi nimel tegutsema - see on maailmas veel mainekam internetimäng. Aga kui tõsiselt rääkida, siis võiks välisministeerium suunata oma aktiivsuse Eesti välispoliitikale tegeliku sisu andmisele, mitte virtuaalsete saatkondade ehitamisele.

JUHTKIRI: Võrdsed võimalused eduks
Gümnaasiumi lõpueksamite analüüs maakonniti ei toonud suurt üllatust: parimad tulemused on saadud Tallinnas, Harjumaal ja suuremates linnades, perifeerias asumine tähendab ka madalamaid hindeid.
Loomulikult ei mõõda edasiõppimise võimalusi määravate riigieksamite tulemused täielikult noorte võimeid ja oskusi, küll aga nende treenitust kindlas formaadis oma teadmisi näidata. Ning selle ettevalmistuse annab ennekõike keskkool.
Seega seab elukoht õpilased ebavõrdsesse seisu. Demograafilisse auku suunduv Eesti lihtsalt ei saa endale lubada, et kõigil lastel ja noortel ei ole võrdselt parimaid võimalusi ennast arendada.
On ohtlik lüüa kõiki õpilasi ühe mütsiga, igaühele tuleb pakkuda huvidele ja võimetele vastavat tegevust. On vaja nii järeleaitamist ja eripedagoogide tööd kui ka lisavõimalusena süvitsi minevat huviharidust, mida edendab näiteks Tartu ülikooli täppisteaduste kool.

Lõuna politsei otsib endi seast parimaid
Lõuna politseiprefektuuri korrakaitsepolitseinikud selgitavad kahe päeva jooksul endi seast välja parimad.
Võisteldakse erinevatel teadmisi, suhtelmisoskust, täpsust ja osavust nõudvatel aladel, teatasid "Seitsmesed uudised".
Alustati aga perevägivallajuhtumist, mida kogunes lahendama 28 politseinikku.

4% eurooplastest peab Eestist siiani EL-i kandidaatriigiks
Neli protsenti Euroopa Liidu elanikest arvab, et Eesti pole siiani EL-ga ühinenud, selgub värskest Eurobaromeetri uuringust.
Kevadel läbi viidud küsitluses osales peaaegu 27 000 inimest kõigist Euroopa Liidu riikidest.
Inimestel paluti uuringu käigus nimetada viis riiki, kes tahavad lähiajal Euroopa Liiduga ühineda.
Kõige rohkem, 34 protsenti EL-i elanikest oskas nimetada Türgit. Teisele kohale jäi Horvaatia 12 protsendiga.
11 protsenti inimestest oli kindel, et kandidaatriigid on endiselt ka Rumeenia ja Bulgaaria, kes tegelikult kuuluvad juba Euroopa Liidu liikmesriikide hulka.
Päris suur osa pakkus kandidaatidena välja ka Ukrainat, Albaaniat, Poolat ja Serbiat.
Selles, et Eesti pole veel Euroopa Liitu astunud, oli kindel neli protsenti inimestest.

Tongal arreteeriti narkootikumidega vahele jäänud eestlane
Tongal arreteeris politsei ühe eestlase ja ühe iraanlase narkootikumide omamise eest.
Longolongol elav 27-aastane eestlane arreteeriti laupäeval süüdistatuna keelatud marihuaanalehtede omamises, kirjutab tonga-broadcasting.com.
Politsei usub, et mõlemad kinnipeetavad on Tonga saarel elanud juba pikemat aega.
Tongal võib narkootikumide omamise eest karistada kuni 750 000 dollari suuruse trahvi või kuni 25-aastase vangistusega.

Pärnumaale rajatakse 1,5 miljardit maksev kalakasvatus
Täna tutvustas Norra-Taani-USA investeerimisgrupp põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile ja majandusministeeriumi abiminister Siim-Valmar Kiislerile oma ideed rajada Pärnumaale kalakasvatus, mis suudaks aastas toota kuni 10 000 tonni koha.
Helir-Valdor Seederi sõnul oleks sellise kasvatuse näol tegu taasiseseisvusaja suurima investeeringuga Eesti kalandussektorisse, teatas põllumajandusministeerium.
"Kõnealune kalakasvatus oleks Eesti kalanduse seisukohast ainulaadne ning suuruse poolest pretsedenditu investeering. Kui investorid suudavad tagada kõikide keskkonnanõuetega arvestamise ning planeeringud saavad kohaliku omavalitsuse toetuse, siis mina põllumajandusministrina kindlasti toetan sellise projekti realiseerimist," rõhutas Seeder.
Plaanitava investeeringu maht on ligikaudu 1,5 miljardit krooni, millega loodaks kuni 400 uut töökohta.
10 000-tonnise kasvatuse maht ületaks Eesti kalakasvatuse praegust aastatoodangut rohkem kui 15-kordselt, hetkel kasvatatakse Eestis ligikaudu 600 tonni kaubakala aastas.

Irina Tokman hakkab tööle Kohtla-Järve linnavalitsuses
Haridus- ja teadusministri survel Kohtla-Järve eestikeelse gümnaasiumi direktori kohalt lahkunud Irina Tokman asub järgmisel nädalal tööle Kohtla-Järve linnavalitsuses hariduse peaspetsialistina.
Kohtla-Järve linnavalitsus suurendas haridusametnike koosseisu, seades sisse uue, peaspetsialisti ametikoha huvihariduse alal, kirjutab Põhjarannik.
Kohtla-Järve aselinnapea hariduse valdkonnas Niina Aleksejeva kinnitas, et seda töökohta ei loodud Irina Tokmani jaoks, kes lastevanemate ja õpetajate vastuseisule vaatamata soostus kahe aasta eest linnavalitsuse palvel asuma Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi etteotsa.
"Seda ametikohta oli vaja seoses töömahu suurenemisega haridusalal," märkis ta.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avaldas teisipäeval Kohtla-Järve linnavalitsusega kohtudes lootust, et erinevalt Tokmanist direktori teinud valimistest saavad seekordsed olema demokraatlikud.

Lastevanemate loodud Tartu erakool avab uksed
Suletud Audentese erakooli lapsevanemate loodud Tartu erakool alustab tänavu esimest kooliaastat.
Koolis alustab 1. septembril kooliteed 16 esimese klassi last. Kokku hakkab seal õppima 96 last. Septembri keskel alustab tööd ka eelkool 6-aastastele (üks ja kaks korda nädalas) ja eelõpe 3-5 aastastele mudilastele. Eelkooli on tänaseks registreeritud pea 100 õpilast, teatas koolidirektor ja mittetulundusühingu TEHES juhatuse liige Kersti Türk.
Erakooli õpetajatena töötavad peamiselt kunagise Audentese Tartu filiaali pedagoogid. TERA direktoriks on alates 13. augustist Kersti Türk ja õppejuhina Marjeta Venno. Uuest õppeaastast alustavad erakoolis tööd ka huvijuht ning psühholoog.
Kool alustab tööd Tartu südalinnas, Tähe tänaval asuvas Tartu ülikooli füüsikahoone korpuses renoveeritud ruumides.

Prokuratuur: lasteporno omamist ei õigusta miski
Prokuratuuri kinnitusel ei õigusta ajakirjandusliku uurimusartikli kirjutamine mitte mingil juhul lapsporno omamist.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et selleks, et taolist teemat kajastada, ei ole vaja panna toime kuritegu ning tõmmata arvutisse seadusega keelatud materjale.
Mäesalu lisas, et ajakirjanikud võiksid enne taolise teema kajastamist konsulteerida politsei ja prokuratuuriga, et vältida endapoolset seaduserikkumist.
Tänane Eesti Ekspress kirjutas, et kaks nädalat tagasi Margo Vaino kodu läbi otsinud politsei lastekaitsetalituse töötajad leidsid vabakutselise ajakirjaniku valdusest suure hulga pornograafilise sisuga foto- ja videomaterjale, millest osa kujutab alaealisi. Prokuratuuri teatel väidab Vaino, et hoidis materjali uurimusartikli jaoks.

Russia Today: eestikeelne õpe on mõttetus
Järgmisest kuust hakatakse Eesti venekeelsetes koolides õpetama üksnes eesti keeles, mis on riigi ainus ametlik keel, kirjutab faktidega eksinud kremlimeelne ingliskeelne väljaanne Russia Today.
Valitsuse sõnul aitavad uued reeglid Eesti ühiskonda, millest veerandiku moodustavad etnilised venelased, integreeruda. See samm käib käsikäes seadusega, mille tõttu on riigikeele baastasemel valdamiseta Eesti kodakondsust võimatu saada, kirjutab Russia Today.
Paraku eksib väljaanne faktides. Uuel õppeaastal hakatakse venekeelsete koolide gümnaasiumides üksnes eesti kirjandust eesti keeles õpetama ning 60-protsendiline üleminek eestikeelsele õppele on seatud pikaajaliseks sihiks.
Russia Today andmeil lähevad kõik venekeelsed koolid uue õppeaasta alguses täielikult ja korraga eestikeelsele õppele üle.
Lisaks leiab üks kohalik elanik ja väikese lapse ema Nataša, et eestikeelne õpe viib venekeelsete koolide taseme alla.

Ääsmäel sadas täna lund
Kohalike elanike teatel sadas täna keskpäeval Harjumaal lund, ilmajaama teatel päris lumi see siiski ei olnud.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist oli lokaalse nähtusega.
Sünoptiku sõnul võib pilti vaadates järeldada, et tegemist ei olnud siiski päris lumega, vaid peeneteralise rahega.
Loodus üllatas täna varahommikul Soomes Lapimaa elanikke, kes avastasid, et hommikuks oli maha sadanud viie sentimeetri paksune kiht lund.
Merilain ütles hommikul Päevaleht Online'ile, et Eestis lähiajal lund veel sadama ei hakka, küll aga sajab mitmel pool tihedat rahet.
Merilain ütles, et kuigi öötundidel langeb temperatuur Eestis päris madalale, annavad selleks ajaks vihmahood järele.

Tabasalu on sel nädalal tabanud mitmed elektrikatkestused
Tabasalu elanike teatel oli neil elekter ära terve tänase hommikupooliku, kuid Eesti Energia registreeris vaid 20 minutilise rikke.
Eesti Energia jaotusvõrgu pressiesindaja Kristjan Hamburg ütles Päevaleht Online'ile, et viimane elektrikatkestus registreeriti Tabasalus täna kell 11.54 - 12.15. Tegemist oli Hamburgi sõnul madalpinge rikkega Staadioni ja Lasteaia tänava piirkonnas, mis jättis elektrita mõne maja.
Päevaleht Online'i Tabasalus elava lugeja teatel polnud neil siiski elektrit terve tänase hommikupooliku ja see tuli tagasi alles pärast kella 12 päeval.
Hamburgi teatel oli eile kell 11.39 Tabasalus veidi suurem keskpinge rike, vooluta jäi 13 alajaama asula keskuses. Elektrivarustus taastati seal tunni kuni kahe jooksul.
Teisipäeva pärastlõunal tabas välk aga Harku alajaama, mille tulemusena jäi elektrita umbes 3500 klienti Tabasalu, Muraste ja Vääna suunal ja ligi 1000 klienti Kakumäe ja Tallinna suunal.

Mart Viisitamme töötasu tõuseb 10 000 krooni võrra
Pärnu linnapea Mart Viisitamme töötasu tõuseb järgmisest aastast 55 435 kroonini kuus, seni on linnapea kuupalgaks koos esindustasuga 45 748 krooni.
Pärnu linnapea kuupalgaks on statistikaameti poolt avalikustatud eelneva aasta teise kvartali Eesti keskmise brutopalga neljakordne korrutis, millele lisandub 20 protsendiline esindustasu, kirjutab Pärnu Postimees. Selle aasta teise kvartali keskmine palk on statistikaameti andmetel 11 549 krooni.
Abilinnapeade ja linnasekretäri palk on 85 protsenti linnapea palgast, nende töötasu arvestamisel võetakse aluseks linnapea palk ilma esindustasuta. Tänavu teenivad abilinnapead ja linnasekretär 32 405, uuest aastast 39 266 krooni kuus.

Soomes sadas öösel ja varahommikul laia lund
Loodus üllatas täna varahommikul Lapimaa elanikke, kes avastasid, et hommikuks oli maha sadanud viie sentimeetri paksune kiht lund.
Lapi raadio andmeil sadas tihedat ning laia lund. "Eks see ikka suur üllatus oli, kui kella kuue ajal aknast välja vaatasin ning õues tihedat ja laia lund sadas," lausus üks kohalik elanik raadiole.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ütles Päevaleht Online'ile, et Eestis lähiajal lund veel sadama ei hakka, küll aga sajab mitmel pool tihedat rahet.
Merilain ütles, et kuigi öötundidel langeb temperatuur Eestis päris madalale, annavad selleks ajaks vihmahood järele.
Ilmaprognoosi kohaselt langeb ööl vastu laupäeva temperatuur maapinnal kohati 0 kraadini. Veelgi külmemat ööd on oodata vastu pühapäeva, mil temperatuur võib langeda kuni miinus kahe kraadini.

Ansip: Võidusamba rist peaks olema nagu päris
Peaminister Andrus Ansipi sõnul peaks Vabadussõja võidusamba rist, mille ideekavandi valitsus täna heaks kiitis, olema Eesti kõrgeima autasu risti moodi. Kuna seda autasu pole kunagi välja antud, peaks see olema pühendatud kogu Eesti rahvale ja vabadussõjas võidelnutele.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Vabadussõja võidusamba ideekonkursi hindamiskomisjoni poolt parimaks tunnistatud ideekavandi "Libertas", mis on ühiskonnas vastakaid arvamusi esile kutsunud.
Konkursi hindamiskomisjoni otsustas tunnistada Vabadussõja võidusamba parimaks kavandiks ja peapreemia võitjaks töö märgusõnaga "Libertas", mille autoriteks on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.
"Konkurss on läbiviidud nii nagu kavandatud ja valitsus kinnitas tulemused," ütles Aaviksoo valitsuse pressikonverentsil. Valitsuse otsus on aluseks ka preemiate väljamaksmisel.

Valitsus muudab salaviina konfiskeerimise vabatahtlikuks
Valitsuses arutlusel olev seaduseelnõu alkoholiseaduse muutmise kohta muudaks salaviina konfiskeerimise korra mitte kohustuslikuks ning tulevikus võib politsei piirduda üksnes ettekirjutuse tegemisega.
Juhul kui uus seadus heaks kiidetakse, jääks ebaseadusliku alkoholi konfiskeerimine järelvalveasutuse pädevusse, kuid erinevalt praegu kehtivast seaduses ei oleks see kohustuslik.
Käitlemiseks mittelubatud alkoholi avastamise korral on edaspidi võimalus piirduda näiteks ettekirjutuse tegemisega, mille täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 50 000 krooni.
Seaduseelnõu eesmärk on lahendada alkoholi käitlemise üle teostatava järelevalvega seonduvad kiireloomulised küsimused, seisab valitsuse seletuskirjas.
Kuigi eelnõu oli valitsuse tänase istungi päevakorras, otsustati see edasi lükata järgmisesse nädalasse.

Eesti ja Läti sõlmivad päästealase koostööleppe
Siseminister Jüri Pihl ja Läti transpordiminister Ainars Šlesers kirjutavad 3. septembril alla kahe riigi vahelisele mere- ja lennuotsingute ning -päästealasele kokkuleppele.
Kokkuleppega määratakse kindlaks lepingupoolte mereotsingu- ja päästepiirkonna piirid lähtudes lennuinfopiirkondade piiridest, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kohtla-Järvel tapeti mees
Kohtla-Järvel Sõpruse tänaval asuvast korterist leiti eile õhtul kella 21 ajal mehe vägivallatunnustega surnukeha.
Veretöö ohvriks oli 1965. aastal sündinud Kalle.
Viru ringkonnaprokuratuurist teatati Päevaleht Online'ile, et kriminaalmenetluse huvides ei saa juhtunu kohta täpsemat infot avaldada.

Valitsus vabastas ametist Lääne maavanema
Vastavalt valitsuse täna vastuvõetud korraldusele lahkub Lääne maavanem Sulev Vare ametist alates 14. septembrist tema enda algatusel.
Maavanema asetäitjaks saab maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Maaja Toompuu, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Vare suundub tööle erasektorisse

Karu tulistanud mees jäi kohtus lõplikult süüdi
Riigikogus ei võtnud teistkordselt menetlusse ebaseaduslikus karulaskmises süüdi mõistetud Vladimir Tumanovi kaebust ning jättis jõusse Viru Maakohtu varasema süüdimõistva otsuse, mille kohaselt tuleb Tumanovil tasuda rahaline karistus ja keskkonnakahju kokku 38 700 krooni suuruses summas.
Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna juhataja Andrus Simsoni sõnul võib äsjase Riigikohtu otsusega kaks ja pool aastat kestnud kohtuprotsessi karulaskmise asjas lõppenuks lugeda.
Karulaskmise juhtumit on arutatud kõigis kohtuastmetes, sealhulgas tänavu kevadel ka Riigikohtus.
Algselt mõistsid Viru Maakohus ja Viru Ringkonnakohus 2005. aasta talvel Ida-Virumaal metsseajahi käigus karu lasknud Tumanovi kuriteokoosseisu puudumise põhjendusel õigeks.
Keskkonnainspektsioon jäi asitõenditele ja tunnistajate ütlustele tuginedes kindlaks, et tegemist ei olnud õnnetusjuhtumi ega hädakaitseseisundiga vaid jahimehe tahtliku tegevusega. Samal seisukohal oli Viru ringkonnaprokurör, kes esitas Riigikohtule apellatsiooni.

Naine poos end ametnikehirmus üles
Hirm ametnike ees võis olla tõukeks, miks aegunud elamisloaga eestlannast nelja lapse ema endale käe külge pani, sugulaste sõnul kartnud naine, et talle määratakse trahvid, mida ta ei jaksa ära maksta ning viiakse siis vangi.
Möödunud nädalal Ida-Virumaal Mäetaguse vallas maetud 36aastane nelja lapse ema kartis, et pannakse vangi, sest elamisluba oli aegunud, kirjutab SL Õhtuleht.
Naise ema oli sündinud Venemaal ja seetõttu oli Riinal (nimi muudetud - toim.)  siiani taskus hall pass.
"Emal on hall pass ja tütrel niisamuti. Tal jäi kunagi üks dokument ajamata ja nii ta kodakondsuseta jäigi, kuigi Riina oli muidugi läbi ja lõhki eestlane, Eesti koolis käinud, siin sündinud, eesti nimega."
Miks naine loa pikendamata jättis, seda meediaga vestelnud sugulane täpselt ei tea, kuid väidetavalt ei olnud Riinal raha ja lisaks mingid isiklikud kummalised hirmud asjaajamise ees.

Viljandi Jakobsoni kooli lapsed jäävad aastaks sooja lõunasöögita
Remondi tõttu eelolevaks õppeaastaks täiskasvanute gümnaasiumi majja õppima asuvad Jakobsoni kooli lapsed peavad sooja lõunasöögi asemel läbi ajama võileibade, puuviljade ja jogurtiga.
Et Männimäe tee 26 majas pole kööki, on otsustatud, et sinna ajutiseks paigutatavatele I-IV klassi õpilastele serveeritakse plastnõudel külma einet. Peale saavad õpilased juua piima ja vett, kirjutab Sakala.
Viljandi linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Katrin Mändmaa rääkis, et soe söök oleks küll võimalik kusagil mujal valmis teha ja koolimajja tuua, kuid sel juhul kujuneks takistuseks tervisekaitse nõuetele vastava söögiruumi puudumine.
Aastaid lastearstina töötanud perearsti Ülle Vardja arvates on tegemist rumala sammuga, mis näitab, et linn pole Jakobsoni gümnaasiumi remonti piisava põhjalikkusega ette valmistanud.

Õpetaja lahkus koos kooli kodulehega
Pärnu Raeküla gümnaasiumi kodulehekülg Internetis koosneb ainult avaleheküljest, sest endine õpetaja Argo Tamm lahkus koolist koos talle kuuluva domeeninimega.
1. augustist Raeküla gümnaasiumi direktorina töötav Liilia Oberg ütles, et tema arvates peaks kooli veebiaadress kuuluma koolile, kirjutab Pärnu Postimees.
Et 19. augustil kvalifikatsiooninõuetele mittevastamise tõttu ametist vabastatud Argo Tamm ütles, et Interneti-aadress www.raekyla.kool.ee kuulub talle, tuli koolil kiiruga tegema hakata uut kodulehekülge.
Tamme jutu järgi pärineb kooli vana kodulehekülg eelmise direktori ajast, kellega oli tal kokkulepe, et ta aitab tarkvaraliselt lehekülge teha, kuid uus direktor olevat talle mõista andnud, et ei soovi koolile tema veebikülge.
Endine Raeküla füüsikaõpetaja Tamm oli 2006. aasta maikuus üht õpilast kõrvast sikutanud, kuid sellekohane kriminaalmenetlus lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kaevu kukkunud mees hukkus
Päästeamet sai eile kell 15: 01 teate, et Põlvamaal Ahja vallas Kärsa külas on inimene kaevu kukkunud.
Päästjad tõmbasid kuue meetri sügavusest kaevust välja meesterahva surnukeha.

Eraarst andis naisele loomarohtu
Tallinnas Paldiski maanteel tegutsevast Arstipunktist anti naisele kõrvavalu leevendamiseks loomadele mõeldud ravimit.
Pärast seda, kui 30. eluaastates tallinlanna piinava kõrvavalu tõttu juba nädalapäevad antibiootikume oli neelanud, jõudis naine Paldiski maanteel tegutsevasse Arstipunkti, kirjutab Eesti Ekspress.
Erinevalt riikliku raviasutuse arstist oli Arstipunkti dr Margus Luhtil naise vastuvõtmiseks ka kohe vaba aega. Hoiatusi oli dr Luhtil visiidi eel vaid üks: "Ma olen kallis."
Peale 1000kroonise visiiditasu osas kokku leppimist uuris tohter naise kõrvu ning teatas, et annab patsiendile "väga head" ravimit, millest kindlasti ka kasu tõuseb. Erinevalt arstide tavalisest käitumisviisist ei saatnud Margus Luht aga patsienti retseptiga apteeki - tilgad sai patsient kätte kohe, kui doktor oli need oma autost ära toonud.

Kuressaares plaanitakse vanalt mehelt loomapidamisõiguse ära võtta
Kuressaare linnavalitsus taotleb loomapidamisõiguse äravõtmist Tori linnaosa elanikult Kaljo Vinnilt, kelle 15-pealine "kassikasvandus" häirib spaade külalisi ja naabreid ning tekitab ümbruskonnas vinget haisu.
Lisaks kassipidamisest tulenevatele probleemidele heidab linnavalitsus Vinnile ette soovimatust täita Kuressaare linna heakorraeeskirja, kuna tema linna puhkepiirkonnas asuva elumaja hoov on silmatorkavalt korrast ära, kirjutab Oma Saar.
"Kass on vabadustarmastav loom ja mina armastan ka vabadust," ütles Kaljo Vinn, põhjendades suurt kasside hulka oma majapidamises. "Kassid käituvad väga arukalt."
Vinni sõnul peab loomapidamise õiguse äravõtmiseks olema seaduslik alus. "Kui Eesti on õigusriik, ei saa seda niisama lihtsalt teha ning ma astun kõigi oma võimetega selle vastu, et selline ülekohus ei saaks tekkida," hoiatas Kaljo Vinn, kelle sõnul oleks linnavalitsusel aeg hakata loomakaitseseadust austama.

Eesti parimad koolid 2007
Eesti Ekspress avaldab juba neljandat aastat Eesti koolide pingerea, mille aluseks on kevadel tehtud riigieksamite tulemused.
Edetabeli esiostas on eelmistest aastatest tuttavad nimed. Esimese kolme hulgas on imeväikeste vahedega Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum, Hugo Treffneri Gümnaasium, kirjutab Eesti Ekspress.
Prantsuse Lütseum oli seekord parim bioloogias ja geograafias, Inglise Kolledž aga inglise keeles ja kirjandi kirjutamises.
Ühtlaselt hea oli Hugo Treffneri Gümnaasium, jõudes parima kümne hulka kõigis ainetes, välja arvatud vene keel.
Ekspress teeb aga ülevaateloo 13. kohale platseerunud Vinni-Pajusti Gümnaasiumist, mis on pingereas aastaga tõusnud tervelt 61 kohta.

Riik tahab firmade kulul saada Suureks Vennaks
Valitsus kavatseb sundida telekomifirmasid koguma põhjalikke andmeid oma klientide side- ja internetiteenuste kasutamise kohta, ettevõtjad pelgavad sadadesse miljonitesse ulatuvaid kulutusi.
Eelnõu, mis muudaks elektroonilise side seadust, annab pika nimekirja andmetest, mida telefoni- ja mobiilioperaatorid ning internetiteenuse pakkujad peavad oma klientide kohta koguma, et neid saaks kasutada võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, kirjutab tänane Postimees.
Lisaandmete kogumisega seotud hiigelkulud jätab eelnõu aga ettevõtjate kanda.
"Operaatoritele toob see muudatus kokku sadadesse miljonitesse küündivad kulud," kinnitas Elioni juhatuse esimees Valdur Laid, kelle sõnul eeldab uuendus paljude uute salvestusseadmete soetamist ning andmete töödeldavaks muutmist.
"Kõik eelnõust tulenevate kohustustega seotud kulutused peaks katma riik," rõhutas Starmani kommunikatsioonijuht Timo Hartikainen.

Prokuratuur lasi vahistada lastepornot korjanud ajakirjaniku
Kaks nädalat tagasi Margo Vaino kodu läbi otsinud politsei lastekaitsetalituse töötajad leidsid vabakutselise ajakirjaniku valdusest suure hulga pornograafilise sisuga foto- ja videomaterjale, millest osa kujutab alaealisi.
"Läbiotsimine toimus vihje peale ning ebaseaduslikke materjale tõesti leiti," kinnitas Eesti Ekspressile vanemprokurör Lea Pähkel, nimetades juhtumit "äärmiselt delikaatseks".
Žurnalisti Tõnismäel asuvast korterist võeti 14. augustil muu hulgas kaasa kaks arvutit ja üle 10 CD-plaadi. Prokuröri sõnul materjali (arvutite sisu ja videofaile) alles analüüsitakse, lisaks oodatakse kahtlusaluse kodust leitud erinevate ravimite ekspertiisi tulemusi.
"Kriminaalasi on alles algusjärgus," sedastas uurimisjuht Pähkel. "Ta väidab, et seda (lasteporno - toim) materjali hoidis ta uurimusartikli jaoks."

Raua tänavalt leiti ohtlikku pulbrit
Tallinnas Raua tänaval leidsid teisipäeva hommikul elanikud oma maja hoovist kolm kaheliitrist purki tundmatu pulbriga, mis osutus plahvatusohtlikuks.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava ütles, et tegemist oli umbes ühksa kilo-grammi tsirkooniumiga, mida kasutati Nõukogude ajal ravimi-tööstuses ning mis on kergesti süttiv ja plahvatav aine.

Avarii põhjustaja püüdis petta politseid ja kindlustusfirmat
Viru maakohus mõistis kindlustuskelmile tingimisi kaheksakuulise vangistuse.
Narvas kostis eelmise aasta 29. oktoobril kella kolme paiku öösel Tallinna maantee ja Rahu tänava ristmikul pidurikriginat ja plekikolinat. SEB Ühisliisingu tütarettevõttele, AS-ile Rentacar kuuluva Peugeot Partneri roolis istus avarii hetkel Vadim Gromov. Kas juht oli kaine või purjus, see jääb teadmata, sest Gromov ei kavatsenudki politseile avariist teatada. Selle asemel otsis ta välja kruvikeeraja, vigastas sellega süütelukku ja põgenes siis sündmuskohalt.
Sama päeva pärastlõunal pöördus ta Narva politseijaoskonda ja esitas avalduse, et tema kasutuses olev sõiduauto on ärandatud. Kuigi teda hoiatati valeütluste andmise eest, tõtt tema suust ei kostnud.

Roolijoodiku autota jätmine võib olla seadusvastane
Riigikohus langetab otsuse roolijoodikult auto konfiskeerimise kohta kuu aja pärast.
Eile arutas riigikohus kaasust, mis loob pretsedendi korduvalt purjuspäi autorooli istunud juhtidelt sõidukite konfiskeerimise osas, lõplikule otsusele loodetakse jõuda septembri lõpuks.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi töölauale on jõudnud Toomas Tiigi kaitsja Anti Aasmaa kassatsioonikaebus, milles soovitakse, et kohus tühistaks selle aasta märtsis Viru ringkonnakohtus langetatud otsuse Tiigi sõiduauto konfiskeerimise kohta.
Aasmaa kinnitusel on tema kliendile tehtud liiga, sest vähem kui aasta jooksul kolm korda purjuspäi autoroolist tabatud Tiiki on karistatud nii tingimisi vabadusekaotusega, juhtimisõiguse äravõtmisega kui ka ühiskondlikult kasuliku tööga, lisaks soovitakse Tiigilt ära võtta ka ligi 20 000 krooni maksev Audi 80.

Tartumaa edestas tänavu kõiki maakondi riigieksamitulemustega
Päevaleht võrdles riigieksamite tulemusi maakonniti, otsides maakondades välja riigieksamite põhjal parimad koolid, sättimata koole üleüldisesse pingeritta.
Maakondade seas sai parima tulemuse Tartumaa, kus kõigi koolide kõigi ainete keskmine ehk mediaan tõusis 70 punktini. Pärnumaa ja Harjumaa riigieksamite mediaan küündis 66 punktini. Ainult Võrumaa jäi alla 60 keskmise piiri.
"60 punkti keskmisena on ka iga kooli jaoks täiesti tubli tulemus," ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja asetäitja Aimi Püüa. "Tartus võtab Treffneri gümnaasium näiteks Põlvamaalt tublimad ära ja Põlvamaal peavad õpetajad rohkem pingutama, et ka 60-punktilist tulemust saada," võrdles Püüa.
Haridusametniku sõnul on riigieksamitulemused olulised näitajad, kui neid ajas vaadelda ning analüüsida. "Tark koolijuht teeb põhjaliku analüüsi, teades, et eksamitulemus on tagajärg," ütles Püüa. Tema sõnul ei tohiks samas kohalikud omavalitsused või maakondade haridusosakonnad riigieksamitulemuste peale kedagi karistada, vaid peaksid ise põhjalikult analüüsima, miks mõnes koolis tulemus nõrgemaks jääb. "See ei ole ainult haridus-, vaid ka regionaal- ja sotsiaalpoliitiline küsimus, kas kooli olemasolu on vajalik, ja kui seda peetakse vajalikuks, siis tuleb ka vastavaid samme astuda," ütles Püüa.

Tallinna teletorn suletakse külalistele juba sel aastal
Tehtav ettekirjutus nõuab teletornile lisatreppi, sest praegu puudub tornis evakuatsioonitee.
Põhja-Eesti päästekeskus teeb lähinädalail teletornile ettekirjutuse ning ilmselt juba sel aastal keelatakse turististide ja külaliste pääs teletorni vaateplatvormile ja linna parima vaatega restorani, sest torn ei vasta enam nõutavatele ohutustingimustele.
Põhja-Eesti päästekeskuse avalike suhete vanemspetsialist Ants Raava ütles Päevalehele, et ettekirjutust pole teletornile veel tehtud, kuid lähinädalail on tõesti kavas see teha.
Teletorn kuulub praegu
AS-ile Levira, vaateplatvorm ja restoran on aga OÜ Saam hallata, kes üürib pinda Leviralt.
Levira tootmisjuht Tiit Tamm ütles Päevalehele, et nemad on piirangust küll kuulnud, kuid firmat see oluliselt ei mõjuta. "Turism ei ole Levira äritegevus ja seetõttu selline võimalik ettekirjutus Levira tööd ja tegemisi (raadio- ja TV-signaalide levitamine) ei mõjuta."

Septembri esimene pool tuleb jahe ja sajune
Tuleb ka mõningaid selginemisi, kuid seda intensiivsem on järgnev vihmasadu.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ütles Päevalehele, et 2.-3. septembril on tulemas järgmised tsüklonid, mis toovad endaga kaasa tugeva vihmasaju. Neil päevadel võib maha tulla kolmandik või isegi pool kuu normist.
Kuigi vahepeal võib ka päike paista, ei tähenda see veel ilusat ilma. "Päikesepaiste tekitab ülemistes õhukihtides veelgi jahedamat temperatuuri ja seetõttu tekivad võimsad õhuvoolud, mis toovad tugeva saju," märkis Merilain.
Samuti püsib ilm esialgu jahe. Nädalavahetusel võib sisemaal temperatuur maapinnal langeda null kraadini.
Septembri teisel poolel võib Merilaini sõnul soojemaks minna, kuid selliseid sooje sügiskuid, nagu on olnud viimastel aastatel, ilmselt oodata ei ole.

Aasta pärast enam paberil lennupileteid osta ei saa
Rahvusvaheline õhutranspordi assotsiatsioon (IATA) teatas üleeile, et alates järgmise aasta juunikuust müüb IATA üksnes elektroonilisi pileteid.
Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelineni sõnul käivad ettevõttes juba ettevalmistused
e-piletitele üleminekuks. "Loodame e-piletid kasutusele võtta juba 2008. aasta esimeses kvartalis," ütles Eskelinen Päevalehele.
Paberpiletid on kasutusel järgmise aasta mai lõpuni ja alates 1. juunist 2008. aastal müüb IATA üksnes elektroonilisi pileteid. "E-piletite osakaal oli 2004. aasta juunis 16 protsenti ja tänavu samaks ajaks oli see kasvanud 84 protsendini," ütles IATA peadirektor Giovanni Bisigniani.

Eesti kavatseb avada Second Life'i keskkonnas saatkonna
Internetis saatkonna avamiseks on kavas kulutada umbes
Välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk ütles Päevalehele, et virtuaalse Eesti saatkonna eesmärk on tutvustada Eesti riiki ning see soovitakse avada välisministeeriumi sünnipäevaks 11. novembril.
"Seis on selline, et arhitekt, kes maja programmeerib, on tööga poole peal," lausus Kokk, kes ei soovinud täpsematest plaanidest praegu veel rääkida.
Asekantsler ütles, et saatkonna avamiseks on kavandatud umbes 100 000 krooni. Tema sõnul on avamiskulud samas suurusjärgus tavalise kodulehekülje maksumusega.
Second Life on kolmemõõtmeline virtuaalne keskkond, mida kasutab üheksa miljonit inimest. Seal on oma virtuaalsaatkonna avanud juba Rootsi.

Arstid töötavad vabal ajal Soomes
Nädalavahetuse valve eest saab arst Soomes kätte Eestis teenitava kuupalga.
Tallinna Telliskivi Perearstid OÜ perearst Iris Koort on üks neid Eesti arste, kes käivad nädalavahetustel Soomes valveid tegemas.
"Elasin ja töötasin Soomes paar aastat 1990. aastate alguses, olin esimeste eestlaste seas, kes seal käima hakkasid. Nüüd käin nädalavahetustel Porvoo linnas valveid tegemas," rääkis Koort.
Esialgu töötas Koort Soomes haiglas, nüüd aga perearstikeskuses nagu Eestiski. "Veel mõned aastad tagasi tegin suviseid asendusi, aga siis hakkas kahju suvepuhkust ära raisata. Ega ei jõuaks ka." Telliskivi Perearstid OÜ-s on Koorti hoolitseda 2000 inimese nimistu.
Koort ei sõida üle lahe siiski igal nädalavahetusel, vaid umbes kord kahe kuu tagant. Nüüdseks on tal suus juba nii soome kui ka rootsi keel. Arst ei salga, et üks reisimise põhjusi on hea palk: nädalavahetuse eest saab Soomes kätte Eestis teenitava kuupalga.

Lendava taldriku M200G saab USAst miljoni krooni eest
Tipptunnil ei hoia liiklusummik juhti enam õhusõidukiga sõites kinni, kirjutab BBC.
Imesõiduki M200G ehk "lendava taldriku" omanik ei takerdu ummikutesse. Tootjafirma Moller International kavatseb peagi turule tuleva sõiduki eest kasseerida 90 000 dollarit ehk ligi miljon krooni ning toota 250 sõidukit aastas.
Ehkki kolme meetri kõrgusele kerkiva masina turuletoomiseks peab leiutaja Paul Moller veel saama loa transpordiametilt, on mees nõudluse suhtes optimistlik ja vaatab taevasse: "Vaadake taevasse, kui palju õhusõidukeid te seal näete?" ning usub, et autode aeg on varsti ümber.
Moller on teinud üle 200 testilennu ja usub, et turgu peaks jätkuma nii päästjatele kui ka suurte maavalduste omanikele. Kolme meetri kõrgusele masin just seetõttu, et ülalpool oleks vaja juba õhusõidukijuhi pabereid. Masin töötab nii bensiini, diisli kui etanooliga, mahutab kaks inimest ja tootja sõnul on võimeline maanduma igas olukorras vertikaalselt.

Financial Times: Euroopa Komisjon soovib piirata Venemaa ja Saudi-Araabia energiafirmade laienemist
Euroopa Komisjonis on töös ettepanekute pakett, mille konfidentsiaalses dokumendis soovitatakse abinõuna piirata Venemaa ja Saudi-Araabia ettevõtete juurdepääsu liikmesmaade energiaturule, vahendab MSNBC majandusleht Financial Timesi.
Ajalehe kätte sattunud paber on seotud ettepanekutega, millega komisjon tuleb välja 19. septembril, et muuta energiaturg konkurentsivõimelisemaks. Komisjon tuleb septembris arvatavalt välja plaaniga eraldada energiatootmise ja jaotusettevõtted, mille vastu on paljud liikmesriigid, kes kardavad, et sellises olukorras võetakse jaotusärid välisettevõtete poolt üle.
Dokument sattus Financial Timesi Saksamaal väljaantava sõsarlehe FT Deutschland kätte, mille hinnangul on Euroopa Liit "haavatav kolmandate riikide strateegia poolt püüda turg enda kätte haarata, mitte üksnes energiaga varustamise, vaid ka jaotusvõrkude omandamise teel." FT kätte sattunud paber hoiatab investeeringute eest, mis on tehtud mitte majanduslikel, vaid muudel põhjustel ja nimetab piiratavateks riikideks otseselt Venemaad ja Saudi-Araabiad, kes seavad omalt poolt Euroopa ettevõtetetele siseturul tõkkeid.

Tiigrite arvukus Indias on viie aasta jooksul kahanenud poole võrra
India rahvuslooma arvukus on bioloogide hinnangul viie viimase aasta jooksul vähenenud poole võrra, kirjutab Telegraph.
Kui 2002. aastal hindasid eksperdid Indias tiigrite arvukuseks kuni 3600 looma, siis värskelt läbiviidud uurimuse andmetel leidub India metsades veel 1300-2200 looma.
India Loodusinstituudi viimasest uurimusest tuleb välja, et eelkõige inimeste arvukuse kasvu tõttu on tiigrite arv oluliselt vähenenud. Väljaspool kaitsealasid on vähetõenäoline, et tiigrid toidupuuduses ellu jäävad.
Maailma Loodusfondi viimasest uurimusest selgub tõsiasi, et kuigi tiiger ei sure veel poole sajandi jooksul välja, on selle arvukuse kahanemise mõju katastroofiline. Loodusfondi järelduste ilmsikstulekul, haaras initsiatiivi ka India peaminister Manmohan Singh, kes asub isiklikult kontrollima tiigrite säilimise nimel tehtavaid pingutusi. Hindud on loonud riikliku Tiigrite Säilimise ühingu, mis otsib abinõusid metskasside populatsiooni säilitamiseks.

Merkel kritiseerib reitinguagentuure
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kritiseeris Jaapani ringreisil reitinguagentuure, kuna riigi pangasektor on saanud suurima hoobi USA kinnisvaralaenuturu krahhi tagajärjel, vahendab BBC
Kolmepäevasel visiidil Jaapanis olles tõstatas Merkel reitinguagentuuride antavate hinnangute kohale küsitavuse. "Pole võimalik nõustuda sellega, et valede riskihinnangute tõttu ühes maailma paigas peab lõivu maksma kogu maailm," ütles Merkel majandusvisiidil Tokyos peetud kõnes.
Hiljuti müüdi kohalik pank SachsenLB teisele regionaalsele pangale, pärast seda kui SachsenLB oleks USA kriisi tagajärel äärepealt tegevuse lõpetanud.
Reitinguagentuurid vastasid liidukantsleri kriitikale, et nad ennustasid USA probleeme.

Orkaan Katrina rüüstetööst on möödas kaks aastat, tuhanded siiani koduta
Orkaan Katrina pühkis maa pealt suure osa New Orleansi linnast kaks aastat tagasi 29. augustil. Nüüdseks on riik lubatud raha laiali jaganud, kuid paljud elavad siiani haagiselamutes ja rassism ning kuritegevus ses piirkonnas aiva kasvab.
New Orleansis peetakse mälestustseremooniaid, et meeles pidada kahe aasta möödumist orkaan Katrinast, mis hävitas linna ja tappis 1600 inimest, kirjutab BBC.
Enne Katrinat elas New Orleansis pool miljonit elanikku, vaid pool elanikest on linna tagasi läinud, et Katrina hävitatud maju üles ehitada.
Kohalikud elanikud on Bushi juhtkonda kritiseerinud, kuna nad tundsid end pärast orkaani laostustööd hüljatuna. Siiani tekitab aeglane ülesehitustöö vimma ning New Oreansis plaanitakse proteste. Suur osa New Orleansist näeb siiani välja kui tühermaa, ärid on suletud ja majad hüljatud.
Eile käis president Bush ka New Orleansis ja seal peetud kõnes rõhutas ta, et linna ei saa enne uuesti üles ehitada, kui pole kindlust, et üleujutuste eest kaitsvad vallid peavad vee survele vastu.

Enam kui 140 miljonit inimest tarbib eluohtlikult mürgist joogivett
Umbes 140 miljonit peamiselt arengumaades elavat inimest tarbivad teadlaste hinnangult igapäevaselt mürgise arseenisisaldusega joogivett.
Londonis toimunud Kuningliku Geograafide Ühingu aastakonverentsil kinnitasid teadlased, et arseenisisaldusega joogivee tarbimisest saab tulevikust järjest suurem vähkihaigestumiste ja surmajuhtumite põhjustaja maailmas, kirjutab BBC.
Rohkem kui pooled arseeni sisaldusega joogivee tarbimise tagajärjel toimunud mürgitusjuhtumitest on aset leidnud Lõuna- ja Ida-Aasias.
Samuti on teadlaste sõnul riskiks suurtes kogustes riisi söömine, mis on kasvatatud mürgitatud joogiveega piirkondades.
Cambridge ülikooli geograafia osakonna teaduri Peter Ravenscrofti sõnul on tegemist globaalse probleemiga, millest on mõjutatud vähemalt 70 riiki.
"Kui arvate, et kõik tarvitavad igapäevalt Euroopa ja Põhja-Ameerika standarditele vastava joogivett, siis te eksite rängalt - umbes 140 miljonit inimest üle maailma tarbivat neist standarditest tunduvalt madalamat joogivett, mistõttu on nende tervis tõsises ohus," sõnas Ravenscroft.

Miilits otsis ajalehe Novaja Gazeta toimetuse läbi
Vene miilits otsis läbi Nižnii Novgorodi ajalehe Novaja Gazeta toimetuse ja konfiskeeris seal töötavate ajakirjanike vara.
Miilitsaametnikud viisid kontorist ära tehnika ja arvutid, vahendas raadiojaam Ehho Moskvõ toimetuse juhi Jevgeni Lavlinski sõnu.
Miilits õigustas Novaja Gazeta toimetuse läbiotsimist selle majandusliku tegevuse plaanilise kontrollimisega. Samas lisas Lavlenski, et arvutid on töötajate isiklik omand.
Lavinski peab juhtunut karistuseks enda poolt avaldatud publikatsioonide eest, teatas RIA Novosti. Ta märkis, et praegusel hetkel ei saa ajaleht uue numbri kallal töötada. Novaja Gazeta tiraaž on linnas 5000 eksemplari.
Lavlinski osales sel kevadel sanktsioneerimata opositsionääride "mittenõustujate" protestimarssides, mis toimusid Nižnii Novgorodis.

Baltikumi ainus naftatöötlustehas peatab tegevuse
Leedu Mazeikiu naftatöötlustehas peatab pooleteiseks kuuks oma tegevuse, kuna ei suudeta leida sobivaid töölisi, kes oskaksid kõrvaldada ligi aastataguse põlengu tagajärjed.
Naftatöötlemine plaanitakse peatada septembri lõpus, teatas ettevõte peadirektorile viidates portaal Regnum.
Poola kompanii PKN Orlen, mis omal ajal ostis Jukoselt Mazeikiu Nafta püüdis edutult värvata remontijat Leedust. Poolast kvalifitseeritud tööjõu toomine hakkas mõjutama teisi PKN Orlenile kuuluvaid ettevõtteid.
Möödunud aasta oktoobris toimunud ning viis tundi kestnud põleng tekitas firmale sadades miljonites dollarites kahju.

MSNist on saamas häkkerite lemmik ründekanal
MSN Messengeri, Google Talki ja Yahoo Messengeri turvalisusega tegelev firma Akonix avastas augustis kaks korda enam viirusi kui juulis, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi poole rohkem.
Kokku avastasid Akonixi töötajad 38 uut viirusevormi, nende hulgas olid viirused nimega Delf, Imagine, Lolurmom, Mimbot, MSNHorn, MSNPoopy, Picu, Scrimge ja Vacill, kirjutab Akonix oma pressiteates.
Enamus viirustest satuvad arvutisse siis, kui suhtlusprogrammide kasutaja klõpsab ilmunud teates mingil lingil, edasi installeeritakse kahjulik tarkvara juba arvutisse.
"Augusti kuus erakordselt kasvanud pahatahtlikke koodimurdmiste ja viiruste levik viitab sellele, et suhtlusprogrammidest on saanud häkkerite uued "lemmik uksed", mille kaudu üritatakse siseneda ettevõtete arvutivõrkudesse," teatab Akonix.

Seoses mõrvadega Duisburgis on vahistatud kümneid mafioososid
Lõuna-Itaalias on politsei vahistanud kümneid mafioososid, keda kahtlustatakse seotuses rivaalitseva maffiaperekonna kuue liikme tapmisega Saksamaal Duisburgi linnas.
Itaalia ametivõimud uurivad maffiaperekondade omavahelisi veritasusid, mis on kestnud juba pea kümnendi peamiselt Itaalia väikelinnas San Lucas ja selle ümbruses, kirjutab BBC.
15. augustil Saksamaal pitsarestorani ees surnuks tulistatud kuuest mehest kaks kuuluvad 40 tagaotsitava hulka, keda seostatakse organiseeritud kuritegevusega.
Calabria maffia - Ndrangheta - on tuntud oma vendettade ehk veritasude korraldamisega.
Politsei hinnangul kontrollib Ndrangheta kokaiiniäri enamuses Euroopas.
Organisatsiooni Ndrangheta, mis tähendab "Aumeeste ühendust", kuulub politsei arvates ülemaailmselt kümneid tuhandeid inimesi.

Lukoil tõstis Saksa suunalise naftatarne hinda
Vene naftafirma kinnitas Saksa suunaliste naftatarnete hindade tõsu ning taastas vahepeale vähenenud naftatoodete ekspordi.
Lukoil otsustas juunis-juulis vähendada kolmandiku võrra naftatarneid Saksamaale.
Lukoil leppis sakslastega kokku naftatarnete hindade tõusus ja taastas ekspordi täies mahus, vahendas gazeta.ru kompanii juhi Vagit Alekperovi sõnu.
Ta lisas, et käesoleval aastal loodab Lukoil suurendada nafta tootmist eelmise aastaga võrreldes 4 protsendi võrra.

Venemaa liberaal-demokraatlik partei jookseb valimiste eel juhtfiguuridest tühjaks
Riigiduuma liige ja Venemaa liberaal-demokraatliku partei (LDPR) tähtsuselt teine isik Aleksei Mitrofanov põgenes erakonna Õiglane Venemaa tiiva alla, põhjendades oma sammu sellega, et partei eesotsas Vladimir Žirinovskiga on viimase nelja aasta jooksul asunud poliitilisel maastikul getos.
Enne Mitrofanovi lahkusid parteist veel mõjukas ettevõtja Suleiman Kerimov ja endine presidendikandidaat Oleg Malõškin.
Mitrofanovi sõnul on vaja selleks, et partei hakkaks poliitilisel areenil aktiivselt tegutsema, lõpetada klubina eksisteerimine, kirjutab Nezavisimaja Gazeta.
Hüljatud partei juhi Žirinovski sõnul on ta Õiglase Venemaa juhile Sergei Mironovile tänulik, kuna mees vabastas partei Mitrofanovist. Ta siiski lisas, et Mironov peab supi, mis ta teise partei liikme ülemeelitamisega kokku keetis, ise ära sööma, vahendas Komsomolskaja Pravda.
Gazeta leiab, et Mitrofanovi lahkumine näitab seda, et LDPR eelseisvatel riigiduuma valimistel 7-protsendilist künnist ei ületa.

Virginia veresauna raport: kiirem tegutsemine oleks päästnud elusid
Raporti hinnangul oleks Virginia tehnikaülikooli ametnike kiirem tegutsemine peale kampuses puhkenud tulistamist päästnud rohkem inimelusid kooli tudengi poolt korraldatud massimõrvas, kus hukkus 32 inimest.
Peale Cho Seung-hui esimest tulistamist ühiselamus oleks ülikooli ametnike poolne tudengite, õppejõudude ja töötajate hoiatamine linnakus tegutsevast tulistajast hoidnud ära niivõrd suure ohvrite arvu, seisab kirjas täna avaldatud Virginia osariigi kuberneri poolt juhitud uurimiskomisjoni raportis.
Kaheksa liikmelise komisjoni hinnangul pidanuks ülikooli personal kohe peale esimest tulistamist kuulutama välja hädaolukorra ja õppetöö koolis koheselt katkestama.
Tehnikaülikooli tudengi Cho tappis 16. aprillil ülikooli territooriumil 32 inimest, panes kahetunnise vahega toime kaks rünnakut. Rünnakute vahele jäänud aja jooksul ei saanud ülikool aru, mis toimumas on ega hoiatanud oma õpilasi. Veresaun lõppes tulistaja enesetapuga, mis viis hukkunute lõpliku arvu 33-ni.

Politkovskaja mõrvas kahtlustatavaid jääb järjest vähemaks
Vene prokuratuur on raskustes, kuna ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrva uurimisel jääb järele üha vähem kahtlusaluseid.
Turvamees Aleksei Belkin on juba vabastatud, kirjutab Kommersant. Teisel kahtlustataval Sergei Hadžikurbanovil on raudne alibi, kuna ta istus Politkovskaja mõrva ajal vanglas.
FSB alampolkovnik Pavel Rjaguzov vahistati hoopis seoses teise asjaga ning teda süüdistatakse vaid võimuliialduses.
Kolme tšetšeeni rahvusest Mahmudovi-vendade ja nende tuttava Magomed Demilhanovi advokaadid vaidlustasid kohtus meeste vahi alla võtmise.
Kaitsjad väitsid, et nende kaitsealused ei saanud mitte kuidagi olla Tšetšeeni autoriteedi Hož-Ahmed Nuhhajevi kuritegeliku rühmituse liikmed, kuna sel ajal, kui miilitsad grupeeringu hävitasid, olid neli kahtlustatavat veel lapsed.

Mikko: Venemaa ja Ukraina peaksid Transnistria juhtidele sissesõidu keelama
Europarlamendi Moldova delegatsiooni juht Marianne Mikko ja Ukraina delegatsiooni asejuht Charles Tannock leiavad, et Ukraina ja Venemaa peaksid Transnistria isehakanud juhtidele viisakeelu kehtestama.
Eesti saadik ja Briti konservatiivist Tannocki sõnul pole Euroopa Liidu ja USA 4,5 aastat kestnud viisakeeld mingit mõju avaldanud, sest Transnistria separatistlikud juhid kasutavad välismaale sõitmiseks Odessa ja Kiievi lennujaamu.
"Tagaukse lahtijätmine Transnistria ebaseaduslikule võimule ei motiveeri viimaseid kuidagi taas läbirääkimiste laua taha istuma," leidis Marianne Mikko.
Saadikud esitasid Euroopa Komisjonile järelpärimise, mida plaanib komisjon ette võtta, et Ukraina takistaks Transnistria poliitilise eliidi liikumist läbi oma lennujaamade.
Muuhulgas soovivad nad teada ka seda, kas Euroopa Komisjon on püüdnud veenda Ukrainat ja Venemaad kehtestama sissesõidukeeldu Transnistria võimuritele, kes vastutavad konflikti lahendamiseks peetud läbirääkimiste ummikusse jooksmise eest.

Eesti piiri lähedal toimuvad Vene dessantlaste õppused
Venemaa Pihkva õhudessantvägede üksused korraldavad täna Eesti piiri lähistel õppused, keskendudes sellele kuidas läbida rasketes tingimustes soine ala.
Ligi tuhat dessantväelast ja 25 autot viiakse õppuste toimumispaika erilennukitega, teatas RIA Novosti.
"Õppuste idee järgi hõivavad dessantlased pärast maandumist enda valdusse ühe lennujaama Pihkva lähistel, et tagada diviisi põhijõudude saabumine," teatas õhudessantvägede pressitalituse juht Aleksandr Tšerednik.
Ta lisas, et pärast seda toimuvad eritreeningud ja kiirmarsid soostunud alal.

Sarkozy üritab Pariisi sõna maailmas maksma panna
President Nicolas Sarkozy pidas selle nädala esmaspäeval Pariisis 180 Prantsusmaa välissaadiku ees oma esimese välispoliitilise programmkõne.
Riigipea esinemine on katse avada tee Prantsusmaa taastulekule maailmapoliitikasse, määratledes peamised ülemaailmsed väljakutsed ja Pariisi soositud lahendused aastani 2030. Sõnavõtt on tekitanud elavat vastukaja ka väljaspool Prantsusmaad.
Öelda, et kõne on ambitsioonikas, oleks liialt tagasihoidlik hinnang. Ühe laiajoonelise žestiga püüab Sarkozy tõsta Prantsusmaa välispoliitilisest virelusest - millesse tõukas riigi tema eelkäija Jacques Chiraci ebaõnnestunud vastumäng USA-le - maailmapoliitika üheks lipulaevaks.
Kolm suurt väljakutset
Sarkozy visioon rajaneb kolmel vaalal. Esiteks, Euroopa Liit peab tõusma üheks ülemaailmse julgeolekupoliitika "peaosaliseks". Teiseks ütleb Sarkozy, et tal on "suured ideed Prantsusmaa rollist praeguses maailmas". Kolmandaks ja personaalsemalt pöörlevad presidendi mõtted tõdemuse ümber, et "riigimeest tuntakse tahtest muuta asjade käiku".

Järjekordne oligarh põgenes vanglat kartes Venemaalt
Naftafirma Russneft eksjuht Mihhail Gutserijev pages vahistamishirmus välismaale.
Tema kompanii likvideerimine käib Jukose hävitamisel "läbiharjutatud" stsenaariumi järgi. Ainult erinevalt kaheksaks aastaks vangi saadetud Mihhail Hodorkovskist valis Mihhail Gutserijev eksiili.
Teisipäeval andis Moskva Tverskaja kohus välja miljardäri arreteerimisorderi. Väidetavalt eiras maksupettustes ja "ebaseaduslikus äritegevuses" süüdistatud Gutserijev varasemat tõkendit elukohast mittelahkumiseks. Eri spekulatsioonide kohaselt varjab ta end Aserbaidžaanis või on põgenenud mitme teise ärimehe kombel Londonisse.
Rünnakud Russneftile, mille Gutserijev oli asutanud 2002. aastal, algasid kahe aasta eest, kui ettevõte sattus maksuinspektorite teravdatud tähelepanu alla. Mitu üksteisele järgnenud kohtuprotsessi "kasvatasid" ettevõtte maksuvõla kaheksasajale miljonile dollarile ning uued süüdistused on tulekul.

Lõuna-Aafrikas leiti väidetavalt maailma kõige suurem teemant
Hiiglaslik 7000-karaadine kalliskivi olevat üle kahe korra suurem senisest rekordihoidjast.
Salapära ja kahtlused ümbritsevad väidetavalt mõne päeva eest Lõuna-Aafrika Vabariigi loodeprovintsis leitud teemanti, mida hoitavat Johannesburgis pangaseifis ja millest eilseks oli ilmunud vaid üks ähmane pilt.
Kui aga osutub tõeks, et leitud on tõepoolest 7000-karaadine ehk ligikaudu kookospähkli suurune teemant, siis ületab see enam kui kaks korda seni suurimat Cullinani teemanti ja asjatundjate hinnangul võiks selle hind küündida 20 miljoni dollari kanti.
Leiust teatas Kaplinnas tegutsev britist ärimees Brett Jolly, kes nimetas end kalliskivi leidnud kaevandusfirma esindajaks, ütlemata samas julgeolekukaalutlustel ei firma nime ega kaevanduse asukohta. Erialaväljaandele Mining Weekly lisas Jolly, et helerohekas kalliskivi kaalub 1,6 kilo ja selle leidjal olevat 25-aastane teemandikaevamise kogemus.

Orhideed õitsesid juba dinosauruste ajastul
Teadlased avastasid merevaigust leitud mesilase seest iidse orhidee õietolmu, mis tõestas, et taimemaailma ühe ilusaima ja mitmekesiseima sugukonna eelkäijad õitsesid juba dinosauruste ajastul.
Teadlased kasutasid kivistunud õietolmu terasid, et hinnata tänapäeva orhideeliste vanust, vahendab BBC. Õietolm leiti merevaigus olnud väljasurnud mesilase kehast, kes hinnanguliselt elas 15-20 miljonit aastat tagasi. Leid on pärit Dominikaani vabariigist.
Avastatud õietolm tõestas, et orhideed tekkisid 76-84 miljonit aastat tagasi, mis teeb need taimed oluliselt vanemaks, kui teadlased seni on arvanud. Esimene tänapäeva orhideede eelkäija tekkis hilisel kriidiajastul, kui elasid veel ka dinosaurused.
Vaatamata sellele, et orhideed on kõige mitmekesisem taimede grupp Maal, on nende kivistunud jäänused väga haruldane nähtus. Ühe teadlase sõnul on see esimene identifitseeritav orhideekivistis üldse.

Eestlased CERN-is universumi saladusi lahendamas
Saabuval aastal käivitub CERN-is Prantsusmaa ja Šveitsi piiril maailma suurim teadusaparaat nimega LHC ehk suur hadronite põrkur. LHC peaks lahendama ühe teadlasi pikalt painanud probleemi: miks on ainel mass?
Füüsikud kutsuvad mikromaailma kirjeldavat füüsikateooriat proosaliselt standardmudeliks. Uskumatu, aga see mudel väidab, et meie ise ja meid ümbritsev loodus koosneb massitust ainest. Kuidas nii? Meie igapäevane kogemus väidab ju kindlalt, et meil on ikka päris korralik mass. Standardmudel lahendab probleemi nii, et meid moodustav aine on küll massitu, massiga on ainult veel seni avastamata ainevorm nimega Higgsi bosonid. Tänu standardmudeli sümmeetriate rikkumisele moodustab Higgsi väli omamoodi keskkonna, milles muu mateeria saab omale massi. Analoogne füüsikaline nähtus on materjaliteaduses tuntud näiteks ülijuhtide puhul. Higgs annab massi ka "raskele valgusele", nõrka vastasmõju kandvatele W- ja Z-bosonitele. LHC üks peamine ülesanne on leida vabu Higgsi osakesi, mis kinnitavad antud massimehhanismi.

Tallinn saab uue Pärnaõue nimelise elurajooni
Haaberstisse kerkib 48 uut kortermaja, mis saavad koduks 770-le perele, elurajooni nimeks saab Pärnaõue.
Rajatav Pärnaõue elurajoon hakkab asuma mõnisada meetrit Õismäe ringist Kakumäe suunas. Elurajooni väljaarendamisse investeerivad omanikud kaheksa aasta jooksul miljard krooni.
Projekti arendajaks on Rannamõisa Arenduse OÜ, mille partneriteks on NCC Ehitus AS, Satnam Europe OÜ ning AS Toompea maja. Ehitustegevus algab lähikuudel, esimesed pered saavad uude koju kolida 2008. aasta lõpus.
Kokku on Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee vahelisele alale planeeritud 48 kahe- kuni neljakorruselist kortermaja, milles on 42 000 ruutmeetrit müüdavat pinda. Lisaks on elurajoonis eraldatud 3300 ruutmeetrine kinnistu lasteaia jaoks.

 "Pargi ja reisi" bussiliin alustab esmaspäeval
Seoses projektiga "Pargi ja reisi" avatakse esmaspäeval, 3. septembril bussiliin nr 1 PR "A. Laikmaa - Pirita".
Bussid sõidavad marsruudil Hobujaama tn, A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Raua tn, Pronksi tn, Narva maantee, Pirita tee, Merivälja tee, Pirita tee, Narva maantee, Hobujaama tn, teatab Tallinna pressiteenistus.
Liinil on peatused A. Laikmaa, Uus-Sadama, J. Poska, Lauluväljak, Maarjamägi, Lillepi, Rummu, Pirita, Rummu, Lillepi, Maarjamägi, Lauluväljak, J. Poska, F. R. Kreutzwaldi, Pronksi, Hobujaama.
Algpeatus on A. Laikmaa tänaval Viru bussiterminali kõrval. Bussiliin nr 1 PR töötab tööpäevadel kella 6.50-10.35 ja 15.01-19.14 ning bussid sõidavad intervalliga 13 -14 minutit.

Linna kerkib lähiajal mitu uut skulptuuri
Skulptuuri saavad nii kommunismiohvrid ja Tondi-poisid kui ka Under ja Vilms.
Linnavolikogu komisjonides liiguvad ettepanekud Tallinna kolme uue mälestusmärgi rajamiseks: Tondi-poistele, Jüri Vilmsile ja Marie Underile.
Tondile 1924. aasta detsembrimässu mahasurumisel hukkunud kadettidele pühendatud mälestussamba taastamiseks algatasid volikogus eelnõu niihästi isamaaliitlased kui ka Keskerakonna fraktsioon.
Linnavalitsus toetab Keskerakonna ettepanekut. Kui Isamaaliidu fraktsioon oli pannud ette taastada 1928. aastal püstitatud ja 1940. aastal hävitatud Tondipoiste ausammas selle algses asukohas, siis keskerakondlik versioon soovitab linnavalitsusel moodustada ajutise komisjoni, et selgitada välja võimalused taastamaks 1924. aasta detsembrimässu mahasurumisel hukkunud kadettide mälestussammas.

Kooliaula muutus kammersaaliks
Gustav Adolfi gümnaasiumi aula muutub hooajaks Eesti Kontserdi kammersaaliks.
Kolmapäeva pärastlõunal avasid Gustav Adolfi gümnaasiumis Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe ja gümnaasiumi direktor Hendrik Agur Eesti Kontserdi uue kammersaali.
Aivar Mäe sõnul on tegemist käsi-peseb-kätt lepinguga. Kuna gümnaasiumil ei ole hetkel raha, et soetada korralikku kontsertklaverit, ning Eesti Kontserdil oli vajadus kammersaali järele, aga oli olemas Steinway & Sonsi klaver, siis saigi leping sõlmitud. Aasta jooksul vaadatakse, kuidas publik saali omaks võtab, ning siis otsustatakse, kas järgmisel hooajal kontserte jätkatakse. Esimene kontsert Gustav Adolfi gümnaasiumi aulas on plaanis 19. septembril, kui astub üles Uus Tallinna Trio.

Lõppenud malevasuvel meelitas lapsi vabadus vanematest eemal
Lõppenud suvistes töömalevates olid popimad heakorratööd vanematest eemal.
SA Õpilasmalev juhataja kohusetäitja Siiri Miku sõnul on kokkuvõtted alles tegemisel, kuid üldisemast huvist laagrite vastu võib juba rääkida.
"Nõutavamad töökohad asusid mere ääres, näiteks saartel ja Narva-Jõesuus, samuti meeldis noortele töö mõisates. Eelistatumad olid laagrid, kus sai teha heakorratöid, näiteks randade koristust, linnades haljastustöid, mõisates võsa raiumist. Marjade korjamine on aga juba viis aastat ebapopulaarne," rääkis Mikk.
Peale SA Õpilasmaleva korraldab töömalevaid ka AS Falck Eesti. Ettevõtte Kohtla-Nõmme laagris aknaid pesnud ning rohinud Renee, Rasmus, Eliisabeth ja Kärt pidasid tehtud tööd sobivaks. "Laagris on ikka kindel töö ja palk. Pealegi toimus laager kodu lähedal, teistesse kohtadesse tööle oleks pidanud kaugemale sõitma. Lihtsalt seltskonna pärast laagrisse ei läheks, raha on ikka tähtis. Sõpradega võib ka niisama suhelda," leidsid noored. Teenitud raha eest ostsid nad riideid ja arvuti.

Fooririke tekitas Ülemistel liikluskaose
Fooride lühiajaline seiskumine tekitas Tallinnas Ülemiste ristmikul kolmapäeva keskpäeval liikluskaose.
Tallinna valgusfoore hooldava AS-i Signaal foorigrupi juht Peeter Troon ütles, et katkestus registreeriti kell 14.10; kell 14.19 põlesid foorituled taas. Rikkis olid kõik foorid Tartu mnt, Järvevana tee ja Suur-Sõjamäe Ülemiste poolsel ristmikul.
Kuna ristmikul polnud fooride töö seiskumise hetkel ühtki reguleerijat, tekkis seal pealtnägijate kinnitusel liikluskaos.

Tallinnas hukkus õnnetuses mootorrattur
Tallinnas hukkus kolmapäeva õhtul teelt välja sõitnud ning vastu puud paiskunud 50-aastane mootorrattur.
Põhja prefektuuri pressiesindaja teatel juhtus õnnetus kella 20.21 ajal Vabaduse pst 199 juures, kus linnast välja suundunud mootorratas Aprilia kaotas lauges kurvis juhitavuse ja sõitis teelt välja paremale vastu äärekivi, mille tagajärjel juht kukkus rattalt vastu puud.
Mootorratast juhtinud 50-aastane Andrus hukkus sündmuskohal. Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Soome tõstab alkohoolsete jookide aktsiisimaksu
Kangemate jookide aktsiis tõuseb 15 ning lahjemate 10 protsendi võrra.
Soome valitsus otsustas tuleva aasta riigieelarvele pühendatud istungil ootuspäraselt, et Soomes müüdavate alkohoolsete jookide aktsiisimaks tõuseb alates aastavahetusest. Otsust osati oodata, sest kõikide valitsuses esindatud parteide liidrid toetasid aktsiisimaksu tõstmise plaane juba suvel.
Soome alandas peamiselt kangete alkohoolsete jookide aktsiisimaksu 2004. aasta kevadel seoses Eesti liitumisega Euroopa liiduga. Tollal oli otsuse põhjuseks kartus, et Eesti ja Soome vahel algab alkoholi suure hinnavahe tõttu nn viinaralli.
Aktsiisimaksu tõstmisotsuse põhjustas läinud kolme aasta jooksul suurenenud alkoholitarbimise kasv ning sellega kaasnenud ilmingud: roolijoodikute, õnnetusjuhtumite, kuritegude ja alkoholimürgituste arvu suurenemine.

Pajula kommentaar: palgakasv saavutas tipptaseme
Majandustsükli langusfaasis - ja see on enamiku näitarvude järgi nüüd tõepoolest kätte jõudnud - tekib tavaliselt olukord, kus olude muutumisele kiiremini reageerivatel kaubaturgudel hakkavad ilmnema esimesed müügiraskused, samal ajal kui tööturul jätkub endiselt hoogne palgakasv.
Sellised käärid toovad kaasa tootlikkuse languse ning seavad ettevõtted järjest raskemasse olukorda. Sedamööda, kuidas kõige suurema surve alla sattunud firmad oma toodangu mahtu vähendavad või üldse uksed sulgevad, hakkab aga majanduslanguse mõju tasapisi ka tööturule jõudma.
Ma arvan, et selles kvartalis saavutaski palgakasv oma käimasoleva tsükli tipptaseme ning aasta teisel poolel jäävad kasvunumbrid juba mõnevõrra tagasihoidlikumateks. Eeloleval aastal peame aga ümber harjuma juba oluliselt madalama palgakasvuga.

Soome kanalid lõpetavad analoogedastuse
Homme lülitavad Soome telekanalid välja analoogedastuse.
Need, kes siiani said põhjanaabrite kanalid kätte katuseantenni kaudu, peavad digiboksi hankima juhul, kui tahavad Soome kanaleid ka pärast 1. septembrit vaadata.
Kaabeltelevisiooni ja taevakanalite kliendid aga muretsema ei pea.
Eesti kohalike kanalite analoogedastus lõppeb enam kui nelja aasta pärast, 2012. aasta alguses.

1 küsimus: mis on puhkusetoetus? 
Suviseid statistilisi palganumbreid kergitavad muuhulgas ka riigi- ning omavalitsustöötajatele makstavad ühekordsed puhkusetoetused.
Erasektori töötajatel võib tekkida küsimus, mis on puhkusetoetus ja kes seda saavad?
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul laieneb avaliku teenistuse seadusest tulenevalt puhkusetoetuse maksmise õigus neile asutusele, mis kuuluvad avaliku teenistuse alla.
Riigiettevõtetele ega näiteks ka hallatavatele riigiasutustele antud seadus Künnapase sõnul ei laiene.
"Ent tulenevalt sellest, et neile laieneb eraõigus, on ka neil asutustel soovi korral võimalus puhkusetoetust maksta - keeldu seadustes ei ole," selgitas rahandusminsiteeriumi esindaja.
Künnapase sõnul saab puhkusetoetust maksta kuni ühe kuupalga ulatuses. Reeglid kellele, kui palju, millal makstakse kehtestatakse palgajuhendis. Kui asutuses makstakse puhkusetoetust, siis tuleb seda maksta võrdsetel alustel kõikidele teenistujatele.

Jaotusvõrk ehitab Pärnus tules räsida saanud alajaama asemele uue
Jaotusvõrk rajab Pärnusse Ülejõe piirkonda selle aasta juunis põlema süttinud alajaama asemele uue, mis peab valmima selle aasta detsembris.
Alajaama seadmete hanke võitis AS Siemens ning ehitustöid hakkab teostama Eesti Energia tütarfirma AS Elektriteenused. Ehituse ja seadmete hinnaks kujuneb üle 20 miljoni krooni, teatas Eesti Energia tütarfirma.
Lisaks Jaotusvõrgu alajaamale said põlengu käigus kahjustada ka Põhivõrgu seadmed. Kahju suurus oli ligi 15 miljonit krooni. Põhivõrgu seadmete taastamise hange veel käib ning selle võitja ja täpne maksumus selgub lähiajal.
Praegu varustab Pärnus Ülejõel Rääma piirkonda õnnetuse ajal telki rajatud välialajaam, mis ehitati ja seadistati ööpäeva jooksul peale põlengut. Elektrivarustuse kiireks taastamiseks kulutas Jaotusvõrk ligi viis miljonit krooni.

SMS Laen tahab osta BIGi äri
SMS Laen OÜ tahab BIGilt välja osta nende SMS-laenu klientide portfelli.
Ettevõtte SMS Laen OÜ juht Aaro Sosaar kinnitas aripaev.ee-le, et selline pakkumine on BIGile tehtud, sest SMS Laen OÜ on endiselt huvitatud selle tegevusvaldkonna arendamisest.
"Veel ei tea kuidas BIG ettepanekusse suhtub, kuna vastatud ei ole," lisas ta.
Sosaare sõnul ei ole nemad kaalunud võimalust lõpetada nende laenude pakkumine. "Me oleme siiski turuliidrid. SMSi teel laenu pakkumine teeb klientide elu lihtsamaks," selgitas ta. Samas möönis ta, et SMSi teel võtab laenu vaid 20% nende klientidest, ülejäänud kasutavad internetti.
BIG teatas sel nädalal, et lõpetab SMS-laenude pakkumise.
BIGi juhatuse esimees Targo Raus sõnas otsust põhjendades, et BIGi põhiturg on tarbimislaenud ja väikelaenud, SMS-laenud iseseisvalt ei kujuta ettevõtte jaoks piisavalt olulist tootevaldkonda.

Valitsus kiitis heaks Singapuriga topeltmaksustamise vältimise seaduse eelnõu
Valitsus kiitis täna heaks Eesti ja Singapuri vahelise topeltmaksustamise vältimise seaduse eelnõu.
Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Singapuri valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Leping allkirjastati mullu 19. septembril rahandusministri Singapuri-visiidi käigus.
Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu enam kui 30 riigiga.

Haridustöötajad: teise kvartali palk on moonutatud
Haridustöötajate liidu teatel tekitab igal aastal teise kvartali kohta käiv haridustöötajate keskmine palk väärarusaamu, kuna nii suur palganumber tekib tänu juunis makstavatele puhkusetasudele.
Haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven Rondiku sõnul ei näita andmed tegelikkust. "Nii suur number tekib järgmise kvartali rahade arvelt," selgitas Rondik Eesti Päevaleht Online'ile.
Rondik tuletas meelde, et noorempedagoogi palga alammäär on praegu 7800 krooni ja pedagoogil 8260 krooni.
Statistikaameti andmetel oli haridustöötajate keskmine brutopalk selle aasta teises kvartalis 11 452 krooni ning riigi keskmine 11 549 krooni.
Eelmise aasta teises kvartalis oli riigi keskmine palk 9531 krooni ja haridustöötajatel 9745 krooni ning kolmandas kvartalis vastavalt 9068 krooni ja 5771 krooni.
Selle aasta algul tõusid õpetajate, lasteaiakasvatajate jt haridustöötajate palgad keskmiselt 18%.

Rahandusministeerium ennustab järgmiseks aastaks palgatõusu pidurdumist
Rahandus-ministeerium ootab suvise prognoosi kohaselt 2007. aasta keskmiseks palgakasvuks 20,4 protsenti ning 2008. aastaks 15,3 protsenti.
Tugev sisenõudlus ning püsiv konkurents tööjõu osas kiirendasid keskmise brutopalga kasvu veelgi, seisab rahandusministeeriumi pressiteates.
Brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, kust inflatsioon on juba maha arvatud, kiirenes möödunud aasta lõpu 12,6 protsendi tasemelt käesoleva aasta esimeses kvartalis 14,2 protsendini ja teises kvartalis koguni 14,6 protsendini.
Pidurdunud majanduskasvu taustal ulatus tööviljakuse kasv teises kvartalis aga vaid 5,9 protsendini. See tähendab, et palgad kasvavad üle kahe korra kiiremini kui tööviljakus. Selline tendents ei saa kesta kaua, kuna vähendab ettevõtjate kasumlikkust.
Palkade kiire kasvu peamiseks põhjuseks on endiselt tugev konkurents tööjõu osas. Kui möödunud aastal tööjõukulude osa lisandväärtusest tänu kiirele tulude kasvule ei suurenenud, siis käesoleva aasta esimese kvartali andmetel on näha tööjõukulude suurenemist kasumite arvelt.

Parts plaanib ministeeriumis suurt struktuurimuutust
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts plaanib ühendada konkurentsiameti, energiaturu inspektsiooni, raudteeinspektsiooni, sideameti ja tehnilise järelevalve inspektsiooni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku nimetatud ametid ja inspektsioonid koondada alates 1. jaanuarist 2008, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
"Väike riik peab selliste tavapäraste ametite jaoks otsima oringinaalseid lahendusi," ültes Parts valitsuse pressikonverentsil.
Minister peab oluliseks ka bürokraatia vähendamist ja madalapalgaliste ametnike arvu vähendamist. Tema sõnul saab kompetentsematele ametnikele sedasi suuremat palka maksta.
Reaalselt väheneb ametnike arv 20 võrra, kuid Partsi kinnitusel ei ole see problemaatiline, sest paljudes riigiasutustes on hulgaliselt täitmata kohti.

Tallinna bussijuhtide palk tõuseb 15 000 kroonini
Tallinna Autobussikoondis tõstab 1. septembrist bussijuhtide palka kümne protsendi võrra, mis teeb bussijuhtide keskmiseks palgaks 15 000 krooni.
Praegu saavad bussijuhid bussifirma teatel keskmiselt 13 670 krooni palka. Normtundidega on bussijuhtide palk 11 100 krooni ja planeeritav normtundidega palk peale palgatõusu 12 200 krooni.
Autobussikoondise suhtekorraldusjuht Sirje Roht ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et palgatõus oli tingitud heade inimeste tööl hoidmiseks ning uute bussijuhdie palkamisega seoses töömahtude suurenemisega.
"Vastavalt vajadusele on korrigeeritud bussiliine ja on suurenud liinipikkused, näiteks 4. liinile lisandub peatus juurde, 27. liini on aasta jooksul pikendatud, 15. liini algpeatus viidi Viru terminali, 36. liinile lisati kaks bussi juurde võrreldes eelmise aastaga, kuna senise busside arvuga ei suutnud sõitjaid ära vedada jne," sõnas Roht.

Jaekaubandus kosus aastaga 13%
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes statistikaameti andmetel juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 13%.
Juulis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,7 miljardit krooni. Kiireim juurdekasv oli jätkuvalt tööstuskaupade kauplustel (19%).
Toidukaupade kauplustes kasvas müük eelmise aasta juuliga võrreldes 8%. Suure osatähtsuse tõttu andsid toidukaupade kauplused ligi 45% kogu jaekaubandusettevõtete müügi juurdekasvust.
Käibe kasv oli suurim tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustel, kus müük kasvas aastases võrdluses 35%. Võrreldes selle aasta juuniga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 2%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli juulis 5,5 miljardit krooni, millest kaupade jaemüük andis ligi 85%. Eelmise aasta juuliga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 17%, kuid eelmise kuuga võrreldes vähenes see protsendi võrra.

Keskmine brutopalk tõusis 11 500 kroonini
Keskmine brutopalk käesoleva aasta II kvartalis on 11 549 krooni kuus, võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on keskmine brutokuupalk tõusnud 21,2 protsenti.
2007. aasta II kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 11 549 krooni ja tunnis 66,50 krooni, teatab statistikaamet.
Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 21,2% ja brutotunnipalk 20,1%.
Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuse tegevusalal (38,8%) ning langes ainult kalapüügi tegevusalal (1,4%). Mäetööstuse tegevusala palgatöötajate brutokuupalka mõjutas tänavu II kvartalis arvestatud ebaregulaarne preemia ja lisatasu.
Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam ehituse tegevusalal (31,6%) ning kõige vähem kalapüügi tegevusalal (2,9%).

Helle Kirs-Toiger: kütusekartelli ei ole
Eesti Statoili juhi Helle Kirs-Toigeri sõnul on ausate ettevõtete süüdistamine kartellikokkuleppes sama nagu süütu inimese süüdistamine mõrvas.
"Konkurentsiamet on viimase viie aasta jooksul korduvalt kontrollinud mootorikütuseturul osalejate (sealhulgas ASi Eesti Statoil) äritavasid, sisseostu, müügi- ja hinnapõhimõtteid ning tegutseb aktiivselt, et tagada aus konkurents," kinnitas Eesti Statoili juht Helle Kirs-Toiger aripaev.ee-s.
"Kuna Eestis mootorikütuseid ei toodeta ja kõik jaemüüjad sõltuvad sisseostuhinnast ehk maailmaturuhinnast, siis hinnasurutis tekib kõikidele turuosalistele pea samaaegselt, mis kajastub ka jaehinna muutmises," selgitas Kirs-Toiger pea üheaegseid hinnamuutusi.
"Kõik ettevõtted töötavad mõistlike laovarudega, mis ei sea neid löögi alla maailmaturuhinna kiire languse korral ning tagab mõistliku käibekapitali kasutamise. Hinnamuudatuste ajastust määrab seegi, et igal vaba konkurentsiga turul kujuneb välja mingisugune tasakaaluhind."

Mart Laar reklaamis Statoili biokütust
Teisipäeval tõi Statoil müüki kahes oma tanklas keskkonnasäästliku bioetanoolkütuse, telepildis võis märgata, kuidas seda sama kütust tankis rohelistes kirjades Saabi Mart Laar.
"Avasime esimese keskkonnasäästlikku bioetanooli müüva tankla koos keskkonnaministeeriumi spetsialistiga," märkis Laar. "Tegemist polnud reklaamiüritusega ei Statoilile ega Saabile, küll aga lootusega, et nende eeskujule Eestis teisedki järgnevad. Lükkasin omal ajal bioetanoolikütuse maksuvabastuse teema käima, seda asja aeti mitme valitsuskoalitsiooni käigus, hea, et lõpuks asi ära tehti ning, nagu näha, on tulemused käes."
Laar kinnitas, et ta reklaami eest tasu ei saanud.

Toomas Tool kavandab rahasüsti Gruusiasse
Eesti üks jõukamaid ärimehi Toomas Toolile avab Gruusias uksi seal lausa ebajumala staatusesse tõusnud presidendi nõunik Mart Laar.
Laar viis Tooli tänavu kevadel kokku "õigete inimestega" riigiaparaadis, kohtuti valitsuse ministritega ja väidetavalt isegi president Mikhail Saakašviliga, kirjutab Eesti Ekspress.
Ekspressi andmetel tegeleb Tooli äriga Gruusias ja Rumeenias endine parlamendisaadik, respublikaan Indrek Raudne. "Ma ei aja tema äriasju. Mul ei ole temaga ühtki äri," lükkab Raudne aga info ümber. Ent lisab: "Tõele vastab ainult see, et ma tean teda väga hästi."
Mida Tool Gruusias täpselt ostab, pole teada. Ekspressi andmetel tahab ta suurt tükki magusast kinnisvarast Tbilisi kesklinnas ja vanalinnas. Tema äridest teavad aga vähesed ja ise ta neist kunagi ei räägi. Inimesena on Tool üsna edev. Elab Monacos mitusada miljonit maksvas villas ning sõidab ringi sigarikujulise kiirpaadiga.

Erki Nool otsib Lõuna-Eestis kohta veetorude tehasele
Termoplastist torud oleksid vastupidavad kemikaalidele, survele ja temperatuurile.
Endine kümnevõistleja Erki Nool, Võrumaa ettevõtja Aigar Pindmaa ning ehituskaupade ja masinate müügiga tuntust kogunud Mati Märtson otsivad tehasele kohta ning peavad plaani tehnika ostuks.
Meeste poolt 2005. aasta lõpus loodud MRS. PEX OÜ valmistab ette PEX-i kaubamärgi all tuntavate veetorude tehase rajamist. Eestisse tehase rajamine on Pindmaa sõnul perspektiivikas tänu sellele, et siiamaani on toodet imporditud Ameerika Ühendriikidest.
Asukoht on saladuses
Algselt oli Pindmaa sõnul kavas rajada tootmishoone Harjumaale Vaidasse ja ka avamine pidi toimuma juba 2006. aasta lõpus. Kuid hiljem otsustati tehas rajada hoopis Lõuna- Eestisse. Täpsemat asukohta Pindmaa veel paljastada ei soovinud. Samuti ei osanud ta veel öelda kindlat kuupäeva, millal tehas tööle hakkab.

RMK juht vallandati liigse leebuse pärast
Nõukogu esimehe sõnul on liiga palju
"60 000 hektarit tulundusmetsa on mittemajandamise tulemusena väga halvas seisukorras," toob Eesti metsatööstuse liidu (EMTL) tegevjuht ja riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu liige Andres Talijärv esile ühe põhjuse, miks RMK senine juht Ülo Viilup otsustati üleeile ametist tagandada.
Talijärv märgib, et tegemata on jäänud harvendusraie ning osa metsa vajab kehva seisukorra tõttu lausa lagedaksraiumist, kuigi pole sugugi veel raieküps.
Viilupile heidab ta nõukogu liikmena ette liigset leplikust metskondadest tulevate põhjenduste suhtes, miks vajalikud tööd on tegemata.
Ka üleeilsel nõukogu koos-olekul, kus RMK seisukorda arutati, ei esitanud Viilup Talijärve ütlust mööda lahendust pakkuvaid ettepanekuid, vaid ainult põhjendas, miks üht või teist teha ei saa. "Tal polnud edasiviivaid arenguid plaanis, tulevikuvisioon oli vana kordamine,"

Uue Kunsti muuseum ootab uut hoonet
Pärnu linnavalitsus ja Uue Kunsti muuseum leppisid kokku, et muuseum jääb kuni hoone renoveerimiseni maja esimesele korrusele ehk oma senisesse asupaika.
Kaht suurt näitusesaali kasutab detsembrist aprillini linnagalerii ja maist novembrini muuseum, vahendas Aktuaalne kaamera.
Linn müüs suuri investeeringuid vajava maja kevadel maha ja kuna Mark Soosaar avaldas soovi muuseum Viljandisse viia, anti maja näitusesaalid linnagaleriile.

Alytuse biennaal kui kaitsepolügoon
Leedu väikelinnas Alytuses 20.-26. augustini peetud eksperimentaalkunsti biennaal oli kriitiline eelkõige konformismi, manipulatsiooni ja ajupesu suhtes.
Väikelinn on kunstifestivali korraldamiseks tänuväärne paik. Seetõttu tuletas 20.-26. augustini Leedu endises kuurortlinnas toimunud II Alytuse biennaal meelde viie-kuue aasta taguseid KanaNaha festivale, kus tänapäeva kunst võttis päevaks-paariks üle Rakvere linnasüdame.
Sama efekt toimis Alytuse rahvusvahelisel eksperimentaalkunsti festivalil. Festivali põhilised toimumispaigad - alates kohalikus kunstikoolis asunud staabist ja linna peaväljakust kuni mahajäetud kinohoone ning samasuguse kohvikuni - asusid üksteisest keskmiselt viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Videoskriiningud toimusid linna peaväljakul ja näiteks tšehhi kunstniku Ludek Prošeki suur foto alasti autorist mutina ninaga maad kaevamas oli eksponeeritud sealsamas tänavasillutisel. Kohalikud astusid fotost ettevaatlikult üle.

Vabadussamba projektis on uue aja tunnetust
Kui Vabadussamba konkursi võidutöö teostatakse, saab Vabaduse platsi lähikond Jaani kiriku ja Nevski katedraali kõrvale ühe positiivse kujundi juurde.
Viimsi elanikuna külastasin eile hommikul Laidoneri muuseumi, kuhu olid üles pandud Vabadussamba võistlustööd. Tõepoolest, võidutöö on tugev, selge ja vägeva kompositsiooniga. Ja mis on kõige huvitavam, jõu annabki talle näiline proportsiooniviga samba ja risti omavahelises suhtes. See on nagu eesti kultuur, mis on ristsugutis ristiusust ja muistsete eestlaste loodususundist.
Maailm ongi muutumas, kõik on saamas üheks. Tulevad uued inimesed, uued ideed ja me näeme, et nad kordavad midagi, mis on juba olnud. Ka Vabaduse platsi lähikonna suured kujundid (Jaani kirik, majad, Kiek in de Kök, Harju mägi, Aleksander Nevski katedraal, Toompea loss jt) saavad ühe jõulise ja positiivse kujundi juurde. Linna hea energia aga moodustubki suurtest väega ehitistest, mis seal paiknevad. Mida rohkem neid on, seda parem.

Internet: www.siimteller.com
Internet: www.siimteller.com - oma algusaegadel oli see üks Eesti loetavamaid isiklikumat laadi blogisid. Sõpru ja peret puudutavad sissekanded pole ka praegu kuhugi kadunud, küll aga on suurenenud üldhuvitavate lugude hulk. Siin on näiteks arvutitehnoloogiast asjatundlikke ning kohati kriitilisi kirjutisi, mis on arusaadavad igaühele.

Tšellorokkarid sügisel linnahalli laval
Dekaadi jagu aastaid tegutsenud Soome üks tuntumaid bände Apocalyptica esineb 10. oktoobril Tallinnas.
Ansambel on tuntud eelkõige selle poolest, et nad on hägustanud piiri klassikalise ja rokkmuusika vahel. 1996. aastal ilmunud albumil "Apocalyptica Plays Metallica by Four Cellos" mängiti ühe tuntuma metallbändi muusikat tšellodel. Hiljem on soomlased kaverdanud ka Panterat, Faith No More'i ja Sepulturat. Neljandal albumil "Reflections", mis sisaldas algupärast loomingut, tegi kaasa Slayeri legendaarne trummar Dave Lombardo.
Piletid hinnaga 290-800 krooni Piletilevi müügipunktides. Soodustusi ei ole.

Kräkkimisele pandi käsi ette
Briti firma UniquePhones, mis plaanis tuua turule iPhone'i AT&T võrgust lahtirakendamist võimaldava tarkvara, sai ninanipsu.
Vaevalt jõudis ettevõte oma äriideed tutvustada, kui sellele järgnes AT&T juristi öine telefonikõne teatamaks, et iPhone'i lahtirakendamist võimaldava tarkvara müük läheb vastuollu autoriõigusega. "Turuletuleku viibimine viib tarkvara väärtust alla," kurtis UniquePhones BBC-le. Tehnikablogi Engadet kirjutab, et kui iPhone'i lahtirakendamise tarkvaraga turuletulek nurjus, võiks UniquePhones teha oma lahenduse tasuta kättesaadavaks. Müüa neil seda ju ei õnnestu.
BBC põhjal Mart Niineste

Loositi Meistrite liiga alagrupid
Monte Carlos loositi Champions League'i alagrupid hooajaks 2007/2008.
H-alagrupis mängib kas Sevilla FC või Ateena AEK, kolmanda eelringi teine osakohtumine lükati Sevilla mängija Antonio Puerta surma tõttu edasi ning see toimub 3. septembril, vahendab Sportnet.
Meistrite liiga alagrupiturniiri esimene voor peetakse 18. ja 19. septembril. Igast alagrupist pääseb kaks paremat klubi teise ringi. Finaal mängitakse 2008. aasta 21. mail Moskvas.
A-alagrupp
Liverpool F.C.
F.C. Porto
Olympique de Marseille
Bešiktaš J.K.
B-alagrupp
Chelsea FC
Valencia CF
FC Schalke 04
Rosenborg B.K.

UEFA president süüdistab Puerta surmas tihedat kalendrit
UEFA president Michel Platini leiab, et Sevilla FC poolkaitsja Antonio Puerta traagiline surm on märk sellest, et tippliigade hooajakalendrid on üleliia tihedad.
Platini sõnul peavad tegema esimese sammu mängude vähendamiseks liigad, vahendab Sportnet.
"Selliseid juhtumeid on juba mitu olnud ning see tõstatab küsimuse mängugraafikute kohta," lausus Platini. "Mängijad peavad järjest rohkem mängima. Liigad on loonud liigakarikavõistlusi ning liigades osalevate meeskondande arv on suurendatud 20 klubile."
"Kui võtame maha kuuajase puhkuse, jääb aastasse 48 nädalat, mille jooksul mängivad klubid 96 kohtumist ning vabal ajal sõidavad veel Aasiasse turneele," kritiseeris president.
Sevilla FC poolkaitsa Antonio Puerta suri teisipäeval haiglas, peale seda, kui oli La Liga avavooru kohtumise ajal infarkti tõttu kokku varisenud.

Mait Künnap pääses veerandfinaali
Mait Künnap jõudis Soomes Vierumäel peetaval 10 000 USD suuruse auhinnafondiga ITF tenniseturniiril veerandfinaali.
Maailma edetabelis 1045. real olev eestlane alistas teises ringis tulemusega 6: 2, 3: 6, 7: 6 (7: 5) maailma 729. reketi Stian Boretti, kirjutab Sportnet.
Kaheksa parema hulgas peab Künnap mängima taanlase Thomas Kromanniga, kes on ATP edetabelis 1034. kohal ning mängib Soomes seitsmenda asetusega.
Veerandfinaali ei jõudnud aga Jürgen Zopp(ATP 1384), kes jäi alla turniiril teist asetust omavale soomlasele Juho Paukkule(ATP 529).
Mikk Irdoja ja Vladimir Ivanovi jaoks lõppes Soome turniir juba avaringis.

Osaka MM: Maailma parim kaugushüppaja on panamalane
Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Osakas võitis meeste kaugushüppe kuldmedali 8.57-ga Irving Saladino Panamast.
Teine oli Itaalia esindaja Andrew Howe 8.47-ga ja kolmas ameeriklane Dwight Phillips 8.30-ga, kirjutab ETV Sport.
Võistlus kujunes haaravaks, sest Howe hüppas viimases voorus 8.47 ning lükkas seni juhtinud Saladino teisele positsioonile. Võistlusele punkti pannud Saladino suutis aga otsustaval katsel Howe'ist kümme sentimeetrit kaugemale hüpata.

Osaka MM: Tyson Gay napsas MM-i teise kulla
Meeste 100m sprindi maailmameister võitis ka 200m jooksu, püstitades uue maailmameistrivõistluste rekordi 19.76.
Osaka MM-il meeste 200m jooksu kullaga kinnitas Tyson Gay oma staatust selle aasta maailma kiireima mehena. Ühtlasi püstitas mees võiduga ka uue MM-võistluste rekordi, mille lõi üle oma mänedžerilt ja nõuandjalt Michael Johnsonilt, kirjutab Sportnet.
Finaalis ameeriklaste esisprinterit suurema osa distantsist pinge all hoidnud Jamaica jooksja Usain Bolt sai 19,91 -ga hõbeda ja Wallace Spearmon tõi USA-le 20,05 -ga ka pronksi.

Osaka MM: Naiste vasaraheite võitis Betty Heidler
Kergejõustiku Osaka MM-i naiste vasaraheite kuldmedali võitis sakslanna Betty Heidler.
23-aastane Heidler heitis võidutulemuse 74.76 teises voorus ning tõi sakslastele nende maailmameistrivõistluste teise heitekulla, vahendab Sportnet.
Hõbemedali võitis Edmontoni ja Pariisi maailmameister kuubalanna Yipsi Moreno 74.74-ga. Kolmandaks tuli viiendas voorus 74.39 heitnud hiinlanna Zhang Wenxiu.
Tiitlikaitsja ja kõigilt neljalt seniselt MM-ilt medali saanud Olga Kuzenkova viienda medali pärast võistlema ei pääsenudki, sest heitis valikvõistlusel vaid 66 meetrit.

BMW premeerib Gerd Kanterit ümbermaailmareisiga
BMW ja MINI sõidukite esindaja Eestis AS United Motors otsustas premeerida Osaka MMil kettaheite maailmameistriks kroonitud Gerd Kanterit ümbermaailmareisiga.
Auhinnareis on mõeldud kahele ning Gerd saab koos elukaaslasega ise kavandada ümbermaailmareisi marsruudi ja teha peatused eri kontinentidel just neis paikades, mida soovib kõige enam külastada, teatas ettevõte.
"Hindame Gerd Kanteri ja kogu tiimi professionaalset suhtumist ning peame seda eeskuju vääriliseks mitte ainult teistele sportlastele, vaid igale inimesele tänavalt. Gerd tõestas, et pühendudes jäägitult eesmärgile on võimalik korda saata imesid - unistused tõepoolest täituvad, kui ise aitad sellele kaasa," sõnas United Motorsi juhatuse liige Kaljo Karilaid. "Meil on väga hea meel, et oleme saanud Gerdi toetada teel suurte võitudeni,"

Osaka MM: Rawlinson võitis teise maailmameistritiitli
Naiste 400m tõkkejooksu võitis australlanna Jana Rawlinson, poolatar Anna Jesien võitles välja pronksi.
2003. aasta maailmameister Rawlinson võitis tõkkejooksu ajaga 53.31, teiseks tuli maailmarekordiomanik venelanna Julija Petškonkina 53.50-ga. Üllatuslikult võitles kolmanda koha välja poolatar Jesien 53.92.
Suurfavoriit, hooaja edetabelijuht Tiffany Williams lõpetas jooksu alles seitsmendana (54.63).
Naiste 400m tõkkejooksu finaal:
1 Jana Rawlinson (Austraalia) 53.31, 2. Yuliya Pechenkina (Venemaa) 53.50, 3. Anna Jesien (Poola) 53.92, 4. Nickiesha Wilson (Jamaika) 54.10, 5. Xiaoxiao Huang (Hiina) 54.15, 6. Yevgeniya Isakova (Venemaa) 54.50, 7. Tiffany Williams (USA) 54.63, 8. Tasha Danvers-Smith (Suurbritannia)

Jaansonil ja Endreksonil olümpiapilet taskus
Münchenis toimuval sõudmise maailmameistrivõistlustel jõudsid Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson A-finaali ning tagasid sellega ka Pekingi olümpiapääsme.
Meeste paarisaerulise kahepaadi poolfinaalis saavutasid eestlased 6.41, 38 teise koha, võitsid prantslased Adrien Hardy - Jean-Baptiste Maquet, kes edestasid meie paatkonda 0,91 sekundiga, vahendab Sportnet.
A-finaali said sellest poolfinaalist veel Uus-meremaa sõudjad Matthew Trott ja Nathan Cohen ajaga 6.41, 45, eestlastele jäädi alla seitsme sajandikuga.
Esimesest poolfinaalist pääsesid A-finaali sloveenlased Luka Spik - Iztok Cop 6.40, 81-ga, britid Matthew Wells ja Stephen Rowbotham 6.41, 92-ga ning valgevenelased Dzianis Mihal ja Stanislau Shcharbachenia 6.45, 31-ga.
Meeste kergekaalu ühepaatide poolfinaalis ei õnnestunud Valeri Prosvirninil end A-finaali murda. Eestlase lõppkoht selgub B-finaalis, kus sõidetakse kohtadele 7.-12.

Kalev/Cramoga liitub NBA suveliiga kogemustega Marlon Parmer
Korvpalliklubi Kalev/Cramo-ga liitub täna aameriklasest tagamängija Marlon Parmer.
Californiast pärit 191 cm pikkune Parmer on mänginud Poolas, Saudi-Araabias ja Venetsueelas ning on osalenud ka Minnesota Timberwolves'i ja Miami Heat'i ridades NBA suveliigades, vahendab Sportnet.
Kalev/Cramo meeskonnast on lahkunud Catalin Burlacu, Kendrick Johnson, Tanel Kaljula, Erik Dorbek ja Heiko Niidas. Eestlastest liitus meeskonnaga viimasel hooajal TÜ Rockis mänginud Martin Viiask.
Klubis on eelmisest nädalast testimisel Bosnia ja Hertsegoviinast pärit 206 cm pikkune ja 24-aastane ääremängija Bojan Pelkic, kes varem on mänginud Poolas ja Montenegros, kus viimane hooaeg klubis Buducnost lõppes väga edukalt - võideti nii karikas kui ka meistritiitel.

Valitsus otsustas Kanterit 300 000 krooniga premeerida
Valitsus otsustas Osakas kettaheite maailmameistriks tulnud Gerd Kanterit premeerida 300 000 krooniga.
Kanteri treenerile Vésteinn Hafsteinssonile määras valitsus preemiaks 150 000 krooni, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Neli aastat tagasi otsustati valitsuskabineti nõupidamisel tiitlivõistlustel edukalt esinenud sportlaste premeerimine, kus maailmameistrivõistluste kuldmedali väärtuseks määrati 300 000 krooni.
Aasta hiljem otsustati lisaks tiitlivõistlustel häid tulemusi saavutanud sportlasele premeerida ka nende treenereid sportlastele määratud summast kuni 50% ulatuses.
Ettepaneku Kanterit premeerida tegi valitsusele kultuuriminister Laine Jänes.
Kanter võitis Osakas Jaapanis toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel üleeile kettaheites kuldmedali.

Kahel Eesti paadil täna Münchenis poolfinaal
Sõudmise MM-võistlustel Münchenis võitis Leonid Gulov eile ühepaadi E-finaali ja sai kokkuvõttes 25. koha. Seda on loodetust märksa vähem: Narva sõudja kavatses MM-il heidelda olümpiapääsme pärast.
Tänavu juunioride maailmameistriks tulnud kaheksapaat (Andrus Sabiin, Artur Maier, Jaan Laos, Alvar Räägel, Martin Absalon, Alo Kuslap, Rauno Talisoo, roolimees Nikita Lunin ning Sten Villmanni asendav Elar Jaakson) ei suutnud eilses lohutussõidus midagi ära teha. Täismeeste konkurentsis jäädi lohutussõidus ajaga 5.52, 44 viimaseks ning jätkatakse C-finaalis, kus laeks 13. koht. Pekingi olümpiakoha lunastavad Münchenis seitse kiiremat kaheksapaati.
Täna on põhjust pöialt pidada paarisaerulisele kahepaadile, kus Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson sõidavad teises poolfinaalis koos Horvaatia, Austraalia, Prantsusmaa, USA ja Uus-Meremaaga. Kergekaalu ühepaadil on täna poolfinaalsõit ka Valeri Prosvirninil.

Maailmameister Gerd Kanter heidab Tallinnas 27. septembril
Värske kettaheite maailmameister Gerd Kanter teeb kaasa 27. septembril Tallinnas peetaval jõuproovil, mis on pühendatud Aleksander Tammert seeniori mälestusele.
Tegemist on omalaadse meeskonnavõistlusega. Eesti koondises heidavad Kanterile lisaks teisedki Osaka MM-il käinud mehed Aleksander Tammert ja Märt Israel. Osaleb ka maailma koondis, mis esialgsetel andmetel koosneb Leedu suurnimest Virgilijus Aleknast, hispaanlasest Mario Pestanost ja meie Margus Hundist. Lisaks on platsis USA, Venemaa, Saksamaa, Poola ja Soome meeskond, kus heitmas hulganisti kõrge klassiga mehi.
ERGO kindlustuse ja MTÜ spordiürituste korraldamise klubi eestvõttel peetava võistluse tulu läheb Pelgulinna sünnitusmaja toetusfondile.

Maailmameister Kanter kolib elukaaslase Liinaga oma koju
Gerd Kanter sai oma pikaajalise pingutuse tasuks veel ühe võidu, endale ja elukaaslasele Liina Pärtelile oma kodu, mille ehitamiseks kulus kõvasti närve.
Kettaheite maailmameister Kanter nägi pärast võidupidu oma mobiilil üle viiekümne vastamata kõne. Sõbrad ja sugulased olid sillas!
Ka kodus MM-i vaadanud isa Jaan, maailmameistri vaat et kõige tulisem poolehoidja, polnud kiitusega kitsi. Õnnitluste lõpetuseks tuletas papa pojale meelde, et 2008. aastal peetakse olümpiamängud.
"Isa oli muidugi väga rahul," meenutas Kanter Skype'i vahendusel peetud vestlust. "Aga ta püstitas ka kohe uue eesmärgi: "Nüüd tuleb tõestada olümpial, et väärid kulda." Isa nagu isa ikka!"
Kui treener Vesteinn Hafsteinsson võidupeole jõudis, olid islandlase rõõmupisarad kuivanud. Ta surus peo "peasüüdlasel" tugevasti kätt, mõlemad näisid üliõnnelikena.

Õhkõrna eduga võitnuid soosis õnnejumalanna
Rootslased jäid medalita, Susanna Kallur
Naiste 100 m tõkkejooksus juhtis Susanna Kallur viimase tõk-keni, ent lõpuks enam jõudu ei jätkunud ning rootslanna jäi sootuks medalita. Kõige võimsama spurdi tegi tiitlikaitsja Michelle Perry (USA), kes lõpetas ajaga 12,46.
Teine oli Perdita Felicien Kanadast 12,49 -ga ning kolmas Dolloreen Ennis-London Jamaicalt isikliku rekordiga 12,50.
"Jooks oli erakordselt raske, paigutaksin selle karjääri kolme kõige pingelisema jooksu sekka," lausus Perry. "Sisendasin endale, et suudan võita ja püüdsin jääda rahulikuks. Viis esimest tõket olid suurepärased, siis vajusin ära, kuid tugev lõpp päästis," kirjeldas Perry oma kullajooksu.
Ameeriklanna käis mitu minutit segaduses ilmega ringi, enne kui tema võit ametlikult teatavaks tehti. "Kartsin, et olen teine või kolmas," arvas ta. Perryl seisab sel hooajal ees veel teinegi tähtis võistlus, nimelt heitleb ta kuldliiga jackpot'i nimel. "Tulevikus tahan teha nii seitsmevõistlust kui tõkkejooksu," lisas kullanaine.

Andrus Värnik ei läinud Osakasse nuudleid sööma
Heatujuline odaviske tiitlikaitsja pinget ei tunne, käis hoopis vahelduseks juuksuris, et end telekaamerate ette astumiseks pisut esinduslikumaks muuta.
Homme odaviskes tiitlit kaitsma asuv Andrus Värnik oli võistluse eel heatujuline. "Arengud on olemas, reedel (homme - toim) saame neid näha ja siis vast ka pühapäeval, aga praegu on kõige suurem muutus see, et käisin juuksuris," rääkis Värnik lõbusalt. "Kaamerad ja maailma piltnikud hakkavad mind püüdma, mingisugune välimus peab ju olema."
Värnik tegi viimase visketreeningu esmaspäeval. "Treenida tuleb mõõdukalt, pole ammu sellises saunas harjutanud," jätkas valitsev maailmameister, kes konkurente ning selle võistluse favoriite kohanud ei ole.
Üleeile õhtul astus Värnik läbi ka Gerd Kanteri võidupeolt. "Staadionil ma ei olnud, igaüks peab oma tööd tegema, aga pärast käisin pubist läbi küll. Gerd jõi seal vett," lausus Värnik, ajades nii kõrval istunud kettaheite maa-ilmameistri südamest naerma.

Tarmo Jallai tutvus Osakas Pekingi tingimustega
Jallai ei jää hooaja tippmargiga rahule, sest aega alla
Eesti 110 m tõkkejooksu rekordiomanik Tarmo Jallai läbis MM-il sirge 14,16 -ga. See on küll mehe hooaja tippmark, ent jääb loodetule oluliselt alla.
"Tulemusega rahul ei saa olla, sest alla 14 sekundi ma joosta ei suutnud ning üks mees on Eestiski minust kiirem," sõnas Jallai, pidades silmas Rene Orumani.
Ameerikas elav ja treeniv Jallai sai MM-ile sõidust teada kaks nädalat enne võistluse algust. "Mul ei olnud aega valmistuda, nii lühikese ajaga on võimatu vorm 14 sekundi peale kerida," rääkis tõkkemees.
Tehniliselt polnud jooks halb, ent kiirusest jäi vajaka. "Kaks päeva tagasi ei suutnud ma üldse kiireid liigutusi teha," sõnas Jallai. "Reaktsiooniga suutsin kaasa joosta, ent siis panid mehed teise käigu sisse," lisas ta.

Andres Raja: hea tulemus algab numbriga kaheksa
Eesti läbi aegade ühe paraadala, kümnevõistluse lippu hoiab Osakas kõrgel Andres Raja. Kuigi mees käis eile ringi teibitud jalgadega, midagi hirmuäratavat juhtunud ei ole. "Jalad on suhteliselt korras, teip on pigem enesetunde pärast," lausus Raja, kes tänavu kogunud 7834 punkti.
Raja usub, et ees seisab raske võistlus. "Ometi tahan väga head võistlust teha. Levinud on arvamus, et kui aasta enne olümpiat oled heas hoos, siis tuleb ka olümpia hästi välja, vastasel juhul vaevalt et jõuad end vormi viia," rääkis Raja.
Võistlust algusest lõpuni pole 25-aastane mitmevõistleja läbi vaaginud. "Mõtlen ala korraga, aga tahan väga head tulemust teha, väga hea tulemus algab numbriga kaheksa," lisas Raja.

Raidla & Partnerid võtab tööle patendivoliniku
Advokaadibüroos Raidla & Partnerid asub tööle patendivolinik Mari Toomsoo.
See võimaldab esmakordselt Eestis advokaadibürool osutada kõiki intellektuaalse omandiga seotud õigusteenuseid, alates kaubamärgi registreerimisest kuni sellealaste vaidluste pidamiseni Riigikohtus, teatas büroo.
"Patendivoliniku tööleasumisega advokaadibüroos astub Raidla & Partnerid sammu euroopaliku mudeli poole, kus äriõigusega tegelev advokaadibüroo osutab ka kõiki intellektuaalse omandiga seotud õigusteenuseid," ütles Raidla & Partnerid partner Sven Papp.
"Seni ei olnud see Eestis võimalik ühelgi advokaadibürool, sest näiteks kaubamärgi registreerimisel saab esindajaks olla ainult patendivolinik, Riigikohtus kaubamärgi alases vaidluses seevastu vaid vandeadvokaat."

Statoil soovib osalust Leedu biodiislitehases
Kütusefirma Statoil teatas, et soovib osta 42,5% Leedus asuva Baltimaade suurima biodiislitehase Mestilla aktsiatest.
Ettevõte on teinud vastava avalduse ka Leedu konkurentsiametile.
Mestilla aktsiate kontrollpakk kuulub Baltimaade ühele juhtivale põllumajanduskontsernile Linas Agro.
Tehnigu hinda ettevõte ei avalikusta.
Klaipeda vabamajandustsoonis 4,5 hektari suurusel krundil asuv biodiislitehas viib hetkel läbi viimaseid testimisi, et alustada septembris tootmist. Aastas hakkab Mestilla tehas tootma 100 000 tonni biodiislit. Kaasaegse tehase ehitust alustati 2006. aasta kevadel ning selle rajamisse on investeeritud 590 miljonit krooni.
Esimese aasta jooksul plaanib Mestilla töödelda 150 000 tonni rapsi ning tõsta järgmisel aastal võimsust 200 000 tonnini. Ligikaudu 70% toorainest ostetakse Baltimaade põllumeestelt, ülejäänud tooraine tarnitakse SRÜ riikidest.

INTRAC müüb Moxy kallureid
Maailma juhtiv liigenditega kallurautode tootja Moxy Engineering teatas, et sõlmis lepingu INTRAC kontserniga, kes alustab Moxy toodete müüki ja hooldust Eestis, Lätis ja Leedus.
INTRAC kontsern on rasketehnika ja selle varustusega tegelenud Baltikumis juba alates 1994 aastast. Ettevõte on kasvanud regiooni juhtivaks masinamüüjaks.
"Moxy tooteseeria sobib ideaalselt kokku meie senise ehitusmasinate tootevalikuga. Lisaks Moxyle müüme ja hooldame ka tootjate Case, Bomag, CompAir, Hydrema, Manitou ja Potain tooteid. Turustame ka John Deere metsamasinaid ja Kalmar rasketõstukeid," sõnas INTRAC-i marketingidirektor Fredrik Brandhorst.
"Kolme Balti riigi majandus on viimastel aastatel teinud läbi märkimisväärse kasvu, mille tulemuseks on kiirelt suurenev nõudlus professionaalsete masinate järele. Prognoosime, et sel aastal jääb liigenditega kallurautode müük regioonis vahemikku viis kuni kümme ühikut."

Krediitkaardikindlustust kasutab üle 10 000 inimese
Suve alguses esmakordselt Eestis turule toodud Hansapanga Kaardikasko on kolme kuu jooksul lepingu sõlminud üle 10 000 kliendiga.
Kui krediitkaardi omanikul tekivad raskused (töövõimetus, töötus või halvimal juhul surmajuhtum), siis Kaardikaskoga ei pea kaardiomanik või tema lähedased muretsema krediitkaardimaksete pärast, selgitas pank.
Kindlustusmakseid arvestatakse iga kuu lõpus ning makse suurus sõltub kasutatud krediidilimiidi summast kuu viimasel päeval - see on 0,6% kasutatud krediidilimiidist. Limiidi mitte kasutamise korral ei võeta ka kindlustusmakset.

U.S.  Investi tütarfirma renoveerib aastaga veel neli kooli
Investeerimisfirma U.S. Investi kontrolli all olev koolide remondi ja haldamisega tegelev tütarettevõte Vivatex Holding renoveerib järgmiseks sügiseks veel neli pealinna kooli, investeerides PPP-projektidesse kokku üle poole miljardi krooni.
Eesti esimene era- ja avaliku sektori koostöös täielikult rekonstrueeritud Pelgulinna Gümnaasium avab uksed 1. septembril piduliku kooliaasta avaaktusega, teatas ettevõte.
Järgmise õppeaasta alguseks rekonstrueerib Vivatex Holding täielikult Kristiine Gümnaasiumi, Tallinna 32. Keskkooli ning Laagna Gümnaasiumi. Vivatex Holdingu initsiatiivil valmib Laagna Gümnaasium kokkulepitust kolm kuud varem, et lapsed saaksid alustada õppetööd 1. septembril 2008. Renti hakkab kool maksma aga 1. novembril 2008 nagu lepingus ette nähtud. Kalamaja Põhikooli annab Vivatex Holding üle 1. novembril 2008 ning see renoveeritakse kooskõlas kõikide muinsuskaitse kehtestatud nõuetega.

Viru keskusesse tuleb spordiklubi
Viru keskuses avab järgmise aasta alguses uksed 1st Fitness & Studio.
Viru Keskus teatas, et sõlmis sel nädalal uue spordiklubide ketiga 1st Fitness & Studio üürilepingu, mille kohaselt avatakse keskuses 1300 ruutmeetril paiknev 2008. aasta alguses läbi kahe korruse paiknev trendikas fitnessklubi.
Viru Keskuse juhatuse liikme Ants Vasara sõnul rajatakse lepingu kohaselt keskuse 5. ja 6. korrusele kaasaegne avar jõusaal ning spinningu- ja aeroobikasaalid, kus pakutakse klientidele laias valikus erinevaid aeroobikastiile, jooga- ja spinningutunde ning personaaltreeniguid.
Uue fitnessklubi üheks investoriks on rahvusvaheline investeerimsfond Askembla Growth Fund, kelle investeerimisportfelli kuuluvad mitmed ettevõtted Baltimaades.

Autod viivad hääletajad tasuta ülikoolilinnadesse
Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteedel sõidavad 30. ja 31. augustil ning 2. septembril kolm autot, mis viivad hääletajaid tasuta sihtpunkti, ettevõtmine on ajendatud asjaolust, et tudengite liikumine kodu ja kooli vahel on muutunud väga kalliks.
Esimesed autod stardivad Tallinnast kella 10 ajal hommikul ja püüavad hääletajaid Tallinna lennujaama lähedal teepervelt ning Laagri bussipeatuse teelõigul. Lennujaama lähedal on avatud hääletajatele ka varjualune, kus pakutakse autosid ootavatele hääletajatele peavarju ja hääletajaid peale võtvatele autojuhtidele tasuta energiajooki.
Algatatud ettevõtmise eesmärk on aidata tudengitel ja teistel hääletajatel uue kooliaasta alguses jõuda turvaliselt sihtpunkti.
Projekti idee on ajendatud olukorrast, et piletihindade tõusuga on muutunud tudengitele liikumine kodu ja kooli vahel materiaalselt väga kulukaks. 2006. aastal Eesti Üliõpilaskondade Liidu poolt läbiviidud üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra uuring näitas, et tudengitel kulub transpordi peale keskmiselt 900 krooni kuus.

Vene lehed: Kanteri kullasära varjutas pronksöö
Kolmapäevane Molodjož Estonii avaldas esiküljel väga ilusa pildi pealkirjaga "Gerd Kanter on meie maailmameister!".
Gerd rõõmustab sinimustvalge lipu taustal koos meie kõigiga, ja see on Eestile äärmiselt tähtis. Pronksiöö ängistav helendus jäi sel korral kullasära varju.
Kolmapäevases MK Estonijas ilmus selle lehe peatoimetaja Pavel Ivanovi ülevaade, milles räägitakse kirgedest seoses Baltimaade Vene kaasmaalaste konverentsiga Eestis. Pavel astub välja metropoliit Korneliuse kaitseks. Moskva patriarhaadile alluva Eesti vene õigeusukiriku juht kahtles intervjuus ETV-le, kas protest koolireformi vastu on ikka õige asi, ja vihjas sellele, et õigeusukiriku "kaitsmise" taga võivad peituda teatud gruppide ja poliitiliste ringkondade huvid. Tagatipuks ütles metropoliit, et eestlastest tuleb ka aru saada, eesti kultuuri tuleb tunda ja eesti keelt õppida. See viis endast välja Klenski nimekirja tegelasi, kes astusid välja järjekordse avaldusega, milles väitsid, et püha isa ei saa mitte millestki aru ja ei tea midagi. "See grupp langes nii madalale, et kasutas metropoliidi suhtes fraasi" vaimuliku poliitiline lühinägelikkus on andestatav tema kõrge ea tõttu ", kirjutab Pavel Ivanov ja märgib, et paljude ajakirjanike arvates sarnaneb Klenski avaldus kahtlaselt Rosbalt.ru portaalis uudise pähe avaldatud jutuga.

Kavandatav juhtimisalane telemäng ootab saatesse osalejaid
Kevadel võivad televaatajad näha uudset telemängu, millesse praegu osalejaid oodatakse. Tegemist on ainulaadse juhtimismängu-alase formaadiga, mille idee pärineb TTÜ tudengeilt. "Ootame selle nädala jooksul saatesse "Juhtimisaju" registreerima kolmeliikmelisi, soovitavalt keskastmejuhtidest või spetsialistidest koosnevaid võist-kondi erinevatest ettevõtetest üle Eesti," ütles saatejuht ja projekti eestvedaja, TTÜ juhtimise õppejõud Marko Rillo.
Igas saates lähevad kaks kolmeliikmelist võistkonda ühte suurettevõtteist ja hakkavad lahendama sealselt juhilt saadud juhtimisprobleemi. Esimese kaheksa saate võitjameeskonnad liiguvad edasi veerandfinaalidesse, kus neid ootab juba keerulisem probleem. Saatesarja üldvõitja selgub finaalis.

Sülla olemuslugu võistleb Euroopas
Euroopa mainekaima raadio-, televisiooni- ja internetiloomingu festivali Prix Europa 2007 raadiodokumentalistika programmis võistleb Eesti Raadio toimetaja Meelis Süld oma olemuslooga "Keelatud tunded". Lugu räägib suhtumisest geidesse eelkõige kiriku kontekstis, kuid paralleele võib tõmmata ka laiemalt ühiskonna hoiakuga seksuaalvähemustesse.
Euroopa suurim meediafestival toimub Potsdamis 13.-20. oktoobrini. Festivali peaeesmärk on tuua esile kvaliteetseid raadio- ja telesaateid ning internetiteoseid kogu Euroopast ning anda võimalusi noortele talentidele. Prix Europa toob igal aastal kokku umbes 1000 osalejat. Tänavu on konkureerimas 225 eri meediatoodet 34 riigist, mis kandideerivad 13 auhinnale üheksas kategoorias. Eelžürii sõnul on oodata suurepäraseid teoseid, kus teemad varieeruvad globaliseerumisest tehnoloogiani. Esimest korda sel aastal toimub ka online-hääletus SPOT-i kategoorias "I am Europe".

Baskini anekdoodid
Vanem daam ostab lemmikloomakaupluses papagoid. Silmitsedes üht ilusat suurt lindu, küsib ta:
"Noh, lollike, rääkida oskad?"
"Oskan," vastab rahulikult papagoi, "aga kas sina, vana loll, lennata oskad?"
Vana-aastaõhtul asetab mees tabureti lühtri alla, viskab nööri selle külge. Samal hetkel astub tuppa jõuluvana. Istub diivanile, vaatab mehele otsa ja küsib:
"Mida sa teed?"
"Elu on nii õudne, ei jaksa enam. Otsustasin…"
"Kui sa juba seal taburetil seisad, siis loe mulle üks luuletus!"
Ametnik saab kassaluugist palka.

JÄRJEJUTT (8): Patricia Cornwell: Risk
Siis hakkab ta astuma Harvard Square'i poole, kus kohvikud ja baarid on vihmast hoolimata rahvast täis, põikab sisse Peeti kohvibaari ja surub end seal inimeste vahele, kellest enamik on tudengid, privilegeeritud ja nii ametis iseendaga. Kui ta latte-kohvi tellib, jääb tüdruk leti taga talle avalikult ammuli sui otsa vahtima ja läheb näost punaseks. Sellega on Win harjunud, harilikult on ta isegi meelitatud ja saab hea tuju, kuid mitte täna. Ta ei suuda lakata mõtlemast Lamontile ja sellele, kuidas naine tekitab tema enesetundele probleeme.
Ta kõnnib kohviga üle Harvard Square'i ja jõuab sinna, kuhu tuleb sisse metroorong, ning mõtleb, et enamik inimestest, kes sellega sõidab, ei ole käinud Harvardis ja võib-olla ei teagi, et Harvard pole mingi tavaline kohalik kolledž. Ta longib aeglaselt piki John F. Kennedy Streeti kõnniteed, kissitades vastu sõitvate autode tulede peale silmi. Vihm, mis peksab vastu eredaid lampe, meenutab lapse käega tehtud pliiatsijoonistusi langevatest piiskadest, mida temagi poisikesena sirgeldas, kui tal oli tahtmist paberile panna midagi muud peale kuriteostseenide ja inetute inimestevaheliste arveteõiendamiste.

Audi uuendab oma bestsellerit
Audi toob mõne nädala pärast algaval Frankfurti autonäitusel välja täielikult uuenenud versiooni oma suurimast müügiartiklist - keskklassi mudelist A4.
Nagu tavaks saanud, on uus põlvkond kasvanud kõigis mõõtmetes - pikkust lisandus 12cm, laiust 5 ja pool. Teljevahe suurenes aga tervelt 20cm võrra, millest tervelt pool "kulutati" tagaistujate põlveruumi kasvatamisele.
Mudeli inglisekeelse pressiteate pealkiri lubab, et tegu saab olema sportlikuima keskklassi sedaaniga turul - ning sellest ambitsioonist on kantud ka mootorivalik. Baasmootoriks on 1.8-liitrine turbomootor, mis toodab 160 hobujõudu.
Kellele sellest väheks peab jääma, võib valida ka 260-hobujõulise 3.2-liitrise V6 või ühe kolmest võimsast, ent säästlikust turbodiislist (2.0, 2.7 ja 3.0), mida pakutakse kokku viies erinevas võimsusseades.

Kõige isuäratavam Opel paneb selle margi vihkajaidki endast unistama
Opel GT on justkui pisike Corvette, kuid veelgi ilusam ja maksab mitu korda vähem.
"See ei saa olla Opel?! Nii ilus, kr…t, ja Opel! Maksab kindlasti hulga raha," tuli üks uudistaja kaema, kui parkisin prooviautot Haapsalu keskväljakule. Kanal 2 "Reporter" tegi suisa uudiselõigu sellest, kuidas Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa Opelit proovis. Ebaharilik tähelepanu sellele Saksa automargile.
Opel pole üldjuhul auto, mille peale tehnikafännid "pöördesse" lähevad. Kahekohaline GT paneb aga isegi Opeli vihkaja ammuli sui sellele järele vaatama. Vaieldamatult viimaste aastate üks ilusamaid autosid. Välisdisainis on iga väiksemgi detail nagu maasikas vahukoores. Lisaks tagavedu, turbomootor ja eemaldatav puldankatus, ning seda poole miljoni krooni eest. Mitmed konkurendid, näiteks Nissan 350Z, BMW Z4 ja Honda S2000, maksavad üle saja tuhande krooni enam. Seega justkui sportliku kabrioleti austaja unelm.

Kas see auto päästab Fiati koomast? 
Fiati pereauto välimus paneb hõiskama "bravissimo!" ja roolitunnetus "makarooni!".
Lõpuks ometi! Fiati ostmist tasub jälle kaaluda. Esmalt tuli paar aastat tagasi suurt kasvu väikeauto Grande Punto (siinmail põhjendamatult alahinnatud) ja nüüd uus väike keskklassiauto Bravo. Mõlemad hea välimuse ja parameetritega.
Bravo sündis Fiati mudeliperekonda juba 1990. aastatel. Kuigi sõiduk pälvis Euroopa aasta auto tiitli, ei läinud see kuigi hästi kaubaks. Nende järglase Stilo tootmine oli aga täielik läbikukkumine ning viis Fiati pankroti äärele. Stilot Eestis peaaegu ei ostetudki. Õnnestunud Grande Punto oli ettevõtte jaoks päästerõngas ning uue Bravo abil loodab Fiat tõusta taas jalule. Uue alguse nimel disainiti Fiatile isegi moodsam logo. Fiat tegi seda, mida itaallased autode juures kõige paremini oskavad - andis sõidukile suurepärase väliskuju. Bravo disain väärib oma nime. Tahaks kohe hüüda: braavo, Fiat, bravissimo! Heast välimusest aga üksi ei piisa. Konkureerimaks Toyota Aurise, Ford Focuse, VW Golfi ja Honda Civicuga, peab Fiat pakkuma ka häid sõidu- ja mugavusomadusi ning enne-kõike võitma tagasi ostjate usalduse. See nõuab aastatepikkust tööd, kuid sõidu- ja mugavusomaduste parandamise nimel on juba astutud tubli samm paremuse poole.

Toyota ja Sony konstrueerivad tehisintellektiga kolmerattalise auto
Maailma suurim autotootja Toyota ning elektroonikahiid Sony teatasid, et plaanivad ühiselt luua ühekohalise linnaauto. Oma olemuselt hakkab see sarnanema eelmisel aastal Genfi autonäitusel esitletud Toyota kolmerattalise ideesõidukiga i-swing.
Toyota esindajate sõnul proovitakse uut tüüpi sõidukiga maksimaalselt ise hakkama saada, seetõttu osaleb projektis ainult seitse Sony inseneri. Sony tahab projektis realiseerida oma robotialaseid teadmisi, mis on leidnud rakendust Aibo ja Qrio robotite juures.
Ajakirjanduses spekuleeritakse, et Toyota tahab kasutada uue sõiduriista juures tehisintellekti, mis suudaks end kohandada omaniku juhtimisstiiliga ning talle ka vajadusel nõu anda. Toyota ideesõiduk i-swing on juba varustatud tehisintellektiga, mis suudab meelde jätta kasutaja harjumused ja eelistused.

Saksamaa majade hinnad kerkivad Eesti uute eramute hinnatasemele
Saksamaal on eramute hinnad saavutamas uusi kõrgusi, kuna pakkumine on väike.
Mullu tõusid eramute hinnad keskmiselt 1,2 protsenti Lääne- ja 1,4 protsenti Ida-Saksamaal. Seejärel maksis maja lääne pool keskmiselt ligi 2,7 miljonit, idas aga ligi 1,6 miljonit krooni. Hinnad tõusevad edasi, sest uus-
ehitisi tuleb turule vähe. Hindu kruvivad kasvavad ehitus- ja energiahinnad.
Näiteks Hamburgis on tänavu keskmise eramu hind tõusnud 9,1 protsenti ja maksab nüüd üle nelja miljoni krooni, vahendab Spiegel. Berliinis oli kasv 8,6 protsenti, maja hinnaks on kujunenud 3,9 miljonit krooni.
Münchenis on hinnatõus olnud 4,3 protsenti, maja maksab seal keskmiselt aga ligi kuus miljonit krooni. Sama palju ehk neli kuni kuus miljonit krooni maksavad kinnisvarabüroo Uus Maa andmeil ka Tallinna heas seisukorras, väljakujunenud ja hinnatud piirkondade eramud. Pärnu linnas on majade hinnaks kaks kuni neli, Tartus 2,5 -4,5 miljonit krooni.

Maaklerid petavad kliente valede aadressidega
Kinnisvarakülgedel on arvukalt müügil Kohila maju ka teise aadressiga Saku vallas.
Majade müük ei edene enam nii kui varem. Paljud maaklerid on hakanud sel põhjusel vassima müügiobjekti aadressiga. Nii võib endale interneti kinnisvarakülgedelt suvilat või maja otsiv inimene kohata kaht täiesti sarnast hoonet, mis on müügil nii Harjumaal kui ka Raplamaal.
Näiteks saab praegu Raplamaal Kohila vallas osta 1 750 000 krooniga maja aadressil Aespa 25, mis on maja õige asukoht. Sama maja on müügil ka asukohaga Harjumaa, Saku vald. Kahe eri aadressiga müüb Aespa kandis vähemalt seitset maja ja hulgaliselt suvilaid OÜ Alister Projekt maakler Dmitri Beresnjev. Küsimusele, miks ta seda teeb, ei soostunud ta vastama.
Ohtrasõnalisemalt oli nõus asja selgitama Primahaus Kinnisvara maakler Toivo Ottmaa. Tema müüb maja Kohila vallas ja on sisestanud sama maja ka aadressiga Harjumaa, Saku vald, Kiisa. "Tegelikult asub maja ikka Kohila vallas," tunnistab ta. "Paljud vaatavad kuulutusi vaid Harjumaa alt, kuigi Aespa asub tegelikult Harjumaa piiri ääres. See on Tallinnale lähemal kui näiteks Laulasmaa või Keila-Joa. Vale aadress pole eksitamiseks mõeldud. Inimesele, kes asja vastu huvi tunneb, saab seda kohe ka selgitatud."

Kurna mõisa ümberkehastumine Üksikuks Rüütliks on venelastest omanikelt neelanud 23 miljonit
Kui tähtede seis on soodne, avatakse septembris Kurna mõisas restoran ja hotell.
Sõidad mööda Tallinna ringteed ja kirud, sest kõht on tühi, janu kah. Kiirus on lubatud 90 km/h asemel hädapärast 75, sest ees toppab kolm kopameest. Tahaks süüa-juua ja kempsu minna, aga eisaa - ainus arvestatav koht, kus arbuusimüüjate naabriks on paar söögi-joogiga kauplevat putkat, on ringtee ja Viljandi maantee ristmikul.
Miraažina viirastuvad Euroopa kiirteed, kus iga natukese maa tagant on vinge konditsioneeriga ampsu- ja kempsukoht. Teest veidi kõrval asuvatest maalilistest külakõrtsidest rääkimata.
Veel sajandi eest oli maanteeäärne postikõrts ka Eestis üsna tavaline. Üksik Rüütel Kurnas annab lootust, et seis muutub pea ka Jüri ja Kiili aleviku vahelisel teelõigul. Ehk juba septembris, aga selleks peab horoskoobiseis küll viimase vindi peal olema.

Rõngu lapsed alustavad poliitiliste vaidluste tõttu kooliaastat remonti vajavas hoones
Kooli remont pole kasvanud ehitushindade juures enam ettenähtud rahaga võimalik.
Tartu maakonna edelaosas asuva Rõngu keskkooli õpilased rõõmustasid poolteist aastat tagasi renoveeritud võimla üle ning jäid lootusrikkalt ootama vana koolimaja remonti ja juurdeehitust. See oleks pidanud valmis saama tänavu märtsiks, nüüd aga on ehitus määramata ajaks edasi lükatud.
Rõngu keskkooli direktori Raivo Ruukeli sõnul oli see teade kogu koolile tõeline šokk. "Kõik õpilased ja õpetajad lootsid, et kui saadi viimase peal remonditud võimla, siis nüüd kohe läheb remont lahti ka koolimajas ja see tehakse kiiresti ära, mitte ei vindu neli-viis aastat," on direktor nördinud. "Lisaks sellele, et torud on umbes ja solk keldris ning koolimaja põrandad õõtsuvad, on meil ka suur ruumikitsikus, mida oleks leevendanud juurdeehitis. Liigub jutte, et kas seda Rõngu keskkooli enam varsti ongi."

Ehitusmaterjal määrab suuresti kindlustusmakse suuruse
KINDLUSTAMINE
Põhimõte, et kalli ja suure asja ülalpidamine on kulukam, kehtib ka kindlustusvaldkonnas.
Nii, et mida kallim on hoone, seda suurem on ka kindlustusmakse. Elumajade, ridaelamute ja korterite kindlustamisel kujundavad kindlustusmakset kaks põhilist asjaolu - objekti väärtus (kindlustuslepingus fikseeritav kindlustussumma) ning kindlustusriski asjaolud (tegurid, mis mõjutavad või aitavad vähendada kindlustusriski).
Kindlustuslepingus fikseeritud kindlustussumma peab ideaalis vastama kindlustatava objekti tegelikule taastamisväärtusele. Olukorras, kus kindlustussumma võrdub kindlustusväärtusega, on välistatud ka võimalik ala- või ülekindlustus.
Kuna kindlustusvõtjal on detailsemat teavet kindlustatava hoone kohta, siis oskab ta ka kindlustussummat kõige täpsemini määrata. Kindlustusandaja võib kogemustele tuginedes anda orienteeruvad piirid kindlustussumma määramisel.

Kinnisvaraturu lihvimata pärl on Kopli
Koplist saab soodsa hinnaga korteri arhitektuuriliselt põnevasse hoonesse.
Kopli kinnisvaraturg on intrigeerivalt mitmekesine. Kui näiteks Kalamaja on juba ammu ostjate seas populaarne, siis Koplisse, ajaloo keerdkäikudes räsida saanud linnaossa elama asumine võib tunduda sealset piirkonda võõristavale kinnisvaraotsijale harjumatu mõttena ning suure väljakutsena.
Ka kinnisvaraarendajad on Kopli suhtes olnud kaua äraootaval seisukohal ning uusarendusi on seal seepärast vähe. See hoiak on siiski juba muutumas ja uue elu on saanud mitmed huvitavad majad. Arendustegevus on piirdunud vanade unikaalsete hoonete rekonstrueerimise ja renoveerimisega. Sellistes ebastandardsetes hoonetes ning industriaalses keskkonnas asuvate korterite vastu on ostjate huvi suur. Piirkonna potentsiaali näevad ka investorid, sh välismaalastest ostjad. Koplis leidub huvitavat ja unikaalset kinnisvara, mille hinnatase jääb oluliselt alla kesklinna korterite hinnatasemele. Nii mõnigi sajandivanuses majas asuv kodu võib olla võrdväärne vastane vanalinna ajaloohõngulisele korterile.

Pissivale kõutsile säti okkaline põõsas saba alla
Allameetrisel okaspuul pole suurt elulootust, kui seda märgistavad koduloomad.
Vaatad eemalt - oi, kui ilus elupuurivi! Astud lähemale - alumised oksad puha mustad, osa juba krõbekollased. Puude vahelt tuleb rõõmsalt saba liputades pererahva kõrgejalgne lambakoer ja tõstab tervituseks jalga.
"Lemmiklooma pissi ei talu vist ükski okaspuu. Ainult kuused miskipärast saavad vähem kannatada või siis loomad lihtsalt ei armasta nende peale pissida," ütleb Nurga puukooli omanik aednik Rudolf Pehter, kelle erihobi on eksootiliste ja haruldaste okaspuude, eriti nende kääbusvormide kogumine.
Pehter on kindel, et legendil, nagu oleks kassipiss erinevalt koera omast okaspuudele ohutu, pole alust. Eriti õrnad ja tundlikud on okaspuude kääbusvormid. "Kui loom väikese taime üleni ära kastab, ega siis sellest enam asja ei saa. Suurematel puudel jääb ülemine osa, kuhu loom sirtsutama ei ulatu, tavaliselt ellu," lisab aednik.

MOSCOW TIMES: Lääs peab mõistma, et tõemonopoli pole olemas
Venemaa peab leppima, et sõltub teistest riikidest, kuid lääs peab mõistma, et tõemonopoli ei eksisteeri kirjutab Fjodor Lukjanov Venemaa suurimas ingliskeelses ajalehes The Moscow Times-is.
Laupäeval algab Venemaal peale suvepuhkust uus poliitika-aasta. Uus hooaeg saab olema Vladimir Putinile presidenditoolil viimane ning kõik märgid näitavad, et see saab olema tormiline.
Venemaa viimase veerandsajandi poliitikat uurides ilmneb huvitav muster. Põhjapanevad muutused leiavad aset kaheksa-aastaste tsüklite kaupa ning sealjuures üleminekut ühe tsükli lõpust teise algusesse saadab alati välispoliitiliste suhete teravnemine.
Pärast Boriss Jeltsini valitsusaja lõppemist 1999/2000 aastal toimus Venemaal väga intensiivne võimuvõitlus. Nendel aastatel algas teine Tšetšeenia sõda, esile tõusis endine KGB ohvitser Putin, korruptsiooniskandaal, mis hõlmas Jeltsini perekonda ning New Yorki panga vahelisi suhteid. Kõik eelmainitud asjaolud viisid suhted Läänega kriitiliselt madalale tasemele. Olukord paranes 2000. aasta kevadel, mil Vladimir Putin võimule tuli ning Lääne suhted Kremliga hakkasid paranema.

PETER SINGER: Püha Diana? 
Ka nüüd, kus tema surmast on möödas kümme aastat, on printsess Dianal endiselt staarivõim.
Meedia on täis austusavaldusi ja retrospektiive, mida kogu maailma avalikkus näib aplalt neelavat. Kas Dianast on saanud teatud laadi uus pühak? Ja kui nii, siis mida saab sellest järeldada?
Kohtasin Diana-kultust aastal 2004, olles Hyde Parkis päeval, mil kuninganna avas printsess Diana mälestuseks rajatud purskkaevu. Leidsin end rühma keskealiste naiste seast, kes kandsid jakke ja embleemidega peakatteid. Nad nägid välja nagu jalgpallifanaatikud, kui välja arvata see, et embleemidel oli printsess Diana, mitte David Beckhami nägu.
Tegin juttu ja sain teada, et nende riided, käekotid ja kingad jäljendasid neid, mida oli kandnud Diana. Mõnel oli kodus koguni "Diana tuba", mida täitsid printsessiga seotud meened. Nende elu näis keerlevat ümber naise, kes oli olnud juba seitse aastat surnud.

EVI ARUJÄRV: "Endised", eestiaegsed ja tegijad
Näib, et viimasel ajal - alates sambasõdadest ja "laulva revolutsiooni" saatel toimunud presidendivalimistest ning lõpetades patriotismi kiirgava laulupeoga - jätkub üks pikka aega vindunud protsess: käest libisenud või ohustatud rahvusidentiteedi rehabiliteerimine ja (taas) kinnitamine.
Sellesse ritta kuuluvad ka arutlused rahvusluse ja keele üle, kodanike virgunud kaitseinitsiatiiv ja vana rahvusluskuvandi juurde käiv ristikiriku toimetamine ühiskonnaelus. Ainult pealtnäha on veider, et 16 aastat pärast taasiseseisvumist, õitsva kapitalismi tingimustes, kestab riigis ikka veel ka kommunismivastane võitlus. Nii see siiski on: kui veel 1990-ndate lõpus räägiti Eesti Vabariigis harda lugupidamisega "tegijatest", siis nüüd on juba mõnda aega tulipunktis "kommarid", "tiblad" ja vabadusvõitlejad.
Põhjus on mõistetav: rahvusliku identiteediga seotud mentaalsed protsessid - läbielatud ja mahasalatud ajaloo sõna otseses mõttes meeldetuletamine, mõtestamine ja ümbermõtestamine - jäid seoses majandusliku ja poliitilise ellujäämisvõitlusega lõpuni läbimata või blokeerituks. 1990-ndatel toimunud patriarhaalse eestiaegse (sest teist mudelit meil lihtsalt ei olnud) rahvusidentiteedi tõrjumises ja naeruvääristamises ühinesid tugevad jõud - postmodernne kultuuriteadvus, neoliberalistlik kõik-müügiks-ideoloogia ja "endiste" enesekaitse. Lahendust ei saanud okupatsiooni ja "kommarite" küsimus, ei toimunud tsiviliseeritud puhastumise (süütunnistuse ja andestamise) rituaale ja rahvusliku eneseväärikuse rehabiliteerimine jäi poolikuks.

REIN SIKK: Kogu tõde tädi Maali salapärasest surmast
Kükametsa küla kolm allesjäänud memmekest vaidlevad lõpmatult, kas tädi Maali suri vanaduse tõttu või hoopis vihastas sedavõrd, et pani trotsi tõttu käed rinnale risti. Ja kui nii oligi, siis keda küll tema surmas süüdistada.
Maali igatahes oli iseloomuga inimene, kuigi jah, mida enam Eesti riik õitses ja edenes, seda rohkem törssi ta läks. Hoolima sellest, et Maali hoidis kogu Vene aja riidekapi sahtli põhja all sinimustvalget lippu ja Pätsi pilti ning oli kindel, et küll vabadus tagasi tuleb. Teinekord varahommikul lehma lüpstes ümises Maali isegi salaja seda armast laulu: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm…"
Et Maali salapärase surma lugu algusest peale ära rääkida, tuleb alustada sellest, et Kükametsa oli kunagi kena Eestimaa küla, kus olemas kõik, mis teeb külast küla. Palju rahvast, kolhoosikontor, kool ja hoiukassa, millele hiljem pandi nimeks pangakontor. Rääkimata poest, apteegist, sidejaoskonnast.

Meenuta: 31.august 1994! 
Sellel ajaloolisel päeval 13 aastat tagasi lahkus Eestist Vene tegevarmee. Lahkunud sõjaväelastest jäi tühjaks palju kortereid, mis oleks lahendanud tagastatud majades elavate sundüürnike probleemi. Kõik läks aga teistmoodi. Vene sõjaväelaste korterid kadusid justkui olematusse! Sellest ei räägita enam ei Eesti valitsuse kabinettides ega ka riigikogus. 13. juuni infotunnis jagas siiski vastuseid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kellel tuli ka vastata kolme parlamendisaadiku esitatud küsimustele, mis puudutasid sundüürnike probleeme. Neile küsimustele vastas Juhan Parts aga enesekindlalt ja ülbelt.
Hiljuti toimunud rulluisusõidul osales ka spordilembene peaminister Andrus Ansip, kes andis vahetult enne starti teada, et vaim olevat valmis, aga ihu kohta veel ei teadvat. Kui aga peaministril on vaim selge ja erk, siis peaks ta mäletama neid lähiajaloo sündmusi selgemalt kui keegi teine! Me ei loe Reformierakonna lubadustest välja aga ühtegi lõiku sundüürnike teemadel. Küll aga tuli müüki uus õlu, Põhiseaduse Pilsner, et mürgitada inimeste aju ajaloo mäletamisel.

Tallinna liiklus käib üle jõu? 
Keskerakonna kongressil kõneldut meedia kaudu jälgides sain mõnesugust aimu sellest, kuidas erakonna esimees tunneb muret ja elab siiralt kaasa üldriiklikele probleemidele, sealhulgas näeb ta küllaltki suurt kahju Eesti jätkusuutlikkusele sellest, et tema enda hinnangul on ligi sada tuhat tublit noort töökätt võõrsile läinud. Sisuliselt on tegu 50 000 väljarännanuga? Küllap on Edgar Savisaarel õigus selleski, et (kaalukate) valitsusringkondade soov eelistada palkade tõstmisele odava välistööjõu sissetoomist on lõppkokkuvõttes kahjulik.
Aga samas ei märganud ma kongressi kajastuses kippu ega kõppu sellest, kuidas hinnati kongressil Keskerakonna saavutusi Tallinna valitsemisel. Kiidelda pole siin ju õieti millegagi - õppeaasta alguses muutuvad liiklusolud ristmike ummistumise tõttu lausa põrgulikeks. Kui paar aastat tagasi tehti bravuurikaid sõnu Haabersti ja Seevaldi ristmiku mitmele tasapinnale viimisest, siis nüüd pole sellest enam üldse juttu. Pirita teel korraldati ühe liiklusraja sulgemisega autodele tõeline segadus, kauaigatsetud Põhjaväil pole veel käigus jms. Et Tallinnas on viletsate liiklusolude tõttu kehv elada, siis võib seegi olla üks inimeste välja siirdumise põhjusi...

REPLIIK: Nulliv nulltolerants
Millised vahendid on õigustatud korruptsiooniga võitlemiseks? Kas on näiteks põhjendatud, kui peaministrile alluv võimas korruptsioonivastane amet, mille varustuse sekka kuuluvad ka pealtkuulamisseadmega helikopterid, salakuulab valitsusjuhile oponeerivaid parteisid? Ja kasutab kogutud materjali poliitilistel eesmärkidel? Ning enamgi veel - arreteerib "korruptsiooniafääri uurimise takistamise" pärast siseministri, kes on riigi orwellilikku salakuulamissüsteemi kritiseerinud?
Poolat juhtivad võimukad kaksikvennad Kaczynskid, kes lubasid valimiste eel korruptsioonile nulltolerantsi, ei kohku ilmselt ühegi meetme ees tagasi. Ning paraku on seesama nulltolerants ja võimas pealtkuulamissüsteem asunud nullima ka õigusriiki ja demokraatiat.

JUHTKIRI: Kadriorust ei piisa
Et Kadrioru presidendilossi ei mahu riigipea töö-, elu- ja esindusruumid, oli selge juba eelmiste presidentide ametiajal. Ka suurima residentsiga seotud skandaali ajendas just maja väiksus: noorte pidu valgus kitsukesest ametikorterist välja, otse kantseleisse.
Ka naabermaade riigipeadel on kasutada oluliselt suuremad ametiruumid. Läti presidendilossiks olevasse Riia kindlusse mahub mitu muuseumigi. Soome presidendil on elamiseks valida lausa mitu kohta: enamasti ametlikke funktsioone täitev (näiteks iseseisvuspäeva vastuvõtt) presidendiloss, mereäärne elu- ja esindushoone ning suveresidents.
Eesti president ei pea tingimata iseseisvuspäeva vastuvõtu sadu külalisi omal pinnal võõrustama, kuid kantselei ja presidendi perekond ei saa üksteise varvastel tallata, jätmata ruumi väärikate külaliste vastuvõtmiseks.

Inguššias tappis autopomm kolm miilitsat
Inguššia pealinnas Nazranis tappis autopomm kolm miilitsat, kes viibisid ametiautos UAZ, mis möödus riigi valitsushoonest.
Kolme miilitsa tapmisele eelnes neljapäeva öösel Inguššias toimunud kolmikmõrv, kus tundmatud isikud mõrvasid vene rahvusest naisõpetajanna abikaasa ja kaks täiskasvanud poega, vahendab BBC.
Karbulaki linnas tungisid tundmatud isikud majja, kus elas õpetajanna Vera Dragantšuki oma perekonnaga, ning avasid tule seal viibinud isikute pihta.
Kohapeal said surma Vera Dragantšuki mees ning üks poegadest, teine poeg suri teel haiglasse. Teises toas viibinud õpetajannal õnnestus aknast välja hüpata ja põgeneda.

Aafrika väikeriik hakkab narkoveo kahtlusega lennukeid alla tulistama
Kõik narkoveos kahtlustatavad lennukid, mis sisenevad riigi õhuruumi tulistatakse alla, kuna riik soovib hakata vähendama üha kasvavat kokaiini transiiti, teatas Giunea-Bissau valitsus.
Napilt üle pooleteise miljoni elanikuga Guinea-Bissau peaminister Martinho N'Dafa Cabi kinnitas, et tema isiklikult andis sõjaväele sellise kompromissitu käsu, kirjutab BBC.
Rahvusvahelised narkovastase võitluse eksperdid kardavad, et ebastabiilsest Guinea-Bissau saareriigist on saamas "narkoriik".
Guinea-Bissau sõjaväe ülemjuhataja Tagme Na Waye kinnitas, et saarestiku tugipunktidesse on juba paigaldatud uued õhutõrje raketid ja iga lennuk, mis ilmub ilma loata riigi territooriumile tulistatakse koheselt alla.

Ämblikud kudusid Texases hiiglasliku võrgu
Lake Tawakoni looduspargist Texases avastati kahe jalgpalliväljaku suurune ämblikuvõrk.
Tegemist ei ole ühe suure ämbliku tööga vaid arvatavasti on võrku kudunud miljonid väikesed ämblikud, kirjutab BBC.
Looduspargi töötajad ei oska öelda, miks on ämblikud jõud koondanud ja kudunud ühe hiiglasliku võrgu. Töötajate hinnangul on tegemist väga erakordse juhtumiga.
Texase ülikooli putukateadlase John Jackman andmeil koovad ämblikud niivõrd suuri putukavõrke iga paari aasta tagant.
Ämblikuvõrk katab Lake Tawakoni looduspargis 180 meetrit ulatuses puid ja põõsastikku.
Oma algse värvuse tõttu kutsuti võrku "valgeks muinasjutuks", kuid praeguseks on hiigelvõrk muutunud sinna kinni jäänud putukate tõttu pruuniks.

Rootslased kahetsevad prohvet Muhamedi pilapiltide avaldamist
Rootsi saatkond Pakistanis on väljendanud kahetsust, et Muhamedi naeruvääristavad pildid ilmusid Rootsi ajalehes.
Pakistan on avaldanud pahameelt, et ajalehes ilmus koomiks, mis kujutas koera kehaga prohvet Muhamedi, kirjutab BBC.
Rootsi valitsus kinnitas, et kahetseb juhtunud, kuid lisas, et valitsus ei ole vastutav lehtedes avaldatava sisu üle ega saa keelata sellise materjali avaldamist.
Eelmisel aastal põhjustas karikatuuride avaldamine prohvet Muhamedist pahameeletormi ja rahutusi mitmel pool maailmas.
Moslemid käsitlevad jumala teotusena ükskõik millist prohvet Muhamedi visuaalset kujutamist. Paljud moslemid usuvad, et koer kujutab endas ebapuhast või rüvetatud looma.
Joonistused, mis kujutad Muhamedi inimese näo ja koera kehaga avaldati Rootsi ajalehes Nerikes Allehanda pühapäeval.

Austria avab uutele liikmesriikidele tööturu
Austria majandusminister Martin Bartenstein plaanib 2009. aastaks Austria tööturu avamist Euroopa Liidu uusliikmetele.
Esialgu on plaanis tööturu järk-järguline avamine. Esmalt avatakse tööjõuturg kvalifitseeritud töötajatele, vahendab Austria pressiagentuur. 2009. aastast jäävad piirangud kehtima üksnes madala kvalifikatsiooniga töökohtadele.
Tööturu täielikku avanemist on oodata aga alles 2010-2011. aastatel.
"Kvalifitseeritud välistööjõu sisserändamine tugevdab ka madalapalgaliste töötajate positsiooni," ütles kaubanduskoja peasekretär Reinhold Mitterlehner.

Venemaal kasvab nõudlus Hitleri elust jutustavate raamatute järele
Venemaal on üha suurenev nõudlus Kolmanda Reichi juhi Adolf Hitleri elulugude järele, mida kinnitavad uued poelettidele ilmunud teosed nagu Annemarie Stiehleri "Jutustus Adolf Hitlerist".
Moskvas on ilmunud uus raamat, kirjutab ajaleht Trud. See on Saksa kirjaniku Annemarie Stiehler 1940. aastal valminud teose Die Geschichte von Adolf Hitler ehk jutustus Adolf Hitlerist tõlge vene keelde.
Raamat jutustab Natsi-Saksa lapsele kui hea ja tark on nende führer ja iga koolilaps peab olema valmis selleks, et nende truudus saab ükskord Adolf Hitlerile vajalikuks.
Ajaleht Trud on nördinud raamatut väljaandva kirjastuse Plats eneseõigustamisest, kuna lehe hinnangul lubatakse Venemaal trükkida teoseid, mis on keelatud Saksamaal.
Tõlk Aleksei Sagan väidab, et ükski raamat pole kaitstud vääratest või moonutatud kokkuvõtetest. Samas märgib kirjastuse Plats esindaja, et raamatu "Jutustus Adolf Hitlerist" propagandistlik tähendus oli iseloomulik 1940-aastate Saksamaa jaoks, aga mitte mingil juhul 2007. aasta Venemaa jaoks.

Vene oligarh soetas osaluse jalgpalliklubis Arsenal
Venemaa metallimagnaat ja ajalehe Kommersant omanik Ališer Usmanovist sai viimane välisinvestor Inglismaa kõrgliigas, kui mees ostis 14.6 protsenti vutiklubist Arsenal.
Venemaa kaevandus ja metallurgia kompanii Metalloinvest suuromanik Usmanov ja firma juhatuse esimees Farhad Moshiri maksid veerandi jalgpalliklubi eest 75 miljonit naela, kirjutab Financial Times.
Arsenali kolm peamist rivaali Chelsea, Manchester United ja Liverpool kuuluvad kõik mittebrittidele.
53-aastase Ališer Usmanovi varanduseks hinnatakse 5.5 miljardit dollarit ja mees on heades suhetes nii Vladimir Putini kui Gazpromi juhatuse esimehe Dimitri Medvedeviga, keda paljud vaatlejad peavad potentsiaalseks presidendikandidaadiks 2008 aastal Venemaal toimuvatel valimistel.

Angela Merkel valiti maailma mõjukamaks naiseks
Forbes valis Saksa kantsleri Angela Merkeli teist aastat järjest maailma kõige mõjukamaks naiseks.
Forbes'i ajakiri pidas valiku tegemisel silmas seda, kui palju kandidaate meedias kajastati, milline on tema positsioon ja kuivõrd suudab ta majandust mõjutada, vahendas BBC.
Ameerika Ühendriikide välisminister Condoleezza Rice platseerus alles neljandale kohale. Esikümnest viis kohta hõivasid ärinaised.
Top 10
1. Angela Merkel - Saksa kantsler
2. Wu Yi - Hiina asepeaminister
3. Ho Ching - Temasek Holdings
4. Condoleezza Rice - USA välisminister
5. Indra Nooyi - PepsiCo
6. Sonia Ghandi - India rahvuskongressi partei
7. Cynthia Carroll - Anglo American
8. Patricia Wortz - Archer Daniels Midland

Londonis toimub printsess Diana mälestusteenistus
Walesi printsess Diana kümnenda surma-aastapäeva mälestusteenistus toimub Londonis Guardsi kirikus.
Pintsid William ja Harry, kes osalesid ka teenistuse organiseerimises, tervitasid prints Charlesi ja Spenceri perekonna (printsess Diana perekonna) liikmeid, vahendab BBC.
Kuninganna ja prints Philip saabusid rahva tervitushõisete saatel.
Varasemad külalised, lord Attenborough, sir Cliff Richard ja Mario Testino, on samuti pühakojas oma koha leidnud.
Diana mälestuseks peeti ka kaheminutiline leinaseisak.
Teenistus saab otseülekandena jälgida siit.

Berliinis taasavati riigi suurim sünagoog
Berliinis taasavati piduliku tseremooniaga Saksamaa suurim sünagoog.
Ida-Berliinis asuv sinise kupliga ehitist peetakse üheks Saksamaa juudi kogukonna kroonjuveeliks, kirjutab BBC.
Ehitis elas üle natside ning kommunistide valitsemise ning sümboliseerib samaaegselt Saksamaa juutide kogukonna kannatusi kui ka taaselustumist.
Sünagoog ehitati sajand tagasi ning tänaseks on see annetuste ning linnapoolse abiga taastatud.
Rykestrassel asuv hoone süüdati 1938. aastal Kristallöö ajal, mil natside poolt süüdati palju juutide pühakodasid, kodusid ning ärisid.
Viimastel aastatel on Saksamaal juutide kogukond märkimisväärselt kasvanud. Suurenenud on peamiselt endistest Nõukogude liiduvabariikidest saabuvate venekeelsete juutide arv.

Vene tankistid põletasid maha ligi 100 hektarit nisupõldu
Venemaa Altai krais toimunud eilsetel õppustel tabas tankistide möödalastud mürsk nisupõldu, mistõttu põles maha kokku 95 hektaril kasvanud nisu.
Põlengust päästeti 225 hektarit põldu, teatas Interfax. Kahju hinnatakse 570 000 rublale ehk ligi 285 000 kroonile.
Põlengu kustutamisest võtsid osa nii miilits, põllumajandusettevõtte töötajad kui ka sõjaväelased, vahendas Vesti.

Kreml leidis ebasobivate kuberneride vallandamiseks uued vahendid
Kreml kohustas kubernere selle aasta 1. septembriks esitama aruandeid oma regioonide arengu kohta, mille põhjal vastav erikomisjon hindab kuberneri tehtud tööd ja esitab presidendile sellekohase raporti.
Aruanded tuleb esitada regiooni 77 sotsiaal-majandusliku põhinäitaja ja 39 täiendava kriteeriumi suhtes, kirjutab RBK daily.
Neid kubernere, kes tulid oma ülesannetega toime, ootab ees rahaline preemia. Nendega, kes näitasid ebarahuldavaid arve, hakatakse aga tõsiselt rääkima.
Ekspertide hinnangul muutuvad need kriteeriumid ebasobivate kuberneride vallandamise instrumendiks ja selleks töötab Kreml juba välja regioonide juhtide lepingulist töölevõtmise vormi.
"Perspektiivis peame me täidesaatva võimu juhte tööle võtma lepingu alusel. Sellist süsteemi rakendatakse mõningates lääne riikides," sõnas riigiduuma saadik Vladimir Pligin.

Iraagis tulistati USA kongresmenide lennukit
Iraagis tulistati kolm raketti transpordilennuki C-130 suunas, mille pardal oli kolm senaatorit ja üks esindajatekoja liige, kes jäid tänu pilootide oskustele ellu.
"See oli hirmutav," vahendas AP senaatori Mel Martinezi sõnu. Ta lisas, et nende piloodid olid suurepärased: manööverdasid ja viskasid flare-id välja, et raketid kõrvale juhtida.
Rünnaku hetkel olid pardal ka senaatorid Richard C. Shelby, James M. Inhofe ja esindajatekoja liige Robert E. Cramer.
Lennuk maandus edukalt oma sihtkohas Jordaania pealinnas Ammanis.
USA juhtimisekeskuse pressiesindaja Angel Wallace teatas, et tema ei tea vahejuhtumist mitte midagi.

Rio de Janeiro lähistel hukkus rongiõnnetuses kaheksa inimest
Brasiilias Rio de Janeiro lähistel hukkus täna kahe rongi kokkupõrkes kaheksa inimest, viga sai 101 inimest.
Kaks rongi põrkasid täna kokku Nova Iguacu linna lähistel, 35 kilomeetri kaugusel Rio de Janeirost, teatas RIA Novosti.
Päästjate andmetel viibis ühes rongis õnnetuse aja ligi 850 inimest. Teine rong seisis kokkupõrke ajal ning inimesi seal ei viibinud.
Sündmuskohal töötavad päästjad ja kiirabibrigaadid. Peamiseks õnnetuse põhjuseks tuuakse inimlikku eksimust ja raudteevõrku signaalsüsteemi riket.

 "Orwelliliku" Poola eksminister arreteeriti
Eriüksused vahistasid eile endise siseministri, kes oli paljastanud pealtkuulamisafääri.
Kui Poola riigisisese julgeolekuagentuuri (ABW) töötajad endise siseministri ning peaprokuröri Janusz Kaczmareki vangimajja viisid, ei näinud keegi selles midagi juhuslikku. Ajal, mil parlament asub arutama enese laialisaatmist, võib olla lahvatanud seni suurim Poola valitsust närinud skandaal.
Ametliku põhjenduse järgi vahistati Kaczmarek seetõttu, et ta oli takistanud ühe korruptsiooniafääri uurimist. Ent just mõni päev varem oli ta pidanud parlamendi julgeolekukomisjonile suletud uste taga ettekande, milles kirjeldas lekkinud info kohaselt valitsuspartei juhtide korraldatud ebaseaduslikke pealtkuulamisi.
Protest laieneb
Poola meediast saab praegu lugeda vaid peaminister Jaroslaw Kaczynski ees vastutavast korruptsioonivastasest ametist, mille viiesaja töötaja käsutuses olla isegi pealtkuulamisseadmetega minihelikopterid. Väidetavalt langesid selle ameti ning riigi teiste jõustruktuuride ohvriks mitmed Poola peaministri poliitilised rivaalid.

Krimmis avati muuseum USA imperialismi ohvritele
Ukraina kommunistid üritavad ennast tõestada USA- ja NATO-vastase väljapanekuga.
Simferopolis avatud muuseum koosneb vaid saja meeleavaldaja püstitatud kahest telgist ja vastuolulisest väljapanekust, kuid kommunistide sõnum on ähvardav. Eksponaatide kohal laiub loosung: "Kas teie olete valmis surema NATO eest?"
Krimmi kommunistide liider Leonid Gratš teatas ajakirjanikele, et nende muuseum on vastuseks Washingtonis püstitatud kommunismiohvrite memoriaalile. Kuid Ukraina kommuniste on pannud eriti nördima Kiievis hiljuti avatud Nõukogude okupatsiooni ohvrite muuseum, mida nad juba kaks kuud ka piketivad.
"Käib kolmas maailmasõda," kuulutas Krimmi Nõukogude ohvitseride liidu liider Sergei Nikulin ajalehele Izvestija. Esimeseks "NATO okupatsiooni" ohvriks Ukrainas kuulutati stendil Venemaa riigiduuma saadik Konstantin Zatulin, ning tema kannatused pidid küll suured olema - nimelt keelati tal Ukrainasse sõita.

Kümme aastat printsess Diana surmast: muinasjuttu jätkub kauemaks
31. augusti esimestel tundidel sattus Pariisis avariisse ja suri tollane suurim meediastaar.
Kuigi printsess Diana pole kunagi päriselt areenilt kadunud, on tema kümnenda surma-aastapäeva eel ilmunud ridamisi biograafiaid ja muid lihtsamaid käsitlusi naisest, kes küll polevat maailma muutnud, kuid Briti kuningakoda siiski. Ja muidugi on uue hooga käidud välja vandenõuteooriaid tema surma asjaoludest, mis küll kuigivõrd uudsed ei ole.
Kuningapojast lahku läinud printsessi hukkumine jääb salapäraseks - seda nendivad isegi tema pojad, kes paari kuu eest andsid üsnagi avameelse intervjuu USA telekanalile NBC. "Mis iganes seal tunnelis juhtus…, ega keegi ei saa sellest kunagi teada. Ja ma olen kindel, et inimesed jäävad sellest kogu aeg mõtlema. Ma ise ka, igavesti," ütles prints Harry.

VIDEO:  Estonian Air soetas esimese regionaallendudeks mõeldud lennuki
Eile õhtul maandus Tallinna lennuväljal Estonian Airi esimene väiksem lennuk SAAB 340, mis hakkab tegema regionaalseid lende.
Seitsmesed Uudised käisid värskelt saabunud, kuid varsti kolmandat aastakümmet nägevat lennukit vaatamas. Sel aastal saabub Estonian Airile veel üks SAAB 340 ning järgmise aasta plaanidesse kuulub veel paari SAAB-i muretsemine. Samuti plaanitakse osta vähemalt kaks 70-80 kohalist reisilennukit.

Luksusauto murdus liiklusõnnetuses pooleks
Turvavöö päästis täna toimunud liiklusõnnetuses pooleks murdunud autos viibinud noorukid surmast.
Reedel kella 13.20 ajal juhtus liiklusõnnetus Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas Põlva - Reola mnt 10. kilomeetril, kus Põlva poole sõitev sõiduauto Audi A8, mida juhtis Allan (s 1987), kaotas juhi ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu juhitavuse, sattus külglibisemisse ja paiskus teelt välja küljega vastu puud, mille tagajärjel sõiduauto pooleks murdus.
Avariis said vigastada auto juht ning sõidukis kaasreisijana viibinud 16-aastane tütarlaps, kes toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Allan lubati peale esmaabi kodusele ravile. Mõlemad autos viibinud inimesed pääsesid hullemast tänu kinnitatud turvavöödele.

Mihkelson: Ilves ja Paet salatsevad
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et traditsiooniline suursaadikute ja esinduste juhtide kokkusaamine Eestis ei oleks pidanud toimuma saladuskatte all.
Mihkelson toob võrdluseks Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy, kes Pariisis toimunud suursaadikute vastuvõtul pidas oluliseks enda välispoliitilise programmi tutvustamist.
Kuid suursaadikute ja esinduste juhtide kokkusaamine Eestis toimus saladuskatte all, lisab ta.
"Ka president Ilvese pressiteenistus, samuti nagu pea- või välisministri oma, ei ava katet teemadelt, millest koosviibimistel räägitud," valgustab Mihkelson. "Kuid ehk siis polnud midagi olulist, millest avalikkus teada võiks," järeldas ta.
Mihkelsoni sõnul on Eestis viimasel ajal olnud arusaadavalt väga palju keskendumist nii suhetele Venemaaga kui ka ajalooteemadele. "Viimaseid mõistetavalt tähtsaks pidades tahaks siiski rõhutada, et meie enda turvalisem tulevik sõltub väga palju sellest, kui osavõtlikud oleme Euroopa teemadel," lisas ta. "Seepärast sooviks ka meie välispoliitilises diskursuses ehk diskussioonis näha rohkem vaidlusi Euroopa tuleviku üle ning meie rollist selles."

Tallinn-Paldiski maanteel on liiklus häiritud
Tallinn-Paldiski maanteel juhtus täna pärastlõunal veoautoga õnnetus, mistõttu on seal liiklus häiritud.
Liiklusõnnetus juhtus kella 15.18 ajal Kersalu külas, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja. Juhitavuse kaotanud veok sattus õnnetusse, mille tulemusel on see risti tee peal.
Kiirabi viis veokijuhi haiglasse kontrolli.
Politsei palub liiklejatel vältida teelõiku Paldiski lõunasadamast kuni Madise ristmikuni. Ümbersõit on korraldatud Madise ja Põlluküla kaudu.

Kohus ei rahuldanud ARK-i eksjuhi miljoninõuet
Autoregistrikeskuse (ARK) endine juht Eero Till ei saanud kohtus riigilt alusetu süüdistuse eest nõutud 1,5 miljoni kroonist valuraha.
Tallinna halduskohus jättis täna kohtuotsusega rahuldamata Eero Tilli kaebuse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning prokuratuuri toimingutega temale tekitatud kahju 1 558 215 krooni hüvitamiseks.
Kohtu pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.
Tänavu jaanuaris mõistis riigikohus Tilli riigihankeseaduse rikkumise süüdistuses õigeks ning mõistis riigilt tema kasuks välja 61 922 krooni kaitsjale makstud tasu katteks. Riigikohtu hinnangul ei olnud Tillile esitatud süüdistus piisavalt motiveeritud.
Tallinna linnakohus mõistis Tillile riigihankeseaduse rikkumise eest kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse, selle otsuse jättis jõusse ka Tallinna ringkonnakohus.

Pruuli: tahame vaatajaga paremini kontakti saada
ETV uueks peatoimetajaks valitud Heidi Pruuli leiab, et ETV programm on praegu piisavalt hea, kuid vaatajaga peaks parema kontakti looma.
"ETV praegune programm, selles sisalduvate heade omasaadete ja tugeva hankeprogrammiga, ei vaja kardinaalseid muudatusi, pigem mõtlemist, kuidas vaatajaga paremini kontakti saada, kuidas aidata inimestel kiiresti muutuvas elukeskkonnas toime tulla ja kuidas pakkuda arukat ajaviidet," ütles Pruuli Päevaleht Online'ile.
"Tegelik elu, mida suurem osa Eesti inimestest elab, on meedias peegelduvast klantsmaailmast üsna erinev," lisas ta.
Ka leiab Pruuli, et suurem tähelepanu saadete ajakirjanduslikule sisule aitaks telekanali usaldusväärsust hoida ja kasvatada. Tema sõnul on ETV-s nendele asjadele sügishooaega silmas pidades juba mõeldud.
ETV2 avamine on suur väljakutse

ID-kaart muutub senisest turvalisemaks
Kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA) hakkab alates esmaspäevast väljastama uue vormiga isikutunnistusi ehk ID-kaarte, millel on senisest oluliselt enam turvaelemente.
Uuendatud ID-kaarti vormil on kolm oluliseimat muudatust, teatas KMA pressiesindaja. Esiteks on isikutunnistuse tagaküljel varem eri nurga alt nähtavaks muutunud isikukoodi ja kehtivusaja lõpu asemel teatud nurga alt vaadates nähtav ainult isikukood. Teiseks on varem isikuandmete alas asetsenud Eesti kontuurkaardi varikujutis sõnadega "Eesti Vabariik Republic of Estonia" nüüd fotoalas. Kolmandaks kantakse EL kodanike isikutunnistustele masinloetav kood ehk MRZ.
"Uus vorm tagab dokumendi kõrgema turvataseme ning parema vastupidavuse võimalikele vigastustele ja kulumisele," ütles KMA peadirektor Mari Pedak.
Isikutunnistuste vorm muutub esmakordselt ning sellega ei kaasne isikutunnistuse taotlemisel ning kasutamisel mingeid muudatusi. Kõik seni väljastatud isikutunnistused kehtivad neil märgitud kehtivusaja lõpuni.

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivtöötajad lahkuvad
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtinud Lavly Lepp, vanemprokurör Triin Bergmann ja eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestus lähevad tööle riigiprokuratuuri.
Riigiprokuratuuri struktuur muutub alates homsest - senise kahe prokuröride osakonna asemel saab olema kolm põhitegevusega seotud osakonda ning lisaks haldusosakond, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes. Muudatuste eesmärk on tõhustada võitlust organiseeritud ja riigi julgeolekut ohustava kuritegevusega.
Riigiprokuratuuri süüdistusosakonda asub juhtima siiani Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtinud Lavly Lepp. Lisaks asuvad süüdistusosakonnas riigiprokuröridena tööle Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Triin Bergmann ja eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestus.
Riigiprokuratuurist saab peale muudatusi peamisene partner organiseeritud ja muu raske kuritegevuse vastu võitlevatele niinimetatud keskasutustele, eelkõige keskkriminaalpolitseile.

Lang: paneme Murru vangla kinni
Justiitsminister Rein Lang ütles järjekordset Murru vangla korralagedust kommenteerides, et ministeeriumi plaan on Murru vangla sulgeda.
Murru vanglas esmaspäeval toimunud läbiotsimine paljastas vangide ulatusliku illegaalse äri, mille käigus peteti üle 200 inimeselt fiktiivsete töökuulutuste kaudu SMS-laene välja.
Minister Lang ütles Päevaleht Online'ile saadetud kommentaaris, et Murru probleemide lahendamise puhul on tegemist pikaajalise protsessiga - praeguseks on välja vahetatud eelmine juhtkond, tugevdatud on vangla julgeolekuosakonda ja loodud justiitsministeeriumi sisekontrolli üksus. "Sisemised puhastustööd jätkuvad siiani," lisas Lang.
Minister rõhutas, et selle kriminaalasja ajal aitas prokuratuuril infot koguda nimelt vangla julgeolekuosakond.
"Aga milline on kavatsus pikemas perspektiivis - kavatsus on Murru vangla sulgeda," teatas Lang.

Kumu vajab remonti
Kumu katuse puitdetailid on saanud niiskusekahjustusi ja vajavad seetõttu väljavahetamist.
Niiskuskahjustus on tekkinud kondensvee kogunemise tõttu, teatas projektidirektor Raul Ojala. Puitdetailid asendatakse alates sellest nädalast toimuvate garantiitööde käigus.
Ojala ütles Päevaleht Online'ile, et niiskuskahjustusi otsitakse regulaarsete ülevaatuste käigus ja nii need ka tuvastati.
"Asendustööde maht ja maksumus selgub tööde käigus, kuna need on alles algamas, ei tahaks selles osas spekuleerida," lisas Ojala.
Varem pole Ojala sõnul niiskuskahjustusi ilmnenud ja tegemist polnud inimestele ohtliku olukorraga.
Tööd on planeeritud nii, et need ei segaks muuseumi igapäevast tööd, lahtiolekuaegasid ja külastajaid.

Kohus tunnistas keskkonnaministeeriumi tegevuse õigusvastaseks
Tallinna halduskohus rahuldas Saue vallas kiirgusohtliku tehase rajanud AS Steri kaebuse ning tunnistas õigusvastaseks keskkonnaministeeriumi toimingud ettevõtte kiirgustegevusloa muutmise menetluses.
Kohus leidis, et ministeerium ei ole veenvalt põhjendanud, miks oli kiirgustegevusloa muutmiseks vajalik läbi viia avatud menetlus ning keskkonnamõju hindamine, teatas halduskohtu pressiesindaja.
Samuti leidis kohus, et ministeerium jättis 23. novembril 2006 õigusvastaselt heaks kiitmata AS Steri poolt esitatud keskkonnamõju hindamise aruande.
Kohus märkis, et ministeerium peab kiirgustegevusloa andmise ja muutmise otsustama seaduses sätestatud nõuetest lähtudes ega tohi üksnes kohaliku elanikkonna vastuseisu tõttu otsustamist põhjendamatult edasi lükata.
Tunnistades keskkonnaministeeriumi toimingud õigusvastaseks, pani kohus ministeeriumile ühtlasi kohustuse teha otsus AS Steri kiirgustegevusloa muutmise või vajadusel uue loa väljastamise küsimuses 15 päeva jooksul.

Ilvese koolialguse telepöördumine varustatakse venekeelsete subtiitritega
Eesti president Toomas Hendrik Ilves esineb 1. septembril ETV-s oma traditsioonilise pöördumisega, sealjuures lisatakse esimest korda riigijuhi kõnele venekeelsed subtiitrid.
Osa pöördumisest pühendab president vene koolidele ja tema sõnavõtt varustatakse venekeelsete subtiitritega, teatas novosti.etv24.ee.
President esineb kooliteemalise kõnega homme kell 20.55.

ETV peatoimetajaks saab Heidi Pruuli
Eesti rahvusringhäälingu ETV programmi peatoimetajana alustab 1. oktoobrist tööd ETV muusikaprogrammi ja suurprojektide juht Heidi Pruuli.
"Heidi Pruuli valiku puhul sai määravaks tema pikaajaline töökogemus ETV-s ja edukas teleprojektide elluviimine," ütles ERR-i juhatuse liige Hanno Tomberg. Pruuli on sihikindel ning ta on valmis võtma vastutust ETV programmi edasiarendamisel vastavuses rahvusringhäälingu seaduse ja ERR arengukavaga, lisas ta.
Teletöö oma aina uuenevate võimalustega on pidev enese proovilepanek ja just sellisena põnev, kommenteerib Pruuli. "ETV käekäik ja tulevik uues ringhäälingus tähendavad mulle palju, nagu ka siin töötavad inimesed. Usun, et suudame olla vaatajate ootuste tasemel ja olla neile arukateks kaaslasteks."
Uue peatoimetaja ülesanneteks on avalik-õigusliku teleprogrammi tootmine ja selle arendamine.

Venelaste kaitseks loodud liikumine propageerib Vene valgekaardi ideid
Ühe pealinna ametikooli õpilane, 17-aastane Aleksandr Kotov, asutas Tallinnas uue noorteorganisatsiooni - Vabatahtlike Liikumine.
Organisatsiooni peamiseks ülesandeks peab aktivist venekeelse elanikkonna õiguste kaitsmist Eestis ning Vene valgekaardi ideede taastamist, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Vabatahtlike Liikumise loomisest on möödunud vaid üks kuu, kuid selle ridadest arvati välja juba 15 liiget. Peamiseks põhjuseks on vabatahtlikelt nõutava "maksimaalse pingutuse ning andumise" määrustiku mittetäitmine. Selle tagajärjel nimetavad välja arvatud organisatsiooni sektiks ning selle liidrit - isekaks esiletrügijaks.
Hetkel on liikumises 40 liiget vanuses 11 kuni 30 aastat. Üle poole nendest on registreeritud organisatsiooni internetifoorumil ning varjavad oma pärisnimesid pseudonüümide all.

Riigitagatise rakendumisel kaovad õppelaenu soodustused
Kui inimene ei tagasta pangale õppelaenu maksegraafiku alusel ja riik võla väljanõudmise enda õlule võtab, ähvardab teda oht jääda ilma õppelaenuga seotud soodustustest nagu võimalus õppelaenu kustutamiseks lapse sünni või riigitööle asumise korral.
Kätte on jõudnud õppelaenu taotlemise talgud, seda üliõpilastele. Samal ajal korjavad pangad oma aastasaaki. Seda aastase intressi kogumisega üliõpilastelt, kel õpingud veel pooleli ja tagasimaksegraafik koostamata. Seega on aeg üle korrata õppelaenude ABC. A - kuidas õppelaenu saada? B - kuidas laenu tagasi maksta? C - mis saab siis, kui kohustuslikku laenumakset mitte tasuda? A on hästi välja reklaamitud. B-st saab üliõpilane kindlasti informeeritud. Ja C? See on midagi, millest laenutaotlejale üldse ei räägita, kuid on kindlasti teadmist väärt.
Õppelaen on riiklikult tagatud põhjusel, et tudengid, kellel pole garantiisid, ei ole vastasel juhul pankadele piisavalt atraktiivsed kliendid. Samas on õppelaen suuremale osale tudengitele õpingute jätkamiseks eluliselt vajalik. Riigitagatise rakendumist on pangal õigus taotleda siis, kui õppelaenuvõtja või käendajad ei tasu õigeaegselt graafikujärgseid makseid või aastaintressi. Sellisel juhul tasub võlajäägi koos intressidega krediidiasutusele riik ja õigus laenu välja nõuda läheb üle riigile.

President andis Alar Karisele üle TÜ rektori ametiketi
President Toomas Hendrik Ilves osales täna Tartu ülikooli rektori professor Alar Karise inaugureerimisel ning andis talle pidulikul ametisse seadmise tseremoonial üle rektori ametiketi.
President Ilves soovis oma tervitussõnavõtus rektor Karisele jõudu ja kaugeleulatuvat pilku, vahendas presidendi kantselei. "Teist saab kohe ühe suure ja vana, 375 aasta pikkuse ajalooga akadeemilise riigi president," ütles Ilves ametiketti üle andes.
"Ma olen kindel, et te saate oma uues rollis suurepäraselt hakkama. Meie esimesel kohtumisel mullu oktoobris leidsime kohe ühise keele. Olin valmis teiega arutama maaülikooli rolli Eesti kõrgharidusmaastikul. Aga peaaegu kohe kandus meie jutt biotehnoloogiale, Euroopa Liidu pakutavatele võimalustele, Eesti teaduse hetkeseisule ja tulevikule. See oli äärmiselt huvitav ja rikastav vestlus," rääkis Ilves. "Samamoodi rikastate te ka Tartu ülikooli. Olen kindel, et ülikool on saanud endale hea juhi."

Murru vangid ajasid illegaalset töö- ja laenuäri
Murru vanglas esmaspäeval toimunud läbiotsimine paljastas vangide ulatusliku illegaalse äri, mille käigus peteti üle 200 inimeselt fiktiivsete töökuulutuste kaudu SMS-laene välja.
Kriminaalmenetluse raames kogutud informatsiooni kohaselt on alates 2006. aasta jaanuarist Murru vangla kinnipeetavad avaldanud ajalehtedes fiktiivseid tööpakkumiste ja laenuandmise kuulutusi, teatas Põhja prokuratuur.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul paluti kuulutuste peale helistanud inimestel tööle saamise eesmärgil kanda üle raha ning ühtlasi küsiti kannatanutelt nende isikuandmed, pangakonto number ja internetipanga paroolid. "Seejärel kasutati helistanud isikute andmeid SMS laenude vormistamiseks. Ühtlasi omasid Murru vangla kinnipeetavad kontrolli pangakontode üle, mida kasutati summade ülekandmiseks," ütles prokurör.

Munitsipaalpolitsei koristas rohelised vilkurid autodelt ära
Tallinna munitsipaalpolitsei otsustas pärast Päevaleht Online'is ilmunud artiklit munitsipaalpolitseiautode roheliste vilkurite ebaseaduslikkuse kohta, probleemsed vilkurid autodelt eemaldada.
"Pärast probleemi üleskerkimist võeti vilkurid ühe nädala jooksul ära," ütles Päevaleht Online'ile Tallinna munitsipaalpolitseiameti juht Kaimo Järvik.
Veel augusti alguses nimetas Järvik vilkureid märgutuledeks, lisades, et need pole vilkurid vilkuri tähenduses.
Politsei liiklusspetsialisti Villu Vane sõnul puudusid rohelistel vilkuritel nii tähendus kui ka õiguslik regulatsioon.
Autoregistrikeskuse tehno-osakonna juhataja Andres Sootsi sõnul olid rohelised vilkurid ebaseaduslikud ning nende paigaldamine on keelatud.
Politsei sõnul pole rohelise vilkuri kasutamist seaduses ette nähtud ning seega võib nende kasutamist pidada liikluseeskirjade rikkumiseks, mille eest võib määrata kuni 3000 krooni suuruse rahatrahvi.

Politsei otsib loomaaia tulekahju tunnistajaid
Tallinna loomaaias mahapõlenud sinilammaste maja süütajad on endiselt tabamata, mistõttu palub politsei tulekahju tunnistajate abi.
Politsei palub kõigil, kes 21. augusti õhtul kella 18.00 ajal Tallinna loomaaia alpinaariumi läheduses viibisid, tulekahju asjaolude selgitamiseks ühendust võtta.
Inimestel, kellel on informatsiooni antud juhtumi kohta, palutakse helistada Põhja prefektuuri telefonil 612 5465 või politsei üldnumbril 110.
Vajadusel garanteeritakse helistaja anonüümsus.

Sotsid: jutud Rahvaliiduga ühinemisest on ennatlikud
Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Randel Läntsi hinnangul on jutud ühinemisest Rahvaliiduga ennatlikud, kuid seal on inimesi, kellega nad võiksid koostööd teha.
Võimaliku ühinemise kohta Rahvaliiduga ütles Länts Päevaleht Online'ile, et hetkel pole erakond mingite konkreetsete plaanidega sotside poole pöördunud.
"Kui nad meie poole sellise ettepanekuga pöörduvad, kuulame nad kindlasti ära ja alles siis otsustame, mida edasi teha," märkis Länts.
Enne seda on aga jutud kahe erakonna ühinemisest sotside peasekretäri sõnul ennatlikud ja mingeid põhjapanevaid järeldusi teha ei saa.
"Eks Rahvaliit peab ise otsustama, mis nad poliitilisel maastikul teha tahavad ja kuidas jätkata," ütles Länts.
Siiski nentis sotside peasekretär, et ühiseid probleeme rahvaliitlastega on.

Pärnu kullapoest varastati päevasel ajal 39 kuldsõrmust
Port Arturi kaubanduskeskuses asuvast kullapoest varastati kolmapäeval päise päeva ajal alus meeste klotšersõrmustega.
Vargus leidis aset 9.45 ja 17.30 vahel, ajal mil pood oli avatud. Varastatud alusel oli 39 kullast sõrmust.
Pärnu politsei jaoskonna infojuht Hedy Tammeleht ütles Päevaleht Online'ile, et päevasel ajal varastamine sai võimalikuks seetõttu, et vitriin polnud lukustatud.
Varaline kahju on veel selgitamisel.
Politsei alustas asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse.

Raplamaal hukkus tulekahjus vanem naine
Raplamaal Kaiu alevikus puhkes täna varahommikul elumajas tulekahju, milles hukkus vanem naine.
Tulekahjust Kaius Kasvandu teel teatati kell 6: 24. Päästjate sündmuskohale jõudes oli ühekorruseline elumaja paksult suitsu täis. Põles ühes toas voodi ümbruses, voodist leiti hukkununa vanem naine.
Toa sisustus hävis tules, ülejäänud ruumid said kuuma- ja veekahjustusi.
Tulekahju kustutati kella kaheksa ajal. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Tänavu on Eestis tulekahjudes hukkunud 84 inimest, neist viis Raplamaal.

Päästjad ei leidnud Emajões vee alla vajunud meest
Päästeametile teatati eile kell 10.56, et Tartus on Emajões inimene uppumisohus, kohale saabunub päästjatel ei õnnestunud meest leida.
Päästemeeskonna saabudes oli inimene vee alla vajunud. Teostatud otsingud kahjuks tulemusi ei andnud, teatas Päästeamet.
Sündmuse asjaolude uurimisega tegeleb politsei.

Kasiinos peab hakkama oma isikut tõendama
Tõenäoliselt pääsevad lähitulevikus kliendid üle kasiino läve vaid siis, kui suudavad uksel passi, ID-kaardi või muu dokumendiga oma isikut tõendada, siseministeeriumi hinnangul aitaks see võidelda rahapesuga.
Ettepaneku kehtestada kasiinosse sisenejatele range turvakontroll tegi siseministeerium praegusest niigi märksa karmima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõus, mille kohaselt peaks uus kord jõustuma 1. detsembrist, kirjutab Postimees.
Euroopa Liidu direktiividest lähtuv eelnõu võtab suurte rahasummade liikumise teravamalt luubi alla. Pankade, kindlustusseltside, advokaatide, audiitorite ja notarite kõrval peavad seda edaspidi tegema ka pandimajad, raamatupidamisteenuse osutajad, pankrotihaldurid ja kohtutäiturid.
Uus eelnõu on langenud advokatuuri kriitika alla, sest eelnõu sisaldavat "eneseinkrimineerimise kohustust", mis on vastuolus põhiseadusega ja advokaatide kohustusega hoida kutsesaladust.

Tehnikaülikool plaanib osta Tartus Audentese majad
Tallinna Tehnikaülikool on oma hoogsalt laienevale Tartu kolledžile rentinud Audentese erakooli ja ülikooli endised hooned, kõrgkool ei varja aga kavatsust hooned tulevikus välja osta.
"Ostuplaan põhimõtteliselt on, millal see realiseerub, ei oska öelda. Osta tahame just nimelt seda kompleksi, oleme selle välja valinud ja see sobib meile hästi," ütles Tallinna Tehnikaülikooli arendusprorektor Andres Keevallik, kirjutab Tartu Postimees.
Professor Lembit Nei ütles, et tehnikaülikooli Tartu üksusele avaramate pindade rentimise taust on lihtne: Tartus läheb hästi, sisseastujaid on palju ja erialad on populaarsed.
Õpetatavaid erialasid on neli: tööstusökoloogia, materjalide taaskasutus (olemuselt inseneriala), tööstus- ja tsiviilehitus spetsialiseerumisega restaureerimisele ning maastikuarhitektuur.

Veomasinate kokkupõrkes hukkus inimene
Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu maanteel põrkasid eile kokku kaks veoautot, ühe sõiduki juht hukkus.
Õnnetusega oli tegelikult seotud kokku kolm veomasinat. Volvo F616, mida juhtis 55-aastane Neeme, sõitis tagant otsa veoautole Scania R124, mida juhtis 53-aastane Peedu.
Saadud löögi tagajärjel veeres Scania vastassuunavööndisse, kus riivas vastutulevat veoautot Scania R93, mida juhtis 26-aastane Priit.
Liiklusõnnetus tagajärjel sai kohapeal surma Volvo juht. Päästemeeskond pidi hukkunu avariilisest sõidukist vabastamiseks kasutama hüdraulilisi päästevahendeid
Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

AS Tallinna Lennujaam ei toeta Kuressaare lennuraja täiendavat pikendamist
Riigile kuuluv AS Tallinna Lennujaam ei pea võimalikuks rahastada Kuressaare lennujaama lennuraja pikendamist kahele kilomeetrile, nagu soovib Saare maavalitsus.
Kuressaare lennujaama omanikfirma AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik ütles, et nende ettevõtte eelarve näeb ette lennuraja pikendamist 1800 meetrini ning täiendava 50 miljoni krooni eraldamine raja pikendamiseks Saare maavalitsuse soovitud mõõtemeteni ei tule kõne alla, kirjutab Oma Saar.
Saare maavalitsus saatis augusti keskel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile viimase poole aasta jooksul juba teise taotluse, et saada lisaraha Kuressaare lennuvälja lennuraja pikendamiseks praegu planeeritud 1,8 km asemel kahe kilomeetrini. Kuressaare lennuvälja põhja-lõunasuunaline lennurada on praegu 1518 meetrit pikk ja 30 meetrit lai. Maavalitsus taotleb lisaks pikendamisele ka lennuraja laiendamist 45 meetrini.

Kuressaare linnapea tahab noored tänavatel puhuma panna
Kuressaare linnapea Urve Tiidus palub politseil suvehooaja viimastel nädalalõppudel noored õhtusel ajal tänaval alkomeetrisse puhuma panna.
Linnapea soovib, et politsei rakendaks kahel augustilõpu nädalal ja kahel septembri esimesel nädalalõpul Kuressaare kesklinnas kell 21-06 aktiivselt jalgsipatrulle, kellel on ka õigus joobetunnustega alaealisi alkomeetrisse puhuma panna, kirjutab Oma Saar.
"Oleme kindlad, et sellel on suurem distsiplineeriv ja seadusrikkumisi ennetav mõju kui mistahes muul meetmel. Linnavalitsus on omalt poolt valmis neid aktsioone ekstra rahaliselt toetama," kirjutas Urve Tiidus Kuressaare politseijaoskonnale.
Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissar Kaido Vahter ütles Oma Saarele, et võimalusel ja vajadusel on politsei jalgsipatrulle alati kasutanud ja pole probleemi, miks ei võiks see toimuda ka augusti viimastel nädalatel või septembri alguses.

Põllumehed ootavad rekordilist viljasaaki ja head kokkuostuhinda
Kui tavaliselt kurdavad põllumehed igal aastal ikaldunud saagi pärast, siis tänavu pole nutmiseks põhjust.
Viljakasvatajad koristavad põldudelt rekordsaake ja neid soosivad ka ülihead kokkuostuhinnad: vilja varuva Tartu Veski ostujuhi Leonid Dulubi kinnitusel on on toidunisu ja rukki hinnad tänavu lausa 60 protsenti kõrgemad kui mullu, kirjutab Postimees.
"Teistest riikidest sisseostetava rukki osa on meil praeguse seisuga null ning kui vihmad lakkavad ja kombainid saavad põllule suvinisu koristama, võib arvata, et ka imporditava nisu osaks jääb null protsenti," vaagis ostujuht edasisi stsenaariume.
Põllumajandus-Kaubanduskoja teravilja toimkonna juhi Olav Kreeni sõnul soosisid ilmad viljakasvatajaid pea kõikjal Eestis, kuid siiski oli ka üksikuid kohti, kus saak nii hea ei olnud. "Taliviljad on kõikjal hästi saaki andnud," rääkis ta. "Odra ja suvinisu puhul on raskem seal, kus kevadise pika põuaperioodi ajal üldse vihma ei tulnud."

Ligi poolesaja postkontori peiedel külamemmede pisaraid ei usuta
Kuigi Eesti Post on põhjendanud ligi poolesaja postipunkti sulgemist klientide vähesusega, pannakse kinni ka ilusaid ja rahvarohkeid kontoreid.
Neljakümne nelja sideasutuse likvideerimine ei too sotsiaalkatastroofi, küll aga häirib sadade inimeste elu ja kiirendab külade suremist, selgitas postkontorite peiedel käinud Eesti Päevaleht.
Raju raksatab raske rusikaga otse Rõuge Suurjärve. Sulnis suvepäev postireformist kõige enam räsitaval Võrumaal muutub sügistormiks. Hingusele läheb kaheksa sideasutust, neist neli Rõuge vallas.
Eri rõhkkondade kohting tekitab looduses kaose. Kaos koos silmavee ja vihavälkudega on ka neljakümne küla inimeste hinges - seal, kus suletakse postkontoreid. Kui igas kohas jääb jänni ka kümme inimest, on see kokku ligi pooltuhat.
Ja postkontor pole mõneski hingevaakuvas külas ammu enam pelgalt postkontor. See on kokkusaamise, uudiste jagamise koht, vahel isegi küla süda. Teinekord on postkontor kohalikele kui elus olend, kelle lahkumine on valus. Sellele vastandub äriühingu Eesti Post ratsionaalne arvudelugemine ning tõdemus: "Me pole sotsiaalhoolekande asutus."

Pooltühi parvlaev tahtis veokijuhid maha jätta
Veoautod maha jätnud Virtsu parvlaev pöördus juhtide nõudmisel sadamasse tagasi.
Nädal tagasi Virtsu sadamas mitu tundi kolmekordse üleveohinna lõppemist oodanud saarlastest veoautojuhid jäeti pool-tühjalt lahkunud eelviimasest parvlaevast maha, kuid meeste südikus pani laeva tagasi pöörduma.
"Olen ligi 43 aastat üle väina käinud, aga sellist juhtumit pole varem olnud, et pooltühi praam autod maha jätab," nentis elu-põline sohver Raimu Sepp mõ-rult. Virtsu sadamasse jõudis ta koos teise saarlasest autojuhiga reede õhtul kella seitsme paiku. "Kell 22.15 läheb hind jälle odavamaks ja mõtlesime, et kannatame ligi 900 krooni maksva pileti ostmise asemel need paar tundi sadamas," rääkis Sepp.
Mehed saidki mõnetunnise ootamise järel kassas odavamalt hakkama ning lootsid mahtuda õhtul kell 23 väljuma pidanud parvlaevale Viire. Sepa sõnul pandi laevale esmalt kõik sõiduautod ning seejärel viibati ühele hiljem kohale jõudnud veokijuhile, kes seisis saarlaste autodest tagapool. Lähemaid selgitusi jagamata tõsteti aparell üles ning parvlaev lahkus Kuivastu poole. "Hing oli ikka väga täis, tormasin kassasse ning lubasin asjale seadusliku käigu anda, kui meid peale ei võeta. Sealt helistati ilmselt kaptenile, kes umbes saja meetri kauguselt tagasi pöördus ja meid ning veel ühe auto ühegi sõnata peale korjas," lausus Sepp ja märkis, et laeval jäi ruumi ülegi. "Koju me jõudsime, aga tunne oli hullem kui asotsiaalil," lisas Sepp.

Ääsmäel oli eile maa valge
Kohalike elanike teatel sadas neljapäeva keskpäeval Harjumaal lund, ilmajaama teatel päris lumi see siiski ei olnud. Ilmajaama sünoptiku Merike Merilaini sõnul võib pilti vaadates järeldada, et tegemist ei olnud siiski päris lumega, vaid peeneteralise rahega. Merilain ütles, et Eestis lähiajal lund veel sadama ei hakka, küll aga sajab mitmel pool tihedat rahet. Ilmaprognoosi kohaselt langeb ööl vastu laupäeva temperatuur maapinnal kohati null kraadini. Veelgi külmemat ööd on oodata vastu pühapäeva, kui temperatuur võib langeda kuni miinus kahe kraadini. Pilt on tehtud Ääsmäel, Pällu külas neljapäeval kell 12: 04.

Keskmine brutopalk tõusis 11 500 kroonini
Keskmine brutopalk käesoleva aasta II kvartalis on 11 549 krooni kuus, võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on keskmine brutokuupalk tõusnud 21,2 protsenti.
2007. aasta II kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 11 549 krooni ja tunnis 66,50 krooni, teatas statistikaamet.
Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 21,2% ja brutotunnipalk 20,1%.
Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võr-reldes kõige enam mäetööstuse tegevusalal (38,8%) ning langes ainult kalapüügi tegevusalal (1,4%). Mäetööstuse tegevusala palgatöötajate brutokuupalka mõjutas tänavu II kvartalis arvestatud ebaregulaarne preemia ja lisatasu.

Sternfeld: Vabadusristi motiiv ja samba kõrgus võiks jääda samaks
Vabadussõja ideevõistluse võitnud Rainer Sternfeld (24) soovib, et pärast muudatusi jääks alles Vabadusristi motiiv ja võidumonumendi kõrgus.
Kui kaugele olete nõus ideekavandi muutmisel minema, kas näiteks Eesti kontuuri asendamine oleks vastuvõetav?
Meie postkastid on igasugustest vähem ja rohkem värvikatest muudatusettepanekutest pungil ning kui neid kõiki arvesse võtta, siis ei jääks esialgsest ideest midagi järele. Loomulikult oleme ka ise väga huvitatud, et lõpplahendus võimalikult heaks kujuneks, aga Vabadusristi motiivi tahaks ikkagi originaalis kasutada.
Taotlesime oma töös algusest peale, et ei kasuta ühtegi sõjalist sümbolit, kuid tänaseks päevaks on selge, et Vabadusrist Eesti kaardiga tekitaks liigseid poliitilisi pingeid. Nii Tartu rahuga paika pandud piirides kui ka ilma selleta ning mis tahes variant poleks tegelikult lahendus. Aga mis sinna asemele tuleks, pole veel kaugeltki selge.

Sotsid pole ideekavandi kinnitamisega rahul
Päevalehele teadaolevalt pole sotsiaaldemokraadid eilsel Vabadussamba ideekavandi kinnitamist arutanud istungil sellega päris rahul ning nende poolt juhtis vastupanu rahvastikuminister Urve Palo.
Palo kinnitaski pärast kabinetinõupidamist, et talle praegune kavand ei meeldi. "Monument võiks olla taevasse pürgiv, mitte lõppeda ristiga," rääkis Palo istungil väljendatud seisukohast, mis tema sõnul on siiski rangelt isiklik. "Mulle oleks meeldinud, kui see lahendus oleks tänapäevasem."
Istungil osalenud sotsiaaldemokraadid rõhutasid, et valitsus ei kiitnud mitte kavandit heaks, vaid kohustas kaitseministeeriumit sellega edasi töötama. "Sellel istungil, kus mina osalesin, ei kiidetud kavandit heaks, vaid võeti see teadmiseks," sõnas sotside riigikogu fraktsiooni asejuht Indrek Saar, kes samuti kabinetinõupidamisel viibis.

Ansip: Keila-Joa mõisale peab otsima alternatiive
Poliitikud soovivad näha Keila-Joa mõisa kõrval presidendi eluhooneks teisi variante.
Poliitikud toetavad enda sõnul presidendi kantselei algatust asuda presidendile uut residenti rajama. Kas aga uue residentsi asukohaks võiks saada Keila-Joa mõis, nagu loodab presidendi kantselei, on poliitikute hinnangul vaieldav.
Residentsi rajamiseks on presidendi kantseleil tarvis esmalt valitsuse ja seejärel riigikogu jah-sõna, sest ehitamise teeb võimalikuks vaid riigieelarvest raha saamine. Peaminister Andrus Ansip ütles, et Keila-Joa lossist presidendi residentsi kujundamise osas on veel palju lahtist.
"Muidugi pole valitsusel rahast puudu, kuid küsimus on selles, mida me selle 200 miljoni eest saame," lisas peaminister. Samuti tuleb Ansipi sõnul kaaluda muidki alternatiive, sest Eestis on näiteks teisigi mõisaid, mis võiksid presidendile sobida.

Elmo Nüganen mängib Moskva teatris peaosa
Nüganen mängib Moskvas Et Cetera teatris Adolf Šapiro
Tallinna Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen teeb sel sügisel väikest viisi Eesti teatri ajalugu - esimese eestlasena mängib ta peaosa Moskva teatris.
Nüganeni kutsus oma lavastusse teatrisse Et Cetera mängima Venemaal ja ka Eestis tuntud lavastaja Adolf Šapiro. Nüganen mängib peaosa Ray Bradbury teoste ainetel Šapiro enda kirjutatud tükis "451 kraadi Fahrenheiti järgi".
"Minu andmetel on see esimene kord, kui Eestist spetsiaalselt kutsutud näitleja mängib Moskva laval. Mitte ainult pea-osas, vaid üldse," rääkis Šapiro Eesti Päevalehele. "Kinos on Eesti näitlejad mänginud, laval aga mitte."
*apiro sõnul on tal väga hea meel, et Nüganen pakkumisega nõustus. "Ma otsisin kaua aega Moskvas sellesse osasse näitlejat, aga ei leidnud," ütles lavastaja. "Nüganeni peale ma üldse alguses ei mõelnud. Ma hindan Nüganeni kui lavastajat ja näitlejat väga kõrgelt."

Lasteporno viis ajakirjaniku kuueks kuuks vahi alla
Margo Vaino väitis politseinikele, et hoidis materjali arvutis suure uurimisartikli jaoks.
Kaks nädalat tagasi Margo Vaino kodu läbi otsinud politsei lastekaitsetalituse töötajad leidsid vabakutselise ajakirjaniku valdusest suure hulga pornograafilise sisuga foto- ja videomaterjale, millest osa kujutab alaealisi.
"Läbiotsimine toimus vihje peale ning ebaseaduslikke materjale tõesti leiti," kinnitas Eesti Ekspressile vanemprokurör Lea Pähkel, nimetades juhtumit äärmiselt delikaatseks.
Žurnalisti Tõnismäel asuvast korterist võeti 14. augustil muu hulgas kaasa kaks arvutit ja üle kümne CD. Prokuröri sõnul materjali (arvutite sisu ja videofaile) alles analüüsitakse, lisaks oodatakse kahtlusaluse kodust leitud eri ravimite ekspertiisi tulemusi.

Eesti lähedal toimusid Vene dessantlaste õppused
Pihkva õhudessantvägede üksused korraldasid eile Eesti piiri lähistel õppused, keskendudes sellele, kuidas läbida rasketes tingimustes soine ala.
Ligi tuhat dessantväelast ja 25 autot viidi õppuste toimumispaika erilennukitega, teatas RIA Novosti.
"Õppuste idee järgi hõivavad dessantlased pärast maandumist enda valdusse ühe lennujaama Pihkva lähistel, et tagada diviisi põhijõudude saabumine," teatas õhudessantvägede pressitalituse juht Aleksandr Tšerednik.
Ta lisas, et pärast seda toimuvad eritreeningud ja kiirmarsid soostunud alal.

Politsei korraldab kooliaasta alguses suuroperatsiooni
Põhja prefektuur korraldab kooliaasta alguses ennetusliku suuroperatsiooni kogu Tallinnas ja Harjumaal, esimesel koolinädalal töötavad liiklusohtlikumates kohtades politseinikud, et juhtida tähelepanu kooliaasta alguse ohtudele liikluses.
Lisaks ohtlikes kohtades liiklusturvalisuse tagamisele on ettevõtmise eesmärgiks ka kõikvõimalik liiklusalane ennetustegevus - turvavarustuse kasutamine, ohutu liiklemise põhitõdede meeldetuletamine nii sõidukijuhtidele kui ka teistele liiklejatele, teatas Põhja politseiprefektuur.
Põhja prefektuuri politseiprefekt Raivo Küüdi sõnul tahab politsei liiklejate tähelepanu juhtida ohutu käitumisele olulisusele.
"Kooliaasta alguse ja puhkuseperioodi lõppemise ajal suureneb kindlasti just linnas ja sinna suunduvatel teedel liiklustihedus," sõnas prefekt Küüt. "Seetõttu tuleb inimestel arvestada ka suurema ajakuluga, et hilinemist peljates kiirustamisega ennast ja teisi mitte ohtu seada."

Linn on püstihädas baaride ees suitsetajatega
Tallinna vanalinna baaride ees suitsetavad inimesed tekitavad linnavalitsusele tõsist peavalu, kuna nad lärmavad ja viskavad maha konisid.
Probleeme tekitavad Tallinna kommunaalameti hooldusosakonna juhataja Tarmo Sule sõnul need toitlustusettevõtted, mis on avatud ka öösel ja kus suitsetamisruum puudub. Õhtutundidel tekitab see lisamüra, mis segab vanalinna majade elanikke.
"Paljud linnakodanikud on kurtnud, et restoranide ette kogunevad suitsetajad risustavad konidega tänavaid ning tõusev suits ei võimalda enam aknaid lahti hoida," ütles Sulg.
Olukorra parendamiseks otsustati, et Kesklinna vanem Marek Jürgenson pöördub kõigi toitlustusettevõtete poole palvega, et pöörataks rohkem tähelepanu oma ukseesise heakorrale ning paigaldaksid uste taha konide urnid. Linna heakorra eeskiri paneb siinkohal kohustuse maja omanikule või selle valdajale, kes peab tagama puhtuse ka oma kinnistuga külgneval alal. Samuti pannakse kohustus linnarahvale, kellel on keelatud risustada linna territooriumi. Siia alla käib ka konide maha loopimine.

Hannes Rumm: Keskerakonna propagandalehe Pealinn uuestisünd
Riigikogu liige ja ajakirjanik Hannes Rumm nimetab Tallinna linnavalitsuse lehte Pealinn Keskerakonna propagandaleheks.
Rummi hinnangul sobiks väikese mahu, kuid suure trükiarvuga ajalehe õigeks nimeks Pealinna Pravda/ Stolitšnaja Pravda.
"See Keskerakonna propagandaleht, mille maksavad omast taskust kinni kõik Tallinna maksumaksjad, kannatab vabalt välja võrdluse Brezhnevi-aegse Pravdaga," kirjutab ta oma blogis.
Rumm kirjeldab viimast numbrit: "Neljal väiksel tabloidformaadis leheküljel ilmus Savisaare artikleid - 1. Savisaare fotosid - 2. Tema nimi mainiti ainuüksi esiküljel - 8 korda. Ja loomulikult loositi lugejate vahel välja just Savisaare raamat."
Rummi hinnangul intervjueerivad ajakirjanikud normaalses ajalehes ka nii-öelda tavalisi inimesi ning kirjutavad nende elust.

Tabasalus on sel nädalal olnud mitu elektrikatkestust
Tabasalu elanike sõnul häirivad viimaste päevade sagedased elektrikatkestused isegi selliseid igapäevaseid majapidamistöid nagu pesupesemine ja söögitegemine.
Eesti Energia jaotusvõrgu pressiesindaja Kristjan Hamburg ütles, et viimane elektrikatkestus registreeriti Tabasalus neljapäeval kella 11.54-12.15. Hamburgi teatel oli kolmapäeval kell 11.39 Tabasalus veidi suurem keskpinge rike, vooluta jäi 13 alajaama asula keskuses. Elektrivarustus taastati seal tunni kuni kahe jooksul.
Teisipäeva pärastlõunal tabas välk aga Harku alajaama, mille tulemusel jäi elektrita umbes 4500 klienti.

Haabersti lapsed said endale liikluslinnaku
Eilsel Haabersti liiklusohutuspäeval avati pidulikult Õismäe siseringi lähedal vastvalminud liikluslinnak, kus nii suuremad kui ka väiksemad lapsed saavad harjutada liikluseeskirjade tundmist ja õppida liikluses toimetulekut. Õppimise lihtsustamiseks on väljakul 57 liiklusmärki ja värviliselt maha märgitud sõidu- ja kõnniteed ning jalakäijate ülekäigurajad.
Edaspidi hakatakse liikluslinnakus aasta ringi korraldama Haabersti koolide ja lasteaedade liiklustunde ning jalgrattalubade eksameid.
Tegevused liiklusväljakul on kavandatud eelkõige veidi vanematele lastele vanuses 10-15 aastat, kuid võimalusel ja vajadusel korraldatakse liikluskoolitust ka noorematele.

Haisva naabrimehe vastu aitab ainult kohtusse pöördumine
Endise Uus-Maleva ühiselamu elanikud on hädas oma asotsiaalsete majanaabritega.
"Terve maja haiseb, aga asi seisab praegu paigal, kuna tervisekaitseinspektsioonist öeldi meile, et eraomandi puhul ei ole neil õigust sekkuda," kurtis Uus-Maleva 7 elanik Irina Holland ja lisas, et haisuprobleemi lahendamiseks soovitati palgata pädev jurist.
Samas on naine mures, et inspektsiooni ametnikud ei tule isegi kohale olukorda uurima ja keegi ei hinda majas elava nelja-viie asotsiaali tervislikku seisundit. "Ega me ju tegelikult ei tea, mis seal toas toimub - trepikoda haiseb ja igasugu sitikad jooksevad ringi," ütles Holland.
Tervisekaitseinspektsiooni õigusnõunik Tõnu Kaur möönab, et analoogseid kaebusi saavad nad ikka aeg-ajalt, aga ameti pädevuses ei ole selle vastu midagi ette võtta. "Kui keegi arvab, et kui kuskil tuleb halba lõhna, saavad meie ametnikud kohale minna, ukse lahti lüüa ja öelda: te haisete, minge nüüd minema, siis nii need asjad ei käi," selgitas Kaur.

Vallad kavandavad Peeter Suure merekindluse punkrisse muuseumi
Linnaümbruse vallad tahavad muuta Peeter Suure merekindluse turismimagnetiks.
Harku, Kiili, Saku ja Saue valla koostöös moodustatud mittetulundusühing kavatseb 2009. aastaks korrastada vähemalt ühe Peeter Suure merekindluse punkri ja panna huvilistele välja püstalused ajalooliste faktidega.
1912.-1918. aastal Soome lahe äärde rajatud Peeter Suure merekindluse moodustasid Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi poolsaare ja Pakri neeme rannikupiirkonnad, Aegna, Naissaar ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Kindlusraudtee viis ümber Tallinna rajatud maarindeni, mille kaevikusüsteemidesse kuulusid võimsad betoonpunkrid.
Huvi sõjaajaloo vastu kasvab
Ühingut esindava Harku valla abivallavanema Deiw Rahumägi sõnul on merekindluse rajatised väärt avastamist nii kohalikele kui ka turistidele.

50 000 pere telerist kaob Soome TV
Reedel lülitavad Soome telejaamad välja analoogedastuse, mistõttu Eestis jääb digipilti edastava Zuumtv hinnangul Soome programmide vaatamise võimaluseta kuni 50 000 Tallinna ja Harjumaa perekonda.
Soome programme vahendavad endiselt Eesti kaabeltelevisiooni operaatorid, kuid valdavale osale tavaantennide kasutajatele Soome telepilt enam ei jõua.

Tallinn saab Pärnaõue elurajooni
Haaberstisse kerkib 48 uut kortermaja, mis saavad koduks 770 perele, elurajooni nimeks pannakse Pärnaõue.
Lastega peredele
Rajatav Pärnaõue elurajoon hakkab asuma mõnisada meetrit Õismäe ringist Kakumäe suunas.
Kokku on Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee vahelisele alale planeeritud 48 kahe- kuni neljakorruselist kortermaja. Majades on väike hulk kortereid, kõigil korteritel saab olema oma rõdu ning igasse majja rajatakse eraldi jalgrataste panipaik.
Haljastus kohe valmis
Pärnaõue eripäraks saab kohe rajatav haljastus, mänguväljakud, siseteed ning läbimõeldud prügikorraldus. Elurajooni kõrghaljastus luuakse pärnadega.

Politsei arreteeris laiba järve visanud mõrtsuka
Võru politseinikud pidasid kaks päeva tagasi kinni mehe, keda kahtlustatakse juulis järvest leitud kilekotti pakitud Lembitu tapmises.
Antsla vallas Mähkli külas asuvast järvest leiti selle aasta 12. juulil tugevate lagunemistunnustega mehe surnukeha, mis oli kiletaolisest materjalist kotis ning nööriga kinni seotud. Tapetu oli 1963. aastal sündinud Lembitu, keda oli viimati elusana nähtud juuni alguses.
Poolteist kuud kestnud tõsise uurimistöö tulemusel peeti üleeile kuriteos kahtlustatavana kinni 41-aastane Tõnu. Täna andis Tartu maakohtu Võru kohtumaja kohtunik loa mehe vahistamiseks uurimise lõpuni.
"Uurimisprotsess oli väga töömahukas, politseinikud kontrollisid selle käigus mitmeid erinevaid versioone. Kuigi õõvastav kuritegu sai tänu Võru politseinike professionaalsele meeskonnatööle avastatud, pole uurimisprotsess vahistamisega veel lõppenud," ütles Võru kriminaaltalituse vanemkomissar Meelis Saarepuu.

Tallinnas hukkus varahommikul liiklusõnnetuses jalakäija
Tallinnas sõitis varahommikul autojuht jalakäija ülekäigurajal surnuks.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja teatas, et hommikul kella 6.46 ajal juhtus raske liiklusõnnetus Narva maantee ja Oru tänava ristmikul.
Esialgsetel andmetel ületas jalakäija Narva maanteed reguleerimata ülekäigurajal Laululava poolt Kadrioru poole. Jalakäijale tee andmiseks oli teisel sõidurajal Lasnamäele viival suunal peatunud sõiduk. Opel Astrat juhtinud 45-aastane Oleg sõitis Lasnamäe poole esimesel sõidureal, märkas jalakäijat ning pidurdas, kuid otsasõitu vältida ei suutnud.
Sündmuskohalt viis kiirabi teed ületanud naisterahva Mustamäe haiglasse, kus ta suri õnnetuses saadud vigastustesse.
Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Purjus rootslane kihutas 166 km/h
Tartumaal kihutas roolijoodikust rootslane 166 kilomeetrit tunnis.
Politseipatrull fikseeris kell 21.45 Tartu- Räpina- Värska maantee 8. kilomeetril Värska suunas liikuva sõiduauto Saab 900 kiiruseks 166 km/h.
Politsei pidas sõiduki kinni, selle roolis oli purjus Rootsi kodanik (s 1948).
Politsei koostas mehele väärteoprotokolli.

Riigi Kinnisvara investeeris koolidesse 699 miljonit krooni
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on kooliinvesteeringuteprogrammi "Koolid korda" raames investeerinud viimase kolme aasta jooksul õppeasutuste korrastamisse 699 miljonit krooni
Kokku 19 kooli õpilased saanud oma kasutusse uue või rekonstrueeritud koolihoone, teatas RKAS.
Tänavu lõpetas RKAS kooliaasta alguseks ehitustööd kuues koolis, tehes töid 325 miljoni krooni eest.
Algaval kooliaastal saavad Nõo Põhikooli õpilased oma kasutusse uue spordihoone, Lindi Lasteaed-Algkooli koolipere uue koolihoone ja Avinurme Keskkooli, Kallemäe Kooli Kuressaare filiaali, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium ning Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilased täielikult renoveeritud koolihooned.
Tuleval aastal saavad omale uued spordihooned Osula Põhikool ja Kilingi-Nõmme Gümnaasium ning uue ujula Loksa 1. Keskkool.

Philips toob turule LED-taustavalgusega teleri
Alates septembrist on Eestis saadaval Philips Cineos 32PFL9632D/10, mille eripäraks on uudne LED-lampidel põhinev Ambilight taustavalguse efekt.
Lisaks on teleril Perfect Pixel HD Engine pildiparandusmootor ning HD Natural Motion - sujuv ja ühtlane ilma "hakkimiseta" pilt kiiretel liikumistel, teatas Philips.
Ambilight 2 Channel on lahendus, kus LED-lambid on seotud stereokanalitega ning vasak ja parem pool on teineteisest sõltumatud. Teleri reaktsiooniaeg on kolm ms ja see on varustatud USB-pistikuga.

Olympic Casino avab kaks endist Kristiine Kasiinot
Ööl vastu homset avab Olympic Casino Tallinnas kaks endist Kristiine Kasiinot, mille renoveerimisse investeeriti ligi 30 miljonit krooni.
Uuenenud kasiinod alustavad tegevust Mustika kaubanduskeskuses ning Tondi tänava bensiinijaama juures, teatas Olympic Casino.
Aasta lõpuks viiakse Olympic Casino nime alla ka kõik ülejäänud endised Kristiine Kasiinod, mida oli omandamise hetkel 11. Esimeste Kristiine Kasiinodena viidi augusti alguses Olympic Casino kaubamärgi alla ning standarditele vastavaks Kristiine keskuse ning Tallinna bussijaama mängusaalid. Kokku läheb endiste Kristiine Kasiinode kaasajastamine maksma ligi 80 miljonit krooni.
Tammsaare teel Mustika keskuses asuva Olympic Casino Mustika välis- ja siseilme uuendamisse investeeriti 24,6 miljonit krooni, Olympic Casino Tondi kaasajastamine läks maksma 5,3 miljonit krooni. Ümberkorralduste käigus suurenes mõlema kasiino pind, laienesid baariosad ning vahetati välja ventilatsioonisüsteemid. Olympic Casino Mustika sisekujundus on kantud troopika teemast, Olympic Casino Tondis ootab ees Kuuba mõjutustega interjöör.

Eesti Post avab Pärnu Lepa kaubamajas postkontori
Eesti Post teatas, et avab 3. septembril Pärnus Lepa kaubamajas postkontori.
Eesti Posti Edela regiooni juhi Aivar Sülla sõnul muudab sellega oma asukohta senine Kuuse tänava postkontor.
Lepa kaubamajas avatavas postkontoris pakutakse kõiki teenuseid ja kaupu, mis on vajalikud eestisiseste ja rahvusvaheliste saadetiste edastamiseks. Vastu võetakse ja väljastatakse: liht-, täht- ja väärtkirju, panderolle, postkaarte, postipakke, ELS Ekspress saadetisi, EMS saadetisi, rahakaarte jm.

Estonian Airi uus lennuk saabus Tallinna
Eile maandus Tallinna lennuväljal esimene 33-kohaline SAAB 340, mis hakkab 24. septembrist lendama liinidel Tallinn-Vilnius ja Tallinn-Helsingi ja 27. septembrist liinidel Tallinn-Kuressaare ja Kuressaare-Stockholm.
Kõiki SAAB 340 lende hakkab korraldama Estonian Airi tütarettevõte Estonian Air Regional. Ühtekokku hakkab nimetatud liine teenindama kaks SAAB-tüüpi lennukit, teatas Estonian Air.
"Kuni vajalike dokumentide vormistamiseni käitab Estonian Air Regionali asemel lende Rootsi firma Golden Air, kuid pardateenindus toimub vastavalt Estonian Airi standardile," ütles Estonian Air käitusala asepresident Rait Kalda.
Lennud Tallinna ja Vilniuse vahel hakkavad toimuma 12 korda nädalas, Tallinna ja Helsingi vahel 19 korda nädalas. Lennud liinidel Tallinn-Kuressaare ja Kuressaare-Stockholm hakkavad toimuma kaks korda nädalas.

1Partner Kinnisvara rahastab ehitustudengit
1Partner Kinnisvara annab välja omanimelise õppestipendiumi Tallinna Tehnikakõrgkooli juures ehituseriala õppivatele üliõpilastele.
Stipendiumi eesmärgiks on kaasa aidata ehituse eriala, rakenduskõrghariduse ja insenerikutse populariseerimisele, teatas ettevõte.
"Juba paar aastat on selge, et ehitussektoris napib tegijaid ning igal sammul tuleb selle karmi tõsiasjaga arvestada," selgitas 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter, kelle sõnul on ettevõte lisaks kinnisvaravahendusele tegev veel mitmes valdkonnas, sealhulgas ka ehitussektoris.
Tallinna Tehnikakõrgkool kuulutab stipendiumi taotlemiseks välja avaliku konkursi, mille kestuseks on üks aasta ning määraks 14 000 krooni.

Eestist sai Balti postiliidu eesistuja riik
Täna Haapsalus toimunud Balti postiliidu aastakoosolekul valiti Eesti liidu eesistuja riigiks ning liidu presidendiks Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas.
"Eesistuja riigina pöörame tähelepanu eelkõige meie klientidele st kõigis Balti riikides püüame kliente ühiselt paremini teenindada," sõnas vastne postiliidu president Aavo Kärmas.
"Suure rõhu asetame kullerteenuste kvaliteedile. Otsime uusi võimalusi uute teenuste arendamiseks, näiteks reklaamiteenuse (otsepostituse) valdkonnas," lisas Kärmas.
Balti riigid on hetkel veel erineval seisukohal postituru avamise tähtaja osas. Eesti on välja öelnud, et avab postituru 1. jaanuaril 2009. aastal, Läti ja Leedu toetavad ettepanekut aja pikenduse saamiseks.
Balti postiliit asutati aastal 1994 ja sellesse kuuluvad kõik Balti riigid.

SEB: ülekuumenemise oht jääb
Balti riikide majanduskasv aeglustub tasapisi, kuid ülekuumenemise riskid jäävad, nendib SEB panga Põhjamaade majandusülevaates.
Kuigi laenukasv on veidi järele andnud, püsib inflatsioon ja jooksevkonto puudujääk panga hinnangul endiselt kõrge. Samas on näha märke, et majandustsükli tipphetk on seljataha jäämas.
Selle aasta esimesel poolel ei ole Balti riikide majanduse seis oluliselt muutunud. SKP kasv on aeglustunud vaid Eestis. Erasektori ülimalt kiire laenukasv on hakanud taltuma kõigis kolmes riigis.
Eestis ja Lätis on see seotud esimeste märkidega kinnisvaraturu nõrgenemisest.
Inflatsioonisurved on isegi suurenenud, mistõttu prognoosib SEB tänavu kõikides Balti riikides seniarvatust kõrgemat inflatsiooni, mis Eestis ulatub viie protsendini. 2008. aastal takistavad Eesti inflatsiooni vähenemist kavandatavad aktsiisimaksude tõusud.

Töötleva tööstuse kasv aeglustub
Eesti tööstusettevõtete toodang suurenes juulis võrreldes eelmise aasta juuliga, kuid vähenes selle aasta juuniga võrreldes.
Võrreldes aasta algusega on tööstuse kasvutempo veidi aeglustunud, teatas statistikaamet.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted juulis protsendi võrra vähem toodangut kui juunis. Kui tänavu aasta alguses suurenes toodang tööstuses kokku eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8-9 protsenti, siis juulis oli tööstustoodangu kasv viis protsenti, sealhulgas töötlevas tööstuses neli protsenti.
Kõige rohkem mõjutasid töötleva tööstuse toodangu kasvu elektrimasinate, keemiatoodete ja ehitusmaterjali tootmine.
Tegevusalati oli kõige suurem toodangu kasv elektrimasinate ja -aparaatide tootmises (31%). Üle 80 protsenti selle haru toodangust eksporditakse.

Ekspress Grupp sai Maalehe ostuks loa
Konkurentsiamet andis Ekspress Grupile Maalehe aktsiate omandamiseks loa.
Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et Ekspress Grupp sai eile õhtul loa Maalahe aktsiate ostuks.
Esialgne tähtaeg loa väljastamiseks oli 25. juuli, kuid asi venis, kuna konkurentsiamet pikendas tehingu menetlemise aega.
Proosi kinnitusel uuris konkurentsiamet, et kas turul tekib olukord, kus keegi "turgu kinni ei paneks". Konkurentsiamet aga leidis, et turule sisenemine ei ole takistatud ning igaüks võib tulla ja samalaadse väljaande teha.
AS Maaleht annab välja samanimelist nädalalehte, mille trükiarv on ligikaudu 50 000 eksemplari, Maalehe kirjastus annab samuti välja raamatuid ning ajakirju Maakodu ja Maamajandus.

Madalaim elatustase on Võru maakonnas
2006. aastal oli kõrgeima elatustasemega Harju maakonnas leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek 5127 krooni ja madalaima elatustasemega Võru maakonnas 3177 krooni.
Võru maakonna leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek moodustas 62% Harju maakonna omast.
Viimase viie aasta jooksul on kõigi maakondade arengunäitajad paranenud, samas on erinevused endiselt suured, teatab Statistikaamet.
Oluline arengunäitaja on elatustase, mida mõõdetakse leibkonnaliikme keskmise kuusissetuleku abil ning see on maakonniti väga erinev.
Aastatel 2002-2004 oli kõrgeima ja madalaima elatustasemega maakonna vaheline erinevus 1400-1450 krooni, 2005. aastal 1522 krooni ja mullu 1950 krooni. Harju maakonna elatustase oli igal aastal Eesti keskmisest kõrgem. 2005. ja 2006. aastal oli Eesti keskmisest kõrgem ka Tartu maakonna elatustase.

Saaremaa bussifirma: soodustusi ja liinigraafikuid tuleb kärpida
Saare maakonnaliine teenindava GO Busi juhi Margus Männiku hinnangul on hinnasoodustuste kärpimine kiireim viis bussifirma kahjumi vähendamiseks.
"Soodustusi maaliinidel pole seni keegi rahastanud, need lihtsalt on lepingutingimustes kirjas," märkis Männik. Seadusest tulenevalt peavad säilima soodustused teatud grupile invaliididele, aga kohaliku tähtsusega soodustused vaatame tuleva nädala alguses kriitilise pilguga üle, kinnitas ta.
Samuti hakkab firma kokku tõmbama liinigraafikut, mis aga võtab mõnevõrra aega, kuluda võib terve kuu, kirjutab Meie Maa.
Männiku hinnangul on soodustuste kaotamisega võimalik saada mitusada tuhat krooni lisaraha. "Saja tuhande kaupa tuleb see raha kokku korjata. Kui kuu-paariga saab liinid optimeeritud, siis aasta lõpuks peaks see samuti mõju avaldama. Iga kilomeetri pealt, mis buss täna sõidab, tuleb ju kaks krooni vedaja taskust," sõnas ta.

Kallinev gaas tõstab sooja hinda neli korda aastas
Soojatootjatele tõuseb gaasi hind alates 1. oktoobrist rohkem kui kolmandiku võrra
Erinevalt varasemast, terveks aastaks kinnitatud hinnast, muutub gaasi hind katlamajadele edaspidi üks kord kuus. Soojatootjad määravad korteri-omanikele soojuse uue hinna neli korda aastas, sest seaduse järgi peavad nad muutmisest kolm kuud ette teatama.
"Kui gaasi hind tõusis eelmisel perioodil rohkem, kui määratud hind ette nägi, liidetakse vahe järgmise kolme kuu arvele juurde," ütles energiaturu inspektsiooni peadirektor Märt Ots. "Hinda muudetakse ka gaasi odavnedes."
Soojatootjad ja gaasivõrkude omanikud peavad just praegu Eesti Energiaga pingelisi hinnaläbirääkimisi. "Mina ei saa aru, milliseks kujuneb hind ja kuidas me hakkame uue skeemi järgi oma klientidele arveid saatma," ütles OÜ Palspluss juhatuse liige Tatjana Klotško. Kostivere kinnisvaraarenduspiirkonnas esialgu vaid viie eramaja gaasivarustusega tegelev Palspluss sai hiljuti Eesti Gaasilt uue hinnapakkumise ja ootab oma läbi-rääkimiste järjekorda lähinädalatel.

Noort eesti ettevõtjat tunnustati Londonis mainekal võistlusel
Oxfordi ülikoolis ärikorralduse magistrantuuri lõpetav Mihkel Jäätma jõudis ettevõttega Real-eyes Data Services Ltd. Londonis toimunud rahvusvahelise, mõnesaja osavõtjaga ettevõt-lusvõistluse eelviimasesse vooru. Firma on Jäätmal kahasse õpingukaaslase Niall Bellabarbaga.
Arvutiekraanil inimeste silmade liikumise jälgimisel kogutud andmed võimaldavad firmadel oma kodulehekülgi funktsionaalsemaks muuta. "Meie ärimudel on ainulaadne, sest kellelgi pole veel sellise info kiireks kogumiseks vajalikku infrastruktuuri," selgitab Jäätma. "Kogutud andmete põhjal saab veebilehekülgi efektiivsemaks muuta," ütles Jäätma. Silmajälgimisseadmeid hangivad Jäätma ja Bellabarba Rootsi firmalt Tobii Technologies. Tobii silmajälgimisseadmeid kasutavad inimesed nagu tavalist arvutimonitori.

Talvised valmisreisid on juba praegu peaaegu välja müüdud
Ettenägelikul turistil peaksid talvised puhkereisid juba ostetud olema.
Sügisese koolivaheaja reisid Egiptusesse on näiteks Domina World Travelis juba sada protsenti välja müüdud. "Kindlasti on iga firma edu aluseks alati üks väga tugev hea sissetöötatud toode, milleks meie puhul on Egiptuse-reisid," räägib Domina reisibüroo tegevjuht Ulvi Tüllinen.
Egiptus meelitab endiselt ka Eesti suurima reisikorraldaja Novatoursi kliente. Oktoobri koolivaheajaks on vaid üksikud vabad kohad. Novatoursi edule aitavad kaasa kampaaniad - näiteks varajase tellija soodustus võimaldab reisilt kokku hoida kuni 40 protsenti. Novatoursi tegevjuhi Raimundas Ušeckase sõnul on nende lendude täituvus 92-95 protsenti, mis on tšarterlennunduses väga hea tulemus.

Suri kirjanik Vello Lattik
Neljapäeval, 30. augustil suri prosaist ja publitsist Vello Lattik.
1935. aastal Tartus sündinud Vello Lattik lõpetas 1961. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja 1984. aastal Moskvas Gorki-nimelised kirjanduskursused. Ta töötas pikka aega Viiratsis Gagarini-nimelise näidissovhoostehnikumis juristi, ökonomisti ja töölisena, kirjutab Sakala.
Esimestes romaanides "Pastoraal mummulisest kleidist" ja "Suudlus lumme. Babyloni tüdrukud" on tegevuskohaks Viljandi ja selle ümbruskond. Romaani "Kuus head inimest" tegevus leiab aset sovhoosis ning nagu teisteski töödes analüüsib autor oma kaasaja probleeme.
Tänavu nägi Vello Lattikul trükivalgust kaks raamatut, "Messias Järvamaalt" ning "Kasakas ja neitsi". Viimast neist esitles autor juulikuus Viljandi linnaraamatukogus.

Romaaniülikool: Nikolai Gogol "Surnud hinged" 
"Surnud hingi" võib lugeda nii kõrgelt kui ka madalalt.
Üldse on realistlikkuse otsimine kunstis väga tänamatu, sest põhimõtteliselt sünnib kunst alati realismi eitusena. Algusest peale on maailm kunstis t e i s t- s u g u n e kui iseeneses. Otsida ses suhtes iga viimase kui sõna tagant vastavust tegelikkusele vahekorras üks ühele tähendab hullemat sunnitööd, kui oli Sisyphose saatuseks, sest see vahekord ei ole ealeski lõplik. Selles mõttes mõõdab "madal tase" Gogoli puhul realismi astet umbes nõnda, nagu näiteks Pljuškin olekski üksnes Venemaal mõeldav ihnuskoi ja Korobotška sealsamas juhmivõitu vanamoor, kes ei tea muud, kui et võõrale tuleb anda rikkalikult süüa ja hommikul ärgates peab ta leidma eest puhtad rõivad. Pesupesemisest vähe kõrgemale tõustes ja sama mõttelõnga jätkates oleksid kõik Gogoli romaani nimelised ja nimetud tegelased siis tõesti nagu surnud, laibad ilma tulevikuta.

Suitsukeeld paljastab ööklubide tegeliku hõngu
Sigaretivingu kadumine ööklubidest sunnib võitlema muu hulgas higilõhnaga.
Paari nädala eest Pärnus Sunset Clubis pidutsenud Maria (22) kurdab, et keelueelse sigaretivingu asemel levisid tol õhtul klubis teised lõhnad: "Kohe uksest sisse minnes, garderoobi, ühe baari ning WC-de juures oli tunda väga tugevat uriinilõhna." Sunseti turundusjuht Kati Sumberg tunnistab, et tol õhtul oli keegi pidulistest kasutanud pissuaari asemel põrandat ning lõhn pääses majas vabalt liikvele.
Aktiivse klubitaja Briti (27) sõnul oli ette aimatav, et sigaretiving asendub pärast klubides suitsetamise keelamist muude ebameeldivate aroomidega, eeskätt higilõhnaga. "Kui kolmveerand klubi on rahvast täis, hakkab haisema," tõmbab ta selge taluvusepiiri. Lisades sinna veel nii mõnedki põrandale loksunud õlled, saame Briti sõnul pikema peoõhtu plaanis üsna talumatu õhkkonna.

1 küsimus Tele 2 Go Live peakorraldajale
Miks esinevad Tele 2 Go Live'il ja teistel Eesti popmuusika kontsertitel aastast aastasse samad bändid?
Vastab
Auris Rätsep
Tele 2 Go Live'i peakorraldaja
Eesti popmuusika tippude nimekiri on selline nagu seda laupäevasel suurkontserdil näha saab ja seda, kes on rahvalemmikud, otsustavad raadiokuulajad ja plaadiostjad ehk siis head eesti muusikat ja lavasõud tarbiv eesti rahvas, mitte kontserdikorraldaja ise - Go Live'i teeme ikka publikule, mitte iseendale. Kontserdil esinejad pannakse paika raadio- ja plaadimüügitabelite alusel, arvestades ka kontserdi kui terviku ülesehitust ja žanrilist tasakaalustatust. Korraldajad on arutanud võimalust luua tulevikus ka nn B-lava uute tulijate tutvustamiseks, ehk juba järgmisel aastal.

Suvelõpu muusikavalik on kirju kui sügis
Kultuuritehase Festivali raames mängivad täna Polymeris üritusel "Volümeer" plaate Leslie Da Bass, Jaagup Jalakas ning Drummie. Laivruumis on võimalik näha ja kuulda Kalvikut ja Leinerit plaadifirmast LejalGenes koos trompetist Dr. Ziiliga. Oma uuemat materjali esitab Andres Lõo.
Von Krahlis toimub samal ajal Plektrum Festivali eelpidu, kus astub üles Soome üks tuntumaid DJ-triosid Top Billin (pildil), kelle mängitav muusika on segu elektroonikast, rokist ja hiphopist. Plaate mängib ka Paul Oja ja Plektrumile kohaselt hoolitseb visuaali eest VJ-duo Propaganda.
Laupäeval Von Krahlis toimuval Jungle Feveril tutvustab Hanna-Liisa Uusmaa ehk HU? sügisel ilmuva debüütalbumi esimesi lugusid. Plaate mängivad Raul Saaremets, L.Eazy, Paul Oja, Dzheimz & Ninja ning Heidy Purga.

Sõnavara: Trenss ehk trendikramptõbi
Sõnavara: Trenss ehk trendikramptõbi - seisund (võib esineda tingrefleksina), milles kogu inimese tähelepanu ja energia kulub trendikas-olemisele. "Tõbine "inimene ostab viimase säästu eest trendibaaris 60-kroonise saiaviilu, Greek frappé kohvi ja mainib teistele justkui muuseas:" Lugesin selle uue Freudi läbi, päris huvitav."

Osaka MM: Raja 17. kohal, Clay katkestas
Kümnevõistluse neljas ala kõrgushüpe andis kaks tagasilööki - Andres Raja hüppas 1.85, Bryan Clay aga vigastas jalga ja jättis võistluse pooleli.
"Järgmisel aastal hüppan teise jala pealt, hüpped 1.80 peal ei tundu õiged," rääkis Raja.
Päeva viimasel alal näitas kõige kiiremat aega Dmitri Karpov (47,44), Maurice Smith püstitas 47,48 -ga isikliku rekordi, Roman Šebrle sai kirja 48,80.
Kõige suurema emotsiooni pakkus aga Raja, kelle 48,89 oli mehe isiklik rekord. "Jess," rõõmustas Võru noormees. "400 m ei ole end väga lihtne kinni joosta, 300 m panin täiega, viimased 20 oli kangutamine," kommenteeris Raja oma rekordjooksu.
Kümnevõistluses juhib esimese päeva järel Maurice Smith (Jamaica) 4525 punktiga, teine on Dmitri Karpov (Kasahstan) 4439 punktiga, kolmas aga Roman Šebrle (Tšehhi) 4434 punktiga. Raja 4073 punkti annavad 17. koha. Tiitlikaitsja Bryan Clay (USA) katkestas.

Osaka MM: Xiang Liu viib Hiinasse tõkkekulla
Osaka MM-i seitsmenda võistluspäeva viimase medaliala 110 meetri tõkkejooksu võitis hiinlane Xiang Liu.
Xiang Liu võitis 110 meetri tõkkejooksu säravaima medali võimsa ajaga 12,95, vahendab ETV Sport.
Parima stardi teinud ameeriklane Terrence Trammell võitis 12,99 -ga hõbeda, kolmanda koha teenis 13,02 -ga viimasel hetkel USA MM-koondisesse kutsutud David Payne.
Miljardiriigile Hiinale oli see Osakast esimeseks kuldmedaliks.

Osaka MM: Tiitlikaitsja Jeremy Wariner ei vääratanud
Osaka MM-i maailmameistriks meeste 400 meetri jooksus tuli uue isikliku rekordiga Jerey Wariner.
23-aastane ameeriklane edestas 43.45-ga kaasmaalasi LaShawn Merritit (43.96) ja Angelo Taylorit (44.32).
Oodatud maailmarekordit ei sündinud. Michael Johnsoni 1999. aastal Sevillas püstitatud rekord 43.18 jäi püsima.

Osaka MM: Naiste odaviske maailmameister on Barbora Spotakova
Osaka MM-i naiste odaviske võitis tšehhitar Barbora Spotakova, kellele kulla tõi kolmanda katse 67.07.
Endiselt on sel alal kuldmedal puudu Saksamaal, kes seekord teenis hõbeda ja pronksi, vahendab ETV Sport.
Christina Obergföll suutis parimal sooritusel 66.46 ning Steffi Nerius 64.42.
Soomlaste suurlootus, kvalifikatsioonis 63.58 visanud Paula Tarvainen ebaõnnestus täielikult, piirdudes 53.50 ja viimase kohaga.

Osaka MM: Raja jooksis isikliku rekordi
Andres Raja lõpetas Osaka MM-i kümnevõistluse avapäeva isikliku rekordiga 400 meetri jooksus.
Raja uus rekord on 48,89. Punkte on Rajal esimese päeva järel 4073 ning isikliku rekordi (7834) graafikust on meie mees ees 17 punktiga, vahendab Sportnet.
Eestlasest olid kümnevõistlejate teises jooksus kiiremad sakslane Arthur Abele 48,58, jaapanlane Hiromasa Tanaka 48,59 ja Roman Šebrle 48,80 -ga. Seljataha jäid ka korealane Kim Kun-woo 48,99 ning ameeriklased Robert Jacob Arnold 49,02, eksmaailmameister Tom Pappas 49,22 ja Paul Terek 49,34 -ga.

Kati Tolmoff võitis Istanbulis
Kati Tolmoff jõudis Istanbulis toimuval 15 000 dollarilise auhinnafondiga sulgpalliturniiril teise ringi.
Eestlanna alistas avaringis bulgaarlanna Linda Zechiri 18: 21, 21: 10, 21: 16 ja jõudis 16 parema sekka, kirjutab ETV Sport.
Seitsmendana asetatud Tolmoff kohtub täna õhtupoolikul venelanna Olga Golovanovaga.

Osaka MM: Naiste 200m võitis tiitlikaitsja Felix
Naiste 200 meetri jooksu võitis teist MM-i järjest Allyson Felix.
21-aasta ameeriklanna võiduaeg oli 21.81 ühtlasi tema isiklik rekord. Felixi järel finišeeris Osakas 100 meetri sprindi võitnud jamaikalanna Veronica Campbell 22.34-ga.
Kolmanda koha võitles välja Sri Lankast pärit Susanthika Jayasinghe 22.63-ga, edestades ameeriklanna Torri Edwarsit vaid kahe sajandikuga.

Osaka MM: Lebedeva ei suutnud tiitlit kaitsta
Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Osakas võitis naiste kolmikhüppe kuubalanna Yargelis Savigne.
22-aastase hooaja edetabelijuht hüppas võiduks kõigi aegade kuuenda tulemuse 15.28.
Helsingi MM-i kolmikhüppe maailmameister ning Osakas juba kaugushüppe võitnud Tatjana Lebedeva pidi leppima teise kohaga, tulemuseks 15.07. Pronksmedali riputab kaela 15.04 hüpanud kreeklanna Hrysopiyi Devetzi.

Osaka MM: Šebrle tõusis teiseks
Osaka MM-i kümnevõistluses tõusis kõrgushüppe järel teiseks maailmarekordimees Roman Šebrle, Andres Raja langes 18. kohale.
Peale neljandat ala jätkab liidripositsioonil jamaikalane Maurice Smith 3591 punktiga. Šebrle tõusis 3563 punktiga teiseks, kolmandat kohta hoiab ameeriklane Bryan Clay 3558-ga, kirjutab ETV Sport.
2.12 alistamisega teenisi alavõidu Šebrle ning venelane Aleksei Drozdov.
Kolme ala järel 10. kohta hoidnud Andres Raja pidi kõrgushüppe järel loovutama kaheksa positsiooni, sest piirdus kõrgusega 1.85. 28 jätkaja seas langes Raja 3207 punktiga 18. kohale, kehvema tulemuse said kõrgushüppes vaid kaks meest.

Eesti nelipaat tuli avasõidus viiendaks
Sõudmise MM-il Münchenis sai Eesti nelipaat avasõidus 5 koha, tagades pääsu B finaali.
Nii üle-eelmisel aastal Jaapanis Gifus kui ka eelmisel aastal Inglismaal, Etonis peetud maailmameistrivõistlusel sai Eesti paarisneljase meeskond sõudmises pronksmedali, vahendab etvsport.ee.
Mullusest pronksimeeskonnast on alles tookordsed uued mehed Allar Raja ja Igor Kuzmin, kellega liitusid 22-aastane Vladimir Latin ja 20-aastane Kaspar Taimsoo.

Osaka MM: Raja laeks jäi 1.85
Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Osakas piirdus kümnevõistleja Andres Raja 1.85-ga.
Eestlane alustas 1.79-lt, jätkas 1.82 ja 1.85-ga. 1.88 jäi aga kõigil kolmel üritusel alistamata, vahendab Sportnet.
Oma isikliku rekordi (7834) püstitamisel tänavu Tallinnas sai Raja jagu 1.86-st, isiklik rekord kõrgushüppes on tal 2.07.
1.85 andis juurde 670 punkti ning nelja alaga on Raja kogunud 3207 punkti. Tallinna võistluse graafikust on Raja nüüd maas nelja punktiga. 400 m jooksus oli Raja aeg Tallinnas 49,34, mis tähistab ühtlasi mehe isiklikku rekordit.

Osaka MM: Raja kolme ala järel kümnendal kohal
Meeste kümnevõistluses juhib kolme ala järel jamaikalane Maurice Smith 2815 punktiga, teine on Bryan Clay 2782 ja kolmas Tom Pappas (mõlemad USA) 2660 punktiga. Andres Rajale annab 2537 punkti kümnenda koha.
100 m algas ebameeldiva üllatusega - konkurentide poolt üheks suuremaks kullapretendendiks peetud Andrei Krauchanka (Valgevene) tegi kolmandal lähtel valestardi ning oligi suurest mängust väljas.
Kiireima aja jooksis välja Bryan Clay (USA) 10,44, Roman Šebrle (Tšehhi) alustas 11,04 ja Dmitri Karpov (Kasahstan) 10,70 -ga. Ainus stardis olev eestlane Andres Raja tegi ilusa jooksu, 10.92 oli päeva kümnes aeg.
"100 meetriga jään loomulikult rahule, start oli hea, jooksin oma rütmis, 70-meetri järel korraks kangestusin, aga üritasin lõdvestuda ja lõpetasin hästi," rääkis Raja.
Kaugushüppes jäi Raja kaheksa sentimeetriga alla isiklikul rekordile, hüpates kolmandal katsel 7.42. Clay sai 7.65-ga teise alavõidu. Šebrle tulemus oli 7.56. Raja oli 1793 punktiga viies, kaotades vaid üheksa punktiga Šebrlele.

Raja on viie hulgas
Kuigi Eestist ei sõitnud Osaka kümnevõistlusele mitte ühtegi 8000 punkti meest, on meie mitmevõistleja Andres Raja pildil ka käimasolevatel tiitlivõistlustel.
MM-võistluste debütant Andres Raja on sprindi 10,92 ja kaugushüppe 7.42-ga enne kuulitõuget viiendal kohal. 1793 silma tähendab seda, et isikliku rekordi 7834 graafikuga võrreldes on Raja plussis 11 puntkiga. Kahe alavõiduga juhib Bryan Clay 1961 punktiga, kirjutab Sportnet.
Kuigi kaugust hüppas Raja 8 cm vähem kui 8 nädalat tagasi Tallinnas tippmargi tegemisel, oli 7.42 kiitust väärt, sest seitse ja pool meetrit oli kerges vastutuules jõukohane vaid neljale mitmevõistlejale. Esimesel üritusel tõsteti meie mhele punane lipp, teisel tuli 7.21 ja viimasel lisandus veel üks vaksapikkus.

Värnik: hinges ma ei kahetse
Kogu suve varjus püsinud odaviske MM-tiitli kaitsja Andrus Värnik ei suutnud ka Osakas õiget viset leida, ometi ei lahku ta MM-ilt lööduna.
"Ma ei heida meelt, et ei saanud korralikku märki maha," lausus kvalifikatsioonivõistlustel hooaja tippmargi 75.96 visanud Värnik. "See oli tuleviku jaoks vajalik. 2008. aastal on olümpiamängud, olümpialt on mu parim koht kuues."
Kuigi enne MM-i oli Värnikul kirjas vaid 72.30, pidas ta Osakas võistlemist õigeks otsuseks.
"Teadsin, et olen väga raskes seisus," lausus 24. koha saanud Värnik. "Aga et oleksin seda palju enne võistlust öelnud…Tulin ja võistlesin nii palju kui suutsin ja arvestades mu seisu, polnud siia tulek kerge. Aga hinges ma ei kahetse."
Värnik kahetses, et ei suutnud poolehoidjatele elamust pakkuda. "Minul pole nukrutsemiseks põhjust, aga nukrutsevad öösel üles tõusjad. Ma ei tahtnud kellegi unerežiimi rikkuda, pigem ikka rõõmustada."

Värnik jäi ettearvatult finaalist välja
Andrus Värnik viskas Osaka MM-i täna toimunud odaviske valikvõistlusel küll kolm ja pool meetrit enam kui kunagi varem sel aastal, kuid sellest piisas vaid kohaks viimaste seas ja lõppvõistlusest unistamiseks.
Värnik sai odaviske valikvõistluse teisel katsel kirja 75.96, ülejäänud üritustel lendas oda vähem ja eestlane neid mõõta ei lubanud, teatas Sportnet.
Tegemist on ligi 11 meetrit nõrgema tulemusega kui seda oli kahe aasta eest Värnikust maailmameistri teinud odakaar.
Nüüd juba eksmaailmameister leppis täna 35 osaleja hulgas 24. kohaga.
Meeleheitlikult viimase hetkeni võistlussituatsioonis tehnikat paika saada üritanud Värnik saab plusspoolele panna teise eestlase, 69.95-ga eelviimaseks jäänud Marko Jänese alistamise.
Valikvõistluse pikima odakaare 87.37 tegi kahe esimese katsega 72 meetri peal püsinud lätlane Vadims Vasilevskis, kvalifikatsiooninormi 82.00 täitis kaheksa piigiheitjat ja viimasena viis lõppvõistlusele tulemus 79.79.

Kas Roman Šebrle võidab lõpuks maailmameistritiitli? 
Nii nagu olümpiavõitja Erki Noolel pole ka maailmarekordimehel Šebrlel MM-i kulda.
Ent tšehhil on veel võimalus - kui Nool liigub Osakas ringi rahvusvahelise kergejõustikuliidu pere liikmena, siis Šebrle püsib endiselt võistlusrajal. 32-aastane maailmarekordiomanik ja Ateena olümpiavõitja pole veel kunagi tulnud maailmameistriks, kaks korda on ta leppinud hõbemedaliga.
Täna hommikul alanud kümnevõistluses puudus kindel favoriit. Maailma edetabelit juhib 8697 punktiga Šebrle, tiitlikaitsja Bryan Clay on enda sõnul vormis ja soovib ületada USA rekordi, ent kõige rohkem pakuvad kümnevõistlejad ise kuldmedali pretendendiks noort valgevenelast, alla 23-aastaste Euroopa meistrit Andrei Krautšankat.
Šebrle kohanes Jaapani eluolu ja kliimaga kümme päeva Osakast mõnesaja kilomeetri kaugusel Sugumas. Kohalikul staadionil rippusid plakatid, kuhu oli kirjutatud suurelt tema nimi, ja teda tervitasid paarkümmend inimest.

Saladino ja Howe tegid põneva etenduse
Vaatemänguliseima finaali eest hoolitsesid eile kaugushüppajad. Stabiilselt hüpanud Andrew Howe (Itaalia) põrutas viimasel katsel 8.47, tõusis neljandalt kohalt võistlust juhtima ning korraldas publikule võimsa võidutantsu. Ent liiga vara. Pikaajaline liider Irving Saladino võttis end kokku ja hüppas veel kümme sentimeetrit kaugemale - 8.57 meetrini. Nii võis hoopis Panama mees endale vastu rinda taguda.
"Olin kullas kindel, kuni Andrew hüppeni," lausus Saladino. "Enne viimast katset palus treener sammu tagasi võtta, mina aga sisendasin endale, et olen maailma parim."
"Olin õnnelik, sest kuldmedal oli käes, ma sain selle, ma sain selle. Aga kahjuks pole siin midagi kindlat enne, kui võistlus on lõppenud," lisas Howe.

Abilise käed teevad Kanteri keha erksaks
Füsioterapeut Indrek Tustitil algas koos Gerd Kanteriga uus tööperiood, sest maailmameistri keha tuleb taas heasse toonusesse viia.
Rivaal Virgilijus Alekna vari jälitab Kanterit ka ühe peamise abilise, füsioterapeudiga suheldes. Nimelt õppis Tustit kolm aastat Aleksander Tammertiga laagrites käies tundma leedulase masseerija töövõtteid, mida ta nüüd kasutab värsket maailmameistrit masseerides ja venitades.
"Tunnistan ausalt - idee on kopeerida Sigmast (Alekna füsioterapeut Sigmas Zivatkauskas - toim). Sass soovitas ikka: "Vaata, mida asjatundjad teevad,"" meenutas Tartu ülikooli lõpetanud Tustit praktilise õppe algust.
Esimest korda palus Kanter Tustitilt tervendavat seanssi mullu suvel enne Gustav Sule mälestusvõistlusi, sest varakevadel tõenäoliselt ülekoormuse tõttu tekkinud seljavigastus segas endiselt täisjõuga heitmist.

Treenerigeen = analüüsivõime + usk sportlasesse
Hea treener arvestab sportlase kehaliste võimete, psüühilise eripära ja sotsiaalse olukorraga - see treeningufilosoofia viib sportlase tippvormi.
Vesteinn Hafsteinssonil polnud võimalik pärast Gerd Kanteri võidukat võistlust tulla lehemeestele selgitusi jagama, nagu tavaliselt teeb Mati Alaver suusatajate medalisõitude järel. Kui kaelakaart lubanuks islandlasel intervjueerimise alasse tulla, tasunuks teda sama tähelepanelikult kuulata kui Alaveri.
Edukate sportlaste treeneritel on palju ühist. Nii Alaver kui ka Hafsteinsson on teadlasetüüpi juhendajad, kes ei tee kaalukat otsust üksnes vaistule tuginedes. Nad koostavad pikaajalisi põhjalikke juhiseid ja nõuavad nende täpset täitmist. Mõlemale meeldib oma seisukohti põhjendada arvudega, sest matemaatika ja loogika on ratsionaalsuse nurgakivid.
Hafsteinsson kinnitas juba enne hooaega, et Kanter täidab treeningukava 99-protsendiliselt. Nii hoolas tasub olla juhul, kui pakutakse indiviidi kehalisi võimeid, psüühilist eripära ja sotsiaalset olukorda arvestavat kava, mis viib just nimetatud sportlase 99-protsendilise tõenäosusega tiitlivõistlusteks tippvormi. Sama treeningufilosoofia valitseb Alaveri meeskonnas - individuaalne lähenemine igale hoolealusele.

Jaanson ja Endrekson võitlevad kulla pärast
MM-kulda püüdvad kahepaadimehed ületasid viimase takistuse enne homset finaali.
Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson rühkisid maailmameistrivõistlustel Müncheni olümpiakanalil oma poolfinaali teise kohaga paarisaeruliste kahepaatide medaliheitlusele.
"Eks mõningates olukordades oleks saanud veel paremini, aga Jüri ütles, et tegime päris hea sõidu," tõdes Endrekson. "Koostöö sujus enam-vähem õlitatult. Nüüd tuleb vaid finaaliks ära taastuda, sest kolm korralikku starti on juba seljataga."
Teises poolfinaalis sõudnud eestlased alistusid kerges vastutuules vaid Ateena olümpiavõitjale ja valitsevale maailmameistrile Prantsusmaale, keda esindavad Adrien Hardy ja Jean-Baptiste Maquet. Lisaks 2000 m distantsi ajaga 6.40, 47 katnud prantslastele näitasid Jaansonist ja Endreksonist paremat aega esimese poolfinaali võitnud Sloveenia ässad Iztok Cop ja Luka Špik.

Meistrite liiga alagrupid loositud
Monacos loositi eile
Meistrite liiga alagrupid

USA kossumees Eestis
Eile saabus Eestisse BC Kalev/Cramo uus ameeriklasest tagamängija Marlon Parmer. Californiast pärit 191 cm pikkune pallur on mänginud Poolas, Saudi Araabias ja Venezuelas ning on osalenud Minnesota Timberwolves'i ja Miami Heat'i ridades NBA suveliigades. 26-aastasel Parmeril on leping küll sõlmitud, kuid peab siiski läbima kuuajalise katseaja. "Mu hea sõber Travis Reed hoiatas, et siin võib külm olla," lausus Parmer Eestisse saabudes.

Pilguheit hirmule ja segadusele
Mihhail Lotman on koostanud esseekogu oma isa Juri Lotmani hilisemast loomingust.
Ajaloo ja sotsiaalteaduste valgele sarjale pani kevadel sobiva punkti Juri Lotmani esseedekimp "Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast". Selle sujuvat liitumist sarja eelmiste üllitistega tunnistavad läbivad tsitaadid seal juba koha pälvinud autoritelt (Jacques Le Goff), aga ka nn korduma kippuvad küsimused keskaja massiteadvuse ajaloost, mille ekspertiisile (Jean Delumeau) laekus nüüd väärtuslikku lisajõudu.
Raamat on ju iseenesest õhvake, pealt sada lehekülge, järelmärkused ja -sõna sinna otsa, ning sellesse köidetud kaheksa esseed sirutuvad vaid ositi medievistide ja sotsiaalteadlaste jaosmaale, kuid ühendavad selle siiski kindlalt semiootilise analüüsi aparatuuriga.

Homme algaval festivalil Eclectica esitletakse uusi raamatuid
Eclectica programmi mahub tantsu, filmi ja muusika kõrvale ka kübeke uut kirjandust.
Tartus 1.-9. septembrini neljandat aastat toimuva interdistsiplinaarse avangardkultuurifestivali Eclectica programmi jagub lisaks kõigele muule huvitavale ka kirjandusüritusi. Nii esitlevad oma raamatuid juba festivali avapäeval Eesti Rahva Muuseumis Mehis Heinsaar ja Edvin Aedma. Ürituse üldjuhi Berk Vaheri sõnul kavatseb näiteks Aedma oma novellikogumiku "Inimene ja draakon" esitluse ajal laulda DJ mängitava muusika peale kõrilaulu.
4. septembril on kirjandusliku teisipäeva raames Tartu kirjanike majas kavas Urmas Nimetu novellikogumiku "Langemine alla nulli" esitlus, kus näidatakse ka Nimetu samas majas üles võetud lühifilmi fiktiivsest raamatuesitlusest. Esimest korda publiku ette jõudev linateos on osa Nimetu järgmise aasta filmiprojektist.

Baarikärbse ulmeline lend sünges eurotulevikus
"Hard Luck Cafés" saab detektiiv Jussi Vares natuke napsi, aga naisi saavad teised.
Turu linnas pesitsev eradetektiiv Jussi Vares peaks Eesti krimisõpradele üpris hästi teada olema. Kaks selle sarja raamatut on varem eesti keelde ümber pandud ning filmidki kinodes jooksnud ja videolevis saadaval. Kolmandana siinsete lugejateni jõudev "Hard Luck Café" on praeguse seisuga 17. ning ajateljel viimane Varese sekeldus. Pärast seda enam Varest Apteegi kõrtsis ei näe. Ajaliselt viimane ei tähenda siinkohal sugugi, et sellele põhjamaisele nuuskurile peaks lõplikult kriipsu peale tõmbama. Vahele mahub ikka ühte-teist ning Mäki järjekordne Varese-sarja raamat peaks Soomes juba õige pea ilmuma.
"Hard Luck Café" tegevus leiab aset lähitulevikus ning see pole teps mitte harjumuspäraselt põhjamaiselt turvaline Soome, kus väsinud ja tülpinud Vares ilma sotsiaalabita oma vanaduspäevi veedab. Sosnovõi Bori tuumajaama katastroofi (kuhukanti see Eesti saatuse keeras, Mäki ei kirjelda) ja meteoriidilöögi üle elanud ning muslimitest sisserändajatest üleujutatud Soomest on saanud Euroopa Liidu protektoraat, mille tänavatel patrullivad liidu liikmesriikide sõdurid. Keset seda tuska, töötust ja armetust satub drive-in bordellis piletimüüjana igapäevast õlle- ja hiina supi raha teeniv Vares ootamatult globaalsete intriigide, salamõrvade ning lisaks ka perekondlike üllatuste sasipuntrasse.

 "Mõrvasügis": kergelt kriminaalne meelelahutus
Kirjanikepaar Diana ja Kalev Karu pusivad mõrvamüsteeriumi lahendada.
Kauni, küütlevsinise merevaatega raamatu tagakaanel teatatakse uhkelt, et "ometi kord on Eesti autorid kirjutanud kriminaalromaani". Kuid Klaara ja Kaarel Kivi "Mõrvasügise" näol on pigem ikkagi tegemist lihtsalt mõnusa ajaviiteteosega, mille abil mõned õdusad pärastlõunatunnid mööda saata. Närvekõditavast kriminaalromaanist on asi kaugel.
Teos kulgeb nagu krimkad ikka. Toime pannakse mõrvad, vilgas ja uudishimulik kirjanikepaar viibib juhtumisi samas paigas, kuritöö ametlikuks uurijaks osutub aga üsna mugavalt ühe kirjaniku onupoeg, kellega koos asutakse juhtumeid lahendama. Kahtlusaluseid koguneb küllalt õhukese raamatu kohta siiski liiga palju. Samuti jääb puudu elegantsest lõpplahendusest.

 "Uppunud": Junot Díaze võõraskodune maailm
"Uppunud" kõneleb dominikaanlaste keerulisest elust kodumaal ja USA-s.
Junot Díaze, Dominikaanist pärit Ameerika kirjaniku teise raamatu "Oscar Wao lühike imetabane elu" ilmumist septembri alguses oodatakse kärsitult. Ootus on kestnud juba kümmekond aastat, sellest ajast peale, kui ilmus Díaze debüütraamat, jutukogu "Uppunud" ("Drown", 1996), mis tegi autori üleöö kuulsaks ja on nüüd Eesti lugeja ees.
Praegu New Yorgis elav ja ülikoolis loovat kirjutamist õpetav Junot Díaz sündis 1968. aastal Dominikaani Vabariigi pealinnas Santo Domingos. Kuueaastaselt emigreerus ta koos perekonnaga USA-sse ja asus elama New Jersey osariiki, mis ongi Ühendriikides üks peamisi Dominikaani immigrantide elualasid. Díaze esikraamatut peetakse paljuski autobiograafiliseks, sest selle tegelaste elutrajektoor järgib autori enda oma: kõigepealt elu kodumaal Dominikaanis Haiti saarel ja hiljem väljarännanuna New Jerseys. Sageli peetakse otsekohese ütlemisega Díazt USA dominikaanlaste eestkõnelejaks ning kõrvutatakse teda nii päritolu kui ka immigrantide eluolu käsitlemise poolest teise Haitist pärit Ameerika kirjaniku Edwidge Danticatiga.

Suri kirjamees ja Eesti kultuurielu edendaja Juhan Saar
Eesti kirjanike pere on kaotanud ühe oma väärikaima liikme. Pärast pikka kurnavat haigust lahkus jäädavalt Juhan Saar. Luuletaja, prosaist, dramaturg, kirjastaja, mitmekülgne kirjandus- ja kultuurielu edendaja. Mees, keda sõbrad ja tuttavad tundsid juba aastakümneid kui Vana Juhanit.
Saare lapsepõlv ja noorukiiga möödus perepojana Tartumaal Laeva vallas. Pärast alghariduse saamist õppis ta Tartu elektromehaanika tehnikumis, kuid elektrikuna töötas vaid aasta. Järgnes ajateenistus Eesti laskurkorpuses aastail 1950-1953 ja juba siis ilmutas ta kirjanduslikku andekust. Nii jätkas ta ajakirjanikuna ajalehes Säde, siis raadios ja televisioonis, ajakirjas Pikker ning tõusis koguni kultuuriministeeriumi ametnikuks ja Nukuteatri kirjandusala juhatajaks.

Vapustavate härrade ja prouade lektüür oma pisirebastele
Eesti Raamatu vahendusel saavad lapsed tutvuda nutika härra Rebasega.
Krutskilise Roald Dahli (1916-1990) varasema loomingu hulka kuuluvas raamatus "Vapustav härra Rebane" näitaks legendaarne lasteraamatute autor ennast nagu veidi malbema jutuvestjana kui oma kõige tuntumates, Charlie Bucketist ja Willie Wonkast rääkivates seiklustes. Kuid võib-olla tundub see siinkirjutajale nii vaid seetõttu, et selle raamatu kolm talupidajast antikangelast - õgardist härra Koperdis, hanemaksapasteediga mäkerdav kõhuvalu, härra Uimerdis ja siidrit kummutav kõrend härra Uba - on vastikud ja õelad mõnusa rebaseperekonna, mitte väikeste inimlaste vastu, nagu Dahlil tavaks, - ja ta mäletab lapsepõlve loomamuinasjuttudest väga hästi, et nutikad reinuvaderid kavaldavad juhmakad lõksuseadjad ikka ja alati üle.

Lennart Meriga vaidlemiseks pole nüüdki veel liiga hilja
Meri varasemaid töid tundmata on võimatu "Poliitilist testamenti" sügavuti mõista.
Kes muu kui Lennart Meri ise oleks saanud tema kõnedesse kirjutada kõiki sealseid lahutamatuid teekaaslasi: Pytheast ja Tacitust, matkakompassiga komi kütti Jeremeid ja mitte väga kainet tšuktši Ueleni lähedalt Jäämere rannalt, kes käis läbi raudse eesriide kirdeotsa Alaska poolel koorega kohvi joomas. Ja paljusid teisi. Mitte keegi. Kui keegi ikka veel tahaks uurida, kes ja kuidas Lennart Merile ettelugemiseks kõnesid kirjutas, oleks see tühi töö. Meri ei olnud suure masina rääkiv osa ja tema kõned sündisid peaasjalikult ikka tema enda peas.
Kunagi ammu nägin üht hästi meelde jäänud und, milles sõitsin rongiga läbi Aafrika lõunast põhja. Igas riigis oli peatus. Mina olin terve aja tamburis ja kui uksed peatuses lahti läksid, seisis kas džungli, mägede või kõrbe taustal alati üks mees ja lausus mulle tähendamissõnu. Mäletan, et üks neist oli Nelson Mandela, teine Tom Jones, ja siis veel hulk omavahel sidumata tegelasi mitmest ajastust.

Baskini anekdoodid
Loomaaias seisavad turistid puuri ees, milles on hunt koos kitsetallega.
Ekskursioonijuht ütleb: "Palun, siin on näide sellest, et rahulik kooseksisteerimine pole müüt, vaid reaalsus. Peab ainult pingutama!"
"Me pingutame," lausub vaikselt loomaaia töötaja, "iga päev paneme puuri uue kitsetalle!"
"Prantslane - see pole rahvus, vaid elustiil."
"Juut - see pole rahvus, vaid mõttemaailm."
"Aga venelane?"
"Venelane - see on saatus!"
Kaks advokaati tulevad kohvikusse, tellivad kohvi, võtavad portfellist võileiva.

JÄRJEJUTT (9): Patricia Cornwell: Risk
Oeh! "hüüatab vana naine, kui Wini saabumine sunnib teda lõpuks hülgama vana politseifilmi" Hill
Street Blues kordussaate. "Ei tahtnud sind ehmatada." Win naeratab, läheb diivani juurde ja suudleb vanaema põsele.
"Mu kullake," lööb vana naine käsi kokku.
Win haarab juhtimispuldi laualt, kus on kristallasjakesi, maagilise tähendusega pisiesemeid, kivikesi ja tarokaartide pakk. Ta vajutab televiisori kinni ja püüab nagu tavaliselt olukorrale hinnangut anda. Nana näeb hea välja: ta tumedad silmad teravate joontega näos on vilkad ja säravad, kunagi väga kaunis nägu on ta ea kohta veel küllaltki sile ja pealaele kokku kuhjatud pikad valged juuksed näivad uhked välja. Nagu ikka on naine täis riputatud hõbeehteid: käevõrusid on peaaegu küünarnukkideni välja ja siis veel sõrmuseid ja kaelakeesid. Tal on seljas säravoranž University of Texase jalgpallisärk, mille Win talle mõni nädal tagasi saatis. Nana ei jäta kunagi selga panemata midagi Wini toodut, kui ta temaga kokku loodab saada. Näib, et ta aimab seda alati ette. Winil pole vaja tulekust teada anda.

KAUR MÄNNAMAA: Õpime mõtlema
Möödunud nädalal võis meediast lugeda taas koolide pingeridasid. Kuid sageli kiputakse unustama, et koolide reastamine eksamihinnete mediaani või statistilise keskmise alusel ei anna suurt midagi.
Äärmisel juhul kujundab see veendumuse, et ühest koolist tulevad haritumad inimesed kui teisest, sest eksisteerib oluline vahe õpetuse kvaliteedis. See ei pruugi aga alati nii olla: leidub nii mõnigi häid tulemusi näidanud kool, kus "edukuse" taga on pigem õpilaste hoolikas valimine kui õpetajate tulemuslik töö. Saladus pole ka, et paljud õppeasutused keskenduvad pea kogu gümnaasiumi vältel põhiliselt õpilaste riigieksamiteks ettevalmistamisele, pööramata erilist tähelepanu riiklikule õppekavale, mis ütleb, et "inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus".
Einstein on öelnud, et haridus on see, mis jääb alles pärast seda, kui inimene on unustanud kõik koolis õpitu. Ükski inimene ei sünni mõtlemisvõimeta, küll aga on võimalik seda alla suruda. Allasuruvaid jõude on mitmeid: võib rääkida televisiooni mõjust, valest kasvatusest ja kümnetest muudest teguritest. Hetkeseisuga ei mõju mõttetegevusele kuigi soosivalt ka institutsioon, mis seda ometi tegema peaks - koolisüsteem.

Ivan Orav - 99! 
Jälle on mul sünnipäev! Ikka päris ime kohe, kui kaua ma olen vastu pidanud, isegi naabripere kilpkonn suri kaks nädalat tagasi ära. Mina olen ikka elus.
Käisin kilpkonna matustel, viskasin elukale kolm peotäit mulda hauda kaasa, siis tulin koju ja sõin kaks suurt taldrikutäit suppi. Isu on mul hea.
Ja maailma asjadest tahan ma ka endiselt osa võtta. Natuke meelehärmi tegi see, et minu vabadussamba kavand ei leidnud mitte mingit äramärkimist. Minu nägemuses oleks sammas olnud kah umbes üheksakorruselise maja kõrgune, aga selle tipus poleks mitte rist, vaid kaks pronksist valatud vabadussõdalast - üks juba eakas mees, teine alles verinoor koolipoiss, mõlemal nägu naerul. Ja need kaks vaprat sangarit saeksid siis seal posti otsas kisendavat tiblat kahemehesaega pooleks.
Niisugune hoiatav kuju, mis peaks kõikidele Eesti vabaduse vaenlastele hirmu naha vahele ajama. Samal ajal ka isamaaline, kangelaslik ja kaunis. Aga noh, ei peetud küllalt heaks, vaikiti lausa maha.

REPLIIK: Alkoholivaba laupäevak
Totalitaarsetele režiimidele on ikka meeldinud isalikult hoolitseda ka selle eest, mida ja millal inimesed tohivad süüa-juua. Näiteks Hitleri-aegsel Saksamaal kuulutati välja ühepajatoidu-pühapäevad, Nõukogude Liidus määrati aga neljapäev kalapäevaks, mil sööklates oli kohustuslik valmistada kalatoite.
Nendest vanadest kommetest on õppinud ka Leedu, kus on tänaseks päevaks välja kuulutatud kuiv seadus, mil alkoholikeeld kehtib ka hotellide minibaarides ning Leedus registreeritud lennukitel ja laevadel. Kahjuks pole aga garantiid, et kui võõramaine lennuk lendab läbi Leedu õhuruumi, siis seal alkoholi ei tarvitata. Nagu öeldakse: kett on nii tugev kui nõrgim lüli. Loodetavasti suudab valitsus järgmise aasta 1. septembril turvata alkoholikuradi eest ka suveräänse riigi õhuruumi.

JUHTKIRI: Keelepoliitikat ei tohi muuta
Ettearvatult on Venemaa käivitanud järjekordse Eesti-vastase laimukampaania. Sel korral on kondiks Venemaa hambus Eesti vene gümnaasiumide uuest õppeaastast algav järk-järguline üleminek eestikeelsele õppele. Kremli poolt tasalülitatud Vene meedia ei kohku tagasi ka otsestest valedest. Russia Today kirjutas näiteks, et Eesti vene koolid peavad täielikule eestikeelsele õppele üle minema päevapealt. See aga on sulaselge vale.
Esiteks tuleb eestikeelne õpe ainult gümnaasiumiklassides. Teiseks ei lähe eesti keelsele õppele üle sugugi kõik õppeained. Läheb viis õppeainet ja sedagi järk-järgult ehk iga järgneva aasta jooksul üks aine. Alustatakse vaid ühest, eesti kirjanduse eesti keeles õpetamisega.

President Ilves: keegi pole õppimiseks liiga vana ega liiga tark
Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves pidas tänase koolialguse ja teadmiste päeva puhul kõne, milles rõhutas, et iga keele oskus ja iga kultuuri tundmine rikastab ning keegi pole õppimiseks liiga vana ega liiga tark.
Vabariigi Presidendi kõne
Head Eesti inimesed.
Teadmiste päev on meie kõigi päev. Me kõik harime end kogu aeg, kasutades koolipõlves saadud õppimise oskust ja harjumust.
Õppimiseks vajaliku hoolsuse, vastutustunde ja sihikindluse saame kaasa kodust. Me saame kaasa teadmise, et õppimine on töö.
Loodan, et Eesti tänased päevakangelased, esimesse klassi läinud ligi 13 000 last, suhtuvadki kooli kui oma esimesse töökohta. Loodetavasti tervitavad neid särasilmsed õpetajad ja lapsesõbralikud koolimajad. Loodan, et kodu ja kooli koostöös saavad meie lapsed ja lapselapsed parima hariduse, mis tagab neile hea käekäigu ja õnneliku elu.

Rongile ette sõitnud autos said vigastada kaks inimest
Täna sõitis Viljandi-Tallinna reisirongile ette keskealise naise juhitud auto, õnnetuses said viga nii autojuht kui tema kaassõitja.
Täna veidi pärast kella kolme teatati politseile, et Viljandi-Tallinna reisirongile sõitis Võhma linnas ülesõidukohal ette Võhmast Tallinna maantee suunas liikunud sõiduauto Citröen, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Autos viibinud 52-aastase naise ja 11-aastase poisi toimetas kiirabi haiglasse. Peale sündmuskoha fikseerimist jätkas rong liikumist Tallinna. Juhtunu üksikasjad on väljaselgitamisel.

Viljandi politsei pidas esimesel koolipäeval kinni ohtliku kihutaja
Kooliaasta aasta alguse puhul koondas Viljandi politsei täna turvalise koolitee tagamisele 31 politseiametnikku, 2 abipolitseinikku ja 5 Kaitseliidu Sakala maleva naiskodukaitsjat.
Politseioperatsiooni käigus fikseerisid kiirust mõõtnud politseinikud kella üheksa paiku Viljandi-Karksi-Nuia maanteel Loodist Sultsi poole kihutanud sõiduauto Ford Sierra kiiruseks 160 kilomeetrit tunnis, auto kaldus aeg-ajalt vastassuunavööndisse ning tegi ohtliku möödasõidu, teatas Lõuna politseiprefektuur. Sultsist pööras auto Abja peale ning kihutas edasi. Meeletu kihutaja peatamiseks kaasati teine politseiauto ning Halliste kiriku lähedal õnnestus 53-aastase Guido juhitav auto kinni pidada.
Meeldiva üllatuse valmistasid täna viljandlastele Kaitseliidu Sakala maleva viis vormis naiskodukaitsjat, kes koos politseinikega turvasid ülekäigukohtadel laste kooliteed. Viljandi politsei tänab naiskodukaitsjaid meeldiva koostöö ja asjaliku tegutsemise eest. Selline koostöö on veelkordseks kinnituseks, et liikluses turvalisuse tagamine ei ole ainult politsei, vaid kogu ühiskonna ülesanne.

Õpilastega koos joonud õpetaja jääb ametisse
Koos alaealistega oma korteris alkoholitarbimisel vahele jäänud Parksepa keskkooli õpetaja Ando Tuul säilitab suure tõenäosusega pedagoogikoha, kuid noortel tuli maksta trahvi.
"Põhimõtteliselt on otsus tehtud," ütles kooli direktor Ilmar Kesselmann, kirjutab Võrumaa Teataja.
Ando Tuule ja tema endiste õpilaste ühisele alkoholitarbimisele järgnenud kriminaalmenetlusest on Kesselmann lugenud üksnes ajalehest. "Minu kätte ei ole jõudnud ühtegi paberit, mis näitaks, et teda [Tuul] oleks kriminaalkorras karistatud või vangi pandud," sõnas Kesselmann.
See ei tähenda, et suvine vahejuhtum ei oleks teemaks tõusnud. "Oleme rääkinud pikalt ja põhjalikult," sõnas Kesselmann ja avaldas lootust, et patustanud pedagoog on juhtunust omad järeldused teinud.

Rannarahvas seisab polügooni vastu
Kaitse- ministeerium plaanib rajada merele avatud polügooni, mille üheks võimalikuks asukohaks on Rutja, kuid külaelanikud on polügooni vastu ja püüavad Rutja kasuks otsustamist ära hoida.
Rutjale polügooni ehitamine pole siiski otsustatud, kokku on arutuse all seitse paika, mille vahel valida, kirjutab Virumaa Teataja.
Sel nädalavahetusel plaanivad MTÜ Karepa Selts ja MTÜ Eisma Külaselts koostada pöördumise Vihula vallavalitsusele ja kaitseministeeriumile ja alustada allkirjade kogumist Rutjale polügooni rajamise vastu.
Mais alustatud arendusprogrammi keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi koostaja keskkonnaekspert Andres Tõnisson kinnitas, et kuigi ajakirjandusest on Rutja kui kõige tõenäolisem polügooni asupaik läbi käinud, on tegu ennatliku järeldusega.
Eisma küla elanik Laur Kaljuvee on võtnud oma südameasjaks kohalikke elanikke võimalikust polügooniohust teavitada: "Maksumaksjana oleksin nõus pigem rohkem maksu maksma, et kaitseväelased käiksid harjutamas Soomes. Minul ei ole midagi nende oskuste paranemise vastu, aga kas see, mis annavad kaks nädalat õppuseid kaitseväele, on olulisem kui kohalike elanike elu? Arvan, et mitte," rääkis Kaljuvee ja viitas ka sellele, et loodava polügooni tsoon häiriks laevaliiklust, pärsiks väikesadamate arengut ja mõjutaks kalapüüki.

Endine Ida-Virumaa allilmajuht pääses vabadusse
Pikki aastaid raskete kuritegude eest vangis istunud Valeri Mihhailov, hüüdnimega Golova, pääses ennetähtaegselt vabadusse, kuid ei tohi 2009. aastani tarbida alkoholi ega loata suhelda kriminaalse taustaga isikutega.
Kriminaalhooldaja arvates sobib Mihhailov kriminaalhooldusele, väites, et mehel on olemas toetav pere, kes motiveerib teda õiguskuulekale elule, vahendab Põhjarannik. Vanglast kohtule saabunud dokumentidest kiirgab positiivsust: Mihhailov lõpetas vanglas põhikooli kodanikuõpetuse kursuse, osales aktiivselt huvialaringides ning käis tööl ja kogu vangistuse jooksul ei ole ta toime pannud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Samuti tõdes kohus, et pärast vabanemist garanteerib Mihhailovile töökoha Kohtla-Järve jalgpalliklubi Lootus.
Kohtus kuulatud psühholoogi hinnangul on Mihhailovi puhul uue kuriteo toimepaneku risk olemas, ta on kõrge enesehinnanguga ning püüab oma tegu õigustada.

Paides ärritab lasteaia ehitus naabreid
Paide ühisgümnaasiumi juurde kerkiv lasteaed võib ajada Peetri tänava liikluskoormuse sedavõrd suureks, et sealsed elanikud on mõelnud oma kodud maha müüa.
Peetri tänavas elav Kersti Viilup ütles, et hommikuti kella kaheksa ajal, kui vanemad lapsi Peetri tänava kaudu kooli toovad, on liiklus sedavõrd tihe, et tema ei pääse kodunt autoga välja. "Pool tundi on katkematu autode vool," lisas ta ja kui lisanduvad lapsi lasteaeda toovad autod, mis sõidavad sama teed mööda ka tagasi, tundub Viilupile, et olukord muutub väljakannatamatuks, kirjutab Järva Teataja.
Peetri tänava elanikud selgitasid, et näeksid uut lasteaeda parema meelega mujal, kuid ei hakka selle vastu sõdima, kui ainult liiklusskeemi muudetaks neile talutavaks: Peetri tänava inimeste ettepanekul tuleks hoopis sadakonna meetri kaugusele jääv Pärna tänav korda teha, et vanemad hakkaksid lapsi sedakaudu kooli viima.

Postimees: Eesti ainus seaduslik varas - külmavereline tšetšeen Junusov
Kui keegi Eesti allilmas vääriks kuritegeliku maailma autoriteedi tiitlit vor v zakone ehk seaduslik varas, siis on see politsei väitel Ruslan Junusov (53): poole elust vangis istunud tšetšeen, keda kahtlustatakse ärimees Andrus Kaarma palgamõrva korraldamises.
Kolmapäevane teade, et Põhja prefektuuri mõrvarühm ja ringkonnaprokuratuur on aastase jälitustöö tulemusel suutnud politseikeeli valgeks lüüa oma Nõmme eramu ees mullu 5. septembril maha lastud Kaarma mõrvaloo, leidis meedias nappi kajastust, kirjutab Postimees.
Tegelikult oli see tõeline pommuudis, mis räägib kriminaalpolitsei viimaste aastate ühest suuremast töövõidust, vaid endised ja praegused kriminaalpolitsei vanad kalad ja kohaliku organiseeritud kuritegevuse asjatundjad teavad, mis kaliibriga mees on üks seitsmest vahistatust - Ruslan Junusov.
Kasahstanis sündinud tšetšeen on kriminaalpolitsei väitel loonud enda ümber ühe jõhkrama ja isegi allilmas kardetud rühmituse, mille liikmetega seostatakse juba praegu ametlikult vähemalt kolme kõmulist kuritegu.

Postimees: loodusesõbrad leidsid sõjarelva sae- ja kopameeste vastu
Leidlik maarahvas on korjanud looduskaitseseadusest üles relva, mida tapluses kinnisvaraarendajate või muidu agarate saemeestega hea pihku haarata: nad lasevad südamelähedased puud või kivid looduskaitse alla võtta.
Näiteks looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni postkasti potsatas tänavu mais järgmine kiri: "Pöördun Teie poole palvega kaaluda võimalust võtta loodusobjektina kaitse alla Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas endise mõisa territooriumil kasvavad viis pärna," kirjutab Postimees.
Vana kirikumõisa kohal kõrguvad viis pärna on juba maanteelt näha ja puudel on küllap mitusada aastat turjal: need on mitukümmend meetrit kõrged ning jämedaima ümbermõõt küünib täismehe rinna kõrgusel nelja meetrini.
"Teate, kuidas ma võin seda nüüd öeldagi. Kardame, et ühel hetkel neid pärni enam pole," räägib looduskaitsekeskusele kirja saatnud naine. Lugu on selles, et vana kirikumõis on mitme pere kaasomandis ja üks naabrimeestest on korduvalt puude peale saagi ihunud.

Septembrist tõuseb lapsetoetuse saajate arv 7000 võrra
Lapsetoetuse saajate arv kasvas, sest alates 1. septembrist saavad lapsetoetust ja teisi peretoetusi ka 16-19-aastased noored, kes õpivad õhtuses õppevormis või kaugõppes.
Samuti on isadel võimalik saada vanemahüvitist, kui laps on 70-päeva vanune, varasema kuue kuu asemel, teatas Sotsiaalministeerium.
Lapsetoetust hakkavad saama ka need, kes õpivad õhtuses või kaugõppe vormis põhikoolis või gümnaasiumis; osakoormusega põhikooli baasil kutseõppeasutuses ning neile, kes on põhihariduseta ning omandavad kutseõpet. Seni maksti lapsetoetust ainult juhul, kui nad tervislikel põhjustel ei saanud õppida päevases õppevormis või täiskoormusega. Muudatuse eesmärk on toetada kõiki noori, kes omandavad keskharidust.
Lapsetoetuse maksmisega on seotud ka teiste riiklike peretoetuste nagu koolitoetuse, eestkostel ja hooldamisel oleva lapse toetuse ning üksikvanema lapse toetuse maksmine.

Ahelavarii saatis haiglasse kaks inimest
Eile juhtus Tallinnas nelja auto ahelavarii, milles said viga kahe auto juhid, kes nüüd vajavad haiglaravi.
Eile kella 10. 26 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Suur-Sõjamäe 32 juures, kus veoauto
Scania, mida juhtis Peep (sündinud 1955. aastal), sõitis tagant otsa ees peatunud sõidukile Volkswagen, mida juhtis Jago (sündinud 1973. aastal).
Saadud löögist paiskus Volkswagen otsa tema ees seisnud sõiduautole Ford Scorpio, mida juhtis Tatjana (sündinud 1970. aastal), ja Ford paiskus omakorda otsa ees seisnud sõidukile Volvo.
Volkswageni ja Fordi juhid toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse.

Lilli pistab lapsed ninapidi loodusesse
Läti piiri lähedal Lilli külas andis Ly Laanemets metsahärra majale uue elu, õpetades lapsi loodust tundma.
Lillis, Karksi valla lõunapoolseimas külas, asuvasse looduskeskusse on lihtne sõita. Kõigepealt tuleb võtta suund Karksi valda, sealt edasi Läti piiri poole ja otsida üles endise Polli metskonna kontorihoone. See peahoone on ehitatud 1863. aastal Polli mõisa metsahärrale Geisslerile, kes oli ümberkaudsete metsade esimene teadaolev majandaja.
Vaevalt oleks ikka ja jälle põhjust härrat ja maja meenutada, kui mitte 2001. aastal poleks kohalikul metskonna spetsialistil Ly Laanemetsal olnud julgust maja ära osta ja hakata siin lastele loodust tutvustama.
Selleks et kaugelt tulijatel Lillisse asja oleks, otsustati ehitada Teringi rappa laudtee. Lisaks Teringi maastikukaitseala raba läbivale 4,5 -kilomeetrisele laudteele pakuvad avastamisrõõmu salapärane pihlakasalu, Nava talu suvine lava ning eri matkarajad, Ruhijärv ja Alatsi järv ning Metskonna paisjärv koos selle kallastel elavate kopraperedega. Ega seda polegi nii vähe.

Lõviosa remonditud koole asub Tallinnas
Päris uue koolimaja said tänavu ainult Pärnumaa Lindi lasteaed-algkooli lapsed.
Päris uues majas saavad õppeaastat alustada vaid Pärnumaal Audru vallas asuva Lindi lasteaed-algkooli lapsed, kuid tänavu on tervikremondi läbi teinud veel viis koolihoonet, millest lõviosa asub Tallinnas.
"Arvestades investeeringute kogumahtu on tegu päris märkimisväärse summaga, mis on suunatud koolilaste õppetingimuste parandamiseks, sest tööde maksumuseks kujunes ligi 325 miljonit krooni," nentis Riigi Kinnisvara AS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm. "Üle 2000 õpilase saab alates sellest kooliaastast enda kasutusse tänapäevased ja nõuetekohased klassiruumid, kus on piisavalt valgust ja õige sisekliima," ütles Idnurm. Lisaks endise Lindi rahvamaja asemele kerkinud kahekorruselisele lasteaed-algkoolile remonditi Riigi Kinnisvara abiga täielikult veel neli kooli ning valmis ka Nõo põhikooli uus spordihoone. Augusti keskel avatud ligi 3000-ruutmeetrisesse spordikompleksi kuulub kolm täismõõtmelist korvpalliväljakut, jõu- ja aeroobikasaal ning pesemisruumid koos saunaga. Septembris avavad taas uksed täielikult rekonstrueeritud Avinurme keskkool, Kallemäe kooli Kuressaare filiaal, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium ja Lasnamäe vene gümnaasium.

Rektor Karis sai presidendilt kaela ametiketi
Eile vannutati Tartu ülikooli rektori ametisse professor Alar Karis. Inauguratsioonitseremoonial osalesid ka president Toomas Hendrik Ilves ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Ilves andis Karisele üle ka rektori ametiraha. Ilves soovis oma tervitussõnavõtus rektor Karisele jõudu ja kaugeleulatuvat pilku. "Teist saab kohe ühe suure ja vana, 375 aasta pikkuse ajalooga akadeemilise riigi president," ütles riigipea ametiketti üle andes.

Pihli tegi oma soosikust ministeeriumi asekantsleri
Siseministeeriumi asekantsleri ametisse asub ajutiselt kapo töötaja Erkki Koort.
"Erkki Koort tuleb siseministeeriumisse tööle kaheks aastaks, Marek Helmi äraoleku ajaks," kinnitas siseminister Jüri Pihl eile Eesti Päevalehele.
Praegusele asekantslerile Marek Helmile ajutise asendaja määramine on tingitud sellest, et alates 17. septembrist asub Helm kuni kaheks aastaks juhtima politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendasutuse loomist.
Koorti asekantsleriks valimise üks põhjus on Pihli sõnul see, et Koort hakkab lõpetama doktoriõpet samal ehk sisejulgeoleku teemal. "Ta teeb doktorikraadi juba viimased kolm aastat. Me ei teinud avalikku konkurssi, kuna see on ikkagi asenduskoht," põhjendas Pihl. Ta lisas, et Koorti ülesanne on jätkata Helmi senist tööd.

Steriliseerimistehas võitis kohtus ministeeriumi
Tallinna halduskohus rahuldas Saue vallas kiirgusohtliku tehase rajanud AS-i Steri kaebuse ning tunnistas õigusvastaseks keskkonnaministeeriumi toimingud ettevõtte kiirgustegevusloa muutmise menetluses.
Kohus leidis, et ministeerium ei ole veenvalt põhjendanud, miks oli kiirgustegevusloa muutmiseks vaja läbi viia avatud menetlus ning keskkonnamõju hindamine.
Samuti leidis kohus, et ministeerium jättis 23. novembril 2006 õigusvastaselt heaks kiitmata AS-i Steri poolt esitatud keskkonnamõju hindamise aruande.
Kohus märkis, et ministeerium peab kiirgustegevusloa andmise ja muutmise otsustama seaduses sätestatud nõuetest lähtudes ega tohi üksnes kohaliku elanikkonna vastuseisu tõttu otsustamist põhjendamatult edasi lükata.

ETV peatoimetaja: tahame vaatajaga paremat kontakti
Oktoobris asub ETV peatoimetajana tööle senine muusikatoimetaja Heidi Pruuli.
ETV uueks peatoimetajaks valitud Heidi Pruuli leiab, et ETV programm on praegu piisavalt hea, kuid vaatajaga peaks looma parema kontakti.
"ETV praegune programm selles sisalduvate heade omasaadete ja tugeva hankeprogrammiga ei vaja kardinaalseid muudatusi, pigem mõtlemist, kuidas vaatajaga paremini kontakti saada, kuidas aidata inimestel kiiresti muutuvas elukeskkonnas toime tulla ja kuidas pakkuda arukat ajaviidet," ütles Pruuli. Tema hinnangul on tegelik elu, mida suurem osa Eesti inimesi elab, meedias peegelduvast klantsmaailmast üsna erinev.
Ka leiab Pruuli, et suurem tähelepanu saadete ajakirjanduslikule sisule aitaks telekanali usaldusväärsust hoida ja kasvatada. Tema sõnul on ETV-s nendele asjadele sügishooaega silmas pidades juba mõeldud.

Soodeuurijad proovivad taastada Viru turbaraba
Kui katse õnnestub, on tulevikus kavas taastada teisigi vanu turbamaardlaid.
Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi teadurid on asunud Lahemaa rahvusparki jäävas Viru rabas uurima, kas sealseid veerandsada aastat tagasi kaevanduse poolt maha jäetud turbavälju on võimalik taas elusaks rabaks muuta. Kui ainulaadset katset saadab edu, oleks võimalik hakata taastama teisigi vanu turbamaardlaid, mida on Eestis kokku ligikaudu 20 000 hektarit.
Esimeseks katseks on teadlastel Viru raba neljakümne hektari suurusel trööstitult mustal freesturbaväljal välja valitud pea poolehektarine katselapp.
Kolmapäeval külvasid uurijatele appi tulnud vabatahtlikud sellele turbasammalt ning puistasid selle peale omakorda põhku. "Tegemist on kümmekond aastat tagasi Kanadas välja töötatud meetodiga," selgitas instituudi teadur Mati Ilomets. "Nii suurel alal pole seda Eestis veel kunagi tehtud, varem oleme selle meetodi meie oludes toimimist edukalt katsetanud vaid mõnekümne ruutmeetri suurustel lapikestel."

Soome politsei katsetab kiiruseületajate peal nulltolerantsi
Soome politsei rakendab maanteel Espoo ja Karjaa vahel kuu aja jooksul kiiruseületajate suhtes katseliselt nulltolerantsi: piirkiiruse ületamise eest isegi ühe kilomeetri võrra tehakse märkus.
Soomes ei ole videovalve teedel kunagi varem nii karm olnud kui nüüd, vahendab ETV24 Helsingin Sanomat.
Politsei kasutab katsealal, maanteel nr 51, sama tehnilist marginaali nagu teistelgi teedel, mis annab andeks kolmekilomeetrise kiiruseületuse, nii et 80 kilomeetrise tunnikiirusega piirangualal tehakse märkus kiirusega 84 km/h sõitmise eest.
Katse eesmärk on uurida nulltolerantsi mõju sõidukiirusele ja liiklusõnnetustele. Uuritaval teeosal on 13 statsionaarset kaameratulpa ning politsei sõnul on katse ajal kaameraid alati üleval enam kui üks ja liiklust jälgitakse mõlemas suunas. Katse ei peaks autojuhte üllatama, sest sellest antakse teada ka teepervedel.

Venemaal alustasid täna tööd ainult lastele mõeldud telekanalid
Venemaal alustasid täna saadete edastamist ainult lastele mõeldud telekanalid, millest üks on riigitelevisooni üldhariv kanal ja teine kristlikku moraali õpetav.
Vene riigitelevisioon lasi täna eetrisse kanali Bibigon, mille programm on selle loojate hinnangul huvitav vaadata lastele alates neljandast eluaastast ja kuni teismeeani välja, vahendab ITAR-Tass. Kanali loojate sõnutsi lähevad eetrisse intellektuaalsed mängud ja võistlused, spordiülekanded, multifilmid, mängufilmid, seriaalid ja õppeprogrammid.
Teine täna eetrisse läinud Vene televisooni lastekanal on kristlik kanal nimega "Lapse naeratus", mis ei ole mõeldud mitte üksnes Venemaa noorsoole vaid ka teiste riikide venekeelsetele lastele. Kanali loojate sõnul on "Lapse naeratus" mõeldud lastele moraalseid väärtusi sisendama.

Saksamaa siseministeerium valmistas nuhkvara kurjategijate püüdmiseks
Saksamaa valitsuse plaan nuhkvara teel potentsiaalseid terroriste välja nuhkima hakata, on sattunud terava kriitika alla, teatab BBC.
Siseministeerium teatas, et on valmis saanud arvutitarkvaraga, mis nuhib kasutajate andmete järele, kirjutab Spiegel.
Terrorivastase seaduse punkt, mis võimaldaks kahtluse korral sokutada e-maili teel kasutaja arvutisse nuhkvara, on sattunud opositsioonis olevate Vabade Demokraatide terava tule alla. Erakond kritiseerib punkti, kuna see rikub totaalselt privaatsust.
Nii siseminister Wolfgang Schäuble kui ka liidukantsler Angela Merkeli kabinet on väljendanud oma toetust ettepanekutele seadustada viiruste väljasaatmisele. Schäuble sõnul kasutataks troojalasi harva. Rohelised ja Vabad Demokraadid kutsuvad üles seadust boikoteerima.

Venemaad ja Leedut hakkab ühendama uus sild
Leedu Panemune linna ja Venemaa Kaliningradi oblasti Sovetski linna vahele hakatakse eurorahade toel ehitama uut silda, mis peab välja vahetama seni Nemani jõge ületanud Kuninganna Luisa silla.
Leedu peaminister Gediminas Kirkilase otsusega asutati töörühm, mis hakkab Kaliningradi poole valitsusasutustega sillaehituse asjus koostööd tegema, kirjutab Regnum. Uus sild tuleb Nemani jõele vana, Kuninganna Luisa silla, lähedale. Leedu valitsuse hinnangul on vana sild iganenud ja halvas seisukorras.
Leedu valitsus loodab sillaehituskulusid Venemaaga jagada, kuid siiski jääks Leedu poole kulutused suuremaks, sest Nemani jõe Leedu-poolne kallas on pehmem ja üleujutustealdis, mistõttu on seal silla ehitamine keerukam ja kallim.
Leedu kulutused uue silla ehitamisel tulevad siiski minimaalsed, sest peamine rahastamine tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidelt.

Venemaa: Megioni linnapea andis välja keelatud fraaside raamatu
Megioni linnapea Aleksandr Kuzmin võitleb alluvate hoolimatusega, lastes käiku raamatu, mis keelab näiteks öelda "mul on lõuna" või "raha ei ole", kirjutab majandusleht Vedomosti.
Sõnaraamatus leidub 27 keelatud fraasi seas näiteks: "esimest korda kuulen ";" aga mulle öeldi, et teie ütlesite..."; "meil on lõuna"; "raha pole"; "tööpäev on lõppenud"; "seda ma ei tee"; "ma ei tea". Linnapea sõnul võib fraaside kasutamine olla vallandamise põhjuseks.
Handi-Mansi autonoomses ringkonnas asuva linna pressiteade sõnul peavad ametnikud tegelema probleemidega, mitte neid enda pealt ära lükkama.
Tšeljabinski linnapea Mihhail Jurjevitš kahtles taolise sõnaraamatu vajalikkuses ning arvas, et kui inimene tööajal täidab töökohuseid, siis teda lahti ei lasta. "Milleks selline sõnaraamat?" arvas Jurjevitš.

Rootsis protesteeris grupp moslemeid eile Muhamedi koerapildi vastu
Rootsi ajalehe Nerikes Allehanda pühapäeval avaldatud karikatuur Muhamedist on tekitanud islamikogukonnas pahameelt, Örebro linnas toimus eile 300 meeleavaldaja osavõtul protestimarss.
The Local teatel nõudsid demonstrandid kohaliku islami kultuurikeskuse juures toimunud aktsiooni käigus ajalehelt vabandamist. Meeleavalduses osalejad soovisid vabandust, et leht nõustus avaldama kunstnik Larsi Vilksi maale, mille galeriid olid varem tagasi lükanud, illustreerimaks lehelugu.
Rootsis ilmuva ajakirja Minaret toimetaja Mohamed Omar ütles agentuurile, et protestimarsid töötavad iseenda vastu ja kahjustavad tavalisi moslemeid. "Nerikes Allehanda illustreeris piltidega lugu. On vastuoluline nõuda, et piltide avaldamine on moslemeid solvavav." Nädala jooksul on tegu teise meeleavaldusega.

Põhja-Iraagi koolerapuhangus surnud kaheksa inimest
Põhja-Iraagis kurdide ala kahes linnas puhkenud kõhuhaiguste tõttu on surnud kaheksa inimest, vahendab Al-Jazeera.
"Kirkuki ja Sulaimaniya linnas on teada 47 ja 35 koolerajuhtumit," ütles kurdide poolautonoomse piirkonna tervishoiuminister Zeryan Othman. Ministri hinnangul on nad valmis toetama Kirkuki haiglat, mis ei ole kolme autonoomse kurdide piirkonna osa, sest kardetakse haiguse levimist riigi pealinna Baghdadi ja kurdide keskusse Saladini. Othmani andmetel kannatab kõhulahtisuse all mõlemas linnas ligi kaks tuhat inimest.
Doktor Burhan Omari, Kirkuki Azidi haiglast kinnitas uudisteagentuurile koolerapuhangu teket. Maailma Terviseorganisatsioon on alustanud piirkonna jälgimist ja toidu ja joogivee kontrolli.

Shaolini mungad said internetis jaapani ninjalt kere peale ja palkasid advokaadi
Hiinas palkasid kung-fu meistrid advokaadi, et tõrjuda tagasi foorumipostituse versioon, nagu oleks jaapani ninja neid võitnud, kirjutab Telegraph.
"Viis minutit päevas" -nimeline internetikommentaator postitas foorumisse sissekande, milles ta väidab, et jaapani võitlejad on mees-mehe vastu võitluses löönud kung-fu meistreid ja isegi võitluskunsti loojat. Postituses kirjeldatud juhtum asetab Hiina mungad, kes võitlevad filmides sageli ninja-hordidega, vastupidisesse olukorda ning järeldab, et mungad on saanud oma meistri nimetuse ilmaasjata.
Advokaadi sõnul on tegu hoobiga kogu Hiina võitluskunstide ja rahvuse vastu ning mõistab kommentaatori hukka. "See on täiesti vale," kommenteeris advokaat postitust.
Pärast aastaid tagakiusamist ja vastandlikku seisu on kung-fu'st ja Shaolini munkadest saanud rahvuse sümbol ja ajalehe hinnangul on tegemist satiiriga Hiina valitsuse aadressil. Kommentaator postitas hiljem vabanduse, öeldes, et tegu on väljamõeldisega.

Armeenia: ema müüs kaks vastsündinud poega
Armeenia prokuratuur andis välja käsu naise vahistamiseks, kes müüs kaks vastsündinud poega, kirjutab uudisteagentuur Panorama.am
Uurimise käigus tuli välja, et Ijevani haiglas 2004. aasta detsembris sündinud poisslapse eest küsis mõned päevad hiljem Tavushi elanik J. Khemchyan 800 dollarit. Naine sünnitas poja ka 2006. aastal ning otsustas ka sel korral vastsündinu rahaks vahetada.
Prokuratuur jätkab asjaolude uurimist ja kõikide osapoolte süü täpset väljaselgitamist.

Bushi pressiesindaja Snow lahkub võlgade tõttu ametist
Eile teatas USA president George W. Bush, et pressiesindaja Tony Snow lahkub kahe nädala jooksul, kirjutab Reuters.
52aastane endine telesaatejuht Snow lahkub oma sõnul ametist raha, mitte halva tervise tõttu. Endise Fox Newsi saatejuhi palk pressiesindajana Bushi juures töötades oli 168 000 dollarit aastas.
"Mul sai raha otsa," nentis pressiesindaja: "võtsin enne ametisse asumist Valgesse Majja laenu ja nüüdseks on see otsas," ütles abielus ja kolme lapse isa Snow. Telejaama kommentaatorina töötades oli Snow palk suurem, mehe sõnul on laen tarvis tagasi maksta.
Valge Maja järgmiseks pressiesindaja saab Snow asemikuna töötav Dana Perino. "Ta saab kõigi teiega hakkama," ütles president George W. Bush ajakirjanikele, olles eelnevalt tunnustanud eelmise pressiesindaja tööd ametis.

Isegi tualetis ei oska need poliitikud sündsaks jääda
USA vabariiklasi veab alla järjekordne skandaal, kuhu on segatud meestevaheline seks.
Nagu korruptsioonijuhtumitest veel vähe oleks. Vabariiklaste kannatustesaaga läheneb sel suvel seebiooperile, kus moraalse käitumise oma lipukirjaks tõstnud partei liikmed jäävad üksteise järel vahele tegudega, mis nende konservatiivsete hoiakutega just kokku ei lähe.
Nii lahkus juulis Kongressist Bob Allen, kes oli pakkunud mustanahalisele erariietes politseinikule oraalseksi eest 20 dollarit. Vaid vähem otseselt füüsiliseks oli läinud eelmisel aastal pahandus kongresmen Mark Foleyga, kes saatis alaealiste-
le poistele seksuaalse sisuga meile.
Seejärel jahmatas teade, et Louisiana senaatori David Vitteri telefoninumber leiti eskortteenust pakkuva ettevõtte D. C. Madam klientide nimekirjast. Avastus oli seda piinlikum, et Vitter on võidelnud aktiivselt voorusliku seksuaalkäitumise nimel, propageerides seksist hoidumist kui ainsat sobivat vahendit pereplaneerimisel.

Leedus täna alkoholi ei müüda
Kriitikud nimetavad täielikku müügikeeldu talibanistumiseks, kuigi see kestab vaid päeva.
Möödunud keskööst alates kuni tänase ööni, kui kell taas kaksteist lööb, ei ole Leedus mitte kuskil võimalik alkoholi osta. Müük on keelatud nii poodides, restoranides, klubides kui ka Leedus registreeritud lennukites ja laevades. Mõistagi on rikkujatele ette nähtud trahvid.
Varem varutud alkoholi ei ole küll keelatud juua, kuid sellegipoolest on kriitikud võrrelnud aktsiooni talibanistumisega ehk islamirežiimi kehtestamisega. Seda küll vaid üheks päevaks,
1. septembriks ehk kooliaasta esimeseks päevaks, mil keeluga püütakse takistada lapsi ja noorukeid end täis joomast.
Miskipärast aga ei lasta väikestki napsi võtta ka välismaalastel, kes juhtuvad sel ööpäeval Leedu hotellides viibima - nimelt on keelatud tarvitada ka hotellitoa minibaari sisu.

Poliitvangina hullumajja Kremli-vastasuse pärast
Toidu- ja liikumispuudus, kohutav olme - nii kirjeldas olukorda tavalises provintsi psühhiaatriahaiglas sinna jõuga ravile viidud opositsionäär Larissa Arap.
Garri Kasparovi juhitud liikumise Kodanikerinne aktivist Larissa Arap veetis 47 päeva Murmanski lähedal Apatitõ psühhi-aatriahaiglas. Talle ja tema perele ei esitatud juuli algul haiglasse panekul mitte mingit muud põhjust, kui et ta on ohtlik ümbritsevatele inimestele. Haiglasse panekuks ei olnud ei kohtu ega arstide kolleegiumi otsust.
Hullumajja pandi ta jõuga pärast seda, kui ta oli kirjutanud ühes artiklis, et kohalikud psühhiaatrid rikuvad oma patsientide inimõigusi ja kirjeldanud, mis tingimustes patsiente haiglas kinni hoitakse. Arapi arvates sattus ta haiglasse kättemaksuks.
Eelmisel nädalal tänu Venemaa inimõiguste voliniku sekkumisele lõpuks kodusele ravile lastud Arap rääkis telefoni teel Eesti Päevalehele, et ta ei kavatse oma opositsioonilist tegevust lõpetada, kuigi teda ähvardati uuesti psühhiaatriahaiglasse panna.

Surmanuhtlusest pääses mees, kes polnud kedagi tapnud
Texase kuberner tühistas hukkamise, jättes Kenneth Fosteri eluks ajaks vangi.
Texas on tuntud kõige altima surmanuhtlust rakendava USA osariigina, Fosteri juhtum oli aga sedavõrd tähelepanuväärselt kummaline, et ärgitas seekord surmanuhtlust tühistama soovima selle karistusviisi pooldajaidki. Nimelt oli ka kohus Fosterit süüdi ja surma mõistes tunnistanud, et tegelikult ei olnud ta süüdi mõrvas, mille sooritas 1996. aastal hoopis teine mees.
Mõrvaõhtul oli Foster koos sõpradega, kelle hulgas oli ka hilisem tapja Mauriceo Brown, San Antonios joobnult ringi sõitnud ja röövinud. Koduteel peatuti korraks ja Brown läks autost välja ühe naisega rääkima. Sinna sattus ka Michael LaHood, kellega Brownil tekkis sõnelus ja kelle Brown äkitselt maha lasi. Tapmise ajal istus Foster koos kolme kaaslasega 30 meetri kaugusel autos.

Noored semiootikud toovad Von Krahli pornofilmifestivali
Pornofestivalil Von Krahli teatris näeb vana erootikat, toimuvad loengud ning pidu.
Von Krahli teatris toimub 10.-11. septembrini alternatiivne Kik in der Kok filmifestival, mille korraldajad kombivad enda sõnul Eesti ühiskonna sallivuse piire ja tabusid.
"Kuna korraldajad on kõik semiootikud, siis on tegu omalaadse eksperimendiga, et näha, millised vastukajad sellega kaasnevad," rääkis Von Krahli kodulehel "kunstiliste nikufilmide festivalina" reklaamitava ürituse eestvedaja Katja Novitskova. "Meie filmifestival on nagu sissejuhatus maailma, mida Eestis peetakse pigem halvaks ja räpaseks, kuid tegelikult on olemas ka kunstiline pool ning käsitleme seksfilme kui kultuurinähtust," ütles Novitskova.
Oodatakse filmisõpru

Linn on hädas tänaval suitsetajatega
Tallinna vanalinna baaride ees suitsetavad inimesed tekitavad linnavalitsusele tõsist peavalu, sest suitsetajad lärmavad ja viskavad konisid maha. Probleeme tekitavad Tallinna kommunaalameti hooldusosakonna juhataja Tarmo Sule sõnul need toitlustusettevõtted, mis on avatud ka öösel ja kus suitsuruum puudub. Õhtutundidel tekitab see lisamüra, mis segab vanalinna majade elanikke.

Pirita teel taastub normaalne liiklus
Eile lõpetati asfalteerimistööd Pirita teel ning nädalavahetusel peaks pärast rohkem kui kuu aega kestnud ummikuid normaalne liiklus seal taastuma. Nädalavahetuseks on loodetavasti kõik asfalteerimistööd lõpetatud ning liiklus taastub Pirita tee mõlemal sõidusuunal, ütles Tallinna kommunaalameti juhataja Peep Koppel.

Tallinna Küte tõstab soojahinda
Kaht kolmandikku pealinnast soojusega varustav Tallinna Küte tõstab detsembris hinda 11,7 protsendi võrra 592,80 kroonini megavatt-tunni eest. Tallinna Kütte juhatuse esimees Kristjan Rahu ütles, et uue piirhinna 592,80 krooni megavatt-tunni eest ilma käibemaksuta kooskõlastas energiaturu inspektsioon sel nädalal.

Tegusate pensionäride ühendus ihkab laieneda
Aasta alguses loodud Roheline Rood koondab oma ridadesse veel 120 liiget.
Selle aasta alguses tegevust alustanud aktiivsete pensionäride Roheline Rood värbab 120 uut liiget, kes hakkavad tegema keskkonnaalast selgitustööd kogu linnas.
Kui jaanuaris alustanud pilootprojekti raames koolitati välja 15 naist ja üks mees, kes maksimaalselt tegelevad 10-15 perega, siis nüüd kavatsetakse ettevõtmist järk-järgult laiendada, sest vajadus inimeste keskkonnasäästlikust arendada on üha suurenenud.
Kui on piisavalt huvilisi, ei välista Rohelise Roodu projektijuht Maarja Laasu järgmisel aastal taas saja uue liikme vastuvõtmist. "Tahame oma liikmete võrgustikku üha laiendada, nii kaua ja kaugele kui võimalik," rääkis Laasu tulevikuplaanidest. Senised liikmed hakkavad uute koolituses aktiivselt kaasa lööma ja teistele oma kogemusi jagama.

Kooliaasta algus toob sajad politseinikud liiklust ohjeldama
Alles eile hommikul hukkus ülekäigurajal Narva maanteed
Põhja prefektuur korraldab kooliaasta alguses kogu Tallinnas ja Harjumaal ennetusliku suuroperatsiooni, esimesel koolinädalal töötavad liiklusohtlikumates kohtades politseinikud, et juhtida tähelepanu kooliaasta alguse ohtudele liikluses.
Lisaks ohtlikes kohtades liiklusturvalisuse tagamisele on ettevõtmise eesmärgiks ka kõikvõimalik liiklusalane ennetustegevus - turvavarustuse kasutamine, ohutu liiklemise põhitõdede meeldetuletamine nii sõidukijuhtidele kui ka teistele liiklejatele.
Põhja prefektuuri politseiprefekti Raivo Küüdi sõnul tahab politsei juhtida liiklejate tähelepanu ohutu käitumise olulisusele. "Kooliaasta alguse ja puhkuseperioodi lõppemise ajal suureneb kindlasti just linnas ja sinna suunduvatel teedel liiklustihedus," sõnas prefekt Küüt. "Seetõttu tuleb inimestel arvestada ka suurema ajakuluga, et kiirustamisega ennast ja teisi mitte ohtu seada."

Kumu vajab liigse niiskuse tõttu jälle remonti
Kumu katuse puitdetailid on saanud niiskuskahjustusi ja seetõttu on vaja need välja vahetada. Niiskuskahjustus on tekkinud kondensvee kogunemise tõttu, teatas projektidirektor Raul Ojala. Puitdetailid asendatakse alates sellest nädalast toimuvate garantiitööde käigus.
Ojala ütles, et niiskuskahjustusi otsitakse regulaarsete ülevaatuste käigus ja nii need ka tuvastati.
"Asendustööde maht ja maksumus selgub tööde käigus, kuna need on alles algamas, ei tahaks selles osas spekuleerida," lisas Ojala. Varem pole Ojala sõnul niiskuskahjustusi ilmnenud ja tegemist polnud inimestele ohtliku olukorraga.
Tegemist ei ole esimese korraga, kui Kumu on remonti vajanud. Mullu veebruaris avatud muuseum vajas esimest korda kõpitsemist juba sama aasta novembris, sest ehitaja praagi tõttu oli ühte muuseumi keldriruumi niiskust immitsenud. Ehitaja vahetas siis välja siseõue isolatsiooni.

Murru vangid ajasid enam kui aasta aega illegaalset töö- ja laenuäri
Esmaspäeval toimunud läbiotsimine paljastas vangide ulatusliku laenuäri.
Kriminaalmenetluse raames kogutud informatsiooni kohaselt on alates 2006. aasta jaanuarist Murru vangla kinnipeetavad avaldanud ajalehtedes fiktiivseid tööpakkumiste ja laenuandmise kuulutusi, teatas Põhja prokuratuur.
Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul paluti kuulutuste peale helistanud inimestel tööle saamise eesmärgil kanda üle raha ning ühtlasi küsiti kannatanutelt nende isikuandmeid, pangakontonumbrit ja internetipanga paroole. "Seejärel kasutati helistanud isikute andmeid SMS-laenude vormistamiseks. Ühtlasi oli Murru vangla kinnipeetavatel kontroll pangakontode üle, mida kasutati summade ülekandmiseks," ütles prokurör.

Kaevurite palgad lõid Ida-Virumaa keskmise palga korraks üles
Ida-Virumaa, mis on pikka aega olnud kõige madalama keskmise palgaga maakond Eestis, on nüüd punase laterna koha loovutanud, ent seda suuresti tänu Eesti Põlevkivis väljamakstud ühekordsetele tööstaaži preemiatele.
Statistikaameti esitatud andmete põhjal oli tänavu teises kvartalis Ida-Virumaal keskmine palk tõusnud 8783 kroonini, mis on suurem nii Valgamaast, Hiiumaast kui ka Lääne-Virumaast, tõsi, edu kahe viimase ees on vaid vastavalt 10 ja 38 krooni, kirjutab Põhjarannik.
Statistkaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma tõdes, et Ida-Viru palgad on teinud tänavu märgatava hüppe, ent märkis seejuures, et see tuleneb mitte niivõrd üldisest palgataseme tõusust, kuivõrd sel perioodil välja makstud ühekordsetest preemiatest.
Eesti Põlevkivi avalike suhete juhi Raivo Loti sõnul maksti ettevõttes tänavu kevadel esimest korda välja ühekordset niinimetatud tööstaaži preemiat, mis kergitas ajutiselt märgatavalt ka keskmist palka ettevõttes: "Kui esimeses kvartalis oli meil keskmine palk 10 042 krooni, siis teises kvartalis tänu sellele preemiale 14 491 krooni. Et see lisatasu makstakse välja kord aastas, siis järgmises kvartalis kukub keskmine palk taas endisele tasemele,"

Võru munsterdab riigimaa suurärimees Seli kõrghoonele
Võru kesklinna lähedal Kapsamäe juures reformimata riigimaal võib varsti alata järjekordne reformierakondlasest suurettevõtja äriprojekt - valmimas on detailplaneering Võru kõrgeima, 11 korrusega elamu rajamiseks.
Muidu detailplaneeringute puhul vägagi nõudlik linnavalitsus jätab tulevasele omanikule seekord enneolematult vabad käed ja jätab vastamata küsimusele, miks ei ole linn mõne olulise objekti jaoks seda riigimaad endale taotlenudm, kirjutab Lõuna Leht.
Kinnistu paikneb linna kõige uuema, suvel valminud Kooli tänava ääres Kapsamäel, planeeritava ala suurus on ligi kaks hektarit, naabriteks on era- ja kortermajad, spordihall, tulevane staadion ning lähikonnas kavandatud hariduslinnak.
Detailplaneeringu tellis AS Wermo (enamusaktsionär reformierakondlane Neinar Seli) OÜ-lt Kurmik Projekt.
Naaberkinnistu omaniku OÜ Volante esindaja arvestusel saab hoones olema hinnanguliselt 9000 m² pinda ja sel juhul on detailplaneeringu pakutav parkimislahendus (47 parklakohta uue maja juures ja vajadusel Vilja 24 krundil tee lisalaienduse arvel veel 15) puudulik: tõenäoliselt hakatakse parkima ka tänavale, see hakkab häirima nii liiklust kui naabreid.

RMK juhiks võib kerkida Andres Onemar
Metsandusringkondades peetakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks Andres Onemari, kes hetkel veel kaalub kandideerimist.
"Võtan praegu rahulikult, avaliku konkursi lõpuni on veel aega. Ma ei ole ära otsustanud, kas kandideerin, kuna pean enne perekonnaga seda arutama," märkis Onemar. "Olen korra RMK juht juba olnud ja ära tulnud, kuna elan Hiiumaal ja sealt oli raske tookord seda kohta pidada. Hiiumaal elan ka praegu, seetõttu ootangi pere arvamust."
Onemar on praegu RMK arendusdirektor, ta on varem korra juba asutuse juht olnud. "Ametlikku ettepanekut kandideerida ei ole mulle tehtud," lisas Onemar.
RMK nõukogu liige Andres Talijärv viitas, et sahinaid uue juhi ümber on igasuguseid. "Ent korraldasime tõsimeelse konkursi ja ära pole veel midagi otsustatud. Võib-olla keegi on teinud Onemarile ettepaneku kandideerida, aga mina ei tea sellest midagi. Küllap tuleb teisigi kandidaate. RMK eelmine juht Ülo Viilup tagandati, kuna nõukogu hinnangul on 60 000 hektarit riigimetsa lubamatult kehvas seisukorras.

Raja: Olen õnnelik, et võistlus läbi sai
"Olen väga õnnelik, et võistlus läbi sai," sõnas Raja, kes odaviskes püstitas 60.34-ga isikliku rekordi ning jooksis 1500 m 4.45, 83-ga.
Viimane ala tõi ka teise kihlveovõidu Erki Noole üle. Olümpiavõitja pakkus, et Raja aeg jääb üle 4.48.
"1500 m ringiajad olid stabiilsed, mõtlesin vaid oma jooksule," sõnas Eesti esindaja, kes tunnistas, et oli enne starti väga väsinud.
Isiklik rekord jäi kõrgushüppesse ja kettaheitesse. "Ketas on mul nõrk ala, ega teistmoodi saagi kui kõvasti trenni teha," sõnas Raja.
Andres Raja lõpetas kümnevõistluse 7794 punktiga, summa andis 16. koha
Oma särava karjääri esimese MM-i kuldmedali võitis Roman Šebrle 8676 punktiga. Tšehh tõusis esmakordselt liidriks pärast odaviset, kus ta viskas uue isikliku rekordi 71.18. Hõbemedali võitis 8644 punktiga pikalt juhtinud jamaikalane Maurice Smith. Kolmas oli 8586 punktiga Dmitri Karpov Kasahstanist.

Šebrle: olen äärmiselt õnnelik! 
Kümnevõistluse maailmarekordimehel Roman Šebrlel olid enne Osakasse tulekut kõik tiitlid ja maailmarekord 9026 punkti, kuuendal katsel sai ta lõpuks ka maailmameistritiitli.
8676 punkti kogunud Šebrle, kes kahel eelmisel MM-il teenis hõbemedali, säras rõõmust. "Olen äärmiselt õnnelik!" ütles 32-aastane tšehh. "Olen osalenud varem kuuel MM-il, aga kolmel korral polnud ma vormis, sest mind segasid valmistumisel vigastused. Nüüd sain suurepäraselt valmistuda, kuid kolm nädalat enne MM-i Jaapanisse tulles läks enesetunne viletsaks ja alles nädal enne starti tuli jõud tagasi."
Kuigi kaks suurt rivaali Bryan Clay ja Andrei Krautšanka langesid varakult konkurentsist, kaotas Šebrle kaheksanda ala teivashüppe jätel juba võidulootuse.
"Ületasin vaid 4.80, mõtlesin, et olen audis," ütles ta. "Kaotasin ju Smithile kahesaja punktiga." Kui Smith oli visanud oda vaid 53.61, nägi Šebrle suurt võimalust ja ta püstitas odaviskes isikliku tippmargi 71.18.

Šebrle sai lõpuks ometi MM-kulla, Andres Raja tuli 16-ndaks
Tšehhi kümnevõistluseäss Roman Šebrle jõudis oma karjääri lõpusrigel lõpuks ometi ka MM-tiitlini - võitja punktisumma oli Osaka Nagai staadionil 8676, Andres Raja lõpetas 7794 punkti ja 16. kohaga.
Hõbeda sai Maurice Smith Jamaica uue rekordi 8644 ja pronksi Dmitri Karpov (Kasahstan) 8586 punktiga, kirjutab Sportnet. Esikuuikusse jõudsid veel Aleksei Drozdov (Venemaa) 8475, Andre Niklaus (Saksamaa) 8371 ja Aleksei Sõssojev (Venemaa) 8357 punktiga. Kõik kolm parandasid oma isiklikku rekordit. Andres Raja lõpetas oma esimese suurvõistluse 7794 punkti ja 16. kohaga.
Odaviskega kullakonkurentsi tagasi tõusnud Šebrle juhtis enne 1500 m jooksu seekordse tiitlivõistluse suurima üllataja Smithi ees 40 punktiga ning kontrollis peakonkurendi liikumist kogu võistluse vältel. Eelviimase ringi lõpus kiirendas jamaikalane sammu ja üritas tšehhi eest ära joosta (vaja olnuks seitse sekundit edu), aga see oli lootusetu ettevõtmine. Smith sai küll lõpuajaks isikliku rekordi 4.33, 52, kuid Šebrle oli kohal ajaga 4.35, 32 ning 40-punktisest edust jäi lõpuks alles 32.

Šebrle tõusis kümnevõistluse liidriks
Kümnevõistluse olümpiavõitja ja MR-i valdaja Roman Šebrle oli enne Osaka MM-i kümnevõistluse üheksandat ala avapäeva kolmanda ala kuulitõuke järel liidriks asunud Maurice Smithist maas 221 punktiga, kuid odaviske esimene voor muutis kõik.
Jamaikalane ponnistas vaid 53.61, tšehh aga uueks isiklikuks rekordiks 71.18, kiejutab Sportnet. Kui seisud selliseks jääksid, siis oleks seni MM-kullata Šebrlel enne 1500 m jooksu 7966 ja Smithil 7922 punkti. Jooksus peaks mehed seniste aegade puhul olema enam-vähem võrdsed. Esimeses grupis oda visanud Dmitri Karpovil on koos 7904 punkti.
Teisel katsel sai Smith kirja 50.31, Šebrle katse mõõtmisele ei läinud. Kolmas katse oli Smithil veelgi viletsam (50.66). Šebrle läks aga ka viimasel katsel hea tulemuse peale ning sai 69.96.

Raja püstitas odaviskes isikliku rekordi
Osaka MM-i kümnevõistluse üheksandal alal odaviskes püstitas Andres Raja kohe avakatsel uue isikliku rekordi, ületades esimest korda 60 meetri joone.
Ainsa tänavusel MM-il võistleva eesti mitmevõistleja tulemus oli 60.34, kirjutab Sportnet.ee. Senise margi viskas Raja tänavu suvel Kadriorus EK-võistluste superliiga jõuproovil ja see oli 58.89. Raja tulemus on väärt 743 punkti ning üheksa alalga on tal nüüd 7150 punkti. Teisel katsel oli Raja tulemus 57.14.

Üllatusmees Maurice Smith rühib MM-il poodiumile
Osaka MM-i kümnevõistluse üllatusmeheks tõusnud Maurice Smithil on vähemalt pronksmedal käeulatuses, aga ta võib saada ka kirkama medali
Teivashüppes püstitatud isikliku rekordiga 4.80 suurenes 26-aastase Smithi medaliväljavaade veelgi. Jamaikalane juhib 7280 punktiga ja tema püüdmine on ilmselt jõukohane vaid 7169 punkti kohunud Dmitri Karpovile ja 7059 punktiga jätkavale Roman Šebrlele.
Odavise on Smithi kirstunael - tänavu kümnevõistlust tehes on ta visanud vaid 50.23 ja 46.71. Kuid Ateena olümpial lennutas ta oda üle 60 meetri ja kui ta suudab niisugust tulemust korrata, peab Šebrle temaga kullaheitluse jätkamiseks viskama 70-72 meetrit.
Kasahstani sportlane Karpov viskas suvel Kladnos 8553 punkti kogumisel aga kõigest 55 meetrit. Ta on suuteline viskama ka üle 60 meetri, seega on kaheksa ala järel medaliheitlus avatud ka talle.

Eesti sõudjad Jaanson ja Endrekson võitsid Münchenis pronksi
Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid Münchenis sõudmise MM-il paarisaerulisel kahepaadil pronksi.
Eesti lootus Münchenis peetaval sõudmise MM-il medal saada täitus täna, kui meeste paarisaerulisel kahepaadil võitsid pronksmedali Jüri 41-aastane Jüri Jaanson ja 28-aastane Tõnu Endrekson, kirjutab Sportnet. 
Raja viimasel neljandikul korraks ka kulla võitnud sloveenide Luka Spiki - Iztok Copi kõrvale tõusnud eestlased viimase 70 meetri peal pisut väsisid, kuid vaatamata sellele õnnestus Eesti paatkonnal pronksmedal napsata.
Kulla võitnud sloveenide lõpuajaks oli 6.16, 65, teise koha pälvinud prantslased Adrien Hardy - Jean-Baptiste Maquet kaotasid võitjatele 0,38 sekundiga.
Jaanson - Endrekson jäid hõbemedalist 1,39 sekundi kaugusele, eestlaste lõpuaeg oli 6.18, 32.

Andres Raja jätkab 17. kohal
Teist päeva alustas Andres Raja 14,51 -ga 110 m tõkkejooksus ja on kaheksa ala järel 6407 punktiga 17. kohal.
"Arvan, et probleem oli väsimuses, sest tehniliselt ei olnud jooks halb," sõnas Raja, kes sai öösel kolm tundi magada. "Kettaheite pärast tuleb aga nutt peale," lisas kümnevõistleja. Nimelt oli Raja pikema heite pikkuseks 37.07. "Teadsin, et heidan B-grupis, kui aru sain, et pean kohe pärast jooksu alustama, tegid teised mehed juba proovikatseid."
Teivashüppes ületas Raja 4.70, mis oli välisrekordi kordamine. "4.80 andis lootust, aga ka 4.70 ei ole hull tulemus," sõnas Raja, kes sai kaheksandast alast indu lõpuni võistelda.
Osaka kümnevõistlust juhib endiselt 7280 punktiga jamaikalane Maurice Smith, kes teivashüppes püstitas 4.80-ga isikliku rekordi. Teine on 7169 punktiga Dmitri Karpov ja kolmas 7059 punktiga Roman Šebrle.

Aavale avapäevalt Uus-Meremaal üheksas koht
Eesti rallimehed kohanevad Uus-Meremaa teedega. Kulgema me ei tulnud, kinnitab Aava.
Oma Mitsubishi WRC-autoga kolmandat MM-rallit sõitev Urmo Aava asub koos Kuldar Sikuga avapäeva järel 9. kohal. Tema ees on enam kui minuti kaugusel Henning Solberg, taga rohkem kui minutilise kaotusega Matthew Wilson.
"Hommikustel katsetel oli palju libedam, kui oskasime arvata. Öine vihm muutis teed libedaks, väga raske oli leida õiget sõidutrajektoori," selgitas Aava. Esimesse hooldusalasse sisenedes kandsid paljud autod märke rajalt väljalibisemisest. Ka Aava puudutas oma Mitsubishiga kõrgemat teeperve, vigastades tagumist stanget. Midagi hullemat õnneks ei juhtunud.
"Anname endale selgelt aru, et erinevalt tippudest sõidame siinset rallit esmakordselt. Peamine on seega kohanemine Uus-Meremaa teedega, mis küll ei tähenda, et oleksime siia liht-salt kulgema tulnud," hindas Aava, toonitades, et suuremaid riske nad ei võtnud.

Serviti üritab Makedoonia kadalipust läbi pugeda
Põlva Serviti alustab Meistrite liiga heitlust homme Makedoonia meistri vastu.
Eesti võistkondadel on sel suvel ja sügisel aina tegemist Makedooniaga. Nagu korv- ja jalgpallureil tuleb ka Põlva Serviti käsipallimeeskonnal Meistrite liiga eelringimängus piike murda just makedoonlastega.
Homme peab Serviti välis-mängu Makedoonia meistri HC Wardar PRO Skopjega, kordus-mäng Põlvas on nädal hiljem. Parem kahe mängu kokkuvõttes jätkab heitlust Meistrite liiga ala-grupiturniiril, kaotaja hooaeg läheb edasi Euroopa paremuselt teise liiga EHF Cupi teises ringis.
"Kui peaksin nimetama soosikut, siis ilmselt on see Skopje meeskond, kes on mänginud viimasel viiel aastal Euroopa sarjades stabiilselt ja hästi, jõudes ikka kaheksa parema sekka," iseloomustas Põlva meeskonna peatreener Kalmer Musting. "Aga meilgi ei puudu oma võimalused. Kui suudame võõrsil mängu tasakaalus hoida, võime kodumängule optimistlikult vastu minna," lisas ta.

Erki Pütsep: olen Vueltaks sada protsenti valmis
21-etapiline Vuelta velotuur algab täna 145-kilomeetrise etapiga Vigos. Bouygues Telecomi tiimis pedaaliv Erki Pütsep stardib Vueltal lootustega mõnele etapivõidule. "Konkurendid on väga tugevad, midagi lihtsat oodata pole," sõnas ta. "Mingit mägironijat minust ei ole, sellepärast ma tuuri kokkuvõtva koha peale ei mängi, kuid üritan igal etapil võidule sõita."
31-aastane Pütsep vormi üle ei kurda. "Olen piisavalt puhanud ja enesetunne on hea," ütles ta. "Vorm on sada protsenti hea."
Rene Mandri läheb tuurile eelkõige tiimi korraldusi täitma.
"Täidan tublilt meeskonna-sõitja ametit," lubas ta. "Tegutsen vastavalt sellele, kuidas käske antakse ning kui head jalad on, muretsen ka enda koha pärast. Arvatavasti on meie põhikohustus aidata valgevenelast Usovi (Aleksandr Usov - toim) grupist lahti rebida."

Kas sõudmise MM-ilt tuleb Eestile medal?  Kas tuleb lõpuks kuld? 
Kell näitas Münchenis 18.17, kui Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson asutasid end eile olümpiakanali veeres eelviimasele treeningule enne tänast MM-i finaali.
Mõlemad mehed väljusid õhtuse harjutuskorra järel tibukollasest paadist reipal sammul, vinnasid sõiduvahendi õlgadele ning jalutasid heatujulistena paadihoidla suunas. Treener Tatjana Jaanson püüdis samal ajal uurida, milline on nende enesetunne. Esialgu vastust ei järgnenud...
"Nüüd jääb hooaja lõpuni juba alla 18 tunni," viis Endrekson rõõmsalt jutu teisele teemale ning vedas suunurgad kõrvuni. "Hea, et see läbi saab!"
Pärast treeningut käisid mehed veel söömas ja massaažis. Kella 22 paiku lubas Endrekson voodisse minna. Enne uinumist kavatses ta lugeda Thomas Manni novelli "Surm Veneetsias" - ülejäänud Baierimaale kaasa võetud raamatud olid juba läbi loetud.

Valitseja Jeremy Wariner näitas võimu
400 m jooksu eel võis Nagai staadioni õhus tunda elektrit, sest USA veerandmaileri Jeremy Warineri mänglevalt kerged eelnevad etteasted lubasid imeaega. Neljandat suve järjest staadioniringil võitmatuna püsiv pikakoivaline ühendriiklane ei võtnud siiski liigset riski ega rünnanud Michael Johnsoni maailmarekordit 43,18.
Wariner jagas jõudu targalt, spurtis viimasel sajal meetril ja võitis kõigi aegade kolmanda ajaga 43,45. "200 meetrit läbisin mugavalt, kurvis pingutasin kõ-vasti ja finišisirgel kasutasin kogu aasta tehtud raske töö vilja," lausus ta.
1999. aastast tema mänedžeri Michael Johnsoni nimel püsiva tippmargi alistamisele Wariner sel hooajal ei mõtle. "Iga asi omal ajal, püüan oma eesmärke samm-sammult täita," ütles jooksutäht, keda juhendab nagu Johnsonitki Clyde Hart.

Allyson Felix jooksis hooaja tippmargi
Naiste 200 m ja kolmikhüppe maailmameistrid tegid hooaja tippmargi.
Naiste 200 m jooksu võitis ülekaalukalt Allyson Felix (USA) ajaga 21,81.
"Mul on nii hea olla, olen nii elevil," rõõmustas Felix. "Olen kaua oodanud jooksu, kus suudan joosta alla 22 sekundi, tänane õhtu on eriline." Felixi järgmine eesmärk on olümpiakuld. "Tahan Pekingis joosta nii 200 kui ka 400 meetrit," lisas maailmameister, kelle triumfi jälgis Osakas kogu tema perekond.
Naiste kolmikhüppes lõi konkurendid endast välja kuubalanna Yargelis Savigne, kes juba avavoorus põrutas 15.28. Kaugus-hüppe maailmameistril Tatjana Lebedeval kahe ala võitmiseks jõudu ei jätkunud.
"Panin kogu oma jõu esimesse hüppesse, 15.28 andis mulle pärast kindlust veelgi üritada maailmarekordit, kuid see jääb teiseks korraks," rääkis Savigne. "Jätsin ka viimase katse kasutamata, sest ei suutnud enam keskenduda ning ei tahtnud niiviisi end vigastada," selgitas kolmik-hüppe uus maailmameister.

Andres Raja võitis kihlveo Erki Noolega
Raja tegi kümnevõistluses ilusa avapäeva, vaid kõrgushüpe andis väikese tagasilöögi. Poole võistluse järel on Raja isikliku rekordi graafikust ees.
Eilse esimese võistluspäeva lõpetas Osakas võistlustules olev ainuke Eesti kümnevõistleja 400 m isikliku rekordiga 48,89. Lisaks tippajale sai Raja teisegi võidu - alistas kihlveos olümpiavõitja Erki Noole. Nimelt pakkus Nool, et Raja läbib staadioniringi enam kui 49 sekunidga, Raja lubas joosta alla 49 sekundi.
"Erkiga on meil teine kihlvedu veel sõlmitud, ent sellest räägin homme," lisas ta salapäraselt.
Kümnevõistluses juhib esimese päeva järel Maurice Smith (Jamaica) 4525 punktiga, teine on Dmitri Karpov (Kasahstan) 4439 punktiga, kolmas aga Roman Šebrle (Tšehhi) 4434 punktiga. Raja 4073 silma annavad 17. koha. Tiitlikaitsja Bryan Clay (USA) katkestas.

1 küsimus rahvusvahelise kergejõustikuliidu peasekretrile
Miks valib rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) pidevalt MM-i toimumiskohaks paiga, kus on nii kuum, et sportlased tunnevad end kehvasti?
Vastab
Pierre Weiss,
IAAF-i peasekretär
Ma ei ütleks, et kaks aastat tagasi Helsingis just väga soe oli. Kui te nüüd meenutate, siis ka rahvusvaheline olümpiakomitee on otsustanud linnade kasuks, kus on kuum. Korralduslinna valimise printsiip ei saa olla see, et võistleme kohas, kus on jahe. Tõsi, Osaka oli 2007. aasta
MM-iks ainus kandidaat, ent mitte seetõttu ei osutunud ta valituks. Osaka oli väga hästi ette valmistatud. Tänase seisuga võin öelda, et meie ootused on täitunud. Kahjuks või õnneks ei luba ka tulevikuks, et kõik MM-id toimuvad vaid jahedas ilmas.

Kas Värnik põrus?  Ta polnudki MM-iks valmis
Kodus nulle korjates vaikis Andrus Värnik nagu haud. Osakas leidis odaäss jututuju, kuid mitte õiget viset. Tiitlikaitsja leppis kohaga kolmandas kümnes.
Kogu suve oda pigem kõrgusse kui kaugusse visanud eksmaailmameister parandas küll kvalifikatsioonivõistlustel hooaja tippmarki rohkem kui kolme meetriga, kuid 75.96 andis tiitlikaitsjale kõigest 24. koha.
"Ma ei heida meelt, et ei saanud korralikku märki maha," lausus oma rekordile 87.83 ligi tosina meetriga alla jäänud Värnik. "See võistlus oli tuleviku jaoks. 2008. aastal on olümpia, kus mu parim koht on kuues."
Kui Värnik saanuks oda samamoodi lendama, nagu voolas võistluste eel pressikonverentsil tema jutt, polnuks kvalifikatsiooninorm 82 meetrit ilmselt ülejõukäiv. Ent odamees jätkas Nagai staadionil õige viske otsimist, mida ta on teinud juunikuust saadik.

Peeter Volkonski naljad
Agent helistab töötule näitlejale:
"Ma sain sulle osa. Ainult üks lause, aga ikkagi töö."
"Sellest ei ole midagi," vastab näitleja, "mul ei ole nii kaua midagi olnud, et ma võtan kõik vastu. Mis lause see on?"
"Oo, ma kuulen kahurite müra!" ütleb agent.
"Suurepärane!" rõõmustab näitleja. "Millal proov on?"
"Kolmapäeval," teatab agent.
Kolmapäeval saabub näitleja proovi, astub lavale ja hüüab:
"Oo, ma kuulen kahurite müra!"
"Hiilgav!" ütleb lavastaja. "Roll on teie. Esietendus on laupäeval kell üheksa."
Näitleja on nii erutatud, et hakkab jooma. Ta ärkab laupäeva õhtul kell pool üheksa ja jookseb teatrisse, korrates kogu tee endamisi: "Oo, ma kuulen kahurite müra! Oo, ma kuulen kahurite müra!"

Idamaise ajalooga Vahemere pärl Andaluusia
Aafrikast vaid kiviviske kaugusel asuv Hispaania lõunaprovints Andaluusia lummas juba 19. sajandi alguse romantikutest reisijaid köitvate fiesta'de, ainulaadse muusika, eksootilise ja poolidamaise ajaloopärandi, lõunamaise kuumuse, kaunite mägede ja sädeleva merega. Andaluusiat kirjeldab Andu Rämmer.
Esimese eesti rännumehena möödunud sajandi alguses Andaluusiast ülestähendusi teinud Friedebert Tuglase reisikirjadest leiab tänapäevalgi palju tuttavat. Turistidevoog suundub praegu enamasti Vahemere rannikule ehitatud Torremolinose ja Fuengirola taolistesse turismiküladesse, mis peibutavad inimesi selliste lõbutsemisvõimalustega nagu Euroopa suurim diskoteek, kuid sisemaale jääv on väärt märksa enam tähelepanu.
Kirev kultuuride sulam
Hea asukoht ja unikaalne kultuuripärand on teinud tänapäeva Andaluusiast Euroopa ühe atraktiivsema turismipiirkonna. Suuruselt Portugaliga võrreldav autonoomne piirkond moodustab ligi viiendiku Hispaania territooriumist, rannajoon ulatub Vahemerest Atlandi ookeanini. Vahemere vood kohtuvad Atlandi ookeaniga Gibraltari väinas, mille tipus olev, Aafrikast vaid 15 kilomeetri kaugusele jääv surfarite maiuspala Tarifa on ühtlasi Euroopa lõunapoolseim punkt. Looduslikelt pinnavormidelt on Andaluusia mitmekesine, sinna mahuvad nii Mandri-Hispaania kõrgeimad, suvelgi lumised Sierra Nevada mäed kui ka Euroopa sademetevaeseim kõrbelise kliimaga Cabo de Gata.

Venemaal süveneb rassism
Statistika näitab vene noorte hulgas järjest süvenevat võõraviha. Rusikahoobi või sõimu saamiseks piisab vales keeles rääkimisest või teisest nahavärvist. Kuni võimud selle vastu midagi ette ei võta, istub Venemaa järjekordse pommi otsas, tõdeb Kaasani ülikoolis Venemaa rassisimiilminguid uuriv teadlane Rustem Safin vastustes Riho Laurisaarele.
Võrreldes kas või Lääne-Euroopa või Ühendriikidega ei paistagi ehk Venemaa statistika võõraviha osas nii hirmutav. Üle saja miljoni inimese seas tundub mõnisada vahejuhtumit olevat üsna süütu hulk. Kuid Venemaal tõlgendatakse üldiselt rassistlikuks väljaastumiseks üksnes aafriklaste või mustanahaliste suhtes väljendatavat viha. See muudab aga ametliku statistika sootuks teiseks.
Viimasel kolmel aastal Soome akadeemia rahastusel Venemaa rassismiilminguid uurinud Safin nendib, et rassistlike kuritegudena ei lähe sageli arvesse vähemusrahvuste diskrimineerimine.
Esiteks tähendab kohalik identiteet Venemaa eri paigus sootuks erinevat asja.
"Näiteks Tatarimaal on väga oluline etniline päritolu, kuid näiteks Venemaal või Vene-Karjalas loeb võib-olla hoopis räägitav keel, nahavärv või isegi sünnilinn," ütleb Safin. See on seletatav ajalooga. Näiteks tatarlasi on ajaloo jooksul palju taga kiusatud. Oma rolli mängib siin religioon. Tatarlased peavad end eeskätt siiski muslimiteks, kuid venelaste puhul on identiteedi aluseks sageli hoopis territoorium, kus nad asuvad. Seega võib öelda, et emamaa mõiste tähendab venelastele eelkõige kogu Vene Föderatsiooni, tatarlastele aga Tatarimaad.

Cafe Neverland - tennisekleit neoonvalguses
Tallinna kesklinna lähedased ja tegelikult pea kõigi asulate pea kõik asumid vajavad hädasti juurde söögikohti, et nende elanikud ei peaks õhtuse supiportsu või veiniklaasi pärast turistide ja kontvõõrastega konkureerima. Köögi Komando võtab tervitushüüetega vastu iga uue elukohajärgse kohviku, pubi ja restorani.
Kadrioru äärel kortermaja esimesel korrusel asuvasse Café Neverlandi sisenemine on nagu astuda sumedast õhtust otse solaariumisse. Hallusesse suubuvast varasügisest jõuab ilma pingutuseta steriilsete valgete seinte ning ultraviolettvalguse maailma. Küll aga on see värvivalgus nii looritatud, et vaatamata heledale sisule ja rohketele peeglitele on Neverlandis ka päevasel ajal rõhuvalt pime.
Puna-lilla-sinised lambid panevad mõned kokteilid lõbusalt särama, kuid värvivad pea kõik road ebaapetiitselt pruunikashalliks.
Ilmselt kelmikaks kavandatud basseiniveemustriga erksinine linoleum ruumi tagaosas ajab aga vaid segadusse, täpselt nagu teenindajate tennisekleididki. Ent WC on tõeliselt ilus ja ruumikas, osalt ehk sellepärast, et seal lampi keeratud tavaline pirn laseb meeltel puhata.

Nädala plaat
METAL
Stem
"Marble Men"
Hinne: 4
Stem on üks neid bände, kes tõestab, et eesti muusika tervislik seisund tugevneb järjekindlalt. Nad lajatavad death/thrash metal'it nii, nagu seda tegema peab - sirgjooneliselt ja veenvalt. Sekka näputäis progevirvendust, mis sulandub laulu nagu vürts supi sisse, rikastades selle maitset. Üllatavalt hea bänd ja ergas album. Õigupoolest, mida nad seal Tartus konutavad?! Mingu maailma vallutama! Kohe!

Tants Eclectical
Nüüdistantsuprogramm on juba saanud Eclectica festivali pärisosaks. Festival ise toimub neljandat aastat, tantsuprogramm kolmandat aastat. Tants jõudis Eclectica kavva juhuslikult. Kuidas just, tutvustab 2007. aasta Eclectica nüüdistantsuprogrammi koordinaator Katrin Ruus.
2005. aastal olid sellised nimed nagu Renate Keerd, Margus Toomla, Carloz Pez, ZUGA, Kaja Kann, Tiina Mölder, Raido Mägi ja Eclectica tantsupublikule samuti tuttav Francesco Scavetta oma trupiga Wee, keda on oodata taas Eestisse 2008. aasta sügisel.
Eelmisel aastal esietendus Eclectical noore koreograafi Sanda Zaneva lavastus "Bekinning/Alkus", veel olid Taavet Jansen, Triin Lilleorg, Kärt Tõnisson, Katrin Essenson. Enamik Eesti nüüdistantsu tippe on olnud Eclectical esindatud. On nüüdki.
Mõte luua tantsuetenduste programm Eclectica kavva, tuli juhuslikult, nagu paljud asjad ikka. Kõigepealt tuli mõte kutsuda 2005. aasta festivalile Norra-Itaalia tantsija-koreograaf Francesco Scavetta esietendama tantsulavastust "Hey dude, let's stick around a bit longer this time", ja kuna siis sai Tartus aasta ringi näha väga vähe nüüdistantsu, tuligi mõte kutsuda tantsulavastusi Tartusse ka Tallinnast.

Festival vestiväel
Kui sõnad langevad justkui kogemata kõlaliselt peaaegu kokku, aga tähendavad ometi esmapilgul täiesti erinevaid asju, on kiusatus selle sarnasusega midagi peale hakata küllalt kerge tekkima, pihib täna algava festivali DRAAMA peakorraldaja Margus Kasterpalu.
Räägitaksegi, et pealkirjas toodud sõnadega oli juba ammusel ajal kõvasti nalja saanud. Nimelt selle asemel, et teiste vennasrahvastega koos vene keeles skandeerida "Mir! Družba! Festival!", hõiganud Nõukogude Eesti noored üleilmsel noorsoofestivalil Moskvas hoopis "Hiir! Nurgas! Vestiväel!" (Ivar Põllu suuline teade märtsis 2007 ja varem.)
Samalaadset huumorit olevat eestlased harrastanud ka varem. Nii üüranud eesti soost soldatid Vene tsaarile keisrihümni lauldes mitte "Bože, tsarja hrani" (ehk "Jumal, keisrit kaitse sa"), vaid ikka selges eesti keeles: "Poes sitsi räbalad..."
Nii et fest ja vest. Kui küsida kõla kõrval ka nende sõnade tähenduse järele, siis ladina keeles tähendab festive rõõmsalt, kenasti; vestire aga hoopis riidesse panemist.

DRAAMA ja Eclectica algavad Tartus täna
Festivali hakati kunagi tegema unistusega, et see kasvab vähemalt kogu Tartu suuruseks - et festivali kui sellist pole enam omaette vaja, sest Tartu kultuur aasta ringi ongi nagu Eclectica, kirjutab Eclectica peakorraldaja Berk Vaher.
Eks see utoopia kandis ka 2011. aasta kultuuripealinna taotluse kirjutamist. Tartu seda tiitlit mäletatavasti ei saanud ja kohalik võim võis rahumeeli jätta kultuuri edasi marginaalsesse rolli, mis tal tegelikult kaubanduse ja spaaehituse kõrval on - aga Eclectica tegijad hoolivad Tartust endiselt liiga palju, selleks et lasta tal vinduda stagnantse provintsilinnana, kus linnaraamatukogu ja -galerii rajamine on "ebamõistlik", kohalike minigarhide soosimine aga linna "särav arendamine".
Nii on tänavune Eclectica kogum visandeid sellest, milline olnuks Tartu kultuuripealinnana - mitte et ta tiitli võitmisel selline tõepoolest olnuks, pigem toimunuks 365 hansapäeva, aga seda suurem vabadus on meil nüüd unistada. Või kas see ongi enam pelk unistus? See aasta on (ilmselt tänu rahvusvahelise ECAS-võrgustikuga liitumisele) Eclectica jaoks esimene, kui Euroopa artistid end ridamisi ise esinema pakuvad ja korraldajad on pidanud küüsi närides raskeid valikuid tegema.

Andekas filmidebüüt andekast romaanidebüüdist
Kinos Sõprus jooksvat Joachim Trieri (1974) esimest täispikka mängufilmi "Kordus" tõrgub Kristi Eberharti keel pelgalt noortefilmiks nimetamast. Sama hästi võiks noortefilmiks liigitada François Truffaut' "400 lööki" või "Varastatud suudlused".
Kirjandusest läbi imbunud sõbrad Phillip ja Erik (Anders Danielsen Lie ja Espen Klouman-Høineri sümpaatses kehastuses) unistavad kirjanikuks saamisest. Filmi alguses näidatakse meile poiste vaimusilmas sündinud retrospektiivi nende tulevasest karjäärist, milles on nostalgiat, eneseirooniat ja romantikat. Sensatsioonilise ringvaate stiilis esitatakse vaatajale mustvalgelt, tihedas, ent haaratavas montaažikeeles, jutustajateksti vaimuka kommentaari saatel kahe kirjaniku erakordne kunstnikusaatus.
Ent elu poleks elamist ja film vaatamist väärt, kui unistuste konstrueeritud karkassi ei lõhuks kuningas Tegelikkus ise. Unistuste ringvaatele järgneb kõik see, mis tegelikult juhtuma hakkab, ehk maa peale tulek: raamatu trükkiminek, vestlused kirjastajaga, õõnsad kohtumised lugejatega, piinlikud teleintervjuud, inspiratsiooni kadumine, suur armastus ja vaimne kokkuvarisemine.

Põrgusse poliitika!  Muusika võidab kõik
Jurmala, 21. august. Tulesäras Dzintanu kontserdisaal. Kõik peened vene prouad koos tähtsate härradega on saabunud kuulama üht vene tuntumat rokkbändi Bi-2, mille lõid kaks Vene juuti Valgevenes 1980-ndate lõpus. Kontserdil käis Triin Teramäe.
Bi-2 on tegutsenud ka Iisraelis. Nende tähelend Venemaa avarustes algas 1999. aastal, kui kirjutati soundtrack Vene kultusfilmile "Vend 2". Juuli alguses Eestis Õllesummeril rohkem kui 10 000-le inimesele võimsa ja meeldejääva vabaõhu-rocklive'i andnud Bi-2 esineb Jurmala kontserdisaalis esimeses osas koos suursuguse Läti sümfooniaorkestriga Felix Aranovski dirigeerimisel.
Šarmantne mustas ülikonnas Bi-2 esilaulja Leva suudab juba esimese looga publiku kätte saada. Ta paneb end muusikasse kogu täiega - kogu oma kire, kogu tunderikkuse. Ei ole kahtlust, et laval on Artist, kes naudib enda muusikat kõigest hingest.
Ilmekalt sobib ühe vene proua tähelepanek: "Silmal on kohe hea vaadata, kuidas ta ennast armastab ja imetleb". Erinevalt Muumy Trollist, Eesti publikut korduvalt rõõmustanud vene rokkbändi võluva paha poisi imagoga Iljast köidab Bi-2 esilaulja publikut pigem romantilise ja väärika džentelmenina. Leva mõjub sama vastupandamatult kui Venemaa Elviseks tituleeritud lembelaulik Vladimir Võssotski.

Laura Põldvere läheb Ameerikat avastama
Äsja uue plaadi üllitanud Laura Põldvere alustab lauluõpinguid USA-s Bostonis Berklee muusikakolledžis. Mart Niineste päris Eurovisiooni rahvuslikust voorust alustanud laulja tulevikuplaanide kohta.
Plaadiesitlus on just selja taha jäänud. Kuidas enesetunne on?
Ma arvan, et läks korda. Ma loodan seda südamest. Väikesed nüansid on, sellised pisikesed, mis on minu jaoks suured. Heliga tuleb näiteks tööd teha.
Plaadiga oled rahul?
Olen. Ma olen isegi väga rahul. See plaat on nii enda omaks saanud, et paratamatult olen ma sellega rahul.
Kust sa sellist asja kuulsid!? Hi-hii. Päris naljakas, sest mul on kolmveerand kooliraha koos. Kui debüütalbum välja anda, siis sellega teenib minimaalselt. Ma ei tea, kuidas müügiga läheb, aga selle eesmärgiga plaat küll tehtud pole. Ja see tulu ei kata küll koolikulu. Et siis selle mõttega pole see plaat küll tehtud!

Kolm tuhat kuradit
Leedulased uhkustavad, et neil on Kaunases muuseum, milletaolist pole kusagil maailmas - sinna on kogutud umbes 3000 kuradit. Kui eesti Vanapagan on pigem vana, inetu ja rumal, siis leedu kurat kaldub pigem olema noor, nägus ja nutikas, räägib Eda Post.
Kuradite kogumist alustas 1876-1966 elanud Leedu kunstnik Antanas Žmuidzinaviĉius ja väljapanek on praegu osa tema memoriaalmuuseumi kogust. Muuseum asub Kaunase kesklinnas, üle tänava on märksa uhkem muuseum, mis on pühendatud teisele Leedu kunstnikule (ja heliloojale) Mikalojus Konstantinas Šiurlionisele.
Üsna tagasihoidlik neljakorruseline silikaattellistest maja meenutab esmapilgul mõnda haridusasutust, kuid tegelikult on see muuseumi uus tiib, mis ehitati 1982 Žmuidzinaviĉiuse elumaja kõrvale, et kuradid ära mahuks.
Žmuidzinaviĉius hakkas kuradeid koguma, sest nooruspõlvest peale oli 13 tema õnnenumber ja kuradid tundusid olevat sellele sobiv täiendus. Esialgu polnud tal plaanis midagi suurejoonelist - lihtsalt koguda mõned kuradid -, aga jutt levis ja inimesed hakkasid talle kujusid juurde saatma ning Žmuidzinaviĉius ei raatsinud neid ära visata, vaid pani tallele.

Balti jaam sureb aeglaselt
Raudtee oli enne autosid. Balti jaam - ja mitte see vana, vaid praegune - oli olemas juba siis, kui püha-
Tühjagi ta jäänud on.
Raudteejaam on samuti linna värav. Kui raudtee on üldiselt kole koht, kus vedurid jahivad ülesõitudel autosid ja teeääred on täis rauda, kivisütt ja energiavõsa, siis raudteejaam on ikka olnud ilus. Mõnel pool on endiselt nii - Helsingis näiteks. Hea küll, Saarise jaam on meistriteos, ehk ei olnud päris hea võrdlus. Aga ikkagi.
Tallinnas oli kunagi ka umbes niimoodi. Kupliga jaama kogunesid hommikul puhanud inimesed, tulid rongidelt ja läksid trammi peale, kompsukesed või portfellid näpu otsas. Elektrirong Kloogale saabus-väljus iga poole tunni tagant ja oli puupüsti täis. Piletikassades olid järjekorrad ja sügiseti kadusid puhvetist noad - seenelised võtsid kaasa.

Sammas neile, kes on vabadussambaga 87 aastat tegelnud
Juba 1919. aasta kevadel, kui punavägi Eestist välja löödi, algatas haridusministeerium Tallinna Vabadussõja monumendi püstitamise. Peeti kõnelusi kujur Amandus Adamsoniga, aga vanameistri kavand oli liiga detailirohke ja pompoosne. Kõik järgnev on olnud teekond "üle kivide ja kändude", kirjutab ajaloolane, 2006.-2007. aasta vabadussamba žürii liige Küllo Arjakas.
1. novembril 1920 arvas peaminister Ants Piip Tallinnas ühel esimesel Vabadussõja jäädvustamise nõupidamisel: "On kindel, et seltskond Vabadussõjas langenud kangelaste mälestust unustada ei lase, varsti siin Kalevilinnas natsionaalsammast püstitades - või teisiti."
Ants Piibul oli ühtpidi õigus. Teistpidi mitte - kohalikke mälestusmärke on palju, aga "natsionaalsammast" pole tänapäevani.
Juba 1920 alustas tegevust Ühistöö Algatusel Eesti Vabadussõjas Langenud Kangelaste Mälestamise Komitee, kuhu kuulusid kaitseväge abistav organisatsioon Ühistöö, Eesti Punane Rist, teatriselts Estonia ja pealinna esindajad. Komitee eesmärk oli "koondada kõiki riigiasutusi, omavalitsusi, organisatsioone ja kodanikke Vabadussõjas langenud kangelaste vääriliseks austamiseks ja mälestamiseks". 1923 registreeriti Vabadussõjas langenute mälestamise komitee põhikiri.

Margit Rüütel (24) 
Eesti tennisetüdrukute kolmas number, teisipäeval sünnipäeva tähistav Margit Rüütel pole leidnud ligilähedaseltki võrdväärset tähelepanu võrreldes Kaia Kanepi või Maret Aniga. Ei huviliste ega toetajate silmis.
Ihalus avaliku tunnustuse järele pole ehk Margiti loomuseski, pigem kuulub ta nende sekka, kes ajavad oma vagu vaikselt ja sihikindlalt. Äsjane universiaadihõbe Bangkokis kallas ta hetkeks tähelepanuga üle, kuid Margit teab hästi, et tenniseturniiride väärtusskaalas on suveuniversiaad kolmanda- või neljandajärguline võistlus.
Rüütli tähetund võis hoopis olla 2004. aastal Tallinnas peetud Föderatsiooni karikasarja maailmaliiga üleminekumatš Tšehhimaa vastu, kus eestlannal õnnestus alistada tipu lähedale küündiv Klara Koukalova. Nüanss, mida lauaülemad ei mõista…

Anne Erm (64) 
Teisipäeval on sünnipäev Eesti džässi emal Anne Ermil, kes elustas tänapäevase Eesti kultuurimaastiku ühe suurima sündmuse Jazzkaare, mis on kasvanud nädalasest Tallinna festivalist pea aasta läbi toimuvaks, Eesti eri paiku hõlmavat muusikapeoks.
Lisaks töökusele on Erm alati väärikalt tasakaalustatud, jäägitult pühendunud ja samal ajal võimeline tegelema supernaisena mitme asjaga korraga. Iseteadlik Vikerraadio toimetaja on vaatamata hunnitule töökoormusele ja läbielamistele eatu daam, kes võtab elust kõik, mis sellel krutskeid täis marakratil talle pakkuda
on.

Jaan Rannap (76) 
Esmaspäeval sünnipäeva tähistav Jaan Rannap on Eesti lastekirjanduse vaieldamatu suurkuju, kes jätkab avaldamist ka uuel aastatuhandel. Viimati ilmunud "Tuukerkoer Torru" näiteks tutvustab autorile omasel harival ja muhedal moel loomariigi tegemisi, veidi varasem "Roheline kindlus" on suurepärane ja igati realistlik poistejutustus. Rannapi üht tuntumat tegelast, nõtke sulega rüblikut Agu Sihvkat teavad vist küll kõik. Aga Klaabut mäletate? Nublut? Tuleb meelde? Olete juba riiuli juures? Tubli. Umbes neljakümne loometööga täidetud aastaga jõuab kirjutada nii mõndagi, ongi paras aeg Rannapi vähemtuntud teostega tutvuda.

Heiki Ahonen (51) 
Esmaspäeval tähistab 51. sünnipäeva vabadusvõitleja ja Hirvepargi meeleavalduse organiseerija Heiki Ahonen.
Nõukogude võimu ajal represseeritud Ahonen tegutses pärast vabanemist raadiojaamas Vaba-Euroopa ajakirjanikuna.
Pärast laulvat revolutsiooni räägiti palju Nõukogude ajal toimunust, hakati koguma selle režiimi kuritegusid kajastavaid dokumente, fotosid ja esemeid. Praeguseks on kõik need asjad koondunud Tõnismäel asuvasse okupatsioonimuuseumisse, mille eestvedajana tegutseb Heiki Ahonen.

Mart Kalm (46) 
Esmaspäeval tähistab sünnipäeva arhitektuuriajaloolane, lapsesuu Mart Kalm. Miks ma oma head kolleegi nii nimetan? Aga seepärast, et ta ütleb alati oma arvamuse otse välja, seda sageli lõbusalt utreerides. Kes Kalmu tunnevad, ei pane seda pahaks ega solvu. Samas ei tee ta seda oma kirjutistes, kuigi alati on tal erinevalt paljudest teistest kunstikriitikutest loos sees konkreetne ja argumenteeritud hinnang.
Mart Kalm on pühendunud Eesti arhitektuuri uurimisele. Kohati on mul temast kahju, sest üle poole oma elutööst on ta juba kirja pannud - mõtlen tema suurteost "Eesti 20. sajandi arhitektuur". Kuid tema valdkonnas on tööpõld ääretult lai ja arhitektuuri tuleb ju kogu aeg juurde. Äkki jõuab ta kirjutada ka 21. sajandi Eesti arhitektuuri ajaloo ja seda ikka oma kindlameelsete hinnangutega.

Veiko Õunpuu tantsitab "Sügisballi" Veneziasse
Andres Keil sai sabast kinni Veiko Õunpuul. Napilt enne seda, kui too Veneziasse sõidab, et seal oma filmiga "Sügisball" punasel vaibal patseerida. Esimese Eesti filmiga suure festivali võistlusprogrammis. Nad sõid "pastat" ja rääkisid juttu.
illal film valmis sai?
Põhimõtteliselt oli jaanuari lõpuks valmis. Me hakkasime helindama vist märtsis, enne seda ma kärpisin veel. Ta oli alguses umbes kaks ja pool tundi pikk.
Mulle tundub praegu, et vahest oli isegi parem. Aga siis oleks teda võib-olla olnud liiga raske vaadata. Ta oli laiema üldsuse või massi maitse jaoks liiga aeglane. Ma muidugi ei tea, mis asi see massi maitse üldse on. Igal juhul oli teda raske vaadata.

Sten Karpov - kahe jalaga pesast väljas
Viljandi kultuuriakadeemiast näitlejapaberid saanud Sten Karpovit kiideti elava rolli eest "Portselansuitsus". Teisipäeval astub ta lavale Treplevina etenduses "Kajakas". Tiiu Laks läheb kindlasti vaatama.
Anno domini 2002 oli keskkooliklassi teadusteoreetilise lõputöö alternatiiviks mõni loominguline enesetõestus. Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilane Sten Karpov haaras kohe võimalusest ning koos klassivend Ago Sootsiga (kes praegu õpib lavakunstikooli viimasel kursusel näitlejaks) klopsiti õpetajatele esitamiseks kokku uurimus "Näidendi lavastamine".
Karpov tunnistab, et tol hetkel polnud tal lavastamisest muidugi aimugi. "Me ajasime lihtsalt mingid tekstilõigud pähe ja leppisime kokku, et… "jääb ta mõttesse ning jätkab naerdes, nentides üht teatri põhitõde:" No see tegelikult juba ongi lavastamine, kui lepitakse kokku, kust sa lavale tuled ja kuhu lähed."

Endrik Mänd: Tallinnas on enim puudu hubasust
Tallinna vastne peaarhitekt Endrik Mänd ei soovi vaadelda vabadussamba projekti kui arhitekt, vaid kui inimene. Ta tunnistab Tiiu Laksile, et varem või hiljem peab linn valima eelisarendatava piirkonna, millele keskenduda. See võiks olla Põhja-Tallinn.
päevaprobleemid, sest ametniku töö ongi suurelt jaolt probleemide lahendamine. Põhiteema, millele tähelepanu pöörama peab, on valglinnastumine. Tallinnas on see viimaste aastate suundumine, kuigi maailm teab seda probleemi juba ammusest ajast.
Eestis saamegi paraku rääkida ainult ühest suuremast linnast, mida on võimalik statistiliselt linna kriteeriumide järgi mõõta. Rahvaarv ja pindala üksinda ei tee linnast veel linna. Ka Tallinnas on alles viimastel aastatel aru saadud, et me peame vaatama pealinna natuke laiemalt kui tema praegused halduspiirid. Linna juurde käib ka tagamaa ning planeerimisel tuleb rõhku panna sellele, et tagamaa ja linn areneksid sellises sümbioosis, kus inimestel oleks linnakeskkonna kasutamine lihtne.

Üheksas päev Osakas.  Kõik rahul
Osaka MM-võistluste viimane päev jääb eestlastele meelde eelkõige odaviske poolest, mille lõppedes teist MM-i järjest tuttavat hümni kuulda sai.
Tero Pitkämäki oli soomlaste suurim medalilootus juba kaks aastat tagasi Helsingi MM-il, kuid tookord lõid ootuste lained põhjanaabrite esiviskaja pea kohal kokku ning lõppvõistlusel tuli leppida neljanda kohaga ja kodurahva ees mängiti Paciuse pala hoopis lõunanaabri auks, kirjutab Sportnet. 
Kui Helsingis päästis soomlaste au lõpuks kaugushüppaja Tommi Evilä pronks, siis Osakas lubas Pitkämäki vigade parandust ning pidas sõna. Kuldse liiga etapil Roomas juhtunu (seal tabas Pitkämäki käest lendu läinud oda prantsuse kaugushüppajat selga) medalilootuse närvirahule õnneks laastavalt ei mõjunud või kui veidi mõjuski, siis vaid valikvõistlusel, kui 800-grammine piik napilt üle 80 meetri lendas. Medali kindlustas soomlane endale teises voorus ning viimasel pakkus publikule ka odaviske kvaliteedimärki tähistavat 90-meetrist kaart.

Suri Eesti aukonsul Jordaanias
Maarjamaa risti III järgu teenetemärgi saanud Shafik Farhan Jumean suri 77-aastasena 25. augustil Suurbritannias.
Välisministeerium leinab sügavalt Eesti aukonsulit Jordaanias Shafik Farhan Jumeani ja avaldab siirast kaastunnet lahkunu omastele, seisab Välisministeeriumi teates.
"Aukonsulina oli ta suurepärane Eesti Vabariigi esindaja Ammanis ja andis esmaklassilise panuse kahe riigi vaheliste suhete arengusse," kirjutab Eesti välisminister kaastundeavalduses.
Shafik Farhan Jumean täitis Eesti Vabariigi aukonsuli kohuseid Jordaanias 2001. aastast. Käesoleval aastal andis president Toomas Hendrik Ilves talle Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi.
Shafik Farhan Jumean sündis 1930. aastal Madabas. 1950. aastal lõpetas ta Sandhurstis Kuningliku Sõjaväeakadeemia, pärast mida teenis aastaid erinevatel sõjaväelistel ametikohtadel ning jõudis kindralmajori auastmeni. Aastatel 1993-1998 oli Shafik Farhan Jumean Filipiinide aukonsul.

Läänemaal on kõige rohkem elektrita majapidamisi
Läänemaal on elektrita 86 majapidamist, aga et enamik on kas suvilad, suvilakrundid või vanad talukohad, võib saada riigi kulul elektri sisse vaid paar-kolm majapidamist.
Elektrita majapidamisi on Läänemaal kõige rohkem, teistes maakondades on elektrita 17-80 majapidamist, kirjutab Lääne Elu.
Eesti omavalitsused lugesid üles elektrita majapidamised, sest valitsus kavatseb riigi kulul elektrifitseerida need talud, kus elatakse alaliselt sees 1995. aastast, mis on piir seepärast, et sellest ajast peab inimene ise kandma liitumiskulu.
Läänemaal on selle kriteeriumi alla mahtuvaid majapidamisi vaid paar tükki, ütles Fortumi võrguteenuste juht Kaupo Kuurberg: ülejäänud on varemed, vundamendid, aia- ja suvemajakesed.
Esialgne uurimine näitas, et üle Eesti on elektrita 700 majapidamist ja kui võtta kriteeriumiks alaline elukoht ja aasta 1995, siis võib Eesti Energia arvamuse kohaselt abikõlblikuks osutuda kuni 100 majapidamist ja nende abistamiseks võib kuluda riigieelarvest 70-100 miljonit krooni.

Tele2 kontserdil sattusid seadusega pahuksisse peamiselt alaealised
Politsei koostas 20 000 külastajaga kontserdi ajal kokku vaid 129 väärteomaterjali, millest valdav osa ehk 107 väärteomaterjali puudutasid alaealisi.
Laupäeval Tallinna lauluväljakul toimunud suvelõpu suurkontsert Tele2 Go Live! möödus politseile, turvameeskonnale ja kiirabile taaskord rahulikult ning olulisemate vahejuhtumiteta.
Suurkontserdi peakorraldaja Auris Rätsepa sõnul kulges juba neljandat korda toimunud Tele2 Go Live! sarnaselt eelmistele aastatele edukalt: "Kontserdikülastajate arvu ei suutnud kõigutada isegi tavapärasest jahedam
ilm - ka tänavu külastas üritust üle 20 000 muusikasõbra," rääkis Rätsep. Külastajate täpne arv selgub mõne päeva pärast.
Rätsep lausus, et tänavu rakendasid korraldajad veelgi rangemaid turvanõudeid, ürituse territooriumil ei müüdud alkoholi- ega tubakatooteid, samuti ei pääsenud kontserdialale sisse alkoholijoobes isikud, kes jäid ürituse ümbruses korda pidanud politseinike hoole alla.

Tugev tuul peatas Linda Line'i liikluse Soome lahel
Linda Line jättis tugeva tuule tõttu täna ära kõik tiiburlaevade reisid Tallinna ja Helsingi vahel.
Linda Line annab kodulehel teada, et on tormi tõttu tühistanud kõik väljumised nii Tallinnast kui Helsingist.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel on tuule kiirus Soome lahel täna 15-18 meetrit sekundis ja laine kõrgus on 2-4 meetrit.

Eesti Post ootab ettepanekuid postibussi teenuse osas
Eesti Posti juhatus pöördus valla ja linnajuhtide poole sooviga teha senisest tihedamat koostööd ning pakkuda postibussi ja motokande näol elanikele teenuseid, mida täna pakuvad kohalikud omavalitsused.
"Eesti Post ootab omavalitsustelt aktiivset tagasisidet teenustest, mida postibussis osutada," ütles juhatuse liige Ahti Kallaste. "Iga elanik, kui ta teab, et sellel päeval ja sellel kellaajal tuleb suur hulk teenuseid kodukohta, ainult võidab sellest. Meie oleme koostööks valmis," lisas Kallaste.
Ettevõtte eesmärk on pakkuda maapiirkondades, erinevalt tavapärasest postkontorist, alternatiivseid lahendusi st Eesti Post tuleb kliendile lähemale.
Kliendile postiteenuse kvaliteeti tagamiseks laiendab Eesti Post motokande teenust maapiirkondades.
1. novembrist võetakse pilootprojektina Lõuna regioonis kasutusele postibuss. Liikuval postkontoril on kindel marsruut ja kokkulepitud peatuskohad. Igapäevaselt osutatakse postiteenuseid motokande kaudu kirjakandja poolt kliendi kodus. Postibussi ja motokande ühisjõul tahame pakkuda elanikele nii posti- kui pangateenuseid.

TV3 video: Tallinnas avas uksed esimene erasektori abil korda saanud kool
Tallinnas avati täna Eesti esimene era-ja avaliku sektori koostöös rekonstrueeritud kool - Pelgulinna Gümnaasium.
112 miljonit krooni maksma läinud tööd teostas Urmas Sõõrumaale kuuluv koolide remondi ja haldamisega tegelev eraettevõte - Vivatex Holding. Ettevõte on kohustatud 30 järgmise aasta jooksul korraldama koolis ka kõiki tehnohoolde-ja haldustöid. Milline näeb kool välja nüüd, sellest Seitsmestest Uudistest.

TV3 video: vanemad tegid oma lastele kooli
Tartus avati täna erakool TERA, millele pani aluse 30-liikmeline alles juunikuus loodud MTÜ, kuhu kuuluvad lapsevanemad ning varem Audentese Tartu filiaalis töötanud õpetajad.
TERA on ainukene käesoleval õppeaastal avatud uus põhikool Eestis. Kooli loomise ajendiks sai Audentese filiaali sulgemine Tartus, teatasid Seitsmesed Uudised. TERA esimesse klassi läheb tänavu 16 õpilast, kokku 96 last. Õppemaks on koolis 19 000 krooni aastas.

Purjus juht põhjustas õnnetuse, milles sai viga kaks inimest
Eile õhtul purjus peaga külavaheteel kihutanud mees sõitis teelt välja vastu puud: õnnetuses sai viga nii roolikeeraja ise kui ka tema kõrvalistuja.
Õnnetus juhtus eile õhtul kella poole kaheksa ajal Raplamaal Märjamaa vallas Kasti mõisa juures külavaheteel, kus 27-aastase purjus Ergo juhitud Peugeot 406 sõitis teeoludele mittevastava kiiruse tõttu teelt välja vastu puud, teatas Politseiamet.
Liikusõnnetuses sai vigastada nii juht ise kui ka tema kaasreisija, 29-aastane Agor.

Tallinnas hüppasid kaks meest üle reisilaeva parda
Eile õhtul hüppasid kaks meest seni teadmata põhjustel üle parda merre sadamas seisvalt reisilaevalt.
Tallinnas Reisisadamas D-terminalis seisva "Galaxy" personalil õnnestus laevalt vette hüpanud mehed külmast mereveest välja õngitseda enne päästemeeskonna saabumist, teatas Päästeamet.
Kiirabi viis mõlemad mehed Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Sündmuse asjaolude uurimisega tegeleb politsei.

Inglismaal mõrvatud koolipoiss suri teisele poisile määratud kuulist
Mõrvtud koolipoiss Rhys Jones sattus tõenäoliselt ühe noortekamba liikme vastu sihitud kuuli juhuslikuks ohvriks.
Briti politsei andmetel oli Rhysi tapnud lask sihitud tabamaks eemal autoparklas seisnud 19-aastast jõuguliiget, vahendab The Times.
Politsei usub, et Rhysi tabas Croxteth Crew nimelise kamba 15-aastase liikme tulistatud kuul. Too noormees püüdis tabada võistleva jõugu liiget. Noormees, keda tegelikult tulistada taheti, oli ilmselt mingi trikiga meelitatud Fir Tree pubisse tulema.
Politsei andmetel oli tüli põhjus ühes tüdrukus ja tulistamise tellis üks Croxteth Crew "prominentsetest" liikmetest.
Politsei teatel tulistati surmav lask pika toruga musta värvi käsirelvast. Kuul purustas oma lennuteel kõigepealt kaks autoakent ja tabas siis 11-aastast Rhys Jonesi kuklasse. Poisikese leidis vereloigust tema enda ema. Ruttu saabunud kiirabi viis poisi haiglasse, kuna sinna jõudes oli Rhys juba surnud.

Putin määras Riigiduuma valimised 2. detsembrile
President Vladimir Putin kirjutas täna alla dekreedile, millega määras Riigiduuma valimised 2. detsembrile.
Dekreet on muuhulgas ka stardipauk ametlikele valimiskampaaniatele, vahendab RIA Novosti.
Riigiduuma valimised toimuvad seekord uue valimisseaduse järgi, mis kaotas valimissedelitelt valiku "kõigi kandidaatide vastu." Lisaks näeb uus valimisseadus ette, et kõik 450 saadikut valitakse parteinimekirjadest ja valimisliitude moodustamine on keelatud. Kaotatud on ka valimiskünnis, mis tähendab seda, et ka siis, kui valima tuleks vaid 2% elanikkonnast, oleks valimised kehtivad.
Keskvalimiskomisjoni esimehe Vladimir Tšurovi sõnul on valimistele 1. juuli seisuga registreerunud 107 miljonit elanikku, mis on 600 000 inimest vähem kui enne 2003. aasta Riigiduuma valimisi.

Vabastatud pantvangid paluvad tüli tekitamise pärast vabandust
Taliban vabastas viimased seitse Lõuna-Korea pantvangi ja nüüd paluvad koju jõudnud vabastatud oma riigilt tüli tekitamise pärast vabandust.
Lõuna-Korea kristliku abiorganisatsiooni töötajad olid Talibani käes vangis kuus nädalat, vahendab BBC.
Pantvangi langenud korealased olid Afganistani reisinud oma riigi valitsuse soovitust eirates ja nüüd teatasid nad, et on oma kaasmaalaste võlglased.
Viimane vabastatute rühm saabus koju üleeile - algselt vangi langenud 23 korealasest jõudis lõpuks tagasi 21, sest kaks neist mõrvati.
Kohe saabudes telekaamerate piiramisrõngasse võetnuna teatas üks vabastatutest: "Me palume vabandust, et nii palju tüli tekitasime ja täname kõiki, kes aitasid meil koju naasta. Me oleme nii riigile kui selle inimestele palju võlgu."

Taanis puhkesid kokkupõrked tuhande noore ja politsei vahel
Taani pealinnas Kopenhaagenis läksid eile politseiga vastakuti umbes tuhat noortekeskuse sulgemise vastu olnud noort, politsei kasutas noorte vastu pisargaasi ja vahistas ligi 50 agressiivsemat meeleavaldajat.
Vastasseis sai alguse sellest, et noored kogunesid Nørrebro linnaossa märkima skandaalse noortekeskuse lammutamist täpselt kuus kuud tagasi, kirjutab Berglingske Tidende. Osa protestijatest panid oma meelsuse mägiks autosid põlema ja loopisid kive ning Molotovi kokteile. Lisaks sellele rüüstati ka poode ja kioskeid, mille purustatud klaaside tükid ja sealt varastatud kaubad katavad täna hommikul tänavaid.
Politsei kasutas noorte laiali ajamiseks pisargaasi.
Vahetult pärast noortekeskuse sulgemist toimusid Kopenhaageni tänavatel tõeliselt suured kokkupõrked ja toona vahistas politsei ligi 650 noort. Toona tuldi Kopenhaagenisse protesteerima ka Rootsist, Norrast ja Saksamaalt.

Osakas noppisid enim medaleid USA, Venemaa ja Keenia
Osaka kergejõustiku MM-i suurimad medalisaagid läksid USA-sse, Venemaale ja Keeniasse - vastavalt 26, 16 ja 13 medalit.
Kui maailmarekordid jäid Osaka MM-il sündimata, siis 47 erineva kergejõustikuala medalijagamisse sekkusid rekordarvu riikide sportlased, kirjutab Sportnet. Kokku on Osaka medalitabelis 46 riiki ehk kolme võrra enam kui tosin aastat tagasi Göteborgis ning neli aastat tagasi Pariisis. Kulda võivad omaks pidada 22 riiki, nende seas teist MM-i järjest ka Eesti.
Tavakohaselt riisus suurima medalisaagi USA. Kõik neli teatejooksu (esimest korda tiitlivõistlustel pärast Los Angelese OM-i 1984) võitnud ameeriklased said kokku 26 medalit, neist 14 kulda, 4 hõbedat ja 5 pronksi. MM-võistluste kõigi aegade medalitabelis on USA-l nüüd 233 medalit - 114 kulda, 61 hõbedat ja 58 pronksi.

Osakas avastati esimene dopingupatune
Rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF-i president Lamine Diack teatas täna, et Osakas toimuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel on üks dopinguproov osutunud positiivseks.
Sportlase nime ei tehta avalikuks enne järgmist nädalat, kui dopingutarvitamist näitab ka B-proov, kirjutab Sportnet Yahoo'd vahendades. Diacki sõnul on Osakas läbi viidud kõigi aegade suurim dopinguproovide arv kergejõustiku MM-idel. Esimesest võistluspäevast kuni eelviimase päeva lõpuni on 926 atleedilt võetud kokku 1060 proovi, millest 550 on uriini- ja 510 vereproovid.
Eelmisel MM-il Helsingis oli kaks dopingujuhtumit, 2003. aastal Pariisis üheksa patustajat ning 2001. aasta Edmontoni MM-il rekordilised 13 vahelejääjat.

BC Rakvere Tarvas mängis kontrollmänge Lappeenranta NMKYga
Reedel ja laupäeval pidas BC Rakvere Tarvas oma selle hooaja esimesed kontrollkohtumised: Võsu spordihoones suudeti Lappeenranta NMKYle küll visalt vastu panna, aga võitu esimesed kohtumised ei toonud.
Kuigi Lappeenranta NMKY tuli Eestisse mängima ilma Soome koondisega seotud Juha Steni, Petri Virtase ja Aki Ulanderita, oli nende motivatsioon kõrge pärast mõne päeva tagust võitu St. Peterpurgi Spartaki üle.
Tarvase esimene kohtumine sellehooajase rivistusega tõi platsile nii eestimaised täiendused Andre Pärna ja Raido Villersi kui ka välismaalased Dwayne Smithi ja testimisel oleva Titi Spasojevici.
Kohale tulnud üle paarisaja inimese ei pidanud reede õhtul pettuma, sest uued mängijad tegid väga korraliku debüüdi Tarvase eest. Tsenter Spasojevic näitas oma oskusi korvi all ning Dwayne Smith tõstis publiku püsti lennukate pealtpanekutega.

Jaansoni ja Endreksoni saab Tallinnas tervitada täna õhtul
Paarisaeru kahepaadil pronksi võitnud Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson saabuvad Tallinna täna kell 23.30.
Tallinna lennujaamas võetakse vastu nii kahepaadi pronksimehed kui ka neljapaadi ning ühepaadisõudjad, teatas Eesti Sõudeliit.
Kaheksapaadi kojulend saabub mõnevõrra hiljem - kell 00.20.

Uus-Meremaa ralli: Aava ja Sikk lõpetasid taas punktikohal
Urmo Aava ja Kuldar Sikk said Uus-Meremaa rallil kaheksanda koha ja teenisid taas WRC sarja MM-punkte.
Mitsubishiga kihutavad eestlased jagavad pärast 11. etappi nüüd MM-võistluste üldarvestuses 15.-16. kohta kolme silmaga, teatas Sportnet.
Ralli viimane võistluspäev algas taas vihmas, mis muutis Uus-Meremaa mägiteed kohati korralikeks mudamülgasteks.
Aaval ei olnud vaja võtta suuri riske, et kindlustada väljasõidetud kaheksas koht. Küll pidi ta jälgima laupäevase võistluspäeva järel kümnendat kohta hoidnud Fordi piloot Henning Solbergi, kes alustaski viimase päeva esimesest katsest alates rünnakut ja möödus meeskonnakaaslasest Matthew Wilsonist, et saada siinselt rallilt vähemalt üks punkt.

Osaka MM: korraldajatele lõpuks medal
Jaapan ei korda siiski Kanada kurba saatust, kes kuus aastat tagasi Edmontonis kodustel MM-võistlustel medalita jäi.
Nipponimaa rahvuskangelaseks kujunes Reiko Tosa, kes Osakas lippas naiste maratonijooksus pronksi vääriliselt. Kuldmedali võttis aga 18 sekundit varem ajaga 2: 30.37 finišisse jõudnud Catherine Ndereba, teatas Sportnet.
35-aastane keenialanna oli esimese naisena maailmas jooksnud maratoni alla 2: 20, nüüd sai temast esimene kahekordne naiste maratoni maailmameister.
Ndereba oli võitnud MM-kulla neli aastat tagasi Pariisis. Ka järgnevatel tiitlivõistlustel, nii Ateena olümpial kui Helsingi MM-il oli ta olnud esikohale lähedal, kuid olümpiakulla näpsas tema eest 12 sekundiga jaapanlanna Mizuki Noguchi ja kaks aastat tagasi ei saanud Ndreba vastu inglanna Paula Radcliffe'ile.

NEW YORK TIMES: Venemaa ja tema "tavalised kahtlusalused" 
Tänase New York Times'i sarkastiline juhtkiri leiab, et Venemaa on kolmele kurikuulsale mõrvale leidnud mugava lahenduse, nii et süüdlasteks jäid "tavalised kahtlusalused": tšetšeenid, korrumpeerunud võmmid ja ülekäte läinud spioon.
See on kahtlemata teretulnud uudis, et Venemaa uurijad on ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrva eest vahistanud 10 inimest. Tore oleks ka see, kui lahenduse saavad ka Ameerika ajakirjaniku Paul Glebnikovi ja Vene keskpanga asejuhi Andrei Kozlovi mõrvad. Just seda nimelt Vene peaprokurör Juri Tšaika hiljuti teatas. Kuid andke meile andeks, kui me skeptiliseks jääme. Nimelt on asjaloos lihtsalt liiga palju "tavalisi kahtlusaluseid" ja Venemaa õigussüsteem on liiga tihkelt Putini käpa all, et me saaks Venemaa kohtupidamissaavutusi tõsiselt võtta.
Kahtlemata on võimalik, et mõrvad panidki toime need mehed, kellest Tšaika seda väitis: professionaalsed Tšetšeenia tapjad, öösiti teist töökohta pidavad võmmid ja allumatu luureohvitser. Venemaal on küllaga selliseid tüüpe ja venelased on valmis omaks võtma: jah, just sellised palgatigi tapatöödeks.

JAAK PIHLAK: Vabadussõja võidusamba sündroom
Võib vaid rõõmustada, et võidusamba võistluse võitnud tööks osutus just noorte arhitektide ja inseneride ideekavand.
Tegemist on ju kavandiga, sest lõplikult monumendiks vormistamiseni on siin käia veel tubli tükk teed (mõelda läbi sobivus ümbritsevaga, materjalid, proportsioonid, detailid jms). Kuid mitte see ei ole käesoleva kirjutise ajendiks. Räägiksin meelsusest.
Vanasõna ütleb, et pärast kaklust rusikatega ei vehita. Kuid nii nagu meil ikka kombeks, alustati väljavalituks osutunud töö pihta turmtule andmist! Selle käigus ununes hoopiski, et püstitatav monument on mõeldud tähistama Eesti ajaloo tähtsündmust - Vabadussõja võitu. Algas jutt muistsetest vabadusvõitlustest, hauaristidest jne. Enamikule meedias arvamust avaldanuile käis üle jõu mõista, mida üldse tähendab meile Vabadussõda. Ja ammugi see, mida märgib kavandil kujutatud Vabaduse Rist ja milline auväärne positsioon oli sellel teenetemärgil iseseisvas Eestis enne Teist maailmasõda.

KRISTER PARIS: Euroopa 10 miljonit vabakäiguvangi
Pidime hiljuti kirjutama tšehhi keele tunnis kirjandi teemal "Olen vaba kodanik ja elan Euroopas". Serblastest kaaslased arvasid esimese hooga, et teema on välja mõeldud nende mõnitamiseks.
Päev varem olin teinud minuga Brnos koos õppinud Verale mõtlematu ettepaneku korraks Bratislavas käia. "See ju vaid poolteist tundi rongiga, kukesamm," veensin. Ja mõistsin ehtbalkanlikult ägedast tiraadist, et olin suutnud torgata täpselt tema kõige valusama haava pihta. Sest Veralt on võetud ülim inimese elus - tema vabadus.
Kümme miljonit serblast Kesk-Euroopa kõhu all elavad otsekui vabakäiguvangid. Kuid hea tahtmise juures, pikalt järjekorras seistes, raha makstes ning igati tõestades, et nad pole kaamlid, saavad nad n-ö hea käitumise eest võimaluse ka korraks müüri taha kiikamas käia. Minu serblastest kaaslased olid välja teeninud selle õiguse Tšehhimaale õppima tulekuks (tšehhidele au andes - pikaajaliste ning mitmekordsete viisadega). Kuid Slovakkia ja Ungari avanesid neile vaid transiidiks. Ja hea seegi.

Samba asemele tammepuu
Vabadussammas, mis on kurikuulus juba ammu enne valmimist, võiks olla sammas ainult nime poolest. Miks ei võiks skulptuuri asemel istutada tammepuu? Tamm sümboliseerib tugevust ja sihikindlust, mida näitasid üles ka need, kes ohverdasid end meie vabaduse nimel. Ma ei usu, et nad pahandaksid, kui me ei püstita kuju, mida keegi võib ühel heal hetkel järjekordselt hakata valesti tõlgendama, vaid istutaks neile eestlaste püha puu, mida pole ka võimalik tulevikus ühest kohast teise lohistada. Tamme juurde sobiks pisike marmorist tahvlike selgitusega, millega on tegemist.
Katrin Humal, Saaremaa

Arendagem kujutist edasi! 
Vabadusristi kujutis E-tähe ja Eesti kontuuriga kõlbab sümboliseerima Vabadussõja kangelaslikkust, aga üksi postamendi otsa panduna mõjub ta impersonaalse ja kitsalt religioosse sümbolina. Lisaks Vabadussõjale oli meil ju veel ka laulev revolutsioon, mis samuti vajab jäädvustamist kas või näiteks noodilipukese kujul. Ja kandjaks peab olema ikka mitte kivipost, vaid inimene - eesti vägilane. Nimetatud kujutised võiksid paikneda modifitseeritud leekidena "kangelaspiirul", mis on Kalevi käes kahel otsal lausa lõkendama läinud. Meil ei ole paremat vabadusse pürgimise üldmotiivi kui see, mille lauluisa Kreutzwald "Kalevipoja" eepose lõppu lisas: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta - küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma". See tekst tuleks samba jalamile raiuda.

Ideaalne lahendus
Minu arvates on välja valitud ideaalne lahendus - Vabadusrist, Eesti omaaegne riiklik aumärk. Ristiusuga, mida paljud laidavad, pole siin midagi tegemist. Ja Vabadussõja-järgne Eesti kaart sobib suurepäraselt.
Teatavasti oli võistluse ees-märk sammas, mitte ebamäärane sürrealistlik kujund. Teise ja kolmanda kohaga hinnatud tööd ei ole sambad, vaid mingid metallfallosed ja lihvitud kivi-plokk, mis oleks tulnud lihtsalt välja praakida. See mälestus-märk peab olema sammas!
On päris selge, et kellele ideekavand meeldib, ei tõtta seda valjuhäälselt kinnitama. Kisavad need, kellele see ei meeldi. Et nende kisajate hulgas on ka palju kunstnikke, kelle vaatenurk erineb tavakodanike omast, siis tuletan meelde aastaid tagasi toimunud võistlust, kus esikoha sai poleeritud avaliku käimla tagasein või midagi taolist. Tookordne komisjon vist koosneski kunstnikest...

Lihtne ja mõistetav kõigile
Viimaks ometi on see olemas! Vabadussamba võistlus on lõppenud ja parim välja valitud. Seekord on tegu tõesti sambaga, mis on kõrgusse pürgiv ja mõjub imposantselt ning mille idee on lihtne ja mõistetav kõigile, kes mõista tahavad. Aga mõned kunstimehed ei taha midagi mõista ja on oma negativistliku hoiakuga üldarusaadava vastu, pidades seda literatuurseks ja ideetuks. Asi on lausa vastupidine: vabaduse idee on just selles sambas olemas! Võrreldes teiste töödega on see ka esteetilisem ja sobib ettenähtud kohta hästi.
Mida teha aga professoritega, kes võitlevate ateistidena on igasuguse ristisümboli (ka Vabadusristi!) vastu, kellele ristikujutis tekitab allergiat ja kes põevad lapsikut pahempoolsuse lastehaigust? Kas tõesti on Mart Kalmu maitse ainumäärav? Arvan, et sel juhul on nn mittekunsti-inimesed paremad hindajad kui kunstipolitsei ise. See, mis Kalmule ei meeldi, ei peaks olema küllaldane alus samba üldkuju muutmiseks. Eesti kontuuri üle ei ole mõtet vaielda - see jääb nii kõrgele, et on palja silmaga vaevalt vaadatav-nähtav.

Mis kindlustab julgeoleku? 
Eesti julgeoleku kõige kindlam garantii on normaalsed suhted Venemaaga, kirjutas Jaan Kaplinski 14. augusti Eesti Päevalehes. Seda küll, aga mitte ainult!
Kindlaim garantii algab inimesest endast - kui ta teab, kes ta on, ja saab jagu oma hirmudest.
Julgeolekule üldisemalt mõ-jub laastavalt paljude ükskõiksus. Loodetakse ja oodatakse tegusid ainult valitsusorganitelt, ise samal ajal tülitsedes ning valitsust ja "vaenlast" kirudes.
Julgeolek sõltub kõige otsesemalt iga inimese otsustustest ja vastutusest.
Marve Abiline, Võrumaa

Keel kõikjal kasutatavaks! 
Mõeldes pikemalt Peep Nemvaltsi kirjutisest "Eesti keel taas iseseisvaks!" (EPL, 23.08), jõudsin järeldusele, et eesmärk ja ülesanne on püstitatud valesti. Minu arvates oleks palju tähtsam teha eesti keel kasutatavaks ja kättesaadavaks.
Liikudes Tallinnas, satun pahatihti hoonete esipinnal olevatele siltidele, mis on ainult võõrkeelsed. Eirates keeleseaduse nõuet, pole neil eestikeelset teksti, nii et ei saa aru, millega on tegemist.
Proovige leida kusagilt sõna väljapääs - ei ole, on ainul exit. Ei julge sellest uksest läbi minna, äkki eksin ära.
Oleg Burov, Kiisa

Kanter seisis pjedestaalil
Et jälle üks või teine sportlane on poodiumile pääsenud, on ajakirjanduses sedavõrd levinud väljend, et pole mõtet hakata isegi näiteid tooma. Süüdimatult kasutavad seda väljendit peaaegu kõik meie spordiajakirjanikud. Tuletaksin meelde, et poodium tähendab eesti keeles ikka peamiselt kontserdilava. See asjandus, mille peale kolm sportlast astuvad, et oma medalid kätte saada, on seni olnud ikka pjedestaal. Nii et Gerd Kanter seisis ikka pjedestaalil, mitte ei andnud poodiumilt kontserti.
Hendrik Lindepuu, tõlkija ja
kergejõustikutreener

Tikud antakse otse laste kätte
Kõigile on selge, et alkoholi liigtarbimine on ületanud igasuguse mõistlikkuse piirid. Noored, kellel pole veel elukogemusega kontrollitud mõtlemist-mõistust, lähtuvad jookide kättesaadavusest ja reklaamis pakutud trendidest, et nii ongi hea ja õige, nii peabki, et olla elu esilehel, kui mitte kaanepildil. Nii ettevõtjail kui ka riigil tuleks näha ka puude taga metsa, milleni viib nooruses kätteõpitud joomisharjumus täiseas. Rangelt kontrollitud riikliku alkoholipoliitika asemel käib mingi üksteisele ärategemine kuni ministeeriumite ja ministriteni välja. Üks püüab ikka tikke peita, teine sokutab neid ööpäev ringi igal nurgal laste-noorte kätte. Koalitsioon ja opositsioon on kui oinad purdel, aga "peedistub" rahvas. Alati leitakse mingid pseudoõigustused, et joojad saavad alati joogi kätte jne. Tikud tuleb hoida lastest võimalikult kaugel. Ehk jagub veel tervet mõistust riiklikuks mõtlemiseks.

Sundüürnikke sunnitakse välja kolima
Aastal 1937 valmis Tartus Tähtvere pargi servas Gustav Adolfi tänav 65 (praegu Laulupeo puiestee 9) kahekorruseline nelja korteriga elamu, mille omanikuks oli Jänese kaubahoovi ärijuht Robert Kasemaa.
Minu vanemad olid selle maja esimesteks üürnikeks, sama aasta sügisel nägin mina ilmavalgust. Maja sai minu ja õe lapsepõlvekoduks ning on olnud seda tänapäevani ka meie lastele ja lastelastele.
1990. aastate alguses tagastati maja Robert Kasemaa tütrele, kes 2006. aastal, majas elavaid üürnikke eelnevalt informeerimata, müüs sõjajärgsetel aastatel pealisehituse saanud ja siis juba kolmekorruselise, kaheksa korteriga maja ärimeestele (Räpina Elekter OÜ). See firma sunnib üürnikud 2007. aasta novembris välja kolima.

Mälestusmärk raamatule
Vanima eestikeelse trükisena nimetatakse ürikutes luterlikku katekismust, mis trükiti 1525. aastal Lübeckis ja hävitati Lübecki rae korraldusel. Vanim osaliselt säilinud eestikeelne trükis on 1535. aastal Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus.
Et haljak rahvusraamatukogu lähedal ei muutuks kinnisvara-
ärimeeste ega uute monumentide ja sammaste lahingutandriks ega neelaks suuri summasid haljastustööde pärast, siis sobiks minu arvates sinna kõige paremini mälestusmärk esimese teadaoleva eestikeelse trükise tähistamiseks. Mälestusmärk peaks kindlasti olema selline, et seda ei saaks kergelt ärandada või lõhkuda - suur terasest raamat. Suurem kui Jüri kirikuaias olev ülipaksu pronkspiibliga mälestis.

Tule taevas appi! 
Kas mõeldaksegi tõsiselt selline mälestusmärk Vabaduse väljakule püstitada? Kui ma seda võidutööd nägin, mõtlesin: milline suurepärane huumor, milline peen eneseiroonia! Panna Vabadussõja aumärgi keskele Eesti euromündi kujutis ning see kõik asetada hästi kõrge torni otsa, et kuulutada: Vabadussõja aateinimestest oleme saanud eurokummardajateks. Torn aga sümboliseerib kujukalt, kui kättesaamatusse kõrgusesse on eurole üleminek kerkinud.
Mina naersin laginal, aga kas mu Vabadussõja kangelasest isa ka naeraks?
Mulle tundub, et ta sooviks, et kõigepealt korrastataks sõjaväekalmistu, taastataks Vabadussõjas langenute hauaplaadid, pealemaetute hauaplaadid pandaks pronkssõduri juurde jne. Kindlasti sooviks ta, et taastataks sõjaväekalmistu monument, millel on suurepärane lause "Vaba Eestile truu surmani", sest siis oleks ka eestlastel, Eesti valitsusel ja sõpradel väärikas koht, kuhu lilli ja pärgi tuua. Kindlasti ei tahaks ta, et sõjaväekalmistu kujuneks ainult kommunismipooldajate Mekaks.

REPLIIK: Lasteaias keeb äri
Tänane Eesti Päevaleht toob Tallinna-küljel välja kurioosumi: ajal, mil lasteaiakohti napib nii Tallinnas kui ka linnaümbruse valdades, toimetavad 12 Tallinna lasteaia väljaüüritud pindadel erafirmad. Tõsi, osas lasteaedades on välja üüritud pööningud, keldrid või abiruumid, ent pooli üüripindu saaks kasutada uute rühmade avamiseks. Õismäel tegutseb lasteaias näiteks elektroonikafirma (857 ruutmeetril), Lasnamäel apteek. Lepingute ennetähtaegne lõpetamine oleks tülikas, sest vallandaks suure tõenäosusega kaua kestvad kohtuvaidlused. Nii helbitakse olude sunnil edasi demograafilise madalseisu ajal kokku keedetud lepingutesuppi, mis nüüd segab lastehoiuteenuse pakkumist.

JUHTKIRI: Naabrid külma käes
Brüsselis täna toimuv suurejooneline Euroopa naabruspoliitika konverents peaks olema meenutuseks, et keerulistel aegadel ei tohi silmist kaotada kaugemaid eesmärke. Just see oht on enesekriitikast nõrgestatud, laienemisest šokeeritud ja globaalsel areenil positsioone kaotava Euroopa Liidu jaoks aga reaalne.
Naabruspoliitika on kärbumas paljaks sildiks neile 16 riigile, mis jäävad ettenähtavas tulevikus Euroopa Liidust eemale. "Ühinemisoht" on suurim idas, Vahemere lõunaranniku diskvalifitseeris Maroko 1987. aasta liitumistaotluse tagasilükkamine.
Kuid just idas on naabruspoliitika hambad kõige nürimad. Euroopa Komisjon keeldub Ukrainat, Moldovat, Taga-Kaukaasia riike ja praegu naabruspoliitikast välja jäävat autoritaarset Valgevenet tunnustamast ühtse regioonina. Vahemere riikidele loodi eelmisel kümnendil Barcelona protsess. Ida jaoks on nüüd loodud "Musta mere" mõõde, aga selle mõtteks ütleb Brüssel oma selgematel hetkedel olevat Venemaa ja Türgiga tegelemise.

Inglismaal sai bussiõnnetuses 30 inimest vigastada
Inglismaal juhtus kiirteel õnnetus, kus Birminghamist Londoni Standstedi lennujaama suundunud buss kaotas juhitavuse ning paiskus külili, vigastada sai 30 inimest.
Bussijuht võeti politsei poolt vahi alla kohe pärast seda, kui ta bussivrakist päästetöötajate poolt välja lõigati. Kahtlustatakse, et ta võis õnnetuse toimumise ajal purjus olla, vahendab BBC.
Kokku oli firmale National Express kuulunud bussis 33 reisijat, kellest 30 vajas arstiabi, neist omakorda kuue inimese vigastused olid tõsised.

Rootsi merevägi võib suurimast laevast loobuda
Rootsi mereväe suurim laev HMS Carlskrona jäetakse määramata ajaks kai äärde seisma, kuna laevale ei jätku meeskonda, mis laevast edasi saab ei ole veel selgunud.
Otsus, mis miiniveeskaja tüüpi laevast saab - müüakse mõnele teisele riigile või tehakse vanarauaks - võetakse vastu käesoleva aasta sügisel, vahendab The Local.se
Hetkel on Carlskrona meeskonnast puudu 43 kvalifitseeritud sõjaväelast.
Carlskrona naases viimati pikemalt merereisilt 2005. aastal. Sellest ajast saadik on laev enamus aega sadamas seisnud ning kaheksaliikmeline hooldusmeeskond on alust töökorras hoidnud.
Laeva remonditi viis aastat tagasi ning on merekõlbulik 2020 aastani.

Taliban kavatseb välismaalaste tapmist jätkata
Talibani esindajad kinnitavad, et neil on plaanis röövida ning tappa veel inimesi, kelle valitsused on NATO ja USA juhtimisel oma relvajõud Afganistani saatnud.
Lubadus välismaalasi edasi tappa avalikustati kõigest mõni päev pärast seda kui 19 Lõuna-Korea pantvangi vabastati, sest riigi valitsus jõudis Talibaniga kokkuleppele. Sammu kritiseerijate hinnangul võib Lõuna-Korea valitsuse reaktsioon anda hoogu uute inimröövide läbi viimiseks, vahendab Reuters
"Me peame inimrööve vahendiks, mille abil liigume lähemale võidule oma vaenlase üle," ütles Talibani esindaja Qari Mohammad Yousuf.
Yousuf andis mõista, et neid inimesi, kelle kodumaa Afganistanis ei sõdi, röövimine ei ähvarda.

USA-s hukkus lennuõnnetuses viis Jehoova tunnistajate liidrit
USA-s Tennessee osariigis kukkus alla väikelennuk, mille pardal olnud viis Jehoova tunnistajate liidrit hukkusid.
Lennuõnnetus juhtus laupäeva hommikul 10: 30 ajal, kuid see avastati rohkem kaheksa tundi hiljem, mil üks teine piloot märkas maapinnal lennukirususid, kirjutab FOX News.
Ühemootorline väikelennuk Beech Bonanza kukkus alla pärast Elizabethtoni lennuväljalt õhku tõusmist. Lennuk saabus Elizabethtoni, kus võeti pardale veel kaks inimest, Hambleni maakonnast. Lennuki sihtpunktiks oli Virginia Highlandsi lennuväli, mis asub Elizabethtonist umbes 70 kilomeetri kaugusel.
Kingsporti Jehoova tunnistajate juht Robert Burpitt rääkis, et kõik surma saanud inimesed pärinesid Ida-Tenneseest ja nende sektisisene tegevus oli uute Kuningriigi Saalide (Jehoova tunnistajate pühakoda) rajamisega seonduvate küsimuste lahendamine.

Poola presidendi viis haiglasse kõhuhäda
Hommikul palaviku ja nõrkuse tõttu haiglasse toimetatud Poola presidendi Lech Kaczynski pääses haiglast ruttu: presidendil oli õnneks ainult sooltenakkus ja ei midagi hullemat.
Varssavi sõjaväehaigla esindaja sõnul peaks tõsise sooltenakkusega haiglasse sattunud president õige pea jälle töövõimeline olema, vahendab Reuters.
Poola telekanal TVN24 näitas haiglast lahkuvat presidenti ja oli näha, et riigijuht on kahvatu ning tema juuksed sassis.
Poola meedid on riigipea tervise üle spekuleerinud tema ametisseasumisest saati 2005. aastal. Spekuleerimiste põhjus on selles, et Kaczynski on tervisele viidates jätnud ära mitmed ettevõtmised. Presidendi kantselei on kogu aeg eitanud, et riigipeal midagi viga oleks.

Venemaa õhujõud korraldavad Arktika kohal jõudemonstratsiooni
Venemaa õhujõud teatasid, et kaksteist Vene strateegilist pommitajat TU-95MC harjutavad täna ja homme Arktika kohal suundrakettide laskmist.
Venemaa õhujõudude esindaja ei soostunud täpsustama, kuskohas Arktikas täpselt õppus toimub, vahendab Reuters.
Lisaks suundrakettide laskmise õppusele harjutavad lennukid ka õhus tankimist Il-78 transportlennukitelt.
Venemaa õhujõudude õppus Arktikas järgneb möödunudkuisele Vene ekspeditsioonile Põhjapooluse merepõhja, millega Venemaa tahtis leida tõendeid oma nõudele, et Venemaale peaks kuuluma hoopis suurem tükk maavaraderikkast Arktikast.
Möödunud kuul teatas president Vladimir Putin, et Venemaa õhujõud taasalustavad pärast Külma sõja lõppu katkenud strateegiliste pommitajate patrull-lende. Putin kinnitas, et patrullide taastamine on rahvusliku julgeoleku tagamiseks hädavajalik.

Rootsi teletoimetaja võttis võltsitud tunnistuste eest altkäemaksu
Rootsi TV4 otsustas loobuda populaarse saate Kalla fakta toimetaja Trond Stefastssoni teenetest, kuna mees oli saates esitatud krimiuudiste eest altkäemaksu saanud.
Aftonbladeti järgi sai Sefastsson mõrvakatse eest üheksaks aastaks vangi mõistetud mehelt 300 000 krooni (u 500 000 EEK) selle eest, et saates esines maskis tunnistaja, kes võttis vastutuse mõrvakatse eest endale, vahendab MTV3.
Kahe aasta eest küsis Sefastsson 406 000 krooni ühe reportaaži eest perekonnalt, kelle pea kannab karistust narkokuriteo eest. Pere tegi selle kohta laupäeval avalduse.

Venemaal saab parima Putini-vastase plakati eest 30 000 krooni
Venemaal korraldas üks veebiportaal plakatikonkursi "Putini ajastu lõpp", mille 30 000 kroonisele peaauhinnale laekus kandideerima ligi 500 tööd.
On lõppenud plakatikonkursi tööde vastuvõtt, mille alusel 14. septembril kuulutatakse välja võitjad.
Konkursile saadeti 469 plakatit, teatas ürituse algataja portaal grani.ru. Tööde põhiteemad on kodanikuõiguste allasurumine Venemaal, rahvuslike varade ümberjagamine valitseva kliki kasuks, eriteenistuse võimuliialdus, Putini isikukultus, paralleelid stalinismiga ja hitlerismiga, kolmas ametitähtaeg ja operatsioon "järglane".
Võitjat ootab 2500-dollarine ehk 30 000 kroonine auhind, teise koha eest saab 1500 dollarit ehk 18 000 krooni. Internetikülastajad saavad hääletada kuni 10. septembrini ja vaatajate lemmik saab auhinnaks 1500 dollarit ehk 18 000 krooni.

Põhja-Korea: USA eemaldas meid terrorismitoetajate nimekirjast
Põhja-Korea välisministeerium kinnitas esmaspäeval, et on saavutanud USAga kokkuleppe, riigi eemaldamiseks rahvusvahelise terrorismitoetajate nimekirjast.
Pyongyangi kinnitusel on tegemist pikalt oodatud sammuga, mille eesmärk on parandada riigi suhteid välismaailmaga, kirjutab Reuters.
"USA nõustus rakendama nii poliitilisi kui majanduslikke kompensatsioonimeetmeid nagu meie riigi kustutamine terrorismi toetavate riikide nimekirjast ja täielikult eemaldama sanktsioonid, mis on USA on kehtestanud kaubavahetusele "vaenulike" riikidega," teatas Põhja-Korea riiklik uudistekanal KCNA viitega riigi välisministeeriumi pressesindajale.
Sel nädalavahetusel Genfis peetud kahepoolsetel läbirääkimistel USA delegatsiooni juhtinud läbirääkija Christopher Hill kinnitas, et kommunistlik Korea nõustus oma tuumaprogrammist täielikult aru andma ja avaldas valmisolekut see külmutada. Ennast muust maailmast isoleerinud Põhja-Korea viis oma esimese tuumakatsetuse läbi oktoobris.

Briti sõdurid taandusid Basrast
Viimased 500 Suurbritannia sõdurit lahkusid läinud öösel pimeduse varjus Basra linnas endises Saddam Husseini palees asunud baasist.
Lahkumisoperatsiooniga alustati kell 10 õhtul kohaliku aja järgi, kui kaheksast tankist, kuuest Land Roverist ja viiest veokist koosnenud kolonn kopterite valve all brittide lennuvälja poole liikuma hakkasid, vahendab Times Online.
Alates 21. maist on palees asunud sõjaväeüksus kaotanud rünnakutes üheksa sõdurit, kuid taandumine toimus rahulikult. Briti armee vastaste rünnakute eest vastutav olnud Mahdi armee teatas möödunud nädalal kuue kuulisest vaherahust. Väidetavalt võis vaherahu taga olla kokkulepe, mille kohaselt vabastavad britid iraaklastest vange, et vastutasuks saada võimalus rahulikult linnast taanduda. Brittide esindajad pole siiski selliseid kuuldusi ametlikult kinnitanud.

Inguššiast võib saada teine Tšetšeenia
Venemaale kuuluvas Inguššia vabariigis teravneb olukord seoses tundmatute võitlejate süstemaatilise ja ulatusliku tegevusega.
Võitlejate tegevus ulatub välja juba poliitilisele tasandile, kirjutab Vremja Novostei. Ebastabiilsuse keskus Venemaa lõunaosas liigub Tšetšeeniast Inguššiasse ja Dagestani.
Eelmisel nädalal tapeti Inguššias neli miilitsat ja mõrvati venelasest õpetaja pere. Inguššia prokurör Juri Turõgin tunnistas, et olukord regioonis muutub tegelikult üha raskemaks.
Igal juhul pole sõjajõud enam tõhus vahend põhiseadusliku korra toetamiseks Põhja-Kaukaasia kuumades kohtades, kirjutab Nezavisimaja Gazeta. Augusti alguses viidi Inguššiasse sisse ligi 2500 Vene siseministeeriumi sõjaväelast, aga see ei andnud tulemusi: siiamaani pole uudiseid terroristide ja eelkõige nende liidrite tabamisest.

Kiirabi viis Poola presidendi haiglasse
Poola president Lech Kaczynski viidi täna haiglasse, esialgu ei ole veel teada, mis haigus riigipead vaevab.
Varssavi sõjaväehaigla esindaja teatel on 58-aastasel presidendil palavik ja ta on nõrk, kuid tema elu ei ole ohus, vahendab BBC.
Haigla teadaanne ei täpsusta, mis haigus presidendil on. Presidendi kantselei lubas täpsemat infot anda niipea, kui riigipeale on haiglas vajalikud uuringud tehtud.
Presidendi ootamatu haigestumise teadaanne tuleb keset järjest enam levivaid spekulatsioone, et Poolas on peagi tulekul erakorralised üldvalimised.

Põhja-Korea nõustus peatama tuumaprogrammi
Põhja-Korea nõustus läbirääkimistel USA esindajatega, et lõpetab tänavuse aasta lõpuks riigi tuumaprogrammi.
Genfis kaks päeva toimunud läbirääkimiste lõpetuseks teatas USA esindaja Chris Hill Reutersi vahendusel: "Meil olid väga head ja tulemuslikud läbirääkimised. Me leppisime kokku, et Korea RDV edastab kogu info oma tuumaprogrammi kohta ning lõpetab tuumaprogrammi arendamise 2007. aasta lõpuks."
Juba 2005. aastal nõustus Korea RDV kuue-poolsetel läbirääkimistel USA, Lõuna-Korea, Jaapani, Hiina ja Venemaaga loobuda tuumaprogrammist ning taasluua majanduslikud ja diplomaatilised suhted, kuid oktoobris 2006 testiti sellest hoolimata tuumalõhkepead.
Tänavu veebruaris nõustus Põhja-Korea uutel kuue-poolsetel kõnelustel lubama riiki rahvusvahelised inspektorid ning sulgema Yongbyoni komlpeksi, kus toodeti tuumapommiks vajalikku plutooniumi. Vastutasuks sai vaesuses virelev Põhja-Korea 50 000 tonni raskeid kütteõlisid.

Bangladeshi võimud jahivad peaministreid
Bangladeshi võimud vahistasid täna teise endise peaministri Begum Khaleda Zia süüdistatuna korruptsioonis ja võimuliialduses.
2006. aasta oktoobris tagasi astunud Khaleda Zia on teine endine valitsusjuht, kellele esitati korruptsioonisüüdistus, vahendas RIA Novosti.
Bangladeshi võimud vahistasid juulis ka 1996.-2000. aastal võimul olnud ekspeaministri Sheikh Hasina, keda süüdistavad ameti ajal toime pandud korruptsioonis, väljapressimises ja mõrvades.
Bangladeshis on valitsuse uue korruptsiooniga võitlemise programmi raames vahi alla võetud peale endiste peaministrite veel 200 poliitikategelast ja võtmefiguuri.

Sergei Lavrov: Venemaa ei kavatse USAga raketikilbi osas kaubelda
Moskva ei kavatse hakata kauplema Washingtoniga Euroopasse rajatava raketikilbi või Kosovo iseseisvuse osas ja Lääs peab seda mõistma, rõhutas Vene välisminister Sergei Lavrov esmapäeval.
Lavrovi hinnangul on iseseisvust taotleva Serbia provintsi Kosovo ja USA poolt Ida-Euroopasse kavandatava raketikilbi küsimus Venemaa jaoks nö. "punaseks piirjooneks", mida ei tohi ületada, kirjutab BBC.
"Peaks olema arusaadav, et Venemaa jaoks on olemas omad piirjooned, mille ületamisega seatakse ohtu meie rahvuslik julgeolek või maailmakord tervikuna," sõnas Lavrov Moskvas Rahvusvaheliste suhte instituudis tudengitele peetud kõnes.
Lavrov jättis siiski täpsustamata, mis konkreetselt on Kosovo probleemi või raketikilbi rajamise osas Venemaale vastuvõetamatu. Samuti ei öelnud Lavrov, kas kummagi küsimusel puhul oleks võimalik kompromissideni jõudmine.

Felix ja Henriette rüüstavad Kesk-Ameerikat
Viienda kategooria orkaan Felix ja troopiline torm Henriette laastavad Kariibi mere saari ja Mehhikot, kust Felix liigub edasi Kesk-Ameerikasse Hondurasesse ja Belizesse.
Orkaan Felix paisus eile viienda kategooria orkaaniks, vahendab BBC. Juba 270 km/h puhuvate tuultega Felix liikus üle Aruba ja Hollandi Antillide, kuid jättis need endast maha ilma tõsisemate purustusteta. Grenadas rüüstas Felix puuviljaaedu ja hävitas ühe kontserdilava.
Felix on praegu Kariibi mere kohal ja teel Kesk-Ameerikasse. Täna ja homme peaks Felix läbima Hondurase ja Jamaica ning jõudma kolmapäevaks Belizesse.
Mehhikos aga tegutseb praegu troopiline torm Henriette, mis on seal juba põhjustanud maalihkeid, milles on hukkunud kuus inimest.
Felix ja Henriette tekkisid vaid paar nädalat pärast seda, kui viienda kategooria orkaan Dean oli Kariibi mere saartest üle tormates tapnud 18 inimest.

Poola õhusõul põrkasid kokku kaks väikelennukit
Laupäeval Poolas toimunud õhusõul põrkasid aerobaatilise kava ajal kokku kaks väikelennukit, tappes mõlemad piloodid.
Kaks punast lennukit sõitsid Radomi õhusõul teineteisele sisse ja lõhkesid tükkideks, vahendab CNN.
Poola õhujõu esindaja major Wieslaw Grzegorzewski sõnul hukkusid õnnetuses mõlemad piloodid.

Afganistani kool: ei uksi ega aknaid
Kui Eestis algab kooliaasta täna, siis Afganistanis peetakse suvevaheaja asemel hoopis kolmekuist talvevaheaega ning lapsed lähevad tundidesse mais.
Veebruarist aprilli lõpuni ei käida Afganistanis koolis, sest koolihoonete kütmisele kuluks ülearu palju raha. Samuti on lastele suvel ette nähtud n-ö kuumapühad ehk kui temperatuur on liiga kõrge, siis tunde ei ole.
Afganistani lääneosas asuvas Herati provintsis elab umbes neli miljonit inimest, kuid õpilasi on seal vaid veidi alla 60 000: neist poisse 41 000 ja tüdrukuid 17 000. Ühe kohaliku kaubandustänava keskel, kitsa sissekäigutee taga asub Azadi (tõlkes Vabaduse) kool. Rohkem kui 2000 õpilasega kool on selles mõttes eriline, et siin õpivad kõrvuti nii poisid kui ka tüdrukud - neid eraldab vaid savisein.
Koolivärava ees valvab automaadiga varustatud kohalik politseinik. "Kevadel pandi Heratis ühte kooli pomm. Kuus inimest sai surma ja 11 vigastada," selgitab kooli õppealajuhataja Habibe Jan.

Vatikan asus rohelisele pealetungile
Paavst Benedictus XVI on asunud jõuliselt maailma keskkonna kaitsele ja kuulutas eilse päeva "loodu päästmise päevaks".
Itaalias Loretos ligi 300 000 noorkatoliiklase ees esinenud ja rohelisse riietatud kirikupea nõudis suuremate sammude astumist looduse hoidmiseks, samal ajal tööstuslikule arengule keskkonna hapra tasakaalu rikkumist ette heites.
"Enne kui on liiga hilja, peame langetama julgeid otsuseid, mis looks tugeva liidu inimese ja Maa vahel," teatas paavst.
Juba varem avalikustas kirikuriik plaani paigaldada Vatikani hoonetele päikesepaneele. Ajaloolised rajatised, nagu Püha Peetruse basiilika, jääksid uuendusest esialgu puutumata.

Volinik: naabruspoliitikal on sisu, see pole ainult visioon
Euroopa Liit korraldab esmaspäeval Brüsselis naabruspoliitika konverentsi, mis toob esimest korda kokku kõigi ühenduse ja selle naaberriikide esindajad.
Eesti Päevaleht usutles konverentsi eelõhtul EL-i välis- ja naabruspoliitikavolinikku Benita Ferrero-Waldnerit.
Mis on konverentsi eesmärk - et partnerid saaksid võimaluse Euroopa naabruspoliitikat (ENP) kriitiliselt hinnata või pigem omavahel mõtteid vahetada?
Peamine eesmärk on, et EL saaks partnerriigid ära kuulata. Ja ma ei pea silmas üksnes kriitikat - kuigi ka seda võib olla -, vaid mida partnerid arvavad ENP esimestest tulemustest. Paljud neist on näinud, et ENP on väga positiivne. Me oleme partnereid tugevalt toetanud, mitte ainult rahaliselt, vaid ka kogemustega, suurema liikumisvabadusega viisalihtsustuse kaudu jne. Samal ajal saavad kõik muidugi võimaluse omavahel mõtteid vahetada.

ETA külvab taas Hispaanias hirmu, ilma suurema eduta
Hiljutised plahvatused räägivad ETA liikmete ihast oma jõudu eksponeerida, kuid korrakaitsjate õnnestunud vastulöögid õõnestavad nende jalgealust.
Vaevalt on möödunud kolm kuud Baski iseseisvuslaste rühmituse ETA ametlikust teatest relvarahu lõpetamise kohta, kui tulevad teated uutest rünnakutest. ETA teeb seda, mida ta on alati teinud - külvab hirmu.
Kuid seekord on tulem pisut teine. Laupäeval vahistasid Prantsuse ja Hispaania võimud neli ETA liiget, kes olid arvatavasti seotud detsembris Madridi Barajasi lennujaamas toimunud pommirünnakuga, milles hukkus kaks inimest. Kinnipeetute seas oli ka ETA tähtsaim pommimeister.
Suve jooksul on politsei suutnud korduvalt terroristide suurejoonelised plaanid nurjata. Kolme lõhkeainekuhja ei õnnestunudki õhku lasta ning kaks pommirünnakut, Baskimaal Durangos ja Hispaania idarannikul Les Coves de Vinromàs, lõppesid hukkunuteta.

Maardus tapavad loomapüüdjad koeri mürginooltega
Tallinna külje all Maardus on lahvatanud loomakaitseskandaal, kus loomapüüdjad, selle asemel et kodutuna tunduv loom varjupaika viia, tapavad neid mürginoolega, teatavad Seitsmesed Uudised.
Teleuudistele rääkis asjast Maardu elanik Natalja, kellel on sel aastal mürginooltega tapetud juba kolm koera.

Ilves: EL-i toetus Moldovale on võrdeline riigi enda tööpanusega
President Toomas Hendrik Ilves ütles tänasel kohtumisel Kadriorus Moldova parlamendi esimehele Marian Lupule, et mida suuremat edu riik saavutab, seda rohkem tahab Euroopa Liit neid toetada.
"Moldova on Eesti jaoks Euroopa Liidu naabruspoliitika ning kahe- ja mitmepoolse arengukoostöö üks prioriteetriike," ütles Ilves.
Eesti abi ja toetus Moldovale keskendub avaliku sektori võimekuse tõstmisele, abile e-riigi süsteemi rajamisel ja keskkonnaprojektidele.
President Ilves kinnitas, et Eesti on valmis jagama Moldovale oma toetust ja reformikogemust Euroopa-suunaliseks liikumiseks, kuid rõhutas, et "Moldova arengu tugevaimaks mootoriks on siiski Moldova enda vajalikud sammud".
"Euroopa Liit saab anda Moldovale konkreetse tulevikuperspektiivi, kuid teie suhted Euroopa Liiduga sõltuvad siiski teie endi kodutööst ja võimekusest, mitte niivõrd asukohast või ajaloolisest kuuluvusest," ütles Eesti riigipea. "Seega, pühenduge eeskätt Moldova riigi ja ühiskonna edendamisele, majandusliku edu saavutamisele, suurendage eksporti Euroopa Liidu liikmesmaadesse. Mida suuremat edu te saavutate, sest rohkem tahavad Euroopa Liit ja liikmesriigid teid aidata ja toetada."

Dari kohtuasjas süüdistatavad: ei mäleta
Veronika Dari tapmises süüdistatavate meeste tunnistuste kuulamine jõudis täna lõpule, kuid meeste mäluga paistab midagi lahti olevat.
Kui 26. juunil kuulas Harju maakohus Andrei Grišini ja Dmitri Štšerbakovi ütlusi, 2005. aasta 7. oktoobril Kreutzwaldi tänaval toimunud tulistamise kohta, siis täna olid juhtiva riigiprokuröri Lavly Lepa ristküsitluse all Aleksandr Semjonov ja Nikolai Galkovski.
Neid süüdistatakse tol ajal Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi juhiks olnud Tiit Ottise vastu suunatud kuriteo tellimuse vahendamises.
Pärast kohtu ees tunnistusi süüdistatavate kuulamist on selge, et kõik kohtualused on valinud lihtsa taktika- äkitselt on tabanud kõiki mälukaotus, mille puhul said paljud prokuröri küsimused vastuseks "Ei mäleta!".

Elisa ZEN-i kasutajad hetkel kontoseisu ei näe ning kõnekrediiti lisada ei saa
Nädalavahetusel leidis aset tehniline rike, mille tulemusel ei saanud ZEN kaardi omanikud enam vaadata oma kontoseisu ning raha juurde laadida, rikke tagajärjed saavad lõplikult likvideerituks täna õhtul hiljemalt kella 22.
Nädalavahetusel toimunud tarkvararike sai koheselt likvideeritud, kuid aega võtab andmete taastamine ning seda protsessi kiirendada ei saa, teatati Elisast Päevaleht Online'ile.
Kliendid, kellel on raha kontol, saavad kasutada kõiki teenuseid.
Need kliendid, kes on raha laadinud, kuid pole saanud teenuseid kasutada, materiaalset kahju ei kanna, sest raha ei kao kuskile ja niipea kui andmete taastamise protsess on lõppenud kantakse kaardile laetud summa automaatselt kliendi kontole.
"Ostsin täna kella 12: 00 paiku Magistrali R-kioskist ZEN kõnekaardi ja pole saanud seda senise kellaajani (14: 17) aktiveerida," teatas Päevaleht Online'ile täna üks murelik klient.

Ida-Viru maavanema koht läheb ilmselt sotsidele
Kolm kuud vaba olnud Ida-Viru maavanema koht läheb ilmselt sotsiaaldemokraatidele.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Randel Länts ütles Päevaleht Online'ile, et sotsid otsivad Ida-Viru maavanema kohale kandidaate ja hetkel kedagi konkreetset veel nimetada ei ole.
Sotside juhatus arutab maavanemate küsimust 14. septembril ja siis otsustatakse tõenäoliselt ka kandidaadid. Kindlasti peab aga maavanema kandidaat Läntsi sõnul olema vastuvõetav nii omavalitsuste juhtidele kui ka valitsusliidule.
Eelmise nädala alguses nimetas regionaalminister Vallo Reimaa Põlva maavanema kandidaadiks Isamaa ja Res Publica liitu kuuluva Priit Sibula. Harju maavanema kohta soovib endale aga kuulduste järgi Reformierakond.

Valitsus plaanib liiklussurmasid kolmandiku võrra vähendada
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis täna kooskõlastusringile "Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003-2015" rakendusplaani kuni aastani 2011, mille suurim eesmärk on vähendada liiklussurmade arvu kolmandiku võrra.
Rakendusplaani eesmärgiks on seatud, et liiklusõnnetustes hukkunute arv ei ületaks 2011. aastal 130.
Rakenduskava kohaselt pööratakse lähiaastatel tähelepanu liiklusjärelevalve tugevdamisele nii tegevuse parema planeerimise, parema tehnilise varustamise (kiirusmõõtevahendid, täppisalkomeetrid ja narko kiirtestrid) kui ka automaatkiiruskontrolli laiema kasutamisega. Automaatne kiiruskontroll liiklusohtlikel maanteelõikudel peab laienema vähemalt 80 km võrra aastas.
Liikluskeskkonna alal on kavandatud liiklusohutusalase auditeerimiskohustuse kehtestamine suurematele infrastruktuuriprojektidele.
Suurt tähelepanu osutatakse liiklusohtlike kohtade ohutustamisele maanteedel ning jalgratta- ja jalgteede rajamisele maanteede asulalõikudele. Algatatakse ohtlikumate raudteeülesõidukohtade ümberehitusprojektide koostamine.

Moskva linnapea kohtus Savisaarega
Moskva linnapea Juri Lužkov kohtus Tallinna juhi Edgar Savisaarega, kohtumisel räägiti normaalsete suhete loomisest ja arendamisest ning allkirjastati kultuurikoostöö leping.
"Teie visiit on tähtis indikaator meie ühisest soovist kehtestada kahe pealinna vahel normaalsed, rahulikud äri- ja kultuurisuhted," vahendas RIA Novosti Lužkovi sõnu.
Lužkov lisas, et suhtub Eestisse ja Tallinnasse lugupidamisega. Moskva juht väljendas soovi arendada suhteid Eesti ja Venemaa suurte linnade vahel.
"Pealinn on viimasest, kümne aasta tagusest juubelist saati suuri edusamme teinud," sõnas omakorda Savisaar. Ta lisas, et külastas viimati Moskvat linna 850-aastase sünnipäeva tähistamisel.
Tallinna pressiteenistuse teatel viitas Moskva linnapea Juri Luzkov vestluse käigus ka Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele, kelle sõnul peaksid riigid omavahel rohkem suhtlema.

Patsienti vedanud kiirabiauto paiskus liiklusõnnetuses külili
Täna juhtus Tartu linnas avarii, kus vilkuritega sõitnud ja ristmikku ületada püüdnud kiirabiautole sõitis otsa mahtuniversaal, õnnetuses sai vigastada kolm kiirabiautos viibinud inimest.
"Tartus Narva mnt ja Staadioni tänava ristmikul juhtus täna avarii, kus vilkuritega sõitnud ja ristmikku ületada püüdnud kiirabiautole sõitis otsa valge mahtuniversaal, esialgsete andmete kohaselt sai vigastada kolm inimest, kellest üks oli kiirabiabiautos viibinud patsient," kinnitati Lõuna Politseiprefektuurist Eesti Päevaleht Online'ile.
Õnnetus toimus kell 13.25, kui kiirabiauto sõitis Narva mäest alla. Valge mahtuniversaal, mis sõitis Jaama tänavalt Staadioni tänava suunas, rammis kiirabiautot tagant nurgast, mille tulemusena paiskus kiirabiauto külili.
"Kiirabi auto ületas ristmikku punase tulega ega veendunud piisavalt, kas talle antakse ristmikul teed või mitte ning kokkupõrke tagajärjel paiskus kiirabiauto küllili. Kõik kolm liiklusõnnetuses viga saanut viibisid kiirabiautos. Seda, kui tõsised on nende kolme inimese vigastused, on veel vara öelda," lisati Lõuna Politseiprefektuurist.

Õiguskantslerile esitati eelmisel aastal ligi 1900 avaldust
Õiguskantsler Allar Jõksile laekus 2006. aastal 1858 avaldust, mille põhjal algatati 1594 menetlust.
Õiguskantsleri eelmise aasta tegevuste ülevaatuse vähenes avalduste arv mingil määral võrreldes 2005. aastaga, kui neid laekus 2043. Üldiselt jäi see siiski samasse suurusjärku kui aastatel 2003.-2005.
Avalduste arvu vähenemist saab Jõksi hinnangul põhjendada isikute teadlikkuse tõusuga õiguskantsleri pädevusest.
1858-st esitatud avaldusest ei olnud võimalik menetlust alustada 1043 juhul. Peamised menetletud avaldused olid eestikeelsed, venekeelseid pöördumisi oli üldarvust 18,7%.
Enim menetlusi algatati Tallinnas (425) ja Harjumaal (345), kõige vähem oli neid Hiiumaal (10). Välisriikidest saabunud avalduste alusel menetles õiguskantsler 23 asja.

Sõiduauto uppus Pärnu jõkke
Pühapäeva hommikul kella 9 ajal sai häirekeskus teate, et Pärnus Laia tänava kandis on auto jõkke sõitnud.
Autos olnud inimene oli ise välja saanud, kiirabi kontrollis kohapeal mehe tervist, kirjutab Pärnu Postimees.
Politsei andmetel oli jõkke sõitnud BMW 530D roolis 1980. aastal sündinud Pärnumaa elanik, kes hindas halbade ilmastikuolude tõttu valesti auto gabariite ning sõitis üle kai ääre.
Politseipoolne hinnang juhtunule on, et tegemist on õnnetusjuhtumiga, omanikul tuleb sõiduk jõepõhjast üles tõsta nüüd oma kulu ja kirjadega.

Jõks: Riigikogu pole lubadustest kaugemale jõudnud
Õiguskantsler Allar Jõksi 2006. aasta tegevuse ülevaatest selgub, et Eesti ühiskond liigub suurema suletuse poole, mis ilmneb muu hulgas riigikogu võimetuses erakondade rahaasjad läbipaistvaks muuta.
Õiguskantsler kirjutab oma aruandes, et ühiskonnas ilmnesid 2006. aastal tendentsid, mis viitavad püüdele liikuda suurema suletuse poole.
"Rahvusringhäälingu nõukogu politiseerimise katsed ja üleskutsed väljendusvabaduse piiramisele kompasid demokraatia ja vaba ajakirjanduse tugevust ning näitasid, et avalik mõtteavaldus Eestis on mõjutatav ja habras," seisab aruandes.
Õiguskantsleri sõnul on demokraatliku otsustusprotsessi aususe ja läbipaistvuse üheks eelduseks erakondade rahastamise tõhus kontroll.
"Ühiskond, kus erahuvi eelistamine avalikule huvile tundub olevat pigem reegliks kui erandiks, vajab avatust ja läbipaistvust. Kahjuks pole Riigikogu lubadustest kaugemale jõudnud ning erakondade rahaasjad on endiselt hägused," lisas ta.

Ilmajaam: nädal ja kuu tulevad vihmased
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) prognooside kohaselt tuleb see nädal peamiselt vihmane, sajust ilma on oodata terve septembrikuu.
Homme sajab mitmel pool vihma. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 meetrit sekundis. Sooja tuleb öösel 8-13, päeval 14-18 kraadi.
Kolmapäeval sajab kohati hoovihma. Tuul pöördub põhja ja loodesse ning puhub 2-8 m/s. Soojakraade tuleb öösel 3-11, päeval 14-18.
Kuivem ilm peaks tulema neljapäeval. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Temperatuur võib maapinnal kohati langeda 0 kraadini. Päeval on pilves selginemistega ilm, õhtupoolikul hakkab jälle mitmel pool sadama. Temperatuur jääb 14 ja 19 soojakraadi vahele. Tuul puhub 4-10 meetrit sekundis.
Vihma sajab mitmel pool ka reedel. Puhub põhjatuul 4-10, puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja tuleb öösel 6-12, päeval 13-19 kraadi.

Hispaania ajaleht: mõrvatud eestlane oli seotud organiseeritud kuritegevusega
Hispaania ajalehe Diario Sur andmetel oli ülemöödunud nädalal Nueva Andalucias mõrvatud eestlane Kiur K. seotud organiseeritud kuritegevusega.
Umbes aasta aega Hispaanias elanud 38-aastane eestlane elatas end saunade ehitamisega ja tal ei olnud Hispaanias kuriteoregistrit, vahendab veebiväljaanne Typically Spanish ajalehte Diario Sur.
Diario Suri andmetel näitas uurimine, et mees oli siiski seotud organiseeritud kuritegevuse rühmitusega, mida seostatakse ühe Suurbritannia kodaniku röövimisega Benalmadenas kaks aastat tagasi.
Hispaania politsei andmetel oli selle rühmituse möödunud aasta veebruaris arreteeritud juht Kiuri lähedane sõber.
Kiur mõrvati 26. augusti õhtul, kui ta istus koos kaaslastega baari The Point terrassil. Talle sõitsid mootorrattaga ligi kaks meest, ratas peatus ja ühtki sõna lausumata astus üks ratturitest ohvrile ligi ja tulistas talle ühe lasu kaela. Mõlemad kiivritega nägu varjanud mehed panid seejärel mootorrattale hääled sisse ja lahkusid sündmuskohalt.

Natsikütid kukutasid Eesti läbi
Natsikurjategijaid jahtiv Simon Wiesenthali keskus teatas, et Eesti ei püüagi natsikurjategijaid tabada ja andis selle eest Eestile kehvima võimaliku hinde.
Simon Wiesenthali keskus avaldas värske, järjekorras kuuenda iga-aastase natsikurjategijate vastutuselevõtmist puudutava raporti. Raport andis üle kolmekümnele vaadeldud riigile hinded A-st F-ni - A on parim hinne, F kehvim.
Aruanne pöörab peatähelepanu Eestile ja seda mitte positiivses mõttes. Wiesenthali keskus hindas Eesti natsikurjategijate vastast tegevust absoluutseks läbikukkumiseks ja pani Eestile hindeks F-1. Keskus süüdistab Eestit selles, et siinsed võimud ei ole suutnud/tahtnud tabada Mihhail Gorškovi.
Raporti autor, dr Efraim Zuroff kirjutas: "Aasta-aastalt venib Eestis 2003. aastal alanud Gestapo töötaja Mihhail Gorškovi juhtumi uurimine ja süüdistuse esitamist ei ole paista. Gorškovi süü holokausti kuritegudes tuli välja juba tema protsessil USA-s ja see, et Eesti ei ole siiani suutnud teda vastutusele võtta, peegeldab Tallinna poliitilist tahtmatust natsikurjategijaid õiguse palge ette tuua." Zuroff jätkab karmi süüdistusega: "Oleks Gorškov kommunistlik kurjategija, istuks ta juba ammu trellide taga." Wiesenthali keskus süüdistab Gorškovi juutide tapmises Valgevenes.

Ansip: põhiseadus vahutab sama hästi kui president
Peaminister Andrus Ansip asus toetama erakonnakaaslasest justiitsministri Rein Langi ideed luua riiklike tähtpäevade tähistamiseks spetsiaalseid alkoholimarke.
"Presidendi pilsner vahutab ilmselt sama palju kui Põhiseaduse pilsner," ütles Andrus Ansip ETV hommikuprogrammis.
Ansip tuletas meelde kümne aasta tagust aega, mil riigi aastapäeva tähistamiseks loodi vein.
Peaminister õigustas justiitsministeeriumi ettepanekut tähistada põhiseaduse aastapäeva erilise õllemargiga ka Soome näidetega - seal loodi riigi 90. sünnipäeva puhul vahuvein ja õlu.
Varem on Ansip Langi ideed kaitsnud ka teiste Eesti alkoholimarkide toel - meie poelettidel on näiteks Pealinna viin ja Vana Tallinna liköör.
Peaminister Ansip kritiseeris muude teemade kõrval ka Edgar Savisaare mõttet, et Eesti poliitikamaastikule jääb peagi vaid kaks suuremat erakonda - Keskerakond ja Reformierakond. Ansipi sõnul on näiteks sotsiaaldemokraatide toetus valitsuses olles kasvanud üle valimisteelse taseme ja IRL-il on toetus vaid kaks protsenti väiksem kui Keskerakonnal.

Riigikogu liikmed eelistavad Tšehhi asemel kaugeid maid
Riigikogu parlamendirühmad annavad hea võimaluse reisimiseks, populaarsed on Hiina, India ja USA rühm.
Mõned kuud koos olnud riigikogu on jõudnud selle ajaga moodustada kokku 47 eri riigi parlamendirühma - ametlikult riikide parlamentidevahelise suhete tõhustamiseks, kirjutab Äripäev.
Ajaleht toob välja asjaolu, et Tšehhi parlamendirühma kuulub ainult viis riigikogu liiget, samal ajal kui Hiina huvilisi on koguni 29 ja Islandi parlamendirühma on end registreerinud 23 saadikut.
Kõige enam riigikogu liikmeid, 36, kuulub aga Eesti-USA parlamendirühma.
Riigikogulane Aivar Riisalu kuulub näiteks Albaania, Austria, Hispaania, India, Kasahstani, Kõrgõzstani, Rootsi, Türkmenistani, Usbekistani, USA parlamendirühma, lisaks on ta Slovakkia parlamendirühma esimees.

Klassi ette astub ligi 2000 pensionärist õpetajat
Täna alustab õpetajatööd üle 1700 pensionieas naise ja mehe, kes moodustavad õpetajate üldarvust enam kui kümnendiku, kümne protsendi ringis on koolides ka noori, alla 30-aastasi pedagooge.
Laste ette astuvad eakad, sageli 70. eluaasta piiri ületanud inimesed aitavad leevendada süvenevat õpetajate põuda. Üha vananev õpetajaskond valmistab muret haridusministeeriumile, kes loodab, et kavandatav 200 000 krooni suurune stardiraha aitab tulevikus noori õpetajaid kooli meelitada, kirjutab Postimees.
"50-aastaste ja vanemate õpetajate osakaal suureneb pidevalt, alla 30-aastaste osakaal väheneb," kirjeldasid õpetaja lähtetoetuse eelnõu autorid, ministeeriumi asekantslerid Katri Raik ja Janar Holm olukorda. "Ligi pooled, täpsemalt 45 protsenti kutseõppeasutuste õpetajatest on 50-aastased ja vanemad." Raik ja Holm märgivad, et üldhariduskoolides on eakaid õpetajaid veidi üle kolmandiku, 34 protsenti. Vanemaealisi õpetajaid on seda rohkem, mida kaugemal asub kool Tallinnast või Tartust.

Lukas karistaks kooli vältivate laste vanemaid
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas lubab lugeda üle õpilaskonna mustad lambad, nad koolipinki tagasi saada ja muuta seadust, et oleks võimalik võtta vastutusele vanemad, kes on jätnud lapse koolitamise saatuse hooleks.
Möödunud nädalal tõi riigikontrolli audit välja, et puudumiste tagajärjel katkestab igal aastal tuhatkond õpilast koolitee põhiharidust omandamata ning ligi 1500 last pole Eestis koolipinki jõudnud, ehkki nende vanemad võtavad iga kuu riigilt vastu lapsetoetust, kirjutab Postimees.
Tõnis Lukase kinnitusel on alanud aasta prioriteediks koolist eemale jäänud lapsed koolipinki tagasi tuua. Võtsime omaks riigikontrolli ettepaneku, et on vaja täpsustada vanemate vastutust, viitas ta ühele võimalusele. See tähendab seaduste muutmist, sest praegu pole võimalik vanemaid karistada.
Lukas kinnitas, et kindlasti ei ole karistamine peamine eesmärk. Ka ei pea vanemad tema sõnul kartma, et ministeerium kavandab vanemate massilist trahvimist või arestimist.

Lenini tipust suuskadega laskujaid ähvardas laviin
Suuskadel nelja kilomeetri pikkuse allasõidu tegemiseks kulus poolteist tundi.
Augusti keskel Pamiiri mäestikus asuva enam kui 7000 meetri kõrguse lumise Lenini tipust laskunud Argo Merest (26) ja Valdo Kangurist (44) said esimesed eestlased, kes on seda suuskadel teinud.
Merel õnnestus mäetipust alla suusatada 18. augustil, mil oli tema sünnipäev, ning Kanguril päev hiljem 6900 meetri pealt. "Terve mäkke tõusmise kestel sai Lenini põhjaseina vaadatud ja mõeldud, kust oleks hea laskuda," ütles Kangur. "Tippu jõudes aga avanes mäeküljele hoopis teistsugune vaatepilt kui alt vaadates ning tegelikult pidi üleval kogu laskumistee uuesti paika panema."
Kokku kestis mõlemal mehel laskumine mäe 4800 kõrgusjooneni poolteist tundi ning pikemaid siksakke tehes kujunes kogu sõidu pikkuseks ligemale neli kilomeetrit. Kaugemale ei saanud mehed sõita, kuna ette tuli ohtlike pragude ja lõhedega liustik.

Lapsetoetuse saajate hulk tõusis septembrist 7000 inimese võrra
Septembrist makstakse lapsetoetust ka 16-19-aastastele noortele, kes õpivad õhtu- või kaugõppe vormis põhikoolis või gümnaasiumis. Samuti osakoormusega põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppijatele ning neile, kes on põhihariduseta ning omandavad kutseõpet.
Seni maksti toetust ainult juhul, kui noored ei saanud tervislikel põhjustel päevases õppes või täiskoormusega õppida.
Lapsetoetust ei maksta neile, kellel on keskharidus ja kes jätkavad õppimist.
Lapsetoetuse maksmisega on seotud ka teiste riiklike peretoetuste nagu koolitoetuse, eestkostel ja hooldamisel oleva lapse toetuse ning üksikvanema lapse toetuse maksmine.
Lisaks tekkis 1. septembrist õigus saada toetust puudega vanemal, kes kasvatab last üksi ning kelle kuni 19-aastane laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis õhtuses või kaugõppes või kutsekoolis osalise koormusega. Varem maksti puudega vanema toetust üksnes siis, kui 16-19-aastane laps õppis päevases õppevormis või täiskoormusega.

Ruhnus läheb esimesse klassi üks õpilane
Esimene koolipäev. Pihlakad põrandavaasis ja keena kaelas. Lihtsad lilled pidulike laste peos. Mõni luuletus ja laul. Kitarr. Südamlik ja oma. Kokkutulnud külarahvas madalatel puupinkidel justkui saadaks oma kohalolekuga Ruhnu põhikooli esimesse klassi üht õpilast. Ruhnu põhikoolis õpib alanud kooliaastal kümme last. Pildil 1. klassi õpilane Karl Caspar oma õpetajaga.

Afganistani sõja kriitik tõrjuti Tartu suurkonverentsilt
Kabulis elav eestlasest ajakirjanik ei saa Tartus peetaval Afganistani konverentsil osaleda.
Septembris toimub Tartus kõrgetasemeline Afganistani ülesehitamisele keskenduv konverents, millel osaleb mitu kõrget NATO ja selle liikmesriikide ning Euroopa Liidu esindajat. Konverentsil soovis osaleda ka mullusest kevadest Afganistani pealinnas Kabulis elav ja töötav vabakutseline ajakirjanik Õnne Pärl, kuid kaitseministeerium lükkas ruumipuudusele viidates Pärli osalemistaotluse tagasi.
Juunis Päevalehe arvamusküljel oma kahtlusi seoses Afganistani sõjalise missiooniga avaldanud Pärli sõnul kahtlustas ta juba ministeeriumi osalemissoovist teavitades, et tema taotlusele öeldakse ära. "Pärast seda, kui kirjutasin artikli, sain sõja-
väelastelt mitu kirja väitega, nagu ma ei tunneks üldse huvi selle vastu, mis Afganistanis toimub," rääkis Pärl.

Tänaval kokkukukkunud naise süda ütles üles
Reedel maeti Pöide kalmistule möödunud nädalal Kuressaare tänaval kokku kukkunud 23-aastane Kadri, kelle surma põhjustas südame ülesütlemine, kirjutab ajaleht Meie Maa
"Käesolevaks momendiks on selgunud Kadri Koppeli surma põhjused, millest nähtub, et tema surm ei saabunud kuritegeliku ründe tagajärjel ega olnud seotud mehaanilise vigastusega," osutas Kuressaare politseijaoskonna pressiesindaja Kristi Mägi.
Samuti ei tuvastatud, et Kadri oleks tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Surma täpsemad põhjused on delikaatsed isikuandmed ja vastavalt seadusele ei kuulu need avalikustamisele. Kuna Kadri Koppeli surmas puuduvad kuriteole viitavad asjaolud, siis ei alusta politsei antud juhtumi kohta kriminaalmenetlust.

Suri kuulus ajaloolane Sulev Vahtre
Reedel suri 82. eluaastal ajaloodoktor, Tartu ülikooli emeriitprofessor Sulev Vahtre. Vahtret on nimetatud Eesti kõige tuntumaks ajaloolaseks, kelle käe all jätkati taasiseseisvunud Eestis kunagi okupatsiooni tõttu katkenud "Eesti ajaloo" sarja avaldamist.
7. juulil 1926 sündinud Sulev Vahtre oli aastatel 1991-1992 ta Põhiseaduse Assamblee liige.
Aastal 1990 omistati professor Vahtrele Arthur Puksovi auhind. 1997. aastal autasustas president Lennart Meri teda Riigivapi III klassi teenetemärgiga.
Tema kirjutatud teoste hulka kuuluvad "Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (1315-1348)" (1960), "Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782-1858)" (1973), "Jüriöö" (1980), "Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208-1227" (1990).

Laevalt merre hüpanud mehed pääsesid kergelt
Laupäeva öösel hüppasid Tallinna Reisisadama D-terminalis seisva reisilaeva Galaxy pardalt vette kaks Soome noormeest. Laeva personalil õnnestus mehed enne päästetöötajate saabumist külmast veest välja õngitseda ja nad viidi edasi Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Eile päeval kella 12 ajal olid mõlemad mehed juba haiglast lahkunud. Haigla turundusjuhi Andra Altoa sõnul lahkus üks neist haiglast politsei saatel ja teine omal käel. Tõsisemalt viga ei olnud mehed õnneks saanud, nad kannatasid vaid alajahtumise all. "Kui nende seisund oleks olnud hullem, siis oleksime jätnud nad ka pikemaks ajaks arstliku järelevalve alla," ütles Altoa.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupu sõnul on õnnetuse täpsed asjaolud ja hüppamise põhjused alles väljaselgitamisel. Küll olid mõlemad mehed joobetunnustega. Kuna üks nendest ei allunud haiglapersonali korraldustele, viidi ta politsei saatel minema.

Sügisel hukkub teedel hulgaliselt noori loomi
Teel hukkunud väikeloomast tuleks teatada maanteeinfokeskuse telefonil 1510.
Autojuhtidel tasub praegu oma sõitudel tavapärasest tähelepanelikum olla, sest teedele satuvad tihti noored, iseseisvalt maailma avastavad loomad. Juba praegu kubisevad teeperved tuhandetest autorataste all otsa leidnud rebaste ja kährikute laipadest.
Metsakaitse ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul võib igal sügisel teede ääres palju väiksemaid hukkunud loomi kohata. "Enamiku autorataste all hukkunud loomade puhul on tegemist tänavuste noorte rebaste ja kährikutega, kes on pesakondadest lahkunud ning iseseisvalt üksinda ringi hulkuma hakanud," rääkis Männil. "Kährikute sigivus on hästi suur ning viimastel aastatel on nende arvukus ka kiiresti tõusnud. Eks seepärast jääb neid ka rohkem autode alla."

Peterburi ülikool avas Venemaal esimesena eesti keele eriala
Peterburi ülikoolis hakatakse esimest korda Venemaal õpetama eesti keelt eraldi erialana.
Peterburi riikliku ülikooli (PRÜ) filoloogiaosakonna soome-ugri kateeder võttis eesti keele erialale vastu seitse noort inimest, kellel tuli läbida konkurss ligi 2,5 inimest kohale, rääkis ülikooli eesti keele ja kirjanduse osakonna juhataja Larissa Mutkovskaja.
"Isegi Nõukogude ajal ei õpetatud kusagil Vene NFSV-s eesti keelt eraldi erialana, rääkimata praegu Venemaal," ütles eriala loomise idee üks algatajaid Mutkovskaja Eesti Päevalehele. "See oli meie ammune soov. Eesti on meie lähim naaber ja seetõttu on keele õpetamine loomulik."
Mutkovskaja lisas, et Peterburil on alati olnud eriline suhe Eestiga. Lisaks on PRÜ-l alati olnud head suhted Tartu ülikooliga. "Soome-ugri kateedris oli otsustatud, et hakkame eraldi õpetama kõiki soome-ugri riigikeeli," rääkis Mutkovskaja. "Soome ja ungari keelt me ju õpetasime erialana, nüüd on eesti keele kord."

1. september tõi lapsed taas kooli
Kuigi enamik Eesti lapsi läheb kooli alles täna, toimus mõnes koolis esimese koolipäeva aktus traditsiooniliselt 1. septembril.
Oma elu päris esimest koolipäeva alustasid ka näiteks Tallinna reaalkooli 60 väikest poissi ja tüdrukut, kellest lõpetades saab juba kooli 134. lend. Kõik need lapsed jõudsid reaalkooli väga erinevatel põhjustel: kellel on selles 126 aasta vanuses koolis õppinud juba isa ja vanaisa, kellel ees mõni tuttav, kellele rääkis ema, et siin on üks matemaatikatund rohkem kui teistes koolides, ja kellel lihtsalt kõhutunne ütles, et see kool on just tema jaoks õige koht
Reaalkooli direktor Gunnar Polma rõhutas oma kõnes eelkõige esimese koolipäeva teatavat kummalisust, millega meil kõigil on oma seosed. Kes astub sel päeval esimest korda koolipinki, kes elab saalis minejatele kaasa ja kes lihtsalt keerab kalendris lehte või kuuleb sellest päevast raadios. Samas oleme kõik selle päeva erilisuse millalgi oma nahal läbi elanud.

Pettusekahtlus raputab Lihula kooli
Lihula gümnaasiumis algab aasta võltsimiskahtluse tõttu politseiuurimisega.
Tänasel kooliaasta avaaktusel Lihula gümnaasiumis on ees piinlikuvõitu hetk, kui vallavanem annab pikaajalistele õpetajatele üle aukirju. Neist kolme pea kohal lasub kahtlus enneolematus eksamitööde võltsimises.
Kolm Lihula kooli 10-, 15- ja 50-aastase staažiga õpetajat ja direktor on sattunud niisuguse kahtluse alla, mida haridus- ja teadusministeeriumi järelevalveosakonna väitel pole enne kuuldud. Õpetajaid kahtlustatakse eksamitööde parandamises just niimoodi, et kõik saaksid minimaalsegi positiivse tulemuse.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Priit Simson sõnul pole sellist kaebust teadaolevalt varem ette tulnud. "On olnud vihjeid selle kohta, et eksami ajal õpetaja aitab õpilast, aga tööde parandamise käigus ei ole võltsimist ette tulnud," lausus Simson.

Tallinna Linnavolikogus moodustati Rahvaliidu saadikurühm
Eestimaa Rahvaliidu (ERL) liikmed moodustasid Tallinna Linnavolikogus uue saadikurühma, kuhu kuuluvad Erika Salumäe, Peeter Mardna ja Aivar Kuusmaa.
ERL-i saadikurühma liikmed Salumäe, Mardna ja Kuusmaa kuulusid varem Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni.
ERL-i liikmed moodustasid uue saadikurühma, et paremini ellu viia valimislubadusi ja ERL-i programmilisi eesmärke. "Rahvaliidu saadikud saavad oma põhimõtete, seisukohtade ja valijate huvide eest paremini seista, kui moodustavad iseseisva saadikurühma," ütles Erika Salumäe.

Päästjad on käinud tuleohutust õpetamas ligi 600 majapidamises
Põhja-Eesti päästekeskuse projekti "Kodu tuleohutuks" raames on Tallinnas ja Harjumaal külastatud 588 majapidamist, 194 kodu ootab veel järjekorras.
Aasta alguses käivitunud projekti eesmärgiks on parandada inimeste teadlikkust tuleohutusega seotud riskidest ning anda oskusi, teadmisi ja vahendeid koduse tuleohutuse taseme tõstmiseks.
Kuni 1. septembrini oli Tallinna ja Harjumaa elanikel võimalus registreeruda päästeala infotelefonil ning kutsuda personaalseks nõustamiseks koju päästespetsialist.
Kodukülastusi viidi läbi koostöös vabatahtlike tuletõrjujate ja kohalike omavalitsustega. Omavalitsuste kaasabil soetati ja paigaldati vähemkindlustatud peredele 1700 suitsuandurit.
Kokku registreeriti Tallinnas ja Harjumaal 782 kodukülastust.
Projekt jätkub ka tuleval aastal.

Hommikupoolik on Tallinna liikluses rahulikult möödunud
Tallinnas on kooliaasta algus liikluses seni rahulikult möödunud, ükski laps ega täiskasvanu viga ei ole saanud.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et seni on registreeritud 17 kergemat õnnetust, milles keegi viga saanud ei ole.
Kullerkupu kinnitusel on enamus õnnetustest olnud plekimõlkimised.
Esimesel koolinädalal töötavad Tallinnas liiklusohtlikumates kohtades politseinikud, et juhtida tähelepanu kooliaasta algusega kaasnevate ohtudele liikluses.
Suuroperatsiooni on kaasatud lisaks Põhja prefektuuri töötajatele ka julgestuspolitsei ametnikud, abipolitseinikud, Vanavanemate ühing, Ühisteenuste liiklusreguleerijad ning teised partnerid.
Põhja prefektuurist osaleb operatsioonil suurusjärgus 500 ametnikku, lisaks 178 abipolitseinikku ning koostööpartnerid. Politsei loodab, et suuroperatsioonil on ka pikemaajalisem ennetav mõju ning liiklejad on ise hoolsamad ja arvestavad rohkem ka teistega.

Bussid, trammid ja trollid läksid üle talvistele sõiduplaanidele
Tallinna bussid, trammid ja trollid läksid alates 1. septembrist üle talvisele töökorraldusele ja sõiduplaanidele.
Alates laupäevast muutusid kõikide trammi- ja trollibussiliinide ning paljude bussiliinide sõiduplaanid, teatas Tallinna transpordiamet.
Bussiliin number 49 "P. Pinna - Merivälja" lõpetas talveperioodiks töö nädalavahetustel.
Lähemalt saab uute sõiduplaanidega tutvuda siin.

Brüssel kritiseerib kultuuripealinnaks saava Tallinna tegevusetust
2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks saaval Tallinnal on rohkelt puudusi, kinnitab kultuuripealinnade valikukomisjoni esimees Sir Robert Scott.
Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni liikme, sotsiaaldemokraat Marianne Mikko sõnul kohtus Sir Scott europarlamendi kultuurikomisjoniga läinud esmaspäeval, mil räägiti Tallinna ja Turu kultuuripealinna-aasta ametlikest kavadest, kirjutas Sl Õhtuleht.
Scott märkis, et kuigi Eesti valitsus lubas 2011. aasta üritusteks eraldada 40 miljonit eurot ning investeerida kultuuri infrastruktuuri veel 400 miljonit, ei kinnita neid lubadusi ükski kirjalik garantii.
Sir Scott soovitas oluliselt suurendada kaasajale ning tulevikule pühendatud programmi osakaalu, küsimusi tekitas ka mitmesaja tuhande "uue eestlase" kultuuripanuse täielik puudumine ürituste kavas.

Vallad ei suuda piisavalt kiiresti lasteaedu rajada
Valglinnastumise tõttu kasvab linnaümbruse valdades nõudmine lasteaedade järele.
Lasteaiakohtade nappuse tõttu lubasid nii Tallinn kui ka lähivallad mullu kohtade arvu tõsta, siiski kasvab vajadus lasteaedade järele kiiremini, kui omavalitsused suudavad neid rajada. Eriti on puudus sõimekohtadest. Olukorra leevendumiseni loodavad hädas vallad koostööle Tallinna ja naabervaldadega ning riigi toetusele. Rõhku pannakse ka eralasteaedadele ja kodusele lastehoiule.
Harku vald
Selle aasta novembris valmib kahe rühma jaoks vajalik juurdeehitus Harku lasteaias, aasta lõpuks lisandub sellele Pangapealse lasteaed. Harku järve äärde kavandatakse kuue rühmaga lasteaeda ja Apametsa 89-kohalist eralasteaeda. Praegu käib valla munitsipaal- ja eralasteaedades, lasteaed-algkoolides, valla poolt toetatavas päevahoius ja Tallinna lasteaedades kokku 673 last, sügisest vajab lasteaiakohta veel 59 last. Harku vallavanem Ott Kasur peab üldist olukorda vallas heaks. Siiski märgib ta, et pikemat aega "vanemapalka" saavad pered ei kasuta oma lasteaiakohti ja nii on 22 lapse asemel keskmine täituvus 16 last rühmas.

Lasteaedade üüriäri võtab ära ligi 400 kohta
400 lasteaiakoha juurdesaamine kataks üle poole linna praegusest kohavajadusest.
Praeguse seisuga on eri firmade käes 12 Tallinna lasteaia ruumid. Kuigi osas lasteaedades on välja üüritud üksnes lasteaiale endale sobimatud ruumid, nagu keldrid ja pööningud, siis pooli üüripindu saaks kasutada uute rühmade avamiseks.
Tallinna haridusameti alushariduse osakonna juhataja Marika Kallase sõnul ei ole lepingute lõpetamine praegu kuigi otstarbekas, sest lasteaiakohtade vajadus on suurem eelkõige Nõmmel, Pirital ja kesklinnas, kus väljaüüritud pindu polegi. "Pealegi võib enneaegne lõpetamine viia kohtuvaidlusteni, mis kestavad kauem, kui lepingu enda lõppemine," lisas Kallas.
Haridusameti haldusosakonna juhtaja Anti Sirkel möönis samuti, et lepingute lõpetamine on keeruline protsess. "Vikerkaare lasteaia elektroonikafirmaga oleme tõepoolest kaalunud lepingu lõpetamist, kuid vaevalt et nad sealt enne tähtaja lõppemist väga ära minna tahavad," rääkis Sirkel. Elektroonikafirma kasutuses on aga tervelt 857 ruutmeetrit pinda, kuhu mahuks kaheksa uut lasteaiarühma. Kui kaugel läbirääkimised lepingu lõpetamiseks on, ei osanud Sirkel veel öelda.

Haabersti vaba aja keskuse ujula avamine nihkus sügisesse
Uue ujula avamine viibib, sest selle elektrisüsteem osutus liiga nõrgaks.
Tallinna spordi- ja noorsooamet korraldab Haaberstisse uue vaba aja keskuse hoone rajamist, mis peab olema valmis selle aasta lõpuks. Keskuse ujula pidi avatama juba kevadel.
Siiski osutus ujula kommunikatsioonide paigaldus oodatust keerulisemaks ja amet lubas asutuse avada juulis, kuid Haabersti veekeskus on siiani külastajatele suletud.
Spordi- ja noorsooameti juhataja kohusetäitja Rein Ilvese sõnul on selles süüdi liiga nõrk elektrisüsteem. "Kahjuks vajas ujula lisaampreid ja nüüd avame kuu-poolteist hiljem," lausus Ilves.
Eesti Energia jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburgi sõnul sõlmis tellija ettevõttega lepingu alles 10. augustil ja ei saa öelda, et ettevõte tööde valmimisega venitab. Meie oleme oma töövõtjale seadnud tähtajaks 29. septembri. Kuna kliendile tellitakse ja paigaldatakse ka erilahendusega elektrikilp, ei saa öelda, et antud tööde teostamise aeg oleks pikk.

Täna käivitub "Pargi ja reisi" süsteem
Tallinnas käivitub esmaspäeval täies mahus "Pargi ja reisi" süsteem, mis võimaldab jätta oma auto Piritale valvega tasuta parklasse ja sõita kesklinna ühissõidukiga.
Katseperiood läbi
Nädalavahetusel valmis Pirita teel muust liiklusest piiretega eraldatud ühistranspordirada, mis tagab bussidele senisest sujuvama liikluse. Juulis käivitunud süsteemi "Pargi ja reisi" katsetamise ajal jagas linn autojuhtidele tasuta ühissõidukipileteid, kuid esmaspäevast alates tuleb bussisõidu eest tasuda.
Spetsiaalne buss
Esmaspäevast hakkab sõitma spetsiaalselt "Pargi ja reisi" süsteemi kasutajatele mõeldud bussiliin 1PR, mis sõidab marsruudil A. Laikmaa - Pirita. Bussiliin 1PR töötab tööpäevadel kella 6.50-10.35 ja 15.01-19.14 13-14-minutilise intervalliga.

Snelli staadion sportijatele avatud
Eilses vihmasajus avas suurärimees Endel Siff eelmise aasta alguses ostetud ja praeguseks korda tehtud Snelli staadioni. Esimesena said uut staadioni proovida Tallinna linnavolikogu ja riigikogu jalgpallimeeskond, edaspidi hakkavad seal toimuma inglise kolledži, Jakob Westholmi gümnaasiumi, Gustav Adolfi gümnaasiumi, prantsuse lütseumi ja Vanalinna hariduskolleegiumi õpilaste kehalise kasvatuse tunnid.
14 000 ruutmeetri suuruse 1952. aastal ehitatud staadioni kordategemine läks maksma üle 50 miljoni krooni.

Kooliaasta algus on liikluses seni rahulikult möödunud
Uue õppeaasta esimene koolipäev möödus Tallinna ja Harjumaa liikluses rahulikult, ainsas raskes õnnetuses sai siiski viga 16-aastane noormees.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et kella 17 seisuga on Tallinnas ja Harjumaal registreeritud 38 liiklusõnnetust, milles sai viga üks inimene.
Päeva ainuke raske liiklusõnnetus juhtuse kella 13.07 ajal Pärnu mnt ja Alevi tänava ristil, kus põrkasid kokku sõiduauto Nissan ja roller.
Esialgsetel andmetel sõitis roller, mida juhtis 16-aastane noormees, linna poolt ratastele ja rolleritele mõeldud rajal ristmikule ning põrkas kokku linna poole sõitnud sõiduautoga Nissan, mille roolis olnud 54-aastane Pille hakkas sooritama vasakpööret.
Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Esimesel koolinädalal töötavad Tallinnas liiklusohtlikumates kohtades politseinikud, et juhtida tähelepanu kooliaasta algusega kaasnevate ohtudele liikluses.

Augustis hukkus liikluses iga päeva kohta üks inimene
Liiklusõnnetustes hukkus augustis 31 inimest ehk iga päeva kohta üks inimene, eelmisel nädalal hukkus kuus inimest.
Politseipeadirektor Raivo Aegi sõnul on eelmise nädala raskete liiklusõnnetuste peamisteks põhjusteks olnud ebaõigelt valitud sõidukiirus, lahtised turvavööd ning ebapiisav pikivahe.
"Kuuest hukkunuga lõppenud liiklusõnnetusest neli juhtus pimedal või hämaral ajal," lausus politseipeadirektor.
"Liiklejatel tuleb tähele panna, et pime aeg pikeneb iga päevaga ning seetõttu pöörab ka politsei üha suuremat tähelepanu sellele, et jalakäijad ja jalgratturid muudaks end helkureid kandes sõidukijuhtidele nähtavaks. Kaugel ei ole ka öökülmad ning hommikuks ootamatult libedaks muutunud teelõigud, mis nõuavad autojuhtidelt suurema pikivahe hoidmist," lisas Aeg.

Narvas tappis purjus mees oma naise
Narvas pussitas purjus mees laupäeval surnuks oma abikaasa ning haavas ka korteris viibinud meest.
52-aastane Vladimir ründas kella 16.40 ajal Kangelaste tänava maja korteris noaga 47-aastast Jelenat ja 61-aastast Pavelit.
Jelena suri sündmuskohal. Pavel toimetati vigastusega Narva haiglasse.
Viru ringkonnaprokurör Nikolai Rostovtsev ütles Päevaleht Online'ile, et konflikt toimus ühise joomingu käigus. Jelena oli Vladimiriga abielus.

Kooliaasta algas mitmetele noortele joomingutega
Lõuna prefektuuri politseinikud käisid 1. septembri õhtul vaigistamas nelja noorte joomapidu, kokku peeti kinni 15 purjus alaealist.
Jõgeval teatas üks inimene kell 00.55, et Aia tänaval asuvas korteris käib pidu ja naabrid ei saa magada. Kümnest korteris viibinud 15-17-aastasest noorest viis neidu ja noormeest olid purjus ning politsei koostas neile väärteoprotokollid.
Põlvas teatati kella 4.50 ajal, et Piiri tänaval asuva maja ühes korteris käib lärmakas pidu. Politseinikud tuvastasid korteris sõpradega pidu pidanud 17-aastasel noormehel alkoholijoobe. Korteris viibinud noored saadeti kodudesse laiali. Nendega tegeleb edasi noorsoopolitsei.
Tartus pidi politsei ajama laiali kaks noortepidu. Kell 21.35 teatati politseile, et Kvissentali teel on kamp noori, kes on purjus. Politsei pidas sündmuskohal kinni seitse 13-16-aastast poissi, kellele vormistati väärteoprotokollid ja toimetati seejärel koju.

Uuring: Miks superkangelased alati võidavad? 
Argentina teadlane Pablo Gleiser jõudis vastavaldatud uudises järeldusele, et koomiksite antikangelased kaotavad superkangelastele, kuna nad on sotsiaalsed heidikud.
Gleiser uuris ühe maailma juhtiva koomiksifirma Marveli toodangut ning 6486 tegelase kõrvutamise järel kujunes välja erinevad jooned superkangelaste ja nende vastaste vahel. Nimelt oli kangelastel tunduvalt rohkem tutvusi ning nad asuvad sotsiaalses hierarhias kõrgemal. Antikangelased see-eest on pea eranditult ühiskonnas üsna marginaalsed tegelased, vahendab Newscientist.com.
Gleiseri arvates võib tulemusest välja lugeda Marveli ametlikku poliitikat, kus "kriminaale ei tohi esitleda glamuursetena ning ühiskondlikus positsioonis, mis võiks luua soovi neid jäljendada."

Sonda: koolis uus meesõpetaja
Sonda põhikool alustab täna uut õppeaastat 42 õpilase ja nelja liitklassiga. Lahkunud õpetajate asemel tutvustatakse täna kooliperele kevadel Tallinna ülikooli Rakvere kolledžist alushariduse diplomi saanud noort meest Jaanus Uustalu, kes siiani tegi pedagoogitööd Porkunis erivajadustega laste juures.
Anne Valdru

Neenetsimaa: helikopteriga kooli
Enne esimest septembrit on tundraelanikud elevil. Hirmu ja ärevusega oodatakse helikopterit, kes korjab lapsed tundrast kokku ja toimetab Jamalo-Neenetsi autonoomses ringkonnas paiknevasse Tazovski asula internaatkooli. Nädala jooksul sooritab helikopter mitu lendu, kokku tuuakse 370 last, kellest esimesse klassi läheb 53. Kooli jäävad lapsed kuni talvise koolivaheajani, mõned kuni suveni. Nii võõrdutakse tundraelust, muututakse paiksemaks ja venekeelsemaks.
Jaak Prozes

Mõniste: peremehe tagasitulek
25. augustil avati Võrumaal Mõniste külas rukkilille päeval taluperemeest kujutav puuskulptuur. Vanast hiietammest tehtud peremehe mälestustahvlil seisab kiri "Kaugelt, läbi vaevade aja, jõudis peremees koju". Skulptuuri autor on kunstnik Robert Ollo. Kuju asukoht aasta tagasi valminud Eesti Kodu mälestusmärgi kõrval näitab, et kodu vajab peremeest ning nüüd on peremees koju jõudnud.
Ere Uibo

Urvaste: Tamme-Lauri tamm haihtus
Eelmise esmaspäeva öösel poole kahe paiku kaotas kuulus trikimees Jürgen Veber ära veelgi kuulsama, kümnekroonise pealt tuttava Tamme-Lauri tamme. Mitmesajast huvilisest, kelleni oli jõudnud kõmu trikimehe etendusest Urvastes, lubati vaatama siiski vaid mõnikümmend, sest triki iseloom ei võimaldanud suuri masse kaasata.
Prožektoritega valgustatud tamme sai rahvas jälgida paarisaja meetri kauguselt, kaotamise hetkeks varjati vaade tammele eesriidega.
Margus Konnula

Kadrina: rahvamaja vooderdis varjas eelmise sajandi plakateid
Lääne-Virumaal Kadrinas tulid rahvamaja laudvoodri uuendamise käigus välja 1934. aastast pärinevad plakatid, mis kutsuvad nii rahvapeole koos "loterii-allegriiga" kui ka kohaliku staadioni avamispeole. "Mõned neist olid nii hästi säilinud, et sain need seinalt maha võtta ning majas väljapanemiseks talletada," rääkis rahvamaja juhataja Ene Kaldamaa. Ta lisas, et vanad plakatid annavad aimu selle kohta, et 1930. aastal valminud rahvamaja tegutses neli aastat ilma välisvooderdiseta. Aga kui viimaks vooderdise panemiseks läks, oli nii kiire, et plakatid jäid seinale. Õnneks.
Rein Sikk

Viie aasta pärast saab Varssavisse rongiga
Kolme Balti riigi ja Poola transpordiministrite kohtumisel võeti vastu deklaratsioonid Via Baltica ja Rail Baltica kohta, mille järgi võib 3-5 aasta pärast rongiga Tallinnast Varssavisse sõita ning Tallinna-Pärnu maanteel saab uus teeosa neljarealiseks.
Eestit esindas kohtumisel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Lätit transpordiminister Ainars Šlesers, Leedut Algirdas Butkevicius. Kuna iga-aastase Balti transpordiministrite kohtumine puudutas tõsiselt ka Poolat, siis oli kohal ka Poola transpordiminister Jazek Polaczek.
Põhitähelepanu oli kohtumisel Tallinnat ja Varssavit ühendavad Via Baltica ja Rail Baltica projektid. Raudtee kaudu ühenduse loov Rail Baltica projekt peaks reaalsuseks tõusma järgmise 3-5 aasta jooksul, kui peaks olema võimalik rongiga sõita Tallinnast Varssavisse keskmise kiirusega 120 kilomeetrit tunnis.
Juhan Partsi sõnul on kõik osapooled taotlenud Euroopa Liidult antud projektiks lisaraha ning innukalt tegeletakse ka piiriületusprobleemide lahendusega.

Ametiühingud nõuavad riigiteenistujatele 15% palgatõusu
Eesti ametiühingute keskliit (EAKL) asub valitsuse esindajatega homme läbirääkima, nõudes riigiteenistujatele minimaalselt 15-protsendilist palgatõusu.
Po-lit-seiametnike, päästeametni-ke ja vanglaametnike alampalgad peavad EAKLi ettepanekul tõusma vähemalt 9 000 krooni-ni.
"Rahandus-mi-nisteerium prognoosib elukalliduse tõusuks järgmisel aastal enam kui 7% ning samas suurusjärgus kasvavad ka nominaalpalgad," märkis ametiühingujuht Harri Taliga. "On täiesti loomulik, et rii-gi-teenistujad ei soovi oma elatustaseme langust, seega on vähemalt sama palju vaja tõsta nendegi palganumbreid."
EAKL teatas, et jätkab ka võitlust riigiteenistujate palgasüsteemi läbipaistvamaks muutmise eest. EAKLi juhatuse otsuse kohaselt on riigi-tee-nistujate palgamäärasid (palgaastmetel 7 - 25) vaja järgmisel aastal tõsta vähe-malt 25% võrra.

Tallinna Lennujaama kaudu reisinute arv kasvas kümnendiku
Tallinna Lennujaama läbis augustis 168 455 reisijat, võrreldes eelmise aasta augustiga kasvas reisijate arv 12,7 protsenti.
Tallinna Lennujaama teatel suurenes kaubavedude maht 359,1 protsendi võrra pisut enam kui 1925 tonnile. Postivedude maht kasvas augustis 5,4 protsenti 64 tonnile.
Selle aasta esimesel poolaastal reisis Tallinna Lennujaama kaudu 1 133 194 inimest, mis on 9,9 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal.
Kaubaveo mahud kasvasid aasta esimese kuue kuuga 9195 tonnini, mis teeb kasvuks 46,5 protsenti. Postivedude maht kahanes aasta esimesel poolel 1,9 protsenti 532 tonnile.

Moskva kaalub nisuekspordikeelu kehtestamist
Maailma viies nisueksportija Venemaa kaalub teraviljale ekspordikeelu kehtestamist, mis võib juba niigi kallist nisu hinda tõsta veelgi.
Otsuse teravilja ekspordikeelu kehtestamise kohta võtab Moskva vastu järgmise kahe nädala vältel, kirjutab The Financial Times.
Ukraina, kes on maailma kuues teravilja eksportija, kehtestas ekspordikeelu juba juunis.
Maailma põllumajandusbörsidel on nisu hinnad tõusnud märgatavalt. Pariisis tõusis nisu tonni hind rekordilise 272 euroni ehk 4240 kroonini. USA turul tõusis teravilja hind augustis 25 protsenti.
Kauplejate hinnangul on hindade tõus tingitud nõudluse suurenemisest, mida on soosinud kehv saagikus Euroopas, Austraalias ja Kanadas.

Uus Dodge hakkab S-MAX-ile alternatiivi pakkuma
Südi väljanägamise ning ruumika salongiga uus Dodge hakkab firma sõnul pakkuma alternatiivi eelkõige Fordi S-MAX-ile.
Journey-ks (journey tähendab inglise keeles teekonda) ristitud masinat esitletakse tuleval Frankfurti autonäitusel. Sarnaselt Ford S-MAX-ile on sõidukis seitse istekohta ning arvukalt erinevaid panipaiku, vahendab autoexpress.co.uk.
Kuna masina juhiiste on kesmise sõiduautoga võrreldes natukene kõrgem on sealt teele avanev vaade väga selge. Journey tagumised uksed avanevad kuni 90-kraadise nurga all, mis tõttu tagumisele istmele asumine on küllaltki mugav.
Uus, maasturitest inspiratsiooni saanud keredisainiga Dodge näeb välja märksa agressiivsem kui S-MAX. Sealjuures saab Journey täiesti piisava suurusega pagasiruumi ning klient võib valida, kas soovib masinat nelja või kahe ratta veolisena.

Prantsusmaal loomisel energiahiid
Prantsusmaa energeetikakompaniide Suezi ja Gaz de France juhtide vahel kokku lepitud liitumine toob kaasa 1,2 triljoni kroonise turuväärtusega energiakontserni.
Loodavast GDF Suezi nimelisest firmast kuulub 35% Prantsusmaa riigile, kes hetkel kontrollib GDF-st 85 protsenti, vahendab BBC.
Uut firmat hakkab juhtima seni Suezi tegevjuht Gerard Mestrallet.
Tehingu vastu on sõna võtnud ametiühingud, kes kardavad liitumisel ees ootavaid töökohtade vähenemist. Samuti kardetakse vähenevast konkurentsist ees ootavat elektrihinna tõusust tarbijale.

Venemaa kehtestas naftale ülikõrge ekspordimaksu
Venemaal naftale kehtiv ekspordimaks tõuseb alates 1. oktoobrist enam kui kümnendiku võrra 223,9 dollarilt ühe naftatonni eest 250,3 dollarile.
See on uus absoluutne rekord, vahendas Interfax Venemaa rahandusministeeriumi tollimaksete osakonna juhi Aleksandr Sakovitši sõnu.
Venemaa valitsus vaatab nafta ja naftatoodete ekspordimaksud üle korra kahe kuu tagant.

Bayerische Hypo-und Vereinsbanki Eesti filiaal muutis nime
Bayerische Hypo-und Vereinsbank AG Tallinna filiaalist sai AS UniCredit Bank Eesti filiaal.
AS UniCredit Bank võttis alates 1. septembrist üle HVB Bank AG Tallinn ja HVB Bank AG Vilnius filiaalide äritegevuse, millega jätkab ühinemist Euroopa ühe suurima pangandusgrupiga UniCredit Group, teatas UniCredit Bank Eesti.
Spetsialiseerudes eelkõige korporatiivklientidele, planeerib AS UniCredit Bank jätkata tegutsemist kinnisvara ja äritegevuse finantseerimise valdkonnas. Samuti kavatseb pank alustada liisinguteenuste osutamist Eestis ja Leedus.
UniCredit Group, mis tegutseb 20 riigis ning millel on 35 miljonit klienti ja 7200 filiaali, on üks Euroopa kümnest juhtivast finantskontsernist. UniCredit Group on varade kogumahult seitsmes ja turukapitalisatsiooni alusel kolmas pank eurotsoonis.

Orkaan Felix pole veel USA naftatootjate tegevust mõjutanud
Mehhiko lahes tegutsevad USA nafta- ja gaasitöötajad jälgivad üha võimsamaid tuure koguvat orkaani, kuid seni ei ole olnud teateid tootmise vähendamisest või töötajate evakueerimisest maismaale.
Felix kasvas pühapäeval viienda kategooria orkaaniks, mille tuule kiirus ulatus 270 km/h. Hetkel Kariibi merel möllav Felix liigub Kesk-Ameerika suunas ja ilmajaamade teatel läbib orkaan ka Mehhiko rannikul asuvat Campeche lahte, kus tegutsevad mitmed USA firmadele kuuluvad nafta- ja gaasiplatvormid, kirjutab Reuters.
Orkaani liikumist jälgivate sünoptikute prognooside kohaselt läbib Felix loodest idapoole liikudes Campeche lahte enne rannikule jõudmist.
USA juhtiv naftarafineerija Valero Energy Corp kinnitas pühapäeval, et kompanii suutus hoida oma tavapärast tootmismahtu 275000 barrelit päevas, kui orkaan Felix möödus umbes 50 kilomeetri kauguselt kompanii naftaplatvormist Kariibi mere põhjaosas.

FlyLAL lendab tänasest Vilniusesse kaks korda päevas
Leedu rahvuslik lennufirma FlyLAL lendab alates tänasest Tallinn-Vilniuse liinil tööpäeviti kaks korda päevas.
Tallinnast väljuvad lennukid hommikul kl 8.25 ja õhtul kl 19.45 ning Vilniusest kl 6.35 ja õhtul 17.55.
FlyLaL lendas seni Vilniusesse ja tagasi tööpäeviti korra päevas.

Hispaania kinnisvaraturg seisab vastamisi tõsiste probleemidega
Ligi kümneaastase kinnisvarabuumi järel on tabanud tõsine kriis ka Hispaania kinnisvaraturgu.
Hispaania kinnisvaraturg, kus hinnad on 1998. aastast alates tõusnud 190 protsendi võrra, on viimastel kuudel asunud selgele langustrendile, vahendab Reuters. Peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero üritab tuleva aasta valimiste valguses nimetada toimuvat "pehmeks languseks".
Hispaania kinnisvaraturg, mis oli aastaid üks Euroopa kuumimaid, on sumbunud kõrgetesse laenureitingutesse ning ületootmisse. Kohaliku kinnisvaraagendi Angel Velazquezi andmeil on müüjad meeleheites hindasid kuni veerandi võrra alandanud ning mitmed väiksemad kinnisvarabürood on läinud pankrotti, kuna mitme kuu jooksul pole leitud ühtegi ostjat.
"Inimestel võtab aega aru saada, et buum on lõppenud. Nad loodavad endiselt saada palju raha, kuid see on lõppenud," kommenteeris Velazquez.

Linnaehitus suurendas aktsiakapitali
Täielikult Eesti Ehitusele kuuluva tütarettevõtte AS Linnaehitus aktsionäride üldkoosolek otsustas suurendada aktsiaseltsi aktsiakapitali 34,5 miljoni krooni võrra.
Ettevõte laseb täiendavalt välja 3 450 000 nimelist A-aktsiat nimiväärtusega 10 krooni. Aktsiakapitali suurendamine toimub aktsionäri poolt täiendavaid sissemakseid tegemata fondiemissiooni teel, teatas Eesti Ehitus börsile.
Aktsiakapitali suurendamise tulemusena moodustab aktsiaseltsi Linnaehitus aktsiakapital kokku 40 miljonit krooni. Aktsiakapital jaguneb 4 000 000 nimeliseks A-aktsiaks nimiväärtusega 10 krooni.
AS Linnaehitus tegutseb peatöövõtjana ning elu- ja ärihoonete arendajana, olles üks Lõuna-Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Firma 2006. aasta müügitulu oli 539 miljonit krooni ja puhaskasum 67,49 miljonit krooni.

IMFi juhiks kandideerivad Strauss-Kahn ja Tošovský
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhi kohale esitati kaks kandidaati - endine Prantsuse rahandusminister Dominique Strauss-Kahn ning endine Tšehhi keskpanga juht Josef Tošovský.
Kandidaatide esitamise tähtaeg oli 31. august, vahendas ETV24 BBCd ja RIA Novostit.
Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu esitas kandidaadiks Strauss-Kahni, kes oli Prantsuse rahandusminister aastail 1997-1999.
Venemaa esitas kandidaadiks Tošovský, kes juhtis Tšehhi keskpanka aastail 1989-2000 ja valitsust aastail 1997-1998.
Tšehhi rahandusministri Miroslav Kalouseki sõnul ei ole Tošovský Tšehhi kandidaat ning Praha austab Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu otsust.
Tava kohaselt valivad IMFi juhi Euroopa riigid ning Maailmapanga juhi USA.

Parts: Eesti osalus Soome tuumajaamas selgub 2009. aastal
"Meil on väga suur huvi saavutada Soome poliitiline toetus ja ka Soome tuumajaamadesse seni investeerinud firmade ettevõtete toetus Eesti ettevõtete kaasamiseks. Minu ettekujutuses võiks sealse uue tuumajaama ehituses osaleda Eesti Energia, aga pole välistatud, et need võivad olla ka teised ettevõtted," ütles Parts Postimehele.
"Tuumajaam kasumit ei teeni, sest tegutseb ühistu põhimõttel. Küsimus on selles, kes sinna ühistusse pääsevad. Seda otsustavad ettevõtted, kes on Olkiluoto arendamise juures," lisas Parts.
Kõige olulisem tegija Olkiluotos, Pohjolan Voima, on Eesti osalusest väga huvitatud. Pohjolan Voima on juba praegu osaline Estlinki kaablis ja me valmistame koos ette Estlink 2. 
Bush teeb USA-s Savisaart
Ebahariliku kõrvalekaldena USA parempoolse valitsuse laissez-faire majanduspoliitikast heitis president George W. Bush reedel päästerõnga eluasemelaenudega raskustesse sattunud ameeriklastele.
Bushi plaani keskmes on kodulaenude riiklik tagatissüsteem, millesarnaseid lahendusi on Eestis soovitanud kaaluda Keskerakonna liider Edgar Savisaar, et aidata üle jõu käivaid eluasemelaene võtnud inimesi, kirjutas Äripäev.
Ettepanek on uuendada Ameerikas 1930ndail loodud föderaalset elamuvalitsust (FHA), mis aitab riiklike laenugarantiidega kodu soetada noortel ja väikese sissetulekuga peredel.
Bush tahab agentuuri hõlma alla võtta ka madala maksujõuga ameeriklased, kes on viimaste aastate laenurallis pankadelt kergekäeliselt või petlikult soodsatel tingimustel kodulaenu saanud ning nüüd on makseraskustes.
"See tähendaks, et paljud pered, kes on raskustes, saaksid oma laenud refinantseerida (riikliku tagatisega laenudeks), tuleksid jälle toime igakuiste intressimaksetega ja saaksid oma kodudes edasi elada," ütles Bush reedel Valges Majas tehtud avalduses.

Kanal 2 võitles end rahamasinaks
Liidripositsiooni haaramine tõi Kanal 2-le eelmisel aastal varasemaga võrreldes ligi neli korda suurema kasumi.
Kanal 2 suutis üle-eelmise aasta ligi seitsmemiljonilisest kasumist välja võluda 25 miljonit krooni, kusjuures investeeringute suurus oli mõlemal aastal samas suurusjärgus, kirjutas Äripäev.
Raha tõsteti päevapealt ümber TV3st, kes pidi ekstreemse reklaamikäibe kasvu ajal silmitsi seisma kasumi vähenemisega kuuendiku võrra.
"Meediaturul loeb palju vaadatavuse positsioon. Number üks on alati parem olla kui number kaks," põhjendas kasumi kerkimist Kanal 2 peadirektor Urmas Oru. "Iga aastaga on tulemused õiges suunas liikunud, kaasa on aidanud ka majanduse üldine hea seis."
Kanal 2 on alates sellest jaanuarist vaadatavuse edetabelit juhtinud, näiteks üle-eelmisel nädalal oli kogunisti kaheksa Kanal 2 saadet vaadatavuse esikümnes.

Laevafirma loobub toimimatu toetussüsteemi tõttu Eesti lipust
AS Eesti Merelaevandus ei välista võimalust, et viib kõik laevad
Praegu on sinimustvalge plagu alla seilama jäänud kaks Eesti Merelaevanduse kaubalaeva. Kaks firma suurt laeva sõidavad juba Mani saare lipu all, lisaks opereerib ettevõte kuue välismaa laevaga.
AS-i Eesti Merelaevandus juhatuse liikme Jaan Kalmuse sõnul on Eesti lipu all sõita kallis, lisaks puudub Eesti riigil võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega tõhus laevanduse toetussüsteem.
"Me ei tea siiamaani, kas 2007. aasta eest toetuste maksmine jätkub või mitte," sõnas Kalmus. "Laevaomanik ei tea nii käituda, äriplaani ei tehta ju üheks aastaks. Plaanima peab pika aja peale ja kui kindlust pole, üritad vaadata sinna, kus see on."

Rait Lukas ehitab Paide lihakombinaadi asemele elumajad
OÜ Bergstar kavandab endise Paide lihakombinaadi territooriumile ehitada kortermajad ja paariselamud. Esialgsete plaanide kohaselt taheti rajada uus elukoht umbes 340 perele. Nüüdseks on see arv vähenenud 300 perele.
OÜ Bergstari etteotsa kuuluvad ärimehed Rait Lukas, Leho Lunga ja Rene Vill.
4,7 -hektarilise kinnistu omanikuks sai ettevõte 2006. aasta 2. novembril, kui sõlmiti ostu-müügileping, mille suuruseks oli 6,93 miljonit krooni. Kinnistu osteti toona enampakkumise teel pankrotistunud OÜ-lt Balsing. Kinnistul asuvad tootmishoone-kontor, renoveeritud tsehh ja abihooned.
Praegu ei soovinud Lukas projektist veel lähemalt rääkida, kuid lubas pärast lammutustööde detailplaneeringute kinnitamist anda plaanidest ka suurema ülevaate.

Vanemuises tuleb lavale rockooper Rujast
Vanemuise teater toob järgmise aasta augustis lavale eesti algupärase rockooperi, mis põhineb legendaarse rockansambli Ruja lool ja loomingul, lavastaja ning kaasautor on Tiit Ojasoo.
Rockooperi libreto autorid on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik ja kaaslavastaja Ene-Liis Semper. Helilooja on Rein Rannap, muusikajuht ja dirigent Toomas Vavilov. Lavastuses on kaastegevad Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor, bänd ja tantsijad.
Lavastaja Tiit Ojasoo sõnul on Ruja üks väheseid eesti rockbände, mis kasutas laulutekstidena kvaliteetset poeesiat. "See on väga inspireeriv," ütles ta. "Ruja oli eelärkamisaegne rockbänd, nõukogude ajal väga eestimeelne, aga kui ärkamisaeg tõesti kätte jõudis, viibisid mitmed neist Eestist eemal. Omamoodi kõnekas paradoks."
"Olen väga üllatunud ja õnnelik, et viisid ja sõnad, mis algselt olid mõeldud kõlama ju vaid päevakajaliselt, kõnetavad kuulajat ikka veel," rääkis helilooja ja Ruja muusik Rein Rannap. "See, et Ruja lugu võiks lahti rulluda lavalaudadel, on olnud mu ammune soovunelm, kuid Vanemuine jõudis selle plaanini täiesti iseseisavalt."

Soome filmiprodutsendid asusid streikima
Uusi filmiprojekte ei kavatse alustada muu hulgas Aki Kaurismäki, Markus Selin ja Jörn Donner.
Soome 28 juhtivat filmiprodutsenti alustas täna protestiaktsiooni riigi rahastamispoliitika vastu. Produtsendid süüdistavad kultuuriminister Stefan Wallini selles, et too ei ole kinni pidanud oma lubadusest tõsta soome filmide riiklikuks rahastamiseks mõeldud aastasummat järgmise aasta eelarves 1,2 miljoni euro ehk 19 miljoni krooni võrra.
Nimekad produtsendid ei alusta uusi filmiprojekte enne, kui lubatud rahad leitakse. Selle aasta riiklik dotatsioon on juba eraldatud ning pooleliolevad filmid tehakse produtsentide ühisavalduse kohaselt siiski lõpuni.

Kui skulptuur räägib võimust ja vabadusest
Kunstihoone näitusel on ka muidu haltuurat tegevad kujurid
Igal juhul on näituse deviis "Skulptuur räägib: võim ja vabadus" aktuaalne ja hästi ajastatud. Meenutame vaidlusi Tauno Kangro Kalevipoja üle, pronksiööd ja alanud poleemikat
vabadussamba kavandi üle. Skulptuur ja monumendid on olnud viimasel ajal kuum teema ning skulptuur otsib juba ammu väljundit avalikus ruumis ja mitte ainult suurte sümbol-monumentide näol.
Näitus pakub nii uusi ideid kui ka parodeerib või dekonstrueerib skulptuuri rolli selles protsessis. Asja teeb huvitavaks seegi, et Eesti kujurite ühenduse näitusel on ka väliskülalisi. Nii peaksid toimetama ka teised kunstnike liidu ühendused. Võib täiesti nõus olla näituse saatetekstiga, et "enam kui teised kujutava kunsti žanrid, on skulptuur läbi aegade rääkinud võimust: skulptuur on alati olnud tihedalt seotud väärtuste kinnistamise ja võimu manifestatsioonidega."

Kohustus armastada võib viia vihkamiseni
"Minu isa sai Teises maailmasõjas surma. Minu ema, kes oli pidevalt mures selle pärast, et ma hakkan sakslasi vihkama, käskis mul alati mängida Dennisiga, sakslasest naabripoisiga" jutustas Athena keskuses augusti viimastel päevadel peetud religioonitolerantsi konverentsil London School of Economics'i emeriitprofessor Eileen Barker.
"Ma ei sallinud Dennisit, aga mitte sellepärast, et ta oli sakslane, vaid sellepärast, et ta lihtsalt ei meeldinud mulle kui laps. Aga ma ei saanud seda emale kunagi ütelda, sest tema arvates pidime me sakslastesse lahkelt suhtuma," ütles Barker, kelle hinnangul on see lugu on elav näide
kohustusliku armastuse ning poliitilise korrektsuse negatiivsest mõjust. Mõlemad võivad paradoksaalselt viia sallimatuse kasvule, mida on täheldatud näiteks USA-s, kus usulistele rühmitustele on tolerantsi nimel antud õigusi, mida enamikul ei ole, näiteks õigus loomi ohverdada.

Jonathan Burrows: elame esituskunstide kuldajastul
Augusti tantsufestivalile reedel koos Matteo Fargioniga punkti pannud tantsuguru Jonathan Burrows loodab tantsulavastustes näha rohkem tantsu.
Õppisite Londoni kuninglikus balletikoolis ja tantsisite 13 aastat kuninglikus balletiteatris. Kas sealt nüüdistantsu minnes oli minimalism, mis vastandub mugavalt balleti grandioossusele, loogiline valik?
Peale balleti tegutsesin ma samal ajal ka Riverside Studiose teatris, mis oli tolle aja üks tähtsamaid alternatiivseid teatreid. Lisaks tantsisin viimased viis aastat inglise eksperimentaalse koreograafi Rosemary Butcheri lavastustes. Seega ei olnud balletist nüüdistantsu minemine minu jaoks mingi dramaatiline muutus. Kunstnikud ei vali, mida nad tahavad teha, vaid teevad seda, mida suudavad. Ma saan aru, et kasutan tihti piire, kutsumaks esile eri ideid, aga mu töömeetod ei põhine klassikalise New Yorgi minimalismi kontseptsioonil.

Kaks paljast ja kaks riides meest
Augustitantsul esines mitu paari mehi. Mõned olid väga riides, mõned väga paljad.
Riides mehed publiku seas enam väga suurt elevust ei tekita, paljad mehed aga küll. Oli inimesi, kelle silmale tegi see nii haiget, et etendust nad õigupoolest ei näinudki. Kõige paljam mees oli Frans Poelstra, kes võttis lavale kaasa dramaturg Robert Steijni. Tolle osaks oli vaatajatele tantsija Fransi tausta ja kujunemislugu tutvustada, kuni ta ka ise sekkuda otsustas ja oma kaunid aprikoosiroosad tunked seljast viskas. See oli, nagu oleksid John Malkovich ja Big Lebowski riided seljast maha visanud ning oskamatult ja kohmakalt mööda põrandat veeremisharjutusi sooritama hakanud, ilma igasuguse vihjeta seksuaalsusele. Tõelisi kunstnikke iseloomustab mõtete paljusus, areng. Mida aeg edasi, seda rohkem elemente mängu võeti. Tants, sõnad, kaks keha, laest lasti alla rekvisiidid, ümber tegelaste pandi võnkuma kümned väikesed kiiged. Ja riided läksid ka selga tagasi. Selleks ajaks, kui taustaks kõlavad Bachi "Goldbergi variatsioonid" läbi said, oli läbi ka etendus. Politseinikuna sündinud Frans tõestas saalitäiele publikule, et tants on tema kutsumus ja paljas keha ei ole midagi muud kui paljas keha, töövahend nagu iga teine.

Nukuteatri Bullerbys elustub õnnelik lapsepõlv
Nukuteatris on sündinud igati Astrid Lindgreni vaimus kogupere muusikaline lavastus "Bullerby lapsed", mille esietendus toimus 1. septembril.
Kõik need põlvkonnad, kes on Astrid Lindgreni "Bullerby lastega" üles kasvanud, võivad julgelt oma lapsed, sõbrad ja mõttekaaslased ühes võtta ning Nukuteatri õuesaali samanimelist muusikalavastust vaatama minna. Katus on peakohal, vaatajatele jagatakse sooje tekke ning ligi kolmetunnine etendus möödub kordamööda naeru- ja liigutuspisaraid pühkides.
Lavastajal ja dramatiseeringu autoril Vahur Kelleril on õnnestunud laval tõeline Bullerby maailm ellu äratada, nõnda et ka kõige paadunumad raamatusõbrad ei pea pettuma. Kõik vanad head tuttavad tegelased ja lood saavad selles südamlikus, naljakas ja ausas lavastuses huvitavalt läbi mängitud.
Kunstnik Britt Urbla on lavale toonud sooja ja kollase lapsepõlvemaailma, kus ei puudu eelmise sajandi algusele omane koloriit ja ajastutruudus. Ehkki ka Bullerby-nimelise väikese Rootsi külakese kohale kuhjub Esimese maailmasõja eelseid kõuepilvi, on see maailm kui õnneliku lapsepõlve sümbol.

Under Marié pürgib MTV tiitlile
Kui Tanel Padar & The Sun jahib nagu mullugi parima Balti artisti tiitlit, siis tänavu kevadel debüütalbumi "Step Into The Light" üllitanud Under Marié, konkursil Noortebänd 2007 esile kerkinud Bedwetters ja industriaaliveteran No Big Silence lähevad püüdma auhinda uue Euroopa artisti kategoorias.
MTV Eesti pressiesindaja Ingrid Kohtla sõnul annab uue Euroopa artisti kategooria lisaks end kohalikul muusikamaastikul ammu tõestanud artistidele, kelle jaoks on mõeldud parima Balti artisti tiitel, võimaluse ka noorematele tegijatele.
"Under Marié video "What What" on olnud meie mängukavas üle nelja nädala. Nad on indie-skene'st peavoolu pürgiv bänd, kes sulandab oma muusikas eri stiile indie'st sündipopini ja trip hop'ist electro'ni. Ning tasemel live-bänd," selgitas Kohtla.

Elu meie ümber
Elu meie ümber: Suurte kogemustega ning väga lugupeetud DJ paljastab algajale ametivennale oma karjääri suurima prohmaka: "Olin strobo välkumisest veidi pimestatud ja ei pannud plaati mitte mängijasse, vaid mängija alla. Ja siis imestasin, miks uus lugu pihta ei hakanud!"

USA alistas Ameerika meistrivõistluste finaalis suurelt Argentina
KORVPALL
Ilma mitme põhitegijata mänginud Argentina jäi juba avaminutitel hätta ning poolajaks juhtisid ameeriklased juba 25 punktiga. Ainsana näitas olümpiavõitjate poolt arvestatavat mängu turniiri parimaks valitud Luis Scola, kes tõi meeskonnale 23 punkti, vahendab Associated Press.
Pikki aastaid korvpalli suveräänseks valitsejaks olnud USA koondis pidi viimasel kolmel suurturniiril leppima kolmanda kohaga ning viimatine edu tagas neile ka pääsu 2008. aasta Pekingi olümpiale. Olümpiapääsme tagas ka hõbedameeskond Argentina.
Kolmanda koha kohtumises alistas Puerto Rico 111: 107 Brasiilia.

Õed Williamsid jõudsid USA lahtistel 8 hulka
New Yorkis peetavatel USA lahtistel meistrivõistlustel tennises jõudsid kodupubliku rõõmuks läinud öösel veerandfinaali õed Serena ja Venus Williams.
Vanem õde Venus alistas kaheksandikfinaalis 19-aastase serblanna Ana Ivanovici 6: 4, 6: 2 ning mängib järgmises ringis teise serblanna Jelena Jankoviciga, vahendab eurosport.com. 27-aastane kahekordne USA lahtiste võitja aastatel 2000 ja 2001 vajas viienda asetusega Ivanovici alistamiseks kõigest 80 minutit.
Serena Williams alistas teel kaheksa hulka Marion Bartoli ning kohtub nüüd järgmises ringis maailma esinumbri belglanna Justine Heniniga, kellele polnud vastast venelannast Dinara Safinast. Henini võidunumbriteks märgiti 6: 0, 6: 2.

Müürsepp alustas Austraalias punktirohkelt
Martin Müürsepp viskas oma teises kohtumises uue koduklubi Melbourne Tigers koosseisus meeskonna kasuks 18 punkti.
Martin Müürsepal on oma uue koduklubi Melbourne Tigersi eest kaks esimest mängu peetud, kirjutab Sportnet. Kohtumine Austraalia tiimiga toimus Hong Kongis, seejärel saadi kaks võitu Hiinas Dongguani klubi üle.
Kui esimeses mängus käis eestlane platsil vaid kohanemas, siis teises kohtumises viskas Müürsepp 18 punkti ja teenis klubi bossilt Seamus McPeake'ilt kiitva hinnangu: "Martin demonstreeris oma suurt potentsiaali. Tema koostööd Chris Ansteyga oli nauditav vaadata."
Tigers jätkab täna Hiina rahvuskoondise vastu, liigamängude algus on 19. septembril. Tigers oli Aasia turneed alustanud neljapäeval 88: 69 võiduga Hiina klubi Jiangsu üle. Austraallased kritiseerisid kohalikku kohtunikutööd - Anstey sai viis viga täis juba üheksa minutiga. Võitjate parimana viskas Daryl Corletto 25 punkti. Järgnes lennusõit Hong Kongi, kohtumine Müürsepaga ja paaritunnine bussireis Dongguani.

AVEC Baltic Property Fund investeeris 860 miljonit krooni
AVEC Baltic Property Fund teatas, et on oma kahe-aastase investeerimisperioodi jooksul viinud lõpule 2005. aasta suvel kaasatud 55,1 miljoni euro ehk 860 miljoni krooni investeerimise.
Fondi maht saab täielikult investeeritud pärast kolme hiljutise soetuse lõpuleviimist, mille järel on fondis kokku 18 kinnisvaraobjekti.
Omandatud uued objektid on:
Duntes Nami, 8 700m2 uus kontorihoone Riia ärilinnakus.
Papiniidu ärikeskus, ehitamisjärgus olev kaubanduskeskus Pärnus, mis valmib märtsiks 2008. Kogupind saab olema 22 508 ruutmeetrit, ankurrentnikuks on EhitusService.
Jin-Jan ärikeskus, 9 600 ruutmeetri suurune büroopindade keskus Vilniuses, mis valmib 2008. aastal.
27. augusti seisuga on portfelli 18 objekti koguväärtus 202 miljonit eurot (umbes 3,16 miljardit krooni).

Manutent sai uue juhatuse liikme
Alates 3. augustist asus Manutent OÜ uue juhatuse liikmena tööle Ivi Schwarz.
Sellega on Manutendi juhatuse koosseis, mis tegutses vahepeal ajutiselt kaheliikmelisena, viidud vastavusse äriseadustiku nõuetega, teatas ettevõte börsile.
Juhatuse esimeheks saab kolmeliikmelises juhatuses firma omanik Märt Vooglaid. Kolmanda juhatuse liikmena jätkab finantsdirektor Reimo Raid.
Ivi Schwarz on töötanud Manutent OÜ pearaamatupidajana alates ettevõtte asutamisest 2001. a.
Ta on lõpetanud EBS-i rahvusvahelise ärijuhtimise eriala 2000. aastal. Enne tööle asumist Manutenti töötas Schwarz AS Delfi pearaamatupidajana.

Elioni DigiTV kliendid näevad endiselt Soome telekanaleid
1. septembrist läksid kõik Soome telekanalid üle digitaalsele teleedastusele, mistõttu neid kanaleid enam Eestis toaantenniga ei näe ning kõigil, kes soovivad Soome kanaleid vaadata, tuleb liituda mõne digi- või kaabel-tv pakkujaga.
Elioni DigiTV kliente Soome kanalite digitaalseks muutmine mingil moel ei puuduta ning kõiki telekanaleid saab täies mahus vaadata ka edaspidi, teatas Elion.
Elioni DigiTV põhipaketti kuulub neli Soome telekanalit - YLE 1, YLE 2, MTV3 ja Nelonen.

GILD Bankersi Läti kontoril uus juht
GILD Bankersi Corporate Finance meeskonda Lätis asub juhtima Matīss Paegle.
Paegle on investeerimispanga teatel varasemalt töötanud juhtivatel ametitel Läti suurimas ettevõttes Latvenergo, SAS Grupis, rahvusvahelises lennutranspordi assotsiatsioonis IATA ning lennukompaniis Air Baltic.
Matīss Paegle omandas kõrghariduse majanduse ja ärijuhtimise vallas Stockholm School of Economics'is Lätis ja Rootsis.
"Pärast viimaseid õnnestunud ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehinguid, eelkõige peale Läti ühe suurima ehitusfirma LEC müügi nõustamist, seadsime eesmärgi viia GILD Lätis kvalitatiivselt uuele tasemele," selgitas GILDi partner ja Corporate Finance üksuse juht Lauri Isotamm.
GILD Bankers on Balti juhtiv investeerimispank, millel on kontorid Tallinnas, Riias, Vilniuses, Kiievis ja Sofias.

Raadiokava on tugevnenud uute saadete ja tegijatega
Raadiojaamade kavasse lisandub peresaade, kaks liiklus- ja mitu autorisaadet.
Juba sellest nädalast algab raadiojaamades sügishooaeg. Kõik kanalid on säilitanud oma sissetöötatud saatevõrgu, kuid lisandub ka uut - mitte ainult saateid, vaid ka uusi tegijaid. Näiteks saab näitleja Peeter Ojast Star FM-i äratusprogrammi juht Pille Minevi ja Allan Roosilehe kõrval.
Vikerraadio
"Vikerraadio sügiskavas on nii uusi saateid, uuendatud saateid kui ka kõik kuulajate lemmikud, mis aastatega tuntud ja tuttavaks saanud," ütles rahvusringhäälingu pressiesindaja Toomas Luhats. Täiesti uued saated on "Perepilt", "Ummafon", "Liiklussaade", "Klassika - see on imelihtne". Uued tegijad on Eero Raun, Andres Noormets ja Toomas Tross.

Reklaamseebi mull läks suure plärtsuga lõhki
Erakanalite ekraanil jookseb Allfilmis toodetud uudne minireklaam nimega "Tele 2 seriaal", mis peaks televaatajaid reklaamiga varustama kuni maini.
Nüüd võib igaüks seda reklaami näha. Komöödialaadses miniseriaalis teevad kaasa Eesti Castingu Agentuuri noored Piret, Volmer, Marianne ning Marek - telemaailmas täiesti uued näod. Mis "seriaalis" toimub, ei jõua mõnekümne sekundi jooksul haarata, sest infot laetakse nii palju alla, et raske on isegi eristada, kas oled klippi juba näinud või on tegemist järjekorras teise looga. Sest reklaamseebi tegevust on ju igal nädalal lubatud uuendada. Üks on kindel - tudengeile lubatakse mingit soodustust. Muu tegevus meenutab kiiresti keritud ravimireklaami rulli.
See advertainment on tõesti raske žanr. Ja teerajaja on ka raske olla. Kuigi reklaamseebi idee iseenesest on suurepärane: samade tegelastega arenev jätkulugu - mida kõike saab korda saata!

Täna kubiseb tele-eeter alustavatest saadetest
Sügishooaeg on alanud ja kordussaadete aeg ümber saanud. ETV eetris on tagasi hommikune äratusprogramm "Terevisioon", lastesaade "Saame kokku Tomi juures", algab uus argipäeviti eetrisse jõudev pooletunnine publitsistikasaade "Revidendid" (kell 19.30), tagasi on "Välis-ilm", mida täna juhib Aarne Rannamäe.
Kanal 2 sügishooaja algust märgib "Reporteri" naasmine kella 19 peale. Tagasi on Peeter Võsa "Võsareporter", alustab viieosaline komöödiasari "Jan Uuspõld läheb Tartusse" ning uued hommikused multifilmid "Delfiin Flipper" ja "Lapsehoidja Egiptusest".
TV3 on tagasi toonud "Vaprad ja ilusad" ja andnud sarjale kella 18 eetriaja, kell 19.25 stardib "Kodu keset linna", mille tegevus toimub viis aastat hiljem. Uus on ka meelelahutussaade "Eesti nõiad", milles täna näeb tervendaja Vollit.

Baskini anekdoodid
Surmanuhtlusele minevalt vangilt küsitakse ta viimast soovi.
"Tass tulist musta kohvi!" palub ta.
Kohv toodi.
"Suhkruga?" karjatab vang. "Te olete hulluks läinud! Tahate mind tappa! Mul on ju diabeet!"
Pargipingil istub väike poiss, suitsetab ja joob pudelist õlut. Möödub noor naine:
"Kuule, poiss, miks sa koolis ei ole?"
"Kus sa oled näinud, et viieaastane laps käiks koolis?"
Turvafirma otsib suure vabriku turvamiseks mehi.
"Olete kohtu poolt karistatud?"
"Ei ole. Pole kätte saadud."

JÄRJEJUTT (10): Patricia Cornwell: Risk
Äkki tuleb Wini silme ette pilt mõrvatud vanast naisest. Ta kujutab ette tema lillakassinist ülespaistetanud nägu, suuri tumedaid hüübinud vereklompe peanaha siseküljel, löökidest tekkinud auke kolbas ja ajju tunginud luutükikesi. Ta näeb tema haletsusväärset, jõhkralt läbipekstud keha külmal teraskattega lahkamislaual. Ta ei tea, miks ta äkki sellest mõtlema hakkas, ning püüab pilti oma vaimusilmast eemale tõrjuda.
"Ma ei joo kohvi võõrastega, kui nad ei ütle, kes nad on ja mida nad tahavad," teatab ta telefoni.
"Kas nimi Vivian Finlay ei tule tuttav ette? Olen üsna kindel, et tahate minuga vestelda."
"Ma ei näe mingit põhjust, miks ma peaksin tahtma teiega vestelda," tähendab Win. Vanaema istub rahulikult diivanil, lipsides kaarte ja asetades siis järjekordse leiu pildiga ülespidi: seekord on punase-valgekirjul taustal maagiline viieharuline täht ja mõõk.

Kas Eesti sõudmine elab?  Nii ja naa... 
1 Ühelt poolt paistab kõik nagu hästi olevat: Eesti sõudeliidu energiline president Rein Kilk, riietunud nooblisse ülikonda, võis laupäeval Münchenis paremalt ja vasakult õnnitlusi vastu võtta.
2 Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni pronksivõit oli ilusaks jätkuks Eesti sõudjate kahele esimesele tänavusele tiitlivõistluste medalile, kaheksapaadi üllatuskullale U-23 vanuseklassi MM-il Šotimaal ning Kaisa Pajusalu ja Jevgenia Rõndina hõbedale juunioride MM-il Hiinas.
Jaanson nimetas üleeile, ränkraske töö teinuna, Kilki hellitavalt maskotiks, keda sõuderahval tuleks hoida. Alajuhist rääkides kavalalt suunurgad üles vedanud igiliikur ütles, et mõtles seda ilma igasuguse irooniata, sest Kilgi valitsemisajal on Eestisse toodud neljal aastal järjest täiskasvanute tiitlivõistluste medal, mis rääkivat ise enda eest.

Äpud kandku Kanterit kätel! 
Andrus Nilk: Kuigi Eesti kergejõustiklasi pühapäeval enam MM-võistustel ei startinud, ärkasin varakult, et jõuaksin enne kella seitset alanud naiste maratoni sörgiringi teha ja seejärel Osaka tänavatel kaasa elada võõrustajate viimastele medalilootustele. Jaapanlannad teenisid varasemal kümnel MM-il kaheksa medalit, nüüd päästis nääpsuke Reiko Tosa tõusva päikese maa au ja loodetavasti ei pea ükski Jaapani koondise kõrge ametnik harakirit tegema.
Kristi Vahemaa: Kokkuvõttes said jaapanlased korraldamisega suurepäraselt hakkama. Väikesed viperused ja arusaamatused, mida esimestel päevadel ette tuli, lahendati jooksvalt. Fakt, et korraldajamaal polnud erilisi medalilootusi, andis aga tunda publiku hulgas. Vaid lau-päeval leidsid jaapanlased tee staadionile. Kui vaatajate arvuks anti 17 000, tekkis küsimus, miks ikkagi antakse suurvõistlus korraldada riigile, kus erilist huvi pole.

Taldrikulennutajate meeskonnamäng kogub hoogu
Vaatemängulist ja kiireloomulist frisbee ultimate'i on siinmail mängitud kümme aastat, siiani vaevleb ala harrastajate vähesuses.
Rannas taldriku lennutamine ei pakkunud ameeriklastele enam pinget ning 1968. aastal mõeldi välja meeskonnaala frisbee ultimate. "Väljaku poolest sarnaneb see mäng ragbi ja jalgpalliga, kuid meil pole füüsiline kontakt lubatud. Järelikult selline võrdlus kaob," selgitab Tallinna Frisbeeklubi president Avo Kont. "Mänguelemente on laenatud mitmest võistlusspordist ning kokku pandud oma ala."
Kohtun frisbeelastega tööpäeva õhtul Stroomi rannas. Kõrvuti lohesurfarite puhkekohaga on oma laagriplatsi muruväljakul üles seadnud 20 taldrikulennutajat. Kuid mitte kõik sportlased pole mängukõlblikud. Osa vigastatuid on sunnitud vaatama pealt, kuidas tervemad rassivad, higimull otsa ees.

AjaPeegel: Kiiremini sõuad, kaugemale jõuad! 
1992. aasta suveolümpial Barcelonas võistles taasiseseisvunud Eestist 37 sportlast. Moskva korrumpeerunud spordiametnikud ei otsustanud enam Maarjamaa kodanike osalemist maailma spordiüritustel.
Sõudjatel vedas - korraldajad andsid neile lisakohti ja terve armaada Eesti esindajaid pääses olümpiale.
Nad lootsid kuldmedalit 1990. aasta ühepaadi maailmameistrilt Jüri Jaansonilt, kuid finišis oli ta alles viies.
Seevastu valmistasid neljanda kohaga suurüllatuse treener Mihkel Leppiku endised õpilased Roman Lutoškin ja Priit Tasane paarisaerulisel kahepaadil, kes harjutasid olümpia-aastal Matti Killingu juhendamisel.
Lutoškin tuli kokku kolmekordseks NSV Liidu ja 28-kordseks Eesti meistriks, tänapäeval esinevad tema õpilased edukalt noorte tiitlivõistlustel. Kunagine NSV Liidu meister ja 29-kordne Eesti meister Tasane juhatab praegu Harku järve sõudebaasi. Nemadki olid igiliikur Jaansoni kõrval teerajajad taasiseseisvunud Eesti sõudmise viimaste aastate hiilgusele.

Jooksjad vallutavad pealinna südame
Rahvarohkeid suurjookse peetakse paljude pealinnade südames, esimest korda täitub jooksjatest ka Tallinna kesklinn.
Pühapäeval, 9. septembril Eesti Draamateatri eest startivale Tallinna sügisjooksule oodatakse ligi kümmet tuhandet osalejat. Harrastussportlastele ja liikumisest lugu pidavatele inimestele tähendab üks suuremaid rahvaspordiüritusi ainulaadset pidupäeva.
"Tahame ka Tallinnas kujundada suurjooksu miljöö, mis aitaks kaasa linna muutmisele tervisesõbralikumaks," ütles sügisjooksu peaettevõtja Mati Lilliallik.
"Draamateatri juurest mööda Narva maanteed lauluväljaku juurde kulgev jooksjate rivi kujuneb justkui sportlikuks rongkäiguks."
Samal ajal kavandab linnavõim kuulutada 9. septembri autovabaks päevaks, et linnaelanikud tuleksid ühistranspordiga või jalgrattaga kesklinna jooksjaid ergutama ning lööksid spordipeol kaasa.

MM-rallisarja aegade vägevaim sekundiheitlus Grönholmile
Urmo Aava sõitis Uus-Meremaal välja 8. koha ja jõudis taas punktikohale nagu Soome MM-rallilgi.
Pooltõbisena võistelnud Fordi esipiloot Marcus Grönholm suutis Uus-Meremaa MM-rallil lüüa tiitlikaitsjat Sebastien Loebi Citroenil 0,3 (!) sekundiga ning kasvatas edu Loebi ees kümnele punktile.
"Võimas duell!" imetles meie mees Urmo Aava, kes ise sõitis Mitsubishi WRC autoga välja üldarvestuse kaheksanda koha ning kasseeris MM-punkti. "Mul oli Grönholmi võidu üle tuline heameel. Pinge säilib lõpuni, sest MM-sarjas on nüüd ees kolm asfaldirallit järjest, mis on eeldatavalt Loebi leib," hindas Aava.
"350 km kohta 0,3 sekundit… Seda on tõesti vähe ja mul on ülimalt hea meel, et jäime juuspeene vahega peale," väitis Grönholm. Viimasele päevale minnes oli Loebi edumaa pisut üle sekundi, kusagilt suutis Grönholm selle pisku napsata.

Tanel Leok lõpetas kaheksandana
Motokrossi MM-sari MX1-klassis lõppes Hollandi GP-ga Lieropis. Mullune viies Tanel Leok peab tänavu leppima kaheksanda kohaga, sest katkestas Hollandis avasõidus ja oli teises stardis seitsmes. 508 punktiga tuli maailmameistriks belglane Steve Ramon, ka järgmisel aastal Kawasaki meeskonnas jätkav Leok sai kokku 355 punkti.
Aigar Leok lõpetas 12. ja 11. kohaga, kokkuvõttes 19. kohaga.

Maria Šarapova US Openil audis! 
USA lahtiste tennisemeistrivõistluste kolmas ring jäi laeks maailma teisele numbrile Maria Šarapovale, kes kaotas 30. asetusega poolatarile Agnieszka Radwanskale 4: 6, 6: 1, 2: 6. Otsustavas setis võitis Radwanska kuus viimast geimi järjest.
Kauni Maria isa ja treener Juri Šarapov pakkis tribüünil asjad juba enne viimast geimi: ju ta aimas ette tütre saatust. Hull oli nädalavahetusel veel mitmele venelannale. Konkurentsist langesid üksteise järel Nadja Petrova (7. asetus), Jelena Dementjeva (14), Vera Zvonarjova (27). Aga ka eks-esireket Martina Hingis (Šveits).
Meeste turniiril on ainsa venelasena jätkamas Nikolai Davõdenko.

Flora tegi lõpuks Levadiale ära
"Super feeling!" kirjeldas floralaste kaitsja Alo Bärengrub emotsioone, kui FC Flora võitis Eesti meistrisarjas igikonkurendi FC Levadia 3: 2. "Võitsime oma suurimat konkurenti. Lõpuks tuli ära!"
Avapoolajal Lilleküla staadionil selget initsiatiivi hoidnud Florat tabas 33. minutil esimene tagasilöök, kui nende poolkaitsja Sergei Mošnikov niitis karistus-alas murule Deniss Malovi. Penaltit lööma asunud standardolukordade meister Konstantin Nahk saatis nahkkera kergelt postide vahele ning viis Levadia 1: 0 juhtima.
47. minutil kasvas külaliste eduseis veelgi, kui Nahki sooritatud nurgalöögist leidis pall Malovi pea. 61. minutini tundus, et meistriliiga liider võtab järjekordse võidu.

Osaka maailmameistrivõistluste suveräänsed valitsejad rajal ja ringis
Carolina Klüft
seitsmevõistlus
Klüft oli võitnud järjest 17 täiskasvanute seitsmevõistlust. Aga tänavu heitles rootslanna vigastustega, samal ajal tegid Ljudmila Blonska ja Tatjana Tšernova hiilgavaid tulemusi. Ometi näitas Euroopa rekordi 7032 püstitanud Klüft veenvalt: kuni tal jagub tahtmist võistelda, ei tasu kellelgi võidust eriti unistadagi. Kas olümpial satub ohtu ka Jackie Joyner-Kersee maailmarekord 7291 punkti? "See on imetulemus, ma ei luba midagi," naeris Carolina.
Jelena Issinbajaeva
Teivashüpe
Issinbajeva ei ole tänavu nii lennukas kui tavaliselt. Tekkis ekslik mulje, et maailmarekordinaine polegi vääramatu favoriit. Venelanna tegi kolm katset ja kindlustas 4.80-ga kolmanda MM-i tiitli. Et publikut rõõmustada, proovis Issinbajeva ka kõrgust 5.02, ent ebaõnnestunult.

Tero Pitkamäki närvid pidasid vastu
Meeste odaviskes tõi põhjanaabritele Osaka MM-i ainsa medali Tero Pitkamäki, kes juba maailmameistrina põrutas lõpptulemuseks 90.33. Teine oli norrakas Andreas Thorkildsen 88.61 ja kolmas Breaux Greer (USA) 86.21-ga.
Soome kollegid olid enne võistlust ebakindlad, sest reedesel eelvõistlusel sai Pitkamäki napilt 80 meetri joone kätte. Ka treeningutel oli ta visanud rohkem kõrgele kui kaugele. Ent lõppvõistluse teisel katsel põrutas soomlane 89.16, lisas viimases voorus veel sentimeetreid ja tõusis lõppenud MM-il Soome ainsaks medalivõitjaks.
"Kodus Soomes toimub nüüd suur pidu, mu unistus kuldmedalist on täitunud," rõõmustas Pitkamäki. "Meie koondisel ei olnud veel ühtegi medalit, see teadmine tegi minu elu üsna närviliseks." Maailmameister tänas publikut, kes aitas tal ületada 90 meetri joone. "Olin juba võitnud, rahulolev ja õnnelik, nii tuligi 90 meetrit väga kergelt," lisas Pitkamäki, kelle kinnitusel on kahe aasta tagune must päev kodusel MM-il Helsingis nüüd peast pühitud.

Raja ihkab edasi minna
Kümnevõistlus sai ilusa lahenduse - maailmameistriks krooniti 8676 punktiga seni tiitlita olnud tšehh Roman *ebrle, hõbeda teenis võimsa võistluse teinud jamaikalane
Maurice Smith.
Eesti mees Andres Raja võitis kaks korda Erki Noolt kihlveos ja püstitas kaks isiklikku rekordit. 7794 punkti andsid eestlasele 16. koha. "Olen õnnelik, et võistlus läbi sai," sõnas Raja vahetult pärast 1500 meetri jooksu finišit, ent lisas kohe: "Nüüd on veel suurem soov järgmisel aastal 8000 punkti ära teha."
Isiklik rekord jäi Osakas tulemata, alt vedasid kõrgushüpe ja kettaheide. "Uuel hooajal vahetan kõrguses tõukejalga, kettaheites aga pean leidma abimehe," rääkis Raja. Treener Remigija Nazarovienega nad ketast eriti harjutanud ei olegi. Ehk läheb appi näiteks maailma parim kettamees Gerd Kanter, kes ka Raja võistlust staadionil jälgis.

Naised jooksid auahnelt, mehed mängisid kassi-hiirt
Naiste 1500 meetri jooksus ja maratonil käis kogu distantsi vältel kõva heitlus, meeste 800 ja 5000 meetri jooksu finalistid viitsisid vaid lõpus spurtida.
42,195 kilomeetri pikkusel kannatuste rajal püsis veel kaks kilomeetrit enne finišit esikohakonkurentsis neli naist. Keenialanna Catherine Ndereba leidis põrgukuumuses veel ühe varukäigu ja jätkas võiduajaga 2: 30.37 erakordselt edukat karjääri. "Talvel jooksin kindad käes ja kahe särgiga," ütles 2006. aasta jaanuaris Osaka linnamaratoni võitnud aafriklanna. "Kui saanuksin, oleksin jooksnud täna pigem alasti. Aga ma ei saanud, sest tütar vaatas raja ääres ja ta ei tahtnuks näha riieteta ema."

Kergejõustikumaailm vajab Sergei Bubka-taolist superstaari
Üheaastategijad ei tõmba publikut, ala vajab pikka aega valitsejaid, nagu seda oli Sergei Bubka, kes muudaks arusaamist inimvõimete piirist.
Täheainest tundub olevat kõrgus-hüppajas Blanka Vlašicis, kes pärast 2.05 alistamist ja kuldmedali tagamist lõi tantsu ja säras nagu ere täht tumedas augustitaevas.
"Tahan tantsuga anda inimestele positiivset energiat, võistlusele vürtsi lisada," lausus 23-aastane horvaat, kes on tänavu jäänud kolmeteist-kümnel võistlusel vaid korra esikohata.
Vlašic, kes juhib maailma edetabelit 2.07-ga, ründas ka maailmarekordit 2.10 ja esimene katse andis lootust. "Olen kindel, et Blanka suudab uuendada maailmarekordit," ütles venelanna Anna Tšitšerova, kes jagas koos Itaalia rekordi 2.03 püstitanud Antonietta Di Martinoga teist ja kolmandat kohta.

Neljapaat võttis kindlalt olümpiapileti
"Sellise "pulli" peale peaksime Matti koos rattaga vette viskama!" hüüatas sõudeliidu president Rein Kilk rõõmsalt, kui Eesti paarisaerulise neljapaadi juhendaja Matti Killing oli asunud pärast hoolealuste kaheksandat kohta ja Pekingi olümpiapileti teenimist õnnitlusi vastu võtma.
"Kui oleks kulla saanud, hüpanuks ma ise vette," vastas Müncheni sõudekanaliga paralleelselt kulgevalt rattateelt võistlust jälginud Killing olümpiapääsme üle juubeldanud alajuhile. Kilgi eufooria aga jätkus: "No mõtle - tõite meile ikkagi neli kohta Pekingisse!"
Esimest hooaega koos neljapaadis istunud Allar Raja, Igor Kuzmin, Vladimir Latin ja Kaspar Taimsoo kaotasid B-finaalis vaid Venemaale, täites sõudeliidu olümpiapileti soovi ülikindlalt. Pekingisse viinuks veel 11. koht.

Sloveenid pakkusid pronksimeestele torti
Pärast autasustamist, harrastusfotograafist sõudeliidu presidendile Rein Kilgile medalitega poseerimist, duši all käimist, söömist ja intervjuude jagamist siirdusid Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson ning treener Tatjana Jaanson Sloveenia delegatsiooni telki, et õnnitleda maailmameistreid Iztok Copi ja Luka Špiki.
Kuigi kullavõitjad olid parajasti ajakirjanike piiramisrõngas, pisteti auväärt külalistele sellegipoolest nina alla papptaldrikud tordilõikudega. Ja suruti lahkesti pihku Sloveeniast kaasa toodud Laško õlle purgid. Peagi tuli eestlastega juttu ajama nende hea sõbra Copi abikaasa, kantseldades samal ajal kaht tütrekest.
Jüri Jaanson, kes heitles oma igirivaali Copiga juba ühepaadiaegadel, tunnustas konkurendi vormi ajastamise oskust.

Jätkaksin meelsasti kahepaadil
Muidugi jään pronksiga rahule - võtsime halvimast parima! Kuigi veel 300 m enne lõppu paistis, et võidame koguni kulla, siis ühel hetkel ma oma jalgu enam ei tundnud.
Juulis Luzerni MK-etappi võites oli hoolimata suurest väsimusest tunduvalt meeldivam lõpetada, sest toona polnud lõpumeetritel sellist roomamist. Luzerni etapiks jõudsingi tänavusse parimasse vormi - lihastoonus oli hea ning tegime tehniliselt supersõidu. Aga kuna hooaeg kujunes pikaks, siis ei pidanud lõpuni vastu. Kahjuks jäigi tõeline tippvorm saavutamata. MM-i finaalis tundsin, et liigume kõvasti, aga teised olid veel kõvemad... Tahaks jõuda Pekingi olümpiaks paremasse vormi!

Jüri Jaanson: nüüd tean täpselt, et suudame koos Tõnuga palju! 
41-aastane igiliikur Jüri Jaanson, kes on nüüd MM-medali võitnud kolmes paadiklassis, tahab Pekingi mängudeni jätkata koos Tõnu Endreksoniga paarisaerulisel kahepaadil, et püüda puuduvat olümpiakulda.
Kas emotsioonid on ka veidi vastakad, et kirkaim medal jäi Münchenis saamata?
(Ohkab sügavalt) Ei ole! Emotsioonid on head!
Olite end finišiks Tõnuga peaaegu pildituks sõitnud, nagu armastad öelda. Miks kujunes finaalsõit nii raskeks?
See oli üks raskemaid võistlusi üldse. Lõpus hakkas silme ees virvendama, ma pole ammu sellist valu tundnud. Juhtisime küll veel 300 meetrit enne finišit, kuid edasi tulime suure surmaga... (Treener Tatjana Jaanson kõrvalt: "Siis läks nugade peale. See on olukord, kus piimhape lööb ajusse!")
Hooaeg venis pikaks - neljakuuliseks, kui paras olnuks võistleda kolm kuud - ja kahjuks läks niimoodi, et startisime

RAIVO KÜÜT: Inimesed, tulge mõistusele ja lõpetage tapmine! 
Alanud on kooliaasta ja liiklus meie teedel ning tänavatel muutub oluliselt intensiivsemaks. Ühtäkki saavad pärast rahulikku suvepuhkust tänaval kokku nii jalakäijad kui ka autojuhid.
Tänavu on politsei panustanud senisest märgatavalt enam liiklusjärelevalve tõhustamisse. Vaatamata juba mitu korda suurenenud töötundidele, tabatud kiiruseületajate, joobnud juhtide ja arvukate teiste liiklusrikkujate tabamisele pole aga olukord liikluses paranenud. Küsite - milles asi? Paraku on endist viisi liiga palju ükskõikseid liiklejaid, kes tapavad ohtlikult liigeldes nii iseennast kui ka teisi, tihti ka ilma süüta kaasliiklejaid. Ainus võimalus liiklussurmasid ja vigastatuid vähendada on meie kõigi ühine tegutsemine.
Kellega sõdib liiklushuligaan? Kas politseiga? Loomulikult mitte. Ainult lausloll võib nii mõelda, et "tegi" politseile ära, kui juhtis sõidukit joobnuna või ületas kõvasti lubatud kiirust, aga vahele ei jäänud. Lõpuks päädib selline lauslollus ja ükskõiksus ikkagi surmaga. Enamasti küll selle rumalukese surmaga, kuid juhtub ka, et hukka saab süütu kannataja.

KADRI PULK: Miks Eestile üldse kool? 
Igal sügisel ootab ta sind avasüli. Page palju tahad, aga kool saab su ikka kätte.
Esmalt su enda kohustuslik kava - haridustee esimene ots, siis kutseõpe või ülikool, siis veel natuke kraadiõpet või lisateadmisi. Ja ennäe, peagi teeb kõiki neid samu trikke su laps. Ja teinegi. Ja kolmas. Ja sina truult koos nendega.
Esimesel sügisel, mäletad küll, oli kõik ilus - aabits ja esimene õpetaja. Ajapikku sai ilust rutiin. See muutus omakorda aastate jooksul piinaks, kuigi kooliväsimusest sobis kõige varem rääkida alles märtsis. Enne su iseseisvumist tuli kogutu väärikatele ette näidata.
Nüüdsel ajal reastatakse lõpueksamite tulemuste alusel koole kanguse järgi. Omaette teema on, mida selle kangusega saab peale hakata. Ja kas õpitu seab kellelegi enesehävitamise teel mingeid piire või mitte. Õieti on kooliharidusega seoses iseendaga hakkamasaamisest enamasti kohatu kõnelda, sest kooliharidus on meil hea. "Minu poeg on käinud koolis nii Ameerikas kui ka Eestis, aga talle meeldis Eestis rohkem," oli president Ilvese hinnang Eesti koolile suvise Hiiumaa-visiidi ajal. "Teised riigid kadestavad meid," lisas ta.

Laulupeod kui kampaania? 
X noorte laulu- ja tantsupidu oli suurepärane, vaimustav üldrahvalik üritus ja seda on kahtlemata olnud kõik meie laulupeod. Tänapäeva demokraatia ja vahest piiramatu sõnavabaduse olukorras saab neid paraku käsitleda lihtsalt kampaaniana... Sattusin sellele juhuslikult, kui küsisin lapselapselt tema ajalooõpiku, et vaadata, mida selles on kirjutatud ajast, mida mäletan. Andres Adamsoni ja Sulev Valdmaa kooliõpikus "Eesti ajalugu gümnaasiumile" on trükitud: "Vaikivale ajastule olid omased mitmesugused ülemaalised või üldrahvalikud kampaaniad, milleta ei saa läbi ükski ebademokraatlik võim. Et muidu nii individualistlik eestlane läks aeg-ajalt kaasa massiüritustega, selle heaks näiteks on laulupidude traditsioon. Laulupidusid korraldati iseseisvusaastatel neli."

REPLIIK: Vabastaja vastutus
Vägede tagasitõmbamine "varem ette valmistatud positsioonidele" võib tähendada nii tõepoolest edukat taktikalist manöövrit kui ka eufemismi taganemisest. Brittide ammu ette valmistatud lahkumine Basra paleest, mis sümboliseeris Lõuna-Iraagis nende võimu, esimesele just ei viita. Sisuliselt valmistub Suurbritannia lahkuma Iraagist olukorras, kus riigist on kadumas viimasedki jäljed stabiilsusest, mis eristas invasiooni järel Basrat pealinna Bagdadi rappivast vägivallast.
Paljud leiavad, et liitlasvägede viibimine Iraagis pole õigustatud. Praeguseks on küsimus selles, kuidas ja millal anda võim kohalikele võimalikult rahumeelselt üle. Sest on vabaduse tooja vastutus jätta Iraak paremasse seisukorda, kui ta oli sõja alul. Kuid Basra lennuvälja raskesti kaitstavale territooriumile surutud viit tuhandet Briti sõdurit tundub pärast "vastutuse" üleandmist kohalikele huvitavat üksnes iseenese julgeolek. Kui lugeda kas või rahvusvahelise kriisirühma viimast raportit, pole neist maha jäetud iraaklaste turvalisust praegu kuidagi võimalik tagada.

JUHTKIRI: Igavene kasv ehitussektoris? 
Iga üheksas tööl käiv Eesti inimene on ametis ehituses, veel mõni aasta tagasi oli see arv oluliselt tagasihoidlikum - üks kolmeteistkümnest. Eesti seisab uhkelt Euroopa suurehitajate esireas, proportsionaalselt on sektoris hõlmatuid võrreldavas hulgas veel näiteks Iirimaal ja Hispaanias ning ehitajate - siia alla käivad kõik alates siseviimistlejatest tee- ja sillaehitajateni - osakaal on meil pea poole suurem kui naabrite juures Soomes ja Rootsis. Kuigi ehitusettevõtjad prognoosivad kasvu jätkumist, on viimasel poolel aastal selgelt näha kinnisvara - eriti eluruumide - müügimahu vähenemist, mis peab ka ehitussektoris peegelduma.
Üks võimalikke edasise kasvu mootoreid on küll Euroopa Liidu struktuurfondide infrastruktuuriobjektide - näiteks Eesti pidevalt lagunevate teede - renoveerimise ja ehitamise rahastuse järjepidev suurenemine, kuid selle osatähtsust on praegu veel keeruline hinnata.

Eestlased sõitsid 4meetrise paadiga Inglismaalt Saaremaale
Neljameetrisel paadil Inglismaalt 50 päeva eest reisi alustanud isa ja poeg Andres ja Heiki Hanso jõudsid kodusadamasse Orissaarde.
Mehed ütlesid, et reis sujus tõrgeteta, kordagi ei pidanud nad kasutama aere ega muid päästevahendeid, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Mitmes sadamas oli meeste sõnul nende paat oma väiksuse tõttu suure tähelepanu all. "Sadamavahid ei mõistnud, kui ütlesin, et laev on neli meetrit pikk," ütles Heiki Hanso. "Siis naersid selle peale ja sageli ei olnud neil hinnakirjas sellist summatki, mis meie laev maksnud oleks."

Müügikeelud ei ole Tallinna elanike alkoholitarbimist vähendanud
Mäletatavasti keelati augusti algusest Tallinnas alkoholimüük kella kaheksast õhtul kaheksani hommikul, seda eesmärgiga piirata alkoholitarbimist, siiski kinnitasid suuremad ja väiksemad poeketid Seitsmestele uudistele, et inimesed ostavad alkoholi endises koguses.
Need väljaütlemised sunnivad Tallinnat kavandama täiendavat piirangut. Nimelt peab Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest esimees Toomas Vitsut võimalikuks veelgi rangemaid piiranguid.

Vene koole vaevab eesti keelt oskavate õpetajate puudus
Venekeelse Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 8-ndas klassis räägiti kaheksa aasta eest koolitundides vaid eesti keeles, vahendavad Seitsmesed Uudised.
Täna kõlab eesti keel vaid siis, kui ajakirjanikud külla tulevad. Põhjus selles, et venekeelsed koolid on jõuetud leidmaks oma ridadesse eestikeelseid pedagooge, kes õpitut edasi arendaksid.
Läänemere Gümnaasiumil oli täna aga otsekui pidupäev, sest tubli eesti keele ja kirjanduse õpetaja leiti klassi ette päris viimasel minutil.

Maavanem lõpetas Abja kanala karantiini
Viljandimaa veterinaarkeskuse juhataja ettepanekul lõpetas maavanem Kalle Küttis tänasest osaühingu Abja Muna kanalas karantiini.
Newcastle'i haiguse kolde likvideerimisega kadusid ka kanala ümber kehtestatud ohu- ja järelevalvetsoon, kirjutab ajaleht Sakala.
Maavanema korraldus lõpetas seega kõik 31. juulist kehtima hakanud kitsendused linnupidajatele 10 kilomeetri raadiuses taudikoldest.

Huvi "Pargi ja sõida" süsteemi vastu oli avapäeval vähem kui leige
Esimesel päeval parkis Pirita "Pargi ja reisi" parklas 18 autot, mis on Tallinna linnavalitsuse andmeil vähem kui suvisel testperioodil.
"Samas ei saa sellest mingeid ei lähemale ega kaugemale ulatuvaid järeldusi teha, sest sellise Tallinna jaoks täiesti uudse süsteemi sissetöötamine võtab aega. Isegi esimeste kuude põhjal pole mõtet sügavaid järeldusi teha," sõnas Eesti Päevaleht Online'ile Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli.
"Möönan, et tänaste autokasutajate eratranspordist ühistransporti meelitamine on pikk, aeganõudev ja rahaliselt kulukas ettevõtmine," lisas Mutli, kelle sõnul on senine tagasiside esmaspäeval avatud "P&R" ehk "Pargi ja reisi" süsteemi kohta on olnud positiivne.

Liikluskaameratega tuvastatud rikkumiste karistamiskord selgub varsti
Justiitsministeerium teeb liikluskaamerate abil tuvastatud rikkumiste karistamiseks vajalikud ettepanekud septembri keskpaigaks.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivaks ütles Päevaleht Online'ile, et kiiruskaamerate abil tuvastatud rikkumiste karistamiseks sobiva lahenduse leidmine on töögrupi ülesanne ning konkreetsed ettepanekud tulevad 15. septembriks. "Kuna praegu on veel lahtisi küsimusi, siis ei saa hetkel ka konkreetset vastust anda selles küsimuses," lisas Siilivask.
Politseiameti peadirektori Raivo Aeg ütles tänases Päevalehes ilmunud artiklis, et seaduseloojad töötavad selle kallal, et juba tuleval aastal saaks kasutada maailmas laialtlevinud kiirusekaameraid ka Eestis. Praegused seadused seda ei võimalda, sest politsei peab tuvastama seadusrikkuja.

Vene konsul Narvas: Moskva pole Eesti keelereformiga rahul
Vene konsul Nikolai Bondarenko rääkis eile Narvas Pähklimäe gümnaasiumis, et Moskva pole rahul Eesti keelereformiga, mis näeb Vene koolides ette vähemalt ühe aine õpetamist eesti keeles.
Peamiselt vene keelt kõnelevas Eesti linnas ootas keskkooli õpilasi üllatus, kui tuli välja, et eesti kirjandust õpetatakse nüüdsest eesti keeles, kirjutab The Associated Press.
"Ma ei ole kindel, et see on õige tegu," rääkis 17-aastane Narva Pähklimäe gümnaasiumi õpilane Vladimir Smirnov. "Minu arvates peaks valitsus muutma meie riigi mitmerahvuseliseks."
Esmakordselt peavad vene keelt kõnelevad kodanikud, keda on umbes üks kolmandik riigi 1,3 miljonist elanikust, õppima sel aastal vähemalt ühte ainet eesti keeles.
AP teatel on tegu esimese sammuga valitsuse plaanist suurendada eesti keele õpet riigis elava vene keelt kõneleva vähemuse hulgas, kellest enamus kolis Eestisse 50 nõukogude okupatsiooni aasta jooksul.

Maanteeamet piirab Tallinna-Tartu maanteel veokite liiklust
Liikluse sujuvamaks muutmiseks on Maanteeametil veel sel aastal plaanis piirata raskeveokite liiklust Tallinna-Tartu maanteel reedeti pärastlõunasel ajal.
"Võimalikud alternatiivtrassid Tallinna Tartu vahel liiklemiseks saavad lähiajal korrastatud," lausus Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus, kes osales esmaspäeval maanteeameti, politsei ja liiklusohutusspetsialistide koostöönõupidamisel.
Ameti peadirektori abi Tiina Reismann ütles Päevaleht Online'ile, et liikluse sujuvamaks muutmiseseks on plaanis piirata üle 12-meetri pikkuste raskeveokite liiklust.
Reismanni sõnul on Tallinna-Tartu maantee liikluses reedeti võrreldes teiste päevadega iseloomulik liiklussageduse järsk kasv alates pärastlõunast, olenevalt asukohast tõuseb see ennelõunase ajaga võrreldes umbes kaks korda ületades kohati tuhandet autot tunnis. "Samal ajal on kogu päeva jooksul pidevalt suur pikkade üle 12 meetriste veokite hulk (olenevalt asukohast 40-70 ühikut/tunnis), mis hakkab vähenema alles õhtutundidel. On alust arvata, et selline liikluse koosseis põhjustab täiendava ohu liikluse sujuvuse vähenemise tõttu," lisas Reiman.

Kaks eestlast sõitis Soomes autoga vastu kaljuseina
Kaks Eestist pärit meest sõitsid esmaspäeval Soomes autoga vastu kaljuseina ning põhjustasid ahelavarii.
Ajalehe Etelä-Suomen Sanomat andmeil juhtus õnnetus kella 14 ajal tugevas vihmasajus. Kaks autos viibinud meest viidi haiglasse, kuid nende vigastused ei olnud rasked.
Õnnetuse toimumisel oli osa süüd ka auto siledatel tagarehvidel.
Õnnetuse tagajärjel tekkis piirkonda suur ummik, millest sündis üsna pea ahelavarii.

Pärnumaal leiti jõest uppunu
Eile lõuna ajal leiti Pärnumaal jõest mehe surnukeha.
Politsei kutsus päästemeeskonna Pärnumaale Surju külla, kus jõest tõmmati välja inimese surnukeha.
Uppunuks osutus 30. augustil Surju hooldekodust kadumaläinud 1944. aastal sündinud mees.
Politsei selgitab sündmuse asjaolusid, surnukeha on saadetud lahangule.

Viljandi koolilastel on siiski lootust sooja lõunasööki saada
Kui algse plaani järgi pidanuks Jakobsoni kooli algklasside lapsed uuel õppeaastal lõunasöögiks saama vaid võileibu, jogurtit ja puuvilju, siis nüüd lubatakse neile siiski ka sooja toitu.
Gümnaasiumi direktor Eero Järvekülg lükkas ümber läinud nädalal linnavalitsusest tulnud info, nagu peaksid kooli remondi ajaks Männimäe tee 26 majja paigutatud I-IV klassi õpilased terve õppeaasta läbi ajama külma einega, tema sõnul oli selline plaan vaid septembrikuuks, kirjutab Sakala.
Nii koolijuht kui õpilaste toitlustamisega tegeleva osaühingu Maarja Viljandi omanik Matti Looga ütlesid, et algklasside lastele hakatakse sooja toitu pakkuma esimesel võimalusel, loodetavasti juba järgmisel nädalal.
Kõik sõltub sellest, milliseid tervisekaitse tingimusi tuleb firmal täita ja kui kiiresti ta sellega ühele poole saab.

Prügila valmimise venimine sunnib jäätmeid Saaremaalt mandrile vedama
Maakonna uue prügila rajamise ettevalmistused on veninud sedavõrd, et jäätmete ladestuskoha valmimine enne Kudjape prügila sulgemist on ebareaalne, mistõttu esialgu tuleb maakonnast jäätmeid ikkagi välja vedama hakata.
"On selge, et välja me peame neid vedama hakkama," kinnitas Saaremaa Prügila OÜ juhatuse liige Mihkel Paljak, kelle sõnul on praegu veel raske öelda, kui pikalt seda peab tegema, kirjutab Meie Maa.
Ka Saaremaa keskkonnateenistuse keskkonnakorralduse peaspetsialist Pille Heero nentis, et jäätmete väljaveole alternatiivi ei ole. "Seaduse järgi ei tohi nõuetele mittevastavasse prügilasse jäätmeid enam ladestada, aga uut ilmselgelt valmis ei jõuta, kuna vajalikud menetlusprotsessid võtavad lihtsalt nii kaua aega," sõnas ta.
Kui palju kahe aasta pärast prügi mandrile vedamine ja seeläbi tavatarbijale jäätmevedu maksma hakkab, ei ole praegu kerge öelda. "Jäätmevedu läheb kallimaks igal juhul, olgu siis prügi vedamisel mandrile või uue prügila ehitamisel," tõdes Pille Heero.

Rakvere viljasalve juhte ähvardab vangistus
Eile Viru maakohtus jätkunud Rakvere viljasalve kohtuprotsessil nõudis Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo viljasalve endistele juhtidele reaalset vangistust.
Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna vanemprokurör Sirje Merilo nõudis riigi viljareservi varguses süüdistatavatele Vladimir Semjonovile viieaastast ning Martti Kedderile ja Sergei Karakaile kolmeaastast vanglakaristust, kirjutab Virumaa Teataja.
Rakvere viljasalve endiste juhtide kaitsjad taotlesid kohtult meeste õigeksmõistmist kuriteo koosseisu puudumise tõttu.
Kaitsepolitsei tuvastas, et ajavahemikul 2003. aasta jaanuarist kuni 2004. aasta märtsini kasutasid Vladimir Semjonov, Sergei Karakai ja Martti Kedder Rakvere viljasalves hoiul olnud riigi julgeolekureservi firma majanduslikes huvides, mille tulemusel läks kaduma peaaegu kolmandik riigi julgeolekuvaru ehk 13 000 tonni ettevõtte ladudes hoiul olnud toiduteravilja.

Lahtipääsenud lehmad käisid raudteel hulkumas
Karjamaalt väljapääsenud lehmad täitsid kõhtu naabri kapsaaias ja uudistasid rongide sõiduplaani raudteejaamas Räpina valla Ruusa külas.
Ula peale läinud vissidest teatasid inimesed politseile laupäeva hommikul kella 9.20 ajal, kirjutab SL Õhtuleht.
Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Ave Lillemäe sõnul oli 50-60pealine lehmakari korraks isegi raudteel tatsanud, kuid lõpuks aru pähe võtnud ja rööpailt turvalisemasse kohta, kapsapõllule, siirdunud.
Pärast mõnusat kõhutäit ja enne politsei kohalejõudmist leidis lehmakari, et on aeg koju tagasi sammuda.
Kas lehmade omanikku nüüd ka karistus ootab, ei oska Ave Lillemäe veel öelda. See on kapsapõllu omaniku otsustada, kas ta tahab politseile avaldust teha või jõuab ta ise lehmaomanikuga kokkuleppele. SL Õhtulehele teadaolevalt oli tegu osaühingu Ruusa Farmeri loomadega.

Läänemaal jalutas haruldane lind koos kanadega taluõuel
Eestis oma levikuala põhjapiirile jäävat vaenukägu on tänavu vaid neli korda nähtud.
Möödunud nädalal põhjustas linnuvaatlejate seas omajagu elevust juhtum, kui Läänemaal Kingsi külas pakkus vaatemängu perekond Lookside koduõuel koos kanadega ringi hulkunud Eestis vähe levinud vaenukägu.
Möödunud nädalal Kingsis lindu vaatamas käinud Olev Vainu Matsalu rõngastuskeskusest rääkis, et oma välimusega pererahva tähelepanu köitnud lind oli enne tema külastust juba nädalapäevad majaümbruses liikunud. "Juba enne mind kohale kutsutud Läänemaa linnuklubi inimene tundis uhke sulekuuega tiivulises ära vaenukäo," sõnas Vainu, kes polnud oma kahekümne aasta pikkuse linnuvaatlemisega tegeldud aja jooksul veel vaenukägu oma silmaga näinud. "Pererahva jaoks oli vaenukäo väljailmumine lausa erakordne sündmus."

Kohus otsustas lastepornoarhiivi pidajat karistada vangla asemel rahatrahviga
Toomas Kupitsale määratava rahatrahvi täpse suuruse otsustab kohus kolmapäeval.
1999. aastast seitse aastat lastepornot kogunud 56-aastane Toomas Kupits tunnistas end süüdi nii kohtueelsel uurimisel kui ka eilsel istungil.
Ka Kupitsa kaitsja Urmas Simon leidis, et süüdistus on põhjendatud, kuid ringkonnaprokurör Eve Soostari nõutud 100 päevamäära suuruse karistuse asemel palus ta väiksemat trahvisummat. Kuna tegemist oli lihtmenetlusega, mille puhul karistus väheneb kolmandiku võrra, siis soovis prokurör Eve Soostar süüdlasele 22 330-kroonist rahatrahvi. Soostar selgitas kohtule, et tema hinnangul pole vajalik Kupitsale mõista karistuseks vangistust, sest mees on oma seaduserikkumist mõistnud ja seda ka kahetsenud.
Kaitsja Simon omakorda palus kohtul trahvisummat vähendada 13 400 kroonile, sest kriminaalmenetlust alustati juhuslikult prügimäelt leitud lastepornot sisaldavate A4 lehtedele prinditud fotode alusel.

Ida-Viru maavanema koht läheb ilmselt sotsidele
Kolm kuud vaba olnud Ida-Viru maavanema koht läheb ilmselt sotsiaaldemokraatidele.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Randel Länts ütles, et sotsid otsivad Ida-Viru maavanema kohale kandidaate ja hetkel kedagi konkreetset veel nimetada ei ole.
Sotside juhatus arutab maavanemate küsimust 14. septembril ja siis otsustatakse tõenäoliselt ka kandidaadid. Kindlasti peab aga maavanema kandidaat Läntsi sõnul olema vastuvõetav nii omavalitsuste juhtidele kui ka valitsusliidule.
Eelmise nädala alguses nimetas regionaalminister Vallo Reimaa Põlva maavanema kandidaadiks Isamaa ja Res Publica liitu kuuluva Priit Sibula. Harju maavanema kohta soovib endale aga kuulduste järgi Reformierakond.

Liikluskaose põhjuseks on politseinike vähesus
Liiklusadvokaadi arvates on põhjused 2000. aastas, kui koondati liikluspolitseinikke.
Liiklusadvokaadi Indrek Sirgi sõnul on praegune liiklusolukord loogiline tagajärg sellele, et riik pole liiklusohutusele aastaid tähelepanu pööranud ning liiklusjärelevalve on pidevalt vähenenud.
2000. aastal oli politseis suur koondamine, praegune olukord on Sirgi sõnul viie-kuue aasta taguste otsuste või otsustamatuste tagajärg. "Nii avaldavad ka liiklusohutuses praegu tehtavad muudatused mõju umbes viie aasta pärast," viitas Sirk.
Praegu peaks riik Sirgi sõnul aga tegema seda, mida presidentki ütles - riik peaks aru saama sellest, et inimesed ise ei saa enam hakkama. "Nüüd on vaja liiklejale appi minna. Vähe kasu on appihüüetest, et inimesed, tulge mõistusele ja arvestage üksteisega. Paraku on meie inimesed näidanud, et me ei ole sellele arengutasemele jõudnud," ütles Sirk.

Liikluskaose peaksid lõpetama kiirusekaamerad ja veapunktisüsteem
Sagenevad surmad ja vigastused sunnivad politseid liiklusohutusplaane üle vaatama.
August kujunes Eesti teedel surmakuuks, sest kokku hukkus liikluses 31 inimest. Viimati hukkus liikluses ühes kuus keskmiselt iga päev inimene 2005. aasta juunis.
President Toomas Hendrik Ilves rõhutas 1. septembril kooliaasta alguse puhul peetud kõnes, et meie liikluses toimuv on ületamas taluvuse piiri.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis eile kooskõlastusringile "Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003-2015" rakendusplaani aastani 2011. Kava peaeesmärk on vähendada liiklussurmade arvu 2011. aastaks 130-ni.
Kava kohaselt pööratakse lähiaastatel tähelepanu liiklusjärelevalve tugevdamisele tegevuse parema planeerimise, parema tehnilise varustamise ja automaatkiiruskontrolli laiema kasutamisega.

Ristisammast pooldab alla poole rahvast
Võidukavandi autor: kahevahel olevad inimesed kalduvad pigem pooldajate leeri.
Alla poole Eesti elanikest toetab vabadussamba püstitamist Tallinna Vabaduse väljakule ristisamba kujul, selgus Päevalehe tellitud uuringust.
Uuringufirma Faktum & Ariko küsis 504 inimeselt arvamust võistlusel esikoha saanud ristisamba kavandi kohta ning 44 protsenti toetas seda. 27 protsenti olid sellisel kujul samba Vabaduse väljakule püstitamise vastu ning 29 protsenti ei osanud oma arvamust öelda.
Võidukavandi üks autoreid Rainer Sternfeld ütles, et ei pea 44-protsendilist poolehoidu väikseks ning leiab, et 29 protsendi küsitletute vastus "ei oska öelda" võib pigem tähendada samba püstitamise tahet.
Noored ja eakad võrdsed

Puuetega laste vanemad ei tea puhkuse võimalikkusest
Puuetega laste vanemad võivad küsida lapsehoiuteenust, mille eest saab viis päeva puhkust.
Kuigi juba alates tänavu veebruarist on puuetega laste vanematel võimalus võtta riigi toel viiepäevane puhkus oma laste hooldamiseks, ei tea vanemad siiani sellisest võimalusest.
Tallinnas, kus elab üle 800 puudega lapse, on siiani lapsehooldustoetuse välja võtnud vaid alla kümne lapsevanema, Pärnu linnas aga siiani mitte ükski lapsevanem.
11-aastaste Pärnu ratastoolipoiste Kevini ja Mario emad Aire Aaslaid ja Virge Põldsepp kuulsid just neile suunatud teenusest eile, ajaleheartikli tegemise käigus. "Ei ole üldse kuulnud sellest," sõnas üllatunud Aaslaid. "Keegi pole meile rääkinud sellisest võimalusest," tunnistas Põldsepp.
Mõlemad naised ei ole poegade sünnist saadik palgatööl käinud, vaid töötanud oma poegade hooldajana kõik 11 aastat. Sügava puudega lapse hooldamise eest maksab riik lapsevanematele hooldaja tasu 300 krooni kuus. Kui lapsevanem üritab teha hooldustöö kõrvalt osaajalist tööd, näiteks ajal, kui laps käib koolis, siis seda 300 krooni ta enam ei saa.

Robin Hoodi kodu Sherwoodi laas kuivab kokku
Pooled kuulsa Sherwoodi laane alles jäänud tammedest on surnud või suremas, laane hooldajad on palunud abi hasartmängufondist, et kuulsa röövli kodu päästa.
Nottinghami metsnike andmetel on igal aastal välja surnud puude arv viimase kahekümne aasta jooksul kasvanud ühelt viiele, mistõttu on tammikusse jäänud alles vähem kui 1000 puud. Arvatakse, et mõned puudest on pärit ka kuulsa Robin Hoodi aegadest, enamiku vanus jääb 300 ja 800 aasta vahele, vahendab Reuters.
Laane hooldajad on palunud riiklikult hasartmängufondilt 50 miljonit naela, et taastada ajalooline mets ja tuua piirkonda turistid tagasi.

Seikleja Fossetti lennuk jäi Nevada kõrbes kadunuks
Lennuk, mille pardal oli legendaarne seikleja Steve Fossett on USA võimude teatel Nevada kõrbe kohal lennates kaduma jäänud.
Kohalik ajaleht Nevada Record-Courier kirjutas, et Fossettit nähti viimati Smith Valley piirkonnas, kus ta oma rantšost lennukiga õhku tõusis, vahendab BBC.
USA meedia andmetel lendas ta sini-valge ühemootorilise väikelennukiga Citabria Super Decathlon. CNNi andmetel oli Fossettil kütust 4-5 tunni jagu ning tal ei olnud kaasas langevarju.
Tsiviillennundusega tegeleva ametkonna kõneisik Cynthia Ryan teatas, et 63-aastase Fossetti otsingutega tehakse kohe algust. Kohaliku lehe veebisaidi teatel otsivad meest kolm õhujõudude meeskonda.
Fossetti üks märkimisväärsemaid saavutusi oli õhupallilend üle Vaikse ookeani 1995. aastal. Ta oli esimene inimene, kellel see õnnestus.

Austria võimud uurivad sõdurite tehtud natsivideot
Austria võimud uurivad Youtube'i videot, milles sõdurid vahetavad natsitervitusi, kirjutab BBC.
Film on tehtud mobiiliga ühes Salzburgi kasarmus. Kaitseminister Norbert Darabos'i sõnul on Austria sellisele käitumisele kuulutanud nulltolerantsi. Kõik natsipropaganda ilmingud või sümbolid on Austrias kuriteod.
"Juhtumiga seotutel tuleb anda vastust sõjaväe ja seaduse ees ning kanda tagajärgi," ütles Darabos.
Videos, mis praeguseks on Youtube'st eemaldatud, tõstab üks vormis mees käe, samal ajal kui teine karjub: "Heil Hitler!" teatavad allikad.
Mehed seisavad süüdi mõistmise korral silmitsi kuni 10aastase reaalse vangistusega.

Poola kirjanik raamatus kirjeldatud mõrva sooritaja? 
Romaanikirjanik Krystian Bala on vahistatud ja ootab kohtuotsust, kuna tema 2003. aastal ilmunud novell "Amokk" oli reaalsele veretööle liiga sarnane, kirjutab Spiegel.
Wroclawi kohus langetab homme otsuse, kas 36aastane reisikirjanik ja fotograaf Bala on süüdi 2000. aastal Dariusz J. tapmises. Juhul, kui süüdistused osutuvad tõeseks ootab meest süüdistuse kohaselt ees kuni 25aastat rootsi kardinate taga.
Prokurör süüdistab Balat, et too röövis ärimehest tapetu viimase kontorist, piinas ja lõpuks tappis ohvri. Nööriga kinniseotud surnukeha visati Oderi jõkke ja leiti hiljem Wroclawi lähistelt.
Kirjanik sattus peamiseks kahtlusaluseks pärast seda, kui politsei luges tema teost, mis sisaldas üksikasjalikke detaile, mida pidanuks teadma üksnes tapatöö kordasaatja või uurijad. Anonüümne vihje raamatust pani uurimise juhi Jack Wrobelewski mitmel korral pärast läbilugemist imestama paralleelide üle reaalse kuritöö ja kirjutatu vahel. Juhtumi teeb keerulisemaks asjaolu, et Bala tundis ohvrit.

Londoni metrootöötajate streik põhjustab linnas reedeni liikluskaose
Enamiku allmaaraudteede sulgemise tõttu on kolm miljonit liiklejat põhjustanud linnaliinibusside ülerahvastatuse, Metroneti töötajate streik kestab neljapäeva õhtuni.
Metroneti hallatavate allmaaraudteeliinide seiskumine on pannud miljonid elanikud otsima uusi liiklemisviise ja põhjustanud busside ülerahvastatuse. Hetkel töötavad normaalselt Northerni ja Jubilee liinid, mida haldab teine operaatorfirma. Neljapäeval kella 18.00st lõppev streik põhjustab segadust Reutersi hinnangul ka reede hommikul. Linna transpordiameti sõnul on streik lubamatu. "Me jagame londonlaste seisukohta, et selline töö katkestamine ei täida eesmärki," ütles transpordiameti pressiesindaja Reutersile.
2300 Metroneti töötajat alustasid tööseisakut esmaspäeva õhtul kohaliku aja järgi kell 18.00. Streigi põhjuseks on raudteelaste ühingu kartus, et Metroneti pankrotistumisel töötajad koondatakse või jäetakse ilma pensionita. Esimesed streik kavandati BBC andmetel märtsis, kui selgus, et Metronet võib töötajad suunata emafirmadesse, pärast makseraskuste tekkimist.

Moskvas süttis rõivavabrik
Mõne aja eest süttis Moskvas asuv hoone, mille ülemistelt korrustelt evakueeriti 40 inimest.
Ria Novosti andmeil on Moskva kirdeosas asuvas hoones naisteriiete vabrik. Tule all on kuni tuhande ruutmeetrine ala.
Põleng tunnistati viiepallise ohuskaala järgi neljanda kategooria tulekahjuks. Viimaste andmete järgi põlevad Dokukini tänaval asuva hoone teine ja kolmas korrus.
Õnnetust aitavad likvideerida 20 päästemeeskonda. Teateid kannatanutest seni ei ole.

Plahvatus Venemaa suhkrutehases nõudis kolm inimelu
Plahvatus Prodimex Grupile kuuluvas Pereljošino küla suhkrutehases nõudis täna ennelõunal kolm inimelu. Ettevõte juhtunut ei kommenteeri, teatab Reuters.
Voroneši piirkonnas kell 10.20 toimunud plahvatus on Venemaa Kriisijuhtumite ministeeriumi pressiesindaja Viktor Beltsovi hinnangul põhjustatud esialgsetel andmetel tehnilisest rikkest.
Prodimexi pressiesindaja on kommentaaridest keeldunud ja teatas, et firma edastab ametliku teate. Pereljošino tehases keelduti samuti õnnetust kommenteerimast.
Venemaa on maailma suurim toorsuhkru importija, tootes 3,3 miljonit tonni peedisuhkrut eelmisel aastal. Sel aastal valmistub riik veelgi suuremaks saagiks. Prodimex, mis opereerib 16 suhkrutehast üle Venemaa ja hoiab enda käes 18 protsenti turuosa. Ettevõte investeerib nelja aasta jooksul 250 miljonit dollarit (2,9 miljardit krooni) ning loodab sel aastal kergitada toodangumahtu 7,7 protsendi võrra 1,18 miljoni tonnini.

Venemaa simuleerib lendu Marsile
Venemaa teadlased on tegemas ebaharilikke teaduslikke katseid, kus 520 päeva vältel üritatakse simuleerida lendu Marsile.
Järgmisel aastal algavas eksperminedis osalejatele luuakse võimalikult tõetruud tingimused. Katsetel võivad osaleda kõik 25-50 aastased isikud, kuid eelistatud on arstid, bioloogid ning insenerid, kes peaks lisaks oskama inglise keelt ning omama kõrgharidust, vahendab Kommersant.
Katsealused peavad pidevalt täitma kosmonautide ülesandeid ning tegema teaduslikke katseid.
Simulatsiooni kuulub 250 päevane lend Marsile, 30 päevane viibimine Marsil ning 240 päeva kestev tagasi pöördumine Maale. Esimene meeskond on juba koostatud ning sinna kuuluvad neli venelast ning kaks välismaalast.
Vene kosmoseagentuuri Roskosmose andmeil võib esimene inimene Marsile lennata alles 30 aasta pärast, kui suudetakse luua vajalikke kosmoselaevu. Samas on Roskosmos avaldanud soovi ehitada Marsile 2025. aastaks asustatud baasi.

Varsti viib Pariisist Londonisse rong kiirusega 299 km/h
Eurostar avab novembris uue kiirrongiliini ja tänasel proovisõidul saavutati rekord: Prantsusmaa pealinnast Londonisse sõitis rong kahe tunni, kolme minuti ja kolmekümne üheksa sekundiga.
Rong saavutas tänasel proovisõidul maksimumkiiruseks 325 km/h, kuid igapäevaselt reisijaid vedades hakkab rong sõitma kiirusel 299 km/h, vahendab BBC.
Liin avatakse ametlikult 14. novembril ja siis hakkab rong sõitma veidi aeglasemalt, kuid siiski kiiremini kui senised rongid. Uue liiniga saab ühest pealinnast teise kahe tunni ja viieteist minutiga, mis on 20 minutit vähem kui varem.
Uus liin sõidab kiiremini sellepärast, et seni olid rongid sunnitud Briti poolel sõites kiirust maha võtma, kuna jagasid rööpaid muu liiklusega. Nüüd aga investeerisid britid uue 110 kilomeetri raudteetrassi ja St.Pancrase jaama väljaehitamiseks 5,8 miljardit naela ning selle raha eest saab Eurostari rong nüüd ka Briti poolel täie kiirusega sõita.

Al-Qaeda kavatses Taanis terrorirünnaku korraldada
Taani politsei teatas, et täna öösel Kopenhaagenis korraldatud haaranguga kätte saadud pommivalmistajad kuuluvad terroriorganisatsiooni al-Qaedasse.
Taani politsei vahistas öösel kaheksa terroriorganisatsiooni al-Qaedasse kuuluvat noort meest, kes kavatsesid Taanis terrorirünnakuid korraldada, kirjutavad Taani ajalehed.
Politsei kinnitas, et vahistatud noormeestel on sidemed ka terroriorganisatsiooni juhtidega.
Politsei teatel on kõik vahistatud vanuses 19-29. Kuus neist on Taani kodanikud. Noormehed on afgaani, pakistani, türgi ja somaali päritolu.
Terroristide vahistamist juhtinud Jakob Scharf kinnitas: "Me usume, et suutsime terrorirünnaku ära hoida." Scharf rõhutas siiski: "Taanis on veel inimesi, kes tahavad, oskavad ja ka suudavad terrorirünnakut korraldada."

Iraagi kohus kinnitas "Keemik Ali" surmanuhtluse
Iraagi apellatsioonikohus jättis kehtima Saddam Husseini nõo surmaotsuse, seoses kurdide massilise tapmise korraldamisega Iraagis 1980-datel.
"Üheksa apellatsioonikohtunikku kinnitasid Ali Hassan al-Majeed surmaotsuse ja vastavalt seadusele tuleb otsus täide viia 30 päeva jooksul," ütles Reutersile protsessi juhtinud prokurör Munkith al-Fatlawi.
Prokuröri kinnitusel jättis apellatsioonikohus kehtima ka Saddam Husseini valitsuse kaitseministrile Sultan Hasheimile ja Iraagi sõjaväe asejuhatajale Hussein Rashidile määratud surmanuhtlused.
Ali Hassan al-Majeed ehk "Keemik Ali" mõisteti süüdi 1988-aastal Iraagi sõjaväe poolt korraldatud kurdide tapmiskampaania juhtimises, mille käigus mõrvati keemiarelva abil enam kui 100 000 kurdi, lammutati asundusi ja hävitati põllumaad.

Iisraeli minister lõpetaks Gaza sektori elektriga varustamise
Iisraeli asepeaminister Haim Ramon kutsus vastuseks Gaza sektorist lähtuvatele raketirünnakutele üles lõpetama probleemse piirkonna elektriga varustamise.
Haim Ramon esines sõnavõtuga päev pärast Palestiina mässuliste raketirünnakut Sderot väikelinna lasteaiale, vahendab Reuters.
Ramoni arvates on parem katkestada Gaza sektorile elektri ja kütuse andmine, kui vastata palestiinlaste rünnakutele invasiooniga, mis põhjustaks nii juutide kui ka palestiinlaste surmasid.
"Me peame välja lülitama Ashkeloni elektrijaama, mis annab neile elektrit," teatas Ramon. "Ma olen juba mitu kuud üritanud veenda peaminister Ehud Olmerti sellist taktikat vastu võtma. Sellega me paneksime igale raketile külge hinnasildi."
Iisraeli raadiojaamala YNet antud intervjuus soovis Ramon, et iga Hamasi poolt kontrollitavast Gaza sektorist tulistatud raketi järel peatatakse elektrivool kaheks kuni kolmeks tunniks.

Vene peaprokuratuur vahetas välja Politkovskaja mõrva uurijad
Venemaa peaprokurör Juri Tšaika vahetas välja uurijad, kes viisid läbi ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrva juurdlust.
Tšaika vallandas eriti tähtsate asjade uurimisosakonna juhi Sergei Ivanovi ja nimetas sellele ametikohale tema asetäitja Andrei Majorovi. Sama juurdluse juurest on kõrvaldatud ka uurimisrühma juhtinud Pjotr Garibjan, teatasid Venemaa peaprokuratuuri allikad.
Peaprokuratuur ei anna ametlike kommentaare, vahendas newsru.com. Samas ei saa toimunut kinnitada ka kahtlustatavate advokaadid.
"Meid ei teavitanud keegi," ütles kaitsja Murad Mussajev.
Politkovskaja mõrva uurimine sattus ummikusse ja uurimisega püstitatud versioon hakkas kokku varisema nagu kaardimajake. Viimaseks nurjumiseks sai peaprokuratuurile kohtuotsus, mis leidis, et FSB alampolkovniku Pavel Rjaguzovi arreteerimine oli ebaseaduslik.

Sony tarkvaraviga jätab arvutid häkkerite ees kaitsetuks
Sony mälupulkadel avastati turvaviga, mis jätab arvuti häkkerite ees kaitsetuks. Ametlikult on vigaste mälupulgamudelite müük lõpetatud, kuid erinevatel veebilehtedel müüakse neid ikkagi.
Elektroonikagigant Sony teatas, et hiljuti Sony mälupulkades avastatud turvaviga võib viia selleni, et arvuti jääb häkkerite ees kaitsetuks, vahendab BBC. Vigased on kolm Sony Micro Vault mälupulgamudelit koos sõrmejäljelugejaga. Sony selgitas, et viga ilmnes mälupulkadega kaasa antavas tarkvaras, mis on ühe teise firma toodetud.
Sony teatel on probleemi lahendamiseks korraldatud sisejuurdlus ja probleem peaks lahenema septembri keskpaigaks. Kuigi Sony esindaja sõnul on vigaste mälupulkade müümine lõpetatud, müüakse neid siiski erinevatel veebilehtedel.
Ühe turvafirma avastatud viga on sarnane sellele, mis leiti 2005. aastal Sony BMG laserplaatidelt. See viis toona plaatide tagasiostmiseni ja mitu ohvrit andsid plaadifirma ka kohtusse.

ÜRO peasekretär: Darfuri kriisi põhjustas põud
ÜRO korealasest peasekretär Ban Ki-Moon teatas, et Darfuri kriis sai alguse põuast, mille järel erinevad farmerid hakkasid võitlema veeressursside pärast.
Ban teatas SudanTribune teateil Hartumi külastades: "Darfuri konfliktis oli oluline roll põual. Kui vihmasajud lõppesid, hakkasid farmerid ja karjakasvatajad võitlema väheneva vee pärast."
Ki-Mooni arvates võib konflikti lahendamisel kaalukeeleks saada Darfuri piirkonna elanikele ligipääsu tagamine eluliselt vajalikele ressurssidele, millest vesi on üks olulisimaid.
Darfuri konflikt sai alguse 2003. aastal ning ÜRO andmeil oli eelmise aasta lõpuks piirkonnas hukkunud 400 000 inimest ning kaks miljonit jäänud koduta. Sudaani vägede ning araablastest rändkarjakasvatajaid ühendava Janwaheedi vahelise sõjategevuse eest põgenevad elanikud on piirkonnas põhjustanud tõsise humanitaarkriisi.

Gangsteri tütar otsustas "rääkima hakata" 
Ühe Jaapani mõjukaima yakuzajuhi tütar Shoko Tendo näeb esmapilgul välja nagu iga teine stiilne noor jaapanlanna - seda seni, kuni ta paljastab oma keha katavad tätoveeringud, mis märgivad tema enda kunagist kuulumist narkojõuku.
Detailselt tätoveeritud draakonid, fööniksid, keskaegsed kurtisaanid, kelle üks rind on paljastatud ja kellel on nuga hammaste vahel sümboliseerivad Jaapani ühe mõjukaima yakuzajuhi tütre perekondlikku tausta ja tema enda noorust, mil tüdruk oli ühe narkojõugu liige, kirjutab Reuters.
39-aastase Shoko Tendo kirjutatud raamat "Yakuza kuu" ilmus hiljuti Inglismaal ja sellest on juba saanud bestseller. Oma elust maffiabossi tütrena ja jõuguliikmena jutustava raamatu autor Tondo kinnitab, et politsei pingutused organiseeritud kuritegevust hävitada on tegelikult veelgi raskendanud nende tabamist.
"Mida enam politsei yakuzasid tabada proovib, seda enam liiguvad nad allmaailma, kust neid on veelgi raskem teolt tabada," sõnas Tondo Reutersile antud intervjuus.

Raport: Venemaal kasvab rassistlike rünnakute arv
Venemaal inimõiguste kaitsmisega tegeleva organisatsiooni Sova andmetel on sel aastal enam kui 40 inimest kaotanud elu rahvusvaenust ajendatud kuritegudes.
Kokku on selle aasta kaheksa kuu jooksul toimunud üle 350 rassistliku rünnaku, vahendas BBC.
Sova andmetel pannakse kõige rohkem kuritegusid toime Moskvas, Peterburis ja Nižnii Novgorodis.
Inimõiguste kaitsjate hinnangul on rahvusvaenust ajendatud rünnakute arv kasvamas. Võimud ei soovi seejuures tunnistada eksisteerivat probleemi ning seetõttu pannakse sellised süüteod tihti huligaansustena kirja.
Venemaal on kokku ligi 60-70 tuhat skinhead'i, kes ründavad mitte ainult rahvusvähemuste esindajaid, vaid ka homosid ja noorte subkultuuride esindajaid.
Venemaa miilits on varem teatanud, et skinheadidega on raske võidelda, kuna paljud neist on alaealised ja see liikumine ei oma mingit struktuuri ega liidreid. Õiguskaitseorganite esindajate hinnangul tuleb seega võidelda organisatsiooni asemel individuaalsete õigusrikkujatega.

Moskva pole rahul Ganini mõrva uurimisega
Venemaa välisministeerium väljendas täna tõsist rahulolematust, et aprillisündmuste ajal tapetud Dmiri Ganini mõrva uurimine ei ole andnud tulemusi.
"Selle asja uurimine tammub juba neli kuud paigal," ütles Vene välisministeeriumi esindaja asetäitja Boriss Malahhov. Ta lisas, et 13 vahistatud inimest vabastati ja kellelegi ei esitanud süüdistust.
"Seoses sellega saatis selle aasta 27. augustil Venemaa saatkond Tallinnas Eesti välisministeeriumile noodi, milles on avaldatud sügav mure õiguskaitseorganite aegluse pärast Ganini tapmise asjas," sõnas ta.
Noodis on tema sõnul märgitud, et uurimise tempo ja selle tulemuslikkus on ilmses vastuolus Eesti välisministeeriumi lubadustega võtta objektiivseks ja kiireks juurdluseks kasutusele ammendavad meetmed.
Hiljuti kutsuti samas küsimuses Venemaa välisministeeriumisse aru andma Eesti ajutine asjur Moskvas Anne Härmaste, kellele teatati, et Venemaa nõuab Ganini asja lähimal ajal lõpetamiseks ja süüdlaste karistamiseks tõhusamate sammude astumist.

Hiina rünnak sulges Pentagoni arvutisüsteemid
Pentagoni arvutivõrk kaotas juunis nädalaks töövõime, kui seda tabas juunis Hiina häkkerite rünnak.
Pentagon tunnistas arvutisüsteemide osalist sulgemist kaitseministri Robert Gatesi büroos, kuid ei nimetanud rünnakute arvatavat toimeviijat, vahendab Financial Times.
USA valitsuse kõrged ametnikud tunnistasid Financial Timesile rünnakute lähtemaad ning "väga suure tõenäosusega" on vastutav Hiina armee. Hiina RV kaitseminister keeldus süüdistust kommenteerimast.
Ka Saksamaa kantsler Angela Merkel on kohtumisel Hiina juhi Wen Jiabao muret tundnud väidetava Hiina jõudude sisse imbumisega Saksamaa valitsuse arvutisüsteemidesse. Hiinlaste välisministri vastuses teatati, et "Hiina on vastu igasugustele kriminaalsetele aktidele saboteerimaks arvutisüsteeme, kaasa arvatud häkkimisele."

203 Vene last said keefirist düsenteeria
Venemaal Stavropolis sai 203 last hügieeninõudeid eirates valmistatud keefirist düsenteeria, 99 last vajavad haiglaravi, ülejäänud lubati kodusele ravile.
Lapsed hakkasid iiveldust, peavalu ja palavikku kurtma juba möödunud neljapäeval, vahendab ITAR-Tass.
Starvropoli tervishoiuameti andmetel said lapsed keefirist mürgituse seetõttu, et see oli valmistatud kõiki sanitaar-ja epidemoloogilisi eeskirju eirates. Miilits on mitmed meiereid juba uurimise alla võtnud.

Taani politsei tabas pomme meisterdanud terroristid
Täna öösel tabas Kopenhaageni politsei vähemalt kaks inimest, kes on tegelenud pommi valmistamisega, üks vahistatutest on Türgi päritolu noormees.
Teise vahistatu päritolu ei ole praegu teada ja politsei ei soostu infot jagama, kirjutavad Taani ajalehed.
Öine haarang ja varahommikune läbiotsimine mitmetes korterites oli politsei pikaajalise jälgimistöö tulemus. Läbi otsiti mitu korterit nii Kopenhaagenis kui selle ümbruskonnas.
Vahistatute korteritest leiti pommi valmistamiseks vajalikke aineid. Läbiotsitud korterite naaberkorterite elanikel palus politsei läbiotsimise ajaks kodust lahkuda, sest oli põhjust karta plahvatusi.
Ühe pealtnägija sõnul olid vahistatud inimesed "viisaka väljanägemisega".
Taani TV2 ajakirjanikul õnnestus rääkida ühe vahistatu perekonnaga. Türgi päritolu perekonna sõnutsi löödi kell pool kolm öösel nende korteri uks sisse, politseinikud tungisid korterisse ja vahistasid 19-aastase perepoja. Politseinikud lubasid ülejäänud perel korterist lahkuda. Kui pere hommikul koju naasis, oli korter tühi, kuid selle sisustus oli läbiotsimise käigus laiali puistatud.

Venemaal hukkus rase naine ministri sugulase põhjustatud avariis
Venemaa tervishoiuminister Mihhail Zurabovi 31-aastane sugulane Anastassija M. sõitis eile foori keelava tulega ülekäigurajal otsa rasedale naisele, kes hukkus sündmuskohal.
Tragöödia toimus Moskva kesklinnas, kirjutab Tvoi Den. 37-aastane Jevgenia oli koos oma peigmehega abielusõrmuseid ostmas.
Paar hakkas rohelist tuld oodates ülekäigurajal liikuma, kui ootamatult sõitis autode hulgast välja Nissan Almera ja tabas rasedat naist.
Auto vedas naist 15 meetrit oma kapoti peal ning pärast masina peatumist kukkus kannatanu asfaldile. Saadud traumade tagajärjel hukkus naine sündmuskohal.
Ülekuulamisel tunnistas autojuht, et on tervishoiuministri sugulane.
"Meil on ükskõik, kes ta on. Kas Zurabovi sugulane või mitte, seda asja ei saa summutada," ütles hukkunud naise peigmees Aleksei. Mehe sõnul on ta juba advokaadi palganud ja ootab õiglast kohut.

Leedu riputab KGB arhiivid internetti
Leedu riputab inimeste teavitamiseks ja Vene propagandamasina nurjamiseks veebi üles kohaliku KGB ja Kommunistliku partei arhiivid.
"Projekti peaeesmärk on anda inimestele ligipääs Balti riikide KGB osakondade dokumentidele," selgitas Leedu Genotsiidi ja Vastupanu Keskuse esindaja Rickardas Cekutis Interfaksile.
Cekutise sõnul on dokumentidele oma veebilehe loomise põhjus selles, et Baltimaade ajaloolasi on alati ärritanud see, et Venamaa propaganda väidab, nagu polekski Balti riike okupeeritud.
Leedu Seim muutis riigi arhiiviseaduse KGB ja Kommunistliku partei arhiivide avalikustamiseks ära juba ligi kuus kuud tagasi.

Ummistunud Panama kanal tehakse juubeliks laiemaks
Ameerikat läbiv veetee laseb tulevikus läbi praegusest kaks korda rohkem laevu.
Sümboolse plahvatusega käima lükatud Panama kanali laiendamistööd algasid viimasel hetkel. Atlandi ja Vaikset ookeani ühendav veetee on juba praegu jäänud nii kitsaks, et kummaski kanali otsas seisavad iga päev järjekorras kümned kaubalaevad, mille omanikud on sageli valmis maksma ettepoole saamise nimel suuri summasid.
Laienduse kiitsid panamalased heaks referendumil aasta aega tagasi. Eelduste kohaselt saavad 5,2 miljardi dollariliseks plaanitud tööd valmis kanali sajandaks juubeliks 2014. aastal. Moderniseerimise käigus rajatakse kummagi ookeani kaldale täiendav lüüsikompleks, ent samal ajal süvendatakse ja laiendatakse ka veeteed ennast. Panama valitsus loodab saada vajamineva raha kasutustasude tõstmisest.

Ameeriklanna tõi pühapäeval ilmale kuuikud
Karolyne Byleri viis poega ja tütar on esimesed Floridas sündinud kuuikud.
Parema meelega oleks Karolyne Byler (29) olnud hoopis Disney Worldis, mitte sünnitusvoodis keisrilõike ootel, kirjeldas ajaleht St. Petersburg Times ema meeleolu raske sünnituse eel. Kuid eile oli vastsete vanemate tuju juba palju parem.
Isa Ben võis uhkusega ajakirjanikele teatada oma vastsündinud laste nimed: Brady Christopher, Eli Benjamin, Ryan Patrick, Jackson Robert, Charlie Craig ning MacKenzie Margaret. Wesley Chapelis elavad vanemad olid uut last tahtnud peamiselt esimese, nüüd nelja-aastase tütre Zoe nõudel, kuid kuuikute ilmaletulekule aitas kaasa viljatusravimite kasutamine.
Üle kahe kuu varem
Lapsed kaaluga 0,9 kuni 1,36 kilo sündisid Bayfronti meditsiinikeskuses St. Petersburgis üleeile õhtul. Arstid olid küll pisut mures ühe poisi tervise pärast, sest kuuikud sündisid enam kui kaks kuud enne õiget aega.

Rootsi migratsiooniamet: Iraagis ei ole relvakonflikti
Seni ülimalt helde asüülipoliitikaga Iraagi põgenikke meelitanud Rootsi on teinud kannapöörde ja nõuab nüüd igalt saabujalt tõestust, et tema elu on ohus.
Iraagis valitsevas kaoses, kus iga päev hukkub kümneid, kui mitte sadu inimesi, on paljude suureks unistuseks lahkuda sõjast laastatud kodumaalt ja saada varjupaika Rootsis.
Miks just Rootsis, selleks on kaks põhjust: esiteks elab siin juba palju iraaklasi (umbes 80 000) ning teiseks peetakse Rootsi asüülipoliitikat Euroopa kõige heldekäelisemaks.
Samas on riigi lahkus põhjustanud ka Rootsi enda ühiskonnas mitmeid, peamiselt sotsiaalseid, kuid ka majanduslikke ja poliitilisi probleeme. Sellest johtuvalt on ka mõistetav, et ametivõimud otsivad võimalusi, kuidas ohjeldada pagulaste massilist voolu. Mõni meetod selleks on aga enam kui küsitav.
Juulis võttis Rootsi migratsiooniamet vastu juhtnöörid, mille kohaselt peab iga riigist asüüli taotlev iraaklane nüüd tõestama, et tema elu on Iraagis otseselt ohustatud. Need, kes seda ei suuda, saadetakse tagasi kodumaale. Otsus põhineb migratsioonikohtu uuel käsitusel olukorrast Iraagis. Nimelt väidab see Rootsi migratsioonialaseid vaidlusi lahendav kõrgeim instants, et Iraagis ei ole mingit relvakonflikti.

Rahvaparteid süüdistatakse natsistlikus kampaanias
Eks igas seltskonnas võib olla must lammas, aga kui turvalisust looma kutsuval poliitplakatil löövad kolm valget ühe musta endi keskelt minema, on asi tähelepanuväärsem.
Seda vähemasti *veitsis, kus suurimat erakonda - Rahvaparteid, mis kuulub valitsusse ja mille liige on justiitsminister - süüdistatakse mitte ainult ksenofoobses, vaid lausa natsilikus kampaanias.
Nimelt püüab Rahvapartei saada rahva toetust deporteerimisskeemile, mis võimaldaks maalt välja saata terveid immigrantide perekondi juhul, kui nende lapsed sooritavad vägivaldse kuriteo, uimastitega seotud kuriteo või saavad pettusega sotsiaaltoetusi.
"Me arvame, et lapsevanemad vastutavad oma laste üleskasvatamise eest. Kui nad ei suuda seda korralikult teha, peavad nad vastutama tagajärgede eest," kuulutas partei esimees Üli Maurer.

Muuga päästekomando saab 14 miljoni kroonise pumbasüsteemi
AS Tallinna Sadam annab homme, Päästeametile ja Põhja-Eesti Päästekeskusele üle ligi 14 000 000 krooni eest ostetud mobiilse pumbasüsteemi, mis on mõeldud iseseisva tulekustutusveevarustuse loomiseks peamiselt Muuga sadamas ning selle lähiümbruses toimuvatel sündmustel.
Uus pumbasüsteem tagab tõhustatud veevarustuse suuremahulisteks kustutustöödeks naftasaaduste reservuaaride kustutamisel, aga ka metsatulekahjude või üleujutuste likvideerimisel.
Soetatud süsteem on osa ASi Tallinna Sadam, Eesti Päästeameti ja Põhja-Eesti Päästekeskuse möödunud aasta aprillis sõlmitud koostööleppest, mille kohaselt planeerivad osapooled renoveerida olemasoleva päästekomando hoone Muuga sadamas ning muretseda täiendavalt kaasaegset päästetehnikat ning - seadmeid, millega saab tõhustada reageeringut nii Muuga sadama piirkonnas kui ka mujal Harjumaal.
Pumbasüsteemi HydroSub 450 võimsus on 11 000 liitrit/min. Seade põhineb konteinersüsteemil ning koosneb kahest konteinerist?

Koolibussiga Tallinnasse sõitvate laste arv on oodatust suurem
Eile alustanud kolm koolibussi on kahe päevaga toimetanud Tallinna kesklinna koolidesse 264 last.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on koolibussiga sõitvate laste arv oodatust suurem. "Meeldivaks üllatuseks on see, et palju on sõitjaid esmakordselt käivitunud Vääna-Jõesuu suunalt," märkis Mutli. "Täna hommikul toodi sealt kooli 89 last, mis teeb bussi täituvuseks tervelt 60%."
Viimsi haigla -Kesklinna suunal on kahe päevaga kooli toodud 83 last ning Randvere aedlinn- Kesklinna suunal 64 õpilast.
"Kindlasti kavatseme koolibusside populaarsuse kasvades neile liinidele ka busse juurde lisada," täiendas Mutli. Koolibuss on mõeldud alg-, põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele ning on tasuta. Bussi sisenemisel on ette vaja näidata ainult õpilaspilet.

Tallinna lastehaigla saab juurdeehituse
Tallinna lastehaigla Mustamäel saab juurdeehituse käigus uue kolmest nelja- kuni viiekorruselisest osast koosneva hoonetekompleksi.
Tallinna linnavalitsus kavatseb homsel istungil algatada Tervise tänav 28 kinnistu detailplaneeringu koostamise.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks rajada lastehaigla juurde kolmest nelja- kuni viiekorruselisest osast koosnev hoonetekompleks, kuhu majutatakse laste vaimse tervise keskus, sünnitusmaja, tervise- ja perearstikeskus ja parkimismaja.
Planeeringuala suurus on 6,7 hektarit. Mustamäe linnaosa valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava arutelu.
Planeering vastab Mustamäe üldplaneeringule. Selle koostamise algatamist taotles SA Tallinna Lastehaigla. Detailplaneeringu eskiislahenduse koostas OÜ M. K. Konsultatsioonid.

Sotsid: Männiku tee remondi käigus hävitatakse 150 pärna
Tallinna sotsiaaldemokraadid nõuavad, et Männiku tee remondi käigus 150 pärna mahavõtmine peatataks ja küsimust arutataks neljapäeval linnavolikogu keskkonnakomisjoni erakorralisel koosolekul.
Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Maimu Bergi sõnul on Männiku teel toimuv järjekordne näide Tallinna linnaplaneerimise tänasest seisust.
"Ühel aastal istutab linn suure hurraaga 150 puud, mõned aastad hiljem otsustab need aga hävitada, sest sõidutee tuleb igaks juhuks laiem ehitada. Selline käitumine ühele rohelisele pealinnale küll au ei tee," märkis Berg.
Ka linna keskkonnaamet ei toeta sellisel kujul Männiku tee laiendusprojekti, sest see ei parandaks piirkonna ühistranspordi liiklust, vaid suurendaks ainult rasketranspordi koormust Männikul, vahendas Berg ameti juhataja sõnu.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul piisab täiesti teelaiendusest sellises ulatuses, et puuderead säiliksid.

Tulvav vihmavesi viis minema osa Randvere uhiuuest jalgrattateest
Eilseks planeeritud Randvere uhiuue rattatee avamispidustused jäid ära, sest augustikuine paduvihm pühkis osa teest minema.
24. augusti öösel kallanud vihm viis minema osa veel ehitatava Randvere jalgrattatee alusest ning uhtus välja tänavavalgustuspostide vundamente ja kaableid, kirjutab Postimees.
2,5 km pikkuse kergliiklustee ja välisvalgustuse ehitusmaksumus on 10,7 miljonit krooni.
Ehitusel omanikujärelevalvet teostava AS Telora-E hinnangul pressis tulvavesi kruntide poolt läbi teekonstruktsiooni ja, viinud kaasa osa asfaldi all olnud killustikust, jättis asfaldiserva kohati õhku.
"Tegemist on poolelioleva ehituse ja ehitaja tööõnnetusega," ütles AS Viimsi Vesi juhatuse liige Toivo Eensalu, "Igas maaparandusõpikus on juttu kraavide tegemisest, aga Randvere kergliiklustee rajamisel tegid vigu nii projekteerija kui ehitaja. Sellist teed pole meie tellinud."

Botaanikaed sai kingiks haruldase puu
Laupäeval, 1. septembril külastas Tallinna botaanikaaeda ametisse asuv Austraalia suursaadik Eestis hr Howard Brown, kes andis botaanikaaiale kingituseks väga haruldase taime - volleemia (Wollemi Pine, Wollemia nobilis). Volleemia leidu peetakse 20. sajandi üheks kolmest sensatsioonilisemast taimeleiust, kus miljonite aastate eest väljasurnuks peetud keskaegkonna organismi on leitud kasvamas nüüdisaja looduses. Taimed avastati 1994. aastal Sydneyst 150 km kaugusel asuva Wollemi rahvuspargi sügavast kanjonist.

Moskva lubab kultuurikoostööd
Moskvas visiidil käinud Tallinna linnapea Edgar Savisaar kohtus sealse meeri Juri Lužkoviga, kohtumisel räägiti linnadevahelistest suhetest ning kavandati kultuurikoostööd.
Vahetati viisakusi
Lužkov kinnitas, et suhtub Eestisse ja Tallinna lugupidamisega. Moskva juht väljendas soovi arendada suhteid Eesti ja Vene suurte linnade vahel. Lepiti kokku, et veel sel sügisel kirjutatakse alla kultuurikoostööleping.
Kavas noortevahetus
Samuti võetakse päevakorda valmistada ette koostööleping Moskva ja Tallinna noorsoo vahetuse vallas. Arutati võimalust korraldada tulevikus Tallinnas samamoodi nagu Peterburi päevi ka Moskva päevi. 
Vihm peletas linna ristmikel valvanud reguleerijad peitu
Esimesel koolipäeval koolist koju läinud õpilaste turvalisust valvanud liiklusreguleerijaid jätkus vaid kesklinna ning sedagi üsna lühikeseks ajaks.
Kella 11.00 ajal hommikul on Tallinna kesklinnas märgata hulganisti politseinikke, abipolitseinikke, munitsipaalpolitsei ametnikke ja turvafirmade töötajaid, kes kontrollisid esimestelt aktustelt koju suunduvate laste turvalisust vöötrajal.
Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul valvavad liiklust kaks politseinikku ja üks munitsipaalpolitseinik. Sellel ristmikul puudub jalakäijatele eraldi foor ning lubava tule ajal kipub Kreutzwaldi tänavalt Narva maanteele keeravate autode suur hulk vöötraja ääres seisjatest mitte hoolima. Eile astus kleenuke naispolitseinik aga lihtsalt sõiduteele autodele ette, lubades hõlpsamini teed ületada peale 21. keskkoolist tulijate ka kõikidel teistel soovijatel.

Pärnaõue elurajoon sai ehitusloa üksnes tänu riigikohtu otsusele
Ümbruskonna elanikud võitlesid korrusmajade hirmus Pärnaõue vastu riigikohtuni.
Lähikuudel hakatakse Haaberstisse Rannamõisa tee äärde ehitama 770 korteriga Pärnaõue elurajooni, seda vaatamata ümbruskonna elanike vastuseisule, kes võitlesid arendajate vastu kuni riigikohtuni välja.
"Järgmine samm oleks Euroopa kohtu poole pöörduda, aga see läheks juba advokaadi reisikulude näol väga kulukaks ega tasuks vaeva," nentis aastate eest lähikonda maja soetanud Kaupo Kalda.
"Lähimad korrusmajad kerkivad mõnele eramule praktiliselt akna alla," selgitas Kalda kohalike elanike vastumeelsust uue elurajooni vastu. "Ilmselt tulevad korteriomanikud oma kolmesadat koera eramajade vahele pissitama."
Kalda sõnul muudeti 48 kuni neljakorruselise eluhoone rajamist lubava detailplaneeringuga linna üldplaneeringut, mille järgi oli ala määratud eramajade piirkonnaks.

Suitsuanduri kampaania on viinud päästjad ligi 600 koju
Põhja-Eesti päästekeskuse algatatud suitsuanduri paigaldamist propageeriva ürituse "Kodu tuleohutuks" raames on päästjad Tallinnas ja Harjumaal käinud 588 majapidamises ning 194 kodu ootab veel järjekorras.
Aasta alguses käivitunud kampaania eesmärk on parandada inimeste teadlikkust tuleohutusega seotud riskidest ning anda oskusi, teadmisi ja vahendeid koduse tuleohutuse taseme tõstmiseks.
Kuni 1. septembrini oli Tallinna ja Harjumaa elanikel võimalus registreeruda päästeala infotelefonil ning kutsuda personaalseks nõustamiseks koju päästespetsialist.
Kodukülastusi korraldati koostöös vabatahtlike tuletõrjujate ja kohalike omavalitsustega. Omavalitsuste kaasabil soetati ja paigaldati vähemkindlustatud peredele tasuta 1700 suitsuandurit.

Koletult kihutanud riigikogulane jäi jalameheks
Asulavahelisel teel 54 kilomeetrit tunnis kiirust ületanud reformierakondlasest riigikogu liige Helmer Jõgi jäi kuuks ajaks juhtimisõiguseta.
Karistus hakkab kehtima homsest, teatas Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik riigikogus. Jõgi ületas juulikuus Valgamaal lubatud piirkiirust 54 kilomeetri võrra sõites asula kiiruspiiranguga maanteelõigul 104 kilomeetrit tunnis. Tegemist oli Õru asulaga Valgamaal.
Jõgi sõnul oli ta sooritamas möödasõitu ja asula märk jäi teise auto taha.
"Kindlasti pole minu käitumisele mingit õigustust. Kahetsen väga juhtunut ja tunnustan politseid, kes liikluses üha tõsisemalt korda hoiab," ütles Jõgi.
Ka talle määratud 6000-kroonine trahv on tänaseks tasutud. Jõgi vabandab nii oma valijate kui erakonnakaaslaste ees.

Septembri algus: lõhnab sügise järele
Märgade langenud lehtede mullaks saamise lõhn, külmanäpistusega taimeürtide vürts ja karske tuule hõng on need, mis panevad meid mõistma - käes on sügis.
Külm ja vihm panid tuntuimatele rännumeestele suitsupääsukestele aru pähe: Vilusi sajapäise parve rännukoosolek elektri-
traadil ja sellele järgnenud ühine söömapidu sai peetud - vihma käes napsati putukaid suisa kuuskede ja õunapuude küljest. Ja reedel nad läinud olidki. Siiski-siiski! Kaja Kübar ütleb, et neil on Pärnumaal viimased tegelased veel pesas. Kuid valgeid kurgi olevat järel tunduvalt vähem, rännuteele on asunud ka kakud, Euroopa reisile siirduvad karvasjalg- ja kodukakud. Ja muidugi saabub Eestisse praegu kõiksuguseid eksikülalisi. Ka esimesi põhjala leevikeste flöödihelisid on kuulda. Ja mu tütar Elise teatas, et linnud on hakanud laulma sügislaulu - tõepoolest, vahepealse vaikuseaja järel laulavad lehelinnud ja tihased sama innukalt kui kevadel. Must-toonekurg Tooni tühjas pesas aga pikutab vaid kollane haavaleht.

Majanduskasvu langus paneb arileht.ee lugejaid mõtlema
Päevaküsitlus näitas, et enamikku arileht.ee lugejaid paneb majanduskasvu langus mõtlema ja vastavalt tegutsema.
26% lugejatest mõtleb võetud laenud ennetähtaegselt tagasimaksmisele, 24% ei kasvata enam oma laenukoormust ning 22% mõtleb põhjalikult oma võimalused läbi.
Tervelt 27% lugejatest plaanib aga oma laenukoormust suurendada.
Küsitluses osales kl 17.30 seisuga 148 lugejat.

Nordea analüütikud: Rootsi majandust ootab aeglasem kasv
Nordea majandusanalüütikud kirjutavad viimases Rootsi majandusülevaates, et Rootsi kõrgkonjunktuur on oma tipu ületanud ja lähiaastatel on oodata järjest vähenevat kasvu.
Kasvu aeglustumist mõjutab kõige enam aeglasem investeerimistempo, vahendab Dagens Industri. Samal ajal kasvab suure palgatõusu jälgedes inflatsioon ja riigipanga hinnangul tõuseb intressimäär järgmise aasta alguseks 4,25 protsendini.
Nordea analüütikute hinnangul on Rootsi majanduskasv tänavu 3,3 protsenti, järgmisel aastal 2,6 protsenti ja 2009. aastal "pisut vähem".
Nordea hinnangul viib viimase aja majanduslik rahutus ülemaailmse majanduskasvu kahanemiseni. Ennekõike mõjutab seda USA majandus. Nordea analüütikud ei usu, et Ameerika Ühendriikide eluasemelaenude kriis viib maailma üldise laenukriisini, kuid siiski on oodata laenutingimuste üldist karmistumist.

Rohelised: RMK juhi tagandamine võib viia riigimetsa erastamiseni
Rohelised kahtlustavad, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevjuhi tagandamise tegelik põhjus on RMK nõukogu varjatud soov suurendada riigimetsade raiemahtu ning pikemas perspektiivis erastada metsamaid.
Täna keskkonnaminister Jaanus Tammkivile edastatud küsimuses soovib Riigikogu roheliste fraktsiooni liige Aleksei Lotman teada, milles konkreetselt seisnevad RMK endise juhi Ülo Viilupi eksimused, kas ministril on või ei ole kavas suurendada riigimetsas tehtavate raiete mahtu ning kas ministril on või ei ole kavas erastada riigile kuuluvaid metsamaid.
"Avalikkuse ette jõudnud selgitused antud otsuse tagamaadest, sealhulgas Keskkonnaministeeriumi ja RMK kodulehekülgedel olevad lühikesed pressiteated, ei selgita olukorda ammendavalt ja pakuvad pinnast mitmesugustele kahtlustele," lausus Lotman.
Tema sõnul on liikvele läinud jutud raiemahtude olulise suurendamise kavadest ning koguni riigile kuuluvate metsade erastamise soovidest. "Praegu avalikkusele kättesaadav teave ei võimalda anda nendele juttudele põhjendatud hinnangut," sõnas Lotman.

Citroen C4 pannakse biokütusega liikuma
Prantsusmaa autotootja Citroen valmistub lähinädalatel turule tooma biokütusega liikuvat versiooni firma populaarsest mudelist C4.
Uus mudel C4 BioFlex ehitatati ümber 1,6 -liitrise töömahuga bensiinimootoriga viieukselisest C4. Auto on võimeline liikumiseks kasutama taimedest tehtud ning loodusesõbralikku bioetanooli E85, tavalist bensiini või nende mõlema segu, kirjutab autoexpress.co.uk.
Citroeni juhid väidavad, et biokütust kasutades paiskab auto õhku viis protsenti vähem CO2, kui bensiiniga sõites. Vaatamata sellele, et biokütust kulub rohkem kui tavalist bensiini, on selle hind madalam ning kokkuvõttes aitab bioetanooliga sõitev auto ikkagi raha säästa.
C4 BioFlex-i mootor on kolme hobujõu võrra võimsam, kui analoogne bensiinimootor, tõustes 110 hobujõu juures 113 hobujõuni.

Elektrienergia hind tõuseb pea veerandi võrra
Eesti Energia tõstab järgmise aasta kevadest elektri hinda keskmiselt 16%, sellele lisanduvad taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis kergitavad elektri hinda lõpptarbijale kokku 23%.
Taastuvenergia tasu lõplik suurus selgub aasta lõpus. Kui see kinnitatakse prognoositust suuremana, siis tõuseb elektri hind veelgi.
Elektri hinnatõusu põhjuseks nimetab Eesti Energia elektri tootmise kallinemist.
"Alates 2002. aastast paigal püsinud elektri tootmise hinna kallinemise peamisteks põhjusteks on oluliselt muutunud Eesti majanduse keskkond, sh kütuste kallinemine, remondi- ja hoolduskulude tõus ning märkimisväärsed muutused tööjõuturul," märgib ettevõte.
Praeguseks on kõik viis Eesti Energia kontserni reguleeritud turul tegutsevat ettevõtet - Eesti Põlevkivi, Narva Elektrijaamad, Põhivõrk, Jaotusvõrk ja Teenindus - esitanud energiaturu inspektsioonile hinnamuutuse aluseks olevad kulude prognoosid.

Suurimad jaemüüjad tõstsid kütusehindu
Neste ning Statoil tõstsid täna bensiini ja diiselkütuse hindu kuni 30 sendi võrra liitri kohta, pärast lõunat läks hinnamuutusega kaasa ka Olerex.
Liiter bensiini 95 maksab nüüd Neste, Statoili ning Olerexi automaattanklates 13 krooni ning 80 senti.
Diiselkütuse liitri eest tuleb Neste, Statoili ning Olerexi automaattanklates maksta 13 krooni ning 60 senti.
Teenindusjaamades maksab kütuseliiter 25 senti rohkem kui automaattanklates.
Hindade kerkimise põhjuseks on nafta kallinemine maailmaturul.

Tartu kavatseb samuti öist alkoholimüüki piirata
Tartu linnavalitsus saadab volikokku eelnõu, mille kohaselt tohib uuest aastast Tartu linna kauplustes alkoholi müüa kell 8-23.
Praegu on alkoholi müük Tartu kauplustes lubatud kella seitsmest hommikul kaheni öösel.
"Otsustasime alkoholi müügikellaaegu muuta meile politsei ja linnaelanike tehtud ettepanekute põhjal," ütles linnapea Urmas Kruuse.
Määrus jõustub tuleva aasta 1. jaanuarist, mis peaks Kruuse sõnul andma ettevõtetele piisavalt aega oma töökorralduse muutmiseks.
Kui volikogu linnavalitsuse ettepanekuga nõustub, tohib Tartu kauplustes alkoholi müüa kell 8 - 23. Alkohoolsete jookide tellimuse alusel kohaleveoteenuse osutamine on lubatud ainult alkohoolse joogi kauplemisajal. Alkoholi müügiaeg ei muutu toitlustus- ja majutusettevõtetes ning avalikel üritustel.

Sony Ericssoni president lahkub ootamatult ametist
Ametist tagasi astuva Miles Flinti asemel saab novembris Sony Ericssoni uueks presidendiks Sony Electronics USA juhatuse esimees Hideki "Dick" Komiyama.
Analüütikutele hinnangul sai Flint oma ülesannetega firma presidendina suurepäraselt hakkama ja paljudele tuli tema ametist lahkumine üllatusena, kirjutab Reuters.
Samas leiavad analüütikud, et Flinti järglasel ei saa ametis kerge olema ja teda ootavad paljud väljakutsed, kuidas hoida firma senist kasumikurssi ajal, mil firma turuosa on asunud ründama mitmed konkureerivad ettevõtted.
Paljude analüütikute hinnangul ei sunnitud Flinti jõuga Soni Ericssoni presidendi kohalt lahkuma, kuna ettevõtte omanikud olid tema saavutustega rahul.
"Miles Flinti lahkumine tuleb üllatusena. Ta on teinud viimased aastad head tööd," ütles Redeye Stockholmi analüütik Greger Johansson.

Baltika kuu müügitulu ületas 100 miljoni krooni piiri
Baltika Grupi augustikuu müügitulu ületas esmakordselt 100 miljoni piiri, ulatudes 101,3 miljoni kroonini.
Grupi jaemüük kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enam kui poole võrra - 52 protsenti, teatas Baltika.
Baltika juhatuse esimees Meelis Milder nägi heade müüginumbrite taga edukalt lõppenud allahindlusi ning hästi müüvaid sügiskollektsioone.
"Tõime sügisrõivad juba augusti esimeses pooles poodidesse ning müügid näitavad, et kliendid on meie kollektsioonid heaks kiitnud," sõnas Milder.
Maade lõikes kasvas Baltika jaemüük eelmise aasta augustiga võrreldes kõige kiiremini Venemaal, kus kasv oli 143%. Lätis kasvas jaemüük vastavalt 54%, Leedus 50%, Eestis 42% ja Ukrainas 26%.

Tarbijakaitseamet: Tallinkil ei ole suitsetamiskeelust pääsu
Tarbijakaitseamet jättis laevafirma Tallink vaide rahuldamata ning on endiselt seisukohal, et firma rikub avatud suitsetamisaladega tubakaseadust.
Tarbijakaitseameti esindaja Kristina Vaksmaa ütles Päevaleht Online'ile, et amet vaatas vaide läbi ning otsustas selle rahuldamata jätta.
Vastavalt ettekirjutusele tuleb ettevõttel lõpetada tubakaseaduses sätestatud nõude rikkumine ja võtta arvesse sama seaduse sätestatud asjaolusid suitsetamisalade ja suitsetamisruumide määratlemisel Tallinki reisilaevadel.
"Seega tuleb laeval asuvates toitlustusettevõtetes, sh baarides, kus toimub jookide serveerimine, muuta loodud suitsetamisalad suitsetamiseks keelatud kohtadeks ning lõpetada nimetatud kohtades suitsetamise lubamine," lisas Vaksmaa.
AS Tallink Grupp'il on õigus ameti ettekirjutuse tühistamiseks esitada kohtule kaebus 30 päeva jooksul. See ei vabasta aga ettevõtet ettekirjutuse täimisest.

Arileht.ee lugejate küsimustele vastas Meelis Atonen
Täna kella 13-15 vastas arileht.ee lugejate küsimustele ärimees ja poliitik Meelis Atonen.
Hiljuti raputas Eesti majanduselu Eesti Post, kes teatas, et paneb kiratsevad postkontorid kinni ning püüab senisega võrreldes paremini majandada. Ootamatult teatas riigile kuuluv hiidettevõte, et kaotab senise FIE-süsteemi ning võtab vajalikud töötajad tööle. Eesti Posti kannustab tagant ka vaidlus maksuametiga, kes võib esitada 20-30 miljoni krooni suuruse nõude.
Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen on öelnud, et kuigi viimati tehtud otsused on ebapopulaarsed, tuleb need ellu viia.
Kuid Eesti Post ei ole ainus teema, mille kohta Meelis Atonenile tasub küsimusi esitada.
Suvel suundus Reformierakonna juhtfiguur erasektorisse ning asus tööle valuutafirmas Tavid, kus ta on nõukogu liige ning tegeleb kulla kui investeeringuga. Et Tavid soovib lisaks Eestile laieneda nii Lätis, Soomes kui Rootsis, siis pole ime, et Atoneni on viimasel ajal nähtud ka naaberriikide telekanalitel kullast rääkimas. Üleeile saabus Atonen Hongkongist, kust sai Hiina firmalt China Great Wall õiguse müüa nende kuldmünte kogu Euroopas.

ILO raport: ameeriklased on jätkuvalt kõige produktiivsemad töötajad
Maailma kõige kõrgem tootlikkus ühe inimese kohta on jätkuvalt Ameerikas, kinnitab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ILO oma avaldatud raportis.
Aastal 2006 tootis iga USA tööline 63 885 dollarit jõukust, edestades produktiivsuselt teisel kohal olevat Iirimaad, kus ühe töötaja panus SKT-sse oli 55 986 dollarit, kirjutab BBC.
Kuid enim on tõusnud Ida-Aasia töötajate tootlikkus, mis on kaks korda kõrgem kui kümme aastat tagasi.
International Labour Organisation (ILO) arvutab tootlikkust jagades riigi aastase kogutoodangu ametlikult riigis registreeritud töötajate arvuga.
ILO raport rõhutab, et jätkuvalt on suur tootlikkuse vahe arenenud tööstusriikide ja ülejäänud maailma vahel.
Endiselt on madalaima tootlikkusega regiooniks Saharast lõunapoole jääv Aafrika, kus tootlikkus küündib vaid veerandini rahvusvaheliselt keskmisest.

Mothercare ja H&M orjastavad Indias töölisi
Suubritannia ajaleht The Guardian korraldas uuringu, millest selgus, et suured Lääne rõivaketid Mothercare, H&M, Marks&Spencer ja teised kasutavad Indias sisuliselt orjatööjõudu.
Suured rõivaketid maksavad India riidevabriku töötajatele ainult 13 penni ehk kolm krooni tunnis, nii et töötajad peavad eluspüsimiseks valitsuse toidupakke saamas käima, kirjutab The Guardian.
India suurim valmisriiete vahendaja Gokaldas Export, mis teeb tööd ka kaubamärkidele Marks&Spencer, Mothercare ja H&M, võttis süüdistused omaks ja kinnitas: jah, India vabrikutööliste palgad on tõesti allapoole igasugust arvestust ja töötajaid sunnitakse nädalas 6-18 ületundi tegema.
Samas teine suur Indias toodetud valmisriiete vahendaja Texport Overseas, mis varustab Gapi ja Matalani, kinnitas vastupidist: töötajaid ei sunnita ületunde tegema. Gapi ja Matalani jaoks rõivaid õmblevad töötajad väidavad siiski kindlalt, et lisaks ületunnitööle sundimisele ahistavad meessoost tootmisjuhid naisõmblejaid ja keelavad neile vabu päevi, kui töötajad haigestuvad. Töötajad nurisevad ka selle üle, et vabrikute kempsudes on valvurid, kes vaatavad, et wc-sse tulnud naised võimalikult kiiresti oma seelikusabad kokku korjaks ja tööle naaseks. Texport Overseas seevastu kinnitab, et tualettides on valvurid küll, aga mitte töötajate tagakihutamiseks, vaid hoopis turvalisuse tagamiseks.

Kinnisvarabuumi jäävad meenutama papist majad
Kinnisvarabuumi aeg on läbi, ent suure buumi mälestusmärgina jäävad kuumi kinnisvara-aastaid meenutama pisikestele kruntidele pitkitud papist majad, millel puudub peaaegu igasugune ostjaskond.
"Eesti majanduse eripära" põhjustas säärase kinnisvarabuumi, et uued majad ja korterid piltlikult öeldes kisti arendajate käest ära ning oldi nõus iga hinnaga, kirjutab aripaev.ee.
Nüüd on see aeg loomulikult läbi, ent suure buumi mälestusmärgina jäävad kuumi kinnisvara-aastaid meenutama pisikestele kruntidele pitkitud papist majad, millel puudub peaaegu igasugune ostjaskond.
Viimase viie-seitsme aasta jooksul on püütud arendada ja ehitada sama palju uusi pindu kui oleks normaalse arengu korral rajatud 25 aastaga. Pole parata, et sellise rabistamise eest tuleb lõivu maksta.

Fazer asutab Eesti suurima toitlustusfirma Fazer Amica Eesti AS
Fazeri kontserni toitlustusüksusest Fazer Amicast saab iseseisev ettevõte, mis alates 1. oktoobrist hakkab kandma nime Fazer Amica Eesti AS. Peatselt valmib ettevõttel ainulaadne teenindusköök Saku vallas Tänassilma Tehnopargis.
Fazer Amica Eesti direktori Rita Reimi sõnul tingis eraldiseisva ettevõtte loomise vajaduse tootmismahtude järjest kiirenev kasv ja uute tegevussuundade lisandumine. "Tegutsesime varasemalt koos Fazer Pagaritega Fazer Eesti AS-i nime all. Vaadeldes Fazer Amica Eesti finantstulemusi, võib öelda, et oleme Eesti suurim valmistoidu- ja peoteenindusettevõte, mistõttu ka eraldumine oli vajalik. Eelmisel aastal ulatus Fazer Amica Eesti netokäive 150 miljoni kroonini, kasvades 2005. aastaga võrreldes 21%," ütles Reim.
Fazer Amica Eesti teenindab üle riigi enam kui 50 erinevat toitlustuskohta. Põhiklientideks on kooliõpilased Tallinnas, Tartus, Võrus, Raplas ja Märjamaal, kuid ka paljude ettevõtete töötajad üle Eesti. Kohvikud ja buffet-tüüpi söögikohad on nii Stockmanni Kaubamajas kui Viru Keskuses. Võimalik on tellida peoteenindust ning ettevõte varustab Tallinna kauplusi ja Statoili teenindusjaamu kulinaaria- ja valmistoitudega. Fazer Amica tooteid leiab ka Tallinna ja Helsingi vahel sõitvatel kiirlaevadel. Ettevõte annab tööd rohkem kui 600 inimesele.

Ajakiri Global Finance nimetas U-Neti Eesti parimaks internetipangaks
Rahvusvaheline finantsajakiri Global Finance selgitas kaheksandat aastat maailma parimad internetipangad ning nimetas SEB Eesti Ühispanga internetipanga parimaks Eestis. Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas jagas SEB Eesti Ühispank jaeklientide terviklahenduse (Best Consumer Integrated Site) alamkategoorias esikohta Citigroupiga.
"Auhind annab jätkuvalt tunnistust sellest, et meie teenused on kõrgel tasemel. Peamine põhjus selleks on kindlasti kliendid, kelle soove püüame maksimaalselt arvestada ning oma teenuseid järjest paremaks muuta," märkis SEB Eesti Ühispanga e-Teenuste osakonna juhtaja Ragnar Toomla. "Kogu maailma e-pangandus seisab praegu teelahkmel - kasvav küberkuritegevus seab ohtu teenuste tuleviku. Õnneks on ka siin Eesti muust maailmast sammu jagu ees ning järjest kasvav ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutajate arv aitab ka meie e-teenuste turvalisuse viia kõrgeimale tasemele maailmas."
Parima internetipanga selgitamisel hinnati kriteeriume nagu uute klientide leidmise strateegia tugevus ja klientide arvu kasv, edukus klientide teenindamisel internetis, pakutavate teenuste valik, reaalsed tulemused internetiteenuste pakkumisel ning kujundus ja funktsionaalsus.

Tallinna kauplused pole valel ajal alkoholi müügiga vahele jäänud
Tallinna ettevõtlusameti järelevalveametnikud pole alkoholi müügiaja piirangu rikkumisi seni tuvastanud.
Tallinna ettevõtlusameti juhi Kairi Teniste sõnul pole alates alkoholi müügiaja piirangute jõustumisest 1. augustist Tallinna ettevõtlusametile tulnud sellelaadseid kaebusi.
"Samuti ei ole meie järelevalveametnike poolt tuvastatud alkoholi müügiaja piirangu rikkumisi ning seetõttu ei ole ka kedagi karistatud," kinnitas Teniste.
Kui kauplus müüb alkoholi kas või mõni minute pärast kaheksat õhtul, siis on see Teniste sõnul karistatav. "Järjekorra pikkus ei ole vabandavaks ajaoluks," ütles Teniste.
Samas peab seaduse rikkumine olema tõendatud. "Kassalindile trükitud müügiaeg iseenesest ei tarvitse olla veel piisavaks tõendiks rikkumise kohta," ütles Teniste.

Mart Altvee juhib tänasest Ecobay arendusprojekti
Alates tänasest asub endine SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimees Mart Altvee juhtima Ecobay arendusprojekti Tallinnas Paljassaare poolsaarel.
Projekt hõlmab 48 hektarit mereäärset hoonestamata maad. Ecobay projekti arenduskontseptsioon on koostamisel.
"Nii suure territooriumi planeerimine ja tulevane väljaehitamine ei ole Tallinnas päris igapäevane," sõnas Altvee.
Ecobay arendusprojekt kuulub läbi Paljastor Kinnisvara OÜ samasse ettevõtete gruppi AS-iga Magnum, endise nimega AS Magnum Medical.

Lisaeelarve muudab Tallinna koolilõunad rammusamaks
Tallinna koolides sellest õppeaastast lahjemaks muutuv tasuta koolilõuna sõltub sellest, kui kiiresti võtab linn vastu teise lisaeelarve, kus lisaraha koolitoitlustajatele sees oleks.
Mitmendat aastat on riik ja Tallinna linn maksnud erafirmadele ühe lapse pealt kokku 14 krooni päevas, kuid kevadel koostatud protokolli järgi pidi see summa olema septembrist alates 18 krooni ja uuel aastal 19 krooni, kirjutab Äripäev.
"Me küsisime 22 krooni, läbirääkimiste käigus jäime pidama 18 krooni peale," rääkis Koolitoitlustuse OÜ omanik Tiit Rehepapp.
Tallinna haridusameti juht Andres Pajula selgitas, et ehkki lubati septembrist päevarahaks 18 krooni, siis alles seejärel, kui linn oma teise lisaeelarve vastu võtab. Eelarvet alles koostatakse ja heal juhul jõuab see volikogusse oktoobri lõpus. "Me peaks poole võrra raha suurendama, aga see pole poole aasta peale mõeldav," sõnas Pajula. Järgmisel aastal suureneb aga päevaraha 19 kroonini, see läheb ka eelarvesse, kinnitas ta.

Ülikoolid suudavad järjest enam ajudega raha teha
Eesti ülikoolid on asunud ajupotentsiaali rahaks pöörama - viimastel aastatel on ülikoolid hakanud senisest aktiivsemalt oma leiutistele patente taotlema ja koostöös partneritega neid tootmisse juurutama.
Eesti suurimatel ülikoolidel on käimas läbirääkimised nii kodumaiste kui ka piiritaguste firmadega, et Eesti teadlaste saavutusi praktilisse kasutusse viia. Kui patendi omamine suurt tulu ei anna, siis koostöö ettevõtjatega aga küll, kirjutab Äripäev.
Koostöölt ettevõtjatega teenib Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) juba korralikult - mullu 102 miljonit krooni ehk ülikooli teadus- ja arendustegevuse eelarvest tervelt kolmandiku. Haridus- ja teadusministeerium eraldas ülikooli teadustegevuseks 118,5 miljonit krooni.
Ettevõtetega sõlmitud lepingud toovad Tartu Ülikoolile praegu 15 miljonit krooni aastas ning see kasvab aasta-aastalt. Spin-off-firmad kasutavad Taru Ülikooli intellektuaalset omandit peamiselt ravimiuuringutel ning biotehnoloogias.

Vene tollis ringleb Eesti firmade must nimekiri
Vene loodepiirkonna tollivalitsuse dokument, mida ametlikult pole väidetavalt olemaski, loetleb üles 29 Eesti transpordifirmat, keda piiriületusel nöökida.
Postimehe käsutuses olevas mustas nimekirjas märgitud ettevõtetele saab piiril asuvas tollipunktis osaks erikohtlemine, lõpp-punkti võivad veokid aga liikuda vaid kiirreageerimisüksuse erikonvoi saatel.
Firmasid ei aita isegi rahvusvahelisi autovedusid lihtsustavasse TIR-süsteemi kuulumine, mis annab Venemaale kuni 50 000-dollarilise garantii võimalike tollirežiimi rikkumiste vastu.
Konvoi saadab veokid lõpp-punktiks oleva tollijaamani, vedajate sõnul kallines Jaanilinnast Peterburisse konvoeerimise hind mõne päeva eest 4000 rublalt 8000 rublale (3584 kroonini), Moskvasse konvoeerimise eest küsitavat 600-800 eurot.
Nimekirjas figureerinud OÜ Tarmo Trans juhi Aivar Põllu hinnangul on tegemist lihtsalt Eesti firmade nöökimisega: "Me veame kaupu TIR-konventsiooni järgi ja konvoi kasutamiseks pole mingisugust põhjust. Sellest hoolimata selgus reedel, et ehkki kõik oli korras ja õige, ei lastud meie autot tollist läbi ja tuli võtta konvoi."

Tallinna-Riia liinile uus raudteelõik
Balti riigid hakkavad uurima kitsama rööpmelaiusega raudteelõigu ehitamise võimalusi Rail Baltica trassil, otsustasid eile toimunud nõupidamisel Balti riikide ja Poola transpordiministrid.
"Uuring käsitleb täiesti uue, Euroopa Liidus kasutusel oleval kitsamal rööpmelaiusel põhineva Tallinna-Riia raudteelõigu ehitamise võimalikkust," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel. Ta lisas, et olemasoleva nn Vene rööpmelisusel põhineva raudtee rekonstrueerimine võimaldaks nelja aasta pärast Tallinnast Varssavisse sõita kiirusega 120 km/h.
Eile võtsid Balti riikide ja Poola transpordiministrid majandusministeeriumis vastu deklaratsiooni, mille kohaselt korraldatakse aastatel 2008-2010 teostatavusuuring. Kaheaastase uuringu eesmärk on leida parim viis infrastruktuuride täiendamiseks või ümberehitamiseks Tallinna-Pärnu-Eesti/Läti piiri raudteelõigul.

Skype'i loojate kiidetud netitelevisioon Joost ei saa kuidagi hoogu sisse
Suveks lubatud netitelevisiooni beetaversiooni testivad miljonid valitud vaatajad.
Rootsi päritolu ettevõtte Joltidi loodud innovatiivse internetitelevisiooni Joost ametliku versiooni töölehakkamine viibib veel vähemalt pool aastat. Joltidiga on seotud ka eestlastest Skype'i loojad Jaan Tallinn, Priit Kasesalu, Toivo Annus ja Ahti Heinla.
Projekti loojate, samuti Skype'iga miljardeid teeninud rootslaste Niklas Zennströmi ja Janus Friisi esialgsete prognooside kohaselt pidi Joosti ametlik versioon tööle hakkama juba sellel suvel, kuid juhatus otsustas tähtaja edasi lükata. Väidetavalt polnud projekt veel laia massi tarbeks valmis.
Ambitsioonikas projekt
Joosti pressiesindaja Darrel Connell rääkis Rootsi majanduslehele Dagens Industri, et veel enne tänavuse aasta lõppu muutub teenus kõigi jaoks avalikuks.

Iga üheksas eestlane töötab ehitajana
Selle näitajaga kuulub Eesti Euroopas esiritta, veelgi rohkem on ehitajaid Iirimaal.
Eurostati selle aasta esimese kvartali andmed kõnelevad, et 11,2 protsenti ehk 72 600 Eestis tööga hõivatud inimest on leidnud rakendust ehitusalal. See arv on protsendikaupa aasta-aastalt ka üha tõusnud.
Kui 2003. aasta viimane kvartal näitab, et ehituses oli ametis 7,7 protsenti inimesi, siis aasta hiljem oli neid kaheksa protsenti, 2005. aastal aga 8,5 protsenti, jõudes 2006. aasta viimaseks kvartaliks 11,2 protsendini.
Eestist veelgi enam tegeletakse ehitusega Hispaanias ja Iirimaal, kus ehituses teenib oma igapäevast leiba vastavalt 13,3 protsenti ehk ligi 2,7 miljonit ja 13,6 protsenti ehk 281 000 inimest kõigist töölkäijatest.
Tagasihoidlikud naabrid

tARTuFF-i külastas 10 000 inimest
25. augustist 2. septembrini kestnud vabaõhufilmifestival tARTuFF kogus hoolimata külmadest ja vihmastest ilmadest ligikaudu 10 000 pealtvaatajat.
Festivalil näidati filme Tartu Raekoja platsil ning kinos Athena. Kokku linastusid 25 mängu- ja dokumentaalfilmi armastuse kõige erinevatest vormidest. Ühtviisi populaarsed olid nii Raekoja platsi seansid kui Athena Keskuses näidatud dokumentaalfilmid, mida kroonis täismaja publikut toonud kahepäevane rahvusvaheline konverents religioonitolerantsi teemadel.
Festivali publik sai valida ka enda lemmikfilmi, milleks sel aastal osutus 1971. aastal valminud USA linateos "Harold ja Maude", millele järgnesid linateosed "Elsa ja Fred" ning "Ükskord". Publikuauhinnaks olnud Mati Karmini pronksskulptuur suudlevatest tudengitest otsustati saata võidufilmi meespeaosalisele Bud Cortile, kes kandideeris sama rolli eest 36 aastat tagasi Kuldgloobusele.

Vanemuine esineb Tallinnas kolme komöödiaga
Vanemuine toob Tallinna oma komöödiaparemiku, mängides 5.-7. septembrini Vene Teatris lavastusi "Beautiful Bodies", "Sekstett a la carte" ja "Mesimees".
Kolmapäeval, 5. septembril etendub Vene Teatri saalis ameerika näitekirjaniku Laura Shaine Cunninghami "Beautiful Bodies", mis räägib kuuest varases keskeas naisest, kes pole tahtnud või suutnud end kellegagi siduda ega lapsi saada. Aga bioloogiline kell tiksub armutult ja seda tagasi keerata pole võimalik. Loo lavastas Jüri Lumiste.
Neljapäeval, 6. septembril etendub "Päikesepoiste", "Piparkoogileedi" jpt vaatajarekordeid löönud komöödiate autori Neil Simon "Sekstett a la carte". Pariisi luksusrestoranis õhtusöögil kohtuvad kuus mitte enam verinoort inimest. Kolm meest, kolm naist. Põnevust lisab asjaolu, et keegi neist ei tea, kes on õhtusöögi korraldaja. Ka seekord on lavastajaks Jüri Lumiste.

Teatrimaag Mikk Mikiveri sünnist möödub 70 aastat
Eesti teatri tavasid au sees hoidnud lavastaja tähtpäeva tähistatakse mitme üritusega.
Mitmel mälestusüritusel meenutatakse pildis ja helis Mikk Mikiveri, sõna saavad tema kolleegid, sõbrad ja õpilased.
Milline on jälg, mis jääb suurest inimesest, näitlejast ja teatrimehest tema kaasaegsete mällu? Mikk Mikiveri puhul meenub kõigepealt tema madal ja rahulik hääl, šikk ja härrasmehelik hoiak ning põhjamaiselt suletud koore all tuksuv tundlik maailm, mis tema parimates teatritöödes puudutas ja vapustas publikut sügavalt.
Muu hulgas oli ta ka sõna-osav kirjamees ja huvitav vestleja, mida tõendab suur hulk alles-jäänud artikleid ja intervjuusid. Siinkohal mõned näited:

Vabariigi juubelifilmi režissööriks saab Asko Kase
Noor filmilavastaja Asko Kase valiti projekti pärast Ilmar Raagi loobumist.
Järgmise aasta kevadeks Eesti vabariigi 90. aastapäevaks valmiva kommunistide 1924. aasta 1. detsembri ebaõnnestunud riigipöördekatsest kõneleva mängufilmi režissööriks saab Asko Kase.
Filmile, mille stsenaariumi autoriteks on Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv poliitik ning ajaloolane Lauri Vahtre ja stsenarist Mihkel Ulman, on valitsus eraldanud kümme miljonit krooni. Lõplikuks eelarveks nimetab filmi produtsent Artur Talvik ligikaudu 23-24 miljonit krooni, mis ületab mõnevõrra "Nimed marmortahvlil" eelarvet.
Esialgsete plaanide kohaselt pidi riigipöördekatsest kõneleva filmi lavastajatooli istuma Ilmar Raag, kes võitis hiljuti mainekal Karlovy Vary filmifestivalil Tšehhis mängufilmiga "Klass" kaks auhinda. Mõned nädalad pärast edukat festivali Raag aga loobus antud projektist, nimetades põhjuseks, et eelistab tegeleda oma teiste projektidega. Üheks põhjuseks võib olla see, et pärast tunnustust Karlovy Vary's sai "Klass" arvukalt kutseid teistele festivalidele, mis leiavad aset sel sügisel.

Pariisi maailmanäitus 1937: oluline tähis Eesti kultuuriloos
Eestlaste edukast esinemisest Pariisi EXPO-l pandi 70 aastat hiljem kokku näitus.
Umbes sama kaaluga sündmuseks, nagu aasta varem toimunud Berliini olümpiamägud, kujunes aasta hiljem toimunud maailmanäitus Pariisis. Eestile oli see suurepärane võimalus näidata end maailmale. Kokku toodi Pariisist ära seitse grand prix'd, kaheksa Diplome d'Honneur'i, üheksa kuld- ja kuus hõbemedalit ning üks pronksmedal. Erinevalt praegustest EXPO-dest oli siis eriline rõhk professionaalsel ja rahvakunstil.
Näidati ka elu-olu, põlevkivitööstust ja Eesti tooteid, kuid nagu näitavad ka preemiad, hinnati eelkõige kunsti, kuigi maailmanäituse deviis kõlas: "Kunst ja tehnika moodsas elus." Eesti ekspositsiooni ettevalmistamisega tegelesid otseselt välis- ja majandusministeerium. Kuid veebruaris 1935 soovitas kaubandus-tööstuskoda anda Pariisi kutsele eitav vastus.

Kaosest teevad ürituse usinad vabatahtlikud
Teatrifestival Draama on vaid üks üritustest, mida ei toimuks vabatahtlike toeta.
"Kas mina olen loll või tõesti kõik laabub?" imestab Ivika Saaroja endamisi.
Tartus toimub teatrifestival ja stressiga sinasõbraks saanud korraldajad ei saa aru, kuidas on võimalik, et tõesti kõik sujub. Nende hulka kuulub ka vabatahtlike üks juhtidest Ivika Saaroja. Selgub, et imestada oli ennatlik, sest rahulikkus oli siiski vaid vaikus enne tormi.
Kui pühapäeva pärastlõunal, teatrifestivali teisel päeval, sai Draama üks korraldajaist, Ivika Saaroja, vaid neli tööga seonduvat telefonikõnet ja needki polnud midagi pakilist, siis uus nädal algas uue hooga: "Kust ma leian kaks inimest, kes ei ole täna kinni?", "Mismõttes, võtta vastu telefon?! Milleks? Selge. Ma lähen hulluks!"

Ruja rokkooper otsib osatäitjaid
Aasta pärast augustis esietendub Vanemuises rokkooper ansamblist Ruja. Algupärase lavatüki libretistideks on Tiit Ojasoo ning Ene-Liis Semper, heliloojaks Ruja ridadest tuntud pianist Rein Rannap.
Osatäitjate leidmiseks korraldab Vanemuine konkursi. "Otsime osatäitjaid kõikidesse rollidesse," täpsustab teatri pressiesindaja Tambet Kaugema.
Huvilised saavad registreerida Marika Petti e-postiaadressil marika.petti@vanemuine.ee. 30. septembril ja 1. oktoobril Tallinnas NO99 ruumides toimuvatel katsetel tuleb ette kanda Ruja pala "Roostevaba maailm".

Viimane Potteri raamat on parim
Vaevalt kuu aega müügis olnud Harry Potteri sarja seitsmes ja viimane raamat "Harry Potter and the Deathly Hallows" on MSN Entertainmentis korraldatud lugejaküsitluse põhjal lugejate meelest Potteri-sarja kõige parem raamat. Müügirekordeid purustanud värskele raamatule järgnes Potteri-sarja kolmas teos "Harry Potter ja Azkabani vang". Kõige ebapopulaarsemaks osutus lugejate seas Potteri lugude teine raamat "Saladuste kamber". Kokku osales hääletusel nelikümmend viis tuhat Harry Potteri fänni.
BBC põhjal Mart Niineste

Nõmmel avati metal-sügis
Pühapäeva õhtul avas Nõmme kultuurimajas sügise Northern Assassination Touri nime kandev minifestival, mille stiilimääratlusena võiks kasutada väljendit ekstreem-metal. Kokkutulnud rahva (ja neid oli palju) luid raputas lihast lahti ameeriklaste Incantation, kahe aasta eest täpselt samas kohas esinenud Kreeka päritolu Rotting Christ, Brasiilia kolme tuntuma metal-bändi sekka kuuluv Krisiun ja poolakate Crionics. Enim rahvast tõi kohale Rotting Christ, kuigi kuulajate puudumise üle ei saanud ükski bänd kurta.

Internet: 
Internet:  - enne kui Brad Pitt, Elijah Wood, Keanu Reeves ja paljud teised kinolinalt tuntud inimesed näitlejatena tõeliselt kuulsaks said, pidid nad vorstiraha teenimiseks telereklaamides laiatarbekaupu tutvustama. Tagantjärele piinlik, kuid mida sa ikka teed, kui taskus puhub tuul.

Osaka dopingupatustajaks osutus prantslasest tõkkejooksja
Kolm suve tagasi Ateena olümpial 400 m tõkkejooksus pronksmedali saanud prantslane Naman Keita andis pühapäeval Osakas lõppenud MM-võistlustel dopinguproovi, milles oli anormaalselt suur testosterooni tase.
Osakas jõudis Keita poolfinaali, kuid sai oma jooksus 49,16 sekundiga neljanda koha ning finaali ei pääsenud, teatas Sportnet. 
Et positiivseks osutus ka Keita B-proov, ootab meest kaheaastane võistluskeeld ning Pekingi olümpial ta joosta ei saa.
Osakas viidi läbi kõigi aegade suurim dopinguproovide arv kergejõustiku MM-idel.
Eelmisel MM-il Helsingis oli kaks dopingujuhtumit, 2003. aastal Pariisis üheksa patustajat ning 2001. aasta Edmontoni MM-il rekordilised 13 vahelejääjat.

Ani jõudis Veneetsias teise ringi
Maret Ani alustas Veneetsias peetavat ITF-i turniiri võiduga.
Itaalias neljandana tabelisse paigutatud eestlanna esimene vastane oli Slovakkia tennisist Stanislava Hroženska, vahendab Sportnet.
WTA edetabelis 146. kohal paiknev Ani võitis edetabelis 251. vastu avaseti 6: 3, kuid teises tuli võitja selgitamiseks appi võtta kiire lõppmäng. Selle võitis eestlanna 7: 4 ning seti 7: 6.
Lisaks Anile teeb Veneetsias kaasa ka Margit Rüütel, kelle vastaseks on avaringis kutsekaardiga mängima tulnud paraguailanna Rosana de los Rios. WTA edetabelis 150. kohal paiknev vastasel on turniiril viies astus.
Paarismängus tuleb Rüütel veel täna platsile koos venelanna Alissa Kleibanovaga, kellele ta Bangkokis suveuniversiaadi tenniseturniiri finaalis kaotas. Teisel pool võrku on tugevad itaallannad Antonella Serra Zanetti ja Nathalie Vierin. Ani seekord paarismängu ei mängi.

Vueltal sai sprinterite pidu läbi, Mandri 57. kohal
Kui 62. Hispaania velotuuri (Vuelta) esimesed kolm etappi lõppesid kõik grupifinišiga, siis täna sõidetud neljas etapp oli juba mägedesõprade meelispala, võitis venelane Vladimir Jefimkin, Rene Mandri oli 57.
185,1 km pikkust teekonda alustati Langreost ja lõpetati 16. korda Vuelta ajaloos Lagos de Covadonga tõusu lõpus (12,6 km keskmise tõusunurgaga 7,3%), vahendab Sportnet.
Soolosõitu tegi 26-aastane venelane Vladimir Jefimkin (Caissa d'Epargne), edestades teisena ja kolmandana oma päevatööga lõpule jõudnud itaalast Leonardo Piepolit (Saunier Duval-Prodir) ja belglast Stijn Devolderit (Disovery Channel) ühe minuti ja kuue sekundiga!
Teisel ja kolmandal etapil kuuenda koha saanud ning enne teisipäevast etappi neljandal kohal paiknenud Rene Mandri (Ag2r-Prevoyance) jõudis pärale 7.21 pärast Jefimkinit ning sai kirja 57. koha.

Tallinn premeerib Kanterit 200 000 krooniga
Vastavalt Tallinna linnavalitsuse korralduse eelnõule premeerib linn kettaheites maailmameistriks tulnud Gerd Kanterit 200 000 krooniga ja tema treenerit Vesteinn Hafsteinssoni 60 000 krooniga.
28. augustil 2007 Osakas, Jaapanis toimuvatel maailmameistrivõistlustel saavutas tallinlane Gerd Kanter kettaheites tulemusega 68.94 esikoha ning tuli maailmameistriks.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul on iga Eesti sportlase võit meie kõigi võit, mis ühendab sel hetkel kogu rahvast ning paneb meie väikese rahva südamed kiireimini põksuma ja kaasa elama. "Tallinna linn peab oluliseks tunnustustada ja väärtustada kõrgeid sportlikke saavutusi, mis loodetavasti innustab ka rohkem noori ja järeletulevaid põlvkondi spordiga tegelema," märkis Savisaar, vahendab ETVsport.ee.
Sellest lähtuvalt teeb Tallinan linnavalitsus ettepaneku eraldada MTÜ-le Eesti Kergejõustikuliit Gerd Kanteri ja tema treeneri Vesteinn Hafsteinssoni premeerimiseks kokku 260 000 krooni.

Gerd Kanteri lend hilineb
Täna õhtul kell 17: 05 Tallinna lennujaama saabuma pidanud lend, mille pardal on ka värske maailmameister Gerd Kanter, hilineb ligi tund.
Vantaa lennujaama andmetel väljub Osakas kettaheite maailmameistriks kroonitud Gerd Kanteri lend Helsingist kell 17: 30 ning peaks saabuma Tallinnasse pisut enne kella kuute.
Kõikidel lennujaama Gerdi vastu võtma ja tervitama kogunenud fännidel palutakse olla kannatlik.

Eveli Saue esikümnesse ei jõudnud
Otepääl toimuvatel suvistel biathloni MMil Eesti naiste esinumber Eveli Saue jäi 3 kilomeetri laskejooksu distantsil 11. kohale.
Võit läks Valgevene sportlasele Natalja Sokolovale, kes eksis tiirus küll kahel korral. Eveli Saue eksis tiirus küll kõigest korra, ent jooksurajal jäi eestlanna parematele selgelt alla ning kaotas liidrile 1 minuti ja 11,7 sekundiga, vahendab Sportnet.
Teise koha hõivas Kasahstani esindaja Jelena Hrustaljova, kes kõmmutas mööda kolm lasku ja finišeeris võitjast hiljem 21,4 sekundit. Kolmanda koha teenis ukrainlanna Ljudmilla Pissarenko, kes ühe möödalasuga jäi võitjast maha 29,8 sekundit.
Teistest eestlannadest saavutas Kadri Lehtla kahe möödalasu juures 15. koha (+1.32, 6) ja Sirli Hanni leppis kuue eksimuse tõttu eelviimase 26. kohaga (3.10, 8).

Inglise jalgpalliklubide kulutused rekordilisel tasemel
Inglismaa jalgpalliklubide kulutused uutele mängijatele küündisid tänavusel suvel rekordilise 500 000 miljoni Inglise naelani ehk 11,65 miljardi Eesti kroonini.
Nelja esimese Inglismaa jalgpalliliiga klubide kulutused ulatusid möödunud aastal 300 miljoni naelani, kuid tänavune summa ületas eelmise rekordi ligi kahe kolmandikuga, vahendab sports.yahoo.com.
Kulutuste suurenemisele on kaasa aidanud mitmete uute klubide müümine välismaistele ärihaidele. Viimasel suvel vahetasid omanikku näiteks Manchester City ning Newcastle United.
Kõige enam kulutasid suvel uutele mängijatele Manchester United (51 miljonit naela), Liverpool FC (50 miljonit naela), Tottenham Hotspur (40 miljonit naela) ning Sunderland AFC (35 miljonit naela). Koguni 12 kõrgeima liiga klubi kulutasid sel üleminekufaasil rohkem kui 20 miljonit naela.

Lessing lõpetas Otepääl viiendana
Otepääl peetavatel 12. suvebiathloni maailmameistrivõistlustel eestlased avadistantsil medalikolmikusse ei jõudnud. Parimana saavutas Roland Lessing viiendale kohale.
Avaalana kavas olnud 4 kilomeetri laskejooksu sprindidistantsi võit läks ukrainlasele Oleksandr Bilanenkole, kellele Lessingul kogunes kaotust 20,9 sekundit, vahendab Sportnet.
Tiirus ühel korral eksinud Bilanenkole kaotas hõbeda saanud slovakk Marek Matiasko kõigest 1,4 sekundit. Pronksine koht kuulus venelasele Aleksei Katrenkole, kellel kogunes nelja trahviringiga esikohale kaotust 19,1 sekundit.
Suurte lootustega võistlusele läinud Indrek Tobreluts eksis tiirus neljal korral ning pidi leppima 8. kohaga. Kaotust kogunes finišijoonel 37,1 sekundit. Teistest eestlastest lõpetas neljal lasul eksinud Kauri Kõiv 23. kohaga (+1.24, 0) ja kaheksa trahviringi jooksnud Alari Remmelg eelviimase ehk 31. kohaga.

Eesti juuniorid võtsid Otepääl kaksikvõidu
Otepääl peetaval 12. suvebiathloni MM-il võtsid Eesti meesjuuniorid 4 km laskejooksu sprindidistantsil kaksikvõidu.
Tiirus kahel korral eksinud Danil Steptsenko võitis esikoha ajaga 16.51, 7. Samuti kahel lasul eksinud Karel Viigipuu sai Steptsenkost 8,7 sekundit nõrgema aja ning tasuks teise koha, vahendab Sportnet.
Poodiumile mahtus võitjale 10,7 sekundit kaotanud venelane Maksim Adijev, kes eksis tiirus kolmel korral. Esikuuikusse mahtusid veel bulgaarlane Valentin Vukov (+13,6), usbekk Anuzar Junusov (+13,8) ja Bulgaaria esindaja Dimcho Mitsov (+19,5).
Teistest eestlastest lõpetas kahel korral eksinud Martin Pajos 17. kohaga (+1.26, 4) ja viis trahviringi teeninud Martin Remmelg 25. kohaga (+1.50, 3). Kokku käis rajal 48 sportlast.

Eksklusiivne video: Kanter ennustab olümpiamedaleid
Kettaheite värske maailmameister Gerd Kanter ennustas Osaka MM-il saavutatud võidu järel toimunud vastuvõtul Eestile Pekingi olümpiamängudelt kettaheites kahte medalit.
Video autor on Liis-Katrin Avandi.

Läti ja Leedu alustasid korvpalli EMi võidukalt
Eile õhtul Hispaanias alanud korvpalli EM-il alustasid võitudega Läti ja Leedu, kes alistasid vastavalt Horvaatia ning Türgi.
Leedu alistas Türgi koguni 17 punktiga 86: 69. Leedukate kangelaseks tõusis Põhja-Ameerika profiliigas NBA mängiv Sarunas Jasikevicius, kes viskas 18 punkti, võttis 8 lauapalli ning andis 7 söötu.
Lätlaste võit tuli raskemalt, sest poolajavileni liiguti horvaatlastega ühes tempos, kuid kolmandal veerandajal võeti sisse juba viie punktiline eduseis ning seda enam lõpuni käest ei antud. Lätlaste resultatiivseimaks osutus Riia Baronsis palliv Armands Skele, kes viskas 17 punkti.
Maailmameister Hispaania võttis õhtu kindlaima võidu. Turniiri suursoosikutena alustanud korraldajad ei jätnud Portugalile võimalustki ning lõppskooriks kirjutati Hispaania võit 82: 56. Enim punkte, 19, viskas hispaanlaste staarmängija Pau Gasol.

Sevilla viimasena jalgpalli Meistrite Liiga põhiturniirile
Viimase klubina pääses klubijalgpalli tippturniirile UEFA Meistrite Liigasse Hispaania klubi FC Sevilla, kes alistas kolmanda eelringi korduskohtumises Ateena AEK võõrsil 4: 1.
Teised alagrupiturniirile pääsejad selgusid juba eelmisel kesknädalal, kuid hispaanlaste poolkaitsja Antonio Puerta surm südameinfarkti tagajärjel eelmisel teisipäeval lükkas AEK ja Sevilla mängu eilsele edasi.
Avamängu 2: 0 võitnud Sevilla juhtis esimese poolaja lõpuks Ateenas juba 3: 0 ning kahe tabamuse eest hoolitses brasiillasest ründaja Luis Fabiano.
Sevilla, kes võitis kahel viimasel hooajal Euroopa klubijalgpalli tugevuselt teise sarja UEFA karika, hakkab mängima Meistrite Liigas alagrupis H, kus mängivad veel Londoni Arsenal, Bukaresti Steaua ning Praha Slavia.

Noor Läti imemees Gulbis trügib US Openil jõuliselt tippu
Läti tennises on tänavune hooaeg esile toonud uue talendi, 19-aastase Ernests Gulbise.
Läti ajalehtedes kohtab nende uue tenniselootuse Ernests Gulbise kohta suurpealkirju stiilis et 19-aastane maailma 88. reket on juba küllalt hea, et lüüa maailma esikümne mängijaid.
US Openil jõudis noor lätlane 16 parema hulka 6: 1, 6: 3, 6: 2 võiduga kaheksanda asetusega hispaanlase Tommy Robredo üle. "Mind mängiti lihtsalt üle," tunnistas Robredo. Ka kahes varasemas New Yorgis peetud kohtumises ei loovutanud Gulbis vastastele settigi.
Pilici akadeemia kasvandik
Elu esimesel suure slämmi turniiril, tänavusel French Openil klobis Gulbis avaringis Briti staari Tim Henmani ning teenis Inglismaa Davise karikameeskonna kaptenilt John Lloydilt kiidusõnu: "Gulbis on tõeline talent, keda tennis vajab." Henman, kellele tänavune US Open on viimane suurturniir, nentis omakorda: "Poiss mängis briljantselt!"

Poola õdedepaar paneb tennisemaailma kihama
US Openil löövad laineid poolataridest õed Agnieszka ja Urszula Radwanska, kes on kahe peale võitnud kolm suure slämmi noorteturniiri.
18-aastane Agnieszka võitis 2005. aastal Wimbledoni ja mullu French Openi, kaks aastat noorem Urszula võidutses tänavu Wimbledonis.
Vanem õde (WTA edetabeli 32. number) tekitas New Yorgis sensatsiooni võiduga teise asetusega Venemaa staari Maria *arapova üle, nooremal, kes WTA edetabelis veel 547. kohal, on US Openi noorteturniiril teine asetus. "Ka Urszula peaks kiiresti jõudma 30 parema sekka," eeldab tüdrukute isa ja treener Robert Radwanski, kellel on kehakultuurialane haridus. Poolas on tüdrukud leidnud toetaja suurfirma Prokom näol.

Üllar Kerde: ootan halle karvu ja vastikult palju tööd
Hoolimata Eesti korvpallikoondise "saunast" Makedoonias arvas abitreener Üllar Kerde, et EM-võistluste valikturniiril pigistati välja maksimum.
Vaadates tagasi möödunud EM-valiktsüklile, siis mis oli hästi ja mida teeksite teisiti?
Teisiti ei olnuks võimalik nii lühikese ettevalmistusperioodiga midagi teha. Pigistasime oma võimalustest välja maksimumi. Ettevalmistus läks minu seisukohalt absoluutselt täkkesse. Kõrvaltvaatajal oli ehk raske aru saada, aga liikusime kogu aeg selle vormi poole, mida juuli alguses Pühajärve laagris püüdma hakkasime. Tiidul (Tiit Sokk, koondise peatreener - toim) oli kõik väga hästi analüüsitud ja ajastatud.
Et kas paremini ei olekski enam saanud?
Absoluutselt ei saa kunagi nii väita. Loomulikult jäi kripeldama, et me Makedooniat võõrsil ei võitnud. Aga ka Maria Mutola - mitmekordne maailmameister - katkestas Osaka MM-i lõpusirgel! Kas talle tuleks siis kuul pähe lasta? See on ju sport! Inimesed, kes pole varem lõunamaal mängimas käinud, et kujuta ettegi, mis Makedoonias tegelikult toimus - paberitükid lendasid ning olime ümbritsetud puuri ja politseiga. Oskan ainult seda öelda, et tol hetkel olime lihtsalt Makedooniast nõrgemad. Aga me teame, mis selle taga oli ning mis see tsükkel meile maksis.

Tobreluts stardib suvisel MM-il soosikuna
Sel nädalal heitlevad laskesuusatajad talvepealinnas Otepääl suvebiatloni maailmameistri-võistluste medalite pärast, soosikute ringi kuulub ka Eesti parim meeslaskesuusataja Indrek Tobreluts.
Võistlusprogrammiga alustatakse täna, kui on kavas naiste ja meeste laskejooksu sprindid. Tippvõistlus Lõuna-Eesti kuplite vahel lõpeb laupäeval naiste 10 km ja meeste 12,5 km viitstardist rullsuusasõiduga.
Tobrelutsu kõrval on eestlaste suuremad lootused asetatud eelmisel talihooajal jõulise arenguhüppe teinud Eveli Saue õlgadele. "Konkreetseid eesmärke pole ma endale püstitanud. Üritan teha oma tööd ja püüdlen võimalikult hea soorituse poole," ütles Tobreluts.

IBM tõi turule grupitarkvara Lotus Notes ja Domino 8-nda versiooni
Lotus Notes 8 pakub ärikasutajatele mõeldud grupitöö lahendusi, kus on kõik koostöörakendused koondatud ühele ekraanile. Lotus Notes 8 ja Lotus Domino 8 väljatöötamisel ja testimisel osales enam kui 25 000 ettevõtet üle maailma.
"Meie kliendid kutsuvad Lotus Notes 8 tuleviku töölauaks, kuna see koondab kõik koostöörakendused ühele ekraanile," ütles IBM Lotus tarkvara divisjoni juht Michael Rhodin. "Koostöörakenduste rolli tähtsustakse e-posti kõrval aina enam, ükskõik kas kasutaja virtuaalne töölaud asub kontorilaual, autos, käes või kõrvas. Notes/Domino 8 on kasutaja isiklik portaal Web 2.0 maailma."
Kuna rühmatöö on tõusnud e-posti asemel tähtsaimaks arvutikasutaja töökeskkonnaks, siis ühendati Lotus Notes 8 postkasti keskkonda: e-posti, kalendri, messengeri koos kohalolekuinfo kuvamisega, kontoritöö vahendid tekstitöötluseks, esitlusgraafikaks ja tabelarvutuseks ning veebilehitseja. Samuti on seal olemas eritarkvara, nagu näiteks arvutiabi rakendus, kliendiinfo haldus (CRM), müügitöörakendus, arutelufoorumid, blogid jne. Lotus Notes 8 katab väga suure osa arvutikasutaja tarkvaravajadustest: näiteks Notes 8 sisalduvad kontorirakendused toetavad nii ODF, Microsoft Office kui IBM Lotus SmartSuite failiformaate ja võimaldavad failide konverteerimist ühest formaadist teise ka PDF formaadis salvestamist. Seega puudub vajadus eraldi kontoritarkvara järele, mis võimaldab säästa tuhandeid kroone litsentsitasu.

Eesti Post liitus Cricketiga
AS Eesti Post liitus internetipõhise elektroonilise süsteemiga Cricket.
Septembri algusest alustas Eesti Posti klienditeeninduskeskus rahvusvaheliste postipakkide järelepärimiste edastamist ja vastuvõtmist Ülemaailmse Postiliidu (UPU) ja Rahvusvahelise Posti Organisatsiooni (IPC) koostöös valminud internetipõhises süsteemis Cricket.
Varasemalt edastati elektrooniliselt vaid EMS (Express Mail Service) saadetiste päringud. EMS-i päringute süsteemi nimetus on Rugby ja sellega liitus Eesti Post detsembris 2002.
EMS on rahvusvaheline kiirpostiteenus, mis võimaldab kiiresti edastada Eestist välisriikidesse dokumendi- ja kaubasaadetisi, maksimaalse kaaluga kuni 30 kg.
Süsteemi Cricket kaudu saab järelepärimisele vastuse 12 töötunni jooksul. Cricketiga on liitunud hetkel 58 riiki.

Advokaadibüroo Sorainen Law Office vahetas nime
Soraineni Riia büroo 10. aastapäeva pidustustel möödunud nädalavahetusel teavitas Advokaadibüroo Sorainen Law Offices oma kliente ja koostööpartnereid ärinime muutmisest. Sorainen Law Offices on nüüdsest uue nimega Sorainen.
Soraineni juhtivpartner Aku Sorainen kommenteeris nimemuutust järgmiselt: "Advokaadibüroo Sorainen on nüüdseks tegutsenud õigusteenuste turul 12 aastat ning selle ajaga oleme võitnud väga suure hulga klientide usalduse ja saavutanud hea maine õigusteenuste turul. Ka on meie kohalik klientuur Balti riikides juba sedavõrd suur, et tundus olevat õige aeg loobuda inglisekeelsest täiendist büroo nimes. Leidsime, et uus nimi peaks olema selge ja meeldejääv."
"Nime muutmisest hoolimata on jäänud meie traditsioonid ja põhiväärtused, millele toetume, samaks. Aastaid tagasi valitud tee ehitada üles kõrgele teenuse kvaliteedile orienteeritud üle-Baltikumiline äri- ja kaubandusõigusele spetsialiseerunud advokaadibüroo, on olnud õige ja meil on põhjust olla rahul tehtuga ja saavutatud eesmärkidega," lisas Sorainen.

MTV kohalikud kanalid tänasest Viasati kuldpaketis
Alates 4. septembrist 2007 on kohalikud MTV kanalid kättesaadavad Viasati platvormil, tagades 100 000 leibkonnale kõigis kolmes Balti riigis võimaluse näha kohalikke MTV kanaleid.
Kohalikud MTV kanalid lisatakse Viasati platvormile SIRIUSE satelliidi abil. Mingeid lisakulutusi Viasati kasutajaile sellega seoses ei kaasne.
"Hiljuti kõigis Balti riikides läbiviidud turu-uuringute kohaselt eelistavad meie vaatajad kohalikke MTV kanaleid senise MTV Euroopa (MTV Europe) kanalile. Oleme äärmiselt õnnelikud, et tänasest alates avaneb ka Viasati klientidel võimalus näha oma lemmik-MTV 'd," kommenteerib MTVNB (MTV Networks Baltic) tegevjuht Marius Veselis.
"Viasati eesmärgiks on võimaldada parimat teenindust nii uutele kui olemasolevatele klientidele. Meie kliendid on näidanud üles elavat huvi MTV Eesti vastu ja meil on hea meel lisada see kanal oma paketti ilma, et sellega kaasneks kliendile lisakulutusi," teatas Viasat Baltikumi tegevjuht Henrik Karlberg.

Suprema ettevõtte rahanduse üksuse juhiks sai Tiiu Pedaja
Evli Banki gruppi kuuluva investeerimispanga Suprema Securitiesi ettevõtte rahanduse üksuse juhiks Eestis sai Tiiu Pedaja.
Pedajal on enam kui 10-aastane investeerimispanganduse kogemus, ta on osalenud 15 tehingu korraldamises koguväärtusega üle 11 miljardi krooni, sealhulgas mitmete suuremahuliste avalike esmapakkumiste läbiviimisel Eestis, Lätis ja Leedus, teatas ettevõte.
Pedaja on töötanud Suprema ettevõtte rahanduse üksuses alates 1997. aastast. Teiste seas on ta olnud üks võtmeisikutest meeskondades, mis on korraldanud Eesti Ehituse, Tallinki, Grindexi, Baltika Grupi, Lietuvos Telekomase ja Eesti Telekomi avalikke esmapakkumisi. Riskikapitali kaasamisel on Tiiu nõustanud selliseid tuntud ettevõtteid nagu Sportland, Tallegg, MicroLink ja Videoplanet.

GILD Bankers võttis tööle Matti Laarmaa
GILD Bankersi õigusosakonna juhiks sai vandeadvokaat Matti Laarmaa.
Investeerimispanga GILD Bankers õigusosakonda asub juhtima Matti Laarmaa, kes on seni töötanud advokaadibüroo Paul Varul vandeadvokaadina, teatas ettevõte.
GILD Bankers soovib haaret laiendada nii uue privaatpanganduse suuna käivitamisega kui tegevuste mahu kasvamisega ettevõtete rahandusteenuste ja alternatiivse varahalduse vallas.

FlyNordic jätkab odavlende Stockholmi ja Tallinna vahel ka oktoobris
Rootsi odavlennufirma FlyNordic jätkab Tallinn-Stockholm lende ka oktoobris ning lendab Tallinna ja Stockholmi vahel reedeti ja pühapäeviti kuni 28. oktoobrini 2007.
Lennupileti hind Tallinn-Stockholm liinil algab 550 kroonist ning edasi-tagasi pileti hind 1150 kroonist. Kõik piletid on muudetavad nii kuupäevade-, kui reisijate nimede osas. FlyNordicu pileteid saab broneerida FlyNordic'u kodulehel www.flynordic.com ning esinduse ja reisibüroode kaudu.
FlyNordic lendab oma kodubaasist Stockholmist järgmistesse sihtkohtadesse: Bergen, Bordeaux, Copenhagen, Dublin, Göteborg, Grenoble, Kiruna, Lulea, Malmö, Oslo, Östersund, Toulon St. Tropez ja Umea

Ülemiste City linnaku töötajad saavad mitmeid soodustusi pakkuva kliendikaardi
Ülemiste City annab välja koostöös Ülemiste Kaubanduskeskuse kauplustega kliendikaardi, mis tagab Ülemiste City linnakus töötavatele inimestele hulgaliselt hinnasoodustusi erinevates kaubanduskeskuse kauplustes.
"Ülemiste City eesmärk on pakkuda linnakus asuvate ettevõtete töötajatele infrastruktuuri, mis säästab nende aega ning ka raha," ütles Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin. "Käesoleva aasta lõpus töötab Ülemiste Citys 2500 inimest, kes moodustavad Ülemiste Kaubanduskeskusele arvestatava kliendibaasi, mistõttu on sellise koostööprojekti käivitumine igati loogiline," ütles Gunnar Kobin.
Lepingute sõlmimine kaubanduskeskuses asuvate kauplustega on täies hoos. Käesolevaks hetkeks on kokkulepped allkirjastamisel Sportlandi, Timberlandi, 100% Sports, Juku Mänguasjakeskuse, Kaks Karu Beebimaailma, Ideaal Kosmeetika, Mustangi, Tofre Lillede, Reno, Salamanderi, Kuldan Juveeliäri, Zico Decoration, Zico Cafe, T-Särgipoe, Galandia Juveeli, La Senza, Reserved, Cropptown, Photopoint, Expressions Accessories, Aroomipoe, Effect68, Spice Ice ja Levi's Store'iga. Septembri jooksul loodab Ülemiste City vormistada vastavad kokkulepped kõigi suuremate Ülemiste Kaubanduskeskuse kauplustega. Kliendikaardi soodustused on kaupluste lõikes erinevad, enamasti on nad sama suured konkreetse kaupluse kliendikaardile antavate soodustustega ning jäävad 5-20% vahele.

Sampo Pank ja EMT premeerivad sõudjaid medali puhul 250 000 krooniga
Eesti Sõudeliidu peasponsor Sampo Pank ja suursponsor EMT premeerivad maailmameistrivõistlustel Münchenis paarisaeru kahepaadis pronksmedali võitnud meeskonda koosseisus Jüri Jaanson - Tõnu Endrekson ja paatkonna treenerit Tatjana Jaansoni kokku 250 000 krooniga.
Jaansoni ja Endrekson saavad kumbki preemiaks 100 000 krooni ja Tatjana Jaanson 50 000 krooni.
"Meil on väga hea meel, et meie paatkond näitas Münchenis nii kõrget taset. Eesti sõudjad kuuluvad kindlalt maailma tippu ning loodame, et jõud ei rauge enne Pekingi Olümpiamänge," ütles Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe.
"Sõudjad tegid maailmameistrivõsitlustel suurepärase saavutuse," ütles EMT juhatuse esimees Valdo Kalm. "Usume, et meie rahaline tunnustus võimaldab neil veelgi enam treeningutele pühenduda ja realiseerida oma plaanid Pekingi olümpial."
Sampo Pank ja EMT on Eesti Sõudeliidu suursponsorid kuni Pekingi olümpiamängudeni 2008. aastal ja toetavad meie sõudemeeskondi nii Eestis toimuvatel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.

Fazer toob turule Rukkiröstikuklid
Alates septembrist võib poodidest leida uusi Fazeri Rukkiröstikukleid, mis sisaldavad 19% rukist.
Fazer Pagarid turundus- ja müügidirektori Kristjan Kongo sõnul on uued kuklid suurepärased röstitult, kuid sobivad süüa ka röstimata. "Röstimine ei kuivata kuklit ära, vaid selle krõbeda pinna all jääb sisu pehmeks. Röstikuklid on hõrgud ja tervislikumad kui tavalised kuklid, kuna sisaldavad 19% rukist, mis teeb neist kiudaineterikka ja igati tervisliku toote," ütles Kongo.
Kuusnurkse kujuga röstikuklid on eelnevalt viilutatud ja 325-grammine pakk sisaldab viite kuklit. Toote orienteeruv jaehind on 9 krooni.
Fazeri röstikuklite perre kuuluvad eelmisest aastast veel mitmeviljaseguga Mitmeviljaröstikukkel ja värskelt riivitud porgandiga Porgandiröstikukli. Mõlemad tooted sisaldavad Fazeri kiudaine-kontsentraati Fazer Rye Fibre™ ehk spetsiaalset rukkikiudu, mis annab nisutootele rukki toitumuslikud omadused ja kõrgema kiudainete, vitamiinide ja mineraalide sisalduse.

Jurist selgitab: Lahkumisest teata kuu ette
Olen töötanud 12 aastat riigi-asutuses koristajana. Kui soovin töölt lahkuda, millal oleks õige seda tööandjale teada anda, et saada korralikult lõpparvet? Kui suur minu lõpparve tuleb? Tööl käies olen saanud miinimumpalka. Lahkuksin kuus kuud pärast viimast puhkust.
Koristaja töötab riigiasutuses töölepingu tingimustel, tema suhtes kehtib üldjuhul töölepingu seadus, mis kehtestab, et kui tahetakse omal soovil töölepingut lõpetada, tuleb sellest üks kuu ette teatada.
Kui omal algatusel soovitakse lepingut lõpetada seetõttu, et töö jätkamist takistab haigus, invaliidsus, õpingud või vajadus hoolitseda haige või invaliidistunud perekonnaliikme eest, on etteteatamisaeg lühem - ainult viis kalendripäeva.

Rumeenlased: Eesti kliima ja temperament on jahedad
Eestis pargaseid valmistavad rumeenlased kiidavad Tallinna rohelust ja inimesi.
Tänavu jaanuarist alustas Balti laevaremonditehas (BLRT) koostööd rumeenlastega. Kaks meeskonda ehk kokku 50 inimest on kevadest kuni jõuludeni ametis tööstuslike kalatootmise pargaste valmistamisega.
Eestisse tõi mehed tasuv töö. Kui Rumeenias oli ligi 20 aastat tagasi Musta mere äärsetes sadamalinnades Constantas ja Tulceas 17 laevaehituse ja remondiettevõtet, siis praegu on alles neid vaid seitse.
Keevitajate brigadir, 50-aastane Ivan Popovici ütles, et pargaseid valmistades saavad mehed kaks korda suuremat palka kui Rumeenias, sõltuvalt tööst 1000-1200 eurot ehk kuni 19 000 krooni kätte. Muud kulud katab tööandja.
"Muidugi on koduigatsus, suhtlen perega kolm-neli korda kuus telefoni teel," pajatas Popovici. Kuna Eestist helistada on paar korda kallim kui Rumeeniast siia, siis helistab abikaasa talle ise, kõnedele kulub sada eurot.

Turvalisus netis: Faile avades veendu nende ohutuses
Loodetavasti on kõik juba sellest aru saanud, et kaitsmata arvutiga interneti kasutamine ei olegi kõige turvalisem tegevus maailmas.
Oleme kuulnud sellest, kuidas ettevaatamatud kasutajad on enda internetipanga paroole suisa interneti kaudu tuttavatele inimestele andnud või kuidas mõne lehe külastus on lõppenud viiruste ja nuhkvara salvestamisega arvutisse.
Peale tüütute spämmkirjade, mis ummistavad vaid sinu arvutit, on internetis ka märksa ohtlikumaid asju. Nende hulka kuuluvad viirused, ussid, troojalased, rootkitid, nuhk- ja reklaamvara ning kõiksugu muud erinevad pahalased, kuni identiteedi-varguseni välja.
Kuidas aga neist hoiduda või mida teha, et need ohud oleks võimalikult väikesed?
Nii nagu te ei jaga võõrastele või juhututtavatele isiklikke andmeid, ei tohiks te seda teha ka elektroonilises kanalis. Peate alati olema ettevaatlik informatsiooniga, mida internetis surfates avalikustate. Mõelge enne alati kaks korda, kui avaldate isiklikku infot. Kindlasti tuleb enne andmete avaldamist välja uurida, kuidas seda infot kasutatakse ning kuidas teie personaalseid andmeid kaitstakse.

Guy Browningu kolumn: Sünnipäevad
Kõige paremini saad oma vananemisest aru siis, kui ei maini kellelegi oma sünnipäeva saabumist, kuid üllatud hirmsasti, kui selgub, et kogu kontoripere seda mäletab.
Üllatus on tegelikult asjatu, sest ühes moodsas kontoris on ohtralt kõikvõimalikke tehnilisi mehhanisme, mis aitavad sün-nipäevi meeles pidada, nii et eranditult kõik tunneks end hirmus väärtustatud ja armastatud.
Personaliosakond töötab välja keerukad tabelid, kus kõigi sünnipäevad kirjas, ostab suure papist õnnitluskaardi, mille siis ülima saladuskatte all mööda kontorit ringlema laseb ja hiljem üllatunud sünnipäevalapsele ulatab. Hämmastaval kombel toimub see kõik kontoris, kus üht keskmiselt kahenädalase hilinemisega välja saadetud memo pooled saajatest ignoreerivad ja pooled lihtsalt ära kaotavad.

PERSONALIJUHILE: Personalijuhtimise suurim väljakutse on töö talentidega
Üleeuroopalise uuringu Eestist kogutud vastuste põhjal on meil kõige olulisemaks ja kiiremat muutmist vajavaks teemaks töö ja pere tasakaal. Sellele järgnevad talendijuhtimine, ettevõtte sotsiaalne vastutus, õppivaks organisatsiooniks arenemine ning personalijuhtimise ja töösoorituse mõõtmine.
Mais Tallinnas tutvustatud Euroopa Personalijuhtimise Assotsiatsiooni (EAPM) ja Boston Consulting Groupi (BCG) koostöös korraldatud uuring kaardistas personalijuhtimise praegused teemad ja tulevikusuunad aastani 2015.
Uuringu tulemusi esitlenud BCG esindajale Christopher Danielile oli meeldivaks üllatuseks nii paljude Eesti organisatsioonide osavõtt uuringust.

N Liidu haridussüsteemis saadud kõrgkoolidiplomit ei tasu ahju ajada
Magistri lisatasu riigi-ametnik praeguse magistriga võrdsustatud tiitli eest siiski ei saa.
Diplom MB-I No 117200. Sinised kõvad kaaned, N Liidu vapp sisse pressitud. Mis see veel on, kõõritab noor ülemus kahtlustavalt dokumenti, mille tööintervjuule saabunu talle ulatab. Aga magister? Või vähemasti bakalaureus? See ongi mu kõrgharidus, poetab intervjueeritav pisut häbelikult. Paber, mis anti neile, kes said kõrghariduse Nõukogude ajal. Viimased said sellise vaid pisut üle 16 aasta tagasi.
Mis kraad aga vastab Nõukogude-aegsele kõrgharidusele? Või ei ole vanal sinisel diplomil mingit väärtust ja see kõlbab vaid tulehakatuseks?
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaeksperdi Tiia Kurvitsa sõnul pandi kõik kenasti paika 2005. aastal valitsuse määrusega, kus on kirjas Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991 antud endise N Liidu kvalifikatsioonide vastavus.

Uuring: Miks rockstaarid varakult surevad? 
Liverpooli John Mooresi nimeline ülikool viis läbi uuringu, kus üritatati leida põhjust, miks rockstaarid varakult surevad.
Uuring käsitles 1050 Euroopa ning Ameerika staari ning avastasid, et rockstaaridel on kaks korda suurem tõenäosus surra noorena, vahendab bbc.co.uk.
Ajavahemikul 1956-2005 surid USA staarid keskmiselt 43. eluaastal ning eurooplased 35 aasta vanuselt. Ligi neljandik surmadest olid seotud alkoholi- ja/või narkoprobleemidega.
Teadlaste arvates peaks meelelahutusäris tegutsevad inimesed endal nägema olulist mõju noortele, sest kümnendik noori soovib saada popstaariks. Seetõttu mõjuvad rockstaaride elupõletuslikud kombed noortele fännidele eeskujuna.
Uuringu juht professor Mark Bellister sõnas: "Tavainimeste tervishoiu huvides peaks kaaluma rockstaaride poolt näidatava tervist halvendava käitumise ennetamist. Staarid peaksid pidevalt tegelema positiivsete eeskuju andmisega tervishoiu valdkonnas."

Baskini anekdoodid
Patsient kaebab arstile:
"Olen viimasel ajal mures oma mõistuse pärast!"
"Milles on küsimus? Millised sümptomid teil on?"
"Sümptomid on väga imelikud. Kõik, mida räägib mu naine, tundub mulle asjakohane!"
Kaks turisti külastavad esimest korda Londonit. Nad lähevad kahekorruselisse bussi. Üks ronib teisele korrusele, teine jääb alla. Veidi aja pärast jookseb ülakorruse-mees alla.
"Ära sa, jumala pärast, teisele korrusele mine! Seal pole bussijuhti!"
Kaks sõpra ajavad juttu:
"Kas sa usud, aga eile läksin mööda tänavat, ja mis ma näen - ilus suur konn tee peal, ja nutab. Mul hakkas kahju, võtsin ta koju, pesin puhtaks, andsin süüa. Panin voodisse ja usu mind - hommikul ärkan, kõrval lamab imeilus neiu. Usud?"

JÄRJEJUTT (11): Patricia Cornwell: Risk
Kaks roheliste juustega ja tätoveeritud Tuftsi ülikooli tudengit koksivad piljardikuule otse Wini laua lähedal. Ta vaatab neid põlgusega. Ta ei ole küll rahakate killast, ei saanud ka tuhat kuutsada punkti sisseastumistestide eest ega ole kirjutanud sümfooniat või ehitanud robotit, aga kui ta oma unistuste koolidesse avaldusi sisse andis, oli ta vähemalt välimuse suhtes niivõrd lugupidav, et ostis khakivärvi ülikonna (odavalt väljamüügilt) ja uued kingad (ka väljamüügilt) ning laskis juuksed korralikult lõigata (tal oli viiedollarilist allahindlust lubav kupong). Ja seda kõike juhuks, kui vastuvõtuosakonna dekaan peaks teda kutsuma ülikoolilinnakuga tutvuma ja vestlema, et uurida, mida ta elult tahab, ja millele oleks tulnud vastata, et ta tahaks saada õpetlaseks või poeediks nagu isagi või ehk juristiks. Teda ei kutsutud aga kunagi ülikooliga tutvuma ega intervjuule. Ta sai vaid standardvormiga kirju, mis kahetsusväärselt teatasid äraütlemisest…

Näitleja Maarja Jakobson juhib haridussaadet "Õpiõu" 
Neljapäevast jätkub ETV ekraanil haridussaade õues õppimisest, kus külastatakse õue-tunde 15 koolis ja lasteaias üle Eesti. Sellest sügisest on saatejuht Mikk Sarve kõrvale lisandunud saatejuhina näitleja Maarja Jakobson. Eelmisel hooajal oli Sarve kaassaatejuhiks Gerli Padar, kes aga kevadiste võtete ajal oli väga koormatud Eurovisiooni, telesaate "Tantsud tähtedega" ja muude ülesastumistega.
"Õpiõu!" saates osalevad sel hooajal nooremad lapsed - lasteaedade lapsed ning põhikooli noorema astme õpilased üle Eesti. Saated salvestati tänavu kevadel ja on mõeldud eelkõige lasteaedade ning põhikoolide õpetajatele ja õpilastele, lastele ja lastevanematele ning kõigile, kelle huviks on haridus ja loodus.

Teletoimetaja võttis krimisaate eest altkäemaksu
Rootsi TV4 otsustas loobuda populaarse saate "Kalla fakta" toimetaja Trond Stefastssoni teenetest, sest mees oli saates esitatud krimiuudiste eest saanud altkäemaksu. Aftonbladeti järgi sai Sefastsson mõrvakatse eest üheksaks aastaks vangi mõistetud mehelt 300 000 Rootsi krooni (u 500 000 Eesti krooni) selle eest, et saates esines maskis tunnistaja, kes võttis vastutuse mõrvakatse eest endale, vahendab MTV3. Kahe aasta eest küsis Sefastsson ühe reportaaži eest 406 000 krooni perekonnalt, kelle pea kannab karistust narkokuriteo eest. Pere tegi selle kohta laupäeval avalduse.

Digiringhäälingu lubade konkurss on lõppenud
Laupäeval lõppenud digitaalse ringhäälingu lubade taotlemise konkursile oli eilse seisuga esitatud viis taotlust. "Mõne inimese hirm, et konkursist ei soovita osa võtta, osutus õnneks alusetuks," lausus kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus ja avaldas lootust, et uued kanalid tõstavad Eesti telemaastiku
taset.
Sookruusi sõnul oodatakse enne saabunud sooviavalduste menetlust veel mõni päev nädalavahetusel posti pandud või välismaalt saabuvaid dokumente, mille arvelt võib taotluste arv suureneda.
Kokku on kultuuriministeerium lubanud välja anda digi-taalse ringhäälingu load kolme telekanali loomiseks, millest kaks on kaheksatunnise päeva-programmiga digitelevisioonid ning üks kuuetunnise päeva-programmiga spordikanal.

Eestlased esinevad Belgia telesaates
Belgia telesaates "Mees hammustas koera" osa-levad teiste eurorah-vaste seas ka eestlased.
"Mees hammustas koera" ("Man bijt Hond") on menukas ning humoorikas Belgia telesaade, mille eesmärk on inimesi pärast kella seitset õhtul lõbusalt asjadega kursis hoida. Ja nagu pealkirigi viitab, keskendub telesaade uudsetele, kohati isegi veidratele teemadele. Seekordse projekti raames võtsid flaamlased nõuks sõita kõikidesse euroliidu riikidesse inimesi küsitlema. Ise nimetavad nad seda "Euroopa uuringuks", mis koosneb sajast küsimusest. Mõte on selles, et eri Euroopa Liidu riikides küsitakse inimestelt samu küsimusi. Lõbus saade tahab näidata eri rahvaste kultuuri läbi teatava huumoriprisma. Inimesed valiti juhuslikult, tingimuseks olid esinduslikkus ja jutukus. Filmimise formaat on selline, et abi-elupaar istub kaamera ees kõrvuti, taustaks elutuba, ning mõlemad vastavad läbisegi küsimustele. Lihtne ja loogiline, ei pea tegema mingeid imetrikke. Niisiis võetigi eestlastega Belgia televisioonist ühendust ning sooviti saada tüüpiliste eesti perede kontaktandmeid. Algus oli tehtud, kokku lepiti kohtumised ning intervjuud. Kolmetunnine intervjuu sisaldas nii lihtsaid, humoorikaid/veidraid kui ka isiklikke/intiimseid küsimusi.

1. september - see väga tähtis päev
EPL palus viiel tuntud inimesel meenutada oma esimest koolipäeva.
Esimene koolipäev. Ema triigib äsjaostetud koolivormi valget pluusi ja isa uurib, kas ikka kõik vajalik sai uude vakstulõhnalisse ranitsasse pandud. Ise olen nii ähmi täis, et vaevalt on meeles sisse ja välja hingata. Veidi võtab pinget maha asjaolu, et oleme enne kõrvalmaja Tiinaga kokku leppinud, et istume koos ühes pingis. Väga uhke tunne on koos ema ja isaga koolimaja uksest sisse minna, ranits seljas.
Ülisuurena näiva koolisaali keskelt on tehtud tee vabaks. Kellel on pilk maas, kelle silmad käivad vilkalt ühest saali otsast teise. Valgete sukkpükste, musta sametseeliku ja heleda pitspluusiga põksuva südamega tüdruk kõnnib kahe noormehe vahel lava poole. Peas vasardamas ahastus: miks minu saatjateks poisid sattusid? Enne aabitsate jagamist ja laval pildistamiseks rivistumist tuleb ära vaadata luuletuste ja muusikapaladega taidluskava. Ja oh õudust - üks noormees võtab otsustava liigutusega niigi pettunud esimesse klassi mineva tüdruku sülle.

Möirgamise meister
Jõehobude üks lemmikharrastusi on kooris möirata ja sabaga sõnnikut pritsida.
Jõehobusid on pikka aega peetud sigade sugulasteks. Midagi sealikku leiab nende välimuses tõepoolest, kui neid loomi uurima hakata. Viimasel ajal on aga osa loodusteadlasi jõudnud geene võrreldes järeldusele, et jõehobud pärinevad hoopis samadest eellastest kui tänapäeva vaalad. Arvatakse, et 50 miljoni aasta eest elasid Maa peal loomad, kes panid aluse nii vaalade kui ka jõehobude arenguliinile. Millised need elukad aga välja võisid näha, ei oska praegu küll keegi ütelda!
Kahepaikse elu
Jõehobud elavad kahepaikset elu sõna otseses mõttes. Kogu päeva veedavad nad hulgakesi koos tiikides või jõgedes-järvedes. Tihti on eemalt vaadates raske vahet teha, kas veest ulatuvad välja mõned kumerad kaljuseljandikud või hulbib seal hoopis rühmake jõehobusid. Vesi kaitseb neid loomi kõrvetava päikese ja kuivamise eest, mille vastu kuival maal ei ole abi ka erakordselt paksust nahast.

Nublu tervitab kõiki lapsi kooli alguse puhul
Nublu kinnitab, et on taas valmis oma väikestele sõpradele koolidesse-lasteaedadesse külla minema, et koos selgeks õppida või ka üle korrata kõik tuleohutu käitumisega seotud tarkused.
Kindlasti kohtuvad Nubluga ka sel aastal paljud esimese klassi lapsed, kelle jaoks on juba valmis pandud suitsuandurid ja hulk teisi asju, mida projekti "Nublu kaitseb ja õpetab" korraldajad jagavad kõigis Eestimaa koolides.
Nublu ootab lapsi ka paljudele kooli alguse puhul korraldatavatele üritustele, kus peale tuleohutuse saab lisateadmisi ka politseitöö ja piirivalve tegemiste kohta. Ole tubli ise neid kohti ja aegu välja uurima, et saaksid mõnest sellisest toredast ja kasulikust üritusest osa võtta.

Algas noorte retseptivõistlus
Tallinna spordi- ja noorsooamet kuulutas välja retseptivõistluse noorte enda loodud tervislike ja ahvatlevate retseptide kogumiseks. Parimatest retseptidest koostatakse kokaraamat, mille järgi on soovijatel kerge tervislikku menüüd koostada.
Tallinna Noorteaasta 2007 programmis on septembrikuu pühendatud tervisele ja turvalisusele ning võistlus suunabki tähelepanu tervislikule toitumisele. Retsepte, mis on noorte endi välja mõeldud, läbi proovitud ja koosnevad tervislikest koostis-osadest, oodatakse koos illustreeriva foto ja koostaja andmetega 21. septembriks Tallinna spordi- ja noorsooametisse.
Kõikidest retseptidest valib asjatundlik žürii välja 25-30 parimat, mille põhjal koostatakse noorte kokaraamat. Parimaid retseptide autoreid ootavad huvitavad auhinnad.

Ema räägib üht, isa teist keelt - kumb valida? 
Mitmekeelse lapse kasvatamisega kaasnevaid riske aitab vältida keelte lahus hoidmine.
Kui üheksa-aastane Alexander ja temast aasta noorem Alice oma isa kodumaal *otimaal pargis mängivad, siis neil sõprade leidmisega raskusi ei teki. Ladusas inglise keeles saavad jutud aetud ja miski ei reeda, et nad on pärit Eestist. Eestis koolis käies on laste eelis teiste omaealiste ees ilmselge: kui teised alles hakkavad inglise keelt õppima, siis neil on see kodunt kaasa antud teine emakeel.
Eestis elanud isa Philip Duncan Lawrence saab eesti keeles kenasti hakkama, aga kodus räägib ta ikkagi inglise keelt, nagu ema Janika Lawrence räägib eesti keelt. Nii õpivad lapsed keele ära õigesti. "Kaks keelt tuleb lahus hoida," soovitab ema Janika ja mainib üht segakeelset perekonda, kus vanemad purssisid mõlemat keelt, mille tagajärjel võttis laps omaks vigase eesti keele.

Kuidas armastada korraga kahte last? 
Esimese lapsega on kõik esimene: rasedusest sünnituseni, mähkmetest sammudeni. Esimesel lapsel on midagi, mida järgnevatel lastel ei ole, see esmasündinu õigus kogeda rohkem tähelepanu ja ka manitsemist.
Teine laps pole aga kuidagimoodi esimese lapse kordus. Teine laps sünnib küll läbi tuttavliku korduse (ikka samas järjekorras: rasedus, sünnitus, mähkmed ja sammud), kuid ta ise on ainukordne ja uus.
Kohe pärast teist sünnitust olin segaduses. Minu kõrval hingas ja kägises väike pamp, meie tütreke. Istusin voodiserval, vaatasin teda ja… süda nukrutses taga vanemat last, kallist pojakest. Nii kestis see paar haigla-
päeva.
On need emad siis kuidagi reeturid, kui ühele lapsele sünnib kiiresti järele teine? Või lausa hoolimatud, kui mõtlevad suuremast, kolme-nelja lapsega perest? Emasid on ju ainult üks, mõtlesin neil päevil uut ilmakodanikku võõrastades.

HEIKI SUURKASK: Zuroffi sõda Eestiga
Eestlaste suhtumine juutidesse pole alati olnud kõige parem. Kuid see ähvardab veelgi halvemaks muutuda, kui Wiesenthali keskus jätkab rünnakuid meie õigusriigi vastu.
Meil on kahju, et juute kahe okupatsioonivõimu poolt massiliselt hävitati - NKVD küüditas ligi 400 ja natsid hukkasid ligi 1000 Eesti juuti, vedades hiljem hukkamisele ka juute mujalt. Kuid ma pole näinud Wiesenthali keskuse juhi Efraim Zuroffi kaastunnet teistele rahvastele, keda Stalin massiliselt hävitas.
Wiesenthali keskus on Armeenia genotsiidigi tunnistanud pigem vastu tahtmist. Vististi hirmust, et teiste genotsiidide rõhutamine võiks holokausti kuidagi pisendada.
Nii nagu ei saa kõik eestlased olla süüdi kuritegudes, milles Ain-Ervin Mere, Aleksander Laak, Ervin Viks jt omal ajal süüdi mõisteti, ei saa ka kõik juudid olla süüdi Mihhail Pasternaki juhitud hävituspataljonide roimades. Kuid Wiesenthali keskuse nimel meid pidevalt ründav Efraim Zuroff paistab endiselt uskuvat kollektiivsesse süüsse.

TIIT KÄNDLER: Matemaatika toob riigile edu, sportlastele medalid
Vahel tuleb teadlastel pähe uurida üsna kummalisi asju. Kas või seda, mida arvavad inimesed monumentidest või liiklusest või hoopis seksist.
Näiteks järeldas üks USA valitsuse rahastatud uuring, et meestel on olnud keskmiselt seitse naissoost sekspartnerit, naistel olevat see arv neli. Britid on ses osas veelgi radikaalsemad. Mehed väidavad endal olevat olnud 12,7 partnerit, naised 6,5. Tore tulemus küll, ja võib ette kujutada rahasummat, mis selle saavutamiseks raisati. Elementaarse matemaatika seisukohast on need arvud nonsenss ning meeste ja naiste keskmised peavad olema võrdsed. Kujutledes näiteks tantsupidu, kus tantsitakse paarikaupa, on selge, et ühel keskmisel mehel on keskeltläbi sama palju tantsupartnereid kui keskmisel naisel. Sotsioloogilise küsitluse tulemusi varjutab aga vastajate sättumus: meeste tahe näidata end vägevamana.

MIHHAIL GORBATŠOV: Tuumarelvad tuleb hävitada
Tuumarelvi kutsutakse õigusega viimse-päevarelvadeks. Sellise nimetuse said need üsna pea pärast esmakordset kasutamist 20. sajandil.
Praegu on tuumaklubi liikmete, peamiselt USA ja Venemaa arsenalides tuhandeid tuumarelvi. Vastuolu praeguse maailma julgeolekuvajaduste ja nende relvade jätkuva eksisteerimise vahel 21. sajandil on üha silmatorkavam.
Tuumarelvi on kasutatud vaid kahel korral: kui pommitati Hiroshimat ja Nagasakit. Sellest oli inimkonnale küllalt, et õuduses tagasi tõmbuda. Mitmed 20. sajandi suured teadlased - Albert Einstein, Bertrand Russell, Frederic Joliot-Curie ja Joseph Rotblat - nõudsid nende keelustamist, toimusid ka suured tuumarelvadevastased meeleavaldused. Tänapäeval ei lahenda tuumarelvad maailma kõige pakilisemaid julgeolekuprobleeme - terrorismi ja regionaalseid konflikte -, vaid muudavad need probleemid veelgi ohtlikumaks. Mitte midagi vähemat kui kõigi tuumarelvade hävitamine peaks olema rahvusvahelises päevakorras esikohal.

AAVO KOKK: Seda raha me nendele ei kingi
Päris alguses kutsusime seda emapalgaks. Nüüd korrektselt vanemahüvitiseks, sest seda võivad saada ka isad.
Jutt on rahast, mida riik maksab värskele vanemale, kes on jäänud töölt koju, et hoolitseda õrnas eas lapse eest. Ilus ja tubli tegu sellelt riigilt.
Küll on selle tasu maksmisega seotud üks tähelepanuväärne asjaolu. Kui hüvitise saaja juhtub siiski tööd tegema ja tasu saama, siis väheneb kohe ka hüvitis. Kui päris täpne olla, siis on asi nii, et kui tasu jääb alla 2480 krooni kuus, siis hüvitis ei muutu. Kui aga tasu on suurem, siis vähendab riik kohe makstavat hüvitist. On selline reegel mõistlik ja mida üldse mõtles inimene, kes sellise reegli sõnastas?
Räägime kõigepealt sellest, mis toimub tegelikus elus. Tehasetöölt koju jäänud inimene muidugi kodus tehasetööd eriti hästi teha ei saa. Kuid leidub ka koduseid töid - õmblemine, voolimine, skännimine, telefonidele vastamine ja mida kõike veel. Igat sorti kirjarahval on hoopis lihtne. Pole vahet, kus sa tõlkeid, korrektuure ja muud sellist tööd teed. Kodus või kontoris.

Hindame vaid aumärke? 
Meil on tekkinud vaidlus vabadussamba üle: milline see peaks olema? Igal juhul peab iga ausammas väljendama mõtet, milleks see on püstitatud. Praegu võistlusel esimeseks tulnud töö ei vasta vabadussamba mõistele, sest toob esile ausamba, mis on ühenduses Vabadusristiga. Sellele võime anda nimetuse "Hindame aumärke Eestis", kus Vabadusrist on üks paljudest aumärkidest.
Kui me soovime saada vabadussammast, siis peab see esile tooma Eesti Vabadussõda ja võõrast võimust vabanemist. Sellisel vabadussambal võiks olla Eesti praeguste piiridega maakaart, nii nagu peame neid piire praegu tunnustama ja mis meil tegelikkuses on olemas Narva jõega ja ilma Petserimaata. Selle maakaardi kohale tuleks kirjutada aastad 1918-1920 ning kaardi alla sõnad "Eestile saavutati iseseisvus".

Leviprobleem Mahu külas
EMT reklaamib ennast firmana, millel "on suurim ja kvaliteetseim leviala - 99,99% Eestist on kaetud meie levialaga".
Samas on Lääne-Virumaal mereäärne küla nimega Mahu, kus EMT ei suuda juba oma tegevuse algusaegadest alates lahendada sideprobleeme.
Saatsin 21. augustil EMT-le järjekordse kirja, milles juhtisin tähelepanu, et siiani pole seal saadud sidet korda. Olukorra teeb naljakaks see, et EMT seal sidet pakkuda ei suuda, kuid seda suudab Venemaa operaator Megafon.
EMT vastas mulle 4. septembril juhatuse liikme Indrek Randveeri allkirjastatud kirjas: "Probleemi lahendaks uue masti püstitamine" jne, mida EMT on vahelduva eduga lubanud juba oma tegevuse algusest saati.

REPLIIK: Üks tulp on linnast puudu
Tallinnas ei ole pinda, kuhu kultuuri- ja muusikaürituste korraldajad saaksid oma plakateid tasuta kleepida. Kuigi ühiskondlik kuulutusetulp peab olema kõigile võrdselt kättesaadav, kannatavad selle puudumise all eriti just väiksemate kontsertide ja klubiõhtute korraldajaid, kelle reklaamieelarve on piiratud.
Alternatiivsus ei anna vabastust reeglite - mis ütlevad, et teateid võib üles panna ainult selleks määratud kohtadesse - tundmisest ja täitmisest. Korraldajad on aga praegu sundolukorras ning pinnapõuas kleebitakse plakateid kuhu juhtub ja õigusrikkumisi menetleb munitsipaalpolitsei. Ühiskasutatava kuulutusetulba või -plangu sisseseadmisega antaks neile võimalus oma infot vastutustundlikult inimestele jagada ning hiljem see enda järelt ilusasti ära koristada.

JUHTKIRI: Inflatsioonipall kogub hoogu
Eesti tarbijaid võib tabada tuleva aasta märtsis 25-protsendine elektrihinna tõus - seda juhul, kui energiaturuinspektsioon kiidab heaks Eesti Energia hinnatõstmise taotluse. Energiaettevõte ise põhjendab seda "majanduskasvu ja kütuse kallinemisega", "tööjõuturu muutuste" ning sellega, et "võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eestis elekter niigi odav".
Elektrihinna tõus veerandi võrra ei löö valusalt üksnes iga kodutarbija rahakoti pihta, vaid mõjutab majandust tervikuna. Võib eeldada, et tõusevad ka paljude teenuste ja kaupade hinnad - ning inflatsiooni lumepall kogub veelgi tuure. Meenutagem, et just liiga kõrge inflatsioon takistab Eesti üleminekut eurole.

Halveneva tervisega Pavarotti kaotas teadvuse
Ooperitäht Luciano Pavarotti tervis on järsult halvenenud ning arstide sõnul on tema seisund väga tõsine, mehe neerude tegevus on seiskunud.
Pavarotti viibib oma kodus Modenas, kuhu on kogunenud ka tema sõbrad ning perekond, vahendab Reuters kohalikku telekanalit.
2006. aasta juulis käis Pavarotti New Yorkis kõhunäärme vähi operatsioonil ning suundus edasisele ravile oma koju Itaaliasse Modenasse. Pärast operatsiooni ei ole ta enam kordagi esinenud.
Viimati pääses 71-aastane ooperilegend haiglast koju 25. augustil, vahendab BBC.

USA kohal lendas tuumarelvi kandev pommitaja
Inimliku eksimuse tõttu sattus möödunud nädalal üle Ühendriikide lendava pommitaja B-52 lastiks kuus tuumalõhkepead.
Tuumalõhkepeadega raketid unustatati lihtsalt lennuki külge, teatas BBC.
Armee esindajate sõnul oli plaanis lõhkepead hävitada, kuid need unustati Põhja-Dakota lennuväebaasis pommitaja külge. Pommitaja lendas kolm tundi Põhja-Dakotast Louisianasse 30. augustil. Sõjaväe pressiesindaja kolonel-leitnant Ed Thomas kinnitas, et tsiviilisikutele ohtu ei olnud. Samuti kinnitas Thomas, et relvadel ei olnud kordagi ohtu vaenlase kätte sattuda. Lennuki meeskond on ajutiselt uurimise ajaks treeningutelt kõrvaldatud.
W80-1 lõhkepeade plahvatusvõimsus vastab 150 kilotonnile. BBC-d nõustanud eksperdid kinnitasid, et lennuki allakukkumise korral poleks tuumaplahvatust tekkinud, kuid oleks võinud tekkida oht plutooniumi lekkeks.

Poola kirjanik sai 25 aastat raamatus kirjeldatud mõrva eest
Poola kohus mõistis täna 25 aastaks trellide taha romaanikirjanik Krystian Bala, kes tappis eksabikaasa armukese ning kirjutas hiljem kuritööst teose, kirjutab Reuters.
"Kohus mõistis Krystian B-le 25 aastat reaalset vanglakaristust oma eksabikaasa armukese mõrva eest," sõnas Wroclawi kohtu pressiesindaja. Prokuröri sõnul Bala alandas, piinas, näljutas ja hiljem tappis oma ohvri. Tapetu surnukeha leiti Oderi jõest Wroclawis 2000. aastal.
Juhtumi lahendamisel sai otsustavaks anonüümne vihje uurimist läbi viinud Jack Wrobelewskile, kirjutab Spiegel, milles soovitati lugeda Bala 2003. aastal ilmunud romaani "Amokk". Wrobelewskit panid imestama detailid kirjutises, mis pidid teada olema üksnes mõrvarile või uurijatele. Bala ise eitab kuritööd ja oma sõnul kirjutas raamatu meedia materjalidele tuginedes ning mõtles ülejäänud detailid välja.

Zidane läheb Tatarstani
Endine Prantsuse jalgpallikoondise kapten Zinedine Zidane sõidab 7. septembril Tatarstani pealinna Kaasanisse, et osaleda kolmandal rahvusvahelisel islami kinofestivalil "Kuld minbar".
Ajaleht Trud märgib, et kinofestivali korraldajad ei eksinud, kui mängis Zidane'i kui moslemi tunnetele (Zidane on alžeerlane - toim.).
Tuntud jalgpallur suhtus huviga kutsesse osaleda kinofestivalil, aga lisas, et teda huvitab ka Tatarstani jalgpalli hetkeolukord.
Zidane kohtub Tatarstani president Mintimir Šaimijeviga ja kavatseb viia läbi heategevusliku jalgpallimatši.
2005. aastal esimest korda toimunud kinofestival "Kuldne minbar" (minbar - on koht mošees, kust vaimulik peab oma jutlust) leiab Kaasanis aset 6 - 12 septembrini.
Festivalil osalemiseks on esitatud enam kui 200 filmi 46 riigist ja võistlusprogrammi on lülitatud 49 tööd, teatas Interfax.

Uuring: keskmine tudeng joob aastas ära 200 liitrit alkoholi
Norras Oslo üliõpilaste seas tehtud uuringust selgus, et iga kolmas tudeng joob liiga palju, misjuures keskmine meestudeng joob aastas ära 200 liitrit alkohoolseid jooke.
Keskmine naistudeng joob mõnevõrra vähem - 114 liitrit, selgus Norra riiklikust uuringust "Üliõpilased ja meelemürgid." Uuringu kokkuvõttes selgus, et Oslo Ülikooli tudengite seas on joomine viimase üheksa aasta jooksul kasvanud 20%, vahendab Aftenposten.
Uuringut juhtinud Ellen Marie Tefre kinnitab, et 16% meestudengeid ja 13% naistudengeid ähvardab oht saada alkoholi joomisest püsivaid tervisekahjustusi.
Pooled uuringus küsitletud tudengitest tunnistasid, et on mõnel päeval puudunud loengutest eelmisel päeval joodud alkoholi ehk siis pohmeluse tõttu. Iga kolmas tudeng on end mäluauku joonud, iga neljas on kondoomita seksinud ja iga kümnes on saanud purjus peaga vigastusi. Viis protsenti vastanutest tunnistas purjus peaga kaklemist.

Rootsi kaitseminister astub tagasi
Rootsi kaitseminister Mikael Odenberg astub tagasi, tema asemele tuleb senine kaubandusminister Sten Tolgfors.
Odenbergi pressiesindaja ei soostunud tagasiastumisest rääkima ja kinnitas, et (eks) minister selgitab, kui tahab, kõike pressikonverentsil, kirjutab Dagens Nyheter.
Rootsi meedia hinnangul põhjustas kaitseministri tagasiastumise ulatuslikud kaitsekulutuste eelarvekärped.

Kongo DV-s tungisid mässulised suurimale gorillade kaitsealale
Kongo Demokraatliku Vabariigi mässulised on enda kontrolli alla võtnud suurema osa Virunga rahvuspargist, mis on koduks mägigorilladele.
Mässuliste vastav käik on looduskaitsjaid pannud muret tundma gorillade saatuse pärast, sest 700-st säilinud mägigorillast elavad ligi pooled Virungas, vahendab BBC.
"Kui gorilladega midagi juhtuma peaks, siis meie ei saa enam midagi teha," teatas Kongo Loodussäilitamise Instituudi teadur Norbert Mushenzi.
Sel aastal on mässulise kindral Laurent Nkunda juhitavate üksuste poolt tapetud väidetavalt üheksa gorillat, mis on looduskaitsjate poolt karmi hukkamõistu teeninud.
Samal ajal teatab Kongo armee, et on viimastes Kongo idaosas toimunud lahingutes tapnud 28 kindralile Laurent Nkundale truu olevat sõdalast.

Briti ülemkohtuniku peas küpseb kava asuda koguma kõigi kodanike ja turistide DNA-d
Briti ülemkohtuniku kinnitusel tuleb luua DNA andmebaas, kus kajastuvad kõikide Briti kodanike ja Suurbritanniat külastavate turistide andmed.
Ülemkohtu kohtunik Sir Stephen Sedley ütles BBC-le, et praegune Inglismaa ja Walesi põhine andmebaas, kuhu on koondatud kurjategijate ja kuriteopaikadelt leitud DNA, on "kaitsetu".
Stephen Sedley hinnangul peaks selline andmebaas sisaldama andmeid kõigist Suurbritanniaga seotud inimestest - olgu nad süüdi või mitte.
Andmebaas, kus kajastuvad nelja miljoni inimese andmed, on küll aidanud lahendada kriminaalasju, kuid selle niivõrd suuremahuline laiendamine tõstataks mitmeid logistilisi ja eetilisi küsimusi.
Lord Sedley plaani kriitikud leiavad, et kuriteo sooritanud inimeste andmed peaksid mingi ajaperioodi jooksul peale karistuse kandmist aeguma ning seejärel tuleks need andmebaasist kustutada.

Venemaal algas parlamendi valimiskampaania
Venemaal startis täna ametlikult viienda riigiduuma koosseisu liikmete valimiskampaania.
Parlamendivalimised toimuvad 2. detsembril 2007. aastal, kirjutab Rossiiskaja Gazeta.
Vene keskvalimiskomisjoni esimees Vladimir Tšurov märkis, et eelseisvate valimiste eripäraks on ajaloolise piiri ületamine. Esimest korda Venemaa ajaloos valitakse riigiduuma koosseis viiendat korda. Nii tsaari- kui ka kaasaegsel Venemaal on seni valitud vaid neli parlamendi koosseisu.
Need valimised on ka esimesed Venemaa ajaloos, mis toimuvad partei nimekirjade alusel ja ei näe ette kandidaatide esitamist ühemandaadilistest valimisringkondadest. Samas on valimiskünnist tõstetud viielt seitsmele protsendile ja tühistatud valik "kõikide vastu".
Venemaa justiitsministeeriumi registriteenistus teatas täna, et praeguseks on valimistele lubatud 15 seaduse nõuetele vastavat parteid.

USA teadlased leidsid salendava geeni
USA teadlased on avastanud geeni, mille stimuleerimisega saab kontrollida, kas keha kogub või põletab rasva.
Teadlaste sõnul võib avastusest saada tõhus ravim ülekaalu ning suhkruhaiguse vastu, vahendab Globe and Mail.
"On olemas "saledusgeen", mille toimet vähendades muutusid katseloomad paksuks," teatas uuringut juhtinud Jonathan Graff. "See töötab rasvkoerakkudes ning seda ei mõjuta söömisharjumused."
Dr. Graff avastas hiirte, puuviljakärbeste ja ussidega läbiviidud katsetel, et mida rohkem rasvkoe käitumist reguleeriv geen mõjutusi sai, seda kõhnemaks ja tervemaks katsealused muutusid.
Graff võrdles geeni helitugevusnupuga, mida kõvemaks keerates inimene muutub kõhnemaks.
Vastav geen avastati puuviljakärbestel 50 aastat tagasi, kuid seni poldud tema toimes veel kindlad. Inimestel pole vastava geeni mõjutamisega veel katset tehtud, kuid dr. Graff usub esinevat väikeloomadega sarnaseid mõjusid.

Teismeline jäi koolikiusamise tõttu kiilaks
Teismelisel Briti koolitüdrukul langesid juuksed välja pärast seda, kui ta sattus tüdrukutejõugu süstemaatilise kiusamise alla.
Sarah Turner jäi lõppkokkuvõttes ilma pooltest juustest, kirjutab Daily Mail.
Turneri puhul võttis koolikiusamine lõpuks äärmusliku vormi: ükskord tungis plikadekamp talle lausa tänaval kallale ja peksis tüdruku nii läbi, nii et ta sai peapõrutuse. Teisel korral murdis koolikaaslase hoop neiul ninaluu.
Läbielamised mõjutasid neiut nii, et ta sai depressiooni ja tema enesehinnang langes nii madalale, et viimasel kooliaastal hakkas ta end kääride ja žiletiteradega vigastama. Lõpuks hakkasid ta juuksed välja langema.
Osa juustest on nüüdseks tagasi kasvanud, ent praegu 19-aastane neiu on siiski poolkiilas.

Vene presidendikandidaat sai tingimisi karistuse
Arhangelski kohus mõistis linnapea Aleksandr Donskoi üheks aastaks tingimisi vangi ebaseadusliku äri ajamise ja võltsitud kõrgkooli diplomi kasutamise eest.
Donskoile määrati ühtlasi rahatrahv summas 75 000 rubla ehk 32 000 krooni, teatas BBC.
Arhangelski linnapea viibib seni vahi all, kuna endiselt on lõpetamata tema suhtes algatud teine kriminaalasi. Donskoid süüdistatakse linna rahade eest oma pereliikmetele turvameeste palkamises.
Donskoi vastu algatati kriminaalasjad kohe pärast tema sooviavaldust kandideerida 2008. aasta presidendivalimistel.

Viagra 15: palju õnne, sinine pill! 
Täna viieteistkümnendat sünnipäeva tähistav Viagra ei päästa mitte üksnes seksuaalelusid, vaid ravib ka puusavalu ja suhkruhaigust ning hoiab lõikelilli närbumast.
Täna viisteist aastat tagasi teatas üks uut stenokardiaravimit katsetada aidanud Walesi arst oma juhendajale südamerütmihäireid tõrjuma pidanud ravimi kummalisest kõrvalmõjust, kirjutab The Independent. Ravimi tulevik tundus üldiselt tume: stenokardiat ehk rinnaangiini ravis see kehvasti.
Tohter oli oma patsientidelt usinalt teavet kogunud ja luges kõik patsientide nimetatud kõrvaltoimed ravimifirma Pfizeri projektijuhile üles. Uut ravimit pruukinud patsiendid nimetasid järgmisi kõrvalmõjusid: seedehäired, seljavalu ja erektsioonid.
Pfizer hakkas asja uurima ja viis aastat hiljem sai firma ravimi turustamiseks loa, kuid siis oli angiiniravimist saanud juba potentsiravim. Veel kümme aastat ja Viagrat on kasutanud 30 miljonit meest üle terve maailma.

Vene riigiduuma ratifitseeris Läti piirilepingu
Vene riigiduuma ratifitseeris president Valdimir Putini esitatud Vene-Läti piirilepingu.
Läti ja Venemaa peaministrid allkirjastasid piirilepingu 27. märtsil Moskvas, teatas Interfax.
Riigiduuma istungil märgiti, et lepingu jõustumine saab Lätile edaspidi juriidiliseks takistuseks ükskõik milliste territoriaalsete nõudmiste esitamisel.
Lepingus on muuhulgas märgitud, et piiri üksikutes lõikudes on tehtud tähtsusetud korrektuurid, arvestades elanikkonna majanduslikku tegevust. Piiri korrigeerimine toimus adekvaatse territoriaalse kompensatsiooni alusel.
Venemaa saab 225 hektarit ning annab Lätile üle 216 hektarit.
Leping näeb ette ühise kahepoolse demarkatsioonikomisjoni loomise, mis peab määrama riigipiiri mahamärkimise läbiviimise korra ja vajalike tööde mahu.

Tagaotsitav Vene miljardär varjab ennast Türgis
Moskvas tagaotsitavaks kuulutatud naftakompanii Russneft rajaja ja endine omanik Mihhail Gutserijev varjab end Türgis.
Venemaa peaprokuratuuri esindaja Viktor Gvozdjevi sõnul kadus Gutserijev 30. juulil ja uurimisorganid pidid ta kuulutama tagaotsitavaks, vahendab raadiojaam Ehho Moskvõ. Prokuratuur tuvastas, et oligarh lendas Minski lennujaamast Türgisse.
Täna kinnitas Moskva linnakohus Gutserijevi tagaselja vahistamise otsuse seaduslikkust.
Venemaa saatkond Türgis ei tea, kas endine Russnefti juht varjab end selles riigis, teatas Interfax.

VIDEO: vulkaan Etna hakkas purskama
Euroopa kõrgeim ja aktiivseim tegevvulkaan hakkas eile hilisõhtul laavat purskama.
Laava voolas mööda mäekülge alla asustamata orgudesse ja kohalike võimude teatel ei ole kaugemates orgudes asuvad külad ohus, vahendab Reuters.
Tuul puhus vulkaanilise tuha paljude külade peale ja kohaliku Catania linna lennujaam tuli ööseks sulgeda.
Etna purskab regulaarselt, kuid ei tekita tavaliselt suuri kahjustusi.
Ühe pealtnägija amatöövideot purskest saab vaadata siit.

Terroristid tahtsid Frankfurdi lennujaama õhku lasta
Saksamaal arreteeris politsei eile pärastlõunal kolm meest, kes plaanisid terrorirünnakut Frankfurti lennujaama ja Ramsteini sõjaväebaasi vastu.
Prokuratuuri teatel kuuluvad mehed tõenäoliselt ühte islamiterroristlikku organisatsiooni, kuid lähemat infot pole veel jagatud, vahendab Reuters.
Saksamaa kaitseministri Franz Joseph Jungi sõnul kahtlustatakse mehi plaanis korraldada terrorirünnakud Ramsteinis asuva USA sõjaväebaasi ja Frankfurdi lennujaama vastu.
Kahel arreteeritul on Saksamaa kodakondsus ja üks on Pakistani kodanik.

Hiina armee kräkkerid ründasid edukalt Pentagoni
Hiina arvutispetsialistidel õnnestus väidetavalt sulgeda nädalaks Pentagoni arvutivõrk.
Eilne Financial Times kirjutas USA kaitseministeeriumi allikatele tuginedes, et Hiina rahvavabastusarmee kräkkerid olid tunginud pärast kuid kestnud proovimist Pentagoni mittesalajastesse arvutivõrkudesse. Muukijate läbimurre sundis juunis kogu süsteemi nädalaks sulgema.
Ühendriikide ametiisikute kinnitusel oli tegemist läbi aegade kõige edukama rünnakuga nende arvutivõrkude vastu. Väljaande ühe tundmatuks jäänud allika sõnul on nad "väga kindlad, peaaegu veendunud", et aktsiooni taga oli just Peking.
Juhtumiga kokku puutunud ametnikud kirjeldasid ajalehele, et kräkkeritel kulus kaitsesüsteemidest jagusaamiseks kuid ja nad korraldasid sadu rünnakuid päevas. Samuti läks neil korda tungida USA kaitsetööstusettevõtete arvutitesse.

Korruptsioonisüüdistuste rahe naispoliitikute kohal
Bangladeshis uuritakse endiste naispeaministrite Sheikh Hasina ja Khaleda Zia tegusid.
Bangladeshi Rahvusliku Partei liider Begum Khaleda Zia ja tema poeg Arafat Rahman vangistati esmaspäeval korruptsioonikahtluse pärast.
Endise presidendi Ziaur Rahmani lesk Zia oli valitsusjuhiks 1991-1996 ja 2001-2006. Tema mullune tagasiastumine tekitas riigis segaduse, mistõttu ajutiselt võimule seatud valitsus lükkas edasi ka juba aasta alguses toimuma pidanud parlamendivalimised.
Maailma ühe korrumpeerunuma riigi Bangladeshi ülemkohus on võtnud ülesandeks poliitikas vett puhastada. Pidevalt vastastikku loobitud altkäemaksusüüdistuste tagajärjel on nüüd juurdluse all mõlema suurema partei liidrid.
16. juulil vahistati ka vasakpoolse Awami Liiga juht Sheikh Hasina, kuid lasti kaks nädalat hiljem kautsjoni vastu vabadusse. Hasina, kelle isa Mujibur Rahman oli riigi esimene president, oli peaministriks 1996-2001.

Ökovangla asukad keedavad päikese jõul maheputru
Bastøy saarel asuvas vangimajas pole ei trelle ega müüre ning elu on keskkonnasõbralik.
Norra tutvustas hiljuti kinnipidamisasutust, mida nimetatakse maailma esimeseks ökoloogiliseks vanglaks. Vangidel on seal oluline roll igapäevastes töödes ja nad õpivad ühtlasi keskkonda kaitsma.
Bastøy saarel asuvas vanglas kasutatakse energia saamiseks päikesepaneele, enamik toitu toodetakse kohapeal ning mis vähegi võimalik, see taaskasutatakse. Justiitsminister Knut Storberget ütles aga Reutersile, et ökovangla tähtsaimaks ideeks on kasvatada kinnipeetavates vastutustunnet ja valmistada neid ette eluks väljaspool vanglamüüre.
Tõsi küll, müüre tegelikult ei olegi. Bastøy vangla on näide Norra vabameelsest vangistuspoliitikast, mille eesmärgiks on vältida vabadusse pääsenud endiste vangide türmi naasmist. Ajakirjanikele Oslost 75 kilomeetri kaugusel lõunas asuvale saarele külaskäigu korraldanud Storbergeti sõnul on lõppkokkuvõttes ühiskonnale odavam kohelda vange nii nagu Bastøys.

Felix sööstis viienda kategooria orkaanina Kesk-Ameerikat räsima
Felix on juba teine ülitugev torm, mis on piirkonda vähem kui kuu jooksul tabanud.
Vahepeal veidi nõrgenenud, kuid eile taas viienda kategooria ehk tugevaimaks orkaaniks paisunud Felixi "silm" jõudis eile Nicaragua kirdeosas maismaale, suundudes kiirusega ligi veerandsada kilomeetrit tunnis edasi Hondurase, Belize ja Mehhiko peale.
Tuulekiirus Felixis ulatus 257 km/h ning seega on tegemist teise ülitugeva orkaaniga, mis on vähem kui kuu jooksul Kesk-Ameerikat tabanud. Alates 1886. aastast on tegu esimese korraga, mil kaks niivõrd võimsat tormi jõuavad maale samal hooajal. Miamis asuva USA orkaanikeskuse arvestuste kohaselt võib Nicaragua kirdeosas ja Hondurase põhjaosas sadada mõne tunniga maha kuni 30 cm vihmavett, mis tekitab üleujutusi ja mudavoolusid.

Ligi: Eestit iseloomustab massiivne hullus
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi hinnangul valitseb Eestis jätkuvalt arutu laenuvõtmise maania, endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul pole rahval aga enam mõtetki säästa.
"Eestit iseloomustab praegu massiivne hullus. Kõige hullem on peost suhu elamine nende inimeste puhul, kellel reaalset laenuvõimet pole, kuid kes sellele vaatamata võtavad ka kõige igapäevasemate asjade hankimiseks SMS-laenu ja kasutavad krediitkaarti," ütles Jürgen Ligi ETV saates Foorum.
Poliitikut täiendas Eesti Arengufondi ekspert Heido Vitsur, kelle sõnul eelistavad ka paljud firmad selle asemel, et tegeleda arendusega, osta esmalt kalli auto, arvates, et see toob nende firmale kasu ja prestiiži.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd leidis, et inimestel ei olegi mõtet enam midagi säästa, kuna talumatult kõrge ja üha kasvav inflatsioon sööb kõik säästud ära ja sund tarbimisele on seega enneolematu.

Padar ei näe elektri hinna tõusuks põhjust
Rahandusminister Ivari Padari sõnul ei leia ta ühtegi argumenti, mis annaks Eesti Energiale alust kavandada järgmisest kevadest hinnatõusu, mis kasvatab elektriarveid kuni veerandi võrra.
Padar ütles Aktuaalsele kaamerale, et inflatsiooniprognoosi koostades arvestas rahandusministeerium, et elektri hind võib tõusta 6%, vahendab ETV24.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing nimetas elektri hinna tõusu taotlust ootamatuks. "Oleks oodanud sellise hinnatõusu pikemat perspektiivi ja planeerimist."
Eesti Energia hinnataotluse peab kinnitama veel energiaturu inspektsioon.
Inspektsiooni juht Märt Ots ütles, et ei oska otsuse osas täna veel midagi lubada. "Analüüs on alles alanud ja me saame selle kohta anda otsuse alles siis, kui analüüsi tulemused on teada."

Euroopa Liit Eesti 2,5% rasvasisaldusega piima enam ei ähvarda
Täna kinnitas Europarlament, et EL-is võib müüa mis tahes rasvasisaldusega piima, kui see on pakendile korrektselt märgitud.
Hetkel on ette nähtud üksnes kolm joogipiima kategooriat, mida ühenduses võib toota ja turustada: kooritud piim (rasvasisaldus 0,5% või väiksem), madala rasvasisaldusega piim (rasvasisaldus 1,5 -1,8%) ja täispiim (rasvasisaldus 3,5% või suurem), vahendab Europarlamendi pressiteenistus.
Euroopa Komisjoni üks ettepanekutest on liberaliseerida joogipiimaturg ja seda parlament ka toetab. Ettepaneku kohaselt lubataks Euroopa Liidus toota ja turustada joogipiima, mida ei saa liigitada ühessegi senisest kolmest kategooriast, tingimusel et etiketil on kirjas selge ja loetav teave rasvasisalduse kohta.
Saadikud ei toeta seejuures 0,2% hälbe lubamist, nagu näeb ette Euroopa Komisjon, sest see võib tarbijaid eksitada.

Tartus jäid Elioni kliendid mõneks tunniks internetist ning digitelevisioonist ilma
Paaril tuhandel Elioni Tartu kliendil ei olnud täna õhtul mõne tunni jooksul võimalik kasutada digitelevisiooni ega ka internetti, sidekatkestuse põhjustas ühe keskjaama rike.
"Tegemist oli üsna ulatusliku rikkega, mis võis hinnanguliselt puudutada paari tuhandet tartlast üle kogu linna" ütles Elioni suhtekorraldusjuht Raimo Matvere Päevaleht Online'ile.
Pärast kella 18 alguse saanud rikke põhjustas Tartu linna ühe keskjaama tööhäire, mis nüüdseks on kõrvaldatud.
Internetiühendus ning digitelevisioon loodetakse taastatada kõikidele klientidele umbes kella 21.
"Erandjuhtudel võib natukene kauem minna, kuid tänase õhtuga saab rike kõikide kasutajate jaoks kõrvaldatud," kinnitas Matvere.

Eesti töötaja tootlikkus ILO raporti järgi Ida-Euroopa kõrgeim
ÜRO Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) värsketelt avaldatud andmetel on Balti riikid Ida-Euroopa tootlikumate riikide seas, kirjutab The Baltic Times.
Täna avaldatud raporti viiendas väljaandes "Põhilised tööjõuturu indikaatorid" hinnatakse Eesti tootlikkust ühe elaniku kohta aastas 43 232 USA dollarile (497 200 krooni), Lätil on vastav arv 28 650 dollarit (329 500 krooni) ja Leedul 24 877 dollarit (286 100 krooni). Eestile ja Lätile järgneb Ida-Euroopa riikide seas tootlikkuselt Slovakkia, lisades ühe töötaja kohta riigi majandusele väärtust 28 209 dollarit.
Leedule järgnevad Ungari 23 788, Poola 23 667, Tšehhi 23 452, Bulgaaria 16 218 ja Rumeenia 10 196 dollariga.
Raporti hinnangul juhib riikide edetabelit vaatamata Ida-Aasia riikide tootlikkuse kahekordistumisele viimase kümnendi jooksul 63 885 dollariga ühe elaniku kohta USA. Ühendriikidele järgneb Iirimaa 55 986 dollariga, Belgia 55 235 dollariga ning Prantsusmaa 54 609 dollariga. Vaatamata ülemaailmsele tootlikkuse kasvule on siiski säilinud käärid tööstusmaade ja ülejäänud maailma vahel.

Europarlament soovib tühistada lennukisse vedelike kaasavõtmise keelu
Euroopa Parlament leiab, et keeld näiteks karastusjooke või kosmeetikatarbeid pardale mitte lubada ei ole õigustatud ning põhjustab nii firmadele kui lennureisijatele mõttetuid kulutusi.
Euroopa Parlament soovib, et Euroopa Komisjon vaataks kiirelt läbi ning tunnistaks täiendavate otsustavate faktide puudumisel kehtetuks määruse, mis puudutab vedelike toomist õhusõidukisse.
Saadikud tunnevad nimelt muret selle üle, et määrusega kaasnevad kulud ei pruugi olla proportsioonis määruse lisaväärtusega. Lisaks tuleks saadikute arvates kodanikke paremini teavitada piirangutest ja nende põhjustest.
Resolutsiooni poolt hääletas 464, vastu 158 ja erapooletuks jäi 70 saadikut, selgub Europarlamendi pressiteatest.
Täna vastu võetud resolutsioonis kutsuvad saadikud komisjoni üles kiirelt läbi vaatama ja - kui ei esitata täiendavaid otsustavaid fakte - tunnistama kehtetuks määruse, mis puudutab vedelike toomist õhusõidukisse.

Rohelised: puude langetamine Männikul on näide esindusdemokraatia kriisist
Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) hinnangul on Tallinnas Männiku teel puude langetamine selge näide praeguse esindusdemokraatia kriisist ja otsedemokraatia vajalikkusest.
Kogukonnad peaksid järgmistel valimistel nõudma volikogudesse pürgijatelt selgeid lubadusi ja kohustuste võtmist otsedemokraatia juurutamise osas, mis võimaldaks kogukonnal sekkuda sisuliselt omavalituse tegevusse, leiavad rohelised. EER arvates pole muid sisulisi viise sedalaadi sündmuste ahelate peatamiseks.
"Pahatihti tähendab omavalitsus ühtlasi ka omavolitsemist," lausus EER eestkõneleja Marek Strandberg. "Nii on see toimunud nii Sakala keskusega, Steri radioaktiivse steriliseerimistehasega ja nii mõnegi muu asjaga."
Roheliste hinnangul tuleks Eestis läbi viia märkimisväärne demokraatiavärskendus ja juurutada nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasemel Šveitsist tuntud otsedemokraatia mehhanism, mis võimaldaks rahval sekkuda kohalike omavalitsuste ja riigi otsustustesse.

Ministeerium ootab arvamusi Leetu kavandatava tuumajaama keskkonnamõjude kohta
Leetu planeeritava tuumaelektrijaama keskkonnamõju hindamine on alanud ning keskkonnaministeerium ootab inimeste arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi kohta.
Uus elektrijaam on kavas ehitada praeguse Ignalina tuumaelektrijaama naabrusesse (Kirde-Leetu - Läti ja Valgevene piiride lähedale). Uue tuumaelektrijaama elektriline võimsus on maksimaalselt 3400 MW ja soojusvõimsus 8700 MW.
Lietuvos Energia AB kavandab uue tuumaelektrijaama rajamist seoses Ignalina tuumaelektrijaama 1. ja 2. reaktori sulgemisega. Ignalina elektrijaama 1. reaktor on juba suletud, 2. reaktor suletakse 2009. a lõpus.
Leetu kavandatava uue tuumaelektrijaama projekti KMH programmiga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehe kaudu. Lisaks on projekti ning piiriülese KMH programmiga võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumis (Narva mnt 7a, Tallinn).

Pärnus leiti kahe mehe vägivallatunnustega surnukehad
Eile hommikul leiti Pärnus Rüütli tänava tühjana seisnud hoonest kahe mehe surnukehad.
Kuna surnukehadel tuvastati vägivalla tundemärgid, alustas politsei kriminaalmenetlust.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Piret Seeman ütles Päevaleht Online'ile, et esialgse vaatluse tulemusel võib väita, et tegu oli asotsiaalse eluviisiga inimestega.
Kriminaalmenetlust alustati tapmise tunnustel, mis on toime pandud piinaval ja julmal viisil kahe või enama inimese suhtes.
Seemani sõnul esialgu kuriteos veel kahtlusaluseid ei ole. Kui kaua surnukehad hoones võisid olla ning kas mehed olid enne surma ka alkoholi tarvitanud, selgitab ekspertiis.
Menetlust juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.

Atonen: kahju, et Reform on kiusatusele järele andnud
Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni sõnul on tal kahju, et Reformierakond pole suutnud end eemale hoida enda müümisele suunatud poliitikast.
"Kui murelik olla, siis sellepärast, et kogu siinne poliitika on muutumas ideede vahelisest võitlusest üha enam turustamiseks stiilis "mina luban rohkem, meie anname veel rohkem". See mulle ei meeldi. Ja ei meeldi ka see, et Reformierakond pole suutnud kiusatusele vastu panna," ütles Meelis Atonen arileht.ee lugejate küsimustele vastates.
"Samas, olles uhkelt oma ideede eest võitleja rollis, ei pruugiks Reformierakond täna olla Eesti populaarseim erakond. Ma olen õnnelik inimene, sest olen saanud edukalt seista oma ideede eest ja olen saanud kõike seda teha erakonda kordagi vahetamata. Kui Reformierakond mulle ei meeldiks, siis ma selles erakonnas ei oleks. Kindlasti on olnud teemasi, kus ma olen olnud eriarvamusel, aga see on osa demokraatiast ja poliitikast," lisas Atonen.

Pea miljoni krooni eest "Valget hiinlast" omanud mees peab kohtu ette astuma
Põhja ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar esitas 32-aastasele Andreile süüdistuse suures koguses narkootilise aine fentanüül ehk "Valge hiinlase" ebaseaduslikus käitlemises.
Süüdistuse kohaselt vahendas Andrei narkootikume suure rahalise kasu eesmärgil, teatas Põhja ringkonnaprokuratuur.
Kriminaalmenetlus alustati käesoleva aasta 18. jaanuaril, kui politseile laekus informatsioon, et Andrei tegeleb Tallinnas Lasnamäel tänavamüüjatele narkootilise aine fentanüüli vahendamisega. Põhja politseiprefektuuri narkopolitseinikud pidasid Andrei 7. veebruaril linnahalli juures kinni ning talt võeti ära kaheksa grammi fentanüüli.
Samal päeval otsiti läbi Andrei elukoht, kust leiti ligikaudu 240 grammi fentanüüli, väiksemas koguses marihuaanat ning narkootikumide pakendamiseks ja kaalumiseks mõeldud vahendeid.

Kaitseministeerium hangib kuni 3 miljoni krooni eest mööblit
Kaitseministeerium on kuulutanud välja kuni 3 miljoni kroonise hanke Rahuoperatsioonide keskuse 112-kohalise ühiselamu inventari ostmiseks.
Riigihangete registris on kirjas, et kaitseministeerium on kuulutanud välja hanke Paldiskis asuva Rahuoperatsioonide keskuse ühiselamu inventari ostmiseks, hanke maksumuseks on määratud 2 kuni 3 miljonit krooni.
Ministeeriumi pressinõunik Aet Kukk ütles Päevaleht Online'ile, et selle summa eest on kavas hankida kogu inventar ehk voodid, lauad, toolid, puhkenurga mööbel, jalgrattahoidlad jne. "Ehk täisvarustus," lisas Kukk.

Mutli: mul hea meel, kui autojuhid Pirital kadedusega busse vaatavad
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ütles täna linnavalitsuse pressikonverentsil, et programm "Pargi ja reisi" algas küll oodatust veidi väiksema huviga, kuid autojuhid vaatavad siiski möödasõitvaid busse kadedusega.
Mutli sõnul pole "Pargi ja reisi" algus sugugi paha, kuigi uue algatuse kasutajaid oli tunduvalt vähem kui programmi testperioodil.
Esmaspäeval kasutas auto parkimise ja bussiga linna sõitmise võimalust ametlikult 18 inimest. Teisi- ja kolmapäeva kohta Mutlil andmed veel puudusid.
"Mul on informatsioon, et autojuhid vaatavad oma uhkete autode akendest kadedusega, kuidas buss neist mööda sõidab ja mul on selle üle hea meel," rääkis abilinnapea.

Viru Poja arendajad nimetavad ehituskeeldu ebaseaduslikuks
Viru Keskuse arendajad vastasid Tallinna linnavalitsuse ehituskeelu kehtestamise kavatsusele ning tõid välja, et praeguses faasis on ehituskeelu kehtestamine ebaseaduslik ning rikub jämedalt arendaja õigusi.
"Seadustega keerutamise asemele peaks Tallinna linnavalitsus ükskord julgema võtta vastu konkreetse otsuse, kuidas minna edasi," ütles Pontos Oy Eesti direktor Yrjö Vanhanen. "On ilmselge, et seaduste väänamine ja seadusevastane viivitamine Tallinna atraktiivsust investorite silmis ei tõsta."
"Vastavalt seadustele ei ole ajutise ehituskeelu rakendamine kaalumise menetluse ajal võimalik. Ehituskeeldu võib linn rakendada vaid planeeringu koostamisel. Viru Keskuse ala detailplaneering on aga kehtestatud ning kehtib siiani. Planeeritav juurdeehitus ei lähe vastuollu detailplaneeringus märgitud mahtude, kõrguste, maakasutuse ega ehitustingimustega," seisab Viru Keskuse arendajate saadetud teates.

Virumaa päästekomandod ootavad külalisi
Virumaa
Ida-Eesti Päästekeskus korraldab kolmapäeval, 12. septembril kõikides Lääne- ja Ida-Virumaa komandodes lahtiste uste päeva.
Ekskursioonid komandodesse toimuvad kell 10, 11, 13 ja 14. Päästekeskus ootab kõiki tuleohutusalasesse vestlusringi, mille käigus saab tutvuda ka päästetehnikaga ning oma kätega katsuda päästeautot.
Suurematel gruppidel palub Ida-Eesti Päästekeskus oma tulekust komandosse vähemalt üks päev ette teatada.

Kohus määras lasteporno arhiivi pidaja tingimisi vangi
Harju maakohus karistas täna oma kodus suurt lasteporno arhiivi hoidnud Toomas Kupitsat (56) üheksakuulise tingimisi vangistusega 18-kuulise katseajaga.
Vastavalt lühimenetluse vormile väheneb karistus kolmandiku võrra, mis teeb lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust 18-kuulise katseajaga.
Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna lastekaitsetalitus alustas menetlust 2006. aasta detsembris seetõttu, et AS Ragn Sellsi töötaja leidis prügimäelt alaealisi erootilises ja pornograafilises situatsioonis kujutavaid fotosid.
Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et fotod oli oma tööarvutil välja printinud Toomas Kupits. Kupitsa elukohas toimunud läbiotsimise käigus leidis politsei seal 116 kladet 25 098 pildiga, millel on kujutatud alla 14-aastaseid tüdrukuid erootilises ja pornograafilises situatsioonis ning alla 18-aastaseid tüdrukuid pornograafilises situatsioonis. Fotosid oli Kupits kodus hoidnud alates 1999. aasta lõpust.

Ülikool esitleb Narvas Eesti ajaloo seinaplakateid
Narva
Õppematerjal koosneb kuueteistkümnest seinaplakatist, millel on kujutatud Eestit alates muinasajast kuni tänapäevani. Plakatid koostas TÜ Narva kolledži eesti ajaloo õppejõud Kaarel Vanamölder ja kujundas kunstnik Helen Tago.
Eesti ajaloo kujutamiseks kasutatakse valdavalt värvilisi pilte perioodidele iseloomulikest esemetest, fotodest, sümboolsetest märkidest ning kuulsatest isikutest.
Plakatitel kohtame juba Eesti ajaloo õpikutest tuntud pildimotiive, kuid ka palju uut ning värsket materjali, mis keskendub peamiselt Ida-Eestile. Nii näiteks Rootsi aega käsitlev plakat sisaldab palju pildimaterjali Narvast.

Politsei vahistas kaks korgijooki ja kokaiini omanud meest
Keskkriminaalpolitsei ametnikud pidasid augusti lõpus Tallinnas kinni kaks narkootikumide käitlemises kahtlustatavat meest.
Tööstuse ja Salme tänava ristmikul peeti kuriteos kahtlustavana kinni Kristjan (32) ja Erkki (32), teatas Põhja ringkonnaprokuratuur.
Erkkile kuulunud sõiduautost leiti läbiotsimise käigus ligikaudu 15 doosi narkootilist ainet GHB ehk korgijooki. Samal päeval otsiti läbi ka Kristjani elukoht, kust esialgsetel andmetel leiti 23 grammi kokaiini ja veel kolm liitrit GHB-d.
"Antud kogusest GHB-st oleks saanud üle 600 doosi, mis näitab, et kindlasti ei olnud narkootiline aine mõelnud enda tarbeks," ütles keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Ivo Kolk. "Suure tõenäosusega oli nii GHB kui ka kokaiin mõeldud eelkõige Tallinna tarbijaskonnale."

Endla tänaval põleb puumaja
Endla tänaval Tallinnas põleb puumaja, mis piirkonnas häirib tugevalt liiklust.
Põhja-Eesti päästeteenistuse pressiesindaja Ants Raava sõnul sai päästeteenistus teate põlengust kell 8.12. Endla 82 asuvat kahekordset maja ruttasid kustutama 4 päästemasinat, 2 paakautot ning vabatahtlikud.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et liiklus oli sündmuskohal tugevalt häiritud,
Kannatanutest teateid pole.

Saaremaal keeldub perearst koostööst valla määratud koduõega
Kärla valla perearst keeldub koostööst hiljuti Kärla vallavalitsuses ametisse võetud koduõega, nimetades viimase tegevust ebaseaduslikuks.
Kärla valla poolt kroonilisi haigusi põdevate vanainimeste ja terviseprobleemidega vallaelanike abistamiseks palgatud koduõe-hooldustöötaja Inga Adamsoni teele on veerenud kivid, mida vald ei osanud ette näha - kohaliku perearsti soovimatus teha koostööd ja Eesti olusid mittearvestav tervishoiupoliitika, kirjutab Oma Saar.
"Kui mul puudub koostöö arstiga, siis ei ole minu tööl mingit mõtet," ütles Inga Adamson, kuna seadusest tulenevalt võib koduõde osutada raviprotseduure ja määrata ravimeid vaid arsti saatekirja alusel.
Kärla valla perearst Made Reinumägi on aga koostööst valla koduõega keeldunud, tellides vastavat teenust Kuressaare haiglast.

Paide linn laskis ehitusjäägid ladustada looduskaitsealale
Paide linnavalitsus laskis Puuvilja tänava rekonstrueerimistööde käigus tekkinud maa-ainese ja ehitusjäägid ladustada Pärnu jõe luhaalale, mis jääb looduskaitse vööndisse.
Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja Allan Piigi ütlust mööda puudub linnavalitsusel selleks ka vastav luba, seega on tegemist ebaseadusliku teoga, kirjutab Järva Teataja.
Kuna ehitusjääkide tarbeks kasutatud maa-ala kuulub riigile, on ladustamiseks vajalik ka maavanema luba.
Piigi kinnitusel võib Pärnu jõe äärde ladustada küll tulevase Paide piirkonna veeprojekti kaevist, kuid ajutiselt, et see hiljem kraavidesse tagasi panna, keskkonnakaitseseadused ei luba maa-ainest looduskaitsealadele ladustada.

Abja-Paluojal uppus mees
Eile leiti Abja-Paluoja Baasi järvest keskealise mehe surnukeha.
Eile pärastlõunal teatati politseile mehest, kes lahkus hommikul kell 9 kodust ning pole seni tagasi ilmunud.
Mehe riided leiti Abja-Paluoja Baasi järve äärest.
Sündmuskohale kutsutud tuukrid tõid umbes kolme meetri sügavusest veest välja 47-aastase mehe väliste vägivallatundemärkideta surnukeha.
Sündmuse asjaolude uurimisega tegeleb politsei. Surnukeha saadeti kohtumeditsiinilisele lahangule.

Kutsekoolid ootavad õppureid veel septembrikuu lõpuni
Viljandimaa kutsekoolides jäi avamata kaheksa õppegruppi ja mitmele erialale võib astuda septembriski.
Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis on ühtekokku ligi 50 vaba kohta, kirjutab Sakala.
"Vastuvõtt käib terve septembrikuu," rääkis õppeosakonna juhataja Janika Kivistik, "Küsijaid on iga päev. Olen vaadanud, et ka kõigil konkurentkoolidel on veel septembris vastuvõtt."
Hilist kutsekooliga liitumist võimaldab seadus, mille järgi hakatakse pearaha koolidele jagama oktoobrikuu õpilaste nimekirjade põhjal.
Kõige suurem auk laiutab põllu- ja loodusmajanduse õppijate grupis: esimesi oli eilseks 14 ja teisi 15, kuid riiklik tellimus on 45.

Pärnu abilinnapea Olav Avarsalu astus Keskerakonda
Keskerakonna Pärnu linna piirkonna juhatus võttis erakonna liikmeks abilinnapea Olav Avarsalu.
"Oleme väga rõõmsad, et erakond sai juurde uue ja väga tegusa liikme," kommenteeris piirkonna juhatuse otsust piirkonna esimees ja Pärnu linnapea Mart Viisitamm, kirjutab Pärnu Postimees.
Alates 2005. aasta lõpust on keskkonnatehnoloogiaalast kõrgharidust omav Avarsalu juhtinud Pärnu linnavalitsuse majandusosakonda, tänavu 26. juulil kinnitas Pärnu linnavolikogu ta abilinnapeaks planeeringute alal.

Pärnu ümbersõidu ehitus algab kahe aasta pärast
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei plaani lähema kuue-seitsme aasta jooksul alustada Tallinna-Pärnu maantee täies ulatuses neljarealiseks ehitamist, küll valmistavad ametnikud juba ette dokumentatsiooni.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas üleeile, et neljarealist teeosa on kavas laiendada Pärnu poolt nii Tallinna kui Sindi suunas, kirjutab Pärnu Postimees.
Siiski ei puuduta neljarealiseks muutmine ehituse esimeses etapis kogu Via Balticat.
Partsi jutu järgi peaks sel aastal valmima Via Baltica Pärnu ümbersõidu projekteerimistööd, ümbersõit läheb esialgsetel hinnangutel maksma 900 miljonit krooni. Töid tahetakse ministri sõnade järgi alustada 2009. aastal, lõpusirgele peaksid need jõudma 2012.

Hallhüljeste argielu varjatud tahke aitavad paljastada selga liimitud antennid
Juba rohkem kui kuu aega ujuvad Läänemeres ja Liivi lahes ringi kuus hallhüljest, kelle selga liimitud GPS-saatjad ei jäta vahele ühtegi selle kaitsealuse mereimetaja lõunauinakut ega söögikorda.
Saaremaa loode- ja lõunarannikul juuli keskel hüljeste püüdmise ja märgistamisega algust teinud looduskaitsekeskuse spetsialistidel on nüüd käes esimesed andmed, mis aitavad avada hallhüljeste argielu seni varjul olnud tahke, kirjutab Postimees.
Antennidega varustatud hülged pole maailmas ja ka Läänemeres haruldased. Eestis on niimoodi näiteks uuritud viigerhüljeste liikumist, kuid siiani on selleks kasutatud satelliitidel põhinevat süsteemi, mis pole nii täpne.
Taskuraadio mõõtu saatjad ei jää hüljestele eluaegseks koormaks, need kinnitatakse hülge turjale spetsiaalse liimiseguga ja hiljemalt järgmise aasta mais, mil hülged ajavad karva, vabanevad nad ka mõnikümmend grammi kaaluvast seljakotist.

Kohus arestis Tivoli Tuuri korraldaja vara
Rakvere tivolipõlengu tõttu arestitakse ärimees Lauri Viiknale kuuluvat vara, lisaks sõidukitele on kohtu otsusega pandud keelu alla tehingud ärimehe Viimsi kinnistuga.
"Inimesed küsivad kahjude katteks viit miljonit krooni. Mul on küsimus, et millega nad nii suurt summat põhjendavad?" küsib Tivoli Tuuri eestvedaja Lauri Viikna ärritunud toonil.
Kokku nõuab 18. mail Rakveres puhkenud karusselli tulekahjus kannatada saanutest Viiknalt rahalist hüvitist 30 inimest, kirjutab Postimees.
Nõuete tagamiseks on arestitud ärimehe firmale kuuluv autopark - kaks veokit, kaubik, sõiduauto ja mõned haagised.
Lisaks on kohtus pooleli vaidlus, mis takistaks Viikna tehinguid talle Viimsis Mõisa teel kuuluva kinnistuga, koguväärtusega minimaalselt viis miljonit krooni, praegu asub seal Tivoli Tuuri kontor.

Eestis leiti kaks uut samblaliiki
Kaitse alla võetakse kaks samblaliiki, mis avastati Eestis esmakordselt: lapi kurdsammal ja lame ebaulmik - Hamatocaulis lapponicus (Norrl.) Hedenäs (lapi kurdsammal) ja Herzogiella turfacea (Lindb.) Z. Iwats. (lame ebaulmik).
Lapi kurdsammalt leiti esmakordselt 1986. aastal Tokluse rabast, kirjutab SL Õhtuleht. Lame ebaulmik avastati 2006. aasta suvel Agusalu looduskaitsealalt.
Need liigid on Euroopa Liidus kaitse all juba ammu, aga Eestis ei olnud neid enne määratud.

Pirita tee vastne bussirada ummikule leevendust ei paku
Tallinna linnavõim ehitas küll Pirita teele juurde uhke bussisõiduraja, kuid juba aastaid kestvad tipptunniummikud sellest leevendust ei saanud - autojoru venib varahommikul endiselt "Russalka" ristmikust Pirita Selverini.
Bussidele annab privaatrada aga kõva tempoeelise, nagu see oligi mõeldud, kirjutab SL Õhtuleht-
"Ega see tore ole," ütleb Viimsis elav ekspurjetaja, nüüdne ärimees ja riigikogulane Toomas Tõniste (IRL) Pirita teel igal hommikul veniva autojoru kohta.
"Kui ma veel riigikogu liige polnud, sain oma aega sättida, mistõttu sattusin aastas ummikusse kõigest 4-5 korda." Nüüd peab poliitik aga enda sõnul arvestama, et passib iga päev liiklusseisakus 20-30 minutit.
"Iga aastaga tuleb ju Viimsisse ja Pirita ümbrusesse mitu tuhat elanikku juurde. Kuigi kinnisvarabuum hakkab vaikselt järele andma, on tulevik ses suhtes ikka tume," arvab Tõniste, et igal hommikul ja õhtul mööda mereäärt veniv autorodu on saabunud selleks, et jääda.

Vasalemmas püsib näidistee juba 11 aastat ühegi auguta
Kuuekilomeetrine teelõik tekitab küsimuse: miks enamik teisi maanteid laguneb?
Eestis on vähe vanu maateelõike, mis näeksid välja nagu uued. Üks selline tee on alles, seal pole 11 aasta jooksul tekkinud ühtegi auku. Keila-Haapsalu maanteel 9,5. ja 15,3. kilomeetri vahel sõites tunnete selle paiga oma istmikuga kohe ära, kui autorattad ületavad piiri, mis eraldab eri ehitusvõtteid kasutades tehtud teelõike.
Põhja regionaalse maanteeameti peaspetsialist Peeter Kalbre teab seda teelõiku ning selle valmimise tausta hästi. "Tee ehitati orienteeruvalt 1967. aastal ja viimane tõsine remont toimus seal 1996. aastal," ütles ta. Ja ega palju rohkem see lõik töömehi näinud olegi. Remondimasinad mürisesid Vasalemma kandis veel ka 1987. aastal - seega 40 aasta jooksul kaks kapitaalremonti.

Apteegid müüsid retseptita potentsiravimeid
Riigikohus jättis kehtima otsuse võtta Kristiine ja Uus-Tatari apteegilt tegevusluba.
Tegevuslubade kehtetuks tunnistamise peapõhjus oli retseptiravimite, näiteks kaalulangetamiseks kasutatava orlistati, valuvaigisti metamisooli ja potentsi tõstvat sildenafiili sisaldavate preparaatide korduvalt ilma retseptita väljastamine ning ravimite arvestusnõuete rikkumine.
Kuigi tegevusloa omanikud Kristiine Apteegi OÜ ja OÜ Patrika vaidlustasid ravimiameti otsused halduskohtus ja saavutasid seal võidu, jättis ringkonnakohus need jõusse. Kuna riigikohus tegevusloa omajate kassatsioonkaebusi menetlusse ei võtnud, pidi Uus-Tatari apteek lõpetama tegevuse 15. juunil ja Kristiine apteek 2. augustil.
Soomlastele Viagrat
Tegevusloata jäänud äriühing ei tohi kahe aasta jooksul uut apteeki ega haruapteeki avada. Samas kohas aga võib apteegi avada hoopis mõni teine äriühing. Kehtetuks tunnistatud tegevusloaga apteegi juhataja ei saa juhatada apteeki enne kahe aasta möödumist.

Tarbijakaitseamet: Tallink peab keelama baarides suitsetamise
Amet jättis laevafirma vaide rahuldamata
Tarbijakaitseamet jättis laevafirma Tallink vaide rahuldamata ning on endiselt seisukohal, et firma rikub avatud suitsetamis-
aladega tubakaseadust.
Tarbijakaitseameti esindaja Kristina Vaksmaa ütles, et amet vaatas vaide läbi ning otsustas selle rahuldamata jätta.
Vastavalt ettekirjutusele tuleb ettevõttel lõpetada tubakaseaduses sätestatud nõude rikkumine ja võtta arvesse sama seaduse sätestatud asjaolusid Tallinki reisilaevadel suitsetamisalade ja suitsetamisruumide määratlemisel.
"Seega tuleb laeval asuvates toitlustusettevõtetes, sh baarides, kus toimub jookide serveerimine, muuta loodud suitsetamisalad suitsetamiseks keelatud kohtadeks ning lõpetada nimetatud kohtades suitsetamise lubamine," lisas Vaksmaa.

Tallinna-Tartu maanteel piiratakse raskeveokite liiklust
Raskeveokite liiklust Tallinna-Tartu maanteel on kavas piirata reedeti pärast lõunat.
"Võimalikud alternatiivtrassid Tallinna ja Tartu vahel liiklemiseks saavad lähiajal korrastatud," kinnitas maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus.
Ameti peadirektori abi Tiina Reismanni sõnul on liikluse sujuvamaks muutmiseks kavas piirata üle 12 meetri pikkuste raskeveokite liiklust. "Tallinna-Tartu maantee liikluses on reedeti võrreldes teiste päevadega iseloomulik liiklussageduse järsk kasv alates pärastlõunast. Olenevalt asukohast suureneb see ennelõunase ajaga võrreldes umbes kaks korda, ületades kohati tuhandet autot tunnis," selgitas Reismann.
Kogu päeva jooksul sõidab maanteel pidevalt suuri pikki üle 12-meetriseid veokeid.
Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni infojuht Ermo Perolainen kinnitas, et nemad seda ettepanekut ei poolda. "Meie arvates piirangu kehtestamine takistab kaupade liikumist ega anna liiklusohutuse seisukohast soovitud tulemust," lausus ta.

Aidsiravimitele tuleva aasta eelarves praegu raha ei jätku
Seni ravimitega aidanud rahvusvaheline organisatsioon lõpetab oma tegevuse.
Sotsiaalministeerium otsib tuleva aasta eelarvesse paaniliselt lisaraha, üks kriitilisemaid tuleva aasta kulusid on HIV- ja aidsiravi kulud.
Siiani aitas neid kulusid katta rahvusvaheline organisatsioon Global Fund, mis lõpetab oma tegevuse käesoleva kuu lõpus.
Samuti suureneb tuleval aasta hüppeliselt ravimeid vajavate patsientide hulk, küündides siis juba 2000 inimeseni.
Kui sotsiaalministeerium küsis kevadel HI-viiruse ja aidsi ravimite ostuks 146,3 miljonit krooni, siis rahandusministeerium pakkus kõigest 21 miljonit krooni.
Päevalehe andmetel on praeguseks raha ravimiteks juurde kogunenud, kuid vajalikust summast on endiselt pea kolmandik puudu.

Eesti Energia ähvardab kodutarbijaid hinnatõusuga
Koos elektriaktsiisi ja käibemaksuga kallineb elekter tuleval aastal kuni veerandi võrra.
Eesti Energia kavatseb tuleva aasta märtsist tõsta elektrihinda keskmiselt 16%, millele lisanduvad maksud muudavad elektrihinna tavatarbijale praegusest veerandi võrra kallimaks.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu hinnangul on elektrihinna niivõrd suur tõus ääretult ebameeldiv uudis, mis ei mõjuta vaid keskmisest madalama sissetulekuga inimeste toimetulekut, vaid kogu Eesti majanduse olukorda.
"Majandusloogika ütleb, et kui tõuseb elektrihind, tõusevad ka teenuste ja kaupade hinnad. Järgneb inflatsioon ja see on ilma elektrihinna tõusutagi Eestis lubamatult kõrge," lisas Josing. Viimastel kuudel on inflatsioonimäär olnud kuue-seitsme protsendi ringis.

Liikluskaamera kasutamise kord selgub septembris
Justiitsministeerium teeb liikluskaamerate abil tuvastatud eeskirjarikkumiste karistamiseks vajalikud ettepanekud septembri keskpaigaks.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask tõdes, et kiiruskaameratega tuvastatud rikkumiste karistamiseks sobiva lahenduse leidmine on töögrupi ülesanne ning konkreetsed ettepanekud tulevad 15. septembriks. "Kuna praegu on veel lahtisi küsimusi, siis ei saa hetkel ka konkreetset vastust anda selles küsimuses," lisas Siilivask.
Suure tõenäosusega jõuab seadusesse mõte, et lubatud kiiruse ületamise eest karistatakse auto omanikku, kes peab aitama politseil tabada tegeliku kihutaja.

Lisaeelarve raha ei suunata sisetarbimisse
Tänavuse lisaeelarve suuruseks võib kujuneda ligikaudu 6,9 miljardit krooni, suure tüki sellest haukab väliministeerium.
"Hetkel on lisaeelarve koostamise põhimõtteks mitte suunata raha sisetarbimisse," kinnitas rahandusministeeriumi eelarve-
osakonna juhataja Ivar Sikk.
Rahandusministeeriumis valmib hetkel mitu stsenaariumit, mis mahus lisaeelarvet valitsusse esitada. Maksimaalne variant oleks 6,9 miljardit krooni, mis on 2007. aasta olemasoleva eelarve ja uue eelarvelaekumiste prognoosi vahe.
"Me oleme teinud rahandusministeeriumile taotluse, et lisaeelarvest saaks välisministeerium 300 miljonit krooni, et osta uued saatkonnahooned Varssavisse, Madridi ja Kiievisse," ütles välisminister Urmas Paet. "Samuti on plaanitud nende rahade eest alustada saatkonnahoonete ehitust Riias ja Pekingis ning renoveerimist Budapestis, Tbilisis ja Londonis." Viimane tärmin, millal lisaeelarve võiks valitsuskabinetti jõuda, on 20. september.

RMK pani kased kasvuhoonesse seemet kasvatama
Eesti metsakasvatajate rõõmuks valmis riigimetsa majandamise keskusel Kullenga taimlas 1000-ruutmeetrine kasvuhoone, kuhu rajati arukase seemla. Kasvuhoonest kogutakse edaspidi igal aastal umbes kümme kilo väga heade omadustega kaseseemet.
Kaskede kasvumaja on vaja, et tagada väga heade pärilike omadustega kase puistute suurem tootlikkus ning kindlustada sellega vineeri- ja saetööstusele kvaliteetset toormaterjali. Valitud seemnest kasvavad puud on väikese võra ja ühtlase sirge tüvega.
RMK taimlamajanduse osakonna juhataja Esko Krinal ütles, et kile alla tuli seemnepuud istutada sellepärast, et looduses toimub arukase viljastumine osaliselt samal ajal õitseva sookasega. Sookasest ei saa aga piisavalt kvaliteetset seemet, kasvuhooneseemneist kasvatatud puude tüvede maht on 29 protsendi võrra suurem.

Sõdurite saatmise Aafrikasse missioonile otsustab Aaviksoo
Põhjala lahingugrupi missioonile saatmise otsustab riigikogu asemel kaitseminister.
Kui tavaliselt annab Eesti üksustele välisriiki missioonile minemiseks mandaadi riigikogu, siis järgmise aasta algusest Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis osaleva rühma tegevuse üle otsustab kaitseminister.
Kaitseministeeriumis valminud eelnõu järgi annab riigikogu vaid üldise mandaadi Põhjala lahingugrupis osalemiseks. Riigikogul pole aga võimalust öelda sõna sekka selles, kuhu üksus saadetakse. Ministeeriumi pressibüroo juhataja Aet Kuke selgituse järgi saab otsustusõiguse kaitseminister, kuna kiirreageerimisüksuse väljasaatmiseks pole aega oodata riigikogu otsuse järele.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kaarel Kaas ütles, et kõige tõenäolisemalt saadetakse Põhjala lahingugrupp Aafrikasse. "Eelkõige on räägitud just Darfuri kriisist Sudaanis, aga see on veel lahtine, kuna Sudaani valitsus ei taha koostööd teha," rääkis Kaas. Ka sel juhul ei asuks lahingugrupp suure tõenäosusega mitte Sudaanis, vaid pigem naaberriigis Tšaadis, kus on suur hulk põgenikke.

Riigikogul puudub Iraagi-missiooni pikendamiseks rahva heakskiit
2008. aastal Eesti väekontingendi Iraagi-missiooni jätkumine vajab taas kord riigikogu otsust, kuid rahva heakskiitu saadikutel selleks pole. Nii näitas uuringufirma Faktum & Ariko augusti viimastel päevadel tehtud uuring.
64 protsenti 504-st küsitletud inimesest leidis, et missioon peaks sellel aastal lõppema.
Eestile kahe sõduri elu maksma läinud rahuvalveoperatsiooni vastu on eriti naised - 67 protsenti. Mehed on sõjatandril võitlemise suhtes leplikumad, neist 26 protsenti on missiooni pikendamise poolt ja 61 vastu.
Kõigist küsitletuist suurim vastaste hulk on 35-54-aastaste inimeste seas, kellest 69 protsenti ei soovi enam Eesti sõdureid Iraaki saata. Suured käärid on alg- ja põhiharidusega vastanute ning kõrgharidusega inimeste hinnangute vahel. Alg- ja põhiharidusega inimeste seas pooldab missiooni lõpetamist 68 protsenti, kõrgharitute seas vaid 59 protsenti.

Itaallase mõrva tellinud naine võib vabaneda
Harju maakohus andis teisipäeval välja määruse, mille alusel Itaalia ärimehe Salvatore Grasso mõrva tellimise eest vangis istunud Natalja Iljassova pääseb ennetähtaegselt vabadusse.
Iljassova on kaheksa-aastasest karistusajast ära kandnud kolmveerandi, kirjutab homne Eesti Ekspress.
Pool aastat tagasi oli Iljassoval juba käes kohtumäärus vabadusse pääsemiseks, aga tookord vaidlustas prokurör määruse kõrgemas kohtuinstantsis ning Iljassova jäi trellide taha.
Ka seekordsel kohtuistungil ei toetanud prokurör Iljassova vabastamist, prokuröril on kaheksa päeva aega otsustada, kas vabastamismäärus edasi kaevata.

Politsei palub abi röövli tuvastamisel
Põhja politseiprefektuur palub abi röövimises kahtlustatava mehe leidmisel.
Põhja politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna kriminaaltalitus palub abi fotololeva meesterahva tuvastamisel. Meest kahtlustatakse röövimises.
Politsei palub kõigil, kes fotol kujutatud meesterahva ära tunnevad, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4273 või 5690 4272.

Põhja prefektuur palub abi liiklusõnnetuse tunnistajate leidmisel
28.08.2007 kella 11.45 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas, Sõle tänaval Naistenõuandla ees olevas parklas, kus senitundmatu sõiduk sõitis otsa tumesinist värvi sõiduautole Volkswagen Passat Variant.
Põhja prefektuur palub kõigil, kes antud õnnetust pealt nägid, helistada Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna korrapidajaga telefonil 612 56 66.

Haapsalus kadus jäljetult noormees
Haapsalus läks ligi kuu aega tagasi jäljetult kaduma noor harrastusnäitleja Olle Miil, seni pole mehe otsingud edu kandnud.
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja Kristi Mägi ütles Päevaleht Online'ile, et avalduse 24-aastase Miili kadumise kohta esitasid lähedased 18. augustil. Politsei asus koheselt pärast teate saamist infot koguma ja kadunud isikut otsima. Tagaotsitavaks kuulutati Miil kümme päeva hiljem ehk 28. augustil.
Hetkel tegeleb politsei Miili aktiivsete otsingutega, kuid noormeest veel leitud ei ole ning otsingutes pole ka mingeid muid arenguid. Viimati nähti Miili 10. augustil ja alates sellest ajast on tema mobiiltelefon olnud välja lülitatud.
Miil tegeles näitlemisega Haapsalu harrastusteatris See Teater. Ta on turskepoolne, 168 cm pikk ja punakate lokkis juustega.

Sukeldujad puhastavad Snelli tiiki
Tallinna linnavalitsus ja sukeldumisklubi Maremark korraldavad järgmise nädala laupäeval heategevuskampaania Aware 2007 raames ürituse "Snelli tiik puhtaks!".
Ligi miljon vabatahtlikku sukeldujat läheb 15. septembril rohkem kui sajas riigis merd ja randa puhastama. Tallinnas puhastavad sukeldujad sel aastal Snelli tiigi põhja ja vabatahtlikud abilised ümbritsevat parki. Üritusega jätkatakse sügiseste koristustalgute traditsiooni.
"Ühelt poolt saame linnapildi ilusamaks, teisalt on aktsioon elanikele õpetlik ning näitab selgesti, milliseks võib elukeskkond meie endi hoolimatuse tagajärjel muutuda," lausus Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. "Möödunud aastal toodi sama ürituse raames Pae karjäärist välja 12 tonni igasugust huvitavat kraami. Näis, mis Snelli tiigist välja püütakse."

Opositsioon: korterite odavmüük naasis koos Sepaga
Tallinna volikogu opositsioonierakondade hinnangul on Elmar Sepa naasmisega taasalanud korterite müümine külmkapihinnaga.
Linnavalitsus otsustas oma kolmapäevasel istungil suunata volikogusse eelnõu, mille kohaselt müüakse väidetavatele sundüürnikele kaheksa eluruumi hinnaga, mille eest saab paremal juhul külmkapi, teatasid Tallinna volikogu opositsiooniparteid.
Edgar Savisaare asumisel linnapea ametisse, mis ajaliselt langes kokku Elmar Sepa ajutise taandumisega poliitikast, külmutati kõik korteritehingud. Nüüd, mil Sepp on taas linnavõimu juures, ei ole korterite odavmüügi jätkumine opositsioonierakondade hinnangul üllatav.
Tänases otsuses märgitud "kalleim" korter asukohaga Tare tänav 5 ja üldpinnaga 33,7 ruutmeetrit müüakse Keskerakonna liikmele Peeter Kripsaarele hinnaga 10 110 krooni. Ülejäänud korterite hinnad jäävad 3990 krooni ja 7170 krooni vahele.

Mutli: alkoturismi Harjumaal toimunud pole
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on alkoholimüügi piirangu mõjusid veel liiga vara hinnata, kuid viinarallit see endaga esimesel kuul kaasa toonud pole.
Mutli ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil Päevaleht Online'ile, et eelkõige on alkoholimüügi piiramine mõjutanud õhtuseid impulssoste noorte hulgas.
"Kaupmehed on ise öelnud, et vähenenud on selliste ostude hulk, et käin poes ringi ja mõtlen - ostaks ühe õlle ka," selgitas Mutli.
Abilinnapea hinnangul on Tallinna linnavalitsus sellega vähemalt ühe piirangu eesmärgi täitnud.
"Mingeid väga suuri ja põhjalikke järeldusi on siiski veel vara teha, kuna piirang on kestnud vaid kuu aega," lisas Mutli.
Mutli sõnas, et veelgi rangemate piirangute kehtestamisega tema isiklikult ei kiirustaks.

Tallinna iive augustis positiivne
Perekonnaseisuamet registreeris augustis 546 sündi, eelmise aasta augustiga võrreldes 58 sündi rohkem.
Surmatunnistus tuli augustis välja kirjutada 414 korral. Seega on loomulik iive Tallinnas jätkuvalt positiivne - sünde registreeriti 132 võrra surmadest rohkem.
Käesoleva aasta kaheksa kuuga registreeris Tallinna Perekonnaseisuamet 3986 sündi, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 180 sündi rohkem, mis näitab sündivuse kasvu viie protsendi võrra.
Rahvastikuregistri andmeil elas 1. septembri seisuga Tallinnas 400 911 inimest, augustis kasvas ametlik tallinlaste arv 114 inimese võrra. Tallinna asus elama 78 inimest rohkem kui Tallinnast ära kolis.

Nõmme tee ehitajat ootab rahatrahv
Nõmme tee avati liikluseks kooliaasta alguses, kuid viimistlustööd on veninud lubamatult pikaks ja linn on sunnitud sanktsioone kasutama.
Tööde tähtaegset lõpetamist segasid probleemid elektritöödega. Eesti Energia oli kooskõlastanud projekti pealiskaudse läbivaatamise alusel ning tööde käigus oli vajadus hankida täiendavaid elektrikilpe, mis valmivad 10. septembriks. Alles nende paigaldamise järel on võimalik alustada tarbijate ümberühendamist ja olemasolevate õhuliini postide likvideerimist.
Kommunaalamet on korduvalt juhtinud töövõtja tähelepanu tööde ehitustähtajast mittekinnipidamise suhtes ning ei pea põhjendatuks graafikust mittekinnipidamist.
"Ehitaja ei ole pidanud lepingutingimustest ja tähtaegadest kinni, mistõttu linn on sunnitud kasutama sanktsioone," sõnas abilinnapea Deniss Boroditš.

Linna kerkib uus munitsipaalmaja
Erika tänaval algasid kuuekorruselise munitsipaalmaja ehitamise ettevalmistused.
Põhja-Tallinnas Erika tänav 13a krundile tuleb saja kolmekümne kuue korteriga munitsipaalmaja, kus leidub kümme elamispinda ka liikumispuuetega inimestele ja mis valmib järgmise aasta novembriks.
"Munitsipaalmajas domineerivad väiksemad, ühe- ja kahetoalised korterid ning esimesele korrusele tuleb kümme invakorterit," lausus üks hoone projekteerinud arhitekte Rein Murula. Tema sõnul jääb uue kuuekorruselise elamu katus kõrvalasuvate neljakorruseliste majadega võrreldes samale joonele, sest need ehitati omal ajal tunduvalt kõrgemate lagedega.
"Mahult on korterelamu ümbritsevate kasarmuhoonetega analoogne, kuid tegu on veidi moodsama lahendusega," lisas Murula. Kuigi majja tuleb lift, on liikumispuuetega inimeste puhul mõeldud ka evakuatsioonipääsudele ning kaldtee viib esimeselt korruselt tänavale.

Linn sai seitse uut trollibussi
Trammi- ja trollibussikoon-dis sai kätte seitse uut Poolas valmistatud Solaris Trollino trollibussi, mis on kohandatud ka liikumispuuetega inimestele. Uusi trollibusse saab peale- ja mahamineku hõlbustamiseks peatuses madalamaks lasta, samuti on sõidukitel teisaldatav platvorm ratastooliga sisenemiseks ja maksimaalselt nähtavaks tehtud infotablood.

Linn avas täiustatud veebikaardi
Tallinna linn avas koduleheküljel üle miljoni krooni maksma läinud täiustatud veebikaardi, mis võimaldab muu hulgas kavandada oma teekonnaks kõige optimaalsema marsruudi. Uuelt kaardilt saab infot nii Tallinna kui ka Harju maakonna ühissõidukite marsruutide ja sõiduplaanide kohta ning näeb ortofotosid.

Lastehaigla saab juurdeehituse
Mustamäe lastehaigla saab juurdeehituse käigus uue hoonetekompleksi. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on detailplaneeringu eesmärgiks rajada lastehaigla juurde kolmest nelja- kuni viiekorruselisest osast koosnev kompleks, kuhu majutatakse laste vaimse tervise keskus, sünnitusmaja, tervise- ja perearstikeskus ning parkimismaja.

Männiku tee esimesed pärnad langesid
Eile võeti maha esimesed Männiku tee remondile ja laiendamisele ette jäänud pärnad, linnavolikogu sotsiaaldemokraadid nõuavad, et küsimust arutataks neljapäeval linnavolikogu keskkonnakomisjoni erakorralisel koosolekul. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Maimu Bergi sõnul on Männiku teel toimuv järjekordne näide Tallinna linnaplaneerimise praegusest seisust.
"Ühel aastal istutab linn suure hurraaga 150 puud, mõned aastad hiljem otsustab need aga hävitada, sest sõidutee tuleb igaks juhuks laiem ehitada. Selline käitumine ühele rohelisele pealinnale küll au ei tee," märkis Berg.
Ka linna keskkonnaamet ei toeta Männiku tee laiendusprojekti sellisel kujul, sest see ei parandaks piirkonna ühissõidukiliiklust, vaid suurendaks raskevedude koormust Männikul, vahendas Berg ameti juhataja sõnu. Sotsiaaldemokraatide hinnangul piisab täiesti laiendamisest sellises ulatuses, et puud säiliksid.

Mustakivi tee pikenduse ehitamine leevendab Pirita tee ummikuid
Järgmisel aastal algavad Mustakivi tee pikenduse ehitustööd, mille kaudu pääsevad linnaelanikud Kose teelt lihtsamini Laagna teele ja Peterburi maanteele. Selle teelõigu ehitamiseks raiusid ehitajad Lasnamäe paekaldasse süvendi juba 1980. aastatel, ehituseni linn siiski ei jõudnud.
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul käib praegu projekteerimine ning järgmisel aastal loodab linn ehitamisega pihta hakata. "Mustakivi tee üks ots on seni 2 + 2 rajaliseks muutmata, ehituse käigus lõpetame selle töö. Kas ka kogu uus teelõik tuleb neljarajaline, sõltub tulevasest projektist," selgitas Valdmann.
Pirita linnaosavanema Tiit Teriku kinnitusel vähendab uus teelõik koormust nii Pirita kui ka Kose teel. "Tee pikenduse kaudu pääsevad inimesed Laagna teele ja sealtkaudu nii kesklinna kui ka maale," ütles Terik.

Paarsada õpilast vahetas remondi tõttu kodukooli
Remondi tõttu peaksid lapsed käima koolis kas liiga kaugel või õhtuses vahetuses.
Tallinna 32. keskkooli direktori Mari-Anna Puskari hinnangul on põhikoolist lahkunud orienteeruvalt 60 õpilast. Just 1.-8. klassi tunnid toimuvad õhtupoole ja paljud vanemad on pannud oma lapsed mujale kooli, olgu põhjuseks siis lapse vaba aja veetmine, asenduskooli kaugus või õhtused trennid.
Esimesse klassi jäi seetõttu tänavu tulemata umbes 25 õpilast. "Minu meelest on see täiesti normaalne, et vanemad panevad oma lapsed selleks ajaks mujale kooli, sest ei ole ju hea, et nii pisikesed on pool päeva üksinda kodus," ei näinud Puskar põhjust olukorda üle dramatiseerida.
Kuna koolil ei ole õpilaste arvu täis saamisega probleemi olnud, usub direktor, et järgmise õppeaasta alguses tuleb vähemalt osa lapsi tagasi. "Tahame selle aasta kuidagi üle elada," ütles direktor. "Oleme ees seisva raske aasta üleelamiseks valmis, et järgmisel aastal uue koolimaja näol selle eest vääriline tasu saada."

Valel ajal pole alkoholi müügiga vahele jäädud
Tallinna ettevõtlusameti järelevalveametnikud pole alkoholi müügiaja piirangu rikkumisi seni tuvastanud.
Tallinna ettevõtlusameti juhi Kairi Teniste sõnul pole alates 1. augustist, mil jõustusid alkoholi müügiaja piirangud, Tallinna ettevõtlusametile tulnud sellelaadseid kaebusi.
"Samuti ei ole meie järelevalveametnikud tuvastanud alkoholi müügiaja piirangu rikkumisi ning seetõttu ei ole ka kedagi karistatud," kinnitas Teniste.
Kui kauplus müüb alkoholi kas või mõni minut pärast kaheksat õhtul, siis on see Teniste sõnul karistatav. "Järjekorra pikkus ei ole vabandav ajaolu," ütles Teniste.
Samas peab seaduse rikkumine olema tõendatud. "Kassalindile trükitud müügiaeg iseenesest ei tarvitse olla veel piisav tõend rikkumise kohta," täpsustas Teniste.

iPhone USA müüduim nutitelefon
Turu-uuringute firma iSuppli andmetel tõusis esimest täiskuud müügil olnud Apple iPhone telefon kohe müügiedetabeli tippu, vallutades tervelt 1,8 -protsendilise turuosa kõigi USA mobiiltelefonide seas.
iPhone kaht erinevat versiooni müüdi kokku rohkem kui ühtegi teist nutitelefoni. Parimat tulemust kõigi mobiiltelefonide seas segas vaid LG Chocolate, mis saavutas Apple telefoniga võrdse müügitulemuse.
"See on silmapaistev tulemus, arvestades, et juuli oli esimene täiskuu, kui iPhone müügis oli," kirjutas iSuppli oma teisipäeval avaldatud raportis. "Me ei ole teinud vastavat statistikat, aga väga tõenäoliselt on tegu kiireima tõusuga oma turusegmendi tippu mobiiltelefonituru ajaloos."
Täiendav statistika annab teada, et 57% iPhone ostjatest juulis olid vanuses 35 aastat või nooremad, 62% kõrgharidusega ning tervelt veerand langetas otsuse telefoni kasuks hoolimata sellest, et see nad oma senikasutatud telefonifirmat vahetama sundis - teatavasti on iPhone vastavalt Apple sõlmitud kokkuleppele kasutatav vaid AT&T võrgus.

Kaheksane uudis.  Tagandatud juht: RMK tahab riigimetsa kaks korda rohkem raiuda
Riigi ühe mõjukama asutuse RMK juhi kohalt üleöö tagandatud Ülo Viilup ütleb pärast sündmusi oma esimeses avalikus ülesastumises, et RMK nõukogu soovib riigimetsa senisest kaks korda rohkem raiuda.
"Arvan, et see ei ole lahendus. Teoreetiliselt on võimalik ühel aastal rohkem raiuda, kahel aastal ka. Aga edaspidi ei ole olukord enam jätkusuutlik. Kolmandal aastal ei saa enam raiuda, seda ei ela meie metsatööstus üle," märkis Viilup.
Loe intervjuud homsest Eesti Päevalehest.

Arileht.ee lugejad toidu ostmisel ühtegi kaubaketti ei eelista
Arileht.ee küsis lugejatelt, millisest kaubaketist nad toitu ostavad ning pea kõik kaubaketid leidsid võrdsel arvul poolehoidjaid.
Rimi ja Selver kogusid kokku 13% häältest, Prisma ja Säästumarket 12% ning Maxima 11%. Konsum kogus 10% ning väikepoed 9%. Kokku oli kl 17 seisuga vastanud 549 inimest.
11% vastajatest oli täiesti ükskõik, millisest kauplusest nad oma toidulauale head-paremat muretsevad.

Hansapank: häkkerite eesmärk pronksiööl oli sularahakriis
Hansapanga turvajuht Jaan Priisalu rääkis tänasel Ameerika kaubanduskoja küberterrorismi teemalisel seminaril, et pronkssõduri kriisi ajal püüdsid küberründajad tekitada Eestis sularahakriisi.
"Kohalikud venelased ei lähe Eesti panga vastu, sest nad tahavad siin edasi elada," iseloomustas Priisalu ründajaid, vahendab aripaev.ee.
Pärast pronkssõduri eemaldamist Tõnismäelt langesid mitmed riigiasutuste kodulehed ning suuremad pangad pideva küberrünnaku alla.

Tallink asutas taksofirma
Tallink Grupp asutas koos Tallinki juhtkonnale kuuluva investeerimisfirma AS Infortariga uue taksofirma Tallink Takso ASi.
Ettevõtete teatel alustab taksofirma tööd järgmise aasta esimestel kuudel kuni 100 uue taksoga.
"Taksofirma asutamise mõte tekkis eelkõige kliendina Tallinna taksode teenuseid kasutades, sest teenuse kättesaadavus ja kvaliteet ei ole sageli vastanud ootustele," märkis Tallink Takso ASi juhataja Alger Holzmann.
Holzmann lisas, et Tallink Takso taksod saavad olema kõik sarnased nii kvaliteedi kui ka väljanägemise poolest ning ka taksojuhid ühtseis vormirõivais.
"Samuti plaanime taksojuhid võtta täiskohaga tööle, mis loob turvatunde kõigile kolmele osapoolele - kliendile, taksojuhile ja taksofirmale," lisas Holzmann.

Fiat plaanib hakata tootma Smartist väiksemat autot
Fiat plaanib hakata tootma uut väikeautot, mis hakkaks konkureerima kahukselise Smarti ForTwo mudeli ning samuti alles kavandamisjärgus olevate Volkswageni ning Toyota linna-autodega.
Nii Volksawagen kui Toyota planeerivad oma väikeautosid esitleda juba järgmisel nädalal algaval Frankfurti autonäitusel, kirjutab Autoblog.
Fiati uus väikeauto ehitatakse samale põhjale, mis Panda ja 500, kuid siiski jääb neist natuke lühemaks. Uue linnaauto pikkus on 3,2 meetrit, mis on 35 sentimeetrit lühem kui Fiati supermini 500, kuid siiski leidub masinas istekohti neljale inimesele.
Fiatile segmendis konkurentsi pakkuma hakkava Toyota väikeauto saab olema veelgi lühem: 3,15 meetrit.
Erinevalt konkurentidest Fiat järgmisel nädalal Frankfurtis uut autot ei esitle, vaid toob linnasõiduki rahva ette alles kevadise Genfi autonäituse ajal. Siiski tutvustatakse Frankfurtis uut kahesilindrilist ning 65 hobujõulist mootorit, millest saab ilmselt uue väikeauto jõuallikas.

Eesti tõusis majandusvabaduselt 8. kohale maailmas
Eesti paikneb majandusvabaduse indeksi järgi maailmas 8. kohal ning on aastaga tõusnud viis kohta.
Tabeli eesotsas paiknevad Hongkong, Singapur, Uus-Meremaa, Šveits, Kanada, Ühendkuningriigid ja USA. Eestile järgnevad Austraalia ja Iirimaa.
Eesti lähinaabritest on Soome 11. kohal. Rootsi, Läti ja Leedu jagavad 22. kohta. Venemaa asub tabelis 112. kohal, kirjutab Eesti Ekspress.
Free Market Foundation avaldas eile värske ülevaate, milles reastas maailma riigid majandusvabaduse indeksi järgi (Economic Freedom Index).

Cleanaway: meie tippvedaja sai juba eelmisel aastal palka üle 30 000 kuus
Cleanaway tegevjuhi Argo Luude sõnul sai nende tippvedaja juba eelmisel aastal palka üle 30 000 krooni kuus.
"Meie tippmees sai juba eelmisel aastal üle 30 000 krooni (bruto) kuus palka. Meil palgapiiri ees pole. Kõvemad mehed võivad teenida kuskil 30 - 40 000 krooni kuus, kuid kuskil tuleb inimvõimete piir ette," kommenteeris Luude aripaev.ee-s tänast Ragn-Sellsi teadaannet, et nende prügivedaja saab palka kuni 30 000 krooni kuus.
"Turusituatsioon autojuhtide osas on olnud kriitiline juba pikemat aega. Autojuhtide palgad on tõusnud kiirelt. Neil on tükitöö," märkis Luude ning lisas, et iga mees saab raha nii palju, kui ise tööd teha jaksab.

Atonen: Eesti Raudtee tagasiost oli viga
Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni hinnangul oli Eesti Raudtee aktsiate riigile tagasi ostmine viga, mida ta ei saa toetada isegi sellele vaatamata, et otsuse langetajaks oli Reformierakonna juhitav valitsus.
"Ilmselt tuleb täna tunnistada, et Eesti Raudtee tagasiost ei olnud vähemalt antud hinnaga, millega tehing tehti, õige otsus," ütles endine majandusminister Atonen arileht.ee-le antud online-intervjuus.
"See oli üks otsuseid, mille puhul ma Reformierakonas olen eriarvamusele jäänud," märkis Atonen.
Meelis Atonen lisas, et praegusel hetkel võib iga transiidisektoriga seotud objekti müük olla suhteliselt raskendatud.
"Ent minu loogika järgi ei peaks riik igal juhul veoteenuse osutamisega tegelema. Kui infrastruktuuri omamisele on mingi vabandus, siis ärisse sekkumine veoteenuse osutajana on vale. Pealegi võib riik kui omanik olla alati šantažeeritav, kas või naaberriigi poliitika poolt," vastas Atonen arileht.ee lugeja küsimusele, kas riik peaks osa Eesti Raudteest taas maha müüma.

Ragn-Sells maksab prügiauto juhtidele kuni 30 000 krooni palka
Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi teatel saavad firma prügiveoautojuhid alates 1. septembrist kuni 30% suurust tulemustasu, mis võimaldab teenida kuni 30 000 krooni suurust brutopalka.
"Seoses üldise tööjõupuudusega tekkinud autojuhtide põud on leevendumas ning tänu uuele tulemuspalga süsteemile on praegu tekkinud olukord, kus meil on rohkem töösoovijaid kui pakutavaid töökohti," rääkis Ragn-Sells AS-i ärijuht Agu Remmelg.
Parimate töötajate väljateenitud tükitasudest lähtuvalt on võimalik juurde teenida kuni 5000 krooni tulemustasu.
Kuupalkade absoluutsummad võivad tänu tulemustasudele olla väga erinevad: laadijatel alates 10 000 kuni 15 000 krooni ja autojuhtidel alates 15 000 kuni 28 000 krooni. Ületundide tegemise korral võivad summad veelgi suureneda.

Mattel korraldab kolmanda mänguasjade tagasikutsumise
Maailma juhtiv mänguasjade tootja Mattel teatas teisipäeval kolmandast Hiinas toodetud mänguasjade tagasikutsumisest, mis hõlmab rahvusvahelist vähemalt 800 000 "lubamatus" koguses pliid sisaldavat mänguasjaeksemplari.
Viimane tagasikutsumine hõlmab kolme sorti Fisher-Price mängumodelle ja kaheksat erinevat Barbie brändi alt väljastatavat mänguasjakomplekti, kuhu siiski ei kuulu ühtegi Barbie nukku, vahendab Reuters.
USAs kutsutakse tagasi 522 000 mänguasja ning väljaspoolt Ühendriike 322 000 eksemplari mänguasju. Matteli kinnitusel on kõik tagasikutsutavad mänguasjad saabunud poodidesse ajavahemikus kolmandast augustist 2006 kuni 31 juulini aastal 2007.
USA esindajatekoja ettevõtluse, kaubanduse ja tarbijakaitsega tegelev komisjon korraldab 19. septembril istungi, kus asutakse otsima võimalusi, kuidas kaitsta Ameerika lapsi imporditud mänguasjade eest, mis sisaldavad mürgiseid pliivärve.

Eesti Raudtee kaubavedu langes 1997. aasta tasemele
Kaubaveo maht Eesti Raudtee infrastruktuuril oli augustis kokku 2,16 miljonit tonni. Võrreldes eelmise aasta augustiga oli see 40% väiksem tulemus. Viimati oli augustikuu veomahust väiksem kuu 1997 aasta september.
Kaupadest veeti augustis naftat ja naftasaadusi raudteel 1,42 miljonit tonni, mis oli üle 30% vähem kui mullu. Langesid eelkõige heledate kütuste veoarv. Masuudivedu, mis moodustas 80% naftasaaduste veost, langes 8%.
Väetisi veeti augustis kokku 0,1 miljonit tonni, mis oli 48% vähem. Kivisöe vedu oli kokku 87 000 tonni ehk ligi 9 korda väiksem kui eelmisel aastal. Suurenes aga põlevkivi vedu, mille veomaht oli 0,26 miljonit tonni, ületades eelmist aastat 56%-ga. Ka puistekaupade vedu suurenes mullusega 40%, olles kokku 89 000 tonni.
Transiitvedudes liikus augustis 1,55 miljonit tonni kaupu, mis oli 47% vähem eelmise aasta augustist. Ka importveod vähenesid ligi 61%, olles kokku 0,13 miljonit tonni. Ligi 40% suurenesid aga kohalikud veod ja eksportveod, olles kokku vastavalt 0,39 miljonit tonni ja 90 000 tonni.

Augustis müüdi enim Toyotasid
Populaarseim automark on Eestis endiselt Toyota, mida müüdi augustis 399 eksemplari.
Augustimüügi hõbedane positsioon kuulub Hondale, kelle müüginumbrid ulatusid 295-ni. Parima Euroopa autotootjana müüdi Citroeni masinaid 188 tükki.
Uusi Mazdasid veereb meie teedel 149, Volkswageneid 148 ning Peugeot'sid 138.
Kokku müüdi augustis 2531 uut sõidukit, mis on mõnekümne võrra vähem, kui juulikuine müügiarv.
Populaarseimaks autoklassiks oli väike keskauto, mida müüdi 28% juhtudest. Jätkuvalt on eestlaste seas populaarne maastikul sõitmine, sest maastureid müüdi 18 protsenti koguarvust.

Copterline naaseb uute helikopteritega Tallinna ja Helsingi vahele
Copterline taasavab lennuliini Helsingi ja Tallinna vahel, ettevõte katkestas oma töö pärast 2005. aasta augustis toimunud lennukatastroofi tagajärjel tekkinud raskusi.
Soome ajalehe Helsingin Sanomat teatel on ettevõte tellinud kaks uut Agusta AW139 helikopterit ning ehitab Helngisse Hernesaarile uue terminali. Samuti on plaanis muuta lennugraafikut.
Ettevõtte enamusosalus on siirdunud Soome investeerijatele, kellest suurimad on Ilkka Herlin ja Ilmarine. Samuti on vahetunud Copterline'i juhtkond. Uueks tegevdirektoriks saab Jerker Molander, kes on varem olnud tegev pangandusvaldkonnas. Juhatuse esimeheks saab Mona Björklund, kes on varem töötanud lennuteenindusfirmas Finavia.
Copterline lõpetas oma tegevuse pärast 2005. aastal Soome lahel toimunud õnnetust, milles hukkus 14 inimest. Õnnetus toimus Sikorsky S-76C helikopteriga.

Raasuke: eesti ettevõtjate raha ohus polnud
Hansapanga emapanga Swedbanki piirangud eesti ettevõtjaid ega tavakliente ei puudutanud.
Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et Swedbanki piirangud Eesti ettevõtjaid ega tavainimesi ei puudutanud. "Otseselt Eestiga ei ole sellel midagi pistmist," sõnas Raasuke.
Raasukese selgitusel on tegemist Swedpanki äriga Venemaal ning piirangud puudutasid panga kasvu ning klienditeenindust, näiteks valuutavahetust.
Panga põhitegevust - laenude väljastamist - Vene keskpanga otsus ei mõjutanud ning seega ei puudutanud otsus ka neid eesti ettevõtjaid, kes pangast oma tegevuse rahastamiseks laenu on võtnud.
Selle aasta 6. juunil teatas Venemaa keskpank otsusest piirata Swedbank OAO tegevust Venemaal kolmeks kuuks. Keskpank viitas oma ettekirjutuses Venemaa föderaalse rahapesu tõkestamise seadusandluse ja Venemaa keskpanga normatiivaktide rikkumisele.

Eesti Pank avab 8. septembril rahvale uksed
Sel laupäeval, 8. septembril avab Eesti Pank külastajatele oma uksed. Järjekorras juba seitsmes lahtiste uste päev on pühendatud Eesti krooni 15. aastapäevale.
Keskpank on huvilistele avatud alates kella 12st päeval kuni kella 16ni pealelõunal.
Pank on külaliste vastuvõtuks kokku pannud põneva programmi, kuhu mahuvad lisaks ekskursioonidele Eesti Panga ja krooni teemalised ettekanded, kohtumised ja rahamängud. Toimub laenunõustamine, uuritakse sularaha sorteerimiskassa tööd, tutvutakse raha turvaelementidega ning vermitakse mängumünte.
"Et külaskäiku veelgi meeldejäävamaks teha, pakume sel aastal ühe uuendusena võimalust välkkohtumise (speed dating) vormis vestelda silmast silma Eesti Panga juhtkonnaga eesotsas panga nõukogu esimehe Mart Sõrgi ja panga presidendi Andres Lipstokiga ning küsida teemade kohta, mis parajasti huvi pakuvad," kommenteeris programmi Eesti Panga avalike suhete juht Livia Kulm. "Lisaks toimub esmakordselt ajaloos Eesti Panga sisehoovis kontsert, kus astub üles noortebänd SKA Faktor," lisas Kulm. Eesti Panga lahtiste uste päeva juhib Marko Reikop.

Baltikum hakkab Nord Streami kritiseerimise eest maksma
Venemaa gaasimonopolist Gazprom tõstab Eesti, Leedu ja Läti gaasihinda plaanitud 25 protsendi asemel mõnevõrra rohkem, seda kättemaksuks Vene-Saksa gaasitorustiku ehitamise takistamise eest.
"Me ootame ligi 40-protsendilist hinnakasvu jooksvate läbirääkimiste tulemuste alusel," vahendas Gazeta Läti ettevõte Latvijas Gaze seisukohta.
Eesti Gaas ei oska veel nimetada läbirääkimiste lõpptähtaega ega ka oodatavat hinnakasvu.
"Meile on tehtud ettepanek, millest me meelsasti loobuksime," ütles Eesti Gaasi esindaja. Ta lisas, et kuna Gazprom on monopolist, siis pole lihtne selgitada oma turu ja Euroopa keskmise turuhinna nägemust.
Märkimisväärne on see, et soov gaasihinna tõusu kiirendada tekkis Gazpromil kohe pärast Balti riikide Vene-Saksa gaasitorustiku ehitamise projekti kritiseerimist.
Näiteks võib tuua Leedu, kus Gazprom tõstis päev pärast president Valdas Adamkuse Nord Streami kritiseeriva intervjuu avaldamist Financial Time'sis, gaasihinda 30 dollarini tuhande kuupmeetri eest.

Venemaa võttis Swedbankilt piirangud pealt
Venemaa keskpanga teatel võib Hansapanga emapank Swedbank Venemaal alates septembrist jätkata tavapärase äritegevusega.
"Meie pikaajaline strateegia selles regioonis ei ole muutunud - näeme Venemaad endiselt kiiresti kasvava ja olulise turuna kogu Swedbank Grupi jaoks," ütles Swedbanki president ja CEO Jan Lidén ettevõtte pressiteenistuse vahendusel.
Selle aasta 6. juunil teatas Venemaa keskpank otsusest piirata Swedbank OAO tegevust Venemaal kolmeks kuuks. Keskpank viitas oma ettekirjutuses Venemaa föderaalse rahapesu tõkestamise seadusandluse ja Venemaa keskpanga normatiivaktide rikkumisele.
Swedbankil on Venemaal kontorid Moskvas, Kaliningradis ja Peterburgis ning nendes töötab 305 inimest.

Luik ostis Ekspress Grupi aktsiaid
Meediamogul Hans H. Luige kontrollitav äriühing OÜ HHL Rühm ostis 23 000 AS Ekspress Grupi aktsiat ning omandas kokku kaks kolmandikku Ekspress Grupi aktsiatest.
Hans Luigele kuulub otseselt ja kaudselt kokku 12 650 244 AS-i Ekspress Grupp aktsiat, millega omab 66,68 protsenti kõigist AS Ekspress Grupp aktsiatega esindatud häältest, teatas grupp börsile.
Eilne aktsiate kauplemishind oli orienteeruvalt 86 krooni aktsia eest, mis teeb tehingu hinnaks umbes kaks miljonit krooni.
Aktsiaemissiooni järel märtsi lõpus kontrollis Luik 67,74% aktsiatest.

Endine äripartner nõuab Tullio Liblikult 16,8 miljonit krooni
Ärimees Andrus Sukles on esitanud 16,8 miljoni kroonise hagi Saaremaa ettevõtja Tullio Libliku vastu.
Sukles süüdistab Liblikut ehitusmaterjalide kantimises ühises elamuprojektis Pärnu maakonnas Sauga vallas, kirjutab Oma Saar.
Liblik ise ütleb, et tema kedagi petnud ei ole, ja süüdistab hoopiski Suklest ähvardamises.
"Kui arhitekti projektis on Eestis kehtiva ehitusseaduse järgi ette nähtud soojustusmaterjali kiht vähemalt 15 cm, siis sinna on pandud ainult 10," selgitas Sukles, lisaks on näiteks fassaadi ehitamisel näidatud materjalikulu poole suuremana, kui tegelikult kulus.
Samuti kinnitas Sukles, et nimetatud summa on alles algus, sest hagi hõlmab ainult nelja maja 16-st ehitatud majast.

Hansa Elukindlustus: lapse ülikoolile kulub pool miljonit
Hansa Elukindlustuse juhatuse esimehe Mihkel Mandre sõnul peaksid vanemad lastele muretu ülikoolihariduse kindlustamiseks koguma vähemalt pool miljonit krooni.
Et täna sündivale lapsele haridus kindlustada, võiks Mandre sõnul igal kuul säästa 1000 krooni ja see lapse kindlustusfondi paigutada, kirjutab Äripäev.
Ka soovitas ta igakuist makset suurendada, kui sissetulekud kasvavad. "Inimesed peaksid 10% oma sissetulekust säästma - kas siis lastele koguma või pensioni kolmandasse sambasse paigutama," lisas ta.
"Viimasel kümnendil on erafinantseerimise maht kasvanud. Riik lihtsalt ei jõua piisavalt raha juurde anda, sest järjest rohkem inimesi läheb kõrgkooli. Kõrgharidus on massiharidus, mitte elitaarne nähtus," kommenteeris Mainori Kõrgkooli rektor Mati Lukas.

Riik loodab reoveetrahvi väikefirmade abiga vältida
Keskkonnaministeerium loodab Euroopa Liidu reoveetrahvi ärahoidmisel hangete tükeldamise ja väikeste ehitusfirmade peale, kes kordades kallinenud hangetel õhu välja laseksid.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on Ühtekuuluvusfondi (ÜF) veeprojektid põhjendamatult kallid ning väiksemate ehitusfirmade kaasamine hangetesse tooks 30-40protsendilise hinnalanguse, kirjutab Äripäev.
"Pakkujate ring on lihtsalt väga väike ja see lubab neil pakkuda ka kõrgemat hinda," selgitas keskkonnaministeeriumi ÜFi büroo spetsialist Keit Parts, kelle sõnul on alust arvata, et praegu läheb kuni 50 protsenti hanke maksumusest ehitusettevõtetele kasumimarginaaliks.
Veefirmad ja ehitajad peavad hangete etappideks jagamist õigeks suunaks, mis võimaldab väiksematel tegijatel hangetel osaleda ning hindu alla tuua.
Juunikuus avaldatud auditis tõdes riigikontroll, et Eesti ei suuda 2010. aastaks lubatud reoveepuhastuse taset saavutada ning seetõttu võib Euroopa Liit algatada rikkumismenetluse.

Hispaania kataloog pumpab Eesti firmadelt raha välja
Infokataloogi eksitava sisuga lepingu ohvriks on langenud mitusada Eesti firmat.
Taas kord saadetakse Eesti ettevõtjaile kirju Hispaania pärit-olu infokataloogilt European City Guide (ECG), kes kutsub endaga näiliselt tasuta liituma.
Lepingu algusosas meelitatakse kataloogiga tasuta liituma. Kuna lepingul olev suuremas kirjas tekst on igati meelitav, ei vaevu paljud firmajuhid asjasse ka süüvima. Lepingu lõpus on väikses kirjas aga klausel, et liitumistasu on 717 eurot (11 219 krooni).
Lepingu sõlmimise järel lubab ECG avaldada ettevõtte andmed kahel CD-l ja internetis kolme aasta jooksul.
Pikeneb automaatselt
Kui firma ei teata lepingu lõpetamise soovist, pikeneb see automaatselt igal aastal ja selle eest võetakse taas lisatasu.

Lätlased rabavad aina suuremat tükki Eesti automüügist
Koondumine Euroopa autokaubanduses annab Baltikumis võimu lätlastele.
Esimesed märgid on juba olemas, kus lätlased on hakanud juppi autokaubandusest endale võtma. Näiteks on Läti firmale Moller Auto Group Baltic nihkunud Volkswagenite importijaõigused, mis varem kuulusid Andres Sarri omanduses olevale ettevõttele Saksa Auto. Saksa Autole on jäetud diileri funktsioon.
Eesti Päevalehe andmetel on lätlastel esindus juba olemas nii Lätis kui ka Leedus, kuid Eestisse pole seda luua õnnestunud, sest Saksa Auto juhtkond on suutnud Eesti firmale välja kaubelda diilerile mitteomased eriõigused.
Lätlaste Moller on Lätis ja Leedus ka Audi importija. Sama on nad püüdnud ka Eestis saavutada, kuid seda on samuti suudetud seni kõrvale tõrjuda.

Vigane Sony mälupulk jätab arvuti kaitsetuks
Sony mälupulkadel avastati turvaviga, mis jätab arvuti kräkkerite ees kaitsetuks. Ametlikult on vigaste mälupulgamudelite müük lõpetatud, kuid eri veebilehtedel müüakse neid ikkagi, vahendab BBC.
Vigased on kolm Sony Micro Vault mälupulgamudelit koos sõrmejäljelugejaga.
Sony selgitas, et viga ilmnes mälupulkadega kaasa antavas tarkvaras, mis on ühe teise firma toodetud.
Sony teatel on probleemi lahendamiseks korraldatud sisejuurdlus ja probleem peaks lahenema septembri keskpaigaks.
Mälupulkade viga seisnes selles, et need kasutasid viiruselaadset tarkvara, mis lõi arvuti kõvakettale peidetud kataloogi. Kräkker saab sellise kataloogiga arvutit hästi kasutada sellepärast, et kataloogis olevad failid ei ole nähtavad ei arvuti kasutajale ega ka osale turva- ja viirusetõrjetarkvaradest.

Filmimuuseum kogub materjali Eesti reklaamfilmi kohta
Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum kogub Eesti Reklaamfilmi puudutavaid esemeid ja jutusaate "Reklaamiklubi" salvestusi.
Kogumistöö aitab kaasa Eesti Ajaloomuuseumis toimuva näituse Raha paneb rattad käima. Eesti Reklaamfilm 40. Näitus avatakse 14.nov. 2007 Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis.
Eesti Filmimuuseumi näitus Raha paneb rattad käima. Eesti Reklaamfilm 40 käsitleb siinse telereklaami ja vestlusaadete sündi ning arengut aastatel 1967-1996. Näitus rajaneb eelkõige filmi- ja fotomaterjalil.
Kahjuks aga ei ole säilinud "Reklaamiklubi" salvestisi, kuna saade läks otse eetrisse. See aga ei tähenda, et keegi vaatajatest ei salvestanud televiisorist nähtut.
Eesti Ajaloomuuseum palub abi Reklaamfilmile pühendatud näituse korraldamisel, kuna muuseumidesse ja arhiividesse on jõudnud erakordselt vähe Reklaamfilmi filmimaterjali.

Sõpruses linastuvad eksperimentaalsed linateosed noortele
Režissöör Anu Aun peab lühifilmi "Indigo tuba" enda senistest töödest olulisimaks.
Alates reedest näeb Sõpruses ühe seansina kahte uut Eesti filmi. Need on Maiju Ingmani täispika mängufilmi mõõtu "Mis iganes, Aleksander!" ja Anu Auna lühifilm "Indigo tuba".
Esimene filmidest võeti üles juba 2003. aasta suvel, kuid kuna seni polnud raha muusika autoriõiguste eest tasumiseks, jäi see mõneks ajaks riiulile. Lõpuks saadi vajalik raha Hansapanga võistluselt "Paneme tähed särama!".
Tele- ja filmirežiid õppinud Auna (27) "Indigo tuba" on filmitud kaks aastat tagasi. "Film sai tegelikult valmis juba eelmisel talvel ja on korra ka festivalil linastunud, aga tahtsime "Indigo toa" ja "Mis iganes, Aleksandri!" koos välja tuua, et oleks selline ühtne Luxfilmi noortefilmide seanss, ja siis me ootasimegi Maiju filmi muusikaõiguste raha taga," rääkis Aun.

Teatrifestival Draama teeb Tartu ilusaks ja punaseks
Eesti teatri festivali Draama 2007 peakorraldaja Margus Kasterpalu tassib uude Athena majja kolinud festivali-staapi hiiglasuurt karvast ja pehmet südant. Küsimuse peale, kuidas festival käima on läinud, muigab Kasterpalu vastuseks: "Näe, kannan südant pihus!" Just nii nagu enne Tartus toimunud filmipidu Tartuffe'i Draamale üle antud süda, on suureks paisunud ka teatrifestival. Eesti teatri esindusfestival Draama uhkeldab sellel aastal juba kas või viie esi-etendusega. Esimesena neist toimus üleeile Vanemuise "Suurema kurbuseta" ning eile esietendus lausa kolm uut lavastust: Endla "Kajakas", Ervin Õunapuu poolt Mikk Mikiveri juubeli auks taaslavastatud "Tosca" Vanemuises ning Eesti Draamateatri "Vaikne muusika". Täna esietendub veel Kuressaare Linnateatri "Loomaaia lugu" ja reedel Eesti teatri festivali omalooming "Õnnelikud päevad".

Vene teater ei sunnismaista teatrist ära ihkavaid näitlejaid
Vaatamata personali- ja rahaprobleemidele alustab Vene teater hooaega optimistlikult.
Pühapäeval, 9. septembril avab Vene teater oma juubelieelse, 59. hooaja. Kuigi teater on hetkel silmitsi tõsiste majanduslike probleemidega, avaldas teatri uus direktor Irina Ossinovskaja lootust, et loodetava riigipoolse toetuse, eri fondide ja sponsorite abil leitakse keerulisest olukorrast siiski väljapääs.
Kohe septembrikuus tähistab teater oma kahe teeneka näitleja lavajuubelit. Hooaja ametlik avaetendus on pühapäeval. Dostojevski "Onu unenägu" on pü-hendatud Herardo Contrerasele (sünd 1940), kes täpselt selsamal päeval 40 aastat tagasi astus esimest korda Vene teatri lavale.
11. septembril esietenduv J. M. Shevre'i komöödia "C'est la vie" on pühendatud Vene teatri grand old lady'le Tamara Solodnikovale (sünd 1939), kellel täitub samuti 40 aastat Vene teatris.

Pussitamine võib pärdikutele halvasti mõjuda
Uudiseid süvenemata vaatavate inimeste ülesraputamiseks on irvhambad kokku seadnud surmtõsise "teadusuudise" video, mis ehmatab vaataja kangeks, kui see märkab, et kuulab uudist absurdse uuringu nimel vigastatud ahvikestest.
Karmi huumori musternäite leiab naljauudiste leheküljelt The Onion. Inglise keelt mitte nii hästi oskavatele vaatajatele väike sisututvustus.
Andekalt teadusuudiseid pilava sketši sissejuhatuses esitab innukas uudisteankur küsimuse: "Kas korduv pussitamine võib lühendada eluiga?" ja kinnitab ise samas: "Uus uuring väidab, et see võib nii olla."
Edasi saab sõna surmtõsise näoga "teadlane", kes räägib: "Iga isendit 3000 ahvist koosnevat katserühmas pussitati 7-9 korda erinevate teravate esemetega. Katse tulemusena selgus, et pussitamine annab sama tulemuse nii noortel, vanadel kui tiinetel ahvidel."

Uuring: esimene suudlus võib lõpetada suhte
Produktiivsed USA teadlased on valmis saanud uuringu, kus selgub, et esimene suudlus võib lõpetada, kuid ka viia uue suhteni.
New York State University teadlane George Gallup uuris 1041 tudengi suudluskombeid, vahendab Newscientist.com.
Uuring jõudis üsna eeldatavale järeldusele, et naised peavad suudlust eelkõige tundeliseks aktiks, samas mehed suudlemist suhtes niivõrd oluliseks ei pidanud.
Umbes pooled küsitletud mehed olid valmis seksuaalsuhteks ilma eelneva suudluseta. Naistel ulatus see protsent kõigest 15-ni. Meestele meeldis naistest enam suudlemine, kui partner teeb naudinguhäälitsusi.
Gallupi sõnul võib esimesest suudlusest saadav info olla määravaks suhte algusest või lõpust. 59% meestest ja 66% naistest olid kogenud juhtumit, kus esimese suudluse järel kaotati varasem huvi partneri vastu.

Valesse kohta kleebitud plakat toob trahvi
Suvaliselt kleepida ei tohi, ametlikke pindu napib ja vabu pindu ametlikult pole.
Tallinna linnaruumist on praktiliselt kadunud nii-öelda sõltumatud reklaamplakatid. Millal te kohtasite viimati müürilehti, mis kutsusid teid keldriklubisse tundmatut Norra ska-bändi vaatama või teatasid, et kusagil toimub väike electro-pidu nimetute DJ-de dirigeerimisel. Tartus, kusjuures, hakkab sarnaseid plakatiseinu silma omajagu.
Tallinna Kesklinna valitsuse reklaamispetsialisti Silva Loigo sõnul linnal reklaamipindu pole. Kultuuriürituse plakatitega reklaamimiseks soovitab ta pöörduda reklaamitahvleid haldava rahvusvahelise eraettevõtte Clearchanneli poole. "Nõudlus ületab pakkumise," sõnab firma kohaliku kontori juht Indrek Tappo. Ta täpsustab, et ettevõttel tuleb huvilistele üsna tihti ära öelda, kuna järjekorrad ulatuvad kuni kahe kuuni.

Jonathan Flack on jälle Eestis
Tallinnas astub täna üles Austraalia laulja ja laulukirjutaja Jonathan Flack. Esimest korda mullu mais Eestit külastanud ning valdavalt akustilise kitarri saatel esinev Flack astub Von Krahlis üles koos akordionist Nadiaga. Jonathan Flacki üht varasemat Eesti-kontserti võib näha dokumentaalfilmis "Jonathan Austraaliast", mida näidati Pärnu rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil. Kontsert algab kell 21, pilet maksab 50-75 krooni.

Märka pakendikonteinerit
Noored grafitikunstnikud Tõnis Palkov ja Uku Sepsivart värvisid eile edevaks igavad pakendikonteinerid-prügikastid. Tegu on osaga galeriis Nongrata Kunstikonteiner avatud fotonäitusest "Märka pakendikonteinerit". Tallinnas jääb näitus avatuks 15. septembrini ning rändab seejärel edasi teistesse Eesti linnadesse. Uue väljanägemisega konteinereid on üle Eesti kokku umbes 30. Nongrata Kunstikonteiner asub Polymeri tehase ruumides aadressil Madara 22.

Internet: 
Internet:  - see on sait, kust saab enda kodulehele adopteerida loomakese alates rattas jooksmas käia armastavast hamstrist kuni neoonroosa laamani. Kui aga loomad ei meeldi, võib kinkida uue kodu ka hoopis näiteks lambipirnile või kääridele.

Venelannad tegid naisjuunioride hulgas puhta töö
Otepääl peetavatel suvisel biathloni MM-il võtsid naisjuunioride 5 kilomeetri laskejooksus kõik poodiumikohad.
Esimese koha saavutas juba kümme aastat biathloniga tegelenud Irina Maksimova, teiseks tuli Tatjana Belkina, kes kaotas liidrile 43,8 sekundit ning kolmandale kohale jäi Svetlana Perminova, kelle kaotuseks kogunes minut ja seitse kümnendikku.
Parim eestlane oli Paula-Britta Kesa 18. kohal, Susan Pihelgas lõpetas 22. positsioonil ning Eeva Aavik 27. kohal. Kokku startis 29 sportlast.

Ferrari süüdistab endist mehaanikut sabotaažis
Vormel 1-e meeskond Ferrari on kaevanud endise mehaaniku Nigel Stepney kohtusse, süüdistades inglast tänavuse Monaco GP eel sabotaažikatses.
Mais toimunud etapi eel leiti Ferraride kütuseluugi ümbruses salapärast pulbrit, mida leiti ka Stapney taskutest, vahendab Eurosport.
Itaalia linna Modena prokurör Giuseppe Tibis on süüdistuse kokku pannud ning leiab, et Stepney vastu on süüdi mõistmiseks piisavalt tõendeid. Inglane ise väidab, et teda üritatakse süüdi lavastada.
"Kindlasti jääb piisav kahtlus, et selleks oli Stepney, kes kasutas pulbrit kütuse solkimiseks," arvab Tibis.
Stepneyd süüdistati kõigest mõne kuu eest Ferrari andmete edastamises McLareni disainer Mike Coughlanile, kuid tõenditest ei piisanud tõestamaks, et McLaren andmetest kasu lõikas ja nii jäeti osapooled karistuseta. Ferrari on siiski edastanud apellatsiooni, mis vaadatakse Rahvusvahelise Autospordi Liidu poolt üle 13. septembril.

Valgevenelanna Natalja Sokolovale teine MM-kuld
Otepääl peetaval suvisel biathloni MMil võitis teise kuldmedali Valgevenet esindav Natalja Sokolova, kes võitis täna naiste 5 kilomeetri laskejooksu.
Eile ka sprindikulla võitnud Sokolova edestas teisena lõpetanud Kasahstani sportlast Elena Khrustalevat 2,8 sekundiga. Võitjale kogunes möödalaske 4, hõbedanaisele 3. Pronksiga pidi leppima Venemaa esindaja Anna Sorokina.
Eestlannadel täna taas rõõmustamiseks põhjust polnud, sest Kadri Lehtla ja Sirli Hanni võtsid kohad viimases kuuikus. Lehtla lasi mööda 6 lasku ning lõpetas liidrist 2 minutit ja 46 sekundit hiljem 17. positsioonil. Hanni lasud läksid sootuks aia taha, sest eksimusi kogunes koguni 11 ning kaotusminuteid kogunes üle viie. Kohaks jäi Hannile eelviimane ehk 21. positsioon.

Kalev/Cramo kohtub BK Ventspilsiga
Eesti hõbedameeskond Kalev/Cramo peab kaks kontrollkohtumist tugeva Läti meeskonnaga BK Ventspils.
BC Kalev/Cramo peab Kalevi Spordihallis Läti klubi BK Ventspilsiga kaks kontrollmängu. Neist esimene toimub reedel, 7. septembril kell algusega 19.00 ja teine laupäeval, 8. septembril algusega kell 11.00, vahendab ETVsport.ee.
Piletid müügil kohapeal hinnaga 50.- täispilet ja 25.- sooduspilet.
Ventspils ei tule Tallinnasse siiski tugevaima koosseisuga, sest neli põhimeest esindavad hetkel Läti korvpallikoondist Hispaanias toimuval EM-il.

Tobreluts võitis MMil hõbeda
Suvistel biathloni MMil Otepääl jõudis Indrek Tobreluts meeste ühisstardi laskejooksus hõbemedalile.
12. suvise biathloni maailmameistrivõistluste raames toimunud meeste 6 km laskejooksus saavutas Indrek Tobreluts teise koha maailmameistriks tulnud Vene esindaja Aleksei Katrenko järel. Pronksmedali koha võttis samuti Vene koondise liige Ivan Bogdanov. Kokku startis 28 võistlejat, nende hulgas kolm eestlast.
Tiirus kolm möödalasku teinud Tobreluts kaotas finišis võitjale 2,3 sekundit. Kolmas koht kaotas Tobrelutsule omakorda 12,2 sekundit.
Teiste Eesti sportlaste esitused jäid tagasihoidlikeks. Kauri Kõiv eksis tiirus viiel korral ning lõpetas 21. positsioonil liidrist 2: 29,5 hiljem.
Alari Remmelga arvele jäi koguni 11 möödalasku ning ligi viie minutilise kaotusega tuli vastu võtta eelviimane koht.

Leedu korvpallikoondis jätkab täiseduga
Hispaanias jätkuval korvpalli EMil jätkab Leedu korvpallikoondis kahe mängu järel täiseduga. Lätlaste koondis oli sunnitud tunnistama maailmameistri Hispaania paremust.
Leedu pani mängus Tšehhi vastu paika kõik juba esimesel veerandil, mis võideti 17 punktiga 32: 15. Sellest kaotusseisust tšehhid enam välja ei tulnudki ning lõppskooriks märgiti Leedu võit 95: 75. Leedu resultatiivseim oli Siena Montepaschis mängiv keskmängija Ksistof Lavrinovic 22 silmaga.
Leedu on kahe võiduga taganud edasipääsu vahegrupiturniirile, kuhu pääsevad iga alagrupi kolm paremat. Koos Leeduga on C-grupis kaks võitu kahest Saksamaal, kes alistas eile 30 punktiga Türgi 79: 49. Sakslaste superstaar Dirk Nowitzki aitas meeskonda 22 punktiga.
Lätlased kohtusid B-grupis korraldajamaa, maailmameistri ja suursoosiku Hispaaniaga ning jäid selgelt hätta Pau Gasoli takistamisega. Avavoorus Horvaatia alistanud lätlaste vastu viskas Gasol 26 punkti ning võttis 9 lauda.

Läti imemehe Gulbise teekond katkes
Läti noore tennisisti Ernests Gulbise teekond USA lahtistel meistrivõistlustel katkes läinud öösel, kui kaotas Carlos Moyale neljas setis.
Gulbis kaotas kaks esimest setti 5: 7 ja 2: 6, kuid kolmandas setis suutis 19-aastane lätlane end kokku võtta ning 17. asetusega Moyat kiires lõppmängus võita. Otsustavas setis suutis 31-aastane Moya siiski oma kogemused maksma panna ning jõudis 6: 4 võiduga veerandfinaali, vahendab sports.yahoo.com
David Ferrer üllatas teise asetusega kaasmaalast Rafael Nadali, kui kaotatud avaseti järel võttis kolm setivõitu järjest ning pääses järgmisesse ringi. Lõppnumbriteks 6-7(3), 6-4, 7-6(4), 6-2.
Järgmisesse ringi pääsesid ka kolmanda asetusega serblane Novak Djokovic ning argentiinlane Juan Ignacio Chela.
Naiste turniiri veerandfinaalides jätkus esinumbri Justin Henini ja ameeriklase Serena Williamsi kohtumisse põnevust vaid esimesse setti, mis lõppes 7: 5 belglanna võiduga. Teises setis ei jätnud Henin vastasele enam mingit võimalust ning tagasi 6: 1 setivõiduga pääsu poolfinaalidesse.

Rannavõrkpalli U-21 MMil pääsesid eestlased põhiturniirile
Itaalias Modenas algasid täna rannavõrkpalli U-21 vanuseklassi maailmameistrivõistlused, kus naiste kvalifikatsiooniturniiril 21 osaleja seas startisid ka Oksana Bosjanok ja Kadri Puri.
Esimeses ringis alistasid 13. asetusega eestlannad 35 minutiga 20. asetusega Puerto Rico paari Agosto-Rivera - 2-0 (21-10, 21-12). Teises ringis kohtuti 4. asetusega Austraalia paariga Healy-Dean, kelle alistamiseks kulus veelgi vähem - 33 minutit ja skooriks 2-0 (21-13, 21-7).
Kolmandas ringis oli Bosjanok - Puri vastasteks 12. asetusega Kanada paar Savoie-Thibodeau, kelle alistamiseks kulus kolm geimi - 1-2 (21-14, 14-21, 15-8). Mänguvõit andis eestlannadele pääsu homme algavale põhiturniirile, kust otse alustab teine Eesti paar - õed Polina ja Natalja Bratuhhina.
Meeste MM-võistlustel Eesti paare ei osale.

US Openil tõuseb pinge lakke juba naiste veerandfinaalides
Naisüksikmängu turniiritabeli ülemine pool tundub olevat alumisest selgelt tugevam.
US Openi naiste veerandfinaal-mängud esireketi Justine Henini ja rohkete tiitlitega Serena Williamsi või kolmanda asetusega Jelena Jankovici ja vanema Williamsi-õe Venuse vahel oleks väärt finaali. Peale Jankovici on ülejäänud kolm trooninud maailma edetabelis esikohal.
Maiuspala oli muidugi Eesti aja järgi läinud öösel peetud Henini ja Serena Williamsi matš. Kahe tiitlitega pärjatud valgepalluri omavahelistes kohtumistes oli seni peal Williams 6: 5, kes jäi aga mängueelses hinnangus diplomaadiks: "Mul pole Heniniga raskem kui temal minuga."
Suure slämmi turniiridel on Henini arvel viis esikohta, Serena Williamsil koguni kaheksa. Kahe peale kokku on nad US Openil võitnud kolmel korral. Mõlemad on taastanud tippvormi: Serena välja tulnud pikast vigastuspausist, Henin jagu saanud abielulahutusest tingitud mõjudest.

Judokad lähevad tulle olümpiapääsmete eest
Eesti judomehed üritavad Rio de Janeiro kuumuses õngitseda Pekingi olümpiakohti.
Kuus Eesti judokoondislast alustavad täna teekonda Brasiiliasse, et pärast nädalast aklimatiseerumist alustada järgmisel neljapäeval heitlusi MM-võistlustel. Igas kehakaalus on mängus kuus Pekingi olümpiamängude pääset.
Judoliit üritab aus olla ja turiste tasuta kaasa mitte võtta. Vigastuste tõttu on koondises vabu kohti, kolm sportlast, vennad Aleksandr ja Sergei Marmeljuk ning Joel Rothberg sõidavad MM-ile näiteks oma raha eest.
Koondise tuumikusse kuuluvad Martin Padar, Sander Maripuu ja Künter Rothberg on seadnud sihiks võidelda välja olüm-piapilet. Keegi neist seda ei varja, ent suurt hõiskamist ega lubadusi ka ei kuule.
Judokate laulusuled on pärast hiilgeaegu kohati (näiteks viimasel EM-il ja varemgi) kõ-vasti kõrvetada saanud. "Kui suudame Pekingi olümpiale viia kaks judomeest, on normaalne; kui rohkem, on juba väga hästi," hindas kogenud peatreener Aavo Põhjala võimalusi.

Leedu ja Läti koondis startisid EM-il võimsalt
Balti riigid
Leedu korvpallimeeskond jätkab kahe vooru järel EM-i ala-grupiturniiri täiseduga, üleeile hilisõhtul Horvaatia alistanud Läti koondise eilne heitlus võõ-rustajamaa Hispaaniaga lõppes Eesti aja järgi pärast südaööd.
NBA-s Golden State Warrioris palliva Leedu staari *arunas Jasikeviciuse naasmine rahvusmeeskonda tipnes esmaspäeva hilisõhtul kindla 86: 69 võiduga Türgi üle, eile alistasid baltlased C-alagrupi teises voorus ka Tšehhimaa 95: 75.
Avapoolajal põlvele haiget tei-nud Jasikevicius säras mitmel rindel, panustades 2003. aasta Euroopa meistrite kasuks 18 punkti, kaheksa lauapalli ja seitse söötu. Leedu hoidis mängu-ohje peaaegu kogu kohtumise vältel, võitis kõik veerandajad ning alustas kohtumise viimast neljandikku eduseisus 63: 48. Hoolimata ülekaalust ei pidanud peatreener Ramunas Butautas võitu kergelt tulnuks.

Jensen: Oper on suureks abiks
Eesti koondis Horvaatia-mängu eel: Andres Oper naasis, Mart Poomi vaevab seljahäda.
Eesti vutimeeskonna eilsel treeningul A. Le Coq Arena harjutusväljakul võisid kõik kiibitsejad veenduda: kevadel hüppeliigese lõikusel käinud ja augustikuisest mängust Andorraga eemale jäänud Oper on tagasi koondises ning vähemalt pealt-näha terve, et laupäevases EM-i valikkohtumises platsile joosta.
Oper ise küll optimismist veel ei pakatanud, kuigi suurt valu ka ei kurtnud. "Normaalne, kannatab ära," hindas ta napisõnaliselt seisundit. "Valu on suhteline asi - eks see ikka annab tunda, vahel rohkem, vahel vähem."
"Oper paistis olevat heas vormis," hindas peatreener Viggo Jensen Hollandis Kerkrade Rodas palliva väravaküti hetkeseisu. "Olen teda veel vähe treenimas näinud, kuid see, mida olen näinud, on tundunud hea. Minu hinnangul on ta mänguvalmis. Andrese naasmine on meile suureks abiks," lisas Jensen, kelle sõnul avaldasid talle muljet ka Operi kaks väravat Roda püha-päevases mängus VVV-Venloga.

Arco Vara ostis Vilniuses kaks maatükki
Arco Investeeringute AS-i tütarettevõte Arco Invest ostis Vilniuses kaks maatükki, kuhu plaanib kolme aasta jooskul ehitada elupindasid.
Kaks maatükki kokku suurusega 4 000 ruutmeetril asuvad Vilniuses Santariske rajoonis, teatas ettevõte börsile.
"Hetke turusituatsioon pakub Arco Varale soodsaid valikuvõimalusi Baltikumis, mis on oluline ettevõtte pikaajalise strateegia õnnestumisele," kommenteeris Arco Vara finantsjuht Aare Tammemäe.
Tehing finantseeritakse täielikult omakapitaliga. Kogu projekti eeldatav investeering koos maa soetusega on 8,5 miljonit eurot ehk 133,2 miljonit krooni.

Pank, kinnisvarafirma ning autoettevõte lõid käed
DnB Nord pank, City Motors ja Pindi Kinnisvara teevad septembris oma klientidele ühise sooduskampaania.
DnB Nord pakub klientidele eluasemelaenu intressimarginaaliks 0,5%, Pindi Kinnisvara langetab hindamisakti maksumust kuni 20 protsenti ning City Motors pakub soodushinnaga 90 Reanult'sõiduautot koos 4,99% DnB NORD Liisingu intressiga, teatasid osapooled.
"Meie teada on tegemist ajaloo mahukaima sooduskampaaniaga, mis tagab klientidele komplekslahenduse- kinnisvara ja auto ostmine käivad tihtipeale käsikäes ning kõike seda finantseerib krediidiasutus," sõnas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Maa-ameti kaardirakendused uuenevad
Maa-amet viis oma kaardirakendused üle uuele tehnoloogiale, tänu millele on need nüüd kiiremad, uue kujundusega ning kasutajatele mugavamad.
Uuel tehnoloogial on esialgu avalikult kättesaadavad maainfoga tutvumise teenus, Natura 2000 kaardirakendus ja maanteeameti kaardirakendus ning neid saab näha maa-ameti geoportaali kaudu. Teenus on tasuta.
"Tähtsaimaks muutuseks kasutajatele on kaardirakenduste täienenud funktsionaalsus, mille vastu on kasutajad juba pikemat aega huvi tundnud, kuid mida vana tehnoloogia ei võimaldanud rakendustele lisada" ütles maa-ameti infotehnoloogia osakonna juhataja Viljo Roolaht.
Roolahe sõnul on põhjalikult muutunud ka kaardirakenduste kujundus ning töövahendid, mis on tehtud kasutajale senisest mugavamaks.

Balti alajaama laiendab ABB AS
Eile allkirjastasid OÜ Põhivõrk ja ABB AS lepingu Balti alajaama 330/110 kilovoldise (kV) jaotla laiendamiseks ja uue 110 kV lahtri väljaehitamiseks.
Algavad tööd võimaldavad tulevikus liituda elektrivõrguga Eesti Energia ASi Taastuvenergia ettevõtte planeeritaval tuulepargil, teatas Põhivõrk.
"Projekti raames lisatakse Balti 330/110 kV alajaama üks autotrafo ja samuti ehitatakse välja uus lahter tuulepargi liitumise jaoks," selgitas OÜ Põhivõrk projektijuht Margus Laanetu.
Projekti käigus paigaldatakse olemasolevasse juhtimishoonesse ka vajalikud uued kaitse- ja juhtimisaparaadid ning täiendatakse olemasolevaid süsteeme.
Balti 330/110 kV alajaama laiendus koos tuulepargile liitumisvõimaluste loomisega peab olema lõpetatud hiljemalt 30. oktoobriks 2008. aastal.

Olympic Casino uuendas Mustakivi keskuse kasiinot
Olympic Casino muutis Lasnamäel, Mustakivi kaubanduskeskuses tegutseva kasiino asukohta ja nime, ümberkorraldused läksid maksma 1,5 miljonit krooni.
Mustakivi kaubanduskeskuse laienemisega seoses kolinud mängukoht kannab nüüdsest nime Olympic Casino Mustakivi ning selle sisustuses on järgitud troopikastiili. Varem kandis kasiino nime Olympic Casino Vene Tsaar, teatas meelelahutuskontsern.
"Mustakivi kaubanduskeskuse Olympic Casino on üks meie vanemaid mängukohti Tallinnas," sõnas muudatusi kommenteerides Olympic Casino Eesti tegevdirektor Tarmo Kase. "Kaubanduskeskuse laienemine andis hea põhjuse kolida suuremale pinnale ning uuendada kasiino interjööri ning mänguautomaadivalikut."
Olympic Casino Mustakivi suuruseks on 174 m² ning see paikneb kaubanduskeskuse esimesel korrusel. Kasiinosse on paigutatud 42 uusima tehnoloogiaga mänguautomaati.

1Partner renoveerib Bremeni tänava kinnistu
1Partner Kinnisvara Grupi ettevõte 1Partner Ehitus OÜ sõlmis Baltreal Invest OÜ-ga projekteerimise- ja ehitustööde lepingu varem Eesti Punasele Ristile kuulunud Bremeni 1 asuva hoone renoveerimiseks.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul tuleb renoveeritav hoone multifunktsionaalse lahendusega, vahendas ettevõte.
"Lisaks hoonesse planeeritud restoran džäss-klubile ning ateljeekorteritele projekteeritakse ja ehitatakse hoone põhi- ja pööningukorrusele välja ka kaasaegsete mugavustega arvestav eksklusiivne büroopind, mille rekonstrueerimise käigus on kavas eksponeerida hoone välis- ja siseilmet vanalinnale omasel moel," selgitas Vahter.
Bremeni käigu ajalooline taust ulatub 17. sajandi keskpaika, mil rajati Uus tänav. Renoveeritav kinnistu paiknes sel ajal pikliku siiluna Uue ja Vene tänava vahelisel alal ning koosnes kahest endisest krundist - hoonestatud alast ja Bremeni tornini ulatuvast puuviljaaiast, mis ühendati omavahel alles 1880. aastal.

Parex banka hoiab Läti hoiuste turul liidrikohta
Läti kommertspankade assotsiatsiooni andmetel juhib 31. juuli seisuga Läti hoiuste turgu nii era- kui äriklientide sektoris Parex banka.
Panga kogu hoiuste maht on 2,45 miljardit eurot ehk 38,2 miljardit krooni, mis moodustab 19,1% kogu Läti hoiusteturust, teatas pank.
Esimese seitsme kuuga kasvasid Parex banka hoiused 21%. Selle aasta esimese 7 kuu järsim tõus - 29,4% Läti suurimate pankade seas - toimus Parex banka eraisikute hoiuste sektoris. Parex banka äriklientide hoiuste sektor omab 1,579 miljardi euroga ehk 24,6 miljardi krooniga 21-protsendilist turuosa ning on sellega peaaegu 50% ees oma lähimast konkurendist.
Parex banka Eesti filiaali müügi- ja klienditeeninduse direktor Vaido Romuluse sõnul toetab eraisikute hoiuste kasvu kindlasti ka viimase aasta umbes 20% keskmiste palkade kasv, millega Eesti liigub üha lähemale Euroopa Liidu vastavatele numbritele.

Tõnis Palts: transiit on nagu koorekiht lõssi peal.  Selle aga said lätlased ja leedukad, lõss jäi meile
Eesti suudab riigi majandusedu ohtu seadnud Venemaa transiidikiusu Euroopa Liidu tõttu välja kannatada, väidab Res Publica asutanud ettevõtja Tõnis Palts.
Valitsus saatis Paltsi pronksiöö järel kriisi sattunud Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee nõukogusse.
Kas saame varsti Euroopa rikkaimaks riigiks?
Kui ei tehta suuri lollusi, siis on meil kui taganttulijal teatud eelis. Eesti edu on taganud neli suurt tegu: olime iseseisvumise, oma raha, erastamise ja ettevõtte tulumaksuvabastuse lipulaevaks. Kuid nüüd peaks olema julgust mitte teha valesid populistlikke asju valel ajal. Pronksmehega olime liiga palavad Eesti poisid.
Kas teie koalitsioon teeb praegu õigeid asju, kui ta pronkssõduri tüli näol on vähemalt ühe vale asja teinud?
See ei ole selle koalitsiooni viga. Nn pronksiööl ei olnud enam valikuid. Kokkuvõttes tehti õiget asja, aga valesti. Asja aeti liiga omakasupüüdlikult ja liiga vähe riigile mõeldes. Süte all hõõguvat tuld ei saa minna bensiiniga kustutama.

Vladimir Oberšneider: kaks aastat veel kasvame, siis kukume
Tallinna kaksiktornid klaasinud Glaskek lähtub investeeringutes ehitusturu allakäigust.
Eesti aknaturu liider Glaskek piirab ülisuurtele tellimustele vaatamata odavate plastakende tootmist, sest näeb ette ehitamise vähenemist kolmandiku võrra.
"Järgneva viie aasta jooksul kahaneb Eesti ehitusturg kolmandiku võrra," ütleb Glaskeki nõukogu esimees Vladimir Oberšneider. "Kahe aasta jooksul jätkub kasv veel inertsi mõjul, kuid siis väheneb ehitatavate ja rekonstrueeritavate hoonete arv järsult."
Eesti ehitusturg on praeguseks jõudnud seniolematusse tippu ning tähtajad pikenevad.
Kuid oodatav kriisistsenaarium likvideerib suure osa ligi 70 aknafirmast. "Ettevõtted suletakse ja nende töötajad tulevad minu juurde," lausub Oberšneider.

OMX-i aktsiatehingud majanduskuritegude büroo uurimise all
Rootsi majanduskuritegude büroo uurib Põhjamaade suurima aktsiabörsi tehinguid.
Rootsi majanduskuritegude büroo uurib tehinguid OMX-i börsi aktsiatega, tuginedes siseinfot valdajate kahtlusele. OMX on Põhjamaade suurim aktsiabörs, mille üheks osaks on ka Tallinna börs. Viimastel kuudel on OMX-i ülevõtmise nimel käinud võitlus ameeriklaste Nasdaqi börsi ja araablaste Dubai börsi vahel. Financial Timesi andmetel puudutab juurdlus rahvusvaheliselt tuntud investeerimispanka HSBC, kes nõustab Dubai börsi OMX-i ülevõtmise pakkumise juures. Majanduskuritegude büroo uurib HSBC tehtud tehinguid OMX-i aktsiatega selle aasta 9. augustil.
Esimesena tegi 3,7 miljardi dollarilise pakkumise OMX-i ostuks Nasdaq ning OMX-i nõukogu kiitis selle heaks. Sellele vastas Dubai börs konkureeriva nelja miljardi dollari suuruse pakkumisega. Ka on araablased juba hoogsalt OMX-i aktsiaid kokku ostnud. Lisaks majanduskuritegude büroo uurimisele süüdistab ka Rootsi finantsinspektsioon Dubai börsi seadusrikkumises.

Leedu plaaditehast kahtlustatakse piraatluses
Vilniuse regionaalkohus kinnitas, et CD- ja DVD-plaatide tootja Baltic Optical Disc (BOD) peab muusikatöösturitele maksma 5,4 miljonit krooni kahjutasu.
Kohtuotsuse kohaselt tootis BOD rohkem kui 200 000 illegaalset koopiat selliste bändide nagu Metallica, Depeche Mode ja Pink Floyd loomingust. Firma ise eitas süüdistusi ja teatas otsuse edasikaebamisest. BOD järgi on asja keskmes üks aastaid tagasi Valgevenesse müüdud CD-liin. Väidetavalt olevat just sellelt liinilt tulnud kõne all olevad piraatplaadid.
Suurte kompaniide surve
BOD Tallinnas asuva sõsarfirma AS-i Baltic Disc juhataja Aare Puura oletab, et juhtumi taga võib olla suurte plaadikompaniide poolne konkurentsisurve. Suurtel muusikatöösturitel on Euroopas oma tehased, kuid väiksemate tehaste turuletulek on lasknud sõltumatutel muusikafirmadel tootmise mujale viia.

Hiinlased kopeerivad Saksa autosid
Saksa autotootjad süüdistavad Shuanghuani tehast oma autode kopeerimises.
BMW arvates on mudel Shuanghuan CEO liiga sarnane BMW linnamaasturiga X5.
Mercedeste valmistaja DaimlerChrysler aga ütleb, et Shuanghuan Noble on tehtud nende Smarti järgi. Mõlemad firmad ähvardavad Hiina tehast kohtuga, soovides takistada Hiina mudelite juurdepääsu Euroopa turule. Ka tahab Daimler, et järgmisel kuul toimuva Frankfurdi autonäituse korraldajad ei lubaks Shuanghuani mudeli esitlemist.
Lääne toodete, sealhulgas autode kopeerimises on hiinlasi süüdistatud ka varem. Nii on täheldatud, et seesama Shuanghuan CEO sarnaneb ka Toyota Landcruiseriga. Hinnavahe võib samas olla mitmekordne. Kui näiteks Smarti hind algab
200 000 kroonist, siis Hiina koopia Noble hind umbes 110 000 kroonist.

Hirmu teretulnud naasmine maailma rahaturgudele
Osa analüütikuid arvab, et vaesed peaks elama kapitalismis ja kapitalistid sotsialismis.
"Pahatihti on suurel hulgal rumalatel inimestel suur hulk rumalat raha… Ajuti… on nende inimeste raha - riigi pime kapital, nagu me seda kutsume - iseäranis suur ja igatsust täis. Ootamas, et keegi ta alla neelaks. Tekib üleküllus. Ta leiab kellegi ja tekib spekuleerimine. Ta neelatakse alla ja tekib paanika," on öelnud 19. sajandi majandusteadlane ja ajakirjanik Walter Bagehot. Ta teadis paremini kui keegi teine, et paanika järgneb maaniale nagu öö päevale.
Meie maailma kuulub sissemakseta kinnisvaralaen inimestele, kellel pole tulu, tööd ega vara; laen, millega võid teha, mida tahad, peaasi et maksud ära maksad; ja finantsalkeemik, kes muudab kehvad laenud kõrgeima reitinguga väärtpaberiteks.

BÜROKRAATIA: Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine

JURISTI ABI: Töökeskkonna eest vastutamine
Mida teha, kui töötajad ei vali töökeskkonna volinikku?
Kuna töökeskkonna voliniku peavad valima töötajad enda hulgast, ei ole tööandjal võimalik olukorras, kus töötajad töökeskkonna volinikku lihtsalt ei vali, midagi erilist ka ette võtta. Töötajate tahte puudumise korral võib volinik jäädagi valimata. Seetõttu võib tööandjal küll olla keerulisem töötajatega töötervishoiu teemadel suhelda, kuid kui ikka keegi töötajatest voliniku kohustusi kanda ei soovi, ei saa selleks kedagi ka sundida.
Seaduse kohaselt on voliniku valimine perioodiline. See tähendab, et iga nelja aasta järel peaksid töötajad enda hulgast uue voliniku valima.

Kas sõita autoga või süüa liha? 
Inimesed ja autod on liikumiseks alati tarbinud kõikvõimalikke energiaallikaid alates toidust ning lõpetades bensiiniga. Kuid maailma naftavarude võimalik lõppemine paneb meid oma pere lemmikuga "söögi" pärast kaklema.
Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks 2020. aastaks asendada 10% masinakütustest biokütustega. Aasta 2020 võib tunduda küll kaugel, kuid muutused on juba alanud. Autodele mõeldud biokütuse tootmine võib toimuda kahel erineval moel: õlikultuuridest (raps jms) või teraviljast valmistatava alkoholi põhjal.
Kõik need kultuurid, millest kütust valmistatakse, kasvavad põllul. Peaaegu kõik põldudeks sobivad pinnad on Euroopas aga juba kasutusele võetud. Olulist tootlikkuse tõusu põllumajanduses näha ei ole, mis omakorda tähendab, et toorainet juurde ei teki, olemasolev jaotub lihtsalt ringi - inimtoidust autokütuseks.

Võiduvormeli aastaeelarve küündib kolme miljardi kroonini
McLareni meeskond valmistab praegu ette juba järgmise hooaja sõidukit.
Ükskõik kui edukaks 2007. aasta McLarenile ja tema sõitjatele kujuneb, sisaldab tulevase aasta mudel tänavuse komponentidest vaid umbes 5% - nii kiire on F1 tehniline areng.
Ja teistsugune ei ole vaid järgmise aasta auto. Kui oktoobris saab läbi Interlagose ringrajal toimuva võidusõidu viimane ring, tõusevad Hamilton ja Alonso autodest, mis ei meenuta kuidagi neid, millega nad Melbourne'is hooaega alustasid. "Autos ei jää suurt midagi samaks," ütleb McLaren Racingu tegevdirektor Jonathan Neale. "Võib-olla turvavööd ei muutu. Auto valmimisest jaanuaris kuni viimase võidusõiduni oktoobris teeme tehnilise muudatuse keskmiselt iga 20 minuti järel."

Aasia kinnisvarahinnad madalamal tasemel kui kümme aastat tagasi
Kui läheb nagu Aasias, saab Eestis 15 aasta pärast elamuid osta odavamalt kui praegu.
Aasias oli suur kinnisvarabuum 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate esimesel poolel. Hongkongis jääb praegune elamute keskmine reaalhind 1997. aastal saavutatud tipule alla 38%, Singapuris ja Filipiinidel 1996. aasta tipule vastavalt 30 ja 50%. Tais jäädakse nii ammuse aja kui ka 1990. aasta kõrgtasemele alla 13%.
Samas on viimased viis aastat neile, kes sisenesid Kagu-Aasia kinnisvaraturule mõned aastad pärast 1996. ja 1997. aasta ülemaailmset finantskriisi, mis jõudis Eestisse põhiliselt börsikrahhina, päris kenad olnud. Seitsmest Global Property Guide (GPG) vaadeldud riigist vaid ühes - Indoneesias - on reaalhind perioodil 2002-2007 langenud, nominaalhind on kerkinud kõigis.

Eesti tööjõu tootlikkuse pikaajaline kasv on maailmas üks kiiremaid
Uudisega Eesti keskmise brutokuupalga uuest rekordtasemest kaasnesid kohe ka hoiatused, et tootlikkuse kasvust kiirem palgatõus ei ole jätkusuutlik.
Tõepoolest, sel sajandil on tööviljakus suurenenud brutopalga reaalkasvust kiiremini vaid paaril aastal. Säärane tendents vähendab eksportivate firmade konkurentsivõimet välismaal - senist toodangut tuleb müüa kas kõrgema hinnaga või väiksema kasumiga.
Samas on selge, et palgakasvu peatumisest ei maksa kellelgi unistada. Selle tingib Eesti kuulumine ühtsesse majandusruumi jõukate Põhjamaadega, kus sissetulekute tase on märksa kõrgem.
Kui võrrelda Eesti brutopalga taset lähinaabritega, on näha, et see jääb soomlaste palgast endiselt mitu korda maha, kuid edestab oluliselt lõunapoolsete üleaedsete oma. Brutopalga nominaalnäitaja ei anna aga täit pilti - tuleks arvestada ka seda, mida inimene palga eest osta saab. Kui ostujõu erinevus on piisavalt suur, ei pruugi kõrge nominaalpalk kallimasse naaberriiki tööle meelitada - kaasnevad ebamugavused ei kaalu saadavat lisatulu üles.

ÄRIIDEE: Kaasasveetav terrassiga luksushotell
Aastaid tagasi käis ühe tuntud suure bussifirma tagatubades usin arutelu, et mõne istmetest pungil neljarattalise võiks hoopis poissmeeste bussiks sisse seada. Tore ju veidi teistmoodi bussi kellelegi tunnihinna alusel lustisõiduks rentida. Suurem osa istmeid tulnuks masinast siiski välja visata ning hubaste diivanite ja madratsitega asendada. Bussi keskossa plaaniti ka tantsijate tarvis hõbedane toru paigalda. Mõtte tasandile on see poissmeeste või tüdrukute õhtuks mõeldud äriidee aga siiani jäänudki.
Olgu eestlaste tegemiste või tegema jätmistega, kuidas on, aga analoogse idee edasiarenduse - rekkahotelliga - kruvib rahvusvahelises pressis kirgi Hispaania firma SuiteMóvil. Õigupoolest toodetakse küll nende imemasinad Itaalias ning esimesed kaubaveokisse pikitud hotellid võiksid maanteel hakata vurama järgmise aasta alguses. Äriidee kui niisugune on lihtne ja loogiline: 18 rattal asuv luksushotell. Sihtgrupiks on sedapuhku nii sõpruskonnad, perekonnad, klubid kui ka kõikvõimalik muu rahvas. Põhiline on sarnane eesmärk: koos punktist A punkti B sõita, samal ajal toredasti aega veetes. Ettevõtte 36-aastane tegevjuht Fernando Saénz de Tejada põhjendas 18. augusti Financial Timesis algatust massiürituste külastamisega seotud ebamugavustega. "Küll ei ole kuskil magada, siis tuleb pool tundi WC järjekorras passida. Mille jaoks?" oli mees nördinud. CNN-ile antud intervjuus tõdes asutaja, et kaubaveokist luksushotelli vastu on huvi tundnud nii haiglad, reisikorraldajad kui isegi vormelimaailma rallimeeskonnad.

Lugeja pilguga: Näidake mulle raha! 
Kui minu käest küsitakse, mis on majandusajakirjanduse mõte, siis vastan julgelt, et majandusajakirjandus peaks esiteks aitama lugejal raha teenida.
See eeldab, et iga majandusajakirjanik mõtleb kõigepealt, kuidas tema loomeprotsessi vili võiks olla lugejale mõõdetavalt ehk rahaliselt kasulik - kuidas panna lugeja mõtlema majandusprotsesside üle nii, et see oleks talle mingil moel rahaliselt(!) kasulik.
Teiseks - aidata lugejal süüvida sellese, kuidas, kuhu ja miks raha kõige laiemas mõistes liigub. See võimaldab avada protsesside tagamaid, milleni n-ö tavaajakirjandus ei küündiks. Parandage mind, kui ma eksin, kuid kas mitte uuema ajaloo suurimad ajakirjanduslikud avastused pole tehtud just raha liikumise jälgi ajades? Ning kas mitte ka ühiskondlike protsesside tagamaade avamine ilma selge rahalise dimensioonita nagu inflatsioon, intressimäärad või riigi võlakoorem ei ole kuidagi õõnsavõitu?

NÄDALA TEGIJA: Urmas Oru tõi surma vaakunud Kanal 2 kasumisse
Veel 2003. aastal tuli Kanal 2 peadirektoril Urmas Orul vastata küsimustele, millal kanal pankrotti läheb - 2002. aasta kahjum oli üle 20 miljoni krooni.
Selle aasta jaanuariks aga jõudis Kanal 2 vaadatavuse edetabelis liidripositsioonile ja teenis mullu 150 miljoni krooni suuruse käibe juures 25,6 miljonit krooni kasumit. See on üle kolme korra rohkem kui ülemöödunud aastal.
"Meediaturul loeb palju vaadatavuse positsioon. Number üks on alati parem olla kui number kaks," põhjendas Äripäevale kasumi kerkimist Kanal 2 peadirektor Urmas Oru.
TV3 teenis 193 miljoni kroonise käibe juures 26,8 miljonit krooni kasumit.

NÄDALA TEGU: Reformierakond võttis riigi metsapoliitika kontrolli alla
Möödunud nädalal tagandas riigimetsa majandamise keskuse (RMK) värske nõukogu eesotsas endise Pirita linnaosavanema Ülle Rajasaluga ametist senise juhatuse esimehe Ülo Viilupi.
Finantstulemused on küll head, kuid reaalset tööd selle taga liiga vähe. Nõukogu viitas sisekontrolli puudumisele, mis avaldus fiktiivsetes inventuurides ehk olukorras, kus metskonnad panid andmed lihtsalt paberile ja esitasid need, ilma et neid oleks kõrgemalt poolt kohapeal kontrollitud.
Ühtlasi tõdes metsatööstuse liit, et üle 60 000 hektari riigimetsa on majandamata jäämise tõttu lihtsalt hukka läinud.
Rahvaliidu hinnangul on aga juhi ametist tagandamise põhjuseks saetööstuste puidutoorme puudus ning vajadus suurendada raiemahte.

Liidrite koolipapa: suurim risk on mitte riskida
Hewlett-Packardi ja Walt Disney Company juhtidele õpetust jaganud David Neenan leiab, et edu saavutamiseks tuleb jäljendada edukaid inimesi.
Käisite Eestis esimest korda 1995. aastal. Mis on selle 12 aasta jooksul muutunud?
Kui siin esmakordselt seminari andsin, tundus mulle kõik väga tumedates toonides. Näiteks ei oleks mul tulnud mõttessegi osta sel ajal Eestis kinnisvara - kümme aastat tagasi tundus see sama hull idee kui osta endale tükk kuud -, aga praegu oleks mul suur au siia investeerida, sest ma näen siin majanduslikku aktiivsust ja lisaks sellele palju vaba turgu.
Mis nõu annaksite siinsetele äriinimestele?
Äris peaksid inimesed võtma rohkem riske. Suurim risk võib seejuures olla mitteriskimine.
Olen aru saanud, et Eestis on hästi toimiv äriseadustik, mis kaitseb siinseid ettevõtjaid. Siin on vabaturusüsteem ning piiratud vastutus. Just saabusin Albaaniast, kus näiteks seadusandlik regulatsioon pole üldse tuntav - kui äri ei hakka toimima ning sa ei ole suuteline oma võlgu tagasi maksma, võid kaotada elu.

Kriis levib maailmas kui vähkkasvaja
USA kinnisvararaskustest alguse saanud häda laieneb maailma raha- ja aktsiaturgudele.
Praegu maailma finantsturgudel toimuva segaduse(optimistide hinnang) või kriisi (pessimistide hinnang) juured ulatuvad USA subprime-laenude turule*. Selliste laenude kõrghetkel 2006. aastal moodustasid need 30% väljastatavatest laenudest. Föderaalreserv hindab hetkel kaotuste suuruseks 100 miljardit dollarit. Kui seda numbrit võrrelda USA mittefinatssektori koguvõlaga, mis on 29,3 triljonit dollarit, peaks kaotused olema seeditavad. Probleemiks on lumepalliefekt, kus turu ühes otsas alanud kriis laieneb eri seoste kaudu mujale.
Suuremad riskid subprime-laenudega tähendavad laenuandjale ka suuremaid kasumeid. Kriisi alguseks võib pidada hetke, mil konservatiivsemad asutused, näiteks kommertspangad, hakkasid otsima võimalusi, kuidas sellele magusale teenistusele ligi pääseda.

Handelsbanken korrigeeris Soome SKP prognoosi üles
Panganduskontsern Handelsbanken korrigeeris Soome selle aasta SKP kasvuprognoosi seniselt 3,2 protsendilt 3,7 -le. Handelsbankeni ekspertide kinnitusel toetavad Soome majanduskasvu sisenõudlus ja väliskaubandus. Majanduse olukord soosib tarbijaid, kuna tööturg on üllatavalt tugev ja reaalpalgad veidi tõusnud. Järgmiseks aastaks prognoosib Handelsbanken Soome majanduskasvuks 3,1 protsenti.
"Võlaprobleem piirdub enamalt jaolt finantssektoriga. Ameerika ettevõtted hoiavad töötajaid palgal, mis toetab kinnisvaraturu probleemidest sõltumata kodumajapidamiste kulutusi," ütles Handelsbankeni analüütik Tiina Helenius.

Ravimiärimees palkas ühispankuri Paljassaart ehitama
Margus Linnamäe alustas Paljassaare puhastusjaama kõrval kinnisvaraarendust.
Linnamäele kuuluv ehitusfirma Ecobai palkas kuu aega tagasi Ühispangast lahkunud juhatuse esimehe Mart Altvee poolesaja hektari suuruse rannakrundi arendamiseks.
Tegemist on Paljassaare põiktänaval asuva 48-hektarilise siseveekogudega liigendatud hoonestamata alaga, mille kasutusotstarvet pole omanik veel määranud.
"Olen alles teist päeva ametis ja alles hakkan uurima, kas seal tasub ära elamuehitus või mingi muu lahendus," selgitas Altvee. "Tegemist on kümneaastase arendusprojektiga, võimalikud lahendused selguvad sügise jooksul."
Altvee ei soovinud avaldada ka projekti arendamiseks eeldatavat plaanitavat summat.
Paljassaare sadamate ja puhastusjaama piirkonda peetakse Tallinna üheks kõige parema väljavaatega kinnisvaraprojektiks lähiaastatel. Mereäärne kesklinnalähedane asukoht on nii elamu kui ka tööstus- ja ärihoonete ehitamiseks väga hea, sest pakub lisaks headele kommunikatsioonidele ka merevaadet. Seni takistas piirkonna arengut Paljassaare sadama tegevus, sest mööda raudteed veeti sinna ohtlikke kaupu. Samuti vähendab piirkonna mainet Tallinna reoveepuhastusjaam. Kuid ekspertide hinnangul on reoveepuhasti keskkonnale ohutu ja isegi ei haise.

Ungari viis lõpule kommertspankade erastamise
Ungari viis lõpule kommertspankade erastamise, viimane 50 protsenti pluss üks riigile kuulunud aktsia pangas FHB Land Credit and Mortgage Bank müüdi 262 mln euro eest.
FHB Land Credit and Mortgage Banki 33 mln aktsiat müüdi hinnaga 2,025 forintit aktsiast Ungari ja institutsionaalsetele investoritele. Riik jääb pangas osanikuks 4,1%. "See oli viimane riigile kuuluva kommertspanga erastamine ja kindlasti selle aasta suurim erastamistehing," ütles APV pressiesindaja Peter Oravecz neljapäeval.
1997. aastal asutatud FHB puhaskasum kahanes tänavu esimesel poolaastal aastases võrdluses 25,7%, 2,78 mld forintini.

Standard & Poor's saab uue presidendi
Olukorras, kus uurimise alla on sattunud rahvusvaheliste reitinguagentuuride roll USA kinnisvaralaenude kriisis, asub Standard & Poor'si (S&P) senise juhi Kathleen Corbeti ametikohale firma investeerimisteenuste ja globaalse müügi asejuht Deven Sharma.
USA senati panganduskomisjoni juht Christopher Dodd algatas augusti esimesel poolel uurimise reitinguagentuuride tegevuse kohta kinnisvaralaenude turul. Uurimise on algatanud ka Euroopa Liit.
Kriitikud süüdistavad agentuure halbadele laenudele positiivsete reitingute andmises.
USA kolm suurimat reitinguagentuuri on Moody's Corp, S&P ja Fitch.

Baskini anekdoodid
Vana väike sapakas sõidab tagant sisse tuliuuele mersule. Sellest hüppab välja kantpea ja karjub:
"Kuradi vanamees! Lao ette, mis sul olemas on - korter, maja, pangaarve? Mis veel?" Vanamees võtab auto tagaistmelt automaadi ja laseb kantpea maha:
"Küll need asotsiaalid on mind ära tüüdanud!"
Kaks uusrikast teevad kaupa:
"Kui ma puhkasin Indias, ostsin elevandi. Nüüd võin ta sulle kolme tuhande dollari eest maha müüa!"
"Milleks mulle elevant? Mul on kolmetoaline korter, mööblit täis. Ruumi pole üldse."
"Aga kaks elevanti kahe tuhande eest?"

JÄRJEJUTT (12): Patricia Cornwell: Risk
Ei ole minu pärast vaja ennast rööpast välja viia, lausub Lamont veidralt pingule tõmbunult, nagu oleks temaga midagi lahti. "Mingi iseäraliku võlts-aktsendiga hullumeelne helistas mulle äsja Finlay juhtumi asjus. Missugune kokkulangemine! Mingil moel on too sell saanud mu mobiilinumbri - teine hämmastav kokkusattumus - ja siis ütles ta, et tahab minuga kokku saada, kuid ei ilmunud kohale ja jättis mulle hoopis ähvarduskirja. Kellega, põrgu päralt, te rääkisite? Kas saatsite ehk pressiteate välja või midagi…?"
"Täna hommikul," vastab Lamont ja summutatud meeshääl kusagil tagapool ütleb midagi, millest Win ei saa aru.
"Täna hommikul? Veel enne, kui mina linna jõudsin! Ja te ei vaevunud mulle sellest rääkima?" hüüatab ta.

Starman, tehke üks heategu - näidake Ylet! 
Zuum-TV edastab Soome kommertstelekanaleid, kuid kvaliteetkanalite sümboliteks peetavaid Yle TV 1 ja Yle TV 2 ei ole endiselt kavas.
Katusel paiknevast tavaantennist sõltuv eestlane on nüüdseks ilmselt juba märganud, et see koht televiisori kanalite nimistus, kus varem "näidati Soomet", on tühi. Jäänud Soome analoogkanalitest kõigi kombel ilma, rõõmustasin, nähes lau-päevase lehe esiküljel Zuum-TV reklaami "Ei näy?". Et õnneks on nad seal ära tabanud, milline turunišš neid ootab. Starmanile kuuluv, tavaantenniga majapidamistele digitaalset telepilti pakkuv kaubamärk koguks kamaluga uusi tellijaid, kui lülitaks oma kanalipaketti kõik neli põhilist Soome kanalit.
Aga võta näpust. Starmani suurejooneline reklaam esitles küll Zuum-TV-d kui Soome kanalite näljas Eesti rahva päästjat, aga tegelikult edastab Zuum ikka ainult poolt Soome endistest analoogkanalitest (mida on neli), kõigist Soomes vabalt saadaval olevast kümnest digitaalsest kanalist aga saadetakse eetrisse ainult viiendik.

Hittsaade: Tantsud tähtedega
Kanal 2 hittsaate "Tantsud tähtedega" teine hooaeg alustab oktoobris. Saate juhtimisega jätkab Mart Sander, tema partneriks on Cosmopolitani peatoimetaja Merle Liivak. Žüriis on Merle Klandorf, Ants Tael, Jüri Nael ja Janika Mölder.

Internet on muutunud naiste-kesksemaks
Üldlevinud on arvamus, et mehed kulutavad internetis rohkem aega kui naised. Viimase aja suundumused kinnitavad aga sootuks vastupidist.
Kui algusaegadest peale on Internetis domineerinud mehed, siis viimaste uuringute järgi on naiskasutajate hulk suurem kõigis olulisemates vanusegruppides.
See, et interneti kasutajate hulk on aastatega järjest kasvanud, ei ole mingi uudis. Üks olulisemaid muudatusi on aga just interneti femineerumine. Peamiseks põhjuseks, miks naised veedavad internetis rohkem aega kui mehed, peetakse seda, et internetist leiab järjest rohkem neile huvi pakkuvaid ja olulisi lehekülgi.
Neti naiskasutajate hulk on tõusnud ka teismeliste seas, kelle hulgas on kõige populaarsemad suhtlusportaalid.

Rahvale mõeldud telekava toob vaataja ekraani ette
Kogu Euroopas vaadatakse kommertskanaleid rohkem kui rahvustelevisiooni.
Eesti mõlemad erakanalid on kogu televaatamise aja poolest ETV-st ees, kuid suure vaatajahulga toovad rahvustelevisioonile otseülekanded olümpialt, Eurovisiooni lauluvõistluselt jm.
Sarnane seis on ka lähinaabritel Lätil ja Leedul. Euroopa üldtendents on see, et kommertskanalite osakaal on väga tugev, ka nende programm. Mõnevõrra erandlik on olukord Soomes, kus kommertskanalitel on küll avalik-õiguslike Yle-kanalite ees edumaa, kuid väga väike. 2006. aasta andmeil moodustas nende kahe rahvuskanali vaadatavus kokku 45,3 protsenti, kommertskanaleil 45,8 protsenti.
Soome ja Eesti mudel
Miks vaadatakse erakanalite programmi rohkem? Meedia-ekspert Jüri Piheli sõnul on avalik-õiguslik käsist ja jalust seotud ühiskondliku leppega ja sellega, mida temalt oodatakse. "Kuigi ühiskond ei pruugi seda oodatut vaadata. Ega kommertskanalite programm pole seepärast parem - nad lihtsalt ajavad eri asju. Avalik-õiguslik peab tegema seda, mida rahvas ootab, kuigi näiteks ooperit või džässi vaatab koos minuga ehk 200 inimest," seletas Pihel.

Volvo napsisena rooli taha istuda ei lase
Turvalisuse poolest läbi aegade esirinnas olnud Volvo tutvustas alanud nädalal avalikkusele oma uut süsteemi Alcoguard, mis lubab auto käivitada alles pärast alkomeetrisse puhumist.
Süsteemi puhul on tavaline võti asendatud veidi kogukamaga, millesse on integreeritud ka alkomeeter. Seade põhineb uuel kiirel ja täpsel kütuseelemenditehnoloogial - sama lahendust kasutavad muuhulgas ka Eesti Politsei uued Enviteci alkomeetrid.
Volvo kodumaal Rootsis on auto häälestatud nii, et üle 0,2 mg/l (0,4 promilli) näidu puhul keeldub auto käivitumast, üle 0,1 mg/l (0,2 promilli) puhul küll käivitub, ent hoiatab juhti jääknähtudest.
Teistes riikides saab süsteemi vajadusel seadistada kohalikele oludes sobivaks. Alkomeetriga saab soovi korral umbes 15000 lisakrooni eest varustada S80, V70 ning XC70 mudelid alates järgmise aasta algusest.

EFRAIM ZUROFF: võitlus kommunismikuritegudega pole minu missioon
Oma eilses arvamusloos Eesti Päevalehes tõstatas Heiki Suurkask minu vastu väga tõsise süüdistuse ning lisas veel kaks süüdistust. Ta väitis, et mul pole kaastunnet kommunismiohvrite vastu, et ma usun kollektiivsesse süüsse ning ma ei edastanud tõendeid, et kohtu alla anda Harry Männilit ja Mihhail Gorškovi inimsusevastaste kuritegude eest.
Tavaliselt võtaksin ma sellist kriitikat väga tõsiselt, kuid ma pean tunnistama, et esimene süüdistus pani mind naerma oma iroonilise ajastuse tõttu. Täpselt samal päeval, mil Suurkask avalikult süüdistas mind selles, et mul pole kaastunnet kommunismiohvrite vastu, veetsin ma enamiku oma hommikust, tegeldes delegatsiooniga Rumeenia kommunismikuritegude uurimise instituudist, kes valmistab ette kohalike kommunistlike kurjategijate süüdistusi.
Arutasime nendega praktilist koostööd ja seda, kuidas ma saan isiklikult aidata instituuti selle meeskonna koolitamisel, et see saaks oma tähtsaid eesmärke täita. Instituudi direktor kutsus mind selle tarvis ka Bukaresti ja ma suure tõenäosusega võtan selle vastu.

KAAREL TARAND: Nii nad tapsidki elektrikompanii
Selge see, et ükski tarbija iialgi ühtki ettevõtet hinnatõstmise eest ei paita. Küllap on see selge ka Eesti Energiale.
Seda, et teatele elektrienergia 16-protsendise hinnatõusu taotlemisest järgneb avalik pahameeletorm, on arvestatud. Kuid arvestatud on ka seda, et eelolev aasta (hinnatõus ei saa jõustuda enne kevadet) on üle pika aja ainus valimistevaba aasta. See tähendab, et ettevõtte tegevusse poliitilise sekkumise risk on tavalisest väiksem. Poliitiline risk on see, et mõni populist viskub tarbijat kaitsma, nagu juhtus 2002. aastal, kui elektrihind viimati tublisti tõusis. Niisiis, parem saada sõimata praegu ja saavutada siiski uue hinna kinnitamine, kui lükata taotlust edasi ning seada ettevõtte tulud valimiseelse poliitilise võitluse mängukanniks.
Teiseks, ühelegi energiamonopoli kriitikule ei tule hinnatõstmine üllatuseks. Kuigi põlevkivienergeetika jumaldajad on 1991. aastast saadik koorina korrutanud, et põlevkivienergia põhieelis on tema odavus, on elektriga ja sellele juurdepääsuga seotud teenuste hinnad kasvanud koos kõigi muude hindadega. Ja igaüks, kes oskab arvutada ning jälgib Eesti majanduse üldist käekäiku ja Euroopa suundumusi, on veendunud, et põlevkivist toodetav elekter ei saa võrdse kohtlemise tingimustes olla odavam kui mis tahes muu fossiilsest või taastuvast toorainest toodetav elekter.

HEIKI SUURKASK: Erna-vastane rünnak rajaneb võltsingul
Moskvast lähtuv propagandistlik kampaania Erna luuregrupi vastu tugineb ilmselgele võltsingule.
Väide, nagu oleksid Erna liikmed kellegi seljale E-tähti lõiganud, on 33 aastat vana väljamõeldis.
Väide pärineb 1974. aastal ilmutatud raamatust "Abwehr Eestis", mille autor Leonid Barkov oli teadaolevatel andmetel juhtiv KGB kaadritöötaja ja üllitas ridamisi Eestit halvustavaid kirjutisi. Nendega pani praegune justiitskindralmajor aluse edukale karjäärile KGB struktuuris.
Barkov väidab tolles raamatus järgmist: "Nad tungisid kurikavalalt kallale Nõukogude võimu esindajatele ja tapsid Nõukogude inimesi. Erna salga julmustest räägib ohvrite kehale lõigatud täht E ja kuriteopaigale jäetud Soome puss."
See väide lasti eelmisel kuul Venemaa meedias uuesti ringlema. Kuid paraku on Barkov oma väite veenvamaks muutmiseks lisanud juurde allikaviite, olles tollal kindel, et igaüks seda kontrollida ei saa. See viide on aga võltsing, tõestab nüüdne töö arhiivis.

Reklaam varjab vaate
On ju siililegi selge, et aknad on ette nähtud neist läbi nägemiseks. Kui aknad aga üle värvida, siis võivad need küll valgust läbi lasta, aga läbi näha siis enam ei saa. Kui neid katta aga mingi võrguga, siis võib läbinähtavus küll mõningal määral säilida, kuid see muutub oluliselt halvemaks. Just selles suunas paistavad arenevat ühissõidukitele ilmuvad reklaamikujundused.
Mõni aeg tagasi võis Tallinna tänavatel näha üleni valgeks võõbatud bussi, mis pidi Kumut propageerima. Õnneks pole viimasel ajal tänavapildis seda röögatut koletist enam näha olnud. Kui aga üleni valgeks võõbatud trammi külg kutsub targalt ehitama, siis mõjub selline kujundus küll kui rumala ehitusviisi näidis.

REPLIIK: Inimesed meie seast
Pikkade ravijärjekordade üle on Eestis tihti kurdetud. Nagu kirjutab tänane Päevaleht, ulatub probleem aga märksa kaugemale - Eestis ootab järjekorras kümneid "psühhiaatrilise erivajadusega" inimesi, kelle kohus on määranud erihooldekodusse. Seda lihtsal põhjusel: nad võivad olla ohtlikud endale või teistele.
Ehkki nii mõnigi ekspert väidab, et kohus määrab inimesi tugevdatud järelevalvega hooldusele liiga kerge-
käeliselt, ei ole ühtegi vabandust sellel, kui riik ei suuda täita omaenda kohtusüsteemi otsuseid. Poliitikud võivad ju jutlustada "õhukesest riigist", kuid ka kõige õhem riik peab suutma seisma hea kodanike ühe põhivajaduse ehk turvalisuse eest.

JUHTKIRI: Kontrollimatu riigimonopol
Eesti Energia, mis maksab 2007. aastal riigist ainuaktsionärile miljard krooni dividende, taotleb elektrihinna tõstmist pea veerandi võrra. Küsitu on oluliselt kõrgem õigustatud kulupõhisest hinnast ning võib olla salakaval ülepakkumine, et eri osapooled kiidaksid heaks tegelikult kavandatava kümneprotsendise tõusu.
Energiamonopoli juhatuse säärane käitumine on rumal ja lapsik. Veel naeruväärsemaks teeb olukorra asjaolu, et kavasse ei pühendatud firma nõukogugi, mille esimehe Jüri Käo sõnul ongi hinnakujundus nii spetsiifiline teema, et see on juhatuse ainupädevuses.
Samas on riigimonopoli mõte ning selle nõukogu funktsioon just selles, et juhtimine ei toimuks ainult ärihuve silmas pidades ning otsuseid tehtaks, arvestades mõju tarbijate igapäevaelule, ettevõtluskeskkonnale ja ka makromajandusele. Siin on Eesti Energia kõiki Eesti inimesi hinnatõstmise kavatsusega lagedale tulles alt vedanud. Eriti alatul viisil tuleb elukalliduse kontrollimatu suurendamise järjekordne samm riigifirmast, mille puhul tarbija peaks olema sellise käitumise vastu kõige paremini kaitstud.

Ilves: Eesti ei vaja uut põhiseadust
President Toomas Hendrik Ilves ei toeta uue põhiseaduse kirjutamist, küll võib tema sõnul praeguse põhiseaduse paragrahve vajaduse korral täiendada.
"Uut põhiseadust, Eesti inimeste ühise toimimise uut aluskokkulepet läheks meil vaja alles siis, kui uued eesmärgid nõuavad põhimõttelisi ümberkorraldusi riigi juhtimise alustes. Praegu sellist olukorda ei ole," vahendas Aktuaalne kaamera Ilvese sõnu põhiseaduse 15. aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil.
Uue konstitutsiooni ettevalmistamist või vähemalt arutelu avamist selles küsimuses pooldavad aga näiteks justiitsminister Rein Lang ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste. Nad leiavad, et 15 aastaga on Eestis toimunud olulised muutused, ja see tingib vajaduse põhiseaduse uuendamise järele, vahendab ETV24.

Jaan Kaplinski sattus autoõnnetusse
Kirjanik Jaan Kaplinski sattus täna pärast lõunat Tartu maakonnas autoavariisse, milles keegi õnneks viga ei saanud.
"Kurvis tuli teine auto vastu ning sooritasin natuke järsu manöövri. Kuna teel oli lahtine kruus, siis paiskus auto teelt välja," rääkis Kaplinski Päevaleht Online'ile. Kirjanik viibis õnnetuse hetkel autos üksi.
Kaplinski kinnitas, et tegemist oli võrdlemisi õnneliku õnnetusega. Teelt välja paiskunud auto oli võimalik ilma kõrvalise abita Tartusse viia, kus tuleb masina kere kallal ilmselt natukene plekitööd teha.
Õnnetus juhtus kell 14.50 Tartu maakonnas Rõhu ja Tõravere teel. Politsei teatel oli õnnetuse põhjuseks valesti valitud kiirus, kirjutab ajaleht Sakala.

IRL ja Keskerakond ühendasid ausamba taastamise nimel jõud
IRL ja KE fraktsioon Tallinna volikogus liitsid ühiseks eelnõuks oma algatuse taastada 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument.
Nii KE kui IRL fraktsioon olid andnud 21. juunil volikogu menetlusse eelnõu, mille eesmärgiks oli taastada rahvasuus Tondipoiste ausambaks kutsutud mälestusmärk neljale sõjakooli kadetile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus.
Enne linnavolikogu tänast istungit otsustasid mõlemad fraktsioonid oma eelnõu tagasi võtta ja tulla välja samasisulise ühise algatusega, vahendab Tallinna pressiteenistus.
Monument Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasele ja Aleksander Tederile, mis püstitati Tondile 1928. aastal kujur Amandus Adamsoni kavandi järgi, oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit, mullakünka kõrgus kuus ja graniidist posti kõrgus üle kaheksa meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra. Okupatsioonivõim hävitas monumendi 1941. aastal.

Ansip elektrihinnatõusust: nii neid asju ei aeta
Peaminister Andrus Ansip kritiseeris tänasel valitsuse pressikonverentsil hiiglaslikku elektrihinnatõusu plaaniva Eesti Energia käitumist.
Peaminister ütles ajakirjanike küsimustele vastates, et ka tema sai Eesti Energia kavast teada ajakirjanduse vahendusel. "See on minu esimene etteheide Eesti Energiale. Nii neid asju ei aeta," lausus Ansip.
"Praegusel juhul olid peaminister ja majandus- ja kommunikatsiooniminister samasuguses infovaakumis ja neid tabas samasugune üllatus nagu tervet Eesti rahvast," lisas ta.
Peaministri sõnul on juba varasematest aegadest alates olnud praktika, et küsitakse rohkem ja saadakse vähem. "Sellest võiks juba õppust võtta ning mitte šokeerida suurte küsimistega avalikkust ning kahjustada Eesti Energia mainet liiga ahnete küsimistega," lisas ta.

Missioonil osalevate kaitseväelaste arv võib tõusta 450-ni
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul võib aastal 2010 tõusta välisriikides missioonidel viibavate Eesti kaitseväelaste arv 450-ni.
2008. aastaks peab Eesti koostöös Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga ette valmistama Põhjala lahingugrupi, mis peab olema viie päeva jooksul valmis siirduma mõnda Euroopa Liidu määratud kriisipiirkonda, rääkis kaitseminister tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Lahingugrupp ei ole mõeldud otseseks sõjategevuseks, vaid pigem turvamiseks ja rahu tagamiseks, kui relvakonfliktid on võimalikud ka antud tingimustes.
Kõige tõenäolisemaks piirkonnaks Põhjala lahingugrupile saab Aaviksoo sõnul ilmselt Tšaadi riik, kus meie kaitseväelaste ülesandeks on põgenike ja humanitaarabi väljajagamise turvamine. Kaitseminister rõhutas, et antud võimalus on hetkel vaid spekulatiivne ning ühtegi otsust sel teemal veel langetatud ei ole.

Volikogu arutab täna Tallinna kommunismiohvrite memoriaali rajamist
Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil on arutelul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni eelnõu, mille kohaselt rajab Tallinna linn koostöös riigiga kommunismiohvrite memoriaali.
"Ehkki pea igas Eesti vallas on mälestuskivi represseeritute nimedega, puudub pealinnas spetsiaalne sümboolne mälestuskoht," ütles eelnõu ettekandja, linnavolinik Lagle Parek.
"Tallinnas mälestatakse küüditamise ohvreid Linda kuju jalamil, milline paik valiti Hirvepargi sündmuste ajal välja kui hädaabinõu, sest mujale ei lubatud minna. Samas on praeguseks kommunismiohvrite memoriaal olemas nii Washingtonis kui Norilskis."
Eelnõus sätestatakse, et memoriaalile väärikaima asukoha leidmiseks kutsub Tallinna linnavolikogu esimees kokku ümarlaua, kuhu on oodatud presidendi kantselei, valitsuse, linnavolikogu kõigi fraktsioonide, Tallinna linnavalitsuse, kommunismiohvrite ühenduste ja loomeliitude esindajad. Samade institutsioonide esindajate osavõtul valitakse välja parim arhitektuurne ja kunstiline lahendus.

Rask: rahvas pole põhiseaduse suurteks muudatusteks valmis
Riigikohtu esimees Märt Raski sõnul vajaks Eesti põhiseadus pidevat analüüsi, kuid selle suureks ja põhimõtteliseks muutmiseks pole rahvas veel valmis.
"Meil on hea moderne põhiseadus," rääkis Rask ETV hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus, kirjutab ETV24.
Raski hinnangul on praegune põhiseadus ühtlasi esimene, mis rõhutab inimõiguste kaitset ja on pannud aluse demokraatia ning õigusriigi arengule Eestis.
"Seetõttu on põhiseadus ka 15 aastat praktiliselt muutmata püsinud," lisas Rask.
"Riik peab olema inimese teenistuses. Rahvuslik kokkulepe lõi aluse, mis viis 1992. aastal põhiseaduse loomiseni. Rahvas võttis oma põhiseaduse vastu suure ühtsuse ja valgustatuse ajal, 1992. aasta seda kahtlemata oligi," rääkis Rask.

Kohus mõistis roolijoodiku ühiskondliku töö asemel vangi
Viru maakohus lükkas tagasi taotluse karistada paadunud roolijoodikut kokkuleppemenetluses ühiskondlikult kasuliku tööga.
Roolijoodik, kes kohtumääruses figureerib initsiaalide K.M. all, jäi mullu kahel korral purjuspäi sõidukijuhtimisega vahele, olles möödunud aasta kevadel kriminaalkorras sama teo eest juba karistatud, kirjutab Põhjarannik.
Siis sai mees 10 kuud vangistust kolmeaastase katseajaga, mis asendati üldkasuliku tööga, ning kaotas pooleks aastaks sõidukijuhtimisõiguse.
Süüdistatava kaitsja ja prokurör aga leppisid kokku, et K.M. nõustub 60 päeva pikkuse vangistusega, mis asendatakse 120 tunni üldkasuliku tööga, arvestades eelmise otsusega mõistetud karistust, pidi K.M. kokkuleppe kohaselt oma süü lunastamiseks tegema kokku 850 tundi üldkasulikku tööd.

Taani kohus võttis saarlaselt õiguse laevakaptenina töötada
Taani kohus määras eile Bornholmil Nexø sadamas 12. mail Taani päästelaevale otsa sõitnud traallaeva Kihelkonna kaptenile 7000 Taani krooni suuruse trahvi ning võttis temalt kolmeks aastaks õiguse kaptenina töötada.
Laeva meeskonna liige, kes õnnetuse hetkel roolis oli, jäi karistuseta, kuigi ta püüdis tookord õnnetuspaigalt koguni põgeneda, kirjutab Oma Saar,
12. mail sõitis Kuressaares registreeritud OÜ-le Strommen kuuluv traaler Kihelkonna Nexø sadamas otsa Taani päästelaevale Leopold Rosenfeldt.

Kuressaarde kavandatakse esimest parkimismaja ja kolme ühiselamut
Firma OÜ Saarlase Vara esitas Kuressaare linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise avalduse, mille kohaselt on Vallimaa tänavale kavas rajada linna esimene parkimismaja ning kõrvalkruntidele kolm ühiselamut.
Taotluse järgi plaanib OÜ Saarlase Vara rajada ühiselamud ja parkimismaja Kuressaare ametikooli vastas olevatele kruntidele, kirjutab Meie Maa.
Ühiselamud rajataks praeguste individuaalelamute asemele aadressidel Vallimaa 6, 8 ja 10, parkimismaja aga ehitatakse kavade kohaselt striptiisiklubi Aspasia vastas olevale Torni tänav 9 krundile, mis praegu on linna omanduses.
"Kogu piirkonna arendamine sõltub sellest, kas ja kui suures mahus lubab linnavalitsus meil seda teha," lausus OÜ Saarlase Vara omanik Raivo Kaseorg, kelle sõnul käivad praegu läbirääkimised nii linnavalitsuse kui ka individuaalelamukruntide omanikega.
"Parkimismaja suurus, korruste arv ja parkimiskohtade arv on veel lahtine, sõltub, mida linnavalitsus selle krundi osas otsustab," sõnas Raivo Kaseorg.

Lindude ränne jäi toppama
Valge-toonekurgi pole heinamaadel enam näha, kuid väiksemad linnud ei rutta kehva ilmaga rändama.
Toonekured kadusid paljudest Viljandimaa paikadest kahe nädala eest, kirjutab Sakala.
"Ju nad kasutasid rändeks põhjakaare tuuli," arvas linnuvaatleja Agu Leivits, kelle sõnul on üksikud toonekured Pärnumaal Nigula kandis siiski veel paigal.
Leivits rääkis, et praegu peaks käima tugev salu-lehelinnu ja punarinna läbiränne, kuid nende liikumist pole märgata.
"Laululindude seas pole rändeärevust veel märgata. Noored lehe- ja põõsalinnud harjutavad laulmist," lausus linnuteadja Olav Renno.

Põllumehed jäävad tänavuse teraviljasaagiga rahule
Põllumehed kiidavad tänavust suve hea teraviljasaagi eest, ehkki põud tegi suviviljale veidi kahju.
Viiratsi valla Koordi põldudelt on teravili lõigatud ja peremees kavatseb kuivema aja saabudes kombaini saata rapsipõllule, mida on 90 hektarit, kirjutab Sakala.
"Talinisu sain aidakaalus viis ja pool tonni hektarilt. Rekordaastal olen saanud ka üle seitsme tonni," rääkis peremees Riho Hint. Suviviljasaaki hindas ta keskmiseks, näiteks otra tuli hektarilt neli ja pool tonni.
"Nisu tuli pika põua tõttu kuivana kätte, aga otra lõikasime vihmahoogude vahel ja selle niiskusprotsent oli üle kahekümne," kõneles talunik. Tänu heale ilmale on kuivatuskulud juba teist aastat tavalisest väiksemad.
Tarvastu valla Kabelimäe talu peremees Enno Feldveber ütles, et tema on juba 60 hektarile talirapsi külvanud ning varsti on järg ka taliteravilja käes.

Eestlane võitis USA-s videomängude konkursi
Tartu firmas Playtech tarkvara arendav Kairi Schotter võitis USA-s maineka videomängude konkursi.
Paar nädalat tagasi oli Kairi USA-s, kus tutvus veebikoomiksi Penny Arcade messi raames videomängude praeguse aja kõige kuumemate trendidega, kirjutab Eesti Ekspress.
See on peamiselt USA ja Kanada veebimängurite iga-aastane püha üritus.
"Olen Penny Arcade'i lugenud sellest ajast, kui see ilmuma hakkas. Avastasin selle muidugi hiljem, aga tagantjärele olen kõik osad läbi lugenud ja loen ka kõik uued osad," räägib Kairi.
Kohapeal võttis ta julguse kokku ning otsustas ilma igasuguse ettevalmistuseta osaleda veebimängude ideekonkursil, mille võidu nimel ponnitas ligi 50 huvilist.

Keskkonnainspektsiooni kallis kopter seisis mitu kuud silmailuks
Keskkonnainspektsiooni (KKI) helikopter seisis kaheksa kuud maa peal, sest piirivalve lennusalk sai USA-s nõuetele mittevastava koolituse.
Keskkonna järelevalve tõhustamiseks muretsetud ligi 12 miljonit krooni maksva Enstrom 480B tüüpi kopteri pärast käisid piirivalve lennusalga piloodid ja mehaanikud mullu sügisel ühendriikides koolitusel, kirjutab Eesti Ekspress.
Kuigi KKI sai kauaoodatud kopteri kätte novembris, andis lennuamet alles tänavu veebruaris teada, et Ameerikas saadud koolitus ei anna õigust Enstromiga Euroopas lennata.
Tuli välja, et Euroopa Liidu eeskirjad nõuavad tüübikoolituselt vähemalt kahe nädala pikkust praktikat, lennusalga piloodid piirdusid US-s aga 24 tunniga.
"Ise oleks võinud rohkem lennuametit selle teemaga piinata, samas on nemad seal spetsialistid ja oleksid võinud sellele meie tähelepanu pöörata" kommenteeris üksteisest möödarääkimist lennusalga ülem Allan Oksmann.

Eesti kotkapoiss lendab koos peremehe motoplaaniga
Selles ei ole midagi erilist, et kaljukotkas Sampson oma valduste kohal lennelda oskab. Tegu on aga ometi ainulaadse linnuga, sest nelja-aastane kotkapoiss liugleb õhus koos oma peremehega.
Kui Briti kullikasvataja Jonathan Marshall oma motoplaaniga õhku tõuseb, siis lendab mehe lemmik Sampson talle järele, kirjutab Eesti Ekspress.
Eestist pärit traagilise elulooga lind on mehe sõnul üks esimesi kotkaid maailmas, kes on võimeline lennuriistaga sünkroonis lendama. Sampson ei lenda õhumasina tekitatavatest õhuvoogudest eemal, vaid on õppinud neid enda huvides ära kasutama.
Sampson kasvas tema omaniku sõnul Eestis vangistuses ning saadeti siis edasi Briti loomaaeda. Inglismaal jaoks on tegu väga haruldase kotkaga. Lind ei saanud aga pikalt loomaaia elu nautida, sest sinna murti sisse ning ta rööviti.

Hitleril oli salaplaan külastada Tallinna
Kuigi 10. septembril 1941 oli Saaremaa ja Hiiumaa veel Nõukogude vägede käes, kuulub Mandri-Eesti juba Suur-Saksamaa võimu alla.
Tallinna vallutamisest on möödas kõigest kaks nädalat, kirjutab Eesti Ekspress. Ometi pidi just sel päeval saabuma Eesti pealinna tolle hetke mõjukaim mees maailmas - Adolf Hitler.
Ajaloolisel visiidil oleks Führerit saatnud teinegi riigipea ja liitlane sõjakäigul itta, Ungari riigihoidja Miklós von Horthy.
Teadmine ärajäänud VIP-visiidist jõuab eestlasteni alles nüüd, 66 aastat hiljem. Viite sellele leiab äsja eesti keeles ilmunud Saksa ajaloolase Ernst Piperi kirjutatud Alfred Rosenbergi eluloost.
Väide põhineb Rosenbergi adjutandi Werner Koeppeni dokumentidel, mis on hoiul Saksa Bundesarchivis.

Britid mõistavad kohut Eesti neiu mõrvari üle
Reedest algab taas Londonis elanud eestlanna Egeli Rästa mõrvari üle peetav kohtuprotsess.
"Egeli tundis oma mõrvarit," ütles uurimises osalenud politseiametnik Eesti Ekspressile.
"Meil ei läinud mehe leidmiseks peaaegu üldse aega," kinnitab politseinik. "Kõigepealt kuna paljud inimesed rääkisid, et ta oli kahtlaselt käitunud ja pidevalt maja ja pargi ümbruses hiilinud."
Mees oli Egelile sõnumeid saatnud ja temaga kontakti otsinud. Sõnumid ei olnud küll ähvardavad, kuid nende sisu oli ositi häiriv.
"Algul oli ta lihtsalt kahtlusalune, aga kohe leidsime me tema riietelt ja nokkmütsilt vereplekke, millest hiljem räägiti, et nad kattusid leitud surnukeha DNA-ga," räägib politseinik.

Ekspress: Võru narkokullerid vallutavad maailma
Võrumaal möllab uskumatu epideemia. Pisut enam kui aastaga on mitukümmend sealset noort kodust lahkunud ja müünud ennast orjaks.
Nad läksid mõne tuhande euro teenimise tuhinas Lõuna-Ameerikast narkootikume tooma, kirjutab Eesti Ekspress. Kes lõpetas vanglas, kes jõudis viimasel hetkel ümber mõelda ja värbajate küüsist pageda.
Ekspress küsitles vangi sattunute lähedasi, saamaks teada, mis sundis noori inimesi oma tervise ja vabadusega riskima.
Nagu ütleb üks vanematest, näeb ta oma lapsega juhtunul kolme põhjust: "Üks on üleüldine rahahullus - teenida võimalikult kerge vaevaga võimalikult palju. Füüsilist tööd ei taha keegi teha, kui aga mingi kiire otsaga saab ilusad riided ja mootorratta, on väga hästi. Teiseks - noored ülehindavad ennast ega kujuta ettegi, kuidas kogenud kurjategijad nad ümber sõrme mässivad."

Muugal hukkus elumaja põlengus vanem mees
Eile pärastlõunal teatati päästekeskusele, et Muugal Kassitatra tee 18 majast tuleb suitsu.
Naabermaja elanik päästis majas elanud naisterahva enne päästeteenistuse kohale jõudmist.
Tuletõrje kohale jõudes põles puidust ühekordse elamu katus täisleegiga ja hävis täielikult. Kustutustööde käigus leiti põlengukohalt hukkunud vanem mees.
Tulekahju käigus oli tuld võtnud ka kümne meetri kaugusel olnud ehitusjärgus naabermaja katus aadressiga Kassitatra tee 20.
Hävis poole maja ulatuses pööninguosa. Kohale oli kutsutud ka valveuurija.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Küberrünnakuid tehti nii Lapimaalt kui Iisraelist
Mais Eestit tabanud küberrünnakute lainet aitasid lisaks kohalikele spetsialistidele tõrjuda parajasti Viru hotellis konverentsi pidanud ligi 200 välismaist IT-spetsialisti.
"Kuna see seminar juhtus kogemata kombel toimuma ajal, kui meie netiliiklust massiliselt rünnati, ja meie kontor pole Viru hotellist mitte väga kaugel, siis kutsusime sealt mitmeid inimesi endale appi," avaldas riigi infosüsteemide arenduskeskuse osakonnajuhataja Hillar Aarelaid eile Tallinnas Ameerika Ühendriikide saatkonna eestvedamisel toimunud küberkaitset puudutaval seminaril, kirjutab Postimees.
Põhitöö Venemaalt adresseeritud, lainetena tulnud ja mitmeid päevi kestnud küberrünnakute tõrjumisel tegid siiski kohalikud eksperdid.
Nii suutsid välismaalt tulevat infohulka jälgivad IT-spetsid Eestis enamiku rünnakute puhul võtta juba nende alguses kasutusele piisavalt vastumeetmeid.

Ohtlik meditsiinipraht vedeles Tartus puude all
Tartus Nõlvaku tänava majade lähedale puude alla sattunud hunnik kasutatud süstlaid ja vereproovi katsuteid ehmatas üleeile koeraga jalutamas käivat tartlast, kes teatas oma leiust politseile.
Kogu kraam näis olevat lihtsalt maha kallutatud, mingit pakkematerjali või -kotti läheduses ei paistnud, mõnelt katsutilt, kus verigi sees, oli võimalik välja lugeda inimeste nimesid, kirjutab Postimees.
200 meetri kaugusel meditsiiniprahist asub Tartus Nõlvaku perearstikeskus, kuid seal võetud vereproove analüüsib Quattromed HTI Laborid asukohaga Nooruse 9 ning vereproovidele tuleb reeglikohaselt järele labori kuller spetsiaalse konteineriga.
"Meie patsientide vere-proovikatsutitel on peal triipkoodid. Mitte keegi ei kirjuta sinna juba ammu nimesid," kinnitas perearst Monika Vask, "Kasutatud süstlad lähevad aga spetsiaalsetesse konteineritesse, kus need kipsitakse ja saadetakse utiili vastavalt korrale."

Kaamerasse jäänud rikkumise eest vastutab auto omanik
Justiitsministeerium kavatseb teha kiiruskaamerate salvestatud liiklusrikkumiste eest vastutavaks auto omaniku või volitatud rentniku, kui roolis istujat ole võimalik kaamerapildi järgi kindlaks teha.
Eesti teedel tänavu edukalt katsetatud kiiruskaamerate kasutuselevõtt seisab õigusliku probleemi taga, millele on lahendusi otsitud juba pikemat aega. Nimelt ei võimalda seadus kiiruskaamera foto põhjal ilma konkreetset rikkujat tuvastamata karistust määrata, kirjutab Postimees.
Kaamerapildile ebaselgelt jäädvustunud isikute väljaselgitamine tooks riigile kaasa hulgaliselt lisatööd, oleks ebaotstarbekas ega täidaks kokkuvõttes eesmärki hoida ära kiirusest põhjustatud liiklusõnnetusi.
"Probleemid tekivad juhul, kui roolis on autoomaniku asemel keegi teine, keda pole võimalik tuvastada," rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk.

Peipsil avastati viis kilomeetrit röövvõrke
Piirivalvurite ja keskkonnainspektorite reidi ajal võeti Peipsi järvest välja 66 röövvõrku.
Kirde piirivalvepiirkonna piirivalvurid ja keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna töötajad leidsid sel nädalal Raja küla kaldast 8,5 km kaugusel 14 ja Sääritsa küla kaldast 10,5 km kaugusel kolm nakkevõrku pikkusega üle kilomeetri, kirjutab SL Õhtuleht. Võrkudes olnud kala maeti maha.
4. septembril avastati Kasepää küla kaldast 3,5 km kaugusel kalalaeva pardalt püügile seatud 120 keelatud suurusega nakkevõrku, rääkis Kirde piirivalvepiirkonna pressiesindaja Valeri Kiviselg. Laev koos meeskonnaga anti üle keskkonnainspektsioonile.
Sääritsa küla kaldast 8 kilomeetri kaugusel põgenes aga Mustvee suunas paat, millel olnud mees püüdis kaldale jõudes võrke peita. Piirivalve pidas kinni Mustvee elaniku Jevgeni (1978), kellelt leiti 10 kasti keelatud silmasuurusega nakkevõrku.

Sri Lanka kodanikud taotlevad Eestis varjupaika
Kaks Sri Lanka kodanikku esitasid Eesti ametivõimudele varjupaigataotluse.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Anne-Maarja Olei sõnul Sri Lanka kodanike taotlusi veel menetletakse, kirjutab SL Õhtuleht.
Juhtumit ei saa lähemalt kommenteerida, sest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatu kohaselt pole varjupaigamenetlus avalik ja teave taotleja kohta on konfidentsiaalne.
Varjupaigataotluse on esitanud ka üks Venemaa kodanik, seda menetletakse samuti.
Aprillis esitasid kaks Valgevene kodanikku varjupaigataotluse ning võtsid ise oma taotluse tagasi. Loobumise põhjendus avaldamisele ei kuulu.
Mullu esitati Eestis seitse varjupaigataotlust: neli Venemaa, üks Kameruni, üks Nigeeria ning üks Türgi kodanikult.

Elektriliinilühis süütas kurepesa
Esmaspäeval kell 9.51 lahvatas Halliste vallas Vana-Kariste küla ühe elektriposti otsas leekidesse kurepesa.
Tuletõrjujad palusid elektrikul traatidest pinge välja lülitada ning kustutasid linnupesa ämbritäie veega, kirjutab SL Õhtuleht.
Põleng puhkes ilmselt paduvihma tekitatud lühisest.

Narkokaupmees võib kuritegudega kogutud varandusest ilma jääda
Mehe kodust leiti ligi 900 000 krooni väärtuses narkootikume, lisaks suur kogus sularaha.
Põhja ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar esitas 32-aastasele Andreile süüdistuse suures koguses narkootilise aine fentanüüli ehk "valge hiinlase" ebaseaduslikus käitlemises.
Politsei sai tänavu 18. jaanuaril info, et Andrei tegeleb Tallinnas Lasnamäel tänavamüüjatele narkootilise aine fentanüüli vahendamisega.
Põhja politseiprefektuuri narkopolitseinikud pidasid Andrei 7. veebruaril linnahalli juures kinni ning talt võeti ära kaheksa grammi fentanüüli.
"Kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et Andrei tegutses narkootilise aine vahendamisega suure rahalise kasu teenimise eesmärgil. Seetõttu on prokuratuuri taotlusel arestitud Andrei kasutuses olnud vara ning süüdimõistmise korral võib mees sellest ilma jääda," ütles Ljudmilla Tokar.

Arvevabrik vorpis hulgi valetšekke
Valearvete abil said petistest ettevõtjad oma firmadest makse maksmata raha välja võtta.
Küllap olid 30-aastane Martti, 31-aastane Oliver, 29 -aastane Madis ja 31-aastane Sten tõsiselt üllatunud, kui tänavu märtsis korrakaitsjad nende uksele koputasid.
Maksu- ja tolliameti korraldatud läbiotsimine näitas, et meestele külla põhjuseta ei mindud - Tallinnast avastati võimas, enam kui 250 ehitusfirmale teenust pakkunud arvevabrik. Kus mehed täpsemalt oma ebaseaduslikku äri ajasid, uurijad paljastada ei soovi.
Maksu- ja tolliameti uurimissosakonna juhataja Rain Kuus ütles, et "arvevabrikandid" olid spetsialiseerunud suurte ehitusmaterjaliedasimüüjate kassatšekkide võltsimisele.
Martti oli see mees, kes tellimise peale väljastas fiktiivseid sularahaarveid. Tasu töö eest sõltus võltsarve suurusest, tavaline taks jäi kahe kuni kümne protsendi vahele võltsarve summast.

Niisked ilmad katavad vahtralehed hallitusega
Vahtralehti halli kirmega katvat jahukastet esineb mingil määral igal aastal.
Tänavu sügise eel võib pea kõikjal üle Eesti kohata vaatepilti, kus vahtratel on puude kaupa lehed halli kirmega kaetud. Asjatundja sõnul pole siiski tegu mingi tõsise puuhaigusega, vaid tavalise parasiitseenega, mis on sel aastal lihtsal pisut rohkem levinud.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsapatoloog Kaarel Aruste kinnitusel on vahtrate "hallitamise" põhjustanud vahtra-jahukaste. "Tegemist on seenhaigusega, mis ei vii ühtegi puud surmale ega tee ka erilist kahju," rääkis Aruste, kes on ka ise tänavu halli kirmega kaetud lehtedega kokku puutunud. "Lisaks vahtratele esineb jahukastet ka tammedel, kuid siis on tegu eraldi liigiga - tamme-jahukastega."

Copterline avab uute kopteritega taas Helsingi lennuliinil
Ettevõtte juhi arvates kahe aasta tagune tragöödia liini populaarsust ei mõjuta.
Soome ettevõte Copterline otsustas taasavada lennuühenduse Helsingi ja Tallinna vahel, mis suleti pärast 2005. aasta augustis toimunud lennukatastroofi.
Liini avamiseks on Copterline tellinud varem liinil kasutuses olnud Sikorsky S-76C helikopterite asemele kaks uut Agusta AW139 kopterit. Vahepeal omanikke vahetanud ettevõtte tegevdirektori Jerker Molanderi kinnitusel peaks esimene soetatavatest kopteritest jõudma Soome järgmise aasta jaanuari alguses ning teine suvel. "Me ei saa praegu kindlalt lubada, et esimene kopter kohe jaanuaris sõite alustab, kuid millalgi aasta alguses juhtub see kindlasti," ütles Molander, kelle sõnul mahutavad uued õhu-sõidukid kuni viisteist reisijat. "Nende kopterite stabiilsus on lennul parem, kui see oli Sikorskyte puhul. Samuti on nendes müratase madalam, nii et enam pole reisijatel vaja sõidu ajal kõrvaklappe kanda."

Sõjamuuseum kogub Vene armees teeninute andmeid
Tegemist on ühe osaga suuremast uurimisprojektist nimega "Eestlased külmas sõjas".
Eesti sõjamuuseum kogub internetis Nõukogude armees viibinud sõdurite ja ohvitseride andmeid, et saada ajaloolist infot eestlaste teenimispaikade ja eluolu kohta suurriigi sõjaväes.
Internetiaadressil www.laidoner.ee/projektid/2 saab iga Nõukogude sõjaväes aega teeninud või töötanud eestlane täita ankeedi, kus muuseum küsib muu hulgas teenimisaja ja -paiga, omistatud auastme, toidu ja riietuse ning suhete kohta teistest rahvustest kolleegidega.
Eesti sõjamuuseumi direktori Indrek Tarandi sõnul on tegemist ühe osaga suuremast "Eestlased külmas sõjas" nimelisest uurimisprojektist, mis püüab selgitada, milline oli eestlaste roll külma sõja aegses maailmas. Ankeet puudutab küll Nõukogude armeeteenistust, kuid projektis on tähelepanu all ka lääneriikide sõjavägedes teeninud eestlased.

Süüdimatud ei mahu erihooldekodudesse
Kohtuotsusega süüdimatuks määratutele
Kümned kohtuotsusega erihooldekodusse määratud inimesed ootavad järjekorras, sest tugevdatud järelevalvega hoolduskohti lihtsalt napib.
"Need järjekorrad liiguvad väga aeglaselt," tunnistas sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi osakonna peaspetsialist Anu Mesila. Tema sõnul on praegu järjekorras 14 psühhiaatrilise erivajadusega inimest, kes on kohtuotsusega erihooldekodusse määratud. Kohad vabanevad aga vaid siis, kui surevad eelmised patsiendid.
Kokku on Eestis 165 riiklikku tugevdatud järelevalve hoolduskohta, Mesila hinnangul võiks see arv olla tunduvalt suurem - vähemalt 250. Ametniku sõnul on ka juhtumeid, kus inimene ootab järjekorras üle aasta. Selle ooteaja veedab inimene kas kodus või leiab pensioniameti juhtumikorraldaja talle ajutise koha haiglas või mõnes hooldusasutuses.

Poliitikud: elektrihinna tõus tuleb liiga suur
Tõenäoliselt esitas firma energiaturuinspektsioonile põhjendamatu taotluse.
Eesti Energia nõukogu liikme Meelis Atoneni, rahandusministri Ivari Padari ja Hansapanga analüütiku Maris Lauri arvates on Eesti Energia esitanud energiaturuinspektsioonile põhjendamatult kõrge hinnatõstmissoovi.
Teisipäeval teatas Eesti Energia, et soovib tuleva aasta 1. märtsist tõsta elektrihinda 16 protsenti, koos eri maksudega aga koguni 23 protsenti. Eile avaldasid mitmed poliitikud ja analüütikud aga arvamust, et Eesti Energia proovib elektrihinda kooskõlastavat energiaturuinspektsiooni üle kavaldada ja tegelik hinnatõus tuleb kümne protsendi kanti.
"Mul on kuri kahtlus, et Eesti Energia juhatus on lähtunud taas kord traditsioonist, et elektrituruinspektsioonilt tuleb küsida rohkem kui vaja. Kui see tõesti nii peaks olema, tuleb Eesti Energia juhtide tegevust pidada jaburaks," teatas Reformierakonna aseesimees ja Eesti Energia nõukogu liige Meelist Atonen. Ka varasematel kordadel on energiaturuinspektsioon Eesti Energia hinnatõstmisplaane kärpinud ja Atoneni hinnangul püüavad Eesti Energia juhid inspektsiooni üle kavaldada.

Lisaeelarve rahastab saatkonnamajade ostmist
Kuna peaminister Andrus Ansip on avalikult toetanud lisaeelarvest Eestile uute vajalike saatkonnahoonete soetamist, valmis välisministeeriumis mahukas plaan esindushoonete ostmiseks ja renoveerimiseks.
Välisminister Urmas Paet ütles Päevalehele, et esmajärjekorras peab ta vajalikuks täiesti uute saatkonnahoonete soetamist Kiievis, Varssavis ja Madridis. "Praegune olukord Kiievis - eriti meie konsulaadi poolega - on oluliselt alla keskmise. Samuti on Varssavis ja Madridis saatkonnahooned kitsaks jäänud." Need projektid lisanduksid Riiale ja Pekingile, kuhu ministeerium on kuulutanud välja uue saatkonnahoone arhitektuurivõistlused.
Samal ajal rõhutas Paet, et soetuste täpse mahu määrab siiski riigikogu. "Muidugi oleme teinud oma ettepanekud, mis vastavad meie kinnisvara arendamise plaanile. Kuid täpselt, mis ja kus, selle otsuse teeb parlament," sõnas ta.

Atonen: poliitika on läinud turustamiseks
Äsja poliitikast lahkunud Meelis Atoneni sõnul pole Eesti poliitika enam ideedevaheline võitlus.
Kas olete ikka nõus Reformierakonna praeguse juhtkonna nii sise- kui ka välispoliitikaga?
Ma olen õnnelik inimene, sest olen saanud edukalt seista oma ideede eest ja olen saanud kõike seda teha erakonda kordagi vahetamata. Kui Reformierakond mulle ei meeldiks, siis ma selles erakonnas ei oleks. Kindlasti on olnud teemasid, kus ma olen olnud eriarvamusel, aga see on osa demokraatiast ja poliitikast.
Kui murelik olla, siis sellepärast, et kogu siinne poliitika hak-kab muutuma ideedevahelisest võitlusest üha enam turustamiseks stiilis "mina luban rohkem, meie anname veel rohkem". See mulle ei meeldi. Ja ei meeldi ka see, et Reformierakond pole suutnud kiusatusele vastu panna. Samas, olles uhkelt oma ideede eest võitleja rollis, ei pruugiks Reformierakond praegu olla Eesti populaarseim erakond.

Kohus keelas esimese saate eel Leopoldi paroodia näitamise
Lõpliku kohtuotsuseni ei tohi TV3 näidata saadet Täna õhtul
TV3 valmistub esitama kaebust ringkonnakohtusse Harju maakohtus esmaspäeval välja antud määruse peale, mis keelab kuni kohtuotsuseni näidata huumorisaadet "Täna õhtul Leo Põld", mille esimene osa oleks pidanud eetris olema täna õhtul.
TV3 tegevdirektori Toomas Vara sõnul lõpetas telekanal saate eelreklaami näitamise samal hetkel, kui otsus nendeni jõudis. "Kuna hagi tagamise taotluse peab kohus lahendama kiiresti, siis usub TV3, et kohtul jäid olulised asjaolud arvesse võtmata ning ringkonnakohus seetõttu tõenäoliselt hagi tagamise tühistab," sõnas Vara.
Selle nädala saatekavast võt-tis TV3 huumorisaate maha, kuna esmaspäeval rahuldas Harju maakohus Eesti rahvusringhäälingu hagi tagamise taotluse osaliselt. See tähendab, et "TV3 ei tohi suunata üldsusele ning kõigil viisil levitada saadet" Kõige parem sõber "või muu nimega saadet, milles kasutatakse tegelaskujusid Leopold, Postikana, onu Raivo, Äpu, vana-ema või neile sisult või nimelt või välimuselt eksitavalt sarnaseid tegelaskujusid või osasid neist".

Soomes tahab islamipartei osaleda kohalikel valimistel
Soomes asutatud islamipartei algatusrühm alustab pooldajate kogumist ning kavatseb seada üles oma kandidaadid aasta pärast toimuvatel kohalikel valimistel Helsingis.
Parteiregistrisse pääsemiseks peab eelmisel laupäeval kogunenud algatusrühm koguma 5000 toetaja allkirjad, vahendab ETV24 Helsingin Sanomat ja YLE24.
Partei esimees Abdullah Tammi rääkis pressikonverentsil, et parteil on kavas edendada terveid eluviise ja islami eluviisi. Taotletakse alkohoolsete jookide kõrvaldamist poodidest ja kioskitest.
Samuti tahab partei mõjutada moslemite laste koolielu, et nad ei peaks käima näiteks muusikatundides ja ujumisbasseinis, mis Tammi sõnul on islamis lubamatu.

Kasahstan peatas Kashagani arendamise
Kasahstani valitsus teatas neljapäeval, et soovib suurendada
Vaidlused Kashagani naftaväljade üle algasid pärast seda, kui Eni teatas, et tootmise algus lükkub kahe aasta võrra edasi ning Kashaganist hakatakse naftat tootma alles 2010. aastal. Eni antud hinnangul läheb esimese 300 000 barreli tootmine maksma kaks korda rohkem planeeritust.
Peaminister Karim Massimovi sõnul peaks riigifirma KazMunaigas olema õliväljal kaasomanik kohas, kus Eni pole teatud kohuseid täitnud. KazMunaigas hoiab enda käes 8.33 protsentist osalust koos energeetikafirmadega nagu Eni, Shell, ExxonMobil, Total, ConocoPhillips ja Inpex.
Väliskompaniide hinnangul on Kasahstani samm märk, et riik tahab enda haardesse võtta suuri nafta- ja gaasiprojekte välismaalaste käest.

Iraani teatel jõuti Venemaaga tuumajaama käivitamises kokkuleppele, Venemaa eitab
Iraani teatel allkirjastati neljapäeval ajakava Venemaaga, et käivitada islamiriigi esimene tuumaelektrijaam Bushehris, Venemaa teatel läbirääkimised veel kestavad, kirjutab Reuters.
Iraani ringhääling IRIB tsiteeris riigi tuuma küsimuste pealäbirääkijat Ali Larijani, kelle hinnangul on Moskvaga kokkulepe käivitamaks tuumajaama. "Oleme saavutanud Busheri tuumaelektrijaama käivitamiseks Venemaaga head kokkulepped," ütles Larijani. Ametnik kinnitas, et Venemaaga on allkirjastatud lepped tuumakütuse tarnimise ajakava ja jaama käivitamise osas. Täpset ajakava amentik ei avalikustanud.
Venemaa Atomstroiexport esindaja ütles, et läbirääkimised veel käivad ning ei kinnitanud kokkuleppe sõlmimist. Venemaa on varem teatanud, et tarnib tuumakütuse Iraanile pool aastat enne jaama avamist.

Thompson liitus USA presidendiralliga
Endine Hollywoodi näitleja ja senaator Fred Thompson püüab võita vabariiklaste toetust Valgesse Majja pürgimisel, kirjutab BBC.
Thompson avalikustas teate Jay Leno populaarses telesaates "Täna õhtu koos Jay Lenoga", olles nüüd üheksas vabariiklaste kandidaat. Endine filminäitleja peab rinda pistma vabariiklaste populaarsemate kandidaatide New Yorgi linnapea Rudy Giuliani ja Mitt Romneyga.
BBC Washingtoni korrespondendi Justin Webbi hinnangul on Thompson eukas eelkõige partei parema tiiva seas, kes näeb mehes uut Ronald Reaganit.
Poliitikuna on Thompson tuntud konservatiivsete vaadete poolest abordi ja relvakontrolli suhtes, kuid enamusele on 65aastane mees rohkem teada näitlejaoskuste poolest. Thompson on mänginud filmis ka presidenti ning praegu mängib advokaati ka TV3 ekraanil jooksnud seriaalis "Seaduse nimel" (Law and Order).

Euroopasse jõudis esmakordselt ohtlik troopiline viiruspalavik
Moskiitode kaudu leviv troopiline viirushaigus on esmakordselt jõudnud Euroopasse ning Itaalia tervishoiuministeerium on tuvastanud ligi 160 Chikungunya viiruspalaviku juhtu Põhja-Itaalias Ravenna kandis.
Ravenna piirkonnas reisivatele turistidele on antud soovitus end moskiitohammustuste eest kaitsta, kirjutab BBC.
Euroopa nakkushaiguste leviku kontrolliga tegelev keskus soovitab lapseootel naistel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel enne regiooni reisimist kindlasti arstidega konsulteerima.
Enim teateid haigusjuhtumitest on seni tulnud Castiglione di Ravenna ja Castiglione di Cervia küladest.
Patsientide peamisteks sümptomiteks on olnud kõrge palavik ja liigesvalu, samuti ka peavalu, lihasvalu, lööve ja harvemini ka seedehäired.
Professor Antoine Flahault, kes juhib Prantsuse uuringut Chikyngunya viirustõvest, ütles, et Itaalia puhul on tegemist maailma esimese haiguspuhanguga väljaspool troopikat.

Vene pommitajad käisid Norra piire kompimas
Kaheksa Vene pommitajat TU-95MC-d lendasid täna demonstratiivselt lähedale Norra piirile.
Ka Briti radarid tabasid Vene pommitajad oma piiride lähedalt, vahendab International Herald Tribune.
Kuigi Vene pommitajad piire ei ületanud, saatis Norra nõuetekohaselt neile vastukaaluks üles kaks F-16 hävitajat. Ka britid reageerisid Venemaa jõudemostratsioonile ja saatsid omalt poolt venelastele vastu kolm pommitajat.
Norra õhujõudude andmetel on Vene lennukid juulist saati end Norra piiride lähedale sättinud juba kolmel korral.
Venemaa õhujõudude esindaja Aleksandr Drobõševski sõnul alustasid Venemaa lennukid täna oma pikamaa patrull-lende. Esindaja kinnitas, et Vene lennukid järgisid seadusi ega tikkunud teiste riikide õhuruumi.

Süüria avas tule Iisraeli sõjalennukite pihta
Süüria kinnitusel avasid nende väed Iisraeli sõjalennukite pihta tule pärast seda, kui lennukid olid sisenenud riigi õhuruumi.
Iisrael lennukid "kukutasid laskemoona" Süüria kõrbealade, enne kui nad sunniti jõuga riigi territooriumilt lahkuma, teatab Süüria rahvuslik uudisteagentuur SANA.
Iisraeli raadio väidab viitega ühele anonüümsele Iisraeli armee sõdurile, et õhurünnakut siiski täide ei viidud.
Süüria uudisteagentuuri andmeil ei toonud rünnak endaga kaasa "ei materiaalset kahju ega inimkaotusi".
Pinged kahe riigi vahel on viimastel kuudel kasvanud. Mõlema riigi juhid väidavad küll, et nad ei soovi sõda, süüdistades samal ajal teist osapoolt konflikti õhutamises.
Süüria kinnitusel tulistasid riigi väed viimati Iisraeli lennukeid 2006. aasta juulis, mil Iisraeli sõjalennukid lendasid üle Süüria riigipea residentsi, kus riigijuht sel hetkel ka viibis.

Venemaa jättis Lätile "surnud eesli kõrvad" 
Vene meedia kajastas mõnitavas toonis eile riigiduuma ratifitseeritud Läti-Vene piirilepingut.
Piirilepingu ratifitseerimine kinkis Lätile "eesli kõrvad", aga Venemaale 13 hektarit maad, kirjutab ärileht Vzgljad. Väljaanne viitas Putini sõnadele, et lätlased saavad "surnud eesli kõrvad, aga mitte Põtalovo".
Ajaleht kirjutab mõnitavas toonis, et lätlased leppisid Põtalovo piirkonna ehk Abrenski valla kaotamisega ja loobusid territoriaalsetest pretensioonidest, mis tulenesid 1920. aasta rahulepingule.
"Riia kurvastab praegu vaikselt ja tahab linnas püstitada ausamba territooriumile, mis ajalooliselt kuulus Lätile," kirjutab ajaleht. Veelgi enam, Vzgljad nimetas Andrus Ansipi soovimatust sõlmida Moskva tingimustel piirilepingut küsimuse politiseerimise jätkumiseks.

USAs kasvab retseptiravimite kuritarvitamine
Üha enam noori täiskasvanud ameeriklasi kuritarvitab retseptiravimeid, eriti valuvaigisteid, selgub USA valituse poolt äsja avaldatud aastaraportist.
Aastal 2006 oli 9.2 protsenti ameeriklastest vanuses 12 ja enam - 22.6 miljonit inimest - sõltuvuses alkoholist, narkootikumidest ja retseptiravimitest, seisab kirjas USA valitsuse ravimite kuritarvitamise ja vaimse tervise probleemidega tegeleva agentuuri raportis.
Võrreldes eelmise aastaga on tegemist kerge tõusuga, mil vastavad näitajad olid 9.1 protsenti ehk sõltuvuse all kannatas 22.2 miljonit ameeriklast.
Raporti andmeil tarvitas mittemeditsiinilistel eesmärkidel retseptiravimeid 5.4 protsenti ameeriklastelt, aastal 2006 oli selliste tarvitajate arv 6.4 protsenti.
"Mittemeditsiinilistel eesmärkidel ravimeid tarvitavate elanike arvu kasv teeb meile tõsist muret," ütles agentuuri tööd juhtiv Terry Cline.

Krasnodar võitleb linnugripi ja Aafrika katkuga
Venemaa Krasnodari krais tapetakse arvukalt kanu ja sigu, et ennetada linnugripi ning Aafrika katku levikut.
Kahes külas otsustati hävitada 22 tuhat kana, kirjutav Vremja Novostei.
Kohalikud võimud kuulutasid piirkonnas välja eriolukorda. Kolmsada linnuvabriku töötajat on suunatud vaktsineerimisele.
Sotši lähistel tapetakse aga sigu, kuna kardetakse, et nad võivad nakatuda Aafrika katku. Haigus levib juba ulatuslikult lähedal asuvas Gruusias ja Armeenias.
Hetkel pole olemas vaktsiini, mis sigu Aafrika katkust päästaks ning kõige kindlam meetod haigusele piir panna on loomade tapmine.
Probleem on seda tõsisem, et kõnealuses Adleri rajoonis elavad ka metssead. Samuti on linnugripiga võitlemine raskendatud, kuna haigus levib ka rändlindude abil.

FOTOD: miks karud puid "sügavad"? 
Põhja-Ameerika grislidel on komme käia teatud kindlaid puid ühe kummalise rituaali järgi sügamas, kuid seni ei teatud, miks loomad nii teevad.
Viimatises uuringus võeti appi metsa paigutatud digikaamerad ja sellest selgus, et karud kasutavad ühte sügamispuud aastaid ja selle juures käib mitmeid isaseid, vahendab BBC. Just isaseid, sest satelliitjälgimisest selgus, et emased ei lähe puu ligigi. Küll aga püüavad sügamispuudele läheneda isased karupojad, kuid karuemaga kurameeriv isane ajab nooruki alati puu juurest ära.
Sügamispuudega on karudel seotud väga kindel rituaal. Karu hakkab puule lähenema metsas suuri silmuseid võttes ja hoolega uriiniga oma teed märgistades. Teekonna läbib ta täpselt eelkäijate käpajälgedesse astudes. Siis ajab karu end tagajalgadele ja nühib puud oma seljaga. Kui see tehtud saab, laskub karu neljale käpale ja hammustab ning kraabib puud. Seejärel tõuseb grisli uuesti tagajalgadele ning haarab puutüve ümbert esikäppadega kinni ja "kallistab" seda oma rinda vastu puud hõõrudes. Pärast seda sügab karu veel korra ka selga ja siis on rituaal läbi.

Venemaa oligarhi ellujäämisvahend on patriotism
Oligarhidel tuleb Venemaa poliitilisel maastikul ellujäämise nimel näidata oma igakülgset patriootlikkust.
Venemaa president Vladimir Putin pole kunagi teinud saladust sellest, et Venemaa peab kasutama oma loodusressursse riigi mõju alusena ülejäänud maailmale, kirjutab The Times.
Taolise geopoliitilise mõtlemise peavad omaks võtma ka kõik Vene ettevõtjad ja sellega on näiteks väga edukalt hakkama saanud alumiiniumiga tegelev oligarh Oleg Deripaska.
Deripaskale kuuluv holding-firma Basic Element ostab maailmas paljude ettevõtete aktsiaid ning oligarhile kuulub ka Venemaa autotööstus GAZ.
Ühes varasemas usutluses ütles Deripaska, et kui Venemaa palub, siis on ta valmis loovutama oma äriimpeeriumi riigile. Ajalehe hinnangul on see pigem tühi žest, kuna Kreml oskab ilusti oligarhe-dissidente "tappa". Samas meeldivad Moskvale sellised truuduse märgina tehtud avaldused.

Venemaa laenab Indoneesiale sõjatehnika ostuks miljard dollarit
Venemaa on valmis tugevdama oma positsioone Aasias, sõlmides Indoneesiaga tehingu, mille käigus saab Indoneesia osta miljardi dollari väärtuses sõjatehnikat.
Indoneesia soovib eelkõige hankida helikoptereid, tanke ja allveelaevu, vahendab Jerusalemm Post.
Kahe riigi esindajad avaldasid lootust, et sõjaväeliste ning majanduslike sidemete tugevdamine võimaldab olla vastukaaluks USA kasvavatele ülemaailmsetele mõjudele.
Putin on päevasel visiidil suurima rahvaarvuga moslemiriigis. Laenu tingimuste kohaselt peab Indoneesia miljard dollarit tagasi maksma järgmise 15 aasta jooksul.
"Üheks eesmärgiks on vähendada sõltuvust USA-st, kes oli varem riigi suurim sõjatehnikaga varustaja," teatas Indoneesia kaitseminister Juwono Sudarsono.

Putin valib kas Brežnevi või Peeter I mudeli
Venemaa president Vladimir Putinil tuleb presidenditoolile valida mitte ainult inimene, vaid ka presidentluse mudel.
Putin peab Renessanss Kapitali ekspertide hinnangul valima kahe presidentlusmudeli vahel: Brežnevi ja Peeter Esimese, kirjutab Vedomosti.
Kui Putini järglase ülesandeks saab status quo toetamine (Brežnevi mudel), siis sellesse rolli sobivad peaminister Mihhail Fradkov, Peterburi kuberner Valentina Matvijenko või asepeaminister Sergei Narõškin.
Kui on vaja aktiivset majanduspoliitikat (Peeter I mudel), siis sel juhul sobivad Vene Raudtee juht Vladimir Jakunin või presidendi volitatud esindaja Dmitri Kozak.
Renessanss Kapitali majanduseksperdi Jekaterina Malofejeva sõnul on Brežnevi mudeli järglane väga mugav, kui Putin tuleb võimule tagasi 2012. aastal. Peeter I mudel eeldab, et liider peab olema suuteline kasutama Putini ehitatud võimuvertikaali oma riigi arengukontseptsiooni jaoks.

Aafrika koolilapsed tapsid kaks nõidumises süüdistatavat naist
Lõuna-Aafrikas panid ühe kooli õpilased elusalt põlema kaks naist, keda nad süüdistasid koolimaja nõiduse alla panemises, mõlemad naised surid.
Õpilased võtsid kaks eakat naist kinni nende enda kodudes, vahendab BBC.
Kooliõpilased ja nende vanemad vedasid naised kooli spordiplatsile, kus ohvrid bensiiniga üle kallati ja põlema pandi.
Manhlenga keskkooli õpilased süüdistasid naisi nõidumises, kuna osal õpilastel tekkisid koolis salapärased nutuhood.
Üks ohvritest suri kohapeal, teine järgmisel päeval haiglas.

Uuring: liiga eredalt valgustatud klassid ei lase lastel õppida
Briti haridusuuringute assotsiatsiooni värskeimast raportist selgus, et liiga heledalt valgustatud klassiruumid põhjustavad lastel peavalu ja keskendumisraskusi.
Uuringu andmetel on peaaegu 9 klassiruumi 10-st liiga eredalt valgustatud, vahendab The Independent.
Cambridge'i ülikooli teadlase Mark Winterbottomi hinnangul on üks klassiruumide valgustuse peamine nurikoht seni innovatiivseks, toredaks ning laste õpihimu stimuleerivaks peetud valge tahvel. Doktor Winterbottomi sõnul peegeldab valge tahvel niigi ereda lambivalguse lastele otse silmadesse. Teadlane soovitab, et kui vähegi võimalik, peaks tahvel olema veidi ülespoole kaldu, nii et peegeldus laste silmi ei ärritaks.
Teine häda klassiruumide valgustusega on see, et enam kui 80% Briti klassides on laes 100 Hz lambid, mis vilguvad nii kiiresti, et inimene sellest aru ei saa. Kuid ka tajumata teeb kiirelt vilkuv valgus silmadele liiga ja lastel on raskem lugeda. Doktor Winterbottom soovitab 100 Hz lambid asendada 32 Hz lampidega, mis on nii silmadele paremad kui ka kasutavad vähem elektrit ja on seega odavamad pidada.

USA-s haigestus kaks inimest Siberi katku
USA Connecticuti osariigi tervishoiuametnikud teatasid eile, et Danbury linnas on Siberi katku haigestunud kaks meest.
Meeste elu ei ole ohus, sest Siberi katku saab antibiootikumidega ravida, vahendab CNN.
Danbury linnapea teatel on meeste maja ümbruse tänavad kõik liikluseks suletud ja inimesi piirkonda ei lubata seni, kuni nakkusallikas on kindlalt kõrvaldatud.
Mõlemad nakatunud mehed on ühe perekonna liikmed ja eeldatavasti said mõlemad mehed nakkuse ühest allikast: Aafrikast toodud trummilt.
Üks nakatunutest on afroameeriklane Ase Amenra Kariamu, kes on trummar ja trummivalmistaja. Mehe kodus oli parkimata loomanahku neist maailma piirkondadest, kus Siberi katk on levinud.
Sarnane antraksijuhtum oli ka möödunud aastal, kui üks Manhattani elanik sai Siberi katku kitsenahast Aafrika trummidelt.

Jaapani satelliidi start Baikonuris lõppes õnnetusega
Vene spetsialistid kustutavad praegu põlengut raketi Proton-M astmete allakukkumise kohal, mille start Kasahstanis asuva Baikonuri kosmodroomilt lõppes avariiga.
"Raketi teise ja kolmanda astme eraldumisel toimus plahvatus ja põleng. Vene spetsialistid võtsid kukkumise piirkonna valve alla ja tegelevad praegu põlengu kustamisega," vahendas Interfax Baikonuris asuva allika sõnu.
Kasahstan kehtestas Proton-M tüüpi rakettidele väljumiskeelu seniks, kuni kõik õnnetuse asjaolud on välja selgitatud.
Esialgsetel andmetel ei saanud keegi raketiosade kukkumise ja põlengu tagajärjel vigastada. Samas tekitab probleeme väga mürgise raketikütuse heptüüli sattumine maapinnale ja grupp eksperte hindab ökoloogilise kahju suurust.
Proton-M pidi orbiidile toimetama Jaapani satelliidi.

Suri tenor Luciano Pavarotti
Täna varahommikul suri 71-aastasena paljude poolt maailma üheks parimaks ooperilauljaks peetud Luciano Pavarotti.
Ooperitäht Luciano Pavarotti tervis halvenes eile järsult ning arstide sõnul seiskus mehe neerude tegevus, kirjutab Reuters.
Pavarotti mänedžeri Terri Robsoni teatel suri mees täna varastel hommikutundidel.
2006. aasta juulis käis Pavarotti New Yorkis kõhunäärme vähi operatsioonil ning suundus edasisele ravile oma koju Itaaliasse Modenasse. Pärast operatsiooni ei ole ta enam kordagi esinenud.
Eelmisel aastal oli laulja sunnitud oma hüvastijätuturnee katkestama, kuna arstid diagnoosisid tal kõhunäärmevähi.
Video ühest Pavarotti viimastest esinemistest Torinos aastal 2006.

Ahtisaari keelitas iraaklasi üksmeele poole püüdlema
Soomes toimunud nn salanõupidamisel astuti esimene samm Iraagi vaenupoolte lepitamiseks, kuid infot jagati vähe ning rahuni on igal juhul käia pikk tee.
Septembri alguses toimus Soomes Iraagi vaenutsevate usulahkude sunniitide ja šiiitide esindajate kohtumine, mille organiseeris ekspresident Martti Ahtisaari asutatud kriiside lahendamisega tegelev organisatsioon.
Aastal 2000 tööd alustanud mittetulundusühing CMI (Crisis Management Initiative) ehk Kriisiohjamisalgatus korraldas sunniitide ja šiiitide vahelise vägivalla peatamisele pühendatud seminari koostöös Massachusettsi ülikooli politoloogiainstituudiga. Kõrgetasemeliste külalistega üritust hoiti osalejate turvalisuse huvides meedia pilkude alt peidus. Saladuseks jäi isegi seminari pidamise koht.
Ajaleht Helsingin Sanomat avalikustas eile siiski niipalju, et üritus toimus ühes Kesk-Soome hotellis ja nõnda, et keegi osalejatest ei lahkunud seminari ajal hotelli territooriumilt.

Miljonärist seikleja Steve Fossett läks Nevadas kaduma
Mitmeid lennundusrekordeid püstitanud Fossett lendas autovõidusõidu kohta otsima.
Lennundusrekordite püüdmisel korduvalt surmaga silmitsi seisnud Steve Fossett (63) tõusis esmaspäeval ühemootorilisel lennukil õhku ja jäi kadunuks, võtmata kordagi pärast starti raadio teel maapealse keskusega ühendust.
Fossett kavatses otsida õhust sobilikku paika, kus maapealset kiirusrekordit püstitada, kuid ei teatanud eelnevalt oma sõidusihti. Nevada lääneosas käivitati ulatuslikud otsingud, lisaks maapealsetele rühmadele kasutati ka enam kui kümmet lennukit. Otsingupiirkond on aga väga suur, ulatudes sadade ruutkilomeetriteni. Raskendavaks asjaoluks on ka eriilmelised pinnavormid, mis ulatuvad kõrbelistest tasandikest kuivanud järvede, põõsastike ja kaljudeni. Lisaks muudab päästeoperatsiooni keerukamaks puhanguliselt üsna tugev tuul.

Tuhanded ootasid kümme aastat pärast ema Teresa surma imet
Kuulsa nunna esimese imeteoga paranenud naine on ta hüljanud nunnade peale pahane.
Sajad inimesed kogunesid eile ema Teresa hauakambri juurde Kolkata (tuntud ka kui Calcutta) linnas India idaosas, mälestamaks maailmakuulsat nunna ja oodates koos tuhandete inimestega mitmel pool maailmas temalt veel üht imet kümme aastat pärast surma.
Imet on vaja selleks, et katoliku kirik kuulutaks ema Teresa pühakuks. 2003. aastal tunnistas kirik vaeste ja väetite abistamisega tegelenud naise õndsaks pärast ühe indialanna väiteid, et nunn ravis ta vähist terveks. Seda peetakse esimeseks imeteoks. Terveksravitu, 500 kilomeetri kaugusel Kolkatast viletsas külas õlgedest ja savist hütis elav Manica Besra on aga kiriku peale pahane, sest nunnad olevat ta pärast imeteokinnitust hüljanud.

Sults tahaks Tallinna kasiinod riiklikel tähtpäevadel sulgeda
Tallinna linnavolikogu Keskfraktsiooni liige Märt Sults sooviks, et valitsus keelaks kasiinode lahtioleku iseseisvuspäeval, emakeelepäeval, emadepäeval, lastekaitsepäeval, taasiseseisvumispäeval ja teadmistepäeval.
Sultsi algatatud eelnõu kohaselt peab linnavalitsus esitama volikogule 1. novembriks otsuse eelnõu, millega pöördutakse Vabariigi Valitsuse poole hasartmänguseaduse muutmiseks.
"Kindlasti on üksikud päevad liiga vähe, aga alustada võib ka vähesest," põhjendas Sults.
"Kuna kohalikul omavalitsusel puudub võimalus kasiinode tegevust piirata, siis tuleb seda teha riiklikul tasandil. Riik peab hoolitsema oma kodanikkonna hea käekäigu eest ja antud muudatuse tegemine aitab sellele kindlasti kaasa."

Tallinna elamumess toimub 2010. aastal
Messialaks on valitud Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vaheline ala.
Linnavalitsus peab moodustama elamumessi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ajutise komisjoni. Abilinnapea Eha Võrk ütles, et elamumessi korraldamisega arendatakse Põhja-Tallinnas Kopli poolsaarel asuv 17,3 ha suurune ala komplekselt välja. "Sellele alale koostatav detailplaneering on juba valmimas," nentis Võrk.
Enamik messialal asuvaist elamuist ning tootmishooneist on praegu halvas seisukorras. Elamumessi raames renoveeritakse viis 1910-ndatest ja 1950-ndatest aastatest pärit korterelamut ning ehitatakse juurde 12 korterelamut, kuus eramut ning asumi seltsimaja.
Kokku saab Tallinn elamumessi käigus 180 uut elamispinda. Messiala arendus valmib ja avatakse külastajatele 2010. aasta suvel.

IRL võttis kommunismiohvrite memoriaali rajamise eelnõu tagasi
Tallinna linnavolikogu keskerakondlaste hinnangul peaks planeeritava kommunistliku terrori ohvrite memoriaali rajamise algatama vabariigi valitsus, see aga sundis IRL volinikel oma algatatud seaduseelnõud tagasi võtma.
Isamaaliidu fraktsiooni liige Lagle Parek oli esitanud vastavasisulise eelnõu, milles ta soovis, et koostöös riigiga rajataks Tallinnasse kommunismiohvrite memoriaal.
Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Tarmo Lausing on veendunud, et Tallinnas ja riigis on monumentide püstitamise initsiatiivi endale Kaitseministeerium ning seetõttu tuleks ka kõnealune memoriaal rajada riigi algatusel.
"Eelnõu tagasi võtmine oli ainuõige samm, vältimaks eelnõu sisu muutmist algsele vastupidiseks, millist häbematut taktikat on volikogus enamust omav keskfraktsioon rakendanud opositsiooni eelnõude suhtes korduvalt," seisab IRL-i pressile suunatud teadaandes.

Pärnade maharaiumine Männikul peatati mõneks tunniks
Kohalike elanike protestiaktsiooni tulemusena peatati mõneks tunniks Tallinnas Männiku teel pärnade mahavõtmine.
Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Jaak Juske ütles Päevaleht Online'ile, et Männiku teele olid kell 12 saabunud töömehed, kellel oli abilinnapea Deniss Boroditši karm käsk puud maha võtta.
"Kohalikud inimesed aga sekkusid ja aheldasid protestiks puude külge jalgrattaid. Selle peale kutsuti neile politsei," märkis Juske.
Politsei saabumisel leiti kompromiss ja pärnade mahavõtmine peatati kella 16.00-ni. Üks puu jõuti siiski maha saagida.
"Linnavalitsusele oli väga hästi teada, et neljapäeval kell 14.30 koguneval volikogu keskkonnakomisjoni koosolekul püütakse leida Männiku tee puude küsimuses kompromissi. Seda hämmastavam oli abilinnapea otsus minna pärnade kallale enne kõnealust koosolekut," märkis Jaak Juske.

Algas Mustakivi tunneli ehitus
Laagna teel alustati täna Mustakivi kaubanduskeskuse läheduses asuva jalakäijate tunneli ümberehitamist.
"Mustakivi keskuse vahetus läheduses paiknev jalakäijate tunnel võimaldab jalakäijatel ohutult tiheda liiklusega Laagna teed ületada ", sõnas Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. Samuti muutub sujuvamaks Lasnamäe kanalit kasutavate autode liiklemine, kuna tunneli avamisega likvideeritakse liiklusohtlik ülekäigurada."
Mustakivi jalakäijatetunnelile ehitatakse sisse- ja väljapääsuks uued pandused ning trepid. Ehituse käigus rajatakse uued juurdepääsud külgnevatele kinnistutele ning nihutatakse bussipeatuste asukohti.
Tööde lõpptähtaeg on selle aasta 30. november ning kogumaksumus 25,1 miljonit krooni. Ehitaja on Tallinna Teede AS.

Tallinn sai uued moodsad trollibussid
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS esitles kolmapäeval uusi trollibusse, katsesõidu tegid kaasa trammi- ja trollibussikoondise ning linnavalitsuse esindajad, samuti puuetega inimesed, kelle vajadusi on uute sõidukite soetamisel silmas peetud. Uutel sõidukitel on teisaldatav platvorm ratastooliga sisenemiseks ja hästi nähtavaks tehtud infotablood vaegnägijatele. Uute trollibusside tarnijaks on Poola Vabariigis tegutsev Solaris Bus & Coach S.A. Kuni 2009. aastani soetab trollifirma kokku 28 uut trollibussi, neist 14 lõõtsaga ja 14 normaalpikkusega trolli. Soetatud trollibussid läksid maksma ligi 30 miljonit krooni.

Taksoteenuse kvaliteedis pettunud Tallinki juhid asutasid oma taksofirma
Tallink Grupp asutas koos Tallinki juhtkonnale kuuluva investeerimisfirmaga AS Infortar uue taksofirma Tallink Takso, mis alustab tööd järgmise aasta esimestel kuudel kuni saja uue taksoga.
"Taksofirma asutamise mõte tekkis meil eelkõige ise kliendina Tallinna taksode teenuseid kasutades, sest teenuse kättesaadavus ja kvaliteet ei ole sageli vastanud ootustele," märkis Tallinki Takso AS-i juhataja Alger Holzmann.
Holzmann lisas, et Tallinki Takso AS-i taksod hakkavad olema ühesugused nii kvaliteedi kui ka väljanägemise poolest ning ka taksojuhid on ühtseis vormirõivais.
Holzmanni kinnitusel on kujundus juba enam-vähem tehtud, aga nüansid võivad veel muutuda, seda ka vormide puhul. "Autode valik selgub selle kuu jooksul - soovime valida sellise, mis oleks mahukam väikesest keskautost."

Mobiilse giidi kasutamine nõuab esialgu veel väikest vaevanägemist
Mobiilse giidi võimalusest teavitavad sildid on pisikesed ja neid
Kuigi mobiilse giidi vahendusel saab infot juba 77 erineva vanalinna maja, tänava ja platsi kohta, on ilma koduse eeltööta neid objekte küllalt keeruline ja vaevarikas üles leida.
Vastavasisulised sildid koos telefoninumbri ja objekti koodiga on praegu üleval küll ligi 20 kohas, kuid muinsuskaitse erinõuete kohaselt on need tavalisest vaateulatusest kõrgemal, väiksed, tagasihoidlikku hallikat värvi ega torka isegi parima tahtmise juures silma. Kes ei tea, kust otsida, neid ilmselt ei märkagi.
Giiditeenust pakkuva Telemaster OÜ tegevjuhi Indrek Minka sõnul tulevad ülejäänud sildid ja kleebised kindlasti veel lähimate päevade jooksul ning edaspidi panustab firma ka rohkem oma teenuse reklaamimisse. Kes aga praegu tahab saada infot kõigi tuuri objektide kohta, peab vastavad koodid ise internetist välja printima või hankima mõnest majutuskohast ingliskeelse infovoldiku.

Viru keskuses kõlab öömuusika
Täna õhtul algusega kell 22 toimub Viru keskuse aatriumis öömuusika galakontsert, kus ühel laval astuvad üles paljud populaarsed Eesti lauljad.
Eestikeelne kava
Teiste hulgas laulavad galakontserdil Maarja, Liisi Koikson, Ivo Linna, Jassi Zahharov, Kaire Vilgats, Luisa Värk ja Jakko Maltis. Kontserdi korraldaja Marko Reikopi sõnul tulevad esitamisele tuntud ja armastatud laulud, mis on kuulajate teadvusesse jõudnud just nende lauljate vahendusel. Lisaks on võimalik kuulda ka mitmeid maailmas läbi löönud evergreen'e ja mõnd pärli klassikalisemast repertuaarist. Kontserdikava valdav osa on eestikeelne ja kuulda saab nii sooloetteasteid, kui ka ühislaule. Piletihind algab 122 kroonist ja ulatub 185 kroonini.

Politsei jagab tänavatel pisirikkujatele voldikuid
Reedeni ei karista politseinikud sõidukijuhte, protokolli asemel antakse pihku voldik.
Põhja politseiprefekt Raivo Küüdi vormi rinnataskud olid eile hommikul prefektuurist välja astudes pungis. Seal ei olnud aga mitte paberid protokolli koostamiseks, vaid paremas rinnataskus olid eestikeelsed ja vasakus venekeelsed voldikud pealkirjaga "Hooli teistest, kaitse ennast". Neid jagas ta koos kolleegidega eile hommikupoolikul sõidukijuhtidele Õismäel ja pärastlõunal Raua tänaval 21. kooli juures ülekäiguradade juures.
Põhja politseiprefektuur tellis kokku 7000 eestikeelset ja 3000 venekeelset voldikut, mis läks maksma 20 443 krooni.
Kui läheneval sõidukil ei põlenud tuled, juhil polnud turvarihm kinnitatud või märkas prefekt mõnd muud viga, viipas ta sõiduki teeserva.

Linnaleht jõudis trollidesse
Tasuta jagatav linnaleht laiendab oma haaret ning nüüd on Linnalehe logoga punased lehekorvid jõudnud lisaks trammidele ka trollibussidesse. Teisipäevast reedeni ilmuvat Linnalehte saab endiselt ka kesklinna tänavatele paigutatud Linnalehe punastest levikastidest ja suurematest kaubanduskeskustest.

Rahutuste korraldajate süüasi läheb varsti kohtusse
Riigiprokuratuur loodab aprillirahutuste korraldamises kahtlustatavate Mark Sirõki, Dmitri Linteri ja Maksim Reva süüasja peagi kohtusse saata.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Julia Žmarjova ütles Päevaleht Online'ile, et süüasi loodetakse kohtusse anda oktoobri alguses.
Süüasja materjalid on Žmarjova sõnul hetkel uurija käes, kes edastab need tõlkimiseks vene keelde. Seejärel saadetakse toimik riigiprokuratuuri, kes edastab selle kohtule.
Kaitsepolitsei alustas Sirõki (18), Linteri (33) ja Reva (32) suhtes kriminaalmenetluse pärast aprillirahutuste lõppemist. Kahtlustus seisneb massiliste rahutuste organiseerimises. Kõik kolm on Öise vahtkonna liidrid. Kapo kinnitusel on Sirõk ka Venemaa noorteühenduse Naši Eesti komissar.
Mehed arreteeriti 28. aprillil eeluurimise ajaks. Sirõk pääses vahi alt juuni keskel, Linter ja Reva on küll taotlenud enda vabastamist, kuid pole seda saavutanud.

Firma Plussmeister esitab fiktiivseid arveid
Plussmeister OÜ nimeline firma tegeleb kelmusega, nimelt saadetakse laiali fiktiivseid arveid erinevatele asutustele mitmete teenuste osutamise eest.
Näiteks laekus ühele asutusele arve summas ligi 24 000 krooni, teatas Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja. Töödena loetletakse paljundus-, printimis- ja skaneerimistöid, aga ka koopiate tegemist ja muid sarnaseid teenuseid.
Arved tulevad postiga ja on allkirjastamata. Arve väljastajana on nimetatud keegi Arvet Soonberg, aga sellenimelist inimest Eesti vabariigis politseile teadaolevalt olemas ei ole. Kontaktandmetena on esitatud meiliaadress plussmeister@hot.ee ning mobiiltelefoni number, millele helistamisel keegi ei vasta. Selle niinimetatud firma aadress võib osutada paiknemisele erinevates Eestimaa linnades.

Tänu kaamerale on tabatud ligi 250 kiiruseületajat
Põhja politseiprefektuuri politseinikud on automaatse radarkaameraga teostanud pea 4000 kiirusemõõtmist ning registreeritud ligi 250 rikkumist, millest enamikul juhul on piirkiirust ületatud alla 20 km/h.
Kolmapäeva hommikupoolikul mõõdeti radarkaameraga kiirust Tallinna-Pärnu maanteel alas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Tunni jooksul teostati 229 mõõtmist ja registreeriti 40 kiirusületamist, seitsmel juhul ületati kiirust üle 10 km/h.
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivkonstaabel Tarmo Roossaare sõnul on radarkaamera kasutamine vähendanud kiiruseületamist ohtlikematel teelõikudel. "Tulemused näitavad, et teedel, kus märgid on üleval ja radarkaamerat kasutatakse jäävad sõidukiirused üldjuhul lubatu piiresse," ütles Roossaar.
Kaamera on paigaldatud eravärvides politseisõidukile ning kiirusemõõtmine toimub maanteeameti liiklusõnnetuste analüüsile tuginedes selleks märgistatud kohtades. Samas on kasutusel ka teisaldatavad märgid ning radarkaamerat saab vastavalt vajadusele kasutada ka muudel teelõikudel.

Politsei tegi kindlaks Maardu tulistaja
Keskkriminaalpolitsei tegi kindlaks, et selle aasta 25. aprillil tulistas 31-aastane Dmitri Maardus Keemikute tänaval jalga 21-aastast Pavelit.
Dmitri ise leiti 15. mail leiti raske tervisekahjustusega Maardust Stardi tänava maja eest, teatas keskkriminaalpolitsei kommunikatsioonijuht.
"Praeguseks hetkeks on uurimine välja selgitanud, et suure tõenäosusega pani tulistamise toime just Dmitri," ütles keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Ivo Kolk. "Niipea, kui see on võimalik, tunnistame ta ka ametlikult kahtlustatavaks."
Dmitri on teadvusel, kuid teda ei ole veel jõutud üle kuulata. Dmitrile plaanitakse esitada kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mille eest võib määrata karistuseks kuni viis aastat vangistust.
Keskkriminaalpolitseil on alust arvata, et Dmitri võib olla ka varem toime pannud isikuvastaseid kuritegusid. Seetõttu palub politsei kõigil, kes omavad pildil kujutatud isiku vastu pretensioone, ühendust võtta keskkriminaalpolitseiga telefonidel 612 3786 või 50 88127. Vajadusel garanteeritakse helistaja anonüümsus.

Toidulisandid põhjustavad laste hüperaktiivsust
Uus uuring paljastab, et toidulisandite tarbimine põhjustab lastel hüperaktiivsust ning keskendumishäireid.
Suurbritannia Toidustandardite Agentuur (FSA) uuris 300 last, kellele anti juua toidulisanditega jooke ning teadlased avastasid lastel seejärel impulsiivset käitumist ning keskendumishäireid, vahendab BBC.
FSA esindajate arvates võib uuringust lähtuvalt laste hüperaktiivsust ravida looduslähedasemate toitudega, milles oleks võimalikult vähe toidulisandeid.
Dr, Andrew Wadge, FSA teadusgrupi juht, teatas: "Meil on tarbijatele soovitus: kui laps näitab hüperaktiivsuse või kontsentratsioonilanguse märke, siis võivad toiduvalikust eemaldatavad toiduvärvid aidata."
Samas tõdes dr. Wadge, et hüperaktiivsust põhjustavad ka geenid, enneaegne sünd, keskkond ja kasvatus. Seega ei pruugi toidulisandite vähendamine toitumisharjumustes alati edu tuua.

Hapetest ja alustest tänapäeva keemias
Hapete ja aluste mõiste peaks olema kõigile tuttav juba koolikeemiast, kus hapet defineeritakse tavaliselt kui ainet, mille dissotsiatsioonil eralduvad lahusesse vesinikioonid (ehk prootonid), ja alust kui ainet, mille dissotsiatsioonil eralduvad lahusesse hüdroksiidioonid.
Koolikeemia tarbeks säärastest lihtsustatud definitsioonidest ka piisab, kuid asja lähemalt uurides selgub, et need lonkavad veidi.
Kõigepealt, hapete definitsioonis nimetatud vesinikioonid ei esine lahuses kunagi vabal kujul - nad on alati solvateeritud (s.t kovalentselt seotud) mitme vee molekuliga. Samuti ei pruugi happe vesilahus olla üldse eriti vesinikiooniderikas: happeid on eri tugevusega ja enamik neist on nõrgad, s.t ei ole lahuses märgatavalt dissotseerunud, mistõttu sellise nõrga happe lahusel võib vabalt olla ka neutraalne reaktsioon (koolikeemia järgi pole meil seega tegemist happega).
Veelgi vastuolulisem olukord on aluste puhul. Isegi koolikeemias käsitatakse ammoniaaki (NH3) alusena, kuigi temas puudub hüdroksiidioon (või rühm), mis võiks lahusesse eralduda. Seetõttu tuleb alusena vaadelda ammoniaakhüdraati (NH3*H2O).

GAZ tõi välja täiesti uue mudeli, või no peaaegu
Venemaa autohiid GAZ tutvustas Moskvas toimunud "Interavto-2007" publikule oma uut mudelit, mis saab nimeks "Siber". Ja kes märkab selles autos silmatorkavaid sarnasusi Chrysleri eelmise põlve Sebringuga, ei eksi.
Nimelt ostis venemaa miljardär Oleg Deripaska juhtimisel põhjalikku uuenduskuuri läbiv autotootja ära eelmainitud mudeli tootmise õigused ning ka vastava tehnoloogia. Ametlikku tehingu hinda mõistagi kusagil välja reklaamitud ei ole, ent kuluaarides on selleks pakutud umbes 150 miljonit dollarit (1,7 miljardit krooni).
Välimuses tehti autol vaid üsna kosmeetilisi muudatusi - peale iluvõre on kujustus jäänud praktiliselt muutumatuks. Veidi rohkem kohendati veermikku ja vedrustust - nüüd peaks see tehase lubaduste kohaselt paremini taluma Venemaa raskeid teeolusid.
Kapoti alla leiab tee 141-hobujõuline kaheliitrine ottomootor kombineerituna manuaalkastiga. Hiljem lisanduvad ka automaatkast ning diisel. Kuigi esialgu piirdutakse vaid Venemaa turuga, kus loodetakse müüa järgmisel aastal umbes 20 000 ning ületuleval juba 40 000 Siberit, peaks sõiduk vastama ka euronõuetele ning tulevikuplaanides pole ka Euroopa turule sisenemine välistatud.

Kaheksane uudis.  Kirik võtab Wismari haiglalt maja käest! 
Eesti evangeelne luterlik kirik on pannud müüki Wismari haiglahoone ega plaani tuleva aasta lõpuni kehtivat rendilepingut enam pikendada.
Esimene enampakkumine alghinnaga 45 miljonit krooni kukkus suvel läbi.
"Tegemist on varaga, mis sellises kohas ei too sellist tulu, nagu ta võiks seal teenida," põhjendab assessor Urmas Viilma, kes on ka kiriku kinnisvaraarendusega tegeleva OÜ-i Kiriku Varahaldus juhataja. "Küsimus pole selles, et haigla poleks meile sobiv rentnik."
Mullu sai Kiriku Varahaldus haiglalt 708 000 krooni aastarenti. Haigla peahoones on pinda 1297 ruutmeetrit (kelder + kaks korrust) ja kõrvalhoones 322 ruutmeetrit.
Viilma sõnul tuleks haiglahoonesse investeerida, et muuta see atraktiivsemaks ja tulutoovaks, kuid kirikul pole selleks soovi ega ka jõudu. "Vaadates piirkonda - seal on Inglise saatkond - siis võiks seal olla midagi sellist. Annab esindushoone mõõdu välja küll."

Võimsusvõidujooks jätkub: uus RS6
Saksa premium-brändide võimsusvõidujooks ei näi hoogu kaotavat - Audi toob Frankfurti näitusel välja RS6 Avant nime kandva mudeli, kus mahuka universaalkerega pereauto sisse on pakitud tervelt 580 hobujõudu.
Kui esialgu rääkisid kuluaarid sellest, et "tagasihoidlikuma" 435-hobujõulise S6 Lamborghini Gallardo pealt pärinev jõuallikas varustatakse lihtsalt kahe turbolaaduriga, siis nüüd on selgunud, et tehtud on ikkagi veidi rohkem - töömahtu on kahandatud viie liitrini ning lisaks turbodele on kasutusele võetud ka FSI tähistust kandev kütuse otsepritsesüsteem.
Mootori jõud kantakse emakese maani läbi kuuekäigulise Tiptronic käigukasti ning mõistagi saab käike vahetada ka F1 stiilis roolil asuvate nuppudega. Ning sama iseenesestmõistetavalt veavad kõik neli ratast. Paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruse saavutamiseks kulub kõigest 4,6 sekundit.

Sõõrumaa firma ostab 60 protsenti KMG Ehitusest
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv Rotermann Grupp sõlmis eellepingu ehitusettevõtte KMG Ehitus 60 protsendi aktsiate ostmiseks, KMG Ehituse AS-i juhiks saab endine Lääne maavanem Sulev Vare.
Tehing jõustub peale vastava loa saamist konkurentsiametilt. Seda, kui palju Sõõrumaa firma KMG Ehituse eest maksis, ei avaldatud.
Rotermann Grupi juhatuse esimehe Jaan Tootsi sõnul on KMG Ehitus Rotermann Grupi pikaajaline ja hinnatud partner. "Osalus edukas ehitusfirmas võimaldab Rotermann Grupil kui suurel kinnisvaraarendajal arendusprojekte efektiivsemalt ellu viia. Eesmärk on kaasata Rotermann Grupi laia haardega projektidesse võimalikult palju professionaalset oskusteavet. KMG Ehituse ost annab meie grupi ettevõtetele suuremat lisaväärtust," rõhutas Toots.
Rotermann Grupi teatel asub KMG Ehituse ASi juhatajaks Sulev Vare, kes on 14. septembrini 2007 ametis Lääne maavanemana. Senine KMG Ehituse juhataja ja 40 protsendi aktsiate omanik Tiit Nurklik siirdub ettevõtte nõukokku.

Inflatsioon paneb viiendikku arileht.ee lugejatest raha kulutama
Kuna inflatsioon vohab iga kuuga üha enam, soovib 20% arileht.ee küsitluses osalenud 636 lugejast kõik oma säästud tuulde lasta.
21% lugejatest laenaks raha juurde, kuna kroon kaotab rahamassi ringlusesse lisandudes väärtust.
20% kogub halvemate aegade kartuses raha, 19% investeerib raha millessegi, mis väärtust ei kaota, ning 19% teeb oma rahaga midagi, mida küsitlus ei suutnud hõlmata.
Küsitluse andmed on esitatud kl 17.10 seisuga.

Haapsalu linnavalitsus keelas Admirali kasiino avamise
Haapsalu linnavalitsus ei andnud nõusolekut avada Novolotol Hansapanga endises majas Haapsalu peatänava ääres Admirali kasiinot.
Novoloto juhatuse liige Margit Kohv ütles Lääne Elule, et ettevõte kavatseb linnavalitsuse korralduse vaidlustada. Kohv selgitas, et Admirali kasiino pole Haapsalus uustulnuk, vaid on linnas tegutsenud üle kümne aasta.
"Hämmastav, et kui tahame nüüd üle tänava laieneda, tekib sellest üle linna skandaal," ütles Kohv.
Linnavalitsus põhjendab oma otsust elanike vastuseisuga.

Mercedes-Benz esitleb uut C-klassi universaalkerega mudelit
Mercedes-Benz esitleb tuleval Frankfurit autonäitusel uut universaalkerega C-klassi mudelit, mis firma sõnul jätab ruumikuselt lähimad konkurendid kaugele seljataha.
Uue C-klassi universaalkerega versiooni pakiruumi maht kasvanud 485 liitrini ning kui tagumised istmed kokku pakkida paisub see 1500 liitrini.
Mudeli standardvarustuse hulka kuulub ka automaatselt teeoludega kohanev vedrustus (agility control).
Masina AMG-versioon saab olema madalama kliirensi, spetsiaalse sportliku vedrustuse ning 17-tolliste kergmetall velgedega, kirjutab autoexpress.co.uk.
Sarnaselt sedaanile saab universaalkerega C-klass kaks erinevat esivõret. SE ja Elegance paketiga mudelid saavad traditsioonilise esivõre, kuid Sport- paketis lubatakse pakkuda midagi märksa agressiivsemat.
Mootorivalik jääb universaalkerega mudelil samaks, mis sedaanil. Uus C-klassi universaalkerega mudel saabub müügile järgmise aasta suvel.

Euroopa Keskpank jättis intressid muutmata
Euroopa Keskpanga nõukogu jättis täna intressid muutmata.
Euribori aluseks olev baasintress on seega jätkuvalt neli protsenti ning hoiuseintressi aluseks olev hoiustamise püsivõimaluse intressimäär püsib Eesti Panga teatel kolme protsendi tasemel.

Kohvikuhiid kinnitab Venemaal kanda
Kaks aastat tagasi võitis kohvikutekett Starbucks kohtulahingu, millega sai õiguse oma kaubamärgi kaitsmiseks üha kasvaval Vene turul ning sel neljapäeval avabki firma Venemaal oma esimese kohviku.
"Tegemist on ettevõtte jaoks väga olulise sammuga ja me loodame saada osaks venelaste igapäevasest elust," ütles Starbucksi Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika divisjoni juht Cliff Burrows.
Enam kui 10 000 kohvikut omav Starbucks avab oma uusima esinduse Moskvast põhjapool asuv Himki hüpermarketis.
Aastal 2005 võitis ettevõte kohtulahingu õiguse eest kasutada Starbucksi kaubamärki Venemaal. Probleem ilmnes, kuna Starbucksi nimelise kaubamärgi olid enda nimele 34-aastane venelane Aljona Mihhailova, kes nõudis ettevõttelt 600 000 dollarit loobumaks oma õigustest Starbucksi kaubamärgile Venemaal.

Harri Taliga: alampalga tõus inflatsiooni ei mõjuta
Eesti ametühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul alampalga tõus inflatsiooni ei suurenda, kuna inflatsioon kiireneb nii või teisiti.
"Palgarallit veavad need palgad, mis on üle keskmise," rääkis Taliga aripaev.ee vahendusel. "Ma usun, et alampalga tõusu inflatsiooniga siduda on meelevaldne. Kõige valusamalt lööb inflatsioon just madalapalgalisi."
Taliga sõnul on suur vahe, kas kallineva elektri eest tuleb 100 krooni rohkem maksta 14 000 või 4 000 kroonise palga saajal. "Alampalga tõus aitab olukorda leevendada," lisas ta.

Hyundai juhatuse esimees pääses vanglast
Autotootja Hyundai juhatuse esimees, kes mõisteti süüdi firma vara ulatuslikus riisumises, pääses vangistusest, kuna tema karistus peatati enne kui ta jõudis vanglasse asuda.
Hyundai juht Chung Mong-koo vaidlustas küll veebruaris apellatsioonikohtus teda süüdi mõistnud otsuse ning Souli kõrgem kohus jättis Chung Mong-koo karistuse jõusse, kuid leidis, et mees ei pea oma karistust vanglas kandma, kirjutab BBC.
Algselt määratud kolm aastat vanglat asendati kohtu poolt ühiskondlikult kasuliku töö tegemisega. Seni kautsjoni vastu vabaduses viibinud Chung ei pea kohtuotsuse kohaselt vangi minema ja võib naasta oma ametipostile autofirmas.
Kohtunik Lee Jae-Hong kinnitas, et arvestas karistuse määramisel laiemat tausta, kui ainult Chungile esitatud süüdistust. "Kohus vaidles pikalt, kas panna süüdistatav reaalselt vangi või mitte," sõnas Lee Jae-Hong.

Kinnisvaraportaal: Eestis välismaalastele tünga ei tehta
Rahvusvahelise kinnisvaraportaali globespanproperty.com konsultant John Everitt jagab välismaalastele soovitusi kinnisvara soetamiseks Eestis, leides, et ostuprotseduurid on suhteliselt sirgjoonelised ja turvalised.
"Bürokraatia masinavärk liigub Eestis suhteliselt efektiivselt, võimaldades omandi üleminekut ühe omaniku käest teisele nii lühikese ajaga nagu seda on neli nädalat," sõnab John Everitt portaalis globespanproperty.com avaldatud ülevaates.
Everitti sõnul oli 1990. aastate esimesel poolel Eestis tavaks, et välismaalastelt küsiti kinnisvara eest kõrgemat hinda, kuid tänaseks on kinnisvaraturg küpsusproovi läbinud ja välismaalastest on Eestis saanud lisaks ostjatele ka kinnisvaraarendajad.
Tema hinnangul muutub välismaalaste ja eestlaste sissetulekute vahe üha väiksemaks ja järjest suuremal hulgal inimestel on võimalik endale kinnisvara soetada.

YIT ehitatud hotell läks hallitama
Kohus mõistis juuni lõpus YIT Ehituselt välja üle 11 miljoni krooni, mis Ülemiste hotell oli kulutanud hallitusest tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks.
Ülemiste hotelli omanikfirma ja YIT Ehituse vaidluse lahendas esmalt Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus, kes mõistis kahjusumma ehitusettevõttelt välja, kirjutab Eesti Ekspress.
Et ehitaja polnud lahendusega rahul, kaebas ta otsuse Tallinna ringkonnakohtusse, sest osalt olid hallitamise põhjuseks ka projekteerimisvead. Firma hinnangul peaks vastutama ka ehitusjärelevalvet teostanud ettevõte ja YIT ülesanne oli ainult ehitada.
Nagu arbitraažikohus, nii leidis ka ringkonnakohus, et ehitaja peab täitma garantiikohustust ja võib omakorda kaevata kohtusse projekteerija või ehitusjärelevalve teostaja.

Uuel iPodil on puutetundlik ekraan
Eile esitletud kuuenda põlvkonna iPod üllatab puutetundliku ekraaniga.
Uue iPodi varustuses on veel ka Wifi ning veebibrauser, mille kaudu on kasutajal võimalik muusikat osta endale sobival ajal ja kohal, vahendab BBC.
iPod kasutab sisseehitatud Safari netibrauserit, millega saab wi-fi kaudu osta muusikat näiteks iTunesi muusikapoest. Lisaks on ligipääs YouTube'i videodele, Google'i ja Yahoo otsingumootoritele.
Üle maailma ääretult populaarseks osutunud iPodi uut versiooni esitles eile tootjafirma Apple boss Steve Jobs.
Uut iPodi on võimalik osta kahes erinevas versioonis, milles ühel 8 gigabaiti ja teisel 16 gigabaiti flashmälu. USA-s maksab uus iPod 299-399 dollarit. Poodidesse peaks seade jõudma septembri lõpuks.

Naftaterminal Eurodek sai uue salapärase omaniku
Poolsalaja on tänavu kevadsuvel leidnud endale uue -omaniku naftaterminal Eurodek.
Seni Valeri Melnikovile ja tema -Taani venelastest äripartneritele kuulunud ettevõtte uus omanik on tundmatu Küprosel registreeritud firma Mercuria Energy Group Ltd, kirjutab Eesti Ekspress.
Nimi Mercuria paneb Eesti transiiditegelasi õlgu kehitama. -Raivo Vare näeb "küproslase" taga Venemaa kõige suuremate naftaparunite kõrvu. "Eurodekis läksid senised omanikud lahku. Firma uueks omanikuks tehti nii-öelda valge offshore," ütleb ta. Kelle kontrolli all Eesti suuruselt esimene-teine terminal Eurodek nüüd on, ei oskagi Vare öelda.

Eestlased tahavad Põlva Piima Hollandi investoritelt tagasi osta
Mumuu kaubamärgi poolest tuntud Põlva Piima juhid soovivad ettevõtte Hollandi investoritelt välja osta.
"Me pole seda soovi kunagi varjanud," ütles OÜ Põlva Piim Tootmine juht Aivar Häelm, kelle sõnul on läbirääkimisi peetud üsna kaua. "Küsimus on hinnas. Nagu ikka, arvab ostja, et see on kallis, ja müüja, et odav." Võimaliku tehingu toimumise aega Häelm prognoosida ei julgenud, kirjutab Äripäev.
Põlva Piim Tootmise ainuomaniku Ecoval Dairy Trade'i juhatuse esimehe Anthonie Zoomersi sõnul antakse tehingu toimumisel sellest ka teada. "See ei ole praegu teemaks," jäi Zoomers napisõnaliseks.

Piimahind lööb rekordeid
Piimakombinaadid maksavad põllumeestele piimakilost neli ja pool krooni, mistõttu kallineb juba järgmisel nädalal poes joogipiim 15 protsenti.
E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas ütles, et eelmisel nädalal tõusis juustu valmistamiseks mõeldud piima kokkuostuhind nelja ja poole kroonini: "Nii kõrget hinda pole meie piimatootjatele kunagi makstud," tunnistas ta ajalehele Järva Teatajale.
Murakas usub, et head uudised pole põllumeestele sellega lõppenud, sest piimahind kappab uutele kõrgustele ja võib juba lähiajal jõuda viie krooni piirile: "See pole mingi lubadus, kuid prognoosid näitavad, et sinna võime jõuda."
Põhjus, miks kombinaadid suudavad põllumeestele piimakilost rohkem maksta, on Muraka ütlust mööda asjaolus, et maailmas napib piima.
AS Tere juhataja Ülo Kivine ütles, et toorpiimahind on tõusnud ega jää üle muud, kui tõsta ka piimatoodete hindu poes: "Meie piimatoodete hinnad kallinevad kauplustes järgmise nädala lõpul."

Lääne-Virumaa jääb palgaga paljudest teistest maha
Lääne-Virumaa jääb II kvartali keskmise brutopalgaga maakondade võrdluses eelviimaseks, edestades vaid Valgamaad.
Eestis maksti aprilli-, mai- ja juunikuu keskmisena 11 549 krooni palka, millest maksud maha arvestati, Lääne-Virumaal oli brutopalganumber 8745 krooni, kirjutab Virumaa Teataja.
Kuigi keskmist palka ei peeta kõige kõnekamaks rahva elujärje näitajaks, sõltub sellest ometi riigikogulaste ja nii mõnegi linnapea töötasu.
Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami arvates ei saa keskmisest numbrist lähtudes eriti põhjapanevaid järeldusi teha: "Rakvere linnapea kuupalk pole ka kunagi keskmisest sõltunud," lisas ta.
Lääne-Viru suhteliselt niru töötasu sõltub Juhkami sõnul meil põllumajandus- ja metsandustöötajate suurest osakaalust.

Eestlased teenivad naabritest kolmandiku võrra rohkem
Eestlaste palk on Baltimaade kõrgeim, ületades naabrite Läti ja Leedu oma kolmandiku võrra.
Eesti keskmine palk selle aasta teises kvartalis oli 11 550 krooni, kasvades aastaga 21,2 protsenti. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui lõunanaabritel, kus palgaks makstakse keskmiselt 8741 krooni Lätis ja 8278 krooni Leedus, kirjutab aripaev.ee.
Seejuures oli palgakasv kiireim Lätis, tõustes aastaga 33,4 protsenti, samas kui Leedus oli see 20,2 protsenti.
"Eesti palgatase on lõunanaabritest kõrgem, sest meie kasvutempo on pikas plaanis olnud kiirem ja SKP seega kõrgem," selgitas rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütik Madis Aben.

Vee äärde saab maja ehitada keskkonnaministeeriumi eriloaga
Igal aastal annab ministeerium välja 50-60 luba keeluvööndisse ehitamiseks.
Näiteks anti luba inimesele, kes soovis ehitada Viljandimaal Vardi külas Rahemetsa järvest 15 meetri kaugusele, ehkki keeluvööndi laiuseks on seal 25 meetrit. "Arvestades asjaoluga, et kinnistu on juba varem hoonestatud ja hoonestus on kümme kuni 30 meetrit veepiirist, nõustusime keeluvööndi vähendamisega," selgitab keskkonnaministeeriumi avalike suhete juht Agnes Jürgens.
Samas ei olnud keskkonnaministeerium nõus Saaremaale Mustjala valda mere äärde ehitamisega, kus kogu kinnistu jääb seal alal kehtivasse 200 meetri laiusesse keeluvööndisse. Lisaks asub kinnistu ka Natura 2000 alal, kus kasvab vana loodusmets. Jürgensi selgitusel nägi ehitaja plaan ette ulatuslikke raietöid ning et sealkandis puudus ka varasem asutus, pidas ministeerium targemaks keeluvööndi vähendamisest keelduda.

RMK tagandatud juht Ülo Viilup: poliitikud väänasid mulle ära
Riigi ühe mõjukama asutuse RMK juhi kohalt üleöö tagandatud Ülo Viilup ütleb, et RMK nõukogu soovib riigimetsa senisest kaks korda rohkem raiuda.
Ülo Viilup, juhtisite Eesti üht mõjukamat asutust RMK-d kuni eelmise nädala ootamatu tagandamiseni. Olete siiamaani vaikinud, kuigi teil lasuvad üsna karmid süüdistused. Asutuse nõukogu nimetab liigset leebust, segadust aruannetega, 60 000 hektarit teie juhtimisel tuksi keeratud riigimetsa. Miks te olete kommentaaride eest põigelnud?
Ootamatu see tagandamine minu jaoks polnud. Esimese vihje sain juunis. Küsimus oli, millal tagandamine toimub. Eks see kõik oli seotud RMK nõukogu uue koosseisuga.
Aga ikkagi, miks otsustasite seni vaikida? Mängime lahtiste kaartidega...
Nõukogu võib iga juhatuse esimehe päevapealt tagasi kutsuda, nii näeb leping ette. Kui ei meeldi ja nägemused ei kattu, mis siis ikka kommenteerin. Aga et selle asja juures on tarvis sõud teha, seda vast mitte. Ilmselt oli aga seda sõud vaja, muidu oleks tagandamine imelikuna tundunud. Ei saa ju niisama, oli vaja süüdistusi leida.

Õpetajate majas näeb noore kunstniku loomingut
10. septembril avatakse noore kunstniku Aleksey Shatunovi maali- ja joonistuste näitus "Esteetika".
Välja on pandud klassikalised maalid ja joonistused.
"Näituse peamine mõte on selles, et meie ajal teevad paljud kunstnikud kunsti ja unustavad esteetika. Ma tahan meelde tuletada, et harmoonia ja esteetika elavad veel kunstis," rääkis Shatunov Päevaleht Online'ile.

Zahharov: maailm on ilma jäänud ühest suurest mehest
Täna varahommikul surnud Luciano Pavarotti tähtsust kommenteeris Päevaleht Online'ile Jassi Zahharov.
"Pavarotti oli 20. sajandi suurkuju, keda itaallased väga armastasid. Mees, kes oli rahvuskangelane. Kes ei olnud armastatud mitte ainult Itaalias, vaid ka Ameerikas. Tal oli imekspandav stiili ja vormi tunnetus, absoluutselt kõikides žanrites!" lausus Zahharov.
Täna Viru Keskuse Galaööl üles astuv Zahharov ütles, et kavatseb õhtuse esinemise pühendada just nimelt Luciano Pavarottile ning ettekandmisele pidavat tulema ka "O sole mio".
Zahharov lisas, et nii tema kui ka terve maailm on ilma jäänud ühest suurest mehest.

 "Kajakas": ei ühtki head stseeni, kuid ikka on huvitav
Festivalil Draama maandus üleeile järjekordne kajakas Eesti teatrimaastikul.
Aasta alguses oli Ingo Normeti ja lavaka 23. lennu tudengite turvaline "Kajakas", siis Von Krahli ja Kristjan Smedsi avangardne "Kajakas" ". Ning nüüd Andres Noormetsa ja Endla teatri puhastatud "Kajakas" - Noormets on teatanud, et nemad pole otsinud uusi vorme ja kontseptsioone, vaid läinud tagasi teksti enda juurde - see on olnud teksti puhastamise protseduur.
Just siin saabki parafraseerida kirjanik Trigorini kuulsat lauset "Ma ei saanud midagi aru, aga vaatasin huviga" - ei ole aru selgelt saada, kuidas on puhastatud teksti ja jäetud vormiotsingud kõrvale, aga vaadata on huvitav. Kõige enam küsimusi tekitab hajusus - Noormetsa "Kajakast" ei saa justkui millestki haarata, ei saa välja tuua üht eriti head detaili, stseeni või kont-septsiooni, kuid üldmulje jääb sellele vaatamata positiivne.

Eclectica: Ben Frost ühendab NIN-i ja Arvo Pärdi loomingu
Eclectica kultuurifestival Tartus pakub täna ühtaegu mitut isevärki muusikaelamust.
Algusega kell 21 esitletakse Tartu rokiklubis Rock & Roll Kreatiivmootori ametlikku esikalbumit "Irratsionaalne", millesse annavad oma panuse lisaks kreatiividele-kreatuuridele veel kodumaised mürakunstnik Autharktos ja elektroduo Zuuluis & Ideala.
Sealsamas esitatakse muusiku ja helilooja Ben Frosti projekti "6 Guitars". Ürituse tarbeks on värvatud kuus kohalikku kitarristi, kellest igaüks saab ühe motiivi mängida 40 minutit järjest. Frost aga töötleb heliväljundeid digitaalselt, manipuleerides helikõrguse, tämbri, intonatsiooni ja ruumiga. Tulemuseks on muusikaliselt minimalistlik, aegamööda kulgev rännak läbi erinevate helivõimaluste - alates heakõlast ning lõpetades valge müraga. Helilooja tänavust albumit "Theory of Machines" on The Wire iseloomustanud võrdpildiga - Nine Inch Nailsi Trent Reznor töötlemas Arvo Pärti!

Visandlik ja õhusrippuv "Vaikne muusika" on näitlejateatri pärl
Mikk Mikiveri mälestuslavastuses on lavastaja taandunud
Lars Noreni "Vaikne muusika" on lahkunud Mikk Mikiveri viimane, tegelikult isegi mitte alustatud teatritöö. See tekstiraamat oli haigusest kosuval Mikiveril töölaual.
Nüüd, üleeile, teatrimehe 70. sünniaastapäeval, esietendus tükk DRAAMAL Priit Pedajase lavastuses, Eesti Draamateatri lipu all. Tõsi, lavastaja pidas esietendusel tarvilikuks märkida, et näitetüki lavalejõudmine oli juba siis näitlejate initsiatiiv, kes Mikiveri endale kõr-vale olid kutsunud. Ja mine tea, ehk isegi taotluslikult on näitlejate initsiatiivina mõjul ka tüki praegune lavareaalsus. Pehmelt öeldes visandlikus lavastusjoonises. Õhulisuses. Olematuses.
Tekstina realistlikumapoolne, samal ajal siiski natukene varbad maast lahti materjal on Draamateatri ja Pedajase versioonis ei kusagilt algav, olematuses hõljuv ja ei kuhugi suubuv. Absurdiklassika tavalavastusjoonega flirtiv, becett'lik. Mõneti ehk tõesti ka plakatlik. Aga see selleks. Igal juhul on lavastaja taandunud ja laseb Draamateatri raskekahurväel väikeses ruumis särada. Eks seegi ole suure kunstniku tunnus.

Ajaloolane Sulev Vahtre võitles vaba mehena vabaduse eest
Augusti viimasel päeval suri ajaloolane ja Eesti taasiseseisvumise innustaja Sulev Vahtre.
Ajaloolase saatus pole Eestis kunagi olnud kerge. Aegu, mil eestlased on saanud oma ajalooga vabalt, ilma välise surveta tegeleda, on Eestis olnud vähe. Seda olulisem on, kui rahval on tõeliselt häid ajaloolasi, kes poleks eeskujuks mitte ainult oma raamatute, vaid ka hoiakuga. Sulev Vahtre oli selline mees. Ta oli sündinud ja kasvanud Eesti Vabariigis, see oli tema jaoks tegelikult loomulik seisund, mille taastamise poole ta püüdles. Tallinnas 22. septembril Pitka-poisina Vene tankide vastas seistes "rindeõgvendamise" korraldanud Vahtre suutis oma minevikku edukalt varjata ja saada Tartus ajaloolase hariduse, tõustes ajalooteaduskonna üheks legendaarsemaks õppejõuks.

Edward Käärkäe režissöör sai Veneetsias elutöö eest Kuldlõvi
Veneetsia filmifestivalil anti eile 49-aastasele USA filmilavastajale Tim Burtonile üle elutööpreemia.
Festivali organisaatorid nimetasid Tim Burtonit "USA üheks vapraimaks, uuendusmeelsemaks ning sihikindlamaks režissööriks", vahendab BBC.
Batmani filmisarja esimeste filmidega tuntuks saanud Burtonile andis auhinna üle temaga mitmetes filmides koostööd teinud Johnny Depp.
"Preemia on minu jaoks suur au," teatas Burton. "Loodetavasti annab see mulle jõudu edasi pürgida."
Burton tegi režiidebüüdi 1985. aastal filmiga "Pee-Wee suur seiklus", kuid suurem tunnustus saabus kümnendi lõpus filmidega "Beetlejuice" ja muidugi "Batmani" uusversiooniga Michael Keatoniga nimirollis.
1990. aastal tegi Burton esimest korda koostööd Johnny Deppiga filmis "Edward Käärkäsi". Hiljem on meeste teed kokku viinud filmid "Ed Wood", "Sleepy Hollow" ja viimati filmis "Charile ja šokolaadivabrik".

Õed Bratuhhinad U-21 MM-il 16 parema hulgas
Itaalias, Modenas rannavõrkpalli U-21 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel jätkusid täna alagrupimängud, eestlased olid edukad.
Eesti paaride omavahelise kohtumises jäid 2: 1 peale Bosjanok-Puri. Seejärel kaotasid Bosjanok-Puri austraallastele 0: 2 ja jäid ühe võiduga ootama oma saatust, seisab võrkpalliliidu pressiteates.
Õed Bratuhhinad suutsid kindlalt alistada sakslased 2: 0 ja nii oli kahe Eesti paari ja sakslaste vahel tekkinud nn "surnud ring".
Esimene koht alagrupis täisedu - kolme võiduga Austraalia paarile Palmer-Rohkamper, geimide suhte alusel teisel kohal õed Bratuhhinad, kes mängivad homme edasi 16 parema hulgas, kolmandad sakslased, neljandad Bosjanok-Puri.

Usbekistani jalgpalliliit loobus maavõistlusest Eestiga
Vastavalt Usbekistani Jalgpalliliidust tulnud teatele loobub Usbekistani jalgpallikoondis 17. oktoobriks Tallinnasse kokku lepitud maavõistlusmängust Eestiga.
Eesti Jalgpalli Liit ei loobu siiski plaanist mängida koduväljakul 17. oktoobri maavõistlust ja loodab mõne päeva jooksul teatada uue vastase, vahendab Sportnet.
Samuti ei ole praeguseks otsustatud, kas 17. oktoobri maavõistluse ärajäämine Usbekistaniga tähendab Eesti koondise jaoks ka vastumängule minemisest loobumist. Usbekistani ja Eesti vaheline maavõistlus Taškendis oli esialgselt kokku lepitud 21. novembriks.

Biathlon MM: Laskejooksu segateate võistluse võitis ülekaalukalt Venemaa
12. suvise biathloni maailmameistrivõistluste raames toimunud segateate võistluse laskejooksus võitis nii täiskasvanute kui juuniorite arvestuses Venemaa.
Teisele kohale samuti mõlemas arvestuses tuli Ukraina. Eesti võistkond, koosseisus Tagne Tähe, Kadri Lehtla, Martin Maasik ja Alari Remmelg, jäi viimasele kohale ning juuniorid diskvalifitseeriti võistlusreeglite rikkumise tõttu.
Kõik võistkonnad kiitsid Otepää lasketiiru ning radasid. Tšehhi esindaja pressikonverentsil, Ondrej Moravec, nimetas rollerirada üheks parimaks maailmas. Venemaa ja Ukraina laskejooksu võistkonna liikmed rollerirajal ei stardi, kuna mõlemal riigil on erinevate alade jaoks eraldi sportlased.
Võistlused Otepääl jätkuvad reedel algusega kell 13.00 naiste ja naisjuuniorite rullsuusa sprindiga 7,5 km pikkusel distantsil. Kell 15.30 algab meeste ja meesjuuniorite rullsuusa sprint 10 km pikkusel distantsil.

Tolmoff ja Must kerkisid edetabelis
Pärast edukaid turniire kerkisid Eesti parimad sulgpallurid Kati Tolmoff ja Raul Must täna avaldatud maailma edetabelis vastavalt kaheksa ja seitsme koha võrra.
Eelmisel nädalal tugevakoosseisulisel võistlusel Türgis poolfinaali jõudnud Tolmoff asub nüüd 45. real, Indoneesia turniiril kolmandasse ringi jõudnud 19-aastane Must aga 83. kohal, vahendab Sportnet.
Tolmoff püsib kindlalt Pekingi olümpiamängudele pääsemise kursil, sinna saamiseks jätkab võitlust ka Must.

Eesti teatevõistkond jäi Otepääl viimaseks
Täna peeti Otepääl suvise biathloni MM-i raames segateatevõistlus, kus võit läks Venemaale. Eesti nelik pidi leppima viimase kohaga.
Venemaa koondis eksis tiirus küll kahel korral, ent jooksukiirus oli piisav, et edestada finišis 12,6 sekundiga puhtalt lasknud ukrainlasi. Kolmanda koha teeninud Tšehhi kvartett jäi võitjast juba üle pooleteist minuti.
Eesti koondises ei osalenud mitmed põhitegijad ning koosseisus Tagne Tähe, Kadri Lehtla, Martin Maasik ja Alari Remmelg jäädi viimasteks, kaotades võitjatele üle 12 minuti. Möödalaske kogunes eestlastel tervelt 14.
Ka juunioride seas võitis kulla Venemaa, kes edestas Ukrainat ja Valgevenet. Eestlaste koosseis Susan Pihelgas, Paula-Britta Kesa, Taavi Bremann, Anton Aleksejev jäi liidrist jälle üle 12 minuti, kuid kohaks oli kuue möödalasuga eelviimane ehk 11. positsioon.

Pavel Londak: annan endast, mis oskan
"Nojah, annan endast, mis oskan," kostis Mart Poomi ja Artur Kotenko vigastuste järel jalgpalli EM-valikmängudeks Horvaatia ja Makedooniaga ootamatult Eesti koondise esiväravavahiks tõusnud Pavel Londak päev enne väljalendu.
"Vorm on suhteliselt hea, kuna olen Norras kogu aeg mängupraktikat saanud," arutles Norra esiliigaklubi FK Bodö/Glimti puurilukk oma hetkevormi üle jalgpalliportaal Soccernet.ee-le antud usutluses.
Seljavigastusega eemale jääv Poom arvas, et Londak ja teiseks numbriks võetud Mihkel Aksalu on mõlemad väga head väravavahid ning saavad Horvaatia ja Makedoonia vastu kindlasti kenasti hakkama.
"Londak on vast enesekindlam pärast välisklubisse siirdumist, kuid ka Aksalu on viimase aastaga oluliselt arenenud," väljendas Eesti koondise kapten noorematesse kollegidesse usku. "Meeskond saab kindlasti ilma minuta hakkama. Jalgpall on siiski ju meeskonnamäng ning ka enne on koondis ilma minuta edukalt mänginud."

Ani jõudis Itaalias veerandfinaali
Itaalias Mestres toimuval 50 000 USD suuruse auhinnafondiga ITF turniiril pääses maailma edetabelis 146. kohal paiknev Maret Ani kaheksa parema hulka, kui oli teises ringis 6: 1, 6: 4 parem itaallannast Valentina Sassist (WTA 341).
Ühepoolse avaseti järel suutis Sassi neljanda asetusega Anile küll rohkem vastupanu osutada, kuid 25-aastane eestlanna suutis kolmandal matšpallil kohtumise siiski võidukalt lõpetada. Ani kohtub veerandfinaalis austerlanna Patricia Mayri (WTA 362) ja poolatari Anna Korzeniaki (WTA 241) mängu võitjaga, vahendab Sportnet.
Täna tuleb väljakule ka Margit Rüütel (WTA 212), kes kohtub koos universiaadivõitja venelanna Alissa Kleibanovaga (WTA 208) paarismängus veerandfinaalis sakslannade Carmen Klaschka (WTA 239) ja Angelika Röschiga (WTA 205).

Kanteri kuld Tartu spordimuuseumis
Alates 8. septembrist võivad külastajad uudistada Tartus Rüütli 15 asuvas Spordimuuseumis Gerd Kanteri Osakas teenitud MM-kulda.
Kanteri kuldmedal leiab ajutiselt väärika koha spordimuuseumi püsiekspositsioonis. Koos tänavustel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Osakas võidetud kuldmedaliga saavad spordisõbrad näha ka Kanteri eelmistel maailmameistrivõistlustel Helsingis 2005. aastal võidetud hõbemedalit.

Esseekonkursiga selgitatakse olümpiatõrviku kandja
Septembri lõpuni kestva esseekonkursiga selgitatakse välja Eestist olümpiatõrvikut kandma minev inimene.
Traditsioonide kohaselt läidetakse olümpiatõrvik päikesekiirtest Olümpose mäel. Seejärel kannavad jooksjad eri riikidest tõrvikut olümpialinna. Pekingi olümpiatõrvik süüdatakse 25. märtsil 2008. aastal ning seda kannavad 21 780 tõrvikukandjat. Kokku läbib tõrvik teekonnal olümpiastaadionile 137 000 kilomeetrit.
Esseekonkurss kestab 30. septembrini ning osalemiseks tuleb täita ankeet leheküljel www.samsung.ee ning kirjutada essee inimesest, kes oleks sobivaim olümpiatõrvikut kandma. Soovitaja, kelle poolt esitatud kandidaat valitakse tõrvikukandjaks, saab autasustatud teleriga.
Essee on siiski valiksõela esimene osa, sest seejärel leitakse 20 kandidaati, kellest omakorda 10 pääsevad vestlusvooru, kus žürii valib Eesti tõrvikukandja.

Valitsus premeeris sõudjaid 150 000 krooni, Pärnu 200 000 krooniga
Tänasel valitsuse istungil kiideti heaks kultuuriministri taotlus eraldada paarisaerulise kahepaadiga Münchenis toimunud MM-il pronksile sõudnud Jüri Jaansonit, Tõnu Endreksoni ning nende treenerit Tatjana Jaansonit kokku 150 000 krooniga. Pärnu linn lisas omalt poolt 200 000 krooni.
Valitsus eraldas Jüri Jaansonile ja Tõnu Endreksonile kummalegi 50 000 krooni ning Tatjana Jaansonile samuti 50 000 krooni preemiat.
Rahvusvahelisel tippvõistlusel edukalt esinenud sportlaste premeerimispõhimõtted leppis valitsuskabinet kokku 2003. aastal, kui määrati kindlaks preemiasummad ja jagamisprintsiibid. Valitsuse määruse kohaselt on maailmameistrivõistluste pronksmedal väärt 100 000-kroonist preemiat, see jagunes võrdselt paatkonna liikmete vahel. Treenerile on ette nähtud preemia, mis on võrdne poolega sportlastele määratud preemiasummast.
Täna korraldab kultuuriminister sõudjatele ka tänuvastuvõtu, kuhu on kutsutud kõik suve jooksul rahvusvahelistelt suurvõistlustelt suurepäraseid tulemusi toonud sõudjad ja nende treenerid.

Leedu korvpallikoondis lõpetas alagrupi täiseduga
Leedu korvpallikoondis võttis Hispaanias toimuvatel korvpalli EM võistlustel alagrupis kolm võitu kolmest mängust ning läheb favoriidina vahegruppidesse. Läti see-eest kaotas üllatuslikult Portugalile ning langes konkurentsist.
C-grupis mänginud Leedu kohtus eile õhtul viimases mängus samuti kahest esimesest mängust võitjana väljunud Saksamaaga. Leedu alustas mängu suurepäraselt ning avaveerand võideti 30: 17. Poolajaks oli baltlaste edu juba 17 punkti. Teisel poolajal alustasid sakslased marulist tagaajamist, kuid lõpuvile tunnistas siiski Leedu nelja punktilist paremust.
Teises sama grupi kohtumises sai lõpuks mängu käima Türgi meeskond, võites 80: 72 Tšehhi ning tagades viimasena pääsu vahegrupimängudesse.
Läti alustas EM-turniiri mäletatavasti võiduga tugeva Horvaatia vastu, kuid teises voorus tunnistati suurfavoriit Hispaania paremust. Viimases voorus läks Läti kindla soosikuna Portugali vastu, kuid ometi jäid lõunanaabrid kohe alguses kaotusseisu ning lõpptulemuseks jäi pigem jalgpallimaana tuntud Portugali 77: 67 võit. Portugal tagas sellega edasipääsu järgmisesse ringi ning Läti peab mängima viimastele kohtadele.

Federer võitis taas Roddicku
USA lahtistel meistrivõistlustel tennises jätkab võidukäiku viimase kolme aasta võitja šveitslane Roger Federer, kes kohtas küll Andy Roddickilt veerandfinaalis tõsist vastupanu, ent võttis ikkagi kolmes setis võidu.
Ameeriklaste lemmik Andy Roddick jõudis kahes esimeses setis küll kiiresse lõppmängu, kuid seal soosis õnn ikka maailma suveräänset esinumbrit Federeri. Viimases setis oli šveitslane juba sõiduvees ning võttis suhteliselt kindla 6: 2 setivõidu, vahendab AP.
Federer pole USA lahtistel kaotuskibedust tundnud alates 2004. aastast. Tänane mäng oli kahe tugeva tennisisti vahel 15., kuid neist 14 on lõppenud Federerile võidukalt.
Naiste turniiril jõudis poolfinaali ameeriklanna Venus Williams, kes võitis pääsu eest nelja hulka serblanna Jelena Jankovici põnevas kolmesetilises mängus. Avasett kuulus küll serblannale 6: 4, kuid järgmises setis sai Venus mängu käima ning võttis kindla 6: 1 võidu. Kolmandas ja viimases setis mängiti võrdselt ning võitja selgus alles kiires lõppmängus, mille Venus võitis 7: 4.

Eesti naispaarid U-21 MM-il jäid eile võiduta
Itaalias, Modenas rannavõrkpalli U-21 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel loositi mõlemad Eesti naispaarid ühte alagruppi, lisaks veel 3.asetusega sakslannad Sude-Eckardt ja 10.asetusega Austraalia paar Plamer-Rohkamper.
Esimesena mängisid Oksana Bosjanok - Kadri Puri, kes kvalifikatsiooniturniiril kolm võitu noppisid ja põhiturniirile murdsid - vastaseks tugevad sakslased. Mängu esimene geim kaotati 7: 21, teine oli vähe tasavägisem - 18: 21, kuid 2: 0 mänguvõit läks siiski sakslannadele.
Õdede Natalja ja Polina Bratuhhina debüütmäng austraallastega ei läinud palju edukamalt - geimides saadi 12 ja 17 punkti ning võiduarvet ei avatud. Homme kell 10.00 mängitakse omavahel.
TULEMUSED:
Alagrupiturniir - Pool C
05.09 Palmer-Rohkamper AUS [10] Bratuhhina-Bratuhhina EST [15] 2-0 (21-12, 21-17) 0: 37
05.09 Sude-Eckardt GER [3] Bosjanok-Puri EST [22] 2-0 (21-7, 21-18) 0: 35

Eesti alistas raskustega Luksemburgi
Eesti korvpallinaiskond alistas EM-valikturniiri B-divisjoni mängus Luksemburgi 75: 56.
Avapoolaeg kulges Audentese spordihallis võrdselt, kuid siiski pisut külaliste juhtimisel. Esimese veerandaja kaotas Eesti 14: 15, teise järel oldi taga 28: 32. "Seda oligi oodata, et algus kujuneb tasavägiseks," ütles Audentese spordiklubi esindav Pirgit Püü, kes panustas võitu viis punkti.
Kolmandalgi veerandajal oldi lühikeste luksemburglastega hädas, kuid viimasel saadi kaitse pidama ning kaotusseisult 45: 50 alustati pressinguga. 19: 0 vahe-spurt tõi eestlannad mängu tagasi. "See tuli puhtalt hea pressingu pealt. Saime palli liikuma ning vastane jäi hätta," ütles Püü.
Peatreener Jule Ona Lill ajas avapoolaja allajäämise koduseinte süüks. "Esimesel poolajal vaevas meid kodustress. Tahtmine võita oli väga suur," ütles ta. "Väsimusega kaasnes stressi langus ning siis näitasime, mida tegelikult oskame."

Leedu alistas Saksamaa ja võitis alagrupi
Leedu korvpallimeeskond alistas EM-il Hispaanias B-alagrupi esikoha otsustanud mängus Saksamaa 84: 80 ning jätkab turniiri täisedu, kolme võiduga.
11 sekundit enne lõppu vähendasid peaaegu kogu kohtumise vältel tagaajaja osas olnud sakslased oma liidri Dirk Nowitzki vabavisetest vahe vaid 80: 81-le, kuid sellele järgnenud Darius Songaila üks ja Rimantas Kaukenase kaks tabamust vabaviskejoonelt aitasid baltlastel siiski edu hoida.
Darjus Lavrinovic panustas võitu 18 punkti ja 5 lauapalli, *arunas Jasikevicius 15 punkti ja 10 söötu. Nowitzki kontosse jäi 28 punkti ning üheksa lauapalli.
Israel üllatas eile 87: 83 võiduga korvpalli suurriiki Serbiat ja rühkis kolmandana A-alagrupist turniiri teisele etapile, serblased lõpetasid alagrupimängud kolme kaotusega ning peavad koju sõitma. Mängu saatuse otsustasid vabavisked, sest võitjad kogusid vabaviskejoonelt koguni 16 punkti kaotajatest rohkem. Iisrael tabas 34-st üritusest 30, Serbia 22-st 14.

Seljavalu kukutas Poomi Eesti jalgpallikoondisest
Mart Poomi takistab eelseisvates EM-mängudes kaasa löömast terav närvivalu alaseljas.
Üleeilsel treeningul koondise esi-väravavahi Poomi seljahäda kohta veel optimistlikke kommentaare jaganud peatreener Viggo Jensen ilmus eile ajakirjanike ette pisut nõutumas meeleolus.
"Paistab, et Poom ei saa kummaski mängus siiski kaasa teha," lausus juhendaja, kes peab nüüd laupäevases kohtumises Horvaatia ja kolmapäevases heitluses Makedooniaga hakkama saama suisa kahe kogenud puurilukuta - vigastuse tõttu jääb eemale ka koondise teine väravavaht Artur Kotenko.
Jenseni sõnul kuulis ta halba uudist eile päeval, kui selgusid magnetresonantstomograafia uuringu tulemused, mis paljastasid Poomi seljahäda põhjuse - närvivalu, mida põhjustab kahe selgroolüli vahel asuva ketta hõõrdumine vastu närvi.

Sõudjad ihkavad tuleval aastal Pekingist kahte olümpiamedalit
Olümpiakomitee juht Mart Siimann loodab Pekingis näha Eesti suu-rimat olümpiakoondist.
Kaks värsket MM-i medalit tõstsid fännide olümpiaootuse lati kõrgele. Kettaheitja Gerd Kanter ning sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson elavad järgmised üksteist kuud ainult ühele eesmärgile - võita olümpiakuld. Vähemaga ei saa ju leppida!
Olümpiakutse allkirjastamisega Eesti võistkonna osavõttu Pekingi mängudest kinnitanud Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Mart Siimann kordas enne Torino talimänge öeldud tõekspidamist: üks kuni kolm medalit on tõenäoline, medalita jäämine oleks ebaõnnestumine, rohkem kui kolm oleks ime.
"Tuginen tõenäosusele, mitte ennustamisele," lausus Siimann. "Arvestan Eesti riigi väiksust ja rahvamajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. Viimaselt neljalt olümpialt on Eesti saanud kolm medalit."

Tallinna Börs teatas First Northi nõustajad
Tallinna Börs allkirjastas koostöölepingud kahe advokaadibürooga, kes soovivad saada alternatiivturu First North nõustajateks. Koostöölepingud allkirjastasid advokaadibürood Luiga Mody Hääl Borenius ning Sorainen. Kokku on Tallinna Börsil koostöölepingud sõlmitud 10 firmaga.
Alternatiivturu nõustajateks saavad piisavate kogemustega äri-, õigus- ja finantskonsultatsioonide ettevõtted, kes läbivad ka spetsiaalse alternatiivturu First North koolitusprogrammi ning sõlmivad pärast alternatiivturu reeglite jõustumist lepingu vähemalt ühe Baltikumi börsiga. Olles vahemeheks ettevõtte, börsi ja investorite vahel, on ka nõustajal oluline roll alternatiivturu arendamisel.
Alternatiivturu First North eesmärgiks on anda läbi leebemate reeglite laiemale ringile ettevõtetele võimalus arenguhüppe finantseerimiseks ning tekitada börsiettevõtete järelkasv, samal ajal pakkudes täiendavaid investeerimisvõimalusi investoritele. Ettevõtetele tähendab see väiksemat hulka kohustusi, investoritele aga ka suuremaid riske.

Eestis loodi konverentsiturismibüroo
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit ning suuremad konverentsilinnad Tallinn, Tartu ja Pärnu sõlmisid täna, 6. septembril leppe konverentsiturismi edendamiseks.
Lepingule alla kirjutanud partnerid soovivad koondada ettevõtjate, omavalitsuste ning riigi huvid ühtse katusorganisatsiooni alla, milleks saab mittetulundusühing Eesti Konverentsibüroo.
Loodava Eesti Konverentsibüroo peamiseks eesmärgiks on suurendada Eesti kui konverentsisihtkoha rahvusvahelist tuntust ja konkurentsivõimet, et saavutada rahvusvaheliste konverentside arvu kasv Eestis ning aidata kaasa turisminõudluse hooajalisuse vähendamisele.
Konverentsiturism on praegu kõige kiiremini kasvav reisiliik kogu maailmas. Rahvusvahelise organisatsiooni ICCA (International Congress and Convention Association) andmetel pakub konverentsiturismi võimalusi üle 200 riigi.

Eurostati peadirektor külastab Eestit
Reedel, 7. septembril on Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat peadirektor Hervé Carré ühepäevasel tutvumisvisiidil Statistikaametis.
Hervé Carré kohtub Statistikaameti peadirektor Priit Potisepaga ning peateemana tuleb kõne alla Eesti kui väikese riigi spetsiifilised probleemid Euroopa statistikasüsteemis.
"Väikeses riigis on väga keeruline täita Euroopa statistikasüsteemi nõudeid, kuna riikliku statistika tegemisel on inim- ja raharessurss piiratud. Seetõttu oleme väga huvitatud väikeriikide eranditest, mis võimaldavad ka andmeesitajate koormust vähendada," märkis Priit Potisepp.
Samuti on kavas kõneleda Euroopa Liidu rändestatistikast ja Eesti järgmisest rahvaloendusest.
Eurostati peadirektor kohtub ka rahandusminister Ivari Padari ja Eesti Panga presidendi Andres Lipstokiga.

Intel viib neljatuumalised protsessorid suurserveritesse
Intel tutvustas esimesi multiprotsessor-serveritele mõeldud neljatuumalisi Xeon protsessoreid. Inteli lubaduste kohaselt tagavad need suure jõudluse, töökindluse ja skaleeritavuse erinevatele ettevõtetes vajalikele rakendustele nagu andmebaasi- või ressursiplaneerimise ja ärianalüüsi virtualiseeritud keskkonnad.
Intel Xeon 7300 neljatuumaliste protsessorite seeriasse kuulub kuus uut mudelit, mis pakuvad võrreldes eelmise põlvkonna kahetuumaliste protsessoritega rohkem kui kahekordset jõudlust ja üle kolme korra suuremat jõudlust vati kohta. Uute protsessorite turule toomine lõpetab Inteli vähem kui 15 kuud kestnud ülemineku energiasäästlikule Core mikroarhitektuurile. Uue platvormi energiasäästlikkus koos täiendatud virtualiseerimisvõimekusega peaks kokku hoidma ettevõtte kulusid.
Uue tooteseeria taktsagedused ulatuvad 130 vatise protsessori puhul kuni 2,93 gigahertsini. Lisaks kuulub valikusse mitu 80 vatist protsessorit ja üks 1,86 GHz taktsagedusega 50 vatine mudel, mis on optimeeritud neljapesaliste serverimoodulite ja tihepaigutusega püstikserverite jaoks. Intel 7300 kiibistik andmevoo optimeerimisvõimalusega (i.k. Data Traffic Optimizations) tagab tasakaalus platvormi mitme uue tehnoloogiaga, mis täiustavad andmevahetust ning mälu ja sisend-väljundühendusi.

Glaskeki poolaasta käive oli ligi 571 miljonit krooni
Piirkonna juhtiva aknatootja AS Glaskek käesoleva aasta esimese 6 kuu konsolideerimata käive moodustas 571 miljonit krooni, kasvades aastaga enam kui 20 protsendi võrra. Aastaga teenis ettevõte 921 miljoni kroonise käibe juures 45 miljonit krooni kasumit.
Glaskeki nõukogu esimehe Vladimir Oberšneideri sõnul kasvas ettevõte ehitusturu kasvuga ühes rütmis. "Meie arengud on otseses seoses üldiste trendidega ehitusturul ja seetõttu liigume oma klientidega ühes rütmis. Sellest tulenevalt kavandame veel sel aastal mitmeid suuri investeeringuid nii Eestis kui välisturgudel," sõnas Oberšneider.
Kokku kuulub Glaskekile 2 klaaspakettide, 5 plastikakende, 2 puit- ja puitalumiiniumakende ning 6 alumiiniumkonstruktsioonide tehast. Kokku toodetakse Glaskekile kuuluvates Tallinna, Tartu, Daugavpilsi ja Sankt-Peterburi tehastes maksimaalselt 300 000 akent aastas.

Baskini anekdoodid
Kaks parlamendiliiget teevad suitsu:
"Tead, mul on kaks uudist - hea ja halb."
"Ütle alguses halb uudis."
"Me oleme sinuga nii palju aega tööl, et meie naised said sõbrannadeks ja on nüüd lesbid!"
"Aga hea uudis?"
"Tead, sa meeldid mulle..."
Poeg uurib isalt: "Issi, kas sa veel kasvad?"
"Ei, ma olen juba täiskasvanud."
"Aga miks sa siis nii palju sööd?"
Vanahärra sõidab laevaga lõbureisile. Pärast esimest ööd otsib ta üles kapteni ja küsib nõudlikult:
"Meri oli täiesti vaikne, aga laev õõtsus, nagu oleks torm olnud. Milles asi?"

JÄRJEJUTT (13): Patricia Cornwell: Risk
Võib-olla näeb mees teda sellisena, nagu ta oli kunagi kakskümmend aastat tagasi, kui tal olid kreemikas nahk, suured sinised silmad, tihe ümar pepu ja kikkis rinnad ning keha, mis gravitatsioonijõule sõrmenipsu tegi, kuni ta sai neljakümneseks ja gravitatsioonijõud nipsutas talle tagasi.
"Mul oleks vaja tolleaegset politseitoimikut," teatab mees telefoni.
"Kas sul juhtumisi on teada kriminaalasja number?" küsib Sykes.
"On olemas ainult lahkamise ekspertiisiakti number. On ka veel paar väljatrükki mikrofilmilt, kuid ei mingeid fotosid kuriteopaigast ega midagi muud. Pean selle toimiku saama, kui seda üldse on võimalik leida selles Bermuuda kolmnurga kaoses. Sa tead ju, et too vana surnukamber koliti ära. Vähemalt Lamont ütles, et see olevat ära kolinud. Oletan, et tal on õigus."

Kolm digikanalit, seitse tahtjat
Kultuuriministeerium annab võistluse käigus välja kolm digitelevi-siooni ringhäälinguluba.
1. septembril lõppenud võistlu-sele kahe üldhuvi programmi ja ühe sporditemaatika suunitlusega programmi loomiseks laekus kokkuvõttes seitse avaldust.
Ühe avalduse esitas OÜ Eesti Spordikanal, kaks taotlust esitasid nii AS Kanal 2, AS TV3 kui ka OÜ Sinukodu Kinnisvara. Taotlustest viis olid kõigi nõuete kohaselt vormistatud, aga kahe puhul vajavad mõned andmed veel täpsustamist.
Kanal 2 peadirektor Urmas Oru sõnas, et antud teemal on dialoog kultuuriministeeriumiga alles ees. "Plaane on veel vara kommenteerida, sest konkurss ei ole veel õieti läbigi ja oleks ebaõiglane hakata seda praegu meedias arutama," lisas Oru.
Kevadeks tööle

Kersna osavõtt "Pealtnägijast" on teadmata
Aafrikas rännusaadet tegemas käinud saatejuht Vahur Kersna jääb reisi ajal saadud vigastuse tõttu vähemalt 2008. aasta alguseni teletööst eemale, mis tähendab, et oktoobris algama pidanud "Pealtnägija" saatus on praegu lahtine. "Inimene plaanib, Jumal juhib," vastab Kersna küsimusele, kas 2008. aasta alguses võib teda uuesti ekraanil näha. Mis täpsemalt saatejuhti vaevab, jättis Kersna kui tema sõnul ebaolulise tõiga täpsustamata.
Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg kinnitas Kersna eemalolekut, kuid ei osanud eilse seisuga "Pealtnägija" tuleviku osas midagi lisada. "Kui otsus on selge, informeerime kindlasti ka meediat. Selge on see, et palju aega meil ei ole," ei tahtnud Tomberg spekuleerida, millal otsus tehakse.

Vene Delfis kutsutakse ikka veel üles eestlasi tapma
Põhiseadus ei luba õhutada rahvuslikku või poliitilist vihkamist ja vägivalda.
Venekeelne Delfi vahendas Komsomolskaja Pravda Severnaja Jevropa artikli, milles väidetakse, et pole vähimatki lootust, et Dmitri Ganini tapjad läheksid kohtu alla. Võimud olevat huvitatud sellest, et see juurdlus ei lõpeks eal. Kuid kirjutisest tunduvalt suuremat huvi pakuvad Delfi foorumis ilmunud kommentaarid. "Ühe venelase eest tuleb tappa kümme eestlast!", nõudis 2. septembril kell 6.40 keegi Mitja. "Ganini eest tuleb tappa kümme eestlast ja teha seda Raekoja platsil", pakkus 3. septembril kell 8.58 hüüumärgi-nimeline arvaja. Siis läks asi detailsemaks: "On vaja, et Eestisse tuleks eriõppega inimene ja tapaks plaanipäraselt mitu tõbrast sellest kambast, mis on seotud mõrvaga", kirjutas 4. septembril kell 4.20 keegi "2 Mitja". Need üleskutsed ei tohiks portaali administraatoritele postituste tulvas märkamata jääda: arvamusi oli kõigest paarkümmend. Kas tõesti ei õpi me eal ja oleme ka pärast pronksiööd nõus avaldama internetis üleskutseid tappa? Tappa rahvustunnuse alusel?

Volvo ReCharge laeb end seinakontaktist
Volvo esitleb Frankfurti autonäitusel oma uut ideeautot ReCharge Concept, mille silmapaistvaimaks omaduseks on võimalus selle elektrimootoreid laadida tavalisest seinakontaktist.
Stepslist laetava elektrimootori abil on auto suuteline läbima kuni 100km, kuid lisaks sellele ons ee varustatud ka ökoloogilise biokütust kasutava 1.6-liitrise FlexiFuel sisepõlemismootoriga.
ReCharge Concept on välja töötatud Volvo Car Corporation'i ideedekeskuses Camarillos, Californias. "See on revolutsiooniline uuendus säästva transpordi valdkonnas. Inimene, kes sõidab alla 100 kilomeetri päevas, peab tanklat külastama üliharva. USAs võib see hõlmata peaaegu 80 protsenti kõikidest autojuhtidest," selgitab Magnus Jonsson, Volvo Cars asepresident uurimus- ja arendustöö valdkonnas.
Erinevuseks võrreldes seniste hübriidautodega on Volvo ReCharge puhul see, et mehaaniline ühendus mootori ja rataste vahel puudub täielikult - kõiki nelja ratast veab edasi elektrimootor. Kui kasutusel on FlexiFuel sisepõlemismootor, kasutatakse seda elektrimootorite varustamiseks kasutatava generaatori ringiajamiseks.

Võida emmedeklubi.tv-st uute filmide vabapääsmed
Nüüd on kõikidel emmedeklubi.tv liikmetel, kes võtavad osa nimelugude konkursist või hindavad teiste lugusid, võimalus loosiga võita vabapääse uute Eesti noortefilmide seansile.
Pileteid on võimalik võita Maiju Ingmani mängufilmile "Mis iganes, Aleksander!" ja Anu Auna lühimängufilmile "Indigo Tuba".
Vabapääsmete võitjatega võetakse ühendust ning nende nimed avaldatakse Emmedeklubi.tv uudiste rubriigis 10. septembril.
"Mis iganes, Aleksander!"
Kas võib minna liiga kaugele, otsides endale elu? Aleksander (Jaak Prints) on andekas noormees, kes ei tea, mida oma eluga pärast keskkooli lõpetamist peale hakata. Mõtted karjäärist, perest, ülikoolist või sõjaväkke minekust tunduvad talle võõrana. Teda justkui ei huvita miski. Õnnetuseks ei oska oma pojale nõu anda ka Aleksandri vanemad (Kaie Mihkelson, Ao Peep) ega sõbrad (Mirtel Pohla, Ott Sepp, Bert Raudsep).

Arhitektid ehitavad sildu kasvavatele puudele
Tudengid rajavad elus puudele konstruktsioone, mis peavad vastu ka inimese raskusele.
Kui rääkida ehitamisest, siis kangastuvad ehk paljude mõtteis klaasist-betoonist-terasest pilvelõhkujad, mis annavad märku ehitusvaldkonna pidurdamatutest edusammudest. Seda, et edasiminek võiks olla rohelisem ja loodussõbralikum, püüab näidata esialgu lapsekingades ehitusbotaanika õppesuund Stuttgardi ülikoolis. Kasvavatele puudele on tudengid rajanud oma esimesed katsetused: purde, paviljoni ja linnuvaatlusmaja.
Kevadel puhkevad puuoksa-hooneil pungad, suvel katab ehitise fassaadi roheliste lehtede kardin. Aastatega kasvavad puud tugevamaks ja hoone areneb selleks, mida arhitekt oma jooniseplokis või arvutis välja mõtles, vahendab Focus Online.
Lõuna-Saksamaale Bodeni järve äärde rajas noor arhitekt Ferdinand Ludwig ühes partneri Hannes Schwertfegeriga kunstnikest abielupaari tellimusel elus puudest purde. Selle põhikonstruktsiooni moodustavad kasvavad pajud. Käidava metallkonstruktsiooni sidus Ludwig tugevate köite abil puude külge.

Fooliumiga kivivill säästab töövaeva
Eesti Soojustuskeskuse OÜ alustas tänavu suvel alumiiniumfooliumiga kivivilla müüki.
Kui varem tuli kivivilla peale eraldi paigaldada aurutõkkepaber, siis nüüd on mugavamal ehitajal ka vähem vaeva nõudev alternatiiv olemas. Tänavu suvel jõudis Eestisse uuendus Hollandist - kivivill, mille ühele poolele on alumiiniumfooliumkate juba kinnitatud.
Alumiiniumfooliumi ülesandeks on toimida aurutõkkekihina ja soojuskiirguse peegeldajana. Foolium toimib aurutõkkena ainult sel juhul, kui kõik liitekohad kinni teipida, õpetab Julia Tsvetajeva Soojustuskeskusest. Niisiis sellest tööst pääsu pole.
Sõrestikkonstruktsioonis saab fooliumiga kivivilla panna nii seina kui ka lakke. Tähele tuleb vaid panna, et alumiiniumfoolium jääks tarindi soojemale poolele. "Fooliumikihti tohib panna ainult ruumi poole. Väljapoole mitte, sest foolium on aurutihe materjal," hoiatab Tsvetajeva. Vill on müügil 100 ja 150 mm paksusena.

Tapeedimaailma kuumimad märksõnad on nahk, siid ja kristallid
Efekttapeet nõuab oskuslikku paigaldajat, kes kallist kraami untsu ei keeraks.
Tahad seinale ussinahka? Pole probleem. Kui varem oleks pidanud nahkse toa saamiseks pingutama naha seinale ning leppima, et õhu niiskemaks muutudes vajus ka seinakate õnnetult lotti, siis nüüd on võimalik endale soetada nahast tapeet. Nahktapeedi paberit katab imeõhukeseks lihvitud kunstnahk. Seega pole ohtu, et seinakate aja jooksul oma kuju kaotaks. Eri variantide ruutmeetri hind jääb 2000-3000 krooni vahele. Iseasi, kust leida ekstravagantse materjali paigaldajat.
Sisustussalongi Muster disaineri Ange Saare sõnul on efekttapeedid ehitusfirmadele suureks komistuskiviks. Tapeeti tuleb paigaldada siis, kui majast on viimne kui ehitustolmu kübemeke kadunud. Maalrit, kes oleks nõus sellist tapeeti panema, tuleb disaineri sõnul vaat et tikutulega taga otsida. Efekttapeedilt on iga paigaldamisel tehtud eksimus selgelt näha.

Hea ehitaja leidmine on justkui loteriivõit
Ehitajat palgates ei tea tihtipeale, kas teie maja on tema esimene käsitööproov.
Vanarahva tarkus ütleb, et endale ehita alles kolmas maja - esimene vaenlasele ja teine müügiks. Selle tarkuse paikapidavus kehtib ka juhul, kui lasete teistel ehitada. Sageli pole inimesel endal õrna aimugi, kuidas ja mis tema valmiva maja juures tegelikult olema peab. Ehitaja on varmas seda kohe ära kasutama. Natuke soojustuse kokkuhoidu siit, juhtmed otse sealt, tuuletõke ülejala ja nii istudki esimesel talvel pooled õhtud küünlavalgel.
Kõik see tuleb siis, kui maja on juba valmis. Esmalt on vaja ehitaja leida ja praegu pole see üldse lihtne. Lihtsaim võimalus on internetis surfata. Oletame, et teil on kinnisidee elada järgmised sada aastat palkmajas. Palkmajaehitajate kodulehe-külgi on arvukalt ja seal on ka majaprojektid väljas. Odavam on lasta ehitada mõne olemas-oleva projekti järgi, siis ei pea arhitektile eraldi maksma. Projekteerijale, tõsi küll, tuleb ikka maksta, sest legaalne ehitus nõuab legaalset projekti.

Vale ehitus võib kiviaia uppi ajada
Eestlased on kiviaedu ehitanud läbi aegade, nüüd on need taas moodi tulnud.
Kiviaedu ei rajatud omal ajal mitte ilu, vaid ikka vajaduse pärast, et hoida karja põllule või õuele trügimast. Kiviaia ehitamine polnud sugugi ühe suve töö. Kivirida edendati jupphaaval, just niipalju, kui põllult jõuti kive vedada.
Vabaõhumuuseumi peakonservaatori Marike Lahti sõnul ladusid kive ka naised. Suured ja rasked põhjakivid seadsid paika mehed. Saaremaal 17. sajandist pärit kiviaedade rajamise juhend õpetab, et aastas tuleb kiviaeda ehitada 17-21 meetrit, aia laius on alt 1,8 meetrit, pealt 0,9 meetrit ja kõrgus olgu samuti 1,8 meetrit.
Vaevarikas ja aeganõudev
Vabaõhumuuseumi kiviaiakursused lähendavad eestlasi pisut oma juurtele. Meistrite näpunäidete järgi saavad algajad selgeks palju nippe. Nii näiteks peab teeääriseks mõeldud kiviaia tegemisel arvestama talvise lumelükkamisega, et suur lumevall kiviaeda ümber ei ajaks. Samuti soovitavad tegijad ehitada kiviaed kasvavatest puudest kaugemale. Puude kõikumine ning kasvamine murendavad aeda ja võivad selle lõpuks sootuks lõhkuda.

Oma telefoni saad laadida ka valgustist
Valgustit "Punk" saab vajadusel kasutada ka sülearvuti- ja telefonilaadijana.
Kard Männil lõpetas 2005. aastal Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri erialal. Kooli ajal töötas ta Linear Projektis, kust sai enda sõnul kõik vajalikud tehnilised teadmised ja kogemused oma töö tegemiseks.
"Disainisin lambi ülikooli III kursusel. See lamp on mitmefunktsiooniline, lisaks lülitile on tal ka pistikupesa, mis annab ühtlasi pikendusjuhtme funktsiooni. Võid panna oma sülearvuti või telefoni laadima või ühendada lampe üksteise järel ritta. Vastandiks tavalisele lambile on lüliti sel valgustil peitmise asemel hoopis põhiline disainielement - aus ja lihtne," räägib Männil oma tööst.
"Valgusti sai tookord nimeks "Punk". Nimi tekkis tõenäoliselt tänu tavatule lahendusele, sest see lihtsalt on punk lamp," meenutab Männil.

Tuba number 606
Tuba nr 606 - kõlab nagu tundmatuks jäänud Hitchcocki film? Tegelikult on see Arne Jacobseni disainitud hotellituba Radisson SAS hotellis Kopenhaagenis. Hotell korraldab lahkelt disainihuvilistele ekskursioone. "Juhul, kui tuba on vaba," kuulutab hotelli koduleht. Kunstiteaduse magistrant Liisi Tardil vedas - tal õnnestus tabada ära see harv hetk, kui tuba ei olnud broneeritud ja ta sai tutvuda Arne Jacobseni disainitud ning 1960. aasta juulis avatud luksuslikku disainiimega. Eelmisest sajandist pärit kuulsatel muna- ja libliktoolide selgadel pole märkigi aja möödumisest. Tardil oli raske uskuda, et seda tuba tõepoolest nii kaua säilitatud on. "Peaaegu igal sammul kinnitati meile, et siin on tõepoolest kõik Jacobseni disainitud esemed," meenutab Liisi Tart. Aknaid ehivad helesinised lendlevad? atäänkardinad, mis väljast vaadates jätavad taeva peegelduse mulje. Tuba on kujundatud murtud sinistes toonides, mis loob ühtaegu suursuguse ja õdusa mulje. Jacobseni loomingus peituvale lihtsusearmastusele lisavad vürtsi pisikesed nutikad lahendused nagu laua sees olev kraanikauss, sisseehitatud meikimislaud ja kaks vannituba. Üks vannituba on kiireteks hommikuteks ainult du? iruumiga ja teine mugava vanniga romantilisteks õhtuteks. Samuti on võimalik paari näpuliigutusega vahekardina abil muuta tuba õdusaks salongiks.

Taani disain - ikka hea Jacobsen ning sekka ka uut
Eesti Päevalehe rubriik Disain alustab ringkäiku Euroopa linnade disainipoodides, esimesena on sihikul Kopenhaageni omanäo-lised poekesed.
Disain olgu kogemiseks, vaatamiseks, nuusutamiseks ja katsumiseks, kuulutab Taani disainer Johannes Torpe, tänapäeva hinnatuim mööbli- ja sisustusguru. Taani on tuntud oma mugava ja kasutajasõbraliku põhjamaise disaini poolest. Enamik inimesi on arvatavasti kuulnud selliseid nimesid nagu Arne Jacobsen ja Piet Hein. Kuid tutvustamist väärivad ka uued tegijad disainimaastikul. Sadamalinn annab selleks hea võimaluse nende kümnete disainipoodide näol.
Designer Zoo
Vesterbrogade 137
www.dzoo.dk
Kahel korrusel paiknev disainerite nn loomaaed annab suurepärase võimaluse viia end kurssi disainimaailmas toimuvaga. Kaheksas avatud töötoas valmistatakse mööblit, ehteid, keraamikat, klaasi ja kudumeid. See on koht, mis kasutab ära kõiki võimalikke disainiväljundeid. Siit võib leida midagi täiesti eriskummalist kui ka täiesti tavalist igapäevast tarbedisaini.

KRISTINA TÄHT: kas riik tõesti soosib alkoholi kuritarvitamist? 
Alkoholiaktsiisist riigieelarvesse laekuv summa on üle 12 korra väiksem, kui liigjoomisest põhjustatud haiguste ja vigastuste ravimiseks raha kulub, samuti on õlle- ja viinatootjatel liiga lihtne oma tooteid avalikus ruumis reklaamida.
Olles 10 aastat riigi heaks töötanud tean, et enamik asju on kahe otsaga. Näiteks mõnede meelest peaks vanemahüvitis olema kõigile võrdne ja teiste meelest on õiglane maksta ühele ligi kümme korda vähem kui teisele.
Alati saab keegi kasu rohkem kui mõni teine ja riigi asi on siin võimalikult suurt või kõige suuremas hädas olevat huvigruppi katta. Kas see huvigrupp on ettevõtjad või töötud, sõltub poliitikutest ja nende maailmavaatest.
Kõiges, mida riik korraldab peetakse silmas üksiku (grupi) kasu ja üldist kasu, mis vahel lähevad omavahel vastuollu aga vähemalt kellegi olukord paraneb.
On aga üks valdkond, mida ükskõik mis pidi vaadata, on see riigile ja igale inimesele eraldivõetuna ainult kahjutoov, mõtlen liigjoomist. Kordame üle faktid: samal ajal kui meie rahvastik püsivalt ning kindlat kahaneb, kaotame alkoholi tõttu ligikaudu 1800 inimest aastas.

ADIK LEVIN: Kuulakem lapse sõna! 
Viibides üheksakümnendate aastate alguses Lääne-Euroopas meditsiinifoorumitel, hämmastas mind, kuidas üritusest osa võtvatel naiskolleegidel olid kaasas isegi kahekuused lapsed.
Ema istus lapsega saalis ning vahetevahel katkestas lapse hääleka sekkumise pärast ettekannete kuulamise ja läks teistesse ruumidesse, et mitte segada konverentsi käiku. Küsisin mitmelt kolleegilt, kas nende meelest on õige nii väikese lapsega reisida ning kas laps tunneb end kaasavõetuna mugavalt. Lääne kolleegide vastus oli alati ühene: säärane reisimine on õigustatud, sest emal on nii võimalik ennast erialaselt täiendada ja ta ei jää oma teadmistes teistest maha. Vastus oli oodatult loogiline ja ega siin midagi vaielda olnudki.
Sellest on palju aastaid möödas ning olen jõudnud järeldusele, et niisugune ühene lähenemine, mille puhul arvestatakse vaid ema soove ja vajadusi, on tsiviliseeritud maailmas kõvasti üle pingutatud.

MARIS LAURI: Hinnatõus: löök majanduse pihta
Otsustajate ees on tavaliselt mitmeid valikuid - mõned paremad, mõned halvemad, mõned täiesti kõlbmatud ja mõned nii head, et nende kõrval teiste valikute tegemine tundub olevat võimatu.
Neid viimaseid on tavaliselt harva ning nende seas, millest teeb valikuid ükskõik milline valitsus, väga-väga harva. Oluliste majanduspoliitiliste valikute tegemisel tuleb praegu, sel sügisel arvestada mõneti teisi tegureid, kui oli teada sel kevadel või suvel. Tundub, et sellenädalane uudis elektrienergia hinna võimalikust järsust hüppest võiks olla see, mis paneb lõpuks valitsuse mõtlema sellele, et situatsioon on võrreldes kevadega, mil lahkelt lubadusi jagati, oluliselt muutunud. Eesti ettevõtete paindlikkus võiks olla ka avalikku sektorit iseloomustav joon.
Valitsus teab, et Eesti on EL-i liige, see tähendab, et meil on mitte ainult avatud kauba-, vaid ka finants- ja tööturg ning lähi-

REIN SIKK: Rahvusringhääling, palun integreeri meid
Raadius ", "Hõbeniit" ja "Batkovštšina". Kes teab, mis need on, saab kümme punkti ja hästi integreerunud eestlase tiitli.
Kahjuks kardan, et kui õige vastuse annab üks kümnest, on hästi. Aga tutvustagem: "Raadius" on rahvusringhäälingu venekeelse Raadio 4 saade, mille autor on Ivan Makarov. Pealegi on "Raadius" üks paremaid Eesti meedias kõlavaid kokkuvõtteid Baltikumi elust. Ka "Hõbeniit" ja "Batkovštšina" on Raadio 4 saated, esimene räägib Eesti vähemusrahvaste elust, teine on valgevenekeelne.
Ju ootaks meid ees samalaadne teadmatus, kui venekeelsetelt inimestelt uurida, mis on "Eikellegimaa", "Mnemoturniir" ja "Müstiline Venemaa". Vaevalt et nemadki eriti Vikerraadio saateid teaksid. Aga võiks teada.
Taustal, kus rahvusringhääling otsib raha ETV teise ehk valdavalt venekeelse kanali käivitamiseks, on kasutamata integratsioonivõimalus, mis ei nõua üldse raha. Nimelt ringhäälingusisene ristiviitamine ja reklaam. Miks ei reklaami Vikerraadio või Raadio 2 saateid, mis tulevad heast venekeelsest Raadio 4 programmist? Ja miks ei kõla venekeelses raadios viited eestikeelsete jaamade saadetele? Nad kõik tegutsevad ju ühe rahvusringhäälingu mütsi all, seega ei maksa firmasisene viitamine sentigi.

Helsingin Sanomat: Kallas raske ülesande ees
Eesti volinik Euroopa Komisjonis Siim Kallas seisab keerulise ülesande ees: ta tahab rakendada lobistidele karmimat järelevalvet, kirjutas Soome ajaleht.
EL-i otsustajaid ja ametnikke pommitavaid lobiste ehk eri huvigruppide esindajaid on Brüsselis umbes 15 000. Kallas kavandab komisjoni lobistidele registrit. Poliitiline otsus selle kohta on juba tehtud. Register peaks käivitatama järgmisel kevadel.
Küsimus on olnud selles, kas teha register kohustuslikuks või vabatahtlikuks. "Ma enam isegi ei mõtle kohustuslikule registrile, loodan vabatahtlikkusele," ütles Kallas nüüd ajakirjanikele.
Kallase algatus on aga ärritanud üht osa Brüsselis töötavaid lobiste ja õigusbüroosid. Teised jälle leiavad, et seda on vaja EL-i otsustustoimingute läbipaistvuse huvides. "On oluline teada, et näiteks mõne tööstusala lobitööks kasutatava raha hulk on teatud aastal kahekordistunud. See on alati märk millestki," ütles lobistide mõjuvõimu vastu tegutseva ühenduse Corporate Europe Observatory esindaja Erik Wesselius.

Frankfurter Rundschau: Erkki-Sven Tüür muusika väest
Saksa päevaleht avaldas pika intervjuu helilooja Erkki-Sven Tüüriga, uurides, kas "Euroopa ääremailt" tulev muusik tunneb end autsaiderina. "95% minu muusika esitustest leiab aset väljaspool Eestit," vastas Tüür. "Olen alati püüdnud kirjutada muusikat, millel on tugev mõju mulle endale ning mis suudab mind kõnetada. Seega võin väita: olen teinud muusikat enda ja minuga samal lainel olevate inimeste jaoks. Mu muusika kõnetab kõige erinevamate põlvkondade inimesi."
Frankfurter Rundschau, mis nimetas Tüüri tiitliga "nooruses popmuusik, nüüd aga modernse klassika looja", uuris ka, kuidas mõjutas Eesti muusikat Nõukogude Liidu okupatsioon. "Kuna Eesti oli Nõukogude Liidu lääneosas, oli atmosfäär mõnevõrra vabam," vastas helilooja. "Kuid ometi kontrollis kommunistlik partei tugevalt riiklikke kontserdikorraldajaid. Tuli hoida hoolikat tasakaalu Vene ja teiste Nõukogude heliloojate loomingu vahel. Ebasoovitatav oli religioosne muusika, samuti ühiskonnakriitilised teemad. Bürokraatia tüütustest aitas pääseda instrumentaalmuusika kirjutamine."

REPLIIK: Ansipi populism
Peaminister Andrus Ansip juba teab, kuidas rahvale meeldida. Kuna praegu on populaarne riigiettevõtet Eesti Energia hinnatõstmistaotluse pärast kritiseerida, siis tuleb seda teha ka omalt poolt.
Ansipilt kostis eile siiski pigem vormilis-protseduurilisi kui sisulisi etteheiteid. Nii kuulsime talt, et Eesti Energia olevat jätnud valitsuse infovaakumisse ning et suurt elektrihinna tõstmist korraga poleks ettevõtte maine huvides tark küsida. Teemat kokku võttes mainis peaminister, et mis puudutab hinnatõusu põhjendatust, siis selle otsustab energiaturuinspektsioon. "Populaarsuspunktid" on seega võidetud ja seostatav vastutus mugavalt eemale veeretatud.
Ka energiamonopoli nõukogu liikmed on ennast toimuvast eraldanud, justkui riigil omanikuna ei olekski sõnaõigust.

JUHTKIRI: Linn vaid autodele? 
Ehitame sõiduteed laiemaks, kõnniteed kitsamaks ja võtame maha tänava ääres kasvavad puud - selline käekiri on saatnud Tallinna linnaplaneerimist juba aastaid. Kuid nii rohkearvulist puude mahavõtmist kui see, mida Tallinna linnavalitsus on alustanud Männiku teel, pole pealinnas viimastel aastatel aset leidnud.
Männiku teel elavad inimesed - kes ei taha 150 pärna maharaiumist ja oma kodutänava ehitamist neljarajaliseks magistraaliks - on alustanud protesti. Linnavalitsuse esmast reaktsiooni on raske nimetada millekski muuks kui totalitaarseks: puid kaitsvatele inimestele kutsuti eile politsei ning protesti nimetati "hilinenuks".
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš üritab puude mahavõtmist kaitsta väitega "Männiku teel on vaid 13 elujõulist puud" ning ülejäänud olevat "tugevalt kahjustatud soola, võrsevähi ja mehaaniliste vigastuste tõttu". Juttu puude eutanaasiast võiks võtta tõsiselt, kui linnavalitsus kavatseks "kahjustunud" puude asemele istutada uued. Seda aga ei tehta - ning Männiku teest tahetakse luua uus liiklusmagistraal. Ehk tänav, mis on mugav autoroolis istuvatele läbisõitjatele, elukeskkonnana aga talumatu.

Austajad leinavad Pavarotti puusärgi juures
Tuhanded leinajad on käinud viimast austust avaldamas Luciano Pavarottile tema kodulinna Modena katedraalis Põhja-Itaalias.
Rohkem kui 10 000 inimest käis eile õhtul ning täna hommikul ooperilegendiga hüvasti jätmas, vahendab BBC kohalikke allikaid.
Ooperilegendi keha jääb katedraali homseni, mil toimuvad matused.
Pavarotti lahkus meie seast neljapäeval 71- aastaselt.

Madeleine McCanni ema võis tütre kogemata tappa
Portugali politsei kahtlustab, et Madeleine McCanni ema võis ta kogemata ise tappa.
Politsei väitel leiti 25 päeva pärast tüdruku kadumist vanemate poolt üüritud rendiautost 4-aastase Madeleine McCanni verd, vahendab BBC.
Madeleine ema Kate McCanni kuulati täna teist päeva järjest üle ning ta on ametlikult kinnitatud kahtlusaluseks oma tütre tapmises. Tema abikaasat Gerryt kuulatakse samuti üle.
Politseil on nüüd kaks kahtlusalust. Esimene oli alaliselt Portugalis elav britt Robert Murat ning teine on tüdruku ema.

Venemaa tahab sakslasi tagasi
Ligi 2,3 miljonit etnilist sakslast on 1991. aastast saadik pöördunud endisest Nõukogude Liidust tagasi oma ajaloolisele kodumaale, demograafilises kriisis olev Venemaa püüab neid aga tagasi meelitada.
Venemaa uudisteagentuur Interfax teatas, et Moskva kavatseb kulutada aastani 2012 ligi 80 miljonit dollarit, et meelitada riiki tagasi Saksa juurtega inimesi, kes lahkusid lagunenud Nõukogude Liidust Saksamaale. Samuti kavatseb Kreml võtta kasutusele meetmeid, et lõpetada riigi veel olemasoleva sakslaste kogukonna kahanemine, vahendab Deutsche Welle.
Raha kavatsetakse paigutada peamiselt Lääne-Siberi tööstuskeskustesse ning Volga piirkonda.
18. sajandil kutsus tsarinna Katariina Suur - olles sama aegselt nii Venemaa valitseja kui ka Saksamaa printsess - sakslasi ida poole asuma. Pärast Teist Maailmasõda küüditas Stalin saksa kogukonna Kasahstani ja ka mujale impeeriumi kaugematesse nurkadesse.

NATO peasekretär on pettunud Afganistanis vägesid vähendavates liitlastes
Jaap de Hoop Scheffer väljendas kolmapäeval oma pettumust, et mõned liitlased ei saada sõdureid Põhja-Afganistani võitlema Talibani mässulistega.
Peasekretäri sõnul võiksid NATO liikmesriigid näidata üles rohkem solidaarsust ja ta "aplodeeriks tunnustavalt", kui Prantsusmaa kunagi otsustaks liitlasvägedega uuesti liituda, vahendab Reuters.
"Ma olen pettunud, et kõik mitte kõik liitlasriigid, kelle hulgas on ka mõned suured liitlased, ei taha minna kohta, kus sõjategevus toimub - kuigi ka nemad kannatavad improviseeritud lõhkeseadeldiste ja suitsiidirünnakute tagajärjel," sõnas Jaap de Hoop Scheffer.
Afganistani lõunapoolsetes provintsides, kus Talibani mässuliste vastupanu on kõige tugevam, sõdivad enamuses britid, keda toetavad Kanada, Hollandi ja USA sõdurid.

Ühtne Venemaa ehitab sõdurite säilmete peale maja
Tšitas on puhkenud skandaal seoses tervisekompleksi ehitamisega välisriikide sõjavangide kalmistule, kuhu on maetud ligi 1500 Esimeses Maailmasõjas osalenud sõdurit.
Ehitust kureerib valitseva partei Ühtne Venemaa regionaalosakond, teatas agentuur Regnovosti.
Iga päev sõidavad ehitusplatsilt teadmata suunas välja inimsäilmetega veokid. Hiinlastest töötajad isegi ilustasid ehitusplatsi vaiade otsa torgatud inimkolpadega.
Selle hirmutava pildi üle on pandud rippuma Ühtse Venemaa lipp.
Aastatel 1915- 1917 maeti sellele kalmistule Saksa, Austria, Ungari ja Türgi sõjaväelased

Šveitsi valitsevat parteid süüdistatakse rassismis
Šveitsis on puhkenud poliitiline tüli, mille põhjuseks on valitseva parempoolse Šveitsi Rahvapartei valimiskampaania, mis lubab hakata riigis viibivaid mittekodanikke kuritegude sooritamise eest välja saatma.
Reklaamplakateid, millel on kujutatud kolme valget lammast, kellest üks lööb Šveitsi lippu meenutavalt pinnalt välja musta lamba, on kleebitud üle kogu riigi, vahendab BBC.
Immigrantide kogukonnad, vasakpoolsed parteid ning ÜRO kaebavad, et tegemist on jultunud rassismiilminguga.
Šveitsi rahvapartei, hetkel parlamendi suurim erakond ning enne oktoobris toimuvaid valimisi rahva seas kõige populaarsem poliitiline jõud, plaanib kehtestada seaduse, mille kohaselt saaksid võimud terveid sisserändajate perekondasid riigist välja saata, juhul kui mõni pereliige mõistetakse süüdi vägivaldse kuriteo, narkootikumide omamise või pettuse eest.

Uurali prokuratuur kontrollib eestivastaseid üleskutseid
Venemaa peaprokuratuuri Uurali föderaalse ringkonna teenistus Jekaterinburgis kontrollib põhjalikult Balti riikide esindajate vastu suunatud üleskutsete levitamist.
Jekaterinburgi ühiskondlik organisatsioon Pronkssõdur riputas linna üles ligi sada Baltikumi ettevõtjate vastast reklaamplakatit, teatas Interfax.
Plakatid kutsuvad inimesi üles ostudega mitte toetama venevastaseid režiime ja nendest riikidest pärit ärimehi.
Organisatsiooni avalduses räägitakse, et venelased vihkavad ennekõike fašiste, kes istuvad äriringkondades, parlamendis ja valitsuses, aga mitte tavalisi Balti riikide elanikke.

Türgis sündinud vene last ei lubata riigist välja
Venemaa kodanikel augustis ennetähtaegselt Türgis sündinud laps ei saa riigi territooriumilt lahkuda enne vajalike dokumentide vormistamist.
Türgi arstid on isegi valmis lubama lapse haiglast välja registreerimist ilma 25 tuhande dollarilise arstiteenuste tasu maksmiseta, aga riigist lahkumiseks on vaja Vene sünnitunnistust ja sissekirjutust vanemate passi.
Olukorda muudab keerulisemaks asjaolu, et vanemad lahkusid rahanappuse tõttu Türgist, aga ilma nende juuresolekuta pole võimalik vormistada vajalikke dokumente.
Praegu tegeleb probleemi lahendamisega kindlustusselts ja Venemaa konsulaat Türgis, kirjutas Izvestija.

MP3-pleieri kuulajad riskivad kurdiks jäämisega
KIREV MAAILM:
Briti rahvusliku kuulmishäiretega inimestega tegeleva instituudi poolt läbiviidud uuringu tulemused on instituudi hinnangul alarmeerivad, eriti arvestades, et Suurbritannias müüdi eelmisel aastal kaheksa miljonit MP3 muusikapleierit, kirjutab BBC.
Instituut heidab pleierite tootjatele ette selgete ja tähelepanu tõmbavate hoiatuskirjade puudumist tootepakendite peal.
Uuringu läbiviijad kutsuvad tarbijaid ülesse soetama endale kõrvaklappidele lisaks kõrvasisesed helifiltrid, mis summutavad taustamüra, mis sunnib tihti muusika kuulajaid helitugevust suurendama.
Instituudi viimasest uuringust selgub, et 110-st Inglismaal testid pleieri kuuljast 72 kuulas muusikat oma kõrvklappides valjemini kui 85 detsibilli, mis võrdub inimese vahetus läheduses kõvasti heliseva äratuskella helitugevusega.

Meri uhtus Kanaaridel rannale kümme immigrandi laipa
Hispaania rannikuvalve avastas Gran Canaria rannikuvetes kümne Lääne-Aafrikast pärit immigrandi surnukehad.
Kümme uppunud meessoost immigranti üritasid lahtise paadiga jõuda Kanaari saartele, kuid paat läks teekonnal kummuli ning mehed uppusid, vahendab BBC.
Viis meest leiti rannavetes hulpimas ning viis ülejäänud toodi merest välja tuukrite poolt. Hispaania ametivõimude teateil pääsesid 6 paadis olnud meest eluga ning usutavasti oli paadis kokku 18 inimest.
2006. aastal üritasid vähemalt 30 000 aafriklast jõuda väikeste paatidega Kanaaridele. Euroopa Liidu rahastatav organisatsioon Frontex on läbi viinud mitmeid operatsioone, et peatada immigrantide paadid enne sihtmärkidele jõudmist, kuid endiselt jõuavad tuhanded paadipõgenikud Hispaanaisse, Maltale ning Itaaliasse.

Orkaan Felixi ohvrite arv on tõusnud sajani
Felixi poolt on purustatud ligi 8000 elumaja üle kogu Nicaragua. Erinevatel andmetel on hukkunuid 96-98, nende seas merest leitud 44 kalurit.
Päästetöötajad korjavad surnukehasid avamerelt ning kohalikud üritavad kanuudes sõites leida kadunud lähedasi langenud puude alt, vahendab news.yahoo.com.
Rannikulinna Puerto Cabezase elanikud süüdistavad riigi valitsust, mis väidetavalt ei hoiatanud elanikke kiirelt lähenevast Felixist õigeaegselt.
21-aastane Anali Martinez kurtis: "Valitsus ei hoiatanud meid, et orkaan on tulemas. Seepärast olidki nii paljud parajasti merel kala püüdmas."
Felix arenes väga kiirelt üle Kariibi mere soojade vete tulles viienda kategooria orkaaniks ning Nicaraguas anti tormihoiatus vähem kui 24 tundi enne orkaani rannikule jõudmist.

Leedu süüdistab holokausti eksperti kommunismikuritegudes
Leedu riigiprokuratuur kaalub kriminaalmenetluse alustamist endise Yad Vashem juhi ja holokausti eksperdi Yitzhak Aradi suhtes, keda kahtlustatakse II maailmasõja ajal partisanirühmituse liikmena leedulaste tapmises osalemises.
Leedu võimud kavatsevad Iisraelis viibiva Aradi üle kuulata ning saatsid vastava järelepärimise Iisraeli justiitsministeeriumi, kirjutab Haaretz.
Arad osales hiljuti Vilniuses toimunud natsi-Saksamaa ja Nõukogude liidu okupatsioonirežiimide kuritegude hindamise komisjoni töös, kuid ei kavatse pärast järelepärimist Leetu tagasi minna.
"Nad püüavad selle juurdlusega võrdsust näidata - nagu oleks Leedus peale juute tapnud leedulaste olnud ka leedulasi tapnud juudid - nii et nüüd me oleme tasa ja võime edasi liikuda," märkis Arad.
Arad andis USA justiitsministeeriumis hiljuti Leedu gestapo ametnike kohta ütlusi, mille alusel deporteeriti riigist kaks leedulast.

Põhja-Ameerikas on surnud miljonid mesilased
Põhja-Ameerikas on miljonid mesilased haihtunud või surnud - mõnes USA mesilasfarmis on hävinud kuni 90% kolooniast.
Teadlased arvavad, et putukate surma põhjuseks on Iisraeli akuutne paralüüsiv viirus (IAPV) koos teiste mõjuritega, nagu ilm või parasiidid. Mingil põhjusel näivad Austraalia mesilased IAPV-le immuunsed olevat - neil ei esine viiruse sümptomeid, vahendab CNN.
Mesilasi tapvat häiret märgati esimest korda 2004. aastal, samal aastal hakkasid mesinikud Austraaliast mesilasi Ameerikasse viima.
Uurijad teatasid neljapäeval, et on tõenäoline, et tervetelt Austraalia mesilastelt leitud viirus on Ameerika mesilaskolooniate hävimise taga.

Egiptuse politsei piinas poisikese surnuks
Egiptuse politsei piinas surnuks teepakikesi varastanud 13-aastase poisi, kuid võimud keelduvad nii seda kui teisi piinamisjuhtumeid tunnistamast videotõenditest hoolimata.
Egiptuses mõistis riiklik kohtuarstide komisjon õigeks politseinikud, keda süüdistati 13-aastase poisikese surnuks piinamises, vahendab Reuters. Seevastu on Egiptuse piinamisvastane organisatsioon kindlalt veendunud, et surnud poissi, Mohamed Rahmani, peksti ja kõrvetati. Abdel Rahmani venna sõnul kasutas politsei Abdeli kõrvetamiseks kuumaks aetud keeduspiraali.
Mohamed Rahman suri tänavu augustis Mansoura linnas kolm päeva pärast seda, kui ta oli vahi alt vabaks lastud piinamismärkidega kehal. Politsei kahtlustas teda teepakikeste varastamises. Rahmanist on tema koomasoleku ajal tehtud ka videolõik, millel näeb poisi alaseljal ja munanditel põletusjälgi. Kaadrite ehtsust kinnitas ka asja uurinud Vägivallohvrite taastusravi keskuse direktor, kuid Egiptuse võimud väidavad siiski kangekaelselt, et politseinikud ei ole poissi vigastanud. Valitsuse kinnitusel suri Rahman sellepärast, et arstid ei osanud talle hingamispeetuse ja äkitselt langenud vererõhu puhul abi anda.

Madeleine McCanni ema kuulutatakse täna ametlikult kahtlusaluseks
McCannide pressiesindaja kinnitusel kuulutab Portugali politsei reedese päeva jooksul Madeleine McCanni ema oma tütre kadumises ametlikuks kahtlusaluseks.
Sellise pöörde võttis juurdlus pärast seda, kui Portugali politseini jõudsid Briti kriminalistikalaboris toimunud testide tulemused, kus analüüsiti verejälgi, mis pärinesid korterist, kust Madeleine McCann kolmandal mail kadus, kirjutab Reuters.
"Ta (Kate McCann - toim.) kuulutatakse ametlikult kahtlusaluseks," kinnitas McCannide pressiesindaja Justine McGuiness.
Justine McGuinessi sõnul tehti Kate McCannile Portugali politsei poolt peale 11 tundi kestnud ülekuulamist selgeks, et tal tuleb uuesti ilmuda ülekuulamisele ning siis juba mitte enam tunnistajana vaid kahtlusaluse staatuses, vahendab BBC.

USA kaotas eile Iraagis seitse sõdurit
USA kaotas eile Iraagis seitse sõdurit, kellest neli langes lahingus Anbari linnas ning kolm hukkusid tee äärde paigaldatud pommi tõttu.
Neli sõdurit hukkusid Bagdadist läänes asuva sunni elanikkonnaga Anbari provintsis lahinguülesande täitmisel, vahendab news.yahoo.com.
Tee äärde paigaldatud pomm, mis plahvatuses purustas USA sõjaväesõiduki, sai saatuslikuks Iraagi põhjaosas Ninevah provintsid patrullinud kolmele sõjaväelasele.
USA kaotused üldarv kogu 2003. aastal alanud sõjas ligineb 4000-le.

Kadunud Madeleine'i ema viibis 11 tundi ülekuulamisel
Portugali politsei korraldatud ülekuulamisel viibis ka Madeleine McCanni vanemaid esindav advokaat.
Kolmandal mail Portugalis oma hotellitoast kadunud Madeleine McCanni isa kuulab politsei üle reede pärastlõunal, kirjutab BBC.
Portugali politsei on ka varem Kate McCanni küsitlenud, aga seekord oli tegemist esimese korraga, mil kohal viibis ka McCanne esindav advokaat.
Kate McCanni küsitleti politsei kinnitusel kui tunnistajat. Ametivõimud lisasid, et naine ei ole kuriteos kahtlusalune.
Portugali politsei kriminaaluurijate kinnitusel on nendeni jõudnud osad Suurbritannia kriminalistikalaborites tehtud kohtumeditsiiniliste testide tulemused, mis puudutavad Madeleine McCanni kadumist.
Madeleine McCann kadus Portugali kuurortlinnas asunud puhkekorterist ajal, mil tema vanemad korteri läheduses asuvas restoranis einestasid.

USA terroriseadus on vastuolus põhiseadusega
Seadus, mis lubab riiklikel anti-terrorismi agentidel ilma kohtu orderita ligi pääseda USA kodanike eraelu puudutavatele andmetele, on kohtu arvates ebaseaduslik.
Kohtunik Victor Marrero teatas, et USA Kongress ületas oma volitusi, andes loa FBI-l inimeste eraelu andmete päringuid saladuses hoida, vahendab BBC.
FBI-l oli seadusega võimaldatud ligipääs salastatud infole, ilma kohustuseta päringuid kellelegi põhjendada. FBI päringu korral oli pankadel, telefoni- ja internetiteenust pakkuvatel firmadel kohustus anda infot oma klientide kohta, sealhulgas näiteks ka kõnesalvestusi.
Pärast 11. septembri rünnakuid vastu võetud seadus on kohtuniku otsusel vastuolus võimude lahususe põhimõttega ning rikub inimõigusi.
Kohtunik Marrero teatas siiski, et otsus ei jõustu koheselt ning valitsusel on veel võimalus vastulauseks.

Bush sai jälle apsakaga hakkama
USA president George W. Bush, kellel on juba tavaks saanud teha avalikel esinemistel apsakaid, paistis silma ka Austraalias.
APEC'i (Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Nõukogu) tippkohtumisele eelnenud ärifoorumil esinedes, tänas Bush Austraalia peaministrit John Howardi väga hea ettevalmistuse eest "OPEC'i tippkohtumisele" (OPEC on naftaeksportijate organisatsioon - toim).
Bushi keelevääratus tekitas auditooriumis naerupahvaka, teatas gazeta.ru.
Edasi jutustas Bush koosolekul osalejatele, kuidas Howard külastas aasta tagasi Iraagis "Austria" väekontingenti (Austraalia asemel - toim.).
Lõpetades oma kõne ajas USA president segamini sisse- ja väljapääsu ning Austraalia peaministril tuli Bushi juhendada õigele teele.

Kolm aastat Beslani pantvangikriisist: lein paneb südame seisma
Kananahk tuleb ihule ja silmanurgad hakkavad tõmblema, kui ma astun Beslani koolimaja võimlasse, kus hukkus sadu lapsi ja nende vanemaid.
Tänavu 3. septembril kell 13.05 möödus täpselt kolm aastat sellest hetkest, kui Põhja-Osseetia väikelinna Beslani 1. keskkoolis toimus esimene plahvatus ning algas maailmas seni suurima pantvangitragöödia verine lõppvaatus.
Turvameetmed on Beslanis aastapäeva puhul ettearvatult ranged, kuni selleni, et linnast läbisõit on ümber suunatud.
Väike võimla - umbes 20 korda 10 meetrit - on säilitatud sellisena, nagu ta jäi pärast tragöödiat ja tulekahju.
Seintel ripuvad kõigi hukkunud 186 lapse ja 148 täiskasvanu fotod. Fotode all on nimi ja laste puhul sünniaasta. Kõige nooremad olid kolmeaastased, kelle vanemad olid kooliaasta avaaktusele kaasa võtnud.

Beslani emad tegid draamast Putinile filmi
Hukkunud laste vanemad otsivad tõde videopöördumisega Venemaa presidendi poole.
Beslani emade komitee vändatud pooleteisttunnine videofilm esitab president Vladimir Putinile fakte, mida ametlik uurimine on nende arvates arvestamata jätnud või lausa varjanud. Film valmis tragöödia kolmandaks aastapäevaks.
Komitee juht, terrorirünnakus poja kaotanud Susanna Dudijeva (46) rääkis Eesti Päevalehele, et nende põhilised nõudmised puudutavad Põhja-Osseetias tegutsenud terrorismivastase komisjoni ning pantvangidraama ajal loodud operatiivstaabi tegevuse uurimist. "Meie meelest tegutsesid mõlemad vastutustundetult ja ebaprofessionaalselt," ütles Dudijeva.
Terrorismivastase komisjoni süü seisneb Dudijeva sõnul selles, et terroritegu üldse võimalikuks sai, kuigi siseministeeriumi ja eriteenistust FSB-d hoiatati, et kavandatakse terroriakti. Komisjoni kuulusid kohaliku FSB ülem, Põhja-Osseetia administratsiooni juht ja Põhja-Osseetia siseminister, kes kõik olid hiljem ka terroristide kahjutuks tegemist juhtinud operatiivstaabis.

Paet: Venemaa peab tagasivõtulepingut rakendama täies ulatuses
Urmas Paet osales täna Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul Gymnich kohtumisel Viana de Castelos Portugalis, kus välispoliitikajuhid olid veendunud, et suhetes Venemaaga peab EL olema ühtne.
Kohtumise esimesel päeval olid arutuse all Euroopa Liidu suhted Venemaaga ja Euroopa Liidu aluslepingute reformimiseks kokku kutsutud valitsustevaheline konverents.
Arutades suhteid Venemaaga rõhutasid ELi välispoliitikajuhid, et Euroopa Liit peab Venemaaga suheldes olema ühtne. "Kevadine Samaara tippkohtumine andis meile väga hea kogemuse - Euroopa Liit rääkis ühel häälel ning saatis selge sõnumi," ütles välisminister Paet. "Sellist lähenemist peab kasutama ka tulevikus," lisas ta.
Eesti väliminister tõi esile ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuse jõustumisega kaasnenud probleemi. Paeti sõnul kirjutati viisalihtsustuse lepinguga koos alla ka isikute tagasivõtulepingule, kuid Venemaa ei ole sõlminud liikmesriikidega kahepoolseid rakendusprotokolle. "Näib, et Venemaa valitsus ei kiirusta nende sõlmimisega," märkis Paet. "Viisadialoogi konstruktiivse jätkumise huvides peab isikute tagasivõtu küsimus lahendatud saama."

Kaheksane uudis.  Mullijoogid võivad muuta lapse hüperaktiivseks
Brittide uuring ajendas Euroopa Liitu uurima toidu lisaainete ja hüperaktiivsuse seost.
Sel nädalal avaldatud Briti teadlaste uuringu kohaselt toovad kunstlikud toidu lisaained lastes esile hüperaktiivsust ja uuring võib mõjutada Euroopa Liidu toiduainetetööstust reguleerivat seadusandlust.
Inglismaa Southamptoni Ülikooli teadurid uurisid alla 9-aastasi lapsi, kellel puudusid varasemad hüperaktiivsuse ilmingud, andes neile "kokteile" erinevatest lisaainetest: nii kunstlikest värvainetest kui ka näiteks laialt levinud naatriumbensoaadist (E211).
Segud peegeldasid seda, mida tüüpiline laps normaalse päeva jooksul sööks. Tulemused näitasid tõusu nende laste hüperaktiivsuses. E211 sisaldub enamus karastusjookides.
Lähemalt loe homsest Eesti Päevalehest!

Aaviksoo: Kaitseliitu tuleb eelisarendada
Eesti Kaitseliidu Sakala maleva 90. sünnipäeva tähistamisel täna Viljandis rõhutas kaitseminister Jaak Aaviksoo Kaitseliidu kõrget tähtsust Eesti kaitsejõudude koosseisus.
"7. september on Eesti Vabariigi ajaloos või õigemini eelloos väga oluline tähtpäev. Sel kuupäeval 1917. aastal asutatud Sakala malev pani päev hiljem asutatud Võru maleva kõrval aluse Eesti Kaitseliidule. Vabadussõja ajal andsid Sakala maleva liikmed varasema omakaitse asemel tohutult võimsa panuse rindel ja panid seega oma verega aluse Eesti Vabariigi faktilisele iseseisvumisele," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.
"Peame tunnistama, et taasiseseisvunud Eesti ümberkorralduste keerises on Kaitseliit tervikuna jäänud puuduliku tähelepanu osaliseks. Käesolevas valitsuses kavatsen panna rõhku sellele, et Kaitseliitu proportsionaalselt eelisarendataks - seda nii poliitilise, sisulise kui ka materiaalse tähelepanu ja ressursi mõttes. Vabatahtlik, territoriaalne, laiapõhjaline ja Eestimaa elanike kaitsetahet kehastav Kaitseliit omab nii rahu- kui ka sõjaajal meie jaoks väga kõrget väärtust. Tema toonane staatus ja koht tuleb taastada," ütles Aaviksoo.

Taanlased karistasid laevaõnnetuse põhjustanud Eesti kaptenit
Taanis maikuus laevaõnnetuse põhjustanud Eesti kalatraaleri kaptenit ähvardab meresõiduloa tühistamine ka Eesti vetes, taanlased võtsid mehelt kolmeks aastaks õiguse oma territoriaalvees kaptenina merd sõita.
Kalatraaleri Kihelkonna kapten peab kohtuotsuse järgi maksma trahvi 7000 Taani krooni ehk Eesti rahas 14 700 krooni. Samuti ei tohi ta kolme aasta jooksul laevadel kaptenina töötada, otsustas Bornholmi kohus, kirjutab Meie Maa.
Kuigi intsidendi ajal oli roolis laeva tüürimees, talle kohus mingit karistust ei määranud.
Veeteede ametist kinnitati Päevaleht Online'ile, et juurdlus alles käib. Enne juurdluse lõppu ei saa mingisugust hinnangut anda, kuid põhimõtteliselt on rikkumise tuvastamise korral Veeteede ametil õigus kapteni diplomi kinnitusleht ära võtta. Samuti võidakse määrata karistus tüürimehele.
Meediasse jõudnud väide, et mehel on kolmeks aastaks kaptenina meresõidukeelu saanud kehtib ilmselt ainult Taani vetes.

Maanteeameti ja maaomaniku tüli aia pärast viis maa sundvõõrandamiseni
Maaomaniku ja maanteeameti erinev tõlgendus kirjalikust kokkuleppest viis Tallinna-Tartu maantee remondiks vajaliku maa sundvõõrandamiseni.
Remonditava Tallinna-Tartu maantee ääres elava Küllike Lukkoneni sõnul on maanteeamet alustanud nende maa ebaõiglase sundvõõrandamise, kuigi nemad on valmis kokkuleppele minema vaatamata sellele, et maanteeamet rikkus tema hinnangul esialgset kokkulepet.
Lukkonenid olid 2006. aasta veebruaris nõus turuhinnast madalama hinnaga võõrandama umbes 370 ruutmeetrit maad, kuid vastu sooviti saada maanteega piirnevatele külgedele 1,6 meetri kõrgust lippaeda. Maanteeametis sai allkirjastatud ka selle kohane dokument.
"Kuna oleme äärmine kinnistu ja meie juures läheb tulevane kogujatee kaarega kinnistu teisele küljele, siis tundus loogiline, et ka sinna tuleks uus aed. Abikaasa oligi nõus maa võõrandama turuhinnast madalama hinnaga tingimusel, et saame kahele poole lippaia," selgitas naine.

Töötud eestlased heituvad kiiremini kui mitte-eestlased
Sotsiaalministeeriumi teatel on Eesti tööealisest elanikkonnast rohkem kui veerand ehk 28 protsenti mitteaktiivsed.
Sotsiaalministeeriumis valminud teemalehest selgub, et 2/3 mitteaktiivsest rahvastikust moodustavad eestlased ning 1/3 mitte-eestlased.
Kui võrrelda eestlaste ja mitte-eestlaste osalemist tööturul, siis selgub, et mitte-eestlased on tööturul aktiivsemad kui eestlased. Kuigi mitte-eestlaste tööhõive on pisut väiksem kui eestlastel, on mitte-eestlaste töötus üle kahe korra suurem ja seetõttu ka tööjõus osalemise ehk aktiivsuse määr.
Tööjõu-uuringu andmetest järeldub, et eestlased loobuvad töötuks jäädes tööotsingutest kergemini ja muutuvad mitteaktiivseks. Kui näiteks töötute ja eriti pikaajaliselt töötute hulgas on rohkem mitte-eestlasi, siis heitunud inimeste hulgas on tunduvalt rohkem eestlasi.

Tamula järves vohab sinivetikas
Tamula järves on tekkinud väga intensiivne sinivetika õitseng, kõige tugevamalt on vetikamassiga kaetud kaldalähedane veeala Tamula hotellist kuni Võlsi teeni.
Ehkki sinivetikate toksilisuse kohta praegu andmed puuduvad, tuleks nende leviku piirkonnas vee kasutamisega ettevaatlik olla, teatas keskkonnainspektsioon.
Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile tuli eile teade, et Tamula järves on vesi on paksu rohelist värvi meenutava ainega kaetud.
Visuaalse vaatluse järgi oli tegemist vetikatega, kuid täpsema hinnangu saamiseks edastati teave Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse töötajale Aimar Rakkole. Saadetud foto järgi kinnitas Aimar Rakko, et tegemist on väga intensiivse sinivetika õitsenguga.
Limnoloogikeskus võtab lähiajal vetikamassi täpsemaks uurimiseks proovid.

Eestlane sõitis end Soomes surnuks
Soomes Nykarlebys 170 km/h kihutanud eestlane põhjustas kolmapäeval õnnetuse, milles hukkus ise ja vigastas veel kolme inimest.
Eestist pärit võõrtööline kihutas politsei andmetel Nykarleby linnas mööda tänavat kiirusega 172 km/h, kirjutab Vasabladet.
Veidi pärast seda, kui politsei kihutavat autot märkas, hakkas see ühest naisjuhiga autost mööda sõitma. Samal ajal lähenes vastassuunast auto keskealise abielupaariga.
Eestlane kaotas siis ilmselt auto üle kontrolli ja põrkas kokku nii autoga, millest ta püüdis mööda sõita kui ka selle autoga, mis talle vastu tuli. Politsei teatel toimus see kõik nii kiiresti, et polnud aru saada, kummale autole eestlane kõigepealt sisse sõitis.
Kokkupõrge oli nii ränk, et eestlase auto murdus pooleks, autojuht lendas sealt välja ja suri ilmselt silmapilkselt. Ka eestlase kaassõitja sai viga, kuid politsei andmetel ei ole tema elu ohus.

Ansip: mulle tundub vabadussamba kavand päris sümpaatne
Peaminister Andrus Ansip tunnistas, et tema ootused Vabadussõja sambale ei olnud ehk päris sellised nagu võidutööl, kuid tunnistas, et võidutöö kavand oli siiski päris sümpaatne.
Ansip rääkis täna Kuku raadios kuulajate küsimustele vastates, et vabadussamba leidmiseks korraldati väga hea konkurss, kus olid ka valitsuse kindlaks määratud reeglid. Kui valiti välja parim töö, mis ka reeglitele vastas, siis ei näe peaminister põhjust, miks peaks valitsus jätma esikoha välja kuulutamata ja preemia maksmata. "Konkurss on olnud aus," rõhutas Ansip.
"Mulle tundub võidutöö kavand päris sümpaatne, kuigi minu ootused võib-olla ei olnud päris sellised, et peab olema sammas ja samba otsas rist." Peaministri arvates peaks muutma vaid vabaduse risti selliseks, nagu ta omal ajal Nikoli Triigi kujundatuna oli.
Ansip oli kindel, et kui on üle vaadatud nii mahud sammast ümbritsevaga kui ka proportsioonid risti ja samba vahel, saab võidutööst päris hea ja mõjuvõimas mälestussammas.

Ilmajaam lubab öökülma
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel langeb täna öösel temperatuur maapinnal kohati alla nullkraadi.
Ilm tuleb ööl vastu homset vähese ja laupäeval muutliku pilvisusega. Õhtupoolikul võib Lääne-Eestis kohati vihma sadada. Öösel puhub loode- ja läänetuul, päeval pöördub tuul lõunasse ja selle tugevus on 2-8 meetrit sekundis. Maapinnal võib öine temperatuur kohati langeda nulli kuni miinus ühe kraadini. Homme päeval tuleb sooja 13-18 kraadi.
Pühapäeval on muutliku pilvisusega ilm. Öösel võib Lääne-Eestis kohati hoovihma sadada. Puhub idakaarte tuul 3-10 meetrit sekundis. Temperatuur jääb öösel 3-12, päeval 13-17 kraadi piiresse.
Öö vastu esmaspäeva on muutliku pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Päev tuleb pilves selginemistega ja kohati võib sadada hoovihma. Sooja tuleb öösel 3-10, päeval 13-16 kraadi.

Eesti annab gaasijuhtme uurimisloa vastuse septembri lõpus
Peaminister Andrus Ansipi sõnul annab Eesti septembri lõpus vastuse Nord Streami 31. mail esitatud taotlusele teostada Vene-Saksa gaasijuhtme uuringuid Eesti majandusvööndis.
"Tegemist ei ole tavalise kirjavahetusega, vaid tegu on väga suure teemaderingiga. Meil on vaja neli kuud selleks, et välja selgitada, millised on Eesti huvid ja hirmud seoses gaasitoru paigaldamise võimalikkusega," rääkis Ansip täna Kuku raadiole antud intervjuus.
Peaministri sõnul näeb Eesti praegu vaeva, et kaardistada oma huvisid ning valitsus otsustab lõpliku Nord Streamile antava vastuse septembri lõpus.
Ansip ei näe võimalust öelda oma eitav või jaatav vastus pelgalt sisetunnetele või tahtele tuginedes, küll aga on põhjus öelda "ei", kui paigaldatav gaasijuhe raskendaks Eestil ekspluateerida neid loodusressursse, mis toru lähedusse jäävad.

Lõuna-Eesti venelaste organisatsioon ähvardab Venemaa saatkonda piketiga
Lõuna-Eesti vene infokeskuse töötajad lubavad minna sõjahaudade hooldamata jätmise pärast Vene saatkonda piketeerima.
Samal ajal kui Venemaa hõlvab Arktikat ning ehitab gaasitrassi, alistavad mõned Tartu venelased märksa proosalisemat vastast, nimelt umbrohtu, võsa ja sammalt, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Need kipuvad võimust võtma II ilmasõjas Punaarmees langenute kalmudel ja mälestusmärkide ümber. Tartus tegutsev mittetulunduslik ühing Vene info- ja kultuurikeskus, kes on üritanud haudade eest hoolitseda, süüdistab Vene saatkonda, et see ei korralda II ilmasõjas Punaarmees langenute kalmude hooldamist. Ühtlasi väidavad infokeskuse aktivistid, et saatkond võlgneb nendele haudadel tehtud hooldustööde eest sadu tuhandeid kroone ja lubavad minna saatkonda piketeerima, kui muidu läbimurret ei saavutata. 70 000 krooni võlgnevat saatkond ka Ida-Viru veteranide organisatsioonile.

Padar: euro tulekuaega ei saa veel öelda
Rahandusminister Ivari Padari sõnul ei saa öelda, millal euro tuleb, sest väga selget prognoosi inflatsiooni kohta ei ole võimalik teha pikamaks ajaks kui paari aasta peale ette.
"Kes meist siin ümber laua julgeks ütelda, kui palju maksab kütus kahe aasta pärast maailmaturul," tõi Padar ETV hommikusaates näite inflatsiooni prognoosimise keerukusest, kirjutab ETV24.
Elukallidus tõuseb rahandusministri sõnul järgmisel aastal kõige rohkem 7,4%. Seda tingib ennekõike palgasurve ja laenude kättesaadavus, riigipoolsete hinnatõusude surve annab inflatsioonist ligi 1,5 protsendipunkti, ütles Padar.
Ta kinnitas, et tuleval aastal katab keskmise palga ja pensioni muutus ligi kahekordselt elukalliduse tõusu.

Saare jonn takistab hiidlastel paremat elektrit saamast
Eesti Energia ja Saaremaal Leisi vallas asuva Pammana poolsaare maaomaniku vaheliste läbirääkimiste liivajooksmine on venitanud kolmanda Saaremaa-Hiiumaa vahelise merekaabli paigaldamist.
Kolmanda 35 kV merekaabli paigaldamine võimaldaks tunduvalt parandada Hiiumaa elektrivarustuse töökindlust, kirjutab Meie Maa.
"Üks olemasolevatest kaablitest on töös 70. aastate algusest ja nõuab väljavahetamist. Samuti on vaja jaotusseadet automatiseerida rikkekoha kiireks lokaliseerimiseks," ütles Eesti Energia tütarfirma OÜ Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg.
Eesti Energiale ligi 20 miljonit krooni maksma minev kaablipaigaldus venib aga Pammana poolsaare maaomaniku liialt suure kompensatsioonisoovi tõttu: "Üritame maaomanikuga veel läbi rääkida, sest nõutavat kompensatsiooni ei ole me sellises mahus valmis maksma," lausus Hamburg.

Liiklushuligaanid terroriseerivad üha sagedamini Porkuni koolilapsi
Äsja alanud õppeaasta viis Porkuni kooli õpilased taas probleemi ette - kooliõuest läbi kihutavad autod kujutavad kurttummadele lastele tõsist ohtu.
Leidub küllalt sõidukijuhte, kes ei vaevu künkal asuva kauni mõisahoone ja paemuuseumi juurde jalgsi minema või soovivad kooliõuelt otseteed läbi kihutades jõuda Porkuni ujumiskohtadesse, mõned noored juhid tiirutavad seal niisama edasi-tagasi, kirjutab Virumaa Teataja.
Nõnda nad eiravad liiklusmärke ja seavad kitsastel teedel sõites ohtu seal õppivate vaegusega laste elu.
Porkuni koolis õpivad aga nii kuulmis-, nägemis- kui ka liikumispuudega õpilased.
Porkuni kooli kasvatajal Ellen Sepal on rääkida mitu juhtumit, kui hooletud sõidukijuhid tekitasid kohutavaid olukordi, möödunud aastal pidi ta ise koos koolilapsega jääma auto alla, kui tuli tema seltsis mäest üles: "See koolilaps on intellektipuudega kõnetu autist. Olin lasknud tal korraks käest lahti, sest ei osanud kooli territooriumil karta kiirust ületavat autot. Korraga kuulsin eemalt automürinat ja nägin, et keelumärgist hoolimata kihutab auto meie suunas kooli territooriumile. Sekundi murdosa jooksul haarasin lapsest ja hüppasin koos temaga teepervele. Avariisse sattumast lahutasid meid sentimeetrid."

Politsei jäi lühinumbril 110 helistajale tabamatuks
Politsei on algatanud sisejuurdluse, et välja selgitada, miks ei vastanud keegi ühe helistaja kõnedele numbril 110.
Viljandi volikogu liige Gert Elmaste üritas eelmisel reedel politsei lühinumbril helistada neli korda, et teatada liikluseeskirja rikkumisest, kuid ühelgi korral telefonile ei vastatud, kirjutab Sakala.
Lõuna prefektuur uuris juhtunut kolmapäeval ning jõudis järeldusele, et tegemist oli telefonifirma veaga.
"Meile pole neid kõnesid tulnud," teatas prefektuuri avalike suhete büroo juhtivspetsialist Kadri Palta, "Tegemist oli operaatori tehnilise rikkega."
Elisa tehtud väljavõttest selgub, et Gert Elmaste on tõepoolest helistanud 110-le ja lasknud iga kord kutsuda vähemalt pool minutit. "Kõne jõudis kohale, kuid sellele ei vastatud," nentis Elisa avalike suhete juht Regina Salmu.

Hiiumaa lähedal süttis Panama lipu all sõitev tanker
Täna varahommikul puhkes Läänemerel Tallinna poole suunduval tankeril tulekahju.
Varahommikul kell 3.52 sai piirivalve operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskus teate, et Hiiumaa lähedal asuval tankeril on puhkenud tulekahju.
Piirivalveameti pressiesindaja teatel suutis tankeri meeskond tulekahju oma jõududega kustutada.
Ohtu inimestele ega keskkonnale ameti teatel ei ole.
Panama lipu all sõitev tanker Sky Star oli teel Tallinna, kui tankeri masinaruumis puhkes tulekahju. Piirivalvelaev Maru jõudis sündmuskohale kell 8.40 ning tegi kindlaks, et reostust ega muid väliseid õnnetuse tunnuseid ei ole.
Tankeri meeskond puhastab masinaruumi ning seejärel asub tanker teele Muuga sadamasse. Piirivalve jälgib laevade abil tankeri teekonda sündmuspaigast sihtkohani.

Mehe surnuks sõitnud auto lahkus sündmuskohalt
Eile hilisõhtul leiti Valgamaalt otsasõidu tunnustega noormehe surnukeha.
1981. aastal sündinud Rauli surnukeha leiti Valgamaal Helme vallast Valga-Uulu maantee 26. km. Politsei teatel olid surnukehal otsasõidu tunnused.
Liiklusõnnetus juhtus kohas, kus puuduvad tänavavalgustid ja seetõttu on seal pime. Paraku puudus jalakäijal ka helkur.
"Kuna ilmad on juba pimedad ja vihmased, tuleb jalakäijatel end varustada helkuri või muu helkurvahendiga, kuna see võib päästa liikleja elu," ütles Valga liiklustalituse komissari kt Kaimar Karm.
"Kui aga juhtub liiklusõnnetus, ei tohi mitte mingil juhul sündmuskohalt lahkuda."
Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. Politsei palub kõigil, kes liiklusõnnetust pealt nägid või teavad sellest midagi, helistada telefonidel 110 või 76 68 155.

Aina rohkem Eesti lapsi haigestub autismi
Eesti lastel diagnoositakse aina sagedamini autismi ja hüperaktiivsus on saanud laste iseloomustamisel suisa moesõnaks.
Psühhiaatrid kinnitavad aga, et kuuldused epideemiast ei vasta tõele, kirjutab Postimees.
Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatrikliiniku lastepsühhiaatri Anu Susi sõnul ei ole Eestis autismi levikut veel uuritud.
"Mujal tehtud uuringud aga kinnitavad autismi ja autismisarnaste häirete sageduse pidevat, enam kui 50-protsendilist kasvu," märkis ta.
Tema sõnul ei ole põhjuseks ainult diagnoosimisoskuste paranemine, vaid ka psüühikahäirete sagenemine. "Põhjustest tunduvad kõige tõesemad need, mis seostavad autismi ja hüperaktiivsuse sageduse tõusu keskkonna ebasoodsate mõjudega," ütles Susi.

Keskkonnaminister pani linna suurele parklaprojektile käe ette
Reformierakondlasest keskkonnaministri vastuseis Kaarli puiestee äärse riigi maatüki andmisele keskpartei võimu all olevale linnale jätab maa-aluse parkla ilmselt plaanitust kolm korda väiksemaks.
Vastavalt ala detailplaneeringule pidi ühtne jalakäijate ala ning selle all olev maa-alune autoparkla ulatuma Vabaduse platsilt Kaarli puiestee äärsete tenniseväljakute alt kuni Toompea tänavani, kirjutab Postimees.
Keskerakondlik linnavõim plaanis autoparkla rajamiseks luua ühisfirma keskparteid rahastanud ärimehele Vjatšeslav Leedole ja kinnisvaraarendaja Arco Varale kuuluva Varamaad Kinnisvaraga, kes on Kaarli puiestee ääres olevate tenniseplatside omanik.
Kuna reformierakondlase Jaanus Tamkivi juhitud keskkonnaministeerium on vastu Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgal oleva 6000-ruutmeetrise krundi andmisele linnale, on abilinnapea Taavi Aasa sõnul tekkinud olukord, kus ühisfirma loomine ning autoparkla rajamiseks vajaliku hoonestusõiguse seadmine firma kasuks on seiskunud.

Nudistid vallutasid Kuressaare lasteranna
"Rannas olnud inimesed tulid kaebama, et laste hulgas kõnnivad mingid paljad mehed," meenutab oma suvist üllatust turvatöötaja-vetelpäästja Heigo Kips.
Ta läks nudiste korrale kutsuma, kuid mehed ei tahtnud keeldu kuuldagi, kirjutab SL Õhtuleht. Kuressaares pole seadusesätet, mis keelaks alasti naistel ja meestel lasterannas uitamise.
Nad olid ülbed ega hoidnud kõrvalisse paika omaette, vaid jalutasid täies hiilguses kõigi silme all, on Kips pahane.
Nüüd tahab turvafirma Securitas nõuda nudistide ligipääsukeeldu Kuressaare supelrannale.
Linna heakorra- ja haljastusspetsialist Kaljo Ellik tõdeb, et nudistide kohta pole avaliku korra eeskirjas tõesti sõnagi öeldud, sest varem pole nad muret teinud. "Samas on meil juba ammu kavas täiendada eeskirja supelranda puudutavat osa ja kui tõesti vaja, siis tuleb ka nudiste puudutav säte sinna kirja panna. Puudusi on eeskirjal ju teisigi, sealt on välja jäänud näiteks seegi, et rannas klaastaaraga viibida ei tohi."

Lastepornot kogunud Margo Vaino taotleb vahi alt vabastamist
Lasteporno omamises kahtlustatav ajakirjanik Margo Vaino taotleb kohtus enda vahi alt vabastamist.
Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja Jaanika Topkini sõnul kaebas Margo Vaino esimese astme kohtumääruse peale edasi ringkonnakohtule. Ta taotleb enda vahi alt vabastamist, kirjutab SL Õhtuleht.
Politsei otsis Margo Vaino korteri läbi 14. augustil ja leidis sealt pornograafilist foto- ja videomaterjali, mille hulgas oli salvestisi laste vägistamisest. Tema korterist viisid politseinikud kaasa arvutid ja üle kümne CD-plaadi.
16. augustil võeti ajakirjanik kuueks kuuks vahi alla ja ta istub nüüd Tallinna vanglas. Teda kahtlustatakse lasteporno omamises, mille eest saab karistada kuni kolmeaastase vangistusega.
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Lea Pähkeli sõnul on Vaino kuueks kuuks vahi alla võetud seetõttu, et prokuratuuril on piisav alus kahtlustada teda lastepornot sisaldava materjali omandamises.

Politseinikud leidsid Lihula kirikuõpetaja kodust relvalao
Politsei läks pärast inimestelt vihje saamist Lihula kirikuõpetaja Kaido Saaki kodunt salaviina otsima. Napsi ei leitud, ent avastati suur hulk relvi.
Kaido Saaki ei üllata, et just viinaotsimine ettekäändeks toodi, ja arvab, et läbiotsimine oli rohkem seotud Lihula skandaalse mälestussambaga, mida ta õnnistamas käis, kirjutab SL Õhtuleht.
"Noo, on ju teada asi, et see on neil alati selline tüüpettekääne. On ju viimaste aastate jooksul päris palju kaitseliitlaste ja relvadest huvitatute kodudes käidud ja siis on alati üks ja sama ettekääne olnud," teab Saak enda sõnul teisigi juhtumeid, kui alkoholi otsima mindi ja relvad leiti.
"Ega ma selle vastu ei vaidle, et need asjad olid," ei tõrju kaitseliitlasest kirikuõpetaja siiski talle esitatud süüdistust seadusevastasest relvakäitlemisest. "Ma ei ole nendega kedagi maha lasknud ega neid kuskilt varastanud - mingit jama pole nendega korda saatnud. Siiani on mu minevik seadusesilma ees laitmatu olnud," kaitseb ta ennast siiski.

Tuntud kaitseväekolonel Leo Kunnas läheb reservi
Kaitseväe operatiiv-osakonna ülem ei soostunud oma lahkumise tagamaid veel avama.
Üks Eesti tuntumaid kaitseväe-ohvitsere kolonelleitnant Leo Kunnas soovib ameti maha panna ning reservi minna.
Peastaabis operatiivosakonna ülemana töötav Kunnas esitas avalduse tegevteenistusest vabastamiseks juba juuli lõpus, kuid seni pole avaldust veel rahuldatud. "Seaduse järgi on otsuse tegemiseks aega kaks kuud," selgitas nooremleitnant Georgi Kokšinski peastaabi teavitus-osakonnast.
Kunnas ise ei soovinud kommenteerida, miks ta tahab reservi minna. "Ma ei käsitle seda teemat praegu, vaid siis, kui tuleb selleks õige aeg," lausus Kunnas. Georgi Kokošinski nentis vaid, et igal kaitseväelasel on õigus omal soovil teenistusest lahkuda, kui ta peaks seda soovima.

Äsja renoveeritud ülikooli spordihoone vajas remonti
Tartu ülikooli spordihoone vanad katusekonstruktsioonid
Ehitusfirma Rand ja Tuulberg hakkab lõpetama Tartu ülikooli spordihoone renoveerimise käigus ilmnenud nõrkade katusekonstruktsioonide tugevdamist.
Tartu ülikooli planeerimistalituse juhataja Heiki Pageli sõnul selgus juuni keskpaigas valminud spordihalli ehitamise käigus, et vana ja renoveeritava hoone ühendamisel tekivad konstruktsiooniprobleemid, mis võinuks lõppeda kahe hoone liitmiskohas katusevaringuga.
"Katustele tekkisid uue hoone ehitamise käigus lisakommunikatsioonid ja vana osa laekonstruktsioonid polnud seda enam võimelised kandma," selgitas Pagel. Tema sõnul polnud kandevõimeprobleemide tekkimises süüdi spordihoone uue hoone projekteerija ega ka ehitaja. "Ehitamise eel ei saanud spordihoone katust ju lahti võtta ja tekkinud probleemid ilmnesid alles selle suure renoveerimistöö käigus," lisas Pagel.

Plaksumaisiga tormine õlitõrjeõppus Naissaare külje all
Tallinna lahel toimunud viimaste aastate suurim rahvusvaheline reostustõrje õppus möödus tormis, mille korral on tegelikult võimatu õli merest koristada.
Eesti vetes on taas aset leidnud kohutav õlikatastrooof. Naissaare lääneküljel on madalikule sõitnud suur tanker, mille katkisest kerest on merre voolanud 20 tonni rasket kütteõli.
Olukord on täbar ning koristustööd käivad meie kahele õlitõrjelaevukesele Kati ja EVA-316 üle jõu. Pealegi on õlilaik jõudnud otsapidi juba ka Soome vetesse.
Just sellise musta stsenaariumi järgi harjutavad Läänemere merekeskkonna kaitsega tegeleva Helsingi komitee (HELCOM) eestvedamisel seitsme riigi õlitõrjelaevad meie vetes koostööd võimaliku merereostuse korral.
Siiski ei lasta seekord merre ehtsat musta kulda, vaid reostust imiteerivat popkorni ehk plaksumaisi.

Andres Puustusmaa teine film esilinastub Eestis
Filmi "1814" peaaegu iga teine näitleja on Venemaal suur staar ja film on seikluslik.
Järgmisel nädalal valmib Venemaal Andres Puustusmaa teine täispikk mängufilm "1814", mida selleaastase Pöffi raames näeb esmakordselt just Eesti kinopublik.
Kuigi Pöffi peakorraldaja Tiina Lokk ei tahtnud eile veel veksleid välja anda, et film festivalil tõepoolest esilinastub, lubas ta 95-protsendise tõenäosusega, et kodupublik näeb seda esimesena. "Kuna filmi autor on eestlane ja produtsent on samuti minu hea sõber, loodame filmi festivalil näidata," ütles Lokk.
Kuna Moskvas esilinastub teos enne jõule ja tootjatel on kavas viia film tuleval aastal mitmele tuntud festivalile, siis Pöffil näeb filmi kas mõne eriürituse raames või festivali lõpetajana. "Seda on vaja selleks, et film säilitaks oma festivalilise süütuse," naeris Andres Puustusmaa.

Haigla meelitab soodustustega töötuid hooldajaks õppima
Põhiharidusega õppuritele tehakse välja transpordikulud ja tasuta majutus pealinnas.
Hooldajate puuduses haiglad püüavad viimases hädas ise välja koolitada töötuid põhihariduseta inimesi endale töötajaks.
Põhja-Eesti regionaalhaiglas on täitmata ligikaudu 60 hooldaja, vana nimetusega sanitari kohta. Samasugune on olukord enamikus Eesti tervishoiuasutustes. Püüdes olukorda veidigi parandada, liitus regionaalhaigla Tallinna tervishoiu kõrgkooli ja tööturuameti ühise projektiga, mille käigus koolitatakse eelneva erihariduseta töötuid hooldustöötajaks.
Osalemise eelduseks on üksnes põhiharidus. Õppuritele tehakse välja nii transpordikulud kui ka tasuta majutus pealinnas. Eesti keele oskust ei nõuta.
Vähe huvilisi

Ministrid tajuvad liiga suure riigieelarve ohte
Rahandusminister Ivari Padari sõnul tajub valitsuskabinet ohte, mis kaasneksid liiga suure riigieelarvega, kuid ministrite väitel väga suureks tüliks eilsel valitsuskabineti arutelul ei läinud.
Õhtutundideni koos viibinud valitsuskabinet ei võtnud eile tuleva aasta riigieelarvega seoses ühtegi otsust vastu. Padari kinnitusel mitte seetõttu, et õhkkond oleks pingeline olnud, vaid sellepärast, et otsuste vastuvõtmiseks on tarvis pikemat arutelu.
Padari sõnul tajuvad kõik ministrid suurepäraselt, et kui 2008. aastal tehtaks riigieelarve, kus kulutada saaks sama palju, kui on plaanitud tuludesse, mõjuks see majandusele halvasti. Padar esitas eile kabinetile ettepaneku, et tuleva aasta riigi-eelarve suurus võiks olla 96,4 miljardit krooni ehk ligi 20 miljardit rohkem kui tänavu.

Missioonil osalejate arv võib tõusta
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul võib 2010. aastal tõusta välisriikides missioonidel viibavate Eesti kaitseväelaste arv 450-ni.
2008. aastaks peab Eesti koos-töös Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga ette valmistama Põhjala lahingugrupi, mis peab olema viie päeva jooksul valmis siirduma mõnda Euroopa Liidu määratud kriisipiirkonda, rääkis kaitseminister eile valitsuse pressikonverentsil.
Lahingugrupp ei ole mõeldud otseseks sõjategevuseks, vaid pigem turvamiseks ja rahu tagamiseks. Kõige tõenäolisemaks piirkonnaks saab ilmselt Tšaad.

Lõuna-Eestis tegutsevad metalliostjatest petised
Tartu- ja Võrumaal ostavad petised Kuusakoski nime all inimestelt vanametalli kokku.
Petised sõidavad valge "pirukaga", millel on Kuusakoski logoga kleeps ja Läti kontori kontaktandmed. Auto ise on Eesti numbrimärkidega.
"Tegu on mustlastega, kellest vähemalt üks räägib korralikku eesti keelt ja kes väidavad, et nad on Kuusakoski töötajad", ütles AS Kuusakoski Lõuna piirkonna juht Ivar Pukk.
Ta lisas, et aeg-ajalt kasutab Kuusakoski väiksemate metallikoguste vedamiseks valgeid sõiduautosid Fiat Doblo, kuid autodel on suurelt Kuusakoski logod, tegevusala kirjeldus ja Eesti kontori kontaktandmed.
Pukk tõi välja olulisemad asjad, mida inimene peaks jälgima, kui ta oma hoovi sõitnud meestele metalli annab.

Ida-Virumaal tapeti mees
Ida-Virumaal tapeti täna öösel mees.
Sillamäelt Tolstoi tänava kuurist leiti kella 00.50 ajal Mihhaili (s 1958) vägivallatunnustega surnukeha.
Samast kohast toimetati Ida-Viru keskhaiglasse torkehaavaga Natalja (s 1959).
Viru ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev ütles Päevaleht Online'ile, et leitud mees ja naine omavahel sugulased ei olnud ning tapmine ei toimunud ka joomingu käigus.
Sündmuse asjaolud on selgitamisel. Rostovtsevi sõnul veel kuriteos ühtegi kahtlusalust kinni peetud ei ole.

Sügisjooks halvab pühapäeval Tallinna kesklinna liikluse
Tallinna transpordiameti teatel on pühapäeval seoses SEB Sügisjooksuga Tallinna kesklinnas mitu tänavat suletud ning sealne liiklus häiritud, ühistransport on ümber korraldatud.
Sügisjooksu ajal kella 9.00-st kuni 14.30-ni on suletud Vabaduse väljak, Pärnu maantee Vabaduse väljaku ja Viru väljaku vahel, Viru väljak, Narva maantee Viru väljaku ja Pirita tee vahel, Pirita tee kõnnitee ja ühistranspordirada Narva maantee ja Vana-Pirita tee vahel, Filmi tänav Bensiini tänava ja Nafta tänava vahel, Nafta tänav Filmi tänava ja Tuukri tänava vahel, Tuukri tänav Nafta tänava ja Jõe tänava vahel, Rannamäe tee Mere puiestee ja Suurtüki tänava vahel.
Liiklus on häiritud kella 6.00-st kuni 15.30-ni Ahtri tänaval Jõe tänava ja Mere puiestee vahel, Rannamäe teel Suurtüki tänava ja Nunne tänava vahel, Toompuiesteel Nunne tänava ja Kaarli puiestee vahel, Kaarli puiesteel Toompuiestee ja Vabaduse väljaku vahel, Harju tänaval Vabaduse väljaku ja Müürivahe tänava vahel kus toimub piirdeaedade paigaldamine. Sadama ja kesklinna vahel on võimalik tavaliiklusel liikuda Toopuiestee, Rannamäe tee, Suurtüki tänava ja Põhja puiestee kaudu.

IRL ja Keskerakond taastavad Tondi ausamba
IRL-i ja Keskerakonna fraktsioon Tallinna volikogus liitsid ühiseks eelnõuks oma algatuse taastada 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument.
Nii Keskerakonna kui ka IRL-i fraktsioon olid andnud 21. juunil volikogu menetlusse eelnõu, mille eesmärgiks oli taastada rahvasuus Tondipoiste ausambaks kutsutud mälestusmärk neljale sõjakooli kadetile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus.
Enne linnavolikogu eilset istungit otsustasid fraktsioonid oma eelnõu tagasi võtta ja tulla välja ühise algatusega.
Monument püstitati Tondile 1928. aastal Amandus Adamsoni kavandi järgi.

Pärnade raiumine Männiku teel peatus mõneks tunniks
Puude langetamine peatati koosolekuni kohalike elanike protestiaktsiooni tõttu.
Volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Jaak Juske ütles, et Männiku teele olid kell 12 saabunud töömehed, kellel oli abilinnapea Deniss Boroditši karm käsk puud maha võtta.
"Kohalikud inimesed aga sekkusid ja aheldasid protestiks puude külge jalgrattaid. Selle peale kutsuti neile politsei," märkis Juske. Politsei saabumise järel saavutati kompromiss ja pärnade mahavõtmine peatati kella 16.00-ni. Üks puu jõuti siiski maha saagida.
179 protestiallkirja
"Linnavalitsusele oli väga hästi teada, et neljapäeval kell 14.30 koguneval volikogu keskkonnakomisjoni koosolekul püütakse leida Männiku tee puude küsimuses kompromiss. Seda hämmastavam oli abilinnapea otsus minna pärnade kallale enne kõnealust koosolekut," märkis Jaak Juske.

Rocca al Mare kaubamaja kasvab umbes kaks korda
Senine keskus jäi turule kitsaks, selgitab laienemist kaubanduskeskuse juhataja.
Suurpoe kesklinnapoolsest uksest siseneda soovinud inimesed on märganud, et sellest hoone küljest pääseb praegu ainult kahte elektroonikapoodi. Ülejäänud sissepääs on suletud ja selle ümbruses askeldavad töömehed.
Tegemist on senise keskuse ümberehitusega, mille käigus kaob ehitusalasse jäävas hooneosas enamik sisustusest ning vanale majale lisandub ühenduskoht keskuse juurdeehitisega. Selle karkass on juba püsti, ometi jääb see Paldiski maanteelt möödujale märkamatuks.
Kaubanduskeskuse juhataja Mati Popsi sõnul lisandub hoonele siiski vähemalt sama suur juurdeehitis. "Täpsest suurusest ei tahaks enne valmimist rääkida, kuid keskuse brutopindala hakkab olema umbes 70 000 ruutmeetrit ehk ligi kaks suurem kui praegu," ütles Pops.

Kommunismiohvrite memoriaal arutlusel
Eilsel linnavolikogu istungil arutati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni eelnõu, mille kohaselt rajaks linn koostöös riigiga kommunismiohvrite memoriaali. Linnavolinik Lagle Parek aga võttis eelnõu tagasi peale seda, kui keskfraktsioon otsustas teha memoriaali rajamise ette-panek hoopiski vabariigi valit-susele.

Politsei tegi kindlaks Maardu tulistaja
Keskkriminaalpolitsei tegi kindlaks, et selle aasta 25. aprillil tulistas 31-aastane Dmitri Maardus Keemikute tänaval jalga 21-aastast Pavelit. Dmitri ise leiti 15. mail raske tervisekahjustusega Maardust Stardi tänavalt. Mees on teadvusel, kuid teda ei ole veel jõutud üle kuulata.

Uuskasutuskeskus kutsub kirbuturule
Uuskasutuskeskus ootab külastajaid pühapäeval, 9. septembril kella 11-17 toimuvale kirbuturule. Kirbuturg toimub UK Sisustus esisel platsil aadressil Uus-Sadama 19-12. Kirbuturg on koht, kus inimesed saavad müüa oma asju, mida nad enam ei vaja, näiteks riideid, lasteasju, nõusid, raamatuid, sisustuskaupu ja igasugust pudi-padi.
100 müüjat
Teisipäevase seisuga on müüjaks registreerunud 100 inimest. Kirbuturud kuuluvad keskkonnasäästliku mõtteviisi juurde ja on mujal maailmas väga populaarsed, teatas ürituse korraldanud Uuskasutuskeskus. Nende sõnul on kirbuturg ka põnev ajaveetmise koht, kust saab vähese raha eest leida vajalikke ja põnevaid asju.

Perearstid lõpetasid puudumistõendite andmise õpilastele
Tõendite väljastamisest loobumine ei ole arstidele kohustuslik, vaid vabatahtlik.
Tallinna ja Harjumaa perearstid lõpetasid septembrist puudumistõendide väljastamise, nüüd vastutavad õpilase kooliskäimise eest tema vanemad.
Tallinna perearstide seltsi juhatuse esimees Diana Ingerainen ütles, et puudumistõend oli Nõukogude-aegne harjumus, pärand perioodist, kus inimesi ei usaldatud. "Perearstidele oli see seadusvastane tegevus, meil polnud sellist pädevust," selgitas Ingerainen.
Ingeraineni sõnul võttis puudumistõendite vormistamine järjest enam aega ning üha sagedamini tuli perearstidel kirjutada tõendeid tõendite pärast. "Ma nimesid ei nimeta, aga koolid lähevad täiesti äärmusesse - laps on kaks päeva nohune ja nõutakse, et mingu arsti juurde," märkis ta.

Algas Mustakivi tunneli ehitus
Laagna teel alustati täna Mustakivi kaubanduskeskuse läheduses asuva käigutunneli ümberehitamist.
Mustakivi käigutunnelile ehitatakse sisse- ja väljapääsuks uued pandused ning trepid. Ehituse käigus rajatakse uued juurdepääsud ning nihutatakse bussipeatuste asukohti. Tööde lõpptähtajaks on märgitud selle aasta 30. november.

Tarbijakaitseamet: Kergelo valemivihikud on vigu täis
Tarbijakaitseamet juhib õpilaste, vanemate ja õpetajate tähelepanu sellele, et OÜ Kergelo toodetud matemaatika, füüsika, keemia ja inglise keele töövihikud on täis vigu.
Tarbijakaitseamet on inimestelt seoses vigaste töövihikutega saanud mitmeid kaebusi ning tellis nende põhjal ekspertiisi. Matemaatika, füüsika ja keemia töövihikutes on vigased valemid. Puudustega on ka inglise keele grammatika reeglitega vihikud. Töövihikud tulid müügile suve lõpus ja neid on müüdud erinevates kauplustes üle Eesti.
OÜ Kergelo lubas, et vigaste matemaatika ja füüsika valemivihikute müük peatatakse ning ettevõte teavitab võimalikult paljusid osapooli sellest, et vihikud on vigased. Muuhulgas lubas ettevõte teabe avalikustada oma kodulehel ning ka Õpetajate Lehes.

Rootsi Riigipank tõstis intressi
Rootsi Riigipank tõstis laenuintresside aluseks olevat baasintressi 0,25 protsendi võrra 3,75 protsendile.
Rootsis on laenuintresside aluseks olev baasintress möödunud aasta algusest saadik tõusnud juba üheksa korda, kirjutab Dagens Industri.
Baasintressi tõstmist kommenteerides teatas Riigipank, et tööturg on muutunud konkurentsitihedamaks, kui panga nõukogu viimatisel juunikuus toimunud baasintressi tõstmist arutanud koosolekul arvas.
Riigipanga asejuhi Irma Rosenbergi sõnul on lisaks tööturu karmistumisele vähenenud tootlikkus, tõusnud on eluasemete hinnad ning kasvanud inflatsiooniootused.
Eile teatas Euroopa Keskpank, et jätab baasintressimäära neljale protsendile.

Maailma kalleima auto valmimist saab jälgida internetis
USA-s Kalifornias paiknev Dimora on asunud ehitama limusiini, mille maksumus on 2 miljonit dollarit, sõiduki ehitamist saab jälgida veebikaamera kaudu.
Dimora uue mudeli Natalia SL2 loomist saab vaadata logides sisse firma koduleheküljele, vahendab autoexpress.co.uk
Umbes 24 miljonit Eesti krooni maksma hakkav superauto saab 14-liitrise töömahuga V16 mootori, millel on võimsust 1200 hobujõudu. See on 200 hobujõudu rohkem kui praegu maailma võimsamaks luksusautoks peetaval Prantsuse päritolu Bugatti Veyronil.

Neste juht: korralikku tanklaketti nullist ehitada on Eestis võimatu
Neste Eesti peadirektori Indrek Kaju sõnul on korralikku tanklaketti Eestis nullist ehitada hetkel võimatu, järelikult peab turule tulija proovima kedagi ära osta.
Leedu naftatöötleja Mazeikiu Nafta enamusaktsionär Poola suurim naftakompanii PKN Orlen kavatseb osta Eestis, Lätis ja Leedus bensiinijaamu ja ka ehitada uusi juurde, kirjutab aripaev.ee.
Kaju ei osanud võimalikule uuele konkurendile veel hinnangut anda. "Sellele võib vastata siis, kui nad reaalselt olemas on," märkis ta.
PKN Orlen omandas mõni aeg tagasi Leedu Mazeikiu naftatöötlemistehase.

Pärnus tuleb kolmas ehitusmess
14.-16. septembril toimub Pärnu Tennisehallis (A. H. Tammsaare. pst 39) ehitusmess "Pärnu Ehitus 2007", teatas paekorraldaja Eesti Expo.
Messil on võimalik tutvuda ja soetada messihinnaga ehitusmaterjale, sanitaartehnikat, siseviimistlusmaterjale, ehitustööriistu, kliima- ja kütteseadmeid, põrandakatteid, koristus- ja puhastusseadmeid, erinevaid ehitusmasinaid ning palju muud huvitavat. Külastajad saavad osa võtta oksjonist kui ka ehitusjärelvalve ning tööohutusega puudutavatest loengutest.
Eesti Expo poolt korraldav ehitusmess toimub Pärnus juba kolmandat aastat ning pea 100 eksponendi seas on esindatud nii Eesti kui naaberriigid. Ehitusmess on kogunud suurt populaarsust kohalike elanike seas kui ka üle kogu Eesti.

Kommentaar: hinnatõus aeglustus ajutiselt
Augustis kasvasid hinnad võrreldes möödunud aasta sama ajaga 5,7%.
Hinnakasv on küll aeglasem eelmise kuu 6,4 protsendilisest kasvust, kuid võib arvata, et tegu on ühekordse inflatsiooni alanemisega, mille põhjustajaks on toiduainete hooajaline odavnemine ja kütuse hinna dünaamika.
On oodata, et kütusehind, mis eelmise aasta lõpukuudel oli märksa odavam, hakkab mõjutama aastast hinnatõusu ning seetõttu võime lähikuudel näha inflatsiooni püsimist kõrgemal tasemel.
Majandusaktiivsuse kõrgperiood on möödunud, kuid palgakasv on püsinud jätkuvalt väga kiirena ning hoidnud üleval soodsat nõudluskeskkonda. Neid mõjutusi on näha ka augusti inflatsioonis, kus teenuste hinnatõus püsis kiire.
Kuigi esimesed märgid on hakanud viitama sellele, et ka tööturul on olukord rahunemas ning nõudluse pool hakkab taanduma, ei ole käesoleval aastal veel oodata inflatsiooni tegurites olulisi muutusi.

Sooman: 20% hinnalanguse ennustajad on peast napakad
Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman peab jutte kinnisvarahindade jätkuvast suurest langusest liialdatuks.
"Kinnisvarahinnad on selle aasta jooksul langenud 10-15%, mis on normaalne nähtus," ütles Sooman Eesti Päevaleht Online'ile.
Edasise kukkumise osas Sooman meedias avaldatud arvamusi ei jaga. "Need, kes ennustavad veel 20protsendilist langust, on päris napakad peast," rääkis Sooman.
"Meil ei saa rääkida majanduskriisist," ütles Sooman, kelle hinnangul pole Eesti majandussituatsiooni mõtet Soome või Rootsi majanduskriisidega võrrelda.
Neis riikides kukkusid kinnisvarahinnad majandust tabanud tagasilöökide järel 30-40%. Nii suurt hinnalangust ei maksa Soomani sõnul Eestis oodata.

 "Sõprus" on läbi: naftatorustik võib Leedule jääda unistuseks
Venemaa Rostehnadzor on valmis remontima naftatorustiku Družba (Sõprus) põhja-teed vaid tingimusel, et tööd rahastab Vene transiidioperaator Transneft.
Transnefti lõigu töö käivitamine aga ei huvita ning kontsern torustikku remontida ei plaani, kirjutab RBK daily.
Naftatorustiku töö taastamise šansid, mille peatamist Leedus põhjendatakse Kremli poliitiliste motiividega, on suhteliselt väikesed.
Naftatorustiku Družba töö peatamise põhjuseks sai 2006. aasta juulis toimunud avarii, mistõttu Venemaa otsustas Leedule nafta tarnimise torustiku kaudu lõpetada. Pärast avariid on Leedusse naftat tarnitud naftatankeritega.
Leedu poliitikud nimetasid Venemaa käitumist kunstlikuks ning peavad selle põhjuseks Leedu naftatöötlustehase Mazeikiu müüki Poola naftakontsernile PKN Orlen, mis jättis Venemaa kompaniid ettevõttest ilma.

Carlsberg võtab riski ja sukeldub Vene turule
Carlsberg tahab ära osta õlletootja Baltika emafirma ja seega sukelduda Vene turule, mida pangad peavad riskantseks ja ebastabiilseks sammuks.
Taani õlletootja Carlsberg tahab tervenisti ära osta Venemaal asuva joogitootja BBH (Baltic Beverages Holding), mis praegu on Carlsbergi ja Scottish & Newcastle'i ühisomand, kirjutab Berlingske Tidende. BBH esinumber on Peterburi õlletootja Baltika.
Esialgsetel andmetel maksab Carlsberg poole BBH eest 30-40 miljardit Taani krooni ehk 63-84 miljardit Eesti krooni.
Mõjukas Taani Gudme Raaschou pank on Carlsbergi Vene turule sukeldumise osas ettevaatlik: "See Vene ettevõte on suurepärane firma, mis on võimsalt kasvanud. Kuid Vene majandus ei ole just kõige stabiilsem ja Carlsberg võtab endale teatud riski, kui terve BBH ära ostab."

Uuring: Eesti on ainus tõeliselt vaba majandusega postsovetlik riik
Ülemaailmse uurimisinstituutide assotsiatsiooni The Economic Freedom Networki (EFN) värske raport hindab Eesti ainsa postsovetliku riigina majandusvabaduse poolest maailma tippu.
EFN-i raport märgib, et Eesti pole parem mitte üksnes Lätist ja Leedust, vaid edestab ka Prantsusmaad ja Saksamaad, vahendab Raadio Vaba Euroopa. Ja loomulikult on Eesti kaugele seljataha jätnud ka nimekirja tagumisse otsa jäävad riigid nagu näiteks Belgia, Ukraina ja Venemaa.
Eesti sai majandusvabaduse osas nimekirja etteotsa koos Hong Kongi, Singapuri, Šveitsi, Suurbritannia, Kanada ja USA-ga.
Kuidas Eesti sellise kiidulaulu ära on teeninud?
Raadio Vaba Euroopa on küsitlenud Eesti välispoliitika instituudi direktorit Andres Kasekampi, kes toob Eesti edu põhjustena esile selle, et me oleme suutnud moodsa, Läänega tugevalt seotud turupõhise majanduse luua rekordiliselt kiiresti. Samuti rõhutab Kasekamp Mart Laari rolli, kelle eestvedamisel loodi muuhulgas madala tulumaksu abil soodus investeerimiskliima.

Hinnad kallinesid aastaga 5,7% 
Statistikaameti teatel tõusis hindade liikumist kajastav tarbijahinnaindeks augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 5,7%,
Teenused kallinesid 11% ning kaubad 2,9%, sealhulgas toidukaubad 5,7% ning tööstuskaubad 0,6%.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad tõusid 3,4% ja mittereguleeritavad hinnad 6,5%.
Suuremateks indeksi mõjutajateks olid eluasemekulutuste suurenemine, toidu kallinemine ja odavam mootorikütus.
Võrreldes juuliga olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 0,1% kallimad. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid augustis võrreldes juuliga keskmisest enam köögivilja sesoonne odavnemine, mootorikütuse hinnalangus ning kallinenud soojusenergia, ühiskondlik transport ja söömine väljaspool kodu.
Juulis tõusid hinnad võrreldes eelmise aasta juuniga 6,4%, olles viimase kolme aasta kõrgeimal tasemel. Võrreldes juuniga kallinesid hinnad keskmiselt 1,1%.

Vene tolli must nimekiri pikeneb saja firmani
Vene tolli mustas nimekirjas on praegu 29 Eesti transpordifirmat, nädala lõpuks võib sinna lisanduda veel 70 vedajat, kirjutas uudisteportaal dv.ee.
Ettevõtjate hinnangul kannavad nad ülepääsu oodates tõsist materiaalset kahju, sest peale sekelduste piiril peavad musta nimekirja kantud firmad kinni maksma ka konvoi sihtkohta, kirjutas Äripäev.
Kui varem maksis koorma viimine konvoi saatel Tallinnast Moskvasse 32 000 rubla, siis nädala jooksul on taks tõusnud 50 000 rublale.
Eesti-Vene piiri ületamine võtab 5-6 tundi, millele lisandub järjekorras seistud aeg. Vedajate hinnangul on piiril kaotsi minev aeg kaks korda pikenenud. Käive on vähenenud 20%, sest kliendid ütlevad tellimusi üles.

Majanduse hädamaandumine Eesti moodi
Aasta tagasi, mil Eesti majanduskasv kõrgustesse kihutas, nägi Eesti Pank majanduse tulevikku ette nn pehme maandumisena. Tänaseks on sellest järel vaid heleroosa unistus.
Täpsemalt öeldes - ega keegi enam teagi, mis asi see pehme maandumine õigupoolest on. Käibefraasi "pehme maandumine" laiadesse massidesse tooja, Eesti Panga asepresident Märten Ross pakub täna, et pehme maandumine võib olla ka nullilähedane majanduskasv, kirjutab Äripäev.
"Põhimõtteliselt võib öelda, et eelmise aasta lõpust alates ongi pehme maandumine toimunud. Küll aga nüüdseks, selle suve jooksul, on see aeglustumisprotsess läinud oluliselt kiiremaks prognoositust. Ma ei julgeks seda protsessi enam pehmeks maandumiseks nimetada," ütles Hansapanga analüütik Maris Lauri.

Kirik võtab Wismari haiglal maja käest
Esimene enampakkumine alghinnaga 45 miljonit krooni kukkus suvel läbi.
Eesti evangeelne luterlik kirik on pannud müüki Wismari haiglahoone ega kavatse tuleva aasta lõpuni kehtivat rendilepingut enam pikendada.
"Tegemist on varaga, mis sellises kohas ei too sellist tulu, nagu ta võiks seal teenida," põhjendab assessor Urmas Viilma, kes on ka kiriku kinnisvara-arendusega tegeleva OÜ Kiriku Varahaldus juhataja. "Küsimus pole selles, et haigla poleks meile sobiv rentnik." Mullu sai Kiriku Varahaldus haiglalt 708 000 krooni aastarenti. Haigla peahoones on pinda 1297 ruutmeetrit (kelder + kaks korrust) ja kõrvalhoones 322 ruutmeetrit.
Viilma sõnul tuleks haiglahoonesse investeerida, et muuta see tulutoovaks, kuid kirikul pole soovi ega ka jõudu.

Kunstnikud plaanivad linnarahva mobiiltelefonid puu otsa riputada
"Päev ilma mobiilita" on valguse ja heli projekt, kus 100 linnarahvalt kogutud mobiili ripub Tallinna kesklinnas Jaani kiriku kõrval puu otsas, mobiilide helisemine loob nii valgus- kui heliinstallatsiooni.
"Projekti idee on tegelikult eneseirooniline. Me korraldajatena tunneme, et oleme ise hästi sõltuvuses mobiilist ning idee tekkiski küsimusest: mis siis saaks kui päev otsa mobiiltelefoni ei kasutaks? Sealt jõudsime küsimuseni, et mis tundeid meis üldse mobiiltelefoni olemasolu tekitab," rääkis üks ettevõtmise korraldajatest Riin Kranna-Rõõs Päevaleht Online'ile.
"Situatsioon, et mobiilid ripuvad puu otsas, puudutab kõiki. Esiteks, neil, kes oma telefoni puu otsa riputavad, tekib asjaga väga tugev emotsionaalne side. Teiseks neil, kes sellest puust mööduvad tekib samuti emotsionaalne seos, sest me kõik oleme ju olnud ruumis, kus telefon heliseb ning kõigis tekib korraks mingisugune tunne, et nüüd peaks haarama, nüüd peaks reageerima ja kelle mobiil see üldse heliseb. Kedagi see puudutamata ei jäta," on Riin Kranna-Rõõs veendunud.

Romaaniülikool: Edward Morgan Forster "Vaatega tuba" 
Jutustus armastuse liginemisest on paras võimalus õppida ka võrdleva kirjandusteaduse aabitsat ja mitte vaid filoloogilisest küljest. Romaan kujunes välja aastail (1901-1908), mida Inglismaa ajaloos on tollase kuninga Edward VII järgi nimetatud Edwardi perioodiks.
Kirjanduslikud muutused ei alga nii päevapealt nagu uue monarhi võim, pealegi kestis Euroopa onu valitsusaeg üle kuue korra vähem kui tema ema, kuninganna Victoria oma.
Mentaliteedi poolest tähendas eelmise sajandi esimene kümnend inglastele pikka hüvastijättu Victoria ajastu konventsionaalsusega ning ebakindlat vastuminekut Esimesele maailmasõjale, mille tagajärjel lagunes neli impeeriumi - Vene, Saksa, Austria-Ungari ja Osmanite oma.
Omaaegsetest dokumentidest Edwardi perioodi eelajaloo kohta on eestlasele huvitav lugeda iseseisvusajal nii harjumatut kirjutist nagu Friedrich Engelsi "Eessõna teosele" Töölisklassi olukord Inglismaal (raamat ise ilmus 1845, Engelsi saatesõna saksakeelsele uustrükile aga 1892; eesti keeli 1960 väljaandes, mida enam ei taha hiiredki). Ei soovitaks, kui poleks lugenud Seneca nõuannet käia vaenlase laagris mitte reeturi, vaid luurajana.

Pavarotti - taevastel lavalaudadel
Luciano Pavarotti jättis oma lahkumisega muusikasse ilmselgelt jäädava tühimiku.
Eile hommikul 71-aastaselt lahkunud maailmakuulsa Itaalia tenori Luciano Pavarotti tegi kordumatuks tema hääl, mis oli ühtaegu nii jõuline kui ka ilus.
"Tal oli väga hea häälematerjal, isikupärane ja särav toon. Meedia jaoks tegi Pavarotti väga paeluvaks persooniks tema karismaatilisus. Kui vaadata kas või Jean-Pierre Ponnelle'i filmi "Rigolettost", siis seal on nooruse jõulisust ja energiat kiirgav Pavarotti, tohutult särav natuur," kirjeldab lauljat rahvusooper Estonia nõunik Eero Raun.
"Ja kui panna sinna kõrvale esinemine Torino olümpiamängudel, siis seal ta oli muidugi juba põlvkonna jagu vanem, aga see dramatism ja keskendatus lõi hoopis teistsuguse kvaliteedi. Pavarotti suutis pakkuda eriilmelisi esitusi, mis olid alati hingestatud ja isikupärased," ei leidu Rauna hinnangul Pavarottile täielikult tema väärilist mantlipärijat. "Meediakeskne ühiskond kergelt nivelleerib inimesi ja seda enam paistavad nüüdisajal silma sellised inimesed, kes suudavad olla erakordsed. See nõuab suurt hingelisust ja kangelaslikkust, ja Pavarotti oli kahtlemata üks selliseid."

Zabel teenis Vueltal etapivõidu
Saksa veteransprinter, Jaan Kirsipuu omaaegne suur konkurent Erik Zabel teenis tänavusel Vueltal oma esimese etapivõidu, Mandri lõpetas 169. kohaga.
Team Milrami esindaja Zabel jättis 176,3 km pikkuse seitsmendal etapil kümne mehe lõpuheitluses teiseks austraallase Allan Davise (Discovery Channel) ja kolmandaks tänavu juba ühe etapi võitnud itaallase Paolo Bettini (Quick Step), vahendab Sportnet.
Sprindiga lõppenud etappidel juba neli korda esikümnesse jõudnud Rene Mandril (Ag2r-Preovoyance) oli täna must päev - eestlase kohaks kirjutati alles 169., ehkki aeg oli võitjaga võrdne. Erki Pütsep (Bouygyes Telecom) lõpetas sama ajaga 148-ndana.
Juhib endiselt täna 49. koha saanud venelane Vladimir Jefimkin (Caisse d'Epargne), 1.06-ga jäävad maha kaasmaalane Deniss Menšov (Rabobank), hispaanlane Carlos Sastre (Team CSC), belglased Maxime Monfort (Cofidis) ja Stijn Devolder (Discovery Channel) ning itaallane Leonardo Piepoli (Saunier Duval).

Lessing võitis MMil pronksmedali
Roland Lessing teenis Otepääl toimuvatel suvebiatloni maailmameistrivõistlustel meeste rollerisprindis pronksmedali.
Eestlane eksis 7,5 -kilomeetrisel rajal mõlemas tiirus korra ning teda edestasid vaid kaks venelast. Maailmameistriks krooniti distantsi puhaste paberitega läbinud Mihhail Kotškin ajaga 24.48, 8. Ühe eksimuse teinud Maksim Tšudov kaotas talle 8,1 ning Lessing 22,8 sekundiga, teatab etvsport.ee
Lessing suutis napilt nurjata venelaste kolmikvõidu, sest vaid 3,1 sekundiga alistus talle Aleksandr Grizman. Esikuuikusse mahtusid veel ka tšehh Jaroslav Soukup (+51,0) ja lätlane Edgars Piksons (+57,3).
Teistest eestlastest oli Indrek Tobreluts 10. (+1.15, 4), Kauri Kõiv 15. (+1.37, 6) ja Priit Viks 16. (+1.43, 1). Tobreluts tegi kolm, Kõiv ühe ja Viks neli möödalasku.

Bratuhhinad pääsesid EM-il veerandfinaali
Itaalias Modenas rannavõrkpalli U-21 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel pääsesid 15. paigutusega õed Natalja ja Polina Bratuhhina kaheksa parema hulka.
Kaheksandikfinaalis oli Eesti paar 45 minutit kestnud kohtumise järel 2: 1 (15: 21, 21: 16, 15: 12) parem Saksamaa duost Lehmann - Gernert, teatab Sportnet. 
Bratuhhinate veerandfinaalivastase selgitavad 13. asetusega Hispaania paar Liliana - Baquerizo ja üheksanda paigutusega Šveitsi duo Graessli - Kayser. Veerandfinaal peetakse täna Eesti aja järgi kell 19.00.

Alonso tunnistus puhus vormeliskandaali taas lõkkele
Kahekordne maailmameister Fernando Alonso tunnistas Rahvusvahelisele Autospordiliidule, et ta sai tõesti Ferrarist välja imbunud infot.
Alonso sai Ferrari salajast infot väidetavalt elektronkirja teel McLareni testsõitjalt Pedro de la Rosalt, vahendab Eurosport.
Ferrari süüdistab endist mehaanikut Nigel Stepneyt salastatud info edastamises McLareni disainerile Mike Coughlanile, kes omakorda töötas 2000. aastal Arrowsi meeskonnas koos Pedro de la Rosaga.
Suve alguses lumepallina paisuma hakanud skandaali tõttu on Stepney Ferrarist vallandatud ning ka Coughlani töökohustused on peatatud, sest tema kodust leiti koguni 780 lehekülge Ferrari meeskonna salajasi materjale.
Skandaal vaibus, kui McLaren teatas, et Coughlan pole andmeid neile edastanud. FIA lõpetas esialgse uurimise, kuna ei suutnud koguda McLareni väite ümber lükkamiseks piisavalt tõendeid, kuid Fernando Alonso ülestunnistus muudab McLareni ütluse enam kui kaheldavaks. Asja hakatakse arutama 13. septembril Pariisis.

Naiste rollerisprindis läks kuld Soome
Otepääl 12. suvebiathloni MM-il sõideti reedel rollerisõidu naiste 7,5 km sprindidistants, millest väljus võitjana teises tiirus korra eksinud soomlanna Kaisa Mäkäräinen.
Ülipõnevas kullaheitluses suutis soomlanna sekundiga kiirem olla kahel lasul eksinud ukrainlannast Lilia Jefremovast. Pronksmedal rädnas samuti Ukrainasse, Tatjana Rud kaotas kolme möödalasu juures võitjale 7,8 sekundiga. Medalikolmikust jäi esimesena välja venelanna Jana Romanova, kes patustas kolmel lasul ja kaotas Mäkäräinenile 24 sekundiga, teatab Sportnet.
Ilusa sõidu tegi parima eestlannana lõpetanud Eveli Saue, kes eksis korra mõlemas tiirus ja lõpetas 27 naise konkurentsis viiendana (+32,2). Esikuuiku lõpetas esimesena rajale pääsenud rumeenlanna Eva Tofalvi (+34,3). Ainsana kõik märgid alla tulistanud ukrainlanna Oksana Jakovleva lõpetas seitsmendana (+43,0). Esikümnesse mahtus ka Sirli Hanni, kes sarnaselt Sauele eksis korra mõlemas tiirus ja kaotas võitjale 1.17, 7. Kadri Lehtla sõitis viis trahviringi ja lõpetas 14. kohaga (+1.42, 2), Tagne Tähe paugutas mööda kolm lasku ja tema sai protokolli 23. koha (+3.16, 6).

Laskesuusatamise suurnimed võistlevad täna Otepääl
Otepääl toimuvatel suvise biathloni MM-il astuvad täna võistlustulle olümpiavõitjad Frode Andresen ja Halvard Hanevold.
Täna võisteldakse Otepääl suusarollerite sprindis. Võistlusi on võimalik jälgida ka ETV ja Eurospordi vahendusel.
Esimesena stardivad naised kell 13. 7,5 km distantsile kahe lasketiiruga läheb 27 võistlejat. Eestlastest stardivad: nr 5 Sirli Hanni, nr 6 Eveli Saue, nr 7 Kadri Lehtla, nr 22 Tagne Tähe. Favoriitideks on Venemaa ja Ukraina esindajad; aga kindlasti ka Saue, pigem murdmaasuusatajana tuntud soomlanna Kaisa Varis, kanadalane Keith Sandra.
Meeste start on kell 15.30. 10 km distantsile kahe lasketiiruga läheb 33 võistlejat, kelle hulgas on ka olümpiavõitjad ning mitmekordsed laskesuusatamise maailmameistrid norralased Frode Andresen (nr 26) ja Halvard Hanevold (nr 14). Eestlastest on stardis nr 5 Priit Viks, nr 11 Indrek Tobreluts, nr 18 Roland Lessing, nr 31 Kauri Kõiv. Kindlasti tasub jälgida ka laskejooksu maailmameistrit Maksim Tšudovit ja lätlast Ilmars Bricist.

USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel selgusid poolfinalistid
USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel selgusid meeste turniiril täna öösel kõik neli poolfinalisti. Viimasena tagasid edasipääsu Novak Djokovic ning David Ferrer.
Maailma kolmas reket serblane Novak Djokovic võitles näiliselt kergel vanameistri Carlos Moya Hispaaniast kolmes setis 6: 4, 7: 6, 6: 1. Djokovic, kes oli nelja hulka jõudnud sel hooajal ka Wimbledonis ja Prantsusmaa lahtistel, jõudis USAs nii kaugele esmakordselt.
Serblast ootab poolfinaalis teine hispaanlane David Ferrer (ATP 15), kes alistas pääsu eest nelja hulka tšiili sportlase Juan Ignacio Chela.
Teises poolfinaalis kohtuvad tennisemaailma suveräänne liider šveitslane Roger Federer ning venelane Nikolai Davydenko.

Künnap pääses Šveitsis kindlalt veerandfinaali
Eesti tennisist Mait Künnap, kes asub maailma edetabelis hetkel 1045. positsioonil, tagas eile Šveitsis Pullys peetaval 10 000 dollarise auhinnafondiga turniiril ülikindla võiduga pääsu kaheksa hulka.
Künnapi vastaseks oli Sri Lankat esindav Harshana Godamannast (ATP 1384), kellest polnud eestlasele arvestatavat vastast ning Künnap võitis kahes setis 6: 0, 6: 0. Kaheksa parema hulgas kohtub Künnap prantslase Olivier Charroiniga (ATP 707), vahendab Sportnet
Paarismängus teeb eestlane taas kaasa koos hispaanlase Jordi Marse-Vidriga (ATP 645). Poolfinaalis kohtutakse Šveitsi duoga Mathieu Guenat (ATP 706) - Frederic Nussbaum (ATP 732).

Rüütel jõudis paarismängus nelja hulka
Itaalias Mestres jõudis eestlanna Margit Rüütel paarismängus koos tänavuse universaadikulla Alissa Kleibanovaga Venemaalt 50 000 USD suuruse auhinnafondiga ITF turniiril poolfinaali.
Eesti-Vene duo alistas veerandfinaalis numbritega 7: 6, 6: 0 sakslannad Carmen Klaschka (WTA 239) ja Angelika Rösch (WTA 205).
Nelja hulgas minnakse kokku tšehhitaride Renata Voracova (WTA 119) - Barbora Zahlavova-Strycovaga (WTA 144).

Rene Mandri: klubi bossid on väga sillas! 
Profirattur Rene Mandri (23) on Hispaania suurtuuril Vueltal juba kaks korda esikuuikusse pedaalinud ning Ag2r-i tiimi bossidele kõvasti muljet avaldanud.
Klubi on sinu tulemuste, eelkõige kahe kuuenda kohaga muidugi rahul?
Eks ikka teenin oma hea esinemisega plusspunkte. Ise naeran, et olen Vuelta esimeste etappidega oma hooaja päästnud - siiani kimbutasid ainult vigastused. Klubi bossid on väga sillas, eks näis, kas pakuvad mulle tuuri lõpus ka paremat lepingut. Ega ma muidugi selle järele ei jookse - tulemused on ikka need, mida taga ajan.
Kas esimese nädala edu on lõppeesmärki tõstnud?
Tulin Vueltale isiklike ambitsioonideta. Eks mu koduklubi Ag2r võttiski mind rohkem meeskonnale appi. Tuleb aidata meie esinumbrit Aleksandr Ussovit. Ta võitles aga tuuri alguses kõhu-probleemidega, mis andiski mulle võimaluse kaks korda kuuendaks tulles enese eest pingutada ja silma paista. Üldiselt olen tiimis siiski rohkem abimehe rollis, vaid grupifinišis olen see, kelle peale üritatakse mängida.

Horvaatia võit tähendas Lätile kojusõitu
EM-võistluste finaalturniiri kaotusega Lätile alustanud Horvaatia alistas B-alagrupi viimases mängus Sevillas valitseva maailmameistri Hispaania 85: 84 ning kindlustas koha 12 jätkaja seas.
Hispaanlaste kaotus tähendas, et Läti peab koju sõitma ning kolmanda koha nelikus ja pääsu vahegrupiturniirile hõivas Portugal.
Kui mängida jäi 45 sekundit, tabas Hispaania täht Pau Gasol kahest vabaviskest ühe ning turniiri võõrustajad juhtisid 84: 79. Ometi suutsid nad võidu maha mängida. 33 sekundit enne lõppu tabas Davor Kuš kaugviske, hispaanlased ei jõudnud seejärel 24 sekundiga rünnakut lõpetada ning kolm sekundi enne sireeni saatis Marko Tomaš teele võidu toonud kolmese.

Esireket Federer: kahju, et ma ei mängi Nadaliga
Maailma esireket Roger Federer Šveitsist ja venelane Nikolai Davõdenko pääsesid aasta viimasel suure slämmi tenniseturniiril US Openil esimestena poolfinaali.
Federer ületas kolmes setis USA lootuse Andy Roddicki, Davõdenko sama selgelt sakslase Tommi Haasi. 6: 7, 6: 7, 2: 6 kaotuse vastu võtnud Roddick oli löödud: "Tema on suur ja mina mitte. Mängisin hästi. Kui hästi veel tema mängis, et võita kolmes setis?" küsis Roddick, kelle omavaheline skoor Federeriga on trööstitu - 1: 14.
Federer kohtub poolfinaalis Davõdenkoga, kes pole seni kaotanud ainsatki setti. "Mäng praegu sujub. Tean, et kui serv ei tööta, päästab mind tagajoone-mäng. Kui õnnestub finaali jõu-da, kahetsen, et vastas pole Rafael Nadal," rääkis Federer.

Võõrtööjõud leevendab korvpallurite põuda
Kalev tahab tuua nelja välismaalase kõrvale viiendagi, et olla eurosarjas konkurentsis.
Kuigi enamik Eesti klubisid lubab arendada oma noormängijaid, kahandab korvpallurite nappus valikuvõimalust ja abijõudu tuleb otsida välismaalt.
Kalev/Cramole seab heitlemine Euroopa tugevuselt teises sarjas ULEB Cup erinõuded ja Tallinna klubi juhi Ivar Valdmaa sõnul tuleb koostada löögijõuline meeskond. Haaret avardab 15 miljonilt kroonilt 20 miljonini kasvanud eelarve.
"Tahame teha meeskonna nii tugevaks kui võimalik, otsime veel keskmängijat, kes täiendaks ja abistaks korvi all Travis Reedi," lausus Valdmaa.
Valga ja Dalkia täienesid
Kalevi tugitala Reed võttis USA-st kaasa mängujuhi Marlen Parmeri, keda peatreener Veselin Matic tahab kuu aega proovida. Juhendaja loodab abi ka bosnialasest ääremängijalt, mullu Podgorica Buducnostiga Montenegro meistriks tulnud Bojan Pelkicilt ja Eesti viisat ootavalt serblaselt Vladimir Vuksanovicilt, kes mängis Venemaa kõrgliigas Surgutis.

Baruto loodab, et põlv peab Aki-bashol vastu
Kaido Höövelson ei võta Tokyo turniiril suuri sihte, olulisem on haige põlve hoidmine.
Pärast juulikuise suurturniiri katkestamist põlvevigastuse tõt-tu maadleb Eesti sumoäss Kaido Höövelson (Baruto) pühapäeval algaval Aki-bashol. Seekord peab Baruto kaasa tegema tipu järel paremuselt teises, Juryo divisjonis, kus tema reiting on lääne 9. rida, mis annab profisumo hierarhias kokku 60. koha.
Kui reaalne on tagasipääs Makuuchi divisjoni? "See ei olegi praegu kõige tähtsam. Oluline on, et põlv maadelda kannataks," kuulutas Baruto.
"Treeningutel pole põlvehäda eriti seganud, see annab julgust. Ent võistlus on teine asi. Sellepärast ma erilise sihte ei sea. Kaheksa võitu ehk plusspoolele jõudmine on siht. Kui ühe turniiriga Makuuchisse ei jõua, siis ehk kahega," lisas Baruto, kes kogus maikuisel suurturniiril Juryo divisjonis 14 võitu ja ühe kaotuse ning tõusis hoobiga tagasi Makuuchisse.

Kalev toob poelettidele uued koogid
Kalev Chocolate Factory tuli Linda kaubamärgi all turule uue tootekategooria, kookidega. Sortimenti kuulub 12 erinevat Linda kooki.
Kalev Chocolate Factory tootejuhi Janika Kauri sõnul valmisid ettevõtte poolt toodetavad koogid varem Vilma ja Järle kaubamärkide all ning brändid ei seostunud tarbija jaoks Kaleviga. "Otsustasime oma tooteportfelli ühtlustada ning ka koogid Kaleviga otseselt seostatava Linda tootesarja alla koondada. Koos uue tootegrupi turule toomisega muutsime ka pakutavat koogisortimenti, lisades tarbijate poolt enim hinnatud kuuele kooginimetusele veel kuus Kalevi ostetumate tortide baasil välja arendatud kooki," lisas Kaur.
Alates septembrist võib kaupluste lettidelt leida 12 erinevat Linda kooki. Valikusse kuuluvad puuvilja-kohupiimakook, mustika-jogurtikook, meekook, kirsi-trühvlikook, lehttaignakook, Napoleoni kook, laimi-kodujuustukook, vaarika-toorjuustu, pirnikook, kihiline kook, kohupiimarull ning hapukoorekook.

Krediidipanga internetipanka saab nüüd kasutada ka Mobiil-IDga
Kolmanda pangana Eestis saab Krediidipanga i-panga kaubamärki kandvasse netipanka nüüdsest siseneda ja seal kõiki toiminguid teha ka Mobiil-ID tuvastussüsteemi vahendusel.
Teenus on vajalik, et aidata klientidel ID-kaardi abil internetipanka kasutada ilma lisatarvikuid ostmata ja täiendavaid programme installeerimata. Seetõttu sobib Mobiil-ID hästi neile klientidele, kes soovivad internetipanka kasutada näiteks avalikes arvutites, internetikohvikutes, kus puudub ID-kaardi lugeja või kellel on tülikas soetada oma arvutile lisatarvikuid.
Mobiil-ID kasutamine on väga turvaline. Teenuse kasutamiseks piisab, kui kliendil on sõlmitud ID-kaardiga internetipanka sisenemise leping, eraldi lepingut Mobiil-ID kasutamiseks pangaga sõlmida pole vaja.
Teenuse kasutamiseks tuleb kliendil minna mobiilioperaatori juurde ja sõlmida Mobiil-ID leping. Mobiil-ID kasutamisel võtab Krediidipanga arvutisüsteem läbi Sertifitseerimiskeskuse ühendust kliendi mobiiltelefoniga, milles käivitub vastav programm, et klient tuvastamine.

Arigato spordiklubi avamisel demonstreeritakse samuraide võitluskunsti
Esmaspäeval, 10. septembril avab uksed uus spordiklubi Arigato. Avapäeva õhtul algusega 19.00 demonstreeritakse samuraide võitluskunsti sobudot.
Demonstratsiooni viib läbi oma ala tõeline professionaal Bert Van den Plas Belgiast, kes hakkab esmakordselt Eestis sobudot õpetama. Sobudo on täielik võitluskunstide süsteem, mis koosneb erinevatest alades sh: jodo, aikido, iaido ja jukempo.
"See ei ole see aikido, mis siin inimestel teada on. See, mida meie praktiseerime tuleneb Aiki-no-jutsust," selgitas Bert Van den Plas. "Õpetamise stiil, mida kasutan, on vanim olemasolev ja kasutuselolev õpetusviis üldse. Tegemist on unikaalse süsteemiga, mida Baltikumis ja Põhjamaades saab omandada esmakordselt!" lisas Bert.
Bert Van den Plas sündis Belgias (1971. a). Idamaiste võitluskunstidega on ta tegelenud 19 aastat. Alustas 1988. aastal Shotokan karate do-st, järgnesid Bujinkan ninjutsu, aikibudo, katori-ahinto-ryu tenshin-shoden, judo, ju-jutsu. Ta on omandanud erinevaid distsipliine: aikido (4 dan), iaido (2 dan), jodo (2 dan), jukempo (1 dan), kendo (1 dan), shugi-.jutsu ja shuriken-jutsu. Aastal 2001 rajas Bert oma võitluskunstide kooli, peamisteks aladeks aiki-no-jutsu, ju-jutsu ja goshindo. 2006. aastal valiti ta Euroopa Sobudo Rengokai asepresidendiks.

United Motors alustab BMW sõidutreeninguid uuenenud Tabasalu ringrajal
BMW ja MINI sõidukite esindaja Eestis AS United Motors sõlmib koostöölepingu Mootorispordi- ja Turismiklubiga Kalev, mille kohaselt toimuvad edaspidi BMW sõidutreeningud äsja renoveeritud Tabasalu ringrajal.
Täna tähistatakse Tabasalus nimekate autosportlaste osavõtul lisaks ringraja avamisele ka BMW sõidutreeningu programmi viiendat tegevusaastat Eestis.
United Motorsi sõidutreeningu programmi juht ja BMW rahvusvahelise kategooria sõidutreener Eedo Raide ütles, et uus Tabasalu õppe-treeningrada sobib ideaalselt BMW sõidutreeningute läbiviimiseks. "Meie viieaastane kogemus näitab, et häid treeningupaiku tuleb üle Eesti tikutulega taga otsida. Eriti suur põud on korralikest harjutamiskohtadest Tallinna ümbruses," lausus Raide. Ta lisas, et tänu Kalevi motoklubi panusele on Tabasalu ringraja näol lisandunud väga kvaliteetne treeningukoht, kus hakkavad edaspidi toimuma ka BMW sõidutreeningud.

Renault toob turule keskkonnasõbraliku universaalauto
Septembri lõpus esitletakse uut Renault Lagunat, mille süsihappegaasi emissioon 130 g/km viitab universaalklassis harvanähtavale keskkonnasõbralikkusele.
Uue Laguna 110 hj dCi versiooni emissioonitase on rekordiliselt madal sellise suurusega ja sellisesse kategooriasse kuuluva auto kohta.
Selle versiooni CO2 emissioonitase on 130 g/km (mis vastab keskmisele kütusekulule 4,9 liitrit 100 km kohta) ning mudelis on ühendatud universaalauto (110 hj, 240 Nm) omadused ning Renault väitel mõistlikud ekspluatatsioonikulud.

Ülemistel toimub autojuhtide kutsemeisterlikkuse võistlus
9. septembril kell 11 toimub Tallinnas, Ülemiste kaubanduskeskuse esisel parkimisplatsil konkursi "Aasta Autojuht 2007" lõppvõistlus.
Autoettevõtete Liidu korraldatavast võistlusest võtavad osa nii veoki- kui bussijuhid, teatas autoettevõtete liit.
"Raskeveoki- ja bussijuhtide sõiduoskustest sõltub kõikide liiklejate turvalisus ja heaolu," ütles võistluste peakohtunik Ivo Volt.
"Kutsemeisterlikkuse võistlus "Aasta Autojuht 2007" paneb proovile juhtide kutseoskused ning soovib tunnustada nende väärikat ametit," lisas Volt.

Ian McEwan jätkab jahti Man Bookerile
Eile selgusid kirjandusauhinna Man Booker 2007 finaali pääsenud kuue romaani nimed.
Kolmeteistkümnest eelfinaali pääsenud romaanist sai teiste hulgas edasi Ian McEwani romaan "On Chesil Beach", mida on pärast eelfinalistide väljakuulutamist augusti alguses peetud üheks kindlamaks võitjaks. McEwan võitis selle auhinna ka 1998. aastal romaani "Amsterdam" eest.
"On Chesil Beachi "kohta arvas Man Bookeri žürii järgmist:" See on tihe ja kaunis narratiiv, mis säilitab kõrge emotsionaalse pinge algusest lõpuni."
Teisteks finalistideks on žürii eilse otsuse kohaselt Nicola Barkeri "Darkmans", Anne Enrighti "The Gathering", Moshin Hamidi "The Reluctant Fundamentalist", Lloyd Jonesi "Mister Pip" ja Indra Sinha "Animals People".

Artiklikogu heidab pilgu Estoniale
Estonia teater ja kirjastus SA Kultuurileht üllitasid mahuka artiklikogu kutselise Estonia teatri ajaloost. Autorite hulgas on ka Vilma Paalma, Tiina Õun, Piret Kruuspere ja Age Raa. Raamatus on süvauurimuste kõrval palju fotosid, mis võiks huvitada ka laiemat lugejaskonda.

Luulevõistlus Kuldne Kaseleht ootab värsse
Võistlusluuletusi (soovitatavalt viis-kuus) oodatakse 15. oktoobrini märgusõnaga Kuldne Kaseleht 2007 aadressil Salme tn 12, 10413 Tallinn või e-posti aadressil ingvarl@hot.ee. Võib esineda varjunime all, kuid palutakse teatada ka oma õiged andmed: nimi, vanus, elukoht. Võistluse pidulik lõpetamine toimub novembris.

Lastelt oodatakse muinasjutte
Eile kuulutasid Ann ja Ants Roos välja 16. Steni muinasjutuvõistluse. 10-15-aastaste laste kirjutatud muinaslugusid oodatakse aadressil Endla tänav 2b-1, 90504 Haapsalu. Tähtaeg on 20. detsember ja tulemused selguvad järgmisel aastal aprilli alguses. Lisaks rohketele autasudele avaldab ajakiri Hea Laps parimad muinasjutud.

Esa Saarinen: osta "Filosoofia!" ära! 
"Filosoofia!" vooruseks on lihtne ja popp stiil, miinuseks süsteemi puudumine.
Hea müügimehe tunnus on see, et ta külastab sind mitu korda ning suudab alati midagi ka maha müüa, sageli sama toote uues pakendis.
Edukaim filosoofia müügimees Soomes ongi Esa Saarinen, kelle kaup pole ka siinmail tundmatu, "Filosoofia!" on autori neljas eestikeelne teos. Kes on varasemaid lugenud, võib kergesti ka kõnealuse raamatu sisu ette kujutada: seesama emotsionaalne innustav kirjutamislaad, täpne, kuid lihtne ülevaade filosoofia põhiprobleemidest, intrigeerivad näited ning paras annus enese-imetlust. Näiteks on ainus filosoof, kelle foto autor raamatusse on lisanud, Esa Saarinen ise, see-eest aga kolmes erinevas kohas. Teose seitse esimest lehekülge võtavad motona enda alla suures kirjas tsitaadid klassikult - eks ikka Saarinenilt endalt...

Kui armastatu hakkab muutuma…
Kirjandusteadlane Epp Annus on pannud paberile oma versiooni kaunitari ja koletise loost.
Epp Annuse debüütromaan "Sina, Matilda" avab vanas heas "Kaunitari ja koletise" muinasjutus peituvad psühholoogilised ja naiskirjutuslikud dimensioonid ning lisab õnneliku lõpu taha küsimärgi.
Annus võtab muinasjutu laused lahti, annab kaunitarile aega hommikuti ärgata, kleite valida, juukseid sättida, süüa krõbedat croissant'i, lossipargis jalutada, raamatuid lugeda, koletise flöödimängu nautida, temaga vestelda ning kirjavahetust pidada. Autor küsib, kuidas see armulugu võis tegelikult areneda, mida tegelased tundsid, nägid, mõtlesid. Millised meditsiinilised sümptomid ja psühholoogilised üleelamised ilmnesid koletise printsiks muutumise käigus ning kas ilus prints koletisse armunud kaunitarile üldse meeldiski?

Kerouaci "Teel": autsaiderite kultusromaan 50-ndatest tänaseni
Kahe päeva eest sai biit-põlvkonna testament, Jack Kerouaci "Teel" viiekümneaastaseks.
Ööl vastu 5. septembrit 1957 läksid Kerouac ja tema tolleaegne girlfriend, algajast kirjanik Joyce Johnson, ostma New York Timesi numbrit, mille rubriigi "Timesi raamatud" arvustaja Gilbert Millstein polnud Jack Kerouaci teise avaldatud romaani kiitmisel kitsi, kuulutades selle uue põlvkonna tähtteoseks. USA ja mitte üksnes jänkidemaa kirjanduslugu on kriitiku õigeks mõistnud. Allakirjutanu luges "Teel" katkeid esimest korda Tartus Gogoli raamatukogus maailmakirjanduse žurnaalist Inostrannaja Literatura kuuekümnendate keskpaigas. Eesti keeles on romaan kättesaadav alates 1996. aastast Peeter Sauteri heas tõlkes (nüüdseks on kordustrükkki ilmunud).
Olgu kuidas on, aga sellel neljapäevasel septembrihommikul äratas Kerouaci telefonihelin, mis kuulutas ta kuulsaks ning (erinevalt Byroni "Childe Haroldi" läbilöögist) allakäigutee alguses seisvaks. Küsimus oli selles, et kriitikuid ega meediat ei huvitanud sendi eestki see, kes oli ja kuidas kirjutas kirjanik Kerouac. Üldsust huvitas üksnes biitpõlvkonna elustiil kui selline ning generatsiooni üks markantsemaid esindajaid ei pakkunud kirjanikuna veel mitte kellelegi huvi. Ei stilistina, ei uue spontaanproosa ega ka skitseerimistehnika loojana. Ometi oli Kerouac oma esikromaani "Väikelinn ja suurlinn" (1950) avaldamisest saati tootnud põhiosa oma Ameerika saagast - üle poole tosina teose, mis lubasid teda hiljem tituleerida Prousti-laadseks Ameerika proosa ülempreestriks.

Baskini anekdoodid
Rühm sõjaväelasi lendab välismaale õppustele.
"Kas teile antakse avarii puhul langevari?" küsivad nad.
"Ei ole ette nähtud."
"Aga kui me sõitsime laevaga, siis anti kõigile päästevestid ja olid ka päästepaadid."
"Laeval on see ette nähtud."
"Imelik! Ma poleks uskunud, et inimesi, kes oskavad lennata, on rohkem kui inimesi, kes oskavad ujuda!"
Tsirkuse konferansjee teatab publikule:
"Lugupeetud publik! Meie kuulus koer Mufi hakkab nüüd ära arvama daamide vanust!"
Selle peale hakkavad naised saalist lahkuma. Konferansjee püüab neid peatada:

JÄRJEJUTT (14): Patricia Cornwell: Risk
Ta jääb ainiti üles vahtima ja ootab. Siis valgustab ta taskulambiga eesuksest vasakul asuvat valgevasest kirjakasti ja kergitab selle kaant. Lamont ei võtnudki posti välja, kui ta koju tuli, ja Winile meenub, mida naine ütles võtmekarbi kohta. Ta ei näe midagi, mis selle moodi oleks.
Lehtedelt laksatab suurte jahedate tilkadena vett vastu Wini pealage, kui ta läheb ringiga maja taha, kus on tihedalt puid ja seetõttu väga pime, kuid kust ta leiab avatud võtmekarbi, võti ikka veel lukuaugus ja uks praokil. Ta kõhkleb, vaatab ringi, kuulatab vee solksumist, valgustab taskulambiga puid ja põõsaid ning suunab siis valguskiire millelegi tumepunasele, mis on kahe pukspuu vahel. Selleks osutub vihmast märg, aga muidu puhas bensiinikanister, kimp räbalaid peal. Wini pulss võtab hoogu ja hakkab tormlema, kui ta vaikselt kööki astub. Ta kuuleb Lamonti häält, siis ühe mehe häält, vihast mehehäält teiselt korruselt, toast, mille valgustatud aken on eesukse kohal.

Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas Nadežda Tšerkašina kaebust Eesti Päevalehes 9. mail 2007 ilmunud uudise "Narva kooliõpilased kardavad täna volikogu korraldatud kontserdile minna" peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Uudises on juttu 9. mail Narvas plaanitud kontserdist ning Narva koolilaste hirmust kontserdile minna, kuna kardetakse, et politsei võib nad kinni võtta. Samuti on uudises juttu aprilli lõpus Narvas toimunud rahutustes politsei poole pöördunud Narva humanitaargümnaasiumi noortest. Uudises märgitakse ära ka gümnaasiumi direktori nimi.
Narva humanitaargümnaasiumi direktor Nadežda Tšerkašina kaebas pressinõukogule, et uudises on teda süüdistatud otseselt korratuste organiseerimises ning sellega kahjustatud tema mainet. Tema hinnangul pole aga politseil küsitletud noorte nimesid ega elukohta.

Sun-TV plaanib saada üheks digitelekanaleist
Kultuuriministeerium annab välja kolm digitaalringhäälinguluba, ühe tulemusena võib sündida Sun-TV.
"Meil on plaanis hakata tegema spordikallakuga üldkanalit, mille nimeks oleme plaaninud Sun-TV," ütles telekanali Seitse eestvedaja Priit Pedanik (pildil), kellega on seotud kaks taotlust, millest üks on esitatud OÜ Buenos Medios ning teine OÜ Sinukodu Kinnisvara alt. "Teise taotlusega on palju lihtsam, seal on meil selge huvi teha ikkagi spordikanal," lisas ta. Pedaniku sõnul jääb Seitse suure tõenäosusega alles endisel kujul ning digitaallevisse läheks täiesti uus kanal.
Samuti kaht digitaalringhäälinguluba taotlenud TV3 tegevdirektor Toomas Vara tunnistas, et luba soovitakse ühe üldkanali ja ühe spordikanali loomiseks, kuid ei soovinud kommenteerida plaanide sisulist poolt, sest kultuuriministeeriumil on otsused alles tegemata. Samuti ei soovinud plaanidest rääkida Kanal 2 peadirektor Urmas Oru.

Kas Eesti Televisioonist hakkab saama pildiraadio? 
Kõik-kõik on uus septembrikuus… "Revidendid" on kui värske-lõhnaline kooliõpik, lõpmata huvitav - uudne stuudio, hea graafika, ilus dramaatiline saatepea ja lõpp.
Sel nädalal alanud publitsistikasaade oli ilus avalöök uue hooaja alustamiseks. See polekski nagu üks, vaid tegelikult nagu viis uut saadet. Viiel õhtul juhib pooltundi erinev ja hea mainega ajakirjanik. Alustas küll kosmopoliit, mitte ajakirjanik - Hannes Hanso koolialguse puhul vene koolide ja lõimumise teemaga -, järgmisel päeval reageeris majandus-ajakirjanik Vallo Toomet rabavale päevauudisele kavandatavast energiahinna tõstmisest, kolmapäeval arutas Ainar Ruussaar Linnar Viigi ja Urmas Kukega isiku andmekaitse probleeme ning katsetas otsestuudios perearstilt telefoni teel haiguslehe saamist. Raadioajakirjanik Kaja Kärneri teemaks olid mobiiltelefonide vargused. Gaute Kivistiku saadet pole veel näinud, kuid sellegi kvaliteedis ei saa kahtlust olla.

ERKI URVA: Kuhu liigub Eesti lennundus? 
Milline võiks olla Estonian Airi tulevik? Et Eesti lennunduse arengut mõista, tasub esmalt heita pilk maailmas toimuvale.
Maailma lennundus hakkab väljuma sügavast kriisist, mis algas 2001. aasta 11. septembril. Kuid juba enne seda oli kuhjunud pingeid: efektiivsus langes, palgad kerkisid ametiühingute survel taevasse, turu liberaliseerimisega kaasnes konkurentsi kasv ning järgemööda lõpetati riiklikud toetused.
Terroriakt tõi kaasa nõudluse plahvatusliku vähenemise ning turva- ja kindlustuskulude kasvu. Lisandusid kütusehinna galopeeriv kasv, SARS-i ja linnugripi puhangud ning sõjalised konfliktid. Nii kaotasid maailma lennufirmad aastatel 2001-2006 üle 41 miljardi dollari. Valusa reorganiseerimisprotsessi kaudu, mille käigus kadus kümneid lennufirmasid (sh legendaarsed Swissair ja Sabena), ollakse tänavu taas plussis.

ANDRUS KIVIRÄHK: Auto ja aheldatud sunnitööline
Olen juba siinsamas rubriigis korra liiklusest kirjutanud ning väitnud, et eestlane kui põline talupoeg ning hobuseomanik ei tohiks ülepea autot juhtida - see riistapuu on tema arunatukese jaoks liiga keeruline ning uimase loomuse jaoks liialt väle.
Olen teinud ettepaneku surmatoovad automobiilid rahva käest kokku korjata, nii nagu terroristide käest võetakse ära relvad.
Aga paraku pole mitte keegi veel oma autot vabatahtlikult loovutada soovinud ning lihunikutöö Eestimaa teedel jätkub säärase hooga, et isegi vabariigi president tunneb juba oma elu ohus olevat ning anub otse teleekraanil: aitab, palun!
Kui juba president on hädas, siis peab loomulikult midagi ette võtma. Mingi lahendus tuleb leida! Autode arvu piiramine ei tule ilmselt kõne allagi - no katsume siis vastupidi, autode arvukust tõstes!
Autojuhtide kassinäitus
Jalutades teisipäeva õhtuti oma kodunt raadiomaja poole, "Rahva oma kaitse" saadet tegema, liigun ma mõnda aega mööda Gonsiori tänavat. Küll see on umbes! Autod seisavad, nina üksteise tagumikus kinni nagu kiimalistel koertel. Vahel liiguvad meetrikese, siis jäävad jälle törtsti seisma. Huvitav on läbi autoakende silmitseda rooli taga kössitavaid juhte. Mõni mudib närviliselt käigukangi, mõni on juba apaatiasse langenud ja põrnitseb enda ette nagu surnud kala, mõni räägib erutunult mobiiltelefoniga, seletades tõenäoliselt kellelegi, et ta kokkulepitud ajaks mitte mingil juhul kohale ei jõua, kuna istub ummikus. See on justkui kassinäitus, kõik elukad kenasti omaette klaasist puurides. Ja kõik need "kassid" jõllitavad kadedalt mind, kes ma võtan uulitsal pikki samme nagu vaba mees kunagi ning lasen rõõmsat vilet, teades, et minu ees on lahti terve maailm.

REPLIIK: Automaadid ja koolid
Eesti osalus Afganistani ülesehitustöödes on ühe väikse erandiga olnud seni vaid sõjaline. Afganistanis viibib missioonil üle saja Eesti sõjaväelase, lisaks on valitsus kinkinud kohalikule armeele Kalašnikovi automaate ning mõni miljon padrunit laskemoona. Ainus mittemilitaarne panus on seni olnud Helmandi provintsi pealinna Laskar Gah' haiglale hapnikuvarustussüsteemi ning enneaegselt sündinud laste soojendusvoodite kinkimine. Taanlastel ja brittidel on sealsamas kümneid toetusprojekte, kuid loomulikult on ka nende võimalused teised. Ainult püsside ja padrunitega Afganistani olukorda aga paremaks ei muuda. Seega võiks edaspidi kaaluda ka toetust külakaevude, laste mänguväljakute ja koolihoonete rajamisele.

JUHTKIRI: Katsed inimlastega
Briti teadlased tegid üheksa-aastaste lastega inimkatseid: neile anti "kokteile", milles kasutati toidus ja jookides sisalduvaid lisandeid - kunstlikke värvaineid ja laialt levinud naatriumbensoaati. Tulemus - lapsed muutusid hüperaktiivseks, olgugi et varem polnud neil seda häiret täheldatud.
Pole just liialdus öelda, et samasuguseid katseid teeb toiduainetööstus inimestega päevast päeva. Lisaainetest kubisevad nii maiustused, joogid kui ka muu igapäevane toidukraam. Ainult et erinevalt Briti teadlaste katsest ei pruugi inimesed kogu selle keemia mõjust endale kunagi teada saada. Seda esiteks põhjusel, et seos lisaaine ja selle põhjustatud tervisehäire vahel võib ilmneda alles aastaid hiljem. Ning teiseks seetõttu, et ka siis, kui kõik lisaained iseenesest on "legaalsed" ja vastavad normidele, ei pruugi keegi teada, milline on kõige selle koosmõju, kui eri ained üksteise toimet võimendavad. On ju meditsiinist teada, et enamiku haigusi põhjustab geenide, keskkonna ja eluviiside koosmõju ning põhjuslikku seost on raske üheselt tõestada.

Uuring: seljavalu all kannatajad peavad töötama
Suurbritannias läbi viidud uuringu kohaselt peavad inimesed, kes kannatavad seljavalu või põevad artriiti, jätkama töötamist nii kaua kui võimalik.
Uuringu järgi aitab võimalus jätkata töö tegemist luu- ja lihaskonna haiguste all kannatajatel kiiremini taastuda, vahendas BBC. Vaatamata sellele arvavad paljud tööandjad ja arstid, et inimene peab enne tööle naasmist olema 100% terve.
Selliseid haigusi põevad Suurbritannias rohkem kui miljon inimest ja maksavad ühiskonnale 7,4 miljardit naela aastas. Uuring kinnitab ka, et seljavalud moodustavad ligi ühe kolmandiku kõigist kaebustest, millega arsti poole pöördutakse. Nende tõttu läheb Suurbritannias kaduma 9,5 miljonit tööpäeva aastas.
Uuringu pealäbiviija Michelle Mahdon ütles, et töö tegemine võib küll seljavalu ja muid sümptomeid esile kutsuda, kuid õige toestuse korral vähendab töö tegemine stressi ja aitab inimesel ennast kasulikuna tunda. See omakorda aitab kaasa kiiremale paranemisele.

Paldiski suuna rongide sõidugraafik taastub hommikuks
Paldiski suuna elektrirongid liiguvad vastavalt sõiduplaanile alates homsest hommikust.
Paldiski ülesõidul täna hommikul toimunud õnnetuse käigus tekkinud raudtee infrastruktuuri kahjustused saavad remonditud ööl vastu pühapäeva, teatas Elektriraudtee AS.
Pühapäeva hommikused Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Paldiski elektrirongid sõidavad juba vastavalt kehtivale sõiduplaanile.

Kiirabi ei jõua tihti ettenähtud ajaga kohale
Pahatihti ei jõua kiirabi ettenähtud ajaga abivajajani, põhjuseks võib olla näiteks liiklusummikusse jäämine.
Kiirabil, tuletõrjel ja politseil puuduvad reeglid, kui kiiresti tuleb abivajaja telefonile vastata, rääkisid TV3 Seitsmesed uudised.
Küll aga on täpsed reeglid, kui kiiresti tuleb pärast häire saamist sündmuspaigal kohal olla. Selleks on väljakutsed jagatud nelja kategooriasse, kus D-kategooria väljakutse tähendab, et abivajaja elu on otseses ohus ja A-kategooria puhul inimese elu ohus ei ole.
Maksimaalne aeg, millega kiirabi kohale peaks jõudma, on kuus minutit. Tihti aga peab nii politsei kui kiirabi väljakutsega tegelemise asemel istuma liiklusummikus.
Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas nentis siiski, et viimasel ajal on autojuhid järjest rohkem kiirabile teed hakanud andma ja teevad kõik, et kiirabi läbi lasta.

Loomaaias puurist põgenenud jääkaru suri
Tallinna loomaaias oma puurist välja pääsenud jääkaru Franzi süda ei pidanud uinutavale süstile vastu ja loom suri.
Jääkaru pääses põgenema, sest talitaja oli puuriukse kogemata lahti jätnud, rääkisid TV3 Seitsmesed uudised.
Loomaaia külastajad evakueeriti ja 300-kilone jääkaru pandi puuri tagasi toimetamiseks uinutinoole abil magama. Kahjuks ei pidanud Franzi süda vastu ja loom suri.
Franz oli Tallinna loomaaia vanim ja väärtuslikum jääkaru, sest ta oli ainsana vabas looduses sündinud. Samuti oli ta ainuke isane loom, mistõttu uusi jääkarupoegi loomaaial tükk aega oodata pole.
Franz toodi loomaaeda 1980. te aastate lõpus Franz Josephi maalt.

Piirijärjekorras õitseb kohtadega kaubitsemine
Narva lähistel Tallinna maantee pervel vonklevas veokite järjekorras õitseb kohtadega äritsemine, siiski ootab enamik autojuhte ausalt mitu päeva, mõnikord koguni nädala.
Koht järjekorras maksab keskmiselt 500 krooni ööpäev, eee tähendab, et silmaga hinnatakse saba pikkust ja arvestatakse, mitu päeva kulub järjekorda asuval juhil müüdava kohani jõudmiseks, kirjutab Põhjarannik.
Niinimetatud müüja seisab sõiduautoga veokite vahel järjekorras ja ootab kas potentsiaalset klienti või hoiab kohta kinni sõbrale või kolleegile.
Ühe veoautojuhi sõnul pakutakse tavaliselt kohta otse enne Narva ooteplatsi ja see maksab 100-150 eurot (1560-2340 krooni).
Selliseid tegelasi, kes oma sõiduautoga võimalikku ostjat oodates sabas seisavad, järjekorras ei armastata ja nende autosid on kättemaksuks ümber lükatud.

Haapsalu linnus saab mobiiligiidid
Tulevast hooajast saab Haapsalu piiskopilinnusega tutvuda seitsmes keeles rääkiva telefoni ehk audiogiidi abiga.
Telefoni moodi riista on salvestatud kaks ekskursiooni, üks väikeses ja teine suures linnuses, mõlemad ringkäigud kestavad 45 minutit, kirjutab Lääne Elu.
Audiogiid räägib eesti, vene, inglise, saksa, hispaania, prantsuse ja soome keeles, jutustaja teksti ilmestavad heliefektid: gregoriaani laul ristimiskabeli juures, melu suures õues, kabjaplagin.
Marsruudid on ajaloolase Kalev Jaago abiga kirja pannud kirjanik Aidi Vallik.
Kui palju laenutus maksab, pole veel otsustatud.

Paet: EL peab Kosovo küsimuses olema üksmeelne
Eesti välisminister Urmas Paeti hinnangul on Kosovo küsimuses väga oluline Euroopa Liidu sisemine ühtsus, seda nii läbirääkimiste ajal kui ka pärast nende lõppu.
"Peame olema valmis selleks, mis saab pärast läbirääkimiste lõppu," ütles Paet tänasel EL-i välisministrite mitteametlikul kohtumisel. "Ühtsus peab säilima ka olukorras, kus pooled Kosovo staatuse osas kokkuleppele ei jõua," lisas ta.
Paeti hinnangul on Kosovo lõpliku staatuse jätkusuutlikuse seisukohalt rahvusvahelise üldsuse, eriti Euroopa Liidu, NATO ja Ameerika Ühendriikide, ühtne ja koordineeritud tegevus väga oluline.
Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid kohtumisel Portugalis süvitsi Kosovo küsimust, istungil osales ka EL-i esindaja läbirääkimisi kureerivas troikas Wolfgang Ischinger. Lõunasöögil on arutuse all Lähis-Ida rahuprotsess ja olukord Liibanonis.

Riigikogu liige Taavi Rõivas sai 3000 krooni trahvi
Politsei määras 3000 krooni suuruse trahvi reformierakondlasest Taavi Rõivasele, kelle põhjustatud avariis Võrus sai alaealine kannatada.
Taavi Rõivas rääkis Päevaleht Online'ile, et politsei viis läbi väärteomenetluse ning mingit uurimist enam ei toimu. "Mulle määrati väärteotrahv 3000 krooni," ütles Rõivas.
Tänases SL Õhtulehes avaldatud info, nagu oleks politsei alustanud Rõivase suhtes uurimist, lükkas riigikogu liige kindlalt ümber. Enda sõnul helistas ta täna igaks juhuks ka Võru politseiosakonda, kust talle kinnitati, et menetlus on lõppenud ning mingeid pretensioone neil mehe vastu enam pole.
Rõivase kinnitusel tuli väärteomenetlus algatada, kuna õnnetuses osales ka alaealine, kes sai kehavigastusi. "Ta lõi pea ära ja kaebas järgmisel päeval valu," selgitas Rõivas. "Mingit kuudepikkust uurimist küll ei olnud."

Võrumaa lasteaedades on üheksakordne hinnavahe
Võrumaal on kõige kallima ja odavama lasteaia hinnavahe koguni üheksakordne.
Lapsevanema jaoks kõige odavamad lasteaiad töötavad Meremäe vallas, kus lapsi toidetakse valla kulul ning igakuine õppetasu on vaid 60 krooni, kirjutab Võrumaa Teataja.
Kõige rohkem tuleb lasteaiateenuse eest maksta Võru lapsevanematel, kelle igakuised maksed ühe lapse eest ületavad 500 krooni piiri.
Võrumaa Teataja korraldatud küsitlus näitas, et maakonna kõige odavama ja kallima lasteaia hinnavahe on ligi üheksakordne.
Abilinnapea Innar Mäesalu sõnul on õppetasu suurus seatud sõltuvusse alampalgast, moodustades viimasest seitse protsenti. Kui uuest aastast peaks alampalk tõusma ametiühingute nõutud 5000 kroonini, kasvab õppetasu tuleva aasta septembrist seega 350 kroonini.

Kohus mõistis pussitajale kaheaastase vangistuse
Kohus mõistis kaheaastase šokivangistuse Kuressaares Kodulinna lokaali ees mullu neli korda kannatanut pussitanud mehele, kes ohvrilt 2005. aastal ise rusikahoobi näkku sai.
Kui algul algas protsess Andres Medri üle karistusseadustiku raske tervisekahjustuse tekitamise paragrahvi järgi, siis kohtuliku arutelu käigus kvalifitseeris ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu pussitamise ümber tahtliku tapmise katseks, milles kohus Medri eile ka süüdi tunnistas, kirjutab Meie Maa.
Kohus mõistis Andres Medrile kuus aastat vangistust, sellest kuulub ärakandmisele kaks aastat. Ülejäänud vangistusaja määras kohus tingimisi kolmeaastase katseajaga. Kohtunik Kristel Pedassaar mainis pärast kohtuotsuse ettelugemist karistust kergendava asjaoluna kohtualuse süü tunnistamist.
Esimese astme kuriteo eest tuleb Medril kohtuotsuse kohaselt maksta riigi tuludesse 9000 krooni sundraha ja 11 825 krooni menetluskulude katteks.

Veoauto ja rongi kokkupõrkes sai viga neli inimest
Paldiski ülesõidul sõitis täna Tallinna-Paldiski elektrirongile ette veoauto, mille juht sai õnnetuses tõsiselt viga.
Paldiski sadama poolt raudteeülesõidukohale lähenenud veok Mani juhtinud mees ei veendunud ohutuses ning põrkas kokku reisirongiga, teatas Põhja politseprefektuur.
Esialgse info kohaselt sõitis veok rongile külje pealt otsa. Õnnetuses sai kõige raskemalt kannatada veokijuht, kiirabi viis haiglasse kontrolli veel vedurijuhi, vedurijuhi abi ning piletikontrolöri.
Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel Ain Soone sõnul on raudteeülesõit liiklusmärkidega tähistatud ning nähtavus samuti hea. "Taolisi liiklusõnnetusi saab väga lihtsalt vältida," sõnas juhtivkonstaabel. "Iga kord tuleb raudteeülesõidukohas veenduda, et rongi ei tule, samaaegselt kiirust vähendades."

Tapa saab kaua oodatud viadukti
Rakvere võib tulevikus saada raudtee alt läbi mineva tunneli ja Tapa lõpuks oodatud viadukti.
Vähemasti projektide koostamiseks on raha olemas ja Tapal tööd juba käivad, kirjutab Virumaa Teataja.
Õige pea läheb lahti ka Rakvere kahetasandilise raudteeülesõidu projekteerimine.
Rakvere linnavalitsus on abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul seda meelt, et Rakveres võiks praeguse Võidu tänava ülesõidu asendada Kauba tänavalt Arkna teele viiva tunneliga: "Viadukti jaoks ei ole Rakveres eriti ruumi."
Tapa uus viadukt peaks viima gümnaasiumi juurest Valgejõe puiestee lõppu.
Esialgse graafiku järgi peaksid projektid valmima 2008. aasta lõpus.

Viljandi bussijaama parklast võib saada turuplats
Viljandi bussijaama omanik tahab nädala pärast hakata oma parklat kasutama kord nädalas turuplatsina, kus põllumehed saaksid köögivilja müüa.
"Plaanis on pakkuda parklat osaliselt turuplatsiks pühapäeva hommikuti, sest põllumehed on minu poole pöördunud ja kurtnud, et praegusele turule ei mahu kõik ära," rääkis bussijaama pidava firma üks omanikke Tauno Tuula Sakalale.
Omaniku sõnul on parkla pühapäeva hommikuti enamasti tühi ning autojuhte ei tohiks sealne tegevus häirida, samuti lubas ta, et turuplatsiks ei muudeta kogu parklat ja vähemalt osa jääb parkijate päralt.
Tuula ütles, et kaupa müüma lubatakse ainult neid, kes pakuvad köögivilju.
Et bussijaama ette rajatav ajutine turuplats saaks tegutsema hakata, peab selleks vajaliku loa andma linnavalitsus, kes koguneb istungile teisipäeval.

Sauga vallas lõi pirnipuu õitsele
Maria Kirikali aias Sauga vallas Eametsa külas puhkes pirnipuu õitsele.
Sel aastal rohkeid vilju kandev puu näitas esimesi õisi mõne päeva eest, nüüd on neid juba terve hulk ja nuppegi päris palju, kirjutab Pärnu Postimees.
Aiapidaja rääkis, et õied pirnipuul tegid talle suurt rõõmu. Puu justkui valmistus tema homseks sünnipäevaks.
"Hommikul on mul esimene asi aeda tulla, ütlen neile kõigile tere ja ajan nendega juttu," rääkis naine. "Ma ei söö ka hommikul enne, kui olen aias käinud."

Eluvõitluse stardipauk kärgatab juba eelkoolis
Laste eluheitluse algus ei jää enam kevadesse, kui tuleb sooritada katsed nn eliitkoolidesse, konkurents parema hariduse nimel algab juba sügisel, mil hakkab trügimine eliitkoolide eelkoolidesse.
Tung parimaiks peetavate koolide eelkoolidesse on aastatega vaid suurenenud, kirjutab Postimees.
Tänavu alustab reaalkoolis tulevast nädalast õpitööd tervelt kuraditosin kuueaastastele mõeldud eelkoolirühmi kokku 180 lapsega, kõik kohad said internetis sooviavaldustega kaetud vähem kui kolme päevaga.
Hoolimata 1600-kroonisest kuutasust sai enamik Gustav Adolfi gümnaasiumi eelkooli tänavusi vabu kohti selle nädala keskpaigaks hõivatud.
Haridusministri juba kaheksa aastat kehtiva määruse järgi on eelkoolid, ametlikult koolieelikute ettevalmistusrühmad, mõeldud sotsiaalse kogemuse ja esmaste teadmiste pakkumiseks kodustele lastele, kes ei käi lasteaias, samuti peab poja-tütre ettevalmistusrühmas osalemine olema lapsevanemaile tasuta.

Hõbehaigrud kolivad lõuna poolt Eestisse pesitsema
Mõni aasta tagasi oli hõbehaigrute siinmail kohtamine tähelepanuväärne sündmus.
Asjatundjate sõnul on tänavuse sügisrände ajal meie mail nähtud rekordiliselt palju hõbehaigruid, kes veel mõne aasta eest olid siin kandis haruldased juhukülalised. Kuna neid valgeid graatsiaid kohtab viimasel ajal üha sagedamini, arvavad ornitoloogid, et lähiaastail hakkavad nad meil ka pesitsema.
Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni seire ja teadustöö spetsialisti Tarvo Valkeri sõnul on tänavu Eestit tabanud lausa hõbehaigru-uputus.
"Ainuüksi Pärnumaal nähtud suurimas haigrute kogumis oli kakskümmend lindu. Sel nädalal Silma looduskaitsealal välitöid tehes kohtasin ka ise korraga kaheksat lindu."
Veel mõni aasta tagasi peeti hõbehaigru kui väga haruldase uustulnuka kohtamist meie looduses tähelepanuväärseks sündmuseks, kuid nüüd on nende suve lõpu poolsed külaskäigud muutunud üha sagedasemaks.

Kuiv kevad ja kuum suvi keerasid tänavuse seeneaasta kihva
Juulikuisele kukeseente uputusele järgnes sügisseente - pilvikute - põud.
Seeneteadlase Kuulo Kalamehe ütlust mööda pole nii kehva seeneaastat varem olnudki: metsast leiab vaid kukeseeni, sekka ka üksikuid puravikke ja pilvikuid.
"Kevadel ja suvel oli pikalt kuiv, 30 kuumakraadi augustis kõrvetasid omakorda seened ära," põhjendas ta. Kui sügis on soe ja öökülma ei tule, on lootust oktoobris metsast veel üht-teist leida, kuid heast seeneaastast rääkida ei saa.
"Tänavu on seentega nadi olukord," kinnitas Kalamehe öeldut Eesti loodusuurijate seltsi mükoloogiaühingu president Leho Tedersoo.
Ta on käinud Tartu ümbrusest seeni otsimas: puravikke oli küll näha, kuid sügisseeni riisikaid ja heinikuid mitte. Septembriks peaks puravike hooaeg lõppenud olema, kuid tänavu pakub loodus seenekorjajaile üllatusi.

Mullijookide lisaained võivad muuta lapse hüperaktiivseks
Brittide uuring ajendas Euroopa Liitu uurima toidu lisaainete ja hüperaktiivsuse seost.
Sel nädalal avaldatud Briti teadlaste uuringu tulemuste kohaselt soodustavad kunstlikud toidu lisaained laste hüperaktiivsust. Saadud tulemused võivad mõjutada Euroopa Liidu toiduainetööstust reguleerivat seadustikku.
Inglismaa Southamptoni ülikooli teadurid uurisid alla üheksa-aastasi lapsi, kellel puudusid varasemad hüperaktiivsuse ilmingud, andes neile "kokteile" eri lisaainetest: nii kunstlikest värvainetest kui ka näiteks laialt levinud naatriumbensoaadist (E211). Segud peegeldasid seda, mida tüüpiline laps tavalise päeva jooksul sööks ja jooks. Tulemused näitasid nende laste hüperaktiivsuse kasvu. Lisaainet E211 sisaldab enamik karastusjooke.

Toomemäel lauldi põhiseaduse auks
Tartus Toomemäel tähistati tasuta kontserdiga põhiseaduse 15. aastapäeva. Sadade inimeste osavõtul toimunud peol olid kohal paljud ministrid eesotsas kontserdi idee autori Rein Langiga. Laval astusid üles isamaaliste lauludega Ivo Linna, Peeter Volkonski, Liisi Koikson, ansambel Justament, orkester Popsid, G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli bigbänd, Tartu noortekoor, Tartu poistekoor, Mare Väljataga kvintett ja Kaire Vilgats. Kontserdi lavastas Andres Dvinjaninov.

Tivoli-Viiknal on tõendite esitamiseks aega reedeni
Vaidlus käib selle üle, kellega sõlmisid külastajad lepingu
Tivoli Tuuril on aega järgmise reedeni, et advokaat Küllike Nammi hagile antavas vastuses esitada tõendid, mis kinnitaksid, et kevadel Rakveres süttinud karussellil vigastada saanute eest vastutab hoopis Rootsi firma ITV Heby.
"Kahtlemata me esitame need tõendid," ütles Tivoli Tuuri ning ühtlasi ka ITV Hebyt esindav advokaat Kalev Aavik, kes enda sõnul olevat lubanud vastavaid dokumente Nammile näidata juba juuni alguses, ent Namm polevat mallanud oodata ning andis hagi varem sisse. "Lühidalt öeldes vaidleme hagile vastu ning leiame, et nõue tuleks esitada teise isiku vastu. Teine firma ootab nõuet ning on teinud ka ettepaneku, et see esitataks," tutvustas Aavik kohtule antavat vastust. "Vaidlus ei käi mitte ainult selle üle, kes on karussellide omanik ja valdaja, vaid eelkõige selle üle, kellega sõlmisid külastajad lepingu karussellipiletit ostes."

Kultuuriminister Jänes aitab kaubamajal teksaseid müüa
Jänes nõustus teksalembusest rääkima tingimusel, et ei reklaami ühtegi kaubamärki.
"Olen kirglik teksaste kandja, tunnen end neis rõivastes kõige paremini ja vabamalt," räägib kultuuriminister Laine Jänes Tallinna kaubamaja sügiskataloogis. Eesti Päevalehele ütles Jänes: "Olen kusagil ajalehes varem rääkinud, et olen teksainimene, ja ma ei tea, kas seepärast jäin silma." Kultuuriministri sõnul soovisid kaubamaja reklaamkataloogi koostajad pisikese sõnavõtu illustreerimiseks ka fotot.
Jänese sõnul ei näe ta erilist probleemi, et üks valitsuse liige on sattunud müügikataloogi, ning juhtunut võiks võrrelda sellega, kui temalt küsitaks midagi meediatarbimisharjumuste kohta ja ta vastaks, et armastab lugeda ajalehti. "Kui ma ei ütle, et loen vaid Postimeest või Eesti Päevalehte, siis mis selles halba on," lisas Jänes.

Tüli aia pärast viis maa sundvõõrandamiseni
Maaomaniku ja maanteeameti erinev arusaam kirjalikust kokkuleppest viis Tallinna-Tartu maantee remondiks vajaliku maa sundvõõrandamiseni. Remonditava Tallinna-Tartu maantee ääres elava Küllike Lukkoneni sõnul on maanteeamet alustanud nende maa ebaõiglast sundvõõrandamist, kuigi nemad on valmis kokkuleppeks. Lukkonenid olid 2006. aasta veebruaris nõus turuhinnast madalama hinnaga võõrandama umbes 370 ruutmeetrit maad, kuid vastu sooviti saada maanteega piirnevatele külgedele 1,6 meetri kõrgust lippaeda.
Maanteeametis sai allkirjastatud ka sellekohane dokument. Notari juures teatas maanteeameti esindaja, et sellist punkti ei ole võimalik kinnitada. Pärast pikka ja närvesöövat asjaajamist suutsid Lukkonenid välja võidelda majaesise lippaia, kuid lubatud külgaeda neile ehitada ei kavatseta, sest maanteeameti väitel ei olevat mingit lepingut sõlmitud.

Eri Klas viis moskvalased kosmosesse
Dirigent Eri Klas võttis Moskvas neljapäeva õhtul pärast kontserti kuulsa Spivakovi orkestriga vaimustunud publikult õnnitlusi vastu ligi tund aega.
"Suurepärane, maestro!" kallistas Spivakovi orkestri direktor Georgi Agejev Klasi vene kombe kohaselt. Kunstilise juhi, maailmakuulsa viiuldaja Vladimir Spivakovi nime järgi kutsutav orkester on tegelikult Venemaa rahvusfilharmoonia orkester, üks suurriigi paremaid ja tuntumaid.
Eriti hea vastuvõtu pälvisid Klas ning orkester Gustav Holsti harva mängitava sümfoonilise süidi "Planeedid" esitamisega. Vaimustuseni viis publiku süidi lõpus esinenud "inglite koor", mida naiskoor laulis Moskva rahvusvahelise muusikamaja katuse alt. Muusika tundus tõepoolest tulevat nagu taevast.
Püsti tõusnud publik kutsus Eri Klasi plaksutamisega pärast kontserti kolm korda tagasi lavale.

Kuula, tõlgi ja vasta ka veel! 
Eile Tallinna Läänemere gümnaasiumi laulmistunnis viibides selgus, et vene ja eesti koolidel on kasutusel eri õppemetoodikad.
Läänemere gümnaasiumi 10.b klassi esimeses eestikeelses muusikatunnis teeb õpetaja alustuseks selgeks, et venekeelses tunnis olid mažoor ja minoor, kuid eestikeelses tunnis, nagu mujalgi maailmas, nimetatakse samu mõisteid duuriks ja molliks.
Viiendat aastat venekeelses koolis muusikat õpetav Ruth Heidmets tõdeb, et venekeelses koolis kasutatav metoodika on teistsugune kui eestikeelses koolis.
"Kas on küsimusi?" pärib õpetaja Heidmets, kui on kirjutanud tahvlile duurid-mollid. Esimesest pingist uurib noormees kelmikalt vastu: "Küsi musi?!" Sama noormees on terve tunni jooksul üks vähestest, kes suudab õpetajaga silmanähtavalt ja kõrvaga kuuldavalt täielikus arusaamises kaasa töötada.

Eestikeelne õpe vene koolis leiab üha enam pooldajaid
Vene keele kõnelejad on leppinud, et gümnasistid õpivad järjest rohkem aineid eesti keeles.
Kuigi Eesti-vastane propagandamasin soovib siinseid venekeelseid elanikke kujutada kui kompromissituid gümnaasiumides eesti keelele ülemineku vastaseid, näitas küsitlus, et üle poole neist on vastupidisel arvamusel.
Päevalehe tellitud küsitlusest selgus, et järkjärgulist eestikeelsele õppele üleminekut soovib 56 protsenti küsitletud muukeelsetest elanikest, vastu on vaid 26 protsenti ning seisukohta ei oska võtta 17 protsenti.
"See tulemus ei üllata mind absoluutselt," ütles rahvastikuminister Urve Palo. "Vesteldes viie kuu jooksul Eesti venekeelsete inimestega, on ka minule jäänud mulje, et venekeelne elanikkond üldiselt mõistab, et Eesti riigikeele hea oskus on laste tulevikku silmas pidades hädavajalik ja parim viis selle õppimiseks on ikka lapsepõlves."

Politsei pidas Zagrebis kinni kaks Eesti jalgpallifänni
Politsei võttis täna öösel Zagrebis kinni kaks eestlasest jalgpallifänni, kes Horvaatia pealinnas asuvas hostelis "Lika" omanikega konflikti sattusid.
Hostelipidajad kutsusid eestlastele politsei, sest jalgpallifännid tähistasid Horvaatiasse jõudmist liiga häälekalt - majutuskoha perenaine väitis politseile, et teda löödi, lõhuti mitu tooli ning tarbiti keelust hoolimata alkoholi, kirjutab krimi.ee.
Kinni peeti 69-aastane Vambola ja 40-aastane Hardy, kelle kaaslaste sõnul on hosteli perenaise süüdistused jaburad.
Täna hommikul öeldi kohalikust politseijaoskonnast, et mehed viibivad praegu Zagrebi vanglas, neile on määratud advokaat ning väidetavalt viiakse nad juba täna kohtu ette.
Zagrebisse on saabunud umbes sadakond eestlasest jalgpallifänni, et jälgida täna õhtul toimuvat vutimatši Eesti ja Horvaatia vahel.

Riias vahistati kuus jalgpallifänni
Riias täna õhtul toimuval EM-valikmängul Läti ja Põhja-Iirimaa vahel võetakse kasutusele tavapärasest karmimad turvanõuded, kuna reede õhtul vahistati Riias kuus kakelnud jalgpallifänni.
"Südaöö paiku puhkes mitu kaklust, mis viis kuue inimese vahistamiseni. Üks neist oli lätlane," vahendas ETV sport politsei esindaja Edgars Dudko sõnu.
Politsei hinnangul vaevles terve hulk vutisõpru laupäeva hommikul pohmelli käes ning valutavat pead asuti ravima nii pea kui kohalikud baarid avati.
F-alagrupis on Põhja-Iirimaa Rootsi järel teine, Läti on kolme punktiga viimane.

Kell 16 maetakse Luciano Pavarotti
Maailmakuulsa tenori matustele kodulinna Modenasse tulevad viimast austust avaldama peaminister ja paljud popstaarid nagu U2, Bono ning tenorid Placido Domingo ja Jose Carreras. Pavarotti maetakse riiklike austusavalduste saatel, teatab BBC.
Matusetalitus algab Eesti aja järgi kell 16, teleülekannet teostab Itaalia televisioon. Maailmakuulus tenor maetakse vanemate ja surnult sündinud poja Ricardo kõrvale Modena Montale Rangone surnuaiale.
71aastaselt surnud Pavarotti viimsele teekonnale saatmisel laulab itaalia pime tenor Andrea Bocelli, kes esitab Pavarotti poolt 1978. aastal koos isaga esitatud "Panis Angelicuse". Matuste kulminatsiooniks on õhujõudude lend üle Modena katedraali, kui õhku joonistatakse Itaalia lipuvärvid roheline, punane ja valge.
Kohale saabuvad tuhanded austajad, kuulsused ja poliitikud, kelle seas on Itaalia peaminister Romano Prodi ning ÜRO eelmine peasekretär Kofi Annan. Kohale tuleb ka Itaalia Juventuse jalgpallimeeskond ning hulgaliselt muusikuid.

Vene lennukid sõitsid märku andmata Islandi lähedal
Kaheksa vene hävitajat sisenesid neljapäeval Islandi kaguranniku lähedale, ilma et oleksid teatanud kohalikke võime, kirjutab Iceland Review Online.
"Ma küsin Venemaa saadikult Reykjavíkis selgitust," ütles reedel Islandi Välisministeeriumi kantsler Grétar Már Sigurdsson ajalehele Fréttabladid.
Tupolev-95 tüüpi masinate lend registreeriti ka Norra ja Suurbritannia lähedal, kohalikud sõjalennukid võtsid hävitajatele sappa. Sigurdssoni andmetel olid mõned lennukitest valmistatud 1950tel, kuid heas seisukorras.
"Kõige rohkem paneb mind muretsema see, et oma kohalolekust teavitamata jätmisega panevad lennukid ohtu üldise lennuliikluse," lisas Sigurdsson.
Tegemist on teise korraga viimase kuu aja jooksul, kui Venemaa lennukeid on märgatud Islandi juures. Kolm vene sõjalennukit tiirutasid Islandi kohal ühendust võtmata ka 17. augustil. Venemaa lennukeid pole nähtud Islandil alates Külma sõja lõpust.

Madeleine'i vanemad eitavad oma süüd
Madeleine McCanni vanemad plaanivad jääda Portugali, et tõestada oma süütust pärast seda, kui nad kuulutati ametlikult oma tütre kadumises kahtlustavateks.
Paarile ei ole seni esitatud ei kautsjoninõudmisi ega ametlikku süüdistust, kirjutab BBC.
"Ma rääkisin Gerryga (McCann - toim.) täna varahommikul ja ta ei olnud eriti üllatunud ametlikult kahtlusaluseks kuulutamise üle," seletas perekonna sõber Jon Corner uudisteagentuurile.
"Ta võitleb edasi ning kindlasti usub, et see vahejuhtum ei mõjuta Madeleine'i otsingute jätkamist."
"Nad otsivad tegelikult väga kiiret ja selget lahendust juhtumi lõpetamiseks ning seetõttu tõstavadki hoopis perekonna fookusesse," avaldas Corner arvamust politsei senisest tööst.
BBC arvates on politsei kindel, et Kate McCann on kuidagi vastutav Madeleine'i surma eest, mis võis hotellitoas kogemata juhtuda. Naine peitis abikaasaga abiga surnukeha ajutiselt ära ning hiljem toimetasid laiba minema, kasutades rendiautot.

Poolas kuulutati välja ennetähtajalised valimised
Poola parlament hääletas enda tagandamise poolt ning kutsub elanikud hääletuskastide juurde kaks aastat enne korralisi valimisi, kirjutab BBC.
President Lech Kaczynski nimetab koalitsiooni lagunemise tõttu valimiste päeva järgmise 45 päeva sees, kui elanikud hääletuskastide juurde tulevad. Seaduse ja Õigluse erakonna liider Jaroslaw Kaczynski vabastas formaalselt kõik 15 ministrit ning asendas kohusetäitjatega.
460kohalises alamkojas sai tagasikutsumine vajaliku, üle kahe kolmandiku häältest, parlamendi laialisaatmise poolt oli 377 rahvasaadikut. Koalitsioon rebenes katki pärast seda, kui talunike seas kõrge toetusega Omakaitse erakonna liider Andrzej Lepper pälvis sel suvel korruptsioonisüüdistuse.
"Poolal on hea valitsus, Poola liigub õigel kursil," ütles parlamendiliige Jacek Kurski Seaduse ja Õigluse erakonnast reedel Financial Timesile. Kurski sõnul on erakonna töö tehtud keeruliseks korruptsiooni tõttu.

Ukraina loomaaed nimetas skungid Clintoniks ja Bushiks
Harkovi loomaaia direktori sõnul väljendavad nimed loomade geograafilist päritolu, kirjutab RIA Novosti
Loomaaia pressiesindaja sõnul väljendavad nimed skunkide Põhja-Ameerika päritolu.
Skungid kingiti loomaaiale kaks nädalat tagasi ning pressiesindaja sõnul ei ole sellest ajast alates skunkidele iseloomulikku gaasi eritanud. Skungid armastavad süüa kõike, alates puuviljadest, lõpetades lihaga. Direktori sõnul meeldib eriliselt loomadele mahla juua.

Sydneys oodatakse APECi riikide kokkulepet keskkonnasaaste vähendamises
Täna pannakse Austraalias 21 riigi esindajate lauale allkirjastamisele "Sydney deklaratsiooni" lõppetekst. USA ja Hiina liituvad esimest korda rahvusvahelise leppega, et vähendada süsinikuemissiooni.
Pärast Kytoto protokolli esimese osa kehtivuse lõppemist 2012. aastal kinnitab Sydneys sõlmitav kokkulepe riikide vahel, et ÜRO poolt 1997. aastal sõlmitud leping on peamine raamistik keskkonnaküsimustes, siiski ei pane uus kokkulepe riikidele siduvaid kohustusi, kirjutab Reuters. Sydney deklaratsiooniga seavad riigid endale eesmärgi vähendada süsinikuemissiooni ja suurendada metsade arvukust aastaks 2030.
Aasia-Vaikse ookeani Majanduskoostöö Organisatsiooni liikmed jõudsid kokkuleppele, et vähendada tuumaenergia abil kasvuhoonegaaside teket. Läbimurre läbirääkimistel saabus eile, kui Venemaa president ja Austraalia pool allkirjastasid lepingu, millega Venemaa ostab igal aastal 1 miljardi (Austraalia) dollari väärtuses uraani, kuid ei kasuta seda tuumapommide ehitamiseks, kirjutab The Australian.

Bin Laden hoiatab uues videos Bushi Brežnevi tehtud vigade eest
Videos esitatud kõnepunktid näitavad CNNi hinnangul, et tegu on sel suvel lindistatud materjaliga.
Al-Qaeda liider Osama bin Laden hoiatab Brežnevi tehtud vigade eest Afganistanis ja ütleb, et vaatamata sõjalistele kulutustele on USA rünnatav.
Kõneleja viited, et demokraadid on saavutanud kongressis enamuse, viitavad telekanali CNN veebilehe andmetel, et tegu võib olla värske materjaliga. Videoga kaasas olnud transkriptsioonis küsib bin Laden: "Miks demokraadid kukkusid läbi sõja peatamisega hoolimata nende enamusest?" kirjutab CNN.
Neljapäeval ilmus islamistlikele veebilehtedel teade, et peagi tuleb Osama bin Ladenilt läkitus. Reedel Reutersi käsutusse sattunud video bin Ladenist on USA võimude käes analüüsimisel, kas tegu on viimasel ajal või varem salvestatuga.

Kallas kohendab uusi maju ehitades Brüsseli siluetti
Eesti eurovolinik Siim Kallas esitles sel nädalal suurejoonelist kinnisvara arendamise kava Brüsseli nn eurokvartali uuendamiseks ja laiendamiseks.
Seni on Euroopa Liidu asutused Belgia pealinnas koondunud küll ühte piirkonda linna ajaloolisest keskusest veidi idas, kuid seda suhteliselt plaanipäratult. Nüüd tahab EL-i institutsioonidest kaugelt suurem tööandja ja seetõttu ka suurima ruumivajadusega Euroopa Komisjon paika panna uue hoonestusstrateegia. Ettevõtmist juhib komisjoni asepresident Kallas.
Kallas on juba kooskõlastanud Brüsseli piirkonna ametivõimudega plaani laiendada eurokvartalit jõuliselt linnasüdame suunas. Kokku tahab komisjon luua EL-i jaoks 710 000 ruutmeetrit uut büroopinda, lisaks 110 000 ruutmeetrit korteriteks ning veel poolsada tuhat äridele ja poodidele. See oleks täienduseks senisele 800 000 ruutmeetrile, millest osalt küll ilmselt loobutaks. Üks komisjoni põhimõt-teid on pindade omandamine, mitte üürimine.

Süüria süüdistas Iisraeli valitsust pommirünnakus
Süüria tulistas Iisraeli hävituslennukeid, mis rikkusid nende õhuruumi.
Tunnistajate kinnitusel olevat nad kuulnud viie lennuki müra Tal al-Abiadi kohal Süüria-Türgi piiri lähistel. Seda, kas lennukid tegelikult ka midagi alla viskasid ja kas keegi viga sai, ei ole sõltumatud allikad kinnitanud.
Iisraeli spordiministri Raleb Majadele väitel lendavad Iisraeli lennukid Süüria õhuruumis pea iga päev ja seni pole sellele tõsisemat intsidenti järgnenud.
Pärast mullust Iisraeli-Hizbullah' sõda, mis tekitas Liibanonis suuri purustusi, on olukord regioonis endiselt pingeline, ka on teateid vägede tavalisemast suurema liikumise kohta Iisraelis, Liibanonis ja Süürias.
"Me hoiatame Iisraeli vaenulikku valitsust selle häbematu agressiooniakti pärast ja jätame endale õiguse vastata sobival moel," teatas Süüria armee pressiesindaja. Ometi on Iisrael ja Süüria juba kuid kinnitanud, et nad ei taha pingete teravnemist. Juudiriik olevat isegi hakanud vähendama oma sõjalist kohal-olekut 1967. aasta sõjaga okupeeritud Golani kõrgendikel.

Eesti sõdur: kõige raskem on kodustest eemaloleku tunne
Logistikaüksuse julgestusmeeskonna ülema vanemveebel Urmas Pindise sõnul on täiesti tavaline, et kõrbes ringi liikuvaid soomukeid tulistatakse.
Te olete Afganistanis olnud neli kuud. Kui lihtne oli teil siinse kuuma kliimaga harjuda?
Meie üksus tuli Helmandi aprilli lõpus. Kaks nädalat võttis aklimatiseerumine aega, siis hakkasin juba harjuma. Aga näiteks nädal tagasi, kui ma "põllul" (välimissioonil - toim) olin, oli meeletu kuumus. Päikese käes näitas 77 kraadi, varjus 45. Praegu on tunda, et on jahedamaks läinud.
Mitu korda te üldse "põllul" käinud olete?
Seni kaks korda. Esimene kord kümme päeva ja teine kord 20 päeva järjest. Esimene kord viisime logistikaüksusega "põllul" olijatele toitu, vett ja laskemoona. Teine kord olin soomukijuht.
Kui tihti "põllul" käimise jooksul intsidente ette tuleb?

Afganistan vajab liitlasvägede abi veel aastaid
Hoolimata edusammudest võitluses Talibaniga peavad koalitsiooniväed jääma Afganistani veel aastateks - turvalist ja rahulikku riiki seal kiiresti ei tule.
Ehkki nii Eesti kui ka Briti ja Taani sõdurid tegutsevad Afganistanis märksa laiemal alal kui veel aasta aega tagasi ja on suutnud koalitsioonivägede kontrolli alla saada mitmed linnad, nendib suurem osa spetsialiste, et Afganistanis läheb võõrvägede abi vaja veel aastaid, kui mitte aastakümneid.
"Missioonide ning kokkupõr-gete intensiivsus on sisuliselt sama mis aasta aega tagasi. Selles mõttes ei ole muutunud mitte midagi," ütles Eesti kompanii ülem kolonelleitnant Paul Vaha. Vaha sõnul seisneb areng aga selles, et eestlased tegutsevad praegu põhibaasist Camp Bastionist märksa kaugemal kui mullu. "Aasta eest ei saanud me oma nina Sangini orgu pistagi," lausus ta. Just Kirde-Helmandis asuvas viljakas Sangini orus veedabki Eesti kompanii praegu suurema osa ajast.

Elevant Carl sai loomaaias uue kodumaja
Suve lõpuks valmis loomaaia elevantide kompleksi laienduse esimene osa. Selle raames sai elevandipull Carl endale isikliku suure maja. Tugeva lõhkumiskindla konstruktsiooniga ja hüdrauliliselt suletav uks muudab talitajate töö senisest turvalisemaks ja emaelevantidele jääb vanas majas rohkem ruumi.
Kuigi ehitajate käest on maja juba kätte saadud, ei ela keegi loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul seal veel sees. "Praegu käib psühholoogiline protsess elevandi harjutamiseks," naeris Kaal. Elevandid on loomult kahtlustavad loomad, kes pelgavad kõike uut ja vajavad harjumiseks aega. Kuigi uus maja on tehnoloogiliselt turvalisem, ei saa kangekaelset ja paksunahalist elukat sinna ka vägisi sisse suruda, vaid ta peab maja ise omaks võtma. Järgmise aasta mais peaks algama ka emaelevantide maja renoveerimistööd.

Vabaduse väljaku alune parkla tuleb üksnes 120-kohaline
Keskkonnaministeerium keeldus riigile kuuluvat maatükki linna
Kuigi Vabaduse väljaku ja selle lähiümbruse eskiisprojekt näeb ette 369-kohalise maa-aluse parkla rajamist, peab linn praeguse seisuga leppima järgmisel aasta üksnes 120-kohalise parkla ehitamisega.
Algsele suurejoonelisele parklaprojektile pani veto keskkonnaministeerium, kes ei lase linnal munitsipaliseerida riigile kuuluvat Kaarli pst 4 krunti, ilma milleta on parkla rajamine kavandatud mahus võimatu.
Abilinnapea Taavi Aas avaldas eile lootust, et linn suudab riigiga veel kokkuleppe saavutada ja maa erastada. "Linnavalitsus töötaski algselt välja kolme Kaarli puiestee krunti hõlmava lahenduse, et parkla rajamise läbi korda teha kogu ala," selgitas Aas kokkuleppe vajalikkust. Ainult linnale kuuluva Vabaduse väljaku krundi ja Varamaad Kinnisvarale kuuluva tenniseplatsidega krundi ühendamise teel oleks võimalik ehitada 254-kohaline parkla, kuid selliseks tehinguks puudub kinnisvarafirmal motivatsioon.

Sügisjooks halvab pühapäeval liikluse kesklinna tänavatel
Pühapäeval on kesk-linnas mitu tänavat suletud ja ühissõidukite liiklus muudetud.
Pühapäeval toimub Tallinna kesklinnas VIII SEB Tallinna sügisjooks, seoses sellega on liiklus häiritud juba kella kuuest hommikul kuni poole neljani õhtupoolikul.
Kella üheksast hommikul kuni poole kolmeni pärast-lõunal on liiklusele suletud Vabaduse väljak, Pärnu maantee Vabaduse väljaku ja Viru väljaku vahel, Viru väljak, Narva maantee Viru väljaku ja Pirita tee vahel, Pirita tee kõnnitee ja ühissõidukirada ning Filmi, Nafta ja Tuukri tänava ning Rannamäe tee lõigud.
Linna ühissõidukiliikluses tuleb seoses sügisjooksuga samuti muudatusi. Mitu bussiliini suunatakse ümbersõidule ja peatused nihutatakse teistesse kohtadesse.
Viru keskuse autobussiterminal on suletud. Autobussiterminalis peatuvate autobussiliinide number 1A, 8, 15, 18, 19, 29, 34A, 38, 40 ja 44 peatused on üle viidud Gonsiori tänavale Kunsti-akadeemia peatusse.

Säästlikud hübriidautod saavad tasuta parkimise
Tallinna linnavolikogu soovib järgmisest aastast säilitada parkimistasu vabastuse hübriid-autodele, mille heitgaaside süsinikdioksiidi emissioon on väiksem kui 125 grammi kilomeetri kohta.
Tulevast aastast
Neljapäeval volikogus esimese lugemise läbinud määrus jõustub vastuvõtmisel 1. jaanuarist 2008 ja kehtib 31. detsembrini 2009. Uue määrusega soovitakse muuta volikogu 21. juuni otsust, mille kohaselt vabastatakse uuest aastast parkimistasust lisaks kaherattalistele sõidukitele vaid sõidukid, millede heitgaaside süsinikdioksiidi emissioon on null.
Palju hübriidautosid
Juunis otsustas Tallinna linnavalitsus hübriidautode parkimise vabastuse kaotada, sest hübriid-sõidukite hulk oli saavutanud ulatuse, mis piiras oluliselt teiste sõidukite parkimiskohtade kasutamist.

Tallinnas tuleb mobiilivaba päev
Tuleva nädala neljapäeval kavatsevad kunstnikud riputada Tallinna kesklinnas Jaani kiriku kõrval puu otsa 100 linnarahvalt kogutud mobiili.
"Projekti idee on tegelikult eneseirooniline. Me korraldajatena tunneme, et oleme ise hästi sõltuvuses mobiilist, ning idee tekkiski küsimusest: mis siis saaks, kui päev otsa mobiiltelefoni ei kasutaks," rääkis üks ettevõtmise korraldajatest Riin Ranna-Krõõs.
Ettevõtmine toimub festivali Plektrum raames ning helisev ja vilkuv mobiilipuu avatakse 13. septembril kell 21.
Projektis osalemiseks saab igaüks anda oma mobiili 24 tunniks puu otsa riputamiseks. Osalemise soovist teata:

Keskpank: hinnad võiksid tõusta järk-järgult
Keskpanga nõukogu esimees Mart Sõrg soovitab suure inflatsiooni vältimiseks tõsta hindasid järk-järgult, mitte korraga pikema aja järel.
Eesti Energia poolt pakutav 23protsendiline elektrihinna tõus sunnib ka Eesti Panka oma järgmise aasta prognoose üle vaatama, kirjutab ETV24. 
"Nii et kui mina saaksin soovitada, siis võib-olla peaks elektri hinda tõstma iga aasta paar korda, mitte viie aasta tagant korraga ja suuremas summas," ütles Sõrg.
Kui kevadel prognoosis keskpank 2008.aasta inflatsiooniks viis ja pool protsenti, siis umbes kuu pärast valmiv sügisprognoos tuleb tunduvalt pessimistlikum. Seda põhjusel, et pank arvestas varem, et elektri hind tõuseb järgmisel aastal seitse protsenti.
"Loomulikult selle 23 protsendi väljaütlemise juures peame me oma sisendi üle vaatama ja kui see on suurem kui meie pakutud 7, siis muudab see loomulikult oluliselt ka väljundi numbrit," tõdes keskpanga president Andres Lipstok.

Dollar kukkus 15 aasta madalaimale tasemele
Dollar langes 15 aasta madalaimale tasemele peamiste valuutade suhtes, kui avalikusesse ilmusid andmed palkade alanemisest eelmisel kuul, kirjutab Reuters.
Dollari indeks. DXY, mis mõõdab dollari kurssi peamiste valuutade suhtes, kukkus eile 15 aasta madalaimale tasemele. Ühe euro eest tulev välja käia 1,3767 dollarit, analüütikute hinnangu võib arv suureneda kuni 1,4 dollarini euro eest. Palkade alanemine ja föderaalreservi intressimäärade tõenäoline kahandamine võib analüütikute hinnangul viia USA majanduslangusse ja mõjuda maailma majandusele.
Reutersi andmetel on kinnisvaralaenuturu ülekuumenemise tagajärjel kaotanud USA kinnisvarasektoris töökoha 50 000 töötajat.
"Kinnisvaraturu hädad õõnestavad USA tarbijat, lükates riigi majanduse langusesse ja tõmmates seega ka maailma majanduse kasvu alla," ütles Reutersile Brown Brothers Harrimani analüütik Marc Chandler.

Inflatsioon sööb järgmisel aastal aplalt säästud ja pureb palkasid
Rahandusministeeriumil on meile häid uudiseid - palgad tõusvat järgmisel aastal jätkuvalt hoogsasti, aastaga ligikaudu kuuendiku võrra, kuid elu sellest paremaks ei pruugi minna.
Lisaks palgakasvule on järgmise aasta head uudised tulumaksu alanemine, maksuvaba miinimumi suurenemine ning tulumaksuvabastus alates esimesest lapsest, kirjutab Postimees.
Ehkki reaalpalk, st brutopalk, kust on maha arvestatud inflatsiooni mõju, peaks rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kasvama eesootaval aastal seitse protsenti, tasub enne järgmise liisingulepingu sõlmimist meenutada üht suurt tabeliterägastikku - valitsuse maksumuudatuste paketti.
Miski peale sideteenuste pole viimastel aastatel odavamaks läinud ning inflatsioon - tõsiasi, et praegu saad saja krooni eest vähem kaupa osta kui aasta tagasi - pole üksnes meie eurota jäämise põhjus, vaid tekitab ka üha rohkem küsimusi krooni-euro kursi õigustatuse suhtes.

Arendajad lasevad hindu alla
Pindi Kinnisvara juhatuse esimehe Peep Soomani hinnangul suurt hinnalangust ei tule
Osa uuselamu-rajoonide arendajaid on erinevatel põhjustel lasknud müügis olevate objektide hindu alla ning nii võib septembris uhiuue korteri või eramu saada paarsada tuhat krooni odavamalt.
Lipston Invest müüb Varakeskus Arenduse Pankranniku elurajooni paarismaju Murastes. Kolme boksi hinnad langesid sel nädalal 200 000 krooni.
Lipson Investi juhatuse liikme Pille Lipsoni sõnul on Pankranniku puhul tegemist viimase nelja boksi müügiga. Algselt oli müügis 18 boksi. "Et müüki kiirendada, tuli hindu langetada," sõnas Lipson.
Pärnus Jalaka 10 arendatava Kaamos Investeeringute projektijuhi Louis Lillemaa sõnul vähendati korterelamu esimese korruse hindu septembri alguses koostöös korterite edasimüüja LVM Kinnisvarabürooga.
"Hinnalangus oli kusagil kümme protsenti," ütles Lillemaa. Tema sõnul on selle aasta lõpus valmivate korterite vastu seni huvi tuntud iga päev, kuid konkreetsema ostuhuvi tekitamiseks oli arendaja nõus hindu langetama.

Unt: aktiivne otsimine kinnisvaraturul on asendunud passimisega
Sügis näitab taas kasvavat huvi eluasemelaenude järele
Selle aasta esimeses pooles alguse saanud kinnisvarahindade korrigeerumine on peale aastaid kestnud kiiret hinnatõusu üsnagi loomulik majanduslik nähtus.
Kinnisvaraturu defitsiidi aegadel kujunenud hind peabki pakkumise suurenemisel korrigeeruma. Tulenevalt pakkumise väga suurest kasvust on arendajate ja ka järelturu müüjate vahel tekkinud üsna tihe konkurents.
On arusaadav, et konkurentsi tingimustes klientide pärast võideldes saab hinna ja pakutava elukeskkonna omavaheline suhe määrava tähtsuse. Seetõttu toimub ka turul hindade korrigeerumine, mis on tulenevalt asukohast ja pakutava vara kvaliteedist ning arendaja võimalustest küllaltki erinev.
Hea on see, et potentsiaalsete ostjate hulk turul pole oluliselt vähenenud, lihtsalt aktiivne otsimine on asendunud passimisega. Kliendid soovivad saada selgust kinnisvarahindade arengus ning ostutehing tehakse vaid juhul, kui ollakse veendunud, et makstud raha eest on saadud turu parim pakkumine. Kuna aega valimiseks on, siis seda ka hea meelega kasutatakse. Positiivse poole pealt saab veel välja tuua selle, et tehingud toimuvad pidevalt ja sügis näitab taas kasvavat huvi eluasemelaenude järele.

Linnateatri uut hooaega segavad ehitustööd
Tallinna Linnateatri uus hooaeg tuleb keeruline, sest ehitustööde tõttu peab teater leidma uusi ruume, kus etendusi mängida.
Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen, et ehitustööde ajaks jääb alles väike saal ning mängida saab ka Hobuveskis, kirjutab ETV24.
Üks variant on ka Salme kultuurikeskus, kus linnateater on varemgi olnud. Varuks on veel kaks kohta, kuid neid ei soovinud teater nimetada.
Algava hooaja suurprojekt tuleb Vargamäel, kus Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks on kavas mängida kõiki Anton Hansen Tammsaare "Tõe ja õiguse" osi. Projekt jõuab publiku ette juunis.

 "Sügisball" võitis Veneetsia filmifestivalil auhinna
Eesti film "Sügisball" võitis tänavusel Veneetsia filmifestivalil Orrizonti auhinna, mida antakse välja filmikunsti uusi suundi esindavatele teostele.
Auhinna saamise eest on preemiaks 20 000 eurot ehk ligi 312 000 krooni, kirjutatakse Veneetsia filmifestivali kodulehel.
Orrizonti ehk eesti keeles "Horisondi" auhind on lisaks põhi- ja lühifilmide võistlusele üks kolmest Veneetsia filmifestivali ametlikest võistlusprogrammidest. Selle eesmärgiks on tunnustada mingi uudse lahendusega välja tulnud teoseid.
"Sügisballi" võtted toimusid käesoleva aasta alguses Lasnamäel, kus näeme argipäevast draamat, milles ristuvad kuue magalaelaniku elud. Filmi autor on Veiko Õunpuu. Eesti kinodes saab "Sügisballi" näha alates 14. septembrist.
Festivali peaauhinna Kuldlõvi võitis Ang Lee film "Kirg, ettevaatus" (Se, jie). Parima režissööri auhinna Hõbelõvi pälvis Brian de Palma filmi "Parandatud" (Redacted) eest.

Horvaatia jalgpallikoondis alistas ilmetult mänginud Eesti 2: 0
Euro 2008 jalgpalli valikturniiril kohtusid täna õhtul Eesti ja Horvaatia rahvuskoondised, mäng lõppes tulemusega 2: 0 horvaatide kasuks.
Horvaadid alustasid mängu tugeva ründesurvega, mis viis esmalt kahe nurgalöögini ja päädis 5. minutil Eesti vastu määratud penaltiga, kuna värava ette suunatud pall puuutas Teet Allase kätt. Darijo Srna lõi trahvilöögi aga vastu vasakut posti.
22. minutll teenisid omakorda eestlased paarikümnelt meetrilt karistuslöögi, kuid pall puudutas horvaatide müüri ja lendas väravast üle.
24. minutil õnnestus horvaatidel üle kavalada Eesti koondise väravavaht Pavel Londak, kuid väravavahi rolliga sai suurepäraselt hakkama Raio Piiroja, kes lõi peaga Mladen Petrici lööud palli väravajoonelt minema.
Horvaatia ründajad olid esimese poolaja lõpus Eesti kaitsjatest peajagu üle ning 39. minutil Eduardo da Silva löödud värav oli asjade loogiline käik. Sama mees jõudis suprelöögiga sihile ka kõigest neli minutit hiljem.

Video: Rakveres toimus romuralli
Romurallitajad nimetavad Rakvere Vallimäge kõige paremaks areeniks Eestis, täna toimus seal viimane selle hooaja ralli.
Romuralli kujutab endast autode võistlust, kus võitjaks on viimane liikuja, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Üksteiselt võtsid mõõtu väikesed autod, enamasti Ladad, sekka ka Moskvitše. Autode piiranguks on 1300 kilogrammi.
Võit läks täna jagamisele Toomas Verbo ja Riho Männiku vahel. Kolmas oli Marko Eismel.

Noorte jõutõstmise maailmameistriks tuli eestlane
Jõutõstmise noorte MM-i võitjaks tuli eestlane Rait Sagor.
Prantsusmaal La Gardes toimuvatel noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel jõutõstmises tuli saarlane Rait Sagor kehakaalus kuni 100 kilogrammi maailmameistriks tulemusega 745 kilogrammi, kirjutab Sportnet.
Sagor on esimene eestlasest maailmameister noorte klassis.

Asmer oli parim ka teises kvalifikatsioonisõidus
Hitech Racingu eestlasest piloot Marko Asmer stardib Inglismaal Croftis Briti F3 sarjas parimalt stardikohalt mõlemas pühapäevases võistlussõidus.
Päeva teises ajasõidus lõpetas Asmeri järel teisena britt Jonathan Kennard ja kolmandana iirlane Niall Breen, kes jäi eestlasele alla 0,179 sekundit, kirjutab Sportnet.
Järgnesid soomlane Atte Mustonen, sakslane Maro Engel ja esikuuiku lõpetas brasiillane Alberto Valerio.
Homne esimene võistlussõit on kavas 14.50, teine sõit läheb lahti 18.05. Eestlasel on neli etappi enne sarja lõppu üldliidrina 18 etapiga kogutud 250 silma, Engelil on teisena koos 178 punkti ja britil Stephen Jelley'l kolmandana 155 punkti.

NBA võttis kraaklejate ohjeldamiseks kasutusele videokordused
Põhja-Ameerika korvpalliliiga NBA otsustas kohtunike töö hõlbustamiseks kasutusele võtta videokordused, mida hakatakse kasutama kakluste süüdlaste ning tahtlike vigade tuvastamiseks.
Säärase soovituse tegi NBA juhatusele komitee, kuhu kuuluvad kõigi 30 klubi esindajad ning üks inimene mängijate ühendusest, vahendab ETV sport.
Võrreldes varasemaga on see suur edasiminek, kuivõrd varem kasutati videokordusi vaid selleks, et selgitada, kas veerandaegade viimaste sekundite visked läksid teele enne sireeni või mitte.

Eesti vibulaskmises sündis uus rekord
Järvakandi Vibuklubi "Ilve" naisjuunior Bessi Kasak uuendas Vana-Võidu 20. lahtistel meistrivõistlustel vibulaskmises Eesti rekordit.
Kasak uuendas 20 aastat vastu pidanud naisjuunioride Eesti rekordit ühe silmaga, mis nüüdsest on 326 silma, kirjutab ETV sport. Täiskasvanute sama distantsi rekordile jääb see tulemus alla vaid seitsme silmaga.
Kasak püstitas rekordi võistluse FITA-1 harjutuse teisel distantsil 60 meetri pealt. Päeva teine pool enam nii suurepäraseid tulemusi ei andnud.

Rüütel pääses Mestres paarismängu finaali
Eesti tennisist Margit Rüütel pääses Itaalias toimuval turniiril paarismängu finaali.
Itaalias Mestres toimub täna õhtul 50 000 USD suuruse auhinnafondiga ITF turniiri naiste paarismängu finaal, kirjutab Sportnet.
Maailma edetabelis 212. real paiknev Margit Rüütel alistas paarismängu poolfinaalis koos venelanna Alissa Kleibanovaga numbritega 6: 0, 6: 3 ülikindlalt tšehhitarid Renata Voracova - Barbora Zahlavova-Strycova. Sellega pääsesid nad paarismängu finaali.
Esikohamatšis on Eesti - Venemaa duo vastaseks Bosnia ja Hertsegoviina tennisist Mervana Jugic-Salkic ja valgevenelanna Darja Kustova.

Monzas stardivad esireast McLarenid
Monza ringrajal homme toimuval F1 Itaalia Grand Prix'l stardivad esireast McLarenid.
Oma hooaja teise parima stardikoha teenis valitsev maailmameister hispaanlane Fernando Alonso, kirjutab Sportnet. MM-sarja üldliider britt Lewis Hamilton kaotas tiimikaaslasele 0,037 sekundit.
Kolmanda aja kihutas välja Ferrari piloot brasiillane Felipe Massa, kes jäi Alonsole alla 0,552 sekundiga. Neljandat aega näitas BMW-d taltsutav sakslane Nick Heidfeld, viies oli põhjanaabrite suurim lootus Kimi Räikkönen Ferraril ja esikuuiku lõpetas poolakas Robert Kubica BMW-l.
Esikümnesse mahtusid veel Renault piloot soomlane Heikki Kovalainen, Saksamaad esindav Nico Rosberg, Toyota piloot itaallane Jarno Trulli ja britt Jenson Button.

Asmer oli esimeses ajasõidus parim
Inglismaal sai Eesti vormelipiloot Marko Asmer tänases esimeses kvalifikatsioonisõidus parima tulemuse, edestades talle järgnenud sakslast Maro Engelit 0,119 sekundiga.
Crofti ringrajal peetakse nädalavahetusel Briti F3 hooaja 19. ja 20. etapp, kirjutab Sportnet.
Tänase esimese ajasõidu parim oli Hitech Racingu esipiloot Marko Asmer, kes edestas teise aja saanud sakslast Maro Engelit 0,119 sekundiga. Kolmandast stardiruudust alustab 19. etappi iirlane Niall Breen, kes kaotas eestlasele 0,124 sekundiga.
Esikuuikusse kihutasid end veel britt Stephen Jelley, soomlane Atte Mustonen ja britt Sam Bird.
Tänane teine ajasõit, mis paneb paika 20. etapi stardijärjekorra, peetakse algusega kell 17.00. Homne esimene võistlussõit on kavas 14.50, teine sõit läheb lahti 18.05.

Tobreluts jälitas end viiendaks
Eilses rollerisprindis 10. koha saanud Indrek Tobreluts kergitas end Otepää suvebiatloni MM-i lõpualal jälitussõidus viiendale kohale.
Sprindis kolmas olnud Roland Lessing täna kõhuviiruse tõttu starti ei tulnud. Nelja parema põnevusheitlusest väljusid kolmikvõiduga venelased, maailmameistriks krooniti Aleksandr Grizman. Neli paremat mahtusid finišis 13,6 sekundi sisse. Kokku kolm trahvi teeninud Tobreluts kaotas võitjale 1.09, 5, stardis oli vahe liidriga olnud seitsme sekundi võrra suurem.
Tobreluts ei vääratanud esimeses tiirus kordagi ja tõusis kaheksandaks. Ka teist korda lamades lastes tulid kõik märgid maha ning eestlane oli kerkinud juba viiendaks. Kolmandastiirus püsti tulistades tuli minna kahele trahviringile. Positsioon halvenes ühe koha võrra, kuid hiljem kullakonkurentsi sekkunud tšehh Zdenek Vitek oli vaid 25 sekundi kaugusel.

Naiste tennisefinaalis võistlevad Kuznetsova ja Henin
Venelanna Svetlana Kuznetsova kaotas US Openi esimeses poolfinaalis kaasmaalase Anna Tšakvetadze vastu mängides esimese seti 3: 6, kuid võitis järgmised kaks võrdse tulemusega 6: 1.
WTA edetabelis neljandal real oleva venelanna vastaseks tõusis maailma esireket Justine Henin, kes teises poolfinaalis oli üle kaks korda New Yorgis esikoha saanud Venus Williamsist.
Esimeses, täpselt tund aga väldanud setis mängiti seisul 6: 6 kiiret lõppmängu ja selle võitis belglanna 7: 2. Teine sett kestis vaid minuti vähem kui esimene ning lõppes Henini eduks 6: 4.
22-aastase moskvalanna Kuznetsova seni ainus suure slämmi turniiri võit pärineb just New Yorgist, kui ta 2004. aastal alistas finaalis oma kaasmaalase Jelena Dementjeva 6: 3, 7: 5. Mullu jõudis Kuznetsova finaali ka Roland Garros' väljakutel Pariisis, kuid seal tuli tal alla vanduda Heninile 4: 6, 4: 6.

Lessing võitis ässade ees tähtsusetu pronksmedali
MM-il suusarollerisõidus kolmandaks tulnud Roland Lessing ei hüpanud õnnest.
"See medal ei oma minu sportlaskarjääris mingit tähtsust," ütles Lessing. "Hea meel on lihtsalt selle üle, et vanematele ja tuttavatele rõõmu valmistasin. Siit ei saa ühtegi paralleeli talviste võistlustega tõmmata."
Möödunud talvel laskesuusatamise MK-etapil 12. koha saanud Lessing jättis üleeilse laskejooksudistantsi vahele, et keskenduda rollerisõidule.
Edestas olümpiavõitjaid
Nii pikali- kui ka püstitiirus ühe trahviringi teeninud Lessing rikkus pronksmedaliga venelaste kolmikvõidu. 10 km rollerisõidu maailmameistriks tuli eksimatult lasknud Mihhail Kotškin ühe trahviringi teinud olümpiavõitja Maksim Tšudovi ees.

Lätis mängiv Tartu hokiklubi Big Diamonds haub suuri plaane
Läti meistriliigas mängimist alustava Tartu Big Diamondsi esimene eesmärk on pääseda põhiturniirilt play-off-idesse. Teekond ihaldatud eesmärgini on "suurtel teemantidel" tehtud raskeks juba alguses. Täna kohtutakse võõrsil mullu põhiturniiri võitnud HK Ogre ASK-ga.
"Loodame nendega võrdväärselt võidelda. Ühtegi traumat, mis võiks takistada, meil praegu pole," lausus klubi juht Heldur Sepma.
Slovakkia koondislane
Eesti meistriliigas Diamonds ei osale, Tartu hokimehed teevad kaasa Eesti karikavõistlustel. "Mängijatel on praegu niigi suur koomus," nentis Sepma. "Koos kontrollmängudega tuleb meil hooajal ligi 60 mängu, samas teistel Eesti klubidel vaid 20."

Eesti loodab tugevale kaitsele ja vihmasele ilmale
Seljavalus vaevleva Mart Poomita Zagrebisse sõitnud Eesti jalgpallurid on viimastel treeningutel lihvi andnud eelkõige kaitsetööle ja standardolukordadele.
Peatreener Viggo Jensen naljatas pärast väravavahist kapteni Mart Poomi rivist langemist, et laupäevases EM-valikmängus Horvaatiaga tuleb meeskonnal kaitses nii kõvasti rügada, et vastastel pealelöögiks võimalust ei jääkski. Naljas tundub ka oma tõetera sees olevat.
"Alustame tugeva kaitsega, et nende mängu võimalikult palju nullida," tutvustas "rekordinternatsionaal" Martin Reim eile meeskonna plaane. Suurt rünnakutaktikat pole paika pandud, peamiselt loodetakse standardolukordade edukale realiseerimisele, mille trumbiks peaks olema keskkaitsja Raio Piiroja osav peamäng trahvikastis.
"Seekord kindlasti nii palju vabalööke, audisisseviskeid ega nurgalööke ei tule," hindas Andorra mängus Eesti väravaarve avanud Piiroja ise oma šansse ka Horvaatiale värav lüüa.

Fernando Alonso tunnistus ripub kui kirves McLareni kohal
Rahvusvaheline autospordiliit FIA saadab Ferrari ja McLareni spiooniskandaali materjalid uuesti oma nõukogule. Impulss tuli McLareni sõitja, tiitlikaitsja Fernando Alonso tunnistusest.
Alonso sai McLareni testisõitjalt Pedro de la Rosalt meili, mis sisaldas üksikasjalikku teavet Ferrarist välja voolanud saladustest. Soome MTV3 teatel ähvardas FIA võtta Alonsolt litsentsi, kui ta suud ei ava.
Juulis tuvastas FIA, et Ferrari eksinsener Nigel Stepney lekitas tõepoolest Ferrari salajast tehnilist teavet McLareni peakonstruktorile Mike Coughlanile, kuid otsustas, et kuna McLaren ei saanud teabest praktilist kasu, asi summutatakse.
Eksmaailmameister Keke Rosberg ei usu, et FIA määrab McLarenile näiteks võistluskeelu. "See oleks sama, mis F1-sarjalt elekter ära võtta. Selle peale välja ei minda," hindab Rosberg.

Peeter Volkonski naljad
Üks väga häbelik noormees märkab baaris väga kaunist tütarlast. Ta kogub tund aega julgust, läheb siis neiu juurde ja küsib:
"Vabandage, ega teil ei ole midagi selle vastu, kui ma teiega natuke juttu räägiksin?"
Tütarlaps röögatab selle peale täiest kõrist:
"Ei, ma ei taha teiega magada!"
Kõik baarikülastajad pööravad oma pilgud nende poole.
Noormehel on kohutavalt häbi ja ta läheb oma lauda tagasi.
Mõne aja pärast tuleb neiu tema juurde ja ütleb:
"Ma palun väga vabandust, et ma teile häbi tegin. Asi on selles, et ma olen psühholoogiatudeng ja uurin, kuidas inimesed käituvad piinlikes situatsioonides."

Tuhandeaastases külas
Tpigist sõitsime edasi Tširagi - tuhandeaastase ajalooga mägikülla,
Oleksin sattunud nagu vanasse filmi. Külas on veel osaliselt säilinud sadu aastaid vanad majad, mis on ehitatud põhimõttel, et ühe maja katus on teise maja hoov. Üle 500 aasta vanuse, aga siiani tegutseva mošee minaretid on ümber kukkunud, kuid kellestki pole nende taastajat.
Elu tänapäeva Tširagis läheb allamäge. Viimase 15 aasta jooksul on küla 350 majapidamisest alles jäänud vaid umbes 80 peret.
Elekter ja mobiilside on külas olemas, kuid vett ja kanalisatsiooni majades pole. Enamik töid tehakse käsitsi ja viisil, nagu tegid esiisad sajandeid tagasi.
Musa, kes on sündinud Tširagis ja kelle kaks õde elavad peredega veel endiselt seal, ütleb, et see on loomalik töö, mida seal hakkama saamiseks tuleb teha.

Dagestani pulmas lõbutsevad peamiselt mehed, naised tulevad ainult tantsima
Kui Mahhatškalas elav sõber Musa kutsus ta oma koolivenna pulma Dagestani mägikülasse, siis lootis Jaanus Piirsalu vaimusilmas kolme asja: palju tooste, palju veini ja palju tantsu. Tegelikkuses oli palju vaid tantsu, veini oli kõigest paar pudelit ning tooste polnud üldse.
Käisin aguulide pulmas Tpigi-nimelises, merepinnast üle tuhande meetri kõrgusel asuvas mägikülas. Aguule on elus veel vaid suurusjärgus 30 000 inimest, nad on üks väiksemaid rahvusi hästi paljurahvuselises Dagestanis.
Põnev oli näha, kuidas pulmas põrkusid kaks vaatenurka elule (mis on üsna iseloomulik praegusele Põhja-Kaukaasiale): islamistlik ja ilmalik. Aguulide tava järgi tuleb pulm pidada kahes osas - kõigepealt pruudi juures ning järgmisel päeval peigmehe kodus.
Pruut Naspiri isa on sügavalt usklik ning seetõttu keelas ta oma kodus pulmapeo ajal alkoholi joomise, tantsimise ja muusika mängimise. Laulda võis, aga ilma saatemuusikata.
Peigmees Nažmutini kooliõpetajast isa on vastupidi väga ilmalike vaadetega. Ning järgmisel päeval on tema juures saadaval alkohol, mängib ansambel ning käib lõbus tants. Mis tähendab seda, et pruudi vanemad ja eakamad sugulased lihtsalt ei ole kohale tulnudki. Aga keegi ei pea seda solvavaks. Ei taha - ise teavad, seletab mulle üks peigmehe onudest.

63 aastat võõrsil elanud Juta Kurman soovitab huumorit
Hoolimata auväärsest east (94), õpetab Juta Kurman New Yorgi Eesti Majas eesti keelt, käib pea igal aastal armastatud sünnimaal hinge kosutamas ja toonitab eestlastele: hoidke kaunist kodumaad ja olgu teil hällid täis. Kurmani põnevat elu kirjeldab Merike Viilup.
Hallikasblondid juuksed hoogsas soengus, tumedad päikeseprillid üles seatud, seljas äsja Stockmannist ostetud moekas helebeež keepmantel, jalas kontsadega kingad - miski ei reeda elu keerdkäikudest püstipäi läbi kõndinud, nooruses lootustandev koloratuursopran olnud Juta Kurmani tegelikku vanust.
Vaid paar päeva tagasi saabus ta New Yorgist, seljataga pikk ja väsitav õhusõit ning magamata öö, kuid vanaproua pakatab energiast.
"Mul on väga huvitav elukäik olnud: up and down, üles ja alla, traagikat ja õnne," räägib Kurman meelsasti oma põnevast eluteest, pikkides märkamatult jutu sisse ingliskeelseid fraase.
Hoolimata 63-aastasest võõrsil viibimisest, räägib ta eesti keelt veatult. Tema sõnavaras leidub selliseidki sõnu (näiteks "uusrikkad"), mis tulnud Kodu-Eestis kasutusele alles viimasel aastakümnel. Ta on üllatavalt hästi kursis siin toimuvaga ning teab-tunneb paljusid poliitika- ja riigitegelasi nime- ja nägupidi, paljud neist on ka tema isiklikud tuttavad.

Vingu kas või süda välja
On sul mure? Kas elu on ebaõiglane? Tahaks nagu vinguda? Mis siis teha? Hakka kooris vinguma! Vingumiskooridest kirjutab Tiiu Laks.
"Miks on mu arvuti nii aeglane ja miks bussijuht kellegagi ei räägi ning miks maksab õlu linnas nii palju. /…/ Inimesed söövad teejoomise ajal alati minu küpsised ära, aga ise ei jaga enda omi, keegi ei hinda mind! Ma ei ole kordagi lotos võitnud ja elu läheb kempsupotist alla. Ma tahan oma raha tagasi!" laulab Birminghami kaebekoor, esimene omataoline maailmas.
Soomes keeles on väljend "valituskuoro" (eesti keeles "kaebekoor"), mis tähendab paljusid inimesi korraga kaebamas. Ühel külmal talvepäeval aastal 2005 mõtlesid Tellervo Kalleinen ja Oliver Kochta-Kalleinen, et miks mitte see väljend sõna-sõnalt teoks teha. Kuivõrd vingumine on üsna universaalne tava, võis säärase idee teoks teha. Kuid ideest vaimustus eriliselt just Birminghami ülikool, kus loodigi esimene kaebekoor. Järsku leidsid mehed meeletult palju mõttekaaslasi, järsku tahtsid kõik justkui ühest suust ja ühel viisil vinguda. Nüüd on kaebekoore üle kogu maailma Helsingist Hongkongini kokku 13.

Veste täis Tartus festivalidel
Andres Keil on juba nädal aega jutti Tartus, mis on otsast otsani veste täis riputatud. Vestid kutsuvad festivalile. Teatriaasta suuremaid-tähtsamaid kogunemisi - DRAAMA - annab tööd kümnetele teatri-proffidele ja vabatahtlikele ning täidab terve linna festivalimeluga.
Sel aastal tuleb sügis teisiti. Tiu-tiu ja teisiti, sel aastal teisiti. On septembri esimene esmaspäev. On südaöö. Tartu raekoja tagune, Pirogovi küngas on tudengeid täis. Öö ei ole soe, esimene koolipäev on kuumendav. Aga mitte see ei ole niivõrd oluline. Siinses kontekstis. See on lihtsalt kontekst. Kontekst, milles on festival DRAAMA. Ja festival Eclectica.
Päeval on linna keskus punane. Punaseid kuubikuid täis. Kuubikute peal on plakatid. Tulge teatrisse! Laternapostide otsas (igal pool mujal ka) ripuvad üleelusuuruses vestid. Teatraalsema ja fantaasiaküllasema meelelaadiga tänavalkäijad tunnevad end kui Gulliver hiiglaste maal. Kuskil tagaaias, kus pesu kuivatatakse. Vest on hiiglaste maal selleaastane moeröögatus. Neid kuivab tõepoolest kõikjal.

Kuidas etendus maha müüa? 
Teatrite turundusjuhid jõudsid festivali Draama raames toimunud arutelul järeldusele, et teater ei pea end reklaamima teiste teatrite ees edu saavutamiseks, vaid muude sündmuste seast esiletõusmiseks, vahendab Tiiu Laks.
Arutelu teema on "Teater ja turundus". Kohe alguses teeb Eesti Draamateatri avalike suhete juht Tanel Tomson selgeks, et turundus ja turustus on kaks täiesti erinevat asja ning teater tegeleb siiski turundamisega.
"Teatri reklaam ei ole tüki vägisi mahamüümine, vaid selle tutvustamine," täpsustab ta. "Veidi abstraktsema märgisüsteemi kaudu antakse vaatajale aimu, mis teda ees ootab." Samas nendib Tomson, et teatrite reklaam ei ole sealjuures looming, vähemalt mitte otseses mõttes.
Sellega on nõus ka Vanemuise teatri turundusjuht Jaanus Kukk: "Kogu reklaami visuaalne külg lähtub siiski oma põhiülesandest: anda edasi infot ja emotsiooni."

Jäädvustades pilvepiirilt imekaunist hävingut
Ameeriklase David Maiseli esteetilise ilmega fotod rabavad oma ebameeldiva ainesega. Kunstniku hinge püüab süüvida Blake Gopnik Washington Postist.
Suur osa kunstnikke tahaks oma piltidega muuta maailma või vähemalt osutada selle puudustele. Viimase kümmekonna aasta jooksul on see tähendanud, et vältida tuleb tähelepanu hajutavat, liiga selgelt kunstilist lähenemist. Selle mõistmiseks tasub vaadata Nan Goldini tuntud fotosid New Yorgi kerjustest.
Muidugi ei lähe populaarsete piltide puhul kaua, kuni neist hakatakse kunstis ja seejärel muudel elualadel eeskuju võtma. Mäletatavasti avaldasid Goldini fotod mõju 1990-ndate kunstimaailmale ning hiljem ka moele ja reklaamile.
Sellist lähenemist võiks kirjeldada lausega "Inetu on ilus".
Surev loodus
California osariigi Sausalita linnas tegutseva 46-aastase fotograafi David Maiseli keskkonnateemalised pildid mõjuvad aga tähelepanuväärsena seetõttu, et need ei lähtu sellisest tänapäevases mõttes juba standardsest lähenemisest. Sel teisipäeval esitleti kohalikus kunstiakadeemias Maiseli näitust, mis koosnes kuueteistkümnest tööst, igaüks 5,2 ruutmeetrit suur.

Harry E. Carlson - USA diplomaat, kes kiindus Eestisse
Ameerika Ühendriikide konsul Harry E. Carlson ja tema abikaasa Laura Reynert Carlson olid innukad Eesti austajad. Kuigi USA konsuli tavapärane teenistusaeg oli kõigest kaks aastat, veetsid Carlsonid Tallinnas peaaegu 11 aastat, olles saabunud Eestisse 1926. ning lahkudes 1937. aastal. Carlsonite suhteid Eestiga kirjeldavad Eric A. Johnson, Ingrid Roger ja Rebecca Gong.
Carlsonitele meeldis elu Eestis nii väga, et nad pidasid Haapsalus ja Valgejõel suvekodu, kus veetsid nädalavahetusi ja suvesid sarnaselt mitme teise Eesti paariga. Kui Eestist oli saanud perekonna tõeline kodu, sündis Harry ja Laura poeg Harry Edwin Reynert Carlson 21. oktoobril 1927 Tallinnas, luues pretsedendi, mida mitu USA diplomaati on hiljem järginud. 30. jaanuaril 1932 sündis Tallinnas ka Harry juuniori õde Margaret Elisabeth Reynert Carlson.
Tuntud õngesportlased
Carlsonid tundsid end Eestis koduselt ka muudel elualadel. Harry oli teada-tuntud kalamees. 1937. aasta 1. veebruari Rahvalehes mainitakse, et Harry kuulus "tuntud õngesportlaste perekonda".

Asko Künnap: luuleta, aga ära valeta! 
Reklaamimees ja disainer Asko Künnap pole kunagi kohanud meeldivamat ja mõistvamat klienti kui luuletaja Asko Künnap. Kaarel Kressa vestles mõlemaga ja jõudis järeldusele, et ka esimene on reklaamimehe kohta täiesti korralik inimene.
Et septembri lõpus toimuva Göteborgi raamatumessi peaesineja on sedapuhku Eesti, murdsid kohalikud kirjamehed juba pikemat aega pead, kuidas suurel kirjandusfestivalil silma torgata. Viimaks läks läbi idee, mille kohaselt kujundatakse Eesti messiboks suure musta kuubina, mille kõrval asub raamatupoe must ruut. Jan Kaus pani kirja kontseptsiooni, Asko Künnap joonistas projekti.
"Seal messil on selline virvarr, et silma torgata on väga raske, eriti Eesti-sugusel väikeriigil," ütleb Künnap. "Meie lihtne must tahukas vastandub oma rahulikkuses sellele vadinale ja sädinale."
Tegelikult on eesti kirjanikud Rootsimaal käies alati osanud silma torgata, põhjustades kui mitte skandaali, siis vähemalt elevust. Künnap arvab, et eestlased rabavad sellega, et nad jäävad iseendaks. Rootslaste puhul paneb teda imestama, et suur osa neist tegeleb asjadega, mis neile endale ei meeldi - see käib ka kirjanike kohta.

Sajandi parim treener Ebba Lõokene vahetas käsipalli maalikunsti vastu
Mis on ühist spordil ja kunstil, küsib Riho Laurisaar. Võhikule mitte midagi. Ebba Lõokesele palju. "Sport ja kunst on ju mõlemad loomingulised," tõdeb endine treener Lõokene. "Kui spordile läheneda loominguliselt, tuleb ka tulemus."
Paari aasta eest võis Jõhvis ühe kunstinäituse avamisel näha ebatavaliselt palju sportlasi. Noored käsipallurid uurisid näituse korraldajatelt, kas maali-
näituse autor Ebba Lõokene võib olla ikka seesama karm treener, kelle juhendamisel on paljud neist saanud oma esimesed kogemused. Oli küll seesama. 30-aastase treenerikarjääri lõpetanud Ebba Lõokene otsustas vanas põlves noorusunistuse teoks teha ja hakkas maalima.
Kooli ajal tegeles Lõokene samuti joonistamisega, kuid otsustas lõpuks ikka spordi kasuks. Sport tundus lihtsalt huvitavam, seal sai oma ego kiiremini ja paremini välja elada.
Lastele, kelle juhendamisega Lõokene omal ajal tegeles, oli tema salahobi teadmata. Ometi sirgeldas bussis ühelt võistluselt teisele sõitev treener alati tee peal midagi oma märkmikku.

Ivan Orav - Kuulus tiblakütt ootab suurt juubelit ja surma
Seda, kes on Ivan Orav, teavad ilmselt kõik eestlased. Aga see, et vana sepp sai eelmisel laupäeval juba
Kepi najal ringi komberdav põdurapoolne vabariigi valvur Ivan Orav on Eesti lähiajaloo fenomen. Ta on see sümboolne marurahvuslik vabadusvõitleja, keda me kõik arvame teadvat-tundvat. (Kuigi tegelikult on ta enda kohta rääkinud üsna vähe, välja arvatud see, et ta oli Pätsiga lähedane sõber ega salli silmaotsaski tiblasid. Isegi fotosid on temast vaid kaks - üks noor- ja teine vanaduspõlvest.)
Ivan Orav materialiseerus siis, kui Andrus Kivirähk käis ülikoolis. "Olin hästi laisk tudeng ja mul oli kõikide ainete peale üks kaustik, kuhu ma loengutes istudes lõustu joonistasin ja igasugu tobedusi kirjutasin," räägib Kivirähk. "Mäletan, et Postimehes oli ilmunud mingi artikkel, millele ma kirjutasin Ivan Orava nime all vastuseks lugejakirja. Artiklis oli kedagi "priimuseks" nimetatud ja Orav õiendas, et priimusega tehakse hoopis süüa. "Ivan Orav, vana sepp" tekkis selle totaka kirja alla täiesti "lambist". See lugejakiri ka ilmus Postimehes - olime ju ajakirjandustudengid ja ikka õnnestus igasugust rämpsu lehte sokutada."

T.G.I.  Friday's - põhjamaiselt sõbralik, ameerikalikult külluslik
Riias juba mõnda aega tegutsenud USA toidukett T.G.I. Friday's on nüüd sirutanud haarmed ka Tallinna vanalinna. Interjööri poolest sarnaneb TGI küll täiesti tavalise pubiga. Muusikavalikus domineerib Ameerika popi asemel hoopis Briti rokk - mitte et Köögi Komandol sellegi vastu midagi oleks.
Saabunud söögiseltskond ei prantsata lihtsalt kuhugi maha, vaid juhatatakse kindlasse lauda. Noorte teenindajate kostüümid on disneylikult kirevad - triibulisse jalgpallisärki riietatud kelneri pead katab šotipärase ruuduga müts, ühe laudade vahel hõljuva neiu kiharaid aga ehivad hoopis jänesekõrvad. Töötajate viisakus seguneb algaja kohmetusega ning ameerikalikku sõbralikkust täiendab kodumaine vaoshoitus.
Et söögikoha avamist polnud Komando saabumise ajaks ametlikult välja hõigatud ning külastajad polnud seda veel jõudnud sisse töötada, oli saal tühjavõitu ning jättis veidi kõleda mulje.
Toit tegi meele igatahes heaks, kuigi oleksime arvanud, et eelroaks tellitud mitmeinimesesnäkk jõuab ülejäänud kraamist varem lauda. Ei jõudnud - ju nad said siis ühel ajal valmis.

Peeter Volkonski (53) 
Tere, Peeter! Või tere, naabrimees, nagu sa meievahelisi telefonikõnesid tavatsed algatada või vastu võtta. Sest naabrid me Tartus ju peaaegu oleme, ainult Ansip on vahel, aga mis see kahele habemega mehele ikka teeb.
Mul on siiralt hea meel, et elukene on niimoodi läinud, et ma saan Sulle kolmapäevase sünnipäeva puhul suure ajalehe vahendusel õnne soovida. Ja jaksu. Ja teravat meelt. Ja loomingulisi võite. Ja kodust soojust. Ja nalja suu- ja silmanurka. Ja veel sadat asja. Jah, ma tean küll, kõik need on Sul jätkuvas olevikus olemas, aga ega siis küll küllale liiga ei tee. Iga eestlane teab seda. Paneb aga kaks puljongikuubikut tassi sisse, soolane on küll kui kurivaim, võtab nina kirtsutama, aga ikkagi kaks. Ja alati saab sortsu hapukoort peale lasta, saab veel tummisem ja võtab soolasust maha.

Vladislav Koržets (56) 
"Mina söön kala mõlema suupoolega ja mulle maitseb ta koos dioksiinide ja raskemetallidega suurepäraselt." Nii ütleb homme 56. sünnipäeva tähistav Valdislav Koržets oma viimases "Kalaraamatus". Koržets on muhe mees. Kui kala sööb, siis suu matsub ja vunts väriseb rõõmust. Eelmainitust on siis selge, et Koržets on kalasõber ja armastab oma mõtteid teistegagi jagada. Kalamehe- ja kokajuttu on mees ajanud ka hommikutelevisiooni vahedusel. Aga enne seda, ja küllap ka praegugi, on Koržets tuntud huumorimehena. Viskas nalja ning aasis võimu ja tuhmide inimeste üle. Ja kirjutas laulusõnu, mis kas või Tõnis Mäe esituses on rahvale armsaks saanud. Lõõmasiig on Koržetsi lemmikkala. Siiga sünnipäevaks!

Urmas Sisask (47) 
Mõni ütleb, et Urmas Sisask on müstik. Mõni ütleb, et hoopis isemõtleja. Mõni ütleb, et ta on lihtsalt muusikalooja. Tõsiasi on see, et igatahes tähistab see mitmekülgne mees homme 47. sünnipäeva.
Täpsustuseks niipalju, et Sisaski muusika põhiliseks allikaks paistab olevat astronoomia. Oma kodupaigas Jänedal on Sisask loonud täiesti omalaadse muusikalise planetaariumi, kus mees teeb tähevaatlusi ja korraldab loengkontserte. Lisaks täheteadusele ammutab Sisask oma muusikasse jõudu muistsestšamanismist ja Euroopa vaimulikust muusikast.
Laiemale publikule on Sisaski muusika ehk tuttav Rein Marani loodusfilmidest ja mitmest teatrilavastustusest. Palju õnne sünnipäevaks!

Tõnu Õnnepalu (45) 
Neljapäeval sünnipäeva tähistavat Tõnu Õnnepalu nimetatakse vahel Eesti kõige euroopalikumaks kirjanikuks. Igal juhul on tema esikromaan "Piiririik" tõlgituim eestikeelne teos ning selle pealkirja kasutatakse tihti Eesti kultuurilise paiknemise metafoorina. Vahepeal Pariisis eesti kultuuri tutvustanud ja kodupublikule Baudelaire'i ja Prousti tõlkinud Õnnepalu astub nende kirjameeste reas, kes maarahvast maailmakultuuriga on ühendanud, arvaku ta ise sellest mida tahes.
Kaarel Kressa

Kaarel Kais (33) 
Eeloleval neljapäeval saab aasta vanemaks jurist Kaarel Kais, kes on avalikkusele tuntud rohkem kui rannavõrkpallur ja noorema venna Kristjani endine paarimees.
Eesti paremate võrkpallurite seas oli juba poiste isa Peeter, kelle käe all Kaarel ja Kristjangi Pärnus treenimist alustasid. Teine põlvkond lõi jõulisemalt läbi aga hoopis rannavolle liivastel väljakutel.
Pärast kümneaastast koosmängu läksid vennad 2003. aastal palliplatsil lahku. Kaarel on rääkinud, et lagi oli käes - mõlemad on 188 cm pikad, millest jääb tipptasemel mängimiseks väheseks.
Noorem vend Kristjan jätkab karjääri pikema Rivo Vesikuga, Kaarel lõpetas Tartu ülikoolis juuraõpingud ja mängib palli juristiameti kõrvalt hobi korras.

Eestlane ostab järjest rohkem pakendatud toitu
Eestlase toidukorv sisaldab tänase seisuga rohkem pakendatud toitu kui kunagi varem ning see trend on üksnes tõusuteel, selgitasid "Seitsmesed uudised".
Aastas tekib elaniku kohta umbes 425 kg olmejäätmeid, millest mahuliselt moodustavad 60% pakendid. Kokku tekib Eestis ligikaudu 140 000 tonni pakendijäätmeid aastas.

Kirbuturg taaselustab vanakraamiturud
Kasutatud asjade uuesti ringlusse laskmist propageeriv MTÜ Uuskasutuskeskus alustas tänase kirbuturuga vanakraamiturgude traditsiooni taastamist.
Tänapäeva esimest kirbuturgu külastasid tuhandete inimeste seas ka "Seitsmesed uudised".

Tallinna linnavalitsus ei toeta talunike turu rajamist
Kuigi põllumehed peavad Tallinna talunike turu loomist hädavajalikuks on Tallinna linnavalitsus selle rajamisest loobunud.
Tallinn üks väheseid pealinnu Euroopas, kus linlastel puudub võimalus osta otse talunikult värsket kodumaist toodangut, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Tallinnas on Balti jaama turu lähedal Eesti talupidajatel väike turg, kuid seoses jaamaturule rajatava kaubanduskeskusega kaob ka talunike võimalus oma kaupa müüda. Jutud pealinna taluturu loomisest on jäänud vaid juttudeks.
"Siin paneb aeg arvatavasti asjad paika, kui nõudlus põllumeeste käest otse ostmiseks suureneb, ju siis tekib ka võimalusi praegustel turgudel oma kaupa müüa," kommenteeris teemat Tallinna abilinnapea Taavi Aas.

Kaheksane uudis: Tallinna sügisjooks linnas suuri ummikuid ei põhjustanud
Täna ligi 10 000 osavõtjaga toimunud Baltimaade suurim jooksuüritus, SEB Tallinna sügisjooks, suuri ummikuid linnas ei põhjustanud.
Liiklus oli küll tugevalt häiritud nagu taoliste suurürituse puhul ikka, kuid ülisuuri ummikuid või liiklusõnnetusi ettevõtmine endaga kaasa ei toonud.
"Kindlasti oli inimesi, kes ei olnud liikluskorralduse muudatustest teadlikud, aga suurematel ristmikel olid ümbersuunamised olemas," rääkis Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp Päevaleht Online'ile.
Puusepa sõnul said üritusega mitte kursis olevad ja hätta sattunud inimesed nõu küsida liiklusreguleerijate ja politsei käest.
Sügisjooksu 21,1 kilomeetri pikkuse põhidistantsi võitis valgalane Pavel Loskutov, kes põnevas heitluses edestas Vjatšeslav Košelevi.

Viru tänaval plahvatas elektrikaabel
Täna plahvatas vanalinnas Viru tänaval kõnnitee alt kulgev elektrikaabel, mistõttu kerkisid üles kõnnitee sillutise kivid ning näha oli ka leeki.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Päevaleht Online'ile, et plahvatusest teatati politseile kella viie ajal. "Viru tänaval enne Viru väravaid on kõnniteel kivid üles kerkinud. Seda ei tea veel, oli seal tegemist plahvatuse või millegi muuga."
Inimeste ohtutuse tagamiseks on tee Viru ringist kuni väravateni jalakäijatele ja autodele suletud.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava ütles Päevaleht Online'ile, et 16.57 tuli päästekeskusele teade Viru tänaval toimunud plahvatusest. "Tänaval kivid liikusid ja nähti tuld."
Sündmuskohal olid ka demineerijad.
Asjaolude tuvastamiseks aktiveeriti osaliselt Tallinna linnavalitsuse kriisireguleerimise meeskond. Linna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul ootab linn Eesti Energia selgitusi toimunu kohta.

Seenelised leidsid metsast suurtükimürsu
Harjumaal leidsid seenelised eile metsast suurtükimürsu.
Mürsk leiti Jõelähtme vallast Kaberneeme lähedalt metsast, teatas päästeamet.
Päästeameti pressiesindaja Rain Porss ütles Päevaleht Online'ile, et 150 millimeetrise lõhkekehaga, mis oli osaliselt maa seest väljas. "Tänu sellele seenelised lõhkekeha ka leidsid," märkis Porss.
Porsi sõnul käitusid seenelised väga õigesti, et teatasid leiust kohe päästeametit. Pomm on nüüdseks kahjutuks tehtud.

Kaitsevägi mälestas Kurkses hukkunuid
Kaitsevägi mälestas täna keskpäeval Kurkse sadamas 1997. aastal hukkunud Balti pataljoni luurerühma kaitseväelasi.
Väljaõppekeskuse rahuoperatsioonide keskuse kaplan pidas mälestustseremoonial palvuse, teatas kaitsejõudude peastaap.
Mälestustseremoonial sõna võtnud kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Meelis Kiili ütles, et luurerühma kaitseväelased püüdlesid täiuslikkuse poole, kuid jäid loodusele alla. "Nad jäävad igavesti nooreks ning alatiseks meiega," ütles kolonelleitnant Kiili.
Kaitsejõudude peastaabi, rahuoperatsioonide keskuse, Scoutspataljoni ja Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni esindajad asetasid mälestuskivile pärjad.
Auvahtkond tulistas hukkunute mälestuseks kolm kogupauku.

Tagalapataljoni rühm pandi vanematega kohtuma maskides
Kaitsejõudude tagalapataljoni ajateenijad pandi eile karistuseks korralduse kehva täitmise eest vanematega kohtuma lahinguvarustes; ajateenijate sugulased peavad sellist karistust põhiseadusega vastuolus olevaks.
"Üks tagalapataljoni rühmadest ei saanud korrektselt koristamisega hakkama. Karistuseks tuli tervel rühmal asuda koristama seljakotid seljas, nägukattev kiivrialune müts ees, kiiver peas ja välivarustuse kandmiseks ettenähtud rakmed ümber," kommenteeris juhtumit Päevaleht Online'ile kaitsejõudude teavitusosakonna ülema kt Georgi Kokošinski.
Vastuseks küsimusele, kas varustuses tuli noormeestel ka vanematega kohtuda, ütles Kokošinski, et "nii võis olla".
Päevaleht Online'iga rääkinud ajateenija lähisugulane nimetas juhtunut põhiseadusega vastuolus olevaks. Temale teadaolevalt oli eile pärastlõunal Tallinnas Mustamäel asuvasse tagalapataljoni olukorda kontrollima saadetud ka sõjaväepolitsei.

Laoküla raudteeülesõit on suletud
Seoses eile juhtunud liiklusõnnetusega on jätkuvalt suletud Laoküla raudtee ülesõidukoht.
Ümbersõit toimub Põllküla raudteeülesõidu kaudu, teatab maanteeinfokeskus.
Paldiski lähedal juhtus eile hommikul liiklusõnnetus, kus veok MAN sõitis ette elektrirongile. Elektrirongil paiskusid õnnetuse tagajärjel kaks vagunit neljast rööbastelt maha.
Õnnetuses said viga neli inimest.
Tõsiselt oli häiritud ka rongiliiklus Tallinna ja Paldiski vahel, mis taastus siiski täna hommikuks.

Jänes: "Sügisballi" edu on läbimurre Eesti filmikunstis
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on "Sügisballi" valimine Veneetsia festivali ametlikku programmi ja seal preemia võitmine märgiks sellest, et Eesti film äratab rahvusvahelist huvi ja seda võib isegi läbimurdeks nimetada.
"Oma keelt kõneleva väikese riigi jaoks on väga suur tunnustus, kui sellistel suurtel rahvusvahelistel festivalidel tähelepanu pälvime," ütles Jänes.
Euroopas valmib igal aastal ligi 800 filmi, sellises konkurentsis välja paistmine on kultuuriministri hinnangul väga suur asi. "Väikeste, piiratud keeleareaali ja tagasihoidlikuma tootmismahuga riikide puhul võib seda isegi läbimurdeks nimetada," ütles Jänes.
Käesolev aasta on olnud eesti filmile edukas, tähtsamate filmifestivalide programmis on tänavu linastunud teisedki eesti filmid nagu "Magnus" ja "Klass". Jänese sõnul on põhjuseks see, et Eesti filmitegijate looming on rahvusvaheliselt huvitav ja mõtteid tekitav.

Raplamaal hukkus tulekahjus inimene
Raplamaal Kohila vallas täna hommikul puhkenud tulekahjus hukkus
Häirekeskus sai teate tulekahjust Raplamaal Kohila vallas Viliveres asuvas suvilakooperatiivis täna hommikul kell 10.24. Põles mansardkorrusega suvila. Esimese päästeauto tulekahjukohale jõudes olid leegid maja katusest ja akendest väljas ning maja seest tuld täis.
Kustutustööde käigus leiti hukkunud mees ning hiljem ka kaks tulle jäänud koera. Tulekahju tagajärjel jäid suvilast alles söestunud seinad.
Esialgsel hinnangul sai tuli alguse suvila esimesel korrusel asunud eluruumidest. Põlengu tekke täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel.
Tulekahjukohal töötas neli päästeautot Kohilast, Sakust ja Assakult ning operatiivkorrapidaja.

Purjus ATV-juht sai õnnetuses viga
Viljandimaal sai purjus peaga ATV-d juhtinud mees vigastada.
Õnnetus juhtus reedel kella 16.54 ajal Abja vallas Kamara külas. Purjus ja ilma kaitsekiivrita 25-aastane Ain sõitis registreerimata ATV-ga teelt välja.
Liiklusõnnetuse põhjustaja toimetati ravile Viljandi haiglasse.

Purjus jalakäija jäi auto alla
Lääne-Virumaal jäi eile öösel auto alla purjus ja helkurita jalakäija.
Õnnetus juhtus kella 00.30 ajal Rakvere vallas Rakvere-Jõepere maantee teisel kilomeetril.
Sõiduauto Volvo 940, mida juhtis 44-aastane Andrus, sõitis otsa keset sõiduteed liikunud purjus ja helkurita jalakäijale 72-aastasele Heinole.
Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kehavigastusi jalakäija, kes toimetati kiirabiga Rakvere haiglasse.

ÜRO: Afganistani suitsiiditerroristid on enamasti välismaalased
ÜRO raporti kohaselt pole üle pooled Afganistani enesetaputerroristidest rahvuselt afgaanid.
Raport suitsiidirünnakute kohta tsiteerib Taliani liidrit, kes väidab, et rohkem kui 80% pommiterroristidest on värvatud Pakistanist, kus neid treenitakse ja varjatakse, vahendab BBC. Seda tõestab ka rünnakuintsidentide järsk kasv viimase kahe aasta jooksul.
ÜRO avaldas raporti avalikustamine langeb kokku Afganistani esimese enesetapurünnaku kuuenda aastapäevaga, kuid alles 2005. aastal muutusid sellised rünnakud riigis tavaliseks. Eelmisel aastal oli neid rünnakuid 123, selle aasta augustiks aga juba 103.
Selle aasta kuue esimese kuu jooksul hukkus neis rünnakutes 193 inimest, kellest 121 olid tsiviilisikud, 62 Afganistani kaitsejõududest ja kümme välisvägede sõdurid.

Iirimaal suri juba neljas laps jalgpallitreeningul
Iirimaal on treeningutel sellel nädalal surnud neli last, neist kaks Tyrone'i ja kaks Westmouth'i maakonnas.
13-aastane Patrick Devlin kukkus kokku laupäeva hommikul jalgpallitreeningu ajal, vahendab BBC. Poissi püüti kohapeal elektrilise südamestimulaatoriga elustada, kuid Patrick suri hiljem haiglas.
Tyrone'i maakonnas oli see sel nädalal juba teine noore poisi surm. Teisipäeval suri 10-aastane Patrick Breen samuti treeningul.
Jalgpalliklubi sekretär ütles, et inimesed ei suuda juhtunut uskuda. "See on tõesti traagiline nii nende poiste peredele, klubiliikmetele ja teisele noortele, kes surmade juures kohal olid," märkis ta.
Sarnastel asjaoludel suri Iirimaal sel nädalal veel kaks last Westmouth'i maakonnas.

Madeline'i vanemad lahkuvad Portugalist
Kadunud Madeline McCanni vanemad lahkusid oma Portugali villast, et alustada reisi tagasi Suurbritanniasse.
Kate ja Gerry McCann ütlesid, et nad ei põgene Praia de Luz'ist, vaid tahavad "lapse huvides" naasta Rothley Leics'i Suurbritannias, vahendab BBC.
Paaril oli esilalgu niikuinii plaanis sel nädalavahetusel Portugalist lahkuda, kuid vahepeal otsustasid nad selle edasi lükata, kuna nad nimetati oma lapse tapmises ametlikeks kahtlusalusteks. Kuid täna varahommikul otsustasid nad oma esialgse plaani juurde jääda ja tagasi kodumaale sõita.
Kate'i vanemate sõnul naaseb paar kodumaale kokkuleppel Portugali võimude ja politseiga. Paarile pole esitatud mingeid kautsjonitingimusi ega reisimispiiranguid. Kumbagi neist on eraldi küsitletud üle 24 tunni. Kate McCann kuulutati kahtlustatavaks reedel, tema mees Gerry 12 tundi hiljem laupäeval.

Marutaud võib inimesele ohutuks muutuda
Marutaud võib ekspertide hinnangul kümne aasta jooksul maailmast kaduda, kui suudetakse välja töötada efektiivsed meetmed kodukoerte laialdaseks vaktsineerimiseks.
Edinburghi ülikooli teadlased viisid läbi laiaulatusliku uuringu haiguse kohta, mis tapab igal aastal umbes 55 000 inimest, vahendab BBC. Nad jõudsid järeldusele, et kui piisaval hulgal kodukoeri vaktsineeritakse, siis võib haiguse ahel katkeda ja see muutuda inimestele ohutuks.
Teadlased väidavad, et Aafrika ja Aasia piirkondades, kus haigus laialdaselt esineb, ei ole vaktsineerimisele piisavalt tähelepanu osutatud. Seda vaatamata faktile, et koerte vaktsineerimine maksaks vähem kui muud tervishoiuprogrammid.
Edinburghi teadlased töötavad koos vaktsiini tootja Intervetiga selle kallal, et juurida marutaud välja Ida-Aafrika Senegeti regioonist.

Ligi: elektirihinna tõusu juures on süüdistuse saanud kõik
Riigikogu liikme Jürgen Ligi hinnangul on elektrihinnatõusus saanud süüdistuse kõik - nii Eesti Energia juhatus ja nõukogu kui peaminister ja poliitikud.
Ligi kirjutab oma blogis, et peaminister ei teadnudki hinnatõusust midagi ja pahandas Eesti Energia juhatusega. Nõukogu pole tema sõnul asja arutanudki ja võibolla ei saanud arugi, kui hinnatõusust räägiti.
"Aga roim ise on sooritamata ja hind endine. On vaid taotlus, mille juhatus esitas energiaturu inspektsioonile ja mida too peab vajalikuks pikki kuid vaagida," ütles Ligi.
Ligi märkis, et nõukogu koosolekul oli küsimust vaid põgusalt arutatud.
"Uued liikmed, kes ei teadnud tava ja kelle hulka minagi kuulun, tegid seepeale ka häält. Üks küsis, kas me otsustame midagi või kuulame ära. Vastati, et pole kombeks otsustada, sest selleks on meil sõltumatu energiaturuinspektsioon, ja nõukogu pole vaja kurva sõnumiga löögi alla seada," seletas Ligi.

Estonia turupäev tõi kokku tuhandeid teatrisõpru
Täna keskpäeval kolmeks tunniks avatud traditsioonilisel Estonia turupäeval tutvustasid estoonlased oma algava 102. hooaja ettevõtmisi.
Teatrihoone tagusel ajaloolisel turuplatsil peetud kolmetunnisel peol osales publikuna tuhandeid inimesi. Lisaks oksjonile ja piletite soodusmüügile toimus suur kontsert teatri parimate lavajõudude osalusel.
Kauneid ooperi- ja operetimeloodiaid esitasid "Estonia" solistidest Helen Lokuta, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Juuli Lill, Mart Madiste, Jassi Zahharov, Margit Saulep, Tiiu Laur, Valentina Taluma, Alar Haak, Rene Soom, Villu Valdmaa, Heli Veskus ja Urmas Põldma. Külalissolistidest astusid lavale Marko Matvere ja Hele Kõre. Turupäeval esinesid balletisolistid Eve Andre, Heidi Kopti, Daniel Kirspuu, Gena Germanovich ja Marika Muiste.
Estoonlased ja külalissolistid musitseerisid Eri Klasi, Arvo Volmeri, Jüri Alperteni, Erki Pehki ja Mihhail Gertsi juhatusel, samuti dirigeeris Rahvusooperi sümfooniaorkestrit ja ooperikoori kultuuriminister Laine Jänes. Kolmetunnise kontserdi lavastas Arne Mikk.

Eesti Draama 2007 suur auhind läks NO99-le
Eesti teatri festivali Draama 2007 suur auhind läks teatrile NO99 etenduse "??? ehk Garjatšije Estonskije Parni eest.
Eesti teatri festivali Draama 2007 žürii kuulutas eile õhtul välja kümme preemiat festivali võistlusprogrammis olnud lavastustele ja seega kahe viimase hooaja Eesti teatrile.
Väikse auhinna sai Tallinna Linnateater lavastuse eest "Kivid sinu taskutes".
Tugevaima tugirolli autasu pälvis Pärnu Endla teatri näitleja Arvi Hallik osa eest etenduses "Karge meri".
Võluvaimad armastajad olid samuti Endla näitlejad Märt Avandi ja Piret Laurimaa etenduses "Karge meri".
Auhind parimale näitlejannale läks Tiina Tauraitele rolli eest Von Krahli teatri etenduses "Kajakas".
Parima näitleja auhinna sai Juhan Ulfsak rolli eest etenduses "Kajakas".

Powell jooksis Rietis maailmarekordi! 
MM-võistlustel Osakas 100 m jooksus kolmanda kohaga leppima pidanud ning reedesest Kuldse liiga etapist Zürichis loobunud Asafa Powell oli suurtulemuseks valmis pühapäeval Itaalias Rietis.
1,7 m/s puhunud taganttuule toel sai jamaikalane ajaks 9,74 ning alistas samuti tema nimele kuulunud senise rekordi kolme sajandiksekundiga. Suurtulemus sündis IAAF GP-sarja osavõistluse ühes kahest eeljooksust! Powell püstitas 9,77 sekundiga oma esimese maailmarekordi 14. juunil 2005 Ateenas ning kordas seda mullu kaks korda - 11. juunil Gatesheadis ja 18. augustil Zürichis.
Teisena lõpetas rekordijooksu Norra esisprinter Jaysuma Saidy Ndure 10,07 ja kolmandana eksmaailmameister Kim Collins (Saint Kitts & Nevis) 10,14 sekundiga. Jooksu pealt näinud IAAF-i korrespondendi sõnul on tulemus seda üllatavam, et Powell ei jooksnud lõpuni täie kiirusega. "Jäi mulje, et tal on finaaljooksuks veel midagi tagavaraks," arvas Diego Sampaolo.

Tallinna sügisjooksu võitjaks krooniti Pavel Loskutov
Sügisjooksu 21,1 kilomeetri pikkuse põhidistantsi võitis valgalane Pavel Loskutov, kes põnevas heitluses edestas Sillamäe "Kalevi" esindajat Vjatšeslav Košelevi.
Kolmas oli Taivo Pui klubist sportkeskus.ee. Eesti meistrivõistluste arvestuses oli poolmaratoni medalikolmik: Pavel Loskutov, Taivo Püi ja Margus Pirksaar, kirjutab etvsport.ee.
Naiste arvestuses oli kiireim ja tuli Eesti poolmaratoni meistriks Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi jooksja Sigrid Valdre. Talle järgnesid sama klubi esindaja Jekaterina Batjuk ja lätlanna Ilona Marhele. Eesti meistrivõistluste arvestuses võitis pronksmedali Kadri Kadak klubist sportkeskus.ee.
Kümnekilomeetri distantsil olid kolm kiiremat lätlane Mareks Florosenoks, Kaupo Tiislär Rapla Jooksuklubist ja Rahno Palmi kergejõustikuklubist Viimane Ring.

F1 MM-sarja 13. etapi võitis Alonso
F1 autode MM-sarja 13. etapp Itaalias Monza ringrajal kujunes McLaren-Mercedese meeskonna pidupäevaks.
Sõidu võitis parimalt stardikohalt lähtunud ning vaid boksipeatusteks liidrikoha loovutanud Fernando Alonso. 101. korda GP-l osalenud hispaanlane sai kirja karjääri 19. võidu.
Teisena lõpetas MM-sarja üldliider Lewis Hamilton, kuid tema edu tiimikaaslase ees kahanes veel kahe punkti võrra ning on nüüd vaid 3 punkti (vastavalt 92 ja 89). McLaren-Mercedesele oli see hooaja neljas kaksikvõit, kuid vaid ühel korral on sel juhul esimene olnud Hamilton. Ferrari pühamus Monzas pole McLaren kunagi varem kaksikvõitu saavutanud.
Kolmandana lõpetas Kimi Räikkönen (Ferrari) ning on samal kohal ka kokkuvõttes 74 punktiga. Monzas oma Ferrari tehnilise rikke tõttu katkestama pidanud Felipe Massale jäi tabelisse 69 punkti. Esikolmiku järel lõpetasid kaks BMW Sauberit, roolis sakslane Nick Heidfeld ja poolakas Robert Kubica. Kuuendana ületas lõpujoone sakslane Nico Rosberg (Williams-Toyota), seitsmendana soomlane Heikki Kovalainen (Renault) ning kaheksandana Hondale sel hooajal teise punkti toonud britt Jenson Button.

Asmer kindlustas endale F3 meistritiitli
Marko Asmer kindlustas endale Briti F3 klassi meistritiitli hoolimata sellest, ei lõpetanud sarja 19. etappi Crofti ringrajal.
Parimalt stardikohalt lähtunud eestlane lõpetas juba esimese ringi 3,3 -sekundlise eduga Stephen Jelley ees ning viienda ringi lõppedes oli edu juba üle viie sekundi, kuid 13. ringilt liidrit enam ei tulnud.
Asmeri jaoks tähtsaim oli aga see, et temas ainus võimalik konkurent üldvõidule sakslane Maro Engel pidi võistluse pooleli jätma juba esimesel ringil ning see tähendas, et allesjäänud kolme etapiga ta meie mehest enam mööduda ei saa.
Sarja 19. etapi võitiski 24-ringilise kihutamise lõppedes Jelley 1,951 sekundiga Sam Birdi ja 2,455 sekundiga Greg Manselli ees. Neljandana lõpetas soomlane Atte Mustonen. Võistluse kiireim ring jäi 1.14, 409-ga ikkagi Asmeri nimele.

Margit Rüütel võitis Mestres koos Alissa Kleibanovaga
Margit Rüütel tuli koos venelanna Alissa Kleibanovaga Itaalias Mestres toimuva 50 000 USA dollari suuruse tenniseturniiri paarismängu võitjaks.
Bangkoki suveuniversiaadi finalistid alistasid 6: 2, 7: 5 Bosnia ja Hertsegoviina - Valgevene paari Mervana Jugic-Salkic ja Darja Kustova, kirjutab ETV Sport.
Üksikmängus pudenes Rüütel juba avaringis, Maret Ani jõudis veerandfinaali.

BC Kalev/Cramo võitis mõlemad kontrollkohtumised Ventspilsiga
BC Kalev/Cramo pidas Läti klubi BK Ventspilsiga kaks kontrollmängu. Reedese kohtumise võitis Kalev numbritega 93: 72 ja laupäevase mängu pea sama suure vahega - 114: 94.
Reedel said vähemalt kaheksa minutit mänguaega kõik üheksa Kalevi pingil olnud pallurit ja punktideta jäi vaid Kristo Saage, võitjate resultatiivseim oli Travis Reed 23 punktiga, kirjutab bckalev.ee.
Laupäeval oli lisandunud kalevlaste koosseisu Kristjan Kangur ja seekord sai ka Saage ühe täpse vabaviske kirja. Lätlased ei saanud kuidagi kinni Viiaskit, kes 11 ja poole minutiga loopis Ventspilsi korvi koguni 24 punkti, aga tegi samas ka viis isiklikku viga.

Rohtlaan teenis Lausitzist ühe punkti
Motoringrajasõitja Marko Rohtlaan sai Superstock 1000 klassi MM-etapil Saksamaa Lausitzi ringrajal 15. koha ning teenis sellega ühe punkti.
Hondat taltsutav eestlane lõpetas 14 ringi pikkuse võidusõidu ajaga 24.48, 085 ning edestas austraallast Brendan Robertsit vaid 0,168 sekundiga, kirjutab ETV Sport.
Võistluse võitis belglane Didier van Keymeulen Yamahal ajaga 24.20, 075. Talle järgnesid itaallased Niccolo Canepa Ducatil ja Claudio Corti Yamahal.
Sarja kokkuvõttes hoiab 136 punktiga liidrikohta itaallane Matteo Baiocco. Teisel kohal on 127 punktiga belglane Xavier Simeon ning kolmas 125 silmaga Canepa. Rohtlaan on üheksa punktiga üldarvestuses 21.

Baruto alustas võiduga
Kaido Höövelson alias Baruto alustas aasta viiendat sumo suurturniiri Aki-bashot võiduga 30-aastase Kotokasuga vastu.
Baruto, kes pärast vigastust on taas langenud Juryo divisjoni ja asub seal rankingus lääne 9. real, sai Kotokasuga vastu võidu tehnikaga yorikiri, kirjutab Sportnet.
182 sentimeetri pikkuse ja 136 kilogrammi kaaluva Kotokasugaga (kodanikunimega Keigo Yamada) on Baruto kohtunud korra ja kaks aastat tagasi samal turniiril tuli samuti võit yorikiriga.
Kotokasuga tegi oma debüüdi profisumos 1993. aasta kevadel, kõrgeimaks positsiooniks sumo hierarhias on Juryo kaheksas rida.

Henini võit U.S. Openil oli võimas
Maailma esireket Justine Henin ei kaotanud tänavusel US Openil mitte ühtegi setti.
25-aastane belglanna mängis New Yorgis tribüünile nii Serena kui Venus Williamsi ja otsustavas matšis polnud talle vastast Svetlana Kuznetsovast, kirjutab Sportnet. Henini seitsmes Grand Slam tiitel tuli numbritega 6: 1, 6: 3.
Vaid 168 cm pikkuse ja 57 kilogrammi kaaluva kõhetu, kuid sitke belglanna domineerimist kinnitab ka statistika - viimase 31 aasta jooksul pole USA lahtiste naisüksikmängu finaalis kaotaja alla nelja geimi kätte saanud.
Henin on viimase kahe hooaja jooksul osalenud seitsmel Suure slämmi jõuproovil ja jäänud neist finaalist välja vaid ühel korral - tänavu Wimbledonis.

JAAK JUSKE: Kas Tallinna volikogu esimees lubas tõesti seadust rikkuda? 
Algab Tallinna volikogu istung. 63 linnavolinikust on kohal vaid neli, igast fraktsioonist üks, kel õigus hääletada kõigi kolleegide eest. Pärast eelmist neljapäeva tundub, et just sellisest hääletussüsteemist unistavad volikogu rahvaliitlased ja keskerakondlased.
Tallinna volikogu vastmoodustatud kolmeliikmelise Rahvaliidu saadikuühenduse poliitiline avalöök lõi väga ohtliku pretsendendi. Tallinna volikogu ega ka riigikogu töös pole teada varasemast ajast juhust, kus mõni saadik oleks hääletanud tuimalt ka istungil mitteviibiva erakonnakaaslase eest. Aga kasiino-teemalise eelnõu lõpphääletusel eelmisel neljapäeval rahvaliitlane Peeter Mardna oma pinginaabri Erika Salumäe eest just seda tegi.
Igas demokraatlikus riigis lepitakse kõigepealt kokku mängureeglid, otsuste langetamise täpne kord, mis fikseeritakse siis seaduste või muude õigusaktidega. Eesti õigussüsteem ei näe esinduskogudes ette topelthääletamise võimalust. Iga rahva poolt valitud saadik peab oma otsuse ise langetama. Ja kui teda mingil põhjusel hääletamise hetkel saalis pole, ei saa ta oma häält hiljem anda. Muide, teatud juhtudel võib ka hääletamata jätmine tähendada oma poliitilise seisukoha väljendamist või kartust oma positsiooni avalikustada. Meenutagem või mullust presidendivalimist riigikogus, kus Rahvaliidu ja Keskerakonna saadikud ei võtnud hääletussedeleid välja. Kellegi teise eest hääletamine tähendab aga Eestis demokraatliku otsustusprotsessi väga räiget rikkumist.

Mardna hääletas volikogus ka Salumäe eest
Tallinna volikogu opositsioonisaadikud esitasid volikogu esimehele Toomas Vitsutile protesti, sest rahvaliitlane Peeter Mardna hääletas kasiinoteemalise eelnõu poolt ka Erika Salumäe eest.
Tallinna volikogu hääletas neljapäeval keskerakondlase Märt Sultsi esitatud eelnõud, mis käsitleb hasartmänguseaduse muutmist, eelnõu võeti vastu 37 poolthäälega, kirjutab SL Õhtuleht.
Volikogu liikme, reformierakondlase Matti Martinsoni kinnitusel hääletas Mardna esmalt enda eest, vaatas siis ringi ja tegi kiire liigutuse Erika Salumäe puldil, kus kaart sees oli, hääletades ka tema poolt, rääkis Martinson.
Rahvaliidu teabejuhi Manuela Pihlapi sõnul leppisid Peeter Mardna ja Erika Salumäe kokku, et toetavad eelnõud, kuna Salumäe oli hääletuse ajaks lahkunud, hääletas Mardna Salumäe eest.

Soome kaitseminister peab Venemaad suurimaks ohuks
Soome kaitseminister Jyri Häkämies (Kokoomus) kordas oma eelmisel nädalal USA-s öeldud seisukohta, et Venemaa on Soome suurim julgeolekupoliitiline väljakutse. Soomes tekkis sellest poliitiline tüli.
Peaminister Matti Vanhanen väitis, et Soomet ei ähvarda sõjaline oht mingilt suunalt. President Tarja Halonen oli jälle pahane, et tema ei olnud kõne tekstiga eelnevalt tutvunud.
Aastatel 1918-1920 enamliku Venemaaga sõjajalal olnud ning 1939.-1940. a ja 1941.-1044. a Nõukogude Liiduga sõdinud Soomes on juba aastaid olnud tabuks Venemaa ohust kõneleda. Halonen on olnud Vladimir Putini suurimaid sõpru läänemaailmas.

HARDO AASMÄE: Turuta on ostja ja müüja suhted rikutud
Kindlasti olid turud olemas juba inimtsivilisatsiooni koidikul, kui sündis Sumeri põlluharijate kultuur.
See oli enne, kui tekkis turust ekslikult lahutamatuks peetav raha, mille leiutasid foiniiklased alles tuhatkond aastat hiljem. Turg on sedavõrd visa ja tähtis ettevõtmine, et isegi Lübecki linnaõiguses, mille alusel valitseti Tallinna linna mitusada aastat, oli turukorraldusele otseselt või kaude pühendatud umbes 30 paragrahvi 168-st.
Turukaubandus on üle elanud ka kõige raskemad Nõukogude ajad, kui teatud perioodil olid turusuhted üldse keelatud. Tollaegne n-ö kolhoositurg ja täika varjasid turusuhete vääramatut toimimist ka siis, kui need pidid ära kaduma. Nüüdseks on Nõukogude aeg koos oma majandusteooriaga arhiivi antud ning turumajandus õitsele puhkenud.

Arstiabi - kiire ja korralik
Ma ei saa aru vinguvas toonis juttudest Eesti arstiabi kohta.
Sattusin valusa jalaga pojaga Tallinna lastehaigla kiirabiosakonda 6. septembri õhtul. Mul polnud kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Piisas, et teadsin poja sünnikuupäeva ja nime. Kahekümne minuti jooksul saime vastuvõetud-röntgendatud-kipsitatud. Seda kõike asjalike ja samal ajal lohutavate sõnade saatel. Aitäh kõigile abiandjaile!
Kellele sellest ei piisa, kolige, palun, Rootsi, kõikide soovide täitumise maale, kus olen minestanud sõbraga oodanud haigemajas akuutabi kolm tundi. Mispeale sõber loomulikult virgus ja me lihtsalt koju läksime...

Kalevipoeg oleks parem
Eesti vabadussammas peab olema eestimeelne, eestimaine ja Eesti päritolu.
Ta ei tohi võimaldada kaksipidi arusaamu ega erinevaid tõlgendusi. Tõsi, rist on küll sõjaväeline autasu vabadusvõitlejale. Aga rist on ka omane kalmistule, mälestamaks lahkunut. Rist oli tunnuseks ka meid kunagi orjastanud ristirüütlitele, kes tule ja mõõgaga üritasid hävitada meile omase muistse taarausu.
Vabadussammas peab kajastama meie vabaduspürgimusi iidsetest aegadest ja ainsana vastaks sellele tingimusele (kui tähelepanelikult tutvuda Kreutzwaldi loominguga) põllukividest postamendile püstitatud Kalevipoja kuju. Olgu USA-s ja Lätis naisekuju, Eestis võiks vabaduse kehastuseks olla mees.

Kirjad: Televisiooni nõrkusest
Eestis püütakse kiidelda ja üle pakkuda rahvusringhäälingu nimega.
Teleekraanilt näeme aga päev-päevalt välismaa seriaale ja dokfilme. Ühesõnaga seda, millel on vähe ühist rahvuslikkusega.
Kui võtta veel lisaks erakanalid, siis on pilt trööstitu. Tekib tunne, et ei ela mitte Eestis, vaid kusagil kaugel läänes, õigemini USA-s. Õhtused filmid ei ole Hollywoodi mitte just kõige parem toodang. Õigemini propageerivad paljud need filmid vägivalda - nagu olekski see kogu elu sisu ja eesmärk.
Tahaks küsida, kust saab teismeline noor või laps endale positiivset eeskuju? Tänavavägivald, vägivald koolis ja kodus saab alguse kultuuri puudumisest televisioonis ja raadios.
Olgu see meeldetuletuseks ringhäälingutegijatele. Teil on suur vastutus rahva püsimajäämisel ja kõlbelise tervise säilimisel.

JUHTKIRI: Pidurdab see, kes saab
Liikluskaos laiutab ka raudteeülesõidukohtadel - laupäeva hommikul sõitis Paldiskis veok otsa reisirongile, mille juhtvagun paiskus raudteega risti ning ka teine vagun sõitis rööbastelt välja.
Kõige raskemalt sai vigastada sohver, haiglasse viidi ka vedurijuht, tema abi ning klienditeenindaja. Õnn, et nädalavahetusel on hommikune rong üsna tühi ning kannatanute arv jäi suhteliselt väikseks.
Raudteesurmade põhjus number üks on rongi otsasõit inimesele, näiteks raudteel jalutajale. Kuid sellised õnnetused ei sea üldjuhul ümbruskonda nii suurde ohtu kui auto ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel, mis on järjest surmavamaks muutunud. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli neid vastavalt 20 ja 25; mõlemal aastal 11 vigastatut, kuid ei ühtegi hukkunut. Sellel aastal on sellistes õnnestustes surnuid juba neli.
Rongijuht pidurdab ohu korral alati nii palju, kui saab, aga raskeid vaguneid vedaval kaubarongil võib seismajäämine võtta paar kilomeetrit. Töökorras auto pidurdusteekond on ehk poolsada meetrit, kuid järjest rohkem on liiklusõnnetusi, kus autojuht pole justkui tahtnudki kokkupõrget vältida.

Plahvatuse Tallinna vanalinnas põhjustas elektrikaabli rike
Tallinna vanalinnas pühapäeva õhtupoolikul inimesi ehmatanud ja kõnnitee kive kergitanud kärgatuse põhjustas lühis maa-aluses kõrgepingekaablis.
Eesti Energia tütarettevõtte Jaotusvõrgu kinnitusel on tegemist tavatu rikkega, mille juhtumise tõenäosus on äärmiselt väike, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Viru väravate juures lilli müüv Zita koristas teisipäeval kioskit tahmast ja ütles, et tänavakive liigutanud ja leegi tänavast välja visanud kõmakas jäi õnneks õnnelikuks ehmatuseks. Keegi viga ei saanud ja sel hetkel peale tema ja kioski perenaise õnnetuskohal inimesi polnud.
Üllatusena tuli selline rike ka Eesti Energiale. Esmaspäeval käisid remonditööd. Jaotusvõrgu Tallinna käidusektori juhataja Jaanus Tiisvend ütles, et lühisesse läks kõrgepingekaabel ja kaabli nõrgim koht ehk jätkumuhv. "Et ta rahvale silma paistis, on haruldane," tõdes Tiisvend.

Parts loodab piirijärjekordade kaotamisel Barrot' abile
Majandusminister Juhan Partsi sõnul on Euroopa Komisjoni asepresident, transpordivolinik Jacques Barrot saavutanud Venemaaga läbirääkimistel edu ja seetõttu võib loota tema abile ka piirijärjekordade vähendamisel.
"Barrot ja Vene transpordiminister on moodustanud erinevad töörühmad, kes on jõudnud esimese vahetulemuseni ning see puudutab piiriületust nii Narvas kui Kagu-Eestis," rääkis Parts pressikonverentsil ajakirjanikele, kirjutab ETV24.
Tema sõnul on nüüd küsimus reaalsetes rakendustes, mis nõuavad mõlemapoolset tahet, pingutusi ja investeeringuid.
"Miks ma julgen panna reaalseid lootusi, et me leiame kasvõi mingisugustes osades lahendusi, on Barrot' poolt saavutatu. Me teame, et Siberi ülelendude küsimus oli Euroopa Liidu ja Venemaa vahel pikka aega läbirääkimiste teema. Barrot' ajal on saavutatud läbimurre," tõdes Parts.

Tallinna ajaloomuusemisse viiakse Viktor Kingissepa kuju
Teisipäeval transporditakse Kuressaarest Tallinna hiigelsuur Viktor Kingissepa skulptuur, mis leiab oma koha loodavas nõukogudeaegsete monumentaalskulptuuride ekspositsioonis Eesti ajaloomuuseumis.
25 tonni kaaluv ja 4,5 meetri kõrgune Viktor Kingissepp - linnarahva kõnepruugis Mikiveriks kutsutud kuju - sai Kuressaare linnaväljakul seista vaid aastakese.1988. aastal skulptor Matti Variku loodud skulptuur võeti 1989. aasta aprillis maha ning toimetati alguses Marienthali parki, hiljem kõrvalisele laoplatsile.
Kuressaare linnavolikogu otsustas selle aasta suvel anda skulptuuri üle Eesti ajaloomuuseumile. OÜ Kaarlaid abiga transporditakse skulptuur Maarjamäe lossi parki, kus ta leiab koha loodavas nõukogudeaegsete monumentaalskulptuuride väliekspositsioonis. Tegemist on seni kõige kaalukama skulptuuriga, mis muuseumi kollektsiooni on saabunud.

Nõukogude skulptuuride teemapark võtab ilmet
Tallinna Maarjamäe lossi taha toodi täna kokku kolm nõukogude ajast pärit punategelaste kuju.
Homsest Päevalehest saab lugeda, milliseks teemapark peagi areneb ning milliste omaaegsete suurkujude skulptuure seal näha saab.
"Ajalugu kirjutavad alati võitjad ja teemapark näitab, milline on olnud ühel perioodil võitjate kirjutatud ajalugu," rääkis Eesti ajaloomuuseumi arendusdirektor Mariann Raisma Päevalehele.
Täisartiklit saab lugeda kas homsest Päevalehest või Päevaleht Online'ist juba südaööl.

Tallinna laste turvakeskuses on üha enam alaealistest sõltlasi
Hullud ei ole lood ainult Kagu-Eestis, üha suurema alaealiste sõltlaste hulgaga tuleb arvestada ka Tallinna laste turvakeskusel, mille juurde valmib peagi juurdeehitus.
Juhataja Erki Korp kardab, et tänavune oktoober toob viimaste aastaste suurima probleemsete laste buumi, teatavad "Seitsmesed uudised".

Tulekahjus kannatada saanud tanker jõudis sadamasse
Reede varahommikul Hiiumaa lähedal tulekahju tõttu hätta sattunud tanker Sky Star jõudis täna kell 18.35 puksiiri abil Muuga sadamasse.
Esialgu püüdis tankeri meeskond aluse mootorit remontida, teatas piirivalveamet.
Laupäeval tellisid omanikud erafirmast puksiiri. Piirivalve operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskuse teatel jõudis puksiir Tasuja sündmuskohale pühapäeva öösel kell 1.40 ja alustas teekonda Muuga sadamasse kell 2.55. Pukseerimist käis kontrollimas ka piirivalvelaev 105 Torm.
Piirivalve operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskus sai tankerilt hädakutsungi reede varahommikul kell 3.52. Panama lipu all sõitva tankeri Sky Star masinaruumis oli puhkenud tulekahju, mille tankeri meeskond oma jõududega kustutada suutis.
Piirivalvelaev Maru jõudis sündmuskohale kell 8.40 ning tegi kindlaks, et reostust ega muid väliseid õnnetuse tunnuseid tankeril ei ole. Tanker ei olnud lastis ja olukord ei kujutanud ohtu keskkonnale.

Europarlament soovib roolijoodikute peatamiseks ööbusse
Europarlament soovitab kaaluda ööbusside käivitamise, et vähendada
Tallinn ei pea hetkel selliste liinide avamist võimalikuks, teatavad "Seitsmesed uudised".

Maakonna haiglad ravivad joovaid alaealisi
Põlva politsei, arstid ja haridusinimesed on mures alaealiste seas üha kasvava alkoholi tarbimise ja kõige sellega kaasneva pärast.
Viimastel päevadel on maakonnahaigla võtnud lausa iga päev vastu alaealisi, kes on kas meelemärkusetuks joonud või kuuluvad juba 16-aastaselt võõrutusravi vajajate hulka, teatavad "Seitsmesed uudised".

Kaheksane uudis: riigikogu esimeselt istungilt puudujate nimed
Päevaleht Online avaldab täna XI riigikogu koosseisu esimeselt sügisistungjärgult puudunud poliitikute nimed.
Esimesel istungil osales täna 91 riigikogulast ja puudu oli kümme, neist viis reformierakondlast, kaks keskerakondlast ning üks inimene nii Isamaa ja Res Publica Liidust, Sotsiaaldemokraatidest kui ka Erakond Eestimaa Rohelistest.
Siiski ei saa kümnest puudujast vähemalt nelja peale asjatult näpuga näidata, kuna riigikogu eelinformatsioonile tuginedes viibisid nad välislähetusel.
Reformierakonna puudujad:
Igor Gräzin, Väino Linde (viibib Portugalis Lissabonis Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimustega tegelevate parlamendikomisjonide ühisistungil), Kalle Palling, Mati Raidma (osaleb Prantsusmaal Toulouse'is 5. kaitseteemalisel suvekonverentsil) ja Hanno Pevkur (viibib Portugalis Lissabonis Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimustega tegelevate parlamendikomisjonide ühisistungil).

Rahvale meeldib Evelin Ilves
Homme ilmub Päevalehes küsitlus presidendiproua Evelin Ilvese populaarsusest.
Päevalehe tellitud uuringust selgus, et Evelin Ilves on rahvale silma jäänud kui oma ametiga hästi toime tulev esileedi.
Tervelt 76 protsenti eesti keelt kõnelevaist inimestest leiab, et Evelin Ilves saab oma ülesannetega hakkama.
Homsest Päevalehest saab täpsemalt teada, millega on Evelin Ilves inimeste poolehoiu võitnud.
Täisartikkel ilmub Päevaleht Online'i südaööl.

Teismeline poiss pussitas keskealist meest
Laupäeval lõi purjus 16-aastane noormees Harjumaal noaga keskealist meest, kes haiglasse viidi.
Pussitamine leidis aset öösel kella poole kolme ajal Anija vallas Voose külas, teatas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Päevaleht Online'ile.
Teismeline noormees lõi korteris noaga 49-aastast Raimondit, kes viidi Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse
Juhtunu asjaolud on selgitamisel.

Keskkonnainspektsiooni hakkab juhtima Peeter Volkov
1. oktoobrist asub Keskkonnainspektsiooni peadirektori ametikohale praegune AS Pärnu Sadama juhatuse esimees Peeter Volkov.
"Peeter Volkovil on tänu oma senisele tööle hea kogemus tootmise, tööstuse ja sadamate tööga seotud keskkonnariskide osas. Lisaks on tal pikaajaline juhikogemus. Kõik see on oluline Keskkonnainspektsiooni peadirektori ametikohal ja saigi määravaks Volkovi valimisel," selgitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Minister tegi valiku kolme kandidaadi hulgast.
Inspektsiooni endine juht Ain Purga lahkus ametist omal soovil käesoleva aasta 25. juunil.
Keskkonnainspektsioon on keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid.

Riigikogu alustas esimest istungit laulu ja 10 puudujaga
Riigikogu XI koosseis alustas täna uut sügisistungjärku 91 liikmega TTÜ meeskoori saatel.
Avakõne pidas riigikogu esimees Ene Ergma, kelle sõnul on uuel parlamendihooajal vaja vastu võtta mitmeid otsuseid, mis puudutavad otseselt Eesti inimeste ja riigi käekäiku. Sealhulgas tuleb arutluse alla võtta näiteks 2008. aasta riigieelarve, kaitseväe välismissioonide jätkamise küsimus ja Eesti energeetika tulevik, mis ei tohiks jääda "hapukurgihooaja lööknumbriks".
Kõne pidas ka vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes rõhutas, et parlamendil seisab ees ülesanne töötada normaalsele demokraatlikule riigile omase rahvaesindusena, kus iga uus seadus või seadusemuudatus sünnib kõiki asjassepuutujaid hõlmava arutelu käigus.

Ergma: Vene-Saksa gaasijuhe on riiklikult tähtis küsimus
Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul vajab Vene-Saksa gaasiujuhtme rajamise temaatika riigikogus arutamist riiklikult tähtsa küsimusena.
"Kavandatav Vene-Saksa gaasijuhe Soome lahes ja Läänemeres ei ole läbinud arutelu riigikogus. Pean oluliseks, et seda arutataks riiklikult tähtsa küsimusena siin saalis võimalikult kiiresti," ütles Ene Ergma riigikogu sügisistungjärgu avamisel.
Ergma sõnul seisab riigikogu ees ka tõsine debatt Eesti energeetika tulevikust.
"Energeetikaarutelu ei tohi olla "hapukurgihooaja lööknumber", seda saab teha vaid koostöös ministeeriumitega, riiklikult tähtsa küsimusena, kaasates energeetika tippasjatundjaid," lisas riigikogu esimees.

Kallase eksalluv: oma peaga mõtlev eurovolinik võib hävitada kabineti töö
Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabinetis töötanud hollandlane Derk-Jan Eppink kirjutab oma raamatus "Life of a European Mandarin" Euroopa Komisjoni sisetülidest.
Eppnik kirjutab raamatus, et oma peaga mõtlev või elust tüdinenud eurovolinik võib hõlpsasti hävitada sadade ametnike töö, kirjutab Kauppalehti.
Endine ametnik paljastab ühtlasi, et voliniku kabinetiülem võib tahtlikult ülemuse töökalendri kohtumisi nii tihedalt täis kirjutada, et muudab ülemusel asjadesse süvenemise raskeks.
Kauppalehti lisas, et Euroopa Komisjoni ametnikke peetakse eriti võimsaks masinavärgiks, mis võib kogemusteta volinikust lihtsalt üle sõita.
Eppink on töötanud kahe voliniku, Frits Bolkensteini ja Siim Kallase kabinetis.

USA suursaadik: Eesti peamine probleem on integratsioon
Eelmisel nädalal Narvat külastanud USA suursaadik Eestis Stanley Davis Phillips väljendas oma seisukohti Eesti siseprobleemide kohta.
Suurimaks Eesti probleemiks on Phillipsi arvates integratsioon, kirjutab Narvskaja Gazeta. "Mina tahaksin, et venekeelsed Eesti kodanikud osaleksid riigi elus kõrgemal tasandil ja teadvustaksid, et elavad suures riigis," märkis ta.
Phillips toetas ka venekeelsete koolide reformimist, nimetades seda integratsiooniprotsessi osaks. "Kõik kodanikud peavad käima mööda ühist teed, aga see tee algab keelest," lisas ta.

Reformierakond tahab tõsta pensioniiga
Koalitsiooninõukogu lükkas pensioniea tõstmise arutelu tulevikku ning arutas täna võimalusi pensionide tõstmiseks.
"Koalisatsiooninõukogu keskseks teemaks oli siiski pensionitõus ja pensionea tõstmise küsimus käis korraks arutelust läbi, kuid selles osas mingile otsusele ei jõutud ega pikemalt ei peatutud," ütles Reformierakonna pressiesindaja Henri Arras Päevaleht Online'ile.
Reformierakonna aseesimees Keit Pentus täpsustas Päevaleht Online'ile, et täna oli arutelu all pensionitõus mitte pensioniea tõus. Pentus lisas, et pensioniea tõus tuleb millaski tulevikus kindlasti arutelu alla, kuid kuni 2016. aastani on see seadusega kindlalt paika pandud ning seda ei ole kavas kellelgi muuta.
Pentuse sõnul esitas sotsiaalminister pensionide tõstmiseks pensionisüsteemi muutmiseks mitu ettepanekut, mille kohta võetakse otsus vastu nädala jooksul.

Järjekorrad notarite uste taga vähenevad
Uute notarite tööle asumisega ning riigi majanduskasvu mõningase aeglustumise tõttu on järjekorrad notarite uste taga üha enam koomale tõmbunud, täna ametisse vannutatud noored notarid tööpuudust siiski ei karda.
Justiitsministeeriumis andsid täna justiitsminister Rein Langile ametivande seitse uut notarit.
"Notarite uste taga ei ole enam meeletuid järjekordi, teie lähete juba võitlema kundede eest," ütles Lang uutele notaritele. "Ma soovin, et teie äri oleks edukas," sõnas Lang ning lisas, et mida muud ettevõtjatele soovida kui palju raha.
"Te alustate oma notarikarjääri sellises turusituatsioonis, kus peate rohkem panustama. Kõik on teie endi kätes," ütles notarite koja esimees Tiit Sepp. Ta lisas, et kuna notarite töökoormus on langenud, siis jääb neil rohkem aega ennast täiendada ning panna rõhku kvaliteedile.

Laar: Vene-Saksa gaasitoru ei anna Euroopale midagi
Isamaa ja Res Publica liidu esimees Mart Laar leiab, et Vene-Saksa gaasijuhe ei anna Eestile ega Euroopale midagi juurde, kuid suurendab oluliselt keskkonna- ja julgeolekuriske.
"Antud gaasitoru ei anna midagi Eestile ega ka kogu Euroopale juurde, küll aga suurendab see keskkonna- ja julgeolekuriske," ütles Laar.
IRLi fraktsioon ei toeta uuringuteks loa andmist
IRLi parlamendifraktsioon teatas täna, et ei poolda firmale Nord Stream AG keskkonnauuringuteloa andmist kavandatava Vene-Saksa gaasijuhtme Eesti majandusvööndis.
"Mis aga puutub taotlusesse uuringute teostamiseks, siis peaks valitsus selle tagasi lükkama, kasvõi juba seepärast, et erinevalt Nord Streami kinnitustest puudutavad need ka Eesti territoriaalvett," lausus Laar.
IRLi fraktsioon otsustas ka esitada ettepaneku arutada gaasijuhtme rajamise kava riiklikult tähtsa küsimusena võimalikult kiiresti riigikogu saalis.

Reformierakondlane Kristen Michal lahkub riigikogust
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal esitas täna riigikogu juhatusele avalduse parlamendist lahkumiseks.
Reformierakonna pressiesindaja Henri Arras ütles Päevaleht Online'ile, et Michal põhjendas oma lahkumist sooviga lõpetada kahel rindel töötamine. Michal tahab jätkata Reformierakonna peasekretärina.
Michal on esimene selle riigikogu koosseisu liige, kes parlamendist lahkub.
Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Kristen Michali tagasiastumisega asub alates 11. septembrist riigikogu liikmeks asendusliige Mait Klaassen.

Üleskutse!  Kogume infot puudumistõendite teemal
Septembrist lõpetasid Tallinna ja Harjumaa perearstid puudumistõendite väljastamise.
Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse esimees Diana Ingeraineni sõnul oli tegevus ebaseaduslik: tohtritel polnud koolile lapse tervislikust seisundist aru andmiseks mingit alust.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel rohkem kui kolmepäevase puudumise korral arstitõendi küsimine koolide väljatöötatud tava ning sellisena kirjas paljudes põhimäärustes-kodukordades. Koolijuhid avaldasidki kartust, et kui puudumistõendite kirjutamine jääb lapsevanema kohustuseks, ei pruugi tõbine õpilane õigel ajal arsti juurde jõuda ning rasked haigused võivad jääda avastamata.
Kuidas on teie lapse koolis lahendatud haiguse tõttu puudumise tõendamine?

Ilmajaam: jätkub sügisese ilma jahenemine
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi nädalaprognoosi kohaselt ei paku sügiseseks pöördunud ilm ka sel nädalal soojenemist.
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on veidi selle aja normist madalam või normilähedane. Päevane temperatuur jääb kuni neljapäevani 14 kuni 18 kraadi vahele, öine temperatuur jääb ühe ja 12 kraadi vahele.
Esmaspäeval liigub madalrõhuala piki Skandinaaviat lõuna-kagu poole ning selle pilved ja sajuala võivad riivata ka meie saari, teatas ilmajaam.
Teisipäeval on üks madalrõhuala kaugenenud lõuna poole ja teine ookeanilt tulekul. Eestis püsib valdavalt kuiv ilm, öösel on maapinnal öökülmaoht.
Kolmapäeval ületab tsüklon Skandinaavia tõenäoliselt Lofootide piirkonnas ja selle lohk ulatub ka Eestisse. Suuremad sajud jäävad põhja poole, kuid sadada võib ka Eestis. Sajuvõimalus on suur veel ka neljapäeva öösel.

Veokijärjekorrad Narvas on kahekordistunud
Piirijärjekorrad Narvas pikenesid sel nädalavahetusel tunduvalt. Täna hommikul ootas Narvas Vene piiri ületust 425 veoautot.
Viimase 24 tunni jooksul on Vene tollitöötajad Venemaale vastu võtnud 45 autot. Eeldatavalt võivad järjekorras seisvad veokijuhid piiriületust oodata kuni üheksa päeva, selgub maksu- ja tolliameti kodulehelt.
Viimase kahe nädala jooksul on piirijärjekorrad Narva piiripunktis märgatavalt pikenenud. Kõige vähem oli järjekorras veokeid (250) 1. septembril, mil piiriületuseks kulus keskmiselt 3,5 päeva.
Koidula ja Luhamaa piiripunktides on järjekorrad lühemad. Koidulas ootas piiriületust 95 autot, ooteajaga 32 tundi ning Luhamaa piiripunktis 125 autot, ooteajaga 46 tundi.
Piiriületus aeglustus 2006. aasta suvel pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin väljendas rahulolematust korruptsiooniga riigi tollisüsteemis ning Venemaa tollitöötajad hakkasid veokeid hoolikamalt kontrollima. Vene tolli töötempo on mõjutanud piiriületust samuti Läti ning Soome piiripunktides.

Isa leidis tiiki uppunud poja
Viljandimaal uppus laupäeval tiiki 4-aastane poiss.
Politsei sai kell 19.30 teate, et isa leidis Karksi külas talu sauna läheduses olevast tiigist sinna uppunud 4-aastase poja surnukeha.
Juhtunu üksikasjad on väljaselgitamisel.
Poisi surnukeha saadeti kohtumeditsiinilisele lahangule.

Ojuland: kriitika riigikogu suhtes on osa demokraatiast
Riigikogu esimene aseesimees Kristiina Ojuland kinnitas, et riigikogu kritiseerimine on loomulik osa demokraatiast ning et riigikogu töö peab olema ja ongi avalik ja läbipaistev.
XI Riigikogu II istungjärgu avamise päeval rääkis Ojuland Terevisiooni hommikuintervjuus, et on alates kevadest, kui president Toomas Hendrik Ilves riigikogu kritiseeris ning süüdistas teda taandumises koalitsiooniparteide tahte kuuleka ja tuima vormistaja rolli, väga palju mõelnud riigikogu maine peale, kirjutab ETV24.
"Mulle ei meenu õieti neid aegu või aastaid, kus riigikogu oleks kunagi kiita saanud või et riigikogu oleks olnud väga palju rahva poolt armastatud," rääkis Ojuland.
Ta ütles, et riigikogu on alati olnud suure kriitikatule all, kuid vaatamata sellele on Eestis vastu võetud kõik vajalikud seadused ning riigikogus on loodud selline keskkond, mis on võimaldanud Eestil nõukogude-aegsest taagast välja tulla ning muuta Eesti normaalseks euroopalikuks ja demokraatlikult toimivaks riigiks.

Tõkkepuu ja foorid raudteeõnnetuste vastu ei aita
Surmaga lõppenud raudteeõnnetused 2007. aastal

Kalle Laanet: Eesti ei pea kunagi looma sellist organisatsiooni nagu FBI Ameerikas
16.-19. septembrini toimub Tallinnas FBI akadeemia täiendkoolituse 25. konverents, mille korraldamise eest vastutab teiste FBI akadeemia lõpetanud eestlaste kõrval eelmisel aastal Hollandis üheks aastaks FBI akadeemia Euroopa osakonna presidendiks vannutatud Kalle Laanet.
FBI akadeemia Euroopa osakonna president on ametis ühe aasta ning tema kohus on vastutada järgmise konverentsi korralduse eest. Presidendiks valitakse FBI akadeemia vilistlane riigist, kus järgmine konverents toimub.
Olite esimene Eesti politseinik, kes on õppinud FBI akadeemias. Kuidas sellist võimalust pakuti?
Siin tuleb nimetada Priit Keldrit (siseministeeriumi asekantsler), kes 1994. aasta lõpus küsis minult, kas ma Ameerikasse õppima ei taha minna. Sellel ajal aga tundus Ameerika minu jaoks kättesaamatu unistuste maana. 1995. aasta märtsis tuli järgmine signaal - kogu Ida-Euroopat kureerinud poolakast FBI sideohvitser saatis mulle täitmiseks ankeedid. 1. juulil sai minust Saare prefekt ja 9. juulil sõitsin juba Ameerikasse.

Panovi kohtuprotsess ei aegu
Neli aastat tagasi alanud kohtumõistmine Tallinna endise abilinnapea üle algab uuesti.
Kuigi eelmisel aastal oli 2003. aastal alanud kohtumõistmine Vladimir Panovi, Andres Davõdovi ja Priit Tikerpe üle jõudnud pea otsuse langetamiseni, algas kogu kohtuprotsess otsast peale. Kuna seni kohtumenetlust juhtinud kohtunik Ardi Šuvalovit süüdistatakse altkäemaksuvõtmises ja Harju maakohtu kohtunikud taandasid end, hakkab istungeid läbi viima Pärnu maakohtu kohtunik Igor Pütsep.
Ehkki kohtuasi on juba hulka aega kestnud, pole põhjust karta, et istungite venimisega võiks kuritegu aeguda ja süüdistatavad pääseksid karistuseta. Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes kinnitas, et kuna tegemist on esimese astme kuriteoga, siis aegub see kümme aastat pärast kuriteo sooritamist.

Zagrebi politsei vahistas kaks Eesti vutifänni
Horvaatia politsei võttis ööl vastu laupäeva Zagrebis kinni kaks eestlasest jalgpallifänni, kel tekkis enne Eesti ja Horvaatia vahelist Euro 2008 valikmängu Lika hostelis omanikega konflikt.
Eile pääsesid mehed pärast kohtu õigeksmõistvat otsust taas vabadusse ning on teel koju tagasi.
Hostelipidajad kutsusid eestlastele politsei, sest need olevat liiga häälekalt Horvaatiasse jõudmist tähistanud. Majutuskoha perenaine väitis politseile, et teda löödi, lõhuti mitu tooli ning tarbiti keelust hoolimata alkoholi.
"Tegelikult ei juhtunud mitte midagi sellist - lihtsalt tühjast tõusis kära," ütles koos teiste fännidega Horvaatias Eesti rahvuskoondise mängule kaasa elanud Jaanus Rumma. "Hostelis oli vastuvõtt äärmiselt ebasõbralik ning omanik reageeris lihtsalt üle."
Zagrebi vanglasse toimetati 69-aastane Vambola ja 40-aastane Hardy, keda määrati kaitsma kohalik riiklik advokaat. "Kohus mõistis nad mõlemad õigeks ning mehed pidid lihtsalt niisama poolteist ööpäeva kinni istuma, mängu nägemata," tähendas Rumma, kel polnud varem jalgpallireiside korraldamisel selliseid ebameeldivusi ette tulnud. "Vambolale, kes oli tol ööl ilmselt üks kainemaid inimesi kogu hostelis, oli see aga üldse esimene jalgpallireis, mis kohe ka vett vedama läks."

Lääne-Viru tuulepargil kaks laba puudu
Viru-Nigula tuuleparki kerkivad septembri lõpuks Balti riikide võimsamad tuulikud.
Lääne-Virumaale Viru-Nigulasse püstitatava tuulepargi lõplik käivitamisaeg on lükatud septembri lõppu, sest tuulikute monteerimisel on kahel tiivikul kummalgi üks laba vigastada saanud.
OÜ Viru-Nigula Tuulepark tegevjuht Martin Kruusi sõnul on kahel tiivikul maha võetud üks laba ja neid remonditakse. "Need said ülestõstmise ajal vigastada ja nüüd tehakse need korda," sõnas Kruus.
Objekti valmimistähtajaks on praeguse seisuga septembri lõpp, enamiku tuulikute katsetamisperiood on juba lõppenud, osal see veel käib. "Septembri lõpuks peaks kõik töötama, objekti üleandmine toimub aga hiljem," rääkis Kruus.
Tema sõnul on tegemist uut tüüpi, Baltimaade võimsaimate tuulikutega. "Juba alguses läksime teadlikult riski peale välja, et paigaldamise ja seadistamise käigus võib ootamatusi ette tulla. Tegelikult kõik sujub," sõnas Kruus.

Lahinguvarustuses ajateenijad ehmatasid tagalapataljoni külalisi
Karistuseks korralduse kehva täitmise eest pidid ajateenijad koris-tama lahingvarustuses.
Kaitsejõudude tagalapataljoni ajateenijad pandi laupäeval karistuseks korralduse kehva täitmise eest vanematega kohtuma lahinguvarustuses, ajateenijate sugulased peavad sellist karistust põhiseadusega vastuolus olevaks.
"Üks tagalapataljoni rühmadest ei saanud korrektselt koristamisega hakkama. Karistuseks tuli tervel rühmal asuda koristama, seljakotid seljas, nägu kattev kiivrialune müts ees, kiiver peas ja välivarustuse kandmiseks ette nähtud rakmed ümber," kommenteeris juhtumit kaitsejõudude teavitusosakonna ülema kt Georgi Kokošinski.
Vastuseks küsimusele, kas varustuses tuli noormeestel ka vanematega kohtuda, ütles Kokošinski, et "nii võis olla".

Järvselja kuusk on Eesti kõrgeim
Nädalapäevad tagasi selgitas puudeuurija Hendrik Relve koos teiste asjatundjatega Eesti kõrgeimaid puid täpselt üle mõõtmas käies välja, et vahepeal kõrgeimaks tituleeritud lehis Viljandimaal Loodi Püstmäel pole siiski rekordi omanik.
Ülitäpne elektrooniline mõõteseade näitas, et kõrgeim puu on ka varem seda tiitlit kandnud Järvselja kuusk Tartumaal.
"Teodoliidiga saadud mõõtmistulemused näitasid, et Järvselja kuusk on 44,1 meetrit kõrge ning vahepeal kaks nädalat rekordiomanikuks olnud Loodi Püstmäe lehis jäi sellele kasvult kakskümmend sentimeetrit alla," ütles Relve. Kogenud metsamees viitas, et pea kolm nädalat tagasi kõrgeimaks tunnistatud lehise mõõtmisel kasutati seadeldist, millega enam kui 40-meetriste puuhiiglaste pikkust täpselt määrata ei saa.

Veokiõnnetus viis elektrirongi kaks vagunit rööbastelt
Elektrirongile otsa sõitnud veokijuht Mihhail lamab üliraske vigastusega haiglas.
Laupäeva hommikul kell 8.53 sõitis Paldiskis, Soomepoiste teel asuvale Laoküla raudteeülesõidukohale lähenenud veok MAN otsa reisirongile. Tallinna-Paldiski elektrirong E505 väljus kaks minutit varem Laoküla peatusest ja sai vaevalt kiirust koguma hakata, kui vähem kui kilomeetri kaugusel asuval ülesõidul õnnetusse sattus. Elektriraudteele kuuluvast koosseisust paiskus juhtvagun raudteega risti, ka järgmine vagun sõitis rööbastelt välja.
Sündmuskohalt viidi Mustamäe haiglasse üliraskes seisundis veokijuht Mihhail. Eile õhtul öeldi Põhja-Eesti regionaalhaiglast, et tema seisukord on üliraske trauma tõttu kriitiline ja ta viibib intensiivraviosakonnas. Kergete vigastustega viidi haiglasse vedurijuht Pavel, tema abi Sergei ning klienditeenindaja Luule. Viimased lasti pärast esmaabi andmist laupäeva õhtuks kodusele ravile.

President Arnold Rüütel sõidab täna taas Ukrainasse visiidile
Ukrainat reformide elluviimises nõustav Arnold Rüütel sõidab täna Kiievisse.
Eelmise Eesti presidendi Arnolt Rüütli sõnul on nädala jagu kestva visiidi põhieesmärk jätkata Ukraina nõustamist, kuid kavas on külastada ka Ukraina eri paiku.
Rüütel viibis ÜRO instituudi UNITAR erivolitustega vanemspetsialistina Kiievis ka tänavu aprillis, toona kohtus ta Ukraina riigipea Viktor Justšenkoga. "Lisaks Justšenkole kohtusin ka tema nõunike ning ministritega. Sel korral on plaanis samad kohtumised. Praegu on kokku leppimata veel vaid presidendi tasandil kohtumine," ütles Rüütel Eesti Päevalehele.
Rüütli sõnul püüab ta kaasa aidata sellele, et Ukraina ühiskond saaks võimalikult valutult oma probleeme lahendada ning sellevõrra ka kiiremini edasi areneda.

Statistikaametil valmib uue rahvaloenduse ankeet
Statistikaamet loodab järgmise rahvastikuloenduse korraldada 2011. aastal.
"Valitsuse otsust loenduse korraldamise kohta küll veel ei ole, aga ettevalmistused meil tõesti juba käivad," ütles statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask. Kase sõnul hõlmavad küsimused andmeid inimeste hariduse, tööelu, sissetulekuallikate ning perekonnaseisu kohta. "Võrreldes eelmise korraga tunneme me nüüd rohkem huvi inimeste riigisisese rände vastu, sest elukoha registreerimine on Eestis vabatahtlik," rääkis Kask.
Otsesemalt küsimuste koostamisega tegelev juhtivstatistik Riina Leinbock ütles, et seni on rände registreerimine Eestis olnud väga puudulik. "Selle lünga me katsume täita," lausus ta. Leinbocki sõnul hõlmavad mõned uued küsimused ka näiteks internetikasutamist. "Samal ajal jääb ära näiteks küsimus õppimise kohta, sest selle saame me hariduseregistrist ise kätte."

Eesti Panga lahtiste uste päevad olid rahvarohked
Eesti Pank pidas laupäeval lahtiste uste päeva, mis on pühendatud Eesti krooni 15. aastapäevale.
Ilus ilm ning põnev maja meelitas kohale sadu huvilisi. Lisaks ekskursioonidele peeti ettekandeid, kohtumisi, mängiti ja lauldi. Kõik külastajad said koostöös keskaegse meistritekoja käsitöölistega vermida sisehoovis mängumünte, võtta osa viktoriinist ja raha-teemalistest mängudest. Lisaks toimus esimest korda ajaloos Eesti Panga sisehoovis kontsert, kus astus üles noortebänd SKA Faktor. Eesti Panga lahtiste uste päeva juhtis Marko Reikop, mängunurgas tegeles lastega Pipi Piksukk.

Kolumbia politsei vahistas riigi ühe mõjukaima narkoparuni
Diego Montoya vahistati BBC andmetel pärast rasket tagaajamist riigi lääneosas.
49aastane Montoya on tuntud kui Kolumbia allmaailma "bosside boss", mees on ka FBI kümne enim tagaotsitava nimekirjas USAsse tonnide viisi kokaiini smugeldamise ja rahapesu eest.
Montoya on ametnike sõnul Cali linna, Norte del Valle'i kartelli asutaja, mis on riigi mõjukamaid organisatsioone ja on illegaalsete relvagrupeeringute kaitse all.

Mehhikos hukkus väetist vedanud veoauto kokkupõrkes 37 inimest
Põhja-Mehhikos kahe veoki kokkupõrkes hukkus kohaliku ajalehe teatel 37 inimest. Väetise koostisainet vedanud veoki plahvatus jättis maa sisse 15meetri laiuse augu, vahendab Reuters.
El Universali andmetel on surma saanute hulgas ka kolm mehhiko ajakirjanikku, kes läksid sündmuskohale Coahuila piirkonda õnnetusest lugu tegema. Surma said ka meditsiinitöötajaid ning möödasõitjad, kes kahe auto kokkupõrkest süttinud tulekahju likvideerima asusid.
25 tonni ammooniumnitraadiga lastitud veok süttis pärast kokkupõrget põlema ning seejärel toimus plahvatus. Vigastada sai ajalehe hinnangul 150 ning surma 37 inimest. Ametivõimude teatel on surmasaanuid 25.

WHO: üks enesetapp iga 30 sekundi kohta
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) avaldatud statistika järgi võtab maailmas iga 30 sekundi järel endalt elu üks ja vähemalt 20 inimest üritab enesetapukatset sooritada, vahendab AFP.
10. septembril, maailma enesetapu ennetamise päeva puhul avaldatud analüüsist tuleb välja, et iga päev sooritab enesetapu keskmiselt 3000 inimest. WHO hinnangul on arv viimase viiekümne aasta jooksul kasvanud keskmiselt 60 protsendi võrra kogu maailmas, arenenud maades on protsent veelgi suurem.
"Tänapäeval võtab liiga palju inimesi eneselt igas vanuses ilmaasjata elu," hindab raport olukorda. WHO hinnangul on suitsiidikatse või sooritatud enesetapu tagajärjel inimese perekond ja sõbrad emotsionaalselt mõjutatud mitme aasta jooksul.
Suitsiid on WHO raporti andmetel kolme enim surma põhjustava teguri hulgas 15-34aastaste inimeste seas, enamik suitsiidiohvreid on statistika järgi üle 60aastased vanurid.

Putin loodab endiselt USAga kokkuleppele jõuda
Venemaa president Vladimir Putin ütles esmaspäeval, et loodab endiselt saavutada USAga kompromissi Ida-Euroopasse rajatava raketikilbi osas.
"Me ei ole veel täielikult lootust kaotanud, (USA raketikilbi osas - toim.) on veel säilinud teataval määral elutervet optimismi," ütles Putin esmaspäeval Araabia Ühendemiraatides ajakirjanikele.
"Mis puudutab vastuolusid, siis need on ja jäävad olema, aga on oluline mitte mõõka vibutada ega vastasseisu tekitada. Peamine on otsida kompromisse ja jõuda kokkuleppele," lisas Putin.
Washingtoni kava paigutada Poolasse oma raketitõrjesüsteem ja rajada Tšehhimaale radarijaam on Moskva verest välja löönud, kes näeb selles ohtu riigi rahvuslikule julgeolekule.
Vladimir Putin on teinud USA sõjaväejuhtidele ettepaneku rajada Venemaaga kahasse raketikaitsesüsteem Aserbaidžaani. Washington ei ole veel Putini pakkumisele lõplikult vastanud.

Vologdas kustutasid vandaalid "Igavese tule" 
II Maailmasõja kangelastele püstitatud monument "Igavene tuli" sai nädalavahetusel kannatada kui vandaalid loopisid sinna erinevat prügi, tekkinud ummistuse tõttu toimus gaasiplahvatus, mis kahjustas tervet ausamba kompleksi.
Vahejuhtum toimus Vologda Revolutsiooni platsil, teatas Interfax. Plahvatuse põhjustas pudelite ja prügiga gaasiväljapääsu sulgemine.
Plahvatuse tulemusena sai kahjustada pronkstähte kujutav igavese tule ase ja kaheksa marmorplaati.
Tänaseks on kahjustused likvideeritud ning miilits otsib vandalismiaktis kahtlustatavaid noormehi.

USA ja Venemaa vaheline salalepe võis päästa Karadzici
ÜRO juhtiva sõjakuritegude prokuröri endine abi kirjutab oma memuaarides, et USA ja Venemaa takistasid Bosnia serblaste sõjaaegse juhi Radovan Karadzici arreteerimist.
Süüdistusega USA ja Venemaa vahelise salakokkuleppe olemasolust tuli endine juhtivprokuröri pressiesindaja Florence Hartmann lagedale oma mälestusteraamatus, mis avaldati Prantsusmaal, kirjutab BBC.
"Endine Prantsusmaa president Jacques Chirac tahtis Radovan Karadzicit arreteerida, aga teda veenis seda mitte tegema 1997 aasta maikuus toonane USA president Bill Clinton," kirjutab Hartmann oma memuaarides.
Hartmanni kinnitusel ei lasknud Venemaa läänemaailmal Karadzicit arreteerida.
Karadzici arreteerimisplaanide mahalaitmises toetasid Bill Clintonit nii Suurbritannia kui Saksamaa, väidab Hartmann, kes töötas kuus aastat (kuni eelmise aastani - toim.) ÜRO sõjakuritegude tribunali juhtivprokuröri Carla del Ponte pressiesindajana.

Venemaa saadik soovib saada ENPA juhiks
Venemaa parlamendi ülemkoja välissuhete juht Mihhail Margelov kavatseb 2008. aasta jaanuaris kandideerida Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee esimehe ametikohale.
Euroopa Nõukogu peasekretär Terry Davis ei välistanud võimalust, et järgmisel aastal võib ENPA juhiks saada Venemaa esindaja.
"Ma kavatsen sellele kohale kandideerida," vahendas RIA Novosti Margelovi sõnu.
Esimehe ametikohal kavatseb Margelov võidelda inimõiguste ja demokraatia eest.

Mässulised vabastasid Afganistanis kümme demineerijat
Eelmisel nädala röövitud 13 demineerijast vabastasid Afganistani mässulised 10 ning ametnike sõnul vabastatakse kolm ülejäänut lähiajal.
Neljapäeval röövitud demineerijate eest lunaraha ei makstud ning nad vabastati peale läbirääkimisi röövi taga olnud hõimupealikega, kirjutab Reuters.
Firmas Afghan Technical Consultants töötanud demineerijad rööviti eelmisel nädalal, kui nende konvoi läbis Afganistani kaguosas asuvat Paktia provintsi.
Kümne töötaja vabastamist kinnitas ja konsultatsioonifirma juht Kefayatullah Eblagh.
"Kaheksaliikmeline hõimupealike delegatsioon lubas garanteerida demineerijate turvalisuse," sõnas Eblagh.
Paktia provintsi pressiesindaja ei täpsustanud röövi taga olnud rühmitusi, kuid sõnas, et tegemist oli "Afganistani vaenlastega". Nii nimetavad Afganistani ametnikud tihti neid, kes kuuluvad Talibani mässuliste ridadesse.

Pentagon kavandab sõjaväebaasi Iraagi-Iraani piirile
Pentagon teeb ettevalmistusi sõjaväebaasi rajamiseks, mille eesmärgiks on takistada Iraanist pärit relvade jõudmist šiitidest mässuliste kätte Iraagis.
Samuti kavatseb Pentagon rajada tugevadatud kontrollpunktid kõigi peamiste Iraani piirilt Bagdadi suunduvate maanteede äärde ja paigutada ainsasse ametlikku Iraani ja Iraagi vahelisse piiripunkti röntgenkiirgusaparaadid ja lõhkeainetundlikud sensorid, kirjutab Reuters.
USA ametnike sõnul kasutatakse sõjaväebaasi vähemalt kaks aastat, kuid seni on selgusetu, kas kavandatav sõjaväebaas koosneb mitmest erinevast rajatisest ja kas see jääb sinna püsima ka pärast USA vägede lahkumist Iraagist või mitte.
Pentagoni pressiesindaja kolonel-leitnant Jonathan Withington keeldus küll rajatava sõjaväebaasi kohta kommentaare andmast, kuid rõhutas, et liitlasväed jätkavad Iraagis vaenlastele surve avaldamist ning nende varustuskanalite hävitamist.

Pronkssõdur 2 ei leia Moskvas toetust
Venemaa pealinnas seisab juba kaks nädalat pronkssõduri koopia, aga Moskva linnavõimud ei soovi sellega tegeleda ja soovitavad monumendi panna mõnda parki või üldse linnast väljapoole.
Nii nagu riigiduuma liige Aleksandr Lebedev lubas, tegi ta ka pronkssõduri koopia valmis, kirjutab Izvestija.
Enda sõnul maksis Lebedev betoonist ja metallist tehtud Aljoša eest ligi 10000-15000 dollarit.
Aga Moskva linnavõimud keeldusid kategooriliselt andmast Lebedevile maatükki, kuhu pronkssõdur 2 paigaldada. Moskva linnavolikogu (linnaduuma) esimees Vladimir Platonov nimetas Lebedevi ideed poliitikule omaseks PR-aktsiooniks.
Ta lisas, et otsus, kas selline monument on linnaruumi üldse vajalik pole ühegi riigiduuma liikme ega Moskva linnapea Juri Lužkovi pädevuses, vaid seda otsustab vastav monumendikunsti komisjon.
Komisjoni esimees Sergei Petrov märkis, et Eesti suursaatkonna juurde ei saa pronkssõdur 2 panna, kuna tänav on seal liiga kitsas. "Lisaks oli Tallinna kesklinnas sõjahaud, mille peal pronkssõdur seisis. Aga saatkonna juures pole mingit hauda", lisas ta.

Jekaterinburgi tänavatelt haihtusid eestivastased plakatid
Päev pärast Venemaa peaprokuratuuri uurimise alustamist koristati Jekaterinburgi tänavatelt kokku 93 eestivastast plakatit.
Rõivafirma Baltmani poodide vastu suunatud reklaamisildid rippusid üleval ligi ööpäeva, kirjutab Komsomolskaja Pravda.
Plakatitel seisid loosungid: "Baltman keri Baltikumi tagasi ", "Ostsid Baltmanist - aitasid vaenlast", Baltman, kelle poolel võitles sinu vanaisa?".
"Venemaa - vaba valiku eest" ühenduse esindaja Aleksandr Mogiljev oli nördinud, et Venemaa talub mingisuguse kääbusriigi poolset solvangut (pronkssõduri teisaldamine) ning nõudis monumendi vanale kohale tagasi panemist.
"Vene kangelastele püstitatud ausambaid teisaldades sülitavad nad meile näkku, aga ikkagi loodavad Venemaal raha teenida," sõnas ta.

Endine Pakistani peaminister vahistati lennujaamas ja saadeti riigist välja
Endine Pakistani valitsusjuht Nawaz Sharif võeti pärast eksiilist naasmist Islamabadis vahi alla ja saadeti riigist kohe välja.
Pärast veretut riigipööret 1999 aastal riigijuhtimisest kõrvaldatud Nawaz Sharif kinnitas, et naasis Pakistani, kuna soovib eelolevatel valimistel pakkuda president Pervez Musharrafile konkurentsi, kirjutab BBC.
Endine Pakistani peaminister Sharif arreteeriti Islamabadi lennuväljal ja saadeti paar tundi hiljem riigist välja Saudi Araabiasse.
"Ta (Nawaz Sharif - toim.) on riigist väljasaadetud," teatas Reutersile üks Pakistani julgeolekuametnik, kes keeldus oma nime avaldamast.
Sharifi koju transportinud lennuki pardal antud intervjuus BBC-le ütles endine peaminister, et naaseb Pakistani, kuna soovib riigis taaskehtestada õigusriigile omane kord.

Iisraelis vahistati neonatside rühmitus
Iisraeli politsei teatas, et on vahistanud neonatside rühmituse, keda süüdistatakse välismaalaste, homode ja religioossete juutide ründamises.
Politsei võttis vahi alla kaheksa inimest vanuses 16 kuni 21 aastat, teatas BBC. Kõik nad on Iisraeli kodanikud, kes on pärit endisest Nõukogude Liidust.
Politsei andmetel leiti kahtlustatavate korteritest natsi sõjaväevorme, Adolf Hitleri portreesid, nuge ja relvi.
Juurdlus algatati aasta tagasi, kui Jeruusalemma lähistel joonistati sünagoogile haakriste ja Adolf Hitleri nimi. Vahistatud tunnistasid, et ründasid Tel Avivis peamiselt võõrtööjõudu.
Mõned rünnakud jäädvustasid neonatsid filmilindile.
Vahistatuid ei saa süüdistada neonatsistlikus tegevuses, kuna taoline tegevus ei ole Iisraelis ebaseaduslik. Tõenäoliselt esitatakse neile süüdistus rassisimis ning raskete kehavigastuste tekitamises, kirjutab ajaleht Haaretz.

Marutaud võib inimesele ohutuks muutuda
Marutaud (inimeste haigusena marutõbi) võib kümne aasta jooksul maailmast kaduda, kui suudetakse välja töötada efektiivsed meetmed kodukoerte vaktsineerimiseks.
Edinburghi ülikooli teadlased korraldasid laiaulatusliku uuringu haiguse kohta, mis tapab igal aastal umbes 55 000 inimest, vahendab BBC. Nad jõudsid järeldusele, et kui vaktsineerida piisaval hulgal kodukoeri, siis võib haiguseahel katkeda ja see inimestele ohutuks muutuda.
Teadlased väidavad, et Aafrika ja Aasia piirkondades, kus haigus laialdaselt esineb, ei ole vaktsineerimisele piisavalt tähelepanu pööratud. Seda vaatamata faktile, et koerte vaktsineerimine maksaks vähem kui muud tervishoiuprogrammid. Üks uuringu korraldajaid Sarah Cleveland ütles, et väga vähesed Lääne-Euroopa inimesed surevad marutõppe, kuid nendele, kes nakatuvad arengumaades, põhjustab haigus väga suuri kannatusi.

Toiduhinnad kerkivad maailmas kiires tempos
Eestigi poodides aastaga ligi viiendiku kallinenud leib kuulutab tarbijale halbu aegu.
Maailmaturgudel sündivat vaadates võib olla üsna kindel, et kui juba praegu võib toiduhindade kasv ärritada, siis edasi läheb üksnes hullemaks. Kõik viitab sellele, et meid ootab ees pikk hinnatõusutsükkel.
Augusti lõpul tabas maailma viljaturge paanika. Chicago börsil tõusis nisu hind kuuga veerandi võrra. Egiptus ning üleöö viljaimportijaks saanud India avastasid, et neil tuleb üleüldise teraviljanappuse taustal oma elanikkond ikkagi toiduainetega kindlustada. Suured tootjad nagu Venemaa, Ukraina, Kasahstan või Indoneesia reageerisid aga teadetega, et kaaluvad viljamüügi kunstlikku piiramist. Seda kõike olukorras, kus maailma teraviljavarud pole olnud nii napid kui praegu viimase veerandsajandi jooksul.

Inguššias peeti maha sisevägede ja mässuliste viietunnine lahing
Inguššas paiknevad Venemaa siseministeeriumi väed langesid rünnaku alla.
Eile hukkus mässuliste rünnakus siseministeeriumi vägede baasile Malgobekis vähemalt kolm isikut. Venemaa allikate teatel korraldasid siseministeeriumi väed eile suurhaarangu pärast seda, kui rünnakus nende baasile oli üks sõdur saanud surma ja üks ohvitser raskelt haavata. Piirkonnast leiti tulevahetuse järel ka kahe ründaja surnukehad.
Tšetšeeni allikate kinnitusel olevat varasema ettevõtte Selhoztehnika territooriumile rajatud baasi rünnanud "Kaukaasia rinde Inguššia sektori allüksus", kasutades kuulipildujaid ja granaadiheitjaid. Samal päeval rünnati Inguššias ka ühte liiklusmiilitsa valveposti.
Augustis viidi Inguššias olevatele vägedele lisaks 2500 (Tšetšeeni allikate kinnitusel 5000) siseministeeriumi sõdurit, et tõhustada "terrorismivastast" võitlust. Malgobekis on viimase kahe aasta jooksul ette tulnud ridamisi tulevahetusi, sest kord on tundmatuks jäänud ründajad tulistanud võimuesindajaid, kord on siseministeeriumi väed rasketehnikaga rünnanud inimesi, keda nad kahtlustasid koostöös mässulistega.

Europol konfiskeeris kaheksa tonni rahapaberit
Suurejoonelise politseioperatsiooni käigus arreteeris Ungari politsei koostöös Europoliga Ungaris, Györi linnas kuus isikut, kes tegelesid valeraha tootmisega.
Mõned kriminaalid tabati otse teolt: ajal, mil nad laadisid varastatud rahapaberit veokisse, vahendas Europoli pressiteenistus.
Rahapaber pärineb mitu aastat tagasi Ungarisse smuugeldatud paberilaadungist.
Paberit võidi kasutada võltsitud 50 ja 200-euroste rahatähtede tootmiseks.
Konfiskeeritud 8098 kilost paberist oleks saanud toota 140 miljoni euro väärtuses 50-euroseid kupüüre.
Europoli direktori Max-Peter Ratzeli sõnul olid kurjategijad just alustanud järjekordse valerahalaadungi tootmisega, mistõttu aitas praeguse operatsiooni õnnestumine suurt kahju ära hoida.
Europol tegeleb euroga seotud kuritegude uurimise koordineerimisega 2005. aastast saadik.

Politsei tabas autoroolist 9-aastase poisi
Läinud reedel peatas Paide politseipatrull sõiduauto, mille roolis oli 9-aastane poiss, kes ei paistnud rooli tagant väljagi.
Juhtimisõiguseta noor juht sõitis Järva maakonnas Türi vallas Tallinn-Rapla-Türi teel. Nimetatud maantee ning Kõltsi tee ristumiskohas olnud politseipatrull silmas sõiduautot, mille roolis justkui kedagi ei olnudki.
"Poiss oli nii pisike, et ei paistnud rooli tagant välja," selgitas Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt.
Enne politseipatrullini jõudmist vahetasid isa ja poeg kohad, kuid politsei oli õigusrikkumise fikseerinud ning poisi isa tunnistas üles, et oli poja rooli lubanud. Põhjust, miks ta seda tegi, ei osanud mees öelda.
Poisi isa 1948. aastal sündinud Valdeku suhtes alustati väärteomenetlust, kuna ta andis mootorsõiduki juhtimise üle juhtimise õiguseta isikule. Noore juhiga tegeleb noorsoopolitsei.

Narkojoobes alaealine rammis politseiautot
Raplamaal rammis narkojoobes alaealine reedel politseiautot.
Sõiduauto BMW juht eiras kella 23.15 paiku Juuru vallas liiklusjärelevalvet teinud politseipatrulli antud peatumismärguannet, teatas Lääne politseiprefektuur. Politseipatrull alustas jälitamist ning kella 23.25 ajal peatati sõiduk Tallinn-Rapla-Türi teel.
Jälitamise käigus rammis sõiduauto BMW politseisõidukit, mille parempoolne esitiib ja tagatiib said muljuda.
Autoroolis oli 16-aastane juhtimisõiguseta noormees, veel viibis selles neli kaasreisijat, kellest üks oli alaealine. Autojuhile tehtud narkojoobe tuvastamise kiirtest osutus positiivseks ja nooruk peeti väärteomenetluse korras kinni.
Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkomissari Margus Kaldma sõnul ootab alaealist õigusrikkujat tõenäoliselt väärteomenetlus loata juhtimise, korduvate peatumismärguannete eiramise, liiklusõnnetuse põhjustamise ning narkojoobes autojuhtimise eest. Süüteo täpsem kvalifikatsioon selgub pärast kahjude hindamist.

Auto kummuli keeranud juht põgenes sündmuskohalt
Paides põgenes auto kummuli keeranud juht sündmuskohalt, kuid tuli mõni tund hiljem ise politseijaoskonda.
Õnnetus juhtus laupäeval kella 23.00 ajal Laial tänaval, teatas Lääne politseiprefektuur. Valesti valitud sõidukiiruse tõttu paiskus tee äärde küljeli sõiduauto Merzedes Benz, mille juht lahkus sündmuskohalt.
Mõni tund hiljem tuli Paide politseijaoskonda 23-aastane Alar ning tunnistas, et oli Merzedes Benzi roolis. Alariga koos tuli jaoskonda ka sõiduauto omanik.
Alari suhtes alustas politsei väärteomenetluse liiklusõnnetuse põhjustamise ning sündmuskohalt lahkumise asjus.
Liiklusõnnetuse tagajärjel purunes teeääres olnud pumbaga kaev koos kaevurõngaga ning ilupuuhekk ja võrkaed.

Politsei tabas tunniga kolm roolijoodikut
Valgamaal tabas politsei operatsiooni käigus ühe tunniga kolm roolijoodikut, neist kaks olid veokijuhid.
Valgas ja linna lähiümbruses toimus täna hommikul kella 7.30-st 8.30-ni politseioperatsioon "Kõik puhuvad", teatas Lõuna politseiprefektuur.
Politsei kontrollis operatsioonil käigus kokku 214 juhti, neist kolm olid kerges alkoholijoobes.
Üks purjus sõidukijuhtidest tabati Valga-Uulu maantee kolmandal kilomeetril ja kaks veokijuhti Valga-Tartu maantee teisel kilomeetril.

Politsei tabas kaks ligi 200 km/h kihutanud meest
Politsei tabas Tartumaal eile kaks autojuhti, kellest üks kihutas 185, teine 236 kilomeetrit tunnis.
Liikluspatrull mõõtis kella 11.15 ajal Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee 203. kilomeetril enne Kambjat Tartu poole liikuva sõiduauto Audi A8 kiiruseks 185 kilomeetrit tunnis, teatas Lõuna politseiprefektuur. Lubatud kiirus antud teelõigul on 90 kilomeetrit tunnis.
Autot juhtis 36-aastane Anti, kes ütles selgituseks, et ei tea isegi, kuidas kiirus nõnda suureks läks. Politsei koostas mehele väärteoprotokolli.
Õhtul kella 20.35 ajal mõõtis liikluspatrull Tartu-Viljandi maantee kümnendal kilomeetril peale Rõhut Puhja poole liikuva sõiduauto Audi A6 kiiruseks 236 km/h.
Politsei pidas kihutaja kinni, selleks osutus 28-aastane Tauri. Politsei on mehelt tema varasemate raskete liikluseeskirjade rikkumiste eest juhtimisõiguse ära võtnud.

Järvamaal sai saunapõlengus viga laps
Järvamaal sai eile õhtul saunapõlengus vigastada poiss.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Türi vallas Ollepa külas kell 19.52, teatas päästeamet.
Päästjate kohale jõudes põles saun lausleegiga. Tulekahju tagajärjel sai vigastada poiss, kelle kiirabi toimetas haiglasse.
Saun hävis täielikult.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Kohus karistas elektrit varastanud naist tingimisi
Kohtla-Järve kohtumaja kohtunik karistas tingimisi vangistusega naist, kes varastas aasta otsa elektrit.
Dianale esitati süüdistus energia ebaseaduslikus kasutamises, kirjutab SL Õhtuleht. Süüdistuse järgi kasutas ta Kohtla-Järvel Keskallee tänaval asuva maja korteris elektrit sel moel 2004. aasta oktoobrist 2005. aasta oktoobrini.
Nüüd asja arutanud Kohtla-Järve kohtumaja kohtunik mõistis Dianale karistuseks 20-päevase vangistuse. Karistust ei pöörata täitmisele, kui Diana kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu.

Tules hukkus öösel mees
Valgamaal hukkus täna öösel elumaja põlengus mees, maja hävis tules täielikult.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Tõlliste vallas Vilaski külas kell 00.11, teatas Lõuna-Eesti päästekeskus. Põles elumaja. Sündmuskohale saadeti kaks päästeautot Valgast, üks Karulast ja Valga operatiivkorrapidaja.
Päästjate kohale jõudes põles ühekorruseline tõrvapapist kattega puidust elumaja lausleegiga ja vahelaed ning katus olid juba hävinud.
Kella 01.37 ajal leidsid päästjad köögi ja kolme toaga maja elutoa põrandalt hukkunud mehe.
Põleng kustutati lõplikult kella 04.14-ks. Õnnetuse tagajärjel elumaja praktiliselt hävis tules. Tulekahju täpne tekkepõhjus on selgitamisel.
Kokku on Eestis sel aastal tulekahjudes hukkunud 87 inimest, neist Valgamaal seitse.

Liiklusõnnetuses sai vigastada purjus jalakäija
Tartumaal sai eile õhtul kahe auto kokkupõrke tagajärjel viga hoopis purjus jalakäija.
Õnnetus juhtus kella 19.06 ajal Võnnu vallas Tartu-Räpina-Värska tee 24. kilomeetril. Ford Focus, mida juhtis 29-aastane Märten, kaotas juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis otsa seal seisnud Opel Astrale, mida juhtis 57-aastane Leo.
Liiklusõnnetuses sai vigastada purjus jalakäija, 19-aastane Erki, kes seisis Opeli kõrval ning sai kokkupõrke tagajärjel löögi Opelilt.

Paide autofirma müüs varastatud sõidukeid
Paide autofirmast enda teada Belgia päritolu vähekasutatud ja igati korras dokumentidega sõiduki ostnud eraisikud ei osanud kartagi, et on mõne kuu pärast jalamehed, sest autod olid Itaaliast ja Hispaaniast varastatud.
Kriminaalpolitseile hakkas silma kummaline olukord, kus Eesti teedel sõitis kolm 2005. ja 2006. aastal toodetud Ford Focust, Opel Vectra ja Opel Astra, ametlikult vurasid samad autod samal ajal ringi Belgias, kirjutab Postimees. Huvipakkuvaks muutis olukorra seik, et kõikide autode omanikud olid mingil ajal teatanud oma sõiduautode dokumentide vargusest.
Asja uurides selgus, et Eestis vähekasutatud Belgia autode pähe müüdud Fordid ja Opelid olid tegelikult 2006. aasta lõpus Hispaanias ja Itaalias kolmeks kuuks rendile võetud sõidukid, mida rendifirmadesse hiljem ei tagastatud, selle asemel jõudsid autod väidetavalt Leedusse, kuhu neile Belgias varastatud Fordide ja Opelite dokumendid järele saadeti. Leedus pandi Lõuna-Euroopast varastatud rendiautodele Belgia "puhaste" autode VIN-koodid ja pakuti neid siis pea poole hinnaga müüa.

Ameerika kristlased jagavad Tartu tudengitele võileibu
Ameerikast saabus Tartusse rühm kristlasi, kes peavad muu tegevuse käigus vajalikuks jagada tudengitele tasuta tuhandeid võileibu.
Igal hommikul kell 7.30-10 jagavad vabatahtlikud Ameerikast laiali ligi 300 võileiba ja 400 kuuma jooki Tartu linnas liikuvatele tudengitele.
Ettevõtmine toimub Karunädala raames, mille näol on tegemist on tudengitele suunatud festivaliga, juhatamaks sisse uut kooliaastat. Nädala kestev festival sisaldab lisaks tasuta tudengieinetele ka kõigile avatud spordi- ja muusikaüritusi ning ka näiteks Tartu noorte kunstnike kahevõistlust.
Ürituse korraldajaks on Risttee kristlik kogudus, mis noore kogudusena on välja kasvanud Noorteühenduse Going Up tegevusest, mille eesmärgiks on "kristliku sõnumi levitamine tänapäevasemas ja nooruslikumas võtmes".

Tallinna loomaaed asub uut isajääkaru otsima
Tallinna loomaed asub laupäeval uinutava süsti tagajärjel elu kaotanud ainukese isajääkaru asemele uut otsima.
Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ütles Päevaleht Online'ile, et otsingud saavad olema rasked, sest tegemist on elukaga, keda otsib pool maailma.
Kuid Franzi väärtusega jääkaru on Kaalu sõnul eriti raske leida, sest tegemist oli vabas looduses sündinud loomaga.
Loomaaed loodab ka selle peale, et emane jääkaru võib Franzist tiine olla.
Tallinna loomaaia kõige väärtuslikuma jääkaru Franzi eluküünal kustus laupäeval, kui puurist välja pääsenud loom aedikusse tagasi viimiseks uimastati.

Vitsut: Mardna saab suulise noomituse
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsuti sõnul saab rahvaliitlane Peeter Mardna Erika Salumäe nimel hääletamise eest suulise noomituse.
Vitsut ütles Päevaleht Online'ile, et kahtlemata oli Mardna käitumine vale, kuid mingit rangemat karistust tema teole ei järgne.
"Kas selline käitumine oli demokraatlike põhimõtete rikkumine, on raske hinnata," märkis Vitsut. "Paljudes riikides on selline praktika lubatud, meie volikogu kodukord sellist asja ei luba."
Samas ei näe Tallinna volikogu kodukord Vitsuti sõnul sellisel juhul ette ka hääletustulemuse tühistamist ja Mardna käitumine ei muuda eelnõu vastuvõtmise fakti. "Ainuke võimalus hääletustulemust muuta, oleks olnud kohe pärast selle toimumist."
Küsimusele, kas vastab tõele väide, et Mardna oli volikogu esimehega eelnevalt kokku leppinud, et hääletab ka Salumäe eest, vastas Vitsut, et selliseid spekulatsioone ta ei kommenteeri.

Aas: turud ei kao
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei ole kodanikel põhjust turgude kadumise pärast muret tunda.
"Vastupidi - turgusid tekib hoopis juurde. Nimelt näeb Kalasadama piirkonnale koostatav detailplaneering ette mere äärde kalaturu rajamise võimaluse," ütles Aas.
Aasa sõnul on alusetu väita, et linnavalitsus toetab turgude asemele moodsate kaubanduskeskuste rajamist. "Seisame hoopis selle eest, et turgude tase paraneks. Seda kinnitab ka Nõmme turu tuleviku kindlustanmiseks ja arengu tagamiseks moodustatud ajutine komisjon," ütles Aas.
"Asjatundmatud on ka väited, et Keskturu ja Balti jaama turu asemele plaanitakse rajada Viru või Kristiine keskuse tüüpi ostuparadiis," lisas Aas. "Detailplaneering loob hoopis võimalused turul kauplemise mugavamaks ja ahvatlevamaks muutumiseks."

Viru tänaval toimunud plahvatuse põhjustas lühis
Pühapäeva õhtul Tallinnas Viru tänaval toimunud plahvatuse põhjustas Toompead elektriga varustanud maakaabli lühis.
OÜ Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg ütles Päevaleht Online'ile, et pühapäeval kell 16.55 tekkis lühis Viru tänava kõnnitee all paiknevas maakaablis, mis varustab elektriga Toompead.
Lühise tagajärjel tekkis ligi poolemeetrise läbimõõduga süvis ning kannatada sai kõnnitee sillutis. Elektrikatkestust Hamburgi sõnul lühis ei tekitanud, automaatika lülitas toite koheselt teisele kaablile.
Hamburgi sõnul on plahvatuse toimumine väga harv juhus. "Väga harva juhtub, tegemist on ikka erandjuhtumiga," sõnas ta. Taoline vahejuhtum toimus Hamburgi sõnul ka aastaid tagasi Tallinnas Mere puiestee renoveerimise käigus.

Tallinn kaotab sünnitoetuse maksmisel ema elukoha nõude
Õiguskantsleri nõudel kavatseb Tallinn kaotada 5000-kroonise sünnitoetuse maksmisel nõude, et lapse ema peab olema Tallinna elanik, sest õiguskantsler nägi selles põhiseadusevastast soolist diskrimineerimist.
Tallinnas kehtiva 5000-kroonise sünnitoetuse maksmise korra järgi määratakse sünnitoetus lapse vanemale tingimusel, et lapse sünnitanud ema oli rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik enne lapse sündi ning vähemalt üks lapse vanematest on registri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse sündi, kirjutab Postimees.
Samuti on kehtestatud nõuded, et lapse sünnitanud ema oli võetud rasedusega arvele enne 12. rasedusnädalat ning et laps peab rahvastikuregistri andmetel olema Tallinna linna elanik ja elama toetuse taotlejaga ühel aadressil.
Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul seab sünnitoetuse maksmise kord emale suuremad piirangud kui isale ehk eristab neid soo alusel, mistõttu rikub kord põhiseaduses olevat soolise diskrimineerimise keeldu.

Draama tunnistas parimaks "GEP-i" 
Eesti Teatri Festivali Draama 2007 žürii kuulutas laupäeva õhtul suure auhinna laureaadiks NO99 lavastuse "GEP ehk Gorjatšije Estonskije Parni".
Väikese auhinna sai Tallinna Linnateatri "Kivid sinu taskutes"; tugevaima tugirolli preemia pälvis Arvi Hallik rolli eest Endla teatri etenduses "Karge meri"; võluvaimate armastajate auhinna said Märt Avandi ja Piret Laurimaa rollide eest "Karges meres".
Parima näitlejanna auhinna sai Tiina Tauraite ja parima näitleja oma Juhan Ulfsak rollide eest Von Krahli "Kajakas". See etendus sai preemia ka "Kajaka" erakordse tõlgenduse eest.
Parima koosluse preemia läks NO99 "GEP-ile". Näitelava parima täitmise eest tõsteti esile Linnateatri etendus "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.". Kõigeküllase maailma loomise eest laval sai eriauhinna "Karge meri".

Puurist põgenenud jääkaru Franz suri uimastamisel
20-aastase ning enam kui 500-kilose isakaru skelett läheb loodusmuuseumile.
Laupäeval kustus Tallinna loomaaia kõige väärtuslikuma jääkaru Franzi eluküünal, kui puurist välja pääsenud loom aedikusse tagasi viimiseks uimastati.
Loomaia direktori Mati Kaalu kinnitusel pääses väärikas valge kuuega isakaru puurist välja talitaja äparduse tõttu. "Puuriuks jäi lahti," rääkis Kaal. "Looma jaoks oli see muidugi uus situatsioon ning eks ta hakkas asja kohe uurima."
Ilusa ilma tõttu oli keskpäeval, kui Franz puuritagust maailma uudistama pääses, loomaaias sadu külastajaid, kes kohe evakueeriti.
"Karu oleks võinud puuri külastajatest eraldanud meetrikõrgusest ohutusbarjäärist üle hüpata ning kui inimesed oleks kannatada saanud, olnuks tegemist veelgi kurvema sündmusega," osutas Kaal, mis oleks juhtunud, kui loomaia töötajatel poleks õnnestunud isakaru kohe uinutipüssiga uimastada.

Esimene täiturg - kõrvarõngad, raamatud ja Volga spidomeeter
Pühapäeval toimunud esimene uuskasutuskeskuse korraldatud täiturg tõmbas müüjaid ja uudistajaid ligi nagu pikakarvaline terjer kirpe.
"Vaata, mis ma sain!" kilkab pühapäeva hommikul esimeste seas vanakraamiturule jõudnud kunstiklassi õpilane Kadri Liis (17) ning õngitseb välja käekotist, mis on samuti siitsamast ostetud, kõrvarõngad - nelikümmend krooni.
Taaskasutuskeskuse hoov on huvilistest pungil nagu Viljandi turuplats laupäeva hommikul maainimestest. Uudistajaid on siin igat masti - kes loodab leida täiendust oma vinüülplaadikogule nagu fotograaf Viktor (40); kes otsib oma niigi efektse välimuse täienduseks põnevaid aksessuaare nagu eelmisest lõigust tuttav Kadri Liis; elektroonikainseneriks õppiva Taavi (21) pilku püüavad aga Moskvitši tagatuled, kuuekümnendatest pärit Volga spidomeeter ning katkine vinüülplaadimängija. "Ei tea, mis siin katki on. Karta on, et mehaanika. Vist ei tasu riskida."

Homme toimub päikesevarjutus
Lõuna-Aafrikas, Antarktikas ja Lõuna-Atlandil võib homme Eesti aja järgi kell 15.31 näha osalist päikesevarjutust.
Päikesevarjutus algab kell 10.25 universaalse aja järgi (3 tundi Eesti ajast taga) ning lõpeb kell 14.36. Kõige vähem on Päikest näha kell 12.31 (Eesti aja järgi kell 15.31), mil tähest on varjutatud kolm neljandikku, vahendab NASA koduleht.
"Eestis varjutust näha ei ole. See ei mõju meile üldse," ütles Tartu observatooriumi direktor Laurits Leedjärv Päevaleht Online'ile.
Leedjärve sõnul avaneb eestlastel järgmine võimalus osalist päikesevarjutust näha järgmise aasta veebruaris.
Leedjärve sõnul toimub aastas keskmiselt kaks päikesevarjutust, kuid aasta jooksul võib neid olla maksimaalselt viis. Tegelikkuses on päikesevarjutusi tihemini kui kuuvarjutusi, kuid erinevalt kuuvarjutustest saab päikesevarjutust jälgida väga kitsas - 250 kilomeetri laiuses vööndis. Kuuvarjutused on tavaliselt nähtavad vähemalt poolelt planeedilt.

Haapsalu suured mudafirmad laiendavad hoogsalt tegevust
Viimased aastad on sundinud Haapsalu tervisekeskusi klientide nimel kõvasti pingutama ning tõmbenumbri - mudaravi kõrval pakutakse ka kõikvõimalikke muid teenuseid. Märksõnadeks seminarid, majutus, lõõgastus, iluteenused, saunad, talasso, soolakambrid…
"Seal, kus on palju marju, sinna tullakse ka korjama, aga kahjuks kõigile ei jätku," muigab Fra Mare omanikfirma AS Heal juhatuse esimees Urmas Sukles iseloomustades olukorda Eesti sanatooriumiturul.
Et marjad Fra Mare korvi ikkagi satuksid, keeras ettevõte möödunud aastal suuna mudalt merele ja ehitas valmis 50 miljonit krooni maksma läinud Thalasso Spa ehk mereteraapiat pakkuva kompleksi. Wellnessi ehk heaoluteenuseid on Fra Mare ravi kõrval aasta-aastalt enam pakkuma hakanud.
Seetõttu otsustas AS Heal loobuda ka Suur-Liiva tänaval asunud väikesest, 14 kohaga Bergfeldti mudaravilast ja müüs selle kaks aastat tagasi maha. Nüüd pole Bergfeldist enam midagi järgi - paar nädalat tagasi lammutas hoone uus omanik seal kõik maatasa.

Parts: Hiina müüri ehitada pole mõtet
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas Narva piirijärjekordi kommenteerides, et ei ole mõtet ehitada Hiina müüri ning raisata aega ja raha.
Partsu sõnul ei ole piirijärjekorrad üksnes Eesti probleem, vaid puudutab kogu Euroopa Liidu majandust ja väliskaubandust. Ta lisas, et järjekorras piiriületust ootavad autod veavad kaupa, mis pärineb lisaks Eestile ka teistest liikmesriikidest.
Päevi piiriületust ootav kaup põhjustab nii Euroopa kui ka Venemaa ettevõtetele majanduslikku kahju.
Parts toonitas samas, et probleemi osas tuleks edasi minna ning küsimust ei tohiks politiseerida. "Ma ei taha isiklikult näha teema politiseerimist," ütles ta, lisades, et ükskõik millised on (riikidevahelised - toim.) suhted, ei tohiks see mõjutada Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi kaubandussuhteid.

USA-s valmis auto spetsiaalselt liikluspolitsei jaoks
Carbon Motorsi poolt spetsiaalselt politseisõidukiks ehitatud sedaanil E7 on kuulikindel kere ning BMW-lt laenatud 3-liitrine turbodiisel mootor.
Carbon Motors E7 on ameeriklaste uusim relv liikluskuritegevuse vastu võitlemisel. Kuuli ning rammimiskindel kere peidab endas moodsaimat varustust kurjategijate ohjeldamiseks, vahendab autoexpress.co.uk
Näiteks on olemas valvekaamera, mille abil saab jälgida toimuvat 360- kraadi ulatuses ning masina käivitamiseks on vaja selle kasutajaks määratud isiku biomeetrilisi andmeid.
Kiire pättide tagaajamine ei ole masina jaoks probleem - kerge alumiiniumist kere viib edasi 300 hobujõuline BMW turbodiiselmootor. Carbon E7 kiirendab 0-100 km/h umbes 6,5 sekundiga ning masina tippkiirus on ligi 250 km/h.
Masina loonud insenerid kinnitavad, et auto võib teenistuses olles läbida vähemalt 400 000 kilomeetrit.

Venemaa SKP kerkib nagu saiataigen
Venemaa riigistatistika teenistuse andmetel kasvas Venemaa SKP eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,8 protsenti.
Selle aasta esimeses kvartalis kasvas SKP veelgi kiiremini - 7,9 protsenti, teatas Vedomosti.
See tulemus osutus kõrgemaks kui Vene majandusministeeriumi kava II kvartaliks (7,6%). Eriti kiiresti kasvavad ehitus (II kvartalis 22 protsenti), finantsid (11,3%), kaubandus (10,9%), kinnisvaratehingud (9,4%), transport ja side (8,6%).
Kui esimeses kvartalis tulenes majanduse suur kasv edukate asjaolude kokkulangevusega, siis praegu kasvab SKP tänu sisenõudlusele. Esiteks tagab riik oma investeerimiskuludega nõudlust laiematele tootmisharudele ja teiseks kasvavad elanikkonna tulud. Jaanuarist kuni juulini kasvasid elanike reaalsed tulud 15,5 protsenti.

Peeter Koppel: USA dollar jääb langema
Investeerimispanga Suprema varahalduse strateeg Peeter Koppel selgitas täna panga klientidele, et USA dollari pikaajaline langustrend jätkub.
Koppel märkis, et kuigi hiljuti langes USA dollar viimase 15 aasta madalaimale tasemele, jääb dollar lähitulevikus languskursile, vahendab aripaev.ee.
Isegi kui USA keskpanga ehk föderaalreservi tegevus finantsturgude stabiliseerimisel on suure tõenäosusega edukas, jääb USA majanduskasv teistele suhteliselt alla ning dollar liigub seega tagasi oma pikaajalisse langustrendi.
Kuna suurt osa jooksevkontost finantseeritakse väliskapitalivoogudega USA erasektori võlakirjadesse, pannakse USA dollari vastupanuvõime tõsiselt proovile, kui mainitud vood peaks edaspidigi vähenema. Vähenemine on aga seotud usaldamatusega krediiditoodete suhtes, mis jääb ilmselt püsima pikaks ajaks.

USA suursaadik: piirijärjekorrad kahjustavad Venemaa mainet
Eelmisel nädalal Narvat külastanud USA suursaadik Eestis Stanley Davis Phillips juhtis tähelepanu ka piirijärjekordadele Narva-Jaanilinna (Ivangorod) piiripunktis.
"Narva sisenedes nägin mitme kilomeetri pikkuseid veokite järjekordi - see on uskumatu!" ütles Phillips.
Ta lisas, et ei suuda siiamaani nähtut uskuda. Suursaadik märkis, et piir on ülimalt koormatud ja see on masendav olukord nii kohalikele inimestele kui ka Venemaaga seotud ärimeestele.
"Mulle tundub, et Venemaa peaks tekkinud olukorra pärast tõsiselt muretsema, kuna järjekorrad mõjutavad Venemaa mainet," sõnas ta.

TNT Eesti tegevdirektorina alustab Lauri Liipa
Rahvusvahelisel kullerteenuse pakkuja TNT Expressi Eesti filiaali tegevdirektorina alustas täna Fazeri endine tegevjuht Lauri Liipa.
Finantsspetsialistina on Liipa kolm aastat olnud Fazeri Eesti tegevjuht ning Fazeri terve Baltikumi leivatööstuse finantsjuht.
TNT Ida-Euroopa regioonijuhi Mike Ogle sõnul on Lauril äärmiselt väärtuslikud kogemused nii tippjuhi, kui ka finantsjuhina. "Olen kindel, et Lauri kiirendab TNT arengut Eestis veelgi" - lisas Ogle.
Asko Talu, TNT tegevdirektor aastani 2007 kommenteerib: "10,5 aastat TNT-s on olnud väga huvitav ja arendav aeg minu jaoks. Saadud kogemus on andnud mulle kindluse, et saan edasi minna koolitaja, mentori ja välise nõustajana."
2005. aastal jõudis TNT Eesti Euroopa kvaliteediauhinna konkursil finaali ja võitis eriauhinna kliendikeskse tegevuse eest. Sel aastal sai TNT esikoha Dow Jones jätkusuutlikkuse indeksis.

Narva piirijärjekorrad võivad takistada Venemaa WTOga liitumist
Eestis visiidil olev Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Jacques Barrot sõnul peaks Euroopa Liit pikkade piirijärjekordade kahandamiseks ära kasutama Venemaa soovi saada maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks.
"Me peame ära kasutama Venemaa soovi saada WTO liikmeks ja nõudma neilt teatud reeglite järgimist," ütles Barrot kohtudes riigikogu saadikutega.
Samas tunnistas ta, et Euroopa Liidu võimuses pole liitumist takistada.
"See on väga problemaatiline," ütles Barrot kommenteerides Venemaa ja Euroopa Liidu suhteid WTO seisukohalt. "Euroopa Liit on ametlikult oma nõusoleku Venemaa WTOga liitumisele andnud," ütles volinik Päevaleht Online'ile.
Tema sõnul on üksnes võimalik WTOga liitumist edasi lükata. "WTO liikmena peab Venemaa kehtestatud reeglitest kinni pidama ning nende rikkumisel võetakse kasutusele teatud meetmed," lisas volinik.

Linnakassasse on sel aastal laekunud üle nelja miljardi krooni
Tallinna pressiteenistuse andmeil on tänavu linnakassasse laekunud 4,16 miljardit krooni, mis on 63,3% kogu aastaplaanist.
Suurema osa laekumistest andis muidugi maksutulu, mida kokku saadi 2,588 miljardit. Sellest 2,4 miljardit maksti tulumaksuna. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga laekus linnale maksutulu 22,7% ehk 44 miljonit krooni rohkem.
Kaheksa kuu jooksul on linn välja maksnud 4,176 miljardit krooni, mis on eelmise aastaga võrreldes 4,2 protsenti enam. Suurimad väljamaksed tehti hariduse, kommunaalmajanduse ning transpordi valdkonnas.
Läinud kuu lõpuks oli linnakassas 857 miljonit krooni, millest suurem osa on paigaldatud tähtajalistesse deposiitidesse ning likviidsusfondi.

Lipstok: majanduskasv jätkub, kuid aeglasemas tempos
Eesti Panga president Andres Lipstok teatas täna intervjuus Bloomberg TV-le, et Eestis majanduskasv jätkub, kuid eelnevast aeglasemas tempos.
Lipstoki arvates on Eestis toimuv igati loomulik ning ootuspärane areng: "Eesti majanduses oli jahtumise märke näha juba aasta esimesel poolel. Pärast väga kiire kasvu perioodi on normaalne, et meie majandus kasvab lähematel aastatel mõnevõrra aeglasema tempoga."
Eesti Panga president lisas, et majanduse sujuvaks kohandumise üheks eelduseks on valitsuse konservatiivne eelarvepoliitika. "Pikemat perspektiivi silmas pidades on Eesti majandusel hea potentsiaal kasvu jätkata, sest sissetulekute tase on võrreldes Euroopa Liidu keskmise tasemega endiselt veel suhteliselt väike," lisas Lipstok Baselis igakuisel Euroopa keskpankade juhtide kohtumisel.
Täna avaldatud Eesti Statistikaameti uuringust selgus, et Eesti majanduskasv oli augustis 7,6 protsenti, mis on viimaste aastate väikseimaks kasvuks.

Ettevõte esitas 2,3 miljoni eest võltsarveid
Läinud neljapäeval Lääne Politseiprefektuuri poolt avaldatud hoiatuse järel on politseinikele jõudnud teate arvevabrikust 95 fiktiivsest arvest koguväärtusega 2,3 miljonit krooni.
Lääne Politseiprefektuur teatas läinud neljapäeval firmast Plussmeister OÜ, mis tegeles fiktiivsete arvete välja saatmisega erinevatele asutustele mitmesuguste teenuste eest.
Lääne Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vanemkomissar Mehis Mets lausus, et Eestimaa erinevaist paigust hakkas teavet analoogsete arvete kohta laekuma kohe pärast teate avaldamist meediakanalites.
Vanemkomissari sõnul tegeletakse hetkel aktiivselt pettuse läbi viinud isikute välja selgitamisega, tehes koostööd pankade ning muude asutustega. Väidetavalt pole hetkel veel keegi kahju kandnud, sest esitatud arvete eest pole keegi tasunud, seega pole kelmidel reaalselt kedagi veel petta õnnestunud.

OPEC ei kavatse toodangut suurendada
Naftahinnad langesid täna hommikul kergelt, kuigi täna koguneva OPECi nõupidamisel ei kavatseta toodangu hulka kasvatada.
Brenti toornafta hind langes 28 USA senti, jäädes hetkel hinnale 74,79 USA dollarit barreli kohta ehk ligikaudu 856 Eesti krooni, vahendab BBC.
Homme algab Viinis OPECi juhtide kohtumine ning ostjariigid on andnud OPECile mõista, et soovitakse organisatsiooni toodetava naftahulga tõstmist. Eelkõige on OPECi toodangu suurenemisest huvitatud USA, kus loodetakse sellest kerget leevendust praegu valdavatele pessimistlikele suundumustele kohalikul turul.
OPECi peasekretäri Abdalla Salem El-Badri sõnul toodangut tõenäoliselt ei suurendata, sest "hetkel on naftat nõudlusele vastavalt."
Viimase aasta jooksul on OPEC, kes varustab maailma kolmandikuga kasutatavast hulgast, vähendanud eksporditava nafta hulka 6 protsendi võrra, mille tagajärjel tõusis augusti alguses nafta hind rekordkõrgusele.

USA keeld ei pidurdanud kasiinoportaali kasumit
Kasiinoportaal 888.com sõnul on nende esimese poolaasta kasum 298% ehk 19 miljonit USA dollarit.
Eelmisel aastal võttis USA Kongress vastu seaduse, mis keelustas USA-s võõramaise päritoluga netikasiinod, vahendab BBC.
Ehkki seejärel ennustati vastava valdkonna firmadele tõsiseid kriise, kasvatas Gibraltaril registreeritud 888.com sellest hoolimata kasumit. Lisaks on 888 asunud läbirääkimistele ka USA võimudega, et tühistada kõigest aasta vanune seadus.
888 oli sunnitud USA-s vastuvõetud keelu järel koondama mitmeid töötajaid ning ümber orienteeruma uutele turgudele, millest 888 päästerõngaks sai Lõuna-Ameerika.
Koostöös Lõuna-Ameerika populaarseima pokkerimängu keskkonna Tower Torneosega arendati välja uus turundusstrateegis, mille tagajärjel tõusis 888.comi tähtsus netis pokkerit mängijate seas tunduvalt.

Jaapani börsiindeks langes järsku
Jaapani olulisim börsiindeks Nikkei 225 langes täna hommikul järsult, mõjutatud murest Jaapani ja USA majandusliku olukorra üle.
Täna avaldatud statistika näitab Jaapani majanduse aeglustumist teises kvartalis 1,2 protsendi võrra, vahendab BBC.
Lisaks mõjutas Jaapani börsiindeksit ka reedene uudis USA tööhõive langusest.
Lääne-Euroopa börsiindeksid näitasid samas täna hommikul kerget tõusu, tasakaalustades eelmise reede rugevat langust. Londoni FTSE indeks tõusis 25 punkti võrra 6 216-ni ning Pariisi Cac indeks 16 punkti võrra 5 446-ni.
Jaapani eksportijaid tabas paha üllatusena ka dollari viimase 14 kuu kõige madalama kursile langemine suhtes Jaapani jeeniga. Sony aktsia kaotas hinnas 6, Canon 3,7 ning Toyota 2,4%.

Statistikaamet: majanduskasv aeglustub
Esialgsetel andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2007. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,6%, mis on viimaste aastate madalaim kasvuprotsent.
SKP oli jooksevhindades 60,9 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 43,2 miljardit krooni. SKP kasvu aeglustumist mõjutasid mõnevõrra väiksem sisemajanduse nõudluse ja tegevusalade lisandväärtuse kasv ning märkimisväärselt aeglustunud kaupade ekspordi ja impordi kasv. Samuti avaldasid püsivhindades arvestustele olulist mõju viimastel kvartalite hinnatõus, teatab Eesti Statistikaamet.
Kuigi sisemajanduse nõudlus kasvas püsivhindades veel suhteliselt kiiresti (12,6%), on see võrreldes eelmise aasta kvartalitega aeglustunud. Viimase seitsme kuu madalaimale tasemele jäi ka eratarmbimiskulutuste kasv 12 protsendiga, mida mõjutas enim toiduainetele, jookidele (eriti alkohoolsetele), tubakale ning rõivastele ja jalatsitele tehtud kulutuste vähenemine.Samuti vähenesid transpordile tehtud kulutused. Kõige enam suurenesid kulutused vaba aja ja kultuurikaupadele. Samal ajal kasvasid põhivara investeeringud kiiresti (21,8%). Põhivara investeeringute kasvu mõjutas peamiselt valitsemissektori ja kodumajapidamistele suunatud investeeringute suurenemine.

Kodulaene võeti üle hulga aja vähem kui aasta tagasi
Ebakindlus tuleviku ees ning tõusvad laenuintressid on vajutanud järsult pidurit uute kodulaenude võtmisele, laenuvõtmine on sel suvel koguni kahanenud.
Viimasel paaril aastal on iga kuu võetud keskmiselt 60 protsenti rohkem uusi kodulaene kui aasta tagasi samal ajal, tänavu juulis muutus hoogne kasv aga hoobilt 20-protsendiliseks languseks, kirjutab tänane Äripäev.
Hansapanga Grupi tegevjuhti Erkki Raasukest laenuvõtmise kasvu muutumine kahanemiseks ei üllata. "Ma ei taha küll hirmutada, aga me oleme praegu noateral ja pigem muutub see langus veelgi järsemaks," märkis Raasuke.
Ka Eesti Panga finantsvahenduse osakonna peaspetsialist Jana Kask ütles, et kuigi pank nägi ette eluasemelaenude kasvutempo aeglustumist selle aasta teises pooles, on pidurdumine olnud oodatust kiirem.

Handelsbanken avab Eesti linnades pangakontorid
Rootsi kommertspangal on Eestis alla saja erakliendi ja 800 äriklienti.
Avatavate kontorite täpset arvu ei osanud Handelsbankeni Eesti filiaali juhataja Harri Tuohimaa veel nimetada, kuid ütles, et peale Tallinna on kavas avada kontorid ka Tartus, Pärnus ja Narvas.
Uute kontorite avamist põhjendasid Tuohimaa ja Handelsbanken Baltikumi divisjoni juhataja Risto Tornivaara eduka esimese aastaga. "Selle 13 kuuga, kui oleme turul olnud, oleme suutnud Eestis nn kahjumist kasumisse tõusta, mis tingib ka vajaduse uute kontorite järele," ütles Tornivaara. Avatavad kontorid kavatsetakse rajada mugavalt tänavatasemele, et ka era-kliendil oleks lihtsam neid leida. Eesmärk pole kontorite avamine igal tänavanurgal.
Uute kontorite avamisega loodab Handelsbanken Eestis leida endale juurde rohkem erakliente. Nende hulk jääb esialgu veidi alla saja, samal ajal kui ärikliente on aastaga kogunenud juba 800 ringis. "Paljud ärikliendid on Handelsbankeni rahvusvahelised kliendid, kellel nüüd on konto ka Eesti harus," selgitas Tuohimaa.

Uus Eesti muusikafilm viib vaataja sõjaaegsesse Berliini
Mart Sander on koos Bel-Etage Swingorkestriga vaatajateni toonud ainulaadse muusikafilmi "Muusika pommide all", mis jutustab ühest viimastest Teise maailmasõja ajal toimunud peoõhtutest Berliini keldrilokaalis.
Filmis kõlab muusika, mis 1945. aasta kevadtalvel, kui rinne Berliini ümber koomale tõmbus, pakkus sõjast väsinud inimestele võimalust reaalsusest unistustesse põgeneda.
Pimedate Ööde filmifestivali peakorraldaja ning filmiteadlane ja -kriitik Tiina Lokk kirjeldas filmi, kui päris hästi tehtud stilisatsiooni 40. aastatest. "Dramaturgiliselt oleks võinud veidi paremini pingestada, aga võib-olla see ei olnudki eesmärk, pigem on tegu ju muusikafilmiga," rääkis Lokk Päevaleht Online'ile. Siiski kinnitas filmikriitik, et miljöö loomine on filmis suhteliselt hästi välja tulnud.
Ometi jäi Lokk arvamusele, et kuna tegu on pigem nišitootega, siis ilmselt antud teos kinokavasse ei sobiks. "See jääb filmi ja muusikavideo vahele," selgitas ta.

Veiko Õunpuu: võitmine teeb asjad lihtsamaks
Venezia eriprogrammis Orizzonti (Horisont) auhinna võitnud Õunpuu kohtus filmifestivalil huvitavate inimestega, kellega võiks edaspidi koostööd teha.
Oma auhinna said sa kätte Venezia filmifestivali pidulikul lõpugalal laupäeva õhtul. Kas sa pidasid seal ka kõne?
Auhind anti seal põhitseremoonial kätte jah. Kõnet nüüd otseselt ei pidanud. Ütlesin, et olen õnnelik.
Jõudsid sa mõne oma n-ö konkurendi Orizzonti programmis ka üle vaadata?
Ega ma eriti palju vaadata ei jõudnud. Üks, mis täitsa meeldis, oli Hispaania film "Vaikus enne Bachi". See oli selline meditatsioon Bachi teemadel.
Ametlikult esindab Orizzonti uusi tuuli, kuidas sulle tundus?
Seal Orizzonti programmis on selline elus kino. Põhiprogramm on tavaliselt ikka üsna konventsionaalne, valitakse juba tuntud nimesid. Seal on pigem filmid, millel on rohkem majanduslikku pinget ja potentsiaali. Ma pole ise eriti neid põhiprogrammi omi vaatama jõudnud. Ang Lee võidufilmgi veel nägemata. Minule ei olegi oluline kõiki neid võitjaid teada ja näha.

Orizzonti medal pole kehvem Kuldlõvist
Venezia 64. filmifestival, publikule ja pressile suunatud üritus, mis meenutab ühtaegu sipelgapesa, liivakasti ja tsirkust, sai laupäeval piduliku lõpu.
Festivalile annavad tooni ühelt poolt ringipatseerivast ja tihti huilgavast publikust, fotograafidest ja ajakirjanikest koosnevad rahvamassid ja teiselt poolt üldise tähelepanu osaliseks saavad filmidelegatsioonid. Viimaste hulka kuulus ka festivalile Orizzonti programmi valitud Eesti filmi Sügisballi esindajad režis-söör Veiko Õunpuu koos näitlejate Maarja Jakobsoni ja Rain Tolgi ning filmi produtsendi Katrin Kissaga.
Orizzonti, kus kandideeris "Sügiball", on festivali tähtsuselt teine programm, võrreldav Berlinale Panorama ja Cannes'i Un Certain Regard'iga. Kui tõele au anda, siis on kõigi nende festivalide põhi ja n-ö teise vooru programmide sisulised ning vormilised kriteeriumid üsna ebamäärased. Üldjuhul pannakse need programmid kokku filmide endi omavahelise sobivuse alusel, mistõttu ei ole näiteks Orizzonti medaljoni võit vähem tähelepanuväärne kui Kuldlõvi võit Venezia võistlusprogrammis.

Berliini vasakpoolsed: autoriõigused ei kaitse kunstniku huve
Vaated kunstiteose autoriõigusele on kahetised: märk © kas
Leksika: copyright ja copyleft

Elton Johni jaoks luuakse Saku suurhalli spetsiaalne kliima
Tallinnas juba sel laupäeval esineva inglise laulja ja helilooja söör Elton Johni jaoks luuakse Saku Suurhallis eriline kliima, Inglise laulja eksklusiivse kontserdi korraldajatel tuleb paigaldada areenile õhuniiskust ja temperatuuri reguleerivad seadmed.
Eestisse lendab söör Elton John oma eralennukiga - eraldi bändist ja tehnilisest personalist. Tallinnas hakkab muusik liikuma politseieskordi saatel. Transpordivahendina soovib inglise laulja oma käsutusse saada kolm limusiini või luksusmaasturit - näiteks Ford Excursioni. Elton Johni auto roolis hakkab istuma muusiku isiklik autojuht, kes lendab Inglismaalt kohale koos temaga.
Saku Suurhallis seatakse Elton Johni jaoks valmis kaks suurt tuba. Kui tavaliselt soovivad staarid ühte riietusruumi, siis söör Elton John soovis ainuisikuliseks kasutamiseks veel ka tuba külaliste vastuvõtuks. Eraldi punktina on kuulsa muusiku nõudmiste nimekirjas õhutemperatuur nendes ruumides - see ei tohi ületada või langeda madalamale 19-st soojakraadist. Seepärast paigaldatakse sinna vajaliku niiskuse ja temperatuuri hoidmiseks vastavad seadmed. Ka ei ole soovitavad päevavalguslambid - Elton John eelistab neile maheda rahustava valgusega laua- ja põrandalampe.

Miss World 2007 võistlusel esindab Eestit Kadi Sizask
Laupäeval toimus Vene Draamateatris "Miss World Estonia 2007" finaalsõu, millest valmis ka Kanal 2 telesaade.
Žürii ja rahva hääletustulemuste põhjal valiti Hiinasse maailma esikaunitari võistlusele sõitjaks 21-aastane Kadi Sizask Raplamaalt. Esimese printsessi tiitli pälvis 18-aastane Loksa neiu Gerta Põldver, teiseks printsessiks tituleeriti üks kaksikõdedest, 20-aastane tallinlanna Anna Uljanova. Žürii esimehe Raivo Kiisleri sõnul oli tänavune missivalik väga hea. Hiinas võisteldakse 2. detsembril.

Menulood Eesti artistide esituses
Suvel edukalt antud ABBA menulugude kontsertidele tuleb järg. Oktoobris esitavad eestlastelegi hingelähedase bändi lugusid Koit Toome, Lenna Kuurmaa, Ines, Dave Benton, Ivo Linna, Marju Länik ning Gerli Padar (pildil). Kontserdi kunstiline juht on Mihkel Mattisen, ansamblit ja lauljaid saadab 12-liikmeline keelpilliorkester. Piletid hinnaga 95-350 krooni on saadaval Piletilevis ja Statoilis.

Uus iPod on iPhone'i telefonita väikevend
Netiühendusega järgmise põlvkonna MP3-mängija iPod jõuab Eestisse oktoobris.
Möödunud kolmapäeval tutvustas Apple maailmale MP3-mängija iPod uut põlvkonda. Maci maaletooja IM Arvutite tegevjuht Sander Paas ütleb, et uue, 8 GB iPodi hind Eesti tarbijale on 4900 krooni ja 16 GB puhul 6490 krooni. Esimesi tarneid on oodata oktoobris.
Põhimõtteliselt on uue seadme puhul tegemist iPhone'i väikevennaga. See tähendab, et puutetundliku ekraaniga varustatud värskes iPodis on peidus kõik nutitelefoni iPhone funktsioonid, välja arvatud helistamisvõimalus.
"See on üks seitsmest maailmaimest - lihtsalt kirjeldamatu," on Apple'i tegevjuht Steve Jobs oma meistrite tööga rahul.
Tehnikakaugele inimesele selgituseks - kui senised iPodid võimaldasid sõltuvalt mudelist kas muusikat kuulata või muusika kõrvale ka videot vaadata, siis järgmise põlvkonna iPodi abil, mis ühendab endas muusika- ja videomängija, saab traadita interneti levialas oma lõbuks veebis surfata ja sealt mängijasse uut muusikat juurde laadida.

Eesti karatekoondis naasis Soomest 20 medaliga
Eesti karatekoondis pidas möödunud nädalavahetusel Soomes oma selle hooaja esimese võistluse ning 29 sportlasega tataamile astunud koondis näitas 11 riigi konkurentsis koha kätte kõigile ülejäänuile.
Eesti koondis naasis Soomest 20 medaliga. Kohapeal hoidsid eestlaste tegemistel silma peal ka "Seitsmesed uudised".

Marko Luhamaa naasis Finnish Openilt kahe võiduga
Nädalavahetusel peetud põhjanaabrite tähtsaimal karatevõistlusel võttis Marko Luhamaa kulla nii +80 klassis kui ka meeskondlikus arvestuses.
Kõik võidud tulid ülekaalukalt ja vastastele suuri võimalusi ei antud. Luhamaa sõnul oli tase mõnevõrra nõrgem kui eelnevatel aastatel, mis paneb järgmise hooaja eel kindlasti kaaluma ka teisi võimalusi, millega võistlustsüklit alustada. "Samas sai lühikese aja jooksul mitu korda matil käia ning enesekontrolli mõttes võib osavõttu igati õnnestunuks lugeda," lisab Luhamaa.
Paraku kerkisid esimese võistluspäeva järel esile seljaprobleemid, millega on maailmameistril tulnud ka varem rinda pista ning teisel päeval ta enam tatamile ei astunud. "Märkimisväärseid tagasilööke
treeningutes see endaga kaasa loodetavasti ei too. Kergete harjutustega saan ilmselt alustada juba homme, kuid tõsisemad treeningud peavad ootama järgmise nädalani," arvab Eesti esikarateka.

Kanepi langes edetabelis 11 kohta
Esmaspäeval avaldatud naiste tennise maailma edetabelis on Kaia Kanepi langenud 11 kohta ja asub nüüd 55. positsioonil.
Maret Ani on 138. (eelmises tabelis 146.), Margit Rüütel 211. (212.), Julia Matojan 1081. (1085.) ning Barbara Kvelstein 1214. (1215.) kohal, vahendab ETVsport.
Edetabelit juhib endiselt laupäeval USA lahtised meistrivõistlused võitnud belglanna Justine Henin. Neljandalt kohalt kerkis teiseks venelanna Svetlana Kuznetsova, kolmas on ikka serblanna Jelena Jankovic ning teiselt positsioonilt pudenes neljandaks venelanna Maria Šarapova.

Baruto võttis teise võidu
Eesti sumomaadleja Baruto oli ka Aki-basho turniiri teisel päeval võidukas oma lemmiktehnikaga yorikiri.
Baruto paremust pidi seekord tunnistama Daimanazuru, kel pikkust 188 cm ja kaalu 171 kilo. 30-aastane jaapanlane oli sumomaailma tugevuselt teises Juryo divisjonis kaotaja pool ka esimesel päeval, vahendab Sportnet. Lisaks Barutole on Juryos kaks võitu veel viiel sumomaadlejal.

Federer võitis järjekordselt US Openi
Maailma esireket Roger Federer võitis neljandat aastat järjest US Openi tenniseturniiri.
Roger Federer on eesmärgiks seadnud rekordid purustada ja liigub oma sihtide suunas kindlal sammul, kirjutab Sportnet. Pühapäeva õhtul sai 26-aastasest šveitslasest New Yorgi Flushing Meadowsi tennisekeskuse Arthur Ashe'i nime kandval peaväljakul esimene mees, kes võitnud ühel aastal nii Wimbledoni turniiri kui US Openi neljal aastal järjest.
Tänavu mais alles 20-aastaseks saanud serblane Nenad Djoković andis maailma esireketile küll lahingu, kuid võita seda veel ei suutnud. Tähtsate pallide mängimisel väristas serblane kätt, šveitslane mitte. Esimesed kaks setti kallutas Federer enda kasuks kiire lõppmänguga, kolmanda seti võitis aga viimases geimis Djokovići servi murdes 6: 4.

VKG Energias pandi väävlipüüdmisseadme nurgakivi
Täna pandi Kohtla-Järvel VKG Energia OÜ territooriumil nurgakivi väävlipüüdmisseadme ehitusele, millega loodetakse vähendada keskkonnareostust ning parandada töötajate tervist.
Suitsugaaside desulfureerimis- ehk väävlipüüdmisseadme ülesandeks on elektrijaama suitsugaaside puhastamine vääveldioksiidist (tunnis püüab nimetatud seade kinni ligi 0,7 tonni SO2), teatas VKG avalike suhete juht Julia Aleksandrovna.
Väävlipüüdmisseade on plaanis käivitada 2008. aasta I kvartalil. Seadme maksumus küündib 140 miljoni kroonini. Selle rajamise vajadus tuleneb suurte põletusseadmete direktiivist, mille kohaselt on alates 2008.a. kõigil Euroopa Liidu suurtel elektrijaamadel kohustus vähendada oluliselt vääveldioksiidi heitmeid. Keskkonnaspetsialistide arvates on just väävliühendid kütuste põletamisel tekkivad esmatähtsusega saasteained, mis põhjustavad happevihmade teket.

Parex Pank tõstis hoiuste intresse
Läti suurimaid kommertspanku Parex Banka teatas hoiuseintresside tõstmisest 0,2 kuni 0,5 protsendi võrra.
Alates eelmisest nädalast tõusid tähtajaliste euro, Eesti krooni ja Rootsi krooni hoiuste intressimäärad. Üheaastase tähtajalise hoiuse intressid on nüüd EUR 5,10%, EEK 5,10%, SEK 4,50%, USD 5,50% ja GBP 6,20%. Üheksakuuliste Eesti krooni ja euro hoiuste intressimäärad tõusid 0,30 protsendipunkti ning on nüüd krooni- ja eurohoiusel vastavalt 4,90 protsenti.
Viimati muutis Parex Pank tähtajaliste hoiuste intressimäärasid käesoleva aasta 19. juulil.

SEB Eesti Ühispank pakub Kasvufondiga seotud Investeerimishoiust
SEB Eesti Ühispangas saab 1. oktoobrini avada uut investeerimishoiust, mis pakub võimalust investeerida SEB Kasvufondi.
Eesti üks kõige pikema ajalooga aktsiafonde on viimase kolme ja viie aasta jooksul näidanud vastavalt 34,7% ja 31,3% keskmist aastast tootlust. Nüüd on läbi investeerimishoiuse võimalik paigutada raha SEB Kasvufondi nii, et hoiusumma säilimine on 100 protsenti garanteeritud, väidab SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu.
"SEB Kasvufond sobib eelkõige investorile, kes soovib saada osa maailma ühe kiireima majanduskasvuga regiooni arengust, kuid seda tasakaalukalt ja läbimõeldult," ütles SEB Wealth Managementi Ida-Euroopa investeeringute juht Sven Kunsing.
SEB Kasvufondi vara paigutatakse hajutatult Baltikumi, Kesk-Euroopa, Balkani, Türgi, Venemaa ja SRÜ väärtpaberiturgudele. Teistest Eestis pakutavatest Ida-Euroopa suunalistest fondidest laiem investeerimispiirkond võimaldab SEB Kasvufondi vara investeerida parasjagu just sinna, kus kasvuväljavaated on kõige paremad. Fondi edu toetavad SEB esindajate sõnul Euroopa Liidu konvergentsiprotsess, regiooni kiire majanduskasv ja kõrged toorainehinnad.

Nädalavahetusel toimub Tartus Lillemess 2007
14., 15. ja 16. septembril toimub Tartu Näitused messikeskuses kolmandat korda Lillemess, millest võtavad osa rohkem kui 40 firmat lillede, istikute, lillesibulate ja palju muu huvitavaga.
Tarkusi jagavad koolitusfirmad ja aastakümnete kogemustepagasiga oma ala spetsialistid. Lisaks on võimalus imetleda kauneid lilleseadeid ning Eestis kasvatatud lõike-ja potililli, püsikuid ja istikuid, teatas festivali peakorraldaja Kristin Mägi
Uuendusena valitakse ilusaim boksikujundus. Kauneima õie tiitli eest lähevad võistlustulle sajad messikeskuses leiduvad õied. Peale selle selgitatakse veel kauneim potilill ning põnevaim istik.
Nädalavahetusel toimuv Lillemess 2007 on avatud reedel ja laupäeval 10.00-18.00. Pühapäeval suletakse uksed kaks tundi varem kell 16.00.

Homme hommikul on Elioni digiTV töö häiritud
Homme hommikul on kella 4 ja 7 vahel Elioni digiTV ning internetiühendus plaanipäraste hooldustööde tõttu Harju- ja Järvamaal häiritud.
Kuni 30 minutilisi katkestusi võib esineda Tallinnas Kesklinnas, Kristiines, Mustamäel, Põhja-Tallinnas ja Pirital, Harjumaal Maardus ja Viimsi vallas ning Järvamaal.
Elion vabandab ebamugavuste pärast.

Nordea avas uue netipanga
Täna, 10. septembril avas Nordea uue internetipanga, mis on täienenud mitme olulise kasutusvõimaluse võrra.
Uus internetipank võimaldab klientidel kodust lahkumata teostada kõiki peamiseid pangatehinguid - esitada erinevaid taotlusi, avada nelja tüüpi hoiuseid, kasutada laenu- ja hoiusekalkulaatoreid, teha püsimaksekorraldusi jne. Uude versiooni viiakse automaatselt üle kliendi senine makseajalugu ning konto väljavõte selle avamise hetkest alates, teatab Nordea Pank.
Nordea internetipanka saab siseneda nii ID-kaardi kui paroolikaardi koodidega. Uue versiooniga kaasnevad ka uued koodikaardid. Turvalisuse tagamiseks on endiselt iga kood kasutatav vaid ühe korra, kuid uuendusena koode enam paroolikaardil maha kriipsutada ei tule.
Nordea Panga juhataja Vahur Krafti sõnul on uue internetipanga valmimise kaudu astutud suur samm lähemale klientide vajadustele. "Usume, et tiheda konkurentsiga pangandusturul on klientide ootustest lähtuv paindlikkus muutunud oluliseks konkurentsieeliseks. Tänane päev tähistab meie e-teenustes uue ajajärgu algust, mille oluliseimaks osaks peame jätkusuutlikku ja pidevat arendustööd," märkis Kraft.

Korteriüür tõusis Tallinnas viiendiku
Ober-Haus Kinnisvara, Sorainen Law Offices ja Deloitte ühine kinnisvaraülevaade teatab, et Tallinnas kasvas korteriüür eelmisel aastal 20%.
70 ruutmeetrise kesklinnakorteri kuuüür kasvas 2006. aastal 20%, ulatudes 575 eurost 765 euroni. Odavamad korterid on möbleerimata, kallimad möbleeritud, vahendab aripeav.ee.
Nõudlus on palju kõrgem, kui uute korterite pakkumine, märgib ülevaade.
Tallinna äärelinnas otsitakse kahe- ja kolmetoalisi üürikortereid. Enamus perekondi tahab korterit üürida vahemikus 260-380 eurot kuus. Kesklinna piirkonnas otsitakse kõige rohkem kahetoalisi kortereid, mis maksavad 380-520 eurot kuus.
Üürihinnad kasvavad seetõttu, et kinnisvara on muutunud kallimaks ning laenuintressid tõusevad. Oma mõju avaldab see, et pangad valivad hoolsamalt, kellele eluasemelaenu annavad.

OÜ SMS Laen pürib börsifirmaks
Eestis ülipopulaarseks osutunud SMS-laenude andmisega tegelev OÜ SMS Laen soovib järgmise aasta-pooleteise järel jõuda börsile.
Laen, mille saamiseks on vaja edastada laenuandjale vaid isikukood ning arvenumber, on oma lihtsuse tõttu saanud eestlaste seas ülimalt populaarseks, kirjutab äriajakiri Saldo.
Sel moel on väikelaenu võtnud kümned tuhanded inimesed, mis on taganud pea kõigile SMS-laenufirmadele korralikud kasumid, ehkki antavad summad jäävad enamasti 500 kuni 3000 krooni vahemikku.
Hetkel tegutseb Eestis umbes kümmekond ettevõtet, mis SMS-laene pakuvad. Neist suurimal, OÜ-l SMS Laen täitus augusti keskel esimene tegevusaasta. Firma omanike Aimar Jürimäe ja Toomas Allikase peas hakkas SMS-laenude äriplaan küpsema läinud aasta esimesel poolel, kui Soomes esimesed sarnaste teenuste pakkujad turule tulid.

Baskini anekdoodid
11 Tsirkuse konferansjee teatab publikule:
"Lugupeetud publik! Meie kuulus koer Mufi hakkab nüüd ära arvama daamide vanust!"
Selle peale naised hakkavad saalist lahkuma. Konferansjee püüab neid peatada:
"Jääge kohtadele! Ärge muretsege, Mufi oskab arvutada ainult kahekümne viieni!"
11 Mees tuli jahilt, jänes käsivarrel.
"Mis siia kirjutatud on? Mida see 18.16 siin sildil tähendab? Kas see on jänese hind?" küsib naine, osutades papitükikesele looma kaelas.
"Mis sa nüüd, kullake, see on kellaaeg, mil ma ta maha lasin!"
11 "Isa, miks sa kirjutad minu päevikusse allkirja asemel ristikese?"
"Sellepärast, et õpetaja ei mõtleks, et nii intelligentsel inimesel nagu mina võib olla nii nüri poeg!"

Andrus Nilk: Kas sa näed, Tallinn liigubki! 
1 Sügisjooks Tallinna kesklinnas lõi kõigi kahtlejate ja nina krimpsutajate seisukohavõtu uppi! See oli 21. sajandi üks paremaid algatusi Eesti rahvaspordimaastikul.
Ma ei näinud Edgar Savisaart keppidega kõndimas ega ka jooksjatele sõbralikult lehvitamas, ju veetis lugupeetud meer ilusa pühapäeva vaikses kenas kohas looduse rüpes ja andis linnamelust eemal oma kehale koormust.
2 Kõik sügisjooksul osalejad tegid aga õige otsuse, et võtsid sügisjooksu uuendusest tuld ja kasutasid võimalust laiadel kesklinna tänavatel joosta, mida neile ülejäänud 364 päeval aastas päevasel ajal ei võimaldata. Ilmselt oleks ka öösel ohtlik Viru ringi juures sörkida, aga ma pole seda veel proovinud.

Kas noortetreenerid kasvatavad lambaid või lapsi? 
Pärnu linna noorte spordikorraldus annab teistele kohalikele omavalitsustele eeskuju.
Kas Tallinnas hakkab midagi muutuma?
Tagantjärele vaadates tundub, et nõukogudeaegse spordimudeli lammutajaid sattus omal ajal juhtgruppidesse rohkem kui analüüsijaid ja mõtlejaid. Spordikoolid oleks võinud väikese reformimisega vabalt edasi tegutseda.
Ent ka klubidel on oma koht ja sportlikult oleks olnud õiglasem, kui parem vorm oleks kujunenud konkureerides. Klubid on olemas ka teistes riikides, aga spordikoolide süsteemi käidi Euroopast usinalt meilt õppimas. Nüüd peame ise teistelt õppima.
Spordiga hästi kursis olevad inimesed teavad, et noortespordi korraldamisel läheb kõige paremini Pärnus. Kuurortlinna spordijuhid leidsid võimalikest lahendustest ühe parima. Eriti oluline, et seal suhtutakse treenerisse lugupidamisega ja väärikalt. Nad on nö pildil juba pikemat aega ja ilmselt seepärast, et nad on oma tööd hinge ja armastusega ning jäägitu pühendumisega teinud.

Korvpallirahvas trügib Euroopasse! 
Eestlased on korvpallirahvas. Kust saab see laialt levinud müüt alguse?
Mulle meenub pilt esimesest koolinädalast, kui paterdasime lühikeste dresside väel oma esimesse kehalise kasvatuse tundi. Suu vajus suurde saali astudes pärani lahti. Milline maailm! Ahvatlevad võimalused joosta, hüpata, möllata. Seda vaimustust ei jätkunud kauaks, sest peagi kostis õpetaja käsklus - rivistuda pikkuse järjekorras!
Miks mitte tähestikulises järjekorras, nagu klassipäevikus on õpilased kirja pandud? Pikkus on tähtis - oleme korvpallirahvas.
Sattusin rivis kolmandaks. Hiljem kutsuti mind selle koha tõttu rivis korvpallitreeningule. Nüüd seda kehalise kasvatuse tunni rivi meenutades pööran mõttes pilgu rivi lõppu. Viimaseks sattunud poiss ei osanud tookord kuidagi ette aimata, et edaspidi hakkavad elus maksma sentimeetrid, sekundid, kroonid ehk suured numbrid. Suurte numbritega oli tal õnneks kogemus juba olemas. Ema oli ostnud talle mitu numbrit suuremad võimlemisriided lootuses, et küll poeg hakkab kohe kasvama.

15-aastane kõrgushüppeplika unistab kahest meetrist
1.80 ületamine ja omavanuste maailma edetabeli neljas koht pani Eleriin Haasa sporti tõsisemalt võtma.
1.80 ületamine ja omavanuste maailma edetabeli neljas koht pani Eleriin Haasa sporti tõsisemalt võtma.
Raskusjõutrotsijate unelmapiiri alistamisest unistavad paljud tüd-rukud ja poisidki. Ent endast kaks aastat vanemate neidudega Balti matšil konkureerides üllatuslikult 1.80-ga esikoha noppinud Eleriin Haasal tundub tõsi taga olevat.
Suvel sünnilinna Pärnut külastades põikan päris tihti staadionilt läbi, et oma esimese kergejõustikutreeneri Ando Palginõmme õpi-lastega koos harjutades kõhule tekkivaid volte siluda. 58-aastane? Palginõmm, kes oma sõnutsi koolitab nüüd viimast lendu, hakkab tavapäraselt moel oma poisse kiitma. On ka põhjust: koolipoiste seltskonna kümnenda mehe 100 m jooksu aeg on 11,68.

Kaks eestlast kannavad Pekingi olümpiamängude tuld
Kaks eestlast saavad võimaluse kanda 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel olümpiatõrvikut.
Olümpiatõrviku kandjaid on üle maailma kokku 21 780, neist 1500 valitakse välja koostöös olümpiamängude partneri Samsung Electronics'iga. Samsung viib olümpiatõrviku kandja valimise esseekonkursi Eestis läbi 3. - 30. septembrini ning osaleda võivad kõik Eesti elanikud. Konkursi käigus valib žürii välja sobivaima kandidaadi tõrvikukandja kohale. Teise tõrvikukandja valib Samsung oma koostööpartnerite seast.
"Konkursi eesmärgiks on leida inimene, kelle elukäik sobib kõige paremini olümpia põhimõtete ja meelsusega, kes on sõbralik ja tubli ning oma käitumisega eeskujuks teistele," lausus Samsungi Eesti esinduse juht Ursel Velve. "See võib olla sugulane või sõber, naaber, klassikaaslane või kolleeg - tema kohta esseed kirjutades peaks soovitaja olema veendunud, et tegemist on inimesega, kes suudaks Eestit väärikalt olümpiatule kandmisel esindada."

Ajapeegel: Elegantne ja järjekindel autogrammikütt
Inimestel on palju erinevaid hobisid - ühed jooksevad, sest ajavad tervist taga, teised mängivad kasiinodes võidulootuses raha maha, kolmandad jahivad nii töö- kui ka vabal ajal sportlaste autogramme.
43-aastase tööstaažiga Eesti Televisiooni endine operaator Ants Uus on kirglik autogrammikütt. Tema esimeseks "ohvriks" langes 1968. aastal tõstekuulsus Jaan Talts. Seejärel on Uus silmast silma kohtunud enam kui 6000 meeldiva sporditähega, kes on teda käekirjaprooviga rõõmustanud. Posti teel autogrammide kogumine ei sobi talle kuidagi!
Uus kuulus N Liidu kesktelevisiooni võttegruppi, kes tootis erinevatelt spordiüritustelt rahvusvahelist telepilti. Ta töötas Moskva olümpial, Hea Tahte mängudel ning mitmete alade MK-etappidel.
Koju saabus mees peaaegu alati suure noosiga - ainuükski korvpallurite autogrammidega on täidetud 51 märkmikku. Pikakasvuline Uus mängis ka ise korvpalli, tulles 1950. aastate alguses spordiühingu Spartak meeskonnas Tallinna noortemeistriks.

Tallinna ülikooli spordieriala lõpetanud kannavad ja levitavad liikumisusku
Sporditeadlane Kristjan Port juhib dekaanina Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi teaduskonda. Ta kannab suurt loengukoormust ja teaduskonna tudengid peavad teda kõige populaarsemaks õppejõuks. Kas ja kuivõrd teaduskonna muutunud nimetus kannab teisenenud sisu?
Sporditeadlane Kristjan Port juhib dekaanina Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi teaduskonda. Ta kannab suurt loengukoormust ja teaduskonna tudengid peavad teda kõige populaarsemaks õppejõuks. Kas ja kuivõrd teaduskonna muutunud nimetus kannab teisenenud sisu?
Ülikooli kehakultuuriteaduskond, mille ise lõpetasite, kannab teist ja pisut lohisevat nime. Mis on muutuste taga?
Nõustun, teaduskonna uus nimetus pole eriti suupärane, kuid vastab varasemast rohkem meie tegevusele. Pealegi on kõik suhteline, sest "kehakultuur" pole suupärane ülejäänud maailmale. Valmistame endiselt ette kehalise kasvatuse õpetajaid ja rekreatsiooni korraldajaid. Tudengite õppekavades toimub teatud nihe tippspordilt terviseteaduste suunas, suureneb pakutava sotsiaalne mõõde ja suund liikumisharrastuse innustamise poole.

Võrkpall: Soomlaste ime EM-turniiril
Meeste võrkpalli EM-turniiril Moskvas ja Peterburis on põhjanaabrid soomlased kindlustanud endale edasipääsu alagrupist.
Soome arvel on 3: 1 võit Horvaatia üle ning koguni 3: 0 (25: 22, 28: 26, 25: 23) Bulgaaria üle. Itaaliale soomlased D-alagrupis kaotasid.
"Rahvusmeeskond pole kunagi mänginud paremini kui kohtumises Bulgaariaga. Nüüd teame, et oleme tõesti head," rõõmustas soomlaste kapten Tuomas Sammelvuo, kes oli 17 punktiga soomlaste resultatiivseim.
Soome itaallasest treener Mauro Berruto jäi meeskonnaga rahule. "Just see on hea, et võitsime meeskonnana. Iga mees teadis oma kohta, üksteist toetati vägevalt."
Soome on ka korra varem Bulgaariat võitnud, kuid 17 korda lüüa saanud. D-alagrupis on kaks võitu ka Itaalial.
A-grupis on kaks võitu Saksamaal, B-grupis Venemaal, C-grupis Prantsusmaal ja Hispaanial.

Leedu ja Sloveenia hiilgasid võidutahtega
Korvpalli EM-võistlustel Hispaanias jätkavad täiseduga Leedu ja Sloveenia meeskond.
2003. aasta Euroopa meistrid leedulased juhtisid kohtumises Itaaliga enamiku ajast ja võitsid 79: 74. Mängu täheks tõusis Itaalia Sienas leiba teeniv Rimantas Kaukenas, kes tõi 23 punkti ja tabas kümnest viskest koguni üheksa.
"Itaalia on tugev meeskond, ootasime kõva lahingut," ütles korvi all valitsenud NBA proff Linas Kleiza. "Oleme rõõmsad, et võitsime, aga peame oma koostööd kõvasti parandama."
Itaallased jõudsid 10-punktilise kaotusseisu tasa teha, kuid viimastel minutitel hiilgas taas Kaukenas. Ka kubemevigastust trotsinud Šarunas Jasikeviciuse peatamine käis vastastele üle jõu.
Sloveenia alistas Türgi ülekaalukalt 66: 51, võitjad kasutasid pikka pinki, mis võib osutada edaspidi tähtsaks.

Justine Henin kindlustas US Openil New Yorgis tennisetrooni
Seitsmenda esikoha suurturniiridel saanud belglanna ei kaotanud US Openil seitsmes mängus settigi.
Seitsmenda esikoha suurturniiridel saanud belglanna ei kaotanud US Openil seitsmes mängus settigi.
Maailma edetabeli juht Justine Henin Belgiast võitis US Openi finaalis selge ülekaaluga 6: 1, 6: 3 venelannat Svetlana Kuznetsovat ning saavutas karjääri seitsmenda esikoha suurturniiridel.
"Justine on kindlasti praegusel hetkel maailma parim naistennisist," tunnustas Kuznetsova. "Ma ei suutnud mängu üheski faasis näidata oma parimat tennist. Keskpärase mänguga ei tee Justine vastu midagi ära."
Henin läbis US Openi kadalipu ainsagi kriimustuseta. Seitsmes mängus ei kaotanud Carlos Rodriguezi kasvandik ühtki setti. "Paljud ei uskunud, et võiksin võita sellise ülekaaluga. Võin vist tõesti uhke olla, sest kohtumistes õdede Williamside vastu ja finaalis mängisin tõesti väga hästi," hindas rahulolev Henin.

Veselin Matic: Serbia meeskond kaotas EM-il kõik kolm mängu.  Mis juhtus? 
Olen väga pettunud, et pärast Serbia korvpallurite nii edukat suve läks koondisel kehvasti. Kunagi pole juhtunud nii, et ühe riigi meeskonnad võidavad kõikide vanuseklasside tšempionaatidel. Serbia võitis 16-, 18- ja 20-aastaste EM-i. Ainult universiaadil jäi minu kodumaa meeskond teiseks. Võib-olla see vägev tulemus andis entusiasmi, et noored mehed suudavad ka põhikoondises silma paista. Kuid noorus ja kogemus peavad käima käsikäes.
Meil on uus riik. Serbias valitseb endiselt mõtteviis, et suur Jugoslaavia 22 miljoni inimesega on alles. Aga Serbias elab kaheksa miljonit inimest, meil pole enam niisugust potentsiaali, nagu oli varem Jugoslaavial. Noortevõistkondade edu muutis veidi suhtumist, emotsioonid ületasid reaalsustaju. Aga see ei juhtunud esimest korda. Viimast korda võitsime Euroopa meistrivõistlused 2001. aastal, kui töötasin abitreenerina. Pärast seda jäi Serbia EM-il viiendaks, edu polnud ka olümpial. Kaks aastat tagasi ei saanud me kodumaal peetud turniiril kaheksa parema hulka, ka MM nurjus.

Kalevi korvpallureid ootab stress, stress ja veel kord stress! 
Tallinna Kalev/Cramo peatreener Veselin Matic seisab silmitsi raske hooajaga. Euroopa tugevuselt teises sarjas, ULEB-i karikavõistlustel tuleb vastamisi minna korvpalliriikide raskekahurväega, Balti liigas on vaja kaitsta kuuendat kohta.
Kuidas hindate Kalevi stardiplatvormi hooaja eel?
Eelmisel aastal ootasime vajalike mängijate saabumist kauem. Eesti korvpallurid said seekord koondisest varem priiks. Tahame saada treeningule kümme-kaksteist meest, aga praegu pole veel. Kord on üks haige, siis on teisel miskit häda. Ettevalmistusaega on natuke rohkem kui mullu, aga meil pole võimalik minna võõrsile kontrollturniirile.
Hea on see, et esimesed kohtumised pole rasked. Saame oma süsteemi taastada. Pisut teeme muudatusi, aga peamine jääb alles. Tean enamiku mängijate oskusi, uusi õpin tundma ja püüan neid koosseisu sobitada. See pole lihtne. Meil on algviisikus kaks uut mängijat. Vuksanovic peab saama üheks põhimängijaks. Ka Parmer peab tõusma põhitegijaks. Mängujuht peab eriti hästi meie süsteemi tundma, sest ta on meeskonna süda.

Imet ei juhtunud - Eesti kaotas Horvaatiale kuivalt
Kuue minutiga kadus laupäeva õhtul Eesti jalgpallikoondise õhkõrn lootus võtta maailma tugevuselt kuuendalt meeskonnalt vähemalt viigipunkt.
Kuue minutiga kadus laupäeva õhtul Eesti jalgpallikoondise õhkõrn lootus võtta maailma tugevuselt kuuendalt meeskonnalt vähemalt viigipunkt.
Horvaatia brasiillasest ründaja Eduardo Da Silva kaks meisterlikku väravat andsid avapoolaja lõpus võõrustajatele turvalise edu ning oskuslikult palli käsitsenud lõuna-eurooplased mängisid Eesti pallurid lihtsalt üle.
Esimese äreva hetke pidi sadakond Zagrebi Maksimiri staadionile kogunenud eestlasest fänni üle elama juba mängu 5. minutil, kui Teet Allas trahvikastis palli käega puutus ning kohtunik penaltipunktile osutas. Horvaatia poolkaitsja Darijo Srna löök tabas aga posti. "Õnneks ei löödud ära," tõdes meeskonna kapten Andres Oper kuivalt. "Muidu oleks mäng meie jaoks päris halvasti alanud."

Andres Oper tahaks väga lüüa väravaid! 
Sinu ründepartner oli Tarmo Kink - kuidas teie koostöö sujus?
Võib muidugi öelda, et oli vajakajäämisi. Ma ei taha millelegi konkreetsele osutada enne, kui olen videolt järgi vaadanud, aga võin öelda, et me ei tegutsenud nii teravalt kui vaja. Kivi ei saa ainult meie kapsaaeda visata, tegu on meeskonnamänguga. Olime kahekesi küll ees, aga tähtis on ka, kuidas ja kuhu söötu antakse. Püüdsime liiga ühtmoodi sööta - vahepeal oleks pidanud natuke teistmoodi mängima, mitte ainult kogu aeg üht äärt mööda suruma. See vist oligi puudujääk.
Kuidas uus mängujoonis töötas?
Taktikalisi nüansse on raske lahti seletada. Vaevalt, et ka Viggo (Eesti koondise peatreener Viggo Jensen - toim) oleks rahul, kui tema plaanid väga detailselt lahti räägiksin. Ütlen siis lihtsalt: kõik ei töötanud nii, nagu soovisime. Uus taktika võtab harjumist, aga kõike ei saa selle kaela ka ajada.

Londaku debüüdiga võis rahule jääda
Kuigi Eesti jalgpallikoondise esiväravavahi Mart Poomi kõrvalejäämine külvas enne mängu kahtlusi, kas rahvusvahelistes mängudes kogenematu Pavel Londak suudab meeskonda aidata, polnud vaja Norra esiliigas pallivale puurivahile midagi ette heita.
Ka Viggo Jensen nõustus selle hinnanguga. "Kui Poom oleks väravas olnud, poleks tulemus olnud teistsugune. Londak tegi korraliku mängu. Ka Eesti jalgpallile on hea, et ta sai kogemuse mängus Horvaatiaga - Norra või Eesti liigas ta ju sellist mängu ei näe."
Londak avaldas lootust, et tal õnnestub põhiväravavahtidele Mart Poomile ja Artur Kotenkole rohkem konkurentsi pakkuda.
"Ootasin kaua oma šanssi. Proovisin kõik teha, et tulevikus olla vähemalt teine valik. Kuigi veelgi parem oleks olla esinumber," lausus noormees, kes laupäevase mängu tulemusega siiski rahule ei jäänud. "Tahan ainult võita," lisas ta.
Lisaks Londakule sai laupäeval koondises tuleristsed Kaimar Saag. Teise poolaja lõpul üllatusvangerdusena Saagi Tarmo Kingi vastu platsile saatnud Jensen põhjendas oma otsust sooviga külvata vastaste ridadesse pisut segadust.

Marko Asmer püstitas Eesti vormelisõidus uue tähise
Briti F3-sarja üldvõit võib Marko Asmerile olla hüppelaud vormel-1 sarja. Kuid ei pruugi.
Vormelipiloot Marko Asmer kindlustas endale Crofti ringrajal viimase kahe etapi tulemustest hoolimata Briti vormel-3 sarja meistritiitli. Sari kannab ametlikult nimetust 2007 Lloyds TSB Insurance British F3 International Series. Sarja võitmisega raius noor Asmer tähise Eesti vormelisõidu ajalukku.
Asmer sai Croftis laupäevastes ajasõitudes mõlemaks etapiks parima stardipositsiooni. Eilses esimeses võistlussõidus sai Asmer üsna kiiresti järgnevate ees viiesekundilise edu, kuid 13. ringil jättis auto mootor Asmeri teele. Lahendus oli saabunud Asmeri selja taga juba esimesel ringil, kui eestlase kibedaim konkurent Maro Engel katkestas kokkupõrke tulemusena. See tähendas, et olenemata järgmiste sõitude tulemustest on Asmeri punktiedu üldvõiduks piisav.

McLarenid kurvastasid Ferrari pühamus itaallasi
Vormel-1 klassi MM-etapp Ferrari meeskonna pühamus Monza ringrajal kujunes Itaalia fännidele šokiks. Esmakordselt napsas McLaren Monzas kaksikvõidu.
Fernando Alonso ja Lewis Hamilton said kaksikvõidu, nende päralt on kaksikvõim ka MM-arvestuses. Võiduga vähendas Alonso vahet Hamiltoniga kolmele punktile, MM-sarja lõpuni jääb neli etappi.
Parimalt stardikohalt lähtunud Alonso juhtis algusest lõpuni, loovutades liidrikoha vaid boksipeatustes. "Start polnud parim ja juba esimeses kurvis puhkes äge heitlus. Olin Hamiltoniga kokkupõrkele lähedal, kuid suutsin Felipe Massa rünnaku tõrjuda," kommenteeris karjääri 19. võidu saanud Alonso.
"Kohalik publik on muidugi tuliselt Ferrari poolt, kuid tean, et siinsed fännid on eelkõige vormelisõbrad," ei teinud Alonso itaallaste kurvastusest probleemi.

Põlva Serviti viigistas Skopje Vardariga
Põlva Serviti käsipallurid viigistasid Euroopa Meistrite liiga eelringi korduskohtumises Skopje Vardariga 30: 30, kuid avamängu võit viis alagrupiturniirile Makedoonia klubi.
"Mulle ei maitse viik nii kui võit, aga ikkagi on see parem kui kaotus," lausus Serviti peatreener Kalmer Musting. "Vaatasin rohkem üldmängu, nädalaga jõudsime päris palju teha, osa kitsaskohti on likvideeritud, teatud kohtades mäng sujub, siis jälle seisab."
Külaliste väikses eduseisus kulges mäng 21. minutini, kui Kristjan Muuga viigistas seisu 10: 10. "Oleks võinud ka võita," lausus Muuga. "Me ise ei saanud kaitses hakkama, kohtunikud tegid kolm-neli vale otsust, aga minu arvates ei olnud see otsustav."
Poolaeg lõppes 15: 15. "Avapoolajal luhtus kolm üks-üks võimalust, tehti rumalaid viskeid, selge, et praaki tuleb vähendada," lisas Musting.

Tobreluts võitles end jälitussõidus viiendaks
Indrek Tobreluts pani Otepääl suvebiatloni MM-ile punkti 12,5 km suusarolleri jälitussõidu viienda kohaga.
"Viies koht oli maksimum, mis siit tulla võis," sõnas reedeselt sprindivõistluselt püssikaba purunemise tõttu laupäevaks armetu kümnenda stardikoha saanud Tobreluts.
Kahes lamadestiirus vigadeta lasknud Tobreluts eksis püstitiirudes kolm korda. "Esimeses segas mind kerge tuul, teises paistis päike selja tagant ning silmaklapi sättimine viis rütmist välja," ütles Tobreluts. "Nelja nulliga laskmisel oleksin muidugi esipundis lõpetanud, kuid sellist imet pole ma kunagi suutnud teha."
Kokkuvõttes jäi Tobreluts oma etteastetega rahule. "Tahtsin kodupubliku ees medalit võita ning sain hakkama," ütles laskejooksus hõbeda saanud elvalane.
Suvebiatloni tõmbenumbrid, olümpiavõitjad Frode Andresen ja Halvard Hanevold Norrast ei suutnud ka laupäeval esikuuikusse mahtuda. Tobrelutsu sõnul ei maksa ässade suvistest tulemustest mingeid järeldusi teha. "Ei tea ju, millise treenitusega nad võistlema tulid. Selge see, et nende tahe talvel läbi lüüa on palju suurem," ütles Tobreluts.

Asafa Powell purustas 100 m jooksu maailmarekordi
Jamaikalane Asafa Powell jooksis Itaalias Rietis Grand Prix eelvõistlusel uue 100 meetri sprindi maailmarekordi 9,74. "Nii juhtub, kui treeneri sõna kuulata," ütles Osaka MM-i pronksmedalimees Powell.
Esmakordselt sai Powell 100 m jooksu maailmarekordi enda nimele 2005. aasta juunis Ateenas 9,77 -ga ning ta kordas tulemust samal kuul Suurbritannias Gatesheadis ning ka mullu augustis Zürichis.
24-aastase Powelli uus rekord sündis 1,7 meetrit sekundis puhunud taganttuulega. Määrustega on rekordi püstitamiseks lubatud pärituul 2,0 meetrit sekundis.
"Meenutasin oma fännidele, et Asafa on alles. Startisin hästi ja jooksin nii, nagu pidin," lausus Powell. "Armastan seda rada, see on hea põrkega. Itaalia on mulle hea paik. Siin on mu teine kodu."
Osaka MM-il jättis Powell 100 m finaalis pingutamise katki ja leppis pronksmedaliga Tyson Gay ja Derrick Atkinsi järel. "Asafa suur päev, see korvas palju," lausus tema mänedžer Paul Doyle. "Olime treeneriga mõlemad üllatunud, et ta suutis nii raskete jalgadega kiiresti joosta, kuid olud olid suurepärased, rada on kiire, tuul oli paras ja õhutemperatuur sobiv."

Tallinna sügisjooks: linn jooksjate päralt
Tallinna sügisjooksu korraldajad tegid rahvarohke spordiürituse Vabaduse väljakule ja kesklinna tänavatele toomisega riskiäri, kuid osalejad võtsid uuenduse hästi vastu.
Kuigi autovabast päevast ei tulnud suurt midagi välja, sest paljud linnakodanikud armastavad oma neljarattalist liiga kuumalt ja mõneks tunniks jalameheks hakkamist peeti liigseks luksuseks. Aga jooksupäev kesklinna tänavatel tõi taas starti üle seitsme tuhande jooksusõbra ja liikumisest lugupidava kaaskodaniku.
Rada kulges marsruudil Pärnu maantee - Viru ring - Narva maantee - Pirita tee - rannapromenaad - Nafta tänav - Tuukri tänav - Ahtri tänav - Rannamäe puiestee - Toompuiestee - Kaarli puiestee - Harju tänav. Kilomeetrid kadusid märkamatult, kodulinn tundus põnev ja vaatamisväärne.
Ka raudsed jooksuhundid, näiteks Meelis Atonen ja Indrek Lindsalu, pidasid uut rada ligitõmbavaks. Kes laseks neil mõnel teisel päeval mööda Pärnu maanteed silgata!

Rootsi kaitseeksperdid: Venemaa on ohtlik
Svenska Dagbladet avaldas täna seitsme Rootsi kaitseeksperdi pöördumise, milles teadlased rõhutavad, et isegi otsese invasiooniohuta on Venemaa ohtlik.
Venemaa ehitab taas oma sõjalist võimsust üles ja senikaua, kuni Venemaa ei ole poliitiliselt ja demokraatlikult stabiilne, ei saa me sealt lähtuvat ohtu eirata. Venemaa alustas just relvastuse kasvatamise programmiga, mille eesmärk on 2015. aastaks märkimisväärselt suurendada riigi relvastust ja sõjaväge.
See on selge, et Venemaa, meie naabruskonna tähtsaim mängija kaitsepoliitika mänguväljal, muskleid pingutab. Lisaks sellele, et igal aastal tõusevad seal kaitsepoliitikale eraldatavad eelarvesummad umbes 15% võrra, panustavad venelased veel ka strateegilise relvastussüsteemi arendamisele: mandritevahelised raketid, allveelaevad ja strateegilised pommitajad.

Ansip peab sõjalist ohtu Eestile olematuks
Kuressaares Soomes peaminister Matti Vanhaneniga kohtunud Eesti peaminister Andrus Ansip ütles ajakirjanike küsimustele vastates, et ta peab sõjalist ohtu Eestile olematuks, ühtlasi kinnitas ta Eesti huvi osaleda Soome tuumaprojektis.
Ansip ütles ühisel pressikonverentsil, et Eesti on huvitatud Soome kuuenda tuumareaktori projektis osalemisest ning mõistab sellega seotud probleeme ja komplikatsioone.
Soome peaminister lisas vaid, et tulevikus tiheneb koostöö Eesti ja Soome vahel kindlasti ka energiavallas. Ühiselt lepiti kokku, et järgmisel aastal toimub Eesti ning Soome teadus- ja arendusnõukogude ühisistung Tallinnas.
Soome ajakirjaniku julgeoleku teemalisele küsimusele vastates ütles Ansip, et ta peab sõjalise sekkumise ohtu täiesti olematuks. Ta küll ei soovinud loetleda Eesti suurimaid julgeolekuohte, kuid nimetas mittekonventsioonaalse ohuna Soome lahel kiirelt kasvavat tankeriliiklust.

Maasikas: meie ei karda Venemaad
Eesti välisministeeriumi kantsleri Matti Maasikase hinnangul kardab vaid umbes kümme protsenti Eesti elanikest Venemaa otsest sõjalist agressiooni.
"Sama palju inimesi kardab tulnukate rünnakut", ütles Maasikas tänases intervjuus raadiojaamale Ehho Moskvõ.
Maasikas lisas, et Eesti välisministeerium ja Eesti kodanikud suhtuvad seega rahulikult sellesse, et Venemaa dessantväelased pole ammu meie piiri ääres õppusi korraldanud.
Maasikase sõnul viitab positiivsetele sammudele kahe riigi vahel ka Eesti ja Soome spetsialistide kontroll-lend Avatud taeva programmi raames.
Avatud Taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Eesti ja Soome korraldasid 13-17. augustini Avatud Taeva lepingu (ATL) alusel ühise vaatluslennu Vene Föderatsiooni.

REIN RAUD: Vägivald sünnitab vägivalda
11. septembrist 2001 rääkides on kombeks rõhutada, et maailm oli enne seda täiesti teistsugune kui nüüd.
Kaksiktorni tragöödia, jõhkra välise jõu tungimine mitte milleski süüdi olevate inimeste ellu, nii suur hulk surnuid ja haavatuid maailma ühe metropoli südames harilikul tööpäeval põhjustasid trauma ja šoki, milletaolist USA inimesed ei olnud kogenud aastakümneid. Kuid kui traagiline see muutus ka poleks, toimunud on ta siiski nimelt lääne teadvuses. Ja ohvreid mälestavate lähedaste leina ei tohiks ometi leevendada 11. septembri tragöödiaga võrreldavate tegude korraldamine, millega läänemaailm on mujal maailmas saanud hakkama nii enne kui ka pärast seda kuu-päeva. USA salateenistused on ju välja õpetanud suure hulga tegutsevaid islamiradikaale, et need teeksid kibedaks Nõukogude Liidu elu. N Liit üritas Afganistanis teha midagi sarnast USA praeguste toimetamistega seal ja Iraagis. Mõlemal suurriigil oli oma mütoloogia sealsete rahvaste parema tuleviku kohta, kuid neid rahvaid endid nad seda uskuma panna ei suutnud.

MART LAAR: Uued väljakutsed
Kohtumise ajal Hispaania peaministri Aznariga lükkas nõunik mu ette teate, et tsiviillennuk on ramminud New Yorgi kaksiktorne.
Minu näoilme peale päris kolleeg, kas mul on tekkinud mingi probleem. Lükkasin teate üle laua ning vastasin: "Ei, ma arvan, et meil on tekkinud probleem."
See kahekõne võtab paljuski kokku ka Eesti välispoliitikas toimunu. Meist on saanud osaline maailma muredes ja rõõmudes, selle ees seisvate probleemide lahendamises.
Just 11. septembri rünnakud on viinud Eesti sõdurid Afganistani ning Iraaki. Küsimus on seejuures laiem kui liitlaskohustuste täitmine. Pole kahtlust, et tegemist on ohtlike ja kulukate operatsioonidega, mis on igal maal poliitiliste rünnakute objektiks. See ei muuda neid aga vähem vajalikuks.
See kõik on Eesti välispoliitika ette tõstatanud hulgaliselt uusi väljakutseid. Kui kriisipiirkondadesse saadetavate sõjaväelastega ei kaasne välispoliitilise võimekuse kasv, ei suuda me paraku aga ratsionaalseid otsuseid langetada ega oma nappe ressursse efektiivselt kasutada. See ei tähenda ainult investeerimist uutesse saatkondadesse ega olemasolevate taseme tõstmisse, vaid investeeringuid inimressurssi ning uurimiskeskustesse.

DAVE PHILLIPS: 11. september 2001 ja selle mõju
2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute kuues aastapäev on meeldetuletus terroristidest massimõrvarite ebainimlikkusest, millele maailm peab vastu astuma.
See päev tuletab rahvusvahelisele kogukonnale meelde, et meie väljakutse on seista vastu vihkamist, hävingut ja surma ülistavale ideoloogiale ning nüüd on sobiv võimalus taaskinnitada meie ühemõttelist hukkamõistu kõigi terroriaktide suhtes. Ükski usk ei andesta süütute tsiviilisikute tahtlikku tapmist ning mitte ükski ettekääne või ülekohus - ükskõik kui seaduslikult põhjendatud - ei saa seda kunagi õigustada.
11. septembri ohvriteks olid enam kui 90 riigi kodanikud ning paljude usundite, sealhulgas kristluse, judaismi ja islami pooldajad. Terrorism mõjutab meid kõiki. See on toonud tragöödiat, purustusi, surma ja kohutavat leina süütutele inimestele üle kogu maailma: Indoneesiast Maroko, Hispaania, Jordaania, Suurbritannia, India ja Egiptuseni. Alates sellest, kui Osama bin Laden kuulutas kümme aastat tagasi Ameerikale sõja, on tema õhutatud terroritegudega mõrvatud tuhandeid eri rahvustest, religioonidest, rassidest ja eri vaadetega inimesi.

Endine USA sõjaväelane: vihkan oma armeed
Abu Ghraibi vanglas teeninud USA sõjaväe endine luurespetsialist Canyon Porter räägib, kuidas ta 11. septembrile järgnenud patriotismipuhangus läks Iraaki sõdima ja kuis ta pettus armees ja ameeriklastes.
Canyon Porter
Canyon Porter sündis 1981 Kuubal Guantanamo lahe USA sõjaväebaasis merejalaväelaste perre.
Olles koos vanematega mitmes USA osariigis elanud, astus ta 1999. aastal ülikooli ning kaks aastat hiljem ühines vahetult pärast 11. septembri terrorismirünnakuid sõjaväega.
Luurespetsialistina teenis ta nii Wiesbadeni lennuväebaasis Saksamaal kui ka Iraagis Abu Ghraibi vanglas. Praegu õpib Canyon Porter Eestis rahvusvahelisi suhteid.

REPLIIK: Soovitusi esileedile
Eesti Päevalehe tellitud küsitlusest selgub, et 76 protsenti eestlasi arvab: presidendiproua Evelin Ilves on tulnud riigi "esimese leedi" rolliga siiani igati väärikalt toime.
Küsitluse tulemused näitavad, et rahvale ei ole avaldanud mõju kollases pressis ilmunud süüdistused Evelin Ilvese soengute, kehakaalu ega turismitalu äriasjade kohta.
9. oktoobril täitub Toomas Hendrik Ilvesel aasta presidendi ja Evelin Ilvesel presidendiprouana. Et õigustada rahva kõrget usaldust, võiks riigi "esileedi" selleks ajaks leida endale ka mingi selge ühiskondliku missiooni. Samuti võiks presidendiproua kärpida klants- ja kõmuajakirjadele antavate usutluste hulka ning võtta sõna pigem ühiskonnale olulistel sotsiaal- ja haridusteemadel.

JUHTKIRI: Leninid, Stalinid ja Kingissepad
Tallinna Maarjamäe lossi taha kerkib võimas väljapanek Nõukogude-aegsest monumentaalkunstist: eile saabusid sinna luuraja Helene Kullmanni ning punaarmee komandöride August Korgi ja Aleksander Kuke kuju.
Täna saab väljapanek, kuhu kuuluvad ka Lenini ja Stalini monumendid, täiendust veel Saaremaalt saabuva 25-tonnise Kingissepa näol.
Väljapanekut koostav Eesti ajaloomuuseum soovib seejuures vältida sõna "teemapark", et hoiduda väljapaneku seostamisest meelelahutusliku "nõuka" -nostalgiaga. Just nii on paraku läinud näiteks Leedus Grutase pargis, kuhu samuti on koodatud rohkesti punamonumente.
Ajal, mil Tallinnast Tõnismäelt on tänavarahutuste saatel maha võetud kurikuulus pronksmehe kuju, võib Nõukogude-aegsete skulptuuride kogumine Maarja-
mäele nii mõnelgi inimesel tekitada küsimuse: miks seda vaja on? Vastus on lihtne: meeldigu see meile või mitte, need monumendid on osa meie ajaloost. Väljapanek aitab ka Eesti noortel, kes pole kunagi näinud, kui tugevalt politiseeritud oli ENSV linnaruum, seda ehk mõista. Ajalugu ei tohi unustada - sest minevikuõuduste mäletamine aitab meil vältida nende kordumist.

Riigikogu oli kultuuriürituste käibemaksu langetamise vastu
Riigikogu hääletas koalitsiooni häältega kiiresti menetlusest välja eelnõu, mille taga seisab endine menumuusik Aivar Riisalu, teatasid "Seitsmesed uudised".
Eelnõu oleks vähendanud kõikide kultuuriürituste käibemaksu viiele protsendile ja Keskerakonna kinnitusel teinud piletid odavamaks.
Üheks komistuskiviks eelnõu arutamisel sai ka Aivar Riisalu isik.

Viktor Kingissepp jõudis Tallinna
Kuressaare lähedalt Sikassaarest teisaldati täna Tallinna kunagise revolutsionääri Viktor Kingissepa monument.
Juba kümmekond aastat linna lähedal laoplatsil vedelenud kuju saab Eesti ajaloomuuseumi planeeritava skulptuuripargi osaks Maarjamäel.
Monumendi äratoomisest andsid reportaaži "Seitsmesed uudised".

Koer tabas põgenenud roolijoodiku
Politsei eest põgenemisel avarii teinud ja metsa põgenenud roolijoodik saadi kätte jälituskoera abil.
Mees ise kinnitab siiani, et tema roolis ei olnud, teatasid "Seitsmesed uudised". Otsus protestiti riigikohtuni välja, ent ka seal leidis süü tõendamist tänu jälituskoerale.

Erakordne lind tegi taluõuele pesa
Homme kirjutab Päevaleht haruldasest linnust, kelle pesa pole Eestis juba 25 aastat leitud.
Lääne-Virumaal avastas Eisma küla elanik suvilaõuelt vaenukäo pesa. See on veelgi erakordsem leid kui ornitolooge elevile ajanud ühel Läänemaa taluõuel koos kanadega jalutanud vaenukägu, kellest võis Päevalehest lugeda eelmisel nädalal.
Vaenukäo pesa leidmine on samasugune suursündmus kui näiteks madukotka pesapaigale sattumine.
Täisartiklit loe kas homsest Eesti Päevalehest või Päevaleht Online'ist juba südaööl.

Ilves alustas konsultatsioone õiguskantsleri leidmiseks
President Toomas Hendrik Ilves alustas täna Kadriorus konsultatsioone riigikogu fraktsioonidega, mille eesmärgiks on ette valmistada õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse nimetamist parlamendis järgmise aasta esimesel poolel.
"Ma soovin ja loodan, et leiame siin konsensuse, mis näitaks parlamendierakondade väärikat ja riigimehelikku arusaama riigi valitsemisest," ütles riigipea.
"Õiguskantsler ja riigikontrolör ei tohi olla riigikogule, presidendile ja valitsusele mugavad või ohutud, vastupidi - nad peavad olema tundlikud, ausad, erapooletud ja läbipaistvalt tegutsevad põhiseaduslikud institutsioonid."
Täna kohtus president Ilves Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna parlamendifraktsioonide esindajatega. Lähiajal toimuvad konsultatsioonid Keskerakonna, Rahvaliidu ja Erakond Eestimaa Rohelised esindajatega.

Kohus võttis Pärnu topeltmõrvas kahtlustatava vahi alla
Lääne ringkonnaprokuratuur taotles 4. septembri hommikul Pärnus tühjana seisnud hoonest leitud kahe mehe tapmises kahtlustatava Lauri (19) vahi alla võtmist.
Menetlust juhtiva Lääne ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sirje Hunti sõnul võib noormehe vabaduses viibimine takistada tõe tuvastamist, ka võib ta sel moel tunnistajaid mõjutada.
Pärnu maakohus nõustus prokuröri taotlusega.
Lääne ringkonnaprokurör Sirje Hunti sõnul esitati noormehele kahtlustus kahe inimese tapmises piinaval ja julmal viisil (KarS § 114 punktid 1 ja 3). "Täpsemad kuriteo asjaolud, motiivid ning teo toime pannud isikud peab siiski selgitama kriminaalmenetlus," lisas Hunt.
4. septembri hommikul leiti Pärnus Rüütli tänava tühjana seisnud hoonest kahe mehe surnukehad. Kuna esialgse vaatlusega tuvastati surnukehadel vägivalla tundemärgid, alustas Lääne politseiprefektuur kriminaalmenetlust.

Piirivalve saab lõpuks uue kopteri
Eesti saab tuleval nädalal kätte kaua oodatud kaasaegse piirivalvekopteri, mida on vajadusel võimalik kasutada ka päästeoperatsioonidel.
"Eelkõige on on lennumasin mõeldud piiri valvamiseks, kuid samas ei saa välistada, et vajaduse korral tehakse kopteriga ka päästelende," rääkis Päevaleht Online'ile siseministeeriumi halduse asekantsler Merle Küngas.
Tegemist on Itaalia päritolu Bell/Agusta Aerospace poolt toodetud AB 139 tüüpi kopteriga, mille maksumus ilma käibemaksuta on ligi 147 miljonit krooni. Raha lennumasina ostuks tuli Euroop Liidu Schengen Facility programmist, mille eesmärk on tõhustada kontrolli liidu välispiiridel.
"Praegu on Eesti-poolne meeskond Itaalias viimas läbi lõpliku vastuvõtu katsetust, mille käigus kontrollitakse kas kõik kopteri funktsioonid töötavad korralikult," rääkis Küngas.

Erakonnad lahkuvad ühiskondlikkust leppest
Enam kui 60 valitsusvälist organisatsiooni ühendav ühiskondliku leppe sihtasutus plaanib põhjalikku uuenduskuuri, mille raames on muuseas plaanis loobuda erakondade liikmelisusest ning edaspidi keskenduda partnerlusele.
Täna kogunenud ühiskondliku leppe sihtasutuse uus nõukogu, eesotsas akadeemik Ain-Elmar Kaasikuga, soovib põhjaliku uuenduskuuri käigus võtta organisatsioonile uue nime - Eesti Koostöö Koda ning muuta ühiskondliku leppe eesmärke, struktuuri ja juhtimist.
Kaasik põhjendas erakondade liikmesstaatuse muutmist järgnevalt: "Eesti Koostöö Koja ajahorisont on kaugelevaatav. Poliitikud aga elavad valimistest valimisteni, kohati lausa eelarvest eelarveni. Meie tahame olla päevapoliitikast kõrgemal," ütles Kaasik Päevaleht Online'ile.
Ka sihtasutuse juhatuse esimees Peep Mühls toonitas, et organisatsiooni puhul on eelkõige tegemist valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustikuga ning erakonnad on partneriteks, kellest sõltub, kui palju riigikogule ja valitsusele tehtud ettepanekuid heaks kiidetakse.

Püünsi koolis hukkus laste silme all ehitustööline
Täna leidis Püünsi põhikooli fassaadi- ja soojustustöödel aset traagiline sündmus, kui tellingutelt libises maha ehitustööline, kes põrutuse tagajärjel suri.
Ligi kolme meetri kõrguselt peaga vastu betooni kukkunud mehel puudus vajalik ohutuskinnitus ja kaitsekiiver.
"Meil on kurb meel teatada surmajuhtumist Püünsi põhikooli ehitusel," ütles Viimsi abivallavanem Endel Lepik. "Koolimaja esiku kohal veidi enam kui 2,5 meetri kõrgusel töötanud ehitaja libastus ja tema pea tabas kukkudes maja ümbritsevat betoonvööd.
Õnnetus juhtus vahetunni ajal, kui lapsed olid õues. Juhtunu paneb taaskord mõtlema selle peale, kui oluline on töö juures alati ohutusnõudeid järgida. Avaldame südamest kaastunnet kõigile, keda töömehe ootamatu surm lähedalt on puudutanud."
Endel Lepik lisas, et tegemist on väga mõtlemapaneva ja vapustava sündmusega koolipere jaoks õppeaasta alguses. "Teeme kõik mida oskame, et lapsi trööstida ja neile võimalikult hästi selgitada, kuidas sellised asjad juhtuda võivad ja mil viisil neid on võimalik vältida," ütles ta.

Ringkonnakohus jättis Tartu vene gümnaasiumide liitmise otsuse jõusse
Tartu ringkonnakohus jättis muutmata linnavolikogu otsuse, mille kohaselt liideti alates selle aasta 24. augustist Tartu Puškini Gümnaasium (TPG) Tartu Slaavi gümnaasiumiga (TSG) ja lõpetati TPG tegevus.
Varasema halduskohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus kaks TPGs õppinud õpilase vanemat, samas koolis õppinud õpilane ja sellest sügisest kooli läinud laps, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
Ringkonnakohtu hinnangul on linnavolikogu otsuse tegemisel alusnormiks olnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätted, mille järgi võib kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine toimuda, kui linnas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud.
Analoogiliselt halduskohtuga leidis ka ringkonnakohus, et puudub alus kahelda linnavolikogu esitatud prognoosides venekeelsete õpilaste arvu kohta.

Ussviirus ründab Skype'i kasutajate arvuteid
Skype on avastanud, et liikvel on w32/Ramex.A- nimeline ussviirus, mis on nakatunud Skype for Windows kasutajate arvuteid.
Viirus levib nii, et saadab nakatunud arvuti Skype'i kasutajakontolt teisele Skype'i kasutajale vestlussõnumi, mis palub klikkida teatud veebilingil. Lingile klikkimine võib nakatada sõnumi saanud inimese arvuti, kirjutab Skype'i piirkondlik avalike suhete juht Villu Arak oma blogis.
Villu Araku kinnitusel saab Skype'i kasutaja arvuti viiruse ainult siis, kui kasutaja klikib vastaval lingil ning laadib alla ja käivitab viiruse. "Sõnum, millest liigub ringi mitmeid versioone, on kirjutatud osavalt ja võib esmapilgul mõjuda väga usaldusväärselt, kutsudes lingile vajutama," kirjutab Arak.
"Skype suhtleb aktiivselt domeeniomanikega, et sulgeda viiruse levitamiseks kasutatavad veebilehed. Probleemi likvideerimisele saavad aidata kaasa kasutajad, tehes järgmisi asju: vältides klikkimist kahtlastele linkidele, vältides viirusefaili salvestamist või avamist ja tõmmates endale viirustõrjeprogrammide värskeimad versioonid," ütles Villu Arak Eesti Päevaleht Online'ile.

Hiiumaal hukati seadusevastaselt bernhardiin
Politsei alustas eile kriminaalmenetlust uurimaks Hiiumaal seadusevastaselt hukatud bernhardiini juhtumit.
Avalduse menetluse alustamiseks tegi Eesti Loomakaitse Selts (ELS), kellele laekunud info kohaselt oli bernhardiini Robin uus omanik nahahaigust põdeva koera teadlikult ravimata jätnud ja hiljem lihtsalt jahimehel maha lasta palunud, ütles Päevaleht Online'ile ringkonnaprokurör Ülle Tamm.
ELS-i juhatuse liikme Helen Roosimägi sõnul oli Robin mõne kuu eest saanud uue omaniku, kuna senine omanik oli sunnitud töökohavahetuse tõttu mandrile kolima.
Nädal tagasi sai eelmine omanik aga juhuslikult teada, et tema lemmikloom on maha lastud. Ta helistas kohe läbi kõik Hiiumaa veterinaarid ja sai kõikjalt üllatava vastuse, et kellegi poole neist poldud pöördutud looma ravimiseks ega ka uinutiga halastussurma läbiviimiseks.

Koalitsioon lükkas roheliste eelnõu tagasi
Võimuerakonnad lükkasid tänasel riigikogu istungil tagasi roheliste eelnõu, mis nägi ette kütuste- ja energiamajanduse pikaajalise arengukava väljatöötamist.
Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletasid 47 saadikut, kes kõik olid koalitsiooniparteide Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonidest.
Vastu olid opositsiooniparteid Keskerakond, Rahvaliit ja Erakond Eestimaa Rohelised.
Eelnõu nägi ette, et valitsus käivitab tegevused kütuste- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks. Muuhulgas sätestas eelnõu, et enne osalemist tuumaalases koostöös Leedu ja Soomega korraldab valitsus projektide majandusliku tasuvuse ja keskkonnamõjude hindamise, milles võrreldakse tuumaenergia pikaajalist tasuvust ja keskkonnamõju teiste energiatehnoloogiatega.

Augustikuu iive oli Harjumaal positiivne
Augustis registreeriti Harju maavalitsuse perekonnaseisuosakonna andmetel 138 lapse sünd, surmaakte koostati kokku 94.
Poisse sündis 73 ja tütarlapsi 65. Esmasündinuid oli 64, teisi lapsi 48, kolmandaid 20 ning neljandaid ja kuuendaid kolm. Sündisid kaks paari kaksikutsest vendi, teatas maavalitsus.
Surmaakte koostati kokku 94, mehi suri 48 ja naisi 46. Lahkunute keskmine vanus oli 72,5 aastat. Mehed elasid keskmiselt 69- ja naised 76-aastaseks. Õnnetusjuhtumi tõttu kaotas elu kolm inimest.
Registreeriti 44 ja lahutati 8 abielu.

Lasteporno omamises kahtlustatav Margo Vaino pääses vahi alt
Lasteporno omamises kahtlustatav vabakutseline ajakirjanik Margo Vaino pääses möödunud reedel vahi alt, kuid on endiselt kuriteos kahtlustav.
"Kuna praeguseks on läbi viidud enamik menetlustoiminguid, et koguda kriminaalasja jaoks vajalikud tõendid. Seetõttu on ära langenud ka vahistamise alused ning isiku edasine vahi all hoidmine ei ole põhjendatud," teatas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu Päevaleht Online'ile.
Vaino on endiselt kuriteos kahtlustatav.
Menetlus on kestnud praegu vaid mõned nädalad ning seega ei oska prokuratuur hinnata, millal asi süüdistuseni jõuab.

Ühiskondliku leppe sihtasutuse nõukokku lisandus kaks liiget
President Toomas Hendrik Ilves täiendas ühiskondliku leppe sihtasutuse nõukogu kahe uue liikmega, kelleks on Tartu ülikooli professor ja eesti keele instituudi direktor Urmas Sutrop ning ettevõtja Olari Taal.
"Me peame juba täna arutlema valikute üle, mis meie ees seisavad ja määravad meie inimeste ja ühiskonna heaolu ning turvalisuse," ütles Ilves presidendikantselei vahendusel. "Need arutelud vajavad rahulikku meelt ja koostööd väljaspool päevapoliitikat. Soovin selleks uuele nõukogule jõudu ning kutsun kaasa mõtlema neid valitsusväliseid organisatsioone, kes peavad Eesti tulevikku tähtsaks," märkis president.
Sihtasutuse juunis ametisse määratud nõukogusse kuuluvad veel Eesti teaduste akadeemia asepresident Ain-Elmar Kaasik, Tallinna tehnikaülikooli arendusprorektor professor Andres Keevallik, Eesti iluuisutamise koondise peatreener Anna Levandi, Eesti kirikute nõukogu president piiskop Einar Soone, tuntud ärijuht ja konsultant Raivo Vare ning Tallinna ülikooli professor Rein Veidemann.

Roolijoodiku auto jäi ostjate puudumisel müümata
Võru maavalitsusel ei õnnestunud müüa roolijoodikult konfiskeeritud sõiduautot, sest avalikule kirjalikule enampakkumisele ei laekunud tähtajaks ühtegi ostusoovi.
60 000kroonise alghinnaga müüki läinud sõiduauto BMW konfiskeeriti korduvalt purjuspäi sõitmisega vahele jäänud võrulaselt Dimitri Korotenkolt (snd 1974), kirjutab Võrumaa Teataja.
Võru maasekretäri Heli Põhja sõnul vaadatakse nüüd müüdava vara alghind ja enampakkumise tingimused üle ja seejärel korraldatakse uus enampakkumine.
Autoga korduva purjuspäi sõitmise eest mullu veebruaris kriminaalkorras tingimisi süüdi mõistetud Korotenko on pärast seda politseile veel kaks korda joobes autoroolis olles vahele jäänud.

Kuressaare linnaarhitekti konkurss kukkus taas läbi
Kuressaare linnavalitsuse väljakuulutatud konkurss uue linnaarhitekti leidmiseks kukkus taas läbi, kuna nõutud tähtajaks ei laekunud ühtegi sooviavaldust.
Kuressaare linnapea Urve Tiiduse sõnul on arhitektide leidmine kohalike omavalitsuste teenistusse üle- eestiline probleem ning seda kavatseb lähiajal arutada ka Eesti Arhitektide Liit, kirjutab Meie Maa.
"Tegu on sedavõrd spetsiifilise tööga, mis ei nõua ainult loomingulist, vaid ka suhtlemis-, asjaajamis- ja juriidilist pädevust," osutas Tiidus.
Lahendusena linnaarhitekti probleemile näeb linnapea praeguse linnaarhitekti kohusetäitja Tuuli Oru jätkamist sellel ametipostil.
Varem on põhjusel, et ühtki avaldust pole tulnud, nurjunud juba kaks konkurssi Kuressaare linnaarhitekti ametikoha täitmiseks, koht jäi vabaks jaanuari alguses.

Pirita jõel oli õlierostus
Pirita jõel oli eile väiksem õlireostus.
Päästeametile teatati reostusest kell 15.07. Jõel seisvast laeva paagist pumbati kütust autosse, kuid voolik läks katki.
Osa kütust voolas jõkke ja sealt edasi merre, osa voolas kaldale maha.
Päästeteenistuse kohale saabudes oli jõel õhuke kütuse kirme, mida koristada polnud võimalik. Kaldale maha voolanud reostus 25 ruutmeetri ulatuses kaeti absorbendiga,

Parteide toetusraha läheneb 100 miljonile
Võimuliidu juhtpoliitikud andsid läinud nädala valitsuse kabinetiistungil heakskiidu ettepanekule tõsta eelarvest parlamendierakondadele makstavat summat praeguselt 60 miljonilt kroonilt 94 miljonile kroonile.
Idee suurendada tulevaks aastaks parteide toetusraha kolmandiku võrra ringleb nüüd edasi riigikogu kuluaarides, kogenud poliitikud teavad hästi, et tegu ei ole parlamendi prestiiži parandava ettevõtmisega, mistõttu on käsil laiema toetuspinna otsimine, kirjutab Postimees.
Erakonnaseaduse järgi jagatakse riigikassa miljonid parteide vahel ära riigikogu mandaatide arvu järgi. Juhul kui täiendavad 34 miljonit krooni jõuavad järgmisse riigieelarvesse, oleksid suuremad võitjad 31 kohaga Reformierakond ja 29 kohaga Keskerakond, kelle kaukasse voolab juba praegu kõige rohkem maksumaksja raha.
Reformierakond võib siis tuleval aastal arvestada 28,8 miljoni krooniga ja nii Rahvaliidu kui ka roheliste kuueliikmeline fraktsioon 5,6 miljoni krooniga.

Narva veefirma jättis linna ööks veeta
Narva
AS Narva Vesi poolt 28. augustil väljastatud teates seisis, et "seoses plaaniliste survearmatuuri väljavahetamise tööde läbiviimisega veepuhastusjaama territooriumil peatatakse kell 22.30 07.09.07 kuni kella 10.00 08.09.07 terves Narva linnas veevarustus."
Ainsa Narvas eestikeelse kanalina sai teate Eesti Raadio Narva stuudio, kes selle ka kohalikus uudistesaates edastas.
AS Narva Vesi tegevdirektor Aleksei Voronovi sõnul edastati teade linnas tasuta levitatavale venekeelsele ajalehele Gorod, samuti raadiole ja kohalikule televisioonile. Küsimusele, miks sellest ei teavitatud teisi kohalikke kanaleid, sealhulgas ainsat eestikeelset ajalehte Narva Postiljon vastas Voronov, et teavitati kõige suurema levikuga kanaleid.

Kurkse väinas paistis kümme aastat tagasi petlik päike
Kurkse tragöödiat meenutava kivihunniku juures õitsevad lilled ja põlevad küünlad ka kümme aastat pärast 14 inimelu nõudnud julma sügisööd.
Kümme aastat tagasi vapustas Eestit Kurkse tragöödia, kus Eesti kaitsevägi kandis rahuaja tingimustes ajaloo suurima kaotuse - 14 noort meest hukkus hulljulgel õppusel.
Päike paistis, aga meri oli sünge ja tuult parasjagu - kõlab ju peaaegu nagu sügismelanhooliat täis laulurida. Niimoodi kirjeldavad kümne aasta tagust ilma kalamehed Peeter ja Enn, kellel oli nurgatagusesse, kuid vilkasse Kurkse sadamasse asja toona ja on nüüdki. Peeter oli tol päeval Kurkse küla suvekodust linna sõitmas. Kaheksakilomeetrisel lõigul sadamateelt Tallinna-Haapsalu vanale maanteele sõites imestas ta, miks kiirabi- ja kaitsevärvides autod vastu kihutavad. Pööras lõpuks ringi ja vaatas sadamas kümmekond minutit, mis lahti. Siis sõitis minema, sest tema abi seal ei vajatud.

Tragöödia sundis kaitseväge ekstreemsustest loobuma
Neliteist hukkunut nõudnud Kurkse rännak tõi kaasa olulised muutused kaitseväes.
Kaitsejõudude peastaabi ülema kolonel Neeme Väli sõnul on kaitsevägi pärast Kurkses juhtunut oluliselt parandanud oma väljaõppesüsteemi, et viia miinimumini õnnetusjuhtumite arv ja tagada maksimaalne julgestus.
"Palju tööd on tehtud õppemetoodika osas, kindlasti aitab kaasa instruktorite pidev koolitamine ja range ohutusnõuete järgimine väliharjutustel," lausus Väli. Pärast Kurkset pole väljaõppe käigus hukkunud ükski kaitseväelane.
"Inimliku vea tõttu tekkinud õnnetusi saab viia miinimumini, kuid mitte välistada. Kurkse on tragöödia, mida ei tohi unustada ning mis tuletab meelde, et julgus sõjalises mõttes ei ole võrdne hulljulgusega," nentis Väli.

Õnnetu retk tõi karistuse vaid Jaanus Karmile
1997. aasta 11. septembril juhtis nooremleitnant Jaanus Karm rahuvalvekompanii 22-liikmelist luurerühma, mis püüdis ületada Pakri saarte ja mandri vahelist Kurkse väina.
Halva ajastuse tõttu kaldus luurerühm aga valitud kursist kõrvale, mistõttu 14 sõdurit uppus.
Kurkse rännak tõi omal ajal poliitilise segaduse ja kõvasti sai räsida ka kaitseväe maine. Poliitikud nõudsid omal ajal nii toonase kaitseministri Andrus Ööveli kui ka kaitseväe juhi Johannes Kerdi ametist vabastamist. Poliitilist vastutust kellelgi siiski kanda ei tulnud.
Kurkse surmaretkes ellu jäänud kaheksa kaitseväelase sõnul langetasid otsuse ellujäämisõppusel merele minna kõik sõdurid ise.
Lõpuks riigikohtusse jõudnud vaidlus selle üle, kas rühmaülem Karm rikkus seadust, kui otsustas rännaku ette võtta, lõppes Karmile süüdimõistva otsusega. Karmi karistati üheaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas võimu kuritarvitamise eest.

Ruhnus sadas taevast rahe kombel massiliselt lutikaid
Putukateadlane: "Ilmselt käis mõnest paljunemiskohast tromb üle."
Pärast karu lahkumist on Ruhnu saanud uue kogu saarerahvast jahmatanud looduse kurioosumi osaliseks - ööl vastu esmas-
päeva sadas seal taevast rahe kombel haisvaid lutikaid alla.
"Kui südaööl koolimajast lahkusin, mõtlesin, et sajab tihedat rahet, ning tõmbasin kapuutsi pähe," kirjeldas oma võika maiguga ning uskumatuna tunduvat läbielamist Ruhnu kooliõpetaja Ave Viirmaa. "Laternate valguses aga võis näha, et tegelikult langes taevast hoopis tohutult lutikaid alla, nii et puulehed rabisesid. Jopelt neid maha pühkides käis hais üle pea ja neid muudkui kukkus mulle kaela. Terve tee oli lutikaid täis ja kõndisin neil otsas."

Pikad notarijärjekorrad hakkavad üha enam koomale tõmbuma
Uued notarid ning majanduskasvu aeglustumine leevendavad ka järjekordi.
Justiitsministeeriumis andsid eile justiitsminister Rein Langile ametivande seitse uut notarit. "Notarite uste taga ei ole enam meeletuid järjekordi, teie lähete juba võitlema kundede eest," ütles Lang uutele notaritele. "Ma soovin, et teie äri oleks edukas," sõnas Lang ning lisas, et mida muud ettevõtjatele soovida kui palju raha.
"Te alustate oma notarikarjääri sellises turusituatsioonis, kus peate rohkem panustama. Kõik on teie endi kätes," ütles notarite koja esimees Tiit Sepp. Ta lisas, et kuna notarite töökoormus on langenud, siis jääb neil rohkem aega ennast täiendada ning panna rõhku kvaliteedile.
Praegu on kõige lühemad ootejärjekorrad Harjumaa notaritel. Näiteks kinnisvaratehingu kinnitamiseks tuleb oodata kuni üks nädal. Mitmes teises piirkonnas võtab notariaalse tehingu sõlmimiseni jõudmine rohkem aega.

Ilves parlamendile: keskenduge nüüd sisulisele arutelule
Riigikogu alustas täna uut sügisistungjärku 91 liikmega TTÜ meeskoori saatel.
Riigikogu avaistungil peetud kõnes rõhutas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et parlamendil seisab ees ülesanne töötada normaalsele demokraatlikule riigile omase rahva-
esindusena, kus iga uus seadus või seadusemuudatus sünnib kõiki asjasse puutujaid hõlmava arutelu käigus.
Ilves ütles, et järgmiste, Euroopa Parlamendi valimisteni jäänud enam kui poolteist aastat on piisavalt pikk aeg, et fraktsioonid ja komisjonid saaksid keskenduda sisulisele tööle. "See on aeg koostööks ja kompromissideks, muu hulgas ka poliitilise kultuuri ja parlamendi maine parandamiseks," lausus ta.
"Parlamendi töö tulemuslikkuse mõõdupuu pole saalis istutud tundide arv ega ka mitte vastu võetud seaduste hulk," ütles Ilves, et valijail on põhjust saadikute tööga rahule jääda vaid siis, kui nende otsused aitavad Eestil edukalt toime tulla silmapiirile juba kerkinud ja kerkivate probleemidega.

Politseinik Karu võitis traktori
Eesti Päevalehe tellimiskampaania õnnelik võitja, Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Alar Karu sai eile kätte oma tuttuue põllumasina.
Kirsipunane Massey Ferguson ootas viisteist aastat korrakaitses tegutsenud komissari Karu Rakveres Kesko Agro keskuses.
"Kui mulle traktori võitmisest teatati, võttis jalad nõrgaks ja arvasin algul, et oli tüngakõne. Siis tuli nii minu kui ka lapse poolt suur rõõm, et olemegi muruniitja omanikud. Hiljem selgus kogu tõde: me ei võitnud mitte muruniiduk-traktori, vaid päris traktori," selgitas politseinik. Varem on ta traktorirooli pihus hoidnud vaid malevas.
Eesti Päevalehe traktorikampaania käigus loositi välja kaksteist murutraktorit ja peaauhinnana üks suur Massey Ferguson. Traktorit soovis võita üle kümne tuhande Eesti Päevalehe tellija.

Muuseum paneks püsti ligi 20 mahavõetud punakuju
Eile saabus ajaloomuuseumile kaks kuju, täna peaks jõudma veel üks skulptuur.
Kolme aasta pärast Maarjamäe lossi taha valmiv Nõukogude monumentide väljapanek saab sel nädalal kolme kuju võrra rikkamaks.
Eile saabus Tartust Maarjamäe lossis asuvasse Eesti ajaloomuuseumi luuraja Helene Kullmanni kuju ja kahte eestlasest Nõukogude armee komandöri August Korki ja Aleksander Kukke kujutav skulptuur. Lisaks ootab muuseum täna veel Saaremaalt 4,5 meetri kõrgust Viktor Kingissepa ausammast.
Et väljapanekule lisa otsida, küsitles ajaloomuuseum eelmise aasta lõpust käesoleva aasta alguseni omavalitsusi, koostamaks ülevaadet Eestis veel alles olevatest punakujudest ja uurimaks, kust oleks võimalik neid väljapaneku jaoks hankida. Iseseisvalt on skulptuure pakkunud ka praegused eraomanikud.

Eesti sõnum Kremlile: tunnistage ajaloofakte
Kreml peaks tunnistama, et Eesti ei astunud 67 aastat tagasi vabatahtlikult NSV Liitu, soovitas välisministeeriumi kantsler Matti Maasikas eile Moskvas.
Esinedes Eesti viimase 15 aasta arengut puudutaval ümarlaual ütles Maasikas, et Venemaa peaks tunnistama fakte. "Eesti ei nõustu kunagi sellega, kui meid tahetakse veenda, et me astusime 1940. aastal vabatahtlikult stalinistlikku NSV Liitu," ütles Maasikas. "Sellest algab kõik. Meil ei ole vaja vabandusi ega emotsioone. Lihtsalt selle tunnistamist."
Maasikas on kõrgeim Eesti diplomaat, kes on külastanud Moskvat pärast Eesti-Vene suhteid rikkunud Tallinna aprillisündmusi. Kantsleri olulisim esinemine oli eile Moskvas tegutseva fondi Liberaalne Misioon ja Carnegie keskuse ümarlaual "Tee Euroopasse", mis vaeb kõigi Euroopa Liiduga ühinenud Ida-Euroopa riikide arenguid, Eesti oli neist esimene.

Saksamaa linn eemaldab õnnetuste vältimiseks kesklinnast valgusfoorid ja stoppmärgid
Alal, mida iga päev läbib 13 500 autot hakkavad sõidukijuhid ning jalakäijad linnapea Klaus Goedejohanni sõnul liiklema nagu võrdsetel ristmikel parema käe reegli järgi. "Liiklus ei ole enam nii domineeriv," kinnitas linnapea Reutersile.
Idee fooride ja märkide kaotamiseks, et suurendada liiklusohutust, mõtles välja hollandi liiklusspetsialist Hans Monderman. Mondermanni idee teostas esimesena Drachteni linn Hollandis, Bohmte linnapea hinnangul kulges ettevõtmine Hollandis väga edukalt.
Mondermanni käivitatud programmi raames "Jagatud ruum" toetab valgusfooride ja stoppmärkide eemaldamist Bohmtes 50 protsendi ulatuses ka Euroopa Liit, kattes teisaldamiskulud 1,2 miljoni euroga.

Brüsselis vahistati islamiseerumise vastu protesteerijad
Belgia politsei vahistas meeleavaldajate seas kaks paremäärmuslaste liidrit, kes protesteerisid riigi pealinnas Euroopa islamiseerumise vastu, kirjutab BBC.
Vahistatute seas olid Frank Vanhecke ja Filip Dewinter Flaami Huvi (Flamish Interest) erakonnast, mis on tuntud kriitilise suhtumise poolest moslemite sisserände suhtes. BBC andmetel arreteeriti lisaks Vanheckele ja Dewinterile mitukümmend inimest.
Brüsseli linnapea Freddy Thielemans keelas kuu aega tagasi protestiaktsiooni korraldamise ära, kartuses et see võib tekitada probleeme linna immigrantide kogukonnaga. Korraldajad lubasid meeleavaldusest suurearvulist osavõttu, politsei teatel osales aktsioonis umbes 200 inimest.

2007. aasta Sahharovi auhinna kandidaadid on selgunud
Täna avalikustati 2007. aasta Sahharovi auhinna viie kandidaadi nimed.
Viimaste hulgast valivad välisasjade komisjon ja arengukomisjon 24. septembril välja kolm finalisti. Sahharovi auhinna laureaat selgub 25. oktoobril, kui oma otsuse teeb esimeeste konverents. Auhind antakse üle 11. detsembril Strasbourgis.
Euroopa Parlament annab Sahharovi auhinda välja 1988. aastast. Sahharovi auhind on mõeldud isikutele või rühmadele, kes on ennastsalgavalt kaitsnud inimõigusi või demokraatiat. Auhinnaga kaasnev rahaline preemia on 50 000 eurot.
Auhind antakse laureaadile üle 11. detsembril, päev pärast ÜRO inimõiguste deklaratsiooni 59. aastapäeva.
Vastavalt Sahharovi auhinna reeglitele on kandidaadi üles seadmiseks vaja vähemalt 40 saadiku või ühe fraktsiooni toetust ning taotleja peab oma valikut ka põhjendama.

Rootsis hukkus rängas kopteriõnnetuses neli inimest
Rootsis Smålandis põrkasid kokku kaks treeninglennul olnud sõjaväe helikopterit, õnnetuses hukkus neli inimest.
Kopterid põrkasid kokku, kukkusid maha ja süttisid põlema. Mõlemas kopteris oli kaks reisijat.
Aftonbladet kirjutab, et õnnetuses hukkusid kõik koptereis viibinud inimesed, vahendab MTV3.
Teade õnnetusest tuli kell 15.30 kohaliku aja järgi. Kopterid oli treeninglennul, pealtnägijate sõnul põrkasid nad kokku metsa kohal.
Expressen kirjutab, et kopterid olid Saksa päritolu kahemootorilised masinad, 1997. aastast siiani on Rootsis toimunud 30 kopteriõnnetust.

Iisraeli neonatsid said kohtus vägivalla- ja rassismisüüdistuse
Kaheksale sünagoogidele haakristide sodimise ja usklike juutide peksmise eest vahistatud noormehele esitati teisipäeval süüdistus vägivallas ja relva ebaseaduslikus omamises, kirjutab Reuters.
16-19aastased meessoost kahtlusalused, keda süüdistatakse aasta jooksul toime pandud peksmiste laine filmimises Kesk-Iisraelis, said Reutersi teatel Tel Avivi ringkonnakohtus lisaks veel süüdistuse ettekavatsetud kuritegevuses ning rassistlike materjalide levitamises.
Juhtum šokeeris Iisraeli avalikkust, tekitades arutelu, kas riik vajaks rangemaid immigrantidele kehtestatud nõudmiseid ja kuivõrd on ebaõnnestunud sisserändajate sulandumine ühiskonda. Kahtlusalused on Reutersi andmetel pärit endisest Nõukogude Liidust, täpsemad andmed puuduvad.
Politsei pressiesindaja sõnul said kahtlusalused kodakondsuse, kuna kõigil on vähemalt üks vanavanem juudi soost, siiski enamikku neist ei loeta rabide seaduste kohaselt juutideks.

Olukord Inguššias muutub pingelisemaks
Vaatamata Vene võimude jutule, et olukord Inguššias on kontrolli all, kinnitavad traagilised vahejuhtumid vastupidist.
Eile öösel lasid võitlejad Inguššias maha mustlasperekonna, teatas Vremja Novostei. Veretöö toimus samas piirkonnas, kus paar kuud tagasi tapeti venelasest õpetaja koos lastega.
Inguššia eriteenistused räägivad regioonis tegutsevatest al-Qaeda emissaridest, kes värbavad ja juhivad kohalikke noormehi. Võimude andmetel maksavad araablased iga rünnaku eest summa vahemikus 2000 - 5000 USA dollarit.
Olukorda muudab keerulisemaks asjaolu, et kohalikud inimesed toetavad üha vähem Venemaa jõudude tegevust. Inimõiguslaste hinnangul ei tegele venelased mitte erioperatsioonidega, vaid etnilise puhastusega. Sõjaväelased tapavad ja vahistavad süütuid inimesi, mis on olukorda Inguššias oluliselt teravdanud.

Britid leidsid kõrtsi alt viikingilaeva
Suurbritannias Wirralis leidsid arheoloogid kõrtsi Railway Inn parkla alt maa seest viikingilaeva, mis võib olla üks riigi kõige tähelepanuväärsemaid arheoloogilisi leide.
Teadlased avastasid umbes tuhande aasta vanuse laeva radari abil ja Nottinghami ülikooli professor Stephen Harding otsib nüüd rahastajaid, kelle abiga saaks väljakaevamiste eest maksta, vahendab BBC.
Harding selgitas: "Kuigi me praegu veel ei tea, mis tüüpi alus see on, on see kindlasti väga vana ja see on Põhjamaadele omase kujuga. Ka laeva asukoht viitab sellele, et see on viikingiaegne transpordilaev. Oletada võib siiski ka laeva hilisemat ehitusaega, kuna siin püsis Skandinaavia mõju sajandeid."
Teadlase sõnul ei ole praegu veel selge, kuidas laev oma praegusesse asupaika sai, kuna see on nii ajaloolisest kui ka praegusest rannikust üsna kaugel. Harding peab võimalikuks, et üleujutus tõi laeva kohale ja see uppus sohu.

Ukraina president teab enda mürgitajat
Ukraina president Viktor Juštšenko teatas, et tema mürgitamise ametlik juurdlus on peaaegu lõpetatud ja ta on teadlik, kes on mürgitamise taga ning vihjab Venemaale.
53-aastane Juštšenko süüdistas Venemaad juurdluse läbiviimise tõkestamises, teatas The Times. Ta lisas, et Moskva pole koostööst huvitatud isegi pärast teema arutamist Vene president Vladimir Putiniga.
Juštšenko sõnul on maailmas vaid kolm riiki, mille laboratooriumides tema mürgitamiseks kasutatud dioksiini toodetakse. Suurbritannia ja USA edastasid Kiievile enda toodangu näidised, kuid Venemaa on Kiievi palvetest hoolimata sellest keeldunud.
"On kolm peamist kahtlusalust ja kõik nad viibivad Venemaal. Ukraina saatis Vene peaprokuratuurile järelepärimise, nõudes kahtlusaluste väljaandmist," märkis Jutštšenko.

Türgis enneaegselt sündinud laps pääseb Venemaale
Türgis puhkusel viibinud Venemaa kodanike ennetähtaegselt sündinud ning sinna ravikulude tõttu pantvangi jäänud laps pääseb tagasi kodumaale.
"12. septembril lendab sinna lennuk ning orienteeruvalt järgmise päeva hommikuks toimetatakse beebi kodumale," vahendas Interfax Vene konsuli Mirdžalol Hussanovi sõnu.
Ta lisas, et lapse kõik kodumaale lendamiseks vajalikud dokumendid on valmis.
Julia Korsakova läks koos mehega Türki puhkama vaatamata sellele, et oli seitsmendat kuud rase ning ei mõistnud, et selles seisundis reisimine on ohtlik. Puhkuse kuuendal päeval sündis tal keisrilõikega poeg Sergei.
Kohalikud arstid andsid lapse isale allakirjutamiseks türgikeelse dokumendi. Pärast selgus, et isa nõustus sellega maksma iga lapse haiglas viibitud päeva eest ligi 1500 dollarit. Olukord lahenes vaid kindlustusseltsi ja Vene konsulaadi vahendusel.

Tabati Kolumbia narkoäri "bosside boss" 
Kolumbia narkoäri "bosside bossiks" peetav Diego Montoya alias Don Diego on smugeldanud USAsse sadu tonne kokaiini.
Don Diego vahistati esmaspäeval Kolumbia narkopolitsei kümnendi suurima reidi käigus riigi lääneosas asunud talust, kus mees varjas ennast koos oma ema ja mitmete teiste bandiitidega, kirjutab Reuters.
Seitse aastat ennast varjata suutnud Don Diego kuulus FBI kümne enim tagaotsitud kurjategija nimekirja ja tema tabamise eest oli välja pandud viie miljoni dollari suurune vaevatasu. Kõigi eelduste kohaselt hakatakse Don Diego üle kohut mõistma Ameerikas.
"Diego Montoya tabamine näitab meie pühendumist narkoäri vastu võitlemisel, mis on Kolumbia rahvusliku julgeoleku küsimus," sõnas Kolumbia kaitseminister Juan Manuel Santos.

Suri Body Shopi asutaja
Suurbritannias suri looduskosmeetika kauplusteketi Body Shop'i asutaja Anita Roddick.
64-aastane ärinaine suri eile õhtul ajuverejooksu tõttu, vahendab BBC. Tänavu veebruaris teatas ta, et sai ootamatult teada, et on 1971. aastal saanud vereülekande kaudu c-hepatiidi, mille ravimine ei olnud tema puhul võimalik.
Anita Roddick avas esimese Body Shopi 1976. aastal Brightonis. Tema kauplus keskendus esimesena niinimetatud julmusevabade toodete müügile ja seda äriideed saatis suur edu. Praegu on Body Shopil 2 100 kauplust 55 maailma riigis
Suurbritannia peaminister Gordon Brown nimetas Anita Roddicki järelehüüdes, et ta oli kõigile ärinaistele inspiratsiooniks ja rõhutas, et Roddick propageeris rohelist mõtteviisi ammu enne, kui see moodi tuli.

Internetis ilmus bin Ladeni uus videopöördumine
Täna ilmus internetis Al-Qaeda liidri Osama bin Ladeni uus videosalvestis, milles ta kiidab 11. septembri terrorirünnakul osalenud kaaslast.
47 minuti pikkuses videoklipis räägib bin Laden saudiaraablasest kaaperdajast Waleed al-Shehrist, teatas CNN.
WTC põhjatorni tabanud American Airlinesi reisil 11 istus Al-Shehri istmel 2B.
USA võimude hinnagul ei esita bin Laden enam ohtu, vaid võib pidada ainult propagandakõnesid.

USA sõjaväebaas Saksamaal sai pommiähvarduse
USA sõjaväebaas Spangdahlenis Lääne-Saksamaal sai eile, päev enne 11. septembri rünnakute 6. aastapäeva, telefonitsi esitatud pommiähvarduse.
Kahe USA luureohvitseri sõnul tabati rünnakuid planeerivad kurjategijad tabati vastuolulise pealtkuulamisprogrammi abil, vahendab BBC.
Saksa politsei arreteeris rünnakute kavandajad ja teatas, et terroristid plaanisid korraldada seeria samaaegseid autopommirünnakuid, mille sihtmärkideks oleks olnud USA sõjaväebaasid ja Ameerika kodanike lemmikööklubid Saksamaal.
Möödunud nädalal nurjas Saksa politsei Frankfurti lennujaama vastu sihitud rünnakute vandenõu.

Raketirünnakus sai 66 Iisraeli sõdurit vigastada
Vähemalt 66 Iisraeli sõjaväelast sai vigastada, kui nende treeninglaagrit tabas Qassami-tüüpi rakett.
Gaza sektorist tulistatud reaktiivmürsk plahvatas baasi keskel ning vigastas telkides maganud sõdureid, teatas RIA Novosti.
Enamiku sõdurite vigastused olid kerged, kuid ühe sõduri elu on arstide sõnul veel ohus, vahendas newsru.com kohalikke allikaid.
Esialgsetel andmetel võttis vastutuse rünnaku eest endale Rahvavastupanu komitee nimeline rühmitus.

Kuus aastat hiljem: kas peidetud ähvardus või bin Ladeni pehmus
Kuus aastat tagasi raputas maailma kõigi aegade rängim terrorilöök. Rünnati Ameerikat, ohvriks langes aga ligi 3000 inimest kogu maailmast.
Al-Qaida terror
Suuremad rünnakud
(sulgudes hukkunute arv)

Briti rasedad saavad toetust tervislikumaks toitumiseks
Tervishoiuministeerium kavatseb maksta rasedatele naistele 120 naela (2760 krooni) suurust toetust puu- ja juurviljade ostmiseks ning söömiseks, mis peaks aitama kaasa loote täisväärtuslikule arengule.
Kriitikute meelest on last ootavate naiste toitumisprobleem küll olemas, kuid sel moel asjaga tegelemine olevat lihtsalt raha raiskamine.
Esiteks pole kuidagi tagatud, et lapseootel naised kulutavad saadud raha tervislikule toidule. Ministeeriumi plaan näeb küll ette koos rahaga ka nõuannete jagamist, kuid pole võimalik kontrollida, et naine hoopis sigarette ja õlut ei osta, nenditi Briti meedias.
Teiseks on küsitav, kas on mõttekas jagada toiduraha just seitsmendal raseduskuul, nagu ministeerium on otsustanud. Kriitikute väitel on selleks ajaks loode sedavõrd välja arenenud, et kas või tonni brokoli ostmine ja ärasöömine ei päästa varasemate toitumisvigade võimalikest halbadest tagajärgedest.

USA kindral ei soovita sõjalist kohalolekut Iraagis niipea vähendada
Enamik ameeriklasi usaldab Iraagi osas sõjaväejuhte, mitte aga Bushi ja kongressi.
USA vägede juhataja Iraagis ja suursaadik Bagdadis astusid eile Washingtonis kongresmenide ette, jagades oma vaateid olukorrast Iraagis ja USA sõjalisest kohalolekust ning vastates seadusandjate arupärimistele.
Kindral David Petraeus ja suursaadik Ryan Cocker avaldasid pettumust Iraagi valitsuse edutute lepituspüüete üle, soovides samas kongressilt USA vägede kohaloleku säilitamist enam-vähem praegusel tasemel - ehk ligi 170 000 sõjaväelast - kuni järgmise suveni. Petraeusi meelest on Iraagis USA sõjaväelaste arvu 30 000 võrra suurendamine aidanud olukorda parandada ja lisaväed on võimalik ära tuua tuleva aasta suveks, kuid USA vägede edasisest vähendamisest ei soovinud ta eile veel rääkida.

Soome kaitsepolitsei jätab võimalike Stasi agentide nimekirja saladusse
Otsusega mitte avalikustada võimalike Stasi agentide nimesid pani kaitsepolitsei (Supo) Soome üldsuse kihama ning tõmbas enda peale avalikkuse pahameele.
Spekulatsioonid nn Tiitise nimekirja ümber said jälle tuult tiibadesse, kuna diplomaat Alpo Rusi nõuab kaitsepolitseilt oma maine kahjustamise eest hüvitist. Nimelt tuli avalikuks, et Supo kahtlustas Rusit koostöös endise Ida-Saksa salateenistusega (Stasi).
Rusi advokaat esitas ka tema enda kokku pandud nimistu 12 tõenäolisest Stasi kontaktisikust, kelle hulgas leidus tuntud Soome poliitikuid, nagu ekspeaministrid Kalevi Sorsa ja Paavo Lipponen. Seetõttu hakkasid levima kuuldused, et tegemist ongi salapärase Tiitise nimekirjaga.
Koivisto muutis meelt
18 nimega Tiitise nimekirja ajalugu ulatub 1990. aastasse, kui tollane Soome president Mauno Koivisto ja kaitsepolitsei peadirektor Seppo Tiitinen otsustasid Lääne-Saksamaalt saadud nimistu arhiveerida Supo seifi, kuna see ei nõudnud nende sõnul enamat käsitlemist. Neli aastat tagasi tegi kohus otsuse, et nimekirja avalikuks tegemise üle on õigus otsustada ainuüksi kaitsepolitseil.

Kohus mõistis roolijoodiku kuueks aastaks vangi
Tartu maakohus mõistis raskes alkoholijoobes kahe inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustanud Juri Levinile (43) kokkuleppemenetluses kuus aastat vanglakaristust.
Käesoleva aasta 15. juulil Tartu-Viljandi maantee 12,8 kilomeetril kaldus Levini juhitud Ford Transit vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga VAZ, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Sündmuskohal hukkusid VAZ-i juhtinud 42-aastane Rain ning kaassõitja 75-aastane Vambola.
Liiklusõnnetuse järgselt tuvastati Levinil 3,41 -promilline alkoholijoove.
Koos varasema tingimisi karistusega peab Levin vanglas veetma kuus aastat ning neli kuud. Vabanedes ei tohi ta sõidukirooli istuda veel kolm aastat. Lisaks peab Levin tasuma menetluskuludena üle 27 000 krooni.
Prokurör Jüri Vissaku sõnul võttis süüdistatav oma süü omaks.

Pedofiil Liivi kohtuprotsess algab osaliselt uuesti
Riigikohus saatis Toomas H. Liivi kriminaalasja osa, mis puudutab alaealisega vahekorda välisriikides, uueks arutamiseks maakohtule.
Liiv tunnistati süüdi selles, et ta rahuldas 2002. aasta juulis Türgis viibides korduvalt oma sugulist kirge alaealisega, teatas riigikohtu pressiesindaja. Samasuguseid asju tegi ta ka mitmes teises välisriigis.
Eesti karistusvõim laieneb välisriigis toimepandud teole üksnes siis, kui see tegu on karistatav ka selles riigis, kus tegu toime pandi või kui teo toimepanemise kohas ei kehti ühegi riigi karistusõigus. Liivi süüditunnistamisel oli aga nende tegude karistatavus välisriikides jäetud välja selgitamata.
Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis oma otsuses, et Liivi süüditunnistamisel välisriikides toimepandud kuritegudes ilma kontrollimata, kas need on seal karistatavad, on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ning oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust.

Piirivalve pidas kaheksa kuu jooksul kinni 118 tagaotsitavat
Käesoleva aasta jaanuarist augustini on piirivalve piiriületusel kinni pidanud 118 tagaotsitavat isikut.
Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on piiril kinni peetud tagaotsitavate arv 27% võrra suurenenud, teatas amet.
Piirivalveameti teabeosakonna analüüsijaoskonna allohvitser Eve Rand ütles, et olemasolev koosseis töötab väga efektiivselt.
"Tagaotsitavaid isikuid aitavad tabada politsei eelinfo ja andmebaasid. Nii reisisadamates kui lennujaamas kontrollib piirivalve andmebaaside abil reisijate nimekirju juba enne passikontrolli," lausus ta.
Viimati pidas piirivalve kaks tagaotsitavat kinni ajavahemikul 9.-10. septembrini. Mõlemad isikud üritasid piiri ületada Tallinna lennujaama piiripunktis.

Viinavaras ründas turvatöötajat
Tallinna suurkauplusse sisenes eile õhtul spordikotiga noormees, teatas Falcki infojuht. Kasutades spordikotti nagu ostukorvi, ladus noormees sinna kalakonserve ja viinapudeleid ning köitis sellega turvatöötaja tähelepanu. Kui konservide ja viina "ostja" tahtis poest maksmata kaubaga väljuda, palus turvatöötaja tal minna turvaruumi.
24-aastane Andrei otsustas turvaruumi mitte minna ja lõi turvatöötajat mitu korda. Naine sai kaupluse klientide abiga Andrei turvaruumi, kus noormees jätkas tema ründamist.
Kohalesaabunud Falcki patrullekipaaži abiga sai olukord kontrolli alla, vargal pandi käed raudu ja varastatud kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Agressiivne varas anti politseile üle.

Soome politsei tabas 10 kilo Eestist pärit amfetamiini
Helsingi politsei leidis juunis Idakeskuse ujula lähistelt kümme kilo amfetamiini, juhtumiga seos on vahistatud kaks Eesti kodanikku.
Ajalehe Helsingin Sanomat teatel kahtlustatakse üht meest aine Eestist Soome toimetamises ning teist narkootikumide Soomes vastuvõtmises.
Amfetamiini hind tänavakaubanduses olnuks umbes 200 000 eurot ehk üle kolme miljoni krooni.
Keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Kadri Põldaru ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist on Eesti kodanikega. 20. juunil vahistati Soomes 1973. aastal sündinud Tarmo ning 10. juulil loovutati Euroopa vahistamismääruse alusel Soomele 1970. aastal sündinud Aivo.
Soome narkopolitsei jõudis narkootikumide konfiskeerimiseni koostöös Eesti ametnikega.

Juhiloata mootorrattur kihutas 209 km/h
Jõgevamaal kihutas eile juhiloata mootorrattur 209 kilomeetrise tunnikiirusega.
Lõuna politseiprefektuuri teatel pidas liikluspolitseipatrull kell 16.10 Saare vallas Jõhvi - Tartu maantee 93. kilomeetril kinni mootorratta Yamaha, mille kiiruseks mõõdeti 209 km/h.
Ratast juhtis 31-aastane Janar, kellel puudus vastava kategooria juhiluba ja ka volitus sõiduki kasutamiseks

Poiste rüselus lõppes mälukaotusega
Eelmisel reedel läksid kaks Päinurme internaatkooli poissi vahetunnis rüselema, mille tagajärjel kukkus üks peaga vastu põrandat ja kaotas mälu.
Päinurme internaatkooli õppealajuhataja Helve Tornius ütles ajalehele Järva Teataja, et 14aastane Oliver rüseles vahetunni ajal koridoris ühe teise poisiga ja kukkus õnnetult peaga vastu põrandat.
Tornius selgitas, et õpetajad talutasid Oliveri õpetajate tuppa diivanile. Kuigi teadvust Oliver ei kaotanud, küsis ta diivanil pikutades, mis juhtus, ega osanud öelda, mis päev on.
Samas tunnistas Tornius, et midagi tõsist Oliveriga lahti pole, kuigi pea sai põrutada ja nägu on natuke katki.

Elanik leidis kodu lähedalt metsast inimese luud
Võrumaal leidis kohalik inimene metsast inimese luud ja kolba, kelle jäänustega tegemist oli, selgitab ekspertiis.
Urvaste vallas Uhtjärve külas asuvast metsast leiti pühapäeval inimese pealuu ja muid luid, teatas Lõuna prefektuur.
Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et luud leidis kohalik inimene, kes kodu lähedal metsas jalutas. Esialgsetel andmetel olid luud lihtsalt maas vedelenud.
Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri Võru osakonna prokuröri abi Riita Serikova ütles Päevaleht Online'ile, et kui leitakse inimeste jäänused, tuleb kõigepealt ekspertiisiga selgeks teha, kes inimene oli ning mis oli surma põhjus. Uurimine võtab sellisel juhul Serikova sõnul enamasti kauem aega.

Raplamaal varastati kõrtsidest napsi
Märjamaa Sipa küla baari töötajad kohkusid reede hommikul, kui avastasid, et öösel on ventilatsiooniava kaudu baari tungitud ja ära viidud alkohoolseid jooke, sigarette ning raha.
Kahjusummaks oli 2713 krooni, kirjutab SL Õhtuleht.
Laupäeva hommikul avastati Kehtna alevikus, et Viljandi maantee toitlustusasutuses on ukseklaas lõhutud ja vargad hulganisti jooke minema tassinud.

Rollerijuht sai raskelt vigastada
Tallinnas sai eile õhtupoolikul liiklusõnnetuses raskelt vigastada rollerijuht.
Õnnetus juhtus kella 17.12 ajal Estonia pst 6 maja juures. Roller, mida juhtis Alexandra (s 1988), sõitis tagant otsa sõiduautole Volkswagen Passat, mida juhtis Imre (s 1983).
Rollerijuht toimetati raske vigastusega PERH Mustamäe korpusesse.

Veoauto sõitis otsa lapsele
Tallinnas sõitis veoauto eile õhtupoolikul otsa 13-aastasele tüdrukule.
Õnnetus juhtus kella 17.22 ajal Vabaduse puiestee ja Valdeku tänava ristmikul.
Veoauto Scania, mida juhtis 46-aastane Nikolai, sõitis otsa ülekäigurajale jooksnud 13-aastasele tütarlapsele.
Jalakäija toimetati Tallinna lastehaiglasse. Liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Tallinn rajab Jüri Vilmsi monumendi
Tallinna linnavalitsus toetab linnavolikogu aseesimehe Tarmo Lausingu ettepanekut rajada monument Jüri Vilmsile.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul tunnustab Tallinn Jüri Vilmsi märkimisväärset panust Eesti riikliku iseseisvuse saavutamisel. Linnavalitsusele seisukoha võtmiseks esitatud linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt püstitab linnavalitsus Jüri Vilmsile mälestusmärgi 13. märtsiks 2009.
"Linnavalitsus moodustab mälestusmärgile parima asukoha ja vormi leidmiseks komisjoni ning korraldab ideekonkursi," selgitas Aas.
Eesti Iseseisvusmanifesti välja kuulutanud Eesti päästekomitee liige Jüri Vilms oli üks Eesti riigi loojatest ja ülesehitajatest, kes täitis Eesti ajutises valitsuses asepeaministri ja kohtuministri kohuseid.
Kadriorus asub J. Vilmsi auks nimetud tänav ning 12. märtsil 2004 avati mälestustahvel Pärnu mnt 10 hoonel, kus Jüri Vilms aastatel 1915-1918 elas.

Tallinnas teisaldati augustis rekordarv sõidukeid
AS Ühisteenused teisaldas augustis oma parklasse 847 valesti pargitud sõidukit, mis on selle aasta suurim teisalduste arv.
Tallinnas on kaheksa kuu jooksul transpordiameti ametnike otsusel teisaldatud 5179 sõidukit. Jaanuarist juulini teisaldati keskmiselt 619 sõidukit kuus. AS Ühisteenused vastutab teisaldatavate sõidukite äraveo ja parklas hoidmise eest.
Kaheksa kuuga teenis pealinna tasulise parkimise korraldaja AS Ühisteenused parkimisõiguse müügist avalikul tasulisel parkimisalal Tallinna linnale 37,4 miljonit krooni tulu. Lisaks on trahvidena samal perioodil linna kassasse laekunud 16,3 miljonit krooni. Parkimistasu maksmata jätmise eest koostati sel perioodil kokku 38 426 viivistasuotsust.
AS Ühisteenused on avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ettevõte. Ettevõtte põhitegevusteks on liiklus- ja parkimiskorralduse teenuse ning eri liiki kontrolliteenuste osutamine nii kohalikele omavalitsustele kui ka erasektorile.

Tallinn pakub Viru hotelli omanikele asendusmaad bussijaama naabruses
Tallinna linnavalitsus pakub Viru hotelli juurdeehituse keelamise eest hotelliomanikele kompensatsiooniks 1132 ruutmeetri suurust maatükki Tallinna bussijaama kõrval Odra tänava ääres.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul saab linna käes olevale ja praegu hoonestamata krundile ehitada kuni 24 meetri kõrguse maja ehk sõltuvalt korruste kõrgusest kuni üheksakorruselise hoone, ta märkis, et läbirääkimistel Viru hotelli esindajatega sai sellest krundist ka räägitud, kirjutab Postimees.
"Põhimõtteliselt neil selle krundi vastu huvi oli, kuid mingit kindlust, et nad selle pakkumise vastu võtavad, praegu pole," lausus Aas eile.
Aas lausus, et Viru hotelli 17-korruselise juurdeehitise maht oleks olnud veidi alla 8000 ruutmeetri ning ka Odra tn 3 / Lastekodu tn 33 saaks ehitada ligikaudu 8000-ruutmeetrise pinnaga maja.
Viru hotelli omanikfirma Pontos OY direktor Yrjö Vanhanen ütles eile, et linna pakkumine on nii värske, et ta ei soovi seda täpsemalt kommenteerida.

20 aastat hiljem: Kelmikülas avab uksed uus nelja rühmaga lasteaed
Kaheksa õpetaja ning liikumis- ja muusikaõpetaja käe all hakkab õppima 76 last.
20 aastat tagasi ajutiselt suletud lasteaed Tehnika tänaval on pärast korduvaid otstarbemuutusi ja põhjalikku ümberehitust sellest sügisest taas laste päralt.
Lasteaia juhatajal Riina Lällil on mõni nädal enne aia pidulikku avamist käed-jalad tööd täis. Rühmatoad ootavad heledast puidust mööblit, kogu maja ehitusjärgset suurpuhastust, et seejärel kutsuda tervisekaitse lõplikku hinnangut andma. "Tahame valmis jõuda 24. septembriks," ütles Läll.
Üks korrus juurde
Kolme aiarühma ja ühe sõimerühmaga Kelmiküla lasteaias hakkab kaheksa õpetaja ning liikumis- ja muusikaõpetaja käe all õppima 76 last.
"Hetkel keskendume küll ainult avamisele, aga püüame kujuneda hästi toimivaks lasteaiaks," ütles juhataja.

Vitsut: Mardna saab suulise noomituse
Linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul saab rahvaliitlane Peeter Mardna Erika Salumäe nimel hääletamise eest suulise noomituse.
Kodukord ei luba
"Paljudes riikides on selline praktika lubatud, meie volikogu kodukord sellist asja ei luba," märkis Vitsut.
Neljapäevasel linnavolikogu istungil oli hääletusel keskerakondlase Märt Sultsi eelnõu, mis käsitleb hasartmänguseaduse muutmist. Mardna hääletas esmalt enda ja siis Salumäe eest.
Hääletus kehtib
Vitsuti sõnul ei näe volikogu kodukord sellisel juhul ette ka hääletustulemuse tühistamist ja Mardna käitumine ei muuda eelnõu vastuvõtmise fakti.
Hääletusel osales 39 volikogu liiget, eelnõu poolt oli 37 ja erapooletuks jäi kaks saadikut.
Maria-Elisa Rannajõe

Septembri teine nädal
Just nii ennustaks vanarahvas, kui näeks, mismoodi linnaisade saed on alleede kallal käima läinud. Sest eks linnapuid saeti nii massiliselt viimati suurte sõdade ajal.
Kõik on nii nagu septembri keskpaigas ikka - kured on parvedes, lehelinnud rändesaginas, pasknäärid ja mänsakud tassivad tõrusid, haned pole veel rännul... Kurvitsad naudivad uut turismihooaega, Kablis vapustas inglismaiseid linnuvaatlejaid koguni linnumõrda tulnud rohunepp. Enn Vilbaste ütleb, et ehkki suurem osa piiritajatest on kadunud, on mõnel pesas viimased pojad. Ja et valge-toonekurgi ei jää enam sugugi silma. Aga... ühel õhtul istus me aias männi alumisel oksal herilaseviu ja passis vesisel suul mesitaru poole. Viudel, loorkullidel ja pistrikel on minekuaeg, konnakotkastel paistab toidupoolist jätkuvat, konnad on alles talvituslompide poole teel - nii et "rändavad kotkad" konutavad veel.

Toit Eestis aina kallineb
Toidukaupade hinnatõus on osutunud üldisest hinnatõusust kiiremaks, teatasid "Seitsmesed uudised".
Nii on mõne igapäevase toiduaine hind aastaga kerkinud paarkümmend protsenti ehk keskmisest näitajast neli korda nobedamalt.
Eesti toit maksab juba 75% Euroopa Liidu keskmisest ja hoogne hinnatõus jätkub.

Euroopa komisjon kärpis majanduskasvu prognoosi
Euroopa komisjon teatas täna, et vähendab tänavuse eurotsooni majanduskasvu prognoosi, sest maailma krediiditurud on viimastel aegadel kõikuma löönud.
Komisjon teatas, et tõenäoliselt on 13 riiki ühendava eurotsooni majanduskasvuks sel aastal 2,5 protsenti, mis on 0,1 protsenti vähem, kui ennustati mais, teatab Financial Times.
Tõenäoliselt korrigeerib kasvuprognoose lähiajal ka IMF, kes ennustas mais eurotsooni tänavuseks kasvuks samuti 2,6 protsenti ning tuleva aasta kasvuks 2,5 protsenti.
Ehkki mitmed prognoosid on üsna pessimistlikud jätkavad eurotsooni elanikud siiski optimistlikult tarbimist, sest eratarbimised saavad toetust suhteliselt headest olukordadest tööturul.

Volkswagen toob turule "ühe liitri auto" 
Saksa autotootja Volkswagen plaanib 2010. aastaks turule tuua uue mudeli, mis kasutaks 100 kilomeetri läbimiseks kõigest ühe liitri bensiini.
"Me soovime "ühe-liitri-auto" 2010. aastaks turule tuua," kinnitas ettevõtte arendusdirektor Ferdinand Piëch Frankfurter Allgemeine Zeitungi sõnul.
Piëch ei soovinud täpsustada, millise margi all tootmist alustatakse. Tema hinnangul võib uudset tehnoloogiat samm-sammult ka teistel markidel kasutama hakata.
Säästuauto põhineb viis aastat tagasi esitletud mudelil ning on võimalikult madal, väike ja kerge. Autos saab olema kaks teineteise taga asuvat istet.
Küsimusele, miks üheliitriautot varem tootma ei hakatud, vastas Piëch, et viie aasta eest oleks ühe auto tootmine maksnud 35 000 eurot praeguse 5000 euro asemel.
Auto kere tootmiseks kasutatakse süsinikfiibrit ning magneesiumraamistikku.

Severstali puhaskasum ulatus miljardi dollarini
Metalliga tegelev Venemaa kompanii Severstal sai 2007.aasta esimesel poolel 999 miljonit dollarit kasumit, mis on 2,4 korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Esimese poolaasta Severstali tulu on rahvusvahelise finantsaruandluse standartide järgi 7,7 miljardit dollarit, mis on 31% rohkem võrreldes eelmise aastaga, kirjutab Vedomosti.
Enne maksude, dividendide ning amortisatsioonikulude maha arvamist saadud tulu (EBITDA) kasvas 60,7% kuni 2,09 miljardini dollarini ning kompanii rentaablus moodustas ligi 27%.
Kogu 2007. aasta saab ekspertide hinnangul Severstali jaoks edukaks. Atoni eksperdifirma analüütik Dmitri Kolomõtsõn prognoosib firmale kogutulusid summas 14,2 miljardit dollarit, EBITDA - 4 miljardit dollarit, puhaskasumit 2 miljardit. Teised eksperdid pakuvad vastavateks ühikuteks 14,2 miljardit, 3,7 miljardit ja 1,72 miljardit dollarit.

Riigikohus vajab käibemaksuseaduse sätte arutamiseks lisaaega
Riigikohus vajab enam aega vaidlustatud käibemaksuseaduse sätte põhiseaduspärasuse hindamiseks, mis käsitles meelelahutusasutuste võimalust kohaldada 5 protsendilist käibemaksumäära.
Tallinna Halduskohus lahendas selle aasta 9. mail MTÜ Muusikateater vaidluse Maksu- ja Tolliametiga, tunnistades põhiseaduse vastaseks käibemaksuseaduse § 15 lõige 2 punkti 6 tingimuse. Selle kohaselt peavad riigi-, valla- või linnaeelarvest või Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustama etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarve tulust vähemalt 10 protsenti, et etendusasutus saaks kohaldada 5 protsendilist käibemaksumäära.
Seejärel läks asja arutamine riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kätte, mis ei jõudnud pärast neljakuist põhjalikku arutamist kokkuleppele, kuidas lahendada vaidlusaluse käibemaksuseaduse sätte põhiseaduspärasuse küsimus.

Helenius: majanduskasv muutub negatiivseks
Investeerimispankur Joakim Helenius ütles tänasel Balti kinnisvarainvesteeringute foorumil, et usub lähimatel aastatel Eesti majanduskasvu aeglustumist negatiivseks.
Heleniuse sõnul vajavad turud puhastamist ja eufooriat. Eriti elamusektoris on liiga palju üle arendatud liiga optimistlikel alustel ja inimesed, kes asjast midagi ei tea on liiga agarad olnud, vahendab aripaev.ee.
"Eestlased usuvad, et neid juhib mingi jumalik jõud, mis aitab neil hoida iga-aastast majanduskavu 7-8%. Kuid ma arvan, et varsti on majanduskasv negatiivne," ütles Helenius
Helenius usub, et majandus jahtub kiiremini, kui kõik ennustanud on, sest majandus vajab tervenemiseks ja süsteemi puhastamiseks järsku langust.

Uuring: Balti riigid jõuavad 2050. aastaks ELi vanadele liikmetele järele
Soome majandusuuringute instituudi ETLA teaduri Ville Kaitila sõnul saavutavad uued Euroopa Liidu liikmesriigid ja 11 areneva majandusega Ida-Euroopa riiki vanade Euroopa riikide taseme 2050. aastaks.
"Riigid, kes on praegused või tulevased EL-i liikmesriigid, on majandust kahjustada võiva rahvusvahelise poliitika eest paremini kaitstud," rääkis uuringu tulemustest Kaitila.
Uuringu kohaselt on majanduskasv kiire ning juba praeguseks on Sloveenia ja Tšehhi jõukamad kui Portugal.
ETLA ennustab Ida-Euroopa majanduse ägedat kasvu. "Vanade" majandus kasvab keskmiselt 1,9 protsenti aastas, Ida-Euroopa majandused seevastu keskmiselt 3,7 protsenti.
Eriti tugevat majandust ennustatakse Balti riikides. Aastaks 2050 moodustab Leedu ja Eesti sisemajanduse koguprodukt inimese kohta 95 protsenti vanade Euroopa Liidu maadega võrreldes.
Uuringu kohaselt on Balti riikide, Venemaa, Ungari ja Sloveenia 2050. aastaks Ida-Euroopa kõige tugevama majandusega maad.

Piima- ja lihatoodete hinnad tõusevad
Eesti Konjunktuurinstituut prognoosib lähitulevikus piima- ja lihatoodete jätkuvat hinnatõusu.
Konjunktuurinstituut avaldas täna põllumajandusministeeriumis ülevaate toidukaupade hindade muutumisest Eestis ja hinnatrendidest, mis on suurel määral mõjutatud välisturgudest.
Konjunktuuriinstituut prognoosib kõrge piima ja piimatoodete hinna püsimajäämist, jätkub juustu ja või kallinemine, samuti tõuseb toorpiima hind. Arvestades, et söödakulud on kõrge teraviljahinna tõttu kasvanud, siis on oodata ka liha ja lihatoodete ning muna hinna tõusu. Teraviljaturgu mõjutab olulisel määral aga biokütuste turu kasv.
2007. aastal on hakanud toidukaupade hinnad tõusma nii maailmaturul kui ka Eestis. Põllumajandustoodete hindade kujunemist Eestis mõjutab lisaks maailmaturule ka meie enda kiire majandusareng, nõudluse kasv ja palgatõus.

Inflatsioon tõusis Hiinas kümne aasta kõrgeimale tasemele
Hiinas küündis inflatsioon teist korda kahe viimase kuu jooksul kümnendi kõrgeimale tasemele, inflatsiooni tõstab lihatoodete hinnatõus.
Hiina statistikaameti andmeil tõusis juulis 5,6 protsendini ulatunud inflatsioon augustikuus 6,5 protsendini võrreldes sama perioodiga aasta aega tagasi, kirjutab Reuters.
Liha hind on Hiinas viimase aastaga tõusnud 49 protsenti ja seda on üleskruvinud sealiha pidev nappus kaubandusvõrgus, mida on põhjustanud mitmed haigused ja epideemiad loomafarmides.
Inflatsiooni ohjeldamise nimel on Hiina keskpank tänavu tõstnud intressimäärasid neli korda.
Maailma suurima sealiha tarbijaskonnaga Hiinas on viimase aastaga sigade arv vähenenud kümme protsenti ja seda eelkõige ulatuslike epideemiat tõttu seafarmides.
Hiina valitsus astus küll koheselt samme probleemi lahendamiseks, kuid sealiha import jääb jätkuvalt nõudlusele alla, kuna kodused seakasvatajad taastuvad veel epideemia tagajärgedest.

Porsche esitleb uut Cayenne-i versiooni
Porsche esitleb käimasoleval Frankfurti autonäitusel uut masinat Cayenne GTS-i, mis asub mudeliskaalal Cayanne S ja Cayanne Turbo vahepeal.
Tegemist on esimese Cayenne mudeliga, mis saab endale aktiivse vedrustussüsteemi. Uue linnamaasturi põhi on 24 millimeetrit madalamal kui Cayenne S-il. Samuti on masina V8 mootor 20 hobujõudu võimsam kui Cayenne S-i oma, vahendab autoblog.
GTS-i välimus meenutab pigem mudeliseeria tippu Turbot. Sõidukil on standardvarustuses 21- tollised valuveljed ning kliendil on võimalus valida kahe eksklusiivselt GTS-ile mõeldud värvi vahel: GTS-i punane (GTS Red) ja põhjamaine kuldne metallik (Nordic Gold Metallic).
Masina hinnaks kujuneb umbes 1 500 000 Eesti krooni.

Eesti langes e-valitsuste pingereas ligi 100 kohta
Eelmisel aastal riigiametite kodulehtede kliendisõbralikkuse edetabelis 25. kohta hoidnud Eesti on langenud ligi sada kohta 118. koha jagamisele.
Endiselt juhib vastavat tabelit Lõuna-Korea, Singapuri ja Taiwani ees, selgub USA Browni ülikooli uuringust. Esikümnesse kuulusid veel USA, Suurbritannia, Kanada, Portugali, Austraalia, Türgi ning Saksamaa.
Eestiga sama kohta jagavad Albaania, Angola, Barbados, Kongo DV, Gambia, Haiti, Iraak, Kõrgõzstan, Mikroneesia, Mongoolia, Mosambiik, Niue, Samoa ja Sri Lanka.
Kõige kesisem on riiklike netilehtede olukord Kiribatil.
Uuring käsitleb 1 687 erinevat riigiametite kodulehte 198 erinevast riigist juuni ja juuli jooksul.

Telekanal Seitse on nüüdsest nähtav Starmani analoogvõrkudes
Juulis alustanud uus telekanal Seitse laiendas leviala Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis ja Sillamäel.
Telekanal Seitse ja kaabeltelevisioonioperaator Starman sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt lülitati Seitse tänasest testimiseks suurematesse analoogvõrkudesse.
Telekanali turundusjuhi Heiko Jetsi kinnitusel jätkub Seitse leviala laiendamine aktiivselt ka lähikuudel: "Hetkel on võimalik Seitse programmi jälgida lisaks Starmani võrkudele ka läbi STV digi-tv paketi, Telseti võrkude ja Elioni digitaaltelevisooni kaudu. Juba peatselt loodame saada nähtavaks ka EMT klientidele."
Muusika- ja kultuurikanalina turul positsioneeritud kanal on suunatud vanuserühmale 20-45 ning keskendub vastavat sihtrühma huvitavale muusikale ning saadetele.

Maasikas: pronksiöö ei mõjutanud Vene-Eesti kaubandussuhete taset
Eesti välisministeeriumi kantsleri Matti Maasikase hinnangul ei mõjutanud Venemaa ja Eesti suhete teravnemine pärast aprillisündmusi kahe riigi majandus- ja kaubandussidemete taset.
Kõige rohkem mõjutas Eesti majandust Venemaa 1998. aasta kriis, ütles Maasikas tänases intervjuus raadiojaamale Ehho Moskvõ.
Ta lisas, et praegu tagajärgi peaaegu ei olnud. Maasikase sõnul jääb positiivseks see, et kasvab Eestit külastavate Vene turistide arv. "See kasvutrend, mis algas kaks aastat tagasi, jätkub," sõnas ametnik.
Kantsler kinnitas, et selle kuu lõpul vastab Eesti välisministeerium ka Gazpromi järelepärimisele seoses Läänemere põhja uurimisega gaasitorustiku Nord Stream'i ehitamise projekti raames. Maasikas märkis, et Eesti juhtkond korjab infot kõikidest ministeeriumidest, asutustest ja instituutidest.

Tallinna Sadama võlakirjade intressi makstakse 17. septembrini
AS Tallinna Sadam fikseeris võlakirjaomanike nimekirja intressi maksmiseks 17. septembri 2007. aastal kell 9.00, intressiõigusega võlakirjadega saab täna veel kaubelda.
Tallinna Sadama võlakirjadega ISIN koodiga EE3300081058, mis annavad õiguse intressile (cum-interest), saab täna viimast päeva kaubelda, teatas ettevõte börsile.
12. septembril ostetavad Tallinna Sadama võlakirjad ei anna enam õigust intressile (ex-interest).
AS Tallinna sadam maksab intressi 22,10 EUR (345,79 EEK) iga võlakirja kohta.

Registreerituid töötuid on Eestis kaks protsenti
Tööturuametis on augusti lõpuks registreeritud 12 927 töötut, mis moodustab kogu tööjõust kaks protsenti.
Võrreldes juuliga on registreeritud töötute arv tõusnud 40 inimese võrra ehk 0,3 protsenti. Samas eelmise aasta sama perioodiga on töötuid 1,3 protsenti vähem, teatab Tööturuamet.
Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson: "Mõningane registreeritud töötuse kasv on seotud koondamiste arvu suurenemisega, mis toovad tööturule motiveeritud töötajaid, kes on kohe valmis uuele kohale asuma või ümber õppima. Tööturuamet pakub siin oma abi töövahendajana ja koolituse pakkujana ning palub, et kõik ettevõtted, kellel koondamine plaanis, teavitaksid sellest aegsasti."
Noori töötuid, vanuses 16-24 aastat on Tööturuametis registreeritud 1467, üle 50-aastaseid töötuid 4176. Naised moodustavad tööotsijatest enamuse - 62,6%.

Statistikaamet: varimajanduse osatähtsus väheneb
Statistikaameti andmeil näitab varimajanduse osatähtsus SKP-s jätkuvalt langustrendi, mille põhjuseks on SKP kiirem kasv võrreldes varimajandusega.
2000. aastal kuulus varimajandusele Eesti majandusest ligi kümnendik - täpsemalt 9,5 protsent, möödunud aastal langes varimajanduse osatähtsus juba 4,6 protsendini, selgub Statistikaameti uuringust.
Kõige olulisem varimajanduse liikidest on registreerimata majandus, mis kasutab varjatult tööjõudu. Registreerimata majanduse osatähtsus SKP-st on viimase seitsme aasta jooksul kõikunud 1,8 ja 4,3 protsendi vahel.
Majandusharudest kasutatakse varjatud tööjõudu enim hotellide ja restoranide, kalanduse ja ehituse alal, kus peamisteks mõjuriteks on varjatud tööjõud ning ümbrikupalgad.

Starman jättis oma kliendid Kuressaares kauaks telepildita
Magistraalkaabli rike jättis osa Kuressaares Marientali elamurajoonis elavatest inimestest neljaks päevaks telepildita.
Eelmise nädala kolmapäevast laupäevani puudus Kuressaares Marientali rajoonis elavatel kaabeltelevisioonifirma Starman klientidel telepilt, lisaks oli Sikassaare masti hooldustööde tõttu paljudel Starmani teenust kasutavatel inimestel TV3 ja Kanal2 telepilt halva kvaliteediga, kirjutab Oma Saar.
"Tegemist oli magistraalkaabli rikkega, mida ei olnud võimalik kohe peale rikketeadet üles leida," märkis Starmani kommunikatsioonijuht Timo Hartikainen, kelle sõnul suudeti pärast mitmepäevast tööd telepilt pühapäeval taastada.
Ta lisas, et vana magistraalkaabel läheb väljavahetamisele septembri alguses alanud renoveerimistööde käigus. Klientidele, kellel puudus kolmapäevast laupäevani telepilt, tehakse tagasiarvestus ning nad ei pea maksma selle aja eest abonenttasu.

GoBus tahab Saaremaal koomale tõmmata 19 bussiliini
Saare maakonna bussiliinivõrku teenindav GoBus tegi eile Saare maavalitsusele ettepaneku lühendada või jätta täielikult käigust ära kokku 19 bussiliini, ettepanekud jätavad puutumata vaid Muhu valla.
Bussifirma GoBus Saaremaa osakonna juht Margus Männik ütles, et suur osa ettepanekus äratoodud liinidest sõidavad vaid nädalalõppudel ja riiklikel pühadel, mil reisijaid on väga vähe, kirjutab Oma Saar.
"Lähtusime valikutegemisel sellest, kus piletitulu on äärmiselt väike," selgitas Männik, kelle sõnul teenib enamik liine ühe liinikilomeetri kohta tulu ainult üks kuni kolm krooni.
GoBusi tehtud ettepanekuid arutab Saaremaa omavalitsuste liit kolmapäeval. Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja asetäitja Olev Tõru sõnul ei pruugi liinivõrgu muudatused hakata kehtima enne järgmist aastat.

Keelu mõju: Säästumarketites on lahja alkoholi müük kasvanud
Tallinnas kehtestatud karmimad alkoholimüügi piirangud on kaasa toonud küll kange alkoholi müügi kahanemise, samas on osades poodides lahja alkoholi müük oluliselt kasvanud.
Rimi poeketis on augustis jõustunud piirangute tagajärjel alkoholi müük vähenenud 5-10 protsenti võrreldes mai, juuni juuliga. Samas on pealinna Säästumarketites ja R-kioskites lahja alkoholi müük kasvanud viis protsenti ja Maardu Säästumarketis koguni 12 protsenti, ütles Rimi Eesti Food tegevjuht Ruth Laatre ETV hommikuprogrammis.
"Piirangute tagajärjeks on meie statistika põhjal see, et kange alkohol jäetakse ostmata, lahja alkoholi müük aga kasvab," sõnas Laatre.
Laatre oli kriitiline Tallinna linnavõimude suhtes, kes kehtestas piirangud tema hinnangul kiirustades. "Me pole näinud ühtegi analüüsi, et just kell 20 on õige aeg alkoholi müügi lõpetamiseks. Või näiteks võrdlust selle kohta, kuidas seda on tehtud teistes riikides."

Kalev on kasumis vaid paberil
ASi Kalevi juunis lõppenud majandusaasta aruandest selgub, et firma enam kui 30 miljoni kroonine kasum eksisteerib vaid paberil ning põhitegevusest on ettevõte hoopis 60 miljoni krooniga kahjumis.
Kalevi majandusaasta aruandes tegi kõrge kasumi võimalikuks kinnisvarainvesteeringute ümberhindamine, kuna sama number on kajastatud ka kasumiaruandes, siis ongi reaalsest 60 miljoni krooni suurusest kahjumist saanud võluväel 30,5 miljonit krooni ihaldusväärset kasumit, kirjutab aripaev.ee.
Äripäeva finantsdirektori Jaan Silveti sõnul ei peegelda selline kinnisvara ümberhindamisest tulenev fantoom-kasum firma kvaliteeti, tema sõnul tähendab see aktsionäridele pigem ohu märki.
Oliver Kruuda, AS-i Kalev suuromanik kinnisvarainvesteeringute ümberhindamine on Kalevi kasuminumbri ka varasematel aastatel pinnal hoidnud. Kui kasumitest maha lahutada ümberhindamisest tulenev osa, siis viimati nägi Eesti tuntuimat kaubamärki kandev firma positiivseid numbreid 2003. aastal.

Kaubamaja toob majja oma turvameeskonna
Falcki turvatöötajate asendamine Tallinna ja Tartu kaubamajas oma valveteenistusega tähendab ettevõttele enam kui poolesaja uue inimese töölevõtmist.
Kaubamaja oma valveteenistus hakkab kahes supermarketis korda pidama oktoobri algusest ning ettevõte vajab mõlema kaubamaja turvamiseks umbes 60-70 inimest, ütles AS-i Tallinna Kaubamaja juhatuse liige Raul Puusepp Postimehe vahendusel.
"Oma valveteenistus pole meile võõras teema, veel kaks aastat tagasi oli Tartus oma valveteenistus, mistõttu on meil kompetents ja oskused olemas," märkis Puusepp.
Falcki avalike suhete juht Andres Lember andis mõista, et ei usu kaubamajade turvateenistuste pikka iga.
Lemberi sõnul jätkab osa Falcki töötajaid kaubamajade turvamist uue tööandja juures, osa paigutab Falck teistele objektidele.

Eesti Energia tõstab töötajate palku kuni kaks korda aastas
Eesti Energia personalijuhi Riina Vartsi sõnul oli keskmine palgatõus nende kontsernis viimasel majandusaastal ligi 15%.
"Vaatame palgad üle kord aastas. Et turul toimuvad muutused on olnud viimastel aastatel ülikiired, on meil kohati, sõltuvalt sihtkrupist, tulnud palku üle vaadata koguni kaks korda aastas," rääkis Varts.
"Esmajärjekorras oleme tegelenud kriitilisemate ametikohtadega, seal tõusud ära teinud ning teises etapis vaadanud siis juba ülejäänud ametikohti," lisas Varts.
2008. aastal toimuva palgatõusu täpset numbrit ei osanud Varts veel välja käia, sest prognoose alles tehakse. "Ilmselt tuleb meil siiski ka sel majandusaastal arvestada orienteeruvalt 10-15-protsendise palga-tõusuga," lisas ta.
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul tähendab näiteks remondi- ja hoolduskulude tõus ka antud ametitel töötavate isikute palgatõusu.

Haapsalu suured mudafirmad laiendavad hoogsalt tegevust
Fra Mare avas Thalasso Spa, Laine aga hotelli ning ehitab ravikorruse ümber.
Viimased aastad on sundinud Haapsalu tervisekeskusi klientide nimel kõvasti pingutama ning tõmbenumbri mudaravi kõrval pakutakse ka kõikvõimalikke muid teenuseid. Märksõnadeks on seminarid, majutus, lõõgastus, iluteenused, saunad, talasso, soolakambrid…
"Sinna, kus on palju marju, tullakse ka korjama, aga kahjuks kõigile ei jätku," muigab Fra Mare omanikfirma AS-i Heal juhatuse esimees Urmas Sukles.
Et marjad Fra Mare korvi ikkagi satuksid, keeras ettevõte möödunud aastal suuna mudalt merele ja ehitas valmis 50 miljonit krooni maksma läinud Thalasso Spa ehk mereteraapiat pakkuva kompleksi. Wellness'i ehk heaoluteenuseid on Fra Mare ravi kõrval aasta-aastalt üha enam pakkuma hakanud.

Suri Oscari võitja Jane Wyman
Hollywoodi üks suurimaid staare 1940/50-datel ja endise USA presidendi Ronald Reagani esimene naine Jane Wyman suri 93-aastasena.
Jane Wyman võitis 1948. aastal Oscari kurdi vägistamisohvri rolli eest filmis Johnny Belinda, kirjutab BBC.
Wyman abiellus 1940 aastal Ronald Reaganiga, kes oli tollal veel näitleja. Neil sündis kaks last, kuid paar lahutas ennast teineteisest kaheksa aastat hiljem.

Noorte näitlejahakatiste "Eksituste komöödia" - tubli koolitöö, ei enamat
William Shakespeare'i nooruspõlves kirjutatud farsi näilise kerguse
Näib, et küsimus ei ole enam selles, kes kirjutas Shakespeare'i teosed tegelikult, vaid selles, miks Shakespeare on meie ajal kui auväärt võõras, kes endiselt ahvatleb, ent tõrksalt laseb end lavale seada. "Eksituste komöödia" hullutab ja naerutab, jutustab mõndagi teatriajaloost, aga hinge ei lähe.
On igati mõistetav, et vahetusõppe korras paar kuud Shakespeare'i kodumaal õppinud lavakooli 23. lennu näitlejatudengid töötasid sealse õppejõu juhendamisel just Shakespeare'i näidendiga. Ent kuna sügisel hoidsid Stephen Harperit Londonis kinni töökohustused, viis tema ja tudengite alustatud "Eksituste komöödia" lõpuni Elmo Nüganen - "Tõrksa taltsutuse" ning "Romeo ja Julia" lavastaja. Tudengitel avanes seega võimalus töötada koos Eesti ühe andekama Shakespeare'i lavastajaga.

Eclectica: filmimuusika ja folkloor
Pühapäeval lõppenud Eclectical jättis ereda mulje Moskva etnoelektrobänd Volga.
Pärast Ben Frosti mürarikast kuuekitarrioopust ning Itaalia elektrolegendi, vanameister Alexander Robotnicku nooruslikku etteastet ootas Eclectica kultuurifestivali külastajaid veel mitu muusikasündmust. Tooksin esi-le kaks neist.
Kõigepealt laupäeval Athena keskuses kõlanud Prantsuse helikunstnikepaari RadioMentale'i helikollaaž ehk cinemix Man Ray, Hans Richteri, Fernand Légeri ja Marcel Duchamp' da-daistlikele-sürrealistlikele tumm-filmidele. Heliallikate valik oli, nagu lubatud, eklektiline ning töötlused intrigeerivad. Algul voogavad helilaamad, sekka ebamäärased katked kummastavast kabaree-, tsirkuse- või saluunimeeleolust, ühtäkki aga kraftwerklikult külm futurism ja pildimaterjaliga üks ühele haakuvad mehaanilised rütmikordused.

Ono avab Lennoni rahutorni
John Lennoni lesk Yoko Ono avab mehe 67. sünnipäeval talle pühendatud rahutorni Islandil.
Torn, millele on 24. keeles graveeritud "kujutle rahu" (imagine peace) avatakse Reykjavikis 9. oktoobril.
Lennon ennustas 40 aastat tagasi, et Ono disainitud torn saab kunagi ta päriselt teoks, vahendab BBC.
Torni ümbrusesse maetakse väikestes kapslites ligikaudu 100 000. inimese soovid üle maailma.
"Ma pean end väga väga õnnelikuks, et näen et minu ja mu abikaasa ühine unistus saab teoks," ütles Ono.
Islandi valis ta torni asukohaks, kuna see on väga keskkonnateadlik riik.

Britney comeback
Pühapäeval toimus Las Vegases MTV muusikavideote auhindade jagamine, mille avas Britney Spearsi etteaste. Spearsi jaoks oli tegu üle mitme aasta toimuva suure esinemisega.
Juveelidega kaunistatud mustades bikiinides ja põlvini saabastes lavale astunud lauljanna esitles uut singlit "Gimme More".
Britney esinemist on nimetatud katastroofiks. Üks leebemaid arvamusi kuulub David Willisele BBC-st. Willis nentis, et see esinemine läheb ajalukku kui üks halvimatest MTV auhinnagala esinemistest.
Suurimaks võitjaks nimetati Britney endine sõber Justin Timberlake, kes sai neli auhinda.
BBC põhjal Maris Meiessaar

 "Equus" jõuab lavale Ameerikas
Harry Potteri filmide nimiosalise lavadebüüt, tänavu Londonis lavastunud Peter Schafferi etendus "Equus" kolib tuleva aasta lõpus ilmselt New Yorki.
Daniel Radcliffe on Reutersile tunnistanud, et lavastuse minek Broadwayle hirmutab teda, sest ta peab New Yorgi publikut Londoni omast veelgi tundlikumaks.
"Equus" on lugu probleemsest tallipoisist Alan Strangist, kel on hobustega omapärane erootiline suhe. Etenduse tegi skandaalseks tõik, et tollal veel 17-aastane Radcliffe kooris end seal täiesti alasti. Londonis teenis "Equus" pelgalt piletimüügiga 92 miljonit krooni (neli miljonit naelsterlingit).
BBC põhjal Mari Rebane

Joel De Luna Annab homme Tartus kontserdi
Skandaalse minevikuga muusik Joel De Luna annab homme õhtul kontserdi Tartu klubis "Kellele ei meeldiks Johnny Depp?".
Mänedžer Timm Rannu sõnul astub De Luna lavale neljaliikmelise bändiga, mille koosseisu kuuluvad kitarrist Jorma Puusaag, bassimees Martti Tärn ning trummar Ahto Aabner.
Aja jooksul on Joel De Luna muusika muutunud lärmakast tantsupopist pehmekõlaliseks poprokiks. Rannu iseloomustab seda kui segu bluusist, džässist, r'n'b-st ja Kariibi mere äärsete rahvaste muusikast.
Klubi avatakse kell 22, pilet maksab 50-75 krooni.
Mart Niineste

Tallinna koolitüdruk kuulutati laulmise maailmameistriks
Sellest, kuidas Beatrice pälvis Hollywoodis talendivõistlusel Worldstars maailmameistritiitli, rääkisid EPL-ile Beatrice ja tema ema Svetlana Nebis.
Kuidas te Hollywoodi sattusite?
Ema: Beatrice tegeleb viieaastasest saati laulmisega Natalja Zentšenko käe all Diapasooni keskuses, suur aitäh talle. Hollywoodi saime Jurmala kaudu, kus oli Worldstarsi konkursi valikvoor. Ma ei mõista, miks selline laulurahvas nagu eestlased ei võta osa laste Eurovisioonist. Läti näiteks võtab.
Mis laule sa seal laulsid?
Beatrice: Ma laulsin kahte laulu - uut töötlust vene rahvalaulust "Lähen õue" ja inglise keeles laulu "Show Me Your Love".
Ema: Seda laulis eelmisel aastal Eurovisioonil Ukraina laulja Tina Karol.
Mis oli kõige põnevam?
Beatrice: Väljas oli nii hea soe! Kui astusid hotelli, hakkas kohe külm! Mulle meeldis, et kõik teretavad. Nad isegi ei tunne sind, aga jäävad valgusfoori juures sinu kõrvale seisma ja ütlevad good morning. Me käisime Universali stuudios ekskursioonil ja seal oli õuduste tuba, kus olid Van Helsingi filmi tegelased - karvane koletis ja inimesed olid monsterite riietes ja nii õudne oli. Luukered rippusid kottides. Kuulsaid inimesi ei näinud üldse, ainult limusiine. Ma lugesin neid kümme tükki kokku.

Klubide karikavõistlused lõppesid kõrgushüppaja jaoks koljumõraga
Türil Eesti klubide karikavõistlused ei hiilanud uute rekordite ega erakordsete saavutustega, kuid koljumõraga lõppenud kõrgushüpe paneb treenereid mõtlema ettevaatlikkusele.
Spordiklubi Schnelli võistleja Madis Pilt oli ületanud kõrguse 180 sentimeetrit teisel katsel ja otsustanud järgmise ürituse teha kõrgusel 189, kirjutab Järva Teataja.
Teist katset kõrgusel 189 hüppama minnes tõukas Pilt treeneri meelest jälle liiga vara ära. "Piltlikult öeldes tegi ta kaks sammu rohkem kui tarvis ja maandus üle mati," täpsustas ta. "Ei taha seda kirjeldadagi, oli ikka kurb vaatepilt..."
Madis Pilt oma hüpet ja selle ettevalmistust õieti ei mäletagi. "Maandusin vist õlale ja põrutasin veel oma pea ära," sõnas ta.
Praegu lamab Madis Pilt Paides haiglas. "Algul öeldi, et kõik on korras," lausus ta. "Täna (eile - toim) hommikul näitas pilt koljumõra ja pandi kohe lamama, istuligi ei tohi tõusta."

Märtin võib ralli MMile naasta? 
Markko Märtin võib tulevast hooajast hakata taas autoralli MMil tehasesõitjana kaasa lööma, asendades väidetavalt pensionile minevat Marcus Gronhölmi.
Fordi sõitja Markus Gronhölm, kes juhib hetkel MM-sarja, on plaanimas pensionile minekut ning ühe võimaliku asendajana kaalutakse Markko Märtinit, teatab AutoWeek.
2005. aasta sügisel hukkus Suurbritannia GP-l Märtini kaardilugeja Michael Park ning seejärel pole Märtin enam kõrgemail tasemel kaasa löönud. Vabanevale kohale peetakse teiseks reaalseimaks kandidaadiks norralasest eksmaailmameistrit Petter Solbergi.

Baruto jätkab täiseduga
Eesti sumomaadleja Baruto jätkab suurturniiril Aki-Basho kolme vooru järel täiseduga.
Suurturniiri kolmandal päeval sai eestlane jagu Kitataikist, nagu eilegi tõi võidu Baruto lemmiktehnika yorikiri, kirjutab Sportnet.
Baruto on pärast vigastust langenud sumo hierarhias tugevuselt teise Juryo divisjoni ja asub seal rankingus lääne 9. real, 24-aastane Kitataiki on Juryos lääne 10. real. Eelmisest kahest päevast oli 185 cm pikkune ja 138 kg raskune jaapanlane kogunud ühe võidu.
Lisaks Barutole jätkab Juryos täiseduga veel vaid 23-aastane mongol Koryu.

Toomas Vabamäe: Tehtud, Marko Asmer! 
Hooajaeelsed testid andsid lootust, esimesed tulemused kinnitasid seda ning pooleks suveks oli selge: Marko Asmerile pole tänavu Briti vormel-3 sarjas vastaseid.
Tagasi vaadates tundub imelik, et me üldse selles kahtlesime. Aga heitkem pilk Marko ja Hitech-tiimi stardipositsioonile. Markol oli seljataga kolm F3-hooaega, ent vaid üks sõiduvõit mullusest Jaapani sarjast. Hitechi piloodid olid nelja hooaja jooksul võitnud vaid kolm etappi, parima lõppkohana püsis eestlase neljas koht 2005. aastast.
Tituleeritud Carlini, Räikköneni-Robertsoni või Forteci tiimidega võrreldes polnud seda just palju. Mis siiski tagas senipeetud 20 etapist pooled võitnud Asmerile mäekõrguse ülekaalu?
Edu koosneb paljudest osistest. Esiteks sai Hitech esmakordselt oma käsutusse Mercedese mootorid. Hetkeseisu põh-jal pole nendeta võiduvõimalust. Teiseks olid nii tiim kui ka sõitja ilmselgelt varasemast küp-semad. Võit ei tekitanud üleliigset eufooriat ja ebaõnnestumised ei viinud rööpast välja.

Kas Marko Asmer võiks lennata vormel-1 sarja? 
Eesti kiibitsejate kõrval hoiavad Briti F3-sarja võitjal pilku peal ka vormelimaailma vägevad.
Vormelipiloot Marko Asmer kindlustas endale pühapäeval Briti vormel-3 sarja meistritiitli ja on Hitechi juhi David Hayle'i sõnul "poe vaateaknal". Asmeri peremehel, arvukate sarjade vormelitiimide tippmeestel ja huvilistel on huulil üks küsimus: kas Asmer võiks pääseda juba järgmisel hooajal autoringraja-sõidu kuninglikku vormel-1 klassi?
Eesti Päevaleht pöördus selle küsimusega mitme Eesti vormelieksperdi poole. Tarmo Klaar, Margus Kiiver ja Are Eller rõhutavad: Asmeri võit Briti F3-sarjas ei vii teda automaatselt selle või teise F1-tiimi vormelirooli. Ent 23-aastase Asmeri edu hinnatakse.
Briti sarjal on Elleri arvates sõsarsarjade seas eriline koht. "Tavaliselt sõidab teistes F3-sarjades paarkümmend meest, Briti omas 30-32, seejuures 19 riigist. See pole mingi rahvuslik sari, kuigi Inglismaal on ka niisugune olemas," kommenteerib Eller.

Koondise kollanokkade jalad ei värise
Eesti jalgpallikoondise järelkasv istub kannatlikult varumeeste pingil, ei usu kiiresse põhikoosseisu pääsemisse ja ootab, millal vanemad ruumi teevad.
EM-i valikmängus Horvaatiaga istus Eesti jalgpallikoondise varumeeste pingil kolm uustulnukat - väravavaht Mihkel Aksalu, kaitsja Taijo Teniste ja ründaja Kaimar Saag.
Viimane neist sai oma nime taha kirja ka esimese mängu, peatreener Viggo Jensen saatis 19-aastase Saagi viimaseks kümneks minutiks Tarmo Kingi asemel väljakule.
"Ühe korra sain palli puutuda," lausus Saag muiates. "Aga eks ta ikka oli eriline tunne. Süda põksus kiiremini kui tavaliselt."
Jenseni sõnul oskab Saag vastastele parajal määral peavalu valmistada. Tallinna Levadia liige arvas tagasihoidlikult, et tal õnnestus peatreenerile treeningul rügades silma jääda.
FC Flora puurilukk Aksalu pole üksnes esimene uus väravavaht, kes üle pika aja koondiseukse lahti murdis, vaid ka koondisse pääsenud esimene Saaremaalt pärit jalgpallur.

Roger Federer püüab Pete Samprast
Maailma esireket Roger Federer sai US Openi võiduga tänavu kolmanda suurturniiri karika.
Finaalis serblase Novak Djokovici 7: 6, 7: 6, 6: 4 alistanud maailma esireket ütles, et vastast ei saanud hinnata ainult kolme kaotatud seti põhjal.
"Ta vääris paremat, sest mängis suurepäraselt mitte ainult US Openil, vaid kogu hooaja," lausus Federer.
Djokovicil oli kokku seitse settpalli, ent külmavereline Federer osutus kiires lõppmängus kindlamaks.
"Olin otsustavate punktide mängimisel vastasest vaimselt palju nõrgem," lausus 20-aastane serblane.
Federer on võitnud neli aastat järjest nii Wimbledoni kui ka US Openi. Kokku on šveitslasel kaksteist suure slämmi turniiri esikohta. 1990. aastate valitseja ameeriklane Pete Sampras teenis suurturniiridel neliteist esikohta.

Käsipallis püsib kolme meeskonna ülevõim
Servitil, Chocolate Boysil ja HC Kehral on raha rohkem kui varem, ülejäänud on statistid.
Eesti meistrivõistluste tiitlikaitsja Serviti mullune edu tõi kaasa uusi toetajaid, mis võimaldab tuumikmängijatel käsipallile pühenduda.
"Tuumik ei pea enam töötegemisele mõtlema ning saab professionaalsel tasemel treenida," ütles Serviti esindaja Kaupo Kolsar, kelle sõnul ei tekkinuks Põlva klubil rahalisi raskusi ka Meistrite liiga alagrupiturniiril osalemiseks. Esimest korda saab Serviti kogu hooaja kasutada arsti.
Serviti ei lepi vähemaga kui meistritiitel, Meistrite liigast väljakukkumist Kolsar suureks altminekuks ei pidanud.
Nüüd ainult Chocolate Boysi juhendamisele pühendunud Riho-Bruno Bramanis seadis meistritiitli võitmise tähtsuselt teisele kohale.

Sügis toob Väinamere Liinide sõidugraafikusse ümberkorraldusi
Väinamere Liinide sügishooaja graafik toob uue korralduse kaubavedajatele, olulise uuendusena võimaldab üleveokorraldus nüüdsest kasutada ohtlikele veostele mõeldud reisiaegu ka tavaliikluseks.
Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin ütles, et olulise uuendusena teostatakse ohtlike veoste reisid parvlaevaga Koguva Kuivastust esmaspäevast neljapäevani kell 10.00 ning Virtsust esmaspäevast kolmapäevani kell 21.00 ja neljapäeval kell 23.00.
Ohtlike veostega samal ajal teeb nüüdsest suurem laev tavareise, seega võimaldab muudetud üleveokorraldus kasutada neid reisiaegu ka tavaliikluseks ja neile kohti broneerida.
Hiiuväina sõnul tuleb kaubavedajatel pöörata tähelepanu uuele graafikule, kus on seoses sügishooajaga muudetud laevade asetust. Uus graafik päevade lõikes on järgmine: parvlaev Viire alustab reise teisipäeval, kolmapäeval ja laupäeval kell 6.00 Virtsust ja jätkab nii kogu päeva, ülejäänud nädalapäevadel on samas graafikus Regula. "Oluline muudatus, millega tuleb arvestada, on see, et sügisgraafikus ei ole enam kella 7.00 väljumist Virtsust," ütles Hiiuväin.

Olympic Casino avas Ukrainas kolmeteistkümnenda kasiino
Olympic Entertainment Group (OEG) avas Ukraina pealinnas Kiievis kolmeteistkümnenda Olympic Casino, investeerides sellesse 15,7 miljonit krooni (1 miljonit eurot).
Eeldatavasti septembri jooksul viiakse lõpule ka Ukraina juhtiva kasiinooperaatori Eldorado ost, seejärel kuulub Olympic Casinole Ukrainas juba 18 mängukohta.
Eelmise nädala lõpus avatud veealuse maailma stiilis kujundatud Olympic Casino asub Kiievis, Livobereznaja elamurajooni põhilise liiklussõlme juures ning selle suuruseks on 240 m². Läbi kahe korruse kõrguvasse kasiinosse on paigutatud 46 mänguautomaati, lisaks tegutseb kasiinos baariosa.
OEG sisenes Ukraina hasartmänguturule 2004. aasta novembrikuus. Veidi vähem kui kolme aasta jooksul on Ukrainas tegevust alustanud kolmteist Olympic Casinot ning turule investeeritud üle 200 miljoni krooni.

DHL võtab kasutusele senisest suurema kaubalennuki
Logistikafirma DHL võtab Tallinna ja Helsinki vahel igal tööpäeval toimuvatel lendudel alates tänasest kasutusele senisest suurema kaubalennuki. BAe-ATP tüüpi lennuk võimaldab igal lennul transportida kuni 8500 kilo kaupa.
"DHL ei ole enam ammu ainuüksi dokumentide transportija ning meie klientide saadetiste maht kasvab järjepidevalt. Tulenevalt tarneahelate globaliseerumisest, lühenevast toodete elueast ja laovarude teadlikust vähendamisest vajavad meie kliendid järjest enam raskemate saadetiste kiiret ja usaldusväärset kohaletoimetamist, mida saame suurema lennuki abil pakkuda," kommenteeris uue lennuki kasutuselevõtmist DHL Estonia AS tegevjuht Evert Kreek.
Uue lennuki kasutuselevõtmine suurendab saadetiste käsitlemise kiirust - lennukisse konteinerite laadimisel kasutatakse highloader-tüüpi tõstukit, mis võimaldab kokku hoida lennuki laadimiseks kuluvat aega.

City24 avas Venemaal kinnisvaraportaali
Kinnisvaraportaal City24 avas täna Venemaal internetilehekülje www.city24.ru, mille eesmärgiks on jõuda aasta jooksul Vene kolme juhtiva kinnisvaraportaali hulka.
"Oleme viimase kahe aastaga kasvanud Ida-Euroopa juhtivaks meediakanaliks kinnisvarakuulutuste vallas, avades portaalid Leedus, Ukrainas ja Poolas. Venemaa on oma turu suuruse ja eripära poolest meile väga oluline väljakutse. Siiani on portaali struktuur ja funktsionaalsus klientide poolt hästi vastu võetud," kommenteeris Marko Veerberk, City24 Baltimere regiooni juhataja.
City24.ru portaaliga võivad liituda kõik kinnisvarabürood, oma kuulutusi saavad lisada ka eraisikud. Lisaks vahendab City24.ru kinnisvarateemalisi uudiseid.

Baltic Property Trusti tunnustati rahvusvaheliselt
Finantsajakirja Euromoney iga-aastasel Liquid Real Estate Awards konkursil auhinnati ärikinnisvarafondide haldajat Baltic Property Trusti neljas erinevas kategoorias.
Baltic Property Trustile omistati auhinnad järgmistes kategooriates:
1. koht - investeeringute juhtimine Eestis
1. koht - investeeringute juhtimine Lätis
2. koht - investeeringute juhtimine Venemaal
2. koht - investeeringute juhtimine Leedus
"Konkurents oli äärmiselt tugev ning meil on hea meel, et valdkonnas tegevad eksperdid tunnustavad meie kompetentsi ja tegevust. Kokkuvõttes on möödunud 12 suurepärast kuud ning tegeleme hetkel pikaajalise strateegia rakendamisega, mis tugevdab meie äritegevust ja kasvatab meie turuosa Läänemere riikides," ütles Lars Ohnemus, Baltic Property Trust tegevdirektor.
Iga-aastase Liquid Real Estate Awards võitjad valitakse uuringute ja hinnangute põhjal, vaadeldes kinnisvarafirma 12 viimase kuu tulemusi ja saavutusi. Võitjad selgitavad välja kogenud kinnisvaraeksperdid, -arendajad ja -investorid Euroopas, Aasias, Pärsia lahe riikides ja Põhja-Ameerikas. Auhinnale kandideerisid kinnisvaras tegevad ettevõtted enam kui 50 riigist.

Raidla & Partnerid andis välja Eesti esimese meditsiiniõiguse õpiku
Advokaadibüroo Raidla & Partnerid andis välja Eesti esimese, näidiskaasuseid sisaldava meditsiiniõiguse õpiku, mille autoriteks on õigusteadlased Ants Nõmper ja Jaan Sootak.
"Kuna olen seitse aastat nii Tartu Ülikooli arsti- kui ka õigusteaduskonnas tegutsenud meditsiiniõiguse õppejõuna ning selle aja jooksul pole käepärast olnud korralikku õppematerjali, siis tekkiski vajadus selle õpiku koostamise järele. Liiatigi on see teema muutumas meie arstide argipäevas patsientidega suheldes üha päevakajalisemaks," ütles Raidla & Partnerid vandeadvokaat Ants Nõmper.
"Meditsiiniõigust, seda mõjutavaid põhimõtteid, ajalugu ja eetikat ning näidiskaasuseid käsitlev raamat on mõeldud eelkõige meedikutele ja juristidele, kuid peaks valdkonnast kõige ajakohasema ülevaate andma ka laiemale huviliste ringile," lisas Nõmper

Eesti suurim blogikataloog laieneb välismaale
Uuenduskuuri läbi teinud Eesti suurim blogikataloog blog.tr.ee plaanib tegevust alustada peatselt ka välismaal.
Blogikataloogi blog.tr.ee asutaja Heimar Lille sõnul soovitakse esmalt laieneda lähiriikidesse Soome, Lätti ning Rootsi.
"Uue blog tree versiooni loomisel olemegi just keskendunud sellele, et saaksime teenuse ka teistes riikides võimalikult lihtsalt ja kiiresti käivitada. Eesmärk on välisriikides tegevust alustada juba lähikuudel" lisas Lill.
Lisaks kasutajasilmade eest peidetud ja teenuse välismaal käivitamisega seotud uuendustele on järjekorralt juba neljas blog.tr.ee (loe: ingl.k. blog tree) versioonis ka mitmeid sisulisi uuendusi. "Kui varasematel aastatel on meie teenus olnud suhteliselt anonüümne, siis nüüd on võimalik blogi omanikel ja lugejatel ennast tuvastada. See toob endaga kaasa mitmeid uusi võimalusi, näiteks saavad kasutajad nüüd luua oma isiklikke blogikogumikke ehk nn.kanaleid. Samuti on blogi omanikel nüüdsest võimalus näha infot selle kohta, kes on nende postituste lugejad ja mida nad veel loevad. Alles on jäänud ka teenuse endine funktsionaalsus ehk lihtsalt võimalus lugeda päeva populaarsemaid postitusi," ütles Lill.

Saare Uluk on jahihooajaks valmis
Ulukiliha töötlev ettevõte OÜ Saare Uluk on valmis algavaks jahihooajaks ning Veterinaar- ja Toiduametilt on saadud ulukiliha kokkuostuks ja töötlemiseks luba.
Saaremaal Kaarma vallas Vaivere külas asuv ettevõte suudab algaval hooajal töödelda kuni 400 põtra, lisaks veel hirvi, metskitsi ja metssigu, teatas Saare Uluki tegevjuht Tanel Mägi.
Saare Ulukisse võivad oma saagiga pöörduda Saare-, Muhu- ning ka Pärnumaa jahimehed.
Keskkonnaministeeriumi andmetel kütiti 2006. aastal Saare maakonnas näiteks 373 põtra, 846 metskitse, 2093 metssiga ja 78 hirve.

Laguna lansseerimine kinnitab Renault' majandusprognoose
Renault president ja tegevjuht Carlos Ghosn avaldas Austrias toimunud Renault Laguna testisõitudel lootust, et firma suudab täita 2007. aastaks seatud eesmärgid.
Renault võttis tänavuseks plaaniks saavutada käiberentaabluseks 3 protsenti, suurendada tootmist 800 000 ühiku võrra ning uue Lagunaga jõuda kvaliteedi osas oma segmendi esikolmikusse.
Uue põlvkonna Lagunat plaanitakse Eestis esitleda 28.-30. septembrini toimuval Tartu Motoshowl.

E-kindlustus avas Valga ARK-is esinduse
Eesti suurim kindlustusmaaklerfirma E-kindlustus avas täna Valga autoregistrikeskuses aadressil Metsa 23 oma esinduse.
ARK-i büroode juures avatud E-kindlustuse esindustes on võimalik osta nii liiklus- kui ka kaskokindlustust ja sooritada kõiki sõiduki omaniku või rentniku vahetusega seonduvaid liikluskindlustusalaseid toiminguid.
Kõigile klientidele tehakse seitsme kindlustusseltsi hindade võrdlus, mille hulgast saab valida soodsaima või sobivaima seltsi kindlustuse. Lisaks sellele saadab E-kindlustus poliisi lõppedes kliendile võrdlevad pakkumised ning pärast pakkumises toodud arve tasumist uue poliisi. Ka poliisi pikendades saab klient alati valida endale soodsaima variandi.

Eurex alustas Venezuela boliivari vahetamist
Eurex Capital OÜ alustas eilsest esimesena Eestis Venezuela boliivari vahetamist.
Ettevõte ostab Venezuela boliivari (VEB) kursiga 0,00355 ning müüb kursiga 0,00535, teatas firma.
Alates 1. jaanuarist 2008 muutub tähis vastavalt Venezuela Keskpanga otsusele VEF-iks ning raha vahetatakse ümber kursiga 1 VEF = 1000 VEB.

korteriyhistu.net koondab paarsada kortermaja
Interneti keskkonnaga korteriyhistu.net on esimesel tegevusaastal liitunud 220 kortermaja.
Korteriyhistu.net arendusjuhi Tambet Matiiseni arvates on portaali eeliseks kõikide korteriühistut puudutavate andmete asumine ühes kohas.
"Korteriomanikud eelistavad korteriyhistu.net'i aga peamiselt seetõttu, et näitusid saab sisestada interneti kaudu ning arveid saab tellida meili peale," lisab Matiisen.
Lisaks muudab portaal Matiiseni arvates ühistute käes oleva raha liikumise selgemaks ning korteriomanikele lihtsamini jälgitavaks.

Tallinki reisijate arv kasvas aastaga 63 protsenti
Möödunud majandusaastal teenindas AS Tallink Grupp kokku 6 873 339 reisijat, mida on 63,5 protsenti rohkem kui eelneval aastal.
31. augustil 2007 lõppenud 2006/2007 majandusaastal suurenes veetud kaubaveo ühikute arv 91,0 protsenti 359 781 ühikuni ja sõiduautode arv 45,2 protsenti 590 978 sõidukini, vahendas Tallinki pressiesindaja.
AS Tallink Grupp juhatuse liikme Andres Hundi sõnul on lõppenud majandusaastal tehtud palju täiendavat arendustööd, mille positiivseid tulemusi on juba praegu näha. "Uus teenusekontseptsioon Tallinn-Helsingi liinil, uus laev ning funktsionaalsed ümberkorraldused kogu laevapargis ja liinivõrgustikus on kindlasti veel pikema perspektiiviga arendused. Sarnase strateegiaga jätkatakse ka järgmisel aastal", lausus Hunt.
2006/2007 majandusaastal tõi Tallink Tallinn-Helsingi liinile uue kiire reisilaeva Star ning sellega koos ka uue kiire ja mugava teenusekontseptsiooni Tallink Shuttle. Riia-Stockholm liinile viis Tallink teise reisilaeva ning mõlemast sihtsadamast hakkasid toimuma väljumised iga päev. Rostock-Hanko liini sihtsadamaks sai Hanko asemel Helsingi ning ühtlasi pikendati liini Tallinnani, tehes sellest ainukese reisilaevaühenduse Eesti ja Saksamaa vahel. Aasta vältel on käinud kahe uue laeva ehitustööd, mis mõlemad valmivad 2008. aastal. Samuti tellis Tallink Aker Yards'ilt järgmise kruiisilaeva, mis valmib 2009. Lisaväärtust lõi Tallinki klientidele ka Tallink Spa & Conference Hotel'i valmimine Tallinna kesklinnas.

Juhtimine otse südamest
Fastleaderi Tartu juhtimiskonverentsi korraldamise käigus on meilt paljud küsinud, mis on juhtimine otse südamest. Kuidas on see parem kui lihtsalt juhtimine?
Juhtimine ei ole ühene tegevus, pigem täis vastuolusid. Võtkem näiteks olukord, kus töötaja, kellest inimesena väga lugu peate, ei saa talle antud ülesandega hakkama. Töötaja toob ettekäändeks objektiivsed põhjused ja inimesena te mõistate teda. Samas on ülesanne täitmata.
Või vastupidine olukord, kus inimene on meeskonnas paljudele vastumeelne, kuid näitab oma töös väga head tulemust. Kuidas hinnata tema negatiivset mõju tiimi tulemusele? Need on praktilised juhtimisolukorrad, millega liidrid tihti kokku puutuvad ja mida vilunud juhid lahendavad intuitiivselt ja kiiresti. Nad oskavad viia tähelepanu inimeselt ülesandele ja vastupidi, lähtudes igast konkreetsest olukorrast.

Koondamised tabavad juba koole
Eelmisel aastal kollektiivselt koondatute arv on sel aastal saavutatud kaheksa kuuga.
Kui eelmise aasta kaheksa kuuga oli kollektiivselt koondatuid 883, siis tänavu sama ajaga on Eesti töötukassa maksnud kollektiivse koondamise hüvitist 1300 isikule.
Tänavu on päris palju kollektiivselt koondatuid olnud ka haridusasutustes. Kümnendik kollektiivselt koondatuid töötas koolides või lasteasutustes. Hariduses on koondamiste taga ilmselt õpilaste vähenemine mõningates Eesti piirkondades ehk siis väikekoolide sulgemine, ütles Hansapanga analüütik Maris Lauri.
"Vaadates viimase paari aasta sündimuse kasvu, võib oletada, et praegu jõudsalt vähenev õpilaste arv hakkab nelja-viie aasta pärast taas kasvama ning lasteaiakohtade (ja lasteaiakasvatajate) nappusele võib lisanduda algkooliõpetajate puudus," ütles Maris Lauri.

Guy Browning: Firmade parklad
Kõik firmaparklad ehitatakse väga rangete reeglite kohaselt, mis nõuavad, et parklas olgu alati poole vähem kohti, kui on töötajatel autosid.
Ülemused jõuavadki esimesena tööle seepärast, et neil on suured autod ja paksud kaelad ning nad peavad saama parkida esimesena, liigse tagurdamise ja peakeerutamiseta.
Ford Fiestadega saabuvate alluvate ülesandeks jääb mahutada end pisikestesse pragudesse, mida kõrgemad ülemused on endast maha jätnud. Kui pead parkides valima tagurpidikäiku rohkem kui viis korda, siis on selge, et ilmselt ei peaks sa sinna parkima. Nimelt pole kuigi tore istuda rahulolevalt maailma kõige väiksemasse parkimiskohta mahtunud autos, kus pole võimalik ustki avada.
Valvavad pingsalt
Mitme firmaparkla juures valvavad vanemas keskeas kiilaspäised mehed, kelle elu on pühendatud fraasi "siia on keelatud parkida" korrutamisele. Hullemad neist on varustatud hiigelsuurte kleebistega "Valesti pargitud auto!", mis lajatatakse tööstuslikult tõhusa liimiga kinni su auto tuuleklaasile.

Tööõnnetus kimbutab enim 25-34-aastaseid
Tööõnnetusi juhtus 2006. aastal kõige rohkem töötajatega vanuses 25-34 eluaastat. Kõigist eelmisel aastal juhtunud töö-õnnetustest moodustab selles vanuses juhtumite arv 22,7%, teatas tööinspektsioon.
Ka 2005. aastal oli enim tööõnnetusi selles vanuses inimestega (samuti 22,7%). Mõlemal nimetatud aastal järgnes õnnetuste rohkuse poolest vanusegrupp 45-54 eluaastat. Kolmandal kohal olid mõlemal aastal 35-44-aastased.
Kuni 18-aastaseid noori sattus tööõnnetusse mullu 31 ja ülemullu 22.
Meestöötajad sattusid mullu sagedamini tööõnnetusse vanuses 18-24 eluaastat, naisterahvad 45-54-aastaselt. Sama vanuseline jaotus oli 2005. aastal.

Personalijuhi mõjujõud inimeste juhtimisel
Mõeldes tagasi PARE III suvekoolile, tajun mõnusat energiat.
Mõjujõud inimeste juhtimisel saab alguse oskusest ennast juhtida. Enesejuhtimine eeldab omakorda eneseanalüü-sioskust. Kui ma märkan ja teadvustan oma mõtteid, tundeid, käitumist, siis saan ka ennast juhtida. Suvekoolis Laulasmaal oli aega analüüsida.
Asko Talu lugu "Enesejuhtimise mõjust TNT juhina" tõi esile juhi kui abistaja ja suunaja rolli, mis soodustab iseseisvumist ja seega enesejuhtimist ning võrdse partnerluse kultuuri. Otsustamine ja vastutamine käivad käsikäes. Kaasates töötajaid otsustamisse, annad neile vastutuse ja iseseisvuse. See eeldab valmidust aktsepteerida ka esmapilgul võõrana tunduvat iseseisvat otsust, algatust, initsiatiivi. Kui töötaja on rahulolematu, ei tea täpselt, mida ta tahab, ega oska ennast analüüsida, võid küll juhina leida väliseid mõjutajaid, kuid pikka perspektiivi neil tõenäoliselt ei ole.

Kaebuste raamat ärkas ellu külalisraamatuna
Asjalik tagasiside võimaldab firmadel raamatu põhjal oma tööd ümber korraldada.
Sotsialismiajal rippus kaebuste ja ettepanekute raamat kohustusliku elemendina igas kaupluses nähtaval kohal nööri otsas. Taas-iseseisvunud Eestis leidis neid vaid makulatuuri hulgast. Nüüd on üha rohkem neid teenindajaid, kes on vanale ideele andnud parema väljanägemise ja koleda kaebuste raamatu asemel ootab kliente külalisraamat.
Kes kasutab Tallinnast Tartusse sõiduks AS-i Sebe uut Bova bussi, on näinud salongis oleval lauakesel kenas köites raamatut. Seda sirvides leiab lisaks eestikeelsele tekstile ka soome- ja ingliskeelseid tänusõnu.
Bussijuht Endel Pastel mäletas nõukogudeaegseid kaebuste raamatuid hästi. "Minu arvates neid keegi ei lugenudki ja kasu polnud neist tuhkagi, praegusest külalisraamatust leiab ka asjalikke ettepanekuid," sõnas ta.

Jurist selgitab: Puhkust saab kokkuleppel kohe
Kuidas vormistada töötaja töölt puudumist, kui nädal aega tööl olnud töötaja puudub kokkuleppel tööandjaga kaks päeva töölt?
Kas töötaja peaks kirjutama avalduse, et soovib palgata puhkust, mille siis tööandja rahuldab? Kui otsustatakse, et töötajale antakse palgalist puhkust, kas siis on võimalik see palgast kinni pidada juhul, kui töötaja peaks enne töölt lahkuma, kui tal tekib õigus neid puhkusepäevi saada?
Kokkuleppel on mõlemad variandid võimalikud. Tööandja nõusolekul võib saada nii palgata kui ka tasulist puhkust. Esimesel tööaastal tekib töötajal tasulise puhkuse nõudeõigus küll alles pärast vähemalt kuuekuulist töötamist, kuid poolte kokkuleppel võib juba esimesel töö-aastal anda puhkust täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast.
Peab kinni

Kolleeg puhkusel - aga miks mina pean tema eest rabama? 
Tööandja saab valida, kas võtta tööle asendaja või jaotada ülesanded töötajate vahel ära.
Vara veel puhkuste aega lõppenuks kuulutada - kõik pole õn-neseened, kel aastane tööstress õnnestub juulis palmi alla maandada. "Oo õudust," ohkab aga nii mõnigi suvise puhkuse õnneseentest töölaua taha naastes ja on juba esimese tööpäeva lõpuks tige kui herilane. Sest nüüd on kolleegide kord puhkusele minna. Ja töö, teadagi, tuleb ikka ära teha, olgu selle tegijaid neli, nagu ette nähtud, või kaks, nagu puhkuste ajal juhtub.
"Puhkusele mineva töötaja asendamisel on tööandjal valida, kas võtta tööle asendaja, kellega sõlmida tähtajaline tööleping, või määrida puhkaja tööülesanded kolleegide kaela," ütleb tööõigusega palju kokku puutunud vandeadvokaat Indrek Veso.

Baskini anekdoodid
Kohvikus istuvad kaks purjus meest:
"Minu nimi on Pertti."
"Minu nimi on ka Pertti."
"Võib-olla olete Lahtist?"
"Täpselt."
"Mina elan Kirkkokatu tänaval."
"Mina ka."
"Teisel korrusel?"
"Just."
"Mis pagana pihta see kõik tähendab?" küsib kohviku omaniku tuttav.
"Iga päev sama joru! Nad on isa ja poeg," sosistab omanik tuttavale.
Trammijuht võitis loteriiga miljoni.
"Mida te kavatsete teha võidetud rahaga?" küsib talt ajakirjanik.
"Ma ei ole veel täpselt otsustanud, aga alguseks lõpetan töötegemise ja püüan paar-kolm päeva käia jalgsi!"

Ringhäälingu juhatus sai 15-liikmelise ühiskondliku nõuandja
Eesti rahvusringhäälingu (ERR) kõrgeim juhtimisorgan ringhäälingunõukogu kinnitas 15-liikmelise nõukoja, mille eesmärk on nõustada ERR-i juhatust programmiga seotud küsimustes ja aidata arengukava projekti koostada.
Ühiskondliku nõukoja liikmete nimetamisel lähtuti ühiskonna huvigruppide ja eluvaldkondade esindatusest. Nõukoja liikmeteks said Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin, endine ETV juht ja filmirežissöör Ilmar Raag, Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, majandusteadlane Heido Vitsur, helilooja Helena Tulve, Avatud Eesti Fondi esimees Mall Hellam, Tallinna prantsuse lütseumi vene keele õpetaja Ljudmila Jelanskaja, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, Tallinna linnasekretär ja puuetega inimeste koja juht Toomas Sepp, sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna lastekaitse peaspetsialist Anniki Tikerpuu, siseministeeriumi asekantsler Marek Helm, IT-spetsialist Linnar Viik, Matsalu looduskaitsekeskuse direktor Kaja Lotman, teoloog Toomas Paul ja iluuisutamistreener Anna Levandi.

Online-uudis eksitas pensioni-ea tõstmisega
Napilt enne kella ühte avaldatud uudis käis läbi kõikide suuremate ajalehtede võrguväljaannetest ning sellele jõudsid valulikult reageerida nii sotsiaaldemokraadid kui ka keskerakondlased.
Mitte iga, vaid pension
Tund hiljem ehk pärast koalitsioonikõneluste lõppu selgus Reformierakonna pressiesindaja Henri Arrase vahendusel, et kuigi pensioniea tõus käis kõnelustelt läbi, arutati eelkõige pensioni tõusu. Varem tehtud aps oli aga džinni pudelist välja lasknud ning ühest valesti öeldud lausest sai alguse terve reaktsioonide ahel. Peale poliitiliste konkurentide jõudsid Reformierakonna oletatava kava pihuks ja põr-muks teha ka tavalistes kohvilauavestlustes osalejad.

Inetu Betty pürib sisemise ilu toel mitmele Emmyle
Ameerikas laineid löönud komöödiasari "Inetu Betty" mõjub alguses mitme eri sarja ja filmi kordusena. Sarja arenedes tekib rohkem isikupära.
Lugu sellest, kuidas moemaailma seisukohalt kole tüdruk ihkab ajakirjanduslike tähtede poole, olles valmis ihaldatud ameti nimel alustama ükskõik kui madalalt pulgalt, on tuttav juba raamatust ja filmist "Saatan kannab Pradat". Peatoimetaja kohtleb Bettyt nagu krantsi ning kolleegid sekundeerivad sellele hoolega. Nagu "Prada" peategelane, nii jõuab ka Betty õige ruttu teelahkmele, kas töö on ikka seda väärt, et perekondlikud kohustused ja rõõmud sellele ohvriks tuua. Sealt edasi hakkavad lood aga omasoodu arenema.
America Ferrera kehastatud Betty on siniste breketite ning olematu stiilitunnetusega võimalikult koledaks tehtud. On tore, et ei esimeses osas ega ilmselt ka edaspidi saa koledast pardipojast ilusat luike ehk peategelase õnne võtmeks ei seata tema välimuse paranemist. Betty särab oma mõistusega, aidates esimeses osas oma ülemusest meespeatoimetaja suurest plindrist välja, ning neist saavad head sõbrad.

Viru keskusse tuleb spordiklubi
Viru keskuses avatakse tuleva aasta algul läbi kahe korruse paiknev spordiklubi, mis pakub eri aeroobikastiile, jooga- ja spinningutunde ning personaaltreeninguid.
Viru keskuse juhatuse liikme Ants Vasara sõnul rajatakse lepingu kohaselt keskuse 5. ja 6. korrusele tänapäevane avar jõusaal ning spinningu- ja aeroobikasaalid. Spordiklubi hõlmab 1300 m2.

Arctic Sport Club avas jälle uksed
Õismäel asuv Arctic Sport Club avas pärast kahekuulist ümberehitust jälle uksed. "Tegutseme nüüd ligi poole suuremal pinnal," ütles OÜ Freewill juhatuse esimees Rein Reitalu. Klubi jõusaal paikneb kahel korrusel kogupinnal 665 m2. Esimesele korrusele ehitati lisaks 190-ruutmeetrisele aeroobikasaalile ka 120-ruutmeetrine Mind & Body treeningstuudio, kus treenijad saavad osaleda jooga-, pilatese- ja tantsutreeningutes.

Uus spordiklubi
Arigatos saab õppida samuraide võitluskunsti.
Tallinnas Rannamõisa teel asuv Arigato spordiklubi alustas eile hooaega idamaiste võitluskunstide demonstratsiooniga, mille viis läbi selle ala professionaal Bert Van den Plas Belgiast. Tema hakkab klubis õpetama ka samuraide võitluskunsti sobudo't.
"Õpetamise stiil, mida kasutan, on vanim olemasolev õpetusviis üldse. Balti- ja Põhjamaades saab seda omandada esmakordselt!" selgitas ta.

Jooga parandab vähki põdevate naiste elukvaliteeti
Kaks hiljuti Ameerikas tehtud uuringut näitasid, et jooga oli eriti kasulik naistele, kes katsete ajal ei saanud keemiaravi. Samal ajal suurendas lihasvastupidavustreening kemoteraapiataluvust. Uuringu läbiviijad arvavad, et treening suurendab valgete vereliblede hulka veres, mis omakorda võimaldab patsientidel keemiaravi paremini taluda.
Jooga aitab lõdvestuda
Esimese uuringu raames jagati naised kolme rühma: ühed käisid pidevalt vastupidavustreeningul, teised aeroobsel treeningul ning kolmandad said vaid tavalist hooldust. Tulemused näitasid, et lihasvastupidavustreeningul osalenud talusid kemoteraapiat paremini.
Teises uuringus võrreldi vähki põdevaid naisi, kes harrastasid 12 nädala jooksul joogat, ning neid, kes seda ei teinud. Umbes pooled katsealustest said uuringu vältel kemoteraapiat, teised olid ravi juba lõpetanud või ei vajanud seda. Uuringu alguses hindasid kõik naised oma elukvaliteeti keskmisest madalamaks. "Jooga aitab naistel teistega kontakti leida ning lõdvestuda," tõdes uuringu läbiviija doktor Alyson Moadel.

Poksitrenn ilma sinise silmata
Biitpoks on naiste seas populaarne. Aeroobikamuusika saatel taovad treenijad poksikotti nii kuis jaksavad - ning stress voolab kehast välja.
Rühmatreeningut eelistavale harrastussportlasele on spordi-klubides lugematu hulk erinevaid treeningustiile. Trenni võib teha nii saalis kui ka basseinis, palliga või kangiga. Igaühele aga ei sobi aeroobikatunnis keksides end vormi viia. Tartu klubis Tropic saab biitpoksi nime kandvas trennis päris poksi proovida.
Trenniriided kaasa ja Tartusse
Poksitreeningu saali keskel ripub viis punast umbes pooleteisemeetrist poksinuia. Treener Rica Varul, kes ise läbis biitpoksi koolituse Itaalias, käsutab treenijatele kaitsekindad kätte ja hakkame aga pihta.
Varul näitab ette käte asendi: käed rusikasse, pöidlad väljapoole - nii nagu päris poksiski. Igale osalisele on oma nui. Seisan selle ette ning võtan treeneri eeskujul löögiasendi sisse.

Diabeet puudutab seitset protsenti maailma elanikkonnast
Diabeetiku elus on väga olulisel kohal igapäevane jalgade eest hoolitsemine.
Kõrgenenud veresuhkru tase ja ohtliku piirini tõusnud kolesteroolisisaldus teevad paljudele muret. Ja seda järjest noorematele. Isegi kui arst ei ole veel haigust otseselt diagnoosinud, aga on juba hoiatanud võimalike terviseprobleemide eest, tuleks sellesse suhtuda täie tõsidusega. Igaüks saab oma tervist hoida ja säilitada tervislikke eluviise järgides ning vajadusel ka apteegist abi otsides.
Diabeet on haigus, mis puudutab seitset protsenti maailma elanikkonnast.
Diabeediga kaasneb hulk terviseprobleeme ja haigusi: kolesteroolisisalduse ja vererõhu tõus, veresoonte kahjustused ja vereringehäired, närvisüsteemi ja neerude kahjustus, ateroskleroos, ajuvereringehäired, nägemise halvenemine, jalgade tundlikkuse vähenemine jne.

Janutab hirmsasti ja tukk tuleb peale - äkki ma olengi suhkruhaige? 
Üsna tihti avastatakse II tüüpi diabeet siis, kui see on juba aastaid
40-aastane täisjõus mees hakkas end kehvasti tundma. No mitte just haigena, aga väsimus ja uni piinas pidevalt. Suvalisel hetkel võis Rauno magama jääda: autos, külas, kodusest diivanist rääkimata. Ja kogu aeg oli kohutav janu. Autoga Raplamaalt Tallinna sõites kulus ära vähemalt pooleteiseliitrine jook. Kehakaal langes, õllekõhukesest jäi ainult mälestus. Siis hakkas jalg hullusti valutama. Olgugi mees, läks Rauno lõpuks arsti juurde. Ja arst peaaegu minestas: Rauno oli suhkurtõbine ja juba peaaegu koomaeelses seisundis. Täpsem diagnoos - II tüüpi diabeet.
Nüüdseks on mees esialgsest masendusest jagu saanud, tablettide neelamine ja insuliini süstimine on talle sama igapäevane nagu hambapesu. Tõsi, hammastega on natuke paha lugu, need lagunevad ja kukuvad suisa välja. Ja jalad on endiselt õrn koht: haavad on kerged tulema, aga visad paranema.

Ajutreening aitab vanainimesi
Juba väikese treenimise juures on märgata edusamme, mis on nähtavad viis aastat.
Kindlaid teateid pole veel selle kohta, et aju treenimine aitaks kaasa ka igapäevaste tegevuste paremaks sooritamiseks. Samas on varasematest uuringutest teada, et hingelise tugevuse
kadumine teeb ka argipäevaste asjade tegemise raskemaks.
Ameerikas asuvas National Institutes of Health tehtud uurimuses osales 2800 üle 65-aastast kodus elavat vanurit, kes hinnati vanust arvestades terveteks. Nad jagati nelja rühma. Kolm rühma tegid erinevaid harjutusi - üks näiteks mäluharjutusi, teine istus arvuti ees ja üritas kiiruse peale tunda ära ekraanile
ilmuvat kujutist. Neljas rühm ei teinud harjutusi. Harjutus-rühmad olid tegevuses 5-6

Üks kanepisuits võrdub viie korraga tõmmatava sigaretiga
Hiljutine uurimus näitab, et kanepil on inimese organismile väga ohtlik mõju.
Samal ajal kui Inglismaal ja mujal Lääne- Euroopa riikides teevad kanepipooldajad kampaaniaid selle narkootikumi legaliseerimiseks, uurisid Uus-Meremaa meditsiiniuuringute keskuse arstid 339 vabatahtlikku ning tulemus tõestas vastu-
pidist. Arstide sõnul võrdub üks kanepisuits viie korraga tõmmatava sigaretiga, kirjutab The Independent. Kanepisuitsust saadav narkootikum pärsib kopsude töövõimet, takistab õhu juurdevoolu ning jääkainete eraldumist verest, samuti esineb sagedamini õhupuudust ning hingeldamist.
Uus-Meremaa meditsiini-uuringute keskuse professor Richard Beasley tegi koos ekspertidega osalejatele mitmeid hingamisteste, et hinnata nende kopsutegevust. Tulemused näitasid, et kanepisuitsetajad kogesid erinevalt tavasuitsetajatest tihedamini ning intensiivsemalt hingeldamist, köhimist, õhupuudust ning loidust. Uurimuse korraldajad tõdesid, et narkootikum takistab suitsetamisest mitu korda rohkem hapniku verretransportimist.

Parkinsoni tõvega võib elada sama kaua kui ilma selle haiguseta
Doktor Pille Taba sõnul pole Parkinsoni tõbi elule ohtlik, sest tänapäevase raviga on haigete keskmine eluiga sama pikk kui üldrahvastikus.
Huvitavaid fakte
Tuntud inimesed ja
Parkinsoni tõbi:
Eesti kunstnik Peeter Mudist, Paavst Johannes Paulus II, näitleja Michael J. Fox, USA evangelist Billy Graham, Adolf Hitler, poksija Muhammad Ali, Itaalia diktaator Francisco Franco, Palestiina liider Yasir Arafat, USA justiitsminister Janet Reno, Sir Michael Redgrave (sai aadlikutiitli teatritöö eest, näitleja Vanessa Redgrave'i isa), Morris (rohkem tuntud kui Mo) Udall - USA profikorvpallur ja hilisem poliitik, fotograaf Margaret Bourke White, Kanada peaminister Pierre Elliot Trudeau, Hollandi prints Claus (kuninganna Beatrixi abikaasa), laulja Johnny Cash, Nobeli preemia laureaat füüsik Owen Chamberlain, USA senaator Eugene McCarthy

Tasakaalutunnetus kipub aja jooksul kuluma
Tasakaalutunnetuse puhul kehtib reegel: kui ei kasuta, siis kaotad selle võime.
Terve hulk tervisehäireid võib sinu tasakaalusüsteemi häirida. Sageli saad aga tasakaalu füüsilise koormusega taastada.
Ilmselt on sul oma tervislikust seisundist küllalt hea ülevaade. Tõenäoliselt oskad oma vererõhku mõõta, kolesteroolitaset hinnata ja ehk isegi kehamassiindeksit jälgida. Kuid kas sinu tasakaalu on hiljuti uuritud?
Tee nüüd üks katse. Pane jalga mugavad jalanõud ning seisa nii, et käed on lõdvestunult külgedel. Tõsta üks jalg umbes 15-20 cm üles ja hoia seda nii umbes pool minutit.
Kui tunned võbelust, siis tea, et sa ei ole üksi. Tasakaalutunnetus kipub aja jooksul kuluma. Harrastussportlastele põhjustavad tasakaaluhäired sagedasemat komistamist küngastel või kukkumist surfamisel. Istuva töö tegijaile võib see aga tähendada ootamatut kukkumist tänaval.

MARKO POMERANTS: Eesti saab ka ilma Vene-Saksa gaasitoruta hakkama
Soome peaminister Matti Vanhanen on ka enne öelnud, et kui Eesti gaasijuhet oma majandusvööndisse ei taha, siis võib Soome selle enda ranniku lähistele võtta.
Sellisel juhul ei peaks mingeid probleeme olema. Kes tahab, ehitagu toru, kes ei taha saab ka ilma selleta edasi elada.
Vanhanen ei rääkinud visiidil Eestisse nii väga julgeolekuriskidest, vaid pigem sellest, et gaasitoru on kogu Euroopa jaoks ikkagi vaja. Euroopa energiajulgeoleku mõttes tuleb see ikkagi ehitada.
Eesti jaoks on gaasitoruga seoses kahte laadi riske. Esiteks see, millest häsit palju räägitakse, aga keegi väga täpselt ette ei kujuta, on julgeolekurisk sõjalises mõttes ehk mida kõike annaks toru valvates ära teha.
Kuna merepõhi on endiselt täis lõhkemata miine ja muud laskemoona, siis teiseks riskiks on näiteks võimalik plahvatus, mille mõju on ettearvamatu.

HUBERT KAHN: Arvestagem õpilaste iseärasusi
Eri infoallikate kohaselt langeb aastas põhikoolist välja 1000-1500 last.
Põhjuseks on nimetatud laste omapead jätmist, suure osa laste kasvamist üksikvanemaga perekonnas, puudust headest õpetajatest, osa elanikkonna halba sotsiaal-majanduslikku olukorda jms. Tahaksin seda loetelu täiendada veel ühe teguriga - ülemäärase ja õpilase individuaalseid iseärasusi mittearvestava õppekoormusega. Teaduse ja tehnika tormilise arengu tõttu viimasel sajandil on õppeprogrammide maht kiiresti kasvanud ja sisuliselt muutunud järjest komplitseeritumaks. Kuid nõustugem: inimene on jäänud samaks.
Põhihariduse lati kõrgeks ajamine ja õpilaste individuaalsete võimete ning iseärasuste vähene arvestamine võib õpilasel juba ühes-kahes aines halvasti edasijõudmise tõttu tekitada kooli suhtes vastumeelsust või koguni vastikustunnet. Arvan, et see on üks oluline põhjus, miks osa õpilasi hoidub koolikohustusest ja muutub nn probleemseteks lasteks. Ometi peaks meie riigis iga laps saama põhihariduse.

MIKKO LAGERSPETZ: Tundkem ühiskonda ja matemaatikat
Teadustoimetaja Tiit Kändler pööras 5. septembri Eesti Päevalehes tähelepanu elanikkonnaküsitluste tulemustes ilmnevatele vigadele.
Näiteks olevat Britannias küsitletud mehed keskmiselt väitnud, et neil on olnud 12,7 seksuaalpartnerit, samas kui naissoost vastajad teatasid endal olnud partnerite arvuks keskmiselt 6,5. Nagu Kändler õigesti mõista annab, oleks loomulik eeldada, et tegelikud arvud peaksid olema enam-vähem võrdsed. Tema lootus, et küsitluste vigu oleks võimalik parema matemaatilise analüüsiga kõrvaldada, on siiski vaid osaliselt õige - "matemaatilist valedetektorit" pole olemas.
Nimetatud näite puhul andis Kändler juba ise ühe (matemaatikaga mitteseotud) seletuse: meeste tahte näidata end "vägevamana". Sotsioloog võiks temaga nõustuda, aga väljendaks end ehk teiste sõnadega. Küsimus on suurel määral soorollides ja kultuurilistes normides, mis käsitlevad meeste ja naiste seksuaalsust erinevalt, meestele promiskuiteeti lubades ja naiste puhul seda taunides. Normide surve mõjutab nii seda, mida inimesed tahavad enda kohta rääkida, kui ka seda, mida nad oma kogemuste kohta mäletavad.

JAAN KAPLINSKI: Romantika ja terror
11. septembril 2001 tulin tagasi Sloveeniast.
Kui lennuk Frankfurdist lahkus ja kergesse turbulentsi sattus, haaras mind äkitselt seniolematu õudus: see ei olnud hirm, et lennukiga juhtub midagi, vaid midagi enamat. Peaaegu pisarsilmil ütlesin naisele, et mul on õudne ja ma tunnen, et tullakse ja tapetakse neid, keda ma armastan, ja ma ei saa neid kuidagi kaitsta. Kell oli umbes kolm pärast lõunat, New Yorgi aja järgi siis umbes üheksa, mil kaks lennukit sööstsid World Trade Centeri tornidesse...
Kirjutasin vist järgmisel päeval Päevalehele, mida juhtunust arvan. Minu meelest oli kaksiktorni (ning ka Pentagoni) ründamises midagi romantilist. Rünnakud olid planeerinud inimesed, kes pigem tegelevad luuletamise kui kaine strateegilise mõtlemisega. Seda arvan suuresti praegugi. Mida bin Ladeni käsilased õieti ründasid? Kas Ameerikat, maailma ainsat supervõimu? Lääne elulaadi? Kapitalismi? Terrorist, kes oleks tahtnud Ameerikat tõsiselt kahjustada, oleks võinud suunata kaaperdatud lennukid mõnda tuumajaama. Kaubanduskeskuse tornides aga asusid Ameerika ja muude maade firmade bürood, nii et tegemist ei olnud ainult Ameerika, vaid pigem tänapäeva kapitalistliku maailma vastase aktiga.

AAVO KOKK: Hea otsuse jaoks on vaja 15 mesilast
Kui mitu miilitsat on vaja, et asendada läbipõlenud elektripirn uuega?
Õigeid vastuseid on kaks: kas seitse või üheksa. Sõltub sellest, mitu jalga on taburetil. Kui kolm jalga, siis piisab seitsmest. Üks miilits seisab toolil ja hoiab elektripirni. Kolm miilitsat hoiavad taburetti jalgadest ja keerutavad seda. Ülejäänud kolm kõnnivad vastassuunas, et esimesel kolmel ei hakkaks pea ringi käima. Kui taburetil on neli jalga, siis on vastavalt vaja üht miilitsat lisaks taburetti hoidma ja üht teises suunas kõndima.
Kui mitu sõjaväelast on vaja, et lehma lüpsta? Mõistagi üheksa. Üks hoiab ämbrit, neli hoiavad igaüks ühest nisast ja viimased neli õõtsutavad lehma jalgadest kinni hoides üles-alla.
Kui palju on aga vaja inimesi, et langetada üks tõeliselt hea otsus? Miilitsatega me enam Eestis katseid teha ei saa, sest see liik on välja surnud. Kaitseväelastega justkui ei sobi, sest niisugused katsed võivad olla põhiseadusega vastuolus. Viimases hädas võiksid meid aidata mesilased, kelle otsustamisprotseduure on uurinud Cornelli ülikooli teadur Thomas Seeley.

Soome peaminister: ma ei näe gaasijuhtmes julgeolekumuret
Eksklusiivintervjuus Eesti Päevalehele selgitas Soome peaminister Matti Vanhanen, et Soome nägemuses on Läänemerre kavandatavat gaasijuhet Euroopale vaja. Samuti leidis ta, et Eesti on õigel ajal väljendanud oma huvi osaleda Soome võimalikus järgmises tuumajaamaprojektis.
Missugune on teie üldine suhtumine Läänemerre kavandatavasse gaasijuhtmesse?
Esiteks vajame uut gaasijuhet Venemaa ja Kesk-Euroopa vahel. See tugevdaks Euroopa energiajulgeolekut, seepärast peame ka torujuhtmete võrgustikku tugevdama. Samas on see ka osa meie strateegilisest partnerlusest Venemaaga - see on peamine.
Ja kui me ehitame gaasijuhtme, siis on oluline, et lahendame ka kõik keskkonnaküsimused. Soome vaatekohast on gaasijuhtme kulgemise trassi küsimus ainult keskkonnaküsimus.
See tähendab, et teil ei ole mingeid julgeolekumuresid?
Ma ei saa aru, mis võiksid need julgeolekumured olla. See võib olla keskkonnajulgeoleku probleem, kuid mis veel? Ma ei suuda neid ette kujutada.

Kirjad: Hirmutav sammas
Pole mingitki mõtet vaielda, kas sammas-monstrum hakkab Tallinnas inimesi hirmutama või mitte. Küll hakkab. Siinkirjutaja kardab ja väldib seda koledust samavõrd kui kunagi Vene soldateid-küüditajaid ammuses kodukülas. Seekordki ei ohusta meid moskoviidid ja globaalhädad, vaid meie endi vaimunõtrus ja ükskõiksus.

Kirjad: Kuhu kadus üksmeel? 
Olen jälginud kogu aeg sõnasõda vabadussamba ümber.
Olen täiesti päri noorte inimeste ideega kasutada Vabadusristi. Eesti rahvas on ju oma ohvriterohke minevikuga selle Vabadusristi välja teeninud.
Jätku nüüd kõrgestiharitud ajud ilkumine surma ja hauasümboolika üle. Kui siit midagi niisugust oleks õhkunud, ei siis oleks seda heaks kiitnud ka EELK peapiiskop Andres Põder.
Eesti eest tegusid teinud mehed ei küsinud ette tasu, nad läksid ja tegid. Mokalaat on nüüd, tarkade meeste vahel.
Eesti rahvas on ju korduvalt enda eest välja astunud nagu üks mees. Oleme püüdnud end säilitada igasugustes okupatsioonitingimustes. Ohverdanud oma poegi iseseisvuslootuse puhul. Seisnud Hirvepargis, telemasti juures, Toompeal ja käsikäes Balti rahvastega. Kuhu on siis nüüd jäänud meie üksmeel, et me ei suuda vormistada auhinda iseendile?

Kirjad: Võidutöö - vale valik
Rist hakkab ajalukku minema nagu teisedki omal ajal ülemvõimu kuulutanud sümbolid.
Rist jõudis Eestisse 800 aastat tagasi. Risti abil anastas ja orjastas meid suurvõim ning surus peale võõra massipsühhoosi.
Meie usujuhid väidavad, et eestlane kannab risti ja Vabadussõtta minnes riputasid mehed risti kaela. Kas keegi on teinud statistikat?
Kirik ei asu enam keset küla. Seda kohta täidavad nüüd kaubanduskeskused ja õppeasutused.
Vabadussamba võidutöö nägemine pani nuputama. On see modernne ehitusdetail, elektrimasina rootor või siis robustne rist? Sama küsimus tekiks ka turistidel ja kui nad ka mõistaksid, siis seda enam kehitaksid õlgu.
Aeg on öelda lahti mineviku pärandist. Poleks vaja esiplaanile tõsta mingit kuju, risti või nurka. Pole vaja ka mõõgaga meest või naist. Näiteks palju liigutavam oleks lahendus, kus ema seisab pojaga (lastega), ootavad nad siis isa sõjast või merelt, vaatavad ilusat Eestimaad.

REPLIIK: Valitsus, aitäh! 
Igas eneseabiõpikus kinnitatakse, et kes ei armasta iseennast, ei oska armastada ka teisi.
Seepärast on tore, et Eesti eesotsas on valitsus, kes oskab mõelda ennekõike iseenda taskutele. Reformi-erakonnast, Isamaa ja Res Publica Liidust ning sotsiaaldemokraatidest koosnev võimuliit kiitis heaks ettepaneku toetada järgmisel aastal riigieelarvest parteisid 94 miljoni krooniga tänavuse 60 miljoni asemel.
Siis suureneks parteide riigieelarveline rahastamine kolmandiku võrra. Mis sest, et üha enam räägitakse Eestit ohustavast majanduskriisist, inflatsioon kasvab ning sotsiaalvaldkonna kulusid ootab külmutamine. Parteid vajavad ju raha, et kinni maksta oma aparaadi töö ja valmistuda järgmisteks valimisteks, kus saab taas müüa meile lubadusi, mida meie endi rahaga ellu viiakse.

JUHTKIRI: Läbu lõpp avalikus ruumis
Järjest igapäevasemaks muutub tava võtta ehitusele kooskõlastused alles valmimise ajal ja pärast seda, mitte aga planeerimisjärgus.
Tihti on selle taga teadmatus: inimene ei oska kahtlustada, et puukuuri või verandat laiendades teeb ta muudatusi, mille jaoks on vaja ka luba. Kuid vähemalt sama tihti on põhjuseks häbematus: jultunult eeldatakse, et küll paberid saab ka hiljem korda. Eriti levinud on see väiksemate muudatuste puhul, nagu garaažide lisamine või pööningu väljaehitamiseks katuse tõstmine. Kuid planeeringute, projektide ja tegelikkuse erinevus muutub järjest sagedamaks ka suurte arendusprojektide puhul.
Näiteks Viljandisse hakati tegema bussijaama, kuid välja kukkus kaubanduskeskus, mille küljel on tõesti ka kohad ühissõidukitele. Tallinna Viru keskuse maht suurenes ehituse käigus pidevalt - ja hiljem anti sellele ka kooskõlastus. Tartu kaubamaja fassaadil vale klaasi kasutamist kompenseeriti ettevõtte logode eksponeerimisega ning katusele kerkinud ventilatsiooniseenekesed ehitati ümber.

Sütiste teel hävis tules auto
Eile õhtul süttis Tallinnas Sütiste teel asuvas autoparklas seni kindalaks tegemata põhjusel sõiduauto Honda.
Auto hävis tules täielikult, teatasid "Seitsmesed uudised".

Kohus vahistas ka teise Pärnu topeltmõrvas kahtlustatava teismelise
Pärnu maakohus rahuldas täna prokuröri taotluse võtta vahi alla ka teine kahtlusalune seoses Pärnust 4. septembril leitud kahe mehe tapmisega.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Piret Seeman ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist on alaealise noormehega, keda kahtlustatakase 4. septembri öösel kahe mehe surnuks peksmises.
Pärnu Postimehe andmeil on tegu 17-aastase Elariga, kes õpib Haapsalu kutsehariduskeskuses ning peatub Pärnus käies tavaliselt vanaema juures. Elari ei osanud öelda põhjust, miks julm tegu toime pandi, kuid kinnitas peksmises osalemist
Eile võttis Pärnu maakohus prokuröri palvel vahi alla samas kuriteos süüdistatava 19-aastase Lauri, kes õpib Pärnu Postimehe andmeil Pärnumaa kutsehariduskeskuses ja töötab õpingute kõrvalt Falckis turvamehena. "Juhtus kogemata, purjus peaga, ei midagi muud," selgitas noormees ise oma tegu.

Falcki valvurit kahtlustatakse Narva leivatehase juhi mõrvas
Narva politsei on jõudnud jälile meestele, kes tapsid talvel Ida-Virumaal Narva leivatööstuse juhi Sergei Altuhhovi.
Viru ringkonnaprokuröri Konstantin Rostovtsev ütles Päevaleht Online'ile, et üheks kahtlusaluseks on 1976. aastal sündinud Sergei, kes on varem kohtulikult karistamata ning töötab ettevõttes Falck valvurina.
Teiseks kahtlusaluseks on töötu ning varem kahel korral kohtulikult karistatud 1963. aastal sündinud Vladimir.
Rostovtsevi sõnul tegutsesid kahtlustatavad omakasu motiivil.
Altuhhovi laip leiti 22. veebruaril kella 13.30 paiku Riigiküla Eesti kalmistu lähedalt metsast. Laibal oli kokku seitse laskehaava, meest oli tulistatud ka pähe. Mehe auto leiti samal päeval Sillamäelt.

Purjus noorukid laamendasid külalistemajas
Viljandis peksid purjus noorukid eile segamini külalistemaja toa, üks märatsejatest oli alaealine.
Politsei sai eile kell 19.25 Viljandis asuvast külalistemajast teate, et sinna tulid kolm noormeest, kes võtsid toa ning tellisid sauna. Ühel hetkel peksid nad toa segamini ning lahkusid raha maksmata.
Külalistemajast saadud info põhjal asusid politseipatrullid laamendajaid taga otsima ning pidasid nad veidi hiljem kinni.
18-aastane Tartu tänaval tuigerdanud nooruk paigutati esialgu kainenemisele, 15-aastane purjus poiss anti üle emale.
Politsei alustas juhtumi menetlemist.

Isevalmistatud sõiduvahendi õnnetuses sai raskelt viga tüdruk
Valgamaal põhjustas omavalmistatud bagi juht liiklusõnnetuse, milles sai raskelt vigastada kaasas sõitnud 14-aastane tüdruk.
Õnnetus juhtus eile kella 21.30 ajal Karula vallas Londi-Raavitsa tee teisel kilomeetril. Juhtimisõiguseta 16-aastane poiss sooritas omavalmistatud bagiga vasakpööret ning selle tulemusel kukkus sõiduteele bagi paremal küljel raami torul seisnud 14-aastane tüdruk.
Tüdruk toimetati raskete kehavigastustega Tartu ülikooli kliinikumi. Bagi juht ja 15-aastane kõrvalistuja vigastada ei saanud.

Perekonnaseadus tekitab pahameelt ka advokaatide seas
Uus perekonnaseaduse eelnõu tekitab Eesti ühes nõutumas kaitsjas Mare Lustis pigem segadust ja pahameelt kui rahulolu.
Tema kolleegide tähelepanekul on Lustilt seni abi saanud pigem õrnem pool. Lust soovitab lõpuks valmis saada
eelnõuga, mida enam muutma ei peaks, teatavad "Seitsmesed uudised".

Nord-Stream lubab uuringutega alustada kohe pärast uuringuloa saamist
Gaasijuhtme rajaja kinnitusel on Eesti ametkonnad uuringutaotlust menetlenud igati professionaalselt
Läänemerre gaasijuhet rajava Nord-Stream AG juhatuse esimehe Matthias Warnigu sõnul alustab ettevõte merepõhja uuringutega Eesti majandusvööndis esimesel võimalusel ning plaanib need lõpetada paari nädalaga.
"Eesti valitsuse otsus anda uuringuteks luba oleks meie jaoks väga hea uudis, sest mida varem see otsus langetatakse, seda varem saame alustada uuriguga ning seejärel juba vajadusel kohandada uuringutulemusi erinevate valitsuste nõuete põhjal ning pidada vastavaid läbirääkimisi," ütles Warnig täna Päevalehele.
Warnigu kinnitusel on Nord-Streami poolt vaadatuna kõigi Eesti ametkondade tegevus uuringutaotlust menetledes olnud korrektne ja mingit asjatut venitamist pole olnud. "Kui me saame positiivse vastuse lähimas tulevikus, siis võin küll kinnitada, et protseduur toimis väga professionaalselt ja vastavalt seadusandlusest tulenevatele nõuetele," rääkis ta.

Perekonnaseadus külvab segadust
Perekonnaseaduse eelnõu vallandas täna riigikogus energilise arutelu.
On tähelepanuväärne, et eelnõu esitajad eesotsas Rein Langiga ei ole oponentidega ühel meelel selleski, kas eelnõu kaitseb rohkem varaliselt kaitstumat või vähemkaitstud poolt, teatavad "Seitsmesed uudised".

Viis eestlast sattus Soomes raskesse liiklusõnnetusse
Möödunud pühapäeva hommikul sattus viis eestlast Lõuna-Soomes raskesse liiklusõnnetusse.
Pealtnägijate sõnul sõitis silmanähtavalt piirkiirust ületanud auto Loviisa suunas, kuid kaotus kurvis juhitavuse ning sõitis teelt välja ojja, kirjutab Loviisan Sanomat.
Auto sõitis esmalt vastu liiklusmärki ning maandus pärast õhulendu metsa. Kolm autos viibinud inimest lendasid selle jooksul autost välja, kaks neist maandus metsas, kuid kolmas jäi ojas maandunud auto alla. Autojuht ning neljas kaasreisija jäid tugevalt viga saanud autosse.
Kohaliku politsei teatel kahtlustatakse juhti raskes joobes sõidukijuhtimises. Pealtnägijate sõnul oli auto kiiruseks 180 kuni 200 km/h.
Õnnetuspaigalt leiti tühjad viinapudelid ning surnud rebane, kellel siiski õnnetuses süüd ei olnud.

Kaheksane uudis: suur segadus Eesti õigussüsteemis
Kümned vangid võivad alusetult trellide taga viibida
Eesti õigussüsteemi on tabanud suur segadus, kus poliitikute ja riigiasutuste erinevad seisukohad ja tegevus on viinud selleni, et vanglates võib alusetult viibida kümneid inimesi.
Enneolematu olukorra tingis 15. märtsil jõustunud karistusseadustikku viidud muudatus, mis muutis kuni 20 miinimumpäevamäära ehk 1000 krooni asja varguse teoks, mille korduval toimepanemisel ei käsitleta seda enam kuriteona.
Pisivargused on Eestis enimlevinud süütegu ning paljudele inimestele määratud tingimisi karistused on pööratud reaalseks vanglakaristuseks just näppamiste eest. Kohus on asunud seisukohale, et seadusemuudatuse jõustumise järel tulnuks kõik sel alusel vangi pandud inimesed vabastada.
Samal ajal kui Harju maakohus ongi leidnud, et inimesed istuvad trellide taga asjatult ja asunud esimesi vange viivitamatult vabadusse päästma, lähevad poliitikute, õiguskantsleri büroo ja justiitsministeeriumi seisukohad kardinaalselt lahku küsimuses, kuidas kujunenud olukorras käituda.

Savisaare uueks prioriteediks on lemmikloomade kastreerimine
Linnapea Edgar Savisaar kuulutas lemmikloomade steriliseerimise Tallinna loomapidamiskultuuri arendamise üheks prioriteediks 2008. aastal.
Hiljuti Eesti loomakaitse seltsile saadetud kirjas lubab Savisaar kutsuda peagi kokku steriliseerimise kampaaniale pühendatud nõupidamise, kirjutab homne Eesti Ekspress.
Tallinna keskkonnaameti tuleva aasta eelarve projektis on loomade suguvõimetustamiseks ette nähtud 120 000 krooni. Selle eest saaks sigimisvõimetuks teha 240 emast kassi või kuni 400 kõutsi.

Playboy imes Arvutimaailma reklaamist tühjaks
Septembrikuu ajakirja Arvutimaailm sees pole mitte ühtegi reklaami, sest väljaande müügiinimesed läksid tööle oktoobris ilmuma hakkavasse ajakirja Playboy.
Arvutimaailma esikaant ilmestab reklaamkiri "uus ja parem" ning 84-leheküljelise ajakirja ainsad reklaamid on esikaane sisekülgedel ja tagakaanel, mis tavaliselt on pikaks ajaks ette müüdud, kirjutab homne Eesti Ekspress.
"Viimast numbrit lapates ma vaatan, et selles on üldse vähe reklaami," ütles laupäevases Tehnokrati raadiosaates Peeter Marvet.
Tema saatekülaline, Arvutimaailma peatoimetaja Merlis Nõgene nentis kurvalt vastuseks: "Sellel on põhjus ka. Meie reklaamimüügi juht lahkus Playboysse. Meesterahvaga oli tegu. Ta läks sinna reklaami müüma."

Raudteetööliste ametiühing korraldab piketi
Raudteetöötajate ametiühingu aseesimees Natalja Rudz teatas, et organisatsioon kavatseb 20. septembril korraldada Tallinnas meeleavalduse eesmärgiga nõuda valitsuselt konkreetsete sammude astumist traansiidi normaliseerimiseks.
Rudzi sõnul tuleb selleks piketeerida, et sundida valitsust vastu võtma poliitilist tegevuskava transiidiühenduse normaliseerimiseks, teatas Rosbalt.
Rudzi sõnul toimub pikett Stenbocki maja ees.
Sel aastal on Eesti Raudteel kavas koondada 200 töötajat ning augusti keskel sai ametiühing ettevõttelt nimekirja 88 koondatavaga, kellest 39 töötavad Narva raudteejaamas.

Mihkelson: Fradkovi tagasiastumine on presidendivalimiste avalöök
Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni hinnangul võib Venemaa peaministri Mihhail Fradkovi tagasiastumist pidada lähenevate presidendivalimiste aktiivse eelmängu esimeseks märgiks.
"Alates tänasest on iga edutamine, kaasa arvatud uue peaministri nimetamine juba suurema märgilise tähendusega," kirjutas Mihkelson oma blogis, lisades, et ka siin ei maksa veel enneaegseid järeldusi teha.
"Kui Sergei Ivanov nimetatakse valitsusjuhiks, siis võib see tõepoolest tähendada tema võimaluste suurenemist saada Putini ametlikuks mantlipärijaks," tõdeb Mihkelson, tuues näiteks, et 1999. aastal tõusis Putin umbes sama stsenaariumi järgi peaministrist presidendikandidaadiks.
Riigikogulase sõnul osundas Putin ka ise valitsuse tagasiastumise ja lähenevate valimiste seosele.
"Samas kinnitab taoline samm veelkord tõsiasja, et Venemaal ei juhinduta poliitilise vastutuse määratlemisel mitte niivõrd rahva tegelikust valikust või toetusest kuivõrd bürokraatlikust tahtest ja manipulatsioonist," avaldab Mihkelson arvamust. "Sellega kaasneb otsuste läbipaistmatus ning ootamatus."

Kindlustuspettuseid tuleb aina enam esile
Viimasel ajal tuleb aina sagedamini päevavalgele kelmuseid, kus kindlustusrahade saamiseks lavastatakse liiklusõnnetus või mootorsõiduki vargus.
Viimase pooleteise aastaga on Tartu maakohtus leidnud lahenduse kuus sellist juhtumit, mitmed kelmused on hetkel Lõuna politseiprefektuuris veel menetlemisel.
Tüüpiline kindlustuspettuse skeem on järgmine: lavastatakse kas liiklusõnnetus või mootorsõiduki vargus, misjärel esitatakse kindlustusandjale kahjuteade, et saada kindlustushüvitist. Politseis annavad kelmid jällegi teadlikult valeütluseid.
Kindlustuskelmuste juhtumeid menetlenud Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kaire Hänilene sõnul eeldavad petturid sageli, et politsei ei hakka kuritegu sisuliselt uurima.
"Tegelikult tehakse kõigepealt kindlaks, kas kirjeldatud sündmus üldse aset leidis. Sealt edasi on igati ootuspärane, et valeavalduse esitajad jäävad vahele, misjärel kogutakse tõendeid juba nende süü tõendamiseks," sõnas Hänilene.

Valitsus plaanib kehtestada üle-Eestilise alkoholimüügi piirangu
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt keelatakse alkoholi müük üle Eesti kella 23 kuni 8.
Alkohoolsete jookide müük kohapeal tarbimiseks baarides ning pubides jääks seaduseelnõu järgi lubatuks.
Ministeerium märgib, et kohalikes omavalitsusüksustes, kus on seni kehtestatud vaid kitsamalt jaemüügi keeld, on ilmnenud probleeme seoses alkohoolse joogi suurtes kogustes kaasamüümisega toitlustusettevõttest ehk viimased on toiminud sisuliselt kauplustena.
Eelnõu kohaselt jääks omavalitsustele õigus lisaks üleriigilises piirangule, piirata alkohoolsete jookide kauplemise aega konkreetselt määratletud müügikohtades, kus selleks esineb selgelt põhjendatud vajadus.
Ministeerium tõdeb, et alkoholi müügipiirangud toovad kaasa teatud negatiivse tagajärje nende ettevõtjate majandustegevuses, kelle tegevusele seni piiranguid ei olnud.

Vene Erakond tahab saada Eesti venelaste esindajaks
Vene Erakond Eestis esitas president Toomas Hendrik Ilvesele kirjaliku pöördumise, millega palub alustada dialoogi suhete tervendamiseks eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel ning tahab dialoogis olla kõigi Eesti venelaste esindaja.
Pöördumises tunneb erakond muret, et viimase aja sündmused, eriti aga aprillirahutused, tõid endaga kaasa ühiskonna järsu polariseerumise, pingete kasvu eestlaste ja Eesti venelaste vahelistes suhetes.
Vene Erakond toob välja, et viimasel ajal on palju räägitud eestlaste ja Eesti venelaste dialoogi vajalikkusest ja seoses sellega kerkib esile palju küsimusi, milledest peamine on küsimus esindatusest.
"Eesti vene kogukond on praegu killustatud ning tal puuduvad absoluutset toetust omavad liidrid. Keegi ei saa praegu öelda, et ta on venelaste ainuesindaja," märkis erakonna esimees Stanislav Tšerepanov.
Vene erakond võttis seoses sellega endale initsiatiivi ja pöördus presidendi poole palvega alustada ühiskonnas dialoogi.

SAS: me ei tea, kui kauaks liiklus häirituks jääb
Täna kell 13 Tallinnast Stockholmi väljuma pidanud lend jääb ära ja võimalik on ka teiste lendude ärajäämine, sest SAS-i teatel pole Dash 8-400 tüüpi lennukite vea uurimiseks võimalik ajagraafikut seada.
Kõik kuni pühapäevani broneeritud piletid SAS-i lendudele saab ümber broneerida, teatas SAS. SAS-i pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et graafikujärgselt toimuvatele lendudele piletid broneerinud reisijatel ei ole kohustuslik oma pileteid ümber broneerida, aga kui nad seda soovivad, siis SAS võimaldab seda neile.
SAS-i pressiesindaja sõnul ei ole veel teada, kui kaua SAS-i liiklus häiritud on, sest Bombardier uuringud võtavad aega. "Teeme otsuseid päev-päeva haaval," ütles esindaja. Samuti ei osatud SAS-ist öelda, kas Tallinn-Stockholmi vahel ära jääda võivad Dash 8-400 lennud saab asendada.
Lennufirma kodulehekülje andmetel korraldatakse lennuliiklus ümber nii teist tüüpi lennukite kui ka "teiste transpordivahendite" abil.

Paldiski elektrirongid sõidavad reedel vaid Kloogani
Kõik Tallinn-Paldiski-Tallinn elektrirongid on reede hommikul alates kella 9.30-st käigus vaid liinil Tallinn-Klooga-Tallinn.
Klooga-Paldiski-Klooga liinil asendavad elektrirongide liiklust bussid, teatas AS Elektriraudtee. Muudatus sõiduplaanis on seotud möödunud laupäeval Paldiski ülesõidul toimunud avariis vigastada saanud vagunite transpordi ettevalmistustööde ning transpordiga Pääsküla depoosse.
Paldiskini on käigus vaid Tallinn-Paldiski elektrirongid E501 ja E505 ning Paldiski-Tallinn elektrirongid E504, E510, E514 ja E518. Kõik järgmised Paldiski liini rongid sõidavad reedel vaid Tallinnast Kloogani. Klooga raudteejaamas on rongidel vastas bussid, mis viivad reisijad järgnevatesse peatustesse. Paldiskist, Laokülast, Põllkülast ning Klooga-Aedlinnast Tallinna poole reisida soovivad inimesed toovad bussid Keilasse, kus on võimalik istuda ümber elektrirongi peale. Bussid väljuvad Paldiskist umbes 5 minutit pärast sõiduplaanijärgset elektrirongi väljumisaega.

SAS-i lennuk sattus taas õnnetusse
Lennukompanii SAS jättis nädala jooksul toimunud kahe õnnetuse tõttu ära kõik Dash 8-400-tüüpi lennukite reisid.
Dash-tüüpi lenuk oli täna hommikul teel Kopenhaagenist Leetu Palanga kuurortlinna, kuid oli teliku rikke tõttu sunnitud tegema hädamaandumise Vilniuse lennuväjal.
Kohe pärast maandumist evakueeriti lennukist 48 inimest, kellest esialgse info kohaselt keegi viga ei ole saanud.
Sama tüüpi lennuk sattus õnnetusse möödunud pühapäeval, kui Taanis purunes maandumisel lennuki telik.
SAS-il on kokku 23 Dash-tüüpi lennukit, mistõttu on ettevõtte lennugraafik tugevalt häiritud.
Tallinna lennujaama andmeil tühistas SAS hommikul kell 6.15 Tallinnast Stockholmi suunduma pidanud lennu.

Pentus: oleksime nõus ka Jõksi jätkamisega
Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentuse sõnul on võimalik ka see, et õiguskantslerina jätkaks Allar Jõks, riigikontrolörina Mihkel Oviir ja Eesti Panga nõukogu esimehena Mart Sõrg, kui nad peaksid osutuma parimateks kandidaatideks neile kohtadele.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus kohtus eile presidendi kutsel president Toomas Hendrik Ilvesega. Kohtumisel arutati kandidaatide valikut riigikontrolöri, õiguskantsleri ja Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse.
Pentus märkis, et tema arvates oleks hea, kui neile ametikohtadele kaalutaks rohkem kui ühe inimese kandidatuuri. Reformierakonna fraktsiooni juht lisas, et on täiesti loomulik, kui kandidaatide seas on ka täna neis ameteis olevad inimesed. See võimaldab vaagida nende toimetulekut oma tööga, rääkida nende õnnestumistest ja puudustest ning valida lõpuks parim kandidaat.
"Kui aruteludes selgub, et parim kandidaat riigikontrolöriks on Mihkel Oviir, õiguskantsleriks Allar Jõks ja Eesti Panga nõukogu esimeheks Mart Sõrg, siis on Reformierakonna fraktsioon kindlasti rõõmuga nõus neid kandidaate toetama," ütles Pentus.

Falck loobub Pärnus tasulise parkimise korraldamisest
Eelmisest aastast Pärnu linnaga sõlmitud lepingu alusel Pärnus tasulist parkimist korraldanud Falck Lääne-Eestile on teenus kahjumlik ja firma pole nõus samadel tingimustel jätkama.
Falck Lääne-Eesti juhatuse esimees Allan Elerandi arvates kahandas parkimistulusid oluliselt ranna parkimishindade tõus, kirjutab Pärnu Postimees.
Eelmisest aastast kehtib rannas 200-kroonine päevapilet ja 100-kroonine kahe tunni pilet, tänavu muudeti seda otsust vaid nii palju, et lisandus 50-kroonine tunnipilet ja 100 krooni eest oli päev läbi võimalus parkida tasulises parklas.
Möödunud aastal, kui kõrgem tasu kehtima hakkas, vähenes tasulisel alal parkijate arv 2005. aastaga võrreldes 3,5 korda, tõi Elerand võrdluse.
Varem tuli firma parkimistulust kolmandik rannast, kuigi tööd oli seal vaid kolm kuud, nüüd on Elerandi sõnul Falcki kahjum olnud suur.

Maasikas: oluline on hoida Venemaaga häid suhteid
Välisministeeriumi kantsleri Matti Maasika hinnangul on Eesti-Venemaa suhetes olulisim hoida heanaaberlikke suhteid.
"Tihti tundub Eesti-Venemaa suhetest rääkides, nagu oleks tegemist meteoroloogilise nähtusega," vahendas Maasikase sõnu Terevisioonile ETV24.  "Ükski valitsus ei saa jätta tähele panemata riigi ajakirjanduse ja kodanike hulgas valitsevat kliimat, kuid naabritel on alati tarvis arutada ka mitmeid praktilisi küsimusi."
Tema kinnitusel on hoolimata üliemotsionaalsest õhkkonnast suhetes Venemaaga 99 protsenti toimuvatest kohtumistest riigiametnike ja diplomaatide vahel rahulikud ning asjalikud.
Maasikas möönis, et suurimat ohtu on Eestil siiski karta idasuunast, kuid tegemist pole mitte sõjalise agressiooni, vaid keskkonnakahjustuse või tuumareaktori rikkega seotud riskidega.

Parts: Saare maavanem käitus nagu korruptant
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts leiab, et Saare maavanem Toomas Kasemaa on maakonna bussiliikluse käigushoidmiseks riigilt raha taotledes käitunud nagu korruptant.
Juhan Partsi sõnul pani teda hämmastama suvel aset leidnud juhtum, kus Saare maavanem Toomas Kasemaa saabus koos bussifirma GoBus esindajaga bussiliikluseks riigilt raha juurde küsima, kirjutab Oma Saar.
"Ma ei tea, kuskohast on Eestis levimas selline traditsioon, et keset ilusat päikselist päeva võtab riigi esindaja maavanem koos lepingu täitjaga, kellel on erinevad huvid, päevaplaaniks tulla töö ajal Tallinnasse ja hakata lepinguga mittekooskõlas olevalt raha juurde nõudma," rääkis Parts.
Parts heitis ka GoBusile kui suurele ja tõsiseltvõetavale bussiettevõttele ette, et see käsitleb riiki objektina, mida saab lüpsta, lisades, et bussifirma hankele esitatud pakkumine on blufitud.

Kuressaare võib kehtestada alkoholimüügile topeltpiirangu
Kui augustis jättis Kuressaare linnavolikogu kahe alkoholimüüki piirava eelnõu vahel valiku tegemata, siis nüüd kavandab linnavalitsus volikogule esitada kinnitamiseks mõlemad.
Linnavalitsuses ettevalmistatava eelnõu kohaselt oleks alkoholi jaemüük toitlustusasutustes kogu sortimendi ulatuses keelatud kella kahest öösel üheksani hommikul ja alkohoolse joogi kaasamüük oleks toitlustusasutustest keelatud kell 22.00-9.00, kirjutab Meie Maa.
Lisaks näeb eelnõu ette vähemalt 50 ruutmeetrise müügipinnaga poodide puhul alkoholimüügi osakonna eraldamist kahe meetri kõrguste seinte ja lukustatava uksega. Alla 50 ruutmeetri suuruse müügipinnaga kauplused peaksid aga alkoholimüügi lõpetama.
Kuressaare abilinnapea Argo Kirss lausus, et ei soovi veel eelnõud kommenteerida, kuna selle täpne sõnastus valmib tänase päeva jooksul.

Viljandis tulid elamurajooni lähedal päevavalgele inimluud
Viljandis Uueveski eramurajooni lähedal asuvast künkast tulid päevavalgele inimluud, asjatundjate hinnangul on tegemist vähemalt kolme inimese säilmetega.
Üsna maapinna lähedal mullapõues asunud luudele sattusid peale motohuvilised noormehed, kes asusid mäenõlvale hüppetrampliini kaevama, kirjutab Sakala. Esialgu on teadmata, mis ajast matmispaik pärineb ning kelle luudega tegemist võib olla, muinsuskaitseamet võttis leiupiirkonna esialgu ajutise kaitse alla.
"Muinsuskaitseametil ega muuseumil pole selles piirkonnas asunud võimalike matmispaikade kohta andmeid ning need on esimesed meieni jõudnud teated," ütles muinsuskaitseameti Viljandimaa osakonna vaneminspektor Anne Kivi.
Edasine tegevuskava pole veel päris selge, aga kõigi eelduste järgi võetakse ette uuringud - selgitatakse välja, kas sellel alal leidub veel haudu või on tegemist juba laiali lükatud kalmudest pärit luudega.

Kaitsevägi lähiajal uut demineerimismeeskonda Afganistani ei saada
Kaitsevägi otsustas novembris Afganistanis missiooni lõpetava demineerimismeeskonna EOD-10 asemele uusi demineerijaid mitte saata ning nende koha võtavad sügisel üle hoopis pioneerid.
"Demineerimismeeskonna kasutamine Helmandi provintsis on sisuliselt nende võimekuse raiskamine," ütles Tapa väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi. Tema sõnul peaks EOD tegelema plaanilise demineerimistööga, seda võimalust Helmandis aga ei ole. "Oletame näiteks, et meie kompanii suunas tulistatakse "katjušaga", aga mürsk ei lõhke. Selle kahjutuks tegemine ei nõua EOD meeskonda," selgitas Roosimägi.
Tema kinnitusel ei ole EOD väljavahetamise põhjuseks asjaolu, et juunis hukkus Afganistanis kaks Eesti demineerijat ning enam ei taha mitmed demineerijad missioonile minna. "Vastupidi, EOD meeskondade komplekteeritus on sada protsenti ning tahtjaid on rohkem kui kohti," ütles Roosimägi. "Loomulikult tahaks poisid minna Afganistani ja seal demineerimistööd teha, nad on ju selleks treenitud," lausus ta.

Endise kaitsepolitseiniku ja Tallinna ablinnapea kohtuasi võttis uue suuna
Endine Tallinna abilinnapea Panov pääses altkäemaksu võtmise süüdistusest.
Esmaspäeval Pärnu maakohtus uuesti alanud istungil esitas riigiprokurör Helga Aadamsoo kaks taotlust, mis lubavad süüdistatavatel märgatavalt kergemalt hingata.
Esiteks taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist Maapanga endise töötaja ja Kakumäe Võrkude juhatuse liikme Andres Davõdovi suhtes kolme kriminaalkoodeksi paragrahvi järgi.
Kuuest süüdistusest langes ära teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamine või turustamine suures ulatuses, mille eest oleks karistuseks arest või kuni kolmeaastane vabadusekaotus. Ära langesid tõendamatuse tõttu ka suures ulatuses rahapesu, mis süüdimõistmisel võinuks kaasa tuua kümneaastase vangistuse, ja samuti altkäemaksu andmine.

Arstid kohtu ja patsiendi surve all
Tallinna perearstide selts tahab lõpetada kohtusüsteemile
Tallinna perearstide selts on seisukohal, et nii töökoormuse vähendamiseks kui ka nimistus oleva patsiendi ja perearsti vahelise usalduse säilitamiseks tuleks perearstidel kohtusüsteemile tõendite väljastamine lõpetada.
Kohtul puudub küll statistika, kui palju kohtuistungeid lükkub edasi, sest kohtualune või advokaat esitab perearsti poolt antud tõendi kehva tervise kohta, kuid neid pole sugugi vähe.
Samas teavad kohtunikud, et tegelikult lubaks tervis neil kohtualustel mõnelgi juhul kohtusse tulla. Kohtunikud näitavad näpuga perearstile, kes on aga mitme tule vahel.
Perearst peab andma aru tervishoiuametile, kel on õigus kontrollida tõendite väljastamise põhjendatust. Samas ei taha ta ka keelduda oma nimistus olevale patsiendile tõendit andmast, sest siis läheb patsient koos pearahaga teise arsti nimistusse üle.

Lääne-Virumaal leiti Eestit imeharva külastava vaenukäo pesa
Viimane vaenukäo pesa leid registreeriti enam kui veerandsada aastat tagasi.
Nimelt avastas Tompside perekond tänavu suvel oma Lääne-Virumaal Eisma külas asuva suvila õuelt vaenukäo pesa, milles sirgunud pojad ka terve suve hoovis ringi sibasid.
See on veelgi erakordsem leid kui ornitoloogid elevile ajanud vaenukägu, kes jalutas koos kanadega ühel Läänemaa taluõuel ja kellest võis Päevalehest lugeda eelmisel nädalal.
Tiia Tompsi sõnul on nende pere juba 15 aastat Eismal suvitamas käinud, kuid vaenukägusid pole sinnakanti varem sattunud. "Pesa oli majast vaid 15 meetri kaugusel kõrgel puuõõnes," rääkis Tomps, kes tundis haruldase vaenukäo ära linnumäärajate abil. "Ega me muidu polekski pesa avastanudki, kui pojad poleks selles häälekalt vidistama hakanud."

Erakonnad lahkuvad põhjalikult uuenevast ühiskondlikust leppest
Nõukogu tegi nime muutmiseks ettepaneku sihtasutuse asutajale - vabariigi presidendile.
Enam kui 60 valitsusvälist organisatsiooni ühendav ühiskondliku leppe sihtasutus kavatseb teha põhjaliku uuenduskuuri, mille raames on muuseas kavas loobuda erakondade liikmelisusest ning edaspidi keskenduda partnerlusele.
Ühiskondliku leppega on liitunud kuus erakonda: Eesti Kristlikud Demokraadid, Eesti Vasakpartei, Eestimaa Rahvaliit, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vene Erakond Eestis.
Eile kogunenud ühiskondliku leppe sihtasutuse uus nõukogu eesotsas akadeemik Ain-Elmar Kaasikuga soovib põhjaliku uuenduskuuri käigus võtta organisatsioonile uue nime - Eesti koostöökoda - ning muuta ühiskondliku leppe eesmärke, struktuuri ja juhtimist.

Toiduainete kiire hinnatõus sunnib kulutusi kärpima
Kümnendik inimesi kulutab Eestis toidukraamile ligi poole oma väljaminekutest.
Eesti elanikest vaid kümnendik saab eurooplasega ühtemoodi ükskõikselt toiduhinnatõusule vaadata, kõik ülejäänud peavad varem või hiljem oma kulutused üle kaema.
Kui Euroopas kulutavad inimesed toidule keskmiselt vaid 12% kuu kulutustest, siis Eestis on keskmine kaks korda kõrgem ning kümnendik inimesi kulutab Eestis toidule ligi poole väljaminekuist. Vaid Eesti rikkaimad elanikud on Euroopa keskmisel toidutarbimise tasemel.
"Eestis on viimasel ajal sissetulekud oluliselt kasvanud ja need, kellel on palgad 20% kasvanud, hinnatõusus ohtu ei näe," ütles Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Vaid aedviljad on odavnenud

Politsei uurib koera hukkamist Hiiumaal
Kuigi omanik peaks haige looma magama panema arsti abiga, hukatakse lemmik tihti ise.
Eile Lääne politseile teatatud looma väärkohtlemise juhtumist sai alguse kriminaalmenetlus, millega uuritakse bernhardiini väidetavat tapmist Hiiumaal.
Politsei uurib Eesti loomakaitse seltsilt laekunud teabe põhjal, kas hooldaja jättis teadlikult ravita uue kodu leidnud nahahaigust põdeva bernhardiini ning palus hiljem jahimehel lemmiklooma maha lasta. Kui see oli nii, siis ähvardab teda kopsakas trahv või isegi vabadusekaotus.
Uus omanik naaberkülast
Hiiumaa naine Anne (nimi muudetud) otsis elukoha vahetuse tõttu oma lemmikule Robinile uut kodu. Naine teavitas oma murest ka kohalikku loomakaitseseltsi. Kuigi koerale uue kodu otsimisega tegeles ka selts, leidis Anne Robinile uue pere päris lähedalt - naaberkülast.

Gaasijuhtme uurimist pole alust keelata
Välisminister Urmas Paet viib üsna suure tõenäosusega neljapäeval valitsusse positiivse vastuse gaasijuhet rajava Nord Streami uuringuloa taotlusele.
Välisministeeriumi juriidiliste küsimuste asekantsleri nõuniku Kristi Landi sõnul saab loa andmisest keelduda vaid ÜRO mereõiguse konventsioonis ja Eesti majandusvööndi seaduses sätestatud juhtudel.
Teadaolevalt on Nord Streami taotluses olnud kaks seika, mis antud õigusaktidele tuginedes oleks andnud aluse loast keelduda. Esimese, võimalikke puurimistöid küsinud seiga eemaldas ettevõte juba enne praeguse taotluse esitamist mai lõpus. Nüüdseks on Landi sõnul Nord Stream kinnitanud, et ka teine küsimus on ära langenud.
"Mis puudutab Nord Streami uurimistaotlust, siis on ettevõte välisministeeriumile juba täiendavalt kinnitanud, et ei kavatse teha uurimistöid Eesti territoriaalmeres," rääkis ta.

The Mint: Eesti Energia otsib võimalust Indias põlevkiviõli tootmiseks
India majanduslehe The Mint teatel on Eesti Energia pakkumise vastu huvi tundnud juba mõned kohalikud energeetikafirmad. Eesti Energia sõnul ei pea väited paika.
"Meiega on ühendust võtnud mõned India ettevõtted ja otsime uusi võimalusi. Meil olemas tootmiseks vajalik tehnoloogia ja selle omanikuna tahame olla enamusosanikud igas ühenduses," kommenteeris hetkeseisu ajalehele Eesti Energia arendusjuht Alo Kelder. Kelder ei täpsustanud, milliste India firmadega on tegu.
The Mint'i hinnangul suudab Eesti Energia pakkuda Indiale alternatiivseid energiaallikaid, et vähendada riigi sõltuvust 78protsendilisest naftaimpordist.
Leht kirjutas maikuus, et India valitsus plaanib lähema viie aasta jooksul hinnata riigi põlevkivivarusid ning otsib võimalusi tehnoloogiate kasutuselevõtuks, mis aitaksid põlevkivi kasutada. Arvatakse, et India kirdeosas leidub reserve umbes 100 miljardi barreli põlevkiviõli jagu.

Etioopias tervitati täna uut aastatuhandet
Etiooplased tähistasid teisipäeva öösel vastu kolmapäeva kopti kalendri järgi kolmanda aastatuhande saabumist rahvapeo ja Black Eyed Peasi kontserdiga, kirjutab Spiegel.
Pealinna Addis Ababa tänavatel mürgitati Spiegeli teatel suurte pidustuste puhuks hulkuvad koerad, toimetati ära kerjused ning asendati need lillede ja lippudega.
Kohale oli kutsutud esinema popartist Black Eyed Peas, kelle kontsert maksis 170 dollarit ehk ligi 1900 krooni. Enamik etiooplasi ligi kahe kuu keskmist palka nõudvat kontserti endale siiski lubada ei saanud ning võttis sündmuse vastu vaikselt koduses küünlavalguses.
Vaatamata paljude kohalike elanike kriitikale valitsuse aadressil milleeniumisündmuste peale liiga suure hulga raha raiskamises, ütles peaminister Meles Zenawi kontserdil esitatud kõnes, et uue aastatuhande saabumisel on halvad ajad läbi.

Läti suurendab sõjaväelaste arvu Afganistanis 150-200 meheni
Läti tõstab 2008. aastal oma vägede arvu Afganistanis 150 kuni 200 meheni, ütles kaitseminister Atis Slakteris kolmapäeval.
"Kavatseme tõsta oma vägede arvu 150 sõdurini ja hädaolukorras kuni 200 sõdurini. Me koordineerime meile määratud missioone ISAFi (International Security Assistance Force) osana Afganistanis," vahendab RIA Novosti kaitseminister Slakterist.
Praegu on Afganistanis 95 Läti palgasõdurit ja kaks politseinikku. Vastavalt NATO eelmisel suvel Riias tippkohtumisel sõlmitud kokkulepetele lahkuvad Läti väed Iraagist ja need paigutatakse ümber Afganistani.
Eelmisel nädalavahetusel külastas Läti president Valdis Zatlers sõdurite baasi riigi põhjaosas Mazar-i-Sharifis.

Afganistanis toodetakse sel aastal tõenäoliselt rekordkogus heroiini
2007. aasta lõpuks on afgaanide toodetud heroiinikogus ületanud Venemaa prognoosi kohaselt 800 tonni piiri aastas, teatab RIA Novosti.
Venemaa Föderaalse Narkokontrolliteenistuse juhi Viktor Tšerkesovi hinnangul on maailma suurima opiaatide tootja Afganistani toodang kasvanud tohutult. "Võrdluses eelmise aastaga on toodangu maht kasvanud 30 protsendi võrra," ütles Tšerkesov RIA Novostile.
Tšerkesovi arvates ei ole tegu mitte üksnes regionaalse, vaid ülemaailmse probleemiga, lisades et Afganistan toodab 97 protsenti maailmas ringlevast heroiinist.
"Afganistani majandus põhineb heroiinil. Mitte üksnes talupojad ei elatu sellest, vaid see annab miljonilisi kasumeid neile, kes protsessi juhivad," ütles Tšerkesov.

OECD: biokütused võivad tekitada rohkem kahju kui kasu
Biokütuste mõju analüüsis hindab OECD biokütuseid kui ravimit, mis võib haigusele leevenduse asemel veelgi hullema tõve tekitada, kirjutab Reuters.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon kutsub oma raportis muude soovituste seas valitsusi kaotama ära toetusi biokütustele ning paigutama vabanenud raha tehnoloogiate välja arendamiseks, et ei tekiks vajadust biomassi kasvatamisel toiduainete tootmiseks vajaliku maa järele.
"Kui arvestada kääritamist, väetiste kasutamist, bioloogilise mitmekesisuse kadumist ning taimekaitsemürkide kasutamist, võivad biodiisli ja etanooli tootmise keskkonnamõjud ületada diisli omi," lisab analüüs.
Raporti hinnangul peidab Euroopa Liidu ja USA biokütuste tootmise poliitika vastuolu, et subsideerimine on lihtne moodus suurendamaks kodumaise põllumajandustoodangu kasvu ning juhtida sellega tähelepanu ära põllumajandussaaduste vaba kauplemise aruteludelt. OECD julgustab raportis valitsusi vähendama olemasolevate kütuste tarbimist, mitte soodustama roheliste kütuste tootmist.

Vähiteadlase avastus võib muuta vee kütuseks
Ameerika ühendriikide vähiteadlane avastas, kuidas põletada soolvett ning ootab riigilt raha, et uurida, kuidas ja kas saaks vett kütusena ära kasutada.
Vähiteadlane John Kanzius sattus vee põletamise peale juhuslikult, kui proovis oma vähiraviks leiutatud raadiolainete generaatori abil veest soola eemaldada, kirjutab homne Eesti Ekspress.
Penn State'i ülikooli keemiaprofessori Rustum Roy sõnul nõrgestavad raadiosagedused soolvee elementide vahelisi sidemeid ning hüdrogeen põleb seni, kuni see on avatud raadiolainetele.
Youtube'i veebiküljel olevatel videotel on näha, kuidas Kanzius põletab masinas oma tagaaias asuvast kanalist võetud soolvett. Katseklaasi pistetud paberitükk jääb tulest täielikult puutumata. Roy väitel on soolvee põletamisviisi avastamine tähtsaim sündmus veeteaduses saja aasta jooksul.

Putin esitas riigiduumale peaministri kandidaadi
Venemaa president Vladimir Putin esitas peaministri ametikohale föderaalse finantsmonitooringu teenistuse juhi Viktor Zubkovi kandidatuuri.
66-aastane "finantsiline luuraja" Zubkov töötas koos Putiniga Peterburi linnapea administratsioonis, teatas newsru.com.
Riigiduuma käsitleb tema kandidatuuri sel reedel.

Lapsed tapnud pereisa saadeti USAs elektritoolile
Tennessees hukati pärast 47-aastast pausi elektritooli kasutades mees, kes tappis oma kolm poega nende kasuõe.
Riverbendi vanglaametnike kinnitusel hukati 45-aastane Daryl Holton elektrotoolil kolmapäeva pärastlõunal, vahendab Reuters.
Holtoni advokaat sõnas pärast mehe hukkamist, et mees on nüüd vaba teda kummitanud deemonitest.
Enne hukkamist küsiti Holtonilt, kas ta soovib veel midagi öelda, mille peale mees vastas: "Jah on küll", kuid ei lausunud rohkem sõnagi.
Holton tappis 1997 aastal Shelbyvilles oma kolm poega ja nende kasuõe. Tapatööle eelnes Holtoni vaidlus oma endise abikaasaga laste hooldusõiguse pärast.

Norra ei osale raha kokku hoidmiseks NATO õppusel
Norra armee teatas täna, et tahab kulusid kokku hoida ja ei osale seetõttu peagi algavatel NATO õppustel Vahemerel.
Norra teade tuleb vaid nädal aega enne seda, kui Oslos algab 50 riigi esindajate osavõtul NATO konverents, vahendab Aftenposten.
Armee teatas, et on 2004. aasta finantskriisi kordumist kartes otsustanud hoolimata halvast ajastusest alustada laiaulatuslikku kulude kärpimist.
Norra sõjavägi loodab aasta lõpuks oma sõdurid tagasi kutsuda mitmest NATO operatsioonist ja kulusid ligi 750 miljoni Norra krooni võrra vähendada.
Sõjaväejuht Sverre Dieseni sõnul pole sõjalises õppuses osalemisest loobumine ebatavaline. Diesen kinnitas, et Norra jätkab osalemist NATO suurtel operatsioonidel nagu näiteks Afganistani rahuvalvemissioonil.

Natsitervitus võib Rootsi koolipoisile trahvi kaela tuua
16-aastase Rootsi koolipoisi üle hakatakse kohut mõistma, kuna ta "esitas" laulmistunnis natsitervituse, mille eest võidakse talle määrata rahatrahv.
Poiss laulis parasjagu laulu För Kung och Fosterland (tõlkes Kuninga ja Isamaa eest), mil ta otsustas sirge käe umbes 45-kraadise nurga all üles tõsta, kirjutab TheLocal.se.
Poisi natsitervituse video salvestas üks tema klassikaaslane mobiiltelefoniga.
Videot, millel on prokuröri sõnul näha üheselt mõistetav natsitervitus, kasutatakse nüüd kui süütõendit poisi vastu.
Kohus plaanib noormeest süüdistada vaenu õhutamises rahvusliku või etnilise grupi vastu.
Süüdimõistmise korral ootab poissi tõenäoliselt rahatrahv.

Head uut aastat, juudid! 
Täna tähistavad juudid Rosh Hashana'd ehk uusaastat, sest juudi ajaarvestuse järgi algab täna 5768. aasta.
Juutide jaoks on see päev, millal Jumal määrab juutide saatuse järgmiseks aastaks, teatas RIA Novosti.
Sel ajal peab inimene paluma andestust minevikus tehtud valede tegude ja puuduste eest ja parandama neid. Rosh Hashana tõlgitakse heebrea keelest kui "aasta pea" ja juudid peavad seda päevaks, millal Jumal lõpetas maailma loomise.
Juudid usuvad, et sel päeval loob Jumal uuesti maailma ja inimese ning sel päeval seisavad inimesed Jumala kohtu ees.
Maailmas elab ligi 13,2 miljonit juuti, millest Iisraelis vaid 5,4 miljonit.

Vangistajad nõudsid pantvangidelt islamiusku pöördumist
Islamivõitlejad ähvardasid suvel Afganistanis vangi võetud Lõuna-Korea misjonäre relvaga ja lubasid nad maha lasta, kui korealased kohe islamiusku ei pöördu.
Suvel kuus nädalat Afganistanis Talebani käes vangis olnud Lõuna-Korea kristlased rääkisid nüüd kodumaal pressikonverentsi andes, et vangistajad peksid neid, sundisid neid tööle ja ähvardasid islamiusku mittepöördumise korral maha lasta, vahendab BBC.
Juulikuus langes vangi 23 korealast, kellest augusti lõpus vabastati 21, kuna taliibid olid kaks vangi hukanud.
Pantvangid rääkisid pressikonverentsil, et pidid kogu aeg oma elu pärast kartma. "Meid peksti puuoksaga või lihtsalt tõugati. Mõned röövijad sihtisid meid relvga ja ähvardasid tappa, et sundida meid usuvahetamisele ja nende islamipalvete kaasategmisele."
Pantvangide sõnul hoiti neid kinni kitsas ruumis, kust välja lasti ainult töötamiseks. Pantvangide tööks oli mootorrataste jaoks maapinna tasandamine.

UNICEF: tuhanded lapsed surevad Somaalias nälga
Tuhanded lapsed on alatoitumise tõttu sattunud surmaohtu Somaalia kesk- ja lõunaosas, mida varem peeti kohalikuks leivalaoks, teatas ÜRO Lastefond UNICEF.
UNICEFi andmeil on hetkel alatoitluse all kannatamas 83 000 Somaalia last, kellest 13,5 tuhandet ähvardab tõsine näljasurma oht, vahendab news.yahoo.com.
UNICEF kardab, et jätkuv verevalamine Etioopa poolt rahastatud ja toetatud valitsuvägede ning islamistidest vastupanuliikumise vahel võib olukorra antud piirkonnas muuta veelgi tõsisemaks. Humanitaarabi vajavate inimeste arv on tõusnud juba 1,5 miljonini.
Etioopa väed koos Somaalia valitsusvägedega lõid araablastest dissidendid piirkonnast küll minema, kuid need jätkavad geriljataktikat, mis on toonud kaasa suuri kaotusi tsiviilelanikkonna seas.

Aafrikas nõuab elusid uus surmava Ebola viiruse puhang
Kongo vabariigis on uude Ebola viiruse puhangusse surnud juba 166 inimest ja WHO andmetel on haigestunuid veel 372.
Ebolasse haigestunud inimestel tekivad tugevad valud, palavik, oksendushood ja sisemised verejooksud, vahendab BBC. Seni ravimatu Ebola viirus tapab 50% - 90% haigestunutest.
WHO on juba pannud kokku meditsiinipersonali meeskonna, mis läheb Kongosse haiguspuhangut takistama.
Aafrika ja USA laborites haigete vereproovidega tehtud testid kinnitasid, et tegu on tõepoolest äärmiselt nakkava Ebola viirusega, kuid analüüsitud vereproovidest leiti ka Shigella düsenteeriat.
Praegune haiguspuhang on paljude aastate rängim juhtum, millel on tõsised tagajärjed isegi juhul, kui haiguspuhang kohe kontrolli alla saadakse.

Indoneesias toimus tugev maavärin
Ameerika Ühendriikide geoloogiaagentuur registreeris Indoneesias Sumatra saare lähistel 8-magnituudilise maavärina.
Indoneesia võimude sõnul toimus Bengkulu provintsis tugev 7,9 -magnituudiline maavärin, vahendab Reuters.
Maavärin toimus kohaliku aja järgi kell 18. 10 (13.10 Eesti aja järgi) ja selle epitsenter asus 15 kilomeetri sügavusel, Bengkulu linnast 100 kilomeetri kaugusel, vahendab BBC.
Sumatra saare lääneosas asuvas Padangi linnas varisesid kokku mitmed majad. Esialgseid kahjusid on hilisõhtusel pimedal ajal raske hinnata.
Maavärin kõigustas Indoneesia pealinna Jakarta hooneid ning elanikud jooksid paanikas tänavatele. Mõned bürood evakueeriti. Tunnistajate sõnul oli maavärinaid tunda ka Singapuris ja Tais.

Venemaa valitsus astus tagasi
Venemaa peaminister Mihhail Fradkov pöördus täna president Vladimir Putini poole palvega rahuldada valitsuse tagasiastumise soov.
President Putin rahuldas valitsuse tagasiastumispalve.
Fradkov põhjendas oma palvet eelolevate parlamendi ja presidendivalimistega, teatas RIA Novosti. Ta lisas, et soovib anda presidendile täie otsustusvabaduse, sealhulgas ka kaadriküsimustes.
Putin nõustus peaministri põhjendustega ja ütles, et praegu on vaja mõelda sellest, kuidas ehitada välja võimu ja juhtimise struktuuri selleks, et nad vastaks paremini valimiseelsel perioodi nõudmistele ja valmistaksid ette ajaks pärast valimisi.
President Putin tegi Fradkovile ettepaneku jätkata peaministriametis seni, kuni parlament kiidab heaks uue valitsusjuhi.

Vene ekspert: Eesti peab tunnistama ajaloolisi fakte
Postsovetliku ruumi regionaalse arengu ekspert Sergei Artimenko hinnangul peaks Eesti ajaloolisi fakte enne tunnistama, kui hakkab samas asjas Venemaad tülitama.
Kommenteerides Eesti välisministeeriumi kantsleri Matti Maasikase sõnu, ütles ekspert Sergei Artimenko, et kantsleri katsed siduda kaasaegset poliitilist protsessi ajalooga on vastuolusid tekitavad, vahendas portaal Regnum.
"Eesti ei nõustu kunagi sellega, et me astusime 1940. aastal vabatahtlikult stalinistlikku NSV Liitu," ütles Maasikas. "Sellest algab kõik. Meil ei ole vaja vabandusi ega emotsioone, vaid lihtsalt selle tunnistamist."
Kui jätkata kategooriatega "peab-ei pea", siis Eesti peab Artimenko arvates tunnistama kokkulepet ebalegitiimse bolševistliku valitsusega 1920. aastal, mis võimaldas bolševistlikul režiimil üldse võimule jääda; eestlaste osalust hävituspataljonides Natsi-Saksamaa poolel ning Nõukogude Liidust lahkumise protseduuri jõhkrat rikkumist. Ta lisas, et tunnistamist vajab ka fakt, et Eesti saatis rublad 1993.aastal mitte Venemaa riigipanka, vaid otse Tšetšeeniasse.

Ivanov astus sammu presidenditoolile lähemale
Venemaal on praktiliselt lahendatud küsimus uue valitsusjuhi osas, kelleks on saamas praegune esimene asepeaminister Sergei Ivanov.
Ühe Kremlile lähedal asuva allika sõnul on Ivanovi positsioonid tugevnenud ja ta on peaministri kohale paremini ette valmistatud kui Dmitri Medvedev, kirjutab Vedomosti.
See omakord võib Ivanovi viia lähemale presidenditoolile 2008. aasta valimistel.
Alates sügisest on Venemaa president Vladimir Putin avalikkuse ees esinenud pigem Ivanoviga kui Medvedeviga ja sellist trendi on näha ka meedia kajastuses. Putin ja Ivanov figureerivad meedias poolteist korda rohkem kui Putin ja Medvedev.

Häkkerite vargused laastavad Hiina riigiaparaati
Hiina kõrge valitusametniku kinnitusel on interneti abil riigi- ja sõjasaladuste varastamine tekitanud riigile ulatuslikku kahju.
Hiina informatsiooniministeeriumi aseministri Lou Qinjian'si väitel näitavad uuringud, et häkkerite poolsed rünnakud on pandud toime lääneriikidest pärit arvutivõrkudest, kirjutab Reuters.
Aseminister ei täpsustanud oma väiteid, kuid andis mõista, et Hiina vastu on korraldatud küberrünnakute "kampaania", mille tõrjumiseks tuleb täiendavalt investeerida tsenseerimiskontrolli tõhustamisse.
"Internetist on saanud peamine tehnoloogiline kanal väljastpoolt riigipiiri tulevate spionaažiaktide kordasaatmiseks meie peamiste ja eluliselt tähtsate ametkondade vastu," kirjutas Lou Qinjian's ajalehes Chinese Cadres Tribune.
"Viimastel aastatel on Hiina parlament, valitus, sõjaväeasutused ja riiklikud kaitseuuringute keskused kandnud häkkerite rünnakute tagajärjel ulatuslikke kahjusid - kadunud ja varastatud on mitmeid riigisaladusi. Riigile tekitatud kahjustused on ulatuslikud ja šokeerivad," lisas Qinjian's.

Vene ajaleht pääses karistusest Putini SS-vormis kujutamise eest
Ühtse Venemaa Saraatovi osakond nõudis kriminaalasja algatamist ajaleht "Saratovski reportjor" vastu, kuna leht kujutas kollaažil Venemaa president Vladimir Putinit SS-vormis, aga prokuratuur ei leidnud pildis midagi solvavat.
Ajaleht tegi kollaaži Saraatovi linnaduuma liikmest Mihhail Issajevist ja Vladimir Putinist, kirjutab Novõje Izvestija.
Kollaaži aluseks sai filmi "17 kevadist hetke" kaader, kus Issajev (Müller) palub Putinit (Stirlitzit) veel jääda.
Ajaleht reageeris niimoodi Issajevi palvele, et Putin jääks kolmandaks ametiajaks presidendiks. Kollaaži alla on kirjutatud: "Vaid inimene perekonnanimega Issajev (Stirlitzi tegelik nimi raamatus ja sarjas oli Issajev. - toim.) võis esineda kõigi aegade ja rahvaste parima Stirlitzi volituste pikendamise algatusega Venemaa presidendi ametikohal!"

Jaapani peaminister astub tagasi
Aasta aega võimul olnud Jaapani peaminister Shinzo Abe üllatas täna oma kodumaalasi ja teatas ootamatult oma tagasiastumisest, jättes siiski täpsustamata millal.
"Rahvas vajab juhti, keda usaldada," ütles liberaaldemokraadist Abe, viidates oma partei valimiskaotusele juuli lõpus toimunud ülemkoja valimistel.
Parteikaaslastele esinedes tunnistas Abe, et on väsinud, tal ei ole enam energiat, et rahva toetust endale võita, vahendas FAZ.
Tagasiastumisest teatades avaldas Abe lootust, et tema samm lihtsustab Jaapani mereväe missiooni pikendamist Afganistani missioonil. "Me peaksime terrorismi vastast võitlust jätkama, kuid seda uue peaministriga," ütles Abe Reutersi vahendusel.
"Ajastus on hämmastav. See on meile suureks üllatuseks!" rääkis NLI uurimisinstituudi analüütik Koichi Haji. "Ta ütles, et riskib oma terrorismivastase seaduse nimel oma tööga, seega ma ei tea, miks ta enne selle läbisurumist tagasi astub."

Venemaa katsetas maailma võimsaimat pommi
Venemaal katsetati eile maailma kõige võimsamat vaakumpommi, mida saab võrrelda vaid tuumalaskemoonaga.
"Loodud lennukipommi katsetused näitasid, et ta on oma efektiivsuselt ja võimsuselt võrreldav tuumalaskemoonaga ning rõhutan, et uus pomm ei reosta keskkonda," vahendas RIA Novosti Venemaa sõjaväe peastaabi asejuhi Aleksandr Rukšini sõnu.
Uuel lennukipommil pole ametliku nimetust, aga on teada, et nanotehnoloogiat kasutades tehtud aine on võimsam kui trotüül.
Selle ajani omas kõige võimsamat vaakumpommi USA, mida nimetasid "kõikide pommide emaks". Venemaa spetsialistid nimetasid oma relva analoogselt "kõikide pommide isaks".
Venemaa Pervõi telekanal teatas, et Vene vaakumpomm on USA pommist neli korda võimsam, lõhkeainet on seal küll vähem, temperatuur plahvatuse epitsentris kõrgem kaks korda ja hävitusraadius on "isal" 20 korda suurem kui "emal".

Demokraadid ei nõustu kindrali hinnanguga Iraagi olukorrale
Kahel päeval kongressiliikmete ees Iraagi-väljavaateid lahanud kindral David Petraeusi on oodatult tabanud demokraatide tugev kriitika.
Petraeusi meelest on Iraagis tegutsevate ja talle alluvate USA vägede suurendamine 30 000 võrra andnud tulemusi vägivalla vähendamisel. Kuid Briti ja USA telejaamade tellitud küsitlus Iraagis andis tulemuseks, et 70 protsendi sealse rahva hinnangul on olukord just viimase kuue kuu jooksul halvenenud. Seejuures peab 93 protsenti sunniite ja 50 protsenti šiiite USA vägede ründamist õigustatuks.
Esindajatekoja väliskomitee juht Tom Lantos nentis pärast Petraeusi kuulamist, et edu on saavutatud vaid taktikaliselt, kuid strateegiliselt oli vägede suurendamine viga ning nüüd on aeg lahkuda. Demokraadist rahvaesindaja Lynn Woolsey meelest on aga Petraeus lihtsalt Valge Maja suuvooder. Kindral eitas seda ja kinnitas, et ei ole oma seisukohti kooskõlastanud ei Valge Maja ega Pentagoniga.

Plahvatamata pomm Türgis, oht Saksamaal

Euroopa elab terrorihirmus
Kuigi Osama enam eurooplasi ei ähvarda, kasvab Vanas Maailmas rünnakuhirm.
2004. aastal pöördus Osama bin Laden Euroopa poole rahuläkitusega, olles kindel, et Iraagi sõjas pettunud eurooplased tõmbuvad Valge Maja sõjapoliitikast eemale. See lootus vedas alt. Euroopa polnud nõus terroriähvarduste saatel läbi rääkima.
Just kuu aega varem olid Osama jüngrid Marokost korraldanud rünnaku Hispaania reisirongide vastu, kus hukkus ligi 200 inimest. Aasta hiljem panid Pakistanist juhtnööre saanud äärmuslased plahvatama pommid Londoni metroos, kasutades ära Briti politseijõudude liigse koondumise globaliseerumisvastaste meeleavaldajate vastu Šotimaal.
Avalikult islamivaenulikumaks muutunud Euroopast ja Euroopa-vaenulikumaks muutunud islamimaadest andis märku ka mullune Taani karikatuurisõda, millest ameeriklased end distantseerisid. Islamimaades peetakse solvanguks ka Euroopa poolehoidu Salman Rushdiele ja kirjutisi islamiimmigrantide nn aumõrvadest. Euroopas jälle ei suudeta aru saada muslimirühmituste rünnakutest demokraatia ja majandusvabaduse vastu.

Suurriigid lasid Karadzicil pageda
Nii Venemaa, USA kui ka Prantsusmaa on omal ajal takistanud Bosnia serblaste kunagise juhi, sõjakuritegudes süüdistatava Radovan Karadzici tabamist, väidab endine ÜRO ametnik Florence Hartmann, kes oli seotud endise Jugoslaavia sõjakuritegusid uuriva tribunaliga.
Sel nädalal Prantsusmaal ilmunud raamatus kirjeldab Hartmann ka seda, kuidas USA ja Prantsusmaa süüdistasid teineteist Karadzici põgeneda laskmises ja selles, et üks või teine on teinud süüdistatavaga salatehingu mitte tema kinni nabimiseks, vaid hoopis kaitsmiseks.
Vastastikused süüdistused
Hartmanni raamatu "Paix et chatiment" ("Rahu ja karistus") esimestes ülevaadetes nenditakse aga, et autori paljud väited on vastukäivad ja suures osas tõestamatud. Hartmanni sõnul on tema teadmised pärit suletud uste taga toimunud jutuajamistelt ja kohtumistelt, millega ta oli kursis, töötades sõjakuritegude tribunali peasüüdistaja Carla del Ponte esindajana.

Tallinnas jäi umbes 800 inimest elektrita
Tallinnas Pärnu maantee viadukti piirkonnas ning Luha tänaval jäi kolmapäeva õhtul tunniks ajaks elektrita umbes 800 Eesti Energia klienti.
"Elekter kadus neis piirkondades umbes pool kuus õhtul. Elektrikatkestuse põhjused on selgitamisel," teatas ETV24-le OÜ Jaotusvõrk pressiesindaja Kristjan Hamburg.
"Kell 18.40 suutsime elektrikatkestuse lõplikult likvideerida," lisas Hamburg.

Kohtutäitur arestis staažika bussijänese korteri
Kohtutäitur arestis ja pani müüki ühistranspordis 26 korda piletita sõidul vahele jäänud tallinlase Nikolai vara.
Nikolai, kes on Tallinna ühissõidukites ajavahemikus aastatel 2005-2007 26 korral piletita sõidu eest trahvi saanud, kuid ei ole oma trahve tasunud, jäi eelmisel nädalal ilma oma Koplis asuvast korterist, teatas AS Ühisteenused.
Nikolai võlgnevus sõidutrahvide eest oli 16 140 krooni, lisaks oli mehel võlgnevusi ka teiste ametkondade ees. Eelmisel nädalal arestis kohtutäitur võlgade katteks Nikolaile kuuluva vara, mille müük toimus 7. septembril.
Tänavu augustis vormistasid ASi Ühisteenused piletikontrolörid Tallinna ühistranspordis piletita sõidu eest 5020 trahviotsust. Koos täiturite poolt rahaga laekus augustis Tallinna linnakassasse 2,1 miljonit krooni trahviraha.

Augustis teisaldati rekordarv sõidukeid
AS Ühisteenused teisaldas augustis oma parklasse 847 valesti pargitud sõidukit, mis on selle aasta suurim teisalduste arv. Tallinnas on kaheksa kuu jooksul transpordiameti ametnike otsusel teisaldatud 5179 sõidukit ning jaanuarist juulini teisaldati keskmiselt 619 sõidukit kuus.
37,4 miljonit krooni tulu
Kaheksa kuuga teenis pealinna tasulise parkimise korraldaja AS Ühisteenused parkimisõiguse müügist avalikul tasulisel parkimisalal Tallinna linnale 37,4 miljonit krooni tulu. Lisaks on trahvidena samal ajavahemikul linnakassasse laekunud 16,3 miljonit krooni. Parkimistasu maksmata jätmise eest koostati sel ajal kokku 38 426 viivistasuotsust.

Kadriorgu kerkinud hoone lammutus loob pretsedendi
Kadriorus lammutatakse ebaseaduslikult kerkinud kuuekorruselise maja karkassi.
Köleri 2 ehituse ja lammutamise saaga
2000. aasta detsember
Linnaplaneerimisamet väljastas ehitusloa Köleri 2A hoone renoveerimiseks ja 2B hoone rekonstrueerimiseks.
2004. aasta aprill
Kõrvalmajade elanikud vaidlustasid ehitusloa halduskohtus.
2005. aasta detsember
Halduskohus tühistas ehitusloa Köleri 2B osas ja tegi ettekirjutuse haldusakti andmiseks, millega otsustatakse hoone lammutamine või ümberehitus.
2006. aasta oktoober
Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse osa, mis puudutas linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõuet, ja tegi uue otsuse, kohustades linnaplaneerimisametit nõudma Köleri 2B hoone täielikku lammutamist.
2006. aasta detsember
Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse lõplikult jõusse, keeldudes osaühingu Haveli Invest vaidlustust menetlemast.
Allikas: korteriühistu Johann

Koolilaste silme all hukkus ehitustööline
Eile leidis Püünsi põhikooli fassaadi- ja soojustustöödel aset traagiline sündmus, kui tellingutelt libises maha ehitustööline, kes põrutuse tagajärjel suri.
Ligi kolme meetri kõrguselt peaga vastu betooni kukkunud mehel puudus vajalik ohutuskinnitus ja kaitsekiiver.
"Meil on kurb meel teatada surmajuhtumist Püünsi põhikooli ehitusel," ütles Viimsi abivallavanem Endel Lepik. "Koolimaja esiku kohal veidi enam kui 2,5 meetri kõrgusel töötanud ehitaja libastus ja tema pea tabas kukkudes maja ümbritsevat betoonvööd.
Õnnetus juhtus vahetunni ajal, kui lapsed olid õues. Juhtunu paneb taas kord mõtlema selle üle, kui oluline on töö juures alati ohutusnõudeid järgida. Avaldame südamest kaastunnet kõigile, keda töömehe ootamatu surm lähedalt on puudutanud."
Endel Lepik lisas, et tegemist on väga mõtlemapaneva ja vapustava sündmusega koolipere jaoks õppeaasta alguses. "Teeme kõik, mida oskame, et lapsi trööstida ja neile võimalikult hästi selgitada, kuidas sellised asjad juhtuda võivad ja mil viisil neid on võimalik vältida," ütles ta.

Presidendi kantselei laieneb uutesse ruumidesse
Weizenbergi tänaval asuv presidendi kantselei laieneb sügisel Rohelise aasa ajaloolistesse hoonetesse, kuhu võib tulla ka eelmise presidendi Arnold Rüütli kontor. Presidendi kantselei pressiesindaja Kristel Petersoni sõnul peaks Kadrioru Luigetiigi lähedal asuvate Roheline aas 1, 5 ja 11 hoonete renoveerimine lõppema oktoobris.
Majadesse tulevad presidendi kantselei ametiruumid ja presidendi kantselei garaaž ning kõne alla võib tulla ka president Rüütli kontori sisseseadmine, kuid selles osas ei ole veel lõplikku otsust tehtud.
Presidendi kantselei alustas endise Kastellaani maja kompleksi kuuluvate hoonete renoveerimist mullu sügisel. Ehitustööde lepinguline maksumus on 25 590 684 krooni.

Kaks stalinistlikku hoonet võetakse muinsuskaitse alla
Eksperdid tahavad kaitsta teaduste akadeemia hoonet ja selle kõrval asuvat maja.
Estonia ja Rävala puiestee vahelise kvartali detailplaneeringu koostamise tõttu tahavad eksperdid kaitse alla võtta kaks stalinistliku ajastu hoonet Teatri väljaku tänava kõrval.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on ettepaneku aluseks arendajate soov teha hoonetele mitmesuguseid juurde- ja ümberehitusi. "Sakala keskuse juhtumi ennetamiseks on just praegu viimane aeg hooned kaitse alla võtta, sest planeeringu jõustumisel on juba keeruline arendajatele kätt ette panna," selgitas Dubovik.
Kuigi endise teaduste akadeemia hoone mahtu kavandatav planeering otseselt muutnud ei oleks, näitas eskiis selle üle kõrguva eendiga kaheksakorruselist uusehitist. "Samas on hoone puhul tegu ikkagi ühe silmapaistva 1960. aastate arhitektuuri maamärgiga, mis väärib kindlasti sellisel kujul säilitamist," ütles Dubovik.

Mobiilifirma lubab tasuta kõnesid
Rootsi mobiilikompanii TerraNet pakub uudset viisi telefonikõnedeks otse kahe mobiili vahel, mis võimaldaks telefoniga rääkida tasuta ning ähvardab mobiilimaastikul teha revolutsiooni.
TerraNeti idee meenutab internetist mitmetest piraatlusega tegelevatest programmidest tuntud P2P tehnoloogiat, kus ühendus luuakse kahe arvuti vahel otse ilma keskse serverita, vahendab BBC.
Tehnoloogia loodi algselt hõreda asustusega aladele, kus mobiilimastide levi ei ulatu. Hetkel kasutatakse TerraNeti toodetud tehnoloogiat näiteks Tansaanias ja Ecuadoris.
TerraNeti looja Anders Carlius teatas BBC-le, et idee sündis tal Tansaanias safaril olles, kus ta ei saanud halva levi tõttu sõpradega ühendust.
"Ma hakkasin mõtlema, et kas meil poleks võimalik luua ühendus kahe telefoni vahel ilma muu varustuseta," teatas Carlius.

Valitsuskabinet jätkas 2008. aasta eelarve arutelu
Valitsus arutas tänaõhtusel kabinetinõupidamisel teist korda 2008. aasta riigieelarve ja 2007. aasta lisaeelarve eelnõusid.
Põhitähelepanu all olid tegevused ja projektid, mis võivad lisanduda juba kevadel riigi eelarvestrateegias kokkulepitule. Ministrid esitasid eelarve-eelnõude kohta oma ettepanekud ja arvamused.
Valitsuse istungile jõuavad eelarvete eelnõud 20. septembril, riigikogule menetlemiseks antakse need üle 26. septembril.
Enne kui valitsus õhtul eelarvet arutama kogunes, oli üks võimuliidu osapool, Isamaa ja Res Publica Liit, rahulolematu haridus- ja teaduskulutuste ning kaitsekulutuste vahepealse vähendamise üle eelarve kavas. Konservatiivid soovisid nendele valdkondadele lisa kokku paarsada miljonit krooni, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.

Ferrari esitles Schumacheri kaasabil loodud masinat
Ferrari esitles Frankurti autonäitusel uut sportautot F430 Scuderia, mille loomise juures sai oma sõna sekka öelda ka mitmekordne vormel-1 maailmameister Michael Schumacher.
F430 Scuderia on firma presidendi Luca DeMontezemelo sõnul "võidusõidumasin maanteede jaoks," kirjutab autoweek.co.uk.
Sportauto V8 mootori võimsus on 510 hobujõudu, mis võimaldab kiirendada 0-100 km/h 3,6 sekundiga.

Maksuamet ägab maksumaksjate liidu küsimuste rahe all
Maksu- ja tolliamet on alates käesoleva aasta juulist paari kuuga saanud Eesti maksumaksjate liidult 80 erinevat selgitustaotlust ja teabenõuet, mis on tihti hüpoteetilist laadi ja koormavad maksuhalduri tööd.
"Maksu- ja tolliamet on saanud MTÜ Eesti maksumaksjate liidult 2005. aastal 7 päringut, 2006. aastal 4 päringut ja 2007. aasta esimesel poolel 4 päringut. Alates selle aasta juulist on Eesti maksumaksjate liidult (EML) tulnud 80 erisisulist teabenõuet ja selgitustaotlust," sõnas Eesti Päevaleht Online'ile ameti meediasuhete peaspetsialist Priit Rum.
"Maksu- ja tolliameti jaoks on selline küsimuste ja selgituste nõudmiste arvu järsk kasv kummastav. Mittetulundusühingu küsimuste rahe alla sattumise põhjusi ei oska me üheselt määratleda. Kuna suur osa küsimusi on esitatud hüpoteetiliste olukordade kohta, on küsimustele vastamine mõnevõrra pärssinud maksuametnike efektiivsust igapäevatöö tegemisel," lisas Rum.

Soome elektrifirma Eestile energiat ei müüks
Soome tuumajaama projektis osaleda soovivad ettevõtted suhtuvad Eesti projekti kaasamisse erinevalt.
Soome kuuendat tuumajaama ihaldava ettevõtte Fennovoima tegevdierktor Juha Rantanen ei müüks eestlastele ühtegi kilovatt-tundi elektrit, vahendab YLE24.
"Kindlasti ei saama ma rääkida teiste tuumaprojektis osaleda soovivate ettevõtete eest, kuid Fennovoima on seisukohal, et meie aktsionärid tahavad elektrit ennekõike enda jaoks. Need on Soome ettevõtted ehk meil ei ole mingit vajadust, plaani ega mõtet kaasata mitte-soomlastest tarbijaid," selgitas Rantanen.
Fennovoima enda omanike ringi kuuluvad seejuures nii sakslased kui rootslased, mistõttu kritiseerib ettevõtte Pohjolan Voima juht Timo Rajala Fennovoima eestivastast suhtumist. Rajala sõnul ei ole soomlaste seisukohast mingit vahet, kas elektrit müüakse Eestile või Fennovoima kaudu Saksamaale ja Rootsi.

Moody's langetas Eesti ja Läti reitingut
Reitinguagentuur Moody's Investors Service langetas Eesti ja Läti reitingut makromajandusliku ebastabiilsuse tõttu positiivselt stabiilsele.
Reitingu alandamisel võttis agentuur arvesse Eesti ja Läti pikaajalisi väljavaateid kõrge välisvõlgnevuse osas, kirjutab forbes.com. Riigireitingu tase jääb muutumatuks tasemel A1.
Moody's usub, et praeguses makromajanduslikus kontekstis võivad mõlema riigi valitsused tulevikus seista silmitsi suurte rahaliste väljakutsetega, kui nad ei võta ebastabiilsuste vähendamiseks midagi ette.
"Väga suure kasvuga on kaasnenud palju eeliseid, kuid on risk, et majanduslik jahtumine võib kulgeda vaevalisemalt kui algselt arvati," ütles Moody's.
Teise probleemina tõi Moody's välja püsivalt kõrge inflatsiooni, mis lükkab aastateks edasi nende riikide liitumise eurotsooniga. Samuti on jooksevkonto defitsiidi osakaal võrrelduna Eesti ja Läti sisemajandusekoguproduktiga maailmas kõige kõrgem.

Elavhõbetermomeetrid kaovad müügilt
Euroopa Liidu otsusel keelatakse elavhõbeda kasutamine termomeetrites ning teistes meditsiiniaparaatides, mistõttu kaovad lettidelt klassikalised elavhõbedatermomeetrid.
Euroopa Parlament võttis juulis vastu direktiivi, mis kohustab lõpetama elavhõbedat sisaldavate termomeetrite, manomeetrite, vererõhuaparaatide ja teiste meditsiiniseadmete müügi. Liikmesriikidel on riikliku seadusandluse muutmiseks aega 2009. aasta lõpuni.
EL-i otsuse taga on elavhõbeda halb mõju inimese tervisele ning keskkonnale. Pikemaajaline kokkupuude elavhõbedaga võib kahjustada pea- ja seljaaju, neere, maksa ning eriti ohtlik on elavhõbe lootele.
Enamus meditsiinitarbeid, milles kasutatakse elavhõbedat, asub kodudes, kus purunedes või vananedes visatakse vanad riistad sageli prügimäele, kus elavhõbe imbub omakorda maapinda.
Tänu uutele direktiividele peaks elavhõbeda ringlusse laskmine Euroopa Liidus vähenema 33 tonni võrra, millest 25-30 tonni hoitakse kokku termomeetrites kasutatud elavhõbedast.

IMF: USA majanduse aeglustumine saab olema tagasihoidlik
Rahvusvaheline valuutafond ennustab USA majandusele tagasihoidlikku aeglustumist, mille mõju ülejäänud maailma majandusele saab olema vähene.
Samas rõhutas IMFi juhtiv majandusanalüütik Simon Johnson kolmapäeval ajakirjanikele esinedes, et täpselt ei oska keegi öelda, milline saab olema praegu finantsturgudel toimuvate "keeriste" mõju maailma majandusele, vahendab Reuters.
Küsimusele, kas tema välistaks majanduslanguse Ameerika Ühendriikides, vastas Johnson: "Me ei näe ühtegi märki, mis lubaks arvata, et USA majanduses on tegemist millegi enamaga, kui leebe langusega."
Johnsoni sõnul on IMFi hinnangul USA majanduse puhul tegemist mõõduka langusega, mille mõju ülejäänud maailma majandusele saab olema vähene, kuna nii Euroopa kui arenevate majandusturgude kasv on jätkuvalt suhteliselt elujõuline.

Rahva Raamat avab Tartus poe
Rahva Raamat avab järgmisel kevadel vabaajakeskuses TASKU oma esimese Tartu kaupluse, tõustes nii müügipinnalt kui kaubavalikult ülikoolilinna suurimaks raamatupoeks.
Ligi 600 ruutmeetri suurune pood avatakse Emajõe ärikeskuse 3. etapis, mis on hetkel ehitamisel ning avamine on planeeritud tulevale kevadsuvele. Seni kuulub Emajõe ärikeskuse alla 1998. aastal valminud büroohoone (tuntud Plasku nime all) ja hotell "Dorpat".
"Otsisime pikalt sobivat kohta, kuhu rajada Tartus Rahva Raamatu kauplus, kuni leidsime parima asukoha ja sobivaima koostööpartneri peagi valmivas TASKU kaubanduskeskuses," ütles Rahva Raamatu juhatuse esimees Gertti Kogermann. "Plaanime rajada Tartu linna esindusraamatukaupluse, mis on oma suuruselt ja sortimendilt praegustest raamatupoodidest oluliselt suurem."
Gertti Kogermanni sõnul kavatseb Rahva Raamat Tartusse tulla oma uue kontseptsiooniga, mis pöörab suurt rõhku sisekujundusele ja kaupluse atmosfäärile ning on juba edukalt käivitunud Tallinnas: "Kindlasti hakkame lisaks raamatutele pakkuma ka väärtfilme, muusikat ning kontoritarbeid. Raamatupoodi tuleb ka avatud kohvik, kus on hea kohtuda ning korraldada huvitavaid üritusi ja esitlusi."

OÜ Albamill rajab bastionimüüri äärde maa-aluse parkla
Tallinna linna omandis olevale Väike Rannavärav 6 kinnistule hoonestusõiguse seadmise avaliku kirjaliku enampakkumise võitis OÜ Albamill.
"Enampakkumise tingimuste kohaselt saab OÜ Albamill õiguse ja kohustuse rajada 6348 m2 pindalaga kinnistule vastavalt kehtestatud detailplaneeringule parkla, mille maa-alusel korrusel on 100 ja maa peal 75 parkimiskohta," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Parkla peab olema kasutusvalmis pooleteist aasta pärast, arvates hoonestusõiguse tekkimise päevast."
Hoonestusõiguse seadmise tasuks 13 650 000 krooni pakkunud OÜ Albamill kinnitati Tallinna Maa-ameti juhataja käskkirjaga enampakkumise võitjaks 11. septembril. Enampakkumisel osales kaks äriühingut.
Hoonestusõigus seatakse 50 aastaks. Hoonestusõiguse aastatasu on 1,2 miljonit krooni. Hoonestusõiguse seadmise alghind oli 3,6 miljonit krooni ehk hoonestusõiguse kolmekordne aastatasu.

USA dollar langes euro suhtes rekordmadalale tasemele
Ühe dollari eest saab praegu vaid 72 eurosenti.
Paljud analüütikud ennustavad, et dollari rekordlangusele järgneb USA-s intressimäära langus, vahendab BBC.
Analüütikute hinnangul võib USA Föderaalreserv järgmisel nädalal kärpida intressimäära, et globaalse krediiditingimuste karmistumise juures elavdada nii üksiktarbijaid kui turgusid.
Analüütikute hinnangul võib Föderaalresev intressimäära langetada veerandi kuni poole protsendipunkti võrra.

Nordea prognoosib endiselt pehme maandumise stsenaariumit
Nordea analüütikud prognoosivad Balti riikidele pehmet maandumist, kuid meie majanduskeskkonna riskideks jääb endiselt kiire palgakasvu tõttu vähenev konkurentsivõime, madal tootlikkus ning kõrge inflatsioonitase.
Balti riikidest on majanduskasv aeglustumas Eestis ja Lätis, samal ajal kui Leedut iseloomustab majanduskasvu kiirenemine. Nordea prognoosi kohaselt aeglustub Eesti majanduskasv käesoleval aastal 7,7 protsendile, 2009. aastaks oodatakse 5,5 protsendilist kasvu. Viimaste aastate kiire laenukasv on pidurdumas koos kinnisvaraturu jahtumisega, mis toob kaasa Eesti investeerimisaktiivsuse vähenemise.
Inflatsioonisurve püsib kõrge kõigis kolmes Balti riigis. Jõuline majanduskasv koos kiire palgakasvuga on olnud üheks inflatsiooni kiirenemise tõukejõuks ning 2009. aasta lõpuks ei vasta Maastrichti inflatsioonikriteeriumile ühegi Balti riigi inflatsioonitase, mistõttu eurole üleminek nihkub üha kaugemasse tulevikku, teatab Nordea.

Tarbimise mõju Hiina majanduskasvule suureneb
Maailmapank tõstis Hiina majanduse esialgset aastast kasvuprognoosi ligi ühe protsendi võrra.
Maailmapank ennustab, et maailm kiiremini kasvav majandus jätkab tõusu "kaela murdva" tempoga 11.3 protsenti aastas, mis on ligi protsendi võrra rohkem, kui esialgselt pakutud 10.4 protsenti, kirjutab Reuters.
Hiina majandusbuumi on seni toitnud peamiselt eksport ja tugevad investeeringud. Maailmapank on aga kindel, et isegi üha kasvav tarbimine tõstab veelgi Hiina majanduse kasvutempot, isegi kui eksport hakkab vähenema.
Maailmapanga poolt kolmapäeval avaldatud uus kasvuprognoos ilmus samal päeval, mil Hiina valitsus avaldas aurande, mis näitab, et jaekaupade müük on riigis kasvanud kolme viimase aasta kiireima tempoga.
Võrreldes eelmise aasta augustiga on jaekaupade müük Hiinas kasvanud 17.1 protsenti, mida on soodustanud nii elanike sissetulekute kasv kui jätkuv inflatsiooni tõus.

Copterline'i hagi Sikorsky vastu sai tagasilöögi
Soome lennuettevõte Copterline sai esimese tagasilöögi kohtuprotsessis, milles nõutakse Soome lahel alla kukkunud helikopteri valmistajalt Sikorskylt ja viimase koostööpartnerilt HSI-lt hiigelkahju korvamist.
Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel on New Yorgis alustatud kohtuprotsess viidud üle Connecticuti osariiki, mis on nii Sikorsky kui HSI koduosariigiks.
Selline asjadekäik on Copterline'ile pettumuseks, sest kogemuste põhjal saab järeldada, et vandekohus võib kohtuprotsessi ajal soosivalt suhtuda osariigi suurimasse tööandjasse.
Copterline nõuab Sikrosky'lt ja HSI-lt kümneid miljoneid eurosid kahjutasu, sest ettevõte on veendunud, et 2005. aasta 10. augustil 14 inimese elu nõudnud lennuõnnetuse põhjustas kopteri tehniline viga.

OPECi lubadus võib kütusehinnatõusu pidurdada
Viinis kohtunud 12 OPECi liikmesriigi tippkohtumisel otsustati vastu tulla üldsuse survele ning tõsta toodangut 500 000 barreli võrra päevas, mis võib leevendada maailma energianälga.
Nädala alguses olid suurem osa OPECi kohtumisel osalenud naftaministreid tootmiskvootide tõstmise vastu, kuid Saudi Araabia eestvedamisel otsustati tootmishulka tõsta, teatab BBC.
Saudi Araabia kartis eelkõige, et jätkuv kõrge hind võib nõudlusele halvasti mõjuda ning nende jõuline positsioon organisatsioonis sai eelkõige Venetsueela ja Iraani vastupanu murdmisel oluliseks.
Hirm pakkumise ja nõudluse tasakaalu kaotamisest on viimasel ajal tõstnud nafta hinna maailmas rekordkõrgustele. Ka hetkel pole OPECi otsus veel tõsiseid tagajärgi kaasa toonud ning USA-s tõusis hind veel 74 sendi võrra barreli kohta (78,23).
Analüütikute arvates ei pruugi OPECi otsus siiski ilmtingimata hinnatõusu pidurdumist tuua, sest tootmishulga tõstmine on juba hinnakalkulatsioonis arvestatud.

Tootja ähvardab piimakriisiga
Euroopat tabanud piimanappuse ja toorpiima hinnaralli toel tõstavad Eesti piimatöösturid lähikuudel piimapaki hinda 30 protsenti, ähvardades defitsiidiks muutunud piima vastasel korral hoopis naabrite poelettidele vedada.
"Räägitud on umbes 15-protsendisest piimatoodete hinna tõusust, aga see tõus tuleb tegelikkuses 30 protsenti või rohkemgi," sõnas Piimandusühistu E-Piim peadirektor Jaanus Murakas Äripäevale.
Ka Tere AS-i tegevjuhi Ülo Kivise sõnul maksab piimapakk aasta lõpuks kolmandiku võrra praegusest rohkem. "Kui tahame, et meie piimatooted sisaldaksid ka edaspidi Eesti piima, on selline hinnatõus paratamatu," teatas Kivine.
E-Piim ekspordib juba praegu kogu oma toodetud piimapulbri ja võitoodangu, juustudest müüakse seni umbes pool siiski kohalikule turule.

Kõige kiiremini tõusevad hinnad säästupoodides
Viimase aasta jooksul on toiduainete hinnad kõige kiiremini tõusnud odavpoodides, paljude enam ostetud kaupade kallinemist võib seal mõõta kümnetes protsentides.
Kuigi toiduainete hinna tõusust on tõsisemalt hakatud rääkima alles viimastel kuudel, on need tasahilju kerkinud juba mõnda aega, kirjutab Postimees. Nii on konjunktuuriinstituudi värskelt avaldatud uurimuse järgi näiteks kilepakis kahe ja poole protsendise piima hind aastaga tavapoodides tõusnud peaaegu 17 ja säästupoodides ligi 25 protsenti.
Sarnaselt piimaga on ka paljude teiste toiduainete puhul iseloomulik, et kiiremini on viimase 12 kuu jooksul kerkinud hinnad odavpoodides, mida traditsiooniliselt peetakse madalama ostujõuga inimeste ostukohaks, kohati on sealne hinnatõus tavapoodidega võrreldes protsentuaalselt üle kahe korra kõrgem.
Säästumarketeid haldava Rimi Eesti juhi Ruth Laatre sõnul on viimastel aastatel käinud kahe suurema odavketi - Säästumarketi ja Maxima - vahel hinnasõda ning selle käigus langesid hinnad vahepeal ülimadalale, nüüd on tekkinud vajadus need reaalsele tasemele nihutada ning sealt ka suuremad tõusuprotsendid.

40 000 riigiteenistujat ootab märgatav palgatõus
Rahandusminister Ivari Padar viib täna valitsuse kabinetinõupidamisele oma eelarvekava, mis tagab 2008. aastal keskmiselt enam kui 15-protsendilise palgatõusu õpetajatele, politseinikele, päästjatele ja vangivalvuritele.
Peaaegu valmis eelarveprojekt kinnitab märkimisväärse töötasulisa veel kultuuritöötajatele ja lasteaednikele ning eelarvest palka saavatele arst-residentidele ja kiirabiarstidele, kirjutab Postimees. Viimaste aastate kõige laiahaardelisem palgatõus hõlmab ka suuremat osa riigiametnikke, kelle tasud kerkivad üle kümne protsendi.
Palgatõus ongi tuleva aasta eelarve üks peamisi märksõnu - kuigi mitmed analüütikud on soovitanud valitsusel loobuda inflatsiooni ohjeldamise nimel palkade kasvatamisest, ei saa koalitsioon vaadata mööda tõsiasjast, et erasektoris kosuvad töötasud veelgi hoogsamalt.
Näiteks 2007. aastaks prognoosib rahandusministeerium üldist 20-protsendilist palgatõusu, mille veduriks on olnud erasektor eesotsas ehituse ja pangandusega. Koonerdamine võib kätte maksta sisejulgeoleku süsteemis, kui tuletõrjujad ja reapolitseinikud jätkavad ameti mahapanemist.
Täna õhtul kell kuus Stenbocki majja kogunevate ministrite laudadele jõuab eelarveprojekt, mille maht läheneb maagilise 100 miljardi krooni piirile.

Eesti Energia vajab 30 miljardit
Eesti Energia juht Sandor Liive ütleb Ärilehele antud intervjuus, et investeeringuteks võib vaja minna 30 miljardit krooni.
Millal Eesti Energia nõukogu kavandatavast hinnatõusust siis lõppude lõpuks teada sai?
See oli reedesel päeval augusti lõpus. Oli väljasõit Ida-Virumaale, kus oli jutuks vajadus tõsta elektritootmise hinda.
Ometi räägiti, et nõukogu jäi infosulgu. Või et nõukogu oli selle väljasõidupäeva lõpuks nii väsinud, et ei saanud arugi, kuidas neile tutvustatakse aasta tähtsaimat majandusotsust.
See jutt pole tõsi. Nõukogu sai kindlasti aru. Minu arvates on sellest protsessist üsna täpselt kirjutanud Jürgen Ligi oma blogis.
On selles hinnas "õhku"? Küsite rohkem kui tegelikult vaja?
Ei ole. Ei küsi. 1

Kirik ehitab Raplasse suure kaubamaja ja ohtralt elamispindu
Kui praegu tervitavad pealinnast saabujat linna piiril bensiinijaamad ja lage põld, siis mõne aasta pärast peaks see vaatepilt olema asendunud elamurajooniga, kust ei puudu ka mitmed suured kaubanduskeskused.
Rapla Maarja-Magdaleena koguduse ja ka eraisikute maadele tehtav detailplaneering näeb ette ka kahteteistkümmet kolmekorruselist kortermaja ning 52 eramukrunti.
Kaubanduspinnad ehitatakse reana sõidutee äärde ning ühtekokku tuleb pinda 88 000 ruutmeetrit.
Mis kaupmehed tulevikus sinna tulevad, ei soovinud kiriku assessor Urmas Viilma öelda.
Praeguse kava kohaselt ehitab OÜ Kiriku Varahaldus kaubamaja valmis omal jõul või ka mõnda partnerit kaasates ning annab ruumid koos maaga pikaajalisele rendile.
Kortermajad, mida kirikumaale tuleb kokku kuus, on plaanis aga maha müüa.
Oluliselt muutub ka liiklus Raplasse sissesõidul, kuhu tuleb kogunisti kaks ringteed. Ringristmike kasuks otsustati, et

Pank paneb investeerijad riskitaluvuse testi tegema
Kui inimesel on kindel nägemus, kuhu ta oma raha paigutab, siis pank ei sekku.
Alates novembrikuust tuleb inimestel, kel on soov oma raha sukasäärde kogumise asemel panga abiga teenima panna, täita panga poolt ette antud lühike küsimustik.
"Hindame kliendi majanduslikku seisu, varasemat kogemust ja ka psühholoogilist riskitaluvust," selgitab Hansapanga plaane investeerimistoodete osa-konna juhataja Art Lukas.
Lisaks küsimustele, mille esitamisega tahetakse teada, kui palju inimene investeerida tahab ja kas ta on varem raha juba kuhugi paigutanud jms, annab test hinnangu ka inimese riskitaluvuse kohta. Lukase sõnul otsustatakse tulemuse põhjal, mis investeerimisvõimalusi inimesele pakkuda. "Kui ikka pole kõrget riskitaluvust, siis pole mõtet pakkuda fondi, kus raha võib kukkuda, kuigi võib ka kõvasti teenida," märkis Lukas. "Testi mõte nõustamise juures on eelkõige tagada klientide põhjalik informeerimine võimalikest investeerimisriskidest."

Kunst ei eksisteeri inimeseta
August Künnapu armastab inimesi ja loomi, mistõttu kuulub näitus rubriiki "minu pere ja muud loomad". Nende teoste põhjal saaks kokku panna värvika koomiksi. Seda kõige otsesemas mõttes.
August Künnapu stiil võtab üha kindlamaid isikupäraseid jooni ja tema tööd muutuvad iga korraga üha paremaks ning veenvamaks. Kadunud on pisut ettevaatlik rabedus, mis on asendunud enesekindla joone ning värvikasutusega. Värvimeelt ning kompositsiooni võibki pidada tema tugevamateks külgedeks.
Oma tööde grotesksuses on Künnapu loomingul palju sarnaseid jooni David Hockney töödega. Nonkonformistlikult isepäisena esindab ka Künnapu uut kunstnikutüüpi. Ütleme nii, et mitmekülgselt erinevas kultuuriaktiivsuses. Pean siin silmas ka tema ajatu ajakirja Epifanio toimetamist.
Leonardo da Vinci väitis oma maalikunsti filosoofias, et ilu hääbub inimestes, aga mitte kunstis. Künnapu on teinud aga inimesed tema enda silmade läbi "ilusaks". Ja need inimesed on samuti ajatud. Ilu jääb ikka vaataja silmadesse. Portree on muidugi väga delikaatne žanr. Eesti kunsti klassikasse kuuluvate portretistide, Ants Laikmaa, Olev Subbi, Enn Põldroosi või tuntud Aapo Puki kõrval on Künnapu väga isikupärane, otsene ja aus kujutatava suhtes. Seda enam, et igal inimesel on nii kontekstiline kui ka kontseptuaalne lugu alltekstina seljataga. Ta võiks tegelikult maalida ka tellimustöid, kuid iseasi on see, kuidas portreteeritav sellise stiliseeritud ja üleinterpreteeritud tulemusega rahule jääks. Ettearvamatu simulatsiooni kombineerijana esitab Künnapu oma stiilis teoseid analoogselt Roberto Longo absurdsete teostega, kus sukelduja on tegelikult ilma basseinita.

Von Krahli sundemigratsioon on edasi lükatud.  16. hooaeg algab! 
Hiljuti lõppenud Draama festivalil mitme subtiilselt sõnastatud preemiaga pärjatud Von Krahli teater teatas, et kultuuriministeerium toetas teatrit tema 16. hooaja hakul, tunnistades sellega, et peab Von Krahli teatrit Eesti teatriks, mitte külalis-etendusi andvaks trupiks.
Novembri esimesel päeval tähistab teater oma 15. sünnipäeva galakontserdiga. Õhtul kella kaheksast kuni hommikutundideni astuvad üles eri bändid ja DJ-d. Kuna kevadel oldi majanduslikel põhjustel sunnitud mõlgutama emigreerumise mõtteid, ei planeeritud sügishooaega uusi esietendusi.
Küll mängitakse edasi lavastusi, mis jäid läinud hooajal täissaalide tõttu paljudel nägemata. Jutt käib "Kajakast", "Võluflöödist", (kahtlemata uuele kultuuriministrile pühendatud) "Jänese aastast" ning sooloprojektidest "Faust" ja "Hamletid".
Lõpeb Tormise triloogia
Juba praegu käivad proovid Soome kunstniku Teemu Mäkiga. Lavastusest "Harmony", algse tööpealkirjaga "Majandus ja vägivald", peaks kujunema Von Krahli ajaloo senini kõige sirgjoonelisem poliitiline teater. Mai Murdmaa tähistab oma 70 aasta juubelit Fjodor Dostojevski "Teisiku" dramatiseeringuga, kus muusikalist kujundust teeb Rainer Jancis ning kunstnik on Kaspar Jancis.

Kristiina Ehini luulekogu sai maineka Briti tõlkeauhinna
Tõlkija Ilmar Lehtpere võitis Kristiina Ehini ingliskeelse luu-lekoguga "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) maineka Suurbritannia luule-tõlkepreemia Corneliu M. Popescu Prize'i.
"See on suurim tunnustus, mis ühele luuletõlkijale osaks võib saada," kommenteeris Lehtpere oma võitu. Ehini sõnul on see, kui luule töötab ka tõlkes, suur ime ja muinasjutu tõekssaamine. Samuti rõhutas ta Lehtpere suurt panust.
Popescu auhinda jagatakse iga kahe aasta järel parimale Euroopa luuletõlkele. Tänavu laekus võistlusele ligi kaheksa-kümmend tööd, mille hulgast žürii valiku tegi.
Parima viie hulka jõudsid lisaks Kristiina Ehini tõlkekogule ka Rainer Maria Rilke "Duino eleegiad" (tõlkija Martyn Crucefix) ja Tomas Tranströmeri kogu "Kustutatud maailm" (Robin Robertson).
Auhinna rahaline väärtus on 1500 inglise naela.

 "Hullumeelsuse" teed Venezia festivalile takistas Moskva
"Sügisballi" suure võidu valguses väärib meenutamist, et hea Eesti film pole alati nautinud loomulikku võimalust osaleda festivalidel ja pälvida tunnustust.
Eesti filmi ajaloo välisfestivalidel osalemise peatükk jaguneb vastandlikuks kaheks osaks: esimene on Nõukogude periood, mis kannatas ajastule omase välismaailmaga suhtlemise vaeguse all, ja teine on viimased kaks-kümmend aastat, kus Eesti filme on välismaal näidatud ja inimesed on sõitnud ning uut publikukogemust omandanud.
Klassikaks saanud juhtum Eesti filmi festivalilesõiduga toimus Kaljo Kiisa filmiga "Hullumeelsus", mida soovis võistluskavva Venezia filmifestival. "Festivali programmidirektor sõitis Moskvast Tallinnasse, käis siin Tallinnfilmis ja ajas asju, et filmi Veneziasse saada," ütles Kaljo Kiisk selle juhtumi kohta. Programmidirektor oli Moskvas filmi juba näinud ja saanud ka eitava vastuse.

Ramonesi muuseum sulgeb uksed
Maailma ainus Ramonesi muuseum peab oma uksed sulgema, kuna nii soovib muuseumi praeguste ruumide omanik.
Saksamaal asuv muuseum on teadmatuses, kas ja millal ta oma uksed taas avada saab.
Muuseumis on ligi 300 legendaarse punkbändiga seotud eset, sealhulgas seniavaldamata fotod, autogrammidega plakatid, setlistid, T-särgid, vahendab NME.
Muuseumi esindaja Florian Hayler ütles, et kuigi praegu ei ole neil kusagile kolida, loodavad nad leida ruumid, mis võimaldavad muuseumil ka suuremaks ja paremaks muutuda.

Juice Leskise hauale kerkib graniidist mälestusmärk
Eelmise aasta novembris surnud Soome rokisauruse Juice Leskise hauale püstitatakse mälestusmärk, mis kujutab endast kahte lähestikku asuvat kivisammast.
Skulptor Timo Hannunen valmistab pisut üle kahe meetrise monumendi Korpilahde mustast graniidist. Teos viiakse Tampere Kalevankankaa surnuaiale talvel.
Juice omaksed palusid Hannuselt mälestusmärki eelmise aasta detsembris. Esimene idee oli kujutada loodusjõududest räsitud kaljut, kirjutab YLE 24.
Eestiski armastatud Leskinen suri eelmisel aastal 56-aastasena.
Juice ehk Pauli Matti Juhani Leskinen salvestas kümneid plaate, tema sulest on pärit mitu raamatut. 1994 kuulutati muusik aasta luuletajaks. Leskineni on nimetatud Soome popmuusika üheks tähtsamaks sõnadeloojaks.

Ministeerium kaetakse grafitiga
Täna katavad Eesti meediakunstnike ühingu liikmed, tänavakunstnikud ning kunstiakadeemia tudengid välisministeeriumi hoone grafitiga.
Tegemist ei ole siiski seinadele püsivaid jälgi jätva klassikalise grafitiga, vaid kõigest lasergrafitiga. Ühtlasi on see suurim virtuaalne kunstiteos, mida Eestis avalikul seinal nähtud.
Ligi poolteist tundi kestev sõu teostub laserpliiatsi, videoprojektori ja innovaatilise tehnoloogia abil.
Etendus algab kell 21.30 ning sellega avatakse kuuepäevane videokunsti- ja muusikafestival Plektrum.
Vaata ka: festival.plektrum.ee

Festival Plektrum koolitab VJ-sid
Homme toimub festivalil Plektrum VJ-koolitus. Kella 19.30-20.15 räägivad VJ-kunsti ajaloost ja meetoditest Eesti tuntud VJ-d. Kell 20.15 jagavad kogemusi Soome VJ-duo Xploitec (Sami Sorvali ja Heikki Ryynänen), kes on Soome VJ-bussi loojad ja ehitajad. Nendega koos astub lavale ka Eesti üks vanemaid VJ-sid Erki Kannus. Modereerib Sten Saluveer (Eesti). Kella 21-st keskööni on VJ-lava avatud kõigile huvilistele, kes soovivad VJ-kunsti proovida ning videot kokku miksida. Oma ala spetsialistid annavad nõu ja aitavad teha esimesi samme piltide ühendamisel muusikaga.

VJ - ehk kui muusika näitab pilti
DJ-de kõrval hakkavad tasapisi oma kohta kätte võitma videoartistid ehk VJ-d.
Mis on oluline?
Noorele VJ-le
Sveta Bogolomova soovitab

Makedoonia - Eesti 1: 1
Eesti alustas täna Skopje linnastaadionil 2008. aasta EM-valikturniiri mänguga Makedoonia vastu.
Rahuliku alguse järel pääses Eesti 17. minutil paremalt äärelt rünnakule. Kaimar Saag toimetas palli Andres Operile, too lükkas nahkkera Raio Piirojale, kes toimetas jalaga mänguvahendi värava eest ka vastaste puuri, kirjutab etvsport.ee
30. minutil aga teenis Makedoonia nurgalöögi, mis ka väravaks realiseeriti.
MAKEDOONIA: 1-Petar Milosevski, 14-Vlade Lazarevski, 4-Goce Sedloski, 2-Nikolce Noveski, 6-Aleksandar Vasoski, 7-Vlatko Grozdanovski, 17-Vanco Trajanov, 8-Velice Sumulikoski, 9-Goran Maznov, 10-Darko Tasevski, 20-Aco Stojkov.
Varus: 12-Jorde Georgievski, 13-Artim Polozani, 3-Goran Popov, 6-Aleksandar Mitreski, 18-Goce Toleski, 11-Zoran Baldovaliev, 16-Vulnet Emini.

Marko Asmer sai nädalaks koju
Esimese eestlasena Briti Vormel-3 sarja võitnud Marko Asmer sai peale
Rahulolu Asmerite peres on suur, sest võit brittide sarjas tagab rohkelt edasipääsuvõimalusi, teatavad "Seitsmesed uudised".

Uus telekanal lubab kohalikku jalgpalli näidata
Novembris Kalev Media Gruppi avatav uus spordikanal Kalev Sport lubab põhitähelepanu suunata kohalikke pallimänguliigade kajastamisele, seega võib näha ka meedias vaeslapse osas olevat jalgpalli.
Telekanali juhi Toomas Lepa sõnul võib kohalikke liigade kõrval näha näiteks ka Inglismaa jalgpalli tugevaimat liigat Premier League'i, kirjutab SL Õhtuleht.
Ka Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul on kuuldusel tõepõhi all: "Kõneleme Eesti meistriliigast ja karikamängudest ning eesmärk on tuua iga vooru parim kohtumine ekraanile. Ega Eesti liiga suudagi konkureerida tavakanali saadetega. Küll aga on koduliiga piisavalt atraktiivne selleks, et tulla spetsiifilisse kanalisse."
Esialgu on spordikanal nähtav vaid kaabelvõrgus, ent kui saadakse kultuuriministeeriumilt digi-televisiooni ringhäälinguluba, saab kanalit näha kõikjal Eestis.

Ronaldo langes dopinguskandaali
Endine maailma parim jalgpallur Ronaldo on langenud tõsisesse dopinguskandaali - teda süüdistatakse veredopingu kasutamises.
Itaalia olümpiakomitee on alustanud uurimist Ronaldo ravimeetodite suhtes, mille käigus süstitakse tema vigastatud lihastesse proteiiniga segatud verd, kuid selline ravimeetod on Itaalias keelatud, vahendab sports.yahoo.com.
Eelmisel jaanuaril Real Madridi särgi AC Milani oma vastu vahetanud 30-aastane ründeäss pole sel hooajal reievigastuse tõttu veel väljakule pääsenud ning kahekordne maailmameister on sõitnud kodumaale end ravima.
Ronaldot vihastas meeskonnaarstide valediagnoos, kes arvasid, et brasiillast segab kõigest süütu lihasevenitus, kuid tegelikult oli lihasel üsna tõsine rebestus, mis pikendas võistluspausi nelja kuuni.

Baruto tõusis Aki-bashol ainuliidriks
Eesti sumoproff Kaido Höövelson alias Baruto jätkas Aki-bashot võidukursil.
Neljandal võistluspäeval käis 197 sentimeetri pikkuse ja 172 kilogrammi kaaluva Baruto jaks üle 29-aastasest Juryo divisjonis lääne 12. real asetsevast Kyokunankaist, kirjutab Sportnet.
Erinevalt suurturniiri kolmest esimesest matšist, mille käigus eestlane alistas oma vastased lemmiktehnikaga yorikiri, kasutas Juryo divisjonis lääne üheksandal real paiknev Baruto täna tehnikat uwatenage.
Baruto tõusis ka ainuliidriks, sest seni samuti vaid võite tunnistanud Koryu jäi alla Toyozakurale.
Baruto ja Kyokunankai olid vastamisi ka maikuus Tokyos peetud Natsu-bashol, kus eestlane tehnikaga oshidashi võidu võttis.

1 lausega
Võrkpalli EM-turniiril Venemaal jätkab hiilgavalt Soome, kes alistas vahegrupis eelmise
MM-hõbeda Poola 3: 0.

Sloveenia ja Leedu nautisid EM-il koostööd
EM-võistlustel Hispaanias näitavad kõige ladusamat mängu Sloveenia ja Leedu.
Kuigi Saksamaa lootis NBA mulluse hooaja kõige kasulikuma mängija Dirk Nowitzkiga püüda medalit, kaotasid nad Sloveeniale veenvalt 47: 77 ja peavad veerandfinaali pääsemiseks alistama täna Itaalia.
Sakslaste juhendaja Dirk Bauermann ei otsinud masendavale lüüasaamisele õigustust.
"Oleme kõik hämmingus," ütles ta. "Vahel juhtub nii halbu mänge. Aga need ei näita, kes sa tõeliselt oled. Kes sa tõeliselt oled, näitab võime tagasi tulla, ja me tulemegi!"
Sloveenia kohtub F-vahegrupi esikoha pärast Leeduga, kes alistas Prantsusmaa 88: 73. Leedulaste trump on ühtlaselt tugev koosseis ja tohutu edujanu.
Võitu nautinud Ramunas Šiš-kauskas hoiatas, et nad ei tohi nii kergelt 20-punktilist edu loovutada. "Me ei suutnud aktiivselt jätkata ja vastased tulid järele," lausus 19 punkti kogunud Šiš-kauskas.

Rocki mängija marsruut: NBA-Tartu-NBA
Kui ema poleks poja kasvuvaru märganud, ei mängiks Brian Cusworth Tartus korvpalli.
Tartu Ülikool/Rocki uus võõr-mängija ühendriiklane Brian Cusworth tahtis saada pesapallitäheks, kuid ema sundis neljandas klassis õppinud poega korvpalli mängima. Lapsepõlves tagus ta ka jalgpalli ning õppis klaverit.
Klaveri taga USA poplugude mängimine on õppimise ja lugemise kõrval siiani tema üks hobisid. "Ma ei hakkaks reporteritele esinema, kuid oma lõbuks mängin vahel ikka," lausus ta.
Ema oli vist selgeltnägija - Cusworth kasvas keskkoolis ootamatult 30 sentimeetrit ja temast saigi korvpallur. Seejärel siirdus 213 cm pikkune gigant Harvardi ülikooli bioloogiat õppima ning murdis alma mater'i korvpallitiimi.
Golden State Warriorsi skautidele silma jäänud Cusworth kutsuti pärast nelja tudengiaastat Las Vegasesse treenima ning NBA suveliigasse mängima. "Suured kutid, uskumatult kiired," ütles ta.

Inešin hingas MM-il tippudele kuklasse
Kaarraja mullune maailmameister Andrei Inešin sai tänavu 19. koha, kuid püsib enese sõnul eliidis.
Küprosel Nikosias peetud MM-i ajal puhus tugev keerutav tuul, mis mõjutas otsustavalt võistluse käiku. Inešin tabas 125 märgist 120, finaali pääsust lahutas kaks tabamust.
"Teise ja kolmanda seeria ajal puhus väga tugev küljetuul," lausus Inešin. "Paarist ebaõnnestunud lasust piisas, et medaliheitlusest välja jääda."
Laskurliidu peatreeneri Mati Margi sõnul jõudis Inešin MM-iks väga heasse vormi. "Tuul oli kord tugevam, kord nõrgem, mis muutis finaali täielikuks loteriiks," lausus ta.
Inešin jätkab olümpiaks valmistumist paari nädala pärast. "Pekingisse pääseb ligi poolsada jahilaskjat, igaüks võib võita," hindas ta konkurentsi. Tema peamine treeningulaagrikoht on Nikosias, kus on olümpiatiiruga võr-reldav võistluspaik.

Tiger Woods sammub spordimiljonäride tipus
Maailma golfi liider Tiger Woods (31) võis nädalavahetusel tähistada kahte juubelit. Ta on ligi 12 aastaga golfikepiga kokku löönud 75 miljonit dollarit, turniirivõit Chicagos oli tema karjääri 60. esikoht proffide seas.
"Ma ei võinud uneski ette kujutada, et see kõik saabub nii kiiresti," kommenteeris Woods, keda peetakse maailma enim teenivaks sportlaseks. Ainus, kes temaga teenistuse poolest konkureeris, oli vormel-1 seitsmekordne maailmameister Michael Schumacher. Ent Schumi on võistlemise jätnud.
Woodsi 75 miljonit märgivad ainult auhinnarahade kogusummat. Ameeriklase tegelik teenistus koos reklaamituludega on märksa suurem: täpset arvu teab vaid USA maksuamet.
Mullu teenis Woods esmakordselt aastas üle 10 miljoni. Ka tänavu saab ta selle summa tõe-näoliselt kokku, sest praegu on arvel 9,6 miljonit. Sama ülekaalukas valitseja tennises, šveitslane Roger Federer on üheksa aastaga proffide seas teeninud 35,64 miljonit dollarit.

Eesti šanss Makedoonias peitub heas meeskonnatöös
Eesti jalgpallikoondis loodab vähemalt ühe punkti röövida selles valiktsüklis koduplatsil ainult kaotusi teeninud Makedoonia meeskonnalt.
Õhtul Skopje linnastaadionil Makedoonia meeskonnale vastu astuv Eesti koondis teab, et täna on neil pea ainus võimalus lõpptabelisse kuuest punktist suurem summa koguda ning eelviimasest kohast pääseda.
Eestlastest poolehoidjaid muudab aga ehk natuke ettevaatlikuks tõsiasi, et mõned nädalad tagasi sai kodune korvpallikoondis, keda makedoonlastest oluliselt nõrgemaks ei peetudki, võõrustajatelt siinsamas Skopjes suure ja alandava kaotuse.
Kas ka vutitiimi käsi võib õhtul samamoodi käia?
"Ma üldse ei mõtle niimoodi ega taha, et ka mängijad sedasi mõtleksid," lausus peatreener Viggo Jensen eilsel pressikonverentsil resoluutselt. "Alati peab püüdlema parima tulemuse poole."

Hansapank jagab tudengitele stipendiumeid
Hansapank toetab tänavusel õppeaastal edukaimaid tudengeid 20 000 krooniste stipendiumitega.
Sel aastal saavad haridusstipendiumile kandideerida ka magistrandid, mida varasematel aastatel teha ei saanud. Kokku väljastatakse 5 IT-, 15 majandus- ning 10 haridusstipendiumi. Iga stipendiumi väärtus on 20 000 krooni.
IT stipendiumile saavad kandideerida Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT-Kolledži tudengid alates esimesest kursusest. Majandusstipendiumile ootab pank kandideerima finantsvaldkonnas õppivaid tudengeid Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Stockholmi Kõrgemast Majanduskoolist Riias. Haridusstipendiumid on mõeldud Eestis või välismaal õppivatele rakenduskõrghariduse, bakalaureuseõppe või magistriõppe üliõpilastele, sõltumata kõrgkoolist ning valitud erialast.

Pristis Grupi müügitulu kasvas 29 protsenti
Pristis Grupi kogutulu ajaperioodil jaanuar-juuni 2007 oli 135 miljonit krooni, millest 52% langeb Pristis Eesti arvele, Läti ning Leedu filiaalid annavad kumbki kogutulust vastavalt 22 ja 26 protsenti.
Pristis Grupi peadirektor Andres Kiil ütles poolaasta majandustulemusi kommenteerides, et müügiedu Balti turul põhineb paljuski suurklientide usalduse võitmisel, teatas ettevõte.
"Pristis Grupi müügi kasvule Baltikumis aitas kaasa üldiselt aktiivne ehitustegevus ning mitmete suurobjektide teenindamine Eestis, Lätis ja Leedus, nagu näiteks Tallinki laev" Star ", TTÜ Spordihoone Tartus ja mitmed EV Piirivalve kordonid; Krajbanka ja Panorama Plaza Riias; Leedu Vabariigi piirvalvekordon Rociskes ja 55 kauplust Kaunase Akropolises sõnas Kiil.
Võrreldes 2006.aasta sama ajaperioodiga oli Pristis Grupi tulu sel poolaastal 29% suurem; Eestis kasvas müük 20%, Lätis 61% ning Leedus 28%. Grupi kasum perioodil jaanuar-juuni 2007 oli 11 miljonit krooni.

Kalev toob turule uued kommid ja šokolaadid
Septembris jõuavad poelettidele mitmed Kalevi uudistooted, nende seas erinevate maitselisanditega pralineekompvekke, batoonikesi ja uusi šokolaade.
Kalevi Praliné kompvekite sarja on lisandunud neli uut maitset, mille seast leiab pralineekompvekid marjalisandiga - maasikaga ja ploomimaitsega ning ka klassikalisemad pralineekompvekid mandlitükkidega ja tiramisu maitsega. 175-grammiste pakendite orienteeruv hind kaupluses on 20 krooni, teatas kommivabrik.
Samuti lisandus Kalevi kommivalikusse kakaobatoonike 150-grammises pakendis (orienteeruvalt 12 krooni/pakk) ning Eesti Vabariigi lipuvärvides Kalevi pralineekompvekite kinkekarp, mille 500-grammise pakendi orienteeruv hind on 62 krooni. Lisaks jõuab septembris kauplustesse ka koolamaitseline Draakoni närimiskompvek 110-grammises pisipakis, mille orienteeruv hind kauplustes on 9 krooni ja 50 senti.

Parvlaev Scania naaseb Rohuküla-Heltermaa liinile
Suvehooajal Saaremaa-Ventspilsi rahvusvahelist laevaliini teenindanud parvlaev Scania naaseb pärast plaanilisi hooldus- ja remonttöid hiljemalt selle nädala lõpuks Rohuküla-Heltermaa liinile.
Saaremaa Laevakompanii tegevdirektori Tõnis Rihvki sõnul läheb praegu Rohuküla - Heltermaa liini teenindav St Ola korralisse dokiremonti. "Dokist naasmise järel läheb St Ola traditsiooniliselt alates septembri viimsest nädalast üheks kuuks Fääri saartel parvlaevavedusid korraldava kohaliku riigiettevõtte käsutusse. Vastavalt kokkuleppele võib esialgne rendiperioodi vajadusel pikeneda veel kuu võrra," lisas Rihvk.
Parvlaev Scania mahutab 80 autot ja 400 reisijat.

Salva Kindlustus maksis augustis ligi 16 miljonit krooni hüvitisi
Möödunud aasta sama perioodiga võrrelduna vähenesid makstud hüvitised 26,2%.
Tavapäraselt maksti enim hüvitisi liikluskindlustuses - üle 8,4 miljoni krooni ja kaskokindlustuses - ligi 4,9 miljonit krooni.
Sõidukitega seotud kahjusid oli augustis kokku 657, neist 371 liiklusjuhtumit ja 286 kaskojuhtumit.
Varakindlustuse hüvitisi maksis Salva Kindlustus augustis ligi 1,6 miljonit krooni, hüvitamisele kuulusid enamasti tule- ja veekahjud. Reisikindlustuses hüvitati peamiselt reisitõrke- ja tervisekahjusid, kokku 0,7 miljoni krooni eest.
Salva Kindlustus kogus augustis 30,3 miljonit krooni kindlustusmakseid, millest 11,9 miljonit krooni laekus kaskokindlustusest ning 8,5 miljonit krooni liikluskindlustusest

SEB: inimesed on pensioni suhtes alusetult optimistlikud
Inimeste seas levib optimism tulevase pensioni osas, ent hetkeolukorda analüüsides rahuloluks veel vähimatki põhjust pole, selgus SEB Ühispanga uuringust.
Teise sambaga liitunute arvuks on hetkel 541 tuhat inimest, kuid kolmanda sambaga liitunute arv - 122 tuhat, annab põhjust mureks, teatas Indrek Holst SEB Ühispangast.
"Praegu valitseb ohtlik trend, et inimesed on kahe sambaga liitumise järel olukorraga rahul ning oma tuleviku suhtes muretud," lausu Holst kevadel läbiviidud pensioni hetkeseisu käsitlenud uuringut tutvustades.
Kui inimene on liitunud kahe esimese sambaga, siis on talle tagatud pensionile jäädes kõigest 40 protsenti viimasest palgast, mis jätab suure osa inimesi sotsiaalselt riskigruppi, selgub SEBi uuringust.
SEB Ühispanga hinnanguil jäävad kõigest kahe sambaga liitunud inimestest tõsisesse riskigruppi kõik, kes teenivad hetkel alla 20 000 Eesti krooni. Üle 20 000 teenivad inimesed võivad kahte sambasse kogutud summale toetudes säilitada pensionile jäädes senise elustandardi, kuid vähemteenivad peavad tugevalt rihma pingutama.

Kes ei anna e-piletit, seda pole varsti olemas
Enn Lamp
Estonian Airi e-kommertsi ja turustusdirektor:
Millal läheb Estonian Air üle e-piletitele?
Ettevalmistused käivad. Loodame e-pileti kasutusele võtta 2008. aasta esimeses kvartalis.
2. Kui suuri kulutusi e-piletitele üleminek nõuab? E-pileti rakendamine ei ole eriti kulukas. Ent seoses e-piletile üleminekuga vaatame üle kogu lennufirma IT-platvormi ning selle uuendamine võib maksma minna kümneid miljoneid kroone.
3. Mis on ülemineku puhul kõige keerulisem?
Kõige keerulisem on e-pileti integreerimine Estonian Airi partnerlennufirmadega.
Millal Estonian Air võtab kasutusele triipkoodiga pardakaardid?

Vöötkoodid petturite huviorbiidis
13 numbrist kombinatsioon tootepakendil ei ütle tavatarbijale enamasti midagi.
"Tasumisest kõrvale hiilimiseks korraldatakse aeg-ajalt ikka vöötkoodipettusi," ütleb Raivo Rits Eestis vöötkoode jagavast mittetulundusühingust GS1 Estonia. Kuna organisatsiooni liikmeks olemise eest tuleb maksta, eelistavad mõned firmad kasutada juba olemasolevaid, kellelegi teisele kuuluvaid vöötkoode. Rits meenutab juhtumit, kus üks Eesti salatimüüja lihtsalt kopeeris Saksa jogurtitootja pakilt tolle vöötkoodi. "Eks nad arvasid, et ega seda jogurtit Eestis ei müüda," ütleb Rits. Tavaliselt jõutaksegi lõpuks petturitele jälile kaubanduskeskuste kaudu, kui andmebaasi läheb ühe ja sama koodiga kaks eri toodet.
Tavalisemad on aga poekülastajate vöötkoodipettused. Näiteks odavama kauba vöötkoodi kleepimine kallimale kaubale. Primitiivne, kuid toimiv nõks. Sama skeemi edasiarendusega tõmbasid abielupaar Michael ja Julie Poore USA kaubandusketist Wal-Mart välja 1,5 miljonit dollarit ehk umbes 18 miljonit krooni. Kelmid panid kallimale kaubale peale odavama toote vöötkoodi. Olles kassas raha ära maksnud, pöördusid nad hiljem poodi tagasi, soovides ostetu tagastada. Seekord loomulikult õige hinna eest.

Uuring: miks naised poodlevad paremini? 
Naiste parem šoppamisoskus on miljonite aastate tagune bioloogiline pärand.
Arvatakse, et mehed on paremad orienteerujad. Et mehed suudavad paremini meelde jätta maamärke, määravad paremini kaugusi ja vahemaid. Tõsi, ka teaduslikud uuringud toetavad neid väiteid. Ajakiri Economist refereerib aga Yale'i ülikooli teadlase Joshua New uurimust, mis ei lükka küll eelnevaid arvamusi ümber, kuid näitab, et tegu on siiski pooltõega.
Traditsiooniliselt on meeste orienteerumisvõimet seostatud küttide-korilaste ajast pärit bioloogilise kohandumisega, kus küttide (meeste) jaoks oli orienteerumisoskus ellujäämise küsimus. See ajastu kestis ju kaks miljonit aastat, piisavalt kaua, et evolutsioon saaks oma jälje jätta.

Sony ja Ericssoni ühendaja andis uuele juhile ohjad üle
Mobiiltelefonide tootja Sony Ericssoni senine inglasest president Miles Flint taandus suurfirma juhtimisest, et keskenduda oma isiklike ärivõimaluste arendamisele.
Ohjad võtab üle senine jaapanlasest USA haru juht Hideki "Dick" Komiyamale.
Sony Ericsson loodi 2001. aastal, kui ühendati Rootsi mobiilsidetehnoloogiagrupp Ericsson ja Jaapani elektroonikagrupp Sony.
Miles Flinti juhtimisel on firma tõusnud rahvusvahelisel turul suuruselt neljandaks mobiiltelefonide ja -komplektide müüjaks. Paljudele tuli tema ametist lahkumine üllatuseks.
Samal ajal leiavad analüütikud, et Flinti järglasel ei saa ametis kerge olema ja teda ootavad paljud väljakutsed, kuidas hoida senist kasumikurssi ajal, mil firma turuosa on asunud ründama mitu konkureerivat ettevõtet.

Tallink hakkab taksot sõitma
Tallink Grupp on asutanud koos ettevõtte juhtkonnale kuuluva investeerimisfirmaga AS Infortar uue taksofirma Tallink Takso AS.
Sadakond Tallinki logo kandvat taksot hakkavad sõitma juba uuel aastal.
Ilmselt astub uus ettevõte kõige rohkem kannale senisele suurtegijale Tulikale, kes seni on nautinud turistide vedamise privileege Tallinna sadama reisiterminalide ees.
Samas teeb nii juhtide puudusest kui ka kütusehinna tõusust tingitud taksohindade kerkimine turul olukorra pingeliseks ja nii mõnigi peab ehk loobuma.
Kui teised taksofirmad sõlmivad lepingud sõitjate vedamiseks FIE-dega, kes liisivad autosid ise otse või taksofirmalt, siis Tallink kavatseb juhid võtta palgatööle. Hange automüüja leidmiseks kuulutatakse peagi välja.
"Väga suurt sünergiat näeme teenuse ühises korraldamises koos Tallinki ja meie hotellidega," märkis Hanschmidt. "Samuti ei ole harvad juhtumid, kus Tallinna maine on tänu ebakorrektsele ja mittekvaliteetsele taksondusele kõvasti kannatada saanud. Meie tahame näidata maailmale heatasemelist Tallinna - nii klienditeeninduse kui ka ausa hinna poolest."

Ajakirjaniku pilguga: Küsida võib kõike
Eelmisel nädalal teatas Eesti Energia, et on esitanud energiaturuinspektsioonile materjali Narva elektrijaamade kulude, tulude ning müügiprognoosi kohta. Tarbijale tähendab see ilmselt 23%-st elektrihinna tõusu järgmisel aastal. Nii see kui ka energiakontserni teiste osade poolt inspektsioonile edastatud info hõlmab sadu lehekülgi. Exceli tabelid, arvutused, valemid, selgitused. Inspektsioon arutab ja arvutab vähemalt kolm kuud, tõenäoliselt kauemgi, et saada aru, kas küsitu on ka põhjendatud. See on ka mõistetav: tegemist on keerulise ja Eesti majanduse jaoks ehk aasta tähtsaima otsusega.
Riigijuhtide rehepaplus
Õnneks ei pea aga tarbijad nii pikka ootusaega taluma. On ju meil eksperdid, näiteks peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Ivari Padar, kes suudavad infot töödelda minutitega ja otsuseid teha sekunditega. Hinnang tuli negatiivne: Eesti Energia soovid polevat põhjendatud.

Milline tomat väärib oksjonit
Kui tavaliselt oleme äriidee rubriigis käsitlenud innovaatilisi tehnikaimesid, ultrafunktsionaalseid kangaid või muid raskesti kopeeritavaid mõttelende, siis seekordset rikkaks saamise võimalust võib katsetada sisuliselt igaüks.
Üks kummalise sisuga kuulutuste vahendamisega tegelev internetileht on eBay oksjonikeskkonna spetsiaalne rubriik Bizarrebids.com-is.
Viimati oli Bizarrebids.com-ist äriidee rubriigis juttu seoses raha- või adrenaliinihimus müüki paisatud iseenda või lähedaste laupadega ja muu nähtava kehapinnaga, mida firmad püüavad kasutada hullumeelseteks turundusvõteteks. Sel korral räägime kaupadest, mida sisuliselt igaüks võiks internetti müügi eesmärgil üles riputada. Kaubale on mõistagi seatud nõue, et see oleks eriline. Isegi kui pakutav toode unikaalsusega ei hiilga, võib kirjaosav omanik müüdavale oluliselt jumet juurde anda. Kohati igavusest, seiklushimust või raha teenimiseks üles riputatud kuulutused pakuvad head ajaveetmise võimalust. Vaadake kodus ringi ja ehk leiate isegi midagi, mille keegi oleks nõus suurema summa eest ära ostma.

Reet Teder: Erasektor ja korruptsioon

Kohtulugu
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hiljutist lahendit tuleb lisaks karistusõigust puudutavatele selgitustele oluliseks pidada ka selle poolest, et käsitlemist leidis äriühingute juhtimise valdkond.
Kes on äriühingu tegelik juht? Kas see, mis näib juriidiliselt korrektne, on seda ka tegelikult?
Kohtul tuli anda hinnang sellele, kas äriühingu juhina töötamise keeld piirdub ainult sellega, et tegutseda ei tohi juhatuse liikmena, või on tegemist laiema piiranguga. Kõnealusel juhul oli isikult võetud varem karistuseks õigus töötada ühe aasta jooksul äriühingu juhina või juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Isik küll lahkus osaühingu juhatusest, kuid jätkas seejärel siiski töötamist samas ettevõttes. Siis mitte küll enam juhatuse liikmena, vaid juhatuse nõunikuna ning tema tegelikud töökohustused sarnanesid suures osas tavapäraste juhatuse liikme kohustustega.

Ettevõtte juht on see, kes ka tegelikult juhib
Riigikohtu lahend nr 3-1-1-34-07
Kaasuse algus ulatub juba aastaid tagasi alanud sündmustesse ja kriminaalmenetlusse, mille tulemusena mõistis kohus praeguses lahendis kaebuse esitaja süüdi ametiseisundi kuritarvitamises (kriminaalkoodeksi alusel). Lisaks põhikaristuseks määratud üheaastasele vangistusele, mis jäeti tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata, mõisteti toona ka lisakaristus. Lisakaristusena võeti isikult ära õigus töötada ühe aasta jooksul äriühingu juhina või juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Vaatamata sellele juhtis ta aga ka pärast kohtuotsuse jõustumist sama äriühingu tegevust edasi, olles vormiliselt tööl kui juhatuse nõunik, mitte aga enam juhatuse liige. Nõuniku ametikohal sõlmis süüdistatav mh töölepinguid, väljastas volitusi, andis lube sularaha väljamaksete tegemiseks, suhtles maksu- ja tolliametiga ning tööinspektsiooniga kui äriühingu juht.

Sandor Liive: vaja võib minna 30 miljardit krooni
Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul on kavandatav hinnatõstmine lisaks investeerimisvajadusele tingitud Narva elektrijaamade kahjumlikkusest.
Hinnatõusu kava
Sündmuste kronoloogia
31. august
Eesti Energia juhid tutvustavad ettevõtte nõukogule kavandatava hinnatõstmise taotlust. Energiafirma nõukogusse kuuluvad poliitikud ja ettevõtjad Jüri Käo, Meelis Atonen, Rein Kilk, Jürgen Ligi, Toomas Luman, Aivar Reivik, Rene Tammist ja Meelis Virkebau
4. september
Eesti Energia avalikustab energiaturuinspektsioonile saadetud hinnatõusu prognoosi. Tõus on 16%, koos muude tasudega umbes 23% ja hakkaks kehtima 2008. aasta 1. märtsist.
5. september
Rahandusminister Ivari Padar ei leia enda sõnul ühtegi argumenti, mis annaks Eesti Energiale alust kavandada hinnatõusu kuni veerandi võrra.
6. september
Andrus Ansip "kärgib" valitsuse pressikonverentsil Eesti Energiaga: "Nii neid asju ei aeta."
7. september
Hansapanga analüütik Maris Lauri soovitab valitsusel Eesti Energiast dividendide võtmist veel kaaluda.

Elektrihinna tõus soosib endist viisi Vene gaasi
Elektrihinna tõus kergitab Vene maagaasi Eesti majaomanike soosituimaks kütuseks.
Pärast Vene gaasi hinna järsku tõusu oleks Eesti Energia müüdav elekter saanud majaomanike meeliskütuseks.
Maja kütmine elektrit kasutava maaküttega on praegu gaasiküttest odavam ja mugavam. Kuid tuleva aasta kevadel ähvardab kavandatav elektrihinna tõus selle eelise nullida. Gaasiga kütmine hakkab siis maksma elektrist ligi kümnendiku vähem.
"Mugava kasutamise pärast eelistavad kliendid eramaja kütteks gaasi," ütles kütteseadmete ettevõtte ART Kütteseadmed OÜ projektijuht Aivar Tensbek. "Venemaa otsus gaasihinda tõsta majaehitajate valikut ei mõjutanud, sest teised kütused kallinesid samuti."
Elekter püsib siiski muude kütustega konkurentsis tänu voolutarbimist ligi kolmandiku võrra vähendavale maaküttesüsteemile. Kuid uued kütusehinnad vähendavad Tensbeki hinnangul rohkem kui 100 000 krooni maksvate maaküttesüsteemide müügiväljavaateid.

Mainet tahetakse osta rohkem, kui on pakkujaid
Eesti juhtivad suhtekorraldusfirmad suudavad pakkuda teenust kõigis Balti riikides.
3 küsimust
Aivar Sõerd
Tallink Hotelsi juht,
endine rahandusminister
ja maksuameti juht
Miks olete kasutanud suhtekorraldust?
Olen kasutanud suhtekorraldusteenuseid eelkõige töötades avalikus sektoris.
Üldiselt oli võimalik toime tulla rahandusministeeriumi oma avalike suhete personaliga, kuna tegemist on väga professionaalsete inimestega.
Millal pidite nõu küsima suhtekorraldusele spetsialiseerunud firmadelt?
Teenuse sisseostmine oli tarvilik vaid suuremate projektidega seoses, kus oli vaja kasutada eri teabekanaleid, kujundusteenuseid või reklaamtrükiseid.
Näiteks võib tuua üldsuse teavitamise EVP-dega seotud muudatustest ning Euroopa kultuurifondide vahendite planeerimise.
Kas olete ka isiklikku nõu küsinud?
Isiklikku kasu suhtekorraldusest ma üle ei tähtsustaks, sest kui tahes professionaalne suhtekorraldaja ei suuda siiski ühtegi inimest totaalselt muuta.

Vahutegu toob Krimeltele juba teise ekspordiauhinna
Korra on Krimelte parima eksportija tiitli võitnud, siseinfo väidab, et nüüd tuleb teine.
"Me kuulume Euroopa nelja suurema tootja hulka," ütleb Jaan Puusaag, ettevõtte asutaja, juhatuse esimees ja üks omanikest. Penosili kaubamärgi all tehtud toodetest läheb 95% piiri taha, kokku müüakse neid rohkem kui 30 riiki. Parajasti käivitatakse uut tehast Venemaal Moskva lähistel, mõni nädal tagasi sõlmiti leping ka Tallinna uue tehase ehitamiseks.
Ehitusvahu ehk montaaživahuga seostub kõigile tuntud purgist välja lastav ning siis paisuv-kihistuv kollakas mass. Tuntuks tegi selle Krimelte suurim konkurent, siinsamas Eestis Pärnu linnas tegutsev, praeguseks Henkeli kontserni kuuluv Makroflex. Lisaks montaaživahtudele toodavad mõlemad keemiatööstused ka ehitusliime, silikoonimassi, akrüülhermeetikuid - kõike, mida saab kasutada tihenduseks ja soojustuseks.

Järelevalve: naftavarud valetatakse suuremaks
Osa Venemaal tegutsevaid välismaa nafta- ja kaevandusfirmasid hindab oma reservi tegelikust suuremaks ja esitab järelevalveametnikele valeandmeid, väitis kohalik keskkonnajärelevalve möödunud nädalal.
"See on uutmoodi äri, millega kahjuks Venemaal on algust tehtud. Ühtki Venemaa seadust rikutud ei ole. Saame vaid öelda, et olge ettevaatlikud," hoiatas keskkonnajärelevalve asejuht Oleg Mitvol.
Mitvol kinnitas, et Venemaa on välisfirmade vastutustundetu käitumise pärast saanud külge halva maine.
Järelevalveametnik tõi näiteks energiafirma Imperial Energy Corp, kelle esitatud andmetes oli naftareservi mahtu ligi 800 protsenti ülehinnatud.
Mitvol on külastanud Venemaal opereerivatesse firmadesse investeerinud USA panku, hoiatades neid väära reservimahu arvutamise metoodika eest.
Virtuaalsed firmad
Vene keskkonnajärelevalve teatel esitavad välismaa naftafirmad kahtlasi, tõendamatuid näitajaid, et veenda investoreid naftareservi väärtuses.

Ajaleht: Viking Line'i edu on Tallinki juhtkonna sigatsemise tagajärg
Talouselämä hinnangul kaotab Tallink turgu "tänu" juhtkonna mürgeldamisele Siljal.
Viking Line'i reisijate arv kasvas tänavu juulis-augustis möödunud aastaga võrreldes 84 200 reisija ehk 5,1% võrra. Kuna reisijate koguhulk sel aastal mullusega võrreldes kahanes, kasvas firma turuosa Tallinna-Helsingi ja Soome-Ahvenamaa-Rootsi liinil.
Majanduslehe Talouselämä ajakirjanik Terho Puusinen leidis seepeale, et Eesti firma juhtkonna kriitikameelega on midagi väga viltu, kui nad reisijastatistikat vaadates oma mullusügisesi lollusi ei meenuta. Mäletatavasti läks Tallinki juhatuse ja nõukogu liikmete Silja Symphony pardal toimunud koosviibimine ülekäte, nii et nõuti juba suletud baari ja kaupluse uuesti avamist ning solvati laeva töötajaid.
Puusineni hinnangul oli Silja Line'il raskusi juba varem - kalli mainega firma ei saanud muutunud konkurentsiolukorras enam Vikingist kõrgemat piletihinda küsida.

Eestlane ehitas robotkala
Madis Listaku väljatöötatud robotkala võib sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, filmida merepõhja ning taimestikku ja vajadusel võtta proove.
Nagu nimigi näitab, olid roboti loomise inspiratsiooniallikaks päris kalad. Lame kuju on võetud railt, tugev sabauim hailt ja küljeuimede puhul on õpitud hea manööverdamisvõimega huulkaladelt.
"Kala moodi ujuva roboti eelis on parem manööverdamisvõime, ta suudab vajadusel hõljuda ühe koha peal, samuti ei keeruta see merepõhjast üles liiva ja muda," ütles Listak.
Viis aastat tagasi alustatud töö jõudis eelmisel nädalal doktorikraadi kaitsmiseni Tallinna tehnikaülikoolis. Roboti arendamine jätkub ülikooli juures tööd alustavas biorobootika laboris.
Esialgu saab robotkalast rääkida ikkagi kui töötavast prototüübist. "Umbes paari aasta jooksul võiks see saada tootmisküpseks," ütles Listak. Selleks tuleks robotkala teha väiksemaks ja vastupidavamaks ning arendada tema tarkvara ehk aju.

Soome muusikatabel hakkab arvestama ka netist tõmmatud lugusid
Soome ametlik singlite edetabel hakkab oktoobrist arvesse võtma ka netist alla laetud lugusid, kuna nende populaarsus kasvab pidevalt ning tavapärane singlimüük väheneb.
Uuendus peaks siglitabelis kajastama senisest rohkem ostjate tõelisi eelistusi, kirjutab YLE 24.
Singlite müük on Soomes aastakümneid suhteliselt nigel olnud. Tabeli kokkupanija Kimmo Saharamäki arvates on netist laadimine üksikute lugude ostmist veidi elavdanud.
Esimene uuendusi arvestav tabel avaldatakse 3. oktoobril.

Baskini anekdoodid
Ülekäigurajal lamab mees. Kõrval seisab politseinik ja uurib seisma jäänud auto juhilt:
"Kuidas see juhtus, et te inimesele otsa sõitsite?"
"Ma ei sõitnud talle otsa! Ma peatusin ülekäigukoha ees ja näitasin käega, et ta läheks üle. Vaeseke imestas ilmselt nii tugevasti, et kaotas teadvuse!"
Psühhiaater kontrollib patsiente, kes on aasta aega ravil olnud ja ootavad väljakirjutamist:
"Eelmisel pühapäeval nägin mootorratturit, kes sattus avariisse Tamme teel. Auto sõitis talle otsa ja lõikas pea otsast. Mootorrattur tõusis, võttis oma pea ja läks apteeki, et talle see tagasi kleebitaks!"

Päevalehe arvamustoimetust asub juhtima Külli-Riin Tigasson
Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhiks saab alates 1. oktoobrist praegune arvamustoimetaja Külli-Riin Tigasson (31).
Tartu ülikooli ajakirjandusharidusega Külli-Riin on kaitsnud magistrikraadi (2003) ning jätkab Eesti valimiskampaaniate teemat ka doktorikraadi saamiseks. On töötanud Raadio Vaba Euroopa Tallinna toimetuses (1999-2003), õppinud Leipzigi ülikoolis. Päevalehe arvamustoimetaja 2003. aastast.
"See töö nõuab ühtviisi nii kiiret intelligentsi kui ka andekust diplomaatia alal, suutlikkust tabada teemavalikuga naelapead ja vajadusel valusalt nähvata, kuid ka oskust meie lugupeetud ja mainekate autoritega töiseid suhteid alal hoida. Ja seda kõike Külli-Riin suudab," ütles peatoimetaja Lea Larin.
Tigasson lubab, et Päevalehe arvamusküljed jäävad foorumiks, kus toimub arutelu ühiskonna arengute ja poliitiliste valikute üle ning kus ilmuvad artiklid tabavad ühiskonna valupunkte.

Palin näitab inglastele Eestit ja uut Euroopat
Pühapäevast hakkab Briti telekanalis BBC One jooksma Monty Pythonist tuntud Michael Palini (pildil) reisisari "Michael Palini uus Euroopa", milles tutvustatakse järgemööda Türgit ja endise idabloki riike, sealhulgas Eestit.
Viimastel aastatel arvukalt reisisaateid teinud inglise näitleja, kirjanik ja televisiooni saatejuht Palin ütles Sunday Timesile, et teda hakkas häirima fakt, et ta tundis Aafrikat paremini kui Ida-Euroopat. Samuti oli tal kõrini imeilusate loodusvaadete kommenteerimisest ning ta otsis inimlikumat lähenemist.
Siiani pole teada, millal täp-semalt Palin Eestit külastas ja millega siin tegeles, kuid tema reisidele pühendatud kodulehel võib näha pisipilti naeratavast Palinist Soome lahe kaldal.

Reitingut mõjutab eelkõige konkureeriv saade ja ilm
Septembri esimese nädala telemagnet oli sarja "Jan Uuspõld läheb Tartusse" avaosa.
10 vaadatavamat saadet
3.-9. september (36. nädal)
Vaatajaid saateminuti kohta
1. Jan Uuspõld
läheb Tartusse Kanal 2 195 000
2. Võsareporter Kanal 2 190 000
3. Aktuaalne
kaamera ETV 166 000
4. Krimi Kanal 2 154 000
5. Sport 21: 30 ETV 151 000
6. Miss World
Estonia 2007 Kanal 2 150 000
7. Inetu Betty Kanal 2 146 000
8. Kes tahab saada
miljonäriks? TV3 142 000
9. Mf Vanglaekspress TV3 140 000
10. Meie ETV 138 000
Allikas: TNS EMOR, teleauditooriumi mõõdikuuring

Küsi laste toitumisalast nõu spetsialistilt
Emmedeklubi.tv liikmetel on oktoobri lõpuni võimalik nõu küsida laste toitumise kohta. Loe esimesi küsimusi-vastuseid.
Küsib Kristi: Laps on hetkel 1,2 -aastane ja saab veel rinda. Alates 10. kuust sööb väga vähe ja valib toitu rohkem kui teised lapsed. Kui ei maitse, ajab kohe suust välja. Samas on ta energiline ja rõõmus ning jookseb ringi. On natukene alla 80 cm pikk ja kaalub 10 kg.
Kui ma rinnaga toitmise ära jätaksin, kas ta hakkaks siis paremini sööma või jääb päris nälga? Kui tissitamine ära jätta, kas siis päevapealt või ainult päevane/öine söögikord?
Mida anda lapsele süüa, kui ta on väga valiv toidu suhtes? Olen talle kartulit, riisi, tatart jne valmistanud erineval viisil ja erinevate lisanditega, kuid tema tahab tissi? Isegi jogurtit ega piima ei joo, kui just kellegi teise väikse lapse käes ta pudelit ei näe ja seda ära ei võta.

TELEGRAPH: Putin loodab üllatuskandidaatidega mõjujõudu kindlustada
Ülakeha paljastav ning üha uuemat relvastust tutvustav Venemaa president Vladimir Putin mängis eile kohaliku valijaskonnaga ning ka ülejäänud maailmaga, määrates tundmatu ametniku riigi peaministri kohale, kirjutab Briti ajaleht The Telegraph.
Eksperdid olid seni veendunud, et peaministri kohale määratakse Sergei Ivanov, üks kahest veebruaris asepeaministriks nimetatud mehest.
Viktor Zubkovi, riikliku finantsjärelvalve juhi, peaministriks määramine tõestas taaskord kui ettearvamatu võib Putini käitumine olla.
Zubkovi, kes on laiemale avalikkusele tundmatu, peetakse Putini mentoriks ajast, mil nad mõlemad töötasid Sankt-Peterburi linnapea büroos. Samuti olid nad ka kolleegid KGB aegadel.
Uus peaminister ei ole mitte ühegi poliitilise jõu liidrite hulgas. Nagu teada, on võim suuresti jagatud Putini omaaegsete KGB või Peterburi linnavalitsuse kolleegide vahel.
Lisaks veel asjaolu, et Zubkovi tugev isiksus ning lähedus Putinile võib lubada tal presidendivalimistel tõusta omamoodi kompromiss-kandidaadiks.

MART HELME: Putini ja Zubkovi esiletõusu vahel pole võrdusmärki
Zubkovi võimule tulek on seotud valimistega, kuid mitte nii nagu entusiastlikud kremlinoloogid räägivad, et nüüd me juba teame, kes on Venemaa järgmine president.
Mitte mingil juhul ei maksa võtta malli sellest, kuidas Putin ise presidendiks sai, et toodi samamoodi ootamatult ning just nagu kõrvalt üks inimene.
Pigem võime Zubkovi määramist peaministriks näha kontekstis, kus Putin on eriteenistusliku oligarhia nägu ning hääl.
Sõna oligarhia ei kasuta ma siinkohal Venemaale omases tähenduses, kus jutt on mingitest rikastest ärimeestest, kes võimu suunavad. Jutt on hoopis klassikalisest Vana-Kreeka mõistes oligarhiast, mis tähendab ühe jõugu võimu.
Venemaal on praegu väga selgelt kinnistunud eriteenistusliku jõugu võim. Zubkovi profiili vaadates on näha, et tegemist on Peterburi inimesega. Samuti on ta Putinile väga lähedal seisev isik, keda usaldavad nii praegune president kui ka tema lähikondsed. Ta tugevdab peterburilikku-eriteenistuslikku löögirusikat, mis Venemaad praegu juhib ja valitseb.

DEUTSCHE WELLE: Putini kübaratrikk jänes Zubkoviga ennustab halba
Deutsche Welle raadio Venemaa uudiste osakonna juht Cornelia Rabitz leiab tänases arvamusartiklis, et Putini kübaratrikk Zubkoviga ennustab halba Venemaa demokraatia tulevikule.
Vladimir Putin tõmbas kübarast jänese välja. Selle jänese nimi on Viktor Zubkov. Ja nagu sellisele trikkidele kohane, oli publik üllatunud, hüüdis "ohh!" ja "ahh!" ning imestas. Kes on see Zubkov? Temast on vähe teada. Ta on rahandusekspert ja Putini Peterburi-päevade usaldusalune. Ta on silmapaistmatu poiss teisest reast. Must hobune.
Võibolla ei ole see isegi oluline. Tähtis on see, et Putin on taas inimestele nukujuhtimisnööre näidanud. Ta on poliitik, kellele meeldib publikule mõistatusi anda, suitsupomme visata ja salajas tegutseda. Ta on poliitik, kellele meeldib inimesi üllatada ja näidata maailmale, et Vene poliitikas on ainult üks inimene, kes nööre tõmbab: Vladimir Vladimirovitš Putin, KGB-minevikuga president.

MAREK STRANDBERG: Alusega hirmud Steri asjus
Aastal 1994 toimus Saue naabervallas Sakus (Kiisal) üks traagiline sündmus.
Nimelt lasid kaks meest köiega ühe nooruki radioaktiivsete jäätmete hoidla šahti, kust too pidi välja tooma metallkonteinereid. Seda nooruk ka tegi. Valades üht konteinerit hoidla põhjas tühjaks, veeres sellest täiteliivale ampull kollakalt läikiva metalliga. Ahvatlev värk - ampulli pihus hoides sulas see. Ampull koos selle metalliga rändas taskusse ja metallkonteinerid metalli kokkuostu.
Kodus riiulis olnud ampull viis mehed kiiresti hauda. Nendega kaasas olnud 13-aastane nooruk pöördus aga hiljem haiglasse, sest tasku alla jäänud jalanahale oli tekkinud põletushaava meenutav vigastus, mis ei paranenud sugugi. Arst taipas, et tegu võib olla kiirguskahjustusega, ja sel moel ohtlikule ainele jälile jõutigi.

EERIK-NIILES KROSS: Kutse torutantsule
Mitmed viimaste nädalate vältel Eesti avalikkuse ette visatud argumendid kurikuulsa Vene-Saksa gaasitoru teemal meenutavad kangesti ühte peaaegu 200 aasta tagust vaidlust.
New Yorgi kuberner Martin van Buren kirjutas 1830. aastal USA presidendile mõeldud pöördumises: "Selle maa kanalite süsteemi ohustab uus transpordi vorm, mida kutsutakse raudteeks… Nagu te peaksite teadma, härra president, raudtee vaguneid tõmbavad tohutul, 15-miilisel tunnikiirusel liikuma nn vedurid, mis lisaks reisijate elu ja tervise ohustamisele möirgavad ja norskavad oma teel läbi maastiku, pannes põlema vilja, hullutades kariloomi ning hirmutades naisi ja lapsi. Kõigevägevamal ei olnud kindlasti kunagi kavas panna inimesed sellisel kaelamurdval kiirusel reisima."
Prantsuse poliitik Franćois Arago kirjutas aga 1825. aastal: "Transport raudteevagunites kastreeriks meie sõjaväe ja võtaks neilt võimaluse teha suursuguseid jalgsirännakuid, mis on meie armeede triumfides nii suurt rolli mänginud."

RAIN KOOLI: "Alks" reklaami ei vaja
"Põruta puusse! (Nõutav oma auto või jalgratas)"
Kui mõnele ettevõtlikule ärimehele turgataks pähe tootestada vastu puud sõitmine, enesetapp või pea ees vastu seina jooksmine, ei arutaks me ju tõsimeeli, kas lubada neil oma avangardistlikke tooteid reklaamida või mitte. Isegi sigarettide ja muu tubaka puhul ei tee me seda enam.
Aga alkoholi puhul justkui oleks endiselt midagi, mille üle vaielda.
Alkoholi kahjulik mõju ei ole enam ammu mingi saladus. Mõistlikus koguses või mitte, fakt jääb faktiks - lahjemgi alkohol kahjustab suu ja kurgu limaskesti ning võib pikemaaegsel tarvitamisel tekitada mitmeid haigusi. Õnnetusjuhtumitest rääkimata. Sellest hoolimata suhtume sellesse, nagu oleks see kuidagi õilsam ja ilusam kui muud tervist kahjustavad mõnuained.

Kirjad: Sammas kui autasu
Lugedes seinast seina arvamusi Vabadussõja võidusamba monumendi kavandist, jääb mulje, et monumendi mõte on paljudel tagaplaanil.
Olen arvamusel, et see tuleb pühendada tänutäheks kõigile Vabadussõja võitlejatele post mortem. Inimestele, kes surid või riskisid oma eluga selleks, et eesti rahvas saaks vabaks. Parimatest parimad võitlejad said omal ajal kõrged autasud: Vabadusristid. Meie põlvkondadel, kes me naudime võidetud vabadust, on emotsionaalne sümboolselt autasustada kõiki Vabadusõjas olnuid Vabadusristiga. Tehkem seda!
Olen võitnud kavandi tuline pooldaja, sest selles on sisu. Mis puutub kunstilisse kujundusse, siis jätaks selle spetsialistidele. Maakaardi asendaks Vabadusristi originaalkujutisega.
Leo Lipre, pensionär

Kirjad: Vabadusrist - milline valida? 
Valitsuse ettepanek kujutada tulevasel Vabadussõja ausambal Vabadusristi II liigi 1. järgu teenetemärki (VR II/1) on esmapilgul tore, aga tekitab siiski probleeme.
"Vabaduse Risti põhikirja" järgi saab VR II liigi 1. järgu aumärgi anda ainult sõjas ülesnäidatud vapruse eest ja ainult sellele, kellel on juba enne olemas VR II/2 või ta on selleks vähemalt esitatud (ka VR II/2 saab anda ainult sellele, kellel on eelnevalt olemas VR II/3 või on selleks esitatud). VR III antakse aga ainult "kodanliste teenuste" eest.
Kõige lihtsam on VR liike eristada värvi järgi - VR I on valge (musta kilbiga, millel "E" ja mõõgaga käsi), VR III on sinine, valge kilbiga. Valitsuse soovitatud VR II on aga must, punase kilbiga. Et ausambal tuleks märgi värvilahendust kuidagi siiski edasi anda, siis minu arvates must rist Vabadussõja ausambale ei sobi.

REPLIIK: Miskit on mäda
Sel kevadel muutis riigikogu karistusseadustikku - korduv pisivargus on nüüd väärtegu, mille karistus on rahatrahv või arest.
Kevadeni oli see kuritegu, mille puhul võis rakendada ka vanglakaristust. Eestis on aga kümneid kinnipeetavaid, kes on trellide taga just korduva näppamise tõttu, kuigi praegu selle eest enam vanglasse ei satu.
Küsimus ei ole selles, kas kohukese või paari teksade vargus dekriminaliseerida, see on juba karistusseadustikku muutes ära otsustatud. Probleem on muutuse tagasiulatavuses.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees usub, et tagasiulatuvalt ei saa karistusi ümber vaadata ning lõpetada tuleks vaid pooleliolevad kriminaalmenetlused, sest muudatus ei näinud ette rakendusmehhanismi. Õiguskantsleri nõunik arvab, et asjassepuutuvaid vange ei saa automaatselt vabastada, aga nad peaks pöörduma riigikohtusse. Päevalehega kõnelnud kohtunik on aga veendunud, et kinnipeetavad tuleks vabastada. Mitmete vangide enne tähtaega vabastamise taotluse puhul on kohus leidnud, et inimene oleks pidanud ammu vabaduses olema.

JUHTKIRI: Must hobune
Venemaa valitsuse tagasiastumine oli ettearvatav. Uue peaministri isikust arvasid analüütikud leidvat ka uue presidendi nime.
Sai ju ka Vladimir Putin 1999. aasta augustis alul peaministriks, pärast Boriss Jeltsini tagasiastumist sama aasta viimasel päeval presidendi kohusetäitjaks ning 2000. aasta märtsivalimiste järel juba "päris" presidendiks.
Paar päeva enne valitsuse tagasiastumist hakkas lekkima info, et uueks peaministriks võib tõusta senine asepeaminister Sergei Ivanov. Mees, kes on tõusnud viimasel ajal Putini paremaks käeks ning tõrjunud sellelt kohalt Dmitri Medvedjevi. Ivanovi nimetamine olnuks asjade igati loogiline käik.
Kuid Venemaa on riik, kus loogika harva toimib. Seal toimib ettearvamatus ning täiesti tundmatu, kuid luureorganitega tihedalt seotud Zubkovi tõus peaministriks kinnitab vaid seda. Analüütikud arvavad nüüd, et vaevalt tehakse Zubkovist samasuguse jõulise ajupesuga kui omal ajal Putinist ka uus president. See oleks ebaloogiline. Kuid nagu mainitud, loogikaga on Venemaal vähe pistmist.

Kaheksane uudis: lind sooritas maailma pikima lennu
Sel nädalal teatati ametlikult, et üks vöötsaba-vigle on hakkama saanud maailma pikima peatusteta lennuga.
Lindu jälgiti tema teekonnal Uus-Meremaalt Alaskale ja tagasi, kirjutab BBC.
Emane jälitusseadmega varustatud vöötsaba-vigle maandus nädalavahetusel pärast kaheksa päeva kestnud lendu, mille pikkuseks oli 11 500 kilomeetrit.
Erinevalt tavalistest merelindudest, kes pikkadel retkedel söövad ja puhkavad, lendas vöötsaba-vigle aina edasi.
Sama lind sooritas ka eelmise rekordi, milleks oli 10 200 kilomeetrit.
"Me olime küllaltki imestunud, kui ta lendas 10 200 km põhja poole," rääkis Massey ülikooli ökoloog Phil Battley. "Kuid fakt, et ta suutis lennata nüüd 11 500 km…see on nii kaugel sellest, mida uskusime kümme aastat tagasi. Arvasime, et 5000-6000 km pikkune lend on ülipikk. Praegu on see aga kahekordselt ületatud."

Amišid annetavad suure summa oma laste mõrvari abikaasale
Pennsylvanias koolitulistamise käigus viis tüdrukut kaotanud amišite kogukond on otsustanud annetada raha mõrvari lesele.
Annetuste teel kogutud 4,3 miljonit dollarit on otsustatud annetada kolme lapse emale Marie Robertsile, kirjutab Reuters.
Marie abikaasa Charles Carl Roberts, kes oli kohalik piimaauto juht ning ei kuulunud amišite kogukonda, sidus kinni ja tulistas kümmet amiši koolitüdrukut vanuses kuus kuni 14 nende klassiruumis 2. oktoobril möödunud aastal. Viis tüdrukut sai surma ning seejärel tappis mees ka iseenda.
Haavata saanud tüdrukud pöördusid tagasi kooli detsembris. Kaks vajas ka taastusravi.
Kõige rängemalt vigastada saanud ellujäänu, Rosanna King, on sunnitud liikuma ratastoolis, on võimetu rääkima või kõrvalise abita sööma. Tüdruku vanemad teatasid ühisavalduses, et ta naeratab siiski palju ning on säilitanud hea kuulmis- ja nägemisvõime.

Euroopa Komisjoni seksiskandaal võib uppi lüüa Saksamaa valitsuse
Euroopa Komisjoni (EK) asepresidendi Günter Verhaugeni armukese edutamise ümber keerlev seksiskandaal kogub tuure uute süüdistustega, mis võivad uppi lüüa Angela Merkeli koalitsiooni Saksamaal.
Täna ilmusid Saksa meedias süüdistused, et Günter Verhaugen, Euroopa Komisjoni mõjukuselt teine mees, edutas oma armukest, kirjutab The Times.
63-aastane Saksa poliitik on varemgi sama naisega seksiskandaali tekitanud - möödunud aastal sattus ta täies alastuses koos oma nõuniku/armukese Petra Erleriga pildile. Samas on Verhaugen alati eitanud, et ta suhe Erleriga oleks sõprusest kaugemale arenenud.
Viimaste süüdistuste autor on Saksa poliitik Katrin Fuchs, kes on Verhaugenite abielupaari sõber olnud juba kaks aastakümmet. Proua Fuchsi sõnul on Günter Verhaugen talle tunnistanud oma armusuhet Erleriga: "Ja ta tunnistas, et on preili Erleriga käinud 2005. aasta kevadest peale."

Vanaisa koer tappis Prantsusmaal väikese tüdruku
Ida-Prantsusmaal Langres en Haute-Marne's sai kaheaastane tüdruk oma vanaisa koeralt rängalt pureda ning suri.
Tüdruk mängis parasjagu aias, kui vanaisale kuuluv Ameerika Stafforshire'i terjeri ja bokseri ristsugutis teda ründas, kirjutab Le Figaro. Kiirabi viis näo piirkonnas raskelt vigastada saanud tüdruku helikopteriga Dijoni haiglasse, kuid arstid ei suutnud teda päästa.
Tüdruku vanaisale kuulunud 9-aastane koer oli linnavalitsuses registreeritud. Kuna koer viibis koduaias, ei pidanud ta ka suukorvi kandma.
Tegemist on juba teise sarnase juhtumiga kahe nädala jooksul. 26. augustil ründas Epernay's 18 kuust tüdrukut tädile kuulunud Ameerika Stafforshire'i terjer.
Õnnetus juhtus tüdruku enda kodus. Lapse ema võttis tööle läinud õe koera mõneks tunniks enda juurde hoiule. Mänguhoos koer võttis tüdruku pea oma lõugade vahele ning raputas. Ka tütart päästa proovinud ema ei suutnud tüdrukut koera lõugade vahelt vabastada.

Ameeriklaste keskmine eluiga on tõusnud 78 aastani
Värske uuringu andmeil on tegemist senise rekordiga, mis märgib südamehaigustest, vähist ja südamerabandustest tingitud surmade vähenemist.
Kolmapäeval USA haigustekontrolli ja ennetamise tegeleva ameti poolt avaldatud uuringu andmeil on samas võrreldes 2005 aastaga tõusnud väikelaste suremus, kuigi amet nimetas seda tõusu statistiliselt mitteoluliseks, kirjutab Reuters.
Alla üheaastaste imikute suremus on mustanahaliste hulgas suurem kui valgete seas.
Ühendriikide tervisehoiustatistikat avaldava ameti hinnangul võib aastal 2005 USAs sündinud laps elada keskmiselt 77,9 aasta vanuseks ja tegemist on järkjärgulise tõusuga viimaste kümnendite lõikes.
Aastal 1955 oli ameeriklase keskmine eluiga 69,6 ja aastal 1995 75,8.
Eelnevalt avaldatud andmete põhjal asub umbes 300 miljoni elanikuga USA rahvusvahelises keskmist eluiga käsitlevas tabelis 42. kohal.

Endised moslemid nõuavad kõigile õigust islamist loobuda
Vastuolulisena mõjuval kuupäeval 11. septembril kirjutati alla Euroopa tolerantsuse deklaratsioonile, mis juhib endiste moslemite kinnitusel tähelepanu usuvabaduse puudumisele islami kultuuris.
Möödunud teisipäeval, mil möödus 6 aastat terrorirünnakutest USA-le, kirjutasid endised moslemid mitmest Euroopa riigist Haagis alla Euroopa Tolerantsuse Deklaratsioonile. Oma poolehoidu dokumendile avaldasid ka mitmed tuntud Hollandi poliitikud ning ajakirjanikud, vahendav Deutsche Welle.
Deklaratsiooni allakirjutamiseks valiti nimelt 11. september, soovides sellega mõista hukka äärmuslike islamivõitlejate terrorit ning tolerantsuse puudumist. Kriitikute sõnul seob valitud kuupäev asjatult islami usku terrorismiga.
Endised moslemid Hollandist, Suurbritanniast, Saksamaalt ning Skandinaavia maadest tahavad tõmmata tähelepanu "usuvabaduse puudumisele islami kultuuris".

Norra tahab keelata meditsiinitöötajate importimise
Norras valmistatakse ette seadust, mis keelaks vaeste riikide tervishoiutöötajate Norrasse meelitamise.
Norra sotsiaal-ja tervishoiudirektoraat on esitanud seaduseelnõu, mis peaks aitama peatada tervishoiutöötajate väljavoolu vaestest Aafrika, India, Ladina-Ameerika ja Ida-ning Lõuna-Eurioopa riikidest, kirjutab VG Nett.
Norra on seega esimene riik maailmas, mis hakkab arengumaade ajude väljavoolu takistama.
Sotsiaal-ja tervishoiudirektoraadi direktor Bjørn-Inge Larssen on tervishoiu pärast mures: "Praegu on maailmas lood nii, et üle 100 riigi ei tule oma jõududega toime kõige elementaarsemate tervishoiuteenuste pakkumisega."
"Norras kahekordistub üle 60-aastaste inimeste osakaal järgmise 40 aastaga. Meie vajadus tervishoiu-ja hooldustöötajate järele kasvab dramaatiliselt," rõhutas Larssen.

Vene suurlehe peatoimetaja asetäitjat süüdistatakse väljapressimises
Venemaa siseministeeriumi uurimiskomitee algatas Nezavisimaja Gazeta peatoimetaja asetäitja suhtes kriminaalmenetluse, süüdistades teda väljapressimises.
Tegemist on šantaažiga, teatas Interfax. Vastavalt uurimise andmetele nõudis ajalehe töötaja, kelle nime ei avalikustata, põllumajandusminister Aleksei Gordeevilt igal kuul 30 000 dollarit.
Vastasel juhul lubas ajakirjanik mehest meedias negatiivseid materjale levitada.
Peatoimetaja asetäitja peeti kinni raha saamise hetkel ning süü tõendamisel ootab teda seitsme- kuni 15-aastane vangistus.
Nezavisimaja Gazeta peadirektor ja peatoimetaja Konstantin Remtšukov teatas, et kriminaalasi tema asetäitja vastu on provokatsioon ning surve avaldamine seoses alanud valimiseelse kampaaniaga.
Ajaleht kuulus kuni 2005. aastani oligarh Boriss Berezovskile, kes Venemaalt põgenes ja elab nüüd Londonis. Lehe ostnud Konstantin Remtšukov on 2004. aastast majandusminister German Grefi abi.

Ben Afflecki filmi esilinastus lükati Madeleine'i kadumise tõttu edasi
Suurbritannias lükati edasi neljaaastase tüdruku kadumisest rääkiva USA mängufilmi esilinastus, kuna see sarnanevat liialt Madeleine McCanni juhtumiga.
Mängufilmi Gone Baby Gone, mis on Hollywoodi näitleja Ben Afflecki režissööridebüüt, esilinastus on filmitootja initsiatiivil edasi lükatud 28. detsembrile, kirjutab BBC.
Filmi levitaja Buena Vista International on siiski esilinastuse määramata ajaks edasilükanud.
Filmis kadunuks jäävat tüdrukut mängiv Madeleine O'Brien kaob stsenaariumi kohaselt üsna sarnaselt nagu kadus Portugalis kolmandal mail Madeleine McCann.
Buena Vista kinnitas, et kompanii suhtub väga tundlikult Madeleine McCanni kadumise ümber seonduvasse. "Me oleme teraselt jälginud arenguid Madeleine'i juhtumi uurimisel ja otsustasime filmi esilinastuse Suurbritannias edasilükata," seisab kirjas kompanii avalduses.

ÜRO raport: laste suremus on rekordmadalal tasemel
ÜRO Lastefondi uuringu kohaselt on tänu immuunsuse tugevnemisele alla viieaastaste laste suremus maailmas rekordiliselt madalal tasemel.
Samuti on tõhustunud malaaria leviku vastane võitlus, seisab kirjas UNICEFi raportis.
Raport lisab, et siiski suri aastal 2006 peaaegu kümme miljonit last, kelle vanus oli alla viie aasta.
"Laste surmade arvu vähenemine 13 miljonilt 1990 aastal 9.7 miljonini aastal 2006 tuleneb mitmetest erinevatest mõjuritest nagu laste immuunsussüsteemi tugevnemine, üha suurenev väikelaste toitmine rinnapiimaga emade poolt ja moskiitovõrkude kasutamine, et piirata malaaria levikut," seisab raportis kirjas.
Laste suremus kahanes märgatavalt Marokos, Vietnamis ja Dominikaani Vabariigis, kus suri tänavu kolmandiku võrra vähem lapsi.
Kui Hiinas suri 1990 aastal 45 last 1000 lapse kohta, siis aastal 2006 suri 1000 lapse kohta 26 last. Indias on sama näitaja langenud 16 aastaga 115-lt 76-le.

Värske peaministrikandidaat lõi Vene meedia kihama
Vene meedia kihab värske peaministrikandidaadi Viktor Zubkovi ümber nagu sipelgapesa: üks leht arvab, et Zubkovi ootab lend presidenditoolile, teine usub, et selle posti saab hoopis Zubkovi väimees.
Novõje Izvestija ja Tvoi Den väidavad, et Mihhail Fradkovi valitsuse tagasiastumine ja föderaalse finantsjärelevalve teenistuse juhi Viktor Zubkovi esitamine uueks peaministrikandidaadiks oli üllatus ja isegi Kremli vanad apparatšikud olid kindlad, et valitsust hakkab juhtima asepeaminister Sergei Ivanov.
Samas märgib Nezavisimaja Gazeta oma allikatele viidates, et Fradkovi lahkumine oli kokku lepitud juba paar nädalat tagasi. RBK Daily kirjutab, et naftavaldkonna kõrgemad ametiisikud kinnitasid, et Fradkovile pakutakse juhi ametikohta uues Rosneftgasi alusel loodavas riigi naftakorporatsioonis.
Politoloog Gleb Pavloski teatas Gazetale, et Zubkov on just see inimene, kes saab uueks Venemaa presidendikandidaadiks.

Mustanahalise neiu piinajaid ähvardab eluaegne vanglakaristus
USA avalikkust vapustas viimastel päevadel juhtum, kus kuus inimest hoidsid ühe nädala furgoonelamus kinni noort mustanahalist neidu ning piinasid teda ebainimlikul moel.
20-aastast Megan Williamsi sunniti sööma roti väljaheiteid, kägistati kaabliga, pussitati jalga, kallati üle kuuma veega, vägistati, sunniti tualetist jooma ning peksti, teatab Associated Press.
Nüüd ähvardab kõiki kuut piinajat eluaegne vanglakaristus, kuid huvitaval kombel pääsesid piinajad, kõik valgenahalised, nn. hate crime-süüdistusest, mida kasutatakse rassivihast tingitud kuriteo liigitamisel.
Ametivõimude hinnanguil ei esitatud piinajatele antud süüdistust, kuid kõikide teiste süüdistuste summaga peaks eluaegne vanglakaristus garanteeritud olema. Siiski ei ole välistatud, et hiljem süüdistatakse kurjategijaid ka rassikuriteos.

Moslemitel algas Ramadan
Eile õhtul algas maailmas elavatele moslemitele püha kuu Ramadan ehk paastukuu, mille ajal saadeti prohvet Muhammedile Koraan.
Sel kuul peavad islamiusulised paastuma, hoidudes söömisest ja joomisest ööpäeva valgel ajal.
Usutakse, et iga hea tegu tasutakse Allahi poolt mitmekordselt, samas on sel kuul toimepandud patud tõsisemalt karistatavad.
Prohvet Muhammed ütles: "Ramadanikuu saabudes paradiisi väravad avanevad ning põrgu väravad sulguvad, deemonid seotakse kinni ning ingel teatab: "See, kes sünnitab head, astugu ligi! See, kes sünnitab halba, hoidku end tagasi!" ning nii käib see kuni Ramadanikuu lõpuni."
Ramadanikuu on islamikalendri (hižri) järgselt 9. kuu. Kuna tegemist on kuukalendriga, siis on islamikalendri aasta kümne päeva võrra lühem kui tavaline päikesekalendri aasta. Seepärast ei ole ka islami religioossetel pühadel päikesekalendris kindlaid kuupäevi, igal aastal nihkuvad kõik pühad kümne päeva võrra ettepoole, teatas islam.pri.ee.

Jabloko noormehed süütasid ennast põlema
Jabloko noorteühenduse liidrid Ilja Jašin ja Aleksandr Šuršev panid Putini operatsiooni "Järglane" vastu protestides ennast Kremli müüride juures põlema.
Noored riputasid üles loosungi "Mitte mingeid järglasi või põle põrgus", vahendas newsru.com.
"Valitsuse erru saatmisega alustas Vladimir Putin põhiseadusevastast võimu üle andmise protsessi oma pärijale," ütles Jašin ajakirjanikele. Ta lisas, et oma aktsiooniga protestib Noor Jabloko järglaseoperatsiooni vastu ja nõuab, et uus president valitaks vabadel ja ausatel valimistel, mitte nimetataks praeguse riigijuhi poolt.
Endapõletamise aktsioon kestis ligi ühe minuti, pärast mida põlevad opositsionäärid kustutati tulekustutitega. Sündmuskohale tulnud kiirabi saatis kannatanud Sklifosovski instituuti.
Venemaa president Vladimir Putin rahuldas eile valitsuse tagasiastumispalve ja esitas kohe parlamendile peaministrikandidaadiks föderaalse finantsjärelevalve teenistuse juhi Viktor Zubkovi.

Vähemalt 49 inimest tapnud Moskva maniakk jõudis kohtusse
Vene meedia tituleeris sarimõrtsuka "Bitsevski maniakiks" Moskva lõunaosas asuva pargi järgi, kus mees enamuse mõrvadest sooritas.
Mõrvades süüdistatav Aleksander Pitšuškin ise väidab, et ta on tapnud rohkem kui 49 inimest, kirjutab BBC.
Paljud venelased sooviksid näha mehe hukkamist, aga Venemaa on loobunud surmanuhtluse kohaldamisest vangidele ja meest ootab tõenäoliselt ees eluaegne vangistus.
Aleksander Pitšuškin ise peab ennast maailma kõige "viljakamaks" mõrvariks.
Lõuna-Moskvas asuvas kaupluses müüja abilisena töötanud meest süüdistatakse 49 inimese tapmises 14 aasta jooksul.
Mõrvad "malelaual"
Süüdistuse kohaselt meelitas Pitšuškin oma ohvrid Moskva eeslinnas asuvasse Bitsevski metsa, kus ta nad alkoholist purju jootis ning seejärel haamriga surnuks peksis.

Putin leppis armulikult valitsusvahetusega
Presidendi valik peaministri kohale oli täiesti ootamatu ja segadust tekitav.
Eilsel kohtumisel president Vladimir Putiniga palus peaminister Mihhail Fradkov oma valitsuse ametist vabastada, riigipea oligi ettepanekuga päri ning esitas juba mõni tund hiljem uue valitsusjuhi kohale üllatuskandidaadi - vähe tuntud Viktor Zubkovi.
Kuigi spekulatsioone valitsusvahetuse kohta liikus aina enam, tuli Fradkovi tagasiastumine siiski ootamatult. Veelgi ootamatum on aga senise nn finantsluure juhi Zubkovi esitamine peaministriks.
Putini teise ametiaja eel samuti üsna üllatuslikult valitsuse etteotsa tõusnud Fradkov põhjendas lahkumist lähenevate suurte sündmustega Venemaal ja sooviga anda presidendile täiesti vabad käed otsuste tegemiseks.

Venemaa vastas Ameerikale, lõhates "kõigi pommide isa" 
Kui eilset Venemaa meediat uskuda, peaks kogu ülejäänud maailm värisema hirmust.
Endine Nõukogudemaa on nimelt saanud endale kõige võimsama vaakumpommi. Paraku võeti uudis läänes vastu paraja irooniaga.
"Te näete nüüd seda relva tegevuses, pommi, millel pole võrdset kogu maailmas," teatas Venemaa kindralstaabi ülema abi Aleksandr Rukšin riikliku telekanali ORT eetris. Näidati kaadreid, kuidas pommitaja Tu-160 heitis lõhkekeha katsetamispaigal asuvate makettide pihta. Järgnes tulepall, mille järel oli näha mitmekorruselise hoone põrmustumist.
"Testi tulemused kinnitavad, et uue õhurelva efektiivsus ja jõud on võrreldavad tuumapommiga," lisas Rukšin. Lääne infokanalitesse jõudis uudis vaid Venemaa väitena, mida ei kinnitanud ükski sealne ekspert. Vaakumpomme on katsetatud varemgi ja Venemaa on veel eriti kurikuulus selle poolest, et on neid minevikus kasutanud Afganistanis ja Tšetšeenias elavate inimeste peal.

Kohalik netileht paljastas kogemata võimaliku uue allveelaevaprojekti
Venemaa võib olla välja töötamas uut tüüpi tuumaallveelaeva, mis suudaks patrullida pinnale tõusmata kauem kui olemasolevad diiselmootoriga alused, kirjutas eile Kommersant.
Projekti koodnimega 20120 avalikustas aga esimesena läinud nädalal hoopis Nižni Novgorodi oblasti Sarovi linnavalitsuse ametlik internetilehekülg. Nimelt külastas linna samanimelise allveelaeva komandör ja sellega seoses avaldati ka infot uue allveelaeva kohta.
Asjaolusid uurima asunud Kommersandile ei soovinud linnavõimud ega sõjaväe esindajad enam midagi rääkida. Sellegipoolest oletas ajaleht, et projektis 20120 katsetatakse tehnikat, mis erineb senistel allveelaevadel kasutatavast täielikult. Võimalik ka, et arendatakse edasi juba Nõukogude ajal käsil olnud lahendust, mis nägi ette diiselallveelaevade varustamise väiksemate tuumareaktoritega, pikendamaks nende operatiivaega ilma pinnale tõusmata.

Jaapani peaminister pani ootamatult ameti maha
Vaid aasta aega Jaapani valitsust juhtinud Shinzo Abe üllatas eile oma kaasmaalasi, teatades, et lahkub ametist. Skandaalid on Abe kabinetti saatnud juba ametisse asumisest saadik. Neli ministrit on tagasi astunud ja üks tegi mai lõpus enesetapu.
"Rahvas vajab juhti, keda usaldada," ütles Abe, viidates oma partei valimiskaotusele juuli lõpus toimunud ülemkoja valimistel. Abe avaldas lootust, et tema samm lihtsustab Jaapani mereväe osaluse pikendamist Afganistani missioonil.
Tõenäoliselt jätkab Abe peaministrina, kuni valitakse erakonna uus juhatus. Tema asemel võib liberaaldemokraatliku partei juhiks ja peaministriks tõusta erakonna peasekretär Taro Aso, kelle vaated on kaitsepoliitikas Abe omadega sarnased.

Viis valda jäi kaubabussist ilma
Lõuna-Läänemaa viie valla külad jäid sellest nädalast ilma aastakümneid käinud kauplusautost, sest auto tõi Lihula tarbijate ühistule kahjumit, omavalitsused aga ei soovinud eraettevõtet doteerida.
Lihula tarbijate ühistu esimees Arvo Miilmets selgitas, et kõige rohkem kasutasid kauplusautot Lihula ja Hanila valla elanikud, kirjutab Lääne Elu.
Miilmetsa sõnul oli kauplusauto käive 200 000 krooni ringis kuus, käive püsib ühesugune mitu aastat, kuigi hinnad on kõvasti tõusnud.
Esialgu pidi kauplusauto lõpetama 1. oktoobrist, aga et bussi mootor ütles üles, tuli aeg varem kätte ja kauplusauto jäi käigust ära sellest nädalast.
Kevadel teavitas Miilmets kauplusauto sulgemisest ka omavalitsusi, kuid need pidasid dotatsiooni liiga suureks.
Saleverest on lähimasse poodi Kõmsil 10, Lihulasse 25 ja Virtsu 20 km.

Eesti e-valimiste looja saab rahvusvahelise auhinna
Rahvusvaheline Noortekoda JCI tunnustab igal aastal maailmas kümmet alla 40-aastast noort inimest, kes on silma paistnud oma saavutustega kas ärilises, ühiskondlikus või isiklikus arengus. 2007.aasta laureaat on TOYP auhinna 25-aastases ajaloos teise eestlasena IT-guru Tarvi Martens.
Edukus ja märkimisväärsed saavutused oma tegevusvaldkonnas, mis toovad kasu ühiskonnale ja on innustavaks eeskujuks teistele, on tingimused, millest lähtudes tunnustab Rahvusvaheline Noortekoda JCI (Junior Chamber International) tublisid noori inimesi TOYP (The Outstanding Young Person) auhinnaga.
Kandidaate valitakse äri, poliitika, akadeemilise tegevuse, kultuuri, eetika, meditsiini, religiooni, sotsiaalse ja ühiskondliku tegevuse ning isikliku täiustumise kategooriates.
Maailma Väljapaistva Noore Inimese auhinnale esitasid sel aastal 42 riiki 157 kandidaati, kelle hulgast hindamiskomisjon nimetas vaid 10 laureaati. Eestlastest on rahvusvahelise TOYP auhinna varem saanud 1993. aastal Mart Laar tollase noorima demokraatiameelse peaministrina Euroopas. TOYP laureaadid on olnud näiteks John F. Kennedy, Wayne Gretsky ning paljud teised tuntud inimesed.

Maalehte hakkab taas juhtima Sulev Valner
17. septembrist saab Maalehe uueks peatoimetajaks Sulev Valner, kes on sellel ametikohal ka varem töötanud.
Maalehe uueks juhatuse esimeheks saab alates 15. oktoobrist Tere piimatööstuse endine juht Kadi Lambot, teatas Ekspress Grupp börsile.
"Senine Maalehe peatoimetaja Peeter Ernits jätkab peatoimetaja asetäitjana, Tartu toimetuse juhina," ütles Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito, kelle sõnul on Valneri naasmine on tingitud soovist tugevdada veelgi lehe sisulist juhtimist.
"Soodsate asjaolude kokkulangemise tõttu oli Sulev Valner valmis taas asuma Maalehe etteotsa - kuna ta on Maalehte tüürinud ka varem, ei tähenda see suurt suunamuutust. Usun, et koos Peeter Ernitsaga moodustavad nad järjepidevust tagava tandemi," ütles Leito, lisades, et meeskonda on plaanis veelgi täiendada.

Rahvaliit algatas erakonnaseaduse muutmise eelnõu
Riigikogu juhatuse otsustas täna võtta menetlusse Rahvaliidu fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on muuta erakondade valimiskampaaniate kulude, erakondade rahastamist ja selle kontrolli puudutavaid regulatsioone, teatas riigikogu pressitalitus.
Eelnõu kohaselt moodustataks selline sõltumatu komisjon koos vastava pädevusega riigikontrolli kui põhiseadusliku institutsiooni juurde. Eelnõud hakatakse arutama põhiseaduskomisjonis.
Kehtiva seaduse kohaselt on riigikogus esindatud erakonnal õigus saada riigieelarvest eraldisi, mille suurus vastab proportsionaalselt valimisel saadud kohtade arvuga. Samuti eraldatakse valimistel osalenud erakonnale, mis ei ületanud valimiskünnist, kuid kogus vähemalt ühe protsendi häältest riigieelarvest eraldist 150 000 krooni aastas ja kes kogus vähemalt neli protsenti häältest, saab riigieelarvest eraldist 250 000 krooni aastas.

Iraani leht: Paet kiidab Iraani-IAEA koostööd
Kohtudes Iraani suursaadikuga Eestis toonitas välisminister Urmas Paet, et Iraani roll Lähis-Idas on oluline ning rõhutas Iraani avatud koostöö olulisust IAEA-ga.
Paet ütles Soomes resideeruva Iraani suursaadiku Reza Nazar-Ahariga kohtudes, et loodab Iraani ja IAEA koostöö jätkumist, kirjutab Iraani inglisekeelne uudistekanal PressTV. Paet lisas, et osapoolte viimastel kohtumistel saavutatud kokkulepped on probleemi lahendamiseks vajalikud.
Väljaanne mainib muuseas, et Iraagi missioonil viibib 120 Eesti rahuvalvajat. Paet tunnistas ka Iraani võtmepositisooni Lähis-Idas ning kiitis selle efektiivset rolli stabiilsuse tagamisel Iraagis ja Afganistanis.
Rääkides Iraani ja IAEA koostöö viimase aja edusammudes, avaldas suursaadik Nazar-Ahari lootust, et läbirääkimistel osalevad valitsused toetavad Iraani rahumeelset tuumaprogrammi.

Ministrid: autodele jälitusseadmete panemine oleks ebademokraatlik
Nii siseminister Jüri Pihl kui ka peaminister Andrus Ansip leiavad, et liiklusohutuse tagamiseks autodele jälitusseadmete paigaldamine ei lähe kokku demokraatliku riigi põhimõtetega.
Pihl märkis tänasel valitsuse pressikonverentsil, et kõikide mootorsõidukite ühte suurde süsteemi ühendamine GPS-/GSM-seadmega, mis annab juhile märku kehtivatest liikluspiirangutest ning edastab talle nende rikkumise korral ohusignaali, rikub inimeste privaatsust.
Selline asi tuleks Pihli sõnul kõne alla vaid juhul, kui teatataks tõesti ainult rikkumistest.
Ka peaminister Andrus Ansip nõustus siseministriga, väites, et selline totaalne jälitamine ei oleks demokraatlikus riigis lubatav. "See ei peaks olema tee, mille Eesti valib, ükskõik, kui üllas poleks ka eesmärk," ütles Ansip.
Peaminister lisas, et kuigi see on tehniliselt täiesti võimalik, siis sellist asja ta ikkagi ette ei kujuta.

Täna sai taas vabadusse kaks ebaseaduslikult vangis hoitud inimest
Ministeerium: vangi vabanemine on tema enda asi
Harju maakohus otsustas täna viivitamatult vabadusse lasta veel kaks ebaseaduslikult trellide taga hoitud vangi.
Kohtusaalist täna ennelõunal vaba mehena lahkunud Alekseid karistati 27. jaanuaril selle eest, et ta püüdis möödunud aasta 19. oktoobril varastada pudeli veini maksumusega 105 krooni, ent kauplusetöötaja pidas ta kinni. Tema karistusaja lõpp oleks saabunud 27. novembril.
Teisena vabadusse pääsenud Iljad karistati 6. veebruaril selle eest, et varastas 11 telefonikaarti kogumaksumusega 495 krooni ja šokolaadi maksumusega 7 krooni ja 90 senti. Tema vangistuse lõpp olnuks järgmise aasta 23. veebruar.
Kohus otsustas mehed kohe vabaks lasta, kuna pisivargus, mille korduva toimepanemise eest nad olid vanglasse saadetud, pole alates 15. märtsist enam kuritegu. Samas polnud riik neid automaatselt vabastanud ega ka vabastamiseks esitanud.

Ministeerium: Eesti vanglates ei hoita ühtegi inimest ilma seadusliku aluseta
Justiitsministeeriumi teatel ei ole vanglatel mingit õigust vanglast välja lasta isikuid, kes mõisteti süüdi enne seadusemuudatuse jõustumist teistkordse vähem kui 1000-kroonise pisivarguse eest.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask teatas, et isikul on juhul, kui seadusemuudatus on kergendanud talle mõistetud karistust, õigus esitada avaldus riigikohtule kohtuotsuse muutmiseks. Selle avalduse esitab süüdimõistetu oma advokaadi vahendusel.
"Seega on kinnipeetavate ja nende kaitsjate otsustada, kas esitada teistmisavaldus või mitte," teatas ta.
"Kui kinnipeetaval on võimalik esitada nii teistmisavaldus kui vabaneda vanglast ennetähtaegse vabanemise korras, siis on kinnipeetava enda asi, millist võimalust ta kasutab. Ning kui kohtunik on antud juhul leidnud, et on olemas alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks, siis on tegemist seadusliku otsusega," täpsustas ta Eesti Päevaleht Online'ile.

Laar: Eestit alandanud Nord Streamile ei tohi vastu tulla
Valitsuskoalitsiooni kuuluva Isamaa- ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari hinnangul ei tohiks Eesti anda Nord Streamile gaasijuhtme uuringuteks luba, kuna siis on hiljem raske öelda ei ka gaasijuhtme rajamisele läbi Eesti vete.
"Arvamus, et Eesti saaks uurimisloale ütelda jah ja hiljem gaasijuhtmele ei, on pehmelt öeldes naiivne. Meie võimalus oma positsiooni nimetatud projekti kohta võtta lõppeb sisuliselt uurimisloa andmisega. Seetõttu tuleks enne loa andmise otsust langetada kaalutletud otsus selle kohta, kas soovime Nord Streami laevu enda majandusvetesse või mitte," sõnas Laar.
"Eesti riik on oma otsustes suveräänne, ega pea vastu tulema ettevõttele, kes on käitub Eestit alandavalt," lausus Laar, viidates sellele, et uuringutetaotluses on Nord Stream AG väitnud, et gaasitrass jääb majandusvööndisse, kuid trassi koordinaatides märkinud, et see läbib ka Eesti territoriaalvett.

Parts: ma ei süüdista Kasemaad korruptsioonis
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts väidab, et pole Saare maavanemat Toomas Kasemaad korruptsioonis süüdistanud, kuid jääb selle juurde, et Kasemaa käitumine bussidele lisadotatsioonide küsimisel sarnanes korruptandi omale.
Parts ütles oma vastuses Saare maavanemale, et ajaleht Oma Saar on teda õigesti tsiteerinud, kuid juriidiliselt ei ole ta Kasemaad korruptsioonis süüdistanud, vaid tegemist oli väärtuspõhise hinnanguga olukorrale.
Minister märkis täpsuse huvides, et korruptsioon on ka õiguslikus mõttes märgatavalt laiem kategooria, kui karistusseadustikuga reguleeritud teod.
"Olen jätkuvalt seisukohal, et maavalitsus, mis peab ühistranspordi seaduse järgi korraldama maakonnas ühistransporti, sõlmima selleks vajalikud avaliku teenindamise lepingud ning tegema nende täitmise üle ka järelevalvet, peab riigi esindajana kaitsma riigi, mitte põhjendamatult suurt hinnatõusu nõudva teenuse osutaja huve," selgitas Parts.

Ansip: Venemaa justkui ei tahakski gaasijuhet
Peaminister Andrus Ansip hinnangul näitavad Venemaa arrogantsed väljaütlemised, et naaberriik justkui ei tahakski gaasijuhet Eesti majandusvetesse.
Ansip ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et eestlaste jaoks on gaasitrassi suhtes loodud negatiivne emotsionaalne foon.
"Kui ikka riikide kohta, kust Vene transiit läbi jookseb, öeldakse, et nad on parasiidid, kes ennast Venemaa külge on imenud, siis mis positiivseid emotsioone see tekitada saab," märkis peaminister.
Samuti ei tekita Ansipi sõnul armastust gaasitrassi vastu Venemaa soov saata seda kaitsma oma allveelaevad. Pigem tekitab see eestlastes hirmu, mis peaministri hinnangul siiski kohati on ka üle paisutatud ja alusetud.
Ansip selgitas, et Nord Streami taotluste arvestamisel ei tohiks vaid emotsioonidest lähtuda, kuid negatiivse emotsionaalse fooni rajamine oleks justkui kellegi taotlus.

Valitsus asub looma surmaregistrit
Riik asub 2008. aasta alguses looma Eesti elanike surma põhjuste registrit, et paremini hinnata rahva üldist tervist ja tema ravimise kvaliteeti.
Registri loomise aluseks oleva valitsuse määruse eelnõu kohaselt peetakse surma põhjuste registrit andmekoguna paberkandjal ja digitaalselt ning sinna kantakse ka kõik surnu isikuandmed ning lisaks terviseandmed, surma aeg ja surma põhjus.
Kohalike omavalitsuste ametnikud võivad elanike vaba tahte korral registrisse esitada ka andmed surnu rahvuse, hariduse, tavategevusala, ameti ja perekonnaseisu kohta. Määruse eelnõu kohaselt täidaksid need isikuandmed vaid statistika kogumise eesmärke.
Registri volitatud töötleja kohustusi asub sotsiaalministeeriumis valminud määruse eelnõu alusel täitma Tervise Arengu Instituut.

Kõrged ametnikud saavad peagi endale kallimaid kortereid lubada
Rahandusministeerium on valmis saanud määruse eelnõuga, mis tõstaks uuest aastast mitme tuhande krooni võrra üüri piirmäärasid korteritele, mida paljude juhtivate ametikohtade pidajad endale riigi kulul lubada võivad.
Määruse jõustumisel tohib riik üürida õiguskantslerile, riigikontrolörile, riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile ja maavanememale Tallinnas korteri, mille kasutamiskulud on kuni 7000 krooni kuus. Seni oli piir 5000 krooni.
Tartus ja Pärnus saavad kõrged riigiametnikud endale varsti lubada kortereid maksimaalse kasutuskuluga 6000 krooni senise 4000 krooni asemel ja mujal Eestis 4000 krooni kuus, kus seni oli piiriks 3500 krooni.
Ministeerium põhjendab piirmäärate tõusu asjaoluga, et hetkel kehtiv üürikorteri kasutamiskulude hüvitamise määr on kehtestatud juba 2001. aastal ja seega vasta see tänaseks päevaks enam väljakujunenud üürikorterite turu tegelikele hindadele.

Häirekeskust sõimanud mees sai rahatrahvi
Häirekeskuse töötajat telefonis räigelt sõimanud mees sai karistuseks rahatrahvi.
Häirekeskuse helistas 12. augustil kell 21.07 Lääne-Eesti keskusesse meeskodanik, kes soovis kutsuda kiirabi jalga vigastanud naisterahvale, teatas häirekeskuse kommunikatsioonijuht Maily-Maria Kiviselg. Kiirabi väljakutse vastuvõtmine oli häiritud, kuna mehe kõne sisaldas solvanguid, räiget sõimu ja ähvardusi päästekorraldaja suunas, mis häiris oluliselt Lääne-Eesti keskuse päästekorraldajal väljakutse asjaoludest aru saamist.
Sellise käitumisega koormas mees põhjendamatult hädaabinumbrit ja segas häirekeskuse töötajate tööd. Samuti viibis õnnetuse asjaolude välja selgitamine, kuna helistaja keeldus andmast adekvaatset infot ja hädaabikõne ei olnud sooritatult korrektselt.

Kasiino süüdistab Võru linnavalitsust seaduserikkumises
Kevadest saadik Võrus Kreutzwaldi gümnaasiumi ja Punamütsikese lasteaia lähedal hasartmängude saali avada soovinud kasiinofirma süüdistab kolmel korral tegevusloa andmisest keeldunud linnavalitsust seaduserikkumises.
OÜ Cityclub süüdistab linnavalitsust oluliste dokumentide varjamises, selles, et ettevõtet pole ära kuulatud, volituste ületamises ning menetlusvigades. Samuti pannakse ametnikele süüks seda, et otsused pole põhjendatud, kirjutab Võrumaa Teataja.
Kasiinopidajate eest väidetavalt varjatud dokumendid on Kreutzwaldi gümnaasiumi pedagoogide protestikiri ning linnavolikogu komisjonide istungite protokollid, mis kajastavad Cityclubi avalduse arutelu.
Juriidilise osakonna juhataja Heigo Petsi sõnul pole linnavalitsusel kohustust ettevõttele dokumente tutvustada, kui viimane pole ise selleks nõuet esitanud. Elektronkirjad, mille vahendusel olevat Cityclub komisjonide protokolle nõudnud, polevat aga linnavalitsusse jõudnud.

Integratsiooni sihtasutus soovib poole rohkem raha
Mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutus loodab ministeeriumitelt järgmise aasta projektide elluviimiseks saada kuni 90 miljonit krooni senise 50 miljoni asemel.
Sihtasutuse 2007 aasta eelarve oli veidi üle viiekümne miljoni krooni, järgmisesse aastasse oodatakse sellele olulist lisa, kuid see sõltub läbirääkimiste tulemustest ministeeriumitega, teatas sihtasutuse kommunikatsioonijuht Mart Soonik.
Sooniku sõnul sõltub tuleva aasta eelarve sellest, kui palju ministeeriumid sihtasutusele raha saavad anda.
"Ma ei tea, kas järgmise aasta eelarve saab olema 50, 70 või 90 miljonit krooni," ütles Soonik Päevaleht Online'ile. Eelarve suurus selgub oktoobri keskpaigas. Kõige ebakindlam on praegu haridus- ja teadusministeeriumi poolt eraldatava raha suurus, lisas ta.
Järgmisel aastal soovib integratsiooni sihtasutus kasvatada keelekümblusega liitunud haridusasutuste hulka, toetada muukeelsetes gümnaasiumides üleminekut eestikeelsele õppele, suurendada eesti keele õpet lasteaedades, keelelaagrites, muukeelsete töötute seas ja mujal. Lisaks soovitakse tugevdada kodanikukasvatust, ettevalmistust kodakondsuseksamiteks ja muukeelsete ametnike tööjõulähetusi eestikeelsesse töökeskkondadesse.

Keskerakonna uueks peasekretäriks sai Priit Toobal
Keskerakonna juhatus kinnitas eile erakonna uueks peasekretäriks Priit Toobali, kes seni korraldas erakonna tööd koordinaatorina Järva- ja Viljandimaal.
23-aastane Toobal õpib sisekaitseakadeemias halduskorraldust. Toobal on kandideerinud kahel korral kohalike omavalitsuste valimistel ning mõlemal korral osutunud valituks kohalikku volikokku. 2005. veebruarist kuni 2005. novembrini oli ta Suure-Jaani linnavolikogu esimees.
"Peamiseks ülesandeks peasekretärina on jätkata Keskerakonna senist võidukäiku, mis valimistest valimisteni meid saatnud on. Juba 2009. aastal seisame silmitsi kahtede valimistega - Europarlamendi valimised ja kohalike omavalitsuste valimised," oli Toobal erakonna käekäiguga rahul.
Keskerakonna uue peasekretäri kohale on varem pakutud ka Edgar Savisaare praegust nõunikku Moonika Batrakovat (23).

Endisel vallavanemal lasub ametialase süüteo kahtlus
Üleeile pidas politsei kinni Tahkuranna endise vallavanema Eeri Tammiku ja kinnisvara- ja ehitusettevõtja Tarvi Kalnini, kuid prokurör Tammikule esitatud kahtlustust lähemalt ei kommenteeri.
Ringkonnaprokuröri Elle Keemani sõnul on Tammik juba vabastatud ja Tarvi Kalnin vabastatakse peagi, kirjutab Pärnu Postimees.
"Tema vahistamist pole meil plaanis kohtult taotleda, aga vaja oli teostada mõni menetlustoiming," ütles prokurör.
Konkreetset paragrahvi ei soovinud prokurör menetluse huvides öelda, pealegi võivat see eeluurimise käigus muutuda.
"Kahtlustus seisneb selles, et Tammik on vallavalitsuse ametnikuna pannud toime ametialase süüteo," jäi prokurör umbmääraseks.
Kriminaalmenetlus, mille raames kõnealuseid toiminguid tehti, alustati tänavu juunis.
Eeri Tammik astus Tahkuranna vallavanema kohalt omal soovil tagasi augusti lõpul.

Jõgevamaal sattus rasketehnika pättide rünnaku alla
Jõgevamaal tabati noortekamp, kes rüüstas kahte ekskavaatorit ning ühte metsalõikustraktorit, tekitades kahju üle 100 000 krooni.
Ööl vastu 07.09.2007 on Põltsamaa vallas Võhmanõmme külas varastatud roomikekskavaatori Hyundai paagist 180 liitrit diiselkütust. Vargusega tekitatud kahju suurus on 1800 krooni.
09.09.2007 kella 18 ajal teatati politseile, et Puurmani vallas Kirikuvalla külas on ratasekskavaatori Zeppelin kütusepaagist varastatud 100 liitrit sinist erimärgistusega diiselkütust koguväärtusega 900 krooni. Juhtunu uurimiseks on alustatud väärteomenetlus.
10.09.2007 sai politsei teate, et öö jooksul on Puurmani vallas Kirikuvalla küla territooriumil toimunud vargus metsalõikustraktorist Harvester. Varastati profisaag Stihl, tulekustuti, CD-mängija, padrunvõtmete komplekt, 10 saeketti, hüdrotihendite komplekt, neli Harvesteri saeplaati, lehtvõtmete komplekt ja padrunisaba ning kütusepaagist eriotstarbelist diiselkütust 150 liitrit. Varguste ja lõhkumistega tekitatud kahju suurus on ligi 32 000 krooni.

Tööjõupuuduses Skype tahab Eestisse tuua India töölisi
Skype'i kimbutab tööjõunappus ja firma püüab Eesti valitsust veenda Indiast tööjõu palkamist lubama.
Skype'i pressiesindaja sõnul on firma senini toime tulnud, kuid tulevik on ebakindel: "See (tööjõupuudus - toim.) võib kahtlemata mõjutada mõningaid meie projekte. Eesti karmid seadused ei toeta Euroopa Liidust väljaspoolt tööjõu palkamist," vahendab livemint.com.
Skype'i teatel on firma püüdnud Eesti valitsust lobitööga veenda, et Eestisse võiks tuua töötajaid näiteks Indiast. "Nad on meid nüüd kuulama hakanud," on Skype'i pressiesindaja rahul.
Seeevastu Skype'i Eesti juhi Sten Tamkivi sõnul oli India ajalehe ja Skype'i esindajate vahel toimunud vestluse puhul tegemist kommunikatsioonihäirega.
Tamkivi selgitas Päevaleht Online'ile: "India ajaleht on olukorda pisut üle dramatiseerinud." Samas möönas ta, et Eestis on kogenud IT-töötajatest tõepoolest hetkel puudus ja samuti on kolmandatest riikidest kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide Eestisse toomine aeganõudev protsess.

Riigikogu istung kestis täna neli minutit
Tänane riigikogu täiskogu istung kestis kokku neli minutit ja päevakorras ei olnud ühtegi eelnõud.
101-st saadikust oli kohale tulnud 89 saadikut ning puudus 12 rahvaesindajat.
Saadikute tööpäev jätkub kell 14.00 algavate alaliste komisjonide istungitega.

Piirijärjekorras laguneb veokite all tee
Narva lähistel vajus eile sisse Tallinna maantee teeperv, haagisega veok pääses napilt ümberminekust.
Leedu haagisega veok pidi äärepealt kraavi kukkuma, kui tema parempoolsete rataste all lagunes teekate, kirjutab Põhjarannik. Autojuht ütles ajalehele, et masin liikus sel hetkel aeglaselt järjekorras edasi.
Juhtum leidis aset umbes nelja kilomeetri kaugusel Narva läänepiirist, tugevasti küljele vajunud auto jäi ime läbi ratastele.
Veoki aitas teele tagasi Narvast tellitud kraana, tööde eest maksis autojuht ise, kelle sõnul veok kannatada ei saanud.

Eesti Post väljastab Eiseni sünniaastapäevale pühendatud margi
Eesti Post annab homme välja postmargi kirikuõpetaja ja rahvaluuleteadlase Matthias Johann Eiseni 150. sünniaastapäeva tähistamiseks.
Postmargi nominaaliga 10.00 on kujundaud Lembit Lõhmus. Mark trükitakse trükikojas Vaba Maa, trükiarv on 75 000, teatab Eesti Post.
Rahvaluuleteadlane ja vaimulik Matthias Johann Eisen sündis 28. septembril 1857. aastal Vigala vallas Oesel. Esimese kirjatarkuse omandas ta koolmeistrist isa juures, millele järgnesid õpinguaastad Lihulas, Pärnus, Haapsalus ja Tartu Ülikoolis, mille usuteaduskonna lõpetas ta 1885. aastal. Sellele järgnes töö kirikuõpetajana Ingerimaal ja Kroonlinnas ning alates 1920. aastast Tartu Ülikooli professorina. M. J. Eisen valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks 1927. aastal ja Tartu Ülikooli audoktoriks 1932. aastal.
Rahvaluule kogumist alustas M. J. Eisen 1880. aastatel ning jätkas seda ligi 1500 kaastöölise abiga alates 1892.aastast kuni oma surmani.

Saare maavanem nõuab Partsilt vabandamist
Saare maavanem Toomas Kasemaa esitas eile õhtul avalduse, milles ta nõuab minister Juhan Partsilt tõendeid väidetava korruptiivse käitumise kohta või vabandamist laimu eest.
Majandus- ja komminkatsiooniministeeriumi pressiosakond eilse päeva jooksul minister Partsilt tema teravate väljaütlemiste kohta täiendavaid kommentaare ei saanud, neid lubati edastada täna, kirjutab Meie Maa.
Kasemaa ütles oma avalduses, et korruptsioon on kriminaalkuritegu ja Partsi väljaöeldu on väga tõsine süüdistus. Kasemaa pöördus ministri poolde ettepanekuga esitada talle teadaolev informatsioon maavanema korruptiivse käitumise uurimiseks politseile või regionaalministrile teenistusliku järelevalve teostamiseks.
Kui Parts tõendeid ei esita, nõuab Kasemaa temalt avalikku vabandamist.

Omavalitsusliit ei kooskõlastanud bussipiletite hinna tõusu
Saaremaa omavalitsuste liidu juhatus soovib moodustada töörühma, mis põhjalikult analüüsiks ühistranspordis kujunenud olukorda, et alles seejärel otsustada, kas piletihinna tõstmine ja liinide vähendamine on põhjendatud.
Maavalitsus soovis eile omavalitsuste liidult piletihinna tõusule kooskõlastust, samas ei osalenud omavalitsusjuhtide kohtumisel ei Go Busi ega maavalitsuse esindajaid, kirjutab Meie Maa.Saa
Saaremaa omavalitsuste liidu esimees Raimu Aardam möönis, et nende otsus ei ole maavanemale siduv, kuid siiani on olnud maakonnas hea tava omavalitsuste seisukohaga arvestada.
Tema sõnul tuleb selgeks teha, mis erinevatest lepingutest tuleneb ja selleks on vaja luua töörühm, kuhu kuuluks ka kolm omavalitsusliidu esindajat.
Mis puudutab liinide vähendamist, siis seal on Aardami sõnul palju neid, mida kasutavad õpilased, kui mingist kuupäevast kusagil buss enam ei liigu, siis tähendab, et omavalitsusel tuleb need lapsed hommikul õigeks ajaks kooli ja õhtul koju viia, see aga on valdadele lisakoormus.

OECD hinnangul keskendub Eesti liialt tehnikaharidusele
Haridusminister Tõnis Lukast üllatas OECD hinnang, et Eesti kõrgkoolide riiklik tellimus keskendub viimasel ajal liiga palju tehnika ja tehnoloogia erialadele.
"Siin oli juttu, et näiteks sotsiaalvaldkond, äri, majandus on väga üle paisutatud, õigusteadused võrreldes tehnika ja tehnoloogiaga. Siin peaks riik suunama, sest kui meie areng peaks olema tehnoloogiapõhine, teadmistepõhine, siis on selge, et me peame tehnika ja tehnoloogia erialad tõstma kilbile," vahendab Lukase sõnu Terevisioonile ETV24.
Lukas imestas, et nüüd on OECD aga oma raportis öelnud, et Eesti kõrgharidus on liialt tehniline.
Samas koostas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Lukase sõnul aruande Eesti kõrghariduspoliitikast koostöös Eesti haridusministeeriumiga ning seal pole ettekirjutust, millega ta absoluutselt nõus ei ole.

Veoki alla jäänud rattatüdrukute paranemine läheb visalt
Kaks kuu tagasi maanteel jalgrattatrennis veoki alla jäänud tüdrukut on haiglast väljas, kolmas veel mitte.
Õnnetuskohalt viidi haiglasse kolm tüdrukut. Mariannil (14) olid vigastatud reie-, vaagna- ja lõualuu ning selgroolülid, Piretil (14) selgroolülid, Gerdat (17), kes murdis koljuluu, hoidsid arstid kunstlikus koomas, kirjutab SL Õhtuleht.
Spordiseltsi Kalev jalgrattakooli juhi Jaanus Prükkeli sõnul käib Piret seljakorsetiga, sest tal sai muljuda seitse selgroolüli. "Marianni tõstetakse juba püsti, aga käima pole ta veel hakanud," ütleb Prükkel ega oska arvata, kui kaua neiu haiglas peab olema.
Võimaluse korral tahetakse tüdrukute taastusravi kulude katmiseks luua fond.

Läbu vihastas koolidirektorit
Eesti koolide tippu kuuluva Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased paiskasid internetti video omakorraldatud peost, kus võib alkoholitarbimise üle kurjustamas näha kooli direktorit.
Videoesitluskeskkonnas YouTube on üleval arvatavasti mobiiltelefoniga filmitud video, kus Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer on sattunud peale õpilaste peole ja kurjustab nendega alkoholipruukimise pärast, kirjutab Tartu Postimees.
"Te ei ole tulnud Treffnerisse õppima selleks, et alustada õppeaastat joominguga," pahandab direktor videos, "meie näeme vaeva selleks, et teile võimalikult hea haridus anda, ja siis tuleb mingi seltskond, kes korraldab siin peo."
Anonüümseks jääda sooviva õpilase sõnul korraldati eelmisel reedel rebastele Kiidjärvel tutvumispidu, kus viibis ka vanemaid õpilasi ja vilistlasi ning kus nimetatud video filmitud on, peol viibis tema hinnangul mitukümmend inimest.

Haapsalu ärimees jagas maid Ghana maffiaga
Haapsalu suurärimehel Koit Uuel õnnestus mustanahaliste maffialt välja osta oma arestitud kalalaev Partner I.
Haapsalu ärimehe seiklused aafriklastega said alguse 1999. aastal, kui Uusil ja saarlastel Kaarel Niinel, Raivo Mägil ning Mati Õunapil tekkis huvitav koostööplaan saata oma püügilaevad Ghanasse, teenistus, mis eestlastele kaugel maal lubati, oli vähemalt kümme korda suurem kui koduvetes püüdes, kirjutab Eesti Ekspress.
1999. aasta sügisel olidki Uusi firma Tagalaht laev nimega Partner I ning Saaremaa meeste laev Kasse Aafrika vetes, ent asjad kiskusid algusest peale viltu - esmalt ei andnud kohalik koostööpartner eestlastele lepitud püügiluba, seejärel tuli eestlastel ümber teha püügitehnika.

Kodusünnitus lõppes imiku surmaga
Sügavalt usklik perekond valis sünnitusmaja asemel kodusünnituse, kuid imik suri ja juhtunut uurib politsei.
Augusti viimasel nädalal oodati ühte Tallinna perre rõõmusõnumit, abielupaar, kelle peres juba kasvas paariaastane põnn, otsustas seekord kodus sünnitada, sest eelmine sünnitus haiglas oli emale jätnud õõvastava mulje, kirjutab Eesti Ekspress.
Koju kutsutud ämmaemand veenis ema haiglasse minema, kuna pere esimene laps oli ilmale tulnud keisrilõikega, siis oli oht, et emakas võib rebeneda. Seda juhtub väga harva, aga just seekord nii juhtuski, kui lõpuks haiglasse sõideti, oli lapse jaoks juba hilja, kiire operatsioon suutis veel ema päästa.
Osalised üksteist ei süüdista, ämmaemand suhtleb perekonnaga siiani ning nad püüavad üksteist lohutada - teadaolevalt on see ainus kord, kus planeeritud kodusünnitus on lõppenud surmaga, mistõttu anti asja uurimine politseile.

Koolid küsivad tasuta töövihikute eest lisaraha
Seadusetähe järgi saavad põhikooli õpilased sellest aastast alates töövihikud tasuta, mitmes Tallinna koolis peavad vanemad siiski juurde maksma, sest töövihikute hind ületab riigilt saadava toetuse.
Tallinna Rahumäe põhikooli direktori Matti Martinsoni sõnul küsivad nemad oma koolis töövihikute eest raha juurde - kool sai Martinsoni arvestuste järgi iga õpilase kohta 308 krooni, ning keskmiselt tuleb vanematel juurde maksta 200 krooni, kirjutab Postimees.
"Kõige kallimad on 7. ja 8. klassi töövihikud, aga eks ole ise süüdi, et ei pannud töövihikute tellimisel õpetajatele piiranguid peale," tõdes Martinson.
Direktori kinnitusel on enamik vanemaid suhtunud juurdemaksmisse mõistlikult.
Tallinna haridusameti info peaspetsialisti Leini Jürisaare sõnul peab kool lähtuma seadusest, mille järgi ei tohi nad õpilaselt ega vanemalt nõuda õppevahendite soetamist ega kaasrahastamist, sellekohane seadus jõustus tänavu juulis.

Ansip tõusis hinnatuimaks valitsusjuhiks
Valimistelt rekordtulemusega enesele peaministri toolil jätkamise kindlustanud Andrus Ansip on suutnud pooleaastase valitsemise järel saavutada rahva seas kõrgema toetuse kui kõik tema varasemad eelkäijad.
Värske Emori uuringu järgi on toetus valitsusele, nii nagu ka viimase aasta jooksul peaministri parteile Reformierakonnale, septembris kõrge: keskmiselt andsid elanikud valitsuse tegevusele 10s-t võimalikust 5,87 palli, mis on kõrgeim võrreldes varasemate uuringute tulemustega, kirjutab Postimees.
Sealhulgas andsid 8-10 palli 26 protsenti elanikest, 4-7 palli 51 protsenti ja alla selle vaid 18 protsenti vastanuist.
Sotsioloog Andrus Saar nentis, et uuringu tulemused ei üllata teda, sest riigi majanduse olukord peegeldub rahva seast alati ka valitsusele ja peaministrile.
Teise põhjusena tõi sotsioloog välja Eesti astumise Euroopa Liitu, sest mida aasta edasi, seda enam kasutavad inimesed ära võimalusi, mida euroliit pakub - noorematele inimestele on näiteks ahvatlevalt avanenud lai tööjõuturg.

Kindlustuspetturid lähevad üha sagedamini kohtu alla
Kindlustusraha saamiseks lavastatakse liiklusõnnetus või mootorsõiduki vargus.
Viimase pooleteise aastaga on Tartu maakohtus leidnud lahenduse kuus sellist juhtumit, mitmed kelmused on praegu Lõuna politseiprefektuuris menetlemisel. Tüüpiline kindlustuspettuse skeem on järgmine: lavastatakse kas liiklusõnnetus või mootorsõiduki vargus, misjärel esitatakse kindlustusandjale kahjuteade, et saada kindlustushüvitist. Politseis annavad kelmid jällegi teadlikult valeütluseid.
Kelmus võib viia vangi
Kindlustuskelmuste juhtumeid menetlenud Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kaire Hänilene sõnul eeldavad petturid sageli, et politsei ei hakka kuritegu sisuliselt uurima.
"Tegelikult tehakse kõigepealt kindlaks, kas kirjeldatud sündmus üldse aset leidis. On igati ootuspärane, et valeavalduse esitajad jäävad vahele, misjärel kogutakse tõendeid nende süü tõendamiseks," sõnas Hänilene.

Peipsi küla sai õhupallidega tervituse Venemaalt
9. septembri hommiku kirdetuulehoog paiskas Vilusi külas Peipsi randa värviliste õhupallide trobikonna - kaks suurt heeliumiga täidetud punast õhupalli ja ligi nelikümmend kõigis vikerkaarevärvides väiksemat.
"Puhastasin parasjagu rannas ahvenaid, kui äkki märkasin, et naabrite rannast läheneb üks naljakas purjekas. Siis hakkasid paugud käima - väiksemad õhupallid lõhkesid rannapajude okste vastu. Ja siis tuligi see veider pallikobar otse minu jalge ette," meenutab AS-i Carring Opel tegevdirektor Raul Angerjärv.
"Küllap tuli mõne uue koolimaja avamisürituselt Peterburist," arvavad kohalikud, kes nüüd käivad ankurdatud õhupalle huviga vaatamas. "See oleks meile justkui märguanne külla oma kool rajada, praegu on meil külas viis väikest mudilast sirgumas," kommenteerib lugu "Õpiõue!" saatejuht Mikk Sarv.

Laheotsa talu rooside kastmisvett töötlevad erisugused imemasinad
Nutikatest seadmetest läbi käinud vesi vähendab taimedel esinevaid seenhaigusi.
Juurvilja- ja lillekasvatusega tegelev Laheotsa talu kasutab taimede kastmiseks mitme eri peenseadme töödeldud vett, mis aitab vähendada seenhaigusi ja paneb ka lilled paremini kasvama.
Laheotsa talu peremehe Johannes Valgu sõnul käib Lahe Roosi lilleväljade kastmisvesi läbi neljast keerulisest seadmest. "Kõige hiljutisem on sel aastal soetatud Austria teadlase Granderi väljatöötatud seade, mida mujalt Eesti põllumajandusettevõtetest ilmselt veel ei leiagi," tähendas Valk.
Valgu kirjelduste kohaselt käib kogu kasvuhoonetes kasutatav kastmisvesi kõigepealt läbi Granderi seadme, mis muudab vee aktiivseks, ning see omadus aitab lilledel omakorda juurte ja lehtede seenhaigustele paremini vastu seista. "Suuremat Granderi seadet kasutame ka juurviljade kastmisel. Näiteks kartulite puhul on seeläbi eriti vähenenud just mulla kaudu leviv lehemädanik," rääkis Valk. "Soomes tehtud katse korral hoiti seemnekartulit enne mahapanekut poole tunni jagu Granderi seadmega töödeldud vees ning selle tulemusena olevat kartuli saagikus oluliselt tõusnud."

Kalev Kangur pöördus inimõiguste kohtusse
Maa-ameti endine juht Kalev Kangur pöördus Euroopa inimõiguste kohtusse, sest leiab, et eelmisel sügisel rikuti tema kinnipidamisel inimõiguste konventsiooni sätteid.
Kanguri advokaat Marti Hääl ütles, et inimõiguste kohtusse anti avaldus juba mais. "Sisuliselt me vaidlustasime Kanguri vahistamise vastavuse inim-õiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni teatud põhi-mõtetele," rääkis Hääl ning lisas, et Strasbourgis asuv kohus võttis asja ka menetlusse.
"Kui kohus otsustab, et Kanguri õigusi on rikutud, siis on tal õigus nõuda rikkumise heastamist. Kuna endist olukorda tagasi pöörata ei saa, siis saaks ta küsida õiglast hüvitist," selgitas Hääl.
Paar kuud enne Kangurit pöördus Eesti riigi vastu inimõiguste kohtusse ka Einar Vettus, keda riigiprokuratuur kahtlustab samuti ebaseaduslikes maavahetustehingutes.

Integratsioon saab rohkem raha
Tuleval aastal soovitakse erilist rõhku panna kodakondsuse taotlejate toetamisele.
Järgmisel aastal suurenevad nii Integratsiooni Sihtasutuse, rahvastikuministri büroo kui ka haridusministeeriumi eelarved, et tegeleda süvendatult mitte-eestlaste integreerimisega Eesti ühiskonda.
Rahvastikuminister Urve Palo ütles eile õhtul pärast Mitte-eestlaste Integrastiooni Sihtasutuse (MEIS) nõukogu istungit, et sihtasutuse projektidele minevad summad suurenevad oluliselt ning tööle võetakse veel oma kümmekond uut inimest.
Kui eelmisel aastal laekus MEIS-ile rahvastikuministri büroo vahendusel 21 miljonit krooni, siis tuleval aastal 29 miljonit krooni. Haridus- ja teadusministeeriumilt tuli MEIS-ile mullu 15 miljonit, nüüd loodetakse saada 25 miljonit krooni. Summad saavad kindaks siis, kui riigieelarve on vastu võetud. MEIS-i rahastusallikaid on kokku mitmeid, raha tuleb ka Euroopa fondidest.

Kihutajate tabamiseks on plaan varustada autod jälitusseadmega
Liiklusohutuse pärast mures seltskond soovib kõik sõidukid varustada jälitusseadmega.
Eesti liikluses toimuva kaose pärast muret tundev Tauno Tuisk tuli välja ideega, mille kohaselt varustatakse riigi raha eest kõik mootorsõidukid ühte suurde süsteemi ühendatud GPS-/GSM-seadmega, mis annab juhile märku kehtivatest liikluspiirangutest ning edastab talle nende rikkumise korral ohusignaali.
Tavaelus Hansapangas töötava Tuisu idee kohaselt varustataks kõik Eestis arvel olevad sõidukid mobiiltelefonisuuruse seadmega, mille displeil on kolm eri värvi tuld: roheline, kollane ja punane. Ükskõik kus sõiduk parasjagu liikleb, tunneb seade läbi GPS-süsteemi ära vastavas asukohas kehtiva kiiruspiirangu.
Kui juht ületab kas kogemata või tahtlikult etteantud piirkiirust, kustub seadme roheline tuli ja vilkuma hakkab kollane. Ühtlasi väljastab seade juhile katkendliku häälsignaali. Kui juht etteantud mõistliku aja jooksul oma sõidukiirust normidele vastavaks ei vii, annab seade juhile teise hoiatuse. Ka seda eirates kustub kollane tuli ja süttib punane ning seade väljastab pideva häälsignaali ja fikseerib rikkumise. Punase tule süttides edastab seade politseile nii auto asukoha koordinaadid, kuupäeva, kellaaja kui ka sõiduki kiiruse. Edasi saab politsei tuvastada auto omaniku ja vormistada trahvi.

Riik on unustanud kümneid inimesi alusetult trellide taha
Muutunud seadus annab korduvate pisivarguste tõttu trellide taha sattunud inimestele vabaduse, paraku võib selliseid pisipätte vanglates olla veel kümneid.
15. märtsist tehti karistusseadustikku parandus, mis muutis kuni 20 miinimumpäevamäära ulatuses ehk 1000 krooni maksva asja varguse väärteoks, mille korduval toimepanemisel ei käsitleta seda enam kuriteona. Pisivargused on Eestis enim levinud süütegu ning paljudele inimestele teiste kuritegude eest määratud tingimisi karistused on pööratud reaalseks vanglakaristuseks just näppamiste eest.
Paraku on riik selle asjaolu unustanud ning alles kohtunike juhuslik tähelepanek on toonud nüüdseks vabaduse nii mõnelegi vangile.
Harju maakohtu kohtuniku Anne Ennoki sõnul pisivargused küll dekriminaliseeriti, ent unustati ära, et seadust oleks tulnud ka rakendada. Selle tagajärjel jäi Eesti vanglatesse veel vange, kes oleks tulnud kohe vabastada, kuna täitmisele oli pööratud nende tingimisi karistus just nimelt õllepudeli varguse või millegi seesuguse eest.

Hea seeneaasta on Soome põhjapõdrad rasvasemaks teinud
Soome põhjapõdrad on tänu heale seenesaagile märgatavamalt paremas vormis kui eelmisel aastal.
Sallivaara põdrakasvataja Nils Heikki Näkkäläjärvi kinnitas YLE 24-le, et põtradel on tänu seentele varasemast paksem rasvakiht. Lisaks seentele armastavad põhjapõdrad ka sammalt ning ka samblaväljad on vihmase suve tõttu heas seisus.
Näkkäläjärvi sõnul on vasikate keskmine kaal 25 kilo, kehvadel aastatel jääb see alla kahekümne kilo.

Politseinikku tulistanud roolijoodik läks 39 päevaks vangi
Harju maakohus karistas raskes joobes autot juhtinud ja vahelejäädes politsenikku teenistusrelvaga tulistanud Tarmo Vaiknurmet 39-päevase vanglakaristusega, millele lisandub kahe aasta ja kuue kuu pikkune tingimisi karistus.
6. mail 2006. aastal kella 14.30 ajal pidas Harju politseiosakonna konstaabel Saue vallas Jõgisoo külas kinni väikebussi, mille roolis oli raskes joobes Tarmo Vaiknurme. Purjutaja ei allunud politseiniku korraldusele istuda protokolli koostamiseks politseiautosse ning läks ametnikule rusikatega kallale. Vaiknurme jätkas konstaablile vastupanu osutamist ka siis, kui viimane talle pipragaasi näkku lasi, samuti peale ühte õhku tehtud hoiatuslasku politseiametniku teenistuspüstolist.
Lisaks käskis Tarmo oma abikaasal Kadril konstaabli käest relv ära võtta. Kui naine politseinikult püstoli käest ära väänatud sai, viskas ta selle ca 5 - 6 meetrit eemale. Seejärel jooksis Tarmo püstoli juurde, tõstis selle maast üles ja tulistas kahel korral politseiniku pihta. Üks kuul haavas ametikohustusi täitnud politseikonstaablit parema jala reide.

Mustanahaline välistudeng langes Tartus kallaletungi ohvriks
Eelmisel nädalal sattus Prantsusmaalt pärit Tartu kõrgema kunstikooli mustanahaline välisüliõpilane Zavoodi pubi ees kivirahe alla.
Toimunus kahtlustatakse skinheedide liikumise aktiviste, kes on tuntud oma rassistlike vaadete poolest, kirjutab Tartu Ekspress. Tartu skinheedide üks juhte Tauno Rahnu ütles Tartu Ekspressile, et tema pole sellest juhtumist midagi kuulnud.
Tartu politseiosakonna ülemkomissar Indrek Koemets ütles aga, et politsei vaatevinklist on rassiviha probleem peaaegu märkamatu. "Viimase paari aasta kohta võib öelda, et aastas tuleb ette umbes 2-4 juhtumit, kus välismaalane on langenud varguse, sõimu või rusikahoobi ohvriks. Sellest on nad ka Tartu politseile teada andnud," lisas ta.
Tauno Rahnu ütles, et skinheedidel pole välisõpilaste suhtes mingit eraldi poliitikat, tema sõnul on Tartus 50-60 skinnide aktiivsemat liiget.

Politsei avas taas kodulehe tuvasta.politsei.ee
Politsei avas taas kodulehe tuvasta.politsei.ee, kus on nähtaval fotod aprillilõpu sündmustest Tallinnas. Külastajate abiga loodab politsei kindlaks teha ligi 130-l fotol olevad seni tuvastamata jäänud inimesed.
Põhja prefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Eerik Heldna sõnul on politsei viimase nelja kuu jooksul läbitöötanud rohkelt pildimaterjali. "Tänaseks on jäänud veel sadakond fotot, millel olevate isikute tuvastamine on hädavajalik. Just nende inimeste kindlakstegemisel palume avalikkuse abi," ütles Heldna.
Aprilli lõpust juuni alguseni aitasid inimesed tuvastada ligi 200 isikut, kes tunti ära analoogsel kodulehel olnud 800 fotolt. Toona laekus politseile kokku ligikaudu 800 asjakohast vihjet piltidel olevate isikute kohta.
Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonnas aprillisündmuste käigus toime pandud süütegusid uuriva grupi menetluses on kokku 33 kriminaalasja, millest 20 on veel aktiivses töös. Kokku on neis kriminaalasjades 205 kahtlustatavat.

Riigikohus mõistis kohtutäituri lõplikult süüdi
Riigikohus jättis muutmata varasema kohtuotsuse, millega mõisteti endine Tallinna halduskohtu kohtutäitur Helmi Kadak süüdi ametiseisundi kuritarvitamises.
Süüdistuse järgi kuritarvitas Kadak Tallinna linnakohtu täitevosakonna kohtutäiturina 2000. aastal oma ametiseisundit ning müüs võlglase teadmata, ebaseaduslikult ning turuhinnast tunduvalt odavamalt maha tema korteri. Kohtutäitur ei selgitanud välja võlglasele kuuluvat muud vallasvara ning müüs võlglase vähemalt 370 000 krooni maksva korteri maha 130 000 krooniga.
Harju maakohus mõistis Kadaku süüdi ja karistas teda üheaastase vangistusega, kuid vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu. Samuti mõisteti Kadakult kannatanud kasuks välja 20 980 krooni.

Politsei: avalik kiirusemõõtmine on kihutamist vähendanud
Lõuna politseiprefektuuri läbiviidud analüüsidest selgub, et kontrollitavatel teelõikudel on sõidukite kiirused oluliselt vähenenud.
Teelõikudel, kus lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h, vähenes kiirusega 100-120 km/h liikunud sõidukite hulk 40-60 protsenti, üle 120 km/h kihutanud sõidukite hulk vähenes aga koguni 50-80 protsenti. Lubatud sõidukiirusega või sellest veidi aeglasemalt liikunud sõidukite arv seevastu kasvas keskmiselt 30 protsenti, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Korrakaitseosakonna direktori Tiit Alliku sõnul näitavad analüüsid, et avalikustatud kiirusemõõtmine on end õigustanud. "Meie eesmärk on läbi avalikustatud kiirusmõõtmise parandada liikluskultuuri mitte ainult nendel konkreetsetel teelõikudel, vaid laiendada selle mõju ka teistele Eesti teedele," ütles Allik. "Usume, et kui inimene harjub ühel teelõigul korralikult liiklema, teeb ta seda lõpuks ka mujal."

Narva ärimehe tapmises kahtlustatav tunnistas oma teo üles
Vahistatud on kaks meest, keda kahtlustatakse Narva tuntud ettevõtja Sergei Altuhhovi tapmises, üks kinnipeetutest on oma teo juba üles tunnistanud.
Mõni päev tagasi vahistati Narvas kaks meest, Vladimir (sünd 1963) ja Sergei (1976), keda kahtlustatakse selle raske kuriteo toimepanemises, kirjutab Põhjarannik.
Viru ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ringkonnaprokuröri Konstantin Rostovtsevi sõnul on Vladimir 1990. aastate teisel poolel kahel korral kohtulikult karistatud huligaansuse ja relva ebaseadusliku omamise eest, Sergeid pole kohtulikult karistatud ja just tema tunnistas mõrva ka üles.
Uurimine nimetab mõrva põhjusena omakasupüüdlikku motiivi - ettevõtjalt nõuti raha, üksikasju praegu ei avalikustata.
Rostovtsev märkis, et uurimisel aitas oletatavate mõrvarite jälile jõuda politsei hea operatiivtöö, üks kahtlusalustest oli Altuhhoviga ammu tuttav.

Politseiauto sattus Rapla lähedal liiklusõnnetusse
Raplamaal Kehtna vallas toimus eile hommikul liiklusõnnetus, kus sisselülitatud vilkuritega sõitnud politseiautole sõitis kõrvalteelt ette mahtuniversaal.
Õnnetus toimus kella 8.10 paiku Tallinn-Rapla-Türi tee 59.kilomeetril.
Sisselülitatud vilkuritega sõitnud politseisõidukile Suzuki Liana sõitis kõrvalteelt ette Chrysleri Grand Voyager, mida juhtis Sergey (s 1982).
Politseisõiduki juht Kristel (s 1986) ja kaassõitja Triin (s 1982) said kergelt vigastada, viidi Rapla maakonnahaiglasse tervisekontrolli ning lubati pärast esmaabi andmist koju. Chrysleri juht viga ei saanud.
Politseisõidukil on deformeerunud esiosa, Chrysleril deformeerunud vasakpoolne külg.
Mõlemad juhid olid kained.

Eestlased põhjustasid Soomes ränga õnnetuse
Neljapäeva varahommikul juhtus Soomes Kuusankoski lähedal ränk liiklusõnnetus, mille põhjustas ohtliku möödasõidu sooritanud Eesti numbrimärgiga auto.
Uudiste agentuuri STT teatel osales õnnetuses neli autot - kaks sõiduautot, veok ning hobutreiler.
YLE 24 teatel põhjustas õnnetuse Eesti numbrimärgiga auto, mis põrkas möödasõidul kokku veokiga ning seejärel veel teiste õnnetuses osalenud autodega.
Õnnetuses sai raskelt viga autojuht, kuid kaassõitja hukkus. Mõlemad olid pärit Eestist ning sündinud 1970-ndatel aastatel.

Haapsalu narkodiiler läks kolmeks aastaks vangi
Haapsalus läks ecstasy- tablette müünud narkodiiler kolmeks aastaks vangi, kaks tablette ostnud-müünud Lihula noormeest aga alles ootavad kohtuistungit.
Süüdistuse kohaselt käis 20-aastase Sergei käest 2006. märtsist tänavu märtsini läbi 182 ecstasy-tabletti, ta jagas tablette oma tuttavatele Haapsalus, Uuemõisas, Penijõel ja Tallinnas, 81 rohelist ecstasy- tabletti konfiskeeriti, kirjutab Lääne Elu.
Kohus määras Sergei 30. augustil kolmeks aastaks kolmeks kuuks vangi.
Karistust raskendas asjaolu, et noormees pani uue kuriteo toime katseajal - jaanuaris oli kohus karistanud teda varguste eest ja määranud talle kolm kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga.
Kaks Lihula noormeest alles ootavad kohtuistnugit, ka nemad on ostnud ja edasi müünud ecstasy-tablette, kokku seitsmel korral.

Valitsus keeldus Tallinnale parkla rajamiseks maad andmast
Valitsus otsustas tänasel istungil mitte heaks kiita Kaarli pst 4a maaüksuse munitsipaliseerimist, mida oli Tallinna linnal vaja Vabaduse väljaku maa-aluse parkla rajamiseks.
Keskkonnaministeeriumi teatel lähtutakse maa munitsipaalomandisse andmisel eelkõige sellest, kas taotletav maa on vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja arenguks.
"Kahjuks selgus linna taotlusest, et linn peab ainuvõimalikuks sellele maale hoonestusõiguse seadmist ja maa äriühingu kasutusse andmist otsustuskorras. Aga sellisel juhul ei saa seda maad käsitleda kui linnale vajalikku maad," keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Tallinna linn esitas 29. jaanuaril keskkonnaministrile taotluse anda linna munitsipaalomandisse maaüksused Kaarli pst 4 ja Kaarli pst 4a. Maad taotleti kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana.

Vara arestimine ähvardab teisigi bussijäneseid
AS Ühisteenused on bussijäneste kohtemisel omaks võtnud senisest tunduvalt karmima poliitika ja trahvide mittemaksjaid võib ähvardada varast ilmajäämine.
"Kui inimene on ikka patoloogiline piletita sõitja ega ole ühtegi trahvi ära maksnud või näidanud selleks üles vähimatki aktiivsust, siis kohtleme teda ka vastavalt," rääkis AS-i Ühisteenused tegevdirektori asetäitja Kristi Vahtra.
Seetõttu võib eelmisel nädalal oma Kopli korterist ilma jäänud Nikolai saatus ähvardada teisigi piletita reisijaid. "Muidu ei oleks see aus nende õnnetute suhtes, kes korralikult oma trahvid ära maksavad, aga teistel need muudkui tiksuvad ja tiksuvad ning midagi ei juhtu," kommenteeris Vahtra, lisades, et seetõttu ongi firma palunud kohtutäituritel trahve senisest karmimalt sisse nõuda.

Teisaldatud on 5179 valesti pargitud sõidukit
Piirded Kentmanni ja Liivalaia tänava nurgal takistavad kõnniteedele parkimist metallpiirded. Transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Tiia-Liis Jürgenson ütles, et teisiti polnud neis kohtades enam valesti parkijatega võimalik toime tulla. Augustis lasid kontrolörid tasulisse parklasse teisaldada 847 liiklust takistanud või keelualale pargitud autot, aasta algusest on teisaldatud 5179 sõidukit. "Suvekuud olid ikka väga rasked," ütles Jürgenson. "Uus komme on, et pargitakse piirete ja uste ette - aitab ainult äravedamine."

Viru keskuses toimub Novaata 2007
Täna kella 13-18 toimub Tallinna noorte infokeskuse eestvedamisel Viru keskuse aatriumis teabepäev Novaata 2007 ehk NOorte VAba Aeg TAllinnas, kuhu on lisaks noortele oodatud ka lapsevanemad, õpetajad ja teised noortega kokkupuutuvad inimesed, et tutvuda alanud õppeaastal pakutavate vaba aja sisustamise võimalustega. Kogu teabepäev on tasuta.

Tallink City ehitus algab järgmisel aastal
Lasnamäele Tondirabasse peagi kerkiva Tallinki 162 000 ruutmeetri suuruse meelelahutuskeskuse Tallink City planeerimistööd on lõpusirgel.
Tallinkit omava firma Infortari tegevdirektori Jaan Tamme kinnitusel lõpetatakse praegu detailplaneeringut. "Arhitektid viimistlevad veel projekti, selle aasta lõpus peaks detailplaneering esitatud olema ja järgmisel aastal algama ehitus," lausus Tamm.
Ehitus koosneb mitmest eraldi püstitavast osast. Esimene on kaubandus- ja meelelahutuskeskus koos kino, bowling'u-saalide ja sisesuusakeskusega. Teine osa koondab suuremaid kaubandushalle. Kolmas osa on mõeldud veekeskusele ning neljas hotellidele ja büroodele.
Hiiglaslik kompleks peaks valmima 2011. aastaks, kui Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn ning kujunema muu hulgas tõmbenumbriks senisest soliidsematele Soome turistidele.

Linn innustab koole huviringidele uksi pärast tunde lahti hoidma
Huviringi õpetajate saadava toetuse suurus ja maksmise mudel on veel väljatöötamisel.
Linna haridusamet on algatanud eelnõu, mille jõustumisel saaksid kooliõpetajad pärast tunde huviringi korraldamise eest palka.
Huvihariduse arengukava aastateks 2007-2017 näeb ette kindlat summat vastavalt ringis osalejate arvule. See oleks stiimul, mis ärgitaks koolide direktoreid ja õpetajaid hoidma huvilistele koolide uksi lahti ka pärast õppetööd. Raha ei jaotata ringide korraldamiseks kõikidele õppeasutustele, vaid siis, kui koolil on olemas kindel ring, mis palgatoetust vajaks.
Haridusameti koolivälise töö juhataja Andres Vakra sõnul on arengukava vajalik, et kahaneva õpilaste arvu tingimustes kulutusi kokku hoida. "Koolimaju köetakse edasi ka pärast tundide lõppemist," ütles ta. "Uue arengukava mõte on mitte kulutada raha mõne suure pioneeride palee ehituseks, vaid kasutada ära juba olemasolevaid võimalusi. Pole ju mõtet osta uuesti näiteks treipinke, kui need on koolides juba olemas."

Jaapanis hakkavad robotid vanurite eest hoolitsema
Jaapanis on ligi 40 protsenti elanikkonnast pensioniealised ning nende eest hoolitsemiseks on vaja üha uusi töökäsi. Probleemi võivad lahendada "intelligentsed" robotid.
Juba praegu liiguvad Jaapani büroohoonetes ringi puhastusmasinad, mis suudavad ilma inimese abita kogu põrandapinna puhastada, vahendab Reuters.
Aparaat töötab öösiti, kui inimesed on koju läinud ning korruste vahel liikumiseks kasutab elevaatoreid.
Kuna Jaapani vananev elanikkond on tööjõuturul tekitamas tõsiseid probleeme, siis pole peagi enam piisavalt töökäsi, kes suudaks vanurite eest hoolitseda ning selleks olekski abiks robotid. Kui hetkel on Jaapani elanikkonnast vanureid 40 protsenti, siis 2055. aastaks on neid eeldatavalt juba 60 protsenti.
Järgmisel aastal loodetakse esitleda uut ja arendatud robotit, kes liiguks kahel jalal, mistõttu oleks tal ratastel veerevate robotite ees tuntav eelis just treppidest üles minemisel.

Kvantfüüsika contra küberterrorism
Kolm kuud enne küberrünnakuid Eesti serverite vastu korraldas üks seltskond Kanadast oma naaberriigi märgilise tähtsusega paigas - Räniorus (Silicon Valley) - sündmuse, mida kajastasid mitmed ülemaailmsed meediakanalid. Nimelt demonstreeris firma D-Wave maailma esimest praktiliselt töötava kvantarvuti
Autoriteetsed erialaajakirjad oleksid nagu suu vett täis võtnud - neist ei leia artiklitetulva, mida kauaoodatud saavutus väärinuks. On see bluff? Selle vastu räägib tõsiasi, et D-Wave'i põhirahastajaks on riskikapitalimaailma tähe, Eesti juurtega Steve Jurvetsoni investeerimisfirma.
Või toimub hoopis salastamine nagu II maailmasõja aastail, kui teadusajakirjadest kadusid ühtäkki artiklid tuumafüüsikast? Tookordne vaikus päädis tuumapommi loomisega, mis muutis inimkonna ajalugu kas või selle kaudu, et on võimaldanud seni ära hoida III maailmasõda.
Enne kui üritada neile küsimustele vastata, vajaks selgitamist, miks on mingi kompuutri ehitamine nii tähtis.

Uus Laguna ka kupeena
Lisaks uue kolmanda põlvkonna Renault Laguna luukpärale ning universaalile tutvustab Renault Frankfurtis ka ideeautona mudeli kupeeversiooni, mis peaks peagi kaduvalt Vel Satiselt üle võtma firma lipulaeva rolli.
Kui juba mõnda aega tagasi avalikustatud luukpära ja universaal on senini genereerinud üsna erinevaid arvamusi, on üldine seisukoht siiski see, et seni üsna julge disainikeelega Renault on astunud kolm sammu tagasi halli massi sekka. Kupee kohta seda õnneks öelda ei saa - autol jagub graatsiat ka praktilisemate sõsarate eest.
Kuigi ideeautode puhul pole tehnilised näitajad ülearu olulised, tasub kapoti all paiknevast jõuallikast siiski veidi juttu teha - nimelt peaks see, Renault' ja Nissani koostöös välja töötatud uus kolmeliitrine V6 dCi turbodiisel varsti jõudma ka seeriaautode mootorivalikusse.
Sõltuvalt mudelist hakkab see arendama võimsust vahemikus 230-265hj ning väändemomenti 450-550Nm. CO2 pääst peaks jääma alla 200g kilomeetri kohta.

Uus Renault Kangoo - praktilisem ja mugavam
Renault tõi alanud Frankfurti autonäitusel välja täiesti uue põlvkonna oma "pirukakärust" - kannab see endiselt nime Kangoo ning on saadaval nii kaubikuna kui ka istmetega pereautoversioonis.
Firma sõnul on eelmisest põlvkonnast säilinud vaid auto kolm põhiväärtust - kvaliteet, mugavus ja praktilisus. Kogu ülejäänud sõiduk on täiesti uus. Pikkuses kasvas Kangoo 18cm võrra, mis laotati laiali üle kogu salongi - mugavam peaks nüüd istuda olema nii juhikohal kui ka tagumises istmereas.
Esmakordselt selles klassis võeti aluseks sõiduautoplatvorm - seda jagab Kangoo populaarse Scenicuga - mis peaks tagama nii mugavama sõidu kui ka parema teelpüsivuse.
Pereautoversioonis kasvatati pakiruumi maht tervelt 660 liitrini (istmeid kokku klappides kuni 2866 liitrit). Lisaks sellele on salongi mööda laiali puistatud veel 77 liitri jagu panipaiku, näiteks mugavad lennukistiilis pea kohal asuvad riiulid tagaistujate juures.

Skanska tippjuhid lahkuvad firmast
Eesti suuremate ehitusfirmade hulka kuuluva Skanska EMV AS juhataja Jaanus Otsa ning juhatuse liige ja ehitusjuht Olaf Herman esitasid avalduse astuda tagasi ettevõtte juhatusest ning oktoobri keskel lahkuda Skanska EMVst.
Ettevõtte nõukogu kavatseb uue juhi nime välja kuulutada võimalikult kiiresti, teatas Skanska OY.
Skanska EMV emaettevõtte Skanska Oy juhataja Juha Hetemäki selgitas juhtkonnavahetuse tagamaid järgnevalt: "Meil oli erinev arvamus, kuidas võiks Skanska EMV edasist äritegevust Eestis arendada. Jutt käib näiteks organisatsiooni ülesehitusest ja sellest, kuidas võiks olla korraldatud standardiseeritud ehitus. Skanska üldiseks eesmärgiks on aga edasi arendada pakutavat ehitusteenust ja jätkuvalt kasvatada oma konkurentsivõimet Eesti turul. Senisest rohkem tahame nende eesmärkide saavutamiseks teha koostööd Skanska kontserni teiste äriüksustega."

Valitsus ei otsustanud veel 2010. aasta EXPO-l osalemist
Täna esitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts valitsuse liikmetele ülevaate 2010. aastal Hiinas, Shanghais toimuva maailmanäituse EXPO 2010 osalemise kohta.
EXPO 2010 teema "Parem linn, parem elu" peegeldab korraldajate järgi inimkonna soovi parema elu järele tulevases linnakeskkonnas. Maailmanäitusele oodatakse 200 osalejat ja ligikaudu 70 miljonit külastajat.
Valitsus leidis, et enne lõpliku otsuse tegemist tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil uurida maailmanäitusel osalemise võimalikke alternatiive. Näiteks võiks individuaalpaviljoni rentimise kõrval kaaluda võimalust ühispaviljoni avamiseks koos teiste riikidega.
Eesti on esialgselt teatanud näituse korraldajale oma huvist rentida osalemise korral korraldaja ehitatud väikseim võimalik individuaalpaviljon suuruses 500 m². Sellise paviljoni kasutamisel võiks arvestada ligikaudu 60 miljoni krooni suuruse eelarvega. Rahandusministeerium on eraldanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile EXPO 2010-l osalemise ettevalmistusteks aastaks 2008 15 miljonit krooni.

Renault Sandero - vihje veel ühele Loganile
Kuigi automaailma pilgud on hetkel peaaegu jäägitult suunatud Frankfurti poole, andis Renault siiski teada, et tõi Lõuna-Ameerika turule uue mudeli Sandero.
Et kuidas see meisse siin kargel põhjamaal puutub? Nimelt on Brasiilias ehitatav Sandero ehitatud Dacia Loganiga samale põhjale ning tugevamaid sarnasusi kahe sõiduki vahel peaks märkama ka treenimatum silm.
Nõnda küsisimegi Renault'd ja Daciat esindava City Motorsi müügi- ja turundusdirektori Henrik Raave käest igati loogilise järeldusena kõlava küsimuse - kas võib arvata, et varsti on ka Loganit oodata Eesti turu kõige populaarsemas keremallis - luukpärana?
Raavel ei jäänud üle muud, kui järeldusi kinnitada: "Eeldatavasti juhtub see 2008. aasta teises pooles."

Focus on nüüd kineetiline
Kuigi teise põlvkonna Focus on müügisalongides jõudnud veeta napilt kaks aastat, tutvustas Ford Frankfurtis mudeli üsna põhjaliku uuenduskuuri läbinud versiooni.
Silmatorkavaimaks muutuseks on kindlasti Fordi peadisaineri Martin Smithi käe all välja töötatud ning esmakordselt Mondeo nahas rahva ette jõudnud "kineetilise" disaini adapteerimine. Enim paistab see silma sõiduki ninas, sealt tahapoole on muutused veidi väiksemad. Uuenes ka salongikujustus.
Ent tähtsamad uudised peituvad "kõhus". 2-liitriste bensiini- ja diiselmootorite juurde võib nüüdsest tellida uue kuuekäigulise PowerShift nime kandva robotiseeritud käigukasti. Välja töötatud koostöös vastava ala guru Getrag'iga, sisaldab see tegelikult kahte autonoomset käigukasti - ühe hooleks on jäetud paaritud, teisele paariskäigud. See võimaldab eelneva või järgneva käigu juba enne vahetust "valmis panna" - tulemuseks on kiiremad käiguvahetused ning madalam kütusekulu.

Fastleader: hinnatuim tegevjuht on Toomas Tiivel
29. augustist 7. septembrini kestnud Fastleader Juhtimisauhinna konkursi raames selgus Eesti edukaim tegevjuht, kelleks osutus AS Tele2 Eesti juhatuse esimees Toomas Tiivel.
Tele2 Eesti AS juhatuse esimees Toomas Tiivel edestas oma konkurente rohkete positiivsete hinnangutega, kogudes 60st võimalikust punktist 56,3. Fastleader Juhtimisauhinna võitjaks saamist toetasid AS Tele2 Eesti edukad majandusnäitajad.
Viie edukaima ning hinnatuima tegevjuhi hulka kuulusid veel AS E-Betoonelement tegevdirektor Vaido Leosk, AS Baltika peadirektor Meelis Milder, OÜ Celander Ehitus juhatuse esimees Roland Mäll ning AS Mecro tegevdirektor Priit Prints.
Fastleader Juhtimisauhinna väljaandmisel arvestati nii ettevõtete majandustulemusi kui ka keskastmejuhtide ning juhatuse liikmete hinnangut oma tegevjuhile. Majandusedu arvesse võtmisel lähtuti Äripäeva TOP 100 edetabelist ning kolleegide hinnangu puhul 360° tagasiside meetodist. Küsimustele olid kutsutud vastama Eesti 100 edukaima ettevõtte keskastmejuhid ning juhatuse liikmed.

Valitsus Nord Streami taotluse suhtes veel otsust ei langetanud
Valitsus jätkab Nord Streami merepõhjauuringute loataotluse arutamist järgmise nädala neljapäeval.
Välisminister Urmas Paet andis koos ekspertidega valitsuskabinetile ülevaate Nord Stream AG uurimisloa taotluse kohta, millele välisministeerium peab vastama septembri lõpus.
Nord Stream AG taotleb luba selleks, et selgitada olusid gaasijuhtme võimalikul trassil, mis asub Soome lahes osaliselt Soome ja osaliselt Eesti majandusvööndis.
Ettevõtte väitel ei kaasne uurimistöödega keskkonna saastumist, merepõhja muutmist ega kahjulikke mõjusid loodusele. Samuti ei teostata lõhkamist ega tervist kahjustavate ainete heitmist merre. Loataotlusele järgnenud kirjas täpsustas ettevõte, et uurimistööde käigus ei kasutata pöörlevaid puure.

Poodidest on või otsa saanud
Eesti Raadio teatel on poodides müügil ainult võidel, kuid võid saadaval ei ole.
Kaubandustööstuskoja juhatuse liige Olav Kreen ütles Eesti Raadio uudistele, et piimatööstused peavad arvestama üldise majandusruumiga, kus Eesti toimetab. "Kuna maailmaturul on tõusnud oluliselt piimatoodete hinnad, seal hulgas ka või hind, siis ma usun, et piimatööstused on huvitatud sellest, et oma toodangut võimalikult soodsalt müüa. Teiselt poolt ollakse seotud ka lepingutega Eesti kohalike kaubanduskettidega, mis ei lubagi nii kiiresti hinda tõsta," selgitas ta.
Ta usub siiski, et lepinguid koguste osas täidetakse ning arvab, et praegu on tekkinud mingi tühik seoses sellega, et viimastel päevadel on räägitud palju toidukaupade hinnatõusust, mis on tekitanud hetkeks ka natuke suuremat ostuhuvi.

Naftahinnad purustasid taas rekordi
Ehkki OPEC lubas eile tootmiskvoote tõsta, jätkasid naftahinnad kõrgustesse pürgimist.
Eilse kauplemispäeva kestel ületas naftabarreli hind USA-s esmakordselt ajaloos 80 dollari piiri, kuid päeva lõpus sulgus siiski hinnal 79.91$, teatab BBC.
Analüütikud hoiatavad, et hinnad kallinevad veelgi, hoolimata OPECi otsusest hakata tootma päevas pool miljonit barrelit enam. Hinnatõusu põhjuseks on maailmas üha kasvav naftanälg ning tarbimise pidev kasv.
Kuigi eile tähistati USA-s nafta hinnarekordit, jääb inflatsiooni arvestades praegune naftahind siiski alla 80-ndate hindadele.

Dacia Logani perekonda lisandus pikap
Rumeenia säästuauto Dacia Logani perekond täienes juba kolmanda mudeliga - sedaanile ja mahtuniversaalile lisaks on sõidukit nüüd võimalik soetada ka praktilise pikapina.
Auto veokast on 180cm pikk ning sinna mahub kuni 800kg jagu kaupa, lisaks sellele veel 300 liitri jagu pagasit kabiini istmete selja taha. Mootorivalik on identne ülejäänud Loganitega - 1.4- ja 1.6-liitrised ottomootorid ning 1.5-liitrine turbodiisel.
Oma soodsa hinnaga annab Logan Pickup kindlasti kõva lahingu oma lähimale konkurendile, Fiat Stradle. Kas ja millal auto ka Eestisse jõuab, ei oska maaletooja City Motors hetkel veel paraku prognoosida.

Online-intervjuu: arileht.ee lugejate küsimustele vastas Juhan Parts
Täna kell 13-14 vastas arileht.ee lugejate küsimustele majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Juhan Parts oli aastatel 1992-1998 justiitsministeeriumi asekenatsler. Seejärel sai temas riigikontrolör ning aastal 2003 pärast Res Publicasse astumist peaminister. Tema juhitav valitsus astus tagasi 2005. aasta märtsis. Edasi sai temast riigikogu liige ja käesoleva aasta märtsis minister.
Ministri vastuseid saab lugeda käesoleva loo kommentaarides.

Hänni: maailma aktsiaturud peaksid püsima
Kawe Kapitali portfellihaldur ja juhatuse liige Kristjan Hänni rääkis, et praegusel hetkel on maailmamajandus liiga heas seisus, et aktsiaturgusid võiks ees oodata langus.
Ettevõtete kasumid hakkavad Hänni sõnul vähenema siis, kui globaalne majandus kasvab alla 1,5%. Keegi praegu aga nii suurt langust järgmisel aastal ei näe - Global Insighti prognoosi kohaselt kasvab maailmamajandus sel ja järgmisel aastal 3,6%, kirjutab Äripäev.
Hänni sõnul on praegune globaalne hea majandusseis viinud suure osa ettevõtteid majanduslikult oma kõrgtasemele, mis mõjub ka ettevõtete aktsiatele hästi: inimestel palju raha, tööhõive hea, laenu saadakse hästi.
Majanduskasv aga on tema hinnangul kestnud tavalisest kauem, kui üldiselt on nn kriisid umbes iga kolme aasta tagant, siis nüüd on alates 2002. aastast olnud pikem vahe.

Osa asju on läinud ka odavamaks
Kuigi suurem osa eluks vajalikke asju on viimaste aastate jooksul läinud kallimaks, on ometi võimalik leida ka tooteid ja teenuseid, mis on tegelikult säilitanud oma kümne aasta taguse hinnataseme või sootuks odavamaks läinud.
Arvutite hinnad on langenud, nii on näiteks BCS Koolituses põhimõtteliselt samaks jäänud tavalistele arvutikasutajatele mõeldud koolitused, kuna arvutipark ei ole kallimaks läinud ja võimaldab odavamalt pakkuda, kirjutab Äripäev.
Lennupiletid ei ole enam nii kallid - kui kümme aastat tagasi maksis Tallinn-London-Tallinn 5500 krooni pluss maksud, siis tänapäeval lendab 4400 krooniga ära või isegi 2000-ga, kui aegsasti broneerida.
SEB Eesti Ühispanga juhatuse liikme Indrek Julge sõnul on odavamaks läinud ka laenuintressid, väites, et 6,5% on suhteliselt odav, kuna intress käis tegelikult ka kümne protsendi kandis ära.
Hinnalanguse on läbi teinud telekommunikatsioonisektor, langenud on nii telefonide kui kõneminuti hind, mille peamisteks põhjusteks on konkurents ja järjest suurenev kasutajaskond.

Teedeehitus ja ummikud löövad ühistranspordi graafikud sassi
Olukorra parandamiseks luuakse Tallinnas spetsiaalseid ühis-sõidukiradasid.
Teedeehituste ja suurte ummikute tõttu Tallinnas ning selle lähiümbruses on hommikuste ja õhtuste tipptundide ajal graafikust maas paljud bussid ja marsruuttaksod.
"Tipptunnil tekivad kaootiliselt üle linna ummikud, mida lähemal kesklinnale, seda rohkem," tõdes Tallinna Autobussikoondise AS-i suhtekorraldusjuht Sirje Roht. "Kui bussijuht hilineb ühes suunas, jääb ta hiljaks ka järgmisele ringile ning graafikusse tagasisaamiseks kulub tund või kauemgi," lisas ta.
Positiivne uuendus on Rohu sõnul Pirita ühistranspordirada, mis on suureks kergenduseks linna suunduvatele bussidele. Näiteid sellest, kuidas oleks võimalik parandada ühistranspordiliiklust, toob Roht teisigi: "Näiteks "Pargi ja reisi" süsteem, kus auto jäetakse parklasse ja linna toob tihti sõitev buss." Veel mainis ta koolibusside süsteemi, mida kohati ka kasutatakse.

Leedu pitsakett avab Kristiine keskuses uue söögikoha
Oktoobri algul teeb Kristiine kaubanduskeskuse teisel korrusel uksed lahti esimene Cili Pizza restoran.
Cilija Eesti OÜ juhatuse esimehe Tiit Kivisaare sõnul on Leedu kapitalil põhinev kiirtoidukett Cilija Ida-Euroopa suurim, kel on restorane Läti-Leedu kõrval ka Ukrainas, Poolas ja Rumeenias.
Lätis näiteks tegutseb Ĉili Pica kaubamärgi all 16 restorani, Leedus on Cili kohvikuid ja restorane üle viiekümne ning Leedus on Cilija käes ka üle 50% sealsest pitsaturust. Keti aasta-käive ulatub ligi 500 miljoni kroonini.
Avatav pitseeria hakkab pakkuma üle 30 erineva kohapeal küpsetatud pitsa, menüüsse kuuluvad ka supid, salatid, magustoidud ning Cilija Leedu tehases toodetud pelmeenid. "Tegemist on ikka restoraniga, kus tuuakse toit lauda," märkis Kivisaar. Plaanis on hakata pitsasid ka tellimuste peale koju toimetama.

Fototeenuste pakkujad liituvad hinnaralliga
Üleüldise hinnatõusuga lähevad kaasa paljud fototeenuseid pakkuvad ettevõtted.
Näiteks on Photopointi kauplusteketil plaanis lähiajal teha ulatuslik hinnatõus. Uusi hindu põhjendatakse materjalide ja tööjõu kulude tõusuga. Eile Tartu peakontoris toimunud koosolekul otsustati uued hinnad kehtestada hinnatõusu veel läbimata toodetele. Juhtivtöötajatelt siiski eile enam kommentaari hinnatõusule saada ei õnnestunud.
K-Arvutisalongi juhatuse liikme Henri Ploomi arust on selline käitumine kõigi fototooteid pakkuvate ettevõtete puhul normaalne, kui vaadata üldist hinnatõusu trendi. Nemad tõstsid oma hindu juba 1. mail.
Viimase paari kuu jooksul on hindu jõudnud tõsta veel mitmed fototeenuseid pakkuvad ettevõtted.
Nende hulgas tõstis hiljaaegu mõnede toodete hindu umbes 20 protsendi võrra Fotomeistri kauplustekett ja Postifoto. Näiteks ühe mustvalge filmi ilmutamine tõusis 40 kroonilt 50-le ja slaidi ilmutamine 50 kroonilt 60-le.

Radikuliidihaige kaelkirjak ja merineitsi võistlesid Tartus
Kreeka demokraatiamudel sai täna Tartus uue tähenduse, sest noored kunstnikud näitasid aja peale ja publiku hääleka toetamise saatel, kuidas on omavahel seotud smurf üksikul saarel ja liigesevaludes kaelkirjak.
Noorele inimesele pole võõrasse linna kolimine kunagi väga lihtne. Ükskõik, kui palju sarnaseid tegelasi kuskil vastu ka ei vaataks. Nii otsustastasid noorteürituse Going Up korraldajad Tartus korraldada ka sisselemaist hõlbustava nädala Karunädal.
Täna oli Karunädala üheks osaks ka noorte kunstnike jõukatsumine kesklinnas Küüni tänaval, kus paarisaja pealtvaataja hõigete saatel hüppas rahva seast esile spontaanselt tekkinud kunstnikke, kes pidid aja peale publiku esitatud teemadel oma oskusi näitama.
Kokku kümmekond kunstnikku pidid 8- ja 5-minutilise ajalimiidi jooksul oma oskused mängu panema näiteks teemadel "Radikuliidihaige kaelkirjak", "Smurf üksikul saarel" ja "Tuleviku auto". Kui tuleviku auto võttis publiku jaoks ulmelised ja liigselt neljandasse ruumi kippuvad vormid, siis kaelkirjakud ja smurfid lennutasid kümne võistleja seast võistluse finaali lõpuks Aleksander Erstu, Sander Taali ja Fideelia.

Helsingis esietendub Kivirähki "Rehepapp" 
Helsingis tegutsev KokoTeatteri tähistab homme esietenduva "Rehepapiga" teatri 10. sünnipäeva.
KokoTeatteri reklaamib "Rehepappi" kui jutustust ahnetest, varastavatest ning valelikest külainimestest väikeses maakohas, rõhutades, et tegemist on suurepärase allegooriaga nüüdisajast. Helsingis on "Rehepapist" tehtud kolme- ja pooletunnine kahevaatuseline näidend, mida mängitakse koos esietendusega kokku 30 korda.
Tegemist ei ole esimese korraga, mil KokoTeatteri Andrus Kivirähki teoseid etendab. Eelmisel aastal mängiti sealsamas tema "Romeot ja Juliat".

Filharmoonia kammerkoor avab hooaja põhjamaiste helidega
Uus hooaeg toob filharmoonia kammerkoori ette nii uue kui ka
Filharmoonia kammerkoori käesolev hooaeg kannab paljutõotavat nime "Dirigentide paraad". Hooajal 2007/2008 pole kooril peadirigenti - leping uue peadirigendi Daniel Reussiga on küll allkirjastatud, kuid kuna muusikamaailmas tehakse plaane pikka aega ette, alustab uus peadirigent alles aasta pärast, septembris 2008. Seetõttu on praegusesse hooaega koondunud palju põnevaid dirigente. See aga ei tähenda, et peadirigent Reuss sel hooajal üldse koori ette ei satuks. Reussi võib näha juba märtsis, kui kammerkoor ja ERSO esitavad Bachi "Ülestõusmisoratooriumi".
Muidugi jätkub sel hooajal koostöö ka eelmiste peadirigentide Paul Hillieri ja Tõnu Kaljustega. Neist esimene juhatab näiteks avakontserte, mis kõlavad homme Rakvere Kolmainu kirikus, reedel Haapsalu toomkirikus ja laupäeval Niguliste kirikus. Sama kava, kuhu kuulub Tormise, Kreegi ja Sibeliuse looming, salvestatakse jaanuari alul ka plaadifirma Harmonia Mundi jaoks. Tõnu Kaljuste seisab koori ees juba oktoobri algul, et esitada Alfred Schnittke "12 patukahetsuse psalmi", mida peetakse koorimuusikas üheks raskemaks a cappella teoseks.

Palju toredaid dirigente, veel rohkem häid soliste
ERSO sügishooaega ilmestavad Eesti heliloojate värskete teoste esiettekanded.
ERSO ja Eesti Kontserdi uue hooaja avab homme Estonia kontserdisaalis Vene klaverivirtuoos Nikolai Luganski.
Tavatult klaverikesksel avakontserdil esitatakse Rahmaninovi populaarset Teist klaverikontserti ning solisti eritingimusena ka Raveli Klaverikontserti vasakule käele. Ometi ei ole orkester pelgalt saaterollis ning saab veel eriliselt silma paista Raveli süidiga nr 2 koreograafilisest sümfooniast "Daphnis ja Chloe". Süit pole küll teab kui pikk, ent võimaldab orkestrantidel näidata niihästi enda tehnilist vilumust kui ka tundlikku kõlakujundust.
Luganski on külastanud Eestit korduvalt, viimati kolme aasta eest, ning ERSO direktori Andres Siitani sõnul on mitmedki huvilised vahepeal tema järele küsinud. Nende palvetele saab nüüd niisiis vastatud.

Üksindus paneb "Sügisballi" tegelased elama
Lasnamäel elavad inimesed. Nagu mõnikümmend aastat tagasi elasid Mustamäel, kust Veiko Õunpuu "Sügisball" oma tõuke on saanud. Mati Undi lugu.
Inimesed karpides ja karpide vahel. Mingitesse totaalsetesse moodulitesse pressitud elud, armastused, ka surmad. Mooduleid koondavate kivitahukate vahel mängivad lapsed, traataia taga lasteaiad. Pruunid restoranid ja pruun konjak. Restoranid, kus šampanja on alati vahuvein.
Tegelikult ei ole see normaalne. Vaadake üht suurt kivimaja, vaadake kolme suurt kivimaja koos. Ja mõelge sellele, et ülestikku on laotud, teineteise kõr-vale on pikitud sadade elude, sadade inimolendite tunded ja ihad. Su naabri seedehäiretest eraldab sind ainult kaheksa sentimeetrit betooni ja ometi oled sa üksi. Ja ometi pead sa hingama ja sigima. Sa tahad kopsud täiel rinnal õhku täis tõmmata, aga selle asemel saad sõõmu naabri kassi kusehaisu. Naabri, keda sa ei tunne, kassi, keda sa ei ole näinud.

Ansambel Laine Club Privés
Täna esineb ööklubis Privé 1970-1980-ndate stiilipeol Classics LIVE legendaarne ansambel Laine. Ansambli moodustas 1960. aastal Eesti NSV riikliku filharmoonia juurde helilooja Gennadi Podelski. Laine algses repertuaaris olid eesti heliloojate laulud ja rahvalaulude töötlused, 1970. aastast tuli repertuaari pop- ja diskomuusika.

Elton John jagab autogramme? 
Inglise laulja ja helilooja söör Elton John on oma maailmaturnee senistel kontsertidel võtnud kümmekond minutit, et jalutada lava ühest servast teise ja anda esiridades olevatele inimestele autogramme. Kontserdi peaprodutsent Peeter Rebane loodab, et see juhtub ka Tallinnas. Elton John esineb koos oma bändiga Tallinnas Saku suurhallis laupäeval kell 21.

Tuberkuloited Ameerikasse
Täna alustab Tartust tuuri suve hakul albumi "Mis sa teed?" üllitanud ansambel Tuberkuloited eesotsas laulja Sander Metsaga. Viit Eesti linna läbiv Re-Unioni-nimeline tuur lõpeb Ameerika Eesti Majades. Tuuril lööb soojendusesinejana kaasa ansambel Me, Myself & I. Piletid on müügil kohapeal.

Mustpeade maja keldris Chalice
Täna kell 20 saab Mustpeade maja keldris kuulata Chalice'i (pildil) ja tema klaverit, lisaks astuvad üles ansamblid Sentimentaalne ja Külalised. Kontsert annab hiphopiteemalise avalöögi kontserdisarjale Kelder, milles astuvad iga kuu teisel neljapäeval kõrvuti lavale eri muusikastiile viljelevad tuntud ja tundmatud muusikatalendid. Pilet maksab 50, flaieriga 40 krooni.
Vaata ka: kelder.majk.ee

Mustkunst läheb Eestile tiiru peale tegema
Tallinnas Õpetajate majas oma tuuri alustanud noor mustkunstnik Meelis Kubo viib mustkunsti sõna otseses mõttes inimeste keskele.
Meelis Kubo
Füsioterapeudist
mustkunstnik

Padaril juba kolm võitu
Kolme võiduga üle 100 kg kaaluvate judokate seas MM-võistlusi alustanud Martin Padar on endale kindlustanud minimaalselt 9. koha ja jätkamise miinusringis.
Kui eestlane saab jagu veel ühest vastasest, on ta jõudnud poolfinaali ja käige madalamaks saab siis jääda viies koht, mis tagab aga osavõtu Pekingi olümpiamängudest.
Kui kahes esimeses matšis rassis Padar edukalt Pan-Ameerika poegadega, seljatades nii Dominikaani sportlase Jose Vasquezi kui Ricardo Blasi Guatemaalast, siis kolmandas ringis astus vastu Sung Hyun-Hong Lõuna-Koreast. Eestlasele polnud vastast aga ka kolme aasta tagusest Aasia meistrist absoluutses kategoorias, kirjutab sportnet.ee.

McLaren kaotab kõik tänavused meeskondlikud punktid
McLareni vormel-1 võistkonnalt tuleb ära võtta tänavuse hooaja Konstruktorite karika punktid ja trahvida tiimi 100 miljoni dollariga - selline oli Pariisis erakorraliselt kokku tulnud rahvusvahelise autospordiliidu FIA vastava nõukogu otsus.
Karmi kohtlemise põhjustas McLareni väidetav süü rivaali Ferrari tagant spioneerimises.
Kergendatult võivad hingata aga meeskonna piloodid Lewis Hamilton ja Fernando Alonso. Komisjon tuvastas, et sõitjatel pole spiooniskandaaliga pistmist ja nende poolt kogutud punktid MM-võistluste arvestuses jäävad alles.
McLareni senise 13 etapiga kogutud 166 silma lendavad tuulde ja enam neile sel hooajal Konstruktorite karika arvestuses punkte ei lisandu. FIA jätkab tiimi auto uurimist, millega soovitakse osaleda 2008. aasta MM-võistlustel. Kui asjaolud näitavad McLareni süü sügavust, siis võib karistusi järgneda ka järgmise hooaja kohta.

Lapimaale planeeritakse sisetingimustes hüppemäge
Kui soomlaste plaanid teoks saavad, siis võivad juba ehk viie aasta pärast suusahüppajad tuuleiilide pärast muretsemise unustada.
Põhjanaabrid kavandavad Lapimaale Ylitorniosse sisetingimustes hüppemägesid, edastab rahvusvahelise suusaliidu infoleht. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis alustatakse 30 miljonit eurot maksva hüppetornide kompleksi ehitustöödega 2009. aastal ning 2-2,5 aasta pärast on rajatis valmis.
Üksteise kõrval asuvad K185 lennumägi, mis võimaldab kuni 250-meetriseid õhulende, K120 suur mägi ja K90 normaalmägi.
Innovatiivne lahendus on planeeritud selliselt, et suusahüppaja alustab hoovõttu Aavasaksa mäe sisse rajatud tunnelis. Äratõukepaik ja kogu lend on välismõjude eest kaitstud aga katusega. Värske õhu kätte jõuab sportlane alles pidurdusosal. Nii loodetakse treenimisvõimalusi pakkuda kokku kümnel kuul aastas, kirjutab sportnet.ee.

Lewis Hamilton andis FIA-le tunnistusi
Täna alustas Rahvusvaheline Autospordiliit FIA taas Ferrari süüdistuse uurimist McLareni vastu, mille kohaselt Briti meeskond kasutas väidetavalt luureandmeid.
McLareni disainer Mike Coughlan sai väidetavalt Ferrari salajast infot itaallaste mehaaniku Nigel Stepney käest ning andis omakorda seda edasi enda tiimi sõitjatele, vahendab Eurosport.
Uurimine lõppes suvel, kui FIA ei suutnud tõestada, et McLaren luureinfost kasu sai. Kuid paar nädalat tagasi selgus Fernando Alonso tunnistusest, et ta sai Ferrarit puudutavat infot tiimi testisõitja Pedro de la Rosa käest, kes omakorda olevat info saanud Coughlanilt.
Täna on Pariisi saabunud tunnistusi andma MM-sarja liider Lewis Hamilton ning de la Rosa. McLareni teist pilooti ning kahekordset maailmameistrit Alonsot täna ei küsitleta.

Barutole pole endiselt vastast
Eesti sumoproff Kaido Höövelson alias Baruto (pildil) jätkab Aki-bashol ka peale viiendat võistluspäeva täiseduga ja ainuliidrina.
Oma viiendas matšis alistas 197 sentimeetri pikkune ja 172 kilogrammi kaaluv vägilane oma lemmiktehnika yorikiriga Juryo divisjonis ida seitsmendal real paikneva 23-aastase mongoli Mokononami (187 cm, 144 kg), vahendab Sportnet. 
Mokononamile oli allajäämine Barutole käimasoleval turniiril ühe võidu kõrval juba neljandaks kaotuseks.
Eelmisel aastal võistles Baruto Aki-bashol eliitdivisjonis ehk Makuuchis, kuid kümnendal võistluspäeval saadud põlvevigastus sundis eestlast edasisest turniirist loobuma. Tänavu juulis toimunud Nagoya-bashol tabas Barutot sama saatus ning mees langes Makuuchist seetõttu välja.

Eesti jalgpallikoondise vähikäik jätkub või järgneb mudast tõus? 
Eesti jalgpallikoondis tõusis maailma riikide edetabelis kord päris kõrgele, kuid langes taas mudasse. Olukorda aitab hinnata abitreener Janno Kivisild.
1996. aastal koondist juhendama asunud esimene välistreener Teitur Thordarson tõi tiimi uue hingamise. Eesti hakkas FIFA edetabelis tõusma, mis tipnes 2002. aastal 60. kohaga. Kuid siis tekkis seisak, millele järgnes langus 125. kohale - nii madalal olid sinisärklased viimati 1995. aastal.
Kas vutitiim teeb vähikäiku?
Abitreener Kivisild, kes töötas ka nelja eelmise peatreeneriga, leidis, et ainult FIFA edetabelile ei saa koondise arengut hinnates toetuda. "Mõned aastad tagasi muudeti tabeli koostamise põhimõtteid ning kohe pärast seda langesime tabelis kolinal," lausus ta.
Nelja treeneri käekirjad
Kivisild alustas abitreenerikarjääri 1999. aastal Thordarsoni kõrval. "Olime tema käe all teinud esimese tõusu, kuid sel momendil edasiminek peatus," meenutas Kivisild aega, kui ta tuli islandlasele appi.

1 küsimus: Andrus Veerpalu
Suuri kavu pole veel koostanud, sain koormust tõsta tasapisi ja järk-järgult. Mingeid uusi terviseuuringuid pole ka esialgu plaanis, vajadusel pean doktor Toomas Teiniga nõu. 
McLareni juhi Dennise elutöö tugeva löögi all
Kuuldused McLareni bossi Ron Dennise pensionile jäämisest on taas õhus.
Alustuseks kaklevad omavahel tiimi sõitjad ning tagatipuks levib kahtlus, et meeskonna tänavune edu saavutati ebaausate vahenditega. Kas 60-aastase mehe närvid peavad vastu?
"See on ilmselgelt kõikidest kriisidest äärmuslikem," tõdes Dennis, kes tõstis 27-aastase tööga McLareni üheks mõjukamaks organisatsiooniks maailma spordiajaloos.
Hamiltoni hirmud
Täna võib Pariisis FIA motospordi nõukogus selguda spiooni-
skandaali lõpetav kohtuotsus. Süüdimõistmise korral seisab McLaren silmitsi karmide karistustega, neist kõige karmim oleks Dennise taandamine juhi kohalt või meeskonna diskvalifitseerimine vormel-1 karussellist.

Heiki Nabi läheb MM-ile olümpiapiletit koju tooma
Maailmameister Nabi ei sea eesmärgiks tiitlit kaitsta, sest võistlus-kogemusi napib.
Kreeka-rooma maadluse poolraskekaalu valitsev maailmameister Heiki Nabi astub teisipäeval Bakuus algaval MM-il matile mõttega mahtuda kaheksa parema hulka, mis tagaks pääsme Pekingi olümpiale.
"Ma ei taha ootusi väga kõrgele ajada. Olümpiakoht annaks võimaluse mängudeks rahulikult valmistuda," lausus Nabi. "Kõik, mis üle olümpiakoha, on puhas boonus ja preemia."
Käsil kaaluvõtmine
Pärast juunikuist roideoperatsiooni sai Nabi kaasa teha vaid ühel turniiril, Põhjamaade meistrivõistlustel Tallinnas.
"Heikil on vähe võistluskogemusi, kannatavad nii tehnika kui ka taktika, muidu hindan tema seisundit isegi rohkem kui heaks," ütles maadluskoondise peatreener Henn Põlluste.

Marko Asmer valib uut autot eri sarja tiimide vahel
Briti vormel-3 klassi meistriks kroonitud Marko Asmer otsib võimalust jätkata tugevamas võistlussarjas, üks variante on vormel-1 soojendussari GP2.
"Jutt ei käi konkreetsetest tiimidest, vaid pigem eri sarjadest," hoiatas Toivo Asmer. "Nimetan vormel-1, Saksa turismiautode sarja DTM, GP2 ja ka Renault World Seriesi. Tagaplaanile jääksid paar USA sarja ning jaapanlaste vormel-Nippon."
Vormel-1 tiimidest on Marko Asmeril kõige tihedamad kontaktid olnud Williamsiga, kelle autot on ta viiel korral testinud.
Noore Asmeri tööandja Briti F3-sarjas Hitechi tiim tahab järgmisel aastal osaleda GP2 sarjas. Kui plaanid teoks saavad, jätkub Asmeri koostöö kõige tõenäolisemalt just Hitechiga.
Papa Asmeri sõnul ei tuleks teisi kontakte pidada mitte läbirääkimisteks, vaid konsultatsioonideks, sest hooaeg alles käib.

Olümpiarõivad säravad rukkilille, apelsini ja laimi kirka värviga
Montonis kujundatud Eesti koondise olümpiariietust saavad soetada ka fännid.
Pekingi olümpiale pürgivad Irina Kikkas, Rivo Vesik, Deniss Karpak ja Martin Liivamägi sammusid koos modellidega nagu ühe pere nukud, esitledes Eesti olümpiakoondise vastvalminud rõivastust.
Laimirohelist T-särki ja lühikesi pükse kandnud Kikkas, kes nädalavahetusel läheb MM-ile olümpiapääset püüdma, viskas hundiratast ja tundis end säravas suveriietuses ilmselgelt mugavalt.
"Erksad värvid pole ainult selleks, et Eesti sportlased teiste seas silma paistaks," ütles Baltika moemärgi Monton juht Kaie Kaas. "Usume, et rõõmsad värvid annavad sportlastele ka energiat juurde."
Olümpiarõivad tulevad järgmise aasta mais vabamüügile. Samamoodi müüdi Torino taliolümpial osalenud Eesti koondise esindusriietust.

Baltikumi suurim pitsarestoranide kett siseneb Eesti turule
Leedu ja Läti toitlustusturu liider Cilija siseneb Eesti turule, avades esimese söögikoha Kristiine Keskuses oktoobri alguses.
Pea 315 ruutmeetri suurusel Kristiine Keskuse pinnal asuv restoran mahutab kuni 103 klienti. "Me ei kahtle, et uus restoran, mis paistab silma kvaliteetse ja maitsva euroopaliku köögi ja laitmatu teenindusega võidab kiiresti Tallinna elanike südamed," kinnitas Cilija arendusosakonna direktor Saulius Grakavinas.
Cilija Eesti OÜ juhataja Tiit Kivisaare sõnul on Cilijal kindlasti plaan avada rohkem kui üks pitsarestoran, kuid täpseid arve ja kohti veel teada pole.

Tallinnas avati esimene tervisliku kiirtoidu einela
Kristiine keskuse taga tanklahoones uksed avav FIFO einela pakub Tartu Ülikooli toitumisteadlaste ja tippkoka Rain Käärsti koostööl valminud hommiku- ja lõunaeineid.
"Siiani Eesti turul sõna otseses mõttes puudus võimalus kerge vaevaga ning kiiresti tervislikult söönuks saada, samal ajal kui inimestel on üha vähem aega ise kodus süüa teha," leiab FIFO tegevjuht Erkki Brakmann. "Kiirtoit ei pea olema rämpstoit, ja seda mõtet me FIFOga edasi anda tahamegi."
Kõik FIFO toidud on valmistatud kohapeal värskest toorainest, kusjuures suur osakaal on mahetoodangul. FIFO eeliseks on võimaluste rohkus, kuna klient saab teenindajal lasta eine vastavalt oma soovidele erinevatest koostisosadest kokku panna. Einela pakub eraldi hommiku- (7.30-11.00) ja päevamenüüd (11.00-19.00), et vastata organismi muutuvale toiduvajadusele päeva edenedes.

Sillamäel avati uus Säästumarket
Uus Säätumarketi odavmüügikaupluste ketti kuuluv pood avati Sillamäel Viru Puiesteel.
Säästumarket on esimene tegevust alustanud odavmüügikaupluste kett Baltimaade jaekaubandusturul. Esimene Säästumarket avati Eestis 2. märtsil 1999. aastal. Viimati avas Säästumarket uue kaupluse Kiviõlis käesoleva aasta juunis.
Säästumarketite keti direktor Andrija Lilleoja sõnul on Säästumarketi senine laienemine Ida-Virumaal olnud edukas, mistõttu kavatseb odavmüügikaupluste kett avada lähiajal samas piirkonnas veel uusi poode. "Tarbija jaoks on kaupluse valikul järjest olulisem sisseostude tegemise kiirus ning hea hinna ja kvaliteedi suhe, mis ongi Säästumarketi peamised tugevused," ütles Lilleoja.
Säästumarketite ketti 51 kauplust üle Eesti.

Baskini anekdoodid
Juuksuriõpilane räägib meistrile:
"Siin käib üks imelik mees. Tuleb sisse, loeb järjekorra üle ja lahkub."
"Sa mine talle järele ja vaata, kuhu ta läheb. Pärast räägi mulle," soovitab meister.
Õpilane täidab käsu ja jälgib meest.
"Ta tuli meie ärisse, luges kõik teie juurde istuvad kliendid üle, siis läks tänavale, ostis kolm roosi ja läks koju!"
"Ma arvasin kohe, et loll mis loll!" sõnab meister.
"Ei usu. Ta läks teie koju!"
"Palun vaadake, see on tehnika viimane sõna," ütleb jaapani elektroonikafirma esindaja. "Näete, ekraani ees on isegi kojamehed!"
"Milleks neid vaja on? Toas ju vihma ei saja!"

Nädalakiri Sporditäht on valinud kitsarööpmelise tee
AS Kalev Meedia poolt välja antav ajakiri Sporditäht on muutnud formaati ja ilmumissagedust - kuuajakirjast on saanud nädalaväljaanne.
Peaaegu kõigest, millest uuenduskuuri üle elanud ajakirja Sporditäht esimeses numbris kirjutatakse, olen juba kuulnud või lugenud. Kajastatakse sündmusi, millest päevalehtede spordiküljed pajatasid juba varem.
1992. aastast ilmunud ajakirja uue omaniku julgustükk jätkata üllitise trükkimist kord nädalas on vähemalt esimese numbri sirvimise põhjal läbi kukkunud. Ei midagi üllatuslikku, ei ühtki uut teemat ega vaatenurka.
Ei leidnud ka vanas Sporditähes juurdunud ja koduseks saanud rubriike, näiteks toredaid "Tagaseljajutte", nii et ka äratundmisrõõmu ei tekkinud. Kuukirjana ilmunud Sporditäht otsis ja pakkus vähemalt kommentaarides ja taustalugudes oma lähenemisnurka ning avaldas ülipikki intervjuusid ja isikulugusid ehk sõitis sõsarväljaannete kombel laiarööpmelisel teel.

Kõik blondid eesti naised olevat rassistid
Venekeelsete lehtede ülevaade 12. septembri seisuga
"Võimud ei taha uurida politsei elajalikke tegusid pronksiööl "- sellise esiküljel oleva pealkirjaga ilmus reedene Vesti Dnja. Pea kõik väljaande selleteemalised artiklid veenavad lugejaid, et Tallinnas jalutasid pronksiööl rahumeelsed venekeelsed puhkajad, keda ründas valitsuse ässitusel loomastunud Eesti politsei, selle asemel et takistada sel ajal poode rüüstanud ja" Rossija, Rossija "aktsendivabalt karjunud eestlasi. Aprillisündmustele eelnenud kihutustöö jätkus peatselt ja nüüd on tagasi ka kirgede teenekamad õhutajad: vene Delfis ilmus Dimitri Klenski artikkel, milles halvustatakse koolireformi. Asi pole eesti keele omandamises, vaid mitte-eestlaste assimileerimises," väidab autor ja ründab oma hiljutisi liitlasi Konstitutsiooniparteist selle eest, et nad ei hakanud reformile vastu. Klenski väidab, et just nimelt selle partei eelkäija "kinkis mitte-eestlastele vene õpetajate" juhi "Ljudmilla Poljakova, kes sai pool aastat tagasi Eesti presidendilt ordeni mitte lihtsalt lojaalsuse, vaid vene hariduse hävitamise metoodilise ettevalmistamise ja vene õpetajaskonna moraalse vaimu mahasurumise eest". Autor kordab oma etteheiteid metropoliit Korneliuse aadressil, kes väitis, et on vaja õppida eesti keelt, tunda Eesti kultuuri ja mõista eestlasi. Kornelius ei saavat mitte millestki aru. "Vene elanikkond elab Eestis totaalse russofoobia ja Venemaa-vastase hüsteeria tingimustes," väidab Klenski, süüdistades Eesti valitsust rahutuste provotseerimises ja ähvardades kogunisti uue "vene mässuga".

Mis riskid kaasnevad kaasomandi soetamisega? 
Kaasomand on isikutele üheaegselt mõttelistes osades kuuluv omand.
Näiteks kui kahele kaasomanikule kuulub võrdsetes mõttelistes osades kinnistu, mille koosseisus on kahekorruseline elamu, siis ei tähenda see, et ühele neist kuulub esimene ja teisele teine korrus, vaid et kummalegi kuulub mõtteline pool.
Neid pooli ei saa reaalselt piiritleda, need on abstraktselt määratletavad. Eeltoodust ei maksa järeldada, et kaasomanikud peaksid paratamatult ka intiimsema kasutusotstarbega ruume kogu aeg mõtteliselt ja üheaegselt kasutama.
Konkreetsete ruumide reaalne kasutus eeldab kaasomanike kokkulepet, mis märkusena kinnistusraamatusse kantuna tagab selle, et ka kaasomanike õigusjärglased seda kokkulepet järgiksid.
Kui kaasomandis olev elamu ilmutab lagunemise tundemärke, teine kaasomanik aga seda tunnistada ei taha, võib üks kaasomanik remondiks kulutusi teha ka teise nõusolekuta ning need hiljem temalt sisse nõuda.

Linn aitab kortermajale aia ehitada
Tallinna linnavalitsus toetab ühistuid, kes kavatsevad oma territooriumi aiaga piirata.
Kui majal on aed ümber, tundub elamine kuidagi turvalisem. Ei satu juhuslik möödakõndija õuele, sest mine tea, mis kurjad mõtted tal tekkida võivad! Ei tule võõrad koerad-kassid ukse alla asjale.
Kui hoovist ja aiast räägitakse, mõeldakse enamasti eramaja või äärmisel juhul ridaelamut. Eelmisest Eesti ajast on veel alles agulimajade kõrged plank-aiad, mõnel käis vanasti värav ka lukus. Aga tänapäeva suur korterelamu?
Kui Mustamäed, Õismäed ja Lasnamäed ehitati, ei tulnud kellelegi pähe maja ümber aeda ehitada - maja on riigi oma, maa selle ümber niisamuti. Praegu ehitatavad kortermajad saavad aga aia ümber pea kohe, kui maja on valmis. Muidugi juhul, kui see on võimalik, sest mõnele majale aed ei sobi ja mõni ühistu jälle ei taha seda.

Alla poole miljoni krooni eest saab osta jalust niitva haisuga korteri
Kinnisvaraportaalides on ligi 150 alla poole miljoni kroonist pakkumist. Kas mõnel neist pindadest võiks ka elada? Pakutakse nii merevaadet kui ka ajaloohõngu.
Kes on sattunud kaltsupoodi või täiturule, on hea juhuse korral ja pärast hoolikat sobramist leidnud oma garderoobi nii mõnegi kauni hilbu. Sama reegel kehtib ka kinnisvaraturul - vedamise korral võib soodsa hinnaga leida endale merevaatega korteri või tipp-topp korras kodu. Aga lihtne see otsimine pole - enne kasutuskõlbliku kauba leidmist tuleb läbi vaadata kümneid, kui mitte sadu kipakaid augulisi dressipükse. Tutvusime kinnisvaraturu säästukaubaga, hinna ülempiiriks seadsime pool miljonit krooni.
Parim vaade - 470 000
Kuulutus on paljutõotav. Stroomis viimasel korrusel paiknev kahekümneruutmeetrine korter pole avar, aga tõmbenumbriks osutub neljateistkümnes korrus ja vaade otse merele. Ma ei lase ennast heidutada fotodelt paistvast segadusest ega narmendavast tapeedist.

Sakslased ja britid teevad hoogsalt USA kinnisvaraturul järelnoppimist
USA kinnisvarahinnad kasvasid kiiresti ja palju, sama kiireks ja äkiliseks kujuneb langus.
Enam kui kolm miljonit ameeriklast on viimase nelja aasta jooksul võtnud julgelt laenu ja lisaks uuele elamisele soetanud ka suvekodu. Enamikul teren-davad silme ees dollarimärgid ja soov kiirelt hinnatõusult teenida. Mullu registreeriti USA-s rekordilised 1,07 miljonit tehingut, seejuures võttis neljast ostjast kolm krediiti. Nüüd on kinnisvaraturg teinud kannapöörde.
Need, kes praegu ärkavad, on müügiga lootusetult hiljaks jäänud, sest majade hinnad veerevad lumelaviinina mäest alla, suvekodust võib lahti saada vaid suure rahalise kaotusega. Pakkumises olevate majade hulk on mullusega võrreldes 68 protsenti kasvanud, vahendab Homeaway.com esindaja Eileen Buesing.

Välisinvestorite huvi Eesti kinnisvara vastu on jahenenud
Kinnisvaraturg jaheneb ka Euroopas, Eesti hakkab kaotama välisinvestorite huvi.
Kinnisvaraturg jahtub märgatavalt ka siinpool Atlandi ooekani. Hea uudis on aga see, et Euroopa turg näeb endiselt tervem välja kui Ameerka Ühendriikide oma. Seda peamiselt tänu konservatiivsemale laenupoliitikale.
Euroopa Keskpank on tõstnud intressimäära kahelt protsendilt neljale ja uus tõus on võimalik juba septembris, kirjutab BusinessWeek. See jahutab varem nii kuumaks köetud turgu tublisti, seda näitavad ka arvud. Tänavu ennustatakse euroala majade hindade osas vaid 4,9 -protsendist hinnatõusu, mis on väikseim tõus pärast 1998. aastat. Investeerimispanga Barclays Capital hiljutisele aruandele tuginedes tõusid mullu hinnad 7,6 protsenti.
"Imedemaa" aeg on möödas

Maailma suurim näitus
MESS: Täna avab publikule uksed maailma suurim autoüritus - Frankfurdi autonäitus. Messil on esindatud üle 1000 osaleja 40 riigist, lisaks 160 maailmaesitlust. Esmakordselt näidatakse avalikkusele 70 uudismudelit ning esitletakse 38 ideesõidukit. Frankfurdi autonäi-tusest kirjutame põhjalikumalt 28. septembril ilmuvas mahukas erinumbris. Pildil on hiiglaslik Fiat 500, mille ratastest sõidavad sisse ja välja päris Fiatid. Armsa välimusega Itaalia väikeauto püüab näitusel palju tähelepanu ning on võitnud ka ostjate südamed.

EVELYN SEPP: Kannatust!  Ainult kannatust? 
Kindlasti ei saa asendada stabiilsust Afganistanis võiduka rahuga Iraagis. Küll aga ei maksaks segi ajada põhjuseid ja tagajärgi.
Mikser kirjutab ilusasti rahvusvahelisest julgeolekust ja selle jagamatusest ning sellest, miks Eesti peaks liitlassuhteid USA-ga jätkama. Paraku unustab ta aga ühe kurva tõsiasja.
USA algatatud okupatsioonivägede sissemarss Iraaki ja ameerika väekontingendi kohalolek regioonis ise on sellesama rahvusvahelise julgeoleku suurim risk ja ebastabiilsuse allikaiks, mitte selle leevendaja.
Viimases Diplomaatias on sotsist väliskomisjoni esimees teinud aga veelgi sammu edasi. Nimelt ei ole tema lennuka mõttekäigu kohaselt Eesti sõdurite Iraaki jätmise põhjenduseks enam isegi mitte jätkuv kodusõda Iraagis, terrorismiohu vähendamise vajadus maailmas, naftaressurssidele ligipääsu tagamine või mis iganes muu põhjus, vaid vajadus teha rahvusvahelistes organisatsioonides, mille liige ka USA on, lobby selle nimel, "et veenda ameeriklasi kannatlikkusele ja paindlikkusele…"

EVI ARUJÄRV: Headest ja halbadest uudistest
Kellele meeldiksid halvad uudised?
Ei kellelegi. Või siiski. Kuna meedias lähevad palja ihu, koduloomade ja laste kõrval hästi kaubaks ka verised õnnetused ja rasked haigused, siis võib arvata ka vastupidi. Ehk peitub halbade sõnumite veetlus selles, et need lubavad teravamalt tajuda iseenese heaolu: mina olen (veel) ühes tükis, mina ei ole (veel) pankrotis, mind (veel) ei peksta ning muud meeldivat ja lohutavat. Mis tahes halbade uudiste isiklik vahendamine ei tule kellelegi kasuks: see rikub mainet. Ministrid ja poliitikudki väldivad seda, delegeerides ülesande mõnele väiksemale vennale, või lülitavad mobiili välja ja sõidavad soojale maale puhkama.
On inimesi, kellel halbade uudiste tõrjumine, varjamine või positiivseks pööramine kuulub ametikoha juurde või on ilmavaatega seotud kutsumus. Selline trikk - inimeste, olukordade ja terve maailma kaunimana näitamine - on üha virtuaalsemaks muutuvas elus üha tasuvam tegevus. Halbu uudiseid transformeerivad headeks ettevõtete ja erakondade suhtekorraldajad, häid ja superhäid uudiseid saadavad meile hunnikute kaupa supermarketid ja valimiskampaaniate kontorid. Halvast hea tegemine on iidne hookuspookus. Üks halvemaid uudiseid on see, et me kõik sureme. Selle halva uudise suudab lugude ja rituaalide kaudu heaks pöörata usk hauatagusesse elusse. Too pööramine on aastatuhandeid olnud tulutoov tegevus. Halbadest uudistest heade tegemine liigutab maailmas suuremaid rahavooge kui kalapüüdmine või kartulikasvatus.

REIN SIKK: Nuttev linnapea ja matsakas tuumareaktor
Üks mees, õnnelik naeratus näol, nõjatub radioaktiivse tuumakütuse varrastele ja räägib helgest tulevikust. Välguvad fotoaparaadid, sirutuvad mikrofonid. Kas enesetapja või surmapõlgur?
Nõjatuja on Eesti Energia juht Sandor Liive. Tuumareaktorisse kütust viivad vardad on näituse eksponaadid. Kogu tegevus aga toimub tõelise, töötava tuumareaktori taustal Soomes Olkiluotos. Pildistavale ja intervjueerivale ajakirjanikesummale maalitav tulevikupilt viib meid aega, mil Eestigi võiks olla sellise tuumareaktori omanik ehk osanik.
Eesti Energia on käivitanud suure tuumaturismi kava. Busside kaupa rändavad ajakirjanikud ja peagi ka riigikogulased Soome Olkiluoto jaama, Euroopa suurimale ehitusplatsile. Seal valmib maailmajao suurim, võimsaim ja turvalisim tuumareaktor.
Energiafirma juht Sandor Liive on oskuslik tuumaekskursioonide juht, väge täis vaadetega paikades piltnikele poseerija, energeetikavisioonide maalija. Ja tulevikku on vaja vaadata, sest 2015. aastal tuleb osa Narva jaamu sulgeda.

Teised meist: Alkoholimüügile öine keeld
Helsingin Sanomat: Eesti kavatseb keelata öise alkoholimüügi kogu riigis.
Kolmapäeval saatis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille kohaselt keelatakse kogu riigis alkoholimüük kella 23-8. Keeld ei puudutaks baare ega restorane.
Praegu võivad Eesti kohalikud omavalitsused otsustada ise, kui kaua võib kauplustes alkoholi müüa. Selline praktika on põhjustanud kummalise kodumaise "viinaturismi", sest inimesed sõidavad öösel alkoholi ostma nendesse naaberomavalitsustesse, kus müügiregulatsioon on liberaalsem. Näiteks ei ole Tallinnas alates augustist võimalik osta poodidest alkoholi pärast kella kaheksat õhtul.
Ka Keskerakond, suurim opositsioonierakond Eestis, kutsub kehtestama üleriiklikku keeldu, mis algaks aga õhtul kell kaheksa.

Teised meist: Moody's hoiatas Eestit ja Lätit
Briti majandusleht Financial Times kirjutas rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody's Investors Service otsusest langetada Eesti ja Läti riigireitingu väljavaated positiivselt stabiilsele.
Lehe hinnangul on tegu selge meeldetuletusega mitme kiiresti kasvava Ida-Euroopa majanduse riskide kohta: need majandused sõltuvad kapitali sissevoolust, kuid jooksevkonto puudujäägid on samas suured.
Äsjane Standard & Poor'si raport paigutas Läti esikohale nende riikide seas, mida peetakse kõige haavatavamaks, kui krediidipitsitused jätkuvad. Läti jooksevkonto puudujääk on olnud viimasel aastal 30 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mainitud suhtarv on üks suuremaid maailmas. Sarnane mure on tuttav ka Eestile, Leedule, Bulgaariale ja Rumeeniale.
Hollandi pangandusgrupi ING Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika peaökonomisti Charles Robertsoni sõnul on tegu hämmastavate suhtarvudega. "Oleme tavaliselt hoiatanud, et seitsmeprotsendiline jooksevkonto puudujääk võib kriisi kuulutada, nüüd on aga kaks korda suurem näitaja tavaline. See on uus riskantne territoorium, üpris sarnane (USA) riskantsete hüpoteeklaenude asjaga, ja see nõuab hoolikat jälgimist," ütles Robertson.

REPLIIK: Ohjeldamata võõraviha
Rääkimata sellest, et vaimset vägivalda kogevad üpris tihti ka need välistudengid, kel on eestlastega sarnane nahavärv. Samal ajal on teada, et tudengeid jääb Eestis lähitulevikus oluliselt vähemaks ning Tartu ülikool tahab muutuda üha rahvusvahelisemaks ülikooliks. Kokkuvõttes tähendab see, et rahvusülikooli tuleviku võti on paljuski välistudengites.
Seda kummastavam on, et Tartu linnavõim ega politsei ei ole midagi ette võtnud, et võõramaalasi terroriseerivaid kiilaspäiseid ajukääbikuid ohjeldada. Istutakse käed rüpes ja leiutatakse JOKK-stiilis põhjendusi: "Aga kannatadasaanu ei esitanud politseile ametlikku avaldust." On täiesti mõistetav, miks too peksa saanud välistudeng seda teha ei julgenud. Seda enam peaks just linnavõim ja politsei probleemiga tegelema. Vastasel korral võib Tartu unustada välistudengite sinna tuleku. Ja kui mandub ülikool, mandub ka linn. Tartlaste endi käe läbi.

JUHTKIRI: Diagnoos on, ravi pole? 
Eesti kõrghariduse põletavaim probleem on, et mitte kõigil noortel pole sellele võrdne ligipääs, leidsid rahvusvahelised eksperdid OECD-st (majanduskoostöö ja -arengu organisatsioon).
Liiga suurt rolli mängivad ülikooli pääsemisel majanduslik taust ja vanemate haridustase.
Tõsi, võrdsus ei saa olla eesmärk iseenesest. Ent kui Eesti ei suuda tagada kõigi noorte võimete maksimaalset väljaarendamist - seistes selle eest, et võrdsete eelduste, kuid erineva taustaga noortel oleks kõrgharidusele võrdne ligipääs -, tähendab see raisatud potentsiaali nii inimeste endi, majanduse kui ka ühiskonna jaoks laiemalt.
OECD ekspertidele on üldjoontes raske vastu vaielda. Ka mõned nende pakutavad abinõud - nagu idee toetada tudengeid eeskätt nende majandusseisundi, mitte aga pelgalt õppetulemuste alusel - on mõistlikud ja sarnanevad seisukohtadega, mida on pikalt kaitsnud üliõpilaskondade liit. Kuid ekspertide soovituste seas leidub ka küsitavaid ettepanekuid, näiteks idee kehtestada üleüldine 50-protsendiline õppemaks. Seda oleks Eesti oludes keeruline rakendada. Kohe tekiks küsimus: kas 50-protsendilise õppemaksuga kohtade arv oleks piiratud või mitte? Kui see oleks piiratud, säiliks endiselt nõudlus kohtade järele, kus õppemaks on sada protsenti ja ebavõrdsus ei kaoks. Ning kui kohtade arv oleks piiramatu, tähendaks see riigile ilmajäämist igasugusest kaasarääkimisõigusest vastuvõtumahtude osas. Liiatigi võiks selle ettepaneku realiseerumisel - kui sellega ei kaasne mahukat õppetoetuste skeemi - vaesemate perede laste ligipääs kõrgharidusele veelgi halveneda.

Tallinna Vabaduse väljaku väljaehitamine võib takerduda
Tallinna Vabaduse väljaku detailplaneeringujärgse väljaehitamise ähvardab nurjata valitsuse eilne otsus jätta riigile kuuluv maatükk linna omandisse andmata.
Linnavalitsus kavatses maatüki hoonestusõiguse anda erakätesse ehk Varamaad kinnisvarale.
Abilinnapea Taavi Aasa kinnitusel peab nüüd riik ise hakkama eraomanikega läbirääkimisi pidama, sest osa Vabadussamba kompleksist ulatub eramaale, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Vaidlus linna ja riigi vahel käib mõnesaja ruutmeetri suuruse maatüki üle okupatsioonimuuseumi vastas.
Maatükk kuulub riigile, kuid seda soovib endale ka Tallinna linn, sest tegu on osaga Vabaduse platsi detailplaneeringust. Nüüd läheb linnavalitsuse hinnangul plaan osaliselt tuulde.
"Taotluses millega pöörduti riigi poole selle maa munitsipaliseerimiseks ei olnud sõnagi vabaduse väljakust. Linna käitumine - üritatakse riik panna sundseisu, et me oleme kohustatud selle maa munitsipaliseerima, ei ole soliidne käitumine. Siis tuleb rääkida algusest peale asjadest nagu nad tegelikult on," sõnas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Balti riigid hakkavad toetama NATO liitlasi õhuturbekulude tasumisel
Täna Kuressaares kohtunud Balti riikide kaitseministrid otsustasid hakata alates järgmisest aastast sammhaaval katma NATO liitlastele kulusid, mis kaasnevad osalemisega Balti riikide õhuturbemissioonis.
Alates 1. jaanuarist 2008 otsustasid kaitseministrid hakata tasuma missioonil osalevate sõjaväelaste majutuskulusid ning aastast 2010 hakata liitlasriike toetama ka personali ja varustuse transpordiga õhuturbe saatjariigist.
Ministrid rõhutasid kohtumisel, et jätkuvalt kaalutakse ka teisi võimalusi, kuidas õhuturbemissiooniga kaasnevaid kulusid veelgi liitlaste jaoks vähendada.
"On loomulik, et peame järkjärgult suurendama oma rahalist panust Balti riikide õhuruumi turvalisuse tagamiseks ning täna me kinnitasime seda, samuti on liitlased seda sammu meilt oodanud," toonitas kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Kuressaares toimunud kohtumise muudab ajalooliseks fakt, et lisaks allkirjastasid kaitseministrid veel ka kolm olulist Balti kaitsekoostööd tugevdavat riikidevahelist lepingut.

Uus perekonnaseadus lahkuläinute varaküsimusi ei lõpeta
Homne Eesti Päevaleht kirjutab, et endiste abikaasade vara ei jagata enam pooleks, vara kuuluvust saab tõestada tšekkidega.
Lahutuste lahendamisega tegelevate advokaatide sõnul uus perekonnaseaduse eelnõu endiste abikaasade vahelisi varalisi vaidlusi ei vähenda, muutub üksnes vaidluste sisu.
Seni kehtiva seaduse järgi läheb lahutatud abikaasade vahel jagamiseks nende abielu kestel soetatud ühisvara, mis tuleb jagada võrdsuse printsiibist lähtudes pooleks. Uue seaduseelnõu kohaselt tuleb kummalgi osapoolel hakata tšekkidega tõestama, mis on nende poolt soetatud vara. Selle väärtus hinnatakse ja suurema summa omanikul tuleb "vahe" teisele poolele rahaliselt hüvitada.
"Vaidlused hakkab tulevikus käima selle üle, kes kui palju teisele osapoolele hüvitab. Vaidlused ei lõpe," sõnas üks Päevalehega rääkinud advokaatidest, pika peretülide lahendamise kogemusega advokaat Tiina Mare Hiob.

Eesti kuulsaim karuplika elab Võrumaal uue koduaediku ootuses
Homne Eesti Päevaleht kirjutab kevadel Nigula loomade turvakodusse toodud karupojast, kes on endiselt heas vormis ja leidnud elukoha Võrumaal Alaveski talu loomapargis.
Nelja kuuga on seitsmekilose mesikäpahakatise kaal tõusnud poolesaja kilo peale ning temas on juba välja löönud iseteadev metsloomahing. Lääne-Virumaalt leitud karupõnni nimigi on nüüd teine - enam pole ta Päntu vaid Mõmsik.
Vaatamata metsikusele ihaldab loom siiski inimeste, eriti aga väikeste laste tähelepanu. Maikuus, kui karupoeg Nigulast talust loomaparki toodi, käis rahvas kuulsat looma lausa bussitäite kaupa kui imeasja kaemas.
"Nii kui majauks kolksub ja piisab vaid perenaise varju nägemisest, pääseb valla vali jonnakas jõrin," räägib Alaveski talu peremees Rein Kõiv, kes võib muuseas uhkelt väita, et just tema talust sirgunud põrsastest on alguse saanud kõik Läti metsseakasvatused.

Kaheksane uudis: presidendi residentsi jaoks järgmisel aastal raha pole
Homne Eesti Päevaleht kirjutab presidendi kantselei 50 miljoni krooni taotlusest Keila-Joa mõisa ehituse alustamiseks.
Kuigi presidendi kantselei soovis tulevaks aastaks saada riigieelarvest 50 miljonit krooni, ei ole praeguses riigieelarve tööversioonis uuele residentsile ette nähtud sentigi.
Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Annikky Lamp selgitas, et raha puudumine ei tähenda veel seda, et valitsus ei toeta presidendile uue residentsi ehitamist.
"Valitsus on ette näinud vahendeid riigikantseleile presidendi ruumiküsimuse lahendamiseks vajalike tegevuste rahastamiseks," lisas Lamp. Näiteks saaks riigikantselei aidata presidendile uueks residentsiks sobiva hoone otsimisega, vajalike ehitusprojektide koostamisega ja ka hangete sõlmimiseks vajalike kulutuste rahastamisega.

Laar: Nord Stream teeb Eesti mõjutamiseks lobitööd
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles täna hommikul Kuku raadiole antud intervjuus, et teda paneb hämmastama Nord Streami tehtav lobitöö Eesti avalikkuse ja valitsuse mõjutamiseks.
Laar avaldas eile ajakirjanduses, et on kategooriliselt Nord Streamile gaasijuhtme uuringuteks loa andmise vastu.
IRL-I esimehe sõnul on nad üks väheseid erakondi, kes on kohtunud ka teaduste akadeemiaga ning kuulanud ekspertide arvamusi seoses gaasijuhtme paigaldamisega.
"Mida rohkem me erinevaid eksperte kuulame, seda selgemaks meie otsus muutub!"
Pigem tekitab Laari sõnul hämmingut see lobitöö, mida on Nord Streami poolt tunda, et mõjutada Eesti valitsust ja avalikkust uuringuteks vajamineva loa saamiseks.
Partei esimees kinnitas siiski, et valitsus langetab oma otsuse konsensuse alusel nagu peaminister seda ka lubanud on. Ometi häiris Laari enda sõnul asjaolu, et eilsele valitsuse istungile oli kaasatud vaid ühte arvamust esindavad eksperdid, jättes teised kõrvale. "Nii ka ei ole korrektne asja ajada."

Jaanus Männik valiti Are vallavanemaks
Tänasel Are vallavolikogu erakorralisel istungil otsustas 11 kohalolnud volikogu liiget üksmeelselt valida uueks vallavanemaks Jaanus Männiku.
Istungilt puudusid tervislikel põhjustel kaks vallavolikogu liiget, Merike Kalden ja Signe Rõngas, volikogu liige Ivar Puuram soovis esitada teiseks vallavanema kandidaadiks Vilja Alamaa, kes taandas end, kirjutab Pärnu Postimees.
Rahvaliitlasest eksriigikogulane Jaanus Männik asub vallavanemana tööle alates 24. septembrist, soovides võtta ühe nädala isiklike asjade korraldamiseks.
Lisaks otsustas volikogu maksta lahkuvale vallavanemale Enn Kuslapile nelja ametipalga suurust hüvitist.
Vallavanema palk on 19 800 krooni, seega on hüvitise suurus 79 200 krooni.

Külaelanikud jäid kohtus keskkonnaministeeriumile alla
Tallinna halduskohus jättis rahuldamata steriliseerimiskeskuse vastu võitlevate külaelanike kaebuse keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastu.
Saue valla külaelanikud Eha Lettermo ja Pille Kaarlõpp esitasid juunis halduskohtule avalduse kuulutada ministri otsus kiita heaks AS Steri tehase keskkonnamõjude hindamise aruanne õigusvastaseks.
Halduskohus otsustas täna selle kaebuse rahuldamata jätta, kuid külaelanikud võivad kohtuotsuse 30 päeva jooksul edasi kaevata.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et minister kommenteerib kohtulahendit ja steriliseerimiskeskust puudutavaid asjaolusid lähiajal.
Tallinna halduskohus rahuldas 31. augustil Saue vallas kiirgusohtliku tehase rajanud AS-i Steri kaebuse ning tunnistas õigusvastaseks keskkonnaministeeriumi toimingud ettevõtte kiirgustegevusloa muutmise menetluses.

Asekantsler Hirvoja: pisivargad kandku vanglakaristus lõpuni
Justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja hinnangul on seadusandja tahe hoida pisivargaid vaatamata leevenenud seadusele vanglas karistusaja lõpuni ja neid saab vabastada vaid riigikohus.
"Seadusemuudatuse puhul oli seadusandja selge tahe, et vana seaduse järgi karistust kandvad isikud kannaksid reeglina oma karistuse lõpuni," kommenteeris Hirvoja 15. märtsil jõustunud seadusemuudatust, mis dekriminaliseeris korduvad pisivargused.
"Kui seadusemuudatusega mõnd karistust kergendatakse, ei ole riigil kohustust muuta jõustunud kohtuotsuseid. Kinnipeetavatel on küll õigus teistmismenetluse korras kohtusse pöörduda, kuid kohtul pole ka sellisel juhul mingit kohustust neid vabastada," lisas Hirvoja. "Loomulikult on võimalik luua ka mingi erandlik mehhanism, aga siis tehakse seda selgesõnaliselt vastava seadusemuudatuse rakendussätetes."

Prokurör tahab Lauri Vitsutit vangi saata
Põhja ringkonnaprokurör Stella Veber nõudis täna Harju maakohtus toimunud istungil ametiseisundi kuritarvitamise teel suures ulatuses võõra vara riisumises süüdistatavale Lauri Vitsutile kaheaastast vangistust, millest kohe kuuluks ärakandmisele viis kuud.
Ülejäänud osa karistusest palus prokurör määrata tingimisi kolmeaastase katseajaga, teatas Harju maakohtu pressiesindaja.
Lauri Vitsut end kohtus süüdi ei tunnistanud ja palus end õigeks mõista, kinnitades, et on käitunud vastavalt seadusele.
Kohus avaldab otsuse 25. oktoobril.
Vitsutit süüdistatakse selles, et ta AS Epikart (endise nimega AS Artmiks) juhatajana tegi 2000. aastal aktsiaseltsi nimelt piiramatult ja kontrollimatult mitmesuguseid tehinguid OÜ-ga Nekton Kaup, mille omanik ja juhatuse liige ta ise oli. Näiteks vormistati Epikarti ja Nekton Kauba vahel mitu tööettevõtulepingut, mille eest Epikart kandis Nekton Kauba arvele erinevaid summasid. Tegelikkuses teenuste üleandmist ei toimunud. Samuti esitas Nekton Kaup Epikartile fiktiivseid müügiarveid, mille eest viimane raha üle kandis.

Kesknädalat võis tabada küberrünnak
Keskerakonna nädalalehte Kesknädal võis tabada küberrünnak, mille tõttu on häiritud lehe võrguväljaande töö.
Kesknädala esilehel on kirjas, et tehnilistel põhjustel tuli ajalehe juhtkiri paigutada tavapärasest erinevasse rubriiki ning ei ole seetõttu ka esilehel loetav.
Avades teate all olevad kommentaarid, mida kella 15.40 seisuga oli 721, avanes kõrvalnähtav pilt.

Sotsiaaldemokraadid: uuringuluba sisaldagu garantiisid
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus leidis oma reedesel istungil, et võimalik gaasijuhtme rajamine Läänemerre võib olla seotud mitmete keskkonna- ja julgeolekuohtudega.
Loa andmine Nord Streamile uuringute läbiviimiseks peab erakonna aseesimehe Sven Mikseri sõnul lähtuma rahvusvahelisest ja Eesti siseriiklikust õigusest.
"Kuna loataotlus on esitatud Eesti välisministeeriumile, siis ootame enne erakonna lõpliku seisukoha kujundamist ära välisministri ja peaministri ettepaneku," ütles Mikser, lisades, et loodetavasti suudab välisministeerium oma ettepaneku formuleerida eeloleva nädala jooksul.
"Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et Eesti ei peaks andma Nord Streamile tingimusteta luba. Juhul, kui Eesti vastab loataotlusele jaatavalt, peab meie vastus kindlasti sisaldama tingimusi, mis garanteerivad meie rahvuslike huvide kaitse ja elimineerivad nii keskkonna- kui mistahes muud ohud, mida uuringute läbiviimine võib kaasa tuua," leidis Mikser.

Riigiprokurör Raivo Sepp valiti Eurojusti asepresidendiks
Eesti esindaja Eurojusti juures riigiprokurör Raivo Sepp valiti eile Eurojusti asepresidendiks - seega on Eesti esimene uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kelle liige nii kõrgele ametikohale on valitud.
Riigi peaprokurör Norman Aas ütles, et Raivo Sepa valimine Eurojusti asepresidendiks on tunnustus kogu Eesti prokuratuurile. "See näitab, et me oleme rahvusvaheliselt arvestatav partner kuritegevuse vastases võitluses."
Eurojust on justiitskoostöö võrgustik, mis aitab Euroopa Liidu liikmesriike erinevate raskete kuritegude menetlemisel, sealhulgas terrorismi, pettuste ning inim- ja narkokaubanduse valdkonnas. Võrgustiku töö eesmärk on parandada liikmesriikide õigusasutuste vahelist koostööd ja koordineerida eeluurimise ja isikute kohtu alla andmise protsessi.
Eurojusti presidendiks on Suurbritannia liige Michael Kennedy ja teiseks asepresidendiks Portugali liige Jose-Luis Lopes da Mota.

Sajas rõngastatud kinnipeetav pääses vabadusse
Sel nädalal vabastati ennetähtaegselt 100. kinnipeetav, keda jälgitakse jala ümber kinnitatud võruga.
Justiitsministeeriumi andmetel on 100-st jalavõruga vabadusse pääsenud inimesest kümme vajaliku ära aja kandnud ning läinud tavapärasele kriminaaljärelvalve alla. Hetkel kannab vabaduses võru 87 inimest, kellest neli on naised. Negatiivselt, ehk vanglasse tagasi saatmisega, on lõppenud järelvalve kolmele inimesele.
Justiitsministeeriumi kriminaalhoolduse talituse nõunik Anne Kruusemendi sõnul on kartused, et kinnipeetavad ei ole nõus elektroonilise valve kohustusega või ei allu elektroonilisele valvele, olnud alusetud.
"Kuigi elektroonilise valve nõuded on üsna karmid, püüavad valvele allutatud isikud meie hinnangul senisest rohkem käituda ühiskonnas aktsepteeritud reeglite kohaselt. Elektroonilise valve käivitamise järgselt võime väita, et Eesti kriminaalhooldussüsteem on saanud juurde ühe olulise vahelüli, mis aitab kaasa kuriteo toime pannud isikute ühiskonda tagasi toomisele," lisas Kruusement.

Savisaar: Vene-Saksa gaasijuhe on Eestile julgeolekurisk
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles, et Vene-Saksa gaasijuhe kätkeb endas Eestile julgeolekuriske.
"Gaasijuhtme purunemisel tekkiva gaasiplahvatuse jõud on võrreldav moodsa tuumarelva plahvatusjõuga ning kui gaasijuhe liigutatakse Osmussaare maavärina tsooni lähedale, siis on see samuti täiendav oht," selgitas Savisaar.
Keskerakonna esimehe sõnul ei ole kõrgeimal poliitilisel tasandil aset leidnud tõsist arutelu Vene-Saksa gaasijuhtme Eesti vetesse nihutamise teemal ja valitsus hoidub hinnangutest gaasijuhtmega kaasnevate ohtude osas.
"Avalikkusele on pakutud vaid nõrgavõitu seisukohavõttu selles osas, et pigem peaksime keskenduma projekti eesmärgile, mitte aga arutama selle üle, millist teed pidi gaasi Euroopasse tarnitakse," ütles Keskerakonna esimees.

Ilm tuleb nädalavahetusel vihmane
Ilmajaam prognoosib nädalavahetuseks vihma ja kohati koguni äikest, viimase tõenäosus on siiski väike.
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel tuleb homme pilve selginemistega ilm. Lääne-Eestis ja saartel sajab öösel vihma, päeval sajab juba paljudes kohtades ja võib esineda äikest. Öösel puhub lõuna- ja kagutuul 7-12, puhanguti 15-17 meetrit sekundis. Päeval puhub edela- ja läänetuul 5-11 m/s. Õhtul tugevneb tuul saartel ja läänerannikul 13-18 meetrini sekundis. Sooja tuleb öösel 4-12, päeval 12-15 kraadi.
EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ütles Päevaleht Online'ile, et tormi siiski oodata ei ole, tegemist on tavalise sügisese tugevama tuulega.
"Äikese tõenäosus on olemas, kuid see on siiski väike, kuna ei ole enam sooja," märkis Merilain.

Online-intervjuu: Päevaleht Online'i lugejate küsimustele vastas peapiiskop Andres Põder
Täna kella 12-14ni vastas Päevaleht Online'i lugejate küsimustele Vabadussõja võidusamba hindamiskomisjoni juhtinud peapiiskop Andres Põder.
Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võitis töö märgusõnaga "Libertas", mis kujutab vabadusristi 28-meetrise dolomiidist samba otsas, kuhu on graveeritud fragment Konstantin Pätsi kõnest.
Andres Põderi hinnangul vastas võitnud töö enim esitatud nõuetele ning sambal kujutatud risti sümbolil on üldrahvalik tagapõhi.
Päevaleht Online'i tänab lugejaid esitatud küsimuste eest.

Suurekaliibrilisi narkoärikad võib oodata eluaegne vangistus
Kahte meest süüdistatakse ülisuures koguses narkootilise aine vahendamises, meestelt leiti 26 000 Ecstacy tabletti, 452 grammi valget hiinlast ning 13 liitrit GHB-d.
Põhja ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar esitas 36-aastasele Davidile ja 24-aastasele Arturile süüdistuse suures koguses narkootilise aine grupiviisilises käitlemises, mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil.
Põhja prefektuuri narkopolitseinikud pidasid Davidi ja Arturi kuriteos kahtlustavana kinni käesoleva aasta 8. märtsil. Läbiotsimisel leiti ja võeti ära nende kasutuses olevast garaažist ligikaudu 26 000 ecstasy tabletti, 452 grammi fentanüüli ehk valget hiinlast, 79 grammi marihuaanat, 342 grammi ecstasy tabletipuru ja 13 liitrit psühhotroopset ainet GHB.
Prokurör Ljudmilla Tokari sõnul on David ka varem narkokuriteo toime pannud. Uurimise käigus selgus, et ta on 2006. aasta detsembris edasi andnud 284 grammi amfetamiini. "Davidi ja Arturi kasutuses olevast garaažist äravõetud ainete koguväärtus tänavahindades on üle 3 miljoni krooni. Ülisuured kogused näitavad, et süüdistatavatel oli eesmärk teenida narkootikumide vahendamisega suurt varalist kasu," ütles prokurör

Eesti autojuht sattus Rootsis trellide taha
Eile läks Rootsis kaduma Eesti veokijuht, kes lõpuks politseisse toimetati ja nüüd istub eestlane kuriteos kahtlustatavana Stockholmis trellide taga.
Eestlane tuli Paldiskist Kapellskäri ja pidi sealt oma veokiga sõitma Grängesbergi, kuhu teda ja tema lasti oodati eile kella üheks päeval, kirjutab Dagens Nyheter.
Kui veokit ei saabunud, siis teatas Grängesbergis mehe kauba vastu võtma pidanud ettevõte asjast Dalarna politseile. Politsei alustas kell pool kolm autojuhi otsingut tema mobiiltelefoni signaali järgi.
Peagi avastati, et telefon asub Stockholmis Värtahamneni sadamas. Seepeale teavitati Stockholmi politseid, kust kohe saadeti politseinikud Värtahamneni sadamasse eestlast otsima. Paraku jäid otsingud tulemusteta - ei meest ega tema veokit ei leitud.

Paldiski raudteeülesõit suletakse tänaseks
Eesti Raudtee sulges täna kell 10 möödunud laupäeval toimunud raudteeõnnetuste likvideerimiseks Paldiskis Soomepoiste teel asuva raudteeülesõidu, mis viib Paldiski lõunasasamasse.
Ümbersõit toimub Põllküla - Madise kaudu. Ülesõit on suletud plaanide kohaselt kuni kella 20.-ni.

Pärnu abilinnapea arvates võiks silla paari aastaga ehitada
Pärnu abilinnapea Olav Avarsalu on uurinud võimalusi, kuidas linn saaks paari aastaga uue silla ehitada, tema arvestuste kohaselt maksaks see ligi 150 miljonit krooni.
Abilinnapea käis Tallinnas Smuuli tee viadukti ehitamist uurimas ja leidis, et seda on hea Pärnu sillaga võrrelda: Smuuli teele rajas Merco Ehitus 370 meetri pikkuse viadukti, millest 85 meetrit on vantsild raudtee kohal, kirjutab Pärnu Postimees.
Smuuli teel rajati sõidutee osad, samamoodi on vaja teha Pärnus. Avarsalu rääkis Smuuli viadukti projekteerijaga, kes leidis, et kahe objekti vahel võib tõepoolest paralleele tõmmata, projekteerija ütlust mööda teeb vundamendi maa asemel vette rajamine ehituse ligi kümnendiku võrra kallimaks.
Smuuli tee viadukt maksis 2005. aastal 87,8 miljonit krooni, Avarsalu arvas, et Pärnu peaks 150 miljoniga toime tulema.

Toobal: minu suurim iidol on Savisaar
Keskerakonna uue peasekretäri 23-aastase Priit Toobal nimetas oma suurimaks poliitiliseks eeskujuks partei esimehe Edgar Savisaare, kuid avaldas suurt austust ka Jüri Ratasele, Jaak Aabile, Siiri Oviirile ja Kadri Mustale.
Toobal ütles täna hommikul Terevisioonile antud intervjuus, et on Keskerakonnaga olnud seotud juba kaheksa aastat, neist neli on olnud poliitiliselt aktiivsemad.
"Tänaseks päevaks tundub ainuõige, et liitusin just Keskerakonnaga, ja iga päevaga tundub see otsus järjest õigem," märkis Toobal.
Keskerakonnaga liitus Toobal enda sõnul just seetõttu, et partei programm paelub teda 95 protsendi ulatuses ja langeb kokku tema enda poliitiliste vaadetega.
Kõige suuremaks eeskujuks poliitilise maastikul nimetas Toobel Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart.
"Kuid ei saa mainimata jätta ka väga häid sõpru ja abilisi Jüri Ratast, Jaak Aabi ja Siiri Oviiri, kes on mind palju aidanud. Minu suur lugupidamine ja austus kuuluvad ka Kadri Mustale," lisas erakonna uus peasekretär.

Kuressaare linna tänavail tegutsevad loata kaubitsejad
Juba teist nädalat on Kuressaare linna elanikud häiritud sellest, et võõrast päritolu ja vigast vene keelt kõnelevad meesterahvad pealetükkivalt pakuvad tänaval müüa binokleid.
Tänavamüügiga tegelevaid meesterahvaid on nähtud nii kesklinna piirkonnas kui ka Säästumarketi juures, binokli hinnaks ütlevad mehed 500 krooni, kuid võimalik on ka tingida, kirjutab Oma Saar.
Kuressaare politseijaoskonna pressiesindaja Kristi Mägi vastas ajalehe järelepärimisele, et politsei kontrollis linnakodanike info põhjal seitset Slovakkia kodanikku ning rikkumisi ei tuvastatud, slovakkide riigis viibimine on igati seaduslik ka piirivalve sõnul.
Kuressaare linnavalitsusest öeldi, et linnavalitsuse loata on tänaval kaubitsemine keelatud. Kuna antud juhul meestel kauplemisluba puudub, võib nende tegevust ebaseaduslikuks pidada.

Linnavolinik soovitas kiriku lammutada
Paide linnavolinik ja Kuma raadio saatejuht Andres Põllu avaldas täna ennelõunal raadioeetris arvamust, et Paide kirik tuleks maha lammutada.
"Tuleksin ise kirve ja kangiga sellele tööle appi," vahendas Põllu sõnu Järva Teataja.
Tänase "Avatud liini" saate teema oli, milline peaks tulevikus välja nägema Paide kesklinn, ajendatud linnavalitsuse kavast kesklinnas liiklusele sulgeda ja taastada munakivitee.
Põllu kinnitas pärast saadet ajalehele, et ei kiida linnavalitsuse plaani heaks ja kui tahetakse ajas sedavõrd palju tagasi minna, tuleks ka kirik maa pealt minema pühkida.
"Siis saaksime ilusa vaate Vallimäele," lisas ta.

Ignalina tuumajaam valmistub ühteaegu sünnipäevaks ja peiedeks
Poliitilise lehmakauplemise objektiks muutunud Ignalina tuumajaam külvab kohaliku, peamiselt jaamaga seotud rahva peadesse muremõtteid.
Ignalina jaam, Visaginase linn
Ettevalmistus ja ehitamine
1986 valmib teine reaktor, mille rakendamine peatatakse Tšernobõli katastroofi tõttu. Reaktor alustab tööd aasta hiljem. Jaam annab 80% Leedus kasutatavast energiast, kuid suudaks varustada ka sajaprotsendiliselt.
Euroliit käskis sulgeda
Tulevik

Radooniohtlik Olgina lasteaed tegi läbi uuenduskuuri
Lasteaed on üks esimesi lasteasutuste hooneid, kus on arvestatud radooniohtu.
Eile taasavati Narva külje all Vaivara vallas Olginas lasteaed, mis varasemate mõõtmiste kohaselt oli lasteasutustest radooniohtlikkuselt Eestis kuuendal kohal.
Vaivara valla ning haridus- ja teadusministeeriumi ühisel rahastamisel rekonstrueeriti 1950. aastatel ehitatud Olgina lasteaiahoone täielikult. Maja siseõhu keskmised radooninäitajad olid ligi kaks korda suuremad kui vanale hoonele lubatud (400 Bq/m3). Abivallavanem Mati Männisalu sõnul oleks aga lihtlabane renoveerimine nõu-deid karmistanud ja siis oleks lubatud normi ületatud juba ligi neljakordselt.
Radoonimõõtmisi tehti koos-töös kiirguskeskusega mitmel aastal järjest korraga Eesti eri lasteasutustes. Olgina lasteaed oli ohtlikkuselt kuuendal kohal, seal saadi kõige suuremaks mõõtmistulemuseks üle 900 ühiku.

Maakohus vabastas enne tähtaega taas kaks pisivarast
Justiitsministeerium: kõigil pisivarastel on olnud võimalus taotleda vabanemist.
Harju maakohus otsustas eile viivitamatult vabadusse lasta veel kaks trellide taga hoitud vangi, kes istusid kinni aegunud paragrahvi järgi.
Kohtusaalist eile ennelõunal vaba mehena lahkunud Alekseid karistati 27. jaanuaril selle eest, et ta püüdis möödunud aasta 19. oktoobril varastada pudeli veini, mis maksis 105 krooni, ent kauplusetöötaja pidas ta kinni. Tema karistusaja lõpp oleks saabunud 27. novembril.
Teisena vabadusse pääsenud Iljad karistati 6. veebruaril selle eest, et varastas 11 telefonikaarti kogumaksumusega 495 krooni ja šokolaadi maksumusega 7 krooni ja 90 senti. Tema vangistuse oleks lõppenud järgmise aasta 23. veebruaril.

Nõuni järv sai vähid tagasi
Valgamaal Nõuni järves said eile uue kodu 5000 suguküpset kolme- kuni viieaastast vähki.
"Nõuni oli üks parimaid vähijärvi kuni 2002. aastani, kui katkulaadne haigus siinse vähipopulatsiooni hävitas," rääkis Valgamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Alari Mägi.
"Oleme KIK-i toel püüdnud siinset vähipopulatsiooni taastada juba 2004. aastast. Kui eelneval kolmel aastal oleme Nõuni järve toonud kokku 5000 isendit, siis sel aastal tõime korraga sama palju. Varasemad seirepüügid on näidanud, et Nõuni järve asustatud vähid on siin hästi kohanenud," lisas Mägi.
Püügilubade väljaandmisega pole esialgu põhjust kiirustada. Teadlaste arvates taastub sellistes veekogudes elujõuline populatsioon kümne aasta jooksul.

Pihl: GPS-iga autode kiiruse jälgimine rikub privaatsust
Nii siseminister Jüri Pihl kui ka peaminister Andrus Ansip leiavad, et liiklusohutuse tagamiseks autodele jälitusseadmete paigaldamine ei lähe kokku demokraatliku riigi põhimõtetega.
Pihl märkis eilsel valitsuse pressikonverentsil, et kõikide mootorsõidukite ühte suurde süsteemi ühendamine GPS-/GSM-seadmega, mis annab juhile märku kehtivatest liikluspiirangutest ning edastab talle nende rikkumise korral ohusignaali, rikub inimeste privaatsust. Selline asi tuleks Pihli sõnul kõne alla vaid juhul, kui teatataks tõesti ainult rikkumistest.
Ka peaminister Andrus Ansip nõustus siseministriga, väites, et selline totaalne jälitamine ei oleks demokraatlikus riigis lubatav. "See ei peaks olema tee, mille Eesti valib, ükskõik, kui üllas poleks ka eesmärk," ütles Ansip. Peaminister lisas, et kuigi see on tehniliselt täiesti võimalik, siis sellist asja ta ikkagi ette ei kujuta.

OECD hinnang: Eestis ei ole kõigil võrdset ligipääsu kõrgharidusele
Eesti kõrgharidussüsteemi suurim puudujääk on see, et kõigil ei ole võrdseid võimalusi sellele ligi pääseda - liiga suurt rolli mängib endiselt noorte sotsiaal-majanduslik olukord. Nii selgus eile avalikustatud OECD (majanduskoostöö ja -arengu organisatsioon) analüüsist.
"Kõige väiksemat muljet avaldasid meile võrdse ligipääsu tagamiseks tehtavad pingutused," ütles eile Eestit külastanud OECD ekspert Paolo Santiago, üks analüüsi autoreid. Tema sõnul peaks Eesti riik selle nimel palju tõsisemalt tööd tegema.
"Tuleb koguda infot üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra kohta - nii nende kohta, kes on pääsenud kõrgkooli, kui ka nende kohta, kes ei ole selleni jõudnud - ja selgitada välja põhjused," lausus Santiago. Eesmärk peaks olema mõjutada seda surnud ringi, et tänu headele sotsiaalsetele tingimustele eliitkooli pääsenud õpilased saavad ka tasuta kõrgkooli õppekohtadele, kuid viletsamatest oludest pärit noorte võimalused head haridust saada on märksa kasinamad.

Teadlased leiutasid mittekleepuva närimiskummi
Suurbritannia teadlased leiutasid mittekleepuva närimiskummi, mis võib peagi muuta tänavad nätsuplekivabaks.
Uut tüüpi närimiskumm peab veel läbima Euroopa Liidu tervise-ja turvatestid ning kui need läbitud, siis võib näts poodidesse jõuda juba järgmisel aastal, vahendab BBC.
Uut tüüpi nätsu arendajafirma Revolymer kinnitas, et nende leiutist on kergem eemaldada nii kõnniteedelt, kingataldadelt kui vaipadelt. Samuti on näts kergemini lagunev.
Närimiskummi eemaldamise kulud on senini väga kõrged olnud. Näiteks London teatas hiljuti, et linna tänavate nätsudest puhastamiseks kulub 100 000 naela ehk ligi 2,4 miljonit Eesti krooni aastas.

Šveitsi kodakondsust jagatakse väidetavalt rassistlikel alustel
Naturalisatsiooni käsitlev raport kinnitab, et Šveitsi praegune kodakondsuse saamise kord on diskrimineeriv ning paljudes aspektides ka rassistlik.
Raport, mille koostas Šveitsi riiklik rassistlikku diskrimineerimist käsitlev komisjon, paneb valitsusele ette mitmeid suuri muudatusi. Näiteks leitakse, et kogukonna liikmetel ei tohiks olla õigust hääletada selle üle, kas konkreetsele inimesel anda või mitte anda kodakondsust.
Reeglina ei pälvi kogukondade piisavat toetust moslemid, balkanlased ja aafriklased, mis tähendab, et neil on riigi kodakondsust märksa raskem saada, vahendab BBC.
Šveitsis on Euroopa kõige rangemad naturalisatsiooniseadused. Välismaalane peab riigis elama 12 aastat enne kui ta võib hakata kodakondsust taotlema. Samuti ei anta Šveitsis sündinud lapsele automaatselt kodakondsust.

Sarkozy soovib Ida- ja Kesk-Euroopaga ära leppida
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy teatas intervjuus Ungari päevalehele, et soovib Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega tihedamad sidemed luua.
Sarkozy avaldus on vastukaaluks endise presidendi Jacques Chiraqi soovitusele USA-ga Iraaki okupeerima asunud riikidel suu kinni hoida, edastab Reuters.
Mitmed Ida-Euroopa riigid, kaasa arvatud Eesti, toetasid USA juhitud koalitsiooni Iraagis ning sellega langeti 2003. aastal Prantsusmaa Jacques Chiraqi silmis ebasoosingusse.
Ungari päritolu Sarkozy peab seetõttu väga oluliseks, et leida Ida-Euroopa riikidega taas üksmeel.
Lisaks avaldas Sarkozy soovi välja töötada Euroopa ühine immigratsioonipoliitika ning tugevdada Euroopa kaitsevõimet, ilma NATO-le konkurendiks muutumata.

Vene lennuk rikkus Soome õhupiiri
Vene transpordilennuk rikkus täna hommikul Porvoo lähedal Soome õhupiiri.
Soome kaitseministeeriumi andmetel lendas Iljušin-76 - tüüpi transpordilennuk 4,5 kilomeetrit Soome piirist seespool.
Piiririkkumine registreeriti kella 10.33-10.36 hommikupoolikul. Soome piirivalve on asunud juhtumit uurima, vahendab Helsingin Sanomat.
Samal marsruudil avastati piiririkkumised ka augustis 2005 ja eelmise aasta aprillis.

Hiina vähendab surmanuhtlusi
Hiina Ülemkohus käskis väiksemate kohtute kohtunikel surmanuhtluste määramist tulevikus vähendada.
Hiinas mõistetakse surma kõige rohkem inimesi maailmas ning olukorra parandamiseks soovitakse surmanuhtlusega karistada "kõige jõhkramaid" kuritegusid, vahendab BBC.
Amnesty Internationali andmeil viiakse Hiinas täide kaks kolmandikku kogu maailmas määratud surmanuhtlustest. Hiina võimud teatasid loetud päevad tagasi, et tänavusel aastal on hukatud kõige vähem inimesi viimase kümne aasta jooksul.
Ülemkohtu arvates võiks surmanuhtluse kaotada perekondlikest suhetest põhjustatud mõrvadel. Samuti peaks Hiina Ülemkohtu arvates kergemaid karistusi määrata finantskuritegudele, kui kurjategija on valmis rahalist kahju korvama.
Amnesty Internationali andmeil hukati 2005. aastal Hiinas 1700 inimest. Samal aastal mõisteti surma ligi 4000 kurjategijat.

Venemaa uus seaduseelnõu jätab inimesed kaitseta
Kaks päeva tagasi riigiduumasse esitatud niinimetatud "Olümpia seaduseelnõu" võib jätta kinnisvarata mitte ainult Sotši, vaid ka terve Venemaa elanikud.
Uus eelnõu ei võimalda inimestel isegi oma kinnisvara kohtus kaitsta, kirjutab Vedomosti.
Kehtiva korra kohaselt lubavad Venemaa õigusaktid riigil sundkorras osta oma vajadusteks erakrundi ja omanikel on üks aasta, et kokku leppida äravõtmise tingimustes. Läbirääkimiste nurjumisel lahendatakse kõik vaidlused kohtus.
Uus seaduseelnõu lihtsustab kõike ja kitsendab kõiki. Riigifirma pöördub kohalike võimude poole, mis omakorda võtavad vastu otsuse ja teavitavad sellest omanikku, kes seitsme päeva jooksul peab valima hindaja. Kümne päeva vältel peavad pooled sõlmima hindamisakti ning kui ühe kuu pärast pole sõlmitud väljaostu lepingut, siis lähevad võimud kohtusse nõudega kinnisvara riigivajadusteks ära võtta.

HIV-hirm sulges Peruu verepangad
Paljud Peruu verepangad on suletud, kuna vähemalt neli inimest on nakatunud HI-viirusesse doonorvere kaudu.
Peruu valitsus teatas põhjalikust kontrollist kõigis 240-s riiklikus verepangas viiakse läbi ülipõhjalik kontroll ning riigis on probleemi tõttu välja kuulutatud kriisiolukord, teatab BBC.
Kõik nakatanud patsiendid olid pärit sadamalinna Callao haiglast. Ametnikud väidavad siiski, et Peruu verepangad vastavad rahvusvahelistele standarditele ning innustasid inimesi verd edasi annetama.
Kriis puhkes, kui 44-aastane Judith Rivera väitis meedia vahendusel, et teda nakatati HIV-iga rutiinse operatsiooni käigus. Nelja lapse ema lubas ette võtta kohtutee ning nõuda kompensatsiooni.
Seejärel teatasid ametnikud, et viimase 11 kuu jooksul said sama haigla kolm patsienti samuti sarnasel kombel HI-viiruse. USA-s asuva Pan Ameerika terviseorganisatsiooni väitel ei kontrollita ligi neljandikku Peruus patsientidele antavast doonorverest.

Prantsuse ajaleht: Madeleine'i DNA-proovist leiti ohtralt unerohu jälgi
Prantsuse ajaleht France Soir kirjutas eile, et McCannide üüriautost leitud DNA-proovidest avastati suure unerohukoguse jälgi.
Portugali politsei ajalehe väidet kommenteerinud ei ole, vahendab The Times. McCannid on varem väitnud, et ei ole lapsele unerohtu andnud.
McCannid viibivad pragu Inglismaal, kuid valmistuvad Portugali naasmiseks, sest Portugali politsei tahab neid veel küsitleda. McCannid plaanivad oma kaksikud Portugalis oleku ajaks tädi hoolde jätta.
Seetõttu külastasid eile Kate ja Gerry McCanni Leicestershire kodu sotsiaaltöötajad, kes tahtsid kindlaks teha, kas paari kaksikutest lapsed on ohus.
Kaks lastekaitseeksperti veetsid McCannide, nende kaheaastaste kaksikute Seani ja Ameliega ning mitmete lähisugulastega koos ühe tunni.

Iraagis tapeti USA liitlasest šeik
Iraagi sunniitlik šeik Abdul Sattar Abu Risha, kes juhtis Päästenõukogu tööd Anbari provintsis ja seisis koostöö tegemise eest Iraagi valitsuse ning USA sõjaväega, tapeti 13. septembril.
Abu Risha lasti koos oma ihukaitsjatega õhku oma maja lähedal sõiduteel Ramadi linnas, teatas AP.
Rünnak toimus kümme päeva pärast Abu Risha kohtumist Iraagis visiidil olnud USA presidendi George W. Bushiga.
Vaatlejate hinnangul mõjutab šeigi surm USA plaane kaasata sunniitide hõimud koostööle.

Putin nimetas Zubkovi peaministriks
Venemaa president Vladimir Vladimirovitš Putin nimetas Viktor Zubkovi Venemaa peaministriks
Kremli pressiteenistuse teatel kirjutas Putin Zubkovi peaministriks nimetamise korraldusele kohe pärast seda, kui Venemaa riigiduuma Zubkovi kandidatuuri heaks kiitis, vahendab RIA Novosti.
Zubkvovi toetas 381 parlamendisaadikut, vastu oli 47 ning erapooletuks jäi 8 saadikut, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Venemaa parlamendi alamkoda kinnitas Viktor Zubkovi valitsuse juhiks, tema vastu hääletasid vaid kommunistid.
Hääletustulemus oli varem ette teada, kuna duuma suurim fraktsioon avaldas Zubkovile toetust.
Venemaa president Vladimir Putin esitas kolmapäeval peaministri ametikohale föderaalse finantsjärelevalve teenistuse juhi Viktor Zubkovi kandidatuuri.

Pakistani eliitüksuse baas lasti õhku
Sõjaväebaasi rünnakus Islamabadist loodes hukkus vähemalt 15 Pakistani terrorismivastase üksuse võitlejat.
Vahejuhtumis sai vigastada 11 inimest, teatas BBC.
Esialgsetel andmetel käivitas enesetaputerrorist põrgumasina sõdurite õhtusöögi ajal sõjaväebaasi väravate juurde pargitud autos.
Pärast juulis aset leidnud islamiradikaalide välja ajamist Punasest mošeest on rünnakud riigivõimu esindajate vastu oluliselt sagenenud.

Bush lubab aasta lõpuks koju tuua 5700 sõdurit
USA president George Bush ütles, et selle aasta lõpuks tuuakse Iraagist välja 5700 sõdurit ja lubas, et vägede vähendamine jätkub ka järgmise aasta jooksul.
Bush kinnitas, et võttis kuulda kindral David Petraeuse nõuannet vähendada 2008. aasta juuli lõpuks vägede hulka Iraagist 20 brigaadilt 15-le, vahendas ETV24 Reutersit.
Ühe brigaadi suurus on umbes 4000 sõdurit.
Bush ütles, et vägede koju toomise kiirus sõltub olukorrast Iraagis ning lisas, et USA vägede kohalolu Iraagis kestab edasi ka pärast tema ametiaja lõppemist 2009. aasta jaanuaris.
"USA vägede vähendamise plaanil on ka kõikide Iraagi kogukonna juhtide toetus," ütles Bush. "Samal ajal mõistavad nad, et Iraagi edukaks arenguks on vaja USA poliitilist, majanduslikku ja riigikaitse alast toetust, mis peab kestma minu ametiajast kauem," lisas ta.

Üllatuspeaminister võib ka riigipeaks pürgida
Üldiselt ollakse siiski arvamusel, et presidendikoha peafavoriidid on endised.
Kolmapäeval üllatuslikult Venemaa peaministri kandidaadiks esitatud Viktor Zubkov ütles eile, et kavatseb valitsuses muudatusi teha ja võib isegi kevadel presidendiks pürgida. "Kui ma peaministrina midagi saavutan, siis ei välista ma seda võimalust," lausus ta ajakirjanikele pärast kohtumist duumasaadikutega, kes kinnitavad ta täna valitsusjuhiks.
Ilmselt ei piisa küll üksnes Zubkovi enda tahtmisest presidendiks kandideerida ja on selge, et Putini heakskiiduta ta riigipeaks ei saa.
Asi ongi selgusest üsna kaugel, kuigi Putini valitsusevahetuse käik hinnati üksikute eranditega - et president olevat kaotanud haarde ja hakanud rabelema - muidugi suurepäraseks.

Marss on elanud üle 40 jääaega
Punaselt planeedilt elu otsimine on üsna lootusetu tegevus, kuid jääd paistab jätkuvat.
Teadlaste päid on pikemat aega vaevanud küsimus: kui jääkoorikud Marsi polaaraladel on nähtavad Maalegi, siis miks liiva alla peidetud jääd on võimalik leida ka planeedi ekvaatori lähistelt? Viimase viie miljoni aasta jooksul on meie naaberplaneet elanud üle ligemale 40 ekstreemsete oludega jääaega, järeldas hiljuti Hawaiil töötav astronoom Norbert Schörghofer.
Kui Maa pöörlemist ümber oma telje aitab stabiliseerida Kuu, on Marsi kaaslased liiga väikesed, et planeeti tasakaalustada. Seetõttu võib Marsi kalle orbiidil kõikuda isegi 15 ja 35 kraadi vahel, mille tulemusena muutub päikesevalguse jõudmine planeedi eri piirkondadesse. Ja iga 125 000 aasta järel vahetavad jääkoorikud planeedi polaaraladel oma asukohta, tuvastas Schörghofer arvutisimulatsioonidele tuginedes.

Demineerijad lõhkasid Pärnus kiriku hoovis kahtlase paki
Pärnus Riia maantee 34a majale tehti täna pommiähvardus, demineerijad lõhkasid maja hoovis kella 12 ajal kahtlase paki.
Riia maantee 34a majas tegutseb Uus Apostelik kirik.
Kell 12 ajal lõhkasid demineerijad maja hoovis esmalt kahtlase paki. Umbes 12.15 ajal lõhkasid demineerijad maja hoovis veel midagi, plahvatusheli oli seekord tugevam, õhus oli märgata ka plahvatusega lendutõusnud prahti, kirjutab Pärnu Postimees.
Kohapeal olnud demineerijad keeldusid juhtunut kirjeldamast, kuid lisasid et väljakutse oli igati põhjendatud.
Hiljem selgus, et lõhati ehitusprahti sisaldavad prügikotid, peale ehitusprahi siiski lähemal vaatlusel midagi ohtlikku ei leitud.

Rongi all hukkunud mehe surmaga seoses on kinni peetud kaks isikut
Politsei värske informatsiooni kohaselt osutus eilne hukkunuga rongiõnnetus Lääne-Virumaal mõrvaks.
Politsei varasema teate kohaselt jäi eile Tamsalu raudteeülesõidu kohal kell 23.18 rongi alla 43-aastane Kalev, kes hukkus sündmuskohal.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Mari Riina Rist ütles aga reede pärastlõunal Päevaleht Online'ile, et juhtumit uuritakse edasi kui tapmist. Risti sõnul ei olnud tegemist õnnetusega. Mehe surnukeha saadeti lahangule.
"Esialgse vaatluse käigus leiti surnukehalt erinevaid vigastusi. Vigastuste täpse päritolu ja mehe surma põhjuse peavad selgitama kriminaalmenetluse käigus tehtavad ekspertiisid. Kriminaalmenetlust on alustatud tapmise paragrahvi alustel," ütles Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Päevaleht Online'ile.

Pärnumaal hukkus mootorratta ja auto kokkupõrkes autojuht
Täna hommikul hukkus Pärnumaal mootorratta ja sõiduauto kokkupõrkes auto roolis olnud mees, kes sõitis tagasipöördel ette mootorrattale.
Lääne politseiprefektuuri teatel juhtus õnnetus kella 9: 54 ajal Tallinna-Pärnu-Ikla mnt 137. kilomeetril (paar kilomeetrit Pärnu linna piirist Ikla suunas), kus sõiduauto Volkswagen Golf, mida juhtis Andres (1964) sooritas tagasipööret ning pööras ette tagant samas suunas liikunud mootorrattale.
Kohapeal hukkus sõiduauto juht ning mottorrattur Tiit (1971) toimetati raskelt vigastustatuna Pärnu haiglasse.
Politsei teatel oli hukkunud autojuhil turvavöö kinni, tema võimalik joove selgitatakse välja ekpertiisi tulemusena.
Sellel teelõigul on lubatud sõidukiiruseks kuni 90 km/h.
Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus, mille käigus selgitatakse välja õnnetuse täpsemad asjaolud.

Mees hukkus rongi rataste all
Lääne-Virumaal hukkus eile õhtul rongi alla jäänud mees.
Õnnetus juhtus kella 23.18 ajal Tamsalu raudteeülesõidu juures.
43-aastane Kalev jäi kaubarongi alla ja hukkus sündmuskohal.
Õnnetuse asjaolud on veel selgitamisel.

Politsei tabas 14-aastase autojuhi
Politsei tabas eile õhtul autoroolist 14-aastase tüdruku.
Politsei sai eile kell 20.40 ajal teate, et Põlvamaal Räpina vallas Leevaku külas rallib ringi Ford Escort, mille roolis on alaealised.
Politsei kontrollis sõidukit ja avastas selle roolist 14-aastase tüdruku.
Tüdrukule vormistati väärteoprotokoll.

14-aastane jalgrattur jäi auto alla
Järvamaal sõitis auto eile hommikul otsa 14-aastasele jalgratturile, kes sai vigastada ja vajas haiglaravi.
Õnnetus juhtus kella 07.50 ajal Türil Paide tn 14 juures. Sõiduauto Mitsubishi Lancer, mida juhtis Reelika (s 1984), sõitis otsa jalakäijate ülekäigurada jalgrattal sõites ületanud kaitsekiivrita 14-aastasele tütarlapsele.
Jalgrattur toimetati kehavigastustega Järvamaa haiglasse ja sealt edasi Tallinna lastehaiglasse.

Pärnust leiti veel ühe asotsiaali laip
Pärnu kesklinna majast, kust läinud nädalal avastati kaks surnukspekstud eluheidikut, leiti eile veel üks laip - elu hammasrataste vahele jäänud mehe surma põhjuse selgitab lahang.
Pärnu muuseumihoone mahajäetud kolmekorruselist majatiiba uudistama läinud inimesed leidsid eile kella 15 ajal esimeselt korruselt umbes 50-aastase kodutu mehe surnukeha, kirjutas SL Õhtuleht.
Pärnu lilleturu taga asuv Rüütli 53 on käidav koht, selle hoovis käivad nii muuseumitöötajad, linnaelanikud, bussiootajad, lillemüüjad, majja trügivad koolilapsedki.
Vaevalt jõudis politseiauto eile maja ette keerata, kui uudishimulikud kaelad õieli ajasid ja üle aia hoovi kiikasid, inimesi jätkus ka, kui surnu välja toodi.
Sel nädalal vahistasid Pärnu kriminaalpolitseinikud Lauri (19) ja Elari (17), keda kahtlustatakse kahe kodutu mehe tapmises samas kohas 4. septembri öösel.

Politsei keelas Klenskil Tõnismäel koosoleku korraldamise
Põhja politseiprefektuur keelas esildisega 22. septembril Tõnismäe trollibussipeatuses Dimitri Klenski korraldatava avaliku koosoleku ning tegi ettepaneku selle läbiviimiseks sobivamas kohas.
Politsei teatel peab avaliku koosoleku korraldaja tagama kõigi osalejate ja ka teiste inimeste turvalisuse, kuid planeeritud asukohas kaasneks avaliku koosolekuga oht avalikule korrale, liiklusturvalisusele ja teiste isikute liikumisvabadusele.
Põhja politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilitsa sõnul pole Tõnismäel kitsal maa-alal asuvas trollipeatuses võimalik avalikku koosolekut läbi viia nii, et see ei häiriks jalakäijate liiklemist ja ühistransporditeenuse osutamist.
"Rahvusraamatukogu ja Kaarli kiriku vaheline haljasala on viimaste kuudega oluliselt muudetud ning seal pole ruumi rahvakogunemiseks. Kuigi koosoleku korraldaja teatas kuni 25 inimese osavõtust, võib eelmise aasta kogemuste põhjal oodata arvukamat rahvahulka," lisas politseidirektor Tarmo Miilits. "Antud avaliku koosoleku läbiviimine oleks mõistlik Sõjaväe kalmistul, mitte Tallinna kesklinnas asuvas olulises liiklussõlmes," nentis ta.

Tallinnas on häiritud nr 16 busside töö
Seoses neljapäeva õhtul toimunud veeavariiga Suitsu tänaval on kuni pühapäevani häiritud 16. liini autobusside töö.
Bussid sõidavad üle Veerenni ülesõidukoha ja pööravad vasakule Kaare tee ehitusmaterjalide poe eest läbi, sõites linna tagasi suundudes mööda Veerenni põik ja Viadukti tänavat uuesti välja Veerenni tänavale, teatas Tallinna Autobussikoondis.
Linnast väljuval suunal jääb ära Tallinn-Väike peatus ja linna tuleval suunal Auru ja Luite peatused.
Ümbersõidul teevad bussid ajutise peatuse. Kõigisse ärajäävatesse peatustesse on välja pandud vastav info. Esialgse info kohaselt kestab veetrassi remont kuni 16. septembrini 2007 kl. 23-ni.

Keskerakond alustab Tallinnas Rahvaliiduga läbirääkimisi
Keskerakonna Tallinna nõukogu otsustas täna vastu võtta Tallinna linnavolikogu Rahvaliidu saadikutelt tulnud ettepaneku alustada läbirääkimisi koostöö tegemiseks.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ütles, et Keskerakond ja Rahvaliit on kogenud koostööpartnerid, teatas linna pressiteenistus.
"Otsustasime rahvaliitlaste ettepaneku läbirääkimisteks vastu võtta, et arutada, kuidas Tallinna volikogus üheskoos edasi minna," selgitas Vitsut.
Keskerakonna läbirääkimiste delegatsiooni kuuluvad lisaks Vitsutile, veel volikogu keskfraktsiooni liige Elmar Sepp ja abilinnapea Kaia Jäppinen.
Rahvaliidu pressiesindaja Manuela Pihlap ütles Päevaleht Online'ile, et erakond alustas läbirääkimisi Keskerakonnaga, et paremin teaostada oma programmilisi eesmärke ja valijatele antud lubadusi.

Vana-Kuuli tänava remont venib nädalaid üle aja
Vana-Kuuli tänava remont Tallinnas Lasnamäel pidanuks lõppema laupäeval, venib aga kolm nädalat pikemaks, sest veetorude panekuga ei tuldud toime.
Vana-Kuuli tänav on lauluväljaku taga ja läks remonti juba 11. mail, bussidki suunati kõrvaltänavatele, remont pidi valmis saama 14. septembri õhtuks, kirjutab SL Õhtuleht. Kuid töö jäi järjekordselt venima - eile teatas linnavalitsus, et Vana-Kuuli tänav jääb kinni 9. oktoobrini.
Kommunaalameti ehituse ja järelevalve osakonna juhi Ain Orava teada venitas töid aktsiaseltsi Tallinna Vesi tellimusel ette võetud torupaigaldus, mille ajal tänavat korrastada ei saadud.
Tallinna Vett siiski rahatrahviga ei karistata, nagu tehti Nõmme tee ehitajaga.

Kaamerad hakkavad kihutajaid jälgima pealinna kolmel teel
Politsei ettepanekul kavatseb linn osta autode sõidukiirust mõõtvad kaamerad, korrakaitsjate hinnangul võiksid need endale koha leida näiteks Pärnu maanteel, Laagna teel ja Paldiski maanteel.
Esimese hooga soovitab politsei linnal osta kaks kaamerat, nende juurde kuulub kümme nn pesakasti, mille sisse saab panna kaamerad, kirjutab Postimees. Tänu "pesakastidele" võib kaameraid aeg-ajalt ümber tõsta ning autojuht ei tea, kus need parasjagu asuvad.
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane sõnul võiks kiiruskaameraid kasutada näiteks Pärnu maantee lõigul Tammsaare tee sillast kuni Järve Selverini.
Vane ütles, et nii seal kui ka Laagna teel ja Paldiski maanteel kipuvad autojuhid lubatust suurema kiirusega sõitma ning on juhtunud raskeid õnnetusi.
Kaamera teeb piirkiirust ületanud autost automaatselt foto, millel peab olema näha sõiduki registreerimisnumber, roolis istuja nägu, kuupäev, kellaaeg ning asukoha koordinaadid.

Infomess Novaata ergutas linnanoori tegudele
Eile toimunud infomess üritas leida põnevat tegevust seni passiivsetele noortele.
Alates 2003. aastast korraldatav noorte vaba aja veetmise võimalusi tutvustav teabepäev Novaata on toimunud nii Tallinna linnahallis kui ka Saku suurhallis. Teist aastat valis Tallinna noorte infokeskus ürituse korraldamiseks Viru keskuse.
Tallinna noorte infokeskuse infojuht Kristin Rammus ei karda, et selline toimumispaik pigem kinnitab noortele, et kaubanduskeskuses sihitult hulkumine on aktsepteeritav.
"Novaata on mõeldud sellele noorte inimeste sihtgrupile, kes tavaliselt Viru keskuses niisama hängib ega tea, kust leida teavet huvitavamate ja kasulikumate vaba aja veetmise võimaluste kohta. Me toome neile teabe nii-öelda kodukeskkonda kätte," ütles Rammus.

Linnaametitel järgmiseks aastaks suured ja rahamahukad plaanid
Ametid on oma tuleva aasta rahasoovid esitanud ja esmaspäevaks valmib kokkuvõte.
Ülemiste ja Russalka ristmikul algab ümberehitus, Vene kultuurikeskus läbib kapitaalremondi, põnnid saavad 450 lasteaiakohta ja Sõpruse kino ette kerkib purskkaev - need on vaid mõned linna järgmise aasta plaanid.
Tallinna linnakantselei finantsdirektori Katrin Kendra sõnul on linna ametiasutustest järgmise aasta eelarve projektid saabunud ning esmaspäeva õhtuks paneb finantsteenistus nende põhjal kokku esimese koondi. Ajakava järgi annab linnavalitsus läbi vaieldud eelarveprojekti novembri lõpus volikogule, kus see jõulude eel vastu võetakse.
Keskkonnaamet tahab suurema investeeringuna järgmisel aastal valmis ehitada botaanikaaia uue kasvuhoone Hiina-Jaapani aia ning Austraalia ja Vahemere maade kollektsiooni tarvis, samuti avada koolitundide pidamiseks loodusmaja.

Merivälja teel uued foorid
Kolmapäeva õhtul pani AS Signaal tööle Merivälja rekonstrueeritud teelõigu valgusfoorid.
Kolm fooriristmikku
"Uued foorid Merivälja teel on Mähe tee, Lehiku tee ja Ranniku tee ristmikul ning lisaks kaks foori jalakäijate ülekäiguradadel," ütles abilinnapea Deniss Boroditš. Merivälja tee 1,85 kilomeetri pikkune lõik Randvere teest Ranna teeni rekonstrueeriti 2+2-rajaliseks, kolme fooriristmikuga, paralleelselt kulgeva kergliiklusteega ja eraldi pöörderadadega magistraaliks.

Tallinnas toimub täna õhtul ja öösel noorteöö
Täna õhtul ja öösel toimub Tallinnas noorteöö, mille raames korraldatakse noortele hulganisti üritusi.
"Noorteöö eesmärgiks on pakkuda kultuurset ja sportlikku ning samas mõnuainetevaba ajaveetmist. Sel aastal toimub noorteöö juba kolmandat korda," märkis Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen. Kogu noorteöö juhatab sisse Tammsaare pargis reedel kell 15 algav tervisepäev, kus jagatakse teavet tervislike eluviiside kohta.
Tavapärasest kauem ehk kella 21-ni on avatud Tallinna keskraamatukogu ning Paepealse, Pelguranna, Väike-Õismäe, Kännukuke ja Pääsküla haruraamatukogu. Kell 19 algab Jeti jäähallis jääpidu, mis muudab liuvälja diskoplatsiks. Saku suurhalli parklas on kella 22-st autokino. Kõik üritused on huvilistele tasuta!

Valuvaigisti põhjustas nelja inimese surma
Vähihaigetele mõeldud valuvaigisti tappis USA-s neli inimest, kellest ükski polnud vähihaige.
USA ravimiamet hoiatas oma kodulehel arste, et ebaõigel kasutamisel võib Fentora nimeline ravim põhjustada tõsiseid tagajärgi, vahendab foodconsumer.org.
Fentora on mõeldud vähihaigetele, kes võtavad juba valude leevendamiseks morfiini, mis on Fentora toimeaine fentanüüli sarnane.
Kaks surnud patsienti kasutasid Fentorat näiteks peavalu vastu. Üks neljast ohvrist peaks Fentora toimega tõenäoliselt rahul olema, sest kasutas seda enesetapu sooritamiseks.

Sillamäe konkureerib torujuhtme teenindussadamaks Kotkaga
Homne Eesti Päevaleht kirjutab, et juhul kui Nord Stream saab kõik vajalikud kooskõlastused ja alustab Läänemere gaasijuhtme rajamisega, kaalub ettevõte töödeks vajaliku ühe teenindussadamana Kotka kõrval Tiit Vähi juhitavat Sillamäe sadamat.
"Torujuhe on vaja enne merre paigaldamist maa peal katta betoonikihiga ning oleme nende tööde teostamiseks juhtme kirdepiirkonnas välja sõelunud kaks võimalikku asukohta. Üks neist sadamatest on Sillamäe ja teine Kotka," lausus Nord Stream AG juhatuse esimees Matthias Warnig Eesti Päevalehele. Nord Streami esindajad on sel teemal korduvalt ka Sillamäe sadama esindajatega kohtunud, teiste seas on Tiit Vähiga kohtunud ka Nord Streami asedirektoriga tehnika alal Dirk von Ameln.
Tiit Vähi sõnul on Sillamäe sadam valmis, et võtta vastu torukatmistehas ja seda igal viisil teenindada. "Eelmise aasta novembris alustatud sadama nn läänebasseini ehitus on tänaseks niikaugel, et oleme võtnud merelt 40 hektarit maad, ehitanud vajalikud kaid, kommunikatsioonid võimaliku tehase tarbeks ja pidanud läbirääkimisi potensiaalsete tehase rajajatega," sõnas Tiit Vähi.

Tallinna Sadama kaubakäive vähenes augustis üle 40%
Selle aasta kaheksa kuuga on AS Tallinna Sadama viies sadamas käideldud 4,4% vähem kaupu, kui eelmise aasta sama ajaga. Kokku on käideldud 26,5 miljonit tonni kaupu. Suur langus tuli juulis ja augustis, eelmisel kuul oli see üle 40%.
Käideldud kaubakogus tonnides oli ettevõtte poolaasta vahearuandes veel 4,9% suurem, kui eelmisel aastal.
AS Tallinna Sadam avalike suhete juht Sven Ratassepp ütles EPL Online'ile, et tegelik operatiivinfol põhineva statistika järgi on kaubakoguste vähenemine tõepoolest märkimisväärne olnud kahel viimasel kuul.
"Kui poolaasta lõikes olime veel tõusus, siis augustikuu üksinda oli üle 40% miinust. Juuli ja augustiga läks kogu aasta miinusesse. Kogulangus on väike vaid seetõttu, et aasta esimesed neli kuud olid väga head," sõnas Ratasepp.
Agentuur SeaNews vahendab, et selle aasta kaheksa kuuga on sissetulnud kaupade hulk tõusnud 3,7 miljoni tonnini, mis teeb 10,6% suurenemise eelmise aasta perioodiga võrreldes. Eksport on vähenenud 6,4% ja langenud 22,8 miljoni tonnini. 104,9 tuhat tonni kaupu ei ole olnud seotud laevanduskäibega.

Teede korrashoid läheb täielikult erasektori kätte
Eile kiitis valitsuskabinet heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kava teehoiu organisatsiooni ümberkorraldamiseks aastatel 2007-2009, millele vastavalt läheb viimases viies maakonnas teede hooldamine lähitulevikus erakätesse.
MKMi kava näeb ette 2008. aasta jooksul anda Tartu, Pärnu, Saarte, Võru ja Lääne-Viru maakonnas teehooldetööde teostamine üle teedevalitsuste varade baasil moodustatavaile riigi äriühingutele, mille aktsiad tulevikus võõrandatakse, teatab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Aastatel 2000-2004 korraldati teehoiu organisatsiooni reformimise esimese etapina riigimaanteede eraettevõtjate hoolde andmine riigihangete kaudu 10 maakonnas, kuid viies maakonnas (Tartu, Lääne-Viru, Saarte, Pärnu ja Võru) jätkasid Maanteeameti hallatavad asutused - teedevalitsused hooldetööde tegemist oma jõududega.
Viimase seitsme aasta jooksul pole nendes maakondades, kus hoolet teostavad eraettevõtjad, tööd kallinenud ega ka teede seisukord halvenenud, väidab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Samas on tekkinud selged piirid töövõtja ja tellija vahel ning puudujääke teehooldel saab lepingu alusel trahvidega karistada. Neid kogemusi arvestades tuli MKM järeldusele, et ka ülejäänud viies maakonnas on vaja teehoole anda ettevõtjate teostada ning korraldada teedevalitsused ümber riiklikuks järelevalve asutuseks, kes kavandab ja tellib töid.

Lukoil suunab 9 miljardit dollarit aktivate ostmiseks Euroopas
Venemaa naftakompanii Lukoil saab 10 aasta vältel suunata üheksa miljardit dollarit naftatöötluse varade ostmiseks Euroopas.
Lukoili pressiteenitus teatas, et sellised andmed esitatakse kompanii arenguprogrammis kuni 2012. aastani.
Optimistliku stsenaariumi järgi võivad Lukoili üldinvesteeringud aktivate omandamiseks ulatuda 34 miljardi dollarini, vahendas Interfax.
Lukoil ostis juba juunis 2007. aastal 442 miljoni dollari eest kompaniilt ConocoPhillips 376 tanklat Euroopas. Praegu uurib Lukoil ConocoPhillipsi Saksamaa naftatöötlustehase moderniseerimises osalemise võimalusi.
Teised Lukoili välistehingud, sealhulgas kavatsused osta 50% Poola naftatöötlusgrupi Lotos aktsiad ja Leedu kompanii Mazeikiu nafta, lõppesid edutult.

Ivanov: Venemaa väljus majanduskriisist
Venemaa asepeaministri Sergei Ivanovi hinnangul ületas Venemaa majanduskriisi, aga maailma kõrgeimate standardite saavutamiseks on vaja veel edasi liikuda.
"Meie majandussektoris on piisavalt ettevõtted, mis kindlalt seisavad jalgadel," vahendas RIA Novosti Ivanovi sõnu.
Ta lisas, et olukorra "iga hinna eest ellu jääda" ületamine ei tähenda mingil juhul arengutee lõppemist.
Ivanovi sõnul on vaja edasi liikuda, vallutades kõige kõrgemaid maailma standardeid. "Meie tootjad on juba edukalt neid kõrguseid ründamas," sõnas ta.

Dividendid Eesti Energiast: Ansipi valitsuse alla sokutatud miin
1,3 miljardi krooni dividendide väljavõtmine rahapuuduses Eesti Energiast vahetult valimiste järel annab aluse väiteks, et sellega tahtsid valimised kaotanud erakonnad uuele valitsusele miini alla panna, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Asjaolu, et Eesti Energia (EE) hakkab hinnatõstmist nõudma, ei olnud mingi uudis ka eelmisele ettevõtte nõukogule. Sellele vaatamata, et energiafirma vajab hädasti investeeringuteks lisaraha, lubas nõukogu rahumeeles enne valimisi Edgar Savisaare poolt juhitud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil 1,3 miljardit krooni kasumit riigieelarvesse plaanida ehk ettevõttest välja viia, kirjutab Den za Dnjom.
Kokku on viimastel aastatel ettevõttest välja võetud 2 miljardi krooni ringis. Kuigi see moodustab EE juhi Sandor Liive hinnangul vaid kaheksandiku miljardi eurosest esialgsest vajaminevast investeeringumahust, olnuks siiski tegemist hinnatõusu leevendava puhvriga. Tarbijate ja kogu Eesti majanduse jaoks on suur vahe, kas elektri hind tõuseb 10, 15 või 25% ja kas kohe, kolme, või viie aasta jooksul. Rääkimata, et pensionäridele on oluline iga hinnatõusu kroon.

Liviko asub Vana Tallinnaga USA turgu vallutama
Liviko ekspordijuht sõlmis Ameerikas esimesed lepingud kohalike diileritega ja esimene konteiner Vana Tallinaga on juba teele saadetud.
Intervjuus venekeelsele nädalalehele Den za Dnjom teatas Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi, et firma hõlvab USA turgu.
"USAs me alles alustame. Tõeline Ameerika vallutamine tähendaks automaatselt suure äri alustamist. Üks meie ekspordijuhtidest sõlmis seal juba esimesed lepingud kohalike diileritega: esimene konteiner "Vana Tallinnaga" on teele saadetud!" rääkis Kalvi.
Praegu pole Livikol USAs kindlat ja tugevat partnerit, kellega võiks pikaajalist koostööd teha - hetkel käib selle aktiivne otsimine. Ettevõte panustab sellele, et USAs on palju potentsiaalseid tarbijaid - emigrante endisest NSVList, kes mäletavad ja hindavad "Vana-Tallinnat" kõrgelt. "Venekeelne kogukond on seal väga suur ning tegelikult loome meie just nende jaoks seal üsna hea äri," märkis Kalvi.

Viisnurga aktsia kukkus 47 protsenti
Viisnurga aktsia hind kukkus Tallinna Börsil 47,7 protsenti, 51,63 kroonini ehk 3,30 euroni.
Jaguneva ettevõtte aktsiaga on tehtud täna 17 tehingut ja 206 336 krooni väärtuses, vahendab aripaev.ee

Margus Žuravljov lahkub Sampo pangast
Sampo Panga nõukogu rahuladas eraettevõtlusse suunduva panga juhatuse liikme ja arendusdirektori Margus Žuravljovi tagasiastumispalve.
"Olen töötanud pikalt panganduses ning soovin hakata tegelema oma isiklike projektidega eraettevõtluses - see on ka peamine minu lahkumise põhjus," ütles Margus Žuravljov Päevaleht Online'ile.
Margus Žuravljovi hinnangul on Sampo Pank olnud edukas tänu panustamisele inimeste arendamisse ja julgusele teha asju turul teisiti kui tavaliselt. "Seitse aastat töötamist Eesti kõige kiiremini arenevas pangas on andnud mulle hindamatu kogemustepagasi. Usun, et uute omanike kaudu saab tänane tugev organisatsioon uue impulsi edasiseks arenguks," lisas Žuravljov.
Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe hindab kõrgelt Margus Žuravljovi tööpanust. "Sampo Pank on viimastel aastatel väga kiirelt arenenud ning Marguse roll toimunud muudatuste elluviimisel on olnud märkimisväärne. Tema juhtimisel on üles ehitatud üks professionaalsemaid klientide teenindussüsteeme Eestis. Samuti on seoses Sampo Panga omanikevahetusega selle aasta alguses Marguse panus integratsiooniprotsessi olnud olulise väärtusega," sõnas Rehe.

TÜ kliinikum paneb Toomemäe sünnitusmaja müüki
Tartu ülikooli kliinikumi juhatus alustas kolme ülimagusa kinnistu müügi ettevalmistamist, plaani järgi lähevad avalikule enampakkumisele naistekliinik Toomemäel, endine lastehaigla hoone Oru ja onkoloogiakliinik Vallikraavi tänaval.
Kliinikumi juhatuse liikme Malle Keisi sõnul on neil praegu luba alustada võõrandamisprotsessi ettevalmistustööga, kirjutab Tartu Ekspress.
"Konkreetset müügiotsust veel ei ole ja meil on ainult luba võõrandamist ette valmistada. Nüüd tuleb uurida turgu ja saada eksperdihinnang kinnistute maksumuse kohta," märkis Keis.
Praegu tegutsevad kruntidel Lossi 36, Oru 3 ja Vallikraavi 7/9 naiste- ja onkoloogiakliinik ning perearstikeskus: otsus kinnistud müüa on seotud eelkõige uue korpuse rajamisega Maarjamõisa piirkonda.
Kinnistud võõrandatakse siiski alles 2009. aasta keskpaiku.

Delfi Grupi müügitulu kasvas 50%
Internetimeediaettevõte Delfi Grupi augusti müügitulu ulatus 8,7 miljoni kroonini, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 50%.
Delfi Grupi kaheksa kuu müügitulu oli 77,7 miljonit krooni ehk 42% võrra enam kui mullu samal ajal.
"Interneti reklaamituru sesoonsusest tulenevalt on tavaliselt suvi madalama käibemahuga. Seekord saavutatud tulemus kinnitas samas veelgi, et 2007 saab olema kokkuvõttes taas tugeva kasvu aasta, mis seab hea aluse optimismiks ka järgmiseks perioodiks," ütles Delfi Grupi juhatuse esimees Ville Jehe.
Kuna Ekspress Grupp omandas hiljuti Delfi Grupi, siis alates septembrist hakkavad Delfi majandusnäitajad kajastuma Ekspress Grupi aruannetes.

Ettevõtete müügitulu kasvas ligi neljandiku
Ettevõtete müügitulu suurenes 2007. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes jooksevhindades 23%, teatab Statistikaamet.
II kvartalis tegutses Eestis ligi 45 000 ettevõtet 462 000 töötajaga. Ettevõtete müügitulu oli 167,0 miljardit krooni, s.o 31,2 miljardit krooni rohkem kui eelmise aasta samal ajal.
Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes suurenes tulu kõigil tegevusaladel. Müügitulu kasvas eelkõige materjalide ja kaupade hüppelise hinnatõusu tagajärjel ning tööjõukulude suurenemise tõttu. Müügitulust 23% andsid 1-9 hõivatuga mikroettevõtted (37 000 ettevõtet) ja 19% üle 249 hõivatuga suurettevõtted (173 ettevõtet).

Majutusasutustes väheneb välisturistide arv
Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 210 000 välisturisti ehk 7500 vähem kui eelmise aasta samal ajal.
Samas moodustavad välisturistid endiselt kaks kolmandikku turistide koguarvust. Majutusettevõtete teenuseid kasutas juulis 334 000 turist, mis on 4000 turisti enam kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet.
Juulis vähenes välisturistide arv kahes peamises turismilinnas - Tallinnas ja Pärnus. 74% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus just nende linnade majutusettevõtetes. Saare ja Lääne maakonna majutusettevõtted majutasid aga enam välisturiste kui eelmise aasta juulis.
Juulis jõudis külastajatele avatud 5 ja enama voodikohaga majutusettevõtete arv esmakordselt 900-ni. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 40 000 voodikohta. Uute majutusettevõtete lisandumine mõjutas voodikohtade täitumust, mis oli 53% ja jäi 3 protsendipunkti alla eelmise aasta juuli täitumusele. Raskeim oli vaba voodikohta leida Pärnus (voodikohtade täitumus 81%) ja Tallinnas (64%).

Parts: müügipiirangud ei vähenda alkoholismi
Üleriigilist alkoholi müügi piiurangut taotlev majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts leiab, et piirangu eesmärgiks on vaid korra ühtlustamine ja alkoholismi see kindlasti ei vähenda.
"Meil on kokku sajas omavalitsuses alkoholi müügi piirang kehtestatud. See on kohati naljakas ja ebanormaalne, et kui lõppeb omavalitsuse piir, hakkab kehtima uus kord. Tallinn paistab siinkohal kõige rohkem silma," ütles Parts ETV hommikuprogrammis.
Partsi sõnul on ka temalt endalt Tallinnas pärast kella 20 alkoholipudel ära võetud. "Palju nalja sai," meenutas minister.
Parts leiab, et piirang ei too kaasa mõju alkoholi tarbimisele. "see on ülevõimendatud. Alkoholi tarbimise porbleemi põhjused on hoopis kuskil mujal," tõdes minister.
Müügi lõpetamise ajaks saav kell 23 on Partsi sõnul tulnud sellest, et nii on see kehtestanud enamuses omavalitsustes.

Kreenholmi omanikud müüsid ettevõtte kinnisvara iseendale
Narva tekstiilitehase Kreenholmi omanikud müüsid ettevõtte kinnisvara iseendale.
Kreenholmi omaniku, Rootsi firma Boras Wäfveri aktsionäride erakorraline koosolek toimus teisipäeval, aktsionärid otsustasid Kreenholmile kuuluva kinnisvara 350 miljoni krooni eest maha müüa, kirjutab Põhjarannik.
Kreenholmi kinnisvara ostja, tänavu 27. augustil asutatud OÜ Narva Gate kuulub Boras Wäfveri põhiosanikele, Rootsi firma teatel annab kinnisvara müügist saadud tulu Kreenholmile võimaluse võlad ära maksta.
Boras Wäfveri juhatuse esimees ja tegevdirektor teatasid koosolekul aktsionäridele, et kinnisvaratehing võimaldab Kreenholmil tõhusamalt põhitegevust arendada. Ettevõte plaanib vananenud seadmed maha müüa ning hakata kolmandikku ketrus- ja kudumisteenuseid sisse ostma, samuti kavatseb kontsern hakata ökotooteid valmistama.

Savisaare sõber Ervin Hopp naudib sooduskorterit
Edgar Savisaare ammune sõber ja laenuandja, Kanada ärimees Ervin John Hopp rendib 12. aastat hiigelsuurt korterit Toompeal turuhinnast mitu korda odavamalt, lisaks maksis Tallinn viimase ajani tema eest kommunaalkulud.
Vanahärra Hoppil on Kanadast Eestisse asju ajama tulles alati mugav peatuspaik Toompeal Toom-Kooli 13 hoovimaja III korrusel, Kanada esinduse peal ja suletud Toom-Kooli restorani kõrval, kirjutab Äripäev.
Hoppi tähtajatuks kasutuseks saadud 150-ruutmeetrise korteri akendest avaneb kaunis vaade Tallinna lahele, mees maksab korteri eest linnale kuus koos käibemaksuga 7800 krooni, mille eest saaks Tallinnas ühe-kahetoalise korteri kesklinnas.
Tallinna linnapea, kadunud Jaak Tamm ja linnavolikogu esimees Koit Kaaristu andsid Hoppile selle korteri 1995. aastal rendile ruutmeetri hinnaga 40 krooni pluss käibemaks, lisaks hakkas linn maksma korteri kommunaalkulusid, välja arvatud vesi ja elekter.

Google'i juht: veebiturunduses on toimumas tohutud muutused
Google'i Rootsi ja Soome juht Petri Kokko ütles eile e-turunduse konverentsil esinedes, et veebis on oluline eksperimenteerida ja uusi asju teha, samuti on tulevikus tema sõnul tulemas tohutud muudatused.
"Internetis ei longi ringi enam ainult nohikud, vaid see on peavoolu meedia - inimesed tahavad vaadata kahvatuid koduvideosid, mitte Holliwoody kõrgekvaliteedilist toodangut," ütles Kokko, kelle sõnul on viimase pooleteise aastaga toimunud selles osas tohutu areng, Äripäeva vahendusel.
Üks nähtusi on tema sõnul killustunud meedia: 50 000 ajalehte, 60 miljonit blogi, kõik see on tema sõnul juhtunud tänu lairibaühendusele, odavale sisutootmisele ja kõvaketta ruumile.
"Aastal 2015 mahub kogu maailmas toodetud muusika iPodi ning aastal 2018 võib sinna lisada kõik maailmas toodetud filmid," oli Google'i boss veendunud.
Iga päev on umbes miljard inimest online ja kuigi viis miljardit inimest veel ei ole online, siis usub Kokko, et järmised miljard veebi kasutajat ei kasuta enam arvutit, vaid mobiili.

Postimees kuulub eilsest täielikult norrakatele
Riigivanema Jaan Tõnissoni poja Heldur Tõnissoni fond Tulevik müüs eile viimased Postimehe omaniku Eesti Meedia aktsiad Norra meediakontsernile Schibsted.
Postimehe teatel kuulus Tõnissonile 7,5 protsenti Postimehe emafirma Eesti Meedia aktsiatest, pärast eilset tehingut on Schibsted Eesti Meedia kaudu ajalehe ainuomanik.
Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik kiitis Tõnissoni otsust ja märkis, et kui kontroll Postimehe üle kuulub täielikult ühele omanikule, on lihtsam ettevõtet juhtida.
Heldur Tõnisson müüs 92,5 protsenti Postimehe, hilisema kontserni Eesti Meedia aktsiatest Schibstedile 1998. aastal.

Soome telepildita on jäänud 40 000 antenniomanikku
1. septembrist on Põhja-Eestis Soome kanalite vaatamiseks vaja digitüünerit.
Soome tasuta telekanalite vaatamiseks tuleks muretseda võimsam antenn ja selle juurde osta kas ZUUMTV-st või Soomest digitüüner.
ZUUMTV annab kaasa digitüüneri, mis kasutab formaati MPEG-4 ja sellega näeb nii Eesti kui ka Soome tasuta digikanaleid. Soomest hangitud digitüüneriga ei näe kahjuks aga Eesti kanaleid.
MikroLuks OÜ antennikeskuse andmeil on Soome kanaleid vaadata soovijail vaja välja vahetada vana välisantenn. "Selleks, et püüda kinni üle lahe tulevad telekanalid, on vaja vähemalt 16-17 dB antenni," rääkis antennikeskuse töötaja.
Elioni suhtekorraldusjuhi Raimo Matvere sõnul ei muutunud Elioni DigiTV kliendi jaoks Soome kanalite digiedastusele üleminekuga mitte midagi.

Lasnamäel valmib selle aasta lõpuks Toyota müügikeskus
Mustakivi Auto AS avab järgmisel aastal Lasnamäel Tähesaju tee ja Mustakivi tee nurgal Toyota müügi- ja hooldekeskuse.
Ehitustöid alustati veebruaris, valmimistähtajaks on detsember 2007. Keskus on 4738 m2 suur ning hõlmab enda alla eraldi uute ja kasutatud autode müügisaale. Hoonesse kavandatakse ka autopesula ja bürood ning hooldekeskus, kus tehakse kere- ja värvitöid.
Keskuse juurde on plaanitud veel 180-kohaline parkla, mis tagaks klientidele lihtsa juurdepääsu. Praegu käib ka juba personali värbamine. Tööle hakkab keskuses esialgu 30 inimest ja keskusesse on investeeritud 100 miljonit krooni.
2008. aasta plaanitav müügimaht on orienteeruvalt 600 autot.

Kauplustel napib võid
Viimastel nädalatel on Eesti taluvõid müügil olnud äärmiselt vähe ja kui ongi, siis vaid Saaremaal toodetut.
Ehkki see nädal on näiteks Stockmanni ja Prisma lettidele tagasi toonud AS-i Tere või- ja Võideli-pakid, olid eelmisel nädalal riiulid võist üsna lagedad. "Inimesed helistasid ja kurtsid, et kuskil ei ole võid ja üks isegi soovis, et me paneks seitse pakki kõrvale," kirjeldab Stockmanni toiduosakonna juhataja Mairika Juhandi.
Ka Sikupilli Prismast öeldi, et vahepeal oli müügil vaid Saaremaa piimatööstuse ja ka Põlva Piima toodangut.
Rakvere Piima juht Jaanus Vihand ja Tere tegevjuht Ülo Kivine ütlevad, et koort on tasuvam ekspordiks müüa, kinnitades aga samal ajal, et nende tööstuse kohta see ei käi.
Rakvere Piim alustab või valmis-tamist pärast mõnenädalast pausi taas pühapäeval, ka Tere lubab võid rohkem tegema hakata. Saaremaa tööstuse juht Andi Saagpakk märgib, et nemad on tootnud püsivalt kuus 40-50 tonni võid ega plaani koguseid suurendada.

Margaret Atwood "Pime palgamõrvar" 
Kõige võitlusvalmimad feministid tahaksid, et naised kirjutaksid ümber meeste kirjutatud maailmaajaloo. Margaret Atwood nii laialt ei haara, aga vähemalt oma kodumaa XX sajandiga saab ta küll eeskujulikult hakkama.
- Miks mees seda kõntsa kirjutab? Sest tal on seda vaja, muidu vilistaks taskutes varsti tuul, aga jaamast tööd otsida tähendaks ennast rohkem välja näidata, kui mõistlik oleks. Ja ka sellepärast, et ta saab sellega hakkama. Tal on selle peale soont. Seda pole kaugeltki kõigil: paljud on proovinud, paljud on läbi kukkunud. Kord olid tal kõrgemad püüdlused, tõsisemad. Kirjutada inimese elust, nagu see tõeliselt on. Laskuda maad ligi, näljapalga, leiva, praerasva tasemele, tuhakarva hoorade tasemele, kes nõuavad oma penni ette, näkku antud saapahoopide ja rentslis ulpiva okse tasemele. Paljastada süsteem, masinavärk, mis hoiab inimesel eluvaimu sees parajasti nii kaua, kui tal veel võhma jätkub, mis kasutab inimese ära, teeb temast hammasrattakese või lakekrantsi, surub näoli porri nii või teisiti.

Kirjandusklubides algab uus hooaeg
Teisipäeval kell 18 ootab Tallinnas Apollo raamatumajas huvilisi Apollo kirjandusklubi, mille uue hooaja esimene külaline on Ene Mihkelson, kellelt on ilmunud teosed "Ahasveeruse uni" ja "Katkuhaud". Õhtut juhib Kivisildnik.
Neljapäeval kell 16 ootab noori huvilisi Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare muuseumi koostöös peetav noorte kirjandusklubi, mis alustab kriminaalkirjanduse ja põnevusjuttudega. Kavas on kohtumisi autoritega, raamatute lugemisi, aga ka arutelusid ja isekirjutamisi. Kirjandusklubi hakkab koos käima kord kuus Eduard Vilde muuseumis. Registreeruda saab
e-posti aadressil vilde@linnamuuseum.ee

Eesti kirjanduse selts 100
Esmaspäeval avati Tallinna keskraamatukogu näitusesaalis Eesti kirjanduse seltsi 100. sünnipäevale pühendatud näitus, mis kajastab Eesti kirjanduselu ja laiemat kultuurifooni, andes ülevaate seltsi tegevusest Eesti kultuuri tutvustaja ja edendajana. Näitus jääb keskraamatukogus avatuks 29. septembrini.

Vene tudeng eesti ülikoolis: sõnaraamat kulub ära
Tudeng Julija hakkab kord kuus kirjutama, kuidas tal eestikeelses ülikoolis läheb.
Minu nimi on Julija Maslova ja olen 20-aastane. Sündisin Ukrainas, aga kui sain nelja-aastaseks, kolisime minu isa kodulinna Valgasse. 2006. aasta läksin maaülikooli loodusturismi õppima, et eesti keskkonnaga harjuda.
Tänavu võeti mind vastu Tartu ülikooli. Olen kindel, et tulevikus tahan elada ja töötada Eestis, seepärast otsustasin kõrghariduse eesti keeles saada. Rääkida oskan vene, eesti, inglise ning saksa keeles, loomulikult mitte laitmatult. Miks otsustasin ajakirjandust ja suhtekorraldust Eesti ülikoolis õppida? Mulle meeldib inimestega suhelda ja oma arvamust avaldada ning minu meelest annab see eriala huvitavama ja mitmekülgsema tuleviku võimaluse.

Miljonid fännid tahavad Zeppelinile
Ligikaudu 20 miljonit inimest kiirustas end üleeile Led Zeppelini taasühinemise kontserdi piletisaajaks registreerima. Kiirustamine algas kohe pärast bändi kauaoodatud kinnitust, et nad teevad ühe kontserdi.
Kontserdi veebileht ei pidanud nii paljudele külastustele vastu ja kontserdi korraldajad on sunnitud huvilistelt kannatust paluma. 125-naelase (ligi 3000-kroonise) pileti saamise loosirattasse registreerumine kestab esmaspäevani. Piletisaajad valitakse registreerunute seast välja avalikul loosimisel. Kontserdi korraldaja hoiatas, et nende inimeste piletid tühistatakse, kes üritavad raskesti saadud pääset eBays maha müüa.
Legendaarse bändi järelejäänud liikmed annavad ühe kontserdi 20 000 inimest mahutaval O2-areenil Londonis 26. novembril. Led Zeppelin läks laiali 1980. aastal pärast trummar John Bonhami surma. Koos Robert Planti, Jimmy Page'i ja John Paul Jonesiga astub novembris lavale Bonhami poeg Jason.

Plektrumi avamisel näidati valgusgrafitit
Kolmapäeval avati Tallinnas visuaalse heli festival Plektrum. Sel puhul joonistati välisministeeriumi fassaadile valgusega kõiksuguseid vigureid. Madis Nestori muusikavaliku saatel käis valgusgrafitit jahedas septembriõhtus kaemas ühtekokku paarsada inimest. Rohelise laserkiiretäpi seinale liikumisest pildi tekkimine käis väga lihtsustatult öeldes järgmiselt: kiir joonistas seinale joone, mille kaamera salvestas ja arvutisse edastas. Arvutis muundas programm lasertäppjoone pildiks ja kuvas samal hetkel projektori abil tagasi seinale. Lihtne, eks. Või siis mitte nii lihtne.
Plektrum kulmineerub täna kell 23 Kultuurikatlas toimuva klubiõhtuga, kus astuvad üles maailmakuulsad DJ-d Guido Schneider Saksamaalt ja Ripperton Šveitsist ning videokunstnikud VJ Anyone ja VJ Timo Novotny. Homne põhiüritus "KUUP" ehk "25 000.- m3" leiab aset Rävala pst haljasalal.

Tartu Rock alistas Soomes BC Kalev/Cramo
BC Kalev/Cramo pidas Soomes kontrollturniiril esimese kohtumise, kus vastaseks oli TÜ Rock, kes võitis mängu seisuga 94: 88.
Võitjate parim oli Gert Kullamäe 19 punktiga. Janar Talts lisas 18, Kestutis Sestokas 16, Marek Doronin 14 ja Tanel Tein 12 punkti, kirjutab BC Kalev/Cramo kodulehekülg.
Kalevlastest oli edukaim Kristjan Kangur 25 punktiga. Marlon Parmer viskas 15 ja Valmo Kriisa 13 silma. Travis Reed jäi 12 punkti peale.

Distsiplinaarkomisjon arutas jalgpalli pettusjuhtumit
Eesti jalgpalli liidu distsiplinaarkomisjoni kolmapäevasel koosolekul arutati juhtumit, kus Keila JK Alibi kasutas kolme mängijat vale nime all.
Muuhulgas võeti vastu ka kaks Meistri- ja Esiliigat puudutavat otsust.
Koosoleku avapunktina esitas distsiplinaarkomisjoni juhataja Targo Kaldoja avalduse enda ametikohalt taandamiseks ning komisjonist väljaarvamiseks. Kaldoja kuulub Keila JK Alibi juhatusse, ta polnud antud juhtumiga seotud, kuid otsustas võtta vastutuse.
Võistkonna Keila JK Alibi treener Egon Mõek kasutas Priidu Ahvenat, Mart-Mattis Niinepuud ja Tauri Tamkivi vale nime all Eesti meistrivõistluste mängudes.
Otsustati:
1. Diskvalifitseerida võistkond Keila JK Alibi Eesti meistrivõistlustelt ja tühistada kõik Keila JK Alibi osavõtul toimunud mängude tulemused.

2016. aasta olümpialinnale on seitse kandidaati
2016. aasta suveolümpiamängude korraldamisõigust taotleb seitse linna.
Mänge soovivad korraldada Tokio, Rio de Janeiro, Praha, Chicago, Madrid, Doha ja ülesandmise viimasel hetkel neljapäeval oma kandidatuuri üles seadnud Bakuu, kirjutab etvsport.ee.
Rahvusvaheline olümpiakomitee ROK valib korraldajalinna 2009. aasta oktoobris Kopenhaagenis.

Grönholm loobub tipprallist
Soomlasest kahekordne autoralli maailmameister Marcus Grönholm loobub tänavuse hooaja lõpus tippspordist.
Olen autorallis veedetud kahekümne aastaga saanud nii mõndagi ja mu unistus on olnud lõpetada tipus, lausus kahekordne maailmameister, vahendab etvsport.ee.
Grönholm alustas 1987. aastal ning on MM-sarjas esindanud viite tehasemeeskonda. Koos Grönholmiga taandub ralliradadelt ka tema kaardilugeja Timo Rautiainen.
30 MM-rallit võitnud Grönholm tuli maailmameistriks aastatel 2000 ja 2002 Peugeot roolis.

Baruto võttis Aki-bashol kuuenda järjestikuse võidu
SUMO:
Juryo lääne 9. reitingukohta omav eestlane on Juryo divisjonis alistanud nüüd kõik kuus vastast, jätkates ainsana kaotuseta. Koruyl on kirjas kolm võitu ja ka kolm kaotust, kirjutab ETV Sport.
23-aastane mongol Koryu ehk Erdenesukh Monkhorgil alustas profikarjääri 2000. aastal ning tõusis esmakordselt Juryosse tänavu jaanuaris. Mehel on pikkust 185 cm ning kaalu 152 kg (Barutol vastavalt 197 cm ja 170 kg).
Ainus senine omavaheline kohtumine leidis aset tänavu mais, mil Baruto teenis Juryo divisjonis esikoha 14 võiduga. Toona suutiski Koryu ainsana eestlase alistada, tehnikaks yorikiri.

Tartu rattamaratonil on rekordiliselt osavõtjaid
Pühapäeval toimuvale kümnendale Tartu rattamaratonile on registreerunud kokku 4544 rattahuvilist.
87 kilomeetrilisele põhidistantsile on hetkeseisuga registreerunud 2868 ning lühemale 40-kilomeetrilisele 1586 ratturit.
Eelmisel aastal läbis 87 km raja 2491 ning 40 km raja 1393 sõitjat, mis on ligi 700 inimest vähem kui tänavu.
Klubi Tartu Maratoni sekretariaadi juhataja Aet Nurga sõnul on osavõtunumbrid roninud ülespoole juba viimased viis aastat ning tänavune rekordtulemus oli ette aimatav. "Loomulikult on meil kõigil hea meel, et sport jõuab aina enam massidesse ja inimesed leiavad tee ka meie rattaradadele. Lõppkokkuvõttes võidavad sellest ju kõik," lausub Nurk.
Juubelihõngulise rattamaratoni pika distantsi start antakse pühapäeva hommikul kell 10.00 ning orienteeruv võitja finišiaeg on 12.50. Lühemale trassile saavad spordisõbrad asuda kell 13.00.

Ferrari on McLareni karistusega rahul
Ferrari ametnikud avaldasid rahulolu FIA poolt McLareni meeskonnale määratud karistusega, mis võttis Briti meeskonnalt kõik meeskondlikud punktid ning määras trahviks 100 miljonit dollarit.
Konstruktorite MM-sarjas kindlalt esikohal olnud McLaren jääb seni teenitud punktidest ilma ning peab maksma kopsaka rahatrahvi, kuid siiski peavad nad olema õnnelikud, sest maksimaalne karistus oli disklahv kaheks hooajaks. Lisaks kaotab McLaren ka kogutud auhinnaraha, mis teeb rahaliseks kaotuseks 170 miljonit dollarit.
Ferrari teatas ametlikus teadaandes: "Ferrari on nõus FIA otsuse ning McLarenile määratud karistusega. Ferrari on rahul, et tõde on lõpuks selgunud."
Ferrari juhib otsuse järel konstruktorite arvestuses BMW Sauberi ees 57 punktiga ning juba nädalavahetusel toimuva Belgia GP järel võib meeskondlik tiitel nende käes olla.
Jordan: sõitjad peavad olema väga õnnelikud

Kanter loodab rekordiüritusel tuule suurele abile
Kanter üritab homme Rootsis Helsingborgis rünnata 1986. aastast Saksamaa kettaheitja Jürgen Schulti nimel olevat maailmarekordit 74.08. Pärast Osaka MM-il põetud haiguse tõttu pole 28-aastane vägilane kindel, kas tal piisab tipptulemuse ületamiseks jaksu.
"Esmaspäevast saadik olen saanud jälle treenida ja iga päevaga läheb tunne paremaks," ütles Kanter. Osakas heitsis ta pärast kullavõistlust treeningul 69 meetrit, kuid MM-i aegne tippvorm sai siiski kannatada.
"Hooaja tippmark oleks kordaminek," ütles kevadel USA-s 72.02 saanud Kanter. "Sealt kaugemale heitmine oleks väga hea. 70 meetriga võiks ka kuidagi rahule jääda."
Mullu Helsingborgis kõigi aegade kolmanda tulemuse 73.38 heitnud Kanter loodab, et tuul puhub viis-kuus meetrit sekundis ja ilm ei lähe liiga jahedaks.

Venemaa jõudis EM-il esimesena poolfinaali
Venemaa alistas EM-i veerandfinaalis Prantsusmaa ülitasavägise heitluse järel 75: 71.
EM-võistlustel Madridis jõudsid esimesena poolfinaali Venemaa korvpallurid, kes said veerandfinaalis Prantsusmaast jagu tänu viimastel sekunditel tabatud vabavisetele.
Seisul 69: 69 viis Jon Holden Venemaa kahe vabaviskega ette. Mõlemal vabaviskel eksisid prantslastele 17 punkti toonud Boris Diaw ja Zahhar Pašutin, seejärel tabas prantslaste ässal Tony Parkeril üks vabavise ja Pašutini kaks vabaviset kindlustasid neli sekundit enne lõppu edu 73: 70. Parker viskas esimese vabaviske sisse, teise mööda, kuid lauapalli said venelased.
Prantsusmaa alistas vahegrupi viimases kohtumises Iisraeli ülekaalukalt 85: 64. Poolfinaalis kohtub Venemaa F-vahegrupi võitnud Leedu ja Horvaatia kohtumise võitjaga. Teises eilses veerandfinaalis olid vastamisi Hispaania ja Saksamaa.

Kas soomlaste edu tiivustab Eesti võrkpallureid? 
Edu on kinni pisiasjades. Pühendumises, usub Eesti koondise peatreener Avo Keel.
Soome on Venemaa, Serbia ja Hispaania kõrval kindlustanud endale pääsu EM-võistluste finaalturniiri poolfinaali. Eesti koondise peatreener Avo Keel, Soome võrkpalli hea tundja, vaatab Moskvas mänge soomlaste veendunud poolehoidjana, kellel samas pisike kadeduseuss hinges.
Üle-eelmise aasta sügisel olid nimelt soomlased need, kes juba kaks valikusõela läbinud Eesti EM-finaalturniirilt eemale jätsid. Mängud Rakveres ja Tamperes lõppesid Soome 3: 1 ja 3: 0 paremusega. "Soomlaste nüüdne suuredu on üllatus neile endile ja mullegi. Edu tõid mõned silmatorkavad põhjused, millest mina tõstaksin esile mängijate täielikku pühendumist ja ehtsoomlaslikku sisu," loetles Keel.

Kalev näitas võidupartiis Baronsiga võõrmängijaid
Kalev/Cramo alistas kontrollmängus Riia Baronsi 81: 64 ja kohtub täna Tartu Rockiga.
Kui Kalevi mulluse hooaja edukaim pallur Travis Reed ülekaalukas eduseisus puhkama läks, vallandus Kalevi spordihallis tugev aplaus. Üle poole tuhande fänni jäid USA-st naasnud keskmängija etteastega rahule.
14 punkti ja 13 lauapalli kogunud Reed leidis mõistagi kõige parema klapi eestlastega, kellega ta eelmisel hooajal mitu puuda soola koos ära sõi ja lõpuks Baronsit alistades Balti liigas kuue parema hulka jõudis.
"Teisel poolajal tegutsesime meeskondlikult, mida eeskätt vajamegi," ütles Kalevi peatreener Veselin Matic. "Aga uutel võõrmängijatel tuleb veel meie koostööd õppida."
Rockil kaks debütanti
Teist nädalat Kaleviga harjutav mängujuht Marlon Parmer tegutses palliga kindlalt ja tõi 11 punkti. Montenegro meistriks tulnud 206 cm pikkune bosnialane Bojan Pelkic lõikas osavalt korvile ja kogus 13 punkti.

FIA tegi McLarenile 100 miljonit dollarit trahvi
McLarenit ähvardas FIA istungil MM-sarjast eemaldamine, kuid lõpuks leebuti.
Pikk spionaažilugu sai eile FIA maailmanõukogus lahenduse. Juulis leidis nõukogu, et McLaren ei saanud Ferrarist lekkinud salajasest tehnilisest infost praktilist kasu ja jättis meeskonna karistuseta. Eile otsustas FIA uute tõendite valguses, et McLaren kaotab tänavuses konstruktorite karika arvestuses kõik punktid ja on väärt 100 miljonit dollarit trahvi.
Eilne päev Pariisis sarnanes action-filmiga. Enne kell 10.30 alanud istungit kuulutas vormelikarusselli turundusõiguste omanik Bernie Ecclestone, et kindlasti tehakse õiglane otsus. Istungi lõppu lubati pärastlõunal. Hiljem anti teada, et otsus tuleb õhtul. Kell 18.30 teatas Venemaa Auto.lenta.ru šokkuudise: McLareni eemaldatakse nii tänavusest kui ka järgmisest MM-sarjast, sama tegi Autosport.com, kes mõni aeg hiljem teate netisaidilt maha võttis. Ka Venemaa portaal võttis oma esialgse uudise tagasi, mainides, et tegemist oli "ühega või-malikest variantidest".

1 lausega

Inglismaa ei karda meie valikgrupis kedagi
Neli mängu järjest sama skooriga lõpetanud Inglismaa seekordse edu otsustasid Michael Oweni väravad seitsmendal ja 31. minutil.
Teisel poolajal visa vastupanu osutanud Venemaa lootuse kustutas Rio Ferdinand 84. minutil.
"Olen vaimustatud - meeskond mängis hingega ning pani teistele kõva märgi maha," sõnas peatreener Steve McClaren. "Kuigi veel kolm mängu on jäänud, ei tohiks me enam kedagi karta."
McClaren märkis veel, et tõenäoliselt kujuneb alagrupi võtmemänguks nende 17. oktoobri kohtumine Venemaaga võõrsil. Alagrupi liider on Horvaatia 23 punktiga, Inglismaa on kogunud 20 ja Venemaa 18 punkti. Finaalturniirile pääseb kaks paremat.
Õppetund meeskonnale
Venemaa juhendaja Guus Hiddink kahetses, et tema hoolealused teisel poolajal oma võimalusi ei realiseerinud.

Viggo Jensen: viik Makedoonias oli õiglane tulemus
Uus mängujoonis ja kannatlik standardolukordade harjutamine kannab esimesi vilju - Eesti jalgpallikoondis naasis võõrsilt väärt viigipunktiga.
Eesti koondis naasis eile hilis-õhtul nädalaselt Horvaatia-Makedoonia võistlustuurilt ühe lisapunktiga, mis võideldi kätte kolmapäeva õhtul Skopjes. Seega läheb Eesti nelja tabelipunktiga vastu viimasele kahele EM-valikmängule - oktoobris Inglismaa ja novembris Andorraga.
"Tuleb tõele au anda, viik oli õiglane tulemus," lausus Eesti koondise peatreener Viggo Jensen Makedoonias saavutatud 1: 1 tulemuse kohta. "Ma arvan, et pallurid võivad uhked olla selle üle, kuidas nad esimesel pool-ajal mängisid ja milliseid võimalusi lõid."
Avapoolajal kohe alguses rün-nakule asunud Eesti koondis läks võõrustajate vastu juhtima 17. minutil, kui kauni kombinatsiooni lõi väravaks keskkaitsja Raio Piiroja. Aleksander Dmitrijevi tsenderduse võttis vastu esimest korda algkoosseisu lülitatud Kaimar Saag, kes omakorda söötis palli Andres Operile. Makedoonlased ootasid Eesti tippvärava-kütilt juba pealelööki, kuid ootamatult söötis Oper palli kannaga hoopis vasakule Raio Piirojale, kes nahkkera väravasse lükkas.

Estonian Airi reisijate arv kasvas augustis 16%
Augustis kasvas Estonian Airi reisijate arv regulaarlendudel 16,2%, mis on ligi kaks korda suurem kui Tallinna lennujaama reisijate arvu kasv samal perioodil.
Kui esimese poolaasta tulemused olid Estonian Airil tagasihoidlikumad, siis aasta teisel poolel oli reisijate arvu kasvuteguriteks lendude arvu suurendamine ja odavama hinnaga piletite suurem kättesaadavus.
Augustis tõusis regulaarlendude keskmine täituvus rekordilisele 76% tasemele, mis on 7% kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Toimus 744 regulaarlendu, mis on 9% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Augustikuu lendude regulaarsuse näitaja oli 99,9%.
Augustikuu piletite müüki iseloomustas suur nõudlus hooajalistel ja Lõuna-Euroopa liinidel nagu Barcelona, Milano, Dubrovnik, Simferopol aga ka Hamburg, Kiiev ja Oslo.
Augustis toimus koostöös reisikorraldajatega 102 tellimuslendu, mis on 20 lendu vähem kui möödunud aasta samal kuul, tellimuslendude reisijate arv oli 11815. Tellimuslendude vähendamine on toimunud regulaarlennuvõimaluste arendamise ja suurendamise arvelt.

SEB Ühispanga töö pühapäeval häiritud
Seoses hooldustöödega ei tööta pühapäeva, 16. septembri hommikul ajavahemikus kella 2.00 - 10.00 SEB Eesti Ühispanga internetipank U-Net, Teleteenus ja makseautomaadid.
Kaardimaksed ja sularahaautomaadid töötavad.
SEB Eesti Ühispank vabandab oma klientide ees võimalike ebameeldivuste pärast.

Hemingway autogrammiga teos oksjonil
New Yorgis müüakse 29. novembril oksjonil Ernest Hemingway autogrammiga proovitrükk teosest "Kellele lüüakse hingekella" ("For Whom the Bell Tolls"), kirjutas uudisteagentuur AP.
Raamatus on käsitsi kirjutatud pühendus Hemingway kihlatule Martha Gellhornile ja raamatu konkreetne eksemplar on pühendatud Hemingway kauaaegsele sõbrale ja töötajale Toby Otto Bruce'ile.
Proovitrükki, mida on Bruce'i perekonnas põlvest põlve pärandatud, hinnatakse maksvat 75 000-125 000 dollarit (843 000-1 400 000 krooni).
Autojuhist toimetaja
Bruce oli Hemingway autojuht ja sekretär, kes toimetas Hemingway käsikirju ning luges teose "Kellele lüüakse hingekella" iga peatükki pärast selle valmimist. Swanni andmeil hüüdis Hemingway Bruce'i Raudmeheks ja lasi tal kujundada ka oma raamatute kaasi.
Haruldane raamat, mis sisaldab Hemingway käekirjaga parandusi, läheb müüki Swanni galeriis 19.-20. sajandi kirjanduse oksjonil. Samas tuleb müüki ka 1937. aastast pärinev senitundmatu trükk Hemingway kolmandast lühijuttude raamatust "Mehed ilma naisteta".

Mati Hint - sünge keeleteadlane ja pessimistlik ühiskonnategelane
Teisipäeval peeti Tallinna ülikoolis seminari, mis oli pühendatud Mati Hindi juubelile.
Keeleteadlaseks ja ühiskonnategelaseks liigitamine rõõmustab mind palju rohkem kui keelemeheks ja poliitikuks liigitamine, teatas Hint seal.
Kuigi Hint on saanud 70-aastase eluoluga harjuda juba paar nädalat, oli lilli ja külalisi juubeli vääriliselt. Sõna said nii ülikoolikaaslased kui ka kolleegid kodu- ja välismaalt. Kõik nad alustasid oma ettekannet mõne meenutusega juubilarist.
Pärast ettekannete ärakuulamist astus pulti päevakangelane ise ning avas temale omaselt suu, et öelda seda, mis ütlemist vajab ja väärib, mitte niisama sõnu loopida. Suur osa öeldust oli mure riigi pärast, mis kõlas pigem ühiskonnategelase kui keeleteadlase suust.

Eetrikeelu saanud telesari kolib MySpace'i
Filmi Vereteemant režissöör Ed Zwick kavatseb vihast USA telekanali vastu hakata oma uusimat seriaali näitama internetis
Teleseriaali Quaterlife, mille keskmes on hiljuti kooli lõpetanud Chicago koolinoored, pilootosasid näitas telekanal ABC 2005 aastal, kuid keeldus seejärel seriaali edasi näitamast, kuna selle sisu ei vastanud telekanali ootustele, kirjutab BBC.
Sarja loojad Marshall Herskovitz ja Ed Zwick aga on oma ideest niivõrd vaimustunud, et otsustasid Quaterlife'i panna jooksma internetikeskkonnas MySpace. Sarja esimest osa saab internetis näha 11. novembris.
"Me tahame tõestada, et on olemas teine tee," kommenteeris Herskovitz, viidates, et teleauditoorium ei ole ainus koht, kus seriaali on võimalik näidata.
Produtsent Herskovitz, kes aitas kaasa ka filmide Vereteemant ja Narkoäri valmimisele, tunnistas seriaali MySpace'i viimise riskantsust, kuid lisas, et teda vaimustas täieliku loomingulise kontrolli saamine sarja sisu üle.

Pervõi Baltiiski Kanal võib saada hommikused Eesti uudiseid
Riiast Baltimaade eetrisse minev venekeelne telekanal Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) on edastanud Eesti uudiseid juba üle kolme aasta. Need on eetris kell 20.30 pärast PBK põhiuudistesaadet "Vremja" ja neid toodetakse Tallinnas, sõltumatus videofirmas Maurum. Nüüd plaanitakse teha ka uudislikke saatelõike hommikuprogrammi "Dobroje utro" jaoks.
PBK-le Eesti teleuudiseid tootva Maurumi tegevjuhi ja peaprodutsendi Jüri Karemäe sõnul ei saa praegu veel midagi kindlat öelda. "Kõik on alles idee tasandil. Meie oleme teinud ühe pilootsaate kavandi, mil pole veel kindlat arengut ega eelarvet. Seda pole kinnitatud ega vastu võetud, see on vaid ettepanek," ütles Karemäe. Kas sellist materjali vajatakse või mitte, otsustab Riias asuv Esimene Balti Kanal.

MTV Eesti lubab näidata äkilisemat muusikat
Muusika- ja meelelahutuskanali MTV Eesti programm muutub sel hooajal alternatiivsemaks. Ekraanile naaseb öine saade "Alternative Nation" ning lisanduvad Euroopa rokiedetabel, World Chart Express ja
Inglismaa hititabel.
Ka muutub videote valik. MTV Eesti pressiesindaja Ingrid Kohtla sõnul kavatseb kanal panna edaspidi rõhku julgematele esinejatele, sealhulgas kohalikele: "Tihti on alternatiivsed artistid aktiivsemad, viitsivad väheste vahenditega normaalseid videoid teha." Tema sõnul pannakse senisest enam käsi ette kohalike keskpäraste peavoolu popmuusikute kallitele, kuid sisututele videotele. Valik muutub mitmekülgsemaks.
Näiteks toob Kohtla nu-rave'i erisaate ning "Making The Video" osa, kus näidatakse, kuidas valmis industriaalrokilegendi Pedigree video "March Of The Blades".

Maalehel uus peatoimetaja ja juhatuse esimees
Maalehe peatoimetajaks saab Sulev Valner, juhatuse esimeheks Kadi Lambot.
Kes nad on?
Sulev Valner
Maalehe peatoimetaja
Töötanud Maalehe peatoimetajana ja ETV publitsistikasaadete toimetajana, olnud pressinõukogu esimees, viimati Eesti Raadio juhatuse liige.
Kadi Lambot
Maalehe juhatuse esimees
Meditsiiniharidus. Töötanud sotsiaalministeeriumis, Sirowa ja haigekassa ravimiosakonna juhatajana, viimati Tere juhina.

Baskini anekdoodid
Mees kurdab kolleegile: "Ma tulen tavaliselt väga hilja koju. Iga päev tunnen, et saabun liiga hilja ja ei jõua midagi teha."
"Aga sa tule varem!"
"Asjata! Tulin juba hommikul kell kuus, aga ikka ei jõudnud midagi!"
Ema küsib poja käest:
"Mida sa hakkad tegema, kui ma poodi lähen?"
"Mängin koduabilisega või oma rongidega," vastab poeg. "Oleneb, mida isa valib."
Doktor: "Kahjuks pean mainima, et olukord on tõsisem, kui mulle tundub. Teil on jäänud elada mõni päev. Võib-olla te sooviksite kedagi näha, kellegagi rääkida?"
"Sooviksin. Teise arstiga!"

MAIMU BERG: Protest roheluse kaitseks
Tallinna Männiku tee puude maha-võtmise saaga on lahenemas sealsete elanike kahjuks. 179 protestiallkirja jäid lootusetult hiljaks. Tee remondi projekt oli kinnitatud, ehitaja leitud, projekt väidetavalt ka asjaosalistele tutvumiseks eelnevalt välja pandud. Linnavalitsus on seisukohal, et puud saeti maha Männiku tee elanike loal, elanikud aga leiavad, et neid ei teavitatud asjast piisavalt. Paraku pole meie inimestel kogemust, kuidas ennast sellises olukorras aidata. Pole ka harjumust oma koduümbrust muutvasse projekti põhjalikult süveneda. Tee remonti kui niisugust tervitasid ilmselt kõik; mida see endaga veel kaasa toob, selgus paljudele paraku alles n-ö töö käigus.

ANDRUS KIVIRÄHK: Pornograafiline Kriimsilm
Käisin nädala algul Krahli teatris toimunud pornofilmide festivalil.
Palju nalja sai. Loomulikult olid korraldajad otsinud välja erilisi šedöövreid, ajahambast puretud minevikupornot ja muidu totakaid stseenikesi. Näiteks sööbis mällu üks käpiknukuetendus, tegelasteks pruntis suuga naisterahvas ja vurrudega koer, kes meenutas kangesti meie Hunt Kriimsilma. Eesti Televisiooni kasutamata jäetud võimalus! Üheksat ametit Kriimsilm ju pidas, miks ei võiks kümnes olla gigolo oma? Teeks ära, näiteks vana-aastaõhtu puhul? See oleks meelelahutussaadete toimetuse poolt tõesti uhke käik, tõstaks reitingu taevasse ja paneks Hendrik Normannile naksti ära.
Aga ei, kus sa sellega, meie rahvustelevisioon on ju nii tõsimeelne. Ja tal on hea maitse! Labasused siin läbi ei lähe, õilsaid veteran-nukke rüvetada pole lubatud. Kui Ken Saan üritas vahepeal laoriiulil hallitama läinud Leopoldi ja Postikanaga midagi ette võtta, tõusis säärane hädakisa, nagu oleks King Kong neitsi pilvelõhkuja tippu vedanud. Mida see kole, metsik ahv nüüd küll süütu lapsukesega teeb? Vagade kodanike vaimusilma ette kerkisid markii de Sade'i sulge väärivad stseenid ja ühiselt viskuti punakarvalise olevuse kaitsele. Käed eemale pühast Leopoldist! Laste lemmikut vägistada pole lubatud!

REPLIIK: Juhanile idee meeldis
Juulikuus kirjutas Päevaleht segadustest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hallatava maanteeameti raamatupidamises.
Ministeeriumi majandusaasta aruanne tõi detailideni välja seadusrikkumised selle ameti koosseisu kuuluvates teedevalitsustes. Küll oli kaevandatud kruusa ilma lubadeta ning allkirjastatud lepinguid ilma volitusteta. Kuuldes, et maanteeamet lubab puudused kõrvaldada raamatupidajate kahepäevase koolitusega, leidsime, et parem oleks viimasedki teedevalitsused erastada nii, nagu seda oli juba tehtud teistega.
Neljapäevasel kabinetinõupidamisel sai minister Juhan Parts valitsuse heakskiidu täpselt sellisele ettepanekule. Tore, kui meie soovitustest hoolitakse. Kiirustage nüüd, kodanikud teedeehitajad, järgmisel aastal on vaja teedesse senisest paremini matta rekordkogus riigi raha, mis korjatakse kokku kütuseaktsiiside tõusust!

JUHTKIRI: Abielus, kuid lahus
Viimasel paarikümnel aastal on kogu läänemaailmas - ja ka Eestis - tugevalt muutunud perekonnaelu ja kodused suhted.
Seda peegeldab ka järjest suurenev vabaabielus elavate paaride ning ühe vanemaga perekondade arv. Ka on lahutused tavalised. Seega ei ole praegune, suures osas 1969. aasta Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksil põhinev perekonnaseadus piisavalt dünaamiline, reguleerimaks kõige erinevamaid kooseluvorme.
Iseküsimus on aga see, kas "moderniseerimise" sildi all valmiv uus perekonnaseadus pakub sellele teemade ringile parimat lahendust. Uus seadus raputaks põhjalikult Eesti perede varalisi suhteid: kui seni oli ühisvara kõik see, mis mees ja naine abielu kestel soetasid, siis edaspidi vajab ühisvara teke eraldi kokkulepet.
Tõsi, lahutuse korral näeb ka uus seadus ette varade jagamist ja hüvitamist. Kuid ometi on uus seadus praegusest märksa individualistlikum. Vaid üks näide: kui ühel abikaasal oli enne abiellumist korter või aktsiaid, mille väärtus abielu vältel tõusis, siis praegune seadus lubas kohtul käsitleda sedagi teatud juhtudel ühisvarana ja mõista teisele kaasale lahutusel hüvitist. Edaspidi see aga enam nii ei oleks. Kui näiteks mehele kuulus enne abiellumist korter, millesse ta investeeris rendist saadud raha - panustades selle võrra pereellu rahaliselt vähem -, siis edaspidi poleks abikaasal selle üle enam mingit õigust.

Ralli maailmameister Colin McRae hukkus kopteriõnnetuses
Šotimaal hukkus laupäeva õhtul kopteriõnnetuses ralli eksmaailmameister Colin McRae ja tema viieaastane poeg Johnny.
Õnnetus juhtus kell 16.10 kohaliku aja järgi McRaele kuuluval maatükil Jerviswoodis, miili kaugusel Lanarkist.
Piloodilitsensti omav 39-aastane McRae juhtis õnnetuse hetkel ise kopterit, ütles Times Online'ile McRae agent Jean-Eric Freudiger. Arvatatakse, et ta oli teel Glasgow'sse
Lisaks McRae'dele viibis kopteri pardal esialgsetel andmetel üks täiskasvanu ja üks laps. McRae naine Alison ja nende üheksaaastane tütar Hollie ei olnud pardal. Kohaliku politsei teatel oli tegemist perepoja sõbra ning 37- aastase perekonnatuttava Graeme Duncan'iga.

Litvinenko mõrvas kahtlustatav kandideerib riigiduumasse
Endise KGB agendi Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatav ärimees Andrei Lugovoi kandideerib Vladimir Žirinovski juhitava liberaal-demokraatiku erakonna nimekirjas riigiduumasse.
Žirinovski ütles täna intervjuus Venemaa uudisteagenuurile RSN, et Lugovoist saab valimisnimekirjas teisel kohal olev kandidaat - kohe Žirinovski enda järel.
Suurbritannia võimud peavad Andrei Lugovoid peamiseks kahtlusaluseks Aleksandr Litvinenko mõrvas. Lugovoi on korduvalt väitnud, et ei ole mõrvas süüdi ja ei kavatse minna ka Suurbritanniasse kohtu ette.
Suurbritannia küll nõuab Lugovoi väljaandmist, kuid Venemaa põhiseadus keelab oma kodnaike väljaandmise välisriikidele.
Lugovoi juhtum põhjustas kahe riigi vahel ka diplomaatilise konflikti, mille käigus saadeti vastastikku diplomaate riigist välja.

Al-Qaeda ähvardab rünnata Rootsi ettevõtteid
Terrorirühmituse al-Qaeda Iraagi juhtkond ähvardas täna, et asub ründama suuri Rootsi ettevõtteid, kuid riik ei vabanda rootslasest kunstniku Lars Vilksi loodud Muhamedi pilavate karikatuuride eest.
"Kui Rootsi ei vabanda, ootavad tema suurettevõtteid nagu Volvo, Ericsson, Scania ja Ikea ees meie rünnakud," lubas terrorirühmituse Iraagi haru juht Abu Omar al-Bagdadi oma tänases internetti paisatud heliteates.
Omar al-Bagdadi teatas ka suurest, 100 000 dollari suurusest preemiast sellele, kes Lars Vilksi "nagu lammast veristades" tapab. 50 000 dollarit lubas ta anda aga pildid avaldanud ajalehe toimetaja tapjale.
Lars Viksi karikatuurid, mis kujutasid Muhamedi koera kehaga, ilmusid väljaandes Nerikes Allehanda 19. augustil.
Rootsi moslemid korraldasid seejärel tagasihoidliku protestiaktsiooni ajalehe ukse taga ja lubasid pöörduda kohtusse.

Politkovskaja mõrva uus kahtlusalune on Tšetšeenia eksametnik
Ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrva organiseerimises kahtlustatavana võeti ajalehe Komsomolskaja Pravda väitel Moskvas vahi alla Tšetšeenia Ahtšoi-Martani rajooni eksjuht.
Aastatel 1995-2003 Ahtšoi-Martani rajooni juhtinud ja seejärel ärisse siirdunud Burajev peeti kinni neljapäeval oma autos ning samal päeval andis Basmannõi kohus loa tema vahi alla võtmiseks, vahendas ETV24 ajalehte.
Mõnedel andmetel kerkis Burajevi nimi esile seoses samas kriminaalasjas kahtlustatava Pavel Rjaguzovi järjekordse arreteerimisega. Föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) erualampolkovnik arreteeriti kolmapäeval kolmandat korda. Enne seda oli Moskva sõjaväe ringkonnakohus tema arreteerimise kahel korral ebaseaduslikuks tunnistanud.
Uurimisele lähedal seisva allika sõnul oli kohtul informatsioon selle kohta, et Rjaguzov andis Burajevile edasi Anna Politkovskaja aadressi. Õiguskaitseorganid kinnitasid ajalehele, et Burajev peeti kinni kahtlustatavana mõrva organiseerimises.

Kolm aastat vangis istunud Hiina ajakirjanik pääses vabadusse
New York Timesi hiinlasest korrespondent, keda süüdistati riigisaladuste lekitamises, vabanes täna vanglast.
Zhao Yan arreteeriti 2004. aastal süüdistatuna riigisaladuste lekitamises, mis kutsus esile inimõiguslaste rühmituste ja lääneriikide valitsuse hukkamõistu, kirjutab BBC.
Süüdistusest riigisaladuste paljastamises loobuti, kuid siis süüdistati Zhaod ametiisikult 20 000 jüaani (30 000 krooni) väljapetmises ning talle mõisteti kolmeaastane vanglakaristus, kuigi Zhao eitas ka seda süüdistust. Täna vanglast vabanenud mees keeldust igasugustest kommentaaridest.
The New York Times kirjutas 2004 aastal, et ekspresident Jiang Zemin ilmselt loovutab oma kesksõjaväekomisjoni esimehe ametikoha, mida Jiang varsti tegigi.
Ajakirjanik Zhao Yanile pandi võimud süüks, et ta oli rääkinud ajalehele väidetavast rivaliteedist Jiangi ja tolle järglase Hu Jiantao vahel. Artikli avaldanud Times teatas, et süüdistus on alusetu.

Maailma saastatuim linn asub Aserbaidžaanis
USAs tegutsev sõltumatu instituut avaldas nimekirja kümnest kõige saastatumast linnast maailmas.
The Blacksmith Institute avaldatud saastatuse TOP10s on linnasid endise Nõukogude Liidu, Venemaa, Hiina ja Hiina aladelt, samuti Peruust ja Zambiast, vahendab BBC.
Avaldatud raporti hinnangul kannatab alaliselt saastatuse käes umbes 12 miljonit inimest ja peamised saastajad on keemia- ja metallitehased ning kaevandused. Saastatud elukeskkonnast tingitud ohud inimestele on enamasti kroonilised haigused ja enneaegsed surmad.
Maailma kõige saastatum linn on instituudi hinnangul Sumqayit Aserbaidžaanis, kus elab umbes 275 000 saastatusest tingitud tervisehäiretega inimest.
Teisel ja kolmandal kohal on Hiinas asuvad linnad Linfen (umbes kolm miljonit saastatusest tingitud tervisehäirete käes kannatavat inimest) ja Tianying (umbes 140 000 tervisehäiretega inimest).

Putin: uuel presidendil tuleb minuga arvestada
Venemaa president Vladimir Putin kinnitas, et soovib etendada olulist rolli riigi poliitikas ka pärast oma ametiaja lõppu.
Lääne akadeemikutele ja ajakirjanikele esinedes kinnitas Putin, et ta ei välista uuesti presidendiks kandideerimist aastal 2012 või 2016, vahendab BBC.
Putini hinnangul on praegu Venemaal tema ametile vähemalt kuus tõsiselt võetavat mantlipärijat, nende hulgas riigi uus peaminister Viktor Zubkov.
Laiemale avalikkusele vähetuntud Zubkovi iseloomustas Putin kui "tõsist professionaali" ja ei hoidnud kokku endise maksuametnikust bürokraadi kiitmisega, sõnades, et Zubkov on tugev ja pragmaatiline administraator, keda ta tunneb hästi 1990 aastate algusest alates.
Putin vihjas ajakirjanikele, et Zubkovist võib küll saada presidenti kandidaat, kuid ta ei pruugi olla ainus.

Enam kui 500 autot vedav praam süttis teel Türki põlema
Novorossiiski lähedal süttis Türki teel olnud praamlaev, mille pardal on üle 500 sõiduauto VAZ.
Venemaa erakorraliste olukordade ministeerimi infoteenistuse teatel puhkes tulekahju Malta lipu all sõitva Kreeka laeva Mereingel masinaruumis Eesti aja järgi kesköö paiku. Laev asub Novorossiiskist 40 kuni 45 kilomeetrit edelas, vahendab Interfax.
Hommikul Eesti ajajärgi umbes kell 7.30 jõudis praami juurde päästelaev Navigaator ning vaatamata viiepallisele tormile suutsid päästjad päästelaevalt praamile minna ja tulekahju lokaliseerida. Inimestest keegi kannatada ei saanud. Laeva paradal viibis 21 inimest, kellest 18 olid ukrainlased ja kolm kreeklast.

Läbi varguste revolutsiooni võidu poole
Kuubal pilku püüdvate revolutsiooniliste loosungite parafraseeringus pole midagi iroonilist. Sotsialistliku Kuuba eksperiment lämbub nii nagu üks varasem.
Tõepoolest on Kuuba lämbumas sama tõve kätte, mis tappis üheksakümnendate alguseks Nõukogude Liidu. "Algul oli meil iga tänavanurga peale üks varas," märgib Ameerikas asuvatele veebilehtedele ülevaateid saatev sõltumatu ajakirjanik Jose Antonio Fornaris. "Nüüd varastab terve rahvas, sest muud moodi pole võimalik ellu jääda."
Selline tõdemus tundub olevat siin üldlevinud. Minu poolakast tõlk Margarita, kes on Kuubal viibinud märksa kauem, kirjeldab üht puukuuri meenutanud elumaja Havannast kaugel eemal, kus süüa ei jätkunud piisavalt inimestelegi, rääkimata kahest ülikõhnast koerast. Odavat rummi kallasid kohalikud aga alla otse pudelikaelast ja mõõdutundetult.

Bush lubas Iraagis vägesid tasapisi vähendada, suurt pööret aga ei tee
President rõhutas telepöördumises, et Iraak vajab USA toetust ka pärast tema ametiaega.
Ebapopulaarset sõda kaitstes lubas president George Bush hakata tasapisi vähendama USA vägede hulka Iraagis, kuid järgmise aasta keskpaigaks jääb sinna endiselt ligikaudu sama palju sõjaväelasi, kui oli selle aasta algul - umbes 130 000.
Aasta algul võttis Bush kasutusele n-ö uue strateegia, mis tähendas vägede suurendamist ligikaudu 30 000 inimese võrra. Valge Maja, aga ka USA Iraagi-vägesid juhtiva kindral David Petraeusi väitel on see andnud tulemusi vägivalla vähendamisel. Kriitikud on vastupidisel arvamusel.
Neljapäeva õhtul televisiooni otseülekandes lükkas Bush tagasi üleskutsed sõda lõpetada ja rõhutas, et Iraak vajab sõjalist, majanduslikku ja poliitilist toetust USA-lt ka pärast tema ametiaja lõppu. Bush ei rääkinud, mis peaks toimuma pärast vägede vähendamist 2008. aasta keskel.

Google pakub miljoneid Kuu-roboti eest

Laar: Paeti tahtmine tooks Eestile suured probleemid
IRL-i esimees Mart Laar kritiseeris eile õhtul erakonnakaaslastele saadetud kirjas koalitsioonipartnerist välisministrit Urmat Paeti, kes tuli sel neljapäeval valitsuskabinetti ettepanekuga anda luba Vene-Saksa gaasijuhtme rajamise eelseteks uuringuteks Eesti majandusvööndis.
"Meil polnud ega pole tahtmist nimetatud küsimust politiseerida ega kahtluse alla seada seni igati positiivselt kulgenud koostööd valitsuses. Seetõttu ei esinenud IRL mingite täiendavate seisukohtadega kuni läinud neljapäeval toimunud kabinetiistungini, kus välisminister esitas ettepaneku uurimisluba anda," kirjutas Laar.
"See ettepanek lõppeks Eestile tõsiste probleemidega. Tema poolt esitatud argument, et Eesti võiks anda jaatava vastuse uurimistaotlusele ning seejärel eitava vastuse võimalikule taotlusele rajada Eesti majandusvööndisse gaasijuhe, on kahjuks naiivne," lisas Laar. "Kuni päris viimase ajani on Eesti olnud loa andmise suhtes negatiivsel seisukohal. Nord Streami esimene taotlus lükati tagasi kui valesti vormistatud, suvel peetud valitsusliidu üldkogul esitas peaminister hulgaliselt argumente torujuhtmega seotud riskidest. Valitsusjuht kinnitas, et Eesti kasutab vastamiseks ära maksimaalse aja ehk neli kuud ning et otsust ei jäeta välisministri hooleks, vaid see tehakse konsensuslikult koalitsioonis," tuletas Mart Laar erakonnakaaslastele meelde.

Metssead hävitavad põllumeeste kartulisaaki
Metssead hävitavad põllumeeste kartulisaaki ning põllumeeste arvates hoitakse riigimetsades metssigade arvukus meelega kõrge, et jahiturism lokkaks.
Jahiturism on riigimetsa majandamise keskuse (RMK) jahimajandusosakonna peamisi sissetulekuallikaid, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Jahipäeva paketi hind on umbes kolm tuhat krooni. Põdrapulli trofeehind algab 7000 ja metskuldi trofeehind 4000 kroonist. Põllumehed arvavad, et ulukite arvukust püütakse riigimetsas meelega kõrgel hoida, et jahituristil oleks saagiõnne.
Aga ühe õnn on teise õnnetus. Metssigu on Raplamaal nii palju, et mitmed põllud on üles küntud, suur osa saagist jääb põllumeestel saamata.
"Kõige hullem osa ongi see, kus praegu jääb kaks hektarit täitsa võtmata. See on nii ära tuhnitud, et sealt ei ole mõtet midagi võtta enam," kurtis talupidaja Mait Värk. "Mul on siin ligi 40 tonnised saagid, nüüd korrutada see mingi summaga, kahe või kolme krooniga, siis tuleb päris suur summa."

Uus Sakala lasi Teatri väljakul maha võtta 13 puud
Lammutatud Sakala keskuse kohale uut kultuuri- ja vabaajakeskust rajava AS-i Uus Sakala korraldusel saeti laupäeval ehitusplatsi ja rahvusooperi vahelt maha 13 puud.
Uue Sakala nõukogu esimehe Peeter Rebase sõnul ei tekitanud puude mahavõtmine proteste, sest see oli ammu ette teada, vahendas portaal novosti.etv24.ee.
"Nende puude mahavõtmine on ette nähtud 1999. aasta detailplaneeringuga ja vajalik luba on meil olemas," ütles Rebane. Kokkuleppel linnavalitsusega istutab Uus Sakala mahasaetud puude asemele vähemalt sama palju uusi kuue meetri kõrgusi pärnapuiid
Rebane kinnitas, et pärnad istutatakse enam-vähem samale kohale Sakala keskuse ja Estonia teatri vahel ning tõenäoliselt on neid rohkem kui 13.
Millal puud istutatakse, Rebane veel ei teadnud. "Pean asjatundjate käest küsima, millal selliseid puid tuleb istutada - kas sügisel või kevadel," ütles ta.

Viljandimaal sai liiklusõnnetuses viga viis noort
Viljandimaal Pärsti vallas juhtus täna pärastlõunal ränk liiklusõnnetus, milles sai viga viis noormeest.
Viljandi politsei teatel sõitis varem purjuspäi autojuhtimise eest lubadeta jäetud 19-aastase Tõnise juhitud Mazda 626 kella 12.20 paiku Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee 87. kilomeetril valesti valitud sõidukiiruse tõttu lauges kurvis teelt välja ja rullus korduvalt üle katuse.
Teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Tunnistajate ütluste kohaselt sõitis Mazda aga tunduvalt kiiremini. Õnnetuse hetkel sadas vihma, teekate oli märg, sõiduki rehvid olid kulunud. Kõigil autos viibinutel oli turvavöö kinnitamata.
Liiklusõnnetuses said raskemalt vigastada sõiduki juht ning kaks 16-aastast noormeest, kes jäeti haiglaravile. Kergemalt said viga Margus (sünd. 1986) ja veel üks noormees (s 1987), kes lubati kodusele ravile.

Tallinna Noorteööst võttis osa 4450 inimest
Reede õhtul ja öösel osales Noorteöö üritustel esialgsel hinnangul kokku 4450 inimest.
Tallinna noorteöö ehk Nöö peakorraldaja Tarmo Lausingu sõnul käis enim külastajaid Tammsaare pargis toimunud Eesti Beatbox Battle 07-l ning sellele eelnenud Tervisepäeval. "Tammsaare pargi üritustelt käis tagasihoidliku arvestuse kohaselt läbi 2000 inimest," arvas Lausing.
Peakorraldaja sõnul olid taaskord väga populaarsed Autokino ning Jeti jäähallis toimunud Jääpidu, kus osales vastavalt 1000 ja 250 inimest. "Tasuta ujumise vastu oli aga huvi sedavõrd suur, et kolmsada vabapääset said eelregistreerimisel otsa juba päev enne ürituse toimumist," lisas ta.
Noorteöö raames oli reede õhtusel ja öisel ajal noortele avatud rohkem kui 20 erinevat paika.

Eesti esimene naiste narkotalu sai eile nurgakivi
Eile pandi Voores nurgakivi Eestis esimesele naisnarkomaanide rehabilitatsioonitalule, mis pakub peagi võimaluse kümnele narkosõltlasest naisele uut elu alustada.
Eile pandi Vinni vallas Voore külas Vihmari rehabilitatsioonikeskuses nurgakivi Eestis esimesele naisnarkomaanide rehabilitatsioonitalule. Uus hoone kerkib meeste rehabilitatsioonitalu kõrvale ning on samuti kümnekohaline, kuid tulevikus on võimalus laiendada see kuni 20kohaliseks, kirjutab Virumaa Teataja.
Vinni vallavanem Toomas Väinaste sõnul on praegu kohalikel vähem kartusi kui 1998. aastal, kui rehabilitatsioonitaluga algust tehti.
Tüdrukute hoonesse on kaks naiskasvatajat juba olemas, kuid MTÜ AIDSi Tugikeskuse ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse võrgustikku kuuluva uue hoone ehituse valmimisajast veel rääkida ei saa: talu ehituse jaoks on 900 000 krooni olemas, samas on aga üle miljoni krooni puudu, mille otsimisega aktiivselt tegeletakse.

Pärnu õuduste maja omanike elu läheb kibedaks
Kuigi Pärnu munitsipaalpolitsei on asotsiaal- või õuduste maja tiitli pälvinud Rüütli 53 omanikule juba korra väärteotrahvi määranud, pole see mõju avaldanud ja nüüd lähevad käiku karmimad meetmed.
Rüütli 53 sai üle Eesti kuulsaks, kui sealt eelmisel nädalal kaks tapetud asotsiaali leiti, kirjutab Pärnu Postimees.
Kõneainet andis üleeilnegi päev, kui majast taas ligikaudu 50-aastase mehe elutu keha avastati. Seekord pole küll kriminaalmenetlust alustatud, sest vägivallatunnuseid laibal polnud, teatati eile Pärnu politseiosakonnast.
Siiski tõstis juhtum maja koleda staatuse taas päevakorda ja turvalisuse eest vastutav abilinnapea Simmo Saar kutsus eile hommikul nõupidamise kokku.
Munitsipaalpolitsei direktor Karl Kolla ütles, et nemad saavad omanikku trahvida üksnes heakorraeeskirja rikkumise eest, seega juhul, kui majaümbrus korras ei ole. Selle nõude rikkumise eest on maksimaalne trahv 6000 krooni.

Kohus: riiklik lepitaja rikkus arstide palgatüli käigus seadust
Tallinna halduskohus otsustas eile, et riiklik lepitaja Henn Pärn on arstide ja riigi vahelise palgatüli lahendamise käigus seadust rikkunud.
Kohtu silmis on õigusvastane, et riiklik lepitaja ei teinud palgavaidluse tulemuste kohta kollektiivse töötüli seaduse ja lepitaja põhimääruse järgi protokolle, jättes nii arstid kui õed ebaseaduslikult ilma streigiõigusest, kirjutab Postimees.
2007. aasta palgatõusu osas saavutati kokkulepe kõigi töötüli osapoolte vahel. 2008. aasta palgatõusu tingimustes aga Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) ja Arstide Liit tööandjatega kokkuleppele ei jõudnud.
Halduskohus leidis, et töötüli põhjus oli algusest peale selge: töövõtjad taotlesid 2007. ja 2008. aastaks tunnipalga alammäärade suuremat tõusu, kui tööandjad olid nõus maksma.

Purjus BMW juht põhjustas Tartus avarii
Roolijoodik rammis Tartu linnas tee äärde pargitud sõidukit, mis omakorda paiskus saadud löögist vastu teist pargitud sõiduautot.
Reedel kella 22.09 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Tamme puiestee 68 ees, kus sõiduauto BMW 518, mida juhtis alkoholijoobes 1967 aastal sündinud Margus, sõitis külgepidi kokku tee äärde pargitud sõiduautoga Opel Astra, mis saadud löögist paiskus omakorda küljega vastu pargitud sõiduautot Suzuki Baleno, teatas siseministeeriumi teabeosakonna korrapidaja.
Kiirabi viis BMW juhi Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus talle osutati esmaabi ja toimetati seejärel kainenemisele.

Autojuht sõitis otsa vöötrajal teed ületanud naisele
Eile toimus Tallinna kesklinnas liiklusõnnetus, kus vöötrajal teed ületanud naisele sõitis otsa sõiduauto.
Reedel kella 18.00 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Maakri ja Kuke tänavate ristmiku lähedal, kus sõiduauto Toyota, mida juhtis 1968 aastal sündinud Marika, sõitis otsa ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäijale Violettale (s 1963), kes toimetati AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse, teatas siseministeeriumi teabeosakonna korrapidaja.

Rootsi firma on võtmas vastutust tivolipõlengus
Osaühingut Tivoli Tuur ja selle Rootsi äripartnerit ITV Heby esindav vandeadvokaat Kalev Aavik kinnitas, et Rootsi firma on nõus vastutama kevadel Rakveres juhtunud karussellipõlengu eest.
Viru maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuniku Marika Leimanni sõnul oleks osaühing Tivoli Tuur pidanud esitama eilseks vastuse äriühingu vastu suunatud kolmele kahjutasunõudele. Kolmest hagist kaks on liidetud, kirjutab Virumaa Teataja.
Osaühingut ja selle Rootsi äripartnerit esindav vandeadvokaat Kalev Aavik ütles, et Rootsi firma ITV Heby on nõus võtma vastutuse kevadel Rakveres lõbustuspargis juhtunud õnnetuse eest, kui selgub, et selle põhjuseks oli karusselli tehniline rike.
Meedias avaldatud andmete põhjal on ekspertiisiakt tehnilist riket kinnitanud. See sõnum on Aaviku ütlusel hagide vastuse üks osa.
Vandeadvokaat selgitas, et kui kahjunõue pööratakse ITV Heby vastu, siis saab firma kaasata kindlustusfirma, mis loob võimaluse saada kuni kahe miljoni krooni suurust kindlustushüvitist.

Kipsplaat-ehitistes levivad niiskuse mõjul ohtlikud mürgihallitused
Niiskus muudab populaarse ehitusmaterjali kipsplaadi kasvulavaks mürgistele hallitusseentele, mis levitavad oma mürke ka toaõhku.
Ehkki Eesti on kipsplaat-ehitiste rohkuse poolest Euroopa esirinnas, ei kontrolli nende eeskirjakohast kasutamist ükski ametkond, kirjutab Postimees.
Eesti päritolu Rootsi mikrobioloog Aime Must juhtis juba 1996. aastal esimesena maailmas tähelepanu asjaolule, mis ähvardab röövida une tuhandetelt kinnisvaraomanikelt. Ta väitis, et populaarne ehitusmaterjal kipsplaat, millega on hõlbus katta toaseinu ning ajada sirgeks kõveraid müüre, muutub niiskust saades ohtlike hallitusseente kasvulavaks.
Neile seentele pakub piisava niiskuse korral mõnusat eluaset ja toidulauda kipsplaadi tselluloosirohke kartong- või paberkate.
Niiskus ei pruugi ilmtingimata tähendada üleujutuse tagajärgi - hallituse tekkimiseks piisab ka betoonist välisseinast talvel imbuvast niiskusest, kondensatsiooniveest või koguni 85-protsendilisest õhuniiskusest, juhul kui näiteks kipsplaadi ja seinakarkassi vahel on seisev õhk. Vohama hakanud hallitusseened eritavad oma kuivanud eoste abil mürke, mida tuntakse mükotoksiinide nime all.

Raplamaal uppus parvelt jõkke kukkunud inimene
Raplamaal Tamme külas Vigala jõel kukkus inimene parvelt jõkke ja uppus.
Reedel kell 22.31 teatati päästeametile, et Raplamaal Tamme külas Vigala jõel on inimene parvelt jõkke kukkunud. Kannatanu tõmmati veest välja kaaslaste poolt enne päästeteenistuse saabumist.
Kohalejõudnud päästjad tegid kiirabi saabumiseni päästetule kunstlikku hingamist, kuid inimest elustada enam ei suudetud. Sündmuse asjaolusid uurib politsei.

Ruhnu saar läheb üle tuuleenergiale
"Näe, lennukid! Lähme lendame vanaisa juurde," vaatab väike Ruhnu poiss Anton taevasse ning näitab kahe 22 meetri kõrguse tuulegeneraatori tiivikulabasid.
Ruhnu tuulepargi rajamise lugu algas aastal 2002, mil Ruhnu valla tegemisi ja toimetamisi juhtis Kaarel Lauk ja tuulepargi võimalikkusest hakati avalikult rääkima. Ruhnu praegune vallavanem Aare Sünter näitab tuuleparki puudutavate dokumentide kogukat kausta, mis kajastab selle rajamise kõiki etappe.
Riigihanke tuulepargi rajamiseks võitis AS Elektriteenused. 2007. aasta kevadel alustatigi tuulepargi rajamise tõsisemat ettevalmistamist.
Praeguseks sirguvad energiatuulikud Sjustakas, põhjusel, et kõige rohkem tuulutavad saart just läänetuuled. Esimesed kohapealsed tööd, milleks olid asukoha mõõtmine ja kõrgepingekaabli panek, algasid tulevase tuulepargi asupaigas juba maikuus. Suvel ehitati Sjustakasse viivat teed, valati vundament ning vahetati vana alajaam uue vastu. Taanist pärit tuulegeneraatorid said püsti septembri esimese nädala lõpuks.

Sillamäe pürib torujuhtme tugisadamaks
Juhul kui Nord Stream saab kõik vajalikud kooskõlastused ja alustab gaasijuhtme rajamist Läänemerre, kaalub ettevõte ühe töödeks vajaliku teenindussadamana soomlaste Kotka kõrval Tiit Vähi juhitavat Sillamäe sadamat.
"Torujuhe on vaja enne merre paigaldamist maa peal katta betoonikihiga. Oleme nende tööde teostamiseks juhtme kirdepiirkonnas välja sõelunud kaks võimalikku asukohta. Üks neist sadamatest on Sillamäe ja teine Kotka," lausus Nord Stream AG juhatuse esimees Matthias Warnig. Nord Streami esindajad on korduvalt ka Sillamäe sadama esindajatega vestelnud.
Tiit Vähi sõnul on Sillamäe sadam valmis, et võtta vastu torukatmistehas ja seda igal viisil teenindada. "Eelmise aasta novembris alustatud sadama nn läänebasseini ehitus on nüüdseks niikaugel, et oleme võtnud merelt 40 hektarit maad, ehitanud vajalikud kaid, kommunikatsioonid võimaliku tehase tarbeks ja pidanud läbirääkimisi potentsiaalsete tehase rajajatega," sõnas Tiit Vähi.

Bussifirmad kipuvad riiki lüpsma
Alapakkumisega liinile pääsenud bussifirma hakkab peagi riigilt toetusraha tõusu nõudma.
Majandusministeerium süüdistab selles, et maakondlikud bussiliinid on pidevas rahamures, riigihangete korraldajate saamatust, täpsemalt nende koostatud nõrga tasemega lepinguid ja hankedokumente.
Just kehvasti sõnastatud lepingutest tulenebki majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri sõnul olukord, mis laseb riigihankeid võita selgelt alla omahinna tehtud pakkumistel.
"Kõikuva tasemega hankedokumendid ja nõrgad avaliku teenindamise lepingud võimaldavad vedajal hanke võita, tehes põhjendamatult madala pakkumise, ja praktiliselt juba järgmisel aastal küsida juurde ebamõistlikku toetuse kasvu," ütles Tatter. Hankeid korraldavad kohalikud omavalitsused ja maavalitsused.

Eile viidi depoosse kaks raudteelt maha sõitnud vagunit
Eile suleti terveks päevaks Klooga-Paldiski vaheline raudteelõik, et viia laupäevaselt avariipaigalt minema rööbastelt maha paiskunud kaks Elektriraudtee vagunit.
Liiklus nii raudteeülesõidul kui ka raudteel suleti hommikul kella üheksast. Esmalt pidi eemaldama elektrirongide kontakt-võrgu, et päästerongi kraana saaks oma noole püsti ajada.
Kella kahe paiku tõsteti relssidele mootorvagun (õnnetuse hetkel koosseisus teisel kohal), mis pukseeriti Kloogale. Kell viis tõusis raudtee servast maast ka juhtvagun, mis viidi samuti Kloogale, ja õhtuhämaruses jõudsid mõlemad Pääskülas asuvasse depoosse.
Elektriraudtee AS-i müügi- ja arendusdirektor Kuldar Väärsi ei soovinud täpsemalt hinnata kahjusid, mida vagunid olid saanud. "Tahaks vagunid esmalt depoosse saada ja seal üle vaadata - kus on tegemist vaid lihtsa plekimõlkimisega, kus on midagi muud vigastatud," selgitas Väärsi.

Uus perekonnaseadus ühisvara tüliküsimusi ei lõpeta
Endiste abikaasade vara ei jagata enam pooleks, tšekkidega saab
Keerulised sõnad lihtsaks
Eesti Päevaleht palus ühel vandeadvokaadil seletada uue perekonnaseaduse termineid.
Abieluline kooselu -
kahe inimese (suure tõenäosusega mehe ja naise) kooselu ajal, mil nende vahel on kehtiv abielu.
Seltsing -
mõiste võlaõigusseadusest
§ 580: õigussuhe, kus kaks või enam isikut (seltsinglased) kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.
Põhivara -
seaduse teksti lugemata ei oska kommenteerida. Raamatupidamiseseaduse terminoloogia pole siin tõenäoliselt analoogiana kasutatav.
Perekonnale kohane
ülalpidamine -
ilmselt peetakse silmas n-ö keskmises perekonnas tavapärast ülalpidamisstandardit.
Korrapärase majandamise põhimõte -
silmas peetakse tavaarusaama kohaselt mõistlikuks ja tavapäraseks peetavat majandamist.
Varalahusus -
mõiste, millega kirjeldatakse olukorda, kus vara kuulub kas ühele või teisele abikaasale.
Varaühisus -
mõiste, millega kirjeldatakse olukorda, kus vara kuulub abikaasadele ühiselt.
Hõimlus -
abikaasapoolne sugulus.

Presidendi residentsi jaoks järgmisel aastal raha pole
Presidendi kantselei taotles 50 miljonit krooni Keila-Joa mõisa ehituse alustamiseks.
Kuigi presidendi kantselei soovis tulevaks aastaks saada riigieelarvest 50 miljonit krooni, ei ole praeguses riigieelarve tööversioonis uuele residentsile ette nähtud sentigi.
Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Annikky Lamp selgitas, et raha puudumine ei tähenda veel seda, et valitsus ei toeta presidendile uue residentsi ehitamist.
"Valitsus on ette näinud vahendeid riigikantseleile presidendi ruumiküsimuse lahendamiseks vajalike tegevuste rahastamiseks," lisas Lamp. Näiteks saaks riigikantselei aidata presidendile uueks residentsiks sobiva hoone otsimisega, vajalike ehitusprojektide koostamisega ja ka hangete sõlmimiseks vajalike kulutuste rahastamisega.

Jaapan saatis Kuu poole teele oma esimese sondi
Kuu-uuringute vastu ilmutavad Aasias aina suuremat huvi ka Hiina ja India.
Jaapanis startis eile hommikul kanderakett kolmetonnise orbitaaljaamaga, millel hüüdnimeks muinasjuttudest tuntud kuu-printsessi järgi Kaguya. Ametlikumalt küll SELENE (Selenological and Engineering Explorer ehk ligikaudu Kuu- ja tehnikauurija) nime kandev missioon on Jaapani jaoks esimene mahukam Kuu-uurimine.
Start toimus umbes tuhat kilomeetrit Tokyost lõunas Tanegashima väikesaarel olevast kosmosekeskusest.
Jaapani teadlaste sõnul on 55 miljardit jeeni maksev SELENE senistega võrreldes tehniliselt kõige keerukam missioon Kuule pärast aastakümnete tagust USA Apollo-programmi. "Kui me selle programmiga saame hakkama, saame ka tõestada, et Jaapanil on tõesti tehnoloogia olemas," ütles Reutersi teatel missiooniga seotud juhtivteadlane Tatsuaki Okada.

Linna ja riigi maatüli vabaduse monumendi rajamist ei ohusta
Vabaduse monument kerkib Harjumäele linna ja riigi omavahelisest tülist hoolimata.
Eile kohtusid sihtasutuse Vabaduse Monument juhatuse liige Aivar Reivik ja Tallinna abilinnapea Taavi Aas, et selgitada tingimusi, mille alusel võib linn anda riigile kasutada ausamba alla jääva maa. Taavi Aasa sõnul oli tegemist esimese kohtumisega, mille kohta ei saa öelda, et see oleks lõppenud tulemusteta. "Rääkisime tehnilistest üksikasjadest ja lähtekohtadest, kuidas sammas saaks valmis tehtud," ütles Aas.
Reiviku sõnul oli kohtumine sõbralik. "Arutasime, kuidas kogu monumendi püstitamist läbi viia nii, et kõik jääksid rahule. Linna väljastada on mitmeid lubasid ja selles osas linn meile takistusi ei teinud," ütles Reivik.
Linn omalt poolt on huvitatud sellest, et saada riigi käest maad Vabaduse väljaku aluse autoparkla jaoks. Hiljuti teatas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et segasevõitu omandisuhete tõttu parklat rajavas firmas ei ole riik huvitatud maa linnale andmisest. See teema tuli ka kohtumisel arutusele.

Viru tänava purskkaev on 1. oktoobrini remondis
Musumäe jalamil seisvast purskkaevust mööda jalutajad võivad märgata, et selle skulptuur "Poiss kalaga" on kadunud ning bassein laiali lammutatud. Tegemist on AS-i Terrat töömeeste alustatud purskkaevu ääremüüri remondiga ning isolatsiooni väljavahetamisega. Täiesti uued tulevad basseini ääristavad graniidist plaadid ning kuup, millele toetub skulptuur. Põhjalik korrastustöö algas juba mais, kui purskkaev sai uue veeringlussüsteemi, kuid kiviplaatide pikk tarneaeg lubas tööd lõpetada alles sügisel. Uue ilme saab purskkaev 1. oktoobriks, seni on see seisnud ilma kapitaalremondita alates avamisajast 1950. aastatel.

Kadriorgu kerkib neljast hoonest koosnev uus õhuline ärikompleks
Neli neljakorruselist hoonet paiknevad sümmeetrilisest ümber suure siseõue.
Praeguse Kadrioru spordiklubi asemele tuleb neljast hoonest koosnev ärikompleks, mille esimestel korrustel asuvad restoranid, poekesed ja spordiklubi ning kõrgematel korrustel kontoriruumid.
Ärikompleksi arhitekti Meelis Pressi sõnul otsustati nelja hoone kasuks, kuna need ei mõju suurelt ja kohmakalt ning sobivad rohkem Kadrioru miljööga.
"Me ei taha teha siia teist Lasnamäed, vaid midagi elitaarsemat ja õhulisemat," selgitas arhitekt oma ideed.
Neli neljakorruselist hoonet paiknevad sümmeetrilisest ümber suure siseõue, kuhu mõnusama õhustiku loomiseks tulevad rohelusse peidetud istumiskohad ja purskkaevude ansambel ilma traditsioonilise veebasseinita. "Siseõue katvate kiviplaatide sees asuvad väikesed augukesed, millest veejoad juhitakse teatud ajavahemike järel mikroprotsessoritega taevasse ja sealt tagasi augukestesse, tekitades põnevaid tantsuplärtsatusi," rääkis Press. Et tuulise ilma korral vesi inimesi märjaks ei pritsiks, asub siseõu tänavapinnast madalamal ning sinna pääseb neljas küljes asuvatest suurtest treppidest.

Politsei keelas Klenskil 22. septembril Tõnismäel koosoleku korraldamise
Põhja politseiprefektuur keelas esildisega 22. septembril Tõnismäe trollibussipeatuses Dimitri Klenski korraldatava avaliku koosoleku ning tegi ettepaneku viia see läbi sobivamas kohas.
Politsei teatel peab avaliku koosoleku korraldaja tagama kõigi osalejate ja ka teiste inimeste turvalisuse, kuid plaanitud asukohas kaasneks avaliku koosolekuga oht avalikule korrale, liiklusturvalisusele ja teiste isikute liikumisvabadusele.
Põhja politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektori Tarmo Miilitsa sõnul pole Tõnismäel kitsal maa-alal asuvas trollipeatuses võimalik avalikku koosolekut korraldada nii, et see ei häiriks jalakäijate liiklemist ega ühistransporditeenuse osutamist.
"Rahvusraamatukogu ja Kaarli kiriku vahelist haljasala on viimaste kuudega oluliselt muudetud ning seal pole ruumi rahvakogunemiseks. Kuigi koos-oleku korraldaja teatas kuni 25 inimese osavõtust, võib eelmise aasta kogemuste põhjal oodata arvukamat rahvahulka," lisas Miilits. "Avaliku koosoleku läbi-viimine oleks mõistlik sõjaväe-kalmistul."

Euroopa rahandusjuhid: meie kasv tasakaalustab USA langust
Portugalis täna mitteametlikult kohtunud Euroopa Liidu rahandusministrid ja keskpankade presidendid leidsid, et Euroopa majanduskasv on heaks tasakaaluks USA langusele.
"Euroopa Liidu majandusnäitajad on head ning siinne dünaamiline areng tasakaalustab USA majanduskasvu aeglustumist. Euroopa finantsinstitutsioonid on olnud pikka aega kasumlikud ja suudavad USA laenuturu raskustest põhjustatud volatiilse perioodi üle elada," võttis Eesti rahandusminister Ivari Padar Porto kohtumisel räägitu kokku.
"Teatud rahutus maailma finantsturgudel võib veel mõnda aega kesta, kuid otsustavat mõju majanduskasvule sel praeguses olukorras ei ole," lisas Padar.
Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt ületab Euroopa Liidu majanduskasv käesoleval aastal kindlasti 2 protsendi piiri.
Ivari Padar muretses kohtumisel aga EL-i liikmesriikide pangandusalase koostöö pärast. Põhjuseks asjaolu, et Eesti pankad kuuluvad 95 protsendi ulatuses Skandinaavia pangandusgruppidesse.

Torm seiskas Lindaliini laevaliikluse
Laevafirma Lindaliini teatel on tugeva tormi tõttu häiritud laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel, mistõttu jäid väljumata täna hommikused reisid.
"Tormi tõttu on tühistatud täna, 15. septembril plaanitud väljumised Tallinnast kell 8 ja kell 10 ning samuti ei saabu Helsingist kell 8 ja 10 väljuma pidanud laevad," teatab laevafirma oma kodulehel.
Veel ei ole teada, kas teised graafikukohased reisid täna toimuvad või mitte. "Hetkel on ära jäetud ainult kella kaheksane ja kümnene reis nii Helsingi kui Tallinna suunalt. See kas veel mõni reis tühistatakse sõltub sellest, milliseks ilm päeva jooksul kujuneb," öeldi Päevaleht Online'ile Lindaliini broneerimiskeskusest.

Korvpalli EM: Kreeka pani meistrivolitused maha
Valitsevad maailmameistrid hispaanlased viskasid viimase 48 sekundi jooksul korvi kõik kaheksa teenitud vabaviset ning võivad pühapäeval tõusta ka Euroopa meistriteks.
Kaks aastat tagasi sama tiitliga pärjatud Kreeka alistati 82: 77, ehkki enne viimast kümmet minutit oldi veel ühe punktiga kaotusseisus, teatas Sportnet.
Kui teises, kell 22.30 alanud poolfinaalis suudaks Venemaa alistada Leedu, kohtuksid pühapäeval Madridis esikohamängus samade riikide meeskonnad kui Moskvas peetaval võrkpalli EM-võistluste finaalturniiril.

Vormel-1: Räikkönen alustab homme parimalt kohalt
Vormel-1 sarja MM-etappi Belgias Spa ringrajal alustab pühapäeval parimalt kohalt soomlane Kimi Räikkönen Ferraril.
Üldse oma 13. ja tänavuse kolmanda kvalifikatsioonivõidu teeninud Räikkönen sai kirja aja 1.45, 994. See soomlasele vormel-1 sarjas 24. esirea stardikohaks, teatas ETV Sport.
Räikköneni kõrvalt alustab teine Ferrari piloot, brasiillane Felipe Massa, kes läbis 7,004 km pikkuse Spa ringi 1.46, 011-ga.
Järgnes kaks McLarenit. Kolmas oli 1.46, 091-ga valitsev maailmameister Fernando Alonso Hispaaniast ning neljas 1.46, 406-ga Lewis Hamilton Suurbritanniast.
Esikaheksa:
1. Kimi Räikkönen, Ferrari 1.45.994
2. Felipe Massa, Ferrari 1.46.011
3. Fernando Alonso, McLaren 1.46.091
4. Lewis Hamilton, McLaren 1.46.406

Kettaheide: Israel püstitas Helsingborgis isikliku rekordi
Rootsis Helsingborgis täna peetud kettaheitevõistlusel maailmarekordit püüelnud Gerd Kanteri laeks jäi teine koht, kuid suurepärase isikliku rekordi heitis Märt Israel.
Osakas maailmameistriks kroonitud Gerd Kanteri viis esimest katset ebaõnnestusid. Viimasel katsel võttis maailma hooaja edetabeli liider end kokku ja sai tulemuseks 68.09, mis paraku jättis meie vägilase teiseks. Uue Soome rekordiga 69.97 sai avaktsel hakkama Frantz Kruger, kes täna Helsingborgis ka parim oli, teatas Sportnet. 
Krugeri isikliku rekordiga tegemist polnud, oma parimal võistlusel on varem Lõuna-Aafrika Vabariiki esindanud sportlane saanud kirja 70.32.
Kanteri järel saavutas kolmanda koha isikliku rekordi heitnud hollandlane Rutger Smith, kes viimases voorus sai tulemuseks 67.63.

Viimasel vabatreeningul särasid Ferrarid
Spa ringrajal sõideti laupäeva hommikul homme peetava Belgia GP viimane vabatreening, mida valitsesid Ferrarid.
Parima aja 1.46, 137 sõitis välja ka esimese vabatreeningu võitnud soomlane Kimi Räikkönen, kes edestas tiimikaaslast brasiillast Felipe Massat 0,251 sekundiga, kirjutab Sportnet.
Järgnevad kaks kohta kuulusid McLarenitele - valitsev maailmameister hispaanlane Fernando Alonso jäi soomlasele alla 0,370 sekundiga ja MM-sarja üldliider britt Lewis Hamilton 0,645 sekundiga. Esikuuikusse mahtusid veel Renault'i piloot soomlane Heikki Kovalainen (+0,928) ja itaallane Jarno Trulli Toyotal (+1,081).
Pühapäevase võistlussõidu stardijärjekorda selgitav kvalifikatsioonisõit on kavas täna kell 15.00.

Baruto võitis ka seitsmenda matši
Eesti sumoproff Kaido Höövelson alias Baruto jätkab aasta eelviimasel suurturniiril Aki-basho ka peale seitsmendat võistluspäeva täiseduga.
Oma seitsmendas matšis alistas 197 sentimeetri pikkune ja 172 kilogrammi kaaluv vägilane oma lemmiktehnika yorikiriga Juryo divisjonis lääne 13. real paikneva 31-aastase Junonji (185 cm, 161 kg), kirjutab Sportnet.
Jumonjile oli allajäämine Barutole käimasoleval turniiril kolme võidu kõrval neljandaks kaotuseks. Samad mehed olid vastamisi ka juulis toimunud Natsu-bashol, siis jäi tehnikaga hikiotoshi samuti peale eestlane.
Juryo divisjonis lääne üheksandal real paiknev Baruto jätkab aasta viiendat suurturniiri ainuliidrina. Viis võitu ja kaks kaotust on kirjas Chiyohakuhol, Shirononamil, Shimootoril, Tochinohanal ja Wakakirinil.

Grönholm loobus, Aaval suur šanss
Urmo Aava peab läbirääkimisi nelja autoralli MM-il osaleva meeskonnaga.
BP-Ford teatas ametlikult, et kahekordne autoralli maailmameister ja tänavuse MM-sarja liider 39-aastane Marcus Grönholm loobub koos 42-aastase kaardilugeja Timo Rautiaisega (42) pärast tänavuse hooaja lõppu tippspordist.
"Kogu mu elu on seotud ralliga," ütles Grönholm. "Ent olen võlgu abikaasale ja kolmele lapsele, kes on mind toetanud. Otsus võimaldab mul pühendada perele märksa rohkem aega."
Aaval neli tiimi silmapiiril
Tänavu WRC-autol debüteerinud Urmo Aava pressiesindaja Marek Mägar leidis, et Grönholmi loobumine mõjutab omal kombel tööturgu.
Aava tiim peab läbirääkimisi Fordi, Citroëni, Subaru ja Suzukiga. "Need neli tiimi on meie vastu teatud tingimustel huvi tundnud," lausus Mägar. "Teatud tingimused" tähendavad teadagi raha, mille Aava peab letti laduma.

Alonso sai moraalse õiguse McLarenist lahkuda
McLareni karistamine võib põhjustada Ron Dennise meeskonnas suuri muudatusi.
Valitsev maailmameister Fernando Alonso, kes on tänavu väljendanud korduvalt rahulolematust uustulnuka Lewis Hamiltoni eelistamise pärast, saab skandaali kasutada ettekäändena lepingu katkestamiseks.
Hispaanlase lepingus seisab punkt: kui McLareni tegevus kahjustab tema mainet, võib ta tiimist lahkuda.
McLareni kahjustatud maine võib sundida suursponsoreid lepinguid üle vaatama. Inglismaal asuvat vormelitiimi toetavad sponsorid eesotsas telekommunikatsioonigigandiga Vodafone. Rahastajad on viskitootja Johnnie Walker, Hispaania pank Santander ja kellamärk Tag Heuer.
Vodafone lahkus MM-sarja valitsenud Ferrari tiimist ja pakkus McLarenile 100 miljonit dollarit. Neid vaimustas, et noor andekas britt Lewis Hamilton toodi maailmameister Alonso kõrvale.

Treener: Padari vastane tahtis võitu rohkem
Mulluse EM-i pronksimees Martin Padar jäi MM-il Brasiilias raskekaalus üheksandaks.
Eesti koondise üks liidreid alustas Rio de Janeiros üle saja kilo kaaluvate judokate turniiri kolme võiduga, kuid alistus veerandfinaalis hiinlasele Xiangjun Weile ja miinusringis ka kuubalasele Oscar Braisonile. Ühtlasi jäi 28-aastane tallinlane olümpiapääsmeta, mille teenisid MM-i kuus paremat.
"Võitlus kuldsele punktile venis pikaks, mõlemad mehed kulutasid palju energiat ja olid üsna läbi, kuid hiinlase tahe osutus Martini tahtmisest tugevamaks," ütles judokoondise peatreener Avo Põhjala.
Padaril passiivne taktika
Põhjala sõnul tundis MM-i eel hea ettevalmistuse saanud Padar end pärast kaotust äärmiselt lööduna.

Maleneiu Golubenko läks Horvaatia lipu alla
16-aastane Kohtla-Järve neiu Valentina Golubenko võistleb edaspidi rahvusvahelisel areenil Horvaatia lipu all.
Golubenkod ja Kohtla-Järve maleklubi Diagonaal on aastaid olnud Eesti maleliiduga (EML) vastuoludes.
"Valentina üleminek teise föderatiooni ei tohi mingeid negatiivseid järeldusi põhjustada. Paljuski toimus see suhete tõttu EML-iga," ütles Valeri Golubenko ajalehele Põhjarannik.
Golubenko osaleb Horvaatias algaval kuni 18-aastaste noorte EM-il noormeeste konkurentsis, mängides nii Horvaatia kui ka Eesti lipu all. Järgmise aasta märtsist jääb Golubenko kõrvale lauale ainult Horvaatia lipp.
"Edu talle!" kommenteeris maleliidu peasekretär Hendrik Olde. "Golubenkod on mind personaalselt süüdistanud nende takistamises."

Kalev ja Rock avasid tulise vastasseisu
Tartu Rock alistas Kotka turniiri avamängus Kalev/Cramo 94: 88, see oli viskevõistlus.
Kuigi Rockil puudusid ameeriklane Bryan Cusworth, Vallo Allingu ja Asko Paade, suutsid tartlased kohtumise tänu paremale visketabavusele enda kasuks pöörata.
"Kaitsele ei pööranud kumbki eriti tähelepanu, see oli puhas viskevõistlus," ütles Rocki pea-treener Üllar Kerde, kelle sõnul peavad tema hoolealused püüd-ma leida kahe nädala jooksul ühise keele, sest meeskonnaga on liitunud mitu uut korvpallurit.
Kotkas osales esmakordselt Rocki värvides aastaid Leedu koondisesse kuulunud Kestutis Šeštokas, kes osales ka Sydney olümpial pronksmedali teeninud meeskonnas. Eriti vajavad tartlased pärast vigastatud Vallo Allingu rivist väljalangemist lisajõudu korvi alla.

Leedu korvpallurid said tänu napile võidule Horvaatia üle poolfinaali
EM-võistluste peamised esikohasoosikud Leedu ja Hispaania
Leedu alistas veerandfinaalis Horvaatia 74: 72 ja kohtub tänases poolfinaalis Venemaaga.
Kümneaastase vaheaja järel esmakordselt EM-i poolfinaali jõudnud venelased said võidust Prantsusmaa üle kõvasti eneseusku.
"Minu peamine ülesanne oli sisendada hoolealustele usku ja kinnitasin, et nii suudame lõpetada kümneaastase põuaperioodi," ütles Venemaa koondise peatreener David Blatt.
Hispaania purustas neljapäeva õhtul Madridi spordipalees Saksamaa 83: 55, revanšeerides 2005. aasta EM-i poolfinaalis saadud ühepunktilise kaotuse.
Kaitse pakkus lõbu
Jose Manuel Calderon, kes kaks aastat tagasi lõpusekunditel kolmepunktiviset ei tabanud, loopis sakslastele 17 punkti. Kõige tähtsamaks pidas Hispaania mängujuht väga head meeskonnatööd. "Oleme siin, kus tahtsime olla - poolfinaalis," lausus NBA klubiga Toronto Raptors liitunud Calderon. "Publik seisab meie seljataga, mängisime nagu üks mees ja peame seda eelist veel kasutama."

Peeter Volkonski naljad
Punt tüdrukuid on puhkuse ajal võõras linnas. Äkki märkavad nad viiekorruselist hotelli, mille küljes ripub silt "Ainult naistele". Kuna neil "peikasid" kaasas ei ole, otsustavad nad sisse minna. Administraator seletab neile, mida teha:
"Meil on viis korrust. Hakake korrusekaupa tõusma ja kui olete leidnud selle, mida otsisite, võite sinna jääda. Valida on lihtne, sest igal korrusel ütleb silt, millised võimalused seal on."
Tüdrukud hakkavadki minema ja loevad esimesel korrusel:
"Sellel korrusel on kõik mehed lühikesed ja tavalised."
Neiud hakkavad naerma ja lähevad kõhklemata edasi.
Teisel korrusel ütleb kiri:

Café Tao trump on kirsi-riisijäätis
Café Tao asub äripiirkonna südames kaksiktornis ning on tänuväärne lisand lõunasöögikohtade valikule.
Kui õnnestub ükskord pärast pikka ja nukrat ooteaega tühja kõhuga sebivate city lõunastajate keskel á la carte-lauas istudes teenindaja tähelepanu saada, siis enam see ei kao - ettekandja on lahke, sõbralik ning oskab anda toidu- ja joogisoovitusi.
Sashimi härg sushiriisil sooja paksoisalati ja mangokastmega (90) on hea algus. Härg maitseb hõrgult ning kergelt krõbedad salatilehed on midagi erakordset isegi Köögi Komandole.
Orientaalsele restoranile kohaselt pakutakse Taos ka sushit. Algajale sushisööjale teevad valiku kergemaks spetsiaalsed setid. Näiteks sett kahele (170) sisaldab lõhenigirit, hiidkrevetinigirit, omletinigirit ja shitake-nigirit, tuunikalamakisid ja kurgimakisid.

Iraagi komistuskivid - kui kaua veel? 
Enne kui Eesti uue satsi sõdureid Iraaki otsustab saata, on paslik üle vaadata kitsaskohad, mille leevenda
Koalitsioonivägede juht David Petraeus ütles esmaspäeval Ühendriikide kongressi ees esinedes, et sõjas osalevate vägede arvu hiljutine suurendamine on mõjunud kasulikult ning täieliku edu saavutamiseks on vaja lisaaega. Nüüd võib meie kaitseministeerium rahuliku südamega riigikogult Iraagi-missioonile pikendust paluda. Iraagis toimuvas on raske orienteeruda, sest huvigruppe on kaosesse vajunud riigis terve leegion ning tüliõunugi jagub ohtralt. Et Eesti on end selle konfliktiga sidunud, tasuks meil seal toimuvat kas või poole silmaga jälgida ning püüda sellest segadikust vähestki mõista.
Usuvägivald
Pärast seda kui al-Qaida lasi eelmise aasta veebruaris õhku šiiitide jaoks ülimalt püha al-Askari mošee kupli, võttis usuline vihkamine uued mõõtmed. Iraagi julgeolekujõud ja politsei on šiiidi paramilitaaridega sageli tihedalt seotud ning aitavad etnilist puhastust korraldada. Bagdadis, mille elanikest olid Husseini ajal 65% sunniidid, moodustavad šiiidid ameeriklaste hinnangul praegu kolmveerandi elanikkonnast. Rahu ei aita tuua ei šiiitide vastu suunatud pidevad terrorirünnakud ega sunniitide vägivald aladel, kus nad on.

Albaania - Balkani kõige vastuolulisem
Endise "kommunismipoolsaare" rannavõlude ja -linnakeste paremuse üle võib pikalt vaielda - kellele meeldib enim kaljune ja kirju Horvaatia, kellele fjordide- ja lahesoppiderohke Montenegro või hoopis kaugemale lõunasse jääv vana hea Kreeka. Ilmselt aga leiab enamik rändureid kiiresti üksmeele küsimuses, mis riik on Balkanil kõige vastuolulisem - see on Albaania, teab Ott Laido.
Kuidas muidu selgitada ühte toitvasse reisipatta mahtuvaid märksõnu, nagu sõbralikkus, abivalmidus, puutumatu loodus, liiklusanarhia, räpasus ja tänavalapsed. Kogu kompoti saab alla loputada puhtaimate juur- ja aedviljadega ning tervistava rahvusjoogi rakiga.
Piiratud materiaalsed võimalused on aga ramm ökoloogiliselt puhtale toidule, sest talunikel lihtsalt ei ole raha osta saake toitvaid keemilisi ja muid ühendeid. Kõik aed-, juur- ja puuviljad lausa pakatavad puhtusest ning maitsevad ka kiirtoiduputkast ostetud salatina kui oma aiamaalt korjatud.
Ent seda enam peab turisti ärahellitatud magu olema ettevaatlik kohalike piima- ja munatoodete tarbimisega. Paraku sirguvad medikamentideta ka lehmad-kitsed-kanad.

Plaadid
Hiphop
Kanye West
"Graduation"
50 Cent
"Curtis"
Alguses oli kõik kuidagi lihtne ja aus, ainsateks asjadeks, millega uhkeldati, olid Flavor Flavi suur kell ja Run DMC Adidase tossud. Laulud kõlasid siiralt ja rääkisid päris asjadest: armastus, viha, kurbus, rõõm, ühiskond, poliitika. Mis siis juhtus? Järgnes ahne iha edu järele, rivaalitsemine, mis viis mõnegi mehe hauda. Tekkisid "need ühed" ja "nood teised" räpparid. Kasvas ego ja üldse rikkuse eksponeerimine. MC-d on üldiselt ammu oma fännidest VIP-looži eraldatud. Keegi ei näe enam kuldsest aurust ja teemantidest kaugemale. Glämmi on liiga palju.

Ebatavaline vaatemäng Tallinna kinnisvaraturul
Sel nädalal on Tallinna kõige kõvem mees ekskavaatorijuht Jüri Nigul. Teate küll - see mees, kes võttis algosadeks Sakala keskuse ja viis pronkssõduri Toompealt minema, nii et keegi ei saanud arugi. Jüri Niguli meisterlikkust käis imetlemas Piret Peensoo.
Riigikohtu nõudmisel võtab lammutusfirma Lustrum ekskavaatorijuht Jüri Nigul Tallinnas Kadriorus maha ebaseaduslikult kerkinud Köleri 2 betoonmaja karkassi. Hommikul alustab, pimedas lõpetab - plaani järgi on plats nädala lõpuks puhas ja ebaseaduslikku ehitust vedanud osaühingul Haveli Invest tuleb 26 miljonit krooni korstnasse kirjutada.
Lustrumi juht Taavi Lass räägib, et Jüri on 2001. aastast tegutseva firma au ja uhkus vaat et algusest saadik: "Alguses tuli lihtsa mehena käsitsi töö peale, nüüd on ekskavaatori peal. Ta on Hiiumaalt pärit, aga seal jäi supp lahjaks."
Ülemus ütleb ekskavaatorijuhi kohta "selline omamoodi vana", kuigi meister ise on noorepoolne. "Vana" on austav tiitel ja keerulised objektid Jüri pärusmaa. Peaaegu ihuüksi võttis ta maha Sakala keskuse ja toimetas Tõnismäelt minema pronkssõduri.

Vanu lemmikuid ei maksa liiga vara maha matta
Üha uute esilekerkivate noorte rokkbändidega kursis püsimise kõrval ei maksa unustada neljakümnele lähenevaid staare. Kaarel Kressa loeb muusikauudiseid ja teeb kalendrisse ristikesi.
Nüüdseks on kõik Bluri liikmed kinnitanud, et bänd tuleb uuesti kokku ning asub oktoobris uut plaati lindistama. Bänd pole tegutsenud 2002. aastast peale, mil kitarrist Graham Coxon ülejäänud muusikutega tülli pööras. Õnneks on ta nüüd koostööks uuesti valmis. Sama meelt on solist Damon Albarn, kes paistab oma edukatest (Gorillaz) ja vähemedukatest kõrvalprojektidest veidi tüdinud olevat.
Teine Briti rokihiiglane Oasis laseb 29. oktoobril välja kahe-
osalise dokumentaal-DVD "Lord Don't Slow Me Down" (sisaldab live-kontserti ning tuurifilmi, mis tähendab ilmselt ohtralt joomist ja iiri aktsendiga vandumist). Augustis päevavalgust näinud pressiteates vihjasid alailma tülitsevad vennad Gallagherid, et ka nemad on lindistamisega ametis ning uut plaati võib oodata järgmisel aastal.

Kuressaare teatri "Loomaaialugu" pakub vähe üllatusi
Öeldakse, et pole olemas suuremat vahemaad kui see, mis jääb kahe inimese vahele.
Edward Albee näidend "Loomaaialugu" räägib inimliku kontakti otsimisest. Sellest kui raske ning kohati isegi võimatu on seda saavutada. Kuressaare Linnateatris on selle loo lavastada võtnud Egon Nuter.
Peamiselt komöödianäitlejana tuntud Nuter on lavastajana algaja ning seega on ta läinud kindla peale välja ning võtnud jutustava loo suhtes võrdlemisi neutraalse positsiooni. Enamik lahendusi lavastuses on turvalised ja võrdlemisi stereotüüpsed ning üllatavat on vähe. Lavastus on pigem korralik kui kõrge kunstilise tasemega. Traditsiooniline sõnateater, selle kõige klassikalisemas mõttes.
Äärmiselt tekstikeskset näidendit on alati mõnevõrra riskantne lavastada. Liikumist on vähe ning varitseb oht, et laval toimuv muutub staatiliseks ning vaataja tähelepanu hajub. Kogu näidendi tegevus seisneb vaid selles, et kaks meest istuvad pargipingil ning räägivad.

Tantsud Tartus - vaatajast saab looja
Andres Keil vaatas ära kõik festivalide Draama ja Eclectica tantsuetendused ning jõudis järeldusele, et kontseptuaalne kunst on parim just seepärast, et annab vaatajale võimaluse olla looja.
Sedapuhku ulatasid Tartu varasügises teineteisele ajakäe festivalid Draama ja Eclectica. Esiteks toimusid mõlemad paralleelselt, teiseks oli neil osa programmi ühine.
Kõlab veidi kummastavalt - on ju Draama eelkõige peavoolu, ehk siis valmis teatri ülevaatefestival, pidu ja paraad; Eclectica, nagu nimigi näitab, eklektiline puder ja kapsad. Seda muidugi teadmatu tarbija jaoks. Teadlikuma jaoks on see avangardkultuuri festival, mis miksib ja otsib. Jajaa, muidugi, eks oma parimates annetes miksi ja otsi ka Draama anded. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid Eclectica ja Draama ühisest tantsulavastuste programmist ja enam-vähem täielisest ülevaatest kodumaise tantsuteatri ülemisest või siis huvitavamast ja olulisemast otsast.

Teatriportselani hindamas
Teatrid võtsid Tartusse Draamale kaasa oma kahe hooaja töö viljad. Teatri "viljad" on õrnad asjad: lavastused, mis sünnivad igal õhtul uuesti. Sellesse haprasse keskkonda kutsuti rahvusvaheline žürii eesotsas Akadeemia peatoimetaja Toomas Kihoga nagu eksootiline loom, kes pidi üles leidma pärlimast pärlid.
Kui jätta kõrvale kaks kohalikku "šerpat" (allakirjutanu ja teatriloolane Liina Jääts), koosnes žürii inimestest, kes enne festivali algust ei teadnud meie teatrist mitte midagi - enamik oli Eestiski üldse esimest korda. Küll aga teadsid nad üsna palju eriilmelistest teatritest Euroopas ja mujal maailmas.
Tegu oli kogenud inimestega, kes on oma asukohamaades korraldanud teatrifestivale, uurinud teatrit ja osalenud aastaid teatritegemises. Pole kahtlust, et teatriliidu poolt kutsutud olid oma ala tõelised asjatundjad ning peenetundelised teatri-
spetsialistid. "Eksootiline loom" osutus suureks "teatriportselani" asjatundjaks.
Eesti suhtes puhtaks leheks olemine oli kahtlemata voorus: see tähendas igasuguste eelarvamuste puudumist, avatud olemist kõige suhtes, mis lavalt pakuti, ja kõigi suhtes, kes lavalt pakkusid. Niiviisi saadi kõike mõõta ühesuguse pilguga - nii suuri teatreid kui ka pisikesi, nii suuri lavastusi kui ka väiksemaid ettevõtmisi.

Kajakas - praeguste asjade vorm
Miks lavastatakse Anton Tšehhovi "Kajakat" üha uuesti? Kas see tekst joonistab risti kohale, kuhu on maetud aare? "Kajakasse" puutuvast kirjutab Andres Noormets, kelle lavastus esietendus neljapäeval Pärnu Endlas ja möödunud nädalal festivalil DRAAMA.
kaotasin draamafestivalil olles oma jope. sellise festivali värvi punase. ma ei pannud seda kordagi selga, oli lihtsalt kotis igaks juhuks. pärast enam polnud. olin kurb, sest ei saanud aru, kuhu ta jäi, miks ta jäi?
siis mõtlesin, et võib olla oli see vahetus - võib-olla sain ma festivalilt midagi nii palju juurde, et pidin ruumi tegemise pärast millestki olemasolevast loobuma? tasakaalu mõttes ju täiesti loogiline. sorisin taskutes, muudes kaasaskantavates panipaikades, aga tulutult. üks asi oli puudu, ei midagi juures.
olin juba loobumas, kui tuli "kajakas" meelde. see koht kus õpetaja ütleb, et vaimu ei tohi mateeriast lahutada, et võib olla vaim ongi materiaalsete aatomite summa. selle käänaku peal jooksid otsad kokku.

 "Sügisballi" saalides tantsib tuul
Mart Niineste käis Lasnamäel vaatamas, kas miski annab märku ja mäletab, et siin filmisid Veiko Õunpuu ja kaaskond mullu sügisel "Sügisballi".
Külaline sõidab sügisballile bussiga. Piki kanalit, läbi esimeste mikrorajoonide, üle Tondiraba tühermaa taha lõppu välja. Lõpp-peatuses maha astunud külalist tervitavad peoperemehed on vihm ja tuul. Aeg-ajalt kiikab pilve tagant päike, va tuhkatriinu. Tantsime?
Külaline lõikab läbi hoovikanjoni, mille kohal tiirutavad tuvid ning mille põhjas lebavad kõrvuti Ford Sierra, Žiguli null-mis-iganes ja Opel Ascona. Huvitav, kas nende omanikud teavad üksteist?
Võimalik. Sama hoov ikkagi. Kanjonist pääseb piki tühermaad jooksvale asfaldiribale. Väidetavalt on tegemist Ussi-
mäe teega.
Peoperemehed vihm ja tuul hoolitsevad külalise eest. Vihm sajab talle pähe, otse tema tuulest sasitud juustesse. Külalisele see ei meeldi, ta põgeneb üle tühermaa sinna, kuhu vihm ja tuul kunagi ei tule - Priisle poodi.

Anu Aun tegi ühegi sõnata filmi
Anu Aun on 27-aastane režissöör, kelle tööd olete ehk juba televiisorist näinud ja saate peagi veel vaadata, ennustab Eda Post. Ühtlasi on ta üks kaheaastase produktsioonifirma Luxfilm omanikke ja aastase Mona ema. Ning eelmisest reedest jookseb kinos tema lühifilm "Indigo tuba".
Indigo tuba

Tiina Tauraite - näitlejanna, kes vastutab
Möödunud nädalavahetusel sai ta DRAAMAL näitlejanna preemia. Sellest nädalavahetusest jookseb kinodes premeeritud "Sügisball". Igal õhtul on kodudes "Kodu keset linna". Näitlejanna Tiina Tauraitega räägib Andres Keil.
Tiina Tauraite
Sündinud 2. juunil 1976
Tallinnas
Aastal 2004 sündis
poeg Laurits ja see on kõigist rollidest olulisim
Lõpetanud Tallinna
4. keskkooli
1994-1998
muusikaakadeemia
lavakunstikateeder
Rolle
2002 Unt/ Shakespeare "Hot", Emily
2002-2005 ja alates 2007 Kerttu Rakke teleseriaal "Kodu keset linna", Annika
2003 Jalakas/Pepeljajaev "Luikede järv", Must Luik
2003 Bryars/Jalakas "A Man in a Room, Gambling", Mees
2006 Mozart/Jalakas "Võluflööt", Pamina
2006 Smeds/Paasilinna "Jänese aasta", Jänes
2006 tantsulavastus "Erki ja Tiina", Tiina
2007 Smeds/Tšehhov "Kajakas", Maša
2007 Veiko Õunpuu film "Sügisball", Maureri abikaasa

Leo Luks - kuidas sünnib filosoofiakunst
Kuidas on omavahel seotud riigivõim, pornograafia, peldikukultuur ja Inno Tähismaa? Riho Laurisaar vestles Leo Luksiga ja sai valgustatuks. Leo Luksi eestvõttel avaldas kunstiakadeemia eelmisel nädalal esseekogumiku "Filosoofiakunst".
Leo Luks
akadeemias, humanitaarinstituudis ja Tartu ülikoolis

Kaheksane uudis: Kevadised küberrünnakud sundisid ministeeriumi seadust muutma
Homne Eesti Päevaleht kirjutab, et aprillis ja mais Eestit tabanud ulatuslikud küberrünnakud sundisid justiitsministeeriumi algatama seadusemuudatuse, mis annab võimaluse käsitleda küberkuritegevust terrorismina.
"Kuigi see kõik, mis kevadel toimus, on ka praegu karistatav, siis karistusseadustikus pole mitte kunagi mõeldud selle peale, et küberrünnakud võivad toimuda rahvaalgatuse korras ning rünnakute eesmärgiks ei ole isiklik rahaline kasu," selgitas eelnõu üks autoritest, justiitsministeeriumi õiguspoliitika nõunik Eneken Tikk.
Arvutikuritegevusega vahele jäänud kurikaelu ootabki edaspidi senisest märksa karmim karistus. Näiteks kevadel massiliselt erinevaid Eesti asutusi teenustõkkerünnetega (DOS ja DDOS - toim) pommitanuid ähvardaks senise maksimaalselt kolme aasta asemel kuni viie-aastane vangistus.
Artikli täisversiooni loe homsest Eesti Päevalehest või Päevaleht Online'ist juba südaööl.

Rahvaliidu ja Keskerakonna koostöös pole selgust
Vaatamata Keskerakonna Tallinna nõukogu teatele koostööläbirääkimiste alustamise kohta Rahvaliidu saadikutega Tallinna volikogus pole asjas senini selgust.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ütles, et Keskerakond ootab Rahvaliidult selget seiskohavõttu kahe erakonna koostööst Tallinna linnas. Rahvaliidu esimehe Jaanus Marrandi sõnul otsustab läbirääkimistel osalemise Tallinna linnaühendus, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Volikogu esimees Toomas Vitsut ütles, et kirjaliku koostööettepaneku tegid Keskerakonnale Tallinna volikogu rahvaliitlased.
Rahvaliidu Tallinna linnaühenduse esinaine Erika Salumäe, kes viibib Soomes, väitis Aktuaalsele kaamerale, et rahvaliitlased ei ole koostööettepanekut teinud, sest seda saab teha ainult võimul olev erakond - seega Keskerakond.

Rahvaliit valib aasta lõpus taas uue esimehe
Rahvaliit korraldab 2. detsembril Jõhvis korralise kongressi, kus valitakse esimees ja aseesimehed.
Esimehe ja aseesimeeste kandidaadid seatakse üles maakonnaühenduste konverentsidel, millest enamik toimub oktoobris, kuid kandidaate saab esitada ka kongressil, vahendasid Kuku raadio uudised.
Aprilli lõpus valis Rahvaliit oma uueks juhiks Jaanus Marrandi, kes edastas tasavägises konkurentsis hiljem aseesimeheks saanud Ester Tuiksood.

Eesti välispoliitika: hägused eesmärgid, initsiatiivi puudus ja tegijate loidus
Päevalehes ilmub homsest Eesti välispoliitikat kajastav artiklite sari, mille on kokku pannud meie uuriva ajakirjanduse osakonna kirjutajad Kärt Anvelt ja Raimo Poom. Analüüs on põhjalik ja seepärast ilmub see lausa kolmel leheküljel. Päevalehtede ajaloos leiab harva näiteid, kus üks teema leiab nii põhjalikku käsitlust.
Lisaks homme ilmuvale Eesti üldist välispoliitikat analüüsivatele artiklitele ilmuvad põhjalikud analüüsid Eesti-Vene ja Eesti-Euroopa Liidu poliitikast ning välisministeeriumi tööst. Analüüside tarbeks oleme intervjueerinud kümneid Eesti ja välisriikide sellealaseid eksperte.
Homse Päevalehe artikli algus
"Ma ei arva, et Eestil pole välispoliitikat, kuid see on nõrk," ütleb rahvusvahelise ajakirja The Economist ajakirjanik Edward Lucas Päevalehele, kui talt küsitakse, kas Eestil on üldse välispoliitika.
Kuidas aga välispoliitika tugevust või nõrkust kirjeldada, sest erinevalt munitsipaalpoliitikast ei ehitata välispoliitikas uut ujulat või lasteaeda, mis lubaks hinnata valitud esindajate töö edukust. Selle asemel sõlmitakse ja hoitakse suhteid, üritatakse diplomaatiliselt ja avalikult mõjutada teiste riikide ja organisatsioonide tegevust, mis kokkuvõttes peaks tagama parema ning turvalisema keskkonna, kus riik saab oma asja ajada. Kuid kas Eesti teab, mis asja ajada, milliste küsimuste lahendamise eest seismine viib turvalisema keskkonna poole ja kellega suhteid ajada?

Uue nädala algus vihmasele ilmale vaheldust ei too
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt tuleb uue nädala algus vihmane ning tuuline.
Esmaspäeva öö hakul on Ida-Eestis vahelduva pilvisusega sajuta ilm, Lääne-Eestis pilvisus tiheneb ja saartelt levib vihmasadu mandrile. Päeval on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-10, saartel ja rannikul 10-14, puhanguti 16 m/s. Sooja tuleb päeval 14 kuni 17 kraadi.
Teisipäeva öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Päeval pilvisus tiheneb ja hakkab sadama vihma. Õhtul on sadu tugev. Puhub lõunakaarte tuul, rannikul loodetuul 5-10, õhtupoolikul puhanguti 12 m/s. Päeval on sooja oodata 13 kuni 18 kraadi.
Kolmapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab vihma. Päeval on selgem ja hoovihma võimalus säilib üksikutes kohtades. Puhub läänetuul 5-12, puhanguti 16 m/s. Vaatamata kuivemale ilmale on sooja oodata 11 kuni 14 kraadi.

Savisaar siseministriks olemisest: iga päev uus lahing
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar peab täna FBI täiendkoolitusel osalejatele kõne, kus meenutab muu seas ka oma lindiskandaaliga lõppenud siseministriks olemise aega.
"Endise siseministrina tean, et selles süsteemis töötades on iga päev kui uus lahing. Tean FBI töötajate raskest, sageli märkamatust tööst mitte ainult kuulu järgi, mitte ainult põnevusromaane lugedes või actionthriller filme vaadates. Juba toona, meie riigi taasiseseisvusperioodi algusaastatel, mõistsin, mida tähendab olla eesliinil ja võidelda kuritegevusega," ütleb Savisaar FBI Akadeemia Euroopa osakonna täiendkoolitiuse konverentsil.
Savisaar lisab, et kurjuse vastu ei saa kurjusega, vaid "tarkuse, osavuse ja tõhusa meeskonnatööga nii omas riigis kui ka rahvusvaheliselt".
President Lennart Meri vabastas Edgar Savisaare 11. oktoobril 1995 lindiskandaali tõttu siseministri ametist. Savisaar lahkus veel samal päeval ka Keskerakonna esimehe kohalt, järgmisel päeval astus tagasi kogu valitsus.

Eestis on toodetud 200 000 isekujundatud marki
Eesti Post on projekti "Minu Mark" käivitamisest alates klientideni toimetanud ligi 200 000 igaühe enda kujundatud marki.
Ligi 20 % on isekujundatavaest markidest on tellinud äriettevõtted, teatas Eesti Post.
Projekt sai alguse 2006. aasta 22. mail ja tekitas esialgu vastakaid arvamusi.
Isekujundatav Minu Mark koosneb Eesti Posti emiteeritud postmargist, millel on info margi väärtuse ehk nominaali kohta ja lisaks kliendi kujundatav osa.

Torm häirib teist päeva laevaliikust Soome lahel ja Väinamerel
Tormi tõttu on teist päeva järjest häiritud tiiburlaevade liiklus Soome lahel ja ka praamiliiklus Väinamerel.
"Tormi tõttu on tühistatud laevade väljumine Tallinnast 10: 00, 12: 00, 16: 00, 18: 00 ja Helsingist 10: 00, 12: 00,14: 00," teatas Lindaliini AS oma veebilehel.
Tuulise ilma tõttu jäid ära ka Nordic Jet Line'i laevdade väljumised kell 10.15 ja 12.55 Tallinnast ning kell 10.05 ja 12.25 Helsingist.
EMHI teatel on täna vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub loode- ja läänetuul 4-10, puhanguti kuni 16 m/s, päeva jooksu tuul nõrgeneb. Lainekõrgus Soome lahel on 1,5 - 3,5 meetrit. Sooja on 11 kuni 14°C
Väinamerel puhanguti kuni 16 m/s puhuv tuul ei võimalda täna Kuivastu-Virtsu liinil kasutada parvlaeva Viire, seetõttu sõidavad liinil parvlaevad Regula, Harilaid ja Koguva.

Põlvamaal hukkus liiklusõnnetuses inimene
Põlvamaal Himmaste külas hukkus ööl vastu tänast üle katuse rullunud autos inimene.
Õnnetus juhtus kell 2.25 Rõngu- Kanepi- Leevaku tee 60. kilomeetril, kus Himmaste poolt Põlva suunas liikunud sõiduauto BMW sõitis valesti valitud sõidukiiruse tõttu teelt välja vasakule poole põllule ja rullus katusele.
Autos viibinud Ragnaril (s 1982) ja Tanelil (s 1988) olid turvavööd kinnitamata, mistõttu paiskusid mõlemad autost välja mitmekümne meetri kaugusele.
Ragnar hukkus sündmuskohal. Taneli toimetas kiirabi Põlva haiglasse.
Juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse alustanud politsei selgitab auto juhti ja tema võimalikku alkoholijoovet.

Tais kukkus 130 reisijaga lennuk alla
Tai Phuketi turismipiirkonnas allakukkunud reisilennuki pardal oli 130 inimest, kellest vähemalt 88 hukkus. Esialgse info kohaselt Eesti kodanikke lennukis ei viibinud.
Reutersi andmeil viibis lennukis 130 reisijat ning viis meeskonnaliiget. Enamus reisijatest olid Euroopast pärit turistid.
Pärast allakukkumist maandumisrajale süttis lennul Bangkokist Phuketisse teel olnud lennuk põlema. Hukkunute täpne arv ei ole teada, kuid Reutersi andmeil hukkus 88 inimest ning ülejäänud inimesed said vigastada.
"Lennukil paluti maanduda, kuid tugeva tuule ja vihma tõttu ei näinud piloot piisavalt maandumisrada," ütles tsiviillennundusametnik Chiasak Angkauwan AP-le.

India kultuuriminister on vaidluses jumala pärast valmis tagasi astuma
Tüli India ja Sri Lanka vahelise laevatee üle, mis hakkaks kulgema rahvapärimuselt mütoloogilise tekkelooga kanalit pidi, on pannud India kultuuriministri Ambika Soni nõustma vajadusel tagasiastumispalvega, kirjutab BBC.
Sethusamudrami kanali laevatamisprojekt, mis tagaks püsiühenduse India ja Sri Lanka vahel tekitas eelmisel nädalal ulatuslikud meeleavaldused Delhis ja Bhopalis, kui kohtus avalikustati raport, mis seadis kahtluse alla hindude jumala Rami olemasolu.
Valitsuse plaani kohaselt 560 miljonit dollarit maksev ühendustee vähendaks laevateed kahe riigi vahel 650 kilomeetri võrra. Plaani järgi tuleks süvendada ainulaadset merre moodustunud 48 kilomeetri pikkust lubjakivist madalat ehk Rami silda, mille rajas ahvide armee abil uskumuse järgi jumal Ram.
Kolmpäeval esitasid arheoloogid kohtusse 400 leheküljelise raporti, milles väitsid, et usulised tekstid ei ole tõendiks, et Ram eksisteeris. Järgmisel päeval lükati kohtus arheoloogide uurimisgrupi raporti tagasi.

Hong Kongis vahistati verd joonud mees
Neljapäeva varahommikul Yan Chai haigla turvakaamera lindile jäänud 29aastane mees tabati laboratooriumist kolme testimiseks mõeldud pudeli varguselt ja sisu joomiselt, kirjutab News24.com.
Mees jõi pudeli sisu, viskas pudelid ooteruumi juurde prügikasti ning põgenes. Pärast proovide kadumise avastamist arreteeriti mees oma kodus.
Politse pressiesindaja sõnul läks verd joonu haiglasse, kuna tegi alkoholijoobes olles jalale viga. Haiglas ringi uidates varastas mees haardeulatusse jäänud naispatsiendilt võetud vereproovid.
Haigla juhtkond teatas ajalehes South China Morning Post, et on muutnud kontrolli vereproovide võtmise üle karmimaks.

ÜRO-l kulus põlisrahvaste deklaratsioonile üle 20 aasta
ÜRO peaassamblee võttis enam kui 20 aastat kestnud läbirääkimiste järel vastu põlisrahvaste õigusi käsitleva deklaratsiooni.
Deklaratsiooni vastuvõtmine lõpetas 1983. aastal alanud läbirääkimisprotsessi, kuhu oli erakondkorras ÜRO liikmesriikidega võrdväärsel tasemel kutsutud ka põlisrahvaste endi esindajad.
Deklaratsioonis tehakse juttu põlisrahvaste kultuurist, traditsioonidest ja institutsioonide säilimisest ja edendamisest. Deklaratsioon räägib ka põlisrahvaste õigusest maa ja loodusvarade osas ning osalusest neid puudutavais otsustes.
Eesti on toetanud ÜRO põlisrahvaste fonde alates 1996. aastast, sel aastal näiteks 800 000 krooniga.
Maailma põlisrahvaste hulka kuulub hinnanguliselt ligi 370 miljonit inimest.

McCannid teevad tütre otsinguks reklaamikampaania
Maikuus kadunud 4aastase Madeleine'i vanemad teatasid laupäeval, et teevad 160 000 dollarit maksva kampaania Portugalis, Hispaanias ja mujal Euroopas, hoolimata sellest, et on Portugali politsei poolt kahtlusalustena meedia fookuses, kirjutab USA Today.
Raha kampaania jaoks saavad Madeleine'i vanemad tüdruku onu Johni McCanni poolt asutatud 2 miljoni dollari suurusest fondist. Kampaania hõlmab nii ajalehti, televisiooni kui ka välireklaame.
McCannide pressiesindaja sõnul ei ole arstidest abikaasadel kavatsust oma Inglismaa kodust Rothleys lahkuda ega naasta Portugali enne, kui seda on tarvis.
Portugali politsei on kuulutanud Gerry ja Kate'i tütre kadumises kahtlusaluseks.
Inglismaa kohtuekspertiisilabor on teatanud, et Madeleine'i DNAd on leitud vanemate poolt reisil Portugalis kasutatud autost pärast tütre kadumisest teatamist. Portugali politsei juht Alipio Ribeiro ütles esmaspäeval, et tulemuste põhjal ei saa veel lõplikke järeldusi teha ja uurimist jätkatakse. Portugali poolne juhtumi uurija on lubanud teatada kolmapäeval, milliseid samme järgmiseks ette võetakse.

Kalifornia metsapõlengu tõttu on evakueeritud 5000 inimest
San Bernardinos pidi metsapõlengu tõttu eile 5000 inimest kodust lahkuma, teatab CNN.
Los Angelesest 135 kilomeetri kaugusel Green Valley järve ja Big Beari tammi lähedal Fawskini piirkonnas on maakonna päästeameti sõnul läbi viidud vajalikud evakuatsioonitööd. Evakueeritud on mägistelt aladelt 5000 elanikku, hukkunutest teateid ei ole.
Reedel Kalifornias alguse saanud põleng on enda alla haaranud 72 ruutkilomeetri jagu metsamaad. Põlemist soodustab madal õhuniiskus ja 32 km/h puhuv tuul.
Praegu tegeleb kustutustöödega üle 600 tuletõrjuja. Reedel alanud põlengu põhjus pole teada ja selle väljaselgitamisega tegeletakse.

Valge Maja ees protestisid kümned tuhanded inimesed Iraagi sõja vastu
Protesteerijad avaldasid laupäeval Valge Maja ees meelt ja nõudsid Iraagi sõja lõpetamist. 160 inimest arreteeriti pärast seda, kui nad ületasid Kapitooliumile püstitatud barrikaadi, kirjutab CNN.
"Me okupeerime inimesi, kes ei taha meid sinna," ütles 25aastane Iraagis käinud Justin Cliburn: "me oleme siin näitamaks, et me pole lihtsalt kamp hipisid 60test, kes on sõja vastu."
Aktsioonist osavõtjate arreteerimised järgnesid pärast seda, kui protesteerijad otsustasid Kapitooliumi mäe murul lamada näitamaks Iraagis tapetud sõdureid. Kui politsei sellele ei reageerinud, ronisid inimesed üle puusakõrguse barrikaadi, mispeale vahistati 160 inimest.
Mõned kvartalid eemal toimus ka umbes 1000 osalejaga pooltmeeleavaldus Iraagi missioonile Washingtoni monumendi juures.

Osalus Olkiluoto jaamas võib tekkida Fortumi loobumisega
Eesti Energial võib tekkida võimalus osalemiseks Soomes Olkiluotos rajatavas neljandas tuumareaktoris, kui Fortumil ei lubata enam kaasa lüüa nende liiga suure turuosa pärast Soome energeetikas.
"Praktiline teema on see, kas kõik tänased Olkiluoto tuumajaama osanikud saavad ja tahavad jätkata järjekordses tuumareaktoris. Võib juhtuda olukord, kus ka mõnel senisel partneril, kuna nende turuosa Soomes on juba nii suur, ei lubata konkurentsiseaduste tõttu enam kaasa lüüa. See oleks meile väga hea võimalus," rääkis saatele Aeg Luubis Eesti Energia juht Sandor Liive.
Jutt käib Soome elektriturgu valitsevast energiafirmast Fortum. Lisaks Loviisa tuumajaamadele kuulub Fortumile ka veerand Olkiluoto tuumajaamast ja suur osa hüdroelektriturust, kirjutab ETV24.
Eelmisel aastal sekkus Soome konkurentsiamet esimest korda Fortumi tegevusse siis, kui Fortum ühe väikse kohaliku energiafirma üles ostis. Konkurentsiamet nõustus Fortumi tehinguga vaid tingimusel, et ettevõte loobub oma paarist elektrijaamast Poris, Hämeenlinnas ja Haapavesis.

Saksa valitsus andis Tom Cruise'ile järele
Saksamaa valitsus tühistas otsuse, millega keelati USA saientoloogist näitlejal Tom Cruise'il filmida Teise maailmasõja mälestuspaigas.
Filmis "Valküürid" mängib Tom Cruise Adolf Hitleri ebaõnnestunud atentaadi peamist sepitsejat, oberst Claus von Stauffenbergi, kirjutab Helsingin Sanomat.
Saksamaa valitsus keelas esialgu Cruise'il filmimise Stauffenbergi hukkamispaigas, mis asub praeguse kaitseministeeriumi territooriumil.
Valitsus seadis Cruise'ile tingimuseks, et filmi käigus ei tohi rüvetada paiga ajaloolist väärtust, mis tähendab muu hulgas, et sinna ei tohi paigutada haakristi.
Saksa valitsuse esindaja lükkas ühtlasi ümber kuuldused, et esialgne keeldumine oli seotud Cruise'i usuga.

VIDEO: McRae surmaõnnetuse põhjus endiselt teadmata
Eile ralliäss Colin McRae, tema poja ning kahe perekonnasõbra elu nõudnud lennuõnnetuse põhjused on endiselt teadmata.
Kohalik politsei kinnitas täna, et õnnetuses hukkusid Colin McRae, tema 5-aastane poeg, poja 6-aastane sõber Ben Porcelli ning perekonnasõber 37-aastane prantslane Graeme Duncan.
Politsei usub, et seltskond oli suundumas naaberkülast McRaede koju, kui teadmata põhjustel McRae enda juhitud õhusõiduk alla kukkus.
McRae tuttavate sõnul oli mees kogenud piloot ning õnnetuse võis põhjustada tehniline rike.
Colin McRae tuli ralli maailmameistriks 1995. aastal. Ta võttis ralli maailmameistrivõistlustel kokku 25 rallivõitu ja tõusis 42 korral poodiumile.

Raudsepp oli Itaalias seitsmes
Itaalias Milano lähistel toimunud rahvusvahelisel Mergozzo triatlonil võisteldi kahekordsel olümpiadistantsil (3 km ujumist, 80 km rattasõitu ja 20 km jooksu).
Võistlusel osales 282 triatleeti 12 riigist, kirjutab Sportnet. Eesti meister Raimo Raudsepp lõpetas ajaga 4: 00.48 ja sai seitsmenda koha.
Kolmikvõidu saavutasid itaalia triatleedid Gabriele Pertusati 3: 54.21, Massimo Cigana 3: 55.24 ja Gabriele Mazzetta 3: 57.34-ga.

Mart Poom aitas Watfordi Inglismaal esiliiga liidriks
JALGPALL:
Watfordi väravad lõid Danny Shittu ning Darius Henderson. Southamptoni poolel olid täpsed Grzegorz Rasiak ning Nathan Dyer, kirjutab ETV Sport.
Watford on 12 punktiga turniiritabelis esimesel kohal. Järgnevad Bristol City 11, Coventry City 10 ja West Bromwich Albion 9 silmaga.

Vormel-1: Ferrarid said Spas kaksikvõidu
Kaheaastase vaheaja järel taas Spa-Francorchamps'i maalilisel ja kiirel rajal peetud Belgia GP lõppes Ferrari meeskonna triumfiga.
Kimi Räikkönen ja Felipe Massa olid stardijoonel esimene ja teine ning samas järjestuses 44-ringiline võidusõit ka lõpetati, kirjutab Sportnet. Kolmanda ja neljanda koha said põlu alla sattunud McLaren-Mercedese tiimi piloodid Fernando Alonso ja Lewis Hamilton ning see tähendab, et kolm etappi enne tänavuse MM-sarja lõppu on britil liidrina 97 ja hispaanlasel 95 punkti.
Räikkönen liikus täna esipaarile veelgi lähemale - Räikkönenil on nüüd 84 punkti ning Massal 77 punkti. Et McLaren sel hooajal enam meeskondlikke punkte ei saa ja senikogutu on tühistatud, kindlustas Ferrari endale Belgias ka Konstruktorite karikasarja üldvõidu.

Tartu Rattamaratoni võitis teist aastat järjest Jaan Kirsipuu
Täna Lõuna-Eestis vändatud SEB Ühispanga 10. Tartu Rattamaratoni 87 km võistluse võitis Jaan Kirsipuu ajaga 2: 50: 56.9.
Teise koha saavutas Eesti suurimal rattamaratonil Allan Oras, kes kaotas võitjale 0,4 sekundiga. Kolmandaks pedaalis ennast Raivo Maimre, kes kaotas omakorda Orasele 0,4 sekundiga.
Võistluse esinelik otsustati ära juba sõidu algfaasis kui teistelt läksid püüdmatult eest ära Kirsipuu, Oras, Maimre ning Taavi Selder. Need neli meest püsisid koos kuni lõpusirgeni, kus Kirsipuule tema noorematest konkurentidest enam vastast ei olnud.
Kiireim välismaalane oli Edgaras Kovaliovas Leedust (2: 56: 33.7), kes jäi üldarvestuses 8. kohale.
Parima naisena saavutas 125. koha Laura Lepasalu (3: 16: 49.5), kes edestas pikalt välismaiseid võistlejaid Ivanda Eidukat Lätist ning Tatjana Kaliakinat Leedust, kes hõivasid vastavalt naistearvestuse teise ja kolmanda positsiooni.

Hispaania asub kodupubliku ees EM-tiitlit püüdma
Täna õhtul kell 22.30 pannakse pall mängu tänavuste Euroopa Meistrivõistluste finaalis korvpallis, kus platsile jooksevad korraldajamaa Hispaania ning Venemaa.
Valitsev maailmameister Hispaania läks tänavusele turniirile vastu kindla suursoosikuna ning seda mainet on kantud lõpuni. Meeskond on mänginud suhteliselt ühtlaselt ning erilisi ärakukkumisi pole ette tulnud. Vaid alagrupi viimases mängus Horvaatia vastu lasti end natuke lõdvaks ning kaotati ühe punktiga.
Seejärel võeti end kokku ning koduseinte toel pole kaotatud enam ühtegi mängu. Ka play-off faasis on Hispaania näidanud võimsat minekut, kui veerandfinaalis purustati täielikult Saksamaa ning poolfinaalis võeti üsna pingelises mängus taas skalp Kreekalt, kellega kohtuti ka MM-i finaalis.
Hispaania tugevus põhineb nn. kuldsel põlvkonnal, mis on oma tugevust näidanud juba alates 1999. aasta juunioride MM-ist, kus tuldi koju kullaga. Meeskonna vaieldamatuks liidriks on nende 215 cmi pikkune ääremängija Pau Gasol, kes on tänavusel EM-il kogu turniiril resultatiivsuselt teine mees sakslaste Dirk Nowitzki järel.

Baruto jätkab võidulainel
Kaido Höövelson alias Baruto on Aki-bashot alustanud kaheksa järjestikuse võiduga.
Aasta viienda sumo suurturniiri teist nädalat alustas eestlane jagusamisega Masatsukasast, võidu tõi tehika oshitaoshi, teatas Sportnet.
Baruto on pärast vigastust langenud Juryo divisjoni ja asub seal rankingus lääne 9. real.
23-aastane Masatsukasa on Juryos lääne 7. real. 183 cm pikkune ja 134 kg raskune jaapanlane on senisest kaheksast matšist võitnud kolm.

Euroopa meistri korvpallis selgitavad Hispaania ja Venemaa
Korvpalli Euroopa meistrivõistlustel jõudsid pühapäevasesse finaali korraldajamaa Hispaania meeskond ja Venemaa.
Hispaania alistas poolfinaalis 82: 77 (24: 18, 17: 21, 18: 21, 23: 17) Kreeka. Võitjate kasuks viskasid Pau Gasol ja Juan Carlos Navarro 23 ja Jose Calderon 18 punkti. Kreekale tõi Vasileios Spanoulis 24 ning Panagiotis Vasilopoulos 10 silma, teatas ETV Sport.
Tasavägiselt kulgenud kohtumises pääses Hispaania teisel veerandaja ette 29: 21, kuid peagi särasid tablool viiginumbrid 39: 39. Kolme veerandaja järel juhtis Kreeka 60: 59 ja viis minutit enne normaalaja lõppu 67: 65, ent Calderoni, Navarro ning Pau Gasoli tabamustest oli peagi taas 76: 70 ees Hispaania, kes enam edu ei loovutanudki.
Venemaa oli teises poolfinaalis 86: 74 (25: 12, 15: 21, 25: 25, 21: 16) üle Leedust. Venelaste parimad olid Andrei Kirilenko 29, John Robert Holden 18 ja Viktor Hrjapa 15 punktiga. Leedule tõi Ramunas Šiškauskas 30 ning Rimantas Kaukenas 12 silma.

Elton John andis Tallinnas pika kontserdi
Kaks tundi ja kakskümmend minutit kestis inglise laulja ja helilooja - söör Elton Johni esinemine laupäeval Tallinnas.
Maailmakuulus muusik ja tema live-bänd esitasid kontserdi raames 24 kuulsat hitti. "Live Greatest Hits" sõu Tallinnas algas looga "Funeral For A Friend/Love Lies Bleeding", mis kestis üle 10 minuti.
Esinemise lõpetas lugu "Your Song" (1970), mis oli muusiku esimeseks tõeliseks hitiks ja mida on nimetatud 20. sajandi parimaks armastuslauluks.
Väljamüüdud Saku Suurhallis olid peaaegu 10 tuhat vaatajat ka väikese autogrammisessiooni tunnistajateks, teatasid kontserdi korraldajad.
Inglise laulja mõlemad kontserdid Baltikumis olid välja müüdud - eelmisel õhtul esines Elton John Riias, kus tema kontserti Arena Rigas jälgis pea 13 tuhat vaatajat.

JÜRGEN LIGI: kui IRL ei plaaniks Keskerakonnaga koalitsiooni, tuleks see välja mõelda
Ei saa ju olla, et neli aastat jutti näeme ühtainust valitsust ja kirjutada pole ühtki sõjateadet, arutab Ligi oma blogis.
No ja teistpidi ka - kui need plaanid poleks välja mõeldud, oleksid nad ju tegelikkus. Sellest loogikast ei saagi seega leida vastust, kas see, mida kõik räägivad, on tegelik.
Mõnest muust loogikast aga vast ikka. Või ebaloogikast. Nagu kahe ühine tondipoiste algatus. Ei või ju olla, et rahvuslik IRL legaliseerib sellise monumendiga KE pronksiöö antikangelasteod!
Kui just poleks ühist kibedust, et see püsiteema säherdusel moel maha võeti. Ja kui KE-IRL poleks rahvuslikud mõlemad ja lihtsalt too rahvus poleks erinev. IRL ja KE täiendavad üksteist nagu enamlased ja kelamlased ennegi ning võtaksid koos kõigi rahvuste hääled.

Küsitlus: kuidas vähendada ebavõrdsust kõrghariduses? 
Maris Mälzer
üliõpilaskondade liidu juhatuse aseesimees
Ebavõrdsus kõrghariduses on tõesti probleem: meie uuringute andmeil hakkab Eestis kõrgharidust omandama väga homogeenne grupp noori. Enamasti lähevad ülikooli linnakoolidest pärit noored, kelle vanemate haridustase ja sissetulek on keskmisest kõrgem. Kuna tudengite toetuste süsteem on Eestis ebapiisav, ei suuda raskematest oludest pärit noored ülikooli lõpetada või on sunnitud õpingute kõrvalt töötama.
Olukorda aitaks lahendada tudengitele sotsiaalsete garantiide süsteemi loomine, mis annaks võimaluse tööl käimata õppida ja pühenduda täisajaga õpingutele. Tuleks laiendada ka gümnaasiumiõpilaste nõustamissüsteemi, informeerides noori kõrghariduse omandamise võimalustest. Kuid OECD ekspertide ettepanekut käivitada kõigile tudengitele ühtlane 50-protsendine õppemaks me ei toeta, sest õppemaks piirab kõrghariduse omandamise võimalust veelgi.

REIN RAUD: Võrdselt haritud või võrdselt võlgu? 
13. septembril, esitledes OECD raportit Eesti kõrghariduse olukorrast, kriipsutas ülevaate üks koostajaid Paulo Santiago oma kõnes korduvalt ja rõhuga alla, et ehkki Eesti on oma kõrgharidussüsteemi reformimisel olnud edukas paljudes aspektides, on üks keskne probleem lahendatud halvasti.
See on juurdepääs kõrgharidusele, eri riskigruppide võimaluste tagamine õppida vastavalt oma annetele ja huvidele, mitte pärit-olule, sünnikohale, soole ja perekonna majanduslikule olukorrale. Olen selle probleemitõstatusega sada protsenti nõus. Olen nõus ka sellega, et praegune süs-teem soosib üsna selgesti neid, kellel on elus läinud paremini, sest jõukamatest kodudest pärit lastel on paremad eeldused sattuda koolidesse, kus neil on või-malik oma andeid paremini välja arendada, ning ka nende riigieksamite tulemused kujunevad vastavalt paremateks.
Olukorra on mu meelest muude faktorite kõrval põhjustanud mõne huvigrupi kunagine soov kindlustada Eestile tulevikku väliskapitalile odava töö-jõu pakkujana. Eesti majanduse vajadustele vastab minu meelest pigem siiski just kõrgemalt haritud ning seeläbi ümberõppimisvõimeliste töötajate suurem hulk. Olgu kuidas on, katsed sinikraede osakaalu ühiskonnas tõsta umbteede sallimise kaudu inimeste haridustrajektooridel peaksid ju ometi olema kõigile otsustajatele ka eetiliselt vastuvõtmatud - kuni inimese tuleviku määrab muu hulgas ära tema sünnikoht, põgenevad kõik neist paikadest, kus pole elus edasijõudmist loota.

HELI ARU: Kõrgharidus on loomult ebavõrdne
OECD eksperdid analüüsisid Eesti kõrghariduspoliitika arenguid rahvusvahelises võrdlevas perspektiivis ja leidsid, et õppurite võimaluste võrdsusele pööratakse meil ebaproportsionaalselt vähe tähelepanu.
See hinnang on Eestile antud 24 eri riigi osalusel korraldatavas projektis.
Ekspertide arvamus tugineb 2006. aasta sügise aruteludes meie oma üliõpilaste, õppejõu-dude, kõrgkoolijuhtide, maa- ja linnavalitsuste ning esindusorganisatsioonide (TALO, tööandjad) poolt vahendatud arvamustele. Aasta tagasi toimunud üheksapäevasel üritusel kohtuti kokku üle 300 inimesega, külastati nii avalik-õiguslikke ülikoole, rakenduskõrgkoole kui ka eraõppeasutusi. Kõik kohtumised olid organiseeritud OECD poolt etteantud metoodika alusel, mis tähendas, et kõigis kõrgkoolides toimusid eraldi kohtumised juhtkonna, õppejõudude ning üliõpilastega.
Puudub kompleksne analüüs

INDREK SIRK: Aeg kehtestada kihutajatele liiklusohutusmaks
Eesti karistusõigus baseerub põhimõttel, et süüteo eest saab karistuse määrata vaid konkreetsele isikule, kelle süü on tuvastatud.
Karistamine eeldab menetlust, mille käigus saab tutvuda kogutud tõenditega ning esitada vastuväited. Pärast karistuse määramist on võimalik karistus vaidlustada.
Tegelikkuses tähendab see, et pärast tehnilise vahendiga auto kiiruse fikseerimist peab politseinik tuvastama autot juhtinud inimese. Samas tuleb koostada menetlusdokumendid: protokoll kiirusemõõteseadme kasutamise, isiku õiguste selgitamise ja isikute ülekuulamise kohta. Lõpuks koostatakse karistusotsus või väärteoprotokoll. Menetluse käigus on inimesel õigus esitada vastuväiteid, karistusotsuse peale saab esitada kaebuse maakohtule. Arvestamata kohtus vaidlustamist kulutab riik iga sellise õigusrikkumise menetlemiseks vähemalt kaks tundi aega. Kas selline ressursi raiskamine on õigustatud, eriti kui arvestada, et lubatud piirkiirust olulisel määral (üle 20 km/h) ületavate juhtide hulk ulatub teatud teelõikudel isegi 150 isikuni tunnis? Seega, isegi kui politseinik on tee ääres kiirust mõõtmas, tabab ta vaid murdosa kihutajatest.

Pläma joomise vähendamisest
Elan Tallinnas piirkonnas, kust suurpoed jäävad kaugele, sestap pean päris tihti poodlema kohalikes väike-(mitte keldri-!) poodides. Aastaid tagasi oli väga mugav: ühte poodi, mida graafiku järgi töötades tuli tihti kasutada, pääses ööpäev läbi.
Siis aga tuli aeg, mil Tallinnas keelati öine alkoholimüük. Ning ööpäevase poe lahtiolekuaeg oli peagi kl 8-23. Sellest augustist aga, pärast järjekordset piirangut: kl 8-20. Seega on piiratud ka esmatarbekaupade ostmist! Aga linnavolikogu selle eest muidugi ei vastuta, see vist teda ei huvitagi. Aetakse tõesti - andke andeks - pläma mingist joomise vähendamisest, kuid baarides ja restoranides ei piirata ju midagi! Lihtsalt kasumi ümbermängimine, joogisoovijatele lisakulutuste tekitamine, mittejoodikutele (sh autota inimestele, pensionäridele) aga ebamugavuste lisamine.

REPLIIK: Vihatud mehe visiit
Teisipäeval tuleb Eestisse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee president Rene van der Linden. Mees, kes on viimasel ajal Eesti poole korduvalt näppu viibutanud. Augustis Venemaad külastades nimetas van der Linden Erna retke korraldamist Eestis natsismi ilminguks ning rääkis ka sellest, kui piiratud olevat vene vähemuse õigused Eestis. Viimati mainitute osas lubas ta Eesti võime korrale kutsuda.
Vastuvõtjad on van der Lindeni visiidi hulka kavandanud ka okupatsioonide muuseumi külastamise. See on väga hea käik, sest Euroopa kõrge ametimehe teadmised ajaloost näivad olevat üsna kesised. Ehk on ta Eestist lahkudes targem vähemasti fakti osas, et Teise maailmasõja lõpp ei toonud kõigile Euroopa riikidele kaasa vabadust, vaid ühe okupatsiooni asendumise teisega.

JUHTKIRI: Eesti välispoliitika vajab uusi ideid
Kas keegi aga teab, mis on Eesti välispoliitika eesmärgid, mille nimel tööd tehakse? Päevalehes täna algava Eesti välispoliitikat lahkava analüüsisarja esimene osa annab selles osas kuiva vastuse: Eesti on võtnud süvitsi tegelda vaid ühe teemaga, milleks on Euroopa Liidu naabruspoliitika ehk selle piiride taga asuvate uute demokraatiate toetamine.
Rahvusvahelise elu teemavaldkonnad on aga laiemad. Uute demokraatiate toetamine on kindlasti vajalik ning üllas. Samas antakse maailma liidrite kohtumistelt teada, et seal kõneldakse energiateemadest, kliimamuutustest, inimõigustest ja julgeoleku väljakutsetest. Nagu lugematud Päevalehe allikad kinnitavad, ei võta Eesti neil teemadel sõna. Pole seisukohti, pole poliitikute algatatud riigisisest väitlust, mis võiks nende taga olla.

Harku naisvangid töö tegemisest ei huvitu
Kuigi Harku naistevanglas käib 100st kinnipeetavast tööl 80 naist, ei motiveeri madal palk naisi pikalt tööd tegema.
Harku vangla osakonnajuhataja Vihmani kinnitusel vanglaametnikel väga raske veenda naisi tööd tegema, sest paljudel naistel puudub üldse varasem töökogemus, vahendavad Seitsmesed uudised.
Hea töö korral on õmblejana töötaval naisvangil võimalus kuus teenida kätte 3000 krooni, mis vähem, kui meesvangidele nende töö eest makstav kuutasu.

Tallinnas algas kooliaasta lastele turvaliselt
Septembris tuli kooliaasta algusega seoses Tallinna tänavatele korda pidama kokku üle 2000 politseiniku ja ühiskondliku aktivisti.
Seni ei ole Tallinnas koolilastega juhtunud ühtegi tõsisemat liiklusõnnetust, edastavad Seitsmesed uudised.
Koolialguse politseioperatsioon Põhja politseiprefektuuri haldusalas osutus tulemuslikuks - lastega ei juhtunud sellel perioodil ühtegi liiklusõnnetust.
Maanteeameti liiklusstatisika aga kinnitab, et pimeda aja süvenedes hakkab jalakäijate ja lastega siiski üha rohkem õnnetusi juhtuma.

Tartlase soov Keskerakonnast lahkuda tekitas segadust
Sel kevadel lahkumiseks avalduse esitanud tartlanna Heli London ei tea tänaseni, kas ta on endiselt Keskerakonna liige või mitte.
Keskerakonda kuulunud Heli London esitas sel kevadel erakonna Tartu kontorile avalduse Keskerakonnast lahkuda ning talle kinnitati, et avaldus saadeti rahuldamiseks erakonna Tallinna kontorisse, edastavad Seitsmesed uudised.
Eelmisel nädalal avastas Heli London, et äriregistri erakonnaliikmete nimekirja andmeil kuulub naine aga endiselt Keskerakonna ridadesse.
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kinnitas, et kedagi erakonnas vägisi kinni ei hoita ja naine vabastati liikmelisusest juba juulis.
Toobali kinnitusel on probleem äriregistri erakonnaliikmete nimekirjas, kuhu Keskerakond saadab andmeid kord aastas nii nagu näeb ette seadus.

Tallinnas algas FBI akadeemia juubelikonverents
Tegemist on Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) akadeemia täiendkoolituse 25. aastapäeva konverentsiga ning esimest korda toimub see Ida-Euroopa riigis.
"Konverentsi pealkiri on "Maailm muutumises" ning põhiliselt räägime, millised ohud ja riskid kaasnevad infotehnoloogia ajastuga," ütles juubelikonverentsi korraldamise eest vastutav Kalle Laanet, kes vannutati eelmisel aastal Hollandis toimunud konverentsil FBI akadeemia Euroopa osakonna presidendiks.

IRL: ühinemine Põllumeeste Koguga jätkub
Põllumeeste Kogu peasekretär Rein Koch kinnitas täna IRLi eestseisuse koosolekul, et jätkab registritoiminguid, et kahe erakonna liitumisprotsess lõpule viia.
"Tänasel kokkusaamisel lähendasime tõlgendusi liitumislepingust ning jõudsime kokkuleppele, et ühinemine jätkub vastavalt varem heaks kiidetud liitumislepingule," sõnas Koch.
IRLi peasekretär Margus Tsahkna kinnitas, et senine tulemuslik koostöö Põllumeeste Koguga, mis kajastub ka praeguses koalitsioonileppes, jätkub. "Meie vahel ei ole põhimõttelisi lahkhelisid ning juba meie praegune põllumajandusprogramm on suuresti Põllumeeste Kogu abiga koostatud," lausus IRLi peasekretär.

Kaheksane uudis: kirik kaebas Tallinna linna kohtusse
Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) soovib kohtu kaudu tagasi saada enne Teist maailmasõda kirikule kuulunud varasid, mille seas on keskajast pärit Bernt Notke maal "Surmatants", mitmed altarid ja muud kunstiväärtused.
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjon otsustas mullu 25. oktoobril Rüütli tänav 1/Niguliste tänav 15 asunud kiriku inventari mitte tagastada. Komisjoni otsuse kohaselt ei kuulu kirikuinventar omandireformi aluste seaduse kohaselt tagastatavate objektide hulka. Kiriku maa ja hooned on aga EELK-le tagastatud. Muuseas kuuluvad kirikuinventari esemed kultuurimälestiste hulka ning neid haldab kultuuriministeeriumi valduses olev Niguliste kunstimuuseum.
Teistkordne sundvõõrandamine
Volikirja alusel EELKd halduskohtus esindav Vahur Glaase nimetab linnakomisjoni otsust kiriku varade teistkordseks sundvõõrandamiseks.

Liikluses on tänavu hukkunud juba 140 inimest
Maanteeameti statistika andmeil juhtus tänavu kaheksa kuuga Eesti teedel kokku 1742 avariid, mis on viimase kümne aasta kõrgeim näitaja.
Tänavu kaheksa kuuga liikluses 140 inimest, viimati olid aasta kaheksa esimest kuuga liikluses hukkunute arv sedavõrd kõrge 2002 aastal, selgub maanteeameti avaldatud liiklusõnnetuste statistikast.
Eelmisel aastal hukkus esimese kaheksa kuuga liikluses 116 inimest, 2002. aastal aga 146. Vahepealsetel aastatel jäi kaheksa kuu jooksul hukkunute arv alla saja.
Joobes juhtide osalusel on tänavu juhtunud 365 avariid, neis hukkus 47 ja sai vigastada 538 inimest.
Mullu kaheksa kuuga osalesid roolijoodikud 335 õnnetuses, milles hukkus 37 inimest ja viga sai 529. 2005. aastal osalseid purjus juhid 284 avariis, milles hukkus 32 inimest ja sai vigastada 421 inimest.

Piirivalvurid päästsid isa ja tütre merel triivinud kaatrilt
Pühapäeval sai Pärnu piirivalvekorrapidaja teate mootoririkkega kaatri juhilt, kes palus abi enda ja tütre päästmiseks tuuliselt merelt ning appi saabunud piirivalvurid pukseerisid kaatri lähimasse sadamasse.
Pühapäeval kell 17: 14 ühendas Häirekeskuse päästekorraldaja merel kaatriga merehätta sattunud kaatrijuhi kõne Pärnu piirivalvekordoni korrapidajale, kus kaatrijuht teatas, et aluse mootori rikke tõttu ei ole tal võimalik randuda ning ranniku poolt puhuv tuul lükkab kaatri soovimatus suunas edasi.
Koheselt anti teade edasi piirivalvetoimkonnale, kes Boomeranger tüüpi mootorpaadiga väljus hädasolijatele appi.
Kaater abivajajatega asus Kastna ninast umbes 200-300 meetrit Vaiste lahe suunas.
Kell 19: 22 teatas piirivalve mootorpaadi meeskond, et abi vajav kaater on küll ohutusse piirkonda pukseeritud, kuid madala merevee tõttu on kordonist appi kutsutud ka piirvalve Kasse- tüüpi paat, mille abil saab toimetada kaatri sadamasse. Kell 20: 30 randus piirivalvepaat koos pukseeritava alusega Vidi sadamas, Pärnu maakonnas.

Vargad viisid Tartu muuseumist kalliskivi
Läinud nädalal murti sisse Tartu ülikooli geoloogiamuuseumi, kust viidi kaasa nö kalliskivi.
Kuritegu pandi toime ööl vastu möödunud reedet, midagi peale kivi muuseumist kaasa ei viidud.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu ütles Päevaleht Online'ile, et kivi oli küll muuseumi eksponaat, kuid eriti väärtuslik see tegelikult polnud.
Muuseumi tungiti akna kaudu ning Uibu sõnul ei ole kedagi veel kahtlusaluseks tunnistatud.

Valimiste järel on kahanenud vaid sotside ja Rahvaliidu read
Parlemendierakondade liikmeskond on peale märtsivalimisi püsinud suures osas muutumatuna, vähenenud on vaid sotsiaaldemokraatide ja Rahvaliidu read.
Valitsuskoalitsiooni kuuluvast Isamaa- ja Res Publica Liidust on valimistest saadik välja astunud 233 inimest ja erakonnaga on liitunud 324 inimest. IRL-il on täna ligi 8770 liiget.
Reformierakonnal oli 4. märtsil 5810 liiget, tänaseks reformierakondlasi 520 võrra enam.
Ainsa valitsusparteina on liikmete arvu tunnistajaks pidanud olema Sotsiaaldemokraatlik erakond. Pärast valimisi on parteiga liitunuid 56, lahkunuid on aga 81. Liikmete koguarv tänase seisuga on 3278.
Parem pole seis ka opositsioonilisel Rahvaliidul. Rahvaliidu pressiesindaja Manuela Pihlap ütles Päevaleht Online'ile, et jaanuari keskel oli erakonnas liikmeid 10 022 ning hetkel 10 005.

Suur osa maavalitsuste hoonetest ei ole nende põhitegevuseks vajalikud
Riigikontrolli hinnangul ei ole Eesti maavalitsuste hooned olulises osas raamatupidamises arvel õiglases väärtuses ning suur osa neist ei ole üldse vajalik asutuse põhitegevuseks.
Sellised järeldused seisid riigikontrolli augusti lõpus riigikogule esitatud aruandes.
Auditi eesmärgiks oli anda hinnang, kas maavalitsustele ja nende hallatavatele asutustele kuuluvad hooned on kajastatud raamatupidamises 2006. aasta seisuga õiges väärtuses. Samuti vaadati, kas need hooned on vajalikud maavalitsuste põhitegevuseks.
Riigikontrolli hinnangul ei ole maavalitsuse hooned olulises osas raamatupidamises arvel õiglases väärtuses ega suur osa maavalitsuse hoonetest vajalik asutuse põhitegevuseks ning valede andmete tõttu ei anna koostatud raamatupidamisaruanded maavalitsuste vara kohta õiget ja usaldusväärset ülevaadet.

Politsei tabas purjus autovargad
Lõuna Politsei Tartu autojälituse grupp pidas kinni kaks meest, keda kahtlustatakse sõidukite omavolilises kasutamises ja ärandatud sõidukitega purjus peaga ringi kihutamises.
Kaheksandal septembril läks Konguta vallast kaduma kaubik Ford Transit. Sõiduki omavolilises kasutamises kahtlustatav Martin (s 1983) peeti kinni Võrumaal. Ärandatud sõiduk saadi aga kätte Viljandimaalt. Ülekuulamisel tunnistas mees, et oli auto võtmise ajal alkoholijoobes.
Kümnenda septembri hommikul teatati politseile, et Tartus Ristiku tänavalt varastati sõiduauto Opel Astra. Samal ööl oli liikluskontrolli käigus Järvamaal autoroolist tabatud Aivar (s 1964), kellel tuvastati alkoholijoove ning tal puudus juhtimisõigus. Politsei toimetas mehe kainenema. Hommikul selgus, et auto, mille roolist Aivar tabati, oli ärandatud.
Lõuna Ringkonnaprokuratuur taotles kohtult sõidukite omavolilises kasutamises kahtlustatavate vahistamist. Mõlema mehe vahistamise otsustamisel sai määravaks asjaolu, et nad juhtisid sõidukeid alkoholijoobes.

Rohelised: Venemaa on alustamas uut võidurelvastumise ringi
Erakond Eestimaa Rohelised mõistis koos Euroopa Rohelistega hukka Venemaal tehtud uue nn. vaakumpommi katsetuse.
Reedel mõistsid vaakumpommi katsetuse hukka Euroopa Rohelised, enne seda olid jõudnud reageerida Ukraina Rohelised, kes korraldasid Vene Föderatsiooni Kiievi saatkonna ees ka protestiaktsiooni.
Euroopa Roheliste eestkõnelejad Ulrike Lunacek ja Phillipe Lamberts avaldasid toetust Ukraina Rohelistele ja Venemaa rahuaktivistidele.
"Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) Riigikogu fraktsioon toetab täielikult Euroopa Roheliste seisukohta," ütles fraktsiooni liige Aleksei Lotman. "Venemaa relvastus on juba ammu enam kui piisav tema julgeoleku tagamiseks ning võidurelvastumine kujutab suurt ohtu kogu inimkonnale," lisas Lotman.
Eelmisel nädalal avalikustas Venemaa kindralstaap uue nn. vaakumpommi katsetuste tulemused. Tegemist on järgmise etapiga tavarelvastuse arengus, mille käigus loodud vaakumpomm tekitab tuumarelvaga võrreldavaid purustusi. Sellised relvad ei lange oma uudsuse tõttu ühegi kehtiva rahvusvahelise leppe alla.

Rakvere Vallimäel hukkus autoõnnetuses noormees
Rakvere Vallimäel hukkus täna varahommikul vallseljakust alla sõitnud autos 16-aastane noormees.
Õnnetus juhtus täna varahommikul kella 4: 40 ajal. Noored sõitsid linnuses asuvatel kõnniteedel, kus tegelikult on autodel liikumine keelatud.
"Traagilise õnnetuse võis põhjustada liiga suur kiirus," rääkis Mari-Riina Risti Päevaleht Online'ile.
Rakvere haiglasse toimetati 16- aastane noormees, kes seal tund aega hiljem suri. Hukkunud noormehel oli turvavöö kinnitamata.
Teine masinas viibinud mees, 25-aastane Jaako, pääses vigastustega.
Hetkel ei ole teada, kumb noortest autot juhtis. Õnnetuse täpsemad asjaolud peab selgitama kriminaalmenetlus.

Politsei otsib 15-aastast Maidu Raudseppa
Lääne politseiprefektuuri Rapla politseijaoskond otsib 15-aastast Maidu Raudseppa, kes lahkus 12. septembril Rapla maakonnast Märjamaalt Tallinna suunas.
Raha noormehel kaasas ei ole ning ta võib kauplustes toime panna pisivargusi.
Maidu asukoha või muu abistava informatsiooni teadjal palutakse helistada Rapla politseijaoskonda telefoninumbritel: 489 2910 (korrapidaja) või 489 2948, 514 8907 või politsei tasuta lühinumbril 110.

Alanud nädal tuleb eelmisest soojem
Ilmajaama teatel tuleb eelolev nädal eelnevast soojem, kuid vihma sajab endiselt rohkesti.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel muutub ööpäeva keskmine temperatuur normilähedaseks, Lõuna-Eestis võib temperatuur tõusta ka pisut üle normi.
Vihma sajab endiselt rohkesti ja ikka rohkem Lääne-Eestis, nädalavahetusel on siiski lootus kuivemale ilmale.
Täna päeval on pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-10, rannikul 10-14 iiliti 17 m/s. Sooja tuleb 14 kuni 17 kraadi.
Teisipäeva öösel sajab kohati hoovihma, päeval alates edelast sadu tugevneb ning võib tuua ka äikese. Öösel puhub edelatuul 7-12, Soome lahel kuni 14 m/s. Sooja on 6 kuni 12 kraadi. Päeval pöördub tuul itta ja kagusse 5-11 m/s, õhtul saartel loodesse ja tugevneb taas. Sooja on 13 kuni 19 kraadi.

Eesti metsades läheb kitsede ajujahiks
Keskkonnaministeerium leiab, et Eestis metsades on liiga palju metskitsi ja lubab peagi nii kitsede, sokkude kui tallede küttimiseks ajujahti.
"Muudatuste vajadus tuleneb eelkõige metskitse liiga kõrgest arvukusest ja seoses sellega suurenenud metsakahjustuste ulatusest. Lisaks sellele, et metskitsed pidurdavad üsna laialdaselt okaspuumetsade uuenemist, võib metskitse ülemäära kõrge asustustihedus mõjuda negatiivselt ka asurkonna enda elujõulisusele," leiab ministeerium.
Jahieeskirja muutva eelnõu kohaselt pikendatakse soku, kitse ja talle küttimise aega 30. novembrini ning lisaks kehtestatakse sokujahi uute pidamisviisidena ajujaht ning jaht taksi või terjeriga 1. oktoobrist 30. novembrini.
Lisaks võib metskitsede tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil pidada varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti taksi või terjeriga 1. detsembrist 31. detsembrini maakonna keskkonnateenistuse loal.

Juua täis mees peksis teise surnuks
Raplamaal Juuru vallas Pirgu külas peksis laupäeva õhtul juua täis Andrus teise mehe surnuks.
Tapmine leidis aset umbes kella 22: 30 ajal. Ohvriks osutus 1970. aastal sündinud mees, kellele ründaja tekitas üliraske tervisekahjustuse, mille tagajärjel viimane suri saadud vigastustesse kohapeal.
"Mehed koos alkoholi ei tarbinud," kinnitas Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Aarne Pruus Päevaleht Online'ile.
"Meest kuulatakse üle alles täna, kuna varem see ei olnud tema alkoholijoobe tõttu võimalik," ütles Pruus. Ta lisas, et uurimise huvides ei saa rohkem detaile avaldada ning kuna ülekuulamine ei ole veel lõppenud, siis ka mitte mingisuguseid oletusi juhtunu kohta esitada.

Teed blokeerinud lehmad rüüstasid autot
Politsei sai laupäeva õhtul kell 22.15 teate, et Võrumaal Antsla vallas Mustajõe ülesõidul on lehmad teel.
Selgus, et lehmade omanik oli aeda parandanud ja lehmad pääsesid lahti, kuid olid patrullpolitseinike kohale saabudes juba põllule tagasi toimetatud. Üks lehmadest oli jooksnud vastu sõiduauto Opel Astra tagumist poritiiba.
Sõiduki omanik sai lehmade omanikuga kahjude hüvitamise osas kokkuleppele.

Varem karistatud roolijoodik põgenes politsei eest
Politseipatrull sai juhtimiskeskuselt laupäeva öösel vastu pühapäeva info, et Tartus Ravila tänaval kihutab sõiduauto Mitsubishi Sigma, mille juht võib olla joobes.
Politseipatrull märkas sõidukit Lunini tänava ja Viljandi maantee ristmikul ning selle juhile anti vilkurite ja helisignaaliga peatumismärguanne. Sõidukijuht eiras seda ning lisas kiirust ja põgenes.
Veeriku Selveri parklas pidi sõiduk peaaegu paiskuma vastu kaupluse seina, parklast edasi kihutas auto üle äärekivide, sõites maha parkla piirdeposti. Vitamiini- Puusepa- Ilmatsalu tänavate ristmikul sõitis Mitsubishi üle ohutussaare ja lõhkus seal olnud liiklusmärgi.
Politsei tabas sõiduki Tartu- Ilmatsalu tee 1. kilomeetril. Kogu teekonna vältel eiras sõidukijuht kõiki liiklusmärke ja tekitas korduvalt liiklusohtlikke olukordi, jätkuvalt eiras autojuht ka politsei poolt antud peatumismärguannet.

Heldna: organiseeritud kuritegevus on projektipõhine
Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Eerik Heldna hinnangul on organiseeritud kuritegevus muutunud projektipõhiseks.
"Selle tõestuseks on ka raskete isikuvastaste kuritegude juhtumite arv praegu ja kümme aastat tagasi," ütles Heldna oma intervjuus ETV hommikuprogrammile Terevisioon.
Heldna hinnangul on organiseeritud kuritegevuse liigid siiski jäänud klassikalisteks - rahapesu, narkootikumitega kaubitsemine ja muud illegaalsel teel rahateenimise viisid, vahendab ETV24.

SL Õhtuleht: Filmitegijate jooming lõppes koera surmaga
Reedel istus Tallinna kesklinnas alkoholipoe ees lärmav ja purjus seltskond. Viinajoomine päädis sellega, et kambaga kaasas olnud koer jäi auto rataste alla.
Jalgpalliklubi Viljandi Tulevik väravavaht Toomas Tohver, alkoholikaupluse kaasomanik, oli koerakese huku tunnistaja.
Telemaja naabruses viina ja õlut joova kuue-seitsme inimese hulgast tundis ta ära Ken Saani ja Veiko Õunpuu, kes lavastas hiljuti Veneetsia filmifestivalil suure tunnustuse osaliseks saanud linateose "Sügisball," kirjutab SL Õhtuleht.
"Õlled ja viinad ees ja lihtsalt joovad - see hämmastab mind siiani," räägib jalgpallur. Loomasõbrana häiris teda see, et seltskonnal oli kaasas pisike koer. "Tundus väga kallis toakoer olevat," arvab Tohver.
"Roheline Nissan tuli Kadrioru poolt ja sõitis pärast koera allaajamist kohe minema, politsei kohale ei suvatsenud tulla," rääkis Tohver õnnetusest ning lisas, et osa seltskonnast oli jätkanud joomingut pärast õnnetuse juhtumist.

Lahtine turvavöö sai noormehele saatuslikuks
Põlvamaal Põlva vallas Himmaste külas Rõngu-Kanepi-Leevaku tee 60. kilomeetril juhtus laupäeva öösel vastu pühapäeva liiklusõnnetus, kus BMW 318I, kaotas ebaõigelt valitud kiiruse tõttu juhitavuse ja sõitis teelt välja ning rullus üle katuse.
BMW-s viibinud isikud ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, mistõttu kukkusid nad autost välja.
Liiklusõnnetuse tagajärjel suri saadud vigastustesse kohapeal 25-aastane Ragnar ja vigastada sai 19-aastane Tanel.
Kes õnnetuse ajal autot juhtis on veel selgitamisel.

Internaatkooli uus õppeaasta algas massilise joomise ja lõhkumisega
Politsei on algatanud esimese kahe koolinädalaga Orissaare internaatkooli õpilaste suhtes kümmekond väärteomenetlust, esmakordselt on kool palganud korra tagamiseks turvafirma.
Orissaare internaatkooli värske direktori kohusetäitja Rainer Helde tunnistas, et uus õppeaasta on alanud koolis ärevakstegevalt huligaanses õhkkonnas. Lisaks purjutamisele on õpilased kooliaasta kahe esimese nädalaga peksnud sisse koolimaja paraadukse klaasid, lõhkunud uksi ja toole. Möödunud nädalal algatas politsei ühe tüdruku peksmisega seoses kriminaalasja, kirjutab Oma Saar.
"Praktiliselt igal õhtul oleme kooli kutsel pidanud kohale minema ja rahunemist ei ole veel näha, oleme internaatkoolis alustanud seoses alaealiste alkoholitarvitamisega vähemalt kümmekond väärteomenetlust," rääkis Ida-Saare konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Ardo Vahter.

Laual maganud Kuressaare politseinik mõisteti süüdi
Tallinna ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse, mis tunnistas kehtetuks Lääne politseiprefektuuri poolt määratud noomituse kirjutuslaual maganud saarlasest konstaablile, leides, et politseinik pani igal juhul toime distsiplinaarsüüteo, kuna ei teavitanud kedagi puhkepausi võtmisest.
Nüüdseks juba politseipensionile jäänud vanemkonstaabel Edgar Mänd selgitas varasemalt, et sirutas kirjutuslaual vaid jalgu ega maganud. Mänd kinnitas, et oli kohe valmis tööülesandeid täitma, kui selleks oleks pidanud tarvidus olema. Jaoskonnas puhkeruumi ei ole, seetõttu kasutas ta enda sõnul puhkamiseks kirjutuslauda, kirjutab Meie Maa.
Ringkonnakohtu otsuse järgi ei oma asjaolu, kas politseinik magas laual või sirutas jalgu, mingit tähtsust. Kohtu hinnangul on distsiplinaarsüütegu toime pandud ka juhul, kui politseinik tõesti ei maganud laual, vaid sirutas jalgu, selle asemel et täita patrullile pandud ülesandeid.
Seda, kas ringkonnakohtu otsus riigikohtus vaidlustada, Mänd veel öelda ei oska.

Alaealine purjus juht kihutas Kuressaares autoga elumajja
Alaealine alkoholijoobes noormees sõitis koos kaaslasega pühapäeva ennelõunal Kuressaares sõiduatoga elumajja, kuid õnneks pääsesid nii majaelanikud kui autos olijad tõsiste vigastusteta.
"Arvestades avarii raskust oli tegu õnneliku õnnetusega, sest tõsiselt kannatanuid avariis ei olnud, vaid 17-aastane autot juhtinud Fred viidi kehavigastustega haiglasse," lausus Kuressaare politseijaoskonna komissar Veigo Väli ajalehele Meie Maa.
Uuelt tänavalt tulnud Audi A8 ei võtnud Eesti Metodisti kiriku lähedal kurvi välja ja põrutas kiriku kõrval asuvasse elumajja. Sõiduauto hoog oli nii tugev, et auto tungis esiotsaga ligi poole meetri sügavusele majja, lõhkudes maja vooderdise ja vigastades toaseina.
Avariipaigal nähtu põhjal ei olnud sohver üritanudki pidurdada või rooli keerata, sest elumajja ei olnud sõidetud auto külje, vaid esiotsaga.

Vanemad klaarivad oma tülisid laste arvel
Eestis puudub ühest vanemast lahus elava lapse huve arvestav
Viimati eelmise aasta aprillis oma poega näinud Andres Paling on väsinud nii lapse emaga kemplemisest, tema suhtes tõrjuva hoiakuga Rakvere lastekaitsespetsialistist kui ka pikale veninud kohtuskäimisest.
"Kui lapsega kokkusaamise asja arutatakse kaks aastat, siis pole see kindlasti lapse huvides - see on tema õiguste ahistamine," ütles Paling.
Paling pole ainuke sellises seisus isa. Kuna tegu on delikaatse teemaga, siis ei taha paljud sellest rääkida. Kuid Paling tahab, sest 2005. aasta oktoobris alanud saaga ei pruugi veel niipea lõppeda.
Isa on tuleviku suhtes pessimistlik. "Kohtu asjaajamine võib kesta kaks aastat ja enamgi, see on rohkem kui pool minu lapse senisest elueast. Praktikas tuleb välja, nagu mulle oleks määratud lähenemiskeeld," nentis ta.

Eesti välispoliitika nõrkused: hägused eesmärgid ja tegijate loidus
Päevalehes ilmub tänasest Eesti välispoliitikat kajastav artiklite sari, mille on kokku pannud meie uuriva ajakirjanduse osakonna kirjutajad Kärt Anvelt ja Raimo Poom. Lisaks tänasele Eesti üldist välispoliitikat analüüsivale artiklile ilmuvad analüüsid Eesti-Vene ja Eesti-Euroopa Liidu poliitikast ning välisministeeriumi tööst. Ana-lüüside tarbeks oleme intervjueerinud kümneid selle valdkonna Eesti ja välisriikide eksperte.
"Ma ei arva, et Eestil pole välispoliitikat, kuid see on nõrk," ütleb rahvusvahelise ajakirja The Economist ajakirjanik Edward Lucas Päevalehele.
Kuidas aga kirjeldada välispoliitika tugevust või nõrkust? Erinevalt munitsipaalpoliitikast ei ehitata välispoliitikas uut ujulat või lasteaeda, mis lubaks hinnata valitud esindajate töö edukust. Selle asemel sõlmitakse ja hoitakse suhteid, üritatakse diplomaatiliselt ja avalikult mõjutada teiste riikide ja organisatsioonide tegevust, mis kokkuvõttes peaks tagama parema ning turvalisema keskkonna, kus riik saab oma asja ajada. Kuid kas Eesti teab, mis asja ajada, milliste küsimuste lahendamise eest seismine viib turvalisema keskkonna poole ja kellega suhteid ajada?

Ilves kuuleb ekspertidelt kiitust, Ansip ja Paet kriitikat
Eesti Päevalehega vestelnud eksperdid ja analüütikud andsid oma hinnangu kolmele kõige olulisemale välispoliitika tegijale - presidendile, peaministrile ja välisministrile.
President Toomas Hendrik Ilvesele ja Eesti välispoliitikale annab kokkuvõtvaima hinnangu üks endine minister, kes ütleb: "Kõik, mis Eesti välispoliitikas on viimase aasta jooksul head juhtunud, on tänu Ilvesele."
Ka Aberdeeni ülikooli politoloogiaõppejõud David Galbreath räägib Ilvesest ülivõrdes. "Välispoliitika mõttes on Ilvese ja Paeti kombinatsioon fantastiline. Ilvesel on retooriline võime tõesti särada ja see on hea. See tundub toimivat samuti, kui toimis Vaira Vike-Freiberga ja Artis Pabriksi tandem Lätis. Üks on laia haardega ning teine bürokraat või tehnokraat, kes on hea detailides, kuid mitte tingimata sõumees," märkib Galbreath. "Lisaks on Ilvesel suur kogemus ja ta on fantastiline diplomaat. Välispoliitika mõttes on ta ideaalne."

Omanik võib konfiskeeritud auto tagasi osta
Kohtuotsusega roolijoodikult ära võetud auto peab maha müüma maavalitsus.
Tartu maavalitsuse riigivara spetsialist Kaja Hakkaja ütles, et sel aastal on olnud või kestab kuus konfiskeeritud sõiduki enampakkumist, üks autodest kuulus roolijoodikule. "Huvi on väike, võimalik, et autode "kriminaalne minevik" hirmutab ostjaid," möönis Hakkaja.
Alghinna määrab maavanem Tartu maavalitsuse riigivara hindamise komisjoni ettepaneku põhjal. Komisjon omakorda pakub alghinna taoliste kasutatud autode müügikuulutuste ligikaudse keskmise hinna põhjal. Kui pakkumisi ei laeku, korraldatakse korduv enampakkumine madalama alghinnaga. Nii näiteks läks müüki 2003. aasta Citroen C5 (läbisõit 186 000 km) alghinnaga 139 000 krooni, kuid müügihind oli 86 000 krooni.

Kevadised küberrünnakud sundisid seadust muutma
Teistes riikides ei ole küberkuritegevust enamasti terrorismi alla liigitatud.
Aprillis ja mais Eestit tabanud ulatuslikud küberrünnakud sundisid justiitsministeeriumi algatama seadusemuudatuse, mis annab võimaluse käsitada küberkuritegevust terrorismina.
"Kuigi kõik kevadel toimunu on ka praegu karistatav, siis karistusseadustikus pole mitte kunagi mõeldud sellele, et küber-rünnakud võivad toimuda rahvaalgatuse korras ning rünnakute eesmärgiks ei ole isiklik rahaline kasu," selgitas eelnõu üks autoritest, justiitsministeeriumi õiguspoliitika nõunik Eneken Tikk.
"Meie muudatus on aprillirünnakutest ajendatud," lisas Tikk. "Mõnes mõttes meid sunniti seadust üle vaatama ja me tegimegi seda," rääkis ta ning lisas, et vahetu kogemuse või eraldi analüüsita ei tule sellise muudatuse tegemine õigusruumis lihtsalt pähe.

Laar: välisminister Paeti tahtmine tooks Eestile suured probleemid
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar kritiseeris reede õhtul erakonnakaaslastele saadetud kirjas koalitsioonipartnerist välisministrit Urmat Paeti, kes tuli sel neljapäeval valitsuskabinetti ettepanekuga anda luba Vene-Saksa gaasijuhtme rajamise eelseteks uuringuteks Eesti majandusvööndis.
"Meil polnud ega pole tahtmist nimetatud küsimust politiseerida ega kahtluse alla seada seni igati positiivselt kulgenud koostööd valitsuses. Seetõttu ei esinenud IRL mingite täiendavate seisukohtadega kuni läinud neljapäeval toimunud kabinetiistungini, kus välisminister esitas ettepaneku anda uurimisluba," kirjutas Laar.
"See ettepanek lõpeks Eestile tõsiste probleemidega. Tema esitatud argument, et Eesti võiks anda jaatava vastuse uurimistaotlusele ning seejärel eitava vastuse võimalikule taotlusele rajada Eesti majandusvööndisse gaasijuhe, on kahjuks naiivne," lisas Laar.

Tšernobõli tuumareaktor kaetakse teraskestaga
Ukraina valitsus sõlmis lepingu Prantsusmaa firmaga Novarka, mis katab 1,4 miljardi dollari eest 1986. aastal plahvatanud neljanda reaktori teraskestaga. Viie aasta pärast algavad võimude hinnangul reaktori demonteerimistööd, teatab BBC.
"Täna on tõenäoliselt esimene kord, kui saame avatud pilgul vaadata silma oma riigi ja rahvusvahelisele üldsusele ning öelda, et lahendus kaua aega kestnud probleemile nimega Tšernobõl on ametlikult leitud," teatas president Viktor Justšenko. Võimude hinnangul hakatakse viie aasta pärast reaktorit lahti monteerima.
190 meetrit laia ja 200 meetrit pika kuplitaolise kesta ehitab Prantsusmaa ettevõte Novarka praegu olemasoleva sarkofaagi peale. Reaktor sisaldab ekspertide hinnangul 95 protsenti tuumakütust (180 tonni), mis on olemasoleva ümbrise halva konstruktsiooni ja ilma tõttu muutnud ümbrise hapraks. Eraldi leping on sõlmitud USA ettevõttega Holtec, kes ehitab tuumajäätmetele ladestamiskoha.

Pretsedent: Leedus läheb kohtu alla mees, keda süüdistatakse tahtlikus HIVi nakatamise katses
Klaipeda politsei ja prokurör teatasid, et on valmis esitama süüdistuse mehele, kes veenis kaasosalist oma endist elukaaslast HI-viirusega nakatama, vahendab Baltic Times.
Süüdistuse kohaselt hankis 36aastane mees süstla HIVi nakatunud mehe verega ning andis selle edasi kaasosalisele, kes pidi nakatama armukadeda mehe endist elukaaslast. Kuriteo ajendiks oli asjaolu, et endine elukaaslane kohtus väidetavalt teise mehega.
Kaasosaline varitses naist maikuus kodu lähedal. Rünnak toimus naise uksest väljumisel, kaasosaline proovis naist süstlaga torgata, kuid viimasel õnnestus rünnakut vältida ja autosse pageda. Juhul, kui süüdistus käiku läheb, on tegemist Leedus pretsedendiga.
Armukadeda mehe kaasosalist ootab samuti ees süüdistus isikut ravimatusse haigusesse nakatamise ettevalmistamises.

Yahoo testib internetikeskkonda Mash
Pühapäeval teatas Yahoo, et kompanii testib esialgu veel piiratud kasutaskonnaga uut suhtluskeskkonda Mash, kirjutab Reuters.
Yahoo internetisait hakkab konkurendiks üle maailma kümneid miljoneid kasutajaid omavatele sotsiaalsetele suhtluskeskkondadele nagu Facebook, Orkut, MySpace või Bebo. Mash on veel ettevõtte ametliku teate kohaselt varajases testistaadiumis.
Mash on sõltumatu kaks ja pool aastat tagasi avatud Yahoo 360 teenusest, mis pakub blogi pidamise võimalust ja fotode üleslaadimist. Yahoo erinevaid teenuseid kasutab iga kuu 500 miljonit inimest.

USA turvafirma kaotas tapmiste tõttu Iraagis tegevusloa
Iraagi valitsus võttis USA eraturvafirmalt Blackwater tegevusloa, kuna firma töötajad olid segatud tulevahetusse, milles hukkus vähemalt kaheksa tsiviilisikut.
Iraagi siseministri kinnitusel on turvafirmal keelatud riigis igasugune tegevus, vahendab BBC.
Blackwateri turvatöötajad sattusid Bagdadis mässuliste rünnaku alla ja avasid vastutule, millega tapsid kaheksa tsiviilisikut.
Iraagis töötab tuhandeid erafirmade turvatöötajaid, kes on tihti "hambuni" relvastatud, kuid kriitikute sõnul jätavad nende oskused ja väljaõppe tihti soovida.
Iraagi siseministeerium kinnitas, et amet esitab süüdistuse kõigile turvafirmadele, kel tegevuses leiab tõendamist liigse jõu kasutamine. Võimuliialdusega vahele jäänud turvatöötajatel on keelatud Iraagis lahkuda ja ministeeriumi andmeil saadetakse nad Iraagis kohtu alla.

Madeleine'i vanemad püüavad nuuskurkoera käest pääseda
Madeleine McCanni vanemad on võtnud ühendust USA mehega, kelle advokaadid suutsid edukalt vaidlustada politseikoera abil saadud tõendite usaldatavuse.
Nimelt suutsid abikaasa mõrvas süüdistatava USA mehe advokaadid kohtunikule selgeks teha, et politsei väide, nagu oleks nuuskurkoer laiba lõhna tundnud, pole tõendiks sobiv. Sobimatuse tõestasid advokaadid sellega, et osutasid katsele, kus kolm uuritud koera eksisid lõhna leidmisel 6-7 korral 10-st, kirjutab The Times.
Nüüd loodavad Gery ja Kate McCann, et see juhtum aitab ka neil oma süütust tõestada.
Augusti alguses viidi Portugali verele ja inimjäänustele spetsialiseerunud Briti politseikoer, kes väidetavalt leidis "surma lõhna" mitmetelt esemetelt: sealhulgas ka proua McCanni riietelt ja Madeleine'i lemmikmänguasjalt.

Kesk-Euroopa sotsialistid allkirjastasid raketikilbi vastase deklaratsiooni
Kuue Kesk-Euroopa riigi sotsialistliku partei liidrid kirjutasid möödunud reedel alla deklaratsioonile, mis mõistab hukka USA plaani paigutada raketikilbi osad Euroopasse.
Deklaratsioon, millele kirjutasid alla vasakpoolsed poliitikud Tšehhist, Poolast, Sloveeniast, Slovakkiast, Austriast ning Saksamaalt, on Ameerika Ühendriikide raketikilbi ehitamise plaanidele väga tugev löök, vahendab Deutsche Welle.
"Me oleme murelikud otsuse üle, paigutada raketitõrjesüsteemi osad Tšehhi ja Poolasse, ning oleme sama meelt suure osaga nende riikide elanikest, kes ei taha raketikilpi oma kodumaal näha," ütles samuti deklaratsioonile alla kirjutanud Saksa sotsiaaldemokraatliku partei juht Kurt Beck.
Allakirjutanud kutsusid EL-i, NATO-t ja NATO-Venemaa nõukogu osalema tulevikus läbirääkimistel raketikilbi osas.
"Otsust ei tohi võtta vastu üksi vaid bilateraalselt, sest tegemist on küsimusega, mis puudutab tervet Euroopat," seisab deklaratsioonis.

Isehakanud parkimiskontrolörid teevad Moskva miilitsale muret
Moskva miilits teatas, et käesoleval aastal on linnas tabatud juba üle 200 isehakanud parkimiskontrolöri.
Enamus libakontrolöre tabati Moskva kesk- ja lääneosast. Miilitsa avalike suhete spetsialisti Jelena Usova sõnul on kaheksa inimest juba pettuses süüdi mõistetud, kirjutab Moscow Times.
"Libakontrolörid on pidev probleem," ütles ta. "Tavaliselt on üsna selge, kes on seaduslik kontrolör ning kes mitte: päriskontrolörid kannavad alati mundrit."
Moskva parkimiskontrolörid peavad kandma kollaseid veste ning märki millele on kirjutatud "gorodskaja služba" (linnateenistus). Märgil on kirjas ka töötaja identifitseerimisnumber ning tal peab olema kaasas printer trahvikviitungite väljastamiseks.
Libakontrolöride meelispaigad on väiksemad tänavad elamurajoonides või kaubanduskeskuste lähistel.

Katoliku kirik: ka ajusurmas on elu elamist väärt
Intervjuus Vatikani raadiole teatas püha isa Augustine Di Noia, et elu on ka vegetatiivses seisundis väärt elamist ning seega ei tohi seda ka lõpetada.
"Elu on jumala kingitus ning kiriku seisukoht on, et selle kingituse üle pole õigust kellelgi otsustada, kaasa arvatud haigel inimesel endal," teatas Di Noia.
Viimatine Vatikani seisukoht on tingitud aastaid kestnud debatist, mis sai alguse pärast eelmise paavsti Johannes Paulus II poolt vegetatiivses seisus inimese toitmise lõpetamise hukka mõistmist, vahendab Reuters.
Johannes Paulus II avaldas oma seisukoha 2004. aastal, kui USA-s käis elav debatt Terry Schiavo saatuse üle, kelle aju oli parandamatult kahjustatud. Kiriku seisukohad jäid toona kaotajaks ning Schiavo ühendati toitevoolikutest lahti ning ta suri 2005. aastal.

Prantsuse välisminister hoiatab maailma Iraani sõja eest
Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner leiab, et maailm peaks valmistuma Iraani tuumaprogrammi pärast sõtta astuma.
"Me peame valmistuma kõige hullemaks ja kõige hullemaks on sõda," ütles Kouchner BBC vahendusel.
Ministri sõnul peaksid läbirääkimised Iraaniga lõpuni kulgema, kuid ta toonitas, et Iraani valduses olev tuumarelv ohustaks kogu maailma.
Kouchneri sõnul on paljudel Prantsuse firmadel soovitatud Iraani mitte investeerida.
"Me ei keela Prantsuse firmadel Iraani investeerida. Me oleme neil soovitanud seda mitte teha," ütles minister. "Ma arvan, et seda on kuulda olnud ja me ei ole ainsad, kes on seda teinud."
Iraan eitab huvi tuumarelva omandamise osas ning väidab, et soovib tuumajaamad ehitada tsiviileesmärgil.
Samas on Iraan korduvalt tagasilükanud ÜRO nõudmised uraani rikastamise lõpetamiseks, mille eesmärgina näevad lääneriigid tuumarelva toomist.

Putin ehmatas teadlasi presidendikandidaatidega ja rääkis habemega anekdoodi
Reedel ajakirjanike ja teadlastega kohtunud Venemaa president Vladimir Putin nimetas kolm üllatavat presidendikandidaati ja jutustas onupojapoliitikat puudutavale küsimusele vastuseks anekdoodi.
President Vladmir Putin kohtus möödnud reedel Sotšis umbes 40 välismaise akadeemiku ja ajakirjanikuga. Kolm tundi kestnud kohtumisel teatas riigipea, et viiel inimesel on reaalne võimalus tema järglaseks saada, kirjutab The St. Petersburg Times.
President soostus nimetama neist kolme nimed: peaminister Viktor Zubkov, Jabloko juht Grigori Javlinski ja kommunistide juht Gennadi Zjuganov.
Kõigi üllatuseks ei maininud Putin esimesi asepeaministreid Sergei Ivanovi ja Dmitri Medvedjevit enne, kui talt selle kohta aru päriti.
Üks Putiniga kohtunutest oli Harvardi professor Marshall Goldman, kes nähtust-kuuldust The Saint Petersburg Times'iga kõneles.

O.J.  Simpson vangistati taas
Kümmekond aastat tagasi oma naise mõrvas süüdistatud endine ameerika jalgpallitäht O.J. Simpson arreteeriti Las Vegases süüdistatuna relvastatud röövis.
Simpsonit hoitakse vahi all süüdistatuna Las Vegase hotellitoas toimunud relvastatud röövis ning endisel superstaaril ei ole võimalus ka kautsjoni vastu vabaneda, vahendab Reuters.
60-aastane Simpson vahistati Palmsi hotellis pühapäeval ning lisaks röövile ootab teda ees tõenäoliselt ka relvaga ründamise, vandenõu ning varguse süüdistus. Kui Simpson süüdi peaks mõistetama, siis ootab teda ees kuni 30-aastane vanglakaristus.
Lisaks Simpsonile on röövis kahtlustatavana arreteeritud veel üks mees ning taga otsitakse veel nelja. Las Vegase politsei andmeil üritati röövida spordisuveniiridega hangeldajat, kellel oli suur kogu Simpsoniga seotud suveniire.

Vietnam tagastas Venemaale tuumapommimaterjali
Vastavalt USA ja Venemaaga sõlmitud terrorismivastasele kokkuleppele eemaldas Vietnami valitsus sel nädalavahetusel riigi ainsa tuumajaama reaktorist tuumapommi jaoks mõeldud uraani.
Peamiselt teaduslikeks uuringuteks olevas Dalat tuumareaktoris kasutatakse edaspidi 20-protsendilist rikastatud uraani, vahendas Reuters Vietnami valitsuse teadet. Siiani kasutas tuumajaam 36-protsendiliselt rikastatud uraani, mida saab kasutada tuumapommi tootmiseks.
Vietnami tuumaagentuuri sõnul sündis valitsuse otsus Vietnami, Ameerika Ühendriikide ja Venemaa eduka koostöö tulemusena.
Märtsis allkirjastasid Vietnami ja USA riigipead tuumaalase kokkuleppe ning Vietnam nõustus saatma kõrgelt rikastatud uraani tagasi Venemaale, kust see algselt imporditi.
Eelmise aasta novembris külastas USA president George W. Bush teise USA presidendina Vietnami. USA ja Vietnam taastasid diplomaatilised suhted 1995. aastal.

Venemaa laskis anarhistid vangist välja
Möödunud nädala lõpus pääsesid Venemaal vahi alt kaks anarhisti, kes istusid kuu aega trellide taga kahtlustatavana 15. augustil Peterburi rongi rööbastelt välja ajanud plahvatuse korraldamises.
Mõlemad anarhistid - Andrei Kalenov (29) ja Denis Zelejuk (22) - andsid vabanemiseks lubaduse mitte lahkuda Novgorodi regioonist, vahendab The St. Petersburg Times.
Miilitsal on veel vahi all kolmas kahtlustatav, tšetšeen Khasan Didigov (25).
Kellelegi kolmest noormehest pole ametlikku süüdistust esitatud ja Peterburis inimõiguste kaitsega tegelevate organisatsioonide hinnangul pole noormeeste nii pikk kinnipidamine olnud millegagi põhjendatud.
Peterburi inimõiguste kaitse organisatsiooni Demokraatlik Venemaa juhi Ruslan Linkovi sõnul kehtib Venemaal süütuse presumptsiooni asemel süü presumptsioon: kahtlustatav on süüdi seni, kuni tal õnnestub oma süütust tõestada.

Kreeka valimised võitis valitseva peaministri partei
Kreekas nädalavahetusel toimunud parlamendivalimised võitis valitseva peaministri Costas Karamanlise konservatiivide partei.
Sotsialistide partei jäi seekord opositsiooni, vahendab BBC.
Hetkeks, mil enamik hääli oli loetud, edestas peaminister Karamanlise partei Uus Demokraatia oma peamist rivaali George Papandreou sotsialistlikku erakonda ligi nelja protsendiga.
Uus Demokraatia saab riigi 300 kohalisse parlamenti saata 154 saadikut, mida on 11 võrra vähem kui möödunud valimistel.

Tai odavlennufirma lennuk murdus maandudes kaheks
Tai ettevõttele One-two-go kuulunud reisilennuk MD-82 purunes Phuketi lennuväljal.
Eileõhtuste andmete järgi oli pooleks murdunud ja süttinud lennukivrakist leitud juba 88 hukkunut. Pääsenute arvuna räägiti 42 haiglasse viidust, kellest 28 jäeti arstide hoole alla.
Lennuga OG269 Bangkokist Phuketi teel olnud 123 reisija ja seitsme meeskonnaliikme seas oli teadaolevalt 74 tailast, ülejäänud olid peamiselt eurooplastest turistid. Eestlasi esialgsetel andmetel lennukis ei olnud.
Enamik ellujäänutest pääses tänu sellele, et lennukikere rebenes ja nad hüppasid lihtsalt välja. Mõned aga jõudsid enne seda näha oma selja taga lennukis leekide küüsi jäänud inimesi, kellel polnud enam ellujäämisvõimalust. Osal pääsenutest olid tõsised põletushaavad.

Hinnatõus teeb Itaalia magusa elu kibedaks
Itaallastest on saanud üks kõige enam elu- ja lauamõnusid nautivaid rahvaid, kuid nüüd hakkab la dolce vita ehk magus elu kibedamat maiku võtma.
Äsja avaldatud statistika järgi on tarbimine viimastel kuudel võrreldes mullusega kümnendiku võrra vähenenud.
"Kui vaadata selle aasta kaupade ja teenuste hindade tõusu ja suurenenud maksukoormust, siis keskmiselt kulutab Itaalia pere nüüd aastas 1000 eurot rohkem ja aina sagedamini tuleb äraelamiseks laene võtta, sest palk on jäänud peaaegu samaks," kurdab Elio Lannutti tarbijaühingust Adusbef.
Loobuti puhkusereisidest
Vähem kulutatakse ennekõike ilu- ja meelelahutustoodetele, aga ka riietele ja jalatsitele ning olmetehnikale. Kuna lastele ei saa koolitarbeid ostmata jätta, loobusid paljud pered suvel ka puhkusereisist.

Kurikaelad varastasid Pääsküla rabast 25 meetrit laudteed
Pääsküla rabasse rajatava loodusõpperaja laudteest varastati möödunud nädalavahetusel umbes 25 meetri jagu puitu ning tee tegemiseks mõeldud materjali.
Osa laudteest oli lahti kruvitud ning ootas äraviimist, teatas Nõmme linnaosavalitsus.
Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra sõnul on kahetsusväärne, et õpperada juba enne selle lõplikku valmimist lihtsalt ära varastatakse. Tema sõnul tekitati vargusega umbes 35 000-40 000 krooni kahju.
Vakra sõnul plaaniti rada algselt juba oktoobris avada, kuid nüüd võib raja avamine lükkuda kevadesse.
Valmivale õpperajale tulevad infotahvlid, vaateplatvormid, istepingid ja prügikastid. 1,5 km ulatuses ehitatakse laudteid, vastavalt projektile rajatakse ka purded ja trepid. Valmiv rada saab õppe- ja puhkekohaks kooli- ja lasteaialastele ning täiskasvanutele.

Pro Kapitali ärikeskuse taha kerkivad ärid ja korterid
Parkimisplatsi asemele tuleb 222 kohaga kahekorruseline maa-alune parkla.
Osaühing Larinello tahab Narva maantee äärse Pro Kapitali ärikvartali piirata kahe korrusmajaga ja viia parkimise maa alla, et muuta õu õdusaks äritänavaks.
EA Rengi lahenduse järgi kerkivad 0,4 hektarile eluruumidega ärihooned, kõrguspiiriks on endisest Eesti Kaabli tootmishoonest ärikeskuseks ümber ehitatud Pro Kapitali maja. Aedvilja tänava poole tuleb arhitekt Tiit Trummali lahenduses seitsmekorruseline elamu, Jõe tänava poole kuuekorruseline ärimaja. Õuest on kavas kujundada vabakujuline tihe, haljastatud äritänav.
Et vabaneda autodest, tuleb 1998. aastast tegutseva parkimisplatsi asemele 222 kohaga kahekorruseline maa-alune parkla, kuhu pääseb nii Jõe kui ka Aedvilja tänavalt. "Suured klaaspinnad annavad avarust ja valgust. Ilus linnaruum ümberringi, pole põhjust seda kinni ehitada, et oleksid tummad seinad," ütles Trummal.

Vabatahtlikud puhastasid Snelli tiigi rämpsust
Hauster Kinnisvara ning Tallinna linna ja Eesti suurima sukeldumisklubi Maremark koostöös puhastati laupäeval Snelli tiik ja seda ümbritsev park.
Heategevusüritus korraldati juba seitsmendat korda projekti AWARE (Aquatic World Awareness, Responsibility and Education) raames. Selle 1989. aastal loodud mittetulundusorganisatsiooni eesmärk on tõsta inimeste keskkonnateadlikkust.
15. septembril kogunes ligi miljon vabatahtlikku sukeldujat ja veesõpra üle maailma selleks, et puhastada veekogusid kõikvõimalikust prahist.
Lisaks sukeldujatele pakkus laupäevane heakorraaktsioon palju huvitavat ka neile, kes jäid kahe jalaga maa peale. Tehti pargi heakorratööd, toimus laste tervisejooks ümber tiigi, Eestimaa looduse fondi naftatõrjeprojekti tutvustus, Tallinna keskkonnaameti teavitustöö ning koerte paraad.

Täna algab Tallinnas autovaba nädal
Täna algavad Tallinnas autovaba nädala üritused, mis kulmineeruvad 22. septembril autovaba perepäevaga Tammsaare pargis.
Euroopa autovaba nädalat korraldatakse kuuendat korda ja seekord on selle teema "Inimsõbralikud tänavad". Keskkonnaametit kureeriva abilinnapea Deniss Boroditši sõnul ei tekita autovaba nädala üritused Tallinnas liiklusummikuid juurde, sest tiheda liiklusega tänavaid ürituste korraldamiseks ei suleta.
Ole keskkonnasõbralik
"Autovaba nädala eesmärk ei ole autojuhtide diskrimineerimine, vaid liiklemisalase teadlikkuse tõstmine. Linnakodanikud peaksid mõtlema sellele, kuidas vähendada igapäevaseid autosõite, et luua linnas meeldiv ja ohutu elukeskkond," selgitas Boroditš.

Kohus koolipoisi mõrvas süüdistatava nooruki üle jätkub kinniste uste taga
Süüdistuse järgi tappis Keijo Martin mullu mai keskel eriti piinaval viisil Pärnu-Jaagupis oma koolikaaslase, 16-aastase Sveni.
Taotluse kohtuistung kinniseks kuulutada tegi Martini advokaat Paul Järve 11. aprilli istungil, kui asja arutamine algas, kirjutab Pärnu Postimees. Järve põhjendas taotlust kriminaalmenetluse seadustiku sätetega, mis lubavad kohtuistungi kinniseks kuulutada kõlbluse, perekonna- või eraelu kaitseks, samuti alaealise huvides.
Järve tõdes, et Martin pole küll enam alaealine, kuid kuriöö pani ta toime alaealisena. Alaealised on aga paljud tunnistajad, kellel Järve hinnangul võib suure rahvahulga ees olla keeruline ütlusi anda.
16aastase Sveni surnukeha leiti 2006. aasta mai lõpus Pärnu-Jaagupi lähedalt maanteeäärsest metsast. Tapatöö pandi toime kõigest paarisaja meetri kaugusel nooruki kodust.

Viimsis tapeti mees
Möödunud laupäeval leiti Viimisist ühest eramust senituvastamata mehe surnukeha.
Politseiameti teatel leiti laip kella 12: 50 ajal Miiduranna külas Ranna teel asuvast eramust.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et alustatud on kriminaalmenetlust tapmise paragrahvi alusel. Praeguse seisuga kahtlusaluseid veel ei ole.
Politsei selgitab juhtunu täpsemaid asjaolusid.

Aravete: vilistlased tulid kodukooli õpetama
Uus õppeaasta algas Aravetel tõeliselt rõõmsalt, sest maakooli on tagasi pöördunud noored, kes koolipingis istumise staatusest on tõusnud positsioonile, kus võib juba teistele tarkusi jagada. Esimest õpetaja-aastat alustasid ajalooõpetaja Katre Põder ning algklassiõpetaja Kettrud Väisanen.
Peeter Rist

Leedu: meie mees maailma künnimeistrite konkurentsis
Urvaste vallas Kassi külas elav Eesti künnimeister Indrek Zilensk sai nädalavahetusel Leedus toimunud künni MM-il 17. koha. Indrek kahetseb, et esimesel päeval ületas ta ajalimiidi ja kaotas kindlasti päris mitu kohta.
Margus Konnula

Ruhnu: teeparandus tõi saare esimesed kiirusepiirangud
Küla lõpus ja Ringsu tee servas seisavad Ruhnu saare teadaolevalt esimesed neli ametlikku kiirust piiravat liiklusmärki 50 km/h. Ruhnu sadamast külla suunduvat peateed ootab tolmuvaba kate eeldatavasti järgmiseks aastaks. Mustkatte saab tee pärast ühise vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamist parimal juhul 2008. aastal.
Kadri Tukk

Lääne-Virumaa: kunstnikud pandi kaardile
Laupäeval tõmbasid Rakvere Galerii ning Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts värvilise ringi umber maakonna kunstile ja käsitööle. Esmakordselt Eestis on ühe kaardi peal koos kogu maakonna kunstnikud, käsitöökojad, meistrid, galeriid - kokku on neid 69. Kaardi kujundas Rakvere kunstnik Priit Verlin. Kaarti näidati aga sõna otseses mõttes maakonnale ringi peale tehes - buss kõigile soovijatele reisis päeva jooksul läbi kuue paiga üle maakonna ja jõudis õhtuks Rakvere Galeriisse, kus avati päeva jooksul valminud aktijoonistuste näitus.

Hiiumaa: hiidlased rääkisid ajaloost ja käratasid autolavka pärast
Eelmisel laupäeval sai Kassaris kokku aktiivne ja tegus Hiiumaa külarahvas, külade päeva eestvedajaks oli seekord Kassari haridusselts. Keskpäeval alustati kabelis "inimeseks olemisega" ehk jumalateenistusega. Jätkati seltsimaja saalis, kus Helgi Põllo Hiiumaa muuseumist rääkis Kassarimaast ja Kassariga seotud inimestest. Eesti suuruselt viienda saare nimesaamislugusid on õige mitu - kaskede saar, kasside saar, Kasjanovi saar või Hiiumaa kaas-saar. Kahest saarest - Kassarist ja Orjakust - kokkukasvanud maa piirid on looduses peaaegu märkamatud, aga rahva meeles tajutavad ometi, sest sadakond aastat tagasi käis kuskilt kihelkondade piir.
Ilukõnede kõrval käratati ka. Poebussi pärast, mille Hiiumaa Tarbijate Ühistu plaanib seisma panna. Ühistu tahab, et vallad bussireise toetaks. Mõni aasta tagasi oli sama asi jutuks, aga siis jäi poebuss valdade toetuseta käiku. Hiiumaa Tarbijate Ühistu juht Ago Kohari aga sel korral enam sellist võimalust ei näe. Ja nüüd peavad vallad otsustama, mis ja kas ja kuidas.

Urvaste mõis: Elustusid mälestused vanast meiereist
2. septembril alustati tööga Urvaste mõisa vana meierei aseme korrastamiseks. Külarahvas korjas prahti, põletas roikaid ja võsa ning viis osa katkisi kive taluteede täiteks. Lagunev meierei on siinseid elanikke kurvastanud juba kümneid aastaid. Nüüd aga tekkis õige mitu mõtet, kuidas paika korrastada, et siia oleks külarahval hea tulla ning kuidas meierei lugu kohapeal jäädvustada. Kokkukäimiskoht on seal praegugi, kuna kaks korda nädalas peatub meierei juures autolavka.
Enne talve plaanib mõisarahvas teha veel 1-2 ühiskoristust. Oma abi on valla kaudu pakkunud ka Pokukoja ehitaja, sest suure osa vajaminevatest tellistest sai Pokukoda just vana meierei müüridest.

Märjamaa ja Türi: vallad vahetasid külaliikumise kogemusi
Märjamaa valla külaliikumist korraldava ühenduse esindajad käisid Türil tutvumas sealse töökorraldusega. Mõlemad vallad laienesid naabritega liitumise läbi. Märjamaal moodustus siis külaliikumist juhtiv mittetulundusühing altpoolt tuleva algatuse korras ja sellest on saanud omavalitsusele tugev koostööpartner, Türi vallas on ametis külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist.
Mõlema poole külaliikumise ja seltsitegevuse korralduses on mitmeid sarnasusi, näiteks tegevuse projektipõhine rahastamine. Märjamaa näitas ka külavanema tunnistust, märki ja pildiga töötõendit, mis valitud külavanemale antakse üle iga-aastasel külaliikumise tänupäeval. Türi vallas kompenseeritakse vallaga lepingu sõlminud külavanema tööd igal aastal 2500 krooniga. Need asjaolud pakkusid vastastikku suurt huvi.

Lohusuu: pritsimehed juubeldasid
Lohusuu
Tiheasustusega rannakülade elanikele on kohaliku komando olemasolu hädavajalik, sest tulekahju korral päästeameti auto kohaletõttamist ootama jäädes võib maha põleda pool küla. Pritsumehed ise kiidavad oma tuletõrjeautot: "Kümme aastat tagasi komando ristsetel näitas ta oma jõudu, šampusepudel ei läinud nimepanemisel kuidagi katki." Praeguseks on ära hoitud nii mõnigi suurem tulekahju, käidud abiks metsatulekahjude kustutamisel. Seda viimast on teha saanud küll niipalju kui vallal vajalikku bensiiniraha on jagunud.
Rahanappuse üle kurtsid valla juubelikõnedes ka vallajuhid ja tõid kahetsusega näiteks rikastest lähivaldadest - Mäetaguselt, Illukalt. Lohusuu kooli direktor Heili Eiche aga nentis sõnavõtus, et pole mõtet kurta - vähemalt on valla inimestel kindel jalgealune - pole karta, et kaevandatud maapind kokku vajub või vesi kaevust otsa saab.

Läti majandusminister Strods astus täna pärastlõunal tagasi
Jurijs Strods teatas soovist isiklikel põhjustel amet maha panna, kirjutab Baltic Times.
Nädalavahetusel peaminister Aigars Kalvitisele teatatud tagasiastumissoovi kommenteeris peaminister täna hommikul Läti Raadios: "Minister soovib tagasi astuda perekondlikel ja isiklikel põhjustel. Ilmselt teeb ta lõpliku otsuse lähipäevadel," ütles Kalvitis intervjuus. Pärastlõunal oli selge, et Strods loobub majandusministri positsioonist lõplikult.
Baltic Timesi hinnangul on Strods ministrina seisnud mõnda aega silmitsi läbikukkumisega. Vaatamata Läti meedia suurtele pealkirjadele pidurdamatust inflatsioonist ja ülekuumenenud majandusest, pole majandusminister andnud kommentaare ja teinud märkimisväärseid samme.

Pangad on krediidikriisi tõttu kaotanud 30 miljardit dollarit
Maailma investeerimispangad on globaalse krediidikriisi tõttu peagi kaotanud ligi 30 miljardit dollarit.
Paljud ettevõtted peaksid sel nädalal avaldama kvartaliaruanded ja analüütikute hinnangul tuleb investeerimispankadel korstnasse kirjutada 10 protsenti laenude 300 miljardi dollari suurusest koguväärtusest, vahendab BBC.
The Sunday Times'i hinnangul jääb mõni firma täiesti kasumita.
Samal ajal plaanb USA Föderaalreserv kärpida USA intressimäärasid 0,25 või 0,5 protsendipunkti võrra.
Rahalaenamise soodustamisega loodab Föderaalreserv saavutada seda, et inimesed hakkavad rohkem kulutama ja investeerima - see aga elavdaks majandust.

Valitsus plaanib pensioni nelja aastaga kahekordistada
Täna koosviibinud koalitsioonierakonnad jõudsid kokkuleppele pensionide suurendamise mehhanismis, prognoosi kohaselt tõuseb pension 2011. aastaks kahekordseks.
Reformirekonna peasekretär Kristen Michal ütles Päevaleht Online'ile, et prognoosi kohaselt tõuseb pension 2008. aastal 4580 kroonini, 2009. aastal 5330 kroonini, 2010. aastal 6100 kroonini ning 2011. aastal 6758 kroonini.
Michali sõnul suurendatakse pensionide kahekordistamiseks sotsiaalmaksu laekumisest sõltuvat osa ja pensioni baasosa.
Pensionitõusuks vajalik eelnõu peaks riigikogusse jõudma veel sellel aastal.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja sõnul toovad muudatused kaasa baasosa kasvu ennaktempos võrreldes aastahinde kasvuga ning teisalt suurendatakse sotsiaalmaksu laekumisest sõltuvat osa ning vähendatakse tarbijahinnaindeksist sõltuvat osa.

Lipstok: Eesti peaks hoiduma lisaeelarvest
Eesti Panga president Andres Lipstok avaldas arvamust, et Eesti peaks käesoleval aastal hoiduma lisaeelarvest ning ka kulutuste suurendamisest järgmisel aastal võrreldes kevadel planeerituga
Andres Lipstok esines antud avaldusega Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni lõunasöögil, kus arutati peamise teemana Eesti majanduse väljavaadete üle. Lipstoki arvates peaks Eesti oma prognoosides jääma pigem konservatiivseks ja mitte võtma tulevikus liiga suuri kohustusi, seda eelkõige läbi sotsiaal- ja palgapoliitika, mis võivad oodatult kiirem majanduse aeglustumise korral seada riigi raskete valikute ette.
Suurettevõtjatele tehtud pöördumises rääkis Andres Lipstok, et Eesti majanduse jahtumine on alanud. "Seni on jahtumine toimunud sujuvalt ega ole kaasa toonud majanduse pikaajalise konkurentsivõime langust, see tähendab, et ei ole alust arvata justkui ühildumine Euroopa Liiduga peaks keskpikas perspektiivis oluliselt aeglustuma," ütles Lipstok, lisades, et oht Eesti konkurentsivõimele on siiski olemas, millele viitab eeskätt tootlikusest kiirem palgakasv.

Microsofti hiigeltrahv jäi jõusse
Euroopa kohtu esimene instants jättis Microsoftile monopoolse seisundi kuritarvitamise eest määratud 497 miljoni euro suuruse trahvi jõusse.
Microsofti süüdistatakse monopoolse seisundi kuritarvitamises, kui tekitas konkurentidele serveritarkvara ning meediapleierite levitamisel raskusi, vahendab BBC.
Microsoftil on aega kaks kuud, et kohtuotsus edasi kaevata ning ülisuure tõenäosusega tarkvarahiid selle sammu ette ka võtab.
Otsusega kohustati Microsofti hüvitama 80% Euroopa komisjoni kohtukuludest, kuid ka Euroopa komisjonil on kohustus teatud osa vastaspoole kulude hüvitamiseks. Komisjonile on kohtuotsus suureks võiduks, sest viimase aasta jooksul ollakse kaotanud mitmeid kohtukäike monopolide vastases võitluses.
2004. aastal kohustati Microsoftil kindlustada enda tarkvara sobivus ka teiste operatsioonisüsteemidega ning andma teistele tarkvarafirmadele enda programmide kohta infot. Samuti sunniti Windows operatsioonisüsteemi müüma ka ilma Windows Media Playerita.

Kasvavad riskid tõstavad laenuraha hinda
Balti riikide ja maailmamajanduse ebastabiilsuse jätkumisel võib Eesti ettevõtjaid oodata investeerimislaenude järsk kallinemine, kuna suuremad kommertspangad ähvardavad intressimarginaalid lähema aasta jooksul mitmekordistada.
Kui viimastel aastatel on keskmine äriühing intressideks tasunud umbes 4-5 protsenti laenusummast, siis peagi võib intressimäär kerkida kahekohaliseks numbriks, kirjutab Äripäev.
"On selge, et kui majanduskeskkond muutub ebastabiilsemaks, tuleb seda laenuandjatel kompenseerida kõrgema intressimarginaaliga," sõnas SEB Eesti Ühispanga jaepangandusdivisjoni juht Riho Unt.
"Lähitulevikus võiks oodata keskmise ettevõtte intressimarginaaliks 2-3 protsenti, aga kui maailmaturgudel peaksid probleemid oluliselt süvenema, siis 4-6 protsenti," nentis Unt. Tema sõnul toimub intresside tõus nimetatud tasemeteni järk-järgult aasta kuni pooleteise jooksul.

Pindi Kinnisvara: praegu ei tasu korterit müüa
Rasked ajad kinnisvaraturul sunnivad inimesi ostu või müügi edasi lükkama ning seetõttu sõlmitakse aina rohkem üüritehinguid, mis üürihinnad kiiresti tõusma panevad ja müügi mõttetuks muudavad.
AS Pindi Kinnisvara eluruumide osakonna juhataja Pärle Sepping-Raud arvab, et selle aasta algusest on üürihindade tõus olnud kuni 10 protsenti, suurem hinnatõus toimus eelmisel aastal ära, kirjutab Äripäev.
ERI Elamispindade Kinnisvara tegevjuht Mart Saa kinnitas, et üüriturul on tõepoolest hinnad tõusnud päris korralikult. Seda eriti süda- ja kesklinnas, kus hinnatõus oli 25 protsenti.
Heaks näiteks on ehk umbes 50ruutmeetrise korraliku 2toalise hind kesklinnas, mis aasta tagasi maksis koos kommunaalidega 4500-5500 krooni, ent tänaseks on tõusnud vahemikku 7500-8500 kroonini kuus. "Magalates nii suurt tõusu ei ole olnud, aga 1500 krooni korteri koha ehk ikka," märkis ta.

Telefonikaartide sassiminek tõi neljatuhandese arve
Elisa kõne- ja internetikaardi segi ajanule läks äpardus maksma üle 4000 krooni.
Kui Elisa klient Andi (nimi muudetud) sai tavapärase ligi 600-kroonise telefoniarve asemel 4500-kroonise, selgus kohe ka üüratu summa põhjus. Mees oli segi ajanud oma täiesti ühtmoodi välimusega Elisa kõne- ja M-interneti SIM-kaardid ning arvates, et telefonis on internetikaart, surfas rahumeeli netis.
"Ma ei teadnudki, et ka kõnekaardiga saab netti minna," selgitab mees, miks ta ei osanud eksitust kahtlustadagi. Ka kasutab mees mõlemal kaardil üht ja sama esindusest antud PIN-koodi.
Andi tunnistab, et ajas kaarte kuu jooksul segi rohkem kui üks kord. Kui seda poleks juhtunud, tulnuks tal interneti eest maksta 99 krooni - nii nagu M-internet 99 pakett ette näeb - ja kõnede eest 500 krooni - see on Andi Elisa 500 kõnepaketis ette nähtud miinimumsumma.

Kolm õppelaeva seisavad kasutult
Kaks kalalaeva ja üks sõjalaev ei sobi ilma ümber ehitamata kuidagi õppelaevadeks.
Kuigi haridusministeerium on otsustanud, et maksab Taanile välja juba rohkem kui aasta tagasi võlgu jäädud sõjalaeva Losseni, millest saab Eesti mereakadeemiale õppelaev Kristiina, ei ole sellest esialgu suurt kasu. Ilma ulatusliku ümberehituseta ei saa laeva õppetööks kasutada.
Lennusadamas seisva Losseni kaitasudele on kulunud ka mereakadeemia struktuuri kuuluva merekooli praktikarahad, mille eest õppurid pidid minema tarkust koguma kooli laevadele Solveig ja Pedassaare.
Seetõttu seisavadki kalalaevad lihtsalt sadamas. Laevad anti koolile üle juba rohkem kui aasta tagasi põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) programmiga ja kus laeva loovutajatele maksti miljoneid kroone toetusi. Merekooli direktor Rein Ausmees möönab, et kui Solveigi peal on õppurid laeva mehhanisme uurimas käinud ja laev asub veeteede ameti Hundipea sadamas, siis Pedassaare seisab endiselt Hiiumaal Dagomarile kuuluvas Suursadamas.

Nukuteatri lavastus võitis Valgevenes peapreemia
Eesti nuku- ja noorsooteatri nukulavastus "Tsuhh, tsuhh, tsuhh…" võitis 8.-14. septembrini Valgevenes Brestis toimunud rahvusvahelisel teatrifestivalil Belaja Veža lastelavastuste võistlusprogrammi peapreemia.
"Kokku osales Valgevene ühel mõjukamal festivalil truppe 25 riigist üle maailma, sealhulgas Armeeniast, USA-st, Tadžikistanist, Inglismaalt ja Argentiinast. Võistlusprogramm koondas draama-, muusika, tantsu- ja lastelavastusi," ütles teatri esindaja Anna-Liisa Õispuu.
Kõige väiksemale teatripublikule mõeldud rongisõiduloo "Tsuhh, tsuhh, tsuhh…" autor ja lavastaja on nukuteatri raudvara Helle Laas, sirmi taga mängivad Helle Laas, Are Uder ja Riho Tammert.

Ene Mihkelson esineb Apollo kirjandusklubis
Tallinn
Esimeseks külaliseks on kirjanik Ene Mihkelson, kelle viimane romaan "Katkuhaud" ilmus sellel kevadel.
Õhtut juhtima, Mihkelsonile ja publikule küsimusi esitama ning kindlasti ka oma arvamust avaldama on lubanud tulla kirjanik (:) kivisildnik.
"Isegi kui te pole jõudnud Ene Mihkelsoni teoseid lugeda, tulge kohale ja kuulake, mida on öelda autoril ning teistel klubilistel," ütles Tiia Laul Apollo kirjandusklubist.

EFK avas uue hooaja Nigulistes
Reedel leidis Niguliste kirikus aset Eesti filharmoonia kam-merkoori (EFK) hooaja avakontsert, mida juhatas endine peadirigent Paul Hillier.
Kavasse kuulus Veljo Tormise, Cyrillus Kreegi, Jean Sibeliuse ja Erik Bergmani looming. Enamikus oli tegemist teostega, mis kuuluvad praeguseks kooriklassikasse ning seega võib vist öelda, et programmiga oli mindud n-ö kindla peale välja.
Eesti filharmoonia kammerkoor (EFK) pole asjata maailmas kuulsaim Eesti koor, mis on pälvinud palju tähelepanu ja auhindu. Selgi kontserdil jäi kõrva koori väga ilus, ühtne ja puhas kõla ning hea dünaamika, rääkimata küpse ja särava häälega solistidest (Niguliste kontserdil soleerisid Sibeliuse "Armastajas" Iris Oja ja Aarne Talvik ning Bergmani "Lapponias" Iris Oja ja Allan Vurma).
Kahju oli vaid sellest, et Niguliste kauni saali akustika neelas selle nõudliku repertuaari mõned olulised nüansid.

Allhoovuste kohustuslik ülevaatus kultuurifestivalil Plektrum
Omas ajas ning ruumis on Plektrum õige koha peal, kuid kuhu ta kavatseb lõpuks tüürida?
Mis ta siis õigupoolest peaks olema, see Plektrum? 21. sajandi Operatsioon B? Võimalik. Ma ei välista, et praegused paariküm-nesed räägivad aastal 2017 uutele paarikümnestele Plektrumitest samasuguseid legendi-hõngulisi jutte nagu praegused kolmekümnesed praegustele paarikümnestele Operatsioon B-dest. Looduse tühjad kohad.
Plektrum on agressiivne festival. Tema kollased plakatid vaatasid vastu igalt poolt, ta joonistas end välisministeeriumi seinale, rääkis tähtsat juttu ruumist, andis proovida VJ-pulti, katsus oma käpa alla saada kõiki - VJ-sid, DJ-sid, sülearvutite ja elektrikitarridega muusikuid žanrist sõltumata - proovides (ala?) teadlikult olla subkultuuride ühiskassa. Veel pole Plektrum enesega rahulolev põrandaalune peavool. Rahulolule järgneb lahustumine. Ja nende kahe paratamatu etapini on Plektrumil veel aega. Niikaua saame jälgida subkultuurisuhkruterade tantsu tormises teeklaasis.

Metsapaparatsode looming Matsalus
Kolmapäeval kogunevad Matsallu, rändlindude rahvusvahelisse lennujaama, suleliste ja karvaste auks pildipidu pidama filmi- ja loodusinimesed.
Kui viiendat korda toimuva festivali algusaastatel rõõmustasid silma vaid lähinaabrite looduselood, siis tänavu kandideeris võistlusprogrammi 135 filmi 40 riigist, näiteks Tšiilist, Ecuadorist ja Jaapanist. Tutvust saab teha eksootiliste sõraliste, suurte kaslaste, müstiliste tiiburite, minkide, kotkaste ja liblikatega.
Filmiprogrammi avab Rein Marani film "Eesti kotkad". 2005. aastal filmiga "Talumehe elu maa peal" peapreemia pälvinud Peter Gerdehag toob festivalile portreefilmi "Hobusemees". Mullu Austraalia loodusemeest John Wamsleyt portreteerinud Natasha Calestreme esitleb tänavu filmi "Laurie Marker - armunud geparditesse" ja filmiga "Musta kaimani mõistatus" esinenud Luc Riolon toob filmi "Alguses oli muda". Austria filmimehe Harald Pokieseri "Tiiger ja munk" pajatab kloostrist, kus elutsevad koos mungad ja tiigrid.

Von Krahlis peeti Eesti pornofilmifestivali
Esimest korda toimunud üritust lubati tuleval aastal korrata. Muide, üritus kandis vinget pealkirja Kunstiliste Nikufilmide Festival Kik in der Kok.
Eestikeelse kalambuuri peale filoloog naerab, aga milleks see "der", kui tolle torni nime leiab ikka de'ga kirjutatult - olgu ö'ga või o'ga? Ja kui "Vaata kööki!" asemel tahetakse öelda "Vaata... sedasamustki", siis poleks paha teada, et "kok" tähendab "kokk", ja "kock" tähendab... nojah. Nimi on väga tähtis, sest üritusel paistab olevat tulevikku.
Esimene festival korraldati Von Krahli teatri saalis, mis tuli kahel õhtul tihedalt rahvast täis. Võib-olla taheti nõnda rõhutada sündmuse alternatiivsust, mis käib tolle paiga auraga hästi kokku. Aga juba järgmisel korral (mida teadustaja ka lubas), tuleval aastal, võiks mõelda kui mitte ametlikuma, siis vähemalt avarama auditooriumi peale.

Sopranod võitis mainekaima Emmy
Täna öösel Los Angeleses toimunud 59. Emmy auhinnatseremoonial võitis parimale draamasarjale antava Emmy USA maffiasari "Sopranod".
"Sopranod" osutus võidukaks kokku kolmes eri kategoorias - lisaks parima draamasarja Emmyle võitis režissöör Alan Taylor draamasarjade parima režii auhinna ning David Chase'le anti draamasarja parima stsenaariumi Emmy. "Sopranode" tegijad on korduvalt varemgi Emmyde jagamiselt suure auhinnasaagiga lahkunud, sest tänavuste auhindadega koos ollakse võitnud 21 Emmyt.
Parima draamasarja laureaadi välja kuulutamist tähistasid publiku ovatsioonid ning heakskiit. Sarja looja David Chase tänas kõnes eelkõige sarjaga seotud inimesi: "Kõik sõltub ikka meie suurepärasest tiimist!"
"Sopranode" osatäitjad eesotsas James Gandolfiniga olid suurfavoriidid ka parimate näitlejate kategooriates, kuid seal jäi edu tulemata. Gandolfini nina eest napsas Emmy kohtudraama "Boston Legal" peaosatäitja James Spader.

Õnnest tulvil ja läbinisti hea - söör Elton John Tallinnas
Söör säras raketimehe-tikandiga sabakuues ja pikas karmiinpunases lehviga siidpluusis ning saatis igal võimalusel publikule õhusuudlusi ning n-ö isiklikke, sõrmega saali poole viidatud tänusõnu.
Söör Elton John astus lavale kolm minutit enne väljakuulutatud aega ja saalist oli kuulda kahinat: "Näe, tõeline staar tuleb ikka täpselt." Järgnevad kaks tundi möödusid mitte ainult hitte kuulates, vaid lavalt voogavas headuse- ja rahulolutundes, mis pani eranditult kõik saalis olijad kas või põgusalt naeratama.
Kontserti sissejuhatavat instrumentaalpala jälgis publik nii pingsalt, nagu peaksid nad hetke pärast noote ja käike peast teadma. Mitu minutit järjest ei liigutanud end keegi.
Esimese üldrahvaliku hitini kulus paar "kohustuslikku" laulu. Kuid publikul ei hakanud igav, sest lugude vahel tegi sõbralikult naeratav söör mõned ootamatud liigutused - viskas end kätega klaverile toetudes ja üle tooli tahapoole hüpates sirgu. Seejärel astus ta toolile ning tõstis teise kuldtähelises kingas jala klaverikaanele. Ja vaatas kohale tulnuid maailmavallutaja ilmel!

Risto Lepp debüteeris Hispaania esiliigas
Endine HC Kehra ja HC Tallase mängujuht Risto Lepp tegi debüüdi Hispaania esiliigas, kui tema koduklubi Labaro Toledo BM viigistas võõrsil Almoradí Mahersol meeskonnaga 24: 24.
Eestlase arvele jäi 600 pealtvaataja ees toimunud mängus kaks väravat, vahendab Sportnet.
Hispaania esiliigas mängib kokku 16 meeskonda ning võitja selgub turniirisüsteemi alusel, kus iga meeskond mängib korra kodus ja korra võõrsil.

Eesti jalgpallikoondis kohtub oktoobris Montenegroga
Eesti jalgpallikoondis kohtub 17. oktoobril selle aasta viimases kodumängus värske FIFA liikme Montenegroga.
Neli päeva pärast 13. oktoobril Londonis toimuvat valikmängu Inglismaaga pidi koondis esmalt kohtuma Usbekistaniga, kuid usbekid loobusid sõprusmängust ning uueks vastaseks leiti Montenegro, vahendab Soccernet.ee.
Lisaks nimetatud mängudele on Eestil sel aastal kavas veel kaks kohtumist, kui novembri keskel kohtutakse võõrsil EM-valikmängus Andorraga ning sõprusmängus Usbekistaniga.
Pärast eelmise aasta MM-finaalturniiri korraldati Montenegros rahvahääletus, kus otsustati Serbiast lahkulöömisele. Seda ka tehti ja selle aasta jaanuaris võeti Montenegro juba UEFA liikmeks ning mai lõpus ka FIFA-sse.
Pärast FIFA liikmeks saamist on Montenegro koondis pidanud kolm sõpruskohtumist. Tulemused näitavad selgelt, et tegemist on kõrge klassiga meeskonnaga - Kolumbiale kaotati 0: 1, Sloveeniaga viigistati 1: 1 ning viie päeva eest jäädi Rootsile alla 1: 2.

Kangert võitis Prantsusmaal velotuuri
Vändrast pärit Tanel Kangert võitis Prantsusmaal kolm päeva kestnud Tour du Gévaudani velotuuri.
Avaetapil sai Kangert 5. koha, teisel etapil juba neljanda koha ning viimasel etapil sõitis Kangert peagrupilt eest ära ning lõpetas 42-sekundilise eduga, millest piisas ka üldvõiduks.
Teisele kohale jäi David Tanner, kes kaotas Kangertile 49 sekundiga. Stardis olid veel kaks eestlast - Sander Maasing kaotas Kangertile üle 13 minuti ning oli kokkuvõttes 42. ja Kalle Kriit katkestas tuuri.

Kanepi tõusis mängimata ühe koha
Ehkki Eesti esitennisist Kaia Kanepi viimasel nädalal palliväljakul ei käinud, tõusis ta maailma naiste tennisetabelis ühe koha 54. tabelireale.
Maret Ani langes läinud nädalaga kolm kohta, kui nädala eest asus 138. positsioonil, siis nüüd on tema kohaks 141. Neli kohta pidi loovutama Margit Rüütel, kes nüüd on 215., Julia Matojan on 1079. (1081.) ja Barbara Kvelstein 1210. (1214.).
Esikohal on endiselt belglanna Justine Henin, kes võitis äsja USA lahtised. Temale järgnevad Svetlana Kuznetsova (Venemaa), Jelena Jankovic (Serbia), Maria Sharapova (Venemaa), Anna Chakvedatze (Venemaa).

Jean Todt: McLareni karistus oli liiga kerge
Ferrari boss Jean Todt usub, et FIA poolt McLarenile määratud karistus oli väga kerge.
McLaren kõrvaldati konstruktorite karikasarjast, mida nad juhtisid, ning trahviti 100 miljoni dollariga. Sõitjad jäid karistuseta, kuigi oli tõendeid, et Fernando Alonso teadis Ferrarit puudutavaid salajasid detaile, vahendab Eurosport.
FIA oleks võinud MM-sarjast välja heita kogu meeskonna, kaasa arvatud sõitjad, kuid FIA ei suutnud tõestada, et meeskond kasutas saadud infot enda auto arendamiseks.
"On väga raske öelda, et me oleme õnnelikud, pigem oleme õnnetud," teatas Todt pärast Ferrari kaksikvõitu Spas. "Meie peakonkurent jäi süüdi, kuid karistati kergelt, sest nad kaotasid punktid ainult konstruktorite karikasarjas."

Iluvõimlejad lähevad Kreekasse olümpiapääsmete järele
Eesti iluvõimlejad Irina Kikkas ning Jana Lukjanova alustasid eile Kreekas võitlust Pekingi olümpiapääsete eest.
23-aastane Kikkas ning 17-aastane Lukjanova peavad olümpiale pääsemiseks tulema 20 parema hulka. Patrases toimuv MM-võistlus on ainsaks kvalifikatsiooniturniiriks, kus olümpiapääsmeid ka jagatakse.
Kokku võistleb MM-il 120 võimlejat 50-st riigist. Individuaalvõistlustel osaleb kogu maailma paremik, peamisteks favoriitideks maailmameistri tiitlile on nimekad iluvõimlejad Olga Kapranova, Vera Sessina ja Alina Kabajeva Venemaalt ning Anna Bessonova Ukrainast.
16.-19. septembrini esitavad kõik võimlejad ühe neljast võistlusalast (hüpits, rõngas, kurikad, lint).
Järgnevalt toimub 24 parema osavõtul individuaalse mitmevõistluse finaal, kuhu ühest riigist pääseb maksimaalselt 2 sportlast.

Barutol üheksast üheksa
Tokyos peetaval sumo suurturniiril Aki-bashol alistas seni vaid võite tunnistanud Baruto üheksandal päeval temast Juryo divisjoni lääne reitingutabelis seitse kohta kõrgemal paikneva Wakakiriniga, kel seni oli kirjas viis võitu ja kolm kaotust.
Kaido Höövelson edestab üheksanda päeva järel Juryo divisjoni paremuselt järgmisi mehi kolme võiduga, vahendab Sportnet.
Baruto kümnes vastane Aki-bashol on teisipäeval Tochinohana. Juryo lääne neljandal real paiknev jaapanlane Hitoshi Yachi (184 cm, 143 kg) on Tokyos võitnud kuus vastast ja kaotanud kolmele, viimati täna Kitazakurale. Omavahel kohtusid mehed viimati 2006. aasta novembriturniiril ning tookord võitis eestlane tehnikaga kotenage.

John Robert Holden viis Venemaa Euroopa meistritiitlini
KORVPALL:
Mäng algas Hispaania dikteerimisel, kes läks kiirelt juhtima 16: 6 ja esimesele lühikesele puhkepausile mindi 22: 11 dikteerimisel, kirjutab ETV Sport.
Teisel veerandajal sai oma mängumasina käima ka Venemaa. Savrasenko ning Andrei Kirilenko eestvedamisel vähendati kaotusseis 25: 31-le ja vaheajale mindi Hispaania minimaalses 34: 31 edunumbritel.
Kolmanda veerandaja alguses venitas Hispaania vahe tänu Pau Gasolile 42: 34-le. Peagi juhiti 49: 41, kuid viimasele puhkepausile mindi hispaanlaste 49: 46 dikteerimisel.
Neljanda veerandaja alguses seadis Zahhar Pašutini kaugvise jalule viigi 49: 49 ja John Robert Holden viis peagi Venemaa esmakordselt ette 51: 49. Neli minutit enne normaalaja lõppu oli Hispaania ees 55: 54. Gasoli neli järjestikust punkti suurendasid Hispaania edu 59: 54-le, kuid 30 sekundit enne normaalaja lõppu juhtisid väljakuperemehed 59: 58. Järgmisel rünnakul võttis Pau Gasolilt palli Holden, kes Venemaa lähiviskest ka 60: 59 ette viis. Viimasel sekundil pääses veel viskele Pau Gasol, kuid Memphis Grizzliesi staar ei tabanud.

Maja remondiks toetust taotlevad inimesed seisid öö läbi järjekorras
Esimesed korteriühistute esindajad läksid täna öösel kell 3 Tallinna lennujaamas asuva postkontori ukse taha järjekorda, et kindlasti saada KredExi jagatavat kortermajade rekonstrueerimistoetust.
Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx) võtab sel korral kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotlusi vastu vaid tähtkirjana ja taotlused pannakse järjekorda postitamise kellaaja alusel, kirjutas postimees.ee.
Tallinna korteriühistu Anni 14 haldur Jaan Vahar läks täna öösel kell 3 Tallinna lennujaama, et esimeste seas postitada oma ühistu taotlus.
"Eks nutikamad mõtlesid välja, milline postkontor avatakse täna kõige varem ja tulid sinna järjekorda," ütles ta.
Lennujaamas olev postkontor avas oma uksed kell 7 ja siis oli Vahari hinnangul järjekorras umbes 50 inimest, nende seas ka mitu hooldusfirmade esindajat, kes esitasid mitu taotlust.

Eesti e-lahendused konkureerivad Euroopa parimatega
Äriregistri Ettevõtjaportaal ning e-hääletamine jõudsid finalistide hulka konkursil "European eGovernment Awards 2007".
Euroopa Komisjon selgitab välja parimad e-lahendused neljas kategoorias - paremad avalikud teenused, osalusdemokraatia, sotsiaalne mõju ning tõhus avalik sektor. Konkursi pidulik lõpustseremoonia toimub Portugali pealinnas Lissabonis 19.-21. septembrini toimuva 4. e-valitsemist käsitleva Euroopa Liidu ministrite konverentsi raames. Konkursi auhinnad annab üle Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.
Äriregistri ettevõtjaportaal
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt võistlusele esitatud projekt "Äriregistri Ettevõtjaportaal - loo oma ettevõte 12 minutiga!" valiti finalistide hulka tõhusa avaliku sektori kategoorias, kuhu esitati ühtekokku 194 projekti.

A.  Le Coq toob turule uue mahlatoodete sarja
Eesti suurim joogitootja A. Le Coq toob sel nädalal esimese Eesti joogitootjana turule uue mahlatoodete sarja Aura Tropical, mis on valmistatud vaid eksootilistest viljadest.
A. Le Coq'i Aura Tropical mahlajookide sarja kuuluvad kolm maitset - mango-sidruni, aprikoosi ja multi troopiliste viljade segu.
A. Le Coq'i juhi Tarmo Noobi sõnul troopiliste viljade maitsete lisamine oma mahlavalikusse loogiline samm, kuna iga tootja on huvitatud sellest, et pakkuda oma tootesarja piires võimalikult laia maitsespektrit. "Varem või hiljem jõuavad ka teised Eesti mahlatootjad troopiliste mahlade tootmiseni ", on Noop kindel. Noop rõhutas, et Aura Tropical sarja näol on tegemist ka teise olulise aspektiga - mahlatooted on uue tasemega, kuuludes premium kategooriasse. Tänu valitud viljade mahlade kooslusele eristub uus sari ka tavapärasest tihedama konistentsiga, mida on Aura Tropicali puhul tunda isegi valamisel," sõnas Noop.

Balbiino ostab 15 miljoni krooni eest kolm uut tootmisliini
Jäätisetootja Balbiino ostab kolm uut täisautomaatset jäätiseliini, mille investeeringute kogumaksumus on 15 miljonit krooni.
"Ekspordi kasvu tulemusel teistesse Baltimaadesse ja Skandinaaviasse on meie eesmärgiks tootmisvõimsuse kasvatamine 2008. aastaks vähemalt kolmandiku võrra," ütles Balbiino juhataja Riho Niils.
"Investeeringute põhisuund on tõsta tehase automatiseerimise taset. Mida rohkem tööd teevad ära masinad, seda efektiivsemaks tootmine muutub. Ühtlasi garanteerib automatiseerimine meie toodete kõrgtasemel kvaliteedi. Balbiino tahab omada 5 aasta pärast Baltimaades 20-protsendilist turuosa, mis eeldab mitmekülgset tootmisvõimsust. Usume, et kolm uut võimast liini aitavad meil seda saavutada."
Balbiino turundusjuht Teet Anier selgitas, et kolm uut liini on mõeldud nii impulss- kui ka perejäätiste valmistamiseks. Esimese uue liiniga saab valmistada erinevate maitsetega vahvlitorusid, näiteks jäätist Trull, mida siiani toodeti Lätis. Teine uus liin on 8-realine vahvlituutude masin, mis valmistab vahvlitopse ja -tuutusid - masin doseerib jäätise vahvlitesse ning seejärel glaseerib. Liin võimaldab toota erinevate maitsete ja glasuuridega jäätiseid. Kolmas uus tootmisliin on täisautomaatne ning sellega saab valmistada perejäätiseid. Liin teeb ära kogu töö kuni pakendite kaanetamiseni, liini juures töötab üks inimene.

Rahvusringhääling alustas Eurolaul 2008 otsimist
Eesti Rahvusringhääling kuulutas välja Eurovisiooni rahvusliku eelvooru Eurolaul 2008 konkursi, kus osaleb kümme lugu.
Rahvusringhääling kutsub eelvooru ilma konkursita kuus heliloojat: Alar Kotkas, Elmar Liitmaa, Priit Pajusaar, Rein Rannap, Hendrik Sal-Saller, Timo Steiner. Neljale kohale kuulutatakse tänase seisuga välja vaba konkurss. Valiku avalikule konkursile laekunud lauludest teeb žürii novembri lõpus käesoleval aastal.
Rahvuslikus finaalis osalevad lood tehakse teatavaks esimesel detsembril erisaates "Kes pääses finaali".
Võistluslaul ühes sellele lisatud andmetega peab laekuma Eurolaulu korraldustoimkonnale ERRi, aadressil Faehlmanni 12, Tallinn hiljemalt 26. novembriks 2007 kella 15-ks. Salvestisele tuleb lisada laulusõnad ja kinnine ümbrik autorite ja esitajate andmetega ning allkirjastatud kinnitusega, et laulu sõnu ega muusikat ei ole avalikustatud enne käesoleva aasta 1. oktoobrit.

Vabariigi kodanike au, mõistus ja südametunnistus
ETV saates "Vabariigi kodanikud" naeruvääristasid stuudiokülalised demagoogiliste terminitega riigikogu eetilisust, ent hiilisid vastuse otsimisest kõrvale.
Reedel ETV eetris olnud saates "Vabariigi kodanikud" naeruvääristasid saatesse esinema kutsutud riigikogu liige Igor Gräzin ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse juht Hardo Aasmäe kodanike ootust senisest eetilisema riigikogu järele. Mõlemad väitsid, et selline ootus sarnaneb nende aegadega, kui NLKP-d peeti meie ajastu auks, mõistuseks ja südametunnistuseks.
Tõepoolest üritas kommunistlik partei neid üllaid mõisteid usurpeerida. Kuid see ei peaks tähendama, nagu oleks nimetatud väärtused poliitikas oma tähenduse kaotanud.
Kodanike soovid
Mõelgem korraks ka valija seisukohast. Keda soovib kodanik näha oma esindajana riigikogus? Mitmed uuringud on näidanud, et valijad peavad oma valikut tehes oluliseks, et riigikogu liige oleks aus, et tal oleks keskmisest enam mõistust ning et rahva-esindajal oleks ka südametunnistus õiges kohas. Kodanike keskmist läbilõikelist pahelisust esindava riigikogu saaksime me siis, kui valimiste asemel saadaks iga valimisringkond oma esindajad parlamenti liisuheitmise teel. Kuna aga tegemist on valimisega väga suure hulga pretendentide seast, peaks valijate tahe tagama, et valitaval riigikogul oleks riigi keskmisest pisut enam nii mõistust, autunnet kui ka puhast südametunnistust.

Häbelikud Eesti maamehed otsivad kogu rahva ees endale kaaslast
"Vaid sinu jaoks on kuskil keegi hea..." laulab Vaiko Eplik ja Eliit 2. Kuus vallalist Eesti maameest - Silver, Koit, Peeter, Arvi, Hardi ja Märt - otsivad endale telekaamera ees just seda naist, kes oleks nendele hea. Avasaates näeme, kuidas mehed kohtuvad esimest korda kirju saatnud naistega.
Kas pole mitte naljakas, et inimesed, kes päriselus tihti häbelikkuse tõttu pole endale partnerit leidnud, ei pelga seda protsessi piltlikult öeldes terve Eesti rahva silma all läbi teha. Saate tegijad kohtlevad kõiki osalisi aupaklikult, näidates vestlustest just niipalju, et inimesest jõuab pilt tekkida ("Mul on vaja nooremat naist, kes lapse sünnitaks," arutleb Koit asjalikult), aga ei lase piinlikkustunnet nii suureks kasvada, et kanalit tahaks vahetada.

Uue telesaate "Talendijaht" vaatamine mingit andekust ei nõua
Kanal 2 "Talendijaht" on aus süldisaade, mida vaadates võib ajud varna riputada.
Nii. "Superstaarist" veel ei piisanud, nüüd on meil siis ka "Talendijaht". Olgu kohe öeldud, et tõsimeelset lähenemist uus 15-minutilist kuulsust pakkuv saatesari ei vaja. Tegemist on meelelahutusega sõna kõige otsesemas ning traditsioonilisemas tähenduses. Rodu inimesi esineb ja neile saab pöialt hoida või siis nende arvel kõhutäie naerda. Ja lõpuks võib elutoas perega, tööl kolleegidega või netifoorumis tundmatutega žürii valikute üle vaielda.
Saate tegijad on püüdnud selle mitte tõsiselt võetavusele veel otsekui rasvase joone alla tõmmata, riietades saatejuhi, Endla näitleja Indrek Taalmaa kostüümi, mis meenutab tsirkusedirektori riietust mõnest ajuvabast jandist. Taalmaa saab oma rolliga tänu näitlejakogemustele muidugi hakkama, aga aeg-ajalt on seda klounaadi väheke nukker vaadata.

Baskini anekdoodid
Mees piilub binokliga vastasmaja akent, kus riietub lahti noor naine. Varahommikul heliseb mehe toas telefon ja naisehääl küsib:
"Kas sa ei näinud, kuhu ma panin oma kombinee?"
"Isa, sa sured. Kuidas edasi elada?"
"Hoidke juute."
"Mis jutt see on? Ütle, kuidas elada edasi?"
"Lapsed, hoidke juute."
"Mida sa räägid? Me oleme armeenlased, mis puutuvad siia juudid?"

JÄRJEJUTT (5): Alex Goldfarb ja Marina Litvinenko: Dissidendi surm
Öine sõit vallandab keelepaelad. Eriti veel, kui oled äsja kõik sillad põletanud, su naine ja laps magavad tagaistmel ja sind kuulab ainus sõbralik hing selles tundmatus uues maailmas. Kolme tunniga oli mul teada kogu Saša lugu, välja arvatud ehk ainult see saladus, millega ta CIA-s niisugust furoori oli tekitanud.
Koidikul laskus maale tihe udu. Odomeetri järgi pidime lähenema Istanbulile, kuid meie ees seisis vaid tihe piimjas müür. Mis siis, kui taksojuht tegi meiega halba nalja ja saatis meid vales suunas? Bensiin oli lõpukorral. Sõitsin edasi ja mõtlesin, et mu Washingtoni sõbral oli olnud õigus: ma liikusin läbi udu ettenägematu poole. Kes teab, kus me võime olla tunni aja pärast, kui meil peaks lagedal maanteel bensiin otsa saama ja politsei tuleks meie dokumente kontrollima?

Jalgpallikoondise kolm hädist tibu
1 Eesti jalgpallikoondise teenitud üht tabelipunkti sel nädalal on raske üle hinnata. Aasta ja paar kuud tagasi, kui vutikoondis ja jalgpallisõbrad taastusid veel eelmise valiktsükli seitsmeteistkümne-punkti-pohmelusest, võis rinna kummi ajada ja kuulutada, et me ei pelga Venemaad ega Inglismaad, mingist Iisraelist või Makedooniast rääkimata. Kainelt arutledes ja vastaste olemust vaagides oleks kuus-seitse tabelipunkti muidugi tundunud loogilise lõpptulemusena, kuid kes siis nii negatiivselt mõelda tahtis?
2 Huvitav, et kuidagi on jalgpallidiskursuses kujunenud nii, et see, mis ühtede käsitluses on negatiivne arusaam, taandub teiste arvates realistlikuks mõtteviisiks. Meenutagem, kuidas koondise eelmine peatreener Jelle Goes muudkui korrutas: olgem realistlikud, Venemaa (Inglismaa, Horvaatia, Iisrael...) on meist tugevam. Nädal enne Horvaatia mängu hakkas sama jutuga pihta ka Viggo Jensen. Seejuures on veelgi huvitavam paradoks, et kuigi võit (või isegi viik) Horvaatia vastu on tõesti ebareaalne tulemus, tundub, et kokkuvõttes kurvastas see 0: 2 allajäämine meie koondise mängijaid enamgi kui poolehoidjaid, kes kangekaelselt keeldusid realistlikult (või negatiivselt, kuidas soovite) mõtlemast ja uskusid, et Horvaatial võib hea õnne korral selja prügiseks teha.

Oleks vaid jõusaale rohkem! 
Olen aastakümneid järjekindlalt kasutanud Tallinna jõusaalide teenuseid. Heameel on, et harjutamiskohti tuleb juurde.
Alustasin Aia tänava spordikeskuses, kus avati Tallinna üks esimesi jõusaale. Hiljem olin pikka aega Tartu maanteel asuva Flexeri külastaja. Nüüd hakatakse sinna ehitama kõrget hoonet. Ka see on kahtlemata edasiminek.
Flexeris käis kindel seltskond, kellest osa on juba pensionieas.
Ootamatult jäid kõik harjumuspärase treeningupaigata. Käisime läbi peaaegu kõik Tallinna spordisaalid, kus on ka jõusaal, ja seisime kurva pildi ees. Leidus nii suuremaid kui ka väiksemaid, korralikke ja vähem korralikke jõusaale.
Kahjuks küsiti enamikus kohtades suhteliselt kopsakat teenustasu. Väga vähesed tegid pensionäridele hinnaalandust! Pensionäridele vastu tulnud jõusaalide võimalused olid ka väiksemad - väiksem saal, üksikud jõumasinad.

Makedoonia - kas Eesti pallimängijate lakmuspaber? 
Sel suvel võtsid Eesti rahvuskoondised ja klubimeeskonnad Makedoonia korv-, käsi- ja jalgpalluritega mõõtu seitsmel korral.
Kui siia lisada jalgpallikoondise mullusügisene kaotus koduväljakul Makedoonia meeskonnale, kujunes üldskoor meile negatiivseks.
Sõltumata eesmärgist on Makedoonia Vabariik meile hea võrdlusmaterjal. Mõlema riigi pindala ja rahvaarv on enam-vähem võrdne. Isegi rahvastiku koosseis on sarnane: Makedoonias elab 23 protsenti albaanlasi ja neli protsenti türklasi, meil 28 protsenti venelasi.
Makedoonia on hea relv iga spordidemagoogi arsenalis. Esiteks kandis see 1992. aastal iseseisvunud riik veel mõne aasta eest ametlikku nime "Endise Jugoslaavia Vabariik Makedoonia". Ja Jugoslaavia oli ju teadupoolest kõva sportmängude riik kogu oma lühikeseks jäänud ajaloo vältel.

 "Kiitos tulijaisista" ehk tänu külakosti eest! 
Soomes peetakse tähtpäevapidu, sest kümme aastat tagasi läks sealt lahti maailma kepikõnni pisik.
Põhjanaabrite liikumisharrastuse juhtühendusel Suomen Latu (Soome Rada) on eriti meeldiv pidutseda, sest kepikõnd sai alguse nende eestvedamisel.
Kepikõnni algusajast on palju igasuguseid pilavaid seiku räägitud ja ka kõndijate pihta on üsna sarkastilisi repliike lennanud. Leebemaks nendest oli mõne kõrvaltvaataja torkiv küsimus: "Sõbrad, kuhu teie suusad on jäänud?"
Eesti kepikõnniliidu juhatuse liikme Rene Meimeri sõnul olevat soomlased vahepeal hakanud kepikõndi kutsuma isegi dementtihiihto'ks, mis eesti keeles tähendab dementsete inimeste suusatamist. Eks kõndijad tundsid end alguses sapiseid märkusi kuuldes pisut ebamugavalt, aga soomlastele omaselt ei paista neile eriti korda minevat, mida teised nende mõnest "veidrusest" arvavad - olgu selleks naisekandmise või mobiiliviske võistlused. Nii läks ka kepikõnniga.

AjaPeegel: Vutti mängivad ka lahtise peaga mehed
Jalgpalli taotakse Aafrika džunglites, Lõuna-Ameerika vihmametsades, Gröönimaa jääliustikel ja nõnda edasi. 1969. aastal lõpetasid aga Nõukogude Eesti spordijuhid meie vutimeeste osalemise NSV Liidu jalgpallimeistrivõistluste B-grupis, sest neid vutimäng ei köitnud.
Sel ajal Tallinna Dünamo väravat kaitsnud Rein Jauk tuli kahekordseks Eesti meistriks ja karikavõitjaks, mängis Eesti NSV koondises Soome klubide ja Saksa DV meeskonna vastu. Ta on üks vähestest lahtise peaga jalgpalluritest, kes lõpetas Tallinna polütehnilise instituudi elektriinsenerina. Hiljem töötas juhtivatel kohtadel ENSV tippettevõtetes Normas, Salvos, Floras ja Polümeeris.
1991. aastal lõi Jauk koos abikaasa Kristaga, kellega on koos elanud juba 41 aastat, edukalt töötava perefirma. Ettevõte tegeleb elektri-alase täienduskoolitusega, annab välja nii eesti- kui ka venekeelset erialakirjandust ning perioodikat. Vabal ajal mängib Rein Jauk tennist ja käib Eesti jalgpallimeeskonna rahvusvaheliste kohtumiste ajal tribüünil kaasa elamas. Muide, oma mugavat kodu Kakumäel kütab ta siiski juba gaasiga, sest elektrihinnad tõusid lakke.

Maraton mägedes, kus teekond on tähtsam kui aeg
Kui Eestis joostakse võidu ümber järvede, siis mägistes maades nagu Šveitsis korraldatakse mäemaratone.
42,195 km pikkuseid jookse, mille finiš asub stardist 1000-2000 m kõrgemal, peetakse Euroopas mitmeid. Ränkraske katsumus? Tegelikult ei ole - kes on tavaoludes peetavaks maratoniks korralikult valmistunud, saab ka mäemaratoniga hakkama.
Proovisin suvel Šveitsis Zermattis ka ise mäkke jooksmist ja võin kinnitada, et emotsionaalselt mõjus see maraton kergeminigi kui tasasel maastikul joostud maraton.
Niisiis, 07.07.07, kell 8.50, St Niklausi väikelinn 1114 meetri kõrgusel üle merepinna. Üle tuhande startija, nende seas ka üks eelmisel päeval 80. sünnipäeva tähistanud mees.
Näib, et mäemaratonid tõmbavad küpsemas eas jooksjaid, näiteks Zermatti maratonil oli kõige arvukamalt osalejaid 45-49-aastaste vanuseklassis. Võib-olla sellepärast, et sel alal läheb vaja rohkem visadust kui kiirust, mis vanemas eas hakkab kaduma.

Rahvasportlane vajab õpetust
Kui mõne sörkija, rattasõitja või rulluisutajaga kokku saada, küsib ta sageli, kuidas treenida ja mida süüa, et kehalist töövõimet parandada.
Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi ütles, et algõpetust vajavad ees-kätt esmakordselt sportima minejad, kuid spordialade tutvustamist ja sobiva treeningu-
koormuse valimise juhiseid soovivad paljud. "Enamik inimesi eelistab liikuda ja sportida iseseisvalt ning nad otsivad teavet meediast, seetõttu on oluline ka ajakirjanike roll," ütles Lusmägi.
Teavet vajavad ka liikumisharrastuse korraldajad ja suunajad, samuti avaliku sektori ja spordijuhid, kes otsustavad raha jagamise üle ja kutsuvad ellu üritusi. "Infot tuleks anda ka perearstidele, kel peaks olema oluline roll kesk- ja vanemaealiste suunamisel liikumisharrastuse juurde," lisas Lusmägi.

Hea sõidu teinud Tombak tundis väikest pettumust
Janek Tombak sai laupäeval kõrgeima kategooria 219 km pikkusel ühepäevasõidul Pariisist Brüsselisse kuuenda koha.
Jartazi-Promo Fashioni meeskonnas sõitev eestlane võitles lõpumeetriteni peagrupis võidu pärast, kuid paraku pidid ta tunnistama, et poodiumikoht libises käest üsna napilt - veel viimases kurvis poolteist kilomeetrit enne lõppu oli tema päralt kolmas koht.
"Rada oli raske ja tuul puhus vastu, 600-700 meetrit enne lõppu jäid need, kes pidid mind lahti vedama, järsku justkui seisma. Teised panid minust paremalt ja vasakult mööda," kirjeldas Tombak, kes võitles end küll tagasi juhtgruppi, kuid esikohta püüda ei suutnud. "Oleks rada 50 meetrit pikem olnud, oleksin võitnud," lisas ta.

Richards ja Issinbajeva jagasid miljonit dollarit
Sanya Richards ja Jelena Issinbajeva võitsid Berliinis kergejõustiku Kuldliiga jackpot'i miljon dollarit.
Aasta suurima auhinnasumma üleandmist tuli vaatama täismaja publikut, 70 000 kergejõustikuhuvilist.
Kõrged hüpped ning kiired jooksud olid ka viimasel etapil venelanna ja ameeriklanna pärusmaa. Richards jooksis 400 m võiduajaks hooaja tippmargi 49,27 ning teivashüppaja Issinbajeva laeks jäi 4.82.
"Olen enda üle nii uhke! Seekord ei kuluta ma kogu raha ära, vaid kavatsen investeerida," sõnas Richards, kes võitis karjääri teise Kuldliiga peaauhinna.
Peavõit tegi tasa Richardsi puudumise Osaka MM-i 400 meetri jooksust, tema meelisalalt. Eile edestas USA 400 m koondislaste hulgast välja jäänu kõiki värskeid MM-i medalivõitjaid.

Euroopa korvpall pakkus vaatemängu igale maitsele
Hispaania ja Venemaa kullaheitlusega lõppenud Euroopa meistrivõistlustel troonisid targa taktikaga üksmeelsed meeskonnad.
Nii maailmameister Hispaania kui ka kümneaastase vaheaja järel taas EM-i finaali jõudnud Venemaa korvpallurid täitsid treenerite ülesandeid peaaegu veatult. Mõlema koondise edule pani aluse mängijate väga hea klapp, millele osutasid nii Hispaania koondise tagamängija Jose Calderon kui ka Venemaa ründaja Sergei Monja.
"Mängisime nagu üks pere," ütles Calderon pärast poolfinaalis saadud 82: 77 võitu Kreeka üle. "Kui keegi eksis, ruttasid teised teda julgustama."
Mäng oli nagu sõda
Varumees Monja sõnul võtsid venelased tuld USA-st pärit peatreener David Blatti veenmisest, et nad suudavad ükskõik keda alistada - tuleb vaid iseendasse ja kaaslastesse uskuda. Venemaa dirigeeris poolfinaalmängu Leeduga avavilest saadik ja võitis 86: 74.

Märt Israel tegi Gerd Kanteri püüdmiseks suure arenguhüppe
Alles viimasel katsel tulemuse 68.09 kirja saanud maailmameister alistus Soome rekordi 69.97 püstitanud endisele Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanikule Frantz Krugerile, kuid veelgi tähelepanuväärsemaks tuleb pidada 23-aastase Märt Israeli elu pikimat kettakaart 66.56.
Ligi kolme meetriga kevadel USA-s püstitatud tippmarki parandanud Israel kaotas Kanterile vähem kui kunagi varem, tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis kolmandaks ja täitis olümpiamängude A-normi.
"Hooajaga võib rahule jääda - sain universiaadilt pronksmedali ja tuli ka 65-meetrine tulemus, nagu olin tahtnud," lausus Israel, kellest heitis kaugemale ka isikliku tippmargi 67.63 püstitanud hollandlane Rutger Smith.

Meistriliiga liidrid tegid kerge jalutuskäigu
Eesti jalgpalli meistriliiga 27. voorus üllatusi ei sündinud, tabeli viis liidrit nahutasid oodatult madalamal paiknevaid meeskondi.
Kõige ilusama, 7: 0 võidu noppis Narva Trans Viljandi Tuleviku üle. Kübaratrikiga said hakkama nii Vladislav Ivanov kui ka Dmitri Lipartov, kes tõusis ühtlasi ka hooaja parimaks väravakütiks 21 tabamusega 18 väravat löönud levadialase Indrek Zelinski ees.
Suure 7: 1 võidu saavutas ka FC Levadia tabeli autsaideri Lasnamäe Ajaxi üle. Kahe väravaga kostitasid külalisi Nikita Andrejev, Vitali Leitan ja Marek Lemsalu.
Raskustes oli aga tabelis kolmandat kohta hoidev FC Flora, kes sai siiski 3: 1 jagu võitluslikult tegutsenud Tallinna Kalevist. Meistriliiga järgmises voorus on vastamisi samad meeskonnad.

Mart Poom seisis klubi võidumängus taas väravas
Mart Poomi koduklubi Watford võitis Inglismaa jalgpalli liigamängus Southamptonit 3: 2 ja tõusis seega 12 punktiga esiliiga tabelijuhiks. Seljavalu tõttu viimasest kahest Eesti koondise valikmängust kõrvale jäänud Poom seisis taas väravas ja tegi kaasa kogu mängu.
Meeskonna nigeerlasest kaitsja Danny Shittu viis Watfordi 42. minutil juhtima, kuid poolaja viimasel minutil viigistas Southampton poolaka Grzegorz Rasiaki tabamusest. 69. minutil saatis palli Poomi võrku Nathan Dryer, kuid Watford pingutas lõpuni. 81. minutil viigistas kohtumise varumeeste pingilt mängu sekkunud Darius Henderson ning ta lõi viimasel minutil ka Watfordi võiduvärava.
Andres Operi leivaandja Kerkrade Roda kaotas Hollandi meistriliigas kodus Rotterdami Feyenoordile 1: 3. Oper tegi kaasa kogu kohtumise. Ka Ragnar Klavan mängis terve mängu, kui tema klubi Almelo Heracles kaotas kodus Amsterdami Ajaxile 0: 1. Roda on liigatabelis neljanda vooru järel seitsme punktiga seitsmes,

Jaapanlane tuli Eesti hokijääle noortele "purikatele" appi
Soomes treeneriks õppiv jaapanlane Tsukasa Arinami aitab HC Purikate noorel hokimeeskonnal Eesti meistriliigas ellu jääda.
"Ma ei tahtnud talle haiget teha, kuid hokis juhtub vahel selliseid asju," ütles Purikate särgis laupäeval viieminutilise debüüdi teinud ning Ivan Loginovi ründamise eest eemaldatud 19-aastane Arinami, kelle sõnul ei jälginud Tartu Välk 494 esindav venelane enda ümber toimuvat piisavalt.
Meistriliiga kohtumine peatati paariks minutiks Loginovi tohterdamiseks ning jäiste veretilkade kõrvaldamiseks. Mängu jätkudes jagus oluliselt rohkem rõõmu siiski tartlastele, kes teenisid 7: 1 võidu. "Nullipoiste" seisusest päästis Purikad viimasel kolmandikul 16-aastane Jan Lukats.
Kaotajate eksootiline täiendus Arinami sõitis kohe pärast kohtumist Soome Vierumäe koolituskeskusesse, kus jätkab treeneriks õppimist.

Kalev võitis Kanguri vedamisel Kotka turniiri
Kalev/Cramo korvpallimeeskond alistas Kotka turniiril ülekaalukalt nii võõrustajate meeskonna kui ka Södertälje.
Pärast reedest allajäämist turniiril teise koha saanud Tartu Ülikool/Rockile alistasid kalevlased Kotka 116: 76 ja Södertälje Kingsi 89: 66.
Kalevile kahes kohtumises 25 punkti toonud Kristjan Kanguri sõnul suutsid nad pärast inetut mängu Rockiga end paremast küljest näidata.
"Hakkasime koostöö põhitõdedest kinni, olime ju enne Kotka turniiri teinud vaid ühe viis-viie vastu treeningu," ütles Kangur. "Kaitses töötasime paremini kui avakohtumises, ka rünnak läks sujuvamaks."
Rocki peatreener Üllar Kerde pidas Kalevi võtmemängijaks Kangurit, kes tõi punkte, töötas visalt kaitses ja hankis lauapalle.

Soome mehed jäid võrkpalli EM-il napilt medalita
Venemaal peetud võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril saavutas Soome kõigi aegade kõrgeima, neljanda koha. Kulla sai Venemaa.
Moskvas peetud pronksimängus alistusid põhjanaabrid Serbia koondisele 1: 3 (18: 25, 25: 23, 21: 25, 16: 25).
Finaalis alistas Hispaania Venemaa 3: 2 (25: 18, 20: 25, 24: 26, 30: 28, 16: 14).
Soomlaste peatreeneri Mauro Berruto sõnul pidas Soome turniiril maha kuus suurepärast mängu. "Kahjuks ei suutnud me kahes viimases kohtumises enam sama taset näidata, mis varasemates kohtumistes," lausus itaallane.
Poolfinaalis alistus Soome Hispaaniale 2: 3 (23: 24, 25: 19, 25: 22, 24: 26, 10: 15).
Soomlaste kapteni Tuomas Sammelvuo sõnul oli napp allajäämine poolfinaalis Hispaaniale palju valusam kui pronksmedali kaotus.

Kaks Ferrarit võitsid karistatud McLareni ees
Ferraride piloodid Kimi Räikkönen ja Felipe Massa said vormel-1 klassi MM-etapil Belgias kaksikvõidu ja Massa vahe sarja liidri Lewis Hamiltoniga kahanes kahele punktile.
"See oli tiimi jaoks ideaalne sõit," ütles Spa ringrajal võitnud soomlane Räikkönen, kellele ei valmistanud eilne Ferrari triumf erilist üllatust. "Teadsime, et suudame siin paremad olla kui Monzas."
Soomlase tiimikaaslane Massa edestas spiooniskandaalis konstruktorite karika punktidest ilma jäänud McLareni sõitjaid Fernando Alonsot ja Lewis Hamiltoni.
Maailmameistri selgitavad viimased etapid Jaapanis, Hiinas ning Brasiilias. Favoriidina jätkab debütant Hamilton, kuid võõrad rajad võivad mehele saatuslikuks saada. Ferrari piloodid on valmis iga McLareni eksimust kasutama.
"Hooaja lõpp on lähedal. Järgnevates sõitudes olen agressiivne," lubas Hamilton. "Ferrarid mind ei sega, nad on juba pildilt väljas. Võitlus käib Fernandoga."

Maailma tuntuima rallisõitja lahkumine
Omal ajal autoralli MM-sarja etapivõitude rekordi 25 esikohani viinud 1995. aasta maailmameistrit Colin McRaed ei jääda kunagi meenutama tema statistiliste näitajate tõttu.
McRae saavutas miljonite rallihuviliste seas üle kogu maailma tohutu populaarsuse tänu oma ründavale, lausa agressiivsele sõidustiilile. Just riskialdis sõidu-stiil tõstis ta teiste sõitjate seast esile. Kuid seesama argessiivne stiil, mis tõi talle hulga austajaid, takistas ehk jõudmast veel rohkemate võitudeni, veel enamate tiitliteni. McRae oli kaheldamatult oma aja kõige kiirem rallisõitja maailmas, kuid kiirust takistas võitudeks vormistamast kalduvus eksimustele. Kas kõik või mitte midagi. Kas poodiumi kõrgeimal astmel või auto kraavis...

Spordimaailm kaotas särava rallikuninga Colin McRae
Kopteriõnnetuses hukkunud autoralli eksmaailmameister Colin McRae ei võitnud küll nii palju MM-tiitleid, kui tema andekus ja riskijulgus oleks lubanud, ent jäi ajalukku kõigi aegade ühe säravaima piloodina.
Koos 39-aastaselt elu kaotanud McRaega viibisid laupäeval veidi pärast kella 16 Šotimaal Lanarki lähistel alla kukkunud ja põlema süttinud Squirreli helikopteris ralliässa viieaastane poeg Johnny, tema mängukaaslane Ben Porcelli (6) ning Prantsusmaal elav
McRaede perekonnasõber Graeme Duncan (37).
Ka nemad hukkusid.
Strathclyde'i politsei teatel ei jäänud kopterist peale rusuhunniku midagi järele, mistõttu algul oli keeruline kindlaks teha, kui palju inimesi õhusõiduki pardal viibis. McRaed ja tema poega jäid miljonite fännide kõrval leinama abikaasa Alison koos tütar Holliega (9). 1996. aastal saavutuste eest ralliradadel kuninganna Elizabeth II-lt Briti rüütliordu liikme austava nimetuse teeninud šotlase McRae mälestuseks langetas mõistagi pea ka kogu autospordimaailm.

Kirsipuul kett maas?  Mitte kauaks! 
"No tere, spordimees, kuidas sina nii mustaks said?" Nõnda tervitati kümnenda Tartu rattamaratoni 22. kohaga lõpetanud (ja porisiga meenutanud) ratturite liidu peasekretäri Urmas Karlsoni, kes edestas tulises sprindifinišis ülinapilt
Kirsipuud. Kui siiski kõigest vanemat venda Toomast, mitte 87-kilomeetrisel maastikurajal 2: 50.56, 9-ga võidutsenud Jaan Kirsipuud. Puhta poisina ei jõudnud pühapäeval Otepäält Elvasse mitte ükski neljast ja poolest tuhandest kruusa, lompe ning asfalti maitsnud ratturist.
Kohe võistluse alguses kihutasid neli meest - Kirsipuu, Allan Oras, Taavi Selder ja Raivo Maimre - teistel püüdmatult eest ära ning püsisid koos kuni viimase kurvini. "Siis juhtus mul väike äpardus," rääkis oma mullust võitu kaitsnud Kirsipuu. "Rattal tuli kett maha! Panin sõidu pealt tagasi, kuid Allan Oras oli vahepeal kümne meetriga ette saanud."

AIVAR REHE: ainuõige oleks suunata eelarveülejääk reservidesse
Kuigi Eesti riigi võlakoormus on väga madal ja võimaldaks teatavat eelarvepoliitika lõdvendamist, siis võttes arvesse negatiivsemaks muutunud majaduse väljavaateid on ainuõige kujunev ülejääk säästa ja suunata reservidesse.
Ülejäägiga planeeritav eelarve praeguses olukorras annab hea ja vajaliku signaali väljapoole valitsuse tugevast eelarvedistsipliinist.
Samas on rahandusministeerium järgmise aasta eelarve koostamisel arvestanud suhteliselt optimistliku majandusstsenaariumiga ja sellest tulenevalt ka plaaninud väga kiire eelarvetulude kasvu. Võib juhtuda, et tegeliku eelarve täitumisega võib tekkida raskusi ja nõuaks ka kulutuste kärpimist, mis võib osutuda keeruliseks.
Seega ei pruugi ülejäägi tekitamine osutuda lihtsaks järgmisel aastal. Kui valitsussektor lõpetab plussis, siis oleks ülejääk mõistlik säästa ja suunata see näiteks pensionikindlustuse reservi.

ANDRES LIPSTOK: riik oleks pidanud lisaeelarvest loobuma
Eesti Panga hinnangul oleks tulnud käesoleval aastal riigi kulusid suurendavast lisaeelarvest üldse hoiduda ning laekunud lisatulud reservi suunata.
Valitsuse eesmärgid eelarve moodustamisel ja eelarve struktuur on arusaadavad ja põhimõtteliselt vastavad varasematele kavadele.
Peab ju arvestama, et lisaeelarve suurendamine annab lisapanuse sisenõudluse püsimisele prognoositust kõrgemal tasemel, mis lükkab omakorda jooksevkonto tarvilikku vähenemist ajas edasi.
Selline situatsioon võib vähendada investorite usaldust majanduse vastu, tuues sellel juhul meie jaoks kaasa kallimad laenud ning pidurdades üldist majanduskasvu. On heameel, et valitsus võttis vastu 2008. aasta eelarve ülejäägiga, tõsi, ülejääk oleks võinud olla küll mõnevõrra suurem (2%).
Kui tulude laekumine osutub prognoositust väiksemaks, vähendaks suurem ülejääk vajadust kavandatud kulude kärpimiseks.

Järgmise aasta riigieelarve on ligikaudu 96,4 miljardit krooni
Valitsuskabineti plaanide kohaselt saab riigi kulude maht tuleval aastal olema 93,7 miljardit krooni ning riigieelarve ülejäägiks on kavandatud 2,7 miljardit.
Rahandusminister Ivari Padari ütles, et järgmise aasta eelarves on tähtsalt kohal sisejulgeolek, haridus, sotsiaalteemad ja infrastruktuuri arendamine. "Me tahame, et eesti inimene tunneks ennast oma riigis igal pool hästi ja turvaliselt, saaks korralikku haridust, arstiabi ja palka. Eelarves on ette nähtud märkimisväärsed palgatõusud muu hulgas politseinikele, päästeametnikele, vangivalvuritele, kaitseväelastele, tolliametnikele, kohtunikele, õpetajatele, kultuuritöötajatele ja lasteaednikele. Inimeste lahkumise peatamine neist olulistest ametitest on meie jaoks eluliselt tähtis, nagu ka töötegijate välismaalt Eestisse tagasi toomine."

ANDRES HERKEL: Ei taha olla punase raamatu rahvas
Hiljuti ühe staažika Hollandi poliitikuga vesteldes jõudsime Teise maailmasõja kibedate kogemusteni ja Balti riikide saatuseni.
Küllap ta aru sai. Samas pakkus talle huvi, ega venekeelsele vähemusele praegu Eestis ikka pisut liiga ei tehta. Ootamatult püstitas mu vestluskaaslane väga olulise küsimuse: kui isegi hollandlased oma umbes viieteist miljoniga tajuvad ohtu emakeelse kirjavara, teaduse ja muude kultuurivaldkondade kestmisele, siis kuidas suudavad miljon eestlast kõike rahvuse kestmisele vajalikku alal hoida?
Tavaliselt on suurte rahvaste esindajatel niisugusest küsimusest raske aru saada. Asjade nõnda nägemiseks peab olema kas ise väike või väga arenenud empaatiavõimega.
Sama küsimuse saab püstitada ka teisiti: miks peab eestlaste omariiklusejonn eeldama küllalt ranget keele- ja kodakondsuspoliitikat? Aga lihtsalt sellepärast, et kriitilisel piiril olles ei saa me endile lahustumist lubada. Meie ei taha olla punase raamatu rahvas. Edasi kestmiseks ei piisa üksnes perepoliitikast. Liiati pole meie seadused keele-, kodakondsus- ja haridusküsimustes Euroopa keskmisest sugugi karmimad.

VLADIMIR SOCOR: Kremli hääletoru Eesti vastu
Täna tuleb Eestisse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) president René van der Linden. Mees, kes on arvustanud Eestit küll väidetava natsismi heroiseerimise, küll vene vähemuse õiguste piiramise pärast. Ta on lubanud need teemad ka Eestis tõstatada. Eesti Päevaleht otsustas avaldada hinnatud analüütiku Vladimir Socori hiljutise artikli, milles ta analüüsis just van der Lindeni Eesti-süüdistuste tagamaid ja tõelevastavust.
Kui ENPA president René van der Linden hiljuti Venemaad külastas, toetas ta oma sõnavõttudes Venemaa viimase aja Eesti-vastast propagandat. Pressikonverentsil ütles ta ajakirjanikele, et on korduvalt kritiseerinud Balti riikide suhtumist vene vähemusse ning lubas septembris neid riike külastades teema üles võtta.

JOHANNES SAAR: Tagurpidi bluus ja Vene-Eesti suhted
Homme avab suursaadik Marina Kaljurand Moskva nüüdiskunsti keskuses Eesti kunstnike grupinäituse "Tagurpidi bluus", millest loodetakse kultuurilist leevendust Vene-Eesti jäistele poliitsuhetele.
Kaheksa kunstniku kümmekond teost on sobitatud kahte kuraatorivisiooni, milles Brežnevi-aegne Tallinna-Moskva dissidentlik kunstisild leiab endale ehmatava võrdluse tänases päevas, kus kunstnikel tuleb taas ujuda valitsevatele ideoloogilistele hoovustele vastuvoolu.
Olud on muidugi teised, et mitte öelda vastupidised. Välispoliitilised võimumängud on maskeerinud end tolliformaalsuste kuhjadesse ning transiidivoogude ümbersuunamisse. Hoopis kunstnikud on need, kel on võimalik avalikult deklareerida ühiste kultuurihorisontide vajalikkust ning üllatav küll - nendesamade tüllikeeranud naabermaade kultuuriministeeriumide vastastikusel abil. Hakka või arvama, et muusadel palutakse kahuritest kõvemini laulda.

Soovitus teleesinejatele
Kui eestlased esinevad Eesti venekeelsetes telesaadetes, peaksid nad rääkima eesti keeles. Nende jutt tõlgitakse vene keelde - aru saavad nii venekeelne rahvas, eestlased kui ka esinejad ise. Muidu ei mõista seda pudrukeelt mitte keegi, kõige vähem needsamad esinejad ise.
Vello Lind, Pärnu

Kummaline otsus
Viimases Maalehes kirjutati juhtumist, kus perre sündis neli last, siis isa lahutas ja sai südamerahuga uue pere. Ema nägi nelja lapse kasvatamisega näguripäevi, kohtusse pöördus elatisraha saamiseks alles siis, kui vanem laps oli 18-aastane. Kohus määras ühe lapse elatisrahaks ainult 1250 krooni lapse kohta, kuigi ette on nähtud 1800 krooni.
Kohus põhjendas seda nii, et maal olevat laste kasvatamine odavam. Kui nii, miks siis kõik ei torma maale lapsi kasvatama? Kui linnas ja maal peaksid kehtima eri seadused, äkki siis nii võikski seaduses kirjas olla.
Kas tõesti võib kohus seadust rikkuda, määrata väiksema elatisraha, kui seadus ette näeb? Kas tõesti ei ole need lapsed teistega võrdsed? Kui maal tarbida kultuuri, teenuseid ja materiaalseid hüvesid samaväärselt kui linnainimesed, siis oleks ju maal elamine palju kallim, kas või transpordi tõttu.

Võidusammas hääletusele
Järjekordselt käib kemplus Vabadussõja võidusamba ümber, eriti ebameeldiv on lugeda kunstiteadlaste ja monumendiuurijate arvamusi.
Keegi kuraator läks oma mõttelagedusega isegi nii kaugele, et pidas kogu ideed jaburuseks, kuna leidis, et vabaduse eest võidelnute ja langenute mälestamine ning neile samba püstitamine on hoopis vägivalla ülistamine. Nagu näha võime, on kommunistlik-ateistlik kasvatus olnud küllaltki tulemuslik ja leidub neid, kes on pimestatud "helgest" Nõukogude ajast ja "kuldsest" leninlikust lapsepõlvest. Ilmselt pioneeriaastate ajupesus kasvanud võrsed löövad alles nüüd, vabas Eestis täies ehtes õitsele.
On südantsoojendav, et siiski leidub veel reaalajas elavaid aatelisi ajakirjanikke, nagu Indrek Schwede, kes näeb meie igapäevast elu nii, nagu see tegelikult on.

REPLIIK: Kindel võit polegi kindel
Tänasest Päevalehest saab lugeda, et suure käraga alanud maadevahetustehingute uurimine on jooksnud ummikusse. Algselt uurijatele kindlat võitu tõotanud juhtumid on võtnud sootuks teise pöörde. Kui süüdistused kohtusse ei jõua või kui asi, nui neljaks, kohtusse viiakse, aga sealt tuleb õigeksmõistev otsus, ootab Eesti uurimisorganeid ees ilmselt suurem aadrilaskmine.
Oluline on maadevahetustehingute uurimine ka Eesti poliitikale. Mäletatavasti sai Rahvaliidu esimees Villu Reiljan enne valimisi kõvasti selle pärast sarjata ja erakonna hävimise võis kirjutada paljuski maadevahetustehingute arvele. Kui nüüd süüdistus kokku vajub, näeme suure tõenäosusega Reiljani detsembri algul Rahvaliidu esimeheks kandideerimas.

JUHTKIRI: Kui püsiv on valitsusliit? 
Ajendatuna Vene-Saksa gaasitoru tasuvusuuringu küsimuses puhkenud tülist valitsusliidus on hakatud üha enam spekuleerima väitega, justkui kaaluks Isamaa ja Res Publica Liit koalitsiooni Keskerakonnaga.
Märgid, mis spekulatsiooni toetavad, on järgmised. Reformierakond on olnud aastaid võimul. Reformierakond on eri koalitsioonides käitunud partneritega ülbelt. Pärast pronksiööd teravnesid Reformierakonna ja Keskerakonna suhted sedavõrd, et selles valimistsüklis nende kahe liitu vaevalt sünnib. Reformierakonna toetus püsib rekordkõrgusel. Sellepärast on kõik teised erakonnad, sh IRL ja Keskerakond huvitatud Reformierakonnale lõpuks koha kätte näitamisest.

Venemaa kaitseminister lahkus ametist
Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov uues valitsuses kaitsministrina ei jätka, kuid uue peaministri Viktor Zubkovi kinnitusel arutatakse tulevase valitsuskabineti lõplikku koosseisu veel president Vladimir Putiniga.
"Ma rääkisin Serdjukoviga ja me jõudsime ühisele otsusele, et arvestades meie lähedasi perekondlikke sidemeid on parem, kui ta kaitseministri ametikohalt lahkub," vahendab Reuters peaminister Zubkov usutlust Venemaa telekanalile.
Nimelt on Serdjukov abielus Venemaa värske peaministri tütrega.
Zubkov on enda sõnul president Putinile esitanud juba uue valitsuse koosseisu, mis tehakse avalikult teatavaks reedel.
"Valitus pannakse paika nii nagu seadus seda ette näeb ehk seitsme päeva jooksul pärast minu ametisse nimetamist," sõnas peaminister Zubkov.

Kaheksane uudis: tapmised käivitasid Iraagis kõigi turvafirmade põhjaliku uurimise
Seoses tulevahetusega, milles hukkus kaheksa tsiviilisikut, kinnitas Iraagi valitsus, et vaatab uuesti läbi eranditult kõigi riigis tegutsevate eraturvafirmade tegevusload.
Iraagi valitsus soovib veenduda, et kõigi turvafirmade tegevus on kooskõlas Iraagi seadustega ja lisaks oma staatusest tulenevatele õigustele oleksid turvaettevõtted täitnud ka neile pandud kohustusi, vahendavad välisagentuurid.
Iraagi valitsuse otsus saabus päev pärast võimude otsust peatada USA turvafirma Blackwater tegevus ja saata riigist välja kõik ettevõtte töötajad. Erandiks on kaheksa turvatöötajat, keda süüdistatakse pühapäeval aset leidnud tapmistes ja kes peavad ilmuma Iraagi kohtu ette.
Pühapäeval puhkenud tulevahetuses Blackwateri turvatöötajate ja mässuliste vahel hukkus turvatöötajate kuulidest kaheksa tsiviilisikut, kellest üks oli Iraagi politseinik. Firma esindaja kinnitusel oli tegemist enesekaitsega. Blackwateri turvatöötajad saatsid intsidendi puhkemise ajal autokonvoid, milles viibisid USA riigiametnikud.

Venemaa välisminister Lavrov avaldas muret võimaliku Iraani sõja pärast
Sergei Lavrovi ja tema Prantsusmaa ametivenna Bernard Kouchneri kohtumisel Moskvas kujunes peamiseks jututeemaks võimalik sõjaoht Iraani kohal.
"Peame valmistuma halvimaks - ja halvim on sõda," ütles Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner pühapäeval. IAEA vaatleja Mohamed Eibaradei arvates on sõjaline jõud viimane abinõu, et lahendada käimasolev vaidlus Iraani tuumarikastamisprogrammi üle.
"Tunneme muret teadete pärast, et kaalutakse sõjalist aktsiooni Iraani suhtes," ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Lavrovi hinnangul on sõja korral tegemist ohuga kogu regioonile, kui Afganistanis ja Iraagis on juba suuri probleeme.
"Peame tegema kõik, et sõda vältida," lisas Lavrov, kelle arvates on tarvis läbi rääkida, et Iraani tuumaküsimus lahendada.

SASi juht: Aalborgi lennuõnnetuse põhjustas roostetanud polt
SAS grupi juhatuse esimees Mats Janssoni teatas täna avalikus pöördumises, et SASi Q400 tüüpi lennukitega toimunud lennuõnnetused Taani ja Leedus võisid põhjustada korrodeerunud telikuühendamispoldid.
Taani õnnetuste uurimise organisatsioon Danish Accident Investigation Board on teinud järelduse, et Aalborgi juhtumi põhjus oli selle poldi korrodeerumine, mis ühendab telikut viimase avamist ning sulgemist kontrolliva hüdraulilise silindriga, teatas SAS.
"Selle kontrolli nõuet ei ole Q400 ülevaatuse programmis ja seetõttu ei olnud võimalik viga regulaarse kontrolliga avastada," ütles Jansson. "Praegu ootame informatsiooni, kas Vilniuse juhtumi põhjus oli sama."
Möödunud nädalal toimus Taanis Aalborgis ja Leedus Vilniuses sama tüüpi lennukitega kaks lennuõnnetust, milles keegi õnneks tõsisemalt vigastada ei saanud.
Jansson kiitis Q400 lennukite meeskondi eduka hädamaandumise ja reisijate evakueerimise eest.

Venemaa nihutab oma piiri sügavamale Gruusiasse
Gruusiast lahkulöönud Abhaasia regioon on otsustanud anda osa "oma" territooriumist Venemaale - seda ettekäändel, et Venemaa olümpialinn ei tohi olla konfliktikoldele lähedal.
Gruusia telekanali andmetel on Venemaa ja Abhaasia ametnikud vastavale dokumendile juba alla kirjutanud, vahendab The Georgian Times.
Dokumendi järgi liigutatakse Venemaa-Abhaasia piiri Psiou jõelt Bzfi jõele ja Venemaa piir nihkub selle manöövriga 40 kilomeetrit Abhaasia/Gruusia sisemaale.
Abhaasia ja Venemaa põhjendavad maa andmist-võtmist sellega, et Vene seaduste järgi peab olümpialinn olema konfliktikoldest vähemalt 40 kilomeetrit eemal.
Ära antavas piirkonnas elavate grusiinide sõnul on nad maa Venemaale andmise vastu protesteerinud, kuid Abhaasia liider on neid suutnud veenda, et Venemaa valdusse minekuga kaasneb piirkonnas suur majandusedu.

Birma sõjavägi kasutas munkade vastu pisargaasi
Birma ehk Myanmari pealinnas Sittwes kasutas sõjavägi sadade protestivate munkade laialiajamiseks pisargaasi.
Pealtnägijate sõnul peksti mõned mungad ka läbi ja mitmed arreteeriti, vahendab BBC.
Mungad on viimastel päevadel osa võtnud mitmetest erinevatest rahumeelsetest valitsusevastastest protestidest. Mungad on protestima tulnud just seepärast, et varasemate protestide laialiajamiseks on kasutatud vägivalda.
Paljud protestid on Birmas tekkinud ka seetõttu, et kütusehinnad tõusid eelmisel kuul järsult.

Hiinlane mängis end arvutiga surnuks
Lõuna-Hiinas suri kolm päeva järjest internetis arvutimänge mänginud mees.
Guangzhou linnas ühes küberkohvikus kukkus 30-aastane mees pärast kolme päeva internetis mängimist kokku, vahendab FOX News.
Kohale saabunud kiirabi üritas meest elustada, kuid see ei õnnestunud ning ta kuulutati seal samas kohvikus surnuks. Kohaliku meedia andmetel suri mees üleväsimuse tõttu.
Mehe surma nägid pealt umbes 100 küberkohvikus viibinud külastajat.
Millist mängu mees internetis mängis ei ole teada.

Madeleine'i vanemad said oma palgale valitsuse spetsialisti
Eile sai McCannide esindajaks Suurbritannia valitsuskabineti meediamonitoorijate endine juht ja BBC ajakirjanik Clarence Mitchell.
Clarence Mitchellist loodetakse, et endistest ametitest saadud kontaktid aitavad ka McCanne, vahendab The Times. McCannide perekonnale lähedane allikas jutustas: "Mitchell teab tähtsaid telefoninumbreid ja võimul olevate inimeste meiliaadresse. Ta on viimasel kahel aastal osalenud iga päev tähtsatel kohtumistel peaministri majas. McCannid ei oota temalt nende kasuks mõju avaldamist, kuid nad tahavad, et sõnum nende süütusest jõuaks päris tippu välja."
Madeleine McCanni vanemate uus esindaja alustas üleskutsega, et uurimise fookus suunataks tagasi lapse otsingutele. Mitchell ründas viimaste päevade spekulatsioone ja nimetas neid metsikuteks, alusetuteks ja ebatäpseteks.

O.J.  Simpsoni väidetav rööv jäi väidetavalt lindile
Tabloid-veebileht TMZ.com väidab, et O.J. Simpsoni osavõtul sooritatud rööv jäi helilindile.
TMZ.com avaldas eile helilindi, kus Simpson väidetavalt pärib temaga seotud suveniire müünud mehelt aru, samal ajal karjuvad teised röövis kahtlustatavad ohvrile käsklusi, vahendab Guardian.
Simpson olevat süüdistuse kohaselt üritanud röövida endaga seotud suveniire selle müüjalt, keda ta ise süüdistas meenete endalt varastamises.
"Kas sa arvad, et sa võid minule kuuluvat varastada ning seejärel maha müüa," kostub Simpsoni hääl helilindilt.
Simpson on vahistatud kautsjonivõimaluseta. Kui Simpson kõikides temale süüks pandavates süüasjades süüdi mõistetakse, siis ootab teda ees 30 aastat vanglas.

Rootsi politsei peitis vihaste moslemite eest Muhamedi pilanud kunstniku
Politsei võttis kaitse alla ja viis salajasse turvapaika Muhamedist pildi joonistanud Rootsi karikaturisti, kelle peale ihuvad hammast vihased moslemid.
Karikaturist Lars Vilks teatas Associated Pressile antud telefoniintervjuus, et politsei on ta vihaste moslemite eest kaitse alla võtnud ja võimalike ründajate eest ära peitnud salajasse turvapaika, vahendab BBC.
Nimelt pakkus al-Qaeda väidetav Iraagi liider Rootsi karikaturisti tapjale tasuks 100 000 dollarit ehk ligi 1,2 miljonit Eesti krooni. Tegelikult on Vilksi mõrvaga võimalik rohkemgi teenida - oleneb mõrva toimepaneku viisist. Al-Qaeda pearahapakkumises on täpsustus, et kui kunstnik "hukatakse nagu lammas", siis saab tapja 150 000 dollarit ehk ligi 1,8 miljonit krooni.
Lars Vilksi karikatuur ilmus 18. augustil Nerikes Allehandas ja kujutas Muhamedi pead koera keha küljes. Moslemite jaoks on Muhamedi kujutamine teotav ja koera peetakse räpaseks loomaks.

Pakistani juht sepitseb endale teist ametiaega
Kindral Pervez Musharraf üritab ametisse jääda salakokkulepete ja -lubadustega.
Terrorismivastase sõja ummikseisust pääsemiseks nähakse Pakistanis lahendust valimistes, kuid president Musharraf üritab kümne küünega riigipea toolist kinni hoida. Ekspeaminister Benazir Bhutto koju lubamine on vaid ajutine manööver pikemas võitluses.
Eile langetas Pakistani keskvalimiskomisjon otsuse, et seadusesäte, mis takistab riigiametnikel valimistel kandideerida, siiski presidendi kohta ei kehti. 1999. aastal veretu riigipöördega võimu haaranud ja 2004. aastal valimiskogus riigipeaks valitud Musharraf on nimelt samal ajal olnud edasi ka armee ülemjuhataja.
Senine tõlgendus oleks nõudnud tema väejuhi ametist lahkumist kaks aastat enne uusi valimisi, järgmine riigipea tuleb aga valida juba 15. septembri ja 15. oktoobri vahel. Musharraf üritabki nüüd saavutada oma tagasivalimist lubadusega hakata tsiviilisikust presidendiks.

Valikuvabadus Kuuba moodi: seksida või süüa
Nende saatust, kes pole rahul Kuuba liidri Fidel Castro kehtestatud riigikorraga ja julgevad seda ka avalikult väljendada, ei sooviks oma vaenlaselegi.
Kui Julita Núñez Pacheco sõidab oma meest vanglasse vaatama, saab ta kasutada Kuuba sotsialistliku korra kohta harukordset "vabadust". Veel lähema 12 aasta jooksul antakse naisele võimalus valida: kas näha abikaasat kord kahe kuu tagant ning anda üle toidupakk või saada kolme kuu järel kokku intiimkohtumiseks. Ainult et viimasel juhul toitu üle anda ei tohi.
Üht kinnitavad aga kõik Kuubal vangis istunud: toit seal süüa ei kõlba. 20 kuud trellide taga veetnud Jorge Olivera Castillo meenutab, et söök haises mõnikord nii, et ükskõik kui tühi kõht ka ei olnud, polnud seda võimalik suhu võtta.
Vangla viib tervise
Tema suhe vanglatoiduga jääb siiski omapäraselt kahetiseks: just totaalselt rikki läinud seedimine tõi 17 aastaks kinni pandud Castillole ennetähtaegse, "tervislikel põhjustel" vabaduse. Türmis kaotatud tervise tõttu on tänavu välja lastud juba 16 meelsusvangi neist 75-st, kes 2003. aasta nn musta kevade ajal kuni 20 aastaks Rootsi kardinate taha pisteti. Üks neist oli vintsutustest nii põdur, et suri pea kohe pärast vabanemist.

Kinnisvarabuumist alles toibuv Hispaania seisab silmitsi kriisiga
Värvilõhnalise maja akendel ripuvad sildid "Müüa". Kuus kuud hiljem on kerkinud veel kolm korterelamut, ent sildid pole veel esimeseltki kadunud.
Elumaja beežist fassaadist on saanud kirju lapitekk. Kolm aastat tagasi ostsid Silvia ja Antonio sellesse kõneleva liftiga majja tuttuue korteri.
Valenciast pooletunnise autosõidu kaugusel (aeg, mis viimasel ajal venib argipäeva tipptunnil kahekordseks) asuv 35-aastaste noorte esimene oma kodu seisab teiste samasuguste majaplokkide vahel.
Suurlinnale lähemal või lausa selle südames asuv elamispind oleks neile muidugi rohkem meeldinud, ent unistuse täideviimiseks ei jätkunud lihtsalt raha.
Praegu veel kuue tuhande elanikuga linnakeses maksis 70-ruutmeetrine korter 130 000 eurot. Valencias saaks sama summa eest kapitaalremonti vajava eluaseme.
"Täna on meie korteri väärtus ligi 200 000 eurot," teatab Antonio väsinult. "Ent mis kasu sellest on, kui ostjaid pole, aga pakkumine aina suureneb? Aasta pärast ei saa me enam isegi 130 000 küsida."

Strandberg: riigikogulaste tuumajaama visiit oli puhas propaganda
Esmaspäeval viis Eesti Energia üle kümne riigikogulase tutvustusreisile Soome Olkiluoto tuumajaama, kuhu rajatavasse neljandasse tuumareaktorisse soovib investeerida ka Eesti Energia.
Marek Strandberg nimetas riigikogulaste visiit propagandaürituseks ja leidis, et tegemist oli tuumaenergiat propageeriva reklaamitrikiga, edastavad Seitsmesed uudised.
Olkiluotos on kaks tuumareaktorit, ehitatakse kolmandat ja plaanitakse rajada neljandat, milles soovib osaleda ka Eesti Energia.

Psühhiaatrilist ravi vajavad lapsed ei mahu haiglasse
Tallinna Lastehaigla psühhiaatriosakond kannatab juba viimased neli aastat voodikohtade nappuse käes.
Laste psühhiaatriosakonna juhataja Anne Kleinberg sõnul on raviks mõeldud neli voodikohta Tallinnas ja kaks Tartus, kuigi nii psühhiaatriliste kui sõltuvushaiguste ravi vajavate laste arv iga aastaga pigem kasvab kui kahaneb, edastavad Seitsmesed uudised.

Tartu ainus avalik WC maksab linnale 25 000 krooni kuus
Linnavalitsus otsustas määrata alates esimesest septembrist Vabaduse pst 4 asuva avaliku käimla dotatsiooni suuruseks 25 000 krooni kuus senise 12 000 asemel.
Eelmine poole väiksem kompensatsioonisumma ei võimaldanud kasutajal enam hakkama saada, kuna vee, elektri ja teiste kommunaalteenuste hind ning personalikulud on linnavalitsuse hinnangul suurenenud.
Rae platsi kõrval Vabaduse pst. 4 asuv avalik käimla on ainuke avalik tualett linnas.
Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnul on linnas mitmes kohas ka teisaldatavaid käimlaid ning samuti on võimalik tualetti kasutada avalikes asutustes, kuid Vabaduse puiesteel asuv WC on tõesti ainuke korralik toalett, kuhu pääseb näiteks ka ratastooliga.
Jürgensoni sõnul külastab tasulist Vabaduse pst. tualetti kuus ligikaudu 2000 inimest. Küsimusele, kas Eesti suuruselt teine linn ei vajaks rohkem tualette lisab Jürgenson, et üldiselt on tõesti plaanis rajada veel avalikke käimlaid, kui vaid leitakse sobiv koht. Hetkel ühtegi selle alast projekti aga käimas ei ole.

Saksamaa soovib osaleda NATO küberkaitsekeskuse töös
Saksamaa avaldas valmisolekut osaleda Eestisse loodava NATO kompetentsikeskuse tegevuses.
Täna töövisiidi raames Tartut külastanud Saksa kaitseväe juhataja kindral Wolfgang Schneiderhan avaldas Saksamaa valmisolekut osaleda Eestisse loodava NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse tegevuses.
Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots andis kohtumisel kindral Schneiderhanile ülevaate Eesti riigikaitse hetkeseisust ja arengusuundadest. Kindral Schneiderhan avaldas toetust Eesti plaanidele arendada rahvuslikust küberkaitsekeskusest NATO kompetentsikeskus. Samuti avaldas kindral Schneiderhan Saksamaa valmisolekut panustada Eestisse loodava NATO kompetentsikeskuse tegevusse.
Osapooled kinnitasid konstruktiivse koostöö jätkumist, seda nii ohvitseride väljaõppe kui ka varustuse osas. Saksamaa jätkab ka tulevikus õppejõude lähetamist Balti Kaitsekolledžisse ning toetab Eestit õhuväe sihitajate väljaõppel.

Riik paneb kahetasandiliste raudteeristmike rajamisele õla alla
Teisipäeval kirjutas minister Juhan Parts alla lepingutele, millega riik aitab rahastada raudteeristmike muutmist kahetasandiliseks.
Vastavad lepingud kirjutati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis alla Tallinna, Tartu, Rakvere, Tapa ja Keila linnapeadega.
Suurim osa raudtee ülesõitude kahetasandiliseks muutmiseks mõeldud rahast tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, veidi väiksem osa riigilt ning ülejäänud osa raha taotlejalt - kohalikult omavalitsuselt.
Allkirjastatud omafinantseerimiselepingute aluseks on Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel 2003. aastal sõlmitud finantsmemorandum, mis muudeti hiljem raudtee ja maantee samatasandilistel ristmike ohuprobleemide likvideerimise projektiks.

Suri tõlkija ja suursaadik Arvo Alas
Täna öösel suri tõlk Arvo Alas, kes on olnud ka Eesti suursaadik Taanis, Islandil ja Norras.
Kirjanike Liidust kinnitati Päevaleht Online'ile, et tõlkija Arvo Alas suri täna öösel Taanis. "Surma põhjust ei oska veel öelda, kuid Arvo Alasil oli sel suvel infarkt, mille järele halvenes mehe tervis märgatavalt," öeldi Kirjanike Liidust Päevaleht Online'ile.
Arvo-Jürgen Alas sündis 1943. aastal Tallinnas ja on Eesti Kirjanike Liidu liige.
Alas on tõlkinud eesti keelde raamatuid taani, norra, islandi keelest. Samuti on Arvo Alas Eesti ajakirjanduses avaldanud mitmeid artikleid Põhjamaade kirjandusest, ühiskonnast ja poliitikast.
Aastatel 1991-1996 oli Arvo Alas Eesti suursaadik Taanis ja Islandil ning 1992-1996 ka Norras.

Uuring: inimesed ei tea oma õigusi
Justiitsministeerium viis koostöös Emoriga läbi ulatusliku õigusteadlikkuse uuringu, millest selgus, et Eesti elanikud ei tea piisavalt oma korrakaitse ja kohtupidamisega seotud õigusi.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Urmas Volensi sõnul saab õigussüsteem tõhusalt toimida vaid siis, kui inimesed on teadlikud selle pakutavatest võimalustest ja oskavad neid kasutada. "Õigusriigi seisukohast on seaduste toimivuse oluliseks eelduseks see, et inimesed seaduseid teavad, järgivad ja neid kasutavad," ütles Volens.
Justiitsministeeriumi nõuniku Uku-Mats Peedoski sõnade kohaselt on suure osa inimeste teadmised õigussüsteemist üsna rahuldaval tasemel, kuid seejuures eristub üks grupp inimesi, kes paistab teiste seast silma märgatavalt väiksemate õigusteadmiste poolest. "Konkreetsete valdkondade lõikes olid kõige lünklikumad vastajate teadmised korrakaitsega seotud õigustest, samuti ei teata oma õigusi kohtus," rääkis Peedosk.

Ilves: Eesti saatusele vaadates polnud natsidel ja kommunistidel mingit vahet
President Toomas Hendrik Ilves ütles 1944. aastal ametisse astunud Otto Tiefi valitsuse mälestusnäitust avades, et Eesti demokraatiat ei saalinud nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsioonivõimud.
Avaldame täies mahus president Ilvese peetud kõne Otto Tiefi valitsuse liikmete pildinäituse avamisel täna Eesti Pangas.
14. augustil 1941 avaldasid Franklin Roosevelt ja Winston Churchill Atlandi harta, kus toodi ära lääneliitlaste põhimõtted nende võimaliku võidu korral. Seal deklareeriti, et nad tunnustavad iga rahva õigust ise otsustada oma riigikorra üle ja määrata oma saatus.
See deklaratsioon oli okupeeritud rahvastele väga tähtis. See andis lootust taastada kaotatud iseseisvus. See viis usuni saada lääneliitlastelt tuge.
Juba 1941. aasta septembris olid Eesti välisdelegatsiooni liikmed saanud Ühendriikide ja Suurbritannia esindajatelt vihjeid, et Eesti peaks moodustama mingi valitsuse või komitee, mis esindaks Eesti huve väljaspool okupatsioonivõimu piirkonda.

Laar: IRL ei sea hetkehuvisid tähtsamaks
Isamaa ja Res Publica esimees Mart Laar ei seosta president Toomas Hendrik Ilvese tänast hoiatust Nord Streamile uuringuloa andmise osas mitte ohverdada Eesti välispoliitikat partei hetkehuvidele enda erakonnaga.
EPL: Kas te olete presidendi sõnavõtuga tutvunud, mis tundeid see teis tekitab?
Mart Laar: Olen täiesti nõus (presidendi öelduga - toim.).
EPL: Kas sõnavõtt on näpuviibutus IRL suunas?
Mart Laar: See sõltub sellest, kuidas keegi end tunneb, kas ta on midagi teinud. Meie seda teinud pole. Keda president võis silmas pidada - seda võib tõlgendada eri kommetel ja viisidel.
EPL: Kas president viitas mineviku puhul nn pronkssõduri eelnõule ja piirileppele lisatud preambulale?
Mart Laar: Ma ei arva, et küsimus on seotud ainult nende eelnõudega. Ja mis puudutab piirilepet, siis Isamaaliit oli tollal oma seitsme häälega (riigikogus - toim.), mis preambulat ei toetanud, see aga võeti vastu valitsuskoalitsiooni suure heakskiiduga.

Riigikontroll: enamik omavalitsusjuhtidest saavad tasu ebaseaduslikult
Valikuliselt 30 omavalitsuse (KOV) valitsemiskulusid auditeerinud riigikontroll tuvastas, et enamikule nende juhtidest on 2006. aastal määratud preemiaid, toetusi ja lisatasusid seadusevastaselt.
Auditeeritud KOV-idest vaid seitsmes - Võru, Tootsi, Rägavere, Rapla, Kuusalu, Juuru ja Helme vallas - oli vallavanemale, linnapeale ning valla- ja linnavalitsuse liikmetele töö- ja muude tasude maksmise otsustanud pädev organ.
Ülejäänud 23 esines juhtumeid, kus ühel või teisel viisil oli tasu määramisel tekkinud vastuolu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning mõningatel juhtudel ka korruptsioonivastase seadusega, teatas riigikontroll.
Riigikontrolli hinnangul on seadust rikkunud omavalitsuses: Rakvere linn, Narva linn, Maardu linn, Alajõe vald, Keila vald, Tõlliste vald, Tartu vald, Pala vald, Karksi vald, Kareda vald, Põlva linn, Koeru vald, Halinga vald, Kambja vald, Vändra alev, Valjala vald, Pöide vald, Valgjärve vald, Iisaku vald, Ridala vald, Tarvastu vald, Roosna-Alliku vald ja Misso vald.

Ilves: ärge tooge välispoliitikat erakondade hetkehuvide ohvriks
President Toomas Hendrik Ilves teatas, et ta ei hakka ajakirjanduse vahendusel valitsusele Nord Streami suhtes soovitusi andma, kuid loodab, et Eestis ei tooda välispoliitiliste küsimuste lahendamist erakondlike hetkehuvide ohvriks.
"Meie omavahelised konsultatsioonid nii peaminister Andrus Ansipiga kui ka välisminister Urmas Paetiga on selles küsimuses olnud tihedad ja usalduslikud," seisab presidendi kodulehele lisatud teates.
"Küll aga soovin öelda väga selgelt: ma loodan, et Eestis ei tooda oluliste välispoliitiliste küsimuste lahendamist erakondlike hetkehuvide ohvriks. Me oleme varem kahjuks näinud, kuidas erakondlikud päevasoovid on dikteerinud Eesti välispoliitilisi otsuseid ja näinud sedagi, kuidas meie välispoliitiline seis pole sellest kindlamaks muutunud, vaid vastupidi. Soovin, et praegu ei pea me taas midagi sarnast kogema," ütles Ilves.
Valitsus jätkab Nord Streami merepõhjauuringute loataotluse arutamist sel neljapäeval.

Rahvaliidu tudengipalga idee toetust ei leidnud
Tänasel riigikogu istungil lükati tagasi Rahvaliidu esitatud tudengipalga eelnõu, mis oli ka üks osa erakonna valimiskampaaniast.
Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 47 ning vastu oli 35 riigikogu saadikut.
"Tudengipalk on alternatiiv õppelaenule, mille piirmäär tõuseb nelja aasta pärast 60 000 kroonini. Tekib küsimus, millised summad kulutab riik selleks, et neid laene pankadele tagada," küsis Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli.
Rüütli sõnul on põhjendamatu koalitsiooni väide, nagu suurendaks tudengipalk üliõpilaste ebavõrdsust, kuna eelnõu annab ka vähekindlustatud perest pärit noortele võrdse võimaluse kõrghariduse omandamiseks.
Eelnõu kohaselt oleks toetuse määr kutsekooliõpilastele vähemalt veerand alampalka, bakalaureuseõppes vähemalt pool alampalka ja magistriõppes vähemalt kolmveerand alampalka.

Steri steriliseerimistehas sai kiirgustegevusloa
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas Saues asetseva Steri steriliseerimistehase kiirgustegevusloa ja tehas võib oma tööd alustada.
"Steri juhtumi juures on kaks väga konkreetset ja oma arvamuses kinni olevat osapoolt - kohalikud elanikud ja kiirgustehase omanikud, kellel on oma vaatepunktist lähtuvalt õigustatud ootused," ütles minister.
"Inimesena mõistan neid mõlemaid ning seetõttu polnud otsuse tegemine kerge. Nüüdseks olen kaalunud mõlema poole argumente ning võtnud arvesse ka kahte selle juhtumiga seotud kohtuotsust, millest lähtuvalt otsustasin AS Steri kiirgustegevusloa allkirjastada," selgitas Tamkivi.
Keskkonnaministeerium on otsustanud kaevata edasi Tallinna halduskohtu otsuse, millega tunnistati õigusvastaseks Keskkonnaministeeriumi toimingud AS Steri kiirgustegevusloa muutmise menetluses. Edasikaebamise otsus tuleneb eelkõige asjaolust, et kohus heidab ministeeriumile ette AS Steri kiirgustegevusloa muutmiseks läbi viidud avatud menetlust.

Eesti-Vene suhetele teeb suurimat kahju poliitikute vaenulik retoorika
Eesti transiidispetsialistiks peetav akadeemik Mihhail Bronštein kinnitab, et pronksööde järel võib Eesti kaotada koguni kolmandiku oma sisemajanduse kogutoodangust.
Parandamaks Eesti-Vene suhteid, peab Bronštein vajalikuks, et mõlema riigi poliitikud loobuksid vaenuavalduste tegemisest, kirjutab ajaleht Põhjarannik.
"Kui 90ndatel aastatel töötlesime 13 miljonit tonni kaupu, siis enne tänavusi aprillisündmusi oli see jõudnud 40 miljoni tonnini ning ligi 80 protsenti sellest oli Venemaa transiit," rääkis Bronštein.
"Transiit, see pole ainult kaubavood, vaid ka see, mida näiteks Ida-Virumaal Venemaa toorme baasil toodetakse ja eksporditakse," lisas ta.
"Transiit on ka rahavood ja logistikasüsteemid, sest kui vaadata kõike, mis meid Venemaaga seob, siis meie idanaaber mõjutab 25-30 protsenti meie SKTst," rääkis Bronštein.

Kreeklasest kommunist pärib Langi juubeli kohta
Euroopa Parlamendi Kreeka saadik küsib Euroopa Nõukogult seisukohta justiitsminister Rein Langi juubeli asjus, kus kanti ette Adolf Hitleri surmaeelne kõne.
Juulis Tartus Püssirohukeldris Rein Langi 50. sünnipäeval lahutati peokülaliste meelt muu hulgas Adolf Hitleri surmaeelse kõnega. Monotükis "Adolf" on enne Hitleri enesetappu monoloog, lavakujunduses oli kasutatud haakristilippu, kirjutab SL Õhtuleht.
Nüüd esitas Kreeka kommunistist saadik Athanasios Pafilis asja kohta Euroopa Nõukogule küsimuse, et kuidas institutsioon kommenteerib juhtunut ja kas sellised teod, mis teotavad fašismiohvrite mälestust, vajavad miskit ettevõtmist.

Balti taevasse võivad tulla omad hävitajad
Eesti, Läti ja Leedu peavad nelja aasta pärast jõudma selgusele, kes ja kuidas hakkab Balti riikide õhuruumi kaitsma pärast 2018. aastat.
Praegu pole ühelgi Balti riigil oma hävituslennukeid, mistõttu Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kaitsevad neli Leedus baseeruvat NATO erinevate liikmesriikide hävitajat, mis iga kolme kuu tagant vahetuvad, kirjutab Postimees.
"Oleme Läti ja Leedu kaitseväe juhatajaga seda arutanud ja meil on täiesti ühene arusaam, et Balti riikide õhuturbeküsimus tuleb lahendada ühise lennuüksusega," ütles Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. Tema sõnul on juttu olnud ühe eskadrilli ehk 10-12 hävitaja hankimisest.
Suurte väljaminekute tõttu ei saa kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul välistada, et ka pärast aastat 2018 valvavad Balti õhuruumi teiste NATO riikide hävitajad.

Roolijoodik vigastas nelja kaassõitjat
Tartumaal Tartu vallas Lähte-Elistvere tee 3. kilomeetril toimus eile kell 19: 07 liiklusõnnetus, kus purjus mees juhtis oma auto vastu puud.
Sõiduautot Honda Accord, mida juhtis alkoholijoobes 37-aastane Margo, sõitis ebaõigelt valitud kiiruse tõttu teelt välja vastu puud.
Liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastada auto juht ja kaasreisijad 35-aastane Alfred, 44-aastane Kersti, 39-aastane Ivar ning 30-aastane Joosep. Juht ja kaasreisijad turvavarustust ei kasutanud.

Purjus ja kiivrita ATV-juht sattus õnnetusse
Valgamaal Otepää vallas Retu-Sihva tee 6. kilomeetril juhtus eile õhtul kella 20 ajal liiklusõnnetus, kus ATV-juht keeras masina tagurpidi.
ATV Freeland E5 juhtinud alkoholijoobes ja ilma kaitsekiivrita 36-aastane Kristo, suutis sõiduriista ebaõigete sõiduvõtete tõttu tagurpidi keerata.
Liiklusõnnetuse tagajärjel jäi juht ATV alla ja sai vigastada.

Pärnu linn sunnib ettevõtjat osa hotellist lammutama
Pärnu linnavalitsus tahab, et AS Pärna võtaks ranna rajoonis asuvalt hotellilt Delfine osa kolmandast korrusest maha, ettevõtte omanik Mare Aavamägi ei osanud veel öelda, mida ta teeb.
Eile oli linnavalitsusel kavas võtta vastu Supeluse 22 asendustäitmise hoiatus, mis oleks kohustanud aktsiaseltsi Pärna järgmise aasta alguseks omavoliliselt ehitatud hotelliosa lammutama. Kui ta seda poleks teinud, oleks linn ise lammutustöö tellinud ja raha ettevõtjalt sisse nõudnud, kirjutab Pärnu Postimees.
Kui linn võtab kolmandalt korruselt 12 meetri pikkuse jupi, jääb osa majast katuse ja kommunikatsioonideta ning hotellilt tuleb kasutusluba ära võtta. Kui ettevõtja ise lammutab, saab ta samal ajal ümberehitusi teha.
Tallinna linnavalitsusel on sarnane kogemus Köleri 2 krundile ehitatud kuuekorruselise betoonmaja karkassi lammutamisega, kus kohtuvaidlused kaotanud omanik ei olnud nõus maja ise lammutama ning linn otsustas ebaseaduslikult kerkinud ehitusjärgus hoone omade jõududega likvideerida.

Lätlased saadeti Ruhnu piiripunktist tagasi
Laupäeva hommikul üritasid üheksa lätlast Ruhnu piiripunkti kaudu Eesti territooriumile siseneda, kusjuures neist ühelgi ei olnud kaasas seadusega ette nähtud piiriületusdokumente, milleks Euroopa Liidu piirides reisimisel on kas pass või ID-kaart.
Lääne piirivalvepiirkonna Ruhnu kordoni ülem Rainer Sosi ütles Oma Saarele, et lätlased saabusid jahtlaeval Iskra Ringsu sadamasse laupäeva hommikul kell 8.35. "Kahjuks ei olnud ühelgi neist kaasas kehtivat reisidokumenti riigipiiri ületamiseks," rääkis Sosi ajalehele Oma Saar.
Tema sõnul olid kaheksal lätlasel kaasas küll autojuhiload ja ühel Läti kodanikul väikelaeva juhitunnistus.
Kuna laupäeval oli ilm merel väga tormine, ei saanud Eesti piirivalve Läti kodanikke kohe merele tagasi saata. "Võtsime jahi kaptenilt garantiikirja, et keegi lätlastest Ringsu sadama territooriumilt ei lahku," märkis Sosi, "ja nii nad öö jahil veetsidki."

Muhu valla allasutused on hädas kehva telefoniühendusega
Esimese Saare maakonna omavalitsusena internetipõhisele telefoniteenusele üle läinud Muhu vallavalitsus on hädas kõnede halva kvaliteediga.
Muhu vallavalitsus koos allasutustega liitus AS-i Norby Telecom telefoniteenusega augustis, sest interneti raadiovõrgul põhinevat teenust saavad valla asutused omavaheliste telefonikõnede puhul tasuta, kirjutab Oma Saar.
Muhu lasteaia juhataja Reet Hobustkoppeli sõnul on uue telefoniteenuse kvaliteet väga ebaühtlane - kohati on kuuldavus väga kehv, kohati kipuvad kõned katkema. "Teinekord katkeb kõne kõige ebasobivamal hetkel, näiteks kauba tellimise ajal," lausus Hobustkoppel.
"Üks hetk on kõne kvaliteet väga hea ja teine hetk täiesti absurdselt võimatu, nii, et pole võimalik aru saada, kes on toru otsas," kirjeldas olukorda Muhu valla sotsiaalkeskuse juhataja kt Aino Rummel.

Haigla loobus kanepit suitsetava lapse ravimisest
Nii psühhiaatrilise kui ka sõltuvusporbleemiga lastel puudub
Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik saatis ravilt ära lapsest patsiendi, kellel on lisaks psühhiaatrilisele haigusele ka sõltuvusprobleem. Põhjus - haiglal puuduvad võimalused temaga tegelemiseks.
Tallinna laste turvakeskuse juhi Erki Korpi sõnul saatis haigla eelmine nädal nende juurde tagasi sõltuvus- ja psüühika-
probleemidega 17-aastase noormehe, sest ei saanud kanepit suitsetanud noormehega enam hakkama. Haigla tõstis käed üles pärast kaht kuud, mis poiss neil veetis, väidetavalt kahtlustati poissi ka haiglas oma kanepiäri ajamises. Korpi sõnul on poiss tarbinud kanepit juba kolm aastat ning vajabki nüüd sellest tekkinud tervisekahjustuste tõttu psühhiaatrilist ravi.

Eesti metsades algab ajujaht kitsedele
Keskkonnaministeerium leiab, et Eesti metsades elab liiga
Ministeerium lubab peagi nii kitsede, sokkude kui ka tallede küttimiseks ajujahti.
"Muudatuste vajadus tuleneb eelkõige metskitsede liiga kõrgest arvukusest ja seoses sellega suurenenud metsakahjustuste ulatusest. Lisaks sellele, et metskitsed pidurdavad üsna laialdaselt okaspuumetsade uuenemist, võib metskitsede ülemäära kõrge asustustihedus mõjuda negatiivselt ka asurkonna enda elujõulisusele," leiab ministeerium.
Jaht ka taksi või terjeriga
Jahieeskirja muutva eelnõu kohaselt pikendatakse sokkude, kitsede ja tallede küttimise aega 30. novembrini ning lisaks kehtestatakse sokujahi uuteks pidamisviisideks ajujaht ning jaht taksi või terjeriga 1. oktoobrist 30. novembrini.

Valitsus kavatseb pensioni nelja aastaga kahekordistada
Eile koos viibinud koalitsioonierakonnad jõudsid kokkuleppele pensionide suurendamise mehhanismis, prognoosi järgi tõuseb pension 2011. aastaks kahekordseks.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles, et prognoosi kohaselt tõuseb pension 2008. aastal 4580 kroonini, 2009. aastal 5330 kroonini, 2010. aastal 6100 kroonini ning 2011. aastal 6758 kroonini.
Michali sõnul suurendatakse pensionide kahekordistamiseks sotsiaalmaksu laekumisest sõltuvat osa ja pensioni baasosa.
Pensionitõusuks vajalik eelnõu peaks riigikogusse jõudma juba sellel aastal. Sotsiaalministeeriumi andmeil toovad muudatused kaasa baasosa kasvu ennaktempos võrreldes aastahinde kasvuga ning teisalt suurendatakse sotsiaalmaksu laekumisest sõltuvat osa ning vähendatakse tarbijahinnaindeksist sõltuvat osa.

Arnold Rüütel: kui lapsi ei sünni, kes siis Eesti ühiskonnas väärtusi loob? 
Kohtume president Arnold Rüüt-liga Kadriorus räämas ning kooruva värviga majas, kus talle on eraldatud pisikesest kolmetoalisest korterist koosnevad tööruumid.
Enne sõda elasid selles korteris president Konstantin Pätsi julgestusohvitserid. Rüütli kabineti, kus viimati tehti remonti ilmselt 30 aastat tagasi, kapid on pungil arhiivitoimikutest, väikesele diivanilauale on presidendi erasekretär serveerinud kohvi ja šokolaadikomme. Ligi kolm tundi kestva intervjuu ajal ei rüüpa Rüütel ainsatki lonksu kohvi.
Riik tahab leida 200 miljonit krooni uue presidendi residentsi jaoks, kuid teie tööruume, mis ei kannata mingisugust kriitikat, remontida ei suudeta. Kus te oma külalisi vastu võtate?
Mu tööruumide teemaga tegeletakse ja tulevikus leiab see ehk mingisuguse lahenduse. Praegu ajame asju tagasihoidlikult ja töötada ju saame. Diplomaatilised kohtumised pean Kaare tänava majas, kus ma elan. Siia neid inimesi tõesti kutsuda ei saa.

Riigieelarve jääb 3 miljardi krooniga plussi
Riigieelarve tulude maht on 96,4 miljardit krooni, kulusid on
Eile õhtul kell kaheksa alanud tuleva aasta riigieelarve vaidlused kandusid hilistesse õhtutundidesse, kuid tõenäoliselt suudab valitsus leida üksmeele ning kinnitab rekordiliste tulude ja kuludega eelarve heaks juba neljapäeval. Eesti Päevaleht uuris ministritelt uue eelarve olulisemaid punkte.
Alaneb tulumaks ja suureneb maksuvaba miinimum
Uues eelarves kajastub tulumaksu alandamine protsendi võrra 21 protsendini ning maksuvaba tulu suurendamine 2000 kroonilt 2250 kroonini kuus. 10 000-kroonist palka saav töötaja saab seega tuleval aastal iga kuu kulutamiseks lisaks 325 krooni. Samas tõuseb tulevast aastast nii alkoholi-, tubaka-, kütuse- kui ka elektriaktsiis ja seega võib 325 krooni osutuda kuludega võrreldes tühiseks tuluks.

Maadevahetuse uurimine püsib endiselt surnud seisus
Prokuratuur: riigiprokurör Kurm on ametit vahetanud, kuid sisuliselt juhib menetlust.
Kapo keskosakonnas töötanud komissar Rene Teimann otsustas ameti maha panna ning nüüd töötab ta Paljassaare poolsaarel kinnisvaraarendusega tegeleva Ecobay projekti juures.
Miks Teimann lahkus, ei ole otseselt selge, ent väidetavalt ei ole selle põhjuseks maadevahetuse uurimise ummikusse jõudmine. Küll aga on Eesti Päevalehele vihjatud, et õhkkond kapos on niigi ärev ning kui maadevahetuse uurimine peaks sumbuma, võivad asutuse juhtkonda oodata suured muutused.
Riigiprokuratuuris süüdistusosakonda juhtinud riigiprokurör Margus Kurm on samuti ametikohta vahetanud, kuid juhib prokuratuuri väitel sisuliselt menetlust siiski edasi. "Teeme Kurmiga sel teemal väga palju koostööd," lausus maadevahetuse põhiuurija riigiprokurör Laura Feldmanis. Süüdistusosakonna uueks juhiks sai alates septembri algusest Lavly Lepp. Kurmi ülesanne on vedada uut, riigivastaste kuritegude ja rahvusvahelise koostöö osakonda.

Keskerakond ja IRL eitavad võimalikku koalitsiooni
Reformierakondlasest riigikogu liige Jürgen Ligi kirjutab oma blogis, et kui Isamaa ja Res Publica Liit ei plaaniks Keskerakonnaga koalitsiooni, siis tuleks see välja mõelda.
"Paranoia!" hüüatas majandusminister Juhan Parts (IRL). "Ma ei taha seda isegi kommenteerida, sest siis olen juba teemaga kaasas, mida ilmselt ka soovitakse."
Keskerakonna liige Ain Seppik pole enda sõnul kuulnud võimalikust koalitsioonist IRL-iga. "Vaevalt et see praeguses poliitilises situatsioonis on võimalik," ütles Seppik, viidates praegusele koalitsioonile, mis on tema sõnul tugevam kui kunagi varem.
"Koalitsioonid purunevad üldiselt seestpoolt. Kui tuletada meelde eelmist kolmikliitu ja Juhan Partsi valitsust, siis purunes koalitsioon ju seetõttu, et Reformierakond tahtis peaministri kohta. Praegu on see neil olemas," ütles Seppik. Ta viitas ka Laarile, märkides, et kui Laar ei võtnud kevadel välisministri kohta, siis vaevalt ta praegu tahab peaministri kohta. "Laar on väga tark poliitik," viitas Seppik IRL-i esimehe suurepärasele poliitmängu oskusele.

Verivärske Viimsi kiriku kogudus jäi sisetülide tõttu vaimuliketa
Alles juulikuus kiriku avateenistust pidanud Viimsi Püha Jaakobi kogudus on jäänud ilma nii õpetajast kui ka 13 aastat tagasi koguduse loonud ja seda teeninud diakonist.
Õpetaja Jaan Lahe, kes mullu sügisel kogudust teenima valiti, esitas ise lahkumisavalduse, diakon Erkki Juhandi vabastas ametist kirikuvalitsus.
"Põhiline ajend nende lahkumiseks oli omavaheline kaklemine ja kaebamine teineteise peale. Kogudusele on parem, kui tuleb täiesti uus inimene," ütles Viimsi Püha Jaakobi kiriku ehitamise sihtasutuse juht, endine koguduse juhatuse esimees Vello Vallaste. "Kui kirik sai valmis, tuli seda majandama hakata," lisas Vallaste, kelle sõnul ei suutnud või ei tahtnud kumbki vaimulik uute ülesannetega hakkama saada. Selle ajani pidas 13 aastat tagasi Juhandi eestvedamisel loodud kogudus teenistusi koolimajas, mille üürimise eest maksis Viimsi vald.

Tartu linn ostab ligi 350 000 krooni eest jõulukaunistusi
Tartu Linnavalitus sõlmis firmaga AS Elektriteenused lepingu Tartu linna 2007. aasta jõuluvalgustuselementide ostmiseks ja paigaldamiseks summas 347 000 krooni.
Tartu Linnavalituse linnamajanduse juhataja Rein Haak ütles Päevaleht Online'le, et 300 000- 400 000 krooni on igal aastal täiesti tavapärane summa uute tulede ja kaunistuste muretsemiseks, ning võrreldes teiste linnadega ei saa seda priiskamiseks küll nimetada.
"Samas on Tartu linn alati seisnud selle eest, et linlasi pimedal ajal veidi rõõmustada ning seega on vajalikud summad alati ka leitud," lisas Haak.
See, mida raha eest ostetakse ja kuidas Tartu alates 1. advendist kuni veebruari keskpaigani täpselt välja hakkab nägema, on linnakunstnik Tiit Kaunissaare kavandada ja otsustada.
"Loomulikult pannakse lisaks uutele kaunistustele ülesse ka eelmistel aastatel ostetud. Valgustid kuluvad aga ka suhteliselt kiiresti läbi ning seetõttu on uute muretsemine puhtalt praktiline tegevus," sõnas Haak.

Tallinn saab juurde Lehtri ja Rehe tänava
Tallinna Mustamäe linnaosa saab juurde Lehtri tänava, Haaberstisse tuleb aga Rehe tänav.
Linnavalitsuse istungi päevakorras seisab, et Lehtri tänav tekib seoses Mustamäe linnaosas asuva Kadaka pst 165 detailplaneeringuga, mis näeb ette ehitada ümber selle krundi juurdepääsutee. Eraldi nimi otsustati tänavale anda, sest Kadaka puiestee järgi adresseeritud kinnistud jäävad peale Karsti tänava äärse hoonestuse väljaehitamist raskesti leitavaks. Tänav sai oma nime selle järgi, et meenutab lehtrit.
Rehe tänav tekib Haabersti linnaossa Kadaka tee 193, 195 ja 195d kinnistute detailplaneeringualale. Nime sai rajatav tänav selle järgi, et planeering asub endise Rehe talu maadel. Uus tänav algab Kadaka teelt ja kulgeb raudteeni. Lisaks tuleb alale Rehe tänavalt Kadaka teeni kulgev haru, mis saab nimeks Rehe põik.

Mutli: veehinna tõus on Jüri Mõisa teene
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli hinnangul on veehinna tõus linnas Jüri Mõisa 2001. aastal juhitud linnavalitsuse pärand.
Mutli sõnul esitas AS Tallinna Vesi taotluse veehinna tõstmiseks alates 2008. aasta jaanuarist.
"Homsel istungil anname ülevaate linna ja aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingust, kujundame oma seisukoha ja vajadusel korraldame läbirääkimised," märkis Mutli. "Paraku on veehinna tõus Jüri Mõisa 2001. aasta juhitud linnavalitsuse pärand, mis kaasnes linna peamise vee-ettevõtte enamusaktsiate müügiga."
2001. aastal sõlmis linnapea Jüri Mõis AS-ga Tallinna Vesi teenuslepingu, mis nägi ette 56,1% -list vee ja kanalisatsiooni teenuse tariifi tõusu esimese viie aasta jooksul peale ettevõtte erastamist.
2002. aastal alustas Tallinn linnapea Edgar Savisaare juhtimisel läbirääkimisi lepingu ümbervaatamiseks ning sama aasta septembris sõlmis Tallinna linn ja AS Tallinna Vesi lepingu muudatuse, millega planeeritud järsk hinnatõus hajutati pikema perioodi peale kuni aastani 2010.

Linn võib tänavate konidega reostamise eest baare trahvida
Tallinna munitsipaalpolitsei amet tegi baaridele, kes pole oma ukseesist varustanud prügiurnidega suitsukonide jaoks, suulise hoiatuse - selle eiramisel võib baare oodata rahatrahv.
Tallinna munitsipaalpolitsei amet korraldas eelmisel nädalal reidi Vanalinna toitlustus- ja müügikohtadesse, selgitamaks olukorda välitoitlustusplatsidel ja müügikohtade esistel.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on kevadel jõustunud siseruumides suitsetamist keelustav seadus toonud positiivsete tendentside kõrval kaasa ka söögikohtade ukseesiste ja välitoitlustuskohtade ümbruse suitsukonidega reostamise.
Munitsipaalpolitseiameti juhataja Kaimo Järvik teatas, et reidi käigus kaeti jalgsipatrullidega kogu vanalinna territoorium.
"Esialgu piirduti suuliste märkustega ning nõudmisega oma territoorium ning sellega piirnev ala korrastada," selgitas Järvik. Tema sõnul on suurimaks probleemiks mahavisatud konid ja prügiurnide puudumine toitlustuskohtade ja äride uste kõrval.

Kümne trollijuhi haigestumine jättis mustamäelased hätta
Trollijuhtide puudus andis täna hommikul Mustamäel tunda, kui trolliga linna sõita soovinud inimesed mitme vahelejäänud trolli tõttu viimaks saabunud trolli ei mahtunud.
Päevaleht Online'i lugeja sõnul oli täna hommikul võimatu saada Sõpruse puiesteel linna suunas sõitvate trollide peale, sest iga kolmas graafikus olnud troll ei tulnud ning need, mis viimaks tulid olid nii täis, et sinna polnud ennast mõtet litsuda.
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise esindaja Jaan Rõõmussaar tunnistas Päevaleht Online'ile, et tänahommikuse olukorra tekitas kümne töötaja ootamatu haiguslehele jäämine.
Ta lisas, et pärastlõunaks suudeti olukord siiski lahendada ning järgmistel päevadel sarnast olukorda tekkida ei tohiks.
Rõõmussaare sõnul on üldisemat leevendust oodata paari kuu pärast, kui peaks lõpetama õppe 30 uut trollijuhti.

Vene kultuurikeskuse juhid küsivad renoveerimiseks 120 miljonit
Tallinnas Mere puiesteel asuva Vene kultuurikeskuse juhid küsivad stalinistliku arhitektuurimälestise renoveerimiseks veel lisaks 60 miljonit krooni. Sama palju on hoonesse juba investeeritud.
Tallinna revisjonikomisjon uuris Mere puiesteel asuva Vene kultuurikeskuse remondirahade kasutamist ning tuvastas, et kultuurikeskuse renoveerimistööde kogumaksumus võib oluliselt ületada selleks planeeritud 110 miljonit krooni.
Tallinna linn on Vene kultuurikeskuse remondiks eraldanud raha juba viimased kuus aastat, mil hoone remondiks on kulunud üle 60 miljoni krooni. Kultuurikeskuse juhtide sõnul on puudu veel vähemalt 60 miljonit krooni, vahendas Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske.
Võrdluseks, presidendi residentsiks planeeritava Keila-Joa mõisakompleksi renoveerimine läheks riigile maksma ligi 200 miljonit krooni, mida paljud peavad ilmselgelt liiga kalliks.

Pirita randa ehitatakse lainekaitseks laiendus
Rand ja luitemännik on hävimisohus, sest rajatised ei lase lainetel uut liiva juurde kanda.
Pirita ranna liivariba muutub kuni 50 meetrit laiemaks, et kaitsta kallast ja männiparki liiva teisaldavate lainete eest.
Lained viivad Pirita liivarannast ära keskmiselt 1000-1500 kantmeetrit liiva aastas. Ligikaudu sama palju tõid nad varem mujalt supelranda liiva juurde. Mõnevõrra tõi liiva ka Pirita jõgi.
1970. aastatel rajati aga Miiduranna sadam, mis lõikas ära liiva juurdevoolu põhja poolt. Mõni aasta hiljem kerkinud purjespordikeskus takistab ka Pirita jõega liiva randa juurde kandmast. Viimane koht, kust rand liiva sai, oli Merivälja tee lõpus Ranniku tee ja endise autode parkimisala lähedal asuv rannanukk, mida lained sageli uuristasid. Sel suvel aga rajas linn sinna laiendatud tee kaitseks betoonist ja maakividest kindlustuse.

Tallinna laenueelarve võib uuel aastal lõhki minna
Uus standard: avaliku ja erasektori koostööprojektid tuleb eelarves kajastada laenuna.
Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruuda firmadega kümne kooli renoveerimiseks sõlmitud rendilepingud ähvardavad linna laenueelarve lõhki ajada.
Raamatupidamise reeglite muudatus vastavalt Euroopa Komisjoni võimalikule uuele korrale võib uuest aastast seada linnavõimule kohustuse kajastada erafirmadele tehtavaid koolide rendimakseid eelarves laenun aja linn ületaks lubatud laenukoormust kolm korda.
Põhjuseks on see, et muutunud on rahvusvaheline raamatupidamise standard, mille järgi tuleb linna finantsdirektori Katrin Kendra sõnul avaliku ja erasektori koostööprojektid (PPP) eelarves kajastada laenuna. "Euroopa Komisjon pole seda muudatust veel teadaolevalt heaks kiitnud, nii et otsest kohustust Eestil oma õigusakte muuta ei ole," ütles Kendra.

Kirik kaebas Tallinna linna varade asjus kohtusse
Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) soovib kohtu kaudu tagasi saada enne Teist maailmasõda kirikule kuulunud varasid, mille seas on keskajast pärit Bernt Notke maal "Surmatants", mitmed altarid ja muud kunstiväärtused.
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjon otsustas mullu 25. oktoobril Rüütli tänav 1/Niguliste tänav 15 asunud kiriku inventari mitte tagastada. Komisjoni otsuse kohaselt ei kuulu kirikuinventar omandireformi aluste seaduse kohaselt tagastatavate objektide hulka.
Kiriku maa ja hooned on aga EELK-le tagastatud. Muuseas kuuluvad kirikuinventari esemed kultuurimälestiste hulka ning neid haldab kultuuriministeeriumi valduses olev Niguliste kunstimuuseum.

Kodutuile jagatakse homme tasuta suppi
ÜRO vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise päeva üritustel jagatakse kolmapäeval kodututele tasuta suppi. Tammsaare parki püstitatud neljas telgis saavad kodutud ka tasuta teed ja kringlit. Toimub kontsert.
Päeva raames peetakse metodisti kirikus ka seminari, kus eluasemeprobleemidega inimeste hoolekande kogemusi vahetavad Kohtla-Järve, Narva, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Rakvere ja Tallinna sotsiaaltöö spetsialistid.

Vargad viisid rabast 25 meetrit laudteed
Pääsküla rabasse rajatava loodusõpperaja laudteest varastati nädalavahetusel umbes 25 meetri jagu puitu ning tee tegemiseks mõeldud materjali. Osa laudteest oli lahti kruvitud ning ootas äraviimist.
Kahju kuni 40 000 krooni
Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on kahetsusväärne, et õpperada enne selle lõplikku valmimist lihtsalt ära varastatakse. Tema sõnul tekitati vargusega umbes 35 000-40 000 krooni kahju.
Avamine võib venida
Vakra sõnul oli algselt kavas avada rada juba oktoobris, kuid nüüd võib avamine lükkuda kevadesse.
Valmivale õpperajale tulevad infotahvlid, vaateplatvormid, istepingid ja prügikastid. 1,5 km ulatuses ehitatakse laudteid, rajatakse ka purded ja trepid.

Tartust leiti suur kogus lõhkeainet
Tartust leiti eile õhtul suur kogus lõhkeainet, juhtumit uurib kaitsepolitsei.
Politsei sai eile kell 18.30 teate, et Aiandi teel on leiti garaažide juures lõhkeainet.
Lõuna politseiprefektruuri pressiesindaja Marge Kohtla ütles Päevaleht Online'ile, et lähedal asuva maja elanikud evakueeriti ja demineerijad tegid lõhkeaine kahjutuks. Seejärel lubati inimesed taas kodudesse. Keegi kannatada ei saanud.
Kohtla lisas, et kuna tegemist oli suure koguse lõhkematerjaliga, siis alustas asja uurimiseks kriminaalmenetlust kaitsepolitsei.
Kaitsepolitsei pressiesindaja Irina Mikson ütles Päevaleht Online'ile, et uurimine on hetkel algstaadiumis ja lõhkeaine koguse ning tüübi selgitab välja ekspertiis. Juhtunu uurimiseks käivitati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb suures koguses ehk üle 200 grammi lõhkeaine ebaseaduslikku valmistamist, valdamist, soetamist või turustamist.

Süüdistatava plastiline operatsioon lükkas kohtuistungi edasi
Kohtuistung 16 prostitutsiooni vahendamises süüdistatava isiku üle lükkub edasi, kuna üks süüdistatavatest viibib istungipäeval plastilisel operatsioonil.
Istung pidi algama homme, kuid süüdistatav esitas reedel arstitõendi, et viibib 19. septembril haiglas üldnarkoosiga plastilisel operatsioonil, teatas Harju maakohus.
Hindamaks, kas tegemist on kohtuasja arutamise tahtliku venitamisega, teeb Harju maakohus süüdistatavale järelepärimise. Sellega tahab kohus teada saada, millal operatsiooni aeg paika pandi, kas see oli teada juba eelmisel istungil ning kui oli, miks süüdistatav ega tema kaitsja kohust sellest asjaolust ei teavitanud.
Kuna süüdistatava kohalolekuta ei saa kohtumenetlust alustada, on kohus sunnitud kriminaalasja arutamise edasi lükkama. Uus istungiaeg selgub kolmapäeval.

Naissuitsetajad kannatavad akne käes
Itaalias tehtud uuringust selgub, et naissuitsetajatel on võrreldes mittesuitsetajatega mitmeid kordi suurem tõenäosus enda näolt mittepõletikulist aknet leida.
Tuhande naise seas läbi viidud uuring näitas, et 40% naissuitsetajatest põeb mittepõletikulist aknet, mida iseloomustavad ummistunud poorid, valgepead ning väikesed tsüstid, vahendab BBC.
Mittesuitsetajatel oli vastav protsent kõigest 10. Teadlastetiim San Gallicano Dermatoloogia Instituudist Roomas leidis, et tänu leiule võib mittepõletikulist aknet nimetada suitsetamise põhjustatud haiguseks.
Teadlaste sõnul oli suitsetajatel nahas E-vitamiini poole vähem kui mittesuitsetajatel. Kui naisel oli noorena akneprobleem, siis suitsetades on tal täiskasvanuna neli korda suurem tõenäosus aknet põdeda.
Siiski leiti uuringus ka mõningaid teisi mittepõletikulise akne põhjustajaid, nagu näiteks hormonaalsed vaegused, stress, töökoht ning keskkonnafaktorid.

Septembri kolmas nädal: Hallalinnud tulevad
"Prääk-prääk-prääk," kostab rannast just mitte kõige meloodilisem linnuhääl. Aga võib-olla tähendab see sinikael-pardi keeles: "Haned tulid, halvad ilmad." Hallalinnud on teel.
Jah, halvad ilmad on käes! Kuidagi ei suuda ma tütrele selgeks teha, miks ei tohi paljajalu murul joosta ja miks peab jope selga panema. Aga termomeeter näitab harva üle 15 kraadi. Külma tulekust annab lisaks esimeste raba- ja laukhanede hõigetele taeva all märku ka kõiksuguste kummaliste tegelaste külaskäik meie aladele - mornelid, ameerika viupart, söödikännid jt. Ja toksija tihane mu akna taga on nii ametis, et tundub: varsti paistab prao vahelt rõõmus must peanupp. Põnev on see, et kuigi sel aastal herilased peaaegu puudusid, on tihased kusagilt pragudest välja urgitsenud mitu helehalli herilasepesapalli. Eks pisematel lindudel on esimese suure rändelaine aeg ja majapraod tunduvad kiirsöögikohtadena.

Riik toetab raudteeristmike kahetasandiliseks muutmist
Täna kirjutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts alla lepingutele, millega riik aitab rahastada raudteeristmike muutmist kahetasandiliseks.
Vastavad lepingud kirjutati alla Tallinna, Tartu, Rakvere, Tapa ja Keila linnapeadega, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Suurim osa raudtee ülesõitude kahetasandiliseks muutmiseks mõeldud rahast tuleb Euroopa Liidu (EL) Ühtekuuluvusfondist, veidi väiksem osa riigilt ning ülejäänud osa raha taotlejalt - kohalikult omavalitsuselt.
Allkirjastatud omafinantseerimiselepingute aluseks on Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel 2003. aastal sõlmitud finantsmemorandum, mis muudeti hiljem raudtee ja maantee samatasandilistel ristmike ohuprobleemide likvideerimise projektiks.

Parts toetab alternatiivturu kiiret käivitamist
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts avaldas toetust Tallinna börsi juhtidega kohtudes lootust, et toetab leebemate reeglitega aktsiaturu avamist.
Minister avaldas toetust alternatiivturu käivitamisele. "On väga oluline, et riigikogu võtaks aegsasti vastu väärtpaberituru seaduse muudatused, mis võimaldaksid turu kauplemiseks avada," rõhutas Parts majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahendusel.
Alternatiivturu "First North" eesmärgiks on anda leebemate reeglitega laiemale ringile ettevõtetele võimalus muuta oma aktsiad vabalt kaubeldavaks ning kaasata lisaraha oma äriplaanide ellu viimiseks.
Sarnane turg on tänaseks käivitunud Põhjamaades, Lätis ja ka mitmetes teistes Euroopa riikides. Tallinna Börsi esindajad kinnitasid nõudluse olemasolu ka Eestis.
Kohtumisel arutati ka majanduse hetkeseisu ning tõdeti, et Eesti väärtpaberituru liikumised peegeldavad üldist olukorda maailma börsidel.

Statoil: bensiinihinnad tõusevad niikuinii
Bensiinihinnad tõusevad tavatarbija jaoks uue aasta saabudes igal juhul, sest alates jaanuarist kehtivad mootorikütustele uued ja kõrgemad riiklikud aktsiisimäärad.
Täna tegi naftahind maailmaturul taas uue rekordi, kui barreli hind tõusis üle 81 dollari. Uute ja kõrgemate hindade tõttu on tõenäoliselt oodata uut bensiinihinna tõusu. Isegi, kui naftahind maailmaturul langeb, tuleb aktsiisitõusu tõttu järgmise aasta alguses bensiiniliitri eest tavakodanikul rohkem maksta.
1. jaanuarist toimub Eesti Vabariigis aktsiisimaksu tõus ning mootoribensiin kallineb seeläbi 1,32 EEK/liiter ja diislikütus 1,56 EEK/liiter.
Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo tõdes: "Jääb üle vaid loota, et aktsiisimaksuga samaaegselt sattuvad olema madalamad maailmaturuhinnad, kuid kellelgi meist ei õnnestu neid mõjutada. Tavapäraste mootorikütuste tarbijal tasub hinnale mõeldes silmas pidada aga seda, et nafta kui maavara on piiratud ning fossiilsed kütuste tarbimine saastab looduskeskkonda - mõlemad tähendavad tugevat hinnasurvet tulevikus."

Viru Poja arendajad said lõpliku võidu
Riigikohus pidas Tallinna Linnavalitsuse edasikaebust Viru Poja osas põhjendamatuks, andes sellega lõpliku võidu arendajatele.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti viivitamine Viru Keskuse juurdeehitusloa väljastamisega on tunnistatud ebaseaduslikuks kahes eelnevas kohtuastmes. Õigusvastaselt on linn viivitanud ka erinevate ekspertiiside ja uuringute tellimisega, leiab riigikohus.
1996. kuulutati linna algatusel välja Viru Keskuse arendamise konkurss, et leida lahendus linna keskse ruumi ning bussiliikluse korrastamiseks. Võitnud kavandi detailplaneering, mille üheks osaks oli ka Viru Poeg, kehtestati 6. mail 1999. Viru Keskus valmis aastal 2004, välja ehitamata jäi veel detailplaneeringuga kinnitatud Viru Poeg. Pärast Viru keskuse ja bussijaama valmimist keeldus Tallinna Linnavalitsus juurdeehituse ehitusloast.

Välisministeeriumi eelnõu rahuldaks Nord Streami taotluse
Välisministeeriumis valminud eelnõu kohaselt saaks Venemaa-Saksamaa gaasijuhet rajav Nord Stream AG loa korraldada uuringuid Eesti majandusvööndis.
Välisministeeriumi eelnõu kohaselt nõustub Eesti uuringutega, kuid rõhutab, et nõusolek majandusvööndi uurimiseks ei tähenda nõusolekut gaasijuhtme ehitamiseks, vahendas välisministeeriumi pressitalitus.
Pigem on Eesti nõustumine gaasijuhtme ehitamisega Eesti majandusvööndisse ebatõenäoline, millega taotleja peab uuringute tegemisel arvestama.
31. mail 2007 esitas Nord Stream välisministeeriumile taotluse Eesti majandusvööndi uurimiseks gaasijuhtme võimaliku trassi väljaselgitamiseks. Uurimistaotlusele vastamiseks on aega 30. septembrini.
Valitsus arutab loa andmist neljapäeval. Nord Stream soovib kuni 2008. aasta lõpuni uurida Eesti majandusvööndis paiknevat 169 kilomeetri pikkust ja 2 kilomeetri laiust ala, et kaaluda sinna gaasijuhtme rajamist alternatiivina seni Soome vetesse kavandatud trassile.

Transiidifirma nõuab Eesti Raudteelt 18,4 miljonit krooni
Täna menetleti Harju Maakohtus kohtuasja, kus Russian Estonian Rail Services nõuab Eesti Raudteelt Venemaal toimunud rongiõnnetuses saadud kahju korvamiseks 18,4 miljonit krooni.
Õnnetuses kannatasid 23 Russian Estonian Rail Servicesile kuulunud kaubavagunit, mis muutusid kasutuskõlbmatuks.
"Russian Estonian Rail Servicesi kaubavagunid sõitsid Venemaal toimunud rongiõnnetuses rööbastelt maha ning kuna vagunid olid registreeritud Eestis, siis otsustati kompensatsiooni nõuda Eesti Raudteelt, kuid Eesti Raudtee pole vastutav rongiteede olukorra eest Venemaal," teatas Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase.
Kohtumenetlus jõudis täna ka lõpule, kuid kohtuotsus tehakse teatavaks alles oktoobri keskel.
Russian Estonian Rail Servicesi esindajat kommentaariks tabada kahjuks ei õnnestunud.

Eesti Energia müüginumbrid tõusid augustis
Eesti Energia müüs tänavu augustis elektrit 493 gigavatt tundi (GWh), mis on 3,3 protsenti rohkem, kui eelmise aasta augustis.
Positiivset mõju müügile omas Eesti üldine majanduskasv, teatas Eesti Energia.
Eesti Energia jooksva 12 kuu keskmiseks elektrienergia müügihinnaks Eesti turul oli 412 kr/MWh, sama perioodi keskmine elektrihind Põhjamaade energiabörsil NordPool oli 498 kr/MWh.
AS Nitrofert tehase remondi tõttu on suurklientidele ehk avatud turule müüdud elektrienergia müük augustis kahanenud 20%. Suletud turu müük oli 33 GWh ehk 9,6 % võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil, sealhulgas müük koduklientidele kasvas ligi 5,2 % ja äriklientidele 11,2 % võrra.
Eesti Energia augustis 2007 müüdud soojusenergia kogus oli 37 GWh, vähenedes võrreldes 2006. aasta augustikuuga 8 GWh ehk 17,8 % võrra.

Moskva tahab ZIL-i tehases Porschesid toota
Moskva linnapea Juri Lužkov kutsus Porsche appi ZIL-i autotehase toodangut kasvatama.
Lužkovi kinnitusel on Moskvas kaks autotehast, mis toodavad praegu umbes 130 000 Renault autot aastas, vahendab Interfaks. Järgmisel aastal aga tahetakse tootmist kasvatada 250 000 sõidukini.
Lužkov tahaks tootmist tõsta Porsche abil: "Meil on siin ZIL-i tehas, kus me toodame keskmise suurusega 3,5 tonniseid veokeid. Me kutsume teie firmat siin, ZIL-is, Porschesid tootma."
Lužkov meenutas, kuidas Moskva võimud meelitasid Metro Cash&Carryt Moskvasse tööle. "Me püüdsime neid tükk aega veenda: tulge, teile meeldiks siin ja te teeniksite sellist kasumit, millest pole kunagi isegi unistanud. Ja lõpuks nad tulid ja on nüüdseks isegi Venemaa regioonidesse laienenud."

Briti riigipank lubab Northern Rocki deposiitidele garantiid
Raskustesse sattunud Briti laenupank Northern Rock sai tuge Inglismaa pangalt, mis lubas pakkuda klientide hoiustele omapoolse garantii.
Northern Rocki osakondade uste taga on viimastel päevadel olnud järjekorrad närvilistest inimestest, kes üritavad enda sääste pangast kätte saada, mis omakorda on Northern Rocki veel suurematesse raskustesse tõuganud, vahendab BBC.
Inglismaa Panga kantsler Alistar Darling teatas, et Inglismaa Pank tagab kõikide Northern Rocki usaldatud säästude säilimise.
Pank loodab, et riikliku panga lubadus rahustab kliendid maha ning vähendab paanikat, mis on Northern Rocki aktsiad viimasel ajal sööstlaskumisse saatnud.
Northern Rock alustas täna ka kampaaniat ajakirjanduses, kus terve lehekülje kattev reklaam väidab, et firma on suurepäraselt majandatud ning ei vea oma kliente alt.

Tulika võtab FIEdest taksojuhte palgale
Tulika plaanib osalise koormusega taksojuhid palgale võtta senise FIEde kasutamise asemel. Palgalevõtt on kannustatud nii uue konkurendi tulekust kui ka maksuameti etteheitest.
"Töölepingulise vormi suuremates mahtudes kasutusele võtmises näeme edu eelkõige takso kättesaadavuse parandamisel, sest tunnistame, et nädalalõppudel, öisel ajal ja teistel taksotellimise tippaegadel on mahtude suurendamiseks ruumi," kommenteeris Tulika Grupi suuromanik Mati Saar.
Mehe sõnul pakub Tulika töölepingulist vormi eelkõige osalise tööajaga töötamisest huvitatutele, kirjutab Äripäev.
Samas võib otsuse taga näha ka muutunud konkurentsiolukorda, sest mõni nädal tagasi teatas laevafirma Tallink, et võtab taksojuhid palgale ega sunni neid FIEks hakkama.

Kaubanduskeskused pole hindu alla lasknud
Statistikaameti andmetest selgub, et Tallinnas on kaubanduspindade üürihinnad langenud veidi üle 35%, ettevõtjad siiski hinnalangust ei tunneta.
Kui veel esimeses kvartalis oli keskmine Tallinna kesklinna kaubanduspinna üürihind 278 krooni ruutmeetri eest kuus, siis teises kvartalis oli see langenud 181 kroonile, kirjutab Äripäev.
"Ma ei kujuta ette, kust statistikaamet sellised andmed sai," oli Viru Keskuse tegevjuht Ants Vasar üllatunud.
"Muidugi annab leida pindu, kus on hinnad langenud isegi rohkem kui 35%," ütles ta. "Headel pindadel on hind paigal püsinud ja ka nõudlus on olemas ning Paljudel tuntud tegelastel on huvi turule tulla."
Statistikaameti juhtivstatistiku Siret Sarapuu sõnul on kaubanduspindade üüri alanemine tingitud väikesest kinnisvarafirmade vahendusel sõlmitud rendilepingute arvust.

Lennule on võimalik end registreerida ka päev varem
Eesti reisija kardab internetis end lennule registreerida ja
Et looklev järjekord Tallinna lennujaama klienditeeninduses kipub tipptunnil sööma nii reisijate kui ka teenindajate närve, soovitavad lennufirmad end lennule registreerida kas veebis või siis koguni päev varem. Abi oleks ka sellest, kui lõpuks ometi võetaks kuulda soovitust tulla jaama kaks tundi enne välja-lendu.
Et enne reisi algust mitte sappa kuhjuda, kutsub Estonian Air reisijaid end lennule registreerima ja pagasit ära andma juba reisipäevale eelneval päeval kella 12-21 vahel. Sama kehtib ka näiteks SAS-i reisidele.
Päev enne võimalust kasutab vaid viis kuni kümme inimest ja seda enamasti siis, kui on vaja pagasisse ära anda midagi suurt, nagu suusad või jalgrattad, tõdeb Estonian Airi kommunikatsioonidirektor Ilona Eskelinen.

Iirlased palkavad Eestist jõulude eel taas umbes 150 kalkunikitkujat
Iirimaa kalkunitehas soovib ka sel aastal värvata jõulueelseks perioodiks Eestist töölisi. Tööd pakutakse tänavu üheks kuuks 150 mehele ja naisele, kelle üles-andeks on kalkunite puhastamine, pakendamine, jahutamine jms. Tasuks pakutakse 8,65 eurot (135 krooni) tunnis.
Iirimaale sõitja peab olema valmis külmas keskkonnas väga pingeliseks tööks - kuni 77 tundi nädalas.
Varem Kerry Foodsi kontserni kuulunud tehasel on nüüd uus omanik Grove Turkeys LTD, kuid töö sisu on sama nagu varasematelgi aastatel.
Grove Turkeys esindaja sõnul on huvi töö vastu Iirimaal tuntud ning ettevõte on saanud mõnikümmend CV-d. Ka on igal aastal neid, kes tulevad hooajaks tööle juba mitmendat korda.

Tallinnas tuleb disainiÖÖ
Eesti Disainerite Liit korraldab 21.09.2007 teist korda Disainiöö, mis on osa 21.09-23.09.2007 toimuvast kultuurifestivalist Arts & Lights in Tallinn.
Festivali Arts & Lights in Tallinn eesmärgiks on valgustada linnakodanikke ja selle külastajaid loova energiaga, teatas festivali pressiesindaja Maarja Tali.
Kolm päeva erinevates Tallinna galeriides, saalides, söögikohtades ning tänavatel toimuvad üritused ühendavad kunsti, teatrit, muusikat, arhitektuuri, disaini. Linnakeskkonda toovad valgust ja üllatusi valgusarhitektid.
Reedel, 21.09 toimuval DisainiÖÖl, mis on ühtlasi kultuurifestivali kulminatsiooniks, saab Eesti (ja ka muude maade) disaini näha kontsentreeritult Laboratooriumi tänava kolmes linnamüüri tornis, Kultuurikatlas ja selle ümbruses. Külalised saavad osa spetsiaalselt festivali jaoks loodud installatsioonidest ning moeetendustest. Toimub unikaalne disainioksjon.

Eesti teatri kaheksas "Cyrano de Bergerac" - soolo ühele näitlejale
Komissarovi lavastus annab Üllar Saaremäe jõuliselt romantilisele näitlejanatuurile võimaluse mängida teatritrendidele vaatamata rolli, mille jaoks ta on kui loodud.
Kui jätta kõrvale pime aukartus klassika ees, võib küsida, miks on Edmond Rostandi heroilis-romantilist värssdraamat "Cyrano de Bergerac" (1897) kuni 21. sajandini saatnud kestev näitlejate, lavastajate, heliloojate, filmirežissööride ning publiku huvi. Ehkki Rostand pole Shakespeare ning tema värsistatud armulüürikat võib mõnegi maitse jaoks liiga suhkruseks pidada, on näidendis püstitatud intriig tänapäevalgi huviga jälgitav.
Vastamata armastus ja hirm üksinduse ees pole üldinimlike teemadena samuti kuhugi kadunud. Teiseks on Cyrano sügavalt vastuolulise ja inimliku karakterina huvitav väljakutse näitlejale, kelles on piisavalt romantilisust ja usku õilsatesse väärtustesse. Rakvere teatris on selline näitleja olemas.

Moskvalased näevad eesti nüüdiskunsti
Homme, 19. septembril kell 17 avatakse Moskva nüüdiskunsti keskuses Eesti kunstnike grupinäitus "Tagurpidi blues". Anna Hints, Laura Kuusk, Neeme Külm, Kristina Norman, Jüri Ojaver, Jaan Paavle, Paul Rodgers ja Jaan Toomik pakuvad Moskva kunstipublikule videos, fotos ja installatsioonides järelemõtlemisainet kultuurilise konsensuse loomise mehhanismide üle.
Kunstnikud on dokumenteerinud maailmavaateliste ebakõ-lade ja kultuurilise kolonialismi sünnimomente ja eksistentsiaalseid valikuid eri kultuuridiskursuste vahel. 21. septembril kõnelevad kunstnikud kohtumisel Moskva kunstipublikuga oma loomingust. Näituse korraldajaks on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK).

Hitchcocki-töötlus "Paranoia" võlub avatud meelega vaatajat
Kobarkinos jooksev "Paranoia" algab nagu noortefilm, lõppeb aga nagu korralik põnevik.
Valmistada Hitchcocki "Tagaaknast" üks korralik noortefilm võib tunduda kahtlase ideena. Peavoolu kino katsed klassikutega tegeleda mõjuvad enamikul juhtudel üsna piinlikuna. Režis-söör DJ Carusol on aga kummalisel kombel õnnestunud leida valem, mille abil balansseerib "Paranoia" osavalt halva maitse piiril ning väljub lõpuks võitlusest võitjana või astub üldsegi sammu võitlusest kõrvale.
Filmi keskmes on tuttav lugu sellest, kuidas koju aheldatud peategelane jälgib ajaviiteks oma naabreid ning satub millegi ootamatult hirmutava tunnistajaks. "Paranoia" puhul asuvad Grace Kelly ja James Stewarti kohtadele noorukesed Sarah Roemer ja Shia LaBeof, kes suvel külastas meie kinoekraane filmis "Transformerid". Viiskümmend kolm aastat hiljem on jälgijatel ka iseenesest mõista kasutada märksa kirevam tehniline arsenal, alustades kas või videokaamerast. Ning tegevuskohaks on pahaendeliselt rahulik suburbia, kuhu hakkab vaikselt imbuma hitchcockilikku vaimu.

Kopli noortekeskuses hakatakse raadiot tegema
Alates teisest oktoobrist alustab Kopli noortekeskuses kõigile Tallinna noortele suunatud raadioring "Kopli Hääl", mille põhieesmärgiks on käivitada iseseisvalt töötav internetiraadio.
"Teisipäeva ja kolmapäeva õhtuti toimuma hakkav klubi on mõeldud neile, keda huvitab raadiotöö oma erinevates aspektides: jutu - ja muusikasaadete loomine ning toimetamine, muusikafailide kokku lõikamine, miksteipide tegemine ja kultuurisaadete helindamine," teatavad idee autorid pressiteates.
Muusika - ja väärtsaadete tegemist tutvustavad noortele Eesti Raadio (Vikerraadio, Klassikaraadio jne) saadete tegijad, ajakirjanikud ja Dj-d.
Raadioring kestab 1. detsembrini ning selle lõppedes valmib internetiraadio koostöös muusikahuvilisi koondavate ühendusega "Kohviraadio", MTÜ Zbanski Kino ja Rampade Org.
Uue internetiraadio eesmärkideks on muuhulgas noorte originaalsete undegroundbändide, uute huvitavate muusikavoolude ja subkultuuride tutvustamine. Samuti ootavad raadioringi tegijad noortelt ka juba valmis miksteipe ja saateid. Raadioringi tegijad lubavad, et neile edastatud saadete hulgast valitakse välja huvitavamad ja lisatakse käivitatava internetiraadio programmi.

Euroopa matkasellid kogunesid Laulasmaale
Eelmisel nädalal kogunes Laulasmaale paarsada matkahuvilist üle maailma, et pidada Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni (ERA) aastakonverentsi.
Konverentsi kavva kuulus muu hulgas kuuekilomeetrine jalgsimatk Laulasmaalt Lohusallu. Lisaks idüllile, mida pakub Eesti rannajoon, õnnistas kümneid välismaiseid konverentsikülalisi, matkaliidu vabatahtlikke ja Eesti matkaliidu presidenti Levo Tohvat ka ilm.
Rändurite jaoks algas matk kahes grupis, millest üks oli inglis- ja teine saksakeelne. Peagi muutus rada kitsaks ja inimestel tuli hanereas sammuma hakata. Seetõttu jäi võimalus kuulda matkajuhi poolt jutustatavat üha kaugemale, aga kaunis kohas üle ojakese kalpsates ei tundugi taustinformatsioon väga vajalik ning alati on võimalus reas ettepoole imbuda ja oma küsimus ära küsida.
Ilm on nii ilus, et alguses tundus, et mu kummikud ei saa tunda tilkagi vett, porist rääkimata, ja peavad leppima ainult tihedalt punaseid marju täis kibuvitsapõõsastest ülehüppamisega.

Nukufilmi lastestuudiosse
Sarnaselt paljude teiste huvikoolidega alustab sel nädalal uut hooaega ka Nukufilmi lastestuudio. 6-26-aastastele noortele mõeldud stuudio tutvustab huvilistele animafilmi valmistamise põhitõdesid ja tehnikaid ning annab võimaluse lüüa kaasa animafilmi valmistamises alates süžee väljamõtlemisest kuni monteerimiseni. Huvilised saavad registreeruda meiliaadressil lastestuudio@nukufilm.ee või telefonil 509 6692.
Mart Niineste
Vaata ka: www.nukufilm.ee

 "Sügisball" kogus 5350 vaatajat
Oma avanädalavahetusel kogus "Sügisball" Eesti kinodes 5350 vaatajat ja ligi pool miljonit krooni kassatulu, jäädes sellega 18 vaataja võrra alla teist nädalat esikohal troonivale animafilmile "Metsikud lained".
"Sellist tüüpi filmile selline rahvas... Loodan, et ka tegijate ootus on sellega ületatud," on Forum Cinemase spetsialist Timo Diener filmi avanädalavahetusega väga rahul. Massidele mõeldud filmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" avanädalavahetuse vaadatavusest saavutas "Sügisball" umbes poole. "Kuid "Somnambuuli" või "Meeletu" on ta löönud ikka mäekõrguselt üle," sõnas Diener.
Avanädalavahetuse tulemusega on "Sügisball" iseseisvusajal kinodes linastunud Eesti filmidest kuuendal kohal.

Internet: 
Internet:  annab ülevaate koledasti lõppenud ilukirurgia protseduuridest USA ja Euroopa staaride näitel. Halva tuju korral võib oma enesetunnet parandada asjaoluga, et endal ei olegi kõige hullemini läinud. No vaadake ometi neid kollageeni täistopitud pardihuuli!

Korvpalliklubi Dalkia/Nybit sai uue sponsori ja vahetas nime
Algavast sügishooajast on seni Dalkia/Nybitina tuntud korvpalliklubi peasponsoriks ennustusportaal Triobet ning klubi uus nimi on Triobet/Dalkia.
Triobet/Dalkia teatel allkirjastas klubi ennustusportaaliga Triobet aastase sponsorlepingu, mis sisaldab võimalust pikemaajalisemaks koostööks. "Triobet asus meid toetama eelkõige põhjusel, et oleme Eesti oludes pikkade traditsioonide ja oma püsivate poolehoidjatega korvpalliklubi. Samuti on meie meeskond alati paistnud silma perspektiivikate noormängijate pooltest," sõnas korvpalliklubi Triobet/Dalkia juhatuse liige Peeter Tishler.
Triobet/Dalkia peatreener Tiit Sokk ütles, et klubi on hooaja alguses tahtmist täis ning järgmisel nädalal tutvustatakse oma plaane põhjalikumalt. "Meie meeskonna eesmärgiks uuel hooajal on eelkõige osaleda edukalt Eesti meistriliigas. Samuti tahame võtta maksimumi Balti Liiga teise divisjoni mängudest," lisas Sokk.

Nabil on olümpiapileti lunastamiseks veel kolm võimalust
Kuna meie kreeka-rooma maadlejad ei pääsenud MM-võistlustel kaheksa parema hulka, siis luhtus ka esimene katse saada koht Pekingi olümpiamängudele.
Nii eksmaailmameister Heiki Nabi kui ka teised meie matimehed peavad nüüd olümpiavormi selga tõmbamiseks edukad olema ühel kolmest järgnevast jõuproovist, kirjutab Sportnet.
Esimeseks võimaluseks on Euroopa meistrivõistlused Tamperes 5-6. aprill 2008. aastal. Olümpiamängudele saab ainult üks igast kehakaalust ja see peab olema parim nendest, kes seni ei ole täitnud olümpianormi.
Kui Soomes Pekingi piletit veel kätte ei anta, siis jääb üle osaleda kahel kvalifikatsiooniturniiril. Esimene neist toimub Egituses 10.-11. mail. Seal saavad võistelda ainult need maadlejad, kes ei ole olümpianormi täitnud ja igast kehakaalust jõuavad joone peale neli paremat. Teine valikvõistlus on 24.-25. mail Serbias, kus igas kaalukategoorias jagatakse välja kolm viimast pääset.

Täna alustab jalgpalli Meistrite Liiga
Teisipäeval, 18. septembril pannakse pall mängu järjekordsel jalgpalli UEFA Meistrite Liiga põhiturniiril, kus tiitlit läheb kaitsma AC Milan.
Täna alustavad 32 meeskonda pikka ja põnevat heitlust klubijalgpalli ihaldatuima autasu pärast, mis päädib finaaletendusega 21. mail Moskvas.
Kuigi teoorias on kõigil 32-l meeskonnal võiduks täpselt samad võimalused, peab favoriite eelkõige otsima suurliigade esindajate seast, sest oleks üsna suur üllatus, kui mais ei kroonitaks võitjaks Inglismaa, Hispaania, Itaalia või Saksamaa klubi.
32 meeskonda on jaotatud kahekassse gruppi ning täna tehakse algust mängudega gruppides A-D.
Täna tulevad suursoosikutest väljakule Liverpool, Chelsea, Real Madrid ning AC Milan
Tiitlikaitsja AC Milan võõrustab D-grupis koduväljakul Portugali meistrivõistlustel kolmandana lõpetanud Lissaboni Benficat. Kumbki meeskond pole koduliigas veel hoogu sisse saanud, kuid mängu eel on kindlaks favoriidiks siiski AC Milan.

Nabi kaotas avamatši
Bakuus peetavatel kreeka-rooma maadluse MMil jäi valitsev maailmameister Heiki Nabi avavoorus alla kasahh Asset Mambetovile ning võib hea õnne korral loota vaid pääsule miinusringi.
Miinusringis saaks Nabi jätkata vaid siis, kui Mambetov jõuab finaali, teatab Sportnet.
Ka teised Eesti maadlejad jäid avavoorus kaotajateks ning peavad edasi maadlemiseks lootma enda alistajate edule. Eile kaotas Marger Pormann ja leppis kuni 60 kg kaalukategoorias 41 maadleja hulgas 31. kohaga. Täna kaotasid ka Eerik Aps ja Alo Toom.
Apsil ei vedanud loosiga, sest kuni 74 kg kaalus pidi ta kohe kokku minema Ateena olümpiamängude ja mulluste MM-võistluste teise koha omaniku Marko Yli-Hannukseläga. 33-aastane soomlane krooniti kümme aastat tagasi selle kaalu maailmameistriks, 2000. aasta olümpial Sydneys kuulus talle pronksmedal. Tänavune EM Yli-Hannukseläl ebaõnnestus, vaid 17. koht. Soomlane oli meie mehest parem 3: 1.

Baruto jätkab võitmist
Aasta viiendal sumo suurturniiril Aki-Bashol on Juryo divisjonis Baruto jätkamas võidukalt. Täna öösel võttis eestlane juba kümnenda võidu.
Kümne vooru järel annab kümme võitu ja täisedu muidugi ka kindla liidrikoha. Kümnendas voorus sai eestlane jagu Tochinohanast, võidu tõi tehika yorikiri.
Pärast tõsist vigastust langes Baruto tugevuselt teise ehk Juryo divisjoni, kus hoiab lääne rankingus 9. kohta. Tochinohana asus lääne reas neljandal positsioonil.

Heiki Nabi läheb avaringis kokku kasahhi Mambetovi
Tiitlikaitsja Heiki Nabi ei mõtle MM-il medalile, vaid tahab tagada endale olümpiakoha.
Kreeka-rooma maadluse MM-võistlustel on tänane päev eestlaste jaoks otsustav. Tulle lähevad poolraskekaalu tiitlikaitsja Heiki Nabi, kuni 84-kiloste meeste seas Alo Toom ja kehakaalus -74 kg Eerik Aps.
Kõigi sihiks on pääs kaheksa parema hulka, mis tagaks pääsme Pekingi olümpiaturniirile. Reaalsemad võimalused eemärgile jõudmiseks on Nabil, kes sai esimeseks vastaseks Kasahhi matimehe Asset Mambetovi, tänavuste Aasia meistrivõistluste hõbemedali mehe.
"Oskaja mees, sest nõrku maadlejaid siin polegi. Heiki klassiga mehe jaoks pole loos küll nii väga oluline: kui tahad kuhugi jõuda, pole vastaste järjekorral tähtsust," kommenteeris Henn Põlluste, Eesti maadlejate treener.

Baruto tunnistab Aki-bashol ainult võite
Juryo divisjonis maadlev Kaido Höövelson läks Aki-bashole plaaniga võtta kaheksa võitu.
Seni on Barutol juba kirjas üheksa järjestikust võitu, millega ta on kindel liider.
"Plaane tehes olen ikka pisut ettevaatlikum. Ei tea ju, kuidas pikka aega muret teinud põlv vastu peab," sõnas Eesti vägimees rõõmsal häälel. "Seni on väga hästi läinud ja see teeb meeleolu heaks."
Viimati alistas Baruto temast edetabelis (banzuke) lääne poolel seitse kohta kõrgemal asuva jaapanlase Wakakirini. Üheksa võitu kogunud Barutole järgnevad turniiritabelis kuue võiduga Chiyohakuho, Shomotori, Wakanoho ja Kotosuka. "Särtsu ja teravust on õnneks jätkunud, kuigi turniiri teisel nädalal hiilib ligi väsimus. 15-vooruline võistlus on ikka ränk pingutus," hindas Baruto.

Tiit Sokk: vene karu ehmatas hispaanlasi
Eesti koondis suutnuks Tiit Soku sõnul EM-il pürgida parimal juhul esitosinasse.
USA päritolu peatreeneri David Blatti juhendamisel mänginud Venemaa korvpallurite võiduga lõppenud EM-il valitses tugeva distsipliiniga meeskondlik mäng. Hispaania tähed põlesid kodupubliku suure eduootuse surve all läbi ja kaotasid finaalis 59: 60.
Eesti koondisega EM-i lisavalikturniiril kolm võitu saanud treener Tiit Soku sõnul pääses maksvusele venelaste jõud.
"Teisel poolajal lasti mäng jõuliseks ja vene karu ehmatas hispaanlasi," ütles Sokk. "Nad kontrollisid mängu ja hispaanlased tegutsesid liiga kergekäeliselt."
Luuserihoiakust priiks
Venelased ja kodustatud ühendriiklase Jon Robert Holdeni ühtseks löögirusikaks liitnud Blatt pidas kõige tähtsamaks luuseri-hoiakust vabanemist. Peatreener tegi pärast EM-i valikturniiril võõrsil Belgiale allajäämist riietusruumis põrgulärmi ja loopis kättesattunud esemeid.

Põletikuvastane süst lubas Mart Poomil väljakule joosta
Pühapäeval Watfordi vutiklubi aidanud Mart Poom tundis pärast mängu taas seljavalu.
Eesti koondise EM-valikmängudest Horvaatia ja Makedooniaga seljavaevuse tõttu loobuma pidanud puurivaht naasis üleeile Inglismaa esiliigas väravasuule, aidates Watfordi koduväljakul 3: 2 võidule Southamptoni üle ning viie vooru järel turniiritabelis 12 punktiga ainuliidriks.
Eesti vutifännide põhiküsimus, kuidas pidas vastu Poomi probleemne selg, paraku päris rõõmustavat vastust veel ei saanud. "Mängu ajal pidas selg küll vastu, kuid pärast hakkas vigastus end taas meelde tuletama - täna (eile - toim) tunnen kerget valu, samuti on selg kangevõitu," ütles Poom pärast taastavat treeningut.
35-aastane väravalukk tunnistas, et sai mängida vaid tänu üle-eelmisel esmaspäeval tehtud põletikuvastasele hormoonsüstile.

Idanaabri piiripoliitika trügib ka volleplatsile
Kui oma riigipiire üritab Venemaa järjekindlalt pikemaks venitada, siis oma võrkpallplatsi nähakse tibatillukesena ja vastaste piire lõpmatult laiadena.
Moskvas toimunud võrkpalli EM-il olid Venemaa ja Hispaania finaali vilistanud kohtunikud sloveen Peter Koncnik ja hollandlane Frans Loderus puhta hädas: joonekohtunike lipp soosis pidevalt peoperemehi.
"Finaal oli piirikohtunike poolt ikka täielik košmaar! Olen päris paljutki näinud, aga sellist asja mitte. Eks pukikohtunik muutis päris palju otsuseid ka ära, kuid mitte kõiki... Ma ei kadestanud neid," muljetas Moskvas venelaste nappi 2: 3 kaotust vaadanud Avo Keel. "Mida turniiri lõpu poole, seda rohkem venelastelt võitu oodati. Mängiti ju kodus ja nelja hulka polnud pääsenud eeldatavad favoriidid Poola, Itaalia, Prantsusmaa ja Bulgaaria."

Säästuoperaatoriga Diil saab tasuta liituda
Säästuoperaator Diil pakub sooduskampaania raames oma uutes esindustes Jõhvis ja Tallinnas võimalust liituda Diiliga tasuta kuni oktoobri lõpuni.
Diili esindustes Jõhvi Kaubanduskeskuses ja Lasnamäe Centrumis saavad tasuta liituda kõik uued kliendid ning samuti saavad tasuta lisaliitumise vormistada olemasolevad Diili kliendid. Diiliga liitumisel saab valida kolme erineva lepingulise paketi vahel, millest odavaimas algavad kõneminutihinnad igasse suunda helistamisel alates 79 sendist. Täpselt sama palju maksab ka lühisõnumi saatmine ning teistele Diilidele helistamisel on kõneminut tasuta.
Säästuoperaator Diil pakub mobiilsideteenuseid EMT võrgu baasil ning on suunatud neile, kes soovivad kasutada mobiiltelefoni eelkõige rääkimiseks ja SMSide saatmiseks. Säästuoperaatori üks peamisi põhimõtteid on säästlik majandamine, mis võimaldab pakkuda klientidele odavaid mobiilikõnesid ja mobiiltelefone.

Eurolines loob Kalevi toetajaile fännibussi
Eurolines pakub Kalevi korvpalliklubi fännidele võimalust sõita klubi toetama Balti liiga välismängudele.
Kõik bussid väljuvad mängupäeval Estonia teatri ees asuvast parklast ja teevad peatuse ka Järve Selveri juures. Väljumise kellaaeg erineb iga sõidu puhul ja sõltub sihtkohast ning mängu algusajast. Info täpse sõiduplaani kohta avaldatakse nii Eurolines'i kui BC Kalevi kodulehel niipea kui kogu mängukalender on kinnitatud. Reisijad viiakse sihtkohas otse mängusaali juurde ja tuuakse pärast mängu lõppu Tallinnasse tagasi.
Edasi-tagasi sõidu hind on Lätis toimuvatel mängudel 250 krooni, Leedus toimuvate kohtumiste puhul aga 300 krooni. Pileteid saab alates 25. septembrist osta nii Eurolines'i kodulehelt, Eurolines'i kassast Tallinna bussijaamas kui ka Piletilevi vahendusel. Koostöös Kalevi korvpalliklubiga tagatakse kõikidele sõitjatele ka pileti olemasolu mängusaalis. Mängupileti hind ei sisaldu sõidu hinnas ja tuleb kohapeal eraldi juurde osta.

Ilmarine jõudis 1,6 miljoniga kasumisse
Ehitustarbeid tootev AS Ilmarine on pärast omanikevahetust ja uue turundusstrateegia rakendamist 2007. aasta esimesel poolaastal jõudnud 1,6 miljoni kroonisesse kasumisse.
Ettevõte käive esimesel poolaastal oli 25,6 miljonit krooni, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi 50% võrra suurem, teatab Ilmarine.
2006. aastal oli aktsiaseltsi Ilmarine käibeks 35,5 miljonit krooni, millest 17% moodustas eksport. Majandusaasta tulemuseks oli 1,7 miljoni kroonine kahjum.
AS Ilmarine juhatuse esimehe Karel Saare sõnul on 2007. aastal sarnaselt 2006. aastaga jätkunud kiire tootmismahtude kasv. "Oleme jõuliselt sisenenud ehitusturule pakkudes ehituslike metallkonstruktsioonide terviklahendusi. Eesti turu kõrval oleme üha enam pööranud tähelepanu ka välisturgudele ja sealgi prognoosime ekspordi ligi kahekordset kasvu," lisas Saar.

Rahulikud keskeas naised on tööturul väga nõutud
Eesti naised ei julge erinevalt ülelahe sookaaslastest oma oskusi tööandjale müüa.
Rahvusvaheline ettevõte Fujitsu toob oma klienditoe Soomest Eestisse ja loodab siin tööle leida vähemalt 20 inimest. Eelistatud on üle 40-aastased naised. Nõudmised pole eriti kõrged: vajalik on tavakasutaja tasemel arvuti kasutamise oskus ja ladus soome keele oskus nii kõnes kui ka kirjas. Palk on samas Eesti keskmisest kõrgem.
"Klienditoel puudub Soomes loodetud stabiilsus, kuna nooremas eas töötajad vahetavad vaheldust otsides tihti töökohta. Eestis on aga kindlasti soome keelt valdavaid keskealisi naisi, kes on valmis koolituseks ja hindavad stabiilset tööd suurfirmas," selgitas klienditoe jaoks tugiisikuid otsiva OÜ Varumeesteenindus juhatuse esimees Jarkko Tainio.

EURES korraldab välismaale tööle minejatele töölaada
Tuleval reedel ja laupäeval saavad välismaale tööle minejad
EURES (European Employment Services) on Euroopa Komisjoni loodud üle-euroopaline töövahenduse võrgustik. Eestis pakub EURES-e teenust tööturuamet.
EURES Eesti korraldab 21.-22. septembril rahvusvahelise töölaada, kuhu tasub tulla kõigil, kellel on kindel soov minna tööle Euroopasse. Enne teise riiki minekut tekib tavaliselt palju küsimusi.
Millised on ohud välisriigis töötamisel? Mida positiivset annab mujal riikides töötamine? Milline on konkreetse sihtriigi palgatase? Kus on vaja end registreerida? Meie eesmärk on anda võõrsile minejatele võimalikult palju infot.
Kui inimene on juba plaaninud välismaale minna, peaks see otsus olema tehtud võimalikult teadlikult, et ennetada tulevasi arusaamatusi.

Personalijuhile: Töötajaid meelitab tööandja paindlikkus
Praeguses Eestis on tööandjad silmitsi olukorraga, kus head inimesed ei oota ukse taga rivis ning eakate osakaal töötajaskonna hulgas tõuseb pidevalt. Ettevõtted peavad üha enam panustama töötajatele meeldiva töökeskkonna ning paindlike töövormide loomisesse.
Et personalijuhtimise tulevikusuundumused Euroopas on tihedalt seotud just tööandja paindlikkusega, näitas ka Euroopa personalijuhtimise assotsiatsiooni värskelt korraldatud uuring, mis hõlmas 27 Euroopa rii-gi personali- ja tippjuhte.
Uuringu tulemuste kohaselt on väga oluline väljakutse talendijuhtimine. Mõiste enda sisu on paari aastaga märgatavalt avardunud ning fookus pole enam tippjuhtidel, vaid tervikorganisatsioonil. Värbame häid inimesi, arendame ja hoiame neid.

Bensiinihinna tõus sunnib kokku hoidma
Ameerika Ühendriikides on bensiini hind kahe aastaga peaaegu kahekordistunud.
Florida State University's College of Business uuris, kuidas mõjutab kallinev autokütus inimeste tööelu. Selleks küsitleti enam kui tuhandet töötajat.
60% teatas, et on sunnitud hinnatõusu tõttu piirama oma igapäevaseid kulutusi.
26% vastas, et on hakanud kokku hoidma oma maja kütmise ja jahutamise pealt, mõni on aga vähendanud toidule kulutatavat raha.
Kallinev bensiin tekitab töötajais kriitilisust. Nad suhtuvad tihtipeale negatiivselt firmasse, kus nad töötavad (kuigi see ei ole otseselt süüdi hinnatõusus!), kurdavad sagedamini stressi ja tunnevad end ebakindlalt oma töö(koha) s.

Turvalisus internetis: identiteedivargus kui uus pahalaste "hitt" 
Enamik meist saab aru, et viirused on pahad, spämm on paha ning kõiksugu pahalasi, mis internetis liigub, tuleks vältida, kuid täiesti erineva probleemina võib nimetada identiteedivargust.
Kui arvutiviirused ja spämmi saab õigete tõrjevahenditega kontrolli alla erineva turvatarkvara arvutisse paigaldamisega, siis identiteedivargusega ei oska enamik arvutikasutajaist võidelda ning tegelikult ei oska nad seda probleemi endale ka teadvustada.
Identiteedivarguse puhul tegutseb internetis keegi teine teie nimel, aga teie teadmata.
Kahjuks on võõrast identiteeti hankida ja kasutada lihtne. Kõige lihtsam moodus on see, kui suvaline kasutaja asendab enda e-posti kontos oma nime ja hakkab uue nime alt teateid saatma. Nii võib pahatahtlik kasutaja koolis enda e-posti kasutajanimeks panna näiteks direktori nime ja siis justkui direktori nime alt õpetajatele e-kirja saata, et homme jäävad tunnid ära. Kui nüüd õpetaja kirja saab, näeb ta saatjana direktorit ja kui ta selle kirja saatja meiliaadressi lähemalt ei uuri, võibki ta uskuma jääda, et homme tõepoolest kooli ei ole.

Guy Browningu kolumn: Rahvusvaheline äri
Üks ärimaailma suuremaid müsteeriume on see, kuidas suudavad rahvusvahelised ettevõtted olla edukad, kui enamik nende koosolekutest koondab eri rahvustest inimesi, kel sisuliselt pole muud ühist peale Ameerika-viha.
Eriti kummaline tundub see siis, kui arvestada fakti, et mingil põhjusel püüavad kõik koosolekutel viibijad oma käitumisega tõestada kõige hullemaid rahvuslikke stereotüüpe. Mitte miski ei muuda prantslasi rohkem prantslasteks kui nende sattumine sakslaste ja brittide vahele.
Sellistel koosolekutel peavad prantslased tingimata arutama kõiges peituvate filosoofiliste eesmärkide üle, isegi siis, kui koosolekul pidi räägitama uutest kassidele mõeldud ussitablettidest. Seepeale räägivad sakslased väsitavalt detailselt sellest, kuidas nad teevad neid asju kodus Saksamaal ja miks võidaks sellest kogu Euroopa, kui kõik teised järgiksid nende eeskuju. Niipea kui suu teevad lahti belglased või hollandlased, hakkavad sakslased ja prantslased rääkima vaid omavahel ning lepivad kokku mõlemale mugavas lahenduses. Samal ajal istuvad itaallased hästi ettevaatlikult, et mitte asjatult oma ülikonda kortsutada, lähevad ühel hetkel hirmsal moel närvi mingi detaili pärast ja ähvardavad koosolekult minema kõndida. Britid on loomulikult väga mõistlikud ja arusaajad, teevad palju nalja ning leiavad end koosoleku lõppedes täielikust isolatsioonist.

Striptiisitar annab paljudele müügimeestele silmad ette
Striptiisitaridel on väga hea müügitehnika. Mida sellest on müügimehel õppida?
Igast ärist, mis suudab panna sind kogu oma raha ära kulutama, on hea eeskuju võtta. Üks selline äri on striptiis, kirjutab Noman Konsultatsioonide uudiskiri.
Anna midagi mitte millegi eest
Esimene asi, mida striptiisitar teeb, on flirtimine klientidega. Ta teeb kõik, mida oskab, et klientide elevust kasvatada. Selleks ei pea klient ise midagi tegema. Flirt on justkui tootenäidis, mis annab aimu sellest, mis võiks edasi juhtuma hakata. Kui näidis kliendile meeldib, siis on tõenäoline, et ta panustab edasisse teenusesse meelsamini.
Kujunda müügipakkumine
Striptiisitarid proovivad eri müügivõimalusi eri inimeste peal vastavalt sellele, mida nad arvavad kliendile meeldivat. Iga pakkumine tehakse eesmärgiga muuta potentsiaalne klient reaalseks ostjaks. Pakkumist muude-takse vastavalt kogemustele.

PARIM: Hinnatuim tegevjuht on Toomas Tiivel
29. augustist 7. septembrini kestnud Fastleaderi juhtimisauhinna võistluse raames selgus viis edukat ning lähimate kolleegide seas kõrgelt hinnatud tegevjuhti. Tasavägiste tulemuste taustal võitis 2007. aasta Fastleaderi juhtimisauhinna AS-i Tele2 Eesti juhatuse esimees Toomas Tiivel (pildil).
Tiivel edestas konkurente rohkete positiivsete hinnangutega, kogudes 60 punktist 56,3.
Fastleaderi juhtimisauhinna võitjaks saamist toetasid AS-i Tele2 Eesti edukad majandusnäitajad. Viie hinnatuma tegevjuhi hulka kuulusid veel AS-i E-Betoonelement tegevdirektor Vaido Leosk, AS-i Baltika peadirektor Meelis Milder, OÜ Celander Ehitus juhatuse esimees Roland Mäll ning AS-i Mecro tegevdirektor Priit Prints.

JURIST SELGITAB: Täiendav lapsepuhkus 66 krooni päev
Puhkuseseaduse paragrahvi 30 lõike 2 järgi on emal või isal õigus saada omal soovil igal töö-aastal täiendavat lapsepuhkust. Vabariigi valitsuse määrus puhkusetasu arvutamise korra kohta aga ei reguleeri täiendava lapsepuhkuse tasu maksmise korda. Kuidas peab täiendaval lapsepuhkusel olevale töötajale arvestama hüvitist?
Täiendava lapsepuhkuse tasu suurus on kehtestatud vabariigi valitsuse 28. augusti 2001. aasta määrusega nr 287 "Puhkusetasu ja hüvitise suurus ning maksmise kord riigieelarve vahenditest". Selle korra § 2 lg 2 kohaselt on täiendava lapsepuhkuse ühe kalendripäeva tasu 66 krooni.
Sama määrus sätestab ka maksmise korra - tööandja arvutab ja maksab kõnealuse puhkusetasu. Tööandjale hüvitab riigieelarvest selle summa pensioniamet ning ikka sama määrusega ette nähtud korra järgi.

Riigiasutuste magistrid jäävad lisatasust ilma? 
Avaliku teenistuse seaduse muudatuses võidakse lisatasude maksmisest loobuda.
Kuidas tundub, kui ühel päeval kümme protsenti palgast maha arvatakse? Et said näiteks 15 000, aga ühel esmaspäeval on 1500 krooni nagu niuhti läinud? Pole laisk olnud ega tööluuse harrastanud, lihtsalt saad sama töö eest vähem raha. Midagi sellist näikse aga siin riigis plaanis olevat: nimelt liiguvad jutud, et seni riigiasutustes töötavatele magistrikraadi omanikele makstav kümneprotsendiline lisatasu tahetakse ära kaotada.
Tasud vaadatakse üle
"Avaliku teenistuse seadus tuleb üle vaadata ja kvalifikatsioonide vastavust arvestades seadusesse ka korrektuure teha," ütles haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Sille Uusna. Ta jõuab suhteliselt ootamatule lahendusele: "Juba aastaid on räägitud plaanist üldse loobuda avalikus teenistuses sedalaadi lisatasude maksmisest. Seega on tõenäoline, et kui muudatused tulevad, siis lisatasu saajate ringi pigem vähendatakse kui suurendatakse ning võib juhtuda, et magistrikraadi eest enam lisatasu ei saagi," ütleb Uusna.

Baskini anekdoodid
Külalised vestlevad laua ümber. Üks naine küsib kõrvel istuvalt keskealiselt mehelt:
"Kui palju aastaid te mulle annate?"
"Huulte järgi 17, kulmukaare järgi 16, näonaha järgi 20. Niisiis, kokku 53!"
Sünnitusmaja akna all:
"Pikkus, pikkus?" karjub mees.
"51 sentimeetrit."
"Kaal. Kui raske?"
"3400!"
"Kelle moodi? Kelle moodi, küsin ma?"
"Sa ei tunne teda!"
Isa viib poja loomaaeda. Astuvad ahvide puuri ette, aga see on tühi.
"Praegu on neil jooksuaeg, nad on omaette!" lausub talitaja.

JÄRJEJUTT (6): Alex Goldfarb ja Marina Litvinenko: Dissidendi surm
Kuhu sa tahad minna? Prantsusmaale, Saksamaale või Inglismaale? küsisin ma.
"Mul ükskõik," vastas Saša, "peaasi et me siit võimalikult kiiresti pääseksime."
"Mul on ka ükskõik," teatas Tolik.
"Mina tahan Prantsusmaale," ütles Marina.
"Ma arvan, et Inglismaa oleks parem," sõnasin ma. "Seal suudan ma vähemalt selgitada, kes pagan sa selline oled."
Järgmisel hommikul ilmus Turkish Airlinesi registreerimisleti juurde kentsakas kamp: vene keelt kõnelev habetunud ameeriklane, kel polnud pagasit, kuid oli pass, ääreni täidetud Venemaale sissesõidutemplitega; ilus venelanna närvilise lapse ja viie kohvriga ning atleetlik mees, kes nimetas end tähtsusetu rahva esindajaks ja kandis pilvisest ilmast hoolimata päikeseprille. Prillid võimaldasid tal professionaalse pilguga seirata lennujaama rahvahulki. Mulle hakkas silma meid jälgiv Türgi politseinik. Tõenäoliselt arvas ta, et Saša on minu ihukaitsja.

Sopranode klann sai oma Emmy-lasule kolm juurde
16. septembri õhtul jagati Los Angeleses 59. korda hinnatumaid teleauhindu.
Meie mõistes pühapäeva hommikul Los Angeleses toimunud 59. Emmy auhinnatseremoonial võitis parimale draamasarjale antava prime time Emmy USA maffiasari "Sopranod".
Ameerika televisiooniakadeemia 15 auhinnale kandideerinud "Sopranod" osutus võidukaks kolmes eri kategoorias: lisaks parima draamasarja Emmyle võitis režissöör Alan Taylor draamasarja parima režii auhinna ning David Chase'ile anti draamasarja parima stsenaariumi Emmy. "Sopranode" tegijad on korduvalt varemgi suure auhinnasaagiga lahkunud, tänavuste auhindadega koos ollakse võitnud 21 Emmyt.
Gandolfini asemel Spader
"Sopranode "osatäitjad eesotsas James Gandolfiniga olid suurfavoriidid ka parimate näitlejate kategooriates, kuid seal jäi edu tulemata. Gandolfini nina eest napsas Emmy auhinna kohtu-draama" Boston Legal ("Bos-toni juristid") peaosatäitja James Spader. Spader lasi oma tänukõnes lendu õhtu ühe vaimukaima märkuse. Oh jumal, mul on tunne, nagu oleksin just maffialt hunniku raha pihta pannud," viitas ta auhinnagala peasoosikuks peetud James Gandolfinile.

ERR kuulutab välja avaliku konkursi neljale "Eurolaul 2008" laulule
Eesti rahvusringhääling (ERR) kuulutab välja Eurovisiooni rahvusliku eelvooru "Eurolaul 2008" konkursi. Eelvoorus osaleb kümme lugu. ERR kutsub eelvooru ilma konkursita kuus heliloojat: Alar Kotka, Elmar Liitmaa, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Hendrik Sal-Salleri, Timo Steineri. Neljale kohale kuulutatakse välja vaba konkurss. Valiku sinna laekunud lauludest teeb žürii novembri lõpus. Rahvuslikus finaalis osalevad lood tehakse teatavaks 1. detsembril kell 21.35 erisaates "Kes pääses finaali". Võistluslaul koos lisaandmetega peab laekuma "Eurolaulu 2008" korraldustoimkonnale hiljemalt 26. novembriks kell 15.00.
Vaata ka: www.etv.ee/eurolaul

Kui lapsehoidja töö on lapsi vanematest eemal hoida
Kaks aastat möödus kui lapsehoidjate telesarjas, kus üle pea on kasvanud lapsed ja vanemad.
Oma au pair'i karjääri ajal töötasin USA-s kahes peres, mis erinesid üksteisest drastiliselt. Ühes kehtisid kindlad reeglid, mida järgiti millimeetri täpsusega, teises valitses aga täielik kaos nii suhetes kui ka elukorralduses. Esimeses kasvatas 50. elu-aastates kirjanikuproua kaht adopteeritud tüdrukut (kahe- ja viieaastane). Teises oli samuti kaks tüdrukut (pooleteise- ja kolmeaastane), aga nende isa 60. eluaastale lähenev töönarkomaan ja ema üle 20 aasta noorem kokaiini- ja alkoholisõltlane.
Niisiis lendasin Eesti talvest 25-kraadisesse Florida suveilma, silmailuks valged liivarannad ja palmipuud, ning asusin elama kahekorruselises vaikse tagaaiaga majas, kus mul oli oma tuba. Kaks väikest Aasiast adopteeritud tüdrukut olid ilusad ja targad ning väga rangete reeglite järgi kasvatatud.

Prossimeister Minni
Tüdruk kaunistas tviiditükkidest õmmeldud prossi klaasikildude ja litritega.
Kaheksa-aastasele Minnile meeldib kodus huvitavaid asju meisterdada ja garaažis on tal oma meistritöödest koguni terve näitus üles pandud. Seal näeb siidimaali, prosse, paberist nukumööblit ja muud huvitavat. Minule otsustas tüdruk näidata, kuidas käib prossi valmistamine.
Kõigepealt otsisime kokku vajalikud materjalid ehk ladusime lauale potsikud litrite, klaasikildude, kuulikeste ja riidejupikestega.
Mõelnud läbi, millise kujuga pross peaks olema, tuhnis Minni kaltsukotist välja kolm punast kroonikujulist tviiditükki, millest keskmine jäi püstipidi ja kaks äärmist sirge küljega keskmise tüki külgedele. Tükid tuli kokku õmmelda, kuid et õmblus oleks tavalise niidiga kole jäänud, otsustas tüdruk hoopis kuldse niidi nõela otsa ajada.

Uued noortefilmid Sõpruses
Veel kolm päeva linastuvad kinos Sõprus kaks uut Eesti noortefilmi: Maiju Ingmani täispikk mängufilm "Mis iganes, Aleksander!" ja Anu Auna lühimängufilm "Indigo tuba". Mõlemad filmid on valminud Luxfilmis.
Ingmani filmi peategelane on andekas noormees Aleksander (Jaak Prints), kes ei tea, mida oma eluga pärast keskkooli lõpetamist peale hakata.
Lühifilmi "Indigo tuba" noor kunstnikuhingega kokapoiss Leif (Alo Kõrve) paisatakse aga tööõnnetuse tagajärjel oma turvalisest elust justkui uude maailma. See muutus toob Leifi ellu uue tüdruku Indigo.

Noored disainivad linnaruumi
18.-20. septembril kell 16 toimuvad Tallinna uuskasutuskeskuses disainiaasta raames laste ja noorte disainiõpitoad "Noorte õu", kus saab disainerite juhendamisel arutleda linnaruumi kujunda-mise üle ja end selles proovile panna.
Õpitubades analüüsitakse koos juhendajaga, millised vaba aja veetmise kohad noortele meeldivad ja miks. Noored valmistavad lihtsa maketi meelepärasest vaba aja veetmise keskkonnast Tallinnas, kasutades uuskasutuskeskusesse toodud vahendeid ning pappkarpe, värve, liimi jms. Noorte disainitud makettidest pannakse kokku näitus, mis on väljas 24. septembrist 6. oktoobrini.
Vaata www.disainiaasta.ee.

Krimijuttude võistlus
125 aastat tagasi kirjutas Eduard Vilde 17-aastase noore mehena oma esikteose, kriminaalse põ-nevusjutu "Kurjal teel", millele järgnes kohe teine, "Musta mantliga mees". See andis tõuke Vilde peaaegu 20 aastat kestnud ajakirjanikupõlvele.
Sel puhul korraldab Eduard Vilde muuseum krimi- ja põnevusjuttude kirjutamise võistluse ning ootab osalema kõiki, kes soovivad nüüdisajast inspireeritud põnevat lugemisainet pakkuda. Eelnevalt on soovitav läbi lugeda Vilde jutustused. Töid ootab muuseum 11. novembriks. Vt ka www.taninfo.ee.

Tarantlitel on hirmuäratavad paaritumistavad
Isaste tarantlite elu on lühike, sest emased söövad nad pärast paaritumist ära.
Reedal on teiste troopiliste loomade seas kodus eraldi puuris ka suur ja karvane ämblik - Mehhiko punapõlv-tarantel.
Karvane olevus on ostetud Eesti ühelt suurimalt tarantlikasvatajalt Madis Ozolitilt, kuid loomapoed müüvad neid samuti. Maksavad need elukad umbes 1000 krooni. Reeda ämblik on umbes kolmeaastane ja kuna tegu on emase tarantliga, siis elab ta 15-25-aastaseks. Isaste eluiga on palju lühem, sõltuvalt liigist 1,5 -2,5 aastat, ning sel lihtsalt põhjusel, et emased söövad nad pärast paaritumist lihtsalt ära. Kui võtta arvesse veel liigi paaritumistavad, siis võib väita, et kõige rahulikumalt see protseduur neil sageli ei lähe.
Paaritumise ajal võib emane ämblik olla isase suhtes üsna ükskõikne või siis lausa agressiivne. Kui kahe ämbliku paaritumise ajal on märgata pigem mõrvakatseid kui paaritumis-võtteid, tuleks nad kohe lahutada. Kui aga kõik korda läheb, siis ilmub kahe kuni kaheksa kuu pärast emase kehale munapaunake. Vahel juhtub ka nii, et kannibalistliku loomuga emane sööb pauna enne koorumist ära.

KARIN HALLAS-MURULA: Viru poja ehitamine vähendab rahva usaldust võimu vastu
Võiks küsida, kuidas Viru torni ehitamine mõjutab linnavalitsuse mainet. Tegemist pole lahendusega, mis arhitektidele au teeks, olgu see torn pealegi 1999. aasta planeeringus sees.
Ametlikult palgatud eksperdid, arhitektid ja paljud linnaelanikud on selle musta torni vastu, online-küsitluse järgi arvab praegu 69% linlastest, et seda pole sinna vaja ehitada.
Õieti on see ime, et inimesed viitsivad ikka veel oma arvamust avaldada, järjest kogedes, et sellega ei arvesta keegi ka siis, kui arvajaid väga palju on, nagu oli Sakala keskuse puhul, mis pärast arendajate pikka vassimist ikkagi lammutati.
Iga niisuguse juhtumiga väheneb inimeste usaldus võimu vastu. Ei suuda seda taastada ka linnavalitsuse üksikud otsustavad toimingud, nagu omavoliliselt kerkinud Köleri 2 monstrum-karkassi lammutamine. Tore, aga sellekski kulus kolm pikka aastat.

MOSCOW TIMES: Mordoris ei ole orke, kes Võimusõrmuse Putinile tagastaks
Tänases The Moscow Times'is kirjutab Ehho Moskvõ ajakirjanik Julia Latõnina sellest, kuidas Putin ei saa Võimusõrmust hetkeksi ära anda, sest Moskvas/Mordoris ei ole truid orke, kes selle tagasi annaks.
See on hästi teada, et president Putinile ei meeldi otsuseid langetada. Ta kipub neid edasi lükkama, kuid kui ta need lõpuks ikkagi teeb, siis on ta täpne. Uue peaministri määramine on hea näide.
Kui Putin Fradkovi lahti laskis, siis läksid paanikasse need, kes olid panustanud kolmanda ametiaja stsenaariumi peale, milles Fradkovil oli nukk-presidendi roll. Siiski selgus, et muretseti ilma asjata, sest Putin nimetas kohe ametisse Fradkovi klooni Viktor Zubkovi.
Kuid Zubkovi ametissemääramine ei ole tegelikult otsus. See on lihtsalt võimalus endale raskete otsuste tegemiseks aega juurde osta, sest tegelikult pole ju küsimus mitte selles, kes saab peaministriks, vaid kes saab presidendiks.

ROHELISED: gaasijuhet pole meile vaja
Erakond Eestimaa Rohelised leiab, et eelkõige tuleks Euroopa riikidel, sealhulgas ka Eestil pöörata märksa rohkem tähelepanu energiasäästule ja fossiilkütuste osakaalu vähendamisele energiabilansis ning nende asendamisele taastuvkütustega.
Siis poleks tarvis keskkonda kahjustavat fossiilkütuste ammutamist laiendada, hiiglaslikke transpordiinfrastruktuure rajada ja seeläbi inimtekkelist kasvuhoonegaaside kogust kasvatada.
Kui Vene maagaasi kasutamise laiendamine on Euroopa energiamüüjate jaoks vajalik, siis tänasest suurema koguse gaasi transpordiks Euroopasse on tarvis lisatorud pigem olemasolevate gaasitrasside koridoridesse paigaldada.
Sel juhul poleks vaja elukeskkonda ega looduslike liikide elupaiku kahjustades uusi trasse maismaale või Läänemere põhja rajada või vedeldatud gaasi tankeritega niigi tiheda reisilaevaliiklusega koormatud Läänemerel vedada.
Merealuse ehitusena saab Vene-Saksa gaasijuhe olema mitmeti tülikas rajatis. Eelkõige julgeolekulistest aspektidest. Me ei leia, et Eesti territoriaalvete läheduses peaks olema objekt, mis võiks kujuneda ajendiks Vene sõjalaevade sagedasemale viibimisele siinkandis. Seda vaatamata asjaolule, et ka praegu võivad Vene sõjalaevad liikuda Eesti ja Soome vahelistes neutraalvetes.

Viru Poja ehitus võib peagi alata
Viru hotelli juurdeehituse alustamiseks said arendajad kohtus lõpliku võidu.
Riigikohus pidas Tallinna linnavalitsuse edasikaebust Viru Poja osas põhjendamatuks, andes sellega lõpliku võidu arendajatele.
Viru Poja arendaja Ponstos OY Eesti direktor Yrjö Vanhanen kinnitas eile, et kavatseb ehitust alustada kohe, kui selleks antakse õiguslik luba. "Vastavalt ringkonnakohtu otsusele peaks linn väljastama ehitusloa kohe. Ehitust saame aga alustada siis, kui linn lõpetab ebaseadusliku viivitamise ning väljastab meile ehitusloa."
Tallinna linnaplaneerimise ameti viivitamine Viru keskuse juurdeehitusloa väljastamisega on tunnistatud ebaseaduslikuks kahes eelnevas kohtuastmes. Õigusvastaselt on linn viivitanud ka eri ekspertiiside ja uuringute tellimisega, leiab riigikohus.

RAIMO POOM: Vilets torupoliitika
Valitsuserakonnad kemplevad torujuhtme uuringuloa üle, unustades probleemis oma tegeliku ühisosa.
Läänemere gaasitoru võimaliku ehitamise vältimise võti, kui see tõesti vajalik on, seisneb küsimuses, kuidas saavutada, et kriitiline enamus Euroopast tunnistaks selle oma ühishuvide vastaseks projektiks.
Selle asemel on eelkõige IRL (Keskerakonna kaasakoogutamine on arvatavasti muust tingitud) võtnud ette, et teeb gaasijuhtme uuringu loa andmisest sisepoliitilise punktivõidu projekti. Selle partei võimukoridorides valitseb usk, et kui Eestis tekitada gaasijuhtme suhtes negatiivne foon, siis see võiks radikaalsel viisil mõjutada ka Euroopat ning vist eelkõige Saksamaad nägema torus mittevajalikku projekti. Kuid see, milline foon valitseb Eestis, ei huvita mitte kedagi, sest kõigil teistel tuleb ennekõike arvestada oma riigis valitseva fooniga. Piirilepetele preambula lisamine võitis väikse punkti riigisiseselt, aga mida see andis välispoliitiliselt?

AET ANNIST: Demokraatia kurvast saatusest Eestis
Ma loodan, et rohkem mingeid proteste ei tule, sest sel teel on täielik demokraatlik autoriteet ja igasugune katse seda takistada on seega rünnak demokraatiale. Need sõnad pole mitte Nõmme linnaosa esindaja suust seoses Männiku tee protestidega. Nii noomis hoopis üks Briti transpordiminister, Stephen Norris, 1994. aastal Kirde-Londonisse ehitatava järjekordse kiirteelõigu vastaseid. "No M11" (Ei M11-le) nime all kuulsaks saanud ettevõtmine püüdis päästa tervet tänavatäit maju, puid ja elukeskkonda, mida tee-ehituse tõttu hävitada taheti.
Kuigi elanikud olid pärast aastapikkust protestitegevust lõpuks sunnitud alla andma, hoogustas see kogemus edasist aktsioonijulgust ja võttis hoogu maha poliitikutel, kes olid teede-ehitust esitanud arengu nurgakivina. Demokraatiale apelleerinud minister sai valusalt vastu nina, et eitas õigust demokraatlikule eneseväljendusele.

AAVO KOKK: Sünnist su saatus on määratud
Olen kogu elu kartnud kaotada positsiooni, mille olen kord kätte võitnud. Näiteks kui kuus aastat tagasi olin otsustamas, kas minna Eesti Ekspressist Päevalehte või mitte.
Olen kogu elu kartnud kaotada positsiooni, mille olen kord kätte võitnud. Näiteks kui kuus aastat tagasi olin otsustamas, kas minna Eesti Ekspressist Päevalehte või mitte. Päevalehes lahendamist vajavad probleemid tundusid palju huvitavamad kui Ekspressi omad. Peadirektori ametikoht oli ahvatlev, kuid vanast ei tahtnud ka lahti lasta.
Mida inimesed arvavad kui hea koha pealt ära lähed? No ikka seda, et mehele anti kinga ja nüüd tehakse lihtsalt viisakas nägu. Peatoimetajat kutsutakse ju igale poole-. Küll presidendi vastuvõtule küll tooteesitlusele. Miks peaks keegi aga ühe ajalehe ärijuhi vastu huvi tundma? Mitte et tahaks hirmsasti igale poole. Tähtsam on ikka see teadmine, et kui tahad, siis võid minna.

ZDF: Rünnak lääneliku eluviisi vastu
Eestit aprillis tabanud küberrünnakud andsid kõigile arenenud riikidele hea õppetunni, et moodsa aja lahingutandrid on küberruumis ja võivad halvata meie igapäevast elu väga olulisel määral.
Saksa telekanal ZDF pühendas aprillisündmuste järel Eestit tabanud küberrünnakutele pikema käsitluse, mida on võimalik vaadata ka telekanali kodulehelt www.zdf.de.
CERT Eesti juhataja Hillar Aarelaid rääkis telekanalile, et küberrünnakud tabasid nii riiklikke institutsioone kui ka erafirmasid, halvates juurdepääsu näiteks ajalehtedele ning blokeerides tundideks suurima kommertspanga internetilehe.
Aarelaiu sõnul ei saanud nii suur rünnak olla spontaanne ja üksikute kräkkerite rünnak, vaid süstemaatiline, pikalt ette kavandatud ja organiseeritud Eesti riigi vastane tegevus. Kes selle taga olid, pole raske arvata - paljud rünnakud tulid Kremli IP-aadressidelt.

REPLIIK: Propaganda ja kirbukiri
Kaks pikka protsessi said eile lõpu, mis võib meeldida küll omanikele ja arendajatele, kuid on vastukarva paljudele kohalikele inimestele. Esiteks, riigikohus andis võidu Tallinnas Viru Poja arendajatele. Ja teiseks, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi lubab tööd alustada Steri kiiritustehasel.
Kui tulemas on valimised, matavad parteid miljoneid kroone maksumaksja raha oma lubaduste propageerimiseks. Ent kui kavandatakse mõnd uut ehitist, siis antakse sellest teada vaid kirbukirjas - ja sedagi väljaandes, mida enamik inimesi iga päev ei loe. Ja nii avastavadki inimesed ühtäkki, et naabrusse kerkib hoone, mis varjab valguse ja vaate või reostab keskkonda - protestida on aga liiga hilja. On aeg, et avalik võim mõistaks: demokraatia ei tähenda valijate üleujutamist populistliku propagandaga, vaid nende huvide arvestamist ka valimiste vahele jääval ajal.

JUHTKIRI: Salatsemine lasteaiakohtadega
Tartu lastevanemad on pahased, sest järeltulijat lasteaia järjekorda pannes pole võimalik teada saada, mitmes ta seal nimekirjas on. Eesti Päevaleht kirjutab isast, kelle palvele väljastada tema lapse järjekorranumber vastati linnavalitsusest eitavalt.
Nüüd kavatseb linn järgmisest aastast lapse koha nimekirjas avalikuks teha, kuid seda alles pärast lastevanemate pöördumist andmekaitse inspektsiooni poole. Linna pakutud lahendus on tervitatav, kuid on veider, et inimene pidi selle saavutamiseks järelevalveasutusse pöörduma. Mis siis, et seadus näeb ette nii iga kodaniku õiguse tema kohta kogutava ja teda puudutava informatsiooniga tutvuda kui ka kohaliku omavalitsuse kohustuse lasteaiakohad tagada.

Inguššias järjekordne kokkupõrge julgeolekujõudude ja elanike vahel
Inguššia pealinnas Nazranis täna toimunud meeleavalduses nõudis 500 demonstranti noorte meeste arreteerimistelaine lõpetamist. Märulipolitsei alustas kumminuiadega peksmist, pärast seda kui demonstrandid keeldusid laiali minemast, vahendab Reuters.
Inguššia võimude sõnul on julgeolekuteenistused öisel ajal korraldanud haaranguid, et pidada kinni noori mehi, keda kahtlustatakse sidemetes Tšetseenia mässulistega. Sajad demonstrandid lubasid pärast kokkupõrget sisejulgeolekujõudude ja politseiga jääda Nazrani kogu ööks. Kokkupõrkes sai haavata neli demonstranti ja kolm politseinikku.
Demonstrantide sõnul on paljusid öösel arreteeritutest pekstud ja pärast kinnipidamist on mitmed teadmata kadunud.
Viimasel suve jooksul on Tšetseenia naabervabariigis muutunud sagedaseks äärmuslaste ja islamistide rünnakud valitsuse ja julgeolekujõudude vastu. Kolmapäeval sai tulevahetuses mässulistega surma kaks politseinikku, päev varem mõrvati kohalik politseiülem.

Paavst keeldus kohtumast USA välisminister Rice'ga
BBC teatel keeldus paavst Benedictus XVI eraviisilisest kohtumisest augustis, olles oma tavapärasel puhkusel Castelgandolfo residentsis Rooma lähedal.
Vatikani kõrgete ametnike hinnangul keeldub paavst tavaliselt poliitikuid puhkuse ajal vastu võtmast, kuid ühe Itaalia juhtiva ajalehe hinnangul on tegu ilmselge Vatikani poolse tõrjumisega USA president Bushi administratsiooni suhtes.
BBC hinnangul võib paavsti otsese keeldumise olla kaks peamist põhjust.
Esiteks asjaolu, et just Condoleezza Rice tegi enne 2003. aasta märtsi puhkenud Iraagi sõda paavsti - siis veel Johannes Paulus II - erisaadikule Cardinal Pio Laghi'le selgeks, et Bushi administratsiooni ei huvita paavsti vaated plaanitud rünnaku ebamoraalsusest.

Žirinovski sõimas Suurbritanniat "bandiitide maaks" 
Valju sõnakasutuse poolt tuntud Venemaa Riigiduuma asespiiker Vladimir Žirinovski karjus pressikonverentsil ajakirjanike peale pärast mõrvatud Andrei Litvinenko mainimist.
Pressikonverentsil kõrvuti erakonnakaaslase Andrei Lugovoiga istunud liberaaldemokraat Žirinovski vihastas Lääne ajakirjaniku peale: "Pool teie saatkonda tuleks Moskvast välja saata," ütles Žirinovski, põhjendades: "seal ei ole diplomaate, nad kõik on spioonid. Te olete kasutud ja ainult rüüstate Euroopat," kirjutab Dailymail. Ajakirjanik mainis täna toimunud pressikonverentsil Žirinovskile Andrei Litvinenko mõrva.
Viidates Boriss Berežovskile ei anta asespiikri hinnangul Andrei Lugovoid Inglismaale välja, kuna britid pakuvad turvalist peavarju pättidele, kaabakatele ja äärmuslastele, vahendab The Moscow Times. Lugovoid kahtlustatakse endise KGB spiooni Litvinenko mürgitamises radioaktiivse ainega eelmise aasta novembris. Lugovoi on süüdistusi alati eitanud.

Kaheksane uudis: Hispaania üritab laibareklaamidega immigrante tõrjuda
Hispaania valitsus soovib Aafrikast saabuvaid immigrante hirmutada telereklaamidega, kus näidatakse rannikuääres kivide vahel lebavat surnud noormeest, keda leinab tema ema.
Hispaania valitsuse poolt tellitud telereklaamid, kus teeb kaasa ka Senegalist pärit laulja Youssou N'Dour, hakkasid tänasest jooksma Senegali televisioonis ja need on osa kuus nädalat kestvast reklaamikampaaniast, kuhu on kaasatud ka raadio ja trükimeedia, teatas Hispaania immigratsiooniamet.
Ameti kinnitusel on need reklaamid mõeldud tuhandetele aafriklastele, kes võtavad ette riskantseid paadiretki puitparvedel, et jõuda Euroopasse ja leida seal tööd.
Eelmisel aastal imbus Hispaaniasse enam kui 30 000 immigranti ning illegaalsest immigratsioonist on saanud üks Hispaania peamisis poliitilisi probleeme. Lisaks maabunud immigrantidele on paljud leidnud enne Hispaaniasse jõudmist oma õnnetu otsa, mille üheks põhjuseks on liiga pikalt vedelikupuuduse käes kannatamine.

Venemaa kardab Balti riikide "invasiooni" 
Venemaa asevälisminister Sergei Kisljak nõudis täna, et Balti riigid liituks tavarelvastusleppega. Põhjenduseks toob Kisljak asjaolu, et Venemaa Lääne partnerid olevat mures, et kolm Vene piiri äärset riiki võivad oma territooriumile piiramatult sõjatehnikat kuhjata.
Vene asevälisminister Sergei Kisljaki sõnul on Venemaa tõsiselt mures selle pärast, et kolm Vene piiri äärset NATO riiki - Eesti, Läti ja Leedu - pole tavarelvastusleppele alla kirjutanud, kirjutab RIA Novosti.
Kisljak kinnitas, et Venemaa võib lõpetada oma moratooriumi tavarelvastusleppele, kui NATO riigid ratifitseerivad selle leppe parandatud variandi.
"Meie piiri lähedal on kolm riiki, kus pole tavarelvastuse jaoks mingeid piiranguid. See on vastuvõetamatu," muretses Kisljak.
"Meie Lääne partnerite hinnangul võivad nad sinna kuhjata sellise koguse relvastust, kui palju nende riikide territoorium võimaldab," kurtis Kisljak, jättes siiski täpsustamata, kes on need Balti riikide või NATO invasiooni kartvad Lääne partnerid.

Austraalias põimub hüljatud lapse ümber mõrvalugu
Austraalias raudteejaama maha jäetud lapse vanemaid otsiv politsei leidis perekonna kodumaja ees seisvast autost laiba, mis on tõenäoliselt lapse ema Annie Xue surnukeha.
Politsei keeldus siiski enne tänase lahangu tulemuste saamist kinnitamast, kas autost leitud laip on kolmeaastase Qian Xun Xue ema Annie Xue surnukeha, vahendab BBC. Küll aga möönab politsei, et auto kuulub naise abikaasale ja kolmeaastase Qiani isale Xue Nai Zinile.
Kolmeaastane Qian Xun Xue leiti hüljatuna Melbourne'i raudteejaamast laupäeval. Turvakaameratest oli näha, kuidas tema isa lapse juurest tagasi vaatamata minema kõnnib.
Politsei usub, et lapse isa Xue Nai Zin (54) pages lapse hülgamise järel USA-sse.
Lapse hülgemise lugu sai aga ootamatu pöörde, kui Austraalia politsei sai teada, et Uus-Meremaal on lapse ema, proua Xue, juba 10. septembrist saati kadunud. Uus-Meremaa politsei teatas, et on 27-aastase proua Xue pärast mures, kuna Xue'de perekonnas oli korduvalt ette tulnud koduvägivalda.

Vene ärimees loovutab riigile hirmkalli kunstikollektsiooni
Vene ärimees Alisher Usmanov teatas, et kavatseb Sotheby oksjonilt ränga raha eest soetatud Rostropovitši-Višnevskaja kunstikollektsiooni riigile kinkida.
Usmanov kinnitas: "Kollektsioon antakse kindlasti ja kõhklemata riigile üle, sest minu omanikutunded siin absoluutselt" ei tööta ", vahendab Interfaks.
Sotheby teatas, et Rostropovitši-Višnevskaja kollektsiooni ostis Sothebyst enne oksjonit ära Vene omanik. Sotheby teatel maksis uus omanik oksjonieelsetest hinnaspekulatsioonidest oluliselt kõrgema hinna. Kollektsiooni müügihinnaks oksjonil prognoositi 3 miljonit naela ehk 67,2 miljonit Eesti krooni. Reutersi andmetel ostis Usmanov kollektsiooni ligi poole miljardi Eesti krooni eest.
"Paljud väga austatud inimesed, kellest terve meie riik lugu peab, on juba minu poole pöördunud. Muidugi, nagu igas teiseski äris, kuulan ma, mida on öelda professionaalidel - näiteks Puškini muuseumi, Vene muuseumi ja Kremli (muuseumide kompleksi) juhtidel. Ma usun, et soovituste põhjal tehakse kaalutletud ja rahulik otsus," selgitas Usmanov.

Euroopa Liit laskis Balkani viisarežiimi lõdvemaks
Euroopa Liit sõlmis viisakokkulepped viie Balkani riigiga, kuhu on nüüd vähemalt ärimeestel, tudengitel ja ajakirjanikel lihtsam ja odavam reisida.
EL sõlmis kokkulepped Albaania, Bosnia, Makedoonia, Montenegro ja Serbiaga, vahendab BBC. Kokkulepped peaksid jõustuma jaanuaris. Euroopa poolt kehtivad kokkulepped esialgu ainult viieteistkümnele Schengeni viisavaba ruumi riigile. Järgmise aasta lõpus peaks lihtsama Balkani leebema viisarežiimiga liituma veel 9 EL riiki.
Värskete kokkulepete alusel saab osa inimesi - sealhulgas tudengid, ärimehed ja ajakirjanikud - Balkani riikide viisa kiiremini ja odavamalt. Odavam viisa maksab 35 eurot ehk umbes 540 krooni, tavaviisa peaaegu kaks korda rohkem.
Kokkulepete saavutamiseks lubasid Balkani riigid tagasi võtta kõik illegaalsed immigrandid, kes nüüd Balkani poolsaare kaudu Euroopa Liitu trügima hakkavad.

Venemaa: Abhaasiaga pole maavahetusest räägitud
Venemaa olümpiakomitee tõrjus kuuldusi, et Abhaasia annab Sotši olümpiamängude turvalisuse tagamiseks osa maad Venemaa valdusesse.
"Abhaasia esindajatega pole selles küsimuses räägitud ning pole ka sellist kavatsust," viitas RIA Novosti anonüümsele allikale.
Eile väitis Gruusia raadiojaam Rustavi-2, et Abhaasia võimud on kokku leppinud Venemaaga, et annab venelastele Psou ja Bzybi jõgede vahelise maa-ala. Grusiinide väitel põhjustas maavahetuse Sotši linna viimine vajalikule kaugusele Abhaasia ja Gruusia konfliktipiirkonnast.
Ka Suhhumis resideeruv Abhaasia valitsus pidas eilset Gruusia raadio avaldust mõttetuseks. Rustavi-2 on ka varem silma paistnud desinformatsiooniga, kui väideti, et Suhhumi eraldas Moskva meerile Juri Luzkovile hotellide ehitamiseks Abhaasia pealinnas maa-ala. Hiljem selgus, et tegu oli valega.

Rootsis toimus suurejooneline raharööv
Rootsis Brommas röövisid tundmatud mehed täna öösel sularahakeskust. Röövijaid pole veel tabatud ja ka röövitud rahasumma suurus pole teada.
Täna kell neli varahommikul ründasid röövlid Brommas sularahakeskust, kirjutavad Rootsi ajalehed.
Tõstukiga auto abil ulatusid röövlid sularahakeskuse kõrgel asuva aknani. Nad said aknast jagu keevitusaparaadi abil ja ronisid siis sisse.
Sularahakeskuse valvureid ähvardati relvaga. Keskuses sees oli ka kaks töötajat, kuid neil õnnestus end röövlite eest ära peita.
Röövlid pagesid niipea, kui olid rahakastid kätte saanud. Seni ei ole teada isegi see, kui palju röövleid oli. Teada on vaid, et mehed pagesid beeži džiibiga.
Kohaliku politsei esindaja Håkan Westin selgitas: "Nad kasutasid tõendite hävitamiseks klassikalist meetodit. Kui röövlid olid keskusest ära läinud, kostis sealt rida plahvatusi, mis raskendas politsei tööd, sest turvakaalutlustel ei saanud nad piisavalt kiiresti sündmuskohale läheneda."

Pakistani mägedesse loodi emiraat
Kohas, kuhu Osama bin Laden põgenes, asutas Taliban Waziristani islamiemiraadi.
2001. aasta novembris pages väike inimrühm USA pommirahe alt Afganistani Tora Bora mägedest mööda kitsaid mägiteid üle Pakistani piiri. Ameeriklased neid aga ei märganud ja seega õnnestus kurikuulsaimal terroristil Osama bin Ladenil jäljetult kaduda.
Kuid peitu ei läinud tema üksi. Afganistani sõjas (1979- 1989) korduvalt Nõukogude okupatsiooniväe sõdureid riigi lõunaosas Khosti lähistel sisse piiranud ja hävitanud ning hiljem Talibaniga liitunud sõjapealik Jalaluddin Haqqani haihtus nagu tina tuhka, nagu ka teine kuulsam puštu väejuht Gulbuddin Hekmatyar.
Mehed, kes said piisavalt kogemusi end Nõukogude vägede eest jäljetult peites, on osanud seda teha ka ameeriklaste rünnaku all. Haqqani asutatud Waziristani islamiemiraat Loode-Pakistani hõimualadel pole küll riik traditsioonilises mõttes, sest ta ei asu kindlal territooriumil, kuid selle loonud Talibani sõdalased on kanda kinnitanud mõlemal pool piiri, peites end mägedes ja peletades eemale kõik vaenulikud väed.

Poola riigipea vabastas tänapäeva Venemaa Katõni massimõrva süüst
President Lech Kaczynski mälestas visiidil Venemaale seal hukatud Poola ohvitsere.
Asetades Punaarmee invasiooni aastapäeval pärja Katõni massimõrva ohvritele, kinnitas ta, et praegusel Venemaal pole sellega midagi pistmist.
"Nõukogude Liitu ei ole enam. Meil on demokraatlik Poola ja uus Venemaa," kõneles president uudisteagentuuride teatel. "Ajalooline mälu sellest, mis oli halb või hea, on tähtis. Kuid see ei tähenda, et peaksime ainult mälestusest toituma."
Ühtekokku hukkasid NKVD üksused Katõni metsas ning ümberkaudsetes mahalaskmispaikades üle 22 000 Poola ohvitseri ja riigitegelase, kes olid langenud vangi, kui Punaarmee 1939. aasta 17. septembril Molotovi-Ribbentropi pakti järgides Poolasse tungis.
President Kaczynski avaldus tänapäevase Venemaa süütuse kohta lahkneb Poola senisest jäigast joonest, mida järgides nõuab Varssavi Moskvalt järjekindlalt kuritöö tunnistamist genotsiidiks ning veel elus olevate süüdlaste karistamist. Kuigi Kreml ei näita selleks üles mingit valmisolekut.

Ajalooraamatu autor väidab: Nõukogude Liit ei olnud halb
Õpiku koostaja Aleksandr Filippov ei otsi tõde, vaid nendib, et "Venemaa on minu riik".
Filippov ütles kuukirja Bolšoi Gorod ümarlaual, et ajalooõpikut õpetajatele sundis välja andma seniste kooliraamatute üldine toon, et "kõik, mis oli varem, on halb". Tema sõnul on viimase 10-15 aastaga Venemaa ühiskondlik arvamus tugevalt muutunud, muu hulgas on oluliselt muutunud ka inimeste hinnangud riigijuhtidele, kuid õpikutes prevaleerivad endiselt hinnangud NSV Liidu ajaloole, mis kujunesid välja perestroika ajal ehk siis 1980. aastate lõpus.
Filippov ei varjanud, et õpikul on ka tugev poliitiline taust. "Endised sotsriigid ja liiduvabariigid on hakanud intensiivselt uuesti läbi vaatama viimase 50 aasta ajalugu," ütles Filippov. "On ilmunud palju pretensioone NSV Liidule ja Venemaale."

Kremli ajalooõpik kiidab Stalinit võimsa riigi looja ja piiride laiendajana, kuid unustab Gulagi
Kremlile lähedased politoloogid ja ajaloolased kirjutasid ajalooõpiku, mis üle aastakümnete vaatleb positiivselt Stalinit ja näitab negatiivses valguses Gorbatšovi.
Venemaa avalikkuses palju vaidlusi tekitanud raamatu üldist tooni iseloomustades võib öelda, et kui Jossif Stalin tegi NSV Liidust Suure Isamaasõja võitmise järel tohutute ohvrite hinnaga teise juhtriigi USA kõrval ja Leonid Brežnevi ajal 1970. aastate keskel saavutas NSV Liit oma suurima vägevuse, siis Mihhail Gorbatšov hävitas kõik selle hiilguse oma kiirustavate reformidega viie aastaga. Nüüd aga on president Vladimir Putin asunud taastama maailmas seda Venemaa rolli, mis talle kuulub.
Kas juhuslikult või mitte, aga punaste kaantega "Venemaa uusim ajalugu 1945-2006. Raamat õpetajatele" võrdleb maailmas levinud ajalookäsitluses Saksamaa diktaatori Adolf Hitleriga võrdväärse türannina võetavat Jossif Stalinit hoopiski teise tuntud Saksa riigimehe - kantsler Otto von Bismarckiga.

Linden: suhtumises vähemustesse on vajakajäämisi
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee esimehe Rene van der Lindeni sõnul Eestis otsest diskrimineerimist ei esine, kuid suhtumises vähemustesse on vajakajäämisi.
Van der Linden tõdes ka, et fašismi Eestis ei ole, edastavad Aktuaalne Kaamera uudised.
Rene van der Lindeni hinnangul on üks ebakoht näiteks see, et vene koolides peavad õpetajad tingimata eesti keelt oskama.
Nii van der Lindeni, kui ka Euroopa riikide ja sealsete organisatsioonide kriitika üks põhjuseid on ka ekslik info, mida Eesti kohta endiselt levitatakse.
"Näiteks väidetakse Euroopa levivais dokumentides pahatihti, nagu poleks Eesti kodakondsuseta elanikel õigust kohalikel valimistel osaleda," kirjeldas ühte tüüpilist viga ENPA Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel.
"Mul ei ole vaja teada kõiki vaja käsiteldava riigi ja fakte ja andmeid. Ma vaatlen probleemi kõigi üksikasjadega tervikut. Ma ei sekku konkreetsesse tegevusse, sest selle korraldamine on iga riigi asi," kommenteeris van der Linden.

VIDEO:  emasid kutsutakse kampaaniakorras alkoholist loobuma
"Ema, ära joo" on kampaania, mis räägib vajadusest pöörata tähelepanu tüdrukute ja naiste suurenenud alkoholilembusele.
Kampaania käivitas ühendus Alkoholivaba Eesti, edastavad Seitsmesed uudised.

Kodutuile jagatakse täna tasuta suppi
ÜRO vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise päeva üritustel jagatakse kolmapäeva õhtul kodututele tasuta suppi.
Tammsaare parki püstitatud neljas telgis saavad kodutud ka tasuta teed ja kringlit ning toimus kontsert.
Päeva raames peeti metodisti kirikus ka seminari, kus eluasemeprobleemidega inimeste hoolekande kogemusi vahendasid Kohtla-Järve, Narva, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Rakvere ja Tallinna sotsiaaltöö spetsialistid.

Ligi: kaitsepolitsei saamatus summutab luureskandaali uurimise
Reformierakondlane Jürgen Ligi leiab, et kaitsepolitsei soovitus lõpetada kevadiste valimiste eel puhkenud sõjaväeluure nuhkimisskandaali uurimine demonstreerib ameti saamatust ja soovimatust asjaga tegeleda.
Mitmelt poolt kostab jutt, et inimesed eesotsas presidendi ja õiguskantsleriga, teise versiooni järgi et ekskaitseminister Ligi, peavad nüüd vabandama hakkama selle eest, mis nad luureskandaali kohta on öelnud. Sest kriminaalasi ei anna tulemust, kirjutab Jürgen Ligi oma blogis.
"Veider mõte. Kapo komissar ei muuda Jõksi ekspertiisi, et tegu oli ebaseadusliku jälitustegevusega. Presidendi moraalne hinnang ei kao kuhugi. Ei kao kuhugi ka minu oma. Aga kui KaPo aga lekib, võin mõelda selle üle, kas teha "kapid lahti" ja öelda, mis paberites asja ja tema organiseerijate kohta seisis," jätkab Ligi, olles samas veendunud, et seda pole vaja, sest paberites öeldu ja hinnatu suhtes ei ole põhimõttelist midagi uut.

Miljon krooni ootab omanikku
Aadu Luukase Sihtasustus ootab kuni 24. septembrini ettepanekuid 2007 aasta Missioonipreemia Laureaadi kandidaatide esitamiseks.
Aadu Luukase Missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja meie rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia väärtus on kuni üks miljon krooni.
Missioonipreemia Laureaadi kandidaate võivad esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Tuginedes ekspertarvamustele teeb otsuse Missioonipreemia Laureaaditiitli omistamiseks Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus: Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marka Valk ja Raivo Vare.

Sõdureid lahinguvarustuse kandmisega karistanud kapral kaotas töö
Ajateenijaid täisvarustuses vanematega kohtuma käsutanud tagalapataljoni kapral rikkus Kaitsejõudude hinnangul seadust ning katseajaga tööl olnud mees vallandati.
Kaitsejõudude tagalapataljoni ajateenijate rühma juhtinud kapral Sander Rand ei jäänud kaheksandal septembril rahule oma rühma kasarmu koristamisega ja otsustas ajateenijaid "distsiplineerida", käsutades poisid täisvarustusega voodeid tegema ja oma vanematega kohtuma.
Neile määratud karistusega mittenõustunud ajateenijad kirjutasid juhtunu kohta seletuskirjad ja kaitsevägi asus uurima, kas kapral Randi poolt antud korraldus oli seaduspärane.
Uurimine tuvastas, et kapral Randi tegevus oli ebaseaduslik. "Kaitseväes ajateenijatele kollektiivse karistuse rakendamine on määrustiku järgi ebaseaduslik ning seetõttu otsustati ka kapral Sander Randi distsiplinaarkorras karistada," ütles Päevaleht Online'ile uurimise juures viibinud Kaitseväe logistikakeskuse juhataja kohusetäitja Rudolf Jeeser.

President saab uue kullast ametiketi
Uue riiklike teenetemärkide seaduse järgi saab Eesti kõrgeimaks ordeniks Riigivapi ketiklassi teenetemärk, mida on õigus kanda vaid Vabariigi Presidendil.
Teenetemärk koosneb kullast ketist, kaheksaharulisest kuldtähest ja erisuurpaelast, kirjutab homne Eesti Ekspress.
Kullast keti saab president ametisse astumisel ning lahkudes loovutab ta selle järgmisele presidendile. Nii on keti näol tegemist ühtlasi presidendi ametitunnusega. Kuldtäht ja erisuurpael jäävad igale presidendile päriseks. Eelnõu järgi saavad Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerideks nii Toomas Hendrik Ilves kui ka Arnold Rüütel ja postuumselt Lennart Meri.
Kullast keti, mida kandis president Konstantin Päts, röövisid 1940. aastal Nõukogude okupandid ning praegu asub see Moskvas Relvapalatis. Kuna Venemaa keeldub seda tagastamast, valmistatakse uus kullast kett.

Teinonen tähistab jälle natsipüha
Sõjalise natsirühmituse moodustamises kahtlustatav Risto Teinonen plaanib Hitleri-Saksamaa rahvuspüha 9. novembri puhul taas korraldada piduliku koosviibimise.
Sõjalise natsirühmituse loomises kahtlustatav Risto Teinonen kavandab Hitleri-Saksamaa rahvuspüha 9. novembri puhul sarnaselt möödunud aastaga taas pidulikku koosviibimist, kirjutab homne Eesti Ekspress.
9. novembril mälestavad haakristimeelsed natsionaalsotsialismi märtreid ehk Müncheni õlleputši ohvreid, samal kuupäeval leidis aset ka Kristalliöö. Maarjamaa Risti kavaler ja eriteenetega kodakondne Teinonen tahab tänavusele üritusele kutsuda kuni 100 inimest. "Teavitasin ka kaitsepolitseid - võtaksin ürituse korraldamisel hea meelega arvesse nende erisoovid," rääkis Teinonen. "Ühtlasi soovin Kapolt tagasi saada [natsisümboolikaga] veinisildid, lipud ja käelindid, mida novembris vaja läheb."

Hiiu pansionaati võivad elama asuda ka vanemad loomeinimesed
Elanikele aasta lõpus avatava Hiiu pansionaadi vastu on huvi näidanud nii paljud kodu- ja väliseestlastest eraisikud kui ka Eesti loomeliidud, mistõttu võib pansionaat saada tulevikus elukohaks ka vanematele loomeinimestele.
Hiiu pansionaadi tegevjuhi Kaido Kotkase sõnul on loomeliitude ja kultuuriministeeriumiga pansionaadi võimalustest räägitud.
"Kuna pansionaat asub kenas kohas Hiiu pargi mändide vahel, sobiks see vanematele loomeinimestele väga hästi nii elamiseks kui ka töötamiseks," sõnas Kotkas. "Lisaks on Nõmme juba ammu väljakujunenud miljööväärtuslik eramupiirkond, mis on seotud ka mitmete Eesti kultuuritegelaste elulugudega. Selle näiteks on kasvõi Nõmme gümnaasiumi vilistlaste nimekiri, kust võib leida nii Voldemar Panso kui Lennart Meri," lisas Kotkas.
Hiiu pansionaat saab Kotkase sõnul silma paistma kõrgetasemelise teenuse ja hea elukeskkonna poolest. "Seda peame silmas ka personali valides, eelkõige on oluline varasem hooldusteenuste pakkumise kogemus," ütles Kotkas.

Haigekassa sulgeb Põlva ja Viljandi büroo
Haigekassa sulgeb alates järgmise aasta 1. jaanuarist Põlva ja Viljandi bürood.
Alates 2005. aasta detsembrist on haigekassa järk-järgult üle läinud elektroonilisele andmevahetusele. See tähendab, et inimese andmed ravikindlustuse alustamiseks, lõpetamiseks ja peatamiseks edastavad haigekassale vastavad ametkonnad. Tuleval aastal rakendab asutus ka elektroonilise rahaliste hüvitiste programmi.
Klienditeeninduse töömahu olulise vähenemisega Tartu osakonna Põlva ja Viljandi büroos pole enam otstarbekas hoida neis linnades avatuna klienditeenindust. Neis büroodes on seni olnud üks töötaja ja seega on nende lahtihoidmine keeruline nii klientidele kui ka haigekassale, sest töötaja puhkuse või haiguse korral on büroo niikuinii suletud.

Brex tõestab lastele stripimänguga leivakuivikute maitsvust
Mail.ee keskkonnast saadetud kirjadega automaatselt kaasatulev Brexi leivamaiuste reklaamlink striptiisimängule võib tekitada olukorra, kus vanem leiab oma algkooliealise lapse internetist tädi rindu paljaks koorimas.
Mõned nädalad tagasi reklaamlausega "Brex on parem kui Sex" Brexi leivakuivikuid promoma hakanud äriühing FBS Grupp on astunud leivamaailmas edasi tõeliselt innovatiivse sammu, millega püütakse selgeks teha, et seksimine pole teps mitte nii lõbus kui nende tehtud kuivikute söömine, kirjutab Eesti Ekspressi veebiväljaanne. Seda teadmist edastatakse sihtgruppidele - nendeks on Brexi kodulehekülje järgi nii lapsed, noored, mehed kui ka perenaised - mitmeid kanaleid pidi, mille hulgast stripimäng on konkurentsitult kõige populaarsem ja vallatum.
Stripimängus saab mängija lahti riietada nii nais- kui meesstripparit, kui püüab hiirenoolega piisavalt kiiresti kinni mahakukkuvaid Brexi snäkipakikesi ja saab edasi järgmisele tasemele.

Paet: gaasitrass peaks olema maismaal
Välisminister Urmas Paeti arvates ei ole Läänemeri kavandatava gaasitrassi jaoks õige koht ning toru tuleks rajada hoopis maismaale.
"Me ei pea õigeks üldse sellelaadse trassi rajamist Läänemerre, vaid peaksime õigeks maismaalisi alternatiive. Et taotlused ja kavad on esitatud, siis oleks soovitav teha kõik keskkonnaalased uuringud," märkis Paet tänasel riigikogu istungil.
"Mis puudutaks teoreetilist võimalust, kui Eesti majandusvööndis neid uuringuid tehakse, siis kindlasti on üks väga selge tingimus, et Eesti spetsialistid ja teadlased on nende uuringute juures, ka nende uurimislaevade peal. Samuti oleks tingimuseks, et Eesti saab kõik uuringu tulemused," rõhutas välisminister.
Valitsus arutab ja kõigi eelduste kohaselt ka otsustab homme uurimisloa taotlusele vastamise. Paeti hinnangul on valitsus võimeline tegema konsensusliku otsuse ning ta kinnitas, et septembri viimaseks päevaks on vastus päris kindlasti olemas.

Keskerakond soovib mittekodanikele kodakondsuse andmist kergendada
Keskerakonna fraktsioon algatas täna Riigikogus kodakondsuse seaduse muutmise, mille eesmärgiks on kiirendada kodakondsuseta inimeste integreerimist Eesti ühiskonda.
"Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus tõhustada Eesti integratsioonipoliitikat ja suurendada Eesti kodakondsusesse astuda soovijate arvu," selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp.
Ühe muudatusena hinnatakse eelnõu kohaselt Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist eksamil, mis toimub eesti või mõnes Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee enamlevinud töökeeles eksamit sooritava isiku valikul. Eksami läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Teise muudatusena vabastatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamisest üle 65-aastasted kodakondsuse taotlejad.

Eesti Pank uuendab ringluses olevaid rahatähti
Eesti Pank annab etteulatuvalt teada, et lähema poole aasta jooksul on plaanis ringlusesse lasta uuendatud 25-, 100- ja 500-kroonised pangatähed.
Uued 100-kroonised jõuavad ringlusesse 2007. aasta lõpupoole, 25- ja 500-krooniste varu uuendatakse 2008. aasta alguses. Uued pangatähed on visuaalselt identsed juba ringluses olevatega.
Pangatähti trükitakse juurde vajadusest tagada ringluses olevate kroonide piisav hulk ja nõuetekohane kvaliteet.
Viimati uuendas Eesti Pank 2- ja 10-krooniste pangatähtede varu, lastes neid täiendavalt ringlusesse 2007. aasta jaanuaris.
Täpse info uute pangatähtede kohta edastab Eesti Pank vahetult enne emiteerimist.

IRL: mingeid otsuseid gaasijuhtme lubamiseks ei ole tehtud
IRL kinnitas, et homsel valitsuse istungile minnes on nende partei ministrid endiselt seisukohal, et gaasijuhtme jaoks vajalikku uurimisluba ei tohiks anda.
Meedias ilmunud väited nagu oleks IRL-ile kuuluvad ministeeriumid uurimisloale sisulise jah-sõna andnud nimetab erakonna peasekretär Margus Tsahkna "meediakäraks" ning segaduse külvamiseks.
"IRL-i juhitavatest ministeeriumitest ei ole seoses gaasijuhtmega kindlasti antud mingit sisulist luba" rääkis Tsahkna Päevaleht Online'ile.
"Erakond on oma seisukoha selgelt välja öelnud: me ei poolda gaasijuhtme rajamist Eesti vetesse. Selle seisukohaga me lähme homme valitsusse ka," kinnitas Tsahkna.
Me oleme oma argumendid koalitsioonikaaslastele esitanud ning loodame, et jõuame homme mingisugusele konsensusele.

Kingo: riik võiks eelistada abieluinimesi
Perekonnaseisuameti paaripanija Harri Kingo ütles täna hommikul Kuku raadiole antud intervjuus, et riik peaks andma reaalseid soodustusi ja eelistusi just abieluinimestele.
"Riik võiks kuidagi väga otseselt ja selgelt, kas või materiaalselt just nimelt abieluinimesi eelistada nendele, kes ei taha seaduslikus abielus elada," rääkis Kingo.
Tuntud tseremooniameistri sõnul ei peaks riik abiellujatele ainult kohustusi panema, vaid pigem eelistusi tegema.
Eilse riigikogu õiguskomisjoni otsuse kohta, mille kohaselt peab perekonnaseisuametnik hakkama kandma ametiriietusena talaari, arvas Kingo, et vahel võib see tunduda ka ebasobivana.
"Sageli inimesed ei väärtusta ise riiklikku abielu," kirjeldas Kingo olukordi, kus abiellujad ilmuvad registreerimisele lühikestes pükstes ja plätudega. Nii võib tekkida kummaline kontrast uhkes talaaris ametniku ja pulmaliste vahel.

Sotsid toetavad torujuhtme uuringuteks loa andmist
Valitsusliitu kuuluvad sotsiaaldemokraadid toetavad Nord Streami torujuhtme uurimiseks loa andmist.
Sotsiaaldemokraatide aseesimees Sven Mikser teatas EPL Online'le: "Sotsid ootavad valitsuskabinetilt mõistuspärast otsust ning seni on kõige paremini põhjendatud ning loogilisemaks variandiks välisministeeriumi pakutav."
Seni on torujuhtme keskkonnamõjude uurimiseks loa andmise vastu sõna võtnud Isamaa ja Res Publica liidu esimees Mart Laar, kelle arvates on naiivseks argumendiks, et Eesti võib anda loa mõjude uurimiseks ning keelduda seejärel torujuhtme lubamisest Eesti vetesse.
EIle teatas välisminister Urmas Paet, et Eesti ei tee takistusi keskkonnamõjude hindamiseks vajalike uuringute ning analüüside andmete kogumisel. Välisministeeriumis valminud otsus nõustuda teaduslike mereuuringutega sisaldab muu hulgas ka 15 tingimust, millele Nord Streami uurimised vastama peavad.

Soomes rünnati Eesti ja Vene prostituute
Helsingi politsei uurib nelja juhtumit, mis puudutavad Eesti või Vene päritolu prostituutide röövimist ja peksmist.
Politseikomissar Seppo Sillanpää ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et juhtumeid on rohkemgi, kuid nende kohta ei ole politseile veel avaldust tehtud.
Uurimise all olevad röövimised toimusid möödunud nädalavahetusel Helsingi eri paigus. Naiste korteritesse tungisid noored mehed, kes ähvardasid neid tulirelva või terariistaga. Seejärel seoti ohvrid kinni.
"Relvi otseselt ei kasutatud, kuid naisi peksti. Tegemist on tõsiste juhtumitega," rääkis Sillnapää, lisades, et naiste korteritest varastati raha ning asju.
Kõik ohvrid oli Eesti või Vene päritolu, kuid osadel oli Soome kodakondsus.
Politsei kahtlustab kuritegudes kolme noort venelast.

Eesti suursaadik USAs andis president Bushile volikirja
Uus Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Väino Reinart andis eile USA president George W. Bushile üle oma volikirja.
Volikirja üleandmisele järgnenud vestluses käsitleti kahepoolsete suhete seisu, sealhulgas viisavabadusega seonduvat, koostöö võimalusi rahvusvahelistel missioonidel, samuti Euroopa Liidu aj Ameerika Ühendriikide suhteid, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
President Bush ja suursaadik Reinart tõdesid, et Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhted on läbi 85 aastase diplomaatiliste suhete ajaloo olnud tihedad ja head.
Reinart tänas USAd senise koostöö eest ning avaldas lootust, et Eesti kodanike viisavaba reisimine Ameerika Ühendriikidesse saab juba lähiajal võimalikuks.
President Bush tunnustas Eesti tegevust NATO operatsioonidel Afganistanis ja Kosovos ning missioonil Iraagis, nimetades Eestit heaks ja usaldusväärseks liitlaseks. Ta meenutas ka oma külaskäiku Eestisse 2006. aasta novembris ning märkis, et Eesti on reformide läbiviimisel edukas ja saab nüüd kogemusi jagades toetada uusi demokraatiaid.

Ilmajaam: suuri sügistorme lähiajal oodata ei ole
Kuigi lähipäevadel on oodata keskmisest tugevamat tuult, siis on ilmajaama hinnangul siiski tegemist väiksema tormiga ja ka lähiajal pole tugevaid sügistorme oodata.
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi valvesünoptik ütles Päevaleht Online'ile, et tänaseks ennustati küll tormi, kuid tuul ei tõusnud siiski nii tugevaks. Tuule tugevus jääb täna 15-19 meetrini sekundis ja nõrgeneb öö hakul. Sünoptiku sõnul on tegemist kõige nõrgema tormiga, tugev torm algab tuule kiirusest 21 meetrist sekundis.
Tugevama tuulega ilmasid on oodata veel neljapäevast laupäevani, kui tuule kiiruseks on 15-18 meetrit sekundis. Sünoptik selgitas, et nädala lõpu poole läheb ilm natuke soojemaks ja seega pole tugevat sügistormi lähiajal oodata.
Vihma ennustab ilmajaam kuni laupäevani, sealt edasi peaks taevas selginema ja ilm minema kuivemaks. Soojakraadid jäävad nädala teisel poolel 13 kuni 18 kraadi piiresse, mis on sünoptiku hinnangul suhteliselt soe sügisilm.

Täna toimub Kadriorus heategevuslik jooks rinnavähi ennetuseks
Tervisejooksul räägib rinnavähi erinevatest vormidest ja riskifaktoritest Vähiliidu meditsiininõunik dr. Tiiu Tigane. Oma kogemusi rinnavähist paranemisel jagavad endised vähipatsiendid ja Avoni heatahtesaadikud Maret Maasalu Eestist ja Maryla Saracen Poolast. Esinejatena loovad kohapeal meelolu solistid Jakko Maltis ja Susan Lilleväli. Osavõtt üritusest on kõigile tasuta.
Eesti Vähiliidu tegevdirektori Maie Egipti sõnul on rinnavähk naiste seas kõige levinum vähivorm. "Rinnavähki haigestub Eestis igal aastal üle 600 naise, kelle ravimine annab seda paremaid tulemusi, mida varasemalt on
haigus avastatud. Eriti oluline on vähimagi kahtluse korral pöörduda arsti juurde, kes vajadusel suunab naise rinnauuringule," lausus Egipt.

Slovakid määrisid tartlastele binokleid pähe
Tartlased teavitasid eile politseid juba mitmel pool Eestis tänavatel ning turgudel inimestele odavaid ersatsbinokleid pakkunud Slovakkiast pärit kaupmeeste pealetükkivast äritegevusest.
Kaubandustegevuse seaduse rikkumise eest peeti kinni 49 aastane Juraj, 30-aastane Marek ja 22 aastane Zlatko, kellele kõigile määrati rahatrahv.
"Mõnda nendest meestest sai juba kevadsuvel ebaseadusliku tänavakauplemise eest hoiatatud. Kuna aga selline veenmismeetod ei toiminud, määrasime nüüd neile rahatrahvi," ütles Tartu politseiosakonna ülemkomissar Indrek Koemets.

Sõjaväeluure nuhkimise uurimine jääb süüdlasteta
Kevadiste valimiste eel puhkenud sõjaväeluure nuhkimisskandaali suhtes on kaitsepolitsei soovitanud kriminaalasja lõpetada, sest ebaseaduslikku jälitamist ei tuvastatud.
"Menetlus selles süüasjas endiselt kestab," teatasid eile nii kapo komissar Irina Mikson kui ka uurimist juhtiv riigiprokurör Laura Vaik ajalehele Postimees.
Ometi väitsid mitmed luureskandaali kulgu jälginud riigiametnikud juba nädal tagasi, et kapo on viinud uurimise lõpule ning teinud riigiprokurör Vaigule ettepaneku kriminaalasjale punkt panna kedagi kohtu ette saatmata.
Andmekaitseinspektsioon lõpetab ilmselt sellel nädalal väärteomenetluse, mille käigus üritati leida inimest, kes lekitas ajakirjandusele andmeid aasta algul puhkenud sõjaväeluure skandaali kohta, kuid praeguseks on asi jõudnus nii kaugele, et ei ole tuvastatud isikut, kes infot lekitas ning menetlus lõpetatakse käesoleval nädalal.

Kiviõli tuhamägi saab murukatte peale
Kiviõli tuhamäel on käsil nõlvade kasvupinnasega katmine ja sellele hüdrokülvi piserdamine; samal ajal jätkub suusanõlvade profileerimine.
"Kui siin sügisel tööd lõpetame, on kaks asja tehtud: mägi suletud ja suusaradadel põhi olemas," kinnitab SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus nõukogu esimees Madis Olt, et keskkonnainvesteeringute keskuselt saadud 12,3 miljonit krooni on võimaldanud kõik kavandatud tööd plaanitud ajal ära teha.
Järgmisel aastal on musta mäe asemel roheline ja selle roheluse sees kasvab 1200 noort mägimändi, millest enamik on juba praegu maha istutatud, kirjutab Põhjarannik.

Narvas valmistatav titaanskulptuur rändab Souli
Septembri lõpus saadetakse Eestist Lõuna-Korea pealinna umbes tonni kaaluv titaankonstruktsioon.
Tugevast hõbedavärvi metallist valmistatava skulptuuri autor on Zürichi arhitekt Lawrence Wallen. 12 meetri kõrgune kompositsioon valmib Saksa firma Trinon Titanium Narva tehases, kirjutab Põhjarannik.
Skulptuuri avamine toimub oktoobri algul Soulis asuvas Korea-Saksa tehnoloogiainstituudi hoones.
Instituudi töötajad ja külastajad näevad veiklevas titaankompositsioonis kahe teineteisest paljude tuhandete kilomeetrite kaugusel asuva ja teadus-tehnilist koostööd tugevdava riigi maastikke.

Pärnu õuduste maja kinnistule kavandatakse hotelli
Parasjagu menetluses oleva detailplaneeringu kohaselt kerkib Pärnus Rüütli 53 kinnistule hotell, hoone, kus paari nädala eest kaks kodutut tapeti, läheb lammutamisele.
"Tavaliselt planeeringus veel eskiisprojekti ei tehta, üksnes määratakse projekteerimise tingimused, praegusel juhul on meil aga hoone eskiis algusest peale olemas," rääkis projektijuht Arvo Lensment Pärnu Postimehele. "Et tingimused on kitsad ja probleeme palju, siis teisiti seda teha ei saagi."
Naabritel on siiski uue hotelli ehitamise suhtes juba mõned pretensioonid. "Rüütli 55 asub kahe pargi vahel, selle elanikud aga leidsid, et neid kitsendatakse sellega, et Rüütli 53 krundil mõni õunapuu maha saetakse. Ise on nad kogu oma kinnistu asfaltinud ja kaks viimast puud, mis seal olid, maha saaginud. Ja nüüd pahandavad: haljastust on vähe," kirjeldas Lensment ühte kaebust.

Tartu vaksali avapidu jäi pidamata
Tartu vaksali septembri keskpaika plaanitud avapeo kutsed jäid saatmata, sest hoonel pole isegi ehitusluba ning tulekahju tagajärgede likvideerimise sildi all tehtud remondi lõpp on veel kaugel.
Ärimees Rein Kilgi järjekordne restaureerimisprojekt näib lootusetult takerdunud olevat ja ettevõtja Olga Aasav, kel Kilgiga jaamahoone rendileping tehtud, on lehega suheldes üpris nõutu, kirjutab Tartu Postimees.
15. september sai hoone üleandmistähtajana juba aasta tagasi paika pandud, kuid Aasavi sõnutsi saab ka võhik hoonesse kiigates aru, et praeguses seisus läheb restaureerimisega veel mitu kuud.
Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raid teeb lühida kokkuvõtte: linn ei saa anda projekti alusel ehitusluba, sest Eesti Raudtee pole andnud projektile kooskõlastust, mida pole antud, kuna projekt ei vasta nelja aasta eest firmaga Elikante sõlmitud lepingule.

Mereakadeemia plaanib Kuressaarde mereõppekeskust
Eesti mereakadeemia otsib kohta, kuhu rajada uus merehariduskeskus, hetkel on sõelale jäänud Hiiumaa, Orissaare ja Kuressaare.
Eesti mereakadeemia rektori Jüri Kanni hinnangul langeb liisk suure tõenäosusega Kuressaare kasuks, kuid lõplikult kõrvale jäetud ei ole veel ühtegi varianti, kirjutab ajaleht Oma Saar.
Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peetersi andmetel on mereakadeemia alustanud Kuressaare linnavalitsusega läbirääkimisi sobivate ruumide leidmiseks.
Kui teoreetiline õpe jääb Kuressaarde, siis on Peetersi sõnul võimalik, et praktiline mereharidus omandatakse Orissaares, kus on vastavad võimalused olemas.
"Teeme kõik selleks, et õppetöö käivituks juba tuleval õppeaastal," ütles rektor Kann ning lisas, et väga optimistlikult mõeldes võiks avada kaks gruppi - laevajuhtidele ja mehaanikutele.

Eesti saab juurde kolm saarevahti
Regionaalminister Vallo Reimaa sõnul luuakse tuleval aastal Eestisse kolm saarevahi kohta, kuid on veel teadmata, millistele saartele.
Siseministeeriumi pressinõunik Kristina Leer ütles, et võimalik on variant, et üks saarevaht määratakse kahe või enama saare peale. "Mis saartel saarevahid täpselt tööle hakkavad, otsustatakse pärast ministri kohtumist omavalitsusjuhtidega," lausus Leer Meie Maale.
Püsiasustusega väikesaared asuvad Kaarma, Muhu, Orissaare, Kihelkonna, Ruhnu, Noarootsi, Vormsi, Viimsi, Kihnu ja Tõstamaa vallas. Kõik vallad on teinud ettepaneku saarevahi nimetamiseks 1. jaanuarist 2008.

Neljandas klassis tubakavabaks? 
Tubakavastane kampaania "Suitsuprii klass" ajab sel aastal oma juured juba neljanda klassi ehk 10-aastaste laste sekka, kuid paljude arvates on aga neljanda klassi õpilased taolises kampaanias osalemiseks alles liiga noored.
Kuus kuud kestvast kampaaniast osavõtt on küll vabatahtlik, kuid paljud klassid osalevad selles põhjusel, et üritusega kaasnevad suured auhinnad, kirjutab Oma Saar.
Klassid, kes on lubanud tervenisti tubakavabad olla ja selle kinnituseks allkirjad andnud, kuid ei suuda lubadust pidada, kukuvad võistlusest välja ning sealjuures kõik väljakukkujad ja lõpetajad avalikustatakse.
Tervise arengu instituudi tubakaeksperdi Kristel Ojala sõnul on meil toodud vanusepiir ettepoole, kuna Eestis on probleem suitsetamisega suurem kui mujal. "Eestis on probleem tõsisem. Viiendates klassides on olnud suhteliselt palju katkestajaid. Me peame sellele mõtlema hakkama, et harida juba nii noori tubaka teemal ja probleeme ennetada," rääkis Ojala.

Kihnus peeti kolme-päevast pulmapidu
Pulmamaja katusel lehvis pulmavoori kohale
Vanemad kihnlased, kes paarkümmend aastat tagasi said suve jooksul viis või koguni seitse korda pulmas käia, kinnitasid, et Talvi ja Jaanuse pulmad olid täpselt sellised, nagu neid Kihnus kogu aeg on peetud, ja kõik oli täpselt nii, nagu peab. "Enam paremini ei saagi minna," olid ka Talvi ja Jaanus rahul.
Pärast Pärnus toimunud registreerimist sõitsid pulmalised kaskedega ehitud kakuamidega Kihnu, kus neil oli sadamas vastas suurem osa pulmakülalisi. Edasi sõideti laulatusele ja pärast seda tehti hüüete "Hõissa pulmad!" saatel saarele ring peale. Kuna kutsutud oli 300 külalist, oli taluhoovidest vastutervitajaid vähem kui pulmalisi.
Pulma kulminatsiooniks peetakse Kihnus hetke, kui noorik on veimed (kindad, sukad, sokid, põlleriided, rätikud) välja jaganud ja talle pannakse tanu pähe ning põll ette. "Alles sellest hetkest saab ta abielunaiseks ja õiguse põlle kanda, sest nähakse, et ta on selleks võimeline, kuna on veimed välja jaganud," rääkis Mare Mätas SA-st Kihnu Kultuuriruum. Traditsioonide järgi kingitakse veimi peigmehele ja tema sugulastele.

Eesti Posti kavandatav hinnatõus lööb valusalt väikseid maakonnalehti
Eesti Posti kavandatav hinnatõus kirjastajatele tabab kõige valusamalt maakonnalehti.
"Kui hind jääb selliseks, nagu Eesti Post on oma kodulehel avaldanud, siis muutub näiteks Virumaa Teataja kojukanne 66% kallimaks. Meie jaoks on see katastroofiline seis," ütles maakonnalehtede Virumaa Teataja, Sakala ning Järva Teataja vastutav väljaandja Peep Kala. Kala selgitas, et Virumaa Teataja kasuminäitajad on niigi marginaalsed ning kuna Rakvere turul ilmub ka kaks tasuta ajalehte, läheb nendega konkureerimine veelgi raskemaks. "Kojukandehinna tõus tähendab meile 1,37 miljonit krooni lisakulu aastas ja see tähendab, et me jookseme kohe väga uhkelt miinusesse," rääkis Kala. Et ligi pooleteise miljoni krooni suurust lisakulu katta, tuleks tema sõnul tõsta Virumaa Teataja tellimishind praeguselt 66 kroonilt kuus umbes 90 kroonini kuus. "Ma ennustan, et tellijate arv langeb dramaatiliselt, sest kahe tasuta lehega turul ei saa hinda metsikult tõsta."

Eesti Pangas avati Otto Tiefi valitsuse liikmete fotogalerii
Eile avati Eesti Pangas Otto Tiefi valitsuse liikmete fotogalerii, millega tähistati Tiefi valitsuse moodustamise 63. aastapäeva. Otto Tiefi valitsuse moodustamine 1944. aastal oli katse taastada Eesti iseseisvus pärast Saksa vägede taandumist ja enne Vene vägede pealetungi.
Fotode esitlusel andis Tiefi valitsuse riigisekretäri Helmut Maandi tütar Anne Maandi-Callius (pildil vasakul) panga presidendile üle Eesti Panga varakambrist pärit Saksa ja Vene raha, mille riigisekretär Maandi sai toonaselt rahandusministrilt Hugo Pärtelpojalt. Eesti Pangast kaasavõetud raha jagas Pärtelpoeg Rootsi maapakku põgenevate valitsuse liikmete vahel laiali, et teekond üle elada ning Rootsis valitsuse tööd jätkata. Maandi hoidis saadud rahast osa alles ning edaspidi jääb see tema kolme lapse ühisel otsusel hoiule Eesti Panga muuseumisse. Viieteistkümne valitsusliikme portreed on paigutatud tolleaegse valitsuse moodustamise ja koos-olekute ruumi.

Nord Stream: täidame kõik Eesti nõudmised
Nord Streami tegevdirektor Matthias Warnig selgitab Päevalehele, et ettevõte tahab olla võimalikult läbipaistev ning Eesti saab uurimist kontrollida.
Kas teiste riikide uuringuload on Nord Streamil olemas?
Meil on praeguseks juba olemas uuringud teiste riikide kohta. Esimesi uuringuid alustas juba mõne aasta eest Gazprom ning pärast Nord Streami asutamist 2006. aasta keskel võtsime need tegevused üle. Neis lõikudes, kus uuringuandmed polnud piisavad, oleme teinud juba ka täiendavaid uuringuid. Seega on põhi-andmed torujuhtme marsruudi osas olemas, puudu on veel ainult andmed Eesti kohta. Ka Soome majandusvööndis teeme veel lisaküsimusi tekitanud lõikudes täiendavaid uuringuid.
Kui rääkida Eestis nii poliitikutega kui ka valitsusväliste ekspertidega, tõstavad nad korduvalt esile julgeoleku küsimuse. Kas ka teie olete Eesti ametnikega peetud kõnelustel sellistele küsimustele vastanud?

Merepiiri nihutamisega mängiv välisminister toob valitsusse üksmeele asemel vastuolud
Karikakramäng gaasitoru ümber jõuab homme taas valitsusse. Eile avaldas välisminister Urmas Paet oma seisukoha, mis lubaks Nord Streami uuringuid.
Homme peaks valitsus ütlema üksmeelse jah-sõna Läänemere gaasijuhtme trassi uurimisele. Või ütlema üksmeelse ei. Või lükkama otsustamise kas või mõne päeva võrra edasi, kuid üksmeelele - konsensusliku otsuseni - on lubatud, nui neljaks, jõuda. Varuaega vastuse andmiseks on veel nädal.
Eilse päeva jooksul selgines mitme, otsustamisel olulise sõ-naga osapoole seisukoht - vähemalt osaliselt. Välisminister Urmas Paetilt ehk välisministeeriumist tuli viide jaatavale vastusele, mis jättis samas otsa justkui lahti ja Eestile tulevikuks taganemistee. Mille muuna võtta ähvardust territoriaalvett tulevikus laiendada ja uuringuid praeguses territoriaalmeres keelata? Paet rõhutas, et Eesti ei annaks uurimisloaga ehituseks vähimatki lubadust.

AS-i Steri tehas alustab tööd juba lähipäevil
Esimene ports kaupa on tehases juba poolteist aastat steriliseerimist oodanud.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas eile AS-i Steri kiirgustegevusloa, mis annab Saue vallas asuvale steriliseerimistehasele õiguse tööd alustada.
"Steri juhtumi puhul on kaks väga konkreetset ja oma arvamuses kinni olevat osapoolt: kohalikud elanikud ja kiirgustehase omanikud, kellel on oma vaatepunktist lähtuvalt õigustatud ootused," selgitas Tamkivi oma otsuse tagamaid. "Olen kaalunud mõlema poole argumente ning võtnud arvesse ka kaht selle juhtumiga seotud kohtuotsust, millest lähtuvalt otsustasin AS-i Steri kiirgustegevusloa allkirjastada."
Ühtlasi otsustas Tamkivi edasi kaevata Tallinna halduskohtu 31. augustil AS-i Steri omanike kasuks langetatud otsuse, milles heideti keskkonnaministeeriumile ette loa väljastamise käigus avatud menetluse läbiviimist ning keskkonnamõju hindamise algatamist. "Sellises suurt hulka inimesi puudutavas protsessis tuleb siiski tegutseda avatud menetluse põhimõtete kohaselt - kaasata kohalikke elanikke otsuse tegemisse," leidis Tamkivi, kelle arvates on tehas küll ohutu, kuid asub vales kohas.

Sotsiaalvaldkonna eelarve kasvas 40 miljardi kroonini
Pärast pingelisi läbirääkimisi on sotsiaalkaitsele minevad summad oluliselt kasvanud.
Eeskätt pensionikasv ja muud koalitsioonilepinguga paika pandud lubadused on kasvatanud sotsiaalministeeriumi eel- arve 40 miljardi kroonini - moodustades kokku pea 40 protsenti kogu riigieelarve kuludest. Võrreldes tänavuse sotsiaalministeeriumi eelarvega kasvas see üle üheksa miljardi krooni, teatas rahandusministeerium.
Kaks riigieelarve suurimat kuluallikat ongi sotsiaalministeeriumi rahastatavad pensionid, mis neelavad enda alla juba oma 18 miljardit krooni, ja ravikindlustuse kulud 13 miljardit krooni.
Koalitsiooni lubadus - pikendada vanemahüvitise saamise perioodi nelja kuu võrra - võtab enda alla lisaraha 450 miljonit krooni. Kokku kulub vanemahüvitisele tuleval aastal 1,8 miljardit krooni.

Lasteaiajärjekorrad kolivad netti
Andmekaitse inspektsioon langetab sel kuul järjekordade avalikustamise kohta otsuse.
Kevadel Tartusse kolinud kaheaastase lapse isa Tarvi Sits on nördinud Tartu linnas lasteaiakoha taotlemisel kehtiva korra üle, sest last järjekorda pannes pole võimalik teada saada, mitmes ta järjekorras on.
Pärnust Tartusse tööle tulnud ja ka pere kaasa võtnud Sits rääkis, et läks kevadel Tartu linnavalitsusse, et panna laps lasteaiakoha järjekorda. Seda registripidaja juures ka tehti, kuid Sitsi palvele väljastada tema lapse järjekorranumber, vastati linnavalitsusest eitavalt.
"Ei tahaks nüüd küll ametnikke süüdistama hakata, aga sellised nimekirjad peaks tegelikult avalikud olema, et neid huvi korral ka lapsevanemad jälgida saaks," leidis Sits.

Kristiine Prisma alustab sisejuurdlust
Seoses Põhja politseiprefektuuri avaldusega, mille kohaselt müüdi Kristiines asuvas Prisma Peremarketis 17-aastasele noormehele õlut, algatab ettevõte sisejuurdlust.
"Alustasime sisejuurdlust kohe kui saime vastavasisulise kirja Tallinna linnavalitsuselt," sõnas Kristiine Prisma Peremarketi juhataja Margus Musthallik. "Meie klienditeenindajatel on keelatud müüa alkohoolseid jooke alaealistele ning alkoholi müües tuleb ostjalt küsida dokumenti. Teeme omalt poolt kõik, et taoline rikkumine ei korduks."
Sisejuurdluse käigus püütakse välja selgitada kuidas taoline rikkumine sai aset leida ning, mida annaks teha, et selline asi enam ei korduks.
Prisma Peremarket on tänaseks saanud kirja Tallinna linnavalitsuselt, milles seisab, et Kristiine keskuse toidukaupluses müüdi 12. juuli õhtul õlut kahele 17-aastasele noormehele.

Video: Tutvustati uusi Mercedes linnaliinibusse
"20 Uut linnaliinibussi tagavad linnakodanikele tunduvalt kvaliteetsema teenuse," sõnas abilinnapea Jaanus Mutli.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on tegemist Tallinnas bussiveo teenuseid pakkuva erafirma suurima bussiostuga. Lepingu kohaselt võib Tallinnas reisijateveo teenuseid osutada firma, kelle busside keskmine vanus on maksimaalselt kuus aastat.MRP Linna Liinide juhatuse liikme Rein Vinni sõnul septembri alguses kohale jõudnud 20 uut Mercedes O- 345 tüüpi normaalpikkusega linnaliinibussi 32 istekohaga ning 54 seisukohaga
AS MRP Linna Liinide turuosa Tallinna ühtse piletisüsteemi reisijateveost on 7%. Bussliinidest on AS MRP Linna Liinide vedada 10%.

Mustamäe sügis möödub sel aastal Allahi vaimsuses
Mustamäe linnaosa valitsus otsustas tänavu korraldada kodukandipäevade Mustamäe sügis tähistamiseks islamiteemalise stiilipeo.
Mustamäe linnaosa valitsus kutsub mustamäelasi Allahi nimel islamiteemalistele kodukandipäevadele "Mustamäe 45".
Linnaosa valitsuse pressiesindaja Jüri Raudsepp ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist ei ole naljaga vaid stiilipeoga, lisades, et eelmisel aastal oli teemaks Pariis.
Et aga Islamimaailmas kestab hetkel paastukuu ehk Ramadan, linnaosavalitsust ei kõiguta. "See on juba nende mure," lausus Raudsepp.
Kodukandipäevad Mustamäe Sügis 2007 kestavad 20. kuni 22. septembrini.

Video: Sõnasõda Dmitri Klenski korraldatud protestil
"Tegelikult see on venemaa!"
Avalik koosolek kandis pealkirja- Arnold Meri kaitsmise ja tema mõnitamise poolt.

Kütte kallinemine jätab Pirita kooli soojata
Hoolimata külmadest sügistuultest, ei ole Pirita majandusgümaasiumis veel kütmisega algust tehtud, sest küttehinna tõusu tõttu ei pruugi kütet terveks talveks jätkuda.
"Probleem on selles, et õues on 7 kraadi, koolis 18 kraadi sooja," teatas Päevaleht Online'ile samas koolis õppiv lugeja, kelle sõnul hakatakse kütma alles järgmisel veerandil ehk viie nädala pärast.
Hiljuti euroremondi läbinud ca 950 õpilasega Pirita majandusgümnaasiumi gümnaasiumi osas pole veel kütmist alustatud.
"Meil ei ole kütteraha ja linn ei anna raha juurde," ütles kooli direktori asetäitja Rein Rooks. Tema sõnul köetakse praegu üksnes algkooliosas, gümnaasiumi osas võidakse kütmisega alustada kas järgmisel nädalal või oktoobris. "Kas praegu kannatada või detsembris külmetada?" toob Rooks näite koolijuhte vaevavast dilemmast.

Linn trahvib Tallinna Vett 20 000 krooniga
Tallinna linnavalitsus otsustas trahvida AS Tallinna Vesi 20 000 krooni suuruse rahatrahviga.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul määrati trahv selle eest, et ettevõte pole veeavariide kõrvaldamisel pidanud kinni ettenähtud tähtaegadest.
Mutli lisas, et sellise suurusega ettevõtte jaoks on tegemist tühise summaga, kuid trahvi suurus tuleneb lepingust, mis linna ja Tallinna Vee vahel on sõlmitud.
Linnavalitsus arutas tänasel istungil AS Tallinna Vee taotlust, millega ettevõte soovib vee hinda 12 protsendi võrra tõsta. Mingit otsust veel vastu ei võetud.

Kristiine Prisma võib alkoholimüügiloast ilma jääda
Tallinna linnavalitsus tahab Kristiine keskuse Prismalt võtta ära alkoholimüügiloa, kuna pood müüs alaealistele alkoholi.
Põhja politseiprefektuuri Lõuna politseiosakond avastas Kristiine Prismas selle aasta 12. juulil alkoholi müügi kahele alaealisele, mille alusel alustati ka väärteomenetlusi. Otsused väärteoasjades jõustusid 29. augustil.
Arvestades väärteomenetluste käigus tunnistajate antud ütlusi, rikkumiste arvu ja lühikest ajavahemikku, mis viitab õigusrikkumiste korduvusele, tegi politsei Tallinna linnavalitsusele ettepaneku kaaluda AS Prisma Peremarketi kaupluselt alkoholi jaemüügi loa ära võtmist.
Kuna kauplus asub Kristiine linnaosa territooriumil, siis peab linnapea Edgar Savisaare sõnul otsuse tegema linnaosavalitsus ja seda nädala jooksul.

Uut Sakala keskust hakkab haldama hoopis Rootsi-Eesti ühisettevõte
Tallinna südalinna uut Sakala keskust rajav AS Uus Sakala muutus Rootsi-Eesti ühisettevõtteks, millest 60 protsenti hakkab kuuluma rootslastele.
AS Uus Sakala kaasab keskuse arendamisse uue investori - Rootsi kinnisvarainvesteerimisfirma Sveafastigheteri.
Tehingu tulemusel luuakse uus ühisettevõtte AS Sakala Property Partners, mille aktsionärideks on 60%-ga Sveafastigheter Fund II AB ning 40%-ga Eesti päritolu äriühingud OÜ BDG Holdings ja OÜ Koha Capital, kellel on õigus omandada tulevikus veel 10% ühisettevõtte aktsiatest, teatas AS Uus Sakala pressiesindaja vahendusel.
Ettevõte investeerib omakapitali ja Saksa päritolu Aareal Bank'ilt võetud laenu baasil keskuse arendamisse 1,1 miljardit krooni. Poolte kokkuleppel täpsemaid lepingutingimusi ei avalikustata.
AS Uus Sakala juhatuse liikme Peeter Rebase sõnul on Sveafastigheter Fund II AB näol tegemist usaldusväärse ja kindla koostööpartneriga. "Rootsi ühe suurema fondi kaasamisega on meil rohkem kui miljardikroonise eelarvega projekti finantseerimiseks tänaseks kõik vahendid olemas," lisas Rebane.

Liiklusõnnetus põhjustas hommikul trammide seisaku
Tallinnas seisid hommikusel tipptunnil Kopli trammid, sest üks tramm oli kokku põrganud traktoriga.
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise dispetšer ütles Päevaleht Online'ile, et trammid seisid kella 8.35-st kuni 9.10-ni ehk 35 minutit.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et seisaku põhjustas liiklusõnnetus, mis juhtus Telliskivi trammipeatuses. Kokku olid põrganud tramm ja traktor. Õnnetuses sai vigastada trammis olnud inimene.
Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Tallinna munitsipaalkorterite elanikud on võlgu üle 9 miljoni
Tallinna munitsipaalkorterites elab ligikaudu 1700 üürivõlglase leibkonda, kelle koguvõlg ületab 9 miljonit krooni.
Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse juhataja Kersti Põldemaa ütles ETV hommikuprogrammile terevisioon antud intervjuus, et kui need inimesed oma võlga teatud ajavahemiku jooksul ära ei maksa, siis tõstetakse nad korterist välja, vahendab ETV24.
Põldemaa hinnangul kodutute probleem Eestis süveneb. "Väga suur hulk inimei elab selles ohus, et täna tal on kodu, aga homme enam mitte," rääkis Põldemaa.
Tänavuses linnaeelarves on munitsipaalmajade ehitamiseks ette nähtud 68 miljonit krooni. Selle aasta jooksul on linn tagastatud eluruumide üürnikele üürile andnud 278 eluruumi, nendest 244 munitsipaal- ja 34 sotsiaaleluruumi.

Tänavaküsitlus: Kas Tallinn on ilus? 
Marta (58)
Mõnes mõttes ikka on, aga võiks puhtam olla ja lilli võiks rohkem olla.
Rasmus (23)
Tallinn on linn. Kole või ilus oleneb kohast, siia mahub palju nii koledat kui ka ilusat.
Pille (71)
On küll ilus. Tallinnal on palju ilusat minevikku ja ta on praegu ka hästi korda tehtud.
Berit (21)
Minu jaoks on Tallinn ilus linn. Saan kõik oma asjad ära tehtud kesklinna piires. Ma liigun ainult ilusates piirkondades.
Juhani (23)
Ei ole eriti ilus, natuke
liiga must ja lärmakas on. Tartu on ilusam.
Gerli (18)
Tallinn on puhtam kui paljud välismaa linnad ja vanalinna poolest kindlasti väga omapärane.

Uus häda puudumise tõendamisega
Uue korra järgi tuleb kursusejuhatajatel hakata ise tegemaarstile järelepärimisi.
Harjumaa perearstide otsus lõpetada õpilastele koolis ettenäitamiseks puudumistõendite jagamine ajab segadusse pedagooge, ametnikke ja vanemaid.
Eesti Päevalehe üleskutse peale reageerinud lugejad ütlesid, et uus kord pole üheselt mõistetav ja perearstide töökoormuse vähendamine võib tuua tagasilööke. Puudumistõendite kaotamine on esimesi sekeldusi tekitanud väljaspool Harjumaad.
"Kuigi ühiskond püüdleb aususe ja vähese paberimäärimise poole ning liigse bürokraatia vastu, pole tegelik olukord nii roosiline," nentis Paide kutsekeskkooli sotsiaalpedagoog Galja Ulasevitš.
Ühepoolne otsus
17 eriala õpetavas ligi 700 õpilasega kutsekeskkoolis on puudumised seotud õppetoetustega. Sotsiaalpedagoogi sõnul on lapsevanemad erinevad ning mõni leiab, et "kui laps on põhikooli lõpetanud, on ta suur inimene ja peab ise enese eest hoolitsema".

Juhtide haigused jätsid sõitjad hätta
Teisipäeva hommikul Mustamäelt trolliga linna sõita soovinud inimesed jäid mitme vahelejäänud trolli tõttu viimaks saabunud trollist maha, sest ei mahtunud sõidukisse. Sõpruse puiesteel linna suunas sõitvate trollide peale saada oli äärmiselt raske, sest iga kolmas graafikus olnud troll ei tulnud.
Tallinna trammi- ja trollibussikoondise esindaja Jaan Rõõmussaar tunnistas Päevalehele, et sellise olukorra tekitas kümne töötaja haigestumine. Pärastlõunaks suudeti olukord siiski lahendada.

Ristmik muudab Haabersti ilmet
Haabersti uus mitmetasandiline ristmik muudab oma ümbruse linnaosa keskuseks.
Praegusele Haabersti ristmikule tahab linn rajada ligi 500 miljonit krooni maksva mitmetasandilise liiklussõlme.
Seal sõidavad autod lisaks ringteele veel selle all asuvas tunnelis ning selle kohal kõrguval sillal, lisaks muutuvad laiemaks Ehitajate tee ning Rannamõisa tee. Praegu seisab kogu projekt ainult rahapuuduse taga, teostumise korral peaks see aga oluliselt piirkonnas ummikuid vähendama.
Tallinna peaarhitekti Endrik Männi kinnitusel kujundab kavas olev liiklussõlm lisaks enda ümber piirkonna keskuse, kus annavad tooni meelelahutus- ja kaubandusasutused.
"Praegu on ristmiku ümbruses nii palju logistilisi probleeme, et nende peale tehtud kulutuste õigustamiseks tuleb ala keskuse olemust tõsta. Väike-Õismäe, kus iga väikse maa tagant asub kauplus või kool, on küll endiselt piirkonna keskus. Siiski on see suhteliselt monofunktsionaalne elamurajoon, mis soodustab tähtsamate asutuste tekkimist Haabersti ristmiku piirkonda," lausus Mänd.

Mutli süüdistab veehinna tõusus ekslinnapead Mõisa
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli hinnangul on veehinna tõus linnas Jüri Mõisa 2001. aastal juhitud linnavalitsuse pärand. Mutli sõnul esitas AS Tallinna Vesi taotluse tõsta veehinda alates 2008. aasta jaanuarist. "Paraku on veehinna tõus Jüri Mõisa 2001. aastal juhitud linnavalitsuse pärand, mis kaasnes linna peamise vee-ettevõtte enamusaktsiate müügiga." 2001. aastal sõlmis linnapea Jüri Mõis AS-iga Tallinna Vesi teenuslepingu, mis nägi ette 56,1 -protsendist vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi tõusu esimese viie aasta jooksul pärast ettevõtte erastamist.

Külastajate konid koristamata jätnud baare ähvardab trahv
Tallinna munitsipaalpolitsei amet tegi suulise hoiatuse neile baaridele, mis pole oma ukseesist varustanud prügiurnidega suitsukonide jaoks. Hoiatuse eirajaid lubab munitsipaalpolitsei edaspidi trahvida.
Tallinna munitsipaalpolitsei amet korraldas eelmisel nädalal reidi vanalinna toitlustus- ja müügikohtadesse, et selgitada olukorda välitoitlustusplatsidel ja müügikohtade esistel.
Munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik teatas, et reidi käigus kaeti jalgsipatrullidega kogu vanalinna territoorium.
"Esialgu piirduti suuliste märkustega ning nõudmisega oma territoorium ning sellega piirnev ala korrastada," selgitas Järvik. Tema sõnul on suurimaks probleemiks mahavisatud konid ja prügiurnide puudumine toitlustuskohtade ja -äride uste kõrval.

Ebaseaduslikku raiet teinud metsaomanik sai rahatrahvi
Oma maadel ebaseaduslikku raiet teinud metsaomanik sai 75 900 krooni trahvi.
Viru ringkonnaprokuratuur lõpetas möödunud nädalal 2004. ja 2005. aasta vahetusel Ida-Virumaal Tudulinna vallas tehtud ebaseadusliku metsaraie juhtumi menetlemise ning kohustas raiet teinud erametsaomanikku hüvitama keskkonnale tekitatud kahjusumma 75 900 krooni. Lisaks kohustus metsaomanik tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse lõpetamisega määratud summa 10 000 krooni.
Keskkonnainspektsioon alustas Tudulinna vallas eramaaüksusel tehtud metsaraiega seoses kriminaalasja 2006. aasta alguses, kui oli kindlaks teinud, et metsaomanik Taivo L. on oma kaasikus hooldusraie käigus raiunud metsateatisega lubatud 56 tihumeetri asemel 195 tihumeetrit kasvavat metsa, mistõttu jäi metsaosa lubatust hõredamaks.

Narvas kukkus aknast välja väikelaps
Narvas kukkus pühapäeval aknast välja 3-aastane poiss.
Õnnetus juhtus kella 19.20 paiku Kreenholmi tänaval. Poiss kukkus alla teisel korrusel oleva korteri aknast. Laps toimetati haiglasse.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina ütles Päevaleht Online'ile, et juhtunu uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb inimese ohtu asetamist.

Harjumaal tapeti mobiiltelefoni pärast mees
Harjumaal Rae vallas tapeti eile hommikul mees, kellelt varastati mobiiltelefon.
Jüri alevikus leiti kella 8.10 ajal Aaviku tee elamust 1959. aastal sündinud Andrese peksmistunnustega surnukeha, teatas politseiamet.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et ühtegi inimest veel kahtlustatavana üle kuulatud pole.
Prokuratuur alustas kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis käsitlevad surma põhjustamist ettevaatamatusest ja vargust.
Esialgsetel andmetel varastati ohvrilt mobiiltelefon.

Vene riik kontrollib torufirmat aktsianipiga
Läänemere põhjas Vene-Saksa gaasitoru ehitada plaaniv firma Nord Stream on totaalselt kontrollitav 51 protsendi aktsiate omaniku, Vene Gazpromi ning seeläbi Vene riigi poolt.
Sellise kontrolli tagab Nord Streami aktsiate tüüp, nn vinkuleeritud aktsiad (saksa k vinkulierte namenaktien), milline võte annab enamusomanikule firmas täieliku võimu, kirjutab homne Eesti Ekspress.
"See tähendab, et enamuse omanik ei pea vähemust üldse kuulama, mitte mingil kombel," tõdeb Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees akadeemik Endel Lippmaa. "See on omanikule palju parem variant kui näiteks kuldaktsia."
Nord Streami teised aktsionärid lisaks Gazpromile on Euroopa firmad BASF ja E.ON, kumbki 24,5 protsendilise osalusega.

Euroopa komisjon toob energiaturule konkurentsi
Euroopa Komisjon võttis vastu seadusandlike ettepanekute kolmanda paketi, et tagada igale ELi kodanikule tegelik võimalus tarnijat valida ja sellest kasu saada.
"Viimase kümnendiga oleme jõudsalt liikunud ELi energiasiseturu suunas. Nüüd on aeg see protsess lõpule viia ja tagada, et kõik selle turu hüved oleksid tegelikult ja tõrgeteta kättesaadavad kõikidele isikutele ja ettevõtjatele. EL peab nüüd võtma vajalikke meetmeid, et kõik kodanikud saaksid ise tarnija valida ja olla kindlad, et nad on teinud parima valiku," ütles komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgs.
Paketiga suurendatakse Euroopa komisjoni hinnangul säästvust, soodustatakse energiatõhusust ja tagatakse ka näiteks väiksematele taastuvenergiasse investeerivatele ettevõtjatele juurdepääs energiaturule. Konkurentsivõimeline turg tagab ka suurema varustuskindluse, sest elektrijaamadesse ja põhivõrkudesse investeerimise tingimused muutuvad paremaks - see kõik aitab vältida elektri- või gaasitarnete katkestusi. Samuti pööratakse suuremat tähelepanu ausa konkurentsi tagamisele seoses kolmandate riikide äriühingutega.

Ansip: Eesti majandus peab olema avatud muutusteks
Üheksandat korda toimuval majanduskonverentsil "Äriplaan 2008" esinedes rõhutas peaminister Andrus Ansip, et Eesti majandus peab olema avatud muutusteks.
"Määravaks osutub see kuidas Eesti ettevõtted suudavad kiiresti muutuvate oludega kohaneda," ütles Ansip. Lisaks rõhutas peaminister, et konkurentsivõime sõltub olulisel määral majanduse struktuurist - senisest enam tuleb tähelepanu pöörata kõrgemat lisandväärtust tootvatele sektoritele.
Peaminister märkis, et majanduse ohumärgid, näiteks erasektori suur laenukoormus ja inflatsiooni kasv ei ole Eesti majanduse hetkeseisu iseärasused, vaid iseloomustavad majanduslikke arenguid laiemalt. Samadest probleemidest kõneletakse nii Skandinaavias kui mujal Euroopas.
Praeguses olukorras on peaministri sõnul jätkuvalt oluline säästa. "Valitsussektor näitab erasektorile selles väga head eeskuju," ütles peaminister ja tõi näiteks Eesti valitsussektori võlakoormuse, mis on üks väiksemaid maailmas. Samuti planeeritakse tänavu Eesti ajaloos teist korda ülejäägiga eelarvet.

Armin Karu: Eesti vajaks oma Las Vegast
Olympic Casino juht Armin Karu ütles Äripäeva majanduskonverentsil Äriplaan 2008, et Eesti vajab turismi turgutamiseks oma väikest Las Vegast, et siia üha enam meelitada külalisi Venemaalt, Soomest, Rootsist ja Lätist.
"Eestile kuluks ära kasiinoresort, et meelitada siia venelasi, soomlasi, rootslasi ja lätlasi. Tulevikus on kasiino meelelahutuse katalüsaator ja kasiino võimaldab arendada Eesti meelelahutust paremini. Näiteks käib Las Vegases esinemas Elton John," rääkis Karu.
Karu toonitas korduvalt, et kasiinomeelelahutus on tulevikus meelelahutussektori suurim kasvaja, kirjutab aripaev.ee.

Superpiim Samar: piimas peitub võlujõud
Eesti Piimaliit avas täna lastele suunatud portaali superpiim.ee, mis on osa piima ja piimatoodete teavitamise kampaaniast.
Kampaania raames on lastele loodud spetsiaalselt neli tegelast, kes tegutsevad portaalis superpiim.ee - Superpiim Samar, tema parim sõber kass Ogurt ja truud kaaslased Hokumipi ning Utjus. Portaalist leiab kasutaja kõigi nelja kampaania tegelase profiilid ning mitmeid seiklusi, millest tegelased osa võtavad.
Eesti Piimaliidu tegevjuht Tiina Saron ütles, et portaalis on näiteks avatud ka ajas muutuv rubriik, kus tuuakse tähtsaid fakte piimatoodete kohta ning selgitatakse, miks piim ja piimatooted on inimesele kasulikud. "Samuti avaldatakse järjejutuna kunstniku joonistatud Superpiima koomiks, portaalist leiab ka lihtsaid retsepte, edaspidi pannakse sinna üles laste saadetud pildid ja videod," selgitas Saron.

Juhtimiskvaliteedi auhinnale kandideerib üheksa organisatsiooni
25. septembril kuulutatakse Estonia kontserdisaalis välja konkursi Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind 2007 parimad organisatsioonid, millele kandideerib sel aastal seitse ettevõtet ja kaks haridusasutust.
Erasektori valdkonnas kandideerivad auhinnale Estiko Plastar AS, SMR Teed AS, AS Regio, Clik AS, AS Maru Ehitus, Celander Ehitus OÜ ja AS Resta. Avaliku sektori kategoorias taotlevad tunnustust kaks haridusasutust - Tallinna Reaalkool ja Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhtimiskvaliteedi programmi juht Veigo Kell ütles, et eraettevõtete ja avaliku sektori jätkuv huvi juba seitsmendat aastat toimuva konkursi vastu näitab, et organisatsioonid peavad juhtimiskvaliteedi arendamist oma konkurentsivõime tõstmisel oluliseks. "Piirideta turul ei ole kvaliteet enam lõppeesmärgiks, täna on see kõigest turulepääsemise ja turul püsimise elementaarne eeldus," ütles Kell. Konkursil osalemine annab Kella sõnul ettevõtetele võimaluse võrrelda end nii Eesti kui Euroopa juhtivate äriühingutega ning arendada ettevõtet süsteemselt Euroopas tunnustatud metoodika alusel.

Abilinnapea Boroditš sai Tallinna Vee nõukokku
Tallinna linnavalitsus otsustas määrata AS Tallinna Vesi uueks nõukogu liikmeks keskerakondlasest abilinnapea Deniss Boroditši, kes augustis pealinna tabanud ulatuslikue veekatkestuste ajal vee-ettevõtet kritiseeris.
Boroditš asub senise nõukogu liikme Toivo Tootseni asemele, teatas Tallinna Vesi.
10. augustil asetleidnud ulatusliku veekatkestuse ajal kritiseeris Boroditš vee-ettevõtet selles, et linna avariist õigeaegselt ei teavitatud.
Deniss Boroditš omandas 2001. aastal Concordia rahvusvahelises ülikoolis õigusteaduse bakalaureusekraadi. Käesoleva aasta aprillist töötab ta Tallinna abilinnapeana ning tema peamised vastutusvaldkonnad on kommunaalmajandus, infrastruktuuride rajamine, teedeehitus, keskkonnakaitse, riigikaitse ja kriisireguleerimine.
Tänase seisuga on ASi Tallinna Vesi nõukogu liikmeteks Robert John Gallienne (UU), David John Kilgour (UU), Henry Russell (EBRD), Joanne Bream (UU), Rein Ratas (Tallinna linn), Elmar Sepp (Tallinna linn), Deniss Boroditš (Tallinna Linn), Helo Meigas (sõltumatu) ja Valdur Laid (sõltumatu).

Justiitsministeerium: uus vangla on vastuolus E.O.S.-i ärihuvidega
Muugale planeeritav uus vangla on tekitanud vastasseisu naftafirma E.O.S.-i juhtides, kes peavad uue vangla ehitamist naftaterminali lähedale liiga ohtlikuks.
Aktsiaseltsi E.O.S vastuseis uue Tallinna Vangla asukoha suhtes on põhjustatud asjaolust, et see ei sobi firma laienemisplaanidega, teatab justiitsministeerium.
"Vangid küpsevad oma kongides nagu broilerid, kui minu terminalis peaks juhtuma katastroof," ütles transiidifirma EOS juht Arnout Lugtmeijer. Lugtmeijer soovitab riigil uus Tallinna vangla ehitada kuhugi mujale, sest naftaterminali kütusemahutid on liialt plahvatusohtlikud.
Justiitsministeerium väidab omakorda, et ohtu pole ning tegelikult on E.O.S.-i ärihuvides vangla lähedaste kruntide omandamine, milleks olevat maadevahetuse korras juba ka ettepanekuid tehtud. Lisaks olevat E.O.S. kinnitanud oma mahutite ohutust ning ka päästeamet andis vanglaprojektile rohelise tule.

USA keskpank langetas intressimäära
USA keskpank ehk Föderaalreserv langetas intressimäära ootamatult palju: tervelt pool protsendipunkti.
Föderaalresev langetas intressimäära 5,25% pealt 4,75% -ni, vahendab BBC.
Viimati kärpis Föderaalreserv intressimäära neli aastat tagasi.
Rahalaenamise soodustamisega loodab Föderaalreserv inimesed rohkem laenama panna, see aga elavdaks majandust.

Rootsi potitehase äri läks Eestis umbe
Kolm aastat tagasi Tänassilma tehnopargis tehase avanud Rootsi sanitaarkeraamika tehas Svedbergs müüb tootmishoone ning lahkub Eestist.
Svedbergs Estonia personalijuhi Eve Rei sõnul suletakse Tallinna lähistel olev tootmine ja likvideeritakse ettevõte seetõttu, et rootslased hakkasid Eestis sanitaarkeraamikat tootma liiga hilja, kirjutab Äripäev.
"Siia plaaniti tootmisüksus luua juba 2002. aastal, kuid kohale jõuti 2004. aastal, mil olukord oli märgatavalt muutunud. 2002. aasta äriplaan uutes oludes enam ei toiminud," selgitas ta.
Ettevõtte likvideerimisega kaotab töö 48 inimest. Töö tehases lõpetatakse 31. oktoobril.

Ehitajate puudus pidurdab Tornimäe hotelliosa ehitust
Tallinnas Tornimäele kerkiva kaksiktorni hotellitorni avamine lükkub edasi, sest ehitustööd pole tornis veel lõppenud, ütles projekti arendava EKE Investi tegevjuht Rein Tiik.
Seetõttu ei saa Tornimäe kaksiktorni suurrentnik Swissotel hotelli avada. Lemminkäinen Eesti lõpetab hotellitorni ehitustööd septembris-oktoobris. "Esimesed valminud hotellitorni osad on hotellioperaatorile juba üle antud," märkis Tiik Äripäevale.
Ehituse projektijuhi Lemminkäinen Eesti tegevjuht Avo Lillemäe ütles, et ehituse venimise põhjus on peamiselt tööjõu puudus.
"Eesti ehitusturul on vähe kvaliteetset tööjõudu. Kolm aastat tagasi oli hea aeg: sai ehitada kiirelt ja kvaliteetselt. Praegu tuleb palju vaeva näha, et jälgida ehituse kvaliteeti, kuna kogu aeg peab ehitajate selja taga seisma: neid jälgima ja juhendama," rääkis Lillemäe.

Rootsi pankadel raske raha hankida
Närvilisus maailma rahaturgudel on jõudnud Rootsi - pangad küsivad üksteisele laenamise eest järjest kõrgemat hinda ning eluasemelaenu andjatel on järjest raskem raha hankida, kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri eilses esikaaneloos.
Riski hind on kerkinud juba samale tasemele kui Suurbritannias ja mujal Euroopas. Augusti algusest on intressmarginaal, mida pangad üksteisele laenamise eest küsivad, neli korda tõusnud, vahendab Äripäev.
Ka pikema tähtajaga laenude puhul on riski hind kasvanud. Intressi vahe hüpoteekvõlakirjade ja valitsusvõlakirjade vahel on suve algusest enam kui kaks korda kasvanud.

Rakveres on iga 62 elaniku kohta üks kauplus
Arvukalt kauplusi on veel Jõgeval, Pärnus, Kuressaares, Viljandis ja Võrus
Eesti maakonnakeskustest toimub kõige elavam kaubandus-elu Rakvere linnas ning 16 665 elaniku kohta on registreeritud seal 268 kauplust. Rakverel on tihedalt kannul Jõgeva, kus 6326 elanikuga linnas asub 101 kauplust.
Poeks peetakse selle statistika kohaselt müügikohta (ka kioskit), kuhu ostja saab sisse astuda.
Tallinn kaupluste rohkuse poolest esikümnesse ei kuulu, pealinnas on iga kaupluse jaoks 111 elanikku.
Toidukaupluste osa on jaekaubandusettevõtete hulgas laias laastus viiendik. Näiteks Võru 219 kauplusest müüb
toidukraami 41.
Tuleb kõva rebimine
Rakvere kaubandusguru Oleg Gross, kel on Rakveres neli kauplust, usub, et väikepoodide eluiga sealkandis kaua enam ei kesta. Praegu on ehitamisel kaks suurt kaubanduskeskust, kuhu tulevad Maksimarket ja Rimi, ning ka Maxima ehitab Rakverre tõenäoliselt kaubamaja.

Vürtsitehas laieneb Euroopa suurte sekka
Santa Maria maitseained on vaieldamatud turuliidrid
"Tänavu oktoobris saame valmis ja võtame kasutusele 7000 ruutmeetrit uut tootmis- ja laopinda," rääkis AS-i Paulig Group juhatuse esimees Tiit Nuudi. Kokku on pärast tööde lõppu kasutatavat pinda üle 17 000 ruutmeetri.
Tehase laienemisse ja rekonstrueerimisse on investeeritud umbes sada miljonit krooni. Tänu laienemisele saab tööd 25-30 inimest, kellele antakse kohapeal koolitust.
Saue tehases toodetakse maitseainesegusid jaekaubandusele, suurköökidele ja toiduainetööstustele. Eri segusid on sortimendis kokku üle tuhande. Umbes 80 protsenti neist läheb ekspordiks.
AS Paulig Baltic annab tööd 145 inimesele ja ettevõtte käive oli möödunud aastal 440 miljonit krooni. Igal aastal toodetakse tehases üle viie tonni maitseaineid.

Tallinna filharmoonia uus hooaeg: variatiivne kava, intiimne esitus
Teiste kontserdikorraldajate hulgas alustab sügisel uue hooga Tallinna filharmoonia.
Endiselt jaguneb kaalukas osa Tallinna filharmoonia kavast kontserdisarjadesse, millele tänavu lisandunud kaks uut. Esiteks virtuoossete kapellmeistrite etteastetele keskenduv "Meistri mängud". Kuulata saab viiuldaja-dirigenti Dmitri Sitkovetskit ning tšellist-dirigenti Aleksander Rudinit. Viimane astub üles neljapäeval, 20. septembril kell 19 Mustpeade Majas, kus ettekandmisele tulevad Šostakovitši, Silvestrovi, Wielhorski, Tšaikovski ja Stravinski teosed.
Rudin on võitnud preemiaid mitmetel nimekatel tšellokonkurssidel, sh ülemaailmselt tunnustatud Tšaikovski-nimelisel, tegutseb hetkel kammerorkestri Musica Viva kunstilise juhi ja dirigendina ning töötab õppejõuna Moskva Konservatooriumis ja Sibeliuse Akadeemias. Nii et tõotab tulla parimas mõttes akadeemiline kontsert.

KUMU-s jätkuvad Sir David Attenboroughi filmiõhtud
Täna, kell 18.00 jätkatakse KUMU Kunstimuuseumi auditooriumis eelmisel sügisel alguse saanud Sir David Attenboroughi filmõhtute sarjaga.
Filmisarja "Loodus Sir David Attenborogh pilgu läbi" demonstreerimine jätkub sellel kolmapäeval filmiga
"Imetajate elu."
Seeria avafilm viib lähemale meie lähimate sugulaste imetajateni, kes on evolutsiooni käigus suutnud end elama asetada peaaegu kõikjale meie planeedil.
Avakaadris on Attenborough kõrgel Antarktikas, kus alustab seeriat võrreldes ennast ja polaarrebast, kes suudab seal elada aasta läbi taludes ka kuni 50 kraadilist külma. Mõlemad on imetajad. Mõlemal on kehal karvad.
Mõlemad on soojaverelised. Soojaverelisus on just üks võtmefaktoreid mis on lubanud imetajatel elama
asuda ka kõige keerulisematesse tingimustesse kõikjal ümber maailma. Evolutsiooni käigus on imetajad arendanud erinevaid täiuslikkuse ja professionaalsuse vorme.

Ateljeedes kopitanud maalid Tartus näitusel
Maalinäitusele "Õige valik" valisid kuraatorid marginaalsed tööd kunstnike stuudiotest.
Eesti maalikunstnike liidu näitused on alates ajast, mil Jaan Elken sai liidu etteotsa, olnud alati hästi kureeritud. Need pole pelgalt aastaaruanded ega ülevaatenäitused.
Seekord on noored kuraatorid leidnud nutika variandi: näitusele on valitud tööd otse kunstnike ateljeedest. Nõnda on komplektis nii uusi kui ka kümne aasta taguseid töid. Toomas Vindilt näiteks 1999. ja 2004. aastast.
Näituse juhatab sisse Tõnu Mäsaku "Kosmonaudid" koguni aastast 1978. Mäsakut on kogu aeg peetud mingiks marginaalseks nähtuseks, tema maale diletantlikeks. Aga oh üllatust: täiesti heal tasemel kubo-futuristlik maal!
Ilmar Kruusamäelt on räige androgüünlik maal "Tupega" aastast 1988. Reiu Tüür parafraseerib gootiaegseid meistreid, Evald Okase ateljeest on leitud üles kuldne Buddha 2006. aastast. Muljet avaldab ka Mall Nukke kullatud kollaaž "Maailma ilu". August Künnapult on "Balletitund" koos baleriinidega. Kas saab Künnapu maale veel paremini iseloomustada, kui tegi Riin Kübarsepp Eesti Päevalehes 12. septembril: "Ettearvamatu simulatsiooni kombineerijana esitab Künnapu oma stiilis teoseid analoogiliselt Roberto Longo absurdsete teostega, kus sukelduja on tegelikult ilma basseinita."

Suri tõlkija ning endine suursaadik Arvo Alas
Ööl vastu teisipäeva suri Taanis 64-aastaselt tunnustatud Skandinaavia maade kirjanduse tõlkija ja endine suursaadik Arvo Alas.
1943. aasta märtsis Tallinnas sündinud Alas on tõlkinud eesti keelde arvukalt Skandinaavia kirjanike teoseid, muu hulgas Peter Høegi "Preili Smilla lumetaju", Søren Kierkegaardi "Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned", Sigurd Hoeli "Patused suvepäikese all" ja Islandi saaga "Grettir Ásmundripoja saaga".
Lisaks kirjutas Arvo Alas hulgaliselt saatesõnu tõlgitud raamatutele ja ülevaateid Skandinaavia maade ühiskondlikust ning poliitilisest olukorrast.
Aastail 1991-1996 oli Alas Eesti suursaadik Taanis, Norras ja Islandil. Alates 1997. aastast vabakutseline tõlkija.

Nukufilmi näituse perepäeval puhutakse nukkudele elu sisse
Nukufilmi 50. sünni-päevale pühendatud näitust saadab
Laupäeval, 22. septembril kella 12-15 toimub Eesti ajaloomuuseumi filmimuuseumis (Pirita tee 56) Nukufilmi 50 aasta juubelile pühendatud näitusel "Hing sees" perepäev. Näidatakse nukufilme ning Mait Laasi juhendamisel on võimalik osaleda nukkude "elustamise" töötoas.
Nukunäitus on filmimuuseumis avatud 21. oktoobrini, selle kuupäevani on võimalik tellida klassidele haridusprogrammi "Hing sees - lood Peetrikesest ja teistest elavatest nukkudest".
Näituse "Hing sees" vastu tuntakse elavat huvi ka väljaspool Eestit. Näitus avati märtsis Tampere lühifilmide festivalil, edasi reisis see Dresdenisse ja Londonisse. Sellest ollakse huvitatud ka Norras, Poolas ja Venemaal.

Detsembrimäss jõuab kinolinale romantilise märulifilmina
Eesti Vabariigi 90. aastapäeva filmi peategelasteks on noored armastajad.
Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks valmivast, 1924. aasta detsembrimässust kõnelevast filmist saab selle produktsioonifirma nägemuse kohaselt ajalooline märulidraama.
Nagu eelmises Eesti ajaloolises suurdraamas "Nimed marmortahvlil", on ka selle filmi peategelasteks noored armastajad. "Värskelt abiellunud Tanel ja Anna Rõuk on otsustanud Eestist lahkuda. Kuid nende ärasõidupäeva hommikul algab Tallinnas mäss, mille keerises nad lahku rebitakse. Anna satub kommunistide liidri kätte vangi ning Tanel asub Annat sõjaseisukorras olevas Tallinnas päästma," kirjeldab produktsioonifirma Ruut filmi läbivat teemat.
"Paralleelselt Taneli ja Anna draamaga avatakse verise öö ajaloolised tagamaad ning tegutsevad ajaloolised tegelased: kindralid Ernst Põdder ja Johan Unt, riigivanem Karl Akel ja teised."

Mart Meri: Eesti Instituut soovib luua õlg-õla-tunde
Septembrist Eesti Instituuti juhtiv Mart Meri leiab, et Eesti maailmale tutvustamise töös loeb taktika, mitte mass ning palju sõltub kultuuriesindaja fantaasiast.
Pärast Lore Listra lahkumist oli Eesti Instituut pikka aega ilma juhita. Miks läks terve aasta, enne kui otsustasite selle koha vastu võtta?
Mul on kodus ports Eesti Instituudi kirjapaberit aastast 1989. Tõsi, telefoninumber ja aadress blanketil on tänaseks vananenud, aga see pole oluline. Oluline on see, et endiselt on olemas inimesed, kes peavad tähtsaks Eesti tutvustamist teistele rahvastele. See on Eesti kohaloleku küsimus. Eestlane võib muidugi end pidada maailma nabaks sama hästi kui prantslane, aga prantslase meeskond on suurem. Järelikult määrab taktika. Aga eesmärgiks pole mitte tormijooks keskpunktile, mis oleks saatuslikult lühinägelik, vaid õlg-õla-tunde loomine, milles seguneb uudsus ja äratundmine, oma ja võõras koosolemise võluga. Selle tunde loomine on olnud ja on Eesti Instituudi missioon.

Kiruveres tuleb pronksipäev
Laupäeval on Harjumaal Kõue vallas Kiruveres pronksipäev, kus saab näha muinasaegsete ehete valmistamise saladusi, osta pronks- ja hõbeehteid ning kuulata loenguid.
Avatud on pronksi valamise ja ehtesepise õpitoad, kus saab teha muinasaegseid ehteid. Valmistada võib käevõrusid, aga osavamad saavad kätt proovida ka sõle või sõrmuse tegemisel. Oma oskusi jagavad Harvi Varkki (pildil), Meelis Säre ja Toomas Mägi. Õpitoad on tasulised ning neisse tuleks eelnevalt registreeruda.
Pronksipäev on avatud kella 11.30-18 ning sissepääs maksab 20 krooni.
Vaata ka: www.kiruvere.ee

Raadioring "Kopli hääl" 
Tallinnas Kopli noortekeskuses alustab oktoobris tegevust raadioring "Kopli hääl", mille kaugem siht on käivitada internetiraadio.
Projektijuht Janno Zõbini sõnul hakkavad kaks korda nädalas toimuvatel raadiokursustel noori juhendama Eesti Raadio saadete tegijad, ajakirjanikud ja DJ-d.
Juttu tehakse saadete tegemisest, toimetamisest, helindamisest muusikafailide kokkulõikamisest jne.
"Uue internetiraadio eesmärk on muu hulgas noorte originaalsete underground-bändide, uute huvitavate muusikavoolude ja subkultuuride tutvustamine," selgitas Zõbin.
Ta lisas, et samuti oodatakse valmis miksteipe ning saateid, millest huvitavamad lisatakse internetiraadio programmi.

Sex Pistolsi plaadijuubel
Briti pungi poistebänd number üks tuleb jälle kokku. Sedapuhku tähistavad vokalist Johnny Rotten, kitarrist Steve Jones, bassimees Glen Matlock ning trummar Paul Cook 30 aasta möödumist bändi ainukese helikandja "Never Mind The Bollocks" ilmumisest. Kiire ja kõrge lennuga Sex Pistolsi kontosse mahuvad näiteks ropendamine BBC otse-eetris, kuningannat sünnipäeva puhul solvanud singel "God Save The Queen". 1976. aastal loodud bänd lagunes oma esimesel USA-turneel 1978. aastal. Varem on bänd taasühinenud aastail 1996 ja 2003.
Kontsert toimub 8. novembril Londonis Brixton Academys.

Nimi ei riku meest, veel vähem tema ametit
Mida teete teie, kui lennukis istudes tervitab teid näiteks kapten Juri Gagarin?
Ilmselt naerate muhedalt nagu kõik need kümned ja kümned lennukitäied inimesi, kes on Estonian Airi lennukis istudes sellise tervituse osaliseks saanud.
Kahjuks ei saa inimene ise oma nime valida ning staažikas piloot ei tahtnud oma nime Eesti Päevalehega arutada. Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelineni sõnul helistab vähemalt kord kuus mõni ajakirjandusväljaanne firmasse sooviga kapten Gagariniga tema nimest vestelda. Mõni ime siis, et mees on sellest väsinud. "Sugulussidet tal kosmonaut Gagariniga pole," lisab Eskelinen.
Tallinna Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektori Tarmo Miilitsa nime peale mehe sõnul enam nii väga ei muiata. "Olen töötanud nii politseis kui ka miilitsas. Aastaid tagasi oli imelik, aga ju on nüüd nimi piisavalt tuntud, et enam sellele tähelepanu ei pöörata," arvab Miilits, kellel koos miilitsakooli sisseastumisega on jõustruktuurides askeldamist kogunenud 19 aasta jagu. Tarmo Miilits pole muide ainuke Miilits politseis. Lisaks temale töötab politsei ridades Kuressaare politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Janis Miilits.

Internet: www.worldometers.info
Internet: www.worldometers.info - siit leiab reaalajas muutuvat statistikat kõikvõimalike asjade kohta: kui palju inimesi planeedil Maa elab, kui palju sünnib, kui palju sureb, palju metsa maha raiutakse... Nähes oma silmaga, kui kiiresti kahaneb Maal oleva metsa hulk (hektarites), tuleb ahastus peale.

Müürsepp alustas uues klubis võidukalt
Martin Müürsepa uus koduklubi Melbourne Tigers võitis Austraalia korvpalliliigas võõrsil peetud mängus 117: 94 Singapuri Slingersi.
Martin Mürsepp pääses väljakule algviisikus ja tõi meeskonnale 27 mänguminuti jooksul 11 punkti, tabades viiest kaheviskest neli ja kahest kolmesest ühe, vahendab Melbourne Tigersi veebileht.
Tigersile kindlustas võidu Chris Anstey viskesõu, kes tõi üleplatsimehena meeskonnale 20 punkti. Daryl Corletto tõi meeskonnale 17 punkti. Tigersi visketabavus oli 62.8 protsenti võrreldes Slingersi 46.4 protsendiga.

Selgusid vabamaadlejate vastased
Maadluse MM-võistlused Bakuus jätkuvad neljapäeval vabamaadlusega, kus Eestil on väljas kaks matimeest Elar Hani ja Raido Jalase.
Kuni 66 kg kaalus on Elar Hani vastaseks kolmekordne Rahvaste Ühenduse mängude võitja Sushil Kumar Indiast, kirjutab Sportnet. 24-aastane raudteeametnik on kahel korral tulnud ka kadettide maailmameistriks, mullu oli ta Aasia mängudel kolmas ja tänavu Aasia meistrivõistlustel teine.
Kuni 74 kg kaalus maadleva Raido Jalase vastane on Aserbaidžaani esindaja 23 aastane Tšamsulvara Tšamsulvarajev, kes tänavu aprillis sai EM-võistlustelt pronksmedali.

Itaalia hõivas FIFA tabelis esikoha
Itaalia jalgpallikoondis tõusis kolmapäeval avaldatud värskes FIFA edetabelis pärast Euro 2008 valikmängu 2: 1 võitu Ukraina koondise üle liidriks.
Teisel kohal jätkab endiselt Argentina, kuid esikohalt langes kolmandaks viiekordne maailmameister Brasiilia, teatab Sportnet.
Koduväljakul Šotimaale alla jäänud 1998. aasta maailmameister Prantsusmaa langes neljandalt kohalt kuuendaks, mööda pääsesid neljandaks kerkinud Saksamaa ja viiendal real paiknev Holland. Esikümnesse mahuvad veel Hispaania, Portugal, Inglismaa ja Horvaatia.
Eesti jalgpallikoondis langes võrreldes eelmise kuuga kaks kohta ning asub nüüd 127. kohal. Lähinaabritest langes Leedu kuus kohta ja asub nüüd 84. real. 16 kohta kerkis ülespoole Läti, hõivates nüüd edetabelis 94. rea. Eesti alagrupikaaslastest Euro 2008 valikturniiril on Venemaa 26. kohal, Iisrael 33. positsioonil, Makedoonia 67. pügalal ning Andorra 169. real.

Täna astuvad Meistrite Liigas võistlustulle Barcelona ja ManU
Täna alustavad jalgpalli Meistrite Liiga alagrupiturniiri meeskonnad alagruppides E-H, sealhulgas suursoosikud FC Barcelona ning Manchester United.
2006. aastal Meistrite Liiga finaalis Londoni Arsenali alistanud FC Barcelona jäi eelmisel hooajal ilma ühegi tiitlita ning katalaanide au ja uhkus loodab tänavu vigade parandusele. Avavoorus neil siiski kerget mängu oodata pole, sest kodusel Nou Campi staadionil võõrustatakse Prantsusmaa viimase viie aasta meistrit Lyoni Olympique'i.
Lyon alustas ka eelmisel kahel hooajal Hispaania klubi vastu, kui mõlemal aastal sakutati korralikult Real Madridi. Tänavune hooaeg algas Lyonile siiski natuke tuhmimates toonides, kui eelmise hooaja lõpus lahkus klubi juurest peatreener Gerald Houllier, kuid uus loots Alain Perrin on viimastes mänguvoorudes meeskonna käima saanud.

Barutole polnud ka täna vastast
Eesti sumoproff Kaido Höövelson alias Baruto jätkab Tokyos toimuval Aki-basho suurturniiril endiselt täiseduga.
Tugevuselt teises Juryo divisjonis võistlev Baruto alistas 11. päeval 29-aastase Jaapani sumoka Shimootori, mis oli eestlase vastasele neljandaks kaotuseks seitsme võidu kõrval, teatab Sportnet.
Juryo divisjonis lääne üheksandal real paiknev Baruto jätkab aasta viiendat suurturniiri ainuliidrina.
Eelmisel aastal võistles Baruto Aki-bashol eliitdivisjonis ehk Makuuchis, kuid kümnendal võistluspäeval saadud põlvevigastus sundis eestlast edasisest turniirist loobuma. Tänavu juulis toimunud Nagoya-bashol tabas Barutot sama saatus ning mees langes Makuuchist seetõttu välja.

Tiitlikaitsja AC Milan alustas Meistrite Liigat võidukalt
Eile õhtul löödi pall mängu klubijalgpalli tippsarjas UEFA Meistrite Liigas ning tiitlikaitsja AC Milan alustas koduväljakul 2: 1 võiduga endiste aegade hiilguse Lissaboni Benfica üle.
Võidukalt alustasid ka Hispaania meeskonnad Real Madrid ning Valencia. Suurüllatuse eest hoolitses Norra tšempion Trondheimi Rosenborg, kes võõral väljakul suutis 1: 1 viiki mängida superklubi Chelseaga.
AC Milan võttis kerge võidu
Eelmisel hooajal finaalis Liverpooli alistanud Milan alustas uut hooaega suurepäraselt, kui keskväljamootor Andrea Pirlo juba 9. mänguminutil karistuslöögi Benfica puurilukule püüdmatult väravasse saatis.
Ka teise värava juures oli Pirlol suur roll, kui tema söödust lõi mulluse finaali kangelane Filippo Inzaghi enda eurosarjade 60. tabamuse, mis jääb sakslase Gerd Mülleri rekordist maha vaid kahe tabamusega.

Eesti maadlejad tõmbasid MM-il saba jalge vahele
Maadlejail tuleb Pekingi olümpiakohta otsida EM-ilt või
Neljal Eesti kreeka-rooma maadlejal ei õnnestunud Bakuu MM-võistlustel kamba peale võita ainsatki matši! Nii haledat läbikukkumist annab mäletada. Eile tules olnud tiitlikaitsja Heiki Nabi, Eerik Aps ja Alo Toom kaotasid kohe hommikuse esimese matši, ühelgi nende vastasel ei õnnestunud finaali jõuda, mis tähendas eestlastele ka lohutusringi sulgumist.
Valusaim oli kaotus mullu Hiinas poolraskekaalu maailmameistriks tulnud ja tänavusel EM-võistlusel viienda koha saanud Nabi kaotus kasahhile Asset Mambetovile.
"Kohtuniku tegevus oli selgelt kallutatud," märkas matši jälginud Eesti vabamaadlejate treener Peeter Püvi. "Ent Heiki ise pidanuks märksa rohkem aktiivsust taotlema. Matš oli liiga ilmetu pusimine," hindas Püvi.

1 küsimus võimlemisliidu peasekretärile
"Irina Kikkas on MM-il kolme ala järel 20. kohal. Kui reaalne näib, et Kikkas pääseb 24 hulka finaali ja teenib olümpiapääsme?"
Vastab
Kadri Liivak-Riisalo,
Võimlemisliidu peasekretär

Vägilane Murumets õnnetusest: bussile jäi minu jalast mõlk
Andrus Murumets lõpetas rammumeeste MM-i vigastusest hoolimata viienda kohaga.
Elu parima vormiga Lõuna-Koreasse jõumeeste maailmameistrivõistlustele läinud Andrus Murumetsa tabas tõeline saatusenöök. Esimesel alal, kümnetonnise liinibussi vedamises jõudis ta just üle finišijoone, kui märkas, et päris korraliku hoo sisse saanud sõiduk ei kavatsegi peatuda.
"Pidurid ei töötanud, juht tõmbas küll käsipidurit, kuid see võttis aega ja ma jäin bussi ning lõpujoonest kolme meetri kaugusel olnud kohtuniketribüüni vahele," meenutas Murumets lõbusalt hirmsaid hetki. "Tribüün oli suur - kahe meetri kõrgune metallist alusraamiga, mõeldud viiele-kuuele inimesele, lisaks olid seal veel televisiooni kaamerad. Kui see oleks maa külge kinnitatud olnud, võinuksin jala kaotada."

Grünbergi jalavigastus ei luba esipaari jääle võistlema
Täna selgub, kas Grethe Grünberg peab minema operatsioonile.
Talvel iluuisutamise juunioride MM-il hõbemedali võitnud jäätantsupaari Grethe Grünberg - Kristjan Rand naispool on hädas vigastusega ning seetõttu ei osale nad ka homme Tallinnas algaval juunioride GP-etapil.
"Jalg näeb tal üsna halb välja, põletik on sees," rääkis paari Eesti-poolne treener Lea Rand. Täna soovib Grünberg jalga näidata ka Maarjamaa kirurgidele. "On täiesti võimalik, et jalga tuleb lõigata, sest kolle on sügaval," lisas Rand.
Tegemist on iluuisutajate kutsehaigusega, hüppeliigase kohalt surub uisusaabas peale, kergemaks ei tee olukorda ka pidev kükakilasendis treenimine.
"Haigus ei ole võõras ja arstid kõik teavad seda, aga Grethel on see üsna ägedal kujul välja löönud, jalg ei mahu saapa sisse äragi," rääkis Rand.

Ron Dennis: McLaren maksab trahvi autospordi toetuseks
International Herald Tribune võtab analüüsida, kuidas McLaren kannab 100 miljoni dollari suurust trahvi, mille FIA väänas talle spionaažiskandaali eest vormel-l MM-sarjas. Ja teiseks, mida FIA saadud rahaga peale hakkab?
"McLareni vormelipool ei kannata. Auto arenduseks mõeldud summadest ei lähe trahviks sentigi. Kulud kaetakse muude tulude arvel," rõhutab tiimijuht Ron Dennis. "Loodan, et teised tiimid mõistavad: me kanname selle ohvri vormelisõidu huvides," lisab Dennis.
Teiseks: McLaren peab tegelikult maksma alla 50 miljoni dollari, sest enam kui pool trahvisummast tuleb talle FIA kaudu teleõiguste müügist tagasi.
FIA jagab raha

Müürsepp: tahan nii võita kui ka mängimist nautida
Teise eurooplasena Austraalia korvpalliliigas osalev Martin Müürsepp alustab täna Melbourne'i Tigersis meistritiitli jahti. Auhinnakapp ootab lisa!
Kas Tigers on sama hea meeskond kui Tartu Rock, kellega võitsite kevadel Eesti meistriliiga?
Tigers isegi üllatas mind mõnevõrra. Meeskonnas on kaksteist võrdväärselt head mängijat, igas liinis jätkub vahetusmehi. Kui kellelgi juhtub olema kehvem päev, pole karta, et kukume ära.
Tigers oli Austraalia kõige kuulsama korvpalluri Andrew Gaze'i pikaajaline koduklubi, kes on meistritiitli võitnud kolm korda, viimati tunamullu. Mis eesmärgiga meistrivõistlusi alustate?
Kindlasti tahaksime võita!
Kuidas oled meeskonda sisse elanud?
Kontrollmängude ajal Hiinas kulus palju aega kombinatsioonide õppimisele ja minult ei oodatud väga palju. Ajavahega kohanemine nõudis energiat, samas tuli hakata kohe mängima. Võib-olla oligi hea, et sain mängudes uute kaaslastega harjuda. Tundus, et tekkis juba klapp, aga siis jäin nädalaks üksi Hongkongi Austraalia viisat ootama ja teised sõitsid Melbourne'i.

Meistrite liigat ähvardab "lahjendamine" 
Maailma populaarseimat klubijalgpalli turniiri ootab järgmisel aas-tal ees uuenduskuur.
Eile löödi pall taas veerema Euroopa parimate vutiklubide muruväljakutel, kui alustati üht maailma populaarseimat pallimängusarja, Meistrite liigat. Tänavune turniir võib aga jääda viimaseks sellelaadseks, sest Euroopa jalgpalliliidu UEFA uuel juhil Michel Platinil on sellega omad plaanid.
Lisaks sellele, et president Platini kavatseb kärpida suurtest jalgpalliriikidest pärit klubide arvu, on tal tekkinud plaan lubada turniirile ka riikide karikavõitjaid. Praegu saavad karika võitnud klubid teatavasti koha UEFA karikasarjas, Meistrite liigas jagavad maid üksnes liigatšempionid ja suurte jalgpalliriikide puhul neile tabelis järgnevad kuni kolm klubi.
Platini sõnul aitaks tema uuendus aga kaasa jalgpalli moraalsele arengule. "Minu roll ei ole rikastada niigi jõukaid klubisid, vaid arendada jalgpalli," lausus ta Prantsuse spordilehele L'Equipe.

Rapla korvpalliklubi aitaval Howard Frieril sündis Eestis tütar
Nii 2005. kui ka 2006. aastal Kalevi meeskonnaga Eesti korvpallimeistriks tulnud Howard Frieri segavereline abikaasa sünnitas eile tütre.
Eile pidanuks Frier osalema ka Rapla BC Kraft Mööbli meeskonnas Eesti karikavõistluste mängus, kuid pere tähtis päev jättis ühendriiklase palliväljakult eemale.
"Olen täna abikaasale toeks," ütles Frier, kes juunis abiellus Eestis sündinud Josepha Miltonyga, kelle ema on eestlanna ja isa pärit Aafrikast Kongost.
Mullu Rootsi ja Poola liigas kaasa teinud Frier kaalub Ungari klubi pakkumist.
"Ungari klubi tahtis, et sõidaksin juba sinna, aga ma ei saa veel," lausus Frier. "Tahan Rapla meeskonda, mida treenib mu hea sõber Ozell Wells, aidata karikasarjas."

Eesti esivangla ehitatakse püssirohutünni otsa
Riik kavatseb ehitada uue Tallinna vangla Maardusse suure
Riigi esivangla valmiks Vana-Narva maantee äärde nii raudtee kaubajaama kui ka EOS-i kütusemahutite naabrusse.
"Vangid küpsevad oma kongides nagu broilerid, kui minu terminalis peaks juhtuma katastroof," ütles transiidifirma EOS juht Arnout Lugtmeijer. "Kaks aastat tagasi põles Suurbritannias naftaterminal päevi, sest tuletõrje ei pääsenud suure kuumuse tõttu seda kustutama."
Oma terminali kütusemahutite plahvatusohu tõttu soovitab EOS ehitada vangla mujale, kuid justiitsministeeriumi kinnitusel suudetakse vangid häda korral päästa.
"Naftavaguneid täis Maardu jaamas võib väetiserongi ja bensiinivagunite kokkupõrge põhjustada kõrge temperatuuri ja suure purustusjõuga lööklaine," selgitas Maardu keskkonnaohtusid hinnanud Hendrikson ja Ko juht Guido Kartau.

Riik ei taha biokütuseautodele üle minna
Ministrid tõrjuvad ekspeaminister Mart Laari soovitust osta riigile biokütusel töötavad autod.
Mõni aeg tagasi tegi Mart Laar Statoili uue biokütuse esitlusel avalduse, et Eesti riik võiks hankida tavalise mootoriga autode asemele biokütust kasutavad sõidukid.
See vähendaks keskkonna reostamist ja sõltuvust Venemaalt sisseveetavast naftast.
Võtmerollis olevad ministrid ei soovi ise keskkonnasäästlike sõidukitega tegelda, vaid soovitavad neid kohalikele omavalitsustele.
"Rootsi alustas biokütuste rakendamist ühissõidukitest ning seda on edasi laiendatud sõiduautodele," ütles majandusminister Juhan Parts. "Nagu iga uue tehnoloogia puhul, kulub teatud aeg plusside ja miinuste ilmsiks tulekuks ning lähemad aastad näitavad tänaseks väljatöötatud lahenduste läbilöögivõimet turul."

Hindu tõstab halb ilm ja biokütus
Viimase aja tempokas toidukaupade kallinemine ei piirdu pelgalt Eestiga.
Tarbijahinnaindeksi komponentidele pilku heites võib ka selgesti näha, et toidu kallinemine toimub üldisest inflatsioonist nobedamini.
Trend ei piirdu üksnes Eestiga. Selles veendumiseks piisab heita pilk eri riikide inflatsioonistatistikale, kus toiduainete maksumuse kasv kipub ikka muust hinnakorvist ette rebima.
Möödunud reedel kogunesid meeleavaldajad Itaalia parlamendi ette. Tarbijakaitseühendused soovitasid inimestel kuulutada toiduhinna tõusu vastu välja "pastastreigi" - loobuda ühel päeval nuudlite, makaronide ja muude nn pastatoodete ostmisest. Teraviljahinna tõusus süüdistati poliitikuid, hulgi- ja jaemüüjaid ning spekulante.

Kinnisvarahinnad - kõik on veel võimalik! 
Viimaste aastate kinnisvarateemalised sõnavõtud tuletavad meelde kümne aasta tagust kuulsat börsiteemalist saadet "Kapital".
Saatekülalised ennustasid üha kõrgemaid hindu, selgete kriisimärkide ilmnedes aga tegid juttu lühiajalisest korrektsioonist. Aktsiaturule saabus seepeale aga krahh ning aastatepikkune madalseis.
Baltimaade majandusarengute suhtes valvepessimisti maine omandanud Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen arvab, et kõigis kolmes riigis seisab ees tõsine ja pikaajaline langus. Ammu on räägitud, et Lätis kallineb kinnisvara märksa tormilisemalt kui Eestis. Ometi on Balti riikidest esimesena langusemärgid hakanud silma just siin. Mõni isegi väidab nüüd, et Läti turg olevat Eesti omast aasta-paar maas. Ühtaegu viitavad ehitussektori ettevõtjate kindlustunde näitajad, et turulangus seisab ees kõigis kolmes Balti riigis.

Berndt Brunow: Fazer teeb Eestist oma valmistoidukeskuse
Soome toiduainetööstuse Fazer juhi Berndt Brunow' sõnul saab Tallinnast kogu kontserni valmistoidu tootmiskeskus Eesti, Soome, Rootsi ja Läti turu jaoks.
Fazer avas esmaspäeval Tallinna külje all 80 miljonit krooni maksma läinud tööstusköögi. Mis turgu uus suurköök teenindama hakkab?
Esmajoones Tallinna ja Eestit. Edasi Lätit ning Soomet. Tulevikus tahame hakata eksportima ka Stockholmi.
Saan ma õigesti aru, et Tallinn kujuneb kõigi Fazeri valmistoitude (salatid, võileivad, pajaroad, peoteenindustoodang) tootmiskeskuseks selles piirkonnas?
Täpselt nii. Klientideks on piirkonna tanklaketid, kioskid, paljud eri restoranid, kohvikud ja poed.
Kuidas on lood selliste toitude värskuse säilitamisega, kui hakkate neid teistesse riikidesse vedama?
Ma ei näe siin probleemi, 20 kuni 24 tundi ei mõju toidule. Soome on siit kolme-nelja tunni kaugusel, Stockholm kaheksa-üheksa tunni kaugusel, samuti on lähedal Läti. Jutt käib ju moodsast tehnoloogiast, uutest külmutus- ja jahutusautodest.

Moodsate jookide pealetung vabastab õlletootjad maksudest
Aastasadu on Euroopa joogitööstust vedanud vein ja õlu.
Nüüd võib seda turgu aga pidada uute moodsate jookide arvelt kahanevaks. Nooremal generatsioonil ei ole enam nii selgeid eelistusi ja nende valikud on muutlikumad.
Noored ei lähe enam pärast tööpäeva lõppu kodupubisse, et juua paar pinti õlut, nagu teevad nende isad. Saksa noor eelistab hoopis veini või kokteili, õlu ei pruugi olla kindel eelisvalik nagu varem. Itaalias ja Hispaanias kahaneb vastupidi veiniturg ning tõusuteed käib hoopis õlleturg. Muutused tarbimisharjumustes ning noorte eelistustes on sundinud ka traditsioonilisi õlletehaseid tegema oma tootearenduses uuendusi.
Õlle- ja veinitööstuses maitsestatakse ja segatakse traditsioonilisi jooke ning tehakse nende baasil uusi. Näiteks Saksamaal on üks suuremaid maitsestatud õllejookide turge. Pubis saab lausa kraanist osta kokakoola või Sprite'iga õlut, mida on pärjanud müügiedu.

Bürokraatia: Leivad eraldi kappi! 
Kulutused ja teadlikkus

Juristi abi: Sotsiaalmaks palgast suuremalt summalt
Kas võib tekkida olukord, kus tööandja peab arvestama ja tasuma sotsiaalmaksu suuremalt summalt kui töötaja väljateenitud palk?
Jah, selline olukord võib tõesti tekkida, kui töötaja kuus väljateenitud töötasu jääb väiksemaks kui sotsiaalmaksuseaduses toodud kuumäär (mõnikord nimetatud ka miinimummääraks) ning ei kehti mõni erand, näiteks osaline tööaeg poolte kokkuleppel.
Kui osaline tööaeg ei ole just mõne sotsiaalmaksuseaduses toodud erandiga põhjendatud, tuleks tööandjal sotsiaalmaksu maksta ikkagi samas toodud kuumäära järgi, milleks praegu on 2000 krooni (sotsiaalmaks sellest 33% ehk 660 krooni).
Erandite rägastik

Suurfirmade ajaloovaimustus
Ameerikat ja Lääne-Euroopat on hakanud vallutama korporatiivajaloo buum.
Mais avas Coca-Cola Atlantas uue korporatsioonimuuseumi, kuhu oodatakse aastas rohkem kui miljonit külastajat. Milwaukees valmib miljardi krooni eest Harley-Davidsoni muuseum. Nemad on seadnud eesmärgiks 350 000 turisti.
Dublinis asuv Guinnessi muuseum on kogu Iirimaa populaarseim turismimagnet. Carlsbergi muuseum Kopenhaagenis konkureerib Väikese Merineitsiga. Maailma uhkeim korporatsioonimuuseum on ilmselt aga 2,5 miljardit krooni maksma läinud Mercedes-Benzi muuseum, mille avas eelmisel aastal Stuttgardis Saksamaa kantsler Angela Merkel.
Ajakiri Economist kirjutab firmaajaloo buumi kohta, et ettevõtted üritavad oma pärandit üha paremini ära kasutada.
Marketingispetsialist James Gilmore arvab, et järjest enam üleilmastuvas maailmas, kus tehnoloogiad levivad kiiresti ja iga uut toodet on võimalik välkkiirelt kopeerida, annab pärandi esitlemine parema võimaluse eristumiseks. "Oma loo rääkimine muudab kompanii inimlikumaks," ütleb Gilmore.

Kiirtoitu näksisid juba vanad roomlased
Üheks varaseks kiirtoidukohaks võib pidada ka Prantsusmaal 19. sajandil levima hakanud bistroosid, kus pakuti sibulasuppi ja kukke veinikastmes.
Kiirtoidu ajalugu ulatub tagasi juba Vana-Rooma leiva- ja oliivikioskiteni ning mingil määral võib kiirtoidukohaks pidada ka Prantsusmaal 19. sajandil levima hakanud bistroosid - tagasihoidliku sisustusega söögikohtades pakuti lihtsaid klassikalisi toite nagu sibulasuppi või kukke veinikastmes.
Meie arusaamadele lähedasema kiirtoidu ajastu sai alguse 7. juulil 1912 New Yorgis, kui avati söögikoht nimega Automat. Tegemist oli kohvikuga, kus valmistoidud olid klaasi taga automaadis. Nende kättesaamiseks tuli sisestada õige hulk münte.
Tõeline revolutsioon kiirtoidumaailmas sai tasahilju alguse 1948. aastal. Üksteist aastat Pasadenas ja hiljem San Bernardinos drive-in-restorani pidanud ning sellega rikastunud New Hampshire'ist pärit vennad Richard ja Maurice McDonald hakkasid mõtlema, kuidas muuta oma söögikoht efektiivsemaks rahamasinaks. Iseäranis ärritas neid vajadus pidevalt vahetuvate ettekandjate ja kokkade asemele uusi leida ning koolitada. Nad vallandasid senised töötajad, tegid restoranis remondi ja rookisid välja kaks kolmandikku menüüst. Kolm kuud hiljem avatud restorani köök oli tehaste liinitöö põhimõttel täielikult ümber korraldatud. Iga töötaja tegeles oma kitsa töölõiguga ega vajanud seetõttu eriti väljaõpet. Nii sai toidu hinda poole võrra langetada.

Üleilmastumise ootamatu vingerpuss
Välismaalt otsib investeerimisvõimalusi üha rohkem arengumaade riiklikku kapitali.
Üleilmastumist tõlgendati aastakümneid kui protsessi, kus jõukate lääneriikide erainvestorid investeerivad arengumaade ettevõtetesse. Nüüd on paljudele ootamatult esile kerkinud vastupidine ilming: arengumaade riiklikku kapitali investeeritakse kasvaval hulgal lääneriikide eraettevõtetesse.
Osalt on see iroonilisel kombel lääneriikide majandushuvide teenimises süüdistatava Rahvusvahelise Valuutafondi "süü" - sealt on ju aastaid manitsetud arengumaid moodustama reservfonde paremate päevade eelarve ülelaekumistest ja loodusressursside müümisest saadavast tulust. Viimasel kümnel aastal ongi hulk riike seda nõu kuulda võtnud ning kuna majanduskasv on hoogne ja toorainehinnad kõrged, on reservfondidesse kogunenud arvestataval hulgal raha. Ligikaudu 3,2 triljonit dollarit ehk kaks korda rohkem kui paljuräägitud riskifondidesse.

McDonald'si juht: iga klient tahab sooja sööki... ja kiiresti! 
Jim Skinner meelitas sojatoitudega kliendid populaarsust kaotanud McDonald'sisse tagasi.
Kaks naist lahkuvad Ronald McDonald House Charitiesi kohtumiselt Chicagos ja astuvad lifti. Kumbki ei paista märkavat, et nad seisavad kiirtoiduketi tegevjuhi Jim Skinneri kõrval. Ta esines kohtumisel tund aega varem ja kinnitas enam kui tuhandele osavõtjale: "Teie taga on bränd, kes hoolib sama palju kui teiegi."
62-aastane Skinner ei paista seltskonnas silma. Ta on lühike, kahvatu ja hallinevate juustega. Ning 2004. aastani oli ta McDonald'sis väga selgelt number kaks, kes oli end firmas ärijuhiks ja asepresidendiks üles töötanud.
Kui aga Charlie Bell vähki haigestununa novembris 2004 tegevjuhi kohalt tagasi astus, paluti Skinneril post üle võtta. Bell oli ametis olnud veidi üle poole aasta, pärast Jim Cantalupo surma südameataki tagajärjel sama aasta aprillis.

Ajakirjaniku pilguga: Teiste vigadest ei õpita
Justiitsministeerium kavatseb ohtu trotsides ehitada uue vangla keset üht Eesti tähtsamat transiidisõlme. Igal aastal juhtub maailma kütuseterminalides kohutavate tagajärgedega õnnetusi. Eestil on läinud üle noatera õnneks neist pääseda, kuigi paar aastat tagasi põles keemialadu kavandatava vangla naabruses asuvas Maardu kaubajaamas. See lõppes siiski suhteliselt õnnelikult, ent hiigelplahvatuse oht pani püksid püüli sõeluma.
Eesti vajab hädasti uut vangimaja. Vanad enam ei kõlba, sest need on pigem loodud "kuritegevuse ülikoolideks". Ehitamine maksab ilmselt ligi poolteist miljardit krooni, mis ergutaks jahtumisohus ehitussektorit.
Eesti vajab hädasti transiidiäri. Kui riigile kuuluv Tallinna sadam töötaks täie hooga, suudaks tema kolme aasta puhaskasum katta uue vangla ehituskulud. Valitsus ajas kevadel pronkssõduriga asja juriidiliselt kaalutletult, kuid poliitiliselt nii arutult, et meie transiidivedude maht langes augustikuus võrreldes aprilliga rohkem kui kaks korda.

ÄRIIDEE: Mootorrattajuppide hunnikust laualambiks
Kui mõned vana-kooli-stiilis pubid püüavad konkurentidest meeleheitlikult erineda ning taotlevad sisekujundusdetaile valides tõepoolest täiuslikku tulemust, siis Itaalias elab mees, kes saab neid aidata.
Seda vähemalt lampide koha pealt. Jutt käib trenditeadlike sisekujundajate seas tuntud isikust, Milanos sündinud disainerist Maurizio Lamponi Leopardist. Härra müüb 2000 dollari kanti (u 23 200 krooni) jäävas hinnaklassis ja enda perekonnanimest tuletatud kaubamärgi Lamponi all huvitava välimusega retrolampe.
Potentsiaalseid kliente meelitab kaubamärk kuues tootekategoorias valmistatavate valgustitega. Peaasjalikult laualampide tootmisega au ja tuntust kogunud kunstniku koduleheküljel ilutsevad eri materjalidest ning varieeruva disainiga valgusenäitajad. Koduleheküljel leiduv fantaasiagalerii sisaldab põnevat fotokogu omapärastest laualampidest, mis on pandud kokku kõige ebaharilikumatest detailidest.

NÄDALA TEGIJA: Kui kops läheb üle maksa
"Meil oli erinev arvamus, kuidas võiks Skanska EMV edasist äritegevust Eestis arendada," põhjendas Skanska EMV juhi Jaanus Otsa ja juhatuse liikme Olaf Hermani lahkumist emaettevõtte Skanska Oy juhataja Juha Hetemäki. Otsa on töötanud ettevõttes 10 aastat, Herman lausa 27 aastat.
Viimasel ajal on säärased põhjendused tippjuhtide lahkumisel juba üsna tavapäraseks muutunud. Kas see näitab, et Eesti tippjuhid on muutunud eneseteadlikumaks ja teavad oma väärtust, või siis soovivad suured põhjala firmad oma juhte juurde sokutada? Eks tulevik näitab.
Ettevõtte nõukogu lubas uue juhi nime öelda lähima kuu aja jooksul. Jaanus Otsa kommenteeris enda ja Olaf Hermani lahkumisotsust möödunud nädalal kui vajadust anda ettevõttele võimalus areneda omanike soovide kohaselt.

NÄDALA TEGU: Paanika - kuhu kadus või? 
Kunagi kui võid sai vaid talongide eest, oleks Keijule või Ramale tormi joostud, kui seda vaid müüdud oleks. Nüüd on olukord teine. Omamaist toodangut kiputakse välismaisele eelistama.
Möödunud nädalal oli Eesti või aga poelettidelt kadunud. Tootjad ütlesid, et koor, millest võid tehakse, olevat viidud välismaale. Seal saab selle eest rohkem raha. Praegu on kodumaine või poodides küll tagasi, kuid nii Rakvere Piim kui ka Saaremaa piimatööstus on lubanud hinda tõsta.
Tootjad räägivad küll Euroopa hindadele järele jõudmisest, kuid eks needki lähevad ju samal ajal tasapisi eest ära. Toidukaupade defitsiit meid siiski ilmselt ei ähvarda, kuid raha tuleb nende eest välja käia aina rohkem.

Olümpiabuum kärbib õigusi kinnisvarale
2014. aasta taliolümpialinna Sotši kinnisvaravaidluste lahendamiseks on kaalumisel seaduseelnõu, mis kärbib venelaste võimalusi oma kinnisvaraomandit kaitsta, hoiatas kohalik meedia reedel.
"See dokument võib osutuda Venemaa kinnisvara suhtes revolutsiooniliseks, sest maa- ja tsiviilkoodeksi muudatusettepanekud ei hakka kehtima üksnes Sotšis, vaid kogu riigis," kirjutas ärileht Vedomosti kommentaariks seaduseelnõule, mis avardab riigi võimalusi eraomandit riigi huvides võõrandada.
Ettevalmistatav seadus lõhendab eraisikute kinnisvaraomandi ülevõtmise tingimuste ja kompensatsiooni määramise aega olümpialinna ehitajate kasuks seniselt ühelt aastalt kolme kuuni. Sotši elanikud kaotavad ühtlasi õiguse vaidlustada kinnisvara ülevõtmine kohtus, kui seda tehakse ettevalmistuste raames.

Hiinlased hakkavad müüma elektroonilisi sigarette
Hiina firma SBT esitas USA ravimiagentuurile taotluse lubada müüki patareiga sigaretid.
See on 2003. aastal tegevust alustanud ettevõtte esimene suurem katse nn e-sigarettidega lääne turule pääseda. E-sigaret näeb välja nagu päris sigaret. Väike valge patareide jõul töötav toruke eritab isegi suitsu. Ent ta ei põleta tubakat, vaid kuumutab ja aurustab seda. SBT väidab, et e-sigarett eritab küll nikotiini ehk mõnuainet, kuid ei lase kopsudele ligi tõrva ja toksiine, mis on kantserogeensed.
E-sigarettide stardikomplekt maksab ligi 2500 krooni. SBT emafirma Golden Dragon igatahes kahekordistas eelmisel aastal oma käibe Hiina turul 430 miljoni kroonini. Lisaks sigarettidele toodab firma ka e-sigareid ja e-piipe.

 "Sügisballi" meeskond asus SL Õhtulehte boikoteerima
SL Õhtulehes pettunud filmi "Sügisball" meeskond kutsus kõiki oma sõpru ning mõttekaaslasi üles väljaannet boikoteerima.
Tüliõunaks sai SL Õhtulehes ilmunud lugu "Filmitegijate jooming lõppes koera surmaga".
"Veiko Õunpuu ei ole koeratapja, hoolimata sellest, mida väidab SL Õhtuleht ja tema kirjasaatjad. Kurvast õnnetusjuhtumist on ajalehes saanud jahmatav kuritegu - südametu mõrv. Ikka selleks, et müüa rohkem lehenumbreid," teatas "Sügisballi" meeskond.
"Sügisballi" tiim kutsubki nüüd oma sõpru ja mõttekaaslasi üles boikoteerima SL Õhtulehte - mitte andma intervjuusid ega kommentaare ja võimalusel jätta see leht üldse ostmata.

 "Haara mikker": Jüri Nael astub Mart Sanderi jälgedes
Laupäeval TV3 eetris käiv uus "Haara mikker" osutus tempokaks, kuid veidi pingutatud muusikasõuks. Saate omaksvõtmine võtab veel aega.
Saadet vaadates torkab esimesena silma saatejuht Jüri Naela särav persoon. Esmamuljele aitab kindlasti kaasa ka vahva särgi- ja lipsuvalik. Hiljem tekib teine mulje, mille kohaselt üritab Nael elu eest särada ning teeb seda ülipüüdlikult nagu viieline koolipoiss. Mulle ajas korraks natuke hirmu nahka. Aga ta on kahtlemata tubli.
Arvestades eestlaste laulu- ja karaokelembust on "Haara mikker" tõenäoliselt hea valik, et asendada lõpu eel eluvaimu kaotanud saadet "Tähed muusikas".
Mõlema saate formaat on oma olemuselt küllalt sarnane, nii et "Haara mikker" pakub vaatajale nii vana (laulu) äratundmisrõõmu kui ka värskendust uute sõuelementide, stuudiokujunduse ja ka saatejuhi kujul.

TV3 programmidirektori kohale asub oktoobris Merlyn Rei
Alates 1. oktoobrist asub TV3 programmijuhina ametisse Merlyn Rei, kelle eelkäija oli eelmise aasta oktoobris kanalist ära läinud Jüri Pihel. Merlyn Rei valiti programmidirektoriks põhjaliku konkursi tulemusena.
32-aastane Merlyn Rei on lõpetanud TPÜ psühholoogia eriala, töötanud tõlgina, meediaspetsialistina meediaagentuuris Via Media ning lennutoe juhi ja audiitorina Finnairi tütarfirmas Aero Airlines
TV3 tegevjuhi Toomas Vara sõnul on Reil kõik eeldused programmijuhina edukalt tegutseda. "Kuigi Merlyn tuleb väljastpoolt klassikalist teletööstust, on tal varasematest töökohtadest selge turutunnetus, hea ana-lüüsivõime, juhtimiskogemus, arusaamine telemaastikul toimuvast ning mis peamine - ideed TV3 programmi edasi-arendamise kohta," märkis Vara.

Baskini anekdoodid
Kinosaalis istub mees ja on hädas kõhugaasidega. Hetkel, mil ekraanil sõidab suure mürinaga kiirrong, laseb mees gaasid välja. Rong kaob kaugusesse ja jälle on kõik vaikne. Naaber pöördub mehe poole ja sosistab:
"Kas teile ei tundu, et kahes viimases vagunis veeti sitta?"
Restorani külastaja tellib kelnerilt:
"Üks karbonaad. Viina pole vaja, ma olen roolis."
Mõne aja pärast toob kelner lauale klaasi viina:
"Võite rahulikult juua. Teie auto ärandati!"
Loomaaia elevantide puuri ees on tahvlile märgitud looma päevane toidunorm:

JÄRJEJUTT (7): Alex Goldfarb ja Marina Litvinenko: Dissidendi surm
Niipalju kui mina tean, on Venemaal demokraatlik valitsus, väitis tema vastu. "Miks te teda oma riiki ei viinud? Teie saatkond keeldus teda vastu võtmast ja teie otsustasite lahendada oma probleemid meie kulul, eks ole? Kas Litvinenko maksis teile selle eest?"
"Ei, ma tegin seda inimlikust murest, teades, et Suurbritannial on kombeks anda poliitilist varjupaika türannia eest põgenenutele."
"Inimlikust murest lähtudes ei vahista ma teid, kuid ma keelan teile sissepääsu Ühendkuningriiki. Me anname Litvinenko tema advokaadi hoolde ja teie lendate järgmise lennukiga tagasi Türgisse."
Ta lõi mu passi piirikontrolli templi, tõmbas sellele siis risti peale ja kirjutas kõrvale märkuse.

TELEGRAPH: idaeurooplased vaevavad brittide avalikku sektorit
Suurbritanniasse saabunud "uue Euroopa" võõrtöölised tekitavad riigile enam kahju kui kasu, samuti on kogu riigi multikultuurne poliitika läbi kukkunud, kirjutab ajaleht Telegraph oma tänases juhtkirjas.
Au ja kuulsus Cambridgeshire ülemkonstaablile Julie Spence'ile, et ta julges valjult välja öelda tõsiasja: kontrollimatu Ida-Euroopa võõrtööliste sissevool Suurbritanniasse, paneb sealse avaliku sektori ränga surve alla.
See on sõnum, mida Briti valitsus ei taha häsit kuulda. Selle asemel veendakse rahvast, et rekordiline sisserändajate tulv on riigile tõeline õnnistus. Siseminister Liam Byrne väitis mõni aeg tagasi, et immigrandid toodavad Suurbritannia majandusele päevas kasumit pool miljardit naela.
See number kõlab laest võetuna. Kuidas saab minister teada kui palju sisserändajad majandusele kasu toovad, kui ei ole teada nende koguarvu riigis?

Prisma: seadust rikkunud müüja on juba ametist lahkunud
Kristiine Prisma Peremarketi teatel lahkus 12. juuli alaealistele alkoholi müünud töötaja omal soovil juba enam kui kuu aega enne politsei kirja saabumist kauplust intsidendist teavitamata.
Prisma Peremarket sai Põhja politseiprefektuurilt suuliselt kinnituse, et 12. juulil aset leidnud sündmuse suhtes algatatud väärteomenetlus viidi läbi konkreetse müüja suhtes ning ettevõtet sellesse menetlusse kaasatud ei ole.
Prisma Peremarketi esindajad on avaldanud soovi tutvuda väärteomenetluse materjalidega, kuid seni ei ole see kahjuks õnnestunud.
Alkoholi müügi intsidendist alaealistele ei teavitatud sel päeval ei Kristiine Prisma juhtkonda ega keskuse turvatöötajaid. Esmase info, et taoline rikkumine aset leidis sai kauplus 14. septembril, kui saabus Põhja politseiprefektuuri kiri.
Kirjas seisis, et politsei tuvastas 12. juulil alkoholi müümise alaealistele ning et müük toimus ühes kassas, ühe müüja poolt, ühe minutilise vahega. Kell 20.42 müüdi pudel A. Le Coq õlut 17-aastasele noormehele ning kell 20.43 müüdi samuti pudel A. Le Coq õlut 17-aastasele noormehele. Kas tegu oli kahe erineva alaealisega või sooritas mõlemad ostud üks isik, kirjast ei selgunud.

LAURI BEEKMAN: Peremarketi võimalused tõelise pere marketina
Politsei ja Linnavalitsuse plaan võtta ühelt suurelt marketilt ära alkoholimüügiluba oleks oluline samm alkoholimüügiseaduse järelevalve tugevdamiseks.
Keeldude, käskude ja karistustega alkoholiprobleemi ei lahenda. Täiesti selge. Kuid kaasa aitab küll. Nii kaua kui meie ühiskonnas on räägitud alkoholiprobleemist on olnud tõsine mure sellepärast, et alaealised saavad nii kergesti alkoholi kätte.
See on olnud ka üheks argumendiks erinevate alkoholipoliitiliste meetmete rakendamise vastu - mis mõttega sa ikka uusi seadusi ja regulatsioone rakendad, kui noored saavad niikuinii alkoholi nii kergesti kätte.
Meie Alkoholiseadus alaealiste osas on väga hea. Ütleksin - lapsesõbralik. Seadus on selgesõnaline ja välistab igasuguse alkoholi ja lapse kokkupuute.
Kuid heast seadusest üksi ei piisa, kui meil ei ole nägemust ega suutlikkust selle täitmist garanteerida ja järelevalvet rakendada. Rõhutaksin aga, et see ei muuda head seadust halvaks, mõtlema peab, kuidas järelevalvet parandada.

Kristiine Prisma võib ilma jääda alkoholimüügiloast
Tallinna linnavalitsus tahab Kristiine keskuse Prismalt võtta ära alkoholimüügiloa, sest pood müüs alaealistele alkoholi.
Põhja politseiprefektuuri Lõuna politseiosakond avastas Kristiine Prismas selle aasta 12. juulil alkoholi müügi kahele alaealisele, mille alusel alustati ka väärteomenetlusi. Otsused väärteoasjades jõustusid 29. augustil.
Arvestades väärteomenetluste käigus tunnistajate antud ütlusi, rikkumiste arvu ja lühikest ajavahemikku, mis viitab õigusrikkumiste kordumisele, tegi politsei Tallinna linnavalitsusele ettepaneku kaaluda AS-i Prisma Peremarket kaupluselt alkoholi jaemüügi loa äravõtmist.
Kuna kauplus asub Kristiine linnaosa territooriumil, siis peab linnapea Edgar Savisaare sõnul otsuse tegema linnaosavalitsus, ja seda nädala jooksul.
"Ma arvan, et see otsus peaks tulema vastavalt politsei ettepanekule. Ma toetan seda, et Kristiine Prisma kaupluselt võtta ära müügiluba," märkis Savisaar.

Allar Jõks: Minu roll on lüüa demokraatia häirekella
Poliitikasse ma pärast selle ametiaja lõppu minna ei kavatse, kinnitab õiguskantsler Allar Jõks Eesti Päevalehele antud intervjuus.
Esitasite äsja riigikogule 417-leheküljelise ülevaate oma eelmise aasta tegevusest. Milliseid lehekülgi ise kõige olulisemaks peate?
Olulisimad teemad seostuvad riikliku järelevalvega ükskõik millises valdkonnas - jäätmemajanduses, veemajanduses, ehitusplaneerimises, keskkonnas ja liikluses. Riiklik järelevalve on Eestis nõrk - ja see tähendab, et inimeste õigused ei maksa piisavalt. Mind šokeerisid möödunud aastal ka kontrollkäigud Eesti hooldekodudesse.
Mis täpsemalt šokeeris?
Eestis ei ole veel juurdunud arusaam, et kõigil on inimväärikus. Arvatakse, et kui inimene oma vaimse või füüsilise tervise poolest teistest natuke erineb, võib teda teisiti kohelda. Pole harvad juhud, kus kas personalipuudusel või muul põhjusel seotakse inimene voodi külge kinni, et ta ei rabeleks, või pannakse ratastooli kinni. Mitmes hooldekodus valitseb ikka veel nõukogulik mentaliteet. Õigusriigile ei ole kohased ka erikoolide, näiteks Kaagvere erikooli, režiim ja kasvatusmeetodid.

REPLIIK: Kerge islamimeelelahutus? 
Mustamäe linnaosavalitsuse korraldatav islamiteemaline stiilipidu mängib labaselt ning ohtlikult hea maitse piiril. Osa kaaslinlaste religioonist lustimängu tegemine ja "Allahi nimel" kutsete saatmine peab olema süüdimatus või sihilik mõnitus. Eriti seepärast, et enamik korraldajatest ise ilmselt muslimid pole.
Kui oleksid, ei tunduks neile arvatavasti üldse nii loomulikuna kerglase meelelahutusürituse korraldamine muslimite püha kuu ramadaani ajal, kui peale kõige muu on päikesetõusust loojanguni keelatud söömine ja joomine. Eriti üleolevana kõlab seejuures linnaosavalitsuse pressiesindaja suhtumine, et "see on juba nende enda mure". Huvitav, kas stiilipeol minnakse stereotüüpsete mõnitustega lõpuni - pakutakse rasvast sealiha ning joonistatakse võidu Muhamedi karikatuure? Ning kas järgmisel aastal on meelelahutuseks Jeesus ristil?

JUHTKIRI: Lühinägelik "ei" 
Täna arutab valitsus, kas anda Läänemere gaasijuhet ehitavale Nord Streamile luba uuringute tegemiseks Eesti majandusvööndis. Peaminister Andrus Ansip, kes ise pidas gaasitoru ehitamist kahe aasta eest sama hästi kui paratamatuseks, otsib valitsuses
uuringute lubamise osas konsensust. Seda ei paista aga kuskilt: sel ajal kui sotsid toetavad uuringute lubamist, on Isamaa ja Res Publica Liit - nii nagu rahvale meeldib - uuringutele vastu. Ehk siis: valitsuses valitseb konsensuslik kõhklus.
Gaasitoru vastustavad poliitikud lähevad oma parteipoliitilistes huvides kindla peale välja: nad teevad, mis rahvale meeldib. Kuid Eesti pikaajaliste huvide suhtes on see paraku rumal ja lühinägelik poliitika.

Neivelt: muret tuleb tunda majanduse jätkusuutlikkuse pärast
Eesti Arengufondi nõukogu esimehe, Peterburis pangandusega tegeleva Indrek Neivelti hinnangul tuleb elanikkonna vähenemise ja ülikoolide 15-aastase alarahastamise tõttu muret tunda majanduse jätkusuutlikkuse pärast.
Neivelt ütles Pärnus Hansapanga korraldatud ettevõtjate seminaril, et 6-7protsendilise majanduskasvu tingimustes ei saa rääkida mingist pehmest maandumisest, vahendasid Aktuaalne kaamera uudised.
"Meie eduloole tagasi vaadetes tundub Neiveltile järjest enam, et me pole millegi erilisega hakkama saanud ja ülemäära uhke ei maksaks oma suure majanduskasvu üle olla," sõnas Neivelt.
"Et meil on siiski nii hästi läinud, selle põhjuseks on nii geograafiline asukoht, täpsemalt rikkad naabrid, mõistlikud riigijuhid, eestlaste igiomane soov tööd teha ja nõukogude ajast saadud hea haridus. Ja mõistagi ühinemine Eurooa Liiduga, odav laenuraha ja toetused. Samuti maailmamajanduse hea seis," lisas Neivelt.

Viru keskuse parklas käivitus šokeeriv liikluskampaania
Liiklusohutuskampaania "Lapsed on linnas tagasi" raamas kleebiti täna Viru keskuse parklas olnud autode esiklaasidele plakatid, millele kujutati autolt löögi saanud lapse verist pead.
Maanteeameti liiklusohutuse peaspetsialisti Urve Sellenbergi sõnul on kampaania eesmärgiks panna autojuhte mõtlema ja rõhutada, et just kiirus on see, mis tapab, edastavad Seitsmesed uudised.
Sellenbergi sõnul on maanteeametile varasemalt palju ette heidetud, et nende ohutuskampaaniad on liiga leebed ja seetõttu otsutati seekord valida kampaaniasse lapse verist pead kujutavad visuaalid.
Autojuhid suhtusid küll parklas plakateid kleepivatesse tüdrukutesse hästi, kuid kinnitasid, et neile jäi kampaania segaseks ja nad ei saanud kampaania sõnumist aru.

Kaheksane uudis: Vähihaiged veedavad päevi elavates ravijärjekordades
Regionaalhaigla Hiiu korpusele käib üha kasvav patsientide hulk üle jõu.
"Sel teisipäeval ootasin viis tundi, et saada tilguti alla," kirjeldas Regionaalhaigla onkoloogiakeskuse patsient Liivi Vastra oma viimast visiiti haiglasse. "Miks me peame ootama elavas järjekorras?" ei saa vähihaige naine aru haigla vastuvõtu korralduslikust poolest.
Naise kirjelduse järgi veedab ta ühe keemiaravi protseduuri saamiseks haiglas terve päeva, koos sõiduga kodust Maardust võtab kõik kokku aega üheksa tundi. Haiglas algab päev analüüsidega, siis tuleb nende vasutseid oodata. Oma arsti juurde on samuti elav järjekord. Kui arstilt luba käes, suunduvad kõik patsiendid taas ühisesse järjekorda tilgutite kabineti ukse taha. "See ootamine seal on kõige pikem," sõnas Vastra. "Inimesed on väsimusest hallid nendes järjekordades," märkis ta, mõeldes veel kaugematest Eesti nurkadest kohale tulnud kurnatud patsientide ja nende saatjate peale.

Suri Kaljo Kiisk
Neljapäeval suri ootamatult armastatud näitleja ja filmirežissöör Kaljo Kiisk.
Kaljo Kiisk sündis 1925. aasta 3. detsembril Ida Virumaal Voka külas.
Tema kuulsamad rollid on olnud filmides "Vana mees tahab koju", "Kevade", "Tants aurukatla ümber", "Varastati Vana Toomas" ning teleseriaalis "Õnne 13".
Ta on lavastanud ka mitmeid filme, nagu "Vallatud kurvid", "Keskpäevane praam", "Metskannikesed", "Nipernaadi".
2004. aastal andsid PÖFF ja kultuuriministeerium Kiisale elutöö preemia.
Kiisk kuulus VIII ja IX riigikogu koosseisu.

Tartu bussijaama peatused kolivad ajutiselt parklasse
Seoses Emajõe ärikeskuse ehitustöödega hakkavad tavapäraselt Tartu bussijaama tagant väljuvad kaugliinibussid alates esmaspäevast väljuma Kaluri tänava parklast, samuti hakkavad saabuvad bussid peatuma Kaluri tänavas.
24. septembrist kuni 10. oktoobrini kehtiv muudatus puudutab ainult bussijaama tagant väljuvaid busse. Bussijaama eest, Soola tänavalt peatustest 1 ja 2 Tallinna ning Võru ja Põlva suunal väljuvad bussid tavapäraselt.
"Kõige lihtsam oleks seda selgitada nii, et busside väljumiskoht kolib jaamahoone tagant 50 meetrit Aura keskuse suunas," ütles Tartu linnavalitsuse liikluskorraldusteenistuse peaspetsialist Toomas Henno.
Bussipeatused 3-9 hakkavad asuma Statoili taga Kaluri tänava parklas ja peatused 10 ja 11 Kaluri tänava ääres. Parklasse on valmimas ka torudega piiratud bussiootetsoon, kuhu paigaldatakse istepingid ning ehitatakse varikatus. Soola tänaval muudetakse ka ülekäiguraja asukohta nii, et bussijaama hoonest oleks uude bussipeatusesse mugav minna.

Venemaa propagandasõda käivitus mõne tunniga
Venemaa propagandaagentuuridel kulus pärast Eesti valitsuse keskpäevast otsust - mitte anda Gazpromi kontrollitavale Nord Streamile merepõhja uuringuteks luba - vaid paar tundi, et alustada järjekordset Eesti vastast propagandasõda.
Kõige "krõbedama" pealkirjaga sai kell 15.44 Moskva aja järgi hakkama gazeta.ru. Artikkel pealkirjaga  "Eesti veab Venemaa kuivale"  nimetab Eesti võimude otsust "vabariigi banaalseks sooviks panna gaasijuhe Eesti territooriumile ja saada gaasitransiidi pealt vaheltkasu".
"Eesti murdis taas Venemaa maha. See Balti vabariik on juba varem pööranud tähelepanu ökoloogilistele probleemidele, mis võivad toru rajamisel tekkida, kuid nii teravate avaldusteni kui täna pole seni asi läinud," teatas gazeta.ru, viidates välisminister Urmas Paeti sõnadele, mille kohaselt poleks Eesti iial gaasitoru oma vetesse lubanud.

IRL soovib iga sundüürniku kolimist toetada veerand miljoni krooniga
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon algatas tänasel Tallinna Linnavolikogu istungil eelnõu, millega nähakse ette tõsta kolimistoetuse määr 31 300 kroonilt 250 000 kroonile.
Isamaa ja Res Publica Liit peab sundüürnikena määratletavate inimeste küsimuse lahendamist väga tähtsaks. Üheks võimaluseks on kolimistoetus, mis on nähtud ette nende sundüürnike abistamiseks, kes lahendavad enda eluasemeprobleemid omal käel. "Siiski peaks ka sel juhul kehtima põhimõte: kes aitab end ise, seda aitab ka linn," märkis IRL fraktsiooni liige Indrek Raudne.
IRL hinnangul leidub sundüürnike hulgas inimesi, kelle jaoks on munitsipaaleluruum ainus võimalus. Samas on ilmne, et hulk sundüürnikke on põhimõtteliselt suutelised soetama endale ise uue eluaseme - seda mõistagi koostöös pankadega.
Küll aga võib nende inimeste heale tahtele ja ettevõtlikkusele saada takistuseks ebapiisav omafinantseering, millist probleemi aitab IRL nüüdne ettepanek - 250 000 krooni kolimistoetust alates tulevast aastast - kui mitte lahendada, siis vähemalt oluliselt leevendada.

Kadrioru pargis saab alguse jäätmekäitluskampaania Prügihunt
Pühapäeval kell 12 toimub Kadrioru pargis jäätmekäitluskampaania Prügihunt avaüritus "Kõik uus on unustatud vana".
Üritusel lööb kaasa ka Kuusalu Petsiklubi tantsuetendusega "Ära viska prügi maha!".
Tänavune Prügihundi kampaania keskendub kahele põhiaspektile: kodus tekkivate jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine.
Sel sügisel toimuva kampaania eesmärgiks on tõsta tallinlaste teadlikkust prügisorteerimise vajadusest ja võimalustest ning ärgitada inimesi kodus oma prügi sorteerima.
Olmejäätmete vähendamine sõltub elanike suhtumisest ja soovist ise midagi muuta. Kahjuks harjuvad inimesed elatustaseme tõusuga kaasneva mugavuse, moesuundade ja harjumustega ja ei ole seetõttu eriti aktiivsed oma tarbimise ja jäätmekäitlusalaste käitumismallide muutmisel, teatas MTÜ Ökokratt.

Remont muudab Riisipere suuna rongide sõiduplaani
Riisipere - Keila raudteelõigul algav ligi kaks kuud kestev remont muudab ajutiselt elektrirongide sõiduplaani liinil Tallinn-Riisipere-Tallinn ning osaliselt asendatakse rongid bussidega.
Vahemikus 1. oktoober kuni 26. november esineb kõikidel tööpäevadel sõiduplaanis muudatusi ning osaliselt asendatakse elektrirongid bussidega, teatas Elektriraudtee AS.
1. -19. oktoobri tööpäevadel sõidavad Riisipere suuna elektrirongid 507, 519, 524 ja 536 ainult liinil Tallinn - Vasalemma. Vasalemma - Riisipere raudteelõiku teenindavad asendusbussid.
22. oktoober - 26. november sõidavad elektrirongid 519, 524, 529 ja 536 tööpäevadel ainult liinil Tallinn - Keila - Tallinn. Keila - Riisipere raudteelõiku teenindavad asendusbussid.
Asendusbussides kehtivad elektrirongide piletid. Asendusbussid ei peatu Jaanika peatuses.
Ettevõte vabandab ebamugavuste pärast.

Uuringuloa ametlik keeldumisotsus
Mereuuringute tegemiseks nõusoleku andmisest keeldumine
Otsus antakse majandusvööndi seaduse (MVS) ja ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni (mereõiguse konventsioon) alusel ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse, tava, praktika ja haldusmenetluse seadusega (HMS).
1. Asjaolud ja menetlus
Nord Stream AG, kes on Šveitsis registreeritud juriidiline isik, esitas 31. mail 2007 Välisministeeriumile majandusvööndi uurimisloa taotluse. Uurimisloa taotluses esitatud andmete kohaselt soovib Nord Stream AG teha geofüüsikalisi ja geotehnilisi uuringuid, visuaalseid ülevaatusi ja võtta setteproove Eesti Vabariigi majandusvööndis. Lähtuvalt uurimisloa taotluses esitatud uuringuala keskjoone koordinaatidest ja sellest, et uuringuala ulatub keskjoonest kuni 1 km kaugusele, asub kavandatud uuringuala osaliselt Eesti Vabariigil territoriaalmeres (ca 4 km pikkuselt ja maksimaalselt 225 m laiuselt piirkonnas koordinaatidega 59°42, 213'N ja 24°28, 793'E).

Teiste emotsioonid tekitavad Ansipis piinlikkust
Peaminister Andrus Ansipi arvates gaasitoruga seotud avalik debatt alati argumenteerituks ei jäänud ja sageli oli tegu piinlikkust tekitavate emotsioonidega.
"Esitatud argumendid ei olnud alati sugugi kaalukad," rääkis Ansip tänasel valitsuse pressikonverentsil gaasitrassi uuringutega seonduvast.
Peaministri sõnul on tal piinlik Soome inimeste ees, kellele püüti selgeks teha nagu oleks Eesti rahval ükskõik, kui Hiroshima pommi sarnane seadeldis rohkem nende poole tuleks, sest siis see meid enam ei puuduta.
"Teada on, et Savisaar on öelnud, et tegemist on moodsa tuumapommiga," seletas Ansip.
Samuti ei kiitnud peaminister heaks Eesti teaduste akadeemia energeetika nõukogu esimees Endel Lippmaa sõnu, kelle hinnangul võrduks gaasitoru plahvatus 50 Hiroshimaga.

Paet: alles kevadel loa küsimine näitab selgelt üleolevat suhtumist
Valitsus jõudis üksmeelsele otsusele mõne hetkega
Välisminister Urmas Paet tõi täna välja Nord Streamile antud eitava vastuse tagamaad ning nimetas üleolevaks asjaolu, et kümme aastat planeeritud projekti tarbeks küsiti Eesti arvamust alles sel kevadel.
Paet selgitas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et eitava vastuse tingisid peamiselt kolm majandusvööndiseadus sisalduvat põhjust.
Esiteks võimaldab seadus jätta taotlus rahuldamata, kui kasutatakse puurmehhanisme. Praegune uurimisplaan näeb aga ette puurimist mandrilaval.
Teise põhjusena tõi välisminister välja asjaolu, et teostatavad tööd võivad anda informatsiooni Eesti loodusvarade ja nende kasutamise võimaluste kohta.
Kolmas punkt sisaldas fakti, et osaliselt võib uuringuala jääda siiski ka Eesti territoriaalvetesse, kuid rannikuriigil on territoriaalmeres täielik suveräänsus ja puutumatus.

UUS!  Kasekamp: Eesti laskis käest kaasarääkimise õiguse
Välispoliitika instituudi juhataja Andres Kasekamp ütles kommentaariks valitsuse otsusele mitte lubada Nord Streamil merepõhja uurida, et Eesti on käest lasknud kaasarääkimise õiguse.
"Ma ei usu, et nüüd tuleks tugev vastureaktsioon otsusele meie Euroopa partneritelt, aga ilma uuringuteta Eesti valitsusel saab olema raskem veenvalt põhjendada meie vastusseisu projektile," ütles Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Kasekamp ETV24-le.
"Lõppkokkuvõttes, kui torujuhet siiski ehitatakse Soome vetes, siis Läänemere keskkonna kahjustamine ikkagi mõjutab meid, ent Eesti on käest lasknud kaasarääkimise õiguse," lisas ta.
Valitsus otsustas täna arvestades Eesti suveräänsust territoriaalmeres ja riiklikke huvisid Eesti majandusvööndis mitte nõustuda loa andmisega Nord Stream AG uuringutaotlusele.

epl.ee Video: Meeleavaldus Toompeal, Nord Streami uuringuloale EI! 
Eesti Rahvusliku Liikumise meeleavaldus saavutas oma eesmärgi, Valitsus ei andnud Nord Streamile uuringuluba.
Video filmitud täna hommikul kell 10.

Mihkelson: Linden ületas piire
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et ENPA presidendi Rene van der Lindeni Eesti-vastased seisukohavõtud on kohatud.
"Põhiline probleem on, kas Euroopa Parlamentaarse Assamblee presidendile on sellised seisukohavõtud kohased," ütles ENPA Eesti delegatsiooni endine juht Mihkelson Päevaleht Online'ile.
"Tavaliselt on sellised (rahvusvahelise organisatsiooni eesotsas - toim.) poliitikud neutraalsed," ütles ta ja lisas, et Lindeni seisukohavõtud on seni selgelt mitteneutraalsed olnud ning teeninud Vene propaganda huve.
Kommenteerides Lindeni kriitikat aprillikriisi ajal ning suvise Erna retke mahategemist, ütles Mihkelson, et Linden oleks võinud küsimust vähemalt Eesti poliitikutega arutada.
"Üldist positsiooni võttes ei kuma läbi neutraalsust - eeldaks, et ta meie poliitikute positsiooni kuulda võtab," ütles Mihkelson.

UUS!  Lippmaa: valitsuse otsus oli väga tark
Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Endel Lippmaa hinnangul oli valitsuse otsus Nord Streami taotlusest merepõhjauuringuteks keelduda väga tark.
Lippmaa ütles Päevaleht Online'ile, et gaasitoru ehitamine Eesti vetesse oleks suur viga ja Eesti riigile täiesti kasutu. "Sellest torust saaksime ainult kahju ja tüli," lisas Lippmaa.
Lippmaa hinnangul oleks gaasitoru ehitamine Eesti majandusvetesse juba insenerlikus mõttes ebaotstarbekas.
"Eesti rannikuala koosneb ürgorgudest, millest suurem osa on sügavamad kui sada meetrit. Üle nende gaasitoru ehitamine oleks märksa raskem kui Soome poolsele graniitpinnasele," selgitas Lippmaa.
Väide, et Eesti poolt oleks gaasitoru parem ehitada, on Lippmaa hinnangul kas lausvale või täiesti asjatundmatu arvamus.

Teisipäevast elektrita Suur-Ameerika sai voolu tagasi
Täna hommikul kell 10.45 said elektri tagasi Suur-Ameerika tänava piirkonnas teisipäeva hommikust vooluta olnud majapidamised ja lasteaed.
Elektrikatkestuse põhjustas kaabli vigastamine kaevetöödel Suur-Ameerika 35 hoone hoovialal. Töid teostanud ettevõttel puudus kaevetöödeks Jaotusvõrgu kooskõlastus. Ebaseadusliku kaevetegevuse tõttu edastab Jaotusvõrk juhtumi menetluse ka tehnilise järelvalve inspektsioonile, mis võib ettevõtet trahvida kuni 50 000 krooniga.
Elektrikatkestuse pikkuse tingis olukord, kus peale keskpinge kaabli kaudu toite taastamist ilmnesid parandustööde käigus madalpinge kaablil rikked viies erinevas kohas. Rikete parandamised eeldasid kaevetöid kõikides nimetatud kohtades kuni kolme meetri sügavusel. Rikkekohtades paigati kaablit üheksa erineva liitemuhvi abil.

Laar: see oli õige otsus
Isamaa ja Res Publica liidu esimees Mart Laar ütles, et valitsuse otsus jätta Nord Stream AG uuringuloast ilma oli väga õige.
"Mul on hea meel," ütles Laar Päevaleht Online'ile. "See on Eesti huvides. Terve mõistus pääses antud küsimuses võidule."
"Mõni aeg tagasi tundus, et sellise otsuse saavutamine ei ole väga lihtne," lisas ta, viidates varem koalitsioonis ilmnenud erimeelsustele loa andmist pooldanud Reformierakonna ja selle vastu olnud IRLI vahel.
"Kui esialgu kiputi Isamaa ja Res Publica seisukohti antud küsimuses ründama ning alavääristama, siis lõpuks suutsime oma partnereid veenda. Selle üle on meil kõigil põhjust rõõmu tunda," kirjutas poliitik oma blogis.
Laari sõnul jõudis valitsus märkimisväärselt ühtsele seisukohale. "Valitsus sai oma otsusega ise hakkama, koalitsioonierakondade kohalolek polnud vajalik." ütles ta.

Valitsus ei andnud Nord Streamile uuringuluba
Laar: see oli Eesti huvides
Arvestades Eesti suveräänsust territoriaalmeres ja riiklikke huvisid Eesti majandusvööndis, otsustas valitsus tänasel valitsuskabineti nõupidamisel mitte nõustuda loa andmisega Nord Stream AG uuringutaotlusele.
Uurimisloa taotluse kohaselt kavandatud laialdaste uuringutega on hõlmatud suur osa Eestimajandusvööndist ja mandrilavast Soome lahes. Samuti ulatub uuringuala Eesti territoriaalmerre, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kuna mandrilaval puurimistöid eeldavad uuringud annavad teavet Eesti loodusvarade mahu ja nende kasutamise võimaluste kohta, on Eestil õigus uuringuks nõusoleku andmisest keelduda.
Nord Stream AG esitas välisministeeriumile majandusvööndi uurimisloa taotluse 31. mail 2007. Uurimisloa taotluses esitatud andmete kohaselt soovis Nord Stream AG teha geofüüsikalisi ja geotehnilisi uuringuid, visuaalseid ülevaatusi ja võtta setteproove Eesti majandusvööndis.

Hardi Tullusest võib saada Maaülikooli rektor
Eesti Maaülikooli Üliõpilasesindus seadis oma koosolekul ühehäälselt üles rektorikandidaadiks praeguse rektori kohusetäitja prof Hardi Tulluse.
Üliõpilasesinduse esimehe Silver Kuusiku sõnul langetati valik kahe kandidaadi - põllumajandus- ja keskkonnainstituudi poolt rektorikandidaadiks ülesseatud prof Kalev Sepa ja praeguse rektori kt prof Hardi Tulluse vahel. Mõlemad kandidaadid kohtusid üliõpilaskonnaga, selgitades oma visioone.
Tudengid lähtusid valikut tehes oma kriteeriumidest ja ette oli valmistatud teadmiste testimiseks ka "tunnikontroll". Arutelude tulemusena otsustati üles seada prof Hardi Tulluse kandidatuur.
"Üliõpilaskond ei tohi olla pelgalt pealtvaataja protsessis, kus valitakse ülikoolile rektor ja seeläbi ka ülikoolile tulevik. Leian, et tudengid peaksid kindlamalt oma seisukohti väljendama ning seisma oma õiguste eest," kommenteeris rektorikandidaadi esitamist üliõpilasesinduse esimees Silver Kuusik.

Paet: gaasijuhtme ehitusele ütleme "ei" 
Välisminister Urmas Paeti sõnul on ammu otsustatud, et Eesti ütleb "ei" Vene-Saksa gaasijuhtme ehitamisele oma majandusvööndisse, uuringud võimaldaks seda otsust paremini põhjendada.
"Me oleme otsustanud selle juba ammu, et me ütleme ehitusele "ei"," lausus Paet hommikusaates Terevisioon.
"Selles ei ole Eestis kunagi olnud kellelgi erimeelsust, et seda trassi Eesti majandusvööndisse me nagunii ehitada ei luba," ütles välisminister.
"Arutelu sellest, et lubada (Läänemerre Vene-Saksa gaasijuhet rajaval Nord Streamil teha) uuringuid (Eesti majandusvööndis) on ainult sellega seletatav või põhjendatav, et see võimaldaks veel saada keskkonnaalast lisainformatsiooni, mis omakorda siis võimaldaks täiendada neid argumente, et miks see trass üldse Läänemerre tulema ei peaks."
"Me tahaksime näha ikkagi tõsist alternatiivi, milleks saaks olla selle trassi planeerimine maismaale ehk siis läbi mõne Kesk-Euroopa riigi," selgitas Paet.

Õpilane käib eliitkooliga kohut
Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi kevadine otsus jätta keskkooli ukse taha neljadele ja viitele õppinud eeskujuliku käitumisega poiss, viis kohtuvaidluseni, mille lõpptulemus pole uue kooliaasta alguseks veel selgunud.
Poisi emas Heily Aavikus tekitab kõige enam küsimusi, kuidas, mille alusel toimub selekteerimine juba enne, kui õpilased on esitanud taotluse gümnaasiumi astumiseks, kirjutab Postimees.
Kohtusse pöördumise kasuks otsustamisel sai määravaks see, et kui haridusministri määrusega peab koolidel olema kehtestatud gümnaasiumisse vastuvõtmise kord enne jooksva aasta 1. veebruari, siis lapsevanema nõudmise peale esitatud dokument pärines 28 päeva hilisemast ajast.
Tänaseks on selgunud, et tegelikult kehtis katsete toimumise ajal vana vastuvõtu kord, mille järgi kuulusid automaatselt gümnaasiumisse vastuvõtmisele oma kooli õpilased, kelle lõpuhinded on neljad-viied.

Gaasitanklat ramminud autojuhti karistati 30 000 krooni suuruse trahviga
Purjuspäi Narvas gaasitanklat ramminud Venemaa veokijuhti karistati auto juhtimise eest ebakaines olekus 18 000 ja liikluseeskirja rikkumise eest 12 000 krooniga.
Lisaks sellele jäi ta üheksaks kuuks ilma õigusest Eestis sõidukit juhtida, kirjutab Põhjarannik.
Ajalehele Põhjarannik on teatavaks saanud, et avarii põhjuseks ei pruukinud olla mitte see, et purjus juht kaotas kontrolli sõiduki üle, vaid tema soov elu enesetapuga lõpetada.
Ühe asjast huvitatud poole sõltumatu uurimine näitas, et Sergei suhted abikaasaga on sassis ning ta võttis pärast negatiivset telefonikõnet abikaasale impulsiivselt ja purjuspäi vastu raske otsuse efektselt elust lahkuda.

Kohtla-Järvel lõhuti punaväelaste mälestusmärki
Metallivargad rüüstasid eelmisel nädalal Kohtla-Järve vanalinnas asuvat nõukogude sõjameeste mälestusmärki, lõigates läbi ning viies minema massiivsed raudketid.
Politsei avastas läinud laupäeval, et langenud nõukogude sõduritele püstitatud mälestusmärgi graniitpostidelt on kadunud metallist piirdeketid, kirjutab Põhjarannik.
Kohe tehti algust otsingutega ning kadunud ketid, mis olid osaliselt puruks lõigatud, leiti ühest Kohtla-Järve Järve linnaosas asuvast illegaalsest kokkuostupunktist.
Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Tarvo Kaiva sõnul ei ole põhjust arvata, et kurjategijad tegutsesid mingitel poliitilistel või maailmavaatelistel motiividel, vaid tegu oli puhtalt omakasu saamise eesmärgiga.

Paide aukodanik jääb tänavu nimetamata
Et Paide aukodaniku tiitile esitati vaid üks kandidaat ainult mõnesõnalise põhjendusega, jääb tänavu tiitel välja andmata, samal ajal valib Türi vald esimest aukodanikku nelja inimese seast.
Paide linnavalitsuse pressiteates on kirjas, et üks tähtajaks esitatud taotlus oli puudulik ja sellest ei selgunud kandidaadi teenete iseloomu Paide linna ees, kirjutab Järvamaa Teataja.
Paide linna aukodaniku esitamise komisjoni liikme linnapea Kersti Sarapuu selgitust mööda tähendab see, et e-postiga saadeti mõnesõnaline põhjendus: inimene on tore, armas ja tubli.

Eesti Riigiarhiiv hävitab eestlaste ajalugu
Olgu tegemist Lennart Meri või Siim Kallase paberitega, riigiasutused hävitavad hulgi viimase 15 aasta olulisi dokumente.
Jabural moel käib kogu hävitustöö just nende ametnike õnnistusel, kes peaksid Eesti ajalugu säilitama. Nimelt peab iga riigiasutus koostama oma dokumentide loetelu ja saama sellele riigiarhiivi heakskiidu, kirjutab Eesti Ekspress.
1999. aastast kehtiv arhiivieeskiri lubab riigiasutustel paljuski ise otsustada, kui kaua midagi alles hoida.

Lippmaa: gaasitoru plahvatus võrduks 50 Hiroshima aatompommiga
Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Endel Lippmaa hoiatab Ekspressile antud intervjuus, et gaasitoru õnnetuse pauk võib merealusest Vene Nord Streami gaasijuhtmest tulla maavärina või isegi pinnase vajumise tõttu.
"Kui detoneeruks kogu gaas, mis on torus, siis selle totaalne plahvatusjõud oleks umbes 50 Hiroshima pommi lõhkejõud," ütleb Lippmaa Eesti Ekspressile.
Akadeemik Lippmaa on kriitiline ka siinsete riigiametnike suhtumise kohta ohtu. "Eestlased on ju üsna külmaverelised selles asjas. Narvast 80 kilomeetri kaugusel on töös neli Tšernobõli tüüpi reaktorit, mis kanti maha juba Nõukogude ajal. Siis pandi paika tähtajad, mis on ammu möödas. Praegu on lihtsalt paberile kirjutatud allkirjaga nende teenistusiga pikendatud. Need on ülimalt ohtlikud asjad. Nad võivad plahvatada igal hetkel. Näiteks praegu."

Lätlased ärandasid Ruhnul teetööliste veoauto
Jahiga möödunud laupäeval Ruhnule saabunud lätlased kasutasid omavoliliselt töömeeste veoautot, jõid ära võõra õlle ja magasid võõras sängis.
Probleemid lätlastega algasid ööl vastu pühapäeva umbes kell pool kolm, kui piirivalvesse helistati (Ruhnu saarel täidab piirivalve ka politsei esmaseid ülesandeid - toim), et mööda saart kihutab ringi teedevalitsuse töömeeste suur kallur, kirjutab Oma Saar.
15- liikmeline lätlaste seltskond ööbis Liise talus, mille peremees Märt Kapsta ütles, et pühapäeva hommikul olid nad kõik väga korralikud ja viksi väljanägemisega. "Siis tundus küll, et mingeid probleeme pole, ja nii nad saarelt ka lahkusid," kirjeldas Kapsta toimunut.
Paraku tuli hiljem ilmsiks, et läti noored olid öö jooksul ära joonud samuti Liise talus peatuvate töömeeste õlle ja nende sängides puhanud.

Viga kaardil maatüki numbris jättis pere sünnikodust ilma
Käina vallavalitsus pakub inimestele nende Kassari sünnikodu asemel maatükki soos.
Enne kui Aili Kivioja oma lugu hakkab rääkima, laotab ta lauale koopia 1938. aasta Lääne maakonna Keina, Pühalepa valdade skeemilise kaardi ühest osast. Näitab ühele kohale ja küsib, mis number sellel on. Võta või jäta, kuid A157 loeb sealt välja nii prillita kui ka prilliga.
Mõistmaks ühe pere hingevalu, tuleb minna aastasse 1925, kui Brasiiliast tuli Kassarisse tagasi Marie Nigulvits, et siia rajada oma perele kodu. 1947. aastal tõendab Hiiumaa täitevkomitee, et Marie tütre Ella-Agathe Kivioja ja ta perekonna nimele on tasuta ja põliseks pidamiseks kinnistatud Altmäe maatükk (nr A168) ja Kuke maatükk (A167) lahusmaatükkidena, kokku 15,37 hektarit. 1994. aastal saab Kiviojast nende kahe maatüki õigustatud subjekt, nõudeõiguse loovutab ta tütrepojale Margus Kandelinile.

Sõdureid täisvarustuse kandmisega karistanud kapral kaotas töö
Täisvarustuses ajateenijaid vanematega kohtuma käsutanud tagalapataljoni kapral rikkus kaitsejõudude hinnangul seadust ning katseajaga tööl olnud mees vallandati.
Kaitsejõudude tagalapataljoni ajateenijate rühma juhtinud kapral Sander Rand ei jäänud 8. septembril rahule oma rühma kasarmu koristamisega ja otsustas ajateenijaid "distsiplineerida".
Kapral otsustas karistada kogu rühma, kel tuli koristada seljakotid seljas, nägu kattev kiivrialune müts ja kiiver peas ning välivarustuse kandmiseks ette nähtud rakmed ümber. Lahinguvarustuses tuli ajateenijatel viibida õhtuse rivistuseni. Ajateenijatel tuli ka oma vanematega kohtuda lahinguvarustuses.
Karistusega mittenõustunud ajateenijad kirjutasid seletuskirjad ja kaitsevägi asus uurima, kas kapral Ranna antud korraldus oli seaduspärane.

FBI direktor: Eesti on ekspert küberteemadel
FBI direktor Robert S. Mueller kiitis Balti riikide tehnoloogilist arengutaset.
"Mis puudutab tehnoloogilist arengutaset, siis siin on Balti riigid esirinnas." Nii kinnitas eile Eesti Päevalehele Tallinnas FBI akadeemia täiendkoolituse 25. konverentsil viibinud FBI direktor Robert S. Mueller. "Teie peaministriga kohtudes rääkisime Eesti tehnoloogilisest võimekusest, eriti sellest, mis puudutab pangandust ja elektroonilisi valimisi. Samas rääkisin temaga ka välistest rünnakutest tulenevatest nõrkustest," rääkis Mueller.
Mueller viitas, et küberrünnakute arv ja maht on aastate jooksul tõusnud. "Nagu mäletate, oli esimene suuremahuline rünnak kümne aasta eest. Filipiinidelt tulnud Armastuse viirus nakatas miljoneid ja miljoneid arvuteid üle maailma. Sellest ajast peale on usside, viiruste, teenustõkkerünnakute ja botnet'e arv kasvanud," tõdes Mueller.

Valitsus ütleb Nord Streamile ei
Suure tõenäosusega vastab valitsus täna gaasijuhtme uuringu taotlusele äraütlevalt.
Eilse seisuga võib arvata, et valitsus otsustab täna öelda Nordstreamile gaasitoru uuringute taotlusele eitavalt, mis on pigem poliitiline kui juriidiline vastus.
"Mulle tundub, et kujunenud olukorras on kõige targem ei öelda," ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv kaitseminister Jaak Aaviksoo. "Suurem tõenäosus on, et valitsus ütleb pigem ei kui jah," lisas ta. "Ütleme ei, ja vaatame, mis edasi saab."
Kaitseminister märkis, et lõplikku isiklikku seisukohta tal ikka pole, ja möönis, et eitava vastusega on seotud ka riskid. "Väga oluline on meie argumentatsioon ja oluline on seegi, et meie sõprade jaoks oleks meie põhjendused mõistetavad," lausus Aaviksoo. Ta tõdes, et puhtjuriidiliselt vettpidavat konstruktsiooni ei ole, kuid arvestades avalikkuse suurt vastuseisu, on ka poliitiline retoorika oluline. "Teinekord ootavad partnerid ka ära, mida sina otsustad, ja ütlevad alles siis oma seisukoha," lisas kaitseminister. "Järsku on nii, et kui meie ütleme ei, tuleb neid ei-ütlejaid juurde?!" lootis ta.

Hinnatõus jättis koolilapsed külma
Kütte kallinemine jätab mitmed koolid sügisel soojata, kütma haka-takse alles talvel.
Hoolimata külmadest sügistuultest ei ole Pirita majandus-gümnaasiumi vanemates klassides veel kütmisega algust tehtud, sest küttehinna tõusu tõttu ei pruugi kütet terveks talveks jätkuda.
"Meil ei ole kütteraha ja linn ei anna raha juurde," ütles kooli direktori asetäitja Rein Rooks. Tema sõnul köetakse praegu üksnes algkooliosas, gümnaasiumi osas võidakse kütmisega alustada kas järgmisel nädalal või oktoobris. "Kas praegu kannatada või detsembris külmetada?" tõi Rooks näite koolijuhte vaevavast dilemmast.
Rooksi sõnul on probleemi põhjuseks viimasel ajal kahekordistunud gaasikütte hind. Kooli eelarves on Rooksi väitel küttekuludeks ette nähtud 400 000 krooni, aga juurde oleks vaja veel 300 000 krooni.

Eestit külastanud ENPA president jätkas kriitikat
Eesti poliitikutel oli René van der Lindenit üsna võimatu faktides veenda.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René Van der Linden kritiseeris Eestit Iisraelist tulnud kirja, Amnesty Internationali ning inimõiguste voliniku raportite põhjal, keeldudes taganemast isegi selgetest faktivigadest.
Van der Lindeni kindlameelsus vigaste faktide kaitsmisel viis temaga kohtunud Eesti poliitikud meeleheite äärele. Keskpäeval okupatsioonide muuseumis aset leidnud kohtumisel tudengitega paisus Eesti Päevalehe esitatud küsimusest äge sõna-sõda külalise ja talle hiljem muuseumit tutvustanud Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari vahel. Nimelt uuris Päevaleht, mis annab van der Lindenile alust süüdistada Eestit vähemuste diskrimineerimises, mille peale kostis külaline, et erinevalt temast kui Euroopa Liidu kodanikust ei saa kodakondsuseta elanikud Eestis kohalikel valimistel hääletada.

Bin Laden ässitab uues helifailis Pakistani pühale sõjale
Al-Qaeda juht ilmutas end heliläkituses, milles ärgitas troonilt kukutama Pakistani presidenti Pervez Musharrafi.
Uues läkituses lubab Bin Laden maksta kätte Punase mošee ründajatele Islamabadis, kirjutab Reuters.
Bin Ladeni sõnul tegi sõjaväeoperatsioon, mille käigus hukkus enam kui 100 inimest, Pakistani presidendist "uskumatu" riigijuhi.

Venemaa tunnistas Soome õhupiiri rikkumist
Venemaa tunnistas, et nende lennuk tungis 14. septembril Porvoo lähistel Soome õhuruumi.
Soome välisministeeriumi andmeil teatas Vene suursaadik Aleksandr Rumjantsev välisminister Ilkka Kanervale, et Venemaa uuris väidetavat rikkumist ning kasutas selles ka Soomelt saadud andmeid.
Venemaa selgituse kohaselt ei olnud piiririkkumine tahtlik, vaid tulenes lennuki meeskonna ja maapealsete lennujuhtide puudulikust teabevahetusest, vahendab Helsingin Sanomat.
Suursaadik ütles, et Venemaal on juhtunu pärast kahju ja tegi ettepaneku, et mõlema maa asjatundjad võiksid omavahel asju arutada, et tulevikus sarnaseid juhtumeid enam ei oleks.
Kanerva jäi Venemaa selgitustega rahule ja pidas asjatundjate kokkusaamist heaks ideeks.
Soome kaitseministeeriumi andmetel lendas Iljušin-76 - tüüpi transpordilennuk 14. septembril 4,5 kilomeetrit Soome piirist seespool.

Putinit pilanud ajalehte tahetakse sulgeda
Homme tuleb Saraatovi piirkonnakohtus arutlusele kohtuasi ajalehe Saratovski Reportjori üle, mis kujutas Vladimir Putinit standartenführeri mundris.
Saratovski Reportjori peatoimetaja Sergei Mihailovi arvates pole nad seaduse vastu eksinud, vaid neid soovitakse lihtsalt panna vaikima enne detsembrikuiseid valimisi, teatab newsru.com.
31. augustil kirjutas ajaleht "Issajevi-Stirlitzi seaduse" nimelise artiklil, mida illustreeriti kollaažiga, kus Mülleri kostüümis Saraatovi linnaduuma liige Mihhail Issajev palub Stirlitzi rüüs Putinil veel veidikeseks jääda.
Lehe kohtupinki toomist vedas Ühtse Venemaa kohalik aktivist Aleksandr Lando, kelle arvates eksis ajaleht seaduse vastu, kus käsitletakse võimuesindaja solvamist.

Türgi peaminister tahab lõpetada peasalli kandmise keelu
Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan kutsus üles lõpetama peasalli kandmise keeldu, sest see takistavat naistel hariduse saamist.
Erdogani üleskutse puudutab keelu seda osa, mis ei luba naistel riiklikes ülikoolides peasalli kanda, vahendab BBC. Peaministri väitel ei saa osa naisi peasallikeelu tõttu haridust omandada, sest peasalli kandvad naised ei soostu ülikoolis käimise nimel salli peast heitma.
Peaminister ja tema islamismijuurtega partei võitsid suurejooneliselt juulikuised valimised ja asusid looma uut põhiseadust. Uue konstitutsiooni loomise juures on põhiküsimuseks riigi ja kiriku eraldatus.

Venemaa uus peaminister alustas "seltsimehega" 
Viktor Zubkov näitas täna oma esimesel valitsuse istungil karmi sovetistiili: ta "haukus" tema arvates tööga mittetoimetulevate ministrite peale ja nimetas üht ministrit "seltsimeheks".
Endisest sovhoosidirektorist värske peaminister on Putinile lubanud, et "paneb valitsuse tööle nagu Šveitsi kella", vahendab Reuters.
Zubkov teatas oma esimesel istungil ministritele: "Mõnes valdkonnas oleme me edasi arenenud, mõnes paigale jäänud. Ma tahan teile meenutada, et te olete isiklikult vastutavad." Reuters mainib ära, et peaminister oli "sünge ilmega" ja "haukus" ministrite peale.
Zubkov kohtus selle nädala alguses Putiniga arutamaks valitsuskabineti koosseisu. Pärast seda spekuleeris Vene meedia, et Zubkov võib ametist lahti lasta reformimeelse majandusministri German Grefi, kuid tänasel esimesel istungil Zubkov sellest juttu ei teinud.

Iraani presidendil ei lubatud WTC asukohta külastada
New Yorgis ÜRO peaassambleel viibiv Iraani president Mahmoud Ahmadinejad ei saanud luba külastamaks kohta, kus asusid 2001. aastal hävinenud Maailma Kaubanduskeskuse tornid.
Ahmadinejad soovis järgmisel nädalal külastada terroriakti sündmuskohta, et austada hukkunuid ja asetada pärg, kuid New Yorgi ametnikud keelasid talle selle loa andmisest, teatab CNN.
New Yorgi politseikomissar Raymond Kelly põhjendas keeldumist sellega, et hetkel käivad antud kohas ehitustegevus ning sinna ei pääse mitte keegi. Kelly sõnul ongi keeldumise põhjuseks eelkõige turvakaalutlused. Esimese keeldumise järel pole ka Iraani pool avaldanud uut sooviavaldust.
Šiiitide valitsuse all olev Iraan mõistis sunnidest al-Qaida rünnakud 2001. aastal hukka ning eelmine president Mohammed Khatami aitas USA-l ka terroriste tabada.
USA ja Iraani vahel pole diplomaatilisi sidemeid alates 1980. aastast, mil Iraani sõjavägi vallutas USA Teherani saatkonna ning hoidsid ameeriklasi 444 päeva pantvangis.

Läti nöögib venelasi s-iga
Läti venelased on alustanud kampaaniat, et saada luba kirjutada oma nimesid Läti dokumentides venepäraselt. Seni on Läti igale nimele s-i lõppu lisanud, nii et Ivan Ivanov muutub Ivans Ivanovs'iks.
Lätis algas kampaania "Võta oma nimi tagasi!", mille eesmärk on kaitsta Lätis elavate venelaste nimede venepärast kirjapilti, vahendab ITAR-Tass. Nimelt kirjutatakse Läti seaduste kohaselt ametlikel dokumentidel nimedele lõppu -s.
"Võta oma nimi tagasi!" aktsiooni korraldajad aga usuvad, et igal inimesel on õigus ise otsustada, kuidas oma nime kirjutada. Kampaania korraldajad leiavad, et Läti passides praegu valitseva ebaõigluse õgvendamiseks on tarvis kogu Läti venekeelse elanikkonna passid välja vahetada.
Venelaste hinnangul peaks Läti venelase nimi olema ingliskeelses transkriptsioonis kirjas vähemalt passi "eriandmete" leheküljel. Ühe kampaaniat toetava liikumise juhi Nil Ušakovi hinnangul aga ei tohiks venelase venepärast nime kuhugi eriandmete lehele pagendama, vaid selle õige koht oleks passi pealehel.

Orkaan Ivo on teel Mehhiko kuurorte kimbutama
USA riiklik orkaanikeskus teatas, et troopiline torm Ivo on arenenud orkaaniks ja on Vaikselt ookeanilt California poolsaarele Mehhikosse jõudmas.
Viimased prognoosid näitavad, et Ivo peaks tabama ka populaarset kuurortpiirkonda Bajat, vahendab Reuters.

Iraani tuumaprogramm pani ka Prantsusmaa sõjatrummi põristama
Piinarikastesse kõnelustesse Teherani tuumakavade üle tuli hirmutavat värskendust.
Teist korda kuu jooksul viitas Prantsusmaa kõrge riigitegelane võimalusele, et kui Iraan oma tuumaprogrammi ei lõpeta, võib ta seista silmitsi sõjalise rünnakuga. Välisminister Bernard Kouchner sõnas pühapäevases intervjuus riigitelevisioonile ja
-raadiole, et "meil tuleb valmistuda halvimaks ja halvim on sõda".
Mõni nädal tagasi mainis sõjalist lööki ka president Nicolas Sarkozy, kelle kinnitusel seisab maailm passiivsuse korral silmitsi "katastroofilise dilemmaga: Iraani pomm või Iraani pommitamine".
Ehkki mõlemad Prantsusmaa juhid kinnitavad ühtlasi vajadust jätkata diplomaatia ning läbirääkimistega, on see esimeseks märgiks, et ÜRO julgeolekunõukogu liikmetest ei välista sõjategevust mitte üksnes USA ja Suurbritannia.

Kutsumata tulnud kosmosekülaline kostitas peruulasi mürgise gaasiga
Paarsada inimest vajas arstiabi, kui arvatav meteoriiditabamus
Ehkki eilseks polnud veel kindel, kas maapinda tabas tõesti meteoriit, viitavad sellele pealtnägijate kirjeldused. Kõigepealt märkasid Carancase linna elanikud neile lähenevat tulekera. Seejärel kostis plahvatus, mis pani maapinna värisema.
Esialgu uskusid kohalikud, et olid tunnistajaks lennuki allakukkumisele. Kui nad oletatavat õnnetuskohta uudistama läksid, leidsid nad 20 meetri laiuse ning kaheksa meetri sügavuse kraatri. Selle ääres tabasid neid aga iiveldushood, tasakaalukaotus ning peavalu. Mitut inimest tuli turgutada hapnikuga. Haiglaravi vajasid ka kaheksa politseinikku, kes läksid inimesi kraatri juurest eemale ajama. Osa kohalikest sai Peruu tervishoiuministeeriumi andmetel mürgituse pärast kraatri äärest leitud helendava aine katsumist.

Algab Järvevana raudteeülesõidu remont
Edelaraudtee alustab täna Järvevana raudteeülesõidu remonti.
Tööd toimuvad täna kell 23.00-06.00 ja esmaspäeval kell 23.00-6.00.
Korraga suletakse üks liiklussuund.

Reformierakond süüdistab linnavalitsust segases miljarditehingus
Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsioon süüdistab keskerakondlikku linnavalitsust segases miljarditehingus ja nõuab linnapea Edgar Savisaarelt selgitust.
Tallinna linnavolikogu otsustas augustis keskerakondlaste häältega tunnistada eluruumide kasutusse võtmiseks korraldatud hanke edukas pakkujaks osaühingu Raadiku Arendus.
Linnale miljardeid maksev tehing esitati Reformifraktsiooni esindajate sõnul volikokku valede ja mittetäielike andmetega, tagantjärele on selgunud, et võitjaks ei kuulutatud ka parimat pakkumist.
Volikogu Reformierakonna fraktsiooni juhi Remo Holsmeri sõnul pole ühtki nähtavat põhjust, miks eelistati Osaühingut Raadiku Arendus teisele pakkujale, kelle pakkumine oli soodsam.
"Antud korteriehituse eelnõu puhul pikendas keskerakondliku linnavolikogu enamus eluruumide kasutusele võtmise perioodi tähtaega tagantjärgi, mis on ebaaus teiste pakkujate suhtes," sõnas ta.

Keskerakond ja Rahvaliit on lähenemas
Keskerakonna ja Rahvaliidu esindajad otsustasid tänasel kohtumisel, et nad peavad võimalikuks koalitsioonikõnelusi Tallinna linnavolikogus.
"Kohtusime selleks, et täpsustada mõlema poole lähtepositsioone, millelt saame hakata läbi rääkima tulevase võimaliku koostöö üle," nentis keskerakondlasest Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.
Rahvaliidu Tallinna linnaühendust esindasid kohtumisel Erika Salumäe, Peeter Mardna ja Leonid Tsingisser, Keskerakonna nimel pidasid läbirääkimisi Toomas Vitsut, Kaia Jäppinen ja Elmar Sepp.
Vitsuti sõnul kinnitasid nii keskerakondlased kui rahvaliitlased, et neil on huvi ja eeldusi tihedama koostöö tegemiseks. Kõnelusi otsustati jätkata kahe nädala pärast.
"Vahepealset aega kasutame selleks, et sõnastada oma programmist tulenevad prioriteetsed seisukohad, mille üle täpsemalt läbi rääkida," ütles rahvaliitlane Erika Salumäe.

Ott Arderile rajatakse mälestuspaik
Tallinnasse Falgi parki rajatakse luuletaja ja tõlkija Ott Arderi mälestuspaik.
Toompuiestee ja Wismari tänava ristmiku lähedale jääv Falgi pargi osa muudetakse nö. Oti nurgakeseks, kuhu paigaldatakse ka luuletaja skulptuur.
Lisaks paigaldatakse käesoleval aastal pargi territooriumile uued vee- ja kanalisatsioonitrassid. Tööde valmimise tähtaeg on 5. oktoober ning maksumus 1,5 miljonit krooni.
Edasiste rekonstrueerimistööde käigus rajatakse parki purskkaev, lastemänguväljak, kujundatakse ringi teedevõrgustik, paigaldatakse uued pingid, remonditakse parki piirav müür ning paigaldatakse suletavad väravad.

Remonditud maja nõuab juba värviparandusi
Vanalinnas jalutajatele avanes eile kelmikas vaatepilt: Toompeal Patkuli vaateplatsi naabruses oleva elumaja küljes rippus kartmatu "ämblikmees", kes uuendas fassaadi, kilekotid jalge otsas. Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on nn Luige maja aadressil Toom-Rüütli 12 hiljuti kapitaalselt remonditud, aga juba kevadel oli selge, et fassaad nõuab värviparandusi. "Kui maja seisab kümme aastat tühjalt, on seinad niiskust täis. Võtab kolm kuni viis aastat, enne kui olukord normaliseerub," ütles ta.

Pühapäeval toimub Kadrioru pargis perepäev
Perepäev käivitab Prügihundi kampaania, mis keskendub jäätmete sorteerimisele.
Pühapäeval, 23. septembril korraldab Tallinna keskkonnaamet lastega peredele ja kõigile keskkonnateadlikele linlastele Kadrioru pargis perepäeva "Kõik uus on unustatud vana".
Prügihundi kampaania avalöögiks oleva perepäeva üritused algavad kell 12, teatas Tallinn.ee.
Tänavuse Prügihundi kampaania peamine eesmärk on selgitada inimestele jäätmete liigiti kogumise vajadust ja lihtsust ning rõhutada majapidamise keskkonnasõbralikumaks muutmise olulisust.
"Sel aastal keskendub Prügihundi kampaania jäätmete sorteerimisele kodumajapidamises," ütles Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš.
"Keskkonnateadlik jäätmekäitlus saab tegelikult alguse kodust ja pere suhtumisest sellesse, kuidas prügiga ümber käia. Meie keskkond oleks palju puhtam ja meeldivam, kui mõtleksime sellele, et oskus prügiga ümber käia on kultuuri osa," rääkis abilinnapea.

Tänavaküsitlus
Mida arvate Viru Pojast?
Irja (52)
Ruumi ju nii palju igale poole ehitada, on siis vaja kõik siia teha? Võiks ikka natuke avarust ka olla. Aga noh, kui targemad otsustavad teha, siis pole midagi. Peab leppima.
Aljona (26)
Ma arvan, et pole vaja.
Tiina (68)
Kui neil on seaduslik õigus, siis ega meil midagi teha pole. Ilmselt me ajasime asju valesti. Ma arvan, et see ei sobi siia.
Riina (24)
Ma arvan, et see on natuke maitsetu.
Rando (70)
See park on omaette isegi nii kaunis. Kui hakata siia mingit juurdeehitist tegema, puid maha võtma või midagi muud, siis see rikuks miljööd, mis on siin aastakümnete jooksul olnud. Ei, mina ei poolda.

Kallis Hiiu pansionaat ei meeldi loomeinimestele
Loomeinimeste hinnangul ei soosi steriilne ja hotellilik keskkond loomingut.
Valmiva Hiiu pansionaadi juhtkond ja kultuuriministeerium soosivad pansionaati vanemate kultuuritegelaste elupaigana, kuid loomeinimesed peavad pakutavaid tingimusi ebapiisavateks.
Mõned aastad tagasi tekkis kunstnike liidu presidendil Jaan Elkenil idee rajada loomeinimestele vanaduspõlveks oma pansionaat-hooldekodu. 2004. aastal pakkus arhitektide liit sobiva hoonena välja vana lastehaigla maja aadressil Laste tänav 1. Siiski ei õnnestunud loomeliitudel saada hoonet enda kasutusse.
Hiljuti aga pakkus Hiiu pansionaadi juhtkond kultuuriministeeriumile ja loomeliitudele välja mõtte, et kultuuritegelased võiksid saada tube aasta lõpul valmivas asutuses.
Hiiu pansionaadi juht Kaido Kotkas loodab, et pansionaat on kultuuriinimestele meeldiv paik. "Meie klient võiks olla aktiivne inimene, kes ei taha muretseda selle pärast, kust ta saab süüa ja kellele peab soojaarvet tasuma, vaid soovib selle asemel tegeleda endale meelepärase tegevusega," ütles Kotkas, kes loodab loominguga tegelejatelt ka teiste pansionaadi asukate vaba aja sisustamist.

Linn peatas Köleri tänava betoonmaja lammutustööd
Ebaseadusliku betoonmaja lammutustööd peatati naabrite kaebuse uurimiseks.
Linna ehituskontroll seiskas Kadriorus Köleri tänavale ebaseaduslikult kerkinud betoonelamu vundamendi lammutamise, et uurida vibratsiooni mõju naabermajale.
Kohtu teel Kadriorgu puitmajade vahele ebaseaduslikult kerkinud monoliitbetoonist elamu karkassi lammutamise õiguse saanud naabermaja elanike esindaja Alar Nurkse pole rahul, et üles võetakse kogu ehitis.
Köleri 2 majas elav Nurkse ütles, et nädalaga võttis lammutusfirma maha viiekorruseliseks kõrgunud betoonelamu karkassi ja sellega oleks võinud lammutamine ka piirduda, teisipäeval hakati aga üles võtma vundamenti.
Naabri sõnul häirib praegune tegevus elanikke. "Rääkisin eile lammutajaga ja tema jagas minu muret, aga oli pessimistlikum kui mina selles suhtes, et lammutus peatatakse," ütles Nurkse. "See viimane meetripaksune betoon oleks võinud pinnale maha jääda. Olgu parkla või mida sinna ehitama hakatakse," leidis ta.

Draamateatri fassaad uueneb
Kuni septembri lõpuni toimuvad Draamateatri ajaloolise hoone
Praegu käivad Eesti Draamateatri hoone fassaadi ja katuse remont ning haljastus- ja valgustustööd. Ehitus kestab kolmekümnenda septembrini, kui draamateatril algab uus hooaeg.
Draamateatri juhi Rein Oja sõnul lootis teatri personal ehitustöödega tegelikult juba varem valmis jõuda. "Suvi oli vihmane, mis ei soosi ei katuse- ega fassaaditöid. Lootsime, et meil jääb enne hooaja avamist ka imetlemisaega, kuid nüüd on võimalik, et hoone vajab veel etenduste ajal väikest iluravi. Päris graafikus me ei ole, aga ehitajad on tublid ja etendusi see ei sega."
Teatrijuhi kinnitusel vajab teatri erikujuline katus erilist hoolt, mis on keeruline oskustöö.
Fassaadi korrastamisel on Oja rahul selle värviga. "Renoveerimise käigus saame lahti seni valitsenud sööklarohelisest, seda asendab kollakas originaalvärv. See oli ka muinsuskaitse nõudmine - taastada fassaad nii, nagu see oli ehitusajal 1910. aastal."

Rike raudteel häiris linnas liiklust
Rike raudteel häiris kolmapäeva hommikul Tallinnas Nõmmel autoliiklust, samuti oli lühikese aja vältel häiritud Elektriraudtee rongide liiklus.
Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul läks kella 9.50 ajal Hiiu raudteejaama juures rikki raudtee pöörangu automaatika. Seetõttu olid Hiiu ülesõidul tõkkepuud all ja autoliiklus oli piirkonnas häiritud. Samuti oli veidi häiritud Elektriraudtee rongide liiklus.
Eesti Raudteel õnnestus rike kõrvaldada kella 10.20 ajal ja tavapärane liiklus taastus.

Snelli tiigist toodi välja 2,4 tonni prügi
Nädalavahetusel toimunud puhastusaktsiooni käigus tõid sukeldumisklubi Maremark akvalangistid Snelli tiigi põhjast välja 2,4 tonni prügi.
Postidest süstaldeni
Muu hulgas toodi kaldale 21 betoonist prügikasti, pargipink, tänavavalgustuspost, jalgratas, tõukeratas, üle 300 pudeli ja purgi, süstlaid ning kahjuks ka uputatud loomade jäänuseid.
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul võib üritust igati õnnestunuks pidada. "Loodan, et päev pani inimesi keskkonna peale mõtlema ja ennetab käitumist, mille puhul suur osa prügist visatakse kas lihtsalt metsa, teepervele või mõne veekogu põhja," sõnas Boroditš. "Ehk edaspidi jääb mõni pudel või purk vette viskamata."

Tuvasta.politsei.ee lehe külastajad on nädalaga aidanud kindlaks teha 15 inimest
Alates taasavamisest on kodulehe tuvasta.politsei.ee külastajate abiga kindlaks tehtud 15 piltidel kujutatud isikut, kokku on nädala jooksul laekunud 28 vihjet.
Kokku on tuvasta.politsei.ee kodulehe abiga alates aprillist tuvastatud üle 200 inimese.
"Inimeste kaasabi kõigi aprillirahutustega seotud kriminaalasjade uurimisel on olnud märkimisväärne ning loodame selle jätkumisele," rääkis Põhja prefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Eerik Heldna Päevaleht Online'ile.
Heldna sõnul on aprillirahutustega seotud kriminaalasju uuriv töögrupp kokku läbi töötanud umbes 400 tundi videomaterjali. "Kui aprillis-mais sattus lehele ka neid, kes sündmustes tunnistajatena osalesid, siis täna on olukord teine. Kõigi praegu kodulehel nähtaval olevate isikute kohta on politseil olemas kaadrid, kus nad õigusrikkumisi toime panevad," kinnitab Heldna.

Seeneline leidis metsast inimese luud
Lääne-Virumaal leidis seeneline metsast inimese skeleti.
Seni tuvastamata inimese jäänused leiti eile kella 18.00 paiku Sõmeru vallas Raudlepa küla juures metsast.
Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Mari Riina Rist ütles Päevaleht Online'ile, et skeleti leidis seeneline, kes teatas sellest politseile.
Esmased toimingud tehti eile ära ning nüüd peab ekspertiis selgitama, kellega oli tegu ja kust inimene pärit võis olla. Kriminaalmenetlus on alustatud tapmise paragrahvi alusel.
Viru ringkonnaprokurör Marge Voogma ütles, et jäänused olid nii lagunenud, et esialgu ei ole võimalik isegi öelda, kas tegemist oli mehe või naisega. Selliste juhtumite uurimine võtab Voogma sõnul rohkem aega.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut
Eesti teadusmaastikul on ülikoolide kõrval olemas
Luua ja kujundada oma haridus- ja teadusmaastikku on iga riigi (mõnikord isegi osariigi) üks põhikohustusi ja ka -vabadusi. On riike, kes on otsustanud panustada ainult ülikoolide arengusse. Samas on enamik riike leidnud olevat vajaliku luua mingisuguse, ülikoolidele paralleelse, vastastikku täiendava
struktuuri.
Nii on Saksamaal ajalooline ja äärmiselt kõrge tasemega Max Plancki ühingu (Max Planck Gesellschaft) instituutide (MPI) võrgustik, Prantsusmaal teadusliku uurimistöö rahvuslik keskus (Centre National de la Recherche Scientifique - CNRS), USA-s rahvuslikud laboratooriumid (näiteks rahvuslik kõrgete magnetväljade laboratoorium (National High Magnetic Field Laboratory - NHMFL) asukohaga Tallahassees, Los Alamoses ja Gainesville'is) jne. Meie põhjanaabril Soomel on vast Põhjamaade suurim, ligi 3000 töötajaga riigi tehniline uurimiskeskus (Valtion Tehnillinen Tutkimuskeskus - VTT). Tavaliselt on kõik sellised paralleelstruktuurid pühendunud uurimis- ja teadustööle, otsest õppetegevust seal ei toimu.

Sõerd: 2008. aasta riigieelarve kiirendab inflatsiooni
Täna valitsuses heaks kiidetud 2008. aasta riigieelarve kava kasvatab inflatsiooni, mille tulemusel hinnatõus tabab kõige teravamalt just madalama sissetulekutega elanikke ja pensionäre.
"Inflatsiooni kasvuga kaasnev hinnatõus muudab olematuks eelarvekavas planeeritud pensionide ja palgatõusude leevenduse," leiab endine rahandusminister Aivar Sõerd.
Pretsedenditult kõrge eelarvekulude 25,17% -ne kasv suurendab niigi ülemäärast sisenõudlust. Avaliku sektori kiirem palgakasv võrreldes tootlikkuse kasvuga erasektoris ja muud inflatsioonisurved võivad kaasa tuua inflatsioonispiraali ning inflatsiooni kiirenemise võrreldes rahandusministeeriumi prognoosiga.
"Maksukoormuse kasv seab löögi alla ettevõtluskeskkonna. Olukorras, kus enam kallinevad vältimatud kulud ehk kulud eluasemele, küttele ja toiduainetele, tabab hinnatõus kõige teravamalt just madalama sissetulekutega elanikke ja pensionäre ning muudab olematuks eelarvekavas planeeritud pensionide ja palgatõusude leevenduse," ütles Aivar Sõerd.

Inspektsioon: AS Kalev rikub väärtpaberituru head tava
Finantsinspektsiooni hinnangul ei järginud AS-i Kalev juhatus ja nõukogu tänasel korralisel aktsionäride üldkoosolekul väärtpaberituru head tava kui lisasid etteteatamata päevakorda ettevõtte vara olulises mahus müüki puudutava päevakorrapunkti.
Finantsinspektsioon on seisukohal, et AS Kalev selline tegevus on vastuolus väärtpaberituru seadusest tuleneva turu läbipaistvuse printsiibiga ning Hea ühingujuhtimise tavaga. Börsil kaubeldavate ettevõtete tegevust ei reguleeri üksnes õigusaktid, vaid börs jõustab ka väärtpaberituru head tava, kaitstes seeläbi investoreid.
Finantsinspektsiooni arvates peaks Tallinna Börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon andma kiiresti hinnangu, kas AS Kalevi tegevus vastab börsiettevõttele esitatud nõudmistele ja investorite õigustatud ootustele.
Täna Paides toimunud AS Kalev aktsionäride üldkoosolekul otsustati olulises osas võõrandada AS Kalev vara. AS-ide Kalev Paide Tootmine, Kalev Chocolate Factory, Kalev Jõhvi Tootmine (99,1% aktsiakapitalist), Vilma ja OÜ Maiasmokk (81,26% osakapitalist) müük toob kaasa olulised muutused ettevõtte tegevuses.

Nasdaq ostis ära Põhjamaade börsi
USA tehnoloogiabörs Nasdaq allkirjastas täna Dubai börsiga ostulepingu, et saada ise Tallinna börsi emaettevõtte OMX omanikuks.
Dubai börs jätkab 4 miljardit dollarit (umbes 48 miljardit krooni) maksva OMXi ülevõtmist ning vastavalt sõlmitud lepingule ostab Nasdaq hiljem kõik börsigigandi aktsiad endale, vahendas BBC.
OMX juhib Skandinaavia ja Balti väärtpaberiturge.
Dubai börs saab vastutasuks 20-protsendilise osaluse Nasdaqis ning 28 protsendilise osaluse Londoni väärtpaberiturust (LSE).
Täna teatas Katar, et ostab 20 protsenti LSEst, kuid ei kommenteerinud kogu Londoni börsi võimalikku ostmist.
Tehingu peavad heaks kiitma Euroopa ja USA konkurentsiasutused.

Kruuda müüb Kalevi ja Tere toiduainetööstused
Oliver Kruuda, Heino Priimägi ja Aare Annus müüvad toiduainetööstusettevõtete Kalevi ja Rubla tütarfirmade aktsiad Indrek Rahumaa investeerimisfirmale Alta Capital Partners.
Alta Capital Partners omandab aktsiaseltsilt Kalev toiduainetetööstusega tegelevad tütarfirmad AS Kalev Paide Tootmine, AS Kalev Jõhvi Tootmine, AS Kalev Chocolate Factory, AS Vilma, OÜ Maiasmokk ning AS Rubla kontrolli all olevad AS Tere ja AS Meieri Transport, teatas ettevõte. Müüja kontserni kinnisvara- ja meediafirmad jäävad AS Kalev kontrolli alla.
AS-i Kalev toiduainetööstuste müügi baashind on 880 miljoni krooni. Poolte kokkuleppel ei avalikustata AS Tere ja AS Meieri Transpordi müügihinda. Tehingud jõustuvad peale vastava loa saamist konkurentsiametilt ja muude eeltingimuste täitmist.
"Mul on hea meel, et meie meeskond on läbi aastate suutnud kodumaise kapitali najal tõsta Eesti toiduainetööstuse taset. Täna näen, et uutel Eesti omanikel on energiat ja vastutust neid väärikaid tootmisettevõtteid edasi arendada, võttes arvesse meie senist kogemust ja ideid," ütles Kruuda.

Nord Stream: pöördume vana plaani juurde tagasi
Vene-Saksa gaasikontsern Nord Stream teatas pärast Eesti valitsuse uuringuloa andmisest keeldumist, et pöördub tõenäoliselt tagasi plaani juurde rajada gaasijuhe Soome majandusvetesse.
"Kui me ei saa Eesti vetes uuringuid läbi viia, peame me kindlasti tagasi pöörduma esialgse kavandi juurde," ütles Nord Streami pressiesindaja Jens Müller AFPle.
Müller ütles, et isegi kui uuringud oleksid Eestis läbiviidud, poleks see tingimata viinud gaasijuhtme ehitamiseni Eesti majandusvööndisse.
Ka kinnitas ta, et Eesti otsus ei lükka projekti elluviimist edasi.
Eesti vastuseis gaasijuhtmele sai hoogu juurde pärast seda kui selgus, et gaasijuhet hakkaks turvama Vene merevägi.
2005. aastal otsustasid Vene gaasigigant Gazprom ja Saksa kapitalil põhinevad BASF ja E.ON luua ühisfirma Nord Stream, mis ehitaks Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuva 1200 kilomeetri pikkuse gaasitoru. Viimane peaks gaasinäljas Lääne-Euroopat Vene gaasiga toitma hakkama 2010. aastal.

Mobiiliteenused Balti riikides on Euroopa odavaimad
Eurobarameetri uuringu kohaselt on mobiiliteenuste hinnad Lätis ja Leedus Euroopa Liidu ühed madalamad ning neist mitte kaugele - seitsmendale kohale platseerub ka Eesti.
Hindade alanemine on tingitud aina kasvavast konkurentsist ning aina jätkub, kirjutab Baltic Times.
Mobiiliturg on üks vähestest sektoritest, kus hinnad alanevad, ütles Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit Tõnu Grünberg.
"Kasuminäitajad vähenevad aasta-aastalt. Kõik firmad on endisel kasumist, kuid probleemidega. Kõik kulutused tõusevad - kütus, elekter, palgad ja nii edasi, aga meie peame ikka hinda alandama. See ei saa kaua kesta," ütles Grünberg.
Eesti turg on jagunenud kolme põhitegija vahel: Eesti kapitalil põhinevale EMTle kuulub 48 protsenti turuosast, Rootsi kapitaliga Tele2le 32 protsenti ja Soome kapitaliga Elisal 20 protsenti.

Saartele sõitmine läheb poole kallimaks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamisringile eelnõu, mis näeb mandri ja saarte vahelistel parvalaevaliinidel ette pea kõigi autokategooriate üleveohinna tõusu.
2008. aasta algusesse plaanitud hinnatõus puudutab eelkõige sõiduautosid, mille üleveo hind tõuseb poole võrra. Seoses autorongi käsitlemisega teiste haagistega veoautodega sama moodi, kallineb ka poolhaagisega veoki ülevedu. Busside üleveo hinna muutus on väiksem. Reisijapileti hinnad jäävad senikehtivate suviste hindadega samale tasemele.
Hiiumaa ja Saaremaa vahelisel Sõru-Triigi liinil kehtestatakse samad üleveo hinnad nagu Kuivastu-Virtsu liinil, mistõttu tõusevad hinnad sellell liinil teistest rohkem.
Määrusega lisandub niinimetatud autosoodustus, mida saab isik, kelle asukohaks äriregistris või elukohaks rahvastikuregistris on märgitud Saare maakond või Hiiu maakond ning kes on vedajaga sõlminud kliendikaardi kasutuslepingu.

Intel asus USB 3.0-i välja töötama
Riistvarafirma Intel teatas, et asutas koos partneritega USB 3.0 algatusgrupi, mille eesmärgiks on välja arendada ülikiire USB ühendustehnoloogia.
Uue standardi andmeedastuskiirus oleks kuni 5 gigabitti sekundis, mis on 10 korda kiirem hetkel kasutatavast USB standardist.
USB 3.0 on mõeldud eelkõige arvutites ning tarbeelektroonika- ja mobiilsetes seadmetes kasutatavate kiirete sünkroniseerimislahenduste jaoks. Vajadus praegusest kiiremate ühendusviiside järele on tekkinud seoses digitaalsete meedia- ja meelelahutusseadmete laia leviku ning seadmete vahel edastatavate andmemahtude kasvamisega rohkem kui 25 gigabaidini. Inteli partneriteks uue tehnoloogia arendamisel on HP, NEC Corporation, NXP Semiconductors ja Texas Instruments Incorporated.
USB (Universal Serial Bus) 3.0 standard saab olema ühilduv juba olemasolevate USB seadmetega ning kasutusmugavuselt sarnane senisele tehnoloogiale. USB 3.0 kasutab sarnaselt praegusega juhet ning tehnoloogia kohandatakse ka madala energiavõimsusega seadmete jaoks.

50 000 krooni kinnisvaratehingule ärgitamise eest
Kinnisvarafirma Oru Arendus pakub iga maja ja krundi ostu lepingu sõlmiva inimese soovitamise eest 50 000 krooni.
Tekib kahtlus, et tegemist on väikese kinnisvaraarendaja meeleheitliku püüdega kruntidest lahti saada ja väikenegi raha sisse kasseerida, kirjutab Äripäev.
Firma omaniku Ain-Villu Parveti sõnul see aga nii pole. "Kindlasti mitte, meeleheitel ettevõtted teevad muid asju. See kampaania on end õigustanud," sõnab ta ning keeldub kampaaniast edasi rääkimast, sest ei teadvat tegelikult pakkumisest midagi.
Hetkel ei ole teada, kas keegi on juba 50 000 krooni teeninud.
Reklaamkiri, mida firma levitas:
Tere,...
Kuulsin, et sa oled inimene, kellel on palju tutvusi. Nüüd on sul võimalus tänu sellele lihtsasti raha teenida. Maksame sulle 50 000 kr puhtalt kätte iga sinu tuttava kontakti eest, kes sõlmib meiega lepingu krundi ja maja ostmiseks.

Lisaeelarve mahuks on 6,2 miljardit krooni
Hoolimata mitmete pangandustegelaste soovitusest mitte lisaeelarvet teha, võttis valitsuskabinet vastu otsuse kiita heaks lisaeelarve kulumahuga 6,2 miljardit krooni.
Lisaeelarve tulude mahuks on 6,2 miljardit krooni. Kulude mahuks on 2,7 miljardit krooni ja reservidesse on plaanis suunata 3,5 miljardit krooni.
"Lisaeelarve puhul oleme kulude puhul distsiplineeritud ning pidasime silmas seda, et me oma otsustega sisetarbimist ei õhutaks. Enamus lisaeelarve kuludest on järgmise aasta kulud, mis on otsustatud ära teha juba tänavu, kuna tegu on asjadega, millega tuleks alustada kiiresti. Suurimateks planeeritavateks projektideks lisaeelarves on saatkonnahoonete ostud; kaitseministeeriumi rahvusvahelised hanked; haiglate investeeringud; Tartu Ülikooli keemiahoone remont; päästetehnika, jäämurdja ja piirivalve helikopteri soetamine."

Valitsus kiitis heaks 2008. aasta riigieelarve
Täna kiitis valitsuskabinet heaks 2008. aasta riigieelarve, mille mahud on tänavusega võrreldes kasvanud ligi neljandiku ehk 18,8 miljardit krooni.
Värske eelarve prioriteetideks on sisejulgeolek, haridus, sotsiaalteemad ja infrastruktuuri arendamine. Riigieelarve kasvab kokku 18,8 miljardi krooni võrra ehk 25,17 protsenti, tulude maht on 96,4 miljardit krooni.
2008. aasta riigieelarve kavandatav ülejääk on 2,7 miljardit krooni ja valitsussektori ülejääk 1,3% SKPst ehk 3,6 miljardit krooni.
"Väga suur ja pingeline töö on eduka lõpuni jõudmas. Ma tahan tänada kõiki, kes selle eelarve valmimise nimel tööd tegid. Usun, et see on just selline eelarve, mida Eesti täna vajab ja anname Riigikogule üle igati tasakaalustatud ja vastutustundliku eelarve eelnõu," kõneles rahandusminister Ivari Padar.

Volta võitis kohtus ukrainlasi
Elektrimootorite tootjana tuntud AS Volta võitis kohtus teist korda kaubamärgiõiguse, seekord vaieldi Volta nime kasutamise pärast Ukraina firmaga Iskra.
Kohtuvaidlus sai alguse sellest, et Iskra tuli Volta nime kandvate elektripirnidega Eesti turule. "Probleem tekkis, kui seda märkasime," sõnas Volta nõukogu esimees Arvo Oorn. "Eesti patendiamet oli andnud jällegi Volta kaubamärgi teisele firmale," kirjutab Äripäev.
Kogu kohtuprotsessi ajal müüs Ukraina firma oma elektripirne Volta nime all edasi. "Kuu aega tagasi olid veel Ukraina elektripirnid Espakis müügil," sõnas Oorn.
Protsess lõppes sellega, et kohus tunnistas Volta kaubamärgi Eestis üldtuntuks, nagu näiteks Coca-Cola ning lisaks peab Iskra maksma Voltale 10 000 krooni kohtukulude katteks.

Brüssel soovitab Eesti Energialt liinid käest võtta
Eesti Energia ning Eesti Gaas peaksid ülekandeliinid ja torud põhi-tegevusest eraldama.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik lätlane Andris Piebalgs tegi eile avalikuks seadusemuudatuste ettepaneku, et tulevikus peab Euroopa Liidus energia tootmine olema eraldatud energia ülekandmisest. Lihtsamalt öeldes ei tohi üks firma enam olla korraga tootja ja ülekandja.
Eestis puudutab see kõige valusamalt riiklikku Eesti Energiat, millele kuuluvast tootmisüksusest Narva Elektrijaamad tuleb 95 protsenti kohalikust elektrist. Samuti on Eesti Energia elektri ülekandega tegeleva OÜ Põhi-võrk omanik. Põhivõrk haldab ligi 5000 kilomeetrit kõrgepingeliine ja kaableid.
Euroopa Komisjoni ettepanek käib ka Gazpromi suurosalusega Eesti Gaasi huvide pihta, kes on ühekorraga gaasitarnija ja gaasitorude omanik Eestis. Needki valdkonnad tuleb lahku lüüa.

Sakala keskuse suuromanikuks tuleb Rootsi kinnisvaraarendaja
Tallinna südalinna uut kultuuri-, konverentsi- ja meelelahutuskeskust rajav AS Uus Sakala kaasab keskuse arendamisse uue investori - Rootsi kinnisvarainvesteerimise firma Sveafastigheteri.
Luuakse uus ühisettevõtte AS Sakala Property Partners, mille aktsionärideks on 60% Sveafastigheter Fund II AB ning 40% Eesti päritolu äriühingud OÜ BDG Holdings ja OÜ Koha Capital, kellel on õigus omandada tulevikus veel 10% ühisettevõtte aktsiatest. Ettevõte investeerib omakapitali ja Saksamaa Aareal Bankilt võetud laenuga keskuse arendamisse 1,1 miljardit krooni. Poolte kokkuleppel täpsemaid lepingutingimusi ei avalikustata.
Sveafastigheter AB juhatuse esimehe Simon de Château sõnul on Sakala keskus atraktiivne investeeringuobjekt.

Vanemuise muusikajuht otsustas ametist lahkuda
Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Toomas Vavilov esitas teisipäeval lahkumisavalduse, soovides panna oma senine amet maha alates 18. oktoobrist.
Vanemuise teatrijuhi Paavo Nõgene hinnangul võis muusikajuhi lahkumise üheks põhjuseks saada asjaolu, et Vavilov tuli teatrisse kontsertorganisatsioonist ja teatrisüsteemiga harjumine ei osutunud selliseks, nagu mõlemad osapooled lootsid.
"Toomas Vavilov on andekas dirigent ja tema panus Vanemuise sümfooniaorkestri arengusse on väga suur. Orkestriga tehtud töö eest oleme talle väga tänulikud," ütles ta.
Nõgene sõnul teavitas Vavilov teda oma lahkumissoovist juba käesoleva aasta mais. Siis tegi teatrijuht muusikajuhile ettepaneku jätkata siiski veel vähemalt ühe hooaja jooksul - ehk siis kehtiva töölepingu lõpuni tuleva aasta juunis.

Ilon Wiklandi maailmast ilmus raamat
Maailmakuulsa raamatukunstniku Ilon Wiklandi enneolematu väärtusega loomingupärandi ligi 250 tööd aastatest 1954-2006 on nüüd koos ka ühes raamatus.
Pealkirja "Ilon Wiklandi maailm" kandvas 344-leheküljelises raamatalbumis räägib autor piltide kõrval, kuidas tema käe all sündisid sellised maailmanimega kangelaskujud nagu Karlsson katuselt, Bullerby lapsed, Tjorven, röövlitütar Ronja, vennad Lõvisüdamed ning paljud-paljud teised.
Ilon Wikland meenutab ilmunud raamatalbumis ka pikki ja säravaid koostööaastaid kirjanik Astrid Lindgreniga ning kirjeldab venelaste tulekul Eestist lahkuma pidanud väikese tüdruku hingeseisundit.
Lisaks loomingupärandile on raamatus ligi sada fotot Ilon Wiklandi perekonnaalbumist.

Geniaalse käsikirjaga "Teiste elu" satiir käib ajaloo jääknähtude pihta
Parima võõrkeelse filmi Oscari võitnud "Teiste elu" kõneleb niisama palju tänapäeva Eestist, kui ta kõneleb Saksa Demokraatlikust Vabariigist.
"Ja sinusugused mehed juhtisid kunagi riiki," ohkab mõni aasta pärast Berliini müüri langemist filmi "Teiste elu" keskseid tegelasi, kirjanik Georg Dreyman põlglikult Saksa DV endisele kultuuriministrile. Viimane muigab seepeale kõiketeadvalt ning kohendab lipsu. Justkui tahaks ta öelda: me teeme seda siiani. Muidugi teete. Selge see. Ja mitte niivõrd taasühinenud Saksamaal, kuivõrd bolševismi lähi-ajaloo seisukohast ehk mõne-võrra ebaolulisemates riikides.
Halvasti varjatud tunnustusenoot Eesti vabariigi tähtsuselt teise inimese hääles, kui ta hiljutises teleintervjuus ühe endise miilitsa rikkusele vihjab, ning siiras empaatia, millega eesti rahvas in corpore ühe teise endise miilitsa armukolmnurga purunemisele kaasa elab, ei jäta vähimatki kahtlust, et "Teiste elu" kõneleb niisama palju tänapäeva Eestist, kui ta kõneleb Saksa Demokraatlikust Vabariigist. Värskelt siinsetele ekraanidele maandunud linateos on ei midagi vähemat kui absoluutselt fantastiline dokument, mis kunagise poliitsüsteemi juuri närides praeguse poliitilise süsteemi paratamatusi seletab.

 "Armastus ja anarhia" tähistab tänavu 20. sünnipäeva
Üle lahe Helsingis toimuv filmifestival "Armastus ja anarhia" tähistab oma kahekümnendat sünnipäeva ning menüüs on sel puhul muidugi palju häid filme.
Täna algav ja 30. septembrini kestev "Armastus ja anarhia" on üks publikusõbralikemaid festivale, kus põhirõhk on filmide vaatamisel, mitte nende auhindamisel ja filmitööstuse sisesuhete arendamisel.
Teine küsimus on, mida tähendab esialgu festivali lipukirjaks olnud alternatiivsus 20 aastat hiljem. Kindlasti ei ole praegune "Armastus ja anarhia" friigifilmide festival, mille eesmärgiks on koondada filmimaailma kurioosumeid ühte Põhjamaa pealinna. Pigem on ta pehme alternatiiv, tuues vaataja ette paremiku sellest, mida tavapäraselt kobarkinodes ei näe.

Marianne Kõrveri lühifilm uurib seksuaalset õõva
Pühapäeval lõpetas režissöör Marianne Kõrver lühimängufilmi "Amatöörid" võtted.
Film põhineb ärimehest kirjamehe Armin Kõomägi novellil "Amatöörid". Kõomägi on olnud viimastel aastatel Eesti filminduses tugevalt esiplaanil. Ta oli oma produktsioonifirmaga Tugev Tuul Films Veiko Õunpuu filmide "Tühirand" ja "Sügisball" üks rahastajaid ning sai mõlemas filmis ka väikese rolli.
Balti filmi ja meedia kooli magistrandi Marianne Kõrveri sõ-nul sobis novell filmiks, kuna selle temaatika - seksuaalsuse ärakasutamine, alandamine ja alandatus - on väga vaimukalt sõnastatud. Novell räägib kuueteist-aastasest poisist, kes läheb pooljuhuslikult pornofilmi võtetele. Umbes 20-minutilises lühifilmis mängib poissi "Sigade revolutsioonist" tuntud Jass Seljamaa.

Vanade vinüülplaatide kogumine on melomaania kõrgeim tasand
Kuigi haruldusi Eesti poodides pole, saab melomaani esmane vinüülinälg kustutatud.
Melomaanial ehk muusikasõltuvusel on kolm astet. Esimene on metsikutes kogustes muusika tasuta allalaadimine. Teine on sellesama muusika soetamine CD-del. Kolmas etapp algab siis, kui muusikasõltlase kätte jõuab mõne tema ammuse lemmiku vinüülplaat. Korraga kaotavad kaks esimest astet mõtte ning eesmärgiks saab eksemplar tollesama lemmiku kõige esimese plaadi esimesest tiraažist.
Kolm võimalust
Esimese hooga läheb melomaan Viru keskuse Rahva Raamatu teisele korrusele. Valik on nüüdisaegne. Blonde Redhead, Cansei De Ser Sexy, Franz Ferdinand. Täispikad ja seitsmetollised. Kaupluse plaadivalikut haldav Bertil Tüvi sõnab, et see ongi nende nišš - nüüdisaegne indie- ja folkmuusika. Peagi lisandub ka reggae-valik, lubab ta. Ning siit joonistub ka melomaani esimene portree: kahekümnendates eluaastates asjalik noormees. "Nelja-viiekümnesed ei teagi, et tänapäeval vinüülplaate tehakse," toob Tüvi välja huvitava paradoksi.

Internet: plahvatus.blogspot.com
Internet: plahvatus.blogspot.com - fotoblogi. Autor postitab pilte elust enesest. Inimesed, loomad, juhtumised, vaated. Kui kalender kontori seinal kipub ära tüütama, saab fotoblogi vaadates end alati kunstilainele lülitada.
Nagu käiks keset tööpäeva fotonäitusel nii, et ülemus su puudumist ei märka.

Peruu koondise väravavaht tungis pallipoisile kallale
Peruu rahvuskoondise väravavaht Juan Flores viidi kolmapäeval politseijaoskonda, sest oli liigamängus löönud pallipoissi.
Varemgi pahandustesse sattunud Flores saadeti Cienciano kohtumises Total Cleani vastu platsilt minema pooletunnise mängu järel, kui mees pallipoissi füüsiliselt nahutas, kirjutab Sportnet.
Flores oli pallipoisi peale pahane, sest see oli palli temale andmise asemel mänguvahendi lihtsalt väljakule visanud. Cienciano esindaja sõnul on tõenäoline, et mängijat solvati.
Telekaadrid näitasid hiljem, kuidas kannatada saanud pallipoisi jalg oli üleni sidemetes.
Flores mängis hiljuti mitmes Peruu koondise sõprusmängus ning kuulus lisaks ka riigi Copa America koondisse.

Portugali vutikoondise peatreener sai võistluskeelu
Euroopa meistrivõistluste valikmängus serblasele Ivica Dragutinovicile rusikaga näkku löönud Portugali vutikoondise peatreener Luis Felipe Scolari peab järgmised neli mängu vahele jätma.
Konflikt meeste vahel sai alguse 1: 1 lõppenud mängu järel, kui Dragutinovic ning Scolari küljejoone juures sõnelema läksid. Kuumavereline brasiillasest peatreener lõi seejärel Dragutinovici näkku ning sellest sai alguse suurem mäsu, kirjutab uefa.com
Scolarile määrati treenimiskeeld järgmiseks neljaks mänguks, mis tähendab, et Scolari ei saa selles valiktsüklis Portugali enam juhendada. Scolaril on mängude ajal keelatud viibida staadioni riietusruumis, koridoris, tehnilises tsoonis ning anda meeskonnale ka juhiseid. Lisaks määrati Scolarile umbes 180 000 kroonine rahatrahv.
Kaks mängu peab vahele jätma ka Dragutinovic.
Portugal asub hetkel A-grupis kolmandal kohal, jäädes maha Poolast ja Soomest.

Eesti maadlejad jätkavad kaotusjada
Kui kreeka-rooma maadluse MM-võistlustel Bakuus ei saanud neli eestlast mitte ühtegi võitu, siis neljapäeval samas jätkunud vabamaadluse MM-il alustasid nii Elar Hani kui Raido Jalas samuti kaotusega.
Kuni 66 kg kaalus sai Hani 0: 5 lüüa Sushil Kumari käest. Indiast pärist 24-aastane kolmekordne Rahvaste Ühenduse mängude võitja, kes on kahel korral tulnud ka kadettide maailmameistriks ja tänavu Aasia meistrivõistlustel hõbedale, pidi ise langema veerandfinalis ja seega pole eestlasel asja ka lohutusringi, kirjutab Sportnet.
Kuni 74 kg kaalus maadleva Jalase vastaseks oli Aserbaidžaani esindav 23-aastane Tšamsulvara Tšamsulvarajev. Tänavu aprillis sai EM-võistluste pronksimehe vastu Jalasel lootusi polnud. Et aga Tšamsulvarajev kaotas samuti veerandfinaalis, kadus lootus veel kord lohutusringis matile saada.

Juryo divisjoni liider Baruto sai Aki-bashol esimese kaotuse
SUMO:
Lääne Juryo üheksandat asetust omaval Barutol on nüüd turniiritabelis 11 võitu ja üks kaotus. Aki-bashoks lääne Juryo esimese positsiooni saanud Wakanoho on võitnud kaheksa ning kaotanud neli matši.
Osseet Wakanohol on pikkust 195 cm ja kaalu 156 kg. Profidebüüdi tegi ta 2005. aasta märtsis ning Juryosse jõudis selle aasta jaanuaris. Baruto ja Wakanoho olid varem kohtunud kahel korral, mõlemas matšis jäi peale eestlane.

Ronaldo lõi endise koduklubi vastu võiduvärava
Manchester Unitedi poolkaitsja Cristiano Ronaldo tähistas eile naasemist endisele kodustaadionile Lissabonis mängu ainsa väravaga kohaliku Sportingu vastu.
Ronaldo mängis Sportingu meeskondades alates 12. eluaastast kuni siirdumiseni Manchesteri 2003. aastal. Eile mängis ta esimest korda enda endise koduklubi vastu Manchesteri särgis.
Mängu ainus tabamus sündis 62. minutil, kui Ronaldo lõi värava esiselt sihile Wes Browni antud tsenderduse, kuid noor portugallane keeldus väravat tähistamast ning kummardas vabandavalt endise klubi fännide ees.
"Ma tunnen end hästi, kuid see on minu teine kodu, seega tunnen ka natuke kurbust," filosofeeris Ronaldo. "Need inimesed (Sportingu fännid) on minu jaoks väga olulised ning nad aitasid mind omal ajal väga palju."
Mängu lõpu eel välja vahetatud Ronaldo lahkus väljakult publiku ovatsioonide saatel. Ka Manchesteri peatreeneril Sir Alex Fergusonil jätkus noorele ääremängijale vaid kiidusõnu. "Ta on hea lõpetaja, tal mängib mõlema jalaga suurepäraselt, ta on väga hea õhus, seega ei ole mingit põhjust, et ta ei võiks väravalöömisega jätkata," lisas Ferguson. Eelmisel hooajal oli just Ronaldo Manchester Unitedi edu taga Inglismaa liigas, kui lõi kokku 23 väravat.

Chelsea peatreener pani ameti maha
Inglismaa suurklubi peatreener Jose Mourinho otsustas teisipäevase viigimängu järel Trondheimi Rosenborgi vastu ameti maha panna.
Üks värvikamaid peatreenereid Jose Mourinho ei suutnud eelmisel aastal Chelseat meistritiitlini viia ning saamata jäi ka klubi venelasest presidendi Roman Abramovichi unistustes mõlkuv UEFA Meistrite Liiga karikas. Seejärel tekkis Mourinho ja Abramovichi vahel väidetav konflikt, mis jõudis 1: 1 viigi järel Rosenborgiga nii kaugele, et Mourinho pani juhatuse lauale lahkumisavalduse, teatab BBC.
Chelsea kahel korral Inglismaa meistriks viinud Jose Mourinhol oli Chelseaga veel kolm aastat kehtiv leping, kuid selle täitmiseks soovis ta saada klubi juhtkonna täielikku usaldust, kuid eelmise aasta suhteline ebaedu tekitas kahe leeri vahele kiilu. Lisaks tekkis Abramovichi ja Mourinho vahel riid ukrainlasest ründaja Andriy Shevchenko rolli üle, kes pole uues klubis kuidagi hakkama saanud.

Rosenborgi viik paneb Rootsi vutiässa maad mööda roomama
Meistrite liiga avavoorus ehmatas Trondheimi Rosenborg Londoni Chelseat 1: 1 viigiga.
Keegi peale Norra klubi poolehoidjate ei kahelnud selles, et Chelsea saab Trondheimist kergelt jagu. Ka mitte 47-aastane endine Rootsi koondislane Glenn Hysén, kes tegi kohalikus televisioonis enne mängu tähelepanuväärse avalduse.
"Kui Chelsea Rosenborgile pähe ei tee, siis ma rooman 12 miili Lerkendali staadionilt norralaste hotellini. Rosenborgi mängijad võivad seda pealt vaadata," teatas 68 korda Rootsi koondist esindanud vutimees enesekindlalt.
Paraku avas 24. minutil inglaste lõvikoopas Stamford Bridge'il skoori just külalismeeskond, kui tabas soomlane Miika Koppinen. 53. minutil suutis Andrei Ševtšenko Inglismaa klubi halvimast siiski päästa.

1 küsimus Rene Mandrile
Kas üritad iga hinna eest Hispaania velotuuril lõpuni sõita?
Vastab
Rene Mandri
jalgrattur
Jah. Tegelikult soovisin neljast järelejäänud etapist kahel raskemal veel midagi korda saata, aga kuna mingi viirus on külge tulnud - kurk on valus ja nina kinni -, siis praegu on lõpetamine juba omaette eesmärk. Eestlastest on minu teada siin lõpuni jõudnud vaid Toomas Kuum. Erki Pütsep on ka sellele lähedal olnud, tänavu jõuab ta kindlasti lõpuni.
Minu jaoks on selline võistlus hoopis teine maailm. Varem olen sõitnud kümnepäevaseid velotuure, aga kolmenädalane võistlus on hoopis muu maailm.
Esialgu pean ennast ikkagi raskete klassikute meheks, aga tundub, et oma parimatel päevadel võiksin ka mitme päeva velotuuril midagi korda saata.

Grethe Grünbergil on lootust lõikusest pääseda
Arsti kinnitusel on tippuisutaja jalale vaja puhkust ning operatsioon on viimane abinõu.
Talvel juunioride MM-il jäätantsus koos Kristjan Rannaga hõbemedali võitnud Grethe Grünberg külastas eile arsti, kes soovitas tal jalale puhkust anda. "Arst ütles, et operatsioon on kõige viimane samm," lausus Grünbergi ja Ranna treener Lea Rand. Grünbergi jalg on paistes, uisusaabas surub hüppeliigesele ning teeb valu.
Eile tehti Grünbergile nii röntgen kui ka ultraheliuuringud. "Taastumiseks läheb kolm nädalat, kui otsustame operatsiooni kasuks, siis muidugi peab Grethe vähemalt kuus nädalat treeningutest eemal olema," lisas Rand. "Grethe kõõlus on nii paistes, et kui sellele piisavalt rahu ei anna, võib kõõlus lihtsalt katki minna ja siis on operatsioon juba möödapääsmatu," lausus Rand, kelle sõnul näis arst siiski optimistlik. Igaks juhuks näitab Grünberg oma jalga pühapäeval ka teisele arstile.

Jaak Põldma: õpin aastakese ülikoolis ja siis siirdun profileeri
Eesti tennisemeister Jaak Põldma (19) jätkab sügisest USA ülikoolis pürgimist profileeri tipu suunas. See pole kerge, aga siiski võimalik, usub sihikindel noormees.
Kui suur samm on sulle USA ülikooli õppima minek?
Ei ütleks, et hirmus suur samm. Esialgu plaanin Ameerikas ikka treenimisele rõhuda, kooliasju vaatan nii-öelda aasta-aastalt. Praegu arvan, et olen aastakese ülikoolis ning siis siirdun profileeri.
Miks valisid just Lõuna-California ülikooli (USC ehk University of Southern California -
V. V.) Los Angeleses?
Kui mängisin mullu US Openil, hakkasid mitmed ülikoolid minu vastu huvi tundma. Üheks oluliseks argumendiks, miks valida just USC, kujunes see, et mu Ameerika treener Wolf van Lindenau elab Los Angelesest vaid 150 km kaugusel San Diegos. Tõsi, temaga koostöö enam ei jätku, sest ülikoolis nõustab tennisiste niigi kolm juhendajat - peatreener Peter Smithi kõrval veel kaks meest.

ML Arvutid avas Ülemiste Citys arvutitehase
Eesti arvutitootja ML Arvutid avas Eesti esimese spetsiaalselt
ML Arvutid loodavad uues tootmishoones parandada töötingimusi ning koos tööprotsessi optimeerimisega suurendada tööviljakust.
ML Arvutite juhatuse esimees Mait Rahi ütleb, et Ülemiste Citysse Valukoja tänavale ehitatud 1800 ruutmeetrine hoone on esimene arvutitootmise vajadustele täielikult vastav hoone Eestis. "Hoonet projekteerides koondasime siia oma 15 aastaga kogunenud arvutitootmise kogemused. Võrreldes meie vana tootmiskohaga on siin töötingimused oluliselt paranenud, koos tootmisprotsesside optimeerimisega oleme tööviljakuse kasvu planeerinud 15 protsenti. Töötajate arv jääb samaks," märgib Rahi.

Esimese "ärapanemise" vastase auhinna saab Margit Kilumets
Kolmandal oktoobril annab Naistoimetajate Ühendus üle esimese "Hea sõna" auhinna, mille saab ajakirjanik Margit Kilumets.
"Auhinnaga soovib Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) Naistoimetajate Ühendus tunnustada Eesti meedias silmapaistnud esinejat, kes kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas kahjuks liialt levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab meie ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid," seisab kirjas EAL-i Naistoimetajate Ühenduse pressiteates.
Naistoimetajate Ühenduse hinnangul on Margit Kilumetsa looming mitmekesine ja ühtviisi professionaalne nii trükiväljaannetes, raadios kui teles ning erinevates žanrites ja erinevates meediakanalites avaldatud loomingut seob armastus portreteeritavate vastu. Žürii kinnitusel just sellisest suhtumisest nad auhinna väljastamisel ka lähtusid.

Energiajook Traffic - joo või sind ootab liiklusavarii! 
Saku toodete reklaamimisega minnakse mõnikord üle piiri. Meeldejääva reklaami tootmise nimel võib sõnum olla põhjendamatult küüniline või ebaeetiline.
Ühe mehe kohta räägib legend, et ta on elu jooksul nii palju energiajooki joonud, et kipub hämaras helendama. Isegi kui jutt tõele ei vasta, pole tegemist just ülemäära ahvatleva perspektiiviga.
See selleks. Räägiks hoopis Trafficu telereklaamist, tollest autoõnnetusega. Esimesed sekundid jätavad mulje klipist kui järjekordsest sotsiaalreklaamist. Mingid noored, auto, öö, kuhugi minek, kerge hoolimatus toimuva suhtes. Ja tagajärg - kiljatus, kummikrigin ja plekikolin. Ja puänt - oleks juht joonud pudeli Trafficu energiajooki, oleks seltskond hommikuks kindlasti kohale jõudnud. Ega ikka poleks küll, sest järgmises kurvis oleks põder teele ette jooksnud ja pauk olnuks veidi teistsugune.

 "Sügisballi" tiim kutsub boikoteerima ajalehte
Uue populaarse filmiga seotud inimesed paluvad selleks loodud internetisaidil oma mõttekaaslastel mitte anda SL Õhtulehele intervjuusid ega kommentaare ja võimalusel jätta leht üldse ostmata. "Veiko Õunpuu ei ole koeratapja, hoolimata sellest, mida väidab SL Õhtuleht ja tema kirjasaatjad. Kurvast õnnetusjuhtumist on ajalehes saanud jahmatav kuritegu - südametu mõrv," kirjutasid üleskutsujad.
Eile tööpäeva lõpuks oli üleskutsele alla kirjutanud paarsada inimest, nende hulgast võis leida selliseid nimesid nagu Tõnis Mägi, Vaiko Eplik, Mart Juur jt.
"SL Õhtuleht on liiga laiaks läinud selles mõttes, et Eesti on veidi väike riik, et "The Suni panna" - nad teevad inimestele liiga palju haiget," kommenteeris allakirjutanu Roy Strider. Boikoti-idee sai alguse SL Õhtulehes 17. septembril ilmunud artiklist, mis kirjeldas filmitegijaid kül-mavereliste loomamõrvaritena.

Prantsuse välisminister ei tahtnud Ehho Moskvõ saates rääkida Baltimaade, vaid Venemaa fašismist
Kolmapäevane Molodjož Estonii tegi ülevaate Venemaa välisministri Sergei Lavrovi pressikonverentsist, mis toimus pärast kohtumist Prantsusmaa välisministri Bernard Kouchneriga, kus oli jutuks USA uue raketitõrjesüsteemi tulek Euroopasse, Iraanist tulenev tuumaoht, Kosovo saatus ja Venemaa suhted Euroopa Liiduga.
Lavrov on nõus sõbrustama euroliiduga "meie rahvaste huvides võrdsetel alustel".
Nähtavasti Moskvast tuleva informatsiooni nappuse tõttu ei kirjuta leht sellest, kas jutt käis ka Eesti-Vene suhetest. Kuid Ehho Moskvõ juht Aleksei Venediktov intervjueeris oma raadiojaama eetris Bernard Kouchneri ja lausa mitmel korral küsis SS-laste ja fašismi kohta Baltimaades ja Ukrainas. Kas see oli eksklusiivintervjuu võimaldamise ja ehk ka raadiojaama kestmajäämise tingimus Venemaa valitsuse jõulise laialisaatmise ajal, on raske öelda. Prantsusmaa välisministrile selline pealetükkivus ilmselt ei meeldinud ja ta pareeris küsimusi, vastates, et Ukraina ajalugu on keeruline ja traagiline, et Baltimaad ehk mäletavad Nõukogude okupatsiooni paremini kui Saksa okupatsiooni (siin oleks Kouchner äärepealt öelnud, et nendel okupatsioonidel suurt vahet polegi, eetris tekkis kurjatõotav paus). Ja siis hakkas Prantsusmaa välisminister kritiseerima teravalt küsijariiki: vanu ja uusi natse on ka teil Venemaal küll ja isegi Israelis. "Lubage öelda teile sõpruse vaimus: mind teeb ärevaks rassismi tagasitulek siin Venemaal," ütles ta.

Baskini anekdoodid
"Mis mul viga on?" küsib haige.
"Ei saa teid rõõmustada. Üks kops tuleb eemaldada!"
"Aga mu kopsud on alati terved olnud!"
"Peame eemaldama, sest maks ei mahu enam ära!"
Kaks näitlejannat ajavad garderoobis juttu:
Nägin öösel unes, et surin ja lähen taevasse. Peetrus näitab mulle teed põrgu poole. "Miks põrgusse?" küsin mina. "Ma olin ju näitleja!"

JÄRJEJUTT (8): Alex Goldfarb ja Marina Litvinenko: Dissidendi surm
Kõik, mis oli juhtunud enne seda, ei huvitanud teda enam. Marinaga kohtudes oli teda puudutanud võluvägi, mis muutis edaspidi kõik harukordseks. Marina hoidis tema töödest eemale ja Saša hoidus rääkimast talle paljutki, mida oli ohtlik teada. Kuid naine oli alati tema teenäitaja.
Enne Marinat oli Saša isiklik elu keeruline. Tema üliõpilastest vanemate abielu jäi lühikeseks ja nii kasvas Saša kolmandast eluaastast saadik isapoolse vanaisa juures Naltšiki väikelinnas Põhja-Kaukaasias, sel ajal kui tema vanemad riigi eri otstes uue pere lõid. Vanaisa viis teda pühapäeviti loomaaeda ja kinno.
"Kui ma olin viiene, viis vanaisa mu kohalikku ajaloomuuseumi Naltšikis, näitas mulle lippu, mille all ta Punaarmee polgus natsidega oli võidelnud, ning ütles, et terve meie pere on kaitsnud Venemaad ja kunagi teen seda minagi," rääkis Saša mulle. Ta armastas oma vanaisa ja võlgnes talle kõik, kuid vanemaks saades hakkas ta midagi enamat tahtma. Kooli viimastes klassides sai temast tarmukas sportlane. Ta pühendus lausa maniakaalselt viievõistlusele. Treeneritest, meeskonnakaaslastest ja võistlustuhinast sai kogu tema elu. Veel rohkemgi kui vanaisa, andsid nemad talle kindla jalgealuse, kuuluvus- ja pühendumustunde, millest ta oli vanemate lahkudes ilma jäänud.

Hiinasse maailma esimene ökolinn
Hiinas Chongmingi saarel algab maailma esimese isemajandava ökolinna rajamine.
Kujutlege end jalutamas rohelises linnas, kus ühissõidukid liiguvad pea hääletult ja vurab mõni üksik auto. Ja inimesed, kes teile vastu tulevad, naeratavad rahulolevalt - sest miks ei peaks nad olema õnnelikud, kui õhk on puhas ja kõik eluks vajalik toodetakse kodu lähedal. Nad joovad puhastatud vihmavett ja tarbivad orgaanilist toitu, kõik jäägid töödeldakse ümber, et vähendada keskkonnareostust.
Tundub utoopiline, ent selline linnake rajatakse peagi Hiinasse Jangtse jõe äärde Shanghaist tunnise laevasõidu kaugusele. Kolme aasta pärast hakkavad haruldased linnuliigid, kes on saare oma rännutee peatuskohaks valinud, seda jagama 50 000 elanikuga.
Hiina valitsus on silmitsi tõsiste keskkonnaprobleemidega. Seepärast otsitakse kõikvõi-malikke alternatiivseid energiatootmise võimalusi, mis samas ei pidurdaks iga-aastast kümne-protsendist majanduskasvu. Dongtani arenduse puhul on kavas luua keskkond, mis suudab toota kogu linna elanikkonnale vajaliku energia, toidu ja joogivee ning kus transpordivahendid ei paiskaks atosfääri kasvuhoonegaase.

Aeroci ja Fibo plokkidele tuleb konkurent
Eestisse on jõudnud soojustusega puitlaastudest ehitusplokk, mida on kerge laduda.
Puitlaastudest ehitusplokk on Eestis alles nii uus, et esimese, Tartumaale tuleva maja ehitust alles alustatakse. Küll aga on nendest ehitatud maju juba Lätis ja Leedus. Hollandis kuue-kümne aasta eest väljatöötatud materjal jõudis Eestisse aprillis, kui OÜ Koduinfo tutvustas seda ehitusmessil.
"Messil oli huvi küllaltki suur. Aga nagu uue asjaga ikka, on inimestel sellegagi seoses palju hirme," ütleb Koduinfo üks omanikest ja Durisoli-nimelise puitlaastploki maaletooja Oleg Jegelski. Durisoli puitlaastplokk sisaldab 90 protsenti puitu, kaheksa protsenti mineraalaineid ja kaks protsenti tsementi, mis toimivad sidusainetena. Pärast elementide segamist pressitakse nad vormi ja lastakse kaks nädalat seista.

Vana puumaja plastaknad ajavad elanikud omavavahel pahuksisse
Plastaknad muudavad miljööväärtusliku puumaja välimust ja ka vastupidavust.
Botaste sobitamine peokleidiga näeb sama veider välja kui miljööväärtuslikes piirkondades asuvate majade aknakompositsioonid. Ühel majal võib kõrvuti näha uusi ja vanu puitaknaid, nende sekka on miksitud igasuguse vormi ja värviga plastaknaid. Uurisime, mis on nende majade elanikel enda õigustuseks öelda ning kas nad on rahul maja üha kirjumaks muutuva ilmega.
Tallinnas Linda tänaval elab Urmas Agu abikaasa vanaisa. Et sealne ühistu plaanib kaugemas tulevikus hakata taotlema muinsuskaitse restaureerimistoetust, on Agu otsustanud aknad oma kulu ja kirjadega vahetada. Aknapaigaldusfirmas töötav mees otsustas plastraamiga akende kasuks. "Tänapäeva puitakna välimus on tihti sarnane, pole mõtet maksta topelthinda selle teadmise eest, et sul on puitaknad," selgitab ta oma valikut. Ta teab rääkida, et plastaknaid tellitakse eeslinna puitmajadele tihti samal põhjusel, miks ta ise on selle otsuse teinud. Urmas Agul pole plastakna vastu midagi, teda häirib aga see, kui ühele majale pannakse eri raamijaotuse ja värviga aknaid.

Õmble terrassile või rõdule ise varikatus
VARIKATUS
Suvel on mõnus istuda rõdul või terrassil, kui varikatus kaitseb põletava päikese eest. Kehvema ilmaga saab kuulata jutu saateks meeldivat vihmakrõbinat. Kaubandusvõrgus pakutavad akna-, rõdu- ja terrassikatted on tuntud ka markiisi nime all. Neid liigitakse korv-, liigend- ja lihtmarkiisiks. On lihtsama, aga ka keerulisema konstruktsiooniga, samuti ka elektrijõul avatavaid varikatuseid.
Lihtmarkiisi puhul on riie ülevalt kinnitatud seina külge ja alt läbib riidetunnelit metalltoru. Üle rippuv riideserv on sirgeks jäetud või siis laineliseks lõigatud. Liigendmarkiisid on mõeldud välisterrassidele ja avatud rõdudele. Neil on metallist kandesüsteem, aga puuduvad lisatoed.

Akutrell on minu sõber
Sõprus akutrelliga oli visa tekkima, see võttis aastaid, kuid kestab nüüd ilmselt igavesti.
On mehi, kes pole elu sees aku-trelli käes hoidnud ja tellivad iga kruvi keeramiseks spetsialisti, kes ei häbene naeruväärselt lihtsa töö eest ränka tunnitasu küsida. Pole siis ime, et igasugused lärmakad ja põrisevad asjad tekitavad enamikus õrnema sugupoole esindajais loomuomast pelgust. Nii jäävad tihtipeale kodus lahtiloksunud kruvid ja rippuvad ukselingid ootama aega, mil akutrelli käsitseda oskaval isikul on aega ja tahtmist neid kinni keerata. Kui aga poest tullakse uue ja praktilise mööbliesemega, siis pole naisel enamasti nii palju kannatlikkust. Tahaks ju näha, kuidas see ülejäänud asjadega passib, aga mehel on kiire tööleminekuga. Mis seal ikka, paneme nii palju kokku, kui kruvikeerajaga annab teha.

K-Rautakesko põnevaimad leiud: kivivaip, kaunis Anastassia ning kallis luksuskuut
Tondi K-Rautakeskost leiab mõndagi huvitavat, kui on aega lahtiste silmadega ringi käia.
Peaukse juures torkab kohe silma minimõõtmetes palkmaja. Sellel on veranda, kaunis viilkatus ja klaasiga aknake. "Mõtlesime kardinad kah ette panna," ütleb meile giidiks tulnud teenindusjuht Kadri Malmi. Pole veel jõudnud. Tekib loogiline küsimus, mida koer nende kardinatega peale hakkab. "Aga ilus oleks ju," leiab Malmi. Luksusliku koerakuudi eest peaks koeraomanik välja käima ligi 4000 krooni.
Kivireljeef seinale
Poeväravate juures tervitab ostlejat valgusmeri - lühtreid on rohkem kui küllaga. Malmi selgitab, et teistest sarnastest ehituspoodidest eristab K-Rautakeskot disainvalgustite valik. "Eestlane jõuab maksta küll," arvab teenindusjuht. Särava ja pilkupüüdva sisekujundusdetaili eest tuleb maksta pisut alla 7000 krooni. Disainvalgusti Anastas-sia eest üsna hea hind.

Ventilatsioonilõõrides leidub õllepudeleid
Et ventilatsioonitorudest ei saaks pisikupesa, tuleb iga viie aasta tagant neid puhastada.
Suured klaasitükid, ajalehenutsakud, õllepudel, suitsukonid, needid - see pole loetelu prügikasti sisust, vaid vaatepilt, mis avanes üheksakorruselise kivimaja ventilatsiooniavast, kui ventilatsiooniresti paotati. Elanikud kurtsid vähese õhu liikumise üle köögis, mille põhjust tuli selgitama ventilatsioonipuhastusega tegelev firma.
Vaatepilt aastakümneid avamata ventilatsioonikanalist oli jahmatav, ent kaebuste põhjustaja selgus hetkega.
Eramute ja kortermajade ventilatsioonisüsteemide ja kanalite puhastamisega on tegeldud üle maailma juba rohkem kui veerand sajandit. Eestisse jõudis selline puhastusteenus alles kolme aasta eest.
Ventilatsioonipuhastusega tegeleva OÜ Pikseratsu tegevjuhi Peeter Änilase sõnul on suhtumine ventilatsioonipuhastusse Eestis drastiliselt muutunud. Kui varem valitses umbusk ja soov raha kokku hoida, siis nüüd ei lase kuhjuvad puhta õhu probleemid enam puhastamisvajaduse ees silmi sulgeda.

Aegumatu Rootsi klaas ja tundmatute disainerite kummalised ideed
Eesti Päevaleht jätkab oma disainituuri. Seekord on sihikule võetud põnevad ja üllatuste-rohked disainipoekesed Rootsi sadamalinnas Göteborgis.
Rootsi suuruselt teisel linnal Göteborgil on nii oma elanikele kui ka külalistele nii mõndagi pakkuda. Varem pelgalt tööstuslinnana tuntud Göteborgist on saanud kihav linn täis kultuuri ja kunsti. Ka suur osa disainipoode on koondunud sellesse sadamalinna. EPL Disain jalutas mööda tähtsamaid poetänavaid ning kiikas sisse põnevamatesse disainipoodidesse.
DesignTorget
Vallgatan 14
www.designtorget.se
Vallgatani linnaosas asuv DesignTorget on koht, kus noored disainerid saavad võimaluse oma toodangut tutvustada. Pood on täis kirevat ja põnevat veel tundmatute tegijate disainividinaid. Päevalehe lemmikleid on Banana Guard ehk banaanikaitsja. 90 rootsi krooni eest on võimalik osta endale kollane, punane, sinine või roheline banaanikaitsja. DesignTorget on hindamatu väärtusega paik inimestele, kes hindavad teistsuguseid asju ja värskeid disainiideid.

Sisearhitekt tegi lõputööks Tarmo Luisu juhendamisel omapärase valgusallika
Kui oma peas välja mõeldud vorme poodidest ei leia, tuleb need ise valmis teha.
Omaloodud firmas OÜ Stuudio La sisearhitektina tegutsev Loreida Hein (26) lõpetas Eesti kunstiakadeemia 2002. aastal. Valgusti saigi välja mõeldud EKA sisearhitektuuri diplomitööks. "Tundsin tungivat vajadust end valgustidisaini teemaga lähemalt kurssi viia. Mulle tundus liiga sageli, et pärast seda, kui olin ideaalse vormi enda peas välja mõelnud, ma kaubandusvõr-gust sellele vastavat mudelit ei leia," räägib Hein.
Ta lisab, et lihtsam on asi lasta teha eritellimusel, mis on mööbli puhulgi üsna tüüpiline. "Päris valmis sai väljamõeldud sarjast kaks prototüüpi - lae- ja põrandavalgusti. Innovaatiline rippvalgusti jäi tehnilistel põh-justel tegemata, sest disainer ei leidnud sobivat fiksaatoriga hinge. Loomulik lahendus oleks see olnud lasta inseneril konstrueerida ja eritellimusena toota. Nii palju aega ja raha mul aga polnud," tõdeb Hein.

Puidu kasutamise võimalused
2007. aasta kevadel Milano rahvusvahelisel mööblimessil (Salone Internazionale del Mobile) esitletud arhitekt Shigeru Bani projekteeritud Arteki paviljon toodi Helsingisse. Paviljoniga võib tutvuda disainimuuseumi ja Soome arhitektuurimuuseumi vahelisel alal. Paviljon on avatud kuni 23. septembrini iga päev kella 11-18. Näitus tutvustab puidu kasutamise võimalusi nii arhitektuuris kui ka disainis.

Taanlaste lood Ateneumis
Ateneumi sügishooaja peanäitus tutvustab Taani kunsti 19. sajandi algusest kuni sajandi lõpuni. Maalidel on kujutatud Itaalia ja Taani maastikud, argitoimetused, pered ja kunstnikud. Taani tuntumatest kunstnikest esitletakse näitusel selliseid kuldajastu meistreid nagu C. W. Eckersberg, Christen Kobke, Constantin Hansen ja P. C. Skovgaard ning sajandi lõpus tegutsenud kunstnikest Vilhelm Hammeshoid ja L. A. Ringi.
Näitus esitleb ka laevnik H. B. Tobiensi 19. sajandi Taani kunsti kogu, mis kingiti Ateneumi muuseumile 1953. aastal. Enamik näituse töödest on laenatud Kopenhaageni Statens Museum fo Kunstist. Väljas on ka tööd Stockholmi rahvusmuuseumi kogudest ning erakogudest. Näitus avatakse 28. septembril.

Fatboy® toob sügise moetoonid ka sinu sisekujundusse
Fatboy® kott-toolid püüavad pilku julge värvigamma ja fantaasiaküllusega.
Selle sügise mahlakad moevärvid jõuavad Fatboy® kott-toolide ja tumbadena ka sisekujundusse. Rõõmsates värvitoonides kott-toolid mõjuvad lähenevas sügises muretult ja mõnusalt.
Peamiselt kott-toole pakkuv Hollandi mööblitootja Fatboy® püüab pilku julge värvigamma ja fantaasiaküllusega. Tootevalikus on lisaks stiilitundlikele täiskasvanutele mõeldud ka lastele ja tähelepanuta ei jää lemmikloomadki. 1970-ndate eksperimentaalsele disainile toetuvaid tooteid on täiustatud tänapäevaste materjalidega, mistõttu on kott-toolide kulumis- ja määrdumiskindlaks töödeldud nailonist pind nahasõbralik ning niiske lapiga hõlpsasti puhastatav. Kotid on täidetud keskkonnasõbralike polüstüreenikuulikestega.

GROOVY on moeteadliku kodusisustaja maiuspala
Nüüd saad ise kokku panna oma vajadustele vastava diivani või pehme mööbli.
Kenneth Banelindi disainitud diivaniseeria GROOVY on suurepärane valik noorusliku ja moeteadliku inimese koju.
Tooteseeria koosneb mitmesugustest detailidest, võimaldades kliendil kokku panna just oma vajadustele vastava diivani või pehme mööbli komplekti. Seeriasse kuuluvad 70 ja 90 cm laiused tugitoolid, 140, 210, 180 ja 270 cm laiused diivanid ning nurga- ja puhkeosa, mida saab diivanitega kombineerida. Käetugesid saab olenevalt maitse-eelistustest lisada või ära jätta.
Diivani eripära seisneb õhukeses istmepadjas, madalas seljaosas ning efektses kroomjalas. Vormilt minimalistliku diivani istmeosa pehmuse tagab vedruplokk. Vastavalt soovile saab juurde tellida ka kolmest või viiest dekoratiivpadjast koosnevaid komplekte.

Itaallaste köögid on kodu pärlid
Kuulsa Itaalia köögitootja Veneta Cucine'i looming jõudis nüüd Tallinna kesklinna.
Tänu silmatorkavale disainile, kõrgele kvaliteedile ning funktsionaalsusele on Itaalia suuruselt teine köögitootja Veneta Cucine suure tunnustuse võitnud kogu maailmas. Nüüd pole itaallaste loominguga tutvumiseks vaja minna kaugemale kui Tallinna kesklinna, sest uudisena eksponeerib (ja müüb) siinne sisustussalong OMAruum hetkel kuut tipptasemel kööki.
OYSTER - Veneta Cucine'i uusima mudeli puhul on pandud suurt rõhku glamuurile. Kööki iseloomustavad peamiselt suured käepidemeteta pinnad ning mitmed erinevad funktsionaalsed lahendusvõimalused. Köök sobib eelkõige suuremasse ruumi.
LIBERA - tavapärasest natuke erinev köök. Selle omanäolisus väljendub köögisaare osas, mida saab kasutada nii eraldiseisva osana väikeses köögis kui ka ühe osana tervikust suuremas köögis. Metallkarkass, uste metallraamid ja saare ümarad nurgad lisavad köögile veelgi eksklusiivsust.

Tavalise valge WC-poti asemel võib oma tualetti või vannituba ehtida ka disainpotiga
Vigurite ning kiiksuga klosett aitab esile tuua omaniku head stiilitunnetust.
Sisearhitekt Ines Haagi sõnul võib põnevate lahenduste ja disainiga "möllata" igal pool, kuid sanitaarruumid peavad olema eelkõige kasutajasõbralikud ning täitma oma põhivajadust.
"WC-pottide disain - nagu ka ülejäänud disain - liigub pidevalt lihtsuse suunas: lihtne joon, head proportsioonid jne. Tihti lisatakse asjale veel mingi vallatu kiiks, mis tugevdab eseme iseloomu ning rõhutab omapära. Sama kehtib ka valamute ning segistite puhul. Loomulikult võib interjöörilahenduses julgelt mängida ka viimistluse ja värvitoonidega. Kõik ei pea alati olema traditsiooniliselt valge ega keraamilised plaadid tingimata värvilised," räägib Haak.
Interjöör võiks jutustada oma lugu. Et anda interjöörile aktsenti, võib kasutada ka klosette, mis pole otseselt koju mõeldud. Nii võiks koju tee leida hoopis ühiskäidavatesse ruumidesse mõeldud vandaalikindlamad potid. Olgu need siis kas või roostevabast terasest.

JAANO-MARTIN OTS: Mantlipärija - kasiinoreklaam reklaamipauside vahel
Mantlipärija on lausreklaam reklaamipauside vahel, millest võidab eelkõige üks konkreetne ettevõte, kirjutab internetireklaamispetsialist Jaano-Martin Ots oma blogis.
Vaatasin telesõud mantli pärandamisest. Ootused olid üles köetud, sest eelreklaamilt polnud kokku hoitud. Saade ise - tähistamata lausreklaam reklaamipauside vahel - oli ka päris OK.
Napi eelarve oludes oli hea montaažiga saavutatud telepilt, mis ei jää sugugi alla CSI või LasVegase eriefektide tulevärgile. Nojah, mõnevõrra ehk. Aga sellest ei saa tavaline vaataja aru. Arvutigraafika teeb imet.
Geniaalne. Kasiinoreklaami keelu tingimustes hoida üks mängupõrgu prime-times tund aega ekraanil, selle idee väljamõtleja on rohkem väärt kui miljonikroonine aastapalk. Loodetavalt tema selle töökoha Karu juures ka saab.

ANDRIS PIEBALGS: Tarbija kasu energiaturu avanemisest
Sel kolmapäeval esitletud Euroopa Komisjoni ettepanekud energiaturu reformikava õiguslike meetmete osas peavad silmas eelkõige tarbijate huve - nii ettevõtete kui ka kodanike heaolu.
Seetõttu on igati loogiline küsida, kas Euroopa energiaturu avanemine ikka toimub kodanike huvides. Minu artikli eesmärgiks ongi selgitada, kuidas.
Esimene eelis, mida kodanikud seoses avatud turuga kogevad, paikneb sügaval demokraatia südames. Teisisõnu tähendab see vabadust. Hästi toimiv turg, kus ka uustulnukatel on võimalik energiaalaseid teenuseid pakkuda, tähendab tarbijale senisest suuremat valikuvabadust.
Alates 1. juulist 2007 on Euroopa Liidu kodanikel seaduslik õigus osta energiaalast teenust vabalt valitud ettevõttelt. Seda õigust kasutavad juba mitme Euroopa riigi kodanikud. Teistes Euroopa riikides, kus turg pole veel täielikult avatud, kehtib see vaid formaalselt.

EIKI BERG: Milleks meile idapiir ja ilma lepinguta? 
Üle poole Aafrika riikidest on iseseisvumise järel kokku puutunud piirivaidlustega.
Viimase kahekümne aasta jooksul on piiride pärast sõditud Lähis-Idas (Iraagi-Iraani konflikt) ja Lõuna-Ameerikas (Peruu-Ecuadori konflikt). Praeguseni on lahendamata Jaapani ja Venemaa vaidlus nelja Kuriili saare staatuse üle. Kui Iisrael rajab okupeeritud Läänekaldale kohati viie meetri kõrgust betoonmüüri, eraldamaks sel moel terrorismihirmus juudi asualad Palestiina omadest, siis Schengeni leppega ühinenud Euroopa riikidel puudub piirikontroll sootuks.
Eesti paikneb mõtteliselt avatuse ja suletuse vahel - me liitume Schengeni ühise viisaruumiga, kuid meil on õiguslikult lahendamata piiriprobleem Venemaaga. Tekib küsimus: miks? Kaldun siinkohal arvama, et väljakujunenud poliitilised stambid ühe poole tahtest ja teise tahtmatusest ei võimalda tungida piiritlemise sisusse. Miks üldse piirid tekivad, võimenduvad või hajuvad, tuleneb neile omistatud ootustest ja tähendustest. Nende juriidiline külg lisab vaid kindlustunnet, et sisulised asjad toimiksid vastavalt kokkulepitud tingimustele. Mõni näide siinkohal.

Välkintervjuu - NordStream: "Toru tuleb niikuinii" 
Nord Streami pressiesindaja Jens Müller, kuidas hindate Eesti valitsuse otsust mitte lubada oma majandusvööndis korraldada gaasijuhtme keskkonnauuringuid?
Keskkonna seisukohalt on see kahjulik. Me esitasime Eesti valitsusele taotluse rahvusvahelise konsultatsiooniprotsessi raames. Soome palus meil uurida, kas gaasitoru oleks võimalik Soome lahe lõunapoolses osas ehitada keskkonnasõbralikumalt. Seda me teha tahtsime, kuid nüüd pole see võimalik.
Mida tähendab see gaasijuhtme ehitusele?
See tähendab, et järgime seni plaanitud kurssi.
Läbi Soome majandusvööndi?
Jah.
Aga Soome ütles, et tema majandusvööndis ei ole keskkonnatingimused piisavalt head.

ANDRES EILART: Lageraie meie metsas
Ma olen fanaatiline seenelkäija. Olin harjunud igal aastal ühes kindlas metsas käima. Sel aastal mulle tuttaval kohal enam metsa polnud.
Maast turritasid välja mõned juurikad ja nende vahel oli kopp tuustinud, et mingi asumi jaoks kanalisatsioonitorusid vedada. See mets ei olnud päris kindlasti küps. Põllu peal seisis veel üks eksinud seeneline, korv abitult käes ripakil.
Seeni ei leidnud ma enam ka kõrvale jäävast metsatukast, sest mets on terviklik ökosüsteem, kus mõju ulatub sellest konkreetsest kahjustunud platsist kaugemale. Umbes nagu korallide puhul, kus ühe vigastumise korral surevad kõik ka naabrid välja.
Ma ei tea, kelle mets ja maa too konkreetselt oli, aga analoogset olukorda näeme varsti riigimetsas küll ja veel. Seda juhul, kui metsatööstuse surve vilja kannab ja riigimetsas senisest kaks korda rohkem raiuma hakatakse.

REPLIIK: Sõltumatu kohuke? 
Kommiärimehena tuntuks saanud Oliver Kruuda on mõistnud: poliitikutele lähedal seisva isikuna on kinnisvaraäri ja meediaga sehkendamine tema jaoks tulusam kui magusa-
äri. Eile teatas ta otsusest müüa AS-i Kalev ja AS-i Rubla toiduainetööstusettevõtted investeerimisfirmale Alta Capital Partners.
Jah, nii mõnedki põhimõttelised inimesed, kes pärast
K-kohukese afääri kuulutasid, et loobuvad Kalevi šokolaadist, võivad nüüd rahuliku südamega süüa sõnu ja kodumaiseid komme. Rahvusvahelisele investeerimisfirmale kuuluva toiduainetööstuse toodetud kohuke ja šokolaad on kindlasti poliitiliselt sõltumatum. Kuid ometi annab tehing - olgugi et seda on juba rünnanud finantsinspektsioon - ilmselt nii mõnelegi alust muretsemiseks. Kas ei ole ohtu, et selle võib peagi omandada järjekordne investor ning lõpuks jääb vana head Kalevit meenutama vaid kaubamärk, kui sedagi?

JUHTKIRI: Vähiravi nõiaring
Vähihaige naine kirjeldas Eesti Päevalehele, kuidas keemiaravile pääsemine võib onkoloogiakeskuses võtta viis tundi. Elav järjekord kulgeb ooteruumist aeglaselt analüüse andma, sealt uuesti ooteruumi, siis arsti juurde, ooteruumi ja lõppeks ka protseduurituppa tilgutite alla.
Ravi vajajate arv on pidevalt suurenenud. Vähki haigestub Eestis ligi 6000 ja sureb 3500 inimest aastas ning raske haigusega tegelevad arstid ja õed teevad imetlusväärset tööd. Kuivõrd patsientidele pakutakse järjest rohkem eri ravivõimalusi, siis on pikenenud ka ühe inimese raviaeg. Edukam ravi tähendab nii rohkem ellujäänuid kui ka suuremat korduvkülastuste arvu, mis kõik viib meedikute suurema töökoormuseni.

EURES: eestlaste välismaale tööleminekusoov on vaibumas
Tööturuameti Euroopa töövahenduse võrgustiku EURES juhtivspetsialist Marta Traksi sõnul on Eesti elanike huvi minna välismaale tööle on võrreldes paari aasta taguse ajaga vaibumas.
Võrreldes aastaga 2004 ütlen kohe, et huvi ei ole enam nii suur ja see töötamine välismaal ei ole enam nii atraktiivne. Olukord Eestis on paranenud ja paljud inimesed on väärtusliku töö leidnud ka Eestis, rääkis Traks Aktuaalsele kaamera uudistele.
Peamised riigid kuhu tahetakse tööle minna on endiselt Soome, Rootsi ja Norra, populaarsust koguvad ka Inglismaa ja Iirimaa. Venekeelsed noored on enda jaoks Traksi kinnitusel avastamas ka Saksamaad.

Rullnokad kogunevad igal neljapäeval autoparklates
Igal neljapäeval toimuvad Tallinna lähiümbruses ebaseaduslikud kiirendusvõistlused, mis saavad alguse kogunemisest kaubanduskeskuste parklates.
Parklastest edasi suundub kihutamislembeliste autojuhtide seltskond mõnele Tallinna lähistel asuvale teelõigule, kus omavoliliselt sulgetaks välja valitud teelõik ja hakatakse üksteisega võidu kihutama, edastavad Seitsmesed uudised.

Dimitri Klenski võib piketeerida vaid kalmistul või pargis
Võttes arvesse kehtivaid ohuprognoose ja nädalavahetusel Toompead külastavat turistide ning linlaste hulka, ei hinnanud politsei Lossiplatsile planeeritud piketi toimumiskohta sobivaks.
"Kuna linnakantselei on tänaseks suletud, pole korraldajal enam võimalik uut avaliku koosoleku teatist linnakantseleisse esitada. Et inimene saaks oma põhiõigust siiski teostada, määras politsei esildisega koosoleku ärakeelamise asemel selle võimalikuks toimumispaigaks Sõjaväekalmistu või Vene Kultuurikeskuse pargi," edastas Põhja-Politsei oma pressiteates.
Teates lisatakse, et Klenski poolt kavandatav koosolek peab toimuma Lossiplatsile kavandatud avaliku koosoleku teatises märgitud ajal ning samas suurusjärgus.

Kohust karistas lapse hõivajat tööga
Kohus määras karistuseks üldkasuliku töö naisele, kes püüdis selle aasta alguses Viljandis Jakobsoni tänaval võõrast last ära viia.
Lõuna prokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu sõnul saatis prokurör Marja-Liina Reissaar neljapäeval kokkuleppemenetluses kohtusse 53-aastase Hurma, kes püüdis käesoleva aasta 26. jaanuaril Jakobsoni tänaval asuva toidupoe ukse juurest ära viia pooleteiseaastase lapse, kirjutab ajaleht Sakala.
Tartu Maakohus kinnitas kokkuleppe ning karistuse, milleks on 60 tundi üldkasulikku tööd.
Prokurör Reissaare sõnul oli ühiskondlikult kasulik töö sobivaim lahendus, sest vaid invaliidsuspensionist elavale isikule ei ole mõtet määrata rahalist karistust. "Nüüd saab süüdistatav määratud karistuse kanda kuue kuu jooksul pärast otsuse jõustumist talle sobilikku tööd tehes," lisas prokurör Reissaar.

Mükoloogid: seeneaeg on alles algamas
Seeneteadlaste sõnul on metsas seeneaeg alles algamas, kuna vihma on tulnud korralikult.
Mükoloog Erast Parmasto ütles Päevaleht Online'ile, et seened hakkasid tulema nii, nagu ennustatud sai. Parmasto sõnul hakkasid seened tulema just viimase nädala jooksul, kuna vihma on olnud korralikult. Ta arvas ka, et seeni tuleb ilmselt veel juurde nii kaua, kui öökülmad saabuvad.
Parmasto sõnul on seenesaak sellel aastal üle Eesti hea, kuid siiski pole see nii suur kui tõeliselt heal seeneaastal.
"Kui möödunud aastal oli seeni vaid ühel kolmandikul Eestist, siis nüüd on need ühtlaselt üle riigi levinud. Samas on ikkagi puudu riisikatest ja pilvikutest," selgitas Parmasto.
Mükoloogia emeriitprofessor Kuuno Kalamees ütles samuti Päevaleht Online'ile, et seeneaasta on alles algamas.

Ilves kandideerib Aasta eurooplaseks
Ajaleht European Voice valib igal aastal 50 Euroopa poliitilise elu mõjukaimat meest ja naist, tänavu on üheks aasta eurooplase kandidaadiks nimetatud Eesti president Toomas Hendrik Ilves.
Aasta eurooplase tiitlite võitjad selguvad 27. novembril Brüsselis, kirjutab European Voice.
Toomas Hendrik ilves kandideerib kategoorias Aasta riigimees ja tema nimetamise põhjuseks toob European Voice Ilvese kindla ja kaalutletud suhtumise Venemaasse.
Aasta riigimeheks kandideerib veel kolm inimest. Esiteks Leedu president Valdas Adamkus, kelle kandidatuuri esitamise põhjuseks nimetab ajaleht selle, et Adamkus aitas vahendada uut EL-i lepet nii, et Poola isolatsiooni ei jääks. Kandideerib ka Angela Merkel, kes on nimekirjas liikmesriikide uue leppe poole juhtimise eest. Prantsusmaa reformide teele viimise eest kandideerib Aasta riigimeheks ka Nicolas Sarkozy.

Valgevene põgenikud: Linden solvas meid
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi René Van Der Lindeni positiivne hinnang olukorrale Valgevenes hämmastas Eestis elavaid valgevenelasi, kes olid sunnitud Valgevenest Eestisse põgenema tagakiusamise tõttu.
Eestit väisanud Lindeni kohtumisel riigikogu liikmetega tuli muuhulgas käsitlusele ka olukord Valgevenes. Lindeni sõnul selles riigis probleeme ei ole ning kõik inimesed on oma eluga rahul, teatas mittetulundusühing Valgevene Uus Tee.
"Ma ei suuda seda avaldust uskuda," ütles ühingu juhatuse liige Pavel Morozau. "Valgevene kaotas Euroopa Nõukogus vaatleja staatuse juba 1997. aastal, kuna riigis röövitakse ja tapetakse opositsioonipoliitikuid ja ajakirjanikke, surutakse maha kõik vaba ajakirjanduse ilmingud ja toimuvad pidevad repressioonid kodanike suhtes. Kui Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president sellest ei tea, nagu ka Eesti kodakondsuspoliitika põhimõtetest, siis on ta äärmiselt ebakompetentne. Kui aga teab, siis on ta kahepalgelisus ennekuulmatu," lisas Morozau.

Paet: suhted Soomega on endiselt head
Välisminister Urmas Paet leiab, et Eesti ja Soome vahelised suhted on kahjustamata, hoolimata valitsuse eilsest otsusest Nord Streamile uuringuteks luba mitte anda.
Tuleb tõdeda, et Nord Stream küsis Eestilt uuringuteks luba peamiselt seetõttu, et Soome ei soovi gaasijuhet enda rannikule liialt lähedale. Põhjanaaber tegi ettepaneku gaasijuhtme nihutamiseks Eesti poole, kus merepõhi on tasasem ja võimalik oht keskkonnale väiksem.
Paeti sõnul on Eesti suhted Soomega endiselt head ning suheldakse tihedalt. Ka kinnitas ta, et Eesti otsus ei saanud Soomele ja teistele välisriikidele üllatuseks olla, sest partneritele oli otsust piisavalt põhjendatud.
"Välisministeerium teavitas võimalikust ei-otsusest oma partnereid teistest riikidest juba enne valitsuse istungipäeva ning koheselt ka pärast valitsuse tehtud otsust. Seega kõik meie partnerid olid otsusest ja selle motiividest õigeaegselt teavitatud," ütles Paet.

Narkokullerid viisid Eesti aukonsuli Argentiinas ametist
Neljapäeval vabastas välisminister Urmas Paet ametist Eesti aukonsuli Argentiinas Peet Pullisaare, sest probleemid Eesti narkokulleritega ei lasknud tal enam oma põhitööle pühenduda.
Pullisaar loobus aukonsuli ametist, kuna Argentiinas kinni peetud Eesti kodanike, sealhulgas narkokullerite probleemide lahendamisega seonduvad lisakohustused ei võimaldanud tal pühendada piisavalt aega põhitööle, teatas välisministeerium.
"Suurenenud lisakohustuste tõttu ei saa ma jätkata oma põhitööd nii, nagu olen seda teinud tänaseni," sõnas Pullisaar. "On võimatu leida oma töö jaoks aega probleemide tõttu, mida mõningate kaasmaalaste väärteod kaasa toovad," lisas ta.
Peet Pullisaar on esindanud Eestit Argentiinas Olivoses alates 1994. aastast. Eelmisel aastal tunnustas Eesti president Pullisaart Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Tartlaseks saamine tähendab tudengile tuhandete kroonide kaotamist
Tartu
Kolmandat aastat toimuv igasügisene teavitusnädal kutsub kuni 26. septembrini Tartu Kaubamajja tartlaseks registreeruma loosungiga "Kas sa tead kedagi kes teab kedagi kes pole end veel tartlaseks registreerinud?"
Märkimisväärse osa Tartu elanikkonnast moodustavad teistest linnadest pärit tudengid, kes sügisel taas Tartusse kolivad. Teavitusplakatid mitmete ühikate seintel ja sügisene kampaania jätavad mulje justkui oleksid kampaania üheks sihtgrupiks tudengid.
Samas tähendab tudengile tartlaseks registreerumine seda, et ilma tuleb jääda 400 krooni suurusest täiendavast toetusest kuus, mis on mõeldud sõidutoetuseks mittetartlasest õppurile.

Tallinki laevalt avastati laevajänes
Soome piirivalve avastas Helsingi ja Rostocki vahel sõitvalt Tallinki Superfast laevalt piletita sõitja.
Laevajänes oli peitnud end haagisesse, kirjutab STT.
Ametnike sõnul oli mees haagises viibinud mitu päeva ning vajas haiglaravi.
Mees kuulatakse täna pärastlõunal üle.

Lukas: koolikohustuslikku iga võiks tõsta 18. eluaastani
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles täna Kuku raadios kuulajate küsimustele vastates, et tema arvates tuleks kohustuslikku kooliiga tõsta 18. eluaastani.
Lukase sõnul ei ole Eestis mõtet kaaluda hetkel Venemaal arutluse all olevaid plaane kehtestada kohustuslikku keskharidust.
"Kuna meil on hea toon Venemaad üle trumbata, siis me võiksime kehtestada kohustusliku kõrghariduse," naljatas minister.
Kohustuslik keskkool ei anna Lukase arvates nomenklatuurse hariduse kui sellisena midagi. Tegelikult tuleks liikuda suunas, kus seadus ei ole vahend millegi reaalseks tagamiseks.
Haridusminister on seda meelt, et kohustuslikku kooliiga tuleb tõsta 18. eluaastani ja noori koolis hoida. Tuleks muuta üleminek ühelt haridussüsteemilt teisele võimalikult lihtsaks, mis tähendab, et õpilane võib üle minna akadeemiliselt hariduselt kutseharidusele ja vastupidi.

Nädalavahetusel tuleb nii vihma kui päikest
Ilmajaam lubab homseks vihmast ilma, kuid pühapäev peaks tulema päikseline ja järgmise nädala alguseks lubatakse juba 20 kraadi sooja.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel tuleb ööl vastu homset pilves selginemistega ilm ning kohati sajab hoovihma. Päeval sajab vihma juba paljudes kohtades. Öösel puhub lõuna- ja edelatuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-18 meetrit sekundis. Päeval puhub edelatuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti 14-16 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Sooja tuleb öösel 9-14, päeval 14-17 kraadi.
Pühapäeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm. Öösel sajab kohati hoovihma, aga päev peaks tulema kuiv ja päikseline. Puhub lääne- ja edelatuul 3-6 meetrit sekundis. Soojakraade tuleb öösel 5-11, päeval 14-17.

Kapo keelitab vene noori hoiduma Tõnismäest
Kaitsepolitsei viis sel teisipäeval Vabatahtlike Liikumise liidri Aleksandr Kotovi oma peamajja, kus ülekuulamisruumis toimunud üle tunnise vestluse käigus püüti teda veenda "kodanikukohust" täitma.
17-aastase Kotovi sõnul ootad ta kella 8 paiku Koskla peatuses trolli kui tema juurde sõitis tume maastur, kust väljus tundumatu meesterahvas, kes näitas Kotovile politseitunnistust, võttis tema käest kinni ning tõmbas autosse, kirjutab nädalaleht Den za Dnjom.
"Ma isegi ei jõudnud küsida, milles asi on, kui, saanud peaga löögi vastu autoust, lendasin autosalongi," rääkis Kotov nädalalahele.
Ta viidi Toompuiestee 3 asuvasse kapo peamajja, kus otsiti metalliotsijaga läbi, võeti ära korterivõtmed, mobiiltelefon ja koolikott. Seejärel juhtisid politseinikud Kotovi ülekuulamisruumi ning tegid teise läbiotsimise, tühjendades teismelise taskud täiesti.

Mait Klaassenist sai Maaülikooli rektorikandidaat
Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi nõukogu valis täna rektorikandidaadiks eksrektori Mait Klaasseni.
Mait Klaasseni kandidatuur pälvis Tehnikainstituudi nõukogu toetuse mitmel põhjusel - esiteks, ta on kindlalt vastu ülikoolide liitumisele ning teiseks lubas Klaassen, et reformidekeerises olnud maaülikool saab hingetõmmet, mis aitab taastada kollektiivisisest usaldust, teatas ülikool.
Tehnikainstituut peab tähtsaks sedagi, et kuigi hariduselt on Klaassen loomaarst, toetab ta tehnikahariduse edendamist. Nõukogu tõi esile ka Mait Klaasseni kogemusi mitmete organisatsioonide juhtimisel: ta on olnud rektor, minister, kutsehariduskeskuse direktor ja riigikogu liige.
Mait Klaassen on sündinud 1955 Tartus. 1978 lõpetas ta loomaarstina Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Aastail 1993-97 oli ta Eesti Põllumajandusülikooli rektor, 1997-1999 haridusminister.

Üleskutse: teatage eksitavatest kaubasiltidest
Tarbijakaitsele on laekunud kümneid teateid eksitavatest kaubasiltidest meie poodides. Kutsume Päevaleht Online'i lugejaidki edastama e-posti aadressil online@epl.ee tähelepanekuid "kakakoibade" ja "allahinnatud naiste dresside" kohta.
Teateid võib edastada ka käesoleva loo kommentaarina. Meilidele oleks soovitav lisada ka fotosid. Avaldame saadetud materjali Päevaleht Online'is.
Toome ka mõne näite laekunud kaebustest:
Keraamiline kohikann, suitsu sea kotid, koomavastane sampoon, kreekäpali tort (kreeka pähkli), Mood ja kondoom (Moet & Chandon), importnaistenahast käekindad, pähklikoore jäätis, külmutatud kakaplgad, seefiir Kapuutsinom (capuccinomaitsega sefiir), kuumsuitsu loheribi (isegi lõheribi on veider toode), elustav sampoon.

Kuressaare linnastaadionile võivad kerkida hotellid
Täna peaks Kuressaare linnavalitsuses toimuma ümarlaud, kus arutluse all on Väike-Roomassaare poolsaare tulevik. Tegemist on alaga, kus praegu asub linnastaadion.
Kuressaare linnavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni esimees Toivo Alt ütles Oma Saarele, et tänasel ümarlaual veel mingeid konkreetseid otsuseid ei langetata, lihtsalt tullakse kokku, et vahetada mõtteid selle üle, milline võiks linnastaadioni praegune ala tulevikus välja näha.
"Minu enda seisukoht antud küsimuses - seda pole me erakonnakaaslaste ringis isegi veel arutanud - oleks järgmine. Praegu seisame valiku ees, kas me soovime linnale uut, kaasaegsetele nõudmistele vastavat staadioni või lepime sellega, mis meil on - lagunev ning ajast ja arust olemasolev staadion."
Aldi sõnul oleks linnapoolne omafinantseering uue staadioni ehitamiseks umbes suurusjärgus 30 miljonit krooni: "Sellist vaba summat aga linnakassas pole praegu ega saa tõenäoliselt olema ka lähitulevikus, sest raha on vaja ju ka teede korrashoiuks, lasteaedade remondiks ning paljuks muuks," rääkis ta.

Lavrov kutsub Eestit üles gaasitrassi mitte politiseerima
Venemaa välisminister Sergei Lavrov kutsus peale eilset valitsuse otsust vastata Nord Streami uuringuloa taotlusele eitavalt, Eestit üles vältima gaasitrassi politiseerimist.
Lavrov rääkis Vene uudistekanalile Vesti24, et kutsub Eestit üles projektiga ühinema ning mitte keelduma poliitilistel põhjustel, kirjutab Thompson Financial.
Välisminister lisas, et ta ei ole kindel, kas Eesti valitsus on langetanud uurimiste peatamise suhtes lõpliku otsuse.
Valitsus otsustas eile ühehäälselt lükata tagasi Saksa-Vene gaasijuhet rajava Nord Stream AG taotluse teha Eesti majandusvööndis uuringuid, põhjendades seda Eesti suveräänsusega territoriaalmeres ja riiklike huvidega Eesti majandusvööndis.
Nord Streami pressiesindaja Jens Müller märkis Eesti Päevalehele antud usutluses, et Eesti keeldumine projekti ei peata ning Venemaad ja Saksamaad ühendav gaasitoru ehitatakse merepõhja kindlasti.

Eesti arstid kirjutavad soomlastele endiselt kahtlaseid retsepte
Eesti arstid kirjutavad soomlastele endiselt kontrollimatult retsepte, Soome meedia teatel saab need kätte ilma tervisekontrolli ja diagnoosita.
Soome väljaanne Mediuutiset käis Tallinnas eksperimenti tegemas ning suutis paari tunni jooksul Eesti arstidelt neli retsepti kätte saada. Hangitud retseptide alusel saadi apteegist kesknärvisüsteemi stimuleerivaid ravimeid.
Ükski arst ei teinud enne retsepti kirjutamist ühtegi analüüsi ega küsinud ka ühtegi küsimust. Samuti ei kirjutatud välja kohustuslikku patsiendikaarti.
Tervishoiuameti järelvalveosakonna juhataja Peeter Mardna ütles Soome väljaandele, et sajast eraarstist umbes pooled teenivad raha retseptide kirjutamisega. Klientideks on Mardna sõnul peamiselt noored soomlased.
Sotsiaalministeeriumist täpsustati Päevaleht Online'ile, et Mardna sõnul on resteptiäriga tegelevaid arste siiski vaid mõni, mitte poolsada nagu Soome meedia väidab.

Kruuda kavatseb luua Eestile keskenduva uudisteportaali
Suurärimees Oliver Kruuda sõnul oli Eesti meediasse jäänud tühimik, mida tema online uudisteportaalil lihtne täita on.
"See Eesti asi läheb mulle korda, sellest on sammud meedia arendamise suunas ka tingitud," rääkis Kruuda intervjuus ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Kommivabriku "Kalev" müügist pärineva tulu soovib Kruuda investeerida just meediaäri arendusse, vahendab ETV24.
Online uudisteportaali eripäraks on Kruuda hinnangul see, et keskendutakse Eesti uudistele ja objektiivsusele.
"Kindlasti ei hakka me pealkirjadega lugejaid meelitama," rääkis Kruuda.
Seoses Kalevi müügiga soovitas Kruuda kaalujälgijatele järgnevat: "müüge omale armsaid asju maha! Viimase paari päeva jooksul olen kaotanud kaalust mitu kilo."

Prostitutsiooni vahendamises süüdimõistetu avas Tartus uue striptiisiklubi
Vähem kui aasta tagasi Tartu maakohtus prostituutide vahendamises süüdi mõistetud Juri Jerjomin avas linnavalitsuse loal Laial tänaval striptiisiklubi.
"Kõik peavad aru saama, et uues klubis prostitutsiooni vahendamisega ei tegeleta, aga see on muidugi juba igaühe enda probleem, kas nad tahavad siia tulla või mitte," ütles Jerjomin ajalehele Tartu Ekspress.
Uut striptiisiklubi juhib Laia tänava keldris Jerjomin koos oma abikaasa Olga Opperiga, kelle sõnul on äsja avatud koht Excellent mõeldud soliidsetele inimestele. "See on neile, kes soovivad argielust puhata ja mõtteid mujale viia. Vanematel inimestel on Tartus väga vähe kohti, kus käia ja rahulikult lõõgastuda," lisas ta.

Eesti riik loob kaks eraldi õhupäästeüksust
Siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi jäärapäisus on tekitamas olukorda, kus lisaks piirivalve lennusalgale loob kaitseministeerium omale eraldi õhupäästeüksuse, mis hakkab täitma lennusalgaga sarnaseid ülesandeid.
Mullu kirjutati tollase kaitseministri Jürgen Ligi eestvedamisel koalitsioonileppesse punkt, mis nägi ette õhupäästeteenistuse loomise õhuväe alluvuses, kirjutab Postimees.
Et õhuväele päästeüksust luua, tekkis Ligi juhitud kaitseministeeriumis plaan ühendada õhuväega siseministeeriumi haldusalas olev piirivalve lennusalk, kuid see plaan kukkus eelmise siseministri Kalle Laaneti vastuseisu tõttu läbi.
Siseminister Jüri Pihl teatas pressiesindaja vahendusel, et ei soovi õhupääste temaatikat puudutada enne, kui on kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksooga ning koostööleppe sisus pole kokku lepitud.
Aaviksoo ei soovinud teemat kommenteerida, kuid kinnitas, et sisuliselt toimub kahe eri õhupäästesüsteemi loomine. Samas rõhutas ta jätkuvat soovi ühendada õhuvägi ja lennusalk.

Jõhvi on hädas tänavatel laamendajatega
Septembris on Jõhvis sagenenud tänavatel laamendamine ja rüüstamine, vallavalitsus palub kodanike abi kurikaelte leidmisel.
Läinud nädalavahetusel taoti puruks kõik valgusreklaamid, valgustid ja bussiootepaviljonid Narva maanteel kohtumajast kuni Konsumi poeni, sageli lõhutakse kontserdimaja ja selle lähiümbruse valgusteid ning liiklusmärke, tihti on purustatud Tammiku aleviku sissesõidul asuvad valgustid, kirjutab Põhjrarannik.
"Iga sellise rüüsteretke taastamine läheb maksma paarkümmend tuhat krooni," ütles Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar.
Kui Narva maanteel lõhuti eravara, siis muudel juhtudel tuleb korra taastamisel maksta valla rahakotist.Vallavanem ütles, et lõhkumised on nii sagedaseks muutunud, et vald palub inimeste abi laamendajate leidmisel.

Autojuht jättis vigastatud kaaslase avariipaigale
Tartumaal Ülenurme vallas, Tõrvandi - Lemmatsi tee 2. kilomeetril, toimus eile õhtul liiklusõnnetus, kus sõitis teelt välja kraavi sõiduauto BMW 520.
Juht põgenes sündmuskohalt, tema isik selgitamisel.
Kaassõitja 1973. aastal sündinud Merilin toimetati vigastustega TÜ Kliinikumi.

Online intervjuu: lugejate küsimustele vastas välisminister Urmas Paet
Täna kella kolmest viieni vastas Päevaleht Online'i lugejate küsimustele välisminister Urmas Paet.
Loe välisministri vastuseid kommentaariumist!
Ministri CV
Sünniaeg ja -koht: 20. aprill 1974, Tallinn
Haridus
1996 Tartu Ülikool, magistriõpingud politoloogias
1996 Tartu Ülikool, politoloogia
Täiendharidus
1996 Oslo Ülikool
Teenistuskäik
04.2005 - välisminister
04.2003 - 04.2005 kultuuriminister
11.1999 - 04.2003 Nõmme linnaosa vanem
09.1999 - 11.1999 Reformierakond, nõunik
10.1998 - 09.1999 AS Postimees, uudistetoimetus, vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik

Saaremaa lastega pered saavad tasuta loomi
Euromaja ja Taluliidu projekti "Saaremaa majanduse edendamine" raames on saarlastele kingitud lambaid, lehmi ja mesilasi.
"Käesoleval aastal on projektitegevus jõudnud sinnamaale, et osalevad pered annavad oma loomade järglasi edasi uutele peredele," teavitas Triin Laaneväli Euromajast, kirjutab Oma Saar.
Ettevõtmine, mida rahastavad Ameerika ja Iiri heategevusorganisatsioonid Heifer Project International ja Bothar, käivitati Eestis kõigepealt Saaremaal, kus seitse peret on saanud kokku 70 lammast, kuus peret igaüks lehma ja seitsmesse majapidamisse on jõudnud kokku 21 mesilasperet.

Eestisisest parvlaevaliiklust toetatakse 152 miljoniga
Valitsuse heakskiidu saanud 2008. aasta riigieelarve projektis on tuleval aastal kolme parvlaevaliini käigushoidmise toetuseks ette nähtud 152 miljonit krooni.
Sel aastal kulub dotatsiooniks eelmise aasta 100 miljoni (Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa liinile) krooni asemel 140 miljonit (lisandunud Sõru-Triigi liin), kirjutab Meie Maa.
Sellest aastast kehtib saartevahelise laevaliikluse doteerimisel uus süsteem, mille kohaselt arvestatakse Väinamere Liinid OÜ-le makstava dotatsiooni määramisel piletitulu, kütuse-, tööjõukulu ja tarbijahinnaindeksi muutumist.
Samas sõltub riigi makstava dotatsiooni suurus otseselt piletite müügist ja nende hinnast, sest mida rohkem teenib Väinamere Liinid piletitulu, seda vähem maksab dotatsiooni riik.

Piirivalve hangib saartele uue kaatri
Siseministeerium soetab piirivalvele 10 miljoni krooni eest multifunktsionaalse patrullkaatri, mille tegevuspiirkonnaks saab peamiselt Saare- ja Hiiumaa ümbrus.
Kaatri ostmise eesmärk on inimeste otsimine ja päästmine merel, reostuste avastamine ning võimaliku illegaalse migratsiooni tõkestamine, kirjutab Meie Maa.

Teadlased püüavad haruldasi taimi katseklaasides uuele elule tuua
Praegu on veel ebaselge, kuidas katseklaasis sündinud taimi loodusesse kasvama viia.
Eesti maaviljeluse instituudi (EMI) teadurid on asunud esimese omataolise projekti käigus uurima, kas meie looduses kadumisohus olevaid taimi on võimalik labori katseklaasides paljundada ning ka loodusesse istutada. Katsete õnnestumise korral pääseksid hävimisohust kõik taimeharuldused.
EMI taimebiotehnoloogia uurimiskeskuse juhataja Katrin Kotkase sõnul on esialgu luubi alla võetud teise kaitsekategooria alused, orhideede hulka kuuluvad balti sõrmkäpad. "Uurimustöö eesmärk on välja selgitada, mis meetoditega on võimalik looduslikke käpalisi kõige efektiivsemalt ja taimede looduslikke populatsioone kahjustamata säilitada ja ka paljundada," rääkis Kotkas juba kaks aastat tagasi alanud ainulaadsest pilootprojektist, mille vastu on huvi tundnud nii orhideede kasvatajad kui ka looduskaitsjad. "Kartulisortide säilitamise ja paljundamisega on meil kogemused olemas, nüüd tuleb uurida, kas samamoodi saab ka kaitsealuste taimedega teha."

Saartele sõitmine läheb poole kallimaks
Majandusministeerium pani kokku ja saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis näeb ette mandri ja saarte vahelistel parvalaevaliinidel pea kõigi autokategooriate üleveohinna järsku tõusu.
2008. aasta algusesse plaanitud hinnatõus puudutab eelkõige sõiduautosid, mille üleveo hind tõuseb poole võrra.
Busside üleveohinna muutus on väiksem. Reisijapileti hinnad jäävad seni kehtivate suviste hindadega samale tasemele.
Hiiumaa ja Saaremaa vahelisel Sõru-Triigi liinil kehtestatakse samad üleveo hinnad nagu Kuivastu-Virtsu liinil, mistõttu tõusevad hinnad sellel liinil teistest rohkem.
Hinnatõus puudutab ka kaubavedusid - kallineb ka näiteks poolhaagisega veoki ülevedu.

Väljasuremisohus harivesilike päästmiseks puhastatakse sadu umbe kasvanud tiike
Esimeste tiikide puhastamise järel usuvad teadlased, et liiki on võimalik päästa.
Üleeuroopalise tähtsusega harivesilikele taastavad kahepaiksete kaitsjad tänavu 40 väiksemat kudemisveekogu, et kindlustada selle ohustatud liigi püsimajäämine meie looduses.
Euroopa Liidu LIFE-Looduse programmi ja keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatavat projekti vedava Voldemar Rannapi sõnul taastatakse harivesilike paljunemiseks olulisi veesilmasid Põlva-, Valga- ja Võrumaal. Peaasjalikult vaid nendes maakondades leidubki veel elujõulisi harivesiliku populatsioone.
"Selles piirkonnas on pea iga talu juures traditsiooniliselt mitu tiiki, kus harivesilikud kevadeti kudemas käivad," rääkis Rannap.
"Praeguseks on aga enamik nendest kas umbe ning võssa kasvanud või siis on neisse vesilike vastsetest toituvad kalad sisse toodud."

Valitsus lükkas uuringutaotluse tagasi
Nord Stream lubab Saksa-Vene gaasijuhtme ehitada Lääne-merre igal juhul.
Valitsus otsustas eile ühehäälselt lükata tagasi Saksa-Vene gaasijuhet rajava Nord Stream AG taotluse teha Eesti majandusvööndis uuringuid, põhjendades seda Eesti suveräänsusega territoriaalmeres ja riiklike huvidega Eesti majandusvööndis. Torujuhtme ehitaja ütles eile Eesti Päevalehele, et Eesti keeldumine projekti põhja ei lase.
Eesti eitav seisukoht lähtub majandusvööndiseaduse punktidest, mis võimaldavad uurimisest keelduda. Nord Stream kavandab puurimisi mandrilaval, uurimistööd võivad anda infot Eesti loodusvarade kohta ning osaliselt võib uuringuala hõlmata Eesti territoriaalvett.
Veel nädala eest koalitsioonis vastakaid arvamusi tekitanud küsimuse otsustas valitsus eile kiirkorras. "Tänasel kabineti nõupidamisel ma küsisin ministrite käest, kas kellelgi on "ei" ütlemisele midagi vastu kosta. Neil ei olnud ja sellega oligi otsus langetatud. Mingit debatti meil täna ei olnud," ütles peaminister Andrus Ansip eile pärast istungit.

Natsilembuses kahtlustatav Teinonen lubab ära kolida
Pärast kriminaaluurimise lõppu lubab Risto Teinonen Hispaaniasse kolida.
Ligi kaks aastat kaitsepolitsei huviorbiidis olnud Risto Teinonen lubab nii kiiresti kui võimalik maha müüa oma kinnisvara, lõpetada õpingud Tartu ülikoolis, pakkida oma asjad ja kolida Eestist Hispaaniasse.
"Hispaanias elab juba aastaid minu ema, kes jääb aasta-aastalt vanemaks ja vajab minu abi," selgitas Teinonen. Esialgu ei saa aga Teinonen ei ühegi reisibüroo ega lennufirma kaudu lennukipileteid osta, sest pooleli olev kriminaalmenetlus ei võimalda tal ilma prokuröri loata riigist lahkuda.
"Kuna mulle tundub, et Eesti riik soovib, et ma ära koliks, siis mina ei taha riigile halba. Muidu mulle väikesed rahvusriigid meeldivad," selgitas Teinonen.

Miljonitehing: Kalev müüdud - jumal tänatud, kõik murest lahti
Kas Kalev jääb börsifirmaks või pärast aktsiate kokkuostu lahkub börsilt?
Suurärimees Oliver Kruuda üllatas eile teatega, et müüb kõik Kalevi ning Tere toiduainetööstusettevõtted Indrek Rahumaa juhitavale investeerimisfirmale Alta Capital Partners. Tegemist on Läti Vabariigis registreeritud firmaga.
Pärast eilset otsust on selge, et Kalevi tulevik on meedia ja kinnisvara. Toiduainetööstuse osa minek Alta Capitali kontrolli alla annab tegelikult märku, et müüdud ettevõtteid hakatakse juhtima professionaalselt. Milline saab olema aga nende tulevik Alta väärtusketis, on täiesti ennustamatu. See sõltub suuresti Alta omanduses olevate teiste firmade ja Kalevi kontserni ettevõtete sünergiast.
Kui arvestada, et juba pikka aega pidasid investorid Kalevi aktsiat rohkem rämpsaktsiate hulka kuuluvaks, sest juhatuse otsused ja tegevus ettevõtte arendamisel ei olnud arusaadav ega läbinähtav, siis hindavad paljud eksperdid ja aktsionärid tehingut positiivselt. Alta Capitali ostusoovist saab aru: neile tekib toiduainetööstuse kett läbi Baltikumi Poolani välja, Leedu esialgu välja arvatud. Tegelikult tegi Indrek Rahumaa ühe käiguga seda, mis oleks Oliver Kruudal nõudnud mitut käiku ja aastaid.

Vähihaigetel kulub ravijärjekordades tunde
Regionaalhaigla Hiiu korpusel käib üha kasvav patsientide hulk üle jõu.
"Sel teisipäeval ootasin viis tundi, et saada tilguti alla," kirjeldas regionaalhaigla onkoloogiakeskuse patsient Liivi Vastra oma viimast visiiti haiglasse. "Miks me peame ootama elavas järjekorras?" ei saa vähihaige naine aru haigla vastuvõtukorraldusest.
Naise jutu järgi veedab ta ühe keemiaraviprotseduuri saamiseks haiglas terve päeva. Koos sõiduga kodust Maardust võtab kõik kokku aega üheksa tundi. Haiglas algab päev analüüsidega, siis tuleb nende vastuseid oodata. Oma arsti juurde on samuti elav järjekord. Kui arstilt luba käes, suunduvad kõik patsiendid taas ühisesse järjekorda tilgutite kabineti ukse taha. "See ootamine seal on kõige pikem. Inimesed on väsimusest hallid nendes järjekordades," märkis Vastra, mõeldes veel kaugematest Eesti nurkadest kohale tulnud kurnatud patsientidele ja nende saatjatele.

Perearstid soovitavad väikelastele 500-kroonist vaktsiini
Riigi pakutav tasuta vaktsiin jääb kvaliteedilt tasulisele laste-vaktsiinile selgelt alla.
Kaheaastase poisi isa Aleksandri käest küsis arst lihtsalt ja lakooniliselt, kas ta soovib puhastamata või puhastatud vaktsiini - esimene variant on tasuta, teine maksab 500 krooni. "Ma ei hakanud pikemalt juurdlema asjaolu üle, kas maksta või mitte. Kui midagi on tasuta ja selle kohta käib väljend "puhastamata", siis kes ei sooviks oma lapsele parimat?" rääkis ta Päevalehele.
Perearsti üleriigiliselt lühinumbrilt vaktsiini kohta nõu küsides saab teada, et otsuse tasuta või tasulise vaktsiini kasutamise kohta peab iga lapsevanem ise tegema, kuid arvestada tuleks seda, et riigi pakutav preparaat ei ole nii puhas kui need, mida saab eraldi retsepti alusel osta. Vaktsiinide hinnad jäävad 300 ja 400 krooni vahele.

Audentese ülikool ei saanud luba jätkata doktoriõpet
Haridus- ja teadusministeerium ei andund Audentese ülikooli rahvusvaheliste suhete ja Euroopa uuringute doktori õppekavale positiivset hinnangut, koolile väljastati vaid ajutine aastane koolitusluba, mille jooksul tuleb üliõpilastel endale uus kõrgkool otsida.
Viimase kursuse üliõpilastel on ka võimalus aastaga õpingud lõpetada, kuid nad ei saa sellisel juhul riiklikult tunnustatud diplomit.
Õppekava on hinge vaakunud juba pikemat aega. Esimene koolitusluba väljastati 2003. aasta suvel, see kehtis kuni eelmise aasta 1. detsembrini. Alles 18. detsembril asus kool uut luba taotlema. Tollase ekspertiisi tulemus oli aga negatiivne ning tänavu märtsis keelduti ministri käskkirjaga koolitusloa väljastamisest. Mais esitas kool taas taotluse samale õppekavale koolitusloa saamiseks.

Õpetajad hindavad tulevase palgatõusu liiga väikeseks
Valitsus kiitis eile heaks 2008. aasta riigieelarve, mis on mullusest ligi veerandi võrra suurem.
Kuigi valitsus nimetas eile heakskiidetud riigieelarve puhul üheks suuremaks õnnestumiseks hariduskulude suurenemist ja õpetajate palgakasvu, ei rõõmusta see pedagooge kuigivõrd, sest palgatõus jääb siiski loodetule alla.
Riigieelarve lubab võrreldes tänavuse aastaga õpetajatele 17,5 protsendi võrra suuremat palka. Eesti õpetajate liidu juhatuse esimehe Lehte Jõemaa sõnul ei saa seda palgatõusu kuidagi piisavaks pidada, sest riigi keskmise palgani on sealt veel pikk tee minna. "Me peaksime ometi kord selleni jõudma, et nooremõpetaja palk algaks riigi keskmisest palgast," ütles ta. Keskmine brutopalk on viimastel kuudel tõusnud juba 12 000 krooni ligi, samal ajal kui nooremõpetaja praegune palk jääb pigem 8000 krooni kanti.

Kaheksane uudis: Punaste laternate rajoonist kaob kolmandik bordelle
Amsterdami politsei on otstanud hakata ohjeldama legaalset prostitutsiooniäri pealinna punaste laternate linnaosas, millest on küll saanud turismimagnet, aga kus vohab kuritegevus.
Hollandi kinnisvarafirma on sõlminud eellepingud ostmaks 18 punaste laternate rajoonis asuvat kinnistut, kus hetkel asuvad bordellid, mille kokku 51 vaateaknal poseerivad lõbutüdrukud, vahendab BBC.
Amsterdami linnavoliniku sõnul on sõlmitava tehingu hinnaks 35 miljonit dollarit.
Eelmisel novembril peatas Amsterdami linnavalitsus 33 bordelli tegevusload, kuna asutusi kahtlustati kriminaalkuritegudes nagu rahapesu ja narkokaubandus.
Bordellide omanikud vaidlustasid Hollandi kohtus Amsterdami linnavalitsuse otsuse ja kohus andis lõbumajade esindajatele õiguse.
Umbes 700 aastat vana punaste laternate rajoon on Hollandis üks peamisi turismimagneteid, kus asub ohtralt sekskauplusi, akendel poseerivad lõbutüdrukud ja kanepikohvikutes on võimalik ennast pilve tõmmata sattumata sealjuures pahuksisse seadustega.

Tapmistes süüdistatav USA turvafirma jätkab keelust hoolimata Iraagis tööd
Turvafirma Blackwater jätkas vaid viis päeva pärast 11 inimese surmaga lõppenud tulevahtust USA saatkonna heakskiidul oma tegevust Iraagis.
Hoolimata Iraagi valitsuse käsust oma tegevus lõpetada ja töötajad kodumaale saata jätkab Blackwater "piiratud" turvaülesannete täitmist Iraagis, kirjutab BBC.
Iraagi valitsus otsustas juurdluse lõppemiseni peatada turvafirma tegevuse, kuid USA suursaatkond Iraagis lubas pärast "konsulteerimist" Iraagi valitsusega turvafirmal tööd jätkata.
Saatkonna pressiesindaja kinnitusel tohib Blackwater viia läbi vaid "piiratud" turvaülesandeid väljaspool Bagdadi asuvas tugevalt kindlustatud "rohelises tsoonis."
Iraagi siseministeerium poolt iseseisvalt algatatud uurimine leidis, et Blackwateri turvatöötajad on "100 protsenti süüdi" intsidendis, mille hukkus 11 tsiviilisikut.

Tšiili annab Fujimori Peruule välja
Tšiili ülemkohus otsustas välja anda Peruule välja anda Alberto Fujimori, keda süüdistatakse inimõiguste rikkumises ja korruptsioonis.
Endine Peruu president kuulutati kodumaal tagaotsitavaks praktiliselt kohe pärast tema valitsemisaja lõppu, kuid 2005. aastal arreteeriti ta Tšiili võimude poolt, teatab BBC.
Jaapani juurtega Fujimori juhtis Peruud aastatel 1990 kuni 2000 ning seejärel lahkus Fujimori Jaapanisse, ent 2005. aastal Tšiilit külastades vahistati ta juba lennujaamas.
Fujimorit süüdistatakse 1990. aastate alguses maoistlike geriljade vastases võitluses hukkunud tsiviilisikute surmas, kuid Fujimori ise peab süüdistusi poliitilisteks.

Soome: Eesti otsus on kahetsusväärne
Soome keskkonnaministeeriumi nõunik Martti Poutanen ei kiitnud heaks Eesti valitsuse eilset otsust mitte lubada Nord Streami Eesti vetesse uurima.
"Eesti valitsuse otsus on kahetsusväärne," ütles Poutanen Helsingin Sanomat vahendusel.
Poutaneni hinnangul oli Soome võimudel piisavalt põhjust soovitada gaasijuhtme ehituseks lõunapoolset trajektoori sügavamates vetes, mis kuuluvad Eesti majandusvööndisse.
Soome peaminister Matti Vanhanen on toonitanud, et gaasijuhtme võimalik nihutamine Soome territoriaalvetest lõuna poole põhineb üksnes keskkonna-alastel aspektidel.
"Meie peame gaasijuhtme ehitust kasulikuks. Kesk-Euroopa vajab seda ühendust, kuna see suurendab Euroopa energeetilist julgeolekut," ütles Vanhanen neljapäeval Soome parlamendi ees rääkides.

Vene armees kasvab enesetappude arv
Venemaa kaitseministeeriumi teatel on Vene sõjaväes sel aastal kaheksa kuuga läinud vabasurma 11% sõdureid rohkem kui möödunud aasta samal perioodil.
Venemaaa kaitseministeeriumi andmetel on enamiku enesetappude põhjused väikesed igapäevaprobeemid, vahendab Interfaks.
Kaitseministeeriumi esindaja Viktor Buslovski nentis: "Sõdurid lähevad koju, tulevad sealt tagasi ja poovad ennast üles."

Itaalia mägiküla lambalaudast leiti maffiapealiku salapiibel
18 kuud pärast legendaarse maffiapealiku Bernardo Provenzano arreteerimist leiti mafiooso sünnikodu Corleone lähedalt lambalaudast piibel, milles on ohtralt salapäraseid märkuseid mõrvade ja kättemaksude kohta.
1968. aastal väljaantud piiblis on 1425 lehekülge, mille vahele on kleebitud hulgaliselt hariliku pliiatsiga, lapselikus käekirjas täiskritseldatud kollaseid post-it pabereid, kirjutab Le Figaro.
Teoloogide sõnul sisaldavad Vana ja Uue testamendi peatükkide sisule lisatud märkmed salakoode, millest võib välja lugeda viiteid karistustele, vabandustele, saladustele, mõrvatud inimestele ja muudele "vajalikele" kuritegudele.
Kohta, kus on kirjutatud ühest ravitsejast prohvetist, kelle vanemad pidid surema, on kirjutatud "Giuseppe". Tõenäoliselt on tegemist ühe kohtuniku 14-aastase poja Giuseppe di Matteoga, kelle isa kägistati ja kelle surnukeha valati happega üle.

ÜRO: endises idablokis puudub ligipääs haridusele
Miljonite endiste idablokimaade laste ligipääs haridusele on värske ÜRO raporti kohaselt pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist "katastroofiliselt vähenenud".
UNICEF-i andmetel saab regioonis igal aasta täisealiseks rohkem kui 14 miljonit last, kellel on minimaalne või hoopis olematu haridus.
Raportist selgub, et haridupoliitika on paljudes idablokimaades puudulik ning see viib sotsiaalse ning majandusliku kihistumiseni.
Kõige raskem on olukord Gruusias, Tadžikistanis ning Moldovas, vahendab BBC.
Suurem osa Kesk-Aasia, Ida- ning Kesk-Euroopa maadest suutis kommunistliku korra ajal saavutada seisu, kus üldharidus oli enam vähem kõigile kättesaadav.
Hoolimata üleminekust demokraatiasse, majanduskasvust ning kasvanud rahalistest kulutustest on ligipääs haridusele paljudes riikides hoopis vähenenud.

USA-s toimus jälle koolitulistamine
Delaware'is tungis püssimees osariigi ülikooli ja tulistas seal kahte tudengit.
Ühe haavata saanu elu on ohus, teise vigastused on kergemad, vahendab CNN. Püssimees avas tule öösel kell üks. Tulistamine toimus ühe ülikoolihoone lähedal.
Ülikool jättis täna loengud ära ja seni kuni politsei tulistajat otsib, ei lubata kedagi ühiselamutest välja. Delaware'i osariigi ülikooli ühiselamutes elab 1700 tudengit ja õppejõudu.
Tänavu aprillis šokeeris kogu maailma Virginia tehnikaülikoolis toimunud massimõrv, kus hullunud tudeng Seung-Hui Cho tappis 32 kaasüliõpilast. Seetõttu suhtub nüüd USA politsei kooli territooriumil toimunud tulistamisse ülima hoolega.

Rootsi politsei jahib Eestiga seotud inkassofirma juhte
Rootsi politsei otsib taga Tallinnas asuva peakontoriga Rootsi inkassofirma juhte, keda süüdistatakse ränkades maksupettustes.
Ettevõtte Baltic Inkasso juhid on rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud, sest neid kahtlustatakse rängas maksupettuses ja inkassoseaduse rikkumises, kirjutab Dagens Nyheter. Ettevõte tegutses Rootsis ja seda juhivad rootslased, kuid selle peakontor on Tallinnas Viru tänaval.
Svenska Dagbladeti hinnangul on Baltic Inkasso tuntud oma kummaliste tegutsemismeetodite poolest.
Näiteks tutvustab firma end reklaamlausetega: "Sinu kliendid ei pea vene keelt oskama. Nad mõistavad meid niigi." ja "Sageli piisab vaid meie nime mainimisest."
Baltic Inkasso asutaja on 40-aastane endine natsiaktivist Stockholmist. Mees alustas oma karjääri Eestis ja tegeles alguses õlleimpordiga, kuid tema ärimeetodid panid Systembolageti peagi temast loobuma.

Britid kaitsevad suurfirmat USA süüdistuse eest
Briti ministrid keeldusid lubamast ameeriklastel alustada kriminaaluurimist Briti relvafirma BAE kohta, mida USA-s süüdistatakse korruptsioonis.
Kaks kuud tagasi esitas USA pool soovi teha BAE süüasja uurimiseks koostööd, kuid britid pole siiani luba andnud, teatab Guardian.
Ameerika justiitsministeeriumi palve põrkus eelkõige Suurbritannia siseministri Jacqui Smithi vastuseisu. Samas väidavad mõned allikad, et USA uurijad pole lasknud end brittide keeldumisest heidutada ning võtvat juba tunnistusi.
Ka britid uurisid BAE majandustegevust ning eriti nende väidetavat seotust ning rahasüste saudide kuningliku suguvõsalt, kuid peaminister Tony Blair nõudis uurimise lõpetamist, sest see võivat vastuollu minna rahvuslike huvidega ning ärritada Saudi Araabia režiimi.

Brittidel on 17 000 Nagasaki pommi jagu plutooniumi
Suurbritannia on mures, kuna riigil on rohkem kui 100 kuupmeetrit plutooniumi, millest saaks kurjades kätes enam kui 17 000 sama suurt pommi kui see, mis hävitas Nagasaki.
Suurbritannias täna ilmunud raportist selgus, et riigi plutooniumivarud on möödunud kümnendiga kahekordistunud, vahendab BBC.
"Nagasaki hävitanud pommis oli vaid kuus kilo plutooniumi," selgitas üks raporti autoritest Geoffrey Boulton. Me peame võtma kasutusele meetmed, et see väga ohtlik materjal ei satuks valedesse kätesse.
Plutooniumi saab Inglismaa pidevalt juurde, sest see tekib tuumaelektrijaamades kasutatud kütuse ümber töötlemisel. Teadlaste hinnangul tuleks plutooniumivarude kasvamise peatamiseks tuumajäätmete ümbertöötlemine lõpetada.
Paradoksaalselt leiab raporti koostanud ühendus Royal Society, et kõige ohutum on kasutatud kütus jätta nii, nagu ta on - sest see on reaktorist välja tulles liiga radioaktiivne, et keegi seda käidelda saaks.

Euroopa üritab maksumaksja rahadega Galileod päästa
Prantsusmaa agitatsioonil on Euroopa Komisjon võtnud plaaniks eraldada 2,1 miljardit eurot, et päästa ambitsioonikas sateliidiprojekt Galileo.
Läinud suvel loobusid Galileo projekti toetamisest erainvestorid ning Prantsusmaa asus poliitilise lobitööga Euroopa "au" päästma, kirjutab timesonline.co.uk.
Galileost loodeti konkurenti ameeriklaste GPS-süsteemile, mis näitaks igale soovijale tema asukohta sentimeetrite täpsusega. Esialgu olid projektiga seotud Euroopa parimad teadlased ja insenerid, kuid ambitsioonikas projekt hakkas õige pea investoritelt planeeritust enam aega ja raha nõudma.
Prantslaste plaan Galileo-projekt eurooplaste rahadega üles turgutada on tekitanud tõsist pahameelt Saksamaal ning Suurbritannias. Lisaks vaieldakse ka selle üle, millises riigis peaks Galileo valmis ehitatama.

Vene uuring kuulutas suure tüki Arktikat Venemaa osaks
Venemaa valitsus teatas, et Vene teadlaste ekspeditsioon tõestas, et Põhja-Jäämeres asuv Lomonossovi seljandik on osa Venemaa mandrilavast ja seega ka territooriumist.
Venemaa loodusressursside ministeerium kinnitas, et mere põhjast toodud pinnasenäited toetavad Venemaa nõudlust suuremale tükile Arktikast, vahendab Reuters.
Vene teadlane Viktor Posjolov kinnitas Venemaa uudisteagentuuridele, et uuringust saadud tõendite alusel peaks Venemaa juurde saama 1,2 miljonit ruutkilomeetrit Arktikat.
Venemaa ihkab Arktikast suuremat tükki sellepärast, et Põhja-Jäämere põhja peetakse väga maavaraderikkaks.
Moskva on viimasel ajal saatnud Põhja-Jäämerd uurima mitu ekspeditsiooni ja augustikuisel uurimisretkel viisid venelased mere põhja ka Vene lipu.
Arktika pärast võistlevad Venemaaga USA, Kanada ja Taani ja neilt riikidelt on Vene uuringule vihast reaktsiooni oodata.

Vene valimistel ei tehta enam sohki, või ehk siiski? 
President Putini ametiajal kestab Venemaal demokraatia edasi ainult sealse keskvalimiskomisjoni unistustes. Valijad kahtlevad selles tõsiselt.
Samal ajal kui Venemaal lähenevad tormilise kiirusega 2. detsembri parlamendi- ja 9. märtsi presidendivalimised, üritab keskvalimiskomisjon oma uue pealiku Vladimir Tšurovi juhtimisel maailmale tõestada, et demokraatia pole Venemaalt veel kadunud. Kuid selle demokraatiaga on kaasnenud vabaduste pidev kärpimine.
Venemaa kaitsealuses Sõltumatute Riikide Ühenduses on valimispettus kujunenud juba tõeliseks nuhtluseks. Endises Nõukogude Kesk-Aasias ei tasu valimistest üldse rääkida.
Venemaa on kummalisel moel siiani säilitanud demokraatia näilise külje. President Vladimir Putin peab lahkuma ametist, sest konstitutsiooni seatud kahe ametiaja piirang kaalub võimukaalutlused üles. Opositsiooniparteid tegutsevad edasi, kuigi on järjest enam kammitsais.

Nõukogude Liit on virtuaalmaailmas endiselt esindatud
16 aastat pärast punaimpeeriumi kadumist kestab riik internetis nagu ennemuiste.
Veelgi enam - Nõukogude nostalgia taganutjad suruvad kannad kõvasti maasse ning lubavad seista vankumatult selle nimel, et NSV Liitu tähistav domeeninimi. su iialgi ajaloo prügikasti ei lendaks.
Ilmselt Eesti jaoks tuntuim Nõukogude domeen kuulub organisatsioonile Naši, kelle koduleheküljelt Nashi.su leiab kohe paremalt ülanurgast põnevat lugemist ka meie "riikliku fašismi" kohta. Ent kokku on registreeritud. su nime alla üle 10 000 veebikülje ning ainuüksi mullu tuli neid poolteist tuhat lisaks.
NSV Liit sai endale ülemdomeeninime. su 19. septembril 1990. Aasta hiljem saatsid kolme vabariigi juhid Belovežje metsades punaimpeeriumi laiali. End Nõukogudemaa õigusjärglaseks tunnistanud Venemaa sai uue domeeninime. ru, samuti anti oma täheühend igale eraldunud vabariigile. Aga alles jäi ka. su - erinevalt näiteks Ida-Saksamaa. dd-st, mis Saksamaade taasühendamisel likvideeriti. Või Tšehhoslovakkia. cs-ist, mis vajus küll ajutiselt aegade hämarusse, kuid reanimeeriti korraks Serbia ja Montenegro ühisriigi tähistajana.

Tagarattal trikitanud mootorrattur kihutas maasturile sisse
Tartus Pikal tänaval juhtus täna lõuna ajal liiklusõnnetus, kus tagarattal kihutanud mootorrattur põrkas kokku peateele sõitnud maasturiga.
Õnnetus toimus kella 12.21 ajal Pikk 40 ees. 1987. aastal sündinud Vahur sõitis mootorrattaga Yamahaga ainult tagarattal mööda Pikka tänavat Sõpruse ringi poolt Raatuse tänava suunas.
Selline manööver tegi mootorratta teistele liiklejatele raskesti märgatavaks kuna sõiduki esituli ei olnud enam nähtav.
Märgates eespool hoovist peateele väljasõitvat maasturit, laskus juht tagasi mõlemale rattale ja pidurdas, kuid väga suure sõidukiiruse tõttu polnud võimalik sõidukit peatada ja mootorrattur põrkas kokku paremalt poolt peateele sõitnud ja vasakpööret lõpetava maasturiga Volvo XC, mida juhtis 1962. aastal sündinud Oleg.
Mootorrattur sai vigastada ning toimetati kiirabiga Tartu ülikooli kliinikumi traumapunkti ja jäeti haiglaravile.

Hilisõhtul alustatakse Järvevana tee raudteeülesõidu remonti
Töid alustatakse täna kell 23 ning esimene etapp lõpeb homme hommikul kell 6.
Tee suletakse uuesti esmaspäeval kell 23 ja avatakse taas teisipäeval kell 6. Korraga suletakse liikluseks üks sõidusuund, teatas linna pressiteenistus.
Käesoleva aasta juulis korraldasid mootorratturid Tallinna linnavalitsuse hoone ees piketi, mille eesmärk oli juhtida avalikkuse tähelepanu motomeeste jaoks ohtlikule raudteeülesõidule Järvevana teel.
Suvisel kohtumisel abilinnapea Deniss Boroditšiga tõdesid mõlemad osapooled, et probleem on olemas ja selle kiire lahendamine on hädavajalik. Kuna raudtee ületuskoha korrashoid kuulub raudtee valdaja kohustuste hulka, saatis linnavalitsus Edelaraudteele kirja palvega leida võimalus ülesõidu kiireks korrastamiseks.

Linnar Priimägi asub linnavolikogu kultuurinõunikuks
Tänasest nõustab kultuuriküsimustes Tallinna volikogu Tallinna ülikooli dotsent, kultuuriteoreetik Linnar Priimägi.
Priimägi võttis vastu linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti ettepaneku asuda nõustama linnavõimu 2011. aasta kultuuripealinna strateegiliste sihtide saavutamiseks. Ta asub linnavolikogu kantseleis tööle kultuurinõunikuna kolmekuulise lepingu alusel.
"Teen seda missioonitundest kui Tallinna aukodanik," ütles Priimägi. "Mõtlen ärevusega sellele 39 kuule, mis on Tallinnale jäänud, et võtta kultuuripealinnana vastu kogu Euroopa ja miks mitte ka maailm - see on väga lühike aeg."
Priimägi sõnul püüab ta sidustada Tallinna volikogu ja linnavalitsuse tegevust kultuurivallas, pidades ennekõike silmas 2011. aastat ja tulevase Euroopa kultuuripealinna staatust. "Et suudaksime seda rolli väärikalt kanda, peaks linnavolikogu protsessi rohkem suunama," nentis ta.

Politsei keelas Klenskil kiriku juures piketi korraldamise
Põhja prefektuur keelustas esildisega 22. septembril Tallinnas Kaarli kiriku kõrval Dimitri Klenski planeeritava piketi, kuna samal ajal toimub kirikus matusetseremoonia.
Politsei hinnangul võivad piketiga kaasneda häälekad sõnavõtud ja vaidlused ning tekkida vajadus politsei sekkumiseks.
"See aga häiriks kirikus toimuva matusetseremoonia pühadust, nii on Kaarli kirik sobimatu koht 22. septembril plaanitud avaliku koosoleku läbiviimiseks," selgitas Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilits.
Kuna taolise avaliku koosoleku läbiviimisega Kaarli kiriku Tõnismäe poolsel küljel kaasneb oht nii avalikule korrale, isikute turvalisusele kui liiklusturvalisusele, tegi politsei ettepaneku leida koosoleku läbiviimiseks sobivam koht - näiteks Vene Kultuurikeskuse park või sõjaväekalmistu.

Köleri betoonmaja lammutatakse siiski
Kadriorgu Köleri tänavale ebaseaduslikult kerkinud kolme-korruselise betoonmaja vundament võetakse üles nädala lõpuks, sest lammutuse peatamiseks polnud alust.
Kolmapäeval seiskas linna ehituskontroll ajutiselt naabermaja elaniku kaebuse peale vundamendi purustamistööd. Õhtul selgitas lammutuse projekti koostanud osaühing Acto Consult, et vibratsioon ei ohusta puitmaja. Naaber Alar Nurkse ütles, et midagi pole juhtunud ning kiitis lammutusfirmat Lustrum vastutuleku ja inimliku suhtumise eest. "Nad on olnud ettevaatlikud," ütles Nurkse väga peene lammutustöö kohta.
Korrusmaja karkassi kohtu otsusel lammutama pidanud Köleri 2 arendaja osaühing Haveli Invest rajab kinnistule ajutiselt parkimisplatsi.

Endine Pärli kohvik saab pika üürilepingu
Volikogu tegi kesklinna valitsuse ettepanekul anda äripind vanalin-nas 25 aastaks üürile.
Linnavolikogu hakkab läbirääkimistega otsima endisele Pärli kohvikule, praegusele köögikaupade poele vanalinnas Pika ja Nunne tänaval pikaajalist üürnikku.
Viimastel aastatel on kunagine vanemapoolse linnarahva kooskäimiskoht Pärl köögitarvete kaupluse ja toidupoe päralt. Praeguse plaani järgi soovib linn välja üürida 569 ruutmeetrit pinda, keldrikorruse äriruumide üüri alghind on 60 krooni, esimese korruse äriruumidel 200 krooni ruutmeetri eest.
Pikk 1/Nunne 2/Lai 2 ja Pikk 3 äriruumide kasutusotstarbeks tuleks volikogu otsuse eelnõu järgi toitlustus-, kaubandus- või teenindus. Huviline peab olema valmis kahe aasta jooksul maja kuue miljoni krooni eest remontima. Linn soovib leida senise kahe üürniku asemel ühe kasutaja.

Patarei ja lennusadama piirkonna ideevõistlusele laekus viisteist tööd
Patarei piirkonna planeerimise ideevõistlusele laekus tähtajaks 15 lahendust, võidutöö valib ametnikest ja arhitektidest koosnev žürii teisel oktoobrinädalal.
Ideekonkursi kvalifitseerimiskomisjon on kavandid nummerdanud ja kontrollib sel nädalal dokumentide vastavust nõuetele.
Hindamiskomisjoni juht Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi arendus-osakonna juhataja Andrus Väärtnõu leidis, et 15 tööd on hea tulemus, aga võinuks olla rohkem. žürii vaatab tööd üle oktoobri alguses.
Riigi Kinnisvara AS, justiitsministeerium, kultuuriministeerium ja arhitektide liit kuulutasid rahvusvahelise võistluse Patarei kaitsekasarmu ja vesilennuki angaaride piirkonnale parima planeeringulise ja mahulise lahenduse saamiseks välja tänavu kevadel. Auhindadeks on varutud 940 000 Eesti krooni.

Opositsioonierakond tõstaks kolimistoetust
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon algatas eilsel linnavolikogu istungil eelnõu, millega nähakse ette tõsta kolimistoetuse määr 31 300 kroonilt 250 000 kroonile. Toetus oleks nähtud ette nende sundüürnike abistamiseks, kes lahendavad enda elu-asemeprobleemid omal käel.
Kes aitab end, seda aidatakse
"Siiski peaks ka sel juhul kehtima põhimõte: kes aitab end ise, seda aitab ka linn," märkis IRL-i fraktsiooni liige Indrek Raudne. Vabanenud pindu soovitab IRL anda näiteks madalapalgalistele tuletõrjujatele või hooldustöötajatele.

 "Pargi ja reisi" nõuab harjumist
Kell 8.14 Pirita parklast väljunud "Pargi ja reisi" süsteemi bussis sõitis vaid neli inimest, mis näitab selgelt, et autojuhid peavad sellega veel harjuma.
Septembri alguses käivitas Tallinna linnavalitsus "Pargi ja reisi" programmi suuremas mahus, mille järgi saavad kesklinna suunas sõitvad juhid jätta oma autod tasuta parklasse ning kasutada edasisõiduks eribusse. Erinevalt eelnenust sõidavad bussid kesklinna suunal vastsel ühistranspordirajal ning õhtusel tipptunnil viib eribuss soovijad ka parkla juurde tagasi.
Mõni minut enne kella kaheksat Piritalt kesklinna poole vuravas bussis 1PR on märgata vaid üht inimest ja Pirital seisab valvega 160-kohalises "Pargi ja reisi" parklas 15 autot. Samas sõidab linna poole venivas autovoos endiselt lugematul arvul sõidukeid.
Üksikud autod lisanduvad

Ringkonnakohus: Viru Poega ei pruugi siiski tulla
Ringkonnakohus teatas täna, et meedias on valesti tõlgendatud nende otsust Viru Poega puudutavas kohtuasjas.
Ringkonnakohus teatab, et otsusega tuvastati küll, et linn on 26.05.2005 esitatud ehitusloa taotluse läbivaatamisega õigusvastaselt viivitanud. Samas ei tulene kohtuotsusest linnale kohustust igal juhul ehitusluba väljastada. Ehitusloa taotluse läbivaatamine vastavalt kohtuotsusega pandud kohustusele võib lõppeda ka ehitusloa väljastamisest keeldumisega.
Tuleb arvestada, et põhimõtteline otsus Viru hotellile 16-17-korruselise, püstkülikulise mahuga, musta toonklaasiga kaetud juurdeehituse ehitamiseks langetati juba detailplaneeringu kehtestamisega Tallinna Linnavolikogu 6. mai 1999 otsusega nr 104 ning see planeering on siduv ka linnale, mistõttu selle planeeringuga kooskõlas oleva ehitusloa väljastamisest ei saa keelduda üksnes motiivil, et planeeringu kehtestamisel tehti viga. Samas tunnustati kohtuotsuses linnavõimude õigust planeeringulahendust muuta, sest avalik huvi võib linnaruumi kujundamisel aastate jooksul muutuda.

Kohus mõistis Rakvere Viljasalve eksjuhi neljaks aastaks vangi
Viru maakohus mõistis täna Rakvere Viljasalve kolmest endisest juhtist riigi viljavaru varguse tõttu süüdi ametikuriteos vaid Vladimir Semjonovi ning määras talle reaalse vanglakaristuse.
"Kohus karistas 56-aastast Vladimir Semjonovit nelja-aastase vangistusega, mida ta peab minema kandma kohtuotsuse jõustumisel," ütles Päevaleht Online'ile Viru maakohtu pressiesindaja.
Kohus mõistis viljasalve endised juhid Martti Kedderi ja Sergei Karakai ametikuriteosüüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu nende tegevuses.
Kaitsepolitsei tuvastas, et ajavahemikul 2003. aasta jaanuarist kuni 2004. aasta märtsini kasutasid Vladimir Semjonov, Sergei Karakai ja Martti Kedder Rakvere viljasalves hoiul olnud riigi julgeolekureservi firma majanduslikes huvides, mille tulemusel läks kaduma peaaegu kolmandik riigi julgeolekuvaru ehk 13 000 tonni ettevõtte ladudes hoiul olnud toiduteravilja.

Greenspan: kinnisvarahinnad kukuvad veel madalamale
Endine USA föderaalreservi juht Alan Greenspan avaldas arvamust, et kinnisvarahinnad kukuvad lähiajal veel madalamale.
Greenspan teatas Austria ajakirjale Format antud intervjuus, et viimase 15 aasta ülimadalad laenuintressid põhjustasid USA-s kinnisvara hinnaralli ning keskpangad olid selle kontrollimiseks liialt nõrgad, vahendab yahoonews.
"See on keeruline situatsioon, hetkel on kinnisvaraturul hiiglaslik ülepakkumine, sest paljusid äsjaehitatud maju pole võimalik maha müüa," teatas Greenspan.
"Seni langesid hinnad vaid kergelt, kuid juba sellest tekkis maailmas häireolukord. Aga hinnad kukuvad veel palju madalamale," hoiatas Greenspan.
Greenspani arvates põhjustas ülemaailmse majandusbuumi NSVL-i lagunemine, mis võimaldas endises kommunistlikus blokis tutvustada turumajandust ning sellele järgnes ülemaailmne intresside langus, mis toitis kinnisvaramulli.

Paet: Eesti saab OECD liikmeks 2-3 aasta pärast
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eestil lootust 2-3 aasta pärast saada Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täieõiguslikuks liikmeks.
Paet ütles tänasel pressibriifingul, et läbirääkimisteks OECDga on moodustatud delegatsioon, mis peab 15. oktoobriks valmis saama raamistiku kõneluste kavaga.
"Olenevalt sellest, kui tihti on võimalik kohtuda, peaksime OECD liikmeks saama 2-3 aasta pärast," ütles ta.
Eesti sai kutse liituda OECDga selle aasta maikuus. Lisaks Eestile esitas organisatsioon liitumiskutse ka Sloveeniale, Tšiilile, Iisraelile ja Venemaale.
OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis. Organisatsiooni asutasid 30. septembril 1961. aastal üheksateist riiki, nende arv on tänaseks kasvanud kolmekümneni.

Ajalehtede liit protestib Eesti Posti hinnatõusu vastu
Ajalehtede liit nõuab Eesti Postilt kojukande tariifide ümber vaatamist.
Eesti ajalehtede liit mõistab Eesti Posti rasket majanduslikku seisu, kuid ei pea õigeks firma kahjumit vaid perioodika kojukande hindade ülijärsu tõstmisega katta, teatas EALL. Arusaamatutel põhjustel on kojukande tariifide välja töötamisel aluseks võetud ainult kaal ja ei ole arvestatud lehtede ilmumissagedust.
Liidu järelpärimisele Euroopa ajalehtede liidu peakorterisse saadi vastuseks, et üheski Euroopa riigis sellist põhimõtet ei rakendata.
"Eesti Posti uued kojukande tariifid, mis peaksid hakkama kehtima 2008. aasta 1. jaanuarist, ei kohtle õiglaselt ja võrdselt kõiki perioodilisi väljaandeid. Eesti Posti poolt väidetav ülikõrge keskmine hinnatõus 30% tabab raskemalt just ajalehti, kusjuures ajakirjade hinnatõus on väiksem," seiab EALL-i avalduses.

Gates on jätkuvalt Ameerika rikkaim inimene
Microsofti looja Bill Gates kroonib majandusajakirja Forbes avaldatavas Ameerika miljardäride edetabelit juba 14. aastat järjest.
Forbesi väitel on Gatesil varandust 59 miljardi USA dollari väärtuses, edestades teisel kohal olevat investorit Warren Buffeti seitsme miljardiga.
Kolmandana on tabelis kasiinomagnaat Sheldon Adelson ning seejärel tarkvarahai Larry Ellison.
Uute tulijatena olid esikümnes Google'i loojad Sergey Brin ning Larry Page, kellel kummalgi on 18,5 miljardit ning viies koht.
Nimekirja koostaja Matthew Miller tõi välja, et tabelis on väga palju Wall Streedil raha kogunud inimesi, kuid praegune turuseis võib järgmisel aastal nende osatähtsust tunduvalt vähendada.
Esimese neljasaja Ameerika rikkuri koguväärtuseks saadi 1,54 triljonit dollarit.

TAK-ist võib saada kogu Harjumaad hõlmav bussiettevõte
Harju maavanem Värner Lootsmann kutsub kokku nõupidamise, et arutada maakondliku bussiettevõtte moodustamist Tallinna autobussikoondise baasil.
Lootsmann saatis Tallinna linnapeale kirja, kus teeb ettepaneku korraldada Tallinna linnavalitsuse, Harju maavalitsuse, Harjumaa omavalitsuse liidu ning Harjumaa ühistranspordikeskuse esindajate nõupidamine kaalumaks TAK-i baasil Harjumaa kõiki kohalikke omavalitsusüksusi hõlmava maakondliku bussiettevõtte moodustamise võimalusi ja otstarbekust.
Maavanema sõnul näeksid kohalike omavalitsuste juhid meeleldi ühistransporditeenuse osutajana Tallinna Autobussi koondist. "Senini on TAK-i teenuste laiemat kasutamist takistanud riigihanke läbiviimise kord. Üheks võimaluseks oleks kaasata TAK-i omanike ringi kõik Harjumaa kohalikud omavalitsused, st muuta TAK ülemaakondlikuks vedajaks," lisas Lootsmann.

Kalevi aktsiatega kauplemine peatati
Seoses olulise teabe avalikustamisega palus AS Kalev peatada täna oma aktsiatega kauplemise, seisak lõpetatakse hiljemalt tulevaks teisipäevaks.
Kalevi hinnangul on see vajalik aktsionäride võrdse kohtlemise tagamiseks.
Täna, 21. septembril 2007.a. otsustas Tallinna Börsi tegevdirektor peatada kauplemise Kalevi aktsiatega emitendi taotluse alusel kuni täiendava teabe avalikustamiseni.

Uskumatu!  Eesti film tasub ära! 
Eesti filmitegijate jaoks on tänavune aasta lisaks "Sügisballi" rahvusvahelisele edule erakordne ka veel seetõttu, et valminud on kaks filmi, mis esmakordselt võivad kinos oma tootmiskulud tagasi teenida.
Olgugi et kinosid on alates 1991. aastast jäänud 600 võrra vähemaks, on rahvuskeelne film igal juhul populaarne ning seda näitavad ka suured vaatajanumbrid võrreldes tootmiskuludega. Sellest, et mõni meie film hakkaks megakasumeid tootma, on asi muidugi kaugel, kirjutab Äripäev.
Küll aga on viimasel ajal sündinud teoseid, mis näitavad, et piinlike filmide ringteelt on välja pääsetud ning tehakse parempööret kiirteele, kus uue põlvkonnaga maailma vallutama kihutada.
Eesti ühe edukaima filmi "Klass" režissöör Ilmar Raag sõnab, et "Klass" ja "Jan Uuspõld läheb Tartusse" on kaks filmi, mis tõenäoliselt tulevad kasumisse.

Avaliku sektori palgatõus on kontrolli alt väljunud
Ajal, mil eksportivatel ettevõtjatel on tõsiseid probleeme tootlikkuse kasvatamisega ja firmajuhid pakuvad uue aasta käibe kasvuks pigem ühekordseid arve, tõstab valitsus mitmes avaliku sektori valdkonnas palka 20-30 protsenti.
Valitsus kiitis eile heaks järgmise aasta pea 19 miljardi kroonise riigieelarve eelnõu, mis tõotab suurele osale riigi palgal olijatele 20-30protsendilist palgahüpet. Suurima tüki - ligi 18 miljardit - hammustab riigieelarvest pensionide ennaktempos liikuv tõus, kirjutab Äripäev.
Ansip tõrjus süüdistusi, nagu õhutaks valitsus niigi tugevat üldist palgasurvet. "Vastab tõele, et avalikus sektoris on palgad suuremad kui erasektoris. Samas, kui veel kuus-seitse aastat tagasi oli avaliku sektori töötaja palk 128 protsenti Eesti keskmisest, siis praeguseks on see näitaja kahanenud 122 protsendile," rääkis Ansip.

Kas ablas metsatööstus saab oma nälja riigimetsas kustutada? 
Täna lõpeb riigimetsa majandaja RMK uue juhi leidmiseks korraldatud konkurss, mis annab vastuse, kas Eesti metsa hakatakse kaks korda rohkem raiuma.
See tähendab ühtlasi, kas ennast üleinvesteerinud metsatööstusfirmad saavad seljavõidu ning kõhutäidet oma toorainenäljale. Märke on, et võivad saada küll.
Kuluaarides mängitakse kolme nimega, keda nähakse riigimetsa majandamise keskuse (RMK) uue juhi kohal. Neist varem oleme välja käinud Andres Onemari nime, kes on praegu RMK arendusdirektor ning juba korra olnud selle suure ja mõjuka asutuse juht. Samas on see siiski praegu vähetõenäoline, kuna Onemari enda soov on madalamat profiili hoida ja Hiiumaale paikseks jääda.
Teiseks pakutakse metsandusringkondades Sulev Vare nime. Tema on varem olnud keskkonnaministeeriumi kantsler ning hiljem Lääne maavanem. Maavanema kohalt Vare hiljuti lahkus, siirdudes suurärimees Urmas Sõõrumaa palgale. See muudab Vare RMK-sse suundumise ebatõenäoliseks. Küll aga on Vare reformierakondlane ja seega on tal üsna sobiv taust RMK nõukogu jaoks.

Ümbrikupalka saab kõige sagedamini ehitustööline
Maksuameti poolt avastatud pettuste hulk on aastaga kahekordistunud.
2007. aasta esimesel poolel avastas maksu- ja tolliamet üle kahe korra rohkem maksupettusi kui möödunud aastal. Enim avastatud pettusi oli ehitussektoris - 45 protsenti.
Maksu- ja tolliameti kontrolli osakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on illegaalse palga osakaal praeguse palgakonkurentsi tingimustes isegi mõningal määral vähenenud. Maksu- ja tolliameti maksuhaldurid kavatsevad ehitustel ümbrikupalga maksmisega jõuliselt võidelda ka tänavu. "Selleks hakkavad maksuametnikud tegema ehitusobjektidel etteteatamata reide," ütles Veermäe.
2007. aasta kolmandas kvartalis on ehitusobjektidel tehtud juba 46 vaatlust. Juurdemaksmisele kuuluvaid makse on käesoleva aasta esimesel poolel määratud juba üle 1,1 miljardi krooni, millest 8,4 miljonit tulenes ümbrikupalkadest. 2006. aasta esimesel poolel oli summa aga veidi üle 300 miljoni krooni, millest 13,9 miljonit tulenes ümbrikupalkadest. AS-i Nova Haus juhatuse liikme Hegert Lepiku sõnul tekitab ümbrikupalga süsteem ausalt äri ajavatele ettevõtetele suuri raskusi.

Nasdaq ja Dubai Börs sihivad koos OMX-i
Eile selgusid Tallinna Börsi emafirmale OMX pakkumise tegijate läbirääkimiste tulemused. Dubai Börs ja Nasdaq otsustasid teha OMX-i ostmiseks ühipakkumise, teatas Nasdaq.
Kõigepealt ostaks kava kohaselt Dubai Börs OMX-i ja seejärel liidetakse see Nasdaqiga. Kokkuleppe kohaselt jääb OMX-i aktsia eest pakutavaks hinnaks 230 Rootsi krooni (391 Eesti krooni), kirjutasid Rootsi majandusportaalid E24.se ja Di.se, viitas aripaev.ee. Kui plaan üleeile selgus, tegi OMX-i aktsia Stockholmi börsil enne kauplemispäeva lõppu tugeva languse. Vahetult enne kella viit kukkus aktsia hind seitse protsenti.
Nasdaq tegi OMX-ile mais ametliku pakkumise, millele Dubai Börs vähem kui kuu pärast reageeris, tehes oma pakkumise. Pärast mitmekuulist läbirääkimiste perioodi jõudsid osapooled lõpuks kokkuleppele.

Mare Tommingas: Vanemuise ballett on tugevam kui kunagi varem
Tartu
Mis on Vanemuises uut sellel hooajal?
Sel aastal on Vanemuise balletitrupp erakordselt tugev ja professionaalne. Meil 38 tantsijat, kellest 15 liitusid sellel hooajal. Tantsijad tulevad Jaapanist, USA-st, Suurbritanniast, Belgiast, Peruust, Poolast, Venemaalt ning üks neiu ka Tallinna Balletikoolist, mis muudab Vanemuise balletitrupi üheks rahvusvahelisemaks terves Euroopas. Vanemuise teatri balletitrupiga liitus algavast hooajast ka prantsuse balletipedagoog ja repetiitor Fabrice Gibert.
Kas Eestis siis häid tantsijad polegi, et välismaa poole vaadatakse?
Eestis on iganenud ettekujutus sellest, et balletikooli lõpetajad peaksid tingimata kodustes teatrites tööle hakkama. Mujal Euroopas on väga tavaline see, et balletikooli lõpetajad käivad katsetel ja sisseastumistel üle Euroopa, testivad oma taset ja teevad valiku saadud pakkumiste seast. Seega on arusaadav, et Eesti tantsijad vaheldust otsivad ja end mujal proovile soovivad panna. Välismaiste tantsijate suur huvi Vanemuise vastu näitab, et meie repertuaar on pandud kokku õigesti ning see pakub huvi ka rahvusvahelisel pinnal.

Romaaniülikool: Miguel de Cervantes "don Quijote" 
Sürratsionalistlik Cervantes: ühes oma lehejutus poetas kadunud Mati Unt kunagi vihje, nagu olnuks Cervantese "Don Quijote"
- Ta rändas peaaegu kogu selle päeva, ilma et talle midagi nimetamisväärset oleks juhtunud, ja see viis ta meeleheitele, sest ta igatses kohe kellegagi kokku sattuda, kelle vastu oma tugeva käsivarre jõudu proovida. Mõned autorid ütlevad, et esimene seiklus, mis talle juhtus, oli Lápice mäekuru oma, teised jälle, et tuuleveskite oma.
- Kogu selle öö don Quijote ei maganud, vaid mõtles oma käskijannale Dulcineale, püüdes niiviisi järele aimata seda, mida ta oli lugenud oma raamatuist rüütlite kohta, kes saatsid palju öid mööda metsades ja üksikuis paikades, andudes mälestustele oma daamidest. Hoopis teisiti saatis öö mööda Sancho Panza. Kuna tal oli kõht tublisti täis […], siis magas ta magusasti terve öö läbi, ja poleks ta isand teda hüüdnud, ei oleks suutnud teda äratada päikesekiired, mis talle näkku paistsid, ega rohkearvuliste lindude laul, kes rõõmsasti uue päeva tulekut tervitasid. Tõustes kobas ta veinilähkrit.

Suure südamega looja ja lihtne mees Kaljo Kiisk läks manalateele
Pole enam seda lihtsat ja südamlikku meest, kes rääkis rahvaga tele- ja filmiekraani kaudu.
Kaljo Kiisa kohta on võib-olla liig kergekäeline öelda, et ta oli rahvale lähedane või rahva poolt armastatud. Ta oli oma töös ja elus osa rahvast, rääkis Eesti inimesele temast endast, ja nii teda ka mõisteti - üks meie hulgast. Kiisk suutis oma kunstnikuempaatia tohutu jõu abil lõhkuda piiri eliiti kuuluva kunstnikkonna ja ühiskonna vahel.
Isegi põgus tutvumine Kaljo Kiisa elutööga hämmastab ja paneb mõtlema inimvõimete piiride üle. Kaljo Kiisa lavastatud filmide nimekiri on Eesti oludes haruldaselt pikk ja lubab teda nimetada mitte ainult väljapaistvaks, vaid ka viljakaks filmilavastajaks. Rollid teatrites, filmides ja televisioonis annavad kokku rikkaliku näitlejaelutöö. Kahel korral edukalt riigikokku valitud poliitik võib oma karjääri üle uhke olla. Lisaks kõigele sellele juhtis ta pikka aega ka kinoliitu aastatel 1962-1987.

Tartlased jäid kodus kaotajateks
Tartus peetaval ülikooli juubeliturniiril said mõlemad kohalikud korvpallimeeskonnad reedel kaotuse.
Avapäeval Lahti Namikat võitnud Tartu Ülikool/Rock juhtis Liepajas Lauvase vastu veel 4,8 sekundit enne lõppu kahe punktiga, kuid siis tabasid lätlased kolmese ja võitsid mängu 71: 70, kirjutab Sportnet.
Päevas esimeses mängus jäi BC Tartu Fausto alla Namikale 77: 98. Laupäeval on kell 12 viimase vooru kohtumises vastamisi Lauvas ja Namika ning kell 14.15 mängivad tartlased omavahel.
Soome pealinnas peetaval turniiril (Helsingin Turnaus) kaotas BC Rakvere Tarvas ToPo-le 70: 83 (42: 53) ning mängib homme kolmanda-neljanda koha mängus Componentaga, kes kaotas oma poolfinaali Honkale 72: 83 (45: 38).

Eestlane tuli taipoksi Euroopa meistriks
Kevin Renno võitis Euroopa amatööride meistritiitli taipoksis.
Tallinna taipoksi klubi esivõistleja, Kevin Renno, võitis WKA Euroopa amatööride meistri tiitli taipoksis 20. septembril Saku suurhallis toimunud üritusel Fight Gala. Matši kaalukategooria oli 72,5 kg, teatab Tallinna taipoksi klubi.

Irina Kikkas pääses esimese Eesti iluvõimlejana olümpiamängudele
Irina Kikas lõpetas MM-võistlustel Patrases mitmevõistluse vähemalt 18. kohaga, mis tagas neiule pääsu olümpiamängudele.
Eelvõistluse järel kohtadel 13.- 24. paiknenud võimlejate seltskonnas (nn B-grupp) kogus Kikkas finaalvõistlusel kuuenda punktisumma, kirjutab Sportnet.
Kokku sai Kikkas 62,625 punkti. Tema hüpitsakava hindasid kohtunikud 5,500, rõngaharjutust 16,200, kurikakava 15,275 ja lindiharjutust 15,650 punktiga.
A-grupp ehk eelvõistluse kaksteist paremat võistleb õhtupoolikul ning siis selgub ka Kikkase lõplik koht. Olümpiapileti kindlustamiseks tuli MM-il saada koht 20 parema seas.

MM-il avastati kaks petturit
Tänavusel tõstmise MM-il Tais Chiang Mais üritasid kaks tõstjat dopingukontrollis oma uriiniproovi vahetada, kuid jäid vahele ning peavad nüüd järgmised kaks aastat vaid harjutamisega piirduma.
Tõsteliidu presidendi Tamas Ajani kinnitusel osutusid patusteks meeste kuni 69 kg kaalus võistelnud Muhhit Usenbajev (Kasahstan) ja naiste kuni 53 kg kaalus võistelnud Thant Zhin Hnin (Myanmar). "Rahvusvaheline tõsteliit on petjate suhtes resoluutne, meie alal on dopingukontroll väga karm," vahendab Sportnet Tamas Ajan hinnangut.

Mourinho lahkumine võib lõhkuda Chelsea meeskonna
Chelsea jalgpalliklubi peatreeneri Jose Mourinho ametist lahkumine võib Londoni klubi pea peale keerata.
Klubi presidendi Roman Abramovichi ning Mourinho vahelistest pingetest alguse saanud tüli on edasi kandunud ka mängijatele, kes avaldasid Mourinho ametist vabastamise üle valjult pahameelt, vahendab BBC.
Keskkaitsja Ricardo Carvalho teatas: "See on väga kurb päev meeskonnale. Mul oli suurepärane pakkumine Real Madridilt, kuid ma jäin Mourinho pärast Chelseasse."
Ärritunud oli ka suvel klubiga liitunud Florent Malouda: "Ma liitusin Chelseaga ainult Mourinho pärast."
Väidetavalt vihastas klubi juhtkonna otsus ka Didier Drogba, Michael Essien, Paulo Ferreira ning ka Frank Lampard, kes võivad seetõttu järgmisel üleminekutsüklis klubi vahetada.

Ani pääses Albuquerque's veerandfinaali
Maailma edetabelis 141. real paiknev Maret Ani võitis USA-s Albuquerque's peetaval 75 000 USD suuruse auhinnafondiga ITF turniiri teises ringis numbritega 6: 2, 6: 4 Puerto Rico mängija Vilmaire Castellvi (WTA 359) ning jõudis veerandfinaali.
Kaheksa parema ses kohtub neljanda asetusega eestlanna Brasiilia esindaja Jenifer Widjajaga (WTA 207), kel on turniiril kaheksas paigutus.
Ani tegi kaasa ka paarismängus koos paraguailanna Rossana de los Riosega (WTA 136), kuid avaringis tuli tunnistada Norra-USA duo Nina Munch-Sögaard (WTA 880) - Kaysie Smashey 6: 2, 6: 3 paremust, kirjutab Sportnet.

Baruto kindlustas esikoha
Eesti sumoproff Baruto alistas Tokyos toimuval sumo suurturniiri 13. päeval 12. võidu ning kindlustas tugevuselt teises Juryo divisjonis esikoha.
Baruto alistas täna tehnikaga uwatenage Juryos ida 13. real paikneva 28-aastase Katayama (179 cm, 146 kg), teatab Sportnet.
197 sentimeetri pikkune ja 172 kilogrammi kaaluv ning Juryo divisjonis lääne üheksandal real paiknev Eesti vägilane on võitnud käimasoleval turniiril 12 kohtumist ning kaotanud ühe matši, mis tähendab seda, et keegi tema esikohta enam ohustada ei saa. Katayama jaoks oli tegemist viienda kaotusega kaheksa võidu kõrval.
Eelmisel aastal võistles Baruto Aki-bashol eliitdivisjonis ehk Makuuchis, kuid kümnendal võistluspäeval saadud põlvevigastus sundis eestlast edasisest turniirist loobuma. Tänavu juulis toimunud Nagoya-bashol tabas Barutot sama saatus ning mees langes Makuuchist seetõttu välja.

Floyd Landis tunnistati dopingu tarvitamises süüdi
USA arbitraažikohtu otsuse kohaselt tunnistati eelmise aasta Tour de France'i võitja Floyd Landis süüdi dopingu tarvitamises.
31-aastane Landis peab kandma kahe-aastase võistluskeelu ning 2006. aasta Prantsusmaa velotuuri tiitel kuulub hispaanlasele Oscar Pereirole.
Velotuuril võetud seitse proovi näitasid esialgu negatiivseid tulemusi, ent Prantsuse laboratoorium kasutas tehnikat, mis võimaldas eristada sünteetilise testosterooni organismis looduslikult olevast.
Seega sai Landisest esimene Tour de France'i võitja, kes tiitlist ilma jäänud, ameeriklasel on siiski võimalus otsus edasi kaevat rahvusvahelisele spordi arbitraažikohtule (CAS).

Traagiline viik lõpe tas Jose Mourinho suhte Chelseaga
Chelsea jalgpalliklubi ja José Mourinho otsustasid üheselt peatreeneri taandada.
Viimane piisk Chelsea peatreeneri José Mário dos Santos Mourinho Félixi karikasse oli teisipäevane viigimäng Stamford Bridge'il Trondheimi Rosenborgiga. Hoolealuste luhtunud väravavõimalused võtsid 44-aastaselt portugallaselt tahte Inglise suurklubi edasi tüürida. Mängijad olevat kuulnud jutte vallandamisest. Mourinho ise vaikib.
Esmalt teavitas Mourinho kolmapäeva õhtul oma lahkumisest Chelsea teenekamaid mängijaid, eesotsas John Terryga. Tol traagilisel õhtul nautisid klubi juhtkond ja mängijad Fulhami kinos dokumentaalfilmi "Sinine revolut-sioon", mis räägib Roman Abramovitši aegsest Chelsea vutiklubist.
Veel sel aastal ütles Mourinho järgmist: "On kaks võimalust minu lahkumiseks. Üks on 2010. aasta juunis, kui lõpeb leping. Teine - Chelsea vallandab mind. Treeneri omavoliline lahkumine ei tule kõne alla! Ma ei teeks seda fännidele iialgi."

Larsson: ehk lööb Kaia minu saavutused üle! 
Kaia Kanepit juhendama asuv endine Rootsi tipptennisist Magnus Larsson loodab eestlanna aidata maailma esikümnesse, kuhu ta isegi mängijakarjääri jooksul jõudis.
Millal teie koostöö Kaiaga algab?
Plaanime alustada nädala lõpus. Kaia peaks saabuma pühapäeval nädalaks Rootsi Växjösse. Ootan seda suure huviga! Iga uus asi on ju huvitav, nii ka mulle koostöö uue õpilasega.
Mitu korda olete Kaiat mängimas näinud?
Vaid korra, kuu aega tagasi US Openi avaringis.
Aga kas olete juba jõudnud vaadata DVD-sid tema mängudest?
Seni olen saanud vaid ühe DVD - samast US Openi esimese ringi mängust Sania Mirzaga. Aga kui Kaia tuleb Rootsi, toob ta kaasa rohkem DVD-sid. Loodan näha ka mullust Hasselti turniiri finaali Kim Clijstersiga, kus ta andis belglannale kõva lahingu.
Milline mulje on teil praegu Kaiast?

Kaia Kanepi uueks treeneriks saab Magnus Larsson
Kanepi tiimi enam kui nelja-aastane koostöö Andrei Luzginiga jõudis lõpule.
Praegu õlavigastust raviv Kaia Kanepi käis koos mänedžeri Valdo Randperega Rootsis Växjös, et kuulata maad koostööks endise tippmängija Magnus Larssoniga (37).
"Asi on susisenud juba mõni kuu. US Openi ajal viibis Larsson New Yorgis ning sai vaadata Kaia esimese ringi mängu Sania Mirzaga. Nüüd andis Larsson nõusoleku koostööks, kus on aga lahtisi otsi, mis vajavad sõlmimist," väitis Randpere.
Naisest lahus elav Larsson tahab kasvatada väikest last ega saa pikalt Rootsist eemal olla. "Kokkuleppe kohaselt juhendab Larsson Kaiat Växjös 12 nädala vältel aastas. Ühtlasi püüame leida abitreeneri, kes saaks Kaiat pidevalt turniiridel saata. Kanepi tiim vajab täiendamist ka ühe Eesti-poolse abimehega, kes täidaks Larssoni juhtnööre ja oleks Kaiale vähemalt sparringpartneriks," lisas Randpere.

Saku tõi turule uue põlvkonna multipakid
Saku Õlletehas võttis esimesena Eestis kasutusele uue põlvkonna pudelite kilepakendiseadme, mis kiletab mugavalt ja veekindlalt pudeleid. Investeeringu kogumaht ulatus 14 miljoni kroonini.
"Eesti joogiturule on iseloomulik kiire ning pidev areng, mida ümbritsevad uudsed lahendused nii tootevalikus kui nende pakendites. Saku Õlletehase eesmärk on olla joogitööstuses suunanäitaja ning standardite looja, mistõttu kuuluvad investeeringud tootearendamiskeskusesse meie prioriteetide hulka," põhjendas õlletehase tegevjuht Ireneusz Smaga investeeringu olulisust.
Uus modernne pakendusseade põhineb kaasaegsemail tehnoloogial, pakkudes mugavamaid toodete transportimise võimalusi nii tarbijatele kui kaupmeestele. Uue pakendiseadmega paneb Saku esimesena Eestis neli- ja kuuspakkidesse klaaspudelid, mis on õlleturul kõige olulisem ja levinum tootepakend.

Sampo Pank tõstis hoiuste intressimäärasid
Sampo Pank tõstab alates reedest, 21. septembrist, tähtajaliste Eesti krooni ja eurohoiuste intressimäärasid.
Eesti krooni aastase tähtajalise hoiuse uueks intressimääraks on 4,55 protsenti ja samaks perioodiks sõlmitud tähtajalisele eurohoiusele makstakse alates tänasest 4 protsenti intressi, teatab Sampo pank.
Samas langetab pank mõnevõrra USA dollari tähtajaliste hoiuste intressimäärasid ning uueks dollari aastase hoiuse intressimääraks on 4,35 protsenti.

Arvo Alas püstitas oma tööga endale monumendi
Tõlkija ja skandinavisti Arvo Alase kõigi tööde loetelu ei mahukski
1993. aastal oli Arvo Alasel esimene juubel. Sel puhul kirjutasin Sirpi avaliku sünnipäevakirja, lootuses, et see jõuab ka Kopenhaagenisse H. C. Anderseni bulvarile, Eesti saatkonna tollasesse asukohta. Loomingu Raamatukogu toimetus tervitas oma head sõpra ja teenekat tõlkijat ning lootis vastu pidada ajani, millal tema Põhjamaade suursaadik jälle kodus tõlketööd teeb.
Suursaadikust saigi alates 1997. aastast taas tõlkija ja tema teoste register pikenes iga aastaga. Kui alustada noorpõlvest, siis tuleb kindlasti meenutada "Norra novelli" (1976), "Taani novelli" (1978) ja "Islandi novelli" (1979) - soliidseid antoloogiaid, mis poleks teoks saanud ilma Leningradi ülikoolis skandinavistikat õppinud Alaseta, kellel oli teadmisi, ideid ja teojõudu.

Andres Anvelt kirjutas raamatu metallibuumi ajast
Sel aastal ilmub Eesti Päevalehe kirjastuselt endise politseijuhi Andres Anvelti raamat "Punane elavhõbe", mis räägib Eesti politseinike ja kurikaelte elust 1990. aastate alguses. Pealkirja sai raamat 15 aasta tagusest metallibuumi ajast, kui rikkaks saada soovivad inimesed hakkasid ajama taga eksootilist punase elavhõbeda nimelist metalli, mida tegelikkuses ei eksisteerinud.
Raamat sobib autori sõnul lugemiseks kõigile. "Mõnele inimesele võib see tunduda fantaasiarikas, aga nõnda ta tol ajal paraku oli," sõnas ta ja selgitas, et tegu ei ole siiski puhta dokumentalistikaga. "Tegelaskujude ja sündmuste hulgas on ikka väga palju seda, mis on reaalsuses kunagi toimunud, aga selleks et neid paremini edasi anda, on sinna juurde pikitud mingi hulk fantaasiat."

Eestis tuleb rahvusvaheline müüdikonverents
Esmaspäevast kolmapäevani toimub Tartus Kirjanduse Majas Eesti võrdleva kirjandusteaduse assotsiatsiooni 7. rahvusvaheline konverents "Suurte kultuuriliste ja kirjanduslike müütide saatus tänapäeval". Sellest võtab osa ligi 40 inimest 15 välisriigist ja Eestist, nende seas näiteks Liisa Saariluoma, Hannu Kalevi Riikonen, Vanesa Matajc, Maria do Mendes, Carmo Rahilya Geybullayeva, Sonia Bravo Utrera, Sabine Coelsch-Foisner, Marina Grišakova, Vid Snoj, Juan Ráez Padilla ning Harvey L. Hix, kes esitleb koos Jüri Talvetiga kakskeelset valimikku Juhan Liivi luulest "Meel paremat ei kannata" / "The Mind Would Bear No Better". Arutletakse müütide käekäigu üle suurte ideoloogiliste narratiivide kokkuvarisemise ajastul ja nende tänapäevase toime üle maailma eri kultuuripiirkondades.

Rahva Raamat avab kevadel Tartus kaupluse
Järgmisel aastal saavad oma kodulinnas Rahva Raamatu poest lemmikkirjandust osta lisaks tallinlastele ja viljandlastele ka tartlased. Raamatukaupluste keti uus pood tuleb kevadel avatavasse vabaajakeskusse TASKU.
Rahva Raamatu juhatuse esimehe Gertti Kogermanni sõnul plaanitakse rajada Tartu linna esindusraamatupood, mis on nii müügipinnalt (ligi 600 ruutmeetrit) kui ka kaubavalikult ülikoolilinna suurim. Lisaks raamatutele pakutakse väärtfilme, muusikat ning kontoritarbeid. Raamatupoodi tuleb ka avatud kohvik, kus saab korraldada esitlusi.
Seni on AS-il Rahva Raamat kaks kauplust Tallinnas ning üks kauplus Viljandis. Lisaks tegutseb internetipood ja raamatubuss. Rahva Raamat varustab ka kaubanduskette, raamatukogusid ja teisi kauplusi üle Eesti.

Baskini anekdoodid
Kaupluse ukse ees lamab vana koer, kärbsed jalutavad koonul, aga loom ei tee kuulmagi. Koera kõrval on silt: "Ettevaatust, koer!"
"Kas see on teie koer?" küsib ostja poe omanikult.
"Jah, on küll!"
"Aga milleks see silt?"
"Et keegi peale ei astuks!"
Klient helistab oma advokaadile:
"Kuidas minu protsess kulgeb?"
"Õiglus võitis!"
"Esita kiiremas korras apellatsioon!"
Šotlane võitis lotomängus suure summa ja ostis klaveri. Ühel päeval naaber näeb, et mees veab klaverit vankriga linna poole.

JÄRJEJUTT (9): Alex Goldfarb ja Marina Litvinenko: Dissidendi surm
See juhtus esimese Tšetšeenia sõja ajal. Kuulsat "viiendat liini", KGB Viiendat Peadirektoraati, polnud ammu enam. Inimesed nagu Grigoriants sattusid ATC vaatevälja - hea näide sellest, kuidas sõda paiskas Venemaa tagasi NSV Liidu vanade kommete juurde.Grigoriants uuris teateid Vene vägede massimõrvast Tšetšeenias Samaški külas 12. aprillil 1995. Sama aasta lõpu poole pidi ta sõitma välismaale inimõiguste konverentsile. Ta kavatses kaasa võtta videofilmile jäädvustatud asitõendid sellest, kuidas Vene väed tulistasid Samaškis tsiviilelanikke. Saša üksusele anti ebatavaline ülesanne: toppida Moskva rahvusvahelisel lennuväljal Grigoriantsi kaaslase kotti mõned padrunikestad, et nad läbi otsitaks. Selle põhjendamatu

ANDRUS KIVIRÄHK: Viru junn ja boikott Õhtulehele
Öös on asju. Ja nad tikuvad meile ligi kohe, kui kustub valgus. Lõkketuli hoiab eemal metsloomad ja niikaua, kuni põleb laelamp, püsivad lutikad suhteliselt vagurana.
Aga ainult seni. Ebameeldivad olevused poevad hämaruse saabudes kohe oma urust välja ning pressivad end inimese külje alla. Ja väga raske on neid tõrjuda.
Suurim ja võikaim neist on loomulikult see toru, mille unistuseks on tohutu paelussina Läänemere põhjas vingerdada ning Venemaalt Saksamaa suunas gaasi pursata. Loomulikult on õigus nendel, kes väidavad, et Eesti turvalisuse mõttes pole vahet, kas see toru asub Eesti või Soome vetes. Aga järeldusega, et olgu siis pigem Eesti meres, pole ma nõus. Ärgu olgu kusagil! Ja eriti mitte Eestis. Iga toru, iga voolik, iga soolikas, mis lähtub Venemaalt ja ennast meie territooriumile litsub, on ebameeldiv. Venemaa näol on meil nüüdseks tegemist sisuliselt fašistliku riigiga, mille ideoloogia ning retoorika toovad kohati kananaha ihule. Mida vähem selle eluka haarmed meid riivavad, seda parem.

Anne Applebaum: Lääs peab Venemaa vastu olema ühtsem ja karmim
Intervjuu
11. oktoobril esineb uudisteagentuuri BNS korraldataval seminaril "Uus ja vana Venemaa" peaettekandega Anne Applebaum, keda peetakse üheks olulisemaks Venemaa eksperdiks Ameerikas. Washington Posti juhtkonda kuuluv ja seal regulaarselt arvamuslugusid kirjutav Applebaum on ka Eestis küllaltki tuntud ja seda tänu oma raamatule "Gulag", mis annab põhjaliku ülevaate Nõukogude koonduslaagritest. See raamat tõi Applebaumile ka Pulitzeri preemia.
Anne Applebaum, ilmselt nõustute, et Venemaa on pärast mõningast vaheaega maailmakaardil tagasi. Kuid mis vahe on uuel ja vanal Venemaal? Või näeme me nüüd hoopis taas tõelist Venemaad. Sellist Venemaad, milline on ta olnud tegelikult aastakümneid ja aastasadu?
Ühelt poolt on see väide õige. Kui me näeme täna selgeid märke vanast Venemaast, siis ei saa see olla juhuslik. Kasutab ju president Putin tahtlikult keelt ja loob imidžeid, mis meenutavad venelastele seda mõju, mis neil oli maailmas Nõukogude ajal. Nõukogude Liidu hümni muusika uuesti kasutusele võtt, Nõukogude lippude kandmine Teise maailmasõja mälestusüritustel, solvav sõnakasutus Ameerika Ühendriikide - nagu ka Eesti kohta -, on loodud kõik selleks, et venelased tunneksid uhkust oma maa ja ajaloo suhtes. Mõnes mõttes on see traagiline, sest Venemaa ajaloos on elemente, mille üle kodanikud peaksid olema uhked: moodsa inimõiguste liikumise loomine näiteks või suured saavutused teaduses. Kahjuks on Putin valinud tähtsustamiseks ainult mineviku imperialistlikud ja militaarsed "triumfid".
Samal ajal ma ei usu ka päris seda, et ajalugu kordab ennast - Putini Venemaa ei ole sama, mis Nõukogude Liit. Samuti ei meeldi mulle eeldus, et riigid ei või muutuda. Riigid võivad muutuda ja muutuvadki: Hispaania ei ole enam ammu fašistlik, Ladina-Ameerika ei ole enam ammu militaarsete diktaatorite kontinent, Kesk-Euroopas on taas tõelised demokraatiad jne. Ka Venemaa suudab muutuda, kui see on nende liidrite soov.
Venemaa kasutab oma energiavarusid relvana ja reformib sõjatööstust. Samal ajal väheneb väga kiiresti Venemaa rahvastik, lõhed jõukamate ja vaesemate inimeste sissetulekute vahel kasvavad üha enam. Kas Venemaa on ka tegelikult nii tugev kui püüab seda välja näidata?
Kahjuks on ajalugu tõestanud, et energiaressursid on suur stabiilsuse allikas. Isegi neis kohtades, kus režiimid on ebapopulaarsed ja sissetulekute jaotuse vahe on väga suur: mõelgem kas või Saudi-Araabiale. Nafta ja gaasi müügist saadav raha annab võimaluse osta end vabaks poliitilisest opositsioonist ja välismaisest kriitikast, aga ka maksta inimestele suuremaid pensione ja palkasid. Kuid energeetiline sõltuvus teeb Venemaa väga haavatavaks nafta ja gaasi hindade kukkumise puhul. Kui see peaks millalgi juhtuma, siis senine varjatud rahulolematus muutub palju häälekamaks ja valitsev režiim satub suurde hätta. Praegusel hetkel tundub see võimalus vähetõenäoline, kuid vahel muutuvad asjad väga kiiresti ja ettearvamatult.
Mis võiks olla Venemaa ambitsioonide lõppväljund? Ehk millised on Venemaa musklinäitamise tegelikud tulemused?
Kui sa pead oma küsimuse all silmas seda, et "mida Putin tegelikult tahab" ning miks ta jutt kõlab nii agressiivselt ja ähvardavalt, siis ma vastaksin, et see, mida ta tahab, on säilitada oma enda võimu ning samuti ka võimu ja raha sellele KGB klikile, kes teda ümbritseb. Kasutades rahvusvahelisel areenil ähvardusi, on üks võimalus leida endale kodus toetajaid. Putin tahab, et venelased usuksid, et nad on ümbritsetud suurest ohust ja sellepärast on vaja riigi etteotsa "kõva kätt", kes aitaks inimesi nende ohtude vastu kaitsta.
Ma kahtlen, kas tal on territoriaalseid ambitsioone mõne riigi suhtes. Sellele vaatamata on selge, et Putin tahab kasutada Venemaa naftat ja gaasi relvana, et saavutada nii poliitilist kui ka majanduslikku mõjuvõimu Ida-Euroopas, aga pikemas plaanis ka Lääne-Euroopas. Ka see aitab tal ja tema sõpradel olla võimul. Nagu ka isiklikult rikastuda.
Milline võiks olla Lääne vastustrateegia muutunud ja üha enam jõudu koguvale Venemaale? Kas püüda Venemaale vastu tulla, kuid nihutada Venemaa soovide piire üha kaugemale või selgelt vastanduda, kuid riskida samas külma sõja aegse polariseerumise tekkega?
Ma olen olnud pikka aega Ühendriikide Venemaa-poliitika üks suuremaid kriitikuid. Ma leidsin, et Clintoni administratsioon oli Jeltsini suhtes liiga järeleandlik. Samastus temaga liiga palju ning pigistas silma kinni Jeltsini režiimi korruptiivsuse ees. Ma arvasin, et Bushi algne reaktsioon Putinile oli ülimalt naiivne ja põhines nende kohtumise esmamuljelt. Aga nüüd ma möönan, et Ühendriikide administratsioon on keerulises positsioonis. On võimatu minna suhetes Venemaaga ühelt kompromissilt teisele, kuid samas on ebapraktiline alustada ka uut külma sõda. Ühendriikidel on liiga palju muid poliitilisi asju. Momendil, parim mida saab teha, on töötada Venemaaga nende asjade kallal, mis on võimalikud ja distantseerida end Venemaast, kus see on võimalik.
Praegusel hetkel on kõige tähtsam näidata Venemaale, et Lääs on ühtne. Mitte ükski Ameerika strateegia ei saa olla edukas, kui see baseerub vaid Ameerika enda huvidel. Mitte ükski Euroopa strateegia ei saa olla edukas, kui näiteks Saksamaa otsustab teha iseenda, ülejäänutest eristuvat poliitikat Venemaaga, nagu Gerhard Schröder paraku on püüdnud teha. Just Kesk-Euroopa ja Balti riigid peavad kasutama oma mõjujõudu Euroopas, et Euroopa Liit räägiks ühel häälel. Kõige parem oleks, kui poolakad, eestlased, tšehhid ja teised rahvad läheksid sakslaste juurde ja pakuksid neile toetust mõnes Euroopa Liidu asjas, kuid nõudes samas vastu senisest kriitilisemat suhtumist Venemaasse. Ma tõesti usun, et ühinenud rinne, kuhu kuuluksid Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Kesk-Euroopa suudaks avaldada Venemaale olulist mõju. Suudaks isegi rohkem kui Ameerika Ühendriigid. Pealekauba, teie, eurooplased olete ju Venemaa jaoks suurim turg.
Samuti peaksid Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriigid mõtlema alternatiivsetele energiaallikatele. Ainult see aitab kaasa tõeliselt sõltumatule strateegiale.
Kuid see sama teie poolt mainitud Schröder ütles äsja Eesti vastuseisu Vene-Saksa gaasijuhtmele kommenteerides, et kui ühel pool on Euroopa suurriikide huvid ja teisel pool ühe väikese Ida-Euroopa riigi julgeolekuhuvid, siis tuleb tuua ohvriks väikeriik. Kuidas ikkagi saavutada seda, et kui asi läheb sõnadelt tegudele, näiteks ühe Euroopa suure riigi gaasiga varustamisele, ei toodaks ohvriks ühe väikeriigi huve?
Minu jutu mõte oli, et Eesti, Läti, leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia esitaksid ühtset seisukohta. Siis ei saa nende igaühe positsiooni eraldi esitada kui ühe väikeriigi erihuvi Venemaa vastu. Teiseks, Angela Merkel on siiski oluliselt teistsugune poliitik kui oli Gerhard Schröder. Nagu on ka Sarkozy teistsugune poliitik kui Chrirac. Ma olen kindel, et kui kõik Euroopa Liidu uued liikmesriigid räägiksid ühel häälel, siis suudaksid nad ka nn Vana Euroopat veenda. Kolmandaks, Euroopas on tänaseks kõigile kohale jõudnud teadmine ja mure, et sõltuvus Venemaa gaasist ei ole hea.
On tähelepanuväärne, et Venemaal on halvad suhted nende naabritega, kes on demokraatlikud (Balti riigid) või püüdlevad demokraatia poole (Ukraina, Gruusia). Head suhted aga nendega, kus on suuri probleeme demokraatlike vabadustega. On see paratamatu?
See on tõesti nii, et Venemaal on halvad suhted nende naabritega, kes pingutavad kõvasti selle nimel, et vabaneda sõltuvusest Venemaa oligarhide võrgust ja naftarahast. Tõelised sõltumatud demokraatlikud riigid ongi Venemaa jaoks suur probleem, sest mitte keegi ei suuda kunagi päris täpselt demokraatias ette ennustada, kes riigi liidriteks võivad saada ja neile ei saa ka sellepärast enne ette altkäemaksu maksta.
Eesti ja Venemaa on viimastel aastatel olnud suures tülis seoses suhtumisega Teise maailmasõtta. Eestlaste ja paljude teiste Euroopa rahvaste jaoks ei tähendanud võit Hitleri üle vabadust, vaid ühe okupatsiooni asendumist teisega. Venemaa jaoks on aga võit Teises maailmasõjas püha. Kas on üldse võimalik sellest konfliktist üle saada?
On olemas mitmeid näiteid, kuidas riigid on saanud oma ajaloolistest vastasseisudest ja vaenudest üle. Kõige kuulsam näide on Saksamaa ja Prantsusmaa, kuid teie jaoks on ilmselt relevantsem näide Poola ja Ukraina. Need kaks riiki pidasid Teise maailma sõja lõpus kibedat võitlust. Ukraina partisanid AK (Armia Krajowa, nn põrandaalune armee - U.K.) vastu, kommunistlikud partisanid igaühe vastu. Põletati külasid, piinati inimesi, pandi toime kohutavaid asju. Kui sõda lõppes, siis ajalooline Poola linn Lvov sai osaks Ukrainast. Kuid viimase kümne aasta jooksul on need kaks riiki loonud hulganisti ajaloo komisjone, vahetanud ajaloo ja poliitika eksperte, pidanud üheskoos tseremooniaid, viinud läbi arutelusid rahvusvähemuste kohtlemise üle jne. Kõik see on avaldanud mõju.
Tänu sellele tööle, mida tõesti on palju tehtud, on Poola täna võibolla kõige enam Ukrainat toetavam riik Euroopas. Ning nii poliitilised kui ka inimsuhted on suurepärased. Mida selle saavutamiseks vaja oli, oli kümme aastat head tahet mõlema riigi poolt. Ja see on ka ainus võimalus taolistest ajaloost tulenevatest konfliktidest üle saada.
Kuid kas Eesti-sugusel väikeriigil saavad üldse olla head suhted Venemaaga ilma, et me satuks tema mõjusfääri?
Jah, teoreetiliselt on see võimalik. Kuid selleks tuleb oodata venelaste põlvkonda, kes tahavad objektiivselt ja analüütiliselt vaadata tagasi oma maa ajaloole.

REPLIIK: Putini kannupoisid
"Kes julges nii kergelt muuta presidendi korraldusi?!" müristas eile Venemaa riigipeale uue ministrite koosseisu esitanud vastne peaminister valitsuse esimesel istungil. Kui palju üllatusi ka seni avalikkusele tundmatu Viktor Zubkovi peaministriks määramine ei tekitanud, ühes pole kahtlustki: just sellel Vladimir Putini andunud lojalistil tuleb valmistada riik ette selleks, et saabuvad presidendivalimised mööduksid Kremli jaoks ootamatusteta.
Me ei tea, kas ja keda on Venemaa võimukandjad otsustanud märtsis rahvale uue presidendina kinnitamiseks esitada. Aga uut valitsust, kust on korralduste eirajad välja löödud, võis just praegu oodata. Putini soovi kohaselt kõigi mehhanismide "Šveitsi kellana" käimapanek peab kindlustama, et rahvas kuuletub valitseja soovile vastuvaidlemata.

JUHTKIRI: Maaülikooli isetegevus: 4 = 3
Maaülikooli ja kümnete seal õppivate tudengite vahel on tuure kogumas suur tüli. Üliõpilased, kes asusid mõne aasta eest maaülikooli kaugõppes studeerima näiteks metsandust, kinnisvara planeerimist ja loodusvarade kasutamist, teadsid õpinguid alustades, et nende õppeaeg kestab neli aastat. Kuid nüüd on nad ühtäkki avastanud, et ehkki maaülikool on nende õppetöö jaganud tõepoolest nelja aasta peale, on nominaalne õppeaeg hoopis kolm aastat.
Ning nüüd on need tudengid probleemi ees: kuna õpe on tasuline, lootsid nad ka neljandal kursusel pangast õppelaenu saada. Ent pangad laenu ei anna, sest nominaalne õppeaeg on arvestuslikult juba läbi. Ning nendele tudengitele, kes töötavad riigiasutustes - mis maksavad töötajate õppelaene kinni -, tähendab see ka otsest rahalist kaotust. Sest kui nad õpingute viimast aastat, mis maksab 19 800 krooni, rahastavad mitte õppelaenu, vaid oma vahendite arvel, ei lähe see kirja õppelaenuna ega kuulu ka riiklikule hüvitamisele.

Pärnumaal hukkus liiklusõnnetuses 15-aastane neiu
Pärnumaal hukkus täna hommikul liiklusõnnetuses 15-aastane neiu, neli noort toimetati vigastustega haiglasse.
Traagiliselt lõppenud liiklusõnnetus juhtus Valga - Uulu maantee 89,5 kilomeetril, Tihemetsa asula piirist umbes 1,5 kilomeetrit Mõisaküla poole. Mõisaküla poolt Tihemetsa poole sõitnud sõiduauto Ford Scorpio
oli kaotanud vasakkurvis juhitavuse ning rullunud üle katuse.
Sündmuskohale saabudes autos kedagi ei viibinud. Sündmuskohal oli hukkunud 15-aastane neiu. Kiirabi toimetas Viljandi haiglasse 1982 aastal sündinud Janari.
Pärnu haiglasse toimetati 1988. aastal sündinud Karoliina ja 17-aastane noormees, kes pärast esmaabi andmist lubati kodusele ravile, ning 1988. aastal sündinud Meelis, kes jäeti haiglaravile.

Pärimusmuusika keskust kummitab rahapuudus
Pärimusmuusika keskus on Viljandi lossimägedes paikneva Kirsimäe aida renoveerimiseks saanud annetajatelt ligi 700 000 krooni, kuid puudu on üle kuue miljoni krooni.
Keskuse juhataja Ando Kiviberg tunnistas eile enne aida sarikapeo algust, et rahaga pole lugu kiita. Praegu teevad poliitikud tema sõnul intensiivselt lobitööd, et saada järgmise aasta riigieelarvest suurem summa, kui seni on kavandatud, kirjutab Sakala.
Kultuuriministeeriumiga sõlmitud kokkuleppe järgi katab riik Kirsimäe aida ehituse kulusid järgmise viie aasta jooksul, igal aastal kolme miljoni krooni ulatuses, kuid Kiviberg avaldas lootust, et summat õnnestub suurendada.
"Tegelikult pole see raha riigi seisukohalt kuigi suur, aga vastu saab Eesti selle eest väga palju. Seda maja on hädasti tarvis nii muusikahariduse kui eestlaste muusikalise identiteedi seisukohalt," arvas ta.

Nõukogude veteranid tähistasid Tallinna "vabastamise" aastapäeva
Nõukogude armee sõjaveteranid ja Venemaa saatkonna esindajad viisid laupäeval lilli sõjaväekalmistule pronkssõduri juurde, et tähistada päeva, mida nemad nimetavad Tallinna vabastamiseks 1944. aastal.
Sõjaveteranide ühenduse juhi sõnul kogunes kalmistule umbes paarsada inimest. Pärja asetasid ka Venemaa suursaadik Eestis ja Valgevene peakonsulaadi esindajad, vahendas Eesti raadio.
Lilli pandi teistegi sõjaväekalmistul olevate Nõukogude sõjahaudade juurde. Kõnesid ei peetud.
Lilli on viidud ka Tõnismäele, kus oli kohal vene meedia.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et olukord linnas on rahulik.
Täna tähistatakse Eestis ühtlasi esmakordselt vastupanuvõitlemise päeva, millega meenutatakse Eesti valitsuse kukutamist 1944. aastal.

Eesti tähistab esmakordselt vastupanuvõitlemise päeva
Eesti tähistab täna esmakordselt vastupanuvõitlemise päeva, millega meenutatakse Eesti valitsuse kukutamist 1944. aastal.
Riigikogu otsustas muuta 22. septembri vastupanuvõitluse päevaks tänavu veebruaris. Esialgu nägi koalitsioon 22. septembrit okupatsioonikannatuste mälestuspäevana, kuid kõpuks jõuti siiski kompromissile nimetada see päev vastupanuvõitluse päevaks, kirjutab ETV24.
Kolm korda riigikogule ettepaneku esitanud Isamaa ja Res Publica liit soovis algselt muuta 22. septembri Otto Tiefi valitsuse mälestuspäevaks, seejärel vastupanuvõitluse mälestuspäevaks.
Mullu sügiseks toetas seda ettepanekut ka valitsus, soovides seda ühendada koalitsiooni eelnõuga.
22. septembril 1944 vallutas Punaarmee Tallinna, kust Saksa okupatsiooniväed olid juba lahkunud. Tegutses Otto Tiefi valitsus ja Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp.

Eesti-Läti piiril kontrolliti 460 sõidukit
Eesti ja Läti tolliametnikud astusid kahepäevasel ühisoperatsioonil vastu salakaubandusele ning harjutasid koostööd Schengeni õigusruumiga
20. ja 21. septembril toimus Eesti- ja Läti liikuvate tollirühmade ulatuslik ühisoperatsioon, kui Ikla ja Valga piiri- ja tollipunktides kontrolliti kogu raskeliiklust ning valikuliselt ka sõiduautosid. Ühtekokku vaadati läbi ca 460 piiri ületanud sõidukit, teatas maksu- ja tolliamet.
Maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järg rääkis, et operatsioon oli eelkõige mõeldud kahe riigi vahel liikuva salakauba leidmiseks ja smugeldamise tõkestamiseks. "Eriti pöörasime operatsioonil tähelepanu aktsiisikaupadega seotud rikkumistele, narkootiliste ainete ja muu salakauba leidmisele," selgitas Järg.
Samuti toonitas Järg, et ühisoperatsioon oli vajalik Schengeni viisaruumiga liitumiseks valmistumisel, sest andis võimaluse harjutada kahe naaberriigi tollikontrolli koostööd.

Tugev tuul segab laevaliiklust
Tugev tuul segab laevaliiklust nii Soome lahel kui ka Väinamerel. Ilmajaama teatel võib tuul rannikul puhuda puhanguti 20 m/s.
Kuivastu-Virtsu liinil sõidavad hetkel vaid parvlaevad Regula ja Koguva. Saaremaa laevakompanii teatel häirib puhanguti kuni 18m/s puhuv tuul ennelõunal parvlaev Viire liiklust, kuid pärastlõunaks peaksid ilmastikuolud paranema ja Viire sõidab alates kella 14 tavapärases graafikus.
Liiklus Heltermaa-Rohuküla liinil on graafikujärgne. Tugeva tuule tõttu ei välju aga Kõrgelaid Triigist Sõrule ning esimene väljumine on alles kell 16.
Lindaliinid on tühistanud tormi tõttu kõik tiiburite väljumised nii Tallinnast kui ka Helsingist. Samuti on häiritud Nordic Jeti ja AutoExpressi väljumised.
Ilmajaama teatel puhub täna Soome lahel edela- ja lõunatuul 14-18 m/s, laine kõrgus on 1,5 -3 m. Väinamerel puhub edela- ja lõunatuul 14-18 m/s.

Mõmmi jäljed kadusid Ruhnul aasta eest
Viimased teated mullu aprillis jääpangal Ruhnule triivinud pruunkarust pärinevad aasta tagant.
Teated Läti-lähedaselt tosina ruutkilomeetri suuruselt saarelt rääkisid küll vaid jälgedest rannal ja isegi spetsialistid ei osanud öelda, millal karu need sinna oli jätnud, kirjutab Postimees.
Ruhnu karu jõudis suure tõenäosusega Lätti, mitte ei leidnud oma lõppu saarel, usub üks karu peapüüdjaid, riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni direktor Enn Vilbaste.
"Möödunud aasta lõpul avastati karu jäljed Lätimaal Kolka poolsaarel (umbes 34 kilomeetri kaugusel Ruhnust - toim) ja need olid umbes sama suured kui Ruhnu saarel leitud. Ka sel aastal on räägitud karu tegemistest sel poolsaarel," rääkis Vilbaste.
"Ametlikku mahalaskmist ei olnud, selleks ei antud ühtegi luba välja. Seda ei saa ma aga välistada, et keegi kusagil midagi salaja tegi," lisas ta.

Ligi purustas Ansipi väited koalitsiooni üksmeelest
Reformierakonna juhatuse liikme Jürgen Ligi eileõhtune arvamusavaldus seadis kahtluse alla erakonnakaaslasest peaministri väited koalitsiooni üksmeelest gaasijuhtme teemal.
Veel sel neljapäeval süüdistas peaminister Ansip Päevalehe ajakirjanikku "mingisuguste konfliktide konstrueerimises, mida tegelikus elus ei eksisteeri".
"Ärge nähke vaeva! Ärge konstrueerige! Kui te tahate ministrite arvamusi teada, küsige ministrite käest. Aga te topite nendele ministritele suhu sõnu, mida nad pole öelnud. Või te isegi sõnu ei pane suhu, te omistate mingisuguseid seisukohti, mille olemasolus te veendunud ju ei ole!" kirus Ansip neljapäevasel pressikonverentsil ajakirjanikku, kes julges küsida, milliste nippidega IRL suutis panna Reformi gaasijuhtme uuringute osas meelt muutma.
Jürgen Ligil jätkus oma eilses blogisissekandes aga koalitsioonipartneri kohta kriitilisi mõtteid küll ja veel.

Sülle sadanud vabadus jahmatas naaritsaid
Päevalehel oli au pealt näha, kuidas viis meie looduses välja surnud euroopa naaritsat lasti Tallinna loomaaiast Hiiumaa metsadesse liigikaaslaste sekka.
Kuidas käib kogu maailmas minkide leviku ja sobilike elupaikade kadumise tõttu üha kahaneva arvukusega euroopa naaritsate Hiiumaa loodusesse vabaks laskmine, on vaid vähesed silmapaarid näinud. Päevalehel avanes harukordne võimalus ühel selle loomaliigi hävingust päästmise aktsioonil osaleda.
Enne kui haruldased naaritsad Tallinna loomaia ohustatud liikide paljunduskeskusest Hiiumaale toimetamiseks eraldi kastidesse pannakse, saab iga loom turjanaha alla väikese kiibi. See annab loomale kindla numbri ning nii on uurijatel edaspidi võimalik raadioanduritega alati teada saada, kellega on täpselt tegu.
Seekord ootavad oma järge viis noort naaritsat, kes enne kiibi saamisele eelnevat uinutamist ägedalt puurikestes protestivad. Enesekaitseks ei jäta nad kasutamata ka oma haisunäärmeid, mille tõttu muutub õhk väikeses ruumis hingematvalt tihedaks.

Ida-Viru naiste varjupaiga asukoht on suur saladus
Mullu 8. märtsil avatud Ida-Virumaa naiste varjupaik on nii salajane koht, et turvakaalutlustel hoitakse avalikkuse eest saladuses isegi linna, kus see asub.
"Eks me ikka püüame saladuses hoida, millega me siin tegeleme," ütleb varjupaiga juht Sirje Maala ühest tavalise Ida-Virumaa linna tavalise viiekorruselise maja kitsast trepist üles astudes. Tuleb välja, et isegi kõigil naabritel ei ole aimu, mis otstarve on nende maja viimase korruse väikesel kahetoalisel korteril. "Maja ühistu juhatajaga siiski rääkisin, et oleks vähemalt üks inimene, kes oleks kursis." Maala annab varjupaika elama tulnud naistele võtme kätte ning usaldab neid seejärel sajaprotsendiliselt, käies vaid aeg-ajalt vajadusel korteris kohal.
Varjupaiga töötajate kontakttelefonid on edastatud meditsiiniasutuste ja politsei esindajatele.

Perevägivalla ohver jääb pahatihti oma murega üksi
Sotsiaalne tugivõrgustik on liiga nõrk, et aidata perevägivalla ohvritel uut elu alustada.
"See juhtus reedel. Öösärk oli verine," tulevad Anna (nimi muudetud - toim) suust esimesed mälukillud 10. augusti õhtust, pärast mida ta enam oma kodus ei ela. "Mees oli joobnud. Õnneks oli auto maja ees, sain võtme ja sõitsin ära, kuigi bensiini oli vähe sees." Söögiraha ja dokumendid - kõik vajalik jäi maha. Teel pidas naise kinni liikluspolitsei, kes lasi tal küsimusi esitamata edasi minna.
Politseijaoskonnast tuldi naise palvel temaga koju kaasa. Kuid kohapeal oli uks kinni. "Politsei ütles, et neil pole õigust sisse minna." Vaatamata sellele, et paar oli abielus ja tegemist oli ühisvaraga, ühise koduga, tuli ikkagi naisel otsida endale ööseks mõni teine ööbimispaik. "Las ta puhkab ennast välja," arvas politsei mehe kohta.

Ajalehtede liit protestib Eesti Posti hinnatõusu vastu
Ajalehtede liit nõuab tariifide ülevaatamist ning ähvardab
Oma eile tehtud avalduses teatas ajalehtede liit (EALL), et mõistab Eesti Posti rasket majanduslikku seisu, kuid ei pea õigeks firma kahjumit vaid perioodika kojukande hindade ülijärsu tõstmisega katta.
Liit nõuab Eesti Postilt kojukande tariifide ülevaatamist, sest arusaamatutel põhjustel on nende väljatöötamisel aluseks võetud ainult kaalu ega ole arvestatud lehtede ilmumise sagedust.
Liit sai Euroopa ajalehtede liidu peakorterist oma järelepärimisele vastuseks, et üheski Euroopa riigis sellist põhimõtet ei rakendata.
"Eesti Posti uued kojukande tariifid, mis peaksid hakkama kehtima 2008. aasta 1. jaanuarist, ei kohtle õiglaselt ja võrdselt kõiki perioodilisi väljaandeid. Eesti Posti poolt väidetav ülikõrge keskmine hinnatõus 30% tabab raskemalt just ajalehti, kusjuures ajakirjade hinnatõus on väiksem," seisab EALL-i avalduses.

Ungari vanapaber katab tuhamäe muruga
Kiviõli vanal tuhamäel kaetakse 130 000 ruutmeetrit hüdrokülvi meetodil muruga.
Kiviõli 105 meetrit kõrge tuha-mäe nõlvadele rajatakse lähiaastatel nelja suusarajaga talispordikeskus. Praegu müttavad poris aga buldooserid ja nende järel OÜ Roadservice töömehed, kes külvavad üsna tavalise moega tuletõrjevoolikust muru.
Eesti kõrgeima tehismäe pinnasele kantava kihi üheks peamiseks koostisosaks on jahvatatud vanapaber.
Teist aastat Eestis kasutusel olev hüdrokülvi tehnoloogia muruseemne kinnitamiseks ka järskudele kallakutele on OÜ Roadservice tegevjuhi Timo Varese sõnul ennast täielikult õigustanud. "Oleme katnud muruga mitme renoveeritud maanteelõigu teeservi ja kraavide kaldaid Konuveres, Lohusuus ja mujal," rääkis Vares.

Vihmad päästsid seenehooaja valla
Metsaannid Kuivale suvele järgnenud sajuilmadega on metsaalused igasuguste kerkivate seentega täitunud. Seepärast soovitavad meie mükoloogid ühest suust kõigil metsa seenele minna. Tallinna lähistel Viljandi maantee äärses männimetsas seenel olnud Ida tähendas uhkusega šampinjonidest ning või- ja lambatatikatest tulvil seenekorvile, näidates, et seeni on metsas tõesti palju. "Seeni ei saa mitte ainult sousti jagu, vaid neid jätkub ka sissetegemiseks," kostis Ida, lisades, et on seeni juba mitme purgi jagu marineerinud. "Oleme ka mujalt seeni otsimas käinud, kuid nii palju nagu siin neid sel aastal leidnud pole. Eriti just viimaste sajuste ilmadega on vaid mõne päevaga metsa alla igasuguseid seeni kerkinud."

ETV loodab "Pealtnägija" asjus selgust oktoobriks
Eesti Televisioonil pole praeguseks veel täit kindlust, mis kujul alustab kahe nädala pärast uut hooaega menusaade "Pealtnägija". Formaadi ja saatejuhtide kohta loodab telejaam otsuse langetada ülejärgmiseks nädalaks.
Praegu peab ETV läbirääkimisi inimestega, kes võiksid asendada ekraanilt tervislikel põhjustel eemaldunud Vahur Kersnat. Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg lausus eile Päevalehele, et ei saa veel öelda, kellest võib saada Mihkel Kärmase kõrval teine saatejuht või kas telejaam muudab formaati selliselt, et "Pealtnägijast" kujuneb vaid Kärmase juhitav ning senisest lühem saade.
"Variante on mitmeid ja neid me arutame," märkis Tomberg ning lisas, et lõplik otsus "Pealtnägija" tuleviku kohta tehakse hiljemalt ülejärgmisel nädalal.

Narvas alustab novembris esimene lasteülikool
Lastele tulevad esinema oma ala tipud, näiteks Ene Ergma, Alar Karis ja Peeter Tulviste.
Novembris alustab Tartu ülikooli Narva kolledžis tööd Eesti esimene lasteülikool, kus oma ala tipud selgitavad lastele arusaadaval viisil teadussaavutusi.
Lasteülikool alustab tööd 2. novembril ja avaloengu peab astrofüüsik Ene Ergma, kes on ühtlasi ka kogu ettevõtmise patroon. Sihtgrupiks on setsme- kuni 12-aastased lapsed, kellele peetakse loenguid nii täppis-, loodus- kui ka humanitaarteaduste vallast.
Narva kolledži projektijuhi Aet Kiisla sõnul aitab just viimati mainitu lastel juba noores eas hakata mõtlema ühiskonna, kogukonna ja perekonna suhetele ja korraldusele ning väljendada neis asjus oma arvamust.
"Kõik see, milleks koolis pole aega ja mida vanemad ei tea," võtab Kiisla lasteülikooli teemad kokku.

Maaülikooli näpuviga sunnib osa tudengeid õppeks lisaraha otsima
Mitmeid erialasid ei saa läbida nominaalajaga, lisa-aastate õppemaksu pangast laenata ei saa.
Paljud Eesti maaülikooli kaugõppes õppivad tudengid on juba aasta aega üritanud ülikoolile selgeks teha, et kool on rikkunud üliõpilaste huve, sest ei teavitanud neid ülikooli astumise eel õppekava ametlikust kestusest ehk nominaalajast.
Ligi sajale maaülikooli kaug-õppes õppivale tudengile tähendab plaanipärane lisa-aasta aga seda, et õppetoetuse seaduse kohaselt pole neil pangast õpingute rahastamiseks õppelaenu võimalik taotleda. 20 000-kroonine õppemaks tuleb sel õppe-aastal maksta kas isiklikest vahenditest või tuleb pangast võtta laenu hoopis kopsakama protsendiga kui õppelaen.
Säärast olukorda peab ebanormaalseks kolm 2004. aastal maaülikooli kaugõppes kinnisvara planeerimise erialale astunud tudengit. Ligi aasta jooksul on tudengid üritanud veenda ülikooli, et see tunnistaks eksitamist ning loobuks kas õppemaksust täielikult või osaliselt.

Holokausti üle elanud mehe naaber osutus koonduslaagri valvuriks
USA-s sattus Auschwitzi õudused üle elanud mehele naabriks endine koonduslaagri valvur.
Nathan Gasch rääkis, et kui Martin Hartmann neli aastat tagsi temaga samasse vanadekodusse kolis, märkas ta tema toa seinal SS-lase mundrit, vahendab BBC.
Gasch oli nähtust šokeeritud, kuid ta ei rääkinud sellest mitte kellelegi.
USA võimud olid Hartmanni jälil ning ta saadeti käesoleval nädalal riigist välja. Justiitsministeeriumi uurijatel kulus kaks aastat, et mehe mineviku kohta tõde teada saada.
Rumeenias sündinud 88-aastane Hartmann sunniti kolima tagasi Saksamaale ning ta jäeti ilma ka USA kodakondsusest.

Poola tõrjub valimistelt OSCE vaatlejaid
Poola teatas täna, et ei luba Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejaid riigis järgmisel kuul toimuvaid parlamendivalimisi jälgima.
Varssav põhjendab otsust sellega, et Poola näol on tegemist arenenud demokraatiaga ning seega ei ole välisvaatlejate viibimine riigis õigustatud.
OSCE oli Poola otsuse üle väga üllatunud, kuid siiski on väga tõenäoline, et nende vaatlejad 21. oktoobril toimuvaid valimisi jälgivad, vahendab BBC.
Enneaegsed valimised kuulutas välja Poola president Lech Kaczynski pärast seda, kui parlament oli end septembri alguses laiali hääletanud.

Iraan hoiatab Läänemaailma rünnaku eest
Iraan andis Lääneriikidele täna mõista, et viimased kahetsevad võimalikku rünnakut islamiriigile ning sõnumile kaalu lisamiseks demonstreeriti tänasel paraadil oma sõjaväe võimsaimat varustust.
"Meie sõnum vaenlastele on: ärge tehke seda," ütles Iraani Revolutsioonilise Armee juht Mohammad Ali Jafari. Täna tehtud hoiatus järgnes vähem kui nädal tagasi avaldatud Prantsusmaa välisministri arvamusele, et riik ei välista osalemist võimalikus rünnakus Iraanile, kirjutab Reuters.
"Lääneriigid saavad meie ründamist kahetsema, nagu nad praegu kahetsevad Iraagi sõda," lisas iga-aastasel sõjaväeparaadil kõnelenud Jafari.
Islamivabariik näitas Iraagi-Iraani sõjale pühendatud paraadil oma keskmaarakette, mis on võimelised lendama Iisraelini ning USA baasideni Pärsia lahe piirkonnas.

Politkovskaja mõrvaga seostatakse Tšetšeenia presidendikandidaati
Venemaa kohus süüdistab ühte endist tšetšeeni poliitikut ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrvale kaasa aitamises.
Kunagi ka Tšetšeenia presidendiks kandideerinud Shamil Burajevi advokaadid kinnitasid, et teevad kõik, et mehe suunas esitatud alusetu süüdistus tagasi võetaks, kirjutab BBC.
Käesoleva aasta 10. augustil arreteeriti juhtumiga seoses 10 kahtlusalust, kellest kaks hiljem vabastati.
Politkovskaja tegi omale nime venemeelsete julgeolekuvägede Tšetšeenia tsiviilisikute vastu korda saadetud julmuste paljastamisega.
Eelmisel nädalal Moskvas kinni peetud Burajevit süüdistatakse "mõrvale kaasa aitamises".
"Burajev kinnitas, et tal puudub igasugune seos Politovskaja tapmisega. Ta on väga kindlaks sihiks võtnud oma süütuse tõestamise ning oma ausa nime kaitsmise," ütles tema advokaat Pjotr Kazakov.

Našilased piketeerisid Moskva Eesti saatkonna ees
Umbes 500 kremlimeelse noorteühenduse Naši liiget piketeeris täna Moskvas asuva Eesti saatkonna ees, tähistades sellega Tallinna fašismist "vabastamise" aastapäeva.
Kogunenud demonstrandid skandeerisid Naši lipukirjaks kulunud loosungit "Fašism ei lähe läbi" ("?????????????? "), vahendab Newsru.com Interfaxi.
Üks liikumise liidritest rääkis, et kuni 2005. aastani tähistati ka Tallinnas võitu fašismi üle, kuid pärast 22. septembrit 2005. aastal nimetasid Eesti võimud Nõukogude armee sõdurid - vabastajad- ümber okupantideks.
Našilased nõudsid meeleavaldusel ka mõnedele organisatsiooni liikmetele Eesti viisa andmise kiirendamist.

Castro esines taas üle pika aja teles
Kuuba liider Fidel Castro andis üle mitme kuu esimese teleintervjuu, lõpetades sellega kuuldused enda surmast.
Ta rääkis küll aeglaselt, kuid näis siiski natuke muutunud pärast oma eelmist intervjuud juunis, vahendab Reuters.
Sportlikus rõivastuses Castro rääkis Külmast sõjast ning maailma majandusest.
Oma vestlust alustas ta sõnadega "Siin ma olen".
Vaata videot siit.

Inimkaubitsejad ostavad Ida-Euroopa lapsi Rootsi varasteks
Rootsis kahtlustatakse kurjategijaid Ida-Euroopast laste ostmises ning nende varasteks sundimises, enamasti on lapsed pärit Rumeeniast ja Bulgaariast.
Rootsi politsei on tabanud selle aasta jooksul 23 last, keda kahtluse kohaselt on varastama sundinud täiskasvanud, kirjutab Dagens Nyheter.
Rootsi politsei uurib hetkel kahte inimkaubitsemise juhtumit, milles kannatanuteks on lapsed. Kurjategijad on lapsed ostnud nende sugulastelt ning omavad tihti ka dokumente, mille kohaselt on nad määratud laste hooldajateks.
Lehe andmetel peavad lapsed varastama oma omanikele päevas 50 kuni 100 euro väärtuses asju.
Politseil on laste tegemistesse väga raske sekkuda, sest lapsed on enamasti hästi riides ning näevad head välja. Lisaks on nendega koos liikuvad täiskasvanud nende ainukeseks kontaktiks ülejäänud maailmaga.

Putinile kõige kuulekam uus valitsus astub ametisse
Vene uus peaminister loob valitsuse, kes peab valmistama riigi ette järgmisele presidendile.
Kuigi kabineti liikmete uue nimekirja mustandi oli Viktor Zubkov presidendile esitanud juba teisipäeval, kulus eile pärast ministrite nimekirja esitamist siiski tunde, mille jooksul presidendilt ei kostnud musta ega valget.
Juba enne uue koosseisu nimetamist näitas nädal tagasi ootamatult valitsusjuhiks kinnitatud Zubkov, et seab esikohale lojaalsuse riigipeale. Zubkovi esimesed sammud peaksid kindlustama, et valitsus töötab enne valimisi kellavärgina, kust ei hakka kriitilistel hetkedel kostma kriiksuvaid ebakõlasid.
"President andis teile korralduse kaks aastat tagasi," kärkis ta ehtsa Nõukogude bürokraadi kombel transpordiminister Igor Levitiniga, kes oli jäänud hätta Putini kodulinna Peterburi sadama arendamisega. "Presidendi korraldused! Kes julges muuta nii kergelt presidendi korraldusi?!" Eile anti transpordiministeeriumile ometi korraldus panna oktoobriks kirja kõik Mihhail Fradkovi juhitud eelmise valitsuse vead transpordisektoris. Levitin on olnud teatavasti ka Eestiga sidemete arendaja.

Soome otsib endale välispoliitikas selgemat kurssi
Kellel on Soome välispoliitikas sõnaõigus ja kes seda juhib - neid küsimusi on esitatud viimastel nädalatel korduvalt. Presidenti kuulatakse üha vähem.
Kõigepealt sai aktiivse vastukaja Washingtonis peetud kõne, kus Soome kaitseminister Jyri Häkämies nimetas kolm peamist Soome julgeolekuväljakutset - Venemaa, Venemaa ja Venemaa. Kaitseministri retoorilisse liialdusse suhtuti Soomes kriitiliselt.
Helsingin Sanomate kolumnist Olli Kivinen kirjutas, et soomlased ei julge sõna "Venemaa" suhu võtta samamoodi, nagu esiisad ei söandanud öelda "karu", andes kardetud metsakuningale muid nimesid.
Kaitseministri parteikaaslane, koonderakondlasest välisminister Ilkka Kanerva astus tema kaitseks välja ning pidas kõmulist kõnet pigem märgiks välispoliitilisest aktiviseerumisest. Kanerva sõnul on pärast pikki aastaid parempoolsel koonderakonnal Kokoomus võimalus tuua Soome välispoliitikasse oma nüansse.

Amsterdam ostab punaste laternate linnaosa maju kokku
Linna mahitusel suletakse kolmandik punaste laternate
Amsterdami linnavõimude toetatud kinnisvaraarendaja ostab Wallenil kokku 18 hoonet, et panna kinni seal tegutsenud lõbumajad ja anda ruum poodidele ning teistele "moraalsematele" ettevõtetele. Linn tasub 25 miljoni euro suurusest müügihinnast ligi kaks kolmandikku.
Sellega saavutasid linnavõimud olulise võidu aastaid kestnud pingutustes luua korda ühes turistide meelispaigas. Kampaania käigus suletakse 51 akent, kus napilt riietatud näitsikud demonstreerivad oma võlusid nii potentsiaalsetele klientidele kui ka uudishimulikele möödajalutajatele.
Linnapea Job Cohen kinnitas ajakirjanikele, et tema eesmärgiks pole prostitutsioon Amsterdami kesklinnast välja juurida, kuid ta usub, et Amsterdami lõbumajandusele on end külge kleepinud eri masti pahategijad narkoärimeestest rahapesijateni välja. Ehkki prostitutsioon on Hollandis alates 2000. aastast legaalne, alustasid Amsterdami linnavõimud juba kaks aastat hiljem selle ohjeldamist. Eelmisel aastal üritas linn 33 bordelli kinni panna, sest nood olevat tegelenud rahapesu ning narko-äriga. Ent lõbumajadel õnnestus siis kohtus võit saavutada.

Soomes suri autoroolis Eesti veokijuht
Laupäeval suri Soomes autoroolis Eestist pärit veokijuht, kellele sai saatuslikuks tervisrike.
Uudisteagentuuri STT teatel suri 1961. aastal sündinud mees terviserikke tagajärjel.
Õnnetus juhtus kella 7.30 ajal, kui veok kaldus sõidusuundi eraldavale haljasvööndile ja põrkas vastu posti.
Viimasel ajal on Soomes juhtunud mitu surmaga lõppenud või rasket liiklusõnnetust, milles on viga saanud või hukkunud Eestist pärit inimesed.

Alaealine juht sõitis ennast surnuks ja vigastas nelja kaaslast
Lihulas juhtus reede hilisõhtul ränk liiklusõnnetus, milles hukkus 16-aastane noormees, kes ei suutnud auto juhtimisega toime tulla.
Politsei sai õnnetuse kohta teate kell 23.32. Õnnetus toimus Lihula-Alaküla tee 1.kilomeetril, kus 16-aastane juhtimisõiguseta noormees ei tulnud toime sõiduauto Ford Escort juhtimisega, mille tagajärjel sõitis auto kurvis küljega vastu puud. Õnnetuse tagajärjel hukkus autoroolis olnud nooruk kohapeal. Vigastada said autos viibinud neli noormeest: üks 18-aastane ja kolm 16-aastast, kes toimetati Pärnu haiglasse, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja.
Autos olnud 5 isikust oli ainult ühel kinnitatud turvavöö. Liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks on politsei alustanud kriminaalmenetluse.
Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Tarmo Paio sõnul on kahetsusväärne, et nooruse uljusel ja tormakusel võivad olla nii traagilised tagajärjed.

Skoone bastioni planeering jõuab rahva ette oktoobris
Oktoobri alguseks asfalteeritakse Skoone bastioni teed ja külvatakse uus muru.
Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul piirduvad Skoone bastioni uuendustööd esialgu tee ja valgustuse rajamisega, eelmise linnapea Jüri Ratase projekt rajada bastioninõlvale talveks kummipatjadega sõitmise koht pole hiljem jutuks tulnud.
Samal ajal heakorratöödega valmistavad arhitektid ette Skoone bastioni ja selle lähiala detailplaneeringut, mille avalikku arutelu on praeguse kava järgi oodata oktoobris.
Lähteülesande järgi rajab linn Skoone bastionile avaliku puhke- ja haljasala, arhitektuurse lahenduse aluseks võetakse tunamullu korraldatud ideekonkursi võitnud Salto arhitektuuribüroo idee.

Kohus: meie otsus ei sunni Viru Pojale ehitusluba andma
Ringkonnakohtu teatel on meedia tõlgendanud valesti riigikohtu otsust Viru hotelli juurdeehitise kohta ning otsus ei kohusta linna Viru Pojaks nimetatud hoonele ehitusluba igal juhul väljastama.
Selline seisukoht on Tallinna ringkonnakohtu hinnangul eksitav ning põhineb kohtuotsuse sisu ebaõigel kajastamisel.
Taotlus tuleb läbi vaadata
Ringkonnakohtu otsusega, millele esitatud kassatsioonkaebust riigikohus menetlusse ei võtnud, tehti Tallinna linnaplaneerimise ametile ettekirjutus vaadata
AS-i Uus Viru ehitusloa taotlus läbi. Samas tunnustati linnavõimude õigust planeeringu lahendust muuta, sest avalik huvi võib linnaruumi kujundamisel aastate jooksul muutuda, märkis kohus.

Priimägi asub linna kultuurinõunikuks
Tänasest nõustab kultuuriküsimustes Tallinna volikogu Tallinna ülikooli dotsent kultuuriteoreetik Linnar Priimägi.
Priimägi asub nõustama linnavõimu 2011. aasta kultuuripealinna sihtide saavutamiseks.
IRL-i kuuluv linnavolinik Nikolai Stelmach avaldas otsuse üle hämmastust, sest Priimäge taheti hiljuti hoopis linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonist välja heita, kuna ta ei osale kuigi sageli koosolekutel. Tänavu on ta 16 koosolekust osalenud ühel.

Mähe rahvas tõrjub kohalike puhkealale plaanitud maju
Omanik rajaks metsatukka väikeelamuid ja paarismaju, kohalikud pole plaaniga nõus.
Mähe aedlinna seltsi liikmed loodavad, et riik ostab kõnealuse maatüki omanikult ära ning maju sinna ei tule.
Aadressil Randvere tee 82a asuv metsatükk oli ainus, mis piirkonnas maareformi käigus omanikule tagastati. Enamiku metsatukkade eest jätkas hoolitsemist riik ja paljudest said pargid. 4,3 ha suurune Kloostrimetsaga piirnev krunt vahetas aga omanikke, kuni möödunud aasta novembris otsustas viimane neist rajada metsa neli korterelamut, kaheksa paarismaja ning autoparkla.
Mähe aedlinna seltsi liikme Erik Vesti sõnul otsustas metsatukka puhkealana kasutav kohalik elanikkond sellele aktiivselt vastu seista. "Metsatukk pole sugugi väike, sel kasvavad 60-100-aastased puud, mis puhastavad ümbruskonna õhku ja seda peaks eelistama 82-kohalise parkla heitgaasidele. Teiseks on Oblika tee lähedal üks linna ohtlikumaid kurve ja suurem hulk uusi autosid vähendab tee turvalisust. Inimesed saavad siinsamas suusatada ega pea majade vahel ekslema," rääkis Vest.

Kuressaare ööbaarid pooldavad alkoholipiirangut pigem kella neljast
Kuressaare linnapea Urve Tiidusega ümarlaual kohtunud ööbaaride ja -klubide ning toitlustusasutuste juhid eelistavad alkoholimüügi piirangu kehtestamist linnas pigem kella neljast öösel kui kella kahest.
Kella neljane piirang oleks vastuvõetavam ja annab endast tunda rohkem suvel, mil ööklubides käib rahvast rohkem, kirjutab Meie Maa.
"Otseseid vastuargumente meil ei ole. Samas annab see külastajale märku, et nüüd peaks lõpetama ja ära minema," ütles Altrof. Tema sõnul käib ööklubis kahesuguseid kliente. Ühed ostavad endale joogi ja jäävad istuma, teised lahkuvad kohe ning otsivad seiklust mujalt.
Altrofi hinnangul ei ole alkoholimüügi piirang põhjendatud. "Mida kauem inimene ühes kohas viibib, seda vähem teeb ta negatiivseid asju linna peal. Mida rohkem aega piirata, seda rohkem inimesi linnas liigub," sõnas Diva esindaja.

Keskkonnaminister kahtlustab Kiviõli Keemiatööstust sohimängus
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi arvates loovutab Kiviõli Keemiatööstus osa võimalikest põlevkiviõli müügituludest meelega endaga seotud vahendusfirmadele, et jätta ministeeriumile ja avalikkusele ekslikku muljet, kuidas kasvavad keskkonnatasud ettevõtte võivad lämmatada.
Kiviõli Keemiatööstus on ministeeriumile kinnitanud, et nende õli müügihind on tänava olnud vaid 2704 krooni. Minister kinnitab statistikaametile viidates, et tegelik hind on tänavu olnud 3800-4000 krooni vahel, ja järeldab, et vahepealne osa jääb vahendusfirmadele nagu näiteks Select Oil NV, mis omab osalust Kiviõli Keemiatööstuses, kirjutab Põhjarannik. Select Oili ainuomanikuks on majandusaruande järgi USAs registreeritud firma Francone Consultants CO LLC.
Kiviõli Keemiatööstuse tegevjuhi Robert Karpelini imestusel pole ministri süüdistustest kuuldes piire. "Ei oska selle peale esimese hooga muud öelda, et kui ta nii arvab, siis las tuleb meile ja katsub ise kallimalt edasi müüa. Kui see peaks õnnestuma, siis jätaksime poole sellest vahest meelsasti talle," ütles Karpelin.

Laevafirma piletitulu kasvas veerandi võrra
Võrreldes eelmise aasta kaheksa kuuga on Väinamere Liinid tänavu Lääne-Eesti saarte ja mandri vahel reisijaid ja sõidukeid vedades kogunud 16 miljoni krooni ehk 24 protsendi võrra rohkem piletitulu.
"Kolme liini, mida sel aastal opereerib Väinamere Liinid, piletitulu kaheksa kuuga on ca 82 miljonit krooni," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Allan Kasesalu ajalehele Meie Maa. "Eelmisel aastal oli samade liinide piletitulu 8 kuuga kokku ca 66 miljonit krooni."
Allan Kasesalu tõdes, et kuigi dotatsiooni kavandamisel arvestasid ministeeriumi eelarveosakonna töötajad piletitulu kasvuga, ei osatud prognoosida nii suurt kasvu.
"Algselt kartsime, et ka kogu ühistranspordi toetuste reserv läheb Väinamere Liinidele, aga õnneks annab sealt natuke eelarve muudatusega ARKi probleemide lahendamiseks anda," lausus Kasesalu Meie Maale.

Salatsemine võib Kruudale tuua karistuse
Finantsinspektsioon heitis Oliver Kruuda suuromanduses olevale Kalevile ette, et firma toidutootmine müüdi väikeaktsionäride eest sama hästi kui salaja maha.
Kuigi avalikult seda otsesõnu välja ei öelda, ootab inspektsioon seetõttu Tallinna börsilt, et Kalevit teo eest karistataks, kirjutab Postimees.
Finantsinspektsiooni pressiesindaja Malle Aleksiuse sõnul on head tavad koostatud selleks, et neist kinni peetaks. Kui aga seda ei tehta ja börs patustajatega ka midagi ette ei võta, kaalutakse tõsiselt selliste tavade seadustesse kirjutamist.
Tallinna börsi pressiesindaja Tex Vertmanni sõnul küsitakse praegu Kalevilt juhtunu kohta selgitusi ning küsimust arutatakse oktoobri alguses, mil koguneb vastav komisjon.
Enne seda on tema kinnitusel ennatlik spekuleerida, kas Kalevit juhtunu eest kuidagi karistatakse või piirdub kõik vaid suusõnalise hukkamõistuga.

BC Rakvere Tarvas jäi Helsingis neljandaks
Helsingi Turnause nime kandnud nelja meeskonna korvpalliturniiril pidi BC Rakvere Tarvas leppima neljanda kohaga, kui jäädi alla Componentale 82: 87 (43: 52).
Turniiri võitis Honka, kes esikohamängus sai jagu ToPo-st 79: 66 (37: 38), vahendab Sportnet.

Kaksikvennad viisid USA juhtima
Tennise Davise karikasarja poolfinaalis Göteborgis Rootsi ja USA vahel on kahe päeva järel juhtimas ühendriiklased 2: 1.
Laupäeval peetud paarismängus olid maailma esipaari moodustavad kaksikveenad Bob ja Mike Bryan paremad rootslastest Simon Aspelinist ka Jonas Björkmanist, vahendab Sportnet.
Ameeriklased võitsid esimese seti 7: 6 (kiire lõppmäng 13: 11), järgmised kaks tulid juba selgema ülekaaluga, 6: 2 ja 6: 3. Bryanid on nüüd Davise karikasarjas võitnud kuraditosinast paarismängust 12.
Pühapäeval peaksid vastamisi minema Andy Roddick - Thomas Johansson ning James Blake - Joachim Johansson.

Tallinnas purjetas võidu 203 paati
Tallinna nädala purjeregati teisel päeval oli võistlustules rekordilised 203 paati.
Regati raames selgitatakse ühtlasi välja Eesti meistrid ning 470 klassi Põhjamaade meistrid.
Optimist klassis tegi teisel võistluspäeval spurdi esikohale Taavi-Martin Enno (Saaremaa Merispordi Selts) 13 punktiga (5, 2, 5, 1).
Samsung Karikasarja liider Kristo Õunap (SMS) lõpetas päeva teisel kohal sama punktisummaga (3, 1, 4, 5).
Saaremaa poisid jätsid konkurendid kaugele, kolmandaks kerkinud leedulane Mantas Pekünas kogus 26 punkti (14, 3, 1, 8). Optimiste on võistlustules 65 paati kõikidest Balti riikidest.
Zoom8 klassis rebis end juhtima Sten-Mark Bachmann (Rein Ottosoni Purjespordikool) 7 punktiga (2, 2, 1, 2). Roland Mik (ROPK) jõudis tihedalt kannule 8 punktiga (4, 1, 2, 1).

Rootsi korraldab kuue aasta pärast jäähoki MM-i
2013. aastal peetakse jäähoki Maailmameistrivõistlused Rootsis.
Nii otsustas rahvusvahelise hokiliit (IIHF) järgmises olümpialinnas Vancouveris peetud koosolekul, vahendab Sportnet.
Lisaks rootslastele kandideerisid veel Valgevene, Tšehhimaa, Ungari ja Läti. Viimased loobusid võistlusest juba enne hääletamist.
Rootsi võit oli kindel - 96 võimalikust koguti 70 häält. Mängupaigad on Stockholmi Globeni hall ja Malmö, kuhu kerkib uus, 12 500 pealtvaatajat mahutav hall.

Kanter edestas Stuttgardis Aleknat
Gerd Kanter kinnitas IAAF-i hooajalõpuvõistlusel Stuttgardis, et tema võit Osaka MM-võistlustel polnud juhus ning ta on selle hooaja maailma parim kettaheitja.
Teisel katsel tuulevaikuses heidetud 66.54 oli neljavoorulise võistluse parim tulemus. Sama võistluse viimasel kolmel aastal võitnud Virgilijus Alekna sai oma parima 65.94 kirja avakatsel ning oli teine. Kolmandana tõusis kaheksa mehe konkurentsis pjedestaalile poolakas Piotr Malachowski teises voorus heidetud 65.35-ga, vahendab Sportnet.
Kanter heitis avavoorus kuuendana ja 63.52 tõstis maailmameistri liidriks, sest enne teda oli Mario Pestano parimana saavutanud 62.11. Kohe oli aga ringis Alekna ning ketas maandus 65.94 kohal.
Teises voorus parandas poolakas Piotr Malachowski oma esimese vooru tulemust ligi nelja meetriga, saades kirja 65.35. Kanteri vastus oli 66.54 ning meie mees asus juhtima. Alekna suutis 64.56 ja jätkas teisena.

Armand Levandi kaotas finaalis
Euroopa Tennise Assotsiatsiooni (Tennis Europe) kuni 16aastaste poiste etapil Helsingis jõudis Armand Levandi finaali, kus jäi alla venelasele Sergei Poverinovile 1-6, 2-6.
Tennis Europe Junior Tour U16 3. kategooria turniiril Volvo Open 2007 alistas 15aastane Levandi teel finaali neli vastast settigi kaotamata, ent finaaliks enam jõudu ei jätkunud.
Finaalikaotusest hoolimata peaks Levandi teenitud punktidega tegema mitmekümnekohalise tõusu Tennis Europe tuuri edetabelis, kus ta hetkel asub 104. kohal.

Endine Chelsea peatreener Jose Mourinho Inglismaale ei jää
JALGPALL:
Portugaallane lahkus neljapäeval Chelseast kahepoolsel kokkuleppel ning kiiresti asuti teda seostama Tottenham Hotspuriga, kirjutab ETV Sport.
"Ma tulen tagasi ja töötan siin peatreenerina, kuid see pole minu järgmine samm - see saab olema mõni teine maa, teine kogemus, teine jalgpall," kommenteeris Mourinho.
"Ma olen 44-aastane ja loodan, et mul on Inglise jalgpallis ees veel palju aastaid. Ma armastan Inglise jalgpalli."

Sõudmine: neljapaat jõudis finaali
Euroopa meistrivõistlustel on täna kavas lohutussõidud. Eesti paarisaeru neljapaat tegi ilusa etteaste, tagades enesele koha pühapäeval peetavasse finaali.
Allar Raja, Igor Kuzmin, Vladimir Latin ja Kaspar Taimsoo eilne esinemine eelsõidus kukutas nad lohutssõitu ja nii saadi uus võimalus finaali pääsu üritada, teatas Sõudeliit.
Selleks pidid nad konkurentide Ungari, Poola ja Ukraina seas tulema vähemalt teiseks. Ülesanne oli meie kvartetile igati jõukohane, sest ajaga 6.00, 78 sai täpselt vajaminev teine positsioon ka kindlustati. Sõidu võitis ca 2,5 sekundilise eduga Ukraina nelik (5.58, 15), kolmandana lõpetas Poola (6.06, 29) ja viimasena Ungari (6.12, 95).
Teisest lohutusest jõudsid finaali Itaalia (5.59, 08) ja Sloveenia (6.00, 63).
A-finaal peetakse homme algusega kell 14.45. Eesti paatkond stardib esimeselt veelt ja vastasteks on Itaalia, Venemaa, Valgevene, Ukraina ning Sloveenia.

Maret Ani jõudis USA-s poolfinaali
TENNIS:
Ani läheb poolfinaalis vastamisi kanadalanna Marie-Eve Pelletier'iga (WTA 168), keda ta on korra varem ka võitnud, kuid too kohtumine toimus väga ammu - 2000. aastal Joue-les-Tours turniiril, kirjutab Sportnet.
Teises poolfinaalis kohtuvad valge kaardiga turniirile pääsenud 14-aastane portugaallanna Michelle Larcher De Brito ja Paraguai valgepallur Rossana De Los Rios (WTA 136).

Baruto pidi Aki-bashol teist korda tunnistama vastase paremust
SUMO:
24-aastane Chiyohakuho tegi oma debüüdi 1999. aasta märtsis ning Juryosse jõudis ta täpselt kuus aastat hiljem, kirjutab ETV Sport. Aki-bashol on ta võitnud nüüd üheksa ja kaotanud viis kohtumist.
Juryo divisjoni võidu juba kindlustanud Baruto jätkab 12 võidu ja 2 kaotusega.

Irina Kikkas võitis olümpiapääsme
Eesti esivõimleja Kikkas tegi MM-il supervõistluse, 18. koht tagas pääsu olümpiale.
Irina Kikkas on esimene Eesti iluvõimleja, kes pääseb võistlema olümpiamängudele. "Panin oma hinge sellesse võistlusesse, tegin kõik nii hästi, kui suutsin ja ma sain sellega hakkama," rõõmustas Kikkas vahetult pärast seda, kui sai teada, et on oma alagrupis kuues. Kokkuvõttes andis see MM-il 18. koha ja pileti Pekingisse.
Pikk võistlusnädal algas juba pühapäeval kui 124 maailma paremat võimlejat alustasid heitlust 20 olümpiapileti eest. Pühapäevast kolmapäevani võisteldi igal päeval ühel alal, Kikkas püsis 20. koha piirimail. Edasi finaalvõistlusele pääses 24. paremat, eelviimasena tagas koha valitute seas Eesti neiu.
"Esimesed päevad olid kõige pingelisemad, siis tuli iga päev end uuesti tõestada, oli hirm jääda napilt 24 seast välja," rääkis Kikkas, kes on Eesti iluvõimlemist juba aastaid valitsenud. Selle tõestuseks on tal kodus 39 riigi meistritiitlit.

Chelsea endine treener Mourinho: ootan pakkumisi
José Mourinhoga võib Chelseast lahkuda mitu võtmemängijat.
Inglise meediaväljaanded pakuvad Mourinho võimalike uute töökohtadena välja Portugali koondist või mõnda Itaalia klubi.
"Tahaksin tõesti Portugali juhendada ning tunnen, et ka nemad vajavad mind," ütles Mourinho eelmisel aastal. "Ideaalne aeg selleks oleks 2018. aasta MM või 2020 EM." Järelikult langeb koondise variant esialgu ära. Kuid kas portugallasele oleks kohta Itaalia Serie A-s?
"Itaalias on kolm suurt klubi - Juventus, Milan ja Inter, kuid ükski neist ei otsi praegu treenerit," ütles Itaalia jalgpalliajakirjanik Andrea Ramazzotti. Mourinho ise siirduks Itaaliasse väga hea meelega. "Serie A on midagi, mis mind motiveeriks. Olin neli aastat Hispaanias… Tean sellest kõike. Itaaliat ma veel ei tunne."

1 küsimus Juss Laansoole
"Mida ootate Eesti meeskonnalt nädalavahetusel USA-s peetavalt Rahvuste motokrossilt?"
Vastab
Juss Laansoo
Eesti meeskonna eksliige
Rahvuste karikal on koos kogu maailma eliit, piisab meeskonna ühe liikme ebaõnnest, näiteks ratta purunemisest, et kümmekond kohta allapoole langeda. Seega on esinemine suuresti õnne küsimus.
MX1 ja Open-klassi suurtel ratastel sõitvad Tanel ja Aigar Leok on kogenud poisid, sel võistlusel korduvalt väljas olnud. Pesamuna Gert Krestinov, kes tänavu mind asendab, on debütant, kellel on ees tõsine katsumus.
Budds Creeki rajal New Yorgi lähedal olen kaks korda sõitnud. Euroopalik rada, rahuliku reljeefiga ja mitte eriti trikirohke. Peaks meie poistele sobima.

Kalev/Cramo otsib Vladimir Vuksanovicile asendajat
Kalev/Cramo meeskonna juhi Ivar Valdmaa sõnul vajavad nad vigastatud Vladimir Vuksanovici asemele uut välismängijat.
"Peatasime Vuksanovici lepingu," ütles Valdmaa. Doktor Madis Rahu sõnul tuleks 205 cm pikkuse serblase põlve opereerida. Kalevi meeskonna juhi sõnul kinnitasid ka Saksamaa arstid, et Vuksanovici põlv nõuab ravi, mis tähendab, et ta ei saa paaril-kolmel kuul mängida.
Uue pikakasvulise korvpalluri värbamist jätkanud Kalevile saabub täiendus ilmselt järgmisel nädalal. "Valikuvariant olemas," lausus Valdmaa, kuid ei soovinud värvatava nime öelda.
Eilses kontrollmängus TTÜ-ga osales vaid kuus kalevlast, sest Kristjan Kangur ja Martin Viiask olid haiged ning Gregor Arbet ravib endiselt jalavigastust. Kalev võitis (kaotas) 90: 53.

Eestlane tuli taipoksis Euroopa meistriks
Kevin Renno alistas tiitlimatšis kõrgest palavikust hoolimata sakslase Hazan Brandti.
2: 1 lõppenud heitluse jõuvahekorrad pandi Saku suurhallis paika juba avaraundis. Agressiivselt alustanud Renno tõestas: teda tuleb karta! Kohati muutus eestlane nii aktiivseks, et Brandtil ei jäänud muud üle, kui pea kohal käsi ristata ning nurka taandudes hoobid alandlikult vastu võtta. Vastase passiivsus üllatas ka Rennot. "Kartsin, et sakslane on aktiivsem," sõnas kolmandat aastat õigusinstituudis õppiv löömamees. "Kedagi ei tohi alahinnata. Igal hetkel võib vastane su magama panna."
Kuni 72,5 -kiloste meeste taipoksi Vana Maailma tiitlimatši kangelased saabusid areenile justkui kuningad mööda punast ja sinist vaipa. Kroonitud peade sissemarssimisest eristas neid vaid vali taustamuusika ning silmi varjanud mustad kapuutsid.

Rikka Kanada onu järjekordne triumf
Riias jätkus reedel reklaamiagentuuri Vatson&Vatson/Y&R hittreklaami
Varem on "Videotestament" võitnud Grand Prix, Kulla ning Rahvusliku Omapära eriauhinna Kiievi Rahvusvahelisel Reklaamifestivalil, lisaks Hõbeda ja Parima Näitlejatöö eriauhinna kodumaisel Kuldmunal.

Uus Evelin: endiselt pehme ja karvane, aga sale
Eesti Televisiooni käpiknukkudega poliitilises pilasarjas "Pehmed ja karvased" torkab teiste uustulnukate seas silma sügiseks saledaks saanud Evelin Ilves.
"Vana nukk oli natuke liialdatud," tunnistab sarja kunstnik ja lavastaja Hardi Volmer SL Õhtulehele. "Uus Evelin näeb reaalsuses teadupärast välja ju palju parem. Inimesed hakkasid ka nurisema, et kõik on okei, aga Evelin näeb jube välja - selline tümikas. Presidendiproua pöördus delikaatses vormis ka isiklikult. Põgusalt vesteldes sai nagu lubatud, et teeme uue nuku," seletab Volmer. "Üritasime teha sellise kenama: Evelin on nüüd rohkem meigitud ja üritab ühtlasi olla pisut lähemal päris-Evelinile."
Uus nukk läks maksma umbes 10 000 krooni. Nukktegelaste populaarsusreitingut vaadates tundub sarja tegijatelegi, et just proua Ilves on üks menukam tegelane selles värvikirevas seltskonnas.

Peeter Volkonski naljad
Üks naine läks New Yorgis juuksuri juurde, et lasta endale teha soeng Rooma reisiks, kuhu nad koos mehega pidid minema. Ta rääkis reisist ka juuksurile, kes ütles:
"Rooma? Mis te sinna lähete? Seal on nii palju rahvast, kõik on räpane ja ümberringi on itaallased. Te peate hullud olema, et Rooma lähete. Ja kuidas te sinna saate?"
"Continentaliga," vastas naine.
"Continentaliga?" imestas juuksur. "See on kõige jubedam lennukompanii. Lennukid on vanad, stjuardessid koledad ja väljalennud hilinevad alatasa. Ja kus te Roomas peatute?"
"Ühes ilusas kohakeses, mille nimi on Teste…"
"Ärge jätkake. Ma tean seda kohta. See on kõige kehvem hotell linnas! Toad on pisikesed, teenindamine alla igasugust arvestust ja uskumatult kallis. Ja mida te kavatsete seal vaadata?"

Hurmioru: turismiteenus nagu kaunis luule
Anneli Ammas põikas suve lõpul sirgelt maanteelt kõverale teele, kus üle künka sõites see - teate küll - oeh! -tunne rinde alt läbi käib. Sealsamas lõikas kombain kuldset vilja - nagu habemeajamistarvete reklaamis võttis suur masin maapinnakonarusi rida rea järel viljast puhtaks. Muidugi oli see vana Võru maantee ja muidugi jäi teele ette maanteemuuseum, mis ju tore koht, aga suurem üllatus tuli meeneletist.
Hurmioru perering - nii tutvustas kaardiploki pealkiri. Selle sees 35 Raivo Järvi joonistatud piltidega kaarti, kus talusid tutvustavad eriti meeleolukad luuletused.
Mida kõike on selles pereringis, mis kaardi järgi sealsamas kahel pool vana Võru teed küngaste vahel laiub! Kui vaid keerata asfaltteelt kruusasele külateele. Puru talus on õunaaed, vikati pinnimine, teritamine ja vikatiga niitmine, jutukesi vanaaja taluelust - ja kass. Või Aasa talus mesindus, marjakasvatus, raadioamatörismi- ja spordinõustamine - ning koer ja kass. Või Ojasilla talu, kus pakutakse muu kõrval ka lastehoiu- ja psühholoogialoenguid ning kohtumist kitsede ja küülikutega - muidugi ka koera ja kassiga. Lõokese talus on lihtsalt õunaaed - ning koer ja kass. Kopski-Jüri talus aga saab ka matemaatika konsultatsioone, lisaks kanadele ja lilledele - ning koerale ja kassile. Hoopis eriline on Lahe talus pakutav: pulmavana, pillimees (naine), saksa keel, fotograaf. Ja ei ühtegi kodulooma!

Hea kommunist on surnud kommunist
Suutmatus Eesti Vabariiki likvideerida maksis enamlastele elu omade käe läbi, kirjutab Heiki Suurkask. Saladuseloor kerkib Venemaal tasapisi sadade tuhandete ohvrite kohalt, kuid ka pagunitega kurjategijate kohalt, kelle otsustest sõltus elu ja surm.
Tulevane parteijuht Nikita Hruštšov iseloomustas suure terrori aastaid (1936-1938) hiljem ajana, mil pool Nõukogudemaad kaebas teise poole peale. Terrorit juhtis peaprokurör Andrei Võšinski, kohut mõistis Vassili Ullrich, urgitsemise ja mõrvamise musta töö tegid järjest siserahvakomissaridele Genrihh Jagodale, Nikolai Ježovile ja Lavrenti Beriale allunud NKVD timukad.
Kaitserahvakomissar Kliment Vorošilov tagas armee alistumise, kõrgem sõjaline juhtkond hävitati peaaegu täielikult. Revolutsiooni enda arhitektid mõrvati, vaid Stalin oli puutumatu. 1934. aastal valitud ÜK(b) P keskkomitee 139 liikmest ja liikmekandidaadist lasti maha 98.
Eesti kommunistide jaoks algas suure terrori lugu samast 1919. aastast, mil nende Eesti Töörahva Kommuun (ETK) läbi kukkus. Oli kujunenud kaks voolu: esimest juhtis Eesti revolutsiooni isa Jaan Anvelt, teist 1924. aasta putšikatset kritiseerinud Jakob Palvadre. Ka Nõukogude-aegne parteiajalugu ei suutnud varjata kahe voolu kaklust, mis ilmselgelt käis kaebekirjade vormis läbi Moskva.

Lembit Eelmäe (80) 
Tere Lemps! Mäletad, kui ma umbes poolteist aastat tagasi Sinuga Tartus intervjuud tegin? See lõppes sellega, et sa lugesid Vanemuises, Shakespeare'i kohvikus, kümnete teatriplakatite vahel diktofoni peale improvisatsioonina vabavärsilise luuletuse. Ja väga hea luuletuse. Ja see siis intervjuuna kahel suurel leheküljel ka avaldus. Alati, kui keegi Su nime mainib, tuleb see meelde, vahel tuleb niisama ka meelde. Ja alati, kui keegi Su nime mainib, räägin ma vaimustunult sellesama loo.
Kolmapäeval on Sul sünnipäev. Lemps, palju-palju-palju õnne sulle. Ja jätkuvat vaimuteravust, jätkuvat kõrgvormi. Kuigi see soov on liiast. Need on Sinus niikuinii! Vähe on sinusuguseid! Jää ikka moodsaks!

Lembit Lõhmus (60) 
Teisipäeval on juubel osavate käte ja ülitäpse silmaga graafikul Lembit Lõhmusel.
Aastaid on olnud tema armastuseks väikegraafika, eriti eksliibrised. Üks armastus on viinud teiseni ning alates Eesti taasiseseisvumisest on ta väga palju tegelenud ka postmarkidega (umbes kolmandik Eesti markidest on tema kujundatud). Järgmine kord, kui postmarki kleebite, vaadake lähemalt. Neid pisikesi detailseid pilte teeb Lembit Lõhmus mikroskoobi abil originaalsuuruses, mitte ei vähenda suurt pilti, sest vähendus ei tule kvaliteetne. Muide, esmaspäeval avatakse Tallinnas rahvusraamatukogus näitus Lembit Lõhmuse töödest. Minge ja vaadake lähedalt!

Aivar Tommingas (52) 
Tuleval reedel peab sünnipäeva laulev näitleja Aivar Tommingas. Ajakirjanduses on Tommingat nimetatud draamanäitlejaks, kes võlub muusikalidega südameid. Ja pisut ebaõiglaselt. Mitte et Tommingas laulda ei oskaks. Oskab tõesti suurepäraselt. Tegi ju mees juba koolipõlves Anne Veskiga koos bändi ja bossanoovat esitab ta mõttekaaslastega siiani. Ent Tommingas ise arvab, et on tõeliste lauljate kõrval siiski diletant.
Ning sellele tagasihoidlikkusele lisaks olgu öeldud, et Tommingas on märksa enamat, kui vaid muusikalinäitleja ja lihtsalt näitlejast meelelahutaja. Selle kinnituseks on ka mitmed auhinnatud rollid ja lavastused Vanemuises. Lisaks mitmele tunnustusele valiti Tommingas eelmisel aastal ka aasta vanemuislaseks. Õnne sünnipäevaks ja edu edaspidiseks!

Jaan Sööt (43) 
Kolmapäeval sünnipäeva tähistava Jaan Söödiga juhtus väiksena selline lugu, et kord sattus ta lauljatar Janis Joplinit kuulma. Väike Jaan vaimustus, ja on Joplinist vaimustuses siiani. Vaimustusest sai hiljem tõsisem huvi muusika vastu.
Täna on nii, et kui Sööt läheb lavale, on saal kindlalt rahvast täis. Pole vahet, kas Sööt esineb kunagi tuntust toonud Jää-ääraga (nii käänavad seda nime bändimehed ise), Lindpriidega või ükskõik kelle teisega. Mõni on Sööti nimetanud mustlashingeks, mõni lihtsalt otsijaks. Õnne sünnipäevaks ja jaksu kah!

Andrus Värnik (30) 
Kaks aastat tagasi maailmameistriks kroonitud Andrus Värniku sportlasetee on kahel viimasel suvel läinud sinka-vinka. Neljapäeval on tal sünnipäev. Kujutleme sünnipäeva, kus abilised, kaasvõitlejad ja sõbrad Värnikule hüva nõu annavad.
Mänedžer Aivar Karotamm, kes Värnikule juba toona, kui ta oli noor ja roheline, häid võistluskutseid kauples, ütleb, et 30 eluaastat pole heiteala tegijale mingi vanus.
"Odaviske maailmarekordi-
omanik Jan Železny sai Euroopa meistrivõistluste pronksi 39-aastaselt. 30-34-aastasele odaviskajale avanevad veel ideaalsed võimalused midagi suurt korda saata," lausub Karotamm.
Kettaheite olümpiapronks Aleksander Tammert soovitab odaässal mõelda enesekindluse taastamiseks ilusat mõtet: "Olin maailma parim ja olin teistest üle."

Maria Callas - töntsakast silmakissitajast ooperiprimadonnaks
Maria Callast peeti eelmise sajandi suurimaks sopraniks. Ta oli ooperi- primadonna assoluta, kelle esinemised ja eraelu seisid kogu maailma publiku huviorbiidis, kirjutab Aino Siebert. Kuigi kreeklanna surmast möödus tänavu 30 aastat, pole müüt temast kaotanud siiani oma võlu.
Lauljanna pearoll oli Norma. Seda Bellini ooperi peaosa laulis ta 90 korda ja iga kord oli publik tema ees põlvili, ovatsioonidele ei tulnud lõppu. Ühes intervjuus ütles primadonna: "Norma meenutab mind. Väljapoole jätab ta tugeva naise mulje, vahel tundub ta isegi julmana, kuid tegelikult on ta ainult lõvi kombel karjuv lammas."
See soprani ütlus on vägagi tabav, sest kuigi diivale maksti iga esinemise eest ümberarvestatult ligi 800 000 krooni, ei võinud ükski ooperimaja olla kindel, kas lauljanna üldse suvatseb lavale tulla. Callase kapriisid olid kurikuulsad, ta oskas mitte ainult laval, vaid ka tavaelus lavastada skandaale suurepäraselt.
Maria Callase tee ooperimaailma tippu ei olnud sugugi iseenesestmõistetav. Kui suur, paks ja lühinägelik kreeklanna debüteeris 1938. aastal Ateena Olümpiateatris lavastatud Santuzzana Mascagni "Cavalleria rusticanas", ei osanud keegi lootagi, et temast kasvab kunagi maailmatasemel ooperistaar.

Plaadid
Indie
Athlete
hinne 5
Beyond the Neighbourhood
Esimest korda kuulates ehk ei avaldagi eriti sügavat muljet, aga kui natuke süveneda, siis läheks täitsa vabalt solistiga kaasa, kui ta laulus "The Oudsiders" haldjatega ära olemisest laulab. Athlete'i muusikas on Coldplay atmosfäärilisust ning laulja hääles kummitab aeg-ajalt Sting. Lõppude lõpuks ideaalne plaat, mille saatel augustiööl selili katusel lamades tähti vaadata, soovitatavalt üksi. Maris Meiessaar
Rokk
Siouxsie
hinne 4
Mantaray
Igaüks ei tee viiekümneselt sellist plaati. "Mantaray" puhul võlub kaks asjaolu. Esiteks kõlab plaat ühtaegu nüüdisaegselt ja elukogenult. Tooni annavad pigem Siouxsie isik ja hääl kui moodne biit ja produktsioon. Teiseks ei mõju Siouxsie plaadi nüüdisaegsuse kiuste kuidagi end roosadesse tibiriietesse mässinud vanamutina nagu Madonna aeg-ajalt. Mart Niineste

Nädala plaat
Džäss
Diana Krall
hinne 5
The Very Best Of
Mõni naine kohe jõuab palju - 14 aasta jooksul salvestada 12 heliplaati, võita mõned Grammyd, tuuritada džässbändiga mööda maailma, abielluda Elvis Costelloga, sünnitada kaksikud ja jääda selle kõige juures üheks maailma säravaimaks džässiartistiks, kes on oodatud kõikvõimalikele festivalidele ja kontserdilavadele. Kralli parimate palade kogumik on kohustuslik igale džässisõbrale. Mahedahäälse, osavate sõrmedega Kanada lauljatari/pianisti lugudes elustuvad džässiklassika parimad päevad alates Nat King Cole'ist, lõpetades Ella Fitzgeraldiga. Mõnikord on Best Ofi plaatidega nii, et lugude järjekord on totaalselt vale ja hakkad nuppudega närviliselt edasi-tagasi sebima. Siin mitte. Nii jääbki vaid nõjatuda seljatoele ja lasta ennast helidel kaasa viia. Deluxe-versioonis on maasikaks kauba peale DVD.

Idaekspressi mõrvar tabatud
Eesti Päevalehe peadirektor Aavo Kokk pani artiklile niisuguse pealkirja muidugi selleks, et tähelepanu tõmmata. Põhjuse selliseks pealkirjaks andis aga asjaolu, et Päevalehe romaaniklassika sari läheb veel 20 raamatuga edasi ja esimene nendest on "Mõrv Idaekspressis".
Ilukirjandus on alati minu sõber olnud. Keskkooli programmist jäi aga mulje, et väärtkirjandus on väga depressiivne: "Külmale maale", "Kuritöö ja karistus", "Isa Goriot", "Hamlet", "Kuningas Oidipus". Ning muidugi "Tõde ja õigus". See esimene osa. Õnneks on nüüd elu vabameelsem ja väärtkirjanduseks julgetakse tunnistada ka raamatuid, kus on sees krimi, seksi, seiklust ja lusti.
Alustasime Päevalehe raamatusarjadega 2005. aasta sügisel. Meie esimene valik oli "XX sajandi romaan". Tagantjärele vaadates tuleb tunnistada, et üks väga tõsiste ja kurvameelsete raamatute sari oli. Järgmist sarja kavandades vaidlesime omavahel palju. Oli neid, kes pakkusid XIX sajandi sarja, oli neid, kes kaitsesid ajaloolist romaani, luulet või lastekirjandust. Kuni kellelgi tuli vahva idee - paneme kokku sarja, mis annab lugejale ülevaate romaani kui žanri kujunemise loost.

Keelemõte: Kui sõnadel on autor ja sünniaeg
Üldiselt on sõnavara nagu rahvaluule: kollektiivselt loodud ja üksteisele edasi antud ning puuduolev võõrsilt juurde laenatud. Ent leidub ka sõnu, mille on keelde toonud või ka tõesti ise loonud mõni kindel isik. Uusi, nn tehiskeelendeid saab luua kahel põhimõttel: kas vabalt kombineerides või mõnele eeskujule-alusele tuginedes. Niimoodi võetakse kirjakeelde sõnu "siselaenamise" korras üle murretest, neid omajagu mugandades, või moodustatakse mõne muu keele vastega samal põhimõttel. Kuid küllalt juhtub sedagi, et keegi mõtlebki välja päris uue sõna.
Miks male, mitte šahh?
Üheks ilmekaks sõnaloomingu näiteks tuuakse male, mille lõi Ado Grenzstein 1880. aastail. Sellepärast erinebki meie sõna muude keelte vastetest, mida seostatakse idamaise valitseja šahhiga. Grenzstein ei teinud midagi eriti keerulist. Ta nimelt võttis sõnal malev, mis tähendab muistset sõjaväge - on ju malelaual vastamisi kaks malevat -, v-tähe lõpust ära. Niisugusena kasutame me seda sõna praegugi.

Kruusamäe inimene suure algustähega
Ilmar Kruusamäe valis oma juubelinäituseks õige strateegia, kiidab Ants Juske. Tavaliselt on kunstnikel kiusatus näidata sel puhul läbilõiget kogu oma loomingust. Kruusamäe aga valis teise tee - portreed.
Kruusamäe looming on väga kirju. Alustanud hüperrealismiga, tegi ta vahepeal mingeid veidraid loomi, mis olid nagu visualiseeritud valmid. Täpselt kümme aastat tagasi algas Sven Kivisildniku portreega taas hüperiperiood, mis keskendubki hiiglasuurtele portreedele (mõni on isegi ligi kolm meetrit kõrge), mis olekski nagu inimene-suure-algustähega-pildid. 15 portreest on näitusel väljas 13.
Muidugi tuleb selge paralleel ameeriklase Chuck Close'i analoogiliste, küll enamasti must-valgete hiigelportreedega, kuid Kruusamäe portreele lähenemine eristub tuntavalt Chuck Close'i omast. Tema lähtus neutraalsetest passipiltidest, maalides neid sellise täpsusega, et alles 30 sentimeetri kauguselt on märgata pintslitöö jälgi, muidu võiks arvata, et tegemist on fotosuurendustega.

DVD filmid
Sissemurdmine
hinne 5
Breaking and Entering,
Inglise/USA 2006
R: Anthony Minghella
O: Jude Law, Juliette Binoche, Robin Wright Penn, Martin Freeman jt
Romantiline draama
1 t 40 min
Anthony Minghella "Sissemurdmine" jutustab sugestiivse ja (romantilise draama kohta) üllatavalt realistliku loo kultuuride kokkupõrkest nüüdisaegses metropolis. Jude Law mängib edukat Londoni arhitekti ja visionääri Willi, kes koos partneriga ("Kontori" sarjast tuntud Martin Freeman) rajab moodsa büroo immigrantide linnaossa, kus vaatamata rangetele turvameetmetele pidevalt varastatakse. Iseseisvalt varaste jälile asunud Will tutvub sümpaatse immigrandist õmblejannaga (Juliette Binoche), kelle andekas, ent kriminaalne poeg osutub peamiseks kahtlusaluseks. Omakohtuna alanud juurdlus kujuneb pärast romantilist pööret põhjalikuks ja valusaks õppetunniks kõigile osapooltele. Režissöör kujutab samaväärse empaatiaga mõlemaid pooli. Kui rikaste londonlaste maailma sümboliseerivad filmis loovus ja inimlikkus, siis immigrantide maailmas lokkab kuritegevus käsikäes tänavaspordi ja võimetekohase eneseteostuse raskustega. Ehkki film tõestab inimlikkuse ja armastuse võimalikkust ebavõrdsuse tingimustes, jääb ometi alles kuristik kahe erineva ellujäämise strateegia vahel. Kristi Eberhart

Seda lavastust peaksid sa nägema
Eesti teatritel on hooaeg alanud. Teater on mäng. Eesti Päevaleht mängib kaasa. Andres Keil lõi neli hüpoteetilist teatrikülastaja profiili ja vaatab uude hooaega plaanitud esietendusi selle pilguga, kellele võiks miski meeldida või kasulik vaadata olla.
Vaatasime ainult suuremate eestikeelsete teatrikollektiivide täiskasvanutele mõeldud sõnalavastusi (paari mööndusega).
Loomulikult ei ole siinsed nimekirjad täielikud. Kas või juba selle pärast, et mitte sugugi kõik teatrid ei tea veel täpselt oma kevadhooaja plaane. Ja nagu Tihemetsa Tiina laulus, nii ka siin - mõnest lavastusest, mis enne kevadet lavale jõuab, pole praegu veel mõtetki olemas.
Kokku esietendub Eestis aastas umbes 120 lavastust, tubli kolmandik neist on siin.
Kas selline jaotus on meelevaldne? Muidugi on. See on ju mäng. Teater on mäng!
Koidu, 45
Koidu on lõpetanud ülikooli eesti filoloogina. Töötas aastaid õpetajana. Kui ühiskonnakord muutus, läks paremate supipottide juurde - töötas ajalehes korrektorina, kirjastuses toimetajana. Praeguseks on süda Koidu kooli lapsi õpetama tagasi vedanud. Samal ajal toimetab ta vahel ikka kriminullide ja "lastekate" tõlkeid, annab eratunde, mis valmistavad ette kirjandi kirjutamiseks.

Monument puuvillakahjurile ja sinisele lehmale
Inimene ülistab vahel ka oma kõige suuremat nuhtlust. Riho Laurisaar uuris maailma eri paigus püstitatud loomamonumente ja veendus, et vahel pole inimkonnal tõesti vahet, kas ülistada kosmosevallutajat Laikat või puuvillapõlde hävitanud putukaid.
Hiljuti vallutas maailma uudiseid lugu sellest, kuidas õnnetu kosmosealistaja Laika saab lõpuks ka oma monumendi. See peaks hakkama kõrguma Moskvas ühes metroopeatuses. Mälu värskendamiseks nii palju, et Laika oli see esimene elusorganism, kes võis ammu enne Juri Gagarini väidetavat kosmoselendu emakest Maad eemalt näha. Seda kõike kosmosesüstikult Sputnik 2 aastal 1957. Monument on mõeldud tähistamaks selle uhke sündmuse 50. aasta-päeva.
Venelaste uhkusest võib täitsa aru saada, kuid märksa segasemaks jäävad nende Alabama lõunaosariiklastest ameeriklaste tagamaad, kes pidasid vajalikuks püstitada monument nende maad eelmise sajandi lõpul ligi 30 aastat terroriseerinud röövikputukale.

Kalju Komissarov otsib mantlipärijat
Möödunud nädalal esietendus Rakvere teatris tema lavastatud "Cyrano de Bergerac". Kohe varsti läheb ta Pärnusse lavastama. Ja muidugi tudengid. Viimane hullumeelne aasta, ütleb ta ja unistab rahulikumast pensionipõlvest. Kalju Komissarov on kalju. Eesti teatrimaalil kõrgub ta kõrgeimas ahelikus. Andres Keil käis ja istus kalju jalamil.
Enne seda, kui ta teatris proove alustas, võttis ta koolis stseene läbi. Tudengitel ei ole metsikut aukartust kuulsate nimede ja klassika ees, nad võivad pakkuda hullumeelseid ideid. Ta kontrollis meie peal oma lahendusi ja kontseptsioone.

Edvin Aedma kirjutab muinasjutte täiskasvanutele
Edvin Aedma (24) debüütraamat "Inimene ja draakon" koosneb lühikestest, pealtnäha lihtsatest, aga päris nutikalt punutud proosatekstidest. Autorit küsitleb Kaarel Kressa.
ootavad järgmist raamatut.
- Küsin sellepärast, et mõnes tekstis mõjub lapselikkus taotluslikumana kui mõnes muus. Oled sa üldse nõus selle lapselikkuse-sõnaga?

Martti Ahtisaari - ühemeheline rahutagamisüksus
Martti Ahtisaarit teab Soome üldsus kui põlvevigastuse tõttu pardilikult ühelt küljelt teisele kõikudes kõndivat ülekaalulist meest. Namiibia teab teda kui riigi iseseisvuse arhitekti ning maailm kui meest, kes lõpetas Kosovo sõja, kirjutab Rain Kooli.
Kõigil Soome presidentidel on olnud meediaga oma suhe. Urho Kekkonen saatis peatoimetajatele ja reporteritele alati, kui vajalikuks pidas, oma kuulsaid kirju, milles tegi neile isalikult karmis toonis selgeks, mida ja kuidas peaks arvama ning mida ja kuidas mitte.
Mauno Koivisto nimetas ajakirjanikke südametäiega lemminguteks - viidates tolle tundras elava närilise kombele massirände ajal hiiglasuurtes karjades samas suunas tormata. Sellest hoolimata suhtusid meedia ning presidendid teineteisesse vastastikuse respektiga.
Kuni saabus 1994. aasta ning Soome rahvas valis esimest korda ajaloos presidenti otse.
Iseenesest oleks kõik pidanud hästi minema. Õpetajahariduse saanud, 1970. aastatel riiki suursaadikuna Aafrikas esindanud ning ÜRO eriesindajana Namiibia veretule iseseisvusele aidanud Martti Ahtisaari kehastas seda, mida soomlased tol ajal soovisid. Ta oli mees, kes ei tulnud tuttavast kodumaisest poliitilisest ringmängust ja keda ei aidanud presidendikandidaadiks hästiõlitatud parteimasinad, vaid toetus, mis tuli otse rahvalt.

Kadakanoobel sohvabaar Tallinna iidses keldris
Tallinna vanalinnas Rataskaevu tänavat mööda jalutades ei jää sohvabaar La Vie kindlasti märkamata. Keldribaar paistab nii armsalt hubane, et kohe kutsub sisse kohvile ja on seejuures täitsa vastupandamatu. Köögi Komando annab kiusatusele järele.
Pärast sisenemist avaneb selgem pilt fuksiaroosade kujunduselementidega kohviku eesruumist ning kohe selgub, et see ei ole kaugeltki kõik. Massiivne keskaegne uksevõlv viib edasi järgmisesse ruumi, teine samasugune veel järgmisesse ning annab aimu baari tõelisest avarusest.
Köögi Komando jääb pidama keskmisesse saali - viimasesse ruumi ei trügi, sest see on pime, ilmselt külastajate vähesuse tõttu. Ruumi erksad türkiissinised diivanid tasakaalustavad mõnusalt paksude paekivimüüride hallust ja vähest akendest paistvat valgust.
Lauad ei asetse teineteisele liiga lähedal, seetõttu on siin võimalik ka täismaja puhul privaatsust nautida. Õhus hõljub kõlarist välja "tšillimismuusika" ja olek on kohal üldse väga lounge'lik. Teravmeelseks kuulutame ka ukseava vooderdatud silluse - pikem rahvas ei löö pead ära.

Paellapidu tänaval
Valencialaste üks armastatuim pidu on paella valmistamine ja söömine tänaval naabrite seltsis. Paellapeo toorained kingib linnavalitsus. Anna-Maria Penu veetis kärarikka ja maitsva öö Rafelbuñoli tänavatel.
Pisut pärast kella kaheksat õhtul vilgub väikeseid lõkkeid asfaldil sama palju kui jaaniööl ussikesi. Paremal, vasakul, kuhu ka silm ei ulatu siuglevad kollased tulekeeled kärsitult praksudes. Lõkkesuits kõrgub taeva all ja lisab palavusest märjale õhtule mõrkja lõhna.
Rahvast koguneb ja koguneb. Mõnel on põll juba ees, teisel kokamüts peas, keegi eriti agaralt varajane on juba rooga valmistama asunud. Aga kes see siis nii vara õhtustab? Kell kaheksa? Eriti täna?
Tänavale risti sätitud pikkadele laudadele lisanduvad riburada pidi kana, riis, oliiviõli, aedoad, punane vein ja lõkkematerjal. Linnarahvale õhtu tähtroa koostisaineid jagavate ametnike järel hiilivad väikesed poisid. Siin-seal kaovad spordikottidesse oliiviõli, kana, lõkkematerjal. Aedoad poistele ei maitse, vein ja riis on niikuinii odavad. Laudkonnad, kes oma asjadel silma peal ei hoia, jäävad ootamatult pika ninaga. Aga sellest pole midagi. Poisikeste üleannetuse peale möiratakse naerda ning tuuakse kodust kõik paellaks vajalik ise.

Eestlane lapib auke Rootsi ajalooõpikuis
Filoloog Olev Ott kiskus Rootsis päevavalgele ajalooõpikutes haigutava tühjuse sõjajärgse Eesti kohta ja kirjutas sellest raamatu. Mis õpikuis valesti on, küsis Riho Laurisaar.
Kui Rootsi välisminister Sten Andersson 1988. aastal Tallinna külastades teatas, et Eesti pole okupeeritud riik, esitas Rootsis tegutseva Eesti Üliõpilaste Seltsi toonane esimees Olev Ott talle väljakutse anda Rootsi TV otse-eetris selgitus. Andersson ei ilmunudki lõpuks kohale ja Ott sai koos mõttekaaslastega 20 minutit teleaega Eesti okupeerimisest rääkimiseks.
Eesti pagulasperes üles kasvanud Ott oli Rootsi õpikutes Eesti lähiajaloo kohta laiutavat tühjust juba ammu jälginud. Praegu töötab Ott projektis Levande Historia (Elav Ajalugu), mis uuris varem natsliku agressiooni tausta, kuid nüüd on projekti huvi laienenud ka kommunistlikele kuritegudele. Otti hakkas teema huvitama ja ta kirjutas sellest õpetaja Magnus Hermansson Adleri juhendamisel Göteborgi ülikoolis magistritöö, mis valmis mai lõpus.

Mänd: eksperdid pigem ei soovita Viru pojale ehitusluba anda
Tallinna peaarhitekti Endrik Männi sõnul eksperdid pigem ei soovita Viru hotelli kõrvale plaanitavale Viru Pojale ehitusluba anda.
"Ekspertiisid näitavad seda, et nii muinsuskaitse seisukohast kui ka võimalikust keskkonnamõjust kõrvalasuvale Tammsaare pargile see hoone sellesse piirkonda ei sobi. Selline on ekspertide järeldus," ütles Mänd ETV saatele Aeg Luubis antud intervjuus.
Mänd lisas, et menetlusprotseduuri käigus on tellitud mitmeid ekspertiise, mis on analüüsinud selle hoone sobivust piirkonda, vahendab ETV24.
Otsuse, kas anda Viru Pojale ehitusluba või mitte, langetab linnavalitsus 3. oktoobri istungil.

Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud info leke tekitab Aaviksoos nördimust
Kolmapäeval imbus ajakirjandusse ministeeriumidevaheline Vene-Saksa gaasijuhtme kohta käiv salastatud kirjavahetust, avaldatud materjalid olid mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks.
"Tõepoolest, sellel dokumendil oli kaitseministeeriumi poolt löödud tempel ametkondlikuks kasutamiseks. Eks nii ministeeriumi ametnikud kui ka mina ise olime üllatunud või ebameeldivalt häiritud, kui me leidsime selle dokumendi avalikult internetileheküljelt," rääkis kaitseminister Jaak Aaviksoo tänases ETV saates Aeg Luubis.
Kaitseminister selgitas, et märge ametkondlikuks kasutamiseks tähendab seda, et dokumendiga võivad tutvuda vaid riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kellele on informatsioon vajalik otsuste langetamisel.
Keskerakonna juhtfiguuri Edgar Savisaare hinnangul ei saa arutelusid Vene-Saksa gaasijuhtme teemadel lõppenuks lugeda.

Kuressaare valib aasta kojameest
Kuressaare linnavalitsus premeerib aasta parimat kojameest 6000 krooniga, tiitlile võivad kandideerida ka majahoidjad, hoovitöölised või teised heakorratöötajad.
Kuressaare linnavalitsus kinnitas möödunud nädalal konkursi tingimused ja stipendiumi suuruse, et seeläbi toetada heakorra- ja kodukaunistamisliikumist, kirjutab ajaleht Kuressaare Sõnumid.
Konkursil osalemiseks tuleb 31. oktoobriks esitada linnavalitsusele kirjalik põhjendus ja taotlus. Kuressaare linn valib aasta kojameest juba kuuendat korda. Eelimsel aastal pärjati tiitliga ISS Eesti AS puhastusteenindaja Lie Jürgens.

ELIL: puudega inimesele peavad abivahendid olema tagatud soodustingimustel
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit peab hädavajalikuks lahendada abivahendite soodustingimustel soetamiseks ja laenutamiseks tekkinud järjekorrad käesoleva aasta lisaeelarvega.
Liidu juhatus tunneb tõsist muret olukorra pärast, mis on abivahenditega kujunenud selle aasta sügiseks. Riigipoolse dotatsiooniga abivahendite müük ja laenutus on paljudes Eesti maakondades peatatud, järjekorrad, millest lõviosa moodustavad liikumisabivahendid, on paisunud ligi 16 miljonini.
Liidu juhatusele on sügavalt arusaamatu, miks taolise puuetega inimeste jaoks ebanormaalse olukorra likvideerimiseks pole ministeerium selle aasta lisaeelarvest sentigi küsinud. Tõhus rahaline tõus, mis on abivahenditele järgmiseks aastaks ette nähtud, süüakse taas järjekordade poolt ära.
Juhatus peab hädavajalikuks lahendada abivahendite soodustingimustel soetamiseks ja laenutamiseks tekkinud järjekorrad käesoleva aasta lisaeelarvega. Kui seda ei tehta, jääb eelarve maht sisuliselt 2007.a. tasemele ja järjekordade taasteke järgmisel aastal on vältimatu.

Saabus sügis
Kuigi Eesti ilmad on juba pikemat aega sügisesed olnud, algas kalendrisügis alles täna kell 12.51, mil aastaaeg ametlikult vahetus.
Tänasel sügisesel pööripäeval on kogu Maal öö ja päev sama pikad, 12 tundi.
Sügisesest pööripäevast alates ületab öö pikkus põhjapoolkeral päeva pikkuse.
Sügise alguse puhul toimuvad täna Tallinnas ja Pärnus tasuta üritused, kus esinevad mitmed Eesti artistid.
Pärnus Rüütli platsil saadeti suvi ära kogupereüritusega "Kuldne Pärnu" ning anti Tallinnale tagasi ka pealinnatiitel.

Tallinna ja Harjumaa postkontorite töös esineb häireid
Seoses uue kaardisüsteemi juurutamisega esineb Tallinna linna ja Harjumaa postkontorite töös järgmisel nädalal tõrkeid.
Eesti Post teatab, et seoses kassasüsteemi uue versiooni juurutamisega Põhja regioonis on reedel 28. septembril kõik Tallinna linna ja Harjumaa postkontorid avatud kella 13.00ni.
Laupäeval, 29.septembril on postkontorid terve päeva suletud. Tavapärane töö jätkub postkontorites alates esmaspäevast, esimesest oktoobrist.
"Läbiviidava uuendusega paraneb ja ühtlustub saadetiste ning teenuste nomenklatuur üle Eesti, andmeid hallatakse tsentraalselt. Kassasüsteemi uus versioon tagab postkontorite parema informeerituse, paindlikuma IT lahenduse ja seeläbi ka parema klienditeeninduse," edastab Eesti Post oma teates.

Vastassuunda kaldunud roolijoodik saatis kolm inimest haiglasse
Laupäeva õhtul ei tulnud Paldiski maanteel oma auto valitsemisega toime purjus juht, kes sõitis otsa vastassuunas liikunud autole ning õnnetuses sai kokku tõsisemalt vigastada neli inimest.
Laupäeval kella 20.11 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski maantee 245 lähedal, kus sõiduauto Nissan Primera, mida juhtis alkoholijoobes 1963 aastal sündinud Ivar, kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Opel Vectra.
Nissani juht ja Opelis viibinud kaassõitjad Vilja (s 1962), Frank (s 1988) ning 17-aastane tütarlaps toimetati Mustamäe haiglasse.

Demineerijad tegid Ida-Virumaal kahjutuks kaks pommi ja hulga käsigranaate
Laupäeval kell 13.00 teatati Päästeametile lõhkekehade leiust Ida-Virumaal Vaivara vallas Auvere küla metsast.
Demineerijad tegid kahjutuks kaks lennukipommi, 150 mm suurtükimürsu, 25 käsigranaati RGB 42, käsigranaadi (morkovka), viis 88 mm miinipilduja miini ja 14 käsigranaati F1.

Mees põles elumajja sisse
Laupäeval süttis seni teadamata põhjustel Läänemaal Ridala vallas põlema palkmaja, kuhu põles sisse üks meesterahvas.
Laupäeval kell 22.09 teatati Päästeametile tulekahjust Läänemaal Ridala vallas Lõbe külas. Päästekomando kohale jõudes põles elumaja lahtise leegiga.
Põlengus hävis rehielamu tüüpi palkmaja 20x8m.Tulekahju tagajärjel hukkus meesterahvas. Ühe kannatanu toimetas kiirabi haiglasse.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Purjus naine keeras oma sõiduki üle katuse
Pühapäeva varahommikul sõitis Elva linnas vastu posti ja rullus üle katuse purjus naisterahva poolt juhitud Wolkswagen Golf.
Pühapäeva varahommikul kella 00.53 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Elva linnas Tartu maantee 28 juures, kus sõiduauto Volkswagen Golf, mida juhtis alkoholijoobes 1965. aastal sündinud Marge sõitis teelt välja vastu posti ja rullus katusele. Sõiduki juht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

Joobes tsiklijuht kihutas suurel kiirusel teelt välja
Pühapäeva varahommikul ei tulnud noor purjus mootorrattajuht toime oma sõiduriista valitsemisega ja sõitis oma Kawazakiga kraavi.
Pühapäeva varahommikul kella 04.43 ajal toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal Tartu- Jõgeva-Aravete maantee 23,7 kilomeetril, kus mootorratas Kawazaki, mida juhtis alkoholijoobes 1987 aastal sündinud Remo sõitis ebaõigelt valitud kiiruse tõttu vasakule teelt välja kraavi. Mootorrattur toimetati kehavigastustega ravile TÜ Kliinikumi.

Purjus noorukid üritasid politsei eest autoga põgeneda
Purjus 20-aastane autojuht üritas Raplamaal politsei eest põgenenda, kuid sõitis suurel kiirusel teelt välja, mille tagajärjel süttis auto põlema ja hävis täielikult.
Laupäeva öösel kella 00.28 ajal toimus liiklusõnnetus Raplamaal Keava - Hõreda tee 8 kilomeetril, kus sõiduauto Ford Mondeo, mida juhtis alkoholi joobes 1987 aastal sündinud Ats eiras politsei peatumismärguannet ja sõitis suurel kiirusel teelt välja vasakule vastu puud. Sõiduk süttis ja hävis täielikult.
Juht ning kaassõitjad 1989 aastal sündinud Reet ja 14-aastane tütarlaps toimetati kehavigastustega Mustamäe haiglasse ning samuti autos olnud 1989 aastal sündinud Tanel toimetati kehavigastustega Rapla haiglasse.
Politsei kinnitusel olid kõik autosolijad turvavöödega kinnitatud.

Autojuht ajas vöötrajal jalakäija alla
Laupäeva öösel vastu pühapäeva sõitis Tallinnas Endla tänaval vöötrajal teed ületanud naisele otsa sõiduauto.
Laupäeva öösel vastu pühapäeva kella 00.20 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Endla tänav 45 juures, kus sõiduauto Peugeot, mida juhtis 1979 aastal sündinud Ekart, sõitis ülekäigurajal otsa jalakäijale Olgale (s 1979), kes toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse.

Paavst Johannes Paulus II maine teekond võis lõppeda eutanaasiaga
Itaalia meditsiiniprofessor Lina Pavanelli avaldab arvamust, et paavst Johannes Paulus II suri 2005. aprillis kõrvalise abiga.
Intensiivravi spetsialist Pavanelli on jõudnud järeldusele, et paavsti surma põhjustas eutanaasia, kirjutab ajakiri Time.
Ta tegi oma järeldused arstliku ekspertiisi tulemustest ja nähes televiisori vahendusel surivoodil valudes kannatavat paavsti. Samuti tugines ta Vatikani poolt tehtud pressiteadetele ning Johannes Paulus II ihuarsti hiljuti kirjutatud raamatule.
Pavanelli on veendunud, et patsiendi kehasse toitaineid viiva vooliku paigaldamise ebaõnnestumine kiirendas paavsti surma.
Ta on veendunud, et kohusetundlikud arstid selgitasid surevale paavstile tema olukorda ning paavst palus tõenäoliselt ise toitvat voolikut mitte paigaldada. Selline tegevus vastab katoliku kiriku arusaamale eutanaasiast.

Rootsi on endiselt asüülitaotlejate üks lemmipaiku
Rootsi riigile on esitatud käesoleva aasta esimesel poolel 17 700 asüülipalvet, rohkem varjupaiga taotlusi saab vaid USA.
Suurem osa Rootsis asüüli taotlejatest on Iraagi päritolu, vahendab TheLocal.se.
Võrreldes eelmise aasta teise poolega on Rootsis asüülitaotlejate arv kasvanud 14 protsenti ulatudes käesoleva aasta esimesel poole 17 700 avalduseni.
USA on ainuke riik maailmas, kus asüülitaotlejate arv on veelgi suurem, ulatudes sama perioodi jooksul 26 800 palveni.
Ühe inimese kohta on üheksa miljoni elanikuga Rootsis asüülitaotlusi kordades rohkem, kui 301 miljoni elanikuga USA-s.
Üle poolte Rootsile esitatud asüülitaotlustest tuli iraaklastelt. 9 300 Rootsis varjupaika otsivat iraaklast moodustavad üle poolte kogu maailmas asüüli taotlevatest iraaklasest.

Saksamaa tänavarahutustes sai 15 inimest vigastada
Põhja-Saksamaal Hamburgis on vähemalt 15 inimest saanud vigastada kokkupõrgetes vasakäärmuslastest noorte ning politsei vahel.
Kokkupõrked algasid eile õhtul kui suurem grupp eeldatavasti vasakradikaalidest noori hakkas pärast iga aastase tänavafestivali lõppu prügikaste põletama, vahendab BBC.
Politsei kasutas märatsejate korrale kutsumiseks kumminuiasid ning veekahureid. Kokkupõrgete käigus pidasid korravalvurid kinni 38 inimest.
Igal aastal toimuv Schanzenvierteli festival meelitab alati kohale tuhandeid inimesi.
Kokkupõrked kestsid mitu tundi, mille käigus mässajad püstitasid tänavate blokeerimiseks barrikaade ning süütasid prügikaste.

Merkeli tänane kohtumine dalai-laamaga vihastab Hiinat
Hiina ametnikud on katkestanud täna toimuva Angela Merkeli ja Tiibeti vaimse juhi kohtumise tõttu läbirääkimised Saksamaaga kiireloomulistel teemadel.
Saksamaa väitel on kohtumine 1959ndast aastast eksiilis elava dalai-laamaga eraviisiline, mingeid avaldusi pärast kohtumisi ei tehta. Hiina väitel on kohtumine osa dalai-laama plaanist Tiibeti iseseisvuse taotlemisel.
Dalai-laama ei uskunud laupäeval intervjuus Süddeutsche Zeitungile, et kohtumine võiks halvendada kahe riigi suhteid. "Selline on lihtsalt Hiina suhtumine," ütles dalai-laama. Tiibeti juht lisas, et ükskõik, kuhu ta ei läheks, protesteerib Hiina selle vastu. Merkel on pälvinud Hiina surve all olles ka kohalike poliitiliste vastaste käest kiidusõnu.
Tegemist on esimese liidukantsleri ja dalai-laama kohtumisega. Hiina on esitanud Saksamaa suursaadikule Pekingis kaebuse ja katkestas kõrgetasemelise kohtumise Saksamaa justiitsministri Brigitte Zypries'ga tehnilistel põhjustel. Deutsche Welle teatel ei tsenseeri erinevalt varasemast Hiina ametnikud internetikülgi, milles Merkelit "nõiaks" sõimatakse ja ähvardatakse, et liidukantsler mängib tulega.

Nord Streami aktsionärid hakkavad Eesti otsust arutama
Venemaal Sotšis koguneb teisipäeval Vene-Saksa gaasijuhet ehitada sooviva Nord Streami aktsionäride nõukogu, kes hakkab arutama Eesti otsust mitte anda luba toru rajamiseks vajalike keskkonnauuringute läbi viimiseks.
Täna saabusid Venemaa presidendi kutsel 2014. aasta taliolümpialinna Saksamaa endine liidukantsler Gerhard Schröder ja Prantsusmaa ekspresident Jacques Chirac.
Kremli pressiesindaja teatel saabusid endised riigipead Sotši eravisiidile Vladimir Putini kutsel, vahendab RIA Novosti. 25. septembril juhatab Schröder Läänemerre rajatava Vene-Saksa gaasijuhtme omanikettevõtte Nord Streami AG aktsionäride koosolekut.
Firma nõukogu, mida juhib endine Saksamaa kantsler Gerhard Schöder, arutab projekti lõpuni viimisega seonduvat ning Eesti valitsuse otsust lükata tagasi taotlus korraldada Eesti majandusvööndis uuringuid, vahendab.

Tapmistes süüdistatavat turvafirmat kahtlustatakse ka relvadega äritsemises
USA turvafirmat Blackwater, keda Iraagi võimud süüdistavad tsiviilisikute tapmises on asutud süüdistama ka relvade smugeldamises Iraaki.
Iraagis tegutsevatele USA diplomaatidele turvateenust osutav firma Blackwater väidab, et nende töötajate süüdistamine relvade salakaubaveos on "alusetu", kirjutab BBC.
Pärast 11 tsiviilisiku surmaga lõppenud intsidenti Bagdadis käivitas USA juurdluse turvatöötajate tegevuse uurimiseks, kuid tänaseks kahtlustab uurimiskomisjon osasid Blackwateri turvatöötajaid ka relvade smugeldamises Iraaki.
Uurimiskomisjoni väitel tegelesid kahtlustatavad turvatöötajad ebaseadusliku relvade impordiga USAst Iraaki ning müüsid neid sealsetele terroristidele.
Iraagi valitsus on Blackwateri tegevuse uurimiseks käivitanud ka iseseisva juurdluse ning süüdistab praeguseks turvafirmat veel kuues episoodis, milles hukkus kokku vähemalt kümme inimest.

Suri miimilegend Marcel Marceau
Tütar Camille'i teatel suri 84aastane kunstnik laupäeva õhtul, perekond rohkem üksikasju ei täpsustanud, teatab AFP.
Maailma lavadel üle 50 aasta valge näo, punase lille ja päevinäinud kübaraga vaikivat klouni mänginud Marceau (kodanikunimega Marcel Mangel) sündis 1923. aastal Strasbourgis.
Miimikunsti õppis ta Etienne Decroix' käe all Pariisis. Maailmakuulsaks sai artist 1947. aastal kurva klouni Bip'na. Marceau'd loetakse miimikunsti elluäratajaks pärast Teist maailmasõda, kui ta juhtis kahe kümnendi jooksul 1950ndatel ja 60tel omanimelist ainsat miimitrupp maailmas. Kunstniku sõnul sai ta inspiratsiooni tummfilmi ajastu tähedest Charlie Chaplinist, Buster Keatonist ja Harry Langdonist.

Bengali lahel on tormis kadunuks jäänud sadu Bangladeshi kalureid
Chittagongi sadamas anti tormihoiatus, kuid kõik kalurid ei jõudnud enne tormi tõusmist randa tagasi ja Bagladeshi võimud usuvad, et uppunud on vähemasti 100 kalurit.
Ametivõimud kinnitasid, et päästetöötajad ei saa enne tormi vaibumist merele minna. Samuti andis Chittagongi sadam andis rahvusvahelise hoiatuse, milles soovitas kõigil laevadel ja kalapaatidel tormi tõttu merele mitte minna, kirjutab BBC.
Kalalaevade omanike nimel kõnelenud pressiesindaja sõnas uudisteagentuurile AP, et hetkel on Begali lahel 70 kalalaeva kokku 840 liikmega, kes ei ole sadamasse jõudnud.
Chittagongi sadama töötajatel on õnnestunud päästa vähemalt 50 kalurit.
Bangladeshi meteroloogia instituudi hinnangul liigub torm Bengali lahel India Orissa osariigi poole.

Saksamaa loobus USAlt CIA agentide väljaandmisnõudest seoses inimrööviga
Saksamaa justiitsministeeriumi ametnik kinnitas eelmisel nädalal ajakirjas Der Spiegel, et kohus loobus 13 agendi väljaandmisesnõudest.
Saksamaa kodaniku Khaled el-Masri väitel rööviti ta CIA poolt 2003. aastal Makedoonias ja viidi edasi Afganistani salajasse vanglasse, kus teda terrorismikahtluses üle kuulati ja piinati, kirjutab BBC.
Müncheni kohus andis jaanuaris välja korralduse 13 inimese arreteerimiseks selle aasta jaanuaris. Justiitsministeeriumi pressiesindaja ütles sel nädalal uudisteagentuurile Associated Press, et Saksamaa otsustas väljaandmisnõudest loobuda. Der Spiegeli hinnangul on loobumine tingitud soovist vältida konflikti Ameerika võimuesindajatega.

Jaapani järgmiseks peaministriks saab tõenäoliselt Yasuo Fukuda
Pärast Shinzo Abe tagasiastumist peaministri toolilt kaks nädalat tagasi valis Liberaaldemokraatlik Partei oma uueks liidriks endise riigiministri Yasuo Fukuda, teatab BBC.
Fukuda lõi vahetus konkurentsis endist välisministrit ja erakonna peasekretäri kohal töötavat Taro Asot, kogudes 330 häält 527st, kirjutab uudisteportaal Xinhua. Kuna liberaaldemokraatidel on enamus Jaapani alamkojas, saab Fukudast teisipäeval tõenäoliselt uus peaminister.
Fukuda on välja öelnud, et soovib vähendada erinevusi linna- ja maaelanike sissetulekute vahel, välispoliitikas on tema programmi nurgakiviks suhted USAga. Fukuda soovib jätkata Afganistani sõja logistilist toetust vaatamata kasvavale siseriiklikule vastuseisule. Konservatiivse poliitikuna jätkab liberaaldemokraatide liider karmi liini suhetes Põhja-Koreaga ning on mures kasvava Hiina sõjaliste kulutuste pärast.

ÜRO kinnitas oma osaluse suurendamist Iraagis
ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni teatel on ühendus valmis suurendama oma osalust Iraagis, vahendab BBC.
Pärast kohtumist Iraagi peaminister Nouri al-Malikiga kinnitas ÜRO peasekretär, et rahu tagamiseks Iraagis on eluliselt vajalik lisaks sõjalisele kohalolekule ka regionaalne koostöö.
"Me soovime tagada julgeolekut efektiivse ÜRO kohaloleku teel," ütles Ki-moon. Peasekretäri sõnul kavatsetakse avada Baghdadis või Basra lõunaosas uus ÜRO regionaalne esindus.
Lisaks Iraagile osalesid kohtumisel ÜRO peakorteris Saksamaa, Jaapani, Saudi Araabia, Iraani, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ja USA esindajad.

Armani tuleb turule oma mobiiltelefoniga
Itaalia moedisainer Giorgio Armani on ühendanud jõud Samsung Electronicsiga, et asuda disainima mobiiltelefone, televiisoreid ja muud kodust elektroonikat.
Armani tutvustab avalikkusele oma esimest mobiiltelefoni 2008 aasta 24 septembril toimuva naiste kevadkollektsiooni esitluse raames, vahendab BBC.
Armani-Samsung nime kandev mobiiltelefon saab olema krediitkaardi suurune ja 10.5 millimeetri paksune, teatas firma oma pressiteates.
Esimesi LCD-tehnoloogial põhinevid televiisorid plaanib Armani esitleda samuti 2008 aasta septembris.
Moeloojad Dolce ja Gabbana on juba löönud käed Motorolaga, et tuua turule kullatud RAZR mobiiltelefon ning Prada on väljaarendanud oma mobiil koostöös Lõuna-Korea elektroonikatootjaga LG Electronics.

Eesti meediaagentuur pälvis reklaamifestivalil kuldhaamri
Ainsana käesoleva aasta Golden Hammeri reklaamifestivalil pärjatud Eesti meediaagentuurina võitis Media House internetikasutuse kategoorias kuldhaamri.
Võidutööks osutus A.Le Coq'i veebruarikuise energiajoogi Dynami: t lansseerimiskampaania, kus kasutati suhtlusportaali Rate.ee, YouTube'i ja muusikanali MTV vahelist sünergiat.
Rate.ee abil suunati huvilised hindama Youtube'i üleslaetud noorte omaloominguna valminud Dynami: t'i teemalisi teleklippe. Neist populaarsemad said eetriaega muusikakanalil MTV. Dynami: ti'i Golden Hammeri võidutöös kasutati viimastel aastatel laialdaselt räägitud tarbijate endaloodud reklaammaterjali väljundit.

Mets pälvis EM-il hõbeda
Saksamaal Lauffenis 125 cm³ spetsiaalmootoritega hüdroplaanide (klassi F-125) EM-i viimase otsustava etapi võitis itaallane Salvatore Chiuri ja tuli nelja etapi kokkuvõttes Euroopa meistriks.
Saksamaal oli teine venelane Vadim Ušakov, kes platseerus kokkuvõttes neljandale kohale, vahendab Sportnet.
Euroopa meistri tiitlit kaitsnud Toomas Mets oli Lauffenis toimunud etapil kolmas ja saavutas sellega kokkuvõttes hõbemedali.
Lembit Aaslav Kaasik tuli seekord neljandaks, kuid pidi kokkuvõttes leppima viienda kohaga inglase Wayne Turneri järel.
Kahe nädala pärast on samad mehed võistlemas O-125 klassi MM-il Poolas, kuhu kahele Eesti tippsõitjale lisaks stardib veel 3-4 Eesti kihutajat.

Selgusid Eesti meistrid purjetamises
Pühapäeval lõppenud Tallinna nädala purjeregati 2007 raames selgitati Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses välja Eesti meistrid ning 470 klassi Põhjamaade meistrid, samuti peeti Samsung Eesti karikasarja viimane etapp.
Regatil osales rekordiliselt 214 sportlast 203 alusel, esindatud oli kogu Eesti purjesportlaste paremik, samuti välisvõistlejad Soomest, Lätist, Leedust ja Poolast.
Kolme võistluspäeva jooksul peeti kõikides võistlusklassis kokku seitse sõitu, sõideti väga erinevates ilmastikuoludes - kuni 15 m/s puhunud tuules, päikesepaistel ning paduvihmas.
Optimist klassis otsustasid võitja viimasel päeval toimunud võistlussõidud, kus esikoha kindlustas Kristo Õunap (Saaremaa Merispordi Selts) 14 punktiga tiimikaaslase Taavi-Martin Enno (SMS) ees, kes kogus 20 punkti. Kolmanda koha sai leedulane Kneižys Dominykas 25 punktiga, Eesti meistrivõistluste arvestuses pälvis pronksmedali kokkuvõttes viienda koha saanud Hardo Niit 39 punktiga. Optimiste võistles 65 paati kõikidest Balti riikidest.

Andrejev osutus Davis Cupil Venemaa päästeingliks
Venemaa tennisekoondis pääses pühapäeval tänavuse Davis Cupi finaali, kui nende poolfinaalheitluses Saksamaa vastu tõi otsustava kolmanda võidupunkti Igor Andrejev (ATP 37), kes oli 6: 3, 3: 6, 6: 0, 6: 3 üle Philipp Kohlschreiberist (ATP 32).
Venelased jäid kahe esimese mängupäevaga 1: 2 kaotusseisu, kuid tänases esimeses kohtumises alistas Mihhail Južnõi (ATP 17) 6: 4, 6: 4, 3: 6, 6: 3 Philipp Petzschneri (ATP 206) ning viis vastasseisu otsustavasse viiendasse kohtumisse, kus savi-liivaväljaku spetsialist Andrejev ei vääratanud ja Venemaale 3: 2 võidu kindlustas, vahendab Sportnet.
Andrejev oli Venemaale võidupunkti toonud ka avapäeval, kui oli peajagu üle Saksamaa esireketist Tommy Haasist.
Tänavuse Davis Cupi finaalis kohtub Venemaa USA-ga, kes asus peale Andy Roddicku võitu Jonas Björkmani üle turvalisse 3: 1 eduseisu Rootsi üle.

Roddick viis USA finaali
Maailma viies reket ameeriklane Andy Roddick kindlustas oma kodumaale koha tänavuses Davis Cup finaalis, kui alistas pühapäeval 6: 2, 7: 6, 6: 4 rootslasest vanameistri Jonas Björkmani (ATP 55).
Sellega asus Rootsis peetavat vastasseisu numbritega 3: 1 juhtima USA koondis ning neil jääb oodata oma finaalivastast paarist Venemaa - Saksamaa, kus hetkel on käimas otsustav viies mäng Igor Andrejevi (ATP 37) ja Philipp Kohlschreiberi (ATP 32) vahel, kirjutab Sportnet.
Pühapäeval alustas Venemaa 1: 2 kaotusseisus, kuid Mihhail Južnõi (ATP 17) viigistas 6: 4, 6: 4, 3: 6, 6: 3 võiduga Philipp Petzschneri (ATP 206) üle mänguseisu 2: 2-le.

HC Big Diamondsile Läti liigas esimene punkt
Tartu HC Big Diamonds sai Läti jäähoki meistriliiga kuuendas voorus oma hooaja esimese punkti, jäädes pühapäeval, 23. septembril võõrsil 4: 4 lõppenud lisaaja järel bullititega alla LSPA/Rigale.
Seejuures oli Tartu klubi enne viimast kolmandikku 4: 2 eduseisus. Big Diamondsi kasuks viskas Sergei Senin kaks, Ilja Iljin ja Oleg Puzanov ühe värava, vahendab Sportnet.
Laupäeval tunnistas jäi Big Diamonds LSPA/Rigale alla 2: 3, kaotajate väravad viskasid Viktor Lobatšov ja Jaanus Sorokin.
Järgmised mängud Läti meistriliigas peab Big Diamonds 29. ja 30. septembril kodujääl Liepaja Metalurgsi vastu.

Chocolate Boys noppis Dobele üle kindla võidu
Chocolate Boysi käsipallimeeskond alistas pühapäeval Balti liigas Kiili Spordihallis peetud kohtumises 45: 30 (20: 12) mulluse Läti hõbedameeskonna Dobele Ternaxi.
Šokolaadipoiste parim oli 11 väravat visanud Martin Noodla. Valdar Noodla, Dener Jaanimaa ja Priit Kotsar toetasid võitjaid võrdselt seitsme tabamusega, vahendab Sportnet.

Eesti paarisaeru neljapaat EM-il viies
Sõudmise EM-võistlustel Poolas Poznanis lõpetas Eesti paarisaeru neljapaat koosseisus Allar Raja, Igor Kuzmin, Vladimir Latin ja Kaspar Taimsoo ajaga 6.03, 53 viienda kohaga.
Pühapäevase A-finaali võitis ajaga 5.56, 06 Venemaa paatkond. Hõbeda teenis Itaalia, lõpetades venelastest 2,32 sekundit hiljem, vahendab Sportnet.
Poodiumi madalaima astme hõivas Valgevene, nende lõpuaeg jäi võitjatele alla 5,73 sekundiga.
Eestlastest lõpetas eespool veel Ukraina (+6,74), A-finaali viimaseks ehk kokkuvõttes kuuendaks jäeti Sloveenia paatkond (+10,32).

Müürsepp ja Anstey vormistasid taas võidu Tigersile
Austraalia korvpallimeistrivõistlustel oli eestlane Martin Müürsepp üks võtmemängijaid oma leivaisa Melbourne Tigersi hooaja esimeses kodumängus, kus alistati 100: 88 Wollongong Hawks.
Müürsepp kogus 14 punkti (tabades 9-st pealeviskest 6), noppis 6 lauapalli ja blokeeris 2 vastase viset. Üleplatsimees oli Tigersi veteran Chris Anstey, kes oli lähedal trible-double'le. Temalt 27 punkti, 9 lauapalli ja 8 resultatiivset söötu, kirjutab etvsport.ee
Melbourne Tigers peab järgmise mängu NBL Hummer nimelistel meistrivõistlustel 28. septembril, kui sõidetakse Adelaide'i kohtuma sealse 36ers meeskonnaga.

Baruto lõpetas võidukalt
Eesti sumoproff Kaido Höövelson alias Baruto võitis Aki-basho viimasel päeval Asofuji ja lõpetas turniiri 13 võidu ja kindla esikohaga.
Oma 15. matšis alistas 197 sentimeetri pikkune ja 172 kilogrammi kaaluv Viru vägimees tehnikaga yorikiri Juryo divisjonis ida 14. real paikneva 31-aastase Kiyotoshi Suginomori alias Asofuji (178 cm, 125 kg). Vastasele oli see seitsmendaks kaotuseks kaheksa võidu kõrval, kirjutab Sportnet.
Kokkuvõttes järgnesid Juryo divisjonis 13 võitu kogunud Barutole kümme võitu ja viis kaotust teeninud Wakanoho ja Shimootori. Kotokasuga, Chiyohakuho, Kitaiki ja Wakahirin'i tulemuseks jäi üheksa võitu ja kuus kaotust.
Eelmisel aastal võistles Baruto Aki-bashol eliitdivisjonis ehk Makuuchis, kuid kümnendal võistluspäeval saadud põlvevigastus sundis eestlast edasisest turniirist loobuma. Tänavu juulis toimunud Nagoya-bashol tabas Barutot sama saatus ning mees langes Makuuchist välja.

Elton Johni kontsert jättis jalgpallimatši ära
Aserbaidžaani meistriliiga pühapäevane jalgpallilahing Bakuu Neftši ja FK Baku vahel lükatakse edasi, kuna staadionil annab kontserdi Elton John.
Tänaseks planeeritud Aserbaidžaani meistrivõistluste kuuenda vooru vooru kohtumine Bakuu Neftši ja FK Baku vahel lükatakse edasi, vahendab Sportnet. Kurikuulsa Tofik Bairamovi nime kandval staadionil toimub selle asemel Elton Johni kontsert.

Big Diamonds sai napi kaotuse
Läti meistriliigas osalev Tartu jäähokiklubi Big Diamonds sai eile Riias napi 3: 2 (2: 1, 0: 0, 1: 1) kaotuse kohalikult LSPA/Riga meeskonnalt.
Akademijas jäähallis toimunud mängus skoorisid Tartu tiimi eest 17. minutil Lobatšev ja 54. mänguminutil Sorokin. Täna mängitakse samas hallis kordusmäng, vahendab Sportnet.
Big Diamonds on seni kaotanud kõik viis matši ja asub liigas eelviimasel kuuendal kohal. Täisedu ehk kuue võiduga kuuest juhib ASK/Ogre. Teisel kohal on samuti täisedu, kuid nelja võiduga, Riga 2000 meeskond.
Läti meistrivõistluste põhiturniiri 20 kodumängust peetakse 10 mängu Tartus, 4 Narvas, 4 Tallinnas Premia jäähallis ning 2 Kohtla- Järvel.

RVE: Venemaa kasutab korruptsioonivastast võitlust poliitinstrumendina
Venemaal tõrjutakse korruptsioonivastase võitluse sildi all Kremlimeelse poliitika oponente, kirjutab Robert Coalson Raadio Vaba Euroopa veebilehel.
Kui Viktor Zubkov enne ametisse nimetamist riigiduuma ette ilmus, siis ta rääkis, et korruptsiooni vastu tuleb jõuliselt võitlema asuda, kuna see kujutab riigile suurt ohtu.
"Ebaprofessionaalsus ja korruptsioon on võimelised Venemaa põhja viima," ütles Zubkov. Ta lubas neljakordistada pingutusi korruptsiooniga võitlemiseks ning endise finantsjärelvalve ameti juhatajana tundub Zunkov selleks justkui sobiv inimene olevat.
Avalikkus ja mitmed vaatlejad jäävad siiski Zubkovi plaanide suhtes skeptliseks ning neil on selleks ka põhjus. Korruptsioonivastase võitluse ajalugu ulatub Venemaal juba Nõukogude Liidu aega ning see ei anna just eriti palju põhjuseid optimismiks.

TÕNIS SAARTS: IRL-i luhtunud torusõda
Toru-uuringutele on ei öeldud, kuid eriti õnnelik pole selle otsuse üle tegelikult keegi.
Reformi kontoris pahutsetakse, kuna IRL-il õnnestus kiire välksõjaga nende arvelt punkt võita. IRL-i leeris küll rõõmustatakse, kuid võit jäi siiski poolikuks. Plaani nägi ilmselt ette seda, et oravad ütlevad "ei". Magus teema läks liialt kiiresti päevakorrast maha.
Võitlus ei käinud ju niivõrd torujuhtme ümber, kui selle ümber, kes on kõvem rahvuslane, Laar või Ansip, IRL või Reformierakond? Miks ikkagi Reformierakond nii ruttu järele andis? Mis saab edasi? Kas sellel kõigel on ka järellugu?
Seda, et kogu loost paistavad välja sisepoliitilised traagelniidid, pole kellelegi saladuseks. Ka president viitas sellele. IRL-i ja Laari ärgitasid toru-kaardile mängima ilmselt kolm põhjust. Kõigile neile on ajakirjanduses enne viidatud, kuid kordame need siiski üle: Esiteks põhimõtted - baasarusaam, et kõik, mis on kuidagi seotud Venemaaga on a priori negatiivne ja ohtlik.

MARKO MIHKELSON: Merkel tegi ajalugu
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tegi pühapäeval ajalugu. Vaatamata Hiina hoiatustele majandussuhete võimalikust halvenemisest Berliiniga kohtus Saksamaa poliitiline liider Tiibeti eksiilis viibiva usujuhi dalai-laamaga.
Merkelile endale oli see juba teine kord kohtuda dalai-laamaga (eelmine opositsiooniliidrina 2005. aastal), kuid ükski varasem Saksamaa liidukantsler pole seda sammu söandanud astuda, kirjutab Mihkelson oma blogis.
Sisuliselt jätkas Merkel sama liini, mille oli võtnud äsjasel Hiina reisil, kui igal võimalikul juhul tõi teemana sisse inimõigused.
Osaliselt võib Merkeli sammu taga näha teravnevat vastasseisu Saksamaa koalitsioonipartnerite vahel, sest sotsiaaldemokraadist välisminister Frank Walter Steinmeier on jälle libisemas rohkem huvidest lähtuva välispoliitika suunas. Mõelgem tagasi kasvõi Steinmeieri hiljutisele Eesti visiidile ja seal väljaöeldule.

MART RANNUT: Viltune integratsiooniprogramm
Uue, aastaid 2008-2013 hõlmava integratsiooniprogrammi (RIP) alguseni koos selle valitsusepoolse kinnitamisega on jäänud kolm kuud.
Viimane aeg on kahe aasta jooksul tehtu rahva ette tuua. Teoks sai see septembri alguses Tallinnas ja Jõhvis korraldatud arutlustel.
72-leheküljeline tabeleid täis programm võib muljet avaldada asjatundmatule, kuid selle sisuline analüüs teeb kurvaks. Kiidulaul eelmisele, aastaid 2000- 2007 hõlmanud ning nüüdseks läbikukkunud programmile jätkub, aprillikuus pole meil midagi juhtunud ning üldiselt on kõik korras. On näha, et dokumendi koostajad ei ole teemast üle. Et kogu kupatus praeguse olukorraga sugugi kokku ei lähe, ei tundu tähtis olevat. Miks eelmine programm metsa läks, ei saagi küsida: kõik on ju korras!
Kui dokumendi sündi kronoloogiliselt vaadata, siis kõigepealt sai valmis rahajaotamiskava, seejärel teoreetiline osa oma eesmärkidega ja kõige viimasena õbluke praeguse olukorra ja seni tehtu analüüs. Selline koostamistaktika lähtub ilmselt integratsioonist kui rahapajast igat sorti projektide rahastamise tarbeks, mille hulgas on mõnigi otse Eesti-vastane, rääkimata lihtsalt küündimatutest.

LIISA PAST: Impeerium valmistub olümpiaks
Hiinas elab viiendik kogu maailma inimestest ja riigivõim teeb kõik, et oma rahvas ja rahvusvaheline avalikkus ootaks suure entusiasmiga tuleva-aastasi Pekingi olümpiamänge ning lööks ettevalmistustes kaasa.
Sealjuures on riigi ametlik rahvaarv - 1,3 miljardit - väga kahtlane, sest kehtiva ühe lapse seaduse rangete karistuste hirmus ei ole paljud maal elavad pered oma teist-kolmandat-neljandat järeltulijat registreerinudki.
Tõotavad tulla suurejoonelised mängud, kust ei puudu kogu maailma spordi tippsündmusele omane luksus, sära ja uhkus. Seda on lausa nii palju, et skeptilisem spordihuviline haistab juba kaugelt eestlastele hästi tuntud Potjomkini olümpiat.
1980. aastal toimusid Ida-Euroopa esimesed olümpiamängud Moskvas ja N Liidu pealinn klaniti viimseni puhtaks, värviti üle ja tühjendati kõikvõimalikust "kahtlasest elemendist" prostituutidest intellektuaalideni. Loomulik oli ka pompoossete ehitiste püstitamine, raha mängude infrastruktuuri ja kommunikatsiooni pumpamine ning olümpiarajatiste lähiümbruses sisuliselt muru ülevärvimine. Impeerium pingutas, higimull otsaees, et mitte üht millimeetrit Nõukogude ilmetust argipäevast tähtsatele külalistele näha ei oleks. Mängude purjeregatt kujundas ka Tallinna merepoolse näo, andes purjespordikeskuse ja lisades kilukarbivaatele Olümpia hotelli.

Reaktsioon Eesti "ei" -le
Kui Venemaa poliitikud ja ajakirjandus andsid üsna ruttu pärast Eestis Vene-Saksa gaasitoru uuringutele öeldud "ei" -d turmtuld, siis Saksa meedia võttis teate vastu märksa vaoshoitumalt.
Der Tagesspiegel avaldas artikli pealkirjaga "Eesti boikotib Läänemere gaasitoru". Artiklis märgitakse, et "ka Eestis ei tunta Saksa-Vene gaasitorust vaimustust" ning et nüüd tuleb Nord Streamil "hakata taas tõsisemalt rääkima Soomega".
Die Welt teatas, et Eesti eitava vastuse taga oli kohalik konservatiivide liider Mart Laar, kelle erakond pidas Eesti majandusvööndis tehtavaid uuringuid Eesti julgeolekule ohtlikuks.
Deutsche Welle märkis ära Eesti keeldumise fakti, kuid tõi esile ka selle, et mitte ainult Eesti, vaid ka teised Läänemere-äärsed riigid on väljendanud oma vastuseisu gaasitorule.

REPLIIK: 2: 0 Kanterile
Kui Gerd Kanter Osakas kettaheite maailmameistrivõistlustel kuldmedali võitis, lubas 37 võistlust enne MM-i võitmatuna püsinud, kuid vigastusega kimpus olnud ja sootuks medalita jäänud Leedu kettaheitekuulsus Virgilijus Alekna, et võtab veel selle aasta sees eestlaselt revanši.
Esimene ja üks vähestest võimalustest avanes Aleknale möödunud nädalavahetusel Stuttgardis. Ja kuigi mõlema mehe tulemused ei olnud nii head kui parematel päevadel, jäi teist võistlust järjest vahetus duellis peale eestlane.
Seda põnevam tõotab tulla selle nädala neljapäev Tallinnas Kadrioru staadionil, kui maailma parima kettaheiteriigi tiitlit hakkavad välja selgitama viie riigi sportlased ning maailmakoondis. Eesti koondises teeb kaasa Kanter, maailma koondises Alekna.

JUHTKIRI: Liialt emotsioone
Tänasest Eesti Päevalehest saab lugeda põhjalikku analüüsi Eesti Venemaa-poliitikast. Sellest ilmneb, et Eestil on suur oht muutuda Euroopas nn ühe teema riigiks. Ehk kui mainitakse sõna "Eesti", siis on esimene reaktsioon sellele: "See on see väikeriik, kel on pidevalt probleeme oma suure idanaabriga."
Miks on selline asjade käik Eestile kahjulik, pole ka teab mis uudis. Kui me muutume "ühe teema riigiks", saab iga meie Venemaad puudutava seisukoha liigitada erihuviks. Ja sel juhul ei pruugi Eesti sõna maksta siis, kui me tegelikult peaksime mingis küsimuses EL-i Venemaa-poliitikat kujundama.
"Ühe teema riigiks" kujunemisele aitab kaasa seegi, et Eestis pööratakse Venemaale ebaproportsionaalselt palju tähelepanu. Seda teevad nii poliitikud kui - tunnistagem enesekriitiliselt - ka ajakirjandus. Otsused, mida tehakse Brüsselis või Strasbourgis, mõjutavad meie igapäevast elu märksa rohkem kui Venemaalt tulev retoorika. Aga üldpilt räägib paraku vastupidist.

Putin nimetas uue valitsuskabineti koosseisu
Endise valitsuse liikmetest ei jätka uues kabinetis majandusarengu- ja kaubandusminister German Gref, tervishoiu- ja sotsiaalarengu minister Mihhail Zurabov ja regionaalarenguminister Vladimir Jakovlev. Kauaaegne rahandusminister Aleksei Kudrin edutati asepeaministriks, teatab AFP.
Liberaalist majandusminister Grefi asendamine oli AFP hinnangul eeldatud muutus, Grefi hakkab asendama tema kauaaegne asetäitja Elvira Nabiullina, kes eelmisel aastal valmistas ette Venemaa eesistumist G8s.
Vladimir Putin otsustas tagasi lükata kaitseminister Anatoli Serdjukovi lahkumisavalduse. Serdjukov esitas avalduse, kuna on peaminister Viktor Zubkovi väimees.
Uueks majandusarengu- ja kaubandusministri tooli sai Dmitri Kozak, tervishoiu- ja sotsiaalarengu ministriks Tatjana Golikova. Kõik ülejäänud ministrid jäid oma endistele ametikohtadele.

USAs paljastati 56 dopingulaborit
CNN teatel on USA ajaloo suurima anaboolsete steoridide juhtumiga seoses vahistatud 124 inimest.
Läbiotsimise käigus avastasid DEA (Drug Enforcement Administration)  ametnikud laboritest üle riigi 240 kilogrammi toormaterjali - peamiselt Hiina päritolu - ja konfiskeerisid 11,4 miljonit doosi anaboolseid steroide.
Vahistamiste tagajärjel on suletud hulgaliselt medikamente vahendavad internetilehti, ametnike sõnul andis operatsioon hoobi steroide turustavale võrgule.
"DEA ründas edukalt steroiditööstust igal selle turustamisvõrgu tasandil, alates tootjatest Hiinas, kes varustavad toormaterjaliga, kuni kauplejateni USAs, kes surmavad doosid turule paiskasid," seisis DEA pressiteates.

Kozlovski: Venemaa toornaftavarud lõpevad 50, maagaas 75 aasta pärast
Geoloogiaekspert Jevgeni Kozlovski sõnul peab Venemaa panustama uute reservide leidmisele, teatab RIA Novosti.
Nõukogude Liidu aegse geoloogiaministri, praegu Venemaa Riikliku Geoloogiauuringute ülikooli osakonda juhatava Kozlovski sõnul vajaksid uuringud igal aastal lisainvesteeringuid 2 miljardi dollari võrra, et suurendada reserve uute maardlate arvel.
Oma toornafta- ja maagaasivarude prognoosis tugines ekspert eeldatavatele toodangumahtudele, olemasolevatele reservidele ja võimalikele leidudele.
Kozlovski sõnul ei ole pärast Nõukogude Liidu lõppu märkimisväärseid varusid leitud ja ettevõtted ei investeeri uuringutesse.

Läti korruptsiooni ennetamise ameti juht kõrvaldati ametist
Läti peaminister Aigars Kalvitis kõrvaldas ametist korruptsiooni ennetamise ameti juhi Aleksejs Loskutovse seoses ameti raha pikaajalise väärkasutamise kahtlusega.
Riigikontroll avastas, et korruptsiooni ennetamise ameti raha on aastaid kasutatud ebaseaduslikul viisil, vahendab ETV24. 
Üksikasju Kalvitis ei avalikustanud põhjendusel, et ameti raha kasutamine on konfidentsiaalne.
Kalvitis laskis 2004. aastal seimi poolt viieks aastaks ametisse nimetatud Loskutovse suhtes algatada distsiplinaarjuurdluse.

Iisraeli peaministrit ähvardab kriminaalsüüdistus
Iisraeli peaministrit Ehud Olmertit ähvardab korruptsioonisüüdistus, sest justiitsministri sõnul ostis Olmert endale maja allpool turuhinda.
Justiitsministri sõnul ostis Olmert Jerusalemmas maja 325 000 dollarit turuhinnast odavamalt, vahendab BBC.
Peaminister on seni väitnud enda süütust ning väidab, et hind oli aus. Olmert lubas samas uurimisorganitega täielikult koostööd teha.
"Me oleme kindlad, et uurimine näitab selgelt, et Olmertid ostsid kinnisvara ausalt, eetiliselt ning õiglase hinnaga," teatas peaministri esindaja.

Liiklusummikud on Nairobi kaosesse juhtinud
Kunagises Ida-Aafrika "päikeselinnas" Nairobis on liiklusummikud muutunud talumatuks ja Keenia arhitektid soovitavad riigil valida endale uus pealinn ning vihased ärimehed kardavad, et riigi kasvav majandus on hädaohus.
Oskamatud juhid, logud autod, ülekoormatud kaubikud, auklikud teed ja korrumpeerunud liikluspolitsei on Aafrika ühest suurimast linnast teinud totaalse liikluskaose keskuse, kirjutab Reuters.
Ülerahvastatud väikebussid, mida teatakse matatuste nime all, on enamikele Nairobi elanikele ainsaks võimaluseks liikuda töö ja kodu vahet, kuid need bussid on kurikuulsad oma puuduliku tehnoseisundi ja kamikaze-taktikat harrastavate juhtide poolest.
Sõiduridade vahel "ujuvad" matatud moodustavad 80 protsenti Nairobi ühistranspordivahenditest ja on peamised ummikute tekitajad linnas, kus surmaga lõppenud liiklusõnnetused on osa argipäevast.
Keenia ajaleht ristis pärast viimast matatustega juhtunud ahelavariid minibussid "rahvuslikuks tapamasinateks".

Soome lapsed ei armasta puuvilju
Soome Südameliidu teatel on noorte soomlaste elustiilis palju parandada, näiteks sööb vaid viiendik lastest päevas vähemalt ühe puuvilja. See arv on tööstusmaade väikseim.
Lisaks söövad Soome lapsed koos oma perega harvemini kui teiste maade lapsed, vahendab Helsingin Sanomat.
Isegi alla kümneaastaste veresoontest leiab juba südame- ja veresoonkonna haigusi soosivaid muutusi. Soome Südameliit leiab, et pered peavad oma võsude toitumisharjumustele senisest rohkem tähelepanu pöörama.

Vene eriüksuslastel kulus kahe mässulise tapmiseks terve päev ja kaks soomukit
Dagestanis pidasid kaks mässulist terve päeva vastu Vene eriüksuslaste rünnakutele. Tulevahetuses ellu jäänud mehed surid lõpuks maani maha põletatud majas tankiroomikute all.
17. septembri varahommikul piirasid Vene miilitsa eriüksuslased ja FSB töötajad Dagestanis Novõi Sulaki külas ümber väikse maja, kus sees oli kaks relvastatud mässulist, kirjutab Eurasia Daily Monitor. Venelased üritasid mässulisi arreteerida, kuid need osutasid vihast vastupanu. Lõpuks, pärast mitu tundi kestnud tulevahetust, võtsid sõjaväelased kasutusele leegiheitjad ja panid maja põlema.
Õhtul, kui maja oli maani maha põlenud, läksid miilitsad varemeid lähemalt uurima. Lähenemiskatsele vastati põlenud maja keldrist tulistamisega. Võitlus jätkus ja venelased pidid lisavägesid kutsuma. Kohale tulid koguni FSB eriüksuslased. Siiski ei suutnud treenitud ja spetsvarustusega mehed kahte mässulist kohe alistada - oma elu eest võitlevad mehed suutsid üksnes käsirelvadega hävitada kaks soomukit.

Võõrsile suundunud poolakad nõuavad lastetoetusi kahel rindel
Hulgaliselt Suurbritannias töötavaid poolakaid taotlevad alusetult lastetoetusi nii koduvabariigilt kui ka riigilt, kus nad töötavad.
Poola ametnike kinnitusel on kuni pooled toetuste taotlustest petuskeemid, väidab BBC poolt läbiviidud uurimus.
Ametnike kinnitusel on nende tähelepanu pälvinud lastetoetuste taotluste üha kasvav arv, mis tekitab teatavaid kahtlusi.
Euroopa Liidu reeglid lubavad immigrantidel taotleda toetust laste eest, kes elavad vanematest lahus mõnes teises riigis, kuid toetust ei tohi nõuda mitmelt riigilt korraga.
Kaks aastat tagasi uurisid ametnikud Poolas Gdanskis ainult kahte Suurbritanniast esitatud pettuse kahtlusega toetusavaldust. Tänavu on aga topeltavaldusi esitatud juba enam kui 1500, milles tahetakse raha saada nii Poola riigilt, kui Suurbritannialt.

Venezuela president lõi oma riigile ainulaadse ajavööndi
Venezuela president Hugo Chavez kehtestas riigile uue ajavööndi: täna hommikul lükkasid kõik Venezuela elanikud kellad poole tunni võrra tagasi.
Venezuela ajavöönd on nüüd endise GMT - 4 asemel GMT - 4.30, vahendab BBC. Selline "poolik" ajavöönd on maailmas haruldane.
Hugo Chavezi sõnul oli muudatus vajalik selleks, et valget aega efektiivsemalt kasutada. Chavez nimetas uue ajaga kaasas käiva erilise hüvena seda, et nüüd saavad lapsed kooli minekuks ärgata siis, kui päike on juba tõusnud.

Indoneesia kohvikuterrorist põgenes vanglast
2004 aastal nelja inimese surmaga lõppenud kohvikuplahvatuse korraldanud Indoneesia terrorist põgenes vaglast.
Jasmin bin Kasau ronis köie abil üle Guning Sari saarel asuva vangla müüride ning pääses vanglaametnike kinnitusel põgenema, vahendab BBC.
Aastal 2004 Palopo linnas Sulawesis toimunud plahvatuses hukkus neli ja sai vigastada kolm inimest. Pommiplahvatuse korraldamise eest määrati islamistlikku äärmusrühmitusse kuulunud bin Kasaule 20-aastane vanglakaristus.
Politsei kinnitusel valis bin Kasau sihtmärgiks kohviku, kuna selle omanikud olid kristlased ja seal müüdi alkoholi.

Kosovos tappis pommiplahvatus kaks inimest
Kosovo pealinnas Prištinas toimus täna pommiplahvatus, milles hukkus kaks ja viga sai üksteist inimest.
Kohaliku politsei teatel toimus plahvatus kell kaks öösel piirkonnas, kus mõned kohvikud ja restoranid olid veel avatud, vahendab BBC.
Praeguseks ei ole veel teada, kes plahvatuse korraldas või mis lõhkeainet kasutati.
Kosovo provints on praegu Serbia riigi koosseisus, kuid sel nädalal on oodata Kosovo iseseisvumise alaste kõneluste lõppfaasi jõudmist. New York'is kohtuvad sel nädalal ÜRO peaassamblee raames Kosovo albaanlaste juhid ja Serbia liidrid. USA on Kosovo-kõneluste lõpptähtajaks seadnud 10. detsembri.
90% Kosovo elanikkonnast on albaanlased ja nad tahavad iseseisvust. Kosovo iseseisvuse poolt on lääneriigid, vastu aga Serbia ja Venemaa.

Tere tulemast Flandria ja Valloonia Lahuskuningriiki! 
Nii võiks naljatamisi tervitada rändajat, kes saabub seni endist viisi Belgiana tuntud riiki. Ainult et nalja jääb kogu selles loos üha vähemaks ja vähemaks.
Enam kui kolm kuud pärast 10. juuni üldvalimisi on Belgia endiselt valitsuseta. Põhjuseks poliitilised raskused, mis on nii tõsised, et üha mõeldavamaks muutub riigi lagunemine. Kui mitte nüüd, siis mida aeg edasi, seda tõenäolisemaks see saab. Belgias levinud nalja kohaselt on üha vähem neid, kes usuvad, et neil on antud ka surra Belgias.
Asjatundjad on ühel meelel selles, et nii halvad kui praegu pole flaamide ja valloonide suhted kunagi olnud. Ka varem on ette tulnud hõõrumisi, kuid praeguseks on esimest korda kujunenud olukord, kus kahe kogukonna poliitiline eliit ei suhtle omavahel.
Belgia on üldise hääleõiguse kehtestamisest saadik olnud jagatud poliitiliselt kaheks. Nii pole parlamendis ühtegi üleriigilist parteid - kõik on piirkondlikult kas Flandria või Valloonia erakonnad. Rahvuslikud jõujooned on ideoloogilistest tugevamad.

Läti seimi esimees kaotab koha veidra skandaali tõttu
Indulis Emsis ei suutnud tõendada temalt varastatud kahtlase
Aprillikriisi ajal teravalt Eestit kritiseerinud Läti seimi esimees Indulis Emsis on sunnitud tagasi astuma, sest skandaal tema ümber paisus liiga suureks.
Läti Rohelise Partei kaasesimeest ekspeaminister Emsist kahtlustatakse kohtuvõimudele valetamises, ja seda koguni kahes kriminaalasjas. Emsis ise kinnitab, et ta ei ole seadust rikkunud, kuid eelistas ameti maha panna, et uurimisorganid saaksid oma töö lõpule viia. Ta loobus ka seimi liikme kohast ehk ühtlasi saadikupuutumatusest. Veel septembri alguses oli mees kindel, et jätkab tööd.
Üks skandaal puudutab Läti Rohelise Partei ja Põllumeeste Liidu varasemat peaministrikandidaati ja endist Ventspilsi linnapead Aivars Lembergsi, kes on korruptsioonikahtlustega kohtu all. Valimisliit, kes tegi Emsisest 2004. aastal üheksaks kuuks Euroopa esimese rohelise peaministri, tõstis mullu Lembergsi oma liidriks, hoolimata juba tollal tema ümber hoogu kogunud skandaalist.

Venemaal uue valitsuse kokkupanemisel pinged
Rahvusvaheline investeerimisfoorum "Sotši 2007", mida president Vladimir Putin reedel suure saatjaskonnaga külastas, ei kujunenud siiski kohaks, kus Venemaa uus valitsus oleks paika pandud. Kuigi peaminister Viktor Zubkov esitas Putinile reedel uue kabineti lõpliku koosseisu, lükkus otsustamine alanud nädalasse.
Selgus vaid, et Vene energia-võrkude juht Anatoli Tšubais ministriks ei saanud. Pingeid kohtade jagamisel kinnitas aga see, et pressikonverentsi andsid lahkuva valitsuse liikmed asepeaminister Aleksandr Žukov ja majandusminister German Gref. "Ma arvan, et investorid mõistavad adekvaatselt Venemaa poliitilist ja majanduslikku olukorda ja seda, et võtmeisikuks on president Putin," teatas Gref.

Birma meeleavaldused laienevad
Riiki juhtiva sõjaväehunta vastu meelt avaldavate buda munkadega liitusid eile ka nunnad ja arvukalt tavainimesi, kes nõuavad hindade alandamist ning demokraatia taastamist Birmas. Endises pealinnas Yangonis seitsmendat päeva kestvatest miitingutest võtab osa juba ligikaudu 20 000 inimest ja rahvakogunemisi toimub ka mujal riigis. Inimeste meelepaha vallandas valitsuse augustikuine otsus kahekordistada kütusehindu.

Eestlased 20. sajandi sõdades ja eriti Afganistanis
20. sajand paiskas eestlasi pea igasse maa-ilma sõtta Jaapanist kuni Afganistanini.
Ajaloo traagiliste või ülevate lehekülgedega seoses räägitakse 20. sajandi sõdade puhul tavaliselt eestlastest kas Teises maailmasõjas (1939-1945) või Eesti Vabadussõjas (1918-1920). Siiski sõdisid eestlased 20. sajandil - mobiliseerituna ja mõni harv kord ka vabatahtlikena - väga arvukates sõdades.
20. sajandi algul jätkus 1899. aastal alanud Inglise-Buuri sõda. Teada on vähemalt üks eestlasest vabatahtlik, Järvamaalt pärit Karl Uudeberg, kes langes Lõuna-Aafrikas brittide kätte vangi ja saadeti Saint Helena saarele. 20. sajandi lõpul, 1990. aastatel toimus Armeenia-Aserbaidžaani vaheline piirisõda ja vähemalt üks eestlane osales seal vabatahtliku palgasõdurina aserite poolel. Nende vahele jäi veel hulk sõdasid.

Läti ja Leedu toetavad Eestit gaasijuhtme küsimuses
Läti ja Leedu väliskomisjonide esindajate sõnul toetavad nende riikide valitsused Eesti seisukohti Nord Streami gaasijuhtme küsimuses.
Läti ja Leedu soovivad aga saada võimalikult palju teavet gaasijuhtme uuringutest keeldumise põhjusest, et oma toetust põhjendada, vahendasid Eesti Raadio uudised riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnu.
Balti riikide parlamentide väliskomisjonide kohtumisel Tallinnas olid keskseteks teemadeks kolme riigi energiapoliitika ja võimalike ühisseisukohtade kujundamine, teatas riigikogu pressitalitus.
Leedu ja Läti valitsus ootavad poliitilise olukorra stabiliseerumist Poolas, et saaks Ignalina tuumajaama projektiga edasi minna, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"Ma arvan, et pärast valimisi hakkab ka Poolas asi liikuma, sest eelkõige poliitilise ebastabiilsuse pärast on selle küsimuse lahendamine pidurdunud," ütles Leedu parlamendi väliskomisjoni esimees Justinas Karosas. "Põhimõtteliselt on Poola nõustunud."

Liiklussurmade vastu šokiteraapiaga? 
Vaatamata niigi hullule statistikale on olukord liikluses halvenenud veelgi ja ohvreiks satub üha enam auto näpanud alaealisi.
Nii hukkus nädalavahetusel 15-aastane neiu ja 16-aastane noormees. Noortega töötavad inimesed loodavad märksa tõhusamat abi šokiteraapiast, millele seni suurt rõhku pööratud ei ole, teatavad "Seitsmesed uudised".

Kaheksane uudis: Viru Poja arendaja arvates loobuti valimiskampaania nimel seadusest
Viru Poja arendaja Pontos OY juht Yrjö Vanhaneni arvates taganes linn varem sõlmitud kokkulepetest, tehes hoopis valimistele suunatud poliitilist populismi.
"Loodame, et pärast riigikohtu otsust Tallinna linnavalitsuse poolne venitamine viimaks lõpeb ja hakkab toimuma sisuline diskussioon võimaliku lahenduse osas," rääkis Vanhanen Päevaleht Online'ile.
Pontose juhi sõnul on firma seni saanud võidu kolmes kohtuastmes ja kaebab kindlasti ka edasiste ebaseaduslike otsuste peale.
"Meie eesmärk ikkagi ehitusluba saada. 1999. aastal olime nõus investeerima Viru väljaku arendamisse ning ehitama koostöös linnaga maa-aluse bussijaama ning sama kinnitas tollane linnavalitsus. Viru Keskuse hoonetekompleksi koos bussijaama ja kaubanduskeskusega peetakse üheks Eesti parimaks avaliku- ja erasektori koostööprojektiks. Kui olime omapoolsed kohustused täitnud ning keskuse koos munitsipaalile olulise infrastruktuuriga valmis saanud, taganes linn kokkuleppest ning keeldus ebaseaduslikult ehitusloast ja kogu teemast tehti valimistele suunatud poliitiline populism. Eduka valimiskampaania nimel üteldi lahti seaduste ja kokkulepete täitmisest."

Tartus algas sõjaväelaste vaimse tervise konverents
Tartus algas täna neli päeva kestev rahvusvaheline sõjaväelaste vaimse tervise konverents, kus osaleb üle 60 militaarpsühholoogi 16 riigist.
Sõduritele endile jääb psühholoogide ja psühhiaatrite roll nende vaimse olukorra ravimisel küsitavaks, teatavad "Seitsmesed uudised".

Riik ei taha dokumentide lekkimist uurida
Kaitse- ega välisministeerium ei kavatse uurida ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud dokumentide lekkimist ajakirjandusse.
Välisministeerium teatas vastuseks Päevaleht Online'ile, et jätab ametkondliku juurdluse algatamise vajaduse dokumendi koostajate otsustada. Kaitseministeerium leiab aga, et vaevalt asja uurimine midagi muudaks.
Jutt käib möödunud nädalal välisministeeriumist valitsusse läkitatud dokumentidest, mis kujutasid endast kaitseministeeriumi seisukohta Vene-Saksa gaasijuhtme asjus.
Välisministeerium esitas 12. septembril 2007 Valitsuskabineti nõupidamise materjalid "Informatsioon Nord Stream AG uurimistaotluse kohta" tavakorras Riigikantselei hallatava eelnõude esitamise infosüsteemi "e-esitamine" kaudu.
"Kaitseministeeriumi kiri esitati koos teiste materjalidega. Kiri kandis märget "asutusesiseseks kasutamiseks". Nõupidamise päevakord ja dokumendid tehakse kättesaadavaks Vabariigi Valitsuse istungite infosüsteemis (VIIS) isikutele, kellele on antud juurdepääsuõigus. Läbi valitsuse infosüsteemi oli dokumendile laialdane juurdepääs kõikides ministeeriumides," seisab välisministeeriumi poolt Päevaleht Online'ile edastatud vastuses.

Luksemburgi peaminister: tuleb joosta ees, mitte sörkida sabas
Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker kinnitas Eestile nõu andes, et EL-is edu saavutamiseks tuleb olla eesjooksjate ja otsustajate, mitte sabassörkijate seas.
Luksemburgi Suurhertsogiriigi peaminister Jean-Claude Juncker ütles kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga, et Luksemburg on Eestit alati toetanud. Juncker leidis, et Eesti on traagilise mineviku, kuid väga suure tulevikuga riik, mille arengut võib alates 1991. aastast pidada muljetavaldavaks.
Joosta ees, mitte järel
Peaminister Ansipi sõnul on meil Luksemburgilt kui edukalt ELi liikmesriigilt palju õppida. "Luksemburg tõestab, et ka kõige väiksematel liikmesriikidel on võimalik edukalt Euroopa Liidu poliitikat mõjutada ja suunata," ütles peaminister Ansip.
Jean-Claude Junckeri sõnul peitub Luksemburgi edu EL-is osalt heas stardipositsioonis, kuid ka sihikindluses: "Meil oli välja töötatud oma poliitika: edu võti on koostöös - väikeriik ei tohi kunagi üksinda jääda. Tahtsime olla otsustajate ja mitte üksnes järgijate seas."

Evelyn Sepp loodab Estonia erikomisjoni loomist
Homme jõuab riigikogu ette taas Estonia erikomisjoni moodustamise algatuse arutamine ja Evelyn Sepp loodab, et päevavalgele tulnud faktidest ei vaadata mööda ning luuakse Estonia erikomisjon.
Evelyn Sepp kirjutab oma blogis, et näeb erakondade käitumises kaht võimalust: "Erakonnad kas võtavad vastu võimaluse kummutada oma seotus kunagise õnnetuse asjaolude varjamise ja uurimise takistamisega, või siis mitte."
Sepp kardab, et viimase 12 aasta jooksul päevavalgele tulnud faktid ei ole mõne poliitiku jaoks piisavad, et rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppraporti usaldusväärsust kahtluse alla panna.
Sepp kirjutab: "Targad ja ettenägemisvõimelised Eesti poliitikud peaksid endast tegema kõik, et katkestada võimalus lõpmatuseni meid - Eestit - selles õnnetus 1994. aasta sõjatehnikaveo operatsioonis osalemisega šantaseerida. Ehk lööme õhu puhtaks. Kui läks midagi nihu, tunnistame üles ja elame puhta õhu ja ausama südametunnistusega edasi."

Ilves kutsus väliseestlasi tagasi kodumaale
President Toomas Hendrik Ilves ütles New Yorgi Eesti haridusseltsi korraldatud vastuvõtul Eesti Majas, et Eesti on edasi läinud ja ootab väliseestlasi tagasi kodumaale.
"Eesti pole enam vaene riik, vaid jõuliselt kasvanud ning ma tiivustan teid Eestisse tulema ja seda kõike vaatama," ütles president Ilves. "Me oleme jõudnud nii kaugele, et inimesed siin võiksid hakata mõtlema: võibolla on minu sissetulek Ameerika Ühendriikides küll veidi suurem kui Eestis, et just Eestis on võimalik õpetada oma lapsi eesti keeles ja süüa eesti leiba ja elada Eesti elu."
President Ilves pani New Yorgi Eesti Maja kogunenud rahvuskaaslastele südamele: "Mõelge võimalusele tagasi Eestisse tulla. Me vajame iga eestlast."

Sügis pakub heldelt ande
Tänavu saab iga marjuline korvi jõhvikaid ja pohli täis korjata ning puudu ei tule ka pähklitest ja seentest.
Karksi vallas Lilli lähistel asuva Sõrmuse talu peremees Jaak Põldma rääkis, et pohli ja jõhvikaid on tänavu erakordselt palju, kirjutab Sakala. Tema sõnul liigub marjakorjajaid tavalisest vähem, vähe oli seni näha ka seenelisi, sest peale kukeseente ei olnud midagi leida.
Viimaste nädalate vihmasajud on samblast välja toonud ka puravikud, kitsemamplid ja pilvikud. Ka pähklisaak on tänavu enamikes kohtades väga hea.

Ilm tuleb sel nädalal soe
Ilmajaam lubab selleks nädalaks sooja ilma, ööpäeva keskmine õhutemperatuur kerkib 13 kraadini, mis on kolm kuni neli kraadi normist kõrgem.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel määrab nädala esimestel päevadel ilma ida poole taanduv kõrgrõhuala, mille lääneservas jõuab Eestini soe õhumass lõunalaiustelt.
Alates kolmapäevast kõrgrõhuala mõju väheneb ning Läänemerel on soe, kuid niiskem õhk lääne poolt.
Neljapäevast kuni laupäevani määrab ilma Kesk- ja Lõuna-Euroopas tekkiva madalrõhuala kirdeserv. Ajutiselt tugevneb idakaare tuul ning neljapäeva päeval võib selle tugevus rannikul ulatuda 12-17 meetrini sekundis. Seejuures saabub lõunalaiustelt uus portsjon sooja õhku ning ka öö tuleb soe.
Reedel-laupäeval tuul nõrgeneb, kuid puhub endiselt idakaarest. Pühapäeval on taas rohkem tunda idas püsima jäänud kõrgrõhuala mõju.

Kummaline tõrge blokeeris mitmete inimeste autouksed
Mitmed Kuressaare kesklinnas asuva Raekeskuse kliendid said reede pärastlõunal kummalise kogemuse osaliseks, kui üritasid tulutult puldiga avada keskuse parklasse pargitud auto uksi.
Reede päeval pärast kella kolme toimunud intsident lahenes koha peal olnud Tiiu sõnul pärast seda, kui kõrvalasuvalt Saaremaa kaubamaja pooleliolevalt ehitusobjektilt sõitis ära tõstukiga veoauto, misjärel hakkasid kohe ka autoomanike kesklukustuspuldid tööle, kirjutab Meie Maa.
Audi keskuse teeninduskonsultant Margus Sepp lausus, et kuuleb taolisest juhtumist esimest korda, kuid oletas, et tegu võis olla mingi segajaga, mida kasutavad autovargad.
Honda teeninduse järelturujuht Tarmo Mägi viitas, et vaevalt oli tegu autovarastega, sest siis oleks blokeeritud vaid kindlat marki autode raadiosagedused.
Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe sõnas, et ei oska juhtunut kommenteerida, kuna sarnase murega pole nende poole veel keegi pöördunud.

Piirivalvurid toimetasid saareelaniku haiglasse
Piirivalvurid aitasid eile mandrile haiglasse transportida Osmussaarel haigestunud mehe.
Lääne piirivalvepiirkonna Haapsalu piirivalvekordoni korrapidaja sai kell 14.03 teate häirekeskuse päästekorraldajalt, kes palus abi haigestunud meesterahva transportimisel saarelt maismaale.
Piirivalvekaatri meeskond koos meedikutega väljus Dirhami sadamast Osmussaarele. Kaatri pardale transporditi 58-aastane hingamishäirete all kannatav mees, kes toimetati Dirhami sadamasse.
Sadamas vastas olnud kiirabi toimetas abivajaja Haapsalu haiglasse.

Noormees hukkus rongi rataste all
Jõgeva alevikus sai täna varahommikul surma rongi alla jäänud noormees.
Õnnetus juhtus kell 1.50 Jõgeva vallas Jõgeva alevikus. Sündmuskohal hukkus 1986. aastal sündinud Mark.
"Noormees oli pärit Tartust ning esialgsetel andmetel viibis ta raudtee juures üksinda," teatas Lõuna politseiprefetuuri pressiesindaja Klaire Ründva Päevaleht Online'ile.
Õnnetuse täpsemad asjaolud on veel selgitamisel.

Kinnisvaratüngadega tegelenud mees ja naine said tingimisi karistada
Tartu maakohus tunnistas Juri Kornejevi süüdi kelmusega majapaigaldust ja -ehitust lubades raha väljapetmises ning Marika Kodise samale kelmusele kaasaaitamises.
Kohus karistas mõlemat süüdistatavat üheaastase tingimisi vangistusega pooleteiseaastase katseajaga.
Katseaja jooksul peavad Kornejev ja Kodis solidaarselt hüvitama ka kannatanule tekitatud 355 000-kroonise kahju. Lisaks mõisteti mõlemalt süüdistatavalt menetluskuluna välja üle 16 000 krooni.
Tartusse oma kinnistule maja ehitada soovinud kannatanud leidsid 2003. aastal ajalehest kuulutuse, et OÜ K. Puitkonstruktsioonid paigaldab ja ehitab puitmaju.
2003 aasta oktoobris sõlimisid Kornejev K. Puitkonstruktsioonide juhatuse liikmena ja Kodis sama firma esindajana ühega kannatanutest lepingu, mille järgi pidi nende firma paigaldama ja ehitama kannatanule kokkupandava maja.

Kaitsevägi hoiatab inimesi Sirgalas toimuvate sõjaväeliste õppuste eest
Seoses tänasest kuni 2. oktoobrini Sirgala karjääris toimuvate õppustega, palub Scoutspataljon piirkonda ilma mõjuva põhjuseta mitte minna.
Scoutspataljon koos Tapa väljaõppekeskuse ja kaitseväe logistikakeskuse allüksustega Ida-Virumaal viib Sirgala karjääris läbi hilissügisel Afganistani suunduva Eesti kontingenti väljaõppeharjutus BAM-3, teatas kaitsejõudude peastaap.
Õppuse käigus käigus treenitakse jalaväekompanii Estcoy-5, tagalatoetuselemendi ja lahingpioneeride koostööd, harjutatakse taktikalist tegevust, sooritatakse laskeharjutusi ning treenitakse rühmade ja juurdeantud üksuste kokkuharjutamist ründetegevuses kompanii raamistikus. Lisaks harjutatakse rahutagamisoperatsioonidele omaste ülesannete täitmist.
Harjutusel järgitakse rangelt keskkonna-, liiklusohutus- ning tuleohutusnõudeid.

Herkel: Van der Lindeni avaldused ei saa Eestit kahjustada
Riigikogu liikme, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimehe Andres Herkeli arvates ei saa ENPA presidendi René Van der Lindeni avaldused Eestit kahjustada.
Herkel rääkis Terevisioonis, et eelmisel nädalal Eestit külastanud Van der Lindeni osutus laste kodakondsuse saamise probleemile ja väide, nagu ei oleks mittekodanikel võimalik hääletada kohalikel valimistel, ei olnud tõesed, kirjutab ETV24. Herkel väitis ka, et need päris suured eksimused aitavad võib-olla kujundada suhtumist ka tema varasematesse avaldustesse, mis ei ole olnud väga täpsed.
Herkel meenutas, et Van der Linden algatas algatas totalitaarse kommunismi kuritegude hukkamõistmise, kuid edasine areng on olnud Herkeli meelest suur pettumus.
"Assamblee presidendiks saades on midagi oluliselt muutunud ja see ei puuduta mitte ainult kindlasti Eestit, vaid see on niisugune kõige üldisem kontekst ja mõnevõrra siin - väga pehmelt öeldes - esineb niisugust kajaefekti," nentis Herkel. "Need avaldused, mis tulevad Kremlist mingil moel kajavad tihtipeale kummalisel moel ka läbi assamblee presidendi suu."

Surnud saavad riigilt sõidusoodustusi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ette valmistatud eelnõu praamipiletite uute hindade kohta lubab parvlaevadega tasuta sõita Vabadussõja veteranidel, kes teatavasti on aga kõik juba surnud.
Kuigi viimane Vabadussõja veteran Ants Ilus suri juba mullu veebruaris, pakub eelnõu Vabadussõja veteranidele parvlaevaliinidel tasuta sõitu, kirjutab SL Õhtuleht.
"Kahjuks on jah niimoodi, et teadaolevalt Eestis enam Vabadussõja veterane ei ole, viimane neist suri möödunud aasta alguses," lausus ajaloolane Küllo Arjakas.
Arjakas nimetab säherdust sätet eelnõus kummaliseks, arvates, et tegemist on ametnike näpuveaga või omamoodi lugupidamisavaldusega, mis riigile mingeid kohustusi kaasa ei too.
Veel saavad eelnõu kohaselt praamiga tasuta sõita koolieelikud, puudega lapsed, sügava puudega 16-aastased ja vanemad inimesed, sügava või raske nägemispuudega inimese saatja või nägemispuudega inimest saatev juhtkoer.

Politseinike solvajad said 3000 krooni trahvi
Rakvere kohtumaja kohtunik karistas meest, kes politseinikke solvas, 3000-kroonise trahviga.
Purjus Aivo solvas vanemkonstaablit ja konstaablit ebatsensuursete sõnadega tänavu 29. augustil politseiautos, kui teda Laekvere vallast Venevere külast Rakvere politseijaoskonda kainenema sõidutati, kirjutab SL Õhtuleht. Aivole esitati süüdistus paragrahvi järgi, mis käsitleb võimuesindaja solvamist.
Asja arutanud Viru maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik määras Aivole rahalise karistuse 60 miinimumpäevamäära, s.o 3000 krooni.

Õppur jääb 21. eluaastani ülalpeetavaks
Uus perekonnaseaduse eelnõu kirjutab lahti, kuidas peavad sugulased üksteist ülal pidama - eelnõu tõmbab näiteks lapse 21. sünnipäeva juurde piiri, milleni vanematel on kohustus oma õppivat järglast toita ja katta.
1995. aastast kehtiv perekonnaseadus on ülalpidamise küsimustes märksa ebamäärasem, sätestades, et 2kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutustes ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda ülal pidama, kirjutab Postimees. See tähendab, et lapsed on oma vanemate hoole all kuni kooli lõpetamiseni.
Justiitsministeerium pakub 21. eluaastat vanusepiiriks, milleni vanemad peavad oma keskhariduse tasandil õppivat last ülal pidama, sõnas justiitsminister Rein Lang riigikogus, kui uus eelnõu oli esimesel lugemisel.
Samas püüavad emad-isad enamasti laste õpinguid igati toetada, küsimata seadusetähest ja võsukeste vanusest, paljud teevad seda ka siis, kui nende kõrgkoolis tudeerivad pojad ja tütred on jõudnud hilistesse 20ndatesse aastatesse.

Karistuste karmistamine pole liiklusõnnetusi vähendanud
Politsei on selle aasta kaheksa kuuga avastanud liikluses 47 protsenti enam väärtegusid ja karmistanud karistusi, kuid ometi pole vähenenud ei liiklusõnnetuste ega hukkunute ja vigastatute arv.
Tänavu kevadel siseministri ametisse astudes leidis Jüri Pihl, et liiklus- ja tulesurmade arv on Eestis liiga suur, ta andis politseile käsu pöörata enam tähelepanu surmaga lõppevate liiklusõnnetuste peamistele põhjustele, milleks on liiga suur kiirus ja kinnitamata turvavöö, kirjutab Postimees.
Politsei võttis ülesannet tõsiselt ja selgitas selle aasta kaheksa esimese kuuga liikluses välja 132 671 väärtegu ehk kergemat rikkumist, mis on 47 protsenti rohkem kui mullu samal ajal - 89 784, ka karistused on karmimaks läinud.
Selle aasta esimese kaheksa kuu jooksul on roolist tabatud joobes juhtidest 31 protsenti oma loast ilma jäänud, eelmise aasta samal perioodil oli see protsent vaid 23. Üle 40 kilomeetri tunnis kiiruse ületajatest jäid oma loast samal ajal ilma aga 43 protsenti, sellal kui eelmisel aastal oli sama näitaja 26.

Mobiiltelefonide jälgimine aitab linna kujundada
Teadlased uurivad mobiiltelefonide asukoha jälgimise abil inimeste liikumisharjumusi.
Tartu ülikooli geograafid kasutavad järjest tihedamini mobiiltelefonide asukoha tuvastamisel põhinevat sotsiaalse positsioonimise meetodit, mis muudab senisest märksa lihtsamaks inimeste liikumisharjumuste ning linnaruumi kasutuse analüüsimise.
Nii näiteks kasutasid ülikooli teadlased koostöös positsioonimislahendustega tegeleva firmaga Positium mobiiltelefonide asukoha esinemisssagedusi ja kärjevahetusi, et aidata Saku vallal analüüsida, kui intensiivselt külastatakse suvilarajoone nädalalõppudel ja kui paljud elavad seal aasta ringi.
Uued perspektiivid
"Kui me varem loendasime inimesi, vaatlesime suvilate kasutust ja lasime pidada reisipäevikuid, siis nüüd saame mobiiltelefonide abil salvestada nende liikumisharjumusi ning esinemist mingites piirkondades palju paremini. See avab geograafias uued perspektiivid," rääkis Tartu ülikooli geograafiaprofessor Rein Ahas. Ahas selgitas, et salvestatakse infot, mis näitab, millise mobiilsidemasti levialas telefonid parajasti on. "Ainuüksi Tallinna vanalinnas on ligi 20 antenni, kogu Tallinnas aga üle kahesaja antenni."

Eesti ja Venemaa: emotsioonid löövad üle pea
On vaieldamatu tõsiasi, et nii Venemaal kui ka Eestis tekitab teise poole mainimine praegu rohkem emotsioone kui kunagi varem.
Venemaa on ja jääb Eesti naabriks ning Berliini müüri taolise läbimatu tõkke ehitamine idapiirile pole praegu lihtsalt mõeldav suhete paika panemise viis. Samas on iga teise poole algatuse peale kiusatus öelda kohe "ei", sest tegevus on niikuinii kahtlane või vastuvõetamatu. Kas suhted on lõplikult tupikus või tahetakse neid nii näidata ehk mis näib ja mis on tegelikult? Ja mida saab Venemaa-suunal teha, kui üldse?
Venemaa tajub Eestis ohtu
Esiteks ei pääse tõsiasjast, et Venemaa on president Vladimir Putini ametiajal tohutult muutunud. Enam-vähem kogu riigi juhtimise on üle võtnud jõustruktuuridest pärinevad tegelased, kelle peaeesmärk on suurvõimu taastamine, mida tahetakse saavutada autoritaarsel, nõukogulikul meetodil. Kauaaegne Venemaa poliitikavaatleja ja Balti Vene-uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin näeb just selles põhjust, miks Eesti on Venemaal kehtestatud režiimile saanud niivõrd suureks vaenlaseks. "Eesti segab Venemaad rahvusvahelisel areenil tugevalt. Esiteks seepärast, et siin on õnnestunud edukalt üles ehitada liberaalne lääne tüüpi riik, mis vastandub täpselt idanaabri võimude poolt soovitud arengumudelile," selgitab ta, osutades ka sellele, et Venemaal tajutakse ohtu Eesti püüetes jagada oma kogemust postkommunistlikes riikides, nagu Moldova, Gruusia ja Ukraina. Ühtaegu on Eesti vastandanud end Venemaale, seades kahtluse alla ka Putini režiimi poolt riiki ühendavaks ideoloogiliseks teljeks valitud Teises maailmasõjas saavutatud võidu eri tahud. "Seepärast, mulle tundub, on otsustatud ühelt poolt Eestit rahvusvahelisel areenil diskrediteerida ja teisalt destabiliseerida Eesti sisepoliitilist olukorda. Eesmärk on näidata, et me pole edukad," selgitab ta.

Saastekvoodi müügist teeniks Eesti miljardeid
Maailma mastaabis on Eestil saastekvooti üle, kuid Euroopa kvoodimajanduse tõttu puudu.
Järgmisel aastal käivituv Kyoto leppest lähtuv ülemaailmne kasvuhoonegaaside turg annab Eestile võimaluse realiseerida maailmaturul riigile eraldatud kasvuhoonegaaside ülejääk, mis on 24,4 miljonit tonni aastas. See kogus CO2 jääb meil üle, kui Kyoto protokolliga kokku lepitud Eestile eraldatud kvoodist, mis on 37,1 miljonit tonni aastas, võtta maha meile Euroopa Komisjoni poolt eraldatud limiit, mis oli 12,7 miljonit tonni aastas.
Kui arvestada, et praegu müüakse Euroopa turul kasvuhoonegaasi atmosfääri paiskamise võimalust hinnaga 20 eurot tonn, võiks riik teenida aastas 7,6 miljardit krooni. Asja teeb aga keerulisemaks asjaolu, et keegi ei oska ennustada, millise hinnaga võiks 2008. aastal tulla maailmaturule tonn kasvuhoonegaasi, sest raske on prognoosida pakkumise ja nõudluse vahekorda.

AS-i Weroli Tehased endised juhid annavad kohtus aru
Esimene istung Närska ja Hainsoo kohtuasjas toimub sel kolmapäeval Jõgeva kohtumajas.
AS-i Weroli Tehased puhul uurib Lõuna ringkonnaprokuratuur kolme eri kuritegu ning menetlust. Weroli juhatuse endised liikmed Robert Närska ja Helmo Hainsoo jätsid 10. aprillist kuni 29. maini 2006 kohtutäituri arvele edasi kandmata arestitud nõuete alusel üle 5 780 000 krooni ning kasutasid seda raha AS-i Werol Tehased käibevahendina. Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püss saatis süüdistusakti kohtusse 8. juunil.
19. novembril istub Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajas süüpinki Werol Tehaste endine juht Henn Ruubel, kes jättis pankrotimenetluses pankrotihaldurile teatamata lepingutest, mis sisaldasid informatsiooni võlausaldajatele tähtsate asjaolude kohta. Prokurör saatis süüdistusakti kohtusse tänavu 18. juunil.

Kelm pääses karistusega nõustudes vanglast
Saksamaalt autosid tuua lubanud Meelis Liiv pettis inimeselt välja 435 276 krooni.
Juba viis aastat tagasi pidi põhikooliharidusega Meelis Liiv kohtule aru andma, miks ta andis inimestele tühje lubadusi ja pettis neid. Ei aidanud meest seaduskuulekaks kodanikuks muuta ka 2005. aastal Tallinna linnakohtus kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe, mille järgi prokurör nõudis omastamis-süüdistuse eest Liivile aastast vangistust tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Kui kuus aastat tagasi jäid pika ninaga kaks meest, kellelt Liiv sai Saksamaalt tellitavate Audi A6 ja Audi 100 eest kokku 175 000 krooni, siis 2004. aastal võttis Liiv asja suuremalt ette.
2004. aasta mais pani kerget tulu lootev Liiv ajalehte Kuldne Börs OÜ Tiibar nimel kuulutuse ja teatas, et teeb treilerivedusid Euroopast. Mõistagi leidus inimesi, kes ei osanud kuulutuse taga pettust näha ja helistasid lisatud telefoninumbrile, lootes saada endale Saksamaalt pruugitud sõiduauto. Telefonile vastas Liiv ja esitles end OÜ Tiibar juhataja Ennuna. Lepiti kokku, et autohuviline teeb Hansapanga arvele ettemaksu ja seejärel tuleb vaid oodata, millal treiler ihaldatud sõiduki Saksamaalt kohale toob. Tegelikult polnud Liivil kavaski Saksamaale sõita, polnud tal ka lubatud treilereid.

Lukas esitab eestikeelse õppe arengukava oktoobris
Koolidirektor peab ülemineku juures olulisimaks õpetajate ettevalmistamist.
Haridusminister Tõnis Lukas viib oktoobris valitsusse arengukava, mis sätestab vene güm-naasiumides eestikeelsele aineõppele ülemineku ained ja ajakava kuni 2011. aastani. Samuti peaks valitsus sügisel kinnitama toetusskeemi, mille alusel hakkavad lisaainetes eestikeelsele õppele üle minevad koolid saama vähemalt 100 000-kroonist toetust.
"Plaanin kava valitsuse liikmetele esitada kabinetis oktoobri lõpus. Praegu käib kooskõlastusring, kuhu on kaasatud ka koolide ja omavalitsuste esindajad," lausus Lukas Päevalehele. Ministri sõnul sätestab valitsus ajakava ja ained, millega oleks täidetud seaduses sätestatud nõue õpetada aastaks 2011 venekeelsetes gümnaasiumides eesti keeles 60 protsenti riiklikus õp-pekavas ette nähtud tundidest.

Riigisaladuse lekkimine paneb Aaviksoo nördima
Kolmapäeval sai Postimehe veebilehel näha ministeeriumide vahel Vene-Saksa gaasijuhtme kohta käinud salastatud kirjavahetust, avaldatud materjal oli mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks.
"Tõepoolest, sellel dokumendil oli kaitseministeeriumi poolt löödud temple ametkondlikuks kasutamiseks. Eks nii ministeeriumi ametnikud kui ka mina ise olime üllatunud või ebameeldivalt häiritud, kui leidsime selle dokumendi avalikult internetileheküljelt," rääkis kaitseminister Jaak Aaviksoo eilses ETV saates "Aeg luubis".
Kaitseminister selgitas, et märge "ametkondlikuks kasutamiseks" tähendab seda, et dokumendiga võivad tutvuda vaid riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kes vajavad teavet otsuste langetamiseks.

Matsalu festivali võidufilmid kõnelesid enamasti elu jätkamisest
Läänemaal on pööripäeva kõr-val sügise alguse tähiseks juba viiendat aastat Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, mille tänavuse peapreemia sai liikide soojätkamise teemat käsitlev "Looduse tants". Uuele põlvkonnale elu andmisest ja liikide sigimisest jutustava filmiloo "Looduse tants" autorid on Bo Landin ja tuntud Soome loodusfilmide operaator Jan Henriksson. Filmi materjal koguti nii Soomest, Rootsist kui ka Eestist.
Kategoorias "Loodus" läks esimene koht Iisraeli filmile "Surmasein" ning inimese ja looduse vahekordi käsitlevatest filmidest sai kõrgeima autasu Saksamaa-Austraalia ühistööna valminud nahkhiirefilm "Tiiburid - öö tiivad". Eriauhinnad anti Soome filmile "Põlismetsa hing", Kasahstanis tehtud filmile "Ili jõe saksauuli-maanäär" ja Rootsi filmile "Kontvõõrad".

Aprillivandaal sai karistuseks viis kuud vangistust
Tallinna vanalinnas aprillirahutuste ajal laamendanud ja kioski lõhkunud mehele määras kohus täna viiekuuse vangistuse.
Harju maakohtu pressiesindaja Dagne Hanschmidt ütles Päevaleht Online'ile, et Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Andre Bogdanovit 28. aprillil Viru tänav 6 asuva kioski juures laamendamises. Mees peksis kioskit jalaga ja lõhkus selle akna.
Sellega seoses taotles prokurör mehele 18-kuulist vangistust, millest reaalselt tuleb ära kanda viis kuud. Ülejäänud 13 kuud kannab Bogdanov tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga.
Kohus tegi otsuse kokkuleppemenetluse korras täna hommikul.
Kuna mees vahistati juba 28. aprillil, saab ta vabaks 28. septembril.
22. augusti Postimees kirjutas, et lubatud rangeid karistusi, millega peaminister Andrus Ansip 27. aprilli kõnes märatsejaid ähvardas, pole aprillivandaalid saanud.

Plastikämber reetis varga
20.09.2007 kella 09.20 ajal tuli politseile teade, et Põlva vallas Holvandi külas asuvasse majja on sisse murtud.
Holvandi küla piiril jäi sündmuskohale sõitnud patrullpolitseinikele silma neile valel teepoolel vastu kõndiv kottide ja ämbriga meeskodanik. Sissemurdmise sündmuskohal selgus, et muu hulgas oli majast varastatud ka seljakott ja plastikämber.
Kohe meenus politseinikele tee peal nähtud mees, keda kiiresti otsima sõideti. Mees leiti Vanaküla bussipeatusest ning võeti kaasa sündmuskohale, kus majaomanik tunnistas, et mehe käes olnud ämber ja seljakott on tema majast varastatud. Politsei viis varguse toime pannud Ahti (s 1953) politseijaoskonda, kus tal tuvastati keskmine alkoholijoove. Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.

BMW-loguga toimunud avariis said neli inimest viga
Lääne-Virumaal Vinni vallas Karkuse külas põlluvaheteel toimus eile õhtupoolikul avarii, kus registreerimata BMW 318 põrkas kokku Volkswagen Passatiga.
Kaine ja juhiloaga 19-aastase Kalmeri juhitud BMW-st paiskusid avarii tagajärjel välja kõik kolm autos viibinud noormeest. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada ka Volkswageni juht 36-aastane Urmas, kes toimetati Rakvere haiglasse. BMWs viibinud 14-aastane noormees ja BMW juht toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse. BMWs viibinud 18-aastane Gent lubati peale esmaabi andmist koju.
Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Martin Risti sõnul oleks kinnitatud turvavöö korral noormeeste vigastused kergemad olnud. Tagaistujal aga polnud paraku mingit võimalust turvavööd kinnitada, sest BMW oli nii viletsas seisukorras ja tal puudus tagumine iste.

Politsei avastas 12 miljoni krooni eest narkootikume
Keskkriminaalpolitsei avastas eelmise nädala teisipäeval ülisuure koguse erinevaid narkootikume, mille koguväärtus ulatub 12 miljoni kroonini.
Keskkriminaalpolitsei narkoüksuse pikaajalise ja eduka jälitustöö tulemusel leiti Tallinnas paiknevast korterist ligikaudu 70 kilogrammi hašišit, ligikaudu 1,5 kilogrammi kokaiini, 300 grammi nn valget hiinlast ja mitu kotitäit marihuaanat.
Riigiprokurör Andres Ülviste sõnul võib korrusmaja korterit nimetada n.ö vahelaoks.
"On alust arvata, et enamus leitud narkootilistest ainetest oli mõeldud Eestist edasi saatmiseks, aga teatud osa kindlasti ka kohalikule turule. Tegemist on väga tähelepanuväärse koguse narkootikumidega, mis illegaalsest narkokäibest kõrvaldati," lisas Ülviste.
"Konfiskeeritud narkootikumide tänavamüügi hind oleks ulatunud üle 12 miljoni krooni. Seega hoiti ära suur kriminaalse tulu teenimine," ütles Keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Ivo Kolk. "Tegemist on ühe suurema koguse hašišiga, mida Eestis on üldse kahtlusalustelt ära võetud. Antud kogusest hašišist oleks saanud ühekordse narkojoobe tekitada 70 000 inimesele."

Liiklusõnnetuses sai viga mootorrattur
Põlvamaal juhtus eile õhtul liiklusõnnetus, milles sai vigastada mootorrattur.
Õnnetus juhtus kella 21.37 paiku Valgjärve vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee 221. kilomeetril.
Peateel liikunud mootorrattale Yamaha TT600R, mida juhtis 25-aastane Paavo, sõitis ette sõiduauto BMW 320I, mida juhtis 52-aastane Lembit.
Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada mootorrattur.

Tüli linnakorterite ehitamise pärast viis kohtusse
Tallinna ringkonnakohtu määrusega on kohtulahendi jõustumiseni peatatud volikogu otsus, kus munitsipaalkorterite pakkujaks valiti Raadiku Arendus.
P & R Investment esitas 7. septembril Tallinna halduskohtule kaebuse volikogu 23. augusti otsuse (OÜ Raadiku Arenduse kuulutamine munitsipaalkorterite ehitamise hanke võitjaks) tühistamiseks, kirjutab SL Õhtuleht. Kuna seda arutusele ei võetud, pöörduti Tallinna ringkonnakohtusse.
Tallinna ringkonnakohtu 20. septembri määrusega on Tallinna volikogu otsus, kus linnakorterite pakkujaks valiti Raadiku Arendus, kuni kohtulahendi jõustumiseni peatatud.
"P & R Investmenti kaebust Tallinna linnale edastatud pole," ütleb elamumajandusameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg.

22. september möödus Tallinnas rahulikult
Nõukogude vägede Tallinna saabumise aastapäev möödus pealinnas rahulikult.
Kell pool üksteist hommikul asetas sõjaväekalmistul pronkssõduri jalamile pärja Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski. Teda saatsid kahe reisibussiga kohale tulnud Nõukogude sõjaväe veteranid ning Venemaa telekanalite esindajad.
Sõjaväekalmistul jälgis toimuvat ja esitas küsimusi ka üks Austraalia kodanik, kes oli internetist infot saades hakanud tundma huvi pronkssõduri ja Eesti-Vene suhete vastu.
Miiting jäi ära
Pärast lühikest tseremooniat pronkssõduri juures siirdus osa inimesi pronkssõduri vanasse asupaika Tõnismäel, et linna haljastatud alale punaseid nelke panna. Ehkki haljasala oli suuremas osas lintidega piiratud, ei takistanud politsei inimesi seda tegemast.

Postkontorid on nädala lõpus suletud
Tallinna ja Harjumaa postkontorite töös esineb seoses kassasüsteemi uue versiooni juurutamisega nädala lõpus häireid. Seetõttu on reedel kõik Tallinna ja Harjumaa postkontorid avatud kuni kella üheni. Laupäeval on Tallinna ja Harjumaa postkontorid terve päeva suletud.

Väitlushooaeg algab tasuta koolitusega
Tallinna väitlusklubi avab täna algava väitlushooaja inglis- ja eestikeelse tasuta koolitusega. Ingliskeelset koolitust alustatakse näidisväitlusega teemal "This house believes that your home country should pay for your studies abroad". Seejärel räägitakse väitlemise võludest ja valudest. Väitluskoolitus algab kell 18 Tallinna ülikooli ruumis P-416.
Õpetab Euroopa meister
Eestikeelne algajatele mõeldud väitluskoolitus toimub homme kell 16 Tallinna Tudengimajas aadressil Raekoja plats 16.
Koolitajaks on valitsev Euroopa meister Uve Poom Tallinna ülikoolist.

Tallinn tähistas tänavafestivaliga autovaba päeva
Laupäeval korraldasid Uue Maailma selts, Eesti Roheline Liikumine ja Tallinna keskkonnaamet Uue Maailma tänavafestivali. Pühapäeval jätkunud festival oli osa üleeuroopalisest autovabast nädalast, mis propageerib autole alternatiivsete liiklusvahendite otsimist. Seetõttu asus ürituse peamine toimumispaik sümboolselt keset sõiduteed Luha, Väike-Ameerika ja Kesk-Ameerika tänava ristmikul. Festivali käigus toimusid laadad, töötoad, kontserdid ja linnaruumi puudutavad loengud. Laupäeval toimus autovaba nädala raames ka perepäev Tammsaare pargis.

Noored meisterdavad kasutatud asjadest mänguplatside makette
Töötubades loodud ideedest võib linn puhkepaikade loomisel eeskuju võtta.
Disainiaasta raames kujundavad noored taaskasutatavast materjalist vaba aja veetmise kohtade makette, millest linn võib võtta eeskuju päris meelelahutuspaikade loomisel.
Disainiaasta algusest alates on käinud juhendajad koostöös Uuskasutuskeskusega üle terve Eesti korraldamas lastele ja noortele disaini töötube, kus õpilased saavad kujundada mängu- ja puhkepaiku, mida nad oma kodukohas kasutada tahavad.
Tallinnas on õpitoad spordi- ja noorsooameti toetusel tegutsenud noortekeskustes, vanalinna päevadel Harjumäel, Sally kunstistuudios ja Köismäe tornis. Kaks töötuba on tulemas oktoobris Uuskasutuskeskuses.
Õpitubades arutlevad noored juhendajatega, millised vaba aja veetmise kohad on meeldivad ja miks. Saadud vastuste järgi meisterdavad huvilised Uuskasutuskeskusse toodud kasutatud esemetest ning pappkarpidest ja voolimisvahenditest makette.

Sõmeru: vald on saunaga hädas
Kevadtalvel avati Sõmerul rahva seas palju nõutud üldkasutatav saun. Kahjuks on praegu seis selline, et huvi sauna vastu on tunduvalt leigem kui tühjas leiliruumis reedeti ja laupäeviti saunalisi ootav keris. Õieti on keris küll täitsa kuum, ainult rahvas ei kipu käima. Kahe saunapäeva peale jagub keskmiselt vaid kuus saunalist. Küll kurdetakse selle üle, et lahtiolekuajad on valed, küll on pilet liiga kallis. Kohalikule maksab see 60, võõrale 80 krooni. Vallavalitsus ootab kiiresti asjalikke ja konstruktiivseid ettepanekuid, et saunalised jääksid tulevikus rahule ja saunapidamise kulud saaksid piletirahaga enam-vähem kaetud.
Tanel Mazur

Märjamaa: konstaablijaoskond sai uue maja
Neljapäeval avati Märjamaal konstaablijaoskonna uus hoone, mille ehitamine algas tänavu jaanuaris. Kohalikud korrakaitsjad on oodanud tänapäevaseid töötingimusi aastaid, seni tuli kodanikke teenindada vanas puumajas, kus puudus vesi ja kuhu sisenejaid võttis vastu kuivkäimla lõhn. Uues majas on töökohad kaheteistkümnele politseiametnikule, kaks ajutist kinnipidamisruumi, eraldi ülekuulamistuba, soe garaaž ja lisaks töötajate puhkeruumile ka saun. Hoone sisse õnnistanud kaplan soovis, et selles majas valitseks ikka ja alati õiglus.
Reet Saar

Kanepi: 425 aastat esmamainimisest
Kanepi tähistas reedel oma esmamainimise 425. aastapäeva. See on üks nendest Vana-Liivimaa vähestest paikadest, mis säilitasid oma nime ja asustuse läbi sõjarohke aja Vene, Poola ja Rootsi võimu all. Vallamajas oli sellel puhul üleval fotonäitus vanast Kanepist ja kirikus toimus kontsertaktus. Kanepi vanim nimekuju, mis kirjalikes allikates on säilinud, on Kanapieza.
Milvi Hirvlaane

Kadrina: kadunud orel "leiti" üles
Juunikuus käis Kadrina kiriku orelit üle vaatamas läti orelimeister Janis Kalnins. Aasta-kümneid räbalas olukorras olnud orel vajab hädasti remonti ja seepärast ka selline visiit. Varasemast oli teada, et oreli on valmistanud samuti Lätist pärit meister Carl Alexander Hermann. Kogudusele ei olnud ka saladus, et orel osteti Peterburist, seni teadaolevalt sealselt Anna kirikult 1895. aastal.
Läti oreliuurijatel oli aga senini "kadunud" üks Hermanni orel, mille see 1877. aastal Peterburi Jeesuse kirikule ehitas. Nüüd viidi otsad kokku ja tehti ka järelepärimine arhiividesse. Selgus, et orel ongi ostetud Jeesuse kirikust. Kadrina kiriku organisti Külli Eriksoni sõnul oli läti meistril väga hea meel, et saab remontida pilli, mis tegi oma-aegse kaasmaalasest meistri Peterburis kuulsaks.

Aravete: metskonna uus maja ehitati prügimäele
Metskonna kontorihoone ehitati Aravete teeristi Pärnu-Rakvere maantee äärde, kus aastaid tagasi kõrgus prügimägi. Siiani lipendavad pinnasest välja vanad pakendid. Rava metskonna uue maja ehitus läks maksma üle nelja miljoni krooni, mille kattis RMK. Metskond plaanib uues hoones tööd alustada oktoobris. Vana kuivkäimlaga hoone jäi töötajatele kitsaks ning talviti tuli taluda jahedaid ruume. Sellistes tingimustes tegutses kontor kogunisti 25 aastat.
Peeter Risti

Vaabina: hämaruses kerkis bussiootekoda
Bussiootekodade loomine on Urvaste vallamajas ja arenduskomisjonis küll jutuks tulnud, ent teoks ei ole see seni saanud. Loodus aga tühja kohta ei salli ning Vaabinasse hakkas hiljuti justkui võluväel kerkima ootekoda koos istepingiga. Tagatipuks riputati peegelgi seinale. Kuuldavasti ei tea paljud vaabinlasedki, kes õhtu- ja ööhämaruses käsikäruga ehituskraami kohale tõi ja ehitada nokitses. Imekombel õnnestus suure kingituse teinud "päkapikk" pildile saada. "Kindlasti aasta tegu," leiab foto autor Erma Kallasse.
Airi Hallik-Konnula

Kolga-Jaani talunik tegi rahvamaja omal kulul korda
Laupäeval taasavati Viljandimaal Kolga-Jaanis Villem Reimani nimeline rahvamaja.
20. sajandi alguses rahvusliku suurmehe mälestuse austamiseks ehitatud ning viimastel aastatel lagunemist oodanud rahvamaja renoveeris ning päästis oma kulu ja kirjadega põline Kolga-Jaani mees Hovard Nurme.
Vald müüs rahvamaja kaks aastat tagasi 5000 krooni eest Nurmele ja mees lubas, et selle aasta septembris tuleb avapidu. Siis oli uskujaid vähe, kuid nüüd on rahvamaja remont valmis, uus mööbel sees ja prožektoridki lavalae all.
Muu hulgas sai rahvamaja endale nüüdisaegse köögiosa, korralikud tualettruumid ja kaminasaali, parandatud on ka katus. Vahetusse läksid kõik uksed-aknad ning kütte- ja elektrisüsteem. Peamiselt tegi töid Hovard Nurme ise, kuid rahvamaja kordaseadmine on olnud tähtis kogu tema perele.

Urvaste: Pokumaal õpiti seeni tundma
Reedel oli Pokumaale külla kutsutud seeneteadlane Mall Vaasma Tartu Zooloogia ja Botaanika Instituudist, kelle nõuandva pilgu all käisid Pokumaa metsa all seeni korjamas 20 kohalikku. Ühtegi üliharuldust Pokumaalt kahe tunni jooksul ei leitud, küll korjati kokku üle 30 erineva liigi.
Projekti "Suur seenepäev" läbi viimiseks sai seltsing Roheline Urvaste raha Kohaliku Omaalgatuse programmist. Projekti kuulus ka presendist telgi ja välipliidi soetamine seltsitegevuseks. Samal pliidil toimus ka seenepäeva finaal - kartulite keetmine ja korjatud seentest sousti valmistamine.

Baltimaad arutasid täna Tallinnas energiaküsimusi
Eesti, Läti ja Leedu parlamendi esindajad arutasid täna Tallinnas
Tuumajaama osas vaatab Eesti aga ka Soome suunas, teatavad "Seitsmesed uudised".

Ahti Bleive asus taas PRIA peadirektori asetäitjaks
Alates tänasest töötab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori asetäitjana taas Ahti Bleive, kes lahkus omal soovil ametist käesoleva aasta maikuus ning töötas vahepealse aja erasektoris.
Bleive juhtida on PRIAs registrite ja IT valdkonnad.
PRIA juhtkond on nüüd komplekteeritud ja saame jõuliselt edasi minna oma tööprotsesside paremaks ning meie klientidele mugavamaks ja arusaadavamaks muutmisega, ütles PRIA peadirektor Jaan Kallas. Bleive esimesteks ülesanneteks nimetas ta eelkõige põldude registriga seonduvat temaatikat ning samuti uute toetuste menetlemiseks vajalike tarkvarade arendamise koordineerimist.
Kallase sõnul on tal hea meel, et Bleive on tagasi oma endisel töökohal.. "Ahti Bleivel on olemas asutuse jaoks väga oluline know-how, samuti teab ja tunneb ta hästi kogu meie tegevusvaldkonda ning on valmis asutuse arengusse veel kõvasti panustama," tõi Kallas välja PRIAs alates selle loomisest töötanud Bleive suuremad plussid.

Euroopa Keskpank süüdistab Prantsusmaad laristamises
Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet kritiseerib finantsraskustes olevat Prantsusmaad, kes raiskab Euroopas kõige rohkem raha.
Trichet hoiatas, et arvestades kulutuste osakaali sisemajanduse koguproduktis, laristab Prantsusmaa 2007. aasta oluliselt rohkem kui naaberriigid, vahendas BBC.
Trichet hoiatus järgnes Prantsuse peaministri Francois Filloni teatele, mille kohaselt on riigi finantsid kriitilises seisundis.
Euroopa Liit on Prantsusmaale eelarvedefitsiidi vähendamiseks pidevalt survet avaldanud ning see on küllaltki palju hõõrdumist tekitanud.
Prantsusmaa on ka kritiseerinud Euroopa Keskpanga poliitikat, süüdistades panka aeglases majandusarengus ning euro tugevuses.
Eelmisel nädalal avalikustatud sotsiaalkulutused näitasid, et olukord on halvenenud, mistõttu on oodata ka suuremat eelarvepuudujääki. Ennustuste kohaselt tõuseb sotsiaalkindlustuse defitsiit, mis mullu küündis 8 miljardi euroni, sel aastal koguni 11,7 miljardi euroni.

Venemaa vähendab välisvõlga
Venemaa peaminister Viktor Zubkov kirjutas alla otsusele, et tagastada 343 miljoni dollarine võlg USA-le.
Kõnealune summa on intress 1998. aastal USA valitsuse poolt antud laenust, mis makstakse tagasi reservfondist, kirjutab Lenta.ru.
Septembris otsustas Moskva tagasi maksta endise NSVL-i võla Araabia Ühendemiraatidelt kogusummas 470 miljonit dollarit. Venemaa reservfondi kogunes suurem hulk raha tänu hetkel valitsevatele kõrgetele naftahindadele.

Börsil särasid Kalevi ja Starmani aktsiad
Tänasel börsipäeval andsid tooni Kalevi ning Starmani aktsiate tõusutrend.
Suurimaks tõusjaks osutus eeldatult Kalevi aktsia, millega alustati taas kauplemist kell 10.30. Parimal hetkel algväärtusest üle 70 protsendi tõusnud aktsia sulgus 28,32 krooni tasemel (1,81 eurot) ning Kalevi aktsiatehingute tänaseks käibeks oli 1,91 miljonit krooni.
Starmani aktsia tõusis kauplemise esimesel tunnil 15 protsenti ja jäi sellele tasemele kuni börsi sulgumiseni. Starmani aktsia sulgemishind oli 89,97 krooni (5,75 eurot) ja aktsia käive 75 miljonit krooni.

Ebakõlad viivad Saabi asejuhi ametist
Lennuki-ja autotootja Saab AB asepresident Ingemar Andersson paneb kõik oma kohustused maha ning lahkub ametist, sest tema suhted ettevõtte tegevdirektoriga pole kiita.
"Ingemar ja mina oleme tõdenud, et meie koostöö ei suju rahuldavalt, ning see võib kahjustada ettevõtte edukat arengut," ütles Saabi president ja tegevjuht Åke Svensson ettevõtte vahendusel. "Seetõttu olen ma otsustanud, et Ingemar lahkub Saabist."
Svenssoni sõnul on Andersson aastate jooksul enda töövaldkonnas head tööd teinud.

Slovakkia ehitab kaks uut tuumaelektrijaama
Slovakkia valitsus kiitis heaks energiajulgeolekustrateegia aastaks 2030, mis näeb elektri impordi vähendamiseks ette ühe või kahe tuumaelektrijaama ehitamise.
Peaminister Robert Fico valitsus plaanib ühe 1200-megavatise tuumajaama ehitada Jaslovske Bohunicesse, kus riik pidi Euroopa Liidu nõudmisel sulgema kaks nõukogudeaegset 440-megavatist tuumareaktorit, kirjutab Bloomberg. Reaktor alustaks tööd 2025. aastal ning selle ehitamine läheks maksma 3 miljardit eurot (47 miljardit krooni).
Lisaks näeb plaan ette teise 1200-megavatise reaktori ehitamist riigi idaosas paiknevasse Kecerovice piirkonda. Selle maksumuseks oleks 3,5 miljardit eurot (55 miljardit krooni).
Slovakkia suurima energeetikaettevõtte Itaalia päritolu omanik Enel SpA ehitab Mochovce piirkonda kahte tuumareaktorit.
Valitsuse plaanide kohaselt toodetakse tulevikus pool kasutatavast elektrienergiast tuumaelektrijaamades ning 2030. aastaks suudab Slovakkia end täielikult elektriga varustada.

Starmani enamusosalus läheb hollandlastele
Täna teatas AS Starman börsi infosüsteemi kaudu, et 21. septembril sõlmisid Hollandi firma Xalto CDO II B.V. ja AS Hansapank tingimusliku aktsiate müügilepingu kokku 7 054 601 AS-i Starman aktsia ostmiseks.
Hollandlaste kätte läinud aktsiapakk moodustab Starmani aktsiakapitalist 54,05 protsenti. Tehingu eduka lõpule viimise korral teeb Xalto CDO II B.V. Starmani aktsionäridele kohustusliku ülevõtmispakkumise.
Seoses ostumüügitehinguga otsustas Tallinna börs lisada AS-i Starman aktsiale alates tänasest, 24.09.2007.a., vaatlusmärke.

Tallink vaidlustab tarbijakaitseameti otsuse
Tallink otsustas vaidlustada tarbijakaitseameti nõude, mille kohaselt peab Tallink keelustama enda laevadel toitlustuskohtades suitsetamise.
Septembri alguses otsustas tarbijakaitseamet, et ettevõttel tuleb lõpetada tubakaseaduses sätestatud nõude rikkumine ja võtta arvesse sama seaduse sätestatud asjaolusid Tallinki reisilaevadel suitsetamisalade ja suitsetamisruumide määratlemisel.
Tallink Grupile jäi seejärel 30 päeva otsuse vaidlustamiseks ning ettevõte otsustas seda võimalust ka kasutada. "Meie otsuseks on, et me vaidlustame selle otsuse," teatas Tallink Grupi pressiesindaja Luulea Lääne.
Amet tegi 15. augustil Tallinkile ettekirjutuse baarides suitsetamise kohta, sest laevandusettevõte ei pea baari toitlustuskohaks ega järgi 5. juunil toitlustusasutustes kehtima hakanud suitsetamiskeeldu.

Kliima muutumine ajab firmadel hirmu nahka
Suurem osa ettevõtteid näeb kliima muutumist oma ärihuve ohustava faktorina, samal ajal kui osad ettevõtted saavad sellest kasu, selgub 315 globaalse investoriga tehtud uuringust.
Investorid soovivad, et ettevõtted avalikustaksid kliima muutumisest tingitud kulutused või võimalikud sissetulekud, vahendab BBC.
"Aina enam arvatakse, et see, kui firma saab kütuse säästliku kasutamisega hästi hakkama, on positiivne märk ka heast juhtimisest," ütles projekti juht Paul Dickinson.
"Meie investorid hindavad kulude avalikustamist väga kasulikuks meetmeks, näitamaks kuivõrd tõsiselt ettevõtte kliimamuutustesse suhtub," lisas ta.
Lisaks kliimamuutuste mõju uurimisele, panustavad paljud ettevõtted ka kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamisele.
"Enamik ettevõtteist mõistab, et kütuse säästlik kasutamine on neile finantsiliselt kasulik ning parandab mainet," selgub kliimamuutuste mõju uuringust. "Siiski leidub veel firmasid, mis ei ole kliimamuutuste suhtes huvi üles näidanud."

Kalevi aktsiad alustasid hinnahüppega
Täna kell 10.30 hakati taas Tallinna börsil kauplema Kalevi aktsiatega ning juba 15 minutiga tõusis hind üle 70 protsendi.
Kalevi hind alustas 1,16 euro tasemelt ning kahekümne minutiga jõudis juba kahe euroni. Esimese kahekümne minutiga tehti aktsiaga 11 tehingut käibega üle 7 tuhande krooni.
Börsi teatel alustati kauplemist nn. oksjonieelse perioodiga, mis kestis 10.10-10.30.
20.09.2007 üldkoosolek lubas Kalevil ühe aasta jooksul otsuse vastuvõtmisest omandada oma aktsiaid hinnaga 29 krooni ühe aktsia kohta. Kuna ettevõtte aktsiate tagasiostupakkumise tegemine toob eeldatavalt kaasa aktsia
hinna olulise muutuse, siis tõstetakse võrdlushinda 1,16 EUR-lt 1,85 EUR-ni (29 EEK).
Seega on tänase kauplemisperioodi jooksul Kalevi aktsia ülemine võrdluslimiit +15% (2,12 EUR) ja alumine võrdluslimiit -15% (1,58 EUR).

Svenska Handelsbanken sai Tallinna Börsi liikmeks
Tallinna Börsi juhatus kiitis täna heaks Svenska Handelsbanken AB liikmelisuse taotluse.
"Handelsbanken laiendab oma tegevust kohalepealse esindatuse ja ärivaldkondade kaudu Eestis ja teistest Balti riikides. Tallinna Börsi liikmelisusel on selles protsessis tähtis osa nii panga kui ka klientide jaoks," ütles Harri Tuohimaa, Handelsbanken Eesti juhataja.
Svenska Handelsbanken hakkab kauplema Tallinna Börsil koodi SHB all.
Handelsbanken on universaalpank, mis pakub laias valikus finantsteenuseid. Pank asutati 1871. aastal ja on vanim Stockholmi Börsil noteeritud ettevõte.
Pangal on 459 kontorit Rootsis, 38 Taanis, 44 Soomes, 42 Norras ja 30 Suurbritannias. Eesti filiaal avati 1.juunil 2006. aastal.
Tallinna Börsil on kokku 29 liiget.

Kalevi aktsia võib kõrgustesse kerkida
Analüütikute sõnul võib põhiäri müük kõrgustesse tõsta Kalevi aktsia hinna järsult kallimaks ajada.
Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil selgitas, et Indrek Rahumaa juhitavale Alta Capital Partnersile müüakse sisuliselt kahjumiga töötav põhiäri, mistõttu võib eeldada, et tehinguga lähevad üle ka kõikvõimalikud suhkrutrahvivaidlused, kirjutab Äripäev.
"See puhastab börsil oleva üksuse jaoks seda pilti oluliselt," märkis Danil ning tõi välja ka asjaolu, et Tallinna börs saab lühikese ajaga nüüd sisuliselt juurde juba kolmanda kinnisvaraarendaja, küll kaldega meediasektori poole. "Kui võtta kahjumiga töötav põhitegevus välja ja sinna saadud raha asemele panna, siis on aktsial potentsiaali väga tugevalt tõusta."

Kuusakoski sai uue esimehe
Vanametallifirmal AS Kuusakoskil on alates 21. septembrist uueks juhatuse esimeheks Kaido Aettik.
Alates 1996. aastast Kuusakoskis töötanud Kaido Aettik on lõpetanud EPA-s mehhaniseerimise erialal ning omandanud EBS-is magistrikraadi rahvusvahelises ärijuhtimises. Viimased viis aastat juhtis Aettik Kuusakoski klienditeenindust.
Ettepaneku jätkata Kuusakoski juhatuse esimehena tegi Kaido Aettikule ettevõttest lahkunud juht Ilmar Jõgi. "Olles töötanud ettevõtte eri tasanditel, tunneb Aettik hästi firma eripära ja tootmisprotsessi, ta on kursis konkurentsiolukorraga ja ettevõtte strateegiaga, mis annab talle väga head eeldused ja tugeva baasi olemaks hea juht ning tagamaks ettevõtte jätkusuutliku toimimise", selgitab Jõgi Aettiku valimist juhatuse esimeheks.

Tööandjad suhtuvad töö ajal koolis käimisesse taunivalt
Töötaja peab tegema endale selgeks, kas talle on oluline tööandjalt palka saada või õppida, sest töö ajal koolis käimine ei meeldi ettevõtetele.
"Me oleme teinud selgeks, et päevane õpe ei tule kõne alla," sõnas DHLi Balti personalijuht Ava Kareda Äripäevale.
Ta märkis, et inimene ei saa panna tööandjat fakti ette, et ta läheb nüüd kooli ja peab ikka mõtlema, kes talle palka maksab.
Teisest küljest soosib ja koguni toetab DHL töötajate akadeemilist õhtust või kaugõpet rahaliselt - kui töötaja õpitav eriala langeb kokku DHLi äriliste vajadustega, hüvitab tööandja neile 25 protsenti semestri õppemaksust.
Selle summa pealt makstakse ka riigile erisoodustusmaksu.

Rootslased naasevad abiraha juurest tööle
Rootsi parempoolne valitsus on asunud hooga ellu viima tööturu reforme, millega vasakparteid ei julgenud riskida.
Esimese tegevusaastaga on hõive kasvanud 135 000 inimese võrra, nii OECD kui ka Rootsi Konjunktuuriinstituut möönavad, et lisaks soodsale majanduskonjunktuurile on oma osa selles valitsuse tegevusel, kirjutab Äripäev.
Kui peaminister Fredrik Reinfeldti nelja partei valitsus läinud sügisel võimule tuli, oli Rootsis miljon inimest ehk enam kui viiendik tööealisest elanikkonnast tööturult väljas, kas pikal haiguslehel, varem pensionile läinud või tööta.
Poliitika keskmes on tööjõumaksude kärpimine, mida jätkab ka värskelt avalikustatud tuleva aasta eelarve - ühelt poolt ergutatakse ettevõtjaid soodustustega palkama pikka aega töötuid või muidu tööturul nõrgas positsioonis inimesi, teisalt suurendatakse maksuvaba tulu neile, kes juba töötavad.

Finantsinspektsioon taunib õppelaenuvõtjate peibutamist
Saavutanud selle, et pensionifondi valivate inimeste kingitustega meelitamine keelustati, soovib finantsinspektsioon lõpu teha ka õppelaenuvõtjate äraostmisele mp3-mängija sarnaste peibutistega.
Hansapank pakub vastsetele tudengitele soodusjärelmaksuga sülearvutit ja mobiiltelefoni koos analoogse rahvusvahelise noortekaardiga, SEB Eesti Ühispank kingib aga õppelaenu võtjatele rahvusvahelise tudengikaardi ISIC ja mp3 mängija, kirjutab Postimees.
Samas tähendab õppelaenu võtmine enda sidumist pangaga ligi kümmekonnaks aastaks, sest vähemalt kolmeaastase õpinguaja ja aastase maksevabastuse järel makstakse õppelaen tagasi kahekordse nominaalõppeaja ehk kuue aasta jooksul.
Pangad on õppuritele eri boonuseid pakkunud juba aastaid, sest õppelaenu tingimused on õppetoetuste ja õppelaenu seaduses üksikasjalikult ette antud ja seega kõigis pankades samad.

Kaubareisidelt tassitakse kraami kotitäite kaupa
Ühe reisiga tuuakse riideid 1500 dollari eest, sest siis ei pea kaupa piiril deklareerima.
Nõukogude ajast meelde jäänud kaubareisid piiri taha, kust naasti kotitäite odava "nasvärgiga", pole ka tänapäeval, mil kauplused on kõikvõimalikku kraami täis, kuhugi kadunud. Endiselt populaarne on käia riideid ostmas Vilniuse ja Poola turgudel või Soome poodides allahindluste ajal.
Septembris alustas aga Eesti firma Hagelin Textiles Company kaubareiside korraldamist Ida-Virumaalt Kesk-Eestisse oma Lelles asuvasse kanga- ja voodipesulattu.
Reiside tarvis on avatud kolm bussiliini ning esialgu saab Lelle ostma sõita kord nädalas. Kui ostusumma ületab 600 krooni, pole bussisõidu eest vaja tasuda. Muidu maksab aga sõit Lelle 149 krooni ja selle hinna sees on ka lõunasöök.

Eestlased arendavad Aserbaidžaanis kinnisvara
Kaks tosinat Eesti investorit on projekti kaasanud üle veerand miljardi krooni.
Investeerimispank GILD korraldas Aserbaidžaanis käivitunud kinnisvaraprojekti finantseerimise, investeeringu kestus on kolm kuni viis aastat. Kaasa teevad 24 Eesti erainvestorit.
GILD Bankersi partneri ja Corporate Finance'i üksuse juht Lauri Isotamm klientide teemat kommenteerida ei saanud, viidates siduvatele lepingutele.
Projekti on kaasatud ligi 260 miljonit krooni Eesti kapitali.
Plaanide kohaselt arendatakse selle aja jooksul 147-hektarilisel maatükil välja korralik infrastruktuur. Hiljem müüakse see ehitusvalmis kruntidena maha.
Maatükk asub 30 kilomeetri kaugusel Bakuu kesklinnast. "Super arenduskeskus Kaspia mere kaldal," ütles Isotamm ja lisas, et läheduses asub ministrite küla, kus elab kohalik eliit.

Mängufilm "Klass" esitati Oscari nominendiks
Ilmar Raagi mängufilm "Klass" on esitatud Eesti valikuna võõrkeelse filmi Oscari nominendiks.
Ilmar Raagi noortefilm "Klass" on lugu sellest, kuidas süütu juhuse tõttu tekib vastasseis kahe poisi Andersi (Lauri Pedaja) ja Kaspari (Vallo Kirs) vahel.
Konflikti kolmandaks osapooleks on igavene peksukott Joosep (Pärt Uusberg), kelle kaitsmine saab auasjaks Kasparile. Tülist kasvab välja sõda, mis paneb kaalule nii noorte au kui ka armastuse.
Filmi stsenaariumi kirjutas režissöör Ilmar Raag koos noorte näitlejatega. Filmis mängivad kooliõpilasi Lauri Pedaja, Vallo Kirs, Pärt Uusberg, Paula Solvak jt. Professionaalsetest näitlejatest osalevad filmis Margus Prangel, Laine Mägi, Leila Sääkik, Kaie Mihkelson, Merle Jääger ja Marje Metsur.

Aivar Tõnso: oluline on stiilipiirideta mõtlemine
Kohtusime Aivar Tõnsoga Hirvepargis ja rääkisime peagi alga-vast Hea Uue Heli festivalist (3.-13. oktoobrini), mida Aivar korraldab kuuendat korda.
Mis on HUH?
Hea Uus Heli on eelkõige muusikafestival, mis peab oluliseks nii uute ideede kui ka vanade, aga oluliste nähtuste tutvustamist. Mingil määral otsib HUH ka kontakti teiste kunstivaldkondadega, kuid teeb seda alati muusikast ja helikunstist lähtudes.
Kas tegemist on nn kerge või süvamuusikaga?
Mina ei vastandaks niimoodi. Festivali üheks eesmärgiks ongi koondada eri muusikalised suundumused mingi tunnetusliku tervikuna ühe katuse alla ja valida eri žanritest välja see osa, mis on avatud ja suhtlemisvalmis. Stiilipiirideta mõtlemine ja selle levitamine tundub mulle oluline. Ka muusika ja heli eristus jääb HUH-ist väljapoole.

Unustamatud kohtumised pingil
VAT Teater avas oma 20. hooaja suurepärase tükiga. Lavastajatudengid ja eri teatrite näitlejad tõid lavale kahest lühinäidendist koosneva lavastuse "Pink".
Lavakunstikooli 23. lennu tudengid Robert Annus ja Uku Uusberg said kolmandal kursusel iseseisvaks ülesandeks võtta kaheinimesenäidend ning tuua see autoritruult, ilma valguse ja muusikata lavale, et keskenduda kõige olulisemale - lavastaja tööle näitlejaga. Peab tunnistama, et tulemus peaks pakkuma huvi kõigile, kes armastavad head ja elusat näitemängu. "Pink" on nn vaene teater, nagu Peter Brooke seda mõtles, selle sõna kõige puhtamas tähenduses. Laval on vaid pink ja näitlejad ning vaatajate silmade all mängitakse kaht inimlikku ja hinge puudutavat lugu.
Robert Annus valis lavastamiseks tänapäeva Norra kirjaniku ja esseisti Jon Fosse näidendi "Talv" (kirjutatud aastal 2000). Põhjamaiselt napisõnaline lugu räägib mehest ja naisest, kes kohtuvad ühel kõledal talveõhtul linnas, kus mees on ärireisil. Dialoog on viidud miinimumini, rohkem jääb ütlemata, kui öeldakse, ent ometi on kõik, mis juhtub, inimlikult mõistetav ning tuleb tuttav ette. Seda eelkõige tänu Katariina Laugule, kes mängib meisterliku tragikoomikaga noort purjus naist, kes muudab võõra mehe oma siiruse ja kaitsetusega relvituks. Mehe rollis näeme noort lavastajat Robert Annust ennast.

Kristo Käo ja Jorma Puusaag panid Eestis esitamata kitarripalad plaadile
Klassikalise kitarri palad on plaadil "Kiss on the Water" mängitud lõbusa näoga.
Kristo Käo ja Jorma Puusaagi värske CD-album "Kiss on the Water" sisaldab hispaania viiside kõrval rohkesti seni esitamata eesti muusikat, andes näiteks plaadi nimiloo autorile Tõnu Kõrvitsale esimest korda võimaluse kuulda kitarriduette, mille ta 15 aastat tagasi kirjutas.
"Kui Kõrvits meie salvestust esimest korda autoraadiost kuulis, pidas ta ehmatusest auto kinni ja jäigi kuulama - temal olid ainult noodid," räägib Käo. "Peeter Prints on kirjutanud palju kitarrimuusikat, aga salvestatud polnud seni midagi, Robert Jürjendali mõlemad lood on ka esmasalvestused…," lisab kitarrist.
Eesti autoritest on CD-l esindatud veel Margo Kõlar, Tõnu Laikre ja Tauno Aints. Aintsi orkestrile ja elektrikitarrile kirjutatud pala "Kergelt vaevatud" seadsid Puusaag ja Käo kahe klassikalise kitarri jaoks ümber. "Mulle meeldib klassikalise kitarri heli, aga ei meeldi, kui seda liiga tõsise näoga mängitakse, justkui oleks see teab kui kõrge kunst," muigab Eesti kitarriseltsi esimees ja muusikaakadeemia kitarripedagoogika õppejõud Käo.

Sõpruses näeb öö läbi Quentin Tarantino filme
Teisipäeva öösel vastu kolmapäeva näeb kinos Sõprus alates keskööst varajaste hommikutundideni välja Quentin Tarantino ja tema kolleegi Robert Rodrigueze töid, mis annavad ülevaate meeste viimaste aastate loomingust.
"Tarantino ja Co on tagasi" programmi nime all mahub kuue öötunni sisse Quentin Tarantino poolt lavastatud ja produtseeritud "Grindhouse: Surmakindel" (2007), Robert Rodrigueze "Grindhouse: Õuduste planeet" (2007), aga ka mõlema koostööst sündinud Frank Milleri koomiksi "Sin City" alusel vändatud samanimeline mängufilm 2005. aastast.
"Grindhouse: Surmakindel" algab täpselt südaööl, "Grindhouse: Õuduste planeet" orienteeruvalt kell 2 ja "Sin City" kell 4. Filmid on eesti- ja venekeelsete subtiitritega ja enne iga filmi linastub ka lühifilm Sleepwalkers tudengifilmide festivali kavast..

Vikerraadio on endiselt kuulatuim raadiojaam
Suveperioodil oli jätkuvalt populaarseimaks raadiojaamaks Vikerraadio, mida kuulas nädalas keskmiselt 376 000 inimest.
Vikerraadio kuulatavus on viimase kümne aasta parim, ületades näiteks eelmise aasta sama perioodi arvud 50 000 kuulajaga.
Vikerraadiole järgnes Sky Plus 301 tuhande kuulajaga ning Elmar 273 tuhande kuulajaga nädalas.
"Vikerraadio eetris oli suvel põhiliselt originaalprogramm ja kordussaateid pakuti vähe," ütles Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus. "Loomulikult soosis raadiokuulamist ka vihmane ilm."
Klassikaraadiot kuulas nädalas keskmiselt 49 tuhat inimest, mis on samuti mõnevõrra rohkem kui varasematel suvedel. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on Raadio 2 keskmine kuulajate arv jäänud samaks, seda jaama kuulas nädalas keskmiselt 148 tuhat inimest.

HUH-il kuuleb uut alternatiivset eesti muusikat
Tänavu kuuendat sünnipäeva tähistaval alternatiivmuusikafestivalil Hea Uus Heli esitlevad oma värskeid helikandjaid alternatiivmuusikat viljelevad Pedigree, Opium Flirt, Uni ning Mari Kalkun.
Eesti industriaalroki veteran Pedigree esitleb 5. oktoobril Tallinnas Kultuurikatlas ja 13. oktoobril Tartus Ateena keskuses oma viimase kauamängiva "Growning Apart" lugude remikside kogumikku "Ghosts And Corpses".
Tartust pärit postrokiduo Opium Flirt esitleb 12. oktoobril kunstiakadeemias ja 13. oktoobril Tartus Ateena keskuses oma esimest kauamängivat, bändi senist loomingut koondavat kogumikplaati "Tehislend".
Koduslindistaja ehk lo-fi artist Mari Kalkun esitleb 3. oktoobril Vanalinna muusikamajas oma esimest kauamängivat, võrukeelse nimega heliplaati "Üü tulõk". Elektronmuusikaduo Uni tutvustab uut plaati "Kosmikud 2" 13. oktoobril Tartus Ateena keskuses.

Tallinnas on tudengipäevad
Tänasest neljapäevani toimuvad Tallinnas traditsioonilised tudengite sügispäevad. Kell 14 avatakse Vabaduse platsil tudengipäevade telk, ametlik avaparaad algab samas kohas kell 18.45. Sügispäevadesse mahub rohkelt tasuta ja piletiga sise- ja välisüritusi, kontserte ja sportliku iseloomuga ettevõtmisi. Saab osaleda koolitustel ning tutvuda tudengiorganisatsioonidega.
Vaata ka: www.tudengipaevad.ee.

Ostlemine lõppes töökaotusega
Kaks Inglismaa Neath Port Talboti kohaliku omavalitsuse töötajat vallandati, kuna nad veetsid igal tööpäeval umbes kaks tundi e-Bays osteldes.
Ametiühing süüdistab seejuures vallandatute ülemusi, et nood ise "tekitasid kiusatuse", kui lubasid töötajatel internetti kasutada. Omavalitsus oli küll takistanud ligipääsu pornolehtedele, kuid e-Bay kasutamine polnud keelatud. "Aga nad on palgatud selleks, et tööd teha, mitte netis ostlemiseks," selgitab omavalitsuse personalijuht Graham Jones. Mõlemad töötajad olid ametis kõrgepalgalistel kohtadel.
BBC põhjal Mart Niineste

Algasid "Seksi ja linna" võtted
New Yorgis algasid lõppenud kultussarja "Seks ja linn" kauaoodatud filmiversiooni võtted. Kohe pärast sarja lõppu räägiti linaloo tegemisest, kuid kuuldavasti takistanud seda trupisisesed lahkhelid. Nüüdseks on kõik neli staari nõusse saadud ning Carrie (Sarah Jessica Parker), Charlotte (Kristin Davis), Miranda (Cynthia Nixon) ja Samantha (Kim Cattrall) peaks kinolinale jõudma tuleval aastal.
BBC põhjal Mari Rebane

Stoner-roki üks kuulsamaid bände Fu Manchu tuleb Eestisse
Oktoobri lõpus esineb klubis Hollywood Lõuna-California stoner-roki bänd Fu Manchu. Oma stiili üks kuulsamaid ansambleid esitleb Tallinnas juubelialbumit "We Must Obey", mis on juba bändi kümnes stuudioalbum.
"Suurepärane kvintessents 70-ndate roki raskusest ja 80-ndate pungi agressiivsusest," kirjeldab muusikaajakiri Rolling Stone Fu Manchu muusikat, mille iseloomulikeks joonteks peavad kriitikud mahlakaid kitarririffe, meloodilist vokaali ja psühhedeelset meeleolu. Rabarocki peakorraldaja Kristo Rajasaare sõnul on Fu Manchu "ROKK nelja suure tähega, riff-roki kuningas, stoner-roki vundament ja korsten, ebanormaalselt hea live-bänd".
Fu Manchu tuleb Tallinna koosseisus Scott Hill (vokaal, kitarrid), Bob Balch (kitarrid), Brad Davis (bass) ja Scott Reeder (trummid).

Nightwish on endiselt hea, aga pole enam huvitav
Laupäeval Rock Cafés esinenud Soome ansambel Nightwish esitles oma uut, metalsemat, semulikumat ja paraku ka endisest tunduvalt ebahuvitavamat palet.
Kui Soome ansambli Nightwish solist Tarja Turunen sai 2005. aasta oktoobris enda üllatuseks teada, et tema hevikarjäär on lõppenud, käivitusid kohe Nightwishi fännide spekulatsioonid ansambli tuleviku ümber. Huvi keskmes oli küsimus, mis ikkagi lõi Nightwishi fenomeni: Tarja Turuneni omapärane lauljanatuur või bändi muusikalise juhi Tuomas Holopaineni muusika.
Nähtust pole
Pärast laupäevast kontserti Tallinnas Rock Cafés on vastus teada: mõlemad. Nüüd, mil Turunen tegeleb klassikalise laulu ja jõululaulutuuridega ning Nightwishi naishääleks on saanud rootslanna Anette Olzon, võib tõdeda, et Nightwish kui nähtus on läinud kõige kaduva teed. Järele on jäänud lihtsalt hea naissolistiga meloodilise metal'i bänd.

Elu meie ümber
Elu meie ümber: Kell 6.45 hommikul Marja poe ees. Kes pole märganud, siis seal on neli kasiinot reas. Üks kodanik võtab pangaautomaadist välja sularaha. Teda põrnitseb kadedalt räämas dresside ja kulunud nahktagiga noormees. Lõpuks katkeb põrnitseja kannatus, ta poetab paar venekeelset roppust ning seab sammud kasiinosse.

Eestlased jäid pokkeri maavõistlusel soomlastele selgelt alla
Möödunud laupäeval peeti Reval Park Hotel&Casinos esimene ametlik Eesti-Soome maavõistlus sportlikus pokkeris "EST-FIN Country Challenge 2007", kus 100 mängijaga turniiril võtsid individuaalses arvestuses kaksikvõidu Soome mängijad.
Parim Eestit esindanud mängija tuli kolmandale kohale. Ka võistkondlikus arvestuses edestasid soomlased võistluse lõpuks eestlasi ülekaalukalt, kirjutab sportnet.ee.
100 000-kroonise auhinnafondiga suurturniiri "EST-FIN Country Challenge 2007" raames astusid pokkerilahingusse 100 pokkerimängijat Eestist ja Soomest. Turniiri esikümne hulka õnnestus pääseda kolmel Eestit esindaval pokkerimängijal, kellest Eestis elav rootslane Mikael Bredenberg saavutas kolmanda, Aleksandr K. viienda ja Heiki L. kümnenda koha.
Võistlus toimus individuaalarvestuses, kuid võistkondlik võit oli au küsimus ja võimalus karikas enda riigile saada. Mida kauem mängija turniiril püsis, seda enam punkte ta oma võistkonnale tõi - viimasele kohale tulnud mängija andis meeskonnale ühe punkti, eelviimane 2 punkti jne. Teisele ja esimesele tulnud mängijad tõid meeskonnale juurde veel lisaks 5 ja 10 lisapunkti.

Harri Rovanperä sõidab Saaremaa rallil
Mitmes tehasemeeskonnas võistelnud soomlasest ralliäss Harri Rovanperä sõidab oktoobris toimuval Alexela Saaremaal rallil avapäeva kolm kiiruskatset.
Rovanperä läbib 12. oktoobril kolm kiiruskatset Mitsubishi Lancer Evo IX-l enne esimest võistlusautot, soomlasele loeb kaarti leedulane Kestutis Švedas.
Tänavu 40. toimumiskorda tähistava Saaremaa ralli start antakse 12. oktoobril kell 17.30 Kuressaare keskväljakul, ralli lõpeb samas 13.
oktoobril kell 18. Avapäeval sõidetakse kolm kiiruskatset, neist üks Kuressaare linnatänavatel. Teisel võistluspäeval on kavas kümme kiiruskatset, neist kaks publikule hästi jälgitaval Oriküla paarisrajal.
"Mitmed kiiruskatsed on tuntud varasematest aastatest," rääkis ralli direktor Toomas Sepp. "Kuid meil on varuks ka üllatusi uute kiiruskatsete näol."

Maret Ani kaotas Albuquerque'i turniiri finaalis
TENNIS:
75 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril oli Ani neljanda ning de los Rios kolmanda paigutusega, kirjutab ETV Sport.
Varem oli kohtutud korra, aastal 2000 kaotas Ani USA Napolis turniiri esimeses ringis.

Arco Vara käivitab uue teenuse äriklientidele
Arco Vara hakkab pakkuma äriklientidele kinnisvaraalast nõustamisteenust, mis hõlmab vastavalt kliendi vajadusele turu-uuringuid, parima kasutuse analüüsi, kinnisvaraobjektide analüüsi, traditsioonilist kinnisvaraobjektide hindamist ning investeeringu teostatavuse analüüsi.
Ärikliendi nõustamisteenuse pakkumisega alustatakse esialgu Baltikumis. Järk-järgult loodab Arco Vara teenust samal moel laiendada ka teistele koduturgudele Ukrainasse, Bulgaariasse ja Rumeeniasse.
Arco Vara nõustamisteenuse juht Tõnu Luts tõdeb, et teenuseks on vajadus olnud juba aastaid ning seda on teatud ulatuses ka klientidele pakutud. "Tänaseks on sellest saanud iseseisev, põhjalikult läbiproovitud teenus. Meil on koolitatud professionaalid, tugev partnervõrgustik ning grupi tegevusliinide ja geograafia sünergia tugi. Saame tagada konsultatsiooni erapooletuse ning pikaajaliste kogemuse varal ka kahtlemata selge ning objektiivse turunägemuse," sõnas Luts

Estonian Air avas Tallinn-Helsingi ja Tallinn-Vilniuse liinid
Alates tänasest toimuvad Estonian Airi regulaarlennud liinidel Tallinn-Helsingi ja Tallinn-Vilnius.
Alates 27. septembrist lisanduvad neile liinilennud Tallinna, Kuressaare ja Stockholmi vahel. Kõik lennud toimuvad 33-kohaliste SAAB 340 lennukitega, mida teostab Estonian Air Regional, 100% Estonian Airi tütarettevõte. Ühtekokku teenindab nimetatud liine kaks SAAB-tüüpi lennukit.
Uutel liinidel on kasutusel üks teenindusklass, mille tase sõltub lennu pikkusest. Tallinn ja Vilniuse vahel ning Kuressaare ja Stockholmi vahelisel lennul pakutakse reisijatele einet. Tallinna ja Helsingi ning Tallinna ja Kuressaare vahelisel lennul einet ei pakuta seoses lühikese lennuajaga.
Lennud Tallinna ja Vilniuse vahel toimuvad 12 korda nädalas, Tallinna ja Helsingi vahel 19 korda nädalas. Lennuplaani koostamisel on lähtutud Eesti turu nõudmistest, pakkudes nii varahommikust lahkumist Tallinnast kui ka hilisõhtust saabumist.

Arco refinantseeris kommertspabereid
21.09.2007 Arco Vara AS emiteeris 9 kuulisi diskonteeritud kommertspabereid nominaalsummas 31,0 mEEKi (mEUR 1,98) intressiga 6,250% aasta baasil.
Vahendeid kasutati 21.09.2007 lõppenud diskonteeritud kommerstpaberite lunastamiseks, millede intress oli 6,462% aasta baasil, teatas ettevõte.
"On hea meel tõdeda, et turg hindab praegu Arco riski madalamalt kui seda 8 kuud tagasi", ütles Arco CFO Aare Tammemäe.

Rubla teeb Kalevi väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumise
Börsi teatel peab AS Kalevi üle valitseva mõju saamiseks peab AS Rubla tegema ülevõtmispakkumise kõigi ettevõttele mittekuuluvate Kalevi aktsiate kohta.
Et juhtida turul osalejate tähelepanu väärtpaberi või selle emitendiga seotud olulist tähtsust omada võivale asjaolule, lisas börs kauplemissüsteemis ja oma veebilehel kauplemisinformatsioonile väärtpaberi tähise juurde nn vaatlusmärke, kirjutab aripaev.ee.

Tarbijakaitseamet "Mantlipärijas" varjatud reklaami ei näinud
Tarbijakaitseameti teateil ei tuvastatud eelmisel neljapäeval eetris olnud "Mantlipärija" avasaates varjatud reklaami tunnuseid. Samuti ei leitud, et saatesari on hasartmängu või hasartmängukoha reklaamimisele üles ehitatud.
Amet juhtis tähelepanu, et tegemist on sellise saateformaadiga, kus taustaks oleva ettevõtte näitamist paraku täielikult vältida ei saa.
"Hindamisel tuleb lähtuda, mis on saateformaadi eesmärk- kas otseselt ettevõtte reklaam või töötaja värbamine ning kui tihti ettevõtte kaubamärki näidatakse ja kas seda tehakse igal võimalikul hetkel," teatas tarbijakaitseameti avalike suhete peaspetsialist Evelin Koppel. "Tarbijakaitseameti hinnangul oli antud juhul tegemist parimate juhiomadustega inimese leidmisega."

Eesti võitis Kuldhaamri reklaamifestivalil neli kulda
Riias toimunud järjekordsel Läänemere maade reklaamifestivalil Kuldhaamer (Golden Hammer) võitsid Eesti reklaamiagentuurid neli kuldset ja neli hõbedast haamrit.
Vatson&Vatson/Y&R-i hittreklaam "Videotestament. Rikas Kanada onu" kiirlaenufirmale Monetti võitis kulla olulisimas ehk telereklaamide kategoorias.
Interaktiivse meedia korporatiivsete kodulehtede, online-teenuste jne kategoorias sai kulla Leo Expressi Saaremaa viina reklaam "Pure".
Tugev tase
Media House sai kuldhaamri internetikasutuse kategoorias. Võidutööks osutus A. Le Coqi energiajoogi Dynami: t lansseerimiskampaania, kus kasutati suhtlusportaali Rate, YouTube'i ja MTV vahelist sünergiat.

Nelli Teataja näeb äkilisem välja
Üllatus, üllatus - Nelli läbis iluravi. Uue kujundusega leht meenutab kinky't gootineidu (kinky - fetišismile kalduv). Olles vormikam, senise 28 asemel 32 lehekülge, ja äkilisema kujundusega - jõulise kirjastiiliga pealkirjad, alla joonitud lugude sissejuhatused ning pealtnäha hoolimatult lugude vahele lõigatud pildid - jätab Nelli Teataja esimese hooga britiliku mulje. Pean siinkohal silmas vilkuvat-välkuvat Inglismaa kõmupressi.
Teine tahk ehk sisu jätkab vähemalt esialgu vanamoodi muhedalt. Rubriigidki on vanadel kohtadel. Kultusautorid Imbi Käbi, Anna-Britt Gnool ning Allan Espenberg on endiselt rivis.
Lood on ikka üldinimlikud, räägivad sotsiaalpornograafilise kirjanduse piiril balansseerides väikeste inimeste tobedatest või traagilistest elutahkudest. "Kuulsused" pole Nelli pärusmaa, neid eksib siia regulaarselt, kuid harva. Lisaks nädalapiiga, kaks lehekülge anekdoote ja poliitilise korrektsuse piiridega mängiv huumorikülg Vasar ja saamegi nädalalõpu alustuseks vajaliku "kaifi" kätte.

Mantlipärija: tähistamata lausreklaam
Saade ise oli päris OK. Napi eelarve juures oli hea montaažiga saavutatud telepilt, mis ei jää sugugi alla "CSI" või "Las Vegase" eriefektide tulevärgile. Nojah, mõnevõrra ehk. Aga sellest ei saa tavaline vaataja aru, sest arvuti-
graafika teeb imet.
Geniaalne. Kasiinoreklaami keelu tingimustes hoida üks mängupõrgu parimal eetriajal tund aega ekraanil - selle idee väljamõtleja on rohkem väärt kui miljonikroonine aastapalk. Loodetavasti tema selle töökoha Karu juures ka saab. Mis siis, et JOKK(er), vähemalt töötab. Ja kadedad televaatajad, mina sealhulgas, unistavad sellisest elust ja töökohast.
Ainus puudus oli, et kui mõnda muud saadet või filmi vaadates saad täpselt aru, millal on aeg minna võileiba võtma, suitsu tegema või külmikust uus õlu tuua, siis seekord oli asi natuke segane - reklaam oli räigem kui päris reklaamipauside ajal.

Kristjan Jõekalda teeb Margna saates orjatööd
Uus reedeõhtune Kanal 2 meelelahutusvõistlus on vastuoluline - sellist asja pole Eestis enne olnud, ja teiselt poolt - kõik selles saates nähtu on enne olnud.
"Eesti vs Jõekalda" on kui greatest hits. Ja kõige krooniks on muidugi Anttila auhinnad, mis on Margna toodetud saadetega juba kümmekond aastat kaasas käinud.
Kümnest võistluselemendist koosnev Eesti suguseltside kohtumine Kristjan Jõekaldaga sisaldab nii füüsilist kui ka intellektuaalset mõõduvõttu, lõpetuseks ka laadanumbrit. Siin on viktoriini, seltskonna-, spordi- ja vastupidavusmänge. Salvestuse jaoks on tehtud palju tööd, kuid selle koostisosadest kumab läbi omaenese saadete "plagiaati" ning laenusid muudestki teleasjadest. Näiteks "Kuldvillaku" küsimustering, lünkmõistatus (nagu "Õnneratas"), "Rooside sõda" jm.
Kristjan ei häbene

Baskini anekdoodid
Ameerika kiirtee ääres on suur silt:
"Kui sõidate kiirusega 150 kilomeetrit tunnis, tutvute meie riigi parima vanglaga! Kui kiirus on 200 kilomeetrit tunnis, tutvute meie riigi parima haiglaga! Kui te proovite sõita üle 200-kilomeetrise tunnikiirusega, tutvute meie parima kalmistuga!"
Maanteeavarii. Auto on täielikult lömmis, sealt ronivad välja kolm purjus ja segast noormeest.
"Kes oli roolis?" küsib politseinik.
"Mitte keegi. Me istusime kolmekesi tagaistmel!" vastab üks.
"Kas sa Minni telefoninumbrit tead?"
"Ei tea."

JÄRJEJUTT (1): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Nõukogude Liidu sõjaline invasioon Afganistani algas 1979. aasta lõpupäevil. Esialgu lühiajaliseks plaanitud sõjaline sissemarss ning tugev jõudemonstratsioon muutus järk-järgult otseseks, venivaks ja kurnavaks sõjategevuseks. Viimased Nõukogude väed lahkusid Afganistanist 1989. aasta veebruari keskel. See oli esimene Nõukogude regulaarvägede laialdane sõjategevus II maailmasõja järel väljaspool Varssavi pakti riike. Sõda ja üldolukord Afganistanis erines aga tunduvalt 1956. aasta Ungarist või 1968. aasta Tšehhoslovakkiast.
Üsna tihti arvatakse, et Afganistani sõda oli NSV Liidule sama, mis Vietnami sõda Ameerika Ühendriikidele. See ei ole päris õige. Paralleele võib leida veel 20. sajandi algusest Suurbritannia-Buuri sõjaga Lõuna-Aafrikas. Mõlemal juhul oli maailma avalik arvamus suurriigi vastu - ehkki Buuri sõja aegne "avalik arvamus" erines tuntavalt 1960. aastate lõpu ülivõimsatest sõjavastastest demonstratsioonidest. Ent isegi sajandi alguse Eesti ajalehtedes tunti vapratele buuridele kaasa.

Kuhu on kadunud karujõuga Eesti mehed? 
1 Soome spordi jooksid omal ajal maailmakaardile sitked pikamaamehed. Eesti sporti tutvustasid laiale maailmale esmajoones raskejõustiklased.
Anton Hansen Tammsaare polnud küll suur spordisõber, kuid koolipapa Mauruse suhu pandud sõnad iseloomustasid imehästi maatõust maadlejate ja tõstjate messiamissiooni.
Ja Voldemar Panso portreelugu Lurichist ja täist võiks väga hästi kuuluda kooli kohustusliku kirjanduse lugemisvarasse.
2 Teadjamad inimesed kinnitavad, et tänapäeva koolijuntsud ei tea Paul Kerest. Saati siis Lurichit või teisi omaaegseid jõuheerosi. Ent nad orienteeruvad suurepäraselt arvutimängude peensustes ja paljus muus, mida virtuaalne maailm pakub.

Mõõtmise ilu ja valu
Ennäe imet, sport on, küll kaudselt, saanud kunstirahva käest kiita.
Äsjase filmiauhinna võidu järel pidas üks nende leerist tarvilikuks hõisata: see saavutus võrdub olümpiavõiduga! Noo - kergitame meie kulmu. Ent olgu, järelikult peetakse olümpiavõitu üle elualade ülimaks mõõduks. Kõik olekski tore, kui mitte keegi teine sama
auhinna puhul ei küsinuks: "Kas plahvatus või torm veeklaasis?"
Gerd Kanterit pidid MM-kulla võitmise hetkel maailma parimaks kettaheitjaks tunnistama kõik, kunstiilmas sellist tiitlit üldjuhul kähmlusteta ei saa.
Sport on seega õiglasem, aga ka karmim. Mitmedki Osaka MM-il võistelnud Eesti koondislased ütleksid niisugusest mõõtmisest ära. Kui vaid saaksid, aga ei saa ju. Nii tuleb neil taluda ajakirjaniku hinnangut: koondisel oli lõvi pea ja hiire saba…

AjaPeegel: Mees, kes võidutses justkui muuseas
Eesti spordis on alati suuri tegusid teinud suured ja tugevad mehed. Mullu manalateele läinud kuulitõukaja Aleksander Tammert (192 cm, kaal 118 kg) oli kindlasti üks koloriitsemaid Eesti sportlasi.
Tema esiisad rändasid tsaariajal Eestimaa kubermangust Venemaale, sest tol ajal jagati seal tasuta maid. 1944. aasta talvel, kui Saksa armee taandus Leningradi rindelt, oli sõjapõgenike seas ka abielupaar Tammert koos lastega. Nende teekond läände lõppes Väike-Maarja kandis.
Kuuelapselise pere noorim võsu sündis 28. aprillil 1947 ja sai nimeks Aleksander. 14-aastaselt tutvus ta kergejõustikuga ning püstitas juba mõne aasta pärast noorte- ja juunioride klassis NSV Liidu rekordi kuulitõukes. Siis võitis Euroopa noorte mängudel kuulitõukekulla.
Tammert tuli üheksakordseks Eesti ja neljakordseks NSV Liidu maanoorte meistriks, lisaks kuulitõukele oli ta konkurentidele kardetud vastane ketta- ja vasaraheites ning tõstepõrandal.

 "Kuldsete kuuekümnendate" kullavõistlus Soome EM-il
40 aasta eest ehk 28. septembril 1967 algasid Soomes korvpalli Euroopa meistrivõistlused, mis andsid Eestile
Helsingis ja Tamperes peetud turniiriga kulmineerus Eesti korvpalli "kuldsete kuuekümnendate" eduaeg. Kolmandiku N Liidu koondisest moodustasid eestlased - kalevlased Tõnno Lepmets, Priit Tomson ja Anatoli Krikun ning CSKA-sse kuulunud Jaak Lipso.
Juunis krooniti N Liidu koondis Uruguays Jugoslaavia ees maailmameistriks, kuldmedali said kaela ka Lipso ning Tomson. Augustis sai vägiteoga hakkama Eesti rahvusmeeskond, teenides N Liidu rahvaste spartakiaadil Ukraina järel hõbemedali. Teiste seas alistasid Ilmar Kullami hoolealused ka kuue maailmameistriga Moskva esinduse 60: 41!
Krikuni talent lõi särama
Tänutäheks võttis N Liidu koondise peatreener Aleksandr Gomelski EM-ile sõitnud koondisse lisaks maailmameistritele veel 29-aastase Lepmetsa ja 19-aastase Krikuni.

Koolivõistlused meelitavad sportima
Põhjamaade koolispordifestivalil Soomes said Eesti noored kindla üldvõidu ja tõid seitsmest peaauhinnast koju viis.
14-17-aastastel spordipoistel ja -tüdrukutel avanes võimalus alustada uut kooliaastat Pajulahtis koos Põhjamaade ja Baltimaade eakaaslastega võisteldes ja sõprussidemeid luues.
"Palju võistlusi, rohkesti lahedaid üritusi, sõbrad koos - kõik oli hästi läbi mõeldud!" kiitsid ette-võtmist kolmanda koha saanud Rakvere jalgpallipoisid.
Mis võiks olla festivalile veel parem reklaam, kui ühe neiu tunnistus, et tänu koolivõistlustele hakkaski ta spordiringis osalema!
Väärt preemia
Kavas oli kuus spordiala: kergejõustik, jalgpall, korvpall, võrkpall, orienteerumine ja saalihoki. "Jalgpall ikka!" pidasid Taebla tüdrukud enda võiduga lõppenud etteastet kõige tähtsamaks.

Maratonis sureb igaüks
Tallinnas peetud Eesti suurim maraton on maailma suurjooksudega võrreldes nagu liliput hiiglaste kõrval, kuid osalejatele pakkus tugeva elamuse kindlasti.
Vaid võhik võib oletada, et kõige rängemalt mõjub 42,195 km läbimine kõige kauem rajal olijatele. Maraton on nii salakaval katsumus, et murrab ka väga hästi treenitud ja rikkalike kogemustega jooksuässasid.
Eesti tänavuses edetabelis ajaga 2: 24.59 teisel kohal olev Margus Pirksaar keris distantsi esimesel poolel üle Pirita silla nii ladusas rütmis ja kaasjooksjad liikusid nii kaugel, et tema võit näis olevat vormistamise küsimus. Ent maraton algab pärast 32 kilomeetri läbimist ja Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi võhmamehe energiavaru oli just selleks ajaks lõpukorral.
"Algus tundus kerge," ütles poolmaratoni ajaga 1: 13 katnud Pirksaar. "Miski ei näidanud, et võin nii ootamatult ära vajuda. Äkki polnud enam kuskilt jõudu võtta, tahtsin seisma jääda."

Rein Kilk: noorte edu tuleb vermida täiskasvanute MM-i medaliks
Sõudjad võivad tunda uhkust. 2004. aasta Ateena olümpiast saadik on nad võitnud igal hooajal vähemalt ühe tiitlivõistluste medali. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson tõid MM-i pronksi, Kaisa Pajusalu ja Jevgenia Rõndina juunioride MM-i hõbeda ja kaheksapaat noorsoo MM-i kulla.
Ainult suusatajad on toonud Eestile pärast taasiseseisvumist rohkem medaleid kui sõudjad. Tundub, et sirgub uus võimekas põlvkond sihikindlaid noori sõudjaid, kes ei lepi tiitlivõistlustel osalemisega, vaid ihkavad saada ka medalit. Kuidas hea seis tiivustab?
Lugesin, jah, hiljuti meie paari viimase hooaja maailmameistrivõistluste medalisaagi kokku ja endalegi väikeseks üllatuseks sain kaheksateist tegutsevat atleeti, kel on eri vanuseklasside MM-i medal ette näidata. See paneb nii mulle, alaliidu juhatusele kui ka treeneritele päris suure vastutuse - noorteklassi medalid tuleb juba mõne aasta pärast täiskasvanute tiitlivõistlustel ümber vermida. Noortele tuleb luua head treeningutingimused.

Davise karikavõitja selgitab kahe suurriigi finaal: vastamisi lähevad Venemaa ja USA meestennisistid
Tänavuse Davise karikasarja finaalis lähevad 30. novembril algavas matšis kokku sarja 31-kordne võitja USA ja tiitlikaitsja Venemaa.
Poolfinaalides tuli Venemaa Moskvas välja raskest seisust Saksamaa vastu, võites lõpuks 3: 2. Pärast paarismängu oli Saksmaa veel ees 2: 1, kuid eile viigistas Mihhail Južnõi 6: 4, 6: 4, 3: 6, 6: 3 võiduga Philipp Petzschneri üle seisu. Otsustava punkti tõi Venemaale Igor Andrejev, alistades Philipp Kohlschreiberi 6: 3, 3: 6, 6: 0, 6: 3.
Venemaa ei pannud kolmandal päeval välja esireketit Nikolai Davõdenkot, meeskonnas polnud Marat Safinit. Ka Saksamaa esireket Tommy Haas mängis ainult avapäeval, sootuks puudus Nicolas Kiefer.

Turniirivõit tõstab Baruto Jaapani profisumos eliitdivisjoni
Eesti sumoäss peab divisjonist ja suuremast palgast tähtsamaks asjaolu, et haige põlv pidas seekord vastu.
13 võidu ja kahe kaotusega lõppenud Aki-basho tippturniir peaks Baruto (Kaido Höövelson) tõstma tagasi eliitdivisjoni Makuuchisse, eeldab siinne sumoekspert Riho Rannikmaa. "13 võitu on niigi hea skoor, kuid turniirivõit on banzuke koostamisel lisaboonus," selgitab Rannikmaa.
Baruto ise ei pea Makuuchisse tõusmist ega ka sellega kaasnevat suuremat palka kõige olulisemaks. "Kui tõusen, on hea. Kui mitte, pole ka midagi lahti. Kõige parem on see, et vigastatud põlv vastu pidas," sõnas Eesti vägimees pärast oma meeskonnas peetud võidupeolt naasmist.
Uus profisumo edetabel tuleb välja kaks nädalat enne järgmist suurturniiri, mis toimub novembris. Mullu võistles Baruto Aki-bashol Makuuchis, kuid kümnendal võistluspäeval saadud põlvetrauma sundis eestlase loobuma. Tänavu juulis peetud Nagoya-bashol oli Baruto saatus sama kibe, katkestamine kukutas Baruto Juryo divisjoni.

Andres Oper peab jälle vigastust ravima
Eesti jalgpallikoondise kõigi aegade suurim väravakütt Andres Oper pidi vigastuse tõttu vahele jätma koduklubi Kerkrade Roda laupäevase kohtumise Hollandi meistriliigas Tilburgi Willem II-ga, kellele kaotati 0: 1.
Oper tõmbas üle-eelmisel pühapäeval kohtumises Rotterdami Feyenoordiga taas ära parema reie tagalihase ning pole seejärel saanud koos meeskonnakaaslastega pallitreeningutel osaleda. Reielihase venitus tegi eestlasele muret ka augustis, kui ta ei saanud Eesti koondist aidata augustikuises EM-valikmängus Tallinnas
Andorraga.
"Esimestel päevadel pidin ainult puhkama, seejärel hakkasin füsioterapeudi näpunäidete järgi tasapisi individuaalselt harjutama," kirjeldas Oper oma viimast nädalat, kuid loodab siiski selleks laupäevaks taas mänguvalmis olla ning liigakohtumises Rotterdami Excelsioriga kaasa lüüa.

Tartu Rockil meeskond koos, Kalev/Cramot räsivad hädad
Koduturniiri võitnud Tartu Ülikool/Rocki meeskonna treeningul rassib kuni viisteist korvpallurit, Kalev/Cramo read on hõredad.
Laupäeval Tartu Faustost kindlalt 81: 52 jagu saanud Rocki peatreener Üllar Kerde tundis heameelt, et meeskonnas valitseb edasiviiv konkurents.
"Meil osaleb treeningutel kuni viisteist mängijat, meeste vahel käib nii koosseisu saamiseks kui ka platsile pääsemiseks kõva võitlus," lausus Kerde.
Samal ajal sattus tartlaste peamine kodune rivaal Kalev pärast serblase Vladimir Vuksanovici vigastada saamist
raskustesse.
"Otsime eesliini uut välismängijat, aga see pole kerge," lausus Kalevi peatreener Veselin Matic. "Võimalik, et pakume Vuksanovicile niisugust lepingut, et ta jätkaks pärast tervenemist meie meeskonnas." Eelmisel nädalal räsis Kalevit haigustelaine. Täna peaksid taas treeningule tulema Kristjan Kangur ja Martin Viiask. Valmo Kriisa on endiselt rivist väljas. Kaks nädalat jalavigastusega kimpus olnud Gregor Arbet läheb täna uuesti arsti vastuvõtule, et häda põhjusele jaole saada.

Tõkkesprinter Dayron Robles andis Xiang Liule tormihoiatuse
20-aastane kuubalane Dayron Robles kihutas Stuttgardis 110 meetri tõkkedistantsi tuulevaikuses läbi 12,92 sekundiga ning tõusis kõigi aegade edetabelis koos ühendriiklaste Roger Kingdomi ja Allen Johnsoniga jagama 4.-6. kohta. Hiinlase
Xiang Liu maailmarekordist jäi tal puudu veel neli sajandikku, hooaja edetabelis tõusis kuubalane Liuga ühele pulgale.
"Pinged olid suured ja mehed olid selleks võistluseks korralikult valmistunud. Teadsin, et jooks tuleb kiire," sõnas 2004. aastal juunioride MM-il hõbedale tulnud nooruk, kes mullu viis oma tippmargi 13,00 -ni.
Aasta varem suutis ta joosta kõigest 13,46. Osaka MM-il jäi ta ajaga 13,15 esimesena medalist ilma, kuid pärast tiitlivõistlust on Robles näidanud üha paremat minekut.

Kanter: mingit Alekna-needust pole olnudki! 
Gerd Kanter heitis Grand Prix' finaalis 66.54, jättes MM-il allajäämise eest revanši ihanud Virgilijus Alekna pika ninaga.
Saksamaal Stuttgardis peetud kergejõustiku GP-sarja finaalvõistlusel kohtusid kettaheiteringis esimest korda päras Osaka MM-i Gerd Kanter ja leedulane Virgilijus Alekna. Kui leedulased lootsid, et Alekna võtab kindla võidu, näidates, et Jaapanis juhtunu oli säärevigastusest tulenenud tööõnnetus, siis nõnda ei läinud.
Alekna haaras küll avavoorus heidetud 65.94-ga liidriohjad, kuid Kanter vastas päikselisel ja suhteliselt tuulevaiksel Stuttgardi staadionil teisel katsel 60 sentimeetrit pikema kettakaarega. Kolmandal üritusel ei saanud kumbgi vägilane tulemust kirja, viimases neljandas heitevoorus lennutas Alekna kahekilose ketta napilt üle 63 meetri, Kanter jaksas 65.74. Kolmas koht kuulus poolakale Pjotr Malachowskile 65.35-ga.

Iluväravatest ei piisa, tahaks nauditavat mängu
Igirivaalide FC Levadia - FC Flora tänavune viimane duell Eesti jalgpalliliigas pakkus küll kaks kaunist tabamust, ent 1: 1 viigiga lõppenud heitlus pani Kadrioru staadionile kogunenud pooltuhat huvilist korduvalt igavusest haigutama.
Kuhu jäid nauditavad rünnakukombinatsioonid? Kuhu jäi ühelt väljakupoolelt teisele rulluv kompromissitu heitlus ja väravajanu, mida sellist masti vastasseisu puhul võis eeldada? Kuhu jäid (ülekeevad) emotsioonid, mis on vürtsitanud Levadia-Flora varasemaid kohtumisi?
"Teiste eest ei tahaks rääkida, aga taseme poolest oli see tõesti üks vilets jalgpallimäng," tõdes Flora peatreener Pasi Rautiainen, kes oleks just kui lugenud siinkirjutaja mõtteid. "Kuigi vastutan vaid oma meeskonna eest, peaks kõigi Eesti tippklubide mänguline tase parem olema."
Otsekohese soomlasega tuleb nõustuda - on ju kodune liiga põhiline taimelava rahvuskoondiselegi. Paraku teavad kõik spordisõbrad, kui edutult on sinisärklased 2008. aasta EM-valikturniiril seni esinenud...

Uued videod emmedeklubi.tv lehel
Emmedeklubi.tv-l on hea meel teatada, et tänasest on üleval uued videod.
KANDEMÄRSS
Kandemärss on kõige hõlpsamini kasutatav lapsekandmisvahend. Lisaks on märssi väga mugav alati kaasa võtta, sest kokkupandult mahub see ka väiksemasse käekotti.
PUUSARIST
Üks kiiremaid ja lihtsamaid siduseid pika kootud linaga on puusarist, mida võib proovida siis, kui laps juba pead ja selga hoiab.
BEEBIGA REISIMISE OHUD
Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse nakkusarst Kersti Kink kirjeldab ohtusid, millega peaks arvestama iga lapsevanem, kes plaanib minna reisile oma beebiga.
BEEBI VAKTSINEERIMINE REISIKS
Millal vaktsineeritakse beebit eksootiliste haiguste vastu? Miks võiks väikese lapsega reisimise edasi lükata? Head nõu annab Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse nakkusarst Kersti Kink.

Lugeja vastukaja: kuidas parandada meie kehva liikluskultuuri
Vastukajana tänasele artiklile "Rullnokkade vabakava tipptunni ajal Lasnamäe kanalis" pakub Päevaleht Online'i lugeja välja oma idee, kuidas olukorda liikluses paremaks muuta.
Mõte on teha reklaami, et inimesed võiksid olla mõistlikud liiklejad üksteise vastu. Kuna suur osa rikkumistest juhtub just linnas, siis seda reklaami võiksid teha taksojuhid. Nemad sõidavad meil ju pidevalt linnas ja teevad seda tööna. Ja peamine, et nad torkavad ka linnapildis silma. Seega võiksid nad olla eeskujuliku liikluse sümbolid või siis reklaamijad.
See võiks väljenduda näiteks sõnumi edastamises, mille saab kinnitada auto taha (klaasile või tagaluugi külge). Sõnum võiks olla lühike ja konkreetne ja mõistagi loetav tagaolevast autost. Üks variant sõnumi sisu kohta võiks olla: "olen viisakas liikleja ja võta eeskuju" või "ära kiirusta ja ole viisakas" või hoopis "kiirustamine ei ole tervisele kasulik" (antud lause paneks ehk liiklejad mõtlema, mil moel ta siis kahjulik võiks olla - kütusekulu, närvikulu, halb enesetunne, raha kulu mõlkimise korral jne.). Kindlasti ei ole need parimad sõnumid. Kuid mõte oleks kutsuda inimesi paremini liiklema.

Mida kogukond teada tohib? 
Mitte igas Urvaste valla lehe numbris ei ole ilmunud teateid äsjasündinud lastest. Üks põhjus on see, et aasta algul ei sündinudki lapsi iga kuu, teine põhjus aga uus isikuandmete kaitse seadus ning sellega seotud õigused rahvastikuregistri kasutamiseks.
Lihtsalt öeldes on ametnikel kõik isikuandmed hiireklõpsu kaugusel, kuid nende avaldamiseks tuleb küsida igalt inimeselt nõusolekut. Lisaks peab ametnik olema kindel, et andmete edastamine näiteks vallalehele on ikka rahvastikuregistri sihipärane kasutamine.
Minu meelest läheb seadus pisut vastuollu kogukonna õigusega saada teavet kõige olulisemate sündmuste kohta, mis omakandirahva hulgas toimuvad. Varem, kui inimestel oli rohkem aega, käidi neid uudiseid talust tallu rääkimas, nüüd võiks uudise koju tuua ka vallaleht. Suurem jagu valdasid, kus ilmub korralik vallaleht, võtab sünde-surmi-juubeleid rahvastikuregistrist. Vähemalt seni, kuni keegi tühjast tüli ei tee, õnnitlevad vallad juubilare suisa rahvusringhäälingu vahendusel. Minu endise koduvalla leht Tarvastu Teataja kaalub sündide-surmade-juubelite avaldamise lõpetamist, sest mõned inimesed ei taha, et nende või nende lähedaste kohta infot avaldataks. Selle asemel pakkus leht, et inimesed ise annaksid teada, keda soovivad õnnitleda. Septembri lehes ei olnud aga ühtki õnnitlust ega kaastundeavaldust peale nende, mis avaldas vald ise. Samas kirjutas üks lugeja, et tänu vallalehele on tal mitmel korral olnud meeles minna juubilari õnnitlema või on ta saanud teada, et lahkunud on kauge sugulane.

MOSCOW TIMES: Naši - Moskva erapoolik korravalvur
Našist on saanud tõeline nuhtlus ükskõik millisele sise- või välispoliitilisele jõule, kes julgeb end Kremlile vastandada. Tänaseks on kremlimeelne liikumine kujunemas duumavalimiste eel miilitsa kõrvale korravalvejõuks, seisab ajalehe Moscow Times tänases juhtkirjas.
Naši on jõudnud Moskva miilitsaga kokkuleppele, et nad hakkavad relvastamata üksustega linnatänavatel korda tagama.
Tekib küsimus, et millist korda Naši tagama hakkab? Et saada mingi ettekujutus, mida neilt oodata võiks, siis siinkohal on väike ülevaade liikumise tegevusest pärast aktiviseerumist 2005. aastal.
2005. aasta veebruaris pidas hiljem Našiks kasvav liikumine väljaõppe konverentsi, kus osales 200 Moskva piirkonna liiget. Tulevased našistid peksid läbi opositsioonilise noorteliikumise Jabloko liidri, kes oli salaja nende kogunemist jälgima tulnud.
Sama aasta märtsis deklareerisid noored end "tervemõistuslikuks reaktsiooniks" praeguseks riigis keelu alla pandud natsionaalbolševistlikule noorteliikumisele.

MARET MARIPUU: Vanemahüvitis on lapsega koos olemiseks
Kuu algul kirjutas Aavo Kokk Eesti Päevalehes, et riik teeb valesti, kui ei lase vanemahüvitist saaval noorel emal ja isal täies mahus tööl käia.
Liisa Pakosta lisas, et vanemahüvitis suurendab vaesusriski. Soovin neile vastu vaielda. Vanemahüvitise mõte on, et last kasvataks pooleteiseaastaseks saamiseni üks vanematest, mitte lapsehoidja. Vanemahüvitis ei ole valuraha sünnitamise eest, vaid võimalus pühenduda täielikult oma lapse kasvatamisele.
Probleem, millest alustasime, oli ju see, et vanem ei saanud lubada endale luksust jääda lapsega koju, sest oli vaja teenida raha. Kui nüüd pöörduda tagasi olukorda, kus riik maksaks emale või isale hüvitist ning lisaks lubaks täiskohaga töötada, oleks laps tibatillukesest peale jälle võõra tädi hoole all.
Kutsun meenutama vanemahüvitise eelset aega. See ei olnud sugugi nii ammu, kui ema sai 140 päeva, mida oma sündiva lapsega kodus jagada, ja 600 krooni kuus lapse eest hoolitsemiseks ning pelgad õnnitlussoovid uue ilmakodaniku kasvatamiseks. Ilmselgelt polnud olukord rahuldav. Pered vajasid kindlustunnet, et lapse sünni tõttu ei pea nad kolima kuuse alla või kanduma krooniliste võlglaste nimekirja. Tuli astuda põhimõtteline samm, et Eesti rahvas jääks püsima. Juba tollal esitati arutamiseks mitmeid ideid: lisaks vanemahüvitisele taheti tööl käia täistöötasu eest ning et riik maksaks kinni ka lapse hoidmise sel ajal, kui vanem on hüvitisega kodus. Ühesõnaga sooviti vanillijäätist šokolaadikreemi ja vahukoorega, sorts mett ka veel peale.

REIN SIKK: Kogu tõde Kaupmehe-Kaarli joomahoost
Kaupmehe-Kaarel pani oma poe ukse ette tabaluku ning jõi end täis kui siga. Mitu nädalat ei saanud kaineks.
Kõik algas, kui puhuma hakkasid kapitalismituuled ja Kaarel võttis rendile ühe uberikunurga. Lõi letile liha, kõrvale välismaa õlle purgi ning Royali piirituse pudeli. Äri läks käima. Varsti oli vorstilett lookas, rendinurga asemele ehitas Kaarel päris oma poe. Külarahvas kiitis, pood oli etem kui "nõukaajast" jäänud ETKVL-i kauplus, mis ei saanud puile ega maile.
Oma kaupmeest peab hoidma, arvati külas eelmise sajandi lõpukümnendil, ja viidi kroonid Kaarli juurde. Kaarel toetas sponsorina üritusi ja pani fuajeesse teadetetahvli, millel külarahvas sai kadunud kassidest kuulutada. Kui vaja, andis võlgu või tõi tellimise peale peenema nodi linast tasuta kohale. Võttis külarahva aedvilja müügile.

RIIN ALATALU: Viru Poeg risustaks linnaruumi
Tallinna vanalinn on alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Kokku on maailmapärandiks väärtustatud 660 kultuuripärandi-, 166 looduspärandi- ja 25 kultuuri- ja looduspärandiobjekti.
Oleme üleilmses mõistes lühikeses, aga seda väärikamas nimekirjas kõrvuti antiikse Teeba, Hiina müüri, Taj Mahali, Venezia ja Jeruusalemma linna ning paljude teiste maailmakuulsate mälestistega.
Nimekirjas olemine on auasi, kahjuks on aga moodustatud alanimekiri ka ohustatud pärandist. 2007. aastaks oli ohustatud pärandi nimekirjas 13 loodus- ja 18 kultuuripärandiobjekti. Lisaks on UNESCO maailmapärandikomitee teravdatud tähelepanu all ka nn probleemsed objektid, nende seas Tallinna vanalinn.
Maailmapärandikomitee arutas nii 2006. kui ka 2007. aastal nn Viru Poja ehk uue kõrghoone ehitamist vanalinna kaitsevööndisse. Viru hotelli juurdeehitus hakkab varjama vaadet vanalinnale ning tekitab koos Viru keskusega otse vanalinna piirile uue, ajaloolise linnasüdamega võistleva mahu. Probleemiks on nimetatud ka Suurtüki tänava äärse linnamüüri täis ehitamist, pädeva planeeringu puudumist Skoone bastioni arendamiseks, vanalinna kaitsevööndi teemaplaneeringu puudumist ning võimalike ohtlike veoste vedu vanalinna vahetus naabruses seoses Miinisadama võimaliku NATO baasina kasutusele võtmisega.

REPLIIK: Mõttetu mees, mõttetu organisatsioon? 
Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee esimehe Rene van der Lindeni Baltikumi-visiidist polnud palju oodata. Nagu Jamestowni analüütik Vladimir Socor enne visiiti Päevalehes hoiatas, ilmutab van der Linden silmanähtavat poolehoidu Venemaale ning vastumeelsust nii Eesti kui ka Lääne-Euroopa (näiteks Kosovo tuleviku küsimuses) vastu. Aga van der Lindeni visiit näitas, et ta on veelgi mõttetum mees, kui oskasime arvata. Ta demonstreeris seda hästi, kui ülistas Lukašenka autoritaarset režiimi Valgevenes ja tõi Eesti mittekodanike kiusamisena esile selle, et neil puuduvat kohalikel valimistel valimisõigus, kuigi tegelikult on nad saanud juba ammu kohalikke volikogusid valida. Paraku ei õõnesta van der Lindeni tegevus mitte ainult ta enda, vaid ka ENPA tõsiselt võetavust ja autoriteeti.

JUHTKIRI: Riiklikult soositav palgaralli
Riigi kitsas, aga pikk palk on juba ammu müüt ning aastaid on avaliku teenistuse keskmine töötasu olnud oluliselt kõrgem erasektori omast. Kuigi riigiametnike hulgas on ka alamakstuid, on avaliku sektori (sealhulgas nii õpetajate ja vangivalvurite kui ka tippametnike) keskmine palk selle aasta teises kvartalis üle 14 000 krooni, erasektoris aga 10 300. Järgmise aasta riigieelarve eelnõu lubab kõrgete riigiametite palga veerandi võrra tõstmiseks veelgi 320 miljonit krooni, kergitades ministeeriumide keskmise palga ligikaudu 20 400 kroonini. Seal, kus olemasolevate kohtade palgatõus jääb mõistlikesse piiridesse, luuakse juurde uusi ja kõrgelt makstud ametiposte.
Säärane palgatõus paneb jala taha erasektori konkurentsivõimele, sest paratamatult suureneb ka töötasu tõstmise surve. Kui palgaralliga ei olda nõus kaasa minema, jooksevad firmad töötajatest tühjaks. Erasektor suudab aga oma töötajatele maksta vaid nii palju, kui nende töö ka tegelikult lisandväärtust loob. Üle selle pakkumine tähendab lihtsalt kiiret hävingut, mis ei ole hea ei kogukonnale, töötajale ega riigile, firmast rääkimata.

Küberturvalisuse keskuse akrediteering tuleb ilmselt 2008. aastal
Eestisse rajatav NATO küberturvalisuse kompetentsikeskus saab akrediteeringu ilmselt järgmise aasta esimesel poolel, ütles Eesti Sõjaline esindaja NATO juures kindralleitnant Johannes Kert.
Kerdi sõnul hakkab keskuse, mille eesmärk on tõsta NATO võimekust küberturvalisuse vallas, töös osalema üle kümne liikmesriigi, kirjutab ETV24.
Keskus hakkab tegutsema Tallinnas asuva sidepataljoni territooriumil.
Kerdi hinnangul ei paista Eestit kevadel tabanud küberrünnakute taga riiklikku poliitikat ja ressursse.
Küberturvalisuse asjatundja Margus Vaino hinnangul on tulevikus küberrünnakuid vähem, kuid need on kontsentreeritud ja rünnakuobjektid on uued ehk energeetika, transport, kütus ja vesi ning suureneb ka tööstus- ja majandusspionaaži osakaal.

Tütretütar tuli Tõnismäelt ümbermaetu põrmule järele
Tõnismäelt kaitseväe kalmistule ümber maetud punaarmeelase Mihhail Kulikovi tütretütar Anna Sokolova tuli tema põrmu ära viima, et matta see oma kodukohta Jaroslavli oblastis.
Säilmed kaevati kaitseväe kalmistul välja juba esmaspäeval ja need antakse Sokolovale üle neljapäeval, kirjutab ETV24.
Tõnismäel toimunusse suhtub Sokolova negatiivselt. "Ma suhtun sellesse väga halvasti," ütles ta. "Kui nad poleks seda mälestusmärki puutunud, ei oleks ma muidugi alustanud seda kõike."
"Meile anti kaks nädalat tagasi üle vanaisa orden, mida ta ei jõudnud kätte saada, sest ta hukkus enne. Ja kaitseministeeriumi arhiivist saadeti meile raamat, kus on kõik selle aja dokumendid. Kõike seda lugenuna ma mõistan, mida nad kaitsesid," lisas Sokolova.
"Ta kaitses oma lapsi, teiste seas ka minu ema ja kõike seda torkima minna - pühaduserüvetus on selle kohta pehmelt öeldud," lausus tütretütar.

Enda kaitseks kohtusse pöördunud naine tunnistati teovõimetuks
Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud naine tunnistati tema enda suureks üllatuseks hoopis teovõimetuks.
Anonüümseks jääda sooviv naine hakkas ise kohtule kirju saatma selle järel, kui tema mees abielulahutuse protsessis temalt liialt suurt osa ühisvarast nõudis, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Naine ei osanud aga oodata, et selle tulemusel otsustab kohus talle määrata psühhiaatrilise ekspertiisi. Naine tunnistati teovõimetuks ja tema eestkostjaks määrati kohalik omavalitsus.
Naine ise imestas eelkõige selle üle, kuidas sai kümne minuti pikkuse küsitlemise järel ta teovõimetuks tunnistada - seda eriti põhjusel, et varasemast ajast pole tal kunagi ühtki psüühilist probleemi olnud. Diagnoosi oli pannud ringkonnas tuntud psühhiaater.

Tervisekaitse soovitab Narva elanikel juua vaid pudelivett
Tervisekaitseinspektsioon (TKI) teatas, et Narva joogivees esinevad jääk-kloorist tingitud kõrvalproduktid - trihalometaanid on sellise kontsentratsiooniga, et kõigil linnaelanikel soovitatakse eelistada joogiks pudelivett.
Samuti mainib TKI oma kirjas, et Narva linn peab puhta joogiveega varustama kõik lasteaiad, hoolekandeasutused ja haiglad.
TKi poolt tellitud, TÜ emeriitprofessori Astrid Saava koostatud eksperthinnangus seisab, et liiga kõrge THN-sisaldusega vee tarbimine suurendab vähiriski selle tarbijate hulgas.
Samas jääb vähirisk siiski alla ebapiisavalt desinfitseeritud joogivee kasutamisega kaasneda võivatele epidemioloogilistele riskidele, mistõttu ei tohiks ka vähendada Narva veevärgis joogivee kloreerimist. Teisisõnu suureneks risk nakkushaiguste suurenemiseks.
Narva linna varustab joogiveega munitsipaalettevõte AS Narva Vesi. Hoiatus ei käi nende klientide kohta Narva-Jõesuus.

Soojarekord jäi täna siiski sündimata
Soojarekordit täna siiski ei sündinud, kuigi ilmajaam seda ootas.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmavaatluse osakonna juhataja Miina Krabbi ütles Päevaleht Online'ile, et natuke jäi 25. septembri soojarekordist puudu.
Temperatuur tõusis täna Narva-Jõesuus 20,5 kraadini. Soojarekord kuulub aga aastasse 1925, kui Võrus tõusis temperatuur 23,1 soojakraadini.

Ministri napilt kaetud nõunik reklaamib ehituskaupa
Vaid saunarätikuga oma keha kattev rahvastikuministri nõunik Olga Šlõk reklaamib Kohtla-Järve kesklinna ülespandud plakatil soojustusmaterjali, reklaamiga kaasneb mitmemõttelisuse piiril balansseeriv lause "Kõige kuumem!".
Šlõk ütles Põhjarannikule, et on käimasoleva reklaamikampaaniaga kursis ning teab ka, et tema pildiga plakatid seetõttu tänavatel ilutsevad.
"See töö on tehtud neli aastat tagasi, kui olin marketingi- ja kommunikatsioonispetsialisti ametis Saint-Gobain Ehitustooted Eesti ASis. Reklaamikampaania mõte seisnes selles, et töötajad reklaamivad oma firma toodet ise. Kokku reklaamis Isoveri toodet neli töötajat ja üks nendest olin mina," sõnas Šlõk.
Tänavu kevadel, kui Saint-Gobain Ehitustooted Eesti ASi juhatajana töötanud Urve Palost sai rahvastikuminister, võttis ta sellest firmast oma büroosse tööle ka Olga Šlõki, kes tunnistab, et nüüd on tema staatus muutunud ning selline plakat sobimatu. "Olen nõus, et praegu ei ole see tõesti sobilik, mistõttu olen selles küsimuses juba reklaami paigaldamise hetkest Saint-Gobain Ehitustooted Eesti ASiga läbirääkimisi pidanud ja saavutanud kokkuleppe, et reklaam eemaldatakse hiljemalt selle aasta 1. oktoobriks," lausus ministri nõunik.

Tallinna-Tartu maanteel häirib kraavi sõitnud veoauto liiklust
Tallinna-Tartu maanteel on liiklus häiritud, kuna täna lõuna ajal sõitis seal veoauto kraavi.
Õnnetus juhtus kella 13.30 ajal Tallinna-Tartu maantee 68. kilomeetril Matsimäe bussipeatuse juures, kus veoauto Scania sõitis kraavi.
Esialgsetel andmetel veoauto juht viga ei saanud. Õnnetuse asjaolud on täpsustamisel.
Kuna veok on vaja kraavist välja tõmmata, on õnnetuspaigas liiklus häiritud. Liiklust reguleerib politsei.

Eestis käib sookurgede ja hanede sügisene loendus
Eesti loodukaitsjad ja linnuvaatlejad loendavad iga aasta septembri teisel poolel sookurgi ja hanesid, traditsiooniliselt on neid kõige rohkem Matsalu ümbruses.
Matsalus 17. septembri õhtul kella 17.30 kuni pimedani läbiviidud loendus andis sel aastal tulemuseks üle 7600 sookure ja ligi 5600 hane. Hanedest olid valdav enamik septembri teisele poolele tüüpiliselt hallhaned. Samal õhtul loendati ka 250 valgepõsk-laglet, kes jäid Põgarisse ööbima. Teistest lindudest olid huvipakkuvamad kaks lammitildrit Põgari rannas ning kolm hõbehaigrut Haeskas.
Linde loendasid 13 vaatluspunktis 22 inimest. Kui eelmistel aastatel loetleti linde kahel päeval, siis tänavu ühel, et linnud ei jõuaks ümber paikneda ja neid seetõttu topelt ei loetaks. Nii sookurgi kui ka hanesid oli Matsalu lahe põhjakaldal kõige arvukamalt Rannajõe ning lõunakaldal Salmi sopi vaatluspunktis.

Fotod: miinijahtija Admiral Cowan on teenistuseks valmis
Miinisadamas toimus täna miinijahtija Admiral Cowani tegevusvalmiduse tähistamiseks sõjaväeline tseremoonia, kus kaitseminister Jaak Aaviksoo andis laeva kaptenile üle vastava sertifikaadi.
Admiral Cowan on üks kolmest miinijahtijast, mis Eesti Suurbritannialt ostis. Need kolm laeva moodustavad Eesti ühe suurima kaitsealase hanke käesoleval kümnendil ja aitavad oluliselt tõhustada Eesti mereväe tööd. Laevadega puhastatakse Eesti majandusvööndi mereveed Esimese ja Teise maailmasõja-aegsetest meremiinidest ning muudest lõhkekehadest. Samuti hakkavad laevad osalema NATO ühisõppustel ja operatsioonidel.
Sandown-klassi laevad on Eesti suuruselt teine kaitsehange pärast NATO-ga ühinemist. Kolme laeva koguhind on 800 miljonit krooni, mis sisaldab ka laevade remondi- ja hooldustöid ning meeskonnaliikmete väljaõpet Ühendkuningriigis.

Politseiamet sai endale kaplani
Politseiamet on enda teenistusse saanud uue inimese - peakaplani, õige pea peaks oma kaplani saama ka kõik prefektuurid.
Politseiameti värskeks kaplaniteenistuse peakaplaniks nimetati 18 aastat Keila koguduse vaimulikuna töötanud Jaan Jaani ja kaplaniteenistuse konsultandiks kaheksa aastat kaitseväe peakaplani ametit pidanud Tõnis Nõmmik.
"Kaplan on niisugune vaimulik, kellel ei ole oma kirikut või oma kogudust ja kes töötab väljaspool kirikut," tutvustas Jaani oma uut ametit Kuku raadiole.
Õige pea ootab uut peakaplanit ees kuus nädalat Paikuse politseikoolis ning hiljem veel viis nädalat praktikat. Seda selleks, et tulevikus politsei hingeellu sisse elada, näha, mida nad mõtlevad ja kuidas politsei töö välja näeb nagu Jaani ise selgitas.

Tartu alkoholimüügi määrus jääb ootama valitsuse otsust
Tartu linnavalitsus teeb linnavolikogule ettepaneku alkoholimüüki puudutava määruse muutmise eelnõud päevakorda mitte võtta, kuni vabariigi valitsus on võtnud seisukoha majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud eelnõu osas.
Tartu linnavalitsus esitas 4. septembril linnavolikogule alkohoolse joogi jaemüügi reguleerimise määruse muutmise eelnõu, milles oli peamise muudatusena esitatud ettepanek keelata alkohoolse joogi jaemüük 23.00-st kuni 8.00-ni. Seni on see keelatud kella 02.00 -07.00-ni.
12. septembril avalikustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis pakub välja täpselt samasugused müügikellaajad riigi tasandil.
"Eeltoodut arvestades on otstarbekas peatada linnavolikogule esitatud eelnõu arutelu kuni valitsus on alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemise lõpetanud," teatas linnavalitsus.

Riigikogu lükkas täna tagasi viis opositsiooni esitatud eelnõu
Tänasel riigikogu istungil oli päevakorras kaheksa eelnõud, millest viis oli Keskerakonna, kaks Rahvaliidu ja üks Erakond Eestimaa Roheliste esitatud.
Ajapuudusel jõuti läbi töötada vaid viis eelnõud, mis kõik tagasi lükati ja seega menetlusest välja langesid.
Keskerakonna fraktsiooni algatas koolieelse lasteasutuse seaduse muutmiseelnõu, mille eesmärgiks oli tagada jõustumise korral tasuta toit kõigile koolieelses lasteasutuses käivatele lastele 20 krooni ulatuses päeva kohta. Lisaks oli päevakorras veel üks sama seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks oli suurendada lasteaia õpetajate palga alammäära.
Esimese eelnõu tagasi lükkamise poolt hääletas 50 riigikogu liiget, vastu oli 34 ning teise eelnõu puhul vastavalt 48 ja 32.
Rahvaliidu algatatud teeseaduse muutmiseelnõu nägi ette, et kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 20 protsenti riigieelarves kütuseaktsiisist teehoiuks ettenähtud summast. See peaks algataja hinnangul suurendama kohalikesse teedesse tehtavaid investeeringuid käesoleva aasta 429-lt miljonilt kroonilt 660 miljoni kroonini 2008. aastal.

Invakohal alusetult parkinud mees ründas kontrolöri
Ühes Tallinnas parkimismajas oma auto puudega inimese sõiduki kohale alusetult parkinud mees ründas ASi Ühisteenused kontrolöri.
Autojuht ründas 22. septembri pärastlõunal parklas tööl olnud AS Ühisteenuste kontrolöri, kuna oli eelnevalt saanud trahvi puudega inimese sõiduki kohal vastava loata parkimise eest.
Ründaja rebis teenindajalt käest trahviraamatu ning kortsutas selle ära. Tekkis rüselus, mille tagajärjel sai ASi Ühisteenused töötaja õlapõrutuse, mis hiljem ka traumapunktis fikseeriti. Kontrolör tegi ründe kohta politseisse avalduse.
Vastavalt seadusele on puudega inimestele mõeldud parkimiskohti õigus kasutada sõidukijuhtidel, kellele on väljastatud vastav tunnistus, mis on paigutatud autos nähtavale kohale. Nädalavahetuse vahejuhtumil sõidukijuhil nn invakaarti esitada ei olnud.

Täna võib sündida selle sügise soojarekord
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain rääkis Päevaleht Online'ile, et selle sügise soojarekord võib täna tõepoolset tulla.
"Laupäeval ja pühapäeval on ka soe, kuid nii pika aja peale ei saa kindel olla," lisas ta.
25. septembri soojarekordid on siiski üsna kõrged: Tallinnas 21,2 kraadi, Tartus 23,9 kraadi, Pärnus 22 kraadi ning Narvas 19,7 kraadi. Kõige suurema tõenäosusega purunebki rekord Narvas, kus oli kella 13 seisuga 19,2 kraadi. Kella 13 seisuga oli kõige soojem Lääne-Nigulas, kus mõõdeti 19,4 kraadi.
Sünoptiku sõnul tõuseb kella 14 ja 15 ajal temperatuur veelgi.
Ilmaprognoosi kohaselt on täna päeval vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub lõuna- ja kagutuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 12-14 m/s. Sooja on 15 kuni 20 kraadi.

Sotsiaalkampaania kutsub vanemaid ja teismelisi koos kasvama
Esmaspäeval, 24. septembril algas teismelistele ja nende vanematele suunatud sotsiaalkampaania "Kasvame koos". Kampaania kutsub üle vaatama oma igapäevaseid käitumismustreid, mis võivad viia üksteisest eemaldumise ja mittemõistmiseni.
Kampaania eestvedaja, Perekeskuse "Sina ja Mina" juhataja Liane Leesmenti (pildil vasakul) hinnangul on suur väljakutse osata näha oma teismelises iseennast. "Kampaania annab mõtteid, mida saame ise teismelise või vanemana teha, et meie suhted oleksid paremad," rääkis Leesment.
Sotsiaalminister Maret Maripuu (pildil paremal) sõnul sõltub pere tugevus sellest, kui hästi oskame teineteisega suhelda. "Pole mingit mõtet näägutada. See ei vii mitte kuhugi, pigem tekitab paksu verd ja probleemid ainult kuhjuvad. Ärme keela oma lapsele kallistust, kui ta seda vajab. Ärme ütle oma vanemale halvasti, kui saaks ütelda hästi," lisas Maripuu.

Võrumaal hukkus keldrisse kukkunud mees
Rõuge vallas Kaku külas hukkus reedel õnnetult keldrisse kukkunud keskealine mees.
Häirekeskus sai traagilisest juhtumist teate kella 11.15 ajal, kirjutab Võrumaa Teataja.
Kohal käinud päästetöötajad tõid kolme meetri sügavusest keldrist välja talus tööl olnud Eriku (s 1964) surnukeha.
Kohale sõitnud kiirabitöötajad konstanteerisid mehe surma. Surnukeha saadeti kohtuarstlikku ekspertiisi.

Palts: Kesk raiskab raha ja Reform ei salli ausust
Tallinna kahekordne endine linnapea Tõnis Palts leiab intervjuus IRL-i ajalehele, et tema erakond peab selgelt eristuma Reformi- ja Keskerakonnast, kuna esimene sallib ebaausat linnajuhtimist ha teine raiskab lihtsalt maksumaksja raha.
"IRL peab jätkama oma tugevate kaubamärkide - aus, terve mõistusega valitsemine, ja rahvuslikkus, veelgi enam teadvustamist, eristumaks Keskerakonnast ja Reformierakonnast," ütles Tõnis Palts.
Küsimusele, mis ta arvab Edgar Savisaare linnavalitsusest, vastas Palts, et poliitilises mõttes on see IRL-ile kasulik. "Rahvas saab teada, kuidas valitsetakse nende huvisid maksumaksja raha raisates. Linnarahvast on kahju," sõnas Palts.
Lisaks heitis Palts Keskerakonnale ette "kolemajade" jätkuvat kerkimist pealinna. "Siin on kaks põhjust. Esiteks - Keskerakond ei häbene nende eest erakonna toetuseks raha välja võtmast. Teiseks - mõnel linnajuhil on lihtsalt halb maitse."

Hundid viivad lambaid ja karud mett
Eelmisel nädalal tuli Kareda kandis välja lambakarja hulgas toimepandud tapatöö, elu oli jätnud kaheksa looma, kolm oli viga saanud.
Karedal oma elu eest lahingut löönud lambakarja juurde jõudsid inimesed siis, kui murdjad olid juba isu täis söönud, kirjutab Järva Teataja. Järelejäänu oli enda hooleks võtnud suur rongaparv ning lõpuks jäi uurijatele üsna vähe märke, millest kinni haarata.
Kohal käinud metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil ütles, et võrdselt leidus nii huntide kui ka koerte jälgi: "Kui tegu oli paari-kolme hundiga, siis on nad kindlasti edasi liikunud, aga kui need olid koerad, siis on asi halvem," märkis ta.
Aastas langeb Eestis huntide saagiks keskmiselt 100 lammast, teise sama palju murravad koerad.

Vinni vallas valmisid esimesed koolivormid
Vinni vallal on küpsemas plaan kehtestada valla koolides järk-järgult koolivormi kandmine, esimesena said omale koolivormi Tudu põhikooli esimese klassi õpilased.
Plaan kehtestada valla koolides koolivormi kandmine on vallavanem Toomas Väinaste sõnul õhus olnud juba aastaid, kuid seni on selle täideviimine mitmel põhjusel takerdunud, kirjutab Virumaa Teataja.
Kuna koolivormile leidub ka mitmeid vastaseid, on vald otsustanud koolivormi sisseviimist alustada esimestest klassidest ning järk-järgult liikuda vanemate klasside suunas. "See on minu arvates kõige leebem variant," ütles Väinaste. "Siis pole järsku üleminekut ja me ei pea kedagi traumeerima. Kõigile mõte koolivormist nagunii ei meeldi, nii et tuleb tasa ja targu talitada," arutles ta.
Vallavanem ise on siiski kindel, et koolivormi peaksid kandma kõik õpilased. "See distsiplineerib," ütles Toomas Väinaste.

Tüdrukud jäid tundideks Galaxy kajutisse kinni
Kaks 10-aastast Soome tüdrukut jäid juunis Tallinki laeval Galaxy kajutisse kaheks tunniks kinni.
"Meie tütrel ja tema koolikaaslasel oli oma kajut. Me abikaasaga olime teises kajutis. Olime parajasti söömas, kui tüdrukud otsustasid varem kajutisse minna," rääkis ühe tüdruku isa.
Kui abielupaar kajutite juurde tagasi jõudis, oli päästeoperatsioon juba alanud, kirjutab Iltalehti.
Isa arvab, et tüdrukud peksid vastu kajutiseina ning hüüdsid appi. "Tüdrukud olid püüdnud meile helistada, kuid kajutis ei olnud levi ega tavatelefoni," lisas ta.
Koostöös tüdrukutega said laevatöötajad luku viimaks lahti, kuid tüdruku isa sõnul võttis see üleliia kaua aega. Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne ütles Päevaleht Online'ile, et meeskond avas tüdrukud kajutisse sulgenud ukse 45 minutiga.

Seenetark leidis Saaremaalt esmakordselt kuldriisika
Eile leidis seenetark Vello Liiv Kaali küla lähistelt haruldase riisikaliigi Lactarius volemus, mida Saaremaal seni avastatud ei ole.
Liiv oli teel Kaali kooli seenenäituse avamisele, kui tegi segametsa serval peatuse, mis osutus igati meeldivaks. "Nagu jumala sõrm oleks juhatanud," kommenteeris Liiv kuldriisikate leidmist. "Olen seda tükk aega otsinud."
"Mandril neid esineb, kuid harva. Suurepärane söögiseen, maheda või veidi kibeka maitsega," tutvustas Liiv, kelle hinnangul on tegemist väga atraktiivse seenega.
"Nagu rõõsk koor tuleks seest välja," kirjeldas mükoloog piimmahla nirisemist.

Laste mängust alguse saanud põlengus hukkusid loomad
Eile hommikul toimus Valgamaal tulekahju, milles hukkusid lambad, kits ja kanad.
Hummuli alevikus Kastani talus põles eile kõrvalhoone mõõtmetega 23 x11 m. Ühise katuse all asus laut, puukuur ja heinaküün.
Puukuuri ja küüni katus põles lahtise leegiga. Laudaosa jäi tulest puutumata.
Laudast päästeti neli lammast, kolm kitse, kaks kukke ja seitse kana. Hukkus kaks lammast, üks kits ja 21 kana.
Päästeti elumaja, mis asus 20 meetri kaugusel põlevast hoonest. Inimesed kannatada ei saanud.
Oletatav tulekahju tekkepõhjus oli laste mäng lahtise tulega.

Kraavi sõitnud auto juht hukkus
Eile hommikul toimus Järvamaal Imavere vallas raske liiklusõnnetus, milles hukkus noor mees.
Õnnetus toimus Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 4. kilomeetril, kus sõiduauto Nissan Primera, mida juhtis 1974. aastal sündinud Ants, sõitis teelt välja kraavi ning rullus küljele.
Kinnitamata turvavööga juht hukkus sündmuskohal.

Tööeas inimesi tapvaid haigusi saaks ennetada
Haiguste ja õnnetuste ennetamine või varajane avastamine säästaks Eestis sama palju eluaastaid, kui on Pärnu-suuruse linna elanike arv.
Paraku ununeb oht kiiresti ja pärast kriisi naasevad pea pooled surmaga silmitsi seisnud inimesed endiste eluviiside juurde, kirjutab Postimees.
Just võimetus elus muudatusi teha on üks põhjusi, miks sureb Eestis iga 100 000 elaniku kohta enne 65. eluaastat ainuüksi südame- ja veresoonkonna haigustesse vähemalt 250 meest ja 80 naist.
Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Margus Viigimaa kogemus arstina on näidanud, et paraku naasevad ligi pooled südamega haiglasse sattunutest üsna pea endise, tervist kahjustava elustiili juurde: "Tihti on nii, et pärast tuntud inimese või perekonnaliikme varast ja äkilist surma kasvab inimese huvi oma tervise vastu plahvatuslikult, aga kahjuks see huvi raugeb kiiresti."

Looduse vimkad: õunapuuõied ja küpsevad vaarikad
Augusti ja septembrialguse soe ajas Võrumaal õunapuud õitsema. Aedadest võib korjata vaarikaid ja maasikaid, metsas aga sirgub priske seenesaak.
Kolm nädalat tagasi puhkes Võrumaal Rõuges Ilme ja Ants Eigi talus õitsele õunapuu, kirjutab SL Õhtuleht.
"Sort on "Tiina", puu on paarkümmend aastat vana," räägib peremees Ants. Tema sõnul olid okstel kõrvuti küpsed õunad ja roosad õied. Igas kobaras vähemalt neli-viis prisket õit. "Vaata ja imesta, sest varasematel aastatel pole septembris meie puud küll õites olnud."
Uut saaki siiski loota ei ole. Nüüdseks on enamik kobaraid närbunud.
Septembri keskpaik tõi üllatuse Viitnast veidike lõuna pool asuvasse Ama külla. Elja talu perenaine Elja Innos avastas, et vaarikad on õites. Samas kõrval valmib ka saak. Kusjuures juunis-juulis talus vaarikaid polnud.

Ida-Virumaal lõhuti Saksa sõdurite kalmusid
Ida-Virumaal Kukrusel lõhkusid vandaalid Saksa sõdurite hauaplaate.
Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Indrek Rebase sõnul on alustatud teo suhtes kriminaalmenetlust, kuid kahtlusaluseid pole veel õnnestunud kindlaks teha, kirjutab SL Õhtuleht.
Ka tänavu mais peksti Kukrusel puruks Saksa sõdurite hauaplaate. Sellegi juhtumi kohta alustati menetlust, mis käsitleb surnu mälestuse teotamist.
Saksa sõdurite matmispaik on Kukrusel kõrvalises kohas.

Pereisa tõi metsast rästiku koju
Mürkmadu, kelle pereisa metsast koju tõi, pääses korteris isepäi ringi roomama ning vingerdava külalisega koju jäänud naine ja tütar pöördusid viimases hädas päästeteenistuse poole.
Möödunud pühapäeval kell 8.55 teatati Ida-Eesti häirekeskusele, et Sillamäe linnas Viru puiesteel on viiekorruselise maja ühes korteris lahti pääsenud rästik. Pereisa oli laupäeval metsas seenel käies toonud koju ka mao, kirjutab SL Õhtuleht.
"Oli selle juhuslikult leidnud, püüdis kinni ja tõi koju, et meile ka näidata," räägib vapustuse üle elanud naine. Koos 14-aastase tütrega imetlesid nad noore rästiku seljamustreid ja jätsid roomaja plastpurki.
"Mees pidi rästiku hommikul metsa tagasi viima, aga unustas," räägib naine, et kaasa läks hommikul tööle ja purk maoga jäi aknalauale.
Purgis niheleva rästiku vastu hakkas teravdatud huvi ilmutama pere kass, kes viimaks lükkaski purgi ümber... Järsku vonkles madu põrandal.

Saaremaalt leiti õitsemast Eestis üliharuldane orhidee
Lehitu pisikäpa nimeline haruldane orhidee õitses Eestis tänavu vaid Kõrvemaal.
Ka kogenud botaanikuid õhku ahmima paneva avastuse tegi Saaremaa loodusehuviline Raul Melsas, kui sattus juulikuu lõpus Võhma lähedal metsas raudkulli pesapaika otsides haruldase õitsva lehitu pisikäpa peale. Varem pole seda Eestis kõige rangema kaitse all olevat taimeharuldust saarelt leitud.
"Üksik taim kasvas Võhma lähedal ühel sõidetaval metsasihil, otse rattaroopa serval," kirjeldas Viidumäe looduskaitseala direktor Mari Reitalu. "Saaremaal pole seda veel kordagi leitud, näiteks Abrukal nähti seda orhideeliiki viimati õitsemas 1918. aastal."
Üle-eestiline tähtsündmus
Leiuteate peale kasvukohta üle vaatama läinud Reitalu uhkelt sirguvat taime enam ei leidnud. "Mingi elukas oli pisikäpa varre läbi närinud," tähendas ta.

Ehituskelmid petsid perelt välja 355 000 krooni
Ajalehekuulutuse peale majaehitajat otsinud Tartu pere jäi ilma 355 000 kroonist, esmaspäeval kelmuses ja sellele kaasaaitamises aastaks tingimisi vangi mõistetud Juri Kornejevil ja Marika Kodisel tuleb see summa poolteise aasta jooksul hüvitada.
Kui 2003. aastal ilmus Postimehes kuulutus, et OÜ K. Puitkonstruktsioonid paigaldab ja ehitab puitmaju, helistas abielupaar, kes tahtis lasta ehitada neile kuuluvale kinnistule uue kokkupandava maja oma tütrele.
Firma esindajana end tutvustanud Marika Kodis esitas 2003. aasta 1. septembril maja tulevasele omanikule lepingu, mille järgi pidi osaühing paigaldama ja ehitama kolme kuu jooksul 400 000 krooni eest maja koos vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga.

Enn Säde: "Restaureeritud" Leelo "on tänapäevase tehnoloogia ime" 
Filmi "Tuulepealsed leelod" režissöör ja "Leelo" taasleidja Enn Säde selgitab Päevalehele antud intervjuus, kuidas film sündis ning miks oli vaja see taastada.
Miks oli vaja taastada 1969. aasta dokumentaalfilm "Leelo" ja selle saatusest lisaks ka dokumentaalfilm teha?
Kalju Lepik ütles kusagil, et kõigepealt klaari iseennast ära. Mina laiendan seda ajaloole, kultuuriloole: klaarigem ennast ära. Tänini pole kirjutatud Eesti filmiajalugu. Arhiivid on läbi töötamata. Meil ei ole lõpuni lahti kirjutatud filmide nimestikkugi - neist filmidest, mis on Eestis üldse tehtud. Heino Pedusaar (helirežissöör - toim), kellest tegin kunagi filmi, võttis kõik plaadid, mis on Eestis eestlaste poolt kunagi salvestatud, ja pani nimekirja. See oli tema 50 aastat kestnud elutöö See on nüüd kõik masinas, otsingumootoritega. Kui midagi on vaja, siis selle leiab kergesti. Filmide puhul sellist asja ei ole.

Juubelipeo film esilinastub ligi 40 aastat hiljem
38 aastat hävitatuks peetud 1969. aasta juubelilaulupeo film "Leelo" taastati algsel kujul.
1969. aastal sajanda juubelilaulupeo puhul valminud pooletunnine film "Leelo", mille lavastas Hando Runneli stsenaariumi järgi režissöör Jüri Müür, lõigati partei keskkomitee juhtnööride järgi põhjalikult ümber. Tollal pea uskumatu julgustükina laskis Müür luba küsimata Riia kinostuudios oma variandist aga koopia teha. Mis - imede ime - on säilinud.
Aastaid näidati avalikkusele "Leelost" riigitruuks monteeritud varianti, mille tegi Tallinnfilmi partorg Jevgeni Rosenthal. Vähesed teadsid, et originaalfilmi näitas seesama keelaja - partei keskkomitee - samal ajal väliskülalistele, ka väliseestlastele.
Toonase helirežissööri Enn Säde eestvõttel leiti Eesti Filmiarhiivist imekombel "Leelo" originaal üles ja Soomes Digital Film Finlandis on kahest variandist üks originaalfilm taastatud.

UNICEF: Eesti lapsed ei viitsi matemaatikatunnis käia
Rahvusvahelise uuringu tulemused toovad välja Eesti õpilaste koolist puudumise probleemi.
UNICEF-i (ÜRO lastefondi) eelmise nädala lõpus avalikustatud raport toob välja, et Eestis on kaheksanda klassi õpilaste seas just matemaatikatunnist puudumisega tõsiseid probleeme lausa 45 protsendil, sellega ollakse maailmas punase laterna rollis. Kuigi Eesti spetsialistid selle arvuga päri ei ole, kinnitatakse puudumisprobleemi tõsidust ka Eesti koolides.
Võrdlev tabel põhineb 2003. aastal korraldatud rahvusvahelise matemaatika ja loodusainete võrdlusuuringu TIMSS-i andmetel. Uuringus võrreldi eri riikide õpilaste teadmisi reaalainetes ning Eesti õpilased saavutasid võrdluses väga häid tulemusi. UNICEF aga kasutas samu andmeid, uurimaks, kui palju lapsi koolidest puudub. Eestist osales uuringus 4040 kaheksanda klassi õpilast 154 koolist. Arvesse võeti koolijuhtide vastused selle kohta, kui suured on nende koolides probleemid puudumise, hilinemise ja popitegemisega.

Järgmine Iraagi missioon on paljudele sõduritele esimene
Äsja ajateenistuse lõpetanute värbamise tingib Eesti välismissioonide suur arv.
Iraaki sõitvas järgmises Eesti üksuses on 15 meest, kes lõpetasid alles tänavu kevadel Kuperjanovi pataljonis ajateenistuse ning sõidavad ühele ohtlikemale Eesti välismissioonile eelneva välisoperatsiooni kogemuseta. Nii kaitseväe esindajad kui ka poliitikud möönavad, et osalt on olukorra põhjuseks probleemid kaadri värbamisel, kuid teisalt tuuakse esile varem koos teeninute eeliseid.
Rahuoperatsioonide keskuse (ROK) teabeohvitser nooremleitnant Agu Karelsohn lausus, et alates 2004. aastast on missioonide komplekteerimiseks vajaminevate meeste arv aasta-aastalt suurenenud ning palju jõudu võtab ära ka Eesti suurim välismissioon Afganistanis. Samas on ROK tema kinnitusel pidevalt Scoutspataljoni värbamiskampaaniates pööranud suurimat tähelepanu meestele, kelle kohustuslik ajateenistus hakkab lõppema.

Kaheksa Eesti eriolümpialast suunduvad Shanghaisse võistlustulle
Olümpia Eile kohtusid Shanghais toimuval eriolümpial kaheksa Eestit esindavat sportlast USA suursaadiku Stanley Dave Phillipsiga.
MTÜ Eesti Eriolümpia direktori Laivi Poska sõnul minnakse 2. - 11. oktoobrini Hiinas toimuvale eriolümpiale medaleid jahtima kahel alal. "Võistkonnas on neli ujujat ja neli kergejõustiklast," rääkis Poska.
Kaks minejat on varem juba eriolümpiamängudel osalenud. Anu Saarel on seljataga kümne aasta tagune medalivõit murdmaasuusatamises ning võistlustulest on varem läbi käinud ka Viljar Koppel. "Anu võtab Shanghais osa ujumisvõistlustest ning Viljar võistleb jooksualadel," ütles Poska.
Poska viitas, et väga levinud on eri- ja paraolümpia mõiste segiajamine. "Kui paraolümpial saavad osaleda need tippsportlased, kes on kaotanud mõne liigese, siis eriolümpial osalevad vaid vaimu-häiretega võistlejad," selgitas Poska, märkides, et siiani on meie eriolümpialased suvel ja talvel toimuvatelt üritustelt koju toonud üheksakümmend medalit. "Teades praeguste minejate pühendumist, loodan, et ka seekord ei jää medalid tulemata."

Saksamaa avastab Jaan Krossi lugedes taas Eesti kirjandust
Sel sügisel ilmuvad Saksamaal taas Jaan Krossi "Keisri hull" ja "Kolme katku vahel".
Ajalehe Süddeutshe Zeitung (SZ) kirjastus ilmutab nagu Eesti Päevalehtki 20. sajandi klassikute sarja, mille seas ilmub ka "Keisri hull". Raamat, mida Eesti kirjanduse teabekeskuse andmeil on tõlgitud kokku 20 keelde, jõuab Saksa lugejateni taas 27. oktoobril.
SZ kirjastus ilmutab 20. sajandi klassikute sarjas sada raamatut, Krossi teos on sarjas 78.
"Saksamaa turg on olnud pikka aega väikeriikide kirjandusele suletud - ehk on need kordustrükid märk suhtumise muutusest," lausus Ilvi Liive Eesti kirjanduse teabekeskusest. "Saksamaa kirjastused pole Berliini müüri langemise järel alanud kriisist siiani välja tulnud - ehk hakkab midagi muutuma."

Haridusministri nõunikku kahtlustatakse ülikooli balli tulude oma taskusse pistmises
Tartu ülikooli üliõpilaskonna sihtasutuse (TÜÜS) avalduse põhjal on alustatud kriminaalasja praeguse haridusministri nõuniku-abi Toomas Kalmuse suhtes, keda kahtlustatakse eelmise aasta TÜ aastapäevaballi tulude omastamises.
TÜÜS-i juhataja Priit Lomp kinnitas, et uurimine toimub tõesti. "Jah, selline asi on menetlusse antud. Praegu ei soovi ma uurimise huvides seda täpsemalt kommenteerida," sõnas Lomp. Tema sõnul korraldati TÜÜS-i nõukogu palvel siseaudit ja nõukogu tegi selle põhjal ettepaneku asi edasisele uurimisele anda.
"Menetlust on alustatud ja inimestelt, sealhulgas Toomas Kalmuselt, on ka ütlusi võetud ja ta on omastamises kahtlustatavaks tunnistatud. Praegu tegeletakse sellega, et omastamist tõestada," vahendas Lõuna ringkonnaprefektuuri pressinõunik Marko Uibu prokurör Külli Saksa sõnu.

Ministeeriumiametnikke ootab tuleval aastal pöörane palgatõus
Ministeeriumide
Kuigi majandusanalüütikud eesotsas Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauriga on 2008. aasta riigieelarve koostamise ajal rõhutanud, et avaliku sektori palgakulud võiksid jääda tänavuse aastaga samale tasemele, pole valitsus homme riigikokku jõudva eelarve koostamisel ministeeriumide ja teiste põhiseaduslike institutsioonide töötajate palgatõusu pealt kokku hoidnud.
Kui jätta arvestamata politseinike, õpetajate, piirivalvurite ja ministeeriumide allasutuste palga kasv, siis ainuüksi kaheteistkümnes ministeeriumis, riigikogu kantseleis, riigikantseleis, õiguskantsleri kantseleis, riigikontrollis, riigikohtus ja õiguskantsleri büroos tõusevad töötajate palgad kokku 320 miljonit krooni.

Pärnus algas täna kohtuprotsess surmasõitja Mikk Segeri üle
Pärnu maakohtus algas täna kohtuprotsessi roolijoodiku ja kiiruseületaja
Seger tunnistas ennast süüdi ja avaldas juhtunu üle kahetsust, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Süüdimõistmise korral võib teda oodata kuni 12-ne aastane vangistus.
Kohtuprotsessil täna veel mingi otsuseni ei jõutud. Tunnistajate ülekuulamine jätkub homme ennelõunal.
Mullu 13. augusti õhtul põhjustas Seger Pärnumaal Vändra lähedal liiklusõnnetuse, milles hukkus kolm inimest vanuses 18 - 24 aastat. Alkoholijoobes olles, sõitis tol õhtul sõiduautoga Honda Civic suurel kiirusel otsa peateele keeranud sõiduautole Chrysler.

Roolijoodik tunnistas ennast naise surnukssõitmises süüdi
Tartu maakohtu ees seisis täna 19-aastane Jürgen Vomm, kes eelmisel jõululaupäeval sõitis purjuspäi surnuks noore naise, noormees kahetses täna kohtu ees iga oma tegu ja tunnistas end täielikult
Vomm oli õnnetuse hetkel purjus, juhiloata ning ta autol olid all kulunud suvekummid, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Noormehe isa sõnul on poeg pärast õnnetust muutunud. Kui varem oli tegemist rõõmsameelse noormehega, siis nüüd on ta meeleolu isa sõnul kõikuv.
Õnnetuses hukkunud neiu vanemad loodavad Vommile maksimaalset karistust.
Süüdimõistmise korral ootab Vommi ees kuni viie-aastane vanglakaristus. Kohtuprotsess jätkub oktoobris.

Kohus mõistis kirjastuse Avita eksjuhi vangi
Harju maakohus mõistis kirjastus Avita eksjuhi Ly Aunaste ja kirjastuse endise raamatupidaja Enno Lepvaltsi 14,2 miljoni krooni suuruses maksupettuses süüdi ja karistas neid reaalse vangistusega.
42-aastasele Aunastele mõistis kohus kaheaastase vangistuse, millest koheselt kuulub ärakandmisele kolm kuud. 34-aastasele Lepvaltsile mõistis kohus ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, millest koheselt kuulub ärakandmisele kaks kuud.
Ülejäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui Aunaste ja Lepvalts ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidavad käitumiskontrolli nõudeid ning kohustusi.
Samuti võttis kohus Aunastelt ja Lepvaltsilt kolmeks aastaks õiguse tegutseda avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus tuleb ametiseisundist tulenevalt täita haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesandeid või varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid.

Kohus mõistis pronksiööl linnas märatsenud nooruki vangi
Harju maakohus mõistis pronksiööl Tallinnas mitmes kohas märatsenud, riigilipu süüdanud ja politseid kividega loopinud noormehe üheksaks kuuks vangi.
Harju maakohtu pressiesindaja Dagne Hanschmidt ütles Päevaleht Online'ile, et 23-aastast Roman Serenkot süüdistati selles, et ta osales 26. aprilli õhtul peale kella 18 massilistes korratustes.
Kõigepealt eiras ta Rahvusraamatukogu juures politsei korraldusi, haaras maast kive ja loopis nendega politseiahelikku. Seejärel liikus ta koos rahvamassiga Tõnismäelt Pärnu maanteele ja süütas seal ühelt hoonelt maharebitud riigilipu. Kosmose kino juures lükkas mees liikluse takistamiseks sõiduteele eelnevalt ümber lükatud, lõhutud ja süüdatud bussiootepaviljoni.
Veel osales Serenko Pärnu maanteel Westmani äri, R-kioski ja veel ühe alkoholipoe rüüstamises, varastades sealt šokolaadi, õlut ja vett. Peale seda liikus ta koos massidega Draamateatri juurde, kus loopis taas korravalvureid kividega.

Gümnaasiumi tutvumisõhtu lõppes märatsemisega
Pärnumaal Tori vallas asuvas Veski villas kümnendate klasside tutvumisõhtut pidanud Koidula gümnaasiumi noored jätsid endast maha lõhutud aknad ja mööbli ning lõid sisse ka kohalekutsutud politseipatrulli auto esiklaasi.
Lääne prefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkomissar Sander Peremees kinnitas, et politsei sai reede öösel vastu laupäeva Veski villasse kolm väljakutset: reede õhtul kella 23 paiku, pärast südaööd ja kella 5 paiku hommikul, kirjutab Pärnu Postimees.
"Kui politseiauto enne südaööd kohale jõudis, valgusid noored põllule ja metsa alla laiali," rääkis Peremees. "Et pidutsejaid oli vähemalt 60, kutsus Sindi politseipatrull ka Pärnust abi."
Peremehe teatel tabas politsei reede öösel kokku 32 Veski villas alkoholi tarvitanud alaealist, kellele koostati väärteoprotokollid paragrahvide järgi, mis käsitlevad alaealise alkoholi tarbimist ja alaealise viibimist alkoholijoobes avalikus kohas.

Purupurjus mees "õpetas" oma last sõitma
Purupurjus Martin jäi pühapäeval politseile autoroolis vahele - mees väitis, et tegi endaga autos viibinud 6-aastasele tütrele õppesõitu.
Politsei sai kella 14.00 paiku teate, et Pärnu linna veeres asuva ringraja juurest sõitis ära BMW, mille juht jõi enne rooli istumist viina. Lähim politseipatrull asus koheselt laekunud teavet kontrollima ning siirdus osutatud kohta. Otsitav auto tabatigi ringraja lähedalt Nurme teelt.
Juhi kontrollimisel selgus, et tegemist on 33-aastase Läänemaal elava Martiniga. Mehe kõne ja koordinatsioon olid häiritud ja politseinikud tuvastasid tal raske alkoholijoobe.
Politsei hinnangul teeb loo eriti kurvaks ja mõtlemapanevaks asjaolu, et juhi süles istus tema 6-aastane tütar. Martini sõnul tegi ta lapsele õppesõitu. Alustatud on väärteomenetlust ning Martinit ootab karistusena rahatrahv kuni 18 000 krooni, juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni või arest.

Politsei palub abi 14-aastase tüdruku leidmisel
Põhja politseiprefektuur otsib taga 19. septembrist saadik kadunud olnud 14-aastast Jaanika Kipperit.
Tüdruk lahkus oma Tallinnas, Koplis asuvast kodust eelmise nädala kolmapäeva hommikul ja ei ole tänaseni tagasi tulnud.
Jaanika on ca 165 cm pikk ja tumedate üle õlgade sirgete juustega. Kodust lahkudes oli tal seljas tumehall riidest soe jakk, jalas helesinised ornamentidega teksapüksid ning erksinised Adidase botased. Tüdrukul oli kaasas musta värvi seljakott kirjaga Falck.
Politsei palub kõigil, kel on infot fotol kujutatud neiu kohta, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 5430, 612 5413 või politsei üldnumbril 110..

Hõbeaarde varastanud mees astub kohtu ette
Riigiprokurör Triin Bergmann saatis kohtusse süüdistusakti, milles süüdistab 46-aastast Maidot suure kultuuri- ja ajalooväärtusega esemete varguses ning kultuurimälestise rikkumises.
2005. aasta mais toimusid Harjumaal Rae vallas Saku külas arheoloogilised väljakaevamised, mille käigus avastati, et ühel ööl oli mälestist ja selle kultuurikihti rikutud ning sealt ära võetud osa hõbeaardest.
Süüdistusakti kohaselt kasutas Maido hõbeaarde leidmiseks metallidetektorit ja seejärel kaevas maapõuest välja osa hõbeaardest, milles oli 108 hõbemünti, üks hõbeehe ja üks hõbekang. Lisaks hõbeaarde omandamisele rikkus ta ka kultuurimälestise kultuurkihti ning hävitas teaduslikku informatsiooni.
Maido andis 42 viikingiaegset hõbemünti münti edasi Saksamaal tegutsevale oksjonifirmale, kus nende väärtuseks hinnati ligikaudu 128 000 krooni.

Riigikohus ei jõudnud roolijoodiku auto konfiskeerimist arutades üksmeelele
Riigikohus ei jõudnud korduvalt purjuspäi autot juhtinud Toomas Tiiki auto konfiskeerimist arutades üksmeelele.
Kolmekordset roolijoodikut Toomas Tiiki kaitsev advokaat Anti Aasmaa on sõiduki konfiskeerimise suhtes seisukohal, et see kujutab endast topeltkaristust, mis polevat õigusriigile kohane. Korduvalt autoga purjuspäi sõitnud ja seetõttu autost ilma jäänud Tiik pöördus sõiduki tagasisaamiseks riigikohtusse.
Kassatsiooni läbivaatamisel tekkisid kohtukoosseisu liikmetel seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused, mistõttu anti kriminaalasi läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi täiskogule.

Paldiskis sõitis rööbastelt neli kütusevagunit
Paldiskis Alexela Terminalis sõitis ööl vastu tänast rööbastelt maha neli kütusevagunit, kuid ettevõte ei kutsunud appi päästeametnikke ja loodab ise olukorra lahendada.
"Kütust ühestki vagunist välja ei voolanud, reostuseohtu ei ole ja keegi vigastada ei saanud. Terminali töötajad tegelevad vagunite tühjaks pumpamise ja rööbastele tagasi toimetamisega," ütles Päevaleht Online'ile Alexela Terminali tegevdirektor Aarto Eipre.
Eipre sõnul peab õnnetuse põhjuse selgitama juurdlus - kas oli tegemist mehhaanilise rikkega või millegi muuga.
Päästeameti pressiesindaja kuulis juhtunust ajakirjanikelt ja kinnitas, et häirekeskusele pole juhtunu kohta teadet laekunud.
Üks elektrirongiga Alexela Terminalist möödunud Paldiski elanik teatas Päevaleht Online'ile, et vähemalt üks vagunitest on ka ümber vajunud ning sellest oli talle teadaolevalt välja voolanud mõnikümmend liitrit bensiini.

Politsei tabas joomakaaslase tapnud noormehe
Viljandi politsei tabas ning võttis vahi alla joomakaaslase surmas kahtlustatava 24-aastase noormehe.
Viljandi politseiosakonna pressiesindaja teatel jäi 10. augustil kadunuks Seerukülas elanud 44-aastane Villu. Mõne päeva möödudes informeeriti juhtunust politseid, kes alustas mehe kadumise asjaolude väljaselgitamist. Selgus, et viimasena oli Villuga koos olnud tema hea tuttav 24-aastane Rauno ning mehed olid juba alates eelmisest päevast Rauno elukohas ühiselt alkoholi tarvitanud. Rauno väitis politseile, et Villu olevat sõitnud Tallinna, kuid politseile tekitas kahtlust asjaolu, et Villu tööriistad olid Rauno juures ja dokumendid kodus.
Kohaliku konstaabli ning kriminaaltalituse töötajate kogutud andmete põhjal süvenes kahtlus, et Villu kadumisega on seotud just Rauno. Asjaolude edasisel kontrollimisel selgus, et ühise joomingu käigus tekkis meeste vahel olmetüli, mille käigus Rauno peksis Villut ning avastas mingil hetkel kainemaks saades, et Villu on surnud. Juhtunu jälgede varjamiseks mattis ta Villu kuuri alla ning näitas hiljem politseile matmiskoha ka ette.

Narkouimas kaubikujuht sõitis jalgratturi surnuks
Harjumaal Kose vallas sõitis narkouimas kaubikujuht eile õhtul surnuks jalgratturi.
Õnnetus juhtus kella 19.50 paiku Tallinna-Tartu maantee 33. kilomeetril Saula külas, kus juhtimisõiguseta ja narkootikumide tarvitamise tunnustusega 1984. aastal sündinud Jevgeni sõitis kaubikuga Fiat Ducato otsa sõidutee parempoolsel äärel liikunud jalgrattale.
Jalgratas oli varustatud töötava vilkuva märgutulega. Sündmuskohal hukkunud jalgratturi isik ei olnud teisipäeva hommikuks veel tuvastatud.
Esialgse diagnoosi uimastite tarvitamise kohta pani kaubikujuht Jevgenile arst.

Euro kerkis dollari suhtes eile uuele rekordkõrgusele
Viimastel nädalatel on euro kerkinud aina kõrgemale. Eile tuli ühe euro eest välja käia 1,4130 USA dollarit.
EUObserveri teatel on dollar siiski veel kaugel 1995. aastal Saksa marga vastu püstitatud rekordkõrgusest, praeguse vääringu järgi maksnuks üks euro kaksteist aastat tagasi 1,46 dollarit.
Prognoosi kohaselt on USA aeglustunud majanduskasv tekitanud vajaduse vähendada veel baasintresse, muutes dollari üha vähem atraktiivseks investeeringuks.
Dollari nõrgenemise majanduslik mõju stimuleerib EUObserveri hinnangul tarbimist Euroopas ja seeläbi kerkib inflatsioon, teisalt muudab see Euroopa eksportööridele raskemaks ookeani taga oma toodete turustamise.

Kaheksane uudis: Mihhail Gorbatšov soovib luua Venemaal demokraatlikku liikumist
Interfaxi teatel on mitmed avaliku elu tegelased ja poliitikud, sealhulgas ka Nõukogude Liidu endine juht Mihhail Gorbatšov, teatanud soovist luua üleriigiline liikumine, mis ühendaks sotsiaaldemokraatia toetajaid.
Interfaxile edastatud algatusgrupi teade muretseb Venemaa tuleviku ja arengute pärast. "Peamine motiiv liikumise loomiseks on meie mure Venemaa tänase olukorra pärast," vahendab Interfax algatusgrupi sõnumit.
Algatajate eesmärgiks on aidata kaasa Venemaa kaasaegsele demokraatlikule arendamisele sotsiaaldemokraatia abil. Ühenduse loojateks on Venemaa avaliku elu tegelased ja poliitikud, teiste seas ka Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov. Sotsiaaldemokraatliku liikumise nimi ei ole agentuurile teada.
Sotsiaaldemokraatlik liikumine ühendaks algatusgrupi sõnul endas üle kogu Venemaa erinevas vanuses inimesi erinevatelt elualadelt.

Enamik lätlasi ei suuda arstiabi eest tasuda
Läti Statistikaameti andmetel ei külasta enamik lätlasi rahapuuduse tõttu arste, kirjutab The Baltic Times.
Statistikaameti uuringus osalenutest ei suuda 55 protsenti osalenutest enda sõnul tasuda meditsiiniteenuste eest nõutavat hinda, 15 protsenti eelistas jääda lootma, et suudavad ise end ravida. 12 protsenti küsitletutest ei külasta arste, kuna neil ei ole selleks kunagi aega.
Pisut üle kolmandiku lätlastest (35 protsenti) hindas oma tervislikku seisundit heaks või väga heaks, 43 protsenti keskmiseks ja 22 protsenti halvaks või väga halvaks.

Kosmosereis muutis bakterid kolm korda surmavamaks
Kosmosesse viidud salmonellabakterid naasesid sealt tugevamana ja surmavamana kui Maalt ära saates.
Bakterid saadeti kosmosesse, kuna teadlasi huvitas kuidas mikroobid kosmosereisile reageerivad, vahendab FOX News.
Maale tagasi toodud baktereid hiirtele manustades ilmnes, et nad jäävad kolm korda suurema tõenäosusega haigeks ning surevad kui tavalisi "maiseid" baktereid kasutades.
"Ükskõik kuhu inimesed lähevad, tulevad mikroobid nendega kaasa ka. Ükskõik kas minna kosmosesse või ookeanisügavustesse, tulevad mikroobid meiega kaasa ning on oluline teada, kuidas nad nendes tingimustes oma tegevust muudavad," selgitas Arizona ülikooli nakkushaiguste- ja vaktsineerimiskeskuse professor Cheryl Nickerson.
Nickerson lisas, et saades rohkem teada bakteritega toimuvatest muutustest, annab võimalusi leiutada uusi vahendeid nakkushaiguste vastu.

Birma saatis munkade vastu märulipolitsei
Birma võimud saatsid protestivate munkade vastu märulipolitseinikud.
Yangoni kesklinna on viidud kaheksa veoautotäit relvastatud märulipolitseinikke, vahendab Reuters. Politseinikud kogunesid ümber Shwedagoni pagoodi, milles 19 aastat tagasi kogunes rahvas suurimateks hunta-vastasteks meeleavaldusteks.
Täna hommikul marssis Shwedagoni pagoodi ligi 2000 protestijat, kes ei olnud hoolinud sõjaväe ähvardustest. Armee on hoiatanud, et kui protestijad Shwedagoni pagoodi sisenevad, siis vastab sõjavägi vägivallaga. Pealtnägijate sõnul on Yangoni kesklinna viidud juba mitu autotäit sõdureid.
1988. aasta protestide mahasurumise käigus hukkus üle 3000 inimese.

Kliima soojenemine jätab venelased külmaks
BBC rahvusvahelise uuringu andmeil, mille raames küsitleti 22 000 inimest 21 riigist, ei tea 50 protsenti venelastest kliima soojenemisest suurt midagi.
BBC hinnangul on Venemaa meedia keskendunud pakilisemate probleemide käsitlemisele nagu sotsiaalküsimused, riigi tulevik ja turvalisus ning suhted läänemaailmaga.
"Me ei paanitse. Kliima soojenemine ei ole meie jaoks nii katastroofiline, kui see võib olla mõnele teisele riigile. Kliima soojenemisega võib meile isegi kasu olla, kuna siis vabaneb enam põllumajanduseks sobilikku maad," ütles Venemaa rahvuslike ressursside ministeeriumi pressiesindaja Rinat Gizatullin.
Venemaa valitsus üritab riigi elanike harida kliimasoojenemist puudutavates küsimustes. Siiski on enamuses tehtud teavitustööd äriringkondades ning tavainimeste teadmised on jäetud tahaplaanile.

Poliitiku esinemise ajal elektrišoki saanud tudeng tekitas debati sõnavabadusest
Floridas John Kerry esinemise ajal lärmakalt küsimuse esitanud tudeng sai politseinikelt Taseriga elektrišoki ja see juhtum on nüüd tekitanud debati sõnavabaduse piiramisest.
Florida ülikoolis protesteerivad ja piketeerivad tudengid juba teist nädalat sellpärast, et nende koolikaaslane sai 17. septembril poliitilise sündmuse ajal politsei käest elektrišokirelvaga löögi, vahendavad välislehed.
Tudeng Andrew Meyer (21) esitas senaator John Kerryle poliitilisel foorumil küsimuse, kuid sõnaohtraks ja solvavaks muutunud sõnavalingu tõttu käskis politsei tal suu kinni pidada. Sündmust filmiti ja videolt näeb, kuidas noormees ülikoolipolitseinikega rüseleb. Lõpuks suskab üks neist teda elektrišokirelvaga Taser.
Tudengid protesteerivad sõnavabaduse takistamise vastu. "Me tahame, et Meyeri vastu esitatud süüdistus tagasi võetaks, et asjas osalenud politseinikke karistataks, mitte ei saadetaks neid ainult palgaga puhkusele, ja et taserid oleks ülikoolilinnakust kadunud," teatas üks protestija Benjamin Dictor.

Jaapani peaministriks sai Yasuo Fukuda
Jaapani parlamendi alamkoda valis täna peaministriks Yasuo Fukuda, kes sai 338 alamkoja liikme poolthääle.
Fukuda poolt hääletas ligi 100 parlamendiliiget enam, kui võiduks vaja oleks olnud, vahendab BBC.
Parlamendi ülemkoda lükkas Fukuda kandidatuuri tagasi, kuid alamkojal on võimu rohkem ja nii saabki Fukuda ikkagi peaministriks.
Fukuda on valitseva liberaaldemokraatliku partei liige.

Ahmadinejad: meil Iraanis homoseksuaale ei ole
USA-s Colombia ülikoolis kõne pidanud Iraani president Mahmoud Ahmadinejad teatas, et Iraanis homoseksuaale ei ole.
Sellise vastuse andis Mahmoud Ahmadinejad küsimusele, miks hukati Iraanis hiljuti kaks homoseksuaalset meest, vahendab Reuters.
"Meil Iraanis ei ole homoseksuaale, nagu teie riigis on. Meil Iraanis ei ole seda fenomeni, ma ei tea, kes teile ütles, et meil on," rääkis Ahmadinejad.
Colombia ülikooli publik tervitas seda sõnavõttu nii naerupahvakute kui väljavilistavate buu-hüüetega.
Seevastu siis, kui Ahmadinejad püüdis tõesti nalja teha, ameeriklased naerma ei hakanud.
"Las ma räägin teile nalja," ütles Ahmadinejad. "Ma arvan, et poliitikud, kes tuumapomme loovad ja katsetavad on poliitiliselt tagurlikud ja alaarenenud."

Iraani president tuli raevunud New Yorki
Täna ÜRO ette astuvat Iraani riigipead ootas New Yorgis meedia ja rahva vihane vastuvõtt.
Kui sõnad oleksid mädamunad ja loosungid tomatid, ei paistaks Iraani president Mahmoud Ahmadinejad ligase hunniku alt ilmselt väljagi. Vihased meeleavaldused algasid New Yorgis juba enne, kui üks suuremaid USA vastaseid jõudis maale astuda. Veel enam kui väidetav soov valmistada tuumarelva ajab üht osa newyorklasi marru Ahmadinejadi mõne aasta tagune üleskutse "pühkida Iisrael maakaardilt".
"Keri põrgu!" hüüdis New York Post Ahmadinejadi soovi peale asetada Manhattanil pärg 2001. aasta 11. septembri terroriohvritele. Lehele sekundeeris välisminister Condoleezza Rice, kes nimetas Iraani presidendi soovi paroodiaks.
See üritus jääbki Ahmadinejadil ära. Linnavõimud keelasid pärjapaneku julgeolekukaalutlustel. Küll aga õnnestus tal pidada kõne Columbia ülikoolis, mis kaitses sõnavabadusele viidates tuliselt tema õigust oma mõtteid väljendada.

Solvunud Poola keeldub vaatlejaid valimistele lubamast
Demokraatliku riigi kohta harukordse sammuna ei võta Poola vastu OSCE esindust.
Ametliku põhjendusena tõstis Varssavi esile solvumise selle üle, et Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon taotles endale ise vaatlejastaatust. Harilikult kutsuvad OSCE esindajaid tema liikmesmaad omal algatusel.
"OSCE ei käitunud taktitundeliselt ning me ei saa lihtsalt lasta end kohelda mingi Kolmanda Maailma riigina," selgitas valitsuse pressiesindaja. Poola välisministeeriumi kinnitusel on neil demokraatlik riik ning seetõttu valimistel välisvaatlejaid ei vajata.
Samas on vaatlejate tõrjumine pälvinud Poolas teravat kriitikat, eriti opositsiooni seas. Ehkki vähesed kahtlustavad, et Poolas võiks keegi tulemusi otseselt võltsida, kurdab vastasleer, et võimud on kasutanud jõulist administratiivset survet.

Kosovo tuleviku küsimus tõestab ÜRO võimetust
Kuigi ÜRO eriesindaja Martti Ahtisaari on soovitanud anda Kosovole iseseisvus, pole maailmaorganisatsioon võimeline murdma Venemaa vetot.
Segase tulevikuga ja kannatuse kaotanud provintsis aga plahvatavad juba pommid. Eile hukkus kaks ja sai vigastada 11 inimest, kui Prištinas Bill Clintoni puiesteel lõhkes ühes ärikeskuses põrgumasin. Hoones asuvad skandaalse kohaliku ärimehe ettevõtted.
Kuigi Serbiast lahku lüüa sooviva provintsi valitsus kinnitas, et nende andmetel polnud plahvatusel mingit seost Kosovo staatust puudutavate takerdunud kõnelustega, seostas enamik meediakanaleid rünnakut just seal kasvavate pingetega.
Vaikus enne tormi
Provints on olnud ÜRO võimu all isegi üllatavalt rahulik. Kosovo Vabastusarmee pani 1999. aastal relvad maha ja leppis demokraatiaga, sealsed serblased on samuti eelistanud rohkem tagaplaanile hoida. Kuid enamik albaanlastest soovib endiselt iseseisvust. Kokkuleppe asemel on järjest enam ilmet võtmas kogukondade konflikt.

Nõukogude pärand jättis lahenduseta paljud konfliktid
Euroopas on mitu tegelikult iseseisvat, kuid seni rahvusvaheliselt tunnustamata riiki.
Kui kommunistlik riigikord Ida-Euroopas 1989. aastal kokku varises ja NSV Liit kaks aastat hiljem kadus, said paljud riigid endale kauaoodatud iseseisvuse, kuid osa territooriume oma tahtmist ei saavutanud.
Endise raudse eesriide taga on tõkestatud vabastusliikumistest kõige kauem kestnud Kosovo oma. Järjepidevalt alates 1981. aastast on seal protestitud serblaste ülemvõimu vastu, 1990. aastate alguses kasvas albaanlaste taotluse eiramisest välja vabadussõda ja juba kaheksandat aastat valitseb piirkonda ÜRO.
Moldova pole leidnud üksmeelt venekeelse Transnistriaga, mis on püsinud Venemaa sõdurite kaitse aluse puhvrina Ukraina ja Moldova vahel.
Abhaasia iseseisvussõda (1992-1993) lõppes Gruusia lüüasaamisega ja grusiinidest elanike põgenemisega. Tunnustamata piirkond on Vene rahuvalvajate kaitse all, nagu ka Lõuna-Osseetia, mille katse Gruusiast lahku lüüa ja Põhja-Osseetiaga liituda päädis 1992. aastal vaherahuga.

Kurss omariiklusele Euroopa Liidu varjus
Lääne-Euroopa riikidest on kõige lähemal lagunemisele Hispaania. 1978. aastal saavutatud autonoomia pole olnud paljudele piisav. Baskimaa parlamendis on iseseisvusmeelsetel enamus, Kataloonias pisut alla poole, Galicias ja Kanaaridel ligi veerand kohtadest.
Suurbritannias üritati *otimaa ja Walesi vabadustahet ohjeldada 1999. aastal autonoomia andmisega, kuid üha enam on neid, kelle arvates šotlased ja waleslased võiksid oma teed minna. Iseseisvuslastel on Walesi parlamendis veerand, *otimaal enam kui kolmandik kohtadest.
Põhja-Iirimaa rahuprotsessi tulemusena on vaikinud konflikti tekitanud nõuded Iirimaa taasühendamiseks. Katoliiklastest iirlased on seal hetkel selgelt vähemuses.

Tallinn kavatseb lammutada 11 hoonet
Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule 11 hooletusse jäetud objekti peremehetuks tunnistamise otsuse eelnõu, mis teeks võimalikuks nende lammutamise.
Peremehetuks tunnistamine võimaldab neid aastaid kasutult seisnud ja lootusetult lagunenud, linnale häbiplekiks olevaid ehitisi lammutama asuda, sest peale peremehetuks tunnistamist lähevad need linna omandusse, selgitas abilinnapea Eha Võrk.
Ettevalmistatud Tallinna linnavolikogu otsusega tehakse ettepanek tunnistada peremehetuteks ehitisteks Tallinnas Falgi õue maa-alal asuvad mitteeluhooned, Ahju tn 9A asuv garaažiboks, Tartu mnt 28B/Lastekodu tn 3A kvartalisisese maa-alal asuvad ehitised (garaaž, asfaltplatsid, teerajatised, piirded), Rahumäe tee 2/3 kinnistu taga asuv endine alajaam, Mustamäe tee 50, 50A ja 50B kinnistute vahelisel maa-alal asuv ehitis, Tondi tn 45 kinnistu kõrval asuv korsten, Tuulemaa tn 7A ja Lõime tn 10A asuvad ehitised, Sõle tn 36 ja Maisi tn 24 kinnistute vahelisel maa-alal asuvad kuurid ja garaažiboks, Laevastiku tn 1F asuv veetorn ja Kopli tn 69C asuvad Kopli pargi hooldushooned.

Vabaduse väljaku parkla likvideeritakse
Tallinna kommunaalamet sõlmis hanke võitja SWECO Projektiga projekteerimislepingu Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli puiestee rekonstrueerimise projekti koostamiseks.
Projektiga nähakse ette Tallinna esindusväljaku, Vabaduse väljaku ja Ingeri bastioni ala muutmine jalakäijate alaks, kirjutab Äripäev.
Väljaku alla rajatakse kuni 175 sõiduautot mahutav parkla, detailplaneeringus käsitletud era- ja riigimaade kaasamisel võimalik parkimiskohtade arv kahekordistub.
Sõltuvalt maaküsimuste võimalikest lahenditest koostatakse veel sel aastal parkla vastavad eskiisprojektid.
Küsimusele, millal ehitustöödega alustatakse, ei osanud SWECO Projekti divisjonidirektor Ülo Amor vastust anda: "Tallinna linnavalitsus tahab ehitusega alustada järgmisel aastal, kuid ehitajad pole veel teada."

Pirita tahab lõpetada tasulise parkimise
Pirita linnaosa valitsus tegi Tallinna transpordiametile ettepaneku lõpetada suvekuudel tasuline parkimine Pirita keskuses, sest see toob endaga kaasa elamutevaheliste väiketänavate ummistamise ning linlaste pahameele.
Pirita linnaosa vanem Tiit Terik ütles, et tema hinnangul ei anna Pirita keskuses juba aastaid suvekuudel rakendatud tasuline parkimine head efekti, kirjutab Postimees.
"Teatavasti on tasulise parkimise eesmärgiks liikluse sujuvamaks muutmine. Pirital aga annab see vastupidise tulemuse," märkis linnaosa vanem oma kirjas transpordiametile.
"Randa sõitjad väldivad parkimise eest maksmist ning eelistavad oma autod jätta kõrvaltänavatele. Tagajärjeks on seal elavate inimeste pahameel väravate ette ja haljasaladele pargitud autode üle," täpsustas ta.
Linnaosa vanem ei osanud küll öelda, kui palju linn kolmel suvekuul kestvast Pirita tasulisest parkimisest teenib, kuid uskus, et sellest loobumine ei avalda linnaeelarvele erilist mõju.

Ida-Tallinna keskhaigla jäi sünnitajate palatitega hätta
Pärast tänavust juulikuud oli haiglas teist korda sünnitusosakond pilgeni täis.
Möödunud nädalalõpp kujunes Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusosakonnas katsumuseks, sest mõned sünnitajad vajasid tavapärasest pikemat järelevalvet ja vabad palatid lõppesid.
Ida-Tallinna keskhaigla turundusjuhi Andra Altoa sõnul oli see tänavu teine kord, kui sünnitusosakond on pilgeni täis. Eelmine kord olid sünnitusjärgseks kosumiseks mõeldud palatid otsas juulis, nüüd sündis nelja päevaga 52 last.
13 sünnitust ööpäevas on tegelikult keskmine tulemus. "Meile tulevad ka mujalt Eestist patoloogiatega sünnitused, enneaegsed ja mitmikud. Reedel ja laupäeval kuhjus nii, et ei saanud haigeid välja kirjutada," ütles Altoa. "Sünnitused saaks vastu võtta, aga küsimus on sünnitusjärgsetes palatites."

Ühissõidukite avariid häirisid tipptundide ajal liiklust
Eileõhtuse tipptunni ajal sõitsid Narva maantee ja Pronksi tänava nurgal samale rajale sõiduauto ja liinibuss, kõrval sõitnud tramm aga eest ära sõita ei saanud ning buss pidi lõpuks trammi kergelt riivama. Kokkupõrkes sai kõige rohkem kannatada buss, mille üks külg kaotas väikse tüki.
Õnnetus väga kaua liiklust ei häirinud, tipptund oli niigi teinud liikluse sellel ristmikul tavapä-rasest aeglasemaks.
Sarnane kerge avarii segas kesklinnas liiklust ka varahommikul. Tallinna trammi- ja trollibussikoondise trammidispetšer ütles, et kell 7.49 põrkasid Pärnu maanteel Draamateatri juures kokku tramm ja sõiduauto. Avariis keegi vigastada ei saanud, kuid trammiliiklus oli ligi pool tundi häiritud ning tavapärane liiklus taastus kell 8.15.

Tudengite sügispäevad pidutseti taas avatuks
Eile algasid suurejooneliselt taas tudengite sügispäevad Tallinnas, mis kestavad neljapäeva õhtuni ja mille käigus saab mängida jalgpalli, valida rammumeest, lennutada pudelikorke või leida endale kiirkohtingu käigus kaaslane. Kõige selle jaoks on Vabaduse väljakul üles pandud Tudengitelk, kuid üritused toimuvad üle linna ja igal pool.
Traditsiooniliselt said tudengipäevad alguse Raekoja platsil kella 19.00, kus peeti kõnesid ning kust sai alguse rongkäik tagasi Vabaduse väljakule. Avaparaadi peetakse eelkõige üliõpilaskondade omavaheliseks võistluseks - kes osaleb paraadil silmapaistvamalt, teeb rohkem sõud või riietub eriliselt. Parimatele üliõpilaskondadele jagati ka auhindu.

Lastekirjanduse keskus kolib peagi muinasjutumajja
Maja valmimine on lõpusirgel, üheksa kuuga on maja täielikult renoveeritud.
45 aastat Liivalaia tänava korrusmajas tegutsenud Eesti lastekirjanduse keskus kolib aastavahetusest vanalinna Paksu Margareeta naabrusse.
Keskuse uus kodu meremuuseumi vastasmajas Pikk 73 on 1901. aastal ehitatud kolmekorruseline kaupmehevilla. Nõukogude ajal saalisid avarates tubades julgeolekutöötajad, viimati tegutses siin kunstimuuseumi maalihoidla.
Üheksa kuuga on osaühingu Tarrest Ehitus meistrid objektijuht Kaarel Kõutsi käe all maja täielikult renoveerinud. Oktoobri keskel alustab lastekirjanduse keskus hoidlate kolimist ja katkestab ajutiselt raamatute laenutamise Liivalaia tänaval. Uues kohas avab keskus külastajatele uksed jaanuari alguses.

Tühjad lastekodud otsivad kasvandikele asenduskodusid
Kasvandike vähesuse tõttu kavatseb Tallinna lastekodu sulgeda suured lastekoduhooned.
Tallinna lastekodu plaanib kasvandike vähesuse tõttu sulgeda suured lastekoduhooned ja saata kasvandikud elama korteritesse üle linna. Kuus keskust asuvad siin suurtes Nõukogude Liidu ajast pärinevates ebarentaablites majades, milles juba praegu tegutsevad osaliselt rentnikud.
Tallinna lastekodu juhataja Leena Masingu sõnul on hoolealuste arv asutustes vähenenud. "Mustamäel, Koplis ja ka Nõmmel on maja päris tühi. Oleme nagu haldusfirma, kasutame suurtest pindadest ainult ühte neljandikku," lausus Masing. Tema kinnitusel on lahendus saata lapsed elama asenduskodudesse üle linna.
"Lastekodulapsed tunnevad end praegu eriliselt, sest neile pööratakse igal pool palju tähelepanu. Lastekodus on alati suur seltskond ja söök tuuakse potiga lauale. Hiljem aga ei suuda noored üksi hakkama saada. Seepärast on vajalik neid harjutada elama tavalistes peredes võimalikult kodulähedases keskkonnas," rääkis Masing.

Vandaal sai reaalse vanglakaristuse
Tallinna vanalinnas aprillirahutuste ajal laamendanud ja kioski lõhkunud mehele määras kohus eile viiekuulise vangistuse. Harju maakohtu pressiesindaja Dagne Hanschmidt ütles, et Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Andre Bogdanovit 28. aprillil Viru tänav 6 asuva kioski juures laamendamises. Mees peksis kioskit jalaga ja lõhkus selle akna.
Kokku poolteist aastat
Sellega seoses taotles prokurör mehele 18-kuulist vangistust, millest tuleb reaalselt ära kanda viis kuud. 13 kuud kannab Bogdanov tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga. Kuna mees vahistati 28. aprillil, saab ta vabaks 28. septembril.

Annus ja Luman peatasid suurprojekti
Merko Ehituse ja Nordeconi ühisfirma Unigate alustas eelmisel aastal kuue viiekorruselise kortermaja ehitamist lauluväljaku taga, kuid on praeguseks projekti külmutanud, kirjutas Äripäev. Toomas Annusele ja Toomas Lumanile kuuluv ühisfirma jõudis alustada osa vundamendist, misjärel arendus määramatuks ajaks seisati.

Üllar Lanno lahkus volikogust
Eesti kohtuekspertiisi instituudi uueks juhiks valitud Üllar Lanno lahkus volikogust ning kavatseb peatada ka oma kuulumise Reformierakonda. Valimiskomisjon lõpetas neljapäeval Lanno avalduse alusel tema volitused ja määras tema asemel volikokku Helge Hallika. Lanno põhjendas tagasiastumist uute väljakutsetega.

Vene ajaloolane: Eesti liialdab represseeritute arvuga
Venemaa ajaloolane Aleksandr Djukov väidab oma uues raamatus, et Eesti poliitikud ja ajaloolased ülehindavad tugevalt Nõukogude repressioonides kannatanute arvu.
Djukovi raamatus "Müüt genotsiidist: Nõukogude võimu repressioonid Eestis 1940-1953" väidetakse, et represseeritute arv hinnatakse eestlaste poolt üle 2,5 -kordselt ning hukkunute arv koguni kuuekordselt, vahendab RIA Novosti.
"Keegi ei või salata, et seal represeeriti. Toimus tragöödia, kuid meile (venelastele) mõjus see veel tõsisemalt. Aga nimetada seda genotsiidiks, nagu ütlesid Eesti poliitikud pronkssõduri-saaga ajal, ei tohi," teatas Djukov raamatu presentatsioonil.

Septembri neljas nädal: rohelised kaotamas punastele
Sügis sai siis pühapäeval lõpuks ka teadlastelt loa alata. Ja seda algust tähistab ta värviliste lehtede virvarriga... ja õierohkusega. Pärnumaal õitsevad paiseleht ja kullerkupp.
Tõepoolest, sügisõisi on sel aastal tänu suvisele kuivale ja kevadet meenutavale vihmaperioodile kohe rohkesti. Peipsi rannas õitsevad luigelilled veel mõnuga, nagu ka soolikarohud ja kukesabad ja käokannused. Ning väikeseõieline pajulill puhkes oma suurema perekonnakaaslase kõrval taas õitsema. Aga eks sügis koos oma öökülmadega näitab ka hambaid. Tulipunased on haavalehed, sinikapuhmas ja põdrakanep. Vahtratest ja arooniatest rääkimata. Kased on nii hõredalehised, et iga lind, kes puule maandub, on otsekohe näha.
Eks linnuriigis ole ka igavese suve unistajaid. Rongad mängivad ja tedred ka, igasügisene tühikäigul mulin kostab rabast kaugele. Ja looduskaitsja Enn Vilbaste ütleb, et kiivitaja on veel kohal. Üks kolmekümnepäine haneparv põrutas mu akna taga just põhja poole. Paksus vihmas tiirutas aga meeleheitlikult putukaid jahtides üksik suitsupääsuke, Kaja Kübargi oli veel üht pääsukeseperet näinud. Aga Liu rannas olevat askeldanud üks avanemata tiivasulgedega kühmnoka-lastega luigeperekond. Kured on veel alles, kuid väikeluiki pole tulnud.

Tallink võitis kaks ettevõtluse aastaauhinda
Tallink Grupp pälvis ettevõtluse autasude jagamisel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tunnustuse ja tõusis ettevõtjate organisatsioonide koostatud konkurentsivõime edetabeli tippu.
EAS-i auhinna andis žürii Tallinkile tunnustuseks rahvusvahelise läbilöögi eest. Konkurentsivõime edetabeli tippu tõusis laevafirma oma majandusnäitajate põhjal.
Tegemist on esimese korraga, kui mõlemad auhinnad saab üks ja sama ettevõte.
EAS-i juhatuse esimehe Viljar Jaamu sõnul valiti Tallink Grupp esindusliku žürii poolt auhinna võitjaks üksmeelselt.
"Tallink Grupp on näide Eesti ettevõttest, kes suudab väga tihedas rahvusvahelises konkurentsis edukas olla. Silja Line ostmine, uute laevade liinile toomine, Tallinki hotelli avamine - kõik see näitab Tallinki kiiret arengut. Usun, et tema oluline roll Eesti majanduse ja eelkõige turismisektori arendajana jätkub ka tulevikus," sõnas Jaamu.

Kruuda kavatseb siseneda ka venekeelsele meediaturule
Suurärimees Oliver Kruuda sõnul dubleerib meediaturule sisenev AS Kalev Meedia oma toodangut kindlasti ka vene keeles, kuna "kolmanikku elanikkonnast ei saa lihtsalt informatsiooniga katmata jätta".
Kruuda mainis tänases ETV saates Revident antud intervjuus, et ajakirjanduse tootmine läheb seetõttu küll natuke kallimaks, kuid Kalev Meedial on kindel vaade, et infot tuleb ka vene keeles edastada.
Kruuda oli pärast viimast intervjuud kokku lugenud ka oma meediaettevõtte töötajad ja sai tulemuseks 40 inimest. "Meeleolud on rõõmsad. Olen andnud alluvatele vabad käed oma asja ajada," märkis ta.
"Meediaettevõttesse on kindlasti vaja investeerida, aga nii kolossaalseid summasid nagu 500 miljonit me siiski investeerima ei hakka. Kindlasti me nii julged meediainvestorid ei ole kui näiteks (Hans H) Luik," märkis Kruuda ja lisas, et raha ei lähe meediaväljaande loomisesse nii palju, kui asju arukalt ajada.

Saksamaal ehitatakse 500 km/h sõita lubav raudtee
Saksamaal otsustati rahastada Euroopa esimest magnetilisel hõljumisel (maglev) toimivat raudteeliini.
Baierimaa valitsus otsustas ehitada ülikiire raudteelõigu Müncheni kesklinnast lennujaama, teatab BBC.
Maglevid kasutavad elektrilisi magneteid, mis võimaldavad neil hõljuda rööbaste kohal, mis laseb rongil arendada tunduvalt kõrgemat kiirust.
Ehkki 1,85 miljardi eurone projekt on seni läbi elama pidanud mitmeid majandusraskusi on Bavaria valitsuse väitel sõlmitud rahastamiseks mitmed olulised lepingud raudteefirma Deutsche Bahni ja tööstuskonsortsiumi Transrapidiga, mis sisaldab rongi arendavaid Siemensit ning ThyssenKruppi.
Hetkel sõidab ainus regulaarne hõljuv rong Hiinas, kus veab reisijaid Shanghai lennujaama ning kesklinna vahel.

WTO uurib Hiinas lokkavat piraatlust
Maailma kaubandusorganisatsioon WTO alustas ametlikku juurdlust Hiinas lokkava piraatluse kohta, millele andis aluse USA vastav kaebus.
USA andmeil kaotavad tarkvara, muusika ning raamatute tootjad Hiina suutmatuse tõttu autoriõiguse seadusi kehtestada miljardeid dollareid, kirjutab BBC.
Kui WTO uurimine annab USA-le sobiva lahenduse, siis võib USA Hiina Rahvavabariigile kehtestada miljardite dollarite suurusi sanktsioone.
USA esindajate arvates peaks selline samm "elimineerima märkimisväärsed puudused seadusandluses, mis muudavad Hiina piraatidele ning võltsijatele kriminaalsüüdistuste vältimiseks turvaliseks sadamaks."

Schröder: Nord Stream läheb edasi
Saksa ekskantsleri ja Nord Streami nõukogu esimehe Gerhard Schröderi sõnul valmib Läänemere põhja plaanitud gaasijuhe ettenähtud ajaks.
"Projekt viiakse ellu plaanitud tähtajaks. Euroopa Komisjon, Nõukogu ja Parlament toetavad projekti ning iga Euroopa Liidu liikmesriik peaks nende otsusest lähtuma," rääkis Schröder Sotši kuurordis toimunud Nord Streami aktsionäride koosolekul.
"Projekti eesmärgiks on Euroopa energeetilise julgeoleku tugevdamine ning see on kõikide eurooplaste heaolu huvides," ütles ta Aserbaidžaadi uudisteagentuuri Trend News Agency vahendusel.
Agentuur mainib ka, et pärast seda, kui Eesti blokeeris keskkondlikel põhjusel merepõhjauuringud enda territoriaalvetes, jooksis projekt ummuksisse.
Gaasitoru ehitus peaks algama 2010. aastal. Valminuna peaks gaasitoru igal aastal gaasiga varustama üle 20 miljoni majapidamise.

Tallinn-Tartu vahel hakkab sõitma Säästubuss
Bussifirma Sebe avab 28. septembril Tallinn-Tartu vahel liikleva Säästubussi, mis pakub tavapärasest odavamaid bussipileteid.
60-kohaline kahekorruseline Säästubuss hakkab nii Tartust kui Tallinnast väljuma kell 14.30 ja 17.30 ainult reedeti ja pühapäeviti.
Selleks, et kindlasti bussile kohta saada, peavad reisijad pileti Säästubussile võimalikult varakult internetist ära ostma. Pileti hind hakkab eelmüügist ostes maksma 50 ning bussijuhilt ostes 75 krooni. AS Sebe juhatuse esimehe Riivo Seppari sõnul siiski bussi pealt ostmise võimalusega reisijal väga arvestada ei tasu, kuna tõenäosus, et buss on juba ette välja müüdud, on suur.

Kasutajad eelistavad endiselt XP-d Vistale
Ligi kuus miljardit dollarit maksma läinud Windows Vista projekti võib lugeda ebaõnnestumiseks, sest kasutajad eelistavad endiselt vanemat XP-d.
Klientide nurina tõttu on mitmed arvutimüügifirmad pakkumas teenust, kus uutele arvutitele eelinstallitud Vista asemele pakutakse XP-d, teatab telegraph.co.uk.
Interneti e-pood Dabs.com teatab klientidele: "Kui te pole Vistaks valmis, siis saate selle downgrade'da XP-ks ilma, et see samm mõjutajs arvutitele antavat garantiid."
Ka Dell hakkas USA-s inimeste rahulolematuse järel taas XP-d pakkuma.
Microsoft avaldas Vista tänavu jaanuaris, mis oli esialgu plaanitust aasta hiljem. Kuna Microsoft valitseb suurel määral tarkvaraturgu, siis eelinstalliti Vista suuremale osale uutest arvutitest ning loodeti, et Vista tulek aitab kergitada uute arvutite müüginumbreid. Microsofti andmetel müüdi Vistat 60 miljonit litsentseeritud eksemplari, kuid arvutimüüjad pole sellega sugugi rahul.

Reisijad hakkavad tulevikus rongi hilinemisel hüvitust saama
Euroopa parlament võttis vastu raudteepaketi, mille üheks eesmärgiks on tagada rongi hilinemisel reisijale hüvitis.
Määruse jõustudes 2009. aasta lõpus hakkavad rahvusvahelised rongireisijad saama rongi hilinemisel hüvitist - 25 protsenti piletihinnast kui rong hilineb üle 60 minuti ja 50 protsenti piletihinnast kui rong hilineb üle 120 minuti. Seda siiski ainult juhul, kui raudtee-ettevõte vastutab viivituse eest. Hiljem hakkavad sellised hüvitusreeglid kehtima kõikide pikamaa raudteeveoteenuste puhul, teatas Euroopa Parlamendi pressitalitus.
Vastavalt parlamendi ja nõukogu delegatsioonide kokkuleppele tagatakse määrusega kõikide rongireisijate põhiõigused: näiteks ettevõtjate vastutus reisijate ja nende pagasi eest ning liikumispuudega isikute õigus transpordile.

Kinnisvaraarendajad säilitavad rahu
Eesti kinnisvaraarendajad ei näe hetkel valitsevas majandusseisus põhjust arendusprojektide külmutamiseks.
Kui Merko Ehituse ja Nordeconi ühisfirma Unigate külmutas hiljuti eelmisel aastal ehitama hakatud kuue viiekorruselise kortermaja projekti Tallinna lauluväljaku taga, siis nende konkurendid enda projektide külmutamiseks põhjust ei näe.
Arco Vara turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Mätik teatas: "Arco Vara jälgib pidevalt oma makrokeskkonda kuues riigis, kus me tegutseme ning lähtume äritegevuses ning otsustes vastavatest tendentsidest. Meie arendusprojektide külmutamiseks need täna põhjust ei anna."
Ka E.L.L. Kinnisvara pole enda arendatavate projektide külmutamiseks põhjust leidnud. "E.L.L. Kinnisvara poolt Eestis arendatavate projektide - Nordic Hotel Forumi, Sõpruse Ärimaja ja Delta Plaza büroohoonete arendust majandusarengu aeglustumine ei sega. Hotelliprojektis on meil väga hea ja tugev koostööpartner, Sõpruse Ärimaja büroohoone on praktiliselt rendilepingutega kaetud ning Delta Plaza büroohoone rentimine on alanud täie hooga," ütles E.L.L.-i juhatuse esimees Aldo Dapon.

Eesti võib Euroopa struktuurifondide rahast ilma jääda
Euroopa Komisjon ähvardab, et 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud kümme riiki, nende seas Eesti, võivad Euroopa struktuurifondidest tulevast rahast ilma jääda, sest ei suuda seda ettenähtud aja jooksul ära kulutada.
Euroopa Komisjoni leedulannast eelarvevoliniku Dalia Grybauskaité sõnul ei ole kümme liikmesriiki - Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Eesti, Läti, Leedu, Küpros ja Malta piisavalt struktuurifondide raha ära kulutanud, vahendab Les Echos.
Uued liikmesriigid on ära kasutanud vaid 57 protsenti neile 2004. aasta maist kuni 2006. aasta lõpuni eraldatud rahast. Struktuurifondide eesmärgiks on rahastada regionaalset arengut edendavaid projekte.
Reeglite kohaselt on fondide raha võimalik kasutada üksnes kahe aasta jooksul. See tähendab, et 2006. aasta lõpus eraldatud raha saab kasutada kuni 2008. aasta lõpuni.
"Oht on tõeliselt lähedal. Ühelegi liikmesriigile ei tehtaks erandit," ütles Grybauskaité.

Eesti inimesed on võlgu üle 101 miljardi
Augusti lõpu seisuga moodustavad eraisikute laenujäägid kogu riigi laenudest 45,2 protsenti ehk ligikaudu 101 miljardit eesti krooni.
Võrreldes juuli lõpuga kasvas eraisikute laenujääk kaks miljardit. Ligikaudu sama palju on koguvõlga ka Eesti äriühingutel, selgub Eesti panga statistikast. Kogu laenujäägiks on Eestis 224 miljardit krooni.
Üle 90 protsendi laenudest on pikaajalised laenud ehk tagasimakseperioodiga üle aasta. Üle 10 aasta on tagasimakse tähtajaks umbes veerandil laenudest.
Majandussektoritest on konkurentsitult enam laenuraha kinnisvarasektoris, milleks võeti 40,7% laenudest. Järgnevaks valdkonnaks on alles 15 protsendiga rahandussektor.
Tähtajaks tasumata jäänud laenude protsent oli augusti lõpus kõigest 0,4 protsenti kogusummas 800 miljonit krooni. Nendest üle poole ületasid laenutähtaja juba kahe kuuga.

Porsche ülevõtuplaan ajas VW töötajad marru
Saksamaa autotootja Porsche planeerib enda kontrolli alla võtta Volkswageni, millest hetkel omatakse 31 protsenti.
Ülevõtuplaan ajas endast välja Volkswageni töötajad, kes kardavad, et kaotavad seetõttu senised eelised, kirjutab AFP.
Tüli sai alguse Porsche pealiku Wendelin Wiedekingi sõnavõtust, kus anti teada, et Volkswagenis ei kavatseta enam "pühasid lehmi" hoida. Volkswageni töötajad olid kollektiivlepinguga endale välja võidelnud töötamistingimused, mida Porsche kaotada kavatseb.
Porsche finantsdirektori Holger Harteri sõnul ei kavatseta Volkswageni esindajaid firma juhtkonda kaasata, mis tekitas terava pahameeletormi Volkswageni töötajate ametiühingu esindajate poolt.
Porsche plaani kohaselt esindaks VW-d nõukogus kolm esindajat, mis on sama palju kui ka Porsche esindajaid, kuid arvestada tuleb, et Volkswagenis on hetkel üle 300 000 töötaja, ent Porsches 12 000.

Juulis kiirenes ekspordi kasv oluliselt
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 12,3%, mille üheks põhjuseks oli ekspordi hindade märgatav tõus.
Samal ajal jäi impordi maht aastatagusele tasemele (-1,2%). Ekspordi kasvu kiirenemist toetas suurem osa kaubagruppidest, vaid masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete eksport jätkas endiselt langustrendil, kommenteeriti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.
Sesoonsusest tingituna jäi kaubavahetuse maht juulis väiksemaks kui eelmisel kuul, sest tavaliselt on paljudes ettevõtetes juulis kollektiivpuhkuste aeg. Seda oli näha ka töötleva tööstuse juulikuu tulemustest. Juuniga võrreldes kahanes eksport 7 ja import 8%.
Tänu ekspordi kasvu olulisele kiirenemisele langes kaubavahetuse bilansi puudujääk juulis 3,4 miljardi kroonini. Selle aasta juunikuu näitajast oli väliskaubanduse defitsiit 10% ja 2006. aasta juulikuust veerandi võrra madalam. Negatiivne saldo vähenes enim kaubavahetuses mineraalsete kütustega.

Tamkivi: kontrolli RMK üle tuleb tugevdada
Innustatuna riigikontrolli täna avalikustatud auditi aruandest, leiab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et riigimetsa majandamise keskus ei ole piisavalt taganud riigimetsa heaperemehelikku majandamist.
"Riigikontroll osutab mitmetele tõsistele vajakajäämistele RMK töös ja ministeerium on kavandanud abinõud nende kõrvaldamiseks," ütles Tamkivi keskkonnaministeeriumi vahendusel. "Näiteks on oluline tugevdada RMK sisekontrollisüsteemi ja arendada infosüsteemi, et oleks tagatud riigimetsa üle usaldusväärne arvepidamine."
Järelvalve tõhustamiseks RMK toimingute üle, peab ministeerium vajalikuks tugevdada koostööd nii ministeeriumi metsaosakonna ja RMK kui ka metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse, keskkonnateenistuste ning keskkonnainspektsiooni vahel.
Riigikontrolli audit juhib tähelepanu ka metsaraie andmete lahknevustele nii RMK kui ka metskondade aruannetes.

IBM lasi välja tasuta kontoritarkvara Lotus Symphony
Alates tänasest on IBM-i kodulehel tasuta saadaval kontoritarkvara Lotus Symphony.
Aadressilt www.ibm.com/software/lotus/symphony saab iga soovija endale Lotus Symphony alla laadida ja läbida kasutamise kiirkursuse. Tegu on sama äriklassi tarkvarapaketiga, mis kuulub Lotus Notes 8 ja teiste IBMi grupitöötoodete kooseisu.
Paketis on kolm rakendust: tekstiredaktor Lotus Symphony Documents, tabelarvutus Lotus Symphony Spreadsheets ja esitlusgraafika vahend Lotus Symphony Presentations. Intuitiivse kasutajaliidesega rakendused töötavad nii Windowsi kui Linuxi keskkonnas ja võimaldavad ära teha enamiku kontoritöös vajalikest ülesannetest. Tarkvara toetab erinevaid failiformaate, sh Microsoft Office, Open Document Format (ODF) ja PDF.

Eesti Raudtee asub rööpaid lihvima
Alates 26. septembrist lihvib Eesti Raudtee kahe nädala jooksul ligi saja kilomeetri ulatuses raudteerööpaid.
26.septembrist - 11.oktoobrini teostab Läti ettevõtte Speno International SA rööpalihvimisrong RR 40 MF-2 lihvimistöid peamiselt Tartu-Tallinna suunal. Väiksemaid lõike lihvitakse veel Tartu-Reola vahel, Kadrina ja Rakvere jaamas ning Tallinn-Ülemistel.
Rööbaste lihvimine pikendab rööbaste kasutusiga, vähendab veerekulusid, mürataset ja suurendab sõidumugavust.
Lihvimistööde maksumus on ligi 5,8 miljonit krooni.

Riigikontroll: riik ei tea, kui palju tal metsa on
Riigikontrolli hinnangul puudub riigil ühene ja usaldusväärne teave sellest, kui palju on raiekõlblikku metsa, kui palju on seda raiutud ja kui palju oleks mõistlik seda tulevikus raiuda.
Riigikontroll auditeeris riigimetsa majandamise keskuse (RMK) tegevust raiete planeerimisel aastatel 2003-2006 ning selgus, et riigimetsa arvestuses ja raiete kavandamisel on märkimisväärseid probleeme.
Erinevate andmete kohaselt tegi RMK aastatel 2003-2005 riigimetsas uuendusraiet kokku 17 200-21 800 hektari ulatuses, RMK enda esitatud andmed erinevad kohati ligi aastase uuendusraiete pindala võrra.
Riigikontroll mõistab, et metsa hulga hindamine ei saa olla ülitäpne, kuid mõistliku täpsusega ja läbipaistev arvestus on vajalik selleks, et riigikogu, valitsus ning keskkonnaministeerium saaksid usaldusväärsetele andmetele tuginedes võtta vastu riigimetsaga seotud strateegilisi otsuseid ning teha järelevalvet RMK tegevuse üle.

Rosneft ostis Jukose varad 43,4 protsenti odavamalt
Pankrotistunud naftakompanii Jukose varad müüdi Rosneftile ligikaudu poole odavamalt, kui Jukose varad reaalselt väärt olid.
Brokerkreditservise uuringust selgus, et Rosneft ostis pankrotti aetud Jukose 43,4 protsenti reaalsest väärtusest odavamalt, kirjutab Vedomosti.
Rosneft omandas 2004. aastal ka Jukosele kuulunud Juganskneftegasi 9,4 miljardi dollari eest, ehkki vahetult enne müügitehingut hinnati Juganskneftegasi väärtust 15 ja 17 miljardi dollari vahele.
Jukose pankrotiprotseduur algas 2006. aasta märtsis ning lõplikult kuulutati pankrot välja 2006. aasta augustis. Tänavu märtsis hakati oksjonitel Jukose varasid müüma.
Jukose endine juht Mihhail Hodorkovski vahistati 2003. aastal süüdistatuna korruptsioonis ning seejärel hakkas endisel suurfirmal käsi halvasti käima. Arreteerimise järel külmutati Venemaa valitsuse poolt 44% kompanii varadest, et vältida selle müüki Ameerika firma Exxonile.

Saksamaal pole palgad 20 aastat tõusnud
Sakslaste ostujõud on viimased 20 aastat püsinud samal tasemel.
Eelmisel aastal ulatus keskmine netopalk Saksamaal 1320 euroni kuus, mis teeb 5 eurot rohkem kui 1986. aastal, kirjutab Les Echos.
Samas on aina rohkem firmasid viimasel ajal rekordiliselt kasumit teeninud.
Väljaande hinnangul peaks Saksamaa Prantsusmaalt eeskuju võtma ning kehtestama nõuded miinimumpalgaks.

Pärnu käsib osa hotellist lammutada
Pärnu linnavalitsus võttis eile vastu sunniraha ja asendustäitmise kohaldamise hoiatuse, mis käsib aktsiaseltsil Pärna hotelli Delfine omavolilise juurdeehitise lammutada.
Kui 10. veebruariks pole ettekirjutust täidetud, tellib linn hoone lammutamise ja nõuab kulud ettevõtjalt sisse, kirjutab Pärnu Postimees.
Linnavalitsuse hinnangul võib lammutamiseks kuluda 433 650 krooni.

Kokkuostjad maksavad õunakilo eest 60 senti
Sügisega saabuvad õunte kokkuostjad vabastavad aiapidajad üleliigsetest vissidest peaaegu sama hinnaga, kui seda teevad prügimäed - vahet vaid nõndapalju, et prügilasse õunu viies tuleb inimestel peale maksta.
Näiteks Paikre prügimägi kasseerib iga ladustatud õunakilo eest 56,1 senti. Pühapäevast Pärnus ja Pärnumaal äritsevad Tiigi HRV OÜ kokkuostjad aga maksavad õunakilo eest 60 senti, kirjutab Pärnu Postimees.
Seda on kokkuostusabas ootavate meeste arvates häbematult vähe.
"Päev läbi korjasin, tõin kuuskümmend kilo ja sain 36 krooni - no selle raha eest ei saa ju poodi minnagi," pahandas Raeküla raudteejaama taga kokkuostjaid oodanud Johannes hapu näoga.
Masinatehase parklas 174 kilo õunu rahaks teinud Endel Pae ütlust mööda oleks õiglane, kui kilo eest saaks vähemalt krooni. "Aga noh, auku ei taha ju neid ka ajada," tunnistas ta sundseisu.

Mikko: WTO-sse pürgiv Venemaa peab piirijärjekorrad kaotama
Eesti Europarlamendisaadik Marianne Mikko leiab, et juhul kui Venemaa soovib saada Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks, ei tohiks ta endale lubada Eesti ja Läti piiridel järjekordade tekitamist.
Mikko soovitas Euroopa Parlamendi täiskogu avamisel Strasbourgis Euroopa Komisjonil ja Euroopa Liidu Nõukogul võtta EL-Venemaa tippkohtumisel jutuks olukord Eesti ja Läti piiripunktides.
"Venemaa on asunud näitama, kus tema arvates peaksid asuma Euroopa Liidu piirid," nentis Mikko viidates, et Venemaa ühele torkele Balti riikide suunas järgneb teine.
Mikko arvates ei ole vaja probleemi esialgse aruteluga oodata praktiliselt kaks kuud ehk Kremli pakutud 16. novembrini. "Julgustan Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu selle küsimusega tegelema märksa varem. Ja nimelt juba järgmisel EL-Venemaa tippkohtumisel, kuu aja pärast 26. oktoobril Portugalis," ütles ta.

Kuivastu-Virtsu liinil võib kaduda riiklik dotatsioon
Eelolevaks neljapäevaks peab Saare maavalitsus esitama ministeeriumile omapoolsed ettepanekud väljatöötamisel olevasse määruse eelnõusse, mis reguleerib hinnakirja ja sõidusoodustuste kehtestamist Kuivastu-Virtsu, Heltermaa-Rohuküla ja Sõru-Triigi parvlaeva liinil.
Maavalitsuse üks võimalikest ettepanekutest näeb ette riikliku dotatsiooni kaotamist ja vabaturumajanduse põhimõtete kehtestamist Kuivastu-Virtsu liinil, kirjutab Oma Saar.
"Üks meie ettepanekustest nimetatud määruse eelnõusse võib tõepoolest sisaldada riikliku dotatsiooni kaotamist Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinil," rääkis Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja asetäitja Olev Tõru. Tema sõnul selgub kõik lõplikult neil päevil, mil maavalitsus saab laevakompaniilt ja majandusministeeriumilt täiendavalt andmeid kõne all oleva parvlaevaliini tulude ja kulude arvestuse kohta.
Teiseks ettepanekuks, mille maavalitsus kavatseb kavandatava määruse eelnõu suhtes teha, oleks põhimõte, et tulevikus tuleks praamiüleveol kõikide transpordivahendite suhtes rakendada ühesugust hinnapoliitikat, kusjuures aluseks tuleks võtta liinimeetri põhimõte.

Starmani ähvardab börsilt lahkumine
Hollandi firma Xalto soovib osta 54% Starmani aktsiatest, mis tähendab tõenäoliselt Starmani lahkumist börsilt.
Reedel sõlmitud tingimusliku müügilepingu järgi ostab erainvestorite konsortsium Xalto 54,04% Starmani aktsiatest, kirjutab Äripäev.
Ühe väärtpaberi hinnaks lepiti kokku 89,98 krooni, mis üle seitsme miljoni aktsia puhul teeb tehingu maksumuseks 635 miljonit krooni.
Bancroft Private Equity investeerimisjuht Tamas Szalai sõnul tehakse pärast tehingu lõpuleviimist pakkumine ka kõigile teistele osanikele sama hinnaga, millega osteti kontrollpakk.
Aktsiaraamatu põhjal võib väita, et põhimüüjaks on USA kinnine investeerimisfond Royalton Capital Investors, kellele kuulub 33,38% aktsiatest.
Suurt osalust hoiab Starmanis ka viimasel poolaastal aktsiaid tublisti juurde ostnud Hansa Ida-Euroopa aktsiafond, kellele kuulub 9,3% väärtpaberipakist. 2,59% Starmani aktsiatest kuulub Rain Lõhmusele, kes kaalub aktsiate müümist.

Suured padjatootjad kasvavad jõudsalt
Enamik toodangust rändab Eestist välja, siinsele turule jääb umbes viis protsenti.
Eesti magamistarvete tootjad pole oma patjadele-tekkidele puhkama jäänud, suurendades üha tootmist ja käivet.
Oktoobris avab näiteks suuruselt neljas Eesti tootja Delux Domotex Viljandis uue tootmistsehhi, millega saab juurde 400 ruutmeetrit tootmispinda.
Ühelt poolt tingis laienduse vajadus tänapäevastada tootmistingimusi, teiselt poolt on tänavu tublisti kasvanud tellimuste arv. "Käive on sel aastal tõusnud 30%," märkis ettevõtte omanik Göran Sjöholm. Kui mullu oli kaheksa kuu käive 73 miljonit krooni, siis tänavu on see juba 95 miljonit ning kasum 10,5 miljonit krooni. Ettevõtte möödunudaastane kogukäive ulatus 114 miljoni kroonini, kasumit teeniti 14 miljonit.

Estonian Air lendab Helsingisse ja Vilniusse
Eilsest alustas Estonian Air regulaarlende Tallinna-Helsingi ja Tallinna-Vilniuse liinil. Alates 27. septembrist lisanduvad neile Tallinna ja Kuressaare ning Kurressaare ja Stockholmi vahelised lennud.
Lennatakse 33-kohaliste SAAB 340 lennukitega ja lende teeb Estonian Air Regional, 100% Estonian Airi tütarettevõte. Ühtekokku teenindab nimetatud liine kaks SAAB-lennukit.
Uutel liinidel on kasutusel üks teenindusklass, mille tase sõltub lennu pikkusest. Tallinna ja Vilniuse ning Kuressaare ja Stockholmi vahelisel lennul pakutakse reisijatele einet. Tallinna ja Helsingi ning Tallinna ja Kuressaare vahelisel lennul lühikese lennuaja tõttu einet ei pakuta.

Pärnu turuhoonesse ehitatakse ööklubi
Pärnu endises Kiire turuhoones avab OÜ Hortus novembri algul ööklubi nimega Sugar. Klubi reklaami- ja programmijuhi Reio Tilga sõnul on praegu pooleli siseviimistlustööd - polsterdatakse seinu jms, samuti käib agar personaliotsing.
Lisaks ööklubile tuleb samasse majja ka väike kohvik ning eraldi ruum suitsetajatele.
Korraga peaks Sugarisse meelt lahutama mahtuma umbes 400-500 inimest.
Ligikaudu sama suured on ka Pärnu teised ööklubid Bravo ja Miraaž. Rannas asuv Sunset mahutab küll 1000 inimest, kuid sügistalvisel perioodil on ta tavakliendile suletud ning korraldab vaid tellitud üritusi.
Klientide nappust Sugari programmijuht Reio Tilk ei pelga. "Alati räägitakse, kui uus koht avatakse, et teised peavad siis uksed kinni panema, kuid käiakse ikka," sõnas Tilk. "Iga uus koht meelitab uusi külastajaid."

Konrad Mägi maal müüdi kahe miljoni krooni eest
Haus Galerii tänasel juubelioksjonil tulid pakkumisele viis Eesti kunstiajaloo klassikasse kuuluvat teost, neist kõrgeima lõpphinna saavutas Konrad Mägi maal "Capri maastik", mis müüdi kahe miljoni krooni eest.
Tegu on kõrgeima avalikul enampakkumisel müüdud teosega Eesti ajaloos.
Kõrgelt hinnati ostjate poolt ka teisi teoseid. Nikolai Triigi "Soome maastik" osteti 460 000 krooni eest, Johannes Greenbergi üks tuntumaid maale "Kaks naist" 400 000 krooni eest. Eduard Wiiralti haruldase monotüüpia eest pakuti 221 000 krooni ning Oskar Kallise "Sõttasõidu" eest 151 000 krooni.
Haus Galerii traditsiooniline sügisoksjon toimub 23. oktoobril.
Haus Galerii tähistas enampakkumisega oma kümnendat juubelit. Tegemist on Eesti vanima oksjonimajaga ning suurima eragaleriiga.

Kultuuriminister taaselustas kaunite kunstide nõukoja
Kultuuriministri kutsel kogunes täna esinduslik kogu Eesti loomeliitude esindajaid, et äratada vahepeal soikunud kaunite kunstide nõukoda.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on tal äärmiselt hea meel, et nõukoda taas kokku tuli.
"Kaunite kunstide nõukoda on koht, kus loomeliitude esindajad saavad arutada ühiseid küsimusi ja vahetada mõtteid teemade üle, mis puudutavad kultuuripoliitikat tervikuna. Taoline ümarlaud loob veelgi tugevama sideme ministeeriumi ja loomeliitude, aga ka loomeliitude endi vahel, et üksteise tegemistega kursis olla," selgitas minister.
Jänes kinnitas täna kogunenud nõukoja liikmetele, et ta ootab hea meelega sellelt esinduslikult kogult ka kriitilisi tähelepanekuid ja nõuandeid kultuuripoliitika vallas.
Esimesel kohtumisel arutati mõningaid loomeinimesi puudutavaid teemasid, sealhulgas loovisikute ja loomeliitude seaduse ning laiemalt loovisikute toetustega seonduvaid küsimusi. Kultuuriministri sõnul on kavas see seadus uuesti üle vaadata, et leida lahendused rakendamise käigus kerkinud raskustele ja palus loomeliitudel esitada oma parandusettepanekud. Nõukoda arutab loovisikute seadusega seonduvat konkreetsemalt oma järgmisel kohtumisel.

Riigi 90. sünnipäeva puhul kuulutatakse välja näituseideede võistlus
Kultuuriministeerium kuulutab välja Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaga seotud näituseideede võistluse Eesti muuseumidele ja näituseorganisatsioonidele.
Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Peeter Maueri sõnul on võistluse eesmärk selgitada välja parimad näituseideed tähistamaks Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva. "Võistluse tulemusel valime välja viis parimat ideed ja toetame ka nende teostamist kokku 750 000 krooniga. Et vabariigi sünnipäevaga seotud näitused jõuaks võimalikult laia huviliste ringini, valmistatakse neist ekspositsioonidest ka rändnäituse versioonid," selgitas muuseuminõunik.
Näituseideede võistluse teemaks on "Iseseisvuses sirgunud". Vabariigi sünnipäevale pühendatud näitused peaksid käsitlema Eesti Vabariigi mõlemat iseseisvusperioodi, rõhk võiks olla suunatud iseseisvuse tingimustes sirgunud põlvkondadele, nende mõtetele ja tegemistele Eesti Vabariigi rajamisel ja edendamisel.

Vanemuise "Jäine mõrv" pakub kerget meelelahutust
"Jäises mõrvas" on olemas kõik see, mis toob saali võimalikult suure hulga publikut.
Leino Rei debüütlavastus "Jäine mõrv" on tüüpiline mõrvamüs-teerium, žanr, mille kirjutamisel on mitmed reeglid, mida tuleks järgida. Kõige olulisemal kohal on sündmustik, tegelaste tunded ja mõtted on sekundaarsed.
Kuritegu peab toimuma või-malikult teose alguses ja mõrvariks ei tohiks olla müstiline mees, kes ilmub välja alles teose viimasel leheküljel või lavastuse viimasel minutil. Soovitavalt võiks kuritegu olla usutav ja selle lahenduskäik loogiline. Mida rohkem ootamatuid pöördeid, seda parem, kuid seda siiski ainult seni, kuni autor nendes ise suudab orienteeruda ja omadega metsa ei lähe.
Mõrvaloo teatrilavale toomisel jäävad need reeglid kehtima, lavastaja ülesanne on hoolitseda selle eest, et kõik jõuaks ilusasti ka lavalt saali. Tõlgendada ei ole siin suurt midagi.

EMTA sügisfestival: elektronmuusika ja Krzysztof Penderecki
Tänasest reedeni toimub 9. Eesti muusika- ja teatri-akadeemia sügisfestival.
Endiselt nüüdismuusikale keskenduv, rahvusvahelisi õppe-asutusi ja organisatsioone kokku toov üritus on tänavu oma piire veelgi avardanud. Kultuurikatlas (kolmapäeval alates kella 12-st) viivad Prantsuse ja Eesti asjatundjad läbi esteetikakonverentsi intrigeeriva pealkirjaga "Elektronmuusika ja filosoofia".
Festivali avakontsertki (25. septembril kell 18 EMTA kammersaalis) on elektroonikakeskne. Seal esitatakse EMTA elektronmuusika stuudio üliõpilaste loomingut, mis on valminud külalisprofessor Jean Baptiste Favory juhendusel viiepäevase õpitoa tulemusena. Päev hiljem aga toimuvad tavapärased kompositsioonitudengite loomingu ettekanded. Neljapäeval saab sõna College of Music Seoul National University professor Shinuh Lee loenguga tänapäeva Korea muusikast, pärast seda astub üles Korea nüüdismuusikakoosseis SNU Music Ensemble.

Eesti esitas "Klassi" Oscari kandidaadiks
Eestist kandideerib võõrkeelse filmi Oscari nominatsioonile Ilmar Raagi mängufilm "Klass". Eesti Filmi Sihtasutuse peaeksperdi Kaarlo Fungi hinnangul langes valik "Klassile" ja mitte Venezia filmifestivalil hinnatud "Sügisballille" sellepärast, et see on Põhja-Ameerikas kergemini mõistetav.
"Seda valikut ei saa teha päris nii, et valitakse konkreetse riigi selle hetke parim film. Pigem film, mis on samas ka võimalikult arusaadav Ameerika filmi-akadeemia liikmetele. Tänu sellele on parem, kui valitav film ei toetu liigselt klassikalisele Euroopa filmikunstile," ütles Funk.
"Klassi "väljavaateid kõvas rahvusvahelises konkurentsis hindab Funk realistlikult. Saame loota juhusele, ei enamat. Umbes 20-30 filmitööstust Euroopas on siiski Eestist tuntumad ja varustatud ka paremate reklaamivõimalustega," ütles ta.

Eesti graafikute uus hingamine
Eesti graafikast võib küll leida nii väljapeetud "kuivnõelumist" kui ka huumorit ja nutikaid ideid, kuid laiema ühiskondliku kõlapinnaga töödest jääb kahjuks vajaka.
Viimase kümnendi kogemuste põhjal võib öelda, et vana hea ülevaatenäituste traditsioon, mida vahepeal kõvasti kiruti, on taastunud. Pea iga kunstnike liidu erialaliit korraldab aastaülevaateid. Nii ka graafikud. Tänavu tähistatakse ka kuulsa Graafikakoja 60. aastapäeva, mille puhul on valminud mapp 21 kunstniku tõmmistega.
Näitus ise näitab nii traditsioonilisi graafikatehnikaid kui ka graafika mõiste avardumist. Põhimõtteliselt on juba iga trükis graafika - olgu see tehtud kuivnõelatehnikas või fotot kasutades. Võtame näiteks Peeter Lauritsa uue suurejoonelise fotolavastuse "Singer Church Concil Remix" või Urmas Viigi pissuaarid, mis meenutavad maailma eri otstes sealset aega näitavaid kelli.

Eesti esimesest naislavastajast ilmub raamat
Täna kell 15.30 esitletakse teatriliidu saalis (Uus tänav 5) Katri Aaslav Tepandi raamatut "Eesti näitleja Erna Villmer".
Erna Villmer (1889-1965) oli Eesti esimene professionaalne näitleja ning naislavastaja. Nooruke andekas näitlejanna tuli 1910. aastal Theodor Altermanni kutsel Moskva Kunstiteatri juures tegutsenud Adaševi koolist Estonia teatrisse ning töötas siin 1937. aastani, mil oli raske haiguse tõttu sunnitud teatritööst loobuma. Legendaarse näitleja saatusest ja loometeest kõnelev raamat on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga.
Raamatu on toimetanud Reet Neimar ning kujundanud Jaan Klõšeiko.

Berliinis näeb läbilõiget tänapäeva Eesti kunstist
Reedel kell 19 avatakse Berliinis Haus am Luetzowplatzil täna-päeva Eesti kunsti näitus.
Näitus toimub Kumu egiidi all ja kokku on selle pannud Hanno Soans. Esindatud on 13 kunstnikku: Peeter Allik, Kadi Estland, Dimitri Gerassimov, Neeme Külm, Marco Laimre, Marko Mäetamm, Kristina Norman, Jüri Ojaver, Taavi Piibemann, Mark Raidpere, Tõnis Saadoja, Ene-Liis Semper ja Jaan Toomik. Aprillis oli kunstihoones näitus "Uus laine. Eesti kunst 21. sajandil". Sealt on riisutud ka koorekiht.
Berliini näituse pealkiri on "Mina olin siin". See lause on vahest tuntuim grafitikunstist, mis tegelikult tervikuna on mõeldud avalikus ruumis oma territooriumi märgistamiseks. Näitus on ajastatud Art Forum Berlini ajale, mil toimub palju satelliitnäitusi. Kuraatori sõnul on vaade Eesti uuemale kunstile muutunud pärast aprillisündmusi. Tööd astuvad omavahel dialoogi muutunud kontekstis.

Lenna Kuurmaa esimene soolokatsetus
Vanilla Ninjast tuntud lauljatar Lenna Kuurmaa sai koostöös Slide-Fifty kitarristi Martin Kuudiga valmis oma esimese soololoo "Saatus naerdes homse toob".
"See on eriprojekt," selgitab Lenna Kuurmaa ning täpsustab, et on Martin Kuudiga varemgi koostööd teinud, näiteks Slide-Fifty mullu ilmunud kauamängival "Reach Out".
Kuurmaa sõnul ei ole "Saatus naerdes homse toob" kindlasti tema palju spekuleeritud soolokarjääri algus. "Meil on veel bänd," kinnitab Kuurmaa. Samas ei välista lauljatar uusi koostööprojekte.
Lugu on pärit uuest Rainer Sarneti, Aidi Valliku ja Peeter Sauteri noortefilmist "Kuhu põgenevad hinged", kus mängib ka Lenna Kuurmaa (kehastades peategelase Anni isepäist sõbrannat Mayat) ning mis esilinastub tänavu 26. oktoobril.

Indigolapsed Tallinnas
Neljapäeval annavad okupatsioonide muuseumis kontserdi Indigolapsed. Süüakse pannkooke ja luuletab Mihkel Kaevats. Kolmkümmend esimest, kes toovad kaasa purgi moosi, saavad kingiks Indigolaste demoplaadi kolme uue looga.
Pileteid ja flaiereid saab eelmüügist okupatsioonide muuseumist ja Tallinn Travelleri infotelgist. Pilet eelmüügist 75, flaieriga 90 ja ilma 100 krooni. Algus kell 20.

Bedwetters auhinnagalale
MTV Euroopa Uute Helide (New Sounds of Europe) auhinnakategoorias on poolfinaali jõudnud 18 Euroopa noort artisti, kes jätkavad EMA veebiportaalis häälte kogumist. Eestist pääses edasi konkursi Noortebänd 2007 võitja Bedwetters. Münchenisse pääseb kolm parimat ja esineda saab ainult üks.
Parima Balti artisti kategoorias lähevad võistlustulle Tanel Padar & The Sun, Double Faced Eels ja Tribes of the City Lätist ning Jurga ja Skamp Leedust. Gala ise toimub 1. novembril.
Hääletada saab aadressil www.mtvema.com.

Luukere, mustad kitsed ja häbiposti kett ehk seiklesime vanalinnas
"Mitme kiriku torni näed Kohtuotsa vaateplatvormi keskelt nii, et seisad sammu kaugusel platvormi äärest?" Vanalinnas "seiklusorienteerudes" saab selle teada.
Ühel ilusal sügispäeval rivistuvad Õpetajate maja ees üles kaks võistkonda: Mari ja Rain ning Mari ja Veiko. Projektijuhid Kristi Berggren ja Anneli Tarkmeel Õpetajate majast on juba meile pihku andnud kaardirullid ja küsimustikud. "Kiirustage aeglaselt, nautige vanalinna," soovitab Anneli. Pooleteise tunni jooksul peame kaardi abil orienteerudes leidma vastused 25-le vanalinna hooneid puudutavale küsimusele, mille Anneli ja Kristi on välja mõelnud, et inimestele seikluslikus vormis seda arhitektuuripärlit tutvustada.
Mari ja Rain on hetkega kadunud, sikutame kaardid-küsimustikud lahti ja alustame. "Keda või mida on kujutatud Raekoja kaaristu all kivitahvlil?" Hmm, seal on tõepoolest kivitahvel, aga pole kunagi süüvinud, mis see on. Ahhaa, õige vastusevariant on (kustutatud uudishimu säilitamiseks). "Mitu lüli on häbiposti ketil?" Turistid piidlevad hämmastunud nägudega, kui loeme lülisid hoolega ülevalt alla ja kindluse mõttes alt üles.

Internet: Veebilehel www.spinner.com/2007/05/11/the-20-worst-band-photos-no-5/
Internet: Veebilehel www.spinner.com/2007/05/11/the-20-worst-band-photos-no-5/ on edetabel, mis reastab maailma kakskümmend kõige halvemat bändipilti. Kahekümnes on veel enam-vähem, pigem enam. Kümnes
samuti enam-vähem, maailma kõige halvem ehk edetabeli esimene pilt seevastu lausa niidab esteedid jalust.

TÜ/Rock pääses raskusteta poolfinaali
Eesti meeste karikavõistluste esimene poolfinalist on kevadel Eesti meistriks kroonitud Tartu Ülikool/Rock.
Haapsalus Wiedemanni gümnassiumi spordisaalis peetud veerandfinaalmängus alistasid tartlased endise Rapla meeskonna BC Kraft Mööbli 98: 52, kirjutab Sportnet. Juba esimese veerandajaga spurtis Rock ette 31: 15, poolajaks olid mullu karikafinaalis BC Kalev/Cramole alla jäänud tartlased ees 57: 25.
TÜ/Rocki edukaim oli 18 punkti kogunud Gert Kullamäe, kes tabas kõik kuus sooritatud kaugviset ja jagas lisaks viis tulemuslikku söötu. Ameeriklase Brian Cisworthi bilanss oli 15 punkti ja kuus lauapalli. Läinud hooajal vigastust ravinud Asko Paadel viskas 11 punkti ja seitse lauapalli.
Kaotajatest oli täpseim ekskalevlane Howard Frier 17 punktiga, Heiko Niidas lisas 12 punkti.

Haigestunud Mandri osalus MM-il langes kahtluse alla
Rene Mandri tervis jukerdab ja halvemal juhul peab ta nagu Janek Tombakki MM-ist loobuma.
Juba Hispaania velotuuril võisteldes kimbutas Mandrit väike viirus. Praeguse haigushoo põhjusi võib ratturi enda sõnul olla kaks. "Vana viirus lõi uuesti välja või on tegu toidumürgitusega," ütles Mandri.
Veel üleeile tundus Mandrile, et tervis on justkui korras, eile aga enam mitte. "Piltlikult öeldes kallistan ainult peldikupotti," sõnas Mandri.
"Paremal juhul on homme (loe: teisipäeval) kõik korras ning jõuan veel taastuda, halvemal pean end viis päeva ravima. Kehatemperatuur püsib päris kõrgel."
Nädal aega kestnud haiguse tõttu otsustas MM-ist loobuda Janek Tombak. Praeguse seisuga osaleb eestlastest meeste grupisõidus vaid Erki Pütsep.

Pareiko: võib-olla Jensen ei tea, kus Tomsk asub
Vutikoondise peatreener Viggo Jensen ei arvesta ka Inglismaa-mängus Sergei Pareikoga.
Esmalt viis sõrmeluu murd rivist Artur Kotenko, seejärel seljavigastus Mart Poomi ning Eesti jalgpallikoondise juhendaja Viggo Jensen pidi hiljutistes EM-valikmängudes Horvaatia ja Makedooniaga ootamatult põhiväravavahiks ülendama Norra esiliigas leiba teeniva Pavel Londaku.
Miks unustati aga taas ära Venemaa kõrgliigas Tomski Tomis palliv Sergei Pareiko? Et Poomi mittemängimine Balkani-turneel selgus vaid päev enne ärasõitu, ei jõudnud Jensen end Pareiko suutlikkusega toona enam kurssi viia. Kuid ta lubas esimesel võimalusel aastaid tagasi episoodiliselt rahvusmeeskonda esindanud puurilukku Venemaale vaatama sõita.
Nüüdseks, kui Inglismaa ja Eesti kohtumiseni Londonis jääb vähem kui kolm nädalat, pole Jensen ometi ikka veel Venemaale jõudnud.

USA-le polnud vastast, Eesti 11. kohal
Motokross. 61. Rahvuste karika motokross USA-s Budds Creekis lõppes ameeriklaste kindla võiduga. Ricky Carmichael, Ryan Villopoto ja Tim Ferry võitsid ka oma masinaklassis. Eesti lõpetas 11. kohaga. Tanel Leok oli kolmandas sõidus (MX1 ja Open-klassi ühine start) viies. Eesti meeskonda kuulusid veel Aigar Leok ja Gert Krestinov.

Martin Padar: otsustaval hetkel kaob vaba energia
Judomaadleja Martin Padar võitis pühapäeval pärast nurjumist MM-il MK-etapi Birminghamis. Pekingi olümpiamängude pääse on tal peaaegu käes.
Kuidas iseloomustate Birminghami turniiri?
Mõned tipud olid raskekaalus puudu - polnud näiteks Tmenovit, Tölzerit, Gudžedžianit, Rinerit... Aga muidu kõva keskmine tase nagu ikka. Endal läks korralikult, tundsin samasugust rünnakukindlust, kui poolteist kuud tagasi Saksamaa lahtisi meistrivõistusi võites. Heameel oli võidust hiinlase Xiangjun Wei üle, kellelt MM-il lüüa sain. Raske oli hispaanlase Jose de Mingoga, see-eest poolfinaal hollandlase Dennis van den Geesti ja finaal grusiini Adam Okroašviliga olid head.
Olete tänavu MK-sarjas korralikult maadelnud, esikolmikukohti on tulnud mitmeid. Mis aitas?
Hea tunne on olnud alates mullu augustist. Olen enesekindlam, samuti on vanuse, kogemuse, taktikalise ettevalmistuse ja vormi vahekorrad sobivad. Aga küsimust ennetades - kahel tähtsamal turniiril, EM-il ja äsja MM-il, põrusin.

Jalavalu jätab Gregor Arbeti ikka treeningult kõrvale
Homme Eesti karikavõistluste veerandfinaalis KK Pärnuga kohtuva Kalev/Cramo üks põhitegijaid Gregor Arbet ei saa juba kolmandat nädalat täisjõuga harjutada, sest põrutada saanud jalatallad pole paranenud.
"Jalgade seisund on läinud natuke paremaks, aga jätkan ravi ja kolmapäeval ei mängi kindlasti," ütles Arbet. "Nädalavahetusel peetavates otsustavates kohtumistes osalemise kohta ei oska veel lõplikku vastust öelda."
Kalevil ei tee homme kaasa ka külmetushaigusest kosuv Valmo Kriisa. Samal ajal jätkab Eesti eelmise hooaja hõbedameeskond uue keskmängija otsingut. Klubi juhi Ivar Valdmaa sõnul on valikusõelal mitu välismaalast.
Kas põlveoperatsiooni vajavale Vladimir Vuksanovicile pakutakse uut lepingut, mis annaks võimaluse serblast pärast tervenemist kasutada, ei osanud Valdmaa veel öelda.

Fazer Eesti juhtimise võtab üle Kristjan Kongo
Fazer Eesti teenistusest lahkunud senise tegevjuhi Lauri Liipa töökohustused võtab üle Kristjan Kongo, kes samas jätkab ka Fazeri turunduse ja müügitöö koordineerimist Eestis.
"Seoses juhi vahetumisega ettevõtte põhitegevuses muutusi ei toimu - jätkame innovatiivsete ja kõrgekvaliteediliste pagaritoodete arendamist, tootmist ja turustamist üle Eesti. Teen omalt poolt kõik, et Fazeri pikaajalised eesmärgid saaksid täidetud ning meie turuosa senine kasvutempo ei raugeks," lausus Kongo.
Alates käesoleva aasta kevadest juhib Fazeri Baltikumis tegutsevaid pagaritööstuseid Baltikumi juhtrühm eesotsas Fazer Pagarid Baltimaade juhataja Ivars Skrebelisega. Eestist osaleb Balti juhtrühma töös turundus- ja müügidirektor Kristjan Kongo.
Alates käesoleva aasta oktoobrikuust tegutseb senise Fazer Eesti aktsiaseltsi asemel Eesti turul kaks eraldiseisvat ettevõtet - pagari- ja kondiitritooteid valmistav Fazer Eesti AS ning valmistoidu- ja peoteenindusettevõte Fazer Amica Eesti OÜ.

SMS laen OÜ emiteeris 31 miljoni krooni eest võlakirju
SMS Laen OÜ emiteeris 2 miljoni euro (üle 31 miljoni krooni) väärtuses võlakirju, mille tagasimaksmise tähtaeg on 2008. aasta sügisel.
Võlakirjade emissiooni korraldas Parex Panga Riia peakontor. Suunatud emissiooni käigus märkisid võlakirju kokku kolme riigi investorid, teatas ettevõte.
"Tegemist oli esimese tõsisema sammuga firma mahtude ja usaldusväärsuse kasvatamisel," rääkis SMS Laen OÜ tegevdirektor Aaro Sosaar. "Kui väikelaenude turg püsib stabiilne või kasvab, siis tuleb meil analoogseid emissioone korrata juba lähitulevikus."
Sosaare sõnul läheb emissioonist saadav raha peamiselt varasemate, suhteliselt kallite laenude tagasimaksmiseks ning tootearenduseks. "Oleme võtnud sihi viia SMS Laen OÜ lähiaastatel börsile, selleks on aga vaja saada laenukapitali hind normaalseks ning pakkuda klientidele laenutooteid senisest veelgi paindlikumalt," lausus Sosaar.

Avati uus koolitusportaal tark.ee
Koos uue koolitushooaja algusega on alustanud uus internetipõhine koolitusportaal WWW.TARK.EE.
Portaal sisaldab ülevaadet Eestis toimuvatest koolitustest ning teistest õppimise ja enesearendamise võimalustest.
Koolitusportaal kogub kokku ja toob laiemale publikule lähemale erinevad Eestis toimuvad koolitusüritused; annab võimaluse leida endale sobiv koolitus või mõni muu enesearengu võimalus; näitab läbi uudiste ja nõuandvate tekstide õppimise olulisust ja vajadust; võimaldab läbi artiklite arvamust jagada kõigil, kes koolitustest huvitatud.
Koolitusportaal on suunatud eriala- ja täienduskoolituste otsijatele, koolituste korraldajatele ja pakkujatele, personalijuhtidele. Oleme ju tegelikult kõik õppijad, mis tähendab, et oma osa koolitusportaalist peaks leidma igaüks.

80 krooniga kolm korda päevas kõht kõvasti täis?  Hea nali! 
Kodumaise töölähetuse päevaraha määr kehtib üsna ammusest ajast ehk 2000. aastast.
Kes teab trikki, kuidas 80 krooniga kolm korda päevas kõht täis süüa? Ei, mitte kodus vanaema kartuliputru mekkides, vaid töölähetuses olles. Komandeeringus, nagu vanasti öeldi.
Kaheksakümne krooni eest ei saa peksa ka mitte, ütleb spetsialist, kes sõidab mujalt pealinna tööasju ajama. Kusjuures 80 krooni peab tööandja hüvitama töötajale siis, kui saadab tolle kaugele asju ajama enamaks kui üheks päevaks. Eesti piires on töölähetuse päevaraha alammäär 50 krooni...
Välislähetuse puhul on päevaraha maksuvaba piirmäär 500 krooni.
"Rahandusministeeriumil on plaanis selle teema arutelu lähitulevikus avada. Isikliku sõiduauto hüvitise määrad kehtivad alates 2003. aastast ja nende suurendamise (koos tööandja sõiduauto erisoodustuse hinna suurendamisega) ettepaneku tegi rahandusministeerium valitsusele sel kevadel. Valitsus otsustas jätta määrad muutmata," nendib rahandusministeeriumi pressiesindaja Anniky Lamp.

SEMINAR: Töötaja valib töökoha
2. oktoobril Tallinnas toimuval tegevjuhtide seminaril esineb Stanfordi ülikooli kõrgema ärikooli juhtimiskorüfee prof Jeffrey Pfeffer.
Kuidas muuta tavaline töötaja andekaks töötajaks?
Lastes neil ametliku väljaõppe läbida ja lastes neil tõepoolest ise asju teha. Kõige paremaks juhtide loomise viisiks on panna nad juhi positsioonile. Tuleb anda inimestele võimalus õppida, kasvada ja areneda ning panna nad olukordadesse, kus nad peavad oma võimed proovile panema. Ei ole mõtet lasta inimestel teha ainult neid asju, mida nad hästi oskavad, sest siis ei hakka nad kunagi midagi rohkemat tegema.
Kas ansamblist liiga esile kerkivad "solistid" tuleks keskmisse massi tagasi suruda?

JURIST SELGITAB: Parem varblane peos kui tuvi katusel
Kuidas käituda tööandjaga, kellel pole töötajale tööd anda, kuid kes keeldub töötajat koondamast? Olen pöördunud tööinspektsiooni poole, kuid vastus on, et tööandjat ei saa sundida. Töölepingu seaduses on kirjas, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, kuid kui ma lihtsalt kohal käin ja tööandja mulle istumise eest palka maksab, siis see ei ole ju kokkulepitud töö.
Tööinspektsioonist soovitati lahkuda TLS § 82 alusel, kuid see on veidi ebaõiglane, sest koondamisega saaksin palju suuremat kompensatsiooni. Kas seadus ongi tehtud nii, et tööandja võidab alati, või olen valesti aru saanud?
Kui tööandja peab koondamise asemel paremaks töötajale istumise eest palka maksta, siis see õigus tal tõesti on, töötajal selles asjas nõudeõigust ei ole. Kahtlen väga, kas tööandja, kel tööd anda ei ole, kuid palka maksab, on ikka võitja pool. Selline "äri" võib pankrotiga lõppeda. Töötajal on valida, kas jääda koondamist

KOOLITUS: Esimesed rasked sammud investeerimismaailmas
Investeerimine hakkab kujunema lähimate aastate moesõnaks. Iga algus on raske ning investeeringute alustamisel tuleks teha analüüs enda teadmiste, kulutatava ajakulu, riskitaluvuse ja investeerimise eesmärkide osas.
Esmalt tuleks paika panna oma eesmärk, milleks raha kogutakse. See võib olla raha säästmine mõne suurema ostu tegemiseks (auto, kinnisvara), lühiajaline rahapaigutus või laste tuleviku kindlustamine. Tihti on eesmärgiks ka lihtsalt puhvri tekitamine, et kindlustada finantsiline iseseisvus ootamatute sündmuste korral. Väga oluline on teada ka oma investeerimise ajahorisonti ehk kui pikaks ajaks investeering tehakse. Kui eesmärgid ja ajahorisont on paika pandud, tuleks teha järgmine samm ning analüüsida oma riskitaluvust.

Selgusid kõik "Tantsud tähtedega" osalejad
Täna selgus möödunud aastal vaatajarekordeid löönud telesaate "Tantsud tähtedega" viimane osalejapaar, kelleks on Kristiina Ojuland ja Aleksandr Makarov.
Tänaseks on selged kõik "Tantsud tähtedega" saates osalejad. Võistlustulle asuvad:
Tippsportlane Andrus Värnik ja Kaisa Oja
Modelli-ärinaine Beatrice ja Eduard Korotin
Rootsi suursaadik Dag Hartelius ja Kristina Tennokese
Näitleja Katrin Karisma ja Veiko Ratas
Laulja Koit Toome ja Kerttu Tänav
Poliitik Kristiina Ojuland ja Aleksandr Makarov
Laulja Luisa Värk ja Martin Parmas
Tipp-koolitaja Peep Vain ja Olga Kosmina
Lisaks televaatajatele hakkavad tantsupaare hindama juba eelmisest hooajast tuttavad kohtunikud Ants Tael, Merle Klandorf ja Jüri Nael, uue žüriiliikmena lisandub iluvõimlemise eks-maailmameister Janika Mölder. Saatejuhtideks on Mart Sander ja Merle Liivak.

Hiina talendisaated tsensuuri all
Hiinas on kehtestatud superstaari otsimise saadetele ranged vormipiirangud. Nimelt keelati ära interneti, SMS-ide või telefoni teel toimuvad publikuhääletused. Samuti nõuavad reeglid, et osalejad oleksid terved ja tugevad täiskasvanud. Ka ei tohi saatejuhid õelutseda ega omavahel flirtida. Talendisaated ei tohi eetris olla parimal eetri-ajal ning osalejate riietus- ja suhtlusstiil peab vastama moraalinormidele.

Kolmas Maailm saab sülearvutid
Kolmanda Maailma arvutihuvilised saavad peagi ameeriklaste kulul endale odava ja lollikindla sülearvuti. Ettevõtmise "$100 laptop" raames turule tulnud XO sülearvuteid saab USA-s peagi osta 399 dollari eest kahekaupa - ühe saab ostja, teine saadetakse programmis osalevale arengumaalasele. Arvuti on mõeldud lastele, selle ekraan näitab selget pilti ka eredas päikesevalguses ning korpus on veekindel.

 "Jumal tänatud, et sa siin oled!" 
Teatris NO99 etendub 25. septembril koostöös Kanal 2-ga valmiv telelavastus "Jumal tänatud, et sa siin oled!". Tegu on üllatusterohke vaatemänguga, milles astuvad lavale neli tuntud inimest - näitlejat või andekat kuulsust. Osalejale pannakse selga kostüüm, kuid tal pole vähimatki aimu, mis teda ees ootab. Ta peab sisenema parasjagu käimasolevasse sketšistseeni ja edasine sõltub juba puhtalt osavõtja improvisatsioonivõimest ja huumorisoonest.
Õhtut juhib näitleja ja lavastaja Andrus Vaarik.
NO99 asub Tallinnas Sakala 3, sisse pääseb alates 18.45-st, salvestus algab kell 19, üritus kestab kolm tundi, pilet maksab kõigile 75 krooni ning fotoaparaate ega kaameraid ei tohi kaasa võtta.

Tarbijakaitseamet ei näinud "Mantlipärijas" varjatud reklaami
Kas TV3 "Mantlipärija" propageerib saates kasiinot ja teeb varjatud reklaami?
Tarbijakaitseameti teatel ei tuvastatud eelmisel neljapäeval eetris olnud "Mantlipärija" avasaates varjatud reklaami tunnuseid. Samuti ei leitud, et saatesari on üles ehitatud hasartmängu või hasartmängukoha reklaamimisele.
Amet juhtis tähelepanu, et tegemist on sellise saateformaadiga, kus taustaks oleva ettevõtte näitamist ei saa paraku täielikult vältida.
"Hindamisel tuleb lähtuda sellest, mis on saateformaadi eesmärk - kas otseselt ettevõtte reklaam või töötaja värbamine ning kui tihti ettevõtte kaubamärki näidatakse ja kas seda tehakse igal võimalikul hetkel," teatas tarbijakaitseameti avalike suhete peaspetsialist Evelin Koppel. Tarbijakaitseameti hinnangul oli antud juhul tegemist parimate juhiomadustega inimese leidmisega.

MSN ja neetud viirused - no miks küll rähnid ei õpi? 
Väikeste vahedega, ent peaaegu igal nädalal kolab MSN-i kaudu internetis fail Gogosmogos.exe, mis pärast avamist keerab tuksi nii mõnegi arvuti ja serveri.
Miks inimesed ei õpi? Oma lastele selgitame küll, et võõrate onudega ei tohi kaasa minna. Aga ise oleme hakkajad klõpsama iga kahtlast linki või faili, mis meile saadetakse.
Teeks nüüd ühe asja selgeks. Et kurjad viirused MSN-i kaudu teie Windows XP või Vista peal sörkivaid arvuteid terroriseerima ei pääseks, tuleb järgida üht lihtsat reeglit: ära ava igasuguseid tundmatuid linke ja ära võta vastu kõiki faile, mida sõbrad MSN-is saadavad. Eriti tähelepanelik tasub olla nende linkide suhtes, mis saadetakse ilma kombekohase tervituseta ning millega käib kaasas ingliskeelne tekst. Te räägite MSN-is oma sõpradega ju valdavalt eesti keeles, või mis? Samuti tasub olla ettevaatlik ilma eelneva sissejuhatuseta saadetud failide suhtes. Eriti siis, kui nendega ei käi kaasas mingit seletavat kommentaari, millega on tegu. Ja. exe lõpuga failidest, mida teile sel moel saadetakse, hoidke kaugele eemale. Ülima tõenäosusega on tegemist viirusega.

Baskini anekdoodid
Loomaaias palub poiss oma ema:
"Emme, ostame elevandi!"
"Aga millega me teda toitma hakkame?"
"Aga näe, siia on ju kirjutatud, et elevanti toita on kategooriliselt keelatud!"
Kaks politseinikku turvavad homoparaadi.
"Käisin eile tütre koolilõpupeol," räägib vanem konstaabel, "niisugused plikad, et hoia ja keela! Ühel oli mini, vaata, siiani. Kõht paljas, nabaaugus mingi rõngas, kätel tätoveering, rind avatud siiani."
"Ole vait! Ära enda peal näita! Näe, homod juba vahivad sind!"
"Kas teil on alibi?"

JÄRJEJUTT (2): Küllo Arjakas: Afganistan 1979 - 1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
1974. aastal sai Kabuli idaosas valmis Pol-i-Tšarki vangla. Hiljem juhtus mitu korda, et ühel meelel olnud "seltskond" lõhenes ja kõik põlu alla sattunud mõttekaaslased suleti kurikuulsaks saanud vanglasse. Peagi puhkes Daudi ja kommunistide vahel uus võimuvõitlus, samal ajal ühendati 1976. aastal uuesti kaks kommunistide tiiba. Siiski jäi AHDH küllaltki väikeseks, sest partei liikmeskond ei kasvanud kunagi üle 5000-6000 piiri, lisaks tegutsesid väiksemad Hiina-meelsed maoistlikud kommunistlikud rühmitused, kes hiljem ühinesid vastupanuliikumisega.
Tegemata täpsemat ekskurssi Afganistani ajalukku, nentigem, et 1978. aasta n-ö aprillirevolutsiooniga, mida mõnedel andmetel on nimetatud ka NSV Liidu toetatud sõjaväeliseks kommunistlikuks riigipöördeks, tulid Kabulis võimule Moskva-meelsed vasakpoolsed jõud. Sündmuste ajendiks sai AHDH ühe asutajaliikme tapmine, millega on seostatud ka Muhammad Najibullah't, tulevase Afganistani salateenistuse juhti ja presidenti.

Pisike nääre, kuid palju probleeme
Eesnäärme healoomuline suurenemine on sagedasim haigus
Viimasel ajal pälvivad eesnäärmehaigused laiemat tähelepanu nii tervishoiusüsteemis kui ka avalikus meedias.
Eesnääre ehk prostata on vaid meestel esinev nääre, mille suurust ja kuju võrreldakse kastanimunaga. See koosneb näärme- ja silelihaskoest ning asetseb vahetult põie all, ümbritsedes sõrmusena põiest väljuvat kusetoru ehk ureetrit. Prostata normaalne toimimine, samuti tema haiguste teke on seotud mees-suguhormooni ehk testo-sterooniga.
Kõrge esinemissagedusega
Eesnäärme healoomuline suurenemine ehk prostata adenoom (BPH) on meeste sagedasim haigus pärast 50. eluaastat. Eestis on neid mehi umbes 200 000. Neist pooltel ei kujune häirivat haigust õnneks välja. Siiski pöörduvad kahjuks ka haigustunnustega meestest arsti juur-de vaid pooled. Seejuures on oht, et 150 000-l arsti poole mittepöördunud mehel võib varjatult areneda teinegi haigus - prostatavähk ehk kartsinoom.

Hematoloogid teevad tasuta vastuvõtte
Vähinädala raames teevad hematoloogid tasuta vastuvõtte.
6. ja 13. okt kl 9-15 Tallinnas PERHi Mustamäe korpuses (Sütiste tee 19), kabinet 155.
Registreerimine vastuvõtule 1.-5. okt kl 10-14 tel 5903 0728.
10. ja 12. okt kl 13-18 Tartu hematoloogia-onkoloogiakliini-kus (Lunini 6), kabinet 214.
Registreerimine vastuvõtule 1.-5. okt kl 10-14 tel 5903 0728.
5. okt kl 10-16 Narva haigla polikliinikus (Vestervalli 15), kabinet 32.
Registreerimine 1.-4. okt kl 10-14 tel 5903 0728.
6. okt kl 9-15 Pärnu haigla polikliinikus (Ristiku 1), kabinet C112 ja 10. okt kl 10-16 Viljandi haigla polikliiniku A korpuses.  Registreerimine 1.-5. okt kl 10-14 tel 5903 0728.

Väikelaste vaktsiin pälvis USA riikliku tehnoloogiamedali
President George W. Bush andis hiljuti Valges Majas üle USA kõrgeima riikliku tehnoloogiamedali väikelaste vaktsiini välja töötanud ja seda valmistavale ravimifirmale Wyeth.
TÜ kliinikumi lastekliiniku vanemarsti dr Eda Tamme sõnul on Prevenar ainus vaktsiin, mis aitab kaitsta alla kaheaastasi lapsi pneumokokist põhjustatud raskete infektsioonide eest.
"Vaktsineerimata väikelastel võib pneumokokk põhjustada surmaga lõppevat meningiiti või kopsu- ja kõrvapõletikke. Ka vaktsineerimata vanemaealistel võib pneumokokist põhjustatud kopsupõletik lõppeda traagiliselt," selgitas Eda Tamm.
Pneumokoki põhjustatud meningiidi ja kopsupõletiku tõttu sureb igal aastal maailmas kuni miljon last. Alla viieaastaste laste surma põhjustavate haigustekitajate seas, mida saaks vältida vaktsineerimisega, on pneumokokk esikohal.

KOK - hingad kogu aeg nagu kokteilikõrre kaudu... 
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on n-ö inimese enda tehtud haigus.
Istusid 1000 noort inimest maha, meeste sekka mõni naine ka, ja hakkasid suitsetama, nii et maa ja taevas olid mustad. Ikka vähemasti pakk päevas ja nii 50 aastat järjest. Mõnel tulid ka imelikud mõtted pähe, need viskasid suitsu maha ning kõndisid minema. 800 suitsetasid ikka vapralt edasi. Kui nad 70-aastaseks said, tuli arst ja ütles 160-le neist: "Palju õnne, teil on KOK!"
"KOK ehk krooniline obstruktiivne (obstruktsioon ehk õhuvoolu takistus - toim) kopsuhaigus on n-ö inimese enda tehtud haigus. Peaaegu kõik KOKi haiged on suitsetajad. Teistpidi: õnneks ei haigestu kõik suitsetajad KOKi, aga umbes 20% neist küll," kinnitab Lääne-Tallinna keskhaigla pulmonoloog Elina Toim.

Kirehoos tehtud rumalused maksavad valusalt kätte
Üheöösuhtes kasutab kondoomi kõigest 61 protsenti 16-18-aastastest noortest.
"Põhjuseid, miks noored vahekorra ajal kaitsevahendeid ei kasuta, on mitmeid," ütleb Eesti seksuaaltervise liidu juhatuse liige Siim Värv. Tihti pole põhjus teadmiste puudumises, vaid pigem tahtmatuses neid teadmisi ellu rakendada. Kes meist ei teaks, et vahekorra ajal tuleb kasutada kondoomi, et aids levib suguühte teel ja et beebipillid on tõhusad rasedusvastased tabletid. Pigem on teismeliste probleemiks levinud arusaam, et mina olen noor, minuga ei saa ju ometi midagi juhtuda.
Värvi sõnul on teismelistel ka palju rohkem üheöösuhteid, mistõttu tundub ka beebipillide kasutamine mõttetu raharaiskamisena, kindlat partnerit ju pole. Suurim murekoht on veel see, et puberteedieas ei julgeta iseenda ja oma tervise eest seista, sest kardetakse partnerilt kondoomi kasutamist paluda.

Hobusega suhtlemine aitab arendada lihaseid ja kõnet
Ratsutamine annab puudega inimesele võimaluse lõdvestuda füüsiliselt ja vaimselt.
Igal teisipäeval mõõdab Remus rahulikul sammul sissetallatud rada Veskimetsa ratsabaasis staadionipikkuseid, kaaslaseks ratsutamisterapeut Ene Kont ja tema assistent Deborah Wertwijn. Siis toimub viie-kuue lapse iganädalane ratsutamisteraapia.
Hobuteraapia on mõeldud erivajadustega lastele ja täiskasvanutele. Triin Vompa nelja ja poole aastane poeg Kent on juba Remuse vana sõber. Olgugi, et hobune on temaga võrreldes kümneid kordi suurem, ei paista poisi juures silma ühtegi märki hirmust. Pigem on täiskasvanud need, kes hobuseid kardavad, arvab Ene Kont.
Kentil on sünnitrauma tõttu kehatüve ataksia, mis tähendab seda, et Kenti lihased ei arene piisavalt kiiresti ja tal on raskusi kõndimisega, samuti on ta kõne väga aeglane. Umbes pooleaastaselt algasid Kentil krambid. Siis tehti ka uuringud ning ilmnes, et ravida seda haigust ei saa, võib püüda vaid lapse lihaste arengut kiirendada. Selleks sobivad massaaž ja võimlemine. Terapeut on pannud Kenti jaoks kokku treeningplaani, mis kooseb erinevatest harjutustest.

Tromboos võib märku anda vähist
Suurte ortopeediliste operatsioonide järgselt püsib tromboosirisk 1,5 -2 kuud.
Surm arsti ukse taga - üsna absurdne. Aga võimalik. Kaks aastat tagasi just nii Marika 75-aastase emaga juhtus. Emale tehti põlveoperatsioon, kulunud liiges asendati uuega. Mõne kuu pärast märkas memm, et põlv tõmbus sinakaks. Vahel oli see tuim, vahel valutas. Sai arstile aeg kinni pandud, koos tütrega arstile sõidetud. Aga kabinetiuksest memm enam sisse ei jõudnud. Kopsutromboos, kõlas surmajärgne diagnoos. Ehk teisisõnu kopsuarteri trombemboolia, mille puhul veenist verevooluga liikvele pääsenud trombimassi tükk ummistab mõne kopsu veresoone.
Marika püüdis tagantjärele meelde tuletada, kas ema trombivastaseid ravimeid võttis. "Ilmselt mitte, ta ei osanud seda kartagi. Võib-olla talle haiglast lahkudes midagi öeldigi, aga arst oli muukeelne ja ema ei saanud ilmselt räägitavast suurt aru."

Pillid kaitsevad naisi vähi eest
Rasestumisvastased tabletid vähendavad naistel üldist vähiriski kuni 12%.
British Medical Journalis avaldatud uuringu tulemused viitavad sellele, et rasestumisvastaste tablettide kasutamine vähendab naistel üldist vähiriski kuni 12%.
Aberdeeni ülikoolis analüüsiti 36 aastat kestnud uuringust saadud andmeid. Uuring algas 1968. aastal ning selle raames edastasid perearstid infot naiste tervise kohta iga kuue kuu tagant. Ka siis, kui naised oma perearsti vahetasid, oli uurijatel võimalik Briti riikliku tervishoiusüsteemi (NHS) keskregistritest saada informatsiooni selle kohta, kas nad haigestusid vähki või surid.
Pillid ei sea tervist ohtu
Uurijad leidsid, et naistel, kes olid võtnud rasestumisvastaseid tablette, oli vähirisk kuni 12% madalam. Statistiliselt olulisel määral vähenes jämesoole-, emaka- ja munasarjavähi risk. Tõendid vihjavad sellele, et pillide kaitsev toime kestab vähemalt 15 aastat pärast pillide kasutamise lõpetamist - tihti ulatub kaitsev toime aega, kus naised muutuvadki vähile vastu-võtlikumaks.

Noored, elage oma elu, enne kui alustate uut
Kõigil on õigus valida oma laste sündimise aega ja arvu nii, et iga laps oleks oodatud.
Homme tähistatakse esimest korda kogu maailmas rahvusvahelist rasestumisvastaste vahendite päeva. Tegemist (RRVP) on uue kampaaniaga, mille ees-märk on parandada pereplaneerimise oskusi, suurendades teadlikkust rasestumisvastastest vahenditest ning seksuaaltervisest.
Rahvusvahelise rasestumisvastaste vahendite päeva kampaaniat juhib reproduktiivtervise edendamisele pühendunud valitsusväliste organisatsioonide liit, kuhu kuuluvad Marie Stopes International (MSI), Euroopa kontratseptsiooniühing (European Society of Contraception) ja kontratseptiivituru liider Bayer Schering Pharma. Eestis toetavad algatust Tallinna linn, Eesti seksuaaltervise liit, Eesti Euroopa liikumine ja Eesti õpilasesinduste liit.

POLITSEI: Tartus ei ole registreeritud ühtegi rassistlikku kuritegu
On esinenud väärteoteateid, milliste puhul on tegemist juhtumitega, kus avaliku korra rikkumine on toime pandud valgest erineva nahavärviga inimeste suhtes. Neid juhtumeid on Tartus olnud aastas alla viie, kuid täpset arvestust politsei ei pea, sest puudub vastav riiklik metoodika.
Ilmselt ei ole vihasüütegude süvaanalüüs ka vaid politsei juurutada, sest Eestis tooks rassivaenu juhtumite täppisarvestuse pidamise alustamine esile kohe küsimuse ka rahvusvaenu juhtumite eraldi käsitlemise vajalikkusest, milliste arv ning igapäevaelu mõjutav toime on kindlasti oluliselt suurem rassivaenuga seotutest.
Riiklikul tasemel ega ka kohaliku võimu poolt ei ole vihakuritegusid politsei prioriteetide hulka liigitatud. Meie elanikke muretsema panevate ohtude pingereas on need probleemid seni olnud praktiliselt märkamatud.
Äärmusliikumiste kahjuliku mõju vähendamiseks töötab kaitsepolitsei ning kahetsusväärselt sageli aetakse segamini politsei ja kaitsepolitsei töövaldkonnad. Olen kuulnud isegi juriidilise kõrgharidusega inimese pahameelest selle üle, et Tartu politsei pisendab ksenofoobia ning rassiviha probleemi ulatust.

MART MIKK: Motorollerihiired Saturnilt
Väide, et naised on pärit Veenuselt ja mehed Marsilt, jätab vastuseta küsimuse, kust on pärit lapsed.
Viimasel ajal Eestis ringi vaadates süveneb üha enam veendumus, et nemad on pärit Saturnilt. Täpsemalt öeldes mitte planeedilt endalt, vaid seda ümbritsevatelt sadade tuhandete kilomeetrite pikkustelt vöödelt.
Sellisele mõttele viib üha korduv pilt, kuidas käituvad liikluses noored motorollerijuhid. Sõidetakse nii, nagu oleks ees ja kõrval võtta Saturni vöö jagu tühja teed. Autojuhid aga ei pane noori uljaspäid lihtsalt tähele. Tagajärg on kokku võetud kurvas politseistatistikas: tänavu on seitsme kuuga saanud ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal surma kuus mootorratturit või motorollerijuhti, mullu ei ühtegi. Tänavu on olnud 64 vigastatut, mullu oli 46 vigastatut. Niisiis on sel aastal viga saanud ligi poole rohkem kahel rattal liiklejaid!

AAVO KOKK: Eesti ajaloo kõige kommenteeritum plaan? 
26. september 1987 on Eesti ajaloos oluline tähtpäev. Siis ilmus ajalehes Edasi artikkel "ETTEPANEK: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele".
See tagasihoidlikus mahus kirjutis ja järgnenud sündmused vapustasid tollast Eestit ja kogu N Liitu samamoodi nagu hiljutine pronkssõduri teisaldamine.
Otsustasime selle olulise teksti täies mahus uuesti avaldada ja lahked toimetajad andsid mulle võimaluse kirjutada sinna juurde mõni sõna kommentaariks. Juhtus nii, et töötasin 1987. aastal Edasi majandustoimetuses ja suur osa tollele kuulsale artiklile järgnenud kirjutisi käis minu käest läbi.
Niisiis ilmus 26. septembril see tähelepanuväärne artikkel. Esmapilgul jääb mulje, et tegemist on majandusteemalise kirjutisega. Eestile oma eelarve, kasutusele konverteeritav rubla, kaubavahetuses riiklik sekkumine lõpetada, tööjõu Eestisse toomisele piirangud! Jne. Kuid inimesed tajusid selles tekstis esmajoones poliitilist manifesti. Kõigi nende ettepanekute teostamine tähendanuks Eesti ja N Liidu vahele selge piiri tõmbamist. Täielik isemajandamine tähendas täielikku iseseisvust.

KALLAS, SAVISAAR, MADE, TITMA: "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" 
Täna möödub 20 aastat nelja mehe poolt Tartu ajalehes Edasi välja käidud ettepanekust viia Eesti NSV isemajandamisele. Eesti Päevaleht otsustas Eesti lähiajaloo ühe enimtsiteeritud teksti uuesti täies mahus ja Aavo Koka poolt kommenteerituna avaldada.
NLKP Keskkomitee 1987. aasta juunipleenumi otsustest on innustust saanud ka nõukogude ühiskonnateadlased. Esitatakse uusi ideid, otsitakse mittetraditsioonilisi lahendusi. On aeg teha seda ka meie vabariigis, et viia Eesti NSV-s paremini ellu NLKP XXVII kongressil seatud sotsiaalsed eesmärgid: avada täiel määral koduvabariigi majanduslik, sotsiaalne ja intellektuaalne potentsiaal.
Majandusprobleemid meil on üldtuntud, mistõttu käesolevas artiklis neil pikemalt ei peatuta. Mitmed põhimõtted, millele viimastel aastakümnetel oli rajatud territoriaalne majanduskorraldus, on end ammendanud ja töötavad kiirendusele vastu, olles pidurdusmehhanismi oluliseks osaks meie maal tervikuna. On täiesti ilmne, et nii looduslikud ressursid, majanduspotentsiaal, sotsiaalsed kui ka kultuurilised tingimused erinevad meie maa eri piirkondades. Ühesugused meetmed annavad nii erinevates oludes täiesti erinevaid tulemusi. Meie vabariigil on potentsiaali ja ka kohustus selle rakendamiseks, et teostada uuenduspoliitikas isemajandamist regionaalsel tasandil, kus see on kindlasti tulemuslikum kui tootmisharuti.

CNN: Eesti näitas teed
Eesti ühtlaste ja madalate maksude poliitika on leidnud järgimist kogu endises idablokis, teatas CNN oma kodulehel.
Kõik algas 1994. aastal, kui Eesti peaminister Mart Laar otsustas kehtestada proportsionaalse maksusüsteemi, mille järel hakkas Eesti majandus kiiresti kasvama ning Eestit hakati kutsuma "Balti tiigriks".
Eesti edu innustas ka teisi endisi idablokiriike sarnaseid samme astuma. Isegi Eesti põline vaenlane Venemaa võttis kasutusele ühetaolise maksusüsteemi ning kehtestas üksikisiku maksumääraks 13 protsenti.
CNN lisab, et ühetaoline ja madal maksusüsteem on meelitanud riikidesse ka hulga välisinvesteeringuid, mis on veelgi kiirendanud majanduskasvu.

REPLIIK: Kits kärneriks
Augusti lõpus lasti suure pauguga lahti riigimetsa majandaja RMK juhatuse esimees Ülo Viilup. Asutuse nimel oli Viilupi teravaim kritiseerija metsatööstuse esindajana RMK nõukokku kuuluv Andres Talijärv.
Äsja lõppeski konkurss RMK uue juhi leidmiseks, sõelale on jäänud kaks kandidaati. Eesti Päevalehel on andmed, et oma kandidatuuri on üles pannud Talijärv ise. Tema kõrval on suurde finaali jõudnud ka Aigar Kallas, kes korra on juba juhtinud RMK-d ja sealt vastuolulistel põhjustel lahkunud. Talijärv on olnud üks põhilisi surveavaldajaid, et riigimetsas raiutaks senisest kaks korda enam. Tema siirdumine nõukogu liikme staatusest RMK tegevjuhiks tähendaks seega eriti "elegantset" lüket.

JUHTKIRI: Veel üks politseireform
Eestis on kaks ministeeriumi, kus pea iga uus minister on ametisse asudes kuulutanud oma eelkäija töö täiesti sobimatuks ning asunud oma reforme tegema. Üks neist on haridusministeerium, teine siseministeerium. Selle tagajärg on, et ministeeriumid ja selle allasutused elavad tõmbetuultes ning nende töötajad ebakindlas õhkkonnas. Lõppkokkuvõttes on isegi algselt igati mõistlikuna tundunud reformid töö tulemuslikkust tublisti pärssinud.
Tänasest Eesti Päevalehest saab lugeda, et taas kord hakatakse reformima politseid. Alles see oli, kui siseminister Jüri Pihl tuli välja mitme allasutuse liitmise plaaniga, nüüd tahab Pihl pooled kriminaalpolitseinikud patrullipolitseinikeks üle viia.

Saarlane püüdis viimaste aastate suurima hõbekogre
Saaremaa mehe Uno Õunaidi võrku jäi kolmapäeva hommikul Kuressaare külje alt Suurlahest püütud viimaste aastakümnete suurim hõbekoger.
Rekordkala kaaluks oli kaks kilo ja 380 grammi ja pikkuseks 45 cm, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Mees ütles et ei taha ise küll rekordit pannile panna ja andis kala Saaremaa keskkonnateenistuse hoole alla sooviga, et äkki õnnestub kalast topis teha.

Ansip üleriigilist alkoholi müügikeeldu ei poolda
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi üleriigilise alkoholimüügi piirangu eelnõu on heaks kiitnud juba neli ministeeriumi, kuid peaminister Andrus Ansip paistab olevat kahtleval seisukohal.
"Me ei saa riigi tasandil võtta eelduseks seda, et kohalikud omavalitsused on saamatud ja ilmselgelt võimetud võtma vastu kohaliku kogukonna jaoks kõige otstarbekamaid otsuseid," rääkis Ansip "Seitsmestele uudistele".
Tallinna linnapea Edgar Savisaar on aga igati keelu poolt ning arvab, et piiranguid tuleks veelgi karmistada.
Seni on seadusemuudatuse heaks kiitnud nii sise-, sotsiaal-, põllumajandus- kui ka haridus- ja teadusministeerium.

USA anglikaanid otsustasid lõhenemise vältimiseks mitte ordineerida homoseksuaalseid piiskoppe
Episkopaalkiriku juhid USAs jõudsid pärast kuuepäevast arutelu kokkuleppele, et ei vali homoseksuaalseid preestreid enam piiskoppideks vältimaks kiriku lõhestumist, teatab BBC.
Pärast seda, kui neli aastat tagasi teatati USAs end avalikkuses homoseksuaaliks tunnistanud piiskopi Gene Robinsoni sisseõnnistamisest, ähvardasid paljud Aafrika anglikaani kogudused ülemaailmsest 77 miljonit inimest hõlmavast kogukonnast lahku lüüa.
Aafriklaste ultimaatumi järel, mille jõustumisel oleks 30. septembril lahkumisotsus täide viidud, sekkus jõuliselt anglikaani kiriku pea, Cantebury peapiiskop Rowan Williams. Williams soovitas tungivalt Ameerika episkopaalkirikut tegema järeleandmisi, et kogukonda ühtsena säilitada.
Kuue päeva jooksul New Orleansis aset leidnud episkopaalkiriku juhtide kohtumisel otsustasid ametnikud, et homoseksuaalseid piiskoppe ei ordineerita ning edaspidi ei õnnistata palvetes ka samasoolisi paare. New Orleansi kohtumisel kinnitasid piiskopid, et geide kodanikuõigusi tuleb austada ja taunisid igasugust homoseksuaalide vastu suunatud vägivalda või rikkumisi, mis kahjustavad nende inimväärikust.

Kaupmeeste liit: Prisma otsuse taga on poliitikute kättemaks
Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Heiti Allmäe rääkis TV3 "Seitsmestele uudistele", et Kristiine Prismalt alkoholimüügi loa äravõtmise taga on poliitika.
"Ütleme nii, et Prisma ja Viru omanik on sama isik. Rohkem ei kommenteeri ma midagi," viitas Allmäe pikale kohtuvaidlusele Tallinna linna ja Viru omanike vahel seoses Viru poja ehitusloaga.
Allmäe kordas oma varasemat seisukohta, mille kohaselt on 54 sel aastal alaealistele alkoholi müünud kaubandusettevõtet pääsenud kergema karistusega.

Purjejaht rikkus täna Soome lahel piiri
Täna tuvastas Põhja piirivalvepiirkonna mereseirekeskus, et Eestist välja registreerimata purjejaht on väljunud Eesti territoriaalvete piirist ning viibinud Soome majandusvööndis.
Soome poole teel olnud alust märkas patrull-lendu sooritanud piirivalvelennuk kell 11.00, teatas piirivalveamet. Siis oli purjejaht veel Eesti vetes. Operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskuse korrapidaja püüdis alusega raadio teel ühendust saada, kuid alus ei vastanud.
Mereseireksekuse korrapidaja jälgis radari abil purjejahi liikumist ning tuvastas kell 12.50, et alus ületas merepiiri. Kohe väljus Pirita jahisadama piiripunktist piirivalve kaater MP-15, kes tabas piiririkkujad vahetult riigipiiril. Piirivalvurid andsid alusele korralduse sõita Pirita sadama piiripunkti. Purjejaht jõudis piirivalve kaatri saatel sadamasse kell 16.55
Piirivalve algatas piirirežiimi eeskirja alusel väärteomenetluse, kuna Eestist lahkuvatel laevadel on riigipiiri ületamine lubatud ainult pärast piirikontrolli läbimist sadamas.

Pikaro õigusbüroo lööb kaasa kinnisvaraäris
Koit Pikaro õigusbüroo Ius Dicere aastaaruandes kirjutab juhataja Reigo Kala järgmist: "Võtsime edukalt osa Tallinna linna poolt välja kuulutatud kinnistu enampakkumisest, mille loodame järgneva majandusaasta jooksul ettevõtte kasumiks pöörata."
Firma eesmärkidena nähakse järgmist: "Jõudumööda tuleb arendada mõnd väiksemat kinnisvaraprojekti."
Ius Dicere ostis Tallinna linnalt Tartu mnt 6 asuvas majas asuva 64-ruutmeetrise korteri ühe miljoni krooniga 2006. aasta lõpus, kirjutab Eesti Ekspress.
Juba paar kuud hiljem müüs büroo korteri edasi osaühingule Metromaja. Selle firma juhataja on Keskerakonna sponsori Urmas Sõõrumaa mitmete ettevõtmiste vedajana tuntud Priit Põld.
Pealinna tuiksoonel kahe kõrghoone, City Plaza ja SEB Ühispanga peakontori vahel paiknev kauplusekorrusega kortermaja Tartu mnt 6 jäi omal ajal omanikele tagastamata ja näiteks maa eest hüvitas riik Rootsi kuningriigi alamatele perekond Schönbergidele alla 200 000 krooni.

Kaasaegsed spordirajatised ei ole invaliididele ligipääsetavad
Eile arutati puuetega inimeste tegevuskeskuses liikumispuudega inimeste sportimisvõimalusi Tallinnas, kus leiti, et linnavalitsus peaks kooskõlastama ehitus- ja remonditööd puuetega inimeste ühingutega.
Eile korraldas Tallinna invaspordiühing puuetega inimeste tegevuskeskuses ümarlaua, millest võtsid osa Tallinna puuetega inimeste koja, Eesti liikumispuudega inimeste liidu ja Tallinna spordi- ja noorsooameti esindajad.
Tallinna invaspordiühingu esinaine andis ülevaate hetkeolukorrast, probleemidest ja tulevikuplaanidest. Tallinna Invaspordiühing korraldab ratsutamise, boccia, ravivõimlemise ja male-kabe treeninguid. Võimalik on kasutada jõusaali ja grossingut lastele.
Ümarlauas jäi kõlama sporditegevuse võimaluste piiratus, sest praegu toimiv pearahasüsteem ei võimalda katta puuetega inimeste sportimisega kaasnevaid lisakulutusi, peamiselt transpordile. Samuti leiti, et kaasaaegsed spordirajatised ei ole sageli liikumispuudega inimestele ligipääsetavad, mistõttu on Tallinna linnavalitsusel vaja kooskõlastada ehitus- ja remonditööd puuetega inimeste ühingutega.

Vilja Savisaar: tuleval aastal eestlaste elujärg halveneb
Riigikogu liikme Vilja Savisaare arvates halveneb Eesti inimeste elujärg järgmisel aastal hoolimata mahukast riigieelarvest.
Peaminister Andrus Ansipi täna riigikogus peetud eelarvet tutvustavat kõnet nimetas Vilja Savisaar vaid kiidulauluks, mis tegelikult on pelgalt hämamine ja puru silma ajamine.
"Eelarve tulude pool on selgelt ülepaisutatud. Tuleva aasta majanduskasvu nähakse pigem soovunelmana kui realistlikuna," teatas Savisaar.
Parlamendiliige tõi näiteks Sampo Panga emafirma Danske Banki värske majandusprognoosi, mille kohaselt raugeb majanduskasv järgmisel aastal 4,5% -ni, mis jääb aga kolmandiku võrra alla rahandusministeeriumi pakutud majanduskasvule.
"Peaminister püüdis oma ettekandes asju ilustada ja maha vaikida rida valdkondi, mille rahastamine on saanud tõsise tagasilöögi. Vaatamata rekordiliselt mahukale eelarvele, halveneb tuleval aastal Eesti inimeste elujärg. Valitsus on kavandanud rida järske aktsiisitõususid, mille läbi kallinevad elektri, mootorikütuse ning sooja hind. Eriti valusalt tabab hinnatõus vaesemaid elanikke, pensionäre ja lastega peresid," selgitas Savisaar, kelle hinnangul tõstab koalitsioon aktsiise kiiremini, kui seda nõuavad Euroopa Liidu direktiivid.

Eesti-Soome ohvitseride laskevõistluse võitis Eesti võistkond
Esmaspäevast tänaseni Männiku lasketiirus läbiviidud Eesti-Soome ohvitseride 10. maavõistluse laskmises võitis Eesti võistkond.
Võistluse võitis individuaalarvestuses Soome vanemleitnant Torsti Annala 1017 punktiga, teiseks tuli nooremleitnant Andres Ojalt 1014 ja kolmandaks kapten Lembit Mitt 1010 punktiga.
Meeskondlikus arvestuses võitis Eesti 4958 punktiga, Soome kogus 4886 punkti.
Laskjad võistlesid kolmel alal: 30 lasku lamades 300 meetri peale sõjapüssist, 10+10 lasku 150 meetri peale automaadist Galil ja 30+30 lasku 25 meetri peale täiskaliiberpüstolist laskmises.
Soome võistlejad olid pärit kaitsejõududest ning Eesti võistlejad kaitseväest, Kaitseliidust ja piirivalvest.
"Soome ohvitserid on tuntud oma hea laskeoskuse poolest, ent sel aastal esinesid Eesti ohvitserid väga edukalt, võites esmakordselt meeskondlikus arvestuses kõik kolm ala," sõnas võistluse peakohtunik kapten Matti Kanep.

Tuiksoo sattus kapo uurimise alla seoses maavahetustehingutega
Kaitsepolitsei tunneb seoses maavahetustehingutega huvi rahvaliitlasest endise põllumajandusministri Ester Tuiksoo vastu, Tuiksoo väidab, et tema ei tea, milles asi on.
Rahvaliidu esimehe Jaanus Marrandi teatel on viimastel nädalatel kaitsepolitsei tundnud huvi põllumajandusministeeriumi tegevus vastu rahvaliitlase Ester Tuiksoo juhtimise ajal - ülekuulamistele on kutsutud Rahvaliidu riigikogu fraktsiooni sekretariaadi juht, Rahvaliidu kontoritöötajate lähikondlasi ja ministeeriumi juhtkonda kuulunud ja kuuluvaid isikuid. Üle kuulatud on juba erakonna endine peasekretär.
"Minu poole ei ole mitte keegi pöördunud ja ma ei tea, milles asi on," kommenteeris toimuvat Ester Tuiksoo. Endise ministri sõnul ei ole teda erinevalt ametnikest, kellega koos ta töötas, kuhugi kutsutud. "Ma kinnitan teile, et oleme teinud ausat ja õiglast tööd nendega koos," lausus ta.

Endine krossisõitja Laksberg mõisteti üheksaks aastaks vangi
Harju Maakohus mõistis täna Arvo Laksbergi suures koguses kokaiini ja hašiši ebaseaduslikus käitlemises ja kokaiini salakaubaveos süüdi ning karistas teda 9 aasta ja 6 kuu pikkuse reaalse vangistusega.
Kuna Laksberg (33) istus eeluurimisel kahtlustatavana 5 kuud ja 8 päeva kinni, arvatakse see aeg karistusest maha ning lõplikult kuulub ärakandmisele 9 aastat ja 22 päeva vangistust.
Harju Maakohtu otsust on Laksbergil võimalik 15 päeva jooksul edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse. Karistust tuleb kandma asuda otsuse jõustumisel.
Laksberg on end süüdi tunnistanud osaliselt, vaid suures koguse hašiši hoidmises. Kokaiini käitlemises ja salakaubaveos Laksberg süüd ei tunnistanud.
Süüdistusese kohaselt korraldas Laksberg 2004. aasta septembrist kuni oktoobrini kokaiini salakaubavedu Hispaaniast Eestisse.

Valitsus andis riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve
Valitsus andis täna riigikogule üle 2008. aasta riigieelarve, mille tulude maht on 96,3 miljardit ning kulude maht 93,6 miljardit krooni.
Peaminister Andrus Ansip rõhutas oma eelnõude üleandmisel peetud kõnes, et meie liberaalne majanduskeskkond, soodne maksusüsteem ja range fiskaalpoliitika on tõestanud oma elujõulisust.
"Me usume jätkuvalt turumajanduse iseregulatsiooni, inimeste ja ettevõtete õppimis- ja kohanemisvõimesse," rääkis Ansip ning kinnitas, et valitsus jätkab veendunult konservatiivset eelarvepoliitikat.
"Ülikiire majanduskasv on tänaseks asendunud veidi mõõdukama, kuid endiselt Euroopa Liidu ühe kiirema kasvutempoga. Meie valitsussektori võlakoormus on väikseim Euroopa Liidus ja see kahaneb jätkuvalt. Meie eksport hoiab kasvutrendi ja jooksevkonto defitsiit on hakanud vähenema. Meie tööhõive tõuseb ja tööpuudus on kümnendi madalaim. Meie majandus püsib kindlal alusel."

Mikk Segeri kohtuprotsess jätkub novembris
Pärnu maakohtus lõppes täna tunnistajate ülekuulamisega istung purjus peaga kolm inimest surnuks sõitnud Mikk Segeri üle, õigusemõistmine jätkub 15. novembril.
"Mingisugusele järeldusele veel jõutud ei ole. Kaitse pool tegi mõned taotlused, mille kohus lubas rahuldada," teatas Pärnu maakohtu pressiesindaja Elo Kirsipuu Päevaleht Online'ile.
Segeri kaitsjad taotlesid kohtult luba võtta kõneeristused Eesti mobiilsidefirmadelt, tõenäoliselt lootes sellega tuvastada, kas noormehega autos viibinud naine rääkis õnnetuse ajal telefoniga. Samuti soovib kaitse saada ilmajaamast täpset informatsiooni õnnetuse toimumise ajal valitsenud ilmastikutingimuste kohta.
Kaitsjad lubasid 15. novembril Pärnu maakohtus toimuvale kohtuprotsessile kaasa võtta ka ühe uue tunnistaja.
Süüdimõistmise korral võib Segerit oodata kuni 12 aasta pikkune vanglakaristus, mees ise on süü omaks võtnud.

Pihl: päästetöötajatelt ei saagi head tööd nõuda
Kuna päästeteenistus on Eestis selgelt alarahastatud, siis ei saa siseminister Jüri Pihli arvates päästetöötajatelt head tööd nõudagi.
Pihl rääkis täna riigikogu infotunnis, et pääste valdkond on meie sisejulgeoleku teenistuses jäänud vaeslapse ossa ning kui päästeteenistusele on nii vähe raha antud, siis ei olegi võimalust päästjatelt head tööd nõuda.
"Minu väide põhines sellel, et kui nii vähe, niivõrd väikseid rahasid antakse päästeteenistusele, nagu seda on antud eelnevate ministrite poolt - tuletan meelde, et eelmine siseminister oli kaks aastat Keskerakonnas -, siis ei ole võimalik nende inimeste käest nõuda head ja väga head tööd. Ehk ma tahan öelda seda, et kui sinna pannakse niivõrd vähe raha, kui on sinna praegu pandud, siis see töö ei saa olla hea," avaldas siseminister Pihl.

ASN: Eesti Televisioon ründab Vahur Kersnat
Ajakirjanduses viimastel nädalatel teleajakirjanik Vahur Kersna poolt tehtud kriitika ETV aadressil ja reaktsioonid sellele kriitikale osutavad Avaliku Sõna Nõukogu (ASN) arvates mitmele sõnavabadust ja demokraatiat ohustavale tendentsile Eesti ajakirjanduses.
Vahur Kersna kriitika ei vallandanud Avaliku Sõna Nõukogu arvates tõsimeelset avalikku arutelu ETV probleemide üle, vaid rünnakud ad hominem Kersna isiku pihta süüdistustega ebaeetilises käitumises, tööandja maine ja kolleegide konkurentsivõime kahjustamises ning silmakirjalikkuses.
"Rahvusringhäälingu parlamendimandaadiga juhtide ning mõnede juhtivajakirjanike valulik reaktsioon Vahur Kersna mõtteavaldustele osutavad aga selgelt, et meie meediaorganisatsioonid, sh avalik-õiguslik ringhääling ei ole huvitatud neid puudutavast avalikust arutelust. Puudub avaliku teenuse printsiibil põhinev arusaam ajakirjanduslikust professionaalsusest ja seega pole pinda ka ajakirjanduskriitikale," leiab Avaliku Sõna Nõukogu oma avalduses.

Weroli eksjuhid end süüdi ei tunnista
Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajas algas täna kohtulik uurimine endiste ASi Werol Tehased (WT) juhatuse liikmete Robert Närska ja Helmo Hainsoo kriminaalasjas üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumise süüdistuses.
Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püss avaldas istungil süüdistuse, milles Närska ja Hainsoo ennast süüdi ei tunnistanud.
10. aprillil 2006 arestis kohtutäitur vallasvara arestimise aktiga teatud osa WT varast, sealhulgas WT rahalisi nõudeid kolmandate isikute vastu. Arestimise aktiga määrati vara vastutavateks hoidjateks WT juhatuse liikmed Robert Närska ja Helmo Hainsoo.
Süüdistuse järgi jätsid Närska ja Hainsoo 2006. aasta 21. aprillist kuni 29. maini arestitud nõuete alusel WT-le üle kantud raha edasi kandmata kohtutäituri arvele 5 780 871,79 kr ulatuses. Süüdistuse järgi asusid Närska ja Hainsoo nimetatud rahalisi vahendeid kasutama ja käsutama WT käibevahenditena.

Lekkinud infole võis ligi pääseda 200 inimest
Peaminister Andrus Ansipi sõnul võis möödunud nädalal ajakirjandusse lekkinud Vene-Saksa gaasijuhet puudutavale dokumendile ligi pääseda umbes 200 inimest.
Ansip rääkis täna riigikogu infotunnis, et kahjuks on dokumentide lekkimine Eesti riigis juba pikka aega ebameeldivaks praktikaks. Nii on jõudnud ajakirjandusse ka paljud valitsuskabineti nõupidamistelt tulnud "AK" (ametkondlikuks kasutamiseks - toim) märget kandnud dokumendid.
Kust praegu kõne all olev Nord Stream AG uurimistaotlust puudutav dokument ajakirjandusse jõudis, seda peaminister öelda ei osanud, kuna mitmeid asutusi läbinud materjalile oli ligipääs umbes 200 inimesel. "Kui kaitseministeerium soovib algatada selles küsimuses menetlust, siis peab ta vastavat initsiatiivi üles näitama."
Kuigi andmekaitseinspektsioonil on õigus ka ise menetlust alustada, peaks initsiatiiv Ansipi hinnangul siiski olema selle asutuse käes, kes vastava piirangu dokumendile on pannud.

epl.ee videoküsitlus: Liiklushuligaanid uuesti ARK'i eksamile! 
Liiklushuligaanide korrale kutsumiseks pakuti välja erinvaid variante: auto ära võtmist, rikkuja kongi panemist, trahvide tõstmist, politseinike arvu suurendamist jne.Paljud olid arvamusel, et karistused ei aita enam midagi ning kasutusele tuleks võtta karmimad meetmed.
Minu arvates peaks liiklushuligaanide suhtes politseisse investeerima, et nad oleks iga nurga peal.Ei tohi suurendada karistusi.-Marek (38)
See on üle mõistuse, mis toimub ja karistamisest ei ole enam mingit kasu! -Heleliis (21)
Trahv on vähe teha, panna kümneks päevaks kongi! -Nimetu vanahärra.
Mina paneksin nad trellide taha.-Kaidi (32)

Rahvaliit: endine põllumajandusminister Tuiksoo on kaitsepolitsei huviorbiidis
Rahvaliidu esimehe Jaanus Marrandi teatel on viimastel nädalatel kaitsepolitsei tundnud huvi põllumajandusministeeriumi tegevus vastu rahvaliitlase Ester Tuiksoo juhtimise ajal.
Marrandi teatel on selle kinnituseks infomaterjalide võetused ning ministeeriumi juhtkonda kuulunud ja kuuluvate isikute kutsumine kaitsepolitseisse ülekuulamistele.
"Rahvaliit käsitleb sellist tegevust suunatud ja laiahaardelise rünnakuna meie erakonna ja eelkõige Rahvaliidu juhtide vastu, päästmaks uurimisorganite läbikukkumist maadevahetuse tehingute uurimisel ning üritades leida ükskõik milliseid põhjusi meie erakonna juhtide kompromiteerimiseks," teatas Marrandi.
Erakonna teatel on viimastel nädalatel alustatud massilisi rünnakuid Rahvaliidu vastu. "21. septembril kuulati tunnistajana üle Eestimaa Rahvaliidu endine peasekretär. Ülekuulamistele on kutsutud Rahvaliidu Riigikogu fraktsiooni sekretariaadi juht ning Rahvaliidu lihtsate kontoritöötajate lähikondlasi ja paljusid teisi," teatas Marrandi.

Keskerakond asub Savisaare raamatu uurijatele raha maksma
Keskerakond otsustas asutada stipendiumi neile tudengitele, kes on nõus analüüsima Edgar Savisaare raamatut "Peaminister" ja uurima selle valguses möödunud aastakümne algusaastatel toimunut.
Uurimistöid hindab keskerakondlastest koosnev komisjon, kuhu kuuluvad Mailis Reps, Aadu Must, Toivo Tootsen ning kesknoored Kotka ja Henri Kaselo.
Stipnediumide üldsuurus pole veel kindel, selle suuruse ja arvu otsustab komisjon pärast taotlemistähtaja lõppu. Kuid minimaalselt jaotatakse välja kaks stipendiumi suurusega 15 000 krooni.
Stipendiumile võivad kandideerida kõik Eesti tudengid, kes uurivad Eesti ajaloo murrangulisi aastaid 1990-1992.
"Lähiajalugu on küllaltki värske, kuid samas on juba tekkinud sellest ajajärgust palju erinevaid arvamusi ja nägemusi. Usun, et seetõttu võikski see olla atraktiivne uurimisteema," sõnas Keskerakonna Noortekogu esimees Siret Kotka.

Öise vahtkonna aktivist jäi vahele ohtliku veose transpordiga
Eesti-vastase propaganda siseriikliku pearuupori Öise Vahtkonna aktivist Sergei Šelepov jäi sel teisipäeval Lasnamäel vahele lubatust suurema koguse kütuse vedamisega oma sõidukis.
Maksu- ja tolliameti liikuv rühm pidas Šelepalovi juhitud Volkswagen Sharani kinni Punasel tänaval Lasnamäe polikliiniku lähistel teisipäeva keskpäeval.
Tolliametnikud kontrollisid rutiinse kontrolli käigus mikrobussis kasutatavat kütust, et tuvastada, kas selles ei kasutata keelatud erimärgistatud kütust, ütles Päevaleht Online'ile maksu- ja tolliameti pressiesindaja.
Sõiduki paagis oli küll nõuetele vastav kütus, kuid pagasiruumist tuli päevavalgele kanistrid 130 liitri erimärgistatud kütusega. Lubatud on sõidukis vedada aga kuni 60 liitrit sellist kütust, suuremat kogust loetakse ohtliku veose transpordiks.

Tamkivi: riigimetsade erastamist pole koalitsioonis arutatud
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul pole riigimetsade võimalikku erastamist valitsuskoalitsioonis arutatud.
"Ka ei tehtud seda koalitsioonilepingu sõlmimise ajal poliitilistes ringkondades, kus suunad kindlaks määratakse," vahendas Tamkivi sõnu Terevisioonile ETV24.  "Praeguse koalitsiooni puhul pole see teema," märkis minister.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eelmine juht Ülo Viilup vabastati augusti lõpus ametist seoses segadustega ametis majandusaasta aruannetega. Enne uue juhi ametisse määramist on metsandusringkondades räägitud, et uus juht võib hakata riigimetsa erastama ning raieid suurendama.
Riigikontroll auditeeris RMK tegevust riigimetsa raiete planeerimisel aastatel 2003-2006, kust teisipäeval avalikustatud aruandest selgus, et riigimetsa arvestusel ja raiete kavandamisel esineb märkimisväärseid probleeme.

Koos sügisega saabusid taas ka viirusnakkused
Praegu levivad ülemiste hingamisteede viirusnakkused, tegu on paragripi, adenoviiruse ja RS-viiruse tekitatud ülemiste hingamisteede viirusnakkushaigustega.
Rakvere perearst Reet Ülesoo rääkis, et haigeid pole praegu rohkem kui tavaliselt sügiseti, kirjutab Virumaa Teataja.
"Millegipärast väga paljudes elamutes ikka veel ei köeta," tundis arst siiski muret. "Võib-olla inimesed arvavad, et säästavad sellega raha, aga külmetamise tagajärjel raiskavad nad ravimitele kokkuvõttes hoopis suuremaid summasid."
Tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Iiris Saluri ütles, et septembris suurenevad üldised kogunemised, mis soodustab viiruste levikut. Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle saja viiruse, nende hulgas paragripp, adenoviirus, RS-viirus ja gripp.

Kiirabitöötaja karjus Kuressaare südalinnas abivajaja peale
Kuressaare kesklinnas leidis eile aset juhtum, kus sündmuskohale kutsutud kiirabitöötaja hurjutas karmihäälselt nii maas käpuli olnud abivajajat kui ka kõrvalseisvat kaastundlikku abistajat.
Tallinna tänav 9 rõdul viibinud Oma Saare töötajad nägid, kuidas kesklinna turuväravate juurde sõitnud kiirabiautost hüppas välja kiirabitöötaja, kes abivajajale käratas: "No mis nalja te siin jälle teete!?".
Silmnähtavalt tervisehäire all kannatava vanema naisterahvaga koos kiirabi oodanud proua märkis tagasihoidlikult, et tegemist on ju haige inimesega.
"Haige? Ma tean, et ta haige on, aga mis ta siis kooserdab linna peal?" ei tundunud meediku jaoks tänaval kokkukukkumine piisava põhjusena hädaabinumbril helistamiseks, selle asemel hurjutas ta mõlemat naist paanika tekitamise eest.
Kiirabitöötaja ütles oma käitumise selgitamiseks, et tegemist oli juba nende vana haigega, keda nad külastavad iga paari päeva tagant ja tema pole kellegi peale karjunud.

Õnnetus õpilasega rebaste peol tõi õpetajatele karistuse
Kuressaare gümnaasiumi 10. klassis õppiv tütarlaps sai reedel rebaste peo ajal kukkudes põrutada, mistõttu kooli direktor Toomas Takkis karistas kõiki kuut 12. klasside juhatajat ürituse nõuetest kinni pidamata jätmise eest märkusega.
Ühe anonüümseks jääda soovinud kümnenda klassi õpilase sõnul algas rebaste pidu lossi hoovist, kust mindi edasi koolimajja, kirjutab Meie Maa.
Muuhulgas pidid kümnendikud ka tooli pealt edasi laua peale astuma ja sealt tõmmati neid selili mati peale, mille tagajärjel üks tüdruk kukkus ja viidi kerge kaelapõrutusega haiglasse.
Kooli direktor Toomas Takkis enda sõnul ise reede õhtul intsidendi ajal koolis ei viibinud, kuid karistas 12. klasside juhatajaid suulise käskkirjaga märkuse näol.
Koolijuht lükkas ümber väite, nagu oleks rebaste peod pärast juhtunut koolis keelatud.

Puudulik esmaabiõpe aitab autokoolidel kokku hoida
Viljandimaa omavalitsusjuhid saatsid eile valitsusele märgukirja, milles juhivad tähelepanu autojuhiks õppijate esmaabikoolituse nõrgale tasemele.
Sageli valitakse täismahus koolitust ja põhjalikke esmaabiteadmisi pakkuva autokooli asemel odavam variant, kus see õpe on pealiskaudne, seetõttu võivad algajatel juhtidel jääda saamata eluliselt olulised teadmised, kirjutab Sakala.
Terviseedendajad on veendunud, et probleem on tõsine ja vajab lahendamist, Viljandimaa omavalitsuste liit saatis valitsusele märgukirja, milles palub luua kiiresti esmaabikoolituse standardi.
Kuigi liikluseeskirja järgi peab mootorsõiduki juht esmaabivõtteid tundma, jätavad seadused lahtiseks selle, mis mahus tuleb esmaabi õpetada, kuidas seda peab tegema ning kes kannab vähese ja ebapädeva väljaõppe korral vastutust, mis annab autokoolidele võimaluse selle pealt kokku hoida.

Neljarajaline Tartu maantee võib tulla külateede arvel
Maanteeamet: kui muid võimalusi ei leita, tuleb 2009. aastast võtta raha kruusateede arvel.
Kui Tallinna-Tartu maantee ehituseks lisaraha ei leita, jäävad lähiajal tolmama mitmed riigi omanduses olevad kruusateed.
"Praegu ei ole rahandusministeerium veel otsustanud, kuidas toimub Tallinna-Tartu maantee rahastamine," märgib maanteeameti peadirektori asetäitja Tiina Reismann. Tema sõnul otsitakse võimalusi Tallinna-Tartu maantee ehituse finantseerimiseks väljaspool üldist tee-ehitusraha alates 2009. aastast.
Juhul kui muid võimalusi ei leita, tuleb teevalitsusel üle vaadata praegu koostamisel olev teehoiukava aastateks 2007-2011 ning võtta raha sealt, kust võtta annab. Reismanni sõnul tähendab see raha võtmist kruusateede tolmuvabaks muutmiseks ette nähtud summadest.

Kohus mõistis kirjastuse Avita eksjuhi ja raamatupidaja vangi
Harju maakohus mõistis kirjastuse Avita eksjuhi Ly Aunaste ja kirjastuse endise raamatupidaja Enno Lepvaltsi 14,2 miljoni krooni suuruses maksupettuses süüdi ja karistas neid reaalse vangistusega.
42-aastasele Aunastele mõistis kohus kaheaastase vangistuse, millest kuulub kohe ärakandmisele kolm kuud. 34-aastasele Lepvaltsile mõistis kohus ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, millest peab kohe ära kandma kaks kuud.
Samuti võttis kohus Aunastelt ja Lepvaltsilt kolmeks aastaks õiguse tegutseda avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus tuleb ametiseisundist tulenevalt täita haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesandeid või varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid.

Tervisekaitse soovitab Narvas juua pudelivett
Tervisekaitseinspektsioon (TKI) teatas, et Narva joogivees esinevad jääkkloorist tingitud kõr-valproduktid trihalometaanid on sellise kontsentratsiooniga, et kõigil linnaelanikel soovitatakse eelistada joogiks pudelivett.
Samuti mainib TKI oma kirjas, et Narva linn peab puhta joogiveega varustama kõiki lasteaedu, hoolekandeasutusi ja haiglaid.
TKI tellitud, TÜ emeriitprofessori Astrid Saava koostatud eksperdihinnangus seisab, et liiga suure THN-sisaldusega vesi suurendab selle tarbijate seas vähki haigestumise riski.
Samas jääb see siiski alla ebapiisavalt desinfitseeritud joogivee kasutamisega kaasneda võivatele epidemioloogilistele riskidele, mistõttu ei tohiks ka vähendada Narva veevärgis joogivee kloorimist. Teisisõnu suureneks oht haigestuda rohkem nakkushaigustesse.

Lasteaiakohtade plaan saab 1,4 miljardit krooni
Võimuliit algatas teisipäeval riigikogus eelnõu, mille järgi hakkab riik toetama kohalikke omavalitsusi uute lasteaedade rajamisel ja vanade remontimisel ning lasteaiaõpetajatele põhikooliõpetajatega samaväärse palga maksmisel.
Programmiga kavatsetakse toetada lasteaedade töökorraldust ja rahastamist järgmisel ja ülejärgmisel aastal 300 miljoni ning 2010. ja 2011. aastal 400 miljoni krooniga, kokku nelja aasta jooksul 1,4 miljardi krooniga.
Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud eelnõu peaks looma õigusliku aluse, et viia ellu investeeringute programm "Igale lapsele lasteaiakoht". Programmi eesmärk on suurendada lasteaiakohtade arvu, parandada lasteaiaõpetajate töötingimusi ja suurendada nende sissetulekut.

Eesti inimesed võlgnevad pankadele enam kui 101 miljardit krooni
Augusti lõpu seisuga moodustavad eraisikute laenujäägid kogu riigi laenudest 45,2 protsenti ehk umbes 101 miljardit Eesti krooni.
Võrreldes juuli lõpuga kasvas eraisikute laenujääk kaks miljardit. Ligikaudu sama palju on koguvõlga ka Eesti äriühingutel, selgub Eesti Panga statistikast. Kogu laenujäägiks on Eestis 224 miljardit krooni.
Üle 90 protsendi laenudest on pikaajalised laenud ehk tagasimakseperioodiga üle aasta. Üle kümne aasta on tagasimakse tähtaeg umbes veerandil laenudest.
Majandussektoritest on konkurentsitult enam laenuraha kinnisvarasektoris, milleks võeti 40,7% laenudest, sellele järgneb rahandussektor.
Tähtajaks tasumata jäänud laenude protsent oli augusti lõpus kõigest 0,4 protsenti kogusummas 800 miljonit krooni. Nendest üle poole ületas laenutähtaja juba kahe kuuga.

Ülejärgmisest aastast vähendab huviringi maksumust ringiraha
Riik hakkab 2009. aastast maksma igale huviringis käivale lapsele 2000 krooni toetust.
Koalitsioonilepingus lubatud laste 2000-kroonine aastane ringiraha peaks vanemateni jõudma ülejärgmisel aastal, sest süsteemi ellukutsumine võtab aega.
"Ringiraha rakendub 1. jaanuarist 2009," kinnitas kultuuriminister Laine Jänes, kes veel suvel käis stardipakuna välja 1. septembrit 2008. "Muudatuse üheks põhjuseks on anda pikemat aega eeltööks kohalikes omavalitsustes, teavitamiskampaania korraldamiseks lapsevanematele ning registrite moodustamiseks," selgitas kultuuri-minister.
Eelmisel neljapäeval valitsuskabinetis heaks kiidetud põhimõtete järgi suunatakse ringiraha kohalikele omavalitsustele, kes jagavad selle riiklikku registrisse kantud huviringidele. Registrisse kantakse ringi nimetus, juhendaja, osalejate arv ja muud vajalikud andmed, mida uuendatakse igal aastal. Ringiraha taotlemise aluseks on seega lapse osalemine registrisse kantud huviringides.

Eestlased ei pääsenud tankioksjonil löögile
Eesti militaarajaloo huvilised võtsid eile Soomes osa sealse kaitseväe korraldatud tankioksjonist, kuid Ameerika ning Suurbritannia kollektsionääride suure huvi tõttu jäid loodetud ostust ilma.
Kuigi oksjonil müüdi ka põhi-mõtteliselt töökorras Charioteer- ja Comet-tüüpi tanke, huvitasid eestlasi üritusel osalenud Aleksander Suure sõnul eelkõige kolm Teise maailmasõja ajal siingi ohtralt kasutatud rünnakukahurit Sturmgeschütz III. "Aga Ameerikast, Inglismaalt, Saksamaalt ja Poolast oli palju kollektsionääre kohal ja hind aeti väga kiiresti väga kõrgele," rääkis Suur.
Odavaim Stug müüdi Suure sõnul 125 000 ja kallim 180 000 euroga. "Me oleksime valmis olnud maksma vahest 10 000 eurot, aga õnneks me ei olnud ainsad naiivsed. Soomlased ise rääkisid ka päev varem, et äkki saab 3000 euroga kätte," ütles Suur. Kuigi näiteks Charioteeride hinnad jäid Suure sõnul vahemikku 8000 kuni 15 000 eurot, siis need tankid eestlastele huvi ei pakkunud.

Mereväe uusim miinijahtija on tööks valmis
ADMIRAL COWAN. Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis eilsel pidulikul tseremoonial Eesti uue miinijahtija Admiral Cowani komandörile vanemleitnant Johan-Elias Seljamaale üle sertifikaadi, mis tähendab, et mereväe uusim laev on tööks valmis.
Admiral Cowan on esimene kolmest Suurbritannialt ostetud miinijahtijast, mis Eestis teenistusse asub. "Kõige olulisem osa väljaõppest on lõppenud ja nüüd jätkame igapäevase tegevuse ning harjutustega," ütles Seljamaa. Tema sõnul pole Admiral Cowaniga veel ühtki meremiini lõhatud, kuid see peaks juhtuma juba õige pea. Võrreldes mere-väe seniste miinijahtijatega nimetas Seljamaa Admiral Cowanit nelja põlvkonna jagu nooremaks.

Leedus läheb elektrienergiaga kitsaks
Mis saab vahepeal, kui vana tuumajaam on suletud ning uus pole veel käivitunud?
Praegune Ignalina tuumajaam suletakse kavade kohaselt 2010. aasta alguses. Uus jaam võiks käivituda kõige varem aastal 2015, kuid ka Leedu tunnistab, et arvatavasti juhtub see paar aastat hiljem. Mis saab aga vahepeal, millega kaetakse vanast Ignalinast tekkiv üüratu, 1300-megavatine võimsuse auk Balti energiavajaduses?
Lihtne vastus on, et Vene gaasiga ning 1000 MW Elektrenai soojuselektrijaama käivitamisega Leedus. Kuid kas Vene gaasile saab loota? Sealse majandusministeeriumi asekantsler Anicetas Ignotas seletas, et Elektrenai jaam võib töötada ka alternatiivsete energiaallikatega, nii nafta kui ka gaasiga. Kuid Vene gaasil peatudes tunnistas ta, et tegemist on ääretult tundliku teemaga, mille kohta Leedul leidub siiski mõningaid trumpe. "Kaliningrad on täiesti sõltuvuses Leedut läbivast gaasijuhtmest," seletas Ignotas.

Leedu uue tuumajaama otsad on vees - sõna otseses mõttes
Eesti Päevaleht käis Vilniuses uurimas, mis toimub kolme Balti riigi ja Poola osalusel kavandatava uue tuumajaamaga, ja sai teada, et miski pole veel kindel.
Samal ajal kui Poola on väljendanud suhteliselt kompromissitut seisukohta, et riik soovib Leetu kavandatavas uues tuumajaamas osalust vaid siis, kui selle võimsusest saadakse vähemalt 1000 MW, ja peaminister Andrus Ansip on kinnitanud, et uue jaama võimsusest jätkub kõigile, ärgitatakse Leedust siiski kannatlikkusele. Nimelt on veel väga vara rääkida kavandatava jaama võimsuse suurusest ning sellest, mida osapooled sealt kokkuvõttes saavad.
Leedu majandusministeeriumi asekantsler Anicetas Ignotas seletas, et enne uue jaama keskkonnamõjude hindamist pole võimalik tuumajaama maksimumvõimsuse piirjooni paika panna. "Reaktorite jahutamisel järve abil (nii praeguse kui ka tulevase jaama reaktorite jahutamiseks kasutataks Leedu suurima järve Drukšiai vett - toim) on oma piirid. Samuti on eksisteerival infrastruktuuril - ülekandeliinid, alajaamad - oma võimsuspiirangud," rääkis ta. Seni projektipartnerite tellitud teostatavuse uuringu tulemuste järgi peavad praegused ülekandeliinid vastu kuni 3000 MW jaamale. Viimane uuring, mis puudutas Drukšiai järve jahutus-võimet, pärineb aga sügavast Nõukogude ajast. Selle järgi peab järv vastu umbkaudu 3500 MW võimsusega jaamale.

Steri tehas Saue vallas hakkas kiiritama
Kohalikud lubavad tehase tööd kas või barrikaadidega
Palju vaidlusi põhjustanud steriliseerimistehas käivitus eelmisel nädalal hetkest, kui keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastatud kiirgustegevusluba jõudis ettevõtteni.
"Praegu steriliseeritakse esimest portsu kaupa, mis oli juba ligi poolteist aastat oma järge oodanud," sõnas AS-i Steri juhatuse liige Jaanus Pikani. "Tegemist on meditsiinikaubaga. Kuna steriliseerimine on pikk protsess, võtab kauba töötlemine veel paari nädala jagu aega."
Pikani nentis, et vaatamata tegevusloa saamisele, pole siiski täit kindlust, kas juba eelmisel kolmapäeval tööd alustanud tehas saab edaspidi rahulikult tegevust jätkata. "Me ei tea kunagi, mis elu võib tuua," märkis ta. "Praeguse seisuga tehas töötab ja luba on antud viieks aastaks."

Kruuda uudiseid saab lugeda kahes keeles korraga
Ettevõtja Oliver Kruuda ütles eileõhtuses ETV otsesaates "Revidendid" küsimustele vastates, et AS Kalev Meedia dubleerib oma toodangut kindlasti ka vene keeles, sest kolmandikku elanikkonnast ei saa lihtsalt informatsiooniga katmata jätta. See läheb Kruuda hinnangul küll natuke kallimaks kui puhtalt eestikeelse meediaväljaande loomine.
Endine magusatööstur väitis, et tööle on tal palgatud juba 40 inimest. "Kui asja tarmukalt teha, siis ei kulu ka raha palju," märkis Kruuda. "Sinna on kindlasti vaja investeerida, kuid nii kolossaalseid summasid nagu 500 miljonit me siiski investeerima ei hakka. Kindlasti me nii julged meediainvestorid ei ole."
Kruuda müüs Kalevi kommivabriku 880 miljoni krooni eest. Ta väitis, et initsiatiiv müüa Kalevi šokolaadivabrik ja Tere piimatööstus pärines temalt endalt. Magusafirma Kalev edasisest käekäigust rääkides märkis Kruuda, et Kalevi minek lätlaste Laima kätte on välistatud.

Pihl saadaks uurijad korda looma
Ebaefektiivselt töötavad kriminaalpolitseinikud võivad end peagi leida liiklust valvamas.
Siseministeeriumis on küpsemas plaan, mille kohaselt vähendataks kriminaalasjadega tegelevate politseinike arvu. Kui praegu töötab mõnes prefektuuris kriminaalasjade kallal ligi 50 protsenti politseinikke, siis tulevikus võiks nende osakaal jääda 20 protsendi kanti.
Siseminister Jüri Pihli sõnul pole mõistlik lõplikke protsente rõhutada ja öelda, kuid praegu on politseis 3400 politseinikust ligi 1300 seotud kriminaalasjade lahendamise ja uurimisega, tulevikus võiks neid olla 600-700. "Meil ei ole põhjust rääkida, et meil on politseinikest puudu. Tuleval aastal on meil 3400 politseiametniku palgaraha ja nende inimestega tuleb politseitöö ära teha," lisas Pihl.

Myanmari rahutustes mitteametlikel andmetel vähemalt kaheksa hukkunut
Täna meeleavaldajate pihta avatud tules on mitteametlike allikate teatel saanud surma viis munka ja kolm tsiviilisikut.
Birma Demokraatliku Hääle asepeatoimetaja Khim Maung Wini sõnul on kaheksa inimest hukkunud, nende seas viis munka ja kolm tsiviilisikut. Wini sõnul on vähemalt neli inimest saanud raskeid haavu, vahendab Associated Press Norras asuva raadiojaama asepeatoimetajat. Ametlike teadete kohaselt on hukkunud üks, 30aastane mees. Kaks meest vanuses 25 ja 27 aastat ja üks 47aastane naine on ametlikel teadetel haavatud.
Myanmari eksiilvalitsuse teatel on hukkunuid vähemalt viis munka. Erinevate allikate teatel on tsiivilisikuid surnud kolm.
Tule ligi 10 000 meeleavaldaja pihta avati Yangoni Sule budistide templi lähistel, pärast ebaõnnestunud katset inimesi laiali ajada. Üheksandat päeva kestvatel rahutuste rahvarohkeimal päeval üleeile võttis meeleavaldustest 1962. aastast riiki valitseva hunta vastu osa umbes 100 000 demonstranti.

Liitlasväed tapsid Afganistanis 120 mässulist
NATO koalitsiooniväed kinnitasid, et Afganistani lõunaosas on erinevates lahingutes tapetud vähemalt 120 Talibani võitlejat.
NATO esindajate kinnitusel tapeti Uruzgani provintsis teisipäeval 65 mässulist ja Helmandi provintsi ümbruses on tapetud vähemalt 60 mässulist, kirjutab BBC.
Pealtnägijate kinnitusel hukkus Helmandis 12 külaelanikku ja õhurünnakute tõttu olid umbes 50 perekonda sunnitud oma kodud hülgama.
Sel aastal on Afganistanis vägivald üha kasvanud ja aasta algusest alates on surma saanud enam kui 3000 inimest.

FOTOD: Birma munkade-sõjaväe vastasseis nõudis esimesed inimohvrid
Birmas jätkuvad viimase 20 aasta suurimad hunta-vastased protestid, meeleavaldustes on erinevatel andmetel hukkunud/tapetud viis kuni seitse munka.
Hukkunutest teatas Birma opositsiooniline ühendus Birma Demokraatlik Hääl, vahendab CNN.
Ametlikku kinnitust hukkunute arvule ei ole.

USA võib panna Venemaa taas jääkarusid küttima
Uus Venemaa-USA koostööleping võib taaslubada Venemaal jääkarude küttimise, mille Nõukogude Liit 50 aastat tagasi keelas, kuid mis Alaska põliselanikele seni lubatud on.
Venemaa ja USA teadlased ning võimuesindajad on koostanud leppe, mille eesmärk on parandada ja ühtlustada koostööd jääkarude kohtlemise vallas, kirjutab The Saint Petersburg Times. Venemaal ja USA-l on selles küsimuses puutepunkt täiesti olemas, sest Beringi väina ümbruse jääkarude asuala hõlmab nii USA Alaskat kui Venemaa Tšukotkat.
Heade kavatsustega koostatud lepe võib aga hakkama saada kurioosse teoga: taaslubada Venemaal jääkarude küttimine, mille Nõukogude Liit keelas 50 aastat tagasi. Lepe tahab nimelt Venemaa ja USA seadusandluse ühtlustada USA seaduse järgi.
"See lepe ei käsitle küttimist, see puudutab hoopis koostööd ja asjaajamisi, kuid negatiivne on asjaolu, et see lepe võib olla ka värav jääkarude küttimise taaslubamiseks Venemaal ja me peame selle pärast mures olema," selgitas WWF-i polaaruurija Viktor Nikiforov.

Sillavaring tappis Vietnamis 60 inimest
Vietnamis varises täna kokku ehitusjärgus olev sild. Varingus hukkus vähemalt 60 töölist ja viga sai veel 150, osa töölisi on ikka veel kadunud.
"Nad tõmbavad ikka veel rusudest inimesi välja. Ma kuulsin karjeid," ütles silda ehitava firma esindaja Can Tho, vahendab Reuters.
Sild varises kokku kohaliku aja järgi kell 8.30 hommikul, kui silla all maapinnal oli umbes 100 töölist ja silla peal ligi 150.
Politsei teatel kasutatakse inimeste betoonirusude alt kätte saamiseks rasketehnikat, mis lõikab ja tõstab betoonitükke. "Inimeste kättesaamine sealt on väga raske ja on ka edasiste varingute oht," selgitas kohaliku politsei esindaja.
Sillavaringu põhjused ei ole veel kindlalt teada, kuid esialgsetel hinnangutel toimus õnnetus seetõttu, et vihmad on sillatalade aluseid õõnestanud.

Austraalias elav nats pääses esialgu väljasaatmisest
Austraalia kohus lükkas edasi natsi-Saksamaa sõjakuritegudes süüdistatud mehe väljaandmise Ungarile.
85-aastase Charles Zentai arreteeris Austraalia politsei 2005. aastal ja meest süüdistatakse teismelise juudi surnuks peksmises 1944. aastal Budapestis, kirjutab Reuters.
Tollal 23-aastane Zentai töötas korravalvurina natsimeelses Ungari sõjaväes. Mees väitis kohtus, et lahkus Ungarist päev enne teismelise juudi surmaga lõppenud intsidendi toimumist.
Kohus põhjendas oma otsust arvamusega, et Zentai juhtumi pea enne otsustamist vaatama üle ka Austraalia ülemkohus, kes asub kaasust arutama veebruaris.

Gruusia eksminister: endine peaminister mõrvati
Gruusia endine kaitseminister Irakli Okruašvili vihjas, et endise peaministri Zurab Žvania ametlikult õnnetusjuhtumiks nimetatud surm võis olla mõrv.
"Ma ei saa kinnitada, et Žvania tapeti, kuid ma saan öelda, et ta ei surnud samas korteris, kust tema laip leiti," rääkis Okruašvili Gruusia televisoonis esinedes, vahendab ITAR-Tass.
"Minu informatsioon viitab sellele, et tema surnukeha viidi hiljem sinna korterisse, kus ta "avalikult" suri," selgitas ekskaitseminister ja president Šaakasvili endine usaldusalune.
Okruašvili keeldus rohkem rääkimast põhjendusel, et ta ei taha Žvania surmast kasu lõigata.
Gruusia võimude ametlik seisukoht on, et Žvania ja tema sõber Raul Jussupov, Kvemo Kvartli regiooni asekuberner, surid 2005. aasta 3. veebruari ööl Jussupovi üürikorteris majapidamisgaasi mürgitusse.

Bush ähvardab tervisekindlustuse eelnõud vetoga
USA esindajatekoda võttis vastu demokraatide seaduseelnõu, mis laiendaks laste tervisekindlustust, kuid president Bush paneb seadusele tõenäoliselt veto.
Tuleval aastal toimuvate presidendivalimiste eel on tervisekindlustusest saanud põhiline vaidlusallikas. Demokraatide eelnõu kohaselt saaksid tervisekindlustuse veel 4,4 miljonit USA last ning kongress andis häältega 265 poolt ja 159 vastu sellele heakskiidu, kirjutab AP.
Siiski jääb demokraatide võit ilmselt lühikeseks, sest George W. Bush lubas kasutada vetoõigust, kuna eelnõu tõttu peaks tõstma tubakatoodete aktsiisi ning teeb raskeks ka erakindlustusandjate elu.
Eelnõu teenis ka 45 mõõduka vabariiklase heakskiidu, kes pidasid madalama sissetulekuga laste tervisekindlustust valimiste eel oluliseks teemaks, kuid 151 jäid Bushiga ühele meelele.

Hägune foto Marokost võib anda vihje Madeleine'i leidmiseks
Interpoli spetsialistid uurivad ühe turisti hägusat ja kaugelt pildistatud fotot Marokost: nimelt usutakse, et pildil näha olev laps võib olla Madeleine.
Foto autor on Hispaania turist, kes tegi pildi kolm nädalat tagasi, vahendavad The Times ja BBC. Umbes 200 meetri kauguselt tehtud fotol on näha mustanahalist naist, kes kannab seljas väikest Euroopa päritolu last. Laps aga on väidetavalt Madeleine nägu.
Kui peaks selguma, et fotol olev laps on kasvõi tõenäoliselt Madeleine, siis pöörab see pea paele politsei praeguse töökorralduse, sest nüüdseks on politsei uurimise aluseks võtnud eelduse, et Madeleine on surnud.
Praegu Interpoli jõudnud foto pole mitte ainus vihje, mis viitab Madeleine viibimisele Marokos. Enda väitel on last Marrakešis näinud ka üks Norra turist ja üks Briti turist.

Birma politsei peksis munkasid kumminuiadega
Birma politsei peksis munkade laialiajamiseks neid kumminuiadega ja piserdas pisargaasiga.
Politseinikud ründasid kumminuiadega Shwedagoni pagoodi ümber kogunenud munkasid, samal ajal on nii politseijõud kui sõjaväeüksused asunud ümber piirama linna budistlikke kloostreid, vahendab BBC.
Vahistatud on 80 protestijat.
Analüütikud kardavad, et Yangonis võib korduda 1988. aasta vägivallalaine, kui sõjaväelased avasid relvastamata protestijate pihta tule. Tookord hukkus 3000 inimest.

Putin lükkas üllatused valitsuses tulevikku
Venemaa uue valitsuse koosseis ei pakkunud sellist intriigi, nagu võis ennustuste järgi arvata, küll aga andis president Vladimir Putin taas kord toreda etenduse.
Üle-eelmisel nädal teatas Putin senise peaministri Mihhail Fradkovi mahavõtmisest ja tundmatu Viktor Zubkovi nimetamisest uueks valitsusjuhiks. Pärast seda on Moskva ajakirjandus spekuleerinud selle üle, et ameti kaotab näiteks asepeaminister ja veel kevadel ka presidendikandidaadiks peetud Dmitri Medvedjev ning valitsusse võib naasta lääne lemmik, Boriss Jeltsini aegne majandusreformaator, praegune Vene elektrimonopoli juht Anatoli Tšubais.
Tegelikult midagi nii huvitavat ei juhtunud. Lahkuma pidi vaid kolm ministrit, kellest kõige tuntum ja mõjukam oli majandusminister German Gref. Samas ülendas Putin asepeaministriks rahandusminister Aleksei Kudrini, kes on viimastel aastatel suhteliselt edukalt suutnud ellu viia konservatiivset finantspoliitikat.

Mark Farmaner: Birma on mõrva või revolutsiooni lävel
Suurbritannia vabaühenduse Birma Kampaania juht Mark Farmaner kinnitas intervjuus Eesti Päevalehele, et olukord riigis on äärmiselt plahvatusohtlik.
Birma tänavatel toimuvad suurimad meeleavaldused pärast revolutsiooni verist mahasurumist 1988. aastal. Miitingud on toonud tänavatele üle saja tuhande inimese. Kas see näib tõsiselt ohustavat valitsevat režiimi?
Olukord on nii tõsine, kui üldse saab olla. Tegemist on ajalooliste meeleavaldustega. Pole kahtlustki, et Birma on kas massimõrva või revolutsiooni lävel.
Valitsev hunta pole varem vägivalla kasutamisest tagasi kohkunud. Mis hakkab teie hinnangul nüüd juhtuma?
Raske hinnata, sest nad on väga irratsionaalsed. Kuid vägivalda on nad valmis tõepoolest kasutama. 1988. aastal tapsid nad umbes 3000 inimest. See on vägagi tõenäoline ka praegu.

Slovakkia tunnistas sealsete ungarlaste kiusamise lubatuks
Slovakkia parlamendi deklaratsioon avaldab toetust 1945. aasta
Sõja lõpul etnilistelt ungarlastelt vara konfiskeerimist lubanud ning neilt kodanikuõigused võtnud dekreedid osutusid slovaki rahvusest saadikute seas ka veel eelmisel nädalal ülimalt populaarseks. Eelnõule hääletas vastu vaid ungarlasi esindav partei.
Ühe koalitsioonierakonna, Slovakkia Rahvuspartei juht Ján Slota raputas ungarlaste haavale veel soola. "Võiks koguni öelda, et sakslased panid toime vähem kuritegusid kui Ungari fašistid Lõuna-Slovakkias," ütles ta pärast deklaratsiooni vastuvõtmist.
Ajaloolised faktid seda küll eriti ei kinnita. Nagu märgib Tšehhi leht Lidové Noviny, ei toonud Ungari okupatsioon kaasa kuigi palju inimkaotusi, ent madjaritevastaseid väljaastumisi võib pidada Slota kaubamärgiks. Viimastel kuudel on ta sõdinud ägedalt sealsetele ungarlastele võimaliku poliitilise autonoomia andmise vastu, tuues hoiatavaks näiteks Kosovo. Ent kõige rohkem meenutatakse tema üheksakümnendatel välja öeldud üleskutset saata Budapesti peale tankid.

Neljas koolibussiliin lisandub oktoobris
Seoses järjest suureneva kasutajate hulgaga hakkab alates 1. oktoobrist koolibuss väljuma ka marsruudil Tabasalu- Kesklinn.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on koolibussiga kesklinna sõitvate laste arv Vääna- Jõesuu suunalt järjest kasvanud. "Teise koolibussi lisamine sellele suunale on tingitud asjaolust, et tekkimas oli olukord, kus lapsed enam bussi ära ei mahtunud," lisas Mutli.
Uus koolibussiliin hakkab Tabasalust väljuma kell 7: 12 ning jõuab Balti jaama kell 7: 45. Buss sõidab marsruudil Klooga maantee, Rannamõisa tee, Vahepere tänav, Taludevahe tänav, Rannamõisa tee, Paldiski maantee ja Toompuiestee.
Koolibuss Vääna-Jõesuu - Balti jaam sõidab marsruudil Vääna-Jõesuu, Klooga maantee, Rannamõisa tee, Vahepere tee, Rannamõisa tee, Lõuka tänav, Vabaõhumuuseumi tee, Mõisa tänav, Paldiski mnt, Endla tänav, Kaarli pst, Estonia pst, Kentmanni tänav, Sakala tänav, Estonia pst, Kaarli pst, Toompuiestee, Balti jaam - Hobujaama. Väljumine Vääna -Jõesuust toimub kell 7.00.

Taksokontrollid on määranud ligi 1,5 miljoni krooni eest trahve
Tallinna transpordiameti taksokontrollid on üheksa kuuga avastanud 369 rikkumist ja määratud trahvide kogusumma on ligi poolteist miljonit krooni.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on taksokontrollide tegevus viimase aasta jooksul märgatavalt tulemusrikkam. "Kui möödunud aastal kontrolliti üheksa kuuga ligi 200 taksot, siis 2007. aastal on sama perioodi jooksul kontrollitud 780 taksot," ütles Mutli.
Samuti on eelmise aastaga võrreldes määratud rohkem trahve. "Mitte seetõttu, et olukord taksonduses on tunduvalt halvemaks muutunud vaid just seetõttu, et kontroll on tõhusam," lisas Mutli.
Tallinna transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Tiia-Liis Jürgensoni sõnul on endiselt suurimateks probleemideks piraattaksod, taksomeetri näitu mõjutavad lisaseadmed ja taksode tehniline seisukord.

Linnaplaneerimise ameti juhatajaks sai Toomas Õispuu
Tallinna linnavalitsus nimetas täna linnaplaneerimise ameti juhataja kohale senise abilinnapea nõuniku Toomas Õispuu.
47-aastane Õispuu lõpetas 1986. aastal elektriinsenerina Tallinna Polütehnilise Instituudi (nüüd TTÜ) ning on läbinud kinnisvara halduse erialased koolitused Saksamaal, Soomes ja Rootsis, teatas Tallinna pressiteenistus.
2005. aasta aprillist töötas Õispuu Tallinna linnakantseleis abilinnapea nõuniku ametikohal. Õispuu on töötanud juhtivatel ametikohtadel ettevõtetes AS BREM Haldus, AS Miiduranna Külmhoone, Baltic Real Estate Management AS ja AS Südalinna Kinnisvarahooldus.
Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja ametikohale kandideeris neli inimest.

Sotsid: linnavalitsus on lasknud Tallinna Veel endale pähe istuda
Sotsiaaldemokraatide hinnangul ei oleks linnavalitsus tohtinud nõustuda veehinna niivõrd järsu tõusuga, sest hiigelsuure kasumiga hooplev AS Tallinna Vesi pole suutnud täita võetud kohustusi pealinna kanalisatsioonivõrgu väljaehitamisel.
AS Tallinna Vesi taotles linnalt 2008. aastaks linnalt vee hinna tõusu 12,3 protsenti. Linn asus ettevõtjaga läbi rääkima ja saavutas taotluse vähenemise 0,6 protsendi võrra.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas on öelnud, et Eestis igas valdkonnas toimuva hoogsa hinnatõusu foonil tundus Tallinna Vee ettepanek mõstetav.
34,7% AS Tallinna Vesi aktsiatest kuulub Tallinna linnale.
"Seega kuulub ettevõtte nõukogusse kolm linna esindajat, kes oleksid pidanud end jõulisemalt kehtestama ja andma selgelt mõista, et enne järjekordset niigi suure kasumi kergitamist tuleb Tallinna Veel täita linna ees võetud kohustused," sõnas Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske.

Savisaar: Kristiine juhtum ei ole pretsedent
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ei ole Kristiine Prismalt kahele 17-aastasele alkoholi müümise eest müügiloa ära võtmine ebaõiglane karistus ja tegemist on osaga laiemast alkoholipoliitikast.
"Kaua me peame taluma olukorda, kus Tallinnas toimub alkoholi tarvitamine üle igasuguse piiri," ütles Savisaar tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil.
Alkoholi müügi vastu võitlemine hakkas Savisaare sõnul juba siis, kui putkades keelati alkoholi müük, piirati müügikellaaegasid ja alkoholi reklaamimist. Seega pole linnapea väitel Kristiine Prismalt alkoholimüügiloa äravõtmine midagi uut ja linn sellega pretsedenti ei loonud.
"Ma arvan, et meile ütlevad aitäh kõik inimesed, kelle pereliikmetel on alkoholiga probleeme olnud, kes on näinud linnatänavatel purjus inimesi," märkis Savisaar.
Savisaar arvas, et miks seda otsust nii vingus näoga vastu võetakse, on see, et Kristiine keskuse näol on tegemist suurpoega ja sealt käivad läbi suured rahad.

Järgmisest aastast tõuseb Tallinnas vee hind ligi 12 protsenti
Tallinna linnavalitsus kinnitas tänasel istungil 2008. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkava vee- ja kanalisatsiooniteenuse
Eraklientide vee- ja kanalisatsiooniteenuse uus tariif on 28,65 krooni/m3 eest. Äriklientide veetariif on käibemaksuta 32,52 krooni/m3. Kanalisatsiooniteenuse tariif sõltub reovee reostusainete sisaldusest.
Uue tariifiga tõuseb ühe majapidamise vee- ja kanalisatsiooniteenuse kuuarve keskmiselt 30 krooni ehk 250 kroonini kuus.
Esialgu taotles AS Tallinna Vesi linnalt vee hinna tõusu 12,3 protsenti, kuid läbirääkimiste tulemusena õnnestus linnal saavutada taotluse vähenemine 0,6 protsendi võrra, mida Tallinna linnapea Edgar Savisaar peab oluliseks töövõiduks.
Tariifitõus on kooskõlas ASi Tallinna Vesi ja Tallinna linna vahel sõlmitud teenuslepinguga, teatas ettevõtte avalike suhete juht Reigo Marosov.

Kristiine Prisma saatus selgub täna
Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb lubas täna hommikuks otsustada Kristiine Prisma Peremarketi saatuse alkoholimüügi loa asjus, tänavu on loast ilma jäänud ka üks Lasnamäe väikepood.
Pärast seda, kui suvel õnnestus Kristiine Prisma Peremarketis kahel 17-aastasel noorukil õlut osta, algatas politsei müüja suhtes väärteomenetluse ning saatis Tallinna linnavalitsusele ettepaneku kaaluda kaupluse alkoholimüügi loa tühistamist, ettevõte sai asjast teada alles siis, kui menetlus läbi ja müüja töölt lahkunud oli, kirjutab Postimees.
Tallinna linnavalitsus toetas politsei ettepanekut võtta Kristiine Prismalt alkoholimüügiluba ning lõpliku otsuse peab langetama Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb.
Korb kinnitas eile ajalehele, et täna hommikul on otsus olemas ning lisas, et linnal pole õigust trahvi teha, vaid õigus müügiluba alles jätta või ära võtta.

Tallinn nõuab valdadelt kohtu kaudu tasu laste koolitamise eest
Juba aastaid teistelt omavalitsustelt lasteaia- ja kooliteenuse eest raha nõudnud Tallinna linn kaebas viis valda kohtusse, et neilt kätte saada valda registreeritud, kuid pealinnas teenust saavatele lastele kulunud raha.
Tallinna haridusameti juhataja asetäitja Tanel Kerese sõnul algaras linn esimesed kohtuasjad, sest senised nõudmised raha kätte saada ei andnud tulemust, kirjutab Postimees.
Linnal on nõudeid ühtekokku 50 Eesti omavalitsuse vastu kogusummas 8,63 miljonit krooni - suurimaks võlgnikuks on Narva linn 1,7 miljoni krooniga, kuid Narva vastu pole Tallinn esialgu veel kohtusse läinud.
Samas pole pealinnal vaidlusi näiteks Harjumaa omavalitsustega, kes oma laste Tallinnas koolis või lasteaias käimise eest maksavad.
Esimesena on Tallinn kohtusse andnud Saaremaal asuvad Kaarma ja Mustjala valla, Lääne-Virumaal asuva Kadrina valla, Hiiumaal asuva Käina valla ning Raplamaal asuva Kehtna valla.

Puudega juhi kohale parkijat ähvardab trahv
Kaheksa ja poole kuuga on kontrolörid invakohtadel parkijatele teinud 1300 trahvi.
Kontrolörid on tänavu teinud 1300 trahvi autojuhtidele, kes pargivad kaubanduskeskuse juures sõiduki alusetult liikumispuudega inimesele mõeldud kohale.
AS-i Ühisteenused tegevdirektori asetäitja Kristi Vahtra sõnul on firmal lepingud parkimisalal toimuva kontrollimiseks sõlmitud kümmekonna kaubanduskeskusega.
Olenevalt keskusest on omanikud liikumispuudega juhi kohale auto parkimise eest kehtestanud 500-1000-kroonise raha-trahvi.
"Eesti inimesele ei meeldi, et teda rikkumiselt tabatakse, ja kui ongi temperamentsem inimene, lähevad rusikad kiiresti käiku," ütles Vahtra. "Ekipaaži meeskonnale tungitakse kallale keskmiselt korra kuus."
Möödunud laupäeval rebis puudega inimese sõiduki kohale alusetult parkinud mees kontrolöri käest trahviraamatu, rüseluse käigus sai kontrolör õlapõrutuse ja vajas ülevaatust traumapunktis. "See on suhtumise probleem - võiks austada neid inimesi, kellega on midagi juhtunud," nentis Vahtra.

Kümnenda muuseumide festivali laureaadiks sai Eesti meremuuseum
Narva muuseumis toimunud kümnenda Eesti muuseumide festivali laureaadiks pärjati esmaspäeva õhtul meremuuseumi näitus "Vormi võlu - mereväe vormid. 1920-1940".
Kümnendat aastat kogunesid Eesti muuseumid Narvas, et seal välja panna esinduslik väljapanek enda parimatest rändnäitustest. Võistluse statuut näeb ette, et näitus tohib olla eelnevalt eksponeeritud vaid kodumuuseumis ja selle puhul hinnatakse mitmeid aspekte alates teostusest ja lõpetades pedagoogiliste programmide olemasoluga.
Žürii ühe liikme, Ants Leemetsa sõnul vastas meremuuseumi näitus kõige rohkem statuudile. "Neil oli kandev idee, asju polnud liiga palju ja kokku moodustus terviklik lahendus," sõnas Leemets.

Analüüs kinnitas Sokolova sugulust Mihhail Kulikoviga
Eestis tehtud kordusanalüüs tõestas Venemaa elaniku Anna Sokolova suguluse Tõnismäelt sõjaväekalmistule ümber maetud Mihhail Kulikoviga.
Välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et alampolkovnik Kulikovi säilmed antakse neljapäeval üle tema Jaroslavli oblastis elavale lapselapsele Sokolovale, kellel on õigus need kodukohta ümbermatmisele viia. Mullu valminud ajaloolise õiendi kohaselt langes Kulikov 22. septembril 1944 ja maeti Tõnismäele. Suvel maeti Kulikovi säilmed ümber sõjaväekalmistule.
Varem on Eesti omastele üle andnud kapten Aleksei Brjantsevi, leitnant Vassili Volkovi ning meditsiiniteenistuse vanema Jelena Varšavskaja põrmu.

Paldiskis Alexela Terminalis sõitis rööbastelt neli vagunit
Paldiskis Alexela Terminalis sõitis ööl vastu teisipäeva rööbastelt maha neli kütusevagunit, kuid ettevõte ei kutsunud appi päästeametnikke ja loodab ise olukorra lahendada. "Kütust ühestki vagunist välja ei voolanud, reostusohtu ei ole ja keegi vigastada ei saanud. Terminali töötajad tegelevad vagunite tühjaks pumpamise ja rööbastele tagasi toimetamisega," ütles Päevalehele Alexela Terminali tegevdirektor Aarto Eipre. Tema sõnul peab õnnetuse põhjuse selgitama juurdlus: kas tegemist oli mehaanilise rikke või millegi muuga. Üks elektrirongiga Alexela Terminalist möödunud Paldiski elanik teatas Päevalehele, et vähemalt üks vagunitest on ka ümber vajunud.

Maardu keelas öise alkoholimüügi
Maardu volikogu keelas linnas alkoholi jaemüügi öisel ajal kauplustes ja tanklates. Maardu linnavolikogu määruse kohaselt on linnas keelatud alkoholi jaemüük alates kella 23-st kuni kella 8-ni hommikul, teatas linnavalitsuse esindaja. Keeld hakkab kehtima 15. oktoobrist.

Algab Vesse viadukti remont
Alates laupäevast, 29. septembrist kuni 21. oktoobrini on Peterburi tee Vesse viadukti linnast väljuv sõidusuund seoses viadukti deformatsioonivuukide kapitaalremondiga liiklusele suletud, teatas Tallinn.ee.
Mõlema sõidusuuna liiklus viiakse Vesse viadukti linnast väljuva sõidusuuna remondi ajaks Peterburi tee kesklinnasuunalisele sõidurajale.
Remont kuni novembri lõpuni
Kui ilmad võimaldavad, jätkatakse Vesse viadukti remonti kesklinna suunduva sõiduraja kapitaalremondiga, mis on kavandatud 21. oktoobrist kuni novembri lõpuni. Siis viiakse mõlema sõidusuuna liiklus linnast väljuvale sõidusuunale.
Soovitatakse ümbersõitu

Võidutöö autorid tahavad vabadussamba valmistada klaasist
Võidutöö autorid väidavad, et dolomiit läheks tunduvalt kulukamaks kui klaas.
Palju vastandlikke tundeid tekitanud vabadussamba kavand on praegu korrigeerimisel ja autorid tahavad esialgu pakutud dolomiidi asemel kasutada hoopis klaasi.
"Klaas on meile äärmiselt südamelähedane ja ühtlasi väga universaalne materjal, millest on mujal maailmas palju selliseid asju tehtud," põhjendas võidukavandi üks autoritest Rainer Sternfeld klaasi eelistamist teistele materjalidele.
Kuna uue lahenduse väljatöötamisel on autoritel abiks loomeinimestest koosnev ekspertgrupp, ei taha Sternfeld esialgu lubada, et sammas tuleb sajaprotsendiliselt klaasist.
"See sõltub sellistest üldistest faktoritest nagu teostatavus, lõppmaksumus ja samba esteetiline väljanägemine," selgitas autor.

Männiku karjäärist kaevandatud liiv sisaldas mürske
Männiku karjäärist kaevandatud liivaga jõudsid eile ehitusplatsidele mitmed mürsud.
Päästeameti pressiesindaja Rain Porss ütles Päevaleht Online'ile, et kopajuhid olid mürsud koos liivaga kogemata välja kaevanud. Kokku leiti eile üheksa mürsku ja kaks sütikut.
Saue vallast tuli eile kaks teadet leitud mürskudest. Alliku külas teatati eile kell 09.43, et kohale toodud mullakoormast on leitud kolm kahtlast eset. Kahjutuks tehti kolm mürsku ja üks sütik. Laagri alevikust teatati kell 13.39, et ehitusobjektile toodud liivakoormast on leitud üks 150 millimeetrine mürsk. Lõhkekeha toimetati ohutusse kohta.
Tallinnast teatati mürskudest kolmel korral. Kell 12.44 sai päästeamet teate, et Sakala 1 ehitusobjektile toodud liivakoormast on leitud üks 76 millimeetrine mürsk. Õhtupoolikul kell 16.42 teatati, et Ööbiku tänaval on liivakoormast leitud mürsk. Kell 18.49 käisid demineerijad samal aadressil ning toimetasid ohutusse paika veel ühe mürsu.

Väidetava küüditaja kohus lükkus taas edasi
Kuressaare kohtumajas eile toimuma pidanud kohtuprotsess Rudolf Sisaski üle, keda prokuratuur süüdistab Saare maakonnas inimsusevastase kuriteo sooritamises, lükkus taas edasi ja seda süüaluse tervisliku seisundi tõttu.
Pärnu maakohtu kohtunik Kristel Pedassaar ütles, et kohtule teadaolevatel andmetel on 80-aastane Sisask haige ega saa praegu kohtu ette ilmuda ning kohtul on ka selle kohta arstitõend, kirjutab Oma Saar.
Kuna Rudolf Sisaki kohtuprotsess on aga juba kordavalt edasi lükkunud, siis määras kohus talle eile kohtumeditsiinilise ekspertiisi.
Juhul kui kohtumeditsiinilise ekspertiisi otsusest selgub, et Rudolf Sisask siiski on võimeline kohtusaali ilmuma, ei välistanud kohtunik Kristel Pedassaar võimalust, et süüdistatava suhtes kohaldatakse sundtoomist.
2002. aasta novembris algas tookordses Saare maakohtus protsess, kus süüpingis oli kaheksa vanurit, keda kõiki süüdistati selles, et nad osalesid 1949. aastal saarlaste küüditamises Siberisse.

Viljandis toimus juveelirööv
Viljandis Jakobsoni tänaval tungisid kurjategijad ööl vastu eilset läbi akna ehtekauplusesse ning viisid kaasa nii hõbedat kui kulda.
Kinnitamata andmetel ronisid vargad Mulgi Marketi teisel korrusel asuvasse poodi pääsemiseks kaubanduskeskuse ees olevale varikatusele, lõhkusid akna ja läksid sealt sisse, kirjutab Sakala.
Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lalli sõnul said korravalvurid sissemurdmisest teada turvafirmalt kell 3.19 - kui turvatöötajad ja politseinikud kohale jõudsid, olid vargad lahkunud. Kogu poes olnud kaupa polnud nad jõudnud kaasa haarata, muu hulgas jäid maha 10 000-kroonine käekell ja mitu kallist keed.
Lalli teada varastati kuld- ja hõbeehteid, kuid mida ja kui palju täpselt, selle väljaselgitamisega poe omanikud eile alles tegelesid.

Veoauto alla jäänud jalakäija suri
Pärnumaal juhtus eile liiklusõnnetus, kus veoauto sõitis otsa jalakäijale, kes suri sündmuskohal.
Õnnetus juhtus kella 16.30 ajal Pärnu-Jaagupi alevis Kooli ja Staadioni tänavate ristmikul. Jalgratast sõiduteel käekõrval lükkav jalakäija astus T-kujulisel ristmikul parempööret sooritava veoauto Scania ette.
Jalakäija, 70-aastane Hilda-Marta hukkus sündmuskohal. Veokit juhtinud 37-aastane Toivo oli kaine.
Rakveres Tallinna mnt 3 juures juhtus kell 17.50 jalakäijaga teinegi õnnetus, milles siiski keegi ei hukkunud. Reguleerimata ülekäigurajal tänavat ületavale 51-aastasele Galinale sõitis otsa Peugeot 107, mida juhtis 31-aastame Kati. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai jalakäija vigastada.

Suri maailmakuulus rääkiv papagoi Alex
Kui Alexi peamine hooldaja dr Irene Pepperberg papagoi ravi tarvis ööseks loomaarsti juurde pidi jätma, siis hüüdis lind talle järele: "Tule siia. Ma armastan sind. Palun vabandust. Tahan tagasi minna!"
Aafrika hall papagoi Alex tegi vahet värvidel ja kujunditel, oli selgeks õppinud ligikaudu 150 ingliskeelset sõna ning kogunud tuntust telesõudes ja teadustöödes. Tänu sellele oli ta ilmselt ajaloo kuulsaim rääkiv lind.
Alex oli 31-aastane, kui ta 6. septembril suri. Doktor Irene Pepperberg, kes tegeleb Harvardi ja Brandeisi ülikoolis võrdleva psühholoogiaga, ostis Alexi lemmikloomapoest, kui too oli üheaastane. Pepperberg õpetas papagoid ja avaldas tehtud tööst teadusartikleid kuni tänase päevani.
Viimane kord, kui Pepperberg Alexit nägi, soovis ta talle nagu tavaliselt head ööd ja lind vastas: "Ole tubli, ma armastan sind." "Ma armastan sind ka," lausus Pepperberg, misjärel küsis Alex: "Kas homme ka tuled?" Pepperberg lubas seda kindlasti teha. Kahjuks leiti seni vaid primaatidele jõukohaseks peetud ülesandeid lahendanud lind hommikul puurist surnult.

Riigikohus: vaidlusalune käibemaksuseaduse säte on põhiseadusega vastuolus
Tallinna Halduskohus lahendas selle aasta 9. mail MTÜ Muusikateater vaidluse Maksu- ja Tolliametiga, tunnistades põhiseadusevastaseks ja kehtetuks käibemaksuseaduse ette nähtud tingimuse.
Nimetatud sätte kohaselt võimaldati sellistele etendusasutustele, kelle kalendriaasta eelarve tulust vähemalt 10 protsenti moodustavad riigi-, valla- või linnaeelarvest või Kultuurkapitalilt saadavad vahendid, müüa pileteid 5-protsendilise käibemaksumääraga tavapärase 18-protsendilise määra asemel.
Käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 6 säte võimaldas finantseerimise nõudele vastaval etendusasutusel sooduskäibemaksumäära rakendada kõikide oma etenduste ja kontsertide suhtes olenemata sellest, kas need kuuluvad kõrgkultuuri hulka või mitte. Kolleegiumi arvates ei olnud kindel, et väärtkultuuri pakkuvate eraetendusasutuste ring piirdub üksnes nendele nõuetele vastavatega. Seega oli kolleegiumi hinnangul tegemist võrdse kohtlemise põhimõttele mittevastava sättega.

Kinnisvaramaakler: tehinguid on null
Ober-Haus Kinnisvara kesklinna korterite maakler Evi Kohv teatas, et viimase kuu jooksul pole ta teinud ühtegi korterimüügitehingut.
Hetkel on kaks broneerimislepingut, kuid tehinguid on null viimase kuu jooksul, "ütles Kohv aripaev.ee-le." Suvi oli väga vaikne. Viimastel nädalatel on telefon natuke rohkem helisema hakanud. Katseeksitusmeetodil langetatakse hindu, et teada saada, kas on huvi või ei ole. Mõne korteri puhul pole isegi hinna langetamise puhul huvi. Väheste tehingute põhjuseks toob maakler välja pankade laenutingimuste karmistumist.

Eesti ütles täna Nord Streamile ametlikult "ei" 
Eesti välisministeerium teatas täna ametlikult Gazpromi kontrollitavale Nord Streamile, et ei luba oma majandusvööndis merepõhjauuringuid läbi viia.
Eesti valitsus otsustas Nord Streami palve tagasi lükata 20. septembril. Otsuse põhjenduses seisab, et Eesti keeldus palvet täitmast, kuna mandrilaval puurimistöid eeldavad uuringud annavad teavet Eesti loodusvarade mahu ja nende kasutamise võimaluste kohta.
Lisaks võib uuringuala osaliselt hõlmata Eesti territoriaalvett.
Nord Stream AG esitas välisministeeriumile majandusvööndi uurimisloa taotluse 31. mail 2007. Uurimisloa taotluses esitatud andmete kohaselt soovis Nord Stream AG teha geofüüsikalisi ja geotehnilisi uuringuid, visuaalseid ülevaatusi ja võtta setteproove Eesti majandusvööndis.

Kaliningradi poodide õli- ja suhkruriiulitel ulub tuul
Oodatav mõningate toidukaupade järsk hinnatõus on Kaliningradi oblasti poeletid tühjendanud suhkru- ning toiduõlivarudest.
Kaliningradi oblastis tõusevad toiduõlihinnad 30-lt rublalt 60-le rublale ning suhkur 15-lt rublalt 18 rublani, kuid mõningad kodanikud usuvad, et hinnatõus paiskab toiduõlihinna 90 ja suhkruhinna umbes 30 rublani. Teadmiseks, et üks rubla maksab umbes 0,46 krooni.
Oblasti kuberner Georgi Boos lubas, et valitsus avab piirid impordile, kuid avab ka kohaliku turu.
Eksperdid kardavad, et näiteks päevalilleõli kallineb tunduvalt, kuna traditsiooniliselt Venemaad sellega varustavas Ungaris on hetkel ikaldus, kirjutab gni.ru.
Novõe Isvestia hinnanguil võib situatsioon siiski stabiliseeruda, sest Venemaa päevalillesaak oli tänavu suhteliselt hea.

Hollandi firma üritas Runner-4 alumiiniumit kõrvale nihverdada
Soome lahe põhjas asuva laeva Runner-4 alumiiniumilasti ülestõestev Hollandi firma Mammoet Salvage B.V üritas nädalavahetusel osa väärtuslikust lastist salaja Sillamäe sadamas maha laadida.
Eelmise nädala lõpul oli Runner 4-lt ülestõstetud alumiiniumilastiga laev sunnitud tormi eest Sillamäe sadamasse varjule minema. Laev oli teel Muuga sadamasse, kuhu last tegelikult jõudma pidi.
Järgmisel hommikul alustas lastitõstetöid tegev ettevõte aga laeva tühjaks laadimist Sillamäe sadamas sellest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit ning maksu- ja tolliametit teavitamata.
Kokku jõudis ettevõte laevalt maha laadida diiseltõstuki ning üksikud alumiiniumkangid. Toll alustas juhtumi kohta väärteomenetlust kauba omavolilise mahalaadimise asjus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Aivo Lind rääkis, et tänaseks on kogu senini Runner 4-lt üles tõstetud alumiinium jõudnud Muuga sadama vabatsooni, nagu esialgsed kokkulepped ette nägid.

Taisto avab samuti odavliinid
SEBE alustatud säästubussi-kampaania leidis järgimist ka Taisto Liinidel, mis panevad käima samuti Tartu-Tallinna vahelisel lõigul bussid, mille sooduspilet maksab 50 krooni.
Alates reedest 28. septembrist maksab esmaspäeviti ja laupäeviti kell 7: 45 väljuva Tallinn-Tartu ning reedeti ja pühapäeviti kell 14: 15 väljuva Tartu-Tallinn ekspressliinide reisidel bussipilet eelmüügist ostes kõigile 50 krooni. Bussijuhilt ostes maksab bussipilet iga päev kõigile 95 krooni.
"Läheme kaasa konkurendi poolt algatatud aktsiooniga pakkuda teatud kellaaegadel reisijatele soodsamat liikumisvõimalust Tallinna ja Tartu vahel. Kui inimesel ei ole reisimiseks kellaaeg oluline, siis nüüdsest on tal võimalik valida rahakotile kõige soodsam võimalus ja näiteks Tallinna või Tartu tiir 100 krooni eest ära teha," tutvustab Taisto liinispetsialist Jan Landrat uut soodsat reisimisvõimalust.

Jewtube vihastas Google'it
Suurim internetifirma Google ärritus JewTube'i netisaidi peale, kus näidatakse videosid juutide pidustustest.
Populaarne juutide lehekülg letmypeoplego.com mängis Google'i omanduses oleva Youtube'i logo ja nimega ning laadis üles videoklippe juutide traditsioonilisest vallaliste ballist, kirjutab Guardian.
Google'i juhid ei teinud JewTube'st väljagi, kuni JewTube'i üritati kaubamärgina kirja panna ning see ärritas Silicon Valley kompanii üles.
"Me ei uskunud, et Google sellele vastu on, sest tegu on ilmselgelt naljaga ja me arvasime, et tegu pole sellise sarnasusega, mis inimesi segadusse ajaks," teatas JewTube'i üks loojatest Jeff Strank.
Stranki pani veel enam imestama, et varem on tegutsemisloa saanud Youtube'i nimega sarnased SexTube, PornoTube, GayTube ning ZooTube.

Nike valmistas indiaanlastele mõeldud ketsi
Spordifirma Nike valmistas spetsiaalselt indiaanlastele mõeldud spordijalatsid, püüdes tõsta rasvuvate indiaanlaste tervislikku käitumist.
Air Native N7 disainiti spetsiaalselt suurema labajalaosaga, mis peaks sobima indiaanlaste jalatüübiga, teatab AP.
Uut jalatsit müüakse ainult põliselanikele, kes saavad neid üle riigi osta hulgimüügihinnaga.
"Nike on kursis indiaanlaste seas kasvavate terviseprobleemidega," teatas Nike programmijuht Sam McCracken. "Me pühendume põlisameeriklaste tervise ja heaolu parandamisele."
Nike teatas, et tegu on esimese korraga, kui disainiti spetsiaalselt ühele rassile või etnilisele grupile mõeldud jalatsid. Väidetavalt investeeritakse kõik jalatsi müügist saadavad tulud indiaanlaste terviseprogrammidesse, sest rasvumine ja suhkruhaigus on mõningates hõimudes võtnud peaaegu epideemia mõõtmed.

Eesti langes korruptsioonitajumise tabelis
Eesti langes rahvusvahelises korruptsioonitajumise indeksi tabelis nelja koha võrra, selgus täna avalikustatud korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International 2007. aasta andmetest.
Eesti langes eelmise aasta 24. kohalt 28. kohale, kusjuures korruptsiooniindeks halvenes 6,5 pallile. Eelmisel aastal oli Eesti tulemuseks 6,7 palli, mis on olnud kõigi aegade parim näitaja. Kümme palli saav riik on korruptsioonivaba, 0 punkti saanud riik on täiesti korrumpeerunud.
"Eesti tagasilangemine oli paraku ennustatav," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk. "Kuna riiklik tähelepanu korruptsioonivastasele võitlusele paaril viimasel aastal rauges, võis see ka rahvusvaheliste uurijate hinnanguid Eesti kohta mõjutada."
Samal ajal jõudsid avalikkuse ette mitmed mastaapsed korruptsioonikahtlused, mis puudutasid näiteks maadevahetust või Eesti Raudtee erastamislepingu lõpetamist. Ent nendes suureulatuslikes asjades ei ole ametivõimud veel süüdistusi esitanud.

Inflatsioon langes Zimbabwes alla 7000%
KIREV MAAILM:
Inflatsiooni langus saabus pärast Zimbabwe presidendi Robert Mugabe poolt juulis kehtestatud riiklikku hinnakontrolli, kirjutab BBC.
Mugabe käsul tuli kaupmeestel riigis langetada või külmutada esmaste toidukaupade (nagu leib ja piim) hinnad.
Vaatlejate arvates on aga presidendi kava veelgi suurendanud Zimbabwes valitsevat toidukaupade puudust.
Augusti lõpus "tutvustas" president Mugabe kuni kuue kuuni ulatuvaid vanglatingimusi kõigile kaupmeestele, kes kavatsevad riigis hindasid tõsta.
Vaatamata langusele on Zimbabwes jätkuvalt konkurentsitult maailma kõige kõrgem inflatsioonimäär.

Kristiine Prisma jäi alkoholimüügiloata
Tallinna Kristiine linnaosavalitsus otsustas alaealistele õlut müünud Kristiine Prismalt alkoholimüügiloa ära võtta, alkoholimüük lõppeb homsest.
Kristiine linnaosavalitsuse avalike suhete nõunik Ljubov Semjonova ütles Päevaleht Online'ile, et linnaosavanem Mihhail Korb otsustas oma korraldusega kustutada Kristiine Prisma alkoholimüügiloa registrist.
Otsus jõustub homsest ka kehtib vähemalt pool aastat, misjärel on Semjonova sõnul Prismal võimalik alkoholimüügiluba uuesti taotleda.
Korb selgitas oma otsust sellega, et tegemist oli korduva rikkumisega ja alaealistele alkoholi müümise vastases võitluses peab rakendama karmimaid meetmeid. Selle otsusega kaitseb Korb enda sõnul avalikku huvi, milleks on takistada alla 18-aastastele inimestele alkoholi kättesaamine.

Tööturuamet nõustab Eesti Raudtee koondatuid
27-28.09.2007 nõustavad Tööturuameti karjäärinõustajad ja konsultandid AS Eesti Raudteest koondatavaid inimesi Tallinnas ja Narvas.
Tööturuamet annab koondatutele informatsiooni vabadest töökohtadest, nõustab kohapeal koondatuid ja pakub vajadusel karjäärinõustamist, et toetata inimest tema edasiste valikut osas. Pärast inimese Tööturuametisse arvele tulemist on tal võimalus saada ka erialakoolitust, mis võimaldab kiiresti tööturule naasta.
Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson: "Pingelises tööturusituatsioonis on oluline, et tööandjad koondamisplaanidest Tööturuametit teavitaksid. Koondatud töötajad on väärt ja motiveeritud tööjõud. Tööturuamet saab koondamisteate saanud isikutele korraldada kohtumisi teiste tööandjatega. Teavitades Tööturuametit, aitate teisi ettevõtjaid, kes tööjõupuuduses vaevlevad."

Eestist on äri lihtsam teha 16-s riigis
Maailmapank avaldas tabeli, kus reastas maailma riigid äri alustamise ning tegemise lihtsuse järgi.
Eesti oli tabelis parima endise sovetimaana 17. kohal. Esikohale asetati Singapur, mis lükkas liidrikohalt Uus-Meremaa.
Uuringus selgub, et Ida-Euroopa ning endise Nõukogude Liidu maad möödusid äritsemise lihtsuses seni suurriikide järel valitsenud Ida-Aasiast. Lisaks Eestile oli esimese 25 seas Gruusia ning Läti.
Kõige enam ärisid 100 inimese kohta on Gruusias (15) ja Singapuris. Eesti jagab selles kohta koos Poola ja Hiinaga 12 firmaga 100 inimese kohta.
Kõige enam positiivseid majandusreforme tehti Egiptuses. Eesti selles arvestuses esikümnesse ei kuulunud. Samas toodi uuringus välja Eesti koos 39 teise riigiga, mis kergendasid läinud aastal majandustegevuse alustamist.

Põhiosa sisemajanduse koguproduktist sünnib jätkuvalt Harjumaal
Statistikaameti andmeil loodi Harju maakonnas 2005. aastal 59,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), kuid võrreldes varasema aastaga Harju maakonna osatähtsus mõnevõrra vähenes.
Eesti sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades oli 2005. aastal 175,4 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 104,0 miljardit krooni.
Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 8,3%.
2004. aastaga võrreldes langes Harju maakonna osatähtsus SKP-s peamiselt Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu.
Tartu maakonna osatähtsuse suurenemisele aitas kõige rohkem kaasa Tartu linn. Harju maakonna osatähtsuse vähenemist põhjustas Tallinna osatähtsuse mõningane vähenemine Eesti SKP-s, samal ajal aga suurenes ülejäänud Harju maakonna osatähtsus.

Hansa Liising: turg on jõuliselt muutumas
Hansapanga varapõhise finantseerimise ja kindlustuse juhataja Mart Mägi sõnul on majanduse ja finantseerimise kasv aeglustumas, intressid kasvavad ning liisinguturg on jõuliselt muutumas.
Mägi tõi välja, et uusi autosid ostetakse vähem, ka järjest rohkem inimesi eelistavad pikendada olemasolevat liisingulepingut, kirjutab Äripäev.
Hansa Liisingu transpordivahendite divisjoni juhataja Gunnar Toomemetsa sõnul on liisingute kasvutempo aeglustumas. "Kui 2007. aastal on liisinguturu hinnanguline kasv umbes 35 protsenti, siis 2008. aastal on oodata 22-protsendilist kasvu," ennustas Toomemets.
Mägi ütles, et Eesti liisinguturg sõltub palju muust Euroopast ehk liisingu kallinemine järgmisel aastal sõltub Euriborist, mille muutust me hinnata ei oska - Eestist sõltuvaid muudatusi näha ei ole.

Suurpangad koonerdavad kõige enam
Eesti panganduse lipulaevad Hansapank ja SEB Eesti Ühispank maksavad hoiustajatele tunduvalt madalamat intressi kui nende väiksemad konkurendid, lastes inflatsioonil hammustada rahva säästudest suurima tüki.
Hoiustades aastaks 100 000 krooni, teenib Hansapanga klient 4200 krooni, mõne väiksema panga kunde aga 5000 krooni, selle rahalise võidu sööb aga ära inflatsioon, kirjutab Äripäev. Kui järgmisel aastal on inflatsiooniks prognoositud umbes 7%, kaotab Hansapanga klient ostujõus 3000 ja mõne pisema konkurendi klient 2000 krooni oma 100 000-kroonisest hoiupõrsast.
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni juhi Riho Undi sõnul peavadki väiksemad pangad kompenseerima kõrgema hoiuseintressiga mõningast kasutamise ebamugavust.
Eesti Panga finantssektori poliitika osakonna juhataja Jaak Tõrs märkis, et suuremad pangad saavad tänu oma mastaabile välisturgudelt odavamalt raha ega pea kliente kõrgemate intressidega hoiustama meelitama.

Kahanevad kogused peavad hinnatõusu varjama
Tootjad on õppinud hiilivalt, aga järjekindlalt hinnatõusu väiksemate pakendite abil varjama.
Selleks, et inimestel oleks raske kilohinda välja arvutada, pakitakse toit kummaliste koguste kaupa nagu 430 grammine leib, 230 grammine majonees või 175 grammine kommipakk, kirjutab SL Õhtuleht.
"Tausta teadmata võib tõesti arvata, et kommipaki kaalumuutus varjab toote hinnatõusu. Tegelikkuses võib põhjusi olla mitu," kinnitab Kalev Chocolate Factory ASi turundusdirektor Monika Heinrand.
Tema sõnul vaatas Kalev senised pakendite grammkaalud üle siis, kui muutis kommipakkide kujunduskontseptsiooni.
Tarbijakaitseameti avalike suhete peaspetsialist Evelin Koppel leiab siiski, et samalaadsete toodete puhul võib pakendite kahanemine tarbijat teatud määral eksitada - vastavalt tarbijakaitseseadusele peab kaupleja avaldama kauba ühikuhinna.

Eesti Päevalehe Ärileht kasvab tasuta nädalaleheks
Eesti Päevalehe Ärileht saab umbes 30 000-se tiraažiga Eesti suurimaks ärileheks.
Eesti Päevalehe Ärileht on ilmunud Eesti Päevalehe vahel kolm aastat, 145 korda. Päris head lehte oleme teinud, kui nendele aastatele tagasi vaadata. Nüüd on aga aeg uuteks tegudeks.
Seni on Ärilehte saanud Eesti Päevalehe äripakettide tellijad. Alates 3. oktoobrist on Ärileht tasuta kättesaadav Tallinna, Tartu ning Pärnu suuremates büroo- ja ärihoonetes, pangakontorites ning Elisa esindustes. Iga nädal tuleb levikohti ka juurde.
Aasta oli 1995, kui Stockholmi linnas hakkas ilmuma tasuta päevaleht Metro. Praeguseks on sellest saanud maailma kõige suurem ajaleht, mis ilmub kümnete riikide kümnetes linnades. Tasuta ajalehte peetakse maailma ajalehetööstuse kõige suuremaks uuenduseks viimase paarikümne aasta jooksul.

Juubilar Lembit Eelmäe - imeväärne ja unikaalne
80 aasta juubelit tähistav Lembit Eelmäe alustab peagi uue lavastuse proove.
Täna tähistab Tartus Vanemuises oma 80. sünnipäeva Eesti teatri vaieldamatu raudvara, õrna hingega mees nagu metsapull, Põrgupõhja uus Vanapagan - Lembit Eelmäe.
Teatri grand old man sündis Valgamaal ja jõudis enne Eesti teatriinstituuti astumist veel kaks aastat arstiteadust studeerida. Doktor Eelmäed Eesti ei tunne, kuid sedavõrd rohkem tunneb ta näitlejat, kes läks pärast instituudi lõpetamist 1951. aastal tööle Pärnu teatrisse ja sealt 1957. aastal Vanemuisesse.
Tõsi, vähemalt üks, vähemalt kaudne kokkupuude ulmelise arstiteadusega on Eelmäel ka sellest sajandist, kui ta mängis René Vilbre ja Peeter Sauteri lühifilmis "Armas tuss 50 aastat hiljem" koos oma kauaaegse lava- ja elupartneri Herta Elvistega. Nad mängisid praeguseid kolmekümneseid viiekümne aasta pärast. Neid, kellel kiire elu ja karjäär on titetegu seganud, kuid kellel meditsiin lubab seda teha ka kaheksakümnestena.

Sügisball Matsalu moodi ehk ohhoo- ja ehhee-elamused
Loodusfilme ei maksa karta - tegu pole mägra hingeelu süvakäsitlustega.
Viies Matsalu loodusfilmide festival on läbi saanud. Kui võrrelda selle aasta filmivalikut ja võidufilme varasemate aastate omadega, siis võib öelda, et probleemfilmid olid üha teravamad, harivad filmid harivamad ja ilusad filmid ilusamad. Ka tuleb nii mõnegi auhinnatud linateose puhul tõdeda, et žanri-määratlus "loodusfilm" on tinglik, sest filmil on pea kõik kunstilise mängufilmi tunnused
Loodusfilmist saab emotsiooni
Grand Prix' võitis USA lipu all vändatud film "Looduse tants", mille režissöörid on Bo Landin ja Jan Henriksson. Kuid müügi-edu huvides võiks "Looduse tantsu" nimetada ka seksifilmiks, sest selles kajastati loomariigi kauneid pulmakombeid. Muusika klappis pulmatantsudega nii hästi kokku, et 50 minutit kestnud filmi lõpp tekitas nördimust - seda ilu oleks tahtnud veel ja veel endasse ahmida. "Looduse tantsu" ühest tegijast, legendaarsest looduseluurajast Jan Henrikssonist tehtud portreefilm oli samuti festivalil: Kari Kemppaineni "Janne, Põhjala metsade jäädvustaja".

Apple: muukimine rikub iPhone'i
Apple hoiatab agaraid iPhone'ide lahtimuukijaid, et pärast tarkvarauuenduste automaatset installimist ei hakka lahti muugitud ning vabalt valitud telefonivõrku pandud nutitelefonid enam tööle.
"Põhimõtteliselt tähendab lahti muugitud iPhone seda, et teil on taskus kallis telliskivi," selgitab uuringufirma CCS Insight direktor Ben Wood. Woodi hinnangul oli häkkerid rünnak telefonile vältimatu, sest iPhone'i turustati kui lahtimuukimatut telefoni, lisaks müüakse seda ilma kohustuseta operaatoriga liituda.
Apple'i sammus nähakse ennetavat lööki häkkeritele, kes leiutavad nutitelefonide lahtimuukimiseks järjest uusi mooduseid ning mitteametlikku lisatarkvara, näiteks taustapilte ja mobiilihelinaid.

Sõpruse Puiestee internetis
Alternatiivpopansambel Sõpruse Puiestee annab aimu oma peagi ilmuva kolmanda kauamängiva "Oota mind ära" toonidest. Aadressil www.purevolume.com/sprusepuiestee saab kuulata plaadi avasinglit "Validool". Ansambli laulja Allan Vainola sõnul on loo helikeel inspireeritud seitsmekümnendate diskost.
Sel suvel salvestatud üheteistkümne looga "Oota mind ära" ilmub viiendal oktoobril.

Sügispäevad taltuvad öörahuks
Iga-aastane üliõpilaste tutvumisrituaal ehk tudengite sügispäevad pistab oma nina linnasaginast välja vaid korraks. Osalised ei lase end sellest häirida.
Kuigi telk Vabaduse väljaku parkla nurgas on avatud kella kahest, ei kipu tudengipäevad enne avaparaadi hoogu sisse saama. Ainuke, kes päevade kollase T-särgi ja tekliga silma hakkab, on Madis Malk. Aga tema kuulub tööinimeste kilda.
Esimesed elumärgid, et täna midagi toimub, tekivad platsile pool tundi enne paraadi algust. Siin on teleoperaatoreid, ajalehefotograafe, muidu uudistajaid ning käputäis tudengeid, kes midagi ootavad. Kui lisame siia veel vahetpidamata parklasse ja sealt välja saalivad autod, saame üsna kurva pildi: sügispäevad kipuvad linnamürasse ära kaduma. Aga pidu toimub ikka. "Mu hääl peab veel neli päeva vastu pidama," kurdab Malk hääbuvasse mikrofoni.

Internet: wwitv.com/tv_channels/7516.htm
Internet: wwitv.com/tv_channels/7516.htm - klõps lingil vastab maailma ühele kummalisemale küsimusele: mida näitab Kuuba televisioon? Kindlasti on Kuuba riiklik teleprogramm leebem kui Põhja-Koreas näidatav, kuid omajagu sürreaalseid rõõme, mis mõjuvad tagasivaatena meiegi minevikku, suudab Kuuba televisioon ikka pakkuda.

Läti vägimees krooniti maailmameistriks
Tõstmise MM-võistlused Taimaal Chiang Mais lõppesid Läti tõstja triumfiga.
Üle 105 kilo kaaluvate meeste seas edestas Viktors Šcerbatihs rebimises Venemaa vägimeest Jevgeni Tšigiševi ühe kiloga (vastavalt 202 ja 201 kilo) ning see saigi otsustavaks, sest tõukamises ajasid mõlemad sirgetele kätele 240 kilo.
Šcerbatihse kogusumma oli seega 442 ja Tšigiševil 441 kilo. Kolmas oli 2001. aasta maailmameister Katari esindaja Jaber Saeed Salem 435 kiloga (195 + 240).
Šcerbatihs on varem saanud samas kaalus kahevõistluse pronksi nii 1997., 1998. kui 2003. aastal. Ateena olümpial kuulus talle hõbemedal. Euroopa meistriks tuli 6. oktoobril 1974 Dobeles sündinud tõstja 2001., 2005. ja 2007. aastal, lisaks on tal veel kahvatumaid medaleid. Viimased neli aastat seda kaalu valitsenud iraanlane Hossein Reza Zadeh tänavu kaasa ei teinud.

Kangertile MM-ilt seitsmes koht
Saksamaal Stuttgardis täna alanud jalgratturite MM-il selgitati esimesena välja medalivõitjad meeste U-23 eraldistardis, kus 38,1 kilomeetri pikkusel distantsil saavutas parima eestlasena seitsmenda koha Tanel Kangert.
Eelmine nädalal ProTouri meeskonnaga Cofidis kaheaastase lepingu allkirjastanud Rein Taaramäe lõpetas 16. kohal, teatab Sportnet.
Maailmameistriks krooniti hollandlane Lars Boom. Hõbeda teenis venelane Mihhail Ignatjev, kes kaotas võitjale kaheksa sekundiga. Poodiumi madalaimale astmele tõusis prantslane Jerome Coppel, kel kogunes kaotust Boomile juba 46 sekundit. Prantsusmaa amatöörmeeskonnas Roe d'Or Saint Amondaise sõitev Kangert jäi võitjast maha 1.14, U-23 EM-il tänavu hõbeda pälvinud Taaramäe 1.50.

1 küsimus Rene Mandrile
Kas võtad osa Saksamaal Stuttgardis alanud maantesõidu MM-ist?
Vastab
Rene Mandri
jalgrattur
Lähen kindlasti starti. Nagu ütlesin, võis minu haiguse põhjus peituda kas viiruses või toidumürgituses. Õnneks oli tegu teise ehk lihtsama variandiga. Täna (eile - toim) on tervis juba tunduvalt parem - palavik alanes ja kõht on korras. Tõenäoliselt sõin lennujaamas lihtsalt mingit valet asja.
Nüüd tuleb uuesti energiavarusid taastada ja MM-iks valmistuda. Põhiline ettevalmistav töö on kolmenädalase võistluse (pühapäeval lõppenud Hispaania velotuur Vuelta - toim) näol juba tehtud.

Dopingupolitsei piirab veenitilguti kasutamist
Arstide meelest ei keela uuendatud reegel veenitilguti kasutust pärast ränka pingutust.
Veenisisene infusioon on aastaid olnud keelatud meetodite nimekirjas, kuid erandina on sportlasele tohtinud meditsiinilistel näidustustel otse veeni manustada lubatud aineid, näiteks soola- ja suhkrulahust.
Kuid maailma antidopinguagentuuri WADA juhtidele ei meeldinud, et veenitilgutit kasutati ka võistluste ajal ja 2008. aasta 1. jaanuarist kehtib parandatud reegel, mis lubab soonesisest ainete manustamist ainult ägeda meditsiinilise seisundi raviviisina.
"Tõlgendan uuendatud reeglit nii, et tilkinfusiooni võib teha ainult sportlastele, kes on tõeliselt halvas seisundis," ütles Soome antidopinguühenduse arstiteaduse juht Timo Seppälä.
Seppälä meelest keelatakse veenitilguti kasutamine võistluse ajal, sest seda tehakse sooritusvõime parandamiseks. "Näiteks ei või otse veeni aineid viia mitmevõistlejale kahe ala või suusatajale samal päeval peetava kahe distantsi vahel," selgitas ta. Seppälä leidis, et WADA peaks täpsustama, kui kaua ei tohi sportlane pärast tilkinfusiooni saamist võistelda. "Praegu jääb reegli tõlgendamisel lahtisi otsi," lisas ta.

Oweni osalemine mängus Eestiga kahtluse all
Vigastuste poolest kuulus Inglise vutistaar Michael Owen on taas rivist väljas.
Juba eelmisel nädalal märgati Inglismaa koondise tähtründaja Oweni probleeme kubemelihasega ning kardeti, et kui tekib "sportlasesong", peab Newcastle Unitedi pallur minema operatsioonile. Nii juhtuski.
Väljakult minema lonkamine Inglismaa liiga kohtumises West Hamiga seadis kahtluse alla ka Oweni osalemise inglaste järgmistes EM-valikmängudes: 13. oktoobri kohtumises Eestiga ning neli päeva hiljem toimuvas heitluses Venemaaga.
Üleeilsed uuringud paljastasid Owenil kolmesentimeetrise rebendi sirutajalihases. Sellist vigastust ravitakse harilikult kümnepäevase puhkusega, kuid püsivate probleemide kõrvaldamiseks on tarvis lõikust.
"Tänapäevaste vahenditega raviksime palluri terveks 14 päevaga," sõnas Briti songakliiniku direktor Dudley Rogg. "Kui just Sam Allardyce (Newcastle'i peatreener - toim) operatsiooni edasi ei lükka. See aga võib põhjustada korduvaid vigastusi."

Tippkergejõustiklaste toetust vähendati
Eesti kergejõustikuliidu juhatus otsustas vähendada tänavu tulemuseta jäänud mitmevõistlejate stipendiumi.
Mullu seitsmevõistluses Eesti rekordi püstitanud Ksenija Balta ja kümnevõistleja Mikk Pahapill hakkavad edaspidi saama 8000 krooni suuruse toetuse asemel 4000 krooni kuus.
Kümnevõistleja Madis Kallase toetus kahanes 4000 kroonilt 2000 kroonile ja Indrek Turi jääb ilma 2000 krooni suurusest stipendiumist.
Kõiki nelja sportlast vaevasid tänavu vigastused ja nad ei lõpetanud suvel ühtki mitmevõistlust.
"Selge, et andekaid sportlasi sünnib Eestis vähe ja 4000 krooniga kuus olümpiamängudeks ei valmistu," ütles Balta juhendaja Andrei Nazarov. "Ksenijal on ka oma toetajad, kes tekkiva augu täidavad."

Henman: kihlveod ohustavad tennist! 
Mulluse Peterburi turniiri eel pakuti serblasele Djokovicile kaotuse eest hiigelsummat.
33-aastane Briti tennisekuulsus Tim Henman, kes pani pühapäeval Davise karikasarja matšis Horvaatiaga karjäärile punkti, tuli lagedale omalaadse testamendiga. "Üks suurimaid ohte, mis profitennist varitseb, on kihlvedude organisaatorite must mäng," kuulutas Henman BBC-ile.
Maailma jalgpallis on äraostetud mängud saanud tavaliseks, nüüd näeb Henman seda ohtu ka tipptennises. "Mulle pole keegi mängu äraandmise eest raha pakkunud, kuid 14 aasta jooksul olen kaasmängijailt üht-teist kuulnud. Probleem on olemas, ja sügavam, kui arvata oskame," väidab Henman.
Autoriteetse Henmani sõnu toetab 20-aastase tõusva Serbia kuulsuse Novak Djokovici värske paljastus: "Mulluse Peterburi turniiri eel pakuti mulle 110 000 naela (2,45 miljonit krooni - toim), kui nõustuksin kaotama avaringis."

Üllar Kerde: miks pidi Rock nii palju sõitma ja lolli mängima? 
Eesti korvpallikarikavõistluste veerandfinaalis Rapla BC Kraft Mööbli meeskonna 46-punktilise ülekaaluga alistanud ja nelja tugevama hulka rühkinud Tartu Ülikool/Rocki peatreenerit Üllar Kerdet pahandas korvpalliliidu regionaalpoliitika.
"Miks me pidime selleks edasi-tagasi 600 kilomeetrit ning seitse tundi sõitma, et Haapsalus Raplat nii suurelt võita?" kurjustas ta. "Kas me hakkame veel vähe pikal hooajal ringi sõitma, et karikasarja veerandfinaalis sedasi lolli mängida?"
Kerde ütles, et Rapla klubi 98: 52 alistanud hoolealused kaotasid eilse treeningupäeva.
"Järgmisel reedel tuleb meil Balti liigas kohtuda võõrsil Kaunase Žalgirisega - Žalgiris peaks olema natukene tugevam vastane kui Rapla," ironiseeris juhendaja. "Rock võinuks ju mängida Kalevi asemel Viljandis ning Kalev pidada oma veerandfinaali (täna - toim) Tallinnale lähemal Haapsalus - olnuks loogilisem!"

Selver avab põneva vollehooaja
Selveri euromängud Sofia Levskiga annavad stardipaugu põnevale võrkpallihooajale.
Kevadel lisaks Schenkeri liiga võidule ka Eesti meistri tiitli ja karika pälvinud Tallinna Selveri tänavuse hooaja üks kõrghetki saabub veel enne, kui hooaeg õieti alatagi saab. Pühapäeval võõrustatakse eurosarjas Bulgaaria klubi Sofia Levskit, nädal hiljem toimub võõrsil korduskohtumine. Kaotajale on Challenge Cup lõppenud.
"Selline see ajakava ja võistlussüsteem on: halvemal juhul saab eurosari enne läbi, kui Schenkeri liiga alata jõuab," tõdes Selveri peatreener Avo Keel, kes üritab serblaste abiga vastaste mängust videot hankida.
Kuigi vastased on nimekad - mullu mängis Levski Meistrite liigas ning jäi nelja võidu ja kuue kaotusega napilt play-off-mängudest eemale -, loodab Keel, et Selveri eurosari ei piirdu kahe kohtumisega.

BIG tõstab tähtajaliste hoiuste intressid 5,5 protsendini
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) tõstab alates neljapäevast oma tähtajaliste hoiuste intressimäärasid, mis ulatuvad nüüd kuni 5,5 protsendini aastas.
Ühe-aastase tähtajaga hoiuste intressimäär tõuseb BIGis 5,3 protsendini ning kolmeaastase tähtajaga hoiuste puhul 5,5 protsendini. BIGi pakutavate hoiuste tähtajad on kuuest kuust kuni kolme aastani.
BIGi finantsjuhi Piret Raudsepa sõnul on BIG seadnud eesmärgiks pakkuda oma klientidele turu kõrgeima tootlusega tähtajalisi hoiuseid.

PKC Eesti võttis tööle 112 uut töötajat
PKC Eesti AS on augusti ja septembri jooksul oma Keila ja Haapsalu tehastesse tööle võtnud 112 uut töötajat.
Töötajate juurdevärbamine võimaldab täita Euroopa elektroonika- ja autotööstuse üha kasvavaid tellimusi PKC Eesti AS-ile.
"Tellimuste tõusutrend jätkub ja tarnetega püsime graafikus. Väljavaated tulevikuks on head, sest lahtiste uste päevad täitsid oma eesmärgi uute töötajate värbamise osas "ütles PKC Eesti AS-i juhatuse esimees Jaan Murdla. Praegu võtame veel töötajaid Keila tehasesse. Kuna valdav osa uutest töötajatest asus tootvale tööle, siis endiselt jätkame inseneride otsimist," lisas Murdla.
Tänaseks on Keila tehasesse tööle võetud 73 inimest ning Haapsalu tehasesse 39 inimest.

Amserv Grupi käive oli kaheksa kuuga 1,7 miljardit krooni
Automüügifirma Amserv Grupp AS-i konsolideeritud käive moodustas selle aasta 8 kuuga 1,68 miljardit krooni, kasv möödunud aasta sama perioodiga on 41%.
Kontserni sama perioodi maksustamiseelne kasum tõusis möödunud aastaga 37 protsenti, moodustades 69,3 miljonit krooni.
Amserv Grupi tütarfirmad müüsid 8 kuuga Eestis ja Lätis kokku 5587 sõidukit, neist 4604 uut sõidukit ja 983 kasutatut. Võrreldes 2006.a. sama perioodiga on autode müügikasv 30%. Uutest sõidukitest müüdi 2899 Toyotat, talle järgnesid Opel 1120, Lexus 349 ja Chevrolet 236 autoga.
Amserv Grupi turuosa uute sõiduautode müügis oli 8 kuu kokkuvõttes Eestis 10,4% ja Lätis 8,9%.

Eesti Energia pakub elektroonilist liitumisteenust
Alates septembrist saavad kõik Eesti Energia kodukliendid esitada võrguühenduse loomise ehk liitumise taotlust ning peakaitsme suurendamise taotlust elektroonselt läbi e-teeninduse.
"Elektroonilise liitumise ja digiallkirjastamise näol on tegemist eelkõige mugavusega - meie kliendid saavad kodust lahkumata esitada meile liitumistaotlusi ning sõlmida lepinguid. Neid võimalusi on meie kliendid oodanud ja nüüd on meil hea meel oma valmisolekuga pakkuda neile lihtsamat asjaajamist," iseloomustas uusi võimalusi Eesti Energia liitumiste osakonna juhataja Toomas Sannikas.
Enne liitumistaotluse esitamist soovitab Eesti Energia kliendil läbi mõelda, kui suurt peakaitset tema tarbimiskoht vajab. Kaitsme suuruse määramisel on kliendile abiks Eesti Energia kodulehel olev juhend kaitsme valikuks. Ühtlasi oskab klienti aidata tema kodu elektrisüsteemi projekteerija. Ainsaks piiranguks on, et taotlust saavad esitada kas kinnistu omanikud või omaniku poolt e-teenindust kasutama volitatud isik.

SEB Enskilda sai loa investeerimisteenuste osutamiseks
Finantsinspektsioon andis 25. septembril AS-ile SEB Enskilda tegevusloa Eestis investeerimisteenuste osutamiseks. SEB Enskilda sai tegevusloa väärtpaberite emiteerimise, avaliku pakkumise ja väärtpaberite reguleeritud turule kauplemisele võtmise korraldamiseks.
Teisi investeerimisteenuseid nagu väärtpaberite omandamine või võõrandamine nii oma kui kliendi nimel, väärtpaberitega oma arvel kauplemine ning klientide väärtpaberiportfellide valitsemine SEB Enskilda osutama ei hakka.
SEB Enskilda ainuaktsionäriks on AS SEB Eesti Ühispank. SEB Enskilda nõukogusse kuuluvad Skandinaviska Enskilda Banken AB global corporate finance juht John Harald Abrahamson ja compliance osakonna juhataja Malcolm Killick Crow, samuti AS SEB Eesti Ühispanga juhatuse liige Kristoffer Lindberg. SEB Enskilda juhatuse liikmed on Henrik Igasta ja Priit Koit.

Sarkop avab uue mööblitehase
Erimööbli valmistaja AS Sarkop avab neljapäeval Jüris esimese spetsiaalselt eritellimusmööbli tootmiseks ehitatud tehase, mille projekteeris Kumu arhitekt Pekka Vapaavuori.
Ettevõtte teatel moodustab tehasehoonesse tehtav investeering üle 50 miljoni krooni. Uus tehas laiub 1,35 hektari suurusel krundil, millest kasulikku pinda on 4500 ja tootmispinda on 2500 ruutmeetrit.
Sarkopi juhatuse esimees Priit Kerma prognoosib tänu uue tehase avamisele ettevõttele lähiaastatel kahekordset käibe kasvu. "Vanas tehases ei olnud juba aastaid ruumipuuduse tõttu võimalik tootmist arendada ega kaasajastada. Usun, et lisaks uue tehase tipptehnoloogilistele lahendustele annavad siin oma lisapanuse töötajate efektiivsusesse ka Vapaavuori projekteeritud kaunid bürooruumid," lisas Kerma.
AS-i Sarkop uues tehases on kaks korda enam tootmispinda kui eelmises, Pärnu maanteel asunud mööblitehases. Lisaks tehasele kuuluvad uue kaasaegse tootmiskompleksi juurde ka valmistoodangu ladu ja bürooruumid.

Tallegg toob turule munad lastele
AS Tallegg toob turule uued lastele mõeldud Klaabu munad, mis on pakitud läbipaistvasse ning lapselikult kirevasse plastikkarpi.
Klaabu munad on rikastatud Omega-3 rasvhapetega ning peaksid kuuluma kõikide laste igapäevamenüüsse, teatab Tallegg.
"Avo Paistiku loodud munakujuline Klaabu on põnev multifilmitegelane, keda ka lastel endal on lihtne joonistada ja meisterdada," lausus ASi Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm. "Klaabu on tänapäeva lastele tõenäoliselt tundmatu tegelane - ta saab käesoleva aasta oktoobris juba 32aastaseks. Kuid kõik praegused emad tunnevad Klaabut väga hästi ning loodetavasti tahavad tutvustada ka oma lastele. Talleggi Klaabu munad on loodud, et Klaabu ärkaks jälle ellu ning et lastele meeldiks muna süüa. Muna on inimese jaoks üks väärtuslikumaid toiduaineid, sest kanamuna sisaldab kõiki elutegevuseks vajalikke vitamiine ning mikro- ja makroelemente, proteiine ja süsivesikuid."

Heiti Hääl: Eestis on elaniku kohta kõige rohkem bensiinijaamasid
Eesti majanduse allakäik paneb Heiti Hääle mõtlema Albaaniasse kolimisele ja prügikuninga staatusele, kui vaid Alexela bensiinijaamadele ostja leiaks.
Millal kavatsete Alexela bensiinijaamade keti maha müüa?
Kui esimene uksest sisse astuja pakub täna sobiva hinna, olen valmis kohe lepingule allkirja panema. Kuid ettevõte ei ole Kuldses Börsis kiires väljamüügis, sest me teenime oma äriga raha ja areneme. Mina arvan, et ei tänavu ega veel suhteliselt mõnda aega ei toimu siin ühegi ettevõtte müüki.
Kust need kosilased võiksid tulla?
Venemaal ei ole Eestisse investeerimine populaarne. Praegu pole võimalik Eesti aadressidega vaguneid Venemaal laadida. Järele jääb vaid üks ostja: Poola PK Orlen. Poolakad on Mažeikiai naftaöötlemistehase omanikud ja Eesti on nende koduturg.

Eesti kaubanduses on võimaluste aeg läbi saanud
Eesti ja Leedu jaekaubandusturg on igav, paremad võimalused ootavad Bulgaarias.
Nõnda hindab praegust olukorda maailma jaekaubanduses konsultatsioonifirma A. T. Kearney iga-aastane raport Global Retail Development Index.
"Balti jaeturg muutub väga küllastunuks. Eesti langes jaekaubanduse Tipp-30 arenguindeksi hulgast välja, Leedu on kõigest 28. kohal. Seevastu Läti püsib 12-protsendise majanduskasvu abiga 7. kohal," seisab raportis Baltikumi kohta.
Kesk-Euroopast kiidab A. T. Kearney eelkõige aastaga üheksa kohta tõusnud Bulgaaria väljavaateid. "Üleilmsed tegijad, nagu Carrefour, tormavad sinna kanda kinnitama, kuid Bulgaaria turul domineerima hakata pole lihtne, sest juba on ees tugevad piirkondlikud kaubandusketid Kaufland, Dohle ja Migros Türk. Nagu teistel EL-i uusliikmetel (näiteks Balti riikidel), mille turg küllastus mõne liitumisele järgnenud aastaga, nii ootab ka Bulgaariat ees mitu aastat väga kiiret investeeringute ja jaekaubanduse kasvu."

Endine Hansapanga juht Indrek Neivelt viib Vene panga börsile
Neivelt viib kohalikule börsile Loode-Venemaa juhtiva Sankt-
Sankt-Peterburgi Pank, mille järelevalvenõukogu juhib endine Hansapanga juht Indrek Neivelt, võib tõusta esimeseks Venemaa erapangaks, mille aktsiatega kaubeldakse börsil.
Venemaa Keskpank registreeris eelmisel nädalal panga aktsiaemissiooni ligi 25 miljoni krooni suuruses summas, kirjutas juhtiv majandusajaleht Vedomosti. Tehingu tulemusena suureneb panga aktsiakapital 150 miljoni kroonini, millest viiendik võidetakse vastse emissiooniga.
Sankt-Peterburgi Panga aktsiatega kaubeldakse Venemaal alates aprillikuust, viimaste hinnangute järgi ulatub panga kapitaliseeritus ligi 365 miljoni kroonini, mis ületab ettevõtte aktsiakapitali pea kolmekordselt. Selline tase vastab Venemaa pankade praeguse hetke keskmisele kapitaliseerituse suhtarvule.

Revolutsioon: lambivalgus hakkab internetti edastama
Jaapani elektroonikahiiglased kavatsevad kasutada lambivalgust infokandjana.
Lihtsustatult öeldes käiks internetiühendus mööda valguskiirt, mitte mööda tavapärast kaablit. Paned lambi põlema ja arvutis olev vastuvõtja loeb valgusest välja info, tõmbab valgusest alla muusika või filmid.
Teoreetiliselt näeks asi välja nii, et lambipirn lülitub ülikiirelt, inimsilmale tajumatult sisse-välja. Sisuliselt "on-off" ehk "+ ja ". Nii saabki valgusesse infot kodeerida. Kuna praegu kasutusel olevad lambipirnid ei kannata sellist sisse-väljalülitamise koormust välja, siis uurivad jaapanlased valgust emiteerivaid dioode ehk LED-sid.
See tehnoloogia on lähedane niinimetatud free space optics'i (FSO) lahendustele. FSO kodeerib samuti valgust, kuid lambipirnide asemel on tegemist infrapunavalgusel põhinevate laseritega. Nišitehnoloogiana on FSO juba kasutusel. Selliseid saatjaid ja vastuvõtjaid müüvad Ameerikas näiteks börsil noteeritud Terabeam ja LightPointe, Suurbritannias Cablefree Solution.

Eesti laenuintresside vahe euroalaga suureneb
Möödunud nädalal teatas Sampo Pank uutest tähtajaliste hoiuste intressimääradest.
Varasemaga võrreldes kärises tähtajalistelt euro- ja kroonihoiustelt makstavate intresside vahe vähemalt kahekordseks.
"Krooni- ja eurohoiuste intresside erinevuse suurendamise eesmärk oli viia Sampo Panga intressitasemed vastavusse turu olukorraga," ütles Sampo Panga kommunikatsioonidivisjoni direktor Ranno Pajuri. Tõsi ta on, mõnel siinsel pangal on see erinevus veelgi suurem, mõnel aga ka oluliselt väiksem.
"Null-intressivahe on anomaalia," ütleb SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula. "Kui suur see olema peaks, eks see on juba tunde küsimus."
Kui pankade tegevus lühidalt kokku võtta, siis kaasavad nad lühiajalisi vahendeid - hoiuseid -, et anda tavaliselt pikemaajalisi laene. Nii on ka hoiused ja laenud ning nende intressimäärad omavahel väga tihedalt seotud. "Laenude andmine eeldab ka ressursse ja seepärast oleme valmis Eesti kroonide eest ka rohkem maksma," nendib Nordea Panga krediidi ja riski kontroller Rait Põlendik. Muutusi võib näha ka laenuturul. "Hea turuiseloomustus on kahtlemata see, et kui suvalist meediaväljaannet lapata, ei näe enam laenureklaame," leiab Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik. "See on selge märk sellest, et pangad on oma käitumist korrigeerinud."

Tehinguterägastik viis Tallinna Börsi ameeriklaste omandusse
Maailma teine börs Nasdaq ostis OMX-i ja andis vastu tüki Londoni börsist.
Juhuslik vaatleja ei peaks eriti häbenema, kui ei saa päris hästi aru, mis tehingud siis möödunud nädalal õigupoolest Londoni börsi LSE ja Tallinna aktsiaturgugi omava Stockholmi aktsiaturuoperaatori OMX-i ümber toimusid. Nädala alguses näis veel, et riigile kuuluv Dubai börs ja USA peamiselt tehnoloogiafirmade aktsiate turuks peetav Nasdaq asuvad OMX-i omandamiseks teineteist üle pakkuma. OMX-i juhtkond ja aktsionärid olid küll juba korduvalt märku andnud, et neid kõrbeemiraadi raha ei huvita ning nad eelistavad Nasdaqi.
Kuid neljapäeval selgus, et Dubai börs ja Nasdaq on jõudnud kokkuleppele. Selle järgi saavad ameeriklased OMX-i, Dubai aga Nasdaqi 28-protsendilise osaluse LSE-s. Lisaks vahetasid tehingupooled ka osalusi üksteises - Dubai aktsiaturg omandas 19,9% Nasdaqist ja too sai 33% esimesena nimetatu emafirmast Dubai's International Financial Exchange.

Arusaamatused tööraamatu kinnipidamisega
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-76-06
Vaidluse poolteks olid äriühing ning tema endine töötaja, kes nõudis saamata jäänud töötasu ja tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest keskmise palga maksmist. Vaidlus sai alguse sellest, kui töötaja esitas tööandjale avalduse, milles teatas, et soovib lõpetada samast päevast töölepingu.
Järgmisest päevast ei ilmunud ta ka tööle ning hageja lõpetas töölepingu. Kuna tööandjal on vastavalt töölepinguseadusele õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitiseks keskmist päevapalka iga etteteatamistähtajast puudu jääva tööpäeva eest, siis ta seda ka tegi.

Läbirääkimised on türklaste rahvuslik hobi
"Kiirustamine on puu, mille vili on kahetsus," ütleb tuntud türgi vanasõna. Muslimikultuuris ei ole tavaks kiirustada ega sahmida.
Tallinna ülikooli Idamaade keskuse juhataja ja türgi keele õppejõud Inna Ossiptšuk mäletab, et kui ta esimesi kordi Türgis olles kannatamatult teist tundi bussi ootas, astus tema juurde puruvana härra ja manitses: "Tütreke, sa oled nii noor ja kogu elu on sul ees, kas sa ei saa siis paar tundi oodata?"
Kõrgetasemeliste kohtumiste ja ärisuhete puhul võib aga ette tulla risti vastupidiseid olukordi. Esimest korda türklastega kokku puutuvad välismaalased võivad eksikombel arvata, et lõunamaalaste puhul kohtumise algus niikuinii venib, ning sedasi mõeldes avastada end olukorrast, kus ise hilinedes tuleb oma türgi võõrustajate ees piinlikkust tunda.
Türgi majandus on praegu maailmas 17. kohal ning sealsed (suur) ärimehed soovivad osta välisriikidest koduturul müümiseks kaupu üsna suurtes kogustes ja võimalikult madala hinnaga. Sama kehtib ka vastupidi: kui mõnel meie ettevõtjal on soovi midagi Türgist osta (näiteks tekstiilitooteid, meeste ülikondi) või anda sisse allhanketellimus, siis peab arvestama, et väikesemahuliste tellimuste vastu tuntakse kesist huvi või ei pruugita neid üldse ette võttagi.

Bürokraatia: Kes vastutab? 

Holzmanni alles sündimata taksofirma mõjutab juba turgu
Niinimetatud setu grupeeringu ähvardus luua pealinnas tuliuus taksofirma mõjus nagu väitsa välgutamine keskturu müügiputkade vahel.
Uut loodavat Tallinki firmat katab saladuse vari ning vanad tegijad püüavad matkida igat saabuva konkurendi poolt kostvat sahinat.
Tallinki Setumaalt pärit juhtisik Kalev Järvelill tõi justkui mustkunstnikutrikiga poodiumile Eesti taksoäris täiesti tundmatu mängija Alger Holzmanni.
Põlvast pärit Holzmanni võib kaudselt ka Setu-nurga meheks pidada, sest suur osa ajaloolist Setumaad kuulub Põlva maakonda.
Holzmann on kogemused oma uuest ärivaldkonnast omandanud peamiselt takso tagaistmel istudes, sest ta pole kunagi taksofirmas töötanud. Tema karjääri tipphetked on seotud Ühispanga turvateenistuse juhtimisega, samuti kuulub mees turvafirma Securitec osanike ringi.

Mänguasjaäri kasvab Eestis beebilelude toel
Väike turg ajab mänguasjahinnad Eestis kõrgemaks kui Skandinaavia naabritel.
"Pole saladus, et mõnedki mänguasjad on Soomes odavamad kui Eestis," ütleb Marko Mägi, Eesti suurima mänguasjapoodide keti Juku omanik ja juht. See ei tähenda siiski, et Eesti müüjad naudiksid eriti rasvast kasumit. Tegu on ikka turu väiksusest tingitud hädaga. Eestisse ostetavad kogused on nii tillukesed, et suurte tootjate juurde otse pääseda on keeruline.
"Peaksime ostma konteinerite kaupa, et piisavat allahindlust saada," tunnistab seitsmest mänguasjapoest koosneva
UNO 1 keti juhataja Kairi Kälissaar. On tavaline, et Eesti pood ostab Eesti hulgimüüjalt, Eesti hulgimüüja omakorda Euroopa hulgimüüjalt ja too heal juhul otse tootjalt. Nii maksabki mänguauto või nukk Tallinnas ja Pärnus rohkem kui Helsingis või Londonis. Marko Mägi lisab, et nende eesmärk ongi "mahtude taha saamiseks" kiiresti laieneda: "Seal, kus oleme saanud otse tootjatelt osta, suudame ka hinna alla viia."

Nädala tegija: Uus kommi- ja piimavabrikant
Indrek Rahumaa juhitav investeerimisfirma Alta Capital ostis Oliver Kruudalt ära Eesti rahvusliku mainega piima- ja kommivabriku. Kuigi firmale kuulub juba varasemast suur rõivatööstus, Euroopa juhtiv pesutööstus, lätlaste piimatööstus ning poolakate magusatootja, sai Rahumaa nüüd justkui üleöö kuulsaks. Kuigi kuulujuttudes on spekuleeritud, et Kalevi kommivabrik müüakse tõenäoliselt üsna pea edasi, on Rahumaa kinnitanud, et peab Kaleviga siiski pikemaajalist plaani.
Iseenesest oli müügiotsus loogiline ja nutikas: turul on langus ja raha läheb meediaäris hädasti tarvis. Kui ühest otsast käid välja üüratuid summasid meediakanalite käivitamiseks, siis teisest otsast on ju vaja midagi juurde saada.

Nädala tegu: Lubatakse, ei lubata.  Ehitatakse, ei ehitata
Eelmisel nädalal sai vastuse juba kuid ägedaid vaidlusi ja oletusi põhjustanud küsimus: kas Eesti peaks lubama Vene-Saksa gaasijuhtme ehitamiseks oma merepõhja uurida? Möödunud neljapäeval andis valitsus pärast põgusat arutelu eitava vastuse. Ja mis seal arutadagi, kui sisuliselt oli otsus valitseva erakonna tagatubades juba ära tehtud.
Vene-Saksa gaasikontsern Nord Stream teatas pärast seda, kui Eesti valitsus oli keeldunud uuringuluba andmast, et pöördub tõenäoliselt tagasi plaani juurde rajada gaasijuhe Soome majandusvetesse. Samas on nii Soome kui ka Rootsi väljendanud ka kahetsust, et kunagi optimistlikult liiga kiiresti gaasitoru ehitamisega kaasa mindi. Paljud on siiski veendunud, et olenemata vastuseisust ehitatakse gaasijuhe niikuinii ning uuringuloast keeldumisega andis Eesti käest šansid Nord-Streami projektis üldse kaasa rääkida.

Ajakirjaniku pilguga: Maailm annab endast märku
Eestis elades tekib vahel tunne, nagu ei oleks ülejäänud maailma olemaski. Siinset enesega rahulolevat sisekaemust häirib vahetevahel ainult see, kui keegi väljaspoolne ei juhtu "meist" rääkides positiivseid ülivõrdeid kasutama.
Võiks siis ehk loota, et nõelatorkena mõjub see, et need kauged riigid, kellest me vähe teame, jagavad tasapisi juba rahakotti puudutavaid märguandeid, et nad ei kavatse meile sugugi igal juhul sama odavalt raha laenata kui varem. Olgu me ise endaga kui tahes rahul.
Paratamatuse mõju
Tasub ka tähele panna, et "meie" ei peagi midagi valesti tegema, et siinne elu keerulisemaks läheks. Lihtsalt maailmas valitsevad tormituuled teevad laenamise kallimaks. Kogu maailmale. Ilmaennustust ei ole siinmail aga pea keegi lugenud.

ÄRIIDEE: Kuidas teha matemaatikaõpikust hitt-toode? 
Kuigi vahel võib tunduda, et kõik, millega saab maailmas äri teha, on juba välja mõeldud ning üksiküritajate jalg enam suurte summade ukse vahelt sisse ei mahu, tõendab Danica McKellari äriidee vastupidist.
Jalgratta taasleiutamise asemel valis naine hoopis edasiarendamise ja täiustamise - objektiks sedapuhku esmapilgul täiesti tavaline matemaatikaõpik. Siiski on õpiku sisu oluliselt atraktiivsem kui vorm. Kui tavalistele õpikutele heidetakse ette, et need jäävad liiga elukaugeks ega paku tänapäeva noortele pinget, siis pea 170 krooni maksvad McKellari õpikud asuvadki turule tekkinud tühikut täitma, vähemasti ingliskeelses maailmas. Sihtrühmaks on mõistagi suur hulk põhikooliealisi tütarlapsi, kes on ühel või teisel põhjusel karmi reaalteaduse omandamisega veidi hammasrataste vahele jäänud.
Milles peitub siis äriidee? McKellari õpikud on elulähedased, põnevad ning tekitavad omanikus soovi matemaatikaõpikut üha uuesti lahti teha. Popp ja noortepärane lähenemine paistab juba õpiku ingliskeelselt nimest: "How to Survive Middle-School Math Without Losing Your Mind or Breaking a Nail ". ("Kuidas tulla toime põhikooli matemaatikaga, kaotamata aru ning murdmata küüsi" - toim.) Suupärase magnetina peaksid teismelisi meelitama õpikusse pikitud ristsõnad, horoskoop, isiksusetestid ning vahvad illustratsioonid ning isiklikku arengut toetavad soovitused á la Ära karda klassiruumis rumal paista - lihtsalt küsi!".

Juhtimiskvaliteedi võistluse võitis Tallinna Reaalkool
Võistlus näitas, et Eesti juhid on isiklikult
Selleaastasel juhtimiskvaliteedi võistlusel jäi esikoht välja andmata, parima tulemuse tegi eri firmade ees hoopiski Tallinna reaalkool. Võitmiseks oleks vaja olnud koguda 500 punkti, reaalkooli saak jäi natuke alla selle, mis juhendi järgi tähendab tiitlit "Eeskujulikult juhitud organisatsioon".
Samasuguse võistluse ja sama metoodika järgi tehtud konkursside Euroopa parimate tulemused on jäänud 700 ja 800 punkti vahele. Üks Nokia allüksustest on saavutanud ka üle 800-punktise tulemuse. Vahe Eestiga tundub suur, kuid nii hull asi ka pole. Lisaks reaalkooli eeskujulikule tulemusele sai kaheksa Eesti firmat hästi juhitud ettevõtte tiitli. Võistluse projektijuht Hillar Kroon Eesti kvaliteediühingust ütleb, et tase oli ehk isegi ühtlasem kui varem.

Eesti majanduskasv jääb alla 5%
Danske Bank ennustab järgnevateks aastateks majanduskasvu alla viie protsendi.
Erinevalt Eesti rahandusministeeriumist, kes on väljendanud pehme maandumise lootust, leiab Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen, et see tuleb järsk.
Arvestada tuleb mitut eri aspekti. "Peamiseks teguriks on seejuures kinnisvaraturu jahenemine, kuid ka suhted Venemaaga," ütleb Christensen. Järgmise aasta inflatsiooniprognoosi 7,6% puhul hoiatatakse, et näitaja võib tegelikkuses kujuneda veelgi suuremaks.
Aeglustub nii sisenõudluse kasv kui ka netoeksport.
Tulevikku vaadates aeglustub SKT kasv ilmselt veelgi ja tuleva aasta teises kvartalis on selgelt negatiivse kasvunäitaja risk.
Palgakasv 8%
Kui 2003. aastal oli kogu maailma rahaturg võrdlemisi lõtv, siis nüüdseks on üleilmne olukord oluliselt muutunud. Peamiselt Skandinaaviast meile jõudva raha intressimäärad on tõusnud ning kasvavad kogu Euroopas, seetõttu seisame vastakuti suhteliselt tõsise investeeringute kasvu vähenemisega, eriti ehitussektoris.

Moskva kavandab maailma suurimat linnaeelarvet
Moskva linnaeelarve ületab 2012. aastal seni maailma suurima eelarvega New Yorki, teatas Moskva linnapea Juri Lužkov.
"Linna eelarve on praegu New Yorgi järel maailmas suuruselt teine. Tänavu ulatuvad tulud 40 miljardi dollarini," kinnitas Moskva linnapea neljapäeval Düsseldorfis majanduskongressil. Venemaa pealinna elu 1992. aastast alates juhtinud Lužkovi sõnul tegutseb Moskva linnavalitsus linnaeelarve kasvu nimel.
"2012. aastaks edestame New Yorki, kes kogub praegu umbes 60 miljardit dollarit tulusid," kinnitas Lužkov Moskva linnavalitsuse ambitsioonikaid eelarve kasvatamise plaane.

Eestlased päästavad Prantsuse veinitootmise
Eesti reklaamiagentuur avab maailma veinitootmiskeskuses oma harukontori.
"Tahame päästa Prantsuse veinitootmise," ütleb reklaamiagentuuri Image Empire juht Magnus Lužkov. Naljaga pooleks öeldud lause taga on siiski konkreetne äriplaan. Bordeaux on täis sadu tippklassi tootjaid, kes on põlvkondade kaupa lihvinud veini ning konjaki tootmise oskusi. Nüüd on nad aga hakanud avastama, et nende turundus- ning reklaamitegevus on ajale veidi jalgu jäänud. Eriti võrreldes Ameerikaga, kus tihti tehakse kõigepealt bränd ja alles siis vaadatakse, milline toode selle sisse panna. "Me ei saa hakata Nike'i brändi üles töötama, kuid Bordeaux'st võib leida superpotentsiaaliga kullatükke," lisab Lužkov. Nii avabki Tallinnas pesitsev reklaamiagentuur 2008. aasta alguses Prantsusmaal Bordeaux' linnas harukontori.

Andres Tiik rajab Pärnu mudaravila kohale 200 miljoni kroonise spaa
Kuressaare Grand Rose SPA omanik Andres Tiik avab 2009. aastal Pärnus uue spaahotelli. Tervisekeskus tuleb endise Pärnu mudaravila kohale, ühte Pärnu ranna magusamasse piirkonda. "Investeering jääb 200 miljoni kroonisesse suurusjärku ning tööd saab umbes 90 inimest," ütleb Tiik. Rajatakse hotell, spaakeskus, saunad ja ka konverentsisaal. Kuna planeering on lõpetamata, siis on tubade ja kohtade hulk veel lahtine.
Grand Rose nime all tegutsetakse juba Kuressaares ja Lätis Jurmalas. Lisaks Pärnule räägib Tiik veel ühte Eesti suvituspiirkonda rajatavast tervisekeskusest. "Ma kohta veel ei ütleks, kuid pikemas perspektiivis on eesmärk arendada Grand Rose kaubamärgi all välja terve spaahotellide kett," lisab Tiik.

Baskini anekdoodid
Professor peab loengut eetikast.
"Noored, kui te näete, et daami rõivastel on allpool vööd mõni niidike või prügi, siis tuleb sellest märku anda väga taktitundeliselt. Näiteks: "Teil on õlal niit." Naine vaatab õlga, siis suunab pilgu allapoole ja märkab seda."
Naistudeng tõstab käe:
"Vabandage, härra professor, teie lipsul on tõmblukk lahti!"
Uksekell. Ukse avab väga mureliku näoga naine. Lävel seisab suure trummiga mees.
"Kas matused on siin korteris?"
"Seda küll, aga arst arvas, et ootame veel kolm päeva."
Trummimees vabandab ja läheb ära. Minuti pärast heliseb jälle uksekell.

JÄRJEJUTT (3): Küllo Arjakas: Afganistan 1979 - 1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Aina kasvav vastupanu sundis Afganistani kommuniste NSV Liidult korduvalt sõjalist abi paluma. 1979. aasta 15. märtsil puhkes mäss ühes riigi suuremas, Herati linnas. Mässulistega liitus linna garnison, tapeti linna juhte ja mitu Nõukogude nõunikku koos nende naiste ja lastega. Tapetute laipu veeti mööda Herati tänavaid. Paanikas
Taraki helistas NSV Liidu ministrite nõukogu esimehele Kossõginile ja palus saata riiki Nõukogude väed, et "päästa revolutsioon".
Järgnevalt pommitasid NSV Liidu õhujõud ülestõusnute kätte langenud Herati linna ja eri andmetel hukkus pommitamise ja
rahutuste mahasurumise käigus 5000-20 000 inimest, millele järgnesid massirepressioonid. Murelik Taraki lendas Moskvasse ja palus, et NSV Liit tooks oma väed Afganistani. Tarakile öeldi ära, ent NSV Liit nõustus tarnima naaberriigi valitsusele 90 soomusmasinat, 140 suurtükki, tuhat granaadiheitjat, 48 000 tulerelva. Taraki küsis veel mürkgaasiga täidetud pomme ja väljaõppinud helikopteripiloote, ent sellele vastati eitavalt. Herati kriisi ajal närvid kaotanud Taraki loobus peaministri kohast ja andis selle Aminile. Moskvas moodustati aga seejärel nn Afganistani komisjon, et jälgida ja koordineerida sealseid sündmusi. Komisjon moodustati tipptasemel: KGB esimees Andropov, kaitseminister Ustinov, välisminister Gromõko - kõik nad kuulusid NLKP KK poliitbüroosse - ja Boriss Ponomarjov, NLKP KK välissuhete osakonna juhataja. Just sellel komisjonil on suur roll järgneval üheksal kuul kuni NSV Liidu vägede invasioonini.

1 küsimus blog.tr.ee eestvedajale
Blogikataloogis sattub külastaja nüüd vahelehele, kus ta peab edasi liikuma, et valitud ajaveebi lugeda. Milleks selline uuendus?
Vastab
Heimar Lill
Blog.tr.ee eestvedaja
Vahelehelt avaneb natuke lisainformatsiooni. Nüüd jääb külastaja visiidist märk, milliseid postitusi ta on varem lugenud. Registreeritud kasutajad saavad selle lehe välja lülitada. Sellele vahelehele konkreetselt pole plaanis reklaami lisada. Esilehele oleme mõistuse piires reklaami müünud küll.

Kanal 2 saated on enim vaadatud
Emori eelmise nädala (17.-23. september) uuringu tulemuste põhjal oli vaadatuim telesaade Mihkel Kärmase juhitud "Pealtnägija" (ETV, 233 000 vaatajat). Esikümne kõik üheksa ülejäänud kohta kuuluvad Kanal 2 saadetele "Võsareporter" (220 000), "Maamees otsib naist" (211 000), "Kelgukoerad", "Ärapanija", "Talendijaht", "Reporter", "Jan Uuspõld läheb Tartusse", "Eesti vs. Jõekalda" ja "Krimi" (159 000). Kanal 2 on alustanud hooaega suurepäraselt. Veel nädal enne seda olid kõik kümme esisaadet Kanal 2 omad. Nüüd langes esikümnest välja nende "Trikimees" ja "Inetu Betty".

 "Tantsud tähtedega" osalejad on selgunud
Oktoobris alustab saade "Tantsud tähtedega" teist hooaega. Eile selgus telesõu viimane osalejapaar, kelleks on Kristiina Ojuland ja Aleksandr Makarov.
Võistlustulle asuvad tipp-sportlane Andrus Värnik ja Kaisa Oja; modell-ärinaine Beatrice ja Eduard Korotin; Rootsi suursaadik Dag Hartelius ja Kristina Tennokese; näitleja Katrin Karisma ja Veiko Ratas; laulja Koit Toome ja Kerttu Tänav; poliitik Kristiina Ojuland ja Aleksandr Makarov; laulja Luisa Värk ja Martin Parmas; tippkoolitaja Peep Vain ja Olga Kosmina.
Lisaks televaatajatele hakkavad tantsupaare hindama eelmisest hooajast tuttavad kohtunikud Ants Tael, Merle Klandorf ja Jüri Nael, uue žüriiliikmena lisandub iluvõimlemise eks-maailmameister Janika Mölder. Saatejuhid on Mart Sander ja Merle Liivak. Esimene otsesaade on Kanal 2 eetris 7. oktoobril kell 20.30.

Kalev Meedia kakskeelne uudisteportaal on tulekul
Kalev Meedia kavatseb peatselt avada online-uudisteportaali eesti ja vene keeles.
Suurärimees Oliver Kruuda investeerib magusavabriku Kalev müügist saadava tulu meedia-äri arendusse. ETV hommikusaates "Terevisioon" ütles Kruuda, et Eesti meediasse on jäänud tühimik, mida Kalev Meedia peatselt avataval online-uudis-teportaalil on lihtne täita. Portaali eripäraks lubas Kruuda seda, et keskendutakse Eesti uudistele ja objektiivsusele.
"Uue portaali avamine ei ole enam kaugel. Ise näpin seda juba iga päev. Portaal ilmub kiiremini, kui ootame, aga jätame selle üllatuseks, millal täpselt," ütles AS-i Kalev Meedia juhataja Alar Pink.
Kahes keeles
"Meil saab lugeda kõiki uudiseid, nii kodumaiseid kui ka välisuudiseid. Aga see on vale jutt, et me avame ka venekeelse portaali - õige on, et see on kahes keeles," ütles Pink.

MARJU LAURISTIN: hästi lõimunute rolli on alahinnatud
Ees-ti ve-ne-keel-ne ela-nik-kond peab kõige olu-li-se-maks võõrdu-mu-se al-li-kaks sot-siaal-set tõrju-tust, lükkab pro-fes-sor Mar-ju Lau-ris-tin ümber le-gen-did Ve-ne-maa pro-pa-gan-da ja mee-dia-ruu-mi täht-su-sest.
Vaa-ta-ma-ta üldi-se-le jõuku-se kas-vu-le on sot-siaal-ne ki-his-tu-mi-ne mit-te-eest-las-te hul-gas suu-rem kui eest-las-te hul-gas ning nad hin-da-vad oma po-sit-sioo-ni ühis-kon-nas ne-ga-tiiv-se-malt. Li-saks on in-teg-rat-sioo-ni-po-lii-ti-ka vaa-da-nud täie-li-kult möö-da suh-te-li-selt häs-ti lõimu-nud jõuka-te, ha-ri-tud ja am-bit-sioo-ni-ka-te mit-te-eest-las-test Ees-ti ko-da-ni-ke prob-lee-mi-dest.
Ap-ril-lisünd-mus-te vä-gi-vald-sus oli nii eest-las-te-le kui ka ve-ne-las-te-le trau-maa-ti-li-ne ela-mus. Ehk-ki in-teg-rat-sioo-nist rää-gi-tak-se pä-rast se-da hoo-pis tõsi-se-mas too-nis, ei ole võõrdu-mu-se, um-bu-su, mo-ti-vat-sioo-ni puu-du-mi-se põhju-si tõsi-se-malt aru-ta-tud.

JEVGENIA GARANŽA: lõpp kan-na-tus-te meist-rivõist-lu-se-le! 
Pä-rast pronk-siööd nä-gi üks kol-leeg tram-mis, kui-das kaks naist - eest-lan-na ja ve-ne-lan-na - aru-ta-sid vä-ga emot-sio-naal-selt öö-sel toi-mu-nut ning üks neist ütles tram-mist väl-ju-des tei-se-le: "Kui teil oleks ai-mu-gi, kui-das me teid vih-ka-me, siis oleks teil hirm!" Järg-mi-seks päe-vaks olin kut-su-tud esi-ne-ma "Ak-tuaal-ses-se kaa-me-ras-se" ning ju-tus-ta-sin sel-le loo, kus-juu-res täies-ti taht-li-kult ei täp-sus-ta-nud, kumb ka-hest sel-le fraa-si ütles.
Sain pä-rast se-da vä-ga pal-ju ta-ga-si-det, mis näi-tas hu-vi-ta-vat as-ja: kõik eest-la-sed olid veen-du-nud, et sõnad vih-ka-mi-sest ja hir-must kuu-lu-sid ve-ne-lan-na-le, ning kõik ve-ne-la-sed oli veen-du-nud, et se-da ütles eest-lan-na. Ini-mes-te-le ei tul-nud pä-he-gi, et ka "meie" võime ol-la süüdi.

EIKI NESTOR: Tööturuamet ja töötukassa tuleb ühendada
Loodetavasti on Eesti uuem ajalugu teinud paljudele selgeks, et selgete eeliste juures on turumajanduses ka lahendamist vajavaid probleeme.
Üheks nendest on majanduse ebaühtlane areng, kus tõde ei peitu ei musta masendusse langemises ega ka ülemäärases eufoorias. Pigem siis teadmises, et kõigeks tuleb valmis olla ja seda eriti niivõrd tundlikus valdkonnas, nagu seda on tööturg.
Majanduse kiire kasvu tõttu tekib tööjõu puudus, sellest tingitud vajadus tõsta palku ning tehtava töö tootlikkust. Languse korral pole aga pääsu uut tööd vajavate inimeste abistamisest. Kas siis uue töökoha leidmisel, uue ameti õppimisel või toimetuleku kindlustamisel.
Mainitud küsimustega tegelevad Eesti vabariigis kaks institutsiooni. Uue töökoha leidmine, vajalik ümber- ja täiendusõpe koos selle juurde käiva arvepidamisega on tööturuameti kohustus. Seda ametit ja pakutavaid tööturuteenuseid rahastatakse riigi eelarvest.

LEA LARIN: Päevalehe uudistejuhi Jan Jõgis-Laatsi lugu
Harva, kui ajalehe tegijad iseendast kirjutavad. Ajakirjanike siseringis ei peeta omaenese elu lahkamist heaks tooniks.
Kuid tänases lehes avaldame artikli, milles Eesti Päevalehe uudisteosakonna juhataja Jan Jõgis-Laats kirjutab, kuidas ta töötas mõne aasta eest Iraagis ühe rahvusvahelise firma palgalisena.
Otsustasime Jani loo avaldada mitmel põhjusel. Esiteks usume, et Jan Jõgis-Laatsil ei ole väidetavasti USA-s alustatud kohtuasjade osas mingit süüd. Ja sellest tulenevalt anname inimesele endale võimaluse asjast rääkida. Kirjutada asjadest ausalt oli, on ja jääb meie missiooniks. Teiseks ei tee me iseendale erandit - kui keegi Päevalehe inimestest satub avalikkuse ette, siis me kirjutame sellest.
Jan Jõgis-Laats töötas Iraagis kokku kahel korral. 2003. aasta oktoobris alanud töösuhe kestis esimesel korral kümme kuud, raamatupidajana firmas nimega Business Systems House (BSH). Araabia keelt õppinud ja araabia maailma vastu kirglikku huvi tundnud Janil aitas tööd saada üks tuttav.

Jalgratas võidu autoga? 
Liikluseeskiri ütleb, et ükski liikleja ei tohi liiga aeglase kiirusega takistada üldist liiklust. Aga jalgrattaga maanteel sõites me ju seda teemegi.
Jalgrattaga oleks õigem sõita maantee vasakul poolel. Sõites vastu tulevate autodega ühes reas, on võimalus sõidukit hinnata ja varakult reageerida. Kui aga potentsiaalne allasõitja tuleb selja tagant, puudub ratturil igasugune info võimalikust ohust.
Kui võrrelda kubatuuri, võimsust, mõõtmeid, siis igal
juhul on rattur rohkem sarnane jalakäijaga kui autoga. Nii võikski ratturile kehtida jalakäijate kohta käivad reeglid. Maanteel on see igati õigustatud.
Iseasi on linnades, kus tänavad on tihedalt autosid täis lükitud ja vasakul sõites ei oleks võimalik kuidagi teepeenrale pageda, sest kõnniteid piiravad kõrged kivipiirded. Seda hullem on jalgratturil ka autodega ühes paremal pool kulgeda, sest rattur tundub liiga aeglane ja kaitsetu. Linnades peaks ehitama spetsiaalsed rattateed või kuidagi muudmoodi ratturitele mõtlema, autode lõputus julmas voolus ei peaks nad konkureerimist üritamagi. Igal juhul peaks inimene saama valida, kas liigelda auto asemel rattaga, ja teha seda turvaliselt.

Segased selgitused
Professor Eiki Bergi selgitus, et Eesti-Vene riigipiir on määramata ja seda kinnitavat lepingut pole olemas (EIKI BERG: Milleks meile idapiir ja ilma lepinguta?, EPL, 21.09.07), on pahatahtlik segaduse tekitamine. Aastal 1975 leppisid Helsingis 35 riiki kokku selles, et nende piire ei või ühepoolselt muuta. Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Balti riigid liitusid selle lepinguga septembris 1991. Oluline on aru saada, et Helsingi kokkuleppega ei liitunud mingid uued, Nõukogude Liidust lahku läinud moodustised, vaid okupatsioonist vabanenud endised vabariigid. Eesti Vabariigi ja Venemaa vaheline piir oli seega septembris 1991 üheselt mõistetavalt Tartu rahulepingus määratud ja mitte keegi ei tohiks väita, et Tartu rahuleping oleks okupatsiooni tõttu oma kehtivuse kaotanud.

REPLIIK: Üle vindi keeratud õigus
Täna lõppeb vähemalt pooleks aastaks alkoholimüük Tallinnas Kristiine Prismas, sest kontrollkäigul said alaealised sealt õlut osta. Nii politsei kui ka linnavõim on andnud selge signaali, et sedasorti rikkumise tavalisus Tallinnas ja kogu Eestis ei vabanda ühtegi vahelejäänut.
Küll aga on karistus ebaproportsionaalne võrreldes teistele sarnastele olukordadele järgnenud reaktsioonidega. "Tuginesime oma otsuses ühiskondlikule arvamusele," ütles linnaosavanem, tunnistades, et juhtumist tehti näidisprotsess üldsusele. On ebaaus, ebaõiglane ja ebaproportsionaalne karistada avalikkuse survel üht organisatsiooni laiema ühiskondliku meelsuse rahuldamiseks. Seda eriti veel olukorras, kus näiteks Õllesummer saab igal aastal üha uuesti toimumisloa ja seal kauplejad alkoholimüügi litsentsid, kuigi igal aastal on üritusel tuvastatud üle saja alkoholi tarvitanud alaealise.

JUHTKIRI: Jutustus Narva Veest
Narva, Eesti suuruselt kolmanda linna 67 000 elanikku seisavad iga päev valiku ees: kas tassida poest koju raskeid veepudeleid või tarbida kraanivett, mille tervisekaitseametnikud on kuulutanud tervisele ohtlikuks. Narva kasutab vee puhastamiseks selle kloorimist, kuid jääkkloorist tingitud kõrvalproduktid ületavad ohutuse piiri. Ning sellega ei kaasne üksnes ebameeldiv lõhn ja maitse, vaid ka näiteks suurem oht haigestuda vähki.
Ehkki linnaametnikud kutsuvad inimesi üles "paanikast hoiduma" ja linnavolikogu esimehe Mihhal Stalnuhhini jutu järgi olla "kokakoola Narva joogiveest palju mürgisem", ei ole see jutt tõsiselt võetav. Tegu on lihtsalt linna ning temale kuuluva vee-ettevõtte sooviga vastutusest kõrvale hiilida. Sellal kui teised Eesti omavalitsused on puhta joogivee tagamiseks osanud ära kasutada eurotoetusi, ei suutnud Narva õigel ajal esitada korralikku projekti: 2004. aastal esitatud taotlus oli poolik ja vigane. Ning ehkki Narva sai võimaluse projekti parandada, ei saanud ta sellegagi hakkama.

Kooli majahoidja mõisteti kirjapommide saatmises süüdi
Suurbritannias mõisteti algkooli majahoidja süüdi selles, et ta saatis kirjapomme, mille plahvatamisel sai viga kaheksa inimest.
27-aastane Miles Cooper Cambridge'st ütles, et oli Suurbritannia valitsuse peale vihane ja mures selle pärast, kuhu tema riigi poliitika liigub, vahendas BBC.
Mees saatis selle aasta alguses Inglismaal laiali seitse ja Walesis ühe kirjapommi. Viis neist pommidest plahvatasid ja vigastasid kokku kaheksat inimest.
Kohus mõistis mehe kõigis juhtumites süüdi ja määrab talle karistuse homme.
Mees ise eitas seitsme pommi saatmist jaanuaris ja veebruaris. Samuti on ta varem kohtule väitnud, et tema eesmärk polnud kedagi vigastada, vaid ainult hirmutada.

Valgevene opositsiooniliider: Balti riigid võiks EL-is olla meie eestkõnelejad
Valgevene opositsioonilisi jõude koondava Ühendatud Rahvapartei aseesimees Jaroslav Romanchuk ütles täna Avatud Eesti Fondis esinedes, et Balti riigid võiksid olla Valgevene eestkõnelejad Euroopa Liidus.
Romanchuk arvas, et EL-i ametlikud toetusprogrammid Valgevene kodanikuühiskonna tugevdamiseks on liiga bürokraatlike reeglite tõttu läbi kukkunud. "Ma näen Balti riikidel, Tšehhil ja Slovakkial erilist missiooni - selgitada ELile, kuidas töötada autoritaarse režiimiga riigis," lisas Romanchuk.
Romanchuki sõnul peaks EL loobuma nõudmisest, et toetussummad kantaks Valgevenes registreeritud organisatsiooni pangaarvele - kasutada tuleks kontosid teistes riikides või sularaha. Samuti pole Euroopa nõus rahastama parteide tegevust, hoolimata sellest, et Valgevene kodanikuühendused on suletud ning poliitilised parteid ongi praegu võtnud endale kodanikuühenduste rolli ja on kõige efektiivsemad demokraatiat arendavad organisatsioonid riigis.

Saakašvili: kas Venemaal pole küllalt metsi, kus polkovnikud surra saaksid? 
Gruusia president Mikheil Saakašvili süüdistas ÜRO-s kõneledes Venemaad terrorismis ja küsis, kas Venemaal pole piisavalt territooriumi.
Saakašvili teatas, et möödunud nädalal Gruusia vägede poolt Abhaasias tapetud kahest mehest üks osutus Vene polkovnikuks, vahendab BBC. Venemaa kinnitas, et tapetud mehed oli terrorismivastase võitluse inspektorid.
"Mind paneb imestama, mida teeb Vene polkovnik Gruusia metsades - äkki organiseeris ja juhtis ta relvastatud mässulisi nende terrorimissioonil?" küsis Saakašvili ÜRO assambleele esinedes.
Saakašvili jätkas: "Ma tahan meie Vene sõprade käest küsida: kas Venemaal ei ole küllalt maad? Kas Venemaal ei ole küllalt metsi, et Vene sõjaväelased neis surra saaks, nii et nad ei peaks seda tegema Gruusia territooriumil, Gruusia metsades?"

Moskvas mõrvati Dagestani prokuratuuri töötaja
Moskvas idaosas lasti täna teatrihoone ees maha Dagestani prokuratuuri töötaja.
"Tundmatu kurjategija jooksis Stromõnka tänaval Roman Vitjuki teatrihoone ees mehe juurde, tulistas talle püstolist kuuli rindu, tegi veel teisegi lasu ja põgenes teda oodanud autoga," ütles RIA Novostile Moskva korrakaitsejõudude esindaja.
Mõrvatuks osutus Dagestani prokuratuuri uurija, tema nime uurimise huvides esialgu ei avalikustata.
Moskva miilits käivitas mõrvari tabamiseks operatsiooni "Vulkaan".

Birma valitsusväed on täna tapnud üheksa protestijat
Birmas Yangonis on valitsusväed täna protestide mahasurumise käigus tapnud üheksa inimest, nende seas sündmusi pildistanud Jaapani fotograafi.
Praeguseks on vahistatud üle 1000 munga, vahendab Reuters.
Sõjavägi saatis täna tänavatele autod, mille valjuhäälitest hoiatati inimesi, et kui nood tänavaid kümne minutiga ei vabasta, siis avavad sõdurid tule.
Osa inimesi lahkus, osa mitte. Järgnenud automaadivalangud vigastasid tunnistajate hinnangul mitut tosinat inimest. Kohalolijate sõnul on hajusaid automaadivalanguid kuulda veel mitu tundi pärast rahva laialiajamist.

Vene väed tapsid Inguššias mässuliste juhi
Vene väed tapsid eile Inguššia mässuliste ühe juhi Sait-Magomed Galijevi.
Vaid 24-aastane Galajev hukkus tulevahetuse käigus, vahendab Reuters.
Peale Galiejevi hukkus Inguššia peamise linna Nazrani lähedases külas toimunud tulevahetuses veel üks mässuline. Viga sai kaks miilitsat.

Marokos tehtud pildil ei ole Madeleine
Marokos tehtud pildil, millel arvati olevat Madeleine, on tegelikult hoopis kohaliku oliivikasvataja ebaharilikult heleda nahaga laps.
Väikse Zinati küla oliivikasvataja Ahmed Ben Aisa ja tema naine Hazefa Mohammed Akchar teatasid, et nad ei olnud Madeleine'ist eilseni kuulnudki, vahendab The Times. Paar avaldas arvamust, et nende kaheaastane tütar Bouchra Ben Aisa võib olla alus ka ülejäänud kahele "Madeleine-Marokos juhtumile". Nimelt oli pere käinud maikuus Marrakešis - samal ajal nägi seal väidetavalt Madeleine'i üks Briti turist.
Abielupaaril on veel kolm tütart ja nad kõik on erinevalt vanematest heledate juustega. Cambridge'i ülikooli teadlase George Joffe sõnul võib mõnede Berberi hõimude puhul heledat nahka ja juukseid tõesti esineda. "Põhja-Marokos polegi heledanahksed ja -silmsed inimesed nii ebatavalised. See on Rifi mägede elanikel iseloomulik."

Birma võimud tungisid kloostritesse ja vahistasid sadu munki
Birma julgeolekujõud korraldasid nii pealinna kui maapiirkondade kloostrites haaranguid ja arreteerisid sadu munki.
Pealtnägijate sõnul arreteeriti mungad, kes juhtisid demonstratsioone, vahendas Reuters. Pealinna kloostritest on praeguseks arreteeritud umbes 200 munka.
Sõjavägi on asunud tegutsema ka pealinn Yangonist väljaspool. Sõdurid ründasid täna öösel vähemalt kaht kloostrit Birma kirdeosas, kus eelmisel nädalal toimusid suured valitsusvastased meeleavaldused.
Tunnistajate teatel arreteeriti ühes kloostris kuni 500 ja teises kloostris 150 munka.
Ühe kloostri lähedal elava inimese sõnul lubasid sõjaväelased kloostrisse jääada vaid kahel-kolmel haigel mungal.

USA: ebasündsa küsimuse eest 1000 volti keresse
Milliste küsimuste eest tohib tudengi vastu maad suruda ja elektrišokiga rahustada?
Just selline debatt kogub praegu tuure Ameerika Ühendriikides, sest Florida ülikooli korravalvurid lohistasid kõnekoosolekult minema endisele presidendikandidaadile John Kerryle provotseeriva küsimuse esitanud üliõpilase, olles talle enne andnud elektrilöögi.
Vahejuhtum leidis aset eelmisel esmaspäeval, kui Kerry ettekande lõpul anti tudengitele võimalus esitada küsimusi. Kui poliitik oli vastanud neist kaheksale, tahtis ta lõpetada, kuid ajakirjandusüliõpilane Andrew Meyer nõudis valjuhäälselt võimalust saada vastus ka enda küsimusele. Kerry seda ka lubas.
Keeldus allumast
Ja siis läks lahti. Meyer uuris, miks nõustus Kerry valimiskaotusega, kuigi mitu teadet olla viidanud tulemuste võltsimisele. Tol hetkel üritasid politseinikud teda esimest korda takistada, kuid tudeng sai jätkata.

Kõhnusevastane plakat ehmatas
Milano moenädala algusega samal ajal Itaalia tänavaile ilmunud suured plakatid, millel kutsutakse anoreksia vastu võitlema ja kujutatakse ülimalt kõhna modelli, tekitas riigis terava vaidluse.
Plakati on kujundanud varem Benettonile skandaalseid reklaame teinud fotograaf Oliviero Toscani. 27-aastane modell Isabelle Caro on kannatanud anoreksia käes juba 15 aastat ja ta kaalub vaid 31 kilo. Paljud moetööstusele lähedal seisvad inimesed pidasid plakatit hoiatavaks näiteks, kuhu võib viia moetööstuse kõhnusenõue. Teised jälle protestisid, et plakat võib hoopis panna tüdrukuid Carot jäljendama.

Soomlane nõuab Viiburis oma vanemate kinnisvara tagasi
82-aastane soomlane Kalle Paula esitas Vene kohtule krundi tagastamise taotluse.
Esmaspäeval algas Viiburis pretsedenditu kohtuprotsess, mille käigus advokaat Kari Silvennoinen koos oma Venemaa kolleegidega taotleb omandi tagastamist soomlasele, kes oli sunnitud linnast 1940. aastal lahkuma. Kuna Silvennoinen kinnitab, et riigipiiride muutmine ei muuda inimeste õigust eraomandile, siis loodab ta, et nende taotlus võiks läbi minna.
Mullu esitas Silvennoinen taotluse Strasbourgis asuvale Euroopa inimõiguste kohtule, kuid seal leiti, et esmalt peab seda asja arutama kohalik ehk siis praegu Venemaale kuuluva Viiburi kohus. Muide, vastus saadeti Soome advokaadile vene keeles.
Kuni 1940. aastani elas Kalle Paula Viiburis Luostarinkatu 26, tema ema töötas lähedal asunud kaubamajas ja isa oli taksojuht. Kuid Talvesõja lõpp tähendas seda, et Soome pidi oma idapoolsed alad loovutama. Pärast sõda paistis Kalle Paula aga silma jalgrattaspordis, võites meistritiitleid, meenutati tema elu ühes artiklis üheksa aasta eest.

Prantsusmaa tahab tagasi NATO otsustajate sekka
Prantsuse president Nicolas Sarkozy otsib uut võimalust kaua kestnud rivaliteeti USA-ga lõpetada, üritades täiel määral NATO-sse tagasi tulla.
Nelikümmend üks aastat pärast seda, kui Charles de Gaulle lahkus ust paugutades protestiks USA hegemoonia vastu NATO sõjalistest struktuuridest ning sundis alliansi peakorteri Pariisist Brüsselisse kolima, on Prantsusmaa valmis taas naasma
NATO südamesse.
Kuu keskpaigas andis sellest esimest korda märku kaitseminister Herve Morin, kes ütles, et Prantsusmaa tahab NATO liikme staatusest maksimumi võtta "eriti mõju ja juhtpositsioonide osas".
Eelmisel nädalavahetusel New York Timesis avaldatud intervjuus ütles sama president Nicolas Sarkozy. Ta täpsustas ka tingimusi: Pariis tahab, et Ameerika Ühendriigid aktsepteeriksid Euroopa iseseisvat kaitsevõimet ning võimaldaksid Prantsusmaal hõivata (lähemalt küll täpsustamata) juhtrolli NATO käsuliini "kõige kõrgemal tasemel".

Putini arusaam ajaloost lahkneb tšerkesside omast
Tšerkessid süüdistavad Moskvat ajaloo võltsimises, sest tegelikult alistati nad sõjaga.
Venemaa president Vladimir Putin saatis Adõgee Vabariigi liidrile Aslan Thakušinovile õnnitlustelegrammi, sest tema sõnul on piirkonna "vabatahtlikust liitumisest Venemaaga" möödunud 450 aastat. Kuna Moskva-meelsed Adõgee võimud asusid korraldama suuri pidustusi väidetava juubeli puhul, puhkes kohapeal tõeline pahameeletorm.
Põhja-Kaukaasias asuva Adõgee Vabariigi ajalugu ei tõlgenda kõik nii, nagu Moskva seda teeb. Venemaaga liitumine toimus nimelt lõplikult alles aastal 1864 ja seda ligi 70 aastat kestnud sõja järel. 1557. aastal on Moskvasse saabunud vaid üks kabardiinide prints, otsides sõjalist toetust.
Sündmust ei olnud

India reklaam: valge mees saab rohkem naisi
India reklaam seksikast nahavalgendamiskreemist ajas inimõiguslased tagajalgadele. Videolõik algab nagu küllap tuhanded kosmeetikareklaamid enne seda. Seal on õnnetu mees, kel ei vea naistega. Ning ilus ja õnnelik mees, kelle järele naised on lihtsalt hullud. Õnnelik - keda kehastab Bollywoodi superstaar Shahrukh Khan - teab ka õnne valemit: uut nahavalgenduskreemi Fair and Lovely.
Inimõiguslaste kinnitusel on nad säärasest reklaamist šokeeritud. Nende väitel kinnitab see üksnes sajanditepikkust stereotüüpi, nagu oleks üksnes hele nahk see, mis tagab edu; tõmmu väljanägemine viitaks aga vaesusele ja madalamale kastile.
Ent aktivistide pahameelest hoolimata näivad just nii arvavat miljonid indialased. Nahka valgendavate kreemide läbimüük kasvas Indias aastaga enam kui kümnendiku ning nende turg ulatub praegu ligi kolmesaja miljoni dollarini (enam kui kolm miljardit krooni). Umbes kolmandik neist, kes loodavad eneselt tõmmut pigmenti maha kreemitada, on mehed.

Tartu vanglas toimus täna suurõppus
Tartu vangla eelvangistushoones toimus täna suurõppus "Punane kukk vanglas", kus osalesid lisaks vangla ametnikele ka kiirabi, politsei ja päästeamet.
Õppuse stsenaarium nägi ette, et vangla eelvangistushoones puhkeb tulekahju, teatas justiitsministeerium. Kuna teenistuses olnud vanglaametnikud oma jõududega puhkenud tuld likvideerida ei suuda, siis kutsub Tartu vangla korrapidaja välja päästekomandod. Eelvangistushoones viibinud kinnipeetavad isikud evakueeritakse. Õnnetuse algfaasis saavad kannatada kaks vahialust isikut, neile lisandub hiljem veel kannatanuid. Vaja läheb abijõudusid kiirabibrigaadide näol.
Kinni peetavate isikute hulgas suureneb plahvatuslikult rahuolematus ning on oht, et tekivad massilised korratused. Tartu vangla direktor kaasab operatsiooni ka politseijõud.
Õppuse käigus harjutati tulekahju kustutamist Tartu vangla eelvangistushoones, sündmuskohal olevate kinnipeetavate päästmist ning esmaabi andmist ja hoones viibivate kinnipeetavate evakueerimist.

Ülenurme vallavanem mõisteti kohtus õigeks
Tartu maakohus mõistis täna Ülenurme vallavanema Aivar Aleksejevi talle esitatud ametiseisundi kuritarvitamise süüdistuses õigeks.
Kannatanu Eino Keerdi esitatud 12 168 986-kroonine tsiviilhagi jäi läbi vaatamata, õigusega esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras.
Süüdistusakti järgi muutis Aleksejev 2001. aastal ainuisikuliselt Ülenurme vallavolikogu seisukohta määrata Ülenurme alevikus Villa 2 asuva maa-ala tiheasustusega alaks ja määras maa-ala ühe osa hajaasustusealaks.
Ebaseaduslikult vastu võetud otsuse tõttu jäi väliseestlasel Eino Keerdil kui õigustatud subjektil tagastamisele kuuluv maa-ala ligikaudu 9,8 ha väiksemaks. Sellega tekitati süüdistuse järgi Keerdile vähemalt 2,6 miljoni krooni suurune kahju.

Bushi Eesti visiidi ajal pommiähvarduse teinud poiss mõisteti vangi
Harju maakohus mõistis eile vangi noormehe, keda süüdistatakse röövis, varguses ning pommiähvarduse tegemises.
Möödunud aasta 25. novembri hommikul Ameerika Ühendriikide presidendi Tallinna visiidi ajal tehtud pommiähvardus Ülemiste keskusele ei ole ilmselt noore kurjategija kõige rängem tegu.
Noormees tungis möödunud aasta mais Pärnumaal koos kaaslastega elumajja ning ähvardas seal kolmel alaealisel lapsel noaga kõrid läbi lõigata, sõnadele kaalu andmiseks tõstis noa ühe lapse pea kohale ja nõudis suitsu. Seejärel võtsid korterist vutlaris tulemasina "zippo", käevõru-kella, CD plaadi "Dynamint" ja taimekaitsemürgi "Decis".
Samuti jäi noormees süüdi Harjumaal Kosel ühte elamisse sissemurdmises. Sealt sai ta saagiks kaks fotoaparaati, ühe mobiiltelefoni ja pudeli veini.

Kohus langetab otsuse ministeeriumi ja Bergvaldi vaidluses oktoobris
Tallinna ringkonnakohus teeb otsuse justiitsministeeriumi ja Murru vangla endise asejuhi Gunnar Bergvaldi vaidluse osas oktoobris.
Tallinna ringkonnakohtus toimus täna kinnine istung, kus arutati justiitsministeeriumi apellatsioonikaebust Bergvaldi vastu. Ringkonnakohtu pressiesindaja Jaanika Topkin ütles Päevaleht Online'ile, et kohus langetab otsuse vaidluses 8. oktoobril.
Bergvald viidi pärast mullu oktoobris Murru vanglas lahvatanud skandaali üle Harku vangla direktori asetäitja kohale. Meest kahtlustati ametiseisundi kuritarvitamises. Hiljem vabastas minister ta oma käskkirjaga ametist.
Septembris toimunud läbiotsimise käigu leiti Murru vanglast keelatud esemeid. Samuti tekkis kahtlus, et osa kaaskinnipeetavaid ning vanglaametnikke on mõnede Murru vangide mõjuvõimu all.

Tiibeti toetusrühm: Eesti peab lõpetama "ühe Hiina poliitika" 
Riigikogu Tiibeti toetusrühm leiab, et Eesti peaks Hiina võimude poolsetesse inimõiguste rikkumistesse täie tõsidusega suhtuma ning loobuma senisest "ühe Hiina poliitikast".
"Meie riigi esindajad on korduvalt deklareerinud, et Eesti peab vajalikuks lääneriikide ühistel demokraatlikel, mitte üksikute riikide huvidel põhinevat poliitikat, ent Tiibeti küsimuses on paraku käitutud risti vastupidiselt," seisab Tiibeti toetusrühma tehtud avalduses.
Saadikud, kelle sõnul on Eesti Tiibeti küsimuses aastaid madalat profiili hoidnud, toovad eeskujuks Saksa kantsleri Angela Merkeli, kes vaatamata Hiina ägedatele protestidele, kavatseb Dalai-laamaga kohtuda. Teise näitena mainivad nad USA kongressi, mis on viimast kõrge autasuga premeerinud.
Ühe Hiina poliitika
Välisminister Urmas Paeti sõnul lähtub Eesti suhetes Hiinaga nn ühe Hiina poliitikast.

Maardusse rajatav vangla sai valitsuselt maad
Seoses uue vangla rajamisega Maardu linna otsustas valitsus anda keskkonnaministeeriumilt üle justiitsministeeriumile kaks maaüksust.
Justiitsministeerium pöördus maa-ameti poole taotlusega anda justiitsministeeriumile Harju maakonnas Maardu linnas Vana-Narva mnt 13 ja Paemurru tn 4 asuvad maaüksused seoses uue vangla rajamisega Maardu linna.
Kuna antud maaüksused ei ole vajalikud keskkonnaministeeriumi ülesannete täitmiseks pidas valitsus otstarbekaks anda maaüksused üle justiitsministeeriumi valitsemisele.

Pronkssõduri alla maetud säilmed anti sugulasele üle
Eesti andis täna hommikul Anna Sokolovale üle tema vanaisa Tõnismäelt sõjaväekalmistule ümbermaetud säilmed.
Nädala alguses tehtud DNA kordusanalüüs tõestas, et Venemaalt Jaroslavli oblastis elav Sokolova on Tõnismäelt sõjaväekalmistule ümber maetud Mihhail Kulikova lapselaps.
Välisministeeriumi pressiteenistusest teatati Päevaleht Online'ile, et säilmed anti hommikupoolikul lapselapsele üle. Kuhu ta need täpselt matab ei ole teada, kuid tõenäoliselt oma kodukanti Jaroslavli lähistel.
Sokolova on eelnevates intervjuudes Eesti meediale andnud mõista, et Pronkssõduri ümberpaigutamine ning säilmete ümbermatmine oli rohkem kui pühaduseteotus.
Mullu valminud ajaloolise õiendi kohaselt langes Kulikov 22. septembril 1944 ja maeti Tõnismäele. Suvel maeti Kulikovi säilmed ümber sõjaväekalmistule.

Ilmatargad: Tuleb ilus kuldne aastaaeg
Maaleht ootas ära sügisese pööripäeva, et seejärel ilmatarkadelt küsida, mida sügis toob. Kui suvi pakkus vahel ohtralt vihma ja siis jälle rikkalikult päikest ja sooja, siis sügis astub vähe teist, kuivemat rada, leiab enamik ilmatarku.
"Ilusaid sügisilmu saame nautida oktoobri II dekaadini, alles siis ilmuvad meile tõelised hallaööd. Sügis pakub nagu ikka kombeks vahetevahel vihmagi, kuid midagi erilist või enneolematut oodata pole - sügis astub tänavu omal tavalisel sammul," rääkis Maalehele Rõuge ilmatark Jaan Allas.
Või nagu ütles Liisu Raplamaalt: "Oma vihmad saime suures osas viimase kuu sees juba kätte, nii näeme nüüd sügisel rohkem päikest ja vähem vihma."
"Sügis tuleb kuldne. Selle nädalaga algas siinkandis ka vananaistesuvi, hallad on meist üle käinud ja vahtrad pudenevad. Kuigi mõnel vahtral juba pooled lehed maas, pole märgata ka kiirustamist - lehed langevad rahulikult, mis tähendab, et järsku külmaks minekut pole karta," rääkis Liisu.

Lang: linnavalitsus tegi Prisma suhtes väga lühinägeliku otsuse
Justiitsminister Rein Langi arvates riivati Kristiine Prismas alkoholimüügi loa äravõtmisega tugevalt õigusprintsiipi ning see otsus on tehtud väga lühinägelikult.
Lang meenutas tänasel valitsuse pressikonverentsil Tartu õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnu, mille kohaselt on inimesed Eestis harjunud mugavalt elama.
Eestlased tahavad osta kõike ühest kohast, sealjuures ka oma saunaõlle. Seega on justiitsministri arvates suurpoe alkoholimüügi keeluga rikutud õigusprintsiipi.
Lang tuletas meelde, et ka Õllesummeril jäid paljud alaealistele alkoholimüügiga vahele, kuid keegi ei sulgenud midagi päevapealt. "Ma arvan, et siin Tallinna linnavalitsus on teinud väga lühinägeliku otsuse."
Kuid justiitsministri hinnangul on nüüd kõigil valijail võimalus kohaliku omavalitsuse otsusest teha omad järeldused.

Jalgratturi surnuks sõitnud narkouimas autojuht võeti vahi alla
Harju maakohus vahistas 23-aastase Jevgeni, kes sõitis Harjumaal Kose vallas ilma lubadeta ja narkojoobes olles otsa jalgratturile.
Põhja ringkonnaprokuröri Raivo Kala taotlusel vahistas Harju maakohus eile 23-aastase Jevgeni, kes kahtlustuse kohaselt sõitis esmaspäeval Harjumaal Kose vallas otsa sõidutee parempoolsel äärel liikunud ja töötava vilkuva märgutulega varustatud jalgratturile. Jevgenil tuvastati narkojoove ning tal puudus juhtimisõigus.
Ringkonnaprokurör Raivo Kala sõnul on Jevgenit eelnevalt korduvalt karistatud juhtimisõiguseta ja joobeseisundis sõiduki juhtimise eest. Samuti on meest karistatud ka kriminaalkorras. "Jevgeni käitumisest nähtub, et ta kujutab tõsist ohtu teistele liiklejatele ja ta jätkab vaatamata eelnevale karistamisele uute kuritegude toimepanemist," ütles prokurör.

Jõks: ametkondade loiduse hinda mõõdetakse inimeludes
Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul ei ole riik piisavalt rõhku pannud tervise kaitsmise ennetavale tegevusele.
Jõks meenutas täna riigikogu ees kõnet pidades rohkem kui aasta tagasi õiguskantsleri kantseleis toimunud ümarlauda, mille teemaks oli ennetavate tegevuste tähtsus tervise hoidmisel ja kaitsmisel.
Kõik ümarlauast osavõtjad jõudsid ühisele arvamusele, et riik peab rohkem tegelema ennetava tegevusega tervise kaitsmisel.
"Kahjuks ei ole sõnadelt tegudele jõutud, puuduvad asjakohased ettepanekud ja tegevuskava," märkis Jõks.
"Kui mitu elu oleks õnnestunud säästa juhul, kui varasemas staadiumis oleks avastatud kroonilisi tervisehädasid või kui mõni liigne sigaret oleks jäänud tõmbamata või pits täitmata. Ametkondade senine loidus ja koostöö puudumine omab hinda, hinda, mida mõõdetakse eludes," oli õiguskantsleri karm hinnang.

Jõks kutsus riigikogu üles üksmeelselt erakondade rahastamist kontrollima
Õiguskantsler Allar Jõks esines täna riigikogus järelevalve teostamist puudutava ettekandega ning tegi seejuures ettepaneku tugevdada parteide rahastamise kontrolli.
Ettekande ajal esitas õiguskantsler riigikogu liikmetele üleskutse, mille kohaselt võiksid kõik parlamendi erakonnad algatada üksmeelselt eelnõu erakondade rahastamise kontrolli tugevdamiseks.
"Nõrkade kontrollimehhanismide ning auklike regulatsioonide tõttu ei täida kahjuks erakonnaseadus talle pandud eesmärke. Kahjuks ka 2006. aastal jäi õiguskantsleri koostöö riigikoguga tõhusa erakonna rahastamise kontrolliorgani loomisel viljatuks. Tagajärjeks on vaidluse kaldumine Toompealt Toomemäele," selgitas Jõks.
Jõksi hinnangul austaksid riigikogu erakonnad endale uute reeglite kehtemisega nii oma valijaid kui ka ausa mängu põhimõtteid.

Kohus vabastas narkoärimehe ennetähtaegselt
Harju maakohus andis täna loa narkoärimees Toomas Helina ennetähtaegseks vanglast vabastamiseks.
Kohus mõistis Toomas Helina 2004. aasta detsembris süüdi narkoainete levitamise ettevalmistamise organiseerimises ja vanglas alkoholi tarvitamises ning karistas teda 4 aastase vangistusega.
Mehe suurimaks narkolaadungiks oli ligi tonni hašisi toimetamine Aafrikast Euroopasse.
Helin on juba ka varem korra enneagselt vabastatud, kuid prokuratuur ei nõustunud sellega ning suunas mehe tagasi vanglasse.

Mäolt jalgsi Sõmerpallu astunud mees jõudis sihile
Viimastel päevadel üle Eesti kuulsaks saanud Teet Põder (37), kes alates laupäevast Mäolt Sõmerpalu poole astus, et seal elavat isa kartulivõtul abistada, jõudis eile südapäeva paiku sihtkohta.
Mees läbis nelja ööpäeva jooksul jalgsi umbes 120 kilomeetrit, kirjutab Võrumaa Teataja.
"Ei midagi erilist," sõnas ta oma rännaku kohta. "Autod ei tahtnud peale võtta ja Adaveres oleks peaaegu peksa saanud."
Tee peal näksis Teet vaid juustu ja saia, tal olid kaasas ka mõned tomatid, Tartumaal andsid politseinikud mehele paar õuna. Öösiti Teet magas, päeviti kõndis: "Muidugi oli külm magada, värisesin kogu aeg," sõnas ta.
Teet tuli isale appi kartuleid võtma, kuid eilseks olid need juba korjatud, Tallinna tagasi plaanib ta minna siiski bussiga.

Pärnus pussitati mees surnuks
Pärnu linnas Haapsalu maanteel tapeti täna öösel poole ühe ajal noahoopidega keskealine meesterahvas.
Seni kindlakstegemata isik mitmel korral noaga kehapiirkonda 1961-aastal sündinud meesterahvast tekitades viimasele raskeid kehavigastusi. Mees suri saadud vigastustesse haiglas.
"Alustatud on kriminaalmenetlust tapmist käsitleva paragrahvi alusel," teatas Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Külli Kivioja Päevaleht Online'ile ning lisas, et kuna uurimine alles käib, siis ei saa asja kohta hetkel rohkem midagi täpsustada.
Süüdimõistmise korral ootab kurjategijat ees kuue- kuni viieteistaastane vangistus.

Pohlak on valmis ostma Kuressaare staadioni
Eesti jalgpalli liidu president Aivar Pohlak saatis Kuressaare linnavalitsusele ja -volikogule ametliku pöördumise, milles teatab valmisolekust koostööks Kuressaare praeguse linnastaadioni väljaarendamisel nüüdisaegseks spordiareeniks.
"Hea koostöö oli lisaks Saaremaa ilmastiku omapärale ja staadioni asumisele kaunis kohas oluliseks põhjuseks, miks valisime Kuressaare staadioni Eesti rahvuskoondise ametlikuks varustaadioniks," vahendab Meie Maa Pohlaku sõnu.
"Soovime saada (koostöös jalgpalliklubiga FC Kuressaare) võimalust omandada Kuressaare praeguse linnastaadioni alune maa rajamaks sinna rahvuskoondise varustaadion ja FC Kuressaare esindusstaadion koos Eesti koondiste ja FC Kuressaare treeningbaasiga," teatas Pohlak Kuressaare linnajuhtidele.

Alaealised sattusid taaskord liiklusõnnetusse
Viljandi linnas paiskus täna varahommikul mõni minut pärast kella 4 suurel kiirusel teelt välja sõiduauto, milles viibis peale autojuhi kolm alaealist noort.
Leola tänavat mööda Vaksali tänava suunas suurel kiirusel liikunud sõiduauto Opel Omega kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja ning rullus üle katuse orgu.
Autot juhtinud 22- aastane Taavi, autos viibinud alaealine tütarlaps ja alaealine nooruk jäeti haiglaravile.
Veel üks alaealine tütarlaps, kes istus esiistmel ja oli turvavööga kinnitatud, lubati pärast arstlikku läbivaatust kodusele ravile.
Viljandi politseiosakonna vanemkomissar Alvar Pähkel ütles liiklusõnnetuse põhjusi analüüsides, et see on järjekordne näide selle kohta, kus juht rikub liikluseeskirja ning ületab lubatud kiirust, hinnates oma juhivõimeid ilmselgelt üle.

Viljandi võib saada oodatud veepargi
Maakonna omavalitsusjuhid peavad kuu jooksul otsustama, kas nad loovutavad riigilt saadavast toetusest Viljandile vähemalt 30 miljonit krooni, et ehitada kesklinna veekeskus.
"Veekeskuse mõttega oldi tegelikult päri," rääkis Viljandi linnapea Kalle Jents eile toimunud kõigi maakonna omavalitsusjuhtide ühisest nõupidamisest ajalehele Sakala. "Sellest oleks kasu kõigile Viljandimaa elanikele, elagu nad siis Mustlas või Kõpus."
Omavalitsuste juhid arutavad veekeskuse tarbeks raha andmist peagi uuesti erakorralisel nõupidamisel.
Kui omavalitsuste liit Viljandi mõtte heaks kiidab, kulub järgmine aasta vajalikeks eeltöödeks ja ehitama saaks hakata 2009. aastal.
Ehitise hinnaks on linnajuhid arvestanud 60 miljonit krooni.

Pärnakad koguvad liuvälja vastu allkirju
Pärnusse Keskparki planeeritava uisuväljaku vastu koguvad protestiallkirju ümberkaudsete majade elanikud ja linna gümnaasiumide õpilased, Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu juhatus palub jääväljaku lubamise seaduslikkuse kohta hinnangut õiguskantslerilt.
IRLi Pärnu juhatuse arvates oleks liuvälja rajamise otsustamine pidanud tuginema detailplaneeringule ning riigihankele, kirjutab Pärnu Postimees.
"Detailplaneering oleks taganud avaliku arutelu ja riigihange õiglase hinna," põhjendas IRLi Pärnu piirkonna esimees Raul Sarandi.
Pikk 1 korteriühistu esimees Jüri Kask kinnitas, et enamik tema maja elanikke on liuvälja Keskväljakule rajamise vastu. Nad ei ole liuvälja kui vaba aja veetmise koha, vaid selle asukoha vastu, mis toob kaasa saaste- ja mürataseme kasvu.
Pärnu linnavolikogu otsustas 20,3 miljonit krooni maksva liuvälja ehitamise eelmise nädala istungil, andes selle rajamise ja seitsmeaastase opereerimise õiguse otsustuskorras pealinna firmale HK Hall.

Purupurjus bussijuht vedas töölisi
Eile lõuna ajal peeti Harjumaal Jüris kinni töölisi sõidutanud bussijuht, kellel politsei tuvastas joobeks neli promilli.
Selleks ajaks oli bussijuht sõitnud juba tund aega marsruudil Lasnamäe-Maardu-Jüri. Joobes bussijuht sõidutas tööle 30 inimest, teatas Põhja politseiprefektuur.
Tööle toimetatud inimesed andsid kahtlasest bussijuhist, 40-aastasest Ermost, teada oma tööandjale, kes teavitas politseid. Samuti takistati bussijuhil sõidu jätkamist. Sõitjad väitsid politseile, et olid bussijuhi käitumist ebatavaliseks pidanud juba teel olles, kuid asusid tegutsema siiski alles Jürisse jõudnuna. Selleks ajaks oli buss olnud teel ligi tund aega.
Põhja prefektuuri Ida-Harju politseiosakonna komissar Juhan Jevoneni võtab nii vastutustundetu sõidukijuhi käitumine päris sõnatuks. "Kiiduväärt on ettevõtja käitumine, kes kahtlustest koheselt politseile teada andis, kuid sõitjad panid küll ennast mõtlematult suurde ohtu," sõnas komissar. "Ligi tund aega võimaliku joobes juhiga sõita on täiesti asjatu riskeerimine." Politseile teadaolevalt pidanuks bussijuht peale võtma töölised, keda koju toimetada.

Tartu autotootja hakkab Ferrari koopiaid ehitama
Seni kuulsa Lotus Seveni koopiaid tootnud Võidusõidutehnika AS hakkab müüma märksa kallimaid autosid - nii legendaarse Ford GT40 kui üliharuldase Ferrari 330 P4 koopiaid.
Sajas Tartus toodetud Lotus Seveni koopia ehk siinse nimega ESTfield valmib perefirma juhi Valter Teppani sõnul veel tänavu, sest 97 autokomplekti on praeguseks juba valmis, kirjutab Tartu Postimees.
Eesti ARKi registris on neid 32, enamik omanikest on auto soetanud hobisõidukiks, kuid osa ESTfielde kihutab ka ringradadel võidu. Parimate isendite kiirendus sajani on nelja sekundi ringis, kiirus ulatub 180-190 kilomeetrini tunnis.
Raadil asuv Teppanite perefirma müüb peamiselt niinimetatud kitte ehk autokomplekte, väiksem osa masinaid tehakse jõukamate kundede tellimusel päris valmis. Siis maksab auto sõltuvalt varustusest kuni 250 000 krooni.

Mees nõuab vangis oldud aja eest riigilt miljon krooni valuraha
Pirita Selverile kuue pommiähvarduse tegemise eest vangi pandud Hermo Taal jäi kohtus tagantjärele õigeks.
Korduvalt karistatud kodanik nõuab nüüd riigilt alusetult vanglas veedetud kolme aasta eest ligi miljon krooni valuraha, kirjutab Eesti Ekspress.
Aasta pärast vabanemist läks Taal läks Eesti riigi vastu Euroopa Kohtusse. See avastas Euroopa õiglase kohtupraktika seisukohast jämeda vea - mees oli kinni pandud vaid anonüümse tunnistaja väitele tuginedes. "Määravas ulatuses ei saa kohtuotsus anonüümsel tunnistusel rajaneda," seisis otsuses.
Taal nõudis Euroopas talle Eesti riigi poolt moraalse kahju tekitamise eest valuraha pool miljonit krooni. Euroopa kohus mõistis riigilt mehe kasuks välja vaid veidi üle saja tuhande krooni. Ühtlasi kohustas Euroopa kohus Eesti kohtuvõime Taali juhtumi uuele ringile saatma.

Riik ostis Merkolt nahkhiirekoopad
Börsiettevõte Merko Ehitus on millegipärast ostnud looduskaitsealal asuvaid nahkhiirekoopaid.
Kuna firma keeldub selgitustest, põhineb lugu keskkonnaministeeriumist ja maa-ametist teabenõuetega saadud dokumentidel, kirjutab Eesti Ekspress.
Aasta tagasi, septembris 2006 omandas Merko tütarfirma Käibevara Harjumaal Jõelähtme vallas Ülgase kaitsealal kolm krunti. Hind: 1,9 miljonit krooni.
Tänavu kevadel koostatud käibevara 2006. aasta aruandes on kirjas: "Soetati kolm kinnistut, kus järgnevatel aastatel plaanitakse teostada arendustegevust."
Vaid mõni kuu varem on Andrus Ansipi valitsus kiitnud heaks Ülgase looduskaitseala kaitse-eeskirja. See jätab börsifirmale ning selle juhtidele eesotsas miljardär Toomas Annusega üsna vähe võimalusi eneseteostuseks.

Rootsi poliitik: kui Eesti ütleb gaasitorule ei, võib ka Rootsi öelda ei
Rootsi poliitik, majandusprofessor Carl B Hamiltoni sõnul küsib Venemaa endiselt oma gaasitorule teenindusplatvormi Rootsi majandusvetes, aga kärpis rajatise kõrgust.
"Minu hinnagul peaks Rootsi ütlema ei nii teenindusplatvormile kui ka torule," ütleb Hamilton Eesti Ekspressile.
"Minu meelest peaks Vene-Saksa torujuhe kulgema maismaal, kas siis läbi Valgevene või Poola, või ka läbi mõne Balti riigi.
Venemaa tahab toru panna mere põhja ainult sel põhjusel, nad on energiaküsimuste üle tülis nii Poola kui ka Valgevenega. Aga miks peaks Rootsi või Eesti maksma Vene tüli pärast sellega, et toru pannakse merre meie ranniku naabrusse?"

Kallaletungi Hans H. Luigele asus uurima kaitsepolitsei
Hans H. Luige lähedaste ründamise uurimises toimus ootamatu pööre.
Riigi peaprokuröri Norman Aasa korraldusel uurib alates augustist kuritegu kaitsepolitsei, kirjutab Eesti Ekspress. Seni uuris novembris 2006 toimunud jõhkraid sarikallaletunge keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse talitus.
Uurimisasutuse väljavahetamine riigi peaprokuröri poolt on väga erakordne. "Ma ei oska vastata, mismoodi Kapo võluvitsaga aasta hiljem asja liikuma paneb. Aga proovima peab," ütleb uurimist juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Evestuse sõnul tegi keskkriminaalpolitsei kõik, mis võimalik. Praeguse seisuga läheb ainsana kohtu alla Marek Võrk, kelle protsess peaks algama tuleval aastal.

Missioonidel käivad sõdurid hiilgavad hea vaimse tervisega
Erinevalt lääne kolleegidest ei esine ohtlikelt välismissioonidelt tagasi pöörduvatel Eesti kaitseväelastel pea mingeid probleeme vaimse tervisega; kaitseväe psühholoogide hinnangul on statistika siiski petlik.
Kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Kanada relvajõudude kogemus näitab, et Iraagist ja Afganistanist tagasi pöörduvate sõdurite seas esineb posttraumaatilise stressi juhtumeid 10 kuni 20 protsendil, siis Eestis on see näitaja null, kirjutab Postimees.
Samas on aastate jooksul välismissioonidel teeninud mitu tuhat kaitseväelast, ja viimastel aastatel on sajad sõdurid teeninud ka maailma kõige kuumemates sõjapiirkondades - Iraagis Bagdadi ümbruses ja Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis.
Hiljuti Afganistanis vaatlusreisil käinud kirurgiharidusega reservkapten Tiit Meren selgitas seda fenomeni ühest küljest asjaoluga, et Eesti missioonisõdurid ongi vastupidavamad, parema vaimse tervisega ja läbinud tihedama valikusõela kui lääne suurriikide sõdurid.

Politseinikke kahtlustatakse altkäemaksu võtmises
Kahele Ida-Harju politseinikule esitati kuriteokahtlustus altkäemaksu võtmises.
Põhja prefektuuri politseikontrolli büroo ametnikud pidasid kaks Ida-Harju politseiosakonna ametnikku kinni 20. septembril, kirjutab SL Õhtuleht.
"Neid kahtlustatakse liikluseeskirja rikkujalt altkäemaksu võtmises," ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu. Kui nad kohtus süüdi mõistetakse, saab sellise kuriteo eest karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega.
"Altkäemaksu võtvate inimeste koht ei ole politseis ning kindlasti me jätkame võitlust nende vastu, kes oma ebaausa tegevusega kõigile politseinikele vastu töötavad," kinnitas Põhja prefekt Raivo Küüt. "Samuti jätkame võitlust altkäemaksupakkujate vastu. Muutuma peab ka ühiskonna suhtumine altkäemaksu pakkumisse, kuna see on kuritegu."

Kuidas ma pistiseskandaali sattusin
Jan Jõgis-Laats kirjutab, kuidas ta luges ajalehest, et tema nime seostatakse pistiseskandaaliga.
Tänane Eesti Ekspress kirjutab Ameerika Ühendriikides algatatud uurimisest Iraagi ülesehitusprogrammi raha võimaliku väärkasutusega. Selgitamaks oma lähedastele, töökaaslastele ja avalikkusele selle loo tausta, millesse on väidetavalt kaasatud minu isik, kirjeldan sündmuste jada nii, nagu mina seda näen.
Pean tõdema, et oma selgitustes ei saa ma kindlasti anda lõplikke vastuseid kõigile tekkivatele küsimustele, seda valdavalt ebamäärase info tõttu, mis mul endal selle juhtumiga seoses on. Üritan nii palju kui võimalik selgitada seda, mida ma tean, ja vastata mind puudutava info valguses tekkivatele küsimustele.
Tõsi on, et kuulusin kuni eelmise aasta varakevadeni kahe väidetavalt uurimise alla sattunud ettevõtte - South Bay Partnersi ja Exford Managementi juhtkonda. Kahjuks piirduvad minu teadmised ettevõtete tegevuse kohta sellega, et ettevõtted tegelesid eri investorite nimel soetatud kinnisvara haldamisega. Kuuldavasti on nende firmadega seotud juhtum juba enam kui kaks aastat uurimise all olnud, kuid kogu selle aja jooksul pole ükski ametkond ega ettevõte, sealhulgas minu toonane tööandja, minu poole küsimuste ega päringutega pöördunud. Ma ei ole kursis enese vastu esitatud võimalike süüdistuste või kahtlustustega ning samuti ei tea ma endal lasuvat süüd seoses võimalike kirjeldatud skeemidega. Teadlik olen kirjeldatud võimalikest probleemidest vaid seetõttu, et lugesin väidetavate USA-s kerkinud süüdistuste kohta artiklit Ameerika kohalikust lehest The News & Observer.

Mürk kraanivees sunnib narvalased pudelivett jooma
Narva peaks puhta joogiveega varustama lasteasutusi, hoolekande-asutusi ja haiglaid.
Tervisekaitseinspektsioon (TKI) edastas nädala alguses meediale dokumendi, milles juhitakse tähelepanu, et Narva joogivees esinevad jääkkloorist tingitud kõrvalproduktid trihalometaanid on sellise kontsentratsiooniga, et kõigil linnaelanikel soovitatakse eelistada joogiks pudelivett.
Eile oli alates hommikust Narva kauplustes tavapärasest märksa enam ostjaid, kes lahkusid ühe või mitme joogiveekanistriga. Pärastlõunal Eesti Raadio Narva stuudio korraldatud tänavaküsitlusest selgus, et enamik Narva elanikke on loobunud otse kraanist tuleva vee joomisest juba aastaid tagasi, kasutades vee puhastamiseks kas filtreerimist või hankides oma vee linnalähedastest allikatest. Põhjusteks toodi vee halb lõhn ja maitse ning tekkinud kahtlused.

Hollandi firma üritas Runner 4 alumiiniumit salaja kõrvaldada
Toll alustas väärteomenetlust kauba omavolilise laevalt mahalaadimise asjus.
Soome lahe põhjas asuva laeva Runner 4 alumiiniumilasti ülestõstev Hollandi firma Mammoet Salvage B.V üritas nädalavahetusel osa väärtuslikust lastist salaja Sillamäe sadamas maha laadida.
Eelmise nädala lõpul oli Runner 4-lt üles tõstetud alumiiniumilastiga laev sunnitud tormi eest Sillamäe sadamasse varjule minema. Laev oli teel Muuga sadamasse, kuhu last pidi tegelikult jõudma.
Järgmisel hommikul aga alustas lastitõstetöid tegev ettevõte Sillamäe sadamas laeva tühjakslaadimist sellest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit ning maksu- ja tolliametit teavitamata. Kokku jõudis ettevõte laevalt maha laadida diiseltõstuki ning üksikud alumiiniumikangid.

Kapo pitsitab Tuiksoo alluvaid
Rahanduse ja halduse eest vastutava asekantsleri ülekuulamisele kulus üheksa tundi.
Riigiprokuratuur kinnitas eile, et viimase kahe nädala jooksul on maavahetustehingutega seoses üle kuulatud mitu põllumajandusministeeriumi kõrget ametnikku ning rahvaliitlasi.
Väidetavalt on üle kuulatud suurem osa põllumajandusministeeriumi juhtkonnast alates kantsler Ants Noodist kuni asekantsleriteni välja.
Näiteks rahanduse ja halduse eest vastutava asekantsleri Krista Paali ülekuulamisele kulus üheksa tundi. Juhtiv riigiprokurör Margus Kurm ütles, et põllumajandusministeeriumiga seoses pole ühtegi uut kriminaalmenetlust alustatud. "Rahvaliidu avalduses nimetatud menetlustoimingud on teostatud maavahetustehingute uurimise raames," kinnitas Kurm. Rohkem Kurm kommenteerima ei soostunud.

Arvo Laksberg mõisteti üheksaks aastaks vangi
Harju maakohus mõistis eile Arvo Laksbergi (33) suures koguses kokaiini ja hašiši ebaseaduslikus käitlemises ja kokaiini salakaubaveos süüdi ning karistas teda üheksa aasta ja kuue kuu pikkuse reaalse vangistusega.
Kuna eeluurimise ajal vangis viibitud aeg arvatakse karistusest maha, peab reaalselt ära kandma üheksa aastat ja 22 päeva vangistust. Laksberg on end süüdi tunnistanud vaid suure koguse hašiši hoidmises.
Süüdistuse kohaselt korraldas Laksberg 2004. aasta septembrist kuni oktoobrini kokaiini salakaubavedu Hispaaniast Eestisse. Laksbergi juhtnööride järgi omandas Innar Kandla Barcelonas 4944 grammi kokaiin-hüdrokloriidi, mis sisaldas 2373 grammi puhast kokaiini, mille hind Eesti illegaalses tänavamüügis oleks olnud vähemalt viis miljonit krooni. Kandla toimetas selle veoauto Volvo järelhaagises küüslaugukottide vahele peidetuna läbi Euroopa Eestisse, kus see 11. oktoobril 2004 tollikontrolli käigus ära võeti.

Ametnike armee täieneb uuel aastal 2500 uue töötajaga
Riigikantselei andmeil oli eelmise aasta lõpu seisuga 23 376 reaalset avalikku teenistujat.
Rekordiline 2008. aasta riigieelarve näeb ette kahe ja poole tuhande uue ametniku palkamise, mis suurendaks avalike teenistujate hulka üle kümne protsendi.
Rahandusministeerium kummutas eile hinnangud, mille järgi ootaks olenevalt ministeeriumist riigiametnikke ees ülivõi-mas palgatõus. "Erinevate ministeeriumide lõikes jääb ametnike palgakasv siiski vaid 9-14% vahele," kinnitas rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ivar Sikk. Nimelt sisaldab ministeeriumide palgafond lisaks palgarahaks ettenähtule veel ka makse ja muid kulusid.
Samal ajal üllatas rahandusministeerium tõdemusega, et järgmise aasta riigieelarvest on ministeeriumid ja teised põhiseaduslikud institutsioonid saanud rahastuse umbes 2500 täiendava ametniku palkamiseks.

Eesti Raudtee juhatuse liige Rene Varek lahkub firmast
Üks kõrgemalt tasustatud Eesti palgatöölisi Rene Varek otsustas ameti maha panna.
Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase kinnitusel ei ole raudtee-ettevõtte juhatuse liikme ja turundusdirektori Rene Vareki lahkumise põhjusteks aprillirahutustele järgnenud veomahtude langemine ega ettevõtte nõukogu poliitilised mängud, vaid Varek lahkub omal soovil. Samuti ütles Glase, et ettevõtte juhatuses rohkem lahkujaid lähiajal ei ole.
Aeg edasi liikuda
"Vältimaks igasuguseid spekulatsioone minu Eesti Raudteest lahkumise ümber, lausun, et see oli sada protsenti minu enda otsus," ütles Varek. Vareki sõnul jõudis ta Eesti Raudtees töötatud kahe ja poole aasta jooksul täita endale seatud ülesanded. "Üldiste kaubaveomahtude kasvatamine, uue tariifipoliitika väljatöötamine, naftasaadustest sõltuvuse vähendamine, Eesti Raudtee sisenemine välisturgudele," loetles ta.

Nord Streami suhtekorraldaja oli seotud kõrge valitsusametnikuga
Valitsuse kommunikatsiooni-büroo direktori Inga Jagomäe äripartner suhtekorraldusfirmas ajas Vene-Saksa gaasitoru ehitaja Nord Streami avalikke suhteid.
Valitsuse kommunikatsiooni-büroo direktor Inga Jagomäe müüs enda sõnul pahatahtlike konstruktsioonide vältimiseks osaluse suhtekorraldusfirmas, mis on lähedalt seotud Nord Streami suhtekorraldajaga Eestis.
14. septembril, vähem kui nädal enne valitsuse otsust merepõhja uuringute mittelubamise kohta, kiirustasid PCG Suhtekorralduse OÜ osanikud notari juurde. Inga Jagomäe müüs oma 17 protsenti aktsiatest seni 67 protsenti omanud Magnar Michelsonile. 19. septembril, päev enne valitsuse otsust, jõudis kanne Jagomäe osaniku staatuse lõppemise kohta ka äriregistrisse.
"Võimalike pahatahtlike konstruktsioonide vältimiseks loobusin kirgliku debati taustal oma osalusest - nende võimalikkus oli aimatav," ütles Jagomäe. Juriidiliselt oli Nord Streami suhtekorraldaja PCG Suhtekorraldusega sama kaubamärgi Pilot Communications all tegutsev kevadel Michelsoni loodud firma M&M Suhtekorraldus. Selles Jagomäel osalust polnud.

Kaheksane uudis: Nõmme kaalub LCD-reklaamidele üleminekut
Nõmme linnaosa kaalub paberkandja asemel reklaamide esitamist LCD ekraanidel, sest see oleks kordi odavam hallata - idee on esialgu siiski teooria tasandil.
Linnaosavanem Rainer Vakra ütles Päevaleht Online'ile, et algatus sellistele reklaamidele ülemineku kohta tuli neile ettevõtjatelt.
"Küsimus tekkis seoses sellega, et tänapäeva tehnoloogia puhul on LCD-reklaampind muutunud märksa odavamaks hallata ja vahetada kui paberreklaam. Nagu kirjandusest saab lugeda ja filmidest näha, kasutatakse sellist reklaami paljudes suurlinnades," selgitas Vakra.
Vakra rääkis, et kuigi täna on idee alles teoreetiline ja ühtki konkreetset sammu selles suunas astutud ei ole, pole mõte tema arvates halb. Vakra hinnangul on aastate küsimus, kui sellised reklaamid linnapilti ilmuvad.
Juhul, kui sellised reklaamid kunagi tulevikus linnaosa territooriumile paigaldatakse, siis hakkab linnaosa nende eest tulu saama. Kui suur see tulu oleks, ei osanud Vakra veel hetkel öelda - see selgub vastava konkursi läbiviimisel.

Tallinnas üürib mees ebaseaduslikult kortereid välja
Tallinnas Veerenni tänaval üürib mees ebaseaduslikult kortereid välja.
Juhtum tuli avalikuks Veerenni-Tehnika tänava läbimurde rajamisel, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Üks eelmise sajandi keskpaiku ehitatud elumajadest, mille juurde viib juba mõnda aega kuumaastikuga sarnanev tee, on saanud omalaadseks äriks mehele, kes Tallinna, kui maja omaniku teada, seal sugugi ei ela.
End Slavaks nimetav mees ütles uudistele, et peale tema ei ela majas kedagi, kuid lähemal uurimisel selgus, et majas elab veel siiski tema poja pere ja naabrite väitel üürib mees aga seal samas välja kortereid, küsides nende eest 3000 krooni kuus.
Tallinna linn on lubanud maja lammutada niipea, kui selleks raha tekib ja siis tuleb majaelanikel sotsiaalmajja kolida.

Video: Täna toimus tuletõrjeõppus
Haigla põrandal lamavad "kannatanud", ringi tormavad arstid, sinna otsa veel kiirabi, politsei ning tuletõrje - kõik see iseloomustab täna toimunud tuletõrjeõppust.
Õppuse legendi kohaselt puhkeb haigla peahoone neljandal korrusel tulekahju ning haigla osakondadest evakueeritakse ligi nelikümmend palatites olevat patsienti, kellest paarkümmend saab tulekahjus kannatada.
Päästekeskus reageerib haiglahoones puhkenud tulekahjule kõrgeima väljasõiduastme järgi, sündmuskohale sõidavad kuus päästemeeskonda, juhtimisautod ning paak- ja redelautod. Tavapärasest suuremate jõududega reageerivad sündmusele ka kiirabi ning politsei.
Põhja-Eesti Päästekeskuse päästetöödeteenistuse juhi asetäitja Raoul Raidna sõnul on õppuse eesmärgiks kontrollida haigla ja operatiivteenistuste valmisolekut päästetöödeks riiklikult tähtsal ja komplitseeritud objektil.

Vabaduse väljakul käib massiline autode teisaldamine
Tallinna transpordiamet on eilse õhtu ja tänase päeva jooksul Vabaduse väljakul massiliselt teisaldanud valestiparkijate autosid, et teised sõidukid pääseksid parkimisalalt välja.
Transpordiameti osakonnajuhataja Tiia-Liis Jürgenson rääkis Päevaleht Online'ile, et autojuhtide hulgas on tekkinud uus trend.
"Kui varem pargiti Vabaduse väljakul asuval kolmnurgal väljaspool parkimiskohti ainult üks rida sõidukite taha, siis nüüd on parkimisgeeniused avastanud selle, et saab parkida ka kaks rida väljaspool parkimiskohti," selgitas Jürgenson.
Sellise asjaga pargivad autojuhid Jürgensoni sõnul teised autod kinni ja need ei pääse ilma seadust rikkumata enam liikuma. Valestiparkijad tekitavad seega liiklusohtliku olukorra.
"Kuna seal kolmnurga juures on pidev joon, siis sellest ülesõitmisel peaksid õigesti parkijad omakorda seadust rikkuma. Seega, kui seal kedagi karistama hakata, saaksid karistada hoopis need, kes õigesti pargivad," märkis Jürgenson.

Tuletõrjeõppus häirib Tallinna kesklinnas liiklust
Täna alates kella 15 viib Põhja-Eesti päästekeskus koos kiirabi ja politseiga läbi kontrollõppuse Ida-Tallinna keskhaigla Ravi tänav 18 üksuses, mistõttu võib ajavahemikul 15 kuni 16.30 häiritud olla piirkonna liiklus.
Õppuse legendi kohaselt puhkeb haigla peahoone neljandal korrusel tulekahju ning haigla osakondadest evakueeritakse ligi nelikümmend palatites olevat patsienti, kellest paarkümmend saab tulekahjus kannatada, teatas päästekeskus.
Päästekeskus reageerib haiglahoones puhkenud tulekahjule kõrgeima väljasõiduastme järgi, sündmuskohale sõidavad kuus päästemeeskonda, juhtimisautod ning paak- ja redelautod. Tavapärasest suuremate jõududega reageerivad sündmusele ka kiirabi ning politsei.
Haiglas viibivad patsiendid õppuses ei osale. Kaasatud osakondade ravialused on õppuse toimumise ajaks paigutatud haigla teistesse osakondadesse.

epl.ee videoküsitlus: Piirata võib, kuid inimene peaks ikka ise mõtlema
Mida arvate piirangutest ning mida peaks Tallinna linnas teie arvates piirama/keelama?
Tankimise võiks ära keelata, meie laste elud on ohus! -Toomas (30)
Ega piirangud saavuta midagi, inimene peab ikka ise mõtlema. -Reet (57)
Ära võiks keelata autodega tasuta liiklemine kesklinnas. -Kaarel (17)

Äikese vaigistatud kirikukellad hakkavad taas helisema
Augusti lõpus Eestit räsinud äikesetormi tagajärjel on juba enam kui kuu aega vait 750-aastase ajalooga Toomkiriku kellad, mida juhtinud elektroonilise seadme voolukõikumine ära rikkus.
Kui varem lõid Toomkiriku kellad automaatselt iga veerandtunni tagant, siis pärast 24. augusti äikesetormi kõlab üks kelladest vaid enne jumalateenistusi, kui seda käib käsitsi löömas kirikumees Marko Ummus, kirjutab Postimees.
Toomkoguduse juhatuse esimees Raido Rüütel ütles eile, et hiljuti käis kellasüsteemi kontrollimas selle loonud Soome firma esindaja ning loodetavasti õnnestub seade siiski lähipäevadel tööle saada.
Lisaks kirikukellade süsteemile lakkas pärast äikesetormi töötamast ka näiteks kiriku tuletõrje signalisatsioon ning väärtusliku restaureeritud oreli kliimaseade, mis on vajalik pilli säilimiseks. Samuti põlesid läbi faksiaparaat ja interneti ühendusplokk, kahjustada sai arvuti ning mõnda aega polnud 24. augustil ka telefoniühendust.

Linn omandab suure hulga koledaid lagunevaid ehitisi
Harilik protsess, mis võimaldab vabaneda tühjalt seisnud ja lagunevatest hoonetest.
Tallinna linnavalitsus soovib linnapildi korrastamiseks oma valdusse saada 11 omanikuta ja lagunevat rajatist, et need remontida või lammutada.
Tegu on üle linna asuvate hoonetega, mis kuulusid Nõukogude ajal peamiselt sõjaväele või liidulise alluvusega suurettevõtetele, mille peakorter asus mujal. Vahel on rajatistel olemas omanikku tõendavad paberid, kuid peremeest enam ei eksisteeri. Mõnikord ei suudeta leida aga ühtegi hoone kohta käivat dokumenti. Enda valdusse saamiseks peab linn kuulutama sellised objektid peremehetuks.
Abilinnapea Eha Võrgu kinnitusel võimaldab see vabaneda aastaid tühjalt seisnud ja lagunevatest hoonetest. "Sellel aastal on tegemist teise korraga, varem pole lihtsalt nii palju ehitisi korraga ette võetud," ütles Võrk. Elamumajandusameti elamuosakonna juhataja Priit Pärtelpoja sõnul on pikaajaline uurimine vajalik, et keegi ei saaks väita, nagu võtaks linn omanikuga maa endale.

Linlaste üha kasvav prügitootmine sunnib prügilat laiendama
Tallinna prügila alustas uue ladestusala rajamist ja laiendab kompostimisväljakut.
2003. aasta suvel Jõelähtmel avatud europrügilasse on ladestatud umbes 700 000 tonni inimtegevuse ülejääke. Väli on täis kajakaid, kuldnokki, vareseid ja pisemaid linnukesi. Kuuldavasti nägid lennujaama ornitoloogid siin koguni lumekakku.
Prügiautod vuravad jäätmete mahakallamiseks 14 meetri kõrguseks kasvanud nõlvale ning ala edasikasutamiseks tuleb kõrvale rajada uus ladestusmaa. Alla saviekraanid, seejärel kile ja kaitsematt, järgmisena liivapadi ja geotekstiil. Tekstiili peale drenaaž ja viimaks graniitkruus.
"Hakkasime nädala alguses ehitama, järgmisel aastal tahame kasutusse võtta," nendib Tallinna Prügila aktsiaseltsi juhatuse liige Allan Pohlak, saatjaks piirdeaia külge kinnitatud valjuhäälditest kaikuv lindude hädakisa. Kaheksale hektarile ladestusalale tuleb juurde viis hektarit - seda on umbes sama palju nagu linnahall ja selle teenindusmaa.

Järgmisest aastast tõuseb Tallinnas kraanivee hind ligi 12 protsenti
Tallinna linnavalitsus kinnitas eilsel istungil 1. jaanuarist 2008 kehtima hakkava vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi, mis tõuseb 11,7 protsenti.
Eraklientide vee- ja kanalisatsiooniteenuse uus tariif on 28,65 krooni kuupmeetri eest. Äriklientide veetariif on käibemaksuta 32,52 krooni kuupmeetri eest. Kanalisatsiooniteenuse tariif sõltub reovee reostusainete sisaldusest.
Uue tariifiga tõuseb ühe majapidamise vee- ja kanalisatsiooniteenuse kuuarve keskmiselt 30 krooni ehk 250 kroonini kuus.
Esialgu taotles AS Tallinna Vesi linnalt 12,3 -protsendilist veehinna tõusu, kuid läbirääkimiste tulemusena õnnestus linnal saavutada taotluse vähenemine 0,6 protsendi võrra, mida Tallinna linnapea Edgar Savisaar peab oluliseks töövõiduks.

Linn jättis Kristiine Prisma alkoholimüügiloast ilma
Linnaosa võtab ala-ealistele õlut müünud Kristiine Prismalt
Tallinna Kristiine linnaosavalitsuse avalike suhete nõunik Ljubov Semjonova ütles, et linna-osavanem Mihhail Korb otsustas oma korraldusega kustutada Kristiine Prisma alkoholimüügi loa registrist.
Otsus jõustub tänasest ja kehtib vähemalt pool aastat, misjärel on Semjonova sõnul Prismal võimalik alkoholimüügi luba uuesti taotleda.
Korb selgitas oma otsust sellega, et tegemist oli korduva rikkumisega ja alaealistele alkoholi müümise vastases võitluses peab võtma karmimaid meetmeid. "Tuginesime oma otsuses ühiskondlikule arvamusele ja uuringutele, mille on läbi viinud Põhja politseiprefektuur. Neist selgus, et purjus noorte kordasaadetud kuritegude arv on pidevalt kasvanud," lisas Korb.

Reedel mälestatakse Estonial hukkunuid
Reisiparvlaeval Estonia hukkunute omaksed on reedel, 28. septembril oodatud mälestusteenistusele, mis algab kell 12 Rannavärava mäe all, kuhu Tallinna linnavalitsus on lasknud seada uue tahvli hukkunute nimedega.
"Koguneme mälestusteenistusele juba kolmeteistkümnen-dat aastat. Enamik Estonia hukkumise tõttu vanemateta jäänud lapsi on kooli lõpetanud, osa ülikooligi. Aeg ei ole muutnud seda kommet, et homme toetame üksteist mõttes, kui viime ka mujal Eestis sadade mälestuskivide juurde lilled ja küünlad ning kuulame lohutussõnu," ütles MTÜ Memento Mare juhatuse liige Anne Kalvik.

Oktoobris lisandub neljas koolibussiliin
Seoses järjest suureneva sõitjate hulgaga hakkab alates 1. oktoobrist koolibuss väljuma ka marsruudil Tabasalu-Kesklinn.
Liiga palju õpilasi
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on koolibussiga kesklinna sõitvate laste arv Vääna- Jõesuu suunalt järjest kasvanud. "Teise koolibussi lisamine sellele suunale on tingitud asjaolust, et tekkimas oli olukord, kus lapsed ei mahtunud enam bussi ära," lisas Mutli.
Õpilastele tasuta
Uuel liinil hakkab buss Tabasalust väljuma kell 7.12 ning jõuab Balti jaama kell 7.45.
Buss sõidab marsruudil Klooga maantee, Rannamõisa tee, Vahepere tänav, Taludevahe tänav, Rannamõisa tee, Paldiski maantee ja Toompuiestee. Koolibuss on mõeldud alg-, põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele ning on tasuta. Bussi sisenemisel on vaja ette näidata ainult õpilaspilet.

Prokuratuur on teinud kindlaks 19 Tartu arvevabriku teenuseid kasutanud ettevõtet
Tartus tegutsenud ning erinevatel juriidilistel isikutel üle 100 miljoni krooni ulatuses riigimaksude mittetasumisele kaasa aidanud nn arvevabriku tegevuse uurimisel on süüdi mõistetud kaks arvevabriku töötajat, lahenduse on leidnud arvevabriku teenuseid kasutanud 19 äriühingu maksupettuse kriminaalasjad.
Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Lõuna talitus on praeguseks tuvastanud 19 äriühingut, kes on arvevabriku fiktiivsete arvete alusel maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades jätnud tasumata üle poole miljoni krooni ulatuses makse. Nendest viieteistkümne kriminaalmenetlused lõpetas prokuratuur oportuniteedi põhimõttel. Äriühingud hüvitasid riigile tekitatud kahju ligi 15,6 miljonit krooni ning tasusid täiendavate kohustustena üle 3,5 miljoni krooni.
Kohtulahendi kokkuleppemenetluses on saanud 4 äriühingut ja nende juhid. 21. septembril mõistis Tartu maakohus kokkuleppemenetluses süüdi ka esimesed nn arvevabriku töötajad, kes organiseerisid riiulifirmade asutamist ning vahendasid fiktiivseid arveid tegutsevatele äriühingutele.

Vanim elusolend elab miljoneid aastaid
Kõik rakud lagunevad aja jooksul. Kuid mõni rakk oskab lagunemist üllatavalt kaua edasi lükata. Ning on ka organisme, kes suudavad taastuda ja kahjustatud rakke parandada.
Teadlaste rühm avastas iidse bakteri, kes siiani sisaldab aktiivset ja elavat DNA-d. Siiani on see vanim leid elust Maal. Avastus tehti Loode-Kanada, Kirde-Siberi ja Antarktika igikeltsas tehtud väljakaevamiste tulemusena.
Projekti eesmärk oli uurida, kuidas bakterid suudavad elada, olles külmutatud miljoneid aastaid. Siiani keskenduti rakkudele, mis on surmalaadse letargia seisundis. Nüüd leidsid teadlased meetodi, mis võimaldab eraldada ja isoleerida DNA jälgi rakkudest, mis on olnud siiani aktiivsed. See annab kunagisest elust ja selle evolutsioonist praegusajani täpsema pildi.

Horisont määrab kurjategijaid
Sedapuhku on Horisondil kaasas ka lisa, mis kirjutab soomeugrilaste olukorrast ja saatusest Venemaal. Varustatud graafilise ja teabematerjaliga. Kuid juttu jätkub ka ajakirja sisse, kus on põnev intervjuu Eesti kunstiinstituudi rahvakunsti õppetooli juhtaja Kadri Viiresega sellest, kuidas kunstnik Kalju Põllu algatatud soome-ugri uurimisretked on tervelt 30 aastat vastu pidanud. Geneetik Anu Aaspõllu teeb selgeks, kuidas määratakse DNA ekspertiisi abil kurjategijaid. Keeruline värk, aga aimu saab.

Õhk pakub teadusele endiselt üllatusi
Hiljuti tekitas teadlaskonnas suurt elevust Saksa
On üks asi, mida vajame elamiseks kõige enam. Isegi enam kui toitu, enam kui vett, enam kui maad jalge all. Ja kummalisel kombel on just see asi nähtamatu ja käega kinni püüdmatu. Ja veel kummalisemal kombel ei teagi me täpselt, mida see nii oluline asi täpselt sisaldab. See vältimatu asi on õhk. Ilma toiduta saame läbi nädalakese-paar. Ilma veeta päeva-paar. Ilma õhuta vaid minuti-paar.
Taimede kole pale
Kui kalvinistlikuks vaimulikuks õppinud inglise õllepruulija poeg Joseph Priestley avastas, et kääriva õlle kohal leviv gaas kustutab küünlaleegi, hakkas asi teda huvitama, ning ta leidis varsti, et see gaas lahustub vees ja saadud ollust on meeldiv juua. Nii avastas Priestley 240 aasta eest süsihappegaasi ning leiutas kihisevad joogid. Kuid Priestley ei jäänud loorberitele puhkama, vaid asus uurima, kas sellist leegivaenulikku gaasi tekib ka teisiti kui õlle käärides. Ta võttis klaaskupli, kallas selle sisse elavhõbedat ja keeras siis kupli tagurpidi. Elavhõbeda sisse aga pistis eri aineid, mis raskes elavhõbedas pinnal ujusid ja mida ta siis luubiga koondatud päikesevalgusega soojendas. Kõik eritasid sedasama gaasi. Kuid üks, nimelt punakas elavhõbeoksiid paiskas välja gaasi, mis hoopis soodustas põlemist. Nõnda oli Priestley avastanud hapniku.

Kreenholmi Rootsi omanikud otsivad Euroopast partnerit
Narva Kreenholmi Rootsi omanikud otsivad Euroopast partnerit, et leida Kreenholmi toodangule uut turgu, seda näeb ette augustis juhatuse poolt vastu võetud saneerimisplaan.
Sama plaan sisaldab 360 inimese koondamist jaanuariks, kirjutab ETV24. Paljud töölised on usu Kreenholmi tulevikku kaotanud - seda mitte ainult koondamise, vaid ka madalate palkade pärast. Kreenholmi töölised kudumis- ja ketrustsehhis teavad, et järgmisel aastal tuleb hakata uut tööd otsima.
Boras Wäfveri Group tegevjuht Sven-Olof Kulldorff ütles, et kui meie tootmiskulud tõusevad, palgad tõusevad 15 protsenti aastas ja me ei saa klientidelt suuremat hinda küsida, siis tuleb olla 15 protsenti efektiivsem.
See tähendab ketruse ja kudumise osast kolmandiku väljaviimist Aasiasse ja võib olla Türgisse. Kas augustis vastu võetud saneerimisplaan aitab, selgub Kulldorfi sõnul järgmise aasta jooksul.

Lillepaviljoni kinnistu sai uue omaniku
Investeerimisfirma Metro Baltic Horizons plc teatas täna Londoni Börsile, et omandas 80-protsendilise osaluse ettevõttes, mis omab 1,3 -hektarilist Lillepaviljoni kinnistut Tallinnas.
Kinnistul on kehtiv detailplaneering, mis lubab sinna rajada elu- ja ärihooneid, säilitades kultuurimälestisena kaitse all oleva Lillepaviljoni hoonestuse.
Mai alguses teatas Metro Baltic Horizons 0,72 hektari suuruse kinnistu ostust Peterburi kesklinnas. Kuu aega hiljem omandas ettevõtte Tallinnas Viru Väljakul asuva kinnistu ja 1,6 hektari suuruse kinnistu Riias.
Ostude finantseerimisel on vaid 13 protsendi ulatuses kasutatud pangalaene ning ülejäänu on finantseeritud eelmise aasta detsembris toimunud aktsiate esmase avaliku pakkumise käigus kaasatud vahendite arvelt. Selleks summaks on 39 miljonit eurot.
Metro Baltic Horizons plc avaldas täna Londoni Börsil ka perioodi 18. september 2006 - 30. juuni 2007 majandustulemused. Ettevõtte puhaskasum ulatus 7,3 miljoni euroni (114 miljonit krooni) ning firma kinnisvaraportfelli väärtus oli 52,6 miljonit eurot (823 miljonit krooni).

Ettevõtted koondavad massiliselt töötajaid
Mitmed firmad on teatanud töötajate koondamisest, ligikaudu on igaühes neist kaotanud töö poolsada inimest.
52 inimese koondamisest teatas näiteks metallitöötlemisega tegelenud PNJ Eesti OÜ, samuti on nad nüüdseks sulgenud tehase, kirjutab aripaev.ee.
Paljassaares tegutsenud transiidifirma Petromaks Stividori AS-i juht Dmitri Kargin ütles täna, et firma koondas Venemaalt tulemata jäänud söerongide tõttu 83 inimest.
Samuti teatas 11 töötaja koondamisest täna logistikafirma Wellmann, sest nende klient L'Oreal viis oma kesklao naaberriigi Läti pealinna Riiga, mistõttu koondas ettevõte kõik nende Eestis olnud töötajad.
Töötukassa maksis augustis hüvitist 339 kollektiivselt koondatud töötajale, Kreenholmi ja Nolato kõrval paistis masskoondamisega silma ka mööblitootja Tarmeko, kes hiljuti koondas 45 inimest.

EAS: halb infrastruktuur pärsib Eesti turismi arengut
Ettevõtluse arendamise aihtasutuse juht Viljar Jaamu nimetas Eesti turismi oluliseks probleemiks nappe transpordiühendusi.
"Hüdraulikareegli järgi mahub torust läbi nii palju vedelikku, kui lai on toru. Turismi kasvunumbrite lagi ja turismi areng tervikuna sõltuvad uute ühenduste rajamisest," rääkis Jaamu Tallinnas toimunud rahvusvahelisel turismikonverentsil.
Uute ühenduste loomiseks pidas Jaamu vajalikuks koostööd Tallinna lennujaamaga.

Prisma kaebas linnaosa alkoholimüügi keelu tõttu kohtusse
AS Prisma Peremarket esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, milles nõuab Kristiine linnaosa alkoholimüügi keelu kehtestamise korralduse tühistamist.
Prismat esindav vandeadvokaat Toomas Vaher esitas lisaks kaebusele ka esialgse õiguskaitse taotluse, ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja Janika Topkin Päevaleht Online'ile.
"Kaebaja leiab, et tema õiguste kaitseks on vajalik nii korralduse kehtivuse peatamine kui ka alkohoolsete jookide müügi õiguse kohta märgete taastamine majandustegevuse registrisse kantud Kristiine Prisma registreeringus," ütles Topkin.
Kristiine Prisma juhataja Margus Musthallik ütles Päevaleht Online'ile, et ettevõte taotles kohtult luba kuni kohtuotsuseni alkoholi müüa. "Praeguseni täidame korraldust ja alkoholi ei müü," ütles Musthallik.
Musthalliku sõnul on kohtusse pöördumise aluseks advokaadibüroo Raidla & Partnerid advokaatide hinnangul eksimusega võrreldes ebaproportsionaalselt karmi piirangu kehtestamine arvestades asjaolusid ja varasemat halduspoliitikat. "Juristide hinnangul võib ka linnosavalistuse ja linnavalitsuse varasematest avalikest pöördumistest välja lugeda, et tegelik otsus Kristiine Prismalt loa äravõtmise kohta oli tehtud juba enne menetluse algust, mis tähendab, et õigusriigile kohast eksimuse asjaolude kaalumist otsuse langetamisel tegelikult ei toimunudki," lisas ta.

Stockmanni krediitkaardiga saab tulevikus maksta teisteski poodides
Alates järgmise aasta novembrist välja antavatel uutel Stockmanni krediitkaartidel on olemas MasterCardi funktsioon, mis võimaldab sellega tasuda ka teistes poodides.
"Praegu sõlmiti alles leping Nordeaga, milles lepiti kokku põhitingimused. Lepingu detailid on alles kokku leppimisel ja tehniline teostus võtab oma aja," selgitas Stockmanni kaubamaja direktor Marge Türner aripaev.ee-le.
Nordea valiti partneriks seetõttu, et pank tegi parima pakkumise. "Stockmann on juba pikka aega pakkunud krediitkaarti. Kuna kaartide nõuded muutuvad, nimelt tulevikus peavad kõik kaardid kiibiga olema, siis otsustasime sellise kaardi kasuks, millega saab maksta ka teistes kauplustes," selgitas ta. Kindlasti oleks Stockmann võinud truuks jääda ka vanale mudelile, kuid Türneri sõnul klientidele meeldib selline lahendus kindlasti rohkem.

Sooman: üürihinnad tõusevad
Pindi kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ennustab üürihindade tõusu, sest paljud inimesed ei saa endale pangalaenu lubada ning neil pole muud valikut kui üürikorteriga leppida.
"Müügihinnad panid sellise sahinaga üles, et paljudel inimestel ei jõudnud sissetulekud järgi ning pangad keeldusid ostu finantseerimast," ütles Sooman Päevaleht Online'ile antud intervjuus. Kinnisvaraärimehe sõnul surus valikuvõimaluste puudumine neid üüriturule, mida üürileandjad edukalt ära kasutasid.
"Müügihindade tõusuga langes olemasolevate üürihindadega tootlus jaburalt madalale, üürileandjate poolt tekkis paratamatult surve üürihinna tõusule," ütles Sooman.
Tema sõnul loobusid palju üürileandjad vara väljaüürimisest ning olid valmis seda maha müüma. "Kuna üürilevõtjad olid valmis (üürihinna - toim.) tõusu vastu võtma, jäid paljud üürileandjad siiski samaks," lisas Sooman.

BIG avas Leedus neli esindust
Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) avas täna oma Leedu filiaali, mis hakkab kaubamärgi BIGBANK all pakkuma laenuteenuseid Leedu turul.
BIGBANK alustas tegevust nelja esindusega, mis paiknevad Leedu populaarsetes Akropolise meelelahutus- ja kaubanduskeskustes Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas. BIGi eesmärk on laiendada esindustevõrku kõigisse Leedu suurematesse linnadesse. Lisaks kontorivõrgule arendab BIGBANK elektroonilisi müügikanaleid: telefoni- ning internetiteenindust.
BIGi Leedu filiaali tegutsemisvaldkond on sarnane Eesti ja Lätiga: eraisikutele suunatud kiired ja paindlikud väikelaenud. BIGi juhatuse esimehe Targo Rausi sõnul oli BIGi turunišš Leedus seni suuresti täitmata.
"Hindame Leedu tarbimislaenude turu potentsiaali väga kõrgelt. Leedus on küll mõned väikelaenudele suunatud laenupakkujad, kuid BIGi sarnane suur, ainult tarbimislaenudele spetsialiseerunud pank seni puudus. BIGBANKi potentsiaalse kliendibaasina Leedus näeme ca 100 000 inimest," lausus Raus.

Sooman: vanad puumajad on omaette delikatess
Pindi kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul tasub vanadesse puumajadesse investeerida, kuid enne peaks hoone heas seisukorras veenduma.
"Vanad puumajad on kinnisvaraturul omaette delikatess, mida julgen soovitada kõigile," ütles Sooman Päevaleht Online'ile antud intervjuus.
Ärimehe sõnul seisneb paarikümne aasta pärast "antiikseteks" muutuvate puumajade korral peamine küsimus erinevates maitsetes. "Toode on hea ning investeeringuna väga sobilik," lisas ta.
"Enne raha paigutamist neisse soovitan aga hoolikalt süübida hoone seisukorda - peitu jäänud, ülikulukaid vigu võib seal rohkem olla," hoiatas ta.
Rääkides Põhja-Tallinnast, soovitab Sooman oma kinnisvara seal hoida ja mitte maha müüa. "Paljudele on probleemiks just piirkonna madal turvalisus ning aeg-ajalt teravalt silmatorkav esteetilise ilu puudumine. Perspektiivi hindan ülikõrgeks, kui just mitte 5-7 aasta, siis 10-15 aasta perspektiivis kindlasti," ütles ta.

Tööandjad alustavad alampalga läbirääkimisi 4000 kroonilt
Täna hommikul kohtusid Eesti Tööandjate Keskliidu ning Eesti Ametiühingute Keskliidu juhid, et arutada positsioone alampalga piirmäära osas alates 1. jaanuarist 2008.
"Lähtusime ettepaneku tegemisel keskliidu volikogu otsusest ning alustasime läbirääkimisi 4000 kroonist, teisisõnu räägime tõusust on 11%-i piirimail ja see number on oodatav erasektori kasv järgmisel 2008. aastal," kommenteeris pakkumist Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
"Tööandjad on seisukohal, et see on optimaalne summa, mille arvutamisel lähtusime ka võimalikust elukalliduse tõusust. Riigieelarvest kaetavad kulud peavad kasvama kooskõlas erasektoriga ning liigne kulutamine võib mõjuda negatiivselt," lisas Kriis.
Eesti Tööandjate Keskliit teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kutsuda kokku kolmepoolsed läbirääkimised avaliku sektori palgatõusu arutamiseks.

Krediidipank sai Euroopast 32 miljoni eurot laenu
Eesti Krediidipanga juhatuse esimees Andrus Kluge kirjutas 26. septembril Saksamaal Frankfurdis alla 32 miljoni euro suurusele aastase tähtajaga sündikaatlaenu lepingule.
Eesti Krediidipanga esialgseks taotluseks, mis avaldati käesoleva aasta 16. juulil, oli laen suuruses 20 miljonit eurot. Pakkumine äratas Euroopa pankades suurt huvi ning märgiti seetõttu 60 % ulatuses üle. Krediidipank aktsepteeris pakkumise täies ulatuses.
Sündikaatlaenu korraldajaks on Bayerische Landesbank. Laenuandjateks on rahvusvaheline konsortsium, millesse kuulub 11 panka 6 Euroopa riigist.
Krediidipanga vajadus sündikaatlaenuks on oma aktiivse laenutegevuse tagamine.
Rahvusvahelisse konsortsiumisse, kes sündikaatlaenu andsid, kuuluvad Bayerische Landesbank, DEPFA Investment Bank Limited, Raiffeisen Zentralbank Österreich Aktiengesellschaft, Raiffeisenlandesbank Kärnten, WGZ BANK AG Westdeutsche Genossenschafts-Zentralbank, AKA Ausfuhrkredit-Gesellschaft mbH, BANQUE BIA, DZ BANK AG Deutsche Zentral- Genossenschaftsbank, Erste Bank, Latvijas Hipotēku un zemes banka ja Svenska Handelsbanken.

Venemaa superreisilennuk sai lõpuks valmis
Esimest korda pärast Nõukogude Liidu lagunemist esitles Vene lennukitööstus oma uut saavutust - reisilennukit nimega Superjet 100.
Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov esitles kunagi säranud Vene lennukitööstuse uut lootust - mudelit SSJ-100 kolmapäeval Amuuri äärses Komsomolski linnas Suhoi lennukitehases, kirjutab Frankfurter Allgemeine Zeitung.
"Mul ei ole mingit kahtlust, et lennuk saab juba sellel aastal valmis ning 2008. aastal väljuvad Aerofloti tehasest esimesed kuus masinat," ütles Ivanov. "Venemaal ei ole siiani tootnud ühtegi uueaja reisilennukit, mis vastaks rahvusvahelistele standarditele," lisas Ivanov.
Sellest lennukist lubati 2000. aastate algul teha Vene tsiviillennukitööstuse taassünni lipuõhulaev. Kui eelmisel Moskva lennundusnäitusel 2005. aastal oli väljas kaua oodatud SSJ-100 n-ö elusuuruses jupp reisijatesalongist siis tänavusel näitusel esitlesid tootjad enam-vähem sama maketti.

Tallinna lennujaam sai juurde 300 parkimiskohta
Täna avati Tallinna lennujaama terminali kõrval rohkem kui 300-kohaline uus kliendiparkla.
Tallinna lennujaama terminali juhataja Mati Sillaku sõnul leevendab uue parkla avamine lennujaama parkimiskohtade nappust. "Reisijate arvu pideva kasvuga ning uute sihtkohtade lisandumisega on olemasolev parkla väikeseks jäänud. Edaspidi ei pea reisijad muretsema parkimiskohtade puuduse üle, kuna uus parkla mahutab rohkem kui 300 autot," kommenteeris Sillak. Lennujaama senises parklas oli kohti 540 autole.
Värskelt avatud parkla on ehitatud suunitlusega reisijatele, kellel on vajadus hoida autot lennujaamas kauem kui üks päev. Ka on uue parkla hinnad neile soodsamad kui terminaliesises parklas. Uues parklas puuduvad tasuta parkimisminutid ning minimaalselt makstavaks summaks on 50 krooni, mille eest saab parkida kolm tundi. Parkimise eest tasumine toimub esialgu ainult sularahas sissesõidul asuva makseautomaadi kaudu.

Dagens Industri: SEB tahab Nordea ära osta
Rootsi majanduslehe Dagens Industri andmetel plaanib suurpank SEB välja osta Rootsi riigi enamusosaluse Nordea pangas.
Dagens Industri andmetel on plaan "välja arendatud" ja SEB on iga Nordea aktsia eest valmis maksma 138 Rootsi krooni, mis on üle 30% rohkem, kui on aktsia praegune kurss. Seega kujuneks riigi osaluse ostuhinnaks ligi 71 miljardit Rootsi krooni.
Rootsi riik on praegu Nordea suurim aktsionär: riigile kuulub 19,9% aktsiatest. Kõigil ülejäänud aktsionäridel on Nordeas oluliselt väiksem osa, näiteks suuruselt teisel aktsionäril Sampo OY-l on vaid 5,5% aktsiatest.
Dagens Industri andmetel on SEB plaaninud riigilt Nordea osaluse ostmist juba pool aastat, kuid seni ei ole teada, kas SEB teeb Reinfeldti valitsusele ka ametliku pakkumise.

Maksuamet ootab esmaspäevaks 700 miljonit krooni
Esmaspäeval 1. oktoobril on tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg nendel maksumaksjatel, kes on 2006. aastal olnud registreeritud FIE-na või saanud kasu vara võõrandamisest.
2006. aasta tuludeklaratsioonide alusel tuleb esmaspäevaks tulumaksu juurde maksta 12 226 isikul. Kogusummas ootab maksuhaldur 692,5 miljoni juurde maksmist. Praeguseks hetkeks on oodatust summast makstud juba 175 miljonit krooni, teatab maksu- ja tolliamet.
Tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg puudutab 7170 FIE-t, kes peavad kokku tasuma 160,3 miljonit krooni tulumaksu, ning 5056 füüsilist isikut, kellelt oodatakse kokku 532,2 miljoni krooni juurde maksmist.

Piirijärjekordade hügieenimured maksavad riigile 261 tuhat krooni
Valitsus eraldas vahendid sõidukijuhtide tingimuste parandamiseks kulunud summade hüvitamiseks Koidula, Luhamaa ja Narva piiripunktides vooklevates järjekordades.
Valitsus eraldas reservi vahenditest siseministeeriumile kokku 261 010 krooni Koidula, Luhamaa ja Narva piiripunktidesse suunduvatel riigimaanteedel piiriületust ootavate sõidukijuhtide hügieenitingimuste parandamisega seonduvate kulude hüvitamiseks jaanuarist juulini käesoleval aastal.
Sellest summast määrati siseministeeriumile 118 472 krooni, Põlva Maavalitsusele 74 694 krooni ja Võru Maavalitsusele 67 844 krooni

Valitsus näitas MKMi asutuste ühendamisele rohelist tuld
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks seaduseelnõu, mis ühendab majandus- ja kommunikatsiooni viis ametiti kaheks suuremaks üksuseks.
Eelnõu kohaselt koondatakse seniste konkurentsiameti, energiaturu inspektsiooni ning sideameti funktsioonide täitmine uude konkurentsiametisse. Tehnilise järelevalve inspektsiooni, raudteeinspektsiooni ning osasid sideameti funktsioone täidab edaspidi tehnilise järelevalve amet, teatas ministeerium.
"Väike riik peab selliste tavapäraste ametite jaoks otsima oringinaalseid lahendusi," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. "Ootan ühinemise tulemusena tekkivalt konkurentsiametilt konkurentsijärelevalve tugevdamist. Vaba konkurentsi kindlustamine on üks tähtsamaid ülesandeid, mis riigil majanduskeskkonna kujundamisel on," ütles Parts.
Uue konkurentsiameti eeldatav ametikohtade arv on 84 ning tehnilise tärelevalve ametil 123. Asutuste ühinemine on plaanis 1. jaanuaril 2008. aastal. Uue konkurentsiameti võimalik asukoht on Aru tänaval ning uue tehnilise järelevalve ameti asukohaks saab ilmselt Ädala tänaval asuv praeguse sideameti hoone.

Eesti saja suurima ettevõtte koguväärtus on ligi 350 miljardit krooni
Balti investeerimispanga GILD Bankers analüüsi kohaselt ulatub Eesti saja kõige väärtuslikuma ettevõtte turuväärtus 2006. aasta lõpu seisuga ligi 350 miljardi kroonini.
"Arvestades, et Eesti 2006. aasta SKP ulatus 200 miljardi kroonini, ületab 100 suurima ettevõtte koguväärtus selle perioodi SKPd peaaegu kahekordselt. GILD Bankersi analüüs on esile toonud mitmeid huvitavaid ja hiljuti ilmunud edetabelitest erinevaid tulemusi. See üksnes kinnitab meie nägemust, et ettevõtete puhul on käibe kasvu kiirusest märksa olulisem väärtuse loomine," ütles GILD Bankersi partner ja ettevõtte rahanduse juht Lauri Isotamm.
Ameerika Ühendriikide näitel võib esile tõsta New Yorgi börsi (NYSE) TOP 100 indeksit, mis hõlmab suurimaid USA noteerituid ettevõtteid. 2006. aasta moodustas NYSE saja suurima ettevõtte koguväärtus USA SKPst 56%. Eesti sisemajanduse väiksusest tingituna tegutsevad suuremad ettevõtted tihti rahvusvaheliselt ning ettevõtte kasvades muutub Eesti isegi koduturuna üha vähemoluliseks.

Elisa mobiilivõrgus olid kõned häiritud
Mobiilifirma Elisa võrgus olid mõningatel klientidel täna hommikul kõnede tegemine häiritud.
Häired tekkisid ZEN kõnekaardi kasutajatel ning raskendatud oli ka ettevõtete sisestele lühinumbritele helistamine.
Helistamine teistesse võrkudesse ja fikstelefonidele toimis normaalselt. Rike kõrvaldati kella 10.35-ks.
Elisa suhtrekorraldaja Regina Salmu sõnul põhjustas häire tehniline rike ühes keskusseadmes.

Ministeerium: eurorahadest ilmajäämine Eestit ei ohusta
Rahandusministeeriumi väitel on Eesti Euroopa struktuurifondidest ära kasutanud 99,7 protsenti ning fondide rahast ilma jäämine Eestit ei ohusta.
Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Dalia Grybauskaité ähvardas, et 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud kümme riiki, nende seas Eesti, võivad Euroopa struktuurifondidest tulevast rahast ilma jääda, sest ei ole eraldatud raha ettenähtud aja jooksul ära kulutanud.
"Eesti ei jää kindlasti struktuurifondide rahast ilma. Eelarvevolinik viitab n+2 reegli täitmise olulisusele (mis tähendab seda, et aastaks "n" ettenähtud raha tuleb ära kasutada kahe aasta jooksul), kuid tänase seisuga võime küll väita, et Eestil seda probleemi ei ole," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaar Päevaleht Online'ile.
"Hetkeseisu kohaselt on Eesti Euroopa Komisjoni poolt 2005. aastaks ettenähtud vahendid enamike fondide puhul ära kasutanud ja igasugune oht raha kaotamiseks on välistatud."

Välismaal tehtud mobiilikõnede hinnad alanesid
Käesoleva aasta 30. juunil hakkas Euroopa Liidus kehtima määrus, millega kehtestati ühtsed maksimaalsed kõnehinnad ja kohustati liikmesriikide mobiiltelefoniteenuse osutajaid välismaal helistamise ja kõne vastuvõtmise hindu alandama.
Hiljemalt 30. augustiks pidid mobiiltelefoniteenuse osutajad võimaldama eurohinda neile klientidele, kes selleks soovi avaldasid. Alates 30.septembrist rakenduvad uued hinnad kõigile juba automaatselt, teatab sideamet.
AS EMT ja Tele2 Eesti AS viisid oma kliendid eurohindadele automaatselt üle juba 30. augustil. Alates 30. septembrist kehtivad eurohinnad automaatselt ka Elisa Eesti AS klientidele, kes ei ole varem ise paketivahetuseks soovi avaldanud.
Alates 30. septembrist hakatakse ka SMS-i teel kõiki kliente teavitama kõnehindadest selles riigis, kuhu nad on parajasti sisenenud. SMS sisaldab vastavas riigis helistamise, sealt Eestisse helistamise ja kõne vastuvõtmise hindu. Seal on ka telefoninumber, kust saab tasuta täpsemat teavet kõnehindade kohta.

Järvalased jäävad uutest bussidest ilma
Paide ja Türi vahet sõitma uued bussid ei tule, sest GoBus loobus pakkumisest ja nüüd pääseb vanemate sõidukitega inimesi vedama poliitperekonna Sarapuu ettevõte Atko Trans.
Järvamaa ühistranspordi keskuse tegevdirektor Harri Lepamets ütles, et kuna GoBus loobus pakkumisest sõita Paide - Türi liinil, teeb keskus Atko Transile ettepaneku võtta 2014. aastani see liin vedada, kirjutab Järva Teataja.
Lepamets lisas, et Paide - Türi liini hanke konkursi võitjaks osutunud GoBusi loobumise tõttu lõpetas Atko ka kohtuskäimise.
Kuigi GoBus lubas Paide ja Türi vahel bussid sõitma panna möödunud aasta aprillist, ei pääsenudki ta liinile, sest samal liinil tegutsenud Atko kaebas konkursi võiduotsuse kohtusse ja seaduse järgi teenindas inimesi kuni lõpliku kohtuotsuseni vana vedaja.
GoBusi juhatuse esimees Aivo Pärn ütles, et poolteist aastat tagasi oli ettevõte valmis tulema Paide - Türi liinile uute bussidega, kuid praegu on hinnad tõusnud sedavõrd, et enam pole võimalik sama summaga teenust pakkuda.

Online intervjuu: kinnisvara-alastele küsimustele vastas Peep Sooman
Täna kella ühest kolmeni kommenteeris kinnisvaraturu hetkeseisu Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Vastuseid saab lugeda kommentaariumis.
Kevadel rääkis Sooman, et kodu ei ole kinnisvaraobjekt, millega spekuleerida, seda enam, et kinnisvarahindadel ei ole välismaistega võrreldes enam kuhugi tõusta.
Viimased 3-4 aastat on olnud superhinnatõus, aga kui võrrelda välismaiseid kinnisvarahindu Eesti omadega, siis enam ei ole õieti kuhugi tõusta. Suur tõus on praeguseks juba läbi saanud, on Sooman öelnud.
Soomani sõnum on see, et nüüd võiks hoo maha võtta ja ära maksta laenud, mis on oma kodule seatud äritegevuse eesmärgil.

Ühispank keerab kinni laenukontorite kraane
SEB Eesti Ühispank keeras mitmel SMS-laenusid pakkuval firmal kraanid kinni, laenukontorid omakorda on esitanud kaebuse konkurentsiametile.
Konkurentsiamet menetleb praegu korraga kahe SMS-laenukontori kaebust - nii Credit Invest kui Placet Group kaebavad suurpanga diskrimineeriva suhtumise üle, kes ühtedele laenukontoritele võimaldab SMS-laenu tellimiseks vajaliku autoriseerimisteenuse kasutamist, teistele mitte, kirjutab Postimees.
Ühispank ei soostu SMS-laenukontoreid oma konkurentideks nimetama: "SMS-laenu võtja on tavapäraselt inimene, kelle maksevõime ei luba tegelikult laenata," kinnitas panga pressiesindaja Silver Vohu.
Panga e-panganduse juhi Tammo Otsasoo sõnul ei kontrolli laenukontorid enamasti kliendi maksevõimet. "Samas käitutakse võlgu jäänud kliendiga väga karmilt ning pole harvad juhtumid, kus laenusumma mittetähtaegse tagasimakse viivised ületavad laenusummat mitu korda," nentis ta.

Spetsialistide palgad on aastaga kerkinud kuni veerandi võrra
Suurima palgatõusu on aasta jooksul endale välja kaubelnud mäetöösturid.
Viimase aasta jooksul on spetsialistide palgad tõusnud kuni veerandi võrra. Mõnel ekstreemsel juhul võib rääkida lausa olukorrast, kus palk on aastaga kahekordistunud. Statistikaameti andmeil on aastaga palgad enim tõusnud mäetööstuses (ligi 40%).
Eesti Põlevkivi personalijuhi Anneki Teelahki sõnul on palgatõus nii suur olnud seepärast, et sel aastal maksid nad töötajatele esmakordselt aastapreemiat tööstaaži järgi. "Kindlasti on teiseks teguriks olnud ka suurema töökoormuse tekkimine."
Kaevanduse palgal olevate inimeste keskmine töötasu jääb tema sõnul Eesti keskmise palga tasemele. "See ei tähenda siiski, et kõik kaevanduse töölised on tasustatud ühtemoodi," ütles Teelahk.

Kauplusautod hakkavad küladest peagi kaduma
Mitu kauplusautot on viimasel ajal lõpetanud kolkakülasid mööda kolistamise ning loobunud vähe tasuvast või koguni kahjumiga töötavast ärist.
Kaks nädalat tagasi purunes Lihula tarbijate ühistu lavka, mis pidi nagunii 1. oktoobrist uksed sulgema.
Viie valla, peamiselt aga Lihula ja Hanila valla elanikud peavad edaspidi oste sooritama lähimatest kauplustest, kuhu näiteks Salevere külast on kümne kilomeetri tee.
Palju kindlamas tuleviku-ootuses ei ela ka Järvamaa külade 500 inimest, sest Järva tarbijate ühistu on lubanud bussi käigus hoida kuni selle katkiminekuni. Remontima vana bussi enam ei hakata.
Võrumaa külarahvale kaupa vedava OÜ Tilsico kauplusbussi sõidumarsruuti on kõvasti kärbitud.
Tilsico juht Arvi Võru möönab, et tulevik on ebakindel ja kuigi esialgu pole sulgemisotsust tehtud, võib see tulla äkki. "Kui buss ikka kapitaalselt puruks läheb," lausub Võru. "Elame päev korraga."

Edukaim ettevõte on Tallink, sektorina võitis ehitus
EAS ja Eesti kaubandus-tööstuskoda jagasid üleeile edukamatele auhindu.
Tallink Grupi võidu puhul väärib märkimist käibe suur kasv võrrelduna Eestit külastanud turistide arvu kesise kasvuga samal perioodil. Seega tuleb heade majandustulemuste taga näha muude teenuste pakkumisega saavutatud lisandväärtust. Selle kinnituseks on ka Eestit külastavatele turistidele pakutavatelt teenustelt saadud tulude kasvunäitaja.
Uued laevad
Pärast Silja Line'i ostu Läänemere olulisimaks veetranspordi edendajaks saanud Tallink mõjutas oluliselt kogu sektorit, mille vastav näitaja erineb laevanduskontserni tulemusest vaid paari protsendipunkti võrra. Edu põh-justena võib loetleda veel liinile toodud uue laeva M/S Star, eelmisel aastal avatud hotelli ning aprillis käivitatud Riia-Stockholmi liini. Võimalik on hotellide avamine ka Helsingis ja Stockholmis. Varsti valmivad täiendavalt kolm uut laeva.

Kaljo Kiiska mälestatakse tema filmidega
Täna mulda sängitatud lavastaja ja näitleja "Hullumeelsus" linastub õhtul Sõpruses, "Nipernaadi" Göteborgi raamatumessi raames.
Kinos Sõprus linastub täna õhtul filmirežissööri ja näitleja Kaljo Kiisa mälestuseks tema parimate filmide hulka kuuluv "Hullumeelsus" (1968). Filmi näidatakse tasuta.
"Hullumeelsus" oli nõukogude okupatsiooni ajal kaua piiratud leviga filmiteoste nimekirjas. Aastal 2002 nomineerisid eesti filmikriitikud selle aga paremuselt teiseks kodumaiseks filmiks läbi aegade. Esimese koha pälvis tollal "Kevade", millest on tuntud Kaljo Kiisa kehastatud kellamees Lible.
Kaljo Kiisa äsja taastatud film "Nipernaadi" (1983) linastub omakorda täna õhtul Göteborgis kinos Capitol osana Eesti kultuuriprogrammist Göteborgi raamatumessil.
August Gailiti romaanil "Toomas Nipernaadi" põhinev film taasesilinastub Eestis 25. oktoobril, laiem publik saab filmi näha alates 26.oktoobrist.

Jim Haynes, keskkonnateadlik California hipi, esines Tartus Y-galeriis
Y-galeriis algas teisipäeval, 25. septembril MoKS-i üritusesari
Mooste kunsti- ja sotsiaalpraktika keskus (MoKS) hakkab iga kuu viimasel teisipäeval tooma avalikkuse ette parajasti Moostes resideerivaid külaliskunstnikke. Hakatuseks tutvustas enda audiovisuaalset loomingut ameeriklane Jim Haynes, keda oli kuulama tulnud toatäis nooremapoolset publikut.
"I rust things," ütleb kunstnik enda meetodi kohta. Oma maalikunstniku magistrikraadiga jõudis ta eksperimentide ja eksituste kaudu korrosiooni ja määndumise maailma: fotoinstallatsioonid roostetavatest masinavärkidest ja keemiliselt eeltöödeldud pindadest, oksiidiga tundmatuseni moonutatud (algselt mustvalged) fotod raudteesildadest jms öko-tehno-alkeemia.
Laiemalt võikski Haynesi huviobjektiks pidada looduse ja tehnoloogia eri kokkupuutekeskkondi ning omavahelisi esitus- ja tõlgendusseoseid inimteadvuse suhtes.

Jaan Elken ja Korsakovi sündroom
Jaan Elken on jõudnud murdepunkti - kas jätkata sama laadi või otsida midagi uut.
Kohe algul peab seletama, mida psühhiaatrias tähendab Korsakovi sündroom. Oma selles valdkonnas saadud napi hariduse põhjal tean, et see on nähtus, mis ilmneb vananemisel: s.t inimene ei pruugi mäletada, mida ta tegi eile või nädal aega tagasi, kuid see-eest oleks nagu kõvakettal eredalt salvestatud noorpõlvemälestused. Elken pole muidugi mingi vanainimene, kuid viimasel kümnendil on tema maalide aineseks ammused mälestused - olgu see siis küüditatu perekonna lapsena Krasnojarskis mällu sööbinud tugevad nõukogulikud sümbolid-märgid või sellele sama tugevalt vastandunud noorpõlve muusikaelamused nagu kõnesoleval näitusel.
Elken ütleb küll galerist Elin Kardile, et nendest töödest ei maksa otsida "mälu alateadvust": "Esitan versiooni või õigemini fragmentaariumi popmuusika kaudu teadvusse ujunud tekstikatketest, mis ühel või teisel põhjusel, ühel või teisel eluetapil on mulle ette jäänud... Suhe ei pruugi isegi plussmärgiline olla, sest mälus võib konkreetse popmuusika faili kõrval salvestatud olla ehk midagi hoopis isiklikumat."

Mägi "Capri maastik" müüdi kahe miljoni krooniga
Teisipäevasel Hausi galerii juubelioksjonil müüdi Konrad Mägi maal "Capri maastik" kahe miljoni krooni eest, mis ületab senise Mägi samast seeriast müüdud maastiku hinna 400 000 krooniga. "Teema on küll üks, kuid tööd on täiesti erinevad", ütles Hausi galerii juhataja Pille Ausman. Võimalus, et juba oksjonilt ostetud töö tuuakse mõne aja pärast uuesti müüki, on tema sõnul välistatud ja sellist juhtumit ta ei tea.
"Capri maastiku" alghind oli 530 000 krooni. Kõrgelt hindasid ostjad ka teisi teoseid: Nikolai Triigi "Soome maastik" osteti 460 000 krooni, Johannes Greenbergi "Kaks naist" 400 000, Eduard Wiiralti monotüüpia 221 000 ja Oskar Kallise "Sõttasõit" 151 000 krooni eest.

Noore kunsti biennaal jätab vastused õhku
Homme kell 18 avatakse Rüütelkonna hoones noorte kunstnike biennaal. Pealkirja all "Tagajärjed ja ettepanekud" tegeleb suurem rahvusvaheline seltskond lähiminevikus tehtud otsuste tagajärgedega ning püüab ette kujutada arengusuundi tulevikus.
Kunstnikud on näituseprotsessi kaasatud kui aktiivne loominguline jõud, kelle rolliks on analüüsida ja ette kujutada, meenutada ja ettepanekuid teha, uurida ja võib-olla isegi lahendusi pakkuda.
Biennaal koosneb kahest ühes ja samas ruumis hargnevast näitusest. Anneli Porri kureeritud näituseosa huvitub lähiajaloos tihti mahavaikitud, peidetud põrandaalustest või vaigistatud põhjus-tagajärg suhetest, eelkõige juhtumitest, mille plahvatuslik või traagiline tagajärg on seotud rääkimata jätmise, mitteinformeerimise ja puuduliku kommunikatsiooniga. Kunstnikud uurivad, kellele mida räägime, keda kuulame ja mida selle teabega peale hakkame. Tähtsat osa mängib isiklik mälu, võime ja valmidus kommunikatsiooniks nüüdisaegses sootsiumis. Rael Arteli poolt osalema palutud kunstnikud pakuvad oma näituseosas välja võimalusi, kuidas võiks ette kujutada edasiliikumist. Lähtudes tõdemusest, et kogu kunst on poliitiline, on ka erinevad perspektiivid esitatud rohkem või vähem poliitilise prisma kaudu.

Mart Kase lavastus "Perekond" passib täiskasvanute välimäärajaks
Noore dramaturgi Mart Kase olmerealistlik "Perekond" mõjub pretensioonitult.
Lavakunstikooli viimasel kursusel dramaturgiks õppiv Mart Kase tõi Nukuteatri ovaalsaalis lavale enda kirjutatud näidendi "Perekond". Mart Kase pole hakanud lavastajaks selle sõna totaalses tähenduses - "Perekonna" puhul on rohkem põhjust rääkida temast kui dramaturgist.
Näidend räägib ühest üsna kummalisest, ent ometi tavalisest perekonnast. See, et emal on oma tütre vanune armuke, ei muuda tegelasi veel ekstsentrikeks, sest autor on nad loonud tavalise peremudeli alusel. Lavastaja Mart Kase on oma "Perekonna" tekstitruult ja pretensioonitult lavale seadnud. Laval on külmkapp, laud ja vana diivan. Päris aknast avaneb vaade sügisõhtul tuules kõikuvatele puulatvadele. Näitlejad mängivad südamliku tragikoomika võtmes, ehkki Kahk jäi Riho Rosbergi esituses liiga ühekülgseks õllekõhuga alfaisaseks. Kristel Leesmendi mängitud Sämis on tütarlapselik kergeusklikkus võluvalt tasakaalus küpse naise suure südamega. Ka noored näitlejad Ago Soots ja Agnes Aaliste mängivad oma tegelasi usutavalt nii jõhkruses kui ka haavatavuses.

Loodusmuuseum on sel nädalal seentest kirju
Pühapäevani avatud loodusmuuseumi seenenäitusel on väljas
"Alguses ei saanud vedama, nüüd ei saa pidama," kommenteeris tänavust seeneaastat muuseumi haldusdirektor Uve Ramst, kelle sõnul on mõni aasta kehva seenesaagi tõttu näitus toimumata jäänud.
Seened on inimestele vaatamiseks toonud muuseumi oma töötajad ning need on pärit Harjumaa metsadest. Samuti on näitusele teretulnud külastajate toodud seenesaak, mida aidatakse vajadusel ka identifitseerida.
Lisaks seentele on näitusel väljas Vello Liivi seenefotod ning saab tutvuda mikroskoopiliste seente, seentega lõnga ja kanga värvimise, seenepaberi tegemise ning näituse tagamaadega.
Eesti esimesed seenenäitused toimusid 1936. ja 1938. aastal Tartus. Loodusmuuseum korraldab seenenäitusi alates 1946. aastast. Kõige liigirikkam oli 2001. aasta väljapanek - siis oli väljas 270 liiki. Kõige rohkem seenehuvilisi, 13 800 inimest, käis 1975. aasta näitusel.

Endine Moloko solist Roisin Tallinnas
24. oktoobril jõuab Rock Cafésse Euroopa tuuril olev Roisin Murphy, kes on eelkõige tuntud kui pool kunagisest tantsupõrandavalitseja-duost Moloko. Tallinna kontsert toimub nädal pärast Roisini teise sooloalbumi "Overpowered" ilmumist.
Uut plaati on kirjeldatud kui segu tantsuhümnidest ja hingekeeli puudutavatest poplugudest. Plaadil lööb kaasa uhke produtsentide vägi, näiteks Andy Cato Groove Armadast.
Rock Café laval astub Roisin üles kümneliikmelise live-bändiga.
Kontserdipiletid tulevad kõikides Piletilevi müügipunktides müügile 1. oktoobril kell 10. Esimesed sada piletit on soodushinnaga (395 krooni), ülejäänud maksavad 495 krooni. Kokku müüakse kontserdile vaid tuhat piletit.

Internet: www.theartofquitting.com
Internet: www.theartofquitting.com on projektiblogi, kuhu suitsetamist maha jätta soovivad inimesed saavad
postitada loomingulisi inspireerivaid pilte, et innustada ennast ja teisi endasuguseid suitsetamisest loobuma.
Sest suitsetamise jätkamine on lihtne, aga mahajätmine on kunst.

Tennis: Rüütel jõudis paarismängus poolfinaali
Maailma 214. reketi Margit Rüütel teekond Inglismaal Nottinghamis toimuval 25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF turniiril lõppes üksikmängus teise ringiga, kuid pääses siiski poolfinaali.
Avaringis oli neljanda asetusega eestlanna olnud kolmes setis parem norralannast Karoline Steirost, aga teises matšis tuli vastu võtta kaotus 5: 7, 6: 4, 0: 6 24-aastaselt britilt Anna Smithilt, kirjutab Sportnet.
Rüütel teeb kaasa ka paarismängus koos briti Katie O'Brieniga, kus põhitabelis saadi kolmas paigutus.
Avaringis mindi kokku Slovakkia-Itaalia paariga Martina Babakova - Stella Mennaga ja võeti 7: 5, 7: 5 võit.
Kaheksa hulgas oldi 6: 4, 2: 6 üle Suurbritannia - Norra duost Olivia Scarfi - Karoline Steirost.
Poolfinaalis on vastasteks esimese asetusega soomlanna Emma Laine ja Caroline Maes Belgiast.

Jalgpall: U-19 neiud alustasid suure kaotusega
Eesti kuni 19-aastaste neidude jalgpallikoondis alustas mänge Valgevenes Minskis toimuval 2008. aasta EM-valikturniiril 0: 8 kaotusega Soomele.
Päeva teises kohtumises tegid Serbia ja Valgevene 0: 0 viigi, kirjutab Sportnet. Laupäeval kell 16.30 kohtub Eesti Serbia ja teisipäeval kell 14 Valgevenega.
Eesti algkoosseis Soome vastu oli Getter Laar, Inna Zlidnis, Marianne Kurvits, Viivika Viickberg, Maria Sootak, Geete Paulus, Anželika Ahmetšina, Daniela Mona Lambin, Signy Aarna, Kristiina Raudsepp, Liis Ott. Varus olid Anna Andreas, Ruslana Barinova, Berle Brant, Krista Liiv, Annika Pajupuu, Kadi Rannula ja Kati Reispass.

Kettaheide: Kadriorus võidutses maailma koondis
Kadrioru staadionil peetud ERGO meeskondliku kettaheitevõistluse võitis maailma koondis, kelle kolme liikme parimate tulemuste summa oli 191 meetrit ja 88 sentimeetrit, individuaalarvestuses oli siiski parim Gerd Kanter.
Maailmakoondise eest heitsid ketast Ungarlane Zoltan Kövago, leedulane Virgilijus Alekna ja ameeriklane Ian Waltz, kirjutab Sportnet.
Veel enne viimast heitevooru juhtinud Eesti meeskond, mis koosnes Gerd Kanterist, Märt Israelist ja Aleksander Tammertist sai 190.97-ga teise ja Saksamaa (Sascha Hördt, Michael Möllenbeck, Robert Harting) 183.26-ga kolmanda koha. Järgnesid Poola 180.55, Soome 171.86, Venemaa 170.50 ja Eesti teine koosseis 162.90-ga.
Individuaalselt olid kolm paremat Kanter 67.14, Harting 66.47 ja Alekna 65.26-ga. Kanter edestas Aleknat seega kolmandat võistlust järjest.

Endine vormel-1 piloot Scott Speed siirdub NASCAR-sarja
Vormel-1 meeskonnast Toro Rosso suvel vallandatud ameeriklane Scott Speed siirdus kodumaale ja hakkab võistlema NASCAR-sarjas.
Speed testis teisipäeval Talladega rajal NASCAR-i autot, kuid rahuldus oma Toyotal 44 piloodi seas alles 29-nda ajaga, kirjutab ETV Sport.
Speed on kolmas vormel-1 kogemusega võidusõitja NASCAR-is. Ameeriklase kõrval on oma võimed kereautode sarjas proovile pannud Jacques Villeneuve Kanadast ja Juan Pablo Montoya Kolumbiast.

Chelsea uus peatreener teenis esimese võidu
Eelmisel nädalal Jose Mourinho asemel Chelsea treeneriks saanud Avram Grant võitis eile Inglise liigakarikasarjas uue klubi eesotsas esimese mängu.
Chelsea kohtus võõrsil liiga madalamal mängiva Hull Cityga ning suurt võimalust väikeklubile ei jäetud. Mitme olulise tegijata mänginud Chelsea viis 39. minutil juhtima 18-aastase Scott Sinclairi löök. Teisel poolajal hoolitsesid skoori eest veel Steve Sidwell ning kahel korral Salomon Kalou, mis tähendas suurklubi 4: 0 võitu.
Samal ajal langes konkurentsist Manchester United, kes jäi šokeerivalt koduväljakul alla Coventry Cityle 0: 2.
Kõrgliiga klubidest langesid veel konkurentsist Aston Villa, Fulham, Birmingham City ning Middlesbrough.

Embrichil MM-hõbe ja EM-pronks käes.  Kas nüüd tuleb MM-kuld? 
Kuigi MM-il olümpiapileteid ei jagata, võib medal Embrichile sisuliselt olümpiakoha anda.
Epeevehkleja Irina Embrich on mullu tiitlivõistluste medali koju toonud Eesti sportlastest üks väheseid, kes tõusis pjedestaalile ka tänavu. Kesksuvel võidetud EM-i pronksmedal jättis aga 27-aastasesse tallinlannasse rahulolematusevarjundi, millest ta ihkab pühapäeval Peterburis algaval MM-il vabaneda.
"Muidugi tahaks nüüd võita, eesmärgid on kõige kõrgemad," ütles Embrich.
Puhas südametunnistus
Eilsel treeningul sähvas Embrich relvaga osavalt ja sundis korvpallurikasvu treeneri Nikolai Novosjolovi taganema. Tehnika lihvimise tunni eesmärk oli parandada Eesti naiskonna esinumbri torkamisetunnetust.
"Oleme päevast päeva hoolsalt harjutanud," ütles Novosjolov. "Ma ei näe Irina heale esinemisele mingit takistust. Nii tema kui ka minu südametunnistus on puhas. Aga vehklemine on üllatusterohke - kui seekordne võistlus läheb kehvalt, ei viska ta relva nurka."

Kangert jäi sõiduga rahule, Taaramäe mitte
Jalgratturite maanteesõidu MM-il Saksamaal saavutas Tanel Kangert seitsmenda koha.
Eile Stuttgarti MM-i kuni 23-aastaste klassi eraldistardist temposõidu võitis hollandlane Lars Boom, kes läbis 38,1 kilomeetrise lõigu ajaga 48.57. Eestlane Kangert kaotas liidrile minuti ja 14 sekundiga.
Kas Kangertit tuleks seitsmenda koha puhul õnnitleda või pigem nahutada, et medalit koju ei toonud?
"Valiksin esimese variandi," teatas Prantsuse amatöörmeeskonda Roe d'Or Saint Amondaise kuuluv Kangert. "Rahulolematuseks pole põhjust. Teadsin, et kui esikümnes lõpetan, olen teinud hea sõidu."
Kui teine eestlane, Rein Taaramäe kurtis MM-i raja pikkade laskumiste üle, siis Kangertil Stuttgarti maastikule kaebusi pole.
Kiusati stardiprotokolliga

Kas Eestist saab maailma tugevaim kettaheiteriik? 
Gerd Kanter, Aleksander Tammert ja Märt Israel ihkavad täna Tallinnas Kadrioru staadionil tõestada, et Eesti on tänavu parim kettaheitjate maa.
Aleksander Tammert seeniori mälestuseks peetavatel kettaheitjate Ergo maailmamängudel on Eesti trio suurim rival maailmakoondis, kuhu kuuluvad leedulane Virgilijus Alekna, ungarlane Zoltan Kövago ja ühendriiklane Ian Waltz.
Kuigi kahekordne olümpiavõitja Alekna kuulutas enesele hooaja juba lõppenuks ja ka tänavust maailma edetabelit 72.02-ga juhtiv Kanter pole enam tipphoos, tõotab tulla kaasakiskuv võistlus.
Maailmakoondise liikmete tänavuste tipptulemuste kogusumma on 205.96 ja eestlastel 202.99. Igaühel on neli katset, võistkondlikku arvestusse läheb pikim heide.

OÜ Häcke avab uue hooldekodu
OÜ Häcke avab 2. oktoobril käesoleval aastal järjekordse uue hooldekodu Ida-Virumaal Aa külas.
22-le inimestele hooldekodu rajamine läks ettevõttele maksma ligikaudu 6 miljonit krooni, teatab OÜ Hacke.
Hooldekodu on ehitatud tuntud Aa ranna lähedusse, looduskaunisse kohta. OÜ Häcke juhatuse esimehe Ilmar Kööki hinnangul tuleb uute hooldekodude rajamisel arvestada eelkõige klientide igapäevaste soovidega ja kaasaegsete tingimustega. Ilmar Köök lisas: "Uute hooldekodude rajamisel tuleks eelkõige pidada silmas kliendide elutingimuste mugavust, hooldusteenuse kvaliteeti ja mõistlikku hinda".

Kaubamaja avab arvuti- ja konsoolimängude salongi Gamezone
Tallinna Kaubamaja avab digimaailmas Eesti parima valikuga arvuti- ja konsoolimängude salongi Gamezone.
Kohapeal on võimalik proovida uusi tehnilisi lahendusi ning saada asjatundlikku nõu. Gamezone loodi koostöös firmaga Andrico OÜ, teatas ettevõte.
"Gamezone'is on saadaval kõik peamised rahvusvaheliselt tuntud arvutimängud," rääkis Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel. "Järjest kasvava elatustaseme tõusuga kasvab ka huvi erineva meelelahutuse vastu ning arvuti- ja konsoolimängud pakuvad suurepärast võimalust kirevateks ja mitmekesisteks seiklusteks."
"Järjest enam inimesi on hakanud avastama enda jaoks virtuaalse maailma võlusid," rääkis Andrico OÜ tegevjuht Urmas Lind. "Mängud võimaldavad teha asju, mida reaalses maailmas teha ei saa. Oleme kokku pannud väga mitmekülgse mängude valiku maailma tuntumatelt tootjatelt: Ubisoft, Sony, Nintendo, Microsoft, Activision ja mitmed teised."

Lithuanian Airlines'i lennud viivad Vilniusesse kaks korda päevas
Septembri algusest lendavad Leedu rahvusliku lennukompanii flyLAL Lithuanian Airlines lennukid Vilniusesse nii hommikul kui ka õhtul.
"Kaks korda päevas organiseeritavad lennureisid võimaldavad Vilniust külastada ühe päeva jooksul. See on eriti aktuaalne äriinimestele, kellel on kallis iga minut. Peale selle asub Vilniuse lennujaam geograafiliselt mugavas kohas, sellepärast võib siit ilma suurema vaevata lennata kõikidesse suurematesse Euroopa lennujaamadesse", ütles flyLAL - Lithuanian Airlines peadirektor Tadas Pukšta.
Igal tööpäeval toimuvad lennureisid Tallinnast Vilniusse 8: 25 ja 20: 20, Vilniusest Tallinnasse vastavalt 6: 35 ja 18: 30. Reis kestab vaevalt 50 minutit, samal ajal kui autoga Tallinnasse jõudmiseks kulub vähemalt 9 tundi.
Alates talvisest lennuhooajast, mis algab 28. oktoobril, alustab lennukompanii reisijatevedu Vilniusse ka nädalalõppudel. Laupäeviti toimuvad reisid Tallinnast hommikul, pühapäeval - õhtuti.

Reisikorraldajate kaheksa kuu müük oli 600 miljonit
Eestis tegutsevad reisikorraldajad müüsid reisikorraldusfirma Novatoursi hinnangul selle aasta esimese kaheksa kuuga ligi 600 miljoni krooni eest erinevaid tšarterreise.
Eesti reisifirmade turuliidri Novatoursi juhatuse liikme Raimondas Ušeckase sõnul on Eesti kiire majanduskasv aidanud reisikorraldajatel äri kasvatada, mis koos tempoka palgatõusu ning pidevalt lisandunud uute reisisihtkohtadega on avardanud eestimaalaste reisimisvõimalusi ja tekitanud inimestes reisihuvi.
Ušeckase kinnitusel on Novatours selle aasta kaheksa kuuga müünud rohkem reise kui 2006. aastal kokku. Novatoursi kaheksa kuu müük oli 206 miljonit krooni ning kasv aastataguse ajaga võrreldes 76 protsenti.
Novatoursi teatel kujunes suvehooaja hitt-sihtkohaks Kreeka, millele järgnes Türgi. Ettevõtte andmetel käis Eestis tegutsevate reisikorrdalajate vahendusel Kreekas üle 46 000 eestimaalase, aasta varem oli see number 19 000.

Reedel kogunev Eesti Posti nõukogu arutab hinnatõusu
Reedel, 28. septembril kell 10.00 kogunev Eesti Posti nõukogu hakkab arutama ettevõtte ümberkorraldusi ja restruktureerimist, samuti on päevakorras hinnatõusudega seotud küsimused.
Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni sõnul tutvutakse juhatuse kava muuta senine ühetasandiline juhtimine tulemusüksuste põhiseks. "Selline restruktureerimine peab tagama senisest parema efektiivsuse ja tulemustele orienteerituse. Muutmist muutmise pärast pole mõtet teha" lisas Atonen.
Samuti tutvustab Eesti Posti juhatus ettevõtte hinnapoliitikat, räägitakse ettevõtte plaanidest seoses läheneva juubeliga ning antakse ülevaade kaheksa kuu majandustulemustest.
Eesti Posti nõukogusse kuuluvad peale Meelis Atonen (nõukogu esimees), Tauno Tuula, Toomas Leito, Reet Roos, Edvard Saarma, Erich Teigamägi ja Indrek Raudne.

Tallinnas toimub rahvusvaheline turismikonverents
Täna Tallinnas Radisson SAS hotellis ülemaailmse turismipäeva puhul toimuval rahvusvahelisel konverentsil tunnustab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kümmet EASi kvaliteediprogrammi läbinud turismiettevõtet diplomiga "Märk kindlast arengust".
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on see hetkel väga aktuaalne arutlusteema, kuidas Eestit mujal maailmas turismisihtkohana paremini müüa. "Viimase aasta statistika kohaselt näitab Eesti külastajate arv langustendentsi. Selle üheks põhjuseks on paigastnihkunud teenuste hinna ja kvaliteedi suhe. Eestis ööbimise, söömise või meelelahutuse hind on viimastel aastatel seoses elukalliduse tõusuga ja Euroopa Liidus paratamatult toimuva hindade ühtlustumisega märgatavalt kasvanud," märkis Mutso. "Seepärast on eriti oluline, et turismiettevõtted üle Eesti pööravad tähelepanu teenuse kvaliteedile ning teevad jõupingutusi selle pidevaks parandamiseks," lisas Mutso.

Eestis asutakse tegema telekanaleid "TV6" ja "Kanal 11" 
Kultuuriminister allkirjastas otsuse väljastada ringhäälinguload kahe esimese digitaaltelevisiooniprogrammi edastamiseks, digitaalse spordikanali ringhäälinguluba antakse välja hiljem.
Esitatud taotluste järgi hakkab Kanal 2 edastama programmi nimega "Kanal 11" ja TV 3 programmi nimega "TV 6".
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul saavad Eesti televaatajad kevadest rikkamaks kahe uue mitmekülgse teleprogrammi võrra, mis on suunatud laiale vaatajaskonnale.
"Kanalid hakkavad edastama originaalprogrammi, mille kvaliteeditagatiseks on mõlema tuntud telefirma pikaajaline kogemus Eesti meediaturul. Eesti esimeste digikanalite eetrisseminek kevadel on oluline samm üleminekul digitaaltelevisioonile, millest võidab enim televaataja," ütles kultuuriminister Laine Jänes ja lisas, et uued kanalid tähendavad valikuvõimaluste suurenemist mitte ainult eestikeelse, vaid ka vene keelt kõneleva televaataja jaoks, sest oluline osa saateid tuleb teha arusaadavaks ka venekeelsele vaatajale.

Hei, sa ei peagi enam oma Kanada onu maha lööma
Sõitsin ükspäev bussiga ja nägin bussiaknale kleebitud reklaam-plakatit, vanamehenäss peal. Astusin lähemale - ennäe, Monetti kiirlaenu reklaam.
Lugesin läbi ja sain kurjaks. Sisu oli umbes selline: onu jättis pärandusest ilma? Aga võta meilt kiirlaen! Asja sisuline kontseptsioon on ebaeetiline ning lisaks ka ebaloogiline. Boonusena solvab lugejat isiklikult. Selgitan.
Tegu on kiirlaenu reklaamiga. Juba sõnas "kiirlaen" sisaldub asja iva: äkki tekkis vajadus raha järele ja seda on vaja ruttu.
Kujutlusvõime hakkab tööle kõnealuse reklaami vaimus. Sellest tuleb üheselt välja, et esimene rahaallika eelistus on saada rikka onu käest pärandus. Et raha on vaja kohe, siis vanamees võiks käbedalt kõrvad pea alla panna. Ehk siis ühele inimesele surma ning tema lähedastele leina soovimine. Seejärel saab selgeks, et surma ega pärandust ikkagi ei tule ning tagavaravariandina tuleb hoopis laenu võtta. Pettumus missugune...

Eestlased põevad juba aastasadu noorukiea kompleksi
Ülevaade nädala jooksul venekeelsetes ajalehtedes ilmunud kirjutistest
Esmaspäevane Vesti Dnja kommenteeris Euroopas tehtud küsitluse tulemusi, mille kohaselt ei huvita eestlasi, mis toimub teistes riikides. Artikli pealkiri on "Eurooplasteks saamine ei osutunud lihtsaks" ja selles räägitakse, et Euroopa üldised väärtused ei meeldi Eesti elanikele nende ajaloolise pärandi tõttu. "Eesti elanikud põevad nõndanimetatud noorukiea kompleksi: "ma teen kõike ise teiste abita "." See on nii ajalooliselt välja kujunenud. Aastasadu elasid eestlased, lootes ainult iseendale ja oma perele, mitte naabritele," arvab psühholoog Dmitri Listopad. Ajaloolase David Vsevjovi sõnul on võrdlus teiste eurooplastega küsitav: "Kuidas saab võrrelda näiteks itaalia ja eesti perekondi - esimeses tunnevad kõik majaelanikud kõiki, meil aga ka ütlevad ühel korrusel aastaid elavad inimesed üksteisele parimal juhul vaid tere."

Mario Pruul: "Kinnisvara arendus on uues faasis" 
Liigub kirju, milles küsitakse, ega mõni teie sõber ei tahaks elada Oru elamurajoonis. Kirjas pakutakse ostulepingule alla kirjutanud sõbra eest 50 000 krooni.
Mario Pruul, Oru Kodu müügijuht, kust tuli idee korraldada säärane kampaania?
Mhm. Ideid tuleb genereerida ja seda me teemegi. Istume koos ja mõtleme. Mõte tekkis koos juhatuse liikmetega ja siis me lasime selle käiku, sest oleme ise viimastel aastatel turundusega päris palju tegelenud.
Kuidas valitakse inimesed, kellele kirja saadate?
Eks ta on siin tublisti levinud. Ütleme, et võrgus on 50 000-60 000 inimest ja sooviavaldajate kohta on konkreetseid vastuseid tulnud paari tuhande ligi.
Milline on olnud nende reaktsioon, kellele olete helistanud?
Ühtegi negatiivset reaktsiooni ei ole olnud, suhtutakse positiivselt. Väga paljud pered mõtlevad koduvahetuse peale ja samas soovitaja peaks ju teadma, et neil on mingid plaanid. Sedakaudu oleme neid selekteerinud. Enamjaolt on reaktsioon positiivne.

Avaliku Sõna Nõukogu kaitseb Kersnat ETV eest
Avaliku Sõna Nõukogu võttis seisukoha avaliku arutelu kohta, mille põhjustas Postimehes avaldatud teleajakirjanik Vahur Kersna ETV-d kritiseeriv artikkel ja mis on muutunud Kersna isiku vastaseks rünnakuks. Kersnat süüdistatakse ebaeetilises käitumises, tööandja maine ja kolleegide konkurentsivõime kahjustamises ning silmakirjalikkuses (vt näiteks 15.09 SL Õhtulehte).
ASN näeb juhtunus kolme probleemi, ent on kindel, et sõnavabadusega ühiskonnas peab meediaorganisatsioonide ja ajakirjanike tegevus olema samuti läbipaistev ja taluma avalikku kriitikat. Kui Kersna räägib avalik-õigusliku telekanali probleemidest ETV juhtimises, siis ei kritiseeri ta mitte tööandjat, vaid selle palgalisi funktsionääre, ja on lojaalne just nimelt oma töö-andjale, s.t avalikkusele.

Baskini anekdoodid
"Kas sa kalal käsid?"
"Käisin. Sain suure lõhe, umbes viiekilose, ehk oli isegi suurem!"
"Soolasid sisse?"
"Ei, lasin merre tagasi. Niikuinii poleks keegi uskunud!"
Sõdur saadab isale kirja: "Kaotasin lahingus jala. Laman hospidalis, pole pennigi raha. Aita kiiresti! Sinu poeg."
"Kuna see on sul juba neljas jalg, õpi käima ülejäänutega!" vastab isa.

JÄRJEJUTT (4): Küllo Arjakas: Afganistan 1979 - 1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Juba 1979. aasta suvel formeeriti NSV Liidu erivägede (spetsnaz) ja õhudessantvägede võitlejatest uus pataljon.
Mehed said eriväljaõppe, teadmata ise, milleks - neile isegi ei nimetatud riiki, kuhu tuleb minna, aga väljaõppe spetsiifika järgi saadi aru, et tegemist on lõunapoolse maaga. Pataljoni
võeti eeskätt Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia päritolu inimesi ning seda kutsuti musulmanide pataljoniks. See saadetigi Kabuli Afganistani valitsuse palvel - et kaitsta sealseid valitsusasutusi.
1979. aasta augusti lõpus paiknes Afganistanis ligi 4000 NSV Liidu sõjaväelast, sealse olukorraga läks tutvuma Nõukogude maavägede ülemjuhataja kindralpolkovnik Ivan Pavlovski. Samal ajal sai eri-grupp Zeniit veel uut täiendust ja selle ohvitserid käisid "spetsialistide" sildi all tutvumas provintsidega. Afganistani julgeolekukomitee KHAD juhtkond palus neile korraldada kuuajalised täienduskursused, kus Zeniidi mehed esinesid NSV Liidu sõjaliste nõunikena ning tutvusid riigiasutuste sisemise kaitsega jms. 1979. aasta septembris pidi Amin lendama Havannasse, et osa võtta blokiväliste riikide nõupidamisest. Siiski suutis ta veenda Tarakit kui revolutsioonilise ida liidrit minema Kuubale. Täpsemalt: Amin teatas oma üliõpilaste ja haritlaste ees peetud sõnavõtus, et just liider Taraki sobib kõige paremini Afganistani nii tähtsal foorumil esindama, mõjutades nii Taraki edevust. Murelikud NSV Liidu nõunikud soovitasid Tarakil mitte lahkuda pikemaks ajaks kodumaalt, ent see ei andnud tulemusi. KGB-d tegi Afganistanis enam murelikuks komparteisisene võimuvõitlus kui islamiusu all koonduv relvastatud opositsioon.

Kinnisvarakuulutustest saab sisekujundusideid
Fotod kinnisvara müügikuulutuste juures aitavad paljudel oma kodu kujundada.
Sisekujundaja palkamine võib tähendada kuni tuhandekroonist tunnitasu. Kui endal ideid napib ja pole ka moodsaid sõpru, kelle kodust paremaid nüansse maha viksida, on üks võimalus kiigata võõraste inimeste sisustuslahendusi. Neid on tuhandete kaupa näha kinnisvarakuulutuste piltidel.
Tõnis (26) on keskmise suurusega ettevõtte müügijuht ning enda sõnul ei teadnud ta, milliseks teha oma äsja soetatud Mustamäe korter. Mõte noppida internetist ideid tuli sõbralt, kes ise töötas kinnisvaraäris. "Ta soovitas mul surfata kinnisvaralehekülgedel, sest seal on suur valik pilte müüdavate korterite sisustusest," räägib Tõnis. "Leidsin ühe korteri, kus oli roheline magamistuba, kõik oli roheline, isegi voodilinad. Põrand muidugi mitte. See idee mulle meeldis ja nii tegin ma ka oma magamistoa ühevärvilise. Elukaaslase soovil sai see üleni lilla."

Ratastel kodude turg alles võtab tuure sisse
Matkabussi renti broneeritakse aasta jagu ette, neljarattalise kodu soetajaid aga napib.
Kes poleks suvel Virtsu sadamas lahkuvale praamile pahameelega järele vaatama jäänud, kui soomlaste matkabussid on meie aluse vallutanud. Ootad ja kratsid kukalt, sest teeb ikka hinge täis küll, peavad nad siis sellise killavooriga tulema!
Ent ka eestlased on hakanud avastama matkabussi või haagissuvilaga reisimise võlusid. Napi paari aasta jooksul, kui matkabusse on Eestis välja üüritud, on huviliste hulk pidevalt kasvanud. Busside broneerimine tuleva aasta magusamateks aegadeks käib juba praegu. Leida eelolevaks nädalavahetuseks vaba bussi oli juba tänavu suvel võimatu.
"Õhtul poodi õlut ostma mina suve jooksul ei jõudnud," tõdeb Ralvex Rent OÜ-st Jako Klaas, kes ühes abikaasaga üürib välja seitset matkabussi. Üheskoos tehakse kõik tööd kuni busside koristamiseni välja. Pereettevõtmine on tegutsenud umbes poolteist aastat.

Rippsild, vesiveski, püramiidmaja ja saared - seda kõike leiab praegu kinnisvaraturult
Nii mõnigi põnev müügiobjekt nõuab nuputamist, et leida sellele head rakendust.
Saareomanikuks ei saa end just igaüks nimetada. Kellel aga on selline ambitsioon, see võiks kaaluda kahe saare ostu. 2,5 miljoni krooniga müüb Reval Kinnisvara Abruka lõunaküljel ligi viie hektari suurust saart, mis kandis varem ajaloolist Linnusita saare nime. Nüüd on aga kinnistusregistris saanud tükike maad veidi soliidsema nime - Linnumaasaar. Varasem nimi viitab sellele, et ilmselt ei pääse saarele jalutama sattunud inimene mõne hunniku peal libastumisest. Maakler Rein Nettan kinnitab, et nii see pole ja saarel veel nelja-viie aasta eest peatunud kormoranide seltskond on nüüd kadunud. Ta lisab, et saarel on ilus liivane rannariba ja head kalakohad.
Kohale saab ujudes

Millised õigused on üürnikul ja üürileandjal? 
Üürniku põhiõigus on kasutada eluruumi vastavalt üürilepingus toodud tingimustele. See tähendab, et iga sõna, mis lepingus kirjas, on tähtis. Lepingu koostamiseks ja lugemiseks tuleb varuda aega. Üürnikul on kohustusi rohkem kui õigusi, sest tegu pole üürniku omandiga - tal on küll pinna kasutamis- aga mitte käsutamisõigus.
Üürileping põhineb võlaõi-gusseaduse paragrahvidel 271-338. Need on üsnagi nüansirikkad kuid jäävad reaalsele elule alla. Seetõttu on tähtis, et mõlemad pooled, nii üürnik kui ka üürileandja, oleksid usaldusväärsed, et vältida hilisemat kohtu vahet käimist, närvide ja raha kulutamist ning süsteemi kirumist.
Üürnikul on õigus nõuda kirjalikku lepingut - kui seda pole, siis pole ka õiguslikku alust eluruumi kasutamiseks ja üürnikult võidakse nõuda ootamatult pinna vabastamist. Üürilepingut ei soovi sõlmida näiteks inimesed, kes pole korteri omanikud, aga üritavad sel moel endale raha teenida.

Neli täiskasvanut, neli last ja paat
Kolm aastat Horvaatia vahet sõitnud selts-kond nautis tänavust puhkust kõige enam.
Gulvard Rusin ühes oma ja sõbra perega on kolm aastat järgemööda käinud Horvaatias. Esimest korda võeti 6000-kilomeetrine reis ette oma autodega. Järgmisel aastal laenati vana buss, mis osutus aga suureks veaks. "Lihtsam oleks ilmselt öelda, mis seal katki ei läinud," meenutab Rusin. "See oli tõeline peavalu. Täielik ekstreem!"
Bussi keskmiseks tunnikiiruseks mõõtis seltskond 40 kilomeetrit, mägedest üles sõitmisel meenutas see pigem tigu. Mäest alla tulles kadusid aga pidurid ära. Lisaks läks starter katki, Poola kiirteel lõhkes kumm ja maha lendas ka tagumine piduriklots. Kuumusega tekkis bussi tualetis olukord, mis seda ruumi kasutada ega ustki paotada ei lubanud. Ka külmkapp ei töötanud.

Haapsalu turg on pakkumistest pungil
Kuurortlinna korterite müügipakkumiste hulk on kasvanud läbi aegade suurimaks.
Haapsalu kinnisvaraturul on sarnaselt muu Eestiga peatunud kiire hinnatõus ning pakkumiste hulk on läbi aegade suurim. Varasemad kuu-kolme pikkused müügiperioodid on veninud poole aastani.
Ühetoaline korter maksab Haapsalus 300 000-500 000 krooni, kolmetoaline olenevalt seisukorrast ja asukohast 700 000-800 000 krooni. "Kas hinnad on kõrged - see on nii ja naa. Kindlasti on turul teatud sektorites ülehinnatud vara, kuid kui vaadata tervet Eestit, siis ei ole Haapsalu kinnisvarahinnad liiga kõrged," leiab Arco Vara Kinnisvarabüroo Haapsalu esinduse maakler Enn Heinorg.
"Kauplemine käib, aga müüja on jäik," ütleb kuurortlinnas tegutseva AS-i Kiva kauaaegne maakler Ülo Metssalu. Ollakse valmis ootama kas või aasta, et nõutud hinda saada, ja saadakse kah, sest aeg teeb hinna õigeks. Metssalu hinnalangusse ei usu, sest hulgi uusi pindasid Haapsalus juurde ei ehitata.

Lexus soovitab palgata sohvri
Esimene elektrimootoriga luksusauto pakub lisaks säästule vibreerivat lamamistooli.
Eestis on palju neid, kes ei taha ise autot juhtida, kuid mõnusast küüdist ära ei ütle. Nemad räägivad ka kõige rohkem autode keskkonnakahjulikkusest ja kiidavad kahe suupoolega ökosõidukeid. Soovitus: hakake raha koguma, nii umbes kaks miljonit krooni. Teie jaoks ideaalne sõiduvahend jõudis Eestis müügile - keskkonnasäästliku hübriidmootoriga Lexus LS600h L.
Selles Lexuse lipulaeva lipulaevas soovib ka kõige paadunum autojuht sõita rohkem tagaistmel kui istuda roolis. Tavamudelist (LS-is pole tegelikult miski tavaline) 12 cm pikema kerega Executive- ja President-pakett pakub parempoolsel tagaistmel "elektroonilise geiša" teenust. Tuleb vaid nuppu vajutada ning esiiste sõidab vaikselt sahisedes ette ja keerab ennast kokku, et tagaistmel oleks niigi ohtrale jalaruumile lisaks veelgi rohkem võimalust laiutada.

Toyota näitas uut Land Cruiser V8
Toyota esitleb oktoobri lõpus toimuval Peterburi autonäitusel uue välimuse ja sisuga kaheksanda põlvkonna Land Cruiser V8-t. Auto on ehitatud uuele raamile ning esmakordselt pakutakse sellele kuuekäigulist automaatkäigukasti koos 4,5 -liitrise V8-diiselmootoriga (286 hj/650 Nm). Valikusse kuulub ka 4,7 -liitrine V8-bensiinimootor. Koos bensiinimootoriga on saadaval maailma esimene aeglase sõidu-kiiruse hoidja ja auto kõrguse aktiivreguleerimise ja adaptiivse vedrustuse süsteem.

Ferrarisse ei tohi inimesi matta
Ferrari kaebas kohtusse Taani matusebüroo Begravelses Service, kuna too oli ühe kliendi tellimusel valmistanud Ferrari logoga ning üht nende mudelit kujutava urni.
Kolm aastat tagasi vähki surnud noormehe vanemad tellisid kuulsa sportauto kujulise urni, kuna nende Ferrari austajast poja viimane soov oli olnud selline.
Kohtusse kaebamine on seda kummalisem, et kadunu vanemad pöördusid selles küsimuses kohaliku Ferrari diileri poole, kust saadeti neile logo näidis ning muud urni kujundamiseks vajalikku.
Tuli aga välja, et ettevõtte peakorter Itaalias ei kiida sellist fanatismi heaks ning matusekorraldajat võib oodata ees kuni 550 000 krooni suurune trahv kaubamärgi vale kasutamise ja ebakorrektse reklaami eest.

Tartus toimub suur autosõu
Eesti käesoleva aasta suurim autonäitus toimub sel nädalavahetusel Tartus.
Tartu messikeskuses reedel algaval üritusel Motoshow on esindatud ligi 50 automarki rohkem kui saja mudeliga. Näitusel toimub mitu Eesti esmaesitlust, näiteks esitletakse uut Renault Lagunat, Subaru Imprezat ja Hyundai väikest keskklassi mudelit I30.
Lisaks uutele sõidukitele pakutakse külastajatele vaatamiseks veel mitukümmend valitud tuuningautot (Brabus Widestar, TechArt Porsche 911, Hamann BMW X5 jne).
Esimest korda toimub vanasõidukite näitus, kus saab näha 1960- ja 1970-ndate võimsaid Ameerika autosid: Ford LTD, Plymouth Fury 5,4, Cadillac De Ville 8,0 l jne.
Üks näituse maiuspalu on Ferrari P4 kitcar, mille originaal pärineb 1967. aastast. Tegemist on haruldase eksemplariga, millesarnaseid on kogu maailmas vaid mõni.

EVI ARUJÄRV: Pealtvaataja sündroomist
Demokraatia kaks peamist tunnust ja lööksõna on enamus ja avalikkus. Need kaks on tugevad argumendid ühiskonna asjade ajamisel ja põhjendamisel, need kõlavad mantrana kõigi avalik-õigusliku sfääri tegemiste valgustamisel.
Nagu ikka igasuguste ülemate "õpetuste" puhul, kipuvad seda laadi kontseptuaalsed mõisted saama loosungiks, millega peale elu kaunistamise ja muidu üleva meeleolu loomise saab õigustada ka väga kahtlasi tegevusi. Et asi õigeks saaks, selleks on välja mõeldud korrigeerivaid mehhanisme.
Enamusdemokraatiaga on asi selge: me teame, et selle muudab ebatäiuslikuks teatav masinlikkus, jäik matemaatiline loogika. Paratamatu masinlikkuse ja sellest tuleneva ebaõigluse kompenseerimiseks omandavadki üha suuremat kaalu vähemuse, osalusdemokraatia ja kodanikuühiskonna mõiste.
Kui nood kategooriad tegelikult toimima panna, siis võiks elu olla päris ilus. Nendega oleks heaks pööratud enamusdemokraatia masinlikkus ja hingetus ning võimalikuks saaks eetika ehk mõtteviis, mis mehaaniliselt ei loenda ega mõõda, vaid tegeleb ühiskondlike suhete inimliku sisuga, sealhulgas ka sotsiaalsete emotsioonidega.

RAIMO POOM: Kas aeg võib elektri tappa? 
Eestis on ikka naabritega võrreldes toredam elada. Vähemalt praegu, sest Narva kandist tuleb piisavalt ja rohkemgi seda, mis toidab kohvimasinat ja triikrauda ning aitab õhtul telerimõnusid nautida. Elektrit niisiis.
Sel nädalal on Päevaleht kirjutanud nii Leedu kui ka Läti poolsest vaatest sellele, mis hakkab juhtuma siis, kui praegune vana Ignalina tuumajaam kõigi eelduste kohaselt jaanuaris 2010 suletakse.
Arengud on muret tekitavad. Leedu hakkab peaaegu täielikult ning Läti suures osas olema sõltuv Venemaalt tarnitavast gaasist. Balti riikidel on praegu vaid üks suhteliselt kitsas ühendus Skandinaaviaga, milleks on Soome lahe alt kulgev EstLingi kaabel. Leedulased kavandavad enese kindlustamiseks vähemalt kahte ühendust - Poola ja Rootsiga -, kuid need ei valmi enne 2012. aastat. Ignalina sulgemise ja kaablite paikasaamise vahele jääb paar päris kriitilist aastat…

21. sajandil külma sõja eesliinil
Eesti on tänavu külma sõja pidamise osas Baltikumis möödunud Lätist. Eesti esiplaanile tõusmine juhtus sellel aastal pärast uue valitsuse moodustamist, mille juhtpartei on oma põhieesmärgiks kuulutanud Eesti kiire viimise jõukate riikide hulka. Teatavasti seati ka Nõukogude ajal eesmärgiks materiaalse jõukuse kasv, mida seostati sotsialismilt kommunismi jõudmisega. Hruštšov ütles, et kommunism jõuab peagi kätte. Reformierakond räägib sama juttu, ainult et lõppeesmärki nimetatakse heaoluühiskonnaks.
Paljuski analoogiline on pilt Venemaal. Putini režiim ei kasuta terminit "lähivälismaa" mitte ainult praeguste SRÜ riikide, vaid ka kõigi endiste liiduvabariikide tähistamiseks, kaasa

REPLIIK: E-Eesti e-edu
Üle kolme aasta jälle kokku saanud informaatikanõukogu on ehk märk sellest, et e-Eesti e-edu hakkab taas hoogu sisse saama. Nõukogu pakkus mitmeid võimalusi ka ID-kaardi kasutamiseks ja kogu paberivabaks asjaajamiseks laiemalt. Üks nende otsus näeb ette, et 2009. aastast saab eri elektroonilisi teenuseid kasutada vaid ID-kaardi või mobiil-ID abil. Ehk siis, kui on hangitud arvuti, tuleb vormistada ka teised tehnoloogilised lahendused, seda ikka iseenda andmete turvalisuse nimel.
Jah, ID-kaardi kasutamisel on mitmeid probleeme, millest mitte kõige väiksem pole riigi järjekindel toetus Microsofti monopolile, kuid valitsus on elektrooniliste teenuste pakkumisel selgelt erasektorist ees. Jääb vaid oodata, millal kasumit taotlevad ettevõtted järele jõuavad ning lisaks pangale saab ID-kaardi abil kasutada ka näiteks suhtlusportaale, netikaubamaja ja elektronposti.

JUHTKIRI: Tallinn - suur betoonist linn? 
Mida aeg edasi, seda vähem on Tallinnas rohelust ja haljasalasid. Põhjuseks on ühelt poolt ehitusbuum, mis haukab haljasaladest suuri tükke. Järjest vähemaks jääb rohelust ka magalarajoonides, kus kohalikud elanikud toovad puud ohvriks üha arvukamatele autodele, mis vajavad parkimiskohti.
Kuid kokkuvõttes väheneb selle kõige tagajärjel linlaste elukvaliteet - ning see omakorda tõukab tagant kurikuulsat valglinnastumise nõiaringi. Mida kehvem on linna elukeskkond, seda enam inimesi soovib kolida elama linnast välja. Ja kui suur osa neist käib autoga linnas tööl, tähendab see omakorda veel enam automüra ja parkimiskohtade nappust kesklinnas ja sinna kulgevatel teedel.

Tiido: riigikeele muutmisel oleks kõik kohustatud vestlema ainult vene keeles
Eesti olukorrale hävitava hinnangu andnud ÜRO diskrimineerimisalase
ÜRO eriraportööri kinnitusel esineb Eestis ka uusnatsi rühmitusi. Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido, kes Eesti ametnikest kohtus eriraportööriga viimasena, kommenteeris TV3 "Seitsmestele uudistele": "Rassismiilminguid Eestis on, me kõik teame Tartu sündmusi. Tegelikult ainsad tema näited olidki Tartust, aga ta laiendas selle huvitaval kombel mitmusesesse natslikud rühmitused. Kui me omavahel rääkisime, siis ma ütlesin, et tegemist on Tartu skinheadidega, kes on teada ja kelle arv on võrdlemisi väike, aga tal olid tema punktid juba valmis kirjutatud."
Tiido sõnul nägi ta pressikonverentsil vene meediakanalite rahulolu: "Nägin seda üle laua, et nad on oma punkti kirja saanud."

TV3 video: peksmine Amigos
Septembri keskel peksid Viru Hotelli erinevate turvafirmade töötajad kaht klienti, kes olid väidetavalt muutunud agresiivseks.
Viru hotelli turvajuht üritas toimunut "Seitsmeste uudiste" teatel esialgu kinni mätsida, kuid kannatanute advokaadi survel tuli jõhker peksmine avalikuks.

Noored tahtsid eile taas mitteametlikku kiirendusvõistlust korraldada
Eile õhtul sai taaskord Ülemiste keskuse parklas näha noori, kes olid kokku tulnud selleks, et mõnes vaiksemas kohas üks mitteametlik kiirendusvõistlus maha pidada.
Ometi võistluse endani "Seitsmeste uudiste" kinnitusel ei jõutud. Politsei blokeeris teed ning võttis kiirusearmastajad kinni.

Kaheksat ettevõtet ähvardab alkoholimüügi loast ilmajäämine
Politsei saatis omavalitsustele esildised alaealistele alkoholi müünud
Põhja politseiprefekt Raivo Küüdi sõnul ei tohi alaealistele alkoholi müügi juhtumitesse kergelt suhtuda. "Politsei hinnangul peab alkohol olema alaealistele võimalikult raskesti kättesaadav ning kasutame kõiki omapoolseid seaduslikke võimalusi, et see nii ka oleks," sõnas prefekt Küüt.
"Selleks kontrollime erinevaid kauplusi ja kogume informatsiooni õpetajatelt, lapsevanematelt ning noortelt endilt.
Rikkumiste tuvastamise korral teeme ka edaspidi vastavaid esildisi kohalikele omavalitsustele," rääkis prefekt.
Käesoleval aastal on politsei tuvastanud 35 alaealisele alkoholi müümise fakti. Alates 2004. aastast on Põhja prefektuur teinud kohalikele omavalitsustele kokku 17 esildist alkoholimüümise kohta alaealisele.

Eliitkoolid plaanivaid ühiseid sisseastumiskatseid
Kolme Tallinna eliitkooli lapsed ja vanemad said äsja teada koolide kavast asuda gümnaasiumisse sisseastumiskatseid koos läbi viima.
Plaani kohaselt ei taga viieline põhikooli lõputunnistus enam kindlat kohta sama kooli gümnaasiumiõppes, teatasid "Seitsmesed uudised".

Kaheksane uudis: Villu Reiljan: me oleme suhteliselt hästi informeeritud
Homses Eesti Päevalehes ilmub intervjuu riigikogu liikme, endise keskkonnaminsitri ja Rahvaliidu esimehe Villu Reiljaniga.
Kas te mäletate 3. oktoobri hommikut aasta tagasi? Ütlesite siis, et kurat küll?
Ei ütelnud siis mingit kuradit. Kuna valimised olid tulemas, siis need läksid küllalt loogilist rada mööda. Paljud stsenaariumide väljamõtlejad mõtlevad lühikeses perspektiivis. Pikki asju nad ei mõtle, aga praegu on selle pika asja mõtlemine vajalik. Lühikeses perspektiivis oli poliitiliselt tugev käik, pikas perspektiivis mitte nii tugev. Tänane olukord on midagi muud ja see teeb meile muret.
Mis teile siis muret teeb?
Loomulikult on kahetsusväärne, kui inimesel osustatakse vabadus ära võtta. Inimeste üks põhiõigustest on olla vaba. Selge on see, et kaks inimest on kaevanud asja Euroopa kohtusse ja need on menetlusse võetud. Väga mitmed asjatundlikud juristid on väitnud, et nende vangi panemiseks ei olnud kõige vähematki põhjust. Mis tähendab probleeme inimõiguste asjus, kui see Euroopa kohtus õiguse saab. See ei ole Eesti Vabariigile auasi. Kui probleeme on, siis tuleb uurida ja lõpuni uurida. Teine asi on see, et nende käikude valguses on süüdlased ajakirjanduses ammu paljastatud ja süüdi mõistetud - ka mina. Loomulikult. Pidin enne valimisi käima Mulgimaal koos Jaak Allikuga esinemas - et inimesed usuksid, et ma pole vangis nagu ajalehes kirjutatud oli.

Rootsi kuninganna tuleb Eestisse visiidile
5. oktoobril saabub Eestisse ametlikule visiidile Tema Majesteet Rootsi kuninganna Silvia.
Kuninganna Silvia kohtub president Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvesega.
Samuti osaleb kuninganna Tartu ülikooli 375. aastapäeva tähistamisel, Johan Skytte monumendi avamisel Toomemäel, asetab nurgakivi Eesti Agrenska Fondi rajatava rehabilitatsioonikeskusele Tammistus ning külastab Tartu kristlikku noortekodu.

Liinibussiga juhtunud avariis sai viga kaks inimest
Täna põrkasid Kadaka puiesteel kokku liinibuss ja sõiduauto, mille tagajärjel sai viga kaks inimest.
Õnnetus toimus kell 14.31 Kadaka puiestee 111 juures.
"Pärnu maantee poolt tulnud Volkswagen Passat kaotas juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku linnaliini bussiga Scania," rääkis Põhja prefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp Päevaleht Online'ile.
Nii 20. liinil sõitva bussi juht Vitali (66) kui ka sõiduauto juht Vladimir (57) olid kained.
Õnnetuskohalt viidi Mustamäe haiglasse bussis viibinud 81-aastane Lilian ning VW juht Vladimir, kellel oli turvavöö kinnitamata.

K-Grupp ja Skorpion võivad tegutsemisloast ilma jääda
Vastavalt kehtivale seadusandlusele võib julgestuspolitsei tunnistada K-Grupi ja Skorpioni tegevusloa kehtetuks, seda juhul kui selgub, et turvaettevõtja töötajate tegevus ohustas inimeste tervist.
K-Grupi ja Skorpioni turvatöötajad peksid Ööklubis Amigo jõhkralt jalgade, rusikate ja taskulambiga kahte klubikülastajat, tänaseks on asi avalikuks tulnud ning vahejuhtumi täpsemate asjaoludega tegeleb politsei.
Väljavõte turvaseadusest:
§ 53. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused
Julgestuspolitsei juht võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui turvaettevõtja:
1) on esitanud asjakohase avalduse;
2) ei täida käesolevat seadust või selle alusel antud õigusakti või tegutseb avalikku korda eirates või riigi julgeolekut ohustades;
3) ei vasta tegevusloa väljaandmise nõuetele;

Amigos peksasaanute advokaat: kurjategijad võivad pääseda tingimisi vangistusega
Viidates eelnevatele sarnastele juhtumitele ei välista Viru hotellis asuvas lõbustuskohas Amigo turvameeste käest rängalt peksa saanud meeste advokaat Aleksander Vares Päevaleht Online'ile antud intervjuus, et kurjategijad võivad pääseda tingimis karistusega.
"Ma ei tahaks eelhinnanguid anda ega kedagi mõjutada, kuid olen puutunud kokku analoogsete juhtumitega, kus asi päädib tingimisi karistusega," rääkis Vares.
Samas nentis ta, et karistuse määramine sõltub ka süüdlase isikust ehk ka sellest, kas konkreetne isik on ise varasemalt kriminaalkorras karistatud või mitte.
Vares usub, et tõendusmaterjali baas on antud juhtumi põhjal küllaltki hea, kuna tegemist on üsnagi ideaaltingimustega, kus kuritegu on salvestatud lindile. Peksmisest on olemas ka kvaliteetsem video, kui see, mis meediasse sattunus.
Salvestise päritolu on advokaadile teadmata, kuid mingil moel sattus see ajakirjaniku kätte, kes sellekohase loo avaldas. Lugu tuli avalikuks salvestise avalikustamisega, kuid kuriteokaebus oli esitatud politseile koheselt pärast aset leidnud sündmust.

Algavad uue filmi "Mina olin siin" võtted
Täna algavad 2004. aasta romaanivõistluse võitnud Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest" põhineva mängufilmi võtted.
"Mina olin siin" jutustab loo 17-aastasest üksi elavast eliitkooli õpilasest Rassist, kellel on paar unistust. Unistus perest ja armastusest ja… ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida. Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta salaja unistab.
"Terve see lugu räägib tegelikult armastuse ja perekonna puudumisest. Võibolla see ongi ühe orbude põlvkonna lugu, mis räägib lähedusevajadusest. Lihtsalt läbi kujundliku eituse," ütles romaani autor Sass Henno.
René Vilbre sõnul paelus teada filmi juures eelkõige lugu ise: "Me kuuleme nendest lugudest ja inimestest raadios ja televisioonis, kuid me ei märka, et nad elavad meie keskel."

Õdede liit esitas EAKL esimehekandidaadiks Peep Petersoni
Eesti õdede liit esitas Eesti ametiühingute keskliidu esimehe kandidaadiks Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühingu esimehe Peep Petersoni.
Õdede liidu hinnangul on Peterson suure läbirääkimiste kogemusega ametiühinguliider, kes tugineb oma tegevuses sotsiaalsetele väärtustele, inimlikkusele ja koostööle, teatas õdede liit.
Eesti õdede liidu president Ester Pruudeni sõnul ühtib Peep arusaam ametiühingu rollist ühiskonnas õdede liidu arusaamaga olla sotsiaalne partner ja sotsiaalse dialoogi edendaja.
"Usume, et Peep Petersoni juhtimisel muutuks keskliit kaasaegseks ja konstruktiivselt aktiivseks töötajate keskorganisatsiooniks," lisas Pruuden.
EAKL valib uue esimehe 30. novembril toimuval kongressil. Õdede liitu esindab kongressil 14 saadikut, esindades suuruselt kolmandat kutsealaliitu Eestis. Kongressil osaleb kokku 145 hääleõiguslikku liikmesorganisatsioonide esindajat. Uus esimees valitakse lihthäälteenamusega.

Kohus: k-kampaania tegijad pääsesid puhtalt
Harju maakohus lõpetas täna 2005. aasta kohalike omavalitsuse valimiste ajal Keskerakonnaga seostatud k-kohukese reklaami menetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu.
Kohus leidis, et reklaami välja töötanud AS AD Idea ja reklaami paigaldamist korraldanud Media Planning Group Eesti OÜ ning firmajuhtide Mark Eikneri ja Paavo Pettai tegevuses puudus väärteokoosseis.
Väärteomaterjalide kohaselt rikkusid AS Idea AD, Media Planning Group Eesti OÜ ning nende juhid Mark Eikner ja Paavo Pettai kohaliku omavalitsuse seaduses poliitilisele välireklaamile kehtestatud piiranguid.
4. oktoobril 2005. aastal Tallinnas Estonia pst 10 juures tänavavalgustuspostil paiknenud kahe k-kohukese reklaami tõttu koostas Põhja politseiprefektuur väärteoprotokollid reklaami välja töötanud reklaamifirmale Idea AD ja reklaamide paigaldajale Media Planning Group Eesti OÜ-le, samuti firmade juhtidele Eiknerile ja Pettaile.

ÜRO eriraportöör: Eestis peaks olema mitu riigikeelt
Eestis visiidil olev ÜRO rassilise diskrimineerimise eriraportöör Doudou Diene leiab, et vene vähemus moodustab Eesti ühiskonnast suure osa, mistõttu peaks vene keel saama riigikeele staatuse.
"Eesti peab minema kaitsepositsioonist üle multikultuursusele," ütles Diene. "Vene kogukond Eesti on väga suur. Kui ühiskonnas on 30 protsenti venelasi, siis pole tark seda eirata," ütles Diene Eesti Raadio vahendusel.
Diene hinnangul peaks Eesti üle vaatama kodakondsuspoliitika ja keelenõuded. "Loobuda tuleks kaitsvast positsioonist," ütles ta lisades, et eesti keele oskuse nõue on normaalne ning seda peavad oskama kõik Eesti kodanikud.
Diene rääkis veel, et Eesti ja teised Balti riigid pakkusid talle huvi keerulise ajaloo tõttu, mistõttu elab neis riikides koos mitu erinevat kogukonda.
Raportöör kiitis ka peaminister Andrus Ansipit ja teisi poliitikuid, kellel tema hinnangul on tahe diskrimineerimisega võidelda.

Ansip: Ignalina tuumaprojekt on graafikus
Peaminister Andrus Ansip ei jaga oma Läti kolleegi Aigars Kalvitise muret Ignalina tuumajaama projekti venimise üle.
"Seis on töine. Kolme, vabandust, nelja riigi energeetikaettevõted teevad tihedat koostööd, keskkonnamõjude hinnangu koostamine on käimas," ütles Ansip intervjuus Vikerraadiole.
Ansipi sõnul selgub keskkonnamõjude hindamise järel ka Ignalina tuumajaama võimsus ja osalused riikide vahel. "Projekt areneb küllalt kiirelt edasi," märkis peaminister.
Läti peaminister Aigars Kalvitis ütles aga eksklusiivintervjuus Päevalehele, et praegu ei olda Lätis rahul projekti edenemisega.
"Võib küll öelda, et see protsess on liiga aeglane," sõnas ta. "Me oleksime väga huvitatud, et otsuste tegemine oleks Leedus palju täpsem kui praegu. Lisaks tulevad seal järgmisel kevadel valimised. Me muidugi mõistame valimiseelse aja erilisust, kuid see tähendab, et tähtsate otsuste langetamine jääb venima."

epl.ee videoküsitlus: turvamees oli purjus ja jõi sõpradega tequilat
Turvatöötajate käitumise kohta küsimusi esitades oli erinevaid lugusid jutustada just noorematel vastajatel. Ülejäänud olid arvamusel, et turvatöötajate käitumisega on kõik korras.
Kas turvatöötajad käituvad õiglaselt ega lähe üle piiri?
"No mõned on vanemad, neil on vist närvid juba läbi. Kui neil üle viskab, siis hakkavad karjuma või midagi sellist," teatas ise turvatöötajana töötanud meesterahvas.
"Turvamees oli purjus ja jõi sõpradega tequilat," rääkis noormees enda kogemusest turvajaga.
"Balti jaamas tuli üks turvamees, võttis tagant kinni ja hakkas mind süüdistama, lubas politsei kutsuda, aga siis lõi kartma ja jooksis minema," teatasid rõõmsate nägude noorukid.
Leidus ka positiivsemaid arvamusi: "Sõltub turvatöötajast, mõned kindlasti suudavad jääda õiglaseks."

Gaasitoru rahastamispanka uuriti seoses rahapesuga
Austria panka, mille kaudu kavatsetakse rahastada gaasitoru ehitust läbi Läänemere, uuriti Venemaal seoses suuremahulise rahatuulutamisega.
Leht avaldab ülevaate plussidest ja miinustest, mida gaasitoru rajamine Eestile kaasa toob ja kirjutab muuhulgas, et torust keeldumine vähendab ohtu segase päritoluga kapitali sissevooluks, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Kui Eesti muutuks gaasitrassi teenindavaks riigiks, sooritataks tõenäoliselt seoses sellega tehinguid ka Eesti pankade kaudu, mis aga suurendaks rahapesuohtu. Näiteks avas Vene Siseministeeriumi majandusliku julgeoleku amet 8. septembril 2006 kriminaalasja, mis puudutas varifirmade loomist Moskva pangas Diskont (Allahindlus) ja sealt suurte summade suunamist Austriasse, Raiffeisen Zentralbank Oesterreich'i.
Viimane on ühtlasi gaasitoru rahastamise põhipank. Skeem, milleni uurijad jõudsid, puudutas esmajoones ligi 30 suurt Vene panka, kellest olulisim oli Gazprompank. Väiksel määral olid selle hiigelafääriga seotud ka tankistid Eestist, kes 2005. a käisid Moskvas raha legaliseerimispaberitele allkirju andmas.

Online-intervjuu Amigos läbipekstud meeste advokaadiga
Täna kell 15 vastab Päevaleht Online'i lugejate küsimustele Cafe Amigos turvatöötajate jõhkra peksu osaliseks saanud meeste advokaat Aleksander Vares.
Ööklubis Amigo peksid turvatöötajad jõhkralt jalgade, rusikate ja taskulambiga kahte klubikülastajat, veel eile olid jõhkardid arvanud, et neil õnnestus valvekaamera lint hävitada, kuid nad eksisid.
Nüüdseks on alustatud juhtumi ametlikku uurimist.
Küsimused advokaadibüroo Seppik & Sirel advokaadile Aleksander Varesele esitage selle loo kommentaaridena!

Politsei muretseb seeneliste pärast
Politsei soovitab kõigil sügisesse metsa suundujatel oma plaanid eelnevalt läbi mõelda ning kutsub kõiki üles ettevaatlikkusele.
Põhja prefektuuri juhtimiskeskuse vanemkomissar Valdo Põderi sõnul on metsaeksinud seenelised politsei igasügisene mure. "Enamasti on probleeme vanemas eas inimestega, kuid metsa on eksinud ka nooremaid seenekorjajaid," rääkis vanemkomissar.
Vanemkomissari kinnitusel aitab probleeme vältida see, kui metsa mineja juba ette arvestab eksimusvõimalusega. "Soe ja vihmakindel riietus, laetud ja töötav mobiiltelefon, koduste informeerimine metsamineku kohast, mineku- ja tulekuajast ning tähelepanelikkus on esmased abinõud," rääkis Põder. "Samuti tasub seenelistel kaasa võtta ka veidi söögipoolist näiteks šokolaad või pähklid koos joogivaruga"

Viru hotell kõrvaldas peksmisjuhtumiga seotud töötaja ametist
Viru hotell kõrvaldas uurimise ajaks töölt Amigos 14. septembril toimunud peksmisega seotud töötaja, samuti ei teeninda uurimise ajal Sokos Hotel Viru Skorpioni ja K-Grupi turvatöötajad.
Sokos Hotel Viru tegevjuht Outi Välimäki avaldas kahetsust meedias kajastatust leidnud intsidendi suhtes ning leidis, et see on vastuolus kõikide Cafe Amigo ja Sokos Hotel Viru põhimõtete ja väärtustega.
"Cafe Amigo on olnud Tallinna ööklubi, mis on siiani sõbralikult avatud kõikidele inimestele, olenemata rahvusest ja vanusest," ütles Välimäki. "Seda, kuidas selline asi sai juhtuda, uurib praegu politsei, kellega juba teeme igakülgset koostööd. Vabandan Eesti avalikkuse, kõikide meie klientide ja töötajate ees."
Selguse toomiseks on hotell edastanud kõik enda käsutuses olevad 14. septembri sündmusega seotud videolindid politseile.

Nädalavahetus tuleb vihmane, aga soe
Ilmajaam lubab nädalavahetuseks vihma, kuid õhutemperatuur ulatub 21 soojakraadini.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel tuleb ööl vastu homset pilves selginemistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma ja võib olla ka äikest. Puhub kirde- ja idatuul 7-12, rannikul 12-17 meetrit sekundis.
Laupäeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub ida- ja kagutuul 6-11, rannikul kuni 13 m/s. Sooja tuleb päeval 16-21 kraadi.
Pühapäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ja tuul puhub 4-10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb öösel 8-14, päeval 14-19 kraadi piiresse.
Järgmise nädala alguses tuleb ilm samuti vihmane. Õhutemperatuurid langevad pisut, jäädes esmaspäeval 13-18, teisipäeval 12-15 kraadi piiresse.

Peipsi järvel avastati kokku 12 km ebaseaduslikku püügivõrku
Keskkonnainspektsiooni inspektorid avastasid Peipi järvel kahe kontrollreidi käigus 173 ebaseaduslikku püügivõrku kogupikkusega 12 kilomeetrit.
Inspektsiooni Tartumaa osakonna inspektorid avastasid 24. septembril Peipsi järve põhjaosas Rannapungerjast umbes 10 km kaugusel 74 nakkevõrku, mille silmasuurus jäi alla lubatud 130 mm. Pooled võrkudest olid ka nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata, teatas keskkonnainspektsioon. Võrkudes kala ei olnud. Inspektorite hinnangul olid need samal päeval püügile asetatud.
Paar ebaseaduslikku võrgupanijat õnnestus kohe kindlaks teha ja nende suhtes alustati väärteomenetlus. Praeguseks on ühele röövpüüdjale määratud trahv 3000 krooni.
27. septembril tehtud kontrollkäigul avastasid inspektorid samas piirkonnas veel 99 lubatust väiksema silmasuurusega võrku.

Pettunud skulptor kaebas Eesti Ema tegijad kohtusse
Viljandi skulptor Peeter Leinbock nõuab Eesti Ema monumendi püstitamise algatanud ühenduselt Memento umbes 80 000 krooni saamata jäänud töötasu - ühendus keeldub maksmast, mistõttu on monumendi eelmise kavandi "Pung" autor asja kohtusse viinud.
Leinbock alustas raha väljanõudmist siis, kui koostöö temaga lõpetati - see oli mullu veebruaris, mil Hans Sissasi juhitav komisjon langetas otsuse Leinbocki "Pungale" kriips peale tõmmata ja monumendi uue põhimotiivi otsinguid alustada, kirjutab Võrumaa Teataja. Enne seda oli Leinbock pool aastat töötanud "Punga" uute variantide kallal.
Skulptor kinnitas, et on monumendi rajamist juhtiva Memento kohtusse kaevanud, sest muul viisil ei ole tal õnnestunud tööraha kätte saada.
Tartu maakohus ei ole veel istungi toimumise aega välja kuulutanud.

Vastuseis Põlva maavanema kandidaadile tuli omast erakonnast
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) noorteühendus Noor-Isamaa protestib erakonna tegevsekretäri ning IRLi teise noorteühenduse Noored Konservatiivid eestseisuse liikme Priit Sibula esitamise vastu Põlva maavanema kandidaadiks.
Erakonna eestseisusele saadetud kirjas juhib Noor-Isamaa esimees Hannes Klaas tähelepanu sellele, et maavanema kandidatuuri ülesseadmine peab erakondlikest mängumaadest kõrgemal olema, kirjutab LõunaLeht.
Läkituses viidatakse ka avaliku teenistuse eetikakoodeksile, mille järgi ametnik peaks olema poliitiliselt erapooletu, Sibul on aga "erakonna palgal olev ametnik ning noorteühenduse eestseisuse liige".
Hannes Klaasi juhitavad noored kutsuvad IRLi eestseisust algatama erakonnasisest debatti Põlva maavanema leidmiseks, pakkudes omalt poolt välja Põlva vallavanema Arne Tilga (kes on IRLi jõudnud Res Publica kaudu) ning ettevõtja, endise Võru abilinnapea Andres Kõivu (IRLis Isamaaliidu kaudu).

Maripuu: isad ei tea väga palju oma õigusi
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul ilmnes uuringust ühe põhjusena, miks isad lapsehoolduspuhkusele ei jää, see, et nad ei tea väga palju oma õigusi.
"Ma arvan, et kõige suurem põhjus on meie minevik ja kujunenud arusaam, et ema on see, kes peab olema lapsega kodus ja isa on asendamatu tööl," rääkis Maripuu Terevisioonile sotsiaalministeeriumis tutvustatavast uuringust, mille eesmärk oli välja selgitada põhjused, miks mehed ei kasuta võimalust lapsehoolduspuhkusele jäämiseks. Sotsiaalminister lisas, et isad ei tea tihti oma õigust samuti hüvitist saada, kui nad peaksid lapsega koju jääda soovima, kirjutab ETV24. 
Ühe lapsehoolduspuhkusele mitte jäämise põhjusena tõid mehed välja ka hirmu selle ees, et ei saa lapsega hakkama, ütles Maripuu.

Pärnu linnapea soovib tankerite liikumist piirata
Pärnu linnapea Mart Viisitamm tegi eile Pärnus alanud Läänemere linnade liidu konverentsil ettepaneku pöörduda Läänemere-äärsete riikide seadusandjate ja valitsuste ning Euroopa Liidu juhtide poole üleskutsega piirata Läänemerel ühepõhjaliste tankerite liikumist.
"See on oluline küsimus ja sellised konverentsid on sobiv koht niisugustele mõtetele laiemat kõlapinda saada," põhjendas linnapea küllalt ootamatu avalduse tegemist Pärnu Postimehele.
Läänemere linnade liidu president, Taani väikelinna Koldingi linnapea Per Bødker Andersen lausus, et ühepõhjaliste tankerite liikumine Läänemeres on oluline teema ja Läänemere linnade liidu liikmed saavad sel teemal kogemusi ja mõtteid vahetada.
"Reostus ei tunne piire, seetõttu on see kõigi naabrite probleem," ütles Andersen "tankeriõnnetus väikesel Läänemerel tõi kaasa suure reostuse nii merel kui rannikul."
Iga kahe aasta järel peetava Läänemere linnade liidu konverentsi põhiteemad on kliimamuutused, selle põhjused ja linnade valmisolek neist lähtuvateks muutusteks; kultuuri ja linnade areng ning noorte kaasamine ja kuulamine demokraatia arengul.

Vennad kohtusid 63-aastase vaheaja järel sünnisaarel
Saaremaal Mustjala vallas Vanakubja külas Maunuse talus sündinud vennad Ülo ja Uno Kirss kohtusid 63-aastase vaheaja järel lõpuks taas.
Lätis Talsi rajoonis elav raskest haigusest pidalitõvest lahti saanud Ülo Kirss (81), kellest on tehtud film "Teisel pool pidalitõbe", ja Kanadas Torontos kodu rajanud endine meremees Uno Kirss (76) polnud pärast sõjakoleduste üleelamist enam kordagi kohtunud, kirjutab Oma Saar.
Vennad kohtusid uuesti Saaremaal oma samuti Kanadas Vancouveris elava õetütre Lüüli 64. sünnipäeva tähistamisel.
Vennad koos õetütrega käisid oma kodukülas ja -talus, külastasid lähedalasuvat Saaremaa sadamat, vaatasid üle Mustjala koolimaja, kus nii Ülo kui ka Uno kunagi õppinud, tutvusid paljude vaatamisväärsustega nii Kuressaares kui ka mujal maakonnas.

GoBus jätaks õpilased ja pensionärid sõidusoodustuseta
Pikemat aega rahalistes raskustes virelenud GoBus Saaremaa näeb kulude kokkuhoiu võimalust pensionäridelt ja kooliõpilastelt sõidusoodustuste äravõtmises.
Vastava ettepaneku tegi GoBus Saaremaa juhataja Margus Männik teisipäeval maavalitsusele saadetud kirjas: "Teeme taas ettepaneku suurendada tulusid ja vähendada tellimuse mahtu," kirjutab Meie Maa.
Männik teeb maavalitsusele muude tulude suurendamiseks ettepaneku kaotada kõik seadusest mittetulenevad soodustused Saare maakonna maakonnaliinidel.
Saare maavanema nõunik õigusküsimustes Jaan Leivategija ütles, et ühistranspordiseadusest mitteolenevad sõidusoodustused puudutavad pensionäre ja õpilasi.
"See peaks arvestuslikult suurendama kuu tulupoolt ca 40 000 krooni võrra," osutas Männik.
Lisaks ähvardas GoBus lõpetada Saare maavalitsusega sõlmitud liinilepingu maakonna bussiliinide teenindamiseks, kui riik ei leia vahendeid liinide täiendavaks doteerimiseks, kirjutab Oma Saar.

Kinnisvaraärimees: puumajad on delikatess
Eile kommenteeris kinnisvaraturu hetkeseisu Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Kuidas on teie hinnangul lood vanadesse puumajadesse korterite ostmisega - on see mõistlik investeering ja kas seda tüüpi majade kortereid ootab hinnatõus? On nad veel paarikümne aasta pärast "antiiksed" ja sestap ka kallid?
Vanad puumajad on kinnisvaraturul omaette delikatess, mida julgen soovitada kõigile. Kui ei sobi, siis on küsimus pigem erinevas maitses. Toode on hea ning investeeringuks väga sobilik. Enne sinna raha paigutamist soovitan aga hoolikalt süüvida hoone seisukorda - peitu jäänud, ülikulukaid vigu võib seal rohkem olla.
Mis ootab Põhja-Tallinna piirkonda ees nii viie kuni seitsme aasta jooksul? Ühesõnaga, kas ma peaksin Koplisse endale korteri ostma või pigem sealsest elamispinnast vabanema?

Veefirma lükkas Narva vee kvaliteedi ministeeriumi süüks
Veefirma juht: riik ei pidanud seadmete renoveerimisprojekti varem prioriteetseks.
Eile toimunud pressikonverentsil süüdistas AS Narva Vesi riiki investeeringute mitteandmises, ajakirjanikke faktide moonutamises ja tervisekaitseinspektsiooni oma ülesannete mitte- täitmises.
Veefirma juht Aleksei Voronov heitis riigile ette, et Narva veeseadmete renoveerimisprojekti ei peetud 2004. aastal prioriteetseks. Ministeeriumi pressinõuniku Agnes Jürgensi sõnul oli Narva veeprojekt koostatud vigaselt ja see paluti korda teha ning uuesti saata. "Nad küsisid selliseid summasid, mida projektist ei saanud anda, ja neil paluti projekt ümber teha. Seni pole nad seda teinud," sõnas Jürgens.
Vaatamata korduvatele küsimustele ei suutnud ta aga selgitada, miks ei ole ettevõte kolme viimase aasta jooksul teavitanud oma tarbijaid vees sisalduvast liiga suurest trihalometaanide (THM) kogusest. "Me teavitame sellest koduleheküljel. Pealegi on meie kohustus vee puhastamine ja torud, mitte info jagamine. Seda peavad tegema nemad [tervisekaitseinspektsioon - toim]," sõnas Voronov.

Eesti Ema Kolgata tee lõpusirgel
Võrumaale läbi raskuste püstitatav Eesti Ema monument hakkab paiknema Rõuges, rahandusminister lubas rahva algatuse toetuseks pool miljonit krooni.
Ühel päeval astus Võrus üks naine Hans Sissase juurde ja ladus kotist välja 10 000 krooni, endal silmis heldimuspisarad. Sissas on mees, kes käis nelja aasta eest välja mõtte püstitada Eesti emale ausammas. Lahke annetaja oli üks 1199-st, kes on praeguseks kavatsust toetanud kokku 450 000 krooniga.
Teine mees olevat sambale annetanud viie krooni kaupa kokku 25 krooni. Rohkem ei olevat napsumehe eelarve kannatanud korraga anda, aga selle eest andis ta mitu korda. Need lood on kirjas Sissase päevikus, mida ta on pidanud 18 aastat. Suur osa viimase nelja aasta sissekannetest räägib Eesti Ema monumendist. Nüüd sellestki, et rahandusminister Ivari Padar lubas rahva algatusele riigi käe ja raha alla panna.

Läti peaminister: uue tuumajaama projekt edeneb liiga aeglaselt
Eesti Päevaleht uuris Riias eks-klusiivvestlusel Läti peaministrilt Aigars Kalvitiselt, kui kindlaks peetakse Lätis Balti riikide energiatulevikku.
Maavarade poolest vaesemad lätlased on erinevalt Eestist ja Leedust kogu aeg pidanud lisaks põhiliselt hüdroenergiale toetuvale omatoodangule elektrit ka importima. Ignalina vana tuumajaama sulgemisaja lähenedes on meie lõunanaabrid oma tuleviku kindlustamiseks asunud aga kiiresti lisavõimsusi rajama.
Kalvitise sõnul on selge, et 2009. aasta lõpul seistakse Balti riikides silmitsi elektrienergia puudusega. "Muidugi on Lätil selline kogemus olemas, sest me oleme kogu aeg importinud elektrit Eestist ja Leedust, vahel ka Venemaalt. Samas on meile selge ka praeguseks teada olev fakt, et Venemaal endal ei ole elektrit piisavalt," ütles ta. "Seniajani on Läti saanud tugeva ning konkurentsitiheda pakkumise tõttu elektrit osta päris hea hinnaga. Kuid tekkiva defitsiidi tõttu on selge, et energiahinnad võivad peatselt tõusma hakata," lisas ta, rõhutades, et seepärast arutatakse Lätis aktiivselt tootmisvõimsuse suurendamise võimalusi.

Digitelevisiooni ringhäälinguload said esmalt TV3 ja Kanal 2
Eile allkirjastas kultuuriminister Laine Jänes otsuse väljastada Eesti esimesed digitaaltelevisiooni ringhäälinguload TV3-le ja Kanal 2-le. Digitaalsed kanalid saavad nimeks vastavalt TV6 ja Kanal 11.
TV3 tegevdirektori Toomas Vara sõnul plaanitakse TV6 käivitada jaanuaris. "Infrastruktuur on meil TV3 baasil olemas, kindlasti võtame ka inimesi juurde," selgitas Vara. Käivitatava TV6 sihtauditooriumiks peab telejuht 15-40-aastasi vaatajaid. "Pigem on nad mehed," täpsustas ta.
Alustamisest on vara rääkida
Kanal 2 peadirektori Urmas Oru sõnul on uue kanali ehk Kanal 11 üldpõhimõtted ja struktuur paigas. "Kui küsite, mis on neljapäeval saatekavas, siis jään vastuse võlgu," sõnas Oru. Kuna digitelevisiooni ringhäälinguluba anti üldhuvikanalile, tähendab see Oru hinnangul, et auditooriumi osas nišile orienteeruda ei saa. "Kindlasti pole see Kanal 2 peegeldus digi-TV-s, vaid ikka täiesti iseseisev kanal," selgitas peadirektor. Kanal 11 alustamise kuupäevast on Oru sõnul veel vara rääkida.

Informaatikanõukogu puhub varjusurmas e-tiigrile elu sisse
Internetipankade koodikaardid võivad veidi enam kui aasta pärast kaduda.
Sellel nädalal üle kolme aasta taas kokku tulnud informaatikanõukogu otsustas ühe sammuna teha valitsusele ettepaneku lubada alates 2009. aasta algusest avalike e-teenuste kasutamisel isikut tuvastada vaid ID-kaardi ning mobiil-ID abil.
Samuti otsustas nii spetsialistidest, teadlastest, ärimeestest kui ka poliitikutest koosnev kogu, et ka erasektor võtab sama eesmärgi. See tähendab, et kavatsuste jõustumisel võivad napi aasta pärast näiteks internetipankadesse sisenemisel lõplikult kaduda koodikaardid.
"Meie selge seisukoht oli, et turvalisuse tagamiseks on vaja astuda väga põhimõtteline samm. See puudutab nii kõiki valitsusasutusi, netipankasid kui ka kogu erasektorit," ütles nõukogu juhtiv majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning lisas, et laua taga olid ka pankade esindajad, kes kokkuleppega nõustusid. "Lisaks turvalisusele loob see ka ID-kaardile uusi kasutusvõimalusi," lausus Parts.

Soomes maandus väikelennuk maanteele
Malmi lennuklubi neljakohaline väikelennuk tegi tehnilise rikke tõttu Sipoos Porvoo-suunalisel maanteel hädamaandumise.
Lennukis viibis kolm inimest - piloot ning kaasreisijatena sõitnud mees ja naine, kirjutab Helsingin Sanomat. Keegi õnnetuses viga ei saanud.
Õhusõiduk veeres mitusada meetrit autodega samas suunas. Piloot ei suutnud lennukit peatada ning sõitis lõpuks Helsingi poole suunduva viadukti teepiirdesse. Häirekeskus sai õnnetusest teate kell 16.29.
Liiklus oli hädamaandumise ajal tee mõlemal suunal küllaltki tihe.
Õnnetuses said viga lennuki propeller, tagumine ratas ja tiivaotsad.

Islandlane vahendas Eestist ja Venemaalt "musta" raha USA narkoärisse
India politsei sai kätte islandlase, kes vahendas Eesti ja Venemaa kuritegevusest saadud raha USA narkoärisse.
India politsei arreteeris möödunud reedel 38-aastase islandlase, keda süüdistatakse narkokaubandusega seotud rahapesus, kirjutavad Morgunbladid ja IcelandReview. USA narkovastase võitluse agentuur on meest taga otsinud neli aastat.
Islandlast süüdistatakse 3 miljoni dollari ehk umbes 35 miljoni krooni suuruse summa rahapesus. Raha saadi Venemaalt ja Eestist ning suunati edasi Ameerika narkotootjale. Kui islandlane süüdi mõistetakse, siis ootab teda kuni 20-aastane vanglakaristus.

Jaapani telekanal: Birmas hukkunud ajakirjanik tapeti tahtlikult
Jaapani telekanal Fuji avaldas video eile Birmas hukkunud Jaapani ajakirjaniku Kenji Nagai tapmisest ja kinnitab, et Nagai ei hukkunud juhuslikust kuulist: sõjaväelane lasi mehe maha tahtlikult.
Jaapani telekanalis eetrisse lastud videolt näeb, et üks sõdur tulistab selili lamavat ajakirjanikku, kirjutab The Times.
Jaapani saatkonna arst kinnitas, et kuul sisenes Nagai kehasse rinnakorvi paremalt poolelt, läbistas südame ja väljus seljast. Kuuli teekond viitab, et maas lamavat Nagaid tulistas tema kohal seisev inimene.
Teiste eile Rangooni tänavatel olnud ajakirjanike ründasid/sihtisid sõdurid kõiki neid, kellel oli käes kaamera või kaameraga telefon.
Videolõik Kenji Nagai tapmisest algab kaadritega sellest, kuidas sõdurid ja märulipolitsienikud jälitavad põgenevaid demonstrante. Üks kiivriga sõdur lükkab pikali Nagai. Selili lamav mees hoiab oma kaamerat veel pea kohal, kui kõlab lask - videol on näha, kuidas Nagai ees seisev mees teda oma relvaga sihib. Pärast lasku läheb sõdur ära - ta jätkab demonstrantide taga ajamist.

Europarlament tahab Birma munkade kaitseks Hiina olümpiat boikottida
Europarlamendi paremtsentristlikud ja liberaalsed rühmad on ühendanud jõud, et kutsuda Euroopa Liitu üles boikoteerima 2008. aasta Hiina olümpiamänge, et niimoodi avaldada Hiinale survet, et see omakorda kasutaks oma mõjuvõimu Birma hunta üle.
Europarlamendi asepresident Edward McMillan-Scott on valmis esitama ametliku boikotipalve eesistujamaale Portugalile ja Suurbritannia peaministrile Gordon Brownile, kirjutab EUObserver.
"Europarlamendi konsensus on, et Hiina on võti. Hiina on Birma nukujuht," selgitas McMillan-Scott.
"Olümpiamängud on meie ainus tõeline võimalus sundida Hiinat tegutsema. Tsiviliseeritud maailm peab tõsiselt kaaluma Hiina mõjutamist, et edastada selge sõnum sellest, et selline inimõiguste rikkumine ei ole vastuvõetav."
Birma ametlikel andmetel on protestide mahasurumise käigus tapetud üheksa inimest, kuid Birmas asuvate eri riikide diplomaatide andmetel on tapetute arv tõenäoliselt palju suurem.

Birmast enam infot ei tule: hunta keelas interneti ära
Birma hunta keelas avaliku ligipääsu internetile, et maailma ei läheks rohkem videosid, fotosid ja teateid vägivallast protestijate kallal.
Internetikohvikud on suletud ja peamise veebiteenuse pakkuja infotelefonilt ei vastata, miks internetiühendust ei ole, vahendab Reuters.
Birma elanike teadaanded on olnud maailma peamine infoallikas Birmas toimuvast teada saamiseks. Enne kui internet täna lõplikult "läbi lõigati" olid birmalased kasutanud tsensuurita info edastamiseks isegi Facebooki ja e-kaartidele peidetud teadaandeid.

Koduigatsuse all kannatavat krokodilli pikk tee ei heiduta
Austraalias üllatasid teadlasi kolm krokodilli, kes ei lasknud end kodupaigast äraviimisest heidutada ja oskasid 400 kilomeetri kaugusele koju tagasi minna.
Avastus tehti seetõttu, et loomadel olid küljes jälitusseadmed, vahendab BBC.
Austraalia rahvarohketest randadest kinni püütud krokodillid viiakse tavaliselt kaugele, asustamata aladele, kuhu loomad peaks inimeste heade kavatsuste kohaselt kenasti ja rahulikult elama jääma.
Seda aga ei tee loomad mitte, sest värske uuring näitas, et loomad oskavad väga hästi tagasi koju minna.
Queenslandi ülikooli professor Craig Franklin imestas: "Me oleme harjunud arvama, et krokodillid väsivad kiiresti, kuid nüüd on selge, et nad suudavad päev-päeva järel pikki vahemaid läbida."
Uuringu objektiks olnud krokodillid viidi nende kodupaigast helikopteriga 400 kilomeetrit eemale - Queenslandi läänerannikult idarannikule. Kolme nädala pärast olid krokodillid lääneranniku kodurannas tagasi.

Gruusia võimud vahistasid eksminister Okruašvili
Gruusias Tbilisis arreteeriti eile endine kaitseminister Irakli Okruašvili, kes süüdistas president Mikheil Saakašvilit nii mõrva tellimises kui ka saamatuses.
President Saakašvili endine lähim liitlane Irakli Okruašvili tuli sel nädalal lagedale süüdistusega presidendi vastu, vahendab ITAR-Tass.
Okruašvili süüdistas Saakašvilit, et too on lasknud tellida riigi ühe mõjukaima ärimehe mõrva. Endine minister, kes on tuntud oma poliitilise radikaalsuse poolest, süüdistas Saakašvilit ka selles, et presidendil ei õnnestunud veretult lahendada pikaleveninud konflkti Lõuna-Osseetiaga.
Gruusia Imedi telekanali teatel arreteeriti Okruašvili tema juhitava partei kontorist just siis, kui mees parasjagu Imedile intervjuud andis.
Gruusia riigiprokuratuuri teatel süüdistatakse Irakli Okruašvilit väljapressimises, rahapesus, võimu kuritarvitamises ja hooletuses kaitseministrina töötamise ajal.

Gruusia tappis Abhaasias kaks Vene ohvitseri
Gruusia president süüdistas ÜRO-s esinedes Venemaad terroristide väljaõpetamises.
Oma kõnes ÜRO peaassambleel viitas Mihheil Saakašvili eelmise nädala vahejuhtumile, kus Gruusia vägedel läks korda tappa kaks Kodori orus väidetavalt Abhaasia separatiste välja õpetanud Vene ohvitseri.
"Peab vaid imestama, mida tegi Vene armee alampolkovnik Gruusia metsades, organiseerides ja juhtides terrorimissioonil olevat relvastatud rühmitust," märkis ta. "Küsiksin oma Vene sõpradelt: kas teil pole piisavalt territooriumi? Kas Venemaal pole küllalt metsa, et Vene ohvitserid ei peaks surema Gruusias?"
Järjekordne vahejuhtum
Ka Moskva ÜRO-esindaja Vitali Tšurkin kinnitas sõjaväelaste hukkumist. Tema sõnul oli tegemist aga hoopis instruktoritega, kes treenisid abhaase terrorismivastaseks võitluseks. Tšurkini kirjeldusel tapsid grusiinid nad nugade ja laskudega pähe.

Prantsusmaa jätkab tuleval aastal endise hooga laristamist
Euroopa suurim kulutaja arutab eelarvet, mida riigi taskutes vuhisev tuul ei kõiguta.
President Nicolas Sarkozy esimene eelarve kõneleb küll majandusarengu hoogustumisest ja sealt leiab ka kasvu toetavaid meetmeid, nagu näiteks ületunnitöö maksudest vabastamine. Ühtlasi väheneb maksukoorem kõige kõrgema palga saajatel. Valitsus plaanib ka riigisektori kärpimist ja jätab umbes 23 000 pensionile suunduva ametniku asemele uue töötaja palkamata.
Ent kolmapäeval parlamendile üle antud eelarveprojekt tuli pettumuseks neile, kes lootsid pärast nii Pariisist kui ka piiri tagant kõlanud tungivaid hoiatusi midagi radikaalsemat. Üheks õnnetusekuulutajaks oli peaminister François Fillon, kes hindas eelmisel reedel oma riigi sisuliselt pankrotis olevaks.

Amigo peksmisega seoses on üle kuulatud üks inimene
Põhja ringkonnaprokuratuur on seoses 14. septembril Amigos toimunud peksmisega üle kuulanud 25-aastase Valera.
Mehele on esitatud kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist, teatas Põhja ringkonnaprokuratuur. Tema suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld.
Samuti on tuvastatud ühe võimaliku peksjana 23-aastane Kaido, kellega politseil pole õnnestunud veel kontakti saada, kuid kes kuulatakse esimesel võimalusel kuriteos kahtlustatavana üle.
Ühtlasi on kriminaalmenetluse raames tuvastatud ka isikute ring, kes veel võivad olla seotud või omavad informatsiooni ööklubis Amigo toimunud peksmise kohta ning ka nemad kuulatakse esimesel võimalusel üle.
14. septembri öösel juhtus Tallinnas Viru hotelli all olevas ööklubis kahetusväärne juhtum. Turvatöötajad peksid julmalt läbi kaks klubi külastama tulnud klienti. Turvatöötajad peksid mehi jalgade, käte ja taskulambiga, lisaks pildistasid hiljem oma ohvreid mobiiltelefonidega. Peksmine tuli avalikuks, kui ajakirjanduses avaldati videolint, millel jõhkrutsemine on jäädvustatud.

Turvafirmad eitavad vägivalla kasutamist
Nii Sokos hotelli turvav Scorpion kui ka Cafe Amigot turvav K-Grupp kinnitasid, et nende töötajad vandaalitsenud ööklubikülastajate suhtes vägivalda ei kasutanud.
Scorpion Julgestusteenistuse AS Tallinna tegevdirektori Veljo Voldi sõnul aitas Café Amigo peksmisjuhtumiga seotud turvamees vägivallatsenud ööklubi külalisi kinni pidada ning seejuures vägivalda kasutamata.
Volt ütles Päevaleht Online'ile, et Scorpion teenindab üksnes Sokos hotelli ning Café Amigo kuulub hoopis turvafirma K-Grupp haldusalasse.
Scorpioni töötaja eesnimega Valera oli Voldi sõnul reageerinud Café Amigost saabunud paanikahäirele ning ta läks ööklubis vandaalitsenud isikute kinnipidamist abistama seejuures vägivalda kasutamata. Valera kutsus ka politsei.
Voldi sõnul, lähtuvalt nähud videost, tema alluv vandaalide suhtes vägivalda ei kasutanud. "Mina olen seda salvestust vaadanud ja meie töötaja seal vägivalda ei kasutanud," kinnitas ta. Tema sõnul tarvitasid vägivalda kas teise turvafirma või ööklubi töötajad. "Siiski on vara seda välja öelda, sest juurdlus alles käib," lisas ta.

Vett palunud mees osutus vargaks
Eile hommikul soovis tundmatu mees Võsul Lepispea külas asuvast eramajast saada joogivett.
Veidi hiljem avastas majaproua, et võõras oli talt ära varastanud rahatasku, milles oli 1600 krooni.

Muusikakooli süütamist uurib edasi politsei
Sillamäe muusikakooli süütamise asi anti politseile uurida.
Häirekeskusele teatati teisipäeva õhtul, et Sillamäel Majakovski tänaval muusikakoolis on tulekahju - põles välisuks, mille kohale kihutanud päästjad kustutasid, kirjutab SL Õhtuleht.
Ida-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Eve Ojala sõnul võib asjas kahtlustatada süütamist. Muusikakool tegi juhtunu kohta ka politseile avalduse.
Muusikakooli esindaja arvates panid ukse põlema kohalikud poisid, ta ei usu, et teo taga võivad olla muusikakoolis käivad lapsed - ka välistas kooli esindaja, et põlenguga võib seostada mõnda sellist, keda muusikakooli näiteks vastu ei võetud.

Peidetud videolint paljastab jõhkra peksu Tallinna ööklubi turvaruumis
Ööklubis Amigo peksid turvatöötajad jõhkralt jalgade, rusikate ja taskulambiga kahte klubikülastajat, veel eile olid jõhkardid arvanud, et neil õnnestus valvekaamera lint hävitada, kuid nad eksisid.
Intsident leidis aset 14. septembri öösel pärast kella kolme - just siis jõudsid ööklubisse kaks pealt 30ndates eluaastates sõpra, edukate väikefirmade juhid ja lihtsad pereisad, kelle nimed ei ütle midagi ei avalikkusele, kohturegistritele ega politseile, kirjutab Postimees.
"Neil tekkis ööklubis turvatöötajatega suuline konflikt, mis kasvas üle rüseluseks ja minu kliente rünnati. Mis oli täpselt sõneluse käivitaja, nad tagantjärele enam ei mäleta," rääkis meeste advokaat Aleksander Vares, kes ei tee saladust, et tema kliendid olid tol ööl napsitanud.
Rüselus tipnes sellega, et turvatöötajad viisid kaks meest turvaruumi, puhaste ja tervetena kell 3.19 kambrisse viidud ärimehed pääsesid sealt Põhja ringkonnaprokuratuuri andmetel kella 4.15 paiku ning seda vaid tänu politseinikele, kelle mehed suutsid paar minutit varem kambrist mobiiliga appi kutsuda.

Õnnetuses sai viga viie-aastane poiss
Tallinnas juhtus eile õhtul liiklusõnnetus, kus sai kergemalt vigastada viie-aastane poiss.
Õnnetus juhtus kella 19.50 ajal Narva mnt-Petrooliumi tänava ristmikul. Mööda Narva maanteed liikunud sõiduauto Renault Megane sõitis foori keelava tulega ristmikule ja põrkas kokku Petrooliumi tänavalt Narva mnt-le vasakpõõret sooritanud sõidukiga FordTransit. Renault roolis oli 66-aastane Jaak, Fordi juhtis 40-aastane Aivar.
Renault Megane's viibinud kaassõitjad 61-aastane Liivia ja 5-aastane poiss toimetati kehavigastustega PERH Mustamäe korpusesse ning lubati peale esmaabi kodusele ravile.

Lasnamäe linnaosa kavatseb kahelt poelt võtta alkoholimüügiloa
Lasnamäe linnaosavalitsus kavatseb alaealistele vägijoogi müümise eest kahelt väikepoelt ära võtta alkoholimüügiloa.
Politsei on hetkel menetlemas mitmeid juhtumeid, kus Lasnamäe territooriumil on alaealistel õnnestunud lunastada enesele kauplustest vägijooke, mis on tõsine rikkumine.
Lasnamäe linnaosa avalike suhete nõunik ütles Päevaleht Online'ile, et suure tõenäosusega jäävad menetluse lõppedes alkoholimüügiloast ilma kaks väikepoodi.
Linnaosa vanema Kalle Klandorfi sõnul ei saa alaealiste alkoholitarvitamisega võideldes teha kompromisse: "Me toetame täielikult Kristiine linnaosa otsust jätta Kristiine Prisma kauplus ilma alkoholimüügiloast, sest hoolimata nii mõnegi poliitiku muretusest, on alaealiste alkoholitarvitamine tõsine probleem ning kaubandusettevõtet ning müüjat, kes sellele kaasa aitab, tuleb karmilt karistada".

Harjumaal hukkus liikluses kaheksa kuuga 52 inimest
Harjumaal hukkus liikluses käesoleva aasta kaheksa esimese kuuga 52 inimest, mida on 19 võrra vähem kui mullu samal perioodil.
Liiklusjärelevalve tõhustamiseks korraldas Põhja prefektuur oma töö ümber nii, et seni liiklusjärelevalve osakonna koosseisus nii Harjumaal kui Tallinnas tegutsenud patrullid teevad nüüd oma põhitööd linna suunduvatel põhimaanteedel kui ka valdades.
Tallinnas teostavad liiklusjärelevalvet spetsiaalsed liikluspatrullid territoriaalsetest osakondadest. Lisaks jälgivad liikluseeskirja täitmist ka kõik väljakutsetest vabad tavapatrullid.
Põhja prefektuuri politseiprefekt Raivo Küüdi sõnul on nn trassipolitsei toiminud juba ligi kuu aega. "Uue tööjaotusega suudame hallata korraga suuremat territooriumi ning pöörata rohkem tähelepanu linnast välja jäävatele teedele," rääkis Küüt. "Meie jaoks on olulisim liikluse rahustamine, kuid tõhusamast järelevalvest annab tunnistust ka suurem avastatud liiklusrikkumiste arv," selgitas politseiprefekt.

TOPi omanikud ähvardavad Pirita sadama osaliselt sulgeda
Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) omanikud kaaluvad neile kuuluva Pirita sadama osalist sulgemist ning väliskülaliste vastuvõtmise lõpetamist, kui linn ei toeta avariiolukorras olevate kaide renoveerimist.
TOPi nõukogu esimees Aivar Tuulberg märkis kirjas linnavalitsusele, et kehvas korras kaide renoveerimine läheb hinnanguliselt maksma minimaalselt 100 miljonit krooni ja sellist raha neil pole, kirjutab Postimees.
Tuulbergi sõnul õnnestuks väliskülaliste eiramisega suurendada sadama tulusid tänu kohalikele alustele kaikohtade rentimisega, kuid see tähendaks sadama väljaarvamist rahvusvaheliste sadamate nimekirjast.
Tuulbergi sõnul on TOPi juures olev sadam ehitatud 29 aastat tagasi ning kaide ehituseks kasutatud Larsen-tüüpi metallsulundsein on osaliselt läbi roostetanud, seinte taga on kaide täitematerjalina kasutatud mere süvendamisel saadud täitepinnast - kuna seintel on suured augud, viib vesi seda vähemaks.

Prisma kaebas linnaosa keelu pärast kohtusse
AS Prisma Peremarket esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, milles nõuab Kristiine linnaosa alkoholimüügikeeldu kehtestava korralduse tühistamist.
Kristiine Prisma juhataja Margus Musthallik lausus, et ettevõte taotles kohtult luba kuni kohtuotsuseni alkoholi müüa. "Praeguseni täidame korraldust ja alkoholi ei müü," ütles Musthallik.
Musthalliku sõnul on kohtusse pöördumise aluseks advokaadibüroo Raidla & Partnerid advokaatide hinnangul eksimusega võrreldes ebaproportsionaalselt karmi piirangu kehtestamine, arvestades asjaolusid ja varasemat halduspoliitikat. "Juristide hinnangul võib avalikest pöördumistest välja lugeda, et tegelik otsus Kristiine Prismalt loa äravõtmise kohta oli tehtud juba enne menetluse algust, mis tähendab, et õigusriigile kohast eksimuse asjaolude kaalumist otsuse langetamisel tegelikult ei toimunudki," lisas ta.

Kino Sõprus mälestas Kaljo Kiiska "Hullumeelsusega" 
Sajad inimesed kogunesid eile Sõpruse kinno, et mälestada filmi- ja teatrimees Kaljo Kiiska. Eile, kui Tallinnas Pärnamäel toimus vanameistri ärasaatmine, näitas Sõprus üheks Eesti paremaks filmiks nimetatud "Hullumeelsust".
Sõpruse kino koduleheküljel tutvustatakse filmi sõnumit nii, et hullud on täiesti normaalsed inimesed, kes kuuluvad meie hulka. "Hullumeelsus" oli Nõukogude ajal pikalt keelatud linateoste nimekirjas ning Kiisk pidi oma filmiga ootama.
Aastal 2002 nimetasid Eesti filmikriitikud "Hullumeelsuse" kõigi aegade paremuselt teiseks kodumaiseks filmiks. Esimese koha pälvis toona "Kevade", millest on meelde jäänud Kaljo Kiisa kehastatud kellamees Lible.

Majade ja parklate rajamine vähendab linna rohealasid
Linnaaedniku sõnul ei saa inimesed aru, et haljastuse taastamine läheb kalliks maksma.
Tallinn on hädas inimestega, kes oma vara kinnisvaraarenduseks kasutades mõtlematult haljastust hävitavad.
Eriti ohus on kesklinnas ja magalarajoonides asuvad muruplatsid ja muud madala haljastusega alad. Tallinna linnaaedniku Liis Valgu kinnitusel vähendavad rohealasid peale hoonete endi ka nende juurde rajatavad parklad. "Kortermajade juures on enam ja enam vaja parkimiskohti, sest Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe korruselamute senised parklad on ju planeeritud suhteliselt väikesele arvule autodele. Inimeste linnastumine ja autode arvu kasv nõuab laiemaid teid, rohkem parkimiskohti - oleks rumal öelda, et rohealade maht ei vähene," ütles Valk. Täpset vähenemise mahtu ei osanud ta öelda.

Ühendus Vilniusega läheb tihedamaks
Leedu rahvuslik lennukompanii flyLAL - Lithuanian Airlines tihendab talvehooajal lennuühendust Tallinna ja Vilniuse vahel. 28. oktoobrist algaval lennuhooajal lendab kompanii lennuk Vilniusse ka nädalalõppudel. Laupäeviti väljuvad lennud Tallinnast hommikul ja pühapäeviti õhtul. Septembri algusest lendavad lennukompanii lennukid Vilniusse kaks korda päevas, hommikul ja õhtul.

Valesti parkijate autod teisaldatakse
Tallinna transpordiamet on kolmapäeva õhtu ja neljapäeva jooksul Vabaduse väljakult hulgaliselt teisaldanud valesti parkijate autosid, et teised sõidukid pääseksid parkimisalalt välja. "Kui varem pargiti Vabaduse väljakul asuval kolmnurgal väljaspool parkimiskohti ainult üks rida sõidukite taha, siis nüüd on "parkimisgeeniused" avastanud selle, et saab parkida ka kaks rida väljaspool kohti," selgitas transpordiameti osakonnajuhataja Tiia-Liis Jürgenson.
Korraga kümme autot
Sellisel moel pargivad autojuhid Jürgensoni sõnul teised autod kinni ja need ei pääse ilma seadust rikkumata enam liikuma. Jürgenson ütles, et säärase parkimise avastas transpordiamet kolmapäeva õhtul ja lisas, et korraga teisaldatakse kümme autot, aga 15 minuti pärast on ala uuesti täis pargitud ning asi hakkab otsast peale.

Odav dollar hoiab kütusehinnad stabiilsena
Naftahinnad tõusid Aasia turgudel taas üle 83 dollari barreli eest ja lähenesid rekordtasemele, kui nõrk dollar ja tootmisega seotud hirmud ostubuumi tekitasid.
Kuna naftahinda arvestatakse dollarites ning dollari kurss alanes sel nädalal euro ja teiste valuutade suhtes rekordmadalale, on see tõstnud hindasid, vahendas BBC.
Nafta tootmist võib ohustada ka alanud orkaanide hooaeg, kuid praegu möllav troopiline torm Lorenzo endast ohtu ei kujuta.
Tormi eel evakueeriti Mehhiko lahel viis naftaplatvormi ning kolm puurtorni.
Neljapäeval tapsid relvastatud mehed Nigeerias ühe naftaplatvormi töötaja ning röövisid teise.

Vanhanen: ELi suhkrukvoodi vähendamine on ebaõiglane
Soome peaminister Matti Vanhanen peab ebaõiglaseks Euroopa Liidu põllumajandusministrite otsust vähendada ühenduses suhkru tootmise kvooti.
Soome tahaks, et iga riik määraks ise oma suhkru tootmise kvoodi, vahenab ETV24 Helsingin Sanomat.
Soomes kardetakse, et kvootide vähendamine viib riigi ainsa alles jäänud suhkrutootmise tehase sulgemiseni Säkyläs. Mõne aasta eest suleti kvoodi vähendamise tõttu Salo tehas.
Euroopa Nõukogus hääletasid kolmapäeval kvootide vähendamise vastu lisaks Soomele Taani, Slovakkia ja Tšehhi. Otsus jõustub oktoobris. Talunikud saavad taotleda hüvitist suhkrupeedi toodangu vähendamise eest.

Loksa laevatehas sai hiigeltellimuse
Metallkonstruktsioone tootev Loksa laevatehas sõlmis alltöövõtulepingu, mis tagab tehasele täismahus töö vähemalt 2009. aasta lõpuni.
Käesoleva aasta 30.augustil sõlmis Loksa Laevatehase AS omanik, Odense Steel Shipyard Ltd, suuremahulise ehituslepingu Kreeka kontserniga Carras Hellas Group konteiner- ja puistlastilaevade ehitamiseks kandevõimega 180 000 tonni.
"See on hea uudis meie laevatehasele," teatas Loksa Laevatehase tegevjuht Poul Thøgersen. "Plaanime täisvõimsusel töötada kahel järgmisel aastal."
Loksa Laevatehas pakub emaettevõttele allhanketeenust metallkonstruktsioonide valmistamisel alates metalli lõikamisest kuni pinnatöötluse ja värvimiseni.
Lisaks allhankelepingule on plaanis arendada iseseisvat ärilist koostööd Soome firma Aker Yards laevatehasega. Käesoleva aasta mais sõlmiti leping Aker Yardsiga laevaplokkide ehituseks Tallinki tellitud reisilaevale, mis sarnaneb praegusele Tallinna ja Helsingi vahel sõitvale Tallink Galaxy laevale.

Tallinna hipodroomi hallanud firma esitas pankrotiavalduse
Harju maakohus algatas Tallinna hipodroomi hallanud ja juba mullu likvideerimisele määratud ASi Norfolk pankrotimenetluse.
Pankrotihalduriks määratud Indrek Lepsoo sõnul selgus, et likvideerimisel oleva firma varade müük ei katnud ära olemasolevaid kohustusi, mistõttu tuli algatada pankrotimenetlus, vahendas aripaev.ee.
Leepsoo andmetel on Norfolkil üleval veel 3 miljoni krooni ulatuses kohustusi.

Eesti Post asub kirjastustega hinnatõusu osas uuesti läbi rääkima
Eesti Posti täna kogunenud nõukogu otsustas, et nad kohtuvad uuesti suuremate kirjastuste esindajatega ning asuvad nendega läbi rääkima perioodikahindade tõusu osas.
Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni sõnul peab juhatuse välja pakutud tulemusüksustele üleminek tähendama eelkõige ettevõttes tegevuste dubleerimise vähendamist. "Juhatus on oma meeskonnaga tublit tööd teinud ettevõtte efektiivsemaks muutmisel," lisas Atonen.
Pikemalt peatuti perioodika hinnapoliitika teemal. "Nõukogu otsustas, et juhatus vaatab veelkord läbi perioodika hinnakujunduse, kohtub uuesti suuremate kirjastustega ning püüab saavutada kokkuleppe, mis rahuldab osapooli," ütles Atonen
Nädal aega tagasi avaldas Eesti Ajalehtede Liit (EALL) oma nördimust Eesti Posti kava üle tõsta kojukannete tariife.

Leedu Energia juht võrdles tuumajaama salateenistusega
Leedu riikliku energiaettevõtte juht võrdles eile Ignalina tuumajaama keskkonnamõju arutelul tuumajaama salateenistusega, millest tulenevalt on jaama tasuvusuuring salastatud.
Tallinnas toimunud Ignalina uue tuumajaama piiriülese keskkonnamõju hindamise programmi arutelul teatas Leedu Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Marius Grincevicus, et kuna riikide salateenistused ei avalda spetsiifilisi andmeid, ei näe ta mingit põhjust, miks peaks Ignalina uue tuumajaama tasuvusuuring olema avalik.
"Grincevicus selgitas, et üks põhjusi uuringu salastamiseks on asjaolu, et tuumajaam peab energiat hakkama tootma konkurentsitingimustes," ütles roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg, märkides, et Leedu riiklik energiaettevõte naudib samasugust monopoolset seisundit nagu Eesti Energia.
EER Riigikogu fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee osutas koosolekul, et hinnatavate alternatiivide arv ja olemus, nii nagu programmis kavandatud, on piiriüleste mõjude piisavaks hindamiseks puudulik ning alternatiivide võrdlemise metoodika on programmis esitamata.

Viljahindade tõus tekitab turul segadust
Tõusvad hinnad ja suurenev nõudlus maailma toitaine vajadustest poole täitvale viljale on maailma toiduturgudel tekitanud viimase 30 aasta suurimad muudatused.
Muudatused mõjutavad kõiki - tarbijaid, farmereid, suurkorporatsioone ning maailma vaeseid, teatab Wall Street Journal.
Sel aastal tõusid Illinoisi maisi ja sojaubade hinnad vastavalt 40% ja 75%, samas Kansase nisuhind tõusis 70%. Suur osa analüütikuid ja viljakasvatajaid ennustavad jätkuvat hinnatõusu vähemalt kümnendiks, mis tõstab samamoodi ka teiste toiduainete hinda.
Minevikus põhjustati sarnaseid hinnatõuse ajutiste tootmishäiretest. Halva saagi järel tõstsid talupidajad viljahinda ning suurema külvikogusega langes järgmisel aastal taas hind, kuid tänavune hinnaralli on WSJ-i arvates erinev. Nimelt on hinnatõus tabanud ka teisi talusaadusi, nagu juust, oad, riis, herned jne.

ARK: Leedus ostke sõidukeid ainult usaldusväärsetelt vahendajatelt
Teisipäeval esitati Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Viljandi osakonnale registreerimiseelseks ülevaatuseks Saksamaa registreerimistunnistusega, kuid Leedust ostetud Audi A6, mis ei vastanud esitatud paberitele.
ARK töötaja pani registreerimiseelsel ülevaatusel tähele, et registreerimistunnistuse järgi pidanuks tegemist olema quattro ehk nelikveolise sõidukiga, ostja teadis aga, et sõidukil on ainult üks veotelg.
Põhiandmesildi massid sobisid quattro näitudega, kuid lisaandmesildil märkus nelikveo kohta puudus. Täpsemal uurimisel selgus, et põhiandmesildi all on keevituspritsmetest või ketaslõikajast põhjustatud sulametalli tükid. Tehase andmesiltide alus on üldjuhul sile.
Seejärel tegi ARK päringu tehase esindusse ning ka saadud tulemuse järgi pidanuks tegemist olema nelikveolise autoga. Reaalselt sai klient esiveolise Audi. Päringu vastusest selgus, et sõiduk kustutati Saksamaal registrist 2006. aastal. Seega kulus Leedus "uue" auto kokkupanemiseks ligi aasta.

Ettevõtjad eelistavad Euroopa ühtset maksusüsteemi
KPMG korraldatud värske uuring näitab, et Euroopa suurimate ettevõtete maksuasjatundjad pooldavad ülekaalukalt Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada ühtne ettevõtete maksusüsteem.
Euroopa Komisjon plaani kohta kehtestada ettevõtete ühtne konsolideeritud maksubaas küsiti arvamust finantsdirektoritelt ning maksundusalastelt juhtidelt rohkem kui 400 ettevõttest, s.h mitmest suurimast ettevõttest kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigist ja Šveitsist.
Plaan näeb ette, et enam kui ühes Euroopa Liidu riigis tegutsevate ettevõtete kasumit peaks arvestama ühese valemi järgi, mitte 27 erineva põhjal, nagu see täna toimub. Kasum arvestatakse riikide kohta, kus ettevõte tegutseb ning maksud makstakse vastavalt nende riikide maksumäärade järgi.
Ideed toetasid 78% vastanutest üle Euroopa. Maksuasjatundjad Tšehhi Vabariigist, Taanist ja Hispaaniast olid 100%-liselt ettepaneku poolt; Itaalias oli pooldajaid 96 %; Kreekas, Luksemburgis, Poolas, Rumeenias, Sloveenias ja Rootsis 90 %; Saksamaal 84 % ning 80 % Austrias, Soomes, Ungaris ja Portugalis.

Raasuke: laenupoliitikat oleks pidanud varem karmistama
Hansapanga tegevdirektor Erkki Raasuke tunnistas, et pank oleks pidanud laenupoliitika karmistamisega Eestis ja Lätis varem alustama.
"Tõenäoliselt rääkisime me rohkem ja tegime vähem, olime surnus seisus," ütles Raasuke Bloombergile antud intervjuus. "Aga me oleme kõigest üks osa turust ja tundus, et saavutasime kriitilise massi alles veebruaris-märtsis, mil teised turuosalised otsustasid samas suunas liikuma hakata."
Erinevalt Eestist ja Lätist ei kavatse pank Leedu laenajatele piiranguid seada. Raasukese sõnul ei ole Leedus Eestile ja Lätile laenukasvu poolest järele jõudnud ning piirangute seadmine pole vajalik. Küll aga ei välista ta seda tulevikus.
"Me teeme seda (Leedus - toim.) teistmoodi," ütles Raasuke. "Selle asemel, et piirata üldist laenukasvu, me peaksime rohkem sihtima krediidiportfelli mitmekesistamist. Need on sammud, mida me Eestis ja Lätis ette ei võtnud."

Toyota vahetab ümber ohtlikud jalamatid
USA-s kutsus Toyota tagasi 55 000 ohtlikku jalamatti, mis on seni põhjustanud Ameerikas kaheksa liiklusõnnetust.
Ohtlikud matid olid uutes Lexus ES 350 ja Toyota Camry mudelites, teatab foxnews.com
Tagasi kutsumise põhjuseks on mattide libedus, mis võib edasi libisedes blokeerida gaasipedaali. Seni on registreeritud 40 juhtu, kus auto on mati tõttu ootamatult kiirendanud ning õnnetusi juhtus seetõttu 8, kus sai viga 12 inimest.
Kokku vahetatakse USA-s ümber 55 000 jalamatti.

Euroopa terasetööstused kardavad Hiina terase importi
Euroopa terasetööstused kutsuvad Euroopa Liitu üles Hiina suhtes dumpingu-vastaseid meetmeid kasutama, sest Hiina valitsuse ebaõiglased dotatsioonid on teraseimporti suurendanud.
Euroopa terasetootjale samm võib veelgi pingestada Hiina kasvava terasetööstusega seotud kaubandusalaseid arutelusid, kirjutab Financial Times.
Inglise-Hollandi päritolu terasetootja Corus juhti Philippe Varin'i sõnul võib Euroopasse imporditava Hiina terase kogus 2006. aastaga võrreldes tänavu kahekordistuda. Varin'i sõnul hakkab Hiina terase import Euroopa terasetööstust ohustama.
Euroopa raua- ja terasetööstuse konföderatsioon Eurofer kavatseb lähinädalate jooksul esitada kaebuse Hiina terase ebaõiglase hinnapoliitika suhtes. Hiina terasetoodangu hind ei vasta nende hinnangul tegelike tootmiskuludega.
"Hiina terasetoodangu kasvu ja eksporti soodustavad valitsuse toetused," rääkis Varin.

Arco Vara tütarfirma tegi 55,5 miljoni kroonise aktsiaemisiooni
AVEC Asset Management AS'i juhitav kinnisvaraettevõte Arco Balti
AS Arco Balti Kinnisvaraportfell on üksnes rahavoogu tootvasse kinnisvarasse investeeriv ettevõte, mille portfellis on täna 11 erinevat rendikinnisvara objekti, teatas ettevõte börsile.
AVEC Asset Management AS on Arco Vara ja East Capital'i ühisettevõte, mis juhib valitsemislepingu alusel kahte ettevõtet: AS Arco Balti Kinnisvaraportfell bilansimahuga 350 miljonit krooni (22,4 miljonit eurot) ja Explorer Property
Fund - Baltic States AB'd bilansimahuga 3 160 miljonit krooni (202 miljonit eurot).

Maailmapank eraldab vaestele 3,5 miljardit dollarit
Maailmapank lubas eraldada maailma vaeseimatele riikidele 3,5 miljardit dollarit, mis on poole rohkem, kui esialgselt planeeritud.
Vastne Maailmapanga president Robert Zoellick teatas, et selline annetus tehakse julgustamaks rikkamaid riike samuti omapoolseid annetusi suurendama, vahendab BBC.
Maailmapank vähendas esimest korda üheksa aasta jooksul ka arengumaadele - nagu näiteks Hiina - antavate laenude makse.
"Juhatus nõustus tunduvalt lihtsustama ja ka kaotama enamuse maksudest. Hakatakse piirduma lihtsalt lepingutasudega ja osaga laenusummast, nii et see võimaldaks hindu taandada 1998. aasta tasemele," teatas Zoellick.
Maailmapank juurutab strateegiat, kus üritatakse kaasa meelitada nn keskklassiriike, nagu India, Brasiilia, Venemaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik, aitama vaesuses virelejaid.

Avaliku sektori keskmine palk jäi esimest korda erasektorile alla
Esimest korda taasiseseisvunud Eestis edestas erasektori keskmine palk avaliku sektori palka.
2006. aastal tõusid palgad kiiremini kui mitmel varasemal aastal, teatab statistikaamet. Keskmine brutokuupalk on alates 1995. aastast tõusnud igal aastal nii avalikus kui ka erasektoris.
Palga kasv on olnud kiirem kord erasektoris, kord avalikus sektoris, kuid kuni 2006. aastani ei ületanud erasektori keskmine brutokuupalk ühelgi aastal avaliku sektori keskmist brutokuupalka.
2006. aastal tõusis erasektoris keskmine brutokuupalk võrreldes eelmise aastaga 17,9% ning avalikus sektoris 12,8%. Tulemuseks oli, et esimest korda ületas erasektori keskmine brutokuupalk (9430 krooni) avaliku sektori keskmise brutokuupalga (9345 krooni). Vahe oli 85 krooni.

Statistikaamet: saagikoristus kestab
Eesti Statistikaamet teatas täna, et sügisene saagikoristus Eestis veel kestab.
Eestis oli 15. septembriks koristatud 94% teravilja, 28% rapsi ja rüpsi ning 30% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.
Eelmiste aastatega võrreldes on tänavu hea teravilja-aasta, eriti hea saagi on andnud taliviljad. Rapsikoristus on tänavu võrreldes eelmiste aastatega nihkunud hilisemale ajale. Mullu oli samaks ajaks koristatud 90% teravilja, 46% rapsi ja rüpsi ning 33% kartuli kasvupinnast.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2007. aastal teravilja 299 700 hektaril. Sellest on teraks koristatud 94%, sealhulgas rukist 94%, nisu 92%, otra 96% ja kaera 95%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3127 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 3968, nisu 3519, otra 2761 ja kaera 3072 kilogrammi. Koristamata on veel osa suviteraviljast, osa teraks külvatud vilja koristati haljasmassiks.

Tartu lennujaama esimene regulaarliin avatakse ilmselt Tartu-Stockholmi vahel
Kui kõik läheb plaani järgi, siis avatakse uuenenud Tartu lennujaamas aasta pärast esimene regulaarliin ülikoolilinna ja Stockholmi vahel, seal hakkavad sõitma 30-kohalised reisilennukid Saab 340.
Estonian Airi tütarfirma Regionaal katsetas eelmisel nädalal oma värskelt soetatud 30-kohalisi väikelennukeid, mis lendaksid ka Tartu liinil, kirjutab Tartu Ekspress. Estonian Airi presidendi kohusetäitja Andrus Aljas ütles ajalehele, et tegemist on kasutatud masinatega, mida firma liisib ja nende tegevusraadius on 3000 kilomeetrit.
"Praegu tundub tõesti nii, et esimene liin ei tule mitte Helsingi ega Riiaga, vaid Stockholmiga - kõik oleneb sellest, milliste lennufirmadega Estonian Air koostööd teeb," märkis Aljas.
Esialgse hinnangu järgi toimuksid lennud kõikidel äripäevadel, kuid pole võimatu, et ka iga päev, kuid enne aastat pole otselende veel loota.

Hamburgeriäri kiratseb
Kultusfilmis "Tulnukas" tehtud reklaam "burksiputkadele" pole paraku mõju avaldanud - ehkki omanike sõnul läheb äri hästi ja ostjaid jätkub, näitavad majandustulemused muud.
Pealinna tuntumad hamburgeriputkad on väikeses kahjumis või pole aruandeid üldse esitanudki, kirjutas Äripäev.
Kahjumis on näiteks Nõmme tee Staap, samuti Nõmmel asuv Räägupesa hamburgeriputka, mille kahjumid jäävad siiski alla 100 000 krooni. Nehatu pole 2005.-2006. aasta aruandeid esitanud ja neile on tehtud hoiatus registrist kustutamiseks.
Siiski on ka putkasid, mis on kasumis, näiteks Söögiplats Vabaduse väljakul ja hamburgeriputka Jaani kiriku kõrval Pärnu mnt-l.

 "Welcome to Estonia" ärkab varjusurmast
Eesti ettevõtjad tahavad uuesti ellu äratada varjusurma vajunud "Welcome to Estonia" projekti, üritust toetab ka majandusminister Juhan Parts.
Eesti märgi väljatöötamist alustati aastatuhande vahetusel ning 2002. aastaks valmis selle visuaalne pool - Eesti tutvustamiseni maailmas siiski ei jõutud, sest Siim Kallase valitsuse ajal lõpetati poliitilise otsusega projekti rahastamine, kirjutab Postimees.
Ettevõtjad on toonast otsust juba aastaid kritiseerinud, sest nende hinnangul peaks Eesti sarnaselt teiste riikidega oma tutvustamisega väga tõsiselt tegelema. Nii on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) juba aastapäevad töötatud välja Eesti turunduskampaania tegevuskava, hoogu on sellele andnud teadmine, et nüüd on võimalik Eesti reklaamimiseks raha saada ka Euroopa Liidust, kelle panus võib aastas küündida 60 miljoni kroonini.

E-ainetest on pungil ka kõige tavalisem toit
Eesti Päevaleht ostis korvitäie toitu ja lisaained ei puudunud neist üheski.
Isegi sai ja jogurt sisaldavad vähemalt nelja E-d, vorstid, maiustused ja värvilised mahlajoogid mitu korda rohkem.
Toomas Paalma, Tallinna tehnikaülikooli toiduinstituudi õppetooli juhataja ja professor, nimetab lisaaineid tänapäeva mugavustoidu loomulikuks koostisosaks. "Stabilisaatorid pannakse vorsti selleks, et vett müüa - see seob vett, muidu vorst tilguks," selgitab Paalma. "Kui aga liha on vorsti sees vähe, on vaja panna maitsetugevdajat." Enamasti kasutatakse selleks E 621 ehk naatriumvesinikglutamaati, tugeva lihapuljongi maitsega ainet.
Bakterid ei paljune
Antioksüdandid ei lase toidul pahaks minna, samuti ka happesuse regulaatorid, sest madala pH-tasemega toidus patogeensed bakterid ei paljune.

SEB-i soov osta Nordea ei ohustaks Hansapanga liidrikohta Eesti turul
Rootsi majanduslehe Dagens Industri andmetel plaanib suurpank SEB välja osta Rootsi riigi enamusosaluse Nordea pangas.
Eesti turu jaoks ei tähendaks see siiski liidri vahetumist. Kui hüpoteetilise ühinenud panga varade maht oleks pealt 90 miljardi krooni, siis Hansapanga varade maht ületaks seda endiselt enam kui pooleteisekordselt.
Konkurentsiamet uurib
Konkurentsiametile ei olnud praeguse seisuga koondumisteadet veel laekunud. Ühinemisloa andmine ja selles esitatud tingimused sõltuvad kahe panga pakutavatest teenustest. "Otsus sõltub sellest, kas ühendpangal tekib mõne toote turu-osas konkreetne eelis," sõnas konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos.

Kuressaares avab uksed seitsmes spaa
Kuressaares avab 5. oktoobril uksed järjekordne spaa. Seekord pole tegu küll täiesti uue ettevõttega, vaid juba kümme aastat tegutsenud hotelli laiendusega. Varem Johan Hotelli nime kandnud majutusasutuse uueks nimeks saab pärast laiendamist JohanSPA Hotell.
Viidates sellele, et lõplikku summat pole veel teada, ei soovinud JohanSPA Hotelli müügijuht Lüüli Kersalu investeeringute suurust avaldada. Juurde-ehitus andis uut kogupinda
2000 m2. Uus ja vana hoone on omavahel ühendatud teise korruse galerii kaudu. "Spaa lisamise idee tuli meie hotelli klientidelt ja koostööpartneritelt," ütles Kersalu.
Saaremaal asuvate spaade rohkus ettevõtet ei hirmuta ja klientide vähesust ei kardeta. Pigem on see Kersalu sõnul isegi hea, sest iga klient leiab koha, mis vastab tema maitsele. Spaakompleksi kuulub neli sauna ja väli- ning sisebassein. Teenuste hulgast, mida on kokku üle viieteistkümne, leiab valikut alates meresoolavannidest ja lõpetades šokolaaditeraapiaga.

Kolm eestlast kandideerib Astrid Lindgreni auhinnale
Järgmise aasta Astrid Lindgreni mälestusauhinnale kandideerib 155 inimest üle kogu maailma, teiste seas ka kolm Eesti lastekirjanikku.
Kokku on kandidaate 61 riigist. 124 inimest on esitatud autori/illustreerija/jutustaja kategoorias ning 31 lugemise edendamises (organisatsioonid/projektid/isikud).
Eestlastest kandideerivad Lindgreni auhinnale Aino Pervik, Ellen Niit ja Regina Lukk-Toompere.
Kandidaate on võimalik vaadata leheküljel www.alma.se.
Järgmisel aastal antakse auhinda välja juba kuuendat korda ning iga kord on osalejate arv järjest kasvanud. Sel aastal osalevad esimest korda näiteks Angoola, Bosnia ja Hertsegoviina, Hiina, Mehhiko, Portugal, Lõuna-Korea ja Tai.
Žürii langetab oma otsuse märtsiks.
2007. aasta auhinna pälvis Venezuela asutus Banco del Libro.

Estonia alustab pärastlõunakontsertide sarja
Rahvusooper Estonia toob paljude juhtivate ooperiteatrite traditsiooni ka Tallinnasse.
Soodsa piletihinnaga pärastlõunakontserdid on teada-tuntud traditsiooniks paljudes juhtivates ooperimajades, sellest hooajast alates hakkavad need pühapäeviti kella 16-st toimuma ka "Estonias".
Uue kontserdipaigana avab 30. septembril oma uksed Valge saal, mida Estonia nõuniku Eero Rauna sõnul iseloomustavad nii esinduslik aura kui ka hea akustika. "Siin saavad tänuväärse täiendava esinemisvõimaluse juba tuntud solistid ja kammermuusikud ning ka oma lauljakarjääri alles alustavad noored."
Valge saali pärastlõunakontsertide rea avavad "Estonia" solistid rahvusvahelisel muusikapäeval 30. septembril aariate ja duettidega ooperimuusika kullafondist. 14. oktoobril on kammerkontsert "Hommage a opera", 17. novembril esinevad Soome Rahvusooperi ja "Estonia" solistid.

 "Sigmundi & Freudi" esietendus lükkub edasi
Vanemuise tantsulavastus esietendub tantsija vigastuse tõttu alles 5. oktoobril.
Vanemuise balletitantsija Marika Aidla raske vigastuse tõttu lükkub tantsulavastuse "Sigmund & Freud" esietendus eelolevalt pühapäevalt tuleva nädala reedele. 30. septembri etenduse piletid ostetakse tagasi või vahetatakse hilisemate etenduste piletite vastu. Vanemuise ükski teine etendus Marika Aidla vigastuse tõttu ära ei jää.
"Tantsuteatris pole vigastuste eest keegi kaitstud," ütles Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene. "Saša Pepeljajevi lavastus on nii tihedalt läbi komponeeritud ning igal tantsijal on selles täita nii tähtis roll, et paraku polnud nii kiiresti võimalik Marika Aidlat kellegagi asendada."
"Sigmund & Freud" on tunnustatud vene lavastaja Saša Pepeljajevi koomiline tantsulavastus Johann Strauss noorema muusikale. Sadamateatri lavale astuvad Vanemuise tantsijad Ruslan Stepanov, Maarika Aidla, Janek Savolainen, Hilda Palkovskyte, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaškovskaja ja Marija Simona Simulynaite ning draamanäitlejad Laura Peterson, Alo Kurvits, Ragne Pekarev ja Markus Luik.

Sõpruses algab "Berliin-Alexander-platzi" maraton-vaatamine
Täna kell 21 algab Tallinnas Sõpruse kinos Rainer Werner Fassbinderi "Berliin-Alexanderplazi" teleseriaali linastumise avaüritus, kus näidatakase Hans Dieter Hartli 1979. aastal valminud dokfilmi seriaali valmimisest. Filmile järgneb ekraniseeringu aluseks olnud Alfred Döblini romaani eestikeelse esmatrüki esitlus, kus kõneleb teose eestindaja Mati Sirkel. Tegemist on kutsetega üritusega, kuid vabade kohtade olemasolul müüakse ka pääsmeid.
Filmi vaatamine toimub laupäeval ja pühapäeval neljal kellaajal - kell 12, 14.15, 19 ja 21.30. Iga seansi ajal näidatakse kahte seeriat. 1980. aastal valminud "Berliin-Alexanderplatzi" näeb Sõpruses restaureeritud kujul.

Romaaniülikool: Oscar Wilde "Dorian Gray portree" 
Oscar Wilde pandi väidetava homoseksuaalsuse pärast vangi. Mõnedki briti kirjanikud said veel vähemalt 1920-ndateni tunda oma kodumaa võimumeeste puritaanlikku jäikust. Erootiline teema oli
- Pole olemas kõlbelist ega ebakõlbelist raamatut. On vaid hästi kirjutatud raamatud või halvasti kirjutatud raamatud. Ei midagi muud.
Kui kriitikute arvamused lahku lähevad, siis on kunstnik iseendaga kooskõlas.
Igasugune kunst on täiesti kasutu.
- Jah, "jätkas lord Henry," see on üks elu suuri saladusi. Tänapäeval sureb suurem hulk inimesi mingisse kaine mõistuse vähki ja alles liiga hilja avastavad nad, et ainsad asjad, mida inimene kunagi ei kahetse, on tema eksimused. - Hing ja keha, keha ja hing - kui saladuslikud nad on! Hinges on midagi loomalikku ja kehal on omad vaimsuse silmapilgud. Meeled võivad peeneneda ja mõistus hääbuda. Kes võib öelda, kus lõpeb lihalik ajend ja kust algab hingeline? Kui pealiskaudsed on tavaliste hingeteadlaste meelevaldsed määratlused!

Kino Paradiso aeg on igaveseks läbi
Kõigepealt läks Ingmar Bergman, siis Michelangelo Antonioni ja nüüd meie oma Kaljo Kiisk.
Inimeste suurusjärku ei saa täpselt mõõta ega ole vajagi. Kui Kaljo Kiisk läks 1955. aastal oma esimest filmitööd tegema, oli tegemist meie mängufilmi ärkamisajaga. Itaalias ja Rootsis oli asi teine. Kultuurid ja teosed on erinevad, ent ometi on midagi väga sarnast. On tunne, et kõik kolm meest tuletasid oma minekuga meelde ajastu vahetumist. Nad viisid minema aja, mil filmikunst oli teistsugune ja eriti oli teistsugune ühiskond, mille liikmed kogunesid õhtuti pimedaks tehtud kinodesse kogema helesinisel ekraanil areneva elu lummust.
Üks teine itaalia filmimees Giuseppe Tornatore on vändanud sellest kadunud epohhist nostalgilise filmi "Nuovo Cinema Paradiso". Kes on seda näinud, peaks teadma, et Eestis ei olnud asi sugugi teisiti. Väikelinnades ja asulates tunglesid inimesed ümber rahvamajade, et pääseda vaatama uusi Eesti linateoseid, ja jäid vahel ukse taha. Seda võis juhtuda "Kevade" ja "Viimse reliikvia" linastustega. Neid olulisi filme pole küll lavastanud Kaljo Kiisk, vaid tema koolivennad ja põlvkonnakaaslased Arvo Kruusement ja Grigori Kromanov, ent asi pole selles. Kiisk oli suur tegija sellelsamal filmikunsti võidu-käigu ajastul, kui kinodes näidatavad teosed tundusid nii olulised ja tähtsad. Kui kinos nähtu määras tegelikkust - mida rääkida ja seljas kanda. Rääkimata tõelistest väärtustest, mis on hea ja mis on halb.

Inimmale ning kuidas robotit õpetada
Teadlaste Öö toob muidu vaikselt seisvad muuseumid südaööks rahvast täis.
Tartu
"Eelmine aasta näitas, et kui muidu on inimesed suhteliselt vähe altid muuseumides käima, siis kesköine interaktiivne külastus ning ekskursioonid, mida muidu muuseumides pole, toovad huvilised kohale küll," räägib Ahhaa ekspositsioonijuht Kerly Ilves.
Teaduste Öö raames toimuvad täna üritused ja ekskursioonid ka Tallinnas, Pärnus ja Narvas ning kell 21: 30 algab ETV otseülekanne Teadlaste ööpeolt.
Eelmisel aastal esimest korda Tartus korraldatud Teadlaste Öö vastu oli linlaste huvi nii suur, et sellel aastalt otsustati korraldada 5 päevane teadusfestival Tartus, mis kestab kuni selle pühapäevani. Festivali peakorraldajaks on Ahhaa Teaduskeskus ühes Eesti Teaduste Akadeemia, Teadusbussi, Tartu Ülikooli ning mitmete teiste toetajatega.

Meluhoolik: pärast pidu külasta loomaaeda
Nädalavahetus on sündmustest kirju nagu karjakoer. Melu pakub välja oma valikud.

Martin Scorsese teeb uue biitlifilmi
Oscari-võitjast režissöör Martin Scorsese on valitud lavastama biograafilist filmi, mis räägib 2001. aastal manala teele läinud The Beatlesi kitarristi George Harrisoni elust.
Film pajatab Harrisoni tegudest biitlite seas, tema soolokarjäärist ning samuti põigetest filmimaailma. Ajakirja Variety andmetel võivad filmis üles astuda ka Paul McCartney ja Ringo Starr.
Scorsese alustab filmi tegemist enne aasta lõppu ning teda on lubanud abistada ka Harrisoni lesk Olivia. "See oleks teinud George'ile suurt rõõmu, kui ta oleks saanud teada, et Martin Scorsese on nõustunud tema lugu jutustama," sõnas ta.
Scorsese on juba teinud dokumentaalfilmid kahest muusikalisest suurnimest, Bob Dylanist ja Rolling Stonesist.

Sõnavara: Nimepuistaja
Sõnavara: Nimepuistaja - vaste ingliskeelsele terminile "namedropper". Nimepuistaja on tüüp, kes nagu muuseas suudab ühes lauses eputada kõigi oma kuulsate "tuttavatega". Stiilinäide: "Käisime Ninja-Piretiga Mart Laari poja pool pidu panemas ja mingil hetkel vajusid Merca ja Aapo Ilves kah kohale."

Kettahiidude konkurentsis võidutses maailma koondis
Tallinnas Kadrioru staadionil peetud meeskondliku kettaheitevõistluse (ERGO World Discus Challenge) võitis maailma koondis.
Ungarlase Zoltan Kövago, leedulase Virgilijus Alekna ja ameeriklase Ian Waltzi parimad tulemused andsid kokku 191 meetrit ja 88 sentimeetrit. Veel enne viimast heitevooru juhtinud Eesti meeskond (Gerd Kanter, Märt Israel, Aleksander Tammert) sai 190.97-ga teise ja Saksamaa (Sascha Hördt, Michael Möllenbeck, Robert Harting) 183.26-ga kolmanda koha. Järgnesid Poola 180.55, Soome 171.86, Venemaa 170.50 ja Eesti teine koosseis 162.90-ga. Individuaalselt olid kolm paremat Kanter 67.14, Harting 66.47 ja Alekna 65.26-ga. Kanter edestas Aleknat seega kolmandat võistlust järjest.
Maailma koondise võidule ladus vundamendi koondiste kolmandate numbrite seas parimaks osutunud Ian Waltz 62.44-ga, Eesti esindaja Märt Israel heitis 62.07 ja oli teine. Teised ja esimesed numbrid võistlesid koos ning siin polnud Eesti seis avavooru järel kiita - Aleksander Tammert sai kirja vaid 57.93, Gerd Kanter heitis küll üle 65 meetri, kuid ei jäänud ringi pidama. Maailma koondise tulemusteritta lisasid ungarlane Zoltan Kövago 60.45 ja leedulane Virgilijus Alekna 63.26.

Motoshow'l näeb Ferrari koopiat
Tartus täna alanud Motoshow 2007 üks tõmbenumbreid on Tartu autotehase Estfieldi toodetav koopia Ferrari legendaarsest Kitist.
Originaalauto hind algab 115 miljonist kroonist, koopia maksab miljon krooni. Ferrarit uurisid lähemalt "Seitsmesed uudised".

Mulgi rallil hukkus Ain Teppo
Mulgi ralli esimesel kiiruskatsel toimus raske avarii meeskonnaga Ain Teppo - Simo Sõmer.
Sündmuspaigale saabunud kiirabi elustamiskatsed sõitja Ain Teppo puhul lõppesid edutult. Kaardilugeja Simo Sõmer on toimetatud haiglasse, teatas Mulgi ralli pressiteenistus.
Võistluse juht Aivar Parts otsustas võistluse peatada ja võistluse žürii on otsustanud võistluse katkestada.
Ralli pressiteenistus ütles Päevaleht Online'ile, et õnnetuse asjaolud on hetkel uurimisel.
"Kaardilugeja Simo Sõmer on läbinud esialgsed uuringud ja mingeid vigastusi pole leitud," vastati Sõmeri seisundi kohta.

Rattureid ootab Stuttgartis raske trass
Stuttgarti MM-võistlustel algavad laupäeval grupisõidud, kus trass on ülimalt raske.
Ringi pikkus on 19,1 km ja sellest ligi 7 km on tõusu. Ühel tõusul on isegi sees 100 meetri pikkune 13% lõik.
Homme hommikul, kohaliku aja järgi juba kell 9.00 oodatakse starti naisi. Samas on just MM-i ajaks Stuttgardis ilmaolud sedavõrd muutunud, et Saksamaal on isegi külmem kui Eestimaal.
Naiste-Eliidil tuleb seda ringi võtta seitsmel korral, mis teeb kokku 133,7 km. U-23 klassi meestel üheksa korda, kokku 171,7 km. Meeste-Eliidil, kes stardivad pühapäeval, koguni 14 korda, kokku 267,4 km, kirjutab sportnet.ee.

Müürsepa klubi jätkab võidukalt
Martin Müürsepp ja Melbourne Tigers on Austraalia meistrivõistlusi alutanud kolme võiduga.
Reedel said tiigrid võõrsil jagu Adelaide 36ersist 101: 85. Viimasel veerandil vigadega välja kukkunud eestlane jõudis 21 mänguminutiga koguda 12 punkti ja anda kuus korvisöötu. Melbourne'i resultatiivseim oli David Barlow 19 silmaga, topeltduubliga said hakkama Chris Anstey ja Dave Thomas, kirjutab Sportnet.
Tigers võitis seni kaotuseta püsinud 36ersi vastu avaveerandi 15 punktiga ja enam võõrustajad ohtlikuks ei saanud.

Eesti jalgpalli meistriliigas kohtuvad liidrid
Homme õhtul kell 17.00 peetakse Kadrioru staadionil Eesti jalgpalli meistritiitli saatusel ülioluline kohtumine kahe liidermeeskonna Levadia ja TVMK vahel.
Seitse vooru enne hooaja lõppu eraldab meeskondi kuus punkti. Hetkel veel valitseval Eesti meistril Levadial tundus augustis tiitel juba sisuliselt käes olevat, kuid viimastes voorudes on meeskonda tabanud motivatsioonipuudus ning klubi ootamatu otsus klubist lahkuda sooviva Konstantin Vassiljevi meeskonnast välja saatmine pole samuti kasuks tulnud.
Üle-eelmisel hooajal meistritiitli võitnud TVMK peab homse kohtumise kindlasti võitma, sest vastasel korral muutuks Levadia püüdmine praktiliselt võimatuks. Lisaks TVMK-le on Levadial mängida veel ühe tugeva (Narva), ühe keskmise (Maag Tammeka) ning nelja eeldatavalt nõrgema meeskonnaga. Kui Levadia lahkub homsest mängust punktidega, siis jätab neid tiitlist ilma vaid ime.

Kangert jõudis proffide sekka
Sel nädalal U-23 vanuseklassis MM-il eraldistardis seitsmendale kohale jõudnud Vändra noormees Tanel Kangert sõlmis profilepingu ProTouri meeskonnaga Ag2r Prevoyance.
Hetkel sõidab samas tiimis ka Rene Mandri. Varasematel aastatel kandsid sama meeskonna särki ka Lauri Aus ning Jaan Kirsipuu.
Lisaks Kangertile sõidab järgmisel aastal ProTouris Erki Pütsep (Bouygues Telecom) ja Rein Taaramäe (Cofidis), kirjutab Sportnet.
Värskelt Cofidise meeskonnaga lepingu sõlminud Rein Taaramäe ja järgmisest aastast Ag2r nimekirjas olev Tanel Kangert lähevad homme medalijahile Stuttgartis MM-i U-23 klassi 171,9 km pikkusel grupisõidul.

Naiste võrkpalli EM-il selgusid poolfinalistid
Naiste Euroopa Meistrivõistluste EM-finaalturniiril Belgias ja Luksemburgis loositi eile poolfinaalpaarid.
Homme kohtuvad esimeses poolfinaalis Luksemburgis Itaalia ja Venemaa ning teises poolfinaalis 2005 EM-kuld Poola ja Serbia, seega võistkonnad, kes vahegruppides juba korra omavahel kohtunud.
Teatud üllatus sündis vahegrupis E, kus tänavune maailma Grand Prix võitja Holland jäi kolmandaks ja sellega ka välja poolfinaalidest. Grupi otsustavas mängus suutis Serbia ülinapilt alistada Hollandi 3: 2 (25-18, 17-25, 25-14, 30-32, 15-13).
Naiste Indesit Euroopa Meistrivõistlused 2007
Belgia/Luksemburg
TULEMUSED ja PAREMUSJÄRJESTUS
Vahegrupp E - Charleroi/Belgia
GER-ITA 0: 3 (22-25, 12-25, 27-29)

Kanter: ilus kroon superhooajale! 
Kadriorus kettaässasid toetanud publik sai elamuse nii Kanteri võidust kui pikkadest heidetest.
Täpselt kuu aega tagasi Osakas maailmameistriks pärjatud Kanter läks viimasele neljandale katsele õhtu parima kettakaarega 67.14. Kuid Ergo maailmamängude peaauhinna, meeskondliku võidu saamiseks vajas Eesti trio oma liidrilt 92 cm võrra pikemat kettakaart.
Oma isa mälestuseks ilusa võistluse korraldanud Aleksander Tammert ergutas ligi kahte tuhandet vaatajat Kanterit ergutama ja mullu Eesti rekordi 73.38 püstitanu ponnistas kõvasti, kuid sooritus nurjus.
"Varu jäi veel kõvasti, õige nurga alt heites võinuks tulla 68-69 meetrit," lausus Kanter. "Läksin viimasel katsel üritama, aga kündsin maad!"
Ergo maailmamängude meeskondliku esikoha pälvis maailmakoondis - Virgilijus Alekna heitis 65.26, ungarlane Zoltan Kövago 64.18 ja ühendriiklane Ian Waltz 62.44.

Neli tenniselootust läheb Tšehhi akadeemiasse
Tenniselootused Jürgen Zopp (19), Mikk Irdoja (20), Vladimir Ivanov (20) ja Sven Käsper (19) sõidavad teisipäeval pooleks aastaks harjutama tenniseakadeemiasse Prahasse.
Eesti noormehi asub juhendama omaaegne Tšehhi tennisekuulsus Cyril Suk, kes on võitnud suure slämmi turniiridel korra meespaarismängu ja neli korda segapaarismängu.
"Poisid said suurepärase võimaluse!" hindas tenniseliidu peasekretär Ilona Poljakova.
"Praha akadeemia tundus parim variant, sest on parajalt väike - kõigile poistele jagub piisavalt juhendajate tähelepanu ning häid sparringupartnereid. Pealegi on Tšehhi läbi aegade üks maailma kõvemaid tenniseriike," lisas Eesti meestekoondise peatreener Peeter Lamp.

Igor Shpilband: Grünbergil ja Rannal on eeldused jõuda maailma tippu
Jäätantsu esipaari Grethe Grünbergi ja Kristjan Ranna treener Igor Shpilband võitis juunioride seas MM-i kulla ning on treenerina viinud mitu USA paari maailma tippu.
Igor, millal te esmakordselt Kristjani ja Grethega kohtusite?
Esimest korda nägin Grethet ja Kristjanit 2005. aasta juunioride MM-il Kanadas, mil minu õpilased võistlesid nende vastu. Grethe ja Kristjan avaldasid muljet, nägin nende teistsugust lähenemist tantsule, meeletut energiat, mida nad tootsid tiimina. Mulle meeldis väga nende stiil, potentsiaal ja kvaliteet. Sel hetkel ma ei lootnud, et saan nendega koos töötada. Aga ei tahtnud neist ka ilma jääda (naerab).
Mis on teie arvates Eesti esipaari plussid ja miinused?
Pluss, nagu ma juba ütlesin, on see, et nad mõjuvad paarina, nad on ühtsed. Kui neil oleks teistsugused partnerid, ei paistaks see võib-olla üldse välja. Grethe ja Kristjan tantsivad muusikasse ja väljendavad ausalt kõike seda, mida muusika pakub. Nad on ka väga head uisutajad.

Balti börsid alandavad kauplemistasusid
Alates 1. jaanuarist 2008 jõustub Tallinna, Riia ja Vilniuse börside hinnakirja muudatus, mis korrastab hindade struktuuri Balti väärtpaberiturul ning vähendab tehingutasusid börsi liikmetele.
Määratud vastaspoolega börsitehingute tasu suuruseks on uue hinnakirja järgi 0,03% (praegu Riias ja Vilniuses 0,05% ning Tallinnas 0,04%) tehingu väärtusest. Maksimaalne ühe tehingu tasu hakkab Tallinnas ja Vilniuses olema 140 eurot, Riias jääb see endisele tasemele (42 eurot).
Automaatselt sobitatud börsitehingute tasu alandatakse Riia ja Vilniuse börsidel 0,05% -lt 0,045% -ni, Tallinna börsil jääb tasu endisele tasemele (0,015%).
Ühtlasi kehtestatakse börsitehingutele miinimumtasu, mis hakkab kõigil börsidel olema 0,30 eurot.

Alfred Döblin paneb aduma moodsa suurlinna pulssi
Sel nädalavahetusel saab Sõpruse kinos näha Döblini Berliini Fassbinderi pilgu läbi.
Alfred Döblin (1878- 1956) oli arst, ise-mõtleja-anarhist ja väga viljakas Saksa kirjanik, tema romaanid, jutustused ja esseed kokku võtavad enda alla kindlasti rohkem kui 10 000 lehekülge. Üks ta peateoseid, ülimahukas romaan "Wallenstein" kirjeldab Kolmekümneaastase sõja õudusi, näidates autorit suurte ainemassiivide liikumapanemise ja kunstilise vaoshoidmise virtuoosina. Döblin järgib tõdemust, et romaanis "tuleb ladestada, kuhjata, veeretada, tõugata". Selle näitlikustamise eest on Döblinile oma tänuvõlga väljendanud tema jünger Günter Grass, kes on talt tõesti palju õppinud, eeskätt Döblini varajastest vohavatest fantaasiaromaanidest, nagu "Wang-Luni kolm hüpet" või "Mäed, mered ja gigandid", mille kohta näiteks Franz Kafka on öelnud: "Döblinist jääb mulje, nagu mõistaks ta nähtavat maailma millegi täiesti ebatäiuslikuna, mida ta peab alles oma sõnaga loovalt täiendama."

Liv Ullmann täiendas taas oma elulugu
"Liv Ullmann - elujooned"
Ketil Bjørnstad
Eesti Raamat
Nora "Nukumajas", Elisabeth Vogler "Personas", Kristina "Väljarändajates", samuti UNICEF-i hea tahte saadik, stsenarist ja režissöör. Ema ja elukaaslane. Need on Liv Ullmanni rollid, mida kirjeldab tema kolmas elulooraamat "Elujooned", mis on kokku põimitud Ullmanni päevikumärkmetest ja vastustest Ketil Bjørnstadi küsimustele. Sarnaselt oma uurimisobjektiga on Bjørnstad mitmekülgselt andekas - ta on avangardhelilooja, kelle bibliograafiasse kuulub paarkümmend eri žanris kirja-teksti. Ulmanniga tutvus ta kahasse stsenaariumit kirjutades. Film Norra viiuldajast Ole Bullist ei valminud, küll aga sündis nende tutvusest see raamat.

Inimlikult maailma parimast rüütlist
Faktidele tuginedes rekonstrueerib Georges Duby 13. sajandi
Inglismaad 13. sajandi alul kuningas Henry III nooruse tõttu mõned aastad regendina valitsenud parun William Marshali lugu ilmus Georges Duby jutustusena eesti keeles esmakordselt kümme aastat tagasi kirjastuse Varrak sarja "Ajalugu. Sotsiaalteadused" esikteosena. Raamat müüdi kiiresti läbi nagu kirjastuse Kunst vahendusel ilmunud Duby teinegi bestseller "Katedraalide aeg", millest paisati samuti mõne aja eest raamatulettidele uustrükk.
Seega on omal kombel süm-boolnegi, et nüüd mainitud ajaloosarja viimaste raamatute ilmudes anti uuesti välja ka sarja ehk populaarseim teos. Duby populaarsus pole imekspandav, on ta ju 20. sajandi prantsuse annalistidest üks loetuim ja armastatuim autor ning eks ole tema teos Varraku ajaloosarja teiste raamatute kõrval vahest üks lihtsamini loetav ja haaratav.

Luule koos heliga Kirjanike Majas
Kolmapäeval, 3. oktoobril kell 18 leiab Kirjanike Maja musta laega saalis aset põnev üritus "Helikirjanduslik kolmapäev", kus muusika kohtub luulega. Kuulata saab näiteks Mathura ja Paavo Eensalu etteastet, mis on esmakordne kooslus Mathurale juba tuttaval muusika ja luule ühendamise alal (kevadel ilmus CD "Külaturul paadisadama ääres" koostöös Kaido Kirikmäega). Luuletaja Kalju Kruusa esineb üritusel koos Kaupo Kaldmäega, muusiku ja helitehnikuga, kes on mänginud ka ansambli Sõpruse puiestee plaatidel.
Kaks luulekogu avaldanud Maarja Kangro astub üles koos pianisti ja muusikaakadeemia õppejõu Martti Raidega. Varem on nad koos esinenud kammerlaulu, luulepõimikute ja värssdraamaga, esinemispaikade hulgas on Kirjanike Maja ja ETV stuudio.

Eestlaste must kuup Göteborgis avatud! 
Eile avatud Göteborgi raamatumessil on eesti kirjandus peitunud musta messiboksi, mis kõrgub imposantselt üle kõigi teiste eksponentide lettide nagu peaesinejale kohane. Messi kataloogi kaanelt vaatab vastu eesti luuletaja fs. Esmapilgul paistab hästi minevat ka Eesti raamatukaupmeestel, ja mis üks mess muud on kui müügiüritus. Raamatuleti müüjatar sõnas, et ootuspäraselt lähevad eriti hästi kaubaks rootsi keelde tõlgitud eesti kirjanike teosed, ostjateks suuremas osas väliseestlased. Muidugi ei tohiks lugejale jääda muljet, et siin peale eesti kirjanduse muud polegi - on, ja palju. Göteborgi mess on Põhjamaade suurim raamatumess, mida külastab igal aastal üle 100 000 inimese.

Laialipillutud tekstidest sai tähtkuju
Kareva artiklikogu "Tähendused" aitab avastada armastatud luuletajat kui publitsisti.
Iga valikkogu ilmumine mõjub juba iseenesest tähenduslikuna, antud kogu pealkiri lisab sellele sõnale veelgi kaalu. Hulk tekste, mis seni aegruumis laialipillatult hulkunud, on saanud omaette tähtkujuks, mida vaadelda. Jan Kaus on jõudnud raamatule juba tabava liignimegi anda. Täiendused. Ja tõepoolest, selle valgel võib märgata mõndagi, mida pole ehk osanud tähele panna.
Kirjutiste ajakirjanduses ilmumise kronoloogia on uueks kompositsiooniks segi paisatud ning need võib jaotada laias laastus kolmeks. Esiteks etüüdid. Neis avaneb Kareva leidliku muinasjutuvestjana. Kogu pealkirja all mõjuvad nagu tähendamissõnad, kuid pigem mängulises võtmes. Neist aimub kirjutamise mõnu, isegi kui Surm unenäos luurab.

Ene Ergma võrdleb Saksamaad narkomaaniga
Raadio 2 laupäevases saates kritiseerib Ergma Saksamaa gaasisõltuvust.
Laupäeva keskpäeval Raadio 2 eetrisse jõudvas saates "Ülekuulamine" võrdleb Riigikogu esimees Ene Ergma Saksamaad süstla otsa sattunud narkomaaniga. Ergma kritiseerib Saksamaad, kuna too meenutab vaid Venemaalt tulevast gaasist toitudes sõltuvushaiget.
Riigikogu esimees räägib avameelselt ka oma suhetest endise Tartu Ülikooli rektori ja praeguse kaitseministri Jaak Aaviksooga. Ülekuulamisel tuleb juttu ka Mart Laari rollist Andrus Ansipi valitsuses.

Baskini anekdoodid
Parlamendisaadik on psühhiaatri vastuvõtul:
"Doktor, mul on viimasel ajal mõtete hüplemine!"
"Milles see väljendub?"
"Räägin üht, mõtlen teist ja teen hoopis kolmandat!"
"Rahunege. See tõendab, et olete täiesti normaalne poliitik!"
Ameerika turist jõuab Jeruusalemma lennujaama ja pöördub taksojuhi poole:
"Viige mind selle müüri juurde, kus kõik juudid nutavad, karjuvad ja taovad peaga vastu seina."
Taksojuht viis turisti tolli- ja maksupolitsei maja ette.
Õpetaja tuleb kooli direktori juurde:

JÄRJEJUTT (5): Küllo Arjakas: Afganistan 1979 - 1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Taraki võeti auga vastu. Amin suudles lennuväljal oma kaasvõitlejat ja üheskoos mindi AHDH keskkomiteesse. Samal õhtul kohtus Taraki tagandatud ministritega, kes esitasid talle ultimaatumi: Amin viivitamatult võimult kõrvaldada. Taraki lubas kokku kutsuda partei keskkomitee poliitbüroo ja vaidlusküsimused rahulikult lahendada.
Taraki kutsuski Amini 12. septembril enda poole, aga too tuli riigi presidendi juurde juba relvastatud saatjaskonnaga. Liidrite vahel tekkis tõsine tüli: Amin heitis ette, et president kuulab ministreid, aga mitte teda kui peaministrit, ja nõudis neliku saatmist välisriikidesse saadikuteks. Taraki kutsus Amini uuesti 13. septembriks enda juurde lõunatama, ent Amin, saanud teada, et ka tagandatud ministrid on lõunale kutsutud, keeldus minemast. Taraki helistas Aminile ja vastastikune sõimlemine jätkus, Taraki ähvardas peaministri ametist tagandada. Ilmselt oli Amin selleks ajaks teinud otsuse minna otserünnakule. Ta kutsus välja kindralstaabiülema ja kaardiväeülema ning käskis neil mitte täita ühtegi korraldust, mis tulevad riigi presidendilt. Ta ise siirdus Afganistani armee kindralstaabi hoonesse, et juhtida sealt riigi sõjaväge.

HEIKI SUURKASK: miks Vene "ajaloolane" valetab? 
Esmalt tuli väide. Keegi "Venemaa ajaloolane Aleksandr Djukov" süüdistab Eestit väga tõsises asjas. Meie võimud liialdavat stalinismiohvrite arvuga.
Mingeid numbreid esimesel päeval ei ilmunud, kõlas lihtsalt tõendamata süüdistus. Päev hiljem täpsustas ajaleht Izvestija Djukovi väiteid ja paraku ilmnes vale.
Eesti võimud ei saagi liialdada, sest nad pole lihtsalt kunagi rääkinudki nendest arvudest, mida Djukov enda arust ümber lükkab. Nimelt mitte ükski Eesti ametlik ega isegi mitteametlik ajalooallikas pole rääkinud 60 000 kuni 100 000 mahalastust Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal.
Selliste suurusjärkudega on valetanud vaid nõukogude võim 1946. aastal Nürnbergi tribunalile edastatud andmetes natsliku okupatsiooni kohta Eestis: 125 000 mõrvatut Saksa okupatsioonialuses Eestis ei vastanud lihtsalt tõele.

MERLE MAIGRE: Ukraina valimised ja Eesti huvid
Homme toimuvad Ukrainas erakorralised parlamendivalimised, mis näitavad, kas senised reformid jäävad tulemuslikult püsima.
Mida üksmeelsem on tekkiv koalitsioon, seda kindlamalt püsib riik valitud sihil. Tulevane valitsus mõjutab Ukraina edasist välispoliitilist kurssi. Ukraina välispoliitiline hoiak avaldab omakorda mõju jõudude vahekorrale kogu Läänemere ja Musta mere vahelisel alal.
Mida edumeelsemalt kulgevad Ukraina poliitilised ja majandusreformid ning mida tihedam on koostöö NATO-ga, seda kindlam on ka näiteks Gruusia ja Moldova läänesuunaline hoiak. Ukrainast puhuv läänetuul võib virgutada isegi Valgevene opositsiooni. Kui aga Ukrainas jätkub senine sisepoliitiline purelemine ning välispoliitiline pendeldamine ja kui reformid jäävad poolikuks, siis on ka Gruusial ja Moldoval keerulisem läänesuunalist poliitikat ajada ja Lukašenka ainuvõim Valgevenes õilmitseb. Laiemas plaanis loovad Ukraina suundumused fooni Venemaa süsteemi muutumiseks.

ANDRUS KIVIRÄHK: Ikka viinast mõteldes
Mind kutsuti reede õhtuks Eesti Televisiooni otsesaatesse, et ma arutleksin seal Eesti Vabariigi alkoholipoliitika üle.
Kahjuks ei saanud ma seda teha, sest olin lubanud minna sõbra sünnipäevale viina jooma.
Arutlen siis nüüd, ajalehes. Sel nädalal hoidis Tallinnas kõigi napsimeeste meeli ärevil Kristiine Prisma protsess. Karm pöial vajus alla: pool aastat sellest poest enam alkoholi osta ei saa. Kui kummaline tunne võib praegu vallata neid teismelisi, kellele Kristiine kassapidaja kogemata õlut müüs, millest kogu see jama algas! Nad võivad nüüd täie õigusega väita, et nemad jõid terve poe kuivaks.
Siiamaani tegid alaealised vahel lolli nalja poodidele pommiähvardusi saates: ikka lõbus vaadata, kuidas pommirühm kohale saabub, kõik ostjad ärist välja kupatab ning maja lintidega sisse piirab. Ainuke paha asi oli see, et politsei sai sellised naljamehed lõpuks alati kätte ning andis kohtu alla. Nüüd on segaduse tekitamiseks palju parem nõks. Mine ja proovi mõnest suurpoest purgike siidrit muretseda ning kui ost läbi läheb, lidu kohe Savisaare juurde kaebama. Sinule kui Pavlik Morozovile ei tehta midagi, surutakse isegi tunnustavalt kätt, aga poodi lööb kohe Zeusi välk sisse ja kuivatab alkoholiletid tilgatumaks.

REPLIIK: Spordi- või liiklusvahend? 
Ajal, mil poliitikud jutlustavad kärarikkalt tervislikest eluviisidest ning sõdivad alkoholi ja suitsetamisega, jäävad need, kes püüavad harrastada tervislikke - ning ka kaaskodanike suhtes säästlikke - eluviise, vähemalt Eesti pealinnas küll hätta. Sellal kui endast lugupidavates Euroopa suurlinnades - olgu Berliinis, Amsterdamis või Kopenhaagenis - on jalgratas igati väärikas liiklusvahend, mida kasutatakse igapäevasel liikumisel punktist A punkti B, riskib Tallinnas rattaga liikleja sõna otses mõttes eluga. Jah, pealinnas on rattateid, kuid need on mõeldud peamiselt spordiks, mitte aga igapäevaseks liikluseks. Ometi on ratas autost tervislikum nii sõitjale kui ka kaaskodanikele, säästes linlasi mürast ja heitgaasidest.

JUHTKIRI: Jõuluks koju? 
Ehkki Eesti valitsus on suusõnaliselt julgustanud välismaal elavaid eestlasi kodumaale naasma ning lubab koalitsioonilepingus rakendada "eestlaste tagasikutsumise programmi", haigutab lubaduste ja reaalsuse vahel kuristik.
Eesti inimeste tagasipöördumist toetava migratsioonifondi rahad on sama hästi kui otsakorral ja kuigi heldemalt ei avane rahakraanid ka järgmisel aastal.
Mis on põhjus? Peamiselt see, et üha enam pikalt välismaal elanud eestlasi on hakanud Eestisse tagasi tulema. Ning neil, kes on välismaal elanud enam kui kümme aastat, on õigus taotleda migratsioonifondist kuni 35 000-kroonist tagasitulekutoetust ning nõustamist töökoha ja eluaseme leidmiseks. 35 000-kroonist toetust on raske nimetada heldeks - sellest piisab ehk kolimiskulude ning mõne esimese kuu elamiskulude katteks. Kuid kuna migratsioonifondil raha napib, ootavad sedagi summat aasta lõpuks kärped. Ning need, kes tahavad "jõuluks koju", võivad loota vaid ligi 10 000-kroonist toetust, ütleb migratsioonifondi juhataja Ede Teinbas.

Estonia kaevurid nõuavad 20-protsendilist palgatõusu
Estonia kaevanduse kaevurid nõuavad 20-protsendilist palgatõusu, kuid Eesti Põlevkivi esindaja sõnul saab kaevur kätte Eesti keskmise palga.
Kümne aastaga on Eesti Põlevkivi ametiühingute liidu esimehe Maido Aguri sõnul kaevurite töötingimused paranenud ja tehnoloogia arenenud, aga palgatõus on olnud sama hea kui olematu. See on viinud olukorrani, kus praegused töötajad lahkuvad ja uusi kaevureid juurde ei tule, vahendas ETV24 Aktuaalset Kaamerat.
Kaevurid esitasid reedel Eesti Põlevkivi juhtkonnale palgasoovi, kus lisaks palgatõusule nõutakse, et tööaja sisse arvestataks ka maa pealt maa alla jõudmise aeg ja et säiliks sooduspension kaevuritele, kes jätkavad pensioniikka jõudes maa all töötamist.
Estonia kaevanduses töötab umbes poolteist tuhat inimest. Kõik kaevurid juhtkonnale üle antud pöördumisele alla ei kirjutanud. Kirja initsiaatorite sõnul kardavad paljud rahulolematust üles näidates töö kaotada.

Eurovolinik: Eesti ei saa jätta innovatsiooni tulevikuks
Euroopa Liidu regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner arvab, et Eesti peaks majandusliku edu jätkumise nimel pöörama tähelepanu nii infrastruktuuri ülesehitamisele kui ka teadus- ja arendustegevusele.
Lähipäevil ootab Eesti, et Euroopa Komisjon annaks heakskiidu meile järgmiseks seitsmeks aastaks eraldatud 53 miljardi krooni struktuurivahendite kasutamise plaanidele. Ent kuna rahajagamise mehhanism töötab Brüsselis aeglaselt, siis arutati ELi neljandal ühtekuuluvusfoorumil Brüsselis juba, mis peaks olema regionaalpoliitika juhtmõtted pärast 2013. aastal, vahendas ETV24 Aktuaalset Kaamerat.
Ka Eestile on oluline sõnastada oma ootused juba täna, sest järgmise kuue aasta jooksul on meie eesmärgiks muutuda abivajajast abiandjaks, ning seejuures on oluline, et me ei järgiks oma majandusarengus vähem edukate liikmesriikide eeskuju.

Avati Järva-Jaani Vabadussõja mälestussammas
Täna keskpäeval kogunes sadu inimesi Järva-Jaani kultuurimaja kõrvale, kus avati taastatud Vabadussõja mälestussammas.
Mälestusambale kulus ligikaudu 300 000 krooni. Raha on kogutud alates 1989. aastast, vahendas Järva Teataja.

Estonian Air jättis tehnilistel põhjustel ära kaks lendu
Tehnilistel põhjustel tühistas Estonian Air täna kaks lendu Tallinnast Sitsiiliasse ja Rhodoselt Tallinna.
"Barcelonas riivas lennukit lennujaama teenindusauto," ütles Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen Päevaleht Online'ile. Ta lisas, et lennuk vajab remonti.
Õnnetuse tõttu jäi ära hommikul kell 4.35 Sitsiiliasse Cataniasse väljuma pidanud reis. Asenduslennuk väljus õhtul kell 18.10.
Teine tehniline rike ilmnes Kreekas Rhodosel, kus õhtupoolikul Tallinna startima pidanud lennukil ilmnes mootoriviga: "mootori pöörete arv ei vastanud normidele," kommenteeris Eskelinen. Lennuk oleks pidanud Tallinna jõudma 17.05-ks.
"Hetkel on muretsetud kolm asenduslennukit, mis võimalikult kiiresti rahva kohale toimetaksid," teatas Eskelinen

Video: veel kolm Tallinna poodi võivad alkomüügi õiguse kaotada
Kui üleeile pidi alkoholi müügi lõpetama Kristiine keskuse Prisma, siis täna võib juba rääkida kolmest järgmisest Tallinna kauplusest, keda alkoholi müügi litsentsist ilmajäämine ähvardab.
Põhja politseiprefektuuri prefekti Raivo Küüt ütles, et praeguseks ollakse välja saadetud 8 esildist - 3 Tallinnas, 4 Kose vallas ja 1 Maardus, vahendavad TV3 Seitsmesed uudised.
"Võib küll selgelt väita, et niisugustes kauplustes orienteeritakse selgelt tehingutele, mis toovad kasumit ning rikkumine on kohe tahtlik," ütles Küüt.
Lasnamäe linnaosa vanem Kalle Klandorf ütles TV3 uudistele, et tema andmetel müüs ühes kaupluses alaealistele alkoholi lausa kaupluse juhatuse liige, lisades alkoholi müügiloa äravõtmise kohta: "Kui selleks on oluline põhjus, siis kindlasti. Ma täna ei oska öelda, kas kauplused on ka varem sellega patustanud. Samas kõiki asju tuleb kaaluda ja vaadata materjalide pealt."

Eesti vaatlejad ennustavad Ukrainas rahulikke valimisi
Ukrainas OSCE delegatsiooniga valimisi vaatlevate Riigikogu liikmete Silver Meikari ja Taavi Rõivase hinnangul mööduvad homsed valimised rahumeelselt.
Mõlemad parlamendisaadikud on kohtunud erinevate parteide esindajatega ning esialgsete muljete põhjal homseks tõsisemaid rikkumisi ei kardeta, vahendas Reformierakonna pressiteenistus.
Riigikogu väliskomisjoni liikme Silver Meikari sõnul on erakorralistele valimistele eelnev päev olnud üllatavalt loid. "Ei anna võrreldagi nende pingetega, mida sai siin tunda oranži revolutsiooni aegadel."
Taavi Rõivase hinnangul on veel lahtine, kas kolme suure kõrval saavad parlamenti ka väikeparteid.
"Üldiselt võib aga kohalikega rääkides täheldada ootamatult suurt ükskõiksust valimiste tulemuse suhtes," lisas Rõivas.
Valimistulemuseks ennustatakse peaminister Viktor Janukovitši Regioonide partei võitu, kuid Julia Tymoshenko blokk ja presidendimeelne Meie Ukraina on andnud mõista, et moodustavad järgmise koalitsiooni üheskoos. Janukovitši võimule jäämine sõltub seega paljuski valimiskünnisega võitlevate Kommunistide sissesaamisest.

Ligi: Eestis on rohkem idioote kui neegreid
Viidates ÜRO eriraportööri eilsele Eesti visiidile, leiab riigikogu reformierakondlasest saadik Jürgen Ligi, et Eestis rassismi ei esine, kuid idioote leidub siiski.
"Eesti on rassistlike maade nimekirjas - ühe rahvusvahelise raporti järgi ei ole meil rassismikuritegude eest süüdimõistmisi," kirjutab Jürgen Ligi oma blogis.
"Et süüdi mõista, peaks olema koosseise või avaldusigi. Kõike saaks ju korraldada, aga kust võtta neid rasse?"
"Õnneks tuli appi ÜRO. Meile saadeti neeger, raportöörina pealegi, ja ta rääkis meile vajadusest vene riigikeel kehtestada, multikultuurseks hakata, oma keele ja kultuuri pärast mitte põdeda," kirjutas Ligi.
"Eestlased said sõnumi, et maailm on jämedatundeline ja eripära suhtes vaenulik, et loota tuleb vaid iseendale, et multikultuursus tähendab üleüldist kokteili ning rahvuste ja kultuuride hoidmine on anakronism," lisas ta.

Paet soovib Austraaliaga topeltmaksustamise vältimise lepingut
New Yorgis Austraalia välisminister Alexander Downeriga kohtunud välisminister Urmas Paet avaldas soovi alustada läbirääkimisi sotsiaalkindlustuslepingu ja topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimiseks.
"Kehtiv sotsiaalkindlustusleping aitaks ühtlustada Eesti ja Austraalia sotsiaalsüsteemi erinevusi," ütles Paet välisministeeriumi vahendusel. "See omakorda lihtsustaks ja kindlustaks Austraalias elavate eestlaste olukorda."
Austraalias on suuruselt viies välis-eesti kogukond, seal elab üle 7500 eestlase.
Paet kohtus ka Indoneesia ja Mehhiko kolleegidega.
Kohtumisel Indoneesia kolleegi Noer Hassan Wirajudaga arutati majandussuhete edendamist ning Indoneesia välisminister tegi ettepaneku vahetada äridelegatsioone öeldes, et Eesti delegatsioon on oodatud juba järgmise aasta algul. Välisminister Paeti hinnangul tuleks alustada tööd topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimiseks.

Eesti viib küberturvalisuse teema OSCE päevakorda
Riigikogu delegatsioon kohtus täna OSCE Parlamentaarse Assamblee presidendi, Rootsi parlamendi väliskomisjoni esimehe Göran Lennmarkeriga, et arutada küberturvalisuse küsimuste lülitamist assamblee prioriteetsete teemade hulka.
Kohtumisel jõuti järeldusele, et tegemist on järjest suuremat tähelepanu ja rahvusvahelist koostööd nõudva teemaga, mille käsitlemisest OSCE kui suurte kogemustega julgeolekuorganisatsioon ei saa kõrvale jääda, teatas riigikogu pressitalitus.
Eesti delegatsiooni juhi Paul-Eerik Rummo teatel võetakse küberturvalisus eriteemana järgmise aasta põhiistungjärgu päevakorda ning Eesti asub ette valmistama aruteluks vajalikke taustamaterjale ja resolutsiooni projekti.
"OSCE kui organisatsioonil, mis hõlmab riike Kanadast Kasahstanini, on head võimalused tugevdada rahvusvahelist koostööd uute globaalsete turvaohtude käsitlemisel ja katastroofide ärahoidmisel," ütles Rummo.

Savisaar: Reformierakonnas käib sisemine heitlus
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles Karksi-Nuias erakonna volikogul peetud poliitilises ettekandes, et küsitlustulemuste põhjal erakordset toetust nautiv peaminister ja tema erakond on siiski sisemiselt nõrgem ja haavatavam kui eales enne.
Savisaare sõnul on nii perekonnaseaduse kui ka korrakaitseseaduse uutel eelnõudel kriitikuid kõigis opositsioonierakondades, aga kõige tugevam hääl kostab Reformierakonna enda seest, teatas Keskerakonna pressiesindaja.
"Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde viitab oma arvamuses perekonnaseaduse kohta otsesõnu, et see muudab inimese elu mõttetult keerukamaks, võimalikud kohtuvaidlused kulukamaks ja jätab ikkagi pahatahtlikule poolele nihverdamisruumi," ütles Savisaar.
Savisaare kinnitusel on veelgi hullem seis korrakaitseeelnõuga, mille Linde juhitav komisjon lasi allavett, teatades, et tegu on põhiseaduse olulisi sätteid rikkuva eelnõuga, mis viib politseiriigi tekkimiseni Eestis.

Elektrikatkestus halvas Ühispanga internetipanga töö
Täna oli kahe tunnijooksul häiritud Ühispanga ja intenetipanga u-net kodulehtede töö.
Panga pressiesindaja Silver Vohu sõnul halvas nii internetipanga, sularahaautomaatide kui ka panga sisekanalite töö elektrikatkestus, vahendab SL Õhtuleht.
Elektrikatkestus algas kell 13.15 ning likvideeriti kell 15.15.
Panga sõnul töötavad praegu kõik kanalid laitmatult.

Kaas-rallisõitja: õnnetuskohal oli vaatepilt päris hull
Ralliõnnetuses hukkunud Ain Teppo järel sõitnud võistleja Rando Turja sõnul oli vaatepilt õnnetuskohal päris hull, kuid samas ei olnudki Lada nii puruks, et võiks arvata traagilisi tagajärgi.
Viljandi rallil suurel kiirusel vastu palgivirna paiskunud Ain Teppo - Siimo Sõmera auto juurde jõudsid esimesena nende järel startinud Rando Turja - Ain Sepp, kirjutab rally.ee.
Rando Turja nendib nukralt, et nähtu oli jube: "Päris hull oli vaatepilt," sõnab ta tasasel häälel. "Tegu oli täisnurkse vasak-kurviga. Nad olid sattunud laupkokkupõrkesse palgivirnaga," ütleb Turja.
Turja ütleb, et võrulaste Lada ei tundunud esmapilgul nii katki olevat, et väljasõidu tagajärjed võinuksid olla traagilised: "Auto polnud nii puruks."
Võistluste arst Marit Õun ütleb, et tõenäoliselt on piloodi surma põhjuseks suured sisemised vigastused ja verejooksud.

Purjutaja sõitis autoga vastu ostukeskuse treppi
Eile õhtupoolikul sõitis purjus mees oma Audiga vastu Balti jaama ostukeskuse treppi. Samuti purjus sõbra eest rooli asunud mees põhjendas sõitu sellega, et tahtis alkoholijoobes inimeste eest ära sõita.
Eile õhtupoolikul sõitis keskmises joobes juhi asemel autorooli asunud raskes joobes mees vastu Balti jaama ostukeskuse betoontreppi, teatas Põhja Politseiprefektuur. Keegi õnnetuses vigastada ei saanud.
Esmane info joobekahtlusega juhist sõiduautos Audi 90 laekus politseile kell kolmveerand kolm päeval Pärnu maanteelt. Patrull asus autot otsima, kuid sõidukit ei leitud. Kell pool viis tuli uus teade Balti jaama juurest, kus seesama Audi oli vastu ostukeskusest sõitnud.
Esialgsetel andmetel juhtus õnnetus, siis kui seni roolis olnud purjus Marko (sündinud 1969. aastal) läks korraks autost välja busside sõiduplaani vaatama. Tema asmel asus rooli samuti purjus 1975. aastal sündinud Marko, kes sõitis vastu ostukeskuse betoontreppi. Samal ajal viibisid autos ka noor naine ja kolmeaastane tüdruk, kes õnnetuses viga ei saanud.

Paet: me tahame järgmisel turismihooajal pääseda Türgisse viisavabalt
Välisminister Urmas Paet kohtus eile New Yorgis oma Türgi kolleegi Ali Babacaniga ja innustas teda Eesti-Türgi viisavabadusega kiirustama.
Välisminister Paeti sõnul ootab Eesti, et Türgi astuks edasisi samme viisvabaduse kehtestamiseks Eesti kodanikele. "Meie soovime selle asja korda saada enne järgmist turismihooaega," ütles Paet.
Kohtumisel olid kõne all viisavabaduse kehtestamine Eesti kodanikele ja Türgi liitumispüüdlused Euroopa Liiduga.
Välisminister Urmas Paet kinnitas, et Eesti toetab endiselt Türgi liitumispüüdlusi ja avaldas lootust, et pärast suviseid valimisi saab reformiprotsess taas hoos sisse.
"Oleme seda meelt, et liitumisläbirääkimised peavad viivitusteta jätkuma," ütles Paet. "Samas sõltub läbirääkimiste kiirus Türgi kodutöö tõhususest," rõhutas ta.

Ralliõnnetuses hukkunud Ain Teppo oli liikluspolitsei komissar
Lõuna Politseiprefektuur teatab, et eile õhtul traagilises ralliõnnetuses hukkunud Ain Teppo oli Võru liiklusjärelvalvegrupi komissar.
Eile "SEB Mulgi Ralli 2007" autorallil osalenud Ain Teppo juhitud võistlusauto VAZ 2105 sõitis vasakkurvis teelt välja vastu palgivirna. Kohalekutsutud kiirabi elustamiskatsed tulemusi ei andnud ning Ain Teppo suri saadud vigastustesse. Kaardilugeja Siimo (sündinud 1982. aastal) toimetati Viljandi haiglasse, kust ta lubati peale esmaabi andmist kodusele ravile.
Õnnetus juhtus ralli esimese kiiruskatse kolmandal kilomeetril, juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Ain Teppo sündis 31. jaanuaril 1959. aastal.
Tööd Eesti Politseis alustas ta 30. jaanuaril 1995.aastal, asudes tööle nooreminspektorina Võru Politseiprefektuuri liikluspolitseisse.
Ajavahemikul 23. oktoober 1995 - 28. aprill 1996 töötas ta inspektorina Võru Politseiprefektuuri liikluspolitseis.
Alates 29. aprillist 1996 kuni tänaseni töötas Ain Teppo liikluspolitsei komissarina.
Kokku on ergutatud Ain Teppot politseiteenistuse jooksul 25 korral.
Lõuna Politseiprefektuur avaldab kaastunnet Ain Teppo abikaasale ja tütardele.

Kaks koolipoissi vajasid rebaseristimise päeval arstiabi
Vähem kui nädal pärast Kuressaare gümnaasiumi jukude peol 10. klassi tütarlapse õnnetut kukkumist toimusid üleeile kahe Kuressaare ametikooli rebasega arstiabi nõudnud vahejuhtumid.
Ametikooli infojuht Tago Holsting vahendas, et tisleriõpilasel hakkas kehalise kasvatuse tunni jooksul halb ning õpetaja viis ta tunni lõpus kooliõe juurde, kirjutab Meie Maa.
"Halva enesetunde võimaliku põhjusena mainiti allergilisust värvile, mida õpilasele oli "ristimise" käigus vildikaga näole kantud. Mis tegelik põhjus oli, saab öelda arst, mitte kooliõde või kool. Õpilasele kutsuti kiirabi," osutas infojuht.
Teine kannatanu, ehitajaks õppiv poiss, pöördus aga söögivahetunni lõpuks medõe poole vigastustega näopiirkonnas, sest ta kukkus "ristijate" eest ära joostes.

Kahjum jätab Võru TÜ kauplusautod seisma ja vanurid hätta
Võru tarbijate ühistu lõpetab suure tõenäosusega uuest aastast kahjumit andvate kauplusautode sõidud, kui kohalikud omavalitsused ei nõustu kahjumit kompenseerima.
Sõmerpalu raudteejaamas käib kauplusautost oste tegemas kümmekond kohalikku inimest, sest lähim pood asub 2,5 kilomeetri kaugusel Sõmerpalus, kuid see vahemaa on eakate inimeste jaoks liiga pikk, et seda jalgsi läbida, seda eriti talvel külma ja libedaga, kirjutab Võrumaa Teataja.
Võru tarbijate ühistu nõukogu on otsustanud rändkauplusi käigus hoida kuni aasta lõpuni ja kui selle aja jooksul kahjumile katet ei leita, lõpetatakse uuel aastal teenuse pakkumine.
Ühistu kavatseb saata asjasse puutuvatele omavalitsustele kirja, milles palub rändkaupluste tööks toetust ja kui raha tuleb, on võimalik jätkata niikaua, kuni paarikümne aasta vanused sõidukid vastu peavad.

Hooldekodu jääb Karulasse tulemata
Neli ühise hooldekodu rajamist kavandavat omavalitsust loobus ettepanekust võtta kasutusele Karula koolkodu vana hoone, sest see pole piisavalt tänapäevane ja valgusküllane, samuti oleks vanuritel sealt kauge linnas poes ja kalmistul käia.
Viljandi sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt ütles, et nelja omavalitsuse otsus majast loobuda oli üksmeelne, kirjutab Sakala. "Üks sotsiaalhoolekandeasutus on sealt sobimatuse tõttu juba välja kolinud," nentis Kütt. "Meie soov on ehitada tänapäevane ja valgusküllane hooldekodu ning see hoone seda ei võimalda ja me jäime esialgse kava juurde rajada asutus Viljandisse Järveotsa linnaossa."
Problemaatiliseks pidas sotsiaalameti juhataja ka hoone asukohta: "Kui hooldekodu asub Viljandis, saavad eakad käia surnuaial, kirikus või turul. Liikumisprobleem tekiks ka töötajate osas - enamik neist on ju Viljandist ja hoopis pikk maa oleks Karulasse tööle minna praegustel Paistu hooldekodu töötajatel. Samuti on keeruline korraldada toitlustamist."

Pärnakad võitlevad kesklinna ehitatava liuvälja vastu
Eile andsid Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilased Margit Kuuse ja Anu Borkvel Pärnu linnavolikogule üle 615 kooliõpilase allkirjad, kes on Pärnu Keskparki planeeritava uisuväljaku vastu.
Pärnu linna noored ei poolda eelmisel nädalal linnavolikogus heaks kiidetud Keskparki uisuväljaku rajamise kava, sest kahe tiheda liiklusega tänava vahele leitud jääväljaku asukoht ei ole nende meelest turvaline, kirjutab Pärnu Postimees.
Noorte arvates ei ole valitud asukoht sobiv ka laste tervisest lähtudes, sest uisutada tuleks heitgaaside keskel ja samuti ei tohiks noorte meelest rikkuda sillalt tulles avanevat vaadet Endla teatri fassaadile.
Borkveli ütlust mööda võiks paljude allakirjutanute arvates Keskparki planeeritava uisuväljaku asemel ehitada linna jäähalli või teha liuväljaku mõnesse teise linnaossa.
Pärnu maavanemale tahavad oma protestiallkirjad esitada veel Keskpargi ümber asuvate majade elanikud, kelle arvates muutuks nende elukeskkond akende alla rajatava liuväljaga mürarikkamaks ja kavandatavate liikluspiirangute tõttu saastatumaks.

Prokurör soovitab löömamehel end kiiresti üles anda
Käeraudades maaslamajaid jõhkralt peksnud Amigo ööklubi vahetusevanem Kaido kadus eile hommikul pärast hotellist hundipassi saamist jäljetult, prokurör soovitab mehel peitusemäng lõpetada ja kiiresti politseisse ilmuda.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu selgitusel proovis politsei meest korduvalt tasku-telefonilt tabada, ent see oli kogu päeva välja lülitatud: "Politsei käis teda otsimas ka aadressilt, kuhu noormees on end elama registreerinud, ent kahjuks kadusid otsad sealgi vette, sest tegelikult ta seal ei ela," lausus Mäesalu Postimehele.
Kaido kadus ametivõimude silmist pärast seda, kui ta eile hommikul Amigo ööklubi haldaja, Viru hotelli juhtide ees vaibal käis: "Me kohtusime täna ja lõpetasime temaga töösuhte," sõnas Sokos Hotel Viru tegevjuht Outi Välimäki. "Mis temast edasi sai, meie ei tea ega oska selgitada."
Kahe ärimehe avalduste põhjal algatatud kriminaalasja uurimist juhtiv ringkonnaprokurör Leelet Kivioja andis Postimehe vahendusel Kaidole mõista, et tal ei ole mõtet end varjata ning soovitas mehel võimalikult ruttu Kesklinna politseisse ilmuda.

Villu Reiljan: maavahetusloole on lähenetud vaid poliitiliselt
"Me oleme suhteliselt hästi informeeritud," vihjab riigikogu liige, endine keskkonnaminister ja Rahvaliidu esimees Villu Reiljan maavahetusloo poliitilisusele.
Tuleval nädalal saab aasta maavahetustehingutega seoses mitme mehe kinnipidamisest. Umbes aasta tagasi ütlesite, et põhiline on see, mis saab edasi. Kas nüüd on asi niikaugel, et võite südamerahus hakata parastama: asja ei tulegi!?
Tõsi ta on. 3. oktoobril saab aasta täis, kui neli inimest pandi vangi ja kolmel tuli seal suhteliselt kaua viibida. Sellega anti ühiskonnale signaal, et kurjategijad on tabatud ning neid harjutatakse türmieluga, et kui nad pikemaks ajaks vangi pannakse, siis nad poleks ehmunud ning tunneks režiimi ja vanglaolusid.
Mis siis aastaga on saanud?
Kuuldavasti on hulk inimesi üle kuulatud, läbi otsitud.
Kas kuidagi saab lahterdada inimesi, keda teie teada on üle kuulatud?

Amigo peksuasjas üle kuulatud üks inimene
Eile avaldati šokeerivad videokaadrid, kus turvatöötajad peksavad klubikülastajaid.
Intsident leidis aset 14. septembri ööl pärast kella kolme ööklubis Amigo, kus turvatöötajatel tekkis kahe 30. eluaastates vene keelt kõneleva klubikülastajaga konflikt. Suuline kokkupõrge läks üle kehaliseks ning kell 3.19 viisid turvatöötajad kaks napsitanud sõpra, väikefirmade juhid, Viru keskuse turvaruumi. Põhja ringkonnaprokuratuuri andmeil pääsesid mehed sealt kella 4.15 paiku ning seda vaid tänu politseinikele, kelle nad olid suutnud paar minutit varem kambrist mobiiltelefoniga appi kutsuda.
Alustatud on juhtumi ametlikku uurimist. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu sõnul nõudis uurija välja turvakaamerate lindistused, kuid turvaruumis toimunud vägivallatsemise salvestust ei leitud. Ajalehe Postimees käsutusse jõudis aga videolint, millel näeb turvaruumis 26 minutit kestnud jõhkrat peksu: klubi turvatöötajad peksavad jalgade, käte ja taskulampidega kaht meest, kelle käed on raudu pandud, ning lõpetuseks pildistavad ohvreid mobiiltelefonidega.

Algasid Henno "Mina olin siin" järgi tehtava filmi võtted
Eile algasid 2004. aasta romaanivõistluse võitnud Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest" põhineva mängufilmi võtted.
"Mina olin siin" jutustab loo 17-aastasest üksi elavast eliitkooli õpilasest Rassist, kellel on paar unistust. Unistus perest ja armastusest ja… Ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkootikume ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.
Filmi režissöör on René Vilbre, stsenaariumi adaptsiooni autor on Ilmar Raag, operaator Mait Mäekivi ja produtsent Riina Sildos. Näitlejatest löövad kaasa Rasmus Kaljujärv (Rass), Tambet Tuisk (Olari), Margus Prangel (Mõssa), Hele Kõre (Renita), Marilyn Jurman (Säde) ja paljud teised.

Kodumaale naasnud eestlastele makstav toetusraha sai otsa
Eestisse naasnute arv kasvas tänavu jõudsalt, kuid migratsioonitoetuse eelarve jäi samaks.
Võrreldes viimase paari aastaga on välismaalt Eestisse naasvate ja selle jaoks riigilt toetust saavate isikute arv tänavu jõudsalt kasvanud, kuid muutumatuks on jäänud toetusi väljastava riigi sihtasutuse Eesti Migratsioonifond eelarve. Juba praegu on kasutatud kogu aastaks plaanitud raha ja seetõttu kasutab fond aasta viimastel kuudel reservraha ja vähendab makstavaid toetussummasid.
Toetusest on aga naasvatele isikutele palju abi. Kevadel pärast ligi 17-aastast Ameerika Ühendriikides elamist Eestisse tagasi pöördunud Eve Saar lausus, et Migratsioonifondist on tagasipöördumisel suur abi, seda tänu nii rahalisele toetusele kui ka igakülgsele nõustamisele.

Gruusia president lükkas süüdistused ümber
Gruusia president Mihail Saakašvili võttis esimest korda sõna temale esitatud korruptsioonisüüdistuste osas ning nimetas neid väljavabandamatult valedeks.
Endine kaitseminister Irakli Okruašvili süüdistas Saakašvilit korruptiivses valitsemises ning opositsioonipoliitikute mõrvamises, vahendas BBC.
"Okruašvili ja kõik teised teavad, et kõik need väited, mis ta minu ja riigi valitsemise kohta ütles, on väljavabandamatult valed," ütles ta.
Ta lisas, et üks tema elu põhimõtteid on korruptsiooni vastu võitlemine.
Saakašvili saabus täna ÜRO iga-aastaselt peakohtumiselt New Yorgis.

Malediividel toimunud plahvatuses sai 12 turisti vigastada
Suurbritannia välisministeeriumi teatel sai Malediivide pealinnas Males asunud mošee juures toimunud plahvatuses sai vigastada 12 turisti.
Väidetavalt omatehtud pommi plahvatuses said põletushaavu kaks Briti, üks Jaapani ning kaheksa Hiina turisti, vahendas BBC.
Kohaliku meedia andmeil põhjustati plahvatus mobiiltelefoni ja gaasiballooni külge kinnitatud pesumasinamootori abil. Tunnistajate sõnul leiti ümbruskonnast ka naelu.
Tegemist on esimese pommiplahvatusega Malediividel.
"Malediividel pole midagi sellist varem juhtunud," ütles valitsuse pressiesindaja Mohamed Shareef. "Me suhtume sellesse ülima tõsidusega, sest turism on meile elutähtis."
Eelmisel aastal külastas Malediivide saarestikku 600 000 turisti ning turismitööstus annab riigi majandusest põhiosa.

Mihkelson: Gruusial on ees rasked ajad
Viimaste päevade sisepoliitilised vapustused Gruusias on asetanud president Mihhail Saakashvili juhitud riigi väga tõsise kriisi lävele, leiab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.
"Pole mingi saladus, et alates Rooside revolutsioonist 2003. aasta novembris on Venemaa teinud korduvaid katseid Gruusia võimude legitiimsust kahtluse alla seada ning riigi sisemist tasakaalu kõikuma lüüa," kirjutab Mihkelson oma blogis.
Poliitiku sõnul on selleks sobinud nii sisemise Vene-meelse opositsiooni varjamatu toetamine (näiteks Georgadze grupp), energia- ja majandusblokaadi kehtestamine kui pidev Tbilisi provotseerimine Lõuna-Osseetias ja Abhaasias.
Mihkelsoni hinnangul pole miski seni Gruusiat kõigutanud: isegi hiljutine ebaõnnestunud raketirünnak ei löönud Gruusiat verest välja.
Mihkelsoni sõnul on endine kaitseminister Irakli Okruashvili andnud oma skandaalsete süüdistustega põhjuse esimesteks tõsisteks Saakashvili-vastasteks massimeeleavaldusteks. "President ise pole veel midagi süüdistustele (nende hulgas tapmisele õhutamine) vastanud. Ta on tagasiteel New Yorgist."

Mehhiko politsei sai kätte kuulsa narkoparunessi ja tema armukese
Mehhiko politsei sai kätte Sandra Avila ehk "Vaikse Ookeani Kuninganna", kes on üks Mehhiko suurematest nais-narkokaubitsejatest.
Politsei tabas samal päeval ka Avila armukese, Columbia narkoärimehe Juan Diego "The Tiger" ehk "Tiiger" Espinosa, keda peetakse pealüliks Columbia ja Mehhiko narkokaubitsejate vahel, vahendab Reuters.
Sandra Avila (45) aitas 1990-ndatel üles ehitada Sinaloa narkokartelli ja oli seotud ka Mehhiko tagaotsituima mehe Joaquin "Shorty" ehk "Jupats" Guzmaniga.
Narkopolitsei tabas proua Avila Mehhiko pealinnast oma maja lähedalt üksinda sportautoga sõitmas.
Avila sai oma hüüdnime sellest, et aitas välja arendada narkovedamisteid Mehhiko Vaikse ookeani ranniku ja California vahel.

Tbilisis nõudis 5000 inimest Saakašvili tagasiastumist
Gruusias Tbilisis kogunesid eile tuhanded inimesed protesteerima valitsuse ja president Mikheil Saakašvili vastu.
Okruašvili toetajate korraldatud meeleavaldusel süüdistasid demonstrandid Saakašvilit korruptsioonis ja autoritaarsuses ning nõudsid tema tagasi astumist, vahendab BBC.
Parlamendihoone ette kogunenud protestijad ülistasid Saakašvili endist usaldusalust Irakli Okruašvilit, kes neljapäeval vahi alla võeti.
Praegused meeleavaldused on Gruusias suurimad pärast 2003. aastat, kui meeleavaldused aitasid võimule Saakašvili.

Birma võimud keerasid kinni toiduabi kraanid
Birma hunta on lõpetanud või piiranud ÜRO saadetava toiduabi rahvale jagamist.
Birmas kannatab alatoitluse kuni 60-70 protsenti lastest, vahendab Reuters.
Birma põhjapoolsest Mandalay linnast edasi saadetav toiduabi on täielikult peatunud, takistatud on toidu transport ka Loode-Birma sadamalinnast Sittwest. Mandalay on linn, kus mungad oma proteste 11 päeva tagasi alustasid ja Sittwes on hunta vastu tänavatel marssinud kümned tuhanded inimesed.
Internet anti korraks tagasi
Laupäeva hommikuks taastus Birmas paariks tunniks netiühendus. Inimesed pääsesid ligi kodumaistele kodulehtedele ja e-kirju sai saata ka välismaale. Pärast paari tundi netiühendus katkes taas.

Gruusia presidendi süüdistamine viis konkurendi vangi
Presidenti mõrvades süüdistanud ekskaitseministri vahistamine vallandas riigis kriisi.
Neljapäeval pärast kella kaheksat õhtul saabusid Irakli Okruašvili äsja asutatud partei Liikumine Ühinenud Gruusia Eest peakorterisse politseinikud ning viisid presidendi rivaali minema. Tema advokaadi väitel ei näidanud arreteerijad isegi orderit. Ent õhtuks olid süüdistused siiski teada. Rooside revolutsiooni meeskonnast lahku löönud eksministrile heidetakse ette aktsiate väljapressimist, rahapesu, võimu kuritarvitamist ning riigi raha väärkasutamist ja maksupettust.
Neile, kes olid Okruašvilit saatnud skandaale jälginud, ei olnud süüdistustes midagi üllatavat. Pealegi istuvad väidetava korruptsiooni eest trellide taga juba mitmed tema liitlased. Telekanali Rustavi-2 teatel vahistati kolmapäeval veel kuus Okruašvili lähikondlast.

Ukraina üritab demokraatiat valimistel päästa
Ukrainlastel avaneb homme parlamendivalimistel võimalus lõpetada võimuvaakum.
Viimastel kihutuskoosolekutel hoidsid Julia Tõmošenko ning Viktor Juštšenko, omaaegsed oranži revolutsiooni eestvedajad, kes vahepeal tülitsesid, teineteist taas õrnalt embuses.
"Meil on ainult üks võimalus ning see on demokraatliku koalitsiooni moodustamine. Punkt. Ja ma mõtlen päriselt, et punkt," kuulutas president Juštšenko. "Toetan su mõtet 300 protsenti," ei jäänud Tõmošenko oma taasleitud sõbrast maha.
Juhul kui neil õnnestuks sama üksmeelt säilitada ka pärast valimisi, suudaksid kaks "oranži" ilmselt moodustada valitsuse üheskoos ning tõrjuda praeguse peaministri Viktor Janukovitši opositsiooni.
Janukovitš ilmselt võidab

Politsei vahistas Viljandi linnavoliniku väidetava ründaja
Politsei pidas kinni ja esitas kuriteokahtlustuse inimesele, kes ründas Viljandi ööklubi ees linnavolikogu rahvaliitlasest liiget Monika Kuzminat ja tema sõpru.
Kuzminale ja tema kahele kaaslasele, kellest üks oli naine, tungiti kallale ööklubi Red ees augusti lõpul, kirjutab SL Õhtuleht.
Kuzmina sõbranna ja ühe teise klubis olnud naise vahel tekkis sõnavahetus. Kui Kuzmina läks naisi lahutama, tabas teda näkku vastasseltskonda kuuluva mehe jalahoop, vahendas Sakala. Lööja võib olla mees, kes 2005. aasta kohalikel valimistel kandideeris Viljandi volikokku koos Kuzminaga Rahvaliidu nimekirjas.
Juhtunu kohta alustati kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist. "Tänaseks on üks inimene kahtlustatavana üle kuulatud," ütles Lõuna ringkonnaprokurör Marja-Liina Reissaar SL Õhtulehele.

Kaheksa kuuga hukkus liiklusõnnetustes 52 inimest
Harjumaal hukkus liikluses käesoleva aasta kaheksa esimese kuuga 52 inimest, mida on 19 võrra vähem kui mullu samal ajavahemikul.
Liiklusjärelevalve tõhustamiseks korraldas Põhja prefektuur oma töö ümber, nii et seni liiklusjärelevalve osakonna koosseisus Harjumaal ja Tallinnas tegutsenud patrullid teevad nüüd oma põhitööd nii linna suunduvatel põhimaanteedel kui ka valdades.
Tallinnas tegelevad liiklusjärelevalvega territoriaalsete osakondade spetsiaalsed liikluspatrullid. Liikluseeskirja täitmist jälgivad ka kõik väljakutsetest vabad tavapatrullid.

Lasnamäe linnaosa tahab võtta kahelt poelt alkoholimüügiloa
Lasnamäe linnaosavalitsus kavatseb võtta alaealistele vägijoogi müümise eest kahelt väikepoelt alkoholimüügiloa.
Politsei menetleb praegu mitut juhtumit, kus Lasnamäe territooriumil on alaealistel õnnestunud osta endale kauplustest vägijooke. See on tõsine õigusrikkumine.
Lasnamäe linnaosavalitsuse avalike suhete nõunik ütles, et suure tõenäosusega jääb menetluse lõppedes alkoholimüügiloast ilma kaks väikepoodi.
Linnaosavanema Kalle Klandorfi sõnul ei saa alaealiste alkoholitarvitamisega võideldes teha kompromisse: "Me toetame täielikult Kristiine linnaosa otsust jätta Kristiine Prisma kauplus ilma alkoholimüügiloast, sest hoolimata nii mõnegi poliitiku muretusest on alaealiste alkoholitarvitamine tõsine probleem ning kaubandusettevõtet ja müüjat, kes sellele kaasa aitab, tuleb karmilt karistada."

K-kampaania tegijad pääsesid kohtus puhtalt
Harju maakohus lõpetas eile 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajal Keskerakonnaga seostatud K-kohukese reklaami menetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu.
Kohus leidis, et reklaami tootnud AS-i AD Idea ja reklaami paigaldamist korraldanud Media Planning Group Eesti OÜ ning firmajuhtide Mark Eikneri ja Paavo Pettai tegevuses puudus väärteokoosseis.
Politsei koostas protokolli
4. oktoobril 2005. aastal Tallinnas Estonia pst 10 juures tänavavalgustuspostil paiknenud kahe K-kohukese reklaami tõttu koostas Põhja politseiprefektuur väärteoprotokollid reklaami tootnud reklaamifirmale Idea AD ja reklaamide paigaldajale Media Planning Group Eesti OÜ-le, samuti firmade juhtidele.
Süüdistuse järgi olid need välireklaamid samastatavad 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogu valimistel osalenud Kesk-erakonnaga ning tegu oli poliitilise välireklaamiga ajal, mil aktiivne agitatsioon oli keelatud.

Bussijaama juurde kerkib 500 korteriga elamukvartal
Tartu maantee ja Lastekodu tänava vahele tuleb ligi viiesaja uue korteriga kvartal.
"Tegemist on linna tuiksoonel asuva kohaga, mille kordategemine meelitab sinna kindlasti rohkem inimesi jalutama ja niisama mõnusalt aega veetma," lootis ala arhitektuurilahenduse autor Ra Luhse, sest korterelamute esimestel korrustel asuvad mitmesugused söögi- ja äriruumid.
Kuigi nimeliselt on tegemist kvartaliga, koosneb see ühest liigendatud hoonest, kus linnaruumi atraktiivsemaks muutmiseks on mängitud eri kõrguste ja põnevate detailidega. Nii tuleb Tartu maantee poolne tagasihoidlik hoonestus kaheksa ja Lastekodu tänava äärne rõdudega ilmestatud fassaad viiekorruseline. "Kahe madalama mahu kohal hakkavad domineerima kaks 13-korruselist torni, mis moodustavad Laulupeo tänavale uhked väravad," rääkis Luhse.

Eesti Päevalehe jalgratturite ülevaade Tallinna rattasõiduvõimatusest
Suvi läbi pealinnas jalgrattaga liigelnud EPL-i ajakirjanikud panid oma muljed kirja.
Eesmärk: anda ülevaade Tallinna rattateede tegelikust olukorrast.
Tegijad: kaheksa Eesti Päevalehe vaprat ratturit ehk Eesti päevaratturit!
Tulemus: sõitsime suvi läbi lahtiste silmadega ringi ja tegime märkmeid. Päris kõiki pealinna nurki me läbi sõita küll ei jõudnud, kuid kõikjal, kus sõitsime, jõudsime ühiste järeldusteni. Üldmulje on, et rattateed sobivad küll mõnel väljaehitatud pikemal teelõigul, näiteks Vabaõhumuuseumi teel, trenni tegemiseks, kuid mitte läbi linna liiklemiseks. Kes püüab kasutada ratast liiklusvahendina ja läbida konkreetset marsruuti, jääb suurde hätta: ta jääb jalgu kas jalakäijatele või autodele. Rattateed on rajatud süsteemitult, alates ja lõppedes ilma suurema loogikata, samuti on nende märgistus hägune, kohati lausa puudub. Neile, kes soovivad siiski kasutada jalgratast pealinnas liiklemiseks, panime keerulisemad kohad ka linnakaardile punktidena kirja.

IMFi eesotsa asub Prantsuse eks-rahandusminister
Rahvusvahelise valuutafondi eesotsa asub kuuekümnendat aastat järjest eurooplane, Prantsuse endine rahandusminister Dominique Strauss-Kahn.
IMFi 24-liikmeline esindajatekoda valis uue juhi eile Washingtonis, vahendas Reuters.
Soovides anonüümseks jääda, rääkisid mitmed esindajate koja liikmed, et Strauss-Kahni pooldajaid oli rohkem kui Venemaa esitatud Tšehhi ekspeaministril ja keskpanga direktoril Josef Tošovskýl.
Strauss-Kahn asub ametisse 1. novembril. Organisatsiooni endine juht hispaanlane Rodrigo de Rato teatas juulis, et astub tagasi pärast IMFi sügiskohtumist oktoobri keskpaigas.
Strauss-Kahn ütles, et tema valimine IMFi uue juhi kohale, teeb talle rõõmu ja au ning vastutust.
Organisatsiooni asutamisest saadik 1945. aastal on IMFi juhiks olnud eurooplased. Kuid viimasel ajal maailmas esile kerkinud majanduslikud jõud on IMFi legitiimsuse kahtluse alla seadnud, sest soovivad ise osaleda fondi otsuste ja majanduspoliitika kujundamisel.

Muusikud improviseerivad Klassikaraadio otse-eetris
Esmaspäeva õhtul on Klassikaraadio eetris soovikontsert, kus stuudios olevad muusikud improviseerivad kuulajate soovitud teemadel.
Kuulajad saavad saatesse helistada ja oma teemasid soovida telefonil 6114285, teatas Eesti rahvusringhääling.
Saatejuht ja vokaalkunstnik Andres Noormets koos Taavi Kerikmäe (klahvpillid) ja Mart Sooga (kitarr) improviseerivad raadiomaja I stuudios kuulajate soovitud teemadel.
Improvisatsioonisaade "Fantaasia-eri" on Klassikaraadio eetris 1. oktoobril kell 22.05.

Lugeja fotod: ilumeelega liikluslollid
Tallinnas ühe Selveri parklas on näha värvisobitamist ja ilumeelt: sinine invaliidikoht kaunistab sinist autot ja vastupidi.
Ka Sõpruse puiestee sinise sildiga märgistatud ühissõidukirada tõmbab enda juurde liiklema sinist autot, teatab Päevalehe lugeja Siim.

Saaremaa duatloni võitis esmakordselt Marko Albert
29. septembril toimunud Saaremaa duatloni põhidistantsi (5 km jooksmist, 20 km rattasõitu, 2,5 km jooksu) võitis esimest korda Marko Albert ajaga 57.27.
Teisena lõpetas eelmise aasta võitja Kirill Kotšegarov, kes kaotas Albertile pooleteise minutiga, vahendab etvsport.ee. Kolmandaks tuli ajaga 1: 03.20 rohkem rattasõitjana tuntud Indrek Rannamaa. Naiste võitjaks krooniti Geily Niinemets. Kokku sai põhidistantsil tulemuse kirja 18 duatloni huvilist.
Laste ja noorte distantsi pikkus oli 2 km jooksu - 5 km rattasõitu - 1 km jooksu. 16 osaleja seas olid kiiremad Rasmus Sutt Suusaklubist Jõulu ja Triin Gede jalgrattaklubist CFC. Perevõistlusel oli kiireim perekond Room.
Alates 1995. aastast on Saaremaa duatlon ka Estonia laevaõnnetuses hukkunud triatleetide Jaan Pehki ja Kristjan Raiendi mälestusvõistlus. Just nende algatusel toimus sel traagilisel 1994. aastal esimene Saaremaa duatlon.

Korvpall: Kalev/Cramo põrmustas Triobet/Dalkia
Rakveres toimuval Eesti korvpallikarikavõistluste finaalturniiril alistas mullune parim Tallinna Kalev/Cramo esimeses poolfinaalis 96: 67 (20: 29, 21: 16, 27: 13, 28: 9) Triobet/Dalkia.
Kristjan Kangur viskas võitjatele 25, Martin Viiask 19, Travis Reed 15, Valmo Kriisa 14 ja Marlon Parmer 12 punkti, vahendab etvsport.ee.
Kaotajatele tõid Gert Dorbek ning Vjatšeslav Bogdanov 16 ja Sten-Timmu Sokk 15 silma.
Teises poolfinaalis on laupäeval vastamisi Tartu/Ülikool/Rock ning Pirita.

Jalgrattasport: Maimre sai EM-il 18. koha
Tänas peeti Saksamaal Sankt Wendell'is maastikumaratoni Euroopa meistrivõistlused.
Võistlus peeti 118km pikkusel mudasel rajal, kus võidu eest läksid starti üle kahesaja eliitklassi ratturi nii profiklubidest kui riikide koondistest, vahendab sportnet.ee.
Euroopa meistriks tuli käesoleva aasta maratoni maailmameister šveitslane Christoph Sauser. Võistluse raskusastmest räägib ka võitja aeg. Alla viie tunni suutsid maratoni läbida vaid esikolmik.
Hästi sõitsid ka eestlased. 18. koha sai Läti profiklubis Rietumu Bank Riga sõitev Raivo Maimre. Allan Oras (Arctic Sport Club) oli 23., Taavi Selder (Alexela Pro Agency Team) 25. ning Martin Loo 38. (Alexela Pro Agency Team).

Käsipall: Chocolate Boys alustas eurosarja kaotusega lätlastele
Chocolate Boysi käsipallimeeskond kohtus täna kodus EHF Cupi teise ringi avamängus Riia ASK-ga ja pidi vastu võtma 28: 32 (12: 15) kaotuse.
Eestlaste resultatiivseimana viskasid Valdar Noodla 9 ja Martin Noodla 6 väravat. Korduskohtumine on järgmisel pühapäeval Riias, vahendab sportnet.ee.
Kateine EHF Cupil kaasa tegev klubi Põlva Serviti on täna võistlustules - meie aja järgi kell 20.30 kohtutakse Austrias Aon Fivers WAT Margareteniga.

Andres Oper jääb Inglismaa-mängust eemale
Eesti koondise esiründaja Andres Oper rebestas üleeilsel koduklubi Roda J.C. treeningul reie pealmist lihast ning peab esialgsel hinnangul 6-8 nädalat jalgpallist eemale olema.
See tähendab, et Oper ei saa Eesti koondist aidata ei 13. oktoobri EM-valikkohtumises Inglismaaga ega 17. oktoobri maavõistlusmängus Montenegroga, vahendab soccernet.ee.
Pidevalt vigastustega kimpus olev Oper on saanud selles valiktsüklis Eesti koondise eest vaid viies mängus kaasa lüüa. Inglastega jääbki tal kohtumata, sest ka juuni alguses toimunud kodumängust jäi ta eemale.

Mart Poomi koduklubi leppis viigiga
Mart Poomi leivaandja Watford FC viigistas Inglismaa esiliigas koduväljakul 1: 1 Blackpooliga.
Mängu kontrollis täielikult Watford ning 41. minutil mindi ka täiesti teenitult juhtima, kui Adam Johnson keerutas 20-lt meetrilt palli vastaste väravasse.
Mart Poomil oli tööd suhteliselt vähe, kuid meeskonna ründajad jätsid mitmeid võimalusi realiseerimata. Jalgpallis kehtib ikka reegel, et kui ei löö ise, siis lüüakse sulle ja nii ka juhtus. Dan Shittu kukutas 72. minutil Blackpooli ründaja ning kohtunik määras penalti. Vastaste poolelt asus lööma Wesley Hoolalan ning tema ilusale löögile ei suutnud Poom käsi ette saada.
Watford jätkab siiski esiliigas esikohal. Edestades lähimat jälitajat kahe punktiga.

Levadia võttis üliolulise võidu
Eesti jalgpalli meistriliiga 30. voorus kindlustas valitsev meister FC Levadia sisuliselt tänavuse meistritiitli, kui Kadrioru staadionil alistati lähim jälitaja FC TVMK ning suurendati eduseis jälitajate ees üheksale punktile.
Võrdselt kulgenud esimese poolaja peasündmuseks osutus 17. minut, kui Maksim Smirnovi mõõdetud sööt leidis Levadia ründaja Tarmo Kinki. Endine Moskva Spartaki ründaja pettis ära TVMK kaitsja Erko Saviaugu ning lõi tugeva löögiga palli Vitali Teleši selja taha.
Teisel poolajal hakkas mäng peale täispööretel. Juba 51. minutil jõudis TVMK viigini, kui vanameister Marek Lemsalu vastaste pealelöögile pea niivõrd õnnetult ette pani, et pall omaväravas maandus. Ei möödunud kaua, kui nurgalöögijärgsest segadusest endine Eesti koondislane Saviauk TVMK juba juhtima viis.
Levadia tuli mängu siiski tagasi ning 70. minutil heastas Lemsalu oma varasema eksimuse ning lõi seisuks 2: 2. Seejärel oli mängus vaid üks meeskond ning juba 72. minutil läks Levadia 3: 2 ette ning 74. minutil viis Kinki teine tabamus valitseva meistri 4: 2 juhtima.

Jalgrattasport: Naiste grupisõidu MMi võitis Marta Bastianelli
Eestlanna Grete Treier tuli 40. kohale.
Stuttgartis jätkuvatel jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistlustel võitis naiste 133,7 km grupisõidu kuldmedali itaallanna Marta Bastianelli, kelle edu finišis oli kuus sekundit.
Kahvatamatute medalite peale peetud finišiheitluses teenis hõbeda hollandlannast tiitlikaitsja Marianne Vos ja pronksi võitja kaasmaalanna Giorgia Bronzini, vahendab etvsport.ee.
Viimasele ringile minnes oli peagrupp koos, sest kuigi äraminekukatseid oli, püüti üritajad lõpuks kinni.
Otsustaval ringil õnnestus aga tänavu mitte ühtegi võitu enne MM-i täistabamust saanud Bastianellil eest ära sõita ja võtta karjääri säravaim esikoht.
Suurte lootustega EM-ile läinud Grete Treier parimatega sammu pidada ei suutnud ning lõpetas 1.09 kaotuse juures 40. kohaga.
19,1 km pikkust väga rasket ringi tuli naistel läbida seitsmel korral. Võidusõit kulges algusest peale võrdlemisi kiirelt ning see sai saatuslikuks kohe ka Laura Lepasalule, kes esimese ringi lõpus jäi peagrupist koos kolme kaaslasega maha ning katkestas MM'i neljandal ringil.

Asmer sai esimesel kvalifikatsioonisõidul parima koha
Pühapäeval sõidetakse Rockinghami ringrajal Briti vormel-3 meistrivõistluste kaks viimast võidusõitu.
Üldesikoha kindlustanud Hitech Racingu tiimis võistlev Marko Asmer oli hommikul toimunud 21. etapi kvalifikatsioonis kiireim mees, sõites välja ringiaja 1.15, 320, vahendab sportnet.ee.
Poole sekundiga jäi alla soomlane Atte Mustonen (Raikkonen Robertson Racing), kellele omakorda 0,1 sekundit kaotas austraallane John Martin (Alan Docking Racing).
Täna kihutatakse veel 22. etapi kvalifikatsioonisõit.

Kõrvemaa rattamaratoni võitsid Caspar Austa ja Maaris Meier
Täna sõidetud Sportland Kõrvemaa Rattamaratonil tulid kolmandat aastat järjest võitjateks Caspar Austa ja Maaris Meier.
Sportlikust päevast võttis osa pea tuhat jalgratturit, kirjutab Sportnet. Esmakordselt kavas olnud Sportland Kõrvemaa Nelikürituse võistlussarja parimad olid Siim Kauge ja Margit Ani.
Täna Kõrvemaa Suusa- ja Matkakeskuses suurepärastes ilmaoludes meeleolukalt möödunud sportlik päev algas lastesõitudega, kus osales 105 last, kes kõik said hea sõidu eest toredad auhinnad ja diplomi.
Kell 11 startinud põhisõidu, 38 km distantsile startis ligi 700 erinevas vanuses jalgratturit, nii naisi kui mehi. Võitjaks tuli Läti klubi Rietuma Bank-Riga värvides sõitev elvalane Caspar Austa, kellele järgnesid tihedas finishiheitluses Alges Maasikmets ja Helmet Tamkõrv (mõlemad klubist Extreem Sport). Naiste konkurentsis tuli Sportland Kõrvemaa Rattamaratoni võitjaks Maaris Meier Alexela Pro Agency Teamist, järgnesid Maris Nurm Jõhvist ja lätlanna Lelde Tipane.

Marko Asmer oli Rockinghami etapi treeningutel klass omaette
vormel 3
Esimesel sessioonil valitses Asmer rasketes tingimustes täielikult, edestades John Martinit koguni 2,1 sekundiga, kirjutab ETVSport.
Teisel sessioonil oli Asmer pikka aega eestlasega konkureerinud Maro Engelist kiirem 1,3 sekundi võrra.

Jaapani GP parima stardikoha sai Lewis Hamilton (McLaren) 
vormel 1
Kolm etappi enne MM-i lõppu üldarvestuses kolmandal kohal olev Kimi Räikkönen (Ferrari) saab samalt positsioonilt rajale ka pühapäeval, kirjutab Sportnet. Soomlase kõrval võtab koha sisse teine Ferrari Felipe Massaga roolis, esinelik mahtus ajasõidus vähem kui nelja kümnendiku sisse.
Mõni tund varem plaanis olnud viimasel vabatreeningul sadas nii kõvasti vihma, et meditsiinikopteril oli probleeme õhkutõusmisega. Pooletunnilise viivitusega saadi sessiooniga lõpuks alata, aga peagi avanesid taevaluugid uuesti ja vabatreening katkestati. Ringiaja said kirja vaid kolm pilooti.
Laupäevaseks peamiseks etteasteks polnud asfalt veel kuivanud ja nii kujunesid ringiajad 6-7 sekundit aeglasemaks kui reedestel treeningutel. Kvalifikatsiooni esimese kolmandiku nobedamad olid Ferrarid, kiireimat aega 1.25, 379 näitas Massa. Teisel perioodil oli 1.24, 753-ga parim Hamilton. Otsustavat kolmandikku juhtis pikka aega mullu Jaapani GP võidu saanud (siis sõideti Suzukas) Alonso, kuid lõpuks sai oma karjääri viienda pole position'i kirja ikkagi Hamilton. Räikkönen kaotas kiireimale 0,148 ja Massa 0,397 sekundiga.

Leedu meeste trekikoondis soovib Eesti kodakondust
Läinud kuul käis Klaipeda profiklubi boss Algirdas Vaitkus uurimas, kas saaks tiimi Eestis registreerida ja leedulastest sõitjatele, kes moodustavad riigi trekikoondise, Eesti kodakondsuse.
Praegu treenib Vaitkus Klaipeda Continental-tasemel profiklubi, kuhu kuulub ka kaheksa noort leedulast, vanim neist on 23aastane, üheskoos moodustatakse sisuliselt Leedu trekikoondis, kirjutab SL Õhtuleht.
Vaitkuse eesmärk on poisid 2012. aasta Londoni olümpial pjedestaalile tõsta, medalit sihitakse nii individuaalses kui meeskondlikus jälitussõidus.
Kõige ilusa juures on üks suur aga, sest Vaitkus ja Klaipeda ei taha, et Londonis kõlaks Leedu hümn, sest neil käib koduse olümpiakomiteega põhjalik sõda: Leedu olümpiakomitee olevat vanameelne ja seotud isegi maffiaga.
Läinud kuul väisas Vaitkus Eestit ja uuris rattaringkondades maad, sest ta tahaks ajada asju ametlikult: esmalt registreerida klubi Maarjamaal ning hakata siin makse maksma, järgmisena taotleks leedulased Eesti kodakondsust ning oleks valmis ka eesti keele ära õppima ja vastavad eksamid sooritama.

1 lausega

Kalev jäi Rootsi koondislasest napilt ilma
Rootsi korvpallikoondisesse kuulunud Christian Maraker eelistas Kalev/Cramole Hispaania kõrgliiga meeskonda Cajasoli.
Kalevi peatreener Veselin Matic ütles, et 206 cm pikkune Maraker olnuks kasulik täiendus, kuid rootslane otsustas jätkata Hispaanias. Mullu kuulus ta Zaragoza meeskonda.
Matici sõnul jätkab ta vigastada saanud Vladimir Vuksanovicile asendaja otsingut oma kodumaalt Serbiast ja lähiriikidest.
Tänases Eesti karikavõistluste poolfinaalis Triobet/Dalkiaga saab Kalev kasutada kaheksat mängijat. Haigusest paranenud Valmo Kriisa liitus neljapäeval treeningutega, kuid Matic polnud kindel, kas meeskonna kapten saab mängida. Eemale jääb ka jalavigastust raviv Gregor Arbet.
Teises Rakveres peetavas poolfinaalis on vastamisi Tartu Ülikool/Rock ja BC Pirita. Rockis ei tee ilmselt kaasa Marek Doronin, kes kurdab jalavalu.

Vormel-1 uus hooaeg kubiseb küsimärkidest
Fernando Alonso lepingus on punkt, mis lubab tal McLarenist Ferrarisse kolida.
Tänavusest vormel-1 MM-sarjast on sõitmata veel kolm etappi, lahtine on kogu pilootide järjestus. Pärast McLarenilt punktide võtmist on selge vaid see, et meeskondlik karikas läheb Ferrarile.
Sealsamas spekuleeritakse ägedalt järgmise, 59. MM-hooaja üle, kui rakendub uus F1 alusdokument, Concorde leping. Stardib 11 meeskonda, kellest ühel - endisel Spykeril - pole veel nimegi.
Meeskonna aktsiapakk läks India ärimehe Vijay Mallaya kätte, kes on kõnelnud Team Indiast. Uustulnuk Prodrive'i taga on tuntud nimi automaailmas David Richards. MM-sarjas tuleb 18 etappi, sari algab 16. märtsil Austraalia GP-ga Melbourne'is ja lõpeb Brasiilia GP-ga 2. novembril Sĉo Paulos. Sellega faktid lõpevad, ülejäänu jääb spekulatsioonide tasemele, mis on seda huvitavam.

Künnapi treener Henrik Johansen: Mait vajab arenguks uusi nägusid
Jarkko Niemineni maailma tennisetippu aidanud Henrik Johansen treenib sügisest Eesti esireketit Mait Künnapit. "Konnatiigist tuleb välja murda," avas soomerootslane.
Mis on teie arvates Maidul seni takistanud maailma paremikku pürgimast?
Üks põhjus peitub kindlasti selles, et Mait on liiga kauaks Eestisse jäänud. Ta peab konnatiigist välja murdma, harjutama paljude erinevate sparringupartneritega. Nägin, kui ta treenis Tallinnas koos Margit Rüütliga - väga hea, sest naistega mängimine on teistsugune kui meestega ning pakub vaheldust!
Maidul tuleb kiigata lääne poole - suur tenniseriik Rootsi asub ju nii lähedal, teisel pool Läänemerd. Ma ei suutnud ära imestada, kui kuulsin, et ta on oma elus käinud vaid korra Rootsis ning üldse mitte seoses tennisega. (Künnap kõrvalt: "Jah, see oli 1990. aastal, kui mängisin veel jalgpalli...")

Peeter Volkonski naljad
Ühe suure firma boss helistab pakilise asja pärast oma alluvale koju. Vastuseks kuuleb ta sosistavat lapsehäält:
"Hallo?"
"Kas issi on kodus?" küsib boss.
"Jah," vastab sosistav hääl.
"Kas ma saaksin temaga rääkida?"
"Ei."
"Aga kas emme on seal?"
"Jah."
"Kas ma saaksin temaga rääkida?"
"Ei."
"Äkki on seal mõni muu täiskasvanu?"
"Jah, politseinik."
"Kas ma politseinikuga saaksin rääkida?"
"Ei. Ta on kinni."
"Mis ta siis teeb?"
"Räägib issi, emme ja tuletõrjujaga."
Äkki kuuleb boss läbi telefoni mingit müra.

Kapriisitar läheb Tartusse
Tartu uus moeurgas pakub öösiti varjupaika boheemlastest tudengite eest põgenevatele moodsatele noortele. Päeval aga serveeritakse seal ülikoolilinna kohta mõistliku hinnaga tavapärasest uhkemate nimedega roogasid. Pirtsakas Köögi Komando astus läbi.
Raekoja platsi vana kooli bistroo asemele tekkinud moodne söögi- ja joogikoht Kapriis muutub õhtu saabudes populaarseks "soojenduskohaks", kus WC kraanikauss on uhkem kui lauanõud ja kus enne klubisse minekut joovad kuldsete kontsakingadega näitsikud värvilisi kokteile. Rahulikud teenindajad kolivad mitmekesi kiiruga ja veidike närviliselt leti taha alkohoolseid substantse klaasidesse kokku kallama, jääd kühveldama ja mikseris kokteile segama.
Midagi ei ole teha, aga Tartus mõjub Kapriis kuidagi võõrkehana. Pretensioonikust on palju, lõpuni ei vea välja ja Tartu kui ülikoolilinna kontekstiga eriti ei haaku. Nimi on kohal iseenesest erakordselt tabav.

Matthias Johann Eisen ja tema sada tuhat lehekülge rahvaluulet
Mõista-mõista: valge sadul, mustad kirbud sees. Vastus - raamat. See on üks esimesi ülestähendusi muinasjuttude ja mõistatuste koguja Matthias Johann Eiseni töödest. Eisen oleks eile saanud 150-aastaseks. Riho Laurisaar käis kirjandusmuuseumis uurimas, millega enam kui 240 raamatukest avaldanud Eisen Jakob Hurta vihastas ning miks Oskar Loorits nimetas teda tühiseks diletandiks.
Matthias Johann Eisen

Plaadid
BLUUS
Frank Frost & Sam Carr bbbb
"The Last of the Jelly Roll Kings"
Delta bluusi võib kanda muusika punasesse raamatusse. Olgugi et mööda maailma veetakse veel mammutitena ringi tammuvaid seeniore, kaotab ajastu, millest on inspiratsiooni saanud nii rock 'n 'roll kui ka hiphop, oma identiteedi ja hinguse koos nende vanakestega, kes veel mäletavad, kuidas ühe pika ja raske loo saab tavaliselt ära rääkida paari lausega. Priit Pruul
MAAILMAMUUSIKA
Kirtana Rasa bbbbb
"Põhjataeva tuled"
Maailmamuusikat viljelev trio on maha saanud oma esikalbumiga. Juhtlauljal on imeliselt sillerdav hääl ja viiuldajal väga kaunis toon ning need tasakaalustavad pisut arglikku löökpillisektsiooni ja naiivsevõitu tekste. Kuigi bänd rõhutab, et inspiratsiooni on nad ammutanud india ragadest, mõjub Kirtana Rasa ühe korraliku õhtu- ja põhjamaise bändina. Brigitta Davidjants

VAT - Valmis Aastapäeva Tähistama
VAT Teater saab 1. oktoobril 20-aastaseks. On käinud läbi paksust ja vedelast, vasktorudest ja inimhingede hämarolekust. Marssinud loomingulistest võitlustest loominguliste võitudeni. Kunagine kultuuriministeeriumi teatrinõunik Reet Veidebaum ütles millalgi: "VAT Teater töötab kõigi kiuste!" VAT nii ongi, nendib Andres Keil.
Aga mida tähendab VAT? Seesama tähekombinatsioon, mis mõnusa tudengiirooniana 20 aastat tagasi sõna "tudengiteater" ette tuli. Toona olid kõik suured teatrid RAT-id ja TRA-d ja mis kõik veel.
Aastate jooksul on täheühendile eri tõlgendusi pakutud: Väike Aga Tubli, Väga Akadeemiline Tallinna Teater, Volli, Aare ja Teised, Vängete Aumärkidega Tunnustamata, Väga Armas Teater ja nii edasi. Kas neist mõni ka õige on, sellest ajalugu vaikib.
Või õigemini, intervjuudes on seda Aare Toikkalt, mehelt, kes VAT-i vägevalt veab, palju küsitud, aga alati on ta kuidagi kõrvale põigelnud. Tundub, et VAT tähendab seda, mida ta parajasti tundub tähendavat, kui parafraseerida Ameerikamaa dramaturgi Tony Kushnerit. Mööduva nädala saates "OP" ütles Toikka igal juhul, et praegu, uue hooaja ja juubeli künnisel, tundub see tähendavat Valmis Aastapäeva Tähistama.

Kas maailm tuleks toime müüdita? 
Pinev arutlus sel teemal käis lõppeval nädalal Tartu Kirjanduse Majas. 40 õpetlast, noort ja vana, Eestist ja 13 muult maalt, üritas selgitada, mis on müütidest saanud 21. sajandi hakuks ja kas nad tänapäeva virtuaalsele, post- ja hüpermodernistlikule maailmale ülepea veel korda lähevad. Konverentsi võtab kokku Jüri Talvet.
Kõlab ehk paradokslikult, aga enamik esinejaid paistis küll kalduvat väitma, et müüdid ei ole kuhugi kadunud ja kui üht liiki müüdid kaovad, siis kohe siginevad mingid teised asemele. Maailm ei paista müütidest lahti saavat - vähemalt nii kaua, kui inimestel on maakera peal ikka veel asu.
Võiks küsida ka, mida on müüdis õieti arutada, kui vaevalt leidub ajaloos ühtki mainimisväärset filosoofi, kes oleks müüdiilmast üldse mööda läinud. Müütidest on kirjutatud virnadena raamatuid kõikvõimalikes keeltes. Müüdid on maailmal ja müüdid on igal rahval. Need ei ole alaarenenud ühiskondade, iidsete kultuuride ja loodusrahvaste privileeg: müüte sünnitavad ka linn ja modernsus, müütidega peavad igapäevaseid lahinguid kirjanikud, neid lahti monteerides ja taas kokku klopsides. Postmodernism väitis suurte narratiivide lagunemist, ju siis ka suurte müütide närtsimist. Paraku on ta ise saanud veel üheks suureks narratiiviks ja kujundanud oma müüdid - kas või see, et virtuaalne ja kirjutatud maailm võiksid kirjutamata "ebavirtuaalset" maailma asendada.

Noored õpetajad leitud! 
Noortest õpetajatest kuuleme peamiselt üht - seda, et neid ei ole või on liiga vähe. Veidi ringi vaadates selgub aga, et mõne noore õpetaja leiab pea igast sõpruskonnast. Optimismi ja entusiasmi voog, mis Eda Postile ja Kaarel Kressale noorpedagoogidega vesteldes vastu lõi, oli üsna rabav.
Kuidas hoida korraga distsipliini ja laste väärikust?
Monica-Linde Klemet (23) ja Helena Vooglaid (24) on sõbrannad ja ülikoolikaaslased. Mõlemad õpivad Tallinna ülikoolis eesti filoloogiat ning mõlemad lõid juba teisel kursusel tööalased sidemed vanalinna hariduskolleegiumiga (VHK).
Praegu kulub Vooglaiu aeg küll enda aastase lapse eest hoolitsemisele, ent ta plaanib hiljem õpetajaametisse naasta ning muidugi ka kõrgkooliõpingud lõpetada. Vanalinna koolis jõudis ta töötada pool aastat, õpetades 11. klassile kirjandust. Sama kooli lõpetanud Vooglaid hindab VHK juures tunnet, et inimene on õppekavast tähtsam. "Hea ja kurja eristamiseks on kirjandus väga hea õppeaine. Minu jaoks on väärtuslik hetk see, kui mul õnnestub õpilased panna mingist narratiivist üles leidma moraali, mida nad seal varem ei märganud."

Vahur Kersna loobus pelgalt pealtnägija rollist
Alguse sai kõik sellest, kui korduvalt vaatajate poolt parimaks saatejuhiks valitud Vahur Kersna lõhkas väikese pommi, kui augusti alguses selgus, et ülimenuka "Pealtnägija" juhtimise asemel võtab ta isapuhkuse. Mari Rebane kirjeldab, mis sai edasi.
Isapuhkusele läheb Kersna selleks, et oma aastase lapsega kodus olla ning elukaaslasel Liina Lepikul uude ametisse sisse elada lasta. Isapuhkusele minek tekitab aga rahvusringhäälingu (ERR) juhtidega tüli.
Kersna räägib Postimehes, kuidas teda olla püütud veenda, et lapsega koju jäädes sooritab ta "hirmsa kuriteo", kuid oma otsusest ta ei tagane. ERR-i juhid leiavad septembrikuuks "Pealtnägija" jaoks teise lahenduse, Postimees noomib ETV-d mõistmatu suhtumise eest isade õigusesse jääda lapsepuhkusele.
Vaevalt on eelmisest pommist jäänud rusud jõutud kokku lükata, kui vähem kui kuu hiljem selgub, et Kersna on Aafrikas reisisaadet tehes õnnetusse sattunud. Kiirkorras tuuakse Kersna Aafrikast tagasi, saadud vigastus viib armastatud saatejuhi vähemalt terveks hooajaks ekraanilt. Keegi ERR-i juhtkonnast ega ka Kersna taha kõneleda vigastuse täpsemast iseloomust - tervis on igaühe isiklik asi.

Pärt, Bach, Britten ja Tauno Vilu
Septembri keskel üllatas Virumaa kammerorkester kontserdiga, kus maailmakuulsate Arvo Pärdi, Benjamin Britteni ja Johann Sebastian Bachi teoste kõrval esitati ka 16-aastase Tauno Vilu loodud pala "Kohtumine". Viiuldaja ja heliloojaga kohtus Eda Post.
Esiettekandeid oli Rakvere aukodaniku Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontserdil Rakvere gümnaasiumi saalis tegelikult koguni kolm. Alo Põldmäe kirjutas kammerorkestri tellimusel spetsiaalselt selleks puhuks kolmeosalise süidi "Pildikesi koolipäevast". Samuti polnud varem mängitud Uku Masingu tekstile loodud Andres Vahisalu teost "Ehatuule maa".
Ent esinduslikus heliloojate valikus mõjub rabavalt Virumaa kammerorkestris teist viiulit mängiva koolipoisi Tauno Vilu noorus. Seda enam, et umbes kuueminutiline "Kohtumine" on tal alles esimene suurem teos ja ka esimene, mille ta kirjutas orkestrile.
"Päris klassikaline muusika see pole, kuulmise järgi tegin," iseloomustab noor autor oma helitööd. "Väga hästi võeti vastu, andsin pärast isegi Rakvere linnapeale autogrammi."

Julgelt väljakutsuv kohvik
Ruumi toimetaja Aale Kask käis Tallinna vanalinnas avatud kohvikus uurimas, mida on kohvikuinterjööride grand old lady Maile Grünberg kokku seganud art déco stiilis kokteiliks ja mis mekk asjal on. Ei mingit paekivimüüride ega kinnaskrohvi kummardamist, vaid šiki vahepalana koht täis kulda-karda.
Väike-Karja tänaval asuv kohvik C'est La Vie julgeb erineda teistest vanalinna kohvikutest. Käib ju vanalinnaga vältimatult kaasas paekivimüüride eksponeerimine, palke pannakse ka butafoorina lakke ja kinnaskrohv on armastatud seinavõõpamistehnika, ent C'est La Vie räägib oma 1920.-1930. aastate art déco vaimus interjööriga hoopis teist keelt.
Art déco'le on omane püüe anda modernistlikele vormidele luksusemaigulist jumet, olgu siis pisidetailide või hinnaliste materjalide abil. Näiteks kohviku letile on Maile Grünberg disaininud geomeetriliselt abstraktsed messingvõred, samast materjalist detailidega üleriidekapi ja imposantsete seljatugedega diivanid.

Bosnia on kultuuride ja usundite sulam
"Kas sa lähed järgmine kord puhkusereisile Iraaki või Afganistani?" küsis üks tuttav, kui Ago Gaškov rääkis kavatsusest käia Bosnias ja Hertsegoviinas. Loomulikult tegi hästi informeeritud tuttav nalja, kuid endise Jugoslaavia osa Bosnia ja Hertsegoviina seostub paljudele meist tõesti eelkõige verise sõjaga.
Aga sõda lõppes 12 aastat tagasi, kuigi 1995. aastal sõlmitud Daytoni rahulepingu tulemusel on riik jagatud Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooniks ning Serblaste Vabariigiks. Ehkki bosnia ja serbohorvaadi keel on peaaegu sarnased, ütleb iga horvaat, et ta räägib horvaadi ja iga bosnialane, et räägib bosnia keelt.
Serblased räägivad muidugi oma keelt ning selle tõestuseks panevad sõnad kirja kirillitsas. Bosnia ja Hertsegoviina osas, Serblaste Vabariigis pannakse ka asula- ja tänavanimed kirja kirillitsas. Kolme rahvast eristab ka usk. Horvaadid on katoliiklased, serblased õigeusklikud ja bosnialased muslimid.
Bosnia ja Hertsegoviina pealinnal Sarajevol on lennuühendus Frankfurdi, Viini, Müncheni, Istanbuli, Milano, Budapesti, Londoni, Ljubljana, Skopje, Belgradi ja Zagrebiga. Nagu nimekirjast järeldub, saab sinna kõige paremini lennata Lufthansaga Frankfurdi või Estonian Airiga Viini või Milano kaudu.

Kes kardab Aarne Üksküla? 
Kui aukartus on kartus, siis kardab teda enamik eestlasi nii laval kui ka publiku seas. Nii see ilmselt jääbki, sest meister lubab oma säral vabalt paista vaid lavalaudadel. Andres Keil püüab legendist küünega üht-teist lahti nokitseda.
Aarne Üksküla
Töökohad
Osatäitmisi
O'Neilli "Pikk päevatee kaob öösse")
Tunnustusi
Filmirolle

Urmet Kook: usaldusväärsus ennekõike! 
1. oktoobrist hakkab Eesti rahvusringhäälingu uudistejuhiks pea kümme aastat Eesti Päevalehe arvamuskülgede kaudu Eesti ühiskondlikku mõtlemist mõjutanud Urmet Kook (31). Lea Larin küsis temalt, millist "Aktuaalset kaamerat" me näha saame.

Stockholmis tegid röövlid tühjaks SEB pangakontori
Kaks püstolitega relvastatud kurjategijat röövisid täna õhtul Stockholmis SEB pangakontorisse raha toonud mehi.
Röövlid sidusid rahaauto meeskonnaliikmed kinni ja lukustasid nad ühte kontoriruumi, kuid meestel õnnestus jalgade abil telefoniga helistada ja abi kutsuda, kirjutavad Rootsi ajalehed.
Rahaautoga Liljeholmeni SEB pangakontori sularahaautomaati täitma tulnud mehed olid jõudnud automaadi ära täita, kui röövlid neid ründasid. Röövlid sidusid mõlema mehe käed selja taha kinni ja lukustasid nad ühte pangakontori ruumi.
Mehed suutsid siiski abi kutsuda: nad pillasid mobiiltelefoni maha, nügisid jalast kingad ja valisid varvaste abil numbri 112.
Politsei tuli muidugi ruttu kohale, ent kulus ligi 20 minutit, enne kui korrakaitsjad said pangakontori võtmed ja veel sama palju aega kulus selleks, et leida valvurid hoonest üles.

Miss Moneypenny on surnud
Austraalias suri eile õhtul 80-aastasena Bondi-filmide Miss Moneypenny'na tuntuks saanud näitlejanna Lois Maxwell.
Maxwell alustas Moneypenny karjääri juba esimeses Bondi-filmis - 1962. aastal valminud "Dr No's", vahendab BBC.
Lois Maxwell mängis salateenistuse juhi sekretäri kokku 14 filmis ja jäi Miss Moneypennyks kuni 1985. aastani, mil tema viimaseks Bondi-filmiks sai "A Wiew To A Kill".
Loomulikult mängis Lois Maxwell veel teisteski filmides peale Bondiaana, sealhulgas ka näiteks Stanley Kubricki filmis "Lolita". Maxwelli viimaseks rolliks jäi 2001. aasta õudusfilm "Neljas ingel", kus ta mängis koos Jeremy Ironsi ja Jason Priestleyga.

Birma hunta kolonel taotleb Norralt poliitilist varjupaika
Norralt taotleb asüüli Birmast põgeneda tahtev kolonel, kes kinnitab, et viimastel päevadel on seni arvatud mõnesaja inimese asemel mõrvatud tegelikult üle tuhande munga ja tavainimese.
Kolonel Hla Win (42) otsustas Birmast pageda siis, kui sai käsu tappa üle saja munga, kirjutavad Expressen ja The Norway Post.
Hla Win sai käsu viia oma alluvad kahte kloostrit ründama. Kloostritest tulnuks kaasa võtta "mitusada munka ja nad kahte veoautosse toppida." Mungad oleks tulnud maha lasta ja laibad džunglisse viia.
Hla Win ei tahtnud korraldusele alluda ja põgenes. Praegu on geriljasõduritelt abi saanud Hla Win Birma ja Tai vahelisel piirialal, kus ta kohtas Norra ajakirjanikku Hans-Joachim Schildet, kes Wini loo maailmale vahendas.
Norra meedia andmetel ei ole Birma võimud sõjaväelase põgenemist kuidagi kommenteerinud.

Ukraina valimistel oodatakse rebimist Juštšenko ja Janukovitši pooldajate vahel
Ukraina erakorralistel parlamendivalimistel ei suuda analüütikud ennustada ühegi erakonna kindlat võitu, teatab BBC.
President Viktor Juštšenko Meie Ukraina ja tema Oranži Revolutsiooni aegne liitlane Julia Timošenko soovivad lüüa peaminister Viktor Janukovitši Regioonide Parteid.
Vaatamata 20 erakonna osalemisele on analüütikute arvates vähestel erakondadel kindel võimalus ületada 450kohalisse Radasse pääsemiseks vajalik 3protsendi künnis kolmel erakonnal. Janukovitši Regioonide Parteil, Juštšenko Meie Ukrainal ning Julia Timošenko Blokil.
BBC korrespondendi hinnangul on raske valimistulemust ennustada, kuna sisepoliitiliste kempluste tõttu on elanikud poliitikutes kibestunud. Siiski oodatakse hääletuskastide juures kõrget osalusprotsenti.

Iraani parlament nimetas CIA ja USA sõjaväe terroristlikeks organisatsioonideks
Laupäeval toimunud hääletusel nimetati Iraani parlamendi poolt Luurekeskagentuur ja USA sõjavägi terroristlikeks organisatsioonideks, vahendab CNN Iraani riiklikku uudisteagentuuri IRNA.
Terroristideks nimetamisel tugines parlament esindaja sõnul rahvusvahelistest õigusaktidest tuntud terrorismi määratlusele. Rahvaesindajad mõistsid hukka USA sõjaväe poolt korda saadetud agressioonid, nimetades sealhulgas Iraaki ja Afganistani ning kutsusid ÜROd sekkuma sekkuma rahvusvahelisse probleemi vanglatega Guantanamo lahes, Abu Gharibis ja teistes maades. Parlament mõistis avalikult hukka ka 1945. aastal toimunud Hiroshima ja Nagasaki pommitamised, USA sekkumise Balkanil, Vietnamis ja riigi toetuse Iisraelile.
Parlamendi väitel treenivad CIA ja USA sõjavägi terroriste ja toetavad terrorismi ning on ise terroristid, teatab parlament IRNA vahendusel.

Guami ja Uus-Meremaa piirkonda raputas 7palline maavärin
BBC teatel mõlemas maavärinas inimohvreid ei olnud.
7.3 magnituudiline maavärin raputas täna kell 5.25 Greenwichi aja järgi Uus-Meremaa Lõunasaare lõunaosa. Pisut varem teatas USA Geoloogilise Seire Keskus 6.8 magnituudilisest maavärinast Guami saarel. Jaapani Meteoroloogiaamet hindas maavärina 7.1palliliseks.
Jaapani meteoroloogide andmetel asus Guami maavärina epitsenter 30 kilomeetri sügavusel Mariana saarte lõunaosas. USA ekspertide hinnangul tsunaamiohtu mõlema juhtumi puhul tõenäoliselt ei ole.

Kurdi mässulised tapsid Türgis 12 inimest
Kurdi mässulised pidasid Kagu-Türgis Sirnaki provintsis Iraagi piiri lähedal kinni bussi ning avasid reisijate pihta tule.
Ohvrite seas oli nii tsiviilisikuid kui ka relvastatud valvureid, rünnaku elasid üle vaid kaks inimest, vahendas BBC Türgi ametivõime.
Rünnakut peetakse kättemaksuks Kurdistani Tööpartei (PKK) liidri mõrva eest.
Türgi valitsuse andmeil tegutseb Iraagis Türgi piiri ligidal 4000 PKK võitlejat.
Reedel keelas Iraak Türgi võimudel Iraagi territooriumil kurdi sõdalaste tagaajamise. Selle asemel allkirjastasid Türgi ja Iraak samal päeval julgeolekukokkuleppe, eesmärgiga piirata PKK tegevust antud piirkonnas. Leppe eesmärgiks on piirata PKK finantsilist, logistilist ja propagandistlikku tegevust.
Ankara on ähvardanud Iraaki väed sisse viia, kui Iraak ei suuda Kurdi mässulisi ohjeldada.

TV3 video: Viljandimaal sõitis veok kuuri puruks
Viljandimaal Mudistes sõitis veoauto talu abihoonesse pärast seda, kui oli järsult pidurdanud ettekeeranud sõiduauto tõttu.
Pealtnägijate sõnul läks õnneks, et auto kõrvalasuvasse majja ei kihutanud, sest tee oli hommikuse vihma tõttu libe, vahendavad Seitsmesed uudised.
Lauda omanik ütles TV3 Seitsmestele Uudistele, et kuulis tugevat kolakat, telefonipost kukkus aknast mööda ning seejärel oli vaikus. Ümberkaudsed inimesed panid teleuudistega vestledes imeks peamiselt seda, et auto tegi tee peal 180 kraadise pöörde, enne kui teeäärsesse vanasse lauta vajus ja selle purustas. Elekter on nüüd aga ka elumajast läinud, kurtis mees TV3le.

Venemaalased tahavad MRP tagajärgede tutvustamist
Venemaa Levada Keskuse värskest uuringust selgus, et üle poolte venemaalastest leiab, et Molotov-Ribbentropi paktile järgnevad sündmused vajavad laiemat tutvustamist.
Usutluses küsiti enam kui 1600 venemaalaselt: kas oleks vaja laialt valgustada neid sündmusi, mis järgnesid Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisele, vahendab Marko Mihkelson oma blogis Levada Keskuse äsja korraldatud küsitlust.
59 protsenti vastanutest arvas ühel või teisel viisil, et MRP järelmõjude laiem tutvustamine on vajalik, tutvustab Mihkelson uuringu tulemusi. Vaid viiendik olid veendunud, et ajaloos sebimine polevat mõttekas. Ja ainult 7 protsenti ei teadnud Balti riikide okupeerimisele viinud paktist mitte midagi.
"See on minu arvates väga oluline uudis," kirjutab Mihkelson. "Eriti kontekstis, kus Venemaal on püütud massimeelsust kujundada dogmaatilise ajalootunnetuse pealesurumisega. Alles hiljuti tuli Riigiduuma spiiker Grõzlov välja arvamisega, et" Nõukogude rahva suure võidu "kahtluse alla seadmise peaks kriminaliseerima"

Eesti vaatlejad Ukrainas: valimised on Eestiga võrreldavad
Ukrainas OSCE delegatsiooniga valimisi vaatlevad Riigikogu liikmed Silver Meikar ja Taavi Rõivas teatasid, et pole tuvastanud ühtegi suurt rikkumist.
Silver Meikari sõnul on enamikes jaoskondades suurimaks probleemiks see, et need inimesed, kellel on elukoha andmed muutunud, ei ole end registrisse kandnud, teatas Reformierakond. Igast jaoskonnast on kolm-neli sellist valijat tagasi saadetud.
"Ka väga väike osa välismaal elavatest ukrainlastest on registreerunud ja seetõttu saab valimistel osaleda neist vaid ehk kümnendik," lausus Meikar, kelle hinnangul võib Kiievis valimiste üldpilti nimetada igati sujuvaks.
Taavi Rõivase sõnul sarnanevad valimised korralduslikust küljes paljuski Eesti valimistele. "See on hea märk. Olukord on stabiliseerunud ja võrreldamatu 2004. aasta valimistega," lausus ta.

Savisaare ennustuse kohaselt annab valitsus gaasitorule ehitusloa
Keskerakonna juht Edgar Savisaar usub, et kui praegune valitsus püsima jääb, võib pooleteist aasta pärast juhtuda nii, et valitsus annab Vene-Saksa gaasitorule ehitusloa välja.
"Võib aga eeldada, et kui tänane valitsus püsib, siis aasta-pooleteise pärast võime end avastada olukorras, kus veerandminutilise valitsuse istungi järel antakse gaasitorule välja juba ehitusluba," kirjutas Savisaar oma blogis. "Ja seda ilma uuringuteta, mis on kindlasti ohtlik nii Läänemere keskkonnale kui Eesti riigi julgeolekule."
Savisaare hinnangul andis valitsuse juhterakond kiirelt järgi koalitsioonipartnerile Isamaa ja Res Publica liidule, vaatamata oma esialgsele suurele soovile ikka uuringud Eesti majandusvööndisse ja isegi territoriaalvette lubada.
"Kui te arvate, et valitsuses peeti mingeid sisukaid vaidlusi Nord Streami teemal, siis te eksite," teab Savisaar rääkida.

Herkel: ukrainlased valivad esindajaid nagu põrsaid kotis
Ukraina tänaseid valimisi vaatleva riigikogu saadiku Andres Herkeli sõnul peaks Ukraina poliitilise edasiarengu huvides muutma valimissüsteemi, mis praegu võimaldab võimule pääseda rahvale tundmatutel oligarhidel.
"Ukraina poliitika ei uuene minu arvates enne, kui muudetakse valimissüsteemi. See on
veelgi olulisem, kui heitlus presidendi ja peaministri võimupädevuste pärast," kirjutas Herkel oma blogis.
Poliitiku sõnul valitakse Ukrainas parteinimekirju taas sellise süsteemi järgi, et kogu maa on üks suur valimisringkond. "Personaalsetel häältel ja regionaalsetel erinevustel pole valimistel mingit tähendust. Kolme suure blokist teab rahvas ehk nimekirja viit esimest poliitikut, aga Verhovna Radas on kokku 450 kohta," kirjutas Herkel.
"95 protsenti Verhovna Rada koosseisust tekib suurte juhtide kohustusliku kaasandena nagu põrsad kotis," lisab ta.

Vene lennuk teeb Eesti kohal vaatluslennu
Avatud Taeva Lepingu raames teeb kolmapäeval Eesti kohal vaatluslennu Vene Föderatsiooni lennuk.
Rahvusvaheliselt sertifitseeritud vaatluslennuk An-30B, mis on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga, saabub Tallinna lennuväljale homme, teatas kaitsejõudude peastaap.
Lennu ajal pildistatud film ilmutatakse Venemaal Eesti lennukontrollijate juuresolekul. Eesti saab filmist koopia.
Lennuki meeskonnas on koos vaatlejatega 21 isikut. Koos Venemaa vaatlejatega kuulub vaatlusmeeskonda ka kaks Ukraina külalisvaatlejat. Vaatluslennu ajal on lennuki pardal Eesti lennukontrollijad, kes jälgivad vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist.
Venemaa sooritas Eesti õhuruumis vaatluslennud ka 2005. ja 2006. aastal. Eesti ohvitserid tegid koos soomlastega selle aasta augustis vaatluslennu Venemaa õhuruumis.

Õhtupimeduses tee ääres liikunud neiud jäid auto alla
Loksal sõidutee parempoolsel teeserval asfaltil kõndinud neiudele sõitis otsa samas suunas liikunud sõiduauto, mille juht lahkus sündmuskohalt.
Õnnetus toimus laupäeva õhtul kella 23.52 ajal Harjumaal Loksal Tallinna mnt 11 juures, kus sõidutee parempoolsel teeserval asfaldil kõndinud Annale (s 1987) ja Juliale (s 1986) sõitis otsa samas suunas liikunud sõiduk Ford, mida juhtis Taavi (s 1977) ning lahkus sündmuskohalt.
Jalakäijad toimetati kehavigastustega Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.

Juhtimisõiguseta joobes noormees sõitis mootorrattaga teelt välja
Alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta noormees sõitis registreerimata mootorrattaga teelt välja.
Õnnetus juhtus täna öösel kella 02.13 ajal Tartumaal Kärevere - Kärkna tee 11. kilomeetril. Registreerimata mootorratas Yamaha, juht selgitamisel, sõitis lauges vasakkurvis teelt välja paremale poole.
Mootorrattal viibinud alkoholijoobes Erkki (s 1989) ning alkoholijoobes ja kaitsekiivrita Aleksei (s 1989) said kehavigastusi.

Kolmekesi rolleril sõitnud noored sattusid liiklusõnnetusse
Rollerit juhtinud alkoholijoobes noormees põhjustas liiklusõnnetuse, milles said lisaks juhile vigastada ka kaks noort kaassõitjat.
Laupäeval kella 13.36 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Ihasalu küla külateel, kus motoroller, mida juhtis alkoholijoobes 1984. aastal sündinud Jüri, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõidukiga Land Rover, mida juhtis 1966. aastal sündinud Sirli.
Saadud löögist paiskusid rolleril olnud isikud vastu aeda.
Rollerijuht ning kaassõitjad 15-aastane neiu ja 1984. aastal sündinud Mart toimetati kehavigastustega Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.

Maailmapank: Ida-Euroopa riigid peaksid välistööjõudu sisse tooma
Leevendamaks võimustvõtvat tööjõupuudust peaksid Euroopa Liidu kümme uut liikmesriiki avama oma tööturu välismaistele töötajatele, leiab maailmapank.
Kui pärast Nõukogude Liidu lagunemist kannatasid Euroopa Liidu uusliikmed tööpuuduse all, siis nüüd ähvardab neid maailmapanga hinnangul hoopis töökätepuudus, vahendab AFP.
Euroopa Liidu uustulnukad peavad tööjõudude suurendamiseks rakendama uusi reforme. Reformid peaksid inimesi julgustama kauemaks tööle jääma ning mitte varem pensionile minema, lisaks peaksid riigid välistööjõule oma tööturu avama, leiab pank.
"Regioon on läbinud suure muutuse," ütles maailmapanga majandusanalüütik Jan Rutkowski. "Kaks aastat tagasi otsisid paljud inimesed tööd, kuid töökohti polnud."
2000 aastate alguses oli töötus suuremas osas neis riikides üle 10 protsendi. Euroopa Liiduga liitumine tõi aga endaga kaasa suured muutused. Regiooni firmad on taastumisega hästi hakkama saanud ning nende valmisolek maailmatasemel konkureerida on aidanud tootmist laiendada ning loonud uusi töökohti.

Tiit Härm toob Estonias lavale balleti "Don Quijote" 
Neljapäeval, 4. oktoobril esietendub Estonias ballett "Don Quijote" Ludwig Minkuse muusikale, etenduse koreograaf-lavastaja on Tiit Härm, kes on loonud balletist oma versiooni koos uue koreograafilise partituuriga
Rahvusooperi balleti kunstiline juht Tiit Härm pakub "Don Quijote'i" näol balletisõpradele vaadata nautimisväärse meistriteose, mis hoiab alal klassikalisi balletitraditsioone ja ajatuid iluideaale. "Loodan, et see etendus pöörab meie pilgud päikselise ja rõõmsa eluhoiaku poole, äratab tantsurõõmu ja tuletab meile meelde - me kõik sünnime siia maailma, et armastada ja olla armastatud," ütleb koreograaf-lavastaja Tiit Härm.
See lavastus on Rahvusooperile eriline veel sellegi poolest, et lavakujundus ja kostüümid jäid viimaseks tööks eesti teatrikunsti suurmehele Eldor Renterile (1925-2007). Tema töö on lõpule viinud kolleegid Kustav-Agu Püüman ja Krista Saar. Valguskunstnik on Klaus Gärditz Saksamaalt. Eldor Renter kavandas suurejoonelised lavakaunistused, kasutades motiive hispaania kunstiklassiku Francisco Goya maalidelt.

Muusikapreemiad pälvisid Tõnu Kõrvits, Aile Asszonyi ja Jaan Ross
Eesti Muusikanõukogu valis 2007 muusikapreemiate laureaatideks Tõnu Kõrvitsa, Aile Asszonyi ja Jaan Rossi.
Muusikanõukogu annab välja välja kolm 50 000-kroonist preemiat. 2007. aasta laureaadid on:
Heliloomingu preemia: Tõnu Kõrvits- värvika panuse eest eesti orkestrimuusikasse;
Interpretatsiooni preemia: Aile Asszonyi - vokaalse meisterlikkuse ja säravate rollide eest;
Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest: Jaan Ross - epohhi loovate muusikaraamatute ja teenete eest eesti muusikateaduse viimisel rahvusvahelisele areenile.
Žürii koosseisus Peep Lassmann, Toomas Siitan, Olav Ehala, Urvi Haasma, Jüri Leiten, Ülo Krigul, Timo Steiner, valis preemia laureaadid Eesti Muusikanõukogu liikmete poolt üles seatud 41 kandidaadi hulgast.

Peagi algavad Tartu Sügispäevad
15. - 21. oktoobrinl ootab Tartut ees nädal, mil koolihoo sisse saanud tudengid oma vaimu veidikeseks festivalil Tartu Sügispäevad 2007 välja saavad puhata.
Traditsioonilistest üritustest on Sügispäevade kavas Mälukas, Tudengibänd ja Tudengifilm, teatas Ülikooli Kultuuriklubi. Tudengifilm on võtnud pidulikuma kuue ning kolinud Athena keskusesse, kus Sügispäevade ajal on üleval ka tudengite tegemisi kajastav fotonäitus "Pilguheit üliõpilaselule".
Avakontserdil TÜ aulas esineb juba ammu tartlaste südamed võitnud kollektiiv Jäääär. Kunsti, muusikat, tantsu ja Toomemäe salapära võib "katsuda" kunstide ööl, mil TAM'i buršilauliku laulude, Elleri muusikute, H stuudio tantsijate ning Värske Rõhu suleseppade abil otsitakse uttu kadunud siilikest.
Meelelahutuslikuma poole võtab enda kanda lõpusimman, millele tõelise meeleolu annab peoplatsiks valitud Lodjakoda. Tantsulise poole eest hoolitseb ansambel Sleepwalkers ja silmailu pakub Emajõeäärne tulešõu. Spordihuvilisi ja aeroobikasõpru ootab lõbus sügisaeroobika. Eesti tipptreenerite juhendamise all toimub üks tore sügisene treening. Närvikõdi võib otsida Raekoja platsilt, kus sel aastal saavad kokku tudengite seiklusrada ja hirmufaktor ning sünnib hulljulgetele uus üritus enneolematute ülesannetega ehk Ekstreemfaktor.

Martin Padar võitis teist nädalat järjest MK-sarja etapi
Martin Padar oli teist nädalat järjest hiilgevormis, võites Rotterdamis nn. Super MK-sarja etapi, finaalis pidi eestlase paremust waza-ari'ga tunnistama venelane Aleksandr Mihhailin.
MM-il Rio de Janeiros ebaõnnestunud, kuid pärast Birminghami ja Rotterdami etappide esikohti Pekingi olümpiakoha kindlustanud Padar võitis Hollandis esimesed kolm vastast ipponiga, kirjutab ETVSport.
Esmalt tulid võidud bulgaarlase Ivan Ilijevi ja hollandlase Grim Vuijstersi üle ning poolfinaalis oli Padar üle grusiinist Zviadi Hanjaliašvilist.

Eesti võrkpallurid võitsid bulgaarlasi
võrkpall
Selver alustas kohtumist koosseisuga Veiko Lember, Martti Rosenblatt, Kristjan Õuekallas, Janis Sirelpuu, Ardo Kreek, Kristjan Sikaste ja libero Asko Esna ning samadele mängijatele toetuti kogu kohtumise jooksul.
Tasavägiselt alanud kohtumise avageimis pöörasid Selveri mängijad oma kasuks 14: 16 kaotusseisu, võit võeti tulemusega 25: 20. Tasavägist mängu jätkus ka teise geimi, mis Tallinna meeskonnale kuulus tulemusega 25: 22, otsustav geim võideti juba kindlalt 25: 19.
Kogu mängu tegutsesid hästi Selveri nurgaründajad - meeskonna efektiivseim Kristjan Õuekallas lõpetas +10 punktiga ning Martti Rosenblatt +9 punktiga.

Võrkpalli meisternaiskond alustas hooaega võidukalt
võrkpall
Viimsi VK Milstrand/EBS võitis Pärnu VK-d 3: 0. Geimid olid 25: 8, 25: 19 ja 25: 23. Viimsilannade parim oli Oksana Bosjanok ja pärnulannadel Reelika Raap.
Eesti Noortekoondis jäi 2: 3 alla TLÜ/Cartini naiskonnale. Olles võitnud kaks avageimi 25: 20 ja 25: 21, ei suutnud Noortekoondise mängijad ennast enam järgmiste geimilõppude mängimisel kokku võtta ning kaotasid tasavägises heitluses kolm viimast geimi 18: 25, 20: 25 ja 10: 25. Võitjate parimaks tunnistati Tene Talv ning kaotajate poolel pälvis NIVEA auhinna Egle Püvi.
Eile üllatusliku võiduga hooaega alustanud Jumek Võru VK, ei olnud kaugel ka täna oma vastase alistamisest. Kohtumises TÜ/Eedeniga kuulusid kaks esimest geimi Jumekile 26: 24 ja 27: 25. Kolmas geim läks aga veidi kergemini tartlannadele 25: 16. Neljandas geimis juhtisid võrulannad 21: 17, kuid tehes lihtsaid vigu viimaste pallide mängimisel anti see geim 22: 25 ja seejärel ka viimane 13: 15 TÜ/Eedeni naiskonnale. Geimidega 2: 3 pidid võrukad seega siiski TÜ/Eedeni paremust tunnistama. "Hoolimata kaotusest olen hooaja algusega rahul," sõnas Jeenas mängu kokkuvõtteks. Jumek Võru VK parim mängija oli Ann Starkopf ja TÜ/Eedenist Elis Tenis.

Asmeril jäi viimane sõit lõpetamata
Marko Asmeri üldvõiduga lõppenud Briti F3 meistrivõistluste hooaja viimasel võistlussõidul Rockinghami rajal vedas eestlasel viltu.
Esimese sõidu võitnud, kuid teist kümnendalt kohalt alustanud Asmer ei suutnud lõpetada esimestki ringi, kirjutab Sportnet.
24-ringilise võidusõidu võitis üldarvestuses Asmeri järel teise koha saanud sakslane Maro Engel 10,266 sekundiga Sam Birdi ja 11,316 sekundiga rootslase Sebastian Hohenthali ees.
Hooaja 22 võistlussõidust võitis Asmer täpselt pooled ehk 11.

Eesti tantsijad võitsid maineka Läti turniiri
Eesti tantsupaar Konstantin Gorodilov ja Emma-Leena Koger võitis täna Läti mainekal turniiril Riga Open 2007 Ladina-Ameerika tantsude võistluse noorte klassis.
Konstantin Gorodilovi (16) ja Emma-Leena Kogeri (14) jaoks oli see esimene rahvusvahelise turniiri võit noorte klassis, kus nad tantsivad esimest aastat.
Võistlus oli edukas ka teisele klubi Kreedo Dance paarile Vladislav Inostrantsevile ja Marina Nikolajevale, kes tuli noorte arvestuses kolmandale kohale Läti paari järel.
Tantsuspordipaar Gorodilov ja Koger on tänavused Eesti noorte meistrid kümnes tantsus ja teise koha omanikud nii Ladina-Ameerika kui ka standardtantsudes.
Eesti Tantsuspordi Liit valis paari 2006. aasta parimaks tantsupaariks mulluste saavutuste järgi, mille hulka kuulub ka juunior II klassis saavutatud Ladina-Ameerika tantsude MM-i kolmas koht.

Kolm Eesti epeenaist on MM-il 64 hulgas
Vehklemise MM-võistlustel Sankt Peterburgis jõudis naiste epeeturniiril 64 parema hulka kolm Eesti esindajat.
Kaheteistkümnenda asetuse saanud Irina Embrich kohtub pääsu eest 32 parema sekka Hispaania vehkleja Raquel de Antonioga, Maarika Võsu (30.) vehkleb ameeriklanna Courtney Hurley'ga (35.), kirjutab Sportnet. Kõige nimekama vastase sai endale Olga Aleksejeva (63.), kel tuleb kokku minna teist asetust omava prantslanna Laura Flessel-Coloviciga.
Alagrupist pääses edasi ka Kristiina Kuusk, kuid tema pidi eelringis tunnistama Karin Golleschi (Austria) paremust 15: 7. Aleksejeva võitis Jessica Eliza Beeri (Uus-Meremaa) 15: 11. Embrich ja Võsu 128 hulgas vehklema ei pidanud. Alagrupis sai Aleksejeva kaks võitu, Kuusk kolm. Võsu võitis kuuest kohtumisest viis, mulluse MM-i hõbe Embrich ei pidanud üldse rajale minema. Maailmameister selgub esmaspäeval.

Anand tuli male maailmameistriks
Male maailmameistriks tuli Mehhikos toimunud turniiril hindu Viswanathan Anand, kes kogus 14-st võimalikust 9 punkti.
Järgnesid Vladimir Kramnik ja Boriss Gelfand 8, Peter Leko 7, Pjotr Svidler 6,5, Aleksandr Morozevitš ning Levon Aronjan 6 ja Aleksandr Grištšuk 5,5 silmaga, vahendab etvsport.ee.
Viimases voorus alistas Svidler valgetega Grištšuki ning troonilt tõugatud Kramnik Aronjani. Punkti poolitasid Anand - Leko ja Morozevitš - Gelfand.

Marko Asmer võttis Rockinghamis avasõidus kindla võidu
Briti vormel-3 sarja hooaja viimasel etapil Rockinghami ringrajal võitis esimese sõidu parimalt kohalt alustanud Hitech Racingu Marko Asmer.
Juba varem sarja üldvõidu taganud eestlane edestas soomlast Atte Mustoneni 12,927 ja rootslast Sebastian Hohenthali 14,496 sekundiga, vahendas etvsport.ee.
Tänavusele viimasele sõidule pääseb Asmer aga kümnendalt positsioonil. Laupäeval toimunud kvalifikatsiooni võitis 1.11, 616-ga sakslane Maro Engel, järgnesid Rodolfo Gonzalez Venetsueelast ning Sam Bird Suurbritanniast. Asmer oli kümnendana Engelist aeglasem 0,878 sekundit.

Haile Gebrselassie püstitas Berliini maratonil maailmarekordi
Kahekordse olümpiavõitja võiduajaks märgiti täna toimunud 34ndal Berliini maratonil 2.04.26, teatab AFP.
Kahekordne etiooplasest olümpiavõitja alistas Paul Tergatile kuulunud eelmise rekordi ligi poole minutiga, eelmised rekordnumbrid olid 2 tundi 4 minutit ja 55 sekundit.
"Ärge küsigegi, kui uhke ma selle üle olen, ma ei suuda seda sõnades kirjeldada," ütles värske maailmarekordiomanik, kes pälvis võidu eest 50 tuhat ja maailmarekordi eest 250 000 dollarit: "see on midagi erilist," lisas Gebrselassie.
Atlanta ja Sydney olümpiavõitja 10 000 meetri jooksus lootis võiduaega 2 tundi ja 3 minuti sisse. Tegemist on mehe teise võiduga Berliini maratonil pärast 2004. aastal maratonijooksule keskendumist.

Lahkus Andres Lutsar
Täna hommikul suri teenekas judopedagoog, filosoof, treener ning sportlane Andres Lutsar.
Andrest jäävad leinama tema naine ja poeg perega ning kogu Eesti judo- ja spordipere, vahendas sportnet.ee.
Ta oli ka neljakordne Eesti meister sambos, tegutses õhtujuhina ja andis välja raamatuid.
Lutsar oli 1972. aastal Aita nime all tegevust alustanud Eesti vanima juudoklubi Aitado president ning treenis näiteks Indrek Pertelsoni ja Martin Padarit.

Rein Pill pääses noorhobuste MM-il finaali
Rein ja Big Boy hüppasid neljapäeval hollandis alanud noorhobuste takistussõidu Mmi eelsõidul puhtalt ja pääsesid viienda tulemusega finaali.
7-aastaste hobuste finaali pääses 144-st hobusest 25, vahendab sportnet.ee.

Tennis: Venus Williams võitis Soulis
Ameeriklanna Venus Williams (WTA 9) sai Koreas Souli 145 000 USD suuruse auhinnafondiga WTA turniiri finaalis raske võidu venelanna Maria Kirilenko (WTA 29) üle tulemusega 6: 3, 1: 6, 6: 4.
Mõlemad mängijad murdsid kuus vastase pallingugeimi, ka muud statistilised näitajad olid praktiliselt võrdsed, vahendas sportnet.ee.
USA pallur teenis pisut rohkem punkte esimese serviga, kuid tegi see-eest 11 topeltviga vastase viie vastu.

Vormel 1: Jaapani GP võitis Lewis Hamilton
Vormel 1 Jaapani Grand Prix enam kui kaks tundi kestnud vihmase sõidu võitis Briti piloot Lewis Hamilton (Mc Laren Mercedes), teiseks tuli Heikki Kovalainen (Renault) ja kolmandaks Kimi Räikkonen (Ferrari).
Hamilton suurendas Fuji Speedwayl oma punktisumma nüüd 107 silmale ja juhib kaks etappi enne hooaja lõppu täna katkestanud tiimikaaslase Fernando Alonso ees 12 punktiga, vahendas sportnet.ee. Teoreetiliselt on võimalik MM-tiitlit püüda ka Kimi Räikkönenil (Ferrari), kes pärast tänast kolmandat kohta on Hamiltonist maas 15 silmaga.
Esimest korda ajaloos sattusid poodiumile kaks soomlast: Heikki Kovalainen ja Kimi Räikkonen. Võitjast kaks boksipeatust enam teinud Räikkonen hoidis elevust sõidu lõppfaasis, kui viimase 10 ringiga parandas oma positsiooni kahe võrra ja kaugel polnud ka rahvuskaaslaselt Heikki Kovalainenilt (Renault) teise koha näppamine.

Ani mängib paarismängus finaalis
Maailma 129. reket Maret Ani jõudis 50 000 USD suuruse auhinnafondiga Ashlandi ITF turniiril paarismängus koos sakslanna Sandra Klöseliga (WTA 148) finaali.
Poolfinaalis alistati USA-Läti duo Varvara Leptšenko (WTA 147) - Liga Dekmeijere (WTA 435) 5: 7, 6: 4 (10: 6), vahendas sportnet.ee.
Otsustavas matšis on vastasteks Brasiiliia-Tšehhi paar Maria Fernanda Alves (WTA 223) - Eva Hrdinova (WTA 211).

Philipsi Ambilight-efektiga teler säästab silmi
Philips Aurea on uusim Ambilight-taustavalguse efektiga teler. Kui seni paistis telepildi värvuse ja intensiivsusega taustavalgus teleritagusele seinale, siis nüüd on see ka teleri LCD-paneeli ümbritseval raamil.
Philips 42PFL9900D/10 Aurea diagonaal on 42 tolli, reageerimisaeg 3 millisekundit ja vaatenurk 176 kraadi.
Aureal on 126 kolme värviga valgusdioodist (LED) Ambilight süsteem, varjatud kõlarid ja PerfectPixel pildiparandusmootor ja HD Natural Motion-süsteem, mis siluvad pilti kiiretel liikumistel ja värvide üleminekutel.
Taustvalguse efekt Ambilight annab televaatajale ühelt poolt võimaluse jälgida visuaalselt laienenud telepilti, teiselt poolt väsitab telepilti ümbritsev valgus hämaras ruumis märksa vähem vaataja silmi.

MOSCOW TIMES: kui Putin nüüd Kremlist lahkub, siis vaevalt ta sinna kunagi naaseb
Kui Putin pärast tulevasi presidendivalimisi Kremli ukse enda järel kinni tõmbab, siis tal enam sinna hoonesse asja ei ole, kirjutab David R. Marples ajalehes Moscow Times.
Sisuliselt tundmatu Viktor Zubkovi esiletõus peaministrikohale on muutnud küsimuse, kes saab Putini mantlipärijaks, märksa keerulisemaks.
Pikalt on arutatud asepeaministrite Sergei Ivanovi ja Dmitri Medvedevi erinevaid teeneid, kuid nüüdseks on nad muutunud võrdlemisi ebatõenäolisteks kandidaatideks presidendikohale.
Mõned analüütikud usuvad, et pärast nelja presidendiaastat võimaldaks Zubkov 2012. aastal Vladimir Putinil presidenditoolile naasta.
Vahepeal võiks Putin mängida kulisside taga olulist rolli. Tõenäoliselt Gazpromi või mõne muu valitsusettevõtte kaudu.
Presidendi võimupiirid on praegu sellised, et kes tahes riigipea ametikohale asub, on talle juba ette määratud, et ta hakkab rivaalide populaarsust kahandama isegi siis, kui need on sama populaarsed kui Putin.

KAAREL TARAND: Paugutada ust või pikalt piinata? 
Meie üleöö tekkinud analüütikud jagavad väga vastukäivaid hinnanguid ühes ja samas artiklis, pahandas peaminister Ansip poolteist nädalat tagasi pressikonverentsil ajakirjanikega.
Ja lisas: "Te konstrueerite mingeid konflikte, mida tegelikus elus ei eksisteeri, ja siis hakkate neisse konfliktidesse niiviisi uskuma, et peate neid tegelikkuses eksisteerivaks. Ärge nähke vaeva! Ärge konstrueerige!"
Sisuliselt oli Ansipil seekord õigus, kuigi hurjutuse ajastus oli kehv selles mõttes, et enne Nord Streami gaasijuhtmele uuringuloa andmisest keeldumist toimus Eestis siiski üks kõigi aegade paremaid ja sisukamaid avalikke väitlusi. Ja ajakirjanduse (eeskätt arvamusosakondade) valdavalt professionaalse tegevuseta poleks seda juhtunud. Tõsi, suurema panuse debati kulgemisse andsid otsustajad ise, nendeta poleks ju kaalukaid poolt- ja vastuargumente üldse publiku ette ilmunud. Seda solvavam võib neile tunduda, kui ilmuvad välja analüütikud, kes vaatavad terve aasta kestnud sisulisele tööle ainult kui erakondade veidrale võidujooksule mingite punktide pärast.

ANDRES EILART: Suitsusaun Eesti moodi
Kindlasti on millalgi juhtunud, et kui avate oma koduakna, siis hoovab sealt sisse korrus allpool elava naabri suitsetamisjääki.
Eks ta ole natuke ebameeldiv, aga olete ikka mõistev olnud ja olukorraga leppinud. Ent siis selgub, et vastavalt uuele seadusele on naabril võimalik sulle senisest veel lähemal suitsu teha. Vähe sellest, oma meelistegevuseks saab ta kasutada sinu korterit.
Tuha võimaldab see seadus muidugi põrandavaibale raputada. Kõigeks selleks on vaja osta lihtsalt üks luba. Ja ka see pole kõik. Kui ise ei jõua oma n-ö kvooti täis suitsetada, siis saab ta selle loa müüa omakorda kolmandale naabrile, kes võib-olla on valmis tema asemel rohkem suitsetama. Samuti sinu korteris.
Umbes samasugune olukord on praegu Eestis saastekvoodi, Euroopa Komisjoni ja Eesti Energiaga. Iga riik peab võitlema kliimasoojenemise vastu ning võimalikult vähe õhku ja keskkonda saastama. Riik on osale meie keskkonna saastajatele eraldanud saastekvoodid ehk lubatud kasvuhoonegaaside heitkogused. Nii palju, kui on kvooti, saad saastada. Kui saastad rohkem, siis tuleb kvooti juurde osta. Kui saastad vähem, jääb sul kvooti üle ja selle saad teistele maha müüa, et nemad saaksid rohkem saastata. Selline kvooditurg toimib Euroopas praegu üsna efektiivselt.

Maailmapank: endisi kommunismiriike pitsitab EL-is töötajate puudus
Kümme Euroopa Liidu endist kommunismileeri riiki, kus valitses pea 20 aastat tagasi turumajandusele üle minnes laiaulatuslik tööpuudus, peavad nüüd hakkama saama hoopis töökätepuudusega, ütleb äsjane Maailmapanga raport.
EL-i uusimad liikmed peavad töölkäijate hulga suurendamiseks jõuliselt tegutsema, leides muu hulgas võimalusi vara pensionilemineku vältimiseks ning tööturu välismaalastele avamiseks.
Veel aastal 2000 oli töötus paljudes selle ala riikides üle kümne protsendi. Ka majanduskasv ei aidanud palju, sest ettevõtted olid sunnitud töötajad konkurentsivõime säilitamiseks vallandama. Kümnendi keskpaigaks loodi töökohti aga rohkem, kui kaotati. See muutus toimus samal ajal kaheksa endise kommunismibloki riigi - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia, Ungari ja Sloveenia - Euroopa Liiduga ühinemisega 2004. aastal.

REPLIIK: Kaks head uudist
Mul on Eesti Päevalehe lugejatele teatada kaks head uudist. Esiteks, alates tänasest juhib minu asemel Päevalehe arvamustoimetuse tööd Külli-Riin Tigasson. Teine hea uudis on see, et Päevalehe veergudel hakkab oktoobrikuust peale regulaarselt kommentaare kirjutama üks meie tuntumaid ja hinnatumaid sõjamehi Leo Kunnas. Alates tänasest tegevteenistusest lahkunud Kunnas kirjutab kaks korda kuus Päevalehes Eesti riigikaitsest ja julgeolekupoliitikast laiemalt. Lisaks loodab Leo lähema aasta-kahega maha saada ka oma esimese ulmeromaaniga.
Urmet Kook
rahvusringhäälingu uudistejuht
(EPL-i arvamustoimetuse juhataja 2003-2007)

JUHTKIRI: Suurt visiooni ikka ei ole
Eesti kolme ja poole aastase Euroopa Liidu liikmeks oleku refrään on vähene koordineeritus: ei hakka silma meie selgeid suuri poliitilisi eesmärke ning paljud näevad liidus kauget välispoliitikat, mistõttu initsiatiivi napib. Et eurorindel muutusi ei ole, kinnitab ka Eesti Päevalehe detailne analüüs. Oleme EL-is tähelepandamatu keskmine, justkui "kolmene" koolipoiss, kes otseselt pahandust ei tee, aga ei paista ka silma.
Kuid tubli "kolm" ei aita Eesti huve selgitada ega kaitsta. Kui mõned ministrid ja ametnikud paistavad omas valdkonnas ka Euroopas silma, siis paljud käivad suuremat huvi tundmata kohustuslikus korras vaid Brüsselis nõupidamistel, et justkui linnuke kirja saada. Suhtumisest "Ah, sai käidud" aga ei piisa. Olukorras, kus kõik ministeeriumid osalevad europoliitika ellurakendamises, on oluline, et nad mõjutaksid oma töölõigus ka selle kujunemist. Kuid selleks on vaja riigi selgelt sõnastatud poliitilisi eesmärke.

FOTOD: Ukraina parlamendivalimised pildis - kell 23 Janukovitš endiselt juhib
Kell 23.37 seisuga juhib Keskvalimiskomisjoni andmetel Regioonide Partei 2,9 protsendilise edumaaga Julia Tõmõšenko BJUK-i ees.
Regioonide Partei on kasvatanud oma edumaad Julia Tõmõšenko Bloki ees, häälte jagunemine vastavalt 33,90 protsenti ja 31,00 protsenti. Kolmandal kohal jätkab Meie Ukraina 14,38 protsendiga.
Napilt kolmeprotsendilisest valimiskünnisest on allapoole jäänud Ukraina Sotsialistlik Erakond (2,97 protsenti), endiselt ületavad valimiskünnise Ukraina Kommunistid (5,34 protsenti) ja Litvini Blokk (3,98 protsenti)
Kell 23.36ks oli kokku loetud 92,6 protsenti hääletussedelitest.

USA saatkonnas Viinis hoiti ära plahvatus
Austria politsei kinnitusel on nad arreteerinud mehe, kes proovis Viinis asuvasse USA saatkonda siseneda kotiga, mis sisaldas naelu ja lõhkeainet.
Bosniast pärit 42-aastane mees arreteeriti vahetult pärast seda, kui saatkonna metallidetektor andis häire, mille peale viskas mees oma koti maha ja pistis jooksu, kirjutab Reuters.
Keegi intsidendis viga ei saanud, kuid politsei sulges liiklusw saatkonna lähedal ning asus koos pommikoertega piirkonda läbi uurima.
Austria politsei terrorismivastase üksuse kinnitusel kandis mees oma kotis hulgaliselt naelu ja granaate meenutavaid lõhkekehi, mida hetkel uurivad lõhkeaineeksperdid.
"Mehe seljakotis oli väga palju naelu ning kui tema kott oleks plahvatanud oleks andnud laiaulatusliku šrapnelli efekti," sõnas Doris Edelbacher terrorismivastasest üksusest.

Kaheksane uudis: Ukraina riigipea andis käsu käivitada koheselt uurimine
Viktor Juštšenko asus viitama pettusele Ukraina valimistulemuste kokkulugemisel pärast seda, kui vahetulemustest selgus, et ülemraada valimisi juhib tema oponendi Viktor Janukovitši partei.
President Viktor Juštšenko käskis koheselt alustada uurimist seoses valimistulemuste lugemise hilinemisega piirkondades, mida peetakse Janukovitši toetajate kantsideks, kirjutab Reuters.
"Ma olen mures häälte lugemise hilinemise pärast Ida- ja Lõuna-Ukrainas," ütles Juštšenko teleeetris Ukraina rahva poole pöördudes.
"Ma andsin võimuesindajatele käsu alustada koheselt uurimist, et selgitada välja asjaolud, mis tingisid häältelugemise hilinemise osades valimisjaoskondades," sõnas Juštšenko.
Juštšenko ei maininud telepöördumises ühtegi nime, aga hoiatas, et "kellelgi ei tasu seadusi ega oma tulevikku kahtluse alla seada ning need, kes pettustes on osalenud saavad karistada."

Ukraina valimisi juhib napi eduga Janukovitši partei
Kella 19.00 seisuga on kokku loetud 86,20 protsenti häältest. Enim hääli on parlamendivalimistel kogunud peaminister Viktor Janukovitši juhitav Regioonide Partei, edestades napilt Julia Tõmõšenko BJUK-d.
Keskvalimiskomisjoni andmetel on Regioonide Partei poolt hääletanud 33,05 protsenti valijatest, Julia Tõmõšenko BJUK on kogunud 31,58 protsenti häältest. Kolmandal kohal on Meie Ukraina 14,73 protsendiga.
Üle kolmeprotsendilise valimiskünnise on kogunud hääli Kommunistlik Partei (5,27 protsenti) Litvini Blokk (3,99 protsenti) ja Ukraina Sotsialistlik Partei (3,03 protsenti).
Ukraina parlamendis on 450 kohta, esialgsed tulemused selguvad täna õhtul.

Putin: jah, ma võin peaministriks hakata
Venemaa president Putin teatas, et peab tulevikus peaministriks hakkamist "reaalseks".
Venemaa president Vladimir Putin teatas oma partei Ühtne Venemaa kongressil esinedes, et spekulatsioonid tema peaministriks hakkamise kohta on "realistlikud," vahendab Reuters.
Putin teatas ka seda, et kandideerib detsembrikuistel duumavalimistel oma partei nimekirjas.

Portugali politsei kahtlustab Madeleine'i röövimises vallandatud teenijannat
Portugali politsei kuulab üle Ocean Clubist vallandatud teenijannat, kellest kahtlustatakse, et ta võis Madeleine'i röövida kättemaksuks töölt lahti laskmise eest.
Politsei jõudis vallandatud teenijannani tänu möödunud nädalal Walesi printsi kodulehele jäetud vihjele, kirjutab The Times.
Walesi printsi asjaajajad informeerisid vihjest viivitamatult Scotland Yardi ja McCannide kodukoha Leicestershire politseid.
Portugali politsei oli vihje saamise ajaks lõpetanud Ocean Clubi praeguste töötajate uurimise ja püüdis tabada endisi töötajaid.
Puhkekompleksi asukad on väitnud, et nad kahtlustavad ühte töötajat reas sissemurdmistes, mis toimusid mõnel Madeleine'i kadumisele eelnenud nädalal.
Äkki suri Madeleine hoopis trepist alla kukkumise tagajärjel?

Tbilisi kohus keeldus Okruašvilit vabastamast
Tbilisi apellatsioonikohus jättis jõusse linnakohtu otsuse, millega liikumise "Ühtse Gruusia eest" liider Irakli Okruašvili määrati kaheks kuuks eelvangistusse.
Endisele kaitseministrile esitati väljapressimise ja võimuliialduse süüdistus kaks päeva pärast seda, kui ta hakkas juhtima opositsiooniliikumist ja kritiseeris riigi juhtkonda, teatas lenta.ru.
Okruašvili ise nimetas end poliitvangiks ja kuulutas, et riigivõimud klaarivad temaga arveid.
Möödunud reedel, 28. septembril toimus pealinnas miiting nõudega vabastada opositsionäär.
Õhtuks läksid miitingulised laiali ja teatasid komitee loomisest, mis peab välja töötama võimu rahumeelse vahetamise plaani.

Grõzlov: Ukrainat ootab hägune ja segane poliitika
Venemaa riigiduuma spiikri Boriss Grõzlovi hinnagul ei vii valimised Ukrainas riigi olukorra selgumisele.
Grõzlovi hinnangul ei tugevda parlamendivalimised poliitilist stabiilsust Ukrainas, teatas ITAR-TASS.
Grõzlov põhjendas oma arvamust sellega, et üksteise vastased poliitilised jõud hääletavad umbes võrdselt, mille tulemusena ei ole võimalik sellise poliitilise jõu tekkimine, mis oleks võimeline võtma vastutust riigis elluviidava poliitika eest.
Venemaa suursaadik Ukrainas Viktor Tšernomõrdin on veendunud, et valimised on Ukraina siseasi ja Venemaa on valmis koostööks mistahes valitsusega.
"Kõik tegelased on meile teada, me teame kõike väga hästi ja teame, mida nad tahavad," sõnas diplomaat.

Punasel merel purskab vulkaan
Jeemeni lähedal Punasel merel asuval saarel purskab vulkaan. Sõjaväebaasina kasutatava tillukese al-Tairi saare lääneosa hävis vulkaanipurske tagajärjel täielikult
Kolme kilomeetri pikkune saar on praegu üleni kaetud merre voolava laavaga, vahendab BBC.
Esialgsetel andmetel on pealetungiva laava all hukkunud neli sõdurit.
Jeemeni piirivalve palus abi lähedal asuvatelt NATO sõjalaevadelt, mis otsivad ümbritsevast merest teadmata kadunuks jäänud sõdureid.
Vulkaan hakkas purskama pühapäeva hommikul. Jeemeni võimud seostavad vulkaani tegevust pühapäeva hommikul toimunud nõrkade maavärinatega.
Kuigi al-Tairi saar asub kahe mandri vahelisel alal, nähti viimast vulkaanipurset 19. sajandil.
Saar, millel 1996. aastast saadik on asunud sõjaväebaas, asub Jeemeni rannikust 140 kilomeetri kaugusel.

Ühtne Venemaa alustab parteikongressiga
Kremlimeelne erakond Ühtne Venemaa koguneb täna oma valimiseelsele kongressile, mis vältab kaks päeva.
Intrigeerivaimaks küsimuseks kongressil tõuseb valimiste nimekirjade esikolmiku nimetamine, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Hetkel pakutakse erakonnasiseselt järgmist järjekorda: partei liider Boriss Grõzlov, eriolukordade minister Sergei Šoigu ja sportlane Svetlana Žurova.
President Vladimir Putini võtab kongressist osa, kuid pole veel kindel, millisel moel Putin kongressil endast märku annab.
Ühtne Venemaa korraldab oma kongressi viimasena erakondade seas, kellel on õigus osaleda selle aasta detsembris toimuvatel riigiduuma valimistel.

Birma hunta ähvardab Rootsi ajakirjanikke
Birma võimud on võtnud ühendust mitme Rootsi väljaandega ja kinnitanud, et Birmas ei ole midagi halvasti ja et Rootsi peab oma valet kirjutavad ajakirjanikud Birmast silmapilk koju tooma.
Birma võimud lubasid isegi ajakirjanike kojusõidu kinni maksta, kirjutavad Dagbladet ja Expressen. End Birma politsei tähtsate küsimustega tegelevaks ametnikuks nimetanud helistaja rõhutab Rootsi ajalehetoimetusega rääkides, et ajakirjanike kojusaatmine olevat ainult nende endi huvides.
"See on murettekitav, et diktatuur otsib ajakirjanikke üles ja püüab neid vaigistada nende kodumaal asuvaid toimetusi kasutades. On õudne näha, et neil on selline kontroll," rääkis Rootsi tv4nyheterna.se juht Lasse Herneklint. TV4-l on Birmas oma korrespondent ja telejaam sai oma Rootsi kontorisse kõne, milles kästi ajakirjanik tagasi kutsuda.
Ka Rootsi ajalehega Expressen võeti otse Birmast ühendust. Toimetusse helistas mees, kes tutvustas end Hay Chuna. Chu teatas, et on Birma politsei esmatähtsate küsimuste osakonnast ja et oli lugenud Expresseni ajakirjaniku artiklit Birmast. Chu nõudis, et Birmas viibiv ajakirjanik Lisa Jannerling peab silmapilk pöörduma Birma politseisse, kus talle antakse üle kohese kojureisi tasuta piletid. Chu rõhutas, et proua Jannerling peab koju pöörduma omaenese turvalisuse huvides.

RBK: Eesti hakkab Nord Streamiga kauplema
Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumisel Soome presidendi Tarja Haloneniga arutati ka Nord Streamiga seotud probleeme, sealhulgas Eesti keeldumist Läänemere põhja uuringute läbiviimiseks.
Mitteametliku info kohaselt ei välistanud Soome pool kahe riigi presidentide kohtumisel vahendajana esinemist Moskva ja Tallinna vahel, kirjutas RBK daily.
Soome võib aidata Eestil mitteformaalse kaubaembargo kaotamist, mille Kreml kehtestas vastusena pronkssõduri teisaldamise eest.
RBK daily allikas teatas, et Eesti annab Moskvale teada valmisolekust läbirääkimiste taaskäivitamiseks uutel tingimustel. Politoloog Aleksei Muhhini sõnul võib olla tegemist vahetusega: Eesti merepõhja uurimise luba kaubatransiidi taastamise vastu.
"Pärast pronkssõduri saagat vähenes Venemaa kaupade transiit Eesti kaudu ja Tallinn riskib kaotada seetõttu 25% SKP-st," sõnas Muhhin. Ta lisas, et Moskvale tähendaks gaasitorustiku Soome vetesse ehitamine täiendavaid kulutusi.

Ukraina valimisi juhivad läänemeelsed
Janukovitš edestas Tõmošenkot
Ukraina valimistel on enim hääli kogunud peaminister Viktor Janukovitši partei, kuid läänemeelsed - Julia Tõmošenko blokk ja Viktor Justšenko partei - on kokku rohkem hääli saanud ja moodustavad ilmselt koalitsiooni.
Kui loetud on 80% häältest, on enim hääli saanud Janukovitši Regioonide partei, millel on 32,60% häältest, vahendab Reuters.
Julia Tõmošenko blokil on 31,81% häältest ja president Juštšenko ühendusel Meie Ukraina on 14, 94% häältest.
Ilmselt on oodata läänemeelsete valitsust, sest Tõmošenko blokk ja president Juštšenko ühendus moodustavad tõenäoliselt koalitsiooni.

Kasparov esitati presidendikandidaadiks
Garri Kasparov valiti eile 2008. aasta presidendivalimisteks opositsioonilise ühenduse Teine Venemaa ühiseks presidendikandidaadiks.
Teise Venemaa üle-riigilisel kongressil toetasid juba esimeses voorus Kasparovi kandidatuuri 379 delegaati 500-st, teatas Interfax.
Ühendatud kodanikurinde liider Kasparov edestas ülivõimsalt kuut teist opositsiooni kandidaati, kelle hulgas olid ekspeaminister Mihhail Kasjanov ja riigiduuma saadik Vladimir Rõžkov.

Euroopa Liidu ja Moskva suhted vajaks muudatusi
Euroliidu liikmesriigid peaksid Brüsseli eksperdi arvates suhtlemise Venemaaga ümber mõtestama, sest vastasel juhul pole suuremat poliitilist edu oodata.
Sellise soovituse andis reedel Moskvas Venemaa ja Euroopa Liidu (EL) suhete alast uuringut tutvustanud Fraser Cameron, Brüsselis asuva EL-i ja Venemaa keskuse direktor. Tema hinnangul peaksid liikmesriigid andma Brüsselile Moskvaga suhtlemiseks rohkem võimu.
Euroopas ollakse enamasti nõus, et EL peaks oma liikmesriikide nimel kõnelema Venemaaga ühel häälel, kuid Cameroni sõnul pole selge, mis peaks olema see ühine sõnum. Osa tahaks rääkida demokraatlikest väärtustest ja inimõigustest, kuid teised rõhuksid majandussuhetele. Selles ongi Cameroni väitel häda, sest Kreml üritab liikmesriikide erinevaid huvisid üksteise vastu välja mängida ning saavutada nii oma eesmärke.

Ameerikas unustati haige õhtul kompuutertomograafi
Vähihaige patsient, kes üle-eelmisel nädalal Arizonas Tucsoni onkoloogiakeskuses vähiuuringuteks kompuutertomograafi pandi, ronis pärast tundidepikkust ootamist ise aparaadist välja, leides eest suletud ustega inimtühja haigla.
Elvira Tellez (67) tunnistas kohalikule uudistekanalile KPHO, et sattus hetkeks paanikasse, kuid helistas seejärel pojale, kes omakorda soovitas kutsuda politsei. Saabunud korravalvurid pidid aga paluma hoopis vanadaami enda abi, et haigla välisust seestpoolt lahti saada.
Naine kinnitab, et pärast juhtunut kannatab ta unetuse all ja ilmselgelt ei piisanud ka ta aparaati unustanud töötaja andestust paluvast telefonikõnest.
Tellez pandi kompuutertomograafi 19. septembril umbes kell neli pärastlõunal ja aparaadis vähendati valgust, et ta saaks 25-minutiseks protseduuriks lõdvestuda. Politsei saabudes oli tema aparaati unustamisest möödunud juba viis tundi.

Baskimaa liider tahab iseseisvusreferendumit
Võitlus Baskimaale suuremate õiguste saavutamiseks tõotab tipneda 26. oktoobril piirkonna iseseisvusreferendumiga, kui sealse autonoomia juht (lehendakari) Juan José Ibarretxe saab oma plaanile regiooni parlamendi toetuse.
Rahvahääletuse küsimus on veel täpsemalt sõnastamata, kuid algatuse läbiminek kohalikus parlamendis on üsna tõe-näoline, sest iseseisvust või märksa laialdasemat autonoomiat nõudvatel saadikutel on seal enamus.
Baskimaa staatus on tekitanud pingeid juba alates 1930. aastatest, mil vabariiklaste poolel võidelnud baskid sattusid Franco diktatuuri tagakiusamise alla. 1960. aastate lõpuks kasvas seni passiivsest vastupanust välja terrorirühmitus ETA.

Fideli vastaseid paneb salapolitsei ja mõnitamine vaid õlgu kehitama
Veel päev pärast Vabaduse saarelt Tallinna tagasi jõudmist tabasin end kahtlustavalt läbi kaupluse vaateakna võimalikke jälitajaid otsimas.
Vaata ette, seal võivad kergesti jälitusluulud tekkida, hoiatas mind üks Tšehhi abiorganisatsiooni töötaja, kellel endal on dissidentide abistamise tõttu Kuubale sissesõit keelatud. Ja veel kui kergesti!
Istume Kuuba ühe tuntuma teisitimõtleja Martha Beatriz Roque Cabelloga hotelli Nacional välikohvikus. Ja ennäe, jalutabki mööda "turist", filmides kaameraga justkui ümbrust, kuid tegelikult liigub objektiiv ikka ja jälle meie poole.
"Olen sada protsenti kindel, et see on poliitilisest politseist," kehitab Cabello õlgu. "Aga ma ei tee sellistest asjadest lihtsalt enam välja." Juba pensioniikka jõudnud dissident on ühe vähese naispoliitikuna saanud tunda ka Kuuba vanglat ja vaatab nüüd ühele kaameraga nuhile otsa ülima põlgusega.

Harry Potteri nõiatempude levitajad satuvad vangi
Ühel kitsal ning räpasel Havanna tänaval avaneb uks tarkuse varasalvede juurde. Lagunenud trepp viib siseõue kohal kõrguva rõduni, kus niiskes õhus ripuvad näguripäevi näinud riided. Kuid trellide tagant viipab kellegi naerunägu. Just nagu ootaks. Esimene mõte läheb paratamatult "armastuseministeeriumi" agentide peale.
Siiski ei näi hirmuks põhjust olevat. Mööda seda treppi ronib iga päev üles ligi poolsada inimest, et laenata endale uut lugemisvara. Ei, mitte poliitilist, kirjeldab salajase raamatukogu eest hoolitsev Daniel Escalona Martínez. Ikka "Harry Potterit" ja Scarlett O'Harat. Lihtsat, inimlikku kirjandust, mida ametlikest raamatukogudest ei leia.

Ukrainas ei oodata selget valimiste võitjat
Ukrainas toimusid eile erakorralised ülemraada valimised, mis ei pruugi tuua leevendust vastasseisu president Viktor Juštšenko ja teda toetava endise valitsusjuhi Julia Tõmošenko ning peaminister Viktor Janukovitši vahel, sest mõlema leeri toetus oli viimaste küsitluste järgi üsna ühesuurune.
Valimisi vaadelnud riigikogu liikme Andres Herkeli sõnul oleks Ukraina poliitilise arengu seisukohalt vaja muuta valimissüsteemi, sest praegu on kogu riik üks valimisringkond, mistõttu Ukraina valijad tunnevad vaid parteide esinumbreid ja enamiku parlamendikohti täidavad rahvale tundmatud isikud.

Sony tuleb turule üliõhukese ekraaniga
3millimeetri paksuseid OLED-tehnoloogia abil valmistatud telereid täiustatakse, et suudetaks toota suuremaid kui 11tolliseid paneele.
BBC teatel maksab Sony 11tollise OLED-tüüpi ekraaniga teler ligi 19 000 krooni. Sony esindaja teatel LCD ekraanidega esialgu konkureerima ei hakata.
"Ma ei arva, et OLED-televiisorid asendavad LCD üleöö. Aga ma usun, et sel tehnoloogial on potentsiaali olla LCD järglaseks," ütles Sony juht Katsumi Ihara.
OLED televiisori ekraan on ehitatud orgaaniliste valgust eraldavate dioodide tehnoloogial. Uut tüüpi ekraanid on ettevõtte andmetel LCDst energiasäästlikumad ning suudavad kuvada säravamaid värve.
Praegu teeb Sony tööd, et täiustada olemasolevat tehnoloogiat, et oleks võimalik toota suuremate mõõtmetega ekraane. Kuigi maailma suurim LCD ekraanide tootja Samsung on esitlenud juba ka 40tollist OLED-paneeli, on Sony esimene, kes televiisori turule toob. Jaapanis 1. detsembril turule jõudva OLED-ekraane hakkab Sony tootma esialgu ligi 2000 tükki kuus.

Valga kutseõppekeskuses hakkavad õppima ka lätlased
Valga linnas hakatakse tuleval aastal ehitama moodsat kutseõppekeskust, tegemist on Eesti ühe esimese rahvusvahelise ametikooliga, sest koolis hakkavad oma emakeeles õppima ka Läti noored.
Praeguseks on valminud Valga linna äärde kavandatava uue kutseõppekeskuse detailplaneering. Projekt on veel tegemata, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
500 õpilasega kooli rajamine maksab üle 200 miljoni krooni. Praegu asub Valgamaa kutseõppekeskus ahiküttega majas ja veel mitmel pool üle linna laiali. Haridusminister Lukase sõnul investeeritaksegi eelkõige praktikabaasidesse, seejärel üldharidusõppesse.
Valga maavanem Georg Trašanov ütles, et Valga on piiri ääres ehk meil on üks linn ja kaks riiki. "Ja Valka pool on väga huvitatud kutsehariduse arendamisest," tunnistas Trašanov.

Eesti Põlvkivi juhkond aktsepteerib kaevurite palganõuet
Aktsiaseltsi Eesti Põlevkivijuhtkond arutas täna Estonia kaevurite palganõuet ja peab seda igati õiglaseks, sest kaevurite töökoormus on viimastel kuudel olnud väga suur.
Seetõttu on palgatõusu küsimus ka juhatuses päevakorral olnud. Reede hommikul esitatud nõudmine aga näitab selle aktuaalsust, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
Nõudlus põlevkivi järele on sel suvel olnud palju suurem kui varasematel aastatel, kuna Eesti Energial on tekkinud võimalus elektrienergiat eksportida.
Aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Ilmar Jõgi ütles, et kaevurid pole aastaid nii suure koormusega töötanud, kui sel suvel. Sellest on tingitud ka Estonia kaevurite resoluutne palganõue.
"Me saame täiesti nende nõudmisest aru. Meie ettevõte on alates aprillikuust olnud ülekoormatud. Narva jaamad on teelinud meilt palju rohkem põlevkivi kui varaseamtel suvekuudel. On tehtud ületunde, puhkused on välja võtmata. Kõik see tekitab teatavat närvilisust," ütles Jõgi.

VIDEO:  valitsus ei saa majanduse halvast olukorrast veel aru
Majandusekspertide kinnitusel on majanduskriis juba käega katsuda, kuid valitsus ei taha seda tunnistada, vaid tõstab avaliku sektori palku.
Avaliku sektori palkate tõstmine aga võtab elujõu erasektorilt, kinnitavad majandusinimesed. Ja see tähendab, et erasektori edasine palgatõusulootus kaob, edastavad Seitsmesed uudised.

Riiklik pension vanaduses magusat elu ei taga
Pensionid tõusid jutuks ka täna Tallinnas tähistatud rahvusvahelisel eakate päeval ning kui tänased pensionärid sõltuvad riiklikust pensionist, siis tulevaste pensionisaajatega on asjad keerulisemad.
SEB Ühispanga hinnangul jäävad keskmise palga saajaist teise sambaga liitunud inimesed pensionieas suure tõenäosusega rahahätta, edastavad Seitsmesed uudised.
"Riigipension saab tulevikus olema 4000 krooni tänases vääringus," sõnas Indrek Holst SEB Ühispangast.
Tänaseks on Eestis kogumispensioni teise sambaga liitunud 540 000 inimest.

Tudengid protestivad õppemaksude tõusu vastu
Täna toimunud Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna volikogu istungil võeti ühehäälselt vastu seisukoht õppemaksude tõstmise osas Tallinna Ülikoolis, mis nõuab üliõpilaste võrdset kohtlemist.
Üliõpilasesindajad otsustasid, et ülikool peab tänaseid ja tulevasi tudengeid kohtlema võrdselt ning see peab väljenduma ka õppemaksudes.
Volikogu seadis Üliõpilaskonna juhatusele ülesandeks selgitada välja üliõpilastele vastuvõetav hinnatõus ning alustama rektoraadiga läbirääkimisi kavandatud õppemaksude vähendamiseks.
"Kui ülikool tõstab õppemakse 2008. aastal sisseastuvatel üliõpilastel, suurendab see ebavõrdsust üliõpilaste seas ning vähendab ligipääsu kõrgharidusele," selgitas Üliõpilaskonna juhatuse aseesimees Liisa Lumiste.
Õppemaksu vastuvõtmise lisatingimustena volitas volikogu üliõpilasesindajaid ülikooli senatis õppemaksude poolt hääletama juhul, kui senat kiidab heaks volikogu poolt kehtestatud kolm lisanõuet:

Pihl: Eesti kaalub elektroonilise piirikontrolli katsetamist
Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel viibinud Jüri Pihl leiab, et elektrooniline piirikontroll ei muinasjutt vaid tänapäeva reaalsus ning Eestil kui e-riigil tuleks lähiajal kaaluda innovatiivsete lahenduste rakendamist
Esmaspäeval viibis siseminister Jüri Pihl Lissabonis Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus arutati erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamist efektiivsemaks piirivalveks ning terrorismivastaseks võitluseks.
Euroopa Liit kaalub erinevate infosüsteemide kasutusele võttu, mis peaks ühelt poolt aitama tõhustada kontrolli sisserände üle ning teisalt lihtsustama piiriületust.
"Elektrooniline piirkontroll ei ole muinasjutt, see on tänapäeval reaalsus ning Eestil kui e-riigil tuleks lähiajal kaaluda innovatiivsete lahenduste rakendamist", rääkis siseminister Jüri Pihl.
Siseministri sõnul aitab tehnoloogiliste rakenduste kasutamine oluliselt tõsta turvalisust ning vältida vigu. "Näiteks lahendus, kus isik ületab piiri biomeetrilise passiga ning kontrolli teostab piirivalvuri asemel turvavärav, on kindlasti kaalumist väärt", ütles Pihl.

Alkoholi müügi taaslubamine Kristiine Prismas üllatas Tallinna linnajuhte
Tallinna linnavalitsus avaldas imestust Tallinna halduskohtu määruse üle peatada Kristiine linnaosavalitsuse korralduse kehtivus, millega kehtestati Kristiine Prisma poele alkoholimüügi keeld.
"Kohus on pidanud olulisemaks eraettevõtja ärihuvi, mitte avalikku huvi," ütles Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli.
"Linn toetab Tallinna halduskohtu määruse edasikaebamist, sest ülekaalukas avalik huvi nõuab, et haldusakti ei peatataks. Tunneme muret, et kohtu määrus võib anda ühiskonnale, sealhulgas kaupmeestele ebaõige signaali, et alaealistele alkoholi müümine on pisirikkumine, millele ei järgne sisulisi tagajärgi ja sellega me nõustuda ei saa. Sellegipoolest usume, et varsti algava kohtuvaidluse käigus on kohtul võimalik kõik linna olulised argumendid ära kuulata ja kohus teeb õige otsuse," lisas Mutli.
Tallinna halduskohus rahuldas täna AS Prisma Peremarketi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja peatas Kristiine linnaosavalitsuse korralduse kehtivuse ning kohustas linnaosa valitsust taastama majandustegevuse registris märked Kristiine Prisma alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse kohta.

Teelt välja kihutamine ei lõpetanud roolijoodiku rallit
Enne sõiduki lõplikku peatumist õnnestus purjus autojuhil Põltsamaal sõita maha kaks posti, teha piruett ja "künda" põllumaad.
Laupäeval sai politsei teate, et Põltsamaa vallas Kärevere külalistemaja juurest suunaga Tallinna poole hakkas sõitma sõiduauto Toyota Carina, mille juht on joobes.
Samas helistas politseisse ka teine kodanik, kes teatas, et sarnane sõiduk oli ületanud Kärevere silla.
Kolmandas kõnes, mille politsei sai, teatati, et sõiduk oli teinud umbes kaks kilomeetrit enne Põltsamaa risti pirueti ja sõitis maha kaks posti ning kaldunud teelt välja põllule, seejärel sõitis auto põllult tagasi tee peale ja jätkas sõitu.
Kell 17.25 teatas patrull korrapidajale, et sõiduk ei reageerinud peatumismärguandele Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee 122. kilomeetril. Viis minutit hiljem leiti sõiduauto Toyota Carina umbes kilomeeter peatamiskohast eemal metsateelt, sõiduki roolis oli alkoholijoobes 1973 aastal sündinud Toomas.

Riigiametnikud peavad seekord foorumit Narvas
4.-5. oktoobrini toimub tavapäraselt Tartus peetav riigiametnike foorum hoopis Narva kultuurimajas.
Riigikantselei infonõunik Sten Hansson ütles Päevaleht Online'ile, et Narva kasuks langetati otsus lähtuvalt seekordse foorumi teemast "Valitsemise mõju - teateid tegelikkusest".
Foorumil käsitletakse erinevates valdkondades tehtud otsuste mõju ning Narva valiti Hanssoni sõnul toimumispaigaks juba aasta tagasi. "Foorumi eesmärgiks on poliitilisi puutepunkte analüüsida," rääkis Hansson.
Narvat peeti antud teema jaoks kõige sobilikumaks, kuna seal on konkreetsed kohad ja objektid, mida külastada ja analüüsida.
Õppereiside käigus külastatakse Sillamäe sadamat, Narva elektrijaama, Narva kutseõppekeskust, Narva kohtumaja, Kreenholmi manufaktuuri, Viru Keemia Gruppi, Narva-Jõesuu piirivalvekordonit, Vanalinna riigikooli, Narva linnavalitsust ning Sillamäe linna.

Kohus lubas alkoholi Kristiine Prisma müügilettidele tagasi
Määrus jõustub kohe
Tallinna halduskohus peatas täna esialgse õiguskaitse korras linnaosavalitsuse otsuse keelata Kristiine Prismas alkoholi müük.
Halduskohtu otsuse kohaselt peatatakse alkoholi müümise keeld Kristiine Prismas kuni asjas tehtava kohtulahendi selgumiseni.
Kohtu pressiesindaja Jaanika Topkin ütles Päevaleht Online'ile, et kohtumäärus jõustub selle teatavaks tegemise hetkest ning käseb Kristiine linnaosavalitsusel taastada kohe majandustegevuse registris AS Prisma Peremarket registreeringus märked alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse kohta.
Kohus leidis, et keeluga võidakse riivata ebaproportsionaalselt kaebaja põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadust. Ilma kohtulahendita alkoholimüügi keeld võib Kristiinele kaasa tuua mitmetesse miljonitesse ulatuva saamata jäänud tulu.

Politsei palub abi hukkunuga lõppenud avarii lahendamisel
Laupäeval hommikul toimus liiklusõnnetus Pärnumaal Valga - Uulu maantee 89,5. kilomeetril, kus hukkus noor neiu ja sai vigastada neli noort inimest.
Tihemetsa asula piirist umbes poolteist kilomeetrit Mõisaküla poole jäänud teelõigul kaotas sõiduauto Ford Scorpio vasakkurvis juhitavuse ning rullunud üle katuse.
Sündmuskohal selgus, et hukkus noor neiu, neli noort said vigastada.
Pärnu politsei palub asjaolude täpsustamiseks ühendust võtta meesterahval, kes sattus õnnetuspaika vahetult peale avariid.
Politsei palub kõigil, kes antud õnnetust pealt nägid või omavad seda puudutavat infot, helistada telefonil 53435613 või politsei lühinumbril 110.

Täna hommikul tabati hulgaliselt roolijoodikuid
Esmaspäeva hommikul Julgestuspolitsei poolt korraldatud operatsioon "Kõik puhuvad" kõrvaldas liiklusest 13 joobes ning 7 jääknähtudega autojuhti.
Operatsiooni juhtinud Julgestuspolitsei komissar Ragnar Jänes hindas saadud tulemust halvaks: "Viimastel aastatel on selliste operatsioonide statistika näidanud märke paranemisest, kuid tänahommikune avastatute hulk on jällegi varasemast suurem."
Operatsioon, milles osales 24 politseinikku, kestis viis tundi ning selle jooksul kontrolliti kokku 1551 sõidukit.

Dokumentide leket ilmselt ei hakatagi uurima
Ei andmekaitse inspektsioonil ega kaitseministeeriumil pole plaanis hakata uurima ajakirjandusse lekkinud dokumentide tagamaid.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Stiina Liivrand ütles Päevaleht Online'ile, et nemad pole dokumentide lekke uurimist veel alustanud. Inspektsioon ootab Liivranna sõnul, kuni kaitseministeerium on algatanud sisejuurdluse.
Samuti märkis Liivrand, et seni pole andmekaitse inspektsioonile laekunud ühtegi kaebust Nord Streami puudutava dokumendi asjus.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo on Päevaleht Online'ile aga öelnud, et tema arust ei muudaks andmekaitse inspektsioonile avalduse tegemine midagi. "Ma loodan, et asjaosalised on ise enda jaoks mingid elementaarsed järeldused teinud," rääkis Aaviksoo.
Paar nädalat tagasi jõudis ajakirjandusse Vene-Saksa gaasijuhet puudutanud salastatud kirjavahetus, mis oli mõeldud vaid ametkondlikuks kasutamiseks.

Ilmajaam: nädal tuleb vihmane ja soe
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel on vihmasajud Eestis alanud nädalal sagedased, kuid ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõigub 8 kuni 12 kraadi piires, mis on 1 kuni 3 kraadi normist kõrgem.
Ilmajaama teatel liigub Kesk-Skandinaaviast Põhja-Soome poole madalrõhkkond, mille servas jagub vihmahooge nii esmaspäevaks kui teisipäevaks. Puhub lõuna- ja edelatuul 2-9 m/s. Sooja on teisipäeva öösel 7 kuni 12, päeval 13 kuni 16 kraadi.
Kolmapäeval areneb Kesk-Euroopast Baltimaadele levivas õhumassis uus osatsüklon, mis neljapäeval ja reedel pöörleb Karjala kohal. Vihma sajab paljudes kohtades nii kolmapäeval kui ka neljapäeval, sadu võib olla kohati tugev.
Reedel pilvisus hõreneb, kuid paiguti võib veel vähest vihma sadada. Madalrõhkkonna ees pöördub tuul kolmapäeval põhjakaarde 3-10 m/s. Madalrõhuala möödumisel puhub tuul neljapäeval läänekaarest 3-8 m/s, rannikul tugevneb loodetuul iiliti 13-16 m/s. Reedel püsib mõõdukas lääne- ja loodetuul. Sooja on öösiti 5 kuni 12, päeval 10 kuni 15 kraadi.

Septembri viimane nädal tõi soojarekordeid
Ilmajaama teatel purustas tänavune mihklipäev 1981. aastast pärinenud soojarekordi.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel oli septembrikuu keskmine õhutemperatuur Eestis 10,5 kuni 13,6 °C (paljuaastane keskmine 9,9 kuni 12,7 C), kirjutab ilm.ee.
Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti mihklipäeval, 29. septembril, Võrus 23,4 °C. Sel päeval registreeriti ilmavaatluse ajaloo kõige soojem päev nii Tallinnas (22,1 °C) kui ka Pärnus (21,9 °C). Viimatised mihklipäeva soojarekordid pärinevad 1981. aastast.
Ka septembri viimane päev purustas Tallinnas (20,4 °C) ja Pärnus (20,6 °C) senised soojarekordid, mis kehtisid vastavalt 1884. ja 1942. aastast.
Nädalavahetusel mõõdeti rekordilisi temperatuure ka lähiümbruses - Riias, Peterburis, Pihkvas, paljudes Kesk-Venemaa linnades ja Minskis. Soome lõunaosas tõusid temperatuurid 18-19 soojakraadini, mida on kaheksa kraadi võrra keskmisest rohkem.

Tartus levivad võltsitud viiesajakroonised
Reedel üritas seni tuvastamata mees Tartus Soola tänaval turult osta lilli võltsitud viiesajakroonisega.
"Tegemist on juba kolmanda korraga viimase nädala jooksul, mil Tartus on soovitud ostu eest maksta võltsitud viiesajakroonisega," ütles Päevaleht Online'ile Lõuna Politsei pressiesindaja Ave Lillemäe.
Ave Lillemäe lisas, et kõigi kolme juhtumi osas on alustatud kriminaalmenetlust.
"Hetkel võib vaid öelda, et tegemist ei ole eriti professionaalselt võltsitud rahatähtedega. Esialgsel hinnangul võib arvata, et rahatähed on võltsitud paberpaljunduse ja printeri abil," ütles Päevaleht Online'ile Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Marko Uibo.
Kolmapäeval avastati Tartus Küüni tänaval asuva kaupluse kassarahade hulgast võltsimistunnustega 500-kroonine rahatäht.

Iklas saadi kätte Prantsusmaalt varastatud auto
Ikla piiripunktis tabati möödunud neljapäeval Prantsusmaal tagaotsitavaks kuulutatud sõiduauto, politsei pidas masina roolis olnud mehe kinni.
Igapäevast piirikontrolli teostades avastasid piirivalvurid Ikla piiripunktis Eestisse sisenemisel Prantsuse numbrimärkidega sõiduauto Ford Focuse, mille registreerimistunnistusel olid selged võltsimistunnused.
Registreerimistunnistuse lähemal vaatlusel tegid piirivalvurid kindlaks, et sõiduki registreerimisdokument oli täielikult võltsitud. Lisaks teostati päringud andmebaasidest, kust selgus, et sõiduk on kuulutatud tagaotsitavaks Prantsusmaal.
Koheselt andsid piirivalvurid juhtumist teada Pärnu Politseiosakonnale, mispeale Ikla piiripunkti kohale saabunud politseikonstaabel toimetas tagaotsitavaks kuulutatud auto koos selle omanikuga menetlemistoimingute teostamiseks politseiosakonda.

Kristiine Prisma klientide arv langes 10 protsenti
Läinud nädalavahetusel külastas alkoholi müügikeelu saanud Kristiine Prismat tavapärasest 10 protsenti vähem kliente.
Möödunud nädala keskel kehtestati Kristiine Prismale linnaosavalitsuse poolt alkoholi müügikeeld pooleks aastaks ning alates neljapäevast polnud Kristiine Prismast enam alkoholi osta võimalik.
Poe juhataja Margus Musthallik tõdes, et läinud nädalavahetusel käis kliente tavapäraselt 10 protsenti vähem, kuid samas rõhutas, et paari päeva põhjal on veel vara olulisi järeldusi teha.
Musthallikut üllatas, et viimastel päevadel on olnud väga palju kliente, kes pole müügipiirangust teadlikud olnud.
Tallinna halduskohus otsustab täna või homme Kristiine Prisma müügikeelu kohta esitatud kaebuse menetlusse võtmise.

Afgaanist piimaärikas kuulutati tagaotsitavaks
Harju maakohus kuulutas Eesti piires tagaotsitavaks oma ettevõtete raha omastamises süüdistatav afgaanist piimaärikas Mohammad Yaqub Haidari.
Haidari pääses eeluurimise järel vabadusse ning kohtu loal võimaldati Haidaril äriasjus maist juulini välismaale minna.
Harju maakohtu pressiesindaja Dagne Hanschmidti sõnul võimaldati Haidaril välismaale minna, kuna leiti, et tema Eestis asuvad varad ning perekond tagavad süüdistatava Eestisse naasmise. Samas jäi tema perekonnal loomulik õigus ise Eestist lahkuda.
Hetkel asub Haidari väidetavalt Afganistanis haiglas ravil, kuhu sattus autodega seotud intsidendi tõttu. Kui augustis teatas Haidari advokaat, et süüdistatav sattus pommiplahvatusse, siis täna kohtuistungil väitis kaitsja, et tegu oli hoopis autoavariiga, mis toimus 23. augustil. Asja muudab huvitavaks see, et augustis poleks Haidari tohtinud üldsegi Afganistanis olla, sest selleks oli tal kohtu luba kümneks päevaks mais.

Kohus: prokuratuur tahtis inimest alusetult tagasi vangi saata
Tallinna ringkonnakohus lükkas jõuliselt tagasi riigiprokuratuuri taotluse saata vanglasse tagasi mees, kes alles mõne nädala eest esimese astme kohtu määrusega viivitamatult trellide tagant päästeti.
"Prokurör pole toonud ühtegi mõistlikku põhjust," kohus peab prokuröri seisukohta meelevaldseks ", "tegemist on kunstlikult otsitud põhjendusega" - need on vaid mõned väljendud ringkonnakohtu möödunud kolmapäeval tehtud määrusest, mis jättis vabadusse seadusemuudatuse tulemusel 7. septembril vabadusse pääsenud Aleksei Prihhodko.
Kogu juhtum sai alguse käesoleva aasta 15. märtsil, mil jõustunud karistusseadustiku muudatus ei lugenud enam kuriteoks pisivargusi ja ei lubanud korduvalt pisinäppamisega vahelejäänuid enam ka vanglasse saata.
Karistust kergendaval seadusel on tagasiulatuv jõud ja nii tekkis kümnetel pisivarastest vangidel alus kohe vabadusse saada. Paraku jättis riigikogu seadusemuudatust tehes õigusorganitele täpsed juhtnöörid seaduse rakendamiseks ette kirjutamata ja siit saigi alus suur segadus, kus pole tänini omavahel üksmeelele jõudnud ei seaduse loojad ega rakendajad.

Keskerakondlased osalevad Ühtse Venemaa kongressil
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed Kalev Kallo ja Olga Sõtnik osalevad täna ja homme külalisena Moskvas erakonna Ühtne Venemaa kongressil.
Keskerakonna pressiesindaja Toomas Raag teatas, et kutse kongressil osalemiseks tuli erakonnalt Ühtne Venemaa.
"Naabritega suheldes on dialoog monoloogist alati parem - nii võibki eesmärki sõnastada," ütles Raag Päevaleht Online'ile keskerakondlaste visiidi eesmärgist rääkides.
Keskerakond sõlmis koostööleppe Kremli võimuerakonnaga Ühtne Venemaa 2004. aastal.

Nooruke autojuht sõitis jalakäija surnuks
Esmaspäeva hommikul ei tulnud 1986. aastal sündinud Ruslan toime oma BMW juhtimisega ja sõitis otsa teepeenral kõndinud jalakäijale.
Tabivere vallas Pataste-Maarja tee kolmandal kilomeetril toimunud avariis hukkus sündmuskohal 1953. aastal sündinud Heino.
Jõgeva politsei kinnitusel ei vastanud Ruslani BMW esimene vasak rehv kehtivatele nõuetele.
Juhtunu uurimiseks algatati kriminaalmenetlus ja avarii asjaolud on selgitamisel.

Amigos kliente peksnud mees kuulatakse homme üle
Politseil õnnestus täna ühendust saada ööklubi Amigo vahetusevanema Kaidoga, keda kahtlustatakse kahe kliendi julmas peksmises.
Mees pöördus ise täna hommikul politseisse.
"Kaido tuleb homme ülekuulamisele kui peksmises kahtlustatav," ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Päevaleht Online'ile.
Reedel imbus meediasse video sellest, kuidas turvatöötajad tarvitasid asutuse turvaruumis jõhkrat vägivalda kahe ööklubi Amigo külastaja suhtes.
Kahe peksasaanud mehe advokaat rääkis reedeses intervjuus Päevaleht Online'ile, et tema hinnangul võivad kurjategijad suure tõenäosusega pääseda tingimisi karistusega.

epl.ee videoküsitlus: lasteaiakohti on liiga vähe
Küsimusele vastanud naised olid kõik arvamusel, et lasteaiakohtade nappus on suur probleem.
Kas lasteaiakohti on piisavalt?
"Ma arvan, et ei ole. Sest probleem on ju kogu aeg päevakorral," teatas tööle ruttav naine.
"Loomulikult ei ole! Väga suur puudus on," ütles naisterahvas, kelle sugulased on püüdnud oma lapsi lasteaeda sokutada.
"Kohti on vähe. Ma tean, et emadel on probleeme - mõnikord ei saa sõimelapsed lasteaeda edasi minna," teatas ema, kelle enda lapsed juba täisealised on.
"Üks sõbranna tahtis, et tema laps käiks eesti lasteaias ja ta peab natukene järjekorras ootama," kurtis üliõpilane oma sõbranna probleemi.

Tartus varastati poest 40 kuldsõrmust
Tartus Turu tänaval asuvast kauplusest varastati reedel kella 16: 00-17: 00 ajal 40 kuldsõrmust.
Lukustatud vitriinist haarati kaasa kaks alust koos neljakümne kuldsõrmusega.
Esialgset kahju hinnatakse 40 000 kroonile.

ÜLESKUTSE: teatage sõiduplaani eiravatest bussijuhtidest
Toimetus on saanud mitmeid teateid linnadevahelistest liinibussidest, mis kihutavad ja jõuavad kohale märkimisväärselt varem, kui sõiduplaanis ette nähtud.
Mõned bussid jätavad inimesi peatustesse lootusetult ootama, sest läbivad neid ettenähtust paarkümmend minutit varem, teised jälle ei sõida mõnda ettenähtud kohta üldse sisse. Juhtunud on ka seda, et erinevate lähtekohtade kuid sama sihtkohaga bussid kusagil punktis kohtudes kamandavad reisijad ühte bussi kokku istuma ja teine katkestab sõidu.
Kutsume Päevaleht Online'i lugejaid edastama samasuguseid tähelepanekuid aadressil kohalik@epl.ee. Teateid võib edastada ka käesoleva loo kommentaarina. Võimalusel palun märkida ka juhtumi kuupäev ja liini number ning ettenähtud väljumis- ja saabumisajad.

Jõhvis tabati ühe õhtuga 15 alkoholijoobes alaealist
Jõhvi politseiosakonna hallataval territooriumil viidi reede öösel vastu laupäeva kella 20.00-02.00 läbi politseioperatsioon "Kõik puhuvad", mille käigus selgitati välja 30 korrarikkujat, kellest pooled oli joobes alaealised.
Tabati üks purjus autojuht, kaks autot juhtinud inimest, kelle juhtimisõigus oli ajutiselt peatatud, kolm isikut, kes liikusid maanteel helkurita, 15 alkoholijoobes alaealist, neli salaalkoholi tarbijat-omajat ning viis liiklusseaduse rikkujat.
Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Sergei Andrejev pöörab tähelepanu sellele, et üha tihedamini on alaealiste alkoholitarbijate seas neiud, kes on peol või mujal väljas koos täisealiste saatjatega.
Komissar leiab, et lapsevanemad peaksid oma lastega rohkem aega veetma ja nende sõpru tundma-teadma. Viimast eelkõige sellepärast, et kahjuks viivad sellised koosolemised vahel kehalise väärkohtlemiseni.

Piirivalvurid abistasid kahte hätta sattunud meresõidukit
Möödunud laupäeval tuli Lääne piirivalvepiirkonna piirivavalvuritel aidata koguni kahte hätta sattunud meresõidukit.
Kell 14.35 ühendas häirekeskus Kuressaare merevalvekeskusesse kõne Eesti kaatrilt Katrin, kust paluti abi Hiiumaa lähedal asuva aluse toimetamiseks lähimasse sadamasse.
Kaatril, mis oli väljunud Orjaku sadamast, tekkis mootoris rike umbes 18 kilomeetri kaugusel Hiiumaa rannikust Saaremaa poole sõites.
Kohe anti teade edasi Kärdla kordoni korrapidajale, mispeale Sõru sadamast väljunud Kärdla piirivalvekordoni mootorpaadiga pukseeriti Katrin tagasi Orjaku sadamasse.
Tehniline kontroll muid vigastusi kaatril ei täheldatud.
Kaatri pardal olnud kolmeliikmelise meeskonna tervislik seisund oli hea ning keegi arstiabi ei vajanud.

Tänasest võib sõita naelkummidega
Alates tänasest kuni 1. maini võib Eesti teedel kasutada naastrehve.
Naastudeta talverehve ehk lamellrehve on lubatud kasutada kogu aasta jooksul.
Talverehvide kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini.
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ning varustusele esitatavate nõuete kohaselt peab sõiduautol, veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni kasutama eelmainitud perioodi jooksul talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.

Palo: integratsioon eeldab kõikide ühiskonnagruppide kaasamist
Rahvastikuminister Urve Palo hinnangul on Eestis seni integratsioonis väga vähe tähelepanu pööratud sotsiaalmajanduslikule poolele.
"Meil on palju tähelepanu pööratud keeleõppele ja kodakondsuse saamisele ehk õiguslik-poliitilisele ja kultuurilisele poolele," ütles rahvastikuminister Urve Palo ETV hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus.
Tema sõnul on räägitud ka HIV-ist, narkomaaniast, tööpuudusest. "Aga tegelikult peame olema sotsiaalselt sidusad, meil peaksid olema kõigil võrdsed võimalused ja kaasatus. Mitte nii, et mina kaasan sind, vaid partner, kellega suhtlen, tunneb end ka tõepoolest partnerina," tõdes Palo.
Palo väitel tõi suvel valminud SaarPolli uuring välja, et ainult kolmandik muukeelsest elanikkonnast on Eestis väga hästi integreerunud, vahendab ETV24.

SDE: van der Lindeni peaks maha võtma
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) presidendi Rene van der Lindeni Eestis väljakäidud vale, et venelased ei saa valimas käia, oli nii suur ja loll, et Sotsiaaldemokraatide (SDE) arvates peaks Lindeni kiirkorras ametist maha võtma.
Eestit äsja väisanud Linden võttis suud pruukida Eesti valimisseaduse kallal - tema teada ei laskvat riik mittekodanikel osaleda valimistel, kirjutab SL Õhtuleht.
IRLi juhtpoliitik Mart Laar naeris Lindeni lolli jutu kohe välja, kuid Hollandi kristlikul demokraadil jätkus juhmust oma väidet kaitsma asuda - ta olla sellised andmed saanud ÜROst ja teab veel kust.
SDE arvates ei tohiks nii loll mees ENPAd juhtida ning tema ametist vabastamise peaks kiirkorras käsile võtma. Mis sellest, et Lindeni ametiaeg saab nagunii juba selle aasta lõpul täis.

Uue ajastu ränk diagnoos - raputatud lapse sündroom
Üliraskeid ajukahjustusi või isegi surma põhjustavat raputatud lapse sündroomi on Eestis meie elanike arvu arvestades pea poole rohkem kui mujal maailmas.
Tõsi küll, selle põhjus pole mitte lastevanemate erilises julmuses, vaid lastearstide aastatepikkuses tõsises töös haiguse avastamiseks, kirjutab Postimees.
Praeguseks on teada, et Eestis esineb raputatud lapse sündroom (RLS) 40,5 lapsel 100 000 alla aastase lapse kohta. Mujal maailmas on see näitaja tunduvalt väiksem, keskmiselt 27 juhtumit 100 000 alla aastase lapse kohta.
Eestis diagnoositi sündroom esimest korda 1999. aastal, ning seetõttu püsis hüpotees, et seda sündroomi Eestis ei esine või esineb väga harva, siiski satub seetõttu aastas haiglaravile 7-8 last.
Avalikkusele tuntuim RLSi juhtum pärineb 2004. aastast, mil toona 22-aastane naine raputas oma ühe kuu vanust poega ja tekitas talle raske ajukahjustuse.

Auto pööras alaealisele rollerijuhile ette
Tartus Aardla ja Roopa tänavate ristmikul pööras eile õhtul kell 19: 23 sõiduauto ette vastassuunast lähenenud motorollerile, mille juht sai vigastada.
Opel Astara, mille roolis oli 19-aastane Felix, sooritas vasakpööret laskmata läbi vastassuunast otse liikunud motorollerit, mida juhtis 15-aastane poiss.
Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada rolleri juht.

Sõjaväe luurajad saavad suure rahasüsti
Sõjaväeluure erirühm saab järgmise aasta kaitse-eelarvest märkimisväärse, 120 miljoni krooni suuruse rahasüsti, mille kasutamisest rääkides on kaitseväelaste ja riigiametnike suud riigisaladuse tõttu lukus.
120 miljonit krooni on mõeldud Eesti kaitseväe erioperatsioonide võime väljaarendamiseks, raha läheb luurepataljoni ESTSOF-projekti arendamiseks, kirjutab Postimees.
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kaitseväe kulud kasvavad võrreldes 2007. aastaga enam kui 475 miljoni krooni võrra ja on seotud "mitmete uute valitsusliidu leppest tulenevate projektidega".
Info 2003. aastal käivitatud ESTSOFi projekti (Estonian Special Operations Force) kohta tilkus avalikkuse ette 2005. aasta sügisel, kui kaitsevägi avas lühikeseks ajaks luurepataljoni tutvustava veebisaidi, mille kaudu otsiti väeossa vabatahtlikke, kellest plaaniti koolitada eriüksuse operaatoreid.

Kuressaare palub siseministrilt abi korra tagamisel
Seoses korrarikkumiste kasvuga Kuressaare linnas kavatseb Kuressaare linnavolikogu saata siseminister Jüri Pihlile märgukirja eesmärgiga suurendada Kuressaare politseiprefektuuri koosseisu ja palgaressurssi.
Märgukirjas öeldakse, et statistika näitab üldise turvalisuse murettekitavat halvenemist Kuressaares ja purjus alaealiste korrarikkumiste kasvu, kirjutab Oma Saar.
Kuressaare politseijaoskonna komissari Aare Alliku sõnul vajab märgukirja praegune sõnastus täpsustamist. "Kuressaare politseijaoskonnal on ametikohti piisavalt, teine asi on see, et inimesed ei taha meile tööle tulla," märkis ta.

Lüganuse rahvas protestib suurte tuuleparkide vastu
Elanike vastuseis on seisma pannud kahe paekivikarjääri ja ühe elamurajooni rajamise.
Ida-Viru tööstuslinnade vahele surutud Lüganuse vald on arendajatele pinnuks silmas, sest seisab jõuliselt oma looduse puutumatuse eest. Viimati alustati protesti 80 tuuliku rajamise vastu.
13 küla ja 1400 elanikuga looduskaunis Lüganuse asub Kiviõli, Püssi, Aseri ja Kohtla-Järve vahel ning on Eestimaa idapoolseim valdavalt eestikeelne vald. Kahe aastaga on Lüganuse rahvas kodanikuühiskonna võimalusi kasutades pannud seisma kahe paekivikarjääri ning ühe elamurajooni rajamise. Meelsuse avaldamiseks on kasutatud aktiivset osalust planeeringute arutlusel, kohtusse kaebamist, allkirjade kogumist, pikette, protestisärkidega ringi liikumist. "Me ei soovi muud kui oma kodupaigas rahulikult elada ja et arendajad selle meie õigusega arvestaks," on korduvalt rõhutanud keeleõpetaja, külaliikumise eestvedaja Kaja Toikka.

Tuletõrjespordipäev noortele
Ida-Eesti päästekeskus korraldas möödunud neljapäeval Rakvere staadionil noortele tuletõrjespordipäeva. Mõnele väiksemale tekitas üheks võistlusalaks päästja riietusse pugemine mõnevõrra raskusi, kuid ega seepärast veel võistlemata ei jäänud. Ka sai katsuda päästeautot ja vaadata, mis juhtub siis, kui pannil süttinud õli veega kustutama hakata.

Šoti ball Tallinna südalinnas
Seltskonnatantsud Nädalavahetusel vallutas šoti seltskonnatants koos kümnete šoti kiltides tantsijatega mitmelt poolt maailmast Tallinna ülikooli ja matkamaja tantsusaalid, kus lisaks tantsutundidele peeti maha ehtne šoti ball. Üle Euroopa oli Eestisse šoti seltskonnatantsu nädalavahetusele saabunud ligi poolteistsada enamasti soliidses eas härrat ja prouat. Kohalik entusiastlik grupp, mida juhib Eike Albert-Unt, innustas tantsuõpetajaid Šotimaal nii väga, et esimese rahvusvahelise haru ürituse soovisid nad pidada just Tallinnas.

Tahame euroliidu ühtsust, kuid kisume ikka eraldi
Energiapoliitika illustreerib kõige silmanähtavamalt Eestis lahendamata dilemmat.
Eesti Läti-suursaadik ja endine kabinetiminister Jaak Jõerüüt valutab tõsiselt südant seoses kliimamuutustega. "Maailm on muutunud väga keeruliseks ja kõik asjad on omavahel seosesse läinud. Mul on tõsine mure, et Eestis - ja ma ei pea silmas kitsast poliitilist tasandit, vaid ka iga inimest - ei tajuta, mida tähendab maailmas kasvav mure kliimasoojenemise ja keskkonna pärast," ütleb ta ning lisab, et puhast vett ja õhku jääb maailmas aina vähemaks.
"Mina sain sellest aru, olles suursaadik Itaalias. Nägin nii suuri põudu kui ka laastavaid üleujutusi. Neil nähtustel on aga tohutu mõju majandusele, mis omakorda mõjutab kõige otsesemalt poliitikat ning see teema on lähedases tulevikus kõikemäärav," selgitab ta. Jõerüüt toob Itaaliast ka näite, kuidas kliima võib oluliselt ja kiiresti muuta poliitikas arutatavaid teemasid. "Nii põua kui ka üleujutuste ajal sai puhtast veest inimeste vajadus number üks. Seda taipasid aga kohalikud grupeeringud, mis asusid veega hangeldama. Riigil tuli väga kiiresti hakata üleujutuse kõrval ka kriminaalpoliitikaga tegelema," kirjeldab ta nähtut.

Eesti Euroopa Liidus: kas keskmikust saab paremini
Kui Päevaleht uuris nädala eest Tallinna väisanud Luksemburgi peaministrilt Jean-Claude Junckerilt, mis on väikeriigi edu saladus ELi-s, oli tema vastus selge.
"Tuleb olla eesjooksja, mitte tagasörkija. Olge energilised oma tempo pealesurumisel," andis Jean-Claude Juncker otsekohest nõu. Muidugi on Eesti kogemus Euroopa Liidus võrreldamatult lühem kui väiksel suurhertsogiriigil, mis kuulub EL-i asutajaliikmete hulka. Kuid sellele vaatamata on neid sõnu vaja tähele panna. Luksemburgi rollist Euroopa Liidu praeguse ilme kujunemisel annab tunnistust kas või see, et elanike arvult Tallinna-suurune riik on kahel korral ja kokku pea kümne aasta jooksul olnud Euroopa Komisjoni presidendi kodumaaks.
Kus on Eesti kolm ja pool aastat pärast Euroopa maratoniga liitumist? Kindlasti mitte eesjooksjate seas, sest teiste edumaa on veel pikk. Arvatavasti pole me ka päris punane latern. Kuskil keskel võib-olla. Kuid mis takistab või aitaks meil eesjooksjatele järele jõuda? Mis tasemel on need, kes europoliitikat ajavad?

Mulgi ralli avakatsel hukkus liikluspolitseinik
Reedesel Mulgi ralli avakatsel hukkus rallil osalenud Võru liiklusjärelevalvegrupi komissar Ain Teppo, kes sõitis rajalt välja vastu palgivirna.
Teppo juhitud võistlusauto VAZ 2105 sõitis Suure-Jaani vallas Kibaru külas välja täisnurkses vasakkurvis. Kohale kutsutud kiirabi elustamiskatsed tulemusi ei andnud ning mees suri saadud vigastustesse. Teppo kaardilugeja Siimo Sõmer viidi Viljandi haiglasse, kust ta pärast esmaabi andmist koju lubati.
Õnnetus juhtus ralli esimese kiiruskatse kolmandal kilomeetril ning võistluse žürii otsustas ralli katkestada.
1959. aastal sündinud Teppo alustas tööd politseis 1995. aastal Võru prefektuuri liikluspolitsei inspektorina. Viimased üksteist aastat töötas ta liikluspolitsei komissarina. Teppo 12 aasta pikkuse politseiteenistuse jooksul ergutati teda 25 korral.

Ööklubi kliente peksnud mees varjab end endiselt
Politsei pole ülekuulamisele kutsutud turvameest Kaidot veel tagaotsitavaks kuulutanud.
Eile õhtuks polnud politsei veel tabanud Amigo ööklubi endist vahetusevanemat Kaidot, kes pärast kahe mehe julma peksmist tõendava video päevavalgele ilmumist otsustas uurijate eest peitu pugeda.
"Politseil pole veel õnnestunud Kaidoga kontakti saada ning seni on kahtlustatavana üle kuulatud ainult Valera," ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu. Kuigi eelmisel nädalal ilmunud turvakaamera videolt pole näha, et Valera ise kahte käeraudades meest peksaks, vaatas ta peksmist pealt ning tegi peksa saanud meestest fotosid.
Politsei pole Mäesalu sõnul Kaidot veel ka tagaotsitavaks kuulutanud, sest kutse ülekuulamisele tulla saadeti talle alles reedel. Mäesalu lisas, et politsei on küll tuvastanud isikute ringi, kes võivad olla peksmisega seotud või toimunust midagi teada, ent ta ei soostunud avaldama, kui suur see ring on.

Kuninganna visiit ajendas ülikooli ümbrust koristama
Rahapuudusel ei suutnud Tartu ülikool aastapäevapidustusteks korda teha ülikooli peahoone siseõue, kuhu ka Rootsi kuningannal visiidi käigus asja pole.
Tõenäoliselt võib sel aastal ja sel sajandil Tartu heakorda enim muutnud inimese tiitli anda Tartut eeloleval reedel külastavale Rootsi kuningannale Silviale, sest tema visiidist ajendatult on Tartu ülikool suutnud oma kesklinna hooned korda teha.
Tartut sagedamini külastavad inimesed ja tartlased ise on kindlasti märganud, et suve jooksul on ülikooli peahoone saanud värske värvi ja uue katuse. Korda on tehtud ka ülikooli peahoonega piirnevad hooned alates vanast Volga kinomajast, aga ka ülikooli keemiahoone. Peahoone vastas asuv sõidutee on saanud uue katte. Pigem on lihtsam nimetada neid hooneid, mis ülikooli peahoone ümbruses värske värvi alla ei ole saanud.

Tallinn määrab 15 aastaks kõrghoonete ehitamisele piirid
Tallinna tuleb 12 kõrghoonete piirkonda, kõrgeimaks saab
Kui kõik edeneb teemaplaneeringuga kooskõlas, laiub 2022. aastal Tallinnas 12 kõrghoonete piirkonda ning kõrgeim pilvelõhkuja on Koplisse Sitsi mäele rajatud 210-meetrine ärimaja.
2004. aastal algatatud kõrghoonete teemaplaneeringu koostamine on jõudnud keskkonnamõjude hindamiseni, uuringu aruanne avalikustatakse novembris ning praeguste kavatsuste järgi jõuab planeeringu lõppversioon juba talvel volikokku.
Teemaplaneering paneb järgmiseks 10-15 aastaks paika kõrghoonete paiknemise võimalikud asukohad ja nende püstitamise keelualad.
"Kõrghoonete ehitamise surve on üle kogu Tallinna," ütleb Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd. "Arendaja tahab ehitada ja tahab ehitada võimalikult laialt." Kui Nõmme ja Pirita kohta tuleb kõrghoonesoove vähem, siis Mustamäe, kesklinna ja Lasnamäe vastu on huvi pidev.

Video: meeleavaldus Toompea lossi ees
Täna Toompea lossi ees toimunud meeleavalduse eesmärk oli avaldada toetust Birma elanike vabaduspüüdlustele.
"Birma mungad peavad täpselt samasuguses ilmas marssima, kuid neil on vastaseks sõjavägi, kes neid juba tuhandetes on tapnud. Ilm meid ei heiduta!" kommenteeris üks vihma käes seisnud meeleavaldajatest.
Toompea lossi esises parklas lehvisid lipud: "While governments exist, peace cannot" ja "Solidaarsuses Birma rahvaga"
Ürituse korraldaja oli Tõnis Viira, üks anarhistliku rühmituse PunaMust eestvedajatest.
Video tehtud täna kell 16.

Maahärra poodi Nõmmel ähvardab sulgemine
Nõmme linnaosavalitsus tahab sulgeda Hiiu endises raudteejaamas tegutseva Maahärra poe, sest politsei andmetel müüdi poes alaealisele alkoholi, lisaks müüdi poes vanaks läinud kaupa.
Politsei andmeil müüdi juulis Maahärra poest 16-aastasele noorele alkoholi, mistõttu soovitas politsei kaaluda Kapri Grupp OÜ alkohoolijaemüügi loa tühistamist, teatas Nõmme linnaosavalitsus.
Politsei sõnul soodustab firma tegevus otseselt alaealiste alkoholi tarbimist Tallinna linnas. Poe läheduses paikneb muuseas mitu kooli.
Lisaks tegid Nõmme linnaosavalitsuse ametnikud kauplusesse kontrollreidi, mille käigus avastati rida rikkumisi.
Müügilt tuli kõrvaldada suurel hulgal müügitähtaja ületanud kaupa: pakendatud singi- ja vorstitooteid, lahtist vorsti, pakendatud kalatooteid, seesami seemne pakke, pakendatud pähkleid ja maitseainepakke.

Video: Edgar Savisaar esines Kelmiküla lasteaia avamisel
"Taotleme, et igal lapsel kes seda vajab oleks olemas lasteaiakoht," ütles täna oma kõnes linnapea Edgar Savisaar.
Lasteaias hakkab tööle neli rühma, neist kolm aia- ja üks sõimerühm. Rühmad on komplekteeritud Tallinna lasteaedades järjekordades olevatest lastest. Avatavas lasteaias hakkab tööle 9 õpetajat ja 12 abiteenistujat. Igal rühmal on mängu- ja magamisruumid, samuti riietus- ja tualettruumid. Hoones on ka muusika- ja võimlemissaal. Lasteaial on oma köök ja kõik vajalikud ruumid personali jaoks. Õuealal on rühmadele planeeritud mängumajad ja -väljakud.
Kelmiküla lasteaiahoone rekonstrueerimise projekt koostati eelmisel aastal, ehitusega alustati selle aasta alguses. Investeeringute kogumahuks oli 25 miljonit krooni. Töid teostas Telor Ehitused AS.

Harjumaa võib viie aasta pärast saada suure ühise bussifirma
Omavalitsused tahavad uue ühise bussifirma loomisega pakkuda
Kui bussiteenuse kvaliteet järgmise aasta alguses ei parane, on Harjumaa ühistranspordikeskuse tegevdirektori Ago Kokseri sõnul esialgu kaalumisel Tallinna autobussikoondisega (TAK) ühinemine või linna keeldumisel uue bussifirma asutamine. Tallinn on praegu ainus omavalitsus, kes korraldab ise oma ühistransporti.
Kokser möönis, et ilma TAK-ita päris oma ettevõtte loomine on küll tunduvalt keerulisem, aga sellest loobudes on väga raske praegust kaootilist bussiliiklust parandada. Teine või-malus on ühistranspordi- ja riigihanke seaduse muutmine, mis on väga ajakulukas ega pruugi viia lõppeda soovitud tulemusega. "Praeguse riigihanke seaduse alusel teenuse tellimine ja juhtimine on aga paras peavalu," selgitas Kokser, sest vajaduse korral busside lisamiseks ja liini mahu suurendamiseks või vähendamiseks tuleb alati korraldada uus hange. Loodava munitsipaalettevõtte puhul saab aga teenust juhtida vastavalt vajadusele ning ära jäävad liigne bürokraatia ja ajakulu.

Koolibuss hakkab sõitma Tabasalu vahet
Oktoobrist hakkab koolibuss Tallinnas sõitma ka Tabasalu ja kesklinna vahel, tegemist on neljanda koolibussiliiniga. Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on koolibussiga kesklinna sõitvate laste arv Vääna-Jõesuu suunalt järjest kasvanud ning sellele suunale teise koolibussi lisamine on põhjustatud sellest, et lapsed ei mahtnud enam bussi ära. Uus koolibuss hakkab Tabasalust väljuma kell 7.12 ning jõuab Balti jaama kell 7.45.

Nädalavahetusel tühistati neli lendu
Pühapäeval tühistati kaks Tallinnast väljuma pidanud lendu. Tallinna lennujaama infotöötaja ütles BNS-ile, et kell 14.20 Helsingisse väljuma pidanud Finnairi lend lennukiga ATR-72 tühistati katkise lennuki tõttu. Kell 15.50 Stockholmi väljuma pidanud Scandinavian Airlines Systemi (SAS) lend tühistati tema sõnul seetõttu, et SAS on vähemalt 4. oktoobrini tühistanud kõik Dash 8-400 (Q 400) tüüpi lennukite lennud.
Ka laupäeval jäi ära kaks lendu
Laupäeval tühistas Estonian Air tehnilistel põhjustel lennud Tallinnast Sitsiiliasse ja Rhodoselt Tallinna. "Barcelonas riivas lennukit lennujaama teenindusauto," ütles Estonian Airi esindaja. Lennuk vajab remonti. Õnnetuse tõttu jäi ära hommikul kell 4.35 Sitsiiliasse Cataniasse väljuma pidanud reis. Asenduslennuk väljus kell 18.10.

Narkomaan ründas turvatöötajat nitrolahustiga
Ühes Tallinna kaubanduskeskuses ründas korda rikkunud narkojoobes noormees turvatöötajaid nitrolahustiga.
28. septembri pärastlõunal kaubanduskeskuse fuajees suitsetanud, ropendanud ning kaupluse külastajaid ja personali solvanud noormees lükkas teda korrale kutsuma läinud turvatöötaja pikali ning üritas põgeneda, teatas Falcki pressiesindaja.
Kolleegile appi tulnud teisele turvatöötajale viskas noormees näkku nitrolahustit. Turvatöötajatel õnnestus narkojoobe tunnustega noormehe agressiivsust taltsutada alles pipragaasi abiga. Seejärel anti kallaletungija - 21aastane Vladimir üle politseile.
Turvatöötaja pöördus haiglasse, kus tal tuvastati nitrolahusti tekitatud põletus silmades ja anti esmaabi.
Viimase kolme nädala jooksul on poevargad ja teised korrarikkujad Tallinna kaubanduskeskustes turvafirma töötajaid rünnanud neljal korral.

Septembri lõpunädal: õuesmagamise aeg sai läbi
Kuigi õuesooja tundub veel olevat, on juba vanarahvas leidnud, et mihklipäevast on õige aeg tuppa magama pugeda. Nii et suvevarustusele aidaa järgmise suveni!
Kõige paremini saavad talvehingusest aru sulelised. Veelinnurahvas sätib end üha usinamalt rännule, partide supp lainetab Peipsil silmapiirini, tuttpütid teevad koosolekutel nii kummalisi hääli, et tormad binokliga seda ilmailmet vaatama. Ja merikotkas käib igal hommikul rasvaseid sinikaelu noolimas. Merel on laukude parved ja põldudel kiivitajate salgad, Margus Ellermaa kirjutab, et praegu on metsvindi rände tippaeg. Lõokesed lähevad, lahkumishõige suul.
Ussikesed rohus...
Päike hakkas möödunud nädalal kõrvetama kohe hommikul, oli kohe lühikese-varruka-ilm. Aga imestama pani küll, et kui mõtlesid selili murule visata, siis olid kohe läbimärg - muru ei kuivagi enam kastest. Küll on aga põnev, et muru sisse on ilmunud kõiksuguseid liblikalapsi: karvaseid päevakoeri ja siledamaid silmtäppidega röövikuid - selliseid, kellele ei oskagi nime anda. Nad ei vaksa nagu vaksikud ja pole neil pikka oga nagu surudel - on säärased sügisesed tegelased. Küll aga lendas ringi ka tuttavamaid tegelasi: kapsaliblikaid, lapsuliblikaid, koerliblikaid ja admirale. Tiigi ääres käis äge kiilisebimine ja isegi üks ritsikas siristas veel.

Vihterpalu: mets sai kahjutulekaamerad
Neljapäeval esitles riigimetsa majandamise keskus (RMK) Vihterpalu ja Nõva piirkonna metsade tulevalvesüsteemi. Valvekaamerad on pärit Saksa firmalt IQ Wireless GmbF. Need paigaldas EMT, Elisa ja Elioni viie sidemasti tippu OÜ TeleBox. Tulevalvesüsteem maksis kokku kaheksa miljonit krooni.
Kadri Pulk

Urvaste: Tamme-Lauri tammel uus luuk
Urvaste valla kolm tuntumat põlispuud said KIK-i toel ja OÜ Kesklinna Pargid teostusel parema väljanägemise ja kindlust tuleviku suhtes. Eesti jämedaimale, Siiriuse kasele paigaldati laialivajuvaid harusid koos hoidev tugivöö. Eesti jämeduselt teisele, Mäe-Lõhtsuu tammele kinnitati piksevarras ja ehitati kinni pääs puuõõnde. Kõige kuulsam ja ka jämedaim Eesti puu, Tamme-Lauri tamm, sai uue tuulutusluugi.
Vana luuk oli teadmata kadunud, uus paigaldati peamiselt sellepärast, et mitme meetri kõrgusel haigutav tühi auk polnud kuigi ilus. Tuulutusluuk on lihtsalt nimi, tuulutust sealtkaudu tegelikult ei toimu. Taastustööde juht Sulev Järve peab tõenäoliseks, et ligi 40 aastat tagasi, kui puud betooniga täideti, tehti luuk puusodi väljavõtmiseks.

Nõva: hobused peatasid liikluse
Kolmapäeval peatasid 15 hulkuma pääsenud hobust liikluse Nõva ja Haapsalu vahelisel maanteel. Hobused liikusid enesekindlalt Haapsalu poole ega lasknud ennast nende taha tekkinud autorongist häirida. Kuna ühtegi inimest loomadel saatjaks ei olnud, asus tegevusse politseipatrull, kes suundus lähimasse ratsutamistallu abi järele. Üsna pea oldi tagasi koos hobuste omaniku Sirje Jablokiga, kes aitas hobused kinni püüda ja selgitas, et sügiseti kipuvad hobused rahutuks ehk seepärast, et parem rohi on oma aias otsas.
Tarmo Õuemaa

Võsu: Kaljo Kiiska mälestati ka suvekodus
Kaljo Kiisa Tallinnast viimsele teele saatmise päeval kogunes Võsu rahvas tema suvekodu õuele meenutama näitlejat-filmimeest, aga eelkõige omakülameest, head naabrit ja muidu mõnusat meest. Oma kohtumisi Kiisaga meenutasid külaelanikud ja kaks aastat Vihulas vallavanemana töötanud Priit Pramann, kelle esmakordsel kohtumisel Kaljo Kiisaga Võsul oli viimane uljalt raporteerinud oma sisenemisest Vihula valda.
Avo Seidelberg

Jäneda: mihklilaadalt soetati talveks varusid
Laupäeval toimus Jänedal sügislaat "Talveks varud salve!". Kõik, kes tundsid, et Jäneda talupäevadelt jäi veel midagi talveks varumata, said võimaluse soetada vajalikke asju Jäneda sügislaadalt. Kohal oli ka Eesti põrnikate klubi: valiti aasta "põrnikas", heideti "põrnika" ratast ja peeti "põrnika" vedamise võistlust.
Peeter Risti

Saarnaki: mihklipäeval tehti heina
Heinatöö Hiiumaa laidudel hakkab selleks aastaks lõppema. Mihklipäeval niitis traktorist Rein Reimaa Saarnakil viimase heinamaatüki. Põhjus, mis hiidlased laidudel heina poole oktoobrini teevad on lihtne. Et tegu on kaitsealaga, kus kasvab palju haruldasi või huvitavaid taimi, siis niidutöödega kaitsealustel väikesaartel saab alustada alles 10. juulist. Sel aastal alustati niitmist Hanikatsi laiult, kust hiljem toodi traktor parvega Saarnakile. See juhtus alles 10. augusti paiku.
"Meie suurimaks probleemiks on sel suvel olnud vihm, mis on heinategu tublisti seganud," ütles Aira Toss, kes FIE-na laidude hooldustöid korraldab. "Aga tore on siinne võrratu loodus ja toredad inimesed, kes oma panust laidude heaks paljuks ei pea," lisas ta.

Raudna: spordihoone sai nurgakivi
Reedel sai nurgakivi Raudna põhikooli spordihoone Pärsti vallas Viljandimaal. 1858. aastast pärit Heimtali mõisa ringtalli maakivist müüride vahele kerkivasse hoonesse tuleb lisaks korv- ja võrkpalliplatsidele ka arvuti-, muusika- ja käsitööklass ning kooli raamatukogu. Kompleksi kuuluvad ka katlamaja, tuletõrje veehoidla, abirajatised ja teed, mis kõik tuleb koolile üle anda järgmise aasta 1. septembriks. Hoonet ümbritseva, Baltimaades ainulaadse ringtalli välismüüri restaureerimistööd peavad lõppema 2009. aasta novembriks. Spordihoones on kokku 2800 ruutmeetrit pinda, kompleksi projekteeris AS K&H ning ehitab AS Eviko. Tööde maksumus on 59,3 miljonit krooni.

Liiva: Sekondhändi laulupidu
Sõmerpalu ja Urvaste valla piiril Liiva külas oli 22. septembril tasuta riiete jagamine. Üksmeelselt kiitsid oma pooltuhat kokkutulnud huvilist nii kauba valikut kui seda, et riided on puhtad ja terved. Lisaks oli välja pakkuda õige mitu uut titevoodit - kingitus IKEAlt. Samuti läks vabajagamisele sadakond rulli tapeeti ja mõningad mänguasjad.
Oma talumaal kaupa jagav Peeter Veedler on viie aasta jooksul vastu võtnud 10 rekkatäit kasutatud rõivaid ja mänguasju Rootsist. Veedler on mänguasju, kangast ja mööblit vedanud ka mitmetele ümbruskonna lasteasutustele, hooldekodudele, Võru haiglale. Kokku on Kumla kommuuni abiorganisatsioon Navet selle aja jooksul Eesti poole saatnud 120 rekkatäit kaupa - sealhulgas invaliidivarustust - ning ehitanud mitu hooldekodu.

EASi juht Viljar Jaamu lahkub ametist
Täna teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimees Viljar Jaamu EASi nõukogu esimeest oma soovist lahkuda veel selle aasta jooksul EASi juhi kohalt.
"Andsin täna nõukogu esimehele Üllar Jaaksoole oma soovist teada. Mulle on tehtud pakkumine ning otsustasin selle vastu võtta, alustan uuel ametikohal uuel aastal. EASi juhi kohalt soovin lahkuda veel enne aasta lõppu. Täpsem ajakava selgub õige pea, kui oleme planeerinud asjade üleandmise koostöös nõukogu esimehega," sõnas Jaamu.
"EAS on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ning pööranud end järjest enam näoga klientide ja partnerite suunas. Tunnen, et nüüd on paras aeg teatepulk uuele juhile üle anda," lisas Jaamu.
EASi nõukogu esimehe Üllar Jaaksoo sõnul peab nõukogu nüüd uut juhti otsima hakkama. "Olen aru saanud, et lahkumine uuele tööle on Viljari kindel soov ja arvestame sellega. Nõukogu järgmine korraline koosolek on planeeritud 25.oktoobrile, kuid püüame juba varem kokku tulla ja uue juhi leidmiseks vajaliku konkurssi välja kuulutada. Viljari panusega on EAS saanud veelgi tugevamaks, majas on töökas õhkkond ning usun et juhi vahetus tuleb sujuv," ütles Jaaksoo.

Edelaraudtee tõi Tartu-Jõgeva liinile lisarongi
Tihendamaks Tartu ja Jõgeva vahelist rongiliiklust, lisas Edelaraudtee liinile täiendava reisirongi.
Lisarong väljub Tartust kell 14: 30 ja Jõgevalt kell 16: 00. Rongisõit kestab 42 minutit ning rong peatub ka Kaareperes ja Tabiveres, teatas ettevõte.
Reise teenindavad tavaklassi vagunid, pileteid müüakse reisijatele rongis. Täispilet maksab 30 krooni.
"Tartu ja Jõgeva vahel on inimeste sõiduvajadus suur, ent pakutavad võimalused jäävad vajadusele selgelt alla," ütles Edelaraudtee reisijateveo juht Annemari Oherd.
Kui hommikustel ning õhtustel aegadel on rongiliiklus Tartu ja Jõgeva vahel olnud tihedam, siis lõunased ajad olid siiamaani kehvemini kaetud. Uued reisid seda tühimikku nüüd katmas ongi, ütles Oherd. Tema sõnul peaksid täiendavad reisid hästi sobima sõitjatele, kellel tuleb ette asjaajamisi maakonnakeskustes.

Küproslased omandasid SBM panga enamusosaluse
Küprosel registreeritud Marfin Popular Bank omandas 50,1 protsenti Eestis tegutseva väikepanga SBM Bank osakutest.
Reisi-, pulma- ja hambalaenuga tuntuks saanud SBM panga 50,1 protsenti läks Marfinile maksma 6,5 miljonit eurot, teatab Thomson Financial.
Marfini käigu põhjuseks oli Balti turgude kiire tõus, millest soovitakse tulu lõigata.

Riik kuulutas välja hanke vedelkütuse hoiustamiseks
Riigile kuuluv AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur kuulutas välja viis avalikku hanget vedelkütuse ostuks ja hoiustamiseks Eestis ja välismaal.
Viis avalikkud hanget hõlmavad hõlmavad diislikütuse, lennukipetrooli ja bensiini ostu ja hoiustamist Põhjamaades ning Eestis, teatas agentuuri haldav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Hanked hõlmavad 4 000 tonni lennukipetrooli JET A-1 ostu ja tarnimist Kopenhaagenisse Taanis, 27 800 tonni diislikütuse ostu ja tarnimist Malmösse Rootsis, 13 000 kuupmeetri + 20 000 kuupmeetri diislikütuse hoiustamist Eesti, Soome, Rootsi või Taani territooriumil, 1500 kuupmeetri bensiini hoiustamist ainult Eesti territooriumil ja 2000 kuupmeetri diislikütuse hoiustamist ainult Eesti territooriumil. Hoiulepingute lõpptähtajad on 31. märts 2013.
Pakkumiste esitamise lõpptähtaeg on 22. oktoober kell 12.00 ning hanke võitja üle otsustatakse hiljemalt 29. oktoobriks.

Suurbritannia sõltumatud plaadifirmad pole Universali monopoliga rahul
Sõltumatuid plaadifirmasid ühendav organisatsioon AIM kaebas Suurbritannia konkurentsiametisse suurima plaadifirma Universali.
Põhjuse andis Richard Bransonile kuulunud V2 nimelise plaadifirma ostmine Universali poolt, teatab BBC.
7 miljonit Inglise naela maksma läinud tehinguga omandas Universal Paul Welleri ning Stereophonicsi õigused, mis kuulusid seni V2-le.
AIMi väiteil muudab Universali tehing sõltumatud plaadifirmad veelgi marginaalsemaks ning vähendab klientide valikuid.
Universalile kuuluvad näiteks viimastel aastatel ülipopulaarseks tõusnud Kaiser Chiefsi ja Klaxonsi plaadistusõigused. Möödunud nädalal moodustasid Universali artistid kogu Suurbritannia plaadimüügist 55%, samas AIMi kuuluvad 800 väikefirmat müüsid 20% plaatidest, mis raskendab väikefirmade artistidel raadiosse, TV-sse ning müügilettidele jõudmist tunduvalt.

Pärnu linn ei andnud kasiino avamiseks luba
Pärnu linnavalitsus otsustas tänasel istungil aktsiaseltsile Novoloto kasiino avamiseks aadressil Riia mnt 74 luba mitte anda.
Linnavalitsuse hinnangul ei ole elurajooni keskus kasiinole sobilikuks asukohaks, küll aga võiks seal asuda elurajooni elanikele suunatud meelelahutuskeskus, teatas Pärnu linnavalitsus.
Riia mnt 74 hoone asub eeslinna elamurajooni keskuses, kus on välja kujunenud tihe sotsiaalne infrastruktuur kaupluste, lasteaedade ja munitsipaalelamute näol.

Maksu- ja tolliamet saavustas riigikohtus võidu AS Elraini vastu
Riigikohus otsustas Bulgaariast alkoholi importinud AS Elraini kassatsioonikaebust menetlusse mitte võtta, tunnistades õiguspäraseks maksu- ja tolliameti 12,4 miljoni kroonise maksunõude maksmata jäetud alkoholiaktsiisi eest.
Bulgaariast Eestisse brändit ja marjaveini importinud AS Elrain ei täitnud korrektselt maksukohustusi 2001-2002 imporditud alkohoolsetelt jookidelt, teatas maksu- ja tolliamet.
Eestis deklareerimata brändilt jäeti tasumata 10 044 672 krooni ning marjaveinilt 9 937 krooni alkoholiaktsiisi. Kauba tegelikust väiksema deklareeritud hinna ja tasumata alkoholiaktsiisi arvelt jäeti maksmata 2 373 901 krooni käibemaksu.
"Meile on oluline hoida ära ebaausat konkurentsi, kuna selliste juhtumite puhul kannatavad ausad ettevõtjad ja ärikliima üldiselt," ütles maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld.
Bulgaaria toll firmast usaldusväärsem

Bush: kliimamuutustega võitlemine ei tohi mõjutada majandust
USA president George W. Bush rõhutas Washingtonis peetud kuueteist maailma suurima reostaja kohtumisel, et iga riik peaks ise otsustama, kuidas kliimamuutustega võidelda.
Bushi sõnul ei tohi kliimamuutustega võitlemine mõjutada majandust ning vihjas, et USA ei kavatse süsihappegaasi vähendamisega end siduda, vahendab BBC.
"Iga rahvus peab ise otsustama, et millised vahendid ja tehnoloogiad on majanduslikult efektiivsed," teatas Bush Washingtonis.
Sellega ei pea Bush võimalikuks USA liitumist üle-maailmsete paktidega, mis näeksid ette tööstuse poolt toodetava CO2-e vähendamist.
Bush teatas juba 2001. aastal presidendiks saades, et USA ei kavatse liituda Kyoto protokolliga, mis nõudis ka USA toodetava õhusaaste vähendamist.
Bushi avaldus kutsus esile pahameele mitmete ministrite, diplomaatide ning ametnike poolt.

BBC ostis Lonely Planeti
BBC Worldwide, British Broadcasting Corporationi haru, teatas, et ostis ära Austraalia reisijuhtide kirjastaja Lonely Planeti.
Ostu hinda pole veel avalikustatud, vahendab Reuters.
Lonely Planeti asutajad, Maureen ja Tony Wheeler, jätavad endale 25% aktsiatest.
1972. aastal asutatud Lonely Planet kirjastab aastas 500 reisijuhti.

Brittidel on vara 6 triljoni naela väärtuses
Kinnisvara väärtuse suurenemine on Briti majapidamised kümne aasta taguse ajaga võrreldes poole rikkamaks teinud: brittidel on vara enam kui 6 triljoni naela väärtuses.
2006. aasta seisuga on Halifaxi panga andmetel brittidel isiklikku vara kokku vähemalt 6,336 triljoni naela (141 triljoni Eesti krooni) väärtuses, mis on vähemalt poole rohkem kui 1996. aastal, vahendab BBC.
Kinnisvara väärtus tõusis viimase kümne aasta jooksul 216 protsenti, samas kui hüpoteeklaenude maht tõusis 163 protsenti. Brittide kodude väärtus on kokku 2,7 triljonit naela. Kinnisvara moodustas 2006. aastal brittide koguvarast 43 protsenti, 1996. aastal oli see näitaja 26 protsenti.
Tõusnud, kuigi tagasihoidlikumalt, on ka säästude väärtus. Aktsiaid ja pensioniosakuid on brittidel 3,634 triljoni väärtuses, mis teeb 57 protsenti koguvarast.

Stockmann ostab Lindexi rõivaketi
Stockmann on teinud 870 miljoni eurose pakkumise Rootsi rõivaketi Lindexi ostmiseks, vahendab YLE24.
Täna hommikul avaldatud info kohaselt pakub Stockmann iga Lindexi aktsia eest 116 Rootsi krooni ehk 13 eurot. Lindexi juhtkond on pakkumist arutanud ning soovitab aktsionäridel see vastu võtta.
Stockmannil ja Lindexil oleks kokku umbes 14 000 töölist. Lindexil on üle 300 poe Rootsis, Norras, Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Stockmann tegutseb Soomes, Venemaal, Eestis, Lätis ja Leedus.

Lootsmann: seadusrikkujaist alkomüüjaid tuleb karmilt karistada
Keskerakondlasest Harju maavanem Värner Lootsmann kutsub omavalitsusi üles seadust rikkuvaid alkoholimüüjaid karmilt kohtlema.
Lootsmann saatis Tallinna ja Maardu linnavalitsusele ning Kose vallavalitsusele kirja, milles kutsub omavalitsusi kaaluma seadust rikkuvate alkoholimüüjate müügilubade tühistamist, vahendas Harju maavalitsus.
Lootsmanni sõnul on äärmiselt taunimisväärne, et alkoholimüüjad eiravad vastutustundetult alkoholiseadust. "Avaldan lootust, et omavalitsused kaaluvad tõsiselt politsei esildistes kajastatud alkoholimüüjate müügilubade tühistamist", lisas Lootsmann.
Eelmisel nädalal võttis Tallinna linnavalitsus alkoholimüügi loa ära Kristiine Prismalt. Põhja prefektuuri andmeil on alkoholiseadust rikkunud veel vähemalt kaheksa Tallinnas, Maardus ja Kose vallas tegutsevat poodi.

EBRD: Ida-Euroopa finantsturud keevad peagi nõiakatlas
Globaalset finantsturgu tabanud keeristorm asub raputama Ida-Euroopa haavatavaid majandusi, tuues endaga kaasa finantsprobleeme ja majandusarengu pidurdumise, hoiatab Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) peaökonomist Erik Berglof.
"Me oleme kindlad, et tegemist on tõsise kriisiga, mis kestab veel mõnda aega, ja seetõttu avaldab see mõju ka meie riikidele," ütles Berglof Financial Timesi vahendusel. "Me täheldame kahte erinevat efekti: lühiajalised likviidsusprobleemid ja pikaajaline laenukulude tõus."
"Olulisemad mõjud kaasnevad pikas perspektiivis, sest kõrgele tasemele jõudnud majanduskasv aeglustub raskuste ja laenukulude suurenemise tõttu väga kiiresti," lisas Berglof.
Analüütiku sõnul satuvad surve alla eelkõige viis riigieelarvedefitsiidi all kannatavat riiki: Läti, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Serbia.
Samas leiab Berglof, et suurem riskiteadlikkus võib mõningatele riikidele kasulikuks osutuda, juhul kui need suudavad laenukoormuse kasvu aeglustada.

Šveitsi pangandushiid teatas kahjumist
Maailma üks suurimaid pangandusettevõtteid UBS AG teatas 4 miljardi Šveitsi frangi kaotamisest hüpoteegiga kaetud võlakirjadest ning suure hulga töötajate koondamisest.
UBS teatas täna esmakordselt kvartalikahjumist viimase üheksa aasta jooksul, vahendab Reuters. UBS ennustas kolmanda kvartali kahjumiks 600 kuni 800 miljonit franki.
Lisaks teatas UBS, et koondab 1500 töökohta investeerimissektorist.
Investeerimispanga juht Huw Jenkins, kes üritas UBS-i viia viie juhtiva investeermispanga sekka, teatas tagasiastumisest nagu ka panga finantsdirektor Clive Standish.

Nokia laiendab veelgi oma haaret
Soomlaste mobiiligigant Nokia plaanib osta navigeerimistarkvarafirmat Navteq, mis oleks Nokiale suurimaid teise firma ülevõtmiseid.
Navteqi turuväärtuseks on 7,61 miljardit USA dollarit, olles üks maailma olulisimaid elektroonilise navigatsiooni firmasid, mis hõlmab sõidukite asukoha määramist ning mobiili kaudu ostlemise, hädaabi- ning reklaamiteenuseid, teatab Wall Street Journal.
Kahepoolsed kõnelused kestavad juba kaks nädalat, kuid osapooled on seni kommentaaridest keeldunud.
Olli-Pekka Kallasvuo juhitav Nokial on turuväärtuseks 149 miljardit USA dollarit. Tänavu kasvasid Nokia aktsiate hinnad ligikaudu 90%.
Navteqi toodangut kasutatakse mitmete Chrysleri, Fordi, Mercedes-Benzi ja Volkswageni automudelites. Navteq on loonud ligi 69 riigi digitaalsed maakaardid kuuelt kontinendilt.

SAS toob Q400-tüüpi lennukid liinile tagasi
Skandinaavia lennufirma SAS plaanib liinile tagasi tuua Q400 tüüpi lennukid, millega eelmisel kuul juhtus kaks lennuõnnetust: üks Taanis ja teine Leedus.
Firma toob esimese Q400-tüüpi ehk Dash lennuki liinile 4. oktoobril ja teised sama tüüpi lennukid järgnevatel päevadel, teatas ettevõtte Eesti esindus.
SASi Eesti piirkonnajuhi Katrin Luhaääre sõnul toimuvad sel nädalal kõik SASi opereeritavad Tallinna ja Stockholmi vahelised lennud. "Selleks kasutame MD ja Boeing tüüpi lennukeid nii et kohtadega ei tohiks ka probleemi olla," kinnitas Luhaäär.
Ära on jäetud vaid tänane lend Stockholm Tallinn Stockholm SK748/SK749.
Lennukid teevad läbi mitu täiendavat kontrolli, mille SAS viib läbi lennukiosade asendamiseks ja vastamaks lennuohutuse nõuetele.
Pärast Taanis, Aalborgis ja Leedus, Vilniuses toimunud kaht lennuõnnetust, milles keegi õnneks surma ei saanud, tühistas lennufirma kõik reisid Dash 8-400 tüüpi lennukitega.

Statoil võttis Norsk Hydro naftavaldkonna üle
Alates 1. oktoobrist on ühendatud Statoli Asa ning Norsk Hydro naftavaldkonnaga tegelevad ettevõtted.
5. juulil rohelise tule saanud ühinemisplaani kohaselt võtab Statoil üle Norsk Hydro Petroleumi AS-i, mis kontrollis Norsk Hydro suurettevõtte naftaga seotud tegevusi.
Statoil ASA jätkab pärast 1. oktoobrit tegevust juriidilise isikuna ning sama registrikoodiga, mis praegu, kuid uue nime all: StatoilHydro ASA. Norsk Hydro Petroleum AS-i nimeks saab alates 1. oktoobrist StatoilHydro Petroleum AS. Alates 1. oktoobrist liiguvad kõik Hydro naftaga seotud tegevused StatoilHydro ASA ning selle tütarettevõtete, sh. StatoilHydro Petroleum AS, alla.
Ühinemise iseenesest ei tähenda Statoili klientidele ja lepingupartneritele mitte mingeid muudatusi. Statoil ASA ja selle tütarettevõtted jätkavad tegutsemist juriidiliste isikutena muutumata kujul.

Jahikorruptsioon Harku vallas
Harku abivallavanem, kirglik jahimees Deiw Rahumägi on sattunud korruptsioonikahtlustuse alla seoses Vääna Jahiseltsi maja ehituse ning valla ATV oma huvides kasutamisega.
Mullu augustis arutas Harku vallavalitsus MTÜ Vääna Jahiselts taotlust saada Vääna külas Vääna Külakoja tagusele alale 50 aastaks hoonestusõigus plaaniga rajada sinna jahiseltsi uus hoone, kirjutab Äripäev.
Põhjendati, et praegu kasutatava jahiseltsi hoone omanik, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), soovib Saue vallas Vatsla külas asuva hoone maha müüa.
Vallavalitsus sidus hoonestusõiguse seadmise detailplaneeringu kinnitamise ning kinnistute moodustamisega.
Paraku näitab kinnisturegister, et Vääna Jahiseltsi maja omanik ei olnudki RMK, vaid Vääna Jahiselts ning see müüdi mitu kuud pärast taotluse esitamist Raul Kasesalu osaühingule Philip Consulting.

Eramuturul käib vilgas tingimine
Eramuostjad ei ole kuskile kadunud - nad lihtsalt naudivad olukorda, mis võimaldab neil oma ostuotsust edasi lükata ning hinda alla kaubelda.
Õige pole üldlevinud seisukoht, et majaostjad on otsa saanud, kuna ostuhuvilised vaatavad lihtsalt hoolega, mis turul toimub ning püüavad tabada õiget hetke ostu sooritamiseks, kirjutab Äripäev.
Väljaarenenud ja hinnatud piirkonna üksiku eramu hinnatingimine ei pruugi loodetud resultaati anda, sest hea kaup ostetakse ikka ära ning venitaja võib ise sellest ilma jääda.
Uutes arendusprojektides, kus pakkumisi on korraga kümneid maju, võib see ka toimida - siiani veel kõrgete hindadega maju müüa püüdvate arendajate närvid pole terasest ning mõningase viivitamise järel tullakse tihtipeale ka hinnalangetamisettepanekuga kaasa.
Arvestatav langus on turul juba toimunud - võime väita, et eramute hinnad on langenud juba kuni 15 protsenti. Meie majanduse olukord pole nii kehv, et hinnalangus peaks olema mitmekümneprotsendine, nagu suuremate kriiside ajal Soomes või Rootsis juhtus.

Teenindaja umbkeelsuse peab murdma tööandja
Tööjõu järsk kallinemine, aga ka töökäte puudus sunnib firmasid umbkeelseid teenindajaid palkama ning neile ise eesti keelt õpetama.
Kui töötaja pidevalt keelt õpib, kuid ikka seda ei oska, võib ta oma kohal rahulikult töötada, kirjutab Äripäev.
Eriti annab napp keeleoskus tunda kaubanduses, kus kassiirid ja muu teenindav personal ei valda riigikeelt piisaval tasemel.
"Ka meie pistame selle probleemiga rinda nagu suurem osa teisi Eesti ettevõtteid," tunnistas kauplusteketi Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid.
Erilaiu sõnul palkab Maxima aastas umbes 2000 uut töötajat, kelle kohta märkis ta, et inimesed tuleb lihtsalt kohapeal välja õpetada, teha seda tööd, mille meie haridussüsteem on tegemata jätnud.
Keeleinspektsiooni nõunik Hele Pärn ütles, et Maxima, McDonald'si ja Double Coffee teenindajate peale kaevatakse sageli.

Taeva all mehega, kes lendab nagu Karlsson
Paraplaaniga taeva all tiirutavat Sergeid pole raske leida. Keila lähistel Tuula külas on teda tihti heinapõldude ja metsade kohal hõljumas märgatud.
Õhus on Sergei nüüdki, aga mitte üksi. Noorim, seitsmeaastane poeg Ilja kõhule kinnitatud, maandub ta kuuselatvade kohal pööret tehes põlluservale.
Kõhklemiseks Sergei aega ei jäta ning järgmisena tuleb minul tema kõhu peal platsi võtta. Selleks kinnitatakse Sergei külge spetsiaalne iste ja mind sinna sisse.
"Kui meid üles tõmbama hakatakse, tuleb algul teha mõned jooksusammud," õpetab Sergei. Õhku veab meid Sergei poeg Igor ATV-ga, millele on paigaldatud vints, et tõmbeköit lahti ja kinni kerida. Nöör kinnitatakse kuhugi minu rinna kohale rihmade külge ja Igor käivitab ATV. Kui ta on sadakond meetrit meist eemale sõitnud ja nööri pingule tõmmanud, on käes aeg stardiks. Samm, teine, kolmas ja neljas, ning juba sibavadki jalad õhus. "Aitab, paras," ütleb Sergei kuhugi kiivrisse. Sinna on peidetud seade, mille kaudu ta peab Igoriga sidet.

Apteegikaupa müüakse Eesti internetipoes
Eesti ainuke apteegikaupa müüv netipood kaupleb ligi 2000 eri tootega. Retsepti- ja käsimüügiravimeid sealt siiski osta ei saa.
Netipoe valikus on apteegikosmeetikat, toidulisandeid, põetusvahendeid, meditsiiniseadmeid jms kaupa.
Poe omanikfirma OÜ Idegran Invest müügijuhi Marge Iilase sõnul on kogu kaup hangitud Eesti hulgifirmadelt ning sortimendis on ka tooteid, mida suured apteegiketid üldse ei müü.
Mais avatud kauplus toimib nagu iga teinegi netipood: kaup, hinnad ning tootekirjeldused on leheküljel Farma24.ee.
Illase sõnul on netipood eriti menukas meeste seas, kes ostavad seksuaalsusega seotud tooteid ja vahendeid juuste väljalangemise vastu.

Rahvaloenduse käigus loodetakse kasutada mitmeid e-lahendusi
Peatselt alustatakse 2011. aasta rahvaloenduse ettevalmistust. Statistikaameti katseprojekt peaks lõpule jõudma märtsis 2009.
Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask kinnitab, et katsetamisel on internetipõhised küsitlused.
Interneti vahendusel loodetakse koguda maksimaalselt 30 protsendi inimeste andmed, võimalik on kasutada ka Eesti Energia Kõu-teenust. Mobiilse lahenduse kasutamine on siiski kaheldav küsitlusankeedi mahukuse tõttu.
Uuritakse ka võimalust siduda loendus maksu- ja tolliametile esitatavate tuludeklaratsioonidega. Küsitluse pikkuse optimeerimiseks plaanitakse võtta andmeid rahvastikuregistrist, ehitisregistrist ja ka eelmise rahvaloenduse andmebaasist. Võimalik oleks kasutada ka haigekassa ja sotsiaalkindlustus-ameti andmebaase.

Arvo Pärdi "Da Pacem" sai Taanis muusikaauhinna
Paul Hillieri dirigeeritud Eesti Filharmoonia Kammerkoori heliplaat "DA PACEM" Arvo Pärdi muusikaga teenis Taanis süvamuusikaauhindade parima välismaise plaadi autasu.
Teised nominendid selles kategoorias olid Brahmsi "Saksa reekviemi" salvestus Berliini Filharmoonikute ja Berliini Raadio kooriga, dirigent Simon Rattle (EMI CLASSICS), ning heliplaat Beethoveni klaverisonaatidega Andras Schiffi esituses (ECM), teatab Eesti Filharmoonia Kammerkoori koduleht.
Taani Muusikaauhind, mida annab välja Taani Raadio, on üks prominentsemaid muusikapreemiad Taanis ning sealse muusikaelu tippsündmus. Parima välismaise heliplaadi auhind anti tänavu välja esmakordselt.

Penderecki: avangard on ajalugu
Helilooja reageeris avangardismiga
Peale akadeemilise muusikamaailma ka filmimuusikuna tuntud Krzysztof Penderecki oma karjääri algust ei ilusta. Pigem suhtub mainekas poolakas endasse sooja irooniaga: "Tollal (1950. aastatel - toim) tahtsin teha karjääri viiulivirtuoosina, ent nähtavasti olin selleks liiga laisk," muheleb helilooja. "Niisiis hakkasin hoopis heliloojaks."
Tudengipõlves kirjutas Penderecki muusika mitmele filmile, ent seda peamiselt hõlpsa rahateenimise eesmärgil ja seal peituvat siiski ka omad ohud.
"Igaüks võib kirjutada filmimuusikat. Hiljem aga on raske tulla tagasi enda tõsisema loomingu juurde."
Lisaks võivad helilooja teosed sattuda teenima tema taotlustele risti vastupidiseid eesmärke. Näiteks palus Stanley Kubrick kunagi Pendereckilt luba kasutada viimati mainitu muusikat filmis "The Shining". Noor helilooja oli pakkumisest meelitatud ning andis kuulsale režissöörile vabad käed. Nii võibki igaüks kuulda pala ühest Penderecki sakraalsest teosest, mis kõlab sellise stseeni taustal, kus Jack Nicholsoni kehastatud tapahimuliseks muutunud pereisa ajab labürindis kirvega taga oma poega.

USA mõjud ajasid pöördesse nii Eestis kui ka Jugoslaavias
Põhimõte "mida rohkem läänes, seda vabam" kehtis idablokis
Kumu esinduslik konverents keskendus teemale "Erinevad modernismid, erinevad avangardid" ning küsimusele: kas me võime rääkida "sotsialistlikust modernismist" või "Nõukogude modernismist"? Mitmelt maalt pärit esinejad rääkisid oma lähiaja kunstiajaloost, mis Kesk- ja Ida-Euroopas on olnud küllalt sarnane.
Branislav Dmitrievitš Belgradist peatus oma ettekandes "Raudse eesriide kergitajad - kaks Ameerika kunsti näitust ning sotsialistliku modernismi ja tarbimise ideoloogia Jugoslaavia SFV-s (1955-1965)" mõjust, mida avaldas tollase Jugoslaavia kunstile sinna toodud Ameerika abstraktsionism.
Meenutagem meie endagi kunstist Lola Liivatit, kes "pööras ära", kui nägi Moskva üliõpilas- ja noorsoofestivalil Jackson Pollocki õpilaste, abielupaar Colmani action-painting'ut. Muidugi oli olukord sotsleeris erinev - ikka nii, et mida lääne poole, seda vabam. Muide, nii ka Jugoslaavias, mille osariikidest oli kõige liberaalsem Sloveenia.

Meenutus sellest, kuidas sai ka teisiti mõeldud
30 aastat tagasi pühendati Venezias Ida-Euroopa dissident-lusele terve festival.
Aasta 1977 oli vaieldamatult külma sõja kulminatsiooniaeg, eriti pärast Helsingi lepinguid, millest NSV Liit muidugi ei hoolinud. Mingit perestroikat ei tulnud välja ei 1956. aastal Ungaris ega ka 1968. aastal Tšehhoslovakkias. Pärast viimast hakkas jäätuma ka Hruštšovi ajal alanud sula. Huvitav on aga see, et pärast Stalini surma alustas perestroikat hoopis Beria: laagrist lasti vange vabaks, liiduvabariikidele anti rohkem õigusi, jutt käis ka Saksamaa taasühendamisest.
Nikita Hruštšovi ajal oli kunsti-elus omamoodi murdepunkt 1962. aastal, kui ta käis Maneeži näitusel nn avangardistide väljapanekul ning seal räuskas. Ülo Soosteri ähvardas ta maalt välja saata, siis mõtles ümber ja lubas ta laagrisse panna. "Seal ma olen juba olnud," vastanud Sooster stoiliselt.

Eurovisiooni lauluvõistlus venib kolme päeva pikkuseks
Alates järgmisest aastast muutub taas Eurovisiooni lauluvõistluse formaat, mistõttu venib lauluvõistlus kolmele päevale.
Uuenduse kohaselt eelneb lõppvõistlusele senise ühe asemel kaks eelvooru, ühtlasi väheneb otse finaali pääsevate riikide arv, kirjutab MTV3. fi.
Belgradis toimuva lauluvõistluse finaali pääsevad lisaks korraldajamaale otse senise kümne suurriigi asemel ainult võistluse suurimad sponsorid Hispaania, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Esialgse plaani kohaselt oleks nimetatud uuendused pidanud tulema alates 2009. aastast, kuid võistlusel osalevate riikide arvu suurenemine sundis formaati varem muutma.

Marilyn Manson annab detsembris Tallinnas kontserdi
Ekstsentriliste rokk-staaride austajatele tulevad tänavused jõulud eriti ilusad.
22. detsembril esineb Saku suurhallis oma skandaalsusega tuntust kogunud Ameerika šokirokkar Marilyn Manson. Tallinna kontsert on artisti maailmaturnee "Rape Of World" viimane kontsert ning samas ka ainuke Mansoni etteaste Baltimaades.
Kontserdi peaprodutsendi Peeter Rebase sõnul on see esimene kord, kus maailmakuulus artist lõpetab oma turnee Eestis. Arvestades, et lõppkontsertidel on staaridel kombeks valmistada publikule üllatusi, võib Rebase hinnangul Mansoni niigi provokatiivne ja ere Tallinna sõu olla vürtsitatud eriti teravalt.
Marilyn Manson (kodanikunimega Brian Hugh Warner) asutas 1989. aastal oma bändi, mis esialgu kandis nime Marilyn Manson & the Spooky Kids (mis lühenes kolm aastat pärast asutamist lihtsalt Marilyn Mansoniks). Bändi jaoks saabus läbimurre siis, kui Nine Inch Nailsi juhtfiguur Trent Reznor lasi 1994. aastal oma plaadifirma alt välja bändi debüütalbumi "Portrait of an American Family". Bändi värskeim album "Eat Me, Drink Me" ilmus tänavu suvel.

Elu meie ümber
ELU MEIE ÜMBER: Viimases õhtul Sauelt Tallinna sõitvas liinitaksos on kaks noormeest, kummalgi näpus kinnine viinapudel. Kui "marsa" teeb Tallinnas esimese peatuse, ulatavad noormehed ilma sõidukist maha astumata pudelid peatuses seisva neiu kätte, too annab neile raha ning noormehed sõidavad edasi kesklinna poole.

Lahkus neljakordne kettaheite olümpiavõitja Al Oerter
Täna lahkus 71aastasena 1950ndate ja 60ndate kettaheite valitseja, neljakordne olümpiavõitja Alfred Oerter.
Oerter suri Associated Pressi teatel haiglas oma Fort Myers Beachi kodu lähedal USAs, teatas mehe abikaasa Cathy. Abikaasa ütluste kohaselt oli südamerikke tõttu surnud kettaheitekuulsusel juba noorukieast probleeme kõrge vererõhuga.
Oerter oli esimene kergejõustiklane, kes on olümpiamängudelt saanud järjestikku neli kuldmedalit. Oma saavutuse tegi kettaheitelegend teoks 1956., 1960., 1964. ja 1968. aastal. Karjääri lõpul 1980. aastal püstitas mees 43 aasta vanuselt isikliku rekordi 69.46. Pärast sportlaskarjääri lõppu pühendus Oerter maalimisele.

Kevin Korjus tuli kardisõidu EM-il hõbemedalile
Belgias Genki ringrajal toimus kardi Rotax Euroopa meistrivõistluste viimane etapp, kus Eesti lippu hoidis kõrgel viimase nelja aasta Eesti meister Kevin Korjus.
Korjus võitis Belgias mõlemad võistlussõidud ja võttis oma esimese etapivõidu. Viimase etapi võit tõstis Korjuse ühtlasi hõbemedalile, kullast jäi puudu kõigest kaks punkti, edastavad Seitsmesed uudised.
Viimase etapi võit tõstis Korjuse ühtlasi hõbemedalile, kusjuures kullast jäi puudu kõigest kaks punkti. Sarja meistriks krooniti hollandlane Mats van de Brand, pronksile tuli Inglismaad esindav jaapanlane Kazuki Hiramine.

Kesküla aitas koduklubi Soome esiliigas võidule
Soome esiliiga avamängus saavutas Kert Kesküla koduklubi Forssa Koripojat 78: 60 võidu Turu NMKY üle.
Kesküla sai mänguaega 31 minutit, mille jooksul viskas neli punkti, võttis viis lauda ja andis ühe korvisöödu, kirjutab Sportnet.
Negatiivse poole peale jäid neli viga ja kolm pallikaotust. Võitjate parim oli 25 silma panustanud Ronnie Clark, Chris Smith toetas omalt poolt 20 puntiga. Kaotajate parim oli 30 punkti vastaste korvi loopinud Charlie Frierson.

Irina Embrich võitis MM-il pronksmedali
Irina Embrich lõpetas Sankt Peterburis peetava vehklemise MM-i naiste epees tubli pronksmedaliga, jäädes poolfinaalis 9: 15 alla sakslannast hilisemale maailmameistrile Britta Heidemannile.
Irina Embrich lõpetas Sankt Peterburis peetaval vehklemise MM-il naiste epees pronksmedaliga. Poolfinaalis hilisema maailmameistri sakslanna Britta Heidemanni vastu oli eestlanna sunnitud vastase 9: 15 paremust tunnistama, kirjutab Sportnet.
Heidemann haaras juhtohjad juba matši alguses, kui läks juhtima 3: 1 ja hoidis pidevalt ühe-kahe torkelist vahet. Lõplikult murdus Embrich kaotusseisus 9: 10, kui vastane tegi viis vastuseta jäänud torget ja kindlustas koha poolfinaalis. Finaalis alistas Heidemann 14: 10 hiinlanna Li Na. Koos Embrichiga pärjati pronksmedaliga ka prantslanna Maureen Nisima.

President Ilves: Kanteri pakutud emotsioonidel pole hinda
President Toomas Hendrik Ilves võttis täna Kadriorus vastu maailmameister Gerd Kanteri, tema treeneri Vesteinn Hafsteinssoni ja mänedžeri Raul Rebase.
President Ilves rõhutas oma tänukõnes edukate sportlaste eeskuju noortele, samuti saavutatud võitude tähtsust eestlaste eneseteadvusele. "Gerd Kanteri pakutud positiivsetel emotsioonidel ei ole hinda, võiduhetkel tundis iga eestlane end maailma parimana," ütles president.
President tänas ka islandlasest treenerit Vesteinn Hafsteinssoni kui mentorit, keda iga andekas noor inimene tippu jõudmiseks vajab. President soovitas meeskonna juhil Raul Rebasel patenteerida edu aluseks saanud metoodika. "See tõestab, et tippspordis on ka üksikala tegelikult meeskonnavõistlus," tõdes president Ilves.
Kohtumisest presidendiga jäi Kanterile, Hafsteinssonile ja Rebasele mälestuseks ka ühispilt ning presidendi pühendusega raamat.

Vehklemise MM-il puhkes tulekahju
Enne naiste epee MM-veerandfinaale meenutas Peterburi kultuuri- ja spordipalee suur saal nagu ilutulestiku tallermaad.
"Lae all lõi pauke ja pildus sädemeid. Ja korduvalt. Varsti olid ka leegid platsis. Põlevatest juhtmetest püüti pulberkustutitega jagu saada, kuid esialgu edutult. Tulekolle oli just selle raja kohal, kus Irina Embrich pidanuks veerand tunni pärast Julia Stroganovaga vehklema," selgitas naiskonna treener Tõnu Nurk.
Võistlus viidi kõrvalasuvasse saali, kus toimuvad eelringid. Suurt ajakava nihkumist tulekahju ei põhjustanud. Suures saalis asuti otsemaid vehklemisradade katteid vahetama, sest need olid kõrbenud.
"Ira on nii kogenud vehkleja, et vähemalt väliselt ei lasknud ta end juhtunust segada. Tal on suurepärane keskendumisvõime," kiitis Nurk.

Embrich jõudis poolfinaali
Peterburis toimuvatel vehklemise MM-il jõudis Eesti esindaja Irina Embrich poolfinaali.
Teel nelja parema hulka alistas Embrich venelanna Jevgenia Stroganova kindlalt 15: 9. Poolfinaalis kohtub Embrich sakslanna Britta Heidemanniga, kes alistas veerandfinaalis selgelt 15: 5 rumeenlanna Iodrachioiu.
1/16-finaalis alistas Embrich hiinlanna Luo Xiaojuan'i tulemusega 15: 10. Teel 16 hulka 15: 12 poolatar Magdalena Grabowska.
Embrichil oli turniiri eel 12. asetus ning tema vastasel Heidemannil üheksas. 24-aastane Heidemann võitis Ateena olümpial naiskondliku hõbemedali.

Irina Embrich jõudis MM-il kaheksa hulka
Vehklemise MM-võistlustel Sankt Peterburgis jõudis naiste epeeturniiril veerandfinaali Irina Embrich, kes alistas 1/16-finaalis hiinlanna Luo Xiaojuan'i tulemusega 15: 10.
Veerandfinaalis kohtub eelmisel MM-il hõbeda saanud Embrich venelanna Jevgenia Stroganovaga, teatab Sportnet.
Teel 16 hulka alistas Embrich 15: 12 poolatar Magdalena Grabowska.

Olga Aleksejeva kaotas napilt suursoosikule
Eesti epeevehkleja Olga Aleksejeva kaotas Sankt Peterburis peetaval vehklemise MM-il avaringis teisena asetatud Laura Flessel-Colovic'ile 14: 15.
Aleksejeva ei lasknud kuulsal prantslannal kordagi pikalt eest minna, kuid otsustaval torkel pääsesid siiski maksvusele viiekordse olümpiamedalisti kogemused ning Aleksejeva turniir sai lõpu.
Ainsana 32 hulka jõudnud Irina Embrichi järgmine kohtumine poolatar Magdalena Grabowskaga peaks hetkel käima, teatab Sportnet.

Embrich alustas MM-il võidukalt
Vehklemise MMil Peterburis jõudis 12. asetust omav Irina Embrich võiduga avaringis 32 parema hulka.
Esimeses ringis kohtus Embrich hispaanlanna Raquel de Antonioga, kes võitles südilt lõpuhetkedeni, kuid Embrich võttis siiski 15: 13 võidu, vahendab Sportnet. Järgmises ringis kohtub eestlanna Poola võistleja Magdalena Grabowska'ga (21. asetus).
Maarika Võsu (30.) langes kahjuks ameeriklanna Courtney Hurley (35.) vastu konkurentsist välja. Turniiritabelis on talle pandud loobumiskaotus. Olga Aleksejeva (63.) kohtub veidi aja pärast teist asetust omava prantslanna Laura Flessel-Coloviciga.
Embrich võitis mullustel Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali. Tänavu suvel teenis sportlanna EM-il pronksmedali.

Viasat hakkas pakkuma soodsat digi-TV paketti
Viasat hakkas alates tänasest pakkuma uut soodsat digi -TV paketti VisatStart.
VisatStart paketti kuulub 19 kanalit, muuhulgas kõik Eesti kanalid, teatas ettevõte.
Pakett on mõeldud neile vaatajatele, kes soovivad digikvaliteediga televisiooni, kuid ei vaja suurt kanalivalikut ning lisateenuste tellimise

Elisa mobiilse interneti kasutamine kasvas kümnekordseks
Kevadel turule toodud uued m-interneti paketid tõstsid Elisa mobiilse interneti kasutamise aasta algusega võrreldes kümnekordseks.
"Elisa uute tugijaamade pidevalt täiustuv ning regionaalselt üha laiema haardega võrgustik on võimaldanud veerandmegase andmeedastuskiirusega M-Interneti leviga praeguseks katta 66% Eestist. Nihutada soodsa sideteenuse kättesaadavuse piir esimesena üle kahe kolmandiku riigi territooriumist on igale mobiilioperaatorile oluliseks verstapostiks - seda enam, et hoogsalt laienev M-Interneti leviala tõi kaasa hüppelise kasvu andmeside kasutuse osas," lausus Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu. "Praeguseks on Elisa andmeside kasutamine klientide poolt võrreldes aasta algusega kasvanud keskmiselt ligi üksteist korda."
Kui ühelt poolt mõjutas M-Interneti kasutuse hüppelist kasvu teenusele juurdepääsu loomine üle Eesti rajatavate mobiilset Internetti toetavate tugijaamade abil, siis samaväärse tegurina mõjutasid klientide valikuid Andrus Hiiepuu sõnul kindlasti ka uued soodsad M-Interneti paketid. Tänavu kevadel alustas Elisa esimesena Eestis piiramatu andmemahuga mobiilinterneti pakkumist 199 krooni eest kuus ning tõi samuti turule M-Interneti päevapileti.

Põltsamaa Meierei Juustutööstus sai uue külmlao
Põltsamaa Meierei Juustutööstuse Rannu tootmistsehhi rajatud uus ricotta ehk vadakukohupiima külmladu läks firmale maksma 3 miljonit krooni.
Uus külmladu aitab tõsta tootekvaliteeti ning võimaldab käidelda kuni 100 tonni kohupiima kuus.
"Ricotta kohupiim on Itaalia päritoluga värske, valmimata juust, mis on kogunud populaarsust eeskätt tänu oma tervislikkusele ja laiadele kasutusvõimalustele," lausus Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ juhataja Ago Teder. "Erinevalt importtoodetest on kodumaine ricotta täiesti säilitusainetevaba ning tänu oma madalale pH-le sobib ricotta ka neile inimestele, kes on piimatoodete suhtes allergilised. Lisaks on ricotta kaltsiumirikas - 100 grammi vadakukohupiima katab 42% täiskasvanu päevasest kaltsiumivajadusest. Kohupiim sobib nii magustoitudesse, salatitesse kui pastaroogadesse."

 "Pealtnägija" tuleb eetrisse tagasi 7. novembrist
ETV vaadatuim saade "Pealtnägija" tuleb eetrisse tagasi alates 7. novembrist, saatetegijate hulka on kaasatud mitmed ETV endised ja tänased autorid.
Saade muutub ühe saatejuhi juhitud formaadiks ning saatejuhi rollis jätkab Mihkel Kärmas, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
"7. november on värskelt just täna kokkulepitud kuupäev, mil Pealtnägija naaseb eetrisse uue hoo ja energiaga ja kergelt uuendatud koosseisuga. Mihkel Kärmas on saatejuht aga väike vimka on seal sees, nimelt on peale saatejuhi ka kaasautorid, aga nende nimesid me hoiame praegu veel salajas," ütles Kärmas.
"Pealtnägija" saatega tekkis paus pärast teise saatejuhi Vahur Kersna haigestumist.

Evelin Ilvest on meeldivam vaadata kui "Ühte päeva" 
Kanal 2 uue meelelahutusliku dokumentaalsarja visuaalsed võtted häirivad nii palju, et saate vaadatavus sõltub selle peategelase mõjuvusest.
Olen Evelin Ilvesega kuue silma all vestelnud ning võin kinnitada, et tegemist on meeldiva ja vahetu inimesega, kes on koos abikaasaga muutnud Eesti presidendiinstitutsiooni võrreldes eelkäijatega sama palju, nagu on seda Soomes teinud Tarja Halonen ja tema abikaasa Pentti Arajärvi.
Kanal 2 uue sarja "Üks päev Evelin Ilvesega" (saate pealkirjas on alati peategelase nimi) laupäevaõhtune avaosa loob esimesest leedist samasuguse pildi: vahetu, inimliku ning hakkaja naise isiksuses on protokollilisust ainult nii palju, kui parasjagu vaja, ning mitte kübetki rohkem.
Iganenud graafika
Küll aga paneb pooletunnise saate jooksul mitu korda silmi kissitama ning ekraanilt kõrvale vaatama graafiline lisamaterjal, mis oma 1980. aastate visuaalse stiili tõttu liiga suurelt ning pealetükkivalt silma hakkab.

Uus sketšisõu ei ole selline, mida nägemata elu seiskub
Kanal 2 on alanud hooajal käinud välja portsu uusi sõusid. Mitmele lisaks alustas laupäeval uus saade "Jumal tänatud, et sa siin oled!", mida juhib Andrus Vaarik.
Kui telehooaja alguses tekib kavasse palju uusi saateid, mis ju ometi vähe ei maksa, siis hämmastab, et olemasolevaile ikka ei lisandu ühtegi, mis rabaks uudsuse ja huvitavusega ning oleks vähemalt selline, mida järgmisel nädalal oodata. Või et oleks kannatust ühtegi lõpuni vaadata.
"Jumal tänatud, et sa siin oled!" on sketšisõu teatrilaval, kus neli tuntud inimest seatakse ootamatutesse rollidesse. Nad peavad sisenema käimasolevasse sketši ning edasine sõltub osaleja huumorisoonest ja improvisatsioonivõimest.
Kui Andrus Vaarik teatas sissejuhatuses, et tegemist on teleteatriga kõige otsemas mõttes, siis paraku on meil teleteatri latt liiga madalale seatud - kaamera või kahega üles võetud korraliku helita pilt, mida antud sõu esimeses stseenis ilmestas veel vägev mikrofoniragin. See ju pole teleteatri kvaliteet.

Baskini anekdoodid
Haige kutsub öösel kell kolm arsti. Pärast kontrolli jääb doktor mõttesse ja ütleb:
"Kas testament on tehtud?"
"Ei ole, doktor!"
"Kutsuge, palun, notar ja kaks tunnistajat."
"Kas mu olukord on nii lootusetu?"
"Ei. Lihtsalt ma ei tahaks olla ainuke idioot, keda te öösel kell kolm äratasite!"
Vana Abram istub naisega köögis ja näeb aknast, et nende poole tuleb Mendel.
"Vaata, kohe tuleb see hull Mendel ja hakkab midagi kerjama!"
Mendel astub tuppa:
"Kuule, Abram, kas sa kavatsed täna kasutada oma trelli?"

JÄRJEJUTT (6): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
15. septembri hommikul toimus AHDH keskkomitee poliitbüroo istung, kus arutati uut olukorda riigis. Samal päeval toimus Moskvas NLKP keskkomitee poliitbüroo istung, kus otsustati omalt poolt sündmusi mitte forsseerida, jälgida arenguid ja otsida Aminiga koostöö tegemise võimalusi. 16. septembril toimus AHDH keskkomitee erakorraline pleenum, kus otsustati ühehäälselt tagandada Taraki ja teda toetanud ministrid kõigilt parteilistelt ametikohtadest ning visata nad parteist välja. AHDH KK uueks peasekretäriks valiti üksmeelselt Amin. Seejärel nimetati Amin veel Afganistani revolutsiooninõukogu esimeheks, ehkki seda ei avalikustatud. Pleenumil ei osalenud ühtegi NSV Liidu nõunikku, ametlikult teatati, et Taraki astus tagasi tervislikel põhjustel. Pärast pleenumit teatas Afganistani välisminister kindralmajor Pavlovskile riigi juhtkonnas toimunud muudatustest. Siis tuli Amin ise Pavlovski juurde, too õnnitles teda soojalt peasekretäriks valimise puhul ja suudles kolm korda.

Kergejõustik trumpab medalirohkusega
1 Kõigepealt vabandan Eestile medaleid toonud kergejõustiklaste, vehklejate ja judomaadlejate ees!
Nimelt olin sõudeliidu presidendi Rein Kilgiga intervjuud tehes mõjutatud sõudjate viimaste hooaegade edust ja kirjutasin, et ainult suusatajad on pärast taasiseseisvumist Eestile sõudjatest rohkem medaleid toonud.
Eksisin. Olümpiamängude ning kõigi vanuseklasside MM-i ja EM-i medaleid kokku lugedes on pingerida järgmine: 1. kergejõustik 35, 2. vehklemine 30, 3. judo 29, 4. suusatamine 26 ja 5. sõudmine 14 medalit.
2 Kui jagada taasiseseisvusaeg pooleks, võiks sõudjaid ikkagi esile tõsta. Aastail 1991-1999
teenisid sõudjad kolm, aastail 2000-2007 üksteist medalit. Seega on nad saanud teisel perioodil

Kes on Eesti spordi eestkõneleja? 
Eesti sport oleks justkui ilma peata, õigem oleks vist öelda, et päid on ühe keha otsas liiga palju. Tabavalt sõnastas olukorra treener Mati Alaver: riigis puudub tõsiseltvõetav spordi eestkõneleja.
Mittetulundusühinguna tegutseva Eesti olümpiakomitee juhte on näha ja nende seisukohti kuulda, aga nad täidavad kogu spordi vedamisel hästi ainult ühte osa.
Sporti jagub nelja ministeeriumi haldusalasse, kogu tegevust koordineeriv ja ühendav riiklik kõige kõrgem spordi juhtimise osakond kultuuriministeeriumis on laiale avalikkusele praktiliselt tundmatu. Ei teata seal töötavate inimeste nimesid, rääkimata nende seisukohtadest või tulevikunägemustest! Spordiühenduste kitsas ringis tunneme tõesti üksteist hästi. Samas ei tunne lai avalikkus ka teiste ministeeriumide eri osakondade töötajaid, ei peakski tundma.
Kes on Eestis kõige kõrgem riiklik spordijuht, keda arvestaks tõsiselt kogu riigi avalikkus? Meil pole kultuuri- ja spordiministeeriumi, mille loomist poliitikud 1990. aastate alguses ei toetanud.

Eesti võimlemine naudib suure töö vilju
Käesolev aasta on Eesti võimlejatele olnud üliedukas, treenerid on teinud väga head tööd, tihtipeale omast vabast ajast ja lisatundidena.
Nii juhendajad kui ka esivõimlejad on fanaatikud.
Ala populaarsus on Eestis kasvanud ja meiega arvestatakse rahvusvahelisel areenil.
Veebruaris toimus Tartus läbi aegade suurim Miss Valentine'i turniir, kus osales 530 võimlejat. Suve hakul võitis Tartu VK Janika esindusnaiskond rühmvõimlemise MM-il kuldmedali. Edu tagas pikki aastaid kestnud järjepidev töö, võistkond oli positiivselt häälestatud. 2006. aasta sügisel paranesid ka treeningtingimused, kui valmis uus A. Le Coqi spordimaja.
Juulis pääses iluvõimlemise naiskond esmakordselt EM-il esikümnesse, mis andis kahe aasta pärast peetaval EM-il koha A-grupis.
Ja justkui kroonijuveelina võitis Irina Kikkas iluvõimlemise MM-il 18. kohaga olümpiapääsme. See oli Irina unistus, 2004. aasta mängudelt jäi ta esimesena välja. Ja kuna iluvõimlemises on olümpiale pääsemiseks vaid üks katsevõistlus (MM), siis pidi Irina andma endast maksimumi.

Jooksuäss Steve Ovett: lapsed saagu sporti nautida! 
1980. aasta Moskva olümpia üks säravamaid võitjaid, Inglismaa jooksukuulsus Steve Ovett soovitab võtta sporti
Austraalias elav nelja lapse isa, veerand sajandit tagasi 800 m ja 1500 m jooksus hiilanud Ovett jagas suvel noorte tiitlivõistlustel tõusvatele kergejõustikutähtedele soovitusi. Lemmikala tutvustava saadi- kuna astus palja pealaega tüsenev inglane üles ka Osaka MM-il.
"Noori peibutavad uued ligitõmbavad spordialad, kergejõustik peab oma mõjujõu säilitamiseks kõvasti pingutama," ütles Eesti Päevalehele intervjuu andnud Ovett, kes on isiklikult juba palju teinud - tema kaks last käivad innustunult isa jälgedes.
Kuidas saate oma lapsi mõjutada ja aidata?
See on raske. Mingis mõttes pole ma tavaline isa, sest olen endine tippsportlane. Arvan, et pean neid pigem tagasi hoidma kui ülemäära ergutama. Nad on innukad sportlased. Nägin, et Alberto Juantorena (Montreali olümpia-võitja 400 m ja 800 m jooksus - toim) poeg tegi kümnevõistlust. Teda mõjutasid kindlasti isa saavutused.

Tahtejõud ja visadus viivad vutimehehakatise tippu
Kui jalgpalliklubi Levadia poisid ajavad lustiga palli taga, tunnevad treenerid rõõmu. Tähtis on, et lemmikmängust tüdimust ei tekiks.
Levadia noortetreenerite kaugem eesmärk on Eesti rahvusmeeskonnale järelkasvu ettevalmistamine.
"Võimekamatest poistest püüame kasvatada elukutselisi jalgpallureid ning teistest täisväärtuslikke Eesti kodanikke, kes käiksid jalgpalli vaatamas. Praegu on ju tribüünid häbiväärselt tühjad," lausus Levadia juhatuse liige ja noortetöö juht Andres Leht.
Treener Theimo Tülp kinnitas, et 1994. aastal sündinud hoolealuste seas võib juba märgata häid vutimehehakatisi.
"Näen potentsiaalseid koondise kandidaate ja loodan neid kunagi uhkusega tribüünilt jälgida," lausus ta.

Loodus pakub avastamisrõõmu
Kui elupaigas on head võimalused rattaga sõita, sörkida või lihtsalt kõndida, ihkavad inimesed sinna meelsamini oma kodu rajada.
Niisugune seisukoht jäi kõlama Jyväskylä ülikooli õppejõu Anna Katriina Salmikangase ettekandest, mille ta pidas ühenduse Sport Kõigile aastakonverentsil.
Soome suhteliselt perspektiivituna tundunud piirkond 600 kilomeetri kaugusel Helsingist sai nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt ligitõmbavaks paljuski tänu käima pandud liikumiskavale. Inimestele muutus sealne elupaik meelepäraseks. See andis mõtteiva ka Eesti elu arendamiseks - iga piirkonna elu väärtustavad head võimalused ja ettevõtmised vaba aja paremaks korraldamiseks.

AjaPeegel: Poksija kirus kohtunikke
Turismihooaeg hakkab lõppema - Soome lahel möllavad sügistormid. Kalameestel on oodata head lõheõnne.
1949. aasta augustis peeti Tallinnas Wismari tänaval asunud jalgpallistaadionil Eesti ja Leningradi maadlejate ja poksijate matš Sõpruse auhinnale. Lunastasin "plangupileti" - ronisin vupsti aiaaugust läbi ja pääsesin oma esimesele poksivõistlusele.
Poksiringi ümbritses tihe pealtvaatajatemüür. Vastased jagasid teineteisele tuliseid lööke.
Mulle jäi meelde poksija, keda vaatajad toetasid, aga kes lahkus siiski kaotajana. Minust möödudes torkas ta repliigi: "Kuradi tallalakkujad!" Sõpruskohtumise võitsid eestlased. Repliigi ütleja Artemi Tepp tuli samal aastal Eesti meistriks. Jõudsin koju pimedas. Isa oli käinud kalavetel, laual ootas kalapraad. Minu selgitustest polnud kasu, sain jalga "triibulised püksid".

Platsi äärest - on Roger Federeri elu tõesti nii erisugune? 
Roger suhtleb töökohustuste tõttu oma sõpradega tekstisõnumite vahendusel, jätab vahele õhtusööke, kuid ei saa teinekord sobilikku väljakuaega treeninguiks. ATP DEUCE
Magazine küsitles Roged Federeri.
Millal oli viimane kord, kui sa...
Pidid tenniseväljakut üürima?
Arvatavasti millalgi Šveitsis. Ma küsin alati: "Kas ma tohin mängida?" ning teinekord juhtub, et saan vastuseks: "Plats on sel ajal kinni." Nii et pean tulema teisel ajal. Kuid ma ei pea seal enam maksma. Üldjoontes me rabeleme, et saada Šveitsis tasuta harjutusväljakuid, kuid minuga tehakse erikokkuleppeid.
Pidasid matši, mida keegi ei vaadanud?

Mängib mustas?  Ärge muretsege, Federer on ikka endine! 
Maailma esireketi šveitslase Roger Federeri imago ei väljendu
Alates 2004. aasta veebruarist pidevalt maailma tenniseedetabelit juhtinud Roger Federer võitis oma viimase suure slämmi turniiri, US Openi mustas riietuses. Šveitslase naissoost poolehoidjad sattusid ärevusse: kas meister on oma imagot, teisisõnu välist kuvandit muutnud?
Ja kuluaarides kõneldakse, et tänavusele Queens Clubi turniirile Inglismaal saabus Federer musta värvi Jaguaris, mille numbrimärk oli RF1. Issver!
Seda enam, et ka riietuses korrektsuse poole püüdlev esireket eelistab tavaliselt vähemalt pükste värvitoonis valget. Wimbledonis - tennise pühapaigas - ei läinuks Federeri number läbi. Seal peab mängijate riietuses domineerima valge. Ja tennisesõbrad mäletavad, et tänavu Wimbledonis oli isegi Federeri soojendusdress, mis meenutas rohkem ülikonda, valge.

Chocolate Boys ja Serviti jätsid endale õhkõrna lootuse
Käsipalli Euroopa karikasarjas kaotas HC Chocolate Boys kodus Riia ASK-le 28: 32 ning Põlva Serviti Austria klubile Aon Fivers WAT Margareten 29: 37.
Kuigi korduskohtumise mängivad "šokolaadipoisid" igituttavas Riia spordihallis ja põlvalased kodus, on mõlema edasipääsulootused üsna haprad.
Chocolate Boysi kõige suurem puudujääk oli pea puuduv kaitsemäng. Aga et mängu edule
pannakse alus just kaitsega, pole imestada, et poolaja võitsid lõunanaabrid 15: 12. "Kui kaitset ei ole, siis mängu ei võida," sõnas kodumeeskonna peatreener Riho-Bruno Bramanis. "Mitte et me oleksime halvasti mänginud, meil lihtsalt ei olnud kedagi kaitsesse panna," lisas ta.
Tõsi ta on, ligi kahemeetrine joonemängija Ego Riener on vigastustega rivist väljas, ukrainlasel Roman Koteljukil läheb veel aega paberite kordaajamisega. Nii ei olnudki raudvara Jaanus Rätsepa ümber võimalik korralikku kaitseliini luua. "Ei olnud kedagi, kes suudaks kaitse kokku tõmmata," tõdes Bramanis.

Jelena Glebova sai Saksamaal kuuenda koha
Oberstdorfis peetud iluuisutamisvõistlusel oli Jelena Glebova lühikavas 13. ja vabakavas viies, kokku andis see kuuenda koha, võitis itaallannast Euroopa meister Carolina Kostner.
"Lühikava ebaõnnestus, see andis koha, kust oli raske välja ronida - kuigi Leena sai sellega peaaegu hakkama," sõnas Glebova treener Anna Levandi. Glebova pidi hüppama kaskaadi kahest kolmekordsest hüppest, mis ei ole talle seni erilisi raskusi valmistanud.
"Esimene hüpe oli kehv ja maandumine nii halb, et ta ei saanudki teisele hüppele minna," vahendas Levandi. Kui selle kombinatsiooni õnnestudes on koefitsient kaheksa, siis esimese hüppe eest teenis eestlanna vaid kolm punkti. "See on väga suur vahe, samuti mõjub see emotsionaalselt ja visuaalselt koledalt ja võtab ka teist hinnet alla," sõnas Levandi.

Selveri klubi võtab Bulgaariasse kaasa magusa koduvõidu
Võõrsil algab kõik paraku nullist peale, pelgab treener Avo Keel nn kuldset geimi. Bulgaarias tuleb võtta vähemalt geim.
Selveri meeskond alistas koduses Audentese saalis Euroopa Challenge-sarja avamängus ootamatult kergelt Sofia Levski Siconco 3: 0 (20, 22, 19). Kordusmäng on pühapäeval Sofias.
Vastaseid tulemuslike servidega kostitanud Kristjan Õuekallas pakkus, et kordusmängus algab kõik nullist peale. "Nüüd me teame, mis mastist meeskonnaga on tegemist. Arvan, et paremus peaks olema meie poolel, kuid raskeks läheb kindlasti."
"Meil on kaks eelist: 3: 0 võit ja vastase mängu tundmine. Muud plussid on Levski poolel, millest eriti kahtlane element on võrkpalliametnike ellukutsutud nn kuldne geim," kommenteeris Selveri treener Avo Keel.
Kui Selver peaks võõrsil 0: 3 alla jääma, ei loeta enam punkte, vaid mängitakse otsa veel üks lühike geim. Kes selle võidab, on kahe mängu kokkuvõttes parem.

Hamiltonile tuli MM-võit pisut lähemale
"See oli kindlasti mu karjääri pikim sõit. Kohati sõitsin vihmas käsikaudu," muljetas Lewis Hamilton.
Eilne võit Jaapani GP-l Fuji ringrajal ja peakonkurendi tiitlikaitsja Fernando Alonso katkestamine tõid tänavusele MM-sarja liidrile Lewis Hamiltonile MM-tiitli sammukese lähemale. Enne kahte viimast etappi on Hamiltoni edu Alonso ees 12 punkti ning kolmandal kohal asuva Kimi Räikköse ees 17 punkti.
Sõit Fuji veest lainetaval rajal ja pidevas sajus oli loterii. "Kindlasti mu karjääri pikim sõit, mis ei tahtnud kuidagi lõppeda," naeris õnnelik võitja Hamilton pärast lõpujoont. "Äärmiselt sündmusterohke võistlus. Mulle näis, et enamik piloote arvestab sõidu katkestamisega. Kuid tuli sõita. Kiivri visiir ei paistnud kohati üldse läbi, sõitsin pooleldi käsikaudu, lootes heale õnnele," lisas McLareni debütant Hamilton.

Paolo Bettini kaitses grupisõidus maailmameistritiitlit
Saksamaal Stuttgardis lõppenud jalgratturite maanteesõidu MM-i viimase ala, meeste eliitklassi grupisõidu võitis itaallasest tiitlikaitsja Paolo Bettini venelase Aleksandr Kolobnjovi ja sakslase Stefan Schumacheri ees.
Võitjale alla minuti kaotanud Rene Mandri hõivas 267,4 -kilomeetrisel sõidul 28. koha, Erki Pütsep oli 69. (+15.51).
U-23 vanuseklassi noormeeste grupisõidu võitis slovakk Peter Velits, ülejäänud medalid said austraallane Wesley Sulzbergeri ja inglane Jonathan Bellis. Tanel Kangert lõpetas 31. ja Rein Taaramäe 47. kohaga, Alo Jakin ning Sander Maasing katkestasid.
Naiste grupisõidu võitis itaallanna Marta Bastianelli, Grete Treier oli 40. ja Laura Lepasalu katkestas.

Haile Gebrselassie püstitas maratonis maailmarekordi
Meeste maratonijooksu maailmarekord on alates eilsest 2: 04.26 - sellise ajaga läbis Berliinis 42 195 meetrit 34-aastane etiooplane Haile Gebrselassie.
Ideaalsetes oludes toimunud maratonil alistas Gebrselassie samal rajal 2003. aastal Paul Tergati (Kenya) püstitatud rekordi 29 sekundiga.
Gebrselassie jõudis poolele maale 1: 02.29-ga ning hoidis "jäneste" abil rekordit ennustavat ühtlast tempot kuni 30. kilomeetrini. Siis astusid abistajad kõrvale ning viimased tosin kilomeetrit võitles etiooplane vaid kellaga. Lõpu eel tõstis vanameister veel tempot.
Gebrselassie ei kavatse veel tippspordiga lõpetada. "Mitte mingil juhul ei ole mu karjäär läbi," kinnitas etiooplane. "Järgmisel aastal tahan joosta olümpial ning kahe aasta pärast soovin Berliini tagasi tulla ja MM-il võistleda," lisas ta.

Võitja Kalevi mängujoonis logises, kaotajal Rockil nappis mõistust
Kalev/Cramo korvpallimeeskonna võiduga lõppenud Eesti karikavõistluste finaalheitlus kulges nagu sõit ameerika raudteel.
Kahe tugevaima klubi esimene kaalukas vastasseis korvpallihooajal 2007/2008 kandis tulise lahingu värvikust. Kumbki meeskond ei tahtnud kaotusega leppida - Kalev/Cramo ihkas revanši kevadise allajäämise eest Eesti meistriliiga kullaheitluses, Tartu Ülikool/Rock tahtis tõestada, et pole pärast Martin Müürsepa lahkumist nõrgenenud.
Ent lonkava koostöö ja rohkete sööduvigade järgi otsustades polnud Kalev ega Rock puhtaks võitmiseks valmis. Mõlema meeskonna uued võõrmängijad vajavad kaaslastega kohanemiseks ja treenerite nõudmistest arusaamiseks aega.
Ometi said lõpuheitluse närvidemängus kaalukeeleks just Kalevi uustulnuka sooloetteasted. 192 cm pikkuse USA korvpalluri Marlon Parmeri viis tabavat vabaviset viimastel minutitel kallutasid vaekausi Kalevi kasuks 71: 62.

Martin Padar: pühendan võidu Andres Lutsarile
Teist nädalat järjest maailmakarikasarja etapil triumfeerinud judomaadleja Martin Padar pühendas võidu oma treenerile Andres Lutsarile, kes eile hommikul suri.
"Andres oli rohkem kui treener - ta oli mulle ja paljudele teistele judo isa," tõdes super-MK-etapi esikohaga Hollandis Rotterdamis Pekingi olümpiamängude pileti kindlustanud raskekaallane.
Padar ütles, et nägi 70-aastast Lutsarit üle-eelmisel nädalal kaks korda. "Ta oli haiglast välja saanud ja kõik tundus taas korras olevat..." tõdes judoka, kes kuulis kurvast uudisest eile lõuna ajal Eesti koondise peatreenerilt Aavo Põhjalalt.
"Pärast hommikusi matše oli mul poolfinaali eel kaks ja pool tundi vaba aega ning siis tuli Aavo minu juurde ja rääkiski," meenutas Padar. "Otsustasin siiski turniiri jätkata, sest soovisin Andrest just võistlemisega mälestada. Kui järgmise matšini jäänuks oluliselt vähem aega, olnuks muidugi väga raske tatamile minna..."

Tarmo Kink: vara veel meistritiitlit tähistada
Kuigi tiitlikaitsja FC Levadia nüpeldas Eesti jalgpallimeistrivõistlustel lähimat rivaali FC TVMK-d 6: 2 ja kindlustas kuus vooru enne turniiri lõppu sisuliselt meistritiitli,
ootavad levadialased võidusšampanja lahtikorkimisega.
"Nii kaua, kui on veel teoreetilinegi võimalus, et võime tiitlist ilma jääda, ei tohiks hõisata," tõdes "Fanerat" kahe väravaga kostitanud Tarmo Kink. "Kuuest järelejäänud mängust kolm tulevad ju väga rasked: kohtumised hooaja algusest hiilanud Transiga, tänavu korra meid võitnud Kaleviga ja Tartus Maag Tammekaga. Jalgpall on juba selline mäng, et kõike võib juhtuda..."
Olgem ausad: Kingi öeldu on siiski pigem viisakus- ja austusavaldus vastaste suhtes kui tõsiselt võetav pelg. Turniiritabel räägib ju selget keelt: Levadia edu TVMK ja "vineeritootjatega" ühele pulgale tõusnud FC Flora ees kasvas juba üheksale punktile. Rivaalidki on nüüd leppinud, et heitlevad vaid hõbeda pärast.

Emmedeklubi.tv kuulutab välja konkursi "Minu lapse lemmikmäng" 
Kõige lihtsam on lapsele uusi asju õpetada mängu kaudu. Alati ei tule aga endal kõik need vahvamad mängud meelde ja alati pole ka kelleltki küsida või õppida.
Seepärast kutsub emmedeklubi teid üles oma lapse lemmikute kohta kirjutama - kui oled avastanud mõne mängu, mis on Sinu lapsele meeldima hakanud ja leiad, et ka teised võiks neid järele proovida, siis täida emmedeklubi.tv alalehel "konkurss" vajalikud lahtrid ja Sul on võimalus võita auhind Huggieselt ning kaupluselt Mothercare.
Oodatud on kõik lood alates kõige pisematele sobivatest rütmi ja -laulumängudest kuni aktiivsete liikumismängudeni suuremate lastega. Kas on mõni beebikoolis õpitud harjutus lemmikuks muutunud või oled ehk ise midagi välja mõtelnud, näiteks huvitava versiooni palli- ja peitusemängust või toreda mänguasja, mis lapsele armsaks saanud. Kui Sul on peres rohkem lapsi, siis pane kirja, milliseid mänge nad kõige meelsamini koos mängivad.

RAVIL KHAIR AL-DIN: Kaukaasia vang või Georgia reloaded
Gruusia revolutsiooniline kogemus võib kahjuks lõppeda taaskäivitamisega, kuna Saakašvili režiim ei suutnud läbida demokraatia testi.
Hoolimata sellest, et Tallinn tegi kõik endast sõltuva, et suunata Gruusiat demokraatia teele, mis oligi läänemeelse toetusprojekti eesmärk.
Viletsa olukorra põhjustajaks sai Gruusias poliitiline vang Irakli Okruašvili. Ma ei soovi laskuda arutlusse, kumma - kas Mihheili või Irakli - süüdistused on tõesed, kuid kõik need süüdistused on väga hukutavad Gruusia rahvusvahelisele mainele.
Õigusriigis ei seota isiku vastase kriminaalmenetluse alustamist või mittealustamist tingimusega, et inimene hoiab poliitikast eemale. Kui on olemas tõendid, siis seadus kehtib võrdselt kõigile, olenemata poliitilistest veendumustest. Endisele kaitseministrile Irakli Okruašvilile esitati väljapressimise ja võimuliialduse süüdistus kaks päeva pärast seda, kui ta hakkas juhtima opositsiooniliikumist ja kritiseeris riigi juhtkonda.

ILMAR RAAG: Ärapanemise definitsioonist
Nii kummaline, kui see ka ei ole, aga ma olen juhuse tahtel õppinud prantsuse poleemilise kirjandusloo raames ärapanemise tehnikat.
Täpsemalt siis seda, kuidas läbi ajaloo on retoorika suurkujudel olnud soov lämmatada diskussiooni ja väitluse vastane lihtsalt hävitada. Et Eestis on ärapanemine üsna levinud, siis oleks kõige ausam, kui suvalise diskussiooni jälgija-lugeja suudaks ära tunda ärapanemise tunnused. See on tähtis, sest ärapanija paljastab väga harva, mis on tema tõeline motiiv.
Platon ja tema jutu järgi ka Sokrates heitsid Vana-Kreekas sofistidele ette, et need hoolivad rohkem väitluse võitmisest kui eetikast. Hiljem on olnud neidki, kes süüdistasid sofiste koguni Ateena demokraatia languses, sest hetkel, kui loogika abil võis kaitsta ükskõik mis põhimõtet, taandusid need lihtsalt võimu ülimuse printsiibi ees. Tänapäeva demokraatiasse aga ei sobi enam isegi mitte sofism, sest see eeldab liiga pikki tõestuskäike. Selle asemel on aina kiiremaks muutunud meedia soodustanud ärapanemise esiletõusu. Iseenesest kujutab see veelgi olulisemalt ohtu demokraatia toimimisele, kui me eeldaksime, et inimesed peavad üksteisest aru saama ja olema võimelised läbi rääkima.

VÁCLAV HAVEL: Birma vaiksed päevad
Lähipäevil - ehk isegi tundidel - otsustatakse Birma (tuntud ka Myanmari nime all) ja tema ligi viiekümne miljoni elaniku saatus. Praegune kriis on käärinud aastaid. Kuid keegi ei teadnud täpselt, millal vallandub Birma sõjalise diktatuuri vastane ülestõus. Kardan, et vaid mõne erandiga on enamik riike Birmas kiiresti arenenud sündmustest üllatunud ja toimuvaks järjekordselt ette valmistamata.
Kui mitmel korral ja kui paljudes kohtades on see nüüdseks juhtunud? Veelgi hirmsam on riikide hulk, kellel on mugav mitte märgata ja kuulda seda surmavat vaikust, millega Aasia riigid ennast maailmale esitlevad.
Birmas on tõusnud sõjalise režiimi vastu üles haritud buda mungad - inimesed, kes on relvastamata ja loomult rahuarmastavad. Et mungad juhivad protesti, ei tule suureks üllatuseks kellelegi, kes on pikemat aega Birma olukorrast huvitunud.

REIN SIKK: Kogu tõde Sohvri-Sassi salarelvast
Sohvri-Sass avastas eneselegi üllatuseks salarelva, mis lõi liiklusanarhias korda ja toimis sama hästi kui politseiauto tee veerel.
Sass oli ontlik sohver. Ta oli veerenud teedel lõpmatu aja ühegi avarii ning trahvita. Sassi jaoks oli rooli istumine sama pühalik toiming kui kirikus käimine. Klanitud riided selga, ning käitumine nagu kord ja kohus. Ei ühtki salatempu. Kui on ikka kokku lepitud, et sõidame lõhnadeta ja üheksakümnega, siis Sass seda ka tegi.
Eks külas naerdi Sassi üle: kas sa siis kuidagi gaasipedaali üles ei leia, takistad liiklust! Päris pahaseks ajas aga see, et Sass ei hoiatanud tulede vilgutamisega kunagi teisi, kui kusagil põõsas politseid nägi. Sassi arvates pidi iga mees ise oma tegude eest vastutust kandma. Tema pätte ei hoiata.
Aina suuremaks kasvav liikluskaos tegi aga Sassi murelikuks. Igal hommikul, kui raadios loeti ette teedel hukkunute nimesid, oli Sassil tunne, nagu oleks keegi talle vaheda seatapupussiga susanud. Otse südamesse.

REPLIIK: Kolime maale korrusmajja
Hajakülas elamine on eestlastel hinges. Maale kolitakse ennekõike selleks, et aknast kostaks linnulaulu, mitte linnamüra, ja näha oleks põldu, metsa, avarust, mitte naabri prügikaste ning sissesõiduteed.
Kinnisvaraarendajate ettekujutuses saavad aga mitmes kohas üle Eestimaa külakestest tiheda asustusega elamurajoonid. Kui plaanid realiseeruvad, võib Raplamaa Atla küla elanikkond (praegu 86 inimest) pea kümnekordistuda ning Tori lähistel asuva Kõrsa küla 75 elanikule lisanduks vähemasti viis korda sama palju. Isegi kinnisvaraturu jahtumine ei vähenda arendaja optimismi, et maal elamisel on väärtus ka tiheda asustuse puhul. Mis siis, et näiteks Oru asumis Harjumaal on nõudlus kujundanud uue ridaelamusektsiooni hinnaks vähem kui miljon krooni.

JUHTKIRI: Birma: oodata võib ootamatut
Tänane Päevaleht avaldab Tšehhi endise presidendi Václav Haveli toetusavalduse opositsioonijõududele, kes protestivad Birmat valitseva sõjalise hunta vastu. Jah, Birma võib tunduda - ja ongi - Eestile kauge. Kuid meil tasub meenutada Eesti enda minevikku ja totalitaarse režiimi vastast võitlust, millele elas kaasa suur osa maailmast.
Tõsi, iseküsimus on, kas augusti keskel vallandunud Birma rahutused toovad kaasa olulisi muutusi. Võimalik, et kõik sumbub jälle ning riiki juba aastakümneid valitsenud sõjaväehunta valitseb seda rahulikult edasi. Murrangut võib ehk loota juhul, kui rahumeelselt protestinud buda munkade vastu käe tõstnud hunta on enda legitiimsust nii palju õõnestanud, et rahvas ei suuda seda kuidagi andestada. Birma ajalugu on nii või teisiti täis ootamatusi.

Ukraina parlamendivalimiste viimaste häälte lugemine kulgeb pingsalt
Kui 98,5 protsenti häältest on loetud, juhib valimistulemusi Regioonide Partei 34,23 protsendi häältega.
Kella 21.33 seisuga on Regioonide Partei lähima konkurenti Julia Tõmõšenko Bloki saagiks Keskvalimiskomisjoni andmetel 30,81 protsenti valijate antud häältest. Koos läänemeelse Meie Ukraina (14,25 protsenti) on Tõmõšenko BJUT-l kokku pisut üle 45 protsendi valimisõiguslike toetusest.
Regioonide Parteil ja Ukraina Kommunistlikul (5,36 protsenti) parteil on kella 21.33 seisuga hääli pisut alla 40 protsendi. Tõenäoliselt viienda tulemusega raadasse platseeruval tsentristliku Litvini Bloki sümpaatia ühe või teise erakondade liidu suhtes, saab seega otsustavaks valitsuse formuleerimisel. Litvini Blokil on kogutud 3,95 protsenti.

Ühe enam ostetakse kasutatud autode pähe varastatud sõidukeid
Viimastel kuudel on sagenenud juhtumid, kus põhiliselt Leedust soetatud kasutatud auto on mujalt riigist ärandatud või on dokumendid võltsitud.
Autoregistrikeskusel on samuti olnud probleeme just Leedust pärit kasutatud sõiduautodega, edastavad Seitsmesed uudised.
"Tegemist on enamasti Lõuna-Euroopast või Saksamaalt pärit sõidukite, mida müüakse Leedus edasi kas varastatud või võltsitud dokumentidega," ütles ARKi osakonnajuhataja Sulev Vill, kes manitseb ostjaid olema senisest enam ettevaatlik.
Varastatud auto ostnud juht võib suu puhtaks pühkida nii soetatud autost, kui välja käidud rahast.

Kaheksane uudis: Parts võttis ministeeriumi avalike suhete juhiks parteikaaslase
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juhiks sai selle nädala algusest minister Juhan Partsi erakonnakaaslane Kalev Vapper, kes kandideeris ka kevadistel riigikogu valimistel.
"Meil oli Juhan Partsiga kohtumine tõesti ja võib ka öelda, et tema mind siia kutsus," rääkis Vapper ning lisas, et ta ei näe selles probleemi, et minister oma parteikaaslase küllat kõrgele ametikohale tööle võttis. "Mina neid kahte asja kokku ei seoks. Ma olen Partsiga erakondlikul tasemel küll kokku puutunud, aga ma usun, et mind siia kutsudes mõtles ta ikkagi minu professionaalsetele oskustele ja kogemustele."
Vapper rääkis, et igale töökohale võib anda poliitilist värvingut, aga MKM-i tegevus on tema hinnangul nii avalik, et tema seda ühe erakonna kasuks poliitiliseks keerata ei saakski. "Mul on piisavalt palju kogemusi, et asjad, mis on mõistusevastased või ei ole parteideülesed, mulle korda ei lähe," ütles ta.

Leo Kunnas: kaitseväe juhataja koht võib kaduda
Sellest nädalast reservi läinud kolonelleitnant Leo Kunnase sõnul võib presidendi poolt algatatud põhiseadusmuudatus viia kaitseväe juhataja ametikoha kaotamiseni.
"Kui kaitseväe juhataja võetakse välja põhiseadusest, siis edaspidi on tema ametikoha kaotamine võimalik lihtseadusega ehk siis 51 poolthäälega," ütles endine kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülem Kunnas Aktuaalse kaamerale uudistele antud usutluses.
Kunnase hinnangul poleks kaitseväe juhi ametikoha kadumine iseenesest probleem - seda on teinud ka mõned teised riigid -, kui jätta välja Eesti spetsiifilised olud.
"Meil on ministeeriumi tippametnikud heal juhul varastes 30-ndates aastates inimesed, kellel minu hinnangul ei ole piisavalt sotsiaalset ega erialast kompetentsi. Nad ei saa aru esmase iseseisva kaitsevõime tähtsusest," rääkis Kunnas.

President Ilves peab reservarmee puudumist probleemiks
Täna kõrgematel riigikaitsekursustel kõne pidanud president Ilves nimetas üheks kõige valusamaks probleemiks Eesti riigikaitses toimiva reservarmee puudumist.
"Me oleme uhked, et meil on oma riik, mida tasub kaitsta. Meie riikluse üheks alustalaks on kaitsevõime," ütles president Toomas Hendrik Ilves täna, esinedes kõrgematel riigikaitsekursustel Roostal.
"Peame endale aru andma, et kui poisid läbivad ajateenistuse, aga seejärel riik nad unustab, siis ei ole meil ka tegelikku toimivat reservarmeed," ütles riigipea.
"Jah, Eesti kaitse põhineb kollektiivkaitsel ja NATO antavatel garantiidel, aga samas oleks meist täiesti vastutustundetu loobuda esmasest enesekaitsevõimest."
Selleks, et meil kriisiolukorras oleks efektiivne reservarmee, tuleb märgatavalt suurendada reservistidele mõeldud õppekogunemiste arvu, soovitas president Ilves, sest riigipea hinnangul saab ainult nii loota, et ajateenistuse läbinud mehed saaksid oma ülesandega tulemuslikult hakkama ka sõjaolukorras.

RMK uueks juhiks sai Aigar Kallas
Teine kandidaat Andres Talijärv taandas oma kandidatuuri RMK juhatuse esimehe kohale ning nõukogu valis Kallase ühehäälselt ametisse.
"Andres Talijärv väitis, et ei teadnud, et teine RMK juhatuse esimehe kohale kandideerija on Aigar Kallas. Kui Talijärv sellest teada sai taandas ta RMK nõukogu ees oma kandidatuuri," ütles Päevaleht Online'ile RMK nõukogu esimees Ülle Rajasalu.
Rajasalu lisas, et Talijärv põhjendas enda taandamist sellega, et Aigar Kallase näol on tegemist väga hea juhiga, kes on RMK juhatuse esimehe ametikohale parim valik.
RMK nõukogu kiitis Aigar Kallase kandidatuuri heaks ühehäälselt. Nõukogu esimehe sõnul lubas Kallas oma töös panna senisest suuremat rõhku metsakasvatamisele ning lahutada kasvatamisest metsa töötlemine ja turustamine.

Tallinn tõstab koolitoidu hinda
Täna toimunud Tallinna Tervisenõukogu ümarlaual otsustati pöörduda Vabariigi Valitsuse poole palvega suurendada ka riigi osalust koolitoidu maksumusel.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen märkis, et Tallinna linn on otsustanud tõsta alates novembrist õpilase päeva toidukorra maksumust nelja krooni võrra ehk 18 kroonini.
"Linna otsus tõsta koolitoidu maksumust nelja krooni võrra parandab kindlasti hetkel toitlustajate olukorda ja aitab tõsta koolitoidu kvaliteeti, kuid see on leevendus üksnes kevadisele hinnatõusule ja seepärast peaks ka riik toetama koolitoidu maksumust," ütles Jäppinen.
"Arvestades jätkuvat hinnatõusu, on Tallinna Tervisenõukogu ümarlaud seisukohal, et ka riik suurendaks koolitoidu maksumust ja suurendaks oma osa, nagu tegi Tallinna linn," tõdes abilinnapea Merike Martinson.

Tartus algas kohus julmurist tapja üle
Täna algas Tartu maakohtus istung mehe üle, keda süüdistatakse kahe naise tapmises eriti piinaval viisil ning kolme naise kehalises väärkohtlemises.
Täna alanud kohtuprotsess kuulutati nii tunnistajate kui kannatanute eraelu huvides kinniseks ja infot jagatakse vaid kohtuniku loal.
"Tänasel istungil süüdistatav Üllar Toper eitas tapmiste sooritamist, kuid võttis osaliselt omaks kehalist väärkohtlemist puudutava süüdistuse," ütles Päevaleht Online'ile Tartu maakohtu pressiesindaja Krista Tamm.
Prokurör on esitanud Toperile süüdistuse vägistamises ning eriti julmal ja piinaval viisil toime pandud mõrvas, mille eest süüdimõistmisel võib meest oodata eluaegne vangistus.

Minister Palo nõunik lahkub vastuolude tõttu
Rahvastikuminister Urve Palo nõunik Eduard Odinets lahkus täna vastuolude tõttu ametist.
Odinets ütles Päevaleht Online'ile, et lähemalt ta lahkumise põhjustest ei räägi, sest neil on ministriga kokkulepe, et põhjuseid kommenteerib Palo.
Üldpõhjusena tõi ta välja selle, et nende omavaheline koostöö ei sobinud.
"See on nagu kantsleriga koostöö sobimatuse korral tuleb viimasel lahkuda. Kahju küll, aga midagi pole teha," nentis Odinets.

Aaviksoo: eestlased toetavad endiselt ajateenistust
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul näitab juunis läbi viidud uuring, et eestlased toetavad endiselt üldist ajateenistust.
Kaitseväeteenistuse läbimist noormeestele peab vajalikuks 85% vastanutest, teatas kaitseministeerium. Olukorda, kus sõjaväkke mittesobilikud noormehed kutsutakse asenduseteenistusse, peab 70% vastanutest positiivseks. Ajateenistuse läbimiseks kõige sobilikum aeg on elanike hinnangul kohe peale gümnaasiumi või keskkooli lõpetamist. Seda eelistas 47% kõikidest vastanutest. Ajateenistusest kõrvale hoidmisse suhtub valdavalt negatiivselt 58% vastanutest.
"Käesolev uuring näitab toetust valitsuse kavale jätkata olemasoleva ning toimiva kaitseväe korralduse tugevdamist laiapõhjalise ajateenistuse ja areneva kutselise komponendi baasil. Kaitseväe usaldusväärsus on jätkuvalt kõrge, nagu ka elanike toetus Eesti liikmelisusele NATO-s. See kõik kokku on hea platvorm kaitseväele püstitatud ülesannete täitmisega edasi liikumisel," kommenteeris uuringu tulemusi kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Äksi koguduse juht rikkus puid raiudes seadust
Tartu maakohus mõistis endise Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Äksi Andrease koguduse juhi Harald Raukase süüdi kogudusele kuuluvas metsas ebaseadusliku raide teostamises ja varguses.
Oma tegudega põhjustas 74-aastane Raukas kohtu hinnangul olulise kahju looduskeskkonnale ja tekitas varalise kahju kogudusele.
Kohus karistas Raukast rahalise karistusega 15 000 krooni, millest tuleb tal ühe kuu jooksul pärast otsuse jõustumist tasuda 1000 krooni.
Ülejäänud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Raukas ei pane kolme aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Looduskeskkonnale tekitatud kahju katteks mõistis kohus Keskkonnainspektsiooni nõude alusel Raukaselt välja 288 360 krooni. Lisaks tuleb Raukasel menetluskuludena tasuda kokku üle 8000 krooni. Äksi kogudus antud kohtuasjas tsiviilhagi ei esitanud.

Eesti retseptidega võib tulevikus osta rohte ka mujal Euroopas
Ravimiseaduse muudatuse kohaselt saaks Eestis välja kirjutatud retseptidega edaspidi rohte välja osta ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.
"Kui täna ei saa näiteks lähinaabrid soomlased oma retseptidega meie apteekidest ravimeid osta ja eestlased ei saa kodumaiste retseptidega Soome apteekidest ravimeid osta, siis edaspidi peaks sellised ravimiabi kättesaadavuse takistused kaduma," ütles sotsiaalminister Maret Maripuu.
Ravimiretseptide vastastikune tunnustamine on sotsiaalministri hinnangul kooskõlas hea teenindustava ja teenuste vaba liikumise põhimõttega Euroopa Liidus.
Eesti Apteekide Ühenduse esindaja Kadri Tammepuu senisele kogemusele tuginedes suurt ravimiturismi Eestisse siiski ei ennusta.
Ravimiseaduse muutmist arutati eelmisel reedel toimunud ümarlaual, kus osalesid sotsiaalminister ning apteekrite, arstide ja ettevõtjate esindajad. Ümarlaual arutati veel teisigi küsimusi nagu apteekide suurte kettidega ühinemise problemaatika ja ravimite võimalikult kiire kättesaadavus.

Hammarberg: Eesti peaks kodakondsuse saamist lihtsustama
Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Thomas Hammarberg leiab, et riik peaks lõpetama vanematelt inimestelt kodakondsuse saamiseks riigikeele oskuse nõudmise ning lisaks andma Eestis sündinud lastele automaatselt kodakondsuse.
Hammarberg esitas valitsusele memorandumi ettepanekuga leevendada kodakondsuseta (halli passiga) vanadele inimestele kodakondsuse saamiseks ettenähtud keelenõudeid ning tõsta lihtsustatud korras kodakondsuse saamise vanusepiir pensionileminekueani. Praegu teeb riik järeleandmisi üksnes varem kui 1930. aastal (kaasaarvatud) sündinud inimestele.
"Paljud vanemad inimesed ei ole võimelised enam keelt õppima ning seetõttu on vajalik, et riik vähendaks takistusi ning teeks kodakondsuse saamise enam vähem automaatseks, eeldusel need inimesed avaldavad ise kodakondsuse saamiseks soovi," ütles Hammarberg pressikonverentsil. "Ma ei usu, et keeleoskus siinkohal takistuseks on, kui nad avaldavad selleks (kodakondsuse saamiseks - toim.) soovi," ütles ta.

epl.ee videoküsitlus: kas kardate suurt hinnatõusu? 
Päevaleht Online'i videoküsitlusest selgub, et hindade tõus mõjutab eelkõige suurte perede liikmeid.Küsitluses osalenud nooremad vastajad ei osanud tõusu kohta midagi erilist kosta.
Kas kardate suurt hinnatõusu?
Ta tõuseb ju aeglaselt.Ainuke asi mis võiks odavamaks minna on kütus.-Laur (18)
Natuke üllatav oli küll, et kohupiim oli korraga 3 krooni tõusnud. Aga palgad ju ka tõusevad, see on normaalne majanduse osa.-Epp (31)
"Midagi ei ole teha.Palgad tõusevad ka ju sellega seoses.Ainult invaliididel on raske, see on naeruväärne mis on praegu invaliidide pensionid," lausus ise kaubanduses töötav naisterahvas.
Me oleme tudengid ja proovime osta ikka sellistest kohtadest, kus toit on kõige odavam.-Triin (19)
Kui see võtab suurema osa pereeelarvest, siis see mõjub muidugi negatiivselt. Aga praegu pole mul endal veel tunda andnud.-Merle (32)

Raport: Eesti tervishoiusüsteem on mitmest Lääne-Euroopa riigist parem
Eesti tervishoiusüsteem hinnati võrdluses teiste Euroopa riikidega keskmiseks, Eesti edestas ka selliseid heaolumaid nagu Suurbritannia ning Iirimaa.
Eesti on eile avaldatud Euroopa tervishoiuteenuste tarbija indeksi (Euro Health Consumer Index) järgi kõige edukama "uue Euroopa" riigina 12. kohal.
Raportis kajastus riigi tervishoiusüsteemi patsiendisõbralikkus ning selle efektiivsus. Näiteks uuriti kui hea on ligipääs oma tervisekaardile, kui kiirelt pääseb perearsti vastuvõtule ning kui suur on vastsündinute suremus.
Aruandes selgub, et kõige parem tervishoiusüsteem on Austrias. Esiviisikusse mahtusid veel Holland, Prantsusmaa, Šveits ning Saksamaa.
Raportis nenditakse, et Eesti on väga kiirelt tõusnud tervishoiusüsteemile keskmise hinnangu saanud riikide sekka.

Ilmajaam: lund on oodata kuu lõpus
Ilmajaama teatel on esimest lumesadu oodata juba oktoobri lõpus.
Tänavu oktoobris määravad ilma nii madalate pilvede ja sadudega madalrõhualad kui ka kõrgrõhkkonnad, kus on pilvi hõredamalt, teatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
Madalrõhkkonnad mööduvad sageli Eesti lähedalt, mistõttu tuule suund ja kiirus on väga varieeruvad. Lõunatuulega saabub suhteliselt soe õhumass, kuid külmemat õhku toovad põhja- ja idakaare tuuled ning siis on tuulevaiksetel ja selgematel öödel oodata öökülma.
Oodatav kuu keskmine õhutemperatuur on normilähedane, kuid kohati sellest madalam. Õhutemperatuuri langust on oodata esimese dekaadi lõpus, külmenemine jätkub teises dekaadis ja siis võib mõnel päeval tulla lörtsi, viimases dekaadis ka lund.

Prokurör: roolijoodiku karistamiseks puudub avalik huvi
Jääd korra vahele - saad 15 000, jääd korra veel - pääsed puhtalt
Harju maakohus langetas ühiskonda haaranud roolijoodikluse vastases võitluses äsja silmatorkava otsuse, millega lõpetas korduvalt purjuspäi autojuhtimisega vahele jäänud mehe suhtes kriminaalasja sootuks... kuna nii prokuröri kui kaitsja hinnangul puudus karistamiseks avalik huvi.
Möödunud kolmapäeval peeti Harju maakohtu kohtuniku Valeri Lõõniku juhtimisel avalik istung, et arutada keskharidusega kodakondsuseta autojuhi SL-i juhtumit. Meest süüdistati selles, et teda oli 2006. aasta 12. juunil karistatud purjuspäi autojuhtimise eest ja istus aasta hiljem, käesoleva aasta 15. juuni kesköö paiku taas purjakil olles autorooli.
Esimese vahelejäämise järel oli väärteokorras määratud trahv karm, koguni 15 000 krooni. Teistkordne seaduserikkumine tõi aga automaatselt kaasa kriminaalmenetluse alustamise.
Ja siis asus kohus kuulama riiklikku süüdistust, mida esitanud prokuröri isik on kohtulahendis peidetud initsiaalide AT taha. Selgus, et prokurör ei olegi huvitatud roolijoodiku karistamisest, kuna teos puuduvat tema hinnangul avalik huvi.

Amigo turvaruumis kliente peksnud töötaja loobus ütlustest
Seoses ööklubis Amigo toimunud peksmisega kuulati täna kuriteos kahtlustatavana üle Kaido, kes kasutas oma õigust kriminaalmenetluse käigus ütlusi mitte anda.
Reedese seisuga on sama kriminaalasja raames kahtlustatavaks tunnistatud ka Valera. Mehi kahtlustatakse kehalises väärkohtlemises. Amigos vahetusevanemana töötanud Kaidot vahi alla ei võetud, kuid tal on kohustus ilmuda menetleja kutsel politseisse või prokuratuuri.
Lisaks kahtlustatavatele on kriminaalmenetluse käigus üle kuulatud ka mitmeid tunnistajaid, teatati Põhja ringkonnaprokuratuurist.
Kaido kaitseadvokaat Andrus Repnau kinnitas Päevaleht Online'ile, et mingeid kommentaare ta juhtumi kohta hetkel veel ei anna. Tema hinnangul võivad kahtlusaluse esimesed kommentaarid avalikkuse ette jõuda mõne päeva jookusul.

Sellel nädalal suundub ajateenistusse üle 1200 noormehe
Kaitseressursside ameti andmetel võetakse sellel nädalal ajateenistusse 1258 noormeest.
Kõige rohkem uusi ajateenijaid ehk 462 suundub JVÕK Kuperjanovi üksikjalaväepataljoni.
LtVÕK Tapa väljaõppekeskusse läheb 302, JVÕK Viru-üksikjalaväepataljon 204, JVÕK üksikvahipataljon 175, StsVÕK üksiksidepataljon 62 ning kaitseväe logistikakeskuse tagalapataljoni 17 värsket ajateenijat.
Ajateenistus kestab Eestis 8 kuni 11 kuud ning selle jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest.

Viljandis peeti kinni kaaslase surnukspeksmises kahtlustatavad
Viljandi politsei pidas kinni kaks meest, keda kahtlustatakse kaaslase surma põhjustanud eluohtlike vigastuste tekitamises.
10. septembril kutsuti kiirabi 41-aastase Raivo elukohta Viljandi linnas Uuel tänaval, teatas Viljandi politseiosakond. Koduõuele jõudnud verise näoga mees kaotas teadvuse, toimetati esialgu Viljandi haiglasse ning sealt edasi Tartusse. Viis päeva hiljem Raivo suri.
Politsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist, kui sellega on põhjustatud oht elule. Menetluse käigus selgitas politsei välja, et Raivot peksti Viljandi linnas olmetüli käigus 37-aastase Toivo elukohas. Teise kahtlustavana peeti kinni 25-aastane Jürgen.
Kohus rahuldas prokurör Marja-Liina Reissaare taotluse ja võttis mehed kuni kuueks kuuks vahi alla. Juhtunu täpsemad asjaolud selgitab välja eeluurimine.

Herkel: kolm miljonit ukrainlast ei saanud hääletada
Ukraina erakorralisi valimisi vaatlemas käinud riigikogu saadiku Andres Herkeli sõnul jäi valimisõigusest ilma rohkem kui kolm miljonit välismaal elavat ukrainlast, sest nad ei jõudnud teatud tärminiks kodumaale naasta.
Ukrainas võeti vastu seadus, mille kohaselt välismaale tööle läinud ukrainlased, kes kindlaks tähtajaks kodumaale tagasi ei pöördu või endast konsulaatide kaudu teada ei anna, kustutatakse valimisnimekirjast, kirjutab Herkel oma blogis.
"Nimelt otsustasid ukrainlased eeskätt Janukovitši partei survel, et välismaale tööle läinud ukrainlaste suur hulk nimekirjades loob ohu, et nende eest hääletab keegi teine," kirjutas Herkel.
"Selle takistamiseks tehti reegel, et inimesed, kes üheks kindlaks septembrikuu lõpu tärminiks pole koju tulekuks piiripunkti ületanud või ei anna endast konsulaatide kaudu teada, kustutatakse nimekirjadest. Tagajärg: räägitakse kolmest miljonist ja võibolla veel enamast nimekirjadest kustutatud inimesest," lisas ta.

Politsei eest põgenenud lubadeta juhti karistati arestiga
Tallinna-Narva maanteel kiirust ületanud, politsei peatumismärguannet eiranud ja seejärel 220 km tunnis kihutanud mootorratturit karistati viiepäevase arestiga.
29. septembri õhtupoolikul kella 16.50 ajal märkasid Põhja prefektuuri politseinikud Tallinna-Narva maanteel kiirust ületanud mootorratturit. 140 km/h liikunud mootorrattale Kawasaki anti vilkurite ja helisignaaliga peatumismärguanne, kuid sõidukit juhtinud 25-aastane Silver lisas peatumise asemel hoopis kiirust.
Tallinna suunas liikunud Kawasaki kiirus kasvas 220 kilomeetrini tunnis ning kihutav rattur põhjustas mitu liiklusohtlikku olukorda. Mootorratta sundis peatuma alles politseisõidukitest moodustatud teesulg.
Silver, kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, peeti kinni ja viidi arestimajja. Eile karistas kohus noormeest viiepäevase arestiga.

Kohus karistas aprillirahutustes osalejat 500-kroonise trahviga
Viru maakohus mõistis kokkuleppemenetluse korras süüdi aprillirahutuste massilistest korratustest osavõtja, 21-aastase Victori.
Victorit süüdistati alkoholijoobes olekus massilistest korratustest osa võtmises Sillamäe linnas, mille käigus lõhkus jalgade ja telliskividega Sillamäel Kesk 24 asuva kultuurikeskuse akende, uste ja reklaamistendide klaasid, samuti lõhkus ta telliskiviga Sillamäe Kesk 22 asuva Hansapanga uste ja akende klaasid, tekitades oma tegevusega AS Hansapangale kahju 12 950 krooni ja Sillamäe kultuurikeskusele kahju 11 540 krooni, teatas Viru maakohus.
Samuti osutas noormees vastupanu politseitöötajatele, kui viimased püüdsid Victorit õiguserikkumise eest kinni pidada, seejuures solvas ta politseiametnikke ebatsensuursete sõnadega.
Kohus karistas Victorit KarS § 239 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära ulatuses summas 2000 krooni. Lisaks karistas kohus Victorit KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 miinimimpäevamäära ulatuses summas 1500 krooni.

Ergma palub van der Lindenil loobuda valeinformatsiooni levitamisest
Riigikogu esimees Ene Ergma saatis ENPA president René van der Lindenile teravatoonilise kirja, milles lükkas veel kord ümber van der Lindeni 19. septembril Eesti visiidi ajal esitatud väited.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president René van der Lindeni väited on Ergma sõnul äratanud laialdast tähelepanu ja sunnivad vastama.
"Niihästi Eesti avalikkuses kui ka rahvusvaheliselt on Teie hiljutised korduvad eksitavad avaldused põhjustanud segadust ja hämmingut. Tõepoolest, need valed väited ei puuduta mitte ainult Eestit, vaid diskrediteerivad Euroopa Nõukogu Parlamentaarset Assambleed ja seavad kahtluse alla tema kõrge esindaja usaldusväärsuse. Siit ka meie palve: loobuge edasisest valeinformatsiooni levitamisest Eesti kohta," kirjutas Ergma.
Ergma osutab oma kirjas konkreetsetele valedele, mis puudutavad mittekodanike hääletamisõigust kohalikel valimistel ja alaealiste õigust taotleda Eesti kodakondsust.

Riigikohus: vanuse tõttu ametist vabastamine on vastuolus põhiseadusega
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas eilse otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks avaliku teenistuse seaduse sätted, mis puudutasid ametnike teenistusest vabastamist vanuse tõttu.
Seni nägi avaliku teenistuse seadus (ATS) ette, et ametnikku on võimalik ametist vabastada vanuse tõttu, kui ta on saanud 65-aastaseks. Seaduse kohaselt oli ametiasutusel võimalik vabastada 65-aastane ja vanem inimene teenistusest üksnes formaalse aluse (vanuse) tõttu ja ilma igasuguse sisulise põhjenduseta.
Riigikohus leidis, et selline võimalus riivab 65-aastaseks saanud ametnike võrdsuspõhiõigust, mis tuleneb põhiseaduse 12. paragrahvist. Võrdsuspõhiõiguse riive tuleneb sellest, et seadus eristab ja kohtleb ebavõrdselt isikuid, kes on 65. aastaseks saamise tõttu teenistusest vabastatud ja isikuid, kes hoolimata vanusest jätkavad teenistuses. Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegiumi hinnangul ei ole selline riive mõistlikult ega asjakohaselt põhjendatud ning tegemist on meelevaldse ebavõrdse kohtlemisega.

Jõgevalt politsei lühinumbril helistanud suunatakse Tartusse
Tänasest vastab Jõgevamaalt politsei lühinumbril 110 helistanud inimestele Lõuna politseiprefektuuri juhtimiskeskus Tartus.
Tartus asuval juhtimiskeskusel on kasutada täpne elektrooniline kaart, millelt sündmuskoha leidmine võtab aega mõned sekundid, Jõgeva politseijaoskond.
Maakonna elanikele on politseiteenus endiselt ööpäevaringselt tagatud ja politsei lühinumbri 110 suunamisega Tartusse ei kannata maakonnast tehtavate väljakutsete kiirus. Samuti jääb kodanikele alles võimalus pöörduda isiklikult Jõgeva politseijaoskonda, kus dispetšerid elanikke kohapeal ööpäevaringselt teenindavad.
Seoses politsei lühinumbrile 110 saabuvate kõnede ümbersuunamisega palub politsei helistajatelt mõistvat suhtumist. Eelkõige peaks helistaja säilitama rahulikkuse ja mitte pahandama mõningate täpsustavate küsimuste peale - need on tingitud sündmusekoha ja juhtunu asjaolude võimalikult täpse väljaselgitamise vajadusest. Helistades tuleks kohe alguses öelda, et helistatakse Jõgevamaalt, sest erinevates maakondades võib esineda mitu ühe nimega tänavat/küla. Võimalikult täpselt tuleks kirjeldada sündmuse asukohta.

13-aastane poiss suri mänguplatsil
Ootamatult keset mänguhoogu kokku kukkunud Kohila gümnaasiumi 6. klassi õpilane suri sõprade silme all.
Pühapäeval kella 15 paiku leidis politsei keset Kohila alevikku Lõuna tänavalt 13aastase poisi väliste vägivallatunnusteta surnukeha. Nooruk ja tema sõbrad mängisid hoovis, mida ümbritseb mitu poemaja ja eramu.
Mitu kohalikku rääkis SL Õhtulehele, et poiss sõitis hoovis trikirattaga, kuid äkki vajus ta kokku ja suri.
Kohila gümnaasiumi direktori Raivo Heinaru sõnul oli poiss tubli, särasilmne ja aktiivne õpilane, kellele klassijuhatajal direktori teada etteheiteid ei olnud.
Poisi surma põhjus peab selgitama arstlik ekspertiis.

Integratsioon tuleb nähtavale saja aastaga
Uue integratsiooniprogrammi väljatöötamisel kaasatud konsultatsioonifirma Hill&Knowlton Eesti juht Daniel Vaarik ütles eile integratsiooni sihtasutuse korraldatud seminaril, et integratsiooniprotsess on väga pikaajaline ja et pronksiöö mässu ei tohiks võtta kui kaotust, vaid kui ajutist tagasilööki pikas protsessis.
Vaarik rääkis seminaril, et integratsiooniga tähelepanelikult tegeletud 20 aastat ei ole üldse pikk aeg taoliste protsesside mõõtmiseks, sest üldjuhul saab integratsiooni suuremaid muutusi näha saja aasta möödumisel, kirjutab Äripäev.
"Inimene on loomu poolest halb integreeruja," ütleb Vaarik ja tema sõnul kehtib see kõikide inimeste kohta kõikidel maadel.
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tanel Mätlik toonitas seminaril ühtse hariduse tähtsust integratsiooni toimimisel. Kindlasti aitaks kaasa, kui eri rahvused ja vähemused saavad õpetust ühistel alustel samades koolides. "Tuleb edendada Eesti ajaloo tundmist ja ühise arusaama tekkimist nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas," kinnitas Mätlik.

Rasked juhtumid tagavad prokuröridele kopsaka lisatasu
Riigi peaprokurör Norman Aas on hea töö eest raskete kuritegude avastamisel määranud prokurörile isegi kuni 38 000-kroonise lisatasu, samas lükkab Aas ümber väite, nagu käiks premeerimine kindla hinnakirja järgi.
Nii ei pea riigiprokuratuuri kinnitusel paika väide, et iga prokurör saab roolijoodikult riigituludesse konfiskeeritud auto eest 3000 krooni preemiat, kirjutab Postimees.
Põhjus, miks on üles kerkinud kahtlused auto konfiskeerimisega seotud boonusest, peitub augusti lõpul riigikohtusse jõudnud pretsedenti looval kassatsioonkaebusel, milles palutakse tühistada Viru ringkonnakohtu otsus, mille järgi konfiskeeriti Toomas Tiigile kuuluv sõiduauto Audi 80.
Vähem kui aasta jooksul kolm korda purjuspäi autoroolist tabatud Tiiki on lisaks karistatud tingimisi vabadusekaotusega, juhtimisõiguse äravõtmisega ning ühiskondlikult kasuliku tööga.
Riigi peaprokurör võib määrata prokurörile lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö või täiendavate teenistusülesannete täitmise eest.

Kirsimäe põuest tuli välja keskaegne keskkütteahi
Pärimusmuusika keskuseks renoveeritava Viljandi Kirsimäe aida eest tuli päevavalgele keskaegne kerisahi, millesarnane on Viljandis varem leitud vaid ühel korral.
Eile esimest korda leidu uurimas käinud arheoloogi Andres Tvauri sõnul on tegu keskkütteahjuga, mis pärineb XIV või XV sajandist, kirjutab Sakala.
"Tallinna vanalinnas on need üsna tavalised, kuid siin on selline välja tulnud vaid muuseumi õuest," selgitas ta ning lisas, et Viljandile on see väga suur asi.
Muinsuskaitseinspektor Anne Kivi sõnul ei hakka leid aida ehitamist takistama. Arheoloogidel kulub ahju läbiuurimiseks, pildistamiseks ja ülesjoonistamiseks tõenäoliselt paar päeva ning siis täidetakse see kuiva liivaga ning kaetakse tekstiiliga, et unikaalset leidu oleks võimalik soovi korral taas avada ja näiteks eksponeerida.

11-aastane mopeedijuht sõitis kaubikule otsa
Tartumaal Vara vallas Luunja-Kavastu-Koosa tee 27.kilomeetril juhtus eile kell 19: 22 liiklusõnnetus, kus 11-aastane mopeedijuht sõitis küljepealt sisse väikekaubikule.
Mopeed Riga, mida juhtis kaitsekiivrita 11-aastane poiss, sõitis ristmikule välja otse vastu 47-aastase Janno juhitud Citroen Berlingo külge.
Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada mopeedijuht.

Saaremaa koolijuhid said riigikontrollilt sugeda
Munitsipaalkoolide tegevust auditeerinud riigikontroll tuvastas, et Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Muhu põhikooli direktor on tasustanud ennast ebaseaduslikult.
Riigikontroll tuvastas, et Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro maksis iseendale 2006. aasta jooksul 87 615 krooni lisatasusid ja Muhu põhikooli direktor Senta Room maksis iseendale 44 931 krooni lisatasu, kirjutab Oma Saar.
Riigikontrolli hinnangul on koolijuhtide otsus endale tasusid maksta ebaseaduslik ja taunitav, sest koolidirektorile erinevate tasude ja preemiate maksmine on koolijuhtidega töölepingu sõlminud linnapea või vallavanema pädevuses.
Riigikontrolli auditiga oli hõlmatud 36 kooli 15 linnast-vallast. Saare maakonnas auditeeriti Kuressaare gümnaasiumi, Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Muhu põhikooli. 19 auditeeritud kooli direktorid on vastu võtnud otsusi endale mitmesuguste tasude või preemiate maksmiseks.

Koer räsis omaniku nähes luigepoega
Eelmise neljapäeva õhtul Saaremaal Mändjala rannas jalutanud paar oli võika sündmuse tunnistajaks, nähes, kuidas lahtiselt jooksev koer räsis luigepoega ja koera omanik ei teinud selle tegevuse takistamiseks midagi.
"Tegime neljapäeva õhtul kella poole kaheksa ajal Mändjala rannas hotelli Saaremaa lähedal kepikõndi," rääkis kohalik elanik Alla, kes nägi nii luigepaari oma hallisulise pojaga kui ka vabalt jooksva koeraga jalutavat naist, kirjutab Oma Saar.
"See oli nagu lapsekisa ja esialgu me ei osanud mõeldagi, et seda häält võisid teha luiged," lausus Alla, kes siis kohe tagasi pöördus ja nägi, et nendest 300 meetrit kaugemal räsis suur must koer luigepoega ning koera perenaine vaatas lihtsalt pealt ega püüdnudki looma takistada.
"Selle aja jooksul, kui me politseid ootasime, hakkas haavatud ja nõrk luigepoeg esialgu pead tõstma ja siis tasapisi oma vanemate poole liikuma," rääkis naine, lisades, et alles seejärel taipasid nad vaadata, kuhu on jäänud koeraomanik, kuid too jooksis Saaremaa hotelli suunas.

Laadimisel plahvatanud mobiil ähvardas korteri süüdata
Mobiiltelefoni hommikul laadima pannud ja tööle läinud noormees avastas koju tulles, et telefon oli plahvatades mitmeks jupiks lennanud ning süüdanud korteri vaiba.
"Tuba oli kärsahaisu paksult täis, mobiiltelefoni Nokia 6230 tükid vedelesid maas ja aku oli kahes kohas vaibale kuni põrandani augu sisse sulatanud," kirjeldas Kuressaares Smuuli tänav 3 kortermajas elav 22-aastane Gerto talle töölt koju naastes avanenud vaatepilti.
Aku oli laadimisel paisunud nagu õhupall, löönud mobiilil tagakaane pealt ja siis maha lennates vaiba süüdanud. Kõige halvem, et kedagi polnud parajasti kodus, et oleks saanud põlengu ära hoida, kirjutab Meie Maa.
"Algul ei tahetud mobiilsideoperaatori EMT kohalikus esinduses minu telefoni kuidagi vastu võtta, sest arvati, et ju ma olen selle ise põlema pannud," kirjeldas Gerto.

Nahkhiired saavad juurde kaks paljunemiseks vajalikku kaitseala
Esimest korda läheb kaitse alla hooneosa - Hanila muuseumi
Lisaks kuuele olemasolevale nahkhiirtele elutähtsale kohale plaanib keskkonnaministeerium püsielupaikadena kaitse alla võtta veel kaks paika, et kindlustada kaheksa tiivuliseliigi püsimajäämine looduses.
Kui varem on inimtegevusele piirangud seatud vaid nahkhiirte talvitumispaikades, siis nüüd saavad seadusliku kaitse esimesed kohad, mis on nendele kaitsealustele loomakestele tähtsad paljunemiseks.
Ühe uue alana võetakse Põlvamaal pea kuuekümne hektari ulatuses kaitse alla Räpina paisjärv koos lähedaloleva parkmetsaga. Nahkhiirte eksperdi Lauri Lutsari sõnul on Räpina püsielupaiga kaitse alla võtmine oluline koguni kaheksale nahkhiireliigile. "Nattereri lendlane, tiigilendlane, veelendlane, suurkõrv, põhjanahkhiir, parginahkhiir, suurvidevlane ja isegi kääbusnahkhiir," loetles Lutsar üles kõik liigid, kelle esindajaid või poegimiskolooniaid on seal kandis näinud. "Sealne põliste puudega park pakub neile varju ning paisjärv tagab omakorda lendavate putukate rohkuse, mõjutades soodsalt järglaste üleskasvatamist."

Eesti reservohvitserid võitsid maineka militaarvõistluse
Eestlased jõudsid kõigepealt kümne hulka, seejärel võitsid maksimumpunktidega lõppvõistluse.
Tänavuse Erna retke võitnud meeskonna liikmed kapten Raul Hindov, leitnant Kaido Ruul, nooremleitnant Tiit Riisalo ja reamees Alar Nigul lõpetasid maineka Šveitsi sõjaväelise patrullvõistluse Swiss Raid Commando 2007 edukalt.
160 võistkonna hulgast pääseti läbi eelvõistluste kadalipu kümne parema hulka, kes võtsid seejärel mõõtu viimasel operatsioonil, milleks oli pantvangi päästmine. Selle ülesande reservohvitserid võitsid, saades maksimumarvu punkte. See tähendas, et pantvang vabastati, terroristid tapeti ja kõik mehed jäid terveks.
Ülesanne päästa pantvang
Šveitsi patrullvõistlus on maailmas ääretult populaarne, kusjuures soovijatest on suisa järjekord. Sel aastal soovis osaleda 280 võistkonda, võistlustele lubati neist 160 ja lõpetas 145. Selleks et saada lõppvõistlusele, selgitati esimeses osas välja need võistkonnad, kes üldse olid võimelised sellise raskusastmega ülesannet täitma. Selleks tuli valida 45 ülesande hulgast endale jõukohased, need kiiresti ja korrektselt sooritada.

Kogu Eestimaa internetiseerimise kava jääb sel aastal veel lõpetamata
Projekt Külatee 3 pole veel lõppenud ja jäänud internetiaukudele otsitakse lahendusi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kümme aastat tagasi välja kuulutatud kava järgi peaks 2007. aasta lõpuks kogu Eesti asustatud territoorium olema kaetud vähemalt 256 Kbit/s kiiruse internetiga.
Praegu on Külatee 3 raames nn masslahendused sooritatud, aga näiteks 200 elanikuga Vormsi saarele ja 100 elanikuga Mahtra külla ei ole levi jõudnud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa lohutab, et Külatee 3 pole veel lõppenud ja jäänud aukudele otsitakse veel lahendusi, ka Mahtra ja Vormsi on tööplaanides kirjas. Keeruliseks teeb mõnes paigas asja see, et reaalseid liitujaid võib olla oluliselt vähem kui eelnevalt soovi-

Pettus viis pearaamatupidaja ja firma juhi trellide taha
Šokivangistusse mõistetud Aunaste ja Lepvalts kaebasid otsuse peale edasi.
Kirjastaja Ly Aunastet süüdistati tahtlikult Tootjate Ühistu Avita tuludeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille tulemusena jäi riigieelarvesse kandmata 8 067 994 krooni tulumaksu.
Samuti esitas Aunaste maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ Kirjastus Avita juhina 1998. aasta tuludeklaratsioonis, mille tulemusena jäi ettevõttelt riigieelarvesse laekumata tulumaksu 6 746 155 krooni.
Enno Lepvaltsi süüdistati selles, et ta aitas Ly Aunaste kuriteole kaasa, koostades ja allkirjastades pearaamatupidajana valeandmeid sisaldanud tuludeklaratsioonid.
Kasutasid riiulifirmat
Õpikute kirjastamisega tuntust kogunud Ly Aunaste kohtusaaga juured jäävad eelmisesse sajandisse, kui erastamisagentuur otsustas talle erastada riikliku aktsiaseltsi Bit. Selle vanalinnas asuvaid ruume rentis Aunaste poolt 1988. aastal asutatud Avita kirjastus.

President Ilves võttis vastu maailmameister Gerd Kanteri
President Toomas Hendrik Ilves võttis eile Kadriorus vastu maailmameister Gerd Kanteri, tema treeneri Vesteinn Hafsteinssoni ja mänedžeri Raul Rebase.
President Ilves rõhutas oma tänukõnes edukate sportlaste eeskuju noortele ning saavutatud võitude tähtsust eestlaste eneseteadvusele. "Gerd Kanteri pakutud positiivsetel emotsioonidel ei ole hinda, võiduhetkel tundis iga eestlane end maailma parimana," ütles president.
President tänas ka islandlasest treenerit Vesteinn Hafsteinssoni kui mentorit, keda iga andekas noor inimene tippu jõudmiseks vajab. President soovitas meeskonna juhil Raul Rebasel patenteerida edu aluseks saanud metoodika. See tõestab, et tipp-

Valitsus peab seekordse väljasõiduistungi Narvas
Viimasel paaril aastal on valitsus Tartus peetava riigiametnike foorumi ajal seal pidanud ka oma väljasõiduistungi.
Seoses foorumi toimumisega Narvas peab ka valitsus oma väljasõiduistungi piirilinnas. 4.-5. oktoobrini toimuv foorum korraldatakse Narva kultuurimajas. Riigikantselei infonõunik Sten Hansson ütles, et foorumil käsitletakse eri valdkondades tehtud otsuste mõju.
Narvat peeti selle teema jaoks kõige sobilikumaks, sest seal on konkreetsed kohad ja objektid, mida külastada ja analüüsida.

Pikalt raudteel töötanud naised hädas koondamisega
Keskealistel Tallinna naistel ja hästi teeninud Narva meestel on tööd leida kõige raskem.
Eesti Raudtee koondatutest on raskem uut tööd leida Tallinnas elavatel keskealistel naistel ning Narvas elavatel hästi teeninud meestel, kes otsivad kohapeal samaväärselt tasustatavat tööd.
Eesti Raudtee (ER) suuremastaabiline koondamisplaan näeb ette kõigepealt 88 inimese koondamist oktoobri keskpaigast novembri keskpaigani ning siis üle saja inimese koondamist selle aasta lõpuks, mis teeb kokku pea 200 töötajat.
Koondatute hõivamiseks on endast märku andnud ligi 30 ettevõtet, kellest suuremad on Falck, Elcoteq ja K-Grupp Turvateenused. Elcoteqi pressiesindaja Jaanus Pautsi sõnul on nende firma vastu seni huvi tundnud kümme ER-i töötajat. Falckis on avalike suhete juhi Andres Lemberi sõnul juba ametis kaks endist ER-i töötajat ametis.

Vene Raudteede juht: remont on remont! 
Venemaa Raudteede (RŽD) peadirektor Vladimir Jakunin andis eile pressikonverentsil mõista, et viimasel ajal vähenenud transiit Eestisse ei taastu niipea.
Raudteeveod Venemaalt Eestisse on pärast aprillirahutusi vähenenud neli kuud järjest. Eesti Päevalehe küsimusele, kas endiselt põhjustab transiidi vähenemist remont Eestisse suunduval raudteel või on sellel muud põhjused, näiteks poliitiline korraldus, millele viitas suvel uudisteagentuur Reuters, vastas Jakunin: "Mis puudutab probleeme vedudega, siis kahtlemata on need seotud tehniliste probleemidega."
Jakunin ei öelnud midagi remondi lõppemise kohta. Näiteks veab Vene raudteefirma mööda sama, Oktoobri-nimelist raudteelõiku reisijaid ja kaupa Peterburi, kuid neid sõite remont ei puuduta.
"Pean vajalikuks rõhutada, et remont on remont, aga meil on võetud riiklik suund arendada oma sadamate infrastruktuuri," jätkas Jakunin. "Sellel pole mingit pistmist poliitilise survega Eestile või Eesti juhtkonnale. Las sellega tegelevad eestlased ise, las nemad ise klaarivad, kes neid juhib. Aga mis puudutab Venemaad, siis meie tegelema oma huvide kindlustamisega."

Aaviksood vaimustas mõte küberkaitseliidu loomisest
Küberkaitseliit oleks vabatahtlik organisatsioon, mis aitaks tõrjuda küberrünnakuid.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo võttis õhinaga vastu akadeemik Ülo Jaaksoo ettepaneku luua Eestisse küberkaitseliit, mis ühendaks vabatahtlikke huvilisi küberrünnakute ennetamisel ja takistamisel.
"Ma arvasin juba esimese reaktsioonina sellest ettepanekust hästi, sest just aprillirünnakute ajal tagas hea koostöö riiklike ja mitteriiklike struktuuride vahel meie kaitsevõime," ütles Aaviksoo. Samal ajal pole praegu veel selge, milline võiks olla küberkaitseliidu või e-kaitseliidu sisu täpsemalt. "Ma ootan ettepanekuid ja arutlusi mitmelt inimeselt, mis vormis nemad näeksid seda organisatsiooni. Kaitseministri positsioon on positiivselt äraootav," lausus Aaviksoo ning lisas, et ühtki administratiivotsust küberkaitseliidu loomiseks ei ole veel tehtud.

Kohus: prokuratuur tahtis inimest alusetult tagasi vangi saata
Tallinna ringkonnakohus lükkas jõuliselt tagasi riigiprokuratuuri taotluse saata vanglasse tagasi mees, kes alles mõne nädala eest esimese astme kohtu määrusega viivitamatult trellide tagant päästeti.
"Prokurör pole toonud ühtki mõistlikku põhjust", "kohus peab prokuröri seisukohta meelevaldseks", "tegemist on kunstlikult otsitud põhjendusega" - need on vaid mõned laused ringkonnakohtu möödunud kolmapäeval tehtud määrusest, mis jättis vabadusse seadusemuudatuse tulemusel 7. septembril vabadusse pääsenud Aleksei Prihhodko.
Kogu juhtum sai alguse käesoleva aasta 15. märtsil, kui jõustunud karistusseadustiku muudatus ei lugenud enam kuriteoks pisivargusi ega lubanud korduvalt pisinäppamisega vahelejäänuid enam ka vanglasse saata.

Madeleine McCanni kadumise juhtivuurija eemaldati juurdlusest
Portugali politsei vanemuurija vabastati juhtumi uurimisest vahetult pärast seda, kui mees võttis teravalt sõna briti kolleegide aadressil.
Pärast kohalikus ajalehes Diario de Noticias tehtud avalduse: "Briti politsei on siiani töötanud üksnes McCannide huvides," tõttu pidi Portimo piirkonna juht ja vanemuurija Goncalo Amaral siirduma ilma ametliku põhjenduseta teiste tööülesannete juurde, vahendab BBC.
Suurbritannia ja Portugali politsei jätkavad koostööd 3. mail kadunud 4aastase Madeleine'i juhtumi uurimisel.
Madeleine'i vanemad Gerry ja Kate McCann on kuulutatud kahtlusalusteks, kuid süüdistust pole neile esitatud. Abikaasade pressiesindaja Clarence Mitchelli sõnul ei saa nad juhtumit kommenteerida.

Iisrael kinnitas eelmise kuu õhurünnakut Süüriale
Süüria on Iisraeli mitmel korral süüdistanud 6. septembril toime pandud õhurünnakutes, kuid Iisraeli ametnikud on keeldunud seniajani juhtumit kommenteerimast.
Teisipäeval teatas Iisraeli Armee raadio, et Iisraeli lennukid on rünnanud sõjaväelist sihtmärki kaugel Süüria sisemaal. Rohkem andmeid sõjaväe tsensor ei esitanud, vahendab BBC.
Mõnede USA ametnike hinnangul võis ründe põhjustada Damaskuse ja Põhja-Korea väidetav salajane tuumakoostöö ning sihtmärgiks oli tuumaalane uurimiskeskus. Damaskus ja Põhja-Korea on tuumakoostööd eitanud. Teise spekulatsiooni järgi rünnati Süürias Iraani relvasaadetist Liibanoni šiiidi rühmituse Hezbollah'ni või vastupidisel suunal kulgevat saadetist. Kolmanda teooria arvates soovis Iisrael lihtsalt Süüria õhujõudude võimekust katsetada.

Musharraf nimetas endale järglase sõjaväejuhi kohal
Pärast Pakistani president Pervez Musharrafi loobumisel sõjaväejuhi staatusest, asub riigi armee etteotsa endine luurejuht kindralleitnant Ashfaq Pervez Kiani.
Musharraf on varem öelnud, et astub sõjaväejuhi kohalt tagasi, kui ta valitakse uuesti sel laupäeval toimuvatel valimistel presidendiks, kirjutab BBC.
Opositsiooni hinnangul on Musharrafi kandidatuur ebaseaduslik, kuna 1999. aastal veretu riigipöörde tagajärjel kahel kohal istuv riigipea on mitmel korral varem murdnud sõna armeejuhi kohalt tagasi astuda. Musharrafi advokaadid ütlesid eelmisel nädalal, et kindral astub sõjaväejuhi kohalt tagasi pärast presidendiks valimisi ja enne kabinetti asumist.
Kindralleitnant Kiani juhtis 2004. aastast praeguse hetkeni sõjaväe luureteenistust. Musharrafi poolehoiu teenis Kiani ära, kui viis läbi pärast 2003. aasta detsembris Musharrafile korraldatud atendaadikatsete järgset juurdlust ning tõi kahtlusalused salajase sõjakohtu ette.

Gazprom võib Ukraina gaasikraanid kinni keerata
Venemaa gaasimonopol Gazprom teatas täna, et Ukraina on gaasi eest võlgu ja kui Kiiev raha oktoobri lõpuks ära ei maksa, siis vähendab Gazprom gaasitarneid.
Põhjuseks tuuakse Ukraina võlgnevus, vahendas RIA Novosti. Gazpromi pressiteates on kirjas, et Venemaa täidab oma lepingulisi kohustusi, aga Ukraina võlgnevus ulatub 1,3 miljardi dollarini.
Gazpromi teatel antakse Ukrainale võla tasumiseks aega oktoobri lõpuni.
Venemaa suursaadik Ukrainas Viktor Tšernomõrdin teatas valimiste ajal, et Moskva hakkab kaaluma Ukrainale gaasihinna tõstmist maailmatasemini lähtuvalt sellest, mis partei võidab parlamendivalimistel.

Zjuganov: Venemaal lõhnab korruptsiooni ja politseiriigi järele
Venemaa kommunistliku partei juht Gennadi Zjuganov märkis, et Venemaal lõhnab siiamaani politseištšina (politsei riigirežiim) ja korruptsiooni järgi.
Zjuganovi sõnul esitavad president, valitsus ja erakond Ühtne Venemaa BOBide (bürokraatia, oligarhide ja bandiitide) huve, vahendas newsru.com.
Zjuganov lisas, et BOBid pigistavad riigist ja kodanikest kõik mahlad välja ja selle poliitika tagajärjel kaotas Venemaa 15 aasta vältel 10 miljonit inimest.
Kommenteerides Putini otsust olla Ühtse Venemaa eesotsas riigiduuma valimistel 2. detsembril märkis Zjuganov, et pärast valimisi saab kremlimeelne partei parlamendis enamuse ja muudab põhiseadust, et säilitada võimul oma meeskonda.
Samas luuakse tema hinnangul riigis kaheparteiline süsteem: vasakul on kommunistid, paremal on Ühtne Venemaa.

Kuuba arstid päästsid Guevara timuka nägemise
Boliivias töötavad Kuuba arstid päästsid 1967. aastal revolutsionääri Che Guevara tapnud mehe nägemise.
Boliivia armee seersant Mario Teran hukkas Guevara 1967. aastal, kui argentiina päritolu mässaja tabati Boliivia idaosas.
Kuuba arstid pakuvad Ladina-Ameerikas tasuta silmaoperatsioone ning Terani silmadelt eemaldati kae. Terani opereeriti eelmisel aastal ning avalikkus sai asjast teada tänu tema pojale, kes Boliivia ajalehtedes avaldas Kuuba arstidele tänu. Kuuba valmistub tähistama Guevara 40. surmaaastapäeva ning seetõttu pääses Kuuba arstide tegu esilehtedele, vahendab BBC.
"Neli aastakümmet tagasi üritas Mario Teran hävitada unistust ja ideed, kuid Che pöördus tagasi, et võita veel üks lahing," kuulutab Kuuba kommunistlik ajaleht Granma. "Vana mehena võib Teran taas hinnata taeva värve ning metsa, nautida lastelaste naeratusi ning vaadata jalgpalli."

Moskvas süttis ülikool põlema
Moskvas süttis põlema juhtimisinstituut, hukkunud on 6 inimest ja haiglaravi vajab veel 35.
Põlema süttis riigi- ja korporatiivse juhtimise instituut Moskva kaguosas, tulekahju kustutavad 50 tuletõrjekomandot ja kaks Ka-32 helikopterit.
1939. aastal ehitatud hoonest põleb neljas ja viies korrus, teatas RIA Novosti.

Inkad nuumasid lapsohvreid
Inka lapsmuumiatelt võetud juukseproovid näitavad, et inkad nuumasid lapsi enne nende ohverdamist terve aasta.
Suurbritannia teadlased analüüsisid nelja kõrgelt Andidest leitud lapsmuumiat, vahendab Reuters. Muumiate leiukoht viitab sellele, et inkad viisid paksuks söödetud lapsed enne ohverdamist pikale palverännakule.
Llullaillico Neiuks nimetatud ja 15-aastaselt hukatud neiu näiteks asus oma surmateekonnale vähemalt 12 kuud enne hukkamist.
Bradfordi ülikooli arheoloog ja uuringut juhtinud Andrew Wilson selgitas: "Seda neidu nuumati ja valmistati oma saatuseks ette vähemalt 12 kuud enne tapmist."
Briti uurijad analüüsisid 6-15 aasta vanuste laste kuni 25 sentimeetri pikkusi juuksesalke. Sellesse pikkusesse mahub umbes kahe ja poole aasta juuksekasv, mis andis teadlastele pildi ohverdamisele määratud laste elust üsna pikka aega enne nende surma.

Juhtiv našist sai uue töökoha
Kremlimeelse ühenduse Naši liider Vassili Jakimenko lahkub oma ametikohalt ja hakkab juhtima noorte riigikomiteed.
Täna avaldatakse pühapäeval vastuvõetud otsus Jakimenko nimetamise kohta, kirjutavad Vedomosti viidates oma allikatele.
Sellele ametikohale kaaluti mitut kandidatuuri, mille hulgas olid Kremli administratsioonis noorsoopoliitikat kureeriv Nikita Ivanov ja ühenduse Molodaja Gvardija koordinaator Andrei Turtšak, kes ei põlenud soovist saada määramata volitustega töökohale.
Jabloko noorteorganisatsiooni liidri Ilja Jašini hinnangul on sellise komitee loomine noorte jaoks kasutu, kuna see on kõigepealt mõeldud Jakimenko kõrvaldamiseks suurest poliitikast.

Birma välisminister: meil ei rikuta inimõigusi
ÜRO peaassambleel kõnelenud Birma välisminister Nyan Win teatas, et Birmas on kõik rahulik ja et riigis ei rikuta inimõigusi.
Nyan Win süüdistas "poliitilisi oportuniste" väikse rühma protestide suureks etenduseks muutmises, vahendab BBC.
Win selgitas ÜRO assambleele Birma ametlikku seisukohta kinnitades, et "neokolonialism on hakanud oma inetut pead tõstma." Peaminister teatas, et just neokolonialistid levitavad valeinfot, et Birmas rikutakse inimõigusi.
"Olukord poleks halvenenud, kui poliitilised oprtunistid poleks ära kasutanud algset väikest aktivistide protesti kütusehindade tõusu vastu," selgitas Win.
Win kinnitas, et praeguseks on tavaolukord Birmas taastunud.
Birma võimude teatel on protestide mahasurumise käigus hukkunud 10 inimest, kuid välisriikide diplomaatide sõnul on tapetute arv palju suurem.

Miilitsal on Politkovskaja mõrvast kuus versiooni
Venemaa peaprokuratuuri uurimiskomiteel on ajakirjanik Anna Politkovskaja tapmisest kuus versiooni ning kui tellijat pole veel teada, siis täideviijatega on asi selgem.
"Täna on tõsised alused eeldada, et me tuleme välja konkreetsete täideviijatega," vahendas Izvestija komitee juht Aleksandr Bastrõkini sõnu.
Üks kinnipeetutest on Tšetšeenia Atšhoi-Martanovi rajooni endine juht Šamil Burajev. Bastrõkini sõnul on tellijatega kõige raskem, aga ta ei soovinud nimetada konkreetseid nimesid.
Ta lisas, et uurimine ei välista, et tellijad viibivad välismaal ja seda versiooni ka käsitletakse.
Politkovskaja tapeti Moskvas 7. oktoobril 2006. aastal. Juurdluse põhiversiooni kohaselt oli mõrv seotud tema ametialase tegevusega.

Meikar: Ukraina valimised möödusid tõsisemate rikkumisteta
Riigikogu Eesti-Ukraina parlamendirühma esimehe Silver Meikari sõnul möödusid Ukraina erakorralised valimised tõsisemate rikkumisteta ning esines vaid väiksemaid probleeme.
Kiievis valimisi vaadelnud Meikar ütles Terevisioonis, et probleeme esines näiteks nimekirjadega.
"Neil oli suur probleem, et olid vanad nimekirjad. Osad inimesed olid vahepeal ära surnud, osad ära kolinud. Aga mingeid selliseid rikkumisi, mida me nägime kolm aastat tagasi oranži revolutsiooni eel, neid ei olnud."
Meikari arvates olid valimised üldiselt demokraatlikud. "Selle hinnangu on öelnud ka OSCE, kelle vaatlusmissioonil me osalesime," lisas ta.
Pärast 94 protsendi häälte kokkulugemist juhib Ukraina parlamendivalimistel endiselt peaminister Viktor Janukovitši Regioonide Partei, mida toetab üle 34 protsendi hääletanutest, vahendab ETV24.

Julia Tõmošenko vallutas Ukraina valijate südamed
Ehkki enim hääli kogus peaminister Janukovitši partei, oli suurim võitja Tõmošenko.
Ajakirja Economist korrespondent kirjeldas, kuidas ajutiselt Kiievi kõige kallimasse hotelli üle viidud Tõmošenko peakorteri õhkkond hakkas meenutama Prantsusmaad päeval, kui presidendiks valiti Nicolas Sarkozy.
Eile õhtuks suutis peaminister Viktor Janukovitš idapoolsete valimistulemuste laekudes oma blondist rivaalist küll mööda minna, kuid siiski olid vaatlejad ennustanud talle märksa ülekaalukamat võitu. See tähendab, et üle 30 protsendi häältest võitnud Tõmošenko ning tema taasleitud "oranž" liitlane, president Viktor Juštšenko Meie Ukraina võivad olla suutelised looma koalitsiooni kahekesi.
Siiski sõltub palju pisematest parteidest: oodatult pääsesid parlamenti nii kommunistid kui ka Volodõmõr Lõtvõni blokk. Sotsialistid kõikusid eile õhtul kolmeprotsendise künnise piiril.

President Putin peab valitsusjuhi kohta "realistlikuks" 
Putin nõustuks peaministritooliga, kui tema järeltulija riigipea ametis on korralik ja tegus.
President Vladimir Putin võttis vastu ettepaneku juhtida Ühtse Venemaa kandidaatide nimekirja detsembrikuistel duumavalimistel ning pidas võimalikuks ka enda saamist peaministriks - juhul kui võimupartei võidab valimised ja kevadel valitakse talle sobiv riigipea.
Partei võidus pole erilist kahtlust, eriti pärast Putini eilset teadet, et ta ise asub nimekirja etteotsa. "Võtan tänulikkusega vastu teie pakkumise juhtida Ühtse Venemaa nimekirja," ütles ta partei kongressil esinedes.
Seejärel kuulutas Putin, et talle sobiks ka valitsuse juhtimine. "See on realistlik idee, kuid sellest on veel vara mõelda. Eelnevalt on vaja täita vähemalt kaks tingimust," seletas ta. Esiteks tuleb Ühtsel Venemaal võita valimised. "Presidendiks peab aga valitama korralik, teovõimeline ja efektiivne inimene," märkis Putin teiseks.

Ukraina valimiskampaania ajal loobiti valimatult natsisüüdistusi
Valimiste eel läks moodi vastaste süüdistamine nende esivanemate natsilembuses.
Esmalt süüdistati natsisidemetes Sotsialistliku Partei ühe liidri Viktor Medvedtšuki isa, seejärel sattus samasuguse löögi alla tema parteikaaslasest transpordiministri Nikolai Rudkovski onu, tagatipuks veel ka Regioonide Partei liidri Viktor Janukovitši isa.
Süüdistused olid niivõrd absurdsed, et panid portaali ProUA.com küsima, miks neid üldse valimiste eel välja käidi. Põhjus on ilmselt selles, et Ukraina poliitikud pole siiamaani harjunud ausate valimistega, mis oleks äraostmis- ja võltsinguvabad, vastas ajakirjanik Dmitri Šurhalo.
Parteid üritasid valijaskonna mõjutamiseks ära kasutada Nõukogude ajal kujunenud stereotüüpe: esmalt süüdistati läänemeelseid fašismis, seejärel vastasid need omakorda samas mõõdus.

Narkootikumide salakaubavedaja läheb 18 aastaks vangi
Harju maakohus mõistis täna kuus meest ligi 200 kg hašiši ja ligi 7 kg kanepi grupilises salakaubaveos ja käitlemises süüdi ning karistas neid pika reaalse vangistusega.
Kohus mõistis Marko Vestmanile (37) 18-aastase, Mati Pisale (34) 12-aastase, leedulasele Žilvinas Katiliusele (36) 12-aastase, Roman Keridanile (34) viieaastase ja Toivo Hüpsile (33) ühe aasta ja nelja päeva pikkuse vangistuse. Aleksandr Kudrjašovile (38) mõistis kohus seitsmeaastase vangistuse, millest ta peab kohe ära kandma ühe aasta ja kolm päeva, ülejäänud osa mõistis kohus talle tingimisi kaheaastase katseajaga.
Ringkonnaprokurör Rita Siniväli nõudis varem Rootsis ja Eestis narkokuritegude eest karistatud ja kahel korral oma nime muutnud Vestmanile 20-aastast vangistust.
Ainsana kogus kuuikust tunnistas end kohtus täielikult süüdi autojuht Aleksander Kudrjašov, keda ringkonnaprokurör Siniväli süüdistas grupilisele narkootikumide käitlemisele suure varalise kasu saamise eesmärgil kaasaaitamises ning grupilises salakaubaveos.

Tallinn kavandab Järve viadukti äärde kõrghooneid
Tallinna linnavalitsus kavatseb algatada Tammsaare tee, Pärnu maantee ja Järve tänava vahelise ala detailplaneeringu, eesmärgiga ehitada 18- ja 19-korruselised äripindadega korterelamud.
Järve tänav 4, 6, 8, 8a ja Pärnu mnt 180a kinnistuid hõlmava planeeringuala suurus on 1,9 hektarit, teatas Tallinna pressiteenistus.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on Järvevana määratud kõrghoonete piirkonnaks ja tornelamute kavandamine muudab selle multifunktsionaalseks. Rajatavate hoonete maksimaalne kõrgus merepinnast võib küündida kuni 95 meetrini.
Detailplaneeringu algatamist taotles ning eskiislahenduse koostas K-Projekt AS, planeeringu koostamise kulud kannab AS TTP.

Viru poja arendaja: linna käitumine on ohumärk välisinvestoritele
Viru poja arendaja Yrjo Vanhaneni hinnangul heidab linnavalitsuse käitumine varju kogu Tallinna investeerimiskliimale.
"Eesti majanduse kiire areng on siiani baseerunud suuresti välisinvesteeringutel. Praeguses situatsioonis, kus majandust on ootamas jahenemine, tuleks ka linnavalitsusel läbi mõtelda, kas nad on ka edaspidi välisinvesteeringutest huvitatud. Viru Kompleksi arendus on aga väga hoiatavaks näiteks kõikidele välisinvestoritele," kommenteeris Vanhanen linnavalitsuse otsust Viru pojale ehitusluba mitte anda.
Vanhaneni sõnul on nad arendajatena täitnud kõiki Eesti vabariigi seadusi, kuid seadustest pole kinni pidanud linnavalitsus. "Kui linnavalitsus elab täielikul väljaspool seadusi, siis on olukord arendajatele päris hull," lisas Vanhanen.
Kes aga leiavad, et need välisinvesteeringud ja kiired arengud võiks pigem olemata olla, võiksid Vanhaneni arvates mõnda aega jalutada Lasnamäel või Põhja-Tallinnas ehk nendes piirkondades, mis on praegu suurematest investeeringutest kõrvale jäänud või kõrvutada mõtteis praegust maa-alust bussiterminali kunagise Viru väljakuga.

Linnavalitsus ei anna Viru pojale ehitusluba
Tallinna linnavalitsus kavatseb Viru väljak 4 kinnistule ehituskeelu kehtestada ning teha linnavolikogule ettepaneku Viru väljaku detailplaneering Viru hotelli juurdeehituse osas kehtetuks tunnistada.
Linnavalitsus volikogule ettepaneku ka ettepaneku tunnistada kehtetuks 1999. aastal kehtestatud Viru väljaku detailplaneering selles osas, mis näeb ette Viru väljak 4 kinnistu täiendava hoonestamise kuni 17-korruselise juurdeehitisega, teatas Tallinna pressiteenistus.
Linnavalitus põhjendab detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise vajadust sellega, et planeering on vastuolus avalike huvidega.
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on toetanud erinevad ametiasutused, sealhulgas Tallinna Kesklinna valitsus, Rahvusvaheline Mälestiste ja Kultuuriväärtuslike Paikade Nõukogu ICOMOS, muinsuskaitseamet, Tallinna kultuuriväärtuste amet, Tallinna keskkonnaamet.

Harjumaa saab üheksa pikka turismirada
Uute marsruutide kohta hakkab teavet jagama loodav Keila turismiinfokeskus.
Lääne-Harjumaa omavalitsused ja ettevõtted koostavad Harju ettevõtlus- ja arenduskeskuse eestvedamisel ühised turismimarsruudid ja teevad koostööd, et meelitada piirkonda rohkem turiste.
Keila linn on otsustanud rajada turismiinfokeskuse, et meelitada turiste külastama peale Tallinna ka Lääne-Harjumaa vaatamisväärsusi. Peagi selgus, et kogu ümbruskonna turismi arendamiseks ei piisa ühest osapoolest. Nii otsustas linn kutsuda appi ka teisi omavalitsusi.
Lõpuks 11 Harjumaa ja kaht Läänemaa omavalitsust, turismiettevõtteid ja Tallinna ülikooli muinsuskaitseametit ning Harjumaa keskkonnateenistust ühendav töögrupp otsustas välja valida turismiobjektid, mis tuleks korrastada ja teha paremini leitavaks. Need kavatsetakse koondada üheksasse temaatilisse turismimarsruuti, mis hõlmaksid mitut valda ja linna.

Tallinna ajaleht Pealinn asub Linnalehega võistlema
Tallinna ametliku häälekandja Pealinn uue kontseptsiooni loomisel peetakse silmas neli korda nädalas kahes keeles ilmuva tasuta Linnalehe menu.
Linnakantselei avalike suhete juhi Ain Saarna sõnul pole praegusel Pealinnal suurt midagi viga. "Ta on omas elemendis ja omas põlvkonnas niisugune tubli infoleht, aga tuleb vaadata, mida Linnaleht on turul teinud," ütles ta.
Pealinna peatoimetaja on varem linnakantselei meediaosakonnas töötanud Maarja-Liis Arujärv. Ühe esimese asjana riputati CV Online'i tööpakkumiskuulutus, milles linnakantselei otsib kuni 15 300-kroonise kuupalgaga peaspetsialisti-toimetajat, kes kirjutaks ja pildistaks linna uuenevasse häälekandjasse ning toimetaks tekste.

Täna toimub lumetõrje õppus
Tallinna raskete ilmastikutingimuste tagajärgede likvideerimise töögrupp korraldab täna Kadaka puiestee ja Tähetorni tänava ristmiku piirkonnas lume- ja libedustõrje õppuse, teatas www.tallinn.ee.
Töögrupi juhi abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on õppuste eesmärk tõsta töögrupi liikmete ja koostööpartnerite valmisolekut raskete ilmastikutagajärgede kõrvaldamiseks.
Mängult hakkab lund sadama
"Õppuste ajal on erilise tähelepanu all töögrupi teavitamine, reageerimise kiirus ja ametkondadevaheline kommunikatsioon ning vajalike jõudude mobiliseerimine tulemusrikkaks koostööks," ütles abilinnapea.
Vastavalt õppuse legendile on Kadaka puiestee ja Tähetorni ristmik intensiivse lumesaju tagajärjel libedaks ja ohtlikuks muutunud ning ligipääs ristmiku piirkonda on raskendatud.

Heategevuskava "Saa nägijaks!" 
Eesti Lions-klubide korraldatava heategevusprogrammi "Saa nägijaks!" raames hakatakse koguma annetusi nägemispuudega laste toetamiseks. Annetustega aidatakse osta Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinikule aparaat enneaegselt sündinute nägemispuudulikkuse diagnoosimiseks ning toetatakse nägemispuudega noorte haridust ja kutseõpet. Rahvusvahelise Lions-klubi Eesti piirkond käivitab üle-eestilise kampaania 8. oktoobril. Annetusi hakatakse koguma üle Eesti suuremates kaubanduskeskustes, iga annetaja saab vastu tänumärgi, suuremad annetajad saavad hõbe- või kuldsponsori tunnistuse.

Halduskohus lubas eilsest alkoholi Kristiine Prisma lettidele tagasi
Keeld võib ebaproportsionaalselt riivata põhiseadusega kaitstud
Tallinna halduskohus peatas eile esialgse õiguskaitse korras linnaosavalitsuse otsuse keelata Kristiine Prismas alkoholi müük.
Kohtu otsuse kohaselt peatatakse alkoholi müümise keeld Kristiine Prismas kuni asjas tehtava kohtulahendi selgumiseni.
Kohtu pressiesindaja Jaanika Topkin ütles Eesti Päevalehele, et kohtumäärus jõustub selle teatavaks tegemise hetkel ning käsib Kristiine linnaosavalitsusel kohe taastada majandustegevuse registris AS-i Prisma Peremarket registreeringus märked alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse kohta.
Kohus leidis, et keeluga võidakse riivata ebaproportsionaalselt kaebaja põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadust. Ilma kohtulahendita võib alkoholimüügi keeld tuua Kristiine Prismale kaasa mitmetesse miljonitesse ulatuva saamata jäänud tulu.

Kelmiküla lasteaed avas taas uksed
Tehnika tänaval alustab homme pärast 20-aastast pausi kolme aia- ja ühe sõimerühmaga Kelmiküla lasteaed. 76 last juhendab-abistab üheksa õpetajat ja 12 abiteenistujat. Maja rekonstrueeris 25 miljoni krooni eest aktsiaselts Telor Ehitused. Lindilõikamisürituse muutsid meeleolukamaks Kolde lasteaia kuueaastased laululapsed.

Linnusügis Matsalus: õhk vappub sookurgede kruuksumisest
Matsalu põllud ja taevalaotus on sügise tulekuga taas lõunasse suunduvate lindude tulvaga täitunud, pakkudes kõikide loodusesõprade
Veel viimaseid nädalaid pakuvad Matsalu lahe ümbruskonna põldudel ja mõõtmatutel avaratel luhtadel silmailu hiiglaslikud sookurgede parved. Eesti ja põhjala rabavaikusest Matsalu väljadele kogunevad tuhkhallid graatsiad otsivad siinsest peatuspaigast veel viimast kosutust, et Lõuna-Prantsusmaa ja Hispaania talvitumisaladele rännates paremini vastu pidada.
Praeguseks on sookurgede parved paisunud juba pea kümne tuhande pealiseks ning kogu ümbruskond rõkkab nende katkematust hingekriipivast kruuksumisest. Õigupoolest on see üks osa Matsalu eripärast - kui mujal Eestis jääb loodus sügisel päris vakka, siis siin hakkab õhk lausa vappuma kümnete ja sadade tuhandete lindude kisakoorist.

Prantsusmaa kütusefirmat süüdistatakse Birmas inimõiguste rikkumises
Belgia kohus otsustas taasavada uurimise Prantsusmaa kütusehiiu Totali vastu, keda süüdistatakse Birma sõjaväelise hunta toetamises ja Birmas inimõiguste rikkumises.
Toimiku taasavamise põhjuseks said Birmast saabunud põgenikud, kelle väiteil sunniti neid ehitama Totali gaasijuhet, teatab AFP.
Total ehitas gaasitoru üheksakümnendatel koostöös Birma riikliku kütusekompanii ja USA firma Unocaliga, mis nüüd on osa Chevronist. Gaasitoruga transporditi gaasi Birma maardlatest Tai jõujaamadesse.
Neli põgenikku süüdistavad Totali militaarsele huntale logistilise ning majandusliku abi andmises, mida süüdistatakse massilistes inimõiguste rikkumistes, deporteerimistes, mõrvades ning orjatööjõu kasutamises.
Ka varem süüdistati Totali koostöös Birma võimudega, kuid mullu jõudis firma süüdistajatega kokkuleppele ning kohtuasi lõpetati. Põgenike advokaadi andmeil loobusid neli põgenikku Totali pakutud "paksust" rahatšekist.

Tasuta Ärileht levib Tallinnas, Tartus ja Pärnus
Eesti Päevalehe Ärileht saab alates 3. oktoobrist umbes 30 000 tiraažiga Eesti suurimaks, kord nädalas tasuta ilmuvaks majandusleheks.
Ärileht on kättesaadav Tallinna, Tartu ning Pärnu suuremates büroo- ja ärihoonetes, Sampo Panga ja Hansapanga kontorites, Elisa esindustes ning autoesindustes ja -kauplustes. Igal nädalal tuleb levikohti ka juurde.
Nagu seni, jõuab Ärileht edaspidi ka kõikide Eesti Päevalehe Äri- ja Tööpäevapaketi tellijateni. Kui mujal saab Ärilehte kätte kolmapäeva varasest lõunatunnist alates, siis Eesti Päevalehe äriklientideni jõuab leht juba varahommikul.
Ärilehte saab tasuta esialgu järgmistes kohtades:
TALLINN
Ärimajad

Ryanair avab 70 uut lennuliini
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et avab oktoobris 70 uut lennuliini üle Euroopa.
Firma avab uued marsruudid Barcelonast, Dublinist, Düsseldorfist, East-Midlandist Kesk-Inglismaal, Liverpoolist, Madridist, Pisast ja Stockholmist, vahendab Reuters.
Ryanairil on nüüd kokku 556 marsruuti, millest 70 äsjalisandunu seas on ka mõned talvehooajaks taasavatud liinid.

Kanal 2 keeras Kruuda spordikanaliga tülli
Kanal 2 otsustas vaidlustada kultuuriminister Laine Jänese Kalev Spordi kanalile antud ringhäälinguloa.
Kanal 2 arvates ei olnud OÜ Spordikanali taotluse ringhäälinguloa tingimused vastavuses ringhäälinguseadusega ning seetõttu otsustati antud asjas esitada kultuuriministeeriumile järelepärimine.
Kultuuriminister Jänes allkirjastas täna ringhäälinguloa, millega antakse OÜ Spordikanalile õigus edastada Kalev Spordi nimelist spordikanalit. Loa kohaselt peab Kalev Sport näitama spordisaateid, -ülekandeid ja -filme vähemalt kuus tundi nädalas igal päeval.
Telekanalit juhib Toomas Lepp, kelle ambitsioonideks oli pakkuda inimestele regulaarselt Eesti palliliigade mängude otseülekandeid. Läbirääkimised läksid edukalt isegi jalgpalli liiduga, mis tooks Eesti jalgpalli meistriliiga igal nädalavahetusel teleekraanile.

Kruuda spordikanal sai rohelise tule
Kultuuriministeerium otsustas Oliver Kruuda spordikanalile Kalev Sport anda digitaalse spordikanali edastusõiguse.
Kokku kandideeris edastusõigusele neli kanalit, kelle seast valis kultuuriministeerium parimaks OÜ Eesti Spordikanali hallatavale Kalev Spordile. Kultuuriminister Laine Jänese sõnul eelistati Kalev Sporti, kuna kanal kavatseb hakata propageerima aktiivset sporti. "Kavandatud teleprogrammis on saateid, mis aitavad aktiivselt propageerida sporti ja terveid eluviise igas eas televaatajate seas," ütles kultuuriminister.
Ringhäälinguloa kohaselt peab kanal edastama spordiülekandeid, temaatilise filme ning teisi spordiga seotud saateid vähemalt kuus tundi ööpäevas ning seda seitsme päeva jooksul nädalas. OÜ Eesti Spordikanali tulevases teleprogrammis kantakse üle Eestis toimuvaid spordivõistluseid, näidatakse Eesti võistkondade ning sportlaste esinemisi rahvusvahelistel võistlustel, propageeritakse rahvasporti ja sportimist noorte seas.

Riiklik kinnisvara läheb Riigi Kinnisvara ASi kätte
Rahandusministeerium kinnitas täna kava, mille kohaselt võtab järgmise kaheksa aasta jooksul riigile kuuluvad kinnistud Riigi Kinnisvara AS-ile.
Eelmisel nädalal valitsuse heakskiidu saanud strateegia kohaselt muudetakse Riigi Kinnisvara AS riigiäriühinguks, millega tagatakse kõrgendatud riiklikku kontrolli ning majanduslikult efektiivse kinnisvarapoliitika rakendamist.
"Riigi kinnisvarastrateegia valmimine on oluline samm edasi selle poole, et riik majandaks oma vara heaperemehelikult ning tegeleks eelkõige riigi sisulise ülesehitamise, mitte aga majade remondiga," ütles rahandusminister Ivari Padar.
"Samas pole strateegia põhimõtetes sisalduv kinnisvara majandamise üleandmine Riigi Kinnisvara ASile siiski mingi uus otsus, seda on valitsus 2001. aastal kord juba otsustanud, kuid kahjuks on täideviimine jäänud toppama ning nüüd oli mõistlik seda otsust korrata."

Eestis on ümber vahetatud sadu ohtlikke mobiiliakusid
Nokia teatel on Eestis ümber vahetatud sadu ohtlikke BL-5C akusid, mille plahvatus tekitas läinud nädalal tulekahju Kuressaare noormehe korteris.
Defektseteks on osutunud Jaapanis Matsushita tehases toodetud akud, mis võivad laadimisel üle kuumeneda ning ka lõhkeda. Nokia müügijuht Martti Kork ei osanud Eesti Päevaleht Online'le veel siiski öelda, et kas Kuressaares plahvatanud telefoniaku oli samuti Matsushita partiist, sest Eesti turul on mitmete eri tehaste toodetud telefoniakusid.
Juba mõned nädalad pakutakse aadressil  võimalust kontrollida oma telefoniakude päritolu. Juhul kui telefoniaku on pärit Matsushita partiist, siis vahetatakse aku ohutu vastu ümber.

Dow Jones püstitas rekordi
USA analüütikud usuvad, et suurem krediidikriis on möödas ning seetõttu püstitas Dow Jonesi tööstusindeks uue rekordi, jõudes 14 087,55 tasemele.
Senine rekordtase jäi tänavu juulisse, kui aktsiaindeks ületas napilt 14 000 piiri, teatab AP.
Uue kvartali algus andis investoritele uue ostutuhinna, mida toetas üldine arvamus, et vahepeal tabanud majanduskriis lõppes, sest pangad ja teised majandusettevõtted suutsid kriisile adekvaatselt reageerida. Ehkki mitmed suurfirmad, nagu Citigroup ja Šveitsi suurpank UBS, teatasid kolmanda kvartali kahjumist, siis avaldati lootust, et neljandas kvartalis taastub normaalne tulu.
Samuti loodetakse Ameerikas, et praegused majandusnäitajad mõjutavad föderaalreservi taas langetama intressimäärasid, mis elavdaks majandust. Föderaalreserv kohtub vastava küsimuse arutluseks oktoobri lõpuks.

Naftahinnad kukkusid ligi viis protsenti
Pärast pikka tõusuperioodi on naftahinnad viimastel päevadel hakanud langema ning rekordtasemest ollakse kahe nädalaga alla langenud viie protsendi jagu.
20. septembril püstitas naftabarreli hind rekordi 83,90 dollari juures, kuid eile alanud tugev hinnalangus tegi hinnaks 79,87, mis teeb hinnalanguseks ligi viis protsenti, vahendab BBC.
Naftahinna languse põhjuseks tuuakse USA dollari jätkuvat madalseisu, mis muudab dollaris hinnatava nafta teistele odavamaks osta.
Mehhiko lahel sel suvel möllanud orkaanid mõjutasid samuti naftahinda tõusule, kuid tuulte rahunemine peaks rahustama tootmismured ning taas langetama hindu.

Jaemüügi kasv on aeglustumas
Jaemüük kasvas küll mulluse augustiga võrreldes, kuid viimastel kuudel näitab jaemüügi kasv aeglustumise märke.
Aastaga kasvas jaemüük 13 protsenti ning kiireim juurdekasv oli augustis tööstuskaupadel (15%), kuid eelmiste kuudega võrreldes näitab kasvutempo aeglustmise märke, selgub värskest statistikaameti uuringust.
Toidukauplustes kasvas müük eelmise augustiga võrreldes 13% ning tekstiilitoodete müük kasvas tervelt 31 protsendi võrra.
Jaekaubanduse müügitulu oli augustis 5,6 miljardit krooni, millest kaupade jaemüük andis 85%. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 16%, eelmise kuuga võrreldes jäi see aga samale tasemele.

Tööandjad Ansipile: me ei saa enam vaikida
Eesti tööandjate keskliit tegi peaminister Andrus Ansipile pöördumise, milles süüdistab valitsusliitu majanduslanguse ohumärkide eiramises ning kritiseerib riigiametnike palga tõstmist.
"Kindlasti pole ettevõtjate eesmärgiks paanika külvamine ühiskonnas, kuid me ei saa ka vaikides pealt vaadata, kui ilmselgeid ohumärke eiratakse," ütles keskliidu juht Tarmo Kriis.
Keskliit kutsub valitsust üles tähelepanelikkusele ning loodab, et võimaliku majanduskriisi mõjude vähendamiseks võetakse tarvitusele ennetusabinõud.
Riigiametnike palgatõus ohustab erasektorit
"Tööandjate keskliidu liikmeid teeb ärevaks riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu, milles näidatud riigiametnike mõneti peaaegu kolmandikuni küündiv palgatõus, seab erasektori töötajad ilmselgelt ebavõrdsesse olukorda. Majanduse kunstlik elavdamine avaliku sektori kasvu kaudu toob lähiaastail meile kasu asemel kahju," ütles Kriis.

Skype'i väärtus kukkus kolinal
Internetigigant eBay hindas 2005. aastal ostetud suhtlustarkvara Skype'i väärtuse ümber ning Skype'i väärtus langes 900 miljonit dollarit.
Rootsis toodetud, kuid enamjaolt Eesti ajude kirjutatud Skype'i ostis eBay 2005. aastal 2,6 miljardi dollari eest, teatab BBC.
EBay otsuse järel lahkusid Skype'i juhtide kohalt suhtlusprogrammi loojad Niklas Zennström ja Janus Friis. EBay andmetel teenis Skype viimasel aprillist juunini kõigest 90 miljonit dollarit tulu.
Ostu hetkel teatas eBay, et võivad esialgsele 2,6 miljardi dollarisele ostuhinnale juurde maksta veel 1,7 miljardit, kuid seda olenevalt Skype'i edust. Uudis, et seda ei maksta, tõstis eBay aktsia turgudel viimase 18 kuu kõrgeimale tasemele.
Skype'i Eesti osakonna juhi Sten Tamkivi ütles Eesti Päevaleht Online'le, et väärtuse muutmine ei too Skype'i töötajatele firma siseselt midagi olulist kaasa, sest jätkatakse aktiivselt 2008. aasta strateegia kallal töötamist. Tamkivi kurvastas Niklas Zennströmi lahkumine, kes oli väga suur "Eesti-sõber" ning külastas korduvalt ka Tallinnat.

Eesti avab postituru 2011. aastal
Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika ministrid jõudsid eile kokkuleppele, mille kohaselt kaotatakse postiteenuse osutaja ainuõigus 2011. aasta alguseks.
Luxembourgis toimunud nõukogu istungil otsustati, et universaalse postiteenuse osutaja ainuõigus kuni 50 grammi kaaluva kirja riigisiseseks edastamiseks kaob 31.detsembril 2010, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
"Eesti toetab jätkuvalt Euroopa postituru võimalikult kiiret ja üheaegset avamist," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ministri sõnul räägib turu kiire avamise kasuks põhimõte, et terve konkurents on parim edasiviiv jõud.
"Kuigi me näeksime meeleldi ühtset turu avamise kuupäeva, saame me aru, et mõned liikmesriigid vajavad oma postituru eripära tõttu täiendavat üleminekuaega. Eesti aktsepteerib kompromissina selle võimaluse sätestamist direktiivis," ütles Parts.

Kaupmehed toetaksid veel pikemat alkoholipiirangut
Eesti Kaupmeeste Liit (EKL) toetab planeeritavat alkoholiseaduse muudatust, mis keelaks kogu riigis alkohoolse joogi jaemüügi ajavahemikul kella 23.00-st kuni 08.00-ni, kuid poepidajad oleksid nõus ka pikema keelu ajaga.
"Kaupmeeste Liit on korduvalt teinud ettepanekuid, et müügipiirang võiks olla riigis ühtne ja ajavahemikul 22.00 kuni 9.00, mil on suletud enamik kauplusi. Praegused piirkondlikud erisused alkohoolsete jookide jaemüügi korraldamisel üksnes süvendavad regionaalset ebavõrdsust ega võimalda tagada jaekaupmeeste võrdset kohtlemist," kommenteeris EKL juhatuse liige Marika Merilai.
EKLi pöördumises märgitakse, et Tallinna Linnavalitsuse korraldus piirata Tallinnas alkohoolsete jookide müügiperioodi pole oma sisult majanduslik, küll aga on sellel tuntav nii majanduslikult kui sotsiaalselt negatiivne mõju.
Kaupmeeste sõnul tõi selline populistlik otsus endaga kaasa kaupluste külastatavuse suurenemise tipptundidel. Seetõttu on pikenenud kassajärjekorrad, samuti jätkub õhtuti autojuhtide sõitude sagenemine piirkondadesse, kus alkoholipiirangud puuduvad.

Kanad saavad sigadelt ja lehmadelt raha tagasi
Põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi ja Talleggi juhtide koosolekul jõuti kokkuleppele, et kanakasvatajad tegelevad taas põllumajandusega.
Senise Eesti põllumajanduspoliitika järgi ei tegelenud broilerikasvatajad põllumajandusega ning seetõttu jäädi ilma SAPARDi ja RAKi meetmetest põllumajandusinvesteeringu- ja sõnnikumajanduse veekaitseseaduse nõuetega vastavusse viimiseks.
Seederi arvates on olukord muutusteks küps ning kanakasvatajad saavad taas koos teiste põllumajandusharudega taotleda investeeringutoetusi, mis seni on läinud sigadele ja lehmadele. Aga näiteks sõnnikuhoidlate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetust kanakasvatajad ikkagi ei saa, kuna selle taotlemine lõppes eelmisel aastal.
"Täna on seis selline, et praeguse põllumajanduspoliitika järgi muutub lind põllumajandusloomaks sel hetkel, kui ta sureb," lausus ASi Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm. "Siis kehtivad talle samasugused nõuded, mis seakasvatuses sigadele ning piimakarjakasvatuses lehmadele. Enne seda kana ei söö, kasva ega tooda sõnnikut."

Kinnisvarakrahh varitseb büroopindu
Lähema paari aasta jooksul võib Tallinnas tühjaks jääda umbes kolme Ühispanga peahoone jagu uusi büroopindu, mis sunnib arendajaid hindu korrigeerima või projektide valmimist helgemasse tulevikku lükkama.
"Ei saa surmkindlalt väita, et tuleb tugev büroopindade ülepakkumine, aga selline risk on suur," sõnas ASi Arco Vara tegevjuht Viljar Arakas Äripäevale.
Ta lisas, et Arco Vara arvutuste järgi on 2009. aasta lõpuks oodata umbes 185 000 ruutmeetri ehk rohkem kui üheksa SEB Eesti Ühispanga renditava Tornimäe kõrghoone jagu uute büroopindade valmimist, kuid nõudlust jätkub aga vaid umbes 120 000 ruutmeetrile.
"Kui majandus kasvab jõudsalt, vajavad ettevõtjad uusi inimesi ja uusi pindu. Kui aga firmajuhid peavad oma kulutusi koomale tõmbama, kasvab vakants büroohoonetes," kommenteeris Arakas.
BREC Kinnisvara äripindade hindamise juht Timo Tammaru uskus, et arendustegevusele tõmmatakse pidur peale veel enne, kui tõsine ülepakkumine jõuab tekkida.

Euroametnikud võtavad end priske abiraha tõttu töötuks
Sel aastal on seitse Euroopa Liidu institutsioonides töötanud ametnikku registreerinud end pärast Brüsseli töö lõppemist Eestis töötuks, mis tagab neile Eestiga võrreldes märksa suurema ja kauem kestva töötushüvitise.
Töötu abiraha minimaalne suurus töötule euroametnikule ulatab peaaegu kaks korda üle Eesti statistilise keskmise kuupalga, kuid enamasti saavad nad aga sellest suurema töötuhüvitise, kirjutab Äripäev.
Üks anonüümsust soovinud noor naine, eurotõlk, rääkis, et plaanib aasta lõpus lepingu lõppedes end töötuks võtta.
"Ostsin suvepuhkusel käies Eestis korteri, selle remont ja sisustamine vajab aega," rääkis ta. Pealegi vajab ta oma sõnul aega kohanemiseks ja järelemõtlemiseks, sest Eestis on nii hea palgaga töökohta nagu Brüsselis raske leida.
Oma töötu abiraha suuruse kohta sõnas naine, et tegemist on viiekohalise numbriga.

Arendaja ehitab väikese küla suureks asumiks
Küladele iseloomulikust hajaasutusest pole arendajate ettekujutu-ses enam juttugi.
Kui kõik läheb Briti ärimehe Hadley Barretti plaanide kohaselt, siis saab Raplamaal 86 elanikuga Atla külast multifunktsionaalne asula, kuhu mahub elama isegi kuni 700 inimest. Praegu laiub selle koha peal suur põld, siin-seal paikneb üksikuid talusid, sest Atla puhul on tegemist traditsioonilise Eesti hajakülaga.
Juuru vallavanema Margus Jaansoni sõnul on 50 hektarile ette nähtud nii eramuid kui ka kortermaju. Vallast on tingimuseks seatud, et OÜ-l Oxford Managemant tuleb ehitada ka lasteaed. "Meil on võimalik 500 inimest vastu võtta, infrastruktuur kannatab selle välja," kinnitab Jaanson.
Arendaja visiooni järgi võiks tulevase multiküla elanikud olla 90 protsenti väljastpoolt valda.

Aigar Kallasel on head šansid saada RMK juhatuse esimeheks
RMK nõukogu valib täna uut juhti, sõelale on jäänud kaks kandidaati.
Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et sõelale on jäänud kaks kandidaati. Siseringis peetakse tõenäoliseks võitjaks Aigar Kallast. Tema kõrval kandideerib riigimetsa majandaja RMK juhatuse esimehe kohale metsatööstuse esindajana asutuse nõu-kokku kuuluv Andres Talijärv.
Kuna praegu käib RMK uue aasta eelarve koostamine, siis on nõukogule äärmiselt oluline leida kiiresti uus tegevjuht, kes saaks siis juba ise eelarve koostamisel kaasa lüüa.
Kommentaare pole
Aigar Kallas ei soostunud sel teemal täpseid kommentaare jagama. Andres Talijärv ütles, et tema teada ei ole nõukogu otsust veel langetanud.
"Siin on räägitud ka RMK-st kui riigiaktsiaseltsist. Mina pooldaksin RMK jätkamist riigitulundusasutusena," jäi ka RMK nõukogu esimees Ülle Rajasalu üldsõnaliseks.

Anonüümsus võimaldab jätkata eksporti Venemaale endises mahus
Venemaa-suunaline eksport ei lase end kõigutada poliitilistest suhetest. Poolaasta statistika näitab, et Venemaale eksporditavate kaupade maht on kasvanud peaaegu sama palju kui Euroopa Liidu riikidesse mineva kauba maht - aasta võrdluses ligi viiendiku.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) poolt viimase aasta jooksul väljastatud ekspordilitsentsidest ligemale kolmveerandil on märgitud sihtriigiks Venemaa.
OÜ Põlva Piim Tootmine tegevjuhi Aivar Häelmi sõnul ei ole nende eksport aastaga protsendi võrragi muutunud. Piimatoodete müümine toorainena võimaldab säilitada tootja ja tootjariigi anonüümsuse. "Oma etiketiga kauplevate ettevõtete jaoks on pilt siiski üsna morn," kinnitab Häelm.

Aile Asszonyi pälvis loomingu eest preemia
Eesti muusikanõukogu valis selle aasta muusikapreemiate laureaatideks Tõnu Kõrvitsa, Aile Asszonyi ja Jaan Rossi.
Heliloomingu preemia saab Tõnu Kõrvits värvika panuse eest Eesti orkestrimuusikasse, interpretatsiooni preemia Aile Asszonyi vokaalse meisterlikkuse ja säravate rollide eest ning preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest saab Jaan Ross - epohhi loovate muusikaraamatute ja teenete eest Eesti muusikateaduse viimisel rahvusvahelisele areenile. Preemiate suurus on 50 000 krooni.
Žürii koosseisus Peep Lassmann, Toomas Siitan, Olav Ehala, Urvi Haasma, Jüri Leiten, Ülo Krigul, Timo Steiner valis preemia laureaadid Eesti muusika-nõukogu liikmete seatud 41 kandidaadi hulgast.

Andra Veidemann: Moskvas mäletatakse Eesti näitlejaid siiani
Eesti Moskva saatkonna kultuuriesindaja Andra Veidemanni kor-raldatud Mikk Mikiveri mälestusõhtul läinud nädalal meenu-tasid näitlejat tema vene sõbrad.
Mikk Mikiveri mälestusõhtul vaadati Rein Raamatu dokumentaalfilmi "Mikk". Milline oli filmi vastuvõtt?
Pea sadakond vaatajat võtsid filmi vastu sügava lugupidamisega. Pärast filmi lõputiitreid valitses saalis mõni hetk täielik vaikus. Sellele järgnes pikk ja soe aplaus. Palju kiidusõnu öeldi filmi autorile Rein Raamatule, kes hiljem tunnistas, et ta ei julgenud nii asjatundlikku, aga teisalt ka nii sooja vastuvõttu oma filmile Moskvas oodata.
Kas Mikk Mikiveri tuntakse ja mäletatakse Venemaal?
Enamik Mikk Mikiveri mälestusõhtule kogunenuid mäletasid ja teadsid Mikk Mikiveri hästi. On ta ju mänginud väga paljudes Vene-Nõukogude filmides, aga paljud teadsid ja tundsid teda ka kui teatrinäitlejat ja lavastajat. Mälestusõhtu kaks peakõ-nelejat, Vene kultuuri- ja filmi-agentuuri direktor Mihhail *võdkoi ja lavastaja Adolf *apiro mitte üksnes ei tundnud Mikk Mikiveri, vaid teadsid peensusteni Eesti teatrielu enne meie taasiseseisvumist ja on sellega hästi kursis ka praegu. Mihhail *võdkoi võitles pisaratega, meenutades Mikiveri kui isiksust ja nähtust Eesti teatris. Tema arvates on nüüdses Eesti teatris Elmo Nüganenil see roll, mida omal ajal kandis Mikk Mikiver.

Eesti Göteborgi raamatumessil: musta kasti maagial oli tõmmet
Eestis on palju head kirjandust, me siin teame seda. Kuid et ka teised sellest aru saaks, ei tule mitte karjuda ega jalgu trampida, vaid minna seda targalt tutvustama.
Eestlaste ekspositsioonist Göteborgi raamatumessil, mustast kuubist või kastist, oli juba enne messi algust palju juttu. Kuid oma tõelist efektsust ja efektiivsust tõestas see ikkagi alles kohapeal, olles mitte ainult kohaks, kust sai osta Eesti kirjandust ning näha ja kuulda meie kirjanikke, vaid ka ainsaks piisavalt kõrgeks objektiks (üheksa meetrit!), et toimida orientiirina tohutu suurel laadal, mis haaras enda alla kaks korrust, üle kaheksasaja leti ja kokku üle saja tuhande külastaja neljal messipäeval.
Olen kindel, et päris arvestatav osa sellest suurest külastajate hulgast jõudis Eesti boksi. Päris tormijooksu sellele ei olnud, kui kristalselt aus olla, kuid stabiilne, keskmisest suurem huvi oli silmanähtav. Meie kirjanikke intervjueeriti ja küsiti autogramme, tänati pärast seminaridel esinemist. Neil messil loodud kontaktidel, nii vaimsetel kui ka füüsilistel, on, ma usun, kulla kaal.

Välismaalased enam Eestit Eurovisioonile esindama ei pääse
Eesti rahvusringhäälingu kinnitusel pääsevad tulevikus Eestit Eurovisioonile esindama üksnes Eesti kodanikud või Eestis püsivalt elavad välismaalased.
Muuseas toimub Eesti 2008. aasta eurolaulu finaal tuleva aasta 2. veebruaril, vahendab esctoday.com.
Rahvusringhääling kutsub eelvooru ilma konkursita kuus heliloojat: Alar Kotkas, Elmar Liitmaa, Priit Pajusaar, Rein Rannap, Hendrik Sal-Saller, Timo Steiner. Neljale kohale kuulutatakse tänase seisuga välja vaba konkurss.
Laulude esitamistähtaeg on 26. oktoober. Valiku avalikule konkursile laekunud lauludest teeb žürii novembri lõpus.
Hääletamissüsteem jääb samaks mis eelmisel aastal: esimeses voorus valivad vaatajad kolm parimat lugu ning teises voorus finalisti.

Ishmael Beah: sõjast toibumine võtab aega
Maailmas on umbes 300 000 lapssõdurit. Nende saatusekaaslane, Sierra Leonest pärit 26-aastane Ishmael Beah kirjutas oma kogemustest raamatu.
Ishmaeli lühike lapsepõlv möödus sõpradega jalgpalli mängides, räppi kuulates ja Shakespeare'i lugedes. 1991. aastal algas Sierra Leones kodusõda ning 13-aastase poisi lapsepõlv sai äkki otsa päeval, kui rünnati tema koduküla. Tema vanemad ja vennad põletati elusalt ning ta ise värvati lapssõduriks. Enam kui kahe sõduriaasta jooksul tappis Beah rohkem inimesi, kui kokku suudab lugeda.
Aga Beah'l vedas - 16-aastaselt ta rehabiliteeriti, alates 1998. aastast on ta elanud Ameerika Ühendriikides, tal on kraad politoloogias ning temast on saanud inimõiguste aktivist. Tänavu ilmus tema sulest raamat
"A Long Way Gone: Memoirs of a Child Soldier", milles ta kirjeldab lapsena läbi elatud õudusi. Septembri lõpus ilmus raamat ka soome keeles ning Beah viibis mõned päevad Helsingis.

Täna läks sõjaväkke 15 tippsportlast
Tänasest alustas Eesti kaitseväes teenistust 15 noort tippsportlast, teiste seas Margus Hunt ja Heiki Nabi.
Sportlaste aktiivne ajateenistus kestab kolm kuud, mille jooksul saavad nad ka korra päevas treenigutel käia, edastavad Seitsmesed uudised.
Täna jagati värsketele ajateenijatele kätte kaitseväe varustus ning saadi tuttavaks kasarmuga.

Selgus Inglismaa vastu mängiv Eesti koondis
Täna teatas Eesti vutikoondise peatreener Viggo Jensen mängijate nimed, kes sõidavad Londonisse kohtuma EM-valikmängus Inglismaa koondisega.
Meeskonnast jäävad vigastuste tõttu eemale ründajad Vladimir Voskoboinikov, Andres Oper ning väravavaht Artur Kotenko. Taas on võistlusvalmis Mart Poom ning üle pika aja Kristen Viikmäe.
Inglismaa - Eesti EM-valikmäng toimub laupäeval, 13. oktoobril kel kell 17: 00 Eesti aja järgi Londonis Wembley staadionil.
Eesti koondise koosseis
Väravavahid
12 Pavel LONDAK (14.05.1980) - FK Bodö/Glimt (NOR) 5/-
1 Mart POOM (03.02.1972) - Watford FC (ENG) 115/-
Kaitsjad
2 Teet ALLAS (02.06.1977) - Tallinna FC Flora 72/2
19 Alo BÄRENGRUB (12.02.1984) - Tallinna FC Flora 8/-

Jalgpalli Meistrite Liigas kohtuvad ManU ja AS Roma
UEFA Meistrite Liigas kohtuvad mullu veerandfinaalis kohtunud Inglismaa meister Manchester United ning Itaalia hõbedameeskond AS Roma.
Põnevuskohtumised ootavad ees ka paarides VfB Stuttgart- FC Barcelona ning Milano Inter-PSV Eindhoven.
Spalletti: õudusunenägu ei kordu
AS Roma peatreeneril Luciano Spallettil mõlgub kindlasti meeles eelmise aasta aprillikuu, kui viimati Manchesteri Old Traffordile sõideti. Toona oli Roma koduplatsil Manchesteri 2: 1 võitnud, kuid korduskohtumises jäädi inglaste turmtule alla ning lõppskooriks märgiti 1: 7 kaotus.
"Kui me räägiksime kättemaksust, siis see tähendaks, et meil puudub rahu ning tasakaal, kuid midagi sellist me küll teha ei tohi. Me peame mäletama meie mulluseid kannatusi, mõistma meie möödalaskmisi ning minema mängule sellises konditsioonis, et suudaksime ManU vastu mängida," teatas Spalletti uefa.comile.

Kaalukausid kalduvad Kalevi poole
Sellest, et ULEB Cupi sarjas osalev BC Kalev/Cramo on tänavu ambitsioonikam kui mullune Eesti meister Tartu Rock, andis kinnitust pühapäevane karikafinaal, mis lõppes pealinlaste 71: 62 võiduga.
"See karikamäng ei tähenda midagi," tõrjus teist aastat Kalevit tüüriv Veselin Matic soosikukoormat.
"Martin Müürsepa Austraaliasse siirdumine on Tartule suur hoop, ent asemele hangitud Janar Talts on näidanud ennast väga heast küljest," analüüsis serblane kahe suurklubi mängijate liikumisi. "Tähtis on tuumikut alles hoida. Rockil õnnestus 70% meestest säilitada, meil jäi märksa vähem mehi eelmise aasta koosseisust alles. See annab neile väikese eelise. Tartu teine suur pluss on Tanel Tein, kes on hetkel Eestis üks paremaid, kui mitte kõige parem mängija. Meie trump on aga hea meeskonnavaim. Tarvis Reed on tiimi väga hästi sulandunud ja ausalt öeldes justkui polegi välismängija."

Embrich õngitses tulekahju kiuste MM-ilt taas medali
Kolmas järjestikune tiitlivõistluste medal viib Irina Embrichi olümpiaturniiri lävele.
27-aastane kogenud Irina Embrich lõpetas Peterburi MM-turniiri naiste epeevõistluse pronksmedaliga. Embrich jõudis medalile kolmandat tiitlivõistlust järjest (hõbemedal mullusel MM-il ja pronks tänavusel EM-il), tuues Pekingi olümpiale pääsu märksa lähemale. Selleks on vaja olla maailma edetabelis 15 parema seas. Enne MM-i hoidis Embrich 12. kohta.
"Poolfinaaliks sakslanna Britta Heidemanniga enam vaimujõudu ei jätkunud. Üritasin mis hirmus, kuid tulutult," sõnas Embrich pärast 9: 15 kaotust. "Kehaliselt oleks veel jaksanud, aga sisemine energia oli otsakorral."
Eesti vehkleja pelgas MM-il kõige enam esimest matši. Saanud otse 64 parema hulka, tuli Embrichil eile hommikul relvad ristata hispaanlanna Raquel de Antonioga. Oligi raske matš, Embrich võitis torgetega 15: 13. "Esimene matš on raske just psühholoogiliselt," hindas Embrich. Samasuguse tulemusega võitis Embrich 32 parema seas poolatari Magdalena Grabowska, kaheksa hulka viis 15: 10 edu hiinlanna Xiaojuan Luo üle.

Selver peab Bulgaarias ikkagi võitu jahtima
Eilses Spordilehes rõõmustasime Selveri meeskonna 3: 0 võidu üle Sofia Levski Siconco üle Euroopa Challenge-sarja avaringis. Ent tõlgendasime valesti nn kuldse geimi reeglit.
Asi on karmim: Selveril ei piisa kordusmängus vastase väljakul ühe või kahe geimi võitmisest. Ükskõik millise skooriga kaotuse puhul mängitakse kohe otsa 15 punktini peetav kuldne geim, mis selgitab edasipääseja.
Eesti võrkpalliliidu peasekretär Henn Vallimäe kinnitab, et seda süsteemi prooviti eelmisel hooajal Top Teamsi sarjas. Siis mängiti kuldset geimi 25 punktini ja Euroopa võrkpalliliidu (CEV) hinnangul eksperiment õigustas end. Tänavu toimib reegel Challenge-sarjas.
"Uuenduse taga on CEV-i spordiorganisatsioonide komisjoni juht luksemburglane Pierre Muhlheim, keda hästi tunnen. CEV rõhub selle peale, et võõrsil-kodus süsteemi järgi säiliks põnevus kordusmängu lõpuni," selgitab Vallimäe. Kui näiteks Selver võidaks pärast 3: 0 koduvõitu ka võõrsil esimese geimi, olnuks vana süsteemi järgi, kus loeti võidetud geime ja vajadusel

Andres Lutsar 9.04.1937 - 30.09.2007
Eesti judot tabas pühapäeval löök, mille tagajärgi on kohe raske täiel määral hoomata. Päeval, mil Andres Lutsari üks andekamaid õpilasi Martin Padar võitis järjekordse rahvusvahelise suurturniiri, lahkus Õpetaja igaveseks. Lutsari surmauudist kuuldes tõsinesid näod tuhandetel, ka nendel, kes väljapaistvat noortekasvatajat isiklikult ei tundnudki.
Kuigi tema käe all sai tuule tiibadesse kahekordne olümpiapronks Indrek Pertelson, EM-i medalimees Padar ja väga paljud vähem nimekad, läheb Lutsar Eesti spordi ajalukku eelkõige erakordse noortetreenerina. Iga tema treening oli väike etendus, see oli koht, kus tema anne eredaimal kujul välja lõi.
Andres Lutsar sündis Võrumaal, 1961. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Mitmekülgsed võimed ilmnesid juba õpiaastatel. Aastaid ei olnud tal Võrust Viruni vastast sambos, kvalitseeritud meistrina oli ta hinnatud akrobaatikas ja sportliku estraadi žanris. Andres Lutsar pani oma võimed proovile filmikaskadöörina ("Viimne reliikvia", "Tulivesi"), dramaturgi ja lavastajana Salme Teatris ("Väikevend ja Karlsson katuselt", "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist").

Eesti Raudtee konteinervedude maht on aastaga kahekordistunud
Eestit läbiv Ida-Lääne suunaline konteinervedude maht on viimase aasta jooksul kahekordistunud.
2006.aasta septembris vedas Eesti Raudtee kuus 867 TEUd. Tänavu septembris oli konteinervedude maht tõusnud 1645 TEUni. Tänavu üheksa esimese kuuga vedas Eesti Raudtee 11 563 TEUd, mis on rohkem kui eelmisel aastal 12 kuuga kokku, teatas ettevõte.
"Raudteel veetakse täna vähem kui 8 % Eestit läbivatest konteineritest. Suurem osa konteineritest läbib transiidina Eestit veoautodel, mis omakorda koormab ja ummistab riigi maanteesid ning piiriületuspunkte," rääkis Eesti Raudtee turundusdirektor Rene Varek.
Tema sõnul loodab Eesti Raudtee jätkata hüppelist konteinervedude kasvu nii Venemaa kui Kesk-Aasia suunal suuresti just tänu kiiremale veoajale ning konkurentsivõimelisemale hinnakujundusele.

Eurolinesi juhatus ja nõukogu said uued esimehed
Eurolinesi kaubamärki omavas MootorReisi AS-i juhtkonnas mängiti ümber mitmed olulised töökohad.
Seni tegevjuhina tegutsenud Hannes Saarpuu sai ettevõtte juhatuse esimeheks. Juhatuse teiseks liikmeks jääb ettevõtte finantsdirektor Age Käos ning firma suuromanik ja juhatuse senine esimees Hugo Osulast sai nõukogu esimees.
"Tegemist on loogilise jätkuga eelmisel aastal alanud protsessile, mille eesmärgiks on olnud kontserni juhtimisstruktuuride tugevdamine ja arendamine selliselt, et mina omanikuna saaksin distantseeruda tegevjuhtimisest ja realiseerida oma huve läbi nõukogu", kommenteerist muudatust Hugo Osula. "Saarpuu omab märkimisväärset kogemust transpordivaldkonnas ja on ettevõttes töötatud aasta jooksul kiiresti kohanenud bussiäri eripäradega" lisas Osula.

airBaltic tihendab talvist lennugraafikut
Läti lennufirma airBaltic lisab talvisesse lennuplaani kaks uut sihtkohta Soome ja Usbekistani ning tihendab lennugraafikut senisel üheksal liinil.
Lennufirma läheb 28. oktoobril üle talvisele lennuplaanile, mis kestab kuni järgmise aasta 29. märtsini, teatas ettevõte.
Uues lennuplaanis on kaks uut sihtkohta - Oulu Soomes ning Taškent Usbekistanis, samuti toimuvad lennud senisel üheksal liinil tihedama graafiku alusel. Talveperioodil väljub airBaltic 37 liinil Riiast, 18 liinil Vilniusest ning 3 liinil Liepajast.
Reisijatele Tallinnast pakub airBaltic kolm lendu päevas Riiga ning Vilniusse. Mõlema sihtkoha piletihinnad algavad 490 kroonist.
airBaltic'u presidendi ja juhatuse esimehe Bertolt Flick'i sõnul juhindub airBaltic uute sihtkohtade valikul turgudest, kus äripotentsiaal ja turismitase on kõrged.

FIE - paha nõid, kellega ühiskonda hirmutatakse? 
Tööandjate ennustus, et FIE-delt laekub riigile miljard krooni lisaks, ei täitunud.
Suur hulk FIE-sid ehk füüsilisest isikust ettevõtjaid kasutab ettevõtlusvormi vaid selleks, et võimalikult väikest summat (ehk sotsiaalmaksu avansilisi makseid, tänavu kokku 7920 krooni) makstes nautida kõiki ravikindlustuse hüvesid - selline väide visati hiljuti ajakirjanduses ühiskonna hambusse.
"Mind teeb murelikuks, et kuidagi imelik on see FIE-dest rääkimine. Kõik arvavad midagi, võtavad seisukohti, aga keegi ei taha asja olemusest aru saada," ütleb ettevõtluskonsultant ja FIE-de asjatundja Olavi Kärsna.
"Kaks aastat tagasi, kui sotsiaalmaksu kuumäära piir tõusis 2000 kroonini, rääkis tööandjate keskliit: FIE-de käest laekub nüüd miljard lisa, haigekassa on omadega mäel. Nüüd enam häbelikult sellest ei räägita - no ei tulnud miljardit, ma ütlesin seda kohe. Nüüd on siis jälle vana jutt uues kuues: et täpselt FIE-de arvelt on haigekassas sadu miljoneid puudu," ütleb Kärsna ja selgitab ka, miks neid miljoneid või seda miljardit tulla ei saa.

Kvaliteeditöös peab hing sees olema
Võistluse "Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhind 2007" võitis Olustvere TMK.
Eripreemiaga õpilaskesksuse ja integratsioonialase tegevuse eest tõsteti eelmisel neljapäeval toimunud autasustamisel esile G. Otsa nim Tallinna muusikakooli ning süsteemse kvaliteedialase eestvedamise ja silmapaistva rahvusvahelise koostöö eest Kuresaare ametikooli.
Olustvere TMK direktor Arnold Pastak ja Olustvere TMK kvaliteediauhinna projektijuht Anne Saarva peavad kvaliteeditöös kõige tähtsamaks pühendumust ja meeskonnatööd. "Midagi ei saa teha niisama, asjal peab hing sees olema."
Sel aastal toimus kutseõppe-asutuste kvaliteedivõistlus juba neljandat korda. Seekord osales üheksa edasipüüdlikku ja kvaliteeti tähtsaks pidavat Eestimaa kutseõppeasutust.

Guy Browningu kolumn: Hotellid
Mõned ärireisijad räägivad, et hotell on nagu kodu väljaspool kodu. See on aga täielik jama, sest hotellid ei meenuta vähimalgi määral kodusid. Algatuseks on hotellitoa voodi keskmise tenniseväljaku suurune, nii et seal võib veel peituda toa eelmine asukas, ilma et sul sellest vähimatki aimu oleks. Padjad on valmistatud tihedast vahust, mis ei lase su peakesel neisse vajuda, kui sa just ei kanna tinaga vooderdatud öömütsi. Moodne tehnoloogia tähendab, et hotell teab igal ajahetkel, kus oled ja mida teed. Kui lülitad sisse teleka, siis hüppab ekraanile väike teade: "Tere õhtust, hr Hollingsworth, täname, et valisid meie täiskasvanute filmikanali. Teadsime, et see kulub teile ära."

PKC Eesti leidis Keilasse ja Haapsallu 112 töötajat
PKC Eesti AS on augusti ja septembri jooksul oma Keila ja Haapsalu tehastesse tööle võtnud 112 uut töötajat. PKC Eesti personalijuhi Relika Arpo sõnul olid augusti lõpus Keila ja Haapsalu tehastes toimunud avatud uste päevad huvilisterohked, sajad inimesed käisid tootmisega tutvumas. Praeguseks on Keila tehasesse tööle võetud 73 inimest ning Haapsalu tehasesse 39 inimest.
"Praegu võtame veel töötajaid Keila tehasesse. Kuna valdav osa uutest töötajatest asus tootvale tööle, jätkame endiselt inseneride otsimist," ütles PKC Eesti AS-i juhatuse esimees Jaan Murdla.

Jurist selgitab: Haige võib nelja kuu pärast vabastada
Kui töötajal on olnud kuus kuud järjest haigusleht, kuid invaliidsust ei ole vormistatud, kas siis on tööandjal õigus vabastada ta pikaajalise haiguse tõttu TLS-i § 86 lg 9 alusel? Kas sel puhul makstakse hüvitist ja kui palju?
Pikaajalise töövõimetuse tõttu võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja on töövõimetuse tõttu töölt puudunud üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul. Tuberkuloosihaiged saavad puududa kauem - kas kaheksa kuud järjest või kokku kaheksa kuud kalendriaastas.
Üldjuhul on haiguse ajal töö-andja algatusel töölepingu lõpetamine keelatud.
Erandi sellest reeglist teeb töölepinguseaduse § 107 lg 1, mis ütleb, et pikaajalise töövõimetuse tõttu on tööandjal õigus lõpetada tööleping just töövõimetuse ajal.

Meelita keegi tööle - saad 3000 krooni preemiat
Falcki tööle meelitamise eest saab aastas preemiat ligi 300 soovitajat.
Aprilli lõpuni kestis turvafirma Falck Eesti kontsernis värbamiskampaania. Uue töötaja soovitajal oli võimalik teenida kuni 3000 krooni preemiat. Kampaania eripäraks oli aga see, et preemiat sai ka hiljemalt juunis tööletulnu, kellele maksti 2000 krooni puhtalt kätte.
AS-i Falck infojuht Katrin Paas selgitas, et selline tunnustav ja motiveeriv premeerimissüsteem on toiminud kuus aastat, aastas saab preemiat umbes 300 inimest.
Aastate jooksul on premeerimissüsteem muutunud. Eelmisel aastal maksis firma uue töötaja toojale 1000 krooni. Poole summast sai ta kätte töölepingu sõlmimisel, teise poole pärast uue töötaja katseaja edukat läbimist.
Ka AS Ühisteenused otsib uusi töötajaid premeerimis-süsteemi kaudu. Preemia koosneb kahest osast: esimene 500 krooni makstakse tööletoojale välja sellel kuul, kui uus töötaja tööle asus, ja teine 500 krooni pärast uue töötaja katseaja läbimist. Tänu sellele on AS Ühisteenused saanud juurde kaheksa uut töötajat ehk keskmiselt kaks uut töötajat kuus.

Tartu Linnaleht hakkab ilmuma neli korda nädalas
Seni kord nädalas reedeti ilmunud Tartu Linnaleht hakkab alates homsest ilmuma sarnaselt Tallinna lehele neli korda nädalas.
Linnalehe peatoimetaja Tiina Kangro ütles, et Tartu lehe igapäevaseks muutumine on loogiline jätk Linnalehe arengus. "Kui pealinlaste hulgas on tasuta Linnaleht juba mitu aastat loetavuse tipus, siis küllap võtavad sagedamini ilmuva ja mahukama Linnalehe omaks ka tartlased," sõnas Kangro.
Tallinna lehe sõsarväljaandena hommikuse uudistelehena ilmuma hakkavas Tartu Linnalehes kajastatakse lisaks kohalikele uudistele nüüdsest ka Eesti sündmusi, välisuudised, samuti lisanduvad spordiküljed ja meelelahutusosa.
Linnaleht on sõltumatu ajakirjanduslik väljaanne, mida tehakse reklaamituludest. Linnalehte annab välja AS Linnaleht, mille omanikeks on võrdsetes osades Eesti Päevalehe AS ja AS Eesti Meedia, mis on ka Postimehe väljaandja.

Baskini anekdoodid
Väikeses Vene kuurortlinnas tuleb mees hilja õhtul koju ja leiab naise kõrvalt lamamas võõra habemega mehe. Ta haarab kööginoa ja tormab naise poole.
"Tapan ära!"
"Ole nüüd vait," manitseb naine. "Ma sain suure vaevaga sellele mehele voodikoha üürile anda!"
"Tapan ära, lollakas! Sellele pinnale oleks võinud paigutada kolm inimest!"
"Mulle tundub, et meie naabriproua on ära õppinud söögitegemise!"
"Miks sa nii arvad?"
"Tema kolmas mees on jäänud ellu!"
Korteris heliseb telefon.
"Palun, võta toru ja ütle, et mind ei ole kodus!" palub mees.

JÄRJEJUTT (7): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Järgmiseks saadeti kodumaalt edukalt põgenenud ministrid puhkama Bulgaariasse Varna-lähedasse mereäärsesse villasse. Kuna Kabulis ja Afganistanis jätkati nende otsinguid, siis püüdis sealne KGB oma võrgu kaudu levitada kuuldusi, et ministrid varjavad end Iraanis.
Septembri lõpul kutsuti NSV Liidu tippnõunikud Moskvasse nõu pidama. KGB mehed pooldasid vägede sisseviimist, Afganistani relvajõudude Nõukogude peanõunik kindral Lev Gorelov oli kindlalt selle vastu: "Vaatamata kõigile Taraki ja Amini palvetele, ei saa tugevdada NSV Liidu sõjalist kohalolekut Afganistanis." Kremlit tegid ärevaks septembri lõpul laekuvad teated, et Amin otsib võimalusi suhete parandamiseks USA ja Hiinaga. Kremlis kardeti, et Amini juhtimisel võib riik muuta oma orientatsiooni ja sattuda rohkem USA sõiduvette. Samuti jätkas Amin oma toetajate esiletõstmist: julge-olekukomitee uueks ülemaks määrati tema lähisugulane, samal ajal sai KGB kohapeal andmeid, et Amin kavandab likvideerida kolmsada poliitilist vastast, s.t NSV Liidule lähedast "aprillirevolutsionääri".

Pekitükid põses ja seinad rooja täis - vahvaid mälestusi lasteaiaajast
EPL kogus eri vanuses inimeste naljakaid ja vähem naljakaid lasteaiamälestusi.

Väikelaste hambad on õnnetus seisus
Juba kaheaastaseid viiakse arsti juurde, et nende valutavaid hambaid narkoosi all ravida.
Eestis on vähe täiskasvanuid, kes ei mäleta kooliaja õudusunenägu - kui arstikabinetis seadis end sisse hambaarst. Juhtmerägastikus tolknesid suured puurid, mille vali vingumine ajas hirmu naha vahele tugevaimagi närvikavaga õpilasele. See oli õuduste tuba Nõukogude moodi. Pärast traumeerivat ravikogemust tuli plomm juba kolm päeva hiljem nätsu närides lopsti august välja. Hirmujudin käis üle selja - jälle arsti juurde!
Kuigi praegu on hambaravi muutunud palju inimsõbralikumaks, ei taha endiselt ükski laps hea meelega arsti juurde minna. Ometi peavad seda tegema juba kaheaastased, kes tuuakse katkiste hammastega esimest korda kontrolli. Lapsevanem soovib narkoosiga ravi.

Koolitamata koer on peremehe nuhtlus
Koerakoolis tasub kas või korra ära käia, et õppida, kuidas peab oma koera õpetama.
Loll koer on üks hullemaid nuhtlusi maailmas! Ütled "Istu!", aga sõbrake kihutab metsa poole. Ütled "Lama!", aga peni tõstab teie lemmiroosile jalga...
"Iga koera peaks koolitama, olgu ta tõukoer või krants," on MTÜ Koerte Sõber juhatuse esimees ja koolitaja Lilia Ross ning tema kaasa, nõustaja Tarmo Trepp raudselt veendunud. Ka siis, kui teil pole plaaniski oma udupeene tõukoeraga mööda näitusi kihutama hakata või kui teie neljajalgne sõber "üks neljandik bernhardiini, kolm neljandikku lambakoera" on võetud aeda vaid kodu kaitsmise eesmärgil.
"Kõige olulisem on koolitamise puhul see, et peremehel endal on lihtsam, kui koer saab käsklustest aru ja neile kuuletub. Et kui tekib mingi ekstreemne olukord, siis koer kuulab sõna ja ise ei satu piinlikku olukorda. Veel hullem, kui koolitamata koer satub olema kakleja tüüp ja ründab kedagi," lisab Ross.

Lugu tekist, mille all ei magata
Nagu sa kindlasti hästi tead, on ühe teki õige koht koduses majapidamises magamistoas. See võib olla voodiriiete kapis või sahtlis või veel mõnes muus kavalas kohas, kust magama minnes oleks seda kohe mugav ja mõnus endale peale võtta.
Aga kas sa oled kuulnud sellisest tekist, mille alla magama ei minda ja mida tuleb hoida hoopis köögis seina peal rippumas? Sellise teki nimi on tulekustutustekk ja seda tekki on mõistlik hoida kohe pliidi juures. Tulekustutustekk on üks väga kasulik asi, kui kodus peaks mõni väike lahtise tulega seotud õnnetus juhtuma. Kõige sagedamini juhtub seda köögis süüa tehes, kui pannil rasv või õli üle kuumeneb ja pann põlema süttib. Mis sa arvad, mida sellisel puhul kõige sagedamini tehakse? Vastan ise - üritatakse millegipärast leeki veega kustutada, mis on väga vale. Ära püüa pannil põlema läinud rasvainet iialgi veega kustutada, sest vesi muudab sellise põlengu ainult võimsamaks! Lisaks võivad veega kokku puutuvad põlevad rasvapritsmed mööda kööki laiali lennata ja nõnda kiiresti väga koledate tagajärgedega tulekahju tekitada.

Söögilauda trügiv töö rikub peresuhteid
Pere ja firma toimivad hästi, kui töö- ja pere-elu suudetakse lahus hoida.
"Oma firma on nagu pereliige. Kui on mure, siis on see kõigi mure, ja koos ollakse nii heas kui ka halvas," kirjeldab Merike Mätas perefirma miinuseid ja plusse ning tunnistab, et nende pere on oma probleemid ikka avameelselt arutades lahendanud.
Seitsmeaastase perefirma juhtimise kogemusega Merike tõdeb, et koos tegutsedes tekib alati eriarvamusi ning eks igaüks peab ju enda arvamust õigemaks. Merikese sõnul tuli eriti firma algusaegadel tihti ette olukordi, kui ta ei tahtnud oma arvamusest kuidagi taganeda. Aastatega tuleb aga arusaam, et peab leidma kuldse kesktee.
"Kui tehakse suuremaid otsuseid või on keerulised ajad, siis peab hoolikalt jälgima, et pinged pere- ega voodiellu ei kanduks. Ka laps ei tohi tunda, et ta elab kontoris. Kõigil peab säilima nii-öelda sportlik huvi töö vastu," on naine veendunud.

SERGEI STEPANOV: kuidas poliitikud aegunud kaupa müüvad
Ärimees, kellel on tarvis vabaneda aegunud kaubast teeb hinnaalandusi, korraldab odavaid väljamüüke, teeb kõik, et teha oma laopind vabaks. Tavaliselt on selline tegutsemine tulemuslik. Ärimeeste kogemust kasutavad aktiivselt ka poliitikud, müües ligi 15 aasta vanust kaupa - Eesti Vabariigi kodakondsust.
Kauba hinna suurendamine (meie juhul siis kodakondsuse saamiseks kunstlike tõkete loomine) viib alati ühe asjani - nõudlus selle kauba järele väheneb, kuni praktiliselt nullini. Nagu ütles Ostap Ibragimovitš Bender: "see on meditsiiniline fakt". Alternatiivsete võimaluste teke aga hävitab täielikult huvi kauba või terve kaubagrupi vastu.
Reklaam - kaubanduse mootor
Ärimees korraldab reklaamikampaaniaid käibe suurendamiseks, sama kasutavad ka poliitikud. Piisab, kui meenutada hiljutisi laiali saadetud naiivseid voldikuid, mis pajatasid sellest, kui kurb on tunda ennast mittekodanikuna ja kui suurepärane on olla kodanik. Reklaam pakkus võimalust tasuta (kas pole teleklippidest ja paberreklaamist tuttav võte?) käia kodakondsuseksami ettevalmistuskursustel.

RAINER VAKRA, MIHHAIL KORB, TIIT TERIK: Turud peavad jääma - ka pealinna
Turuteemast on iga nurga alt räägitud, kuid vaatamata sellele on olukord üha halvenenud.
Väikeettevõtjatel on raskusi oma kauba turustamisega, samas tunnevad paljud linlased puudust taskukohasest ostuvõimalusest. Ometi ei puudu turgudelt ei kauplejad ega ka ostjad. Seepärast tuleb luua tingimused, et ka väiketalunikud pääseksid pealinna kauplema ja linlane saaks otse tootjalt, ilma vahendaja hinnalisata, osta värsket ja eestimaist kaupa.
Ajakirjanduses on räägitud ohust, et Tallinna mõlemad suuremad turud - Keskturg ja Balti jaama turg - tahetakse kujundada moodsateks ärikeskusteks, kus ei pruugi olla enam ruumi turule selle klassikalises tähenduses. See tähendab, et pole enam kohta, kus talumehed ja aiapidajad saaksid oma saadusi müütada. Samas on kahju, et turud, mis eraomaniku kätte jõudnuna on amortiseerunud ja ebasanitaarsed, ei vasta tänapäeva tingimustele ja osa neist on tõesti jõudnud niikaugele, et nad tuleks lammutada. Üks lihtsamaid põhjusi, mis põhjustab aga Tallinna turgude hävimist, on see, et need asuvad kinnisvaralisest seisukohast liiga hinnalistes paikades.

AHTO LOBJAKAS: Pimedus toru otsas
Eesti torudebatis on aeg pöörduda tagasi põhimõtete juurde, mida filosoofias tuntakse esmaste printsiipidena.
Eesti on riik, mille iseseisvus rajaneb esmajoones välispoliitilistel eeldustel, seega on esmased printsiibid meie jaoks välispoliitilised.
Sellest vaatepunktist oleks Gazpromi gaasitoru lubamine - ehk täpsemalt võitluses selle rajamise vastu endast mitte maksimumi andmine - Eesti jaoks kui Vene energiarelvaga endale (vähemalt) jalga tulistamine.
On huvitav, et veel aasta tagasi oli see enam-vähem selge peaaegu kõigile väitluses osalejatele. Mida aeg edasi, seda udusemaks paistab asi muutuvat.
Miks see nii on, on intrigeeriv küsimus, aga mitte praeguse loo teema.
Tõsist väitlust pidada oli hilja muidugi juba aasta tagasi. Piltlikult öeldes tekkis valitsusel talliuste vastu huvi siis, kui hobused olid laiali jooksnud. Gazpromi torust sai Euroopa jaoks üleliidulise tähtsusega projekt otsustega, millele on teiste hulgas käe alla pannud Eesti praegune valitsus.

AAVO KOKK: Hea tuju, halb tuju?  Arva ära! 
Käisin mõni aeg tagasi ühes personalifirmas uurimas, kes ma tegelikult olen.
Nad kontrollisid minu aritmeetilisi ja loogilisi võimeid, lükkasid mind rollimängu ja püüdsid üha pika ja vastiku küsimustikuga aru saada, millised on minu hoiakud. Tulemused tervikuna mind eriti ei üllatanud, aga neid testijaga läbi arutades jõudsime küll ühe huvitava asjani.

Meie vabaduse sümbol
Vabaduse väljak vajab endanimelist tähist vabaduse ja selle eest langenute austamiseks.
Vabadus on ajatu ja piirideta mõiste, mille eest on alati võideldud ja võideldakse edasi. Vabadussõda on meie rahva vabadusvõitluse üks lühike ja õnnestunud etapp. Rajatav tähis peab olema ajatu ja kõigile mõistetav, seega lihtne.
Meie rahvuseeposes on meile ainuomane vabaduse sümbol, mõlemast otsast loitvad peerud. Toompea jalamile sobiks rajada müürilõik, mille poleeritud pinnal on mõlemast otsast loitvate peerude kujutis ja tekst "Vabaduse eest langenuile".
Rudolf Raja (represseeritu),
Tallinn

ETV kahvatud uued saated
Toetan täielikult Vahur Kersna arvamust ETV uue hooaja paksult reklaamitud avasaadete kohta. Suitsu oli, nii et tapab, tuld aga ei kusagil; tahtsime paremini, aga välja tuli nagu ikka. Riigi pajukil on liiga mugavaks mindud. Televisioon peaks olema ikka enamat kui rääkivad pead.
Võtame kas või hästi promotud uue saatesarja "Revidendid". Mida nad siis lõppude lõpuks ära on revideerinud? Milles seisneb parima vaateajaga saate tulem?
Võtkem näiteks 13. septembri saade, mis pajatas prügiveost. Probleem kui selline on juba ammu üle pea kasvanud nii Tallinna linnal kui ka kodanikul. Võis oodata, et saates räägitakse mõnedki kitsaskohad sirgeks. Kokku oli aetud hulk tarku päid, igaüks ajas oma nägemuslikku rida ja oligi kogu moos. Kõik otsad, mis jalus olid, jäidki niisama ripakile.

REPLIIK: Vanadus ei ole diagnoos
Siiani ei ole paljude riigi leiba teenivate inimeste 65. sünnipäev meenutanud juubelit, vaid peiesid, sest päevakangelane teab, et tema töökoht on sellest hetkest ebakindel. Nüüd tunnistas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kehtetuks avaliku teenistuse seaduse sätted, mis puudutavad ametnike vanuse tõttu teenistusest vabastamist. Sisuliselt hinnati töötajate jõuga pensionile saatmine konstitutsiooniga vastuolus olevaks meelevaldseks diskrimineerimiseks.
Lõppeks on pensionile jäämine ju võimalus, mitte kohustus. Jah, tänavu on olnud ootamatult palju koondamisi ning töökohtade loomine ei käi eriti hoogsalt, kuid kvalifitseeritud töötajate jõuga pensionile saatmine ei ole kindlasti lahendus, sest vanus ei ole ei haigus ega töövõimetuks tegev asjaolu.

JUHTKIRI: Eufooria ja pohmelus
Äsjane majanduseufooria näib Eestis tuure maha võtvat: majanduskasv on aeglustumas, inflatsioon kiireneb, analüütikud räägivad ikka murelikult suurest jooksevkonto defitsiidist ning kinnisvarabuum on maha jahtumas. Ning ehkki veel hiljuti räägiti tööjõunappusest, on siingi näha uusi arenguid: tänavu esimese kaheksa kuuga on koondamise hammasrataste vahele jäänud sama palju inimesi kui mullu terve aastaga. Kui trend jätkub, siis võib eeldada, et tänavuse aasta lõpuks on Eesti ettevõtted olnud sunnitud koondama tervelt kolmandiku võrra rohkem inimesi kui mullu.
Tõsi, teatud majandusharudes ei tulnud töökohtade kadu kellelegi üllatuseks. Iga neljas tänavu koondatu töötas tekstiilisektoris - ning sellest, et odavale tööjõule tuginev tekstiilitööstus kolib ümber Eestist odavamatesse Ida-Euroopa riikidesse ja Aasiasse, räägiti juba aastate eest.

Türgi president muudaks "rahvuse solvamise" seadust
Vaatamata vähestele poolehoidjatele avaldas Türgi president Abdullah Gül Strasbourgis arvamust, et Türgi rahvust solvav artikkel 301 tuleks ära muuta.
"Kuigi mitte kedagi ei ole selle seaduse alusel karistatud, soovin ma selle muutmist," vahendab BBC täna Güli Strasbourgis Euroopa Ministrite Nõukogu istungil öeldud arvamust. Güli arvates kahjustab seadus Türgi liitumissoovi Euroopa Liiduga. Seaduse muutmise õigus on Türgis parlamendil.
Endine välisminister ja praegu presidendi toolil istuv Abdullah Gül, kellel on BBC hinnangul säilinud pärast presidendiks saamist piisavalt võimu oma endises Õigluse ja Arenguparteis, ootab et juulis erakorralised valimised võitnud AKP initsiatiivil artiklit 301 muudetaks.

Suri Ryanairi looja
Kolmapäeval suri 71-aastasena iirlasest ettevõtja Tony Ryan, kes asutas 23 aastat tagasi tänaseks Euroopa suurima odavlennufirma Ryanair.
Tony Ryani lähedaste andmeil suri mees pärast pikka võitlust haigusega, vahendab Reuters.
Ryan astuas 23 aastat tagasi lennufirma Ryanair, millest on tänaseks saanud Euroopa suurim odavlennufirma, mis teenindab aastas umbes 50 miljonit reisijat.
Ryanair on soovinud ka Eestisse lende tegema hakata, aga siiani pole läbirääkimised tulemuslikult lõppenud.

Eesti ühineb EL-i piirivaba tsooniga juba detsembris
Schengeni piirivaba tsoon laieneb üheksa liikme võrra juba 21. detsembril, teatas kolmapäeval ELi eesistujamaa Portugal.
Portugali esindaja teatel on üheksa uue Schengeni viisaruumi liikme seas on 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia, vahendab Reuters. Üheksa riigi kodanikel on võimalik liikuda juba olemasoleva 15 liikmesmaa ning uute liitujate sisepiires passe näitamata.
"Ühinemise peavad ametlikult kinnitama Euroopa Liidu ministrid novembris," lisas pressiesindaja.
2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud Küpros on palunud ruumiga liitumisel aastast viivitust. Tänavu EL-i pääsenud Rumeenia ja Bulgaaria peavad Schengeni turvanõuete täitmiseks veel lisatööd tegema.

Erimeelsused ei luba patriarhil ja paavstil ühe laua taga istuda
Moskva patriarh Aleksius II sõnul keeldub ta kohtumisest paavst Benedictus XVIga vastuolude tõttu roomakatoliku ja ortodoksse kiriku vahel.
"Enne, kui me kohtume paavstiga, peame üle saama Rooma Katoliku Kirikuga kõikidest erinevustest mis, kahjuks küll, on olemas," vahendab RIA Novosti patriarhi sõnu Pariisis antud pressikonverentsil.
Kaks erinevat kogukonda on teinud patriarhi hinnangul edukaid projekte ÜRO juures ja samuti teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures. "Koostöö ortodoksse ja roomakatoliku kiriku vahel põhineb samadel moraali, sotsiaalsete ja pereväärtustel. Me oleme mõlemad vastu abordile, eutanaasiale ja samasooliste abieludele," ütles Aleksius II.
Prantsusmaal oma esimesel visiidil osales patriarh Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) istungil, kohtudes organisatsiooni juhi Rene van der Lindeniga ning ka Prantsusmaal elavate ortodoksse kiriku liikmetega. Täna külastab patriarh president Nicolas Sarkozyd ja Pariisi Jumalaema kirikut.

Purjus veokijuht pakkus Soomes politseile pistist
Purjus peaga rooli keeranud venelasest veokijuht proovis Lappeenranta liikluspolitsei käest pääseda pakkudes korravalvuritele 200 eurost altkäemaksu.
Lappeenranta politsei pidas maanteel kahtlustäratavalt sõitnud veoauto kinni ja tuvastas algselt puhumast keeldunud juhil venelasest juhil 0,7 promillise joobe, kirjutas Iltasanomat.
Veokijuht pakkus alguses liikluspolitseinikele 50 eurost (780 krooni) pistist, saades eitava vastuse suurendas mees pakutavat summat 200 eurole (3210 krooni).
Hetkel Lappeenranta politseijaoskonnas kainenevat meest ootab süüdistus purjus peaga autojuhtimises, altkäemaksu pakkumises ja liikluseeskirjade rikkumises.

Bush pani laste ravivõimaluste parandamisele veto
USA president lükkas tagasi Senatis suure häälteenamusega vastuvõetud laste ravivõimaluste kättesaadavust tõhustava seaduseelnõu.
President Bushi hinnangul ei ole täienduseelnõu seotud laste tervise ja ravivõimaluste programmi algse eesmärgiga, mis näeb ette ravivõimaluste kättesaadavuse suurendamist madalama sissetulekuga peredest pärit lastele, kirjutab BBC.
George Bushi poolt kinnitamata jäetud seaduseelnõu nägi ette tubakaaktsiisi tõstmist, millest tulenevad 35 miljardit dollarit lisaraha suunatakse umbes 10 miljoni lapse ravivõimaluste tõhustamiseks.
USA riiklik laste ravikindlustusprogramm toetab hetkel umbes 6,6 miljoni ameeriklase ravikulusid ning enamik doteeritavatest on lapsed.
President Bushi arvates võiks terviseprogrammi rahastamist suurendada viie miljardi dollari võrra.

Ukraina lubas Gazpromile võla ära maksta
Gazpromi juhatuse esimees Aleksei Miller ning Ukraina energeetika-ja kütuseminister Juri Boiko leppisid kokku, et Kiiev tasub võla 1. novembriks.
Tegemist on 1,3 miljardi dollari suuruse võlgnevusega, teatas RIA Novosti. Gazpromist selgitati, et see pole mitte Ukraina riigi, vaid tarbijate võlg.
Gazprom hoiatas varem, et võib vähendada gaasitarneid Ukrainasse juhul, kui ei tasuta võlgu.

Paet tunneb Venemaaga piirileppe kinnitanud Läti üle heameelt
Eesti avaldas heameelt Läti-Vene piirilepingu ratifitseerimise lõpule viimise üle.
Välisminister Urmas Paet väljendas rahulolu Läti-Vene piirilepingu ratifitseerimisprotsessi kiire lõppemise üle Venemaal. "Meil on naabrite edu üle hea meel," ütles Paet.
Välisminister Paet avaldas lootust, et Läti-Vene piirilepingu ratifitseerimine julgustab Venemaad ka Eesti-Vene piirilepingut jõustama.

Juštšenko tegi ettepaneku koalitsiooni loomiseks
Ukraina president Viktor Juštšenko tegi erakorraliste parlamendivalimiste võitjatele ettepaneku alustada läbirääkimisi koalitsiooni ja uue valitsuse loomiseks.
Ukraina peaminister ja Regioonide partei juht Viktor Janukovitš toetas presidendi positsiooni, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Koalitsiooni moodustamise läbirääkimistele ei kutsutud Ukraina Kommunistlikku parteid.

Matti Vanhanen: Putin sobib Soomele
Soome peaminister Matti Vanhanen teatas, et teda üllatas Vladimir Putini kava peaministriks hakata, kuid et Soomele on hea, kui Venemaad juhib edaspidigi vana tuttav.
Soome peaminister Matti Vanhanen teatas, et teda üllatas Venemaa presidendi Vladimir Putini kava Duumasse kandideerida ja peaministriks pürgida, vahendab Newsroom.fi.
"Ma ei ole märganud, et keegi oleks seda ennustanud. Võibolla mõned ütlevad, et nad nägid seda ette, aga vähemalt mina ei osanud seda ette aimata," rääkis Vanhanen.
Vanhaneni sõnul on Soome jaoks oluline, et Venemaal oleks juhid, kes tunnevad Soomet hästi ja kelle pikaajalised poliitikad oleks Soomele tuttavad.
"See on ainult hea, kui Venemaad juhivad inimesed, kellega meil on kauaaegsed suhted," selgitas Vanhanen.

Abhaasia on valmis oma õhuruumis lennukeid hävitama
Tunnustamata vabariigi Abhaasia president Sergei Bagapš pöördus rahvusvahelise tsiviillennunduse agentuuri poole öeldes, et ei garanteeri Abhaasia õhuruumis ebaseaduslikult lendavatele lennukitele julgeolekut.
Bagapši sõnul peab õhusõidukite liikumine vabariigi õhuruumis olema kooskõlastatud mitte Gruusia, vaid Abhaasiaga, vahendas lenta.ru. Vastasel juhul president riigi kohal lendavate lennukite julgeolekut ei taga.
Bagapš lisas, et viimasel ajal on Abhaasia õhuruumis üha sagedamini hakanud lendama tundmatud lennuobjektid, mis viitavad luuretegevusele. Nendega hakkab presidendi kinnitusel tegelema Abhaasia kaitseministeerium.
Augusti lõpul kukkus administratiivse Gruusia ja Abhaasia piiril Kodori orus alla lennuk. Tbilisi väitel oli tegu Venemaa lennukiga, kuid Suhhumis tunnistati sõiduk Gruusiale kuuluvaks. Alla kukkunud lennuki osi pole siiani leitud.

Poola suursaadik sõitis miini otsa
Poola suursaadik Iraagis kindral Edward Pietrzyk sai täna haavata, kui tema eskort sõitis Bagdadis miinide otsa.
Intsident toimus Bagdadi kesklinnas Arasatis, teatas Reuters. Kolmes plahvatuses hukkus üks inimene ja viis sai haavata. Kannatanud toimetati helikopteritega haiglasse.
Poola välisministeerium kinnitas juhtunut.
Poola toetas 2003. aastal USA invasiooni Iraaki ja saatis sinna omalt poolt 1000 sõdurit.
Pärast õnnetust filmitud videot saab vaadata siin.

Lugovoi nõuab Kommersandilt 20 miljonit rubla
Aleksandr Litvinenko mürgitamises kahtlustatav ettevõtja Andrei Lugovoi on esitanud hagi ajalehe Kommersant vastu ja soovib ajalehelt saada raha.
Lugovoi esitas hagi kohtusse au ja väärikuse solvamise eest ja nõudis hüvitust summas 20 miljonit rubla (ligi 10 miljonit krooni), teatas newsru.com.
Kommersant tegi katset lõpetada konflikti kokkuleppe sõlmimisega ja pakkus Lugovoile võimalust ajalehe kaudu enda arvamust avaldada. Kuni 6. novembrini on Kommersandil aega Lugovoiga kokkulepele jõudmiseks, kuid Lugovoi nõuab endiselt materiaalset hüvitust.
Hagi aluseks sai fraas artiklist Boriss Berezovski kohta: "Pärast prokuratuuri tagaselja süüdistust Litvinenko polooniumiga mürgitamises teatas Lugovoi esimesena oma ohvri seotusest Briti salateenistusega."
Lugovoi on kindel, et sõnade "Lugovoi teatas esimesena oma ohvri seotusest" kasutamine tekitas lugejatel arvamuse, et Lugovoi on Litvinenko mõrvar ja kurjategija.

Pardinokaga dinosaurusel oli suus 800 hammast
Teadlased avastasid dinosauruseliigi, mille hiiglasliku pardinoka sees peitus 800 hammast.
Põhja-Ameerikas 60-80 miljonit aastat tagasi elanud üle 10 meetri pikkusel Gryposaurus monumentensisel oli suur pardinokk ja võimsad hambulised lõuad, mida loom kasutas siiski ainult taimede söömiseks, vahendab BBC.
"Kui kombineerida 800 hammast väga suurte ja tugevate lõugade ning nokaga, siis on tulemuseks väga tõhus taimesööja," ütles üks uuringu autoritest dr Terry Gates.
Noka sees oli Gryposaurus monumentensisel 300 hammast ja noka taga lõualuudel veel 500.
Lõugade tugevus ja hammaste arv annab aimu, et see saurus võis süüa vägagi kõva taimset materjali. Hambulise nokkdinosauruse menüü ei ole siiski täpselt teada, küll aga on teada, et ta ise langes ohvriks tollastele suurtele lihasööjasaurustele.

Arktikas mõõdeti 22 kraadi sooja
Sel suvel tabas Arktikat enneolematu kuumalaine, üks Kanada Arktika uurimisjaamadest registreeris isegi üle 20 kraadi ulatuvaid temperatuure.
Ontario Queen's University teadlased tõdesid juulis hämmeldunult, et Melville'i saare termomeeter näitab 22 kraadi sooja, kirjutab The Independent.
Melville'i saar on tavaliselt üks Põhja-Ameerika kõige külmematest paikatest. "Seal on tavaline keskmine temperatuur juulis umbes 5 kraadi. Sel aastal me registreerisime juulis 10-12 päeva, mil oli 10-15 kraadi sooja," rääkis Scott Lamoureux, Queen's University geograafiaprofessor.
Melville'i saar polnud muidugi ainus paik Arktikas, kus oli erakordselt soe. USA meteoroloogide hinnangul võis terves Arktikas olla tänavu rekordiliselt soe suvi.
Soojade ilmadega kaasnes muidugi jää sulamine, mis viis septembris jäätaseme kõigi aegade madalaimale tasemele. Arktika merejää kahanes tänavu suvel 4,28 miljoni ruutkilomeetrini, mis on 39% võrra väiksem kui 1979.-2000. aastate keskmine.

Venemaal avastati lasteaias süüfilis
Pervouralski linna lasteaias puhkes skandaal: sõimerühmas avastati süüfilis. Esialgu pole selge, kas suguhaigusse on nakatunud üksnes kasvataja või ka üks lastest.
Kasvatajal avastati süüfilis plaanilise arstiülevaatuse käigus, kirjutab Vesti-Ural.
Mures on aga ka vanemad. "Meile öeldi, et laps on nakatanud suguhaigusesse, aga kuidas, kui mõelda, laps saaks nakatada?" räägib lapse ema.
Samas väidavad arstid, et uurimise tulemused on valmis ning vanematel pole midagi karta, sest kõik lapsed on terved.
Lasteaia direktor ütles, et kasvatajat ei vallandata, kuna ta on haiguslehel, aga mis temast edasi saab, on juba lasteaia juhatuse otsustada.

The Times: Birma "Gulagi" on kadunud tuhanded inimesed
Briti ajaleht The Times muretseb, et Birmas arreteeritud meeleavaldajate saatusest ei ole midagi teada ja ilmselt on kusagil džunglis seaduse silma alt välja jäävad vangilaagrid.
Yangoni endise tehnikainstituudi hooned lagunevad ja territooriumi ümbritseb okastraat-tara, kirjutab The Times. Möödunud nädalal on hakanud levima jutud, et hüljatud ülikoolihoonetesse on kiiruga tekitatud koonduslaager.
Lääne diplomaatide ja vähemalt ühe Birma ametniku andmetel on ülikoolihoonesse suletud 1700 eelmisel nädalal vahistatud inimest. See vastab vähemalt ühele osale küsimusest, kuhu kadusid möödunud kuue nädala jooksul vahistatud mungad, demokraatia-aktivistid ja ajakirjanikud.
Enamus arreteeritutest on aga jäljetult kadunud, paljud neist on buda mungad, kes moodustasid protestide selgroo.
Kõige tagasihoidlikuma arvu pakub Austraalia välisminister Alexander Downer: "Me arvame, et vähemalt 30 inimest on tapetud ja umbes 1400 arreteeritud."

Kurt ja pime: Venemaa ja EL räägivad jälle inimõigustest
Euroliidu ja Venemaa vahel kolm aastat peetud inimõigusdialoog on jõudnud tupikusse nii Vene kodanikuühiskonna aktivistide kui ka EL-i ametnike hinnangul.
Täna Brüsselis aset leidva kuuenda kohtumiste ringi eelõhtul korraldas Euroopa Parlamendi inimõiguskomisjon mõttevahetuse 11 juhtiva Vene valitsusvälise organisatsiooni liidri osalusel.
Kõigi 11 eest kõnelenud Lev Ponomarjov liikumisest Inimõiguste Eest ütles, et Vene võime aktivistide vaated ei huvita ja mingeid tagajärgi pole kohtumised EL-i esindajatega samuti toonud. "Dialoog on jõudnud ummikusse," ütles Ponomarjov, lisades, et toimuv on kui "kõnelus kurdi ja pimeda vahel".
Ponomarjov leidis, et EL peab kohtumisi liiga madala astme ametnikega, "kes ei otsusta midagi". Vene võimud ei saada omakorda esindajaid dialoogi raames toimuvatele EL-i ametnike vestlustele Vene valitsusväliste organisatsioonide esindajatega. Ka eilsele kuulamisele europarlamendis keeldus Vene saatkond vaatlejat saatmast.

Kremli insaider: Putinil pole peaministri kohta vaja
Selles polnud midagi üllatuslikku, et Venemaa president Vladimir Putin üllatas oma 55. sünnipäeva eel taas avalikkust - niisugune ongi tema valitsemisstiil.
Enamik Moskva ajakirjandust ja eksperte on veendunud, et duumavalimistel võimupartei Ühtne Venemaa esinumbriks asuva Putini esmaspäeval välja öeldud võimalus kolida ümber presidenditoolilt peaministri omale on tõsiselt võetav ja reaalne.
See lahendaks intriigi Venemaa presidendivalimiste ümber, sest sama üksmeelselt arvatakse, et kui Putin on otsustanud saada peaministriks, siis pole enam eriti oluline järgmise riigipea isik. Võimukeskus kolib nagunii Kremlist paari kilomeetri kaugusele Valgesse Majja, kus asub Venemaa valitsus.
"Putin võib saada mitte lihtsalt peaministriks, vaid säilitada ka sisuliselt esimese inimese positsiooni riigis," kirjutas iseloomulikult kogu ülejäänud meediale päevaleht Vremja Novostei.

Lätis anti riigivalitsemine maffiale
Lätlased ei tea pärast peaministri sõnavõttu, kas neid juhivad poliitikud või maffia.
Möödunud nädala teine pool rabas niigi korruptsiooniskandaalides ulpivat Lätit arenguga, mis võiks iseloomustada Euroopa Liidu liikmesriigi asemel mõnd Kolmanda Maailma maad. Sisuliselt tunnistas peaminister Aigars Kalvitis, et on kontrolli riigi üle kaotanud.
Kõik sai alguse veidravõitu sõnumist, et nii Läti presidendi kui ka parlamendi julgeolekuteenistuses töötanud Edgars Gulbis hüppas eelmisel kolmapäeval politseiautost Daugava jõkke ja sattus raskete vigastustega haiglasse. Teda viidi parasjagu vanglasse seoses kahtlustustega, nagu osalenuks ta tänavu mais katses lasta õhku tolli kriminaaljälituse ülem Vladimirs Vaskevics.
Kuid mitu asjaolu viitab, et käeraudades ja nelja politseiniku poolt eskorditud Gulbis ei lennanud sillalt vette sugugi mitte vabatahtlikult ja põgenemiskatsel, nagu väidab ametlik versioon. Läti ajakirjanduses esinenud eksperdid on peaaegu kõik ühel meelel, et meest ikkagi "aidati". Sellele viitavad ka kahtlused, et teda olevat kongis pekstud ning psühhotroopsete ainetega uimastatud.

Austraallaseks saamiseks on tarvis tosin õiget vastust
Uus kodakondsustest peaks näitama, kas immigrant austab ja järgib Austraalia väärtusi.
Alates esmaspäevast tuleb Austraalia kodakondsuse taotlejatel teha uus test, mis koosneb paarikümnest küsimusest ja peaks näitama piisavaid teadmisi nii riigi ajaloost kui ka sealse rahva kultuurist.
Austraalia meedia andmeil tegi esimesel päeval "kontrolltööd" üle 30 inimese ja juba pärastlõunaks oli teada, et üks neist kukkus läbi. Kohe pärast lennukist või laevalt maha astumist pole aga põhjust testi tegema tõtata, sest kodakondsust saab taotleda alles neli aastat pärast Austraaliasse kolimist ehk senisest aasta hiljem.
Ajendiks noorterahutused
Testis esitatakse 20 küsimust, millest õigesti tuleb vastata kaheteistkümnele. Küsimused valitakse 200 võimaliku hulgast, kuigi esialgu pole ametnikud veel jõudnudki nii palju küsimusi välja mõelda.

Urvaste elanikud on asunud võitlusse sealse söetööstusega
Võrumaal, Urvaste vallas võitlevad elanikud keskkonda saastava grillsöetööstuse vastu.
Kaebekirjad, teiste seas Urvastest pärit luuletaja Contralt on jõudnud otsaga ka mitmesse ministeeriumi, edastavad Seitsmesed uudised.

Ärma tallu mööblit teinud firma pole lubatud raha saanud
Pärnu mööblifirma Puit on hädas presidendipaari luksuslikku turismitallu Ärmale valmistatud mööbli eest raha kättesaamisega.
Viljandi kohtumajas pole veel jõutud hakata arutama presidendipaari Ärma talus haljastustöid teinud firma Nuia Meliori võlanõuet Evelin Ilvese vastu, kui selgus, et suure võlaga on hädas ka talule mööbli valmistanud puidufirma, edastavad Seitsmesed uudised.
Evelin Ilvese firmal Ermamaa pole mööblivalmistajaga ühtki lepingut, väidab presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam. Ermamaa olevat turismitalu kogu ehitamis-sisustamistöö tellinud peatöövõtjalt Aus Invest ning Pärnu mööblifirma teadvat Sildami väitel hästi, et raha on tal põhjust nõuda vaid peatöövõtjalt.
Ermamaa olevat Sildami kinnitusel peatöövõtjale kõik arved tasunud juba mullu suvel.

Savisaar: hirm arvamust avaldada on vaikiva ajastu sümbol
Edgar Savisaare arvates kardavad kohtunikud langetada otsuseid, mis ei ole meelt mööda justiitsminister Rein Langile.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar kinnitas Seitsmestele uudistele, et mõistab inimeste hirmu tuntud tegelaste vastu kohtusse minna.
Kahtlust, et kohtud võivad olla mõjutatud kõrgematest ametnikest, püüdis Savisaar kinnitada äsjase Prisma peremarketilt alkoholimüügiloa äravõtmise näitel.
Tallinna linnapea on veendunud, et kohtunikud ei julge langetada otsuseid, mis erinevad justiitsminister Rein Langi tõekspidamistest.

Kaheksane uudis: Narva sõiduõpetaja sõimas iseennast
Narvas esitati politseile avaldus, milles vastselt juhiloa saanud naisterahvas kurdab, et tema endine sõiduõpetaja sõimas teda.
Ida prefektuuri Narva politseiosakond sai avalduse naisterahvalt, kellel oli 14. septembril vahejuhtum kaasliiklejaga. Vastselt juhtimisõiguse saanud naine istus kodumaja ees oma autosse ja võttis kohalt, sõites lähedalt mööda tee teises servas parkivast autost.
Seisvas autos istus kaasreisija kohal meesterahvas, juhti ei olnud. "Mööda tänavat edasi sõites märkasin, et sama auto sõidab mulle järgi ja signaalitab. Jäin seisma," seisab naisterahva avalduses.
Kaasreisija kohalt väljus mees ja läks naisterahva auto juurde. Mees hakkas sõimama, dokumente nõudma ja karjuma: "kus õpetatakse selliseid debiile autot juhtima!".
Ärritunud meest lähemalt silmitsedes tundis naine ära oma äsjase sõiduõpetaja.

Valitsus otsustab homme Pärnu-Mõisaküla raudtee ülesvõtmise
Homme Narvas toimuva valitsuse väljasõiduistungi päevakorras on kümnenda punktina Pärnu-Mõisaküla raudteelõigu väljaarvamine avalike raudteede hulgast.
Valitsuse korralduse eelnõu on istungile esitanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Seni raudteelõiku hallanud Edelaraudtee juhi Kalvi Pukka sõnul tähendab korralduse vastuvõtmine seda, et Pärnut ja Mõisaküla ühendav raudteeliin läheb demonteerimisele ehk ülesvõtmisele.
"Viimati toimus raudteeliiklus sellel liinil 2000. aasta alguses kaubarongiga, 1990ndate keskel käis seal viimati reisirong," kirjeldab Pukka liini viimast aastakümmet.
Viimane kasutus oli liinilõigul selle aasta juulis, kui Kilingi-Nõmmelt startis kuues relsiralli ehk käsidresiinide sõit.
"Enne relsirallit pidime päris tublisti teda korrastama, et üldse saaks sõita. Juba oli kaduma hakanud kõik nn "väike raud" - sidelapid, poldid, naelad jm ning varsti oleks hakanud kaduma ka ehedat rööbast," sõnas Pukka.

Õpetaja seadis ohtu lapse tervise
Eelmise nädala esmaspäeval seadis Rakvere gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ohtu üheksanda klassi tütarlapse tervise, lastes tal hoolimata füüsilisest koormusest vabastavast arstitõendist teha sooritusi hindele.
Tütarlapse ema Piret rääkis, et läinud nädala esmaspäeval läks tütar pärast haigust kooli, kirjutab Virumaa Teataja.
Kehalise kasvatuse õpetajale esitas ta füüsilisest koormusest vabastava arstitõendi. Pedagoog olevat tütarlapsele öelnud, et kui tunnis kaasa ei tee, siis paneb puuduliku hinde. "Seadis lapse fakti ette," kommenteeris lapsevanem õpetaja käitumist.
Tütarlaps valis tunnis osalemise. Pärast kaugushüpet olevat õpetaja nentinud, et sooritus positiivset hinnet ei vääri.
Virumaa Teatajal ei õnnestunud Rakvere gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Maie Karusega eile telefonitsi ühendust saada. Küll aga ütles lapsevanem, et õpetaja helistas talle ja keelitas teda ajakirjandusele juhtumist mitte rääkima.

Ootepaviljon 70 miljoni eest
Juba mõnda aega seisab kinnisvaraportaalides pilkupüüdev kuulutus - firma Bestok Kinnisvara müüb 70 miljoni krooniga kinnistut aadressil Toompuiestee 37.
See hoone on tallinlastele rohkem tuntud kui Balti jaama endine lähirongide ootepaviljon, milles sel sajandil on tegutsenud turulaadne kaubanduskeskus, kirjutab Eesti Ekspress.
Alumisel korrusel müüakse seal toiduaineid, teisel korrusel tarbekaupu. Kasulikku pinda on ühtekokku 1250 m2. Potentsiaalsele ostjale teatab müüja julgustavalt, et sama tegevusalaga (turukaubandusega) jätkates tasub investeering end 11-12 aastaga ära.
Muinsuskaitse all olev 1962. aastal valminud lähirongide ootepaviljon ehitati kitsaks jäänud põhijaamahoone kõrvale.

Väliseesti kitarrist promob müstilist kuupäeva
Kunagiste menuansamblite Proov 583 ja Linnutee kitarrist Endel Jõgi, kes juba aastaid tegeleb Endel Riversi nime all Austraalias jazzrockiga, tutvustab tänavu sügisel "21 12 2012 fenomeniga" seotud teatri-, muusika- ja kunstiprojekte.
21.12. 2012 näol on tegu on müstilise kuupäevaga, mis on seotud muistsete maajade kalendri ja sodiaagiringiga, kirjutab Eesti Ekspress.
Endel Riversi sõnul on "21 12 2012 fenomen tõesti pretsedenditu, kuna tuhandete aastate vanused kivisse raiutud tarkused on leidnud osalist kinnitust ka kaasaegse kosmoseteaduse poolt".
Erinevalt paljudest 2012 interpretatsioonidest otsib autor vastust vaid küsimusele: "Kes ma olen?"

Europarlament vähendab saadikute arvu
Europarlament tahab parlamendisaadikute koguarvu vähendada, kärbetega kaotaks kohti peamiselt suurriigid.
Euroopa parlamendi komitee kiitis täna heaks plaani vähendada parlamendiliikmete arvu, vahendab AFP. Alates järgmisest europarlamendi koosseisust saaks 17 riiki 27.-st vähem kohti.
Praegu on Europarlamendis 785 kohta, kuid reformiga jääks alles 750. 38 kohta kaotatakse riigile antavate saadikukohtade minimaalse ja maksimaalse arvu muutmisega.
Suurriikidel tohiks praeguse 99 saadiku asemel olla maksimaalselt 96 ja väikeriikidel senise minimaalse 5 asemel 6 saadikut.
Rumeenia europarlamendi saadiku Adrian Severini sõnul peaks muutustega saavutatama väiksem, vähem kulukas ja loodetavasti ka efektiivsem parlament.
Parlamendi vähendamise plaani peab veel heaks kiitma europarlamendi täiskogu, mis koguneb Brüsselis 10.-11. oktoobril. Enne seda, 18.-19. oktoobril, on Lissabonis mitteametlik ülemkogu, kus parlamendi ettepaneku alusel tehakse saadikukohtade osas lõplik otsus.

Uuring: enda tulevikku seostab Eestiga vaid ligi pool eestivenelastest
Eestis elavatest venelastest seostab oma tulevikku jäägitult Eestiga vaid veidi enam kui pool.
Eesti avatud ühiskonna instituudi uurimuse kohaselt soovib tulevikus Eestis elada ja töötada 58 protsenti eestivenelastest, 18 protsenti neist tahab oma elu jagada Eesti ja lääneriikide vahel, 5 protsenti Eesti ja Venemaa vahel. Kui 2002. aastal soovis alaliselt Venemaale lahkuda 4 protsenti vastanutest, siis viimase uuringu puhul oli tulemuseks null protsenti.
1995. aastal arvas 90 protsenti Eestis elavatest muulastest, et Eesti on ende kodu ja nad ei soovi siit lahkuda.
Eestlastest seostab oma tulevikku kodumaaga 71 protsenti vastanutest, mis on 8 protsenti rohkem kui 2002. aastal.
Eestivenelaste seas on mõnevõrra tõusnud alaliselt lääneriikidesse emigreeruda soovijate arv, mis 2002. aastal oli 6 protsenti ja tänavu 10 protsenti. Eestlaste seas jäi antud näitaja tagasihoidlikuks ning ajutiselt välismaale elama suundujate arv vähenes 9 protsenti. Alaliselt lääneriikidesse elama minna soovib konstantselt 2 protsenti eestlastest.

Leitud mürsud peatasid karjääris kaevetööd
Viimase nädala jooksul mürske sisaldanud liivakoormad olid pärit Saku vallast Tammemäe karjäärist, kus tänaseks on kaevetööd peatatud.
Päästeameti demineerijad alustasid koheselt leiukoha kontrollimist ning kaevetööd selles kohas peatati.
Liivakoormaid kaevandanud Teede Rev 2 AS teavitas koheselt Päästeameti demineerijaid esimese lõhkekeha leiust ning oli valmis kaevetööd ümber suunama ohutule alale.
Liivakoormatesse sattunud lõhkekehad on kaevandatud 25. septembril.
Päästeteenistus palub olla eriti ettevaatlik inimestel, kelle liivakoorem saabus nimetatud kohast 25. septembril.
Lõhkekeha leidmisel tuleb viivitamatult helistada hädaabinumbrile 112, mingil juhul ei tohi seda puudutada ega muul moel liigutada.
25. septembril leiti neljast erinevast liivakoormast seitse mürsku, nende kaevandamise kohast on Päästeameti demineerijad leidnud veel 43 lõhkekeha.

Van der Linden kutsub Ergmad fakte kontrollima
ENPA president René van der Linden saatis eile riigikogu esimees Ene Ergma kirjale vastuse, kutsudes teda fakte kontrollima.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president van der Linden palus Ergmal kontrollida ametlikke arvamusi Eesti kodakondsuse ja teistelgi teemadel.
Van der Linden avaldas pettumust, et spiiker on otsustanud toetuda teisejärgulistele teadaannetele, mida ENPA president olevat oma visiidi ajal öelnud, selle asemel, et keskenduda nende omavahelisel vestlusel räägitule.
"Ma kutsun teid lugema minu avaldust, mis on Assamblee koduleheküljel juba viimased 12 päeva üleval olnud. Sealt saate minu vaadetest täpsema ülevaate," selgitas van der Linden oma vastuses.
"Nagu ma oma eelmises kirjas mainisin, hindan meie kohtumisel peetud otsekoheseid ja positiivseid diskussioone ning olen seetõttu üllatunud ajakirjanduse vahendusel järgnenud tugevatest väljaütlemistest. Parimagi tahtmise juures ei suuda ma meenutada selliseid vaateid meie kohtumise käigus."

Ligi: Savisaarel on enda huvitavaks tegemise päevad
Reformierakonna juhtpoliitiku Jürgen Ligi arvates üritab pronksiööde tagajärjel tublisti populaarsust kaotanud Edgar Savisaar nüüd pelgalt rääkimisega end taas avalikkuses kuuldavaks teha.
"Savisaare puhul pole tähtis mida, vaid miks ta räägib. Et praegu räägib, on kah märk. Alati on tal eesmärk, aga väga harva sisu. Praegu on tal enda huvitavaks tegemise ja halva maine vaigistamise periood. Vaigistada on aprill ning tähelepanu hajutada tõsiasjalt, et ta puudub tõsiselt pildilt," kirjutab Jürgen Ligi oma ajaveebis.
"Nädalavahetusel saime KE volikogult teada, et valitsus tahab anda gaasitoru ehitamise loa ilma uuringuteta, mispärast ei antudki uuringuluba. Onju põnev?" ironiseerib Ligi. "Ka kuulis Eesti rahvas, et käimas on peaministri vahetamine, ilmselt Paeda vastu. Mis võiks olla huvitavam!"
Ligi toob näidetena Savisaare pildile saamise soovi kohta veel veteranpoliitiku jutu kehvast riigieelarvest ja kõva käe näitamisest "alkoparunitele".

Keskkonnainspektsiooni uuel juhil suuri muutusi veel plaanis ei ole
Organisatsioon toimib normaalselt, kuid vastutus seoses uue ametikohaga on ikkagi suur, kuna keskonnajärelvalve on valdkond, kus tuleb jälgida olukorda terves riigis rääkis Päevaleht Online'ile esmaspäeval keskkonnainspektsiooni peadirektoriks saanud Peeter Volkov.
Mida peate oma kõige suuremaks väljakutseks uuel ametikohal? Miks te selle töö endale valisite?
Võtsin ettepaneku asuda keskkonnainspektsiooni juhi kohale vastu, sest pakkumine oli minu jaoks ühtaegu ahvatlev ja austav.
Erinevate organisatsioonide juhina olen töötanud alates 1977. aastast, aga riigiasutuse juhtimise kogemus siiani puudub.
Pärnu Sadam pakkus tööd küllalt suurele hulgale inimestele, kuid inspektsiooni juhtimine on selles mõttes tõsisem ja vastutusrikkam, et struktuuriüksused paiknevad üle Eesti ja järelevalve hõlmab kogu vabariiki. See teebki asja huvitavaks.

Raplamaa mehed püüdsid elektriga kala
Keskkonnainspektorid avastasid koostöös harrastuskalastajate ja politseiga Vigala jõelt kaks meest, kes püüdsid kalu elektripüügivahendiga.
Eelnevale informatsioonile tuginedes said Järvamaa osakonna inspektorid aprillikuus jälile kahele Raplamaa mehele, keda kahtlustati elektriga kalapüügis.
Elektriga saadeti hukka enamjaolt haugisid, särgi ning ka üks forell. Eksperdi hinnangul tugevajõuline elektripüügivahend konfiskeeriti.
Praeguseks on menetlus lõppenud ja kumbki röövpüüdja on saanud trahvi 9000 krooni. Lisaks sellele tuli seaduserikkujatel tasuda solidaarselt 2150 krooni ekspertiisitasu ning keskkonnale tekitatud kahju 12 900 krooni.

Kaitseliit saab raha juurde
Kaitseliidu juht kolonelleitnant Raivo Lumiste ning kaitseminister Jaak Aaviksoo leidsid eilsel kokkusaamisel, et kaitseliit on jäänud teiste riigistruktuuridega võrreldes rahastamisel vaeslapse rolli ning seda viga asutakse parandama juba tulevast aastast.
"Kaitseliidu puhul oluliseks pidada järjekindlalt tuginemist vabatahtlikkuse ja funktsionaalsuse printsiibile, suurendades ennaktempos rahastamist, samas püstitades talle ka konkreetsed ja realistlikud ülesanded," ütles Aaviksoo Päevaleht Online'ile.
"Kaitseliitu ei ole kavas reorganiseerida, vaid anda tema arengule uus selgel alusel põhinev impulss, mille lähtekohad said kirja pandud Kaitseliidu arenguteesides," lisas ta.
"Kaitseliidule riigieelarvest eraldatavad rahalised vahendid pole meile mitte eesmärgiks omaette, vaid vahendiks meile püstitatud ülesannete täitmisel", rääkis kolonelleitnant Lumiste.
Kaitseminister Aaviksoo veendumusel tuleb pöörata erilist tähelepanu ka Kaitseliidu eriorganisatsioonide arendamisele.

Esitajate liit kaebas Mööblimaja kohtusse
Eesti Esitajate Liit esitas Tallinna Mööblimaja vastu kohtusse hagi, kuna pood ei ole nõus oma ruumides mängitava raadiomuusika eest teoste esitajatele ja fonogrammide tootjatele tasu maksma.
"Vaidleme nendega fonogrammide üldsuse suunamise tasu üle. Mööblimaja maksab raha küll muusika autoritele, ent on unustanud ära esitajad ja fonogrammide tootjad," ütles Päevaleht Online'ile esitajate liidu tegevjuht Urmas Ambur.
Amburi sõnul taotleb liit AS-ilt Mööblimaja tasu ajavahemiku 1. märts 2006 kuni 30. september 2007 eest. Iga kuu ees soovib liit saada 1280 krooni, kokku seega 23 040 krooni.
Tasu arvestamise aluseks kaupluste puhul arvestab liit teenindusaluse pinna suurust, Mööblimaja puhul on see 6100 ruutmeetrit.
Autoriõiguse seaduse paragrahvi 72 kohaselt on ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunamisel teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada igalt fonogrammi üldsusele suunavalt isikult õiglast tasu. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, millise tehnilise vahendi (kasseti- või CD-mängija, raadio, televiisori või protsessi kaudu fonogramme üldsusele suunatakse.

Viru keskus: turvavideot oli võimalik kustutada ainult Pristisel
Viru keskuse juhi Ants Vasara sõnul on keskuse turvavideote kustutamiseks vajalikud administratiivõigused ainult valvesüsteemi paigaldajal AS Pristisel.
Ööklubi Amigo turvaruumis toimunud peksu salvestanud turvakaamera lindi kadumist ei oska esialgu veel keegi seletada. Kõik hoonega seotud turvafirmad peale Falcki kinnitasid Päevaleht Online'ile, et neil puudub igasugune ligipääs turvasalvestistele ning ka reaalajas jooksvale pildile.
Linte haldas Falck
"Konkreetses ruumis asuv kaamera kuulub Viru Keskuse valvesüsteemi, mida kontrollib turvafirma Falck," rääkis Viru hotelli tegevdirektor Outi Välimäki Päevaleht Online'ile ning lisas, et nii lindistamine kui ka lindid ise on Falcki järelevalve ja vastutuse all.
"Konkreetse ruumi salvestised, kus intsident toimus, on Falcki käes ning Sokos Hotel Viru töötajatel puudub automaatne ligipääs lindistustele. See on Falckil. Hotelli ja ööklubi territooriumi valvesüsteemide eest vastutab hotell ning hotelli teenindavad turvafirmad Skorpion ja K Grupp. Kõik meie käsutuses olevad lindid anti politseile üle esimese küsimise peale."

Savisaar: Tallinnas on viinapoode rohkem kui leivapoode
Tallinna linnapea Edgar Savisaare arvates on linnas viinapoode juba rohkem kui leivapoode ning viinatahtjaid tegelikult nii palju ei ole.
"See et aus inimene ei pääse enam viinale ligi, see on rumal jutt," rääkis Savisaar linnavalitsuse pressikonverentsil.
"Ega neid tahtjaid nii palju ka ei ole, kes tahaksid sellele viinale ligi pääseda. Ma veel kord ütlen, et viinapoode on meil rohkem kui leivapoode," selgitas linnapea ning avaldas arvamust, et Kristiine elanikud eriti viinalembesed siiski pole.
Savisaare sõnul toetab linnavalitsus igati Kristiine linnaosa otsust esitada Kristiine keskuse Prisma alkoholimüüki lubava kohtuasja osas hagi Tallinna ringkonnakohtule.
Linnapea avaldas lootust, et ringkonnakohus vaatab hagi võimalikult kiiresti läbi ja teeb õige otsuse, laskmata end mõjutada justiitsminister Rein Langist.

Venemaa soovib Eesti ja Soomega õhuruumi rikkumisi arutada
Soome välisminister Ilkka Kanerva teatas, et Venemaa on teinud ettepaneku alustada Eesti, Soome ja Venemaa vahelisi kõnelusi õhuruumi rikkumiste vältimiseks.
Uudisteagentuuri STT teatel pakkus Soome end kõneluste korraldajaks, kuid ettepanek kõneluste korraldamiseks tuli Venemaalt.
Kõnelused toimuksid sõjaväelise taustaga ametnike vahel ning algaksid juba novembris Soomes.
Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste ütles Päevaleht Online'ile, et Soome poolelt on tulnud ettepanek korraldada kolmepoolne Soome, Eesti ja Venemaa kohtumine, et arutada riikide õhuruumidega seonduvaid probleeme.
Ta lisas, et Eesti on Soomele andnud põhimõttelise nõusoleku ekspertide tasemel kohtumisel osalemiseks.

Keskkriminaalpolitsei avastas Raasikul tegutsenud narkolabori
Keskkriminaalpolitsei pidas pikaajalise jälitustöö tulemusena 28. septembril Harjumaal ja Tallinnas kinni neli isikut, kellelt konfiskeeriti ligi 1,5 miljoni krooni ehk 30 000 doosi väärtuses amfetamiini.
Riigiprokurör Andres Ülviste taotlusel vahistas Harju maakohus 29. septembril Regina (24.a), Arturi (37.a), Aleksandri (24.a) ja Valeri (42.a), teatas prokuratuuri pressiesindaja.
Kriminaalmenetluse käigus kogutud informatsiooni kohaselt toimus Harjumaal Raasiku vallas asuvas talus suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslik valmistamine.
Läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kaks metallanumat, mille sees oli enam kui kümme liitrit vedelat amfetamiini. Samuti leiti erinevaid esemeid, keemilisi ained ja ainejääke, mida oli kasutatud amfetamiini valmistamise käigus. Samal päeval toimus läbiotsimine ka Tallinnas, Õismäel asuvas Valeri elukohas, kust leiti esialgsetel andmetel ligikaudu 15 liitrit vedelat amfetamiini.

Eesti-Vene piiril avastati suurem summa sularaha
Venemaalt Eestisse tulnud mees jättis kaasas olnud 1 880 000 vene rubla deklareerimata, toll pidas raha kinni ja teostas väärteomenetluse.
19. septembril sisenes Venemaalt Eestisse mees, kes ei soovinud midagi deklareerida.
Tollikontrolli käigus avastasid tolliametnikud tema riiete alt 1 880 000 vene rubla väärtuses sularaha (ca 831 tuhat krooni; 53 tuhat eurot). Alates juunist tuleb kõik kaasas olevad üle 10 000 euro suurused sularahasummad Euroopa Liidu piiri ületamisel kirjalikult deklareerida, seetõttu pidas tollikontroll raha kinni ning vormistati väärteoprotokoll.
Eelmisel nädalal otsustati isikut trahvida maksimummäära ulatuses, ehk 6000 kroonise rahatrahviga, ning tagantjärele deklareeritud raha sai mees tagasi.
3. oktoobril jäi Narvas tollile vahele jalgsi piiri ületanud naine, kelle taskutest avastati viis rahapakki kokku 250 000 eesti krooniga (ca 16 tuhat eurot). Ka see summa ületab 10 000 euro piiri ning deklareerimata sularaha peeti kinni. Naisele koostati väärteoprotokoll.

Gräzin: van der Linden tuleks kohtusse kaevata
Riigikogu liige Igor Gräzini arvates tuleks ENPA juht Rene van der Linden teadliku laimu eest Haagi kohtusse anda.
Gräzin nimetas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president René van der Lindenit Kuku raadiole antud intervjuus omaette fruktiks, kes tuleks tsiviilkorras teadliku laimu eest kohtusse kaevata.
"Laimamine tsiviilkorras ei ole kaitstav ka saadikupuutumatusega," selgitas parlamendiliige.
Gräzin nimetas van der Lindeni väljaütlemisi teadlikuks laimuks, mida ei anna ka raportööride kaela "sokutada".
Ühe põhjusena, miks van der Lindenil on põhjust Eesti vastu vimma kanda, nimetas riigikogu liige ka asjaolu, et Kristiina Ojuland kandideeris samuti ENPA presidendi kohale.
"Linden paistab ajude osas...noh...ta ei ole nagu päris tugev. Tema huvides kahtlemata on mistahes Eesti pretendendi välistamine tema enese kohale, sest no karta on, et ta teist korda seda kohta nüüd enam tagasi ei saa," arutles Gräzin.

Eesti Raudtee juht ei kavatse ametist lahkuda
Eesti Päevalehe anonüümsetest allikatest pärit väide nagu kavatseks Eesti Raudtee (ER) juhatuse esimees Kaido Simmermann esitada lahkumisavalduse ei vasta tõele.
Simmermanni kinnitusel pole tal vähimatki kavatsust oma ametikohalt lahkuda. Sellesisulised kuulujutud, mille paikapidavust Eesti Päevaleht uuris, lükkas Eesti Raudtee ümber juba nädal aega tagasi, seisab Eesti Raudtee pressiteates.
Eesti Raudtee hinnangul Eesti Päevaleht peaks tõsisemalt kontrollima oma allikate usaldusväärsust. Kahjuks ei pöördunud ajaleht artiklit koostades kommentaari saamiseks Kaido Simmermanni ega avalike suhete juhi poole.
Eesti Raudtee juhatuse esimees märkis, et praegusel ajal, kus raudteel veetavad kaubaveomahud Ida-suunalt vähenesid järsult alates maist, vajab raudtee-ettevõte juhti, kes omab raudteel töötamise kogemust ning ettevõtet tundes suudab vastu võtta otsuseid, mis tagavad Eesti Raudtee püsimise ja jätkusuutlikkuse ka pikemas perspektiivis.

Politseinike nappus segas 110-le vastamist
Politsei tunnistas, et kuu aega tagasi lühinumbrile 110 helistanud viljandlasele ei vastatud töötajate vähesuse ja tehnilise rikke tõttu.
31. augusti keskpäeval neli korda telefonil numbri 110 valinud Viljandi volikogu liige Gert Elmaste korrakaitsjatega ühendust ei saanud ning tegi selle kohta politseile avalduse, kirjutab Sakala.
Prefektuuri sisejuurdlus tuvastas, et 31. augustil kella 10 ja 13 vahel oli teiste teenistusülesannete täitmise tõttu juhtimiskeskuses lühinumbrile tulevatele kõnedele vastamas tavapärasest vähem töötajaid.
Prefekt Aivar Otsalti teatel võisid Gert Elmaste helistamise ajal olla kõik telefonid hõivatud teiste kõnedega.
Otsalt palus juhtunu pärast vabandust ning teatas, et tulevikus samasuguste juhtumite vältimiseks on juhtimiskeskuse töökorralduses tehtud muudatusi. Lisaks kavatseb prefektuur tellida automaatvastaja, mis teatab helistajale, et too on politsei liinil.

Politsei leidis kaduma läinud nelja-aastase poisi
Eile õhtul teatati politseile, et Vastseliina vallas Vana-Saaluse külas oli poolteist tundi tagasi kaduma läinud nelja-aastane poiss.
Politseipatrullid asusid kohe koos politseikoeraga last otsima ning neid aitasid ka aktiivselt naabrid, teatas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja.
Ühise otsingu käigus leiti laps kella 20.10 ajal elukohast umbes 25 meetri kauguselt metsast. Laps oli elus ja terve ning anti üle vanematele.
Politsei tänab kõiki, kes kadunud last otsida aitasid

Reformierakond on meeste seas toetust kaotanud
Pigem ettevõtliku mehe kui meeleheitel koduperenaise erakonnaks peetud Reformierakond on võrreldes augustiga kaotanud toetust meesvalijate seas, kuid jätkab 42 toetusprotsendiga parteide populaarsustabelis.
Kui augustis pidas 47 protsenti meesvalijatest just Reformierakonda selleks parteiks, kelle poolt riigikogu valimistel hääletada, siis septembriks oli see kokku kuivanud 37 protsendi peale, kirjutab Postimees.
Reformierakonna püsivalt kõrget toetust põhjendas partei peasekretär Kristen Michal osaliselt ka toetusega valitsusele ja kõigile valitsuserakondadele.
Lisaks oravapartei tagant meeste vähenemise kurioosumile toob Postimehe tellitud värske uuring välja tõsiasja, et põline venekeelse valija eelispartei Keskerakond on kaotanud märgatavalt toetust mitte-eestlaste seas. Kui augustis toetas tsentriste 85 protsenti muulastest, siis eelmisel kuul kümme protsenti vähem ehk 75 protsenti.

Ugala teatri remont läheb kaks korda kallimaks
Kuigi Ugala teatrit ootava hiigelremondiga loodeti ühele poole saada 2009. aastaks, on valmimistähtaeg nüüd lükkunud kahe aasta võrra kaugemale ning ehitus on kujunenud poole võrra kallimaks.
Kui poolteise aasta eest remondiplaanid välja toodi, loodeti hakkama saada umbes saja miljoni krooniga, kirjutab Sakala.
Ugala teatri ehituse projektijuht Roland Leesment rääkis, et hinnad muutuvad kiiresti ning praeguseks ollakse suurusjärgus, mis küünib 230-240 miljoni kroonini.
Riigieelarvest saab teater ilmselt 14 miljonit krooni aastas, kuid päris selgeks saab see siis, kui lepingutele on alla kirjutatud.
Ehkki teatrimaja valmis veerand sajandit tagasi, pole seda seni kordagi põhjalikult renoveeritud.

Lõhe liikumist takistav Purtse hüdroelektrijaam võib seiskuda
Purtse jõel juba mõne aasta tegutsenud hüdroelektrijaam võib jääda vee erikasutusloata, kui jaama omanik ei ehita kiiresti kalatreppi, mida mööda saaks liikuda Purtse jõkke lastud lõhed.
Ida-Virumaa keskkonnateenistus pole seni vastanud Purtse jõel hüdroelektrijaama haldava OÜ Koprapere vee erikasutusloa taotlusele, kirjutab Põhjarannik.
Ehkki jaam töötab juunikuust loata, pigistatakse teenistuse juhi Agu Värimäe sõnul silm kinni, kui omanik kiiresti tegutsema hakkab.
Kalatrepi puudumine ei lase lõhesid mööda jõge üles, oma kudemispaikade juurde tõusta. "Enne Purtse jõe reostumist oli see lõhejõgi, kus kalad ka kudemas käisid, selleks, et kalad saaksid hakata siin taas kudemas käima, peab neil olema võimalus paisust üles saada," ütles Värimäe.
OÜ Koprapere juhatuse liige Horret Verrev kinnitas, et kalatrepi projekt on nüüdseks valmis ning ehitustööd algavad järgmise aasta suvel ja peaksid lõppema sügiseks.

Valitsus ja 400 riigiametnikku kolivad ajutiselt Narva
Narva saabub homme kahepäevasele foorumile ligikaudu 400 riigiametnikku; vabariigi valitsus peab sellenädalase istungi samuti Narvas.
Riigiametnike foorum on kaheksandat aastat järjest Eesti tippametnike kohtumispaik, kus arutatakse koos kutsutud teadlaste ja välisekspertidega riigijuhtimise päevakajalisi probleeme, kirjutab Põhjarannik.
Kui kõik varasemad foorumid on toimunud Tartus, siis tänavuse foorumi, mille teema on "Valitsemise mõju - teateid tegelikkusest", toimumiskohaks valiti Narva ja sealne Rugodivi kultuurimaja.
Foorumi tänavune uuendus on ka see, et lisaks ettekannetele ja diskussioonidele korraldatakse neljapäeva pärastlõunal väljasõite, mille käigus külastavad riigiametnikud kümmet Ida-Viru firmat või asutust.
Neljapäeval tuleb Narva täies koosseisus ka vabariigi valitsus, kes peab Narva kolledžis valitsuse istungi, millele järgneb kabinetinõupidamine.

Pärnu linnasüdamesse voolab sadu miljoneid
Eile pandi nurgakivi kontserdimaja ja Port Arturi kaubanduskeskuste vahele kerkivale Pärnu linnasüdamele, mis paari aasta pärast ühendab kaubanduskeskust, kohvikuid, parkimismaja ja ärihooneid.
Hansapordi kõrvale ehitab Eston Ehitus AS kunagise veski ja teraviljasalve kohale Aida Partnerid OÜ eestvedamisel kaheksakorruselise äri- ja eluhoone Pärnu Keskus, kirjutab Pärnu Postimees.
Selle vastu, teisele poole Aida tänavat kerkib Win Markets OÜ ettevõtmisel parkimismaja. Ehitiste maksumus on üle 400 miljoni krooni.
Nurgakivi paigaldamisel olidki esindatud nii investorid, linnavalitsuse liikmed kui ehitajad ja arhitektid. Ehk linna tõelised tegijad, nagu mainis oma kõnes Pärnu linnavolikogu esimees Ahti Kõo.

Tartumaa elanikud on turbakaevanduse laiendamise vastu
Tartut kütva Fortumi kavandatav Keressaare turbakaevanduse laiendus põrkub juba eos kohalike elanike vastuseisule - Soome kontserni vastas seisab vähemalt kaks kõva kivi.
Esimene kõva kivi on Eesti mahetoidu esipropageerija, maaülikooli professor Anne Luik ning teine valla suurima põllumajandusettevõtte Kaarli juht ja omanik Madis Avi, kirjutab Tartu Postimees.
Mõlemal neil pole raba ääres lihtsalt maatükid, vaid Luik elab raba lähistel ning Avil on seal teine kodu.
Avi ütleb, et juhul kui praegust kaevandust laiendatakse, ei jää rabast enam midagi järele ning mees ei tee ka saladust, et kavatseb kaevanduse laiendusele iga hinna eest vastu seista.
Muu hulgas seisis hommikul veel kaevandust ümbritsevate kinnistute omanike allkirja oodanud pöördumises, et turvas ei ole taastuv, vaid taastumatu energiaallikas ning samuti väidavad pöördujad, et turbavõtu süvenemisega muutub kogu ümbruskonna veerežiim.

Ehitusele toodud liivakoormast leiti mürsk
Harjumaal Saue vallas Vanamõisas leiti eile ennelõunat ühest ehitusele toodud liivakoormast 76mm mürsk ja mürsupea.
Päästeamet tegi lõhkekehad kahjutuks.

Autot ramminud jalgrattur sai vigastada
Tallinnas Kopli tänava 49. maja juures pööras jalgrattur otsa temast möödasõidul olnud autole, õnnetuses sai vigastada jalgrattur.
Jalgrattur, 36-aastane Dmitri, sõitis küljepealt otsa temast möödasõidul olevale sõiduautole Honda Stream, mida juhtis 50-aastane Eduard.
Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada jalgrattur.

Raport soovitab Vene-Saksa gaasitoru platvormi Saaremaa rannikuvette
Rootsi kaitseministeeriumi tarbeks koostatud memorandum soovitab ühe variandina rajada Vene-Saksa kavandatava gaasijuhtme teenindusplatvorm Vilsandi või Sõrve sääre lähedale merevette.
Venemaa soovib Rootsi nõusolekut rajada gaasitorule teenindusplatvorm Rootsi majandusvetesse Gotlandi juurde. Kuigi Rootsi valitsus pole selles küsimuses otsust teinud ega oma seisukohta avaldanud, soovitab kevadel valminud Rootsi kaitseuuringute keskuse raport ühe võimalusena rajada paarikümne meetri kõrguse teenindusplatvormi hoopis Sõrve, Vilsandi või Läti ranniku lähedasse vette, kirjutab Meie Maa.
"Pean sellist asja täiesti lubamatuks ja vastuvõetamatuks, millest Eesti peab juhul, kui see aktuaalseks muutuks, kategooriliselt keelduma," osutas Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees, akadeemik Endel Lippmaa ning lisas "Rootslased seda platvormi ei taha, miks peaksime meie tahtma?"

Tartu ülikool 375 - Visa hingega ülikool
Tartu ülikooli ajalugu sai alguse 375 aastat tagasi, mil toona Eestit valitsenud Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis Nürnbergis sõjalaagris viibides allkirja ülikooli
Ülikooli päästis kurioossel kombel baltisaksa ja vahepeal valitsema hakanud Vene võimu ühine hariduspoliitiline huvi. 1802. aastal avati ülikool taas Tartus. Ajavahemikus 1804-1809 ehitati valmis ka praeguseni Tartu linna üheks sümboliks olev klassitsistlikus stiilis ülikooli peahoone.
Esimene eesti keele lektori ametikoht tekkis ülikooli 1803. aastal. 19. sajandi keskpaik oli omamoodi ülikooli kuldaeg, mil seal õppisid või õpetasid näiteks galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, üks nüüdisaegse embrüoloogia rajajaid Karl Ernst von Baer, füüsikalise keemia üks rajajaid Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Aleksander Schmidt.

Parts võttis ministeeriumi avalike suhete juhiks parteikaaslase Vapperi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juhiks sai selle nädala algusest minister Juhan Partsi erakonnakaaslane Kalev Vapper, kes kandideeris ka kevadistel riigikogu valimistel.
"Meil oli tõesti Juhan Partsiga kohtumine ja võib ka öelda, et tema mind siia kutsus," ütles Vapper ning lisas, et ta ei näe selles probleemi, et minister võttis oma parteikaaslase küllalt kõrgele ametikohale. "Mina neid kahte asja kokku ei seoks. Ma olen Partsiga erakondlikul tasemel küll kokku puutunud, aga usun, et mind siia kutsudes mõtles ta ikkagi minu professionaalsetele oskustele."
Vapper rääkis, et igale töökohale võib anda poliitilise värvingu, aga MKM-i tegevus on tema hinnangul nii avalik, et tema ei saakski seda ühe erakonna kasuks poliitiliseks keerata. "Mul on piisavalt palju kogemusi, et asjad, mis on mõistusevastased või ei ole parteideülesed, mulle korda ei lähe," ütles ta.

Ajaloolisse Rüütelkonna hoonesse võib tulla riiklik vastuvõtukeskus
Pärast kunstimuuseumi väljakolimist otsitakse Rüütelkonna hoonele uut funktsiooni.
Ajalooline hoone kuulub praegu veel kultuuriministeeriumi haldusalasse ja seetõttu on ministeeriumi asekantsleri Anton Pärna sõnul juba pikemat aega otsitud majale uut väärikat otstarvet.
"Loodame juba sel kuul läbirääkimised lõpetada ja hoone uuele omanikule üle anda," ütles Pärn. Ühe võimalusena on sõelale jäänud hoonesse riikliku vastuvõtukeskuse sisseseadmine, kus edaspidi korraldada pidulikke vastuvõtte ja konverentse-seminare riigi külalistele.
Pärast muuseumi väljakolimist hoonet haldava Muuseumiehituse Sihtasutuse juhataja Toomas Johanson ütles, et kooskõlas presidendi kantselei, riigikantselei ja välisministeeriumi ametnike soovidega kokku pandud vastuvõtukeskuse algne eskiis. "Eelkõige soovitakse seda näha esindushoonena, kus korraldada vastuvõtte protokollilistele külalistele," tutvustas Johanson.

Kabli linnujaamas püüti kinni haruldane vöötkakk
Eelmise nädala kolmapäeva hommikul leidsid kohalikud linnumehed Pärnumaal asuva Kabli linnujaama püügivõrkudest vöötkaku (Surnia ulula), keda on varem seal kandis kahel korral üksnes nähtud.
Koos venna Jaaguga spetsiaalselt röövlindude püügiks ülespandud loorvõrgust siinmail tavatu külalise leidnud looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni liigikaitsespetsialist Indrek Tammekänd märkis, et lind sai jala ümber ka rõnga. "Tegemist on meie talikülalisega, kes muidu pesitseb Soome ja Venemaa põhjaosas," rääkis Tammekänd. "Tavaliselt satuvad nad meie maile alles oktoobri teises pooles."
Tammekännu arvates tuli vöötkakk nii vara Eestisse paremate toitumistingimuste pärast. "Ilmselt on liigi põhjapoolsel levialal toidupoolisega kehvasti," tähendas ta.

Sellel nädalal suundub ajateenistusse üle 1200 noormehe
Kaitseressursside ameti andmetel võetakse sellel nädalal ajateenistusse 1258 noormeest. Kõige rohkem uusi ajateenijaid ehk 462 suundub Kuperjanovi üksikjalaväepataljoni. Tapa väljaõppekeskusesse läheb 302, Viru üksikjalaväepataljoni 204, üksikvahipataljoni 175, üksiksidepataljoni 62 ning kaitseväe logistikakeskuse tagalapataljoni 17 värsket ajateenijat. Ajateenistus kestab Eestis 8-11 kuud ning selle jooksul omandatakse riigikaitse alused.
"Tegelikult pidin ma aega teenima minema alles järgmisel aastal, aga otsustasime meeskonnaga, et see sügis sobib paremini," rääkis eile ajateenistust alustanud kettaheite ja kuulitõuke juunioride maailmameister Margus Hunt. "Kuna mul on plaan USA-sse õppima ja treenima minna, siis on hea enne sõjaväes ära käia. Hiljem oleks see tunduvalt ebamugavam. Järgmise aasta ettevalmistuses midagi muutma ei peaks, sest ka siin saan ma igal õhtul trenni teha."

Ülikooli aastapäev andis tudengitele taas oma tekli
Tartu ülikooli tudengite eestvedamisel taastas Tartu ülikool 375. aastapäeva ürituste raames ka ametlikult ülikooli mütsi ehk tekli, mis oli kasutusel juba sõja-eelsel Eesti Vabariigi ajal.
Tekli statuudi kinnitas 6. juulil Tartu ülikooli rektor professor Alar Karis. Selle suveni oli Tartu ülikool ainus Eesti ülikool, millel polnud oma teklit.
Ametliku tekli taastamise eestvedajaks oli Tartu ülikooli üliõpilaskonna sihtasutus. Selle esimehe Priit Lombi sõnul on tegemist valgepõhjalise musta triibuga tekliga, mida kasutavad ka Soome ja Rootsi üliõpilaskonnad. Tekli esiosal on valge tikandina TÜ märk. Iga tekkel kannab identifitseerimisnumbrit, mis seob kindla tekli vaid ühe kandjaga. Esimese tekli omanikuks sai rektor Alar Karis. Õigus teklit taotleda on üliõpilastel, vilistlastel, õppejõududel, teadustöötajatel, auliikmetel, audoktoritel, emeriitprofessoritel, emeriitdotsentidel ja professorina töötanud isikutel.

Tudengielust sündinud naljad jõudsid raamatusse
Ülikooli aastapäevaks on ilmunud kaks huumorikogumikku: Peeter Tulviste koostatud "200 ülikoolinalja" ning Vello Lääne ja Hillar Palametsa kokku pandud "Tõestisündinud lood ja anekdoodid kuue samba tagant".
Tulviste koostatud kogumikus sisalduvad ülikoolinaljad on professor Tulviste kirja pannud mälu järgi, välja noppinud teistest huumorikogumikest või tõlkinud võõrkeelsetest anekdoodiraamatutest.
Raadioajakirjanik Vello Lääne ja ajaloolase Hillar Palametsa koostatud raamatust leiab lugeja konkreetsete isikutega juhtunud intrigeerivaid lugusid 19. sajandi stiilis, lõbusaid vahejuhtumeid 20. sajandist ja akadeemilist folkloori läbi mitmesaja aasta. Illustratsioonide autor on Veljo Lamp.

Tänapäeva üliõpilane keskendub õpingutele ega pea lugu tudengielust
Vaid kuu aega Tartu ülikoolis õigusteadust õppinud Gerly Lõhmus ütleb, et Tartu ülikool annab lisaks formaalsele kõrgharidusele ka oskuse mõelda. "Tartu ülikool tundus mulle loogiline valik, sest siin saadav haridus avardab maailmapilti just selles kohas, mida mina soovin avardada," lisas Lõhmus.
Kevadel Rakvere gümnaasiumi lõpetanud Lõhmus tunnistas esimesest ülikoolikuust rääkides, et õppetöö on raske. "Kõik ained on sissejuhatavad ja see meenutab paljuski gümnaasiumi jätku," sõnas Lõhmus. Samas saab tudeng tänapäeval oma õppeplaani koostades valida ka vaba- ja valikaineid, mis pakuvad rohkem huvi ja avardavad silmaringi ka väljaspool eriala.

Rektor Karis: Tartu ülikooli positsiooni Eestis tuleb tugevdada
Rektor Alar Karise hinnangul tugevneb Tartu ülikooli roll Euroopa teadusmaastikul, kuid olukord Eesti ühiskonnas sunnib ülikooli pingutama.
Ülikool kannab ühiskonna jaoks olulist rolli. Siit on sirgunud enamik Eesti arste, juriste, õpetajaid. Jätkata võiks veel. Ülikool on sõna otseses mõttes toitev ema. Kas see roll jääb ülikoolile ka tulevikus?
Praegu ühiskonnas piire pole. Mõne sajandi eest oli sarnane olukord ja õppejõud liikusid Tartusse väljastpoolt - Preisimaalt või Saksamaalt ja läksid sinna ka tagasi. Tudengid liikusid toona vähem. Nüüd on aga mõlemad väga liikuvad ja tekibki küsimus, kus on kodu. Tudengi jaoks peaks siiski olema koduülikool ning koduülikooli tunde tekitamine ja hoidmine peaks olema üks Tartu ülikooli eesmärke.
Millal olid Tartu ülikooli parimad aastad?

Ravimite ohtliku koostoime avastamine läheb lihtsamaks
Eile esitleti uut programmi, mis lihtsustab eri ravimite koostoime avastamist.
Uue arvutiprogrammi jaoks ülimahuka andmebaasi loonud Tartu ülikooli farmakoloogia instituudi professori Aleksandr Žarkovski sõnul hoiatab uus IT-süsteem apteekreid ja arste ravimite eest, mille samaaegne tarvitamine on tervisele kahjulik või lausa eluohtlik.
Süsteem toimib nii, et apteeker lööb oma arvutisse sisse ravimi nime ning kõrvutab selle kõigi teiste sama patsiendi hiljuti ostetud ravimitega. Seepeale annab programm talle automaatselt teada, mis ravimite koos tarvitamine võib olla ohtlik.
Lõpliku otsuse, kas jätkata ravimite võtmist või vahetada need teiste vastu välja, teeb ikkagi raviarst.
Kuigi süsteem käivitub esialgu vaid Apotheka apteekides kliendikaardi alusel, võtab süsteem arvesse ka info teistest Eesti apteekidest ostetud ravimite kohta. Kõik inimese ravimiostud talletatakse süsteemi arhiivi. Projekti tehnilise looja, IT-firma Apteekide Infotehnoloogia OÜ juhataja Siim Uibokand ütles, et tulevikus on kavas süsteemi rakendada laiemalt üle Eesti.

Mulkide instituudil on tulevaks aastaks hoogsad plaanid
Mulgi kultuuri instituut soovib riigilt mullusest pea viis korda rohkem raha.
Mulgi kultuuri instituudi (MKI) kolmeliikmeline juhatus tuleb täna Tallinna kultuuriminister Laine Jänesega rahajutte kõnelema.
Viimasel kahel aastal on mulgid saanud riigieelarvest 200 000 krooni, aga järgmise aasta tegevuskavas on neil 13 projekti, muu hulgas õpetajatele mulgi keele õpetamine, Mulgimaa seinakaardi ja lastele kaardipusle väljaandmine, töö mulgi murdesõnastikuga, mulkide suvekooli ja konverentsi läbiviimine.
Suuremad projektid - Mulgi külastuskeskuse rajamine ja mulgikujude püstitamine kihelkonnakeskustesse (Abjas ja Helmes juba olemas) - teevad eelarve päris suureks. MKI juhatuse esimees Kristel Habakukk nentis, et kõigi plaanide käimalükkamine vajaks omaosalust 1,2 miljonit krooni.

Jõuametite ametnikke ootab suur koondamine
Siseministri kinnitusel ei puuduta koondamine mitte mundrimehi, vaid ainult ametnikke.
Tuleval aastal võib iga kolmandat päästeametis, politseis või piirivalves töötavat ametnikku ees oodata koondamine, sest siseminister Jüri Pihli sõnul ei suuda riik maksta praegustele ametnikele konkurentsivõimelist palka.
Pihli sõnul ei puuduta koondamised mundris inimesi. Ehk siis politseis ei koondata konstaableid, politseiuurijaid ega korrakaitses tegutsevaid politseinikke. Jutt käib nendest ametnikest, kes veedavad oma tööpäeva kabinettides ja tegelevad kas raamatupidamise, haldusteenuste osutamise või näiteks pressiesindaja ülesannete täitmisega.
Milliseid ametnikke ja kui palju tuleks politseist, piirivalvest ja päästeametist minema saata, pole siseminister öelnud ja kõik kaadriküsimused on jäetud asutuste juhtide otsustada. Samuti on otsustajatele jäetud vabadus jätta koosseisud praegusele tasemele, kuid sellisel juhul ei saa tugistruktuurides töötavate ametnike palka tõsta.

Kunnas: kaitseväe juhataja ametikoht võib peagi kaduda
Põhiseaduse muutmine võib põhjustada kaitseväe juhataja ametikoha kadumise.
Eesti tunnustatumaid sõjamehi kolonelleitnant Leo Kunnas ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud usutluses, et presidendi algatatud põhiseaduse muudatus võib viia kaitseväe juhataja ameti kaotamiseni.
"Kui kaitseväe juhataja võe-takse põhiseadusest välja, siis edaspidi on tema ametikoha kaotamine võimalik lihtseadusega ehk siis 51 poolthäälega," rääkis Kunnas. Kunnase hinnangul poleks kaitseväe juhi ametikoha kadumine iseenesest probleem, kui jätta välja Eesti spetsiifilised olud. "Meil on ministeeriumi tippametnikud heal juhul varastes 30. aastates inimesed, kellel minu hinnangul ei ole piisavalt sotsiaalset ega erialast kompetentsi. Nad ei saa aru esmase iseseisva kaitsevõime tähtsusest," rääkis Kunnas.

Eesti Raudtee juht kaalub kohalt lahkumist
Eesti Päevalehe andmetel soovib lisaks Eesti Raudtee turundusjuhile Rene Varekile oma ameti ettevõtte juhatuses maha panna ka juhatuse esimees Kaido Simmermann.
Novembris toimuval nõukogu koosolekul esitab Simmermann tõenäoliselt vastava avalduse ning palub ennast uuesti vastutama panna vaid raudtee infrastruktuuri eest. Kuigi Simmermann ise ei soostunud kuuldusi kommenteerima, räägivad sellest mitmed ettevõttega seotud inimesed.
Raudtee juhatuse esimehe kohta seostatakse rohkem poliitilise positsiooniga kui äri juhtimisega. Seetõttu on oodata, et koalitsioonist võidakse edutada sellele kohale mõni endine või praegune poliitik.
"Tihti on nii, et kus suitsu, seal tuld," ütles Eesti Raudtee nõukogu esimees Tõnis Haavel, kuid täpsemalt kommenteerima ei soostunud. Haaveli sõnul ei ole Simmermanni võimalik lahkumine nõukogus arutluse all olnud. "Räägitud on sellest, kuidas juhatusega edasi minna, aga kindlasti ei saa öelda, et juhatuses oleks juba suur kriis," rääkis Haavel.

Juske: keskerakondlased sahkerdavad detailplaneeringuga
Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindaja Jaak Juske sõnul soovib keskerakondlik linnavalitsus läbi suruda detailplaneeringut, mis on seotud linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti venna Lauriga.
Juske ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist on suurema detailplaneeringuga Tihase tänaval, mille kehtestamist taotleb suurärimees Vjatšeslav Leedo, kes on teatavasti ka Keskerakonna üks rahastajaid.
Detailplaneering tekitas aga vastuseisu kohalikes elanikes, sest kavandatavad kõrghooned ei sobi sinna piirkonda. Samuti ei leidnud planeering Juske sõnul heakskiitu halduskogu komisjonis. Selleks, et detailplaneeringu saaks linnavalitsusele heakskiitmiseks edasi saata, kutsuti Juske sõnul kohale keskerakondlased, keda polnud juba ammu halduskogu istungitel kohal olnud ja nende häältega kiideti planeering ka heaks. Nüüd läheb see planeering edasi linnavalitsusse.

Aas: krunt Viru keskuse kõrval jääb tühjaks
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul pooldab ta, et Viru Poja ehituseks planeeritud krunt jääkski tühjaks ja sinna ei ehitataks ühtki hoonet.
Aas vastas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil Päevaleht Online'i küsimusele, et Viru Poja kui juurdeehituse keskkonnamõjud on negatiivsed mitmest aspektist - esiteks selle mõju Tammsaare pargile ja teiseks vanalinna vaadatavusele. Ta tõi välja ka selle, et siin pole vahet, kas tegemist on Viru Pojaga või kavandataks sinna mingit muud hoonet.
"Pole vahet, mis nime see maja seal kannab, kui see vähendab vaadeldavust vanalinnale, siis kehtib ehituskeeld iga hoone puhul. Ütleksin nii jah, et see krunt seal peab tühjaks jääma," märkis Aas.
Aas ütles ka, et linn on pakkunud Viru Poja arendajale krunti bussijaama kõrval, kuid pole saanud mingit konkreetset vastust. "Ainukese vastuse oleme saanud ajakirjanduse vahendusel ja see oli, et kompensatsioon on ebapiisav. Ma ise leian, et tegemist on täiesti piisava kompensatsiooniga," lisas abilinnapea.

Arigato tõi Haabersti ummikud taas päevakorda
Piirkonna kasvamine ja uute keskuste avamine pikendab õhtuseid ummikuid.
Haaberstisse kerkinud Arigato spordiklubi avamine mõjutab ka spordikaugeid inimesi, pikendades aeg-ajalt õhtuseid autoummikuid Rannamõisa teel.
Päeval pääseb autoga Rannamõisa teele Arigato spordiklubi juurde lahedalt: pärast ringristmikku veidi sõitu, natuke vastutulevate autode järel ootamist, pööre aiandisse viivale teele ja korras. Seevastu õhtul trenni või Tabasalu poole koju-külla sõites tuleb varuda aega.
Ootejärjekord Rannamõisa teel on transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugase sõnul olnud aastatepikkune probleem ning üksnes sõiduradade teisiti märkimisega ei anna midagi teha - ainus võimalus on ehitada tee laiemaks. "Kui täiendav pöörderada ehitada, siis oleks õhtusel tipptunnil pöördejärjekorrad," ütles Lõugas.

Linn ei anna Viru Pojale ehitusluba
Linnavalitsus kavatseb kehtestada Viru väljak 4 kinnistule ehituskeelu ning teha linnavolikogule ettepaneku tunnistada kehtetuks Viru väljaku detailplaneering Viru hotelli juurdeehitise osas. Linnavalitsus põhjendab detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise vajadust sellega, et planeering on vastuolus avalike huvidega.
Ametid toetavad
Detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist on toetanud eri ametiasutused, sealhulgas Tallinna Kesklinna valitsus, rahvusvaheline mälestiste ja kultuuriväärtuslike paikade nõukogu ICOMOS, muinsuskaitseamet, Tallinna kultuuriväärtuste amet, Tallinna keskkonnaamet.
Arendaja: heidab varju

Viru ringil seisvat ajaloolist hoonet jääb meenutama üksnes fassaad
Viru ringil seisvat ajaloolist Aleksandri gümnaasiumi hoonet jäävad edaspidi meenutama üksnes kaks fassaadi.
Kuigi magusas kohas asuv ja kunagi pedagoogikaülikoolile kuulunud hoone on palju vaidlusi põhjustanud, aastate jooksul korra ka omanikku vahetanud ja vahepeal on seda tahetud täielikult maha lammutada, peavad muinsuskaitsjad praegust fassaadide säilitamist kompromissiks hoone osalise säilitamise nimel.
Vahetult enne esmase detailplaneeringu algatamist 2002. aastal pandi seoses Rottermanni kvartali tulevaste väljaarendamisplaanidega paika, et Mere puiestee ja Viru tänava nurgani võib ehitada kuni 24 meetri kõrgusi uusehitisi. Seetõttu ei saanud muinsuskaitseameti eksperdinõukogu maja täieliku lammutuse plaanile vetot peale panna.

Tulevik: veetaksod ja peidus poed
Arhitekt Margit Mutso tutvustas oma ettekujutust, milline võiks olla Tallinn tulevikus.
Üleeile kunstiakadeemias toimunud arhitektuuripäeva üritusel "Kuhu lähed, Tallinn - visioonid ja reaalsus" tutvustas arhitekt Margit Mutso oma tuleviku Tallinna kui rohelise linna ideid. Paljudest mõtetest torkasid silma mõned põnevamad, mille teostatavust soostus kommenteerima ka Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.
Valglinnastumise peatamine
Kehtestada Tallinna ümber ehituskeelualad, kuhu ei oleks lubatud ühest hektarist väiksemaid maaüksusi, et nii eristada selgelt linna- ja maakeskkonda. Ehitus aga muudab linna tihedamaks seestpoolt.
Endrik Mänd: "Idee on ilus ja teatud mõttes õige. Keelualad aga ei ole seaduslikult eriti reguleeritavad. Tallinna ümbruse tagamaaks muutmise suundumus on meie eesmärk. Kindlasti töötame, et elamud sellisel kujul enam põldudele laiali ei laotuks, kuid selleks on vaja tihendada Tallinna ja naabervaldade koostööd ning tugevdada vallakeskusi."

Pedofiil saadeti kuueks aastaks vangi
Tartu maakohus tunnistas täna 54-aastase Jüri Rosina süüdi alaealiste vägistamises ning saatis pedofiili kuueks aastaks vanglasse.
Sama kriminaalasja raames mõisteti Rosin Tartu maakohtus 10. juulil 2006. aastal süüdi alaealisele pornograafilise pildi näitamises, laste seksuaalses ahvatlemises ning alaealistele alkoholi pakkumises.
Riigikohus saatis märtsis kriminaalasja alaealiste vägistamise osas maakohtule arutamiseks tagasi ning Rosin jäi süüdi ka süüasja teistkordsel menetlemisel.
Koos varem mõistetud karistusega mõistis maakohus Rosinale liitkaristuseks kuus aastat vangistust. Lisaks suurendas kohus Rosinale 2005. aasta maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mistõttu peab Rosin ära kandma kokku 6 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistuse.

Politsei pitsitab uue joogi järele suunduvaid roolijoodikuid
Politsei on Harjumaal võtnud luubi alla öisel ajal alkoholi müüvate tanklate juurde uue joogi järele sõitvad roolijoodikud.
Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna juht komissar Kaido Saarniit rääkis Päevaleht Online'ile, et nende territooriumil on probleemiks kaks Keila lähistel asuvat tanklat, mis müüvad öisel ajal alkoholi ning meelitavad ligi roolijoodikuid. Patrull tabab seal nädalavahetustel kell 1 kuni 5 hommikul tihti roolijoodikuid.
Komisaar tõi värskeima näitena möödunud nädalavahetuse, mil tabati kella 4.30 ajal tanklate juurest kaks roolijoodikut. Politseinikud toimetasid mehed kainenema ning konfiskeerisid autod.
"Neil sai jook otsa ja läksid uue järele," kirjeldas komissar roolijoodikute käitumise võimalikke tagamaid.

Politsei hakkab Tallinnas tipptundidel operatsioone korraldama
Põhja prefektuur kavatseb hakata kaks korda nädalas nii hommikustel kui õhtustel tipptundidel korraldama üle-harjumaalisi politseioperatsioone, mille käigus teostatakse liiklusjärelevalvet koolide lähistel ning kontrollitakse eelkõige turvavarustuse kasutamist.
Esimene taoline operatsioon toimus kogu Harjumaal koolide lähistel teisipäeva hommikul kella 7 ja 10 vahel ning seda viis läbi ligi sada politseinikku.
Operatsiooni käigus kontrolliti kolme tunni jooksul kokku 662 liiklejat, neist 581 olid autojuhid. Kokku selgitati välja 68 liiklusalast väärtegu.
"Põhja prefektuur otsib pidevalt võimalusi liiklusturvalisuse suurendamiseks meie teedel ja tänavatel. Ühe meetmena hakkame kaks korda nädalas läbi viima analoogseid liiklusalaseid politseioperatsioone," rääkis Põhja prefektuuri teenistusosakonna vanemkomissar Einar Lillo.
Tema sõnul on selliste tavatööd täiendavate operatsioonide eesmärk veelgi enam teadvustada inimestele nende enda rolli liiklusturvalisuse tagamisel.

Vanuritelt kinnistuid välja petnud inimesed lähevad kohtu ette
Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab viit inimest Pärnu linnas asuvate kinnistute väljapetmises eakatelt naistelt.
Süüdistus seisneb kahe Pärnus asuva hoonestatud kinnistu väljapetmises ja dokumentide võltsimises, millega on kannatanutele tekitatud kokku miljoni krooni suurune kahju, teatas Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Külli Kivioja.
Kohtu ette lähevad 43-aastane Enn, 46-aastane Aivar, 65-aastane Helle, 43-aastane Roland ja 32-aastane Marko. Lisaks on Rolandile esitatud süüdistused 2005. ja 2006. aastal toime pandud kelmustes ja varguses. Helle ja Marko on varem kriminaalkorras karistamata, kuid ülejäänud kolmel inimesel on varemgi seadusega probleeme olnud.
Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask ütles Päevaleht Online'ile, et pettus viidi läbi, kasutades majaomanike ID-kaarte. Selleks leiti üks eluheidik, kes pandi niinimetatud tankisti rolli - nimelt pidi Helle mängima majaomanikke. Süüdistatavad nägid veidi vaeva, et muuta Helle kinnistu tegelike omanikega veidi sarnasemaks, et notar pettust ei märkaks.

Ettevõtluse õppimine tähendab töölt viilimist
Tartu
Tartu ettevõtlusnädal on mitmendat aastat toimuv nädala kestev ürituste sari, kus erinevate näituste, konverentside ja seminaridega, soovitakse propageerida ettevõtlust kui eluviisi, julgustades kõiki Tartu inimesi innovatiivsusele ja omaalgatusele. Selleaastase ürituse läbiv teema on koostöö.
Küsimusele, kellele ettevõtlusnädal suunatud on, vastas Malle Blumenau, Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna juhataja Päevaleht Online'ile, et sihtgrupiks on tegutsevad ja potentsiaalsed ettevõtjad, õpilased, tudengid ning linnakodanikud.
"Kui eelmisel aastal osales ettevõtlusnädalal ligi 1400 inimest, siis sel aastal ootame tunduvalt rohkem osavõtjaid," lisas Blumenau.

Tartu ametnik: me pole tervisesportlastele eriti mõelnud
Tartu
Mõni üksik kilomeetrine rada jooksmiseks ning tükiti asetsevad rattateed, on kõik mis Tartul on pakkuda.
Mati Raamatu, Tartu linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja, sõnul on viimase 10 aasta jooksul läbi viidud hulgaliselt uuendusi ja uuringuid muutmaks jalgrattaliiklust linnas mugavamaks ja ohutumaks.
"Tähistasime osad kõnniteed ühisliikluseks jalakäijatele ning ratturitele ning 2000. aastal võtsime vastu jalgrattateede arenguskeemi, mida nüüd uute teede rajamisel järgitakse."
Terviseportlastele pole aga tõesti eriti mõeldud, tunnistab Raamat. "Kuid ega linn polegi hea koht spordi tegemiseks. Selleks on meil staadionid ja spordihallid. Tõsisemad ratturid võivad aga kasutada Võru või Viljandi maanteed, mis tõsi, on eraldi märgistuseta"

Kruuda spordikanali luba ei tühistata
Paksu verd tekitanud suurärimehele Oliver Kruuda kuuluv spordikanal Kalev Sport säilitas ringhäälinguloa, sest segaduse tekitas kultuuriministeeriumi inimlik viga.
Kultuuriministeerium kirjutas välja antud ringhäälinguloasse, et Kalev Sport peab spordisaateid edastama 42 tundi nädalas, kuigi tegelikult on seadusega ette nähtud minimaalselt 56. Seetõttu protesteeris OÜ Spordikanalile antud loa Kanal 2.
Kuna Spordikanali taotluses kavandati nädalamahuks ligikaudu 100 tundi spordisaateid, siis kultuuriministeerium eile välja antud loa tühistamiseks põhjust ei näinud.
Kultuuriministeerium vabandas spordisuunitlusega telekanali ringhäälinguloa konkursil osalejate ees.

BMW 1-seeria valikusse lisandus ka kabrio
BMW täiendas oma 1-seeria mudelivalikut lühikese aja jooksul juba teise uue keretüübiga - lisaks 3- ja 5-ukselistele luukpäradele ning kupeele on nüüdsest autot võimalik saada ka kabriolettkerega.
Kui "kolmene" kabrio sai viimase uuenduse käigus omale eemaldatava kõvakatuse, siis pisi-BMW puhul jäädi traditsioonilise presentkatuse juurde.
Katuse avamiseks ja sulgemiseks kulub 22 sekundit, ent erinevalt suuremast jaost konkurentidest ei pea autot selle jaoks täiesti seisma jätma - katust võib opereerida koguni kiirustel kuni 40km/h. Vastavalt soovile võib valida kas musta, pruuni või siis erilist "Moonlight Black" värvi katuse, mille puhul on must riie läbi õmmeldud hõbedaste fiibrikiududega ning peaks päikese käes jätma helkiva ja hõbedase varjundi.
Mootorivalik on identne kupeega - neli ottomootorit vahemikus 1.8 kuni 3 liitrit ning 2-liitrine turbodiisel. Võimsaimaks valikuks on 135i, mida viib edasi fännidele juba tuttav kolmeliitrine topeltturbomootor võimsusega 302 hobujõudu.

Estonian Cell kandis elektrikatkestusega 1,5 miljonit kahju
Eile õhtul lülitus välja Rakvere-Kunda õhuliin, mis peagi ka sisse lülitus, kuid pingete mittevastavuse tõttu ei hakanud Estonian Celli tehase aparaadid tööle.
Esialgsete arvestuste kohaselt kaotas Estonian Cell 1,5 miljonit tootmisest tulenevat tulu ning sellele lisandub ka elektrikatkestuse käigus maha kantud toodangu maksumus, mis on umbes 600 000 krooni, teatab aripaev.ee
AS Estonian Cell on Kundas asuv haavapuitmassi tehas, mis alustas tootmist 2006. aasta aprillis.

Toyota jätkab turuliidrina
Septembri automüügistatistika järgi müüakse Eestis endiselt kõige rohkem uusi Toyotasid.
Uusi Toyotasid müüdi septembris 298 mudelit, neile järgnesid Honda 226, Citroen 201, Volkswagen 180, Mazda 132 ning Škoda 125 uue mudeliga.
Kui augustis müüdi ligi 2600 uut automudelit, siis septembris leidis uue omaniku umbes 300 uut automudelit vähem. Enim osteti taas väiksemaid keskautosid, mis moodustavad üldisest müüdud autode arvust 28%.
Endiselt püsib rahva seas populaarsena metsavahel ning põldudel sõitmine, sest uusi maastureid osteti 401 eksemplari.
Kõige populaarsemaks automudeliks septembris oli Honda Civic.

Starman vahetas suuromanikku
Starmani aktsiatega tehti täna päeva lõpul 392 miljoni kroonine tehing, mille käigus vahetas omanikku ligi 4,4 miljonit kommunikatsioonifirma väärtpaberit.
Möödunud esmaspäeval tuli Ida-Euroopa firmadele keskenduva Bancroft Private Equity tütarfirma Xalto välja teatega, et tal on sõlmitud tingimuslik ostuleping 54 protsendi Starmani aktsiate ostmiseks, teatab aripaev.ee.
Pärast otsuse teatavaks tegemist on läbi Tallinna börsi liigutatud juba enam kui 56 protsenti aktsiatest, nii et Xalto on oma minimaalse eesmärgi saavutanud ning tõenäoliselt kuulutab varsti välja ka ülejäänud pooletuhandele väikeaktsionäridele aktsiate väljaostupakkumise.
Sisuliselt on 5,75 eurose (89,97 kroonise) hinnaga (millega Xalto suuromanikelt väärtpaberid sai) kaubeldud Starmani aktsiatega börsil terve nädal.

SAS tahab telikuvea eest pool miljardit krooni kahjutasu
SAS tahab lennukivalmistaja Bombardierilt telikuvea tõttu tekkinud kahjude eest sisse kasseerida pool miljardit Rootsi krooni.
SAS-i Dash 8-Q400 tüüpi lennukid pole kolm nädalat õhku pääsenud ja SAS hindab oma kahjudeks pool miljardit Rootsi krooni ehk ligi miljard Eesti krooni, kirjutab Dagens Nyheter.
Möödunud kuul SASi Q400 tüüpi lennukitega Taanis ja Leedus toimunud lennuõnnetused olid põhjustatud tootja veast. Teliku purunemise peasüüdlasteks osutusid oostetanud telikuühendamispoldid.
SAS-i juhtide sõnul pole kahtlustki, kes roostetanud poltides süüdi on. "See on tootja vastutusel. Nad oleksid pidanud polte kontrollima ja kui nad oleks rooste avastanud, siis oleksid nad pidanud asendusdetaile pakkuma," leiab SAS-i tegevdirektor Mats Jansson.

Kuum: ülekuumenemise peasüüdlaseks oli kinnisvarabuum
Eesti konjuktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum leiab, et majanduse ülekuumenemise põhjustas just kinnisvarasektori tormiline kasv.
"Probleem on kinnisvarabuumis, mis tekitas tohutu nõudluse tööjõuturule ehitussektorisse," rääkis Kuum tänasel pressikonverentsil. "Enne ei saa me hinnangut anda, kui oleme kinnisvarabuumist üle saanud. Nagu langevarjuri hüpet ei saa enne maandumist hinnata," lisas ta võrdluseks.
Teaduri sõnul ootab Eesti kinnisvaraturgu ees organiseerumine ning surve tööturule ja palgakasvule normaliseerub. Ta viitas ka asjaoludele, et laenukasv vähenes augustis esimest korda, sest laenud muutuvad kallimaks.
Konjuktuuriinstituudi andmeil piirab kinnisvarafirmade arengut praegu kõige rohkem nõudluse puudus. Siiski on ehitusfirmadel tellimusi ette 5-6 kuuks.

Hübriidautod ohustavad pimedaid
Ameerikas keskkonnateadlike inimeste seas populaarseks saanud hübriidautod sattusid pimedate kriitika alla.
Pimedatele ei meeldi, et hübriidautod ei tee väiksemal kiirusel absoluutselt heli ning kuulmise järgi orienteerujatel võib see tekitada reaalset ohtu, vahendab AP.
"Ma olen harjunud ümbritsevast kuulates informatsiooni saama ning sellega ka arvestama. Ma ei suutnud uskuda, et eksisteerib midagi, mida ma ei kuule, kuid hübriididega testides pidin ma tõdema, et ma tõesti neid ei kuule," teatas pimedate aktivist Deborah Kent Stein.
Testis osalenud inimesed pidid seisma parkimisplatsil ning andma märku, kui nad kuulsid hübriidautot möödumas.
"Inimesed küsisid, et millal test hakkab, kuid hübriid oli teinud juba kaks või kolm ringi ümber parkimisplatsi," teatas Stein.

Pindi Kinnisvara lõpetas Lõuna-Eesti edasimüüjaga koostöö
Pindi Kinnisvara lõpetas eile Valgas, Võrus, Viljandis ja Tõrvas kontoritevõrku omava Margus Henningu Kinnisvarabürood OÜga frantsiisilepingu ning nüüd ei ole antud ettevõttel enam õigust Pindi Kinnisvara kaubamärki kasutada.
Pindi Kinnisvara kavatseb lähinädalatel avada Viljandis, Valgas ja Võrus endale kuuluvad kontorid, kuid seni teenindab Lõuna-Eesti kliente Tartu kontor.
Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli sõnas, et frantsiisilepingu lõpetamise tingis partnerite erinev nägemus Pindi Kinnisvara kaubamärgi kasutamise suhtes ning perspektiivi puudumine. "Olen enam kui veendunud, et Pindi Kinnisvara kliendid muutusest ainult võidavad, mis ongi ju meie ettevõtte põhieesmärk," ütles Roosiväli.

Puudulikud pangaandmed jätavad inimesed 5,5 -st miljonist ilma
Maksu- ja tolliamet pole saanud 1472-le inimesele tagastada 5,5 miljonit makstud tulumaksu, sest ametile esitatud andmed pole korrektsed.
1. oktoobril kukkus enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg neile, kes olid 2006. aastal FIE-d või said tulu vara võõrandamisest.
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja asetäitja Hannes Udde sõnul ei saa maksuhaldur tulumaksu tagastada, kuna ametile on esitatud puudulikud pangaandmed. "Pangaandmed kas üldse puuduvad või ei klapi pangakonto number ja omanik," selgitas Udde. "Näiteks on tagastatavaks pangakontoks tihtipeale märgitud Eesti Energia, Elioni või teiste ettevõtete pangakontosid. Kui pangaandmed ei klapi jõuab raha ringiga jälle maksu- ja tolliametile tagasi."
Maksuametist palutakse kõigil klientidel, kes pole veel enammakstud tulumaksu tagasi saanud, kontrollida e-maksuametis üle oma pangaandmed või pöörduda kohalikku maksu- ja tollibüroosse.

Fiat toob turule pisikaubikud
Fiat avaldas täna pressiteate selle kohta, et on koos oma kauaaegse "kaubikupartneri" PSA grupiga saanud valmis järjekordse, senistest pisima sõidukikolmiku.
Kaubikud põhinevad Fiati väikeauto Panda platvormil ning neid plaanitakse hakata turustama deviisi "väljast väike, seest suur" nime all. Fiati mudel saab nimeks Fiorino, Citroëni logo kandma hakkavad autod hakkavad kandma Nemo ning Peugeot' omad Bipper nime.
Autod on kõigest 3.86 meetrit pikad, ent kaubaruumi on siiski tervelt 2,5 m³ mahu ja 1,5 m pikkuse jagu, mille tagumise istme kokkuklappimise teel saab suurendada 2,8 kuup- ja 2,5 pikkusmeetrini.
Sõidukite peamiseks müügiargumendiks peaks saama ultraökonoomne diiselmootor, mis suudab linnatsüklis hakkama saada kõigest 4,5 liitri diiselkütusega 100 kilomeetri kohta, ning paiskab õhku vaid 119g CO2 kilomeetrile (loe: Tallinnas saab sellega kõikjal tasuta parkida).

Josing: tarbijad peaksid hakkama poes hoolikamalt valima
Konjuktuuriinstituut ei näe hetkel ettevõtluses kuskil märke kohe saabuva krahhi kohta, siiski peaks tarbija hakkama kiirelt tõusvate hindade tõttu üha hoolikamalt poes kaupu valima.
"Tarbija peaks vaatama natuke rohkem hindu. Paljudel tarbijatel tuleb ostudes hakata valikuid tegema, kuna toidukauba hind on viimastel nädalatel tõusnud hästi kiiresti," rääkis konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing Eesti Raadiole.
"Selline majanduse jahenemine, mis on toimunud oli ette prognoositud. Langenud on kindlustunne ehituses, kaubanduses kui ka tarbjatel," lisas ta.
Josingu soovitusel tasuks mõneks ajaks unustada SMS-laenud ning krediitkaardi usin kasutamine.
Lisaks toiduhindadele on kõige tõsisem mure vastu talve ees ootav küttehindade tõus, arvab Josing.
"Paljud tarbijad avastavad tõenäoliselt, et küttearved on suuremad kui möödunud aastal. Siinkohal ei saa inimene teistmoodi käituda, kuna tegemist on sisuliselt sundkuluga. Kokku tuleb hoida millegi muu arvelt," rääkis ta.

Online-intervjuu: arileht.ee lugejate küsimustele vastasid Ärilehe tegijad
Täna kell 11-12 vastasid Eesti suurimaks majandusleheks kujuneva Ärilehe meeskond arileht.ee lugejate küsimustele.
Küsida võib nii lehe enda plaanide kui kõige majanduses toimuva kohta.
Eesti Päevalehe Ärileht sai tänasest umbes 30 000-se tiraažiga Eesti suurimaks, kord nädalas tasuta ilmuvaks ärileheks. Lehte jagatakse büroohoonetes, Hansapanga ja Sampo kontorites ning Elisa esindustes. Nagu seni, jõuab Ärileht edaspidi ka kõikide Eesti Päevalehe äripaketi tellijateni.
Ärilehe tegijad on Andres Reimer, Erik Aru, Hetlin Villak, Mikk Salu, Kristiina Viiron, Aare Reivart, Raimo Reiman, Erik Müürsepp, Jaanika Ivask, Inge Rumessen ja Andres Eilart.

Neste algatas kütuse hinnalanguse
Täna hommikul langetas Neste kõigis oma tanklates bensiini hinda 40 senti liitri kohta, peagi läks hindade langetamisega kaasa ka Olerex, Alexela ja Statoil.
Näiteks Futura 95 Euro liiter maksab tänasest Neste jaamades 13.40 ja Futura 98 Euro 13.90.
Neste Eesti juht Indrek Kaju lausus Eesti Päevaleht Online'le, et kütusehindade languse põhjustas sisseostuhindade langus.
Täna lõunaks peaks hinnad 40 senti odavamad olema ka Olerexi tanklates, teatas Olerexi tanklate haldur Imre Kirs Eesti Päevaleht Online'le.
Hinnalangusest teatas ka Alexela, kus uued hinnad UnoX tanklates 13,40 bensiin 95 ja 13,90 bensiin 98, NITRO3000 ning diislikütus - 13,90.
Viimasena teatas hinnalangusest Eesti suurim bensiinimüüja Statoil, mis langetas bensiiniliitri hinda samuti 40 sendi võrra.

Estonian Airi saatus ripub maa ja taeva vahel
Majandusminister Juhan Partsi ja Estonian Airi nõukogu liikme Jaan Männiku plaan septembris ette lennureis Stockholmi SASi peakorterisse, et arutada Estonian Airi tulevikku, ei saanud teoks, kuna Muhamed tuli ise mäe juurde.
17. septembril saabusid SASi esindajad hoopis Tallinna, et osaleda Estonian Airi nõukogu koosolekul ning kohtuda Juhan Partsi ning abiminister Siim-Valmar Kiisleriga, kirjutab Äripäev.
Kohtumine lõppes majandusministeeriumi seisukohaga - Eestile praegune 34-protsendiline osalus rahvuslikus lennukompaniis sobib. "Osalus tagab, et keegi ei saa riigi nõusolekuta Estonian Airi alla neelata, liita, lahutada ega sellega veel mingeid tehteid teha," selgitas Kiisler.
Ka SAS Grupi tegevjuht Mats Jansson kinnitas kohtumisel, et neile sobib Eesti kui aktsionär ja äripartner väga hästi, küll aga pole jahtunud SASi huvi Estonian Airis suuremat sõnaõigust ja tegevusvabadust saada.

Kristiine keskerakondlased lubasid Leedo majadele kõrgust juurde
Saaremaa ärimehe Vjatšeslav Leedo kinnisvarafirma sai Kristiine linnaosa keskerakondlaste toel rohelise tule kõrgete kortermajade ehitamiseks eramute vahele, ehkki linnaosa ehituskomisjon soovitas vaid kahekorruselisi maju.
Leedo kinnisvaraarendusfirma Compakt Kinnisvara OÜ soovib Kristiinesse Tihase tänavale ehitada kolme kortermaja kokku ligi 70 korteriga, kirjutab Äripäev.
Maa ostis Leedole kuuluv Compakt Kinnisvara 2006. aastal kokku kolmelt omanikult ja neile on seatud ühishüpoteek 9,6 mln kroonile.
Maatükkide suurus on 2000 ruutmeetrit ja 1600 ruutmeetrit. Majad tulevad kolme- ja neljakorruselised, alguses tahtis arendaja suuremat mahtu ja viiekorruselisi maju.
Esmalt pandigi linnaosavalitsuses hääletusele toetav eelnõu ja hääled halduskogus jagunesid pooleks - neli keskerakondlasest liiget poolt, neli muud liiget vastu. Otsustavaks sai koosoleku juhataja poolthääl, kelleks oli halduskogu keskerakondlasest esinaine Natalia Vaino.

Tallinn unistab Põhjala finantspealinna mainest
Linnavalitsuse töötubades konstrueeritakse koos EASiga plaani, et Tallinnast ehitada Skandinaavia finantspealinn.
Tallinna plaan tõusta enam kui 35miljonilise elanikuga Skandinaavia finantspealinnaks tundub üle oma varju hüppamisena, kirjutab Äripäev.
Nagu selgitab Tallinna ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise peaspetsialist Mart Repnau, on Eesti trumbid suuremad just IT alal ja lihtsas majanduskeskkonnas.
Tallinna linnavolikogu esimees ning idee peamine vedaja Toomas Vitsut loetleb Tallinna eeldused saada Skandinaavia finantspealinnaks: asend ida-lääne piiril, ettevõtluse arengut motiveeriv stabiilne keskkond ja maksusüsteem, tarkvaraarendus ja suurte Skandinaavia pankade kohalolek.
"Ennekõike räägimegi geograafilis-majanduslikus mõttes soodsast keskkonnast, kuhu tahavad arendus- või kompetentsikeskuse näol rajada oma esinduse rahvusvahelised finantsinstitutsioonid," mainib Vitsut põhjuseid, miks firmad peaksid tahtma Tallinnasse tulla.

Pangad jälgivad valvsalt arendajate maksegraafikuid
Pangad on muutunud probleemsete kodulaenude suhtes eriti valvsaks ning on valmis muutma laenutingimusi nii makseraskustes eraisikute kui ka arendajate jaoks, et oma riske maandada.
"Meil ei ole veel hirmu, aga teeme mõne arendajaga juba koostööd, et nende laenu paremini planeerida ja sellega oma riske vähendada," sõnas Hansapanga ettevõtete panganduse kinnisvaraosakonna juht Gren Noormets Äripäevale.
"Kui oleme arendajaga kokku leppinud, et võtame temalt iga müüdud ruutmeetri eest laenu katteks tagasi poole müügisummast, võime müügiprobleemide puhul suurendada nõutavat summat 50 protsendilt 75 protsendini," rääkis Noormets.
Eraisikutele on Hansapank makseraskuste ilmnemisel valmis vastu tulema kas maksepuhkuse või makseperioodi pikendamisega.
"Õnneks ei ole me välja andnud 60aastaseid laene ja saame häda korral laenutähtaegu venitada," ütles Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juht Agnes Makk.

Tänavu on koondatud rohkem inimesi kui kogu eelmise aastaga
Sel aastal on koondatud juba 1617 inimest, nendest 27 protsenti tuleb puidutööstusest.
Kõige valusamalt on koondamised puudutanud ka mööblitööstust, sest toorainet napib. See põhjustab hinnatõusu, mis võib viia pankroti ja töötajate koondamiseni paljudes väiksemates ja keskmistes puidutööstusettevõtetes.
Suurematest saeveskitest on juba töö lõpetanud Stora Enso metsanduskontserni kuulunud Sauga saeveski, kus varem sai tööd 107 inimest. Seal koondati juunis umbes 75 inimest. 22 said töö kontserni teistes harudes ja ülejäänud lahkusid omal soovil enne koondamisteate saamist. Juulis lõpetas töö seni aiamööblit tootnud Thor Eesti AS.
Ettevõte oli sunnitud koondama 24 töötajat.
Ka tekstiilitööstus

Piimatootjate ühistu müüb Vändra meiereid
Eestimaa piimatootjate ühistu on müüki pannud oma Vändras asuva meierei, mis valmistab ümmargust Eesti juustu.
EPÜ tegevjuhi Vassili Padu-mäe ütlust mööda ei ole ühistu otsustanud mitte töötlemisele, vaid piimatootmisele pühenduda. "Praegu on piima müük kasumlikum kui töötlemine," põhjendas Padumäe.
Meierei alghinda ta öelda ei soovinud, märkides, et ootavad oktoobrikuu jooksul hinnapakkumisi. "Huvilisi on," kinnitas ühistu tegevjuht.
Tema sõnul toodab meierei sel aastal kasumit, eelmine majandusaasta lõpetati miinusega. Kokkuvõttes on aga juustutööstus selle seitsme aasta jooksul, kui ühistu on tema omanikuks olnud, töötanud kasumiga.

Leibur tõstab leiva hinda 13-14 protsenti
Eesti juhtiv pagaritööstus Leibur tõstab oma toodangu hinda alates 16. oktoobrist. Leiburi kauplustele väljastatud pagaritoodete hinnakirja põhjal tõuseb toodangu hind keskmiselt 13-14 protsenti. Hind tõuseb ühtviisi nii saiadel kui ka leibadel.
Leiburi eelmine hinnatõus jäi veebruarikuusse ning siis oli hinnatõusu protsent enam-vähem sama.
Selles, et Leibur hinda tõstab, ei ole midagi eriskummalist, seda on teinud juba mitu pagaritööstust. Näiteks Pere Leib tõstis hinda juba augustis, lisades oma toodangule sõltuvalt tootest 3-14%.
Esimesest oktoobrist tõstis oma küpsetiste hinda Eesti Pagar, kelle toodang kallines keskmiselt kümme protsenti.

 "Mina olin siin", võib vastu hambaid saada
Pühapäeva hilisõhtu. Tallinn on nädalavahetusest väsinud. Tänavad on tühjad. Viru ees on taksojuhid kobaras. Käivad mängufilmi "Mina olin siin" võtted.
Saage tuttavaks, peategelane Rass - Rasmus Kaljujärv. Ma usun, et on suhteliselt tõenäoline, kui näitleja, kelle nimi on Rasmus ja kes mängib eeldatavas tulevases (noorte) hittfilmis "Mina olin siin" tegelast, kelle nimi on Rass, saab selle nime endale külge. Kui tal juba ei ole. Tegelikult vist küll juba on, linnapealt on kostnud.
Veel on linna pealt kostnud, et operaator Mait Mäekivi muretseb, et seda filmi on väga raske teha. Enamik võtteid on linnas, paljudes võttekohtades tuleb võtta märatsevat ja lärmavat noortejõuku. Selline kõlakas. Küll aga pole kõlakas, et põhitootjatel Amrion Productionil ("Klass") ja ETV-l ("Head saated iga päev") on kogu selle ilu üles-võtmiseks ligi kümme miljonit krooni.

Prantslaste D'jab Trio painutas ruumi ja liigutas aega
Jazzkaar pakkus eelmisel laupäeval džässisõpradele taas stimuleerivat elamust.
Teatri NO99 džässiklubi punaste kardinate ees astus üles D'jab Trio Prantsusmaalt: Benjamin Flament vibrafonil, Joachim Florent kontrabassil ja Antoine Brouze trummikomplektil. Kõik kolm on klassikalise koolitusega muusikud ning seda võis nende mängust ka kuulda.
Kõigepealt haaras etteaste ihuline kohalolek ja äärmine rütmiline täpsus. Esitati keerulisi rütmifiguure ning kiireid passaaže, millel oli nooruslik, vahel lausa idealistlik tulisus. Teatud hetkedel andis too keerukus teed jõulisele rokkimisele. Bassist tõmbas laia käega kvintakordidel põhinevaid löökmotiive, juuksed lehvimas, ja trummar suunas kogu energia rõhulistesse taktiosadesse.
Rokkmuusika mõjutusi võis tegelikult aimata juba esimesest loost ning läbi kogu kava, ent siiski valdavalt džäss-fusion'i kujul ehk integreerituna muusikalisse tervikusse. Too tervik kõlas aga väikese koosseisu kohta üllatavalt mitmekesiselt. Lisaks siin-ja-praegu rütmilistele manipulatsioonidele suutis kolmik vahel esile manada väga fantaasiarikkaid kõlapilte. Kontrabassi poognatõmbed ja helisevad flažoletid, taldrikute kraapimine ja virtuoosne harjademäng soolotrummil, aeglaselt eri faasides võnkuvad harmoonilised vibrafonihelid, sekka mõned dissonantsid - kõik see vedas kujutlusvõimet hoopis teise suunda.

Mõttepargis uuriti keha ja vaimu suhet muusikaga
Läinud nädalal toimus EMTA sügisfestivali raames 26. septembril Kultuurikatlas konverents filosoofiast ja elektronmuusikast.
Kõnelema oli kutsutud mitu Prantsuse külalisesinejat, kes lähtusid peamiselt prantsuse fenomenoloogilisest traditsioonist. Käsitlusi läbivaks põhiteljeks sai keha-ihu-vaimu vahekord suhestatuna muusika mõjuga inimesele. Näiteks rääkis Bastien Gallet sellest, kuidas masinlikult ülikiire ja komplitseeritud rütmika kutsub esile liikumistunge, mis enda füüsilise väljendamatuse tõttu idealiseeruvad. Siit siis põhjus rakendada fenomenoloogilist analüüsi.
Üles astusid ka Christophe Kihm, Jean-Baptiste Favory, kanadalane Shawn Pinchbeck ja Tõnis Kahu. Ent lõpuks tundus Elie During' esitus olevat ainus, mille kohta pruugiksin sõna "filosoofia". Eksplitseeriti meta-füüsika eri tähendusi, tehti ekskursse Kanti esteetikasse, toodi välja schopenhauerliku tahte metafüüsika ja muusika seos. Ülejäänud ettekandeid võiks pidada kultuuriloolisteks mõtte-mõlgutusteks. Selles mõttes oli konverentsi pealkiri eksitav.

Palavik on vahel hea asi, näiteks "Klaveripalavik" 
Tallinna Filharmoonia tähistas muusikapäeva suursuguses, kuid lahkes õhkkonnas.
Esimesena kõlas Ukraina helilooja Valentin Silvestrovi "Hymn 2001", algselt sooloklaverile kirjutatud teos, mida nüüd esitas keelpilliorkester. Teose ajakäsitlust iseloomustab helilooja metafooriga "külmutatud aeg". Nii see lugu kõlabki: ta ei kulge, vaid seisab. Ettekandele ei saa ette heita muusikalise arengu ega välja joonistatud häälte puudumist, sest külmutatud ajas neid ei eksisteeri. On üksnes kõla.
Kõik eelmainitud parameetrid tulid aga mängu Mozarti kontserdis. Irina Zahharenkova, austust äratava konkursivõitude nimistuga pianist, mängis kergelt ja isikupäraselt. Tema kiired noodid olid üksteisest filigraanselt eraldatud, kuigi kõlasid laitmatus legato's. Neist eristas ta kõige olulisemad, et tervik mõ-juks rahulikuna. Imetlusväärne on Zahharenkova kõlakäsitlus: mitte ühtki juhuslikku nooti, kõik heliseb.

Göteborgi messil külastas Eesti üritusi 3000 inimest
"Göteborgi raamatumessi tosinal Eesti-teemalisel seminaril käis kokku 980 inimest, kõige rohkem laupäeval, kui kõnelejaid kuulas 420 inimest," ütles messi projektijuht Kristo Tohver.
Enim publikut tõmbasid Anzori Barkalaja ja Hasso Krulli seminar soome-ugri hingest, president Toomas Hendrik Ilvese esinemine mustas kuubis ning Mart Laari ja Hain Rebase seminar Eesti lähiajaloo teedest ja kõrvalteedest.
"Musta kuubi seminaridel ja raamatuesitlustel osales neljal päeval kokku 720 inimest. Kõige rohkem ehk 285 oli neid reedel ja kõige vähem messi avapäeval, kuid siis polnud kuubis ka ühtegi raamatuesitlust ja ning messil tervikuna polnud ka veel väga palju publikut," ütles Tohver.

Kadri Kõusaare "Magnus" pälvis Anapa filmifestivalil eripreemia
Kadri Kõusaare film "Magnus" pälvis SRÜ ja Baltimaade avatud filmifestivalil Kinošokk eripreemia terava probleemiasetuse ja provokatiivsuse eest. Festivali peeti Musta mere äärses kuurortlinnas Anapas 15.-25. septembrini.
Eesti filmid on sellel nostalgilisel festivalil edukalt osalenud alates 1990. aastate keskpaigast, kui näidati Hannes ja Renita Lintropi noortedraamat "Ma olen väsinud vihkamast". Läinud aastal pälvis festivali peapreemia Peeter Simmi film "Kõrini", mis valmis Saksa-Eesti koostöös. Läbi aastate on Anapa festivalilt auhindu koju toonud veel filmid "Karu süda" (2001), "Head käed" (2001), "Somnambuul" (2003), "Sigade revolutsioon" (2004) ja "Stiilipidu" (2005).

Lapsevanemaid õpetatakse narkootikume tundma
Kampaania "Tunne vaenlast!" ja veebileht Narko.ee aitavad vanematel lapsi kaitsta.
"Meie kogemus näitab, et lapsevanemad on narkootikumidest ja nende võimalikest mõjudest üldiselt siiski veel väga vähe teadlikud," ütleb täna uut narkokampaaniat alustava tervise arengu instituudi (TAI) projektijuht Ann Virkus.
Virkuse sõnul näitab seda muu hulgas see, et narkootikumidega pahuksisse sattunud lapsed paluvad viimases hädas anonüümselt abi TAI veebilehel Narko.ee, sest kodus neil teemadel ei räägita ja mujalt ei oska nad abi küsida.
"Kui vanematega räägitaksegi, siis on ka nende teadmised sama lünklikud," sõnab Virkus. Ta rõhutab, et lapsevanematel on oluline end selle teemaga põhjalikumalt kurssi viia selleks, et osata lastele põhjendada, miks narkootikumid on ohtlikud ja kuidas need mõjuvad.

Rock mängis kodus võidu maha
Tartu Ülikool/Rock pidi Eesti meistriliiga hooaja avamängus tunnistama kodusaalis BC Kalev/Cramo 75: 72 paremust.
Esimesel poolajal korraks 20 punktiga juhtinud Tartu Ülikool/Rock oskas teisel poolajal oma eduseisu maha mängida ning valitsev meister pidi SEB Eesti meistriliiga hooaja avamängus tunnistama kodusaalis BC Kalev/Cramo paremust 75: 72, kirjutab Sportnet.
Läinud pühapäeval Rakveres Eesti karikafinaalis samuti teisel poolajal edutult tegutsenud tartlased võitsid esimese veerandaja 27: 12. Teise veerandaja alguses oli vahe korraks 20 punkti (32: 12), kuid siis hakkas Kalev tasapisi järgi tulema. Minut enne poolajasireeni oli seis 41: 31 Rocki eduks, puhkama mindi siiski kodumeeskonna 16-punktilises eduseisus, 47: 31.

Epee maailmameisteriks tuli Krisztian Kulcsar
Peterburis jätkuvatel MM-võistlustel oli meeste epees kõige kindlama käega ungarlane Krisztian Kulcsar.
Finaalis kohtus ta prantslase Eric Bosse'ga ning võitis 15: 12. Poolfinaalis oli Kulcsar jagu saanud itaallasest Diego Confalnonieri 15: 14, Boisse oli üle kaasmaalasest Jerome Jeannet'st 15: 10, kirjutab Sportnet.
Viimati tuli ungari mees epees individuaalseks maailmameistriks 1982. aastal, mil Romas peetud MM-il võidutses 1982 Jenö Papp.
Eesti parimana oli Sven Järve 27., Nikolai Novosjolov sai 45., Sergei Vaht 59. ja Marno Allika 87. koha. Kokku osales individuaalturniiril 168 vehklejat.

Eesti vehklejad kohtuvad avavoorus Rumeeniaga
Laupäeval peetavas naiskonnavõistluses tuleb esimeses ringis kokku minna mulluse MM-i neljanda Rumeeniaga.
Kui Eestil on tabelis 15. asetus, siis rumeenlannad paiknevad 18. kohal. Selle paari võitjal tuleb pääsu eest kaheksa parema sekka vastamisi minna Prantsusmaaga, kirjutab Sportnet.
Teise asetusega prantslannad on avavoorus vabad. Esimene asetus on Ungaril, kolmas Hispaanial, neljas Ukrainal, viies Poolal ja kuues Itaalial. Mullusel MM-il Torinos said medalid Hiina, Prantsusmaa ja Itaalia.

Eesti meesvehklejate saagiks jäi üks võit
Ainsana võttis kolmest põhiturniirile jõudnud Eesti meesvehklejast võidu Sven Järve, kes jõudis 32 parema hulka, kus tuli alla vanduda Venetsueela vehklejale.
Avavoorus Kasahstani sportlast võitnud Järve jäi pääsu eest 16 hulka Silvio Fernandezile alla 15: 12 ning langes konkurentsist välja.
Nikolai Novosjolov ja Sergei Vaht alistusid juba oma esimesele vastasele.

Tallinn annab Selveri võrkpallimeeskonnale miljoni
Täna allkirjastatava lepinguga toetab Tallinna linn ühe miljoni krooniga Eesti tugevaimat võrkpallimeeskonda Selverit.
Selver võitis eelmine aasta nii meistritiitli kui ka Eesti karika. Samuti suutis Selver võita Eesti-Läti ühisliiga.
Linnavalitsus toetab allkirjastatava lepingu kohaselt Audentese Võrkpalliklubi esindusmeeskonda Selver Tallinn ühe miljoni krooniga ning eelkõige on toetus mõeldud välisvõistlustel osalemise katteks.
Linna poolt allkirjastab leppe linnapea Edgar Savisaar ning võrkpalliklubi poolt MTÜ Audentese Võrkpalliklubi juhatuse liige Mihkel Roosme.

Sõjaväkke ei kõlba, jalgpalliväljakule küll
Eile anti Eesti jalgpallikoondislasele Tarmo Kingile kaitseväest vigastuste tõttu pikendust, kuid samal õhtul võis jalgpallur 90 minutit Narva Transi vastu meistriliigas kaasa lüüa.
Üksik-sidepataljoni spordirühmas alustasid eile kaitseväeteenistust 19 sportlast - teiste hulgas maadluse eksmaailmameister Heiki Nabi ning valitsev juunioride kettaheite ja kuulitõuke maailmameister Margus Hunt, kuid kolmest komisjoni ette läinud Levadia sportlasest vaid kaks - Sergei Lepmets ja Andrei Šadrin, teatab SL Õhtuleht.
Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo sõnul määrati Kingile uus arstlik komisjon 18. oktoobriks, kuid Levadia peatreener Tarmo Rüütli oleks eelistanud, et käiks sõjaväes pigem praegu, kui järgmise aasta alguses klubi ettevalmistusperioodi ajal.
Eilses meistriliiga mängus tuli Levadial siiski Transi 2: 1 paremust tunnistada.

Mart Poomi koduklubi jätkab võidukalt
Mart Poomi leivaandja Watford FC alistas eile õhtul Inglismaa teises liigas Sheffield Wednesday 2: 1 ning jätkab liidrina.
Watford pääses juba 16 minutiga 2: 0 ette, kui väravad kanti Darius Hendersoni ning Marlon Kingi arvele. Poom pidi selles mängus ainsa palli enda selja tagant välja võtma 36. minutil, kui Graham Kavanaghi pommlöök väravas maandus.
Teisel poolajal rahustas Watford mängutempo ning ka Sheffield ei osutunud väga ohtlikuks.
Watford on üheksa vooruga kogunud 20 punkti, millega edestab teisel kohal olevat Charlton Athleticut kahe punktiga. Inglismaa tugevuselt teisest liigast pääsevad järgmisel hooajal kõrgemasse seltskonda kolm meeskonda. Kaks paremat tagavad koha otse ning kohtadel kolm kuni kuus lõpetanud peavad play-off turniiri. Kokku peetakse 46 mänguvooru.

Alaver koolitab Ramsau paradiisis medalimehi
Eesti meessuusatajad alustasid esmaspäeval Ramsaus mäestikulaagrit. Treener Mati Alaver otsib nende seast uusi medalimehi.
Ramsau suusakuurort võttis Eesti koondislasi ja koondisse pürgijaid vastu kauni sügisilmaga ja tippsuusatajate üks meelispaiku, 2700 meetri kõrgusel asuv liustik, suurepäraste lumeoludega.
Möödunud hooajal esimese läbimurde eliitklassi teinud Kaspar Koka lõbus ilme reetis esimeselt kümnekilomeetriselt ringilt naastes head tuju ja treeningutahet.
Kokk on suvest saadik harjutanud enamiku ajast koos Jaak Maega ega ole nimekamale meeskonnakaaslasele grammigi alla jäänud.
Noored läksid pisut liiale
"Koduse kolme ja poole tunni pikkuse kontrolltreeningu järel võetud vereanalüüsid näitasid, et ma pole üle pingutanud," ütles Kokk, kellelt oodatakse Sapporo MM-võistluste maratoni 11. koha ületamist.

Al Oerter - olümpiasangar ja maalikunstnik
Üleeile kustus kergejõustiku ajaloo ühe säravama sportlase Alfred Oerteri eluküünal.
"Siin puhkab kabeliaia vanim kutt." Sellist kirja ihkas kirglikult elu armastanud ameeriklasest kettaheitja Al Oerter oma hauakivile. Esmaspäeval lahkus ta siit ilmast südameprobleemide tõttu. Kahtlane, kas ta tõusis oma 71 eluaastaga surnuaia vanimaks asukaks, kuid olümpiamängude ajaloos on ta endale aukoha kindlustanud.
Keeleinimesed torisevad tihti, et ajakirjanikud kasutavad liiga kergekäeliselt sõna "legend". Oerteri nime ees on see tiitel aga lausa kohustuslik. Neljal järjestikusel olümpial (1956-1968) valitses ta heiteringi. Kergejõustiklastest on vaid teine suurkuju - Carl Lewis - sama vägitükiga hakkama saanud, seda küll kaugushüppes. Neljal korral parandas Oerter ka maailmarekordit (61.10, 62.45, 62.62, 62.94), ent tippmarkidest enam ihkas ta võite mees mehe vastu heitluses.

Alonso puhub taas kirgi lõkkele
McLareni piloot, vormel-1 MM-sarjas tiitlit kaitsev Fernando Alonso teatas intervjuus raadiojaamale Cadena SER, et "meelsamini ei sõidaks ta järgmisel hooajal koos Lewis Hamiltoniga samas tiimis".
"Kui oleme erinevates tiimides ja mul on konkurentsivõimeline auto - vaat see oleks suurepärane," märkis Alonso.
Kahe McLareni sõitja omavahelised jahedad suhted on muutunud veelgi jäisemaks. Ka Hamilton on mitmel korral märkinud, et talle ei istu koostöö Alonsoga. Pärast spionaažiskandaali ja McLarenile määratud soolast trahvi on Alonso suhted teravad ka tiimi juhi Ron Dennisega.
Kuluaarides on kõneldud Alonso, kellel on siduv leping McLareniga veel kaheks hooajaks, siirdumisest Ferrarisse. Selle kuulujutu lõikas läbi Ferrari tiimi boss Jean Todt, kes väitis Jaapani GP ajal, et Alonso tulek Ferrarisse järgmiseks hooajaks ei tule kõne allagi. "Meil on kaks head sõitjat (Kimi Räikkönen ja Felipe Massa - toim) olemas," kõlas Todti sõnum.

Sergei Terehhov Inglismaa mänguks koondises tagasi
Eesti koondise peatreener Viggo Jensen teatas mängijate nimekirja 13. oktoobri Euroopa meistrivõistluste valikmänguks Inglismaaga.
Taas on nimekirja lülitatud viimati juunikuises kohtumises Inglismaaga Eestit esindanud TVMK poolkaitsja Sergei Terehhov, lisaks on Jensenilt esimest korda kutse saanud koondises varem viiel korral mänginud noor ründaja Oliver Konsa ja vigastusest paranenud Flora edurivimees Kristen Viikmäe.
13. oktoobril Londonis Wembley staadionil Eesti aja järgi kell 17 algavast kohtumisest jäävad praeguse seisuga kõrvale reielihast rebestanud Andres Oper ja vigastusest taastuv Vladimir Voskoboinikov.

Abikohtunikud ei pea varsti enam punastama
Inglise jalgpalliliit (EFA) katsetab "kullipilguks" nimetatavat seadet, mis näitab, kas pall ületas otsajoone või mitte, Reading'i jalgpalliakadeemias. Seejärel esitatakse katse tulemused hindamiseks Inglise meistriliigale ning FIFA-le.
"Olen täielikult selle poolt, et kui pall ületab otsajoone, peavad sellest kõik koheselt teada saama.
Kohtunikku ei tohiks punastama jätta olukorras, kus televaatajad asjast teavad, vilemees aga mitte," ütles EFA esimees Brian Barwick BBC-le.
"Kullipilku" kasutatakse aktiivselt juba tennises, selgitamaks, kas pall maandus sees või väljas. Erinevalt tennisest aga ei võtaks seade jalgpallis mängutempot maha, vaid teavitaks kohtunikku toimunust kohe ning jääks pealtvaatajatele nähtamatuks.

Nissani tehniline uuendus aitab avariisid vältida
Nissan ASV-4 täiustatud hoiatussüsteem kasutab sõidukitevahelist sidet, et teavitada juhti vajalikest kaitseabinõudest olukordades, kus teist lähenevat sõidukit pole veel näha, kuid võib ohustada liiklusturvalisust.
Kuni süsteemi testitakse reaalajas navigatsiooniteavet kasutades, on sellel veel mõned piirangud, sest see kasutab vaid Nissani navigatsioonisüsteemiga varustatud sõidukitelt tulevat teavet. Seetõttu peavad osalevad juhid olema siiski valvel teiste teel liikuvate sõidukite suhtes, mida süsteem tuvastada ei suuda.
Jaapani liiklusõnnetuste kohta kogutud koondandmetest selgub, et suurem osa õnnetusi juhtub järgmistes olukordades:

Baltika müük tõusis aastaga üle poole
Rõivakontserni Baltika jaemüük kasvas aastaga 54%, kui 2006. aasta septembris osteti Baltika toodangut 62,6 miljoni eest, siis tänavu juba 96,1 miljoni eest.
Enim kasvasid Baltika müüginumbrid Venemaal, kus eelmise aastaga võrreldes müüdi kaupu koguni 167% võrra rohkem. Samal ajal kasvas müük Lätis 48%, Leedus 47%, Eestis 44%, Poolas 28% ja Ukrainas 27%.
Septembri lõpu seisuga oli Baltika Grupil 125 kauplust müügipinnaga 23,339 ruutmeetrit. Baltika Grupi üheksa kuu müügitulud ulatusid 845 miljoni kroonini

Postipanga kasutamine lihtsustub
Eesti Posti ja SEB Ühispanga hallatava postipangaga võib peagi liituda ühtse postipanga lepinguga.
Kui seni on klientidel tulnud arvelduskonto avamiseks, deebetkaardi taotlemiseks, internetipanga lepingu ja teiste toodete saamiseks sõlmida eraldi lepingud, siis edaspidi on Ida-Virumaa ja Läänemaa postkontorites (hiljem ka kõigis teistes Postipankades) võimalik lepingu sõlmimise protseduuri oluliselt kiirendada.

Eesti teadlased teevad ilutööstuses revolutsiooni
Läbimurdeline idee kasutada DNA-analüüsi ilu säilitamiseks sündis Eestis.
Kui tavakasutaja on tõenäoliselt ehk kuulnud palju reklaamitud toimeainest Q10, siis tegelikkuses on olulisi nahka noorendavaid ühendeid vähemalt kümme korda enam. Inimesed on aga individuaalsed. Kõik vananemisvastased ained ei mõju igaühele sugugi nii, nagu pakendil lubatud.
Nüüd on teadlased Indrek Kask ja Toomas Neumann leidnud lahenduse, kasutades selleks geenitehnoloogiat. Kask on sisuliselt üles ehitanud samuti geeniuuringutega tegeleva firma Asper Biotech AS.
Noorte teadlaste loodud ettevõte Dermarep ise on nii uus, et Indrek Kask kontrollib visiitkaardilt oma kontaktandmeid, enne kui telefonis meie kohtumise kokku lepime. Tegelikult ühendabki Dermarep eneses kogemustega teadlasi, biolooge ja kosmeetikuid, kelle abiga leitakse kliendi jaoks just talle kõige sobivam nahka noorendav kosmeetikatoode.

Eesti ettevõtted pääsesid Euroopa tippude hulka
Suurfirmade edetabelis domineerivad Poola ja Ungari energiafirmad ja autotootjad.
Audiitorfirma Deloitte poolt koostatud Ida- ja Kesk-Euroopa riikide Tipp-500 edetabelisse on jõudnud neli Eesti firmat. Kõrgeimal, 359. kohal on neist Eesti Energia. Maksim Liksutovi ja Sergei Glinka juhitav, Worldwide Investi gruppi kuuluv aktsiaselts Transtrade on 394. kohal. Tallink on 419. ja Eesti Telekom 445. kohal.
Audiitorid on vaadelnud 17 riiki. Nende hulka kuuluvad nii Balti- kui ka Balkanimaad, Kesk-Euroopa ning Ukraina ja Moldova. Kuna järjestuse aluseks on võetud käibe suurus, siis langeb eelis suurema rahvaarvuga riikidele. Kõige esimene on poolakate kütusefirma PKN Orlen. Balti riikidest on kõrgeimal, 15. kohal Mažeikiai naftatehas, mille suurim aktsionär on seesama eelnimetatud PKN. Leedu kaubanduskett Maxima on 75. kohal. Läti suurima käibega ettevõte on aga arvutite ja IT-tehnika hulgimüüja ELKO, kes on 346. kohal.

Kui langust oodata, siis see tuleb
Paari nädala eest Inglismaal toimunud Northern Rocki panga usaldusväärsuse kaotus klientide silmis oli ehe näide sellest, kuidas nähtus, mida on ette kujutatud, saab tõeks just sellepärast, et seda on ennustatud.
Pank võib olla likviidne, aga kui tekib arvamus, et ta võib muutuda maksejõuetuks, satuvad inimesed paanikasse ning võtavad oma raha välja.
Tsüklilise majanduse puhul saab tuua veel hulga näiteid, kuidas sündmused toimuvad nimelt seetõttu, et neid on ette ennustatud.
Tsükkel algab tavaliselt tarbijate ning ettevõtete laenukasvu ja optimismiga. Kui majandustingimused halvenevad ja üha rohkem räägitakse majanduse aeglustumisest, muutub tarbija järjest kitsimaks ning piirab oma tarbimist, mis omakorda on üks majanduse aeglustumist soodustavaid tegureid.

Toimetaja pilguga: Miks asjad juhtuvad? 
Tänasest saab Ärilehte tasuta. Pärast seda, kui Eesti Päevaleht möödunud nädalal plaaniga avalikkuse ette astus, on minu käest korduvalt nii üllatuse kui ka ehmatusega päritud: mis siis saab nüüd Ärilehe sisust?
See näitab, et lugejad on Ärilehe tema kolme ilmumisaasta jooksul hästi vastu võtnud ja teda hinnatud. See on ka põhjus, miks ma usun, et Ärileht võiks senisel kujul olla laiemalt kättesaadav. Selle julge sammuga astub Ärileht uude nišši Eesti turul ega hakka konkureerima supermarketite väljapääsude juures pakutavate n-ö säästutoodetega. Seepärast olemegi teinud hoolika valiku kohtadest, mida külastavad inimesed, kellele pakub huvi ja kes tahavad mõista, mis majanduses toimub.

Nädala tegu: Tallinlaste uus spordiala - näidispoomine
Tallinna Kristiine linnaosa valitsus keelas Prisma Peremarketis näidispoomise korras alkoholi müümise, sest ettevõte oli alaealistele alkoholi müües patustanud alkoholi jaemüügi õiguse vastu. Pood esitas selle peale kohtule kaebuse, milles nõuab alkoholimüügikeelu tühistamist. Ja kohus omakorda lubas Prismal esialgu kuni kohtuotsuseni jätkata alkoholiga kauplemist.
Prisma hinnangul on kohtusse pöördumise aluseks advokaadibüroo Raidla & Partnerid advokaatide hinnangul eksimusega võrreldes ebaproportsionaalselt karmi piirangu kehtestamine, arvestades asjaolusid ja varasemat halduspoliitikat. "Juristide hinnangul võib ka linnaosavalitsuse ja linnavalitsuse varasematest avalikest pöördumistest välja lugeda, et tegelik otsus Kristiine Prismalt loa äravõtmise kohta oli tehtud juba enne menetluse algust."

Juristi abi: Mis on koduleheküljel kohustuslik? 
Selline küsimus võib paljudele tunduda esmapilgul kummalinegi: mis nõudeid seal ikka saab olla, peaasi, et info ei oleks vale. Seegi on õige, kuid eri seadused näevad erinevates olukordades siiski ette ka sellist infot, mis peaks Eestis registreeritud äriühingu või internetis kaupleja kodulehel kindlasti olema.
Näiteks äriseadustiku kohaselt peab ettevõtja äridokumentidel ning tema kodulehel olema ettevõtja ärinimi (nagu see on äriregistris), asukoht ja äriregistri kood. Viimati mainitu puudub ilmselt paljude ettevõtete kodulehtedelt, kuigi peaks seaduse kohaselt seal olema.
Kauplemise puhul keerulisem
Nimetatud andmete avaldamise põhimõte tuleneb muide ühest EL-i direktiivist ning seda peaks rakendatama kõigis liikmesriikides.

Ettevõtted eelistaksid ühtset maksusüsteemi
KPMG korraldatud värske uuring näitab, et Euroopa suuremate ettevõtete maksuasjatundjad pooldavad ülekaalukalt Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada ühtne ettevõtete maksusüsteem.
Kava näeb ette, et enam kui ühes Euroopa Liidu riigis tegutsevate ettevõtete kasumit peaks arvestama ühese valemi järgi, mitte 27 erineva põhjal, nagu tehakse seni. Kasum arvestatakse riikide kohta, kus ettevõte tegutseb, ning maksud makstakse vastavalt nende riikide maksumäärade järgi.
"Iga ettevõtja, kes on laiendanud oma tegevust Eestist väljapool vähemalt ühte riiki, oskab hinnata maksusüsteemi lihtsust ning seoses kasvava haardega Lätis ja Leedus on see ka Eesti ettevõtjate jaoks järjest suurem väärtus," ütles KPMG Baltics

Toyota vesinikuauto uus versioon purustas rekordi
Jaapani autotootja Toyota Motor Corp teatas, et emissioonivabal kütuseelemendil põhineva auto FCHV uus versioon suutis sõita 560-kilomeetrise tee Osakast Tokyosse ühe paagitäie vesinikuga.
Toyota vesinikuauto viimasel versioonil on kõrgsurvestatud paak, kuhu mahub varasemast kaks korda rohkem vesinikku, mis suurendab auto kilometraaži. Toyota teatel osales katses kaks autot, mis mõlemad lõpetasid sõidu edukalt.
Enamik suuri autotootjaid arendab kütuseelemendiga sõidukeid, kus elekter tekib vesiniku ja hapniku keemilisest reaktsioonist, mille ainsaks jäägiks on vesi.
Siiani on kütuseelementidega autode kasutuselevõtt seisnud kõrgete kulude, infrastruktuuri puudumise ja ohutusküsimuste taga.

Rahumaa ja Raid ehitavad Balti riikide suurimat tööstuskontserni
Kalevi kommivabriku ja Tere värsked omanikud Indrek Rahumaa ja Jaak Raid kontrollivad rohkem kui kuuemiljardilise käibega tööstusettevõtete gruppi.
Pooleteise aastaga rohkem kui kolm miljardit krooni investeerinud Alta Capitali juhid Indrek Rahumaa ja Jaak Raid on tõusnud Balti riikide suuremate töösturite esirinda. Kaua aega oli firma tuntud kui raskustes riidetootja Klementi suuromanik. Eelmisel aastal algas aga tõeline osturalli. Viimati omandatud Kalevi kommivabriku ja Tere piimatööstusega ostmine ei lõpe.
Suurte muutuste taga on tegelikult vaikselt tehtud ja 2004. aastal üsna märkamatuks jäänud sündmused. Siis mängiti Altas osalused ja vastutusvaldkonnad ümber. Kui varem teati firmat rohkem Andres Rätseppa ja Toomas Leisi kaudu, siis nüüd on esiplaanil Indrek Rahumaa ja Jaak Raid. Nemad kahekesi veavadki Alta laiendamist tööstusse, Rätseppal ja Leisil on nüüd oma ärid, Altas on jäädud lihtsalt osanike hulka. Rahumaa on nüüdseks ka Alta suurim omanik.

Välismaa tuumajaamadesse investeerimine on Eestile ohtlik
Eesti Energia suurejoonelised välismaale investeerimise kavad võivad juba järgmisel kümnendil jätta eestlased peeruvalgele istuma.
Suurte Eesti Energia summade välismaale paiskamine võib tekitada olukorra, et Eestis ise elektrit ei toodeta, kuid naabritelt ei saada seda kätte.
Eesti Energia kavandab elektrituru avanemisega põhjendatavaid samme, mis lähevad vastuollu nii Eesti kui ka Euroopa Liidu energiajulgeoleku vajadustega.
Euroopa Liidu vaba energiaturg toimib üksnes juhul, kui iga liikmesmaa suudab tagada oma kohaliku energiatootmise allika, jäi kõlama eelmisel nädalal Jurmalas toimunud rahvusvahelisel Wilton Parki energiajulgeoleku konverentsil. Jurmalas esinesid Euroopa, Venemaa ja Hiina juhtivad energeetikaanalüütikud.
Euroopa Liit kontrollib vabaturupõhimõtetest kinnipidamist, kuid piisavas koguses energia tootmise saavad tagada ainult liikmesmaad. Euroopa Liit ei asunud oma turgu avama soovist elavdada rahvusvahelist maaklerlust, vaid seetõttu, et senised tootjad on ilmutanud märgatavat ebausaldusväärsust.

Kes keda: põhjala lennufirmad rebivad "rohelise" tiitli pärast
Ponnistused "rohelisemalt" lennata tekitavad keskkonnakaitsjates vastakaid tundeid.
Maailma korporatiivgigantide tippjuhtkonda on ilmunud uus imeelukas - juhatuse liige keskkonnakaitse alal. Kunagi oli asi lihtne. Juhatuse koosolekul osales kaks tegelast. CEO ehk eesti keeles juhatuse esimees ning CFO ehk finantsjuht. Siis ilmus COO, operatsioonide juht. Seejärel CMO ehk marketingijuht. Ja CTO ehk tehnoloogiajuht. International Herald Tribune kirjutab, et nüüd on käes aeg, mil C-taseme seltskond täieneb uue tegijaga. Tema ametinimetuseks on tavaliselt midagi ähmast ja ebaselget: asepresident keskkonna alal, korporatiivsete väärtuste juht või korporatiivse vastutuse juht.
Roheliste arvamused lähevad lahku. Ühelt poolt on see tore. Teisalt kahtlustatakse firmasid greenwashing'us. See termin tähendab otsetõlkes "roheliseks pesemist". Lihtsamalt öeldes "puhtaks pesemist", mille all mõeldakse suurfirmade püüdu näidata ennast rohelisemana kui tegelikult ollakse.

Fremantle Media ekspordib seriaale kogu maailma
Eestisse jõudnud "Mantlipärija" pole väljaspool USA-d ja Suurbritanniat edukas.
1,1 miljardi eurose käibega Fremantle Media kuulub Endemoli ja ITV kõrval Euroopa suuremate teleproduktsioonifirmade hulka. Kuid kahe maailmas domineeriva meelelahutusformaadi - "American Idol" ja "Britain's Got Talent", millel põhineb enamik eri maade "superstaariotsingu" saateid - looja saavutab aina suurema mõju selle määramisel, mis jõuab teleekraanidele Bulgaariast Vietnamini.
Saateformaatide eksportimisel saavutatud edu teeb Fremantle'ist õpikunäite, kuidas viia tooteid üle maailma, muutes neid just piisavalt, et sobida kohaliku maitsega, jäädes aga samas truuks algideele.
Teleäris on see suhteliselt uus väljakutse. "Viie või kümne aasta eest pidi programm selleks, et teda välismaal märgataks, olema edukas mitu kuud, kui mitte aasta," ütleb meediakontserni RTL tegevjuht Gerhard Zeiler.

Kuulikindlaks on soovi korral võimalik muuta isegi aluspesu
Unistes Põhjamaades on ärisõbralikum keskkond kui dünaamiliseks peetavas Eestis.
Möödunud aastal alustas Californias tegevust Fortier & Co, kes oli märganud täitmata sektorit, mille klientuuri moodustavad ohtlikes kohtades töötavad äriinimesed ning kuulsused ja poliitikud. Tegemist on ühega vähestest firmadest, mis on keskendunud sellele arenevale valdkonnale. Kuulivest võib küll olla sõjaväe, politsei või turvateenistuste mundri tavapärane osa, kuid eraisikud vajavad midagi diskreetsemat.
"Maailm muutub väiksemaks ja aina enam äri aetakse kohtades, kuhu ärimehed poleks paari aasta eest mingil tingimusel oma jalga tõstnud," selgitab ettevõtte finantsjuht Jeff Baptie. Üldine terrorismiohu kasv aitab samuti müügile kaasa.

Eesti jääb ärisõbralikkuselt Põhjamaadele kõvasti alla
Unistes Põhjamaades on ärisõbralikum keskkond kui dünaamiliseks peetavas Eestis.
Eesti on ärisõbralikkuselt maailma 17. riik, teatas möödunud nädalal Maailmapank. Endistest sotsialismimaadest oleme kõige ärisõbralikumad, ent tagapool kõigist Põhjamaa heaoluriikidest, näitas iga-aastane põhjalik raport Doing Business. Ka väikeriikide arvestuses on Eesti eest esikoha napsanud Island.
Kõige viletsam on Eesti ärikeskkond töötajate palkamise vallas. 178 analüüsitud riigi seas oleme 156. kohal, Nepali järel. Võiks öelda, et täiesti häbiväärne, kui meist tahapoole ei jääks ka kolm suhteliselt jõukat riiki: Portugal, Luksemburg ja Sloveenia.
Enamiku EL-i liikmete koht tööturu alal on üsna konkurentsivõimetu, kuid näiteks Taani on kõrgel 10. ja Suurbritannia 21. kohal. Kõige ärisõbralikuma töötajate palkamise reeglistikuga USA (jagab esikohta Singapuriga) on ka riik, kuhu paljud eestlased lähevad meelsasti õnne otsima.

Eestlased elavad Saksa maksumaksja kukil
Kõige priskema noosi Euroopa Liidu eelarvest võtavad Luksemburg, Kreeka ja Leedu.
Eelmisel aastal sai Eesti Euroopa Liidult pea viis miljardit krooni. Ise maksime ühiskassasse aga 1,7 miljardit krooni. Kui võrrelda sisse- ja väljamaksete suhet, võib lihtsustatult öelda, et iga sissepandud euro kohta saime tagasi 2,7 eurot ehk 42 krooni. Lätis oli sama suhe kolm eurot ja leedulased võtsid neli korda rohkem kui ise panustasid. Meist eespool on veel Luksemburg, Kreeka, Malta ja Ungari.
Edetabeli teises otsas ehk kõige heldemate seas asuvad hollandlased, rootslased ja sakslased, kes iga sissepandud euro kohta said tagasi vastavalt 0,48, 0,68 ja 0,69 eurot. Kokku 25-st* Euroopa Liidu liikmest on 16 neid, kelle rahavood on positiivsed, ja üheksa neid, kes maksavad rohkem, kui tagasi saavad. Et me kõik elame nende üheksa riigi maksumaksjate rahakoti peal, tasub nad lausa nimeliselt üles lugeda: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia, Holland, Rootsi, Austria, Taani ja Soome.

Sampo endine omanik võib Nordea aktsiad ära osta
SEB-i kõrval kaalub Nordea pangas Rootsi riigi osaluse ostmist ka Björn Whlroos.
Soomerootslasest pankur ja mõisahärra, 54-aastane Björn Wahlroos kasutab Sampo kontserni pangandustegevuse müügist teenitud raha uuesti pangaaktsiate, sedapuhku Nordea aktsiate ostmiseks.
Pangandustegevuse Taani Danske Bankenile müügiga teenis Sampo mõni aeg tagasi umbes 60 miljardit Eesti krooni vaba raha. Näis, et edaspidi keskendub Sampo põhiliselt kindlustusele, aga Wahlroos niimoodi ei arvanud. Pole ka ime, sest tema senist juhtimisstiili on tihtipeale iseloomustanud ebaharilikud lahendused. Praeguseks on Sampo osalus Nordeas kasvanud seitsme protsendini, millega ta on Rootsi riigi järel suuruselt teine aktsionär.
Teadjad inimesed ütlevad, et ihatakse kümmet protsenti ja kohta nõukogus, seega õigust otsustada panga tuleviku üle ja mine tea, mida veel. Esimese vahevõidu Wahlroos juba sai, kui paar nädalat tagasi võttis Nordea oma esituskomisjoni liikmeks tema asetäitja Kari Stadighi. See mõjukas komisjon esitab tuleva aasta aprillis Nordea aktsionäride koosolekule nõukogu liikmekandidaadid.

Toyota vahetab Ameerika turul välja ohtlikud jalamatid
Toyota korjas USA turult kokku 55 000 ohtlikku jalamatti, mis on seni põhjustanud Ameerikas kaheksa liiklusõnnetust.
Ohtlikud matid olid uutes mudelites Lexus ES 350 ja Toyota Camry.
Mattide tagasivõtmise põhjuseks on nende libedus, sest edasi libisedes võivad nad blokeerida gaasipedaali. Seni on registreeritud 40 juhtu, mil auto on mati tõttu ootamatult kiirust suurendanud, ning seetõttu on juhtunud kaheksa õnnetust, milles sai viga 12 inimest.

Kofkini firma kavandab Riiasse suurt keskust
Ettevõtja Aleksandr Kofkini osalusega Läti kinnisvaraarendaja Arca Noae Development kavatseb ehitada Riia kesklinna mitmefunktsioonilise keskuse, millesse investeerib 150 miljonit eurot.
Arhitekt Arnis Kleinbergsi sõnul tahavad arendajad ehitada kuuekorruselise hoone pindalaga 64 500 ruutmeetrit, kus oleks 136 korterit ja 129 hotellituba.
Lisaks on kavas keskusse rajada 13 000 ruutmeetri suurune kaubanduskeskus. Keskuse alla rajatakse kahekorruseline autoparkla 475 sõidukile.
Läti äriregistri andmeil on Arca Noae Development loodud 2006. aastal. Ettevõtte omanikeks on Eesti firma Capital Investment Group ja Saksamaa eraisik. Kofkini osalusega Capital Investment Group ostis 2006. aastal 80 protsendi suuruse osaluse Arca Noae Developmendis.

Starbucksis saab muusikat laadida
Kohvikutekett Starbucks tuli välja uue teenusega. Nimelt saab klient, kellel on kaasas iPhone või arvuti koos iTunesi tarkvaraga laadida alla muusikat, mis parajasti kohvikus mängib. Ühe muusikapala hind on 99 USD senti. Starbucksi juhtkonna hinnangul on see odav hind rahuldamaks hetkeemotsioonina tekkivat soovi mõnda pala veel kord kuulata.
Starbucks ei ole esimene ettevõte, kes üritab klientidele emotsioonist tingitud tarbimise võimalikult lihtsaks teha. Amazon.com kasutas esimesena one-clik tasumist, et teha kaupade eest maksmine võimalikult kiireks. Nimelt on uuringutega kindlaks tehtud, et suur osa ostjaid loobub ostu sooritamisest, kui ostmise protsess kestab kauem ja annab kliendile aega ostu vajalikkuse üle järelemõtlemiseks.Krediitkaardifirmad tegelevad uuringutega, kasutamaks mobiiltelefoni abivahendina maksete tegemisel.

Steve Jürvetson ajab Kremliga äri
Riskikapitalifirma DraperFisherJurvetson (DFJ) asutas koos Venemaa Vneštorgbankiga ühise investeerimisfondi Aurora. DFJ, mille üks osanik on Eesti päritolu Steve Jürvetson, on kogunud kuulsust Hotmaili, Skype'i ja Baidu finantseerimisega. Vneštorgbank on aga üks Venemaa võimsamaid pangandusgruppe, kes mais müüs Londoni börsile minnes oma aktsiaid 8 miljardi dollari eest. 77,5% pangast on aga endiselt Vene valitsuse kontrolli all. Ühisettevõte hakkab juhtima 1,8 miljardi krooni suurust riskikapitalifondi, mis on mõeldud Venemaal alustavate tehnoloogiafirmade toetuseks.

 "Pealtnägija ekstra" oli septembris enim vaadatud telesaade
Kümne septembris enim vaadatud telesaate hulgas polnud ühtegi TV3 saadet.
Septembris hooaega alustanud saadetest olid ETVs edukamad "Pealtnägija ekstra" ja "Meie", Kanal 2s "Talendijaht" ja "Maamees otsib naist" ning TV3s "Kes tahab saada miljonäriks?" ja "Võta või jäta".
Septrembris 2007 vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt 3 tundi ja 37 minutit päevas, mis on 26 minutit rohkem kui augustis. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on telerit vaadatud 9 minutit rohkem.
Eestlased veetsid telerite ees 3 tundi ja 19 minutit ning mitte-eestlased 4 tundi ja 14 minutit päevas. Eestlastel jagunes telekanali jälgimiseks kulunud aeg esmajoones Kanal2 (35,2%), ETV (23,9%), TV3 (30,2%) vahel ning mitte-eestlastel PBK (33,2%), 3+ (10,4%) ja RTR Planeta (9,3%) vahel.

Kanal 2 protestib Kruuda spordikanali ringhäälinguloa vastu
Kultuuriminister kinnitas eile digitaalse spordikanali edastusõiguse Kruuda spordikanalile.
Kultuuriminister Laine Jänes allkirjastas eile kolmanda üleriigilise digitaalringhäälinguloa, mille sai OÜ Eesti Spordikanal.
Ringhäälingulubade komisjon tunnistas Toomas Lepa juhitava telekanali Kalev Sport edastamiseks nelja kandideerinu seast parimaks OÜ Eesti Spordikanal pakkumise.
Samal päeval esitas üks neljast kandidaadist, Kanal 2, kultuuriministrile järelepärimise, sest Kanal 2 hinnangul on ringhäälinguloa tingimused ringhäälinguseadusega vastuolus.
Ei Kanal 2-lt ega kultuuriministeeriumilt ei õnnestunud probleemi täpsema sisu kohta kommentaari saada.
Parim taotlus
Laine Jänese sõnul tunnistati OÜ Eesti Spordikanal taotlus parimaks muu hulgas seetõttu, et kõrvuti paljude spordivõistluste ülekannetega hakkab uus tele-programm aktiivselt propageerima sporti.

Kanal 2 eemaldas viimasel minutil Jan Uuspõllu saate parimalt eetriajalt kui sobimatu
Kanal 2 pidas Uuspõllu viimast saadet eba-sobivaks ja lükkas selle eetriaja südaööle.
Üleeile kell 20.30 pidi Kanal 2 näitama telesarja "Jan Uuspõld läheb Tartusse" viimast, spetsiaalselt sarifilmi jaoks toodetud osa, kuid saate näitamine lükati edasi südaöösse. Ettenähtud ajal näidati hoopis "Ärapanija" kordust. Eetrigraafika viitas sellele, et Uuspõllu saade algab süda-ööl.
Kanal 2 programmijuhi Olle Mirme sõnul kõrvaldati saate näitamine ettenähtud kellaajalt, sest see oli sobimatu ja nõrk. "Kuna materjal jõudis tootjafirmalt kohale nii hilja, siis ei jõutud teha muud, kui see
prime-time'i ajalt maha võtta ja korraldada saate näitamine südaöö paiku. Nii et me ei keelanud seda suurepärast asja ära, ta sai näidatud," ütles Mirme.

Baskini anekdoodid
Blondiin jutustab sõbrannale:
"Meie uues majas on kolm basseini!"
"Milleks kolm?"
"Ühes on soe vesi, teises külm ja kolmas on ilma veeta."
"Kahest saan ma aru, aga milleks see kolmas, veeta bassein?"
"Noh, see on külaliste jaoks, kes ei oska ujuda!"
Mees ostis kaks loteriipiletit ja võitis ühega sõiduauto. Käib ringi morni näoga. Tuttav tuleb vastu ja küsib:
"Kas midagi on juhtunud?"
"Võitsin loteriiga Opeli."
"See on ju suurepärane! Miks sa nukrutsed?"
"Ma mõtlen kogu aja: milleks oli mul vaja osta kahte piletit?"

JÄRJEJUTT (8): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Seejärel lendas Afganistani maavägede ülemjuhataja kindralmajor Pavlovski, kes veetis seal üle kuu. Enda mälestuste järgi olevat ta küsinud enne äralendu kaitseminister
Ustinovilt: "Kas me kavatseme viia väed Afganistani?" Ustinov vastanud: "Mitte mingil juhul!"
1979. aasta hilissügiseks jõudsid NSV Liidu kompartei keskkomitee poliitbüroo tipud, peasekretär Leonid Brežnev, kaitseminister marssal Dmitri Ustinov, välisminister Andrei Gromõko ja KGB esimees Juri Andropov järeldusele, et Afganistani tuleb viia Nõukogude väed. Milleks?
Selleks et hõivata Kabul ja riigi võtmepiirkonnad, teha maa juhtkonnas vajalikud "kaadrimuudatused", mis lõpetaksid "parteisisese lõhe", nii et uus juhtkond suruks opositsiooni kindlakäeliselt maha ning "normaliseeriks" olukorra Afganistanis. Viia Nõukogude väed garnisonidesse - see annab Afganistani armeele võimaluse valitsusvastane mäss maha suruda - ja siis Nõukogude väed riigist uuesti välja tõmmata. Seega oli invasiooni vaja, et hoida Afganistani edasi NSV Liidu mõjusfääris. Millal ja kuidas sündis NSV Liidu tippjuhtkonna otsus sõjaväega Afganistani minna, sellele on raske üheselt vastata. Nagu ikka, oli see algul üks teoreetiline variant erinevate arengustsenaariumide vahel, aga 1979. aasta sügistalve edenedes aina tõenäolisem võimalus. Üldpoliitiliselt jäi otsuse aluseks nn Brežnevi doktriin, mille kohaselt Moskval oli õigus takistada mis tahes Nõukogude mõju all oleva riigi poolevahetust.

PAUL-EERIK RUMMO: Islamistlik terrorism pole Eesti tänane probleem
Islamistliku terrori küsimus ei ole tänases Eestis väga päevakorraline, samuti ei ole meil erilisi eeldusi saada kunagi suure moslemikogukonnaga riigiks.
Minu isiklikud kokkupuuted moslemitega Eestis on pigem viinud järeldusele, et mingisugust soodsat kasvupinnast islamistlikule terrorismile või selle Eesti põlismoslemite kaudu riiki sisseimbumist pean ma vähetõenäoliseks.
Üks oluline tegur, mis siin kaasa mängib on nõukogudeaegne üleüldine sundateism, mis muutis üks kõik millise usulise taustaga inimesed oma religiooni suhtes üsnagi leigeteks. Välja arvatud mõned üksikud, kes läksid hoopis üha kirglikumaks. Ma ei ole märganud sellist kirglikku meeleolu siinsete islamistide seas.
Ma ei usu eriti, et Eestisse tekib lähemas tulevikus suurearvuline moslemikogukond. Üks tegur, mis seda väga ei soodusta on kliima. Samuti tekkisid suured islamitaustaga kogukonnad Lääne-Euroopas valdavalt kahel põhjusel.

Kapo hoiatab: islamiterroristide huvi Eesti vastu aina kasvab
Viimastel aastatel on Eestisse saabunud järjest rohkem muslimeid, kes ei suuda lõimuda.
Eestis kasvab järjekindlalt muslimite arvukus ning kaitsepolitsei on täheldanud välisriikidest pärit muslimite huvi kasvu nendega kontakti loomise vastu. Samuti peab kaitsepolitsei muret tekitavaks, et Euroopas küllaltki levinud islamiorganisatsiooni Jamaat Tablighi liikmed on hakanud regulaarselt Eestit külastama ning looma siin kontakte kohalike muslimitega.
Eile Eesti Päevalehe vahel ilmunud väljaandes Riigi Kaitse kirjutas kaitsepolitsei ülemkomissar Peeter Oissar, et varasemast on näiteid, kus Jamaat Tablighi "katet" on kasutanud terrorirühmituste värbajad ning organisatsiooni kaudu on hilisemad terrorirünnakute korraldajad suundunud Pakistanis, Afganistanis ja mujal asuvatesse väljaõppekeskustesse.

IAN BURUMA: Multikultuurilisuse kummaline surm
Ideoloogia, mille järgi eri kultuuride inimesed peavad elama eraldi kogukondades ühe riigi sees, ei pea huvi tundma üksteise kultuuri vastu ega tohi üksteist kritiseerida, on nii väär kui ka teostamatu.
Loomulikult ei arvanud multikultuurilisuse tõelised pooldajad iialgi, et kultuuriline kogukond võiks asendada poliitilist kogukonda või peaks seda tegema. Nad uskusid, et senikaua, kuni kõik järgivad seadusi, pole kodanikele vaja ühtainust väärtuste hierarhiat.
Kodumaise multikultuurilisuse ideaal kajas võõrsil vastu kultuurilise relativismi ideoloogiana, eriti 1970- ja 1980-ndatel. See võttis vargsi moraalse rassismi vormi, mille järgi valged eurooplased väärisid liberaalset demokraatiat, kuid teistsugustest kultuuridest pärit inimesed pidid seda veel ootama. Aafrika diktaatorid võisid korda saata kohutavaid asju, kuid millegipärast ei kohanud nad paljude Euroopa intellektuaalide hukkamõistu, sest nonde jaoks tähendanuks kritiseerimine kultuurilist arrogantsi.

MARI PEEGEL: Kui hoolid raamatust, hooli ka maailmast
Möödunud nädalavahetusel Põhjamaade ühel suurimal kultuuriüritusel, Göteborgi raamatumessil viibides oli tore tõdeda, kui hästi läheb praegu eestlastel.
Kuidas ollakse piisavalt jõukad nii vaimselt kui ka aineliselt, et näidata esinduslikku läbilõiget oma kirjandusest, lasta tõlkida raamatuid, lennutada kohale kirjanikke ja kultuuridelegaate. Aga ma sain seal aimu ka sellest, et riike, rahvaid ja inimgruppe, kellel läheb väga halvasti, on rohkem kui arvata oskasin, ja kui keskkonna kaitseks üsna varsti midagi drastilist ette ei võeta, tuleb eestlastelgi varsti muretseda millegi enama kui meie luuleraamatute väikeste trükitiraažide pärast.
On äärmiselt tänuväärne, et Göteborgi raamatumess oli oma tiiva alla võtnud ligi 60 eri ühiskondlikku organisatsiooni ja koondanud neist Internationella Torgeti nimelise näitusesaali. Kuid sotsiaalsed ja keskkonna-alased valupunktid - olukord Birmas ja Lähis-Idas, sõnavabadus, kliimasoojenemine jne - olid peenelt koos äri ja intellektuaalsusega sobitatud ka messi põhi-

Kas karistatul kõlbab olla poliitik? 
Miks on E-D-U portaalis www.e-d-u.ee niisugune küsimus? Esiteks on olemas konkreetseid juhtumeid, ja teiseks, mida näitab see, kui meil on poliitikuid, keda on seaduslikult karistatud? Meenutagem vanu kreeklasi - ütle, kes on su sõber ja ma ütlen, kes sa oled.
Juriidiliselt ei ole takistust, et karistatud isikut võib valida poliitikuks. Juriidiliselt on kõik korras, JOKK. Kui me siiski leiame, et on probleem, on küsimus eetiline. Demokraatlikus riigis annab kodanik oma hääle sellele, keda ta usaldab. Seega on usaldus võtmeküsimus.
Sa usaldad inimest, kes käitub sinu eetikaga kooskõlas. Isikut, kes käitub ebaeetiliselt, on raske usaldada ja sa ei julge teda valida oma poliitiliseks esindajaks.

REPLIIK: Igapäevane automüks
Tallinna kesklinnas sai üheksa-aastane tüdruk sõiduautolt löögi. See oli õnnelik õnnetus: tüdruk kukkus löögist küll maha, kuid arsti juures tuvastati vaid jalapõrutus. Roolis olnud naine pidas auto küll kinni ja rääkis lapsega, kuid šokis olnud tüdruk vastas, et kõik on korras. Ning juht sõitis minema - ilma et oleks teavitanud politseid ja kiirabi, nagu seadus ette näeb. Justkui oleks autoga lapse müksamine igapäevane asi.
Või äkki ongi? Küllap on igaüks, kes kesklinnas jalgsi käib, märganud, et autojuhid muutuvad üha ülbemaks. On tavapärane, et autod sõidavad ja pargivad kõnniteedel, blokeerides tänava lapsevankriga või ratastoolis liiklejatele. Ning nendega ei viitsi tegeleda ka politsei. Ainus, kes näib autodel silma peal hoidvat, on parkimis-

JUHTKIRI: Lõimumise õppetunnid
Pooled eestlased ja kaks kolmandikku muulastest hindavad integratsiooni Eestis ebaõnnestunuks, selgub eile avaldatud rahvussuhete uuringu tulemustest. Sealjuures näevad eri rahvusgrupid läbikukkumise põhjuseid väga erinevalt.
Eestlased näitavad näpuga muukeelsete inimeste vähesele lõimumistahtele, kuid nondest usub vaid veerand, et "eestivenelased ei ole ise soovinud integreeruda".
93% küsitletud muulastest ütles aga, et keeleõpet on integratsioonis üle tähtsustatud. Ehk siis lojaalsust Eestile ei saa mõõta ainult riigikeele oskamisega. Ka teised pärast pronksikriisi valminud uurimused näitavad selgelt, et lisaks keeleoskusele ja kodakondsusele on edukaks lõimumiseks sama oluline ka Eesti oma koduna tajumine, sagedane suhtlus eri koduse keelega inimeste vahel, Eesti riigi usaldamine ja üldine positiivne suhtumine. Kusjuures, keeleoskus ning Eesti meediaruumi jälgimine ei ole nendega tingimata korrelatsioonis.

Konverentsil otsiti avalikõiguslikule meediale paslikku sisu
KUMUs neljapäeval peetud meediakonverentsil vaieldi selle üle, kas kas avalik-õigusliku telekanali puhul on olulisem reiting või saadete sisu.
BBCd ei saa ka Inglismaal võrrelda teiste kanalitega, mis on selgelt kommertsiaalsed. Kui sul on ikka riigi toetus taga, siis on luksus seda teemat teisiti käsitleda, olla aeglasem, aga ikkagi võrreldakse, ütles rahvusringhäälingu Washingtoni korrespondent Neeme Raud Aktuaalse kaamera uudistele.
Eesti kahekümne vaadatuima telesaate tipus on Kanal2 saateid rohkem kui ETV omasid. Ka kahe telekanali saadete sisud on erinevad. Kanal2 pakub televaatajatele meelelahutust, ETV tõsisemaid teemasid.
KUMUs peetud meediakonverentsi üks peaesinejatest ütles, et ka avalik-õiguslikud telekanalid peaksid rohkem meelelahutust pakkuma, aga samas mitte igasugust meelelahutust.

Schengeni viisaruum lihtsustab piirialade elanike elu
Schengeni viisaruumiga liitumine loob Eesti ja Läti piiriala elanikele uusi arenguvõimalusi, ütles president Toomas Hendrik Ilves Valga ja Valka piiritollipunktis.
Samas tuleb presidendi hinnangul kahe riigi valitsusel kõrvaldada hulk bürokraatlikke tõkkeid, mis pärsivad teisel pool piiri töötamist või kiirabiteenuse osutamist, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
Piiripunktide lammutamisest soovitas president hoiduda.
Kaksiklinnu Valgat ja Valkat poolitava Põhja ja Savienibase tänava elanikud ei pea enam pärast 21.detsembrit tööle, naabri juurde, posti järele või kauplusse minekuks piiritõkkeid läbima.
Neljapäeval Valga-Valka piiritollipunkti väisanud president Toomas Hendrik Ilves leidis, et kogu Eesti ja Läti piiriala on nüüd muutumas kahe riigi ääremaast Euroopa sisemaaks, mis loob uusi võimalusi majanduse arenguks.

Tartu Ülikooli juubelirongkäiku saadab võimas tulemäng
Toomemäele jõudnud Tartu Ülikooli juubelirongkäiku ilmestavad tõrvikute ja küünaldega marsivad vilistlased ja korporandid.
ETV saatejuhi Mati Talviku sõnul on Toomemäest saanud tohutu tulemägi, kus põlevad suured lõkked ja toimub tulemöll.
Paljud rongkäigul osalejad kannavad erinevate korporatsioonide tekleid. Samuti mängib orkester, lauldakse ühislaule ja vaatatakse tulemängu.

VIDEO:  kohuke muutub tervislikumaks
Kohukeste koostisest leiab edaspidi vähem taimseid ja rohkem loomseid rasvu.
Tarbijakaitseamet kinnitab, et võitlused taimse rasva eraldamiseks kohukestest on kandnud vilja tänu ameti tõsisele tööle. Tootjaid panevad need sõnad aga imestama, edastavad Seitsmesed uudised.

Kaheksane uudis: läbipekstud Valga ärimees ei mõista kohtu teguviisi
Nelja noormehe käe läbi kannatada saanud mees soovib karmi ja õiglast kohtuotsust.
Pärnus Mere puiesteel Sunseti klubi lähistel nelja noormehe rusikahoopide tõttu siiani töövõimetuslehel viibib Valga tuntud ettevõtjat Allain Karuse on nördinud, et kohus lubas ühe peksjaist vabadusse.
4. augusti hilisõhtul, natuke enne südaööd, ründasid Karuset neli noormeest. Kõnniteel Audiga sõitnud seltskonda korrale kutsunud ärimees peksti naise slime all vaeseomaks - lõualuu kildudeks, viis hammast väljas ja käed-jalad sinised.
"Mul ei ole uurijale midagi ette heita, küll aga pani imestama ringkonnakohus, kes tühistas ühe peksmises kahtlustatava kohta käiva kohtumääruse ja lasi mehe vabadusse," ütles Karuse.
Tema meelest nägi politsei, kes kasutas peksmises kahtlustavate Ivar Närepi ja Aimar Tõntsu kinnivõtmiseks K-Komando abi, kõvasti vaeva, mille nullis ära kohus. "Politsei ja kohus oleksid nagu kaks konkurenti," märkis Karuse. Tema meelest oleks hiljem kohtumenetluses olnud lihtsam tuua peksmises süüdistatav süüpinki vahialusena, mitte hakata teda mööda ilma taga ajama, mis tähendaks ka kohtumõistmise venimist. Loodan ikkagi karmile ja õiglasele kohtuotsusele

Riigikontroll: muinsuskaitseamet ei saa oma tööga hakkama
Riigikontroll auditeeris Muinsuskaitseameti tegevust kultuurimälestiste kaitsmisel ning leidis, et riik ei ole teinud piisavalt selleks, et täita oma põhiseaduslikku ülesannet ning tagada kultuuripärandi säilimine.
"Muinsuskaitseamet on viimaste aastate jooksul oluliselt panustanud oma ülesannete täitmisse ja püüdnud puuduseid võimaluste kohaselt likvideerida, kuid vajalike ülesannete täitmine käib endiselt üle jõu," seisab kirjas Riigikontrolli auditis.
Riigikontroll leiab, et mitmed Muinsuskaitseameti korralduslikud probleemid ja varasemad tegemata jätmised ohustavad endiselt mälestiste säilimist ja takistavad valdkonna korralduse efektiivset toimimist.
Riigikontroll toob välja, et osa väärtuslikku kultuuripärandit on veel Muinsuskaitse ameti poolt kaitse alla võtmata ja mälestise staatuses on asju, mis seda ei vääri, sest alus- ja valdkonnauuringuid on tehtud vähe ning mälestiste Nõukogudeaegsed nimekirjad võeti osaliselt automaatselt üle.

Tallinnasse tuleb mälestusmärk Marie Underile
Tallinna linnavolikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks püstitada linnaruumi mälestusmärk luuletaja Marie Underile.
Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut märkis tänasel istungil, et Marie Underi looming seisab vaieldamatult eesti luule paremiku tipus. "Tema hoidis eestikeelset luulekultuuri lisaks Eestile ka Rootsis. On igati põhjendatud, et tulevase Euroopa kultuuripealinnana austab Tallinn suurt Eesti ja Euroopa luuletajat Marie Underit sellise tähelepanuavaldusega, nagu on mälestusmärgi püstitamine talle," sõnas Vitsut.
Vastava ettepaneku tegi linnavalitsusele 29. mail Eesti Kirjanike Liit. Tallinnas sündinud ja siin suure osa oma loomeaastaist veetnud poetessi mälestusmärgi võimaliku paigana on pakutud tema sünnikodu asukohta Koidu ja Luise tänava nurgal ning avamise ajana Underi 125. sünniaastapäeva 27. märtsil 2008.

Kohtunike ühing: Savisaarele tuleb seadust meenutada
Kohtunike Ühingu vastulause Edgar Savisaare süüdistustele eilses Seitsmestes Uudistes, kus Savisaar süüdistas kohtunikku kallutatuses seoses Kristiine Prismale alkoholimüügi õiguse tagasiandmisega.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar on avaldanud pressi vahendusel kahtlusi Eesti kohtunikkonna erapooletuses, leides, et õigusemõistmine on kallutatud ning sõltuv justiitsministri tahtest ja seisukohtadest.
Eesti Kohtunike Ühing peab eeltoodud avaldusega seoses vajalikuks märkida järgmist. Halduskohtunikud on ikka ja jälle olnud sunnitud kontrollima selliste haldusaktide seaduslikkust ning lahendama selliseid esialgse õiguskaitse taotlusi, mille pinnal põrkuvad erinevate erakondade poliitilised huvid.
Ühingu kinnitusel on mõistetav, et ükski kohtulahend ei saa korraga kõiki rahuldada. "Kõige kahetsusväärsem viis negatiivsele kohtulahendile (käesoleval juhul esialgse õiguskaitse määrusele) reageerimiseks on süüdistada kohtunikku poliitilises kallutatuses," leiavad kohtunikud oma ühisavalduses.

Kallas: Lindeni, Hammarbergi ja Diene arvamusi ei tasu alahinnata
Eesti eurovolinik Siim Kallas leiab, et Eesti kohta arvamusi avaldanud rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate sõnum võib Eesti head mainet kahjustada.
"Eesti on siiani Euroopa Liidu vaateväljas esinenud suhteliselt positiivse riigina, mis võib küll muutuda," ütles Kallas tänasel pressikonverentsil.
"Iga arvamus, mis rahvusvahelisse poliitikasse läheb, on oluline, aga sellised kolm arvamust - neid alahinnata mitte mingil juhul ei tohi," ütles Kallas.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Rene van der Linden on, kuigi vääradele faktidele toetudes, korduvalt kritiseerinud inimõiguste olukorda Eestis.
Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Thomas Hammarberg soovitas Eesti valitsusel kodakondsuspoliitikat muuta, andes kodakondsuseta vanematel sündinud lastele automaatselt Eesti kodakondsuse ning soovitada eakatelt kodakondsuse taotlejatelt keeleoskust mitte nõuda.

Saarlaste suguhaiguste teste viivad läbi pärnakad
Oktoobrikuu lõpus on saarlastel võimalus teha Kuressaares noorte nõustamiskabinetis suguhaiguste tasuta teste, mida viivad läbi Pärnust pärit ametnikud.
Saare maavalitsuse sotsiaal ja tervishoiusosakonna spetsialist Imbi Jäe rääkis Päevaleht Online'ile, et kuigi testimine toimub Kuressaare noorte nõustamiskabineti juures, viivad teste läbi Pärnu aidsinõustamise kabineti töötajad.
Jäe sõnul on väikestes kohtades probleemiks anonüümsus ning inimesed pelgavad suguhaiguste teste tegema minna. Tasuta testimise võimalus on Kuressaares ka praegu ning Pärnu ametnike visiidi kaudu loodetaksegi inimestele selgeks teha ka tee noorte nõustamiskabinetti.
"Eesmärk on see, et inimesed saaksid aru, et see kabinet ei ole mingi jututuba ega võsaraadio," rääkis Jäe, rõhutades, et eesmärk on tekitada tunnet, et see kabinet on usaldusväärne.

Rannamõisa tee praak pole ikka veel parandatud
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna taastusremondil praaki teinud ehitaja vigade tõttu jätkuvad tee parandustööd veel selle kuu keskpaigani.
Põhja Regionaalse Maanteeameti direktori asetäitja Peeter Paju selgitas Eesti Päevaleht Online'ile, et ametlikult 15. juulil valminud tee on küll ametlikult vastu võetud, kuid selle parandamine jätkub, sest ehitaja töö on praagiks osutunud. "Ehitaja suhtes on rakendatud sanktsioone," kinnitas Paju.
Teel liiklejate sõnul on Tallinn-Rannamõisa tee künklik ja lisaks polevat ka jalgrattateed korralikult tähistatud. Paju möönab puudujääke: "Teha on veel iluravi ja liikluskorralduse vallas. Täiendused saavad valmis 15. oktoobriks."
Paju sõnul jääb osa täiendusi siiski ka kevadesse. "Kohati ei ole kalded vee äravoolu garanteerivad, aga need tööd jäävad kevadesse, praegu me siin mudas müttama ei hakka," selgitas Paju.

Video: G4S paugutas Vabaduse väljakul
G4S näitas täna ilutulestiku saatel oma patrullautosid.
Algas sujuv üleminek G4S'ile, senine Falck asendub ettevõtete ärinimedes lühendiga G4S.
Enam kui sajas riigis tegutsev turvakontsern G4S (Group 4 Securicor) tekkis 2004. aastal Group 4 Falcki ühinemisel Securicoriga.G4S on kasvanud töötajate arvult maailma suurimaks turvalahenduste pakkujaks andes tööd enam kui poolele miljonile inimesele.

Kohus mõistis pimeda roolijoodiku vangi
Tartu maakohus mõistis nägemispuudega 20 aastasele Kristjan Gradolfile kahel korral joobes ja juhtimisõiguseta autojuhtimise eest 6000kroonise rahatrahvi ja viie päevase aresti, võttes ta otse kohtusaalis vahi alla.
Rahatrahv määrati Gradolfile esimese ning arest teise süüteo eest. Rahatrahvi peab Gradolf alates esimesest novembrist 2007 tasuma igakuiselt 500 kr, kuni kogu trahvisumma äratasumiseni.
Gradolfile vormistatud väärteoprotokollid saatis kohtule menetlemiseks Lõuna politseiprefektuur. Mõlema protokolli järgi rikkus Gradolf liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätteid, mille järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida joobeseisundis, kaasas peab olema juhtimisõigust tõendav dokument ning mootorsõidukit ei tohi juhtida juhtimisõiguseta isik.
Esimene protokoll koostati Tartus Võru tänaval 5. augustil ja teine Tartumaal Tõrvandis 11. augustil 2007. Mõlemal korral kõrvaldati Gradolf sõiduki juhtimiselt.

Eestlane aitas kuuel ukrainlasel ebaseaduslikult Austria piiri ületada
Austria politsei pidas septembri lõpus kinni 21-aastase eestlase, kes aitas kuuel ukrainlasel ebaseaduslikult Austria piiri ületada.
Austria uudisteportaal Kurier kirjutab, et kui ukrainlased ületasid Wildendürnbachi juures Tšehhi-Austria piiri jalgsi, siis eestlane ületas piiri Laa an der Thaya piiriületuspunkti kaudu autoga. Seejärel võttis eestlane ukrainlased piiri lähedalt metsast peale.
Politsei pidas aga üsna pea kogu reisiseltskonna kinni.
Pärast tabamist tagasi Tšehhi saadetud ukrainlased selgitasid politseile, et eestlane pidi nad Viinis asuvasse korterisse toimetama ning seejärel oli neil plaan edasi Itaaliasse liikuda.

epl.ee videoküsitlus: kas kodakondsuse saamist peaks lihtsustama? 
Videoküsitluses selgub, et kodakondsuse teemal on tohutult erinevaid arvamusi. Enamus arvas, et kodakondsuse saamiseks peaks ikkagi eesti keele ära õppima ja Eestis sündinud mittekodanike lastele võiks olla tagatud sünnijärgne kodakondsus.
Kas kodakondsuse saamist peaks lihtsustama?
"Ma ise ei ole läbinud ühtegi kultuuritesti, seetõttu on mul raske öelda kas neid peaks lihtsustama. Testid peaksid olema sellised, millele ka tavaline eestlane oskab vastata. Sellist põhimõtet, et inimene saab riigis sündides automaatselt kodankondsuse ei tarvita ka teised Euroopa riigid.Euroopa riikides on tavaks see, et kodakondsus antakse selle järgi, kas ka lapse vanemad on kodanikud," ütles Lauri, kes ei soovinud pildile jääda.
Need testid ei kõlba kuskile.Siin ongi viga, küsitakse seda, mida isegi tavaline eestlane ei tea.-Jaan
Kodakonduse saamine peaks olema seotud keeleoskusega.-Tarvo (26)

Valitsus on graafikust maas
Valitsuse käesoleva aasta tegevusprogrammis on planeeritud 108 heakskiitu eeldatavat tegevust, millest praeguseks on täidetud vaid 34,3 protsenti, selgub kava ülevaatest.
Valitsuse heakskiitu eeldavast 108 tegevusest oli 70 planeeritud ellu viia II ja III kvartalis ning 38 IV kvartalis.
Hetkel on täidetud 52,9 protsenti (37) III kvartali lõpuks planeeritud ülesannetest. 2007. aastaks planeeritud ülesannetest on praeguseks täidetud 34,3 protsenti.
Tähtaja ületanud direktiivide ülevõtmiseks on vaja vastu võtta 15 seaduseelnõu, millest 8 on Riigikogus ja 7 on Vabariigi Valitsusele esitamata.
Ülevaade Vabariigi Valitsuse 2007. - 2011. aasta tegevusprogrammi elluviimisest ning Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise seisust näitas ka seda, et Eestil on tähtaegselt üle võtmata 29 direktiivi (direktiivide puudujääk on 1,5%) ja Euroopa Komisjon on algatanud ülevõtmata direktiivide suhtes 16 rikkumismenetlust.

Loomakaitsjad koguvad loomade piinamise lõpetamiseks allkirju
Tänasel loomakaitsepäeval kutsuvad lemmikloomaportaalid Kutsu.ee ning Kiisu.ee koostöös Eesti Loomakaitse Seltsiga inimesi üles andma oma allkiri loomade kaitse parandamiseks Eestis.
Täna keskpäevaks oli kogunenud juba üle 1000 allkirja, teatas portaalide esindaja Martin Tajur.
Tajuri teatel on allkirjade kogumise ajendiks Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) välja töötatud seisukohad-ettepanekud selle kohta, kuidas saaks parandada loomade kaitset Eestis. Samuti asjaolu, et meediast on viimasel ajal läbi käinud palju negatiivseid juhtumeid loomade piinamisest - alates koerte näljutamisest kuni kassi üle valamiseni Torusiiliga.
ELS pakub välja praegu erinevate ametkondade ülesandeid koondava Loomakaitseameti loomist ning soovib rahalised toetused kodutute lemmikloomadega tegelemiseks viia riiklikule tasandile.
"Pärast allkirjade kogumist antakse allkirjad üle seaduseloojatele, et näidata välja inimeste hoolivat suhtumist loomade kaitsesse ning et ka nemad hakkaksid viimaks ometi loomade kaitsmiseks midagi ette võtma," lisas Tajur.

Linden tegi Mihkelsonile ähvardava telefonikõne
ENPA president Rene van der Linden helistas eile Marko Mihkelsonile, kes avalikustas Lindeni "võimalikud" majandushuvid Venemaal, ning nõudis Eesti poliitikult oma allikate avaldamist.
1. augustil kirjutas Mihkelson oma blogis, et korduvalt Eesti-vastaste seisukohtadega silmapaistnud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Lindenil võivad Venemaal majanduslikud huvid olla.
"Paraku on ta viimasel paaril aastal silma paistnud läbinähtava sümpaatiaga Venemaa suunal. Kas seda hoiakut mõjutab ka tema perekonna väidetavad majandushuvid Venemaal, seda teab ta mõistetavalt ise," seisab sissekandes.
Mihkelsoni sõnul oli Linden lugenud sellest blogiloost sündinud BNSi inglisekeelset uudist, kus sõnapaar "väidetavad majandushuvid" on tõlgitud nagu "reported economic interests".
"Tunnistagem, vahe on oluline. Seepärast palusin tal nii Tallinnas kui ka eile telefonitsi esmalt tõlkida originaalne blogilause ja alles seejärel otsustada oma edasised sammud," kirjutas Mihkelson täna oma blogis.

Aasta loomavaenulikum tegu oli Torusiiliga üle valatud kass
Kõige loomasõbralikumaks avalikuks teoks valiti loomakaitseorganisatsioonide arvukuse suurenemine ja tõhus töö ning kõige loomavaenulikumaks nn Torusiili kassi juhtum.
Kõige loomasõbralikuma avaliku teo põhjenduseks toodi asjaolu, et 2006.-2007. aasta jooksul on Eestis asutatud mitmeid regionaalse tegevuspiirkonnaga või teatud loomaliikide abistamisele suunatud ühiskondlikke organisatsioone. Näitena võib tuua MTÜ Rakvere Kassiabi ja MTÜ Tartu Kassikaitse. Koos juba olemasolevate mittetulundusühingutega on tänavalt päästetud ning elule aidatud tuhandeid kodutuid kasse ja koeri ning abistatud teisi hädas olevaid loomi.
"Ühiskondlike loomade kaitsele suunatud organisatsioonide teke ja tegevuse aktiivsus osutavad sellele, et inimesed on järjest rohkem hakanud tähele panema abivajajaid endi ümber ja valmis ise loomi abistama," kommenteeris valikut Eesti loomakaitse seltsi (ELS) hädajuhtumite projekti juht Heiki Valner.

California kuberner Arnold Schwarzenegger võib Eestisse tulla
USA California osariigi kuberner Arnold Schwarzenegger on esialgse kava kohaselt üks Tallinnas toimuva Balti Arengufoorumi tippkohtumise osalejatest.
Tippkohtumise kava kohaselt peaks Schwarzenegger osalema kliimamuutustele ja energeetikale pühendatud paneelis, millest võtavad osa veel Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, Euroopa Komisjoni energiavolinik Andris Piebalgs ja Taani keskkonnaminister Connie Hedegaard.
Schwarzenegger ei ole siiski oma osalemist tippkohtumisel kinnitanud.
Tippkohtumine toimub 4.-6. novembrini Tallinnas ja sellest võtavad osa ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip.

SEB Ühispank pakkus surnud mehele pensioniplaani
Sel nädalal rabas Säreveres elavat peret jahmatus, kui SEB Ühispangalt tuli postkasti kiri, mis oli adresseeritud juba nelja aasta eest surnud pereliikmele.
Kirja avanud Küllike Kärneri selgitusel oli see nimeline pakkumine, kus pank soovitas kliendil mõelda iga päevaga lähemale tulevale pensionile ja pakkus abi sobiva pensioniplaani koostamisel, kirjutab Järva Teataja. "Pärast noormehe surma juba suhtlesime pangaga, sest tuli ju sulgeda krediitkaardid ja klaarida arved," ütles ta.
SEB Ühispanga kommunikatsioonijuht Silver Vohu meelest on tegemist kahetsusväärse juhtumiga, milliseid siiski aeg-ajalt ette tuleb, kui pangakontor pole isiku surma ametlikult kinnitanud. "Inimese surmast saab panka teavitada internetipanga kaudu või pangakontoris," selgitas ta.
Vohu lisas, et pangakontoris teavitamisel tuleb kindlasti pangale esitada kirjalik teade või surmatunnistus, et välistada eksitusi või ka lihtsalt seda, et inimese arvel tehakse halba nalja.

Enamus veokijuhtidest ohverdab suurema palga nimel puhkeaja
Politsei sõnul ei pea aina enam raskeveokijuhtidest kinni ettenähtud töö- ja puhkeajast, mistõttu seavad ületöötanud veokijuhid ohtu kõik kaasliiklejad.
"Peab tõdema, et töö- ja puhkeaja nõude rikkumised on viimasel ajal suurenenud, mille põhjuseks transpordifirmade väitel on tänane suur kaubaveo maht ja tööjõu puudus," kommenteeris julgestuspolitsei juhtivkonstaabel Priit Tuuna hiljuti läbiviidud raskeveokite kontrollreidi.
"Selline seis on pannud raskeveokijuhid taga ajama suurt tulu, tuues ohvriks töö- ja puhkeaja. Juht, kes on töötanud 12 või rohkem tundi järjest on ohtlik endale ja ka kõigile kaasliiklejatele."
Tuuna sõnul osutusid teiseks suuremaks probleemiks ülekaalulised veosed.
Politseioperatsiooni tulemusena selgus, et 78 protsenti kontrollitud veokitest ei vastanud nõuetele.

Ametniku eksitus muutis pere saatust
Viljandimaalane Avo Jürgenson usub, et tema naine oleks elus, kui kiirabi oleks kutse peale kohale tulnud.
Mullu 4. märtsil kell 15.06 kaebas tema naine Leili Jürgenson valu vasakul pool rinnas ning mõne minuti pärast helistas mees velskrile, kes soovitas kutsuda kiirabi, kirjutab ajaleht Sakala.
"Kell 15.08 helistasin hädaabinumbrile 112 palvega saata kiirabi, kuid Elva häirekeskuse dispetšer ühendas mind meedikuga, kes käskis raviarsti määratud ravimeid võtta ja kahe tunni pärast tagasi helistada ning soovis haigega rääkida. Ütlesin, et haige tunneb ennast väga halvasti ja tal võib olla raske rääkida ning juba see pidanuks olukorra tõsidusest aimu andma, kuid meedik ütles: "Noh, ega ta nii läbi ka ole, andke toru üle!""
Mees andis telefoni naisele ega tea, mida meedik talle rääkis. "Jäin lootma kiirabi tulekule. Kell 16.45 helistasin uuesti. Samal ajal abikaasa suri."

Süstlaorjast ema raputas kahekuuse tütre koomasse
Harju maakohus karistas Svetlanat, kes raputas oma kahekuust tütrekesest, kuni see meelemärkuse kaotas, ning haiglas hinge vaakunud imiku kõrval kanepit suitsetades murdis lapsukese reieluu.
Mullu augustis haaras Svetlana tütrekesel kahe käega kaenla alt kinni ja raputas teda tema pead toetamata nii rängalt, et laps sai raske peavigastuse ja langes koomasse. Kiirabi viis abitu imiku Tallinna lastehaiglasse, kus teda neli kuud raviti, kirjutab SL Õhtuleht.
Haigla lubas vägivaldsel, narkomaanist HIV-positiivsel emal ravi ajal pisikese kõrval olla, kuid ilmselt raviasutus eksis seda otsust vastu võttes, kuna vähe sellest, et juba 14aastaselt süstlaorjaks saanud ema kiskus haiglas kanepipläru, murdis ta niigi poolsurnuks rapsitud imikul veel reieluu.
Septembri lõpus karistas Harju maakohus Svetlanat tingimisi vangistusega.
Samasuguse kuritöö eest sai oktoobri alguses tingimisi karistuse Koplis elav Tatjana (21), kes oli augustis lapsevankrit nii kõvasti räsinud, et seal sees olnud tita sai eluohtliku peavigastuse.

Eesti riik rahastab Moskva käsilasi
Kuigi kaitsepolitsei (Kapo) süüdistab Konstitutsioonierakonda Moskva kulul elamises, saab partei raha ka Eesti riigieelarvest.
"Sisuliselt on Konstitutsioonierakond välisriigist juhitav õõnestusprojekt, mille rahastamiseks tuleb raha nii Vene riigilt kui ka ärimeestelt," teatas kevadel ilmunud Kapo aastaraamat 2006.
See on poolik tõde, sest tänavu toetab Eesti riik populaarsemaid parteisid kokku 60 miljoni krooniga. Märtsis toimunud Riigikogu valimistel sai Konstitutsioonierakond 5500 häält ehk täpselt ühe protsendi valijate toetuse, kirjutab Eesti Ekspress.
See tagas Kapo poolt äärmuslikuks nimetatud seltskonnale järgnevaks neljaks aastaks Eesti riigilt 600 000 krooni laekumise.

Roolijoodik jäi päevaga autost ilma
Üleeile hommikul taas purjuspäi autoroolis vahele jäänud Priit Teivejõelt võttis kohus auto ära juba 30 tundi hiljem.
Üleeile kell 9.10 pidasid politseinikud Roosna-Alliku vallas kinni autot purjuspäi juhtinud Priit Teivejõe, kelle vere alkoholisisalduseks mõõdeti 0,72 promilli, kirjutab Järva Teataja.
Algatati kriminaalmenetlus, sest Teivejõed on eelnevalt korduvalt karistatud autojuhtimise eest purjupäi.
Et Priit Teivejõe oli nõus kiirmenetlusega ja kõik tõendid olid kogutud, oli kohtuistung juba päev hiljem ehk eile, kus Teivejõelt konfiskeeriti talle kuulnud sõiduauto BMW 525.

Sunseti juures läbi pekstud meest piinavad kahtlused
Täna kaks kuud tagasi sai Valga tuntud ettevõtja Allain Karuse (42) Pärnus Sunseti klubi juures neljalt mehelt peksa, Karuse on siiani töövõimetuslehel ja aeg-ajalt piinavad teda kahtlused, et pätid võivad karistuseta pääseda.
Karuse ütleb, et ta ei taha uurijaile oma kahtlustega liiga teha, sest eks neilgi ole raske aga praegu on tekkinud kummaline olukord, kus kahest kahtlustatavana vahistatud mehest on üks vabastatud, kirjutab Pärnu Postimees.
Kannatanut paneb imestama, et politsei pole siiani ajakirjanduses avaldanud näiteks palvet, et isikud, kellel on pretensioone nende isikute kohta, võiksid endast politseile teada anda, samuti on ta kuulnud sedagi, et nende meeste vastu keegi õieti tunnistada ei julge.
Pärnus räägitakse peksmistest, mille on needsamad poksiklubi liikmed toime pannud, kuid mis on jäänud karistuseta, sest kannatanu on oma avalduse politseist tagasi võtnud.

Roolis magama jäänud rekkajuht sõitis vastu puud
Pärnumaal Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 100. kilomeetril toimus eile kell 13: 45 liiklusõnnetus, kus roolis uinunud veoautojuht sõitis vastu puud.
Veoki Mercedes-Benz juht, 1973. aastal sündinud Aleksandrs, jäi roolis magama ning sõitis teelt välja vastu puud.
Juht toimetati Pärnu Haiglasse.

Tallinnas avastati taas liivakoormast lõhkekeha
Tallinnas Pärnu maanteel asuvalt ehitusplatsilt teatati eile hommikul kell 9: 50, et neile toodud liivakoormaas on mürsk.
Kohale saabunud päästeamet tuvastas, et tegemist oli õppeotstarbelise mürsuga.
Viimase mõne nädala jooksul on Tallinna lähistele ehitusplatsidele viidud liivakoormatest korduvalt lõhkekehi avastatud.

Põltsamaal hukkus tulekahjus kaks inimest
Lõuna-Eesti häirekeskusele teatati eile kell 20: 55, et Jõgevamaal Põltsamaa linnas Hermani tänaval põleb kortermaja, tulekahjus hukkus kaks inimest.
Sündmuskohale sõitsid kaks päästeautot Põltsamaa, kaks Jõgeva, üks Võhma, üks Kolga-Jaani, üks Imavere komandost ja Jõgeva operatiivkorrapidaja.
Päästjate sündmuskohale saabudes oli kahekorruselise kuue korteriga puidust elumaja (6x20m) ülemine korrus paksu suitsu täis ning leegid ulatusid katusest välja. Päästjad aitasid elamust välja viis inimest ja selgus, et majas võib olla veel inimesi, kelle otsinguid koheselt alustati.
Kell 21.42 leidsid päästetöötajad ülemise korruse korterist hukkunud meesterahvas ja samast korterist leiti ka hukkunud naisterahvas.
Tulekahju likvideeriti kella 00.52-ks. Põlengus hävis osaliselt maja katus ning kogu ülemine korrus sai suitsu- ja veekahjustusi, üks korter sai tulekahjustusi. Maja alumise korruse korterid said veekahjustusi.

Kuressaare lasteaed tegutseb juba 17 aastat ilma tulekahjusignalisatsioonita
Lääne-Eesti päästekeskus tegi linnavalitsusele sunniraha hoiatuse, sest linn pole 17 aastaga suutnud paigaldada Tuulte Roosis asuvale tulekahjusignalisatsiooni seadmeid. See on esimene linnale kuuluv lasteaed, mille eest selline hoiatus tehti.
"Kuna pandud kohustused ei ole siiani täidetud, sai tehtud sunniraha hoiatus," ütles Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo inspektor Aivar Mänd.
Linnal on lasteaia tuleohutusele vastavaks viimiseks aega pool aastat, vastasel korral tuleb tasuda 10 000 krooni sunniraha, kirjutab Meie Maa.
7. lasteaia juhataja Helle Karu sõnul pandi 1990. aastal valminud lasteaia hoonele ehitamise ajal tema teada küll tulekahjusignalisatsioon, kuid see võeti ilmselt pärast maja vastuvõtmist maha.
"See on suur ettevõtmine, jäime ootama maja remonti. Praeguse plaani kohaselt peaks lasteaia kapitaalremont ette võetama 2010. aastal, kuna meie maja on siiani olnud heas seisus, oleme selles järjekorras viimased," rääkis Karu.

Buss surus auto teelt välja
Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Tallinn-Narva mnt 104. kilomeetril toimus eile kell 15: 25 liiklusõnnetus, kus möödasõitu sooritanud buss surus sõiduauto teelt välja.
Seni kindlakstegemata buss kaldus möödasõidul sõiduautost Toyota tagasi pärisuunavööndisse ja surus viimase teelt välja.
Toyota paiskus üle katuse ning sõiduki juht Jelena (s 1951) toimetati Rakvere Haiglasse.

Rahvaliidu peasekretäril kahtlane korteriafäär luksusmajas
Rahvaliidu peasekretär Lea Kiivit ostis möödunud aastal rohkem kui kolme miljoni krooni eest Tallinna kesklinnas noobli korteri, millega on kahtlasel moel segatud Baltikumi suurim ehitusfirma Merko.
Sama kontsern sai keskkonnaminister Reiljani heakskiidul maadevahetustega riigilt 36 kinnistut, kirjutab Eesti Ekspress.
Merko Ehitus andis korteri mais 2006 üle Paavi Karjatsele, kes müüs selle juuni lõpul Eldur Astoverile. Viimane müüs korteri kolme kuu pärast Rahvaliidu peasekretär Kiivitile.
Pealtnäha arusaamatu tehingute jada muutub selgeks tänu äriregistrile. Paavi Karjatse peab koos Merko juhi Toomas Annusega Mustamäel kauplust Angroo Ehituskaubad.
Eldur Astover juhib kinnisvarafirmat Luksi Maja, mis on seotud Eesti minigarhidega. Firma omanike hulka kuuluvad endine pankur Ain Hanschmidt ja maadevahetuses osalenud Haapsalu ärimees Koit Uus.

Kivinõmme avab suure looduskooli
Tänapäevase loodus-hariduskeskuse rajamine maksab paarkümmend miljonit krooni.
Riikliku looduskaitsekeskuse Ida-Viru regioon rajab lähiaastatel Agusalu ja Puhatu puutumatute metsa- ja rabaväljade vahele vanasse Kivinõmme metskonnakordonisse asutuse esimese korraliku loodushariduskeskuse.
Regiooni direktori Kaili Viilma sõnul ehitatakse riigimetsa majandamise keskuselt (RMK) saadavatesse hoonetesse looduskool eurorahade toel. "Skandinaavia-tüüpi majutusvõimalusega loodushariduskeskuse rajamiseks, kus lapsed või ka täiskasvanud saaksid pikaajaliste õppeprogrammide raames kohapeal viibida, oleme plaaninud enam kui kakskümmend miljonit krooni," rääkis Viilma töösolevast kavast lähemalt, märkides, et niisugust spetsiaalset keskust praegu Eestis veel polegi.

Mängukoerte näitusel näeb sadu kaisuloomi
Tartu mänguasjamuuseumis avati eile mängukoerte näitus, kus saab kohtuda nii saja aasta vanuste koertega kui ka päris uute karvapallidega. Kokku on vaatamiseks välja pandud ligi 250 koera. 13. jaanuarini avatuks jääva näitusega soovib muuseum muu hulgas tähelepanu juhtida ka nendele loomadele, kes ei saa elada soojas ja armastavas peres. Näitusekülastajad saavad saali paigaldatud korjanduskasti jätta raha Tartu kodutute loomade varjupaiga tarbeks.

Musta laega saalis algas Hea Uus Heli
Eile algas festival Hea Uus Heli Kirjanike Maja musta laega saalis "Helikirjandusliku kolmapäevaga". Tegemist ei olnud pelgalt muusikafestivali avapauguga, vaid ka selle aasta kirjanduslike kolmapäevade hooaja avaüritusega, kus esinesid muusikute ja poeetide kooslused. Üles astusid näiteks Kalju Kruusa koos muusiku Kaupo Kaldmäega, Mathura ja Paavo Eensalu, Maarja Kangro ja Martti Raidne ning rühmitus nimega EKSP.
Festival Hea Uus Heli kestab nädal aega ning lõppeb Tartus Athena keskuses toimuva üritusega. Nädala jooksul on kavas mitmeid ülesastumisi, kõik ülejäänud toimuvad aga Tallinnas. Täna õhtul kell kaheksa algab Von Krahli teatris OdessaPopi kontsert.

Tööraamat ja eeskirjade kooskõlastus võivad kaduda
Kuna praegune töötajate ametlik informeerimiskohustus - töösisekorraeeskirjade koos-kõlastamine või tööraamatu pidamine - on uue sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu tulemuste kohaselt tööandjale suhteliselt kulukas, võib see uues seaduses oluliselt lõdveneda võikaduda.
Poliitikauuringute keskuse Praxise uuringust selgus, et töö- andjale lähevad näiteks töösisekorraeeskirjade pidamine ja seal tehtavate kooskõlastuste tegemine maksma 36 miljonit krooni aastas ning tööraamatu pidamine 8,4 miljonit krooni aastas.
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve ei olnud nõus veel ütlema, mis on täpselt ministeeriumi seisukoht töötajate infokohuste lihtsustamise suhtes, selgitades, et enne oodatakse ära teise osapoole arvamused.

Autojuht jättis ülekäigurajal löögi saanud lapse esmaabita
Liikluspolitseisse pöördunud lapse isale soovitas politseinik avaldust mitte esitada.
Esmaspäeval tahtis üheksa-aastane tüdruk ületada rohelise tule ajal Kreutzwaldi ristmikul Narva maanteed. Ootamatult sai ta aga löögi halli värvi universaalkerega sõiduautolt, mis tegi parempööret. Löögist kukkus tüdruk teele, hakkas valust nutma ja oli juhtunust šokis.
Roolis olnud naisterahvas peatas auto ja küsis lapselt, kas ta sai viga, on teda vaja viia haiglasse ja ehk annaks laps talle oma vanemate telefoninumbri. Otsa-sõidust segaduses tüdruk vastas, et kõik on korras, mille peale naine sündmuskohalt ära sõitis.
Tüdruku isa viis lapse ise arsti juurde, kus tal tuvastati õnneks vaid jalapõrutus. Samal päeval arutas isa numbrile 110 helistades politseikorrapidajaga ka avalduse kirjutamist ja vastavalt soovitusele läks ta seda ka teisipäeva lõunal Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalitusse tegema.

Esimese eestlasena pälvis Balti Tähe autasu Arvo Pärt
Balti mere regiooni kultuuritegelastele antakse autasu välja juba neljandat aastat.
Peterburis Ermitaaži teatris andis Peterburi asekuberner eile kell 12 üle Balti Tähe preemia viiele väljapaistvale Balti mere regiooni kultuuritegelasele, lisaks postuumselt aprillis surnud näitlejale Kirill Lavrovile. Eksperdikomisjonis on kõigi 13 Balti mere äärse riigi esindajad, Eestist seekord teatrimees Jaak Allik.
Preemia väljaandja on Balti Rahvusvahelise Teatrifestivali Keskuse fond, seda rahastavad paljud ümbruskonna suurfirmad, Eestiga vahest enim seotutest Air Baltic ja Reval Hotels. Preemia suurus oli 3000 eurot, kuid nagu rõhutas ka Jaak Allik, on rahal auhinna prestiiži kõrval imeväike tähtsus.
Auhinna on varem saanud teiste hulgas Poola režissöör Andrzej Wajda, Poola helilooja Krzysztof Penderecki, Soome režissöör Aki Kaurismäki, postuumse preemia sai näiteks esimene Peterburi linnapea Anatoli Sobtšak. 2006. aastast antakse välja kultuuritoetaja preemiat.

Vaid pool eestivenelastest seoks end tulevikus Eestiga
Eesti avatud ühiskonna instituudi uuringu tulemuste järgi soovib tulevikus Eestis elada ja töötada 58 protsenti eestivenelastest, 18 protsenti neist tahab oma elu jagada Eesti ja lääneriikide vahel, viis protsenti Eesti ja Venemaa vahel.
Kui 2002. aastal soovis alaliselt Venemaale lahkuda neli protsenti vastanutest, siis viimase uuringu puhul oli tulemuseks null protsenti.
Eestlastest seostab oma tulevikku kodumaaga 71 protsenti vastanutest, mis on kaheksa protsenti rohkem kui 2002. aastal. Eestivenelaste seas on mõnevõrra tõusnud alaliselt lääneriikidesse emigreeruda soovijate arv, mis 2002. aastal oli kuus protsenti ja tänavu kümme protsenti. Uuring tõi välja ka muulaste meediatarbimise trende, millest selgus, et eestivenelased on tugevalt Venemaa meedia mõjusfääris - koguni 92 protsenti Eestis elavatest venelastest jälgib iga päev või mõni kord nädalas Venemaa tele- ja raadiokanaleid.

Saksa dokument kinnitab koostööd Eesti luurajatega
Ajaloolane Magnus Ilmjärv: Eesti sõjaväeluure koostöös sakslastega pole kahtlustki.
Ajaloolane Magnus Ilmjärv tõestab Saksamaa arhiividokumentide põhjal, et Eesti sõjaväeluure tegi 1930. aastate lõpul koostööd Saksa sõjaväeluure Abwehriga.
"Tuleks lõpetada jutt, et Eesti luure ei teinud Abwehriga koostööd," ütles ajaloolane Magnus Ilmjärv, kes esineb täna ajaloolaste ümarlaual "Alternatiivsed ajalookäsitlused" Tallinna ülikoolis. "Väikeriigi luure ei saa tõhusalt töötada, kui ta ei ole seotud mõne suurema riigi luurega ja kuni 1935.-1936. aastani oli Eesti välisluure seotud Poolaga, kes saatis Eesti kaudu agente Venemaale," lausus ta.
Ilmjärv vaidleb vastu läinud laupäevases Postimehes ilmunud väidetele, et tema "Hääletus alistumises" on tuginetud Saksamaaga koostööle viidates vaid NKVD materjalidele, mis ei ole aga usaldusväärsed.

Allakukkunud kaubalennuk tappis Kongos 23 inimest
Vähemalt 23 inimest sai surma, kui Vene päritolu lennuk Antonov 26 kukkus alla Kongos Kinshasa tihedalt asustatud piirkonnas.
Kongo transpordiministri sõnul oli lennukis viis meeskonnaliiget ja kolmteist reisijat, kes kõik hukkusid, vahendab Reuters. Vähemalt kolm meeskonnaliiget olid pärit Ukrainast.
Ministri sõnul hukkusid veel vähemalt kaks naist ja üks mees, kes viibisid kohas, kuhu lennuk kukkus ja põlema süttis.
Pealtnägijate sõnul leidis üks mees õnnetuspaigalt oma kahe lapse - poja ja tütre - surnukehad, kes olid jäänud kokkuvarisenud maja varemete alla.
Hetkel toimetetakse vigastatuid haiglasse ja Kongo valitsusesindajate kinnitusel hukkunute arv suure tõenäosusega tõuseb.

Põhja- ja Lõuna-Korea kutsusid rahulepingut sõlmima
Ametlikult Korea sõja lõpust sõjajalal Põhja- ja Lõuna-Korea liidrid kutsusid kolmepäevasel ajaloolisel tippkohtumisel rahvusvahelistele läbirääkimistele, et asendada 1953. aastal sõlmitud vaherahu alalise rahuga.
Lõuna-Korea presidendi Roh Moo-hyuni ja Põhja-Korea Kim Jong-ili ajalooline käepigistus Pyongyangis koos rahusooviga tuli BBC teatel vahetult päev pärast Põhja-Korea lubadust lõpetada oma tuumaprogramm.
Osapooled sõlmisid teist korda viie kümnendi jooksul toimunud kohtumisel ka lepingu raudteel kaubavedude taastamiseks ja ühise kalastustsooni sisseseadmiseks läänerannikul. Samuti lubasid pidada regulaarseid kohtumisi, kuigi täpset ajakava ei allkirjastatud.
BBC korrespondendi John Sudworthi hinnangul valitses samasugune optimism ka seitse aastat tagasi, kui Lõuna-Korea poolt istus laua taga tollane liider Kim Dae-jung. Korrespondendi arvates muutus esimese kohtumise järel mõlema riigi jaoks vähe. Analüütikute hinnangul vajavad läbirääkimised USA ja Hiina kohalolu, kes sõlmisid Põhja-Koreaga vaherahu Korea sõja lõpul.

PRAVDA: Kas Juštšenko erakond teeb Janukovitšiga koalitsiooni? 
Viktor Juštšenko liitlaste sõnul soovib Ukraina president endiselt erakonna koalitsiooni Oranži revolutsiooni liitlastega.
President Viktor Juštšenko eilne ülesastumine televisioonis tekitas vaatlejate seas küsimusi, kas president jätkab oma valimiseelsel kursil.
Juštšenko ääremärkuses pärast teisipäeval välja kuulutatud koalitsiooniläbirääkimisi kõikide Ülemraadasse pääsenud erakondade vahel, soovitas president näidata välja aga poliitilist arukust kolme suurima poliitilise jõu suhetes ning töötada riigi ühtsuse ja säilitamise nimel.
"Mul on üks eesmärk: Ukraina peab säilitama ühtsuse pärast valimisi, mitte jagunema kaheks," ütles Juštšenko telepöördumises. Juštšenkot toetava Meie Ukraina juhtivkandidaadi Juri Pavlenko sõnul võib presidendi avalduse tagant lugeda välja soovi parema dialoogi arendamiseks poliitiliste jõudude vahel.

Lõuna-Aafrika kullakaevandusest päästetud üle 2000 kaevuri
Lisatud fotod!
Eile hommikul Elandsrandi kaevanduses veetoru purunemise tõttu šahti lõksu jäänud 3200st kaevurist on maa alt välja toodud üle 2000. Valitsus süüdistab omanikku ignorantsuses.
"Ma olin näljane, me kõik olime näljas," ütles pärast pääsemist uudisteagentuurile Associated Press inseneri abi Sethiri Thibile (32), kes veetis maa-all ligi 20 tundi ilma toidu ja veeta. "Enamik inimesi olid hirmul, meie seas olid maa-all samuti mõned naiskaevurid," ütles Thibile. Mõned kaevurid on AP andmetel maa-all veetnud ligi kaks ööpäeva.
"Ma olen väsinud ja traumeeritud, kuna ei tea, mis meile kallite inimestega toimub," kirjeldas 31aastane Sam Ramohanoe, kelle naine on kaevanduses lõksus. Õnnetuse järel süüdistas valitsus omanikfirma kriisiteate enda teada jätmises ja kasumi eelistamises turvameetmetele. Mineraalide ja energiaminister Buyelwa Sonica teatel said nad peaminister Thabo Mbekiga õnnetusest teada alles hommikustest uudistest.

Gruusia leht: Okruašvili pääses vanglas surmast
Endine Gruusia kaitseminister Irakli Okruašvili sattus eeluurimisvanglas tõsisesse konflikti, kuid suutis surmasuust pääseda.
Väljaanne Vzgljad kirjutas Tbilisi ajalehele viidates, et 2. oktoobri öösel toimus vanglas, kus kolmanda korruse kambris 20 viibib Okruašvili, kaklus "seaduslike varaste" ja eluaegset vangistust kandvate kinnipeetute vahel.
Gruusia ajalehe allikas väidab, et kakluse ajal olid mõningate kambrite uksed avatud ning mäsu eesmärgiks oli meelitada Okurašvili kongist väljuma ning seejärel oleks endine kaitseminister tapetud.
Gruusia justiitsministeerium juhtumit ei kinnitanud. Samas peaprokuröri asetäitja Nikolai Gvaramija teatas pressikonverentsil, et Okruašvilile esitatakse uued süüdistused, vahendas kasparov.ru.
Tegemist on väidetavalt ebaseadusliku tehinguga, kus kaitseministeerium 2006. aastal ostis Turkmenistanist põhjendamatult kõrge hinna eest lennukikütust. Varem süüdistati opositsionääri mitme kriminaalkoodeksi paragrahvi rikkumises, mille hulgas olid väljapressimine, võimuliialdus ja rahapesu, mille eest võib teda oodata 25 aastane vangistus.

Soome tahab joodikjuhte karistada alkolukuga
Soome ministrid tahavad roolijoodikluse piiramiseks luua seaduse, mis laseks iga korduvalt purjus peaga rooli istunud inimese autosse paigaldada alkoluku.
Kui ministrite töögrupi ettepanekust seadus saab, siis peab korduvalt joobes juhtimisega vahele jäänud autojuht laskma oma autole paigaldada alkoluku, vahendab Newsroom.fi.
Kui purjutaja alkoluku paigaldamisega nõusse ei jää, siis jääb ta juhiloast sootuks ilma.
Alkolukk tähendab seda, et auto ei käivitu enne, kui juht on puhudes oma kainust tõestanud.
Soomes on alkoluku kasutamine praegu vabatahtlik.

AN-26 kukkus Kongo DV pealinnas elurajooni
Transpordilennuk Antonov 26 kukkus Kongo Demokraatliku Vabariigi pealinnas Kinshashas elurajoonis alla.
Esialgsetel andmetel hukkus lennuõnnetuses 17 inimest, kes olid kõik lennukis, vahendab BBC. Mõningate tunnistajate sõnul olevat lennukiõnnetus põlema süüdanud neli elumaja ning tõenäoliselt on ka seal hukkunuid.
Väidetavalt on lennuõnnetused Kongo DV-s üsna sagedased, sest enamus lennukiparki on vananenud. Aafrika lennuassotsatsiooni väitel juhtuvad Kongo Demokraatlikus Vabariigis üle poolte Aafrika mandril toimuvatest lennukatastroofidest.

Venemaa plaanib Teravmägedel haaret laiendada
Venemaa plaanib Põhja-Jäämeres asuvatele Teravmägedele uut lennuvälja ning kalasadamat.
Praegu on Venemaa ainukene pidevalt asustatud punkt Teravmägedel Barentsburg, kus elab umbes 800 inimest, kirjutab Aftenposten.
Strateegiliselt hea asukoha tõttu on Venemaa Teravmägesid hoidnud oma pidevas huviorbiidis. 1925. aastal sõlmitud rahvusvahelise leppe järgi on kõigil allkirjastanud riikidel (kaasa arvatud Eestil - toim.)  õigus tegeleda seal majandustegevusega.
Tuleval nädalal saabub Teravmägedele suur Venemaa delegatsioon eesotsas ühe asepeaministriga.
Norra rahvusringhäälingu andmetel plaanib Venemaa saarele rajada oma lennuvälja, kalasadama ning tagada ka postiteenused. Riigi valitsus ei ole veel venelaste plaane kommenteerinud.

Venemaa jäi taaskord Euroopa inimõiguste kohtus süüdi
Euroopa inimõiguste kohus käsib Venemaal maksta kolmele Tšetšeenia naisele nende õiguste rikkumiste eest ligi 200 tuhat eurot.
Kohus leidis, et Venemaa rikkus kolme Euroopa inimõiguste konventsiooni punkti: õigus elule, tõhusale õiguskaitsele ja õiglasele kohtule, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Euroopa inimiõiguste statistika järgi on iga viies käsitletav kohtuasi Venemaaga seotud ning suurem osa kaebustest tuleb Põhja-Kaukaasiast.
Strasbourgis hetkel menetletavatest kohtuasjadest ligi 200 puudutavad Tšetšeeniat.

Moskva jättis Stalini Suure terrori ohvrite memoriaali rahata
Venemaa poliitilise ajaloo muuseumile kuuluv memoriaalkompleks Mednoje Tveri oblastis, kuhu on maetud tuhendeid NKVD vägede poolt maha lastud inimesi, jäeti lõplikult rahata.
Venemaa kultuuriministeeriumi arvates on antud objekti ehitus liiga kaua veninud (valmis on 80%) ning eemaldas ehitise eelarvest finantseeritavate memoriaalide hulgast.
Massihaudadesse, üldpinnaga 17 hektarit, on maetud ligi 12 000 endise Nõukogude Liidu kodanikku ja 6000 Poola kodanikku, kirjutab Vremja Novostei.
NKVD lasi Katõni metsades maha Poola ohvitsere ja elanikke, kasutades selleks saksa püstoleid Walter. Sellega püüti süüd veeretada hoopis natsi-Saksamaa kaela. Sama tüüpi püstolihülsse leiti Tveri oblastis (endine Kalinini oblast) asuva Mednoje küla lähistel massihaudades. Ajaloodoktor Julia Kantori arvates võib tekkida mulje, nagu oleks sakslased Tveris Teise maailmasõja ajal maha lasknud tuhandeid elanikke. "Kuid tekib üks "aga". Kalinini oblasti piirkond pole kunagi sakslaste käes olnud," sõnas teadlane.

Venemaal lasti Itaalia suursaatkonna autot
Moskva südalinnas tulistasid tundmatud isikud Itaalia suursaatkonna minister-nõunikule kuuluva BMW X5-e pihta.
Tulistati möödasõitvast VAZ 2115 autost, teatas Interfax viidates miilitsale.
Itaalia suursaatkonna auto tulistamise hetkel polnud minister-nõuniku autos.
Saatkonna autojuhi sõnul keeras VAZ 2115 talle järsku ette ning seejärel kuulis kahtlaseid pauke. Auto ülevaatusel mingeid kuulijälgi siiski ei leitud.
Itaalia suursaatkonna töötaja sõnul tulistati eeldatavasti õhupüssist, teatas ITAR-TASS.
Interfax ei välista, et konflikti algatajaks võis olla ohtlik liiklussituatsioon.

Lõuna-Aafrikas on kaevandusest päästetud 1350 kaevurit
Lõuna-Aafrikas kullakaevandusse lõksu jäänud 3200 kaevurist on praeguseks päästetud 1350.
Golden Harmony kaevanduse esindaja sõnul kulub päästeks veel umbes kuus tundi, sest riskide vältimiseks liigub evakueerimiseks kasutatav tagavaralift väga aeglaselt, vahendab BBC.
Lift suudab korraga üles tuua 75 inimest. Ühe tunniga jõuab lift üles-alla käia vaid neli korda, nii et tunniga pääseb kaevandusest kokku 300 inimest.
Kaevanduses napib hapnikku ja seal on 30-40 kraadi sooja, kuid õnneks saab kaevuritele alla vett ja toitu saata.
Kaevurite ametiühingute liit teatas, et peab õnnetuse põhjuseks hoolimatust ja ööpäevaringset töötamist.

Moskva südalinnast leiti NKVD ohvrite massihaud
Moskva südalinnas hoonet restaureerinud töötajad leidsid 34 surnukeha ja roostetanud püstoli ning suure tõenäosusega saab rääkida NKVD mahalaskmise ohvritest.
Miilits ja prokuratuur tegelevad praegu laipade vanuse ja päritolu tuvastamisega, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Selliseid massihaudu on Moskvast ka varem leitud ja need olid seotud 30-ndate aastate repressioonidega. Tol ajal viidi üsna tihti inimesi NKVD hoonest Ljubjankalt välja ning pärast öist mahalaskmist jäeti laibad lähimate majade keldritesse.
Moskvas on tuvastatud ning arhiivdokumentidega kinnitatud viis repressioonideaegset massihauda.

Mihkelson: Gazprom reedab Kremli pettumuse
Gazpromi teade, et seoses Ukraina maksevõlgnevustega võivad taas tekkida probleemid gaasitarnetega, viitab Kremli pettumusele Ukraina ennetähtaegsete parlamendivalimiste tulemustes, leiab Riigikogu liige Marko Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul lubab Oranži bloki - Tõmõšenko ja Juštšenko napp edu eeldada, et Ukraina uut valitsust ei hakka moodustama mitte Viktor Janukovitš, vaid Julia Tõmõšenko.
"Mõistagi on see vaid hetkeprognoos, kuid selge on see, et Moskvale antipaatse Tõmõšenko bloki muljetavaldav tulemus oli mõneti ootamatu," kirjutas Mihkelson oma blogis.
Poliitiku sõnul pole Gazpromi käik üllatav. "Paraku on see aga nii läbinähtav, et raske on uskuda pelgalt "majanduslikku kalkulatsiooni" vaevalt paar päeva pärast valimisi," lisas Mihkelson. "Lisaks sellele, et jutt käib väidetavast 1,3 miljardi dollarilisest võlast, osundab Gazprom nüüd ka sellele, et Ukraina maksab gaasi eest keskmiselt kaks korda vähem kui Euroopa teised riigid."

Lõuna Aafrikas päästetakse lõksu jäänud kaevureid
Lõuna-Aafrika kullakaevandusse lõksu jäänud 3200 kaevurist on seni õnnestunud päästa 1350.
Firmale Harmony Gold kuuluvas Mpumalanga provintsi Elandsrandi kaevanduses purunes veetorustiku avarii tõttu lifti tross, mille tulemusel jäid kaevurid kahe kilomeetri sügavusele maapõue lõksu, teatas AP.
Side kaevuritega on taastatud ja nende elu on väljaspool ohtu. Inimeste evakueerimine toimub kõrvalseisva kaevanduse kaudu ning võib võtta ligi 10 tundi aega.

Üle 3000 inimese jäi Lõuna-Aafrika Vabariigis kullakaevandusse lõksu
Õnnetuse võis põhjustada lõhkenud veetoru.
Ametiühingu hinnangul on õnnetuse tõttu sügaval maa-alla šahti jäänud inimeste olukord kriitiline. Kaevuritele saadetakse toitu ja vett. Ettevõtte hinnangul suudavad nad kaevurid evakueerida lähema 24 tunni jooksul.
2200 meetri sügavusel maa sees asuva šahti kokkuvarisemise võis põhjustada veetoru lõhkemine, vahendab Associated Press.
Elandsrandi kullakaevanduses Johannesburgi lähedal on lõksu jäänud canada.com andmetel 3200 inimest. Kaevanduse omaniku pressiesindaja sõnul ei õnnestunud hommikul kell 8 kaevanduse lifti elektrikaabli purunemise tõttu kaevureid üles tõsta. "Nad jäid maa-alla ja ei jõudnud pinnale, kuna lifti toitekaabel katkes," ütles kaevanduse omanikfirma Harmony Gold pressiesindaja Amelia Soares AP-le.
Amentike teatel võis väljapääsu sulgeda lõhkenud veetoru.

Maailma viimase sõjaväehunta aeg pole veel ümber
Birmas (praeguse nimega Myanmaris) on sõjaväelased võimutsenud juba viimased 45 aastat, sest rahva jõul kukutada pole neid siiani suudetud.
Sama vastuoluline, kui oli paljude teiste riikide käekäik Teise maailmasõja aastail, oli ka Birma iseseisvumine. Esmalt aitasid jaapanlased luua Aung Sani juhtimisel Birma Iseseisvusarmee, mille abil nad ajasid inglased senisest kolooniast välja. Jaapani okupatsiooni ajal (1942- 1945) Birma rahvusarmeeks muudetud üksused läksid sõja lõpus lääneliitlaste poolele üle ja aitasid nüüd juba jaapanlasi minema kihutada.
Ülestõus suruti maha
Varasemast kollaborandist Aung Sanist sai vabadusvõitluse iidol, kelle teened tegid võimatuks Briti koloniaalvõimu jätkumise. Riik saavutas sõltumatuse 1948. aastal paraku alles pärast "iseseisvuse isa" Aung Sani tapmist. Üürikesele demokraatiale tegi lõpu 1962. aasta sõjaväeline riigipööre, millega kehtestati "sotsialistlik" kord.

Kuu aega hiljem: Steve Fossetti otsingud taas peatatud, lootus jääb
Pärast seda, kui vahepeal juba raugenud otsinguid nädalavahetusel taas kord laiendati, kuid mingit tulemust endiselt ei saavutatud, otsustas Nevada lennuvalveteenistus peatada Steve Fossetti (63) lennuki otsimise.
Maailmakuulus seikleja ja rekordijahtija jäi väikelennukiga Nevada põhjaosas kadunuks 3. septembril. Tõenäoliselt kukkus ta alla või tegi hädamaandumise kusagil inimtühjas piirkonnas, kuid hoolimata ulatuslikest otsingutest nii õhust kui ka maal ei ole leitud ei Fossetti lennuki vrakki ega midagi muud, mis tema saatusele viitaks.
"Sedapuhku pole meile jäänud enam ühtegi niidiotsa," ütles tsiviillennuvalve juht Amy Courter AP-le. "Aga samas pole ka alust öelda, et toimus lennuõnnetus ja ta ei jäänud ellu."

Gazprom vibutas valimisjärgse Ukraina suunas energiarelva
Kohe pärast Ukraina "oranžide" valimisvõitu tuli Moskvast hoiatuslöök vastu näppe.
Teisipäeva õhtul teatas riigi juba korra kuivale jätnud Vene gaasimonopol Gazprom, et nõuab kiiremas korras 1,3 miljardi dollari suurust väidetavat võlga. Firma hoiatas, et vastasel korral ollakse jälle sunnitud vähendama gaasitarneid Ukrainale.
"Siniste" leeri kuuluv ametist lahkuva valitsuse energiaminister Juri Boiko kiirustas seepeale Moskvasse, kus väidetavalt saavutati kokkulepe võla likvideerimise kohta. Milles täpselt kokku lepiti, pole teada: ametlikult Ukraina nii suure puudujäägi olemasolu ei tunnista.
Kahtlane äri
Lääne analüütikud näevad Gazpromi sammu taga aga pea üksmeelselt Moskva näpuviibutust: kui võimule tuleb Julia Tõmošenko, võib Ukrainal halvasti minna. Ent Viktor Janukovitši valitsuse liikmetega on see-eest võimalik kokkuleppele jõuda.

Europarlament sulges Tšetšeenia metsikusi kujutava näituse
Sõjakuritegusid kirjeldavad fotod said europarlamendi seintel
Turvamehed võtsid näituse maha, kuna osa pilte peeti liiga jõhkraks. Tegelikult avati ekspositsioon juba algselt nii, et 44 kõige tundlikumat fotot rippusid seintel kinnikaetult.
"See on häbiväärne näide seadusetusest ja tsensuurist, mis teeb häbi kogu parlamendile," kirjutasid väljapaneku kaks organiseerijat, Leedu saadik Vytautas Landsbergis ja poolakas Konrad Szymanski pöördumises parlamendi presidendile.
Kokkuleppe eiramine
Näitus kõrvaldati kultuuriüritusi kureeriva ungarlasest eurosaadiku Szabolc Fazakase taotlusel, kes kinnitas Päevalehele, et tal endal polnud selle vastu midagi ja õigupoolest ta pilte ei näinudki. Küll aga väljendas ta pahameelt, et näituse organiseerijad üritasid parlamendi reeglitest mööda hiilida.

Aastaga vähenes osooniauk 30%
Teadlaste arvestuse kohaselt kahanes tänavu osooniauk ligi 30%.
Hollandi Kuningliku Meteoroloogia Instituudi vanemteadur Ronald van der A teatas, et ehkki osooniauk kahanes, ei saa sellest järeldada, et osoonikiht taastub, vahendab tgdaily.com.
"Sel aastal polnud osooniauk niivõrd lõunapooluse lähedal ning see võimaldas sellel seguneda soojema õhuga ning vähendada augu suurust," teatas van der A.
30% vähenenud osooniauk puhub tõenäoliselt lõkkele debatid, et inimeste tegevus ei suuda osoonikihti kuidagi mõjutada ning osoonikihi vähenemine on tingitud kihi enda omadustest.

Taimed suhtlevad oma interneti kaudu
Taimed pole vaid passiivsed organismid, kes seisavad ühe koha peal. Taimedel on oma jututuba. Nõnda väidab Hollandi Nijmageni Radboudi ülikooli teadlane Josef Steufer. Seda jututuba kasutavad taimed, et üksteist ohu eest hoiatada.
Paljud taimed, näiteks maasikad ja ristikhein, on omavahel seotud võsude võrgustikuga, mis võimaldab neil informatsiooni jagada. Kui näiteks mõni röövik ründab üht ristikheina taime, hoiatab see teisi sisemise signaali läbi. Hoiatatud taimed suurendavad oma keemilist ja mehhaanilist vastupanuvõimet, et olla röövikule vähem ligitõmbavad. Steufer ja ta kolleegid tõestasid katseliselt, et see vähendab oluliselt taimede kahjustumist.

Analüütilise foto almanahh
Cheese muutub üha analüütilisemaks. Mõtteainet pakub näiteks Jari Silomäki fotodes vaatluspäevik. Vaikivatest dialoogidest kirjutab ja pildistab Anna-Siim Treumund. Peeter Linnap selgitab, miks pilte tasub karta. Pildil olevad vahekorrad alluvad teatud seaduspärasustele, mis ei pruugi vaatajale olla meelepärased. Sestap püütakse pildistamist teatud olukordades ära hoida. Loodus siiski ei suuda pildistajast hoiduda ja nõnda õpetab Jaanus Järva loodusfotosid komponeerima.

Sputnik vallandas Kosmoseajastu
Sputniku üleslennutamine vallandas Nõukogudemaal ka tol ajal üsna haruldase suveniiride buumi. Raamatukappidele ilmus Sputniku mudeleid, seda võis näha postmarkidel ja tikutopsidel, plakatitel ja vimplitel.
Pool sajandit tagasi oli kõik teisiti. Ja ei olnud ka. Pinge USA ja Nõukogude Liidu vahel polnud just väike ning võidurelvastumine oli täies hoos. Vaid vähesed teadsid, kuhu see võib välja viia. Aga viis kosmosesse, ilmaruumi. Ja ameeriklastele ebameeldivaks üllatuseks, mis paisus kohati kabuhirmuks, lasksid just venelased üles maailma esimese tehiskaaslase. Täpselt 50 aasta eest, 4. oktoobril kell 22.28, 34 Moskva aja järgi.
"Nõukogude ajakirjandus ei tabanud esimese sputniku tähtsust," kommenteerib Roald Sagdejev, 74-aastane kuulus Vene füüsik, kes pikka aega, aastatel 1973-1988 juhtis NSV Liidu teaduste akadeemia kosmoseuuringute instituuti. "Kuid see sündmus sattus kohemaid rahvusvahelise pressi esikülgedele," jätkab ta. Iroonilisel kombel töötab Sagdejev alates 1989. aastast USA Marylandi ülikoolis - maal, kellega tema juhitud võimas instituut kosmose vallutamises võidu jooksis.

Politsei alustas kuulujuttude põhjal kriminaalmenetlust
Politsei kontrollis ajakirjanduse vahendusel levinud infot, et Kuressaares Marientali linnaosas hoitakse kuuris suurtükimürske, kuid ei leidnud sealt midagi.
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et politsei alustas siiski kriminaalmenetlust kõigi asjaolude väljaselgitamiseks. Põhjuseks on see, et kuuldus siiski rahva seas levib, et need mürsud seal kuurides olid. Menetlus alustati karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslikku käitlemist.
SL Õhtuleht kirjutas eelmisel reedel, et väidetavalt leidis Teise maailmasõja ajast pärit mürsud Saaremaa ranniku lähedalt merepõhjast sukeldamishuviline, kes tõi leiu pinnale ja viis selle Kuressaare linna äärde Marientali elamurajooni kahe kortermaja juurde garaažkuuri. Kuure lahutab 16 perele elupaigaks olevatest korterelamutest napilt 50 meetrit.

Kriminaalkorras karistatu saab linnalt 4000 krooniga korteri
Tallinna linnavalitsus tahab võltsdokumentide esitamise eest kriminaalkorras karistatud naisele müüa korteri 3990 krooniga, samale inimesele püüdis linn kevadel müüa korterit 2460 krooniga.
Linnavolikogu tänasel istungil üritab linnavalitsus läbi suruda kaheksa korteri odavmüügi eelnõud, teatas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nõunik. Teiste hulgas on kavas eraldada korter aadressil Herne tänav 27 hinnaga 3990 krooni Tatjana Knjagnitskajale.
Tallinna ringkonnakohus mõistis Knjagnitskaja 1999. aasta veebruaris süüdi selles, et ta esitas oma töökoha, Mustamäe reaalgümnaasiumi direktorile võltsitud riigikeeleoskuse tunnistuse eesti keele eksami sooritamise ning D-kategooria omandamise kohta.
IRL-i linnavolikogu fraktsiooni esimehe Matti Tarumi sõnul näitab Knjagnitskaja juhtum, et Savisaare linnavalitsus suudab keskerakondliku korteripoliitika teostamisel jätkuvalt üllatada.

Saue elanikud tõrjuvad ringteed
Suurekivi rajooni elanikke pahandab Tallinna ringtee võimalik
Segaduse põhjuseks on maanteeameti soov rekonstrueerida Tallinna ringtee hinnanguliselt 1,1 miljardi krooni eest ümber neljarajaliseks eritasandiliste liiklussõlmede, kogujateede ja kergliiklusteedega maanteeks.
"Kaks nädalat tagasi kolisin sisse, just nagu rahu tulin otsima, ja nüüd hakkab tants otsast peale," pahandas Suurekivi elanik Veljo Vikk. Pühapäeval põllul jooksvat metskitse vaadelnud naabriga on ühte meelt Alar Mäesarapu: "Ei no mis sa sellest räägid, mul ju nurmkanad elasid muru sees!"
2005. aastal Valingu raudteejaama naabrusse rajama hakatud 30 krundiga Suurekivi rajoonis on praeguseks püsti esimesed majad ja 10-15 peret end sisse seadnud.

Haabersti ristmiku ehitus võib tulevikku lükkuda
Tallinn tahab Haabersti ristmiku ümberehitusega hakkama saada omal käel ja kaalub jalakäijate liiklemisvõimaluste parandamiseks esmalt kergliiklustee rajamist.
Erinevalt varem väljaöeldust ei taotle linn Haabersti ristmiku kolmetasandiliseks ehitamiseks toetust Euroopa Liidu tõukefondidest, ütles kommunaalameti juhataja Ain Valdmann. "Vabariigi terviksumma on piiratud ning me eelistasime Ülemiste ristmikku ja Russalka ristmikku koos Põhjaväilaga," ütles ta.
Samuti loodab linn saada ühtekuuluvusfondist toetust Nõmme ja Pääsküla raudteeülesõitude ning Euroopa regionaalarengu fondist Tondi ristmiku rekonstrueerimiseks.
Haabersti ristmiku tulevikku hakkavad kommunaalametnikud arutama lähiajal. "Ega see ei tähenda, et ristmik jääb välja ehitamata," rõhutas Valdmann. Ühe võimalusena kaalub linn Rannamõisa tee äärde kergliiklustee rajamist, "et saaks inimesed tuua autorataste alt välja".

Linnakodanikud saavad tunnustada tublimaid noori ja noorsootöötajaid
Tallinna spordi- ja noorsooametil on käimas võistlused, et leida aktiivseim noor, parim noorsootöötaja ning noorte jaoks tublima ettevõtmisega välja tulnud firma või organisatsioon. Noori tunnustab amet võistlusel "Tallinna noorte suured teod" ja ettevõtteid võistlusel "Suured teod Tallinna noortele".
Kuna 2007. aasta on noorteaasta, annab amet seekord välja ka auhinna Tallinna Noorteaasta 2007 Tegija, mis on mõeldud noorteaasta üritusel eriliselt silma paistnud 7-26-aastasele inimesele.
Spordi- ja noorsooameti peaspetsialisti Kadri Riitsaare sõnul ootab amet kõigi inimeste ettepanekuid tunnustada ükskõik millist Tallinnas silma hakanud noortealgatust ja noorte omaosalust toetavat üritust, mida korraldavad nii noored ise kui ka eri eraisikud, asutused ja organisatsioonid. "Vabas vormis kirjas tuleb nähtu ära märkida ja põhjendada, mis teeb selle ürituse eriliseks. Ettepanekuid hindab Tallinna noorte nõukogu, mille koosseisust poole moodustavad noored ja poole linnaametnikud," ütles Riitsaar.

Paljassaare kodutute keskus võib valmida juba kolme kuu pärast
Pärast aastaid kestnud kohtuvaidlusi võib kodutute keskus kolme kuuga valmida.
2002. aastal otsustas Tallinna linnavalitsus rajada aadressil Paljassaare tee 35 asuva vana hoone kohale kodututele 92 kohaga varjupaiga koos rehabilitatsiooni- ja töökeskusega. Firma Renoval Group Limited, kes oli otsustanud renoveerida kõrval asuva Ookeani hotelli, vaidlustas aga otsuse kohtus, sest varjupaik kahjustavat piirkonna huve. Korduvate kohtuvaidluste tõttu venis keskuse valmimine aastaid.
Selle aasta 20. septembril võttis Tallinna volikogu vastu kinnistu kohta käiva täiesti uue detailplaneeringu, millega anti sotsiaalasutuse ehitamisele roheline tee. Kui 30 päeva jooksul pole otsust vaidlustatud, saab alustada ehitustöid.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas avaldas lootust, et linnal on õnnestunud ettevõttega ehituse osas kokkuleppele jõuda. "Läbirääkimiste käigus muutsime hoone otstarvet, rõhutades rohkem selle sotsiaalset külge. Sinna tuleb keskus, kust saab töötuid tööle rakendada ja tavalisse ellu tagasi suunata. Tahaks loota, et need pikale veninud kohtuvaidlused on selleks korraks läbi ja saab ehitama asuda," ütles Aas.

Sada lasnamäelast elavad õiguseta müüa oma korterit
Kohtuvaidluse tõttu ei tohi omanikud oma korterit müüa ega selle tagatisel laenu võtta.
Ehitusregistris on juba poolteist aastat Lasnamäel Liikuri 10 asuva Kurepõllu korteriühistu 100 korteri kohal kohtu pandud keelumärge. See tähendab, et korteri omanikud ei saa oma elamist müüa, võtta selle tagatisel pangast laenu, jagada abieluvara või võtta vastu majas asuvat korterit kui pärandust.
Kahe koolilapse isa Viktor Rõmar tahab oma Liikuri 10 asuvas majas kolmetoalist korterit maha müüa, et osta uus elamine praeguses elukohas Narvas. "See on ebaõiglane, et pean üürima Narvas perele väikest elamist ega saa korterile pandud keelumärke tõttu linnakorterit maha müüa," kurtis ta. Rõmar arvestas, et praeguseks on ta kinnisvarahindade languse tõttu kaotanud vähemalt 200 000 krooni.

Lions-klubid koguvad vaegnägijate aitamiseks kampaaniaga annetusi
Eesti Lions-klubid korraldavad järgmisel nädalal ulatusliku kampaania "Saa nägijaks!", et koguda annetusi nägemispuudega laste toetuseks.
Kogu järgmise nädalal jooksul koguvad Lions-klubide esindajad annetusi nii Tallinna kui ka teiste linnade suuremates kaubanduskeskustes, aga ka näiteks Tallinna Raekoja platsil. Iga vähemalt saja krooni annetaja saab endale graafik Jaan Saare kujundatud Rukkilille tänumärgi ning suurema summa annetajale väljastatakse hõbe- või kuldtunnistus.
Saadud summa eest aidatakse Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinikule osta aparaat enneaegu sündinute nägemispuudulikkuse diagnoosiks, samuti osaletakse Tallinna Heleni kooli pimedate klassile punktkirja raamatute ja Tartu Emajõe koolile abivahendite ostmisel.

Politseioperatsioonid tulevad tipptundidel
Põhja prefektuur kavatseb hakata kaks korda nädalas nii hommikustel kui ka õhtustel tipptundidel korraldama üleharjumaalisi politseioperatsioone, mille käigus tehakse liiklusjärelevalvet koolide lähistel ning kontrollitakse eelkõige turvavarustuse kasutamist.
Esimene selline operatsioon toimus kogu Harjumaal koolide lähistel teisipäeva hommikul kella 7 ja 10 vahel ning seda korraldas ligi sada politseinikku.
Operatsiooni käigus kontrolliti kolme tunni jooksul kokku 662 liiklejat, neist 581 olid autojuhid. Kokku selgitati 68 liiklusalast väärtegu.

Tallinna Börs: Kalevi tegevuse uurimine jätkub
Tallinna Börsi noteerimis- ja järelevalve komisjon vaatas täna läbi menetluse käigus kogutud info ja käsitleb AS-iga Kalev seonduvat uuesti novembri alguses toimuval järgmisel korralisel koosolekul.
Tallinna Börsi noteerimis- ja järelevalve komisjon arutas täna oma regulaarsel koosolekul AS-i Kalev aktsionäride korralise üldkoosoleku ja osaluste võõrandamisega seotud teabe avalikustamise vastavust Börsi reglemendi nõuetele.
"Kalevi juhtum ei ole must-valge. Ettevõttele on tehtud etteheiteid hilinenud info avalikustamise osas, samas ei ole analüüsitud teabe varasema või enneaegse avalikustamisega seonduvaid võimalikke riske (näiteks käsitlemine turumanipulatsioonina)," selgitas komisjoni esimees Riho Rasmann.
Rasmanni sõnul nõuab kõigi asjaolude igakülgne väljaselgitamine ning selle alusel põhjendatud ja kaalutletud otsuse tegemine aega rohkem kui kaks nädalat.

Kallas: valmistuksin mustaks stsenaariumiks
Eesti endine peaminister ning praegune eurovolinik Siim Kallas soovitab majandusarengu aeglustumisel pingsalt silma peal hoida ning võimalikeks ebameeldivusteks valmistuda.
"Eelistaksin olla valmis igasugusteks ebameeldivusteks," ütles Kallas tänasel pressikonverentsil. "Igaks juhuks arvestaksin kõikide variantidega. Tuleks mõelda, mis edasi teha, kui asi läheb keeruliseks."
Kallase hinnangul peaks pessimistlik hoiak peegelduma ka riigieelarves. "Oleks tarvilik hoida teatud reserve," leiab ta.
Võrdlus 1929. aasta majanduskriisiga
Kallase sõnul sai 1929. aasta majanduskriis alguse just kinnisvarakriisist Floridas, kus orkaan majade hinda oluliselt langetas ning ahelreaktsioonina üldise majanduslanguse vallandas.
Voliniku sõnul on see, kui ettevõte satub finantsraskustesse, ettevõtte probleem. Kui aga raskustesse satuvad pangad, on see terve rahvamajanduse probleem.

Uuring: kakskeelsed vene noored on tööturul eelistatumad
Sotsioloogilise uuringu kohaselt on haritud ja eesti keelt oskavad vene noored tööturul eesti noortest eelistatumad, kuna nad valdavad nii eesti kui ka vene keelt.
Parima eesti keele oskusega on kõrgharidusega kuni 29-aastased ja Eesti kodakondsusega venelased, selgub Tallinna linnakantselei tellitud uuringust "Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis".
Uurimuse kohaselt suudab kuni 29-aastastest vene noortest eesti keeles suhelda 70 protsenti, kuid sama vanuserühma eestlastest oskab vene keelt vaid 37 protsenti.
"Eesti noored oskavad vene keelt vähem. Noored venelased on paremal positsioonil. Kahe keele oskamine on vene noortele oluliseks hüppelauaks," ütles sotsioloog Iris Pettai, kes on üks uuringu autoritest. Sotsioloogi sõnul on kakskeelsed vene noored eriti edukad pangatelleritena.
"Eestivenelaste positsioon pidevalt tugevneb ja eestlaste positsioon nõrgeneb. Mitme keele oskus annab inimesele kindlasti tugevama positsiooni kui ühe keele oskus riigis, kus vene keelt kõnelevate inimeste osa on kolmandik ühiskonnast," seisab uuringu lühikokkuvõttes.

Kizashi sihib Euroopa keskautoturgu
Suzuki toob selle kuu lõpus aset leidval Tokyo autonäitusel rahva ette ideeauto "Kizashi 2" - edasiarenduse septembris Frankfurtis näidatud samanimelisest kontseptsioonist.
Kuigi Suzuki ise defineerib sõidukit siiski crossoveriks, peaks see tootmisse jõudes vastu astuma Euroopa keskklassi hiidude - Ford Mondeo, VW Passati, Renault Laguna ja teistega.
Crossoverile kohaselt on autol massiivsed rattakoopad (ning neid täidavad suured 22-tollised rattad) ning kere alaosas on kasutatud värvimata plastikut. Jõuallikaks on 3.6-liitrine V6-mootor ühendatult kuuekäigulise automaatkastiga.

Eesti Post plaanib järgmiste kontorite sulgemist
Eesti Postis arutletakse plaani üle, mille kohaselt võib järgmisel aastal ees oodata uute postkontorite sulgemine.
Eesti Posti pressiesindaja Inge Suder teatas Eesti Päevaleht Online'le, et hetkel pole Eesti Postil selge, et millal, mitu ja milliseid kontoreid sulgema hakatakse, kuid vastav plaan töötatakse välja tuleval aastal.
Suvel teatas Eesti Post 44 väiksema postkontori sulgemisest, mis viiakse lõpule 1. novembriks.

Ansip ei poolda energia suuremahulist importi
Peaminister Andrus Ansip teatas tänasel riigiametnike foorumil Narvas, et ei poolda energia suuremas mahus Eestisse importimist, sest see suurendaks Eesti energiasõltuvust.
Ansip rõhutas, et hetkel on Eesti energiasõltuvus Euroopa Liidu üks väiksemaid ning Lätist näiteks kolm korda väiksem.
Ansip pidas Eesti energiapoliitika kolmeks vaalaks põlevkivi-, taastuvat energiat ning tuumaenergiat.
"Eesti suudab täna toota rohkem elektrit kui me tarbime," ütles Ansip riigiametnikele kõneldes, kuid tõdes, et Narva elektrijaamade põlevkivikatlad on vananenud ning 2016. aastal langeb tootmisvõimsus oluliselt.
"Minu hinnangul ei tohiks me põlevkivist täielikult loobuda," ütles peaminister ning lisas, et ainult põlevkivile me samuti lootma ei saa jääda.
2020. aastaks peaks Eesti EL-i leppe kohaselt suurendama taastuvenergia osakaalu lõpptarbimisel kahekümne protsendini. Ansipi sõnul ollakse sellele eesmärgile juba väga lähedal.

Josing: ehitusfirmad peaksid magalaid renoveerima
Eesti konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing leiab, et Eesti ehitusfirmad peaksid pärast kinnisvarabuumi oma põhitähelepanu suunama olemasolevate hoonete remontimisele.
"Eesti vajab rekonstrueerimist, eriti Lasnamäe ja Mustamäe linnaosad," rääkis Josing pressikonverentsil. Tema sõnul peaksid ehitusettevõtted põhitähelepanu suunama majade säästlikumaks ja soojapidavamaks muutmisele.
Ka leiab ta, et ehitushindade kasv muutis ehitamise kvaliteeti, mistõttu peaksid ehitusfirmad nüüd enam kvaliteedi parandamisele keskenduma.
Josingu sõnul jääb Eesti infrastruktuuri poolest veel Euroopa Liidu riikidele alla.

Sterling: varsti on lennupiletid tasuta
Islandi odavlennufirma Sterlingi hinnangul langeb lennupiletite hind edasi ja juba mõne aasta pärast võivad lennupiletid olla tasuta.
Vaid mõne aasta pärast ei ole enam võimalik reisijate vedamise pealt kasumit teenida, vahendab Børsen Sterlingi teadet.
"Viie aasta pärast hakkame me oma raha teenima hoopis muu kui lennupiletite müügiga, ja ma usun, et me oleme sunnitud piletid hoopis ära kaotama," selgitas Michael T. Hansen, Sterlingi tegevdirektor.
Sterling tahab hakata raha teenima autorendi, hotellide ja erireiside (näiteks jalgpalli- või kontserdikülastusreiside) vahendamisega. Ja ühel päeval loodab Sterling saada ka loa avada lennuki pardal kasiino.
Ka Ryanairi tegevdirektor Michael O'Leary on öelnud, et piletihindade langusele ei ole mingit piiri ja et ta loodab, et ühel päeval on lennupiletid tasuta.

Tootjad loobuvad taimerasvaga kohukestest
Kohukesetootjad aktsepteerisid tarbijakaitse soovitusi vähendada taimseid rasvu sisaldavate kohukeste tootmist ning suurendada naturaalsete kohukeste protsenti.
Kauplustes võib mõnel juhul leida kohukesi sildiga "kohuke" ning teisel juhul "kohuke taimse rasvaga." Kui esimesel juhul on tegemist traditsiooniliste kohukestega, mis sisaldavad ainult piimarasva, siis teisel juhul on tegemist tootega, mis sisaldavad ka taimerasva. Traditsiooniliselt on Eestis toodetud kohukesi vaid piimarasva sisaldavast kohupiimast, kuid käesoleval ajal toodetakse ka praktiliselt ilma piimarasvata kohukesi. Sellisel juhul on kohupiimas piimarasv asendatud taimse rasvaga, teatab tarbijakaitseamet.
Tarbijakaitseamet testis aasta alguses 13 erinevat glasuurkohukest ning 10-le neist oli lisatud taimseid rasvu. Tarbijate eksitamise vältimiseks kohustas Tarbijakaitseamet ettevõtjaid muutma oma toote nimetust selliselt, et taimse rasva lisandiga toodete nimetuses sisalduks ka sõnaühend "taimse rasvaga".

Airbusi juhte süüdistatakse siseinfo kasutamises
Tõsine insider-tehingute süüdistus tabas Euroopa lennundushiiu Airbusi juhte, mis võib varjutada planeeritud superlennuki A380 esitluse.
Väidetavalt kasutasid 20 Airbusi emafirma EADS-i juhti siseinfot Prantsusmaa kinnisvarabörsil tehinguid sooritades, vahendab AFP.
Börsitehinguid uuriv AMF valmistas süüdistusi ette alates eelmisest novembrist. EADS-i tütarfirmat Airbusi tabasid viimaste aastate jooksul mitmed tootmis- ning disaniraskused ning A380 valmimine lükkus edasi 18 kuud.
Esimene A380 asub liinile Singapuri lennukompanii värvides oktoobri keskel.
Prantsusmaa ajalehe Le Figaro andmetel kasutasid EADSi juhtkond ning aktsionärid suure hulga aktsiaid siseinfole toetudes enne probleemide avaldamist, mis langetasid seejärel aktsiahindu.
Airbus teatas uue lennuki valmimise edasilükkumisest märtsis, juunis ja oktoobris 2006. aastal, mis põhjustasid omakorda EADS-i aktsiahindade languse.

Vene põllumajandus läheb börsile
Venemaal ligi 300 000 hektaril põllumajandusega tegelev Rootsi ettevõte läheb Stockholmi börsile.
Rootsi omanikega põllumajandusettevõte Black Earth Farming teeb aktsiaemissiooni mahus 2 miljardit Rootsi krooni ja noteerib aktsia Stockholmi börsil, kirjutab Dagens Industri. Kõik see peaks tehtud saama detsembrikuuks.
Black Earth Farming on kolmele Rootsi omanikule - kahele firmale ja ühele eraisikule - kuuluv põllumajandusettevõte, mis on viimase kahe aastaga ostnud Venemaa mustmullapiirkondades Ukraina piiri lähedal kokku 260 000 hektarit maad ja väiksemaid põllumajandusettevõtteid. Maa ostmine jätkub pidevalt.
"Meil on praegu umbes 260 000 hektarit maad. Igal nädalal ostame juurde, kohe varsti ostame veel 25 000 hektarit. Ja noteeringu saamise ajaks peaks meil olema juba 300 000 hektarit," selgitas Michel Orloff, üks Black Earth Farmingi omanikest.

Liviko omandas Läti alkoholifirma
Konkurentsiamet andis rohelise tule tehingule, millega AS Liviko omandas 100% Läti alkoholi maaletooja ning edasimüüja L.I.O.N & Ko aktsiatest.
L.I.O.N & Ko on peakontoriga Riias tegutsev ettevõte, millel on tütarfirmad Eestis ja Leedus.
Liviko nõukogu esimehe Enn Kunila sõnul on Liviko eesmärgiks perspektiivis kujuneda Baltikumi juhtivaks alkoholitootjaks ja maaletoojaks. "L.I.O.N & Ko on eelkõige Lätis väga tugeva turupositsiooni ja kliendibaasiga ettevõte. Usume, et ühinemisjärgselt on võimalik pakkuda klientidele senisest laiemat valikut tooteid ja kasvatada ettevõtte turuosa," sõnas Kunila.
L.I.O.N & Ko esindab ja müüb Baltikumis teiste seas kaubamärke Nemiroff, Freixenet, Cinzano.

Microsoft pakub firmadele piraat-XP litsenseerimist
Microsoft töötas välja projekti, millega liitunud ettevõtted saavad oma piraat-XP asendada täiesti legaalse Windows XP-ga.
Programmiga liitumiseks peavad firmad tõotama, et edaspidi kasutatakse ainult litsenseeritud Microsofti programme ning nõustuma kogu arvutialase infrastruktuuri auditiga, teatab YahooNews.
Samas pole veel firmade XP-de litsenseerimise maksumus teada. Microsofti andmeil on 35 protsenti maailmas kasutatavatest operatsioonisüsteemides illegaalsed.
Uus programm võib olla Microsofti tunnistamine, et firmad jäävad enamjaolt siiski XP-de juurde ning ei soovi Vistale üle minna. Eelmisel nädalal teatas Microsoft, et XP opsüsteemi müüakse veel järgmise aasta juuni lõpuni, ehkki esialgu plaaniti XP turult ära võtta juba jaanuaris.

Eesti Raudtee kaubaveod suurenesid septembris napilt
Eesti Raudteede septembrikuine kaubaveomaht ületas napilt küll augustikuise, kuid eelmise aasta septembriga võrreldes vähenesid veomahud 30,2 protsenti.
Kokku veeti Eesti raudteedel septembris 2,19 miljonit tonni kaupu, augustis veeti üks protsent vähem.
Suurema osa moodustasid taas naftaveod, mida veeti 1,36 miljonit tonni. Sellest omakorda enamuse moodustas masuudivedu, mille vedamine tõusis eelmise septembriga võrreldes 2,6 protsenti. Samas langes heledate kütuste ja naftasaaduste maht eelmise aastaga võrreldes koguni 21 protsenti.
Transiitveod moodustasid kogu veost 66% ehk 1,45 tonni. Võrreldes mullusega on transiit vähenenud 42 protsenti.
Kokku veeti 9 kuuga Eesti Raudteel 29,15 miljonit tonni kaupu. Eelmise aasta 9 kuu jooksul oli veomaht 32,71 miljonit tonni, mis jääb käesoleva aasta mahtudele alla 10,9 protsendiga.

Araablased ehitavad 12 miljardi dollari eest Indias linna
Araabia Ühendemiraatidest kompanii Limitless teatas oma plaanist ehitada India lõunaossa linn.
Linn nimega Bidadi Township ehitatakse 750 tuhandele inimesele, vahendas lenta.ru.
Ehitistööd algavad 2008. aastal ja 2016. aastaks peaks uues linnas olema elamurajoonid, kaubanduskeskused ja äripinnad.
Ühendemiraatides on kompanii Limitless tuntud oma palmikujuliste kunstsaarte ehitamise projektidega The Palm Jumeirah ja arhipelaagiga The World, mille vorm meenutab maailmakaarti.

Hapude laenude maht kasvab kiiresti
Tänavu aasta algusest kuni augusti lõpuni on üle kahe kuu tähtajaks tasumata laenude maht hüppeliselt kasvanud, ulatudes augusti lõpus peaaegu miljardi kroonini.
Mullu samal ajal kasvas hapude laenude maht üle kolme korra vähem, vastavalt 133 protsenti ja 39 protsenti. 2006. aasta algusest tänavu augustini on tähtajaks tasumata laenude maht kasvanud koguni ligi 200 protsenti, kiirenedes eriti selle aasta algusest, kirjutab Äripäev.
"Viivisesse jäänud laenude osakaal on tõesti hakanud sel aastal suurenema," sõnas Hansapank Eesti juht Priit Põldoja. Ta lisas, et kuigi ligi miljardi eest üle 60 päeva ulatuvaid võlgnevusi võib tunduda palju, siis võrreldes 225 miljardi kroonise Eesti pankade laenuportfelliga see number väga suur ei ole.
Rahandusministeeriumi analüütiku Madis Albeni sõnul on viimasel paaril aastal laenuportfelli maht eest ära kasvanud ja seetõttu vähenes näiliselt ka halbade laenude osakaal.

Kunda tehased olid tükk aega vooluta
Katkenud traadi tõttu jäi Kunda ligi 16 tunniks tööstusvooluta, haavapuitmassi tehas Estonian Cell esitab seetõttu elektrifirmale ilmselt enam kui 2 miljoni krooni suuruse kahjunõude.
Teisipäeva õhtul kell 20.20 lülitus välja osaühingule Põhivõrk kuuluv Rakvere-Kunda 110kilovoldine õhuliin, kuid taaslülitusautomaatika toimis nagu ette nähtud ning liin lülitus kohe töösse tagasi, kirjutab Virumaa Teataja.
Väljalülitumise järel ei õnnestunud pingete mittevastavuse tõttu aga käivitada tehaste Estonian Cell ja Kunda Nordic Tsement seadmeid.
Estonian Celli kommertsdirektor Riia Ratnik ütles, et valgustus ja veepuhastusjaam saadi tööle, tootmisprotsessi aga mitte.
Kunda Nordic Tsemendi peaenergeetik Aimar Tapner rääkis, et probleemide tõttu pingega oli enam kui 15 tunni jooksul häiritud tsemendiveskite töö.

Riigifirma tasus sadu tuhandeid mittetöötamise eest
Eesti Energia maksis mullu oma eelmisele juhatajale Gunnar Okkile ja juhatuse liikmele Marko Alliksonile hiigelsuuri konkurentsikeelu järgimise tasusid, kuigi kumbki mees enam firmas ei töötanud.
Keskmiseks kuutasuks tegi see nii Okki kui Alliksoni puhul mitu kobedat Eesti keskmist palka, kirjutab Eesti Ekspress.
Riigifirma ei maksnud Okkile ja Alliksonile siiski lihtsalt ilusate silmade ja hea nime eest, vaid tegemist oli "teenistuslepingu lõpetamise lepingus ettenähtud konkurentsikeelu järgmise tasuga".
Tegemist on esimese korraga Eestis, kus mainekas ettevõte avalikustab sedasorti keelu hinna.
Firmad seavad oma ülemustele ja tipptöötajatele üha sagedamini rahalisi tõkkeid, et nad töö käigus omandatud teadmistega konkurentide juurde üle ei jookseks või et neid üle ei ostetaks.

Naaberriigid tõmbavad Eestilt tuhandeid turiste
Välisturistil puudub ühtne teave Eesti turismiasutustest ja kultuurisündmustest.
Aasta-aastalt on Eestit külastanud ja siia ööbima jäänud turistide arv vähenenud. Turismihooaja kõige aktiivsema kuu, juuli näitajad on langenud kolmel viimasel aastal keskmiselt kolm protsenti, käesoleva aasta juunis oli langus koguni üle kaheksa protsendi.
Enim on aastaga majutus-asutuste voodikohtade täitumus vähenenud Järva maakonnas, kus oli sel suvel täidetud vaid iga viies ase. Suurem langus on toimunud ka Ida-Viru ja Harju maakondades. Turistide huvi on kasvanud vaid Tartu ja Võru maakondades, kus keskmine täitumus on tõusnud umbes viiekümnele protsendile.
Eestit külastanud Rootsi turist Leo teeb viimastel aegadel siia vaid ühe päeva kestvaid reise, sest tema sõnul puudub ühtne teave meie elamumajandusest. Paiku väljaspool Tallinnat ta nimetada ei oska.

Kiirmoe pioneeriks tituleeritud Zara avab Tallinnas uue poe
Uue poe avamine Kristiine kaubanduskeskuses on kavandatud detsembri algusesse.
Zara laienemise põhjus on Apranga OÜ tegevjuhi Külli Tuulbergi sõnul senine edukas müük Viru keskuses asuvas poes, mis avati 2004. aasta augustis.
Uues Zara kaupluses on kogupinda 1130 m2, millest müügisaal hõlmab 920 m2.
Viru keskuse omast erineb uus nii visiooni kui ka kujunduse poolest, mida asjaosalised praegu veel täpsemalt kommenteerid ei soovinud. Ainus, millest räägiti, on see, et Kristiine keskuse kauplusesse ei tule lasteriiete osakonda.
APB Apranga turundusdirektori Irma Marcinkiene sõnul käivad praegu ka suuremad läbirääkimised Zara ja Bershka kaubamärkide omaniku Inditex Groupiga, kuid täpsemalt ta edasisi laienemisplaane kommenteerida ei soovinud. Ta lisas vaid, et lähema paari aasta jooksul on kavas avada veel nii mõnigi uus pood juba olemas-olevatele moebrändidele.

Puitakna hingamise aeg on möödas
Uued puitraamiga aknad on nii tihedad, et sealtkaudu õhk enam ei liigu.
Aknavahetajate seas levib palju müüte ja väärarusaamu, mis-tõttu on plastaken oma odava hinna ning laia leviku pärast sattunud sageli peksupoisi rolli. Plastaknale heidetakse ette kunstlikkust, siledat välimust ja sedagi, et sealtkaudu ei liigu õhk üldse. Puitakent kiidetakse samas hingavaks ja paljud hoiavad ventilatsioonisüsteemi rajamise pealt raha kokku, lootes, et akna kaudu toimub piisav õhuvahetus. Paraku sellist puitakent enam ei müüda, mille kaudu käiv õhuvahetus paneks kardina liikuma.
"Müüt, et plastaknaga on toas umbne, aga puitakna kaudu käib õhuvahetus või saab toas paremini hingata, ei vasta tõele," ütleb OÜ Fenster Ehitus projektijuht Urmas Agu. "Kõik aknatootjad püüavad teha hermeetilisi aknaid ja pole vahet, kas aken on puidust, enamasti liimpuidust, või plastist."

Ao Peep tähistab 60. juubelit
Vanemuise teater tähistab 10. oktoobril "Saja aasta..." etendusega oma kauaaegse näitleja Ao Peebu 60. sünnipäeva.
"Ao Peep on pikka aega olnud Vanemuise teatris A ja O," ütles Vanemuise draamajuht Sven Karja. Ao Peep lõpetas aastal 1967 Vanemuise õppestuudio, aasta varem oli ta võetud tööle Vanemuise teatrisse. Kuid näitleja Helend Peebu pojana tegi Ao Vanemuise lavastustes kaasa lapsena juba rohkem kui pool sajandit tagasi - esimest korda 1956 "Tabamata imes".
Vanemuise kui Eesti ainsa kolmežanriteatri näitlejana on Ao Peep lisaks kümnetele ja kümnetele värvikatele rollidele sõnalavastustes teinud kaasa ka ooperi-, muusikali- ja tantsulavastustes. Väga kõrgelt hindab juubilar osalemist lastelavastustes. "Lastega suheldes pead olema natuke ausam kui täiskasvanutega. Kui lapsed aru saavad, et lollitad, siis nad lihtsalt ei kuula sind," ütles ta.

 "Georg" ärkab täna õhtul kobarkinos ellu
Georg Ots ei jõudnud maailma suurtele
Täna esilinastub mängufilm, mida Eesti üldsus on põnevusega oodanud - laulja Georg Otsa elust ja loomingust kõnelev "Georg", alapealkirjaga "Baritoni naise jutustus". 32 miljonit krooni maksma läinud filmilugu on seni kalleim Eesti mängufilm.
Režissöör Peeter Simm iseloomustas läinud suvel "Georgi" kui tõsist portreefilmi, mille tegemisel ei ole samas seatud eesmärki "teha kunstifilm, mis meeldib ainult iseendale ja mis on nii rafineeritud filmikeelega, et võiks kohe festivalile minna".
Alapealkiri "Baritoni naise jutustus" tuleb tõigast, et stsenaariumi aluseks on laulja teise naise Asta Otsa meenutused. Asta, neiupõlvenimega Saar, oli keerulise saatusega tantsijanna, kellega Nõukogude armeesse mobiliseeritud Georg Ots kohtus Teise maailmasõja ajal Jaroslavlis. Film ei keskendu siiski ainult sellele abieluloole, vaid räägib laiemalt lavakunstniku saatusest, mida vormis keeruline ja muutlik aeg.

Kunstnik Kaido Ole dekonstrueerib Eesti hümni
Kunagi olid rahvuslipp ja -hümn pühad asjad, nüüd võib neid
Rahvuslike sümbolite ja rituaalidega on uuemal ajal erinevalt ümber käidud. Mäletan, et 1980. aastate lõpus oli Soomes üks näitus, mis hõlmas kõiki Läänemerd ümbritsevaid maid. Läti kunstnikud eksponeerisid uhkusega oma taas siis vee pooleldi lubatud rahvuslippu, taanlased seevastu kergelt mõnitasid oma samades värvides (lätlastel oli rohkem kirsipunasem) lippu. Olukord oli erinev, sest meil oli rahvuslipp ja vana hümn vastupanu sümboliks, taanlastel või-mu sümboliks, ja ega kunstnikud eriti kuskil võimu ei salli.
Juba siis ennustasin, et kui esialgne eufooria on möödas ja areneb varajane kapitalism, küll võtavad ka meie kunstnikud sisse vasakpoolse ja võimusse kriitiliselt suhtuva hoiaku. Nii ka läks. Esimesed viited sellele tulid minu kureeritud Sorose keskuse aastanäituselt "Eesti kui märk". Edasi tuli skandaal Raul Meele roppusi täis kirjutatud lippudega ja Marco Laimre mustaks võõbatud rahvuslipuga.

Kumus räägitakse endise idabloki filmikunstist
Reedel ja laupäeval toimub Kumu auditooriumis sarja "Koht ja paik" jätkukonverents "Via Transversa. Endise idabloki kadunud filmikunst".
Konverentsil esineb rida rahvusvaheliselt tunnustatud filmiteadlasi USA-st, Suurbritanniast, Venemaalt ning mujalt, lisaks tuntud filmispetsialistid ja noored uurijad Eestist. Konverents keskendub endise idabloki riikide, sealhulgas Eesti filmikunstile 1940. aastate teisest poolest kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni 1990. aastate alguses. Ettekanded käsitlevad seni akadeemilises filmiuurimises veidi kõrvale jäänud küsimusi, nagu kunagise idabloki populaarne kino, väikestuudiote toodang jne.
Konverentsil linastub Kumu auditooriumis laupäeval kell 14.30 Kaljo Kiisa lavastatud legendaarne "Hullumeelsus" (1968).

Internet: 
Internet:  - Tartu NAK-i luuletaja Priit Salumaa avaldas Eesti esimese blogi-luulekogu
"Blogu ". Seal on 137 teksti. Valik polnud lihtne, kuid sõelale jäid lõpuks need, mis olid mulle personaalselt olulised, sisaldasid mingisugust tunnet või mõtet või tundusid lihtsalt mõistlikud," kirjeldab Salumaa.

Filmi "Klass" tegelased kohtu all
Kus lõppeb õigus ja kus algab õiglus? Milline saatus määrata räiges vägivallas osalenutele?
Möödunud nädalavahetusel kogunesid Eesti Televisiooni ja Harju maakohtu ruumidesse režissöör Ilmar Raag ja koolivägivalda kajastava filmi "Klass" tegelased ning Eesti justiits- ja õiguskaitseorganid. Eesmärgiks oli otsida lahendusi filmis kirjeldatud juhtumitele. Soov oli kõigil üks - "Klassi" järjena valmiv telesari peaks kujunema veel realistlikumaks kui film.
Filmi tegelaste osatäitjad pandi läbi mängima vahistamisi, ülekuulamisi, tunnistuste andmisi ja kohtuprotsessi ning seda pärispolitseiniku, -prokuröri ja -kohtuniku ees. Ainsaks toeks olid noortele advokaat ja noortepsühholoog. Projekti kaasati ka meedia ning lapsevanemad.
"Te ei kujuta ette, kui raske see on! Pidin endast iga sõna välja kiskuma!" väljendas oma emotsioone kohtunik Katre Poljakova eest tunnistajapingist saabunud Paula Solvak, kes mängis filmis üht peategelast Thead. Õigusemõistmise raudkülma pilgu alt pidi läbi käima kogu filmi tegelaskond.

Aava ja Sikk on Kataloonias lootusrikkad
Urmo Aava ja Kuldar Sikk lähevad lootusrikkalt oma Suzuki Swift S1600 võistlusmasinal vastu eeloleval nädalavahetusel sõidetavale Kataloonia rallile.
Neljapäeva hilisõhtul avatav asfaldiralli sõidetakse Barcelonast läänes asuva Salou kuurortlinna ümbruse mägiteedel, kus sõitjatel tuleb läbida ühtekokku 18 kiiruskatset kogupikkusega 352,87 km, kirjutab Sportnet.
Urmo Aava alustas nädalat Hispaanias testiga, mille jooksul otsiti Suzuki võistlusautole sobivaid seadistusi kaheks eelolevaks asfaldil sõidetavaks etapiks.
"Esmaspäeval toimunud testipäev kujunes väsitavalt pikaks, kuid sellega saavutasime ka soovitud tulemuse. Tänasel testikatsel sain sellele vaid kinnitust. Tundsin ennast autos kindlalt ja sain mõnusa fiilingu. Kuid õige ralli algab alates reedest ja eks siis saame ka tegeliku võrdluse teistega," sõnas Urmo Aava Kataloonia ralli eel.

Celticu fänn sai eluaegse staadionikeelu
Kolmapäeva õhtul UEFA Meistrite liiga kohtumise Glasgow Celtic - AC Milan lõpuhetkil väljakule jooksnud ning itaallaste väravavahti Didat õlale patsutanud fänni ees on Parkheadi staadioni väravad igavesti suletud, teatas Celticu tegevjuht Peter Lawwell neljapäeval.
Scott McDonald oli just löönud Celticu võiduvärava (2: 1), kui 27-aastane šoti klubi pooleoidja murule jooksis. Lawwelli sõnul ilmus mees ise vabatahtlikult klubi peakorterisse ja Celticu ametnikud küsitlesid teda enne politseile üle andmist. Staadionile tulemise keeld kehtib korrarikkuja suhtes kõigi Celticu mängude, ka võõrsil peetavate puhul, kirjutab Sportnet.
"Kui mängu lõpus juhtunud intsident välja arvata, käitusid Celticu fännid kolmapäeva õhtul fantastiliselt. Tahan kõik staadionil olnuid tänada suurepärase toetuse eest," ütles Lawwell ja lisas, et korrarikkuja polnud hooajapileti omanik.

Vlašić valiti Euroopa aasta kergejõustiklaseks
Alates 1993. aastast selgitab Euroopa kergejõustikuliit (EAA) Vana Maailma aasta parimad kergejõustiklased, nii mehe kui naise - tänavu osutus naistest edukaimaks 23-aastane Blanka Vlašić.
Teise koha sai mitmevõistleja Carolina Klüft (Rootsi) ja kolmanda teivashüppaja Jelena Isinbajeva (Venemaa), kirjutab Sportnet.
Horvaatiale MM-ilt kõrgushüppes kulla toonud Vlašić võitis sel suvel staadionidel 19 võistlusest 18 (vaid Kuldse liiga avaetapil Oslos tuli tal olümpiavõitja Jelena Slessarenko järel leppida teise kohaga) ja parandas oma maa rekordit neli korda. 7. augustil Stockholmis ületatud 2.07 on maailma kõigi aegade edetabelis teine-kolmas tulemus. 8. novembril 24-aastaseks saav horvaat ründas üheksal võistlusel ka maailmarekordilist kõrgust 2.10, kuid kõik 27 katset ebaõnnestusid.

Hamilton võib Jaapani GP võidust ilma jääda
Rahvusvaheline Autoliit peab lähiajal tegema otsuse, kas tühistada McLareni roolis MM-tiitli suunas liikuva Lewis Hamiltoni võit Jaapani Grand Prix'l.
22-aastane MM-sarja debütant tegi Red Bulli piloodi Mark Webberi süüdistuse kohaselt turvaauto rajaloleku ajal ohtlikke manöövreid, mis kombineerituna tugeva vihmasajuga põhjustas Sebastian Vetteli otsasõidu Webberile, teatab etvsport.
Juhul kui Hamiltoni võit jääb siiski jõusse on tal sel nädalavahetusel peetaval Hiina etapil võimalik tõusta vormel-1 sarja noorimaks maailmameistriks. 22-aastane britt edestab enne kahte viimast etappi meeskonnakaaslasest tiitlikaitsjat Fernando Alonsot 12 punktiga.

ETV näitab Eesti liigajalgpalli
Eesti Televisioon kannab üle 20. oktoobri Eesti jalgpalli meistriliiga kohtumist Tallinna FC Flora ja Viljandi Tuleviku vahel.
Nädala aja sees kannab ETV üle kolme jalgpallikohtumist - 13. oktoobril Eesti koondise EM-valikmängu Inglismaaga, neli päeva hiljem toimuvat sõpruskohtumist Montenegroga ning tagatipuks ka Flora ja Tuleviku liigamängu, vahendab soccernet.ee.
A. Le Coq Arenal kell 17: 00 algava kohtumise ülekanne algab viis minutit enne avavilet, mängu kommenteerib Kristjan Kalkun.
Eesti jalgpalliliiga ülekannete planeerimisest teatas ka äsja ringhäälinguloa saanud uus spordikanal Kalev Sport.

Üllar Kerde: Tanel Tein oli ainuke, kellel pea töötas
Tartu Rock mängis BC Kalev/Cramo vastu maha 20-punktilise edu ning kaotas 72: 75.
"Mis te arvate, et nii kiiresti õpitakse mängima?" küsis Üllar Kerde pärast kaotust ajakirjanikelt, kes uurisid Rocki peatreenerilt kaotuse põhjust. "Kooliraha tuleb ka maksta. Kui Rakveres (karikafinaalis - toim.) pidasime vastu 12 minutit, siis nüüd juba poole kauem..."
Eesti meistriliiga avamäng kahe suurklubi vahel tõotas tartlastele revanši pühapäevase karikafinaali kaotuse eest. Veerandaeg kodus mänginud Rockile 27: 12, Taaralinna ameeriklasest keskmängija Brian Cusworth oli selle ajaga kogunud juba 16 silma.
"Cusworthi võimas algus tuli meile üllatusena," tunnistas Kalevi ääremängija Kristjan Kangur. "Samas ta ongi ju tasemel mängija - mõttetud mehed Rockis ei mängi. Alguses lasime tal korvi lähedal liiga vabalt majandada."

Eesti lumelaudurid said lõpuks ometi juhendaja
Eesti lumelauakoondis loodab uue treeneri toel maailma tippudele lähemale jõuda.
Varem treenerita läbi ajanud lumelaua freestyle-koondist juhendama asunud Karel Kangro ihkab viia Eesti laudurid maailmakarikasarja finaalvõistlusele ehk 16 parema hulka.
MK-sarja avaetapp ootab Mark Duubast, Mario Visnapit ja Kennart Peenrat ees juba eeloleval nädalavahetusel Hollandis Rotterdamis. Kokku osaletakse neljal MK-etapil. Finaalvõistlusele jõudmist peab Kangro tänavu kõige reaalsemaks eelkõige Duubase puhul.
"Ta on suve jooksul kõige rohkem arenenud ning ühe raske triki - backside 9 - selgeks saanud," selgitas Kangro. Samas ei välistanud juhendaja ka teiste meeste õnnestumist. "Lumelauasport on üks suur loterii ja väga paljudes tegurites kinni, millest tähtsaim on maandumise õnnestumine," lisas ta.

Tähed lõpetasid hooaja Daegus
Hooaja ühel viimasel kergejõustikuõhtul Daegus võitis meeste 100 meetrit Wallace Spearmon (USA) 10,11 -ga, viimati jooksis Lõuna-Korea pinnal kiiremini Carl Lewis, kes 1988. aastal sprintis välja aja 9,92. Naiste teivashüppe võitis Jelena Isinbajeva (Venemaa) 4.80-ga, kolm katset hooaja tippmargil 4.93 ebaõnnetusid.
110 m tõkkejooksu võitis Liu Xiang (Hiina) 13,28, naiste 100 m Lauryn Williams (USA) 11,33 ja kaugushüppe Tatjana Lebedeva (Venemaa) 6.90-ga.

Prantslased jäid šotlastega hätta ka klubijalgpallis
Meistrite liigas alistas Glasgow Rangers Lyoni 3: 0, teistes mängudes võitsid soosikud.
Meistrite liiga teisipäevaste mängude üllatustulemuse eest hoolitsenud Rangers alistas Lyonis kohaliku Olympique'i koguni kolme väravaga, äratades prantsuse vutifännide meelehärmiks üles valusad mälestused septembri alguses peetud EM-valikkohtumisest, kui Prantsusmaa koondis samuti koduplatsil šotlastele alla jäi.
Rangersi kapten, Šotimaa koondislane Barry Ferguson kirjeldas mänguõhtut ülivõrretes. "Parim tulemus, mis ma Rangersiga olen saavutanud. Ärgem unustagem, et mängisime meeskonnaga, mis on viimasel kuuel aastal tulnud Prantsusmaa meistriks ning juhib ka praegu sealset liigatabelit," ütles ta.
Nüüd ootavad šotlased pikisilmi kohtumist Hispaania hiiu Barcelonaga. "Kui paarid loositi, teadsime, et ees ootavad väga huvitavad mängud - eriti kohtumine Barcelonaga," lausus Ferguson. "Nüüd, pärast võitu Lyoni üle, ootame seda veelgi kannatamatumalt."

Rahvusvaheline maleliit kõrvaldas Eesti maletajad reitingutabelist
Võlg rahvusvahelise maleliidu ees kustutas Eesti mõttesportlased reitingutabelist.
Esmaspäeval, 1. oktoobril ilmutas rahvusvaheline maleliit (FIDE) oma uue reitingutabeli. Ainsa eestlasest nuputõstjana paikneb selles USA lipu all maletav Jaan Ehlvest. Kus on ülejäänud Eesti maletajad?
Asjale reageeris kähku netisait Euruchess.org, mis kirjutab nõnda: "Eesti maleliit tegi oma liikmetele järjekordse kingituse - võlgade tõttu FIDE ees on Eesti maletajad reitingutabelist välja arvatud. Olukord on seda kahetsusväärsem, et riik eraldab Eesti maleliidule rahalisi vahendeid, sealhulgas liikmemaksuks FIDE-le."
Euruchess.org lisab, et pole teada, kas Kohtla-Järve juunior Ilja Vovk saab osaleda eile Jerevanis alanud kuni 20-aastaste MM-turniiril, sest seal nõutakse värske reitingu olemasolu. Vovkil nagu teistel Eesti maletajatel reitingut ühtäkki pole.

A.  Le Coq'i eksport kasvas 22%
Eesti suurima õlletootja A. Le Coq'i eksport kasvas III kvartalil võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 22%, kokku 17,8 miljoni liitrini.
Kolmandas kvartalis kasvas eelkõige õlle- (7%), energia- ja spordijookide (28%) ja mahlade müük (14%).
A. Le Coq'i juht Tarmo Noop ütles tulemusi kommenteerides, et III kvartali õllegrupi müügiedu taga on ettevõtte jõuline tootearendus seoses 200. juubeliaastaga. "Usume, et suure osa õllemüügi kasvust tagas ettevõtte juubeliastaks vääriliselt kujundatud A. Le Coq Premium ning tarbijate poolt soositud A. Le Coq Special, mis tõstis meie III kvartali õllemahu ligi 40 miljoni liitrini" kommenteeris Noop A. Le Coq'i edukat õllemüüki.
A. Le Coq'i tootevalikusse kuuluvad 16 õllesorti, kuni 6% alkohoolsed joogid (long drink), siidrid, karastusjoogid, mahlad, nektarid, mahlajoogid, spordijoogid, energiajoogid, jääteed ja veed.

SAS taastab lennuplaani 15. oktoobriks
SAS toob pärast ulatuslikku ülevaatust ja teatud lennukiosade väljavahetamist liinidele tagasi kõik Dash8/Q400 lennukid.
Nüüdseks on kaheksa Scandinavian Airlinesi Q400 lennukit valmis naasma liinidele - viis Taanis ning kolm Rootsis, teatas SASi Eesti esindus. Taanis toimub esimene lend täna Hamburgi ja Rootsis tehakse esimene lend Örnsköldsvikki.
SAS prognoosib, et on võimeline taastama oma lennuplaani täies mahus hiljemalt 15. oktoobriks.
Liinile tagasitoodavad lennukid läbisid ettevõtte kinnitusel põhjalikud testlennud ning neile on võimude poolt antud vajalikud tunnistused lennukõlblikkuse kohta.
Ettevõte jätkab lennukiosade väljavahetamist ja testlendude läbiviimist ülejäänud lennukitega oma lennukipargis ning ka neid tuuakse järjest kasutusse tagasi.

Rakvere Lihakombinaat toob turule uue tootesarja
Uus tootesari "Maailma maitsed" koosneb kolmest erinevast maitsestatud lihast - sealiha Provence kastmes, sealiha Shanghai kastmes ning veise hakkliha Chilli con carne kastmes.
Uued tooted on pakendatud 400 grammistesse käepärastesse pakenditesse.
Sealiha Provence kastmes on sea tagaosa lihastest ribad, mis on prantsusepäraselt maitsestatud paprika, tomati, suvikõrvitsa, sinepi ja küüslauguga.
Sealiha Shanghai kastmes on sea tagaosa lihastest ribad kergelt magushapukas hiinapärases kastmes, maitsestatuna paprika, porgandi, mandli, bambuseidude, sojakaste, sibula ja küüslauguga.
Veise hakkliha Chilli con carne kastmes on klassikaliselt tugevamaitselises tomatikastmes, maitsestatud erinevate tšillipiparde ja sibulaga.

Arco Vara müüb välismaa kinnisvara
Alates oktoobrist võivad Arco Vara kliendid soetada kinnisvara välismaal, esimese etapina keskendutakse Bulgaaria kinnisvara pakkumisele.
Lähitulevikus võib Arco Vara kaudu soetada kinnisvara ka Baltikumis, Ukrainas ja Rumeenias, teatas ettevõte.
Arco Vara ristmüügi teenuse juhi Mark Sheini sõnul tingis ristmüügi teenuse väljatöötamise klientide kasvav huvi Balkanimaade kinnisvara vastu. Bulgaaria kasuks räägib värske EL-i liikmestaatus, tõusev turg, asukoht ning kliima, teatas Shein.

Reiljan pöördus Postimehe foto pärast pressinõukokku
Villu Reiljan pöördus pressinõukogu poole seoses 27. septembril Postimehes avaldatud pildiga ning palus tunnistada foto eetiliselt taunitavaks.
Reiljan palub hinnata antud foto avaldamise eetiliselt taunitavaks seoses sellega, et tema näole on fotomontaaži teel joonistatud kõrbenud vere ja praetud inimliha jooned, teatas Rahvaliidu pressinõunik Manuela Pihlap.
"Fotomontaaž on kunstlik ning sellel puudub seos mistahes reaalse olukorraga, milles Villu Reiljan on kunagi olnud. Seega väljendab montaaž ajalehe väljaandja seisukohta," selgitas Pihlap.
Fotomontaažiga on ajaleht Reiljani hinnangul pannud ta vägivaldsesse konteksti. Reiljan leiab, et kuigi ta on avaliku elu tegelane ning erinevate emotsioonide objekt, on tal au ja väärikus, millega ei lähe kokku põhjendamatu väärtushinnang, nagu peaks ta olema kurjategijana vangistuses või nagu ta läheks vangi või nagu oleks teda elusalt praetud.

Ärielu avanumbris pole julgetud trikki teha
Igal nädalal ilmuma hakanud majandusajakirja Ärielu esiknumbri võib kokku võtta kolme võõrsõnaga - elementaarne, konservatiivne ja makroanalüütiline.
Kasutan meelega võõrsõnu, sest ajakirja stardipauk näibki natuke võõrana.
Võidujooksu selles ajakirjas praegu polnud, kuigi majandus on võidujooks. Seda ei toeta teemavalik ega ka kujunduse pool. Näiteks graafilisi lahendusi on näpuotsaga, kõiksuguseid tabeleid seevastu kurnavalt palju. Trikki pole julgetud teha. Kuigi Ärielu väljaandja Oliver Kruuda on viidanud, et analüüsi ei jaksa keegi lugeda, pakutakse nüüd lugemiseks just üsna karmi teksti.
Kui vaadata ajakirja tervikuna, siis makrokäsitlusi on selgelt liiga palju. Pealegi on nende puhul tegemist asjadega, mis ei suuda anda lisainformatsiooni. Kuigi Ärielu on lisaväärtuse pakkumise oma eesmärgiks sättinud - mitte võistelda operatiivsuselt, vaid vaadata asju avaramalt.

 "AK" edestab "Reporterit" 
Emori mõõtmistulemuste põhjal oli septembrikuus vaadatuim uudistesaade ETV "Aktuaalne kaamera" keskmiselt 152 000 vaatajaga.
Kanal 2 "Reporteril" oli 148 000, TV3 "Seitsmestel uudistel" 98 000 vaatajat. Viimasel ajal on pidevalt olnud juhtpositsioonil Kanal 2 uudistemagasin ("Reporter", suviti "Suvereporter" 197 000 vaatajaga), üle hulga aja on ETV uudistesaate reiting "Reporterist" kõrgem.
Emori projektijuhi Peeter Teedla sõnul on "Reporteri" tagasilöögi põhjuseks tihe konkurents. "TV3 pani neile samal ajal vastu sarja "Kodu keset linna", see võtab vaatajaid ära," ütles Teedla.

Margit Kilumets sai Hea Sõna laureaadiks
Eile andis Eesti ajakirjanike liidu naistoimetajate ühendus Viru keskuse Rahva Raamatu poes üle esimese Hea Sõna auhinna ajakirjanik Margit Kilumetsale. Sellega tunnustati Eesti meedias silmapaistnud esinejat, kes kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas liialt levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Kilumetsa loomingut peeti mitmekesiseks ja professionaalseks nii trükiväljaannetes, raadios kui ka teles.

Eesti sigu ei lastagi enam Venemaale
Esmaspäevane Molodjož Estonii rääkis oma lugejatele ilusa armastusloo, mis kestab juba 45 aastat. See on Kaug-Idas tutvunud eestlanna ja jaapanlase lugu.
Selle kangelanna on Siberis sündinud Salme Sabbe, kes tuli Eestisse elama pärast sõda ja abiellus siin Nõukogude ohvitseriga, kellega naasis seejärel Kaug-Itta. Seal kohtaski ta jaapani sõjavangi Sašat. Nad kihlusid jaapanlaste seaduse kohaselt ja elasid neli aastat koos, kuid elu viis nad lahku. Ent eelmisel nädalal tuli Salme ajalehe toimetusse ilusa uudisega: nad kohtusid taas tänavu juulis. Jaapanlasel Sašal on juba ammu uus perekond, sest ta üritas Salmet 1970. aastatel üles otsida, kuid mehest tüdinenud Nõukogude organid saatsid talle Salme võltsitud surmatunnistuse. Salme ise üritas tungida Jaapani saatkonda Moskvas, kuid miilitsad võtsid ta kinni, viisid rongijaama ja panid vägisi Moskva-Tallinna rongile. "Kui Venemaal ja Eestis algas uus aeg, õnnestus Salmel ja Sašal siiski kohtuda. Salme saab tuleval aastal 80, tema jaapanlasest abikaasa on sama vana. Kuid nad armastavad teineteist lahus oldud pikkade aastate kiuste," kirjutab leht.

Baskini anekdoodid
Rahvusvaheline komisjon valib kandidaate Marsi-lennu meeskonda. Jutuks tuli honorar. Küsitakse ameeriklaselt:
"Palju soovite?"
"Üks miljon dollarit. Risk on suur, perekonda on vaja kindlustada."
Küsitakse venelaselt:
"Kaks miljonit. Üks mulle, teine vene emigrantide toetuseks."
Küsitakse Iisraeli kodanikult:
"Kolm miljonit," vastab juut.
"Miks nii palju?"
"Ühe miljoni annan teile, et te mind võtaksite. Teise miljoni võtan endale ja kolmanda annan ameeriklasele selleks, et ta lendaks minu asemel!"
Vanamees tuleb arsti juurde.

JÄRJEJUTT (9): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Kindral Zaplatin jäi järgneval arutelul ettekande suhtes väga kriitiliseks. Märkigem ette ruttavalt, et kohe pärast vägede Afganistani sisseviimist tegi kindral Paputin 28. detsembril enesetapu, kusjuures Pravda avaldas nekroloogi alles 1980. a jaanuari algul, ilma kindrali surma põhjust märkimata. Kaudselt võibki Paputinit pidada esimeseks NSV Liidu kindraliks, kes kaotas oma elu selle sõja tõttu, aga ta ei jäänud mitte ainsaks kindraliks, alamatest ohvitseridest rääkimata. Kokkuvõtvalt: mitme vahetuse järel viibis 1979. a detsembris Kabulis mitu uut ja olukorras vähe orienteeruvat Nõukogude kõrgemat diplomaati ja sõjaväejuhti.
Paralleelselt arutati ja otsiti võimalusi Amin Kabulis tappa -

Jänku Juss õpetab teatrietiketti
Rahvusooper Estonia, EMT ja Lasteveebi koostöös valmis joonisfilm, kus jooniskangelane Jänku Juss õpetab lastele kuidas tuleb teatris käituda.
Jänku Juss õpetab käitumist eelkõige 4-10 aastastele teatrikülastajatele. Joonisfilmi näeb kuu aja jooksul netiaadressil www.lastekas.ee ning samuti hakkab see jooksma Estonia teatri fuajee infoekraanidel.
Hooaja jooksul võtab Estonia haridusprojektide abiga teatritööst osa üle 3000 lapse.
Rahvusooper Estonia noortetöö projektijuht Anu Põrk on joonisfilmi üle väga rõõmus. "Pedagoogidelt ja lastevanemailt saadud tagasiside käigus on sageli olnud jutuks vajadus parandada laste teadlikkust sellest, kuidas tuleks teatris käituda. Nüüd on meil olemas tõhus ja lastepärane vahend sellealaste põhitõdede tutvustamiseks. Lapsed saavad näiteks teada, mida selga panna, kuhu üleriided jätta, kuidas oma kohale istuda ja mil viisil esinejaid tänada," räägib Anu Põrk.

Disainkombain töötles ehituspoe müügiartikleid
Kindavaip ja tuunitud segumasin on tulemu-seks, kui ehituspoodi lasta kunstnikud.
"Tööriistakastide seas on tibi tööriistakohver, seal on roosad töökindad ja kaunistatud mutrivõtmed. Sissepääsu juures on kokkupressitud papist tugitoolid, seal on ka roogeterniit - "kreisi" toode," kirjeldab K-rautakesko turundusjuht Annika Oja Tondi ehituskaupluses sisseseatud näitust õhinaga.
Disainerid võeti avasüli vastu
Juba mõne aja eest tulid ühendusse Disainkombain kuuluvad disainerid tema juurde jutuga, et pood inspireerib neid ja nad sooviks seal näituse teha. "Otsime sageli eri algmaterjale ehituspoest," selgitab Ülle Jehe Disainkombainist, kuidas nad sellisele mõttele jõudsid.
Sõnad on teostunud ja mõlemad pooled kiidavad koostööpartnerit. Jehe sõnul toetas pood nii materiaalselt kui ka moraalselt. "See on üsna haruldane, sest disainereid üldjuhul umb-usaldatakse," tunnistab Jehe.

Pimedate töökeskuses on valminud 50 esimest disainitoodet
Qbikute valmistamine toob pimedate ellu vaheldust ja pakub mõnusat ajaviidet.
Eriine on üks pimedate töökeskuse Hariner pikaajalisemaid harjategijaid.
Juba 26 aastat valmistavad naise virgad sõrmed harju. Nägemist selleks tema sõnul vaja ei lähe. "Sõrmeotstega tajun," selgitab Eriine. Olgugi et tegemist on Eesti kunagise harjategemise meistriga, ei ole temas märgata kübetki uhkeldamist: "Mis ma seal kodus ikka istun?" Tööl on tegevus, sõbrad, põnevad jutud - ka klatšijutud. Iga päev sama töö tegemine naist ei häiri. Kuid nüüd on tema ja teiste pimedate igapäevatöösse tulnud vaheldust: valminud on esimesed 50 täiesti uut toodet, noore disaineri Lauri Hirvesaare välja mõeldud Qbikut. Kirjutatakse Qbik, öeldakse kuubik, välja näeb nagu kuubik, millel on hari sees. Miks hari? Sellepärast, et harja vahele saab torgata asju.

Igale tujule oma kruus - PANTONE®
Igapäevased tee- ja kohvikruusid võivad olla korraga erinevad ja sarnased.
Kapp on kruuse täis, kuid igaüks on erinev, nii et külalisi polegi õigupoolest millestki kostitada? Tuttav tunne, kas pole. Kuid kruusid võivad olla korraga erinevad ja sarnased.
Suurbritannia keraamikatootja W2 pakub kümnest eri värvitoonis kruusist koosnevat kollektsiooni, millega on kaasas Pantone värvikaardid ning kuulsate värvikaaslaste loetelu.
New Yorgi taksode kollane? Aga palun. Londoni busside punane? Miks ka mitte! Vali oma lemmikvärv või võta need kõik - ja maailm tuleb sulle koju kätte.
Pantone® on olnud juba üle 40 aasta värvikoodituru liider - mõjukaim ja tuntuim värvitootja maailmas.
Sajad tuhanded disainerid üle maailma juhinduvad otsuseid tehes just Pantone® värviskeemidest ja moejuhistest.

Salvador Dali tuli põhjanaabrite juurde
Espoo nüüdiskunsti-muuseum EMMA näitab Salvador Dali väändunud ideid.
Espoo nüüdiskunstimuuseumis EMMA avati eile näitus maailmakuulsa sürrealisti Salvador Dali (1904-1989) töödest. Kõik näitusel olevad tööd pärinevad Salvador Dali teatrimuuseumist Figuerases.
Salvador Dali looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirežissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer").
Salvador Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja šokeerimistest. Sür-realistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks peeti sugutungi. Nad tuginesid Sigmund Freudi unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale.

Francisco Goya ja sõjavastane manifest
Sinebrychoffi kunstimuuseumis Helsingis avatakse 11. oktoobril Francisco Goya graafikasari "Los desastres de la Guerra" (Sõja-õudused).
Goya (1746-1828) oli erakordselt produktiivne nii maalikunstniku kui ka graafikuna. Kunstniku elu mõjutasid kaks dramaatilist sündmust. Esimene neist juhtus 1792. aastal, kui Goya haigestus sisekõrvapõletikku. Haiguse tagajärjel jäi kunstnik elu lõpuni kurdiks. Teine Goyat mõjutanud sündmus oli Napoleoni rünnak Hispaania vastu. Napoleon Bonaparte'i tõttu läks Hispaania kuningapere maapakku ning 1808. aastal pani Napoleon troonile oma venna Josephi. Aastatel 1808-1814 sõdisid hispaanlased sissisõja meetodil prantslaste ja ühtlasi tolleaegse Euroopa suurima sõjaväe vastu.

Hallo, kosmos, siin Maa! 
Palltoolid on oma maavälisest esmamuljest hoolimata praktilised ja mugavad.
Monika Järg on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia tekstiiliosakonna. Üheks erialavaliku otsustajaks osutus just võimalus töötada suuremate ja jõulisemate formaatidega. "Mulle ei meeldi väikeste asjade kallal nokitseda," ütleb Järg. Tekstiilikunstniku lemmikud on eri materjalidega ning mitmes stiilis loodud vaibad. Oma ideede kohta ütleb Järg: "Mul pole väga selget ja konkreetset heade ideede allikat. Need tulevad ikka igapäevaelust."
Idee tekstiilinäituselt
Palltoolide idee sündis 2003. aastal linnagalerii kosmoseteemalisel tekstiilinäitusel "Hallo, kosmos, siin Maa!," kus Järg oli ise üks näituse kontseptsiooni autoritest. Näitust ühendav teema oli kosmos - lõputus, kus paljususele vaatamata on igal üksikosal kordumatu tähendus ja roll. Seda kõike aga meie, Maa seisukohast vaadatuna. Palltoolid saidki just selle näituse jaoks loodud.

Korstnapühkija eluohtlik amet nõuab head tasakaalu
Korstnapühkija tööd raskenda-vad katuseehituselt raha säästnud majaomanikud, kes ühtlasi armastavad probleemide ilmnemiseni ise korstnat puhastada.
Seda ei juhtu just iga päev, kui ülemus vaatab alluvat, silmis põlgus, hüppab tema teelt kõrvale ja soovitab talle soojalt end puhtaks pesta. Vaid juhul, kui ajakirjanik on just tulnud korstnaid pühkimast, ei pruugi ta sellist käitumist hinge võtta. Kuigi objektilt lahkudes sai end veega üle tõmmatud, on kõik kohad endiselt tahmaga koos. See raskem mustus nõuab juba tõsisemat lähenemist.
Katustel turnimine polegi nii lihtne, kui kõrvalt vaadates võib tunduda. Seda põhjusel, et paljud majaomanikud on säästnud raha ning jätnud panemata redelid ja astmed, mis korstnapühkija tööalale lähemale aitaks. "Inimesed hoiavad raha kokku väikeste asjade pealt," tõdeb juba aastaid korstnapühkija ametit pidanud Hannes Kuusemäe. Sageli tuleb tal tallata katuseplekil, mis teadagi ei mõju katusele tervikuna hästi.

Suvila ümberehitajaid on raske leida
Ehitaja teeb pigem uue maja, kui nokitseb halbadest üllatustest pakatavate suvilate kallal.
Enne suvila ümberehitamist aasta ringi kasutatavaks majaks tuleks seda põhjalikult uurida: vundamendist, põrandast, seintest, laest kuni katuseni välja. Arvestada tuleb ka, et ehitustöölisi on raske leida, sest enamik
eelistab ümberehitusele päris uute majade ehitamist.
Tallinna lähistel elav Lauri Mattus (31) võttis oma mereäärses piirkonnas asuva suvila elumajaks kohandamise ette viie aasta eest, sest Mustamäe korteris ta enam elada ei tahtnud. Et korterimüügi rahast jäi väheks, tuli ka pangast laenu võtta.
Suvilas tuli kõik välja vahetada - vaid vundament ja üksikud siseseinad jäid alles. Mattus on tulemusega rahul, sest uut maja poleks ta enda sõnul suutnud ehitada. "Muidu istuksin ikka veel oma Mustamäe korteris ja kuulaksin, kuidas trollid akna alt läbi vuravad," ütleb ta. Majas on küll kõik kallim kui korteris ja kohustusigi on rohkem, kuid oma aia ja vaikse ümbrusega majas on Mattuse sõnul elukvaliteet ka sellevõrra parem. Ümberehitus sai tehtud poole aastaga.

KAAREL VANAMÖLDER: ülikool vajab ka igavesi tudengeid
Päevaleht Online avaldab ajaloodoktorant Kaarel Vanamöldri Tartu Ülikooli 375. aastapäeva aktusel peetud kõne.
Härra Vabariigi President,
Maginifitsents,
ektsellentsid,
austatud daamid ja härrad
Mõte Tartu Ülikoolist on 375 aastat vana. See on piisavalt pikk aeg, et mõjuda juba peaaegu igavikulisena. Milline loendamatu arv üliõpilasi on siit küll läbi käinud, rõõmustades, muretsedes, armastades ja vihates, eksamitel põrudes ning stuudiumit lõpetades.
Täna, pidupäeval, sooviksin vaadelda üht konkreetset tudengitüüpi, kes on kui 375 aastane ülikoolgi igavikuline ning legendaarne. Lubage esitleda igavest üliõpilast. Ta on kõigile tuttav, ta on armastatud tegelane raamatuis ja anekdootides...tema legend võib olla elujõulisem ja reaalsem vastest tavaelus. Mitut igavest üliõpilast oskame meie, tudengid, nimetada?

JÜRI ENGELBRECHT: akadeemiad ja ülikoolid on olnud alati tihedalt seotud
Päevaleht Online avaldab president Jüri Engelbrecht Tartu Ülikooli 375. aastapäeva aktusel peetud kõne.
Teie kuninglik kõrgus
Eesti Vabariigi President
Riigikogu Esimees
Peaminister
Rector Magnificus
Ekstsellentsid
Hea ülikooli pere
Ülikool on mõtlemise koht, ütlevad inglased. Nende Oxfordi ja Cambridge'i hiilgusega pärjatud teaduslugu on täis näiteid vaimujõu saavutustest. On alati ülev tunne, kui tähistada mõtlemise tähtpäevi, mida me täna teemegi.
Tartu Ülikooli 375-aastane ajalugu on samuti rikas. Võiks rääkida Struvest ja Baerist, Puusepast ja Öpikust, Lotmanist ja Aristest, kuid ma ei taha täna pöörduda ajaloo radadele, vaid pigem mõelda tänasele ja homsele - Tartu Ülikool muutuvas maailmas.

MART USTAV: Tartu Ülikoolil peab olema rahvusvahelist mõõdet
Päevaleht Online avaldab professor Mart Ustava Tartu Ülikooli 375. aastapäeva aktusel peetud kõne.
Austatud kuulajad!
Tartu Ülikool tähistab tänase aktusega oma asutamise 375ndat aastapäeva. Millist sündmust peaks lugema otsustavaks ülikooli tegevuse alustamisel? Oli see allkiri ülikooli asutamise ürikule, oli see raha eraldamine õppe- ja teadustegevuse alustamiseks, oli see professorite palkamine või õpperuumide leidmine?
Kõik ülalnimetatu ja veelgi muud oli kaheldamatult tarvilik tingimus ülikooli tegevuse alustamiseks. Aga ma usun, kõik te nõustute, et ülikool algas siis kui esimesed üliõpilased immatrikuleeriti üliõpilaste nimekirja. Kes oli siis see kõige esimene, Universitas Dorpatensise üliõpilane, kes võis uhkusega öelda - minust saab alguse ülikool?

TOOMAS HENDRIK ILVES: Eesti idee sündis Tartu ülikoolis
Päevaleht Online avaldab president Toomas Hendrik Ilvese Tartu Ülikooli 375. aastapäeva aktusel peetud kõne.
Austatav Teie Majesteet kuninganna Silvia,
Rector Magnificus,
Riigikogu esimees,
härra peaminister,
hea akadeemiline pere.
Siin Tartus, ülikooli ümber koondunud maarahva haritlaste ringides sündiski Eesti idee. Ilma ülikoolita, ilma ülikoolis vermit vaimlise täiuslikkuseta poleks me saanud kultuurrahvaks. Kui meil poleks juba 19. sajandi lõpus olnud olemas oma haritlaskonda - oma arste, ajakirjanikke, vaimulikke ja juriste -, siis poleks me 1918. aastal olnud küpsed looma oma riiki.
Ent täna tahaksin küsida: mis see oli, mis võimaldas meie esiisadel nii palju saavutada?
Ja mis eristab ülikooli muudest keskkooli- või gümnaasiumijärgsetest haridusasutustest? Ja miks nii paljud ''ülikooli'' nimetust kandvad õppeasutused pole ülikoolid?

ALAR KARIS: Eesti teeb ennast korda, kuid ei tohi teha endast muuseumi
Päevaleht Online avaldab Alar Karise Tartu Ülikooli 375. aastapäeva aktusel peetud kõne.
Me tähistame Tartu ülikooli 375. aastapäeva. Aukartust äratava aastaarvu 375 kõrval tundub inimelu imelühike. Alma mater on meie kodu, on seda olnud mitmetele inimpõlvedele, pean eelkõige silmas vaimset kodu, kust igaüks oma vaimsele olemisele suuruse saab. Muidugi on akadeemiline argipäev proosalisem kui ülevad hetked pidupäevadel, aga tarkus, mis siit saadud, pole kunagi kaduv. See on kestev ja kasvav suurus.
Teie Majesteet!
Lubage, et ma pöördun Teie poole põhjusel, mis on Tartu ülikooli pikas ajaloos ainukordne. Te olete esimene monarh, kes on käinud vaatamas Tartu ülikooli seestpoolt korduvalt. Järelikult on Teil võimalus võrrelda. Ma ei tea, kui sageli antakse aru, ent igasugune võrdlemine on aruandmine juba loomu poolest. Küsimus seisab selles, kui suur on see ajaline mõõtkava, mida me suudame võrdlemisel reaalselt hinnata.

VEIKO ELTERMANN: Kas riigimets on tõesti raisus? 
Viimasel ajal on riigimetsast nii palju juttu tehtud, et riigimetsa võib ära tunda puude luksumise järgi. Kas riigimetsa on vähe või palju, on see raisus, kasvav või kahanev?
Metsa kohta ei saa kunagi kasutada väljendit "korrast ära" või "raisus". Mets on "raisus" vaid siis, kui sinna on maha kallatud koorem rämpsu. Kui metsas leidub kasvavaid, surevaid, surnud ja kõdunevaid puid, siis selline mets on rähni arvates täiesti korras.
Kuid nii nagu rähnil, läheb ka inimesel metsa vaja. Inimene ei saa metsata hakkama. Inimene hindab metsa nii keskkonnana kui ka tuhandeid aastaid kasutatud hindamatu materjali - puidu - allikana. Eestis ei leidu ühtegi inimest, kes puitu ühel või teisel viisil ei tarbiks. Ja siit algab lõputu hundid-lambad kompromisside jada.
Septembri lõpu seisuga oli riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hallatavate maade kogupindala 1 083 682,4 hektarit, sellest metsamaad 816 513,2 hektarit. 15,3% sellest moodustavad rangelt kaitstavad hoiumetsad, kus on puidukasutus välistatud. Viiendik riigimetsast on kaitsemetsad, kus puidukasutusele on seatud suuremad piirangud. Ning pea kaks kolmandikku riigimetsast on tulundusmetsad, kus puidukasutusele kehtivad tavapiirangud.

RAIN KOOLI: Mina ja Georg
Kümme aastat tagasi otsustas minu tollane tööandja toimetuserahvale väikese preemiareisi korraldada.
Üüriti terve rongivagun ja sõideti Kagu-Soome väikesepoolsest raudteesõlmest Helsingisse teatrisse. Kaasa sõitis ka kohalik ühehitiduo, mis veinirüüpamise ning üldise melu taustaks vaguninurgas kitarre tinistas.
Korraga aimasin halba. Toimetuse fotoosakonna praktikant, Walesist pärit Hugh, oli muusikute ette seatud ning laulis parajasti kõrgel, kuid puhtal häälel omakeelset rahvalaulu. Taipasin, et kuivõrd olen soomekeelses seltskonnas peale tema ainuke välismaalane, tuleb kohe minu kord.
Püüdsin meeleheitlikult leida laulu, millest käiks üle lauluhääl, mida juba Gustav Adolfi gümnaasiumi kuulus õpetaja Mare Parkala pidas omal ajal lootusetuks. Õnneks aitasid pillimehed mu hädast välja, võttes üles esimese loo, mis neil Eestiga seoses meenus. See oli "Saaremaa valss".

Vabadussamba koht pole õige
Vabadussamba konkursi võitjad on suurepärased ja on õige, et nad on nõus kavandit täiendama. Aga vabadussamba koht ei ole õige. Ümberringi puudub vabadus ja tulemus on väike nagu pilt seina peal.
Teen ettepaneku korraldada uus riigihange koha leidmiseks ja täiustada esimese koha tööd teiste projektide lisanditega. Kutsuda osalema kõik skulptorid ja arhitektid, et keegi ei saaks öelda: ma oleks osalenud, kui mind oleks kutsutud.
Eesti Vabariigi 90 aasta juubeliks selguks, milline peab vabadussammas olema ja kus asuma. Ja valmiks vabadussammas Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Eesti kunstnikud, Eesti Vabariik väärib maailma parimatest parimat vabadussammast!

Kui Rosinante käib üle katuse
Noor rüütel, kes äsja on istunud oma Rosinante rooli, põeb teatud alaväärsuskompleksi. Tema kontos pole veel suuri kangelastegusid ega säravat tähelendu. Kui nüüd on tema kõrval istet võtnud noor ja kaunis Dulcinea ning tagaistmel selle kaaskond, siis on käes see ülev hetk, mil saab näidata, et temagi on mees, julge, vapper ja osav.
Rosinante saab piitsa ja otsekui lendab, olgu siis ees põlispuud või kivisein või koperdab teel mõni vastu tulev tõllake. Kui neid pole, siis hiljemalt järgmises kurvis lendab Rosinante teelt välja ja rullub üle katuse. Ja siis laskub üle reisiseltskonna üllas rahu, kuni saabuvad prahi- ja laibakoristajad. "Kes on süüdi?" võib mõni neist küsida.

REPLIIK: Rohelise aknaga õllepealinn
Eesti teab Sakut õllepealinnana, aga kohalik vallavalitsus ponnistab palehigis, et kuulutada: meie tegelik, ametlikult kinnitatud tunnuslause on … "Läbi rohelise akna"!
Absurdihõnguline kaos omavalitsuste mainekujunduses ei huvita riigikantseleid ega regionaalministri bürood, kus puudub isegi kõigi ligi seitsmekümne omavalitsuse tunnuslausete nimekiri, mille Eesti Päevaleht on nüüd kokku pannud ja täna avaldab. Lugeja saab palju naerda, aga ka õlgu kehitada.
Ajal kui Eestit külastavate turistide hulk väheneb, on omavalitsused jäänud oma mainekujunduse ponnistustega üksi. Kuna isegi Eesti riigil puudub lööv ja meeldejääv tunnuslause, on loomulik, et suur osa kohalikku mainekujundust vaevleb koomas. Läti lihtne lause "Maa, mis laulab" tekitab sügavat kadedust.

JUHTKIRI: Lust ja lillepidu Schengeni ruumis
Üheksa Euroopa riiki liituvad eeldatavasti juba mõni päev enne jõule Schengeni viisaruumiga, mis ulatub Norrast Portugalini. Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari ning juba varem lepinguga liitunud riikide vahelistel piiridel ei tehta 21. detsembrist alates enam passikontrolli.
See kiirendab oluliselt piiriületust ning reisimine muutub sammukese lihtsamaks. Seda enam, et Schengeni ruumiga ei ole Euroopa Liidu liikmetest ühinenud vaid Suurbritannia ja Iirimaa. Siiski, dokumentide reisile kaasa võtmise vajadus ei kao kuhugi, ka säilivad lennujaamade turvaformaalsused.
Lihtsamaks läheb asi suurte riike ühendavate infra-struktuuriprojektidega. Schengeni ruumiga ühinemine võib potentsiaalselt elu sisse puhuda nii Via Baltica edasiarendamisele kui ka Balti riikide omavahelisele raudteeühendusele, mille kaudu saaks Eesti siduda kogu Euroopa rongiliiklusega.

Raske liiklusõnnetus nõudis Harjumaal naise elu
Raskes liiklusõnnetuses Harjumaal Haapsalu maanteel hukkus üks ja sai viga üks inimene.
Täna kella 19.49 sai politsei teate raskest liiklusõnnetusest Harjumaal Haapsalu mnt 26. kilomeetril.
Esialgsetel andmetel kaldus Tallinna suunas liikunud sõiduauto VAZ 2103 vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku vastutuleva väikebussiga Mercedes Benz Vito.
Õnnetuses hukkus VAZ-i roolis olnud naisterahvas. Kiirabi viis Mercedese kõrvalistmel viibinud naisterahva Mustamäe haiglasse. Mercedest juhtinud meesterahvas õnnetuses viga ei saanud.
Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. Politsei palub kõigil liiklejail arvestada nii tee- kui ilmastikuoludega ja mitte oma võimeid ülehinnata.

Vene radarijaam Suursaarel võib kontrollida Eesti õhuruumi
Venemaa kavatseb rajada Soome lahes asuvale Suursaarele võimsa radarijaama, et vältida oma lennukite sattumist Soome ja EEsti õhuruumi, kuid see võimaldab ka Eesti õhuruumi kontrollida.
Ekspertide hinnangul võib radarijaam olla seotud ka Soome lahe põhja plaanitava gaasitoru turvamise ja Venemaa üldise sõjalise kohaloleku suurendamisega Läänemerel, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
Kuigi Moskva kinnitusel on radarijaama rajamise eesmärk igati rahumeelne, teeb selle paigutamine 40 kilomeetri kaugusele Soome ja 55 kilomeetri kaugusele Eesti rannikust need riigid rahutuks. Põhiküsimus on, millised radarid Suursaarele paigutatakse.
"Kui ta paigaldab sinna õhuvaatlusradari, kui suur on selle radari võimsus, kui kaugele ta näeb?" rääkis õhukaitseekspert kolonel Urmas Roosimägi. "Kui mereradari, kui suurt akvatooriumi see radar hakkab kontrollima ja mis eesmärgil sinna paigaldatakse lennuväe juhtimiskeskus. Ega kellelegi ei ole meeldiv, kui naaber näeb täpselt, mis sinu toas toimub."

Rootsi kuninganna saabus Tartusse
Tema Majesteet Rootsi Kuninganna Silvia saabus täna Eestisse, et osaleda Tartu Ülikooli 375-nda aastapäeva pidustustel. Eestit külastas monarh teistkordselt.
Tartus Toomemäel ootasid Kuninganna Silvia saabumist ülikooli rajaja Johan Skytte mälestusmärgi juures sajad inimesed. Mõni minut pärast kella 11-st saabus Toomemäele Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves koos proua Evelin Ilvesega, edastavad Seitsmesed uudised.
Kuninganna Silvia külastas täna Tartus Era tänaval asuvat noortekodu. Lapsed laulsid ja kinkisid kuningannale joonistuse, teenides välja korvitäie kodumaiseid komme.

Demineerijad tegid kahjutuks 42 lõhkekeha
Pääseameti demineerijad on Männiku liivakarjäärist leidnud 42 lõhkekeha.
Nende leiukohast on kaevetööd lõpetatud, kuid ei saa välistada, et sealt pärit lõhkekehi on veel võimalik liivakooramatest leida, edastavad Seitsmesed uudised.

Parimat palka makstakse ehitusfirmades
Äripäev koostas esimest korda Eesti ettevõtete palkade edetabeli, mille tipus on neli ehitusfirmat.
Pingerea tippu jõudis ligi 35 000-kroonise keskmise palgaga ehitusfirma Koger ja Partnerid, edastavad Seitsmesed uudised.
Tabelisse pani Äripäev vaid need firmad, millel käive on üle 300 miljoni krooni aastas ja töötajaid vähemalt 50. Seega jäid sealt välja näiteks kõik advokaadibürood, kus samuti kõrgeid palkasid makstakse.

Evelin Ilvesest saab puudega laste perede nõustamiskeskuse patroon
Evelin Ilves võttis vastu puudega laste perede rehabilitatsiooni- ja nõustamiskeskusena asutatud Sihtasutuse Eesti Agrenska Fond kutse hakata sihtasutuse patrooniks.
"Selle idee juures on oluline, et keskus tegeleb just peredega, kus kasvab puudega laps, mis põhjustab kogu pere elukvaliteeti mõjutavat stressi ning kus nõu ja tuge vajavad nii ema-isa kui õed-vennad," ütles Evelin Ilves, kes pani täna koos Rootsi kuninganna Silviaga Tartu lähedal Tammistu mõisa renoveerimistöödele nö nurgakivi. Renoveerimise järel saab see Sihtasutuse Eesti Agrenska Fond koduks.
Sihtasutuse idee sündis Rootsis Göteborgi lähedal tegutsevast puudega laste ja nende perede nõustamiskeskusest Agrenska Fond, mis on ka üks Eesti Agrenska Fondi asutajatest. Sihtasutuse teised asutajad on Tartu Ülikool, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Stenströms Skjortfabrik Eesti OÜ.

Tartu Vangla HIV vastase võitluse projekt pälvis rahvusvahelise tunnustuse
Tartu Vangla HIV teemalist projekti tunnustati Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt Parima Praktika auhinnaga.
Justiitsministeeriumi sotsiaalhoolekande talituse nõunik Laura Kikase sõnul on praktiliselt kõik HIV-isse nakatunud saanud viiruse juba enne vanglasse tulekut. "Suur osa neist on pärit just Ida- Virumaalt- ja seetõttu on kinni peetavate testimissüsteem ning töötajate koolituse kõrge tase väga oluline," märkis Kikas.
Konkursi võidutöö oli kirjutatud HIV vastasest võitlusest ja HIV positiivsetele patsientidele pakutavast meditsiinilisest abist Tartu Vanglas. "Töö kirjeldas, et kuidas toimub Tartu Vanglas HIV testimine, testieelne ja testijärgne nõustamine ning HIV positiivsete patsientide ravi," märkis Kikas.
"Samuti kirjeldas Tartu Vangla oma töös meditsiinitöötajate pidevast koolitusest HIV/AIDS alal ning saadud teadmiste edasi andmist vanglaametnikele. Vanglaametnike koolitus on oluline, et tagada turvaline töökeskkond nii kinni peetavatele isikutele kui kogu personalile," sõnas Laura Kikas.

Politsei leidis jalakäija surnuks sõitnud auto
Täna kella 15.25 ajal hukkus Tallinnas Pirita teel sõiduautolt löögi saanud jalakäija ning avariis osalenud Mercedes Benz põgenes sündmuskohalt.
Täna kella 15.25 ajal sai politsei teate liiklusõnnetusest Tallinnas Pirita teel Rummu bussipeatuse juures. Reguleerimata ülekäigurada ületanud meesterahvas sai löögi mööda Pirita teed suunaga Pirita poole teises sõidureas liikunud sõiduautolt Mercedes Benz. Jalakäija hukkus saadud vigastustesse sündmuskohal.
Sündmuskohalt lahkunud sõiduautot Mercedes Benz märkas tähelepanelik meesterahvas kella 19.14 ajal Tallinnas Arbu tänava parklas ning teatas sellest politseile. Politsei tänab kõiki, kes sõiduki leidmisele kaasa aitasid.
Sõidukit juhtinud isik on tuvastamisel. Politsei palub kõigil, kes antud liiklusõnnetust pealt nägid, helistada Põhja prefektuuri telefonil 612 5666 või politsei lühinumbril 110.

Tipptunnil on peamiseks probleemiks ristmike kinnisõitmine
Õhtusel tipptunnil Põhja prefektuuri poolt läbiviidud politseioperatsioon andis kinnitust tõsiasjale, et kõige rohkem tekitab tipptunniliikluses segadusi ja pingeid ristmike kinnisõit.
Eile õhtul kella 16 ja 19 vahel tegutsesid ligi sada Põhja prefektuuri politseinikku Harjumaa ja Tallinna olulisematel ristmikel, et liiklust rahustada ning autojuhtidele nende käitumisega kaasnevaid ohte selgitada.
Kolmetunnise operatsiooni jooksul jäi politseinikele silma väga palju autojuhte, kes sõitsid ristmikule nii kollase kui ka punase fooritulega. Tartu maantee ja Järvevana tee ristmikul loendasid politseinikud kolme tunni jooksul ca 700 fooritule nõuete eirajat.
Põhja prefektuuri infotöötlustalituse vanemkomissar Einar Lillo sõnul teevad juhid, kes fooritulesid eirates ristmiku kinni sõidavad, tipptunniliikluse eriti pingeliseks. Lillo sõnutsi peaksid autojuhid ristmikule sõites lisaks fooritulele jälgima ka nende ees toimuvat.

Video: Tallinn tunnustas parimaid õpetajaid
Täna toimus Raekojas pidulik vastuvõtt pealinna õpetajatele.
Vastuvõtt toimus neile pealinna õpetajatele, kes pälvisid Tallinna Aasta Õpetaja 2007 tiitli, kellest seitse on esitatud ka vabariiklikule Aasta Õpetaja konkursile.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul soovib linn tunnustada õpetajate tööd, sest neil on kanda raske ning oluline roll meie laste väärtushinnangute ja hoiakute kujundamisel.
"Aasta Õpetaja konkursiga täname õpetajaid ja haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele arenenud isiksusteks ning ühtlasi oma tegevusega mõjutanud ka haridusasutuse või piirkonna elu," ütles Jäppinen.
Parimatele Tallinna õpetajatele andsid üle au- ja tänukirjad, tunnustusmedalid ja kingitused Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen, Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula ja Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liidu esinaine Evi Veesaar.

Eesti hangib koos Läti ja Leeduga tankitõrjelaskemoona
Eesti, Läti ja Leedu on otsustanud Rootsi firmalt Saab Bofors AB ühiselt hankida laskemoona granaadiheitjatele Carl Gustaf.
Kolme Balti riigi ühishanked võimaldavad relvastust ühtlustada ning suurema koguse tõttu saada ilmselt ka soodsama hinna. Hankelepinguga tarnitakse laskemoon Balti riikidele ajavahemikul 2007-2011, teatas kaitseministeerium.
"Senini on Balti riikide vahel toimunud hangetealane koostöö kahel korral - 2003. aastal ühines Läti meie poolt korraldatud radarihankega ja 2005. aastal ostsid kõik kolm Balti riiki ühiselt õhuoperatsioonide juhtimis- ja infosüsteemi, mis on tänaseks edukalt tööle pandud Leedus Karmelavas asuvas ühises juhtimis- ja teavituskeskuses. Muidu väikeste mastaapide ja koguste all kannatavad Eesti, Läti ja Leedu suudavad jõudusid ühendades lõigata kasu mastaabiefektist ja nii säästa ressurssi," tõdes kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Maardus korjatakse narkoseeni
Maardu gümnaasiumist ja lasteaiast Rukkilill kümne minuti jalgsikäigu kaugusel asub põld, kus igal sügisel korjavad narkomaanid hallutsinogeenseid seeni.
Mõned müüvad saagi edasi, teised kuivatavad talveks, kolmandad söövad kohapeal, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Ilusaid ulmeunistusi lubava põllu juurde viib jalgrada, kus üle kraavi on hoolikalt paigaldatud lauad ning teed takistav okastraat on korralikult ära lõigatud. Põldu regulaarselt läbikammivad noored ei jaga seente sortidest suurt midagi, kuid teavad täpselt, et eesti seened "panevad paremini" kui nt Venemaal, Mehhikos ja isegi Hollandis kasvavad seened.
Justiitsministeeriumi kinnisvarakinnistusosakonna infoteenistuse andmetel on nimetatud põld alates 1998. aastast eravalduses, kuid see ei takista seenelisi hallutsinogeenset saaki korjamast. Den za Dnjom-i ajakirjanike visiidi ajal "töötasid" põllul kaheksa inimest korraga. Algul jätsid noored, vanuses 15 kuni 25 aastat, ühtse meeskonna mulje, kuid aja möödudes selgus, et seeni jahtisid mitu erinevat gruppi. Noored töötasid usinalt - keegi ei pannud tähele aeg-ajalt sadanud paduvihma.

Kihlvedudes peetakse Jaan Kaplinskit võimalikuks Nobeli võitjaks
Järgmisel nädalal kuulutatakse välja Nobeli kirjanduspreemia saaja ning kihlvedudes peetakse üheks võimalikuks võitjaks Jaan Kaplinskit.
Tuleval neljapäeval, 11. oktoobril tehakse Stockholmis teatavaks tänavuse Nobeli kirjanduspreemia võitja, vahendab The Local.
Akadeemia ei ole laureaatide suhtes muidugi mingeid vihjeid andnud, kuid kirjandusringkonnad arutavad võimalike auhinnasaajate üle agaralt.
Möödunud aastal võitja õigesti ennustanud Ladbroke'i online-kihlveokontoris juhib favoriitide edetabelit 5: 1 Itaalia romaanikirjanik ja esseist Claudio Magris. Talle järgnevad Austraalia luuletaja Les Murray ja USA kirjanik Philip Roth.
Võimalike võitjatena on nimetatud ka Jaan Kaplinskit Eestist ja Maryse Conde'i Prantsusmaalt.
Võimalikeks võitjateks peetakse veel Don DeLillot USA-st, Adonist Süüriast, Antonio Tabucchit Itaaliast, Amos Ozi Iisraelist, Ko Uni Lõuna-Koerast ja Carlos Fuentest Mehhikost.

Aprillirahutuste organiseerimises kahtlustatakse ka Dimitri Klenskit
Aprillikuus toimunud rahutuste organiseerimises saab ilmselt lisaks Mark Sirõki, Dmitri Linteri ja Maksim Reva kõrval süüdistuse ka Öise Vahtkonna liider Dimitri Klenski.
Mark Sirõk (18), Dmitri Linter (33), Maksim Reva (32) on juba varem kahtlustavatena kinnipeetud ja vahistatud. Linter ja Reva viibivad vahi all siiani.
Riigiprokurör Laura Vaik ütles Päevaleht Online'ile, et ei saa Klenski kahtlustamist kinnitada, kuid ei lükka ka ümber.
Vahi alla pole Klenskit võetud.
Täna annab Vaik meeste kaitsjatele tutvumiseks toimikud uurimistulemustega. Seejärel on kaitsjatel kümme päeva aega taotluste esitamiseks. Pärast kaitsjate võimalike taotluste läbi vaatamist ning nende osas otsuse langetamist koostab prokurör süüdistusakti ning saadab kriminaalasja kohtusse.
Kaitsepolitsei vahistas Maksim Reva, Dmitri Linteri ja Mark Sirõki 28. aprillil. Kõik mehed on ka Öise vahtkonna liikmed. Sirõk vabanes vahi alt 13. juunil. Linter ja Reva on küll taotlenud enda vabastamist, kuid seni edutult.

Kristiina Ojulandi avalik kiri ENPA-le
Päevaleht Online avaldab riigikogu aseesimees Kristiina Ojulandi avaliku kirja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitilistele gruppidele.
ENPA poliitilistele gruppidele 05.10.2007
Austatud kolleegid,
ENPA president Rene van der Linden on pöördunud ENPA poliitiliste gruppide liidrite poole tähelepanu juhtimiseks, et Eesti parlamendi ja avalikkuse kriitika tema aadressil on põhjendamatu. Selles kirjas on mainitud ka minu nime.
Seoses sellega pean vajalikuks ka ise avalikult pöörduda ENPA poliitiliste gruppide liidrite poole, et selgitada, miks oleme Rene van der Lindenit kritiseerinud ja mida tahame saavutada.
Eesti on üks neid riike, kes eriti järjekindlalt on rakendanud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja vähemuste kaitseks vastuvõetud dokumente.

Ojuland kritiseerib avalikus kirjas van der Lindenit
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland selgitab täna saadetud avalikus kirjas ENPA poliitiliste gruppide liidritele põhjusi, miks toimuvad ENPA kõrgete ametiisikute poolt süstemaatilised alusetud rünnakud väikeriikide aadressil.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liberaalide ja demokraatide alliansi grupi asepresident Kristiina Ojuland saatis täna avaliku kirja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitiliste gruppide liidritele, mille ajendiks sai Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi Rene van der Lindeni pöördumine poliitiliste gruppide juhtidele poole.
Rene van der Linden saatis neile kirja koopia, mille ta 28 septembril oli lähetanud Riigikogu aseesimees Ene Ergmale ning mis koosnes etteheidetest Riigikogu liikmete aadressil.
Selles süüdistati ka Kristiina Ojulandi.
Ojuland juhib kirjas tähelepanu, et süstemaatilised alusetud rünnakud, suisa valetamine väikeriikide aadressil Euroopa Nõukogu kõrgete ametiisikute poolt kannab endas mõtet juhtida kõrvale tähelepanu mõnelt suurriigilt, kes ei kavatsegi täita Euroopa Nõukogu liikmena endale võetud kohustusi.

Tartu ülikooli aulas toimus 375. aastapäeva aktus
Tartu ülikooli aulas algselt kella 12-le kavandatud ülikooli 375. aastapäevale pühendatud aktuse algusaeg lükkus kuninganna hilinemise tõttu ligi pool tundi edasi, Päevaleht Online toob teieni osalejate olulisemad mõtted.
Rootsi kuninganna Silvia, Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip saabusid aktusele. Kõlab Eesti hümn.
Aktuse avakõnega esineb rektor Alar Karis. Rektor tõi oma kõnes välja selle, et kuigi Tartu ülikool võib oma kõrge vanuse üle uhke olla, pole kõrghariduse korraldamises mingi saladus, et niinimetatud vanad ülikoolid arenevad teistsuguse kiirusega kui uued.
"Ja eri kiiruste vahe võib tekitada kiusatust ka vanadel tuurid üles võtta ja sellega kaasa minna. Kui võrrelda ülikooli inimesega, siis vananevad inimesed kipuvad elama mälestustes, noor tahab elada ettepoole. Aga ettepoole peab vaatama ka vana," rääkis Karis.

Ilm tuleb nädalavahetusel heitlik
Ilmajaam prognoosib nädalavahetuseks mitmele poole vihmasadu, siiski võib aeg-ajalt ka päike välja tulla.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel tuleb homme pilves selginemistega ilm ja mitmel pool sajab vihma. Puhub põhjatuul 2-8 meetrit sekundis. Sooja tuleb öösel 5-10, päeval 10-14 kraadi.
Pühapäeval on samuti pilves selginemistega ilm ja kohati sajab vihma. Puhub põhjatuul 1-7 meetrit sekundis. Temperatuur jääb öösel 3-10, päeval 9-14 kraadi piiresse.
Järgmise nädala alguses sajab samuti suuremas osas Eestist vihma. Esmaspäevast pöördub tuul läände ja loodesse ning tugevneb 5-12, saartel puhanguti kuni 14 meetrini sekundis. Teisipäeval tugevneb tuul veelgi ja võib rannikul ning saartel puhanguti isegi olla 15-17 meetrit sekundis.

Tartu politsei varitses kütusevargaid
Politseile teatati eile kell 22: 10, et Tartus Kesk ja Vaba tänava ristmikul varastatakse veoautost kütust.
Pärast teate saamist jõudis patrull sündmuskohale minutiga, kuid vargad olid selleks ajaks juba lahkunud.
Politseile helistanud kodanik rääkis, et nägi kahte meest kanistritega lähedalasuva maja aeda minemas. Politseinikud läksid näidatud hoovi kontrollima ja avastasid ühe põõsa juurest sinna peidetud vooliku ja kaks kanistrit kütusega.
Arvates, et ehk tulevad vargad kütusele järele, jäid politseinikud sündmuskohale valvama. Mõne aja pärast tulidki hoovi kaks noormeest ning hetkel, kui noorukid kanistreid võtma läksid, pidasid politseinikud nad kinni.
Kinnipeetud 23-a Andrei ja 22-a Sergei toimetati arestimajja menetleja jutule.

Täna 15 aastat tagasi kogunes VII riigikogu ja valiti Eestile president
Täna 15 aastat tagasi kogunes oma esimesele istungile VII riigikogu, kes valis ka Eestile uue presidendi.
Peale riigikogu liikmete ametivande andmist ning esimehe ja aseesimeeste valimist, toimusid presidendi valimised. 59 poolthäälega oli vabariigi presidendiks valitud Lennart Meri.
Riigikogu esimehe kohale kandideerisid Riivo Sinijärv ja Ülo Nugis, kes said vastavalt 47 ja 53 riigikogulase toetuse. Aseesimeesteks nimetati 11 aastat sellel kohal püsinud Tunne Kelam ning toonase Rahvarinde alustala Edgar Savisaar.
Parlamendiliikmetest on saanud parteisõdurid?
Ülo Nugis ütles täna hommikul Kuku raadiole antud intervjuus, et tema praeguse riigikogu tööd nii hulludes värvides ei näe nagu ajakirjandus ja rahvas seda teeb. Samas rõhutas endine riigikogu esimees, et vabal rahval on vabal maal täielik õigus kritiseerida enda valitud institutsioone.

Velman vene meediale: Eesti võimud ei usalda professionaali
Keskerakondlasest riigikogu liige Vladimir Velman kommenteeris ajaloolase Magnus Ilmjärve väidet eestlaste koostööst Natsi-Saksamaa luurega ja teatas, et Eestis on juba ammu selle kohta raamatud ilmunud ning seetõttu ei saanud arhiividokumendid suure skandaali ettekäändeks.
"Eestis on juba ammu olemas raamatud Eesti võimude koostööst fašistliku Saksamaa režiimiga," rääkis Velman intervjuus Rossiiskaja Gazetale.
Velman lisas, et on huvitav, et neid raamatud ei tõlgita eesti keelde. "Neid saab lugeda vaid inglise või saksa keeles," sõnas parlamendiliige.
Samas hindas ta kõrgelt Magnus Ilmjärve kui mõistlikku inimest ja professionaali.
"Eesti võimud suhtuvad temasse umbusaldusega. Neile ei meeldi, et see inimene räägib erapooletuid fakte Eesti ajaloost ja jutustab nendest avalikkusele," nentis ta.

Purjus mees avas tanklas tule
Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Rajakülas asuva kütusetankla territooriumil tulistas eile kella 12: 50 paiku meesterahvas teise inimese suunas.
Juua täis 1976. aastal sündinud Timofei tulistas bensiinijaamas 1963. aastal sündinud Mihhaili poole, kuid mees pihta ei saanud.
Timofei toimetati osakonda kainenema.
Sündmuse asjaolud veel täpsustamisel.

Kuninganna lennuk maandus ilma tõttu ligi tund hiljem
Tartu ülikooli 375. aastapäeva pidustuste puhul taheti täna kell 11 avada ülikooli asutaja Johan Skytte monument, kuid sündmus lükkus natuke edasi, kuna Rootsi kuninganna Silvia lennuk maandus ilma tõttu ligi tund hiljem.
Tartu ülikooli rahvusvahelise koostöö juht Sirje Üprus ütles Päevaleht Online'ile, et kuninganna lennuk on viimaks maandunud.
Kuninganna pidi Eestisse saabuma täna hommikul kell 10 ja kell 11 osalema Toomemäel riigikohtu hoone ees koos TÜ rektori Alar Karise ja peaminister Andrus Ansipiga Tartu ülikooli rajaja Johan Skytte monumendi avamisel.
Ülikooli pressiesindaja Anneli Maaring märkis aga, et kuna kuninganna selleks kellaajaks kohale ei jõudnud, siis lükati sündmust veidi edasi edasi. Praegu loodetakse, et monument saab siiski varsti avatud. Hetkel oodatakse kuninganna saabumist Toomemäele ja Maaring ütles, et kui ilm lubab, ei peaks kuninganna enam üle 15 minuti hiljaks jääma.

Tamsalu vallas tapeti 93-aastane naine
Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Assamalla külas asuvas eramust avastati eile pärastlõunat vanema naise surnukeha.
"Oma majas üksi elanud 1914. aastal sündinud Olga-Johanna vägivallatunnustega surnukeha leidis naisele ajalehte viima läinud naabrinaine," rääkis prokurör Marge Voogmaa Päevaleht Online'ile.
Prokuröri sõnul ei ole veel teada kas tapmise motiiviks võis olla soov vanainimeselt midagi röövida või varastada. "Kuna naine elas üksinda, siis ei ole veel võimalik öelda, kas tema elupaigast on midagi varastatud," rääkis Voogma.
Uurijate admeil tapatöös kahtlustatavaid hetkel veel kinni peetud ei ole.
Sündmuse täpsemad asjaolud on veel väljaselgitamisel.

Pihl: Schengeniga liitumine suurendab turvalisust
Siseminister Jüri Pihli sõnul suurendab Eesti liitumine Schengeni õigusruumiga turvalisust ning ükski piirivalveametnik piirikontrolli kadumise tõttu tööta ei jää.
"Meile tundub järjest rohkem, et Schengeniga liitumine ning see kui meil on Schengeni infosüsteem, suurendab turvalisust," ütles Pihl ETV saates Terevisioon.
"Kui nüüd septembri keskel hakkas tööle vastav süsteem, siis juba esimestel päevadel tabati kaks varastatud autot meil Narvas, mõned tagaotsitavad. Sellepärast, et ta (Schengeni infosüsteem) on väga efektiivne," lausus Pihl.
"Igas piiripunktis, igas politseijaoskonnas kõigis nendes (Schengeniga liitunud) riikides on ühendused vastava süsteemiga," selgitas siseminister. "Kui keegi on kuskil tagaotsitav, näiteks Luksemburgis või Lissabonist tagaotsingusse pandud, siis on ta ka koheselt näha siin meie Sillamäe politseijaoskonnas, Koidula piiripunktis."

Venemaa kavatseb rajada Soome lahe saarele radarijaama
Venemaa kavatseb rajada Soome lahes asuvale Suursaarele radarijaama ja lennujuhtimiskeskuse, et vähendada Soome ja Eesti õhuruumi rikkumiste arvu.
Soome telekanali MTV3 teatel teavitas Venemaa oma kavatsusest ka Moskvas viibivat Soome kaitsejõudude ülemjuhatajat Juhani Kaskealat, vahendas ETV24.
Kotkast 40 kilomeetri kaugusel asuvale saarele keskuse rajamise üheks eesmärgiks võib olla ka Soome lahte kavandatava gaasitrassi turvamine. Sõjaväeekspertide sõnul soovib Venemaa keskuse rajamisega ühtlasi näidata oma sõjaväe kohalolu Soome lahes.
Suursaar on pindalalt suurim saar Soome lahes. See asub Eesti põhjarannikust 55 kilomeetri kaugusel. Soomele kuulunud saar liideti 1944. aastal Venemaaga. Praegu paikneb seal territoriaalvete valvejaam.

Kohus mõistis Eesti ja Läti lipu teotaja tingimisi vangi
Viljandi kohtumaja kohtunik karistas naist kahe Eesti ja ühe Läti vabariigi lipu teotamise eest tingimisi vangistusega.
Süüdistuse järgi võttis Reelika mullu 22. juunil Viljandis ilma kindla põhjuseta trepikojast kaks Eesti vabariigi ja ühe Läti vabariigi lipu ja lõikas paar maja edasi hoovis lipukangad varraste küljest ära, kirjutab SL Õhtuleht.
Lipuvardad jättis ta maha vedelema, kangad võttis kaasa ja viskas prügikasti.
Asja arutanud Viljandi maakohtu kohtunik karistas Reelikat ühekuulise vangistusega tingimisi 18kuulise katseajaga.

Kalurid kaebasid hüljeste peale
Pärnumaalt valitud riigikogu liikmed kohtusid eile tutvumisel Tahkuranna vallaga ka sealsete kaluritega ning keskpäeval raekojas pärnakatega.
Otse sadamas aeti juttu kalasaagist, hüljestest ja rannakalurite elust, kirjutab Pärnu Postimees.
Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, hülgeuurija Mart Jüssi arvas vastuseks kalurite soovile saada hüljeste küttimiseks luba, et sellest pole tolku.
Sööb hüljes, mis ta sööb, peaasi, et ta seda võrgust ei võta, ja võimalik on saada toetust selliste võrkude soetamiseks, millele ei hakka hülge hammas ega kasva vetikas, lisas ta.

Saaremaa arstid Soome tööle ei lähe
Ehkki viimastel aastatel on kogu Eestis kõneaineks olnud arstide välismaale tööleminek, ütleb sihtasutuse Kuressaare Haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu, et tema tööloleku ajal, see on peaaegu viis aastat, ei ole meilt raja taha läinud ühtegi tohtrit, küll on Soome-tee jalge alla võtnud kaks meditsiiniõde.
Arstide põuda peab Sarapuu üleriigiliseks probleemiks, kirjutab Oma Saar.
"Praeguses situatsioonis on Eestis puudu mitme haigla jagu arste ja lähema 10 aasta jooksul ei ole paranemist näha," märgib ta.
"Haigla jagu "tähendab 50-60 tohtrit, nii et kokku on arste puudu mitusada. See on seotud residentide vastuvõtuplaanide ja ülikoolide lõpetanute arvuga, avatud piiridega, mujale tööle minekuga," loetleb ta ning lisab, et probleemiks on ka arstide loomulik vananemine.

Lemmikloomade päev Saaremaa moodi: raudkangiga kasside kallale
Eile hommikupoolikul, rahvusvahelisel lemmikloomade päeval olid pealtnägijad tunnistajaiks Kaarma vallas toime pandud tapatööle, kus raudkangi hoopide läbi leidsid otsa kaks kassi. Politsei on asunud selgitama juhtunu asjaolusid.
Esimesena märkas kasside materdamist oma koduaknast Kudjapel Kuressaare teel elav ja akna all hommikukohvi joonud Ingrid Heinala. Kadi raadiole antud usutluses rääkis tütarlaps, et nägi, kuidas üle tee asuval krundil töötav ehitusmees lõi kassi kaks korda, kasutades selleks käsivarrepikkust toru, kirjutab Oma Saar.
Teise kassi surma nägi pealt ka Ingridi ema Anneli. Juhtunust teavitati loomakaitseseltsi, kohalikku omavalitsust ning politseid. Komissar Meelis Juhandi sõnul kontrollitakse sündmuse asjaolusid, välistatud ei ole kriminaalasja algatamine.
Looma julma kohtlemise eest võidakse määrata rahatrahv või kuni aastane vangistus, märkis Juhandi.

Rekkale ette pööranud sõiduauto põhjustas kolmikavarii
Tallinnas Peterburi tee 34 maja juures toimus eile kell 08: 17 kolmikavarii, milles sai vigastada üks inimene.
Sõiduauto Nissan Maxima, mida juhtis 1976. aastal sündinud Tatjana, keeras ümberreastumisel ette kõrvalreas sõitnud veoautole MAN, mille roolis oli 1960. aastal sündinud Aleksandr.
Saadud löögi tagajärjel paiskus Nissan vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Honda Civic, mida juhtis 1971. aastal sündinud Innar.
Kohale saabunud päästemeeskond vabastas lõikurite abil ühe kannatanu avariilisest Hondast ning likvideeris masinate süttimisohu.
Honda juht ja 1971. aastal sündinud kaassõitja Urmi toimetati vigastustega Mustamäe haiglasse.

Soomlased sattusid Tallinnas liiklusõnnetusse
Tallinnas Peterburi tee 64 asuvas parklas toimus eile kell 10: 29 liiklusõnnetus, kus maastur sõitis küljepealt sisse peateel liikunud sõiduautole.
Maastur Dodge RAM 1500 Pick-up, mida juhtis 1976. aastal sündinud Riido, sõitis küljepealt otsa peateel liikunud sõiduautole Škoda Fabia, mida juhtis 1935. aastal sündinud Soome kodanik Risto Elias.
Škodas viibinud 1938. aastal sündinud Anja-Vilina toimetati vigastustega Mustamäe haiglasse ja peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

Ülekäigurajal lapse alla ajanud autojuht põgenes
Haapsalus Karja tänaval sõitis eile kell 10: 45 vöötrada ületanud lapsele otsa sõiduauto, tütarlaps sai kergelt vigastada.
Sõiduauto põgenes sündmuskohalt.
Kannatanu pöördus Läänemaa haiglasse, kus peale esmaabi andmist lubati ta kodusele ravile.

Kui saan, siis teen, adra ja sulega, Kalevipoja jõu ja aegumatu väärikusega
Eesti Päevaleht avaldab omavalitsuste tunnuslausete tuntuse edetabeli, mida kroonib Tartu linna loosung ligi üheksa-kümneprotsendise tuntusega.
Samas leidub omavalitsusi, mille tunnuslauset tundis vaid üks inimene küsitlusele vastanud kolmesaja ühest. See teeb lause tuntuseks 0,3% ja lõhnab koomas oleva mainekujunduse järele.
Eesti Vabariigil ametlik tunnuslause puudub, omavalitsuste tunnuslausete kasutamist ja loomist ei koordineeri ega toeta riigikantselei ega regionaalministri büroo. Puuduvad isegi tunnuslausete täielikud nimekirjad. Nagu näitab alljärgnev küsitlus, viib see tihti olematu või äpardunud mainekujunduseni.
Tunnuslausete tuntust uurivas internetiküsitluses tuli poolesaja tunnuslause järgi ära tunda Eesti omavalitsus või maakond, millele see kuulub. Vastata sai Eesti Päevalehe online'i küljel, lisaks levitasid Eesti Päevalehe esindajad küsitlust meilitsi enamikus maakondades. Ankeedi said e-postkastidesse nii külaliikumise kui ka mittetulundusühenduste aktivistid üle Eesti.

Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi: õpetajate päev pole naljaasi
Täna tähistatakse kogu maailmas õpetajate päeva ja seetõttu on
Sel päeval on tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused. Paljudes koolides peetakse parimaid-staažikamaid õpetajaid meeles tänukirjadega ja mälestusesemetega.
Õpilased, peamiselt abituriendid teevad omalt poolt samuti kõik, et õpetajatele oleks nende pidupäev lõõgastav ja meeldejääv. Palju on üllatusi, mida päev varem ei taheta lehele avaldada. Midagi on siiski ka ette teada.
Varstus saadetakse õpetajad matkarajale ja antakse ka grillimisasjad ühes, Haapsalu gümnaasiumi õpetajad viiakse loomaaeda, aga Tallinna Laagna gümnaasiumis on neile korraldatud kalalkäik.
Tallinnas Audentese erakoolis tuuakse kinobuss näitama filmi "Head käed". Tartu kunstigümnaasiumisse tuleb aga teadusbuss, kus kooli huvijuhi Tiina Reederi sõnul on kõige magusam teema, kuidas valmistada jäätist.

Maarit Murka eksponeerib end Tartu kunstimajas nais-Hitlerina
Tartu kunstimajas on avatud Jaan Elkeni kureeritud näitus "Tartu ülikool ja maalikool".
Eesti kunstnike liidu president Jaan Elken on aastaid juhatanud ka ülikooli maalikunsti õppetooli. Ta küsib retooriliselt, et "kas Eesti maalikunstis eksisteerib endiselt Tartu koolkond". Ilmselt ta nii arvabki, kuigi nii tema kui ka Tartu kõrgema kunstikooli õpilased teevad maalikunsti, millel pole traditsiooniliselt pallasliku maaliga suurt pistmist - see on lihtsalt tehtud või eksponeeritud Tartus. Et aga Tartul on oma eripära, selles pole kahtlust: siin võib kohata uudsust ja isegi praegusajal haruldast radikaalset kunsti enamgi kui pealinnas.
Üks sellise kunsti viljeleja on Maarit Murka, kes on lõpetanud Helsingi kunstiakadeemia magistrantuuri. Hüperrealism on jälle moes, olgu peale Murka nimetatud ka Helina Loid ja Kristo Nurmis. Murka paneb aga pedaali põhja, kujutades ennast mundris nais-Hitlerina. Eesti kunstis tuntakse küll leniniaanat, kuid hitleriaana on seni veel tundmatu. Loodame, et sellest ei tule järjekordne poliitiline, vaid pigem feministlik skandaal.

Pärnulased kontrollivad saarlaste tervist
Oktoobri lõpus on saarlastel võimalus teha Kuressaares noorte nõustamiskabinetis suguhaiguste tasuta proove, ettevõtmist korraldavad Pärnu aidsinõustamise kabineti töötajad.
Saare maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna spetsialist Imbi Jäe rääkis Päevalehele, et väikestes kohtades on probleemiks anonüümsuse tagamine ning inimesed pelgavad suguhaiguste kontrolli minna. Seda saab Kuressaares tasuta teha ka praegu ning Pärnu ametnike visiidi kaudu loodetaksegi inimestele selgeks teha ka tee noorte nõustamiskabinetti.
Ettevõtmise peamine siht-rühm on 18-aastased ja vanemad.

Näidendivõistlus andis kaks võitjat
Eile avalikustati Eesti teatriliidu saalis Eesti näitemänguagentuuri tänavuaastase näidendivõistluse parimad.
71 laekunud töö hulgast valis žürii kaks võitjat, kes pälvisid 25 000-kroonise preemia: Valmar Kassi "Soovi mulle head teed" ja Martin Alguse "Janu". Teise preemia sai samuti Martin Alguse näidend "Ise oled" ja kolmanda Katrin Ruusi "Magus eimidagi". Mõlemad võidumehed on seni silma paistnud pigem näitlejatena, Ruus teatrikriitikuna. Lisaks anti välja neli ergutuspreemiat ja märgiti ära neli tööd.
Žürii esimees Andrus Kivirähk ütles, et paremates näidendites räägiti põhiliselt inimestest meie ümber, igaüks võis näidendites ära tunda ennast, oma tuttavaid või tuttavate tuttavaid. Seepärast läksid need ka žüriile enim korda.

Politsei surve tegi kahe valla omaalgatusele lõpu
Aastaid Kuusalu ja Anija vallas tegutsenud korrakaitsjad on sunnitud tegevuse lõpetama.
Kuusalu ja Anija vallas said litsentsita turvateenuse osutamise põhjendusel tegutsemiskeelu ja lõpetavad seetõttu tegevuse aastaid korda valvanud kohalikud korrakaitseühingud.
Kuusalu Valla Korrakaitse MTÜ loodi kaitseliidu baasil 13 aastat tagasi. Toona kehtisid seadused, mis võimaldasid kaitseliitlastel vajadusel politseid abistada ja nii otsustaski Anija valla korrakaitse komisjon luua kohalikest kaitseliitlastest patrullteenistuse, mis valla korral ja hoonetel silma peal hoiaks. Selleks sõlmis vald MTÜ-ga lepingu ja hiljem ka abipolitseiniku tunnistused omandanud ühingu liikmed asusid kohalike firmade rahalisel toetusel põhikohaga korrakaitsjatena tööle.

TÜ õpetab 1000 krooni eest ülikoolis õppima
Tartu ülikoolis algab novembri keskel tuhat krooni maksev kursus, kus õpetatakse ülikoolis õppima ja ülikooli bürokraatiaga toime tulema.
Avatud ülikoolis 14.-15. novembrini kestva kursuse "Sissejuhatus ülikoolis õppimisse" läbijad saavad ühe ainepunkti. Ülikooli koduleheküljel reklaamitakse Einike Pilli eestvedamisel korraldatavat loengukursust ennekõike neile, kes tulevad ülikooli kas otse keskkoolist või pärast õppimises tehtud pausi, aga on abiks ka neile, kes juba õpivad ülikoolis, aga tahavad oma õppimisviise ja töövahendeid lihvida ja tõhustada.
Kursuse läbija saab ka vastused küsimustele: mille poolest erineb õppimine ülikoolis mujal õppimisest, millised on tulemusliku ja areneva õppija omadused ja hoiakud, milliseid töövahendeid peab valdama ülikoolis õppija ja kuidas nõudlikus õpikeskkonnas hästi toime tulla.

Schengeni viisaruumiga liitumine kiirendab oluliselt piiri ületamist
Kuigi piiril dokumendikontroll kaob, tuleb pass või ID-kaart
Juhul kui Euroopa Liidu justiits- ja siseministrid ei otsusta novembri alguses toimuval nõukogul teisiti, liitub Eesti juba enne jõule Schengeni viisaruumiga. See muudab seni töö või puhkuse asjus Euroopa maadesse reisimise lihtsamaks, sest piiril jääb ära omajagu aega nõudev passikontroll.
"Alates Schengeniga liitumise päevast kaovad meie ja lähimate naabrite Soome ja Läti vahelistelt piiridelt piirivalvurid ning passikontrolli seal enam ei toimu," selgitas siseministeeriumi Schengeni koordinaator Piret Lilleväli eeldatavasti 21. detsembril toimuvat. "Sisuliselt võib siis autoga sõita Tallinnast Lissaboni piirikontrolli läbimata."
Lennujaamas vana kord

Kuberner Arnold Schwarzenegger võib novembris
USA California osariigi kuberner Arnold Schwarzenegger on esialgse kava kohaselt üks Tallinnas toimuva Balti Arengufoorumi tippkohtumisel osalejaid.
Tippkohtumise kava kohaselt peaks Schwarzenegger osalema kliimamuutustele ja energeetikale pühendatud arutlusringis, millest võtavad osa veel Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, Euroopa Komisjoni energiavolinik Andris Piebalgs ja Taani keskkonnaminister Connie Hedegaard.
Schwarzenegger ei ole siiski oma tippkohtumisel osalemist kinnitanud.
Tippkohtumine toimub 4.-6. novembrini Tallinnas ja sellest võtavad osa ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip.

Eestlastele omase geenimutatsiooni uuring aitab avastada vähiriski
Vähki tekitav geenimutatsioon on pärilik, kuid eri riikide populatsioonide osas erinev.
Uue geneetilise uuringuga pannakse paika eestlastele omane geenimutatsioon, mis aitab tulevikus lihtsalt selgeks teha, kui suur on inimese vähki haigestumise risk - võimaldades ennetust alustada võimalikult vara.
"See geenimutatsioon käib põlvest põlve," kirjeldas AS-i Vähiuuringute Kliinik onkoloog ja selle uuringu vastutav uurija Kristiina Ojamaa maailma juhtivate teadlaste poolt hiljuti avastatud mutatsiooni, mis põhjustab perekondades vähki.
Seda, et vähk on suures osas pärilik, teatakse juba enam kui 15 aastat. "See liigub perekonniti, inimeses on see juba sünnist saadik," selgitas Ojamaa. Hiljuti jõuti aga jälile geenile, mida nüüd nimetatakse BRCA1 (tuletatud inglise keelest: breast cancer - rinnavähk), millega on seotud ligi 30 protsenti pärilikust rinna- ja munasarjavähist. Inimestel, kes pärivad selle geenimutatsiooni oma vanematelt, on 80-protsendine tõenäosus haigestuda rinnavähki ning 60-protsendine tõenäosus haigestuda munasarjavähki.

Neljarajaline Tallinna-Tartu maantee saab rohelise tule
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts viib valitsusse kava, mille vastuvõtmisel ei jää enam takistusi Tallinna-Tartu maantee Koselt Mäoni neljarajaliseks ehitamiseks.
"Selle kavaga seoses tuleb Tallinna-Tartu maantee pikaajalise rahastamise mudel paika panna," ütles Parts. Parts on enda sõnul rahandusminister Ivari Padariga ka rahastamisküsimuse põhimõtteliselt kokku leppinud, ent arutatakse veel üksikasju. "Fakt on see, et koalitsioon tahab Tallinna-Tartu maantee kuni Mäoni neljarajaliseks ehitada," kinnitas ta.
Kose ja Mäo vaheline ala on maanteeameti eelmisel aastal valminud hinnangu kohaselt ka Eesti kõige ohtlikum teelõik, kus hukkub aastas keskmiselt kuus inimest, seejuures umbes pooled neist kokkupõrgetes vastutulevate sõidukitega.

Horvaatia loobub kohustuslikust ajateenistusest
Horvaatia parlament hääletas ajateenistuse kaotamise vastu alates 2008st aastast, lootes NATO kutsele.
Horvaatia loodab aastaks 2014 muuta sõjaväe täisprofessionaalseks kirjutab, muutuste sisseviimine nõuab riigieelarvest 1,2 miljardit eurot ehk ligi 19 miljonit krooni. Planeeritud raha eest soetab sõjavägi 12 hävitajat, üle 120ne sõiduki ning täiustab õhutõrjesüsteemi, kirjutab AFP.
2007. aastal läbis kuuekuulise ajateenistuse üksnes 2051 kutsealust ligi 10 000st kutsutust.
Riik soovib sõjaväe koosseisu kahandada olemasolevalt 25 000 sõjaväelaselt 16000ni, vähendades 6000 võrra reservväge ning loobub 2000 ametnikust ja 2000 vabatahtlikust.

Van der Linden nõuab Venemaalt tõde Politkovskaja mõrva kohta
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Lindeni arvates on aasta hiljem ajakirjaniku mõrva asjaolud veel piisavalt varjatud.
Täna avaldatud pressiteates nõuab ENPA president René van der Linden tõde mõrva kohta. "Aasta tagasi, 7. oktoobril 2006 tulistati Anna Politkovskajat Moskvas. Aasta hiljem ei ole valgustatud asjaolusid mõrvaga seoses," teatas ENPA oma kodulehel.
Van der Lindeni arvates ei tohiks Venemaa ühe kõige julgema ajakirjaniku tapmist jätta karistamata, kuna tegu on rünnakuga demokraatia vastu: "Ma uuendan oma palvet Vene võimudele, tegemaks kõike, mis nende võimuses, et tuua tõde päevavalgele ja ka Vene parlamendile, et jälgida uurimist tähelepanelikult."

Kaheksane uudis: õpilase surnuks treenimine viis Jaapani sumojuhilt töö
Jaapani riiklik spordikomitee vallandas juhtiva sumotreeneri, kes kohtles 17-aastast õpilast ebasportlikult ning käskis noormehel seni treenida, kuni viimane kokku kukkus ja suri.
Jaapani sumoliidu sõnul on 57-aastane treener Tokitsukaze oma käitumisega põhjustanud avaliku skandaali ja tõsiselt häbistanud sumo mainet, vahendab BBC.
Tokitsukaze tunnistas, et lõi juunis aset leidnud intsidendi käigus oma õpilast pudeliga ja sundis teda trennis üha rohkem pingutama, enne kui noor maadleja kokku varises ja hiljem haiglas suri.
Ülekuulamisel tunnistas treener uurijatele, et lõi 17-aastast õpilast Takashi Saitot õlle pudeliga ja sundis teda treenima seni, kuni poiss oli vaevu võimeline püsti seisma. Lõpuks teadvuse kaotanud õpilane suri päev hiljem haiglas.
Samuti kinnitas sumotreener, et lubas vanematel treeningul viibinud õpilastel teismelist poissi mõnitada ja peksta. Üks vanem õpilane ründas treeneri silme all Saitot pesapallikurikaga.

Šoti politsei sai kätte varastatud Leonardo da Vinci maali
Hinnanguliselt 680 miljoni krooni väärt "Madonna kedervarrega" varastati Kagu-Šotimaalt pisut enam kui neli aastat tagasi. Müügitehingu katkestamisel arreteeriti neli meest.
Neli kahtlusalust tabati BBC teatel politseireidi käigus Glasgow kesklinnas tõenäoliselt müügitehingu sooritamise käigus. Politsei ei ole avalikustanud rohkem üksikasju, siiski võib kohapeal konfiskeeritud maal anda kinnitust, et seda püüti edasi müüa.
Kunstieksperdid on kinnitanud, et tegu on 1501. aastal Leonardo da Vinci maaliga "Madonna kedervarrega", taies on hetkel toimetatud ametlikuks kinnituseks ekspertiisi.
Leonardo da Vinci vahemikus 1501-1510 maalitud "Madonna kedervarrega" varastati 2003. aasta augusti viimastel päevadel Buccleuch hertsogi Drumlanrigi lossist, mis asub Thornhilli lähedal Kagu-Šotimaal. 200 aastat Buccleuch'de suguvõsale kuulunud maali näol oli tegemist kohaliku turismimagnetiga, enne kui see rööviti. Kümne maailma otsituima kunstiteose hulka arvatud teost otsisid nii Interpol kui ka FBI.

Naine sai muusikapiraatluse eest 2,4 miljonit krooni trahvi
USA-s määras kohus ühele naisele muusika tõmbamise ja jagamise eest 222 000 dollarit ehk umbes 2,4 miljonit krooni trahvi.
Vandekohus otsustas, et 32-aastane üksikema Jammie Thomas peab maksma 24 laulu üleslaadimise eest, vahendab BBC. Iga laulu maksumuseks kujunes seega 9 250 dollarit ehk ligi 100 000 krooni.
Plaadifirma teatel laadis Jammie nii üles kui alla tegelikult kokku 1 702 laulu.
Proua Thomas on esimene inimene, kes ei soostunud leppima kohtuvälise kokkuleppega (ja väikse, paari tuhande dollari suuruse trahviga) ning kaebas asja edasi.
See talle õnne ei toonud ja kohus mõistis naise süüdi.
Illegaalsete muusikajagajate vastu on kokku algatatud 26 000 kohtuasja, kuid enamus süüdistatutest on rahul kohtuvälise kokkuleppega.

Okruašvili kaaslane libises Gruusia luure haardest välja
Gruusia president Mihheil Saakašvili teatas valitsuse eriistungil, et kaitseministeeriumi riigihankeameti endine juht Jason Tšihladze libises luure käest minema ja viibib praegu Venemaal.
Gruusia peaprokuratuur süüdistab Tšihladzet ebaseaduslikus lennukikütuse ostmises ajal, kui Irakli Okruašvili oli kaitseminister, teatas lenta.ru viidates kohalikele allikatele.
Saakašvili ütles ministritele, et Tšihladze on "kriminaalse päritoluga inimene hüüdnimega Hunt". Tema sõnul sõitis endise riigihanke juht võltsitud passiga Moskvasse.
"Praegu see kõiki sõjaväe riigihangete saladusi teadev inimene juba istub ja jutustab kõike FSB-le," sõnas president.
Saakašvili teatas ka vahetult presidendile alluma hakkava korruptsioonivastase erikeskuse loomisest. Erikeskuse ülesandeks saab kõrgemalseisvate ametnike ja nende perekonnaliikmete kontrollimine.

Esimese Politkovskaja preemia sai Tšetšeenia ajakirjanik
Esimene iga-aastane Anna Politkovskaja nimeline preemia anti Londonis Tšetšeenia ajakirjanikule ja inimõiguste kaitsjale Natalja Estemirovale.
Preemiaga austatakse naisi, kes näitasid ennast inimõiguste kaitsmisel sõjakonflikti tsoonides, teatas BBC.
Estemirova ütles austamistseremoonial esinedes, et kavatseb saadud preemiat kulutada inimõiguste kaitseks. Ta lisas, et inimõiguste rikkumised Tšetšeenias ja Inguššias jätkuvad ning maailm ei tohi seda unustada.
Ajakirjanik Anna Politkovskaja tapeti Moskvas 7. oktoobril 2006. aastal. Juurdluse põhiversiooni kohaselt oli mõrv seotud tema ametialase tegevusega.

Louisianas advokaadikontorisse tunginud mees tulistas viit inimest
USA-s Louisianas tulistas advokaadikontorisse tunginud mees eile kolme inimest, täna hommikuks pole mees hoonest lahkunud ja hoiab seal vangis veel kahte inimest.
Mees tungis eile pärastlõunal Alexandria kesklinnas asuvasse advokaadikontorsise ja tulistas seal kolme inimest, vahendab AFP. Pärast seda sulges ta end veel kahe ohvriga hoonesse. Hoonest on kosta olnud veel laske ja praeguseks ei ole teada, kas kaks ohvrit on veel elus.
Mees hakkas tulistama ka kohalejõudnud politseinikke ning hoonesse saadetud kaugjuhitavat politseirobotit.
Kahel ohvril õnnestus põgeneda ja politsei päästis kolmanda, kuid ülejäänud kahte pole esialgu päästa suudetud.
Politseinikud üritasid taas hoonesse pääseda täna varahommikul ja panid selleks hoone teise tiiba plahvatama kaks väikest lõhkelaengut, kuid hoonesse sisenemise katse luhtus. Politsei pole tulistajaga siiani kontakti saanud: mees ei võta ei advokaadikontori telefoni ega reageeri ka mobiilidele. Hoonesse on lastud ka pisargaasi, kuid seegi pole praeguseks tulemusi andnud.

Kahe Korea liidrid võtsid vahelduseks jälle rahukursi
Seitse aastat on leppimus jäänud vaid paberile, nüüd jagasid riigipead uusi lubadusi.
Kahe Korea liidrid, president Roh Moo-hyun ja peasekretär Kim Jong-il, esitlesid maailmale eile oma näilist üksmeelt, kutsudes omavahelisel kohtumisel P'yongyangis Hiinat ja USA-d nende rahukokkuleppega ühinema.
"Kas läbimurre või ainult uus hulk lubadusi, mida Põhja-Korea võiks murda?" küsis ajakiri The Economist. Detsembris ametist lahkuv Lõuna-Korea president oli nn inter-Korea kohtumist taotlenud juba pikemat aega, kuid algselt augustis toimuma pidanud üritus lükati Põhja-Korea taotlusel poolteist kuud hilisemaks.
Need, kes mäletavad eelmisi ajaloolisi leppimishetki 2000. aasta suvel, kui Kim Jong-il hoidis samamoodi käest kinni lõunanaabri eelmisel riigipeal Kim Dae-jungil, saavad vaid ülima pessimismiga suhtuda ees ootavatesse sündmustesse.

Muhamedist koera teinud Rootsi kunstnik tahab ka muusikali
Oma karikatuuri eest saadud ähvarduste tõttu peitu pugenud mees plaanib uusi aktsioone.
Korraks redust välja tulnud Lars Vilks kinnitas intervjuus agentuurile AP, et ta ei kahetse põrmugi prohvet Muhamedi kujutamist koerana. Veelgi enam - tema unistuseks oleks luua samal teemal muusikal, kus oma rolli leiaksid nii Iraani president, Rootsi peaminister kui ka al-Qaida terroristid.
"Arvan, et see aitaks arutelule kaasa," leidis kunstnik, kes peab nüüd oma joonistuste pärast politsei kaitse all elama. Ta kinnitas, et ei karda enda julgeoleku pärast, ehkki on hakanud oma auto alt pomme otsima.
Näitusele mõeldud töö
Vilks otsustas Muhamedi pea koera keha otsa joonistada kuuldes, et tulemas on koerteteemaline näitus. Ent galerii keeldus tema töid turvariskile viidates näitamast. Samuti ei õnnestunud neid üles riputada mitmes teises kohas. Siis aga tuli talle appi väikene ajaleht Nerikes Allehanda, kes avaldas augustis neist ühe, tuues põhjenduseks vajaduse kaitsta sõnavabadust.

Islamikriitilise poliitiku kaitseta jätmine tekitas Hollandis pahameelt
Endine parlamendiliige naasis USA-st kodumaale, kui raha tema kaitsmiseks sai otsa.
Valitsuse otsus lõpetada raha eraldamine vallandas Hollandis ägeda vaidluse, kui palju peab riik oma kodanikke nende sõnavabaduse kasutamise tagajärgede eest kaitsma.
Somaalia päritolu Ayaan Hirsi Ali on teadaolevalt üks kuuest inimesest, kellele Hollandi riik on taganud kaitse islamiekstremistide eest. Muslimina sündinud ja hiljem usust lahti öelnud naine on ka Hollandi tuntumaid islamikriitikuid. Nii on varem isegi parlamenti kuulunud Ali öelnud, et kui Muhamed elaks tänapäeval, peetaks teda pedofiiliks.
Riik otsustas anda talle ihukaitse 2004. aastal pärast seda, kui islamiäärmuslane tappis väidetavalt muslimeid solvava filmi pärast režissöör Theo van Goghi. Surnukehasse torgatud noa külge pandud sedel hoiatas, et temaga koos filmi vändanud Ali on järgmine.

epl.ee videoküsitlus: pole mingi saladus, et mõned ühistranspordi liinid haisevad
Ühistransport tuleks teha nii mugavaks ja mõnusaks, et autojuht ei taha enam autoga sõita.
Kuidas suhtute Tallinna ühistransporti?
"Buss peaks juba siin olema, pole teda kusagil.Teiseks on nad täis, kolmandaks räpased," lausus bussi ootav naisterahvas.
"Pole ju mingi saladus, et mõned ühistranspordi liinid haisevad," lausus tihti haisvates bussides sõitev meesterahvas.
"Suhtumine on Tallinna transpordiametil vale. Nad on öelnud, et teevad autojuhi elu võimalikult ebamugavaks, et ta sõidaks ühistranspordiga. Mina nende asemel teeksin ühistranspordi nii mugavaks ja mõnusaks, et autojuht ei taha autoga sõita," rääkis ühistransporti kasutav autojuht.
"Bussid võiksid õigel ajal kohale tulla," ütles tihti bussiga sõitev õpilane.

Ida-Tallinna keskhaigla kavandab kaht suurt juurdeehitust
Ida-Tallinna keskhaigla ehitab ühe korpuse endale ja ühe Magdaleena haiglale.
Ida-Tallinna keskhaigla on seadnud eesmärgiks ehitada 2012. aastaks uus ravikorpus Magdaleena üksusele ja 2017. aastaks keskhaigla taha.
Magdaleena haigla juurde rajatakse hinnanguliselt 524 miljonit krooni maksev kaheksakorruseline palatikorpus koos vajalike diagnostikapindadega ja kahekorruselise parklaga.
Ravi tänavale umbes 1,2 miljardit krooni maksvasse uude korpusse kolivad erakorralise meditsiini osakond, aktiivravi, operatsiooniblokid ja anestesioloogiaosakond, misläbi saab ruumi juurde naistekliinik. Mõlema maja juurde rajatakse maa-alune parkla, lisandub 331 autokohta.
"Kogu haigla olme saab olema hoopis teisel tasemel," ütles Ida-Tallinna keskhaigla turundusjuht Andra Altoa.

Patarei ideevõistlusel jätkab seitse tööd
Patarei piirkonna planeerimise ideevõistlusele laekunud 15 tööst kvalifitseerus seitse, auhinnasaajad selguvad paari nädala pärast. Ühe töö jättis kvalifitseerimiskomisjon järgmisesse vooru saatmata, sest arhitekt ja tema meeskond olid väljaspoolt Euroopa Liitu, ent euroliidu kodaniku osalus oli nõutav. Seitse tööd kõrvaldas võistluselt praeguseks kaks korda koos käinud žürii.

Linn jätkab korterite odavmüügiga
Tallinna linnavalitsus tahab võltsdokumentide esitamise eest kriminaalkorras karistatud naisele müüa korteri 3990 krooniga, samale inimesele püüdis linn kevadel müüa korterit 2460 krooniga.
"Kriminaalkorras süüdi mõistetud väidetav sundüürnik saab mitmesajatuhandelise kingituse, aga teised, kes on elanud seadusekuulekalt, on sunnitud pealt vaatama," kommenteeris IRL-i linnavolikogu fraktsiooni esimees Matti Tarum. "Sama nahaalne kui umbkeelse Knjagnitskaja poolt võltsitud keeleoskuse tunnistuse kasutamine, on kogu K-korteri afäär."

Turgude säilitamise idee ei pruugi tagada Eesti kaupa
Harjumaa talunikud suhtuvad skeptiliselt linnaosavanemate ideesse säilitada turud.
Sel nädalal tulid Nõmme, Kristiine ja Pirita linnaosa vanemad välja ideega luua sihtasutus Tallinn Turg, mis arendaks ja kontrolliks turge ning lisaks aitaks luua võimalusi kohalikele talunikele.
"Sihtasutuse ülesandeks peaks olema sobiva müügikoha leidmine ja tingimuste loomine, kus inimesed müüks mett, omaküpsetatud leiba ja värsket lihakraami," tutvustas tulevikuvisiooni Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb, kelle sõnul ei peaks selline turg isegi tegutsema iga päev, vaid piisaks ka paarist päevast kuus.
Kuigi abilinnapea Taavi Aas möönab, et klassikalist turumudelit on vaja säilitada, ei ole ta kindel, kas sihtasutuse loomine on selleks kõige efektiivsem lahendus. Linna ülesanne ei pea olema turuplatsi ja rentnike otsimine, vaid see peaks jääma ikka linnaosadele. "Linnaosad peaks talunike ja põllumeestega otse suhtlema ja vastavalt vajadusele neile sobivad tingimused leidma," ütles Aas.

Maksu- ja tolliamet: kultuuriürituste käibemaksu otsusel pole tagasiulatuvat jõudu
Maksu- ja tolliameti arvates ei ole riigikohtu kultuuriürituste käibemaksustamise teemalisel otsusel tagasiulatuvat jõudu ning otsus ei anna põhjust maksudeklaratsioonide parandamiseks.
Riigikohtu eelmise nädala otsusega tunnistati kehtetuks käibemaksuseaduse punkt, mis näeb ette madalamat käibemaksumäära nende kultuuriürituste korraldajate piletitele, kes saavad üle 10% eelarvetulust riigilt. Kuna kohtu otsusel on vaid edasiulatuv jõud ning ettevõtjad on külastajatelt piletitulu vastavalt senikehtinud sättele juba saanud, on maksuhaldur seisukohal, et deklaratsioonide muutmine käibemaksu protsendi osas ei ole õiguspärane, teatab maksu- ja tolliamet.

Skanska peadirektori kohusetäitjaks sai Tuomas Särkilahti
Skanska EMV peadirektori ajutiseks kohusetäitjaks nimetati täna Tuomas Särkilahti, kelle volitused kestavad uue peadirektori ametisse määramiseni.
Uue juhi otsingud käivad alates septembri keskpaigast, kui oma ametist lahkus eelmine peadirektor Jaanus Otsa, teatas Skanska infojuht. Ettevõte on eesmärgiks seadnud, et võimalusel leitakse uus juht Eestist.
Skanska EMV AS on Skanska OY tütarfirma, kelle tööpiirkond on Eesti. 2000. aastast Skanska kontserni kuuluv Skanska EMV on üks suurimaid Eesti ehitusettevõtteid. Firma 2006. aasta käive oli umbes 120 miljonit eurot ja siin töötab ligi 400 inimest.
Eelmine peadirektor Otsa lahkus ametist, kuna tema vaated ettevõtte arengueesmärkidest ei läinud kokku firma omanike omadega. Vaated läksid lahku näiteks selles osas, kuidas peaks olema ettevõtte organisatsioon üles ehitatud ja kuidas võiks olla korraldatud standardiseeritud ehitus.

Venemaal tõusis inflatsioon septembris 0.8 protsenti
Tegemist on suurima tõusuga alates 2000. aastast ning 0.8 protsendine tõus ületas analüütikute prognoosi.
Aasta algusest on inflatsiooni tase jõudnud Venemaal 7.5 protsendini, teatas ITAR-TASS.
Ametlik prognoos terveks aastaks on kaheksa protsenti ning Vene majandusministeerium ei kavatse seda muuta.
Majandusminister Elvira Nabiullina on lubanud teha kõivõimaliku, et inflatsioon püsiks Venemaal prognoositud piirides.

Helenius: olen üllatunud jätkuva optimismi üle pehmest maandumisest
Viisnurga suuromanik Joakim Helenius lausus Briti-Eesti kaubanduskoja seminaril, et on üllatunud jätkuva ettevõtjate ja valitsuse optimismi üle pehme maandumise kohta.
Kui Briti-Eesti kaubanduskoja seminari kaks esimest esinejat Aivar Rehe ning Andres Sutt sisendasid kuulajatesse pehme maandumise suhtes optimismi, siis Helenius tulevikku läbi roosade prillide ei näinud.
"Olin hommikul koosolekul, kus eelarveid tehes ei tunnetatud mitte kuidagi võimalikku mitte pehmet maandumist ja ei tehtud mingeid selleks ettevalmistavaid otsuseid," teatas Helenius.
Helenius leidis eestlastele positiivse märgi, et Läti on veel kehvemas seisus, kuid meenutas, et me oleme ikkagi ühes paadis, vahendab aripaev.ee
"Turism langeb ja investeeringud langevad, meil on tegemist olukorraga, kus on võimatu jätkata endist kasvu. Peame tooma väljast raha sisse," lausus Helenius. "Meil on probleem, üle pika aja võib kasvada ka töötus, me näeme lähitulevikus negatiivseid mõjusid. Võibolla ka ajalehtedes suuri pealkirju - kriis."

Kalev jäi ka riigikohtus reostamises süüdi
Riigikohus jättis eile menetlusse võtmata AS Kalevi kassatsioonikaebuse ringkonnakohtu otsusele, millega anti Rae valla veeettevõttele õigus nõuda Kalevilt ülereostuse eest täiendavat tasu.
Kalevi kommivabrikut süüdistati alates 2004. aastast Jüri biopuhastisse reovee laskmises, mille reostustase ületas kehtestatu 7-8 kordselt.
"Nüüd alustab Elveso juriidilisi protseduure ASilt Kalev ülereostustasu võlasummade sissenõudmiseks. Võlanõue on tänaseks kasvanud üle 14,2 miljoni krooni ja sellele lisanduvad veel viivised," ütles AS Elveso juhatuse esimees Toomas Heinaru.

Rehe: töötute arv hakkab taas tõusma
Briti-Eesti kaubanduskoja seminaril ennustas Sampo panga esimees Aivar Rehe, et järgmisel aastal hakkab seni hoogsalt vähenenud tööpuudus taas tõusma.
Rehe sõnul väljus olukord tööturul kontrolli alt 2004. aastal, kui töökohtade arvu äkilise tõusu tõttu hakkas tööpuudus järsku kahanema ning sellega koos tõusid ka palgad.
Rehe ennustuse järgi tabab 2008. aastal tööturgu löök ning töökohad hakkavad vähenema, mis omakorda vähendab majandussurutist.
Eestile ohtlikuks tendentsiks pidas Rehe liiga hoogsat investeerimist. Kui Taanis säästavad inimesed rohkem, siis Eestis suunatakse vaba raha pigem investeeringutesse, mis jätab eestlased liiga riskantsesse olukorda.
Kriis võib Eestisse tulla Läti kaudu, kus makromajanduslikud näitajad pürgisid niivõrd kõrgele, et olukord võib kontrolli alt väljuda. Kuna kõik Balti riigid loetakse välismaal ühiseks turuks, siis võib Läti kriis märgi jätta ka Eesti majandusele.

Sutt: riik ei pea drastilisi meetmeid kasutusele võtma
Tallinnas täna peetud Briti-Eesti kaubanduskoja seminaril teatas Eesti Panga asepresident Andres Sutt, et majanduse pehme maandumine oli ette planeeritud ning suurt kaost sellega ei kaasne.
Sutti sõnul kasvas Eesti majandus viimase dekaadi jooksul ebatavaliselt kaua ning väga kiiresti, kuid selline trend pidi paratamatult muutuma. "10 protsendine majanduskasv ei saa igavesti kestma jääda. Kui viimastel aastatel on tegevusrisk olnud väga madal, siis nüüd olukord normaliseerub," lausus Sutt.
Sutti arvates tõusis Eesti majandus eelkõige kinnisvaraturule toetudes ning selle rahunemisega koos rahuneb ka Eesti üldine majandus. Ehkki ajakirjanduses levivad Sutti sõnul üsna mustad stsenaariumid, pole investoritel midagi karta, sest head projektid saavad endiselt investeeringuid.
Eesti majanduse põhiliste riskidena mainis Sutt kahte. Esiteks kontrollimatu palgatõus, mis omakorda tõstab inflatsiooni. Palgatõusu pidurdumine peaks rahustama ka inflatsiooni, millega säilib Eesti konkurentsivõime. Kui palgakasv tõusis tänavuse aasta alguses koguni 20 protsendini, siis peagi normaliseerub palgatõus 10 protsendi tasemel.

September kergitas hindu
Septembris kallinesid peamiselt piimatooted, mootorikütus ja meelelahutusteenused.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2007. aasta septembris võrreldes 2006. aasta septembriga 7,2%.
Samal ajal muutusid kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad 7,4% ja mittereguleeritavad hinnad 7,2%, teatas statistikaamet.
Suuremateks indeksi mõjutajateks olid eluasemekulutuste suurenemine ja toidu kallinemine.
2007. aasta septembris võrreldes augustiga olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 1,1% kallimad.
Tarbijahinnaindeksit mõjutasid septembris võrreldes augustiga keskmisest enam piimatoodete, mootorikütuse ja meelelahutusteenuste hinnatõus ning rõivaste sesoonne kallinemine.
Võrreldes möödunud aasta septembriga, on eluasemekulutused tõusnud 16,1% ning toitlustus- ja majutus 12%.

Kruuda tahaks luua ajakirjanike börsi
Ajakirjandusmaastikul Kalev Meediaga kanda kinnitav Oliver Kruuda tahaks ideaalis luua ajakirjanike börsi, kust meediaettevõtjad saaksid endale töötajaid valida.
Kruuda sõnul müüakse praegu lugusid pealkirjadega, mitte tegijatega. "Võib-olla tuleks sellele mõelda, et hoopis tegijatega lugusid müüa?" küsis Kruuda ja pakkus välja idee luua ajakirjanike börs, kirjutab Äripäev.
Selliste tegijate tippteoseid võiks müüa kõrge hinnaga ja miks mitte sellistele ajakirjanikele ka 100 000 krooni palka maksta, märkis ta.
Kruuda pakkus välja ka staarajakirjanikud, kes Eestis on muutunud kaubamärkideks ja kes võiksid sellisel börsil olla. Sellised kaubamärgid on Sulev Vedler, Madis Jürgen, Vallo Toomet, Peeter Raidla, Kristina Traks, Andrei Hvostov, Urmo Soonvald, aga ka veel mitmed nooremad ajakirjanikud, leidis Kruuda.

Itaallased tahavad Kohtla-Järve kurikuulsa ühiselamu lammutada
Mõni aasta tagasi Kohtla-Järvel tühjana seisnud ühiselamuhoone ostnud ja sellele uue elu sisse puhuda lubanud Itaalia firma Domina Balt teatas linnavalitsusele soovist hoone lammutada.
Mullu septembris lubasid Itaalia firma esindajad, et ehitavad Kalevi tänav 33 tühjana seisvasse hoonesse restorani, äripinnad ja korterid, kirjutab Põhjarannik.
Itaallased kinnitasid, et on valmis ehitust alustama, kui leidub vähemalt 20 klienti, kes soovivad selles majas korteri või äripinna saada, kuid nende lootused ei õigustanud end.
Põhjendust, miks nad maja lammutamise kasuks otsustasid, pole linnavalitsusele saadetud kirjas lisatud. Kuid samas on esitatud mitu krundi planeeringu muutmist puudutavat küsimust.
"Nende küsimuste järgi otsustades kavatseb firma pärast üheksakorruselise hoone lammutamist ehitada sinna elumaja ja tahab teada, mida neilt sellisel juhul nõutakse," ütles Kohtla-Järve linnavalitsuse ehituse järelevalve spetsialist Larissa Sein.

Eesti vutimunadest lähevad ligi pooled välismaale
Iga kuu saadab Järveotsa põldvutifarm välismaale üle 200 000 vutimuna.
Tartumaal Matjamal asuvast Järveotsa põldvutifarmist saadetakse välismaale igas kuus peale munade üle 60 kilo lihatooteid.
Vutifarmi tooteid müüb Eestis ja välismaal nende "turunduskäsi" Nordberg Foods.
Kuigi praegu on suurim välisturg Läti, on seatud põhituruks Soome, kuhu läheb kuni kümme protsenti mune ja 70 protsenti toodetavast vutilihast. Lätti veetakse praegu kuus 200 000 muna ehk kuni 40 protsenti kogu toodangust.
"Eesti põldvutimunad on olnud Soome turul edukamad, kui on soomlaste endi toodang," ütles Nordberg Foodsi turundusjuht Roman Muljar. Tema sõnul on põhjus ilmselt selles, et soomlaste karpides on kümme muna, aga Järveotsa farmi omades kaksteist.

Eestlaste tarkvara aitab muuseumikülastajat
Eesti teadusarenduskeskus ELIKO hakkab uuest aastast katsetama oma tarkvara, mille abil saab ülevaate muuseumikülastaja eelistustest ja pakkuda edaspidi just temale sobivat infot.
Pisut üle kahe aasta kestva katseperioodi tulemusena peaks valmima tarkvara, mis aitaks määrata kunstihuvilise profiili.
Teavet külastajat paeluvate valdkondade kohta kogutakse ühelt poolt talle muuseumist antava seadme ja teisalt näiteks maalidele kinnitatud kiipide abil. Külastajal peaks omakorda olema võimalus salvestada isiklik profiil mobiiltelefoni või PDA-seadmele, mille kaudu saab tuvastada end andmebaasiga ühinenud muuseumis.
Katseprogrammi katsetajateks on muuseum Heritage Malta ja Institute and Museum of the History of Science Itaaliast.

Treeningukohti napib ja kliente saadetakse juba ukselt tagasi
Probleemi püütakse lahendada ruumide laiendamise ja uute klubide avamisega.
Kõik küsitletud spordiklubide juhid ja peatreenerid kinnitavad kui ühest suust, et inimeste teadlikkus tervislikest eluviisidest on tõusnud, millest on tingitud ka ülerahvastatus.
Pea kõikides spordiklubides on kehtestatud ka eelregistreerimise süsteemid, millega üritataksegi vältida sääraseid ebameeldivaid olukordi.
Kadrioru spordiklubi pea-treener Angeelika Rumessen rääkis, et neil on tulnud ette juhuseid, kus treeningul osalejate arv on suurem saali mahutatavusest või vahendite olemasolust.
Hiljuti laiendas oma pinda poole võrra ka Tallinnas asuv Arctic Sport Club. Klubi müügijuhi Karis Kuusemäe sõnul pole pärast seda klientide nurinat kuulda olnud.

Romaaniülikool: Jane Austen "Uhkus ja eelarvamus" 
Ülev iroonia: Jane Austeni head taset ka tänapäeval tunnistab üks võrdlus, mida ei tohi võtta halvakspanuna. "Uhkus ja eelarvamus" hakkas autoril juba kujunema, kui Kuusalu vennastekoguduse liige Kulli Jüri saatis meie Kreutzwaldi isale kirja.
Kulli Jüri kirjutas: "Ma õnnistan sinno õnsa emma armastust meie wasto, keik temma lapselikko maddalat ollemist siin ilmas temma ennese igawesseks kassuks ja teie ettemärgiks siit ilmast läbbi minna." Kui ilusas käekirjas, selle üle võib igaüks ise otsustada, vaadates reproduktsiooni "Eesti kirjanduse ajaloo" esimese köite (1965) 220. leheküljel. Kas Jane Austeni moraal on jumalavallatum?
Igatahes asub ta kohe asja juurde: "Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel on tingimata naist vaja." Niisugune algus on üsna ajatu (kuid mitte liialt üldine), sest omade vahel on nõnda räägitud igas peres ja igas külas alati. Inimese olemuselt fundamentaalne elu on tegelikkuses väga praktiline ning inimkonna ajaloos on selles fundamentalismis muutunud eeskätt rekvisiidid. Nii ka Jane Austeni suhtes. Kunstnik Evi Valdovi karikatuursevõitu illustratsioonid "Uhkuse ja eelarvamuse" eestikeelse tõlke esmatrükile (1985) sobisid ehk stagnatsiooni ja perestroika vahele, mil kõik ametlik oligi jabur, aga nüüdseks on see juba eemalduv minevik, mis enam tagasi tulla ei tohiks.

StreetStar Baltic Session 2007
Täna ja homme toimub Salme kultuurikeskuses suur tänavatantsufestival StreetStar Baltic Session 2007. Üritus pakub eri stiilis võistlusi, sõusid ja kontserte välismaistelt staaridelt, koolitusi ja üldse hiphopi elustiiliga seostuvaid ettevõtmisi.
Külastajad saavad huvi korral infot uute tantsustiilide kohta ja näevad neid oma silmaga. Kõigil osalejatel on võimalik osaleda meistrikursustel, kus tantsuässad jagavad oma teadmisi. Lisaks mitmele teisele oma ala tipule on kohtuniketiimis legendaarne, terves maailmas tänavatantsukultuurile aluse pannud Greg Cambellock.
StreetStar on Prantsusmaa suurima tänavatantsufestivali Juste Debout Skandinaavia alavõistlus ning seda peetakse Skandinaavia suurimaks ja parimaks underground-festivaliks, mida on korraldatud juba kaks aastat.

Sõpruses näeb Portugali filme
Kolmapäevani kestval filminädalal tutvustatakse Portugali nelja tuntuima režissööri kuut filmi.
Täna linastuv Perdigão Queiroga "Fado, lugu ühest Lauljast" on muusikaline rahvalik draama, milles mängib peaosa maailmakuulus fado-diiva Am²ilia Rodrigues. Rahvusvaheliselt tuntuima Portugali režissööri Manoel de Oliveira laupäeval linastuv "Jutustatud film" on reis läbi Vahemere maade tsivilisatsioonide ajaloo.
Pühapäeval linastuv Portugali rahvapärimustel põhinev "Metsik" on Joco Cesar Monteiro teatraalne kujutlus keskaegse Portugali aadlike elust. Filminädala patrooni režissöör José Fonseca e Costa filmid "Viis päeva, viis ööd", "Lummus" ja "Rikas lesk üksikuks ei jää" linastuvad vastavalt esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval.

Lõuna-Eesti bändide ühine kontsert Tartus
Täna ühendavad Tartus Genialistide klubis oma jõud Lõuna-Eesti juhtivad indie-bändid Dahling, Honey Power (pildil) ja Lack of Eoins.
Peoks on põhjust. Britpopi kohalikule lipulaevale, oma debüütkauamängivat ette valmistavale Dahlingule on see esimene esinemine üle pika aja.
Honey Power kannab ette nii lugusid oma mullu ilmunud kauamängivalt "Macrosilly" kui ka praegu töösolevalt järjeplaadilt.
Viljandi bänd Lack of Eoins on õhtu noorim esineja. Hoogsat tantsurokki viljelevad keskkoolipoisid on pälvinud tähelepanu ja tunnustust eelkõige oma tänapäevase suhtumisega.
DJ-puldi taga on Eesti aktiivseimad muusikablogijad K6rvalapp, Penny Lane ning Martin Jõela. Genialistide klubi uksed avatakse kell 21, pilet 50 krooni.

Sügiskaamose puhul tõttavad appi kolmed moepäevad
Osaliselt juba eilsest on moehuvilistel võimalik osaleda lausa kolmel moeüritusel.
Neljapäeval sai avalöögi esmakordselt korraldatav Tallinna moenädal ehk ametliku nimega Tallinn Fashion Week. Estonia teatri kammersaalis näidatakse kolme päeva jooksul kodumaiste tuntumate moedisainerite kollektsioone. Näiteks täna kell 18 näeb kunstiakadeemia moeosakonna HULA kollektsiooni, kell 20 astuvad lavale aga Oksana Tanditi naiselikesse-luksuslikesse rõivastesse libisenud modellid. Homme kell 19 näitab oma loomingut Liisi Eesmaa, kell 20 Riina Põldroos ning kell 21 Aldo Järvsoo. Eesti moedisaini liit loodab moenädalast kaks korda aastas toimuva ürituse teha.
Moenädala sisse on lükitud ka seekordne sügisene FIBIT - mood on Tallinnas tagasi. See tähendab, et tänasest pühapäevani toimuvad Viru keskuse aatriumis hooajamoodi tutvustavad tasuta moeetendused. Seekordsed kollektsioonid on kokku pannud stilistid Jaanika Terasmaa, Beatrice ja Evelin Kattai. Noortemoodi tutvustab etendus United Robots, vabaajarõivaste uusi trende näitab Welcome To The City ning klassikalisele riietusele on pühendatud Super(b) Neutrals. Moeparaadi juhatab Eda-Ines Etti.

Sõnavara: Ähmu
Sõnavara: Ähmu - inimene, kes läheb mingi väljakutse tekkides alati ähmi täis. Ähmut ei tasu ootamatutesse olukordadesse panna, tema käed hakkavad higistama ning mõte kaotab jooksu, sümptomite tugevus varieerub isikuti. Ähmu puhul on imekspandav see, et kuigi ta väljakutseid lausa ise ei otsi, siis neist ära öelda ta ka ei taha.

Sebastien Loeb võttis sisse liidrikoha
Maailmameister Sebastien Loeb pigitas oma Citroen C4 WRC-st Kataloonia MM-ralli avapäeva viimasel kiiruskatsel välja viimase ning alustab laupäevast tööpäeva liidrikohal.
Prantslane kattis 26,48 km pikkuse Pratdipi kiiruskatse ajaga 16.16, 7, edestades seni liidrikohal olnud tiimikaaslast Daniel Sordot 14,9 sekundiga, kirjutab Sportnet.
Viienda kiiruskatse võitnud soomlane Mikko Hirvonen (Ford) jäi maha juba 23,6, norralane Petter Solberg (Subaru) 28,2, belglane Francois Duval (Citroen) 32,4 ning MM-sarja liider Marcus Grönholm (Ford) koguni 33,8 sekundiga.
Kuuenda kiiruskatsega muutis Loeb senise 3,6 -sekundilise kaotuse Sordole 11,3 -sekundiliseks eduks. Kõige rohkem andis päeva viimase võidukihutamisega ära aga Kataloonia ralli tänavune esimene liider Grönholm, kes jäi küll endiselt kolmandale kohale, kuid liidrist lahutab teda nüüd juba 50,6 sekundit. Vaid 2,6 sekundi kaugusel on temast kaasmaalane ja tiimikaaslane Hirvonen.

Aava võitis reedel kuuest katsest viis
Urmo Aava lõpetas Kataloonia MM-rallil JRC klassis kuuest kiiruskatsest viiel parima ajaga ning juhib esimese päeva järel oma tiimikaaslase Per-Gunnar Anderssoni ees 10,1 sekundiga.
Suzuki Swifti roolikeerjad võitsid kõik tänased katsed, sest esimesel võidukihutamisel oli kiireim rootslane, kirjutab Sportnet.
Kolmandal kohal paikneb tšehh Martin Prokop (Citroen C2), kuid tema jääb Aavast maha juba 1.14, 9-ga.
Jaan Mölder juunior reedese päeva järel punktikohale ei mahu. Aavale kaotab ta 5.15, 2-ga ning paikneb üheksandal kohal. Viimasest punktikohast lahutab Möldrit 31,2 sekundit.
"Esimesel katsel alustasin vihmamärjal teel veidi rahulikumalt ja sellega need 7 sekundit kaotust meil ka kogunesid. Sellest hoolimata suutsin juba järgmisel kiiruskatsel oma aega parandada ja vahet Anderssoniga vähendada," rääkis Aava.

Aava oli taas Anderssonist kiirem
JRC arvestuses MM-sarja juhtiv Urmo Aava oli ka Kataloonia ralli viiendal kiiruskatsel oma tiimikaaslasest ning lähimast konkurendist Per-Gunnar Anderssonist kiirem.
22,43 km pikkuse katse kattis eestlane oma Suzuki Swiftiga ajaga 13.47, 2, rootslane kulutas samal masinal 2,5 sekundit rohkem, kirjutab Sportnet.
Enne päeva viimast kiiruskatset on Aava liidriedu nüüd 6,2 sekundit. Kolmas on endiselt tšehh Martin Prokop (Citroen C2), kes katsel kaotas Aavale 16,8 sekundiga ja kokkuvõttes 46,9 sekundiga.

Urmo Aava kasvatab Kataloonias edu konkurentide ees
Autoralli maailmameistrivõistluste etapil Kataloonias juhib JRC sarjas Suzukil kihutav Urmo Aava, kes on võitnud neljast kiiruskatsest kolm.
Suzukil kihutav Urmo Aava suutis Kataloonia MM-ralli neljandal kiiruskatsel JRC arvestuses oma liidrikohta kindlustada, kirjutab Sportnet.
Aava edestas tiimikaaslast rootslast Per-Gunnar Anderssoni kolme sekundiga, mis viis ta liidriedu 3,7 sekundile. Kolmanda aja sõitis neljandal kiiruskatsel välja tšehh Martin Prokop Citroënil, kaotades Aavale 7,7 sekundit. Jaan Mölder juunior kaotas oma Suzukil Aavale 34,8 sekundit, mis andis 10. koha.
Aava edestab kokkuvõttes Anderssoni 3,7 sekundiga, kolmandal kohal olev Prokop jääb eestlasest maha 30,1 sekundit. Mölder juunior tõusis üheksandale reale, kaotust Aavale on kirjas 3.15, 4.

Owen sai siiski koondisekutse
Inglismaa koondise peatreener Steve McClaren kutsus kubemelihase lõikusest paraneva Michael Owen meeskonda eelseisvateks Euro 2008 valikmängudeks Eesti ja Venemaa vastu.
Newcastle Unitedi 27-aastast ründajat on pärast vigastusepausi väljakule oodata juba eeloleval pühapäeval liigamängus Evertoni vastu. Lisaks Owenile kutsus McClaren koondisse West Hami ründaja Dean Ashton, kes samuti vigastusest paranenud, kirjutab Sportnet.
Nimistus on ka Chelsea staar Frank Lampard, kes oma klubi viimastest mängudest on reielihase vigastuse tõttu kõrvale jäänud. Emile Heskey asemel on koondises Wayne Rooney, kes jalalaba väsimusmurrust tervenenud.
"Usukumatu, et Michael on terve. Veel kaks-kolm nädalat tagasi näis see võimatu, kuid pärast operatsiooni on ta koos oma füsioterapeudiga järjekindlalt tööd teinud ning reedel liitus ta juba Newcastle'i meeskonna treeningutega," sõnas McClaren. "Loodetavasti on ta piisavalt terve, et pühapäeval Evertoni vastu mängida ning seejärel ka kaks koondise kohtumist kaasa teha. Kui ta on terve, siis ta ka mängib," vahendab peatreeneri lubadust BBC Sport.

Jalgpallurid valisid endi seast parimaks Kaka
Rahvusvaheline elukutseliste jalgpallurite föderatsioon (FIFPro) valis oma liikmete (25 000) seas korraldatud küsitluse põhjal tänavuseks maailma parimaks jalgpalluriks AC Milanil UEFA Meistrite liiga võita aidanud brasiillase Kaka.
Profipallurid valisid ka aasta sümboolse koondise ja see näeb välja nii: väravas Gianluigi Buffon (Torino Juventus), kaitses Alessandro Nesta (AC Milan), Fabio Cannavaro (Madridi Real), John Terry (Londoni Chelsea) ja Carles Puyol (FC Barcelona), poolkaitses Cristiano Ronaldo (Manchester United), Kaka (AC Milan), Steven Gerrard (Liverpool) ja Lionel Messi ning rünnakul Didier Drogba (Chelsea) ja ROnaldinho (FC Barcelona), kirjutab Sportnet.

Pitkämäki ja Vlasic valiti Euroopa parimateks kergejõustiklasteks
Euroopa aasta kergejõustiklaseks valiti odaviske soomlasest maailmameister Tero Pitkämäki.
Osakas toimunud MM-il viskas Pitkämäki viimases voorus 90.33 ning edestas norralasest olümpiavõitjat ja Euroopa meistrit Andreas Thorkildseni, teatab etvsport.
Euroopa parimaks naiskergejõustiklaseks valiti eile Horvaatia kõrgushüppaja Blanka Vlasic, kes võitis MM-tiitli ning püstitas tänavu 2.07. Kontinendi parimaid valivad Euroopa kergejõustikuliidu liikmed, meedia, spordihuvilised ning eksperdid.

Eesti kohtunik valiti jäähoki MM-i üheks joonekohtunikuks
Rahvusvaheline Jäähokiliit (IIHF) valis järgmisel aastal Kanadas Halifaxis ja Quebecis toimuva meeste maailmameistrivõistluste üheks joonekohtunikuks Eesti kohtuniku Anton Semjonovi.
Teistest Eesti kohtunikest tegutseb Igor Tšernõšov ühe peakohtunikuna 2008. aasta aprillis Rumeenias Brasovis peetaval 2. divisjoni A-grupi turniiril, Kaire Leet joonekohtunikuna naiste 3. divisjoni MM-turniiril 2008. aasta aprillis Ungaris Miskolcis, Maksim Toode joonekohtunikuna Tallinnas 10.-16. detsembrini peetaval U20 2. divisjoni B-grupi MM-il ja Kristjan-Viktor Parvel joonekohtunikuna Tallinnas 2008. aasta märtsis läbi viidaval U18 2. divisjoni B-grupi MM-turniiril.

Hamilton pääses karistusest
Lewis Hamilton pääses karistusest, kui FIA ei leidnud temal Jaapani GP-l toimunud avariis süüd.
MM-liider Hamilton solvus uurimise alustamisest sedavõrd, et ähvardas juba kiivri nagisse riputada, teatab Eurosport.
22-aastast Hamiltoni süüdistati Sebastian Vetteli ning Mark Webberi vahel toimunud kokkupõrkes, kuna Hamiltoni taga sõitnud piloodid sattusid inglase manöövritest väidetavalt segadusse.
Süüdimõistmisel oleks Hamilton pidanud sel nädalavahetusel Hiina GP-l kvalifikatsioonis teenitud kohast 10 positsiooni tagapoolt alustama.

Hamilton ähvardab vormelist lahkuda
Britist vormelisõitja Lewis Hamilton ähvardas vormel-1ga lõpparve teha, sest FIA alustas tema Jaapani GP-l sooritatud sõiduvõtete pärast uurimist.
Hamiltoni äkkpidurdused turvaauto taga tekitasid Jaapani vihmamärjal rajal jälitajatele kõva peavalu, mis tipnes Sebastian Vetteli ja Marc Webberi avariiga, vahendab Eurosport.
Hetkel 12 punktiga lähimat jälitajat edestav ning esimese kollanokana maailmameistriks tulla võiv Hamilton pidas uurimise alustamist viimaseks tema vastu suunatud rünnakuks, mis võib kaasa tuua spordiga lõpparve tegemise.
"Sel aastal juhtus mitmeid imelikke olukordi, kus mind üritatakse paha inimesena kujutada ning näib, et lisaks saan ma sel nädalavahetusel ka karistada," teatas Hamilton. "Kui see niimoodi jätkub, siis vormelis ma enam sõita ei soovi."

Beckham Eesti vastu ei mängi
13. oktoobril Wembley staadionil Eestit võõrustavasse Inglismaa koondisesse ei pääsenud põlvevigastusega hädas olev David Beckham, kuid nimekirja kuulub näiteks Michael Owen.
Inglismaa vutikoondise peatreener Steve McClaren teatas koosseisu, kes astub EM-valikmängudes vastu Eestile ja Venemaale.
Koosseisu kutsuti ka hetkel vigastustega kimpus olevad Michael Owen ja Frank Lampard, kuid eemale jäävad David Beckham, Owen Hargreaves ning Michael Carrick.
Mõneti üllatuslikult said koondisekutse Evertoni kaitsja Joleon Lescott, kelle teenetest on huvitunud näiteks Real Madrid ning West Hami ründaja Dean Ashton. Koondises on ka juunis Tallinnas peetud mängust eemale jäänud Wayne Rooney ning vanameister Sol Campbell.
Kokku kutsus McClaren koondisesse 27 mängijad, kuigi teatavasti pääseb ühes mängus platsile maksimaalselt 14 vutimeest.

Marion Jones tunnistas dopingu kasutamist
USA sprinter Marion Jones tunnistas, et Sydney olüpiamängude jaoks treenides kasutas ta steroide.
Täna kohtu ette astuv Jones, keda süüdistatakse lisaks veel ka ühes majanduskuriteos, teatas oma perele ning sõpradele saadetud kirjas, et ta kasutas steroide ligi kaks aastat.
Jones võitis Sydneys viis medalit, sealhulgas kulla 100 ning 200 meetri jooksus, vahendab Eurosport.
Jones on seni eitanud kõiki süüdistusi illegaalsete steroidide kasutamise kohta.
2000. aastal jäi Jonesi toonane abikaasa C.J. Hunter vahele dopinguga ning alates sellest ajast jäi ka Jonesile külge plekk. Kahtlasena tundus ka järgmistel aastatel toimuma hakanud tulemuste taandareng. 2001. aastal jäi senine ala suveräänne valitseja Jones MM-il alla ukrainlanna Zanna Pintussevichile, kuid võttis kullad siiski 200 ja 4x100 meetri distantsidel.

Ellermann ja Poncord jahivad kodus esikohta
Maailmakarika etapp ja rahvusvaheline ratsavõistlus toob Tallinna üle saja ratsutaja.
Tänasest pühapäevani on Saku suurhall neljajalgsete sportlaste päralt, kui Tallinn International Horse Show raames astub kolmel päeval võistlustulle üle 150 hobuse 11 riigist.
Suurejooneline ettevõtmine päädib pühapäeva õhtul Kesk-Euroopa liiga maailmakarika
etapiga, kus kõrgeid punkte püüavad ka Eesti parimad ratsasportlased eesotsas praeguse liidri Hanno Ellermanniga.
Põhivõistlusel ratsuga Poncord võistlev Ellermann lubadusi ei julgenud jagada, kuigi loodab liidripositsioonist kinni hoida.
"Raske on midagi konkreetset öelda - sel hooajal on see esimene sisevõistlus," nentis Ellermann. "Kuid üldiselt on Poncord heas vormis ja stabiilne. Ta on rahulik hobune, teda kergelt närvi ei aja ning tal pole kombeks negatiivselt üllatada. Püüame ikka maksimumi."

Mart Poom: praegu on lahtine, kas saan Inglismaaga mängida
Valuvaigistite toel koduklubi Watfordi aitava Poomi vigastus on muutunud hullemaks.
Kuigi Mart Poom on viimastes Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste esiliiga heitlustes kaitsnud FC Watfordi väravat, annab Eesti koondise puurivahi seljavaevus pidevalt tunda ning valu on kandunud isegi juba sääremarja. Vutimehe sõnul pole tema kaasalöömine 13. oktoobril Londonis Wembley staadionil peetavas Inglismaa-Eesti EM-valikmängus sugugi kindel.
"Olen seda kohtumist kaua oodanud, aga praegu on seljavigastuse tõttu lahtine, kas saan osaleda," tõdes 35-aastane Poom. "Kuigi loodan väga, et pean selle mängu ikkagi vastu, on asjad
ainult hullemaks läinud."
Watfordi teisipäevases liigakohtumises Sheffield Wednesdayga (2: 1 - toim) käis Poom küll taas väljakul, ent ainult tänu valuvaigistitele.

Šotlased näitasid Euroopa meistrile koha kätte
Meistrite liiga D-alagrupi kohtumises Glasgow Celtic-AC Milan jõudis esimesena tabamuseni kodumeeskond, kui 62. minutil saatis palli väravasse Stephen McManus. Juba kuus minutit hiljem teenis Milan aga penalti ning Kaka viigistas 1: 1. Kangelaseks tõusis 2: 1 võiduväravaga 90. minutil austraallane Scott McDonald.
"See oli mu karjääri tähtsaim värav," ütles McDonald. "Olime penalti üle väga löödud, kuid mängu kulgedes saime usku juurde. Viimasel minutil võiduvärava löömine oli midagi erilist."
Dida veiderdas
McDonaldi värav vallandas Celtic Parki staadionil fännide võidutormi, mille varjus pääses üks pealtvaatajatest oma rõõmu väljendama ka platsile, kasutades ära võimaluse Milani väravavahti Didat puudutada, mille järel brasiillane end dramaatiliselt murule pikali heitis. Rahvusvaheline meedia eesotsas BBC-ga ennustab võimaliku karistusena lausa Celticu väljaheitmist Meistrite liigast, nagu juhtus 2005. aastal Milano Interiga, kelle fännid samuti Didat ründasid. Celticu juhatuse esimees Brian Quinn peab Dida reaktsiooni veiderdamiseks.

Kumb möödub Jaak Maest enne - Kaspar Kokk või Aivar Rehemaa? 
Meeste suusakoondises köeb haarav konkurents - noored mehed Kaspar Kokk ja Aivar Rehemaa ihkavad kärpida Jaak Mae üleolekut.
Ramsau mäestikulaagris pole kavas tühjendussõite, mis teeks suusameeste omavahelise sügisese vahekorra klaariks. Kuid ka suusatreening 2700 meetri kõrgusel liustikul või keppidega jooks külas looklevatel mäeradadel toob igaühe seisundi varjamatult esile.
Kogesin seda oma nahal ühel võtmetreeningul. Ligi pooleteisekilomeetrisest slaalominõlvast ülesminekut nimetatakse Wassbergi tõusu võtmiseks, sest väidetavalt meeldis kuulsal Rootsi suusatajal Thomas Wassbergil seal end kurnata.
Sissejuhatuseks jooksid suusatajad ligi poolteist tundi, ma piirdusin poole lühema otsaga. Tõusu võtmisel tuhises Kokk kindlal sammul ees, Priit Narusk edenes veidi tagapool. Pulssi ei tohtinud kõrgele ajada, aga iga hoogsam samm võttis hingeldama.

Tallinki uus laev sai nimeks Superstar
AS Tallink Grupp teatel sai reedel Itaalias, Fincantieri laevatehases ristitud ning vette lastud uue generatsiooni kiire reisilaev nimeks Superstar.
AS-i Tallink Grupp juhatuse esimehe Enn Pandi sõnul on tal väga hea meel, et laeva ristiemaks on Kaia Kanepi. "Nii nagu me usume seda meie uuest laevast, loodame, et ka Kaiast saab lähitulevikus superstaar. Seda küll siis juba spordimaailmas", ütles Pant.
Superstar alustab opereerimist Tallinn-Helsingi liinil järgmise aasta kevadest. Koos 2007. aasta kevadel valminud M/S Star'iga teenindab laev reisijaid Tallink Shuttle teenusekontseptsiooni alusel, mis tähendab aastaringset kiiret liiklust kahe pealinna vahel.
Pandi hinnangul täiustub aastaringne Tallink Shuttle teenus Superstari lisandudes veelgi, sest see tähendab võrdseid kiirreisivõimalusi nii Soomest kui Eestist. "Põhimõtteliselt hakkab Tallinki laevade liiklemine Tallinn-Helsingi liinil olema tihedama graafikuga ja kiirem kui paljude Eesti suurlinnade vaheline bussiliiklus seda on," lisas ta.

Goodson & Red avas Tallinnas ametlikult oma kontori
Tallinnas alustas alates eilsest ametlikult tegutsemist rahvusvaheline kinnisvaraettevõtte Goodson & Red, mis tegeleb investeerimisalase nõustamise ja kinnisvaravahendusega, keskendudes ainult esmaklassilisele kinnisvarale pealinnas.
"Goodson & Red on võtnud nõuks saada üheks parimaks kinnisvaraagentuuriks Euroopas," kommenteerib firma juhatuse esimees Darren Goodson. "Lisaks kontoritele Londonis ja Tallinnas laiendasime hiljuti oma tegevushaaret Bukaresti Rumeeniasse ning meie eesmärgiks on laieneda järgneva viie aasta jooksul igasse Ida-Euroopa pealinna," lisab ta.
Ettevõtte portfelli kuulubki peamiselt eksklusiivne kinnisvara Tallinna kesklinnas.
Kinnisvarabüroo Goodson & Red sündis kahe ettevõtte, RED Group'i ja TallinnProperty.com nimel all tegutsenud Goodson Property Group'i ühisettevõtmisena. Peatselt viieaastaseks saav RED Group külaliskorterid on täielikult Eesti kapitalil põhinev kortermajutust ja haldusteenust pakkuv ettevõte, mis haldab Tallinnas ligi 50. külaliskorterit. Ettevõtte klientideks on nii äri- ja konverentsituristid kui ka puhkajad. Goodson Property Group oli ühisettevõtte loomise hetkeks kinnisvara- ja investeerimisalase nõustamisega siinsel kinnisvaraturul tegelenud neli aastat.

Estonian Air vahetab "taevakaardi" teise boonusprogrammi vastu
Estonian Airi ametlikuks klientide lojaalsusprogrammiks on alates oktoobrist EuroBonus, mis peaks võimaldama senisest enam lisateenuseid.
Senine Estonian Airi lojaalsusprogramm "taevakaart" kaotab kehtivuse 30.11.2007. Kõigile "taevakaardi" omanikele ning teistele soovijatele on EuroBonus programmiga liitumine tasuta.
EuroBonus lojaalsusprogramm, millega Estonian Air teeb koostööd 1999. aastast, pakub järgmisi soodustusi ja lisateenuseid: punktide kogumine ja kasutamine Estonian Airi ning paljude teiste lennufirmade lendudel; soodustused autorendi- ja hotellifirmade teenustest nii Eestis kui ka välismaal, hõbe- ja kuldtaseme klientidele check-in äriklassi registreerimislauas Tallinna lennujaamas; tasuta pagasi lisakilod hõbe- ja kuldtaseme klientidele; tasuta sissepääs koos kaaslasega äriklassi ootesaali kuldtaseme klientidele Tallinnas ja Estonian Airi sihtkoha lennujaamades.

Põlvast juhendatakse kuuendikku maailma Addinoli müügist
Määrdeainete tootja Addinol kasvas 15 aastaga Eesti õlituru liidriks koordineerides kodusest Põlva linnast rahvusvahelise õlikontserni toodete müüki nii Ida-Euroopa riikides kui Soomes ja Rootsis.
"Meid teeb Eesti turul ainulaadseks fakt, et oleme 15 aastaga võitnud Saksamaal asuva emafirma usalduse niivõrd, et kuuendik planeedi toodangut juhitakse Eestist," lausus Addinol Mineralöl Marketingi OU ärijuht Tiina Suija.
Eesti ettevõtte vastutusvaldkonda anti müügi haldamine Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Lätis, Leedus, Moldovas, Bulgaarias, Gruusias, Armeenias, Soomes ja Rootsis.
Saksamaa Addinol alustas 1992. aastal Eestis määrdeainete müümisega, olles siis üks esimesi Lääne päritolu õlifirmasid Eestis.

Uus IP-põhine telefonisüsteem vähendab kulusid
Telekommunikatsiooniettevõte innovaphone pakub Eestis IP-põhiseid sidelahendusi, mis lubavad sidekuludelt kokkuhoidu 30-40 protsenti.
innovaphone'i Põhja- ja Baltimaade juhi Michael Zinsmeister'i sõnul on IP-põhine sidesüsteem datakaabli vahendusel ühenduv telefoniside ning seda kasutades on võimalik vähendada oma telefoniarveid ja firma siseselt tasuta helistada. "Ettevõtte sees kõnede tegemine ei maksa kasutajale rohkem kui tasu püsiühenduse eest, kuid see on tavaliselt juba nagunii varem olemas ja seega lisakulutust ei nõua," lisas ta.
Samuti võimaldab IP-põhine telefonisüsteem võimalust tööpunkte lisada, liigutada ja muuta.Telefonile omased aadressid ja seaded säilivad ning ei ole vajadust administraatori järele, kes kõik uuesti ära seadistaks.
Helistamisseade, olgu see siis telefon või arvuti, logib telefonisüsteemi ning kasutaja saab seejärel kõnesid teha. Sissetulevad kõned suunatakse telefoni läbi ettevõtte telefonikeskuse, mistõttu helistaja ei pea arvestust pidama selle üle, kus helistatav parasjagu paikneb.

Arvustus: Väikese Anna suur saladus
Lugesin Anna-raamatu läbi ühe hingetõmbega, niivõrd kaasakiskuv oli see raamat, mis võimaldab väikesel lugejal samastuda kuueaastase Annaga, tema ettevõtmiste ning tuttavate olukordadega. Näiteks koos vanaemaga pannkooke teha.
Anna elab meie pragmaatilise ühiskonna edukalt toime tulevas peres, kus aega ja tähelepanu jagub ka lapsele. Ta on just selline nagu enamik lapsi - jõulusid ootab ta eelkõige kingituste pärast. See on lugu tänapäevast, elust, nagu see siin just praegu päriselt on.
Noor kirjanik tunneb üllatavalt hästi väikese tüdruku hingeelu ja mõttemaailma. Olles ise pikka aega väikeste lastega kokku puutunud, tundus loetu tõetruu ja usutav.

Arvustus: Hõbeingel jääb helisema
See on raamat, mida naudivad ilmselt naised, aga võiksid lugeda mehed.
Samas võiks kihla vedada, et mehed panevad raamatu käest hiljemalt viiekümnendal leheküljel. Ja jäävad arvama, et see on üks igavesti nõme raamat: kujuta ette, nad räägivad isegi raamatutes sellest, kuidas naine petab oma meest, kes samal ajal Soomes pere heaks tööd rabab. Ja laste kasvatamisega ka ei saa hakkama, tütar on paras jonnipurikas. Naised ju, teadagi, usuvad kõike, mida loevad, ja võtavad veel eeskujugi. Fuih ja võeh! Ja nii kinnistubki stereotüüp tobedatest "naistekatest".
Tegelikult on sellised raamatud ehk kusagil sügavamas südamesopis mõeldud just nimelt meestele. Aitamaks mõista naiste hingeelu ja saamaks teada, mida naine tegelikult mõt-leb. Ei, see on jälle klišee. Saamaks teada, mida naine mõtleb, aga sageli endalegi ei tunnista, või mida naine mõtleb, aga mille pärast tal on häbi iseendagi ees.

Ketlin Priilinn: minu "kiiks" on see, et armastan õnnelikke lõppe
Äkitselt Eesti kirjandustaevasse kerkinud Ketlin Priilinn on tänavu andnud välja viis raamatut. Kes ta selline on - imelaps, grafomaan või noor andekas kirjanik?
Pärast noorsooromaanivõistluse võitjate väljakuulutamist lettidele jõudva raamaturea taga on kahtlustatud pseudonüümi või sõp- ruskonda - kes see ikka üksinda nii palju jõuab. Intriigijahtijatel tuleb paraku pettuda. Tegu on ainsa autoriga, kes esineb oma isikliku ristinime all. 25-aastane Tallinna lähedalt Lehola külast pärit noor naine täidab oma ammust unistust: kirjanikuks saamisele mõtles ta juba lapsena.
Millal kirjutasid oma esimese loo ja kui palju aega läks esimese raamatu ilmumiseni?
Raamatu kirjutamisest unistasin juba varases lapsepõlves, kuid selle soovi täitumiseni läks tegelikult päris kaua. Kartsin, et ei saa sellega hakkama. 2004. aasta kevadel juhtusin nägema kuulutust, kus oodati töid lastejuttude võistlusele. Sain inspiratsiooni oma väikesest kutsikast ja mõtlesin välja jutukese tema seiklustest. Saatsin selle võistlusele eriliste lootusteta, ent läks hästi ja mu töö märgiti ära. See andis mulle kõvasti julgust juurde.

John Rebus, uue aja maailma vanaaegne uurija
Šoti kirjaniku Ian Rankini loodud uurija John Rebus lõhub
John Rebus on neljakümnendates eluaastates Šoti inspektor, kes elab ja lahendab kuritegusid Edinburghis. Nagu nii paljudele tüüpilistele kriminaalsarjadele (nii raamatus kui ka teleekraanil) kohane, on Rebus lahutatud, ei saa hästi läbi oma endise naisega ning võõrdub tasapisi oma tütrest. Ehk siis on laulatatud oma tööga, mitte eraeluga. Töö kõrvalt pole aega tütrega regulaarselt kohtuda, tema kirjadele vastata - teadagi, sidet on lihtne kaotada. Seal aga Rebuse stereotüüpsus ka lõpeb.
Alustagem kas või sellest, et Rebus on tavalise politseiuurija kohta kaunis elitaarse muusika- ja kirjandusmaitsega. Nagu märgib kirjanik Rankin raamatutele hiljem lisatud eessõnades, muutub Rebus raamatusarja edenedes "rahvalikumaks", hakates näiteks plaadimasinas džässi asemel Rolling Stonesi eelistama.

Göteborgis peetud raamatumessi järelkaja
Kommentaar
Kätlin Kaldmaa
tõlkija ja kirjastaja
Kohalikud kirjandusinimesed elasid juba üle aasta kõrgendatud meeleolus. Kuluaarides kumises võimalus saada Göteborgi raamatumessi peakülaliseks.
Hulk raamatuid tõlgiti rootsi keelde, hulk kirjandusinimesi lennutati ülemeremaale. Eesti asja uudistasid nii esimese kui ka teise ringi väliseestlased - pensioniikka jõudnud pagulased ja viimase paarikümne aasta jooksul Rootsis kodu loonud eestlased, väikesed lapsed kaasas. Ei saa öelda, et huvi oleks olnud vähene.
Mis saab aga edasi? Kuuldavasti on juba kerkinud üles esimene probleem: kuidas viia messi eel tõlgitud raamatud Rootsi väga konkurentsitihedale raamatuturule? Kuidas jõuavad need tavalise rootslase lugemislauale? On meil neile pakkuda midagi sellist, mis neid nõnda palju liigutab, et nad on valmis eesti keelest tõlkimise kadalipu ette võtma?

Imbi ema lugu on tegelikult lugu meist kõigist
Mälestus võib olla valus. Kuid unustus on palju hullem. Selliseid raamatuid võiks olla rohkem.
Eestis tuli liiga kaua elada kohustusliku unustamise keskel, kus mälestusi tõrjuti, sest need kuulusid teise aega ja teise ühiskonda.
Imbi Paju raamatut "Tõrjutud mälestused" nägin ma tegelikult esmalt Helsingi raamatupoes. Soome keeles avaldatuna avab "Torjutut muistot" ka meie põhjanaabritele seda kurbust, mida terve meie ühiskond on üle elanud. Kuid soomlastelgi on omad mälestused, mida meenutada ei julgetud. Ka nemad elasid hirmus.
Lugu Imbi Paju emast ja sugulastest, kes pidid üle elama Siberi-kannatused, kuid suutsid järglastele ikkagi inimlikkust õpetada, on tegelikult lugu meist kõigist.
Mõni võib ju nuriseda, miks on vaja minevikuhaavu lahti kiskuda. Kuid neid haavu ei oleks kunagi tohtinud tekkidagi. Kui me neist ei räägi, võib juhtuda, et mõnes teises kohas ja ajas hakatakse jälle hävitama inimlikkust, pannakse inimesi üksteise peale kaebama, üksteise tagant varastama, üksteise elu hävitama. Unustus toidab jõhkrust.

 "Kaks takti ette" alustab uute lauljatega
"Kaks takti ette" alustab taas juba 7. oktoobril Eesti Televisioonis.
"Kaks takti ette" esimene võistlussaade oli eetris 1972. aastal ehk täpselt 35 aastat tagasi.
Kahest taktist on osa võtnud sellised Eesti lauljad nagu Tanel Padar, Eda-Ines Etti, Kaire Vilgats, Lea Liitmaa, Kadi Toom, Maiken, Lauri Pihlap, Maarja-Liis Ilus, Evelin Samuel, Hedvig Hanson, Gerli Padar, Hanna Pruuli, Vaiko Eplik, Hanna-Liina Võsa, Mikk Saar, Kristjan Kasearu, Laura Põldvere, Bert Pringi, Susan Lilleväli, Ewert Sundja, Lauri Liiv, Kelli Uustani, Julia Boman, Rolf Roosalu, Sofia Rubina, Siiri Sisask, Marju Länik, Silvi Vrait, Anne Veski, Thea Paluoja, Kate, Nancy, Airi Allvee, Pearu Paulus jpt.
"Kaks takti ette" 2007 ettelaulmisel Eesti Televisioonis osales 16.-19. augustil ligi 500 lauljat. Žüriisse kuulusid Elmar Liitmaa (žürii esimees), Lenna Kuurmaa, Lauri Saatpalu, Hanna-Liina Võsa ja Lea Liitmaa.

Sügis tõi Akadeemiakese ja muutis Õpilaslehe ajakirjaks
1. oktoobril ilmus ajakirja Akadeemiake avanumber ja Õpilaslehest Õ sai ajakiri.
Aasta tagasi koolinoorte loodud üle-eestiline õpilasleht Õ arenes ajakirjaks. "Leht muutus ajakirjaks, sest karjuv vajadus oli uudsuse ja arengu järele," lausus ajakirja välja andva MTÜ Eesti Õpilasesinduste Liit juhatuse liige Reigo Tamm. Peamiseks muutuseks on Tamme sõnul väljaande mahu suurenemine. Käsitletav teemade ring jääb sama laiaks kui enne ning kirjutatakse kõigest alates poliitikast, lõpetades seltskonnauudistega.
Õpilasleht on ainus üle-eestiline kooliõpilastele mõeldud, regulaarselt kord kuus ilmuv väljaanne ning selle eesmärk on vältida Tallinna-kesksust. Tasuta ajakiri viiakse kõikidesse koolidesse ja noortekeskustesse.
Akadeemiake

1 küsimus Kanal 2 programmijuhile
"Alates 8. oktoobrist on taas Kanal 2 eetris saade "Tere õhtust!", ent endisest varasema eetriajaga. Miks palju kriitikat saanud suvesaade sügisel jälle kavasse võeti?"
Vastab
Olle Mirme
Kanal 2 programmijuht
"Tere õhust!" oli küll plaanitud suvesaateks, ent arenedes tekkis võimalus teostada end sügis-programmis. Iga saade on arenev nähtus, eks tegijad õppisid midagi ning kanal andis ka mõningaid näpunäiteid. Varasema eetriaja sai saade seepärast, et see pole loomu poolest prime-time'i saade. Ja suvine 19.30 on auditooriumi hulga poolest võrreldav praeguse kella 17.35-ga. Sel ajal on telerite ees juba üle 300 000 vaataja, koos töölt saabunutega. Teine põhjus on selles, et kommertskanalid ei paku tavaliselt argipäeviti kella 19-20 vahel omasaateid, sest see on klassikaline "seebikate" aeg.

Reiljan pöördus Postimehes ilmunud foto pärast pressinõukokku
Villu Reiljan pöördus pressinõukogu poole seoses 27. septembril Postimehes avaldatud pildiga. Reiljan palus tunnistada foto eetiliselt taunitavaks seoses sellega, et tema näole on fotomontaaži teel joonistatud kõrbenud vere ja praetud inimliha jooned, teatas Rahvaliidu pressinõunik Manuela Pihlap.
"Antud juhul on Postimees ületanud ettevaatlikkuse ja hea maitse piiri ning laskunud primitiivsesse ja šokeerivasse vägivalla kujutamisse, millel puudub õigustus," lisas Reiljan.

Baskini anekdoodid
Kõne mobiiltelefonile:
"Kullake, kus sa oled?"
"Ma olen jahil!"
"Aga kes see sinu kõrval nii valjusti hingab?"
"Kes, kes… karu…"
"Kas elu on loogiline?" küsiti ärimehelt.
"Ei ole. Mida vanemaks saad, seda rohkem on raha, aga kasutamise võimalusi vähem!"
"Kas elu on loogiline?" küsiti seelikukütilt.
"Ei ole. Mida vanemaks saad, seda rohkem kogemusi, aga vorm on iga päevaga kehvem!"
"Kas elu on loogiline?" küsiti teadlaselt.
"Mida vanem, seda targem, aga õnne on vähem."
Moraal: Ela tänases päevas.

JÄRJEJUTT (10): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Andropov tõi nüüd terve hulga mõjuvaid lisaargumente: LKA resident Ankaras on asunud tegutsema uue Suur-Osmani impeeriumi loomise nimel, kuhu tahetakse haarata ka NSV Liidu lõunavabariike; Afganistani paigutatavad USA uued Pershing-2 tüüpi keskmaaraketid ähvardavad Baikonuri kosmodroomi jne. Ogarkovi lahkumise järel otsustati edasi töötada kahe variandiga: KGB abil Amin võimult kõrvaldada ja anda võim Karmalile või kui see ei õnnestu, siis saata teatud hulk vägesid naaberriiki, et nende abil sama eesmärk saavutada.
Veel 7. detsembri hilisõhtul jõudis illegaalselt Juri Andropovi isikliku lennukiga TU-134 Bagrami lennuväljale Babrak Karmal, kes kandis Nõukogude sinelit. Kui lennukil jäi maandumisrajani vaid mõnikümmend meetrit, kustusid ootamatult lennuvälja tuled, sh läks täiesti pimedaks ka maandumisrada. Pilootidel õnnestus vaid suurivaevu lennuk tervena maandada, kasutades selleks pidurduslangevarju, ja TU-134 peatus kõigest mõned meetrid enne maandumisraja lõppu.

MIKK SARV: iga eestlase kodurahu on tähtis!!! 
Iga eestlane on tähtis... Kas on? Eestlasteks nimetame end alles 150 aastat, meie vanem nimetus enda kohta on maarahvas.
Usk oma maasse ja kodusse on üks kõige kindlamaid - mu kodu on mu kindlus. Selle nimel oleme pidanud lahinguid, kodu rajamiseks pole kahju töötada kogu elu pangalaenu tagasi makstes. Üsna tavapärane ongi praegu, et noor Eestimaa ülesehitaja on võtnud laenu mitmeid miljoneid ja alles keskeas saabub aeg, kus ta võib rahumeeli kodumõnusid nautima hakata, aga kas selleks ajaks ongi enam inimest ja kas on ka kaunist kodu?
Ühel hetkel tuleb "ettevõtlik ärimees" vallamajja, silmade ees sillerdamas petlik rahaving - ja tõmbab meie kodule ümber keskkonnakatastroofi hirmuvingu - ühesõnaga ehitab "tehase"! Mida see toodab, milleks ja kas see ka Eestile kuidagi kasuks on, selle kohta on paks "keskkonnamõjude hindamise" kaust.

NIINA HRUŠTŠOVA: Lihtsalt ja selgelt tsaar
Neile, kes ikka veel Vladimir Putini üle pead murdsid, on saladus paljastatud. Selle nädala tegevus näitab teda Venemaa uue autokraadina. Ta on lihtsalt ja selgelt tsaar.
Alates tema Kremlis võimule tulemisest oleme saanud segaseid märguandeid. Ühelt poolt tundus ta olevat haritud ja dünaamiline liider, kes on pühendunud Venemaa moderniseerimisele. Teiselt poolt on ta KGB sõjalis-tööstusliku kompleksi - siloviki - abiga süstemaatiliselt hävitanud või nõrgendanud igasuguse kontrolli oma isikliku võimu üle, samal ajal tugevdades riigi võimet kodanike põhiseaduslikke õigusi rikkuda.
Sel nädalal ütles Putin parteile Ühtne Venemaa, et ta paneb oma nime selle sedeli tippu 2. detsembril toimuvatel parlamendivalimistel, mis võimaldab tal saada Venemaa järgmiseks peaministriks pärast 2008. aasta märtsis toimuvaid presidendivalimisi. Loomulikult, nagu ta ütles, valib Venemaa presidendiks "korraliku, kompetentse, efektiivse, nüüdisaegse inimese, kellega on võimalik tandemina töötada". Kuid tegelikult tähendab see, et Venemaa peab valima mehe, kelle Putin on ise valinud enda eest tegutsema.

PAUL GOBLE: Teistmoodi "Vene rist" 
Suurema osa viimasest kümnendist on venelased oma riigis kahanevat sündimust ja tõusvat suremust nimetanud "Vene ristiks" - need kaks ristuvat trendi on kahandanud selle maa elanikkonda vähem või rohkem, aga pidevalt alates 1993. aastast.
Ent nüüd seisab Moskva silmitsi sellega, mida võib nimetada teiseks "Vene ristiks": venelaste arvukuse jätkuv vähenemine ning Venemaa teistest osadest või välismaalt pärit migrantide arvu uus tõus lõikuvad. Sellel kombinatsioonil on potentsiaalselt plahvatuslikud tagajärjed riigi tulevikule.
Vene demograafid teatasid sel nädalal, et Vene elanikkonna loomulik kahanemine - statistikas, mis hõlmab sündide ja surmade arvu suhet - vähenes mõneti 2007. aasta esimese kuue kuu jooksul võrreldes sama perioodiga aasta varem.

ANDRUS KIVIRÄHK: Käopoja pihtimus
Muidugi, soovitavalt positiivseid. Seepärast ma natuke kõhklesin, enne kui asusin neid ridu kirja panema.
Sest minu mälestused on suurkoolile veidike kompromiteerivad. Need näitavad, et kahjuks on ülikool 375 aasta jooksul väljastanud ka praaki. Ma tõesti imestan siiani, mis nipiga küll mina Tartu ülikooli lõpetada suutsin! Igaks juhuks olen ma oma diplomi nii hästi ära peitnud, et ise ka enam üles ei leia - mine tea, muidu võetakse veel ära ja saadetakse tagasi õppetööle. See on aga üks minu ikka ja jälle korduvatest õudusunenägudest: olen taas tudeng ja mul on tarvis sooritada mingi eksam või kirjutada valmis kursusetöö. Ärkan alati südame kloppides ja mõtlen õnnelikult: oh ei, see oli ainult uni, mina olen ju Tartu ülikooli vilistlane! Kõik vaevad ja valud on mul nüüdseks seljataga.

REPLIIK: Profid tantsulapsed? 
Võistlustantsija või tantsuõppija klubivahetus võib talle, ta vanematele või sponsoritele tantsuspordi liidu uue määruse kohaselt maksta kuni 144 000 krooni. Sarnaselt paljude teiste spordialadega peaks see takistama seljataga õpetajate juurest teiste juurde ärameelitamist. Eesmärgid on õilsad - saavutada, et inimesed hakkaksid omavahel sõbralikumalt ja avatumalt suhtlema. Tulemused on aga ettearvamatud. Tänasest leheloostki saab lugeda, et klubide ja tantsijate suhted võivad ülemineku puhul väga teravaks minna ja kokkulepped tulemata jääda. Lisaks tähendab see, et tantsijad ei saa enam sobivaima treeneri valikul arvestada vaid oma karjääri, vaid ka perekonna ja sponsorite majanduslikke võimalusi.

JUHTKIRI: Austatud juubilari järgmised aastad
375 aastat tagasi immatrikuleeriti vastloodud Academia Gustavianas keegi Bengt Baaz. Smålandist pärit rootslane oli meie rahvusülikooli esimene tudeng. 1632. aasta suvel Nürnbergi all sõjalaagris kuningas Gustav II Adolfi antud allkirjaga sai alguse haridustraditsioon, mille olulisust Eestis ja selle riigi ning rahva ajaloos on raske üle hinnata.
"Ülikooli ümber koondunud maarahva haritlaste ringides sündiski Eesti-idee," rõhutas eilses pidulikus kõnes president Ilves. Ilma Tartu ülikoolita ei oleks me saanud kultuurrahvaks ning haritlaskonnata poleks me olnud 1918. aastal küpsed oma riiki looma, ütles ta.
Rahvusülikooli puhul on oluline tema laiahaardelisus - universitas peab suutma õpetada kõiki baasteadusi ning tagama oma üliõpilastele ning lõpetajatele mitmekülgse hariduse ja maailmatunnetuse. Praegu on Tartu selles rollis kogu Eestis unikaalne. Kuid ei ajalooline tähtsus ega juubelinädala pidulikkus tähenda, et TÜ võib Läänemeremaade ühe vanima või Eesti ainukese rahvusülikooli loorberitele puhkama jääda.

Enne kütteperioodi algust tuleb lasta ahjud üle kontrollida
Ahjude ja kaminate omanikel on viimane aeg enne pideva kütteperioodi algust lasta korstnapühkijal oma küttekolded üle kontrollida.
Päästeameti kinnitusel on hooldamata küttekehad jätkuvalt üks peamisi traagiliste tagajärgedega tulekahjude põhjustajaid. Veel tuletab päästeamet meelde, et käimas on suitsuanduri kampaania, et kutsuda koju päästeametnik, kes kontrollib tuleohutuse olukorda, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Rusikareegel ütleb, et korstnapühkija peab küttekolded üle vaatama vähemalt kord aastas. Paraku tõdes korstnapühkija Tiit Mäekivi, et inimesed ei oska õigesti kütta.
"Peamine asi, mille vastu eksitakse, on see, et ei osata õigel režiimil kütta, see tähendab et kui kütta, siis kütta, mitte sussutada, tõmme peab olema tugev," ütles korstnapühkija.

Kaheksane uudis: jahtuv kinnisvaraturg toob üha ekstreemsemaid lahendusi
Täna pandi esmakordselt käima kuus ajutist bussiliini, mis potentsiaalsed kinnisvaraostjad Tallinna keskklinnast uusi maju ja
Jahtuv kinnisvara turg sunnib ettevõtteid leidma üha uusi lahendusi kinnisvara müügiks, teatasid "Seitsmesed uudised".
Täna oli käimas Hansapanga kliendipäev, kus lisaks bussiliinile läksid käiku kohati rohkem poole miljoni kroonised allahindlused.

Tulekahjus hukkus voodihaige naine
Täna Tartumaal Puhja vallas toimunud elumaja tulekahjus hukkus voodihaige naine, majas olnud mees pääses põlengust eluga.
Kell 13.47 teatati häirekeskusele, et Tartumaal Puhja vallas Ridaküla külas põleb elumaja ning inimesed võivad majas sees olla, teatas Lõuna-Eesti päästekeskus. Sündmuskohale saadeti kaks päästeautot Tartu keskkomandost, üks päästeauto Tõrvandi ja üks Puhja tugikomandost ning Tartu operatiivkorrapidaja. Kohale sõitis ka kiirabibrigaad.
Päästemeekonna saabudes oli mansardkorrusega puitkarkass-elumaja (mõõtmetega 8x10m) paksu suitsu täis. Majas olnud vanem mees oli enne päästjate saabumist iseseisvalt majast välja pääsenud, kuid majja oli jäänud voodihaige naine. Päästjad alustasid kohe inimese otsinguid ja kella 14.21 ajal leiti ülemise korruse toast hukkunud naisterahvas.

Liiklusõnnetuses hukkus jalgrattur
Täna hommikul toimus Lääne-Virumaal liiklusõnnetus, milles hukkus jalgrattur.
Kella 10.00 paiku toimus raske liiklusõnnetus Tapa vallas Jäneda-Lehtse-Tapa mnt 1. kilomeetril, kus Georgi (1954) juhitud sõiduauto VW Passat sõitis otsa jalgrattal liikunud Kaljule (1944).
Kalju hukkus õnnetuse tagajärjel.
Sündmuskohale jõudnud Rakvere politseiosakonna avariigrupp tegi kindlaks, et sõiduautos kaasreisijaid polnud, autojuht oli kaine ja turvavöö kinni. Liiklusõnnetus toimus kurvis, kuid nähtavus oli hea.
Esialgse info põhjal sõitis jalgrattur keset sõiduteed. Kas jalgrattur oli joobes, näitab ekspertiis.
Toimunud liiklusõnnetuse asjaolude uurimiseks alustas Rakvere politseiosakond menetlust.

Indrek Saar: võib-olla on van der Linden lihtsalt rumal
Sel nädalal Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel Eestit esindanud Indrek Saar usub, et see oluline organisatsioon suudab oma ametist lahkuva juhi poolt põhja lastud mainet parandada.
Van der Lindeni esitatud valeväited võeti jutuks ka Eesti ENPA delegatsiooniga peetud ühisel lõunasöögil: "Sel teemal parandati teda juba enne, meie parandasime teda lõuna ajal ja parandatud on teda ka pärast, aga vana ei ole võtnud vaevaks mitte silpigi ennast korrigeerida," rääkis Indrek Saar Virumaa Teatajale.
Saare sõnul läks Rene van der Linden selgituste peale närvi.
"Praegu ajab teda eriti närvi see, et Marko Mihkelson lubab esmaspäeval avalikustada tema käsutuses olevad materjalid van der Lindeni ärihuvide kohta Venemaal," lisas Saar.
ENPA sessioonile oli kutsutud esinema ka Iraani parlamendi Majlise spiiker Ghoram Ali Haddad-Adel, aga mitte Iraani parlamendi, vaid Araabia parlamentaarse assamblee esimehena.

Porkuni järved kuivavad jälle
Porkuni järved on oktoobri esimese nädalaga silmnähtavalt kuivanud - veetase on langenud veerand meetrit.
MTÜ Porkuni juhatuse esimehe Ain Aasa sõnul hakkasid kuivavate järvede allikad septembris paari suure vihma järel taas tööle, kirjutab Virumaa Teataja.
"Kahjuks jäi see aeg üürikeseks. Oktoobrikuu esimese nädalaga on järvede veetase langenud veerand meetrit. Porkuni Suurjärves on põhja kattev mändvetikas paljudes kohtades kuivale jäänud. Olukord järvedes muutub taas drastiliseks," rääkis Ain Aasa.
Mullusügisene järvede kuivamine hävitas suures osas juba taastuma hakanud kalavarud, samasugune olukord halvendaks taas järvede ja kalavarude seisundit.

Pärnu liuvälja rajamine lükkub edasi
Vaasa parki liuvälja rajamise plaaniga rahva viha alla sattunud Pärnu linnavalitsus otsustas eile hommikul esitada volikogule eelnõu, millega soovitakse Vaasa pargi kasutusse andmine aasta võrra edasi lükata.
Linnapea Mart Viisitamme sõnade kohaselt on edasilükkamise üks põhjus kodanikualgatuse korras kogutud allkirjad, kirjutab Pärnu Postimees.
Eile pärastlõunal pistis sotsiaaldemokraat Epp Klooster maavanem Toomas Kivimägile pihku paberipaki 2577 protestihäälega inimestelt, kes pole päri liuvälja Vaasa parki rajamisega.
Kloostriga kaasas olnud, ümberkaudsete majaelanike huve esindavad Sven Sildnik ja Anneli Rondo põhjendasid oma vastuseisu eelkõige turvariski ning mürataseme tõusuga.
Viisitamme arusaama kohaselt on vastasseis tekkinud lihtsalt seetõttu, et rahvas pole linnavalitsuse plaane õigesti mõistnud ja selleks võetakse aeg maha, et asja inimestele selgitada.

Mõisaküla uudne turismiidee saab riigilt paraja obaduse
Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg plaanis väikelinna elule särtsu juurde anda dresiiniturismiga, kuid nüüd tegi valitsus otsuse seal kandis raudtee üles võtta.
Paar kuud tagasi Saksamaal käies oli Ervin Tambergi tähelepanu köitnud dresiiniturism, mistarvis on seal tuhandeid kilomeetreid raudteed, linnapea sõnul oli plaanis dresiiniliiklust alustada Mõisaküla ja Kilingi-Nõmme vahel, mille pikkus on Edelaraudtee andmeil ligikaudu 30 kilomeetrit, kirjutab Sakala.
Linnapea ütles, et oli oma ideele saanud toetavat vastukaja nii Ettevõtluse Arendamise sihtasutusest kui majandusministeeriumist, hiljuti aga teatas sama ministeerium, et tegi valitsusele ettepaneku arvata avalike raudteede seast välja Pärnu-Mõisaküla lõik, mille relsside ja liiprite omanik Edelaraudtee kavatseb tee üle võtta.
Nagu Tamberg lisas, pole ta pärast äsjast uudist enam Edelaraudteega suhelnud ega oska öelda, mis dresiiniturismi ideest nüüd saab.

Ohtlik viljapuuhaigus läheneb naaberriikidest Eestile
Pollis asuva Seedri puukooli juht Elmar Zimmer kardab, et varsti jõuab Eestisse üliohtlik viljapuu bakterpõletik, mis on juba levinud Leedus ja Lätis.
Bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega: õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks ja siis pruuniks, kuid ei varise, tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid, koor vajub veidi sisse ja võib rebeneda ning koorealune puit on punakas, kirjutab Sakala.
"Viljapuu bakterpõletik võib esineda seemneviljalistel, näiteks õuna- ja pirnipuudel, pihlakatel ja tuhkpuudel," selgitas taimetoodangu inspektsiooni Viljandi büroo peainspektor Helve Henning.
Bakterpõletik kandub edasi taimede, eriti paljundusmaterjaliga, samuti taimeosade ja õietolmuga, mistõttu ei tohiks nakatunud piirkonnast välja viia istikuid ega mesilasperesid.

Ajateenistuses löövad üha sagedamini välja noormeeste terviseprobleemid
Üle 300 noormehe asus kolmapäeval Tapa väljaõppekeskuses ajateenistuskohustust täitma, kurva statistika järgi tunnistatakse ilmselt kümnendik neist järgneva kolme kuu jooksul tegevteenistuseks kõlbmatuks.
Aastast aastasse muutub kutsealuste tervis üha halvemaks ning Tapa VÕK-i ülema kolonel Urmas Roosimägi ütlust mööda saadetakse esimese kolme kuu jooksul koju kuni kümme protsenti ajateenijatest, kirjutab Virumaa Teataja.
Üht põhjust näeb Roosimägi riigi ebaefektiivses tervishoiusüsteemis, mis ei kontrolli kutsealuseid piisava põhjalikkusega.
Kolonel Roosimägi ei eita, et ajateenija sattub väeosas surve alla, kus talle dikteeritakse asju, mida ta ei taha teha - mõne jaoks on väeosa esimene koht elus, kus ta peab enda eest ise hoolitsema, kuid selleks ei olda valmis.
Ning psüühilise ja füüsilise koormuse tõstmine toobki päevavalgele senini varjatud probleemid, mõni neist tervislik - näiteks astma, seljavalud - ning neist ei saa jagu.

Turvakaamerate delikaatsed lindid haihtuvad ööklubidest
Ööklubi Amigo klientide peksmislindi kadumises ei ole midagi erilist - just sel momendil, kui toimub väidetav lööming, hakkavad turvakaamerad streikima, või ei küündi kaamerasilm toimuvani, selgitasid ajakirjanikud.
Amigo peksmismisjuhtumi puhul on siiani jäänud mõistatuseks, kuhu kadus skandaalne lint 19. septembriks, kui kaalukat asitõendit käis Viru keskuse videovalvestaabis otsimas politseiuurija, ühes on lindistusega seotud pooled jõudnud veendumusele - video kustutati teadlikult, kirjutab Postimees.
Nii Viru ärikeskuse kui videovalvestaabis töötava turvafirma Falck juhid väidavad, et neil ei ole koode lindistuse kustutamiseks arvuti kõvakettalt ja näitavad näpuga valvetehnika hooldaja AS Pristise poole, kes eitab kustutamist ja loodab, et pähkli purustab politsei.
Nagu selgub, on Amigo juhtum alles esimene, mille osas üritab politsei turvalindi haihtumise mõistatust lahendada, küll aga mitte esimene kord, kui pealinna klubide turvatöötajad on ilmselt arvutiklaviatuuril delete ehk "kustuta" nuppu pressinud ja valvekaamerate lindistused prügikasti saatnud.

Reisija väidab, et bussijuht kihutas, firma eitab juhi süüd
Pühapäeva õhtul Jõhvist Narva sõitnud bussijuht kihutas
Pühapäeval kell 21.05 Tartust Narva poole sõitnud Jaanus väidab, et sai viimasel lõigul tunda tõelist rallibussi kiirust, kuna Ekspress Auto L bussijuht läbis 45-kilomeetrise vahemaa 20 minutiga, saabudes Narva kell 23.28 ehk 57 minutit varem kui sõiduplaan ette nägi. Arvutuslikult tähendaks see keskmist kiirust 135 km/h.
Ekspress Auto L direktori Anatoli Listovi sõnul kontrolliti juhi sõidumeeriku ketast niipea, kui buss parki jõudis ja vesteldi ka juhiga. Listovi sõnul näitas ketas, et buss jõudis Narva sõiduplaani järgi. "Kiiruseületamist sealt samuti ei paistnud, 90 km/h, maksimaalselt 95 km/h oli kiirus. Ei oskagi seletada, miks see nii on," sõnas bussifirma juht.

Maa-amet käivitab moodsa GPS-süsteemi
Maa-amet soetab veel tänavu kaardistustööde täpsemaks muutmiseks viis moodsat GPS-seadet, mille käivitamisest oleks ühtlasi kasu nii päästjatele kui ka keskkonnaseirajatele.
"Praegu on *veitsi tootjafirmaga sõlmimisel leping viie ligemale 25 cm pikkuse, antenni meenutava GPS-püsijaama soetamiseks," rääkis maa-ameti geodeesia osakonna juhataja Priit Pihlak suuremahulisest hankest lähemalt. "Need paigutatakse üle Eesti kas majade katustele või tuletornide otsa ning süsteem peaks käivituma juba tänavu."
Kokku läheb viie uue seadme ost ametile maksma pea kaks miljonit krooni, kuna ainuüksi ühe väikese kõrgtehnoloogilise seadme hind küündib 400 000 kroonini.

Inimesed hindavad "Georgi" just eluloo- ja muusikafilmina
Kõik vaatajad hindasid üksmeelselt kõrgelt Marko Matvere
"Georgi" avapäeval võlus uudistajaid eelkõige võimalus heita pilk Eesti ühe kuulsaima laulumehe kujunemislukku ja Marko Matvere suurepärane näitlejatöö.
Kui enne filmi vaatamist ei olnud inimestel linateose suhtes veel mingeid erilisi ootusi, siis pärast filmi lõppu väljus enamik filmihuvilisi saalist säravate silmade ja rõõmsa naeratusega.
Suurtele Georg Otsa fännidele, 39-aastasele Ellele ja 50-aastasele Tapiole jättis film kustumatu mulje. "See oli justkui topeltkingitus, lisaks eluloo esitamisele kõlas seal Otsa fantastiline muusika," õhkas Elle. Kuigi naine kuulab koduski hea meelega Otsa loomingut, ei teadnud ta suurmehe elust seni eriti midagi. Seetõttu on ka raske öelda, kumb neist Tapioga suurem Otsa fänn on, sest erinevalt Ellest luges mees soomekeelse laulumehe eluloo kohe pärast selle ilmumist läbi. "Kogu filmi temaatika oli nii hästi valitud ja Otsa värvikas isiksus suurepäraselt välja mängitud," hindas Tapio filmi siiski raamatust etemaks.

Rootsi kuninganna Silvia rääkis Tartust ja ülikoolist vaid ülivõrdes
Rootsi kuninganna Silvia viibis eile taas Tartus, et osaleda ülikooli 375. aastapäeva pidustustel ja heategevusüritustel.
"Külastasin Tartut 15 aastat tagasi. Õnn ja lootus olid need, mis toona meelde jäid," meenutas kuninganna Silvia oma eelmist suuremast visiiti Tartusse. Toona oli aasta 1992. Tartu kesklinn oli varemeis - Jaani kirik lagunes, vana õllerestorani Humala hoone oli varemeis. Ülikooli peahoone oli ka toona saanud pisikese värskenduskuuri, kuid tänavu olid peahoone ja kogu Tartu südalinn otsekui õide puhkenud roos.
Humala asemel on nüüd hotell. Kuninganna küll sinna ööseks ei jäänud, kuid vähem kui kümne Tartus viibitud tunni jooksul jõudis Silvia hotelli külastada kahel korral. Mõlemal puhul vahetas ta hotellis riideid, lihvis oma väljanägemist ja puhkas. Eilne tihe päevakava hingetõmbamiseks kroonitud peale eriti aega ette ei näinud.

Jaan Kaplinskil šanss Nobeli võitmiseks
Järgmisel nädalal kuulutatakse välja Nobeli kirjandusauhinna saaja ning kihlveokontorites peetakse üheks võimalikuks võitjaks Jaan Kaplinskit.
Tänavuse Nobeli kirjandus- auhinna võitja tehakse Stockholmis teatavaks tuleval nelja- päeval, 11. oktoobril.
Akadeemia ei ole laureaatide suhtes muidugi mingeid vihjeid andnud, kuid kirjandusringkonnad arutavad võimalike auhinnasaajate üle agaralt.
Möödunud aastal võitja õigesti ennustanud Ladbroke'i online-kihlveokontoris juhib favoriitide edetabelit 5: 1 Itaalia romaanikirjanik ja esseist Claudio Magris. Talle järgnevad Austraalia luuletaja Les Murray ja USA kirjanik Philip Roth.
Võimalike võitjatena on nimetatud ka Jaan Kaplinskit Eestist ja Maryse Conde'i Prantsusmaalt.

Õhupäästeüksus nagu kahe pere koer
Ministrid ei jõua kokkuleppele, kelle haldus-
Kui seni on otsingu- ja päästelennud (SAR) kuulunud piirivalve lennusalga vastutusalasse, siis koalitsioonilepingus on punkt, mille järgi luuakse üks üksus õhuväe koosseisu. Viimati arutasid kaks ministrit seda teemat neljapäeval, kui sõitsid koos valitsuse väljasõiduistungile Narva. Ühest küljest ei taha siseministeerium loobuda praegu hästi töötavast lennusalgast, teisest küljest rõhub kaitseministeerium sellele, et õhuväel on päästeüksust vaja selleks, et NATO lennukid ka edaspidi Eesti õhuruumi turvaks.
Jüri Pihli sõnul ei ole ministrid veel lõplikku otsust teinud. "Me kaalume, kuidas täita nii tsiviil- kui ka militaarkohustusi," rääkis Pihl. Pihl toonitas, et mõlemad ministrid on jõudnud järeldusele, et mustvalget lahendust küsimusele ei ole. "Ei saa olla nii, et ainult ühe asutuse all võivad kopterid olla."

Aprillirahutuste korraldamises kahtlustatakse Dmitri Klenskit
Aprillikuus toimunud rahutuste organiseerimises saab ilmselt lisaks Mark Sirõki, Dmitri Linteri ja Maksim Reva kõrval süüdistuse ka Öise Vahtkonna liider Dmitri Klenski.
Mark Sirõk (18), Dmitri Linter (33), Maksim Reva (32) on kahtlustavatena juba varem kinni peetud ja vahistatud. Linter ja Reva viibivad vahi all siiani.
Riigiprokurör Laura Vaik ütles, et ei saa Klenski kahtlustamist kinnitada, kuid ei lükka ka ümber. Vahi alla pole Klenskit võetud.
Eile andis Vaik meeste kaitsjatele tutvumiseks toimikud uurimistulemustega. Seejärel on kaitsjatel kümme päeva aega taotlusi esitada. Pärast kaitsjate võimalike taotluste läbivaatamist ning nende osas otsuse langetamist koostab prokurör süüdistusakti ning saadab kriminaalasja kohtusse.

Prokuratuur: sõjaväeluuret uuritakse edasi
Riigiprokuratuuri kinnitusel on ennatlikud väited, et kaitseväe luuretegevust puudutav kriminaalmenetlus peatselt lõpetatakse.
"Samuti ei ole õiged väited kriminaalasja lõpetamise eelnõu niiöelda projekti olemasolust," ütles menetlust juhtiv riigiprokurör Laura Vaik. Septembri lõpus kirjutas Postimees, et kaitsepolitsei on lõpetanud kaitse- väe luurajate nuhkimise kaitseministeeriumi ametnike järele ning teinud prokuratuurile ettepaneku kriminaalasi ilma kellelegi süüdistust esitamata lõpetada.
"Ükski eeluurimisasutus ei saa anda prokurörile sisulisi soovitusi ning vastava otsuse saab vastu võtta ainult menetlust juhtiv prokurör," lausus Vaik. Vaik lisas, et luurajate kriminaalasjas on aga veel väga palju vastuseid vajavaid küsimusi. "Menetluse eesmärk on teha selgeks, mis toimus ning kelle teadmisel ja korraldusel kõik see toimus," ütles ta.

Eesti anarhistid sõitsid Taanimaale sõpradele appi skvottima
Kaitsepolitsei tundis huvi nii Taani sõitjate kui ka sõidu organi-
Täna läheb Taani linnas Kopenhaagenis lahti skvottimiseks, kui kohalikud noored hõivavad endale tänavu kevadel lammutatud kuulsa alternatiivkultuurikeskuse Ungdomshuseti (Noortemaja) asemel uue.
Taani noored kutsusid endale sel puhul interneti vahendusel appi mõttekaaslasi üle Euroopa, grupp inimesi sõitis sinna ka Eestist. Taanlaste üleskutse äratas tähelepanu ka meie kaitsepolitseis, kes kutsus vestlusele Eesti anarhistliku liikumise PunaMust aktiviste.
PunaMusta aktivist Tõnis, kes ise Taani ei sõitnud, käis kaitsepolitseis vestlusel neljapäeval.
"Minult küsiti muu jutu sees ka mitu korda seda, kui palju inimesi Taani sõitis, kes nad on ja kes ürituse organiseeris."

Tantsuklubi vahetus võib maksta üle 100 000 krooni
Uus määrus kohustab tantsijat klubi vahetuse korral vanale klubile hüvitist maksma.
15. septembrist kehtima hakanud määruse kohaselt peab klubi, kes võtab enda ridadesse teisest klubist viimase poole aasta jooksul lahkunud tantsija, maksma endisele klubile hüvitist vastavalt tantsija tasemeklassile ühe kuni 40 miinimumpalga ulatuses ehk siis 3600-144 000 krooni. Pooleaastase ja aastase pausi järel summa väheneb ja nõue kaob päriselt kahe aasta pärast.
"See on idiootsus!" pahvatab Revalia tantsukooli juhataja Merle Klandorf. "Selline sunnismaisus hävitab tantsuspordi." Esialgses projektis olnud summad olid Klandorfi sõnul veel kümme korda suuremad.
On väga suur võimalus, et üleminekusumma jääks tantsija või tema vanemate kanda, sest nii Klandorf kui ka värskelt oma klubi Nove loonud Kristine Esko-Veskimäe kinnitavad, et nemad sellist kulutust enda kanda ei võtaks. "Mitte iialgi ei osta ma ühtki tantsijat! Inimkaubandusega meie ei tegele!" on Klandorf üsna karm ja konkreetne.

Võimas taifuun rüüstab Taiwani
Taiwani tabanud taifuun tuule tugevusega 185 km/h, sundis inimesi ärid ja koolid sulgema ning jättis suure osa saarest elektrita.
Taiwan jättis ära ka kõik lennud ning sulges sadamad, kui taifuun Krosa saart tabas, vahendab BBC. Taifuun tõi endaga kaasa ka tugevad paduvihmad.
Tormi tõttu jäeti ära ka prooviüritused Taiwani rahvusliku päeva tähistamiseks 10. oktoobril.
Üks Taiwani elanik ütles uudisteagentuurile Reuters, et tuul on seal kohutav ning inimesed on kõik kodudes, püüdes ennast tormi eest kaitsta. Samuti ütles ta, et taifuun on jätnud paljud saareelanikud elektrita.
Sünoptikud ennustavad, et taifuun liigub Hiina suunas, kus rannikualadelt on juba ligi 2000 turisti evakueeritud.
Vietnamis on teine taifuun Lekima juba tapnud vähemalt 17 inimest. Vietnami võimude teatel on torm lõhkunud 70 000 kodu ja tuhandeid hetkareid riisipõlde on üle ujutatud.

Lääs tahab Birmat ÜRO abil survestada
Lääneriigid on ÜRO-s koostanud tugeva avalduse, millega mõistavad hukka Birma militaarse valitsuse vägivaldsed repressioonid demokraatiat pooldavate meeleavaldajate vastu, USA on valmis rakendama ka sanktsioone.
USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia kutsusid Birma huntat üles kohesele dialoogi alustamisele opositsiooniliidritega, vastasel juhul hakkab USA Birma suhtes sanktsioone rakendama, vahendab BBC. Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures ütles, et nad on valmis tegema rohkem, kui pelgalt toimuva hukkamõistmine.
Sanktsioonide vastu on ÜRO julgeolekunõukogu liikmetest tugevalt aga Hiina ja Venemaa, kes väidavad, et tegemist on Birma siseasjaga ja toimuv ei ohusta rahvusvahelist julgeolekut. Ka leiavad kaks suurriiki, et olukorra survestamisel võib olla just negatiivne efekt.
Samal ajal korraldavad inimõiguslased erinevates riikides Birma opositsiooni toetuseks oma demonstratsioone. Täna keskpäeval toimusid üritused Austrias, Austraalias, Belgias, Kanadas, Prantsusmaal, Indias, Iirimaal, Uus-Meremaal, Norras, Lõuna-Koreas, Hispaanias, Tais, USA-s ja Suurbritannias.

Fujimori astub novembris kohtu ette
Peruu endine president Alberto Fujomori astub novemris kohtu ette, kus teda ootab süüdistus inimõiguste rikkumises.
Kohtuprotsess keskendub eelkõige mõrvadele ja inimröövidele, mille panid 1990. aastatel toime Fujimori karistussalgad, vahendab BBC.
Süüdimõistmise korral ootab 69-aastast endist presidenti kuni 30 aastane vangistus. Fujimori andsid Peruule eelmisel kuul välja Tšiili võimud.
Lisaks ootab meest ees kaks suurt korruptsioonisüüdistusega kohtuprotsessi. Ekspresidenti ootab veel neljaski kohtuprotsess, kus teda süüdistatakse vangistatud endise luureülema Vladimiro Montesinose naise korteri ebaseadusliku läbiotsimise tellimises.
Fujimori viibib hetkel vahi all Peruu pealinnas Limas.

Topeltmõrvar viis ise laiba politseisse
Inglismaa vedas mees oma kägistatud eksnaise laiba Lutoni politseijaoskonda, enne seda oli ta 22 korda pussitanud naise poega.
54-aastane mõrvar informeeris politseid, et tema eksnaise surnukeha on kaubikus, mis oli jaoskonna juurde pargitud, vahendab BBC.
Mees pussitas ka naise 40-aastast poega, tuues põhjuseks, et ohvrid tahtsid ta ilma jätta osast abielu ajal soetatud ühisvarast.
Mõrvar tunnistas kohtule ka seda, et oli enne 64-aastase eksnaise tapmist temaga kaubiku tagaistmel vahekorras.
Meest ootab vähemalt 25 aasta pikkune vanglakaristus.

Tšehhi haiglas vahetati lapsed ära
Vaid naabrite nöökimine aitas üheksa kuud hiljem paljastada, et kahe perekonna pisitütred pole üldse nende omad.
Kui vanemad on mõlemad tumedajuukselised, tütar aga blond mis blond ning külakõrtsis kõik juba kahemõttelisi nalju viskavad, võib see võtta nii mõnegi kukalt kratsima. Kui aga DNA test näitab, et mitte ainult isa pole lapsel vale, vaid ka ema, saab võimalusi olla ainult üks: laps on haiglas ära vahetatud.
Just nii läks Jablon?ovis elaval Libor Brožal ning Jaroslava Trojanovál, kes avastasid, et nende pisitütar Nikolka pole üldse seesama, kelle naine oli ilmale toonud. Pärast esialgset jahmatust ning paarinädalast otsimist suudeti üles leida ka teises perekonnas kasvav õige laps, kelle vanemad elasid õndsas teadmatuses 35 km kaugusel Pr?byslavices.

Taani skvoti-saaga saab uue pöörde
"Skvott" on elamiseks hõivatud tühi maja. Kommuun. Kodu. Selle elanikud pruugivad küll maksta vee ja elektri eest, kuid ei maksa üüri.
Need skvotterid on omaette subkultuur. Nad ei püsi paigal, vaid rändavad mööda Euroopat, peatudes eri linnade skvottides. See on terve inimsuhete võrgustik. Anton Iisraelist teab Kristinit Eestist, kes elab Berliinis Köpi skvotis. Ning see saab avalikuks Kopenhaagenis Christiania linnajaos.
Mitte alati ei suhtuta skvottimisse hästi. See on Euroopas suhteliselt lubatud tegevus, kuid kõik skvotihooned on kellegi omad. Ja suvalisel hetkel aktiveerunud omanik võib skvoti likvideerida. Enamasti kaasneb sellega skvotterite subkultuuri aktiveerumine. Berliinis toimuvad kevadel müüdud, kuid veel toimuva Köpi skvoti kaitseks regulaarselt meeleavaldused. Kopenhaageni Ungdomshuseti skvoti omanikuvahetus ja lammutamine kulgesid aastaid, kulgevad praegugi, meeleavalduste ja vägivalla saatel.

Geipomm ja lehmasõnniku uurimine pälvisid Ig Nobeli
Pilateadusauhinnad antakse uuringutele, mis panevad naerma ja siis mõtlema.
Lehmasõnnikust vaniljelõhnalise aine eraldamine, vaenlase sõdurite kahjustamine "geipommiga" ja kortsuvate linade fenomeni lahendamine pälvisid sel aastal Ig Nobeli preemia.
Teadushumoristika ajakiri Annals of Improbable Research jagas Cambridge'is USA-s taas kord auhindu ebatõenäoliste teadusuuringute eest, millele viitab ka ajakirja nimetus. Auhindu antakse uuringutele või leiutistele, mis "esmalt ajavad naerma, seejärel aga panevad mõtlema", nagu väitis ajakiri.
Niisiis naerma ja mõtlema peaks panema keemiapreemia, mis sedapuhku läks Jaapani rahvusvahelisele meditsiinikeskusele selle eest, et seal saadi hakkama lehmasõnnikust vaniljelõhnalise aine eraldamisega.

USA kärbib laskmishimuliste eraarmeede tiibu
Pärast veresauna Iraagis avastati USA-s, et võimsat eraarmeed
16. septembril Bagdadi üldises liiklussegaduses Nisouri väljakule sõitnud pereisa ei mõistnud ilmselt õigesti paaniliselt vehkiva politseiniku märguandeid. See viga jäi talle elu viimaseks.
USA välisministeeriumi kõr-get ametnikku eskortinud eraturvafirma Blackwater võitlejad avasid tule kuulipildujatest ning granaadiheitjatest, süüdates auto põlema. Järgnenud huupi tulistamises hukkus vähemalt üksteist iraaklast. Veresauna vallandanud autost avanes õõvastav vaatepilt emast ning sülelapsest, kes olid leekides üksteise külge sulandunud.
Ehkki Blackwater kinnitas hiljem, et nende töötajad "kaitsesid kangelaslikult ameeriklaste elusid sõjatsoonis", ei taha see vahejuhtum vajuda kuidagi nii kergelt unustusehõlma kui vähemalt kuus eelmist intsidenti, kus turvafirma erasõdurid on sel aastal inimesi tapnud.

Paavsti kass hakkas rääkima, pajatades oma isanda elust
Esmaspäeval ilmuva raamatuga püütakse eelkõige noorima põlvkonna tähelepanu.
Paavst Benedictus XVI elu enne kirikupeaks saamist on nüüd paljastatud ja teinud on seda
üks tema lähedasemaid sõpru - ingverikarva siiami kass Chico, kes on kirjutanud oma peremehest raamatu.
Eessõnas raamatule "Joseph ja Chico" ütleb paavsti erasekretär isa Georg: "Kallid lapsed, siin on teile elulugu, mis on väga erinev teistest, sest seda pajatab kass. Kusjuures mitte iga päev ei juhtu nii, et mingi kass saab Püha Isa oma sõbraks pidada ja temast loo kirjutada. Nad on tundnud teineteist juba aastaid ja Chico pajatused on tõesti huvitavad."
Lastele paavstist
Tõepoolest eelkõige lastele mõeldud raamatus paljastatakse üksikasju Joseph Ratzingerist alates ajast, kui ta oli noorem-preester, kuni paavstiks valimiseni 2005. aasta kevadel.

Rohelise tulega üle tee läinud jalakäija jäi auto alla
Tallinnas juhtus eile õhtupoolikul liiklusõnnetus, kus rohelise tulega teed ületanud naine sai autolt löögi.
Õnnetus juhtus eile kella 17.47 ajal Paldiski maantee ja Mooni tänava ristmikul, teatas siseministeerium.
Rohelise fooritulega teed ületanud 59-aastane Zinaida sai löögi sõidukilt, mis lahkus sündmuskohalt.
Jalakäija toimetati vigastustega PERH Mustamäe korpusesse.
Politsei üritab välja selgitada autot ja selle juhti, kes naisele otsa sõitis.

Kasside julm tapmine tõi kaasa kriminaalasja
Politsei algatas neljapäeval Kaarma vallas toime pandud kahe kassi tapmise uurimiseks kriminaalasja, mis võib julma teo toimepanija aastaks vangi viia.
"Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma julma kohtlemist," lausus Kuressaare politseijaoskonna pressiesindaja Kristi Mägi ajalehele Meie Maa.
Maksimaalne karistus sellise kuriteo eest on rahaline trahv või kuni üheaastane vangistus.
Kassid tapeti neljapäeva hommikul Kaarma vallas Kuressaare teel, kus ehituskrundil töötav mees lõi käsivarrepikkuse kangiga surnuks kaks hiirepüüdjat, pärast veretööd pani ehitusmees tapetud loomad kilesse ja mattis maha, asja pealt näinud naabrid kutsusid politsei.
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Külli Kivioja ütles, et kassid tapnud mees põhjendas tegu sellega, et tapatöö kohaks olnud krundi omanik oli talle selleks käsu andnud.

Kodus korduvalt jõhkrutsenud mees sai tingimisi karistada
Naist juustest rebinud, peksnud ja tütart küünistanud ning talle tuhatoosiga vastu pead visanud mees sai kohtus tingimisi karistada.
Igor anti kohtu alla sellepärast, et ta kodus korduvalt vägivalda tarvitas - mees rebis oma naist juustest ja peksis teda korduvalt, emale appi läinud tütart aga küünistas ja viskas rauast tuhatoosiga talle vastu pead, kirjutab SL Õhtuleht.
Tänavu märtsis virutas Igor aga naisele vastu pead kolme ehitusteibirulliga, mis olid nööriga kokku seotud.
Harju maakohus tunnistas Igori süüdi kehalises väärkohtlemises ja mõistis talle karistuseks aasta vangistust, millest lühimenetluse puhul arvati maha kolmandik.
Karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Igor ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu.

Purjus naine keeras auto üle katuse
Valgamaal juhtus öösel liiklusõnnetus, kus purjus naine keeras oma juhitud auto üle katuse.
Õnnetus juhtus kella 02.22 ajal Otepää vallas, Rõngu-Otepää-Kanepi maantee 12. kilomeetril, teatas siseministeerium. Sõiduauto BMW 318, mida juhtis purjus 20-aastane Käthi, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.
Kaassõitja, 16-aastane neiu toimetati vigastustega TÜ Kliinikumi.

Õnnetuses sai raskelt viga noor mopeedijuht
Tallinnas juhtus eile hilisõhtul liiklusõnnetus, kus sai vigastada noor mopeedijuht.
Õnnetus juhtus kella 23.20 ajal Narva maantee ja Poska tänava ristmikul, teatas siseministeerium. Mopeed, mida juhtis 14-aastane nooruk, sõitis tagant otsa valgusfoori ees seisnud sõiduautole Toyota Carina, mida juhtis 70-aastane Gennadi.
Mopeedijuht toimetati raske vigastusega PERH Mustamäe korpusesse.

Tallinnas on vähe võimalusi leida head elamispinda
Eile avalikustatud Eurostati uuringu järgi on Tallinnas võrreldes Euroopa Liidu teiste regioonidega vähe võimalusi leida vastuvõetava hinnaga head elamispinda. 268 Euroopa Liidu regiooni hõlmanud uuringus paluti linnade elanikel hinnata võimalusi leida vastuvõetava hinnaga elamispinda. Uuringus küsitletud tallinlastest leidis vaid 19 protsenti, et hea elamispinna leidmisel ei ole probleeme, mis seab Eesti pealinna Euroopa linnade tabelis tagumisse poolde.

Pääsküla prügila ümbrus muutub atraktiivseks elukohaks
Nelja aasta eest suletud Pääs-küla prügila ümbrus hakkab muutuma esinduslikuks Nõmme asumiks, kuhu kerkib ridamisi uusi ja kus vuntsitakse vanu maju.
Kes prügilasse viivat teeotsa ei mäleta, ei pruugi seda äragi tunda. Raba tänava algust tähistab tagasihoidlik Pääsküla jäätmejaamale osutav sinivalge tahvel. Juba Vabaduse puiestee äärne näeb välja teisiti: kahest moodsalt kaldus seintega korteriga korrusmajast on kaheksa korterit paari kuuga müüdud, ainult kümme on veel järel.
Kolme-neljatoaline, ligi 100-ruutmeetrine eluase maksab siin kolme miljoni krooni ümber. "Palju huvilisi on Nõmme põlisasukate seast," ütleb maakler Liivi Bergson. "Esimesed korterid broneeriti juba ehitusjärgus."
Uued kortermajad kerkivad ka naaberkinnistul. Oluliselt odavamad pole üksikud "vanad" pinnad, näiteks küsitakse müü-gikuulutuses 66-ruutmeetrise korteri eest 2,1 miljonit krooni. 300-ruutmeetrine ehitusjärgus majakarp Ilvese tänaval maksab 2,6 miljonit ja 100-ruutmeetrise maja eest Nugise tupikus küsitakse 2,9 miljonit krooni.

Varjusurmas olnud Eesti film naudib kasumita edu
Eesti film on hakanud jalgu alla saama - festivalidelt nopitakse auhindu ning ka eestlane ise tuleb järjest sagedamini kinno, kuid kasumit filmide tegijad sellegipoolest ei teeni.
Eesti taasiseseisvumise järgse aja vaieldamatu kassahitt on 2002. aastal valminud "Nimed marmortahvlil", mis meelitas kinno üle 160 000 vaataja, lisaks on hulgaliselt müüdud ka filmi DVD- või VHS-versiooni, mille osakaal iga filmi tulude pooles on terves maailmas aasta-aastalt aina olulisemaks muutunud, kirjutab Postimees.
Ükski teine Eesti film kuuekohalise vaatajaarvuni jõudnud ei ole, kuid väga heaks tulemuseks võib pidada ka filmi "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" 81 921 vaatajat või Eesti edukaima animafilmi "Leiutajateküla Lotte" 56 041 vaatajat.
Samas pakuvad kodumaised filmid nende valmistajatele jätkuvalt peamiselt tegemise ja kulutamise rõõmu, kasumit ei ole nendega veel keegi teenida suutnud.

Vanemuises esietendub "Rigoletto" 
Vanemuise ooperisolist ja -lavastaja Taisto Noor toob 13. oktoobril teatri väikeses majas lavale Giuseppe Verdi kuulsa ooperi "Rigoletto".
"Rigoletto" muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp, kunstnik Aime Unt, valguskujundajad Andres Sarv ja Martin Meelandi, koreograaf Rufina Noor.
Osades Kristian Benedikt (Leedu), Eduards Ĉudakovs (Läti), Atlan Karp, Alla Popova, Viktorija Stanelyte (Leedu), Märt Jakobson, Taisto Noor, Valentina Kremen, Jovita Vaskeviciute (Leedu), Karmen Puis, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits jt.
"Rigoletto" on lugu pimedast armastusest, reetmisest ja kättemaksust. Õuenarr Rigoletto püüab kiivalt kaitsta oma armastatud tütart Gildat kurja maailma eest. Paraku ei suuda ta märgata, kuidas tema vahendid selles võitluses on muutunud ebainimlikuks.

Miks baritoni naine joob
Mõni aeg tagasi lavastatud muusikalis "Georg" võitles meie kuulus bariton muinasjutulise sooviga lahkuda maisest elust veealusesse maailma.
Nüüd on tal teine häda - naine joob. Õieti ongi Georg Otsa teine seaduslik abikaasa Asta filmi peategelane. Filmi alguses kõlab tema väide, et tema ja sõda on Georgi lauljafenomeni taga. Film ise seda versiooni väga tõsiselt ei võta. Õieti ei tulegi vastust küsimusele, mis nähtus ikkagi oli see Georg Ots. Mees, kelle kuldne hääl vallutas miljonite inimeste südamed.
Kui mõelda filmi valusatele hetkedele, siis on need seotud Asta pudelikummutamistega. Film näib rääkivat jutustust suurest armastusest, mille rikkus viin. Kunstniku loomeprobleemid on võrreldes sellega taga- plaanil.
Suurte kunstnike eluloo valupunktina on ikka ja jälle käidud välja väidet, et neil on raske leppida selle positsiooniga, mida neile pakub ajastu. Filmi-Georgil seda probleemi pole. Jääb mulje, et kõik on hästi. Estonia teatris ja mujalgi - kui ainult Asta ei jooks...

Aava jätkab kolmandana
Autosport
Hoolimata kiirest tegutsemisest (rehvivahetusest võttis aega vähem kui kaks minutit), lõpetasid eestlased kiiruskatse 15. ajaga ja langesid üldkokkuvõttes kolmandaks, kirjutab sportnet.ee.
Päeva kokkuvõttes sõitsid Aava - Sikk lisaks mainitud 15. kohale välja neli esimest, kaks teist ja ühe kolmanda aja. Veelgi õnnetumalt lõppes Kataloonia ralli Renaultä tehasemeeskonnale, kelle mõlemad võistlusautod sõitsid teel välja. Patrik Sandell katkestas seitsmendal ja Kalle Pinomäki üheksandal kiiruskatsel. Mõlemad avariid olid nii õnnetud, et ralli edasine jätkamine ei olnud enam võimalik.
Urmo Aava kommentaar: "Tänased ilmastikuolud võistlustrassil olid kindlasti palju paremad eile. Sõitsime kogu päeva slikk-rehvidega ja selles osas usun, et see valik oli õige. Hommikused katsed olid küll kohati väga libedad, kuid sellest hoolimata suutsime kuni kaheksandal katsel meid tabanud rehvipurunemiseni hoida head tempot võrreldes Anderssoniga. Kümnendal kiiruskatsel oli ka paar ärevat momenti, kui meie võistlusmasina tagaosa puutus kergelt sillapiiret, kuid muidu sujus sõit ilma suuremate viperusteta. Homme on veel ees neli kiiruskatset ja ajalugu on näidanud, et kuni finišijoon pole ületatud, on veel kõik võimalik."

Eesti naiskond jäi Peterburis napilt medalita
Vehklemine
Irina Embrich jõudis küll viimases, üheksandas kohtumises Imke Duplitzeri vastu neli sekundit enne kolmeminutilise kohtumise lõppu viigini 38: 38, kuid viimaste rünnakute tulevärgis oli sakslannal veidi rohkem õnne.
Lisaks Embrichile vehklesid veel Olga Aleksejeva, Maarika Võsu ja Kristiina Kuusk. Kullasaaja selgitavad Venemaa ja Prantsusmaa. Saksamaa (lisaks Duplitzerile veel tänavune individuaalne maailmameister Britta Heidemann, Marijana Marković ja Claudia Bokel) sai pronksi kolmandat MM-i järjest
Viimati osales Eesti naiskond medalimatšis 2003. aasta MM-il Havannas kui pronksikohtumises tuli tunnistada Ungari paremust 36: 20. Tookord jäädi Saksamaale alla poolfinaalis 34: 44. Kolm aastat tagasi Leipzigis kaotas Eesti veerandfinaalis prantslannadele 22: 28. Viimane medal MM-ilt tuli 2002. aastal Lissabonist, kui finaalis veheldi Ungariga ja kaotati 31: 43. Pronksi sai Eesti Ungari ja Prantsusmaa järel 1995. aasta MM-il Haagis.

Eesti naiskond vehkleb medalitele
Eesti naiskond alistas Peterburi MM-võistluste epee naiskonnavõistluses veerandfinaalis Itaalia torgetega 28: 27 ning jätkab poolfinaalis heitlust medalitele.
Järgmisena tuleb kokku minna Prantsusmaaga, kes alistas väga kindlalt 45: 29 Poola, kirjutab Sportnet.
Teises poolfinaalpaaris on vastamisi Venemaa ja Saksamaa. Venelannad olid 30: 19 üle Hiinast ja sakslannad 24: 23 Ungarist.
Eesti naiskonda kuuluvad Irina Embrich, Maarika Võsu, Olga Aleksejeva ja Kristina Kuusk.

Eestlased pääsesid vehklemises MM-i veerandfinaali
Irina Embrichi kindlakäeline tegutsemine on Eestile Peterburi MM-võistluste epee naiskonnavõistluses taganud koha veerandfinaalis.
Esimeses ringis Tšehhimaaga tõi Embrich viimase kahe minutiga Eesti 30: 33 kaotusseisust 41: 34 võidule, kirjutab Sportnet. Veerandfinaali pääsu eest kohtuti kolmanda asetusega Rumeeniaga.
Kui lõpuni jäi 35 sekundit oli tablool 22: 22 viik, kuid siis tüüris individuaalturniiri pronksiomanik Eesti 29: 25 võidule. Kaheksa parema hulgas läheb Eesti kokku kuuenda paigutusega Itaaliaga.
Viimati jõudsid Eesti epeenaised MM-il kaheksa hulka kaks aastat tagasi Lepzigis. 2003. aasta MM-võistlustel kaotati pronksimatšis Ungarile ja veel aasta varem finaalis samuti Ungarile. EM-idel saadi 2003. aastal hõbe, järgneval kolmel aastal aga langeti välja veerandfinaalis. Tänavu tuli Gentis leppida 10. kohaga.

Vormel: Hamilton oli kvalifikatsiooni võitja
Briti vormelisõitja Lewis Hamilton sai Hiina GP kvalifikatsioonisõidus parima aja ning läheb homsele võidusõidule parimalt stardipositsioonilt.
Hamiltoni võiduaeg 1.35, 908 oli 0,136 sekundit parem kui Ferrari piloodil soomlasel Kimi Räikkönenil, kirjutab Sportnet. Kolmanda aja sai teine Ferrari piloot brasiillane Felipe Massa, kelle allajäämine oli 0,313 sekundit.
Esikümnesse sõitsid end veel hispaanlane Fernando Alonso, britt David Coulthart, sakslane Ralf Schumacher, austraallane Mark Webber, sakslane Nick Heidfeld, poolakas Robert Rubica ja britt Jenson Button.

Marion Jones tunnistas valetamist
Olümpiavõitja tunnistas eile kohtusaalis, et tarvitas Sydney mängude ajal dopingut.
Seitse aastat tagasi Sydney olümpiamängudel armastasid kõik Marion Jonesi. Särav ja kiire ameeriklanna tõusis mängude üheks suuremaks täheks. Eile tunnistas ta lõpuks ausalt, et kõik viis medalit olid võidetud dopingu toel.
31-aastane kergejõustiklane sattus kahtluste alla 2003. aastal, kui BALCO laborit ja selle juhti Victor Contet süüdistati dopingainete arendamises ja nende müümises sportlastele. Contega seostati ka Jonesi treenerit Trevor Grahamit. Aasta hiljem kinnitas Conte, et Jones tarvitas dopingut, mille peale sprindikuninganna ta kohtusse kaebas.
Washington Posti andmetel kirjutas Jones lähedastele neljapäeval kirja, kus ütles, et kavatseb oma dopingupatud üles tunnistada ning on valmis edasi elama petturi märgistusega. Kaks korda föderaalagentidele valetanud Jonesi võib oodata kuni viieaastane vabadusekaotus, tõenäolisemalt pääseb ta siiski lühema karistusega.

Poolvigane Owen kutsuti siiski koondisse
Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Steve McClaren kinnitas koondise nimekirja EM-valikmängudeks Eesti ja Venemaa vastu.
Üllatuslikult seisab seal ka alles songaoperatsioonist taastuva Michael Oweni nimi. Näib, et inglaste peatreener ei pea seega enam ründeliini pärast muretsema, kuna vigastusest on taastunud ka Manchester Unitedi ründaja Wayne Rooney.
"Owen ütleb, et ta lausa lendab ning tunneb end väga hästi," teatas McClaren. "See on uskumatu, et ta nii kiirelt vormi tagasi sai. Paar nädalat tagasi tundus tema paranemine võimatuna."
Viimastes mängudes nii Iisraeli kui ka Venemaad 3: 0 võitnud inglastele ennustab
kohalik meedia ka Eesti vastu kerget võitu. Inglismaa võõrustab Wembley staadionil Eestit 13. oktoobril ning kohtub

Huligaanist fänn võeti kinni
Kolmapäevaõhtuses Meistrite liiga kohtumises Celticu ja Milani vahel platsile jooksnud ja Milani väravavahti Didat põsele patsutanud Šoti klubi fänn võeti vahi alla.
Juhtunu järel õnnestus pahategijal märkamatult rahvasumma kaduda, kuid järgmisel päeval tuli 27-aastane šotlane, kelle nime pole avalikustatud, ise Celticu peakorterisse, kus vestles klubi töötajatega, kes andsid ta hiljem üle politseile. Eile astus noormees ka rahu rikkumise süüdistuse kinnitamiseks kohtu ette. Celtic võttis patustajalt ära klubi fännikaardi ning kehtestas talle eluaagse keelu kõikidele klubi mängudele.
Celticu enda karistus selgub pärast seda, kui UEFA on tutvunud kohtunik Markus Merki ja mängu delegaadi raportitega. Ühtlasi on üha rohkem päevakorda tõusnud ka väravavaht Dida karistamine - kergest hoobist murule langenud puurilukk püüdis väidetavalt teesklusega saavutada Milanile kaotusega lõppenud mängu tulemuse tühistamist.

FIDE taastas Eesti maletajate kohad reitingutabelis
Eesti maleliit sai neljapäeval rahvusvaheliselt maleliidult (FIDE) asepresidendi Georgios Makropoulose allkirja kandva rahustava faksi, milles kinnitatakse, et omavahelised suhted on endiselt "suurepärased". Ühtlasi julgustab FIDE Eestit taotlema 2011. aasta MK-turniiri.
Eesti Päevaleht kirjutas samal päeval, et FIDE on siinsed maletajad oma reitingutabelist välja visanud. FIDE on tänaseks ülekohtu heastanud ning eestlased on taas reitingutabelis (vt koduleheküljelt fide.com).
Eestil võlg FIDE ees on aga siiski endiselt üleval. Küsimuses on FIDE presidendinõukogu istungi ja sellega kaasnenud ürituste korraldamine juunis Tallinnas, mis läks maksma 15 000 eurot.

Pohlak: varustaadioniks on Kuressaare mõistlik koht
Vutijuht Aivar Pohlak loodab, et Kuressaare linnavõim lubab jalgpalliliidul ehitada päevinäinud staadioni asemele uue, millest saaks Eesti koondise teine kodu.
Eesti jalgpalliliit on üks osaleja ideekonkursil, mis peab määrama ajahambast puretud Kuressaare linnastaadioni tuleviku. Milline on jalgpalliliidu idee?
Idee vajab veel täpsustamist, aga näeksime ette praeguse Kuressaare linnastaadioni territooriumile jalgpallistaadioni-treeningkompleksi rajamist, kusjuures see oleks mõeldud nii FC Kuressaarele kui ka kõigi Eesti koondistele.
Lisaks võiks staadioni juurde laieneda ka Kuressaare supelrand ning staadioni ja ranna vahele võiks tulla rannatänav jalutajatele. A. Le Coq Arena kavandanud arhitekt Haldo Oravas on teinud Kuressaare linnastaadioni renoveerimise jaoks eskiisprojekti, mille järgi oleks staadioni tribüünihoonel merelt vaadates purjeka silueti kuju ja kus tribüünide all on lisaks staadionit teenindavatele ruumidele ka randa teenindavad ruumid. Muide, see on väga ilus eskiis.

Nigel Stepney tunnistab, et sai ka McLarenilt infot
Spiooniskandaal võtab taas tuure üles - väidetavalt toimus infoleke mõlemas suunas.
McLareni ja Ferrari vahelise spionaažiskandaali peategelasi, Ferrari endine peainsener Nigel Stepney keerutab tolmu üles. Nimelt väidab Stepney, et sai McLareni endiselt peakonstruktorilt Mike Coughlanilt vastutasuks salajast infot tiimi autode tehnilise lahenduse kohta.
FIA käsitles pikemalt infoleket Ferrarilt McLarenile ja tuvastas, et see leidis aset. McLaren kaotas tänavuses MM-sarjas konstruktorite karika punktid ning sai 100 miljonit dollarit trahvi.
"Sain McLarenilt infot auto kaalujaotuse kohta ning üht-teist lisaks. Küsimus on nüüd selles, kas ma kõnelesin saadud infost kellelegi? Jah, mõnele inimesele Ferraris ma sellest rääkisin," väidab Stepney ja lisas, et kuna infoleke oli mõlemasuunaline, peaks ka Ferrari karistuse saama.

Peeter Volkonski naljad
Üks kutt käib sõpradele pidevalt närvidele oma ohjeldamatu optimismi tõttu. Iga kord, kui talle midagi räägitakse, vastab ta: "Kurb küll, aga oleks võinud ka halvemini minna!"
Sõbrad otsustavad ta proovile panna ja teatavad talle ühel ilusal päeval uudise:
"Kas sa oled juba kuulnud, et Tom leidis eile õhtul koju tulles oma naise koos mingi võõra vennikesega voodis, lasi seepeale mõlemad maha ja pani lõpuks käe ka enda külge!"
"Kurb küll, aga oleks võinud ka halvemini minna!" vastab kutt.
"Kuidas saaks veel halvemini minna?" ei taipa sõbrad.
"Kui Tom oleks üks õhtu varem tulnud, oleksin surnud mina."

Soomlased ajasid suusalume tunnelisse
Enamik eestlasi pole suusatunnelist kuulnudki. Veel vähem teatakse, et Soomes on neid lausa viis. Viimane, Turu lähedal Paimios olev, läks käiku eelmise aasta suvel. Merike Viilup tegi keset haljast suve mõned kiiremad suusaringid.
"Nädalas paar korda suusatamist, ja ülemäärased kilod kaovad, lisaks sellele saab lahti veel muudestki tervisehädadest," ülistab Lounais-Suomen Hiihtotunneli OY juhatuse liige Jukka Salmela tunneli võlusid. "Aastas 104 korda suusatamist, 900 km läbisõitu ja kehakaalu üle kümne kilo vähem," uhkustab kuuekümnene sportlik mees.
Paippi ehk Toru on mõeldud eeskätt tervisespordi harrastajaile. "Siin saavad kõik sõita nii aeglaselt, kui tahavad, ja nii kiiresti, kui suudavad, kuid millegipärast näeb rohkem ikka vanemat generatsiooni ja koolilapsi, 20-35-aastaseid käib tunduvalt vähem ning mõni ärkab alles siis, kui esimene infarkt on käes," valutab Salmela soomlaste tervise pärast südant.

Putin ja Castro on nende kõrval poisikesed
Te olete maailmakuulus türann, varganägu ja mõrtsukas? See ei tähenda, et me teist lugu ei peaks.
Rahvusvahelise õiguse järgi võivad New Yorgis asuvat ÜRO peakorterit väisata ja seal kõnetki pidada ka kõige ebademokraatlikumate riikide liidrid. Kui Iraani president Ahmadinejad möödunud kuul seda võimalust kasutas, tabas Ühendriike nördimuslaine. Tegelikult leidub maailmas aga despoote, kelle kõrval on Iraani president poisike. Et kurjust ei saa edetabelitega mõõta, on järgnev nimekiri muidugi meelevaldne, kuid kindel on üks - selliseid tüüpe me Eesti peaministri kohal näha ei tahaks.
Kim Jong-il
Põhja-Korea Tööpartei peasekretär Kim juhib alates 1994. aastast maailma totalitaarseimat riiki, mille talle pärandas isa Kim Il-sung. Viimaste väidete kohaselt üle miljoni vangi varjav laagrivõrgustik meenutab Stalini režiimi, kuid isikukultuse tase isegi ületab seda. Ametliku eluloo järgi lõi suure juhi sünni puhul horisondil sätendama kahekordne vikerkaar ja taevasse ilmus uus täht. Ajal, mil suurem osa riigi elanikest nälgib, lähtub Kim juhtmõttest "Sõjaline võimsus ennekõike". See ei takista muidugi tal endal kuninglikult elamast. Diplomaatilised suhted Eestil Korea Rahvademokraatliku Vabariigiga puuduvad.

Killswitch Engage lubab lahedat äraolemist õllede ja muusikaga
Madox ajas juttu 15. oktoobril Tallinnas esineva metalcore'i pioneeri ja absoluutse tipu Killswitch Engage'i laulude põhilise autori, kitarristi Adam Dutkiewicziga, kes muuhulgas on tuntud ka kui hinnatud produtsent ning laval kui pöörane sõumees.
On 2007. aasta ning igasugused core-lõpulised muusikastiilid on hirmus popid. See tähendab tavaliselt, et bänd, kes esindab mõnda säärast stiili, kujutab sümbioosi mõnest varem eraldi esinenud stiilist. Selline on ka metalcore, mis on sümbioos metal'ist ja hardcore'ist. Selle žanri kuulsaima bändi Killswitch Engage'i Eesti kontsert andis hea põhjuse rääkida nende loomingu autoriga.

Nädala plaat
ALTERNATIIVPOPP
Sõpruse Puiestee
Hinne 5
"Oota mind ära"
Sõpruse Puiestee on bänd, mis ei taha kuidagi kuhugi sobituda. Jah - neil on oma kindel austajaskond, kuid massid eelistavad lihtsamaid lahendusi. Mis siis, et Sõpruse Puiestee helilooming on oma olemuselt klassikaline popmuusika. Mingi konks on, mis paneb inimesed pärast nende kuulamist kas segaduses põgenema või kolme veretilka loovutama. "Oota mind ära" on pilk kõrvalt. Mait Vaigu tekstid on kirjutatud teisel pool peegelklaasi. Tema näeb, teda ei nähta. Huvitav, kas enda peegeldust ikka nähakse? Või on see liiga keeruline? Vihje - kui oled telefoni vähemalt korraks välja lülitanud, interneti eest meelega maksmata jätnud, mõelnud kõigi peale, keda aastate jooksul oled teadnud, ja lõpuks teki üle pea tõmmanud ning unistanud millestki ilusast, siis "Oota mind ära" on plaat, mis räägib just sinust. Ilustamata. Helikeelelt haakub "Oota mind ära" Sõpruse Puiestee esikplaadiga "Mustale merele". Kitarri- ja sündipopp ei lähe rinnutsi kokku nagu nende teisel plaadil "XX sajandi lapsed", vaid haakuvad toimivaks tervikuks.

Mida rohkem ajalookäsitlusi, seda parem
Neljapäeval Tallinna ülikoolis kogunenud seminaril "Alternatiivsed ajalookäsitlused" jõuti järeldusele, et ajaloolase peamine ülesanne on olla enda vastu aus. Kuulamas käis Kaarel Kressa.
Pole kahtlust, et ajalooteemalised debatid on ajakirjanduses hästiminev kaup, eriti praeguse propagandasõja valguses ning eestlaste ja venelaste teineteisest möödarääkimise taustal.
Seetõttu kogus Tallinna ülikooli (TLÜ) rektor Rein Raud ühte loengusaali TLÜ poliitikateooria professori Rein Ruutsoo, ajaloolasest poliitiku Mart Laari, TLÜ ajaloo instituudi direktori Magnus Ilmjärve ja humanitaarinstituudi kultuuriteooria lektori Marek Tamme, et lasta neil sõbralikus akadeemilises õhkkonnas mõtteid vahetada.
Ehkki erinevused näiteks Laari ja Ruutsoo vaadetes on üldteada, kulges seminar tõepoolest üsna rahumeelses vormis. Loodetavasti aitas kohtumine vältida, et edasistes debattides üksteisele meelevaldselt argumente suhu topitakse.

 "Lavakad" laval - kaheksa kuud enne diplomit
Andres Keil vaatas ära kevadel lavakooli lõpetava 23. lennu neli värsket lavastust ja nägi üht klassikalist "lavakate" tükki, üht üsna head ja üht väga head lavastust ning üht reeglitele vastavat näidendit: "Eksituste komöödiat", kaksiklavastust "Pink", "Perekonda".
Septembris jõudis publiku ette kolm lavakooli 23. lennu koolitööd. Hobuveskis esietendus 8. septembril londonlase Stephen Harperi ja tallinlase Elmo Nüganeni lavastatud, näitlejaõppesuuna üliõpilaste vana hea William Shakespeare'i "Eksituste komöödia". Lavastajaõppesuuna üliõpilased Robert Annus ja Uku Uusberg said VAT Teatris kahasse lavaküpseks koondlavastuse "Pink". 20. septembril esietendunud lavastuse esimene vaatus on Robert Annuse lavastatud Jon Fosse "Talv", täna-
päevane Norra näitemäng. Teise vaatusse on Uku Uusberg lavastanud Edward Albee 1958. aastal kirjutatud esiknäidendi "Loomaaialugu".
Ja viimasena esietendus 22. septembril Nuku- ja Noorsooteatri ovaalsaalis dramaturgiaõppesuuna üliõpilase Mart Kase "Perekond" autori lavastuses.

Keelemõte: Kuidas nimetada inimest - kas keele, sünnipära või elukoha järgi? 
EPL-i 28. septembri ühiskondlik-poliitilises ajakirjas Möte ilmus Rein Taagepera suvine sõnavõtt Kääriku Metsaülikoolis. Pealkirja all "Eesti- ja venekeelsed eestlased" teeb Taagepera ettepaneku: "Pakun välja harjumatu keelekasutuse "eestikeelsed eestlased" ja "venekeelsed eestlased". Väljastpoolt Eestit vaadates tähendab Estonians Eesti territooriumil elavaid inimesi. Soomeski eristatakse soome- ja rootsikeelseid soomlasi. Hoiak, et peab olema kas eestlane või venelane, kitsendab ja surub ning seda üksteist välistavat vastasseisu ei ole enam vaja."
Oleneb, kustpoolt vaadata
Ilmselt ei ole ma kaugeltki ainus, kellele tundub kummaline juba see, kui kedagi nimetatakse eestlaseks Eestis elamise järgi. Muidugi, me kõik oleme vähem või rohkem segaverelised. Asi pole mingis "tõupuhtuses", vaid sõna tähenduses. Ebamäärane tähendus tähendab ka sisulist mitmeti mõistetavust. Eestlane oleks justkui seni tähendanud rahvust - emakeelt ja sünnipärast identiteeti. ÕS pakub peale eestlase ka sõna eestimaalane, mis on küll kohmakavõitu, aga mille tähendusega on meie enda vaatepunktist kõik selge - see on Eestis elav inimene.

Eesti ja ladina-ameerika muusika Jaani kirikus
Täna õhtul saab Tallinnas Jaani kirikus kuulata, kuidas neli muusikut tõlgendavad eesti rahvaviise ja interpreteerivad Villa-Lobose, Piazzolla ja Lecuona originaalloomingut.
Laulja Hannaliisa Uusma, Tiit Kalluste (akordion), Indrek Kruusimaa (kitarr) ning Indrek Leivategija (tšello) püüavad eri seadete ja pillide kaudu otsida sarnasusi eesti ja ladina-ameerika muusika vahel.
Jaani kirikus kell 20 algav kontsert on kolmas, sel nädalal esinesid nad Tartu Jaani kirikus ning Viljandi Pauluse kirikus.
Hannaliisa Uusma on osalenud eri projektides ja kooslustes, Tiit Kallustet teatakse eelkõige kui akordionisti, heliloojat ja pedagoogi, Indrek Kruusima on mänginud eri koosseisudega fusion-funk'i, modern-džässi, klassikalist muusikat, svingi, flamenkot.

Universaalne Mari Kalkun
Mari Kalkun on parim tõestus ammusele, ent viimasel ajal eriti aktuaalseks muutunud väitele, et niinimetatud suust-suhu turundus toimib kordi paremini kui kallis trükis posterid või üüratute summade eest ostetud televisioonieeter.
Juba nädal enne noorukese Võru-Kihnu tüdruku Tallinna debüüti pommitab hea sõber mind e-kirjadega. Sisendusjõuliste lausetega à la "Paremaks muusika enam ei lähe" ning "Sulle kui Josh Rouse'i fännile see lihtsalt PEAB meeldima!!!" üritab ta mind Kalkuni kontserdile meelitada.
Hea küll, Josh Rouse ei ole üks eesti tüdruk kindlasti. Kuid olgem ausad: ega mul kolma-
päeva õhtul midagi targemat ka teha pole. Ja seal ma siis istun - Vanalinna muusikamajas - koos tubli mitmekümne teise suust-suhu turunduse ohvriga.

Mis vaevab eesti meest? 
End meesteportaalina tutvustav võrguväljaanne Mees.eu on avaldanud raamatu "Mees ja Eesti", mis sisaldab valikut veebilehel ilmunud kirjatükke tuntud ja lugupeetud eestlastelt. Raamatut sirvis ja märkmeid tegi Kaarel Kressa.
Selguse mõttes tuleb esmalt öelda, et poest artiklikogumikku osta ei saa, raamatu soetamiseks tuleb saata e-kiri aadressil info@mees.eu. Kõiki neid ja paljusid muidki tekste saab aga ka veebilehelt lugeda.
Käesoleva kogumiku sünd, aga ka Eesti Ekspressi luuserilisa Jobu ilmumine näitavad, et meesküsimus on järjest tugevamalt õhus. Põhjust meessoole erilist tähelepanu pöörata tundub jaguvat. Hoiatava hüüumärgina kogumiku lõppu paigutatud artiklis nendib meestearst Kristo Ausmees, et meie meeste eluiga jääb eurooplaste omast kümme aastat maha. Kolm kurjemat vaenlast on alkohol, tubakas ning ületöötamisest tekkinud stress ja väsimus. Lisaks ei taha eesti mehed kuidagi arsti juures käia.

Murad Khane - põletamata tellistest seinad, suured aknad, mudakatused
Afganistani pealinnas Kabulis pole säilinud just palju ajaloolist, teab seal poolteist aastat elanud Õnne Pärl. Murad Khane on üks neist vanadest kvartalitest, mida püütakse päästa. Renoveerimist ohjab Türkiismäe fond, kes ühtlasi õpetab välja uuel ajal vanu võtteid valdavaid käsitöölisi.
August 2006
Sisenedes esimest korda madalast väravast, saan vapustuse osaliseks. Olen elanud selleks ajaks pool aastat Kabulis ja näinud ära need vähesed paigad, milles on tunda ajaloo hõngu: Darulamani kuningapalee varemed, Nadir Shahi rüüstatud mausoleum, taasrajatud Baburi aiad. Imetlenud kaugelt - sest neis pesitseb sõjavägi - Kolola Pushta ja Bala Hissari kindlust. Leppinud sellega, et Kabulis ei olegi suurt midagi enam näha. Kuni Rory Stewart kutsub mind Murad Khanesse.
Kui eelmiste põlvede kangelane oli (nüüd habras vana) daam Nancy Hutch-Dupree, kes on kirjutanud mitu klassikaks saanud raamatut Afganistani kultuuriajaloost, siis Rory Stewart on meie aja kangelane. Endine diplomaat õppis Oxfordis ajalugu ja filosoofiat. Ta kõndis Talibani võimu langedes keset talve läbi mägede Heratist Kabuli ja kirjutas sellest käigust raamatu "The places in Between".

Georg Matvere, vabandust - Marko Ots
Kui näitleja Marko Matvere kaks aastat tagasi muusikalis artist Georg Otsana lavale astus, ahhetasid paljud: "Matvere on ju rohkem Ots kui Ots ise!" Sellest nädalast kinos linastuv film "Georg" andis Tiiu Laksile põhjust uurida, kas kahel mehel on ka rohkem ühist, kui lavalt või ekraanilt kostab ja paistab.
Sündinud
Georg Ots
21. märts 1920, Petrograd
Marko Matvere
4. veebruar 1968, Pärnu
Vanemad
Georg Ots
Georgi repertuaaris oli üle poole tuhande laulu, mida ta oli võimeline laulma 20 keeles. Estonias tegi ta 55 rolli.
Marko Matvere
Marko Matvere Väikeste Lõõtspillide Ühingu repertuaar ulatub korralikult üle saja, sellele lisanduvad rollid mitmes muusikalis ning laulmised seerias "Laulvad näitlejad" koos teiste näitlejatega ning eriti koos Jaan Tättega.
Koolipoisina
Georg Ots
Käis Tallinna prantsuse lütseumis, oli keskpäraste hinnetega koolipoiss, kes oma sarmiga oli sümpaatne nii õpetajatele kui ka kaasõpilastele.

Miina Piir: hea oleks uskuda ka elusse enne surma
Miina Piir (52) on psühhoterapeut, lõpetanud Soome neurolingvistilise programmeerimise instituudi ja EELK usuteaduste instituudi. Koolitatud ka politsei- ja vanglakaplaniks. Nüüd kirjutas näitemängu "Jutt jumala õige", mille Peeter Volkonski Tartus Athena keskuses lavale seadis. Tüki, milles 98-aastane vanamees joob oma sünnipäeval viskit ja vestleb Jumalaga. Andres Keil lasi Miina Piiril oma loo ära rääkida.
Ma mitte ei hakanud kirjutama, vaid dialoog hakkas ise tulema. Aastal 2005, kui kirjutasin teoloogia diplomitööd, hakkas dialoog lihtsalt jooksma, ja ma olin sunnitud ta kirja panema. Ilmselt see tuleb paljudel inimestel nii.
Olen kogu aeg midagi kirjutanud, enda jaoks. Nooruses luuletusi, proosapalu. Ma pole neid kusagile pakkunud.
Esimesed avalikud kirjatükid tulid siis, kui andsin aastatel 1996-2000 välja ajakirja Kaunis Tervis. Ma tegin seda üksi. Naine läheb lahti neljakümneselt, siis on vaimsete otsingute aeg.
Ajakirjale Anne ja mujale olen kirjutanud psühholoogilisi asju. Ja muidugi "liturgikas" oli vaja jutlusi kirjutada. Kirjutamine on minu jaoks teraapiavorm. Lihtsalt tuleb. Miks ta tuleb, ma ei tea. Ja kuna tuli dialoog, siis on ta näidend. Ta ei saa muu olla. Aga mis seda näidendit puudutab, siis see ei ole ainuke, mul on ka üks pikk tükk valmis, paljude osalistega, ja paar tükki on pooleli. Aga Jumala näidendi kohta ütles mu vanim poeg (mul on kolm poega): emme, see tekst on niisama ka loetav. Seda ei pea tingimata mängima.

Kuninganna Silvia viis rootslaste mõtted vabariigilt
"Klikk," on Rootsi kuningas Karl XVI Gustav kokku võtnud tunded, mis 35 aastat tagasi valdasid teda kena, kuid muus osas siiski üsna tavalist Silvia Sommerlathi silmates. Eile käis Rootsi kuninganna Tartu ülikooli sünnipäeval. Silvia käekäigule heitis pilgu peale Eda Post.
Oli 1972. aasta suve lõpp ja Müncheni olümpiamängud. 26-aastane Rootsi kroonprints Karl Gustav käis võistlustele kaasa elamas. 28-aastane Silvia Sommerlath töötas olümpiamängude korralduskomitees külaliste vastuvõtja ja tõlgina. Tunded olid vastastikused, kuid esialgu hoidsid nad oma suhet salajas ja aeg-ajalt kohtus Silvia Karl Gustaviga ka maskeeritult, et teda ära ei tuntaks.
Kroonprintsi vanaisa, kuningas Gustav VI Adolf oli seisusele kohatu abielu sõlmimisele rangelt vastu. Lihtinimesega abiellumise tõttu jättis ta tiitli ja troonipärimisõiguseta oma pojad Sigvardi ja Carl Johani. Ka kolmas poeg Bertil armastas aastakümneid tavalisest Walesi perest pärit Lilian Daviest, kuid ei abiellunud, sest pere neljas ehk vanim poeg ehk kroonprints Gustav Adolf sai aastal 1947 surma, tema ainus poeg Karl Gustav polnud isa surres veel aastanegi ja kuningas Gustav VI Adolfi (Bertili ja Gustav Adolfi isa) surma korral pidanuks Bertil regendiks hakkama.

Ribe rabab vapustava pardiga
Vene tänava seitsmendasse majja on tekkinud uus restoran - Ribe. Söögikoht on nime saanud Taani ühe vanima linna järgi, ometi, nagu teenindajad Köögi Komandole seletavad, pole sel taanlastega rohkem pistmist kui Lindanisal. Omanikudki puha eestlased.
Küll aga on toidupaiga sisekujundus skandinaavlaslik. Ja sinna juurde soojalt skandinaavialik. Üksvahe sattusid siinmaised sisekujundajad sõna "skandinaavialik" kuuldes täielikku vaimustusse ja hakkasid laduma kiiskavat metalli, valget nahka ja klaasi mõõdutundetult üksteise otsa. Kui hästi läks, siis veidike musta puitu ka. Just nagu armastaksid skandinaavlased elada ja süüa luksuslikumat sorti haiglas.
See hullus on nüüd vist möödas. Ribes on hea ja mõnus olla. Ka pole seal kaasa mindud paljudele Tallinna söömapaikadele kahjuks praegu juba omase prantsusliku-itaalialiku joonega, kus pisikesi lauakesi teineteise kukile kiilutakse - ei mahu sinna ära taldrikud, ei jää jutt ainult oma seltskonna teada. Ribes on ruumi, nagu individualistlik eestlane seda vajab ja tahab.

Viini ratsutamiskunst nädalavahetusel Tallinnas
Esimest korda saab Eestis näha tõelist klassikalist ratsutamiskunsti - Tallinn International Horse Show puhul astuvad Hispaania ratsakooli sõuga nädalavahetusel Saku suurhalli areenile Tobbe Larsson ja tema valged iludused. Madeleine Tults annab aimu, mida on oodata.
Austria pealinna Viiniga seostub palju ilusat ja erakordset: Viini valss, Viini ooperiteater, Viini kohv ja koogid. Hobuse- ja ratsaspordihuvilistele on aga üks Viini tuntuim ja armastatuim vaatamisväärsus linna südames keiserlikus Hofburgi palees asuv Hispaania ratsakool.
Viini Hispaania ratsakool on maailmas vanim ja ainus ratsakool, kus viljeldakse klassikalist ratsutamiskunsti. Nime on kool saanud Hispaania hobustelt, kelle baasil see sajandeid tagasi rajati.
Keiser Karl VI andis Josef Emanuel Fischer von Erlachile ülesande ehitada Viini keiserlikku Hofburgi paleesse suurejooneline Talve ratsakool. Ehitus kestis aastael 1729-1735. Meenutamaks kooli rajajat, ripub Karl VI portree ka praegu ratsakooli valges barokksaalis, kus ratsanikud treenivad ja esinevad.

Raul Rebane (54) 
Täna on sünnipäev Raul Rebasel, kes oli eelmisel aastatuhandel tuntud eelkõige teleekraanilt ja sel aastatuhandel paistab Gerd Kanteri selja tagant.
Kanter meenutab, et mõne aasta eest korraldasid nad hooaja lõpus tema kodukohas võistluse, mille kulminatsiooniks oli tema isa, mänedžer Raul Rebase, treener Uno Ojandi ja veel mõne mehe mõõduvõtt. "Kõik juba vanad mehed, aga võidutahe oli neil suur ja nad harjutasid vaimustunult selleks võistluseks. Raul võttis asja nii tõsiselt, et ostis endale isegi ketta ja spetsiaalsed heitesussid," jutustab Kanter. "Paar nädalat enne võistlust tuli Raul meile maale külla ja nad tegid minu isaga väikese eelvõistluse. Isa arvas, et võit tuleb ülekaalukas, sest tema oli treeningutel heitnud ligi 40 meetrit, Raul keskeltläbi 34-35 meetrit. Siiski pidi ta tunnistama Rauli umbes meetrist paremust. Minu isale oli see suur pettumus, aga Raul oli üllatunud ja väga rõõmus. Ent kui päris võistlus kätte jõudis, siis minu isa ikkagi võitis ja Raul ei saanud vist isegi poodiumile. Nii et peaproovi ta võitis, aga põhietteastel jäi varju."

Merike Martinson (67) 
Napilt jäi puudu, et teisipäeval sünnipäeva tähistaval Merike Martinsonil täitunuks haiglas töötades 40 aastat. Suurema osa oma karjäärist lapsi ravinud anestesioloog rabas kümme esimest iseseisvusaastat lastehaiglas peaarstina. Lisaks ravimisele pigistas peaarst tarmuka lobitöö ja heategevuskampaaniate abil haigla eelarvesse tilkhaaval raha, mille eest sai osta aparaate ja sisustada uusi osakondi. Sajandi viimase viie aasta jooksul langes vastsündinute suremus kolm korda. Siis kutsuti Martinson juba kõrgematesse sfääridesse: esmalt haiglajuhi ning seejärel abilinnapea kohale. Siingi jätkab ta, kena inimene, sotsiaalsfääri arendamist.
Kaarel Kressa

Mihkel Oviir (65) 
Neljapäeval peab sünnipäeva end häbita tüüpiliseks riigiametnikuks nimetav riigikontrolör. Kunagi tuletõrjeinspektorina alustanud juuratudeng tõusis justiitsministeeriumi karjääriredelil taasiseseisvunud Eesti esimeseks kantsleriks. Kolme tütre isal on hea üldistusvõime, aga ka inimesetunnetus ja seetõttu usaldab ta oma meeskonda, kelle koostööd peab tulemuste sooritamisel kõige olulisemaks. Kolleegid on Oviiri nimetanud sihikindlaks ja punktuaalseks, natuke kontrollifriigiks, kuidas samas innovaatiliseks ja soojaks inimeseks, kellel on tõsistele näojoontele vaatamata hea huumorimeel.
Tiiu Laks

Sergei Issakov (76) 
Esmaspäeval väärikat sünnipäeva tähistav emeriitprofessor Sergei Issakov on slaavi filoloogia legend, kelle kogu pedagoogiline tegevus on olnud seotud Tartu ülikooliga. Issakov on paljude raamatute tõlkija ja koostaja. Ta on aastakümneid uurinud vene kultuuriühinguid ning Eestis ilmunud vene kirjandust.
Lisaks on ta kuulunud riigikogusse ja Balti assambleesse.
Aasta eest nentis poliitik Issakov, et Vene kultuurieliidiga on Eestis üsna kitsas käes. Et aga kõrgema taseme kultuuri arendab esmajärjekorras eliit, siis on Issakov pidanud vene koolide arvu vähenemist suureks veaks.
Jõudu-jaksu edasiseks!
Riho Laurisaar

Andres Tolts (58) 
Kas esteet või boheem? Esmaspäeval sünnipäeva tähistava Andres Toltsi kohta võib nii küsida küll. Kas need kaks rolli kuuluvad eri eluperioodidesse või on tal korraga loomuses? Aeg on väärtustanud ka tema varasemad tööd - vaimukad kollaažid, mis parodeerivad nõukogude-aegseid propagandistlikke klantsajakirju. Ta oli ka legendaarse kunstnike rühmituse SOUP'69 liige, rühmitust vedas ta oma sõbra Ando Keskkülaga. Käidi ringi eelmise Eesti Vabariigi aegsetes plekkmantlites ja otsiti ainest Tallinna mahajäetud äärealadelt. Kunstiinstituudis taoti performance'il klaver puruks, ERKI-s olid rühmituse liikmed kogu aeg eksmatrikuleerimise piiri peal. Siis tuli stagnatsiooniaeg ja ka kunsti radikalism vaibus. Toltsist sai maalikunstnik, kes teeb siiani "ilusaid" natüürmorte, milles siiski peitub väike iroonia.

Moskvas tähistas vähemalt 10 000 noort Putini sünnipäeva
Ühendus Naši korraldas Venemaa presidendi Vladimir Putini 55. sünnipäeva tähistamiseks Moskva kesklinnas ürituse, millel osales vähemalt 10 000 noort.
Našistid riputasid Moskva kõrgemate ehitiste otsa üle tuhande vene lipu. Üritusel näidati ka kinke, mida noored presidendile valmistasid, vahendas Aktuaalset kaamerat ETV24.
Suurim kingitus kannab nime "rahu tekk". See on 220 meetrit pikk ja neli meetrit lai tekk, mis on kokku õmmeldud väiksematest tekkidest ja kaunistatud Venemaa rahvuste rahvuslike motiividega.
Putini partei Ühtne Venemaa noorteosakond korraldas sünnipäeva puhul Peterburis koosviibimise, millele järgnes rokk-kontsert.
Esimest korda tähistas Putin ise oma sünnipäeva täiesti avalikult. Kremlis korraldatud peol osalesid Venemaa julgeolekunõukogu alalised liikmed ning armee juhid.

Britid uurivad metsloomade võimalikku mürgitamisjuhtumit
Suurbritannia ametnikud kahtlustavad, et kahe looduskaitse all oleva linnu ja veel mõnede metsloomade kummalises surmas võib olla süüdi mürgitamine.
Kahe puna-harksaba ning ronga ja rebase korjused leiti vabast loodusest Põhja- ja Lääne-Yorkshire'i piirilt Otley lähedalt vabast loodusest, vahendas BBC.
Kuna linnud leiti jänese korjuse lähedalt, mida nad ilmselt söönud olid, kahtlustab politsei mürgitamist. Politsei esialgse versiooni kohaselt kasutati mürgitatud jänest kahjurloomade tapmiseks. Selline meetod on aga vabas looduses ebaseaduslik. Looduskaitse all olevate puna-harksabade tapmine on samuti seaduse vastane ja selle eest saab karistada.
Lindude surnukehad saadeti laborisse, et teha kindlaks, kas nad on mürgitatud.

Kaheksane uudis: narkokaubitsejad peitsid kokaiini surnud põrnikatesse
Hollandi tolliametnikud leidsid Peruust tulnud pakke uurides sada surnut põrnikat, kes olid kokaiini täis topitud.
Väikeste "narkokullerite" kehad olid avatud ja täidetud kokaiiniga, vahendas Reuters. Kokku oli põrnikate kehas 300 grammi uimasteid, mille tänavamüügi väärtus ulatub 8000 euroni (124 800 kroonini).
"See oli väga üllatav meetod narkootikumide smugeldamiseks. Me pole midagi sellist kunagi varem näinud," ütles Hollandi valitsuse pressiesindaja.
Tolliametnikud otsustasid pakid avada pärast seda, kui olid skaneerimise käigus avastanud, et selles võivad olla putukad.

Taanis viis rahva ja politsei kokkupõrge massiliste arreteerimisteni
Taani pealinnas Kopenhagenis toimunud rahva ja politsei kokkupõrke tagajärjel peeti kinni 437 inimest, kellest paljusid ootab ees ka süüdistus massilistes rahutustes osalemise eest.
Tuhanded noored protseteerisid tänavatel selle vastu, et selle aasta alguses sulgesid võimud noortekeskuse, vahendab BBC. Demonstrandid püüdsid tulutult hõivata üht teist hoonet, kuid politsei kasutas nende vastu pisargaasi.
Politsei esindaja sõnul peeti kinni rekordarv inimesi, kes nüüdseks on vabastatud, kuid keda võivad ees oodata süüdistused massilistes rahutustes osalemises. Politsei esindaja ütles ka, et mõned noored viskasid suitsupomme, süütasid lõkkeid, püüdsid politseibarjäärist läbi murda ja üle politseiautode ronida.
"Meeleavaldus algas rahulikult, aga muutus järjest vägivaldsemaks," lisas politsei esindaja. Siiski ei saanud meeleavalduses keegi vigastada.

Hiinas möllab võimas taifuun
Kagu-Hiinat on tabanud tugev torm, mille tõttu on enam kui miljon inimest kodudest evakueeritud.
Taifuun Krosa tuulekiiruseks on Hiina ametivõimude sõnul 126 km/h, teatas BBC.
Viis inimest on surma saanud ning kaks miljonit majapidamist ja äriettevõtet jäid elektrita, kui taifuun laupäeval Taiwani tabas.
Umbes 27 000 kalapaati on tagasi sadamasse kutsutud ning kiirabitöötajate puhkused on katkestatud.
Krosa on juba 16. taifuun, mis sel aastal Hiinat on tabanud.
Viimaste andmete kohaselt on tormides viga saanud vähemalt 52 inimest.
Nii elektri- kui ka transpordi teenused on tõsiselt häiritud.

Kuubal hukkus bussiõnnetuses 28 inimest
Laupäeval hukkus Kuubal bussi ja rongi kokkupõrkes vähemalt 28 inimest, vigastada sai 73.
Tegu on ühe ohvriterohkeima õnnetusega Kuubas viimaste aastate jooksul, kirjutab Reuters.
Reutersi andmetel lohistas rong bussi endaga kaasa, kuni see lõpuks üle sillaserva kukkus.
Vähemalt 15 inimest on haiglas üliraskes seisus.
Ametivõimud uurivad hetkel asjaolusid, mis võis päevasel ajal üliraske õnnetuse põhjustada.
Raudtee ülesõidukohad on Kuubas tihti korralikult märgistamata ning bussid on ülerahvastatud.

Estonia kaevandus vormistab enamiku tööõnnetusi olmetraumana
Estonia kaevanduses vormistatakse enamik tööõnnetusi olmetraumadena, sest õnnetuse puhul jääks kogu brigaad preemiast ilma.
Tänavu on Eesti Põlevkivi teatanud tööinspektsioonile ligi kolmekümnest tööõnnetusest, vahendas ETV24 saadet Aeg Luubis.
Ida-Virumaa tööinspektor Ülle Politajev usub, et õnnetustest tuleb välja vaid kolmandik. Inspektsioon nõudis Eesti Põlevkivilt käskkirja tühistamist, mis õnnetuste puhul inimesed preemiata jätab.
Politajev ütles, et töötajad pöördusid anonüümselt tööinspektsiooni palvega mõjutada tööandjat seda käskkirja likvideerima, kõrvaldama.
"Rääkisime sellest kontsernis tootmisdirektoriga ja tema lubadus oli selline, et see käskkiri annulleeritakse," märkis Politajev.

Leedus toimunud raskes avariis sai vigastada üks eestlane
Leedus Vilniuse lennujaama juures sattus esialgsetel andmetel avariisse eestlaste reisibuss, õnnetuses sai viga üks eestlane.
Äsja sündmuskohal viibinud fotograafi sõnul põhjustas kell 18.34 juhtunud avarii esialgsetel andmetel Venemaa registreerimistunnustega lauakoormaga raskeveok, mis sõitis Vilniusest välja, kirjutab postimees.ee.
Leedu politsei sõnul kaotas juht sõiduki üle haagiseühenduse rikke tõttu kontrolli ning see kaldus vastassuunavööndisse.
Õnnetuses hukkus üks inimene ja neli autodes viibinud inimest tuli rusudest välja lõigata ja vigastustega haiglasse toimetada.
Politsei kinnitas, et bussis viibinutest sai vigastada üks Eesti kodanik, kuid tema vigastused ei ole tõsised.

Video: Vakrale võis saatuslikuks saada tööstress
Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase hinnangul võis Rainer Vakra õnnetuse põhjustada tööstress.
Adlas ütles Nõmme linnaosavanem Rainer Vakraga juhtunut kommenteerides, et treenida tuleb nii vaimu kui keha, kuid vaja on ka passiivset puhkust, ehk siis tööstressi treeninguga ei kompenseeri, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.

Video: Ojulandi sõnul võib Euroopa Nõukogu hakata juhtima Venemaa
Kristiina Ojulandi hinnangul on Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee president Rene van der Lindeni seotus Venemaaga organisatsioonis avalik saladus, samas pole tema sõnul pole võimatu, et just Venemaa saab riigiks, kes hakkab juhtima Euroopa Nõukogu.
Riigikogu aseesimees Ojuland peab samuti van der Lindeni käitumist ebaadekvaatseks ja tema väljaütlemisi Eesti suunal lausvaleks, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.

Alliku küla elanikud on valmis pöörduma Euroopa kohtusse
Saue valla Alliku küla elanikud on valmis nende kodukohta rajatud steriliseerimistehase vastu pöörduma Euroopa kohtusse, kuna Eestis pole neil kohtust siiani abi olnud.
Alliku elanikud kogunesid täna kohalikku kultuurimajja, et olukorda arutada, teatasid TV3 Seitsmesed uudised. Koosoleku oli kokku kutsunud erakond Eestimaa Rohelised, kelle liidri Marek Strandbergi sõnul on väga oluline, et inimesed saaksid oma muredest omavahel rääkida.
Alliku küla elanikud on veendunud, et sinna rajatud steriliseerimistehas kahjustab keskkonda ja nende elukvaliteeti. Seetõttu kaebasid nad kohtusse ka keskkonnaministeeriumi, sest nad polnud nõus ministeeriumi antud keskkonnamõju hindamise aruandega AS Sterile. Samal ajal kaebas ministeeriumi kohtusse ka AS Steri, kes polnud nõus kiirgusnõuete muutmisega.
Kohtulahend ministeeriumi ja AS Steri vahel on tänaseks olemas ning tehas töötab. Küll pole aga vastust saanud kohalikud elanikud. Kuna Eesti kohus pole inimeste kaebust rahuldanud, on külaelanikud valmis oma õiguste kaitseks pöörduma Euroopa kohtusse.

Nõmme linnaosavanem kukkus rabajooksul kokku
Täna kukkus Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra rabajooksul kokku ning viidi haiglasse, praeguseks on ta lubatud kodusele ravile.
Vakra terviserilik seisund on praeguseks kontrolli all ja peale neljatunnist haiglasviibimist lubati ta kodusele ravile, teatas Nõmme linnaosa avalike suhete nõunik Jukko Nooni. Arstide sõnul oli rajal kokku kukkumise põhjuseks ülekoormus.
26-aastane Vakra kukkus jooksurajal kokku ning kohale kutsuti kiirabi, kes linnaosavanema haiglasse viis.
Jooksuringi pikkuseks oli 6,3 kilomeetrit ning Vakra lubas varem avaldatud teadaandes eripreemiat kõigile, kes teda jooksus võita suudavad. Kuna Vakral jäi võistlus pooleli, said Sportlandi 250-kroonise kinkekaardi sada esimest lõpetajat.

Homme algab juba kümnes leivanädal
Esmaspäeval algab järjekordne leivanädal, mida peetakse juba kümnendat korda.
Eesti leivaliidu tegevdirektor Arnold Kimberi sõnul juhitakse leivanädala jooksul toimuvate üritustega tähelepanu rukkileivale kui tervislikule ja maitsvale toidule. "Rukkileiva söömine on viimasel ajal kahjuks vähenenud ja leivanädalaga püüame leiba taas au sisse tõsta ja väärtustada," ütles Kimber. "Rukkileib on eestlaste laual alati olnud ja peab sinna ka jääma," lisas ta.
Leivanädala raames toimuvad üritused üle kogu Eesti, paljud neist on suunatud lastele. Lapsed käivad tehastes rukkileiva küpsetamist vaatamas ja leivameistrid käivad koolides oma tööst rääkimas. Eesti põllumajandusmuuseumis Ülenurmel saavad lapsed 1. - 22. oktoobrini tutvuda sellega, kuidas vanasti leiba tehti ning korraldatakse mänge ja võistlusi.

Venemaal sattus Eesti kodaniku auto ränka liiklusõnnetusse
Venemaal sattus eile eestlase juhitud auto raskesse liiklusõnnetusse, milles hukkus viis inimest.
Pihkva oblastis kaldus sõiduauto Opel vastassuunavööndisse ning põrkas kokku vastu liikunud Nissaniga, kirjutab Interfax.
Nissani roolis oli Eesti kodanik.
Kokkupõrke tagajärjel süttis Opel põlema, autos viibinud juht ja neli kaassõitjat hukkusid.
Nissani juht ja kaassõitja viidi mõlemad haiglasse.

Paides valmivad vaarikad
Kuigi suvi lõigati septembri algul läbi kui noaga, on vihm ja üksikud soojarekordeid löönud päevad pannud metsas seened vohama, vaarikad teist saaki andma ning pikendanud rooside ja värvikirevate sügislillede õiteaega.
Zooloogia ja botaanika instituudi mükoloogiaosakonna vanemlaborant Mall Vaasma ütles ajalehele Järva Teataja, et seente suured viljakehad on otseselt seotud ilmastikuga: "Nähtavasti on soe niiske aeg seente kasvule soodne. Sellele lisab eripära, et siiani sellist soodsat aega polnud."
Põhjuseks, miks enamjaolt on praegu korjatud seened ussiaukudeta, nimetab Vaasma asjaolu, et ju siis on kärbsed ja sääsed, kes seentesse munevad, oma tegevuse lõpetanud - nende hooaeg on läbi.
Paidelane Marju Reismann üllatus meeldivalt, kui avastas sügiseses aias suured punased vaarikad: "Seda on küll juhtunud, et päris hilja mõni üksik väike mari põõsas on, aga et kobarate kaupa suured magusad vaarikad oktoobris valmivad, ei mäleta."

Liiklusõnnetuses sai viga kolm last
Eile juhtus Rapla maakonnas liiklusõnnetus, milles sai lisaks autojuhile viga kolm last.
Kella 15.20 ajal toimus liiklusõnnetus Rapla maakonnas Märjamaa vallas Valgu - Libatse tee 10. kilomeetril, kus sõiduauto Audi 80, mida juhtis Ave (s 1979), sõitis teelt välja kraavi.
Autos viibinud 10-aastane poiss jäeti haiglasse jälgimisele, 11-aastane poiss, 7-aastane tütarlaps ja sõiduauto juht lubati peale esmaabiandmist koju.

Vaivara vallas peeti taas maalaata
Vaivara vallas Laagnal peetav maalaat on paari aastaga üha populaarsemaks muutunud, kui esimesel laadal oli alla kümne müüja ja ostja, siis nüüd juba pea nelikümmend müüjat ja sadu ostjaid.
Tallinna-Narva maantee ääres asuva maarahva seltsi Vanatare laada väga kindel põhimõte on, et tööstuskaubaga kaubelda ei saa, kõik peab olema Eestis, ennekõike Vaivara kandis, kasvatatud. Põllusaaduste kõrval saab aga kaubelda ka käsitööga, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Laatu hakati pidama 2005. aasta sügisel eesmärgiga arendada Eesti idapoolseima valla majandust. Seetõttu toetab laatade korraldamist peale vallavalitsuse ka kohaliku omaalgatuse programm.
"Me võime palju asju välja mõelda, aga kui meil ei ole kohta, kus seda kaupa müüa, siis me olemegi nullseisus, aga kui me mõtleme asja välja ja meil on koht, kus müüa, siis on alati hea ja inimesed on rahul oma tootmisega," ütles Vaivara maalaada peakorraldaja Heiki Roots.

Tulekahjus hävis 60 tonni vilja
Eile puhkes Viljandi maakonnas asuvas viljahoidlas tulekahju, mille tagajärjel hävis umbes 60 tonni vilja.
Kell 14.31 teatati päästeametile tulekahjust Viljandi maakonnas Halliste vallas Õisu alevikus asuvas viljahoidlas (40x12m), kus oli 1000 tonni vilja.
Kustutustöödel osales kuus päästemeeskonda. Õnnetuse tagajärjel hävis umbes 60 tonni vilja.
Tulekahju likvideeriti kell 21: 53. Tekkepõhjus on veel selgitamisel.

Ränga avarii põhjustanud autojuht põgenes
Eile õhtul toimus Tallinnas raske liiklusõnnetus, mille põhjustaja sündmuspaigalt põgenes, jättes üliraskelt vigastatud naise õnnetuspaika.
Avarii toimus kella 20.16 ajal Tallinnas Veskimetsa, Sirge ja Räitsaka tänavate ristmikul.
Sõiduauto BMW ei andnud teed sõidueesõigust omavale VW Golfile, mida juhtis Carol (s 1982). Kokkupõrke tagajärjel paiskusid mõlemad sõidukid kraavi ning vahetus läheduses olnud jalakäija Ene (s 1950) sai sõidukilt löögi.
Kannatanu toimetati üliraske vigastusega PERH Mustamäe korpusesse ning jäeti statsionaarsele ravile.
BMW juht põgenes sündmuskohalt, tema isik on selgitamisel.

Politsei otsib seoses Pirita tee õnnetusega alaealist noorukit
Seoses reede pärastlõunal Tallinnas Pirita teel Rummu bussipeatuse
Kõigil, kes omavad informatsiooni fotol kujutatud 17-aastase Vitali kohta palutakse helistada politsei lühinumbril 110 või telefonil 56659726.
Noormees võib omada olulist informatsiooni liiklusõnnetuse kohta, milles hukkus inimene. Õnnetus juhtus reedel kella 15.25 ajal Tallinnas Pirita teel Rummu bussipeatuse juures.
Reguleerimata ülekäigurada ületanud meesterahvas sai löögi mööda Pirita teed suunaga Pirita poole teises sõidureas liikunud sõiduautolt Mercedes Benz. Jalakäija hukkus saadud vigastustesse sündmuskohal.
Sündmuskohalt lahkunud sõiduautot Mercedes Benz märkas tähelepanelik meesterahvas kella 19.14 ajal Tallinnas Arbu tänava parklas ning teatas sellest politseile.

Politsei hoidis ära võimaliku kiirendusvõistluse
Politseioperatsiooni käigus kontrolliti ööl vastu reedet Ülemiste parklasse kogunenud sõidukeid - kokku tuvastas politsei 30 liiklusalast rikkumist, millega hoiti ära võimalik ebaseaduslik kiirendusvõistlus.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Sirle Pai-Heldna sõnul jätkab politsei tööd ennetamaks kiirendusvõistlusi, millest osavõtjad seavad ohtu nii ennast kui ka teisi.
"Igapäevane liiklus on niigi probleemne, kuna paljud inimesed ei väärtusta enda ega teiste elu ja tervist, kuid taoline organiseeritud kogunemine ja sellele järgnev kihutamine linnas lisab veelgi ohtu," sõnas komissar. "Kindlasti jätkame taolise info kogumist ning reageerime ka edaspidi, et hoida ära raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi."
Komissari sõnul tuleks kiirendusvõistlusi armastavatel inimestel leida võimalus korraldada oma üritusi ohutult, mis tähendab ürituse seaduspäraseks muutmist. "On ju Eestis ka seaduslikke kiirendusvõistlusi ning seda teed tuleks ka nendele inimestel minna."

Raplamaal hukkus tulekahjus mees
Raplamaal Märjamaa vallas hukkus täna pärastlõunal puhkenud tulekahjus
Häirekeskus sai teate tulekahjust Märjamaa vallas Sipa külas kell 15.08, korteri ühes toas põles diivan, teatas Lääne-Eesti päästekeskus. Tulekahju avastasid naabrid, kes ise kohe põlenud diivani kustutasid, kuid diivanil lebanud meest päästa ei õnnestunud.
Õnnetuskohale sõitnud päästjad kustutasid põlengu lõplikult ning ventileerisid ruumid suitsust.
Korter tulekahjus suuremaid kahjustusi ei saanud, lisaks ärapõlenud diivanile tahmus lähedal asuv sein. Majapidamises puudus suitsuandur.
Tulekahju avastati suhteliselt kiiresti tänu päevasele ajale, mil inimesed liiguvad. Kuigi korteris olnud meesterahvast päästa ei õnnestunud, ei levinud tuli naaberkorteritesse. Tulekahju varaseks avastamiseks tuleb igasse majapidamisse paigaldada vähemalt üks suitsuandur.

Esimese saate parimaks tantsupaariks tunnistati Peep Vain ja Olga Kosmina
Saatesarja "Tantsud tähtedega" esimese saate parimaks tantsupaariks tunnistas žürii 17 punktiga Peep Vainu ja Olga Kosmina.
Teist ja kolmandat kohta jäid 15 punktiga jagama Katrin Karisma ja Veiko Ratas ning Andrus Värnik ja Kaisa Oja.
Neile järgnesid Luisa Värk-Martin Parmas 14 punktiga. Viiendat ja kuuendat kohta jäid 13 punktiga jagama Kristiina Ojuland-Aleksandr Makarov ning Koit Toome-Kerttu Tänav.
Seitsmendaks tulid Beatrice ja tema tanstupartner Eduard Korotin. Viimasele kohale jäid Rootsi suursaadik Eestis Dag Hartelius üheksa punktiga.
Esimeses saates reeglite kohaselt väljalangejaid ei olnud.

Novikov püstitas rekordi
Eesti trekissprindi tulevikulootus Daniel Novikov püstitas nädalavahetusel Šveitsis Aigle trekil ühekilomeetrises paigaltstardiga sõidus uue Eesti rekordi ajaga 1.05, 763.
Eelmine Oleg Andrejevi poolt püstitatud rekord püsis 22 aastat ning oli üle sekundi võrra kehvem, kirjutab ETV Sport.
Sel suvel sprindis Pekingi olümpiapääsme lunastanud Novikovi sõnul on ta viimasel kuul treeningutel põhirõhu pannud vastupidavusele ning tavapärasemast pikemal distantsil tuli kohe ka Eesti läbi aegade parim tulemus.
Novikovi sõnul läheb ta värsket rekordit üle sõitma sel kuul Moskvas toimuvatel võistlustel ning eesmärk on parim sõit teha novembris Sydneys MK-etapil.

Tarvas võttis võidu Kraft Mööbli üle lõpuminutitega
Rakvere Tarvas võttis täna oma selle hooaja esimese võidu SEB Korvpalli Meistriliigas - Kohila spordihoones alistati BC Kraft Mööbel 73: 82, Tarvas pani oma paremuse maksma mängu lõpuga, sest poolaeg kaotati 39: 35.
Mängu esimene veerandaeg kulges kümne mehega Kohilasse sõitnud Tarvase kontrollimisel, teatas korvpallimeeskonna esindaja. Koju jäid haigestunud Mooses Kaja ja isiklikel põhjustel ka Karl Vimberg. Tarvas läks mängu juhtima ja Andre Pärna kaugvisega kuueminutilise mängu järel oli seis 7: 13 kodumeeskonna kaotuseks. Siiski ei suutnud Tarvas suurt vahet sisse mängida ja tänu Reimo Tamme ja Kraft Mööbli ameeriklasest tsentri Malcolm Battlesi tegutsemisele juhtis pärast avaveerandit Tarvas kolme punktiga 20: 23.
Teine veerandaeg kujunes Tarvase jaoks eriti problemaatiliseks. Kuidagi ei saadud hakkama Battlesi katmisega ja mees sattus suurepärasesse hoogu. Kohe veerandaja alguses tegi Titi Spasojevic Battlesi vastu kaks viga. Battles sai sellest innustust ja tema teise veerandaja keskel vistatud seitse järjestikkust punkti viisid mööblimehed juhtima 29: 25. Pärast seda, kui Battles väikesele puhkusele läks, võttis Tarvas vahe tagasi ja võitles ennast punktikaugusele seisul 31: 30. Teise neljandiku viimastel minutitel jäädi jällegi hätta Battlesiga ja esimese poolaja võitiski Kraft Mööbel 39: 35, kusjuures Battles oli selleks hetkeks visanud enamiku kodumeeskonna punktidest - 22 punkti.

Ratsutamise MK-etapi Tallinnas võitis soomlane Raimo Aaltonen
Tallinnas toimunud ratsutamise MK-etapi Grand Prix takistussõidul teenisid kaksikvõidu soomlased Raimo Aaltonen ja Jukka Mikael Koivisto.
Kolmandaks tuli Peter Geerink Hollandist, kes on Hanno Ellermanni treener ja võistles ka Hanno hobusel Abrigate, teatas Eesti Ratsaliidu pressiesindaja. Parim eestlane, Saksamaal treeniv Jüri Sokolovski hobusel Quick de Baussy tuli neljandaks, Hanno Ellermann hobusel Poncorde viiendaks ja Gunnar Klettenberg hobusel Novesta kuuendaks.
Ümberhüpetega 150 sentimeetrise parkuuri esimest vooru ei õnnestunud puhtalt sõita ühelgi ratsanikul, kaheksa pääsesid ühe maha aetud takistusega, ehk siis nelja karistuspunktiga, teise vooru.
Tänase päeva teise raske, 140 sentimeetrise parkuuri, võitis Hanno Ellermann hobusel Amber van Spieveld, teise koha saavutas Rein Pill hobusel Casanova ja kolmanda Jacek Zagor hobusel Cartago -Son Poolast.

Rohtlaan lõpetas hooaja Prantsusmaal 12. kohaga
Marko Rohtlaan Hondal teenis Superstock 1000 sarja viimasel MM-etapil Prantsusmaal 12. koha, mis on eestlase karjääri parimaks tulemuseks.
Rohtlaan läbis 12 ringi pikkuse võistluse Magny-Coursi ringrajal ajaga 21.11, 236 ning kaotas võitnud itaallasele Ayrton Badovinile peaaegu 20 sekundiga, kirjutab ETV Sport. Badovinile järgnesid kaasmaalased Claudio Corti Yamahal ning Niccolo Canepa Ducatil.
Kokkuvõttes tuli Superstock 1000 sarja meistriks 161 punktiga Canepa. Nelja silmaga jäi alla Corti ning kolmanda koha teenis 153 punktiga Matteo Baiocco.
Rohtlaan teenis hooaja jooksul 13 punkti ning sai sellega 22. koha.

Tennis: Ferrer jäi Tokyos löömatuks
Hispaanlane David Ferrer alistas Tokyos peetud 832 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ATP turniiri finaalis 6: 1, 6: 2 prantslase Richard Gasquet'i.
Kõrgeima asetusega Ferrer kulutas oma karjääri viiendaks ATP turniirivõiduks kõigest 52 minutit, kirjutab Sportnet.
Esikoht Tokyos oli tänavusel hooajal mehele kolmandaks turniirivõiduks, Ferrer jäi eelnevalt löömatuks nii Aucklandis kui ka Bastadis.
25-aastane Ferrer võitis avaseti vaid 21 minutiga ning murdis teises setis prantslase pallingu nii teises kui ka kaheksandas geimis.
Ferrerist sai esimene hispaanlane peale Manuel Orantese edu 1977. aastal, kes on Tokyos võidukarika pälvinud.

Korvpall: Anstey ja Müürsepp vedasid Tigersi taas võidule
Martin Müürsepa värske koduklubi Melbourne Tigers jätkab Austraalia liigas võiduga, kui neljandas liigamängus alistati võõrsil numbritega 96: 90 Gold Coast Blaze.
Järjekordselt oli pidurdamatus hoos Tigersi Chris Anstey, kes toetas meeskonda 26 punkti ja 10 lauapalliga, kirjutab Sportnet. Müürsepa arvele kanti 17 silma ja neli resultatiivset söötu. Vastaste parimana kogus Jason Crowe 20 silma, James Harvey lisas omalt poolt 19 punkti.
Tigers alustas kohtumist võidujanuselt, juba avaveerandi järel juhiti 31: 20. Anstey oli selle ajaga kogunud juba 12 punkti ja neli lauapalli. Teisel veerandil hakkas Blaze kaitses rohkem pingutama ja poolajavileks oli Tigersi edu sulanud 51: 47 peale.
Kolmandal veerandajal valitses korvialust Müürsepp, kuid minut enne veerandaja lõppu läks Blaze esimest mängu juhtima seisul 71: 70. Viimasele perioodile mindi kodumeeskonna 73: 71 eduseisus. Blaze sai peale tabavat kaugviset sisse juba viiepunktilise edu, kuid Tigers suutis oma paremuse lõpuks siiski numbritega 96: 90 maksma panna.

Toomas Mets tuli veemoto MM-il teiseks
Poolas toimunud 125 cm³ spetsiaalmootoritega hüdroplaanpaatide maailmameistrivõistlustel saavutas Toomas Mets hõbemedali.
Sama tulemuse sai ta ka tänavu EM-il, kirjutab Sportnet. Maailmameistriks tuli teist aastat järjest itaallane Luigi Colombi. Võistlustel osales ka teisi Eesti kihutajaid aga nende kohad olid esikümne lõpus ja teises kümnes.
Sellega peaks hooaeg Eesti võidusõitjatele olema lõppenud. Kokkuvõtted hooajast teevad veemotokad kahe nädala pärast Tartus.

Aava sai Kataloonia rallil kolmanda koha
Autoralli maailmameistrivõistluste etapil Kataloonias sai Suzukil kihutav Urmo Aava JRC-sarjas kolmanda koha.
Võitis eestlase meeskonnakaaslane Per-Gunnar Andersson Rootsist, kirjutab ETV Sport. Tšehh Matrin Prokop jäi teisena liidrist maha 33,9 ja Aava kolmandana 39,9 sekundiga. Jaan Mölder Suzukil kaotas rootslasele 8.59, 5 ning oli kuues.
Täielikus päikesepaistes sõidetud Kataloonia ralli kolmas ja viimane võistluspäev oli Urmo Aavale ning Kuldar Sikule viimane võimalus tõusta sellel rallil JRC arvestuses kolmandalt kohalt kõrgemale.
"Eelviimasel katsel, mis sobib Citroenidele paremini üritan sõita nendega samas ajas ning viimasel kiiruskatsel lähen veelkord püüdma teist kohta sellelt rallilt. Loomulikult ei ole see aasta arvestuses oluline, sest Korsika rallil peame sellegi poolest finišeerima Per-Gunnar Anderssonist eespool, et kindlustada meistritiitel, kuid pinge peab säilima ja alla ei ole ma kindlasti veel andnud," oli Aava kommentaar.

Kataloonia ralli võitis Loeb
Autoralli MM-sarja Kataloonia ralli võitis valitsev maailmameister prantslane Sebastien Loeb Citroënil, kes tõusis lõplikult liidriks kuuendal kiiruskatsel ja võitis oma selle hooaja kuuenda MM-ralli.
Teise koha sai rallil Loebi tiimikaaslane Daniel Sordo Hispaaniast, kes jäi prantslasele lõpuks alla vaid 13,8 sekundiga, kirjutab Sportnet. Poodiumi madalaima astme hõivas MM-sarja üldliider soomlane Marcus Grönholm Fordil. Temal kogunes kaotust põhirivaallile Loebile 39,8 sekundit.
Esikuuikusse mahtusid veel soomlane Mikko Hirvonen Fordil, belglane Francois Duval Citroënil ja eksmaailmameister norralane Petter Solberg Subarul.
MM-sarja kokkuvõttes säilitas liidrikoha Grönholm, kes on kokku kogunud 96 silma. Loebil on kirjas 90 ja Grönholmi tiimikaaslasel Hirvonenil 74 silma. MM-sarja järgmine etapp on kavas juba järgmisel nädalal, kui Prantsusmaal sõidetakse Korsika rallit.

Aava-Sikk võitsid veel ühe kiiruskatse
Suzuki rallipaar Urmo Aava - Kuldar Sikk võitsid JRC klassis Kataloonia ralli eelviimase kiiruskatse.
Kahjuks suudeti teisel kohal sõitvat Martin Prokopi edestada vaid 1,8 sekundiga, mis jätab enne viimast kiiruskatset teise ja kolmanda koha vahele veel 12,0 sekundit.
Juhib endiselt Aava-Siku meeskonnakaaslane Suzukil Per-Gunnar Andersson. Prokop kaotab talle 45,4 ja Aava 57,4 sekundit, kirjutab sportnet.ee.

Räikkönen võitis, Hamilton katkestas
Vormel-1 sarja MM-etapi Hiinas võitis Kimi Räikkönen Ferrari, Fernando Alonso McLarenil kaotas teisena 9,8 ja brasiillane Felipe Massa Ferraril kolmandana 12,8 sekundit.
Lewis Hamiltonist (McLaren) ei saanud Shanghais veel kõigi aegade noorimat vormel-1 maailmameistrit. Kas suudab alates kuuendast etapist liidrikohal olnud 22-aastane tõmmunahaline britt tänavuse tiitli ikkagi endale jätta, selgub kahe nädala pärast Brasiilias.
Pärast Kimi Räikköneni (Ferrari) võiduga lõppenud Hiina GP-d mahuvad otsustava võidusõidu eel kolm selle aasta kõige kangemat pilooti 7 silma sisse - Hamiltonil on koos 107, tiitlikaitsjal Fernando Alonsol (McLaren) 103 ja soomlasel 100 punkti. Kõik kolm võivad Interlagose rajal maailmameistriks tõusta.
Parimalt stardikohalt lähtunud Hamilton püsis liidrikohal pool distantsist, siis sai märgades oludes paremini liikunud Räkkönen mööda. Kaks ringi hiljem lõppesid noore briti lootused juba täna pidutsema hakata, kui ta boksi sõites asfladil ei püsinud, libises pehmele turvaalale ja katkestama pidi.

Luhamaa lõpetas Austrian Openi murtud lõualuuga
Täna Salzburgis toimunud Austrian Open lõppes Marko Luhamaa jaoks kahjuks traumaga.
Eestlase tee katkestas lõualuu murd kolmandas ringis peale kahte võidetud matši. Võidu korral oleks valitsev maailmameister läinud poolfinaalis vastakuti 2001. aasta Euroopa juunioride meistri ja 2004. aasta täiskasvanute MM-i pronksi Thomas Bjuringiga Taanist.
Veerandfinaalis portugallasest vastase tekitatud vigastuse täpse ulatuse uurivad välja kodumaised arstid. Seejärel selgub ka Luhamaa edasine treening- ja võistluskava.
Austrian Open kuulub karate Kuldliiga sarja ja seal astus võistlustulle ligi 400 karatekat 32 riigist. Tegemist oli oktoobri ühe tugevaima turniiriga Euroopas. Marko Luhamaaga samas kaalukategoorias võistles 33 sportlast.

IGOR GRÄZIN: Putin võib hõlpsalt hakata peaministritoolilt Venemaad juhtima
Viimane kord me rääkisime Boriss Jeltsiniga 1993. aasta augustis. Kaks kuud enne seda kui Vene tankid hakkasid tulistama riigi parlamenti.
Tegin Jeltsinile ettepaneku, et Venemaal tuleb kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Panna troonile tol ajal 11-12 aastane Romanovide järeltulija ning Jeltsin olgu regentiks: teisi sõnu Jeltsin saaks monarhi täisealiseks saamiseni, ligi kümneks aastaks, tegutsemiseks vabad käed.
Jeltsin arvas, et see mõte pole tõsine, kuid samas oleks see olndu Venemaale kõige parem variant.
Praegu on Putini näol tegemist rohkem kui konstitutsioonilise monarhia taaskehtestamisega, ainult selle vahega, et nagu vana matemaatikaõpetaja ütles Ostap-Benderist, Ilfist ja Petrovist rääkivas raamatus Kuldvasikas, et kujunemas on matslik võim.

KATRIN SAAREMÄEL-STOILOV: Kingitus kõige tugevamale
Eestis on alanud tuline arutelu uue perekonnaseaduse eelnõu üle, kuid paraku näib, et väitluses osalejad - ajakirjanikest juristide ja poliitikuteni - on seejuures sootuks unustanud põhiseaduse kui meie riigi tähtsaima seaduse ja selles sisalduva sotsiaalriigi põhimõtte.
Põhiseadus loob ühest kül-jest raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, sealhulgas ka perekonnaseadus. Teisest küljest annab põhiseadus seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi põhimõte: riik peab looma eeldused selleks, et siin elavad inimesed saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhi-õigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. Jah, võib kerkida küsimus: mis on sellel kõigel tegemist vaidlusega perekonnaseaduse ühis- ja lahusvararežiimi üle? Leian, et vägagi palju.

HEIKI SUURKASK: Milleks on vaja pisiparteisid? 
Demokraatia eeldab iga inimese õigust mõelda ja rääkida. Väikeste parteide vastu pole vaja võidelda, sest nad näitavad demokraatia elujõudu.
Võimu kõrval on vaja ka vabadust. Kuid oma rumalusest teevad nad tihti ise endale otsa peale.
Tulid kunagi väikesed liberaalid ja muutusid seejärel tugevaks jõuks, kes on praegu populaarsed Ida-Euroopas. Tulid pisikesed sotsialistid, kasvasid ja jäid suureks. Tulid pisikesed rohelised ja murravad valitsustesse. Kuni muutus on võimalik, ei ole poliitika lõplikult põhja käinud.
Kuid on parteisid, kes on langenud suurte hulgast pisikeste sekka. Mõned parteid on mõjukad, kuigi ei saa parlamendikohti. Teised osalevad alati valimistel, kuid ei õpi ikka veel valijatega suhtlema ja süüdi on alati keegi muu.
Kunagistest Eesti kommunistidest sai pisike Vasakpartei, mille kõik liikmedki selle poolt ei hääleta. Kunagi riigikogus istunud Põllumeeste Kogust sai partei, mis ei oska ise olla, kuid kardab teistega liitumist. Läbimurret üritasid kevadel Kristlikud Demokraadid, kuid ka nende pink jäi liiga lühikeseks.

Tõrjumise müüt
Läänemere teiselt kaldalt ida poole vaadates võidakse tõesti Rein Taagepera moodi kõiki Eesti elanikke eestlasteks pidada. Just niisamuti kui meiegi Taagepera kodumaa elanikke ameeriklasteks peame.
Kõiki Eesti elanikke Taagepera ettepaneku alusel "eestlasteks" määratledes kaoks võimul olevatel või võimuta jäänud "eestikeelsetest eestlastest" riigimeestel vajadus tunda sügavat muret selle üle, kas või millist hingepiina peavad "venekeelsed eestlased" siin elades taluma. Veelgi vähem: pole vaja pidevalt manitseda eestlasi lakata venelasi tõrjumast. Eesti seadused võimaldavad kõigil sisserändajail soovi korral kodanikeks saada ja ka oma rahvuslikku kultuuri viljeleda. Seadused ei luba ka kedagi vastu tahtmist kodanikuks sundida ega nõuda elanikelt ühiskondlikus elus aktiivselt tegutsemist.

REPLIIK: Rahaimport euroliidust
Iga statistiliselt keskmise Eesti inimese kohta jõuab lähema seitsme aasta jooksul Eestisse 36 000 krooni eurotoetusi. Ühtekokku kavatseb EL Eestit toetada 53,3 miljardi krooniga. Ajal, kui Eestis räägitakse üha sagedamini võimalikest tulevastest majandusraskustest, on seda raha tõepoolest vaja. Loodetavasti investeeritakse raha mõistlikult: innovatsiooni, ettevõtluse arendamisse, haridusse ja keskkonda.
Euromiljarditega kaasneb veel üks hea asi: kuna plaanid tehakse pikalt ette, sunnib see meie poliitikuid tegema ka ühest valimisperioodist veidi pikaajalisemaid kavu. Ning investeerima raha ka valdkondadesse, mille arendamist ei saa valimiskampaaniates kärarikkalt "maha müüa".

JUHTKIRI: Mitte üksnes palk
Juba aastaid on Eestis muretsetud arstide ja õdede välismaale lahkumise pärast. Mullu võttis tervishoiuametist dokumendid välja ühtekokku 195 tervishoiutöötajat, tänavu esimese poolaastaga aga 105 meedikut. Seda vaatamata sellele, et tänavu kevadel said meditsiinitöötajad heldelt palka juurde: arsti miinimumtunnipalk ületab Eesti keskmise pea kaks korda, õdede miinimumtöötasu on aga Eesti keskmise tasemel.
Kuid naiivne ja lühinägelik oleks eeldada, et arsti või õe otsus - kas jääda Eestisse või lahkuda - sõltub üksnes palgast. See oleneb paljuski ka rahulolust Eesti töö- ja elukeskkonnaga laiemalt. Pahatihti saabki kaalukeeleks mitte üksnes välismaal makstav kõrgem palk, vaid ka paremad töö- ja elutingimused. Sõltub ju tööga rahulolu paljuski ka selle tulemustest - ning mida paremaid ravimeid ja tehnikat saavad arstid kasutada, seda paremaid tulemusi võib loota.

Politsei liiklusliin kogub populaarsust
Pisut üle nelja kuu avatud olnud Lõuna-Eesti liiklusliini number 14900 on saanud kokku üle 1700 kõne.
Helistatud on näiteks seetõttu, et külavanem kasvatab kanepit, kuid enamus on siiski tõsised kõned. Noomida on saanud sajad liiklushuligaanid ning tabatud on ka 17 roolijoodikut, teatavad "Seitsmesed uudised".

Kalev Cramo juhid sattud Leedus avariisse
Eile õhtul kella viie paiku Vilniuse külje all lennujaama lähistel
"Seitsmesed uudised" said mõne tunni eest jutule kahe korvpalliklubi Kalev Cramo juhatuse liikmega, kes ise vahetult õnnetuse üle elasid.

Tuiksoo ja Reiljan said kapolt kutse tulla selgitusi andma
Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo on saanud kaitsepolitseilt kutse tulla selgitusi andma seoses maavahetustehingutega.
Villu Reiljan rääkis täna uudistemagasinile Reporter, et on kapolt kutse kätte saanud, kuid ei avaldanud, millal tunnistusi andma läheb.
Rahvaliidu endise esimehe kinnitusel ei ole tal aimu, millest juttu peaks tulema.
"Ma arvan, et päris tubli poliitiline protsess lavastatakse," ütles Reiljan.
"Eks siis kuuleb," oli Tuiksoo vastus küsimusele, millest tunnistuste andmisel juttu tuleb.
Rahvaliidu esimees Jaanus Marrandi teatas septembri lõpus, et kaitsepolitsei tunneb teravat huvi põllumajandusministeeriumi tegevuse vastu Ester Tuiksoo juhtimise ajal. Marrandi sõnul on juba üle kuulatud mitu põllumajandusministeeriumi tippametnikku ning ka palju Rahvaliidu liikmeid või erakonnaga seotud inimesi.

Kaheksane uudis: justiitsministeerium läheb kohtunike vastu kohtusse
Homne Eesti Päevaleht kirjutab, et justiitsministeerium maadleb kohtunikega, kes ei taha loobuda oma ametikorteritest, ega osta neid ka välja.
Nüüd on alustatud ka esimest kohtuasja napsutamise pärast töö kaotanud Narva kohtuniku vastu, et teda ametikorterist loobuma sundida.
2004. aastal algatatud riigi ametikorterite võõrandamise käigus võimaldati kõigil nende eluruumide üürnikel korter turuhinnaga välja osta. 2001. aastal 119 ametikorterit omanud justiitsministeeriumil on tänaseks alles 19 ametikorterit, millest kümme on nn probleemsed. Lisaks Narva juhtumile on üheksa Harju maakohtu kohtunikku keeldunud korterit turuhinna eest ostma, üürima või tagastama.
"Nad on leidnud, et pole õiglane, et nad turuhinnaga peavad korteri omandama," ütles justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Ivi Papstel. "Nad leiavad, et riik on kohustatud neile võimaldama korteri üürimist alla turuhinna ja mille pealt riik erisoodustusmaksu peab tasuma."

Van der Linden käsib Mihkelsonil valetamine lõpetada
ENPA president René van der Linden saatis Marko Mihkelsonile vastuse seoses tänase pressikonverentsiga, kus Mihkelson avalikustas van der Lindeni väidetavate majandushuvide allikad.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president van der Linden teatas täna, et tal ei ole praegu ning ei ole ka kunagi varem olnud mingit seost ühegi Venemaa ettevõttega.
Samuti ei ole van der Linden enda sõnul ühegi firma juhtkonnas, millel oleks Venemaaga seotud majanduslikke huve.
Lisaks teatas ENPA president, et ei ole kunagi saanud mingit majanduslikke kasu, kompensatsiooni või tasu ega ole mingilgi muul viisil seotud Venemaaga.
"Ma kahetsen, et Eesti parlamendi liige ei helistanud mulle, et neid süüdistusi kinnitada enne, kui avalikkuse ette läks. See on juba teine kord peale mu 19. septembril Tallinnas antud pressikonverentsi, mil pean vastama süüdistustele, mis on esile toodud ilma mingisuguse tõestuseta. Seetõttu soovitan tungivalt härra Mihkelsonil valetamine lõpetada," teatas van der Linden.

Ansip: Venemaa ja EL-i suhted kaubaveo osas on ebanormaalsed
Peaminister Andrus Ansipi arvates pole meeletud piirijärjekorrad enam ammu kahe riigi vaheline temaatika, vaid pigem on tegu Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste suhetega.
Ansip avaldas täna riigikogus arupärimistele vastates arvamust, et Eestis seotakse teatud teemasid liialt pronkssõduri ja aprillimässuga. Ometi on hiigelpikad veokijärjekorrad ka Läti, Leedus ja Soomes.
Seetõttu arvabki Ansip, et piirijärjekorrad ei ole enam ammu riikide kahepoolse suhte temaatika, vaid tegemist on EL-i ja Venemaa vaheliste suhetega, mis Venemaale kaupade viimise osas on täiesti ebanormaalsed
"Venemaa teed on piisavalt laiad, et Vene kaupa saaks Euroopa Liitu tuua, kuid piisavalt kitsad selleks, et kaup saaks Venemaale minna," selgitas peaminister.
Ansip lisas, et nii Soome kui ka Lätti on plaanis rajada hiigelsummasid maksvad parklad, et vähendada liiklust takistavate veokite ohtu maanteel liiklevatele sõidukitele.

Inspektsioon: lapsevanemal on õigus lasteaiajärjekorra kohta infot saada
Andmekaitse inspektsioon tegi otsuse, mille kohaselt on igal lapsevanemal õigus teada mitmes tema laps lasteaiajärjekorras parajasti on.
Andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Stiina Liivrand ütles Päevaleht Online'ile, et kohalikud omavalitsused peavad lapsevanema sellesisulisele päringule vastama, kuid järjekordade kõigile avalikustamise kohustust ei ole.
Küsimus lasteaiajärjekordadest ja lapsevanema õigustest tekkis pärast seda, kui Tartu linn keeldus lapsevanemale avaldamast mitmes tema laps järjekorras on.
Liivrandi sõnul on Tartu linn praeguseks asunud seisukohale, et lapsevanemal on õigus järjekorra kohta informatsiooni saada ning lubas tulevikus info väljastada ID-kaardi põhise süsteemi kaudu.

Riigikogust lahkuv Tõnisson: palun ärge nii jätkake! 
Sotsiaaldemokraat Liina Tõnisson teatas täna riigikogus, et kavatseb parlamendisaadiku tööst loobuda.
Oma lahkumist põhjendas Tõnisson asjaoluga, et teda ei ole riigikogu saalis enam vaja.
Tõnissoni sõnul on ta näinud säravat parlamenti, mis nüüdseks on muutunud kummitempliks.
"Mul on kahju seda teile öelda, aga ma olen näinud läbi 15 aasta siin selles saalis suurepäraseid kõnesid, seda intellektisära, mis esimestel aastatel siin pidevalt särises. Ma ei taha öelda, et siin täna ei ole suurepäraseid kõnelejaid, on küll, aga need kõnelejad enam ei kõnele, sellepärast, et kõik otsused on kuskil varem valmis tehtud. Ja siinne parlament, teie ja täna veel mina ka, täidame neid käske," avaldas Tõnisson.
"Mul on teile küll suur palve. Palun, ärge jätkake samaviisi, vastasel juhul juhtub ühel päeval, et keegi veenabki ühiskonna ära, et liiga suur parlamendi koosseis, milleks nii palju inimesi nii väikeste otsuste tegemiseks."

Ministeerium jäi kohtus Murru vangla eksjuhile alla
Tallinna ringkonnakohus jättis esmaspäeval jõusse kuriteokahtluse tõttu ametist vabastatud Murru vangla asedirektori Gunnar Bergvaldi kasuks rahavaidluses justiitsministeeriumiga langetatud otsuse.
Ringkonnakohus mõistis justiitsministeeriumilt Gunnar Bergvaldi kasuks välja ka menetluskulud summas 13 452 krooni, ütles Päevaleht Online'ile ringkonnakohtu pressiesindaja Jaanika Topkin.
"Justiitsministeeriumi otsuses ei ole hinnatud Gunnar Bergvaldi süüd, vaid üksnes konstateeritud, et distsiplinaarkaristus määrati liiga hilja. Vastavalt seadusele tuleb distsiplinaarkaristus määrata ühe kuu jooksul alates rikkumisest teada saamisest," teatas Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask Päevaleht Online'ile.
Justiitsministeeriumi hinnangul lähtuti Bergvaldile karistuse määramisel asjaolust, et kuigi ministeerium soovitas prokuratuuril ja kaitsepolitseil konkreetne kriminaalasi algatada ning osales kriminaalasja ettevalmistamises juba pool aastat enne asja avalikuks tulekut, sai ministeerium selle konkreetse distsiplinaarkaristuse aluseks olevatest rikkumistest teada kuu aja jooksul enne karistuse määramist.

2015. aastaks tulevad Eestisse isekustuvad sigaretid
Eesti riigi turvalisuspoliitika aastani 2015 ühe punktina lubatakse Eestis üle minna isekustuvatele sigarettidele.
Euroopa Komisjon teeb tõenäoliselt ettepaneku üleminekuks isekustuvatele sigarettidele üle juba 2009. või 2010. aastaks.
Eelmisel aastal põhjustas hooletu suitsetamine koguni 31% inimohvritega lõppenud tulekahjudest.
Vastav õigusnorm kehtib juba näiteks 21-s USA osariigis ning Kanadas.
Samuti loodetakse 2015. aastaks välja töötada seadus muutmaks kõikides eluruumides kohustuslikuks tulekustutite olemasolu. Seni on tulekustuti hinnanguliselt 12 protsendis eluruumidest.

Lilleküla gümnaasiumi ähvardati pommiga
Tallinna Lilleküla gümnaasiumile tehti täna hommikul pommiähvardus, kuid lõhkekeha koolimajast ei leitud.
"Lilleküla gümnaasiumi direktorile helistas täna hommikul umbes kell pool üheksa meesterahvas, kes teatas, et tunni aja pärast plahvatab koolis pomm," rääkis Päevaleht Online'ile päästeameti pressiesindaja Toomas Viks.
Kohale saabunud päästjad evakueerisid õpilased ning otsisid maja läbi. Midagi ohtlikku ei leitud.
"Olukorra tegi natuke ärevamaks see, et ähvarduse tegi täiskasvanud mees, kes teatas täpselt millal pomm plahvatama peaks. Tavaliselt teevad koolidele pommiähvardusi noored poisikesed," rääkis Viks.
Põhja politseiprefektuurist teatati Päevaleht Online'ile, et pommiga ähvardanud meest ei ole veel tabatud, kuid kuriteo suhtes on kriminaalmenetlus alustatud.

Briti turist ründas Amigo turvameest
Ööklubis Amigo virutas Briti päritolu mees möödunud nädalavahetusel asutuse turvatöötajale rusikaga vastu nägu, mehele määrati rahatrahv 1000 krooni.
Prokuratuuri andmetel leidis vahejuhtum aset reede öösel vastu laupäeva, mil 38-aastane britt ründas turvatöötajat, kes õnneks viga ei saanud.
"Turist virutas turvamehele ühe korra rusikaga näopiirkonda. Prokurör lõpetas kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel ning kohustas mehe maksma 1000 krooni trahvi," rääkis Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Päevaleht Online'ile.
Välismaalane võttis süü omaks ning nõustus määratud trahvisumma tasuma.
Ööklubi Amigo sattus septembri lõpus avalikkuse huviorbiiti sellega, et asutuse turvatöötajad peksid rängalt kahte klienti.

Kolmapäevast tuleb maanteedel aeglasemalt sõitma hakata
Maanteeamet tühistab alates kolmapäevast Eesti riigimaanteedel suvel lubatud suurimad piirkiirused.
"Kolmapäevase päeva jooksul võetakse maha 100 km/h ja 110 km/h sõidukiirust lubavad märgid ja suurimaks lubatud kiiruseks maanteedele jääb 90 km/h," ütles Päevaleht Online'ile Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Siim Vaikmaa.
100 km/h ja 110 km/h piirkiirused kehtestatakse Eesti suurematel maanteedel uuesti enamjaolt mai alguses.
Tänavu suvel oli kiirus maksimaalselt 100 km/h lubatud kokku 532,9 kilomeetril ja kiirus 110 km/h 142,3 kilomeetril.

Kohus on tänavu roolijoodikutelt ära võtnud 22 sõidukit
Kohus on tänavu konfiskeerinud prokuratuuri taotlusel roolijoodikutelt 22 sõidukit.
Riigiprokuratuur teatas Päevaleht Online'ile, et enim sõidukeid ehk kaheksa on konfiskeeritud Lääne ringkonnaprokuratuuri nõudmisel.
Nii Lääne- kui Põhja-Eesti kohus on sõiduvahendi ära võtnud kuuelt roolijoodkult. Viru ringkonnakohtu otsusega on oma sõidukist ilma jäänud kaks roolijoodikut.
Seadusest tulenevalt saab prokuratuur lisakaristusena taotleda kohtult auto konfiskeerimist roolijoodikute suhtes, kes on korduvalt purjuspäi autoga sõites vahele jäänud ja sattunud seetõttu kriminaaluurimise alla.
Konfiskeeritud autod lähevad maavalitsuste haldusesse, kus need enamasti avalikel enampakkumistel maha müüakse. Auto võib tagasi osta ka selle endine roolijoodikust omanik.

Meediamaestro Urmas Ott naaseb eetrisse
Urmas Ott asub Rahvusringhäälingu venekeelses programmis Raadio 4 juhtima uut raadiosaadet "Sündsuse piires".
Saatejuht Urmas Ott asub saatesarjas vestlema säravate tähtedega show-, äri-, filmi-, teatri-, ooperi- ja balletimaailmast ning inimestega meie keskelt, meelitades neilt välja saladusi ja esitades nii meeldivaid kui ka teinekord ebameeldivaid küsimusi karjääri ja eraelu kohta, teatab Eesti Rahvusringhääling.
Kord nädalas eetrisse minevas saates on igal nädalal on uus külaline. Saade hakkab eetris olema igal laupäeval kell 10.05 ja pühapäeval kordusena kell 14.05.

Mihkelsoni allikaks van der Lindeni majandushuvide kohta oli Vene meedia
Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadiku Marko Mihkelsoni sõnul oli tema blogikirjutise ajendiks, kus ta rääkis ENPA presidendi Rene van der Lindeni väidetavatest majandushuvidest Venemaal, meedias ilmunud mitteametlikud allikad.
Mihkelson ütles tänasel pressikonverentsil, et tema eesmärk ei olnud kedagi personaalselt süüdistada, vaid tuua inimesteni materjalid van der Lindeni väidetavatest majandushuvidest.
Peamiselt põhineb see väide faktil, et van der Linden on Hollandi firma Noble House Holding vaatlejate kogu esimees. Ettevõte aga rajab Venemaale Vladimiri oblastisse Sobinski regiooni tööstusparki, mille investeeringute kogumaht on kaheksa miljardit krooni (500 miljonit eurot).
Van der Linden viibis ka tööstuspargile nurgakivi panemisel selle aasta 2. juunil, mille videosalvestisel öeldud lause ajendaski Mihkelsoni suures osas oma blogis kirjutama.

300 krooni nimel inimese tapnud röövmõrvar tunnistas oma süüd
Harju maakohtus toimus täna esimene istung mehe üle, kes tappis möödunud aasta detsembris röövimise käigus kääridega eaka naise.
Kohtu andmetel leidis veretöö aset Maardus. Süüdistatav Mihhail tappis ohvri käärilöökidega keha ja pea piirkonda ning sai saagiks 300 krooni.
"See, milline karistus meest ootab ei ole veel päris selge, kuna vaidlus selles osas, millise süüdistuse kvalifikatsiooni järgi seda asja arutama hakatakse, pole veel lõpule jõudnud," teatas Harju maakohtu pressiesindaja Päevaleht Online'ile.

Keskerakondlane: Eesti-Venemaa dialoog on võimalik
Keskerakondlastest riigikogu liige Olga Sõtnik, kes on viibinud Moskva kremlimeelse Ühtse Venemaa partei kongressil, arvab, et ka Venemaal usutakse, et kahe riigi dialoog on võimalik.
"Venemaa välisminister Sergei Lavrovi hinnangul jäi protsess Eestis toppama, aga Läti suutis piirilepingu ratifitseerida," ütles Sõtnik intervjuus Molodjož Estonijale. Ta lisas, et praegu räägitakse teiste lepingute sõlmimise võimalikkusest. Sõtnik märkis, et monoloogi vormis ei tohi suhteid ehitada.
Tema hinnangul aitavad Keskerakonna kontaktid Ühtse Venemaaga korraldada poliitilisi ja majanduslikke suhteid. "Meie majanduslik olukord, nagu teada, halveneb, kasvutempod aeglustuvad ning selles on näha halbade Venemaa-suhete tulemusi," rõhutas parlamendiliige.

Pärnu linn pöördus Pärnu Postimehe artikli pärast kaposse
Pärnu linnavalitsus saatis täna kaitsepolitseile pöördumise, milles palub kontrollida Pärnu Postimehes ilmunud korruptsiooniväidet.
Pärnu linnavalitsus palub kaitsepolitseil viivitamatult kontrollida 6. oktoobril Pärnu Postimehes Kalev Vilgatsi kirjutatud juhtkirjas "Linnavalitsus ei loobu" ilmunud informatsiooni, teatas linna pressiesindaja.
Laupäevase Pärnu Postimehe juhtkirjas kirjutab Kalev Vilgats: "Pärnu Postimehele on teatavaks saanud informatsioon, mida linnavalitsus pole avalikkusega jaganud ja mille kontrollimine võtab veidi aega, kuid mille valguses omandab liuvälja rohealale surumine korruptiivse varjundi."
Pärnu linnavalitsus on arvamusel, et kui ajakirjanikul on teatavaks saanud informatsioon korruptiivsete tegudest linnavalitsuses, on ajakirjanikul kohustus informeerida sellest ka õiguskaitseorganeid.

Nädala lõpus võib hakata lörtsi sadama
Ilmajaama prognoosi kohaselt läheb ilm järkjärgult külmemaks ning reede ja laupäeva öösel pole välistatud lörtsisadu.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel määrab suurema osa nädalast ilma Skandinaavialt ja Soomest Venemaa poole suunduva tsükloni tagala. Tuul on valdavalt loodest ja põhjast ning tugevneb aeg-ajalt rannikul kuni 15 meetrini sekundis. Vihmahood vahelduvad tahedamate perioodidega.
Ööl vastu homset tuleb vahelduva pilvisusega ilm ja mitmel pool sajab vihma. Päeval pilvisus hõreneb ja sajuhood harvenevad. Tuul puhub loodest 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-19 m/s, õhtupoolikul tuul nõrgeneb. Sooja tuleb öösel 5-10, päeval 8-12 kraadi.
Kolmapäeval tuleb pilves selginemistega ilm. Kohati sajab hoovihma. Öösel puhub loode- ja läänetuul 5-12, päeval edelatuul 4-10 m/s. Ilm läheb mõnevõrra jahedamaks ja soojakraadid jäävad öösel 2-8, päeval 8-11 kraadi piiresse.

Kohus kärpis hiiemäele kavandatava spordikompleksi ulatust
Tallinna Ringkonnakohus tühistas osaliselt planeeringu, mille alusel Kehtna vallavõimud kavatsesid ehitada Kõnnumaa maastikukaitsealal asuva Paluküla hiiemäe nõlvale ja selle kõrvale suurejooneline puhke- ja spordikompleksi.
Kohtuotsuse kohaselt jääb ehitamata suurem oma kavandatud rajatistest: sportlaste ruumid, motell, kämpingumajad, saun, kohtunike maja, parklad, telkimisplatsid, autokaravanide parkla ja teeninduspunkt, köök-WC-pesuruumi hoone ja telkijate varikatus, suusastaadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, korvpalliväljak, võrkpalliväljak, tulekustutusveevõtu kaev, varjualune, koppel ja lasipuu.
Ringkonnakohus on seisukohal, et antud rajatiste osas ei ole piisavalt kaalutud võimalusi rajada need sobivamatesse ja elanikerohkematesse paikadesse. Ratsaspordi või väljakuspordialade, samuti jalgpalli mängimine on võimalikud ka ilma planeeringuala maastikuvormideta. Samuti kaasneks nende rajatiste püstitamisega suuremad negaliivsed mõjud keskkonnale kui keskkonna säilitamise jo kaitsmise huvi seda võimaldavad. Seega on põhjendamata kavatsus rajada nad Kõnnumaa maastikukaitsealale Hiiemäe kõrvale.

Migratsioonifondist toetuse küsijate hulk on neli korda kasvanud
Aastaga on migratsioonifondist Eestisse naasmise toetust küsinud neli korda rohkem rahvuskaaslasi, nii et fondi raha on otsas ning riik eraldas aasta lõpuni lisaks 500 000 krooni.
Kui mullu taotles tagasipöördumistoetust aasta jooksul 40 inimest, siis käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul oli oma taotluse esitanud juba 45 inimest, kirjutab ETV24. 
Migartsioonifondi juhataja Ede Teinbas ütles Eesti Televisiooni hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus, et tänu tulijate hulga suurenemisele sai tänavu riigieelarvest eraldatud raha, millega toetatakse nii Eestist välja rändavaid mitte-eestlasi kui ka Eestisse naasvaid eestlasi ja Eesti kodanikke, otsa.
Fond sai ajutise, 500 000 kroonise rahasüsti, millega peab Teinbasi sõnul aasta lõpuni toime tulema.
"Valdavalt tulevad inimesed Eestisse tagasi Petserist, Abhaasiast, Siberi Eesti küladest, nemad onmeie jaoks esimene toetuse saajate ring," tõdes Teinbas.

Pank nõuab surnud mehelt kaardiintressi
Kuigi lähedased sulgesid kohe pärast pereisa traagilist surma kõik ta pangakontod, hakkas SEB Eesti Ühispank kümme kuud hiljem nõudma liiklusõnnetuses hukkunud mehelt krediitkaardiintressi.
Helina pere sai läinud aasta 13. detsembril kurva uudise - pereisa oli roolijoodiku süül juhtunud liiklusõnnetuses hukkunud, 18. detsembril läksid Helina ema ja õde SEB Ühispanga Haapsalu kontorisse, teavitasid panka perepea surmast ja lasid sulgeda mehe kõik pangakontod ning -kaardid, kirjutab SL Õhtuleht.
Tänavu septembris sai aga kadunuke Ühispangalt ootamatult kirja, et mees võlgneb pangale 330 krooni ja 71 senti intressi - ema ja tütar arvasid esimese hooga, et pangas on keegi midagi segamini ajanud, kuid pank kinnitas vankumatult, et nõutud summa peab ära maksma.
Kuna asi jäi segaseks, küsis Helina nõu ka notarilt, viimane kinnitanud talle, et panga nõue tundub talle kummaline, kuid teisalt võtab pärandi vastuvõtja endale nii kadunukese kogu vara kui ka kõik võimalikud võlad.

Laenu käendaja sipleb sõbranna võlgades
Sel ajal kui Harju maakohus arutas, kuidas panna Balti Investeeringute Grupi Pangast (BIG) laenu võtnud Triinu Raudsepp võõrast raha tagasi maksma, puhkas ta kodus, kohtus sõdis enda eest vaid laenu käendaja Merilin Paal.
Ütlemine "laena sõbrale 100 krooni ja sa oled temast ilma", peab Paali-Raudsepa puhul sajaprotsendiliselt paika - vahe on vaid selles, et Paal ei andnud Raudsepale 60 000 krooni oma rahakotist, vaid käendas sõbranna kaheaastast laenu, kirjutab Postimees.
Nüüdseks on läinud kevadest alates BIGi ees võetud kohustustest kõrvale hiilinud Raudsepa laen paisunud 29,7 -protsendilise intressi, viiviste, trahvi ja muude kulude tõttu juba ligi 103 000-krooniseks.
Paali esindas kohtus jurist Mare Sepp, BIGi Juhan Raudam, keda polnud, oli Raudsepp - kohtunik Koidula Laurisaare sõnul ei saadud Raudsepale kohtukutset allkirja vastu üle anda, sest kutse viija ei pääsenud tema kodumajja Jakobi tänaval sisse.

Linnuloetlemiseks piisab binoklist, määrajast ja linnulauluplaadist
Birdwatch 2007 Eesti koordinaator Tarvo Valker ei pea lindude vaatlemiseks kodust kaugele minema. Tal kulub veerand tundi, et jõuda Matsalu lahe kaldale.
Seame vaatlustoru pühapäeva varahommikul üles Põgari-Sassi rannaniidul. Mereäärne paarisaja meetri kaugusel on täis valgeid laigukesi, kuid mis linnud need on, minu silm ei seleta. Läänemaa linnuklubi esimehel Tarvo Valkeril piisab ühest pilgust: "Valgepõsk-lagled, neid on siin 4000-5000 kindlasti."
Need, kes terve nädalavahetuse linde vaatavad, saavad praegu ehk 100 liiki loetud, sisemaal 60-70, ennustab Valker. Üldse on Eestis loetud eri liike päevaga 194, mis oli ka Euroopa rekord. Nüüd on see Hispaania käes üle 200 linnuliigiga ja seda Eestil enam lüüa ei ole võimalik, sest nii palju linde lihtsalt pole.
Birdwatchi linnuvaatluse nädalavahetust peetakse 1993. aastast. See ei ole tõsine teadusüritus, vaid mõeldud just lindude vastu huvi äratamiseks. Igaüks võib laupäeval-pühapäeval väljas käia, paberitükk ja pastakas taskus, kirjutada üles endale tuttavad linnuliigid, keda näeb, ja saata projekti koordinaatorile andmed. Neid, kes seda teevad, võiks aga rohkem olla. "Eesti ornitoloogiaühingus on umbes 500 liiget, Eesti peale kokku ehk 600-700 linnuhuvilist. Soomes näiteks on kindlasti üle 10 000 linnuvaatleja," räägib Valker ja lisab: "Kunagi oli Briti kuninglikul linnukaitse ühingul üle miljoni liikme."

Kärdlat läbiva olulisima tee remont saab lõplikult valmis alles juuniks
Eelmise aasta 20.detsembril alanud Kärdla teeremont jõuab lõpule tähtajast üheksa kuud hiljem. Liikluseks avatakse praegu remondis olevad tänavad 15. oktoobril, kuid töid jätkatakse järgmise aasta mais ja juunis.
Pikalt hiidlaste tegemisi häirinud Kärdlat läbiva Heltermaa ja Kõrgessaare maantee 2,5 -kilomeetrise teelõigu remont saab ajutise musta katte kahe nädala pärast, kuigi objekt pidi tervikuna valmima 1. oktoobriks. Teelõiku Käina maanteest kuni linnapiirini pinnatakse kaks korda, asfaldipanekuks läheb alles järgmisel kevadel.
Teemeeste töid on Saarte teedevalitsuse Hiiumaa osakonna juhtaja Hannes Vaidla sõnul seganud eelkõige surveline põhjavesi, mis sundis teelõike mitmel korral uuesti lahti kaevama. Eriti keeruliseks on osutunud Aia ja Sõnajala tänava vaheline lõik.

Päästekopter aitas maale merehädas madrused
Madrused pidid end kursuse viimase harjutusena Admiral Pitkalt kiirelt päästma.
Kolmapäeva hommik algas mereväebaasi ajateenijatele Naissaarest natuke põhja pool Admiral Pitka peal rahulikult. "Meile anti voodipesu kätte ja öeldi, et peame hakkama tööd tegema," räägib madrus Vojevodin. Keskpäeval anti aga laeval häire ning kõik 37 madrust pidid ennast kiirelt päästma.
"Päästeparved vette, ise hüppasime üle parda ja ronisime parvedele," räägib Vojevodin 24 tundi hiljem Naissaare sadamas. Äsja madruste baaskursuse viimase harjutuse edukalt lõpetanud Vojevodini nägu on veel pikast merel loksumisest valge, peopesad aga vees hulpimisest krimpsus. "Halvasti tunnen ennast. Tahaks suitsetada ja süüa," ütleb Vojevodini kaasvõitleja madrus Firsov. "See on viimane kord, kui ma midagi sellist teen," lisab ta.

Välisministeeriumis hoiavad ohje algusaegade tegijad
Neljaosalise sarja viimases loos analüüsib Päevaleht välisministeeriumi kaadripoliitikat ning uurib, mis motiveerib inimesi selles majas töötama.
Välispoliitikat ei saa segi ajada diplomaatiaga, mille rolliks on poliitika elluviimine. Need kaks on omavahel lõputult seotud, kuid paratamatult erinevad. "Nagu yin ja yan," kirjeldab neid Eesti Läti-saadik Jaak Jõerüüt. Teistel kõrgetel ametnikel on õigus, kui nad ütlevad, et nii praegune kui ka eelmine valitsus pole pea ühtki tõsist poliitikat sõnastanud, seda paraku ka välispoliitikas. Samuti on neil õigus, kui nad rõhutavad, et välispoliitika nõrkuses ei saa süüdistada ei diplomaate ning ametnikke. "Kui poliitilisel tasemel pole visiooni olemas, mida need ametnikud saavad teha? Mitte midagi!" räägivad nad emotsionaalselt.
Kuid maksumaksjat huvitab siiski, kas diplomaatiale kulutatav raha toob ka kasu? Kuidas ja kus Eestit esindatakse? Kes seda tööd teevad ja kas nad teevad seda hästi ja motiveeritult?

Mürgitushirm peletab õdesid vähiravist eemale
Kartus oma tervist kahjustada sunnib õdesid hoiduma vähiravi osakonnast.
"Ikka on hirmu onkoloogiaõdede hulgas," tõdes pikaaegne onkoloogiaõde ja Eesti onkoloogiaõdede ühingu president Anu Saag.
Keemiaravi sisuline olemus on ju vähirakkude hävitamine ning õdedes tekitab hirmu, kuidas võib see mõjuda inimestele, kes on neid protseduure aastaid patsientidele teinud. Eestis ei ole selle töö mõju töötajatele eraldi uuritud.
Keemiaravikabinettides Tallinna regionaalhaigla Hiiu korpuses ja Tartu ülikooli kliinikumi onkoloogia kliinikus kuulub õe ülesannete hulka lisaks patsientidega suhtlemisele ka igale patsiendile vajalike keemiaravimite lahustamine. Kui arenenud lääneriikides on neid protseduure juba aastaid korraldatud eraldi, kindlate turvameetmetega ruumides, siis Eestis kasutatakse selleks siiani tavalisi tõmbekappe ning töö tuleb ära teha õdedel. Tõmbekapis on kaks auku, mille läbi paneb õde sinna oma kinnastatud käed protseduuri tegemiseks, ning üleval ventilatsioonitoru, mida mööda liiguvad tekkinud ohtlikud aurud.

Inimõiguste teabekeskus peab abiraha tagastama
Kohus nõudis mittetulundusühingult Inimõiguste Teabekeskus tagasi 13 177 krooni Euroopa pagulaste fondist eraldatud, kuid valesti kasutatud toetusraha.
Teabekeskus, mis on kaitsepolitsei aastaraamatus aastaid mainitud kui Vene saatkonna ja Eestile vaenulike jõududega koostööd tegev organisatsioon, küsis Euroopa Nõukogu rahastavast Euroopa pagulaste fondist projektitoetust 2004 aastal.
1. juulist 2004 kuni 31. juunini 2005 kestnud projekti ees-märk oli osutada tasuta õigus-abi varjupaigataotlejatele ning pagulastele. Nagu selgus lõpp-aruandest, osutati projekti rakendamise käigus individuaalseid konsultatsioone 20 isikule, valmistati ette kümme kohtukaebust ning esindati kuut inimest kohtus. Lisaks avalikustati teabekeskuse veebilehel varjupaigataotlejatele mõeldud info eesti-, inglise-, vene-, türgi ja dari keeles ning avaldati mõned artiklid ajalehtedes.

Kuninganna Silvia hilinemine sundis ETV-d kava muutma
Tartu ülikooli aastapäevapidustuste ülekande teine pool läks
Tartu ülikooli 375. aastapäeva pidustuste reedese ülekande ajakava nihkus paigast pidustuste aukülalise, Rootsi kuninganna Silvia lennuki hilinemise tõttu.
Kuninganna lennuk maandus Ülenurme lennuväljal plaanitust hiljem vihmase ilma tõttu, selgitas TÜ aastapäevaürituste peaprodutsent Kulno Kungla. Lennuki hilinemine nihutas veidi paigast ka kõigi ülejäänud ürituste alguse. "Seetõttu pidime oma plaane veidi korrigeerima," ütles Kungla.
Esialgselt plaanitud kahetunnine otseülekanne ETV-s katkestati, et eetrisse jõuaksid otsesaade "Vabariigi kodanikud" ja "Aktuaalse kaamera" uudised ning galakontserdi teist osa näidati hiljem videolindilt.

Euromiljardid saabuvad Eestisse
Euroopa Liidust saabub Eestisse lähiajal iga inimese kohta
Kolmapäeval kinnitab Euroopa Komisjon tõenäoliselt Eesti toetuskava, mille raames antakse Eestile järgneva seitsme aasta jooksul EL-i struktuurifondidest 53,3 miljardit krooni. Kuna nende rahade jagamise eelduseks on osaliselt ka riigipoolne tugi ning ettevõtjate omafinantseeringud, siis kasvab see summa, mis selle programmi raames paigutub Eesti majandusse, sotsiaalsfääri, keskkonda ja tervishoidu, 63,7 miljardi kroonini. Programm on jaotatud aastatele 2007-2013, lisaks kaks aastat väljamakseid. Kuna käesolev aasta hakkab lõppema, võime summa tinglikult jagada kuue aasta peale, kus tuleb teha otsused, kuhu ja mis alusel seda raha paigutada. Tinglikult võib öelda, et Euroopa toetab meid järgneva kuue aasta jooksul 36 000 krooniga inimese kohta.

Veetrahvi otsus võib tänu Narvale tulla juba tänavu
Kuigi keskkonnaminister ei usu, et Euroopa Liit hakkab Eestit normidele mittevastava joogivee eest trahvima, on peaministri hinnangul Narva ligi 70 000 elaniku vilets kraanivesi siiski võimalik trahvisumma kergitaja.
Esimene tähtaeg, mis Eestil EL-i ühinemise lepingu järgi täis saab, on joogivee direktiivi nõuded suuremates kui 2000 elanikuga asulates. Üleminekuaeg lõppeb uue aasta saabumisega ja siis võivad oma süsteeme n[[disajastada veel vaid väiksemad asulad kuni 2013. aasta lõpuni.
Suurimaks asulaks, kus joogivesi ei vasta nõuetele, on Narva linn, kus ligi 70 000 elaniku kraaniveest on viimasel kolmel aasta leitud normist rohkem trihalometaane (THM) ja seda vaatamata leevendatud normile.

Karepa: kunstilegend jagas tänumaale
Virumaal, Karepal suvitav Eesti kunsti grand old lady Valli Lember-Bogatkina käis Rakvere haiglas tänumaale jagamas. Põhjuse selleks andis suvel südamehädadega haiglasse sattumine ning seal kohatud ülihea ravi. Bogatkina tööd said mälestuseks nii südametohter Anne Kullerkupp kui haigla direktor Rain Sepping. Kuuldes, et Sepping tegeleb samuti kunstiga leppisid kunstnikud omavahel kokku, et maalivad teineteisest vastastikku portreed. "Mul oli hea meel, et tegin teistele head meelt," ütles Valli Lember-Bogatkina kokkuvõtteks.

Antsla: kaubandus sai kaasaegsemaks
Märkamatult ja ilma tseremooniata avas nädala eest taas oma uksed Hauka kauplus Antslas. Juurdeehituse tulemusena tuli tublisti riiulipinda juurde, ja poes on Antsla toidukaupluste jaoks seninägematud asjad - jääkapid, kuumletid ja seina sisse ehitatud külmikud. Aaastakümnete jooksul Antsla märgiks kujunenud nimi Hauka (eriti sellenimelise suurlaada kaudu), sai selle "operatsiooni" käigus ka nimelaiendi. Kauplust ehib silt - Hauka Konsum.

Rootsis murdis karu küti maha
Rootsis Jämtlandis murdis karu maha põdraküti ja tema koera.
Karu oli põdrakütti rünnanud tolle enda talu maadel, kirjutavad Rootsi ajalehed. Lisaks kütile tappis karu ka mehe koera.
Tapetu oli 60-aastane Sörmlandi Valsjöby linnakese elanik, nelja lapse isa ja ametilt õpetaja.
Õnnetu põdraküti purukskistud laiba leidsid täna hommikul mehe jahikamraadid. Hukkunu oli pühapäeva õhtul Valsjöby kodust lahkunud ja läinud oma maamajja/jahionni, kust pidi koos sõpradega hommikul põdrajahile minema.
Kui ta hommikul kogunemiskohta ei ilmunud, läksid jahikaaslased teda otsima ja leidsid mehe laiba tema enda maja lähedalt metsast.

Helsingi kesklinnas levib mürgine suits
Helsingi Kamppi piirkonnas asuval ehitusalal süttis täna tulekahju, millest levib linna mürgist suitsu.
Ajalehe Helsingin Sanomat teatel põlevad kummimatid, mida kasutatakse lõhkamistel kaitsematerjalina.
Kuigi mürgist suitsu on palju, plahvatusohtu sündmuskohal siiski ei ole.
Leegid valandusid, kui ühe hoone keldris tehti lõhkamistöid. Kustutustöid raskendab asjaolu, et tuli levib üha sügavamatesse matikihtidesse.
Piirkonnas olevatel inimestel paluti sulgeda uksed-aknad ning lülitada välja ventilatsioonisüsteemid.

Politkovskaja mõrv on lahendatud
Venemaa peaprokuratuur teatas, et ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrv on lahendatud.
Kuriteo sooritaja on kinni peetud ning tapmise tellijad on samuti teada, ütles ajalehele Novaja Gazeta uurimiskomitee vanemuurija Petros Garibjan.
Tema sõnul pole palgamõrvarile veel süüdistust esitatud. 11 teist asjaosalist on saanud süüdistuse mõrvale kaasa aitamises.
Ajakirjanik Anna Politkovskaja tapeti Moskvas 7. oktoobril 2006. aastal. Juurdluse põhiversiooni kohaselt oli mõrv seotud tema ametialase tegevusega.

Venelased pole eriteenistuse osas üksmeelel
Venemaa kodanikud on erinevatel arvamustel, kui palju volitusi tuleb anda eriteenistusele.
Seda näitavad Levada keskuse poolt korraldatud küsitluse tulemused.
42 protsenti küsitletutest arvavad, et Venemaa eriteenistused täidavad "väga tähtsat rolli" ning nende volitused vastavad sellele rollile täielikult. Samas pole sellega nõus 35 protsenti venemaalastest, kelle hinnangul on eriteenistustel antud liiga suur ja kontrollimata võim.
23 protsenti vastanutest ei osanud küsimuses seisukohta võtta.

Kim Yong-il: Ma olen internetiekspert
Põhja-Korea juht Kim Yong-il teatas, et on internetiekspert ja teab väga hästi, mis ohud ründavad Põhja-Koread internetist.
Kahe Korea vahelisel kohtumisel teatas Kim Yong-il, et tema ekspertteadmised teevad ta interneti riiki laskmise suhtes vastumeelseks, vahendab AFP.
"Ma olen internetiekspert. Sellest tekiks palju probleeme, kui Põhja-Koreasse internet tuleks," teatas Kim Yong-il. Niisuguse kommentaariga tuli riigipea lagedale pärast seda, kui Lõuna-Korea tegi ettepaneku, et Põhja-Koreas asuv kahe Korea ühisprojekt-teaduspark internetiühenduse saaks.
Lõuna-Korea president Roh Moo-hyun teatas hiljem Kim Yong-ili avaldust kommenteerides, et põhjakorealane näis interneti tehniliste aspektidega väga hästi kursis olevat.
Põhja-Koreas on meedia riigi tööriistaks, lubatud on ainult riigi ametlikud kanalid. Võimud on loomulikult aru saanud, et internet õhutaks inimesi teisitimõtlemisele ja seega pole internet lubatud. See-eest on Põhja-Koreas olemas oma tsenseeritud intranett, mis on võimude kontrolli all.

Muusikat kuulanud mehaanikuid ootab kohtutee
Suurbritannias kaebas autoritasusid koguv Performing Rights Society kohtusse autoremonditöökoja, mille mehaanikud kuulasid töötamise ajal raadiot.
PRS soovib kohtu kaudu Kwik-Fiti autoparandustöökojalt 200 000 naela saamata jäänud autoritasusid, sest "mehaanikute kuulatavat muusikat kuulevad ka kliendid", vahendab BBC.
PRSi arvates on seega tegu muusika avaliku esitamisega, mille eest peab tasuma autoritasusid.
Edinburghis asuv Kwik-Fit Group keelas juba kümmekond aastat tagasi töökohtades muusika kuulamise, kuid PRSil on andmeid, et alates 2005. aastast kuulati garaažides 250 korral avalikult muusikat.

Okruašvili vabanes hiigelkautsjoni eest vahi alt
Tbilisi kohus vabastas endise kaitseministri Irakli Okruašvili 6 miljoni dollari suuruse kautsjoni eest vahi alt.
Okruašvili vabastamisest teatas Tbilisi peaprokuröri asetäitja Nikoloz Gvaramija, vahendas RIA Novosti.
Okruašvili vahistati 27. septembril, kaks päeva pärast seda, kui ta hakkas juhtima opositsiooniliikumist ja kritiseeris riigi juhtkonda.
Peaprokuröri asetäitja teatas, et Okruašvili tunnistas end süüdi hooletuses ja osaliselt väljapressimises. Gvaramija sõnul arvestas peaprokuratuur ka avalikku huvi ja Okruašvili taotlust ning algatas kriminaalasja nendes süüdistustes, mida endine kaitseminister esitas president Mihheil Saakašvili vastu.
Okruašvili võttis oma süüdistused Saakašvili vastu tagasi öeldes, et tal ei ole ei fakte ega tõendeid presidendi vastu. Okruašvili kinnitas, et kõik tema senised avaldused Saakašvili vastu olid mõeldud lihtsalt presidendi häbistamiseks.

Meditsiini Nobeli pälvisid tüvirakke uurinud teadlased
Täna selgus selle aasta Nobeli meditsiinipreemia laureaat, auhinna vääriliseks peeti Ameerika ja Briti teadlaste ühistööd tüvirakkude alal.
Auhinda jagavad USA kodanik Mario Capecchi ja britid Martin Evans ja Oliver Smithies, vahendab Reuters.
Kolm teadlast uurisid embrüonaalsete tüvirakkude abil tehtavaid geneetilisi muutusi hiirtel.
Nobeli preemia auhinnaraha on 10 miljonit Rootsi krooni.

Venemaa ekspeaministrist sai luuraja
Venemaa president Vladimir Putin nimetas endise peaministri Mihhail Fradkovi välisluureteenistuse juhiks.
Oma otsusest teavitas Putin isiklikult avalikkust osaledes Tadžikistani pealinnas Dušanbes SRÜ tippkohtumisel, vahendas Interfax.
Vene politoloogide hinnangul on Fradkovi nimetamise taga presidendi poliitilised motiivid.
"Ekspeaministri nimetamine välisluure teenistuse juhiks pole erruminek, kuna see struktuur pole ametkond, kuhu nimetatakse tööle juhuslikke inimesi," ütles politoloog Gleb Pavlovski.
Poliitiliste uuringute instituudi direktori Sergei Markovi hinnangul näitab Fradkovi nimetamine välisluure teenistuse direktoriks ning luuraja Grigori Rapota nimetamine presidendi esindajaks riigi lõunaosa föderaalses ringkonnas Putini meeskonna ühendamist enne valimisi. Markov lisas, et pole välistatud, et Fradkov oli minevikus seotud ka luureteenistusega.

Hiina president hakkas kunstnikuks
Hiina president Hu Jintao paneb peagi näitusele oma paberlõiked. Traditsioonilise Hiina kunsti harrastamisega tahab president läheneda oma vaestele kaasmaalastele.
Hiina rahvavabariigi president Hu Jintao on oma eraelu kiivalt peidus hoidnud mees, kirjutab The Independent. Tema vaba aja veetmisest ja isiksusest on seni teada vaid see, et tal on ontlikud harjumused: vahel sõidab ta jalgrattaga tööle ning talle meeldib peotants. Kuid nüüd hakkab Hu Jintao näitama oma kunstiandekat poolt. Nimelt avatakse peagi Wuhani linnas presidendi paberlõigete näitus.
Näitus nimega "Naasmine isakoju" avatakse novembri alguses, peagi pärast seda, kui kommunistlik partei on Hu Jintao valitsusaega veel viie aasta võrra pikendanud.
Hiinas sajandeid harrastatud paberlõike kunst on siiani paljudele maapiirkondade hiinlastele populaarne viis vaba aja veetmiseks. Paberilõike harrastamine on ka vaestele hiinlastele jõukohane: vaja on vaid punast paberit, kääre või nuga ja kannatlikkust.

Iraagi valitsus lisab USA turvafirma kontole uusi mõrvasid
Rahvusvahelise uurimise alla sattunud USA turvafirma Blackwater töötajaid kahtlustati algselt 11 iraaklase tapmises, kuid nüüd väidab Iraagi valitsus, et turvajad on süüdi veel kuue inimeses tapmises.
Algselt väitsid Iraagi ametivõimud, et Blackwateri turvatöötajad tapsid 11 iraaklast, kuid nüüd väidab valitsus, et turvafirma töötajate tegevuse süül sai intsidendis surma veel kuus inimest - süüdistades seega Blackwaterit kokku 17 tsiviilisiku tapmises, kirjutab BBC.
Iraagi valitsuse poolt moodustatud uurimiskomisjon väidab samuti, et Blackwateri turvajad ei sattunud 17 tsiviilisiku surmaga lõppenud intsidendis tegelikult vaenlase tule alla.
Iraagi valituse pressiesindaja sõnul viitab uurimismaterjal, et Blackwateri töötajad viisid tahtlikult läbi tsiviilisikute mõrvamise. Ühe uurimiskomisjoni liime ja valitsuskabineti ametniku sõnul otsib Iraak hetkel võimalusi, kuidas võtta turvafirma juriidiliste vahenditega vastutusele.

Ema soovib halvatud tütre emaka eemaldada
Suurbritannias tekitas tõsise vaidluse 15-aastase halvatud tütre ema plaan lapselt operatsiooniga emakas eemaldada.
15-aastase Katie ema Alison Thorpe leiab, et tema halvatul tütrel oleks parem, kui jääksid igakuised menstruatsioonist tingitud ebamugavused, teatab Guardian.
Selline plaan ajas taas tagajalgadele inimõiguslased, kes kardavad vastava operatsiooni halvatutele seaduspäraseks muutumist.
Alison Thorpe leiab, et selline käik on tema tütrele parim: "Ma võitlen oma tütre huvide eest. Ma ei leia, et kõikidele halvatud lastele peaks sellise operatsiooni tegema."
Halvatute eest seisev heategevusorganisatsioon Scope pole halvatud Katie emaga ühel nõul. "Operatsioon ei pruugi sugugi halvatud laste huvides olla ning võib teistele halvatutele kaasa tuua tõsiseid muresid," leidis Scope'i juht Andy Rickell.

Maailma suurim teemant oli plastikust
Pärast kuu väldanud spekulatsioone selgus, et maailma suurima teemandina reklaamitud ese osutus hoopis plastikuks
Briti kinnisvaraarendaja Brett Jolly, kes lootis "teemandiga" rikkaks saada, pöördub pettuse tõttu politseisse, teatab Guardian.
Nimelt väidab Jolly, et teda üritati plastikujupiga meelitada Lõuna-Aafrika Vabariigis maatükki ostma, kust vale-teemant väidetavalt leiti.
Umbes kuu aega tagasi väideti, et LAV-is leiti 700 karaadine teemant, mis on kaks korda suurem, kui seni suurim lihvimata teemant Cullinan.

Iraagi president toetas riigi kolmeks jagamist
USA senatis oktoobri lõpus vastuvõetud resolutsioon Iraagi jagamisest kolmeks osaks leidis toetust ka Iraagi presidendi Jalal Talabani poolt, kuid sellele on teravalt vastu Iraagi parlament.
President Talabani toetas Ühendriikide senaatorite poolt pakutud ideed jagada Iraak etnilise ja religioosse kuuluvuse järgi kolmeks osaks. Esinedes pühapäeval telekanali CNN eetris nimetas president resolutsiooni väga heaks.
Vastavalt resolutsioonile peaks Bagdad kärpima oma volitusi ja moodustama kolm föderaalset regiooni: šiiitliku, kurdiliku ja sunniitliku. Senaatorite hinnangul lõpetaks selline jagatus Iraagis vägivalla ja kodusõja. Talabani sõnul ei tähenda riigi kolmeks jagamine kolme erineva iseseisva riigi loomist.
"Senatis heakskiidetud resolutsioon rõhutab Iraagi ühtsust, tema õitsengut, rahvuslikku leppimist ja nõuab kolmandate osapoolte ja Iraagi naaberriikide mittesekkumist riigi siseasjadesse," vahendas ITAR-TASS presidendi sõnu.

Purjus huligaanid lõid Claude Monet' maalile augu sisse
Pariisis tungisid viis seni tabamata kurjategijat muuseumisse ja vandaalitsesid impressionistist kunstniku töö kallal.
Musee d'Orsay turvakaamera salvestas viiest huligaanist nelja sisenemise muusemumisse tagaukse kaudu pühapäeva varahommikul, vahendab BBC.
Muuseumis hakkas küll koheselt tööle alarm, kuid väidetavalt purjus olnud sissetungijatele õnnestus pärast Monet' maalile Le Pont d'Argenteuil kümne sentimeetrise augu sisselöömist põgeneda.
Prantsuse kultuuriminister Christine Albanel kinnitas, et kuigi kahjustatud maali saab restaureerida, on tegemist rünnakuga Prantsuse kultuuripärandi vastu.
Prantsusmaal on viimasel ajal aset leidnud mitmed kunstitaieste rüüstamised, mille tõttu on riigis päevakorda kerkinud sealsete muuseumite turvaprobleemid.

Interpol jahib ennast pildistanud pedofiili
Interpol alustas seniolematut ülemaailmset avalikku jahti pedofiilile, kes on pildistanud ennast lapsi seksuaalselt ära kasutamas.
Mees näitab ennast umbes 200 fotol, kus ta kasutab seksuaalselt ära kokku 12 poissi, vahendab BBC. Interpoli andmetel on fotod tehtud Vietnamis ja Kambodžas ilmselt 2001.- 2003. aastal.
Autor on pilte digitaalselt töödelnud, kuid politsei arvutispetsialistid taastasid mehe näokujutise nii, et see on tuvastatav.
"Me oleme proovinud kõiki muid võimalusi tema identifitseerimiseks ja kohtu ette toomiseks," selgitas Interpoli juht Ronald Noble avaliku jahi alustamist. "Me oleme nüüd veendunud, et ilma avalikkuse abita jätkab see seksuaalkiskja vägistamist," jätkas Noble.
End piltidele jäädvustanud mees vägistab lapsi alates kuue aasta vanusest kuni varaste teismeliseaastateni.

Asešerif tappis USA-s kuus noorukit
Wisconsini osariigi asešerif korraldas veresauna, kui ründas seitset noorukit, kes kogunesid pitsat sööma ja filme vaatama.
Asešerif tappis kuus noorukit ning vigastas seitsmendat üliraskelt enne, kui kohale rutanud politseijõud asešerif Tyler Petersoni maha lasid, teatab AP.
Peterson polnud tapmise hetkel töökohustustega seotud. Kolm ohvrit olid kohaliku keskkooli õpilased ning ülejäänud kolm olid hiljuti kooli lõpetanud.
Seitsmes ohver viidi kriitiliste vigastustega haiglasse ning abi vajas ka sündmuskohale rutanud politseinik, kes mõrvari maha lasi.
Mõrvari motiivid jäid häguseks, kuid ühe ohvri vanemate sõnul võis põhjuseks olla armukadedus..

Putinist sai uues lavatükis superkangelane
Eile 55. sünnipäeva tähistanud Venemaa presidendist Vladimir Putinist valmis näidend, mis kujutab teda kangelasena võitlemas õnnetusega Siberis.
Näidend, mille pealkirja saab tõlkida nii "Presidendi puhkus" kui ka "Presidendi vaheaeg" (vene keeles "Kanikulõ prezidenta"), lõpeb sümboolselt - Putin lendab ära, kuid lubab tingimata tagasi tulla.
Teos valmis kirjanik Igor Kossitsõnil vahetult enne riigipea sünnipäeva, kuid ajakirjanduse andmetel käivad ühes Vladivostoki teatris juba etenduse proovid ja enne aasta lõppu tuleb tükk lavale veel vähemalt kahes Venemaa teatris.
Näidendi tegevus toimub Siberi kolkas, kuhu peategelane satub pärast tema helikopteri hädamaandumist. Seal, "aborigeenide" keskel, peab president elama mitu nädalat ja lahendama probleeme.
Näidendi autor ei ole intervjuudes varjanud, et tema eesmärk oli kujutada Putinit superkangelasena. "Me tahtsime näidata presidenti inimesena, kes ekstreemsetes tingimustes ei kaota enesevalitsemist ning talle iseloomuliku kindlameelsuse ja taibuga tuleb välja kõigist katsumustest," rääkis Kossitsõn.

Sloveenia ajakirjandus mässab tsensuuri vastu
Paar kuud enne EL-i juhtimise ülevõtmist tabas Sloveenia ühiskonda tõsine usalduskriis.
Tervelt viiendik ajakirjanikke on andnud praeguseks allkirja petitsioonile, milles süüdistatakse valitsust hiiliva tsensuuri kehtestamises. Riigivõimudel on seal tõepoolest võimalik meediat kas otse või siis kaudsemate hoobade abil suunata.
Et midagi on mäda, võisin tajuda Sloveenia ajakirjanikega vesteldes juba paar aastat tagasi, kui mu sõber Uros Škerl rääkis kibedalt, kuidas sealses mõjukaimas päevalehes Delo vahetus juhtkond ja ühtäkki hakati valitsust kritiseerivatele artiklitele vaatama tuntava halvakspanuga. Škerli mõõt sai otsese tsensuuri tõttu ühel hetkel täis ja ta lahkus töölt.
Septembri keskel üle maailma saadetud ajakirjanike abipalve näitab, et neid, kes EL-i edukaimaks uusliikmeks peetavas Sloveenias võimude raudset kõripigistust tajuvad, on vähemalt pool tuhat. Praeguseks on neile täit toetust avaldanud sellised rahvusvahelised ühendused nagu Euroopa ajakirjanike föderatsioon ja rahvusvaheline pressiinstituut.

Kosmoses saab tulevikus tasuda vaid teflonrahaga
Rahavahetusfirma Travelex esitles kosmoses kasutamiseks mõeldud maksevahendit.
Nüüd kui Virgin Galactic valmistub juba odavlendudega turiste avakosmose piirile viima ning hiinlased, ameeriklased, eurooplased, venelased ja jaapanlased kavandavad missioone Kuule, hiljem aga Marsile, tekitab üha tõsisemat arutelu võimalus, et rahalised tehingud saavad igapäevaseks ka väljaspool Maad.
Praegu meie planeedil kasutatavad maksesüsteemid on seal kasutamiskõlbmatud. Kosmoseraha ei tohi olla teravate servadega, nagu mündid, mis võivad vigastada astronaute ja olla kaaluta olekus hõljudes ohtlikud. See ei või ka sisaldada magnetribasid ja kiipe, sest kosmiline kiirgus muudaks need kasutuks. Samuti ei tohiks rahas leiduda kemikaale, mis astronautide elutingimusi ohustaks.

Alaealised joovad järjest rohkem
Politsei on selle aasta esimese kaheksa kuuga avastanud ligi 1400 purjus alaealise juhtumit rohkem kui eelmisel aastal sama perioodi jooksul.
Politseiameti pressiesindaja Tiia Sirelpuu ütles Päevaleht Online'ile, et 2006. aasta esimese kaheksa kuuga fikseeris politsei alaealise alkoholitarbimise 5397 juhul. Sellel aastal oli selleks arvuks samal perioodil 6742.
Siiski ei pruugi see Sirelpuu sõnul tähendada seda, et alaealised joovad rohkem, vaid võimalik on ka politsei tõhusam töö selliste rikkumiste avastamisel.
Ajaleht Oma Saar kirjutas täna, et Saaremaal on noorte hulgas alkoholi tarbimine oluliselt suurenenud. Esimese kaheksa kuu jooksul tuvastas politsei seal 242 alaealise toime pandud alkoholiseaduse rikkumist, millest suurema osa moodustas alkoholi tarvitamine.

ATV alla jäänud mees sai üliraskelt viga
Möödunud laupäeval sai Valgamaal üliraskelt viga mees, kes läks karjääri ATV-ga sõitma, kuid hindas oma ja sõiduriista võimeid üle.
Valga politseijaoskonna pressiesindaja teatel juhtus õnnetus kella 18.25 ajal Piiri külas asuvas karjääris, kus 1973. aastal sündinud Valdo juhitud ATV Kawasaki 650 sõitis karjäärist ülesse, kuid jäi poolel teel seisma, mille tulemusel hakkas ATV vibreerima. Juht hüppas ATV-lt maha, kuid sõiduk rullus talle peale.
Juht toimetati üliraskes seisus Tartu Maarjamõisa kliinikumi.
"Soovitame ATV-ga sõites oma võimeid adekvaatselt hinnata ning mitte teha ohtlikke manöövreid, sest see võib olla ohtlik nii endale või ka läheduses seisvatele inimestele," ütles Valga liiklustalituse komissari kt Kaimar Karm.
2007. aastal on Valgamaal registreeritud viis õnnetust, milles ATV-juhid on saanud kehalisi vigastusi. Kõikidel juhtudel hindasid juhid oma võimeid üle.

End pildituks joonud neiu murdis suvilasse sisse
Politsei pidas möödunud reedel Põlvamaal kinni kaks ligi 40-aastast meest, kes olid koos end pildituks joonud alaealise tüdrukuga ühte suvilasse sisse murdnud.
Jõgeva politseijaoskonna pressiesindaja sõnul teatati 5. oktoobril kella 13.45 ajal politseile, et Põlva vallas Mammaste külas Hatiku suvilate rajoonis on ühte suvilasse sisse murtud.
Politsei selgitas välja, et suvilas viibisid 17-aastane tütarlaps, 1969. aastal sündinud Toomas ja 1971. aastal sündinud Roomet, kes kõik olid alkoholijoobes.
Neiu toimetati Põlva haiglasse jälgimisele ning mehed Põlva politseijaoskonda kainenema.

Võrus vehkisid purjus mehed relvaga
Võrus vehkisid kaks purjus meest täna öösel kasiinos relvaga.
Politsei sai kella kahe ajal öösel teate, et Petseri tänaval asuvas kasiinos vehib keegi relvaga.
Politsei saabudes viibisid kasiino ees purjus mehed, kellest üks oli 22 ja teine 29-aastane. Meestel oli kaasas tühi gaasirelv.
Politsei toimetas mehed kainenema.

Tallinnas tapeti mees
Tallinnas tapeti eile hommikul mees.
50-aastase Sergei vägivallatunnustega laip leiti kella 10.45 ajal Kopli tänavalt.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et kedagi veel kahtlustatavana kinni peetud pole.
Mehe surma asjaolud on selgitamisel.

Saaremaal tarvitavad alaealised üha rohkem alkoholi
Saaremaa politsei andmetel on alaealiste ja noorte poolt toimepandud alkoholiseaduse rikkumiste arv alates eelmisest aastast hüppeliselt kasvanud.
Selle aasta kaheksa kuuga on Saare maakonna politsei tuvastanud 242 alaealiste toime pandud alkoholiseaduse rikkumist, mis valdavalt on olnud alkoholitarvitamine, vahelejäänuid on enam Kuressaares, kus noori on rohkem, kirjutab Oma Saar.
Süüvõimelisus ehk vastutus oma tegude eest algab isikul 14. eluaastast - selles vanuses noorele võib politsei alkoholitarvitamise eest juba määrata kuni 600 krooni suuruse rahatrahvi.
Metsmaa sõnul on noored ise toonud alkoholi tarvitamise põhjusteks, et üsna paljudel on probleeme kodus, nimetatud on veel sotsiaalse taustaga või isiksuseprobleeme, madalat enesehinnangut, suhtlemisprobleeme, suutmatust toime tulla õppimisega, trendi, et ükski koosviibimine pole ilma alkoholita normaalne, aga ka lihtsalt igavust.

Mõrvade põhjuseks on enamasti käestläinud olukorrad
Noored, enamasti poisid, joovad koos alkoholi, kambavaimus kaob enesekontroll ja tekib plaan närvidele käiv inimene füüsilise noomitusega paika panna - selline on üks levinuim stsenaarium, mis on teinud mitmest teismelisest mõrvari.
16 aastat politseitööd teinud politseiameti korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Märt Kõrgmaa sõnul pole põhjust karta, et noored oleks viimastel aastatel vägivaldsemaks muutunud, kirjutab Postimees.
"Tapmisi ja tapmiskatseid on viimast kahte aastat võrreldes isegi vähemaks jäänud," väitis ta, "kui üksikud hullud kõrvale jätta, näiteks seeriamõrvar Aleksandr Rubel, siis enamasti on põhjuseks just käest läinud olukorrad."
Kõrgmaa sõnul oli tema praktikas esimene alaealiste osalusel tapmine täpselt selline, kus neli poissi alahindasid oma jõudu ja nendega tüli norinud inimene suri peksmise tagajärjel. Tookord said poisid tingimisi karistuse, ning neljast poisist kolm edaspidi seadusega pahuksisse ei sattunud.

Mees keeras varastatud auto üle katuse
Jõgevamaal juhtus eile varahommikul liiklusõnnetus, kus noormees keeras varastatud auto üle katuse.
Õnnetus juhtus kella 06.25 ajal Palamuse vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 27. kilomeetril, teatas siseministeerium.
Sõiduauto Volkswagen Passat, mida juhtis 25-aastane Ruslan, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Sõiduki juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Sõiduk oli eelnevalt Tartu linnast varastatud.

epl.ee videoküsitlus: autod kihutavad läbi lompide ja pritsivad kõik täis
Lompidest läbi kihutavad autod pritsivad jalakäijad vihmastel päevadel märjaks. Samas on probleem ka autojuhtidel, ega iga lombi ees jõuagi hoogu maha võtta, keegi võib tagant sisse kihutada.
Kas mõni auto on teid märjaks pritsinud?
"Eks ta ole jah ikka, tuleb ette. Autod ikka kihutavad läbi nende lompide ja pritsivad kõik täis. Pärast riided kõik sousti täis," pajatas lõbus pensionär Gunnar.
Ei ole, sest ma sõidan ise autoga viimasel ajal. Aga kui ei sõitnud, siis oli küll probleeme. Autojuhina üritan hoo maha võtta, aga teed on nii halvad, et ei saa ju koguaeg pidurdada. - Miljena (32)
Olen ise ettevaatlik. Kui ma ikka näen veelompi ja autot, siis kas eemaldun või jään üldse seisma, et lasta auto mööda. - Vahur (30)
"No vesi pritsib, autod sõidavad," selgitas hoogsalt olukorda kooliõpilane.

Juudi restoran avab uksed oktoobris
Juudi restoran Moses pakub tervislikku ja ökoloogiliselt puhast koššertoitu.
Oktoobri lõpus avab Jõe tänaval juudi kultuurikeskuses pidulikult uksed tervislikku koššertoitu pakkuv juudi restoran Moses.
Eesti juudi koguduse esimees Boris Oks seletas, et restoran hakkab pakkuma koššertoitu kõigile heast tervisest huvitatud inimestele. "Koššertoit ei ole kahe-kolme juudi kapriis, see on üle 3000 aasta vanune printsiip, kuidas valmistada tervislikku toitu," ütles Oks.
Restorani omanik Paoblo Reznik iseloomustas pakutavat kui ökoloogiliselt puhast toitu. "Koššertoidu puhul on rangelt reglementeeritud, kuidas süüa valmistada ja millest seda teha. Toiduks valmistatud mäletsejate- ja kanaliha peab pärinema hirmuta tapetud loomalt ning omama seda tunnistavat sertifikaati. Kartuleid, mis täna keedetud, ei saa serveerida homme," tõi Reznik näiteid ja lisas, et näiteks Ameerikas, kus on palju ülekaalulisi inimesi, muutub selline tervislikult valitud ja valmistatud toit järjest populaarsemaks.

Tallinna ühistranspordi ajalugu väljas fotonäitusel
Tänavu möödub 100 aastat Tallinna regulaarse ühistranspordi sünnist. Linnavalitsuse teenindussaalis on seetõttu avatud fotoväljapanek tänavatel kunagi liikunud bussidest.
Ligi 150 fotol on jäädvustatud bussid alates 1914. aastast kuni praeguseni. Nostalgilisi meenutusi igale eale pakuvad algusaegadest tänapäevani välja eksponeeritud tänavapildid koos "Büssingenide", "Fordide", "Reaktiivide", "Volvode", LAZ-ide ja mitme põlvkonna "Ikaruste" ja "Scaniatega". Huvipakkuvad on ka reisijaid ning bussijuhte kujutavad fotod.
Näitus jääb avatuks novembri keskpaigani ja seda saab vaadata esmaspäeval kella 8.15-18; teisipäeval kuni neljapäeval kella 8.15-17 ja reedel kella 8.15-14.

Politsei hoidis ära kiirendusvõistluse
Politseioperatsiooni käigus kontrolliti ööl vastu reedet Ülemiste parklasse kogunenud sõidukeid - kokku tuvastas politsei 30 liiklusalast rikkumist, millega hoiti ära võimalik ebaseaduslik kiirendusvõistlus.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Sirle Pai-Heldna sõnul jätkab politsei tööd ennetamaks kiirendusvõistlusi, millest osavõtjad seavad ohtu nii ennast kui ka teisi.
"Igapäevane liiklus on niigi probleemne, sest paljud inimesed ei väärtusta ei enda ega teiste elu ja tervist, kuid säärane organiseeritud kogunemine ja sellele järgnev kihutamine linnas lisab veelgi ohtu," sõnas komissar.
Komissari sõnul tuleks kiirendusvõistlusi armastavatel inimestel leida võimalus korraldada oma üritusi ohutult, mis tähendab ürituse seaduspäraseks muutmist. Politseioperatsiooni korraldas Põhja prefektuur koostöös julgestuspolitsei liiklusjärelevalve üksusega.

Linnaosavanem kukkus jooksul kokku
Eile kukkus Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra rabajooksul kokku ning viidi haiglasse. Vakra tervislik seisund on praeguseks kontrolli all ja pärast neljatunnist haiglasviibimist lubati ta kodusele ravile, teatas Nõmme linnaosa avalike suhete nõunik Jukko Nooni. Arstide sõnul oli rajal kokkukukkumise põhjuseks ülekoormus.
26-aastane Vakra kukkus jooksurajal kokku ning kohale kutsuti kiirabi, kes linnaosavanema haiglasse viis.
Jooksuringi pikkuseks oli 6,3 kilomeetrit ning Vakra lubas varem avaldatud teadaandes eripreemiat kõigile, kes suudavad teda jooksus võita.

Viru-Jaagupi: ülikooli peeti meeles
Pühapäeval pidasid Virumaalt elavad Tartu ülikooli vilistlased meeles alma materi sünnipäeva. Sellel puhul peeti Viru-Jaagupi kirikus ülikooli 375. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus. Vahelugemisi peeti ülikooli ajaloost, esines ansambel Solare. Teklites oodati kohale kõigi kõrgkoolide vilistlasi, lisaks kogudusele olid korraldajate hulgas ka Vinni vallavalitsus ja C.T. Neffi nimeline Akadeemiline Selts.

Saarte praostakonna laulupäeval 160 lauljat
EELK Saarte praostkonna laulupäevale Eesti vanimasse pühakotta, Valjala kirikusse kogunes laupäeval ligi 160 lauljat Saaremaalt, Hiiumaalt, Pärnust ja Laiuselt.
Praostkonna muusikajuhi Ester Soe hinnangul oli praostkonna laulupäeva korraldamine selles mõttes lihtne, et laulupäeva repertuaarist suurem enamus oli pärit 2005.aasta vaimuliku laulupeo kavast. "Leppisime koorijuhtidega varakevadel kokku, milline kava esitamisele tuleb," rääkis ta.
Kokku võttis laulupäevast osa 11 kollektiivi - sega- ja naiskoori. Külalistena osalesid laulupäeval EELK Pärnu Elisabeti ja EELK Laiuse Püha Jüri koguduse segakoorid.
Solistidena astusid üles organist Jaanus Torrim, trompetist Karlis Saar ja laulja Ärni Kiisküla.
Laulupäeva palvuse viis läbi Valjala koguduse preester Hannes Nelis ning tervituskõne pidas Saarte praost Veiko Vihuri.

Meremäe: noortele rulapark ja kossuplats
Reedel avati Võrumaal Mere-mäel rulapark ja tänavakorvpalliplats. Lindi lõikas läbi Eesti olümpiakomitee president Mart Siimann, kohal oli olümpiavõitja Aavo Pikkuus. Oma oskusi näitasid Eesti paremad rulasõitjad ja trikiratturid. Vabaviskevõistluse võitis Meremäe vallavanem Peeter Sibul, kelle kõik viis viset sopsasid korvi.
Margus Konnula

Tammevaldma: indiaanlased lähevad Vanemuisesse
Tartumaa Mäksa valla Tammevaldma küla Pääsukese talus sündinud indiaanlased valmistuvad sel nädalal Vanemuise teatrit vallutama. Nimelt kirjutas ja lavastas muusikapedagoogist taluperenaine Halliki Pihlap koos oma abikaasa Heinoga indiaaniainelise muusikali nimega "Suve toomine". Etendus antakse pühapäeval, 14. oktoobril.
Rein Sikk

If avas Tallinna Torupilli Selveris büroo
Täna avas If Eesti Kindlustus uue büroo Tallinna Torupilli Selveris, aadressil Vesivärava 37, mis on kindlustusfirma kümnes esindus Tallinnas.
If on esindatud kõikides Eesti maakondades, kokku 45 bürooga. Pakkumaks klientidele paremat teenindust ja olemaks rohkem käeulatuses, jätkab If lähiajal aktiivselt müügivõrgu laiendamist. Paari järgneva kuu jooksul avatakse nii Tallinnas kui Harju maakonnas mitu uut Ifi kontorit.
If Eesti Kindlustus on 36 protsendilise turuosaga Eesti juhtiv kindlustusselts, kellel on üle 200 000 kliendi.

Ragn-Sells ostis spetsiaalvarustusega veoki ohtlikele jäätmetele
Soetatud Scania veok on mõeldud ohtlike jäätmete kogumismahutite, ehitusjäätmete konteinerite ja presside teenindamiseks.
"Uus veok võimaldab meil ohtlike jäätmeid transportida hõlpsasti Eestist väljapoole ümbertöötlustehastesse, kus need suunatakase energia või kütuse tootmisesse. Eestis on sellised võimalused piiratud ja ohtlikud jäätmed valdavalt ladustatakse. Ohtlikke jäätmeid eksportides saame vähendada võimalikke keskkonnariske," rääkis Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg.
Põhiliselt suunab Ragn-Sells ohtlikud jäätmed Rootsi Halmstadi jäätmekäitluskeskusesse. Uus veok hakkab vajadusel teenindama ka Ragn-Sells Läti piirkonda.

Lexus IS-F andmed lõpuks avalikud
Lexus andis täna teada, et nende kauaoodatud M3-fighter jõuab kodumaal Jaapanis müüki 25. detsembril ning hakkab seal maksma 7,6 miljonit jeeni (ehk meie rahas siis umbes 720 000 krooni).
Avalikustatud spetsifikatsiooni järgi on 5-liitrisel V8-mootoril võimsust 417 hj 6600 mootoripöördel minutis, väändemomenti aga 504 Nm 5200 mootoripöördel. Käigukastina on kasutusel LS-seerialt juba tuttav kaheksakäiguline automaat.
Millal ja mis hinnaga auto Euroopasse jõuab, pole veel teada. Aga müügilolevate IS-seeria mudelite hindu vaadates tuleb ilmselt rõõmustada, kui IS-F siin alla miljoni maksma hakkab.

Yamaha Tesseract - neljarattaline tsikkel või ATV? 
Kes vähegi Tallinnas suvisel ajal ringi jalutanud või liigelnud on, on kindlasti märganud, et lisaks tsiklitele on tänavatele järjest rohkem ilmunud ka ATV-sid.
Just nende sõpradele toobki Yamaha kuu lõpus avataval Tokyo autonäitusel välja uudse kontseptsiooni nimega Tesseract.
Tesseract jätkab juba moeks saanud klassidevaheliste piiride udustamist - kuigi tal on neli ratast, siis "päris ATV-st" nihutab ta mootorratta poole jupp maad kitsam rööbe ning tavalised asfaldirehvid ja -vedrustus.
Mootorina on kasutusel avaldamata töömahuga V2-bensiinipõleti kombineeritult elektrimootoriga, mis peaks ühtaegu rõõmu valmistama nii tanklat külastavale omanikule kui kõigile puukallistajatele.
Kuigi hetkel pole veel midagi kosta selle kohta, kas Tesseracti ka seeriatootma plaanitakse hakata, siis huvilisi leiduks sellele agressiivse välimusega lõbusale linnasõidukile kindlasti.

Valerahategijad ootavad euro tulekut
Täna Olümpia hotellis alanud konverents "Kaitseme eurot võltsimise eest!" tõi neljaks päevaks Eestisse kokku politseinikke, pankureid ja salateenistuse spetsialiste nii Euroopast kui Ameerikast.
Konverentsi peamine eesmärk on jätkata senist edukat koostööd Põhja- ja Ida-Euroopa riikide vahel ning jagada kogemusi euro võltsingutega võitlemiseks.
Nagu ütles siseminister Jüri Pihl, on Eestil vaja Euro tulekul astuda samme selle kaitsmiseks. Selleks on vaja vahetada liikmesriikide vahel spetsialiste, tehnikat ning informatsiooni.
Riigi peaprokurör Normas Aas juhtis tähelepanu sellele, et euro pole mitte ainult raha, mis ahvatleb kurjategijaid seda kasu saamise eesmärgil järgi tegema, vaid ka Euroopa integratsiooni sümbol, mille maine hoidmine on tähtis kogu Euroopa Liidule.
Aas möönis, et vaatamata kõikvõimalikele ennetusmeetoditele ei suudeta siiski kõiki rahavõltsimise kuritegusid ära hoida. Oluline on seepärast efektiivne kriminaalmenetlus ja Euroopa Liidu liikmesriikides toimiv ühtne karistus eurovõltsimiste eest. Eestis kehtiv karistusseadustik näeb raha võltsimise eest kuni kuueaastase vangistuse, mis on kahe aasta võrra väiksem kui teistes liikmesriikides.

Läti valitsus kinnitas ülejäägiga eelarve
Täna hommikul kinnitas Läti valitsus tuleva aasta riigieelarve eelnõu, mis on planeeritud ülejäägiga 1% riigi sisekoguproduktist.
Welnõu näeb muuhulgas ette riigi- ja munitsipaalasutuste töötajate palkade külmutamise, millele on ägedalt vastu Läti ametiühingud, vahendab aripaev.ee.
Eelarve peamine eesmärk on riigi majandusliku olukorra stabiliseerimine ning inflatsiooni aeglustamine 6,3 protsendile.
Teises kvartalis kasvasid palgad Lätis 34%, aidates kaasa inflatsiooni kiirenemisele kümne aasta kõrgeimale tasemele, näiteks tõusis augustis läti inflatsioon 10,4 protsendini.

M3 pärast kümnendipikkust pausi taas sedaanina
BMW tõi pärast kümneaastast pausi lõpuks tagasi oma mudeli M3 ka sedaankerega versioonis.
Spioonifotograafid on sõidukit Nürburgringil katsetamas pildistanud juba ligi aasta, ent nüüd avaldati lõpuks ka ametlik info.
Auto esiosa erineb täielikult oma "madalamatest suguvendadest" - see pikem ja agressiivsema ilmega nina on üle võetud M3 kupeelt koos ventilatsiooniavadega kapotis ning esitiibade tagaservas.
Tagapool A-piilareid on muudatused väiksemad, piirdudes peaasjalikult difuusori ja nelja jämeda summutitoruga ning väikse spoileriga pagasiluugil. Kupeega võrreldes on loobutud selle väljapaistvast süsinikfiibrist katusest - ent hetkel pole teada, kas see on asendatud tavalise metalliga või lihtsalt tagasihoidlikuma joone hoidmise nimel üle värvitud.

Sõidukite liikluskindlustus ähvardab järsult kallineda
Kindlustusseltsid jäid esimesel poolaastal kohustusliku liikluskindlustusega 60 miljoni krooniga kahjumisse, autoomanikele tähendab see väga tõenäoliselt järkjärgulist hinnatõusu.
Hinnatõusu suurust ei soovi kindlustusseltsid ennustada, kuid et kogutud maksete ja väljamakstud hüvitiste suhe oleks võrreldav kaskokindlustusega, peaks kohustusliku liikluskindlustuse hind tõusma enam kui kolmandiku, kirjutab Postimees.
Liikluskindlustuse fondi statistika näitab, et keskmise kahjujuhtumi hind on tosina aastaga peaaegu kahekordistunud - kui 1995. aastal oli keskmise hüvitise suurus 12 500 krooni, siis tänavu teises kvartalis 23 500 krooni.
Nii ongi AS Hansa Varakindlustuse kindlustusdirektori Margus Liigandi sõnul liikluskindlustusega kasumisse jääda õnnestunud vaid mõnel üksikul seltsil, mille põhjusena märkis Liigand remondihindade tõusu ja ka autode kallinemist.

Majutajad tõstavad hindu veelgi
Inflatsiooni veavad eluasemekulude kõrval kõrgele kulutused majutusasutustele ja väljas söömisele, väikehotellid peavad hinnatõusu loomulikuks.
Lisaks eluasemele tõusid septembris eelmise aasta sügisega võrreldes kõige enam kulutused majutusele ja söömisele väljaspool kodu, kokku 12 protsendi võrra, kirjutab Äripäev.
Lääne-Virumaal asuva Toomarahva turismitalu perenaine Ülle Tamm ütles, et ilma hindu tõstmata ei saaks nad lihtsalt hakkama, mistõttu tõstsid nad kümne protsendi võrra majutuse hindu ning samuti ka toitlustuse hindu.
Eesti keskmist, 7,2 protsendi suurust inflatsiooni ning majutus- ja toitlustussektoris suisa 12-protsendilist hinnatõusu peab Tamm liiga kõrgeks.
Baltic Hotel Vana Wiru tegevdirektor Raido Pikkari ütles, et hotellid tõstavad hindu pea igal sügisel - tema sõnul ongi september hotellinduses periood, mil hinnad lihtsalt on kõrgemad, kui mõnel muul ajal.

Pangad keeravad laenukraane koomale
USA riskantsetest kinnisvaralaenudest alguse saanud usalduskriis maailma finantsturgudel lööb valusalt Euroopa firmade pihta, mis sõltuvad pangalaenudest rohkem kui USA ettevõtted.
Euroopa Keskpanga reedel avaldatud pankade laenutegevuse ülevaate järgi on ettevõtetele antud laenud kolmandas kvartalis järsult vähenenud ning mitmed pangad on oma laenutingimusi karmistanud, neljandas kvartalis prognoosib keskpank samade tendentside süvenemist, mis kokkuvõttes võib kammitseda majandusaktiivsust üle Euroopa, kirjutab Äripäev.
Keskpanga küsitluses vastas umbes 31 protsenti pankadest, et on ettevõtluslaenude ja krediidiliinide tingimusi karmistanud - kuni sinnamaani olid tingimused püsinud pikka aega muutumatuna või isegi leebemaks läinud.
Eriti vähendas laenuraha kallinemine ning nõudmiste karmistumine juulist kuni septembrini laenunõudlust firmade ühinemiste, ülevõtmiste ja restruktureerimise rahastamiseks, märkis keskpank.

Pöörane hinnatõus soodustab priiskamist
Kiire inflatsioon sööb palku ja muudab säästmise mõttetuks, majandusminister aga väidab, et hinnakasvu vastu on raske midagi ette võtta.
Septembris kasvasid teenuste ja kaupade hinnad Eestis statistikaameti andmetel 7,2 protsenti, mis on viimaste kuude suurim kasv, Hansapank pakub samas tähtajaliste hoiuste intressiks vaid kolm-neli protsenti, mistõttu inflatsioon ampsab säästetud raha väärtusest päris suure tüki, kirjutab Postimees.
Küll on aga muutunud väga kasulikuks laenamine - keskmise kinnisvaralaenu intressimäär on praegu viis-kuus protsenti, mis tähendab, et sisuliselt maksavad pangad laenamise eest peale.
Ostetud kinnisvara tagatisel saab omakorda tarbimislaenu umbes kaheksaprotsendilise intressimääraga, lahutades sellest inflatsiooni 7,2 protsenti, selgub, et suure teleka või soojamaareisi tarvis on võimalik raha laenata kõigest üheprotsendilise reaalintressiga.

Eesti kaupluselettidele pole lambalihal lootust pääseda
Mitmed Eesti lihatööstused on lõpetanud eluslammaste või
Ehkki Eestimaa karjamaadel kasvab tänavu lambaid rohkem kui kunagi varem, haigutab kauplustes lambaliha koha peal tühjus.
"Meie viime tõenäoliselt kõik loomad Saksamaale," märkis Saaremaa suurima lambakasvatusettevõtte AS Saaremaa Öko-küla juhatuse esimees Hando Sutter.
Tema sõnul lõpetas Saaremaa lihakombinaat lambaliha kokkuostu kevadel, kui vahetus tööstuse omanik, ja keskendub nüüd sealihast tehtavale toodangule, mis tähendas Läänemaa talunikele harjunud ja kindla müügikanali kadumist.
Eestlastest enam hindavad lambaliha ka lätlased ning lõunanaabritest on saanud päästjad paljudele Lõuna-Eesti talupidajatele, kes seni müüsid oma loomi Rein Kilgi AS-ile Lihameister või Põltsamaa Ede. Need aga enam elusloomi kokku ei osta.

Meestebränd Errorist soovib avada lähiajal Tallinnas oma kaupluse
Septembris meesteriiete kaubamärgiga Errorist turule tulnud KA Design OÜ loodab lähiajal avada Tallinnas kaupluse.
"Oleme mitmes Tallinna kaubanduskeskuses järjekorras," märkis osaühingu tegevjuht Aivar Roop. Tema sõnul on kõige tõenäolisem, et kauplus tuleb Rotermanni või uude Sakala keskusse. Praegu leiab Erroristi tooteid Tallinnast Nu Nordicu kauplusest ja sellest nädalast ka Spalt PR-i sõuruumist Pikal tänaval. "Novembrist saab Erroristi osta ka Ida-Virumaa kahes kaubanduskeskuses Narvas ja Jõhvis," märkis Roop.
Kalle Aasamäe disainitud rõivaid toodetakse vaid väikeseeriana.
Erroristi nime kandev toodang on mõeldud ennekõike 30-35-aastastele kiire elutempoga kvaliteetdisainist lugupidavatele meestele.

Tallinna biennaalilt ei leia vastust, mis on noortekunst
Muidu tugeval Tallinna noorte kunstnike biennaalil mõjuvad tüütult kunstnike autobiograafilised videod - huvitavaid eluseikasid võib jutustada kohvikus.
Nõukogude ajal oli noortenäitusi, kus said esineda kuni 35-aastased kunstnikud. Asi muutus anakronistlikuks, sest noored radikaalid olid juba etableerunud kunstnikud ja vanade ja noorte vahel suurt vahet polnud. Nüüd on jällegi millegipärast hakatud noori, keskmise põlvkonna ja vanemaid kunstnikke eraldama.
"Noorte biennaal" - kas määravaks on siis vanus või põlvkondlik või ehk isegi seltskondlik solidaarsus? Mingeid uusi suundumusi me siin ei näe, nagu omaaegsetel noortenäitustelgi. Ikka samad teemad: autobiograafia, sotsiaalse ja linnakeskkonna dokumenteerimine, ruumiinstallatsioonid, lähiajalugu jms.
Esile tõuseb Estna

Eesti päritolu kunstimeistrile pühendati Californias sild
Augustikuises New Yorgi eestikeelses nädalalehes Vaba Eesti Sõna on ära toodud Andres Ruetmani lugu sellest, et San Francisco lahe põhjarannikul on osariigi maantee nr 37 juures Eesti kunstniku Richard Ludwig Jansoni auks nimetatud sild.
Vaevalt keegi Kodu-Eestis teabki midagi sellisest kunstnikust. Janson sündis 1872. aastal Riia lähedal, kuigi 1996. aastal välja antud ametlikus resolutsioonis, millega sillale tema nimi anti, märgitakse sünnikohaks Eesti. Noormehena tuli Janson Californiasse, töötades kalamehena San Francisco lahel. Seal sai ta ka oma hüüdnime Fresh Air, sest ta nautis loodust ja magas õues, kui võimalik. Lisaks meeldis talle maalida paadis. Ilmselt on tegu ikka rohkem nn vabaõhumaalidega, kuigi internetipiltide järgi võib eeldada täpset realismi.

Film "Georg": otsata lugu kuulsast lauljast
Kas pärast filmi äravaatamist on meil vastus küsimusele: kes oli Georg Ots? Ei ole, aga kas vajamegi seda? Võib-olla on olulisem jätta režissööridele vabad käed.
Väikeste rahvaste kihk oma suurmehed ja -naised filmi, näidendisse või vähemalt raamatusse paigutada on täiesti mõistetav. Kuna neid, kelle jäetud jälg on üldrahvaliku või rahvusvahelise mõõtmega, on niigi vähe, tahaks nad ju kuidagi jäädvustada. Sest vaimne jälg, juhul kui tal ei ole konkreetset kuju, võib kaduda samamoodi, nagu kaob jalajälg rannaliivalt.
Tundub, et film on suurte isiksuste kujutamisel kõige problemaatilisem kunstivorm. Ausambaid on püstitatud, raamatuid kirjutatud, ka näidendeid lavastatud. Aga filmid takerduvad, võtavad aega ning kukuvad välja... nii ja naa.
Soomlased, kellele ometi on jagunud nii loomingulist kui ka ajalookäsitlust haaravat vabadust nelikümmend aastat rohkem kui eestlastele, on juba pikemat aega ummikus oma Mannerheimi filmiga. Sealsel kinolinal ei ole nähtud ei mängufilme president Urho Kaleva Kekkonenist, legendaarsest lauljast Olavi Virtast ega kirjanik Mika Waltarist. Sibeliusest sai küll film, aga eriti õnnestunuks seda ei peetud.

Sigmund ja Freud, mida te unes nägite? 
Pepeljajev käsitleb Freudi lapsepõlvest kuni seksuaalsuse
Psühhoanalüütik Sigmund Freudi elu ja teooriad on ühelt poolt tänuväärne, teiselt poolt massiivne materjal, milles on raske valikuid teha. Küllap just selle tõttu valgus reedel Sadamateatris esietendunud Saša Pepeljajevi tantsulavastus mõnevõrra laiali,
struktuur ei tulnud kõikehaaravuses hästi esile ning sümbolid ja kordused olid pillatud distantsile, mis ei lubanud seostel ja tõlgendustel kergesti tekkida.
Pepeljajev toetub tugevalt mõttele, et Freud uuris paljusid oma teooriaid iseenda peal.
Oidipuse kompleksigi avastas ta eneseanalüüsi käigus, analüüsides oma lapsepõlve tugevaid romantilisi tundeid noore ema ning viha emast 20 aastat vanema isa vastu. Kord koera, kord lapsena (Alo Kurvits) kujutatav Ziggy on sunnitud oma (loomalikke) tunge alla suruma, ning allasurutud tungide uurimine on üks psühhoanalüüsi alustalasid.

Georg Ots sai Jaroslavli-päevil kunstnik Evald Okaselt kunstiõpetust
Georg Otsa kunstiharrastustest teatakse vähem, kuid nii kunst ise kui ka isetegevus huvitasid teda väga. Jaroslavli kunstiansamblid oli koht, kuhu koondati siis, kui olukord rindel hakkas pöörduma N Liidu kasuks, üle kogu maa laiali paisatud kunstiinimesed - olid nad siis evakueeritud või mobiliseeritud. Siit algas eri kunstiliikide esindajate kauaaegne sõprus.
Jaroslavlis oli ka peagi 92-aastaseks saav, tol ajal noor kunstnik Evald Okas. Tema oli üles korjatud Kotlase tööpataljonist. Kuid juba seal olid tal kodunt kaasa võetud joonistamisvahendid. Jaroslavlis sai tast rindejoonistaja.
Okasest viis aastat noorem Georg Ots uudistas Okase joonistamist-maalimist ja Okas polnud kade teda õpetama ja vastavaid vahendeid andma.

Taani politsei gaasitas skvottijaid
Taani politsei ei pidanud laupäeval paljuks ajada vägivallatut noorte meeleavaldust gaasiga laiali. Pöördunud tuul viis gaasi nende endini tagasi.
Kopenhaageni Norrebro linnajakku, Norrebrograde ja Hillerodgrade nurgale parki on keskpäevaks kogunenud tuhatkond noort. Jagatakse lendlehti, platsi servas pannakse valmis neli kõlarite ja DJ-tehnikaga autot.
Kella kahe paiku algab meeleavaldus uue noortemaja skvottimiseks. Sihtmärk, hoonekompleks aadressil Grøndalsvænge Allé 13, asub paar tänavat eemal. On teada, et koertega politsei hõivas maja juba eelmisel õhtul.
DJ paneb mängima Madnessi vana hiti "Our House" ning ligi viie tuhande osalejaga meeleavaldus algab. Liiklus seisab. Akendel on inimesed. Piki Hillerodgradet ja kõrvaltänavaid tiirutav kolonn hargneb juhtautode järel neljaks - roheliseks, kollaseks, siniseks ja punaseks -, kõigi gruppide eesmärk on jõuda majani. Kollane grupp kohtub politseiga Borups Alle ja Soltsorvej nurgal, silla all. Sihtmärk jääb mõnisada meetrit ümber nurga. Meeleavaldajad võtavad ahelikku ja lähenevad politseile. Taevas tiirutab kopter.

Rüütel alustas paarismängus edukalt
Maailma 214. reket Margit Rüütel alustas Prantsusmaal Joue-Les-Tours'i 50 000 USD suuruse auhinnafondiga ITF turniiril võidukalt, kui paarismängus koos Gruusia mängija Margalita Tšahnašviliga alistati avaringis Hispaania duo Sara Del-Barrio Aragon (WTA 431) - Beatriz Garcia-Vidagany (WTA 411).
Teises ringis kohtutakse kas prantslannade Sherazad Benamari (WTA 665) - Estelle Guisardi (WTA 766) või teise paigutusega Tšehhi duoga Petra Cetkovska (WTA 105) - Barbora Vahvalova-Strycova (WTA 153).
Üksikmängu avaringis pidi Rüütel kohtuma küll maailma edetabelis 120. reale tõusnud Maret Aniga, kui Eesti teise reketi loobumise tõttu kohtub Rüütel prantslanna Sherazad Benamariga, kirjutab sportnet.ee.

Statistika annaks MM-tiitli Alonsole
Enne kahe nädala pärast Brasiilias toimuvat võidusõitu on vormel-1 maailmameistriks võimalik saada veel kolmel piloodil - Lewis Hamilton on viimase etapi eel kogunud 107, Fernando Alonso 103 ja Kimi Räikkönen 100 punkti.
Läbi aegade on kaheksal hooajal olnud viimase võidusõidu eel situatsioon, kus tiitlipretendente on järel tervelt kolm. Liidrina otsustavale sõidule läinud mees on suutnud juhtkohta hoida kolmel juhul. Neljal korral on üldvõit läinud enne viimast etappi teisel kohal olnud sõitjale. Seega annab statistika eelise just Alonsole, kellele sellise stsenaariumi kordumine annaks võimaluse kolmandat aastat jutti parima F1 kroon endale saada, teatab Sportnet.
Viimati oli analoogilise situatsiooniga tegemist 1986. aastal. Siis oli enne otsustavat etappi tabeli tipus Nigel Mansell, kuid britil lõhkes kumm ja teiselt kohalt kerkis üldvõitjaks Alain Prost.

Eesti veemotosportlane tuli MMil hõbedale
Eesti veemotosportlane Toomas Mets tuli nädalavahetusel Poolas Zninis toimunud hüdroplaan-tüüpi paatide 125 võidusõiduklassi maailmameistrivõistlustel hõbedale.
Maailmameistriks krooniti teist aastat järjest itaallane Luigi Colombi. Pronksile tuli teine Itaalia esindaja Ivan Copelli.
Zninis toimunud võistlusel võitis Toomas Mets esimese eelsõidu. Kokku neljast võistlussõidust oli Mets kahes sõidus teine ja ühes kolmas. Viimases sõidus põrkas sportlane kokku rajapoiga ja sõit katkestati. Kuna võistlussõitudest läks arvesse kolm paremat tulemust, ei saanud õnnetus Metsa lõpptulemusele määravaks.
Värske maailmameistrivõistluste hõbedaomaniku Toomas Metsa sõnul ilmnesid Eestis viimastel testsõitudel mootoriprobleemid ja meeskond oli sunnitud tellima Poola vastu uue karteri ja väntvõlli, mis võistlusolukorras siiski hästi töötasid.

Pareiko teenis lõpuks koondisekutse
Viimati 2003. aastal Eesti koondist esindanud Sergei Pareiko teenis lõpuks koondisekutse, kui Viggo Jensen kaasas Tomski Tomis palliva Pareiko Inglismaa vastu astuva koondise ridadesse.
Rohelise tule andis Pareikole Pavel Londaku peavigastus ning Artur Kotenko sõrmeluumurd. Lisaks on vigastustega hädas ka Watfordis palliv Mart Poom, kes võib valuvaigistavate süstide toel siiski laupäeval Wembleyl väljakule joosta.
Pareiko on koondist esindanud neli korda, kuid viimati lõi Leedu koondis 2003. aastal tema selja taha viis palli ning toona loobus Pareiko koondise eest esinemisest. Paari aasta pärast teatas Pareiko, et on valmis taas koondist aitama, kuid seni on regulaarselt Venemaa kõrgliigas mängiv Pareiko valikust välja jäänud.

Blatteri plaan ohustab Eesti vutiklubisid
Ülemaailmse jalgpalliliidu FIFA presidendi Sepp Blatteri plaan kasvatada jalgpalliklubides kohalike mängijate arvu võib mitmele Eesti klubile põhjustada tõsiseid probleeme.
Blatter lubas BBC-le antud intervjuus, et asub Euroopa Liiduga võitlusse lubamaks kohalikesse jalgpalliklubidesse ainult viis välismaalasest jalgpallurit. Ülejäänud mängijad peaksid olema kohalikud pallivõlurid, sest Blatteri hinnangul kaotavad mitmed vutiklubid praeguse võõrmängijate rohkuse tõttu identiteeti.
Blatteri plaan on suunatud eelkõige Euroopa suurklubide vastu. Näiteks Milano Inter ja Londoni Arsenal on viimastel hooaegadel saatnud mõnele mängule eranditult võõrleegionäridest koosneva meeskonna. Samas võiks Blatteri plaan tekitada tõsiseid raskusi mitmele Eesti klubile, kus mängib rohkelt hallide passide omanikke, kellel puudub Eesti kodakondsus.

Eestlasest väravavaht sai tõsise peavigastuse
Eesti koondise puurivaht Pavel Londak sai eilses Norra esiliiga mängus vigastada ja peab eelseisvad koondisemängud ilmselt vahele jätma.
Kohtumises Raufoss Fotball'i vastu põrkas Bodo/Glimtis mängiv Londak kokku oma meeskonna mängija Remond Mendy'ga ning vahetati peavigastuse tõttu 39. minutil mängust välja. Kanderaamil väljakult minema viidud väravavaht toimetati kiirabiga edasi haiglaravile, kuhu ta jääb kuni homseni, teatab soccernet.ee.
Eesti koondis koguneb aga laupäeval eesootava Inglismaa-mängu treeninglaagriks juba täna ning seega tuleb 27-aastasel puurivahil ilmselt koondisele seekord televiisori kaudu kaasa elada. Eestlaste olukorra tähtsa mängu eel teeb veelgi raskemaks see, et vigastatud on ka Artur Kotenko ning kahtluse all on Mart Poomi mänguvalmidus.

Ani ja Rüütel kohtuvad Prantsusmaal juba avaringis
Äsja USA-s turniirivõidu teeninud Maret Ani kohtub Prantsusmaal Joue-Les-Tours'i 50 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril avaringis Margit Rüütliga.
WTA veebilehe andmetel oldi viimati vastamisi kaks aastat tagasi Civitavecchia turniiril, kus liiva-saviväljakutel võitis kahes setis Ani, kirjutab Sportnet.ee.
Joue-Les-Tours'is mängitakse kõvakattega väljakul. Kaks aastat tagasi mängisid samal turniiril nii Kaia Kanepi kui Ani ja mõlemad langesid välja veerandfinaalis.
Rüütel teeb Prantsusmaal kaasa ka paarismängus, kus koos Gruusia mängija Margalita Tšahnašviliga kohtutakse kõigepealt Hispaania duoga Sara Del-Barrio Aragon - Beatriz Garcia-Vidagany.

Saaremaa rallil lubatakse rajale 150 võistlusautot
Tänavusel Saaremaa rallil osalemiseks avaldas soovi üle 180 rallipaari, ent rajale lubatakse vaid 150 autot, esimesena alustavad hooaja viimast rallivõistlust Jevgeni Novikov - Dmitri Tšumak.
40. rahvusvahelise Alexela Saaremaa ralli direktor Toomas Sepp ütles, et reedel algaval võistlusel pääsevad rajale need, kelle nimed kantud osavõtjate nimekirja, kirjutab Meie Maa.
Esimesena alustab tänavust Saaremaa autorallit Eesti meistrisarja liiderpaar Jevgeni Novikov - Dmitri Tšumak, suure N-rühma meistritiitlit jahtivad venelased teevad ralli kaasa Mitsubishi Lanceril.
Subaru Imprezal stardivad nende järel Rainer Aus - Kristo Kraag, kolmas võistlusnumber on välja antud Mitsubishi Lanceril sõitvale ekipaažile Priit Saluri - Indrek Lepp, kelle lootused klassivõidule kustusid mullusel Saaremaa rallil juba avakatse esimeses kurvis uperpalli tõttu.

Rahvusringhääling ühineb ülemaailmse demokraatiakuuga
9.-31. oktoobrini toimub Eesti rahvusringhäälingus (ERR) demokraatiakuu nimeline filmi- ja aruteluprojekt. ERR on partner ülemaailmses ürituses "Milleks meile demokraatia?", mille raames linastub oktoobris rohkem kui 40 maailma telejaamas kümme dokumentaalfilmi. Eestis juhatab ürituse sisse 9. oktoobril Tallinnas Hobuveskis näidatav dokfilm "Verised karikatuurid" (12.30) ning sellele järgnev avalik arutelu. Vestlusringis osalevad Rein Veidemann, Mart Laar, Mall Hellam, Urmet Kook. Arutelu juhib ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
Vikerraadio teeb väitlusest kell 14.05 otselülituse "Reporteritundi". ETV-s algab demokraatiakuu 10. oktoobril filmiga "Verised karikatuurid". Kuu lõpuni näidatakse ETV-s kümmet dokfilmi.

 "Vanad ja kobedad" jõuavad uute osadega telesse sel nädalal
Maie, Valdur, Väino ja Silvi lõbustavad vaatajaid TV3-s neljapäevaõhtuti sarja täiesti uute osadega. "Tulemas on uued ja üllatavad seeriad, samal ajal kui igavene konflikt - mees-naine-pilsner- on endine," ütles seriaali produtsent Kaupo Karelson.
Võrreldes aastatetaguse seisuga on tegelastega toimunud mõningaid muutusi. Maie ja Valdur elavad endiselt koos, kuid nüüd on neil kinnisvaraarenduspiirkonnas pangalaenuga ostetud maja. Silvist on saanud lillepoodi pidav väikeettevõtja, kuid Väino on edasi poissmees, kelle Pilsneri õlle armastus ei näita tuhmumise märke.
TV3 avalike suhete juhi Annely Adermanni sõnul jätkavad peaosades Hendrik Normann ja Madis Milling, kes on nüüdseks kenasti ära leppinud. Seriaalist "Vanad ja kobedad" valmib

Maakeelne Playboy on enesestmõistetavuste paraad
Eestikeelset Playboyd lugedes tekib küsimus, kas poleks targem teha lihtsalt üht pildipõhist ajakirja ning need igavad "pliksid" lugude vahelt ära jätta.
Eestikeelse Playboy esimene number on müüki paisatud ning pealinna prügikastid on kaetud jänkukujutistega, mida juba kümneaastased poisid ja tüdrukud lahedaks peavad ning varateismelised särkidel kannavad, teadmata õieti, mida nad reklaamivad. Ühesõnaga, jõudsime ära oodata, mis siis, et kohale jõudis too maailma tuntumate kaubamärkide hulka kuuluv nähtus... vähemalt kümme aastat hiljem, kui oleks võinud. Olgem ausad: keda ning miks Playboy kontseptsioon nüüdisaegses Eestis huvitama peaks?
Playboy tõmbenumber, (pool) paljad naised, ei suuda enam ammu olla erootiliselt pinget pakkuv. Ilmselt omanik Hugh Hefneri maitset peegeldav pildikeel ning modellivalik jätab nõutult õlgu kehitama: no ja siis? Igavad, californialikud "kaunitarid", kelle isikupäratuks stiliseeritud soengud, meigid ning poosid paneksid kellegi südame kiiremalt põksuma ehk kusagil Põhja-Koreas või Iraanis.

Baskini anekdoodid
Haiglas heliseb telefon.
"Tere hommikust! Tahtsin küsida, kuidas on haige Petersoni tervis. Teine korrus, palat kuus."
"Kohe vaatan haiguslugu. Nii: jalaluu on hästi kokku kasvanud, ülehomme võtame kipsi maha. Reedel võtame rinnahaavast niidid välja."
"Kas haige vajab järelravi?"
"Jah, kaks nädalat ambulatoorset ravi, ultraheli, ravivõimlemine."
"Millal ta koju saab?"
"Esmaspäeval kell 12. Kes küsib, palun? Olete haige sugulane?"
"Ei, olen Peterson ise, aga selles jubedas haiglas ju keegi ei räägi midagi!"
Sõjaväes:

JÄRJEJUTT (11): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Käsk on aga täitmiseks ja Ogarkov informeeris Turkestani sõjaväeringkonna (SVRK) ülemat kindralpolkovnik Maksimovit invasiooni võimalikkusest. Ta andis Maksimovile korralduse alustada otseseid ettevalmistusi: formeerida uus üldarmee, valmistada ette ühe dessantdiviisi ja ühe üksiku õhudessantpolgu paiskamine naaberriiki, komplekteerida täiskoosseisu Kiievi SVRK-s asuv pontoonsildade polk ja saata see Termizi rajooni jne. Juba ööl vastu 12. detsembrit aeti Turkestani SVRK-s häire korras jalule 108. motolaskurdiviis ja paisati üks selle pataljon piiri äärde. Algas mobilisatsioon ja meeste koondamine kogunemiskohtadesse, milleks kasutati tühje väljaõppelaagreid.
Venemaal on käibel mitu versiooni, kuidas sündis riigi tipptegelaste, s.t NLKP KK poliitbüroo tasemel lõplik Afganistani interventsiooni otsus. Ilmselt tehti see otsus detsembri keskel, kui oli saanud selgeks, et Amini ei õnnestu nii ega naa võimult kõrvaldada. Mõnedel andmetel langetas ühehäälse otsuse 12. detsembril 1979 Brežnevi suvilas nelik, mis koosnes peasekretär Brežnevist, KGB esimehest Andropovist, kaitseminister Ustinovist ja välisminister Gromõkost. Koosolekust koostas lühikese protokolli peasekretäri lähim usaldusalune Konstantin Tšernenko, keda peetakse ka viiendaks asjaosaliseks. Igal juhul kirjutas ta selle poliitbüroo otsuse käsitsi, ainult ühes eksemplaris. Mõnedel andmetel oli see ei tea kui pikkade aastakümnete järel esimene käsitsi kirjutatud poliitbüroo otsus.

Spordirahvas mõtleb ühe ja sama mõiste all erinevaid asju
Praegu kehtiv spordiseadus on küll tunduvalt parem kui sellele eelnenu, kuid spordimõisted oleks pidanud seal põhjalikumalt avama. Nii juhtub pahatihti, et spordirahvas mõtleb ühe ja sama termini all erinevaid asju.
Nii saavad raha harrastusspordi edendamiseks maakondlikud spordiliidud, kes tõlgendavad saajate sihtgruppi erinevalt. Samas ei ole see normaalne, kui ühest ja
samast allikast saadavast rahast toetab keegi meistrivõistlustel osalemist, sest loeb sealset taset vastavaks harrastussportlase tasemele, samas kui teine liit annab infot, et sellest rahast ei ole võimalik Eesti meistrivõistlustele minekut toetada.
Samalaadne olukord on ka liikumisharrastuses. Osa peab neid termineid sünonüümideks, lisades sellesse seltskonda veel sõnapaari "sport kõigile", mõne jaoks on tervisesport liikumisharrastuse üks osa, teised seovad neid jälle vastupidi. Liikumisharrastusega haakuvana on olemas veel kaunis sõna

Patuse hinge raske koorem
1 Ei tasu varjata - ka mina kuulusin 2000. aastal Sydney olümpiamängudel viis medalit pälvinud kergejõustikutähe Marion Jonesi imetlejate hulka.
Rohkem ei jaksanud ühendriiklanna oma patuse hingega elamist kannatada ja tunnistas avalikult, et kasutas sportlikku sooritusvõimet tugevdavaid keelatud aineid.
2 Karistus määratakse Jonesile jaanuaris, kuid rahvusvaheline olümpiakomitee tahab tema olümpimedalid, millest kolm olid kuldsed, enne tagasi saada.
"Tunnen teie ees seistes tohutu suurt häbi ja kinnitan, et reetsin teie usaldust," osutas Jones kohtusaalist välja tulles oma toetajatele ja fännidele. "Teil on õigus olla minu peale vihane. Ma jätsin neid hätta, jätsin oma kodumaa hätta ja jätsin ka enda hätta."

Ameerikas õppimine tagab meeletu arengu
Õppisin Põhja-Dakota ülikoolis 1998. aasta jaanuarist 2001. aasta detsembrini. Bakalaureusekraadi omandasin arvutite alal, kõrvalerialaks oli kunst.
Sattusin Põhja-Dakota ülikooli veidrate saatuse keerdkäikude kaudu. Olin 1996. aastal võistlusel Leedus või Lätis, enam ei mäletagi, ning ajal, kui ujusin 400 m krooli, kõndis basseini äärest mööda linnas loengut andnud ameeriklasest treener, kes võttis kohe ühendust minu juhendajaga ning kutsus mind Ühendriikidesse õppima ja ujuma.
Käisin sel ajal 11. klassis ja kindel eesmärk oli enne keskkool ära lõpetada. Pärast kooli lõppu aga suundusingi ookeani taha õppima: olin 18, polnud varem kunagi üksi reisinud, paberil oli kirjas üks kontaktisik. Ja see oli kõik. Ma ei tundnud kordagi hirmu, nägu oli naeru täis ja süda puperdas suurest põnevusest. Kooli valisin sellesama treeneri soovituste põhjal, tema suhtles tihedalt ülikoolikoondise treeneriga.

Tiina Torop: õppuril tuleb reaalsuses midagi ohvriks tuua
Tiina Torop, Tartu ülikooli kehakultuuri teaduskonna kergejõustiku õpetaja, kuivõrd kerge või raske on tänapäeval sportlasel kõrgharidust omandada ning samal ajal tippu pürgida?
Tunduvalt keerulisem kui Nõukogude ajal, aga siiski võimalik. Oleneb konkreetse üliõpilassportlase motivatsioonist, võimetest ning teda toetavate inimeste oskustest. Eriala omandamine ja tippsport on inimese arendamise kaks omavahel seotud poolt. Ideaalis nad täiendavad teineteist, reaalsuses tuleb tihti üks kahest ohvriks tuua. Kahjuks pole spordipoliitikast põhimõttelist abi loota.
Mida arvata treenerist, kes hoolealuse õpingutele halvustavalt vaatab?

Reim, Kanter ja Pehka utsitavad sportlasi koolipinki
Sportlaskarjääri kõrvalt kõrghariduse omandamine võib tunduda koormav, kuid vigastus ei hüüa tulles ja sel juhul vajab atleet varuvarianti.
Euroopa staažikaim jalgpallikoondislane Martin Reim, kes kümne aastaga omandas insenerihariduse Tallinna tehnikaülikooli keemiateaduskonnas, meenutab tudengiaastaid kui loengute ja trennide vahet jooksmist, mille kõrvalt vaba aega üle ei jäänud.
"Hommikul loengud, seejärel trenn, siis jälle loeng ning õhtune trenn. Üsna pingeline oli ikka küll," kirjeldab Reim oma üliõpilasaegset päevaplaani. Pinge tõusis haripunkti eksamisessioonide ajal, sest koondise laagrite tõttu pidi Reim eksamid ette ära tegema.

Miks Eesti kaitseväes sporti ei sallita? 
Mis on keskmise Eesti ajateenija suurim hirm? Sugugi mitte sõja puhkemise oht, vaid kartus, et sunnitakse jooksma.
Kui asutasin riigitruu kodanikuna end septembri lõpus kaitseväe kordusõppustele minema, palus Spordilehe toimetaja Andrus Nilk: ole hea, kirjuta meile, mis võimalused on sõjaväes end liigutada. Kuna olin kuus aastat tagasi Pärnu üksik-
jalaväepataljonis läbinud kaheksakuulise ajateenistuse, teadsin täpselt: sport ja ajateenistus on füüsilise tegevuse kaks paralleelset suunda, mis peaaegu iialgi ei lõiku. Sõna "sport" võetakse armees küll tihti suhu, kuid selle all peetakse silmas karistamist füüsilise tegevusega (ja sõna "karistamine" asemel kasutatakse väljendit "ergutamine").
Pilt 1: olematu mürsu otsimine
Nii juhtuski, et Viljandimaal nädalapäevad kestnud õppuste raames oli ainus vähegi sportlik tegevus 15 kilomeetri pikkune orienteerumine. Rada läbiti jalutades, aega kulus keskmiselt kolm kuni viis tundi.

AjaPeegel: Sügaval öötunnil saabuvad lennukid ja spordijuhtide Potjomkini külad
Kuuskümmend aastat tagasi oli suurlinnade vahel kõige populaarsem liiklusvahend rong. Tippvõistluste võitjate pidulik vastuvõtt toimus tavaliselt Tallinnas Balti jaamas. Mõnigi tšempion, keda oodati pealinna spordiühingu peakorteris, astus aga rongilt maha hoopis Tartus, Jõgeval või Tapal. Mis sellises olukorras teha?
Aastaid tagasi kuulsin fotograaf Gunnar Vaidlalt vihjet, et nii mõnegi Eesti olümpiavõitja või maailmameistri kojutulek oli lavastatud. Tänavu suvel helistas mulle kadunud sporditöötaja Tõnu Otsa poeg ja huvitus ühest mullu AjaPeeglis ilmunud fotost. Ta lisas, et foto kangelane oli saabunud eelmisel õhtul Tallinna ja ööbinud nende juures kodus, enne kui spordijuhtidelt auga välja teenitud lillekimbu sai.

Mart Poom: peame nautima mängu nii vägeval staadionil
Kuigi seljavigastus kipub vägisi nurjama Eesti koondise raudvara Mart Poomi lootuse mängida Wembleyl, loodab puurilukk siiski laupäevases Inglismaa-Eesti heitluses ammuse unistuse täitumist.
Mida tähendab ühele jalgpallurile Wembley staadionil mängimine ja kui suure õhinaga sa Inglismaa-Eesti kohtumist ootad?
Olen seda kohtumist kaua oodanud, aga praegu on seljavigastuse tõttu lahtine, kas ma mängin. Loodan siiski, et pean selle kohtumise ikkagi vastu. Vaatan päev-päevalt ning lõplik otsus võib sündida alles päev enne mängu, aga loodan väga, et see on positiivne.
Wembley on kui mitte maailma kõige kuulsam, siis üks kuulsamaid staadione kindlasti. Traditsioonirikas areen, võib öelda, et jalgpalli pühamu. Loomulikult on see nüüd moderniseeritud, aga eks Wembley nimi püsib endiselt kõigi jalgpallisõprade meelel ja keelel.

Jalgpallihaiged kohtuvad Wembleyl
1996. aasta juuni lõpus astusin veidi pärast keskpäeva sisse ühte Leedsi pubisse, et kirjutada järjekordne lugu Euroopa jalgpallimeistrivõistlustest. Istusin akna läheduses asuvasse lauda, kus üks kiilaks aetud peaga mees luges lehte ja rüüpas Guinnessi õlut. Võtsin sama margi ja vahetasime pilke. Mul kulus paar tundi loo ja õllega, inglasel samuti lehtede ja õllega. Igatahes oli see piisav aeg, et tema nägu mulle meelde sööbis.
Nädalapäevad hiljem Wembley staadionil Inglismaa ja Saksamaa vahelist poolfinaali vaadates tõusin vaheajal püsti ja piidlesin enda taga tribüünidel olevaid jalgpallihaiged. Ja ühena esimestest torkas silma mees, kellega olime Leedsis ühes lauas õlut joonud ja oma asjadega tegelenud. Ka tema tundis minu ära - naeratasime ja vahtisime staadionil toimuvat edasi.

Eesti vutimehed saavad võimaluse mängida jalgpalli katedraalis Wembleyl
"Wembley staadion on jalgpalli katedraal, pealinn ja süda," ütles kunagi Brasiilia vutikuulsus, kolmekordne maailmameiser Pele. Kuigi vanast Wembleyst pole peale nime enam midagi järel, usutakse, et ka uus areen võidab fännide südamed. Laupäeval võõrustab Inglismaa koondis Wembleyl EM-valikmängus Eestit.
1923. aastal leidis Londonis aset Briti impeeriumi maailmanäitus. Tollel ajal oli sellistel näitustel kombeks kokkutulnuid rabada uhkete ehitistega - säärasel kombel kerkis ju 1889. aastal ka praegune Pariisi sümbol Eiffeli torn. Londoni loodeossa püstitati näituseks aga samuti suhteliselt ennenägematu ehitis - 127 000 pealtvaatajakoha ning unustamatute kaksiktornidega staadion. Tol hetkel maailma uhkeim spordiväljak sai nimeks Empire Stadium - Impeeriumi staadion - ning selle muruväljaku sümboolse paigaldamise juures viibis kuningas George V isiklikult.
300 päevaga valminud ning 750 000 naelsterlingit maksma läinud areen oli plaanis lammutada kohe pärast näituse lõppu. Ometi nii ei läinud ning staadion jäi püsima veel 80 aastaks, kuni see lõpuks 2003. aastal maatasa tehti, et neli aastat hiljem uuesti sündinuna fööniksina tuhast tõusta.

Kristjan Õuekallas: Eestis mängimise vastu pole mul tegelikult midagi
Kui Pärnu võrkpalliklubi hiilgeaegadel püsis Kristjan Õuekallas teiste varjus, siis nüüd on ta kerkimas Selveri meeskonna üheks alustalaks. Tagasihoidlik kasv - 193 sentimeetrit - nutikat mängumeest ei pidurda.
Pärnu klubiga tulid küll viiel korral Eesti meistriks, ent platsile suurt ei pääsenud. Kas areng takerdus?
Pärnus jäin tõesti tugevamate meeste varju. Neli esimest aastat käisin platsil episoodiliselt, viiendal aastal, kui lätlast Austris Stalsi kimbutas vigastus, sain rohkem mängida. Tugev koosseis pärssis kindlasti mu arengut, heade meestega pelgalt harjutades veel tugevaks ei saa. Mängida on vaja! Aga mu suuremaks probleemiks oli kaks aastat vaevanud seljahäda, mis nüüdseks on taandunud.

Urmo Aava ja rootslase Anderssoni duell otsustab meistritiitli saatuse
Urmo Aava hindab Kataloonia rallit nii negatiivse kui ka positiivse külje pealt. Kolmas koht jäi miinusesse: "Andersson oli parem!"
Urmo Aava kolmas koht FIA juunioride sarja Kataloonia etapil lubas eilsel võidumehel Per-Gunnar Anderssonil eestlasega punktiseisu võrdsustada. Juunioride meistritiitel - tänavu kadus sarjalt MM-lisand - otsustatakse sel nädalavahetusel Korsikal.
Aava võitis Kataloonia asfaldil 18 kiiruskatsest 11, kuid jäi kolmandaks. Kaalukeeleks sai rehvi purunemine kaheksandal kiiruskatsel laupäeval. Ilma selleta oleks Aava võitnud.
"Ma ei tahaks kuidagi oleksitega opereerida. Ralli võidab see, kes on kokkuvõttes kiireim. Andersson võitis, järelikult oli ta parem," hindas Aava. "Rehvide terveksjäämine kogu ralli vältel on paljuski õnne küsimus. Aga midagi saab ka ise ära teha. Andersson ilmselt seda suutis."

Naiskond ei astunud ühte jalga
Eesti epeenaiskond jõudis Peterburis MM-võistlustel pronksmedaleist vaid kahe torke kaugusele. Pronksikohtumises jäädi 40: 42 alla Saksamaale. Viimati jõudsid eestlannad medalimatšini 2003. aastal, kui pronksiheitluses kaotati Ungarile. Viimane medal võideti aasta varem, kui Eesti oli Lissaboni MM-il teine.
"Neljas koht on väga tubli tulemus, kuigi medalist ilmajäämine paneb muidugi kripeldama," hindas naiskonna treener Tõnu Nurk. Treener kiitis individuaalturniiril pronksi saanud Irina Embrichi, kes võitles nagu lõvi.
"Ira tiris meid välja matšides Tšehhimaa, Rumeenia ja kuuetorkelisest kaotusseisust Itaalia vastu. Paraku ei astunud naiskond ühte jalga. Maarika Võsu vehkles väga tujutult, kohati ainult seisis rajal," leidis Nurk.

Kalev jäi korvi all hätta ja kaotas kohtumise
Koosseisu täiendamist jätkav Kalev/Cramo alistus Balti korvpalliliiga avamängus Vilniuse Lietuvos rytasele 66: 80. Kalevis tegid avaetteaste USA 188 cm pikkune tagamängija Nate Johnson ja 204 cm pikkune sloveenlane Igor Jokic. Esimene tõi kuue minutiga kaks punkti ja teine jäi kaheksa minuti jooksul nullimeheks. "Loomulikult vajasime täiendust, sest läheme osalema kõrgemasse seltskonda," põhjendas Kalevi klubi juht Ivar Valdmaa vajadust tugevdada meeskonda enne novembris algavat ULEB-i kariksarja.
Valdmaa sõnul tahab Kalev tuua võõrsilt veel ühe pika korvpalluri. "Me ei saa mängida viie-kuue mehega, nii et ülejäänud annaksid ainult mõne minuti põhitegijatele puhkust," ütles Kalevi juht. "Kui keegi saab vigastada, nagu juhtus Tanel Sokuga Leedus, on vaja kohe head asendajat."

Maailmameister jäi Hiinas selgitamata
Lewis Hamiltoni õnnetu katkestamine Hiina GP-l vähendas tema edu Fernando Alonso ees neljale punktile ning jättis vormel-1 MM-tiitli saaja lahtiseks. McLareni piloot sõitis märjal teel rajalt välja enne boksikoridori sisenemist ja vajus ratastega maasse kinni.
McLareni tegevjuht Martin Whitmarsh võttis süü tiimi õlule. "Me jätsime ta liiga pikaks ajaks rajale. Kummid olid liiga kulunud," sõnas ta.
22-aastane piloot usub, et Shanghai ringrajal katkestamine tema tiitlišansse oluliselt kõikuma ei löönud. "Ärge muretsege, ma suudan seda siiski," lohutas Hamilton poolehoidjaid. "Tiim töötab hoolega, et mu auto Brasiilias kiire oleks, ning meil on veel õnneks punkte varuks."

Vastane lõi karateka Luhamaa lõualuu katki
Mullune karate raskekaalu maailmameister Marko Luhamaa sai Austria lahtistel meistrivõistlusel vastaselt nii tugeva hoobi vastu nägu, et tema lõualuu purunes.
Luhamaa sõnul ei teinud ta kolmanda ringi matšis Nuno Diasega vastastikku rünnates õiget otsust ja portugallase löök tabas ta paremat põske. "Löögi tugevuse järgi ei osanud vigastust hinnata, aga kui tundsin, et hambad liikusid ja igemetest tuli verd, mõistsin, et vigastus polnud kerge," lausus Luhamaa, kellel tuvastati Salzburgi haiglas vasaku lõualuu murd.
Eile tehti karatekale Tartus uus röntgenuuring ja täna selgub tema ravivajadus. "See oli mu sportlaskarjääri esimene luumurd. Öösel sain ainult selili magada. Süüa sain viimati laupäeva hommikul," rääkis Luhamaa eile keskpäeval.

Imeline mäng viis Serviti eurosarjas edasi
Põlva Serviti käsipallurid alistasid kodus Euroopa käsipalliföderatsiooni karikasarja teises ringis Austria klubi Margareten Aon Fiversi 28: 17 ning pääsesid kolmandasse ringi.
Võõrsil kaheksa väravaga kaotanud Eesti meister sai hakkama võimatuna näiva teoga. Avapoolajal juhtis Serviti 14: 10, pärast vaheaega ei tulnud külalistel enam midagi välja ja võõrustajate edu kasvas üheteistkümne punktini. Kuigi vahepeal vähenes vahe kriitilisele kaheksale väravale, triumfeeris ikkagi kodumeeskond.
"Meil oli eriliselt hea kaitse ja väravavahtidel oli väga hea päev," lausus Serviti treener Kalmer Musting, kiites eelkõige Igor Rapoveti. "Austerlased tampisid kuue meetri pealt meie väravavahte ja kõmmutasid üks-üks olukorras mööda - kõik see sai määravaks," lisas ta.

Selver pakkus Sofias närvi kõdi täie raha eest
Tallinna Selveri võrkpallimeeskond loovutas eurosarjamängus võõrsil Sofia Levskiga 2: 0 edu, ent suutis siiski võiduga 3: 2 minna teise ringi.
Selveri kordusmäng Challenge Cupil Sofia Levski Siconcoga kulmineerus viiendas geimis. Alustuseks lajatas temporündaja Ardo Kreek Veiko Lemberi tõste punktiks, süstides sellega meestesse uut indu. Kui eelnevates geimides lasti bulgaarlased ette, siis nüüd hoiti neist hammastega kinni - 4: 4, 9: 9, 9: 11, 10: 12.
Tänu Janis Sirelpuu blokile ilmusid tabloole viiginumbrid 12: 12. Seejärel eksis rünnakul Sofia edukaim pommitaja, 25 punkti toonud 208 cm pikkune diagonaalründaja Nikolai Ušikov.
Kui järgmisel rünnakul suutis Kristjan Õuekallas taganliinist rünnates palli kolmemehe blokist mööda lüüa, võis Lember rusika juba võidukalt tõsta: mäng oli tehtud. Kristjan Sikaste vormistaski geimivõidu 15: 12.

Sõu ja võistlus koos neljajalgsete sportlastega
Kuigi kolmepäevase ratsaspordivõistluse Tallinn International Horse Show magusaima võistluse, MK-etapi 150 cm kõrguse parkuuriga võitis soomlane, võisid eestlased kokkuvõttes oma sportlaste tulemustega rahule jääda.
Esimeses voorus puhtalt hüppajaid polnudki - seega läks ümberhüpetele seitse avavooru nelja karistuspunktiga läbinud sportlast. Esikoht loovutati kuuekordsele Soome meistrile Raimo Aaltonenile. Seni MK-sarja meie regioonis valitsenud Hanno Ellermann ja Poncorde leppisid viienda positsiooniga.
"Natukene oleks võinud olla õnne rohkem ümberhüpetel," arvas Ellermann ise. Põhisõidus oli mul oma
viga, et tõkke maha ajasin. Eksisin

RAIN ROSIMANNUS: Tõnissoni arvamus parlamendiliikme rolli kohta on äärmuslik
Ma ei nõustu Liina Tõnissoni väitega, et riigikogu otsused on ette ära tehtud, parlamendiliikmete ülesanne on vaid vajutada nuppu, hääletades nii, nagu kokku lepitud.
See väide on tore näide sellest, et parlamenti saab alati ja mugavalt sarjata igaüks, ka Riigikogu liige ise. (Ja sel viisil on parlament kindlasti ühiskondlike pingete väga oluliseks rahumeelseks maandajaks.)
Kord on parlamendierakonnad süüdi selles, et nood kogu aeg vaidlevad ja kraaklevad, selle asemel, et toredasti õigetes asjades kokku leppida. Või nagu nüüd - et parlamendierakonnad valitsusliitu moodustades on asjad liigagi põhjalikult läbi rääkinud ja ei kaklegi iga päev saalis omavahel. Kas on valitsusliidu programm liiga umbmäärane ja üldine või siis jällegi liiga detailne ja vähe üldistav.
Ilu on alati vaataja silmades. Minu arust ei ole Eesti parlamentarismil täna Euroopa arenenud parlamentide kõrval häbeneda mitte midagi. Ja ma ei usu, et tõeliselt suured ideed jääksid kunagi parlamendi tähelepanuta.

REIMO METS: oraaklist ametnikud kultuuritüüri juurde? 
Meelis Atonen lubas eelmisel nädalal Reformierakonna nimel tehtud pressiteates, et edaspidi hakkab kontserdi ja etenduste piletitele kehtima 18 protsendiline käibemaks. Riigi poolt kokkukorjatavate täiendavate maksukroonide uuesti toetustena laiali jagamise eest hakkaks Atoneni plaani kohaselt vastutama kultuuriministeeriumi juurde loodav uus asutus.
Isiklikult tunnen, et kui riik hakkab maksustama kultuuri ning ametnik otsustama, mis on kultuur ja mis mitte, oleme pöördumatult kaugele läinud põhiseaduse mõttest tagada Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Kes on see otsustaja ja pädev ametnik, kes ütleb, milline on piisavalt hea kultuurisündmus ja milline mitte? Kuidas julgeb üks ametnik võtta endale õiguse otsustada minu kui kodaniku ja kultuuritarbija arvamuse üle? Raha, mida ta jaotab, on ju maksumaksja raha.
Kultuur kristallkuulis
Umbes 60 aasta eest polnud džässmuusika kunst või kultuur - seda ei lubatud avalikult mängida ja moosekandid visati džässi mängimise eest klubidest tänavatele. Tänasel päeval tajume aga džässmuusikat vägagi kultuurina. Seda tõestab ka pikaajaliste traditsioonidega Jazzkaare publikumenu ning suur nõudlus festivali piletite järele.

REIN TOOMLA: Tõnissoni lahkumises pole midagi erilist
Liina Tõnissoni parlamendist lahkumises ei ole mitte midagi erakordset. Varem ei ole ehk olnud nii teravaid ning selgeid väljaütlemisi, et miks saadik otsustab riigikogust lahkuda.
Tõnissoni lahkumine on harv, kuid mitte erandlik juhus. Seda on ennegi juhtunud ning hea, kui inimesed ütlevad välja, miks nad lähevad.
Sarnaseid asju on tegelikult mõista andnud ka varasemad parlamendist lahkujad. Näiteks Ülo Vooglaid, kes on lahkunud riigikogust lausa kaks korda. Ka tema rõhutas seda, et on parlamendi tegevuses pettunud.
Riigikogust on ära mindud Tallinna linnapeaks, Tartu linnapeaks või volikogu esimeheks, kuid ka neid, kes lahkuvad ilmselge pettumusega on ka üks jagu.
Tõnissoni väljaöeldu juures on omajagu tõtt, kuid samas ka omajagu vaieldavat.
Maailma kogemus ütleb, et parlamentide roll seadusloomes järjest väheneb. Seaduseelnõud tehakse valmis valitsustes ning esitatakse parlamenti ning kuna valitsustel on parlamendis samuti enamus, siis valitsust toetav enamus ei hakka valitsuse otsuste üle diskuteerima.

Liina Tõnisson: koalitsioonis ei ole parlamendiliikmel rolli
Eile teatas riigikogu liige Liina Tõnisson, et kavatseb parlamendiliikme tööst loobuda, sest riigikogust on saanud vaid valitsuse kummitempel.
Liina Tõnisson, teatasite täna (eile - toim), et kavatsete parlamendiliikme tööst loobuda. Miks selline otsus?
Eks see ole pikemaajalise mõtlemisprotsessi tulemus. Ma olen ju (riigikogus - toim) pikalt olnud, juba 15 aastat. Ja nagu lahkumiskõnes ütlesin, oli mul palju plaane, ideid ja soovi neid realiseerida, et teha riiki paremaks ja elu edendada. See kõik on nüüdseks jäänud seljataha. Riik on heas seisus, majandusliku languse märgid ei kesta loodetavasti liiga kaua. Mina olen oma töö teinud ja ma ei näe, et riigikogu mind vajaks. Minust ei sõltu midagi, kõik taandub vaid koalitsioonileppele, fraktsioonide esimeeste kokkulepitule. Võib-olla see peabki nii olema, aga mul on siin ebahuvitav ja ma tunnen end mittevajalikuna. Ja kui tunned end mittevajalikuna, siis tuleb minna sinna, kus vajatakse.

UMBERTO ECO: Raamatute hävitamisest
Kirjastuste pressitöötajad saadavad mulle harva selliseid raamatuid, mis mind erialaselt tõesti huvitavad - teate küll, uurimusi keskaja esteetikast, semiootikast, keelefilosoofiast.
Nad saadavad mulle lihtsalt ilusaid raamatuid, millega ma ei oska midagi peale hakata, näiteks kokaraamatuid või tundmatute autorite romaane. Kuid aeg-ajalt ei pea see raudne reegel paika - või on kirjastused tublisti ümber õppinud. Nii sisaldas hiljuti mu lauale maandunud pakk mõningaid raamatuid, mis rääkisid raamatute hävitamisest, ja (võib-olla selleks, et tasa teha seda inetut pahet) veel mõningaid, mille teemaks oli üha sagenev komme välja mõelda olematuid raamatuid.
Raamatuid hävitatakse. Pole juhus, et Itaalia Radio 3 väga hea igapäevase raamatuprogrammi nimi on "Fahrenheit" Ray Bradbury ulmeromaani "Fahrenheit 451" järgi, mis räägib raamatute põletamisest. Kuid tegelikult ei pidanud Bradbury midagi välja mõtlema, sest ajalugu on täis raamatupõletamist. Fernando Baez loetleb selliseid lugusid oma algul hispaania keeles ilmunud raamatus "Raamatute hävitamise üldajalugu", mis hõlmab kõike alates Sumeri savitahvlitest kuni Iraagi sõjani. Raamat sisaldab mõningaid ebatäpsusi, näiteks autori väide, et "Roosi nimes" olevat ma kirjutanud, et Aristotelese "Luulekunstist (Poeetika)" kõrvaldas II raamatu katoliku kirik. (Minu isiklik pahameel, mis on tingitud moodsa kiriku sekkumisest minu kodumaal toimuvasse, ei paneks mind kunagi lausuma sellist laimavat väidet auväärt keskaegse kiriku kohta.) Kuid ometi väärib Baezi raamat lugemist ainuüksi põhjusel, et see ajab kananaha ihule.

HEIDO VITSUR: Vabaneda lihtsa alltöövõtja rollist
Eesti jooksevkonto on miinustes. On seda kogu aeg olnud. Ükshaaval võetuna erinevad järjestikused aastad meil ainult selle poolest, kas puudujääk võrdub parajasti seitsme või seitsmeteistkümne protsendiga SKT-st.
Oleme puudujäägiga nii harjunud, et ei pea seda mitte millekski ja hindame iseend, kes me suudame otsi kokku viia üksnes laenuraha või vana rasva müügi arvel, eeskujulikeks majandajateks.
Tõsi, Eesti Pank on ju igal aastal mõned korrad jooksevkonto puudujäägile tähelepanu juhtinud, aga mida saab selline tähelepanu juhtimine tähendada, kui ka pank ise on väitnud, et ega puudujääk enne "märkimisväärselt väheneda ei saa, kuni investeeringute vajadus väheneb"? Minu arust tähendab see väide äraseletatult seda, et meie jooksevkonto puudujääk ei saagi kunagi vähenema hakata, sest isegi siis, kui meile on kogunenud inimese kohta sama palju rahvarikkust (teid, ehitisi, muid rajatisi jne) kui Rootsis, Soomes või Taanis, suureneb meie investeerimisvajadus iga aastaga märkimisväärselt. Paraku ei olegi see, mis määrab raha sissevoolu ühte või teise riiki, investeerimisvajadus, vaid hoopis investeeringu otstarbekus. Kuid seni on meil olnud õnne.

KRISTER PARIS: Tallinna võimu ahvatlusel jalgratturist kurjategijaks
Keskkonda säästva harrastuse soosimise asemel sunnib Tallinn rattureid seadust rikkuma. Huvitav, kas meelega?
Olen üks neist "Eesti Päevaratturitest", kes sel suvel Tallinnas mahamõõdetud "velosipeediteid" omal nahal proovis (vt EPL 29.09). Võin kinnitada, et need, kes üritavad loodust säästvalt ratastel läbi pealinna liikluse teed rajada, seatakse absurdini viivate korraldustega olukorda, kus tuleb terve mõistuse säilitamiseks seadusest mööda minna.
Tallinna linn kuulutab küll regulaarselt uute rattateede rajamisest. Ent nagu möödunud laupäevases Päevalehes ka kirjutasime, siis üldjuhul need teed algavad ja lõpevad tühjuses. Justkui oleks keegi pillanud kaardile halbade sööklate kombel tükkideks hakitud spagette.
Kujutage nüüd ette, et sõidate seaduskuuleka inimesena mööda n-ö ametlikku teed, ehk mööda kõnniteele joonistatud rada. Laveerite mööda üllatunud jalakäijatest. Ja jõuate täiesti ootamatult märgini "rattatee lõpp". Ilma ühegi viiteta, mis peaks saama edasi. Valikud: jätkata sõitu kõnniteel, ületada sõidutee ning jätkata seal paremal rajal või pöörata tagasi. Usutavasti nõustute, et ainuke loogiline valik on rikkuda seadust ja järgida varianti number üks. Sageli pole ju ülekäigukohtagi.

Financial Times: Vaata Ida-Euroopa kinnisvara! 
Eluruumide hindade kasv aeglustub suuremas osas maailmas, sest intressimäärad kasvavad ja laenutingimused karmistuvad, kirjutas Briti majandusleht. Ent globaalsel turul pole kõik uudised vaid halvad, leidis rahvusvahelise kinnisvaraettevõtte Knight Frank elamispindade analüüsi osakonna juht Liam Bailey. "Näiteks on Balti riigid viimase kahe aasta jooksul näinud uskumatut kasvu. Ja hinnad on seal ikka veel vähemalt 50 protsenti madalamad Lääne-Euroopa kinnisvarast. Eestis, Poolas, Rumeenias ja Ungaris arvatakse, et võimalikuks kasvuks on veel palju ruumi."
Tallinnas on kahe magamistoaga korteri hind kerkinud 10% võrrelduna sama ajaga aasta tagasi, teatas rahvusvaheline finantsteenuste grupp Blevins Franks. "Sellistel turgudel nagu Eesti on alati spekuleerimise element. Aga kui osta kvaliteetne toode, mis asub töökeskkonna lähedal, peaks seda olema suhteliselt lihtne välja üürida," ütles Blevins Franksis välismaa kinnisvaraga tegelev Matthew Weston.

REPLIIK: Lubame - ei luba
Steri steriliseerimistehas alustas Saue vallas tööd 19. septembril, pärast kiirgusloa saamist, kuid selle ümber keerlevad ikka protestid ja kohtuprotsessid. Nüüd esitab ettevõte riigile pea 34 miljoni kroonise kahjunõude loa väljastamisega ligi poolteist aastat venitamise pärast.
Ümbruskonna elanikud tunnevad, et neil on palju vastamata küsimusi ning puudub võimalus oma sõna sekka öelda. Kuigi nad on läinud kohtusse ning lubanud vajaduse korral tehase tööd kas või barrikaadidega tõkestama hakata, laekus kiirgusloa menetlemisel vaid kaks ettepanekut-vastuväidet. See näitab, et kohalik omavalitsus ja keskkonnaministeerium, kes vastutavad lubade ja planeeringute eest, on kõiki osapooli alt vedanud. Sest just nemad peaksid kõigi seisukohti kuulates ja arvesse võttes jõudma kõiki rahuldavale kompromissile.

JUHTKIRI: Pragmatism ja demokraatia
Karmid olid need sõnad, millega Liina Tõnisson teatas eile oma soovist parlamendist lahkuda. Valitsuskoalitsioonis pole parlamendiliikmel mingit rolli, kuulutas Tõnisson, ning riigikogu ülesanne on vajutada vaid nuppu, hääletades nii, nagu kokku on lepitud.
Tõsi, pahatahtlikud võivad Tõnissoni lahkumises näha vaid üksikisiku kapriisi. Ometi juhtis ta tähelepanu arengule, mis on viimastel aastatel muutunud üha ilmsemaks: Eesti nihkub eemale põhiseaduses sätestatud parlamentaarse demokraatia mudelist ning riigikogust hakkab saama vaid valitsuse otsustele templi lööja.
Mida aeg edasi, seda detailsemaks on läinud valitsuste koalitsioonilepingud. Paarinädalastel koalitsiooniläbirääkimistel lepitakse kokku olulisemad poliitilised otsused pikkadeks aastateks - ning see ahendabki diskussiooniruumi nii meedias kui ka riigikogus. Selle taga on parteide küüniline pragmatism: valimiskampaanias tahab iga partei tulla välja võimalikult "müüvate" lubadustega, võttes nende väljatöötamisel abiks kõikvõimalikud reklaamieksperdid ja arvamusküsitlused. Ning seejärel valitsust moodustades sõdivadki parteid igaüks oma lubaduste täitmise eest.

Video: Ahja mõis süttis täna põlema
Täna öösel süttis Ahja mõisahoone, mis on nii piirkonna sümbol kui
Põlengu otsene põhjus on seni teadmata, osalt jääb see aga tegevusetu valla südamele, teatasid "Seitsmesed uudised".

Video: Ester Tuiksoo käis kapos aru andmas
Endine põllumajandusminister ja Rahvaliidu juhtfiguur Ester Tuiksoo käis täna kaitsepolitseis ülekuulamisel ja sai süüdistuse altkäemaksuvõtmises.
Reformierakondlane Igor Gräzin aga soovitab kapol riigikogulased rahule jätta, teatasid "Seitsmesed uudised".

Kaheksane uudis: video Eestis haruldasest lendoravast
Eestimaa Looduse Fondi video oma vapiloomast, Eestis küllaltki harvanähtavast lendoravast.
Lendorav on tavalisest oravast väiksem, tal on kohev pruunikas-hallikas kasukas, tänu millele sulab ta ideaalselt kokku haava koore värvusega ning võib jääda seega kogenematule silmale kergesti märkamatuks.
Lendorav on ohustatud liikide nimekirjas ning riikliku kaitse all. Inimesed ohustavad lendorava püsimajäämist just raietöödega - lageraielangid hävitavad loomale sobivaid elamistingimusi.
Kui praegu on sul veel lootust haavikusse jalutama minnes ja õige krõbina peale reageerides lendoravat märgata, siis mõne aja pärast võib juhtuda, et lendorav kaob. Selle jaoks on vajalikud uuringud, nende elupaikade kaardistamine ja inimeste teavitamine. Vajalikud metsad tuleb lendorava jaoks säilitada, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi kodulehekülg.

Rahvaliit: ülekuulamisega püütakse varjata uurimisorganite läbikukkumist
Maadevahetuse uurimisega seotud asjaolusid täna uurinud Rahvaliidu juhatus nimetas erakonna liidrite suhtes püstitatud kahtlusi põhjendamatuteks.
"Rahvaliidu aseesimehele Ester Tuiksoole on maadevahetuse tehingute uurimise sildi all esitatud kahtlustus asjaoludel, millel ei ole maadevahetuse tehingutega mingit seost," seisis Rahvaliidu avalduses.
Erakonna arvates on ilmne, et sellise uue rünnakuga püütakse varjata uurimisorganite läbikukkumist maadevahetuse tehingute uurimisel ning üritatakse jätkuvalt kompromiteerida Rahvaliidu juhtkonda.
"Meie andmetel on mitmed isikud, kelle põhiseaduslikke õigusi on maadevahetuse tehingute uurimise sildi all rikutud, pöördunud kaebustega riigikogu julgeolekuasutuste kontrolli komisjoni poole," teatas Rahvaliit.
"ERL taunib uurimisasutustest info lekitamist, mis on vastuolus seadusandlusega. Aasta jooksul on pidevalt lekkinud uurimise käiku puudutav informatsioon, mis võib viidata võimalikule seosele poliitikaga. Jälitusorganite kontrollimatu tegevus riivab inimeste põhiõigusi ja võib ohustada demokraatiat."

Eestis mõrva eest süüdi mõistetud soomlane eitab oma süüd kelmuses
Helsingi linnakohtus toimus suure kelmuseafääri kohtuasja sissejuhatav istung, kus süüdistatavaks on "Maakri tükeldajana" tuntud Markus Pönkä.
Oma äripartneri Tallinnas tapnud ning selle eest 12 aastaks vanglasse saadetud soomlane Markus Pönkä eitas Helsingi linnakohtu tänasel istungil oma süüd kaheksas ulatuslikus kelmuses. Helsingi kohus süüdistab 23-aastast Pönkät selles, et ta pettis rohkem kui 7000-lt ettevõttelt alusetute arvetega välja umbes 1,8 miljonit eurot (28 miljonit krooni). Lisaks olevat ta jätnud maksmata postiteenuste eest rohkem kui 240 000 eurot (3,75 miljonit krooni).
Kohtualune ise lükkas kõik süüdistused tagasi ning väitis kohtus, et tegemist oli seadusliku äritegevusega.
Selle aasta veebruaris otsustas Harju maakohus, et Pönkä tappis ning tükeldas 2005. aasta detsembris Tallinnas oma soomlasest äripartneri Keijo Salo. Maakohus mõistis Pönkäle kuriteo eest 12 aastat vanglakaristust. Kohtuotsuse kohaselt viis mõrvani riid raha pärast. Mai lõpus otsustas Tallinna ringkonnakohus, et karistust ei muudeta ning augustis otsustas riigikohus, et ei menetle Pönkä kaebust. Seega jäi ringkonnakohtu otsus jõusse.

Tuul häirib Saaremaa laevaliiklust
Tugev tuul häirib Kuivastu-Virtsu liinil laevaliiklust.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul häirib tugev tuul Kuivastu-Virtsu liinil laevaliiklust, mistõttu parvlaev Viire hetkel sõite ei tee.
"Praegu korraldavad ülevedu Kuivastu-Virtsu liinil vaba graafiku alusel parvlaevad Koguva ja Regula," lisas Hiiuväin.

Liikluses sigatsejatele määratakse üha suuremaid trahve
Politsei muutub reegleid rikkuvate autojuhtide suhtes üha karmimaks ning huligaanidele määratavad trahvisummad on järjest kasvanud.
Politsei on tänavu üheksa kuuga karistanud kokku 7412 roolijoodikut, kellele määrati kokku 82.694.980 krooni trahvi, selgub politseiameti poolt avaldatud statistikast.
Seega on tänavu kujunenud alkoholijoobes sõidu eest keskmiseks trahvisummaks 11.156 krooni, mis on mullusest märgatavalt rohkem. Eelmisel aastal oli keskmiseks roolijoodikule määratud trahvisummaks keskmiselt 10.691 krooni. Samuti tabati eelmise aasta üheksa kuuga 6723 purjus roolikeerajat.
Samuti on tõusnud kihutajatele määratud rahatrahvide keskmine summa. Tänavu üheksa kuuga on liikluspolitsei trahvinud 24 775 juhti, kes on lubatud kiirust ületanud vahemikus 20 kuni 40 km/h, kokku 39 506 860 krooni eest. Keskmiseks trahvisummaks on seega 1594 krooni. Eelmisel aastal oli keskmiseks trahviks 1414 krooni.

Leivaliit kinkis presidendiprouale leiva
Leivaliit kinkis leivanädala puhul Koolileiva projekti patroonile Evelin Ilvesele rukkileiva.
Lisaks nn uudseleiva suurele pätsile kingiti proua Ilvesele ka Eesti esimene koolileib.
Evelin Ilves ütles leibu vastu võttes, et koolileib on unikaalne leid leivameistrite ja laste koostööst. "Asjatundjad on valinud välja tervislikumad leivad ja lapsed nende hulgast endale lemmiku ning kujundanud ka leiva pakendi. Kindlasti teeb koolileiva põnevaks asjaolu, et seda ei saa poest osta," sõnas Evelin Ilves.
Koolileiva projekt on tänaseks jõudnud erinevatesse lasteasutustesse kõikides maakondades, igal aastal hakkab valmima uus leib ning uus pakend. Koolileiva projekti vedava leivaliidu eesmärgiks on viia sarnaselt tasuta koolipiimaga ka tasuta koolileib kõikide koolilasteni.

Kohus vabastas erusõjaväelase Mikolenko väljasaatmiskeskusest
Tallinna halduskohtu määrus vabastas Venemaa erusõjaväelase Nikolai Mikolenko väljasaatmiskeskusest, kuid riigist väljasaatmise otsus jäi jõusse.
Mikolenko sai kümmekond aastat tagasi USA ja Venemaa vahelise lepinguga Venemaale kolimiseks raha, kuid seejärel jäi Eestisse.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Anne-Maarja Olei teatas Eesti Päevaleht Online'le, et Mikolenko viibis väljasaatmiskeskuse territooriumil alates 3. novembrist 2003 ning seejärel pikendati kinnipidamiste tähtaega kahe kuu kaupa. Kohtu arvates pole Mikolenkot põhjust nii kaua keskuses kinni pidada ning ta saadeti väljasaatmist koju ootama.
Mikolenko peab siiski regulaarselt käima KMA-s enda käikudest aru andmas ning järelvalvemäärust rikkudes võib teda karistada väärteokorras.

Purupurjus naine sõidutas vankris väikelast
Valgas tabas politsei teisipäeva hommikul raskes joobes noore naise, kes sõidutas lapsevankriga kohaliku ajalehe väitel kirpude poolt puretud imikut.
"Lõuna-politseile teatati Valga turu juures lapsevankrit lükkavast umbjoobes naisest kella 10.30 ajal," ültes Päevaleht Online'ile Lõuna-politsei pressiesindaja Kairi Patlepp. Seda, kas imik oli kirpude poolt puretud või mitte pressiesindaja ei kommenterinud.
Politsei viis 1986. aastal sündinud naise kainenema, vankris olnud seitsmekuune laps, kes oli Patlepa sõnul ilmastiku oludele vastavalt riidesse pandud, viidi Valga haigla lasteosakonda.
Ajalehe Valgamaalane andmetel oli laps kirpudest puretud, kuid muidu rahuldavas olukorras. Politsei käivitas juhtunu asjaolude selgitamiseks väärteomenetluse.

Kapo kahtlustab Tuiksood altkäemaksu võtmises
Tuiksoo käis kapos toonitatud klaasidega maasturis
Kaitsepolitsei tunnistas täna rahvaliitlasest endise põllumajandusminister Ester Tuiksoo kahtlustatavaks altkäemaksu võtmises.
Riigiprokurör Laura Feldmanis teatas Päevaleht Online'ile, et täna kaitsepolitseis ülekuulamisel käinud Tuiksoo kuulati üle kahtlustatavana karistusseadustiku § 294 lg 1 alusel, mis käsitleb altkäemaksu võtmist.
Kahtlustus on Feldmanise teatel seotud põllumajandusministeeriumi uute rendipindade otsimisega.
Prokuröri sõnul oli kahtlustatavana ülekuulamine vajalik tuginedes seni kriminaalasjas kogutud tõenditele ning vajadusele tagada isikule parem kaitseõigus. "Näiteks on kahtlustataval erinevalt tunnistajast õigus advokaadile ja keelduda ütluste andmisest. Kahtlustuse esitamine ei tähenda seda, et esitatakse kindlasti ka süüdistus. Nn maavahetuste kriminaalmenetluses tõendite ja tunnistajate ütluste kogumine alles kestab," lisas ta.

Mihkelson: euroga viivitamine oli Eesti esimene tõsine põrumine ELis
IRL-i parlamendisaadik Marko Mihkelson ütles täna riigikogu ees peetud kõnes, et Eesti suutmatus 1. jaanurail euroga ühineda oli meie esimene tõsine põrumine Euroopa Liidus.
Mihkelson toonitas Euroopa Liidu poliitika arutelul, et Eesti peab tegema kõik endast oleneva, et üleminek eurole ei lükkuks määramatusse kaugusesse.
"See, et me 1. jaanuaril ei suutnud euroga ühineda, oli esimene tõsine põrumine ELis. Tunnistagem, siin pole süüdi üksi edukas ja arenev majandus. Täna ei tohiks meid rahuldada lootus, et ehk suudame olla kriteeriumides valmis 2015. aastaks," lausus ta.
Ka pidas Mihkelson Eestile äärmiselt oluliseks ühise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamist ning solidaarsustunde kasvatamist Euroopa Liidus.
"Aprillisündmused Eestis veensid nii meid kui partnereid, et solidaarselt tegutsedes on Euroopa Liit maailmas palju tõsiseltvõetavam ning ka edukam oma huve kaitstes. Eesti ei saa ega tohigi kapselduda siin üksikutele teemadele. Samas peame tunnetama juhtrolli küsimustes, milles näeme oma missiooni ka Euroopa partnerite hulgas," ütles Mihkelson.

Ansip: Eesti avaldab Euroopa Liidus arvamust liiga hilja
Peaminister Andrus Ansip ütles riigikogu ees Euroopa Liidu poliitikast kõneldes, et Euroopa asjades kujundab Eesti tihti oma seisukohad siis, kui kaasarääkimiseks on juba liiga hilja.
"Euroopa Liit on meie ühine projekt ja edu nimel oleme töötanud koos 26 ülejäänud liikmesriigi ja Euroopa Liidu institutsioonidega. Eesti on omandanud Euroopa-meelse ja konstruktiivse liikmesriigi maine," ütles peaminister Andrus Ansip täna riigikogu ees Euroopa Liidu poliitikast kõneledes.
Eesti viimase aja initsiatiivide hulka Euroopa Liidus kuuluvad peaministri hinnangul lähimineviku kogemustest lähtuvad ettepanekud Euroopa küberjulgeoleku alase õigusruumi ühtlustamiseks.
"Me tegutseme järjepidevalt Euroopa Liidu naabrite, eriti Gruusia ja Moldova, liidu tähelepanu keskmes hoidmise nimel. Me teeme kõik endastoleneva, et jätkuks Euroopa Liidu laienemise protsess," sõnas Ansip.

Eestlane tellis Hollandist postiga narkoseeni
29. augustil saabus postipakiga Eesti kodanikule Hollandist pakk, milles avastati kaanetatud klaaspurgis söötmel seeneniidistik.
Seeneniidistiku ülaosas olid värsked seenekehad (sort Philosopher's Stones). Internetis oleva info põhjal on tegemist psilotsübiini sisaldavate seentega.
Postisaadetis jäeti tollijärelevalve alla ja paki saajale väljastati teade postipakile järele tulemiseks. Postipaki saamisel peeti selle tellija kinni ja anti koos pakiga üle menetlejatele.
Paki tellinud inimene tunnistas 25 grammi narkoseente tellimist Hollandist. Juhtumi suhtes on alustatatud väärteomenetlus ja oodatakse ekspertiisi tulemusi.

epl.ee videoküsitlus: kas olete presidendiga rahul? 
Täna aasta eest astus ametisse president Toomas Hendrik Ilves.
Kas olete meie presidendiga rahul?
"Väga rahul, ma olen teda Vaba Euroopa raadiost kuulanud väga kaua." -Kaljo (58).
"Ette pole talle midagi heita. Riigikogu kohta ma ütlen nii, et need poliitilised mängud ja kemplemised on Eesti rahvast täiesti ära tüüdanud." -Meeli
"Lasku aga edasi!" -Kersti (30)
"Ausalt öeldes ma ei kujuta ühtegi teist inimest selles ametis ette," lausus kaamera eest jooksev meesterahvas.
"Presidendiga oleme rahul! Riigikogus tahaks rohkem läbipaistvust, tahaks konkreetsemalt teada, mida nad seal teevad." -Merike

Ristiku poodi ootab samuti alkoholimüügikeeld
Alaealisele kahe õlle müümine maksab Ristiku poele suure tõenäosusega alkoholimüügiloa.
Põhja-Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja Maarja Maiste sõnul asutakse Ristiku poelt alkoholimüügiloa võtmist arutama järgmise nädala alguses, kui linnaosavanem Enno Tamm naaseb välislähetuselt.
Põhja politseiprefektuuri süüdistuse järgi müüs augustis lepinguta poes töötanud alaealine Ednar Arutjunjan kaks pudelit õlut 17-aastasele noormehele.
Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse halduskogu ettevõtluskomisjon just sellele süüdistusele toetubki.
Ristiku poel oleks õigus alkoholimüügikeelu tühistamist taotleda järgmise aasta mais.
Läinud kuul tühistati kahe pudeli õlle müümise eest Kristiine Prisma alkoholimüügiluba, kuid kohtuotsusega taastati see õige pea.

Ämari vangla sulgeb uksed
Justiitsministeeriumi plaani järgi liidetakse Ämari vangla detsembris Murru vanglaga ning järgmisel kevadel enam Ämari vanglahoonesse vange ei jää.
Ämari vangla liidetakse Murru vanglaga 1. detsembril ning Ämari vangla töötajad vormistatakse seejärel automaatselt ümber Murru vangla töötajateks.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul kahe vangla liitmine töötajate ja kinnipeetavate arvus olulist muutust kaasa ei too.
Kahe vangla liitmine valmistab ette järgmisel kevadel Viru vangla avamist ning seejärel jääb Murru vanglasse umbes 700 vangi. Uue Viru vangla mahutab 1200 täisealist vangi ning lisaks 400 noort kinnipeetavat.
Ämari vanglahooned lähevad tulevikus võõrandamisele.

Noble House'i veebileht kinnitab van der Lindeni seotust Vene äriga
Venemaal tööstusparki rajava Hollandi firma Noble House Groupi veebilehelt selgub, et ENPA president René van der Linden hakkas vabatahtlikult ehitustööde üle valvava vaatlejate kogu juhiks.
Tänavu suve algul, 2. juunil pandi Vladimiri oblastis Sobinski tööstuspargile nurgakivi ja pidulikul sündmusel võttis sõna ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Rene van der Linden, selgub Noble House Groupi veebilehelt.
"Ma olen kindel, et see tööstuspark toob piirkonda hüvesid ja õitsengut. Ma tahan teile kinnitada, et ma armastan teie piirkonda ja soovin teile õitsvat edu. Mulle on suur au ja nauding täna siin olla," rääkis Linden.
Noble House Group'i kodulehel tööstuspargi nurgakivi panekut kirjeldavas artiklis seisab must-valgel: "Noble House Group'i juhatuse esimees ja ENPA president Rene van der Linden hakkas vabatahtlikult ehitustööde juhiks." Ehitustööde tulemusel valmivasse tööstusparki investeeritakse kokku 500 miljonit eurot ehk 8 miljardit Eesti krooni.

Roolijoodiku BMW leidis teisel katsel uue omaniku
Võru maavalitsus müüs suvel Võru roolijoodikult konfiskeeritud sõiduauto BMW uuele omanikule 55 111 krooni eest.
Võru maasekretär Heli Põhja kinnitusel saabus 40 000kroonise alghinnaga müügis olnud BMW oksjonile kokku kaheksa pakkumist. Mitu pakkumist tuli väljastpoolt Võru maakonda, kaasa arvatud suurim pakkumine, kirjutab Võrumaa Teataja.
Heli Põhja andmeil ei esitanud BMW eelmine omanik, korduvalt purjuspäi sõiduga vahele jäänud Dimitri Korotenko auto tagasiostu soovi.
Kui oksjoni korraldamise kohta pretensioone ei avaldata, saab maavanem enampakkumise tulemuse kinnitada ja kuu aja jooksul ostu-müügi- lepingu vormistada.
Esimene oksjon, kus BMW oli müügis 60 000kroonise alghinnaga, luhtus huviliste puudumisel.

Soojavõlad tekitavad Meremäe vallas pingeid
Meremäe vallavolikogu ei ole jõudnud seisukohale, mida hakata peale likvideerimisel oleva kohaliku soojatootja OÜ Merob võlglastega, kes on jätnud vallale kuuluvale ettevõttele tasumata kokku umbes 340 000 krooni, otsitakse süüdlast.
Vallavolikogu kuulas möödunud neljapäeval ära revisjonikomisjoni esimehe Aarne Kiviste ettekande, ühest soovitust võlglastega ümberkäimiseks aga ei saanud. Kiviste sõnul tõdes komisjon, et võlg on võõra oma, kuid selget käitumisjuhist volikogule ei andnud, kirjutab Võrumaa Teataja.
Käituda saab kaheti: vallavolikogul kui likvideeritava Merobi ainuomanikul on võimalik hakata inimestelt võlgu kohtu kaudu sisse nõudma või need siis kustutada - samas oleks kohtutee pikk ja ilmselt tulemuseta, kuna Merob ei ole õigel ajal võlgade sissenõudmisega tegelnud ja seega on võlad üldjuhul vanemad kui kolm aastat ehk seaduse silmis aegunud.
Niisiis on Meremäe kortermajade elanikud saanud aastate jooksul Merobilt toasooja ja vett, kuid maksnud on teenuste eest vaid need, kes on seda soovinud - kahju on vallale sellega tekitatud ligikaudu 340 000 krooni.

Keskerakond algatas kodakondsuse seaduse muutmise
Keskerakonna fraktsioon algatas täna riigikogus kodakondsuse seaduse muutmise, mille kohaselt omandab sünniga Eesti kodakondsuse laps, kelle mõlemad vanemad elavad tema sündimise ajal Eestis alalise elamisloa alusel, kuid ei ole Eesti kodanikud.
"Eelnõu väljatöötamise tingis kestev vastuolu Eesti poolt võetud rahvusvahelistel kohustustel ja tegelikkusel laste õiguste kaitsel," märkis põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp.
"Nimelt on laste kodakondsuse küsimus üks neist, milles ÜRO laste õiguste konventsioon ei luba lapse õiguste ega huvide kaitset seada sõltuvusse vanemate teadlikkusest või võimalustest," rõhutas Sepp.
Tähelepanu sellele võimalusele juhtis esmalt eelmisel nädalal Eesti külastanud Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Thomas Hammarberg.
Välisminister Urmas Paet ütles Hammarbergi ideele vastuseks, et valitsus on kindlasti nõus Eestis sündinud lastele kodakondsuse andmise ettepanekut arutama, sest ÜRO lastekaitsekonventsioonis, millega Eesti on ühinenud, on kirjas, et lapsel on õigus kodakondsusele.

Kaluritest kratid rikkusid seadust
Keskkonnakaitseinspektorid tabasid läinud kuul Võrtsjärvel mitu kutselist kalurit, kel oli saagi hulgas palju alamõõdulisi kohasid.
Keskkonnainspektorid leidsid 8. septembril ühel kaluril paadist 22 lubatud mõõdus ja 77 alamõõdulist koha, neli päeva hiljem tabatud patustanul oli 14 õiges mõõdus ja 34 lubatust lühemat sudakut, kirjutab Sakala.
"Nakkevõrke oleme tänavu vähe leidnud, viimati võtsime välja viie võrguga jada," rääkis vaneminspektor Guido Kapp.
Üks viljandlasest harrastuskalur juhtus eelmisel nädalal Viljandi järves nakkevõrgule, mis oli täis roiskuma läinud ahvenaid.

Politsei otsib varastelt ära võetud võtmetele vastavaid autosid
Põhja prefektuuri kriminaalpolitseinikud paluvad abi vargustes kahtlustatavatelt konfiskeeritud autovõtmetele vastavate sõidukite leidmisel.
Suvekuudel pidasid Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse töötajad kinni kaks meest, keda kahtlustatakse korterite ja sõidukite võtmete varastamises.
Kahtlustuse kohaselt sisenesid mehed lukustamata korteritesse ja eramutesse, varastasid sealt autovõtmed ning võtsid lahkudes kaasa ka auto. Kinnipidamisel konfiskeerisid politseinikud meestelt mitmeid autovõtmeid, millele vastavate sõidukite leidmisel palub politsei inimeste abi.
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse komissar Toomas Jervsoni sõnul on neli konfiskeeritud võtmete juurde kuuluvat sõidukit leitud majaalustest ühisgaraažidest ning neile olid kinnitatud välismaised transiitnumbrid.

Pärnu liuvälja jaoks oli olemas ka märksa odavam kava
Läinud talvel esitleti Pärnu linnavalitsusele kava, mis pakkus Pärnu Lastestaadioni arendamist mitmeotstarbeliseks liuväljaks ja oli pea kolm korda odavam kui see, mida linnavalitsus praegu plaanib.
Pärnaka Heigo Vuugi koostatud plaan nägi ette Lastestaadioni liuvälja loomist ja opereerimist sarnaselt Viljandi jäähalliga, mis tegutseb mittetulundusühingu põhimõtetel, kirjutab Pärnu Postimees.
Kui praegu Pärnu Keskparki kavandatav uisuplats näeb linnale ette enam kui 20 miljoni kroonist kulutust, siis Lastestaadioni liuvälja kava teostunuks selle autori hinnangul ligi seitsme miljoni krooniga.
Lastestaadioni liuvälja kava esitleti Pärnu linnavalitsusele läinud talvel, kuid avalikult sellest seni kõneldud pole. Lastestaadioni uue kaasaegse liuvälja asukohana on linnavalitsus kommenteerinud väidetega, et sinna ei soovi seda Pärnu spordiringkonnad ja et sinna ei mahuks uisutajad ära, samuti ei andnud Vuugi plaan linnavalitsusele kindlust, et plaan teoks saab.

Kopli trammid seisid
Täna hommikul veidi pärast kaheksat katkes Kopli trammide liiklus, praeguseks trammid juba liiguvad.
Tallinna trammipargi dišpetseri sõnul purunes Volta peatuse juures vahetult raudtee ülesõidu ees vooluvõtja.
Seisak algas 8.19 ja praeguseks trammid juba liiguvad.

Ansip lubas kuni 1000 uut lasteaiakohta
Peaminister Andrus Ansip käis eile riigikogus välja veksli, et Eesti saab riigi toel järgmisel aastal juurde 750-1000 lasteaiakohta.
Valitsuse algatatud programmi "Igale lapsele lasteaiakoht" järgi jagatakse 2008. aasta riigieelarvest 150 miljonit krooni uute lasteaedade ehitamiseks ja praeguste lasteaedade remondiks., lisaks on kavas anda 150 miljonit krooni lasteaiaõpetajate palkade suurendamiseks, kirjutab Postimees.
Ansipi kinnitusel maksab iga uus lasteaiakoht praegustes ehitushindades ligi 400 000 krooni, uute lasteaedade ehitamisel ja praeguste laiendamisel eeldatakse tema sõnul kohaliku omavalitsuse vähemalt 50-protsendilist omaosalust.
Samas oli parlamendi ees Keskerakonna poliitikute arupärimisele vastanud Ansip sarkastiline Tallinna linnavõimu suhtes, väites, et Eesti parima tulubaasiga linn eelistab lasteaedade rajamise asemel investeerida näiteks merre püstitavatesse monumentaalskulptuuridesse.

Heimtali spordihoonet ümbritsevad umbes 150-aastase ringtalli varemed
Heimtali mõisa ring-talli varemetest ehitatakse Raudna põhi-kooli spordihoonet.
Viljandimaal Heimtalis algas suvel Raudna põhikooli spordihoone ehitus, millest tõotab tänu oskuslikule arhitektuuripärandi kasutamisele saada üks järgmise aasta arhitektuuriauhindade pretendente.
Algselt 40 hoonest koosnenud Heimtali mõisakompleksi üks tähelepanuväärsemaid hooneid on Baltimaades unikaalne ringtall, mis ehitati 19. sajandi keskpaigas. 75-meetrise välisläbimõõduga tallihoone keskel oli algul avar maneež. Selle aasta kevadeks oli 15-kandilisest ringtallist säilinud vaid osaliselt varisenud välismüür ning mõned sisemüürid.
Mõte rajada ringtalli sisse kooli uus spordihoone sündis mitmete projektide ja eksperdi-
arutelude kaudu. Lõpuks eelistati siiski ringtalli ning valla ja projektivahendite abiga telliti sellele ka arhitektuuriline lahendus. Selle pakkus välja arhitekt Peep Jänes ja see sai põhimõtteliselt muutumatult ka kogu praeguse ehituse aluseks.

Euro toob kaasa rahavõltsimise
Euro tulek toob paratamatult kaasa ka rahavõltsimiskuritegusid.
Keskkriminaalpolitsei direktori Elmar Vaheri sõnul ei ole Eestis politseile teadaolevalt viimastel aastatel olnud ühtegi suuremahulist sularaha võltsimise kuritegu, viimased jäid 1990. aastate lõppu. Teiste euroriikide kogemused näitavad, et mida suurem riik, seda suurem on raha võltsimise probleem. Näiteks Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal avastatakse aastas kaks kuni neli valeraha trükikoda. "Tegemist on ahvatleva kuriteoliigiga, seetõttu peab kontroll olema tugev kohtades, kus sularaha liigub - pankades ja kaubanduses," ütles Vaher.
Rahavõltsinguid puudutaval konverentsil jagavad Euroopa kogemust võltsingute avastamisel oma Eesti kolleegidele spetsialistid Interpolist, Europolist, Euroopa Keskpangast, Eurojustist, Euroopa Komisjonist/OLAF-ist ja Ameerika Ühendriikide salateenistusest.

EPL otsib uut vastet sõnale "muulane" 
Nii rahvastikuminister Urve Palo kui ka mitmed rahvastikuteadlased leiavad, et sõna "muulane", mida kasutatakse Eestimaal elavate vähemusrahvuste esindajate kohta, pole kõige õnnestunum, mistõttu Eesti Päevaleht kutsub üles lugejaid pakkuma uusi variante.
Sõna "muulane" sisaldab esiteks eitust - muu, teistsugune, meiega mitte sarnane. Samuti võib "muulane" mõnes kontekstis tunduda solvav kas või sellepärast, et sarnaneb sõnaga "muul". Ka vähemuste esindajad ei poolda üksmeelselt "muulast". Paraku pole paslik väljend ka "mitte-eestlane," sest sisaldab taas eitust. "Eestivenelane" aga räägib vaid ühest vähemusrühmast, jättes mainimata ülejäänud 120 Eestis elavat rahvust.

Ilvese aasta: Eesti suuremaks tegemine vajab rohkem tuge
Tugeva välispoliitika kõrval on president Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaasta puhul silma paistnud tema visiidid Eesti "ääremaile".
Täna aasta eest astus riigikogu ees ametisse president Toomas Hendrik Ilves. Oma ametisihtideks seadis ta, et tema, rahva, riigikogu ja valitsuse eesmärgiks on anda viie aasta pärast täisikka jõudvale esimesele taasiseseisvumise järgsele põlvkonnale üle riik, mille tegevust suunavad kodanikud, mitte poliitikute klubi, kuhu pääsemiseks ülejäänutelt küsitakse liikmekaarti. "Teeme Eesti suuremaks!" kuulutas ametisse astuv president rahvaesinduse tribüünilt.
Juba 2006. aasta kevadest käivitunud Ilvese valimiskampaanias, mille mäletatavasti lükkas sotsiaaldemokraatidele üllatuslikult käima hoopis reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip, pandi tulevasele presidendile vaistlikult kaks kõige suuremat lootust. Esiteks loodeti talt sisepoliitikas lõõmava põlvkondade lõhe ületamist, millesse sumbus KeRa leppe vormis Arnold Rüütli lõppev presidentuur. Kuid võib-olla ehk tähtsama ootusena loodeti Ilveselt lennartmeriliku Eesti välispoliitilise sära taassüütamist, mis Rüütli ajal oli muutunud formaalseks ning eesmärgita "visiiditamiseks".

Aidsiennetajad hoiatavad: Tartut võib ähvardada HIV-epideemia
Tartus elab 54 HIV-positiivset, sama suur hulk viirusekandjaid on Tartu vanglas.
Viimaste aastate jooksul on Tartu inimeste hulgas nakatumised HI-viirusesse olnud küll üksikud, kuid samas on see arv pidevalt kasvanud ning viimaste aastate arvud on kahekordistunud. Kui kuni 2000. aastani ei olnud Tartus ühtki ja 2002. aastal oli viis nakatumist, siis tänavu septembrikuu lõpu seisuga on juba 14 uut nakatunut.
Kokku elab Tartus ametlikel andmetel 54 HIV-positiivset, kes on nakatunud alates 2000. aastate algusest. Need on end kontrollida lasknud inimeste registreeritud andmed - kui palju nakatumisi tegelikult on, on raske öelda. Lisaks neile diagnoositi mullu ainuüksi Tartu vanglas 54 HIV-positiivset kinnipeetavat. Tartul on HIV-nakkuste hulga poolest Ida-Virumaa ja Tallinna järel kolmas koht.

Justiitsministeerium läheb korterite pärast kohtunike vastu kohtusse
Üheksa praegust ja üks endine kohtunik ei soostu ametikorterit ostma ega ka sellest loobuma.
Justiitsministeerium on alustanud kohtuasja Narva ekskohtuniku vastu, et teda ametikorterist loobuma sundida ning samasugused kohtuasjad ootavad ees ka üheksat Harju maakohtu kohtunikku.
Suvest saadik kogub tuure justiitsministeeriumi kohtuasi napsilembuse tõttu aastaid tagasi ametist vabastatud Narva ekskohtuniku Ivan Kulperi vastu, kes ei soostunud ametikorterit ei välja ostma ega sellest loobuma.
2004. aastal algatatud riigi ametikorterite võõrandamise käigus võimaldati kõigil nende eluruumide üürnikel korter turuhinnaga välja osta. 2001. aastal 119 ametikorterit omanud justiitsministeeriumil on praeguseks alles 19 ametikorterit, millest kümme on nn probleemsed. Lisaks Narva juhtumile on üheksa Harju maakohtu kohtunikku keeldunud korterit turuhinna eest ostmast, üürimast või tagastamast.

Mihkelson tutvustas van der Lindeni huve Venemaal
Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadiku Marko Mihkelsoni sõnul ajendasid tema blogikirjutise, milles ta rääkis ENPA presidendi Rene van der Lindeni väidetavatest majandushuvidest Venemaal, Vene meedias ilmunud artiklid.
Mihkelson ütles eile pressikonverentsil, et tema eesmärk ei olnud kedagi personaalselt süüdistada, vaid tuua inimesteni materjal van der Lindeni väidetavatest majandushuvidest.
Peamiselt põhineb see väide faktil, et van der Linden on Hollandi firma Noble House Holding vaatlejate kogu esimees. Ettevõte aga rajab Venemaale Vladimiri oblastisse Sobinski rajooni tööstusparki, mille investeeringute kogumaht on kaheksa miljardit krooni (500 miljonit eurot).

Kapo kuulab üle Reiljani ja Tuiksoo
Rahvaliidu endine juht ja kunagine keskkonnaminister Villu Reiljan ning endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo said kutse kaitsepolitseisse, teatas Kanal 2 uudistesaade "Reporter".
Tuiksoo kinnitas kutse saamist Eesti Päevalehele ning selgitas, et teda kutsuti kaitsepolitseisse ütlusi andma maatehingute tõttu. Samuti ütles Tuiksoo, et kindlasti teeb ta igati koostööd politseiga.
Reiljan kommenteeris teleuudistele kutsesaamist sõnadega: "Päris tubli poliitiline protsess lavastatakse." Ei Reiljan ega Tuiksoo soovinud öelda, millal nad kaitsepolitseisse lähevad.
Rahvaliit tegi septembri lõpus avalduse, milles teatas, et teeb valitsusele ettepaneku astuda samme seaduslikkuse ja kodanike põhiõiguste tagamiseks prokuratuuri ja kaitsepolitsei tegevuses. Erakond kinnitas, et kuigi skandaalist aasta möödas, pole kedagi suudetud kohtu ette saata ning pole leitud seaduslikke põhjusi Villu Reiljani ülekuulamiseks.

Steri nõuab riigilt viivituse eest 34 miljonit krooni
Keskkonnaminister loodab kahjude väljamaksmise asemel siiski kompromissi leida.
AS-i Steri juhatuse liikme Jaanus Pikani kinnitusel on ettevõte otsustanud esitada keskkonnaministeeriumile pretensiooni, et nõuda kiirgustegevusloa väljastamisega venitamise eest kompensatsiooniks ligemale 34 miljonit krooni.
"Esitame pretensiooni lähipäevil," ütles Pikani. "Ministeeriumipoolne kiirgustegevusloa väljastamisega viivitamine pole olnud õiguspärane."
Pikani viitas, et kiiritustehase tööleasumise aluseks oleva loa viibimise tõttu kandis Steri saamata jäänud tulude ning muude lisakulude näol märgatavat kahju. "Luba viibis ju enam kui poolteist aastat ning oleme teinud vastavad arvutused," tähendas Pikani, lisades, et Steri praegust käiku toetab ka Tallinna halduskohtu varasem otsus. Selle kohaselt oli õigusvastane, et keskkonnaministeerium viivitas Steri Sauel asuvale steriliseerimistehasele tegevusloa andmisega.

Türgi valmistub sõjaliseks operatsiooniks Iraagis
Türgi peaminister tahab parlamendis hakata läbi suruma plaani sõjalise operatsiooni teostamiseks Põhja-Iraagi kurdide aladele.
Pärast enam kui paarkümne Türgi sõduri ja tsiviilisiku surmaga lõppenud kurdi mässuliste rünnakuid Türgi lõunaosas viimase kahe nädala jooksul, kohtus peaminister Recep Tayyip Erdogan oma Õigluse- ja Arengupartei liidritega, et suruda parlamendis läbi otsus Põhja-Iraagi alasid vastuaktsiooniks rünnata, teatab AP.
Kohtumisest osa võtnud anonüümseks jääda sooviva ametniku sõnul soovib valitsus nii pea kui võimalik teostada sõjalist operatsioon Kurdide Tööpartei (PKK) vastu. Pärast kohtumist avalikkusele saadetud teates siiski kindlast rünnakust infot ei leidunud.

Gazprom ja Ukraina jõudsid gaasivõla tasumises kokkuleppele
Gazpromi pressiteate kohaselt on Ukrainaga sõlmitud leping seniste võlgade tasumiseks enne 1. novembrit.
Esmaspäeval, pärast nädal aega kestnud vaidlusi, sõlmisid Gazpromi juhatuse esimees Aleksei Miller ja Ukraina kütuse- ja energiaminister Juri Boiko ajakava võlgade tasumiseks, teatab RIA Novosti.
Ukraina gaasi vahendava RosUkrEnergo esindaja teatel tasub riik 22. oktoobriks esimese osana 200 miljonit dollarit. Venemaa peaminister Viktor Zubkovi sõnul ulatub Ukraina energiavõlg 2 miljardi dollarini, seni avalikkusele teada olevalt küündis võlg 1,3 miljardi dollarini.
Eelmisel teisipäeval ähvardas Gazprom vähendada gaasitarneid, juhul kui Ukraina ei tasu oktoobri lõpuks oma seniseid võlgu. Gazprom tarnib ühe neljandiku Euroopa Liidu maagaasi vajadusest, millest suurem osa liigub läbi Ukraina.

IMF vähendas järgmise aasta maailma majanduskasvu prognoosi
Rahvusvaheline Valuutafond korrigeeris maailma majanduskasvuprognoosi seniselt 5,2 protsendilt 0,4 punkti võrra väiksemaks.
AFP-le usaldusväärse allika teatel on IMF vähendanud maailma majanduskasvuprognoosi 4,8 protsendile.
Juulis avaldatud maailma majanduse ülevaates korrigeeris IMF oma aprillikuu prognoosi 4,9 protsendile. Rahvusvahelise Valuutafondi juulikuus antud hinnangul on maailma majanduskasvu aeglustumise taga USA majanduskasvu aeglustumine, samas kui eurotsooni ja Jaapan laienevad jõudsalt.

Iraak nõuab USA turvafirmalt valurahaks 136 miljonit dollarit
Iraagi valitsus otsustas, et USA turvafirma Blackwater peab maksma kaheksa miljonit dollarit iga turvafirma töötajate poolt tapetud inimese perekonnale.
Blackwateri töötajaid kahtlustatakse kokku 17 tsiviilisiku tapmises ja Iraagi valitsus nõuab, et firma maksaks tapetute omastele kokku 136 miljonit dollarit, ütles Reutersile Iraagi kõrge valitsusametnik.
Valitsusametniku sõnul on tegemist samaväärse summaga, mis Liibüa valitsusel 270-le perekonnale, kes hukkusid lennufirmale Lockerbie kuulunud lennuki pommitamises 1988 aastal.
"Me tahame, et nad (Blackwater - toim.) maksaks iga ohvri perekonnale kaheksa miljonit dollarit nagu maksti Lockerbie ohvritele," ütles valitsusametnik, kelle väitel on Blackwaterit nõudest teavitatud. Blackwater ei ole siiani rahanõuet kommenteerinud.
Iraagi valitsuse pressiesindaja sõnul on peaminister Nuri al-Maliki juhtimisel kokkukutsutud uurimine tuvastanud, et Blackwateri turvatöötajad "tapsid tahtlikult" 16. septembril toimunud tulevahetuses 17 tsiviilisikut Bagdadi lääneosas.

Linden: ma ei mõista Eesti poliitikute taktitut käitumist
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Rene van der Linden teatas, et Eesti on ainus Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist, mis reageerib kriitikale sellisel teraval viisil ning lisas, et talle pole arusaadav meie poliitikute taktitu käitumine.
"Seda enam, et vasttoimunud Parlamentaarse Assamblee istungil ei rääkinud eestlased mitte midagi," ütles Linden intervjuus Izvestijale.
Ta lisas, et need on Eesti poliitikute mingid siseasjad, millest ta ei tea ega soovi teada. "Kõik avaldused tehakse erandlikult Eesti sees ning näib, et need on suunatud siseauditooriumile," sõnas ta.
Ta märkis, et eestlastel pole õigust nõuda tema tagasiastumist ning tema ettekanne visiidist Eestisse on ENPAs vastu võetud.
Küsimusele, et riigikogulane Marko Mihkelson süüdistas teda majandushuvides Venemaal, vastas Linden, et Mihkelson juba vabandas.
Ajakirjanik märkis, et Mihkelson eitab vabandamist, kuid Linden teatas seepeale: "Tema räägib täna üht, homme teist".

Põhja-Korea juubeldas tuumapommi üle
Põhja-Korea tähistas täna pidulikult möödunud aasta suurt tuumakatsetust, mis on tänaseks riigile kaasa toonud rängad sanktsioonid ja hinge vaakuva majanduse.
Põhja-Korea päevaleht Rodong Sinmun tituleeris riigi ränkade sanktsioonide kätte paisanud ja rahvusvaheliseks paariaks muutnud tuumakatset "suureks imeks" kõigi korealaste jaoks, vahendab Reuters.
"Me ei tohi seda unustada. Meie heatahtlik juht oma suure mõõgaga tegi Koreast tugeva ja iseseisva riigi ja andis meie 70 miljonile inimesele igavesti kestvad rahutaevad, õitsengutaevad ja lootusetaevad," jätkab ajaleht oma kiidulaulu.
70 miljonit on kahe Korea rahvaarv kokku ja Rodung Sinmun ei selgita, miks on Külma sõja ajal eraldunud riikide rahvaarv tuumakatse tähistamiseks kokku liidetud. Lõuna-Korea on seni paraku olnud Põhja-Korea rakettide ja enam kui miljonimehelise armee peasihtmärk.

Putin kergitas Ühtse Venemaa reitingut
Ühtse Venemaa partei reiting tõusis 48 protsendilt 54 protsendini pärast Venemaa president Vladimir Putini otsust kandideerida duumasse erakonna nimekirja eesotsas.
Reitingu kergitamist näitas Venemaa arvamusuuringu keskuse 6.-7. oktoobrini tehtud küsitlus.
Kommunistidele on valmis andma oma hääle 6 protsenti küsitletutest, liberaal-demokraatide eest - 5 protsenti ning Õiglase Venemaa eest - 3 protsenti.
Küsitluse kohaselt tõusis ka Putini enda reiting: 60 protsendilt kuni 66 protsendini.
Küsitluses osales 1600 inimest, teatas Interfax.

Okruašvili lahkus Gruusiast
Gruusia endine kaitseminister Irakli Okruašvili lahkus koos perekonnaga riigist.
Sellest teatas kohalik meedia viitega eksministri valvele, vahendas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Samas lükkas Okruašvili advokaat Eka Beselia kõik teated eksministri lahkumise kohta tagasi, teatas newsru.com.
Beselia teatas Okruašvili korterist tulles, et tema kaitsealune ei suuda praegu oma tegevuste eest vastutada ning on hetkel võimude suure surve all. Lisaks polevat Okruašvilile teada, et kes tema hiigelkautsjoni tasus.
Tbilisi kohus vabastas eile endise kaitseministri Irakli Okruašvili 6 miljoni dollari suuruse kautsjoni vastu vahi alt ning täna öösel lahkus ta mõrtsukate ja röövijate seltskonnast vanglast.
Okruašvili võttis oma süüdistused president Mihheil Saakašvili vastu tagasi, öeldes, et tal ei ole ei fakte ega tõendeid tema vastu. Okruašvili kinnitas, et kõik tema senised avaldused Saakašvili vastu olid mõeldud lihtsalt presidendi häbistamiseks ja oma populaarsuse tõstmiseks.

Nobeli füüsikapreemia said tänavu sakslane ja prantslane
Prantslane Albert Fert ja sakslane Peter Grünberg said Nobeli füüsikapreemia magnetotakistuse uurimise eest.
Nii Fert kui Grünberg uurisid magnetotakistuse tehnoloogiat, tänu millele on viimastel aastatel olnud võimalik kõvakettaid nii palju väiksemaks muuta, vahendab AFP.
Fert ja Grünberg avastasid 1988. aastal kumbki iseseisvalt giant magnetoresistance'i (GMR) ehk gigantse magnetotakistuse.
Nobeli preemia tähendab teadlastele ka 10 miljoni Rootsi krooni suurust auhinnaraha.

Gruusia soovib tsaari
Gruusia kiriku hinnangul tuleb riigi poliitilisest kriisist välja toomiseks kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja troonile panna tsaar.
Gruusia kirik, millel on riigis rahva suur toetus, pakkus oma väljapääsu poliitilisest kriisist, mis teravnes koos ekskaitseminister Irakli Okruašvili vahistamisega.
Ühendatud opositsioon nõuab protestiaktsioonidega presidendi institutsiooni kaotamist ja sel taustal tahab 74-aastane patriarh Ilja II alustada diskussiooni konstitutsioonilise monarhia kehtestamise kohta, kirjutab Vremja Novostei.
Patriarhi sõnul aitab just Bagrationi dünastiast pärit tsaar riigi poliitilisest kriisist välja.
Gruusia parlamendi eksspiiker Akaki Asatiani ütles: "Patriarhi ettepanek pole mitte ainult tark, vaid ka ainus vastuvõetav Gruusia jaoks. Meie poliitikutel on maniakaalne soov saada presidentideks, mille pärast nad hakkavad imeasju tegema, nagu seda teeb Mihheil Saakašvili. Käituvad ilma igasuguse enesekontrollita."

Soome võrdõiguslikkuse volinik: mehed ja naised maksku juukselõikuse eest võrdselt
Soome soolise võrdõiguslikkuse volinik ähvardab naistelt ja meestelt erinevat juukselõikuse hinda küsivaid juuksureid trahviga.
Soome ajaleht Aamulehti kirjutab, et soolise võrdõiguslikkuse volinik Pirkko Mäkinen on valmis neljale Helsingis tegutsevale juuksurile trahvi tegema, kui nad ei ole nõus hinnakirja muutmisega.
Ajalehega suhelnud juuksurid põhjendavad erinevaid hindu sellega, et meeste juukseid on tunduvalt lihtsam lõigata. Üks juuksur väitis lehele, et kui naiste ja meeste juukselõikuse hinnal enam vahet teha ei tohi, tähendab see seda, et meeste jaoks muutub juuksuris käimine kallimaks.

Afganistani vanglas hukati 15 kinnipeetavat
Afganistani valitsuse kinnitusel on tegemist teise vangide hukkamisega alates Talibani režiimi langemisest 2001 aastal.
Ametnike sõnul hukati riigi suurimas vanglas Pul-e-Charkhis laskurite poolt viisteist kinnipeetavat ning viimati kasutati vangide tapmiseks hukkamiskomandot 2004 aasta aprillis, kirjutab BBC.
Vanglaametnike sõnul leidis hukkamine aset pühapäeval vastavalt Afganistani seadusele, mis näeb ette surmamõistetud vangide hukkamise mahalaskmise läbi.
Vaatlejate hinnangul olid avalikud hukkamised tavapärased ajal, mil riiki valitses Talibani režiim ning tollal hukati mitmeid inimesi sõjaajal puruks pommitatud Kabuli spordistaadionil.
Viimane kinnipeetav hukati Afganistani vanglas enne pühapäeva 2004 aasta aprillis, mil lasti maha mässuliste sõjakomandör Abdullah Shah, keda süüdistati mitmete mõrvade korraldamises.

Venemaa kultuuriminister ei lubanud pornograafiat Pariisi
Venemaa kultuuriminister Aleksandr Sokolov keelas Venemaalt Prantsusmaal avatavale näitusele viia Tretjakovski galeriis asuvad maalid.
21. oktoobril Pariisis avatakse näitus "Sots-art. Poliitline kunst", kus Tretjakovski galerii ja Prantsusmaa vene kunsti toetusfond soovisid näidata Venemaa kunstnike töid, kirjutas Vedomosti.
Sokolov nimetas näitust Venemaad häbistavaks, mille eest tuleb vastutada täies ulatuses. Tema sõnul viidaks Pariisi "seesama pornograafia, need suudlevad miilitsad, erootilised pildid." Sokolovi meelepaha teenis foto "Armulikkuse ajastu", kus kasesalus seisvad miilitsad suudlevad teineteist.
"Ma võtsin ette kõik, mida suutsin, et see ei sõidaks Pariisi. Pärast seda, kui patriarh Aleksius II räägib Prantsusmaal kõlbelisusest, vamulikkuse kriteeriumidest, kavatseb Venemaa pornograafiat näidata," vahendas ministri sõnu Moskovski Komsomolets.

USA-s kukkus alla lennuk üheksa langevarjuriga
USA-s Washingtoni osariigis kukkus alla lennuk piloodi ja üheksa langevarjuriga.
Lennuk kukkus alla pühapäeva õhtul, kuid otsijad leidsid tihedasse metsa kukkunud lennuki vraki alles ligi ööpäev hiljem, esmaspäeva õhtul, vahendab BBC
Lennuki juurest on seni leitud seitse laipa ja täna jätkuvad otsingud ülejäänud kolme lennukisolnu leidmiseks.
Cessna 208 tüüpi lennuk tõusis Idaho osariigist Starist õhku pühapäeval pärast ühte langevarjurite üritust. Lennuk võttis kursi Washingtoni osariiki Sheltonisse ja jõudis enne allakukkumist lennata umbes tunni.

Näljastreiki pidanud našist viidi haiglasse
Eesti viisa saamiseks näljastreiki pidanud küberründaja-našist Konstantin Goloskokov viidi täna haiglasse.
Kremlimeelse ühenduse Naši liige Goloskokov saatis Eesti suursaadikule Moskvas Marina Kaljurannale kirja, kus teavitas, et kui talle 1. oktoobriks ei anta viisat Eestisse sõitmiseks, siis ta kuulutab välja tähtajatu näljastreigi.
Tuntud Venemaa arst Leonid Rošal vaatas Goloskokovi üle ja leidis, et edaspidine nälgimine võib tõsiselt kahjustada tema tervist, teatas Interfax.
Samas našistide pressiesindaja Kristina Potuptšiki sõnul kavatseb Goloskokov kiiresti paraneda ja jätkata oma protesti.
Goloskokovile keelati sissesõit 27 EL liikmesriiki ja USAsse pärast seda, kui ta tunnistas, et korraldas DDos-rünnakud Eesti veebilehtede vastu. Ta jutustas, et 29. aprilli öösel 30. aprilli vastu blokeerisid Transnistria noored häkkerid Eesti riigiorganite veebilehed. "Seega protestisime poistega Eesti juhtkonna läbiviidava riigifašismi poliitika vastu," ütles Goloskokov tol ajal.

Politkovskaja mõrv varjutab siiani Venemaa ajakirjandusvabadust
Anna Politkovskaja lapselaps kannab nime Anna Viktoria lootuses, et vähemalt tema suureks kasvades võidutseb Venemaal taas täiesti vaba ajakirjandus.
Aasta tagasi, 7. oktoobril Moskvas oma kodumaja trepikojas tapetud Venemaa kuulsaim opositsiooniline ajakirjanik Anna Politkovskaja oma esimest lapselast ei näinudki. Anna Viktoria (Victoria oli Rooma võidujumalanna - toim) sündis neli kuud pärast vanaema mõrva. "Loodan, et ta jätkab kunagi Anna tööd," lausus ajakirjaniku lesk Aleksandr Politkovski intervjuus telejaamale Ren-TV.
Mis seisus on Venemaa ajakirjandus aasta pärast Anna Politkovskaja mõrva ja kuidas see mõjus ühiskonnale? Moskva üks kriitilisemaid kolumniste Julia Latõnina väidab, et veretöö ei ehmatanud Venemaa ajakirjanikke ära. "See tapmine ei mõjunud sõnavabadusele, seda tegi telejaamade ja ajalehtede omanikevahetus juba varem," ütleb Latõnina.

Pakistani tuleviku määrab dramaatiline võimuvõitlus
Lahingud Waziristanis jätkuvad, presidendi tagasivalimine jäi kohtu otsustada, tema helikopter kukkus alla ja opositsioonijuht tuleb kodumaale.
Kindel on vaid see, et president Pervez Musharraf tahab teha kõik võimaliku ametis püsimiseks. Sõjaväediktaatorina võimule tulnud mees on selle nimel valmis isegi tsiviilisikuks hakkama, kuid ka opositsioonijuht Benazir Bhutto loodab koju naastes saada osa riigipirukast.
Presidendivalimised kulgesid laupäeval ettenähtud rööpaid pidi. Boikotiüleskutsed jätsid küll osa valimiskogu liikmetest eemale, kuid Musharraf sai siiski 685 häält 1170-st.
Valimistulemusi ei saa aga välja kuulutada enne ülemkohtu 17. oktoobri otsust, kas tal üldse oli õigus kandideerida. Ja ülemkohtuga on presidendi suhted jääs juba alates kevadisest katsest tagandada selle juhti Iftikhar Mohammed Chaudhryt. Kui valimised tühistatakse, seisab riik silmitsi tõsise võimukriisiga.

Templirüütlite ordu rehabiliteeritakse 700 aastat hiljem
Avalikuks tulnud dokument tunnistab rüütliordu ebaõiglaste repressioonide ohvriks.
13. oktoobril 1307 lasi Prantsuse kuningas Philippe IV vangistada kõik templiordu liikmed Prantsusmaal ja nad piinamise järel ketseritena elusalt tuleriidale saata. Tollane "Avignoni vang" paavst Clemens V alistus viis aastat hiljem Pariisi survele ja keelustas ristisõdades suuri tegusid teinud rüütliordu.
Tänavu 25. oktoobril peaks Vatikanis ilmuma dokumentidekogumik, millega tunnistatakse rüütlite tagakiusamine ebaõiglaseks ja nad kuuluvad seega ajaloo silmis rehabiliteerimisele.
Itaalia uurija Barbara Frale avastas juba kuue aasta eest Vatikani salaarhiivist 1314. aastast pärineva dokumendi, milles Clemens V ise tunnistas, et rüütliordu polnud kiriku sakramendi vastu eksinud.

Ukraina saatus põimiti ingellikult blondi palmikusse
Kes ta küll on, see blondide patsidega naine? Ukraina Jeanne d'Arc või Eva Peron?
Muidugi ei ole praeguse seisuga Ukraina uueks peaministriks saav Julia Tõmošenko ei üht, teist ega kolmandat. Aga vähe on maailmas soenguid, mis kõnelevad sedavõrd äratuntaval moel nii iseenda kui ka kogu 50-miljonilise rahva eest.
Tõmošenko soengut võib ilmselt õigusega pidada maailmas veel palju tuntumaks kui tema poliitilisi vaateid. Ja seda tegelikult Ukrainas endaski: kui poliitik mööda provintse sõidab, ei pääse ta peaaegu kunagi küsimustest oma iseloomulikku patsi põimitud soengu kohta.
Valmis seitsme minutiga
Ikka ja jälle huvitab inimesi, kas Ukraina maskotiks kujunenud palmik on ehtne. Uskmatute Toomaste õigele teele viimiseks tuli tal ükskord isegi oma juuksed telekaamerate ees lahti rullida, nii et igaüks võis veenduda: patsil on parukaga sama palju ühist kui käpiknukul Ukraina ühe kõige populistlikuma ja säravama poliitikuga. Kusjuures juuksed pidavat saama palmikusse vaid seitsme minutiga!

Venemaad teravalt nõelanud Sarkozylt oodatakse tegusid
Täna Moskvasse visiidile saabuv Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy võib saada jokkeriks Euroopa Liidu Venemaa-poliitika kaardipakis.
Öelda, et Sarkozy Venemaaga tüli norib, oleks ehk liialdus. Küll aga on Prantsusmaa president viimaste kuude jooksul astunud liiga paljudele Venemaa konnasilmadele, et tegemist saaks olla kokkusattumusega.
Möödunud nädalal Bulgaarias süüdistas Sarkozy Moskvat maailma probleemide komplitseerimises. "Suurtel riikidel pole mitte ainult õigused, vaid ka kohustused," ütles Prantsusmaa president, vihjates esmajoones Kremli järeleandmatusele Kosovo staatuse küsimuses.
Reedel kohtus ta Ukraina "oranži" liidri, president Viktor Juštšenkoga. Üleeile oli Sarkozyl Pariisis külas Poola riigipea Lech Kaczynski ja eile Tšehhi peaminister Mirek Topolanek. Kõigil kolmel on Moskvaga seotud üha enam muresid. Pariisi ametnike sõnul oli visiitide ajastus kokkusattumus, kuid pole kahtlust, et Moskvas võeti signaal vastu.

Tartu suuremad poed panevad varem uksed kinni
Tartu
Tartu Anne Selveri juhataja Heli Laumets ütles Päevaleht online'ile, et Selveri poodidekett on otsustanud Tartus alates sellest sügisest "tulla vastu töötajate huvidele ja senine 11 sulgemisaeg asendada kella 10-ga".
"Kuna töökätest on niigi puudust, tahame mõelda oma personali peale ning tööpäevi tunni võrra vähendada. Külastajatest polnud seni ka 11-ni puudust, kuid kuna inimene harjub kõigega, siis peavad tartlased ümber harjuma ning oma ostud varem ära tegema," ütles Laumets.
Tallinn on ühes Pärnuga veel ainuke piirkond Eestis kus Selveri poed 11-ni lahti on. Laumetsa sõnul kaalutakse aga ka seal lahtiolekuaja vähendamist - mõeldes ikkagi eelkõige oma töötajate huvidele.

Saku Suurhalli esine ala ehitatakse täis
Tallinna linnavalitsus kavatseb müügile panna Saku Suurhalli esise ala ning võimalik on, et sinna tulevad kõrghooned.
Tallinna linnakantselei peaspetsialist Toomas Pirn ütles Päevaleht Online'ile, et kavandatava müügilepingu järgi saab hoonestada veidi alla poole Saku Suurhalli esisest alast.
"Samas saab sinna ehitada aga üsnagi kõrged hooned. Hoonete täpne maht ja korruselisus selgub detailplaneerimise käigus," lisas Pirn.
Eelnõu kohaselt otsustab Tallinna linnavolikogu müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel Saku Suurhalli esised kinnistud kogupindalaga 9698 ruutmeetrit alghinnaga 31,1 miljonit krooni.
Sellest alast 5000 ruutmeetrit jääks Tallinna linnale tasuta tähtajatu kasutusõigusega ning sinna jääks alles avalik parkla.

Juuratudengid annavad tallinlastele tasuta õigusabi
Juuratudengid annavad Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis ja Tallinna ringkonnakohtus linnakodanikele tasuta õigusabi.
Tallinna Üliõpilaste Õigusbüroo tudengid jagavad linnavalitsuse teenindussaalis aadressil Vabaduse väljak 7 tasuta õigusabi esmaspäeviti kell 15.00-18.00, teisipäeviti 14.00-17.00, kolmapäeviti 15.30-17.00, neljapäeviti 14.00-15.30 ja reedeti kell 9.00-10.30. Vastuvõtt on eelregistreerimiseta niinimetatud elava järjekorra alusel, teatas Tallinna pressiteenistus.
Tallinna ringkonnakohtus aadressil Pärnu mnt 7 toimub vastuvõtt 11., 12., 16., 17. ja 24. oktoobril kell 16.00-17.30
Tasuta õigusabi jagatakse Eesti Juristide liidu poolt läbiviidava projekti "Tallinna Üliõpilaste Õigusbüroo" raames.

Õismäel oli veevarustus häiritud
Õismäel lõhkes täna hommikul kell 7: 32 veetoru, mis põhjustas linnaosas veesurve langemise.
Toru lõhkes Õismäe K-Rautakesko ehitusmaterjalide kaupluse juures.
Veevarustus ei katkenud täielikult, vaid surve torustikus langes, teatati Tallinna Veest Päevaleht Online'ile.
Normaalne veevarustus taastati umbes tunni ajaga.

Omavalitsused ei kiirusta poodidelt viinamüügi õigust ära võtma
Tallinna linnaosavalitsused, Kose vald ja Maardu linnavalitsus ei tõtta alkoholiga kauplemise luba ära võtma poodidelt, kes alaealistele napsi müümisega politseile vahele on jäänud ning kellelt politsei alkoholimüügi õiguse ära võtta soovitab.
Poolteist nädalat tagasi teatas Põhja politseiprefektuur, et on teinud ettepaneku neljalt Tallinna, neljalt Kose valla ja ühelt Maardu linna poelt alkoholimüügi õigus ära võtta, kuid seniajani pole ühtegi otsust veel langetatud, kirjutab Postimees.
Ainsana söandas eile loa äravõtmisplaani kinnitada Põhja-Tallinna vanem Enno Tamm, kelle sõnul toetas politsei ettepanekut ka halduskogu ettevõtluskomisjon. Ta lisas, et võrreldes avalikkuses tähelepanu saanud Kristiine Prisma juhtumiga on Ristiku 54 asuva OÜ-le Lancoster kuuluva poe juhtum tavatum.
"Seal (Ristiku tn poes - toim) müüs ilma töölepinguta alaealine alkoholi teisele alaealisele," sõnas Tamm, "ma ei oska siin enam midagi kommenteerida."

Tallinna volikogu saab sünnipäevaks 100 000 krooni maksva seinavaiba
Tallinna volikogu istungitesaali seina hakkab aasta lõpul ehtima umbes 100 000 krooni maksev vaip, kallis käsitöögobelään kujutab kolme sinist lõvi kollasel taustal.
Selle käsitööna valmiva vaiba koob tuntud tekstiilikunstnik ja õppejõud, Eestis ja välismaal paarkümmend näitust korraldanud Merike-Viivi Männi, kirjutab SL Õhtuleht.
Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest esimehe Toomas Vitsuti sõnul kujutab vaip Tallinna heraldilist vapilippu, milleks on suure linnavapi lehviv variant - vapikilbi aset täidab kollane kangas, millel sinised vapilõvid.
Vitsuti teada maksab vaip umbes 70 000 krooni, aga Tallinna linnavolikogu määruse "Tallinna linna 2007. aasta eelarve muutmine ja II lisaeelarve" järgi maksab volikogu kantselei üldvalitsemiskulude rea alla paigutatud "seina kujunduselement" 102 600 krooni.

Meditsiinikeskus ootab noorsportlasi tervist kontrollima
Uutes ruumides tegutsev tervisekontrollikeskus kontrollib ja nõustab noori sportlasi.
Spordimeditsiini sihtasutus kolis tervisekontrollikeskuse uutesse ruumidesse Tondi 88, kus on varasemast avaramad tingimused noorsportlaste nõustamiseks.
Kui täiskasvanule maksab terviseuuring olenevalt selle mahukusest 1040-2250 krooni, siis 7-19-aastaste noorsportlaste kontrolli toetab haigekassa ja selle eest küsitakse 50 krooni. Linna toetatavates spordiklubides treenivale 1250 noorele on spordiarsti läbivaatus tasuta.
Eile lõunal tegi spordiarsti kabinetis, hapnikumask peas, koormustesti Jaak Mae suusakooli õpilane Anna (15). Viis korda nädalas treeniv neiu tegi sellist katset esimest korda, sest alustas hiljuti pärast mitmeaastast vahet taas aktiivset sporditegemist.

Pirita teel jääb kehtima kiirusepiirang 50 km/h
Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse otsuse järgi jääb Pirita teel liiklejatele kehtima kiirusepiirang 50 kilomeetrit tunnis, kuigi varem võisid autod seal sõita 20 kilomeetrit suurema tunnikiirusega.
Linna liiklusteenistuse direktori Mati Songisepa sõnul on Pirita tee liiklusaktiivsus viimastel aastatel märgatavalt suurenenud ja seda ka sõiduteed ületavate jalakäijate osas.
"Kui võtta arvesse asjaolu, et ühissõidukite raja lisamisega Pirita teele muutus sõidutee seal ka laiemaks, oli minu hinnangul liiklusohutuse seisukohalt ainuvõimalik otsus jätta sellel teelõigul kehtima kiirusepiirang 50 kilomeetrit tunnis," ütles Songisepp.

Prügifirma veider arvepidamine tõi tavalisest topelt suurema arve
Elanikes tekitab nõutust prügifirma komme arvestada aega kuude asemel nädalates.
Tuntud prügiveoettevõtte Cleanaway tütarfirma OÜ Resk saatis juuli lõpus Mähe elanikule Meeli Lepsonile tavapärasest kaks korda suurema arve, vaevumata arvel põhjust selgitama. Olles kindel, et tegu on näpuveaga, maksis Lepson tavapärase summa 45.59. Kui kuu aega hiljem ettevõte ikka kahekordset summat nõudis, helistas naine sinna ja sai teada, et prügi on lepingus ette nähtud ühe korra asemel veetud kaks korda kuus.
"Põhjendasid, et nad peavad vedama prügi iga nelja nädala järel ja mingisuguse kalkulatsiooni kohaselt tegid nad seda kaks korda ühe kuu jooksul. Olin selgituse peale nõus maksma," rääkis naine.
Juhtub kord aastas

Kakskeelsed sildid tuleb asendada
Keeleinspektsioon juhib tähelepanu, et osal korteri- ja elamuühistutel on Nõukogude-aegsed elamuehituskooperatiivi tähistavad kakskeelsed sildid siiani vahetamata.
Kiire reageerimine
Inspektsiooni järelevalvejuht Leho Klaser ütles, et eelmisel nädalal tegid inspektorid ettekirjutuse kolmele Õismäe korteriühistule ja ühele elamuühistule, kes peavad kakskeelsed sildid eemaldama 22. oktoobriks. "Reageerimime oli kiire ning osa silte on juba maha võetud".
Vastuolus seadusega
Nõukogude-aegsed elamuehituskooperatiivi tähistavad kakskeelsed sildid on Klaseri sõnul vastuolus keeleseadusega ning on lisaks sellele eksitavad ka muutunud õigusliku vormi tõttu.

Lilleküla kooli ähvardati pommiga
Tallinna Lilleküla gümnaasiumile tehti esmaspäeva hommikul pommiähvardus.
"Lilleküla gümnaasiumi direktorile helistas hommikul umbes kell pool üheksa meesterahvas, kes teatas, et tunni aja pärast plahvatab pomm," rääkis päästeameti pressiesindaja Toomas Viks. Päästjad evakueerisid õpilased ning otsisid maja läbi. Midagi ohtlikku ei leitud.
Viksi sõnul tegi olukorra natuke ärevamaks see, et ähvarduse tegi poisikeste asemel täiskasvanud mees.

Laibatükeldajast mõrvar läheb kohtu ette
Põhja ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling esitas süüdistuse 43-aastasele Tarmole, kes kevadel tappis oma üürikorteri omaniku ja tükeldas seejärel laiba.
Kriminaalmenetlus alustati käesoleva aasta 10. aprillil, kui Tallinnas Lilleküla raudteejaama ning A. Le Coq staadioni vaheliselt tühermaalt leiti kilekott, mille sees olid naise jalad, teatas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja.
Süüdistuse kohaselt tappis Tarmo naise 31. märtsil, kui tema ja ohvri vahel puhkes tüli. Tarmo elas ohvrile kuulunud Kotka tänava korteris üürnikuna ning tal puudus nõutud üürisumma. Tarmo lõi ohvrit korduvalt rusika ja taburetiga pea piirkonda, mille tagajärjel naine suri.
Seejärel otsustas Tarmo surnukeha sellest vabanemise eesmärgil tükeldada. Tarmo viskas ohvri jalad A. Le Coq staadioni lähedal asuvale tühermaale, surnukeha ülaosa aga keeras ta vaiba sisse ning viis maja juures asuvasse prügikonteinerisse.

Politsei uurib surmaga lõppenud tööõnnetust
Politsei uurib eelmise nädala reedel juhtunud tööõnnetust, kus 54-aastane Uno jäi Kadrinas vahtplasti tükeldamise masina korpuse vahele ja suri.
Lääne-Virumaa tööinspektsiooni tööinspektor-jurist juhataja ülesannetes Ülle Kool ütles, et traagiline juhtum anti esmalt politsei uurida, sest tegemist võis olla terviserikkest põhjustatud õnnetusega, kirjutab Virumaa Teataja.
Rakvere politseiosakonna pressiesindaja Mari Riina Risti sõnul saatis politsei surnukeha ekspertiisi, mis peab selgitama inimese surma põhjuse.

Purjus ema viis väikelapse jalatsiteta välja
Narvas viis purjus noor ema eile õhtul oma kahe-aastase lapse ilma jalanõudeta välja.
Narva politseiosakonna juures märgati kella 20.30 paiku purjus naist väikese lapsega - kaheaastane laps oli ilma jalanõudeta, teatas Ida politseiprefektuuri pressiesindaja.
Politseinikud toimetasid keskmises alkoholijoobes 21-aastase Anastassia kainenema.
Kohale kutsuti kiirabi, mille arst tegi lapsele tervisekontrolli ning seejärel viidi laps laste varjupaika.

Roolis magama jäänud juht sõitis kraavi
Ida-Virumaal juhtus eile hommikul liiklusõnnetus, kus roolis magama jäänud autojuht sõitis teelt välja kraavi.
Õnnetus juhtus kella 07.45 ajal Aseri vallas Tallinn-Narva maantee 128. kilomeetril, teatas siseministeerium.
Nissan Navara roolis olnud 38-aastane German jäi roolis magama ja sõitis teelt välja kraavi.
Sõiduki juht toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.

Ahja mõisahoone põles maha
Põlvamaal süttis täna öösel põlema ajalooline Ahja mõisahoone, püsti jäid vaid hoone seinad.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kella 04.39 ajal. Päästemeeskonna kohale jõudes oli Ahja kolmekorruseline kivist mõisahoone lausleekides.
Päästjad hoidsid ära tule leviku lähedal asuvale koolimajale, elumajadele ja garaažidele. Tulekahju tagajärjel on praktiliselt hävinud hoone katus ja vahelaed.
Kustutustööd sündmuskohal jätkuvad. Põlengul töötab kaks päästeautot Põlvast, kaks päästeautot Võnnust, üks päästeauto Räpinast ja Tartu operatiivkorrapidaja.
Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik ütles Päevaleht Online'ile, et esialgu on põlengu süttimise põhjustest vara rääkida.

Ministeerium: veeprojektidele tuleks eraldada 600 miljonit
Keskkonnaministeeriumi veeprojektide rahastamise kava kohaselt võiks ehitushinna kallinemise tõttu eraldada lisaraha 600 miljoni krooni kolm aastat järjest.
Kava aitaks vältida Eestit ähvardavaid hiigeltrahve ja täita vähemalt 70% joogi- ja reoveesüsteemide korrastamise kohustusest, vahendas ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Kuna Eesti joogi- ja reoveesüsteemide ehitamiseks ja korrastamiseks on miljardeid kroone panustanud ka Euroopa Ühtekuuluvusfond, siis võetud kohustuste mittetäitmine võib tähendada Eestile hiigeltrahvi kuni 20 000 eurot päevas.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitab, et esitletud rahastamisskeem on vastuvõetav ka Euroopa Liidule.
Esitletud veeprojektide rahastamise visioon näeb ette, et riigieelarvest ja keskkonnainvesteeringute keskuselt saavad lisaraha kõik seitse pooleliolevat suurt veemajandusprojekti, kuid nende puhul, mis hõlmavad mitut maakonda, saavad esmajärjekorras rahasüsti omavalitsused, kelle hingekirjas on rohkem kui 2000 inimest.

Autotootjate liit: Eesti liiklusohutus vajab edendamist
Täna Tallinnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning linnavalitsuse esindajatega kohtunud Rahvusvaheliste Autotootjate Liidu (OICA) peasekretär Yves van der Straateni sõnul vajab Eesti liiklusohutus edendamist.
Yves van der Straateni sõnul on OICA valmis pakkuma Eesti riigile omapoolset abi. "OICA-l on kaks prioriteeti - keskkond ja liiklusohutus. Viimastel aastatel on autotootjad panustanud palju tehnoloogia ohutusse, kuid koostöös valitsustega saaksime astuda ka veel järgmise sammu üldise liiklusohutuse parandamiseks," märkis Straaten.
"OICA konkreetseks panuseks Eestis saab järgmise aasta aprillis toimuva Motorexi keskendumine liiklusohutuse teemale, mille raames leppisime täna kokku koostööpunktid nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui Tallinna linnavalitsusega," lausus Straaten.
Lisaks arutas Y. van der Straaten kohtumisel majandusministeeriumi abiminister Siim-Valmar Kiisleriga Eesti ettevõtete allhankevõimalusi autotootjatele ning autotootjate poolseid tegevusi CO2 saaste vähendamiseks.

Schröder kaebab Brüsselis Eesti peale
Endine Saksamaa liidukantsler, praegu Gazpromi tütarettevõtte nõukogu juhtiv Gerhard Schröder pöördub Saksa-Vene gaasijuhtme rajamiseks poliitilise abipalvega Brüsselisse.
Schröder palub Euroopa Liidu abi, kuna Eesti valitsus ei andnud septembris luba teha siinsetes vetes Nord Streami gaasijuhtme rajamiseks vajalikke merepõhjauuringuid, vahendab aripaev.ee Spiegelit.
Schröderi sõnul peaks EL gaasijuhtme projekti igati toetama, kuna see aitab Euroopale tagada energiatarned, mistõttu on juhtme rajamine "Euroopa huvides".
Oktoobri lõpuks loodavad projekti juhid Euroopa Komisjoni gaasijuhtme vajalikkuses veenda, et juhtme ehitamisele tekkinud vastuseis murda.

Maksehäiretega ettevõtete arv kasvab
Aastaga on lõpetamata maksehäiretega ettevõtete arv kasvanud 11 protsenti ehk 8399 ettevõtteni, selgub maksehäireregistri statistikast.
Statistika kohaselt esineb maksehäireid ligi 15000-l ettevõttel ning eelmise aastaga kasvas aktiivsete maksehäiretega ettevõtete arv 841 võrra ehk 11%. Ettevõtete lõpetamata maksehäirete kogusumma ületab ühe miljardi krooni piiri.
Eraisikute maksudistsipliin paranes samas. Maksehäiretega inimeste arv kahanes aastaga ligi 10 protsenti. Eraisikutel on tasumata ligi 93 000 makset kogusummas 509,8 miljonit krooni. Keskmine võla suurus on 7 909 krooni.

Pae karjäär langes ikka Merko saagiks
Tallinna linnavalitsus andis Pae karjääriala korrastus- ja arendusõiguse osaühingule Constancia, mille suurosanikuks on Merko Ehitus.
Mullu kevadel pakkus Tallinna linnavalitsus Võidujooksu tn 12/Pae tn 7A aadressil asuva kinnistu arenduslepingut Merko Ehitusele, kuid Endel Siffile kuuluv firma OÜ Primos esitas seejärel halduskohtule kaebuse.
Eelmise aasta augustis keelas halduskohus OÜ Primos kaebusele tuginedes linnavalitsusel Lasnamäe paekarjääri väljaarendamiseks korraldatud konkursi lõplike pakkumiste avamise ja lepingute sõlmimise.
Seejärel otsustas linnavalitsus Pae karjääri hoonestuskonkursi tühistada ning asuda ise Merko ja Primose eskiiside järgi detailplaneeringu koostamisele.
Uuest hoonestusõiguse konkursist võttis osa kolm firmat ning linn otsustas sedakorda OÜ Constancia kasuks. 325 194 ruutmeetrise ala hoonestusõiguse kinnitamiseks korraldati eelläbirääkimistega pakkumine.

Tanklad langetasid bensiini hinda
Nii Olerex kui ka Statoil teatasid, et bensiini hind tanklates langes 30 senti liitri kohta.
Olerexi tanklate haldus Imre Kirs ütles Päevaleht Online'ile, et kütuse uueks hinnaks automaattanklates on E95-l 13 krooni ja kümme senti ning E98-l 13.60. Diiselkütuse hind ei muutu.
Bensiini hinna langusest 30 senti liitri kohta teatas ka Statoili konseptsioonijuht Kai Realo. Automaatjaamades on uus kütuse hind sama mis Olerexil. Teenindusjaamades maksab E95 13 krooni ja 35 senti, E95 Ultima 13.60 ja E98 Ultima 13.85. Diiselkütuse hinnaks on Statoili automaattanklates 13.90 ja teenindusjaamades 14 krooni ja 15 senti.
Hinnalanguseks annab Olerexi teatel võimalus maailmaturul odavnev nafta, mille hind on tänaseks langenud alla 80 dollari barreli kohta. Hind on langenud tänu analüütikute arvamusele, et USA laovarud on möödunud nädala jooksul kasvanud. Samuti on möödumas orkaanihooaeg Mehhiko lahel.

Rakvere kaebab Tsentrum Investi kohtusse
Rakvere linnavalitsus annab kohtusse aktsiaseltsi Tsentrum Invest, et saada kätte ligikaudu 100 000 krooni, mille linn kulutas Tsentrumi ehitustööde käigus lõhutud promenaadi remontimisele.
Rakvere linnapea Andres Jaadla rääkis, et linnavalitsus pöördus korduvalt AS-i Tsentrum Invest poole palvega nende rikutud promenaadi osa korda teha, kuid Tsentrum Invest ei reageerinud, kirjutab Virumaa Teataja.
"Lõpuks tegime selle kevadel oma kulu ja kirjadega ise korda ja esitasime Tsentrum Investile nõude kahjude korvamiseks, aga nad ei reageeri jätkuvalt," lausus linnapea, kelle sõnul otsustas linnavalitsus eile kohtu poole pöörduda.
Tsentrum Investist öeldi ajalehele, et nende kommentaari ei ole võimalik saada enne järgmist teisipäeva.

Jürvetsoni firma ostis Eesti Raudtee peamaja
Broadgate Capitali, mille võtmeinvestoriks on Eesti juurtega USA ärimees Steve Jürvetson, tütarfirma OÜ Casurina ostis Eesti Raudtee peamaja.
Eesti raudtee sõlmis Pikk 36/Olevimägi 5,7 peahoone müügilepingu OÜ Casuarinaga.
Ostja tasus 10 protsenti ostuhinnast müügilepingu sõlmimisel ning ülejäänu aasta lõpuks, mil omand läheb üle ostjale. Vastavalt poolte kokkuleppele müügihinda ei avaldata.
Eesti raudtee kontorid asuvad uue peamaja valmimiseni rendilepingu alusel samasse majja. Uus hoone ehitatakse Tallinnasse aadressile Toompuiestee 35/Tehnika 16D.
Broadcast Capital ostis tänavu näiteks ka maksu- ja tolliameti peahoone.

Kilk: Eesti toiduainetetööstusel on ees head ajad
Suurärimees ja AS Pere omanik Rein Kilgi hinnangul on Eesti toiduainetetööstusel ees head ajad, sest tarbijate teadlikkus on tõusnud.
Kilk ütles täna hommikul Terevisioonile antud intervjuus, et peab ennast "viimaseks mohikaanlaseks" Eesti toiduainetetööstuses ja ei kavatse veel niipea sealt välja astuda.
Ärimees leidis ka, et Eesti toiduainete kvaliteet on viimasel ajal nii hea, et järgmise sammuna võiks kaaluda välisturgudele minekut.
"Väikestes riikides nagu ka Šveitsis ja Taanis on toiduainetetööstus just see haru, mille poolest ollakse tuntud," märkis Kilk.
Kilk oli ka veendunud, et Eesti turgu valitsevad kodumaised toiduained, sest tarbijate teadlikkus on tõusnud ja see, et toormaterjal on pärit Eestist, on kindel kvaliteedimärk.
"See aeg on mööda saanud, kus kõik välismaine ja kirev tundus maitsev, mis siis, et näiteks keeks lauanurgal võis kuu aega seista, ilma, et see halvaks läheks," selgitas Kilk ja lisas, et tema ise eelistab igal ajal kodumaist toodangut.

Haigekassa jätab haiglad lisarahata
Aasta lõpus pikenevad ravijärjekorrad ja osa seni kliendile tasuta olnud raviteenuseid muutub tasuliseks, sest erinevalt eelmisest aastast ei ole haigekassa nõus rahuldama haiglate lisarahataotlusi.
Haigekassa rõhutab, et lepingust tuleb kinni pidada ja ülekulu niisama kinni maksta ei saa, üks lisaraha mittesaamise põhjus võib olla see, et sotsiaalmaksu laekumine on kasvanud vähem kui arved raviteenuste eest, mis haigekassa haiglatelt saab, kirjutab Äripäev.
Haiglad on esitanud tasumiseks ühe ravijuhtumi kohta suurema arve kui lepingus kokku lepitud, sest meditsiinitehnika, protseduurid ja analüüsid on uuenenud ja kallimaks läinud - eelmisel aastal polnud lisataotluste rahuldamisega muret.
TÜ Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto näeb ühe põhjusena ka seda, et ravijärjekorrad on pikemaks läinud ja inimeste tervis halveneb ootamise ajal.
Haigekassa Harju osakonna juht Ado Viik rääkis, et tavapärasest suurem haigestumine tähendas seda, et aastaks planeeritud ravi rahastamise reserv kulus suures osas aasta alguses ära, tema sõnul on haiglad ja raviasutused müünud teenust kallima hinnaga.

Eksperdid: Läti inflatsioon tõmbab Eestit põhja
Mitmete Eesti majandusekspertide hinnangul võib Lätis süvenev inflatsioon ka Eesti põhja vedada, sest muude riikide pangandussektor näeb Balti riike ühtse regioonina.
Läti valitsus kinnitas eile hommikul tuleva aasta riigieelarve eelnõu, mis on planeeritud küll üheprotsendise ülejäägiga, kuid on esialgsest plaanist ja loodetust väiksem - samas tuli teade, et septembris kiirenes inflatsioon Lätis 11,4 protsendile, mis on kümne aasta kõrgeim näit, kirjutab Äripäev.
Seejuures on Läti regionaalarenguminister Aigars Štokenbergs öelnud, et Läti aastane inflatsioon võib kujuneda 14-15-protsendiliseks.
Nii ongi tekkinud olukord, kus isegi siis, kui Eesti suudab oma olukorda parandada, ei pruugi sellest abi olla või nagu ütles reedel Briti-Eesti kaubanduskoja seminaril Viisnurga suuromanik Joakim Helenius: "Läti on halvemas seisus, mis võib-olla rõõmustab eestlasi, kuid nii Eesti kui ka Läti on samas paadis."

SMS-ide hinnad võivad langeda
Euroopa Komisjoni määrus langetas välismaal tehtavate mobiilikõnede hindu enam kui poole võrra, lähiajal võib sama juhtuda ka lühisõnumite ja mobiilse andmeside hindadega.
Praegu ei puuduta Euroopa Komisjoni mobiili rändlusteenusele kehtestatud hinnapiir välisriigi operaatori võrgus saadetavaid lühisõnumeid ja andmesideseansse, kirjutab Postimees..
Euroopa Komisjoni infoühiskonna- ja telekomivoliniku Viviane Reding kinnitas aga eelmisel nädalal, et kui lühisõnumite ja andmeside rändlusteenuse hinnad märkimisväärselt ei lange, võib komisjon juba järgmisel aastal võtta ette tasude reguleerimise.
Euroopa Komisjoni algatus mobiilikõnede rändlustasude alandamiseks on euroliidu 400 miljonile mobiilikasutajale langetanud välismaal helistamise hinda enam kui poole võrra. Keskmised rändlusteenuse hinnad on Redingi sõnul langenud isegi allapoole komisjoni kehtestatud 49 eurosendist (koos käibemaksuga 9,05 krooni). Enne augustis kehtestatud piirmäärasid maksis teises Euroopa Liidu riigis helistamise kõneminut keskmiselt 17 krooni.

Restorani töötajad: saame ümbrikupalka! 
Pangaarvele laekub väidetavalt alla poole töötasust, ülejäänu tulevat mustalt.
Anonüümsust palunud Pirita TOP-i restorani töötajad rääkisid Eesti Päevalehele, et restorani omanik Meelis Meringo maksab personalile ümbrikupalka.
"Ametliku palga maksab raamatupidaja pangaarvele, kuid mustalt saame Meelis Meringo käest sõltuvalt ametiastmest kuni kakssada protsenti lisa," kinnitas restorani töötaja, kes ei tegele otse klienditeenindusega ega puutu kokku jootrahaga.
Firma ühe töötaja sõnul kirjutavad nad iga kuu alla paberile, millel on märgitud ümbrikupalga summa, mis makstakse kätte sularahas. Seda paberit personal endale ei saa. "Pärast allkirjastamist on Meringo alati meie käest paberid ära korjanud," ütles töötaja ja lisas: "Makstavad summad märgib Meringo kausta, mida ta hoiab restorani kontori seifis." Paaril korral olevat ümbrikupalka makstud ka pangaülekandena Meringo isiklikult arvelt ja makse selgituseks oli pandud "makse".

Internetipood Living.ee avab Jõhvis kaupluse
Kolm aastat tagasi turule tulnud ja üheks Eesti suuremaks mööblimüüjaks kasvanud Living.ee avab novembris Jõhvi uues kaubanduskeskuses oma poe. "Terve teine korrus on meie käes - 2000 ruutmeetrit," sõnas Livingu asutaja OÜ Langerseni ainuomanik Ove Siiro.
Siiro sõnul avatakse kauplus just Jõhvis seetõttu, et netimüügi edetabeli järgi asub Ida-Virumaa teisel kohal. Lisaks uuele poele on Living.ee kauplused ka Tartus ja Harjumaal Tänassilmas.
Kogu müügil olev kaup ja selle kirjeldus on nähtav kaupluse netileheküljel ja on enamjaolt pärit välismaalt, sh Poolast ja Hiinast.
"Meie kaupluse eripäraks on see, et kui inimene meie poodi tuleb, siis on ta tavaliselt juba kauba netis välja valinud," selgitab Siiro. "Poes vaatab ta tavaliselt kangast, materjali või kuidas diivan lahti käib."

Peltola "Soome hobune" ehk kellele veel lihapalle? 
Roman Baskini lavastatud Soome näitekirjaniku Sirkku Peltola komöödia "Soome hobune" pakub Draamateatris mahlakaid karaktereid ja elulist süžeed.
Tänapäeva Soomest rääkiva näidendi tegelased on lihtsad maainimesed, kes püüavad Brüsseli bürokraatia tingimustes õppida uut moodi elama ja majandama. Luuseritunnustega perepoeg Kai (Margus Prangel) tuleb välja originaalse äriideega - müüa küla vanad hobused sitsiillaste toidulauale delikatessiks - ning ta isa (Tõnu Kark) läheb poja mõttega kaasa. Ent kena plaan sõidab kraavi sealsamas kodu lähistel, roolis lätlasest libaautojuht.
"Soome hobune" pakub vaimukat ja sotsiaalselt tundlikku dialoogi, mahlakaid karaktereid ning elulist süžeed täis groteskseid pöördeid ja üllatusmomente - näitlejatel on, mida mängida, ja vaatajatel on, millele läbi pisarate naerdes kaasa elada.

Cluster - kahvatu, kuid ajakohane
Laupäeval tõi festival Hea Uus Heli ilmale ühe Müsteeriumi-sarja lükitud ürituse.
Nagu tavaks, toimus seegi ebatavalisevõitu paigas. Maalilises Glehni lossis astusid live'iga üles Taavi Tulev ja Mihkel Tomberg Eestist, Lackluster Soomest, JayetAl Inglismaalt, Astrowind Lätist, Analogue Birds Saksamaalt ning viimati nimetatu kaasmaalased, kuulus "kosmilise muusika" avangardduo Cluster.
Clusteri etteaste oli küll veidi kahvatum, kui võinuks eeldada, ent lausa pettumuseks polnud ometi põhjust. Oma auväärsest east hoolimata mõjus Cluster väga ajakohaselt, nii et võib vaid imestada, kuidas suudeti tollal oma ajast niivõrd ees olla. Osalt kohapeal sündinud, osalt eelsalvestatud helikompositsioonid langesid äärmusest äärmusse. Võis eristada "varaindustriaalseid" rütmiliselt kandvaid sämplikollaaže, aga ka abstraktsemaid unenäopilte. Oli kuulda nii sound-art'i ja musique concrete'i, minimalistlikku manipulatsiooni helisagedustega kui ka tonaalselt tsentreeritud süntesaatoripassaaže. Ühise joonena võis täheldada teatud kõlalist pehmust ning sujuvaid üleminekuid - "maitsekust" ja väljapeetust, mis näib olevat iseloomulik eelmiste põlvkondade elektronmuusikagurudele -, teisalt aga looja kindlakäelisust, võimutsemist toormaterjali üle.

Film "Georg" on vaadatud 7007 korda
Neljapäeval esilinastunud Peeter Simmi film "Georg" oli 7007 külastusega möödunud nädalavahetuse vaadatuim film.
Avanädalavahetuse tulemusega on "Georg" iseseisvusajal kinodes linastunud Eesti filmidest viiendal kohal. Rohkem on esimese kolme linastuspäevaga vaatajaid kogunud "Nimed marmortahvlil" (15 611 külastust, 2002), "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (12 516 külastust, 2007), "Leiutajateküla Lotte" (10 301 külastust, 2006) ning "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (8282 külastust, 2003).
Georg Otsa elust ja saatusest rääkivat mängufilmi, mille peaosas on Marko Matvere, saab vaadata Tallinnas kobarkinos, Tartu kinos Ekraan, Pärnu kinos Mai ja Narvas Astri kinos. Ülehomme esilinastub film Soomes. Venemaa kinno jõuab "Georg" järgmise aasta alguses.

Rock kaotas leedukatele 90: 96
Korvpall
Kolm veerandaega tujutult tegutsenud Rock suutis end neljandal veerandajal kokku võtta ning Gert Kullamäe kaks kolmest ning tabavad vabavisked kindlustasid normaalaja lõpuks viigi 83: 83. Veel kolm ja pool minutit enne sireeni oli Rock taga 73: 79. Lisaaja esimesel minutil punkte ei visatud, siis viis Tomas Rinkeviĉius külalised vabavisetest ette. Kullamäe kaugvise ei tabanud, kuid lauapalli sai kätte Janar Talts ning tartlaste kapteni teine üritus oli edukas - 86: 85 Rockile.
Donatas Zavackas vastas kohe samaga, sopsates nurgast 88: 86 Šiauliaile. Viskamise enda peale võtnud Kullamäe ei tabanud, mõned aastad tagasi mõnda aega ka Tartu meeskonda kuulunud Arturas Masiulis aga mitte. 90: 86. Jäi veel 2.18. Taltsi kaugvise andis võõrustajatele küll veel lootust (89: 90), kuid korvi all ei suudetud takistada leedulaste ainsat leegionäri Antonio Granti. 89: 92.

Põlva asub võitlusse Volgogradi Kaustikuga
Täna toimus Viinis Euroopa Käsipalliföderatsioonis Euroopa karikavõistluste kolmanda ringi loosimine, mille tulemusena sai Põlva Serviti omale vastaseks Venemaa klubi Volgogradi Kaustik ning HC Kehra alustab mängimist Challenge Cup sarjas kreeklastega.
Serviti ja Kaustiku esimene mäng toimub 17. või 18. novembril Põlvas, Mesikäpa Hallis ning teine mäng 24. või 25. novembril Venemaal, teatab Sportnet.
Kehra mängib G.A.S. Handball Kilkis nime kandva meeskonnaga kõigepealt kodus ja siis võõrsil, mängupäevad on sarnased Serviti omadele. Kilkis saavutas Kreeka meistrivõistlustel eelmisel hooajal neljanda koha. Tänavusel hooajal hoitakse 14 meeskonna hulgas 8.-10. kohta - neljast mängust on teenitud 2 võitu ning 2 kaotust.

Jones loovutas olümpiamedalid
Endine sprindikuninganna Marion Jones loovutas võidetud olümpiamedalid USA antidopingukomiteele ning nõustus kahe aastase võistluskeeluga.
Antidopingukomitee esindaja saabus eile Texase linna Austinisse, kus Jones elab ning võttis temalt medalid, teatab NYTimes.
Antidopingukomitee edastab medalid USA olümpiakomiteele, kes omakorda saadab medalid ROK-ile.
Jones pidi loovutama kolm Sydneys võidetud kulda ning kaks pronksmedalit. Lisaks määrati Jonesile kahe aasta pikkune võistluskeeld.
Karistuseks tühistati kõik Jonesi tulemused ja auhinnad, mille sprinter teenis pärast 1. seprembrit 2000.
Kuna kaks medalit võitis Jones teatejooksudes, siis peavad suure tõenäosusega medalid tagastama ka kõik teised võistkonna liikmed. USA olümpiakomitee president Peter Ueberroth teatas, et loodetavasti tagastavad naiskonnaliikmed medalid vabatahtlikult enne, kui ROK neid selleks sunnib.

Maarika Võsu juhtum: kas mõista või hukka mõista? 
Eesti vehklemisliit pole otsustanud, mil moel MM-il Peterburis epee naiskonnavõistluses tujutult esinenud Maarika Võsule turja karata. Või kas üldse.
Kiretud faktid. Eesti epeenaiskond kaotas Peteburi MM-võistlustel pronksimatši Saksamaale kahe vähemtorkega. Individuaalturniiril pronksi võitnud Irina Embrich andis naiskonna heaks maksimumi, kogenud Maarika Võsu vehkles tujutult ja passiivselt.
Naiskonna treener Tõnu Nurk hindas, et kohati Võsu lausa seisis rajal, kogudes passiivsuse eest hoiatusi. Nurk on seda meelt, et vehklemisliit peaks Võsu juhtumit naiskonna altvedamisel arutama ja vajaduse korral vehklejat karistama. Kas Eesti kaotas pronksi ainult Võsu tujukuse pärast?
Vehklemisliidu peasekretär ja tippvehkleja Nikolai Novosjolov: "Ütleksin, et pronks läks vett vedama kahel põhjusel. Võsu vehkles tujutult ja Olga Aleksejeva ebaõnnestunult. Aga arvan, et alaliidu juhatus peab Võsu juhtumit arutama ning omapoolse hinnangu andma. Kuidas asja menetleda, pole veel otsustatud."

Põlva Serviti alahindajat ootab karistus
Eelmisel aastal ajalehtede nupuveerust esikülgedele tõusnud Põlva Serviti käsipallurid jätkavad suurte tegudega ka tänavusel hooajal.
Laupäevane 11-väravaline võit Austria klubi Aon Fivers WAT Margareteni üle ning pääs Euroopa karikasarja kolmandasse ringi oli jälle omamoodi ime.
Mis seal salata, ei uskunud minagi, et Serviti suudab kaheksaväravalisest kaotusseisust välja tulla. Arusaama taga polnud mitte kaheksa väravat, vaid rabe hooaja algus, mängijaid kurnanud haigused ning treener Kalmer Mustingu usk, et võimalused on 50: 50.
Aga Serviti noore, ent samas juba kogenud rivistuse juures ei tasu otsida mingeid seaduspärasusi. Nagu mäng näitas: kui on kodupublik, tahe võidelda ja veidi õnne, on kõik võimalik.
Mis siis ikkagi on see vääramatu jõud, mille tuules purjetas valitsev Eesti meister Serviti taas järgmisesse ringi, samal ajal kui hõbedaklubi Chocolate Boys sai lüüa igituttavalt Riia ASK-lt.

Treener Kerde: nii Allingu kui ka Doronin tuleks terveks ravida
Täna Balti liigas BC Šiauliaid võõrustavat Tartu Ülikool/Rocki korvpallimeeskonda ei saa aidata jalavalu kurtvad Vallo Allingu ja Marek Doronin.
"Tahan, et mõlemad saaksid terveks, intensiivset ravi oleks vaja," lausus Rocki peatreener Üllar Kerde. "Teised treenerid naeravad, et püüan inimeseks jääda, aga meil on vaja nende mängijate abi. Kuid praegu ei saa nad vigastuse tõttu kasu tuua. See on eelmiste aastate möödalaskmine."
Treenimata mehed
Täna doktor Toomas Teini juurde uuringule minevale Allingule teeb juba poolteist aastat haiget vasaku jala Achilleuse kõõlus.
"Üks päev saan harjutada, järgmisel mitte - see ei anna tulemust ja treenimata meest ei saa ju kasutada," ütles Allingu. "Venitamine pole kuhugi viinud. Tahan jala terveks ravida."

Sergei Pareiko: iga jalgpallur tahab kodumaad esindada! 
Pavel Londaku vigastus avas "hüljatud" Sergei Pareikole (30) tee Eesti vutikoondisse.
Venemaa kõrgliigaklubi Tomski Tom puurivaht Pareiko, kes läks 2003. aastal raksu Eesti jalgpallikoondise üle-eelmise juhendaja Arno Pijpersiga ja loobus rahvusmeeskonna esindamisest, on endalegi ootamatult laupäevaseks Inglismaa - Eesti EM-valikmänguks tagasi sinisärklaste ridades.
"See on mulle tähtis päev - iga jalgpallur tahab ju kodumaad esindada ja oma riigi lippu kõrgel hoida!" ütles Pareiko eile paar tundi pärast mänedžer Tarmo Lehiste telefonikõnet, mis avas talle enam kui nelja-aastase vaheaja järel taas koondiseukse.
"Ootasin tegelikult kutset varemgi, sest olen juba mitu aastat tundnud, et võin koondisele midagi juurde anda," lisas Pareiko. "See, mis kunagi minu ja Pijpersi vahel juhtus, on unustatud..."

Newcastle'i peatreener kahtleb Michael Oweni koondiseküpsuses
Oweni koduklubi peatreener kahtleb tähtründaja suutlikkuses koondist aidata.
"See on muidugi Steve McClareni (Inglismaa koondise peatreener - toim) otsustada, kuid ma ei usu, et Michaeli osalemine kahes koondisemängus nii lühikesel perioodil oleks õige," ütles Newcastle Unitedi peatreener Sam Allardyce. "Mulle on tähtis, et saaksin teda igas Newcastle'i mängus kasutada."
Kuigi Allardyce seadis kahtluse alla Oweni suutlikkuse aidata rahvusmeeskonda laupäevases EM-valikkohtumises Eestiga ja neli päeva hiljem peetavas duellis Venemaaga, tunneb ülemöödunud nädalavahetusel kubemeoperatsioonil käinud pallur end suurepäraselt.
Veel kaks "langenut"
"Minuga on kõik korras. Valu pole enam ning enesetunne muutub iga päevaga paremaks," kinnitas Owen, kes mängis esimest korda pärast lõikust läinud pühapäeval Newcastle'i eest Inglise kõrgliigas viimased 15 minutit ning aitas meeskonna 3: 2 võidule Evertoni üle.

Lõualuumurruga Luhamaa käis lõikusel
Austria lahtistelt karatemeistrivõistlustelt lõualuumurruga naasnud Marko Luhamaa peab mõneks nädalaks eluviisi muutma, sest ei saa pärast lõikust tavakohaselt süüa.
"Lõualiiges oli kahest kohast katki ja neid tuli kohe opereerida," ütles Luhamaa pärast eile Tartus Maarjamõisa haiglas tehtud lõikust.
Mullu raskekaalu maailmameistriks kroonitud tartlane arvas, et jääb vähemalt kuuks ajaks vedelale toidule.
"Mu lõualuud pannakse kokku ja hammaste vahele tõmmatakse klambrid, alumise lõualuu alla pannakse toestuseks plaat," lausus Luhamaa, kes sai laupäevases matšis Salzburgis portugallaselt Nuno Diaselt löögi vastu nägu.
Luhamaad kannustas enne vigastada saamist tugev tahe esineda hästi järgmise aasta mais Tallinnas peetaval EM-il.

Telekanal Seitse omandab Movies.ee portaali
Küpses eas inimestele mõeldud muusikakanalit Seitse opereeriv ettevõte OÜ Buenos Medios sõlmis eellepingu internetikeskkonna Movies.ee ostmiseks.
Movies.ee on Eesti suurim filmiandmebaas, mis sisaldab üle 2000 erineva nimetuse välis- ja kodumaiseid linateoseid. Lehekülge külastab nädalas keskmiselt 3000 inimest.
Telekanali Seitse turundusjuhi Heiko Jets sõnul ei jää omandatav veebikeskkond kindlasti ainsaks projektiks internetis: "Meie ettevõtte strateegia näeb ette erinevate väikeste veebiprojektide ideoloogilist ühendamist ning oma klientidele seeläbi mitmele eri sihtrühmale reklaamitoodete pakkumist."

Guy Browningu kolumn: Kuum või veel kuumem
Hotellitoa võti on tavaliselt plastkaart. Kui võti on metallist, siis on tegu motelliga. Kui võti on metallist ja võtmehoidjaks on laudauksesuurune puutükk, siis oled maal võõrastemajas.
Oma toa leidmiseks on kaks võimalust. Esimene on järgida tahvleid, mis ütlevad "Toad 143-194". Pärast maanteedel veedetud päeva võib olla suhteliselt tüütu mõistatada, kas 174 mahub sellesse vahemikku või mitte.
Teine võimalus on kuulatada, mis toas proovib põhjakeeratud televiisor üle karjuda neljast kriiskavast lapsest. Sinu tuba on otse selle kõrval.
Hotellitubadel on kaks eri temperatuuri: kõrvetavalt kuum ja põletavalt kuum. Õnneks on hotellid sellest ka ise aru saanud ning jätnud su riidekappi veel varuteki, juhuks kui peaks minema pisut jahedaks. Kallimates hotellides on õhukonditsioneer. Mõni neist on nii lärmakas, et vääriks lennusimulaatori nime. Enamasti on konditsioneeridel keerukas juhtimissüsteem, mis lubab neid lülitada kas sisse või välja. Kui lülitad konditsioneeri sisse kohe pärast saabumist, saavutab tuba paraja temperatuuri napilt enne su lahkumist.

Juhendamissüsteemi loomisel on abiks e-õppematerjal
Ajal, mil tööjõud on varasemast oluliselt liikuvam ning inimesed väärtustavad rohkem väljakutseid ja eneseteostust kui lihtsalt oma tööjõu müümist, on juhendamisel palju suurem tähtsus kui viie aasta eest.
Juhendamisest rääkides mõtleme tavaliselt praktikantidele, kellega on palju tegemist ja vaeva. Praktikantide võtmine tähendab ettevõttele suurt tööd, mis ei puuduta pelgalt ühte inimest. Ettevõttesse praktikale tulijate ja töökohapõhiste õppijate kui potentsiaalsete uute töötajate juhendamisele tuleb läheneda süsteemselt, et nähtud vaev kannaks vilja ja areneks ettevõttele sobiv töötaja. Koolid on väga tänulikud ettevõtetele, kes võtavad vaevaks praktikantidega tõsiselt tegeleda, mitte ei suhtu neisse kui lihtsalt kättesaadavasse odavasse tööjõusse.

Jurist selgitab: Puhkus pikeneb haiguspäevade võrra
Töötaja haigestus puhkuse ajal ja jäi haiguslehele. Pärast haiguslehe lõppemist tuleb töötaja poolte kokkuleppel tööle ja tal jääb kasutamata kümme puhkusepäeva. Kas ta peaks tegema avalduse puhkuse katkestamiseks ja hiljem nende päevade väljavõtmiseks? Kas kasutamata päevad tuleks anda ühes osas või võib ka osadena? Kasutamata puhkuseperiood jäi ajavahemikku 13.-22. juulini 2007.
Ajutine töövõimetus on puhkuse kasutamist takistav asjaolu, mistõttu puhkus võib pärast tervenemist n-ö automaatselt haiguspäevade võrra pikeneda. Kui töötaja asus poolte kokkuleppel kohe tööle, tulnuks samas leppes või ka eraldi näidata aeg, mil ta saamata puhkuseosa kasutab. Kui sellist kokkulepet ei sõlmitud, on töötajal õigus jääda puhkusele saamata jäänud puhkusepäevade ulatuses, teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette.

Suitsetajad tapavad tervist, kuid neil on rohkem infot
Arvutiga töötaja peab pausi pidama, näiteks iga 45 minuti järel
"Vaatan vahel suitsetavaid töökaaslasi kadedusega - neil on põhjust töö katkestada, võtta keegi seltsi mõttes kaasa ja kaduda suitsuruumi, kus vahel minulegi huvitav ja vajalik teema läbi räägitakse," tunnistas kontoris töötav Eliise.
Kuigi see on ette nähtud, ei kujuta ta ette, et võtaks näiteks iga tunni tagant endale pausi, istuks puhkenurka ja lööks 10-15 minutit aega surnuks ajalehte lugedes või ristsõnu lahendades. "Kindlasti paistaks selline teguviis ülemuse silmis kui laiskus või töölt kõrvale hiilimine, kuid suitsetajate kohta ei arva keegi, et nad raiskavad tööaega," sõnas Eliise.
Et suitsuruum on töökohal oluline siseinfo levitamise koht, siis on Eliise vahel end ka teiste seltsi poetanud, kuid pagenud peagi ruumist hingematva haisu tõttu. "Olen püüdnud isegi suitsetama hakata, kuid sellest ei tulnud midagi välja."

Kõige rohkem tööõnnetusi juhtus teises kvartalis puidutööstuses
Endiselt on puidutööstus Eestis kõige tööõnnetusterohkem tegevusala. Tänavu teises kvartalis registreeriti tööinspektsioonis sel alal 100 000 töötaja kohta 486 tööõnnetust, mis ületab Eesti kõigi tegevusalade keskmise (140) kolm ja pool korda.
Puidutööstuses suurenes tööõnnetuste suhtarv eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 57 juhtumi võrra, teatas tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare.
Suhteliselt õnnetusterohke oli ka keemiatööstus (385 juhtu), mis aasta tagasi oli selles pingereas esimene. Õnnetuste suht-arv on vähenenud aastaga 53 juhtumi võrra ehk rohkem kui kümnendiku (12%) jagu.
Tööõnnetuste suhtarvu poolest järgnesid tänavu teises kvartalis toiduainetööstus (375), mäetööstus (327), mööblitööstus (315) ja metallitööstus (236).

Oracle'i tippspetsialistid räägivad karjäärivalikutest
Neljapäeval kell 14.30 toimub IT kolledži avalike loengute sarjas kolmeteistkümnes loeng. Oracle'i tippspetsialistid Marcin Odrowaz-Sypniewski ja Janusz Naklicki peavad loengu teemal "Entrepreneurs & Innovators - Is There a Place for Them in Global Companies?"
Ettekanne on karjäärivalikutest - kas minna tööle suurfirmasse või asutada ise midagi innovatiivset. Oma seniste kogemuste ja tehtud karjääriotsuste põhjal lahkavad teemat kaks Oracle'i tippspetsialisti, kes on püüdnud oma uuendusmeelsusele rakendust leida nii Oracle'i suurkorporatsioonis kui ka väikefirmades.
Ettekanne on inglise keeles ja loeng toimub IT kolledžis ruumis 211. Huvilistel palutakse registreerida e-posti (malle@itcollege.ee) või telefoni (628 5800) teel.

 "Tantsud tähtedega" tõusis aasta vaadatuimaks telesaateks
Kanal 2s algas pühapäeval saate "Tantsud tähtedega" uus hooaeg, mille avasaade kogus telerite ette keskmiselt 348 000 vaatajat, mis on 2007. aasta suurim vaatajanumber ühe saate kohta.
"Tantsud tähtedega" käesoleva hooaja avapauk hoidis kogu eetriaja jooksul telerite ees keskmiselt 348 000 vaatajat ehk 27% Eesti elanikest alates 4. eluaastast.
See on 53 000 vaataja võrra rohkem kui möödundsügisese hooaja avasaatel (295 000). Tipphetkel jälgis 7. oktoobril eetris olnud saadet 396 000 silmapaari.

Narvas alustab tööd esimene eestikeelne raadiojaam
Raadiojaam Sky Plus võitis Kultuuriministeeriumi korraldatud regionaalse ringhäälinguloa konkursi Narva sagedusele, olles seega esimene Ida-Virumaal levima hakkav eestikeelne eraraadio.
Sageduse (93,6 Mhz) töölerakendumisel katab Sky Plus'i levi peaaegu kogu Eesti. Sky Media turundusdirektori Kätlin Vahteli sõnul on eestikeelsetest raadiojaamadest enim venekeelseid kuulajaid just Sky Plusil, mistõttu on raadiol oluline roll venekeelse elanikkonna integreerimiseks Eesti ühiskonda.
"Nüüdsest on Ida-Virumaa elanikel võimalus kuulata eestikeelseid kohalikke uudiseid ning kvaliteetmeelelahutust," märkis Vahtel. "Kindlasti saavad programmis olulise koha ka regionaalsed otselülitused," lisas ta.
Raadio Sky Plus alustas tööd 1997. aastal. Tänavu kümnendat sünnipäeva tähistav Sky Plus on kuuldav erinevates piirkondades üle Eesti. Sky Media on suurim eraõiguslik raadioorganisatsioon Eestis, kuhu kuuluvad raadiojaamad Sky Plus, Raadio 3, Sky Radio, Russkoe Radio ja Energy FM.

Urmas Ott alustas Raadio 4-s vestlussaateid
Rahvusringhäälingu venekeelses programmis Raadio 4 algas uus saatesari "Sündsuse piires", mida juhib Urmas Ott. Ta vestleb äri-, filmi-, teatri-, ooperi-, balleti- ja meelelahutusmaailma eliidiga ning inimestega meie keskelt, meelitades neilt välja saladusi ja esitades nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid küsimusi karjääri ja eraelu kohta.
Avasaade oli Raadio 4 eetris 6. septembril ja selle külalisteks olid seoses "Don Quijotte" esi-etendusega rahvusooper Estonia balletiartistid Vladimir Arhangelski ja Marina Tširkova.
Saate toimetaja Julia Bali sõnul kutsutakse sarisaatesse kuulsusi ka väljastpoolt Eestit.
Toimetaja sõnul külaliste nimesid saate autori soovil ei avalikustata. Saatesari "Sündsuse piires" kestab kuni juunikuuni. Tunniajane vestlustund on eetris laupäeviti kell 10.05, kordus pühapäeval kell 14.05.

Pärnu linn pöördus Pärnu Postimehe artikli pärast kaposse
Pärnu linnavalitsus saatis kaitsepolitseile pöördumise, milles palub kontrollida Pärnu Postimehes ilmunud korruptsiooni-väidet. 6. oktoobri lehe juhtkirjas kirjutab Kalev Vilgats: "Pärnu Postimehele on teatavaks saanud informatsioon, mida linnavalitsus pole avalikkusega jaganud ja mille kontrollimine võtab veidi aega, kuid mille valguses omandab liuvälja rohealale surumine korruptiivse varjundi."
Linnavalitsus on arvamusel, et kui ajakirjanikul on informatsiooni linnavalitsuse korruptiivsetest tegudest, peab ta sellest teavitama ka õiguskaitseorganeid. Tõendite puudumisel nõutakse peatoimetajalt avalikku vabandamist ja alusetute süüdistuste ümberlükkamist. Kui seda ei tehta, pöördutakse kohtusse.

 "Tantsud tähtedega" - armastatud tähti jäi väheseks
Üks on kindel - "Tantsud tähtedega" ei jäta kedagi ükskõikseks. Ilma Emori vaatajauuringutagi on selge, et telerid helendasid pühapäeva õhtul Kanal 2 peal.
Loomulikult algas esmaspäevane tööpäev kõikjal kleidimoodide analüüsist ja osalejate tantsusammude kritiseerimisest. Ja muidugi ei kõlvanud ei üks ega teine. "Kas nägite, mis Ojulandil seljas oli? No mis riided need on? Aga saatejuhil? Mis kleit see niisugune oli? Ja Mart Sanderil oli sabakuub kitsas - see kiskus, kui nööbid olid kinni!" "Ja kas nägite, kuidas Beatrice tantsis?" sekkus järgmine ja asus kohe mälestuspilti tantsusammudega illustreerima.
Nii või teisiti - hittsaate teine hooaeg on alanud ja elevus ei kao kuni aasta lõpuni.
Kui aga võrrelda eelmist hoo-aega praeguse tantsusaatega, siis tõepoolest, kas tähtede kostüü-mid pole veel valmis saanud (eriti meeste omad).

Baskini anekdoodid
Mees hakkab surema. Naine, kes tema kallal kogu elu tänitas, lausub nuttes: "Kallis, ära jäta mind maha, võta mind endaga kaasa!"
"Ära kiirusta," vastab mees. "Lase mul veidi puhata!"
"Mustlastega ei saa malet mängida!"
"Miks?"
"Varastavad ratsusid!"
Naine kinkis mehele sünnipäevaks lipsu. Õudne värv, kohutav muster, ja lisaks ka lühike.
"Kullake, kuidas sulle sünnipäevakink meeldib? Mis sinu arvates siia juurde kõige rohkem sobib?" küsib naine.
"Habe."
"Ostsin eile naisele seksipoest garantiiga vibraatori!"

JÄRJEJUTT (12): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
GRU esimees armeekindral Ivašutin kutsus samal õhtul Moskvas välja polkovnik Kolesniku ja tegi talle korralduse lennata kohe erariietuses Kabuli "valitsuse ülesannet täitma". KGB esimees Andropov kutsus samal õhtul välja vastuluureülema kindralmajor Drozdovi ja käskis tal samuti kohe Afganistani lennata: "Olukord on seal keeruline, arenevad tõsised sündmused, aga sina oled üks neist, kes on tõeliselt sõdinud." Drozdov oli sündinud 1925. aastal ja sõdinud mitu aastat Suure Isamaasõja rinnetel. Mõlemad mehed kohtusid järgmisel varahommikul kell kuus lennuväljal, kuhu neile toodi kiiruga vormistatud välispassid.
20. detsembril kolis Amin Tadž-beki paleesse, mis asus Lõuna-Kabulis müüride varjus ja kõrgel mäe otsas, kuhu viis vaid üks tee. Palee kaitseks koondati u 2000 meest, lisaks veel 12 tanki, millest osa kaevati maa sisse, raskekuulipildujarood ja miinipildujarood. Palee ümbruses paiknesid 100 mm õhutõrjesuurtükid ning lisaks neile ehitusvägede polk ja veel Nõukogude pataljon. Ümberringi rajati miiniväljad.

Alaseljavalu - haiguse põhjused, vaevused ja diagnoos
Seljavalu on sageduselt viies probleem, mis sunnib inimesi arsti poole pöörduma.
Oh, kuidas mu selg valutab! Kui te pole kunagi seda kurtnud, siis olete küll üks vähestest õnnelikest, keda on säästetud. Umbes 70-80% meestest (ja peaaegu sama palju naisi) on kannatanud mõõdukat kuni tugevat alaseljavalu - ja paljud meist on elanud üle mitu sellist juhtu. Seljavalu on üldkokku-võttes sageduselt viies probleem, mis sunnib ameeriklasi arsti poole pöörduma. Ja see probleem on midagi palju enamat kui ainult valu ja ebamugavustunne - ravi ja kaotatud töövõime lähevad maksma üle 50 miljardi dollari aastas.
Julgustav oleks öelda, et sellise aja- ja rahakulu tulemuseks on tervenemine. Ent enamasti taandub seljavalu arstiabita sama kiiresti (või sama aeglaselt) kui arsti kaasabil. Tegelikult võite enamikul juhtudel ise oma selja eest hoolt kanda. Nipp on selles, et teate, mida ette võtta, ja tunnete ära sümptomid, mille puhul on tõepoolest vaja erakorralisi uuringuid ja ravi.

Mis on lümfoom ja kuidas seda ravida? 
Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia eriala professori Hele Everausi sõnul on lümfoom kõige paremini ravile alluv vähkkasvaja.
Mis on lümfoom?
Lümfoom on lümfisõlmedest lähtuv vereloome, rakkudest täpsemalt ühte tüüpi vere valgeliblede kasvaja. Lümf on vedelik vere ja kudede vahel, mis varustab kudesid vees lahustunud toitainete ja hapnikuga, väljutab verre kudede ainevahetusjäägid, aitab organismil vabaneda sissetunginud bakteritest ja teistest võõrkehadest, transpordib seedimisjärgus rasvu.
Kuidas lümfoomi märgata?
Kahjuks puuduvad sellele haigusele ainuomased ja vääramatud sümptomid. Samuti ei ole tavaliselt iseloomulikku valu, mis võiks viidata lümfoomile. Sümptomid sarnanevad paljude viirushaigustele omaste nähtudega - kaela või kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine, külmatunne, ka esineb väikest palavikku või siis näilise põhjuseta kõrgeid palavikuhooge. Hiljem võib lisanduda kaalulangus, nõrkus ja ka nahasügelus. Rõhutama peab, et lümfoomi ja viirushaiguste põhjustatud lümfi-sõlmede suurenemist eristab esimese puhul valu puudumine lümfisõlmedes. Ehk kui viiruse puhul on lümfisõlmed valulised, siis kasvaja puhul pole. Enamik lümfisõlmede suurenemisi pole seotud lümfoomiga, kuid arvestades fakti, et aastas sageneb selle haiguse juhtumite avastamine 3% võrra, siis parem karta kui kahetseda.

15 aastat õlg õla kõrval
15-aastaseks saav Eesti vähiliit muretseb patsientide pärast 365 päeva aastas.
Eesti vähiliit saab sellel aastal 15-aastaseks ning selle aja jooksul on tehtud väga mõjusat tööd inimeste terviseteadlikkuse edendamiseks.
1992. aastal loodi organisatsioon seetõttu, et vähi ennetustegevuseks ja varajaseks avastamiseks oli aeg küps. Tänaseks on kampaaniaid rohkem ja uusi projekte tuleb aina juurde. Üht suuremat projekti veab liit koos SA-ga Vähi Sõeluuringud üle kogu Eesti ning see sai hoo sisse 2002. aastal. "Kahjuks pole Eesti naine oma tervist veel piisavalt väärtustama õppinud ja osaleb sellistel uuringutel tagasihoidlikult," tõdeb vähiliidu tegevdirektor Maie Egipt. Egipt lisab, et vähiliidu mitmed kampaaniad (nt sel aastal alanud "Ära jää hiljaks!") aitavad naistele just selgitada ennetavate uuringute vajalikkust. Kampaania tõhusamaks läbiviimiseks korraldas liit perepäevi eri Eesti linnades ning kohal oli ka rinnauuringuid tegev mammograafiabuss. "Naistele tuleb pidevalt meelde tuletada, et rinnavähki haigestumise riski saab vähendada ning varajases staadiumis avastatud rinnavähk on ravitav," ütleb Egipt. Tänu kampaaniatele on sõeluuringus osalevate naiste protsent igal aastal tõusnud ja praeguseks on see juba üle 50%.

Ettevaatust - nakkushaigus! 
Hepatiiti ehk kolla-tõppe võib nakatuda ka Vahemere maades ja Euroopas.
Hepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Hepatiiti võib kõige sagedamini põhjustada
A- või B-hepatiidi viirus. Samas on need haigused vaktsineerimisega ennetatavad.
Tõsi, hepatiidi vorme on veelgi. Näiteks salakaval C-hepatiit hiilib ligi märkamatult ja kuni 1989. aastani ei osatud seda isegi diagnoosida. Ja paraku C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole. Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloogi Toomas Kariisi sõnul on viiruslikul C-hepatiidil väga palju vorme, mistõttu pole selle vastu võimalik luua ka täpset vaktsiini. "Vaktsiini saab teha vaid siis, kui viirus on kogu aeg ühesugune. Aga tänapäeval pole C-hepatiit enam sugugi ravimatu haigus. Osa viiruse tüüpe allub ravile paremini, osa halvemini, aga ravi on olemas ja seda tehakse. Neid haigeid, keda Eestis on C-hepatiidist terveks ravitud, on kindlasti rohkem kui kümme," ütleb Kariis.

Soome Turu uurimisrühm hakkab otsima laste heaolu tugisambaid
Laste heaolu mõjutavaid tegureid on uuritud juba palju. Uus uuring on selles mõttes erakordne, et laste heaolu mõjutavaid asju uuritakse ühes suures osas. Lapsi jälgitakse pisipõnnist täiskasvanuks saamiseni. Nii ulatuslikku uuringut ei ole Soomes varem tehtud, ka rahvusvahelises mõttes on tegemist väga laia-põhjalise tööga.
Lastega seotud uuringutega kaasneb ka see probleem, et sageli jäävad tulemused ainult paberile. Seekord osaleb töös 50 eluala teadlast. Uurimisteemad puudutavad tervishoidu, psüh-hosotsiaalset keskkonda, majanduselu ja kultuuri.
Üks eesmärk on selgitada pere mõju lapsele ja laste koolielu mõjutavaid tegureid. Tervist puudutavas osas on plaan välja tuua, miks osa lapsi on lasteaias käies kogu aeg haigustele vastuvõtlikud ja teised samas üsna terved.

Alzheimeri tõve tunnuseid võib märgata juba varakult
Alzheimeri tõbi on sageduselt kolmas dementsushäireid põhjustav haigus.
Soomes Kuopio ülikoolis saadud uuringutulemused tõestasid, et Alzheimeri tõbe saab selgrooüdist võetud proovide põhjal juba aegsasti diagnoosida.
Kuopio ülikooli uuringu käigus õnnestus tõbe tänu üdi-proovidele ennustada enam kui 80% juhtudel. Seda sai teha aastaid enne, kui Alzheimeri tõbi inimesel ametlikult diagnoositi.
Arstiteaduste kandidaat Sanna-Kaisa Herukka uuris patsiente, kelle tunnetustalitlus oli oluliselt häiritud. Samal ajal said need inimesed igapäevaste toimetustega edukalt hakkama. Osa inimeste puhul oli küsitav, kas nad põevad Alzheimeri tõbe või mitte. Teiste puhul ei avastatud ühtegi ajuga seotud haigusnähtu. Pärast selgrooüdi uurimist jälgiti inimesi veel viis aastat ning tulemus näitas, et negatiivne vastus ei hoia küll haigestumise eest, kuid need, kelle selgrooüdis on toimunud muutused, haigestuvad ka Alzheimeri tõppe.

Vähihaigena gümnaasiumi lõpueksamid haiglas?  Pole võimatu!  Merje sai hakkama
Raskest haigusest paranenud naine sidus oma edasise elu meditsiiniga.
Gümnaasiumi lõpueksamid haiglapalatis? Pole just parim variant iseseisvasse ellu astumiseks... Tollase Tallinna kunstigümnaasiumi 18-aastane abiturient Merje Kergand sai sellega hakkama.
Oli aasta 2001. Merjel oli just avastatud lümfivähk. Nüüd, kuus ja pool aastat hiljem, on Merje nõus kõigest rõõmsameelselt rääkima. Sest ime, küll meditsiini abiga, on sündinud ja Merje on terve.
"Oli keskkooli lõpetamise aeg, eksamid ja muu. Minul aga oli kogu aeg palavik. Et koolis pidi käima, sõin aga paratsetamooli ja käisingi. Mõtlesin, et ju see palavik külmetusest on ja et küll see lõpuks mööda läheb. Midagi hullu ei osanud kahtlustada, ma polnud ju seni peaaegu üldse haige olnud. Tervis oli tugev, käisin hästi palju trennis," meenutab Merje.

8 + 8 + 8 - reegel stressi vältimiseks
Stress on psühholoogiline ja eelkõige seotud sellega, kuidas me asjaolusid tõlgendame või endale seletame, ütleb Moreno keskuse psühhiaater Andres Sild.
Tööd on palju, lapsed on hukas, vanaema suri ära - oh, ma ei jaksa enam! Öösel ei saa und, eile unustasin ära, mis parklas auto on, vihastasin koera peale ja andsin talle jalaga... "Stress," paneb sõber diagnoosi. "Depressioonioht," hoiatab arst.
Kui ohtlik paraku nii tavaliseks kujunenud stress on, milleni see võib viia ja kuidas inimest ravida, selgitab Moreno keskuse psühhiaater Andres Sild.
Kas stress ja ülemäärane pinge võivad olla depressiooni riskifaktorid?
Stress on üks olulisemaid depressiooni riskifaktoreid. Stress võib olla nii füüsiline (kuumus, vibratsioon jne) kui ka psühholoogiline (suur vastutus, emotsionaalsed pinged). Stressi tagajärjed on nähtavad nii füsioloogiliste kui ka psühholoogiliste tervisehäiretena. Põhiliselt on stress siiski psühholoogiline ja eelkõige seotud sellega, kuidas me asjaolusid tõlgendame või endale seletame - millise hinnangu anname olukorrale.

EVELYN SEPP: riigi liigkasust ja võltssärast kultuurelamuste maksustamisel
Meelis Atoneni arusaamad kultuuri olemusest on nagu kassikuld. Särab küll, aga väärtust ei ole.
Kuid erinevalt kulla ja kassikulla vaheteost, on kultuur kitsamas ja laiemas tähenduses liialt keeruline aines selleks, et piirduda nähtuse olemuse määratlemisel vaid pealispinna kirjeldamisega.
Paar aastat tagasi sai toonane rahanduskomisjoni esimees väärtusliku õppetunni kultuuriloolaselt Linnar Priimäelt, kes 2005. aasta 25. novembri Postimehes lühidalt selgitas millise fenomeniga on kultuuri puhul tegemist.
Korraks isegi tundus, et professiori sõnum jõudis pärale, aga ilmselt osutus poliitiku pea, või oli see hoopis kättemaksusoov, siiski kõvemaks. Priimägi nimetas Atoneni esindatud ideoloogia toetajaid seepeale pimedateks lõikuriteks kultuuri kõõluste kallal.

JOHANNES PIRITA: liiklushuligaanide kindlustusmakse suurendamine pole õigustatud
Minu hinnangul ei saa sellist kindlustuskorda kehtestada, sest sellisel juhul saaks liikluseeskirjade rikkuja kaks karistust. Rikkumise eest lunitud raha ei lähe riigile, linnale ega vallale, vaid erafirmale.
Politsei hakkab kindlustusseltse nuumama. Neile tuleb raha sisuliselt lillegi liigutamata.
Samuti ei ole kõik liiklejad kindlustatud. Näiteks jalakäijad, jalgratturid ja mopeedijuhid jäävad sellest mängust välja. Kindlustusselts teeb kõik, et oma tulusid suurendada, selle nimel tõstetakse ka tariife.
Muidugi inimene, kes ütleb, et tema ei ole elu sees liikluseeskirja vastu eksinud, temal on üks kama kõik. Siiski võib mõnikord iga üks meist kogemata midagi liikluses tähele panemata jätta.
Mis rikkumine hakkaks liikluskindlustusmaksu suurendama? Kas selleks oleks purjus peaga sõitmine? Selle eest saab nii kui nii karistada. Sama lugu on ka piirkiiruse ületamisega.

MEELIS ATONEN: vale ei toeta kultuuri
Reimo Metsa eile Päevaleht Online's avaldatud arvamusartiklis kultuuriürituste käibemaksustamisest on nii mitu valeväidet, et neile kohe peab reageerima.
Käibemaks 18% kehtib tänagi
Elegantselt on unustatud, et tänaseni kehtib kultuuriüritustele 18%-line käibemaks. Tõsi, erandina oli ettenähtud madalam 5% maksumäär riigieelarvest toetust saanud asutustele. Juba selle seaduse kehtimahakkamise ajal ei soovinud seadusandja jagada toetust madalama maksumäära näol igaühele, kes ise ennast kultuuritegijaks tituleerida julgeb.
Abi oli mõeldud kvaliteetsele kultuurile, lootuses parandada just selle kättesaadavust. Kahjuks ei rakendatud soodustust parimal viisil ja siit jõuame tõdemuseni, et maksuerandid tekitavad ebavõrdset kohtlemist ja ei taga ka soovitut.

TIIT KÄNDLER: Maailm põhineb muutumatusel
Kui olen septembris, mis on Eestis oma pidevalt muutliku ilma ja loodusega üks võrratu kuu, võtnud rohkem aega vaadata oma tegemisi kõrvalt, siis olen ka mõtelnud, miks me nimetame sellist aega puhkuseks.
Millest me puhkame? Mis asi oleks puhkus teaduslikus mõttes? Ja olen jõudnud tõdemusele, et me puhkame muutustest, sellest tüütust igapäevasest kogemusest, mis ikka ja jälle, olgu siis peal- või alateadvuse kaudu sisse trügib.
Saul Bellow on kirjutanud, et lääne inimesi tüütab pidev muutumine ja ida inimesi pidev muutumatus. Ja olgugi et teadus pürib uutele teadmistele, mille kaudu tehnoloogia jõuab uute lahendusteni, muutumisteni, on teaduse põhi ometi rajatud muutumatusele.
Füüsikaseadused tulenevad püsivuse ehk siis jäävuse seadustest. Ning teaduse usku neisse seadustesse pole siiamaani kõigutanud ükski tõsiselt võetav eksperiment ega vaatlus. Tõsi küll, jäävus võib olla rikutud, ent väga harva, väga lühikeseks ajaks ja väga väikesel alal.

TOOMAS PAUL: Töö tähtsus ja tähendus
Mäletan ühe vanamehe pajatusi elust Eestis möödunud sajandi algul. Nende külas olevat olnud noormees, kes ajas habet ja pesi silmi vaid laupäeviti.
Kui ta siis saunas kõntsakihi maha oli koorinud, selgus, et ta on tüki maad heledama näoga kui teised, päikesest põlenud põskedega külatsurad. Peaaegu nagu noorsand. Ja küll tal oli õhtusel simmanil neidude seas lööki!
See oli aeg, mil aadlipreilnad käisid laiaäärelise kübaraga, et päike ei pääseks rikkuma ilusat jumet. Kaunid olid vaid kahvatu palgega piigad. Nad olid nagu valgest marmorist antiikskulptuurid. Talutüdrukud pidid leppima tuule ja päikese pargitud põskedega.
Tänapäeval on täpselt vastupidi - ilus on kohvipruun.
Kuidas on selline ilukaanoni kardinaalne kannapööre võimalik? Põhjus ei saa ju olla, et teadus on teinud kindlaks, et päevitus tapab gripiviirusi või mõjub meeleolule positiivselt. Teaduse viimane sõna on, et ultraviolettkiirgus tekitab nahavähki. Ometi ei võta keegi hoiatust tõsiselt.

AAVO KOKK: Jõhker eksperiment arstidega
Röntgenikabineti ukse taga ootab järjekorras neli inimest. Sees tehakse nende torsost või muust kehaosast röntgenipilt ja pildi teinud röntgenoloog kirjutab sinna juurde oma tähelepanekud.
Kahjuks on lugu nii, et ühel inimesel neist neljast on õnnetu saatus, sest radioloog loeb tema pilti valesti. Nii väidab radioloogide tulemuslikkust uurinud doktor Ehsan Samei (Advanced Imaging Laboratories, Duke University Medical Center): keskmine diagnoosiviga on 20-30 protsenti.
Hoopis võika katse tegi röntgenoloogidega aga doktor James Potchen Michigani ülikoolist. Inimesed arvavad tavaliselt, et arstid ei eksi või eksivad harva. Doktor Potchen aga näitas faktidega halastamatult, et eksivad ja kuidas veel. Niisuguste eksperimentidega peaks ettevaatlik olema.
Mingil moel sai ta uuringus osalemisega nõusse enam kui sada kogenud radioloogi. Ülesanne oli vaadelda 60 rindkere röntgenipilti. Küsimus oli, kas ülesvõttel olev torso on normaalne. Kuigi kõik olid kogenud tegijad, läks viiendiku piltide osas siiski arvamus lahku. Eriti huvitav oli aga see, et kui radioloogid vaatasid samu ülesvõtteid mõni päev hiljem, siis muutis 5-10% neist oma esialgset arvamust.

Sotsiaalriigile lähemale
Päevaleht avaldas uue perekonnaseaduse teemadel Katrin Saaremäel-Stoilovi arutluse ("Kingitus kõige tugevamale", EPL 8.10), mis oma tasakaalukuses on senise emotsionaalse ja kohati ka asjatundmatu meediakajastuse taustal tänuväärselt erandlik.
Paraku on sellessegi juttu lipsanud mõned eksiväited, mis ei tohiks avalikkuses kõlama jääda. Esiteks leiab autor, et uus seadus hälbib sotsiaalriigi printsiibist, kuna jätab kummagi abikaasa abielu kestel oma vara peremeheks - see kahandavat abikaasade vastutust perekonna käekäigu eest. Ilma paragrahvidesse ja õigusanalüüsi süüvimata on selliseid väiteid kerge ümber lükata, kuid kui vaadata sotsiaalriigi etalone Saksamaad, Rootsit või Soomet, siis näeme, et neis riikides kehtib täpselt sama vararežiim, mida pakutakse meiegi uues perekonnaseaduses. Seega võib arvata, et uus seadus aitab meid sotsiaalriigi väärtustele pigem lähemale.

REPLIIK: "Too small for BIG" 
Kiirlaene väljastav pank BIG näib võtvat oma nime tõsiselt. Koguni nii tõsiselt, et keskmisest lühema kasvuga inimestel pole sinna asja - vähemalt tööle mitte. Nimelt saatis BIG ukselt tagasi sinna tööle kandideerinud noore naise, põhjuseks tolle lühike kasv - 120 cm. "Te saate isegi aru, et te ei sobi siia, sest olete teistest erinev," kõlas selgitus. Ehkki kokku oli lepitud tööintervjuu, keelduti sellest, kui oli naist nähtud.
Paraku ei tõota panka tööle kandideerinud naisele abi ka Eesti seadused, mis keelavad diskrimineerimise küll näiteks soo ja puude, mitte aga välimuse või pikkuse alusel. Ehk siis: liiga lühikese võib vabalt pikalt saata. Ja mitte ainult BIG-is.

JUHTKIRI: Mõned olid veel võrdsemad
Aastaid on arutletud selle üle, kas riigile kuuluvate kontserdi- ja kultuuriüritusekorraldajate käibemaksumäär 5% on õiglane, samal ajal kui teised maksavad 18%. Piir veetakse nende juurest, kelle aasta eel-arvetulust vähemalt kümnendik tuleb riigi-, valla- või linnaeelarvest või kultuurkapitalilt ning kes vastavad seaduses sätestatud etendusasutuse nõuetele. See tähendab, et paljude etendusi, näitemänge ja ka kontserte korraldavate äriühingute jaoks on juba pikemat aega olnud segane, kumba maksumäära nad peaksid rakendama.
Eeldatavasti just kõrgkultuuri toetada tahtes on riik otsustanud, et kultuurisündmuse väärtuse hindamisel on oluline korraldaja omandivorm. Mis siis, et Euroopas on tavaline ühetaoline maksumäär. Mis siis, et paljud esinejad on Eestis tihti samad ning ka riigi omandis olevad teatrid, kas või rahvusooper, korraldavad järjest laiemale massile mõeldud üritusi.

USA-s tulistas järjekordne kooliõpilane kaaslasi
Kaks täiskasvanut ja kaks õpilast said haavata Clevelandis toimunud koolitulistamises, politsei sõnul on kahtlustatav tulistaja kontrolli alla võetud.
Ühe telekanali väitel on 14-aastane poiss, kes ilmselt inimesi koolis tulistas, tapetud. Võimud ei ole seda väidet veel kinnitanud, kirjutab Reuters.
Intsident toimus koolis nimega SuccessTech Academy, mis on matemaatika ja tehnoloogia kallakuga.
Siiani on teada, et tulistamise käigus sai viga kaks täiskasvanut ning kaks teismelist õpilast, rohkem infot ei ole juhtumi kohta jagatud.
"Kõik lapsed on stabiilses, heas seisundis," rääkis Clevelandi linnapea Frank Jackson ajakirjandusele. "Tulistaja on tabatud."
CNN-i teatel on tulistajaks teismeline, kes oli endast väljas koolist välja viskamise tõttu.

USA välisminister hoiatab Armeenia genotsiidi tunnistamise eest
Välisminister Condoleezza Rice ja kaitseminister Robert Gates on teinud ühisavalduse kongressile, milles hoiatatakse Armeenia genotsiidi tunnistamise mõjude eest Lähis-Idas.
Välisminister Rice sõnul oleks kongressi Armeenia genotsiidi tunnustav resolutsioon väga problemaatiline USA Lähis-Ida poliitika suunal, teatab BBC. Enne heakskiitu Esindajate Koja poolt peab otsuse heaks kiitma Välisasjade Komitee.
BBC korrespondendi hinnangul ei ole otsus USAle siduv isegi juhul, kui resolutsioon Esindajate Kojas toetuse saab. President Bush on väljendanud Armeenia genotsiidi tunnistamisele avalikku vastuseisu. "See resolutsioon ei ole õige hinnang neile massimõrvadele," ütles president Bush.
Türgi president Abdullah Güli on hoiatanud, et resolutsioon võib kahepoolsetes suhetes tuua kaasa tõsiseid probleeme. Hetkel seisavad USA ja Türgi vastamisi kurdi separatistide küsimuses, kuna USA ei toeta Türgi sõjalist sekkumist Põhja-Iraaki, USA arvates destabiliseeriks see kogu regiooni. Türgi soovib teha vastuaktsiooni Kurdide Tööpartei viimaste nädalate rünnakutele riigi lõunaosas, milles on hukkunud üle paarikümne sõjaväelase ja tsiviilisiku.

Luksemburg avab novembrist Eestile oma tööturu
Alates 1. novembrist on Luksemburgis võimalik töötada Eesti ja teistel Euroopa Liiduga 2004. aasta 1. mail ühinenud liikmesriikide kodanikel.
Baltic Timesi teatel on Läti välisminister Artis Pabriksile Luksemburgi välisministeeriumi poolt saadetud kirjas, võetud vastu otsus üleminekuajast tingitud seniste piirangute kaotamise vastu Luksemburgi valitsuse poolt 3. oktoobril.
Oma tööjõuturu on alates 1. maist 2004 avanud Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi, Soome, Hispaania, Kreeka, Portugal, Itaalia ja Holland. Üleminekuaeg kestab 1. maini 2011.

Elevant tappis oma londiga naise
Moskva loomaaias juhtus traagiline õnnetus, kus kahe elevandi treilerisse laadimisel tappis üks elevant loomaaia 40-aastase töötaja oma londiga.
Täna hommikul pidi Moskva loomaaiast Hispaaniasse saadetama kaks Aafrika elevanti, teatas ITAR-TASS. Traagilise juhtumi pärast lükati loomade transport edasi. Loomaaia pressiteenistusest öeldi, et emaelevandist ei osatud seda oodata, sest agressiivsem oli isane loom.
Loomaaia juhtkond arutab tapetu sugulastele hüvituse maksmist.

Financial Times: Eestil pole piisavalt piirivalvureid
Financial Times kirjutab ajalehe valdusse sattunud konfidentsiaalsest raportist, mis osutab Schengenisse pürgivate riikide piirivalve puudustele: näiteks Eestil on raporti hinnangul liiga vähe piirivalvureid.
EL raportis hoiatatakse, et paljud Euroopa Liidu uusliikmed peavad enne Schengeni passivaba tsooniga liitumist parandama oma piirivalvet, vahendab Financial Times.
Enamus raportis käsitletud üheksast Schengeni viisavabasse tsooni pürgivast riigist on endised Nõukogude Liidu riigid, millel kästakse rahvusvahelise illegaalse immigratsiooni vastu võitlemiseks parandada viisade andmise standardeid.
Eesti, Ungari ja Sloveenia olid nende riikide seas, mille maismaapiiri valves raport puudusi leiab. Raporti kohaselt on Eestil liiga vähe piirivalvureid. Ungarilt nõuab raport Horvaatia-poolse piiri üle vaatamist. (Horvaatia ei kuulu Euroopa Liitu.) Poola, millel on pikad piirid mitte-EL riikidega, raportilt laitu ei pälvi: Poolal on piisavalt piirivalvureid ja moodne piirivalvetehnika.

Gruusia võimud jätkavad vastastega võitlust
Pärast ekskaitseminister Irakli Okruašvili vabastamist vanglast 6 miljoni dollarise kautsjoni vastu hakkasid Gruusia võimud tegelema tema kaaslase, meediamagnaat Badri Patarkatsišviliga.
Okruašvilit ei nähtud eile terve päeva vältel, mille tõttu levis Gruusia meedias info, et ta lahkus riigist, kirjutab Kommersant. Samas lükkas opositsionääri lahkumise ümber tema advokaat Eka Beselia.
Kommersandi allikatel nõustus Okruašvili Gruusia siseministeeriumis tegema uurimisorganitega koostööd pärast seda, kui sai teada, et teda pannakse eelvangistust veetma vangla nr 6 üldkambrisse. Allika andmetel töötas 2004. aastal Okruašvili väga tõhusalt peaprokurörina ning suutis ametnikelt ja ärimeestelt saada riigieelarvesse 30 miljonit dollarit, mille eest sai hüüdnime "Gruusia eelarve doonor". Selles vanglas istuvad siiamaani tema prokurörikarjääri aktiivsuse ohvrid ning sinna sattumine ei tõotaks temale midagi head.

Rootsis tapsid teismelised neonatsid invaliidi
Rootsis süüdistatakse kahte teismelist neonatsi invaliidi tapmises. Noorukid peksid mehe pesapallikurika ja raudkangiga surnuks ning filmisid seda.
Stockholmi lähedal Väsbys ründasid juunikuus kaks poissi liikumispuudega meest tema enda korteris ja tümitasid teda pesapallikurika ning raudkangiga, kirjutab Dagens Nyheter.
55-aastane vigane mees jäi rünnakukohale lebama ja poisid tulid veel kaks korda tagasi, et teda uuesti peksta. Viimast korda naasid poisid oma ohvri juurde peaaegu ööpäev pärast esimest rünnakut - järgmise päeva hommikul. Lõpuks noorukid ka pussitasid oma juba surevat ohvrit.
"See on äärmuslik vägivald. Ma ei ole iial midagi sellist näinud. Teda rünnati mitu korda ja neil oli ülikülluses aega, et oma teo üle mõelda ja mõistusele tulla," rääkis Stockholmi politsei esindaja Lars-Inge Franksson.

Putin ei salli välismaalasi Vene tippjuhtidena
Venemaa president Vladimir Putin pole rahul, et Vene kompaniide juhtivkohtadel istuvad välismaalased, kuid eksperdid on sellest seisukohast hämmastunud.
"Te teate, et tippjuhtide õhuke kiht koosneb peamiselt välisspetsialististidest," vahendas Vedomosti Putini sõnu.
Ta lisas: "Kuni me ei saavuta impordiasendust mitte ainult suurtes kompaniides, vaid ka teistes majandussektorites, seni haarab import meid kaasa."
Samas näiteks metallurgiakompaniide juhtivkohtadel pole välismaalasi. Teistes on vaid üks kuni kolm spetsialisti. Ainult kompanii TNK-BP juhatuses istub kuus venemaalast ja kaheksa välismaalast, aga see on ette nähtud aktsionäride kokkuleppes.
Pynes & Moerner kompanii juht Fjodr Šeberstov hoitab, et kui välismaalased lahkuvad, siis tulevad tohutud kahjumid, kuna venelastel pole piisavat kogemust.

Keemia Nobeli sai roostetamist uuriv mees
Keemia Nobeli sai Saksa teadlane Gerhard Ertl, kelle teadustöö on muuhulgas seotud küsimusega, miks raud roostetab.
Gerhard Ertl (sündinud 1936. aastal) uurimisteemad puudutavad keemilisi protsesse tahketel pindadel, vahendab Reuters.
"Need uuringud on keemiatööstuse jaoks olulised ja võivad meil aidata mõista nii erinevaid protsesse nagu miks raud roostetab ja kuidas meie autode katalüsaatorid töötavad," teatas Rootsi Akadeemia.

FSB: Balti riikide eriteenistused tegutsevad Venemaa vastu
Föderaalse julgeolekuteenistuse direktor Nikolai Patrušev ütles, et USA ja Suurbritannia eriteenistused kaasavad oma kolleege Balti riikidest, Poolast ja Gruusiast tööle Venemaa vastu.
Vanemate partnerite meeleheaks ja konjunktuursetest kaalutlustest lähtuvalt korraldavad mainitud riigid operatsioone, mis väljuvad kaugele nende rahvushuvide raamidest, sõnas kindral Patrušev intervjuus ajalehele Argumentõ i Faktõ.
Tema sõnul peatas FSB üksnes tänavu 47 spiooni tegevuse. "Alates 2003. aastast on avastatud 270 aktiivselt tegutsenud välisriikide luureteenistuste töötajat ning 70 välisluure agenti, kelle hulgast 35 on Venemaa kodanikud," lisas Patrušev.
Ta lisas, et Venemaa vastu tegutsevad ka Türgi ja Pakistani eriteenistused.

Uuring: 95% lastest on kuriteo ohvriks langenud
Suurbritannias valmis uuring, millest selgus, et 95 protsenti 10-15 aastastest lastest on vähemalt korra mõnd laadi kuriteo ohvriks langenud.
Uuringus küsitleti 3 000 last, kelle vastustest ilmnes, et 3/4 lapsi oli möödunud aastal rünnatud ja 2/3 lastelt oli midagi varastatud, kirjutab The Guardian. Enam kui pooled lastest olid näinud, kuidas nende asju tahtlikult katki tehti. Samuti umbes pooled lapsed tunnistasid, et on kogenud mõnitamist või muud suulist väärkohtlemist.
Lisaks selgus, et 72% lastest on möödunud aasta jooksul löödud või lükatud, enam kui pooli on ähvardatud vägivallaga. 11% lastest oli suisa röövitud. Igal kümnendal juhul oli röövitud esemeks mobiiltelefon.
"Howard League for Penal Reform" nimelise heategevusühenduse korraldatud uuringu kokkuvõte nendib, et lapsed on lapsesuuruste kuritegude ohvrid lapsesuuruses maailmas, kuhu täiskasvanud ei kuulu. Enamik laps-lapse vastu kuritegudest leiavad aset koolides ja mänguväljakutel. Lapsed ise neist kuritegudest politseile või õpetajatele teatama ei kipu, sest nad usuvad, et täiskasvanuid see ei huvita.

Katoliku preester läks eluks ajaks vangi
Argentina kohus mõistis endise rooma katolikust politseikaplani eluks ajaks vangi, kuna leidis tõestust preestri seotus hunta valitsemisajal sooritatud mõrvadega.
Christian von Wernich mõisteti süüdi seotuses 1976-83 aastal nn. räpase sõja ajal sooritatud seitsme mõrva, 42 röövi ning 31 piinamisjuhuga, vahendab BBC.
Isa von Wernichi süüdimõistmisele järgnesid kohtumaja ees meeleavaldused, kus põletati preestri pilte ja kujutisi. Pealinnast 60 kilomeetri kaugusel La Plata linnas peetud kohtuprotsess kestis kolm kuud.
Von Wernich üritas õigusemõistmisest pääseda Tšiilisse põgenedes, kus töötas valenime all preestrina edasi, kuid Argentina võimud leidsid ta üles ning tõid ta 2003. aastal kohtumõistmiseks kodumaale.
Tunnistajate sõnul üritas isa von Wermich võita vangide usaldust ning seejärel teatas pihtimustest politseinikele. Samuti olevat preester osalenud mitmetel piinamisseanssidel, kus julgustas piinajaid väidetega, et nad täidavad jumala tahet.

Bundeswehri tank uppus jõkke
Bundeswehri öiste õppuste käigus pääses eile Sachsen-Anhalti liidumaal tank Leopard II AS6 M praamist liikuma ning uppus Elbe jõkke.
Kolm meeskonna liiget suutsid pääseda, vahendas lenta.ru viidates Saksa allikatele. Neljas liige ei suutnud lahkuda ning ilmselt uppus.
Praegu kadunut veel otsitakse ning spetsialistid korraldavad tanki väljatõmbamist.

Sarkozy: maailm on pannud Venemaale suured lootused
Moskvasse eile kahepäevasele visiidile saabunud Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Venemaa president Vladimir Putin plaanivad täna arutada mitmeid küsimusi Iraanist Venemaa energiapoliitikani.
Alanud visiit on Sarkozy esimene Venemaa külastus presidendina, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Kremlis kavatsetakse rääkida Iraanist ja raketitõrjekilbist Euroopas ning peamisest Pariisi ja Moskva lahkhelide põhjusest - Venemaa energiapoliitikast.
Kaks presidenti kohtusid eile "ilma lipsuta", kirjutab The Times. Sarkozy rääkis Putiniga inimõiguste kaitsest ning ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrva juurdlusest.
"Ma ütlesin talle, et maailm on Venemaale pannud suured lootused ning oleks kahju, kui need puruneksid," sõnas Sarkozy.

Vene saadik Rootsis - gaasitorust ja Birmast
Venemaa Stockholmi suursaadik on asunud üleolevalt jagama selgitusi Vene poliitika kohta, kiitma kahepoolseid suhteid ja kritiseerima Rootsi meediat.
Populaarses Rootsi telesaates "Otsekoheselt K.-G. Bergströmiga" intervjueeris saatejuht mitmeid tipp-poliitikuid ja oli teiste hulgas kohale kutsunud ka Venemaa Rootsi-suursaadiku Aleksandr Kadakini.
Teemasid oli mitmeid. Alustati Birma (Myanmari) sõjaväehuntast ja režiimi veristest kokkupõrgetest demokraatiat nõudva elanikkonnaga. Kui samas saates osalenud USA suursaadik Michael Wood kinnitas, et Ameerika Ühendriigid mõistavad kategooriliselt hukka Birma sõjalise diktatuuri, siis Kadakini sõnul on Venemaa vastu seal toimuvatele tapmistele.
Kuna Kadakin ise on tuntud orientalist ja indologist, siis häirivat teda kõige rohkem see, et Birmas tapetakse munki. Saatejuhi tungiva küsimuse peale, kas Venemaa sooviks, et sõjaväehunta Birmas kukutataks, hakkas Kadakin naerma ning ütles, et Moskvas niimoodi ei arutleta. "Kui rahvas selle kukutab, siis kukutab. Hetkel on Venemaa tapmiste vastu ning ootab Birmasse suundunud ÜRO erisaadiku raportit."

Buhharinlik ülestunnistus Gruusias
Riigi endise käremeelse kaitseministri Irakli Okruašvili murdumine vaid kümnepäevase vangis istumise järel jahmatas isegi paljunäinud grusiine.
Kui veel kahe nädala eest presidenti poliitmõrvades süüdistanud eksminister üleeile õhtul telekaamerate ette ilmus, oli ta hoopis teine mees.
Sigaretti pahviv ja närviline vang tunnistas ülekuulajale, et kõik tema etteheited riigipeale olid valed ning ajendatud üksnes lootusest lõigata poliitilist kasu. Ühe hingetõmbega võttis Okruašvili omaks mitmed süüdistused korruptsioonis ja lubas teha uurijatega koostööd.
Analüütikud on nõutud
Pärast seda, kui ta oli kümne miljoni lari (68 miljoni krooni) suuruse kautsjoni vastu vabaks lastud, suundus mees avaldusi tegemata otse oma koju, kus ta on siiani vastu võtnud vaid advokaati ja lähimaid sõpru. Vaatepilt ei olnud võrreldavgi endise kaitseministriga, kelle jõuline natuur, sõjaväeline rüht ja raevukad avaldused olid võitnud talle kuumavereliste grusiinide toetuse.

Opositsioonist pole riigipeale praegu vastast
Päev pärast Okruašvili arreteerimist koges Tbilisi suurimat meeleavaldust pärast 2003. aasta nn Rooside revolutsiooni. Umbes kümme tuhat inimest ei väljendanud mitte niivõrd toetust endisele kaitseministrile kui protesteerisid Saakašvili valitsemisstiili vastu.
See ei tähenda siiski, nagu oleks president ebapopulaarne - ehkki mitme küsitluse tulemused panevad Okruašvili temaga toetuse poolest ühele pulgale, pole opositsioonist tervikuna riigipeale vastast. Analüütik Melikadze hindab, et vastasleer suudaks võtta ehk 15-20 protsenti häältest ning sedagi üksnes juhul, kui läheks valimistele ühtsena. Ent tema arvates neil kokkujäämine ei õnnestu.
Melikadze kinnitab samuti, et tänu opositsiooni sisulisele puudumisele elab Gruusia autokraatlikus ühiskonnas. Ta ei pea selles aga kaugeltki süüdlaseks presidenti. "Küsimus on poliitilise kultuuri ning mõtlemise puudumises," kommenteeris ta, "liiga palju on emotsioone ja liiga vähe mõtlemist."

Päästeautole sisse sõitnud auto põgenes sündmuskohalt
Täna õhtul kell 17.54 sõitis Tartu linnas Jaama tänaval
Päästeauto oli tagasiteel väljakutselt Tartus Anne tänavalt, teatas Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.
Avariis osalenud väikesõiduk lahkus sündmuskohalt.
Päästeautos sõitvad päästetöötajad õnnetuses kannatada ei saanud.

Kallas: gaasitoru küsimus ei ole EL-i pädevuses
Eurovolinik Siim Kallas välistas võimaluse, et Euroopa Komisjon saaks liikmesriikidele Vene-Saksa gaasijuhtme küsimuses survet avaldada.
Kallase sõnul pole gaasijuhtme taga seisev Šveitsi firma Euroopa Liidu turule sisenenud, mistõttu pole Euroopa Komisjonil selles küsimuses vaja arvamust kujundada, kirjutab ETV24.
"Väga täpselt on kokku lepitud, mis on Euroopa Liidu pädevus ja mis on rahvusriikide pädevus. Nüüd ma ei näe seda, kus on see Euroopa Liidu pädevus sellega tegeleda. Kui oleks tegemist valmis infrastruktuuriga, oleks Euroopa Konkurentsiametil põhjust vaadata kas see mingisugune investeering kuidagiviisi mõjutab üldist turu olukorda või mitte," rääkis Kallas Aktuaalsele kaamerale.
Saksamaa endise liidukantsleri Gerhard Schröderi sõnul peaks Vene-Saksa gaasijuhtme ehitust toetama nii liikmesriigid kui ka Brüssel, kuna see aitab tagada stabiilsed energiatarned Euroopasse.

Enamus juhte peab liikluseeskirjast kinni
Täna õhtul tipptunni ajal läbiviidud politseireid näitas, et liiklejad oskavad eeskirjast kinni pidada küll.
"Seitsmeste uudiste" kaamera käis politseireidi jälgimas.

Puudega töötajaid värbavad nii era- kui ka avalik sektor
Häid näiteid puudega inimeste töölevõtmisel on nii era- kui avalikus
"Seitsmesed uudised" leidsid kaks füüsilise puudega töötajat Tallinna perekonnaseisuametist, kaks vaimse häirega töötajat Selverist.

Jahimehed on uue jahieeskirja muudatuse vastu
Äsja allkirjastatud muudatus jahieeskirjades viib asjatundjate sõnul Eesti jahinduse tagasi nõukogude aega.
Peagi jõustuv metskitsede ja sokkude ajujahi põhimõte on sügavas vastuolus küttimise eetika ja hea tavaga, kurtis "Seitsmestele uudistele" Eesti jahimeeste selts.

Video: BIG keeldus lühikest inimest tööle võtmast
Balti Investeeringute Gruppi võib peagi oodata süüdistus
120 sentimeetrit pikk neiu, kes enda kinnitusel just kasvu tõttu firmas töövõimaluseta jäi, otsustas täna abisaamiseks õiguskantsleri poole pöörduda. BIG on vahejuhtumi pärast vabandanud ja valmis neiu nüüd juba töölegi võtma, teatasid "Seitsmesed uudised".

Video: kauplustes läks lahti ostuhullus
Täna mitmes suurkaupluses ühekorraga alanud ostuhullus meelitas inimesi taas massiliselt sisseoste tegema.
Oli neidki, kes ei jõua ära imestada, kuidas ostuaeg küll tööajast leitakse. Ostubuumi käisid uudistamas ka "Seitsmesed uudised".

Kaheksane uudis: Paet loodab Helsingis Eesti kooli avada
Välisminister Urmas Paet avaldas täna Soome parlamendi esimehe Sauli Niinistöga kohtudes lootust, et lähiaastail avatakse Helsingis eestikeelne kool.
Kohtumisel leidsid välisminister ja Eduskunta esimees, et on väga oluline toetada Soomes elavate eestlaste ja ka Eestis elavate soomlaste kultuurilise identiteedi säilitamist. Välisminister Urmas Paet avaldas lootust, et lähiaastatel avatakse Helsingis eestikeelset haridust pakkuv kool.
"Emakeelse hariduse omandamise võimalus võõrsil on tähtis soome-ugri kultuuripärandi säilitamise seisukohalt," ütles välisminister Paet. Soomes elab veidi enam kui 27 000 Eesti kodanikku.

Mees hukkus suitsetamisest alguse saanud põlengus
Ida-Virumaal Narvas hukkus täna pealelõunal puhkenud korteritulekahjus mees, tulest päästeti neli inimest.
Häirekeskus sai teate tulekahjust täna kell 15.22, kui Puškini tn. korterelamus tuli ühetoalisest neljanda korruse korterist suitsu, teatas Ida-Eesti päästekeskus.
Sündmuskohale sõitis viis päästeautot, korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja ja kaks kiirabiautot. Päästjate kohalesaabumise hetkel oli suitsu täis kogu trepikoda.
Maja neljanda ja viienda korruse korteritest evakueeriti redelauto abil kolm naist ja üks mees. Nelja päästetu tervislik seisund haiglaravi ei vajanud. Kustutustööde käigus leiti põleva korteri toas voodist hukkunud mees.
Tulekahju likvideeriti kella 15.58-ks. Põlengu tagajärjel hävis ubes 20 m2 suuruse toa kogu sisustus, suitsukahjustusi sai maja trepikoda. Päästjad hoidsid ära tule leviku maja teistesse korteritesse.

Trammi alla jäänud mehel amputeeriti jalg
Täna hommikul Tallinnas trammi allajäänud mehel tuli hiljem jalg amputeerida.
Hobujaama trammipeatuses trammiteele kukkunud mehel tuli parem jalg alates säärest maha lõigata, teatas uudistesaade Reporter.
Haigla teatel on mehe vigastused väga rasked, jalga ei olnud enam kahjuks võimalik päästa.

Linnaosavalitsus protesteerib Kristiine alkoholimüügiloa vastu
Kristiine linnaosa valitsus vaidlustas kohtu määruse lubada Kristiine Prismal jätkata kohtuvaidluse ajal alkoholimüüki.
Linnaosavalitus esitas täna kohtule määruskaebuse seoses halduskohtu seisukohaga lubada Kristiine Prismal jätkata kohtuvaidluse ajal alkoholimüüki.
"Ühiskonnal ja selle liikmetel peab olema kindlustunne, et seadusi täidetakse ja alaealistele alkoholi ei müüda. Prisma on seda kindlustunnet rikkunud ning on ebausaldusväärne, kuna alaealistele müüdi korduvalt alkoholi," teatas linnaosavalitsus.
Kristiine linnaosa valitsuse hinnangul on lubamatu, et kohus eelistab ettevõtja majanduslikke huve alaealistele alkoholi kättesaadavuse vähendamise ja välistamise eesmärgile ning rahva tervisele, avalikule korrale ja sellele, et igal õigusrikkumisel peab olema tagajärg.

Liiklushuligaanid hakkavad kindlustuse eest rohkem maksma
Hiljemalt 2009. aastal tuleb paljudel paadunud liiklushuligaanidel hakata autokindlustuse eest maksma märksa rohkem kui korralikel liiklejatel.
"Juhul kui inimesel on aasta jooksul ette tulnud korduvaid raskeid liikluseeskirja rikkumisi, siis see iseloomustab selgelt, et tema riskiaste on võrreldes korralike liiklejatega kõrgem," ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika büroo juhataja kt. Priit Heinsoo Päevaleht Online'ile.
Siseministeeriumi kinnitusel ei ole tegemist karistuse, vaid pigem ennetava meetmega, mida ei saa rakendada kindlasti kõikide juhtumitel. "On olemas üks Euroopa Liidu õigusakt, mis sätestab selle, et suuremat kindlustusmakset liikluseeskirja rikkujatele ei saa teha kohustuslikuks," rääkis Heinsoo.
Samuti ei ole ministeeriumite ning liikluskindlustusfondi vahel selgeks arutatud, kes hakkab määrama, kui palju keegi kindlustuse eest maksma peab. "Kindlasti ei hakka sellega tegelema politsei," kinnitas Heinsoo.

Eesti saab Vene-Saksa gaasitoru osas endiselt kaasa rääkida
Kuigi Eesti ütles Vene-Saksa gaasitoru uuringutele ei, peab riik andma oma hinnangu gaasitrassi keskkonnamõju hindamise aruandele.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja selgitas Päevaleht Online'ile, et gaasitrassi keskkonnamõju hindamisele peavad oma hinnangu andma nii toru päritolumaad kui ka sellest mõjutatud riigid.
Kuigi Eesti kaotas uuringutele ei öeldes päritoluriigi staatuse, muutus ta gaasitorust mõjutatud riigiks ja osaleb keskkonnamõju hindamise protsessis. Hinnangu andmine ja ettepanekute tegemine keskkonnamõju hindamise aruandele on ministeeriumi teatel võimalik ja vajalik.
Gaasitoru päritoluriikideks on Saksamaa, Venemaa, Soome, Rootsi ja Taani ning mõjutatud riikideks on kõik Balti riigid ja Poola.
Läänemerre kavandatava gaasijuhtme keskkonnamõjude hinnang valmib 2008. aasta aprillis.

Jagna Hunt andis õiguskantslerile avalduse sisse
Oma lühikese kasvu tõttu BIG-is tööintervjuuta jäänud Jagna Hunt andis täna õiguskantsler Allar Jõksile üle avalduse lepitusmenetluse alustamiseks diskrimineerimise tõttu.
Avalduse aluseks on diskrimineerimine puude tõttu. Õiguskantsleri avalike suhete nõunik Jaana Padriku sõnul läheb Jõksil umbes kaks nädalat avaldusega tutvumiseks ning otsuse langetamiseks, kas antud juhul on piisavalt alust lepitusmenetluse alustamiseks või mitte.
Kui õiguskantsler otsustab lepitusmenetlust läbi viia, saadab ta kõigepealt avalduse ärakirja vastustajale ehk antud juhul BIG-ile, ning määrab tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks.
Protseduurireeglid näevad ette, et kui avaldaja nõustub vastustaja lahendusettepanekuga ja lahendus loob poolte õiguste õiglase tasakaalu, lõpetab õiguskantsler menetluse. Vaidluse korral peetakse poolte või nende esindajate osavõtul istung. Kui avaldaja ja vastustaja nõustuvad õiguskantsleri ettepanekuga, kinnitab õiguskantsler kokkuleppe, mis on pooltele täitmiseks kohustuslik.

Uus tüngatrend Tallinna taksonduses
Tallinna Linnavalitsus tuletab linlastele meelde, et ettetellimistasu pole Tallinna taksodel juba aastaid.
Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul avastati viimase taksode kontrollreidi käigus uus negatiivne trend Tallinna taksonduses, milleks on ettetellimistasu, mida pole juba aastaid Tallinna taksonduses olnud.
"Kontrollreidil avastati taksojuhte, kes sõitsid ööklubi ette töötavate taksomeetritega. Sarnane olukord on ka Tallinna Lennujaamas, kus mõned taksojuhid panevad taksomeetri tööle ja ootavad sobivat klienti, et siis alustada sõitu juba ette tiksunud arvega. Tunnistajate sõnul seisis mõni tervelt 45 minutit töötava taksomeetriga," ütles Mutli.
"Tallinna taksodel on olemas sisseistumis- või siis sõidu alustuse tasu, mis sõltuvalt taksofirmast on 40-90 krooni, aga mingit ettetellimistasu pole ammu enam olemas," lisas Mutli.

Reform: Keskerakond näitab ülimat juriidilist küündimatust
Keskerakond peab põhiseaduse vastaseks korrakaitseseaduse eelnõu, mille menetlemisel ise Reformierakonna väitel aktiivselt kaasa lõi.
Keskerakonna fraktsioon väitel on justiitsministeeriumis ettevalmistatud korrakaitseseaduse eelnõu vastuolus põhiseadusega, Reformierakond peab sellist väidet aga juriidilise küündimatuse tundemärgiks.
"Põhiseaduse pilsneri villimise kõrval võiks Lang tegeleda ka põhiseaduse täitmisega," ütles Keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik. Sepiku sõnul on korrakaitseseaduse eelnõu vajalik ja täidab olulise lünga Eesti õiguskorras, kuid see ei tohi rikkuda inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.
Seppik ütles, et justiitsministeerium on järjekordselt ettevalmistanud põhiseaduse vastase seaduse, milline praktika selle ministeeriumi puhul kipub tavapäraseks saama.

Reiljan lahkub riigikogu kapo komisjonist
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni (nn. kapo komisjon) esimees Jaanus Rahumägi kinnitas, et rahvaliitlane Villu Reiljan lahkub komisjoni liikme kohalt.
"Ma olen Villu Reiljanist aru saanud sellisel moel, et ta loobub oma staatusest riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis ning võib-olla ta lähtub sealjuures kapo tegevusest," rääkis Rahumägi Päevaleht Online'ile.
Komisjoni liikme kohast loobumine ei tähenda, et Reiljan parlamendisaadiku kohalt lahkuks. Julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis hakkab teda asendama mõni tema parteikaaslane ning samuti jätkab ta ka riigikogu keskkonnakomisjoni liikmena.
Rahvaliidu fraktsiooni nõunik Manuela Pihlap ütles Päevaleht Online'ile, et erakond esitab eelnõu Reiljani komisjonist lahkumiseks esmaspäeval ning seejärel peab riigikogu vastava otsuse tegema. Pihlapi sõnul lahkub Reiljan komisjonist omal soovil, sest tal võib tekkida seal huvide konflikt.

Karu tapmine tõi kaasa menetluse
Möödunud laupäeval lasti Viljandimaal Tarvastu vallas põdrale ja metsseale peetud ühisjahi käigus maha karu, kelle küttimiseks jahiluba puudus.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja teatel oli karu lasknud jahimehe ütluste kohaselt tegemist hädaseisundis tehtud lasuga. Jahimehe sõnade järgi sööstis karu ootamatult tema poole ning ta tulistas enesekaitseks, kui loom oli temast umbes kolme sammu kaugusel.
Asjatundjate hinnangul oli karu ligikaudu 3-aastane.
Keskkonnainspektsioon alustas menetluse, et välja selgitada kõik juhtumiga seotud üksikasjad.
Kuni asjaolude selgitamiseni on karu hoiule võetud.

BIG karistab töölesoovijaga ebaviisakalt käitunud töötajat
Balti Investeeringute Grupi Panga juhatus edastas kolmapäeval lühikese kasvu tõttu pangas ebaviisaka käitmuse osaliseks saanud Jagna Hundile vabanduse ja karistab töölesoovijaga hoolimatult käitunud töötajat.
BIGi juhatuse esimehe Targo Rausi sõnul on BIGi teretulnud tööle kandideerima kõik teotahtelised inimesed. "BIG ei tee töötajatel vahet nende vanuse, rahvuse, soo, sotsiaalse staatuse alusel või muude tööga mitte seotud asjaolude alusel. Tööle kandideerimisel langetame otsuse üldlevinud valikuprintsiipide põhjal - määravaks on haridus, varasem kogemus, professionaalsed oskused ning sobilikud isikuomadused," rääkis ta.
"Antud juhul on meie töötaja eksinud tõsiselt panga personalipoliitika põhimõtete vastu ja saab karistada. Edastasime täna hommikul Jagna Hundile BIGi poolt siira vabanduse," sõnas Raus.
Panga teatel selgub karistus pärast pangasisese ametliku juurdluse läbiviimist.

Kütte hind Kuressaare linnas tõuseb 11 protsenti
AS-i Kuressaare Soojus nõukogu otsustas eile tõsta soojusenergia müügihinda Kuressaares 501 kroonilt 556 kroonile MW/h kohta, koos käibemaksuga hakkab küte tarbijale maksma senise 591 krooni asemel 656 krooni megavatt-tund.
AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Paul Leemet ütles, et energiaturu inspektsioonilt eile kooskõlastuse saanud uus hind hakkab kehtima 10. jaanuarist ehk kolm kuud pärast selle kinnitamist, kirjutab Oma Saar.
Hinnatõusu põhjuseks on üldine inflatsioon ja õlihinna tõus.
Leemeti sõnul on ettevõte püüdnud kütte hinda korrigeerida mitte rohkem kui üks kord aastas ja tulenevalt kütteõli hinnast võib soojusenergia müügihind nii tõusta kui ka langeda.
Hinna muutmine poole kuu pealt tähendab ka seda, et elanikel tuleb soojusenergia tarbimise näidud fikseerida tavapärase kuu alguse seisu asemel 10. jaanuari seisuga.

Tõnissoni asemel läheb riigikokku Jüri Tamm
Seoses Liina Tõnissoni lahkumisega riigikogu liikme kohalt, asub tema asemele Jüri Tamm.
Oma parteikaaslase asemele suunduv sotsiaaldemokraat Jüri Tamm astub uude ametisse homme.
Kehakultuuri haridusega kunagine vasaraheitija Jüri Tamm oli ka kahe eelmise riigikogu koosseisu liige.
Liina Tõnisson põhjendas oma lahkumist sellega, et riigikogu otsused on ette ära tehtud, parlamendiliikmete ülesanne on vaid vajutada nuppu, hääletades nii, nagu kokku lepitud ning seega on valitsuskoalitsioonis on parlamendiliikme roll olematu.

Video: ostupäevad koguvad hoogu
Stockmanni kaubamajas ja Tallinna kaubamajas algasid täna ostupäevad.
Ummistatud on nii liiklus kui ka ostusabad.
Video tehtud täna kell 9.

Tallinnas jäi mees trammi alla
Tallinna kesklinnas Hobujaama peatuses sai vigastada mees, kes üritas liikluvalt trammilt väljuda.
Politsei sai teate õnnetusest kella 07.59 ajal, ütles Päevaleht Online'ile Põhja prefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp. Tramm liikus Hobujaama peatusest suunaga Tondi poole.
Tallinna trammi- ja trollibussi koondise revident ütles Päevaleht Online'ile, et umbes 40. aastates mees tõmbas liikuva trammi ukse lahti ja hüppas sealt välja. Mees aga komistas ja kukkus rööbastele ning vigastas jalgu.
"Ilmselt oli mees purjus, aga päris kindlalt seda väita ei saa," märkis revident.
Kullerkupu sõnul toimetati mees PERH Mustamäe korpusesse. Õnnetuse täpsemad asjaolud on aga veel selgitamisel.
See oli Hullude päevade kõrval teine põhjus, miks Tallinna südalinnas olid täna hommikul suured liiklusummikud.

Patsiendid kardavad ohtliku bakteri nakkust
Mitu Kuressaare haigla kirurgiakliiniku patsienti nakatus MRSA bakteriga - ravimatu tõbi võib lõppeda surmaga, mis tekitab patsientides hirmu.
Haigla ravijuht Reet Tuisk tunnistas vastuseks patsientide hirmule bakteri ees, et mõni patsient on MRSA bakteri pärast tõepoolest isoleeritud, kuid ei pea nakkuspuhangut märkimisväärseks, kirjutab SL Õhtuleht.
"Bakterit on avastatud ka teistes Eesti haiglates ja on välja töötanud plaan, mida niisuguses olukorras teha, mingit paanikat ja eriolukorda meil pole ega tule," ütles Tuisk.
Ohtliku bakteriga nakatumine on sedavõrd tõsine, et sellesse ei tohi üleolevalt suhtuda, kinnitab aga Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets, kelle sõnul levib too antibiootikumiravile allumatu nakkus peamiselt haiglas.
MRSA on tervele inimesele ohutu, kuid kehva tervise või puuduliku immuunsuse korral võib bakteri põhjustatud ravimatu naha-, veresoonkonna- või kopsupõletik lõppeda surmaga, haiguse kulg on tavaliselt ülikiire ning kui arstid sellele mõne tunni jooksul jaole ei jõua, on juba hilja.

Kalurid päästsid kuus inimest uppumast
Kalurid päästsid Peipsi järvel laenatud mootorpaadiga ümber läinud kuus noort inimest.
Varnja kordonisse teatati 6. oktoobril, et Peipsi järvel Emajõe suudmest kolme kilomeetri kaugusel läks ümber mootorpaat ja sõitjad vajavad abi, kirjutab SL Õhtuleht. Selleks ajaks, kui piirivalvurid kohale jõudsid, olid kalurid juba kuus paadis olnud 24-28-aastast inimest veest välja toonud.
Kirde piirivalvepiirkonna pressiesindaja Valeri Kiviselja sõnul oli seltskond mootorpaadi laenanud selleks, et minna Peipsi järvele, ühel hetkel oli aga kaldunud osa seltskonnast korraga ühele paadipoolele, mille tagajärjel paat ümber läks ning mootor rivist välja langes.
Kõik paadis viibinud noored olid Kiviselja sõnul kained ja neil olid päästevestid seljas.

Tõnisson: kodus sukka kuduma ma ei hakka
Riigikogust lahkunud Liina Tõnisson on avatud uutele pakkumistele ja enda sõnul kindlasti kodus sukka kuduma ei hakka.
Tõnisson ütles täna hommikul Terevisioonile antud intervjuus, et tema lahkumisel parlamendist ei olnud ühest kindlat põhjust ega tõuget. Pigem oli küsimus selles, et poliitika on ennast tema jaoks ammendanud.
"Tulin ära, sest aeg on millegi muuga tegeleda. Olen avatud kõigile pakkumistele, nagu öeldakse. Kindlasti ei kavatse ma hakata kodus sukka kuduma," märkis Tõnisson.
Tõnisson rääkis, et mõni teine parlamendi liige oli ikka küsinud, et sina ikka veel siin ja siis hakkas ka ta ise mõtlema, et mida ta seal enam teeb.
"Näiteks majanduskomisjonis istudes oli mul pidevalt tunne, et see kõik on juba olnud ja see kõik kordub. Nägin, et võeti vastu lahendusi, mis ei töötanud minevikus ja ei töötaks ka nüüd," selgitas Tõnisson.

Kornelius: venelastele on oluline usk, eestlastele rahvustunne
Moskva patriarhaadi Eesti õige-usu kiriku metropoliit Kornelius kinnitab, et temas ei tasu näha Moskva käepikendust, poliitikast kirikurahvas osa ei võta.
Kui usklik on Eesti venekeelne kogukond? Arvude keeles on teid teiste kirikutega võrreldes rohkem. Kui palju inimesi te aastas ristite?
Eelmisel aastal oli ristimisi 3745. Kus mujal on rohkem? Armulaual käijaid oli umbes 48 500 ja üldiselt kirikuid külastanuid üle Eesti peaaegu 250 000. Mõned käivad väga tihti, mõned harva. Meil on väga tihedalt teenistusi: siin katedraalis hommikul ja õhtul, ka Narvas ja Jõhvis samuti peaaegu iga päev. Inimesed külastavad kõiki neid teenistusi.
Kui mõjukaks hindate oma kirikut vene kogukonna hulgas?
Ühte asja pean ütlema: meil pole ainult venelased. Ka siin katedraalis hakkab tugevnema eesti kogudus - isa Juvenalius on ju eestlane. Igal laupäeval on eestikeelne liturgia: siin võivad eestlased oma emakeeles nii jutlust kuulata kui ka pihtida ningsaada vaimulikku nõu ja abi. Kui meil on suur püha, siis arvestame, et tuleb ka eestlasi, ja alati on midagi ka eesti keeles - kas meieisapalve, mõned hüüatused. Mina ütlen alati midagi eesti keeles ning teisedki, kes eesti keelt oskavad, teevad seda. Katedraali raamatuletis on juba kümme aastat müüdud eestikeelset õigeusukirjandust, seda annab välja väike kirikukirjastus.

Ahja mõisahoone põles maha
Tulekahju Põlvamaal süttis öösel vastu teisipäeva põlema ajalooline Ahja mõisahoone, püsti jäid vaid hoone seinad. Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 04.39. Päästemeeskonna kohale jõudes oli Ahja kolmekorruseline kivist mõisahoone lausleekides.
Päästjad hoidsid ära tule leviku lähedal asuvale koolimajale, elumajadele ja garaažidele. Tulekahju tagajärjel on praktiliselt hävinud hoone katus ja vahelaed.
Ahja vallavanem Mart Vardja ütles, et hoone oli muinsuskaitse all ning kuulus vallale. Vallal olid tühjana seisnud ja kapitaalremonti vajava mõisahoonega ka plaanid, kuid vallavanema sõnul pole neist enam mõtet rääkida. Põlengu võimalikku põhjust ei soovinud Vardja kommenteerida.

Ablaste kormoranide arvu hakatakse piirama
Teadlaste hinnangul pistsid kormoranid mullu Eesti vetes nahka pea 4000 tonni kala.
Kalateadlaste hinnangul on meie kormoranide asurkond paisunud juba nii suureks, et linnud pistavad aastas nahka tuhandeid tonne kalu. Kalapüügi säilimise nimel soovitavad kalateadlased hakata kiiresti nende kalurite nuhtluseks peetavate lindude arvukust piirama.
TÜ Eesti mereinstituudi teaduri Redik Eschbaumi sõnul on kormoranide arvukus viimase 17 aastaga oluliselt suurenenud ja ületab juba 56 000 isendi piiri. "Kormoranide rohkus takistab eelkõige Väinamere kalavarude taastumist," sõnas Eschbaum. "Kui veel 1990. aastal sõid nad hinnanguliselt 115 tonni, siis mullu juba pea 4000 tonni kala. Kormoranide söödud kala kogus ületab ainuüksi Väinamere piirkonnas kaks korda kalurite poolt ametlikult väljapüütud hulka."

Liksutov teeb Moskvas rongiäri
Eestist pärit ärimehed Maksim Liksutov ja Sergei Glinka teevad suurinvesteeringu, ühendamaks Moskva suuremad lennujaamad kiirrongiliinide võrguga.
Esimese investeeringuna avab ärimeeste suurosalusega firma Aeroexpress rongiühenduse *eremetjevo lennujaamast Moskva kesklinna.
Praegu on *eremetjevost, kuhu maanduvad ka Tallinna lennukid, Moskva kesklinna pääseda tülikas. Sõita tuleb kas kalli taksoga või busside ja metrooga, rääkimata mitu tundi kesta võivast ummikutes seismisest.
Aeroexpressi direktor Vladimir Petrov rääkis eile pressikonverentsil, et esmalt avavad nad järgmise aasta algul lennujaamast rongiühenduse Savjolovskaja raudteejaamaga ning kevadel või suvel ka Valgevene vaksaliga.
Sõit kesklinna-äärsetesse vaksalitesse hakkab iga poole tunni tagant väljuva rongiga kestma 35 minutit. Hinna kohta ütles Petrov Eesti Päevalehele, et see tuleb 250 rubla (115 krooni) piires.

Narva tank sai valuveljed
Kellegi osav käsi värvis nädalavahetusel Narva ja Narva-Jõesuu vahelise maantee ääres seisva tanki ühe külje rattad hõbedaseks nii, et tankil tunduvad eemalt vaadates olema moodsad valuveljed. Ida prefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina sõnul käis politseipatrull kohal ning edastas juhtimiskeskusele, et tanki ühel küljel on rattad korralikult värvitud. "Hetkel ei ole alust menetluse alustamiseks. Juhul kui antud värvimistöid teostati ilma loata ning politseisse laekub avaldus, siis alustatakse ka selle alusel menetlust," sõnas Kostina. Tank on seisnud samal kohal 1970. aastatest.

Ministeerium kaotas riigi kulutuste kontrollija ameti
Struktuurimuudatus jõustus ajal, kui riigi-eelarve ja toetussummad tulevad tohutud.
Eilsest jõustusid kuu aja eest valitsuse vaikse heakskiidu saanud rahandusministeeriumi struktuurimuudatused, millega kaotas töö valitsuskontrolli asekantsler Kalle Kukk.
Muutus tuleb ajal, mil riigikogu menetleb järgmise aasta rekordilisi kulutusi ette nägevat eelarvet ning Euroopa tõukefondidest on Eesti poole teel enneolematud toetussummad.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul on loogiline, et ministeerium teeb aeg-ajalt struktuurimuudatusi. "Selle struktuuriga saab ministeerium edasi liikuda ja ma ei usu, et finantskontroll selle muudatusega vähetähtsamaks muutuks," soovis ta kummutada kahtlused, nagu püütaks riigi kulutuste uurimisele vähem tähelepanu pöörata. Samal ajal ei tahtnud minister ümberkorralduste sisulist mõtet eriti lahata, öeldes vaid, et tal polnud põhjust kantsler Tea Varraku ettepanekus kahelda ning ta uskus ka kantsleri võimesse pühendada valdkonnale sama palju tähelepanu, kui see sai enne.

BIG keeldus töövestlusest liiga lühikese naisega
BIG-i pank saatis 120-sentimeetrise naise tema kasvu tõttu töövestluselt tagasi.
Pank keeldus laenukonsultandi kohale kandideerinud noore naisega tööintervjuud läbiviimast tema lühikese kasvu tõttu.
28-aastane psühholoogia üliõpilane Jagna Hunt, kellel on seljataga juba aastatepikkune töökogemus nii teeninduse kui ka müügi vallas, otsustas möödunud nädalal kandideerida BIG-i panga laenukonsultandi ametikoha konkursile. Muu hulgas on Hunt töötanud kaks aastat ööklubis ettekandjana ning teenindajana USA-s. "Kusagil pole siiani probleeme olnud," kinnitas Hunt, viidates oma kasvule. Pikkust on Hundil nimelt ei vähem ega rohkem kui 120 cm.
Telefonis sai kokku lepitud tööintervjuu eelmise neljapäeva hommikuks. Hundi sõnul seadis pank kandideerimise tingimuseks keskkoolilõpudiplomi.

Tuiksoo ministeeriumi võimalik uus asukoht oli üks vahetatud maadest
Endisest põllumajandusministrist sai tehingute uurimise järel viies kahtlustatav.
Kuigi eile kaitsepolitseis ütlusi andmas käinud endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo sai kahtlustuse altkäemaksu võtmises ministeeriumihoone rendipindade otsimisel, said uurimis- organid sellele jälile varasemaid maadevahetusi uurides.
Eesti Päevalehele teadaolevalt avastas kapo Tuiksoo võimaliku ebaseadusliku tegevuse maa-ametis toimunud maatehingute uurimise käigus juhuslikult. Nimelt on üks võimalik põllumajandusministeeriumi uue hoone alune krunt olnud üks paljudest maadevahetuse käigus looduskaitse all oleva maa eest vastutasuks saadud kruntidest. Kapot hakkasid huvitama need tehingud, mille-ga sinna ehitatavale hoonele tulus rentnik leitakse.
Ametlikku kinnitust sellele väitele Eesti Päevalehel saada ei õnnestunud. Küll aga on fakt, et põllumajandusministeeriumi uue hoone leidmise konkurss kuulutati välja 2006. aasta juulis ning lõppenuks loeti protsess pärast seda, kui ministeeriumi komisjon otsustas, et ükski pakkumistest ei kvalifitseerunud.

Merko sulges roimarite kasutatud masuudimahuti
Tallinna linn palus Merko Ehitusel pärast firma krundil toimunud tapmist sulgeda juurdepääs roimarite kasutatud masuudimahutile.
Juulis viskasid kurjategijad Linnahalli kõrval asuvasse maa-alusesse masuudimahutisse elusalt kaks naist, kirjutab Eesti Ekspress. 30aastane Nelli suri kivide loopimisest saadud vigastuste ja uppumise tagajärjel. Teine naine pääses mahutist imekombel. Tema abil vahistas politsei seoses roimaga kolm inimest.
Põhja-Tallinna linnaosavanem Enno Tamm nõudis Merkolt seejärel võrkaia parandamist ja mahutite sulgemist. Selgus, et pärast roima "sulges Merko uuesti kõikide mahutite avad ja parandas tekitatud ava võrkaias".

Noored laamendasid Viljandis liftis
Politsei pidas kinni kaks purjus noort, kes Viljandis liftis laamendasid.
Politsei sai eile teate, et kaks noort laamendavad Riia mnt 55 maja liftis. Üks purjus noortest oli alaealine, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Politsei toimetas ühe laamendajatest kainenemisele ning koostas teisele väärteoprotokolli.

Läänemaal hukkus tulekahjus mees
Läänemaal Noarootsi vallas hukkus täna hommikul tulekahjus inimene, kuigi tulekahju avastanud naabrid tõid korteris olnud mehe kohe välja, ei õnnestunud ta elu päästa.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Noarootsi vallas Dirhamis täna hommikul kell 8.15, kus ühekordses puumajas põles üks korter. Tulekahju avastamise hetkel oli tuli levinud katusele ja kogu korter suitsu täis.
Naabermaja elanikud märkasid tulekahju, kui korteri akendest ja uksest hakkas suitsu välja pressima. Kortermaja teises pooles tulekahju puhkemise hetkel inimesi ei olnud.
Tulekahju avastanud naabrid tõid korterist kohe välja ka seal elanud mehe, kuid tema elu enam päästa ei õnnestunud.
Põlenud korteris hävis kogu sisustus, tuli kahjustas kogu hoone katust, kuid päästjad hoidsid ära tule leviku maja teise korterisse.

Viljasalve kohtusaaga jätkub ringkonnakohtus
Üle kahe aasta Viru maakohtus väldanud kohtuasi riigi julgeolekuvilja vargusest läheb ringkonnakohtusse, sest maakohtu otsuse kaebasid edasi nii prokurör kui ka kaks advokaati.
Septembris mõistis Viru maakohtu Rakvere kohtumaja riigi reservvilja varguses süüdi vaid Rakvere Viljasalve endise juhi Vladimir Semjonovi ja määras talle nelja-aastase vanglakaristuse, mees peab karistust kandma hakkama kohtuotsuse jõustumisel, kirjutab Virumaa Teataja.
Viljasalve eksjuhid Martti Kedderi ja Sergei Karakai mõistis maakohus õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu, Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna vanemprokurör Sirje Merilo nõudis aga Semjonovile viieaastast, Kedderile ja Karakaile kolmeaastast vanglakaristust. Sellel põhjusel kaebas prokuratuur kohtuotsuse ka edasi.
Kohtuprotsessis on riigi reservvilja kadumises end osaliselt süüdi tunnistanud vaid Semjonov, ülejäänud kaks oma süüd ei tunnistanud.

Autojuht kihutas 176 kilomeetrit tunnis
Jõgevamaal pidas politsei kinni mehe, kes kihutas 176 kilomeetrise tunnikiirusega.
Politsei pidas kihutaja kinni 4. oktoobril Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu maantee 122. kilomeetril, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Sõiduautot Mitsubishi juhtis 31-aastane Levo. Auto sõidukiiruseks mõõdeti 176 km /h.

Harjumaal uppus mees
Harjumaal uppus eile lõuna ajal mees tiiki.
Häirekeskus sai teate õnnetusest Rae vallas Jüris kell 12.12. Tiiki oli uppunud mees.
Päästemeeskond tõi hukkunud mehe surnukeha kaldale.

Vanem naine jäi auto alla
Rakveres jäi eile ennelõunal 74-aastane naine auto alla.
Õnnetus juhtus kella 10.45 ajal Koidula tänav 12 maja ees, teatas siseministeerium.
Sõiduauto Volkswagen Passat, mida juhtis 60-aastane Andres, sõitis ülekäigurajal otsa teed ületavale jalakäijale 74-aastasele Lainele.
Liilkusõnnetuse tagajärjel sai vigastada jalakäija, kes toimetati Rakvere haiglasse.

Tallinna suuremate tänavate sulgemise üle otsustab linnavalitsus
Edaspidi hakkab Tallinna suuremate tänavate nagu näiteks Pärnu maantee või Laagna tee sulgemise üle otsustama linnavalitsus.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et ajendiks sellisele otsusele sai suve alguses toimunud ringrajavõistlus Laagna teel, mille tõttu suleti Laagna tee põik ja Pallasti sild. Paljudele hommikul kesklinna kiirustavatele autojuhtidele tuli Lasnamäe kanali sulgemine üllatusena ja kogu hommikuse liiklusvoolu suunamine Lasnamäe tänavatele põhjustas suuri ummikuid.
"Uue määruse kohaselt hakkab esimesse gruppi kuuluvate tänavate ehk linna põhiliste suurte tänavate sulgemise üle otsustama Tallinna linnavalitsus. Ülejäänud tänavate puhul jääb otsustajaks siiski linnaosavalitsus," märkis Mutli.
Samuti peavad avalike ürituste korraldajad uue määruse kohaselt edaspidi esitama linnale liikluse sulgemise kava.

Pae karjääri ala ei saa korda enne 2011. aastat
Tallinna linnavalitsuse prognoosi kohaselt saab Pae karjääri ala korda varemalt 2011. aastal.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et vähemalt aasta läheb detailplaneeringu koostamisele ja projekteerimisele. Seega reaalselt võiks ehitustegevus algada alles järgmisel aastal ja park lõplikult valmida 2011. aastal.
Abilinnapea Taavi Aasa hinnangul võiks karjääri park vähemalt kergliiklusteede ja jooksuradade osas siiski 2009. aastaks valmida.
"Hoonestamise koha pealt saab linn ainult nii palju kaasa rääkida, et kui pargiosa on valminud, ei tohi elamutele mõeldud platsid rääma jääda ja arendajal on kohustus need korda teha. Hoonestamine ei saa algada aga enne 2010. aastat," lisas Aas.
Pae karjääriala korrastus- ja arendusõiguse saab osaühing Constancia, mille suurosanikuks on Merko Ehitus. Arendusõigus on tekitanud ka konflikti linna ja OÜ Primos vahel, kes samuti soovis saada endale õigust ala korrastamiseks. Primos kuulub Endel Siffile, kes käis isegi linnaga kohut, mistõttu keelati hanke tulemuste väljakuulutamine eelmisel aastal.

Tallinn sulgeb Erika tänava liikluse üheks päevaks
Tallinna transpordiamet sulgeb teeremondi tõttu laupäeval Erika tänaval 12 tunniks liikluse.
Seoses asfalteerimistöödega suletakse Erika tänaval liiklus alates kella 8.00-st kuni 20.00-ni, teatas Tallinna transpordiamet.
Nimetatud ajavahemikul suunatakse liini number 59 autobussid mõlemal suunal ümbersõidumarsruudile Ristiku tänava, Kopli tänava ja Paljassaare tee kaudu.
Ajutised peatused tehakse Kopli tänaval Paavli tänava ristmiku piirkonnas ja enne Sitsi tänava ristmikku.

Täna alanud ostuhullus ummistas liikluse
Stockmanni kaubamajas ja Tallinna kaubamajas täna alanud ostupäevad ummistasid hommikusel tipptunnil Tallinna kesklinna liikluse.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Päevaleht Online'ile, et hommikul tuli politseile teateid, et Liivalaias on ristmikud kinni sõidetud.
Kullerkupu sõnul käis patrull kohal liiklust reguleerimas ning kell 9-ks hakkas seal liiklus taas sujuma.
Politsei soovitab inimestel, kellel ei ole vaja just Stockmanni või selle lähiümbrusesse minna, kasutada liiklemiseks teisi marsruute.
Kuivõrd ostupäevad kestavad Stockmannis ja Tallinna kaubamajas veel mitu päeva, võib ka järgnevatel päevadel kesklinnas autoga tipptundidel tavapärasest raskem liigelda olla.

Vastremonditud ühiselamus tuleb mööbli saabumiseni olla leidlik
Kaua kehvas seisukorras ühiselamutega leppima pidanud Tallinna ülikooli tudengid saavad lõpuks nautida Karu tänav 17 renoveeritud tubades ööbimist, kuid toidu valmistamisega tuleb veel mõnda aega oodata.
Teist päeva remondihõngulises toas elavate Kadri Valtri ja Rivo Riineri asjad on mööbli saabumiseni veel toanurgas pappkastides, laua puudumisel on arvuti monitor leidnud koha hoopis mikrolaineahju peal, kirjutab Postimees.
"Tubades nagu suurt muutust ei ole, aga vannitoad vähemalt enam ei hallita ega uputa," kiidab Riiner. Kuna uue kattega põrandad on pärast ehitust natuke lainelised, pidid noored voodijalgadele tasakaalustamiseks paberit alla panema.
Kuigi toad on täidetud tudengite asjadega, valitseb köögis tühjus, eeina ääres on ainult neli suurt prügikasti - ka saavad tudengid toitu külmas hoida, aga pliitide puudumise tõttu veel soojendada ei saa.

Munitsipaalpolitsei tahab ka parkimist kontrollida
Lisaks praegusele ühele autopatrullile hakkab sündmustele reageerima veel teinegi.
Munitsipaalpolitsei tahab hakata järgmisest aastast liiklust ja parkimist kontrollima ning suurendab tugipunktides töötavate inspektorite hulka.
Munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku sõnul oleks parkimiskontrolli ülevõtt igati põhjendatud, sest praegu töötavad kahe ameti kontrolörid kõrvuti. Munitsipaalpolitsei kontrollib parkimist haljasalal, kõnniteel parkijatega tegelemine on transpordiameti kontrolöride töö.
"Võtaksime parkimise kontrolli üle, kuna meil on ressurss suurem - saaksime paisata operatsioonidesse täisjõud," selgitas Järvik. Munitsipaalpolitsei 54 ametnikust töötab väljas 40, sealhulgas ööpäev läbi sündmustele reageeriv patrull.

Õismäe vaba aja keskuses avatakse ujulakompleks
Täna avab Õismäe vaba aja keskuses külastajatele uksed uus ujulakompleks, teatab veebikülg Tallinn.ee.
Ujula asub vast valminud vaba aja keskuses aadressil Ehitajate tee 109a, Haabersti linnaosa valitsuse kõrval. Ujulakompleksis on kuue rajaga 25 m bassein, lastebassein ja mullivann. Esimesel korrusel on kaks jõusaali, millest üks on varustatud kardioseadmete ja -trenažööridega. Samuti saab keskuses kasutada solaariumit ja tervisekapslit (vesimassaaži).
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul parandab vaba aja keskuse ja ujulakompleksi avamine tunduvalt Haabersti elanike sportimis- ja lõõgastumisvõimalusi. "Kui ujula ootab külastajaid alates homsest, siis oktoobri lõpus avatakse ka hoone kolmandal korrusel olev vaba aja keskus ja neljandal korrusel paiknev raamatukogu ning toimub ka hoone pidulik avamine," märkis Jäppinen.

Haridusameti kinnitusel koolimajad kütmata ei jää
Tallinna haridusameti kinnitusel pealinna koolid soojahinna tõusu tõttu kütmata ei jää, sest hinnatõusu arvestati juba selle aasta linnaeelarve koostamisel. Tänavu on koolide küttekuludeks plaanitud 22,68 miljonit krooni, millest on kasutatud 15,63 miljonit ehk 68,9 protsenti. Haridusameti hinnangul on olemasolev raha aasta lõpuni jäävat aega arvestades täiesti piisav. Iga Tallinna kool otsustab kütteperioodi alustamise iseseisvalt. Haridusameti andmetel ei ole ükski pealinna haridusasutus soojahinna tõusu tõttu kütmise algust edasi lükanud.

Tudengid annavad tasuta õigusabi
Tallinna üliõpilaste õigusbüroo tudengid jagavad linnavalitsuse teenindussaalis aadressil Vabaduse väljak 7 tasuta õigusabi esmaspäeviti kella 15-18, teisipäeviti 14-17, kolmapäeviti 15.30- 17, neljapäeviti 14-15.30 ja reedeti 9-10.30. Vastuvõtt on eelregistreerimiseta, nn elava järjekorra alusel. Ringkonnakohtus aadressil Pärnu mnt 7 toimub vastuvõtt 11., 12., 16., 17. ja 24. oktoobril kella 16-17.30.

Saku suurhalli esine ala ehitatakse täis
Tallinna linnavalitsus kavatseb müügile panna Saku suurhalli esise ala.
Kavandatava müügilepingu järgi saab hoonestada veidi alla poole Saku suurhalli esisest alast. "Sinna saab ehitada üsnagi kõrged hooned. Hoonete maht ja korruselisus selguvad detailplaneerimise käigus," ütles linnakantselei peaspetsialist Toomas Pirn.
Alghind 31,1 miljonit
Eelnõu kohaselt otsustab linnavolikogu müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel Saku suurhalli esised kinnistud kogupindalaga 9698 ruutmeetrit alghinnaga 31,1 miljonit krooni.
Sellest alast 5000 ruutmeetrit jääks Tallinnale tähtajatu tasuta kasutusõigusega ning sinna jääks alles avalik parkla.

Volta tööstuskvartalisse tuleb ligi tuhat korterit ja palju äripinda
Volta kvartali arhitektuurikonkursi võidutöö valitakse 26. oktoobril viie lahenduse seast.
Alates eilsest on Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses võimalik tutvuda Volta kvartali arhitektuurivõistluse lahendusega.
Kuna praegu asuvad ligi üheksa hektari suurusel maalapil nii Nõukogude ajal kui ka varem ehitatud tehase- ja tööstushooned, said viis arhitektuuribürood mahuka ülesande kombineerida vana ja uus nii, et tulemuseks oleks terviklik äri- ja elamukvartal, kus lisaks tuhandele korterile asuvad laste mänguväljakud, alleed, lasteaed, kaubamaja ja büroopinnad.
"Arhitektuurikonkursi korraldamise eesmärk oligi saada meie vanadele tehasehoonetele nüüdisaegne inimsõbralik kasutus, kaotamata sealjuures sajanditagust hõngu," selgitas AS-i Volta juhatuse esimees Aivar Reivik.

Oktoobri esimene nädal: Tammetõrutupsudega lehevaip
Mõnus! Maa on nüüd kaetud paksu ja sügisele ainuomaselt lõhnava lehevaibaga. Aga varsti saabub aeg, kui tuleb uus vaibavahetus - lumetoojad luiged on päral.
Luiged tulid äkki, eelmise nädala alguses. Kui kõik linnumehed kirjutasid suurtest hane- ja lagleparvedest, olid korraga kümme väikeluike järvel haukumas. Imelik küll, aga sel aastal nad eriti ranna lähedale ei tulnudki. Kaks päeva oli aga järvel paks pardisupp: pardid, vardid, sõtkad, ikka sadade kaupa, ja saanud valged luigesilmad endi vahele. Aga nüüd oli luigehääl sootuks teine. 57 laululuike seletasid üksteisele midagi oma trompetitel pidevalt luigates.
Aga vaat hanesid pole ma siin Peipsi ääres sel aastal eriti näinudki - vaid kolmapäeva hilisõhtul kostis pimedusest üksteise järel minevate parvede kaagatusi. Tihased on majavooderdise enam-vähem rahule jätnud ja puistavad nüüd päevalillepäid. Viljandis laulis aga kuldnokk mõnusat papagoilaulu. Kuldnokki on tõesti veel parvede kaupa, linnumees Jaanus Elts nägi aga Jõgevamaal siristamas juba kaheksat siidisaba.

Eesti kõige väärtuslikum ettevõte on Hansapank
Balti investeerimispanga GILD Bankers analüüsi kohaselt on Eesti kõige väärtuslikum ettevõte Hansapank, mille turuväärtus ulatub 89,1 miljardi kroonini.
Eesti kõige väärtuslikemate ettevõtete GILD TOP 100 võitjaks tulnud Hansapangale järgnesid Eesti Energia ja SEB Eesti Ühispank vastavalt 24,7 miljardi ja 21,4 miljardi kroonise turuväärtusega.
"Eesti ettevõtted on hämmastavalt palju väärt - saja suurima Eesti firma koguväärtus ulatub ligi 350 miljardi kroonini," ütles GILD Bankersi juhtiv partner Rain Tamm ettevõtte vahendusel.
Tema sõnul näitab ettevõtte väärtuslikkus võimet majandustsüklite vaheldumisel edukalt toime tulla.
"Iga ettevõtte, riigi ja ühiskonna laiema heaolu huvides tuleb rohkem tähelepanu osutada just ettevõtte väärtuse kasvatamisele," lisas ta.

Päästeamet: Muuga sadam on ohtlik
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg rääkis sadama arengukonverentsil, et Muuga sadam on ohtlik, kuna seal käideldakse naftat ja väetisi.
Timberg ütles, et Muuga väetiseterminalides oli tulekahju, mida päästeamet pidas äärmiselt ohtlikuks, kuid kahjutuli õnnestus kustutada enne, kui väetis oleks plahvatanud ning inimohvreid kaasa toonud, teatab aripaev.ee.
Timberg ütles, et Muuga sadamas on praegu püsivalt tööl 21 päästjat ning lähiaastatel kasvab päästeüksus 35 inimeseni.
Muuga sadama päästekomando sõidab sadama territooriumil õnnetuspaika ühe minutiga. Linnast tuleb kohalikule kahele päästeautole 10-15 minutiga 7-8 päästeautot lisaks.

 "Ümmargune kast" Nissanilt
Üheks Nissani poolt Tokyo näitusel presenteeritavatest ideeautodest on R.D/B.X - hääldatuna "Round Box" ehk "ümmargune kast".
Selle veidi vasturääkiva nime taha üritab firma peita oma visiooni 21. sajandi ideaalsest noorte linnaautost.
Pressiteate järgi on kontseptsiooni märksõnaks "integratsioon" - integreeruda on sõitjatel võimalik nii omavahel (jagades meelelahutust ning hetke sõiduolude kohta käivat informatsiooni) kui näiteks ka emakese maaga - uste alaosasse paigutatud akendest võib imetleda möödavihisevat teed.
Autot ennast vaadates paistab, et inspiratsiooni on disainerid ammutanud päris mitmelt poolt - üldmulje sarnaneb paljus Smart'iga, esiosa Peugeot 1007 ning tagaosa Renault Avantime'ga.

Lexus näitab Tokyos kahte ideeautot
Lexus andis teada, et toob Tokyos uudistena välja kaks ideeautot - LF-A ning LF-Xh.
Esimesest neist on juba pikalt-laialt igal pool juttu ja pilte olnud ning pigem on üllatav see, et teda kontseptsioonina, mitte tootmisküpse mudelina ei esitleta. Teise näol on aga tegu eelvaatega RX-seeria linnamaasturi järgmisele põlvkonnale.
Auto välisilmes on mõistagi üritatud rõhutada Lexuse uut L-Finesse disainikeelt, ent üldjoontes on pilt siiski üsna sarnane praegu müügisalongides oleva mudeliga. Pikkust on ideeautol 4800 ja laiust 1895 - võrreldes RX-iga on need veidi kasvanud, ent mitte oluliselt.
Salongis on disainerite mõtetel lastud veidi vabamalt lennata, ent firma suunitlust arvestades see kergelt Honda Civicut meenutav futuristlik interjöör ilmselt ostjateni ei jõua.

Forbes: Hiina rikkaim inimene on 26-aastane naine
Ennast ise vaesusest üles töötanud Hiina kinnisvaraarendaja tütre varanduseks on 16 miljardit dollarit ja tegemist on majandusajakirja Forbes andmeil riigi rikkaima inimesega.
Yang Huiyanist sai Hiina rikaste edetabeli esinumber pärast seda, kui tema isa asutatud firma noteeriti tänavu aprillis Hong Kongi börsil, millega Hiina sai automaatselt juurde viis uut miljardäri, vahendab Reuters.
Avalikkuses madalat profiili hoidev tüdruku isa, kes töötas nii taluniku kui ehitustöölisena enne, kui kinnisvaraga tegelema hakkas ja oma varandus, on Hiina meedia väitel enamuse oma varandusest tütre nimele vormistanud.
Automaatselt ka Hiina rikkaimaks naiseks saanud Huiyan on lõpetanud Ameerikas Ohio Ülikooli ning abiellus sel aastal Hiina kõrge valitsusametnikuga ning ajaleht China Daily väidab, et naine tutvus oma väljavalituga pimekohtingul.

1Partner lammutab Jakobsoni tn 13 hooned
Selle aasta augustis Tallinnas C. R. Jakobsoni tn 13 kinnistu lõplikult omandanud 1Partner Kinnisvara lammutab kinnistul asuvad eluohtlikud hooned ning ehitab asemele elu- ja ärihoone.
Peale hoonete lammutamist on kinnistule kavas algatada detailplaneering.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul ei ole praeguseks veel teada, milline hoone kinnistule täpselt tuleb. "Kas tegemist saab olema kaubandus- või büroopindadega, see sõltub normatiividest, mida linn detailplaneeringuga kehtestab," sõnas Vahter Eesti Päevaleht Online'ile. Üheks oluliseks teguriks saavad olema parkimisele seatavad tingimused.
Kui mitme korrusega hoone olema saab, Vahter prognoosida ei osanud. Tema sõnul paiknevad kinnistu lähedal kahe-, viie- ja seitsmekorruselised hooned.
"Ala on olnud linnale mädapaiseks," ütles Vahter. Tema sõnul on majades elanud asotsiaalid, kes on hoonetes mitmel korral põlenguid põhjustanud.

Miks toimuvad osturallid kaubanduskeskustes ühel ajal? 
Mammutipäevad Rimis, Hullud päevad Stockmannis, Osturalli Kaubamajas, Laadapäevad Selveris - kõik nad on ühel ajal, aga miks?
Tavakülastajate õudusunenäod ehk rahva hulluks ajavad kampaaniad kaubanduskeskustes ründavad alati kõikides suuremates kettides samaaegselt ning leiba ja piima ostma minnes peab arvestama üsna suure närvikuluga. Kahjuks on kampaaniaaegade ühildumine paratamatu.
Kaubamaja turundusdirektor Enn Parel teatas Eesti Päevaleht Online'le, et müügikampaaniate sarnastel aegadel on üsna mitmeid põhjuseid. Esmalt on oktoober ja ka aprill soodus aeg rõivamüügiks, sest esimesed sügise/talve moetooted on müüdud ning kaupmees saab anda esialgse hinnangu allahindluse vajaduste kohta.
Oktoobri teisele nädalavahetusele langeb ostuhulluse valupunkt seetõttu, et selleks ajaks laekub inimestele septembrikuu töötasu, selgitab Parel.

Prognoos: palgakasv ajab riigieelarve miinusesse
Avaliku sektori töötajate palgatõus majandusarengu aeglustumise ajal võib põhjustada riigieelarve defitsiidi, ennustab SEB (Skandinaviska Enskilda Banken) Ida-Euroopa majandusarenguprognoosis.
Panga hinnangul võib palgaerinevuste süvenemine paljudes võtmesektorites tähendada tööjõu kaotust, mis majandusarengu aeglustudes võib riigieelarve tasakaalust välja ajada, selgub SEBi Ida-Euroopa majandusprognoosist.
"2008. aasta eelarve näeb ette avaliku sektori töötajate palkade 25-protsendilist kasvu. See on kaugelt rohkem kui valitsuse enda nominaalkasvuprognoos - 15 protsenti, mis põhineb eeldustel, et majanduskasv ning inflatsioon on kiiremad kui meie ennustuses," seisab prognoosis.
Panga hinnangul läheb riigieelarve pärast mitut järjestikust ülejäägi-aastat taaskord miinusesse, kuigi väiksel määral.
SEB järeldab ka, et valitsus võib olla sunnitud loobuma plaanidest lähiaastatel tulumaksu alandada.

Kinnisvaraeksperdid: pilt turul on udune
Eesti kinnisvarafirmade liidu tänasel seminaril "Mis saab edasi?" leidis portaali tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik, et pakkumine on jõudnud tohutule nõudlusele järele, kuid tasakaaluhind peaks olema tänasest madalamal.
Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees Peep Sooman rõhutas, et hetkel kinnisvaraturul toimuv lihtsalt kinnitab, et majandus on tsükliline ja ükski tõus ei saa kesta igavesti ning ka kinnisvaraga tegelejad ei saa kümme aastat ainult kasumit teenida.
"Igal aastal on ettevõtteid, kes kauplevad kahjumiga, miks peaks kinnisvaraettevõtted erilised olema, et neile on kümneteks aastataks kasum garanteeritud. Ei ole midagi erilist, kui ka alla omahinna või ehitushinna midagi realiseeritakse," leidis Sooman.
Selles osas, mis saab edasi, valitseb Soomani sõnul kaks peamist mõtteviisi: ühed arvavad, et tegemist on turu korrektsiooniga ja teised usuvad, et tegemist on langustsükli algusega.

Pajula: usaldus Baltikumi suhtes on vähenenud
SEB Eesti Ühispanga majandusanalüütik Hardo Pajula sõnul alandasid Läti lati devalveerimise hirm ja pronksiöö Rootsi emapankade usaldust Baltikumi suhtes.
Pajula sõnul tõstsid tänavu veebruaris levima hakanud kuulujutud Läti lati eelseisvast devalveerimist Riia pankadevahelise rahaturu intressid 4,5 -lt protsendilt 9-ni, nõrgendades lati kurssi. Kuulujuttude mõju avaldus hiljem ka Stockholmi börsil, kus Swedbanki ja SEB aktsiate hinnad langesid kahe nädalaga 12 ja 9 protsenti.
Pajula hinnangul väljendas aktsiahindade langus Baltikumi suhtes usalduse kadumist. "See oli selge signaal tippjuhtkonnale, et probleemiga on aeg tegelema hakata," ütles ta lisades, et ettevaatlikud meeled hakkasid panga sees süvenema juba eelmisel aastal.
Pronksiöö mõju tuntav
Teise usaldust vähendanud mõjurina tõi Pajula välja pronksiöö sündmused, mille mõju avaldus eelkõige veose käive vähenemises ning Eestit külastavate välisturistide arvu järsus kukkumises. Lisaks andsid purunevad aknad ja suitsevad kioskid hoobi tarbija kindlustundele.

Amet: "Kõu" ei vasta täielikult tingimustele
Sideamet kontrollis kolme kuu jooksul kõigis Eesti maakondades Televõrgu AS internetiteenuse "Kõu" vastavust loatingimustele ning tuvastas, et kolmes maakonnas ei ole tagatud piisav andmeedastus-kiirus.
Kontrolli käigus tuvastas sideamet, et sidevõrgu levialaga on kõik maakonnad vähemalt 75 % ulatuses kaetud, kuid kolmes maakonnas ei olnud levialas vajalik andmeedastus-kiirus nõutud 90 % ulatuses tagatud. Need maakonnad olid Põlvamaa 75,8 %, Hiiumaa 80 % ja Viljandimaa 87,2 %.
Sideameti poolt väljastatud sagedusloa tingimuste kohaselt peab sidevõrgu levialaga olema kaetud vähemalt 75 % maakonna pindalast. Leviala sees peab sidevõrk võimaldama 90 % asukohtades lairibaühendust vähemalt 144 kbit/s nii üles- kui allalaadimiskanalis.
Sideamet andis Televõrgu AS-ile aega ühe kuu puuduste kõrvaldamiseks andmesidekiiruste osas.

SEB ennustab inflatsiooni alanemist
SEB Eesti Ühispank prognoosib 2009. aastaks inflatsiooni alanemist praeguselt 6,5 protsendilt 3-protsendini ning majanduskasvu aeglustumist 5,5 -protsendini.
SEB Eesti Ühispanga majandusanalüütiku Hardo Pajula sõnul ei tähenda inflatsiooni alanemine Eestile veel euroga liitumist. "Nokk kinni, saba lahti," leiab Pajula lisades, et kuigi inflatsioon väheneb, võib takistavaks osutuda teiste ühisraha kasutuselevõtuga seotud kriteeriumite mittetäitmine.
"Inflatsioon on eilse päeva probleem," kommenteeris Pajula, kelle arvates võib antud küsimusele läheneda läbi astronoomi pilgu - kõik mis toimub, on ammu tegelikult lõppenud.
Pank ennustab ka drastilist majanduskasvu aeglustumist. Kui märtsis nägi pank 2007. aasta sisemajanduse kogutoodangu kasvuna ette 8 protsenti, siis oktoobrikuu prognoos näeb ette kõigest 7-protsendilist majanduskasvu, mis 2008. aastal langeb koguni 4-protsendile ning 2009. aastal tõuseb taas 5,5 -protsendini.

Lepik: välisinvestorid ei lahku massiliselt Eestist
Raadio Kuku saates Majandusruum antud intervjuus teatas portaali Tarkinvestor.ee eestvedaja Kristjan Lepik, et Eestist välisinvestorite massilist lahkumist ei ole.
"Välisinvestorid muutusid küll ettevaatlikumaks, kuid nad jälgivad endiselt meie majandust hoolega. Seega pole põhjust paksu pealkirja panna, et välisinvestorid lahkuvad massiliselt Eestist," teatas Lepik.
Investorite liidu liige Heldur Meerits soovis rahandusministeeriumist ja Eesti Pangast selgitust, et miks Eestile 10% majanduskasv jõukohane pole "Rahandusminsiteerium ja Eesti Pank kinnitavad, et 11% majanduskasv pole jätkusuutlik, kuid Eesti Pank võiks küll selgitada, et kuidas see kuue või seitsme protsendiline meile just jõukohane on," arvas Meerits. Meerits tõi näiteks Hiina, kus majanduskasv on viimase kahekümne aasta jooksul olnud alati üle 10 protsendi ning ka Iirimaa näitas samuti varem pidevalt sarnast majanduskasvu. Meeritsa hinnangul jääb meie majandusekspertidel just julgusest puudu.

Töötus püsib madalseisus
Septembri lõpus oli tööturuametis registreeritud 12 929 töötut, mis moodustas 2% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga ning 1,5% sama vanusegrupi tööealisest elanikkonnast.
Võrreldes augusti lõpuga oli registreeritud töötuid kahe inimese võrra rohkem (+0,02%). Võrreldes eelmise aasta 1. oktoobriga kasvas töötute arv 2,1%.
"Viimati suurenes registeeritud töötus võrreldes eelneva aastaga 2001. aastal. Praegune registreeritud töötute arvu kasv on seotud suureneva koondamiste hulgaga - Kreenholm, Eesti Raudtee, Nolato Polymer -, samuti on kasvanud uute töötute arv. Samas on tööjõupuuduse tingimustes märgatavalt kasvanud tööle rakendunute hulk," kommenteeris tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson.
Septembrikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 15 080 töötut. Septembris rakendus 1444 töötut. Uute töötutena registreeriti 2526 inimest.

Finantsinspektsioon: Kruuda Rublal pole piisavalt raha
Finantsinspektsioon jättis kinnitamata AS Rubla kõikide Kalevi aktsiate ülevõtmissoovi, sest inspektsiooni hinnangul pole AS Rublal piisavalt kapitali.
AS Rubla ei esitanud finantsinspektsioonile piisavalt tõendeid, muid andmeid ega dokumente, mida finantsinspektsioon tuginedes väärtpaberiseadusele ja ülevõtmispakkumisreeglitele esitada palus. Finantsinspektsiooni käsutuses olevatest dokumentidest ei piisa inspektsiooni hinnangul ostuhinna tasumise piisavaks tõenduseks.
AS Rubla poolt AS Kalev aktsiate suhtes tehtava kohustusliku ülevõtmispakkumise prospekt ja teade esitati finantsinspektsioonile kooskõlastamiseks 24. septembril. Vastavalt väärtpaberituru seadusele on kas otse või koos kooskõlastatult tegutsevate isikutega emitendi üle valitseva mõju saanud isik kohustatud 20 päeva jooksul tegema ülevõtmispakkumise emitendi kõigi aktsiate suhtes. Juhul kui valitseva mõju saanud isik 20 päeva jooksul kohustuslikku ülevõtmispakkumist ei tee, ei saa isik kuni rikkumise lõppemiseni hääleõigusi sihtemitendis teostada.

Pädaste mõis investeerib laiendusse üle 47 miljoni krooni
Riigikogu liikmele Imre Sooäärele kuuluv Muhu saarel asuv Pädaste mõis investeerib mõisa laiendamisse üle 47 miljoni krooni.
Mõisa tegevjuht Hans Martin Breuer rääkis, et praegu Pädastes toimuv mõisa lossi renoveerimine suurendab mõisa tubade arvu kaks korda 24 sviidi ja numbritoani, kirjutab Meie Maa.
Breueri sõnul võtab mõis tänu laienemisele lisaks tööle kümme inimest administraatori, koka, kelneri või toateenija ametikohale.
Breueri hinnangul lõppeb lossi renoveerimine tuleva aasta kevadel: "Broneeringuid hakkame lossi tubadele vastu võtma 2008. aasta juuni algusest," ütles ta.
Mõisa opereeriva OÜ Pädaste Mõis puhaskasum kasvas mullu 40 protsenti 1,7 miljoni kroonini, müügitulu suurenes 28,1 protsenti 9,5 miljoni kroonini.

Kodutud loomad tõid ligi kaks miljonit krooni dividende
Tallinna linnale kodutute loomade hoidmise teenust müüv tänavapuhastusfirma AS Teho teenis majandusaruande järgi viimasel majandusaastal selle pealt ligi 1,8 miljonit krooni, mis on võrdne viimati dividendideks makstud summaga.
Majandusaruanne näitab, et kodutute loomade hoiupaiga käive oli 2006.-2007. majandusaastal 5,75 miljonit krooni, Tallinna linna keskkonnaamet kandis samal ajal Tehole üle 7,51 miljonit krooni, teatas hoiupaiga eest vastutav ametnik Triinu Saum Äripäevale.
Vahe on 1,76 miljonit krooni, mis on võrdne aruande põhjal väljamakstud dividendide summaga perekond Anipaile.
MTÜ Loomade Hoiupaiga asutas Teho 2004. aastal, kui ta ainsa pakkujana vastava riigihanke võitis, riigihanke korraldas linna kommunaalamet, mille juht Ain Valdmann on Heikki Anipai ammune sõber ja kunagine äripartner.
Hanke põhjal oli Tallinna aastane tasu loomade hoidmise eest 5,6 miljonit krooni koos käibemaksuga, mis teeb kahe tegutsemisaastaga 11 miljonit krooni - tegelikult on linn maksnud Tehole üle 16 miljoni krooni.

Colliers: Baltimaade kõrgeimat kontorirenti küsitakse Tallinnas
Baltimaade kõrgeimat A-klassi kontoriruumi renti, mis on 407 krooni ruutmeeter, küsitakse Tallinnas.
Ajal, mil kinnisvaratehingud elamispindadega on aeglustunud, näitab nõudlus äripindade vastu kasvutrendi - selle põhjus on tõusvad majandusnäitajad ja teenindussektori areng, selgub Colliersi äripindade poolaasta kokkuvõttest Äripäeva vahendusel.
"A-klassi kinnisvara täitumus on kõikides Balti riikide pealinnades ligi 100%, eriti just büroo- ja kaubanduspindade," märkis Colliers Internationali Leedu turundusdirektor Jurate Kavaliauskaite.
Tallinnas maksab selline üüripind 407 krooni ruutmeetri kohta, võrdluseks Riias on selleks hinnaks 344 ja Vilniuses 297 krooni.
Enamik uutest tööstuspindadest paikneb praegu Vilniuses ja selle lähiümbruses, liidripositsiooni ei saa Leedu aga hoida pikalt, sest Riia tõuseb tänu oma asukohale ja rohketele sadamatele varsti esikohale.

Suurte korterite hinnad tõusevad jätkuvalt
Hoolimata väidetavalt möödapääsmatust kinnisvarakrahhi ootusest selgub maa-ameti statistikast, et suurte korterite ja ridaelamubokside hinnad jätkavad endiselt tõusu.
Maa-ameti statistika põhineb sõlmitud tehingute hindadel ja näitab, et suurte korterite keskmine ruutmeetri hind kasvas Harjumaal selle aasta septembris 26 370 kroonini, augustis käisid ostjad samasuguse korteri ruutmeetri eest välja keskmiselt 25 334 krooni, kirjutab Postimees.
Sarnast keskmiste hindade liikumist võib täheldada ka pisut väiksemate, 55-69-ruutmeetriste korterite puhul.
Pindi kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman lausus näitajaid kommenteerides, et viimasel ajal on tehingute hinnad stabiliseerunud - tema sõnul langesid tehingute hinnad kiiresti pigem selle aasta esimeses pooles, praegu on need püsima jäänud. Samas odavnevad tehingute statistika järgi jätkuvalt korterimüügis väga populaarsed kahetoalised korterid.

Õllesummer tahab pileti käibemaksu tagasi
Kolme aasta eest tahetakse tagasi saada miljoneid kroone enam makstud maksu.
Õllesummeri korraldaja OÜ Meediaekspress on esitanud maksu- ja tolliametile taotluse saada tagasi kolme aasta jooksul riigile enam makstud käibemaksusumma. Eesti Päevalehe andmetel on sama teinud ka vendadele Rebastele kuuluv OÜ BDG.
Otsus vastav taotlus teha sündis 26. septembri riigikohtu otsusest, mille järgi tuleb kõiki etendusi ja kontserte korraldavaid isikuid kohelda võrdselt, kohaldades kõigile viieprotsendilist käibemaksumäära. Siiani on osal kontserdikorraldajatel kohustus tasuda 18% käibemaksu.
"Me nõuame tagasi kolme viimase aasta Õllesummeri piletitelt enam tasutud käibemaksu," sõnas Meediaekspressi esindaja advokaadibüroo Glimstedt

Pealinlaste toasoe kallineb kaks korda
Tallinna Küttelt sooja saavaid tallinlasi ootab peagi ees kaks järjestikust hinnatõusu.
Detsembris tõuseb soojahind praegusega võrreldes ligi 12 protsenti - 626 kroonilt megavatt-tunni eest 593 kroonini ilma käibemaksuta. Uuel aastal lisandub soojahinnale veel kümme protsenti ning jaanuarist tuleb kütte eest tasuda juba 651 krooni megavatt-tunnist.
Kui liita hinnale ka käibemaks, kujuneb lõplikuks uue aasta hinnaks 768 krooni megavatt-tunni eest.
"Ei muud kui gaasi hind," lausub Tallinna Kütte juht Kristjan Rahu põhjenduseks. "Gaasihind tõuseb sellises tempos meie jaoks. Meil on hinnavalem ja gaasihind läheb hinnavalemisse." Soojahind hakkabki muutuma vastavalt gaasihinnale - kui see kallineb, siis kerkib kohe ka toasooja hind ja vastupidi.

Soomlased müüvad Saaremaal oma kinnisvara maha
Paljud põhjanaabrid kardavad üldist hinnatõusu ja kinnisvarahindade langust.
Kümmekonna aasta tagune soomlaste seas levinud kinnisvara ostubuum Eestis on kohati asendunud müügibuumiga. Kinnisvarafirmade hinnangul on aga selle ajaga mereäärsete kinnistute hinnad tõusnud kuni kümme korda.
Kiva kinnisvarafirma maakler Ülo Metsalu kinnitab soomlaste kartust oletatava kinnisvarahindade languse ja üldise hinnatõusu osas.
Metsalu sõnul on müügitendents Saaremaal märgatav, kuna enamik soomlasi müüb maha oma seni soetatud kinnisvara, millele on aga kohati ostjaid raske leida. Igal nädalal lisandub tema sõnul Kiva kinnisvaraportaali uus soomlaste poolt müüki pandud objekt.
Vahemere äärde
Põhjuseid, miks põhjanaabrid oma kinnisvara saarel müüvad, on Metsalu sõnul veel teisigi. "Soomlased müüvad maha seni Eestisse soetatud kinnisvara hinnalanguse kartuses ja kõrgest east tingitud terviseprobleemide tõttu," rääkis ta ja lisas, et paljud neist soetavad meelsamini selle kinnisvara eest saadud rahaga pelgupaiga Vahemere ääres. "Kahe naaberriigi hinnad on viimaste aastatega tõusnud pea võrdsele tasemele."

Moskva linnaisad ehitavad Lätti veoautotehast
Moskva linnavalitsus rajab Lätti Jelgavasse kuulsate ZIL-i veoautode tehase.
Buldooserid lükkavad praegu endise RAF-i bussitehase kohal pinnast, et rajada ZIL-i väikesemõõtmeliste veokite tootmise katsepolügooni, kirjutab Venemaa majandusanalüüsi nädalakiri Smart Money.
"Olime huvitatud tootmispinnast, mis toimiks järgmise skeemiga: suur vend laseb välja seeriatoodangut, aga meie täiendame seda väga kitsastele turusegmentidele," ütles tehast ehitava AMO Planti direktor Aleksei Maslov.
Pärast Tallinna aprillisündmusi Moskva lemmikuks saanud Läti naudib Venemaa investorite hellitusi. Moskva linnapea Juri Lužkovi otsus hakata tänavu suvel Lätisse ehitama Venemaa pealinnale kuuluva autotehase tütarettevõtet kuulub tõenäoliselt preemiaprogrammi maade eest, mis Läti pool loovutas piirilepinguga idanaabrile. Moskva linnale kuuluv AMO Plant kavatseb Lätis toota igal aastal kuni 2000 väikest veoautot, mille kandevõime ulatub 4,5 tonnini.

Küberstuudio kunstide sünteesi otsimas
Pühapäeval avas kontserdihoo-aja avangardne sõltumatu rühmitus Küberstuudio, kelle eesmärk on Eesti heliloojate uute teoste ettekandmine.
Tegemist on multidistsiplinaarse kollektiiviga, mis sündis 2000. aastal flötist Monika Mattieseni (kunstiline juht) ja helilooja Margo Kõlari koostööst. Muu hulgas sünteesivad nad akustilist ja elektroakustilist muusikat muude kunstivaldkondadega.
Küberstuudio üritust oleks tahtmine nimetada lihtsalt heaks kontserdiks. Live-elektroonikat on harjutud pidama muusika osaks, kuigi ta tehnoloogiliselt klassifitseerub millekski, millest koos muusikaga sünnib MULTImeedia. Kontserdipaigaks on säärasele üritusele kunstihoone suurest saalist paremat paika raske leida. Iga loo võib lavastada eri nurgas, valget ja musta seinapinda on nii palju kui kulub.
Interaktsioon

Illimar Paul Würthi galeriis
Tallinna lähedal Würthi galeriis saab kuni 16. novembrini näha Illimar Pauli akvarelle.
Saksamaalt pärit Würthide perekond tegeleb kinnitusvahendite tööstusega. Nende vabrikukett katab kogu Euroopat.
Peaaegu igas nende vabrikus tegutseb kunstigalerii. Peamine muuseum-galerii koos kunstikoguga asub Saksamaal Künzelsaus, kus praegu on avatud näiteks Edward Munchi näitus. Kogus on selliste kunstnike töid nagu Pablo Picasso, Max Beckmann, Ernst Ludwig Kirchner, Max Ersnst, René Magritte, Anselm Kiefer jt.
Eestis on neil vabrik Rae vallas, kesklinnast umbes üheksa kilomeetri kaugusel Assakul.
Seal on nüüd väljas Illimar Pauli akvarellid. Paul on tuntud eelkõige graafikuna. Peamiseks inspiratsiooniallikaks on olnud siin Saaremaa suvine loodus. Ta pole aga maalinud konkreetseid motiive - need on lihtsalt olnud värvielamuse allikaks. Tihedalt läbimaalitud, kord pooleldi mahapestud ja siis uuesti kuivades üle maalitud pindu struktureerib ta nii, et tekib geomeetriline kompositsioon. Iga fragment võiks olla iseseisev akvarell, kuid kunstnik loob mõjuvalt rütmilise kompositsiooni.

Pärnu kunstis
Kuigi rohkem teame maale ja graafilisi lehti Tallinnast ja Tartust, saab Pärnu linnagaleriis eile avatud näitusel näha, et Pärnu pole selles suhtes olnud vaeslapse osas. Vanim teos on graafiline leht aastast 1901. Näitusel on näha Aleksander Vardi ja Konstantin Süvalo teoseid, kuid ka nooremate kunstnike, nagu Miljard Kilgi, Maarit Murka ja Mila Balti, Pärnu-teemalisi teoseid. Näitust saab vaadata kuni 27. oktoobrini.

Ragad ajaloos ja tänapäeval
Eelmisel nädalal toimusid Eesti linnades India-teemalised kontserdid sarjast "Diplomaatilised noodid", kus esitati traditsioonilisi ragasid tänapäevases võtmes.
Koosseisus Mukesh Sharma sarodil (19-keelne tsitrilaadne pill), Arshad Khan tabladel, Brian Melvin löökpillidel ning Jüri Aarma konferansjeena, kes esitas ka Rabindranath Tagore tekste.
Sarja kaheosaline lõppkontsert toimus 7. oktoobril Mustpeade majas ning oli pühendatud India iseseisvuse 60. aasta-päevale.
Tagore tekstidel oli programmis kahtlemata oluline koht, kuivõrd klassikalise India kultuuri hea tundjana on Tagore oma pühendusluules järginud traditsioonilist ragade süsteemi ning on muu hulgas ka ise muusikat komponeerinud.
Eestiga seob teda kirjavahetus Uku Masinguga. Kirjades avaldas ta Masingule tänu enda teoste tõlkimise, nagu ka tõlketeksti autorieksemplari saatmise eest. Küll mõjus eestikeelse teksti kõmav retoorika vaikse sarodimängu taustal esmalt natuke kummalisena, paremini sobis see muusikaliste osade vahele. Viimaks aga tekkis siiski tervikpilt ning kunstiline taotlus muutus hoomatavaks.

Kuressaare Linnateater toob lavale "Limbo" 
Kuressaare Linnateatris esietendub täna Rootsi kirjaniku ja lavastaja Margareta Garpe (s 1944) näidend "Limbo". Sama autori näidend "Juliale" lavastati Ugala teatris 1991. aastal ning näidend "Kõik need päevad ja ööd" Pärnu Endla teatris 1995. aastal.
"Limbo" on lugu inimesest ning tema probleemidest: üksindusest ja hingepiinadest. Tegevus toimub saarel asuvas raviasutuses, kus viibivad alkoholi- ja narkosõltlased, kes üritavad leida väljapääsu oma isiklikust põrgust ning taastada endas usku elamise mõttesse.
Näidendi on tõlkinud Maarja Aaloe-Laur, lavastaja ja muusikaline kujundaja on Mart Kampus, kunstnikud Liina Keev-allik ja Mari-Ann Mardo, video autor Tanno Mee.

Kas ja kuidas aitab ülikool vaesel tudengil spordinäljaga toime tulla? 
Tudengispordiks peetakse õlleklaasi tõstmist. Kuidas tudengid päriselt sporti teevad?
Kui terve koolilaps keskkooli lõputunnistust ilma kehalise kasvatuse hindeta naljalt kätte ei saa, siis ainus kõrgkool, kus kehalisel kasvatusel tunniplaanis koht leidub, tundub olevat Tallinna tehnikaülikool (TTÜ).
"Minu meelest ei olnud see küll kohustuslik, aga ma võtsin ja käisin sulgpalli mängimas - väga tore oli," räägib TTÜ turundusjuhtimise magistriõppes õppiv Eliis Salm ning selgitab, et kool lubab tasuta võtta kolme semestri jagu trenne (sealhulgas korvpalli, pingpongi, jõusaali, aeroobikat jms) ning kui seal korralikult kohal käia, saab selle eest ka ainepunkte.
Kehalise kasvatuse eest saab ainepunkte ka Tallinna ülikoolis (TLÜ). Seal teisel kursusel antropoloogiat õppiv Piibe Kolka teadis seda juba varem, aga avastas alles hiljuti, et ülikool pakub talle võimalust ka näiteks joogat tehes kraadile lähemale saada. Ta imestab, et kooli sisse astudes sai temast automaatselt TLÜ spordiklubi liige ning seetõttu on muist sportimislõbusid tema jaoks täiesti tasuta.

Potter tuleb 5. novembril
J. K. Rowlingi "Harry Potter ja Surma vägised" jõuab eesti keeles müügile 5. novembril ehk vähem kui kuu aja pärast.
Potteri-sarja seitsmendas ja viimases raamatus seisab Harry silmitsi raske ülesandega - leida ja hävitada Voldemorti varikätkid. Võlurite maailmas märatsevad surmasööjad ning kiusatakse taga muguverelisi võlureid. Harryl aga on abiks tema sõbrad Ron ja Hermione ning Fööniksi ordu liikmed.
640-leheküljelise raamatu on inglise keelest tõlkinud Krista Kaer ja Kaisa Kaer ning see hakkab maksma 299 krooni.

Hannahil uus album
Lauljatar ja helilooja Hannah andis välja oma esimese rahvusvahelise albumi "Everything Is Changing". Ameerikas ja Inglismaal salvestatud plaat sisaldab 14 lauljatari enda lugu ning on valminud koostöös Grammy-nominendist produtsenti James McMillani ja Grammy-võitja Brad Gildermaniga. Plaadi üks singel "You Are" on jõudnud muusikakanali VH1 eetrisse ja teine singel "I See" tõestanud end Inglis- ja Prantsusmaa turgudel.

Internet: 
Internet:  - siin on loetelu kümnest kõige veidramast Jaapani nätsusordist. Nätsusõber saab tutvuda näiteks roosilõhnalise nätsuga, mille närimise järel hakkab nahapooridest roosilõhna immitsema.

Müürsepp jätkab Austraalias võimsalt
Eesti kuulsaim korvpallur Martin Müürsepp jätkab oma uue koduklubi Melbourne'i Tigersi ridades vaid võite tunnistades.
Tigers võitis viimases liigamängus võõrsil 99: 82 Cairnsi Taipans, mis oli senisest viiest kohtumisest võitnud neli, teatab Sportnet.
Müürsepp viskas meeskonna kasuks 12 punkti ning noppis kuus lauapalli. Visketabavus polnud endisel NBA mängijal siiski kiita, sest kümnest viskest läbisid korvirõnga vaid kolm. Müürsepa klubikaaslastest viskas enim klubi teine suur staar Chris Anstey - tema arvele jäi 20 punkti.
Tigers on kuue vooru järel täiseduga ainuliider.

Eesti vastu astuvad neli maailma parima mängija nominenti
FIFA teatas täna 30 jalgpalluri nimed, kes kandideerivad maailma parima jalgpalluri nimele.
30 mängija seas leiab näiteks neli inglast, kes astuvad laupäeval Wembley staadionil Eesti koondise vastu - Wayne Rooney, Steven Gerrard, Frank Lampard ja John Terry.
17. detsembril välja kuulutatavale auhinnale kandideerib ka mullu võitnud Fabio Cannavaro, kellel sel aastal eelmisega võrreldavaid etteasteid siiski ette näidata pole.
30-nimeline nimekiri saadetakse kõikidesse jalgpalliliitudesse, kus rahvusmeeskondade peatreenerid ning kaptenid valivad kolm parimat, sealjuures ei tohi nad hääletada enda rahvuskaaslaste poolt.
Peafavoriidina lähevad valimistele AC Milaniga UEFA Meistrite Liigas võidutsenud brasiillane Kaka ning itaallane Andrea Pirlo. Kindlasti on võiduvõimalus ka Cristiano Ronaldol ning Ronaldinhol.

Euroopa klubi võib pääseda NBA-sse
USA korvpalli profiliiga NBA president David Stern vihjas, et suurliigasse võib tulevikus pääseda ka Euroopa klubisid ning esimese kandidaadina nimetati Londonit.
Maailma parimaid korvpallureid koondav NBA arenes seni lähtudes turunduslikest prioriteetidest, kus klubid asuvad turunduslikult kasulikeimas linnades. Lähitulevikus võib kaubanduslikult sama atraktiivne olla ka klubi avamine Londonis, teatab Reuters.
Treeningmäng Minnesota Timberwolvesi ja Boston Celticsi vahel müüdi Londonis kiirelt välja nagu ka eelnevad superklubide euromängud. "Me oleme mänginud Istanbulis, Roomas ja nüüd Londonis ning kõik mängud olid väga edukad," teatas Stern.
Sterni arvates näitavad väljamüüdud saalid, et Euroopast on saamas tugev turg ning Londoni olümpiamängud 2012. aastal näitaksid Suurbritannia pealinna spordipotentsiaali.

Kristen Viikmäe valmistub elu tähtsaimaks mänguks
Viimati mullu Valgevene vastu Eesti eest mänginud ründaja Kristen Viikmäe on tervenenud teda sel hooajal piinanud vigastustest ning valmis laupäeval Inglismaa vastu elu tähtsaimaks mänguks.
Taanlasest peatreener Viggo Jensen kutsus 2. oktoobril taas koondisesse Eesti koondist 103 korda esindanud Kristen Viikmäe, kes peab algkoosseisukoha eest võitlema Tarmo Kingi, Kaimar Saagi ning Oliver Konsaga.
Viikmäele tuli koondisekutse samuti mõneti ootamatult: "Koondisekutse tuli tõesti ootamatult, sest vigastusest paranemise järel sain Floraga kaasa teha vaid neli kohtumist." Samas pidi Jensen koondisesärgis 14 väravat löönud Viikmäe oskustega kursis olema, sest ründaja treenis koos koondisega juba enne Horvaatia ning Makedooniaga peetud valikmänge.
Tänavune hooaeg käis Viikmäel üle kivide ja kändude - vigastus järgnes vigastusele. Viimatine mängupaus venis pea kahe kuu pikkuseks, kui juunikuises mängus tartlaste vastu vigastas Timo Teniste Viikmäe hüppeliigese.

Indrek Turi: olen ise enda kriitik
7724 silmaga olümpia B-normi täitnud Indrek Turi saab taas alaliidu stipendiumit.
26-aastane Indrek Turi kogus üleeile Sloveenia kümnevõistluse meistrivõistlustel 7724 punkti. Enne seda oli mees igati täbaras olukorras: viimastest hooaegadest polnud tal mitte midagi ette näidata peale vigastusteahela. Ka mehe rekordseeria 8122 punkti pärineb 2003. aastast. Tänavustel Euroopa superliiga võistlusel tuli tal juba 100 meetri jooks reielihase krambi tõttu pooleli jätta. Takkapihta jäi ta septembris ka ilma alaliidu stipendiumist. Sõnakamad asjatundjad eesotsas olümpiavõitja Erki Noolega soovitasid Turil suisa palgatööle üle minna.
"Sain ka ise aru, et olukord on halb. Ise olin enda suhtes veel kõige kriitilisem," tunnistas 2003. aastal U23 EM-il sakslase Andre Niklausi järel hõbemedali võitnud atleet. "Kõige rohkem heitsin endale ette, et vigastusi korralikult välja ei ravinud. Pärast katkestamist superliigas tahtsin juba paari nädala pärast Fred Kudu memoriaalil võistelda, aga tegin treeningul jalale taas häda."

Marion Jones loovutas seitse medalit
Ameeriklanna kõige kaalukamad medalid pärinevad 2000. aasta Sydney olümpiamängudelt, kus neid kogunes lausa viis - kullad 100 ja 200 m ning 4x400m teatejooksust, pronksid kaugushüppes ja 4x100 m sprindis.
Veel ei ole teada, kas medalid peavad ära andma ka Jonesi naiskonnakaaslased, kuigi USA olümpiakomitee president Peter Ueberroth neile seda soojalt soovitab. "Oleme arvamusel, et iga ebaausalt võidetud auhind tuleb tagastada," sõnas Ueberroth.
Lisaks pidi Jones ära andma ka 2001. aasta Edmontoni MM-i
200 m kulla ja 100 m hõbemedali.
Lisakaristusena määrati Jonesile kaheaastane võistluskeeld ning tühistati kõik tulemused ja auhinnad, mis teenitud pärast

Serviti peatreener loosi üle ei kurda
Euroopa käsipalliföderatsiooni karikasarja (EHF Cup) kolmandas ringis kohtub Põlva Serviti Venemaa klubiga Volgogradi Kaustik.
"Kaustikuid on erinevaid, aga see Kaustik näeb päris paks välja," sõnas Serviti peatreener Kalmer Musting. Neljal korral Venemaa meistriks tulnud meeskonna kasuks räägib pikkus, välja on panna mitu üle kahe meetri meest. "Lihtne meil ei ole, kuid väga loosi üle ka kurta ei tohi," sõnas Musting. Kindlasti üritavad Serviti juhid teha venelastega kaupa, et mõlemad mängud toimuksid Põlvas.
Challenge Cup'il kohtub HC Kehra Kreeka klubiga Kiklis G.A.S. Handball.

Mart Poom: tahaks selle ühe mängu veel vastu pidada
Eesti jalgpallikoondise väravavaht Mart Poom avaldas eilsel treeningul lootust, et valutav selg lubab laupäeva pärastlõunal siiski Londonis Wembley staadionil aset leidvas EM-valikmängus Inglismaa vastu postide vahele astuda. "Kui hullemaks ei lähe, siis loodan ikka mängida. Praeguses olukorras saan selle ühe mängu ära peetud."
Pisut on valu alla võtnud hormoonsüstid - neist viimase sai väravavaht laupäeval, pärast seda on olukord pisut paranenud. "Gunnar (Eesti koondise arst Gunnar Männik - toim) võtab süstid kaasa, aga ma loodan, et piisab ka tavalistest valuvaigistitest," lausus Poom.
Ka kavatseb Poom eelseisvatel treeningutel end vaos hoida ja mitte liialt pingutada. "Need pole rasked trennid, aga natuke peab liigutama, kas või juba selleks, et selja olukorrast aimu saada. Ka tehnikat on vaja harjutada," lausus ta. Enne treeningut määritakse haiget kohta soojenduskreemiga, ka kannab Poom harjutusväljakule minnes spetsiaalset tugivööd.

Asmeri tiimil õnged sees
Eile teatas Williamsi vormel-1 tiim, et tänavuse MM-sarja viimasel etapil asendab Alexander Wurzi jaapanlane Kazuki Nakajima. Wurz, kellel on seljataga 69 GP-starti, lõpetab karjääri.
22-aastane Nakajima on Williamsis arvel testimehena ja kolmanda piloodina. Ta on tänavu läbinud 7000 testikilomeetrit ning osalenud viiel korral reedestel vabatreeningutel. "Ühe sõidu põhjal ei saa otsustada sõidumeisterlikkuse üle, kuid see on suurepärane võimalus," kinnitas Williamsi peamees Frank Williams.
Eestlastel olnuks äärmiselt meeldiv näha Nakajima asemel Marko Asmerit, kes on samuti mitmel korral Williamsi tiimiga tutvust teinud. "Eh-hee, nii need asjad ei käi. Isegi Alonso ja Hamilton pole võimelised ilma testideta uue auto roolis kohe rajale minema," märkis Asmerite tiimi mänedžer Toivo Asmer naerdes.

TÜ/Rockil seisab ees raske aeg
TÜ/Rock pakkus kodupublikule põnevust, kuid kaotas BC Šiauliaile lisaajal 90: 96.
"Võitle, Tartu, võitle!" karjusid Emajõelinna fännid peaaegu kogu Balti liiga kohtumise kindlas kaotusseisus olnud Rocki korvpalluritele ja normaalaja viimase paari minutiga suutiski Rock kaheksapunktilisest kaotuseisust välja murda.
Gert Kullamäe kaks tabavat kolmepunktiviset ning Teini ja Kullamäe kaks vabaviset tõid tabloole viigi 83: 83. Leedu tugevuselt kolmas meeskond ei osanud 21 sekundiga ladusat rünnakut leida ja Gediminas Maceina kolmepunktivise ei tabanud.
Kullamäe läks hoogu
Teise poja sünni tõttu kaks Rocki mängu vahele jätnud Kullamäe, kes leidis alles viimasel veerandil õige rütmi, tahtis lisaajal meeskonna võidule tüürida ja tabaski ühe kolmepunktiviske, kuid järgnevatel rünnakutel eksis.

Tallegg kingib kõikidele lastekodulastele Klaabu munad
Tallegg kingib rahvusvahelisel munapäeval kõikidele Eesti lastekodulastele Klaabu Tervisemunad.
"Rahvusvaheline Munakomisjon (IEC) soovitab tähistada munapäeva üle maailma just seepärast, et väärtustada muna ning munasöömist ja tuletada inimestele meelde muna kasulikkust," lausus AS-i Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm ettevõtte teates.
"Tallegg on valinud munapäeva tähistamiseks oma tee: lastekodulastele munakinkimise. Muna on väga vitamiinirikas ning toitainerikas looduslik toitaine, mis peab kuuluma iga lapse menüüsse ning seepärast saadame juba kolmandat aastat järjest munapäevaks igale Eesti lastekodulapsele muna," lisas Soorm.
"Mul on väga hea meel, et meie lastekodu on leidnud Talleggi näol omale toreda sõbra, kellega tähistada munapäeva ning teha muudki koostööd," sõnas Tartu Mäe-kodu lastekodu sotsiaaltöötaja Kai Kapp. "Laste vaimne ja füüsiline tervis sõltub suures osa sellest, mida nad söövad. Täisväärtuslik ja vitamiinirikas toit on tähtsad nii kasvamiseks kui vaimseks arenemiseks. Talleggi munakinkimine on rõõmuks kõikidele lastekodudele."

Elisa avas venekeelse mobiiliportaali
Mobiilioperaator Elisa avas oktoobri alguses klientidele oma venekeelse WAP-portaali.
"Kasvav venekeelsete klientide osakaal Elisa kliendibaasis tingis otsuse hakata pakkuma WAP-i keskkonda kasutajate emakeeles, nii nagu on olemas ka Elisa venekeelne koduleht," ütles Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu. "Elisa eestikeelses WAP-i portaalis pakutavate teenuste hulk ja kasutajate arv suureneb iga päevaga, ma näen sama suundumust ka venekeelse WAP-i puhul - mobiilse interneti populaarsus on pidevalt kasvamas nii eesti- kui ka venekeelse elanikkonna hulgas."
Elisa lisaväärtusteenuste tootejuhi Liisa Lukini sõnul püüab Elisa oma venekeelses mobiiliportaalis pakkuda parimat olemasolevat venekeelset sisu. Pahatihti on mõned vajalikud teenused nagu internetipank või kinoportaal saadaval vaid eestikeelsetena.

Krediidipank pakub uut investeerimishoiust
Krediidipank pakub alates tänasest uut investeerimishoiust, mis on seotud Balkani piirkonna börsiettevõtete aktsiatega.
Kaheaastase tähtajaga investeerimishoiuse pakkumine saab teoks AS-i Avaron Asset Management poolt hallatava Avaron Balkani Fondi kaudu, teatas Krediidipank.
Klientide raha investeeritakse Euroopa Liiduga ühinenud riikide Bulgaaria ja Rumeenia ning Euroopa Liitu pürgivate riikide Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro ja Serbia börsiettevõtete aktsiatesse.
Krediidipank annab valida kahe võimaluse vahel: investeerimishoius riskipreemiata ja investeerimishoius riskipreemiaga.
Riskipreemiaga Avaron Balkani Fondi hoiuselepingu sõlmimisel tuleb kliendil tasuda lisaks ka osalustasu 9% hoiusummast, mis vastavalt alusvara hinna tõusule võimaldab teenida suuremat intressi kui riskipreemiata hoiuselepingu sõlmimisel.

Montoni uued moefotod valmisid taevalaotuses
Montoni uus moefotoseeria valmis Raplamaal Kuusiku lennuväljal, kus fotograaf Tiit Paananen ja Montoni ülikonda kandev modell hüppasid lennukilt ning liuglesid langevarjudega maapinnale.
Baltika Grupi kommunikatsioonispetsialisti Mervi Lille teatel pildistati ülikondi tutvustavaid moefotosid kahel järjestikusel nädalavahetusel ning seda koostöös Eesti langevarjuklubiga.
Lill ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et ka fotoseansil osalenud modell oli langevarjuklubi liige, kes igapäevaselt modellitööga leiba ei teeni. "Ega seal taevas poose võtta väga ei õnnestu," põhjendas Lill modellivalikut.
Lille sõnul oli fotosessiooni eesmärgiks näidata trendikaid ülikondi tavapärasest erinevas keskkonnas: "Oleme tulemusega väga rahul - Monton on esimene kohalik moemärk, kes moefotodega taevasse läks!"

Estonian Airi turuosa kasvas 48 protsendini
Reisijate arvu kasv tõstis Estonian Airi turuosa Tallinna lennujaamas septembris regulaarlendude osas 48 protsendini.
Võrreldes eelmise aasta septembriga suurenes reisijate koguarv 16%, sealhulgas regulaarlendudel 17% ning tellimuslendudel 11%.
"Estonian Airi reisijate arvu kasvule on positiivset mõju avaldanud lennukipargi suurendamine kuuenda Boeing-tüüpi lennukiga, uute sihtkohtade avamine ning agressiivsem müügi- ja turundustöö," sõnas Estonian Airi presidendi ja juhatuse esimehe kohusetäitja Andrus Aljas.
"Estonian Air on oma positsioone koduturul tugevdamas, olles aasta teisel poolel selgelt Tallinna lennujaama reisijate arvu kasvu peamiseks mootoriks," lisas Aljas.
Kolmandas kvartalis teenindas Estonian Air 232 299 reisijat, mis on 11% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Regulaarlendude reisijate arv kasvas sealhulgas 13% ning tellimuslendude reisijate arv 2%. Kolmanda kvartali lendude keskmine täituvus oli 76% ning septembris 74%.

Sampo Life tõi turule uue investeerimisportfelli
Sampo Life teatas, et pakub uut investeerimisportfelli nimega Uus Maailm.
"Täna on avalikkuses lahatud kohaliku majanduse küpsemist ning analüütikud on viidanud mitmetele riskidele," ütles SE Sampo Life Insurance Baltic juhatuse esimees Imre Madison. "Selles situatsioonis on oluline leida häid kasvupotentsiaaliga investeerimisvõimalusi üle maailma, mis lisavad särtsu raha tootlikkusele, kuid maandavad seejuures kliendi riskid."
Uus Maailm loodab tulu teenida BRIC-riikide, kuhu kuuluvad Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ning uute arenevate maade ehk Next-11 riikide nagu Egiptus, Indoneesia, Mehhiko, Pakistan, Filipiinid, Lõuna-Korea, Türgi ja Vietnam aktsiaturgudel.
"BRIC-riigid on oma potentsiaali investeerimisturul juba tõestanud. Uusi tõusvaid N-11 riike ühendab suur rahvaarv, seega nii tööjõud kui ka tarbijaskond ja majanduse kiire kasv. Nende riikide mõju maailma majandusele ja kaubandusele kasvab pidevalt ning neil loetakse olevat BRIC-riikidega samad eeldused saavutada järgmisel kahel aastakümnel märksa suurem majanduskasv kui arenenud turgudel," lausus Madison.

Silbet alustas eksporti Leetu
Ehitusplokitehas Silbet teatas, et alustas poorbetoonist ehitusplokkide eksporti Leetu.
Ekspordi maht on keskmiselt 2500 kuupmeetrit seinaplokke kuus, mis moodustab 15% Silbeti Plokk OÜ praegusest tootmismahust.
"Meil on Leedus hetkel neli partnerit - ehitusmaterjalidega kauplejat, kellega sõlmitud kokkulepped lubavad loota, et järgmisel aastal kasvab Silbeti eksport Leetu veelgi," sõnas ASi Silbet juhatuse esimees Vjatšeslav Šlõk.
"Ekspordiareaali laiendamisega valmistume ka oma uue tehase käivitumiseks 2008. aasta suvel," lisas Šlõk.
Šlõki sõnul teevad nad praegu koos oma Venemaa partneritega tõsist tööd, et lahendada Silbeti ehituskivide transpordiprobleemid Venemaale - sellisel juhul kasvab eksport Peterburi piirkonda tuntavalt.

Maxima käive kasvas aastaga 57 protsenti
Võrreldes eelmise aasta esimese üheksa kuuga kasvas kaubanduskontserni Maxima käive Eestis tänavu 57 protsenti 2,12 miljardi kroonini.
Üheksa kuu jooksul lisandus Eestisse seitse uut Maxima kauplust.
Maxima Eesti OÜ tegevdirektori Arunas Zimnickase sõnul aitasid häid tulemusi saavutada nii varasemate kaupluste käibe kasv kui ka uute kaupluste lisandumine.
"Suur osa käibe kasvust tuli kahtlemata tänu esimese kahe supermarketi Maxima XX avamisele," ütles Zimnickas. "Tänavu plaanime avada veel 5-6 kauplust, nende seas vähemalt ühe suurema supermarketi."
Järgmisel aastal plaanib kontsern Eestis avada paarkümmend uut kauplust.
Balti riikides ja Bulgaarias kasvas Maxima LT, UAB kontserni esimese kolme kvartali käive võrreldes mulluse aastaga 27,5 protsenti, ulatudes 26 miljardi kroonini.

Pillesaar ehitab Kakumäele miljardikroonise jahisadama
Vana kalasadama kohale kerkib veekeskuse ja restoranidega jahisadamakompleks.
"Esimeses järgus tuleb 250 kaikohta, hiljem võib lisanduda ehk 300-400 kohta," ütles IT-firma Helmes juht ja omanik Jaan Pillesaar. Võrdluseks öelgem, et Pirita sadamas on kaikohti 290.
Lisaks sadamale rajatakse samasse paika veel spaahotell, korterelamu, veekeskus, spordiklubi, mõned restoranid ja sadamahoonesse eraldi kaubandustänav. Sadamahoone tuleb merepiirile, akvatoorium ehitatakse merre.
Pillesaare sõnul jaotub maa peale jääv osa umbes nii, et üks kolmandik mahust on hotell, teine kolmandik jääb korterite alla ning ülejäänu sadamat teenindavatele ruumidele. Investeeringud ületavad miljardi krooni piiri.
Kuigi Pillesaare jaoks on osalt tegemist emotsionaalse ettevõtmisega - ta ise elab Kakumäel -, on selle taga eelkõige äriloogika. "Praegu on Tallinnas paadikohti 20 korda vähem kui Helsingis," nentis Pillesaar. Lisaks temale juhivad Kakumäe uue jahisadama ehitust Sven Maanurm ja Sander Kaus kinnisvarafirmast Baltreal Invest. Kavas on kaasata ka lisainvestoreid. Samuti loodetakse Euroopa Liidu rahalisele toetusele.

Euroopa Keskpank viibutas Baltimaade ja Bulgaaria poole näppu
Keskpangal on Ida-Euroopa valitsuste tegematajätmised kopsu üle maksa ajanud.
Euroopa Keskpanga (EKP) juhatuse liikmed Jürgen Stark ja Lorenzo Bini Smaghi võtsid möödunud nädalal Frankfurdi Kesk- ja Ida-Euroopa teemalisel konverentsil sõna toonis, mis näis vihjavat, et Eestiski kasutatav valuutakomitee siia piirkonda ei sobi.
Iseäranis äratas tähelepanu Bini Smaghi sõnavõtt, milles ta hoiatas, et fikseeritud valuutakurss võib kiiresti arenevatele riikidele mitte sobida, sest toob madala laenuintressi ja kõrge inflatsiooni puhul kaasa majanduse ülekuumenemise ning seejärel valusa krahhi. Euroga seotud vahetuskurss on värskematest EL-i liikmetest peale Baltimaade ka Bulgaarias.
Bini Smaghi ei soovinud oma kõnet Ärilehele lähemalt kommenteerida. Selge aga on, et tema positsiooniga inimene enam palju teravamalt öelda ei saagi. Igat oma silpi kaaluvate keskpankurite hõrendatud õhuga maailmas mõjuvad säärased sõnad kui mitte pommiplahvatuse, siis püstolilasuna küll.

Nädala tegija: Teder loobus Venemaa ärist
Eesti üks suurejoonelisemaid eraisikust riskiinvestoreid Hillar Teder on Venemaa juhtiva majandusajalehe Komersant andmeil teinud järjekordse särava tehingu. Pärast aastatepikkust ülesehitustööd müüs ta hinnanguliselt ligi kahe miljardi krooni eest partneritele oma osaluse Venemaa silmapaistvas supermarketite ketis O'Key.
Niimoodi suutis Teder lahendada Venemaale investeerivate ärimeeste võtmeküsimuse: kuidas idanaabri juurde investeeritud raha ja kasum kätte saada?
Tõenäoliselt ei tähenda Tederi tehing seda, et pärast aprillirahutusi ongi eestlastel kasulikum Venemaal äri tegemisest tagasi tõmbuda. Pigem näitab see, et heade partneritega koos töötades on võimalik seal oma ärieesmärgid edukalt täita.

Ajakirjaniku pilguga: Veel üks märguanne
Euroopa Keskpanga juhatuse kahe liikme möödunudnädalastest sõnavõttudest (loe lk 8) võib vastavalt oma fantaasiale välja lugeda erinevat sõnumit. Näiteks ähvardust, et kui idaeurooplased tänu oma tegevusetusele hätta satuvad, aitavad väljaspool olijad meid just täpselt nii vähe, kui peavad. Või hoopis muret, et olukord muutub siinmail aina teravamaks.
Üks oht on see, et kõik kulgeb samamoodi kui ennegi. Palgad kerkivad, jooksevkonto puudujääk püsib. Ühel hetkel kaob palgatõusu pöörises ettevõtete konkurentsivõime välisturul ja eksport soikub. Ekspordist voolavat valuutatulu vajame aga hädasti, et oma võõramaises rahas võetud laene tasuda. Jääb üle ainult devalvatsioon. Eestlasi ähvardab see vähe, lätlasi rohkem.

Lõpetage ometi see halamine! 
Viimasel ajal domineerib Eesti meedias tööandjate virin: puudus on tööjõust, lapsed ei taha astuda kutsekooli, transiit on aprillisündmuste mõjul vähenenud ja mõne ärimehe tehingud Venemaal ära jäänud.
Pärast 1990. aastate alguse ränka struktuurikriisi ja 1997. aasta Vene kriisist tingitud väikest tagasilööki sai Eesti majandus kaheksa aastat areneda suhteliselt stabiilselt ning tõusvas joones. Ettevõtjad harjusid sellise olukorraga ning arvasid, et nii peabki olema ja sedasi ka jääb.
Asjade loogiline areng
Majanduse areng põhineb suuresti struktuurimuutustel ja nüüd oleme jällegi jõudnud kiiremate, põhimõttelisemate ja valusamate struktuurimuutuste ajajärku. Tööpuudus on asendunud tööjõupuudusega, palgad on oluliselt tõusnud, mitmete tootmissisendite hinnad kasvanud, Venemaa "tõmbleb" vahepealse ajaga võrreldes rohkem, maailmamajandus on kiiresti arenenud suurema avatuse poole.

Bürokraatia: Mis meid veel mõjutab? 
Lisaks Eesti-siseste institutsioonide tegevusele ja otsustele mõjutab meie õigusakte ja poliitikat ka Euroopa Kohus.
Tagamaks ühenduse õigusaktide ühetaolist kohaldamist ja vältimaks erinevat tõlgendamist, võivad ja vahel ka peavad riigisisesed kohtud esitama Euroopa Kohtule nn eelotsuse taotluse. Eelotsuse taotlusega paluvad liikmesriikide kohtud täpsustada ühenduse õiguse tõlgendust, et kontrollida ühenduse õigusakti kehtivust või riigisiseste õigusnormide vastavust EL-i õigusele. Eelotsus on samuti otsus või määrus, mitte lihtsalt arvamus. Adressaadiks olevale, s.t eelotsuse taotluse esitanud kohtule on Euroopa Kohtu otsus siduv.
Samuti on see Euroopa Kohtu otsus siduv ka teistele samasugust probleemi lahendavatele ükskõik mis liikmesriigi kohtutele. Mitmed olulised ühenduse õiguse põhimõtted põhinevad eelotsuste taotlustel, mille on esitanud riigisisesed esimese astme kohtud. Euroopa Kohtu lahendid, olgu eelotsused või kohtuotsused, on kõige raskemini ennustatavad. Mõnigi kord langetatakse sarnaste vaidluste puhul erinevad otsused. Eesti maksusüsteemi säilitamise õnneks on Euroopa Kohus andnud hilisemates lahendites uue tõlgenduse mõistele "kinnipeetav maks". Varasem tõlgendus oli meile ebasoodne.

Uut tüüpi seinavärv hakkab päikesest soojusenergiat andma
Tulevikus saaksid päikesest energiat ka arvutid, mobiiltelefonid ja autod.
California tehnikainstituudi teadlased arendavad taimede fotosünteesi imiteerivaid materjale. Fotosüntees on taimede ainulaadne võime muuta anorgaaniline aine, näiteks õhust võetud süsihappegaas, päikeselt pärit energia abil eluliselt vajalikuks orgaaniliseks aineks. Teadlaste eesmärk on aga õppida taimedelt, kuidas salvestada päikeseenergiat, mida saaks muuta elektriks ja soojuseks.
Professor Lewise uurimisrühm eksperimenteerib igapäevaste, meid kõiki ümbritsevate materjalidega, nagu seinavärv ja katusekatted. Lähenemine on nanotehnoloogiline ehk materjale muudetakse ja luuakse aatomite ning molekulide tasandil. Niiviisi töödeldud materjalidel oleks justkui kaks funktsiooni. Ühelt pool teeb seinavärv seda, mida seinavärv ikka peab tegema - katab, kaitseb ja pakub esteetilist naudingut. Teine ülesanne on aga toimida omalaadse päikesepatareina, salvestades ja töödeldes päikeseenergiat.

Konkurentsiamet loodab leebusprogrammi abil kartellid liistule tõmmata
Euroopa Komisjon määras kuuele firmale üle viie miljardi krooni suuruse trahvi.
Pärast seda kui Euroopa Komisjon hakkas 2002. aastal rakendama kartellidest teavitajatele uut nn leebusprogrammi, mille põhjal esimesena oma abi pakkunud süüdlase karistust leevendatakse, on muude hulgas päevavalgele tulnud ka neli tõmblukutootjate kartelli.
Neis osalenud ettevõtted kooskõlastasid hindade tõstmist, leppisid kokku miinimumhindu, jaotasid omavahel kliente ja turgu ning vahetasid muud olulist äriinfot. Kõige pikaajalisem kartell oli jõudnud tegutseda üle kahekümne aasta.
Olles saanud mitu suunavat vihjet, hakkas Euroopa Komisjon uurima, mis toimub tõmblukkude ja muude kinnitite - trukknööpide, neetide - turul. Korraldati üllatusreide mitme tootja juurde, kui korraga asusid kolm peamist kahtlusalust - Coats, Prym ja YKK - riburadapidi oma koostööd pakkuma.

Jalatsitootmine on nagu rock 'n 'roll - elustiili värk! 
Vene talv ja uued Euroopa tööohutusnõuded turgutavad Eesti jalatsitööstust.
Kolm peamist Eesti jalatsitööstust toodavad Soome kaubamärkide all Siberi kaunitaridele talvesaapaid ning varustavad põhjalat töökäimadega.
Lõviosa kümmekonna ettevõttega tööstusharu tootmismahust kuulub kolmele ettevõttele.
"Jalatsitootmine on nagu rock 'n 'roll," ütles Wallise juht Andres Niinepuu. "Elustiili värk." Kuid just suure konkurentsi tõttu keeldus ta ennast Eesti kinganduse Elviseks kuulutamast.
Tallinnas Elcoteqi esimese tehase külje alla peitunud Wallise on ainuke kohalik jalatsivabrik, mis valdab kogu tänavajalatsite tootmise tsüklit alates mudeli loomisest kuni turustamiseni.
Samelin Tartus ja Reester Tallinnas toodavad tööjalatseid nii meditsiinitöötajatele, ehitusmeestele kui ka laotöölistele. Mõlema tehase jaoks on ajaloos olnud oluline sissetulekuallikas välismaa kaubamärkidele allhanketööde tegemine. Kuid turu areng sunnib üha rohkem keskenduma omaenda mudelite väljatöötamisele.

Maailmakuulus eestlane, kellest eestlased ise midagi ei tea
Kuulsaim eesti majandusteadlane andnuks Mart Laarile omal ajal teist nõu kui Friedman.
Ragnar Nurkse, kelle sünnist möödus reedel sajand, ei olnud vabaturu fundamentalist, vaid eelistas universaallahendustele abinõusid, mis oleksid olukorrale vastavaks timmitud.
Klassikaliseks peetakse tema teostest eeskätt kolme-nelja - sõltuvalt sellest, kelle arvamust küsida. "Kõik, mida Nurkse kirjutas, oli oluline," kinnitas tema kaasaegne USA majandusteadlane Jacob Viner.
Esimese maailmasõja järel ei olnud enamikul riikidel esialgu muud võimalust, kui lasta oma valuutakurss vabaks - sedavõrd napid olid nende kulla- ja valuutareservid. Hiljem võeti suuremas osas maades kasutusele kulla või hõbeda suhtes fikseeritud kurss. 1930. aastate majanduskriisi ajal aga selgus, et riigisisestest meetmetest ei piisanud vahetuskursside püsivana hoidmiseks.

Poolakad peavad märkmete tegemist ebaprofessionaalsuseks
Nii mõnigi tuntud Eesti ettevõte on Poola turu enda jaoks juba avastanud, suhted sisse seadnud ja seal ka esimesed edusammud jõudnud teha.
Näiteks Olympic Entertainment Group valmistas Poola turule minekut range regulatsiooni tõttu ette päris pikalt: eelleping sealse kasiinooperaatori ostuks sõlmiti 2005. aasta septembris, tehing jõudis lõpule 2007. aasta aprillis. Praeguse seisuga kuulub Olympic Casinole seitse kasiinot neljas Poola linnas.
Poola sai NATO liikmeks viis aastat varem kui Eesti ja on rahvaarvult Euroopa seitsmes riik, mille majandus kasvab kiiresti. "Esile võib tõsta ennekõike telekommunikatsiooni ja ehitust. Jõudsalt arenevad sektorid on ka transport ja logistika ning õhutransport. Tootmismahtudelt suurimad sektorid on toiduainetööstus ja keemiatööstus," räägib Varssavi saatkonna majandusametnik Priit Masing.

Lennukiga saab reisida poolmuidu
Kuigi lennukikütus on 2000. aastast üle 2,5 korra kallinenud, on lennata odavam.
85% puhkusereisijaid lähtub lennukipiletite ostmisel hinnast, väidab konsultatsioonifirma Bain&Company oma uuringute põhjal. Ärireisijad ostavad pileteid sama firma andmeil enamasti hinnast ja sõiduplaani sobivusest lähtudes, vaid 15% neist on lojaalsed kaubamärgile, kui konkureerivate lennuvariantide hindadel pole suurt vahet.
Seda arvestades pole ime, et lennukipiletite hinnad pole viimastel aastatel oluliselt tõusnud, kuigi lennukikütuse hinnaindeks on praegu 2,65 korda kõrgem kui 2000. aastal. Dollarites arvestades on praegune hind - 97 dollarit barrelist - 2005. aastal saavutatud tipptaseme lähedal, eurodes natuke odavam. Võrreldes möödunud aastaga maksavad lennufirmad tänavu kütuse eest umbes 10 miljardit dollarit rohkem, arvestab lennundusorganisatsioon IATA.

Roland Rechtsteiner: enamikku ettevõtteid ohustab terve nimekiri erinevaid riske
Riskinõustaja Roland Rechtsteiner soovitab mõelda, kui palju sõltub äri naftahinnast ja kuidas kahandada sõltuvust energiariskist.
Viimasel ajal räägitakse väga palju energiajulgeolekust, teiegi olete olnud mõne selleteemalise analüüsi kaasautor. Mida saavad energiatarbijad enda kaitseks teha? Kuidas nad peaksid oma strateegias energiajulgeolekut arvestama?
Esimese asjana tuleks ettevõtetel põhjalikult läbi mõelda, kuivõrd sõltub nende äri naftahinnast ja mille kaudu see sõltuvus avaldub. Sageli näeme ettevõtetes, et sellist analüüsi pole piisava põhjalikkusega tehtud.
Teiseks tuleb selgeks teha, kuidas seda riski juhtida. Lühiajalises perspektiivis saab riski maandada vastavate finantsvahenditega, aga pikemat perspektiivi silmas pidades peaks läbi mõtlema ka viisid, kuidas on võimalik vähendada äri sõltuvust energiariskist.

Läti loodab Nord Streamist kasu
Peale suhtumise Vene-Saksa gaasijuhtmesse eristab lõunanaabreid Eestist ka elektripoliitika. Lätlased loodavad tulevikus vaid oma elektrijaamadele.
Samuti näevad lätlased Ignalina tuumajaamas üksnes lisavõimalust elektri vabaturul kauplemiseks, kinnitab Läti asemajandusminister Ilga Preimate.
Milles väljendub Läti suur majandushuvi Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream vastu?
Nord Stream erineb Balti riikide poolt välja pakutud maismaa gaasitoru projektist Amber.
Kuid see projekt on juba käivitunud. Sellepärast pakume Läti looduslikke võimalusi Dobele lähedusse uute gaasihoidlate rajamiseks. Oleme Euroopa Komisjoni eraldatud rahaga juba alustanud nende võimaluste uurimist. Jutt käib 50-70 miljoni kuupmeetri gaasi ladustamise võimalustest.
Oleme juba pakkunud võimalust teha Nord Streamist väljavoolutoru Ventspilsi ja Liepaja vahelisele alale. Nord Streami toru on väga pikk ja vahepealne gaasimahuti suurendaks süsteemi varustuskindlust.

Eesti Arengufondi uus rahaliigutaja: fond ei ole abiorganisatsioon
Arengufond toetab äri, mitte ideid ja plaane, rõhutab fondi uus
Markku Mäenpää, Eesti Arengufondi värske soomlasest investeeringute divisjoni juht, on lähiaastatel pisikese Eesti riskikapitalituru tähtsaim tegelane. Arengufondi rahapaigutused otsustab küll mitmest eksperdist koosnev komitee, kuid just Mäenpää meeskonnal on neis asjus öelda kaalukaim sõna. "Eestist me sellist inimest poleks leidnud," kommenteerib fondi nõukogu esimees Indrek Neivelt. "Meil lihtsalt ei ole selle alaga tegeletud."
96% taotlusi lükatakse tagasi
"Soome näitel võin öelda, et umbes 93-96% investeerimisettepanekutest lükatakse tagasi," räägib Mäenpää. Ta loetleb põhjused ja kummutab mõned pettekujutlused, mis võivad Arengufondi rahapakke ootavaid inimesi vallata. Esimene ja kõige levinum raha mittesaamise põhjus on taotlejate juhtkonna nõrkus. Aga tihti tuleb keelduda ka seetõttu, et fond ei hakka toetama äriideid, tooteideid või mingeid arendusideid.

Suitsetamiskeelust hoolimata läheb sigaretimüük ülesmäge
Eestis on sigarettide müük stabiilne või isegi väikestviisi
Baarides, restoranides ja kohvikutes juunis kehtima hakanud suitsetamiskeeld Eesti turul veel mõju ei avalda. "Järeldusi siiski teha ei saa, periood on liiga lühike," ütleb Tobaccolandi müügijuht Fredi Viidik. Tobaccoland kuulub maailma suuruselt kolmandale tubakafirmale Japan Tobacco. Eestis müüakse nende Camelit ja Winstonit, kuid jaapanlastele kuuluvad ka sellised margid nagu Rumba ja Leek.
"Meie müük on ehk isegi tõusnud, eelkõige küll konkurentide arvelt," arvab Scandinavian Tobacco Eesti tegevjuht Juhan Matt. Scandinavian Tobacco esindab Wall Streeti ja Prince'i sigarette. Mingeid põhjapanevaid ennustusi ei taha aga teha ka Matt.
Eesti riigieelarvesse on tubakaaktsiisi selle aasta üheksa kuuga laekunud 9,8% enam kui eelmisel aastal, kokku täpselt miljardi krooni eest. Baarides sellest suvest kehtima hakanud suitsetamiskeelu taustal on see arv isegi paradoksaalne. Muidu on tubakaaktsiis ju kõige viletsamalt laekuv maks üldse. Eelmisel aastal oli tegu lausa ainukese maksuliigiga, mida tuli eelarvesse vähem kui kavandati. Mõni tubaka-lobist hüüaks seepeale: "Näete, keelasite ära, aga tegelikult suitsetavad eestlased rohkem!" Ilmselt rohkem siiski ei suitsetata. Tubakakaupmehed hindavad väiksemaid maksulaekumisi niimoodi, et need, kes suitsetavad kallimaid sigarette, lähevad üle odavamatele suitsudele ja need, kes suitsetavad odavamaid, hakkavad omakorda vaatama salasigarettide poole.

Kalamüük Venemaale pole taastunud
Kuigi mõnigi ettevõte räägib ekspordi taastumisest, on kalatootjad nukras seisus.
"Lepingud on üles öeldud ja ülesütlemised jätkuvad," tutvustab Eesti kalaliidu juht Valdur Noormägi hetkeolukorda. Noormägi on natuke pahane vahepeal kõlanud väidetele, nagu Eesti toiduainete eksport ida poole paraneks. Kaks nädalat tagasi käisid Eesti kalatootjad Moskva suurel toidumessil ega toonud sealt kaasa häid uudiseid.
Eesti kala peeti küll maitsvaks ja selgituseks kaasa võetud film aprillirahutustest leidis samuti mõistvaid vaatajaid, kuid müüki pole.
Kõige valusamalt on kannatanud konservitegijad, näiteks Eesti suurim konservivalmistaja Maseko, kelle toodete siltidel on valmistaja asukoht kõigile näha. Vähem probleeme on olnud külmutatud räime ja kilu müüjatel. Tegutseda on küll keerulisem - järjekorrad piiril ja tuleb olla ettevaatlikum. Kuna aga nende kauba puhul ei paista päritolumaa niivõrd välja, saab edasi toimetada küll.

Riigikohus jättis Postimehe ja Reiljani vaidluses õiguse ajalehele
Riigikohus rahuldas osaliselt endise keskkonnaministri Villu Reiljani kassatsioonkaebuse AS-i Postimees vastu, milles paluti tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus ajalehes Postimees ilmunud väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamise vaidluses.
Riigikohus muutis osaliselt Tallinna ringkonnakohtu põhjendusi, ülejäänud osas jättis otsuse muutmata.
Reiljan taotles Postimehelt mullu 3. veebruarist 9. veebruarini ilmunud kolmes Harju- ja Läänemaa rannikul tekkinud õlireostust puudutavas artiklis esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Artiklis esitatud väidete kohaselt oli tekkinud õlireostuse avastamiseks piirivalveametile vajaliku tehnika (radari) hankimise ja finantseerimise kohustus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu esimehe ja keskkonnaministeeriumi juhina Villu Reiljanil.
Samuti taotles Reiljan paranduse avaldamist, milles teatataks, et õlireostuse avastamiseks vajaliku tehnika hankimise ja finantseerimise korraldamine piirivalveametile ei olnud seadustest ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevalt keskkonnaministeeriumi ega SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja nende kaudu keskkonnaminister Villu Reiljani ametiülesandeks ning et vastav kohustus oli siseministeeriumil ja piirivalveametil.

Mida teha, et koolileht pilbasteks ei vajuks
Infopäeval "Kuidas alustada, elus hoida ja reklaamida koolilehte" õpetati ajalehe tegemist.
Eelmisel nädalal peetud info-päeval pakuti välja ideid nii uute koolilehtede alustamiseks kui ka väsinud väljaannete töö parandamiseks.
"Pahatihti juhtub, et koos 12. klassi lõpetamisega lahkub koolilehe toimetus ühtäkki ning lehe tegemine jääb katki," sõnas oma ettekandes Tallinna Laagna gümnaasiumi koolilehe Ajuseisak peatoimetaja Laura Viidik (15) ja pakkus selle vältimiseks mitut lahendust.
Viidiku sõnul on üks toimetuse kestmajäämise võtmestrateegiaid see, kui püütakse noorematest klassidest uusi kirjutajaid värvata. Pidevalt tuleks avaldada selle kohta koolilehes kuulutusi. Head kirjutajad ei pruugi olla piisavalt edevad, et tulla ennast ise pakkuma, seepärast tuleks nende leidmiseks küsida abi emakeeleõpetajatelt, kes võiksid potentsiaalseid ajakirjanikke soovitada.

Vaatajana tahan kuulda, mis ekraanil toimub
ETV ülekanne Tartu ülikooli 375 aasta juubelietenduselt Jaani kirikus ning tõrvikurongkäigult oli rahvustelevisiooni selle sügise üks suuremaid otsepildiprojekte.
Paraku oli ülekande sisu isegi kõige kannatlikuma vaataja jaoks täidetud tühja-tähjaga ning kukkus kummaline välja.
Jättes kõrvale ETV-st mitte-olenevad küsimused ehk kas õhtut alustanud etendus oli huvitav või kas lindimakk tõesti Toomemäel etendunud müsteeriumi ajal venitama kippus, tekkis neid ühendanud tõrvikurongkäiku jälgides korduvalt soov küsida, mida ja miks just vaatajale pakutakse.
Pildikasti oli sokutatud terve hulk ETV staarreportereid, kes tegid "huvitavaid" reportaaže ja kommentaare, mis sisustasid kahe etenduse vahele jääva tõrvikurongkäigu lummava vaatepildi. Mõne professori suu kaudu sai kuulda ülikooli hariduse olukorrast või lahkas reporter teise intervjueeritava ning iseenda laste ühist ülikooliteed.

Narvas saab kuulda Sky Plusi
Raadiojaam Sky Plus võitis kultuuriministeeriumi korraldatud regionaalse ringhäälinguloa konkursi Narva sagedusele, olles seega esimene Ida-Virumaal levima hakkav eestikeelne eraraadio. Sageduse (93,6 Mhz) töölerakendumisel katab Sky Plusi levi peaaegu kogu Eesti.
"Nüüdsest on Ida-Virumaa elanikel võimalus kuulata eestikeelseid kohalikke uudiseid ning kvaliteetmeelelahutust," märkis Sky Media turundusdirektor Kätlin Vahtel.
Raadio Sky Plus alustas tööd 1997. aastal. Sky Media on suurim eraõiguslik raadioorganisatsioon Eestis, kuhu kuuluvad raadiojaamad Sky Plus, Raadio 3, Sky Radio, Russkoje Radio ja Energy FM.

 "Tantsud tähtedega" tegi ka sel aastal puhta töö
Emori andmeil kogus hooaja avasaade "Tantsud tähtedega" pühapäeval telerite ette keskmiselt 348 000 vaatajat ehk 27% Eesti elanikest, mis on 2007. aasta suurim vaatajahulk ühe saate kohta.
Eelmise hooaja avasaatel oli 53 000 vaatajat vähem (295 000), ent juba järgmist ülekannet jälgis 380 000 inimest.
1.-7. oktoobri kümme vaadatavamat saadet olid kõik Kanal 2 omad. See on juba neljas nädal, mil kanal hoiab sellist juhtpositsiooni. TV3 saateid esikümnes üldse ei kajastu. ETV on kuu aja jooksul esikümnesse jõudnud vaid kolmel korral: kaks korda saatega "Pealtnägija ekstra" ja korra "Aktuaalse kaameraga".

JÄRJEJUTT (13): Küllo Arjakas: Afganistan 1979 - 1989: viimase viie aastakümne üks verisem sõda
25. detsembri hommikul anti Kabulis Nõukogude sõjaväe nõunikele käsk võtta tarvitusele kõik abinõud, et ükski Afganistani väeosa ei avaldaks mingit vastupanu. Nõunikud külastasid afgaanide õhutõrjepatareisid ja eemaldasid sealt tehnilise kontrolli eesmärgil sihtimisseadmeid jms. Kabuli lennuväljal hakkasid maanduma 103. õhudessantdiviisi üksused. Samas läks madinaks Kabuli lähedal suurel Bagrami lennuväljal, sest afgaanist lennuvälja komandör andis midagi aimates käsu tulistada lennuvälja üle võtvaid kohapealseid Nõukogude dessantväelasi ja tal õnnestus koguni oma snaipreid saata ümberkaudsete puude otsa. Tulevahetuses sai viisteist dessantlast haavata.

Baskini anekdoodid
Noor naine tuleb apteeki ja küsib:
"Kas teil on müügil suuri preservatiive?"
"Muidugi! Kas tahate osta?"
"Ei, aga ma ootan siin pisut, kuni keegi neid ostab!"
"Härra politseinik, minult varastati väga kallis käekell."
"Praegu on kell 14.15!"
Odessa turul:
"Kas te ütleksite mulle, kui palju maksab see liha?"
"Miks ma ei peaks ütlema? Kas me oleme teiega riius?"
Õpetaja seletab tunnis:
"Teate, lapsed, looduses on üks huvitav nähtus. Kui näiteks inimene näeb ühe silmaga halvasti, siis tavaliselt teise silmaga näeb ta palju paremini. Kas keegi võib tuua analoogse näite?"

Uued videod emmedeklubi.tv-s
Tänasest on emmedeklubi.tv-s üleval uued videod.
IMETAMINE - VALULIKUD NIBUD
Rinnaga toitmisel tekkivad raskused on enamasti seotud vale imemisvõttega. Kui imetamine on valulik, tuleb kontrollida, et rinnanibu oleks sügavalt lapse suus ja et toitmisasend oleks mugav nii lapsele kui emale. Samuti aitavad sagedasemad ja lühemad imetamiskorrad.
VIIRUSLIK KÕHUTÕBI
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuse nakkusarst Dagmar Mägi räägib lähemalt väikelastel esinevast viiruslikust kõhutõvest. Mida jälgida igapäevaste toimingute juures, et vähendada oma lapse nakatumise riski sellesse väga kurnavaks muutuda võivasse haigusesse?
RASEDA VAKTSINEERIMISE REISIKS
Kas beebiootel naist või imetavat ema vaktsineeritakse eksootiliste haiguste vastu? Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse nakkusarst Kersti Kink jagab soovitusi reisiplaanide tegijatele.

AIVAR PAU: Kõik kolib internetti
Tegelikult ei ole midagi, mis internetis tehtud ei saaks - rahuldada võib kõik vajadused alates poodlemisest ja lõpetades tundeeluga suhtlusportaalides.
Ajakirjandus ei saa siinkohal kindlasti erineda. Vastupidi, uudisteagentuurid lõid esimesed tõsiselt võetavad veebikeskkonnad Eestis. See, et veel 16-17 aastat tagasi toimetati raadiosse uudised paberil, tundus lihtsalt erilise aja ja raha raiskamisena.
Nüüdseks näeme ka muutuste mõju - maailma vanimaks ajaleheks peetav Post och Inrikes Tidningar on aasta algusest vaid internetis kättesaadav. Eestis hakkavad esimesed sellekohased pääsukesed lendama viie-kuue aasta pärast ning küsimus pole ainult rahas - lehtede laialivedamise hinnad tõusevad sellise tempoga, et lihtsam on tasuta jagada -, vaid ka tarbijate sisuliste eelistuste muutumises ja elutempo tõusuga peale surutud käitumisharjumustes.

HOLGER ROONEMAA: Mille poolest erineb paberlehe lugeja online'i lugejast? 
Kohe pärast esimeste online-ajalehtede ilmumist üle kümne aasta tagasi hakati rääkima, et paberväljaanded on peagi sunnitud oma uksed kinni panema.
Praeguseks on selge, et need ennustused ei täitu veel niipea. Eesti Päevalehe (EPL) ja EPL Online'i (EPLO) puhul on selge, et paberleht täiendab võrguväljaannet ja võrguväljaanne täiendab paberlehte.
Ligi 150 paberlehe tellija ja EPLO registreeritud kasutaja seas korraldatud küsitlus näitas, et kuigi mõlemal meediumil on sarnaste hinnangute, harjumuste ja eelistuste ühisosa, on ka erinevused mõlema kanali lugeja-grupi vahel märkimisväärsed. Kõik küsitletud jagunesid kolme üldisesse lugejagruppi: paberlehe eelistajad, interneti eelistajad ja need, kellel pole kas eelistust välja kujunenud või eelistavad mõlemat keskkonda võrdselt. Paberlehte eelistab seni igast viiest vastanust kaks, samal ajal kui online'i eelistajaid on kolmandik ning võrdse eelistusega inimesi napilt üle veerandi.

JÜRI KUUSKEMAA: Mida me oleme oma linnaga teinud? 
Näib nii, et kasuliku pinna ruutmeetrite maksimeerimine ja neilt saadava kasumi hulk on saanud määravaks ehitustegevuse kavandamisel kinnisvaraarendajate poolt, kes suruvad oma plaane peale arhitektuuri ja ehitusega tegelevatele ametkondadele. Populaarseks sõnakõlksuks on osutunud "miljoni dollari vaade" kerkivatest uusehitistest, eeskätt kõrghoonetest.
Sel taustal on jäänud varju tõdemus, et Tallinna kõige tähtsamaks kunstiteoseks ja vaatamisväärsuseks on ajalooline siluett. Seda pole paraku võimalik hinnata ei kasuliku pinna ruutmeetrites ega vaatamisest teenitavas kasumis. Ent seesinane siluett moodustab osa avalikust linnaruumist ning pälviks säästmist igast ilmakaarest vaadatuna. Nagu me teame, on vaade lõunakaarest juba ohvriks toodud Tallinna "Manhattani" rajamisel Liivalaia-Stockmanni piirkonda. Kui palju võib veel loovutada vabaturulikule ehitushoole?

ANTS JUSKE: Meie igapäevane konverentsiturism
Viimased kümmekond aastat on mul tulnud käia nii Eestis kui ka välismaal arvukatel konverentsidel, sageli on tulnud ka ise esineda. On need siis olnud kunsti- või haridusteemalised.
Üks esimesi oli 1994. aastal AICA (rahvusvaheline kunstiteadlaste assotsiatsioon) Stockholmis, kuhu sõitsin südame põksudes. Kahjuks meenutas see kunagisi N Liidu kunstnike liidu kongresse: tuldi jälle kokku, iga nurga peal kuuldus fraasi "skolko let, skolko zim". Ühe-sõnaga, kolleegide taaskohtumine koos sinna juurde käiva seltsieluga. Nii Moskvas kui ka Stockholmis andsid värvi eksootiliste maade esindajad - kas siis usbekid oma tübeteikade või aafriklased oma kirevate rahvariietega. Targemaks ma suurt ei saanudki, ainult nägin kuulsaid nimesid lähedalt ja sain nendega isegi vestelda. Oma ettekannetes rääkisid nad sama juttu, mida olin nende publikatsioonidest lugenud.

HIV ennetus-tööst Tartu ülikoolis
Üleeile hommikul võis lugeda uudist selle kohta, et Tartut võib tabada HIV-epideemia ning et HIV ennetustöö on olematu, eriti just tudengite seas (vt Kadri Ibrus: "Aidsiennetajad hoiatavad: Tartut võib ähvardada HIV-epideemia", EPL 9.10). Tõsi, ülikool ei tegele otseselt HIV ennetustööga, kuid üliõpilasesindus, kes on üks osa ülikoolist, on sellega aktiivselt tegelenud juba vähemalt kolm aastat.
Nende aastate jooksul on üliõpilasesinduse koostöö Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakonnaga olnud väga tihe ning järjest on püütud leida uusi väljundeid, kuidas tervisedendust paremini üliõpilasteni tuua. Kõigil üliõpilasesinduse üritustel, kus ürituse formaat on vähegi lubanud, on olnud tervisenurgad. Tervisenurkades on olemas materjalid kõikvõimalike praegu aktuaalsete terviseteemade, sh HIV, aidsi ning turvaseksi kohta. Kohal on olnud ka mõni arstiteaduskonna tudeng või muu teemat hästi valdav inimene, kes on soovijatele infot jaganud.

REPLIIK: Puhas muda otse põllule
Kundas asuv puitmassitehas Estonian Cell on jäätmetega hädas ning jagab veepuhastis tekkivat biomuda ümbruskonna põl-dudele kompostiks. Tegemist olevat väärt kraamiga ning ka talumehed on rahul.
Sellest loost kumab läbi, et tootmist planeerides läks kogu aur erakordse tehnoloogia peale ning jäätmeteema jäi läbi mõtlemata. Ka tehase juhtkond möönab lootust, et kogu tekkiva muda saab kohe põllumajanduses ära kasutada. Mis siis, et tehase käivitamise aluseks oli tingimus, et mudaga tegeleb teine käitlemisluba omav ettevõte, mida Eestis veel ei ole. Mis siis, et muda laotamine on ajutine lahendus, sest seda saab Eesti oludes teha vaid mõned nädalad paar korda aastas.

JUHTKIRI: Avalik hukkamine
Ei möödu päevagi, ilma et avalikkuse ette ei tilguks uut infot kaitsepolitseis praetava Rahvaliidu kohta. Uurimisele, mis algas skandaalsest maadevahetusest, on nüüdseks liitunud ka kahtlused korteritehingutes.
Olenemata sellest, kas viimaks jõutakse süüdimõistva(te) kohtuotsus(t) eni või mitte, jääb avalikkuses inimestele, kes on nii pikalt olnud negatiivsete uudiste huviorbiidis, paratamatult märk külge. Eriti kui tegu on poliitikute ja erakonnaga - sest poliitiline kapital eeldab muu hulgas valijate usaldust.
Iseenesest ei tohiks kellelgi - kui võimalikud kohtu all seisjad välja arvata - olla midagi selle vastu, kui uurimis-organid teevad oma tööd ning süüdlased võetakse vastutusele. Poliitikud, kes on oma positsiooni ja võimu kuritarvitanud, ei sobi riigi etteotsa.

Paldiskis avati ohtlike radioaktiivsete jäätmete hoidla
Üks nõukogude armee ohtlikumaid pärandeid Eestis - Paldiski tuumaobjekt on kindlalt hoiustatud järgmiseks 50 aastaks.
Siis on aeg küps Eesti oma tuumajäätmete lõppladestuskoha rajamiseks. Kaks aastat kestnud projekti toetas PHARE ja see läks maksma 25 miljonit krooni, kirjutab ETV24.

Applebaum: raketikilp avab Kesk-Euroopa uutele ohtudele
Ajakirjanik Anne Applebaumi sõnul avab raketikilp Kesk-Euroopa uutele ohtudele, millest neil varem aimugi ei olnud.
"Putin kasutab seda järjekordselt ärevuse tekitamiseks Venemaal, et tekiks hirm uue Külma sõja ees ja nii edasi. Ma ei võtaks seda tõsiselt," vahendas Aktuaalne kaamera Appelbaumi sõnu.
Applebaumi abikaasa Radoslaw Sikorski oli kuni käesoleva aasta veebruarini Poola kaitseminister peaministri Jaroslaw Kazcynski valitsuses. Poola avalik arvamus on raketikilbile vastu. Appelbaumi sõnul oleks USA administratsioon võinud raketikilpi paremini tutvustada, kirjutab ETV24.
"Nagu näha, otsustati see Pentagonis. Alles hiljem räägiti välisministeeriumiga, et see programmi ida-eurooplastele selgitaks," kõneles Appelbaum.

Taksofirmad leiutavad klientide petmiseks uusi nippe
Pealinna taksojuhid on leidnud uue võimaluse, kuidas kliente petta.
Taksomeeter käivitatakse tükk aega varem, kui klient peale võetakse. Tallinnas ei ole aga lubatud ettetellimistasu, on vaid sõidu alustamise tasu, mis sõltuvalt taksofirmast varieerub 40-90 kroonini. Lähemalt "Seitsmestest uudistest".

Inimesed ei teadvusta prügi sorteerimise vajalikkust
Kuidas tuleb prügi sorteerida ja mida selle tegemata jätmine meie kõigi jaoks endaga kaasa võib tuua, ei ole ikka veel kõikide inimesteni jõudnud.
Tänasel ringsõidul Tallinnas tõdesid "Seitsmesed uudised" tegelikku olukorda ja inimeste mõtteviisi.

Video: valitsus karmistas alkoholireklaami
Valitsus kiitis täna heaks majandusminister Juhan Partsi esitletud
Keskerakond leiab, et plaanitavad muudatused on vaid kosmeetilised, teatavad "Seitsmese uudised".

Kaheksane uudis: Narva piiripunkti ooteaeg on taas pikenenud
Täna tõusis Narva piiripunktis veoautode ooteaeg oktoobrikuu kõrgeimale tasemele.
Maksu- ja tolliameti kodulehekülje andmetel tuleb Narva piiripunktis Venemaale pääseda tahtvatel veoautodel oodata eeldatavalt 68 tundi. Eile oli oodatud tundide arvuks 57.
1. oktoobril tuli piiriületust oodata 38 tundi.
Viimase 24 tunni jooksul on Venemaale lastavate veokite arv eilsega võrreldes peaaegu kolmandiku võrra kahanenud.
EMTA andmetel on Narva piiripunktis läbilaskmist ootamas 255 sõidukit.

Eesti postmark pälvis rahvusvahelise auhinna
Eestis väljantud postmark pälvis Yehudi Menuhini muusikateemalisel postmargikonkursil auhinna.
Rahvusooper Estonia 100. sünnipäevaks valminud postmark valiti Yehudi Menuhini muusikateemalisel postmargikonkursil 2007. aasta kolme parima hulka 130 kandidaadi hulgast, teatas Eesti kunstnike liit.
Teise koha pälvinud margi autoriteks olid Ülle Marks ja Jüri Kass.

Tuletõrjevee surveproovi tõttu sadas tänavatele roostekarva vett
Täna keskpäeval toimus Tallinnas Tornimäe tänaval asuvas ehitusjärgus kõrghoones tuletõrjevee surve kontroll, mille käigus osa vett langes Tornimäe ja Maakri tänavatele, tehes märjaks seal liikunud inimesed.
Surveproovi eesmärk oli kindlaks teha hoonesisese statsionaarse tulekustutussüsteemi vastavus nõuetele, ütles Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava.
Surve kontrollimisel kasutas proovi läbi viinud ehitusettevõte tegelikkusele võimalikult sarnase olukorra loomiseks päästeautodel olevat tehnikat.
Ekspertidena oli katsetusele kaasatud ka Põhja-Eesti päästekeskuse töötajad.
Kuna mõõtmiste läbiviimisel kasutati suurt kogust vett sattus osa sellest hoone all olevale kõniteele ning seal viibinud inimestele.
Ehitajate ja päästjate vaheline koostöö uute hoonete tulekustutussüsteemide kontrollil loob head eeldused hoonete turvalisemaks muutumisel. Eriti oluline on see kõrghoonetes, kui päästjate jaoks keerulistel objektidel.

Sebe loobus pagasi maksustamisest
AS Sebe nõukogu loobus pagasiveo maksustamisest, ehkki varem kavatseti ühe paki eest küsima hakata 50 krooni.
AS Sebe juhiabi Marina Sonni sõnul sooviti varastamisjuhtude sagenemise tõttu Sebe liinidel hakata pagasi markeerimise eest, kuid nõukogu otsustas siiski plaanist loobuda ning jätkata tasuta pagasiveoga.
Uus pagasiveoeeskiri oleks kehtima hakanud 15. oktoobril.

Tänasest ei tohi enam suvise piirkiirusega sõita
Sõidukijuhtidel tasub tähelepanelik olla, sest teelõikudel, kus suvel tohtis sõita 100 ja 110 km/h, on nüüd suurimaks lubatud kiiruseks 90 km/h.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Riho Tänaku sõnul tuleb sõidukijuhtidel teeoludest sõltuvalt muuta oma harjumusi. "Ilmastikust sõltuvalt tuleb muutuvates teeoludes kasutada ohutuse tagamiseks ka sobivaid sõiduvõtteid," selgitas komissar. "Kindlasti on pikenemas sõiduki pidurdusteekond ning sõidukiiruse valikul tuleb õnnetuste vältimiseks olla tagasihoidlik."
Põhja politseiprefektuur on tõhustanud järelevalvet ka põhimaanteedel ning kindlasti kontrollib, et kiirusepiirangutest kinni peetakse. "Tänagi kiiruseületamiselt tabatud juhid on politseinikele väitnud, et sõitsid mälu järgi," sõnas Tänak.
"Paraku teeolud ei sõltu mälust ning suvise kiirusega sõites võivad sügisesed sademed, teele langenud puulehed ning saabuvad öökülmad saada liigsuure sõidukiiruse tõttu liiklejale saatuslikuks."

Jüri Pihl: Laanet valetab
Siseminister Jüri Pihli sõnul valetab Kalle Laanet, kes ütles, et Pihl pole siiani suutnud lahendada päästetöötajate pensionite ja muude sotsiaalsete tagatiste küsimust.
Pihli kinnitusel on päästjate miinimumpalgaks on hetkel 5000 krooni, tulevast aastast aga 9000. Komandodes, kus tulevast aastast rakendub 12-tunniste vahetuste süsteem, on päästja miinimumpalgaks 10 500 krooni, kogenumatel päästjatel sõltuvalt komando asukohast 14 500 - 15 500 krooni.
"Päästeametnike keskmiseks kuu tuluks 2008. aastal kujuneb eelarve eelnõu kohaselt 14 556 krooni ehk ca 33% tänavusest enam," kirjutab Pihl oma vastulauses.
"Eesti maksumaksja, kes riigikogule esitatud eelarve eelnõude kohaselt annab selle aasta lisaeelarve ja järgmise aasta riigieelarvega päästeametile tänavusega võrreldes täiendavalt 35% vahendeid ehk üle 242 miljoni lisakrooni, tahab motiveeriva ja väärika palgaga päästjatelt ka turvalisemat elukeskkonda Eestis."

Marrandi: Tuiksoo on ise selle tee valinud
Rahvaliidu esimees Jaanus Marrandi ütles parteikaaslase Ester Tuiksoo ja Oliver Kruuda autoafääri kommenteerides, et Tuiksoo on ise selle tee valinud.
Marrandi ütles Päevaleht Online'ile, et temal on kõrvalseisjana keeruline Ester Tuiksoo ja Oliver Kruuda suhtes seisukohta võtta.
"Igal inimesel on omad sõbrad ja suhted ning see, kuidas nad omi asju korraldavad, on paljuski nende endi otsus," rääkis ta, lisades, et kui Ester Tuiksoo on selle tee valinud, on see tema probleem.
Selles, et endine põllumajandusminister sõidab ringi ärimees Oliver Kruuda autoga, Marrandi midagi otseselt taunitavat ei leia. "Ma arvan, et olukord oleks läbipaistvam ja vähemrünnatav, kui oleks teistsugune suhe," lisas ta siiski.
Ärimees Oliver Kruuda kinnitas Päevaleht Online'ile, et ekspõllumajandusminister Ester Tuiksoo sõidab ühe talle kuuluva ettevõtte liisitavatest autodest.

Eesti jäi Via Baltica kohtuvaidluses neutraalseks
Kohtuvaidluses Euroopa Komisjoni ja Poola vahel, viimase plaani suhtes rajada Via Baltica Augustowi ümbersõidutee läbi Rospuda looduskaitseala, on Eesti otsustanud jääda neutraalseks.
"Via Baltica on Eestile väga oluline. Me loodame kiiret kohtulahendit, et projektiga saaks edasi minna," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste Päevaleht Online'ile.
Välisministeeriumi andmeil saatis Poola Eestile noodi palvega, et Eesti astuks Poola toetuseks Euroopa Kohtu menetlusse.
Euroopa Komisjon kaebas Poola kohtusse märtsikuus, kui ilmnes, et Poola valitsus värbab töövõtjaid, et suunata Via Balticasse kuuluv kiirtee Augustowi asulast mööda.
Augustowi linna ümbersõidutee projekt jääb osaliselt Natura 2000 looduskaitse piiridesse, kus leidub 41 linnudirektiivis loetletud linnuliiki ning 21 loodusdirektiivis loetletud elupaigaliiki.

epl.ee videoküsitlus: siin ei ole ruumi teenindusele! 
Tänases videoküsitluses uurime, kas ostupäevad viivad oma klientide rohkusega teenindustaset alla. Lisaks sellele piilusime poodlejate kottidesse, et saada teada, millist odavat kraami kõige rohkem jahitakse.
Kas teenindus kannatab sellepärast, et ostupäevadel nii palju kliente on?
Kuidas üldiselt Eesti teenindusega rahul olete?
"Mingil määral ikka kannatab. Ega nii ruttu ei saa oma kaupa kätte kui tahad," rääkis pikalt järjekorras seisnud naisterahvas.
"Eks ta ikka mõjutab, kindlasti! Ei ostnud midagi, ausalt! Ainult küpsetuspaberit… Teatud poodides on ikka vajaka jäämisi, vahel keeleoskus jne" - Reet
"Väga rumalasti tegin, et siia sisse läksin. Mulle öeldi, et siin on suur rahvatunglemine, tulin vaatama kui suur see siis on," ütles ostupäevades pettunud meesterahvas.

Ida prefekt Kalev Prillop läheb pensionile
Politsei kauaaegne töötaja ja Ida politseiprefektuuri prefekt Kalev Prillop jääb alates 1. detsembrist politseipensionile.
"Mul on kahju, et politseist lahkub niivõrd koostöötahteline, lojaalne ja punktuaalne politseiametnik, kelle rolli Eesti politsei arendamisel on raske üle hinnata," ütles politseipeadirektor Raivo Aeg.
52-aastane Kalev Prillop on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta 1979. aastal tööle Rakvere siseasjade osakonna uurijana. Ta on ametis olnud Rakvere siseasjade osakonna vanemuurija ning ülema asetäitjana operatiivalal, Lääne-Viru Ppolitseiprefektuuri kriminaalpolitsei komissarina, kriminaalpolitseibüroo komissarina, politseiameti keskkriminaalpolitsei direktorina ning Eesti politsei sideohvitserina Peterburis. Alates 2004. aastast on Kalev Prillop Ida politseiprefektuuri politseiprefekti ametikohal.

Padar: Vladimir Vladimirovitši jutt on totaalne lora
Eesti valitsuse liikmed hurjutasid täna teravatooniliselt Venemaa presidenti Vladimir Putinit, kes süüdistas eile Eesti võime natsismis.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul tundis ta end Putini sõnade pärast isiklikult solvatuna.
"Vladimir Vladimirovitši väljakäidud ideed on muidugi sügavalt ebaadekvaatsed ja mind isiklikult solvavad," ütles Padar täna ajakirjanikele. "Ühelt poolt mõjub see kõik huumorina, kuid teisalt on kõige hullem see, et seal on väga palju inimesi, kes võtavad seda tõsiselt. Me võime küll muiata, igal juhul me peame väga selgelt selgitama, et see on totaalne lora," lisas ta.
"Kui vaadata Venemaad, siis Venemaal on avalikke natse rohkem kui Eesti vabariigis on kodanikke ja Venemaa presidendi ja valitsuse väljaütlemistele ei maksa juba mõnda aega erilist tähelepanu pöörata," sõnas täna peaministri ülesandeid täitev minister Lukas.

Tõnismäele maetud Stepan Hapikalo põrm anti sugulastele üle
Tõnismäele maetud Stepan Hapikalo DNA-proovile leiti vaste ja täna said Ukrainast Eestisse tulnud sugulased säilmed kätte.
"Hapikalo sugulased tulid Eestisse juba nädala alguses, DNA-proov sai positiivse vastuse eile ja täna said sugulased Hapikalo põrmu kätte," ütles välisministeeriumi esindaja Mariann Sudakov Eesti Päevaleht Online'ile.
Vanemseersant Hapikalo sõdis 26. rasketankiväe polgus ja osales 1944. aasta 22. septembril Tallinna ründamises. Vastavalt Nõukogude Liidu kaitseministeeriumi andmetele suri Hapikalo sama aasta 27. septembril haiguse tõttu, vahendab Interfaks.
Alampolkovnik Mihhail Kulikovi, kapten Aleksei Brjantsevi, leitnant Volkovi ja meditsiiniteenistuse rühmavanema Jelena Varšavskaja säilmetele on juba sugulased leitud ja maetute põrmud on juba Eestist ära viidud.

Ilmajaam andis homseks tormihoiatuse
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut hoiatab homme õhtul puhkeva tugeva tormi eest, ilmastikuolude tõttu ei sõida parvlaev Kõrgelaid Triigi-Sõru liinil.
Sünoptikute prognoosi kohaselt pöördub tuul homme päeval põhja ja tugevneb 15-20 meetrini sekundis. Õhtupoolikul võib tuule kiirus iiliti ulatuda isegi 23 meetrini sekundis. Laine kõrgus Soome lahel on 3-5 meetrit.
Väinamerel tugevneb tuul ööl vastu homset 14-18 meetrini sekundis ja laine kõrguseks on 1-2 meetrit.
Väinamere liinid on teatanud, et heitlike ilmastikutingimuste tõttu suunatakse Triigi-Sõru liinil sõitev parvlaev Kõrgelaid nädalavahetuseks Kuivastu-Virtsu liinile.
Väinamere Liinide juhataja Urmas Treieli sõnul tegi ettevõtte juhtkond otsuse muuta laevaliiklust seoses lubatud tugeva tuulega nädalavahetusel, eeskätt reedel.

Ansip: Eesti peab leidma usaldusväärse energiaallika
Vilniuse energia-konverentsi ümarlaual peetud kõnes pidas peaminister Andrus Ansip Eesti olulisimaks probleemiks usaldusväärse energiaallika leidmist.
Ansip rõhutas oma kõnes taas põlevkivi tähtsust, kuid pidas oluliseks ka Eesti energeetilise turvalisuse tagamiseks tuumaenergia ja taastuva energia osatähtuse suurendamist. Eestil on üheks alternatiiviks liitumine kas Soome või Leedu tuumajaamaprojektiga ning täiesti reaalseks pidas peaminister ka Euroopa Liidu plaani, 2020. aastaks 20% energiast taastuvatest allikatest, täitmist.
Ansipi sõnul töötab Eesti ka edaspidi selle nimel, et Euroopa energiaturg liberaliseeruks ning Eesti võiks liituda Euroopa Liidu ühtse energiaturuga. Peaminister meenutas, et Eesti ja Soome vahel avati uus elektrikaabel, mis tõstis oluliselt Eesti energia julgeolekut.

Õhtul hakkab lörtsi sadama
Ilmajaama prognoosi kohaselt tiheneb täna õhtul alates saartest pilvisus ja hakkab sadama lörtsi.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel sajab täna päeval vähest vihma või lörtsi, kuid õhtul sadu tugevneb. Õhtul pöördub tuul läänest lõunasse ja kagusse tugevneb. Öösel langeb temperatuur kuni miinus ühe kraadini.
Lörtsi ja vihma sajab ka homme päeval ning sadu võib kohati tugev olla. Õhtul pilvisus hõreneb ja sajuhood harvenevad. Homme õhtul puhub ka tugev kirde- ja põhjatuul. Kohati võivad tuuleiilid ulatuda 17-23 meetrini sekundis. Sooja tuleb 3-8 kraadi.
Lörtsi tõenäosus püsib veel ka ööl vastu laupäeva. Õhutemperatuur jääb miinus ühe kuni pluss nelja soojakraadi piiresse. Öösel puhuv tugev tuul nõrgeneb päevaks 5-10 meetrini sekundis.

Seppik, Varek ja Laanet: Pihl laastab päästeteenistust
Keskerakondlastest endised siseministrid Ain Seppik, Toomas Varek ja Kalle Laanet leiavad ühisavalduses, et sotsiaaldemokraadist siseminister Jüri Pihl pole vaatamata kevadel antud lubadusele siiani suutnud lahendada päästetöötajate pensionite ja muude sotsiaalsete tagatiste küsimust.
"Olukord päästeteenistuses on järsult halvenenud," märgivad endised siseministrid. "Päästetöötajate tööaja režiimi muutmise kava laastab päästjate motivatsiooni ja tervise ning on pannud paljud töötajad ametit vahetama."
Laanet ütles, et kuivõrd erinevate reformide valguses on päästetöötajate tulevik ebakindel ja ebaselge, toimub päästetöötajate seas ettevalmistuste tegemine kollektiivsete lahkumisavalduste esitamiseks eesmärgiga lahkuda teenistusest.
Laaneti sõnul on Keskerakond seisukohal, et päästjatele tuleb kindlustada teiste sisejulgeoleku tagamisega seotud inimestega samaväärne teenistuskeskkonna regulatsioon.

Valitsus toetas riigikontrolöri vanuselise tsensuse kaotamist
Valitsus toetas Keskerakonna fraktsiooni eelnõu riigikontrolli seaduse muutmiseks, mis kaotab ära riigikontrolöri vanusepiirangu.
Ettepaneku kohaselt jäetakse seadusest välja säte, mis kehtestab vanuselise tsensuse riigikontrolörile tema ametisse nimetamise hetkel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Praegu kehtval kujul sätestab seadus, et riigikontrolöri vanus ametisse nimetamise hetkel ei tohi ületada 65 aastat.
Valitsuse otsus on hea uudis täna 65-aastaseks saavale riigikontrolörile Mihkel Oviirile, kes võib poliitikute toetust nautides riigikontrolliametis tööd jätkata.

Valitsus kiitis heaks kasiinode reklaamivõimaluste avardumise
Valitsus kiitis täna heaks reklaamiseaduse eelnõu, mis avardab oluliselt kasiinode reklaamimise võimalusi, samas pole enam tulevikus lubatud inimese kujutamine reklaamis seksuaalobjektina.
Kehtiv reklaamiseadus ütleb sõnaselgelt, et hasartmängu ja mängukohtade reklaam on keelatud, välja arvatud hasartmängu korraldamise kohas. Uue seaduseelnõu kohaselt on aga hasartmängukoha reklaam vabalt lubatud näiteks rahvusvahelisel reisijate veol kasutatava vee- ja õhusõiduki pardal, rahvusvahelist reisijate liinivedu teenindava lennuvälja ja sadama reisiterminali hoones ning hotellis, kus asub mängukoht.
"Erisätete kavandamisel on eeskätt lähtutud välisturistide teavitamise võimalusest, kes tulles Eestisse aega veetma, soovivad külastada ka hasartmängukohti," põhjendavad seaduseelnõu koostanud paljude riigiasutuste ja organisatsioonide ametnikud. "Sättega on hõlmatud ka kruiisilaevad ja charter-lennud."

Valitsus ei toetanud Keskerakonna öise alkoholimüügi piiramise ideed
Valitsus ei toetanud Keskerakonna fraktsioon algatud alkoholiseaduse muutmise ettepanekuid.
Keskerakonna eelnõu eesmärgiks oli kehtestada alkoholi öine müügi keeld ajavahemikul kella 20-st kuni 9-ni.
Valitsuse seisukoht on, et eelnõu vastuvõtmine seadusena ei vähenda õiguslikku ebaselgust ega aita saavutada seatud eesmärke.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis septembris kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt keelatakse alkoholi müük üle Eesti kella 23 kuni 8.

Võsalõikus paljastas tapatöö
Võrtsjärve ääres Rannakülas poldrikraave võsast puhastanud töömees sattus teisipäeval võikale leiule, tõenäoliselt vintraudsest tulirelvast surnuks lastud ning juba lagunema hakanud hobusevarsale.
Poldril enam kui paarikümnepealist hobusekarja pidav Heli Varik on viiekuuse emase eesti sporthobuse Savannah kurvast saatusest rääkides nõutu, sest ta ei suuda kuidagi leida jõhkrale teole vähegi mõistuspärast seletust, kirjutab Tartu Postimees.
26. septembril pääsesid Variku hobused elektrikarjusega piiratud karjamaalt välja. Naine palus abikaasal suksud tagasi karjamaale ajada, mees polevat seda tehes ühe looma puudumist märganud. Heli Varik märkas Savannah't otsima hakata alles nädalapäevad tagasi, kuid ei ümbruskonna läbikammimine ega kohalikelt elanikelt küsimine andnud mingit tulemust.
Üleeile ilmus sinakaks muutunud hobusekorjus nähtavale lähedalasuva kopli veerest kraaviveest.

Eesti reostustõrjevõimekust pärsib spetsialistide lahkumine
Päevaleht Online uuris keskkonna- ja siseministeeriumist, kui valmis ollakse suuremat loodusreostust tõrjuma. Selgus, et kõige rohkem teeb ametkondadele muret riigisektorist lahkuvad spetsialistiteadmistega inimesed.
Kuidas iseloomustada praegu Eesti reostustõrjevõimekust?
Eesti reostustõrje võimekus on kaks laeva, mille suutlikkus on arvestuslikult 1,2 ruutkilomeetrit, ehk umbes 27 protsenti HELCOM (Helsingi komisjon) soovitusest, milles viidatakse, et liikmesriikidel peaks olema võimekus 1-2 sõlmese kiirusega liikudes12 tunni jooksul 4,5 ruutkilomeetrit reostunud merepinda puhastada. See on standardkiirus, mida ületades reostusekogumise efektiivsus langeb kordades.
Mis on praegu valdkonna kõige suurem mure?
Kõige suurem mure on see, et riigisektorist lahkuvad inimesed, kellel on spetsialistiteadmised.

Tallinnas on tänavu tehtud 17,7 miljoni eest parkimistrahve
Pealinna parkimisoperaator AS Ühisteenused vormistasid üheksa kuuga 41485 parkimistrahvi ning linnale laekus nendest 17,7 miljonit krooni.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kirjutati välja 5039 parkimistrahvi rohkem.
Kokku teenis Tallinn parkimisteenustest 60,2 miljonit krooni. Lõviosa sellest, 42,5 miljonit, kogunes parkimisõiguste müügist. Võrreldes eelmise aastaga maksti parkimise eest 11,9 miljonit rohkem.
Üheksa kuu parkimistulust 57 protsenti laekus mobiilsideoperaatorite vahendusel.

Emajõest tõmmati välja kümnekilone koha
Eelmisel pühapäeval püüdis Tartu kalamees Sven Salo Emajõest rekordiliselt suure koha, mis kaalus üle kümne kilo ja oli peaaegu meetripikkune.
Kui tavaliselt kaalub koha üks kuni kolm kilo, siis tartlase Sven Salo püütud 10,1 -kilone purakas kuulub Eesti tippsaavutuste hulka, kirjutab Tartu Ekspress.
Salo ütles, et Emajõe veterankalastajad mäletavad umbes kaheksakilost saaki, kuid viimane kümne piirimail olev koha püüti ehk paarkümmend aastat tagasi.
"Minu jaoks oli see väike ehmatus - keegi ei oleks seda uskunud," ütles uhke kalamees Salo.
Kalal käib Salo enda sõnul üpris tihti ja eelkõige just hobi korras, kalalkäigu suurteks plussideks pidas ta ka looduses viibimist, hasarti ja loomulikult vee-elukat ennast.

Viljandimaal nähti haruldast kaljukassi
Ühel septembrikuu varahommikul nägid metsseajahil olnud jahimehed Olev Näär ja Aavo Endrikson Jäärja tee ääres Kurvitsa risti ligidal kähriku mõõtu looma, millesarnast aastakümnetepikkuse kogemusega kütid varem näinud polnud.
"Algul arvasime, et kährik, kuram, jookseb seal ringi. Aga siis vaatasime, et tema kehakuju see küll ei ole," meenutab Aavo Endrikson Sakala vahendusel. "Pimedus võib muidugi petta, ent kuju oli binoklist näha ja sellist looma polnud ma enne igatahes kohanud."
Kummaline elukas lippas mööda kõrrepõldu, jäi aeg-ajalt seisma, et aru pidada, ja liikus jälle edasi. Põllu serva jõudnud, kadus loom metsa vahele, ilmus sealt veel paar korda nähtavale ning lahkus siis lõplikult inimeste vaateväljast.
Kodus tarkade raamatutega nõu pidanud jahimehed jõudsid järeldusele, et kõige tõenäolisemalt kohtusid nad metsanotsude asemel ahmi ehk kaljukassiga. See põhjala kärplane on Eestis alati olnud nii haruldane eksikülaline, et vanarahvas pidas teda võõra välimuse tõttu vahel lausa libahundiks.

Tartu on hädas suitsetamisikeeldu eiravate taksojuhtidega
Tartu linnavalitsuse inspektorid teevad öiseid reide, et tabada suitsetavaid taksojuhte, salongis pahvivaid sohvreid leidub aga endiselt.
Äsja loodud linnavalitsuse menetlusteenistusele on taksojuhtide kontrollimine ja nende rikkumiste menetlemine üks olulisemaid ülesandeid, teenistuse juhataja Marek Ranne sõnul on nende kohta juba ammu kaebusi tulnud, kuid varem polnud linnal piisavalt vahendeid, et probleemiga tegeleda, kirjutab Tartu Ekspress.
Kui praegu on suurim probleem suitsetamine, siis kontrollida tuleb ka taksoteenuse pakkumiseks vajalikke dokumente, kohustusliku kviitungi väljastamist ja isegi korrektset parkimist seisukohtades. "Suitsetamine on praegu siiski olulisim teema, sest kliendid on tihti kaevanud, et autod haisevad," ütles Ranne.
Ühistranspordiseaduse järgi ei või taksojuht isegi tühjas autos klienti oodates suitsu tõmmata, sest hais jääb püsima, rääkimata sellest, et sõidu ajal ei tohi juht suitsu ette panna ja ka kliendil ei tohi seda teha lasta - rikkumise eest võib taksojuhti karistada kuni 12 000 krooni suuruse rahatrahviga.

Maanteeamet tahab ehitada kiirtee viadukti üle küla
Pealinnalähedase Hüüru rahvas on üksmeelselt vastu, et nende külla ehitataks uue neljarealise Tallinna-Paldiski maantee hiidviadukt.
Maanteeamet tahab ehitada Tallinna-Keila-Paldiski maantee neljarajaliseks ja tööga hiljemalt 2013. aastal algust teha, praegu läbib kääruline maantee Saue vallas Vääna jõega ristudes Hüüru küla, kirjutab SL Õhtuleht.
Ühe variandina rajataks neljarajaline maantee külast põhja poole põldudele, teise variandina aga ehitatakse 25 meetrit lai ning koos muldkehadega 575 meetrini ulatuv viadukt otse keset küla.
"Me ei ole tee õgvendamise ega rekonstrueerimise vastu, aga me oleme selle vastu, et rajada viadukt läbi põlise küla," on Saue valla Hüüru külaseltsi juhatuse esimees Mati Tibar kategooriline.
Maanteeameti Tallinna-Paldiski maantee projektijuhi Andres Brakmanni kinnitusel pole veel viadukti rajamine lõplikult otsustatud - parim lahendus on siiski tee rekonstrueerimine just praegusel kohal.

Eestlasest libapolitseinik möllas Ameerikas
Tennessee osariigis vahistati Eesti päritolu Erik Maasikas, kes pärast kohalikust politseijaoskonnast kinga saamist läks tänavale liiklust reguleerima.
38-aastase Maasikase politseinikukarjäär on olnud värvikirev, kirjutab Eesti Ekspress. Alates 1994. aastast on teda vallandatud kolm korda. Selle aja jooksul on ta toime pannud üle kahekümne väärteo.
Metropolitan Nashville'i politseijaoskonnas töötades jõudis ta saada seitse noomitust ning ühe aasta jooksul olla palgata sundpuhkusel üle kolmekümne päeva.
Seekord oleks Erik Maasikas võinuks libakarjääri pikemaltki pidada, kui ainult möödujad ei oleks tema viletsa reguleerimisoskuse peale kaevanud. Kohale sõitnud patrull arreteeris mehe.

Venemaa ministeerium teeb Eestis integratsiooni
Vene haridusministeeriumi rahastusel korraldatakse Eestis vene keele päevade sildi all pikk konverents, mis lahkab vene keele kui võõrkeele õpetamise probleeme.
Täna Tallinnas algav vene keele päevadele pühendatud konverentsi organiseerivad Eestis vene keele õpet edendav Puškini nimeline keskus ja Moskva riiklik ülikool. "See konverents on mõeldud vene keelt võõrkeelena õpetavatele õpetajatele ehk eestikeelsete koolide vene keele pedagoogidele," selgitas Puškini keskuse direktor Inga Mangus.
Lisaks toimub reedel vene keele festival, millest võtab osa rohkem kui 200 eesti ja vene kooli last. "See on väga hea integratsiooniprojekt, sest kõik on koos ühes ruumis," iseloomustas Mangus üritusi.

Soome restoranispetsialist soovib Eestile majanduskriisi
Soomekeelse ajalehe The Baltic Guide peatoimetaja, restorani- spetsialist Mikko Savikko on nördinud Eesti madala teeninduskultuuri pärast.
Kas Soome turist tunneb end Eestis hästi?
Juba tava-arvamused on valed ja häirivad. Soome turisti stereotüüp on ju vanur, kes tuleb viina ostma, lärmama ja bordelli külastama.
Aga tüüpiline Soome turist on hoopis keskealine haritud naine, kelle sissetulek on üle keskmise. Tüüpiline bordelliklient on hoopis Eesti mees. Mis puutub lärmamisse, siis ma ei tea maailmas ühtki turistide gruppi, kes ei lärmaks, kui nad on purjus.
Mis siis turisti Eestis häirib?
Teenindus, mis algab uksel tervitamisest. Üks USA uurimus väidab, et kui restoranis käimine jagada kümneks komponendiks, millest esimene on tervitamine ja viimane hüvastijätmine, siis isegi esimese ja viimase olemasolu korral on inimesed rahul. Inimesed tahavad, et neile öeldaks korralikult tere ja nägemist.

Kohtla-Järve võimud jätsid mehe ilma päranduseks mõeldud majast
Oleg Buhdruker on isa päranduse tõttu jäänud juriidiliste segaduste küüsi.
Üle kahe aasta käib Kohtla-Järve mees Oleg Buhdruker kohut Kohtla-Järve linnavolikoguga, kes on tema isa päranduse juba kaks korda peremehetuks varaks tunnistanud.
Oleg Buhdrukeri selgitust mööda suri isa 1996. aastal, mistõttu isa asutatud erafirma Veski tegevus katkes. Alles 2005. aasta suvel saatis ta Ida-Viru maakohtusse avalduse arvata Veski vara pärandvara koosseisu. Avaldust ei võetud aga menetlusse - juriidiliselt polnud firmat likvideeritud, mistõttu pole võimalik vara pärandiks arvata.
Sellal kui Oleg Buhdruker erafirma likvideerimismenetlust alustas ja ajas, ei jäänud Kohtla-Järve võimud aga käed rüpes ootama. "Tahtsin 2005. aasta 7. septembril minna isale kuuluvasse hoonesse, kuid lukk oli vahetatud, uks oli kinni keevitatud," meenutas Oleg Buhdruker. Linnavalitsuses sai ta jutule majandusnõunik Harri Andrejeviga, kes arvas, et kindlasti on tegu arusaamatusega.

BIG palus kasvu tõttu intervjuult tõrjutud naiselt vabandust
BIG-i panga juhatus edastas kolmapäeval Jagna Hundile vabanduse ja lubas karistada töölesoovijaga hoolimatult käitunud töötajat.
Panga esindaja keeldus eelmisel nädalal laenukonsultandi kohale kandideerinud Hundiga kokkulepitud tööintervjuud tegemast tema lühikese kasvu tõttu (vt Eesti Päevaleht 10.10.2007).
"BIG ei tee töötajatel vahet nende vanuse, rahvuse, soo, sotsiaalse staatuse või muude, tööga mitteseotud asjaolude alusel," kinnitas eile BIG-i juhatuse esimees Targo Raus, kelle sõnul on määravad tegurid ikkagi haridus, varasem kogemus, professionaalsed oskused ning sobivad isikuomadused. "Antud juhul on meie töötaja eksinud tõsiselt panga personalipoliitika põhi-mõtete vastu ja saab karistada. Edastasime täna hommikul (eile - toim) Jagna Hundile BIG-i poolt siira vabanduse," lisas Raus. Karistus selgub pärast pangasisese ametliku juurdluse korraldamist.

Jäätmetega kimpus Estonian Cell annab muda põldudele kompostiks
Keskkonnateenistus: seadused ei reguleeri tehasest tuleva
Kuhjuvate tootmisjääkidega kimpus olev haavapuidumassi tootmisega tegelev Estonian Celli hiidtehas Kundas asus jäätmekuhilatest lahtisaamiseks kompostimissegu kohalikele põldudele laotama. Keskkonnaametnikel jääb seejuures üle üksnes õlgu kehitada, kuna seaduste puudumise tõttu ei ole neil põhjust tegevust ei lubada ega keelata.
AS-i Estonian Cell juhatuse liikme Riia Ratniku sõnul asus ettevõte tehase territooriumil asuvatest puidujäätmete kompostikuhilatest lahtisaamiseks materjali ümberkaudsetele talunikele jagama.
"Suvi läbi oleme seda kõigile soovijaile ümberkaudsetele põldudele mulla parendamiseks pakkunud," rääkis Ratnik, tunnistades, et olemasolev plats on kompostimiseks kitsaks jäänud. "Tahtjaid on väga palju olnud ning vajadusel oleme komposti ise kohale viinud. Kõik on siiani väga rahul olnud."

Eesti räägib endiselt kaasa gaasijuhtme mõju osas
Eesti positsioon pole pärast valitsuse otsust mitte lubada Läänemerre gaasitoru rajaval Nord Streamil meie majandusvetes merepõhja uurida torujuhtmega seotud keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis nõrgenenud.
"Eesti osaleb ikkagi täpselt samal tasemel nagu enne mõjutatud riigina torujuhtme keskkonnamõjude hindamises," kinnitas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo juhataja Taimar Ala, kes osales nädala alguses Taanis toimunud Nord Streami gaasitoru piiriülese KMH-st mõjutatud riikide kohtumisel. "See tähendab, et meiega jagatakse kõiki vastavaid materjale ning meie arvamust küsitakse ja ettepanekutega ka arvestatakse."
Ala sõnul kulgeb KMH esialgsete plaanide järgi ning kava kohaselt peaks selle aruande lõppversioon valmima järgmise aasta aprillis. "Seejärel aruanne avalikustatakse ning kõik mõjutatud riigid saavad selle kohta arvamusi esitada ja neid omavahel jagada," kirjeldas Ala.

Kapo seostab Ester Tuiksoo korterit ministeeriumi majaotsinguga
Mõlema teostamata tehingu puhul on tegu Merko Grupi tütarettevõtte ehitusega.
Kaitsepolitsei võib Ester Tuiksood altkäemaksuvõtmises kahtlustades näha seost kahe teostamata jäänud kinnisvaratehingu vahel: põllumajandusministeeriumi uue maja ning Tuiksoo isikliku korteri otsing.
2006. aasta suvel alustas Tuiksoo juhitud põllumajandusministeerium otsinguid uuema ja suurema hoone leidmiseks. Detsembris kuulutati otsingud läbikukkunuks, kuid teada on, et sõelale võib jääda Merko tütar- ettevõtte E.L.L. Kinnisvara.
Samal suvel oli Põlvamaalt pärit ja aastaid üürikortereis elanud minister jõudnud isikliku korteri otsinguga Merko Ehituse ehitatud nooblisse kesklinnas asuvasse korterelamusse Rävala 19.
Korter kuulub Tullio Liblikule

Tallinna ülikool tõstis õppemaksu
Tallinna ülikooli senat võttis vastu otsuse, et 2008. aastal tasulistele kohtadele õppima astuvatele üliõpilastele on õppemaksu miinimummääraks semestris bakalaureusetasemel 14 000 krooni ning magistritasemel 13 000 krooni.
Keskmiselt tõuseb õppemaks uutele bakalaureusetaseme üliõpilastele 15% ning magistrantidele 10%. Senati otsus ei puuduta tänaste üliõpilaste õppemaksude teemat, teatas ülikool.
Bakalaureusetaseme õppemaksude tõus on teadusvaldkonniti erinev. Suurim, kuni 21%-line tõus tuleb loodusteaduste erialadel, kus iga uue õppekoha loomine toob kaasa täiendavaid kulusid labori sisseseade ja eriõppevahendite osas. Näiteks on bioloogia eriala uus õppemaks 14 000 krooni, geoökoloogia erialal 15 000 krooni semestris. 90% loodusteaduste valdkonna üliõpilastest õpib tasuta kohtadel.
Sotsiaal- ja humanitaarteadustes, kus tasuliste bakalaureuseõppe üliõpilaste osakaal on üle 50%, kasvab õppemaks vastavalt 16% ja 14%. Enamikel sotsiaal- ja humanitaarteaduste erialadel on uus õppemaks 14 000 krooni; referent-toimetaja erialal on see 16 000 krooni ning reklaami ja imagoloogia erialal 14 500 krooni semestris.

Farmaatsiatehas tahab Tondile püstitada 77-meetrise tornmaja
Tondi tänava äärest Lasnamäe tööstusparki kolida kavatsev Tallinna farmaatsiatehas taotleb linnaplaneerijatelt õigust ehitada oma praegusele krundile kuni 25 korruse kõrgune maja.
Kristiine linnaosa valitsusele saadetud kirjas märkis farmaatsiatehase juhataja Raivo Unt, et ettevõte soovib Tondi 33 asuvale krundile rajada kuni 77 meetri kõrgust ehk umbes 20-25-korruselist maja - see on riigi lennuameti antud maksimaalne lubatud hoone kõrgus, kirjutab Postimees. 1,8 hektari suurusel kinnistul asuvad farmaatsiatehase praegused hooned läheksid uue maja ehitamisel lammutamisele.
Ajalehe andmetel näeb firma eskiis ette alale büroosid, hotelli ja kortereid ning sinna võib omale ruumid saada ka Kristiine linnaosa valitsus, kes farmaatsiatehase ehitusplaane toetab.
Tallinna linnakantselei meediaosakonna peaspetsialist Toomas Pirn ütles, et linnaplaneerijad kaaluvad praegu farmaatsiatehase taotlust ning "ei" pole neile esialgu öeldud. Ta märkis aga, et farmaatsiatehase algatatud detailplaneering ei hõlma mitte ainuüksi firma enda kinnistut, vaid ka naaberkrunte, mille omanikelt peab ettevõte oma plaanide elluviimiseks kindlasti nõusoleku saama.

Kolemajad kaovad telemaja naabrusest
Jakobsoni tänava räämas puumajade asemele kerkivad uued elu- ja ärihooned.
Jakobsoni 13 kinnistul algas sel nädalal agar lammutustegevus, mille tulemusena kaovad linnapildist seni möödakäijate silmi riivanud räämas ja lagunevad majad ning kuurid.
Tänavu kevadel ostis Jakobsoni tänava kinnistu linnalt 1Partner Kinnisvara, kes sinna uute elamu- ja ärihoonete püstitamiseks laseb vanad kolemajad lammutada. "Ala on olnud linnale mädapaiseks," kommenteeris 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.
Tema kinnitusel olid aastaid tühjana seisnud hoonetes end sisse seadnud asotsiaalsete eluviisidega kodanikud, kelle hooletuse tõttu on hooned korduvalt ka põlema süttinud. Säilitamise korral oleks neli palju kannatanud hoonet vajanud põhjalikku ja kulukat kapitaalremonti ning seetõttu pidas firma otstarbekamaks need lihtsalt lammutada.

Odavad linnakorterid said otsa
Edaspidi loodab linn sundüürnikele kodu pakkuda uutes munitsipaalelamutes.
Eelmisel nädalal müüs linn sundüürnikele üheksa korterit Tallinna kesklinnas hinnavahemikus 3990-10 110 krooni.
Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on vanades majades asuvad korralikud korterid otsa lõppenud. "Peame vaatama, mis kortereid anda, sest need vajavad eranditult kordategemist. Sundüürnikele kerkivad eluasemed uutes munitsipaalhoonetes."
Samas lisas Võrk, et otsustuskorras korterite müük niipea siiski ei lõpe. "Laual veel ühtegi ettepanekut ei ole, kuid kindlasti tuleb neid veel. Ettepanekuid müüa sundüürnikele otsustuskorras teevad linnaosad. Iga ettepanek ja põhjendus on väga põhjalikult kaalutletud. Kontrollimise käigus ei pruugi sugugi kõigi korterite müük linna toetust leida."

Linn vaidlustas Kristiine viinamüügiloa
Kristiine linnaosa valitsus vaidlustas eile kohtu määruse lubada alaealistele alkoholi müünud Kristiine Prismal jätkata kohtuvaidluse ajal alkoholimüüki.
Linnaosavalitus esitas eile kohtule määruskaebuse seoses halduskohtu seisukohaga lubada Kristiine Prismal jätkata kohtuvaidluse ajal alkoholimüüki.
"Ühiskonnal ja selle liikmetel peab olema kindlustunne, et seadusi täidetakse ja alaealistele alkoholi ei müüda. Prisma on seda kindlustunnet rikkunud ning on ebausaldusväärne, sest alaealistele müüdi korduvalt alkoholi," teatas linnaosavalitsus oma avalduses.
Kristiine linnaosa valitsuse hinnangul on lubamatu, et kohus eelistab ettevõtja majanduslikke huve alaealistele alkoholi kättesaadavuse vähendamise ja välistamise eesmärgile ning rahva tervisele, avalikule korrale ja sellele, et igal õigusrikkumisel peab olema tagajärg.

Tänavate sulgemise otsustab linnavalitsus
Vältimaks suvise olukorra kordumist Laagna teel, kus tee sulgemine ringrajaürituseks tõi kaasa suured ummikud, hakkab edaspidi linna suuremate tänavate sulgemise üle otsustama linnavalitsus.
Abilinnapea Jaanus Mutli ütles eile linnavalitsuse pressikonverentsil, et ajendiks sellisele otsusele sai suve alguses toimunud ringrajavõistlus Laagna teel, mille tõttu suleti Laagna tee põik ja Pallasti sild.
Ainult suured uulitsad
"Uue määruse kohaselt hakkab esimesse gruppi kuuluvate tänavate ehk linna põhiliste suurte tänavate sulgemise üle otsustama Tallinna linnavalitsus. Ülejäänud tänavate puhul jääb otsustajaks siiski linnaosavalitsus," märkis abilinnapea Mutli.

Õismäel avas pärast pikka ootamist uksed uus ujula
Haabersti linnaosa valitsuse taha kerkinud vaba aja keskuse hoones aadressil Ehitajate tee 109A avas eile uksed uus ujula ja spordikeskus. Esialgu pidi avamine toimuma juba kevadel ja seejärel suvel, kuid ehitusraskuste ja nõrga elektrisüsteemi tõttu see venis. Ujulakompleksis on kuue rajaga 25-meetrine bassein, lastebassein, mullivann ja saun. Esimesel korrusel asuvad kaks hea varustusega jõusaali, millest üks on varustatud kardioseadmete ja -trena? ööridega. Lisaks saab kasutada solaariumi ja tervisekapslit.
Eile kella nelja ajal saabusid ujulasse esimesed huvilised ja pool tundi hiljem alustasid treeninguid Kalevi ujumiskooli õpilased. Samas on tööpäeviti kella kaheksast ja nädalavahetusel kella üheksast kümneni õhtul ujula ja spordikeskus avatud kõigile ka treeningute ajal ning mõeldud alternatiivina läheduses asuvatele spordiklubidele, kuhu pääsevad ainult liikmed. Spordirajatisi haldab hoones Tallinna Spordihall, kes majandab muu hulgas ka Lasnamäe kergejõustiku halli ja Nõmme ujulat. Lähemat infot uue vaba aja keskuse kohta vaata www.tsh.ee.

Linn rajab medabi pakkuva kaineri
Spartalikesse tingimustesse saab ajutiselt majutada ka õnnetuses koduta jäänud pere.
Tallinn rajab järgmisel aastal Lääne-Tallinna keskhaigla juurde kainestusmaja, kus tervisehädadega, joobes inimesed on pidevalt meedikute järelevalve all.
Politsei toimetab 4000-5000 korda aastas kinnipidamiskambrisse välja puhkama mõne joobes või meelemürke tarvitanud inimese, keda tänaval ohustaksid kurjategijad või alajahtumine.
"Tegeleme üksikjuhtumitega ja nii võib juhtuda, et iga kümne tunni tagant on üks ja sama mees kainenemas," ütles Põhja politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilits. Kainestusmajas on tugiteenustena kavas pakkuda humanitaar- ja sotsiaalabi ning anda psühholoogilist nõu.
"Palju tuuakse kainenema asotsiaale, kes on normaalse elurütmi kaotanud," ütles Miilits. "Aga me kõik tahame, et meil kõnniks tänaval terved-normaalsed inimesed." Spartalikesse tingimustesse saab ajutiselt majutada ka õnnetuses koduta jäänud pere.

Uuring: Google domineerib otsingusüsteemide seas
Turu-uuringute firma comScore viimase uuringu järgi tehti augustis suurematele otsingumootoritele päringuid 750 miljoni erineva kasutaja poolt.
Google'ga teostatakse rohkem otsinguid kui ülejäänud suuremate konkurentidega kokku, vahendab BBC. Kokku tehti augusti jooksul maailmas suuremate internetiotsingute abil 61 miljardit päringut.
Google'i mootorit kasutati 37 miljardi otsingu tegemiseks, järgnesid Yahoo 8,5 miljardi ja Hiina Baidu.com 3,2 miljardi päringuga. Neljandal kohal paikneb Microsofti internetiotsing 2,1 miljardi päringuga, kohe Microsofti kannul platseerus NHN 2 miljardi otsinguga.
"Nähes, et Aasia otsingumootorid nagu Hiina Baidu.com ja Korea NHN asuvad Google'i ning Yahoo kannul, näitab et otsingud pole kujunenud üksnes ülemaailmseks nähtuseks," ütles comScore'i rahvusvaheliste turgude asepresident Bob Ivins.

Lukašenko kinnitas Valgevene tuumajaama ehitamise kavatsusi
President Aleksander Lukašenko kinnitas neljapäeval kavatsust rajada energiajulgeoleku tagamiseks ning hindade tõusu vältimiseks riiki esimene tuumaelektrijaam.
Lukašenko hinnangul ei ole tuumaelektrijaamale alternatiivi. "Riik ei jää ilma tuumaelektrijaamata ellu. Ehitamisotsus ei tulene poliitilistest ambitsioonidest, vaid vajadusest kindlustada energiajulgeolekut," vahendab RIA Novosti Lukašenkot. BBC teatel kavatseb Valgevene alustada ehitamisega aastal 2008 ning jõuda valmis varemalt nelja aastaga.
Valgevene riigipea avalikustas tuumajaama rajamise kavatsuse esmakordselt aprillis, keset vaidlusi Venemaaga maagaasi hinna pärast. Riigi idaossa Mogiljovi piirkonda rajatav 2000megavatine jaam kataks Valgevene energiavajadusest 15 protsenti. Esimene reaktor valmib RIA Novosti andmetel aastal 2017, teine aastaks 2020.

USA kongress võttis vastu Türgit ärritava resolutsiooni
USA kongressi alamkoda kiitis heaks Türgit ärritava resolutsiooni, mis nimetab Ottomani impeeriumi kuulunud Armeenias 1915. aastal toimunud tapatalguid genotsiidiks.
Türgile selline asjade käik ei meeldi: "Resolutsiooni vastu võtmine on nii tundlikul ajal üsna vastutustundetu tegu, mis muudab meie mitme põlvkonna vältel arendatud sõbralikud suhted märksa raskemaks," vahendab Reuters Türgi välisminister Ali Babacani sõnu.
Peale türklaste ei ole esindajatekoja välisasjade komisjoni koostatud resolutsiooniga rahul ka Valge Maja, kust hoiatati, et resolutsiooni vastuvõtmine võib pingestada Türgi-USA suhteid.
President Bush ütles otse välja, et resolutsiooni vastuvõtmine teeb suurt kahju kahe riigi suhetes. Riigipea selgitas kongressi saadikutele, et Türgi on oluline liitlane nii NATO-s kui ka võitluses terrorismi vastu.

Guinnessi rekord: Suzuki Samurai jõudis vulkaani otsa
Tšiili ekstreemsportlased Gonzalo Bravo ja Eduardo Canale jõudsid Guinnessi rekordiraamatusse: nad vallutasid autoga 6688 meetri kõrguse kustunud vulkaani Ojos del Salado.
Maailmarekordi püstitasid nad 21.aprillil, kuid said sertifikaadid kätte alles sel nädalal, teatas ITAR-TASS.
Varem on seda mäge autoga vallutada püüdnud Saksamaa ekstreemsportlane Matthias Jeschke. Jeep Wrangler Unlimited'iga suutis tema meeskond sel vulkaanil tõusta 6646 meetri kõrgusele.
See maailmarekord ei andnud Bravole ja Canalele rahu. Nad otsustasid korrata sakslase tegu.
Valmistades ette oma vana Suzuki Samurai jõudsid nad 6646 meetri kõrgusele ja nägid irvitavat silti, mille oli sinna jätnud Jeschke. Sildile oli kirjutatud: "Parkimine vaid Jeep tüüpi autodele, teistel palun minna kõrgemalt".
Kolmandal katsel said kaks Tšiili meest 6688 meetri kõrgusele.

Eesti saadikute arv Europarlamendis jääb samaks
Vastavalt Euroopa Parlamendi ettepanekule, tõuseks saadikute arv pärast 2009. aasta valimisi 732-st saadikult 750 saadikuni. Eesti saadikukohtade arv jääks samaks.
Parlamendiliikmed soovivad, et kohtade jaotus vaadataks uuesti läbi enne parlamendi 2014.-2019. aasta ametiaja algust ning nad leiavad, et alates 2014. aastast võiks saadikute arv elanike arvu asemel põhineda hoopis Euroopa kodanike arvul, vahendas Europarlamendi pressitalitus.
2004. aasta valimiste järgselt oli parlamendis 732 saadikut. Bulgaaria ja Rumeenia liitumisega seoses 2007. aastal suurenes saadikute arv ajutiselt 785ni, et valitud saadikutelt kohti mitte ära võtta. Vastavalt praegu kehtivale Nizza lepingmuudatusele peaks saadikute arv järgmise koosseisu ajal olema 736.
Lisaks kasutatakse kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet - suurema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendiliige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendisaadik. Samas ei tohi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil olla rohkem parlamendikohti kui suurema rahvaarvuga riigil. Nii esindab uue ettepaneku kohaselt näiteks Eesti saadik 224 000 inimesest, Saksa saadik 858 729 inimest ning Malta saadik 67 333 inimest.

Surmanuhtluse vastane päev tuleb Poola vastuseisust hoolimata
Poolakad üritasid takistada Euroopa Liidu surmanuhtluse vastast päeva, sest soovisid koos surmanuhtlusega võidelda ka abordi ja eutanaasia vastu.
Euroopa nõukogu korraldatud tähtpäeva ähvardas Poola vetoõigusega blokeerida, teatab BBC.
Surmanuhtlus keelati kõikides Euroopa Liidu riikides, kuid Poola president kutsus mullu kõrgeimat karistusmäära taaskehtestama.
Eelmisel kuul oli Poola ainus riik, mis avaldas vastuseisu Euroopa surmanuhtluse vastasele päevale. Poola asejustiitsminister Andrzej Duda teatas, et Euroopa peaks teemast laiemalt rääkima ning asuma elu kaitsele üldisemalt.
Poola, Iirimaa ja Malta on kolm Euroopa Liidu riiki, kus abort keelatud.
Populistlik ja konservatiivne Poola valitsus on korduvalt üritanud Euroopa liberaalseid plaane vastustada. Eelkõige on poolakate kriitika all homoseksuaalide õigused ja abort.

130 moslemit otsivad paavstiga sõprust
130 moslemi õpetlast kirjutasid Rooma paavstile Benedictus XVI-le kirja, kus avaldavad soovi kahe usulahu vahelist mõistmist suurendada.
Kirjas seisab, et maailma rahu sõltub moslemite ja kristlaste vaheliste suhete parandamisest, teatab BBC.
Kirjas tõdetakse, et kristlased ja moslemid usuvad tegelikult ühte ja samasse jumalasse. Kahte usulahku peaks ühendama ühe jumala uskumine ning soov naabritega rahus eksisteerida.
Täpselt aasta tagasi saatsid 38 islami kõrget usutegelast samuti paavstile kirja pärast paavsti islamiusu suhtes kriitilist sõnavõttu. Paavst tsiteeris oma toonases kõnes keskaegset kõnet, kus islamit seostatakse vägivallaga.
Lisaks paavstile said kirja näiteks ka Cantenbury peapiiskop, luteri, metodistliku ning baptistlike kirikute juhid ning ka ortodokse kiriku patriarh.

Venemaa invaliid pussitas müüjat kõrge lihahinna pärast
Krasnojarski linnas pussitas 45-aastane III astme invaliid müüjat, kuna talle ei meeldinud liha kõrge hind.
Kurjategija lõi müüjat neli korda rindkeresse ja kõhtu, vahendas newsru.com.
Müüja viidi kriitilises seisundis haiglasse. Invaliid tunnistab, et viibis turul, aga eitab pussitamist.
Invaliidi on ka varem karistatud ja kui ta süüdi tunnistatakse, siis ootab teda kuni 8-aastane vanglakaristus.

Nobeli kirjanduspreemia sai inglanna Doris Lessing
Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks sai Briti naiskirjanik Doris Lessing.
"Ta on naiskogemuse eepik, kes on skeptitsismi, tule ja nägemusjõuga uurinud jagatud tsivilisatsiooni," põhjendab Lessingi valimist Rootsi akadeemia teade.
Nobeli kirjanduspreemia võimalikuks saajaks peeti sel aastal muuhulgas ka eestlast Jaan Kaplinskit, kes siiski auhinda ei võitnud.
Pseudonüümi Doris Lessing all kirjutav Doris May Tayler on sündinud 1919. aasta 22. oktoobril Iraanis.
Doris Lessingult on eesti keeles ilmunud romaanid "Imerohi ei ole müüdav," Ellujäänu mälestused ", "Viies laps", "Kuldne märkmeraamat", "Hea naabri päevik" (1. osa), "Kui vanad suudaksid", "Kõige ilusam unelm" ja kogumik "Kassid".

Putin: Eesti ja Läti võimud heroiseerivad natsismi
Venemaa president Vladimir Putin toetas kohtumisel Euroopa juudikongressi delegatsiooniga euroopaliku programmi loomist võitlemiseks antisemitismiga ja ekstremismiga ning mõistis hukka Eesti ja Läti natsisõbralikkuse.
Putin ütles, et šovinismi, ksenofoobia, agressiivse natsionalismiga põrkutakse tänapäeval kokku paljudes maades, sealhulgas Venemaal, vahendas newsru.Israel.
Viidates faktile, et terves reas Euroopa riikides on holokausti eitamine karistatav, lisas Putin, et samal ajal tolereerib Läti ja Eesti võimude tegevus otseselt natside heroiseerimist ja nende kuritegude kaasosalisi.
Tema hinnagul jäävad kõik need faktid EL-i poolt märkamata. "Pärast Eesti taasiseseisvumist pole seal karistatud ühtegi natsikurjategijat. Lätis korraldatakse igal aastal 16. märtsil ametivõimude loal neonatside kokkutulekud, mis on pühendatud Läti Waffen SS-legiooni "aastapäeva" tähistamisele," ütles Venemaa riigijuht.

Briti politseiülem tahab legaliseerida kõik narkootikumid
KIREV MAAILM
Richard Brunstrom teatas: "Narkoseadus tuleb üle vaadata, sest Ühendkuningriigi praegune narkopoliitika põhineb täiesti aegunud ja tagurlikul, retoorikale toetuval moraalsel alusel, mitte ratsionaalsel ja (eetilisemal) filosoofial."
Brunstrom osutas ka sellele, et on võimatu võidelda tööstusega, mille väärtus on Inglismaal 8 miljardit naela aastas, vahendab Reuters. Politseiülem tuli oma argumentidega lagedale vastusena siseministeeriumi narkoalasele nõuandele.
Brunstromi hinnangul ei saa narkootikume ühiskonnast nagunii välja juurida ja seega peaks olema riigi suunaks nende tekitatava kahju minimeerimine: "Kui narkopoliitika on tulevikus pragmaatiline, mitte moralistlik ja eetikast, mitte dogmadest ajendatud, siis tuleb praegune keelav lähenemine minema pühkida kui mittetöötav ja amoraalne. See tuleb asendada tõenditel põhineva süsteemiga, mis põhineb nende ainete - kaasa arvatud tubakas ja alkohol - tekitatud kahjul."

Iraanlased röövisid jaapanlase
Iraanis võttis relvastatud rühmitus pantvangi Jaapani tudengi.
Röövijad lasksid tudengil oma röövimisest teatamiseks Teherani Jaapani saatkonda helistada, vahendab BBC.
Jaapani välisminister Masahiko Komura teatas, et on oma Iraani kolleegilt Monouchenr Mottakilt juhtumi lahendamiseks abi palunud.
"Mottaki sõnul on pantvangi kinnihoidmiskoht teada ning ta teeb endast kõik, et olukorda lahendada," kinnitas Komura.
Augustis rööviti samas piirkonnas Kagu-Iraanis kaks Belgia turisti, kes on praeguseks vabastatud.

Serbia maksab Venemaale Kosovo eest
Moskva poliitiline toetus Serbiale Kosovo staatuse küsimuses läheb Belgradile maksma mitmeid riigiettevõtteid.
Perspektiivis kavatseb Gazprom osta Serbia energiakontserni Naftna Industrija Srbije, kirjutas Gazeta.
Samas kavatseb lennukompanii Aeroflot osta riigikompanii JAT Airways ning oligarh Oleg Deripaskale kuuluv korporatsioon Bazovõi Element vasekaevanduse RTB Bor.
Serbia võimude läbirääkimiste alustamisele Venemaa kompaniidega eelnes kiire Moskva ja Belgradi poliitiline lähenemine. Serbia peaminister Vojislav Kostunica jäi juunis Peterburis toimunud investeerimisfoorumi järel paariks päevaks Venemaal, et pidada läbirääkimisi president Valdimir Putiniga.
Selle kohtumise tulemused ei andnud ennast väga kaua oodata: juba juulis Venemaa ei toetanud ÜRO resolutsiooniprojekti Kosovo staatuse suhtes. Samal kuul kohtus Serbia peaministriga ka Oleg Deripaska, kes arutas Kostunicaga Vene kompaniide investeerimise perspektiive Serbia aktivatesse.

Ohio kooliõpilane korraldas veresauna
14-aastane kooliõpilane haavas koolitulistamisel nelja inimest ning tappis seejärel iseenda.
Ohio osariigis Clevelandi linnas tulistas õpilane SuccessTechi akadeemia neljanda korruse koridoris valimatult inimesi ning haavas nelja, vahendab BBC.
Viga said kaks teismelist poissi ning kaks täiskasvanud, lisaks sai viga ka noor neiu, kes väänas oma põlve. Kohaliku meedia sõnul võis tulistaja motiiviks olla kooli õppetööst eemaldamine. Kaks teismelist viibivad stabiilses seisundis, kuid täiskasvanute vigastused on mõnevõrra tõsisemad.
SuccessTechi akadeemia spetsialiseerub majanduse ning tehnoloogia õpetamisele ning seal õpib 250 noort.
Kohaliku politseiülema Michael McGrathi sõnul tappis 14-aastane poiss end enne politsei sündmuskohale jõudmist ning tal oli vähemalt kaks relva.

Vladivostokis tulistati bin Ladeni pildi asemel pigem Ansipi oma
Vene noorteorganisatsiooni Molodaja Gvardija liikmed tulistasid Vladivastokis toimunud aktsioonis värvikuulidega pigem Eesti peaminister Andrus Ansipit kui rahvusvahelist terroristi Osama bin Ladenit.
"Hääleta püssiga!" - sellise nimega aktsiooni korraldas esmaspäeval Vladivostokis Vene organisatsioon Molodaja Gvardija ehk Noor Kaardivägi, kirjutab Eesti Ekspress. Aktsiooni käigus õiendasid noored arveid "vene rahva vaenlastega", tulistades nende fotode pihta värvikuulidega. Peavaenlaseks osutus Andrus Ansip.
Võistluste alguses pakuti kõikidele soovijatele võimalust hääletada värvikuulidega nende meelest peamise probleemi vastu. Osavõtjatel oli valida mitmete rahvusvaheliste kurjategijate või president Putinile vastumeelsete isikute piltide vahel. Üheks võimaluseks oli näiteks valida maailma kuulsaima terroristi Osama Bin Ladeni foto.

CIA röövitud ja piinatud mehel ei lubata isegi kaevata
USA ülemkohus keeldus arutlusele võtmast kaebust mehelt, keda CIA väidetavalt piinas.
Kohus kinnitas igasuguste kommentaarideta, et kaebuse suhtes kehtib president George W. Bushi poolt sagedasti kasutatud säte, mis ei luba võtta ette juhtumeid, mille käsitlemine võiks
"ohustada riiklikku julgeolekut".
Teisipäevane otsus tuli ilmse võiduna riigipeale, kelle terrorismivastase võitluse meetodid oleksid sattunud protsessi käigus tõsise rünnaku alla.
Liibanoni päritolu, kuid Saksa kodakondsusega Khaled el-Masri peeti kinni 2003. aastal, kui ta üritas siseneda Makedooniasse. Järgnes viis kuud katsumusi. Makedooniast lennutasid väidetavad USA luure keskagentuuri töötajad ta Afganistani, kus meest tema enda kinnitusel nii peksti kui ka "vägistati kõva esemega". Mõne aja pärast toimetati ta Euroopasse tagasi ning jäeti Albaanias ühele mäeküljele maha.

Nobeli rahupreemia favoriidiks püütakse suruda Al Gore'i
Nobeli instituut: lobitöö kandidaatide kasuks võib nende võiduvõimalusi vähendada.
Kihlveosaidid internetis pakuvad homme välja kuulutatavaks Nobeli rahupreemia laureaadiks eri inimesi, kuid suurimad panused on tehtud USA endisele asepresidendile Al Gore'ile.
Seda küll mitte tema varasema ameti tõttu, vaid keskkonna ja kliimasoojenemisega tegelemise eest pärast napilt luhtunud Ühendriikide presidendiks kandideerimist 2000. aastal. Võimalike võitjatena on panustatud veel Kanada inuiti aktivistile Sheila Watt-Cloutier'le - samuti kliimasoojenemise ohtudest teavitamise eest - ja Irena Sendlerile Poolast, kes Teise maailmasõja ajal päästis holokaustist enam kui 2500 last.
Kandideerib presidendiks?
Nagu mõnel varasemalgi korral on esile tõstetud ka rahuvahendajast Soome ekspresident Martti Ahtisaari. Kõige ägedamat kihutustööd tehakse aga Gore'i võidu nimel, kusjuures tema toetusgrupid Ühendriikides sihivad kaugemale kui Nobeli rahupreemia. Nimelt spekuleeritakse, et kui Gore auhinna võidab, otsustab ta sellest innustudes kandideerida veel kord presidendiks.

Soome teadlased soovitavad väetada kapsaid uriiniga
Uurijad kutsuvad võtma laialdasemalt kasutusele vana head väetist - inimese uriini.
Ehkki esmapilgul võiks turul silt "väetatud uriiniga" iiveldama ajada, kinnitavad Soome teadlased, et tegelikult pole siin nina kirtsutada midagi. Kusi sisaldab rohkelt lämmastikku ning teisi toitaineid.
Kuopio ülikooli keskkonnauuringute instituut kirjeldab oma pressiteates katset, kus uuriti uriini mõju kapsastele. Vajalik väetis koguti eramajapidamistest. Kapsad valiti aga seetõttu, et need vajavad kasvamiseks palju lämmastikku.
Maitsel pole viga
Tulemustest selgus, et uriiniga väetatud kapsapead paisusid isegi mõnevõrra suuremaks kui need, mille peal prooviti tavaväetisi. Nad saavutasid ka maksimumsuuruse kiiremini ja tähelepanuväärsena kannatasid vähem putukate käes.

Türgi valmistub Iraaki ründama
Vastuseks Kurdistani Töölispartei aktiveerumisele kavatseb Türgi armee rünnata kurde Iraagis, kuid see võib tekitada suurema rahvusvahelise kriisi.
Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan kutsus teisipäeval kokku kriisinõupidamise, mis oli vastuseks 13 Türgi sõduri tapmisele Kurdistani mässuliste poolt Iraagiga piirnevas Sirnaki provintsis pühapäeval. Kõrgemad sõjaväelased ja poliitilised liidrid andsid põhimõttelise toetuse karistusoperatsioonidele kurdide vastu, ennekõike tahab Türgi armee ohjeldada mässulisi teisel pool piiri Iraagis.
Kaitseminister Vecdi Gönül ütles uudisteagentuurile Anatolian, et parlamendi heakskiitu Iraaki minekule ei vajata, kuna tegu poleks suuremamahulise sissetungiga ja kasutataks vaid eriüksusi. Erdogan ise seni vastulööke ei toetanud, kuid sõjakamate ringkondade kasvav surve sundis ta meelt muutma.

Tartumaal naise tapnud mees oli äsja vanglast vabanenud
Tartumaal täna öösel 44-aastase Õie tapnud Einar oli alles eelmisel nädalal vanglast vabanenud.
Luunja vallas Pajukurmu külas asuvast talust leiti kella 1.55 ajal Õie noahaavaga surnukeha. Politsei pidas tapmises kahtlustatavana kinni 42-aastase Einari.
Lõuna ringkonna prokurör Tatjana Tamm ütles Päevaleht Online'ile, et mees oli ka korduvalt varem seadust rikkunud ja vabanes vanglast alles 2. oktoobril. Vanglas kandis mees karistust auto omavolilise kasutamise ja varguste eest.
"Raskeid isikuvastaseid kuritegusid ta varem korda polnud saatnud," ütles Tamm.
Mees oli kinnipidamise hetkel purjus, kuid seda, kas ta jõi koos tapetud naisega, veel Tamme sõnul esialgu öelda ei saa. Küll aga kinnitas prokurör, et Einar oli tapetu tuttav.
"Tapmise täpsemate asjaolude kohta rohkem infot uurimise huvides anda ei saa," märkis Tamm.

Tartumaal tapeti naine
Tartumaal tapeti täna öösel naine.
44-aastase Õie noahaavaga surnukeha leiti kella 1.55 ajal Luunja vallas Pajukurmu külas asuvast talust.
Politsei pidas kuriteos kahtlustatavana kinni 42-aastase Einari.

Varas jõi tühjaks majaomaniku viskipudeli ja sõi ära küpsised
Lääne-Virumaal jõi tallu tunginud varas ära omaniku viski ja sõi ära kõik majas olnud küpsised.
Vihula vallas Villandi külas asuvasse talusse murti sisse ajavahemikul 9.-10. oktoober, teatas Ida politseiprefektuur. Talul lõhuti ära kaks aknaklaasi ja -raam.
Kurjategija jõi kohapeal ära majaomanikule kuulunud pudeli viskit ning sõi ära majas olnud küpsised.
Omanik avastas, et varastatud oli taskulamp, elektripardel ja tuulejope. Tekitatud kahju on 1800 krooni.

Roolijoodik sõitis purjuspäi politseisse kahetsema
Kohus mõistis eile kiirmenetlusena viieks kuuks tingimisi vangi kinnisvarafirma tallinlasest juhi, kes sõitis teisipäeval autoga purjuspäi Saare politseisse, et kirjutada kahetsuskiri nädalavahetusel joobnuna sõiduki juhtimise eest.
Esimest korda sattus politsei Audi A8 rooli keeranud purjus Eerik Koitjärvele Kuressaares Pargi ja Lossi tänava ristmikul laupäeva hilisõhtul ja siis näitas alkomeeter mehel ligi 2,4 promillist joovet, kirjutab Meie Maa.
Teisipäeval otsustas aga mees, arvates, et ta on kaine, minna politseisse oma rikkumise pärast kahetsuskirja kirjutama, kuid politsei tuvastas tal 1,7 promillise joobe.
Kuna Eerik Koitjärv oli Tallinna linnakohtu poolt 2005. aastal kriminaalkorras karistatud purjuspäi auto juhtimise eest 10 000 krooni suuruse rahatrahviga, alustas politsei mõlema Kuressaares toimunud purjus roolikeeramise kohta kriminaalmenetlust.
Kohus tunnistas OÜ Domeland juhatuse esimehe Eerik Koitjärve süüdi mootorsõiduki juhtimise eest purjus isiku poolt, keda on varem sellise teo eest karistatud, ja mõistis talle tingimisi viie kuu pikkuse vangistuse 18-kuulise katseajaga.

16 korda autoroolist kõrvaldatud nooruk jäi jälle vahele
Jõgevamaal jäi varem 16 korda juhtimisest kõrvaldatud nooruk eile jälle politseile vahele.
Lõuna politseiprefektuuri teatel helistas valvas kodanik kella 17.35 ajal politseisse, et Piibe maanteel sõidab kahtlase sõidustiiliga auto Ford Sierra.
Politsei kõrvaldas autoroolist 18-aastase juhtimisõiguseta Gerti, keda on varem 16 korral juhtimisest kõrvaldatud.
Politsei alustas noormehe suhtes väärteomenetlust.

Raske avarii põhjustanud traktor põgenes sündmuskohalt
Tartumaal juhtus eile õhtul liiklusõnnetus, milles sai viga inimene - avarii põhjustanud traktor aga põgenes sündmuskohalt.
Õnnetus juhtus kella 19.00 ajal Luunja vallas Emajõe sillal, teatas siseministeerium. Traktor kaldus vastassuunavööndissse ja põrkas kokku vastu tulnud sõidukiga Opel Frontera.
Traktor lahkus sündmuskohalt ja selle juht on selgitamisel.
Opeli roolis olnud 73-aastane Vello toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. Auto oli õnnetuse käigus nii muljuda saanud, et päästjatel tuli Vello sellest välja lõigata.

Jõkke sõitnud auto võis olla Saksamaalt varastatud
Kui kuu aja eest sõitis Pärnu kesklinnas kailt jõkke uuem 5. seeria BMW, võttis politsei seda õnnetusjuhtumina, nüüd uuritakse versiooni, et tegemist võis olla varastatud sõidukiga.
Pärast jõkke maandumist ütles autoroolis olnud 1980. aastal sündinud Pärnumaa mees politseile, et oli halbade ilmastikuolude tõttu hinnanud valesti auto gabariite ning nii sõitiski ettevaatamatusest üle kai, kirjutab Postimees.
Ajaleheni on jõudnud vihjeid, et jõkkepõrutanud BMW võis olla Saksamaalt varastatud, asjaga tegelev Lääne ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonna ringkonnaprokurör Kristine Tamm seda eile kommenteerida ei soovinud. Et tegemist võis olla varastatud autoga, oli ainus uurimisversioon, mida Tamm soostus avaldama, kidakeelsust põhjendas ta tõigaga, et eeluurimine käib.
Menetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamist, süüdimõistmise korral võib selle eest määrata rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse.

Auto tagurdas otsa kahele jalakäijale
Tallinnas juhtus eile pärastlõunal õnnetus, kus auto tagurdas otsa kahele vanemale naisele.
Õnnetus juhtus kella 15.14 ajal Valdeku ja Võidu tänava ristmikul, teatas siseministeerium.
Sõiduk Renault Master, mida juhtis 22-aastane Guido, tagurdas õuealalt välja ja sõitis otsa kahele jalakäijale.
Jalakäijad 71-aastane Niina ja 76-aastane Jelena toimetati PERH Mustamäe korpusesse.

Tallinnas toimus nelja autoga ahelkokkupõrge
Tallinnas juhtus eile hommikul õnnetus, kus omavahel põrkas kokku neli autot.
Õnnetus juhtus kella 7.36 ajal Tartu mnt 119 juures, teatas siseministeerium.
Volkswagen Passat sõitis tagant otsa ees peatunud sõidukile Opel Combo, mis omakorda põrkus ees peatunud Citroen Xaraga, mis veel omakorda põrkus vastu ees peatunud Citroen Berlingot.
Volkswageni roolis oli 36-aastane Maili, Opeli roolis 50-aastane Aivar, Citroen Xara'd juhtis 38-aastane Ago ja Citroen Berlingot 25-aastane Vadim.
Opelo juht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse, kus peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

Nobeli füüsikapreemia võitsid mälu kokkusurujad
Ajal, mil termin "nanotehnoloogia" polnud veel leiutatud, leiutasid Albert Fert ja Peter Grünberg sellised kavalad materjalid, mis aitavad meil praegu lugeda arvutist infot või kuulata muusikamängijast lemmikpalasid.
Kui teil vahel väsib jaks, tassides sülearvutit, ja te mõtlete, miks see ometi peab olema nii raske, siis mõelge praeguseni kasutatavatele lauaarvutitele. Nende mäluplokki poleks käe otsas võimalik just liiga kaugele tassida.
Et arvutite mälu ehk kõvakettad on muutunud üha pisemaks ja kergemaks, selle eest peame olema tänulikud teadlastele, kellele sel aastal anti Nobeli füüsikapreemia. Ja üsna erandlikult on need kaks füüsikut eurooplased. Prantslane Albert Fert ja sakslane Peter Grünberg. Nemad avastasid teineteisest sõltumatult ühe uue füüsikalise efekti, mida üsna suurelisel moel kutsutakse gigantseks magnettakistuseks. Kui püüda asja lühidalt seletada, siis efekt seisneb selles, et teatud kavalal moel valmistatud aine elektriline takistus sõltub üsna suurel viisil ainet ümbritseva magnetvälja väga väikestest muutustest.

Baarirotid mäletavad paremini
Kui te enam ei mäleta, kui palju on kaks korda kaks, siis ärge heitke meelt. Jooge kann või kaks õlut, ja seda iga päev. Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli teadlane Maggie Kalev uuris, mis juhtub õlut joovate rottidega, ja jõudis järeldusele, et nende mälu paraneb.
Väärikas ajakirjas The Journal of Neuroscience avaldatud artiklis kirjeldavad Kalev ja ta kolleegid, et kui rottide söögisedelis oli kuni viis protsenti õllealkoholi, siis kaheksa nädala pärast täitsid nad mälu nõudvaid ülesandeid karsklastest paremini.
Mäluga on pistmist ajurakkude suhtlemist reguleerivatel nn NMDA retseptoritel. Mälu paraneb, kui üks selle retseptori alamühik NR1 tugevneb episoodilise mäluga seotud aju hipokampuses. Ning alkoholi tarbimine ja NR1 aktiivsus on omavahel seotud.

Valitsus peab kinnitama euromiljardeid saavad projektid
Euroopa Liidult Eestile eraldatud 53,3 miljardi krooni põhilised kasutamissuunad on küll selged, kuid lähinädalatel tuleb valitsusel kinnitada paljud projektipõhised otsused.
Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner pani südamele, et Eesti jälgiks valikutes tasakaalu ning ei paigutaks raha ainult infrastruktuuri arendusse, kirjutab ETV24. 
Poola päritolu volinik oli küll rahul Eesti plaanide ja koostöövalmidusega, ent hoiatas tasakaalu kaotamise eest.
Tema sõnul pole tähtis mitte üksnes kiire majanduskasv, vaid võime tasakaalustada arengut.
Euroopa Liidu struktuurvahendite väljamaksed oleksid pidanud algama juba selle aasta algusest, kuid Euroopa Komisjoni veskid jahvatasid aeglaselt.
Eestil on siiski põhjust läbirääkimiste tulemustega väga rahul olla, sest ainus liikmesriik, kes inimese kohta rohkem raha saab, on Tšehhi.

Savisaare plaan ärritab hasartmänguliitu
Eesti hasartmängude korraldajate liidu tegevdirektor Tõnis Rüüteli hinnangul pole Tallinna linna soov kasiinod teatud riigipühadel sulgeda kohane vaba turumajandusega ühiskonnale.
Tallinna linnavalitsus plaanib esitada eelnõu, millega täiendataks hasartmänguseadust ning suletaks kasiinod vabariigi aastapäeval, emakeelepäeval, emadepäeval, lastekaitsepäeval, taasiseseisvumispäeval ning teadmistepäeval.
Tõnis Rüütel teatas Eesti Päevaleht Online'le, et selline algatus piirab oluliselt ettevõtluse põhiseaduslikku tegutsemisvabadust.
"Vabas ühiskonnas ei vaja täiskasvanud ja tervemõistuslik inimene oma igapäevaste valikute tegemisel riigi suunavat kätt," leiab Rüütel. "Kas võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes ei peaks iseseisvuspäeval, emakeelepäeval, emadepäeval, lastekaitsepäeval, taasiseseisvumispäeval ja teadmistepäeval sulgema ka baare ja ööklubisid? Kuidas tagada, et sel päeval poleks võimalik mängida teisi õnnemänge, näiteks osta lotopileteid?"

Kruuda: lapsepõlvesõber Ester võib tõesti mõne mu autoga sõita
Ärimees Oliver Kruuda ei eita, et ekspõllumajandusminister Ester Tuiksoo sõidab ühe talle kuuluva ettevõtte liisitavatest autodest.
"Enamus autosid kuulub tegelikult liisingukompaniidele," täpsustas Kruuda arileht.ee-le.
"Ma ei näe siin midagi taunitavat," selgitas Kruuda. Tema sõnul on nad Ester Tuiksooga lapsepõlvesõbrad ning kasvanud koos alates 5. eluaastast.
"Ester oli mu õe pinginaaber 11 aastat ning nad õppisid ülikoolis koos kaubandust," lisas Kruuda.
"Väga võimalik, et mul oli mõni auto üle, mille ma Esterile kasutada andsin," ütles Kruuda. "Tal on Lõuna-Eestis ematalu, mida ta üksi hooldab ja mistõttu tuleb tal Tallinnast pikki sõite teha."
Aripaev.ee kirjutas täna, et eksminister Ester Tuiksoo sõidab ringi ärimees Oliver Kruudale kuuluva luksusliku R-klassi Mercedes-Benziga, mille ostuhind jääb vahemikku 700 000 - 1 000 000 krooni.

Uus arvuti - nädal töötab, kaks kuud remondis
Tallinna kinnisvarafirma soetas augustis uue sülearvuti, kuid juba nädala pärast lakkas uhiuus arvuti töötamast.
Topholm OÜ viis Elionist ostetud arvuti 3. septembril OÜ ServiceNeti garantiiremonti, kuid siiani pole parandatud arvutit tagasi saadud - regulaarselt sai firma esindaja vastuseks, et vajalik varuosa pole kohale jõudnud ning tuleb umbes 1-2 nädala pärast.
Arvuti müünud Elioni pressiesindaja Karin Kahre sõnul võivad sellised viivitused tekkida suurte müügimahtude korral, kui garantiiremonti vajavad rohkem seadmeid, sest varuosasid sel juhul lihtsalt ei jätku. Samuti pole ainulaadsed juhud, mil tootjapoolne viga võib avalduda juba õige pea pärast ostu, kuid neid tuleb Kahre sõnul ette harva.
Eraisikutele Elion rikki läinud arvuti asemel asendusarvutit ei paku, kuid Elioni seadmerenti kasutavatel äriklientidel on selleks võimalus.

Rotermanni kvartal valmib 2012. aastal
Tallinna südalinnas asuv Rotermanni ajalooline tööstuskvartal saab lõplikult väljaehitatud 2012. aastaks.
Täna nurgakivi saanud arenduse teises etapis valmib viie aasta jooksul üksteist maja, mille seas renoveeritakse ka ajaloolised jahuladu, elevaatorihoone, prooviveski, leivavabrik ja laudsepa töökoda. Rotermann Eesti OÜ investeerib kvartali arendusse 1,2 miljardit krooni, teatas ettevõte.
Rotermann Eesti nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa sõnul on ettevõtte eesmärgiks viie aastaga täielikult välja ehitada kogu Rotermanni kvartal ehk esimene osa Tallinna uuest mere poole avanevast linnakeskusest.
"Selleks, et kogu piirkonnas lõpetada arendustööd 2012. aastaks, oleme juba täna alustanud ka oma järgmise suurema projekti planeerimistöid Ahtri tänaval Admiraliteedi basseini poole jääval suurel kinnistul," kinnitas Sõõrumaa.

Majandusministeerium investeerib ligi 22 miljardit krooni euroraha
Järgmise seitsme aasta jooksul investeerib majandusministeerium majanduskeskkonna arendamiseks 21,97 miljardi krooni euroliidult saadud raha.
Eesti riik lisab omaosalusega sellele summale 1,85 miljardit ning erasektorist saadakse 2,1 miljardit.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on üks tähtsamaid euroraha kasutamise valdkondi innovatsioon.
"Teadus ja äri peavad hakkama Eestis käima käsikäes nagu noored armunud," ütles Parts. "Meil on lähematel aastatel võimalus ka oluliselt parandada Eesti infrastruktuuri ning teha mitmeid teisi suurinvesteeringuid teedesse, lennujaamadesse, sadamatesse ja ühistransporti."
Euroliidu struktuurfondide raha jaotatakse peamiselt ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõimele, teadus- ja arengutegevusele, strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringutele, regionaalsete tähtsustega transpordiinvesteeringutele ning infoühiskonna arendamisele.

Sebe muudab pagasiveo tasuliseks
Bussifirma Sebe muudab sagenenud vargustele viidates pagasiveoeeskirju ning hakkab pagasi markeerimise eest raha küsima.
Sebe juhiabi Marina Sonn teatas Eesti Päevaleht Online'le, et pagasivedu hakkab olenemata liinist maksma 50 krooni. Siiski ei tähenda see seda, et inimesed ei saaks tasuta pagasit vedada, vaid sel juhul ei vastuta pagasi eest enam bussifirma.
"Pagas markeeritakse pagasiruumi pannes ning reisija saab oma pagasi tagasi markeri teise poole vastu," teatas Sonn.
Bussifirma hüvitab markeeritud koti varguse korral kuni 1500 krooni, kuid sellest kallimate kaupade vedu toimub reisija omavastutusel.

Äripäev: Tuiksoo sõidab Kruuda autoga
Maadevahetustehingute tõttu kapos ülekuulamisel käinud Ester Tuiksoo sõidab ärimees Oliver Kruudale kuuluva luksusautoga.
Peale selle, et endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo üürib turuhinnast kordades odavamalt korterit maadevahetustega seotud ärimees Tullio Liblikult, sõidab ta Äripäevale teadaolevalt igapäevaselt Oliver Kruudale kuuluva luksusliku R-klassi Mercedes-Benziga, mille ostuhind jääb vahemikku 700 000-1000 000 krooni.
Kõige selgem seos Kruuda ja Tuiksoo vahel puudutab eelkõige suhkrutrahvi, mille maksavad kinni Eesti maksumaksjad.
Samuti andis Tuiksoo Kruudale tubli põllumajandusliku töö eest enne 2007. aasta riigikogu valimisi ordeni.
"Ma ei oska seda kuidagi kommenteerida. Mina ei tea, kelle autoga ja mis tingimistel keegi sõidab," kommenteeris Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi.

Merko lekitas kodulehel olulist börsiinfot
Merko Ehitus avaldas oma kodulehel olulise börsiinfo 22 minutit varem, kui see avaldati börsiinfosüsteemis.
"Ettevõte avaldas börsiteate liiga vara, n-ö etteruttavalt," kinnitas Tallinna börsi kommunikatsioonijuht Tex Vertmann Eesti Päevaleht Online'ile. Merko võttis uudise nõukogu esimehe Toomas Annuse kaitsepolitseisse kutsumise kohta küll kuni ametliku teate avaldamiseni maha, kuid info jõudis hakata levima.
Vertmanni sõnul on tegemist börsireeglite rikkumisega. "Börsiteated tuleb esmajärjekorras läbi börsiinfosüsteemi avaldada," sõnas Vertmann.
Merko Ehitus avaldas börsiteate ettevõtte kodulehel kell 10.50, börs avaldas teate kell 11.12.
Börs esitab Merko Ehitusele järelepärimise.

Eesti saab seitsme aastaga 53 miljardit eurotoetusi
Euroopa komisjon kinnitas 9. oktoobril otsuse, millega Eesti võib järgmise seitsme aasta jooksul saada ligi 53,3 miljardit krooni toetuseid.
"Komisjoni otsus märgib seda, et pikk ja hoolikas toetuste planeerimistöö on lõppenud ning algab vaat et raskemgi osa - toetuste õige ja tulemuslik kasutamine," ütles rahandusminister Ivari Padar.
Toetused suunatakse järgmiste aastate jooksul majanduskeskkkonna, elukeskkonna ja inimressursi arendamisele.
Toetussummad tulevad Euroopa regionaalarengu fondist, Euroopa sotsiaalfondist ning ühtekuuluvusfonditest. Eesti lisab Eesti kaasfinantseeringuna 10 miljardit.
"Kuigi meil on võimalik kasutada varasemast oluliselt rohkem raha, ei ole seda kunagi piisavalt kõige ja kõigi jaoks. Seetõttu oleme planeerimise käigus kõikide asjaosalistega koos hoolega kaalunud, millistesse valdkondadesse toetus suunata. Nüüd tuleb osata teha ka õigeid rahastamisotsuseid, millised on need parimad ja Eesti arengut edasiviivamad projektid," lisas minister.

Odav teler tekitas Laadapäevadel ostjate vahel kähmluse
Selveri laadapäevade ajal müügile paisatud 799 krooni maksvaid telereid saatis Võrus Vilja Selveris sedavõrd suur müügiedu, et paar klienti ei suutnud otsustada, kellele kuulub viimase pildikasti ostu õigus, jagelevate klientide vaidlusse pidi sekkuma turvatöötaja.
"Päevapakkumine oli nii atraktiivne, et viimase teleka pärast tekkis rebimine," ütles ASi A-Selver juhatuse esimees Ain Taube Võrumaa Teatajale.
Ta kinnitas juhtunut pealt näinud tunnistaja sõnu, et kahe kliendi vaidluse lahendamiseks korraldas kaupluse turvatöötaja tikkude abil loositõmbamise.
Selveri kaupluseketi kauaaegne juht kinnitas, et inimesed ei lähe üldjuhul kauba pärast kisklema: "Ma ei saa mürki võtta, et selliseid juhtumeid üldse poleks varem olnud, kuid viimastest aastatest ei meenu," sõnas Taube.
Teadaolevalt suurim ostjatevaheline tüli odava koduelektroonika pärast leidis Eestis aset 2001. aasta mais, kui koduelektroonikaketi ONOFF Tallinna esinduskaupluse avamise päeval inimesed odavate telerite pärast kähmlema läksid.

Merko esimees Annus kutsuti kaposse
Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus kutsuti järgmisel nädalal Kaposse vestlusele.
Merko Ehitus teatas täna börsile, et nende esimees Toomas Annus peab kohtuma kaitsepolitseinikega, kuid Merko väiteil ettevõtte igapäevast äritegevust see ei sega ning klientide tellimuste täitmist jätkatakse senises rütmis.
Riigiprokuratuur teatas Eesti Päevaleht Online'le, et Annuse kaposse kutsumine on seotud maavahetusskandaaliga.

Börs peatas Merko aktsiatega kauplemise
Tallinna börs teatas AS Merko Ehituse aktsiatega kauplemise peatamisest.
Seoses olulise informatsiooni oodatava avalikustamisega peatati ettevõtte taotluse alusel kauplemine AS-i Merko Ehitus aktsiatega kuni teabe avalikustamiseni börsi infosüsteemi kaudu.
Kauplemine avatakse taas täna kell 11.30. Kauplemine algab oksjonieelse perioodiga (CLIN), mis kestab 11: 15-11: 30.

Vilniuse tippkohtumise osalised leppisid kokku naftatorustiku ehitamises
Vilniuses toimuval energiaalasel tippkohtumisel otsustasid Ukraina, Gruusia, Aserbaidžaan, Leedu ja Poola ehitada naftatorustiku Venemaast mööda minnes.
Naftatorustik kavatsevatakse ehitada Kaspia merest kuni Läänemereni, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Projektist saab alternatiiv naftatarnetele Venemaalt ning selle maksumuseks hinnatakse 700 miljonit dollarit. Projekti arutamisel raskusi ei tekkinud ning oodatakse, et naftatorustik hakkab töötama 2012. aastal.

Lasnamäe uude südamesse kerkib esimene ärihoone
Täna pannakse nurgakivi Lasnamäe keskuseks kujunevas piirkonnas esimesele ärimajale, mille arendajaks on AS Fakto ja ehitajaks AS NCC Ehitus.
2008. aasta septembriks valmiva ärihoone kõik pinnad loodetakse klientidele müüa, mitte rentida nagu tavapäraselt.
Viiekordses ärimajas hakkab 7200-l ruutmeetril paiknema 26 kaubandus- ja büroopinda. Ärihoone maksumuseks kulub esialgsete arvutuste kohaselt ligikaudu 160 miljonit krooni.
Lasnamäe Ärimaja paikneb Peterburi tee ja Osmussaare tee vahelisel alal vahetult valmiva Lasnamäe Tööstuspargi ja rajamisel oleva Tallink City kõrval.
AS Fakto juhatuse esimehe Raul Kastani sõnul on Lasnamäe Ärimaja puhul tegemist parima lahendusega eelkõige nende jaoks, kes otsivad kontorit linnast veidi eemal: "Usun et pindade väljaostmine Tallinna ühes kiiremini arenevas piirkonnas saab olema meie tulevastele klientidele tasuv investeering."

Eesti Post: postkastide olukord on halb
Eesti Post tunneb muret eraisikutele kuuluvate postkastide olukorra pärast - tihti on need katki, puudub juurdepääs või korrektne aadress.
Eesti Post ei taga postisaadetiste ja ajakirjandusväljaannete kättetoimetamist, kui postkastide olukord seda ei võimalda. Sageli on postkastid katkised, pole lukustatavad ning neil puudub omaniku nimi või aadress.
Postiljonidel on õigus jätta post välja viimata, kui adressaadid pole täitnud kehtivaid nõudeid. Näiteks linnas, alevis ja alevikus tuleb postkast paigutada eramu või ridaelamu esist piirava aia külge või kortermaja esimese korruse eesruumi. Kui eramul puudub aed, siis peab postkasti paigutama tänavapoolse välisukse lähedusse valgustatud kohta.
Kirjakandjale peab olema tagatud juurdepääs postkastile, sest sageli peab töötaja kulutama aega, et kirjakastini jõuda.

Padar: 2008. aasta eelarvet defitsiit ei ähvarda
Rahandusminister Ivari Padar lükkab ümber SEBi ennustuse nagu ähvardaks riigiteenistujate palgatõus tuleva aasta eelarve miinusesse ajada.
"Teoreetiliselt võib konstrueerida erinevaid stsenaariume ja tõepoolest ka selliseid, kus avaliku sektori töötajate palgatõus majandusarengu aeglustumise ajal võib põhjustada riigieelarve defitsiidi. Kuid defitsiit ei ähvarda Eesti 2008. aasta riigieelarvet," kinnitas Padar Päevaleht Online'ile.
Ministri sõnul kasvavad avaliku sektori personalikulud 20 protsenti mitte 25 protsenti nagu SEB ekslikult pakub.
"Palgakasvu viivad üles eelkõige seni alarahastatud valdkondade töötajate palgad nagu politsei, päästetöötajad, õpetajad," kommenteeris minister.
"Teiseks, oleme põhjalikult analüüsinud ja täie tõsidusega jälginud majanduse arenguid ning sellest tulenevalt koostanud järgmise aasta eelarve piisava ülejäägiga, et olla valmis ka kõige halvemateks stsenaariumiteks."

Burkhardt ja Sinijärv lõid uue raudteefirma
Eesti Raudtee erastaja Edward Burkhardt lõi koos Eesti Raudtee endise juhatuse liikme ja diplomaadi Riivo Sinijärve ning Soome ärimehe Lasse Sandgreniga uue raudtee operaatorfirma Navirail.
Navirail hakkab tegelema raudtee konteinervedudega Rail Baltica trassil, kirjutab Eesti Ekspress.
Esmalt prahitakse ja pannakse järgmise aasta 1. veebruarist Helsingi ja Muuga sadamate vahele käima Soome lipu all sõitev kaubalaev, mis võtab tekile konteinereid ja veoautosid.
Ettevõtmise teises etapis alustatakse konteinervedu mööda raudteed Muuga ja näiteks Budapesti või mõne teise sobiliku sõlmpunkti vahel Euroopas. Burkhardti ja Sinijärve sõnul on oluline, et sihtpunktis saaks kauba mugavalt suunata üle Euroopa.
Et sellise äriga alustada, kavatseb Navirail Burkhardti sõnul osta vagonette ja vedureid. Vagonetid oleksid muudetava rattavahega, sedasi saab kaupa vedada nii 1520 mm kui ka 1435 mm laiustel raudteedel.

Merko vahetas agaralt looduskaitsemaid
Kaitsepolisei huviorbiiti sattunud Merko Ehitus vahetas agaralt looduskaitsemaid heade ehituskruntide vastu Tallinnas.
Kolme maavahetustehinguga, mis Merko Ehituse tütarfirma OÜ Woody tegi, andis ehituskontsern riigile Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealal asuva maa, kirjutab Postimees.
Esimeses vahetuses andis OÜ Woody riigile 67,6 hektarit maad Pirita jõe maastikukaitsealal, vastu sai 19,4 hektarit Tallinnas ja 49 hektarit Harjumaal.
Teises vahetuses andis E.L.L. Kinnisvara tütarfirmaga KV-Tarantel riigile 28,64 hektarit maad Viljandimaal ja 8 hektarit maad Pärnumaal ning OÜ Woody 6,21 hektarit maad Tallinnas, mille eest saadi riigilt vastu üks hektar maad Harjumaal, 2,9 hektarit maad Läänemaal ja 2,11 hektarit maad Tallinnas.
Kolmanda vahetuse käigus andis OÜ Woody riigile 14,16 hektarit maad Tallinnas, sai vastu 7,47 hektarit maad Tallinnas.

Pangaülekannete tegemine võib kallimaks minna
Eurotsoonis tuleks sisemaise ja liidusisese pangaülekande tasu ümber hinnata.
Praeguseni on Euroopa Liidu liikmesriikide siseste ja liikmesriikide vaheliste maksete teostamise hindades olulised erinevused. Järgmise aasta algul jõustuv euromaksete piirkonna reeglistik tagab, et tulevikus saame sooritada euromakseid üle Euroopa sama lihtsalt kui makseid oma kodumaa piires. Seega võiks ka välis- ja kodumaiste ülekannete hind ühtlustuda.
Eesti pangad pakuvad juba praegu standardiseeritud euromakset, mille hinnaks on 30 krooni. Eesti-siseste maksete tariifid on seevastu püsinud pangast ja kliendist sõltuvalt vahemikus null kuni kuus krooni.
Hansapanga Grupi juhatuse esimees Erkki Raasuke tunnistab, et selline maksetariifide hinnavahe seab siiski teatava pinge. "Mõju Eesti tarbijale on suhteliselt väike, kuivõrd üle 70 protsendi tehtavatest maksetest on riigisisesed," kinnitab Raasuke. Ehkki reeglistik Eestile veel ei kohandu, peab Eesti pangaliidu direktor Katrin Talihärm võimalikuks, et pangad vaatavad siiski riigisisesed maksetariifid üle.

GoBus nõuab dotatsiooni juurde
Liinikilomeetri dotatsioon tahetakse selle aastaga võrreldes
Eelmise nädala lõpus saatis Saaremaa maakonnaliinide bussi-operaator AS GoBus maavalitsusele kirja, milles soovis dotatsiooni kahekordistamist. Nad taha-vad järgmisel aastal saada liini-kilomeetri eest dotatsiooni 10,98 krooni senise 5,21 krooni asemel.
Maavalitsuse juurde moodustatud erikomisjon teeb maavanemale ettepaneku, kuidas olukorda lahendada.
"Kuna antud hetkel pole ma veel jõudnud tutvuda GoBusi poolt saadetud nõude sisuga ja pole ka teada järgmise aasta eel-arvet, siis on väga raske ennustada, millisele kokkuleppele nendega jõuame," rääkis Saare maavanema nõunik Jaan Leivategija. "Arvan, et riigi poolt meile eraldatav dotatsioonimaht pole nii suur, et saaksime GoBusile nõu-dekohast summat väljastada," tõdes ta.

Soome tõsine töömees saeb ja puurib ikka edasi
Soomest parima võõrkeelse filmi Oscarile pürgiv Aleksi Salmenperä "Mehe töö" on film vanadest headest väärtustest praegustes tõmbetuultes.
Filmis "Mehe töö" saab peategelane betoonitehases raketist saagida vaid proloogis. Edasi tuleb saagimine omaenda kehaga. Aleksi Salmenperä uus teos räägib tragikoomilise loo töötuks jäänud Juhast (Tommi Karpela), kelle maksmata arved ja pere ülalpidamise vajadus viib seksibisnise radadele. Elu surve on see, mis paneb Juha internetti üles riputama kuulutuse, et "soome mees pakub seltsi küp-sematele naistele", lisades ahvatluseks sinna juurde, et mees on sportlik ja hea käitumisega.
Aleksi Salmenperä film järgibki Juha karjääri tema uuel alal, kus Juha teeb ilmselgelt nii hingega tööd, nii et vaatajagi ei saa sugugi ükskõikseks jääda. Töö läheb lausa valusaks kätte. Ehitamisel juhtub ikka, et töömehel juhtub pisemaid traumasid - marrastusi ja isegi verejookse. Töö seksiäris pole selles mõttes sugugi lihtsam, ütleb Salmenpera filmi pilt, kus kulminatsiooni hetkeks on kaadris vere punast värvi.

Opium Flirti jaoks on plaat punkt peatükile
Tartu duo Opium Flirt on ennekõike bänd, kelle jaoks pole olemas kindlaid piire.
Tuumik on Ervin ja Erki. Vahenditeks on trummid, kitarr, klahvpillid, puhkpillid ning efektiplokkide jada. Selle ümber tiirleb korraga rohkem või vähem sõpru-muusikuid-instrumente. Ühisnimetaja: Opium Flirt. Žanr: postrokk.
"Me elame uuel sajandil," ütleb laulja-kitarrist-klahvpillimängija Ervin, võttes sel moel kokku bändi olemuse. Eesmärk on liikuda, otsida, proovida, katsetada, püstitada eemärke, hüpata üle järjest kõrgemate lattide. Ning teha seda vabana mineviku koormast. Parim koht, kuhu oma minevik hoiule panna, on helikandja.
Nii võtabki värske, valdavalt kontsertsalvestusi koondav kauamängiv "Tehislend" kokku bändi esimese loomeperioodi. "Need lood elavad oma elu edasi, meie elame ilma nendeta uut elu," kinnitab Ervin. Iseenda tribuutbändiks taandumine on viimane asi, mida Opium Flirt taotleb. Kahe aasta eest hoo sisse saanud duo ei kavatse publikule siinkohal vastu tulla. Julgust muutuda peab olema, kõlab Ervini seisukoht. Kas nagu Inglismaa punklegend The Clash, mille 1977. aasta debüütkarjet ja 1982. aasta luigelaulu ühendavad ainult muusikud ja bändi nimi? Ervin ütleb: "Punk pole see, kui sa kannad punkari riideid või teed teatud žanri muusikat. See on uute asjade tegemine nii, et sul on ükskõik, mis toimub. Sa teed enda jaoks!"

Soome rokilegendid täna Von Krahlis
Täna astuvad Von Krahli baaris üles Soome rokilegendid Kauko Röyhkä ja Tuomari Nurmio. Kontsert toimub homme Sõpruse kino ekraanile jõudva mängufilmi "Mehe töö" esilinastuse raames.
Röyhkä on muusikat teinud aastast 1980 ning selle aja jooksul välja andnud üle 20 kauamängiva, samuti on tema sulest ilmunud üheksa romaani. Nurmio muusikutee algusaastate toodangut peetakse laiemas laastus soome rokkmuusika klassikaks. Hariduselt õigusteaduste kandidaat, võttis Nurmio endale eesnimeks Tuomari, mis tähendab tõlkes "kohtunikku". Tegelikkuses pole ta päevagi kohtunikutööd teinud, küll aga esimesest albumist alates soome rokkmuusikat arendanud.
Kontserdipiletid maksavad eelmüügist ostmisel 100, kohapeal 125 krooni.

Kunstnik kutsub huvilisi endaga kohtuma
Vaheldumisi Tallinnas ja New Yorgis elav ning töötav kunstnik Martin Saar kutsub kõiki huvilisi täna kell 18 galeriisse Art Depoo endaga kohtuma. Artist Talki nimelist üritust juhib kunstiajaloolane Anne Vetik ning kohtumisel võib Saarelt uurida nii tema teoste valmimise kui ka loomingu kohta laiemalt. Eesti vanasõna väitel küsija suu pihta ei lööda, nii et küsida võib ilmselt muudki, mis kunstniku juures huvi pakub.
Martin Saarel on Art Depoos alates kolmapäevast üleval isikunäitus "80ndad Eestis", kus eksponeeritavad 21 õlimaali on fotorealistlikud meenutused kunstniku lapsepõlveaegsest Eestist.
Sama näitus pälvis New Yorgis positiivset tähelepanu.

Internet: www.postsecret.com
Internet: www.postsecret.com - see on projektiblogi, kust saab lugeda võõraste inimeste anonüümselt postitatud kõige naljakamaid, piinlikumaid ja ka süngemaid saladusi. Saladused on vormistatud hoolega kujundatud postkaartide kujul ning vahetuvad igal pühapäeval.

Henin lõpetab aasta esireketina
Maailma esireket belglanna Justine Henin lõpetab teist aastat järjest tennisehooaja esireketina.
25-aastasel profitennisistil on maailma edetabelis koos 5500 punkti ehk 1850 silma rohkem kui teisel reketil venelannal Svetlana Kuznetsoval. Seega on matemaatiliselt võimatu, et keegi Heninist aasta lõpuks edetabelis mööda läheb. Samuti ka 2003. aasta esireketina lõpetanud Henin on kokku võitnud 37 WTA turniiri, millest seitse tiitlit on Suure Slämmi turniiridelt. Tänavu on Henin võitmatuks jäänud koguni kaheksal turniiril, kuid võimalikud esikohad Zürichis ja aastalõpu turniiril võivad kogusumma viia kahekohaliseks.
Maailma edetabel loodi 1975. aastal ja Henin on 15. naistennisist, kes on esireketi tiitlit kandnud. Ülejäänud sellise au pälvinud valgepalluriteks on Chris Evert, Martina Navratilova, Tracy Austin, Steffi Graf, Monica Seles, Arantxa Sanchez-Vicario, Martina Hingis, Lindsay Davenport, Jennifer Capriati, Venus Williams, Serena Williams, Kim Clijsters, Amelie Mauresmo ja Maria Šarapova, kirjutab sportnet.ee.

Rüütel edenes veerandfinaali
Maailma 214. reket Margit Rüütel pääses Prantsusmaal Joue-Les-Tours'i 50 000 USD suuruse auhinnafondiga ITF turniiril üksikmängus veerandfinaali, kui alistas teises ringis 6: 3, 6: 2 ukrainlanna Julia Beigelzimeri (WTA 182).
Tänavusele universiaadihõbeda Rüütli jaoks on tegemist hea võiduga, sest 23-aastane ukrainlanna asus möödunud aasta septembris maailma edetabelis kõrgel 83. kohal. 24-aastane Rüütel kohtub kaheksa parema hulgas kaheksanda asetusega rootslanna Sofia Arvidssoniga (WTA 143). Omavahel seni kohtutud pole.
Paarismängus koos Gruusia mängija Margalita Tšahnašviliga (WTA 166) kohtutakse teises ringis Tšehhi duoga Petra Cetkovska (WTA 105) - Barbora Zahvalova-Strycova (WTA 153), kirjutab sportnet.ee.

Kuulsaimad Eesti sportlased - Erki Nool ja mootorsaemeeskond
Eurosport koostas enne laupäevast EM-valikmängu Eesti ja Inglismaa vahel kuulsaimatest Eesti sportlastest nimekirja.
Esimesena mainitakse Erki Noolt ning tema dramaatilist kullavõitu Sydneys. Eurosport meenutab, et Nool astus kõigil kolmel kettakatsel üle, kuid seejärel taastati üks tulemus ning see tõi ka kulla.
Mainimist leiavad ka Jüri Tamm, Jaak Uudmäe, Jüri Tarmak, Markko Märtin, Andrus Värnik, Kristiina Šmigun ja Andrus Veerpalu. Üllatavalt pole mainitute seas näiteks Gerd Kanterit ja äsja Briti vormel-3 sarja võitnud Marko Asmerit.
Meenutatakse ka kuidas Erika Salumäe kullavõidu puhul tõmmati vastiseseisvunud Eesti lipp Barcelona olümpial tagurpidi masti.
Rattasõitjaid leiti Eestis veel teisigi. Loomulikult Jaan Kirsipuu, kuid näiteks ka Priit Salumäe, kes võitis Eurospordi andmeil Pariis-Dakari rattaralli ning spekuleeritakse Priidu ja Erika võimaliku suguluse üle.

Justine Henin säilitab esikoha aasta lõpuni
Naistennise katuseorganisatsioon WTA teatas, et belglanna Justine Henin lõpetab selle aasta naistennisistide edetabelis esireal.
25-aastane belglanna, kes lõpetas esinumbrina ka 2003. aasta ning 2006. aasta lõpus, edestab lähimat jälitajat Svetlana Kuznetsovat 1850 punktiga ning seetõttu on venelannal teda matemaatiliselt võimatu püüda, kirjutab Eurosport.
Henin võitis tänavu kaheksa turniiri ning kaks Suure Slämmi turniiri, Prantsusmaa ning USA lahtised meistrivõistlused.
Samas võib Henin sel hooajal võita veel kaks turniiri - järgmisel nädalal Zürichis ning hooaja lõpetava Meistrite turniiri.
Tänavu suutis lisaks Heninile naiste tennisetabelit juhtida veel vaid Maria Sharapova, kes edestas belglannat seitsmel nädalal.

Piiroja: miks saatus tahab mind Inglismaa mängust eemal hoida? 
Raio Piiroja jääb säärelihase vigastuse tõttu ilmselt Inglismaa
Kas annab veel rohkem viltu vedada? Eesti koondise kaitsetugisambal Raio Piirojal on üks suur unistus: pääseda jalgpalli sünnimaa Inglismaa liigasse mängima. Parim võimalus enda näitamiseks ja müütamiseks avaneb koondisemängudes. Ja oh imet! Õnnejumal paiskabki Eesti Inglismaaga ühte valikgruppi! Ent seejärel selgub, et tegemist oli üksnes õela õrritamisega: kui juunikuisest kodukohtumisest jäi Piiroja eemale rumala kaardisaaga tõttu (viimasel hetkel selgus, et asjapulgad olid mängija kollaseid kaarte valesti loendanud), siis kordusmängu eel tekitab küsimärke säärelihasevigastus.
"Ei tea jah, miks saatus tahab mind Inglismaa mängust eemal hoida," ohkas teisipäevasel treeningul peapallivõitlusesse sööstnud ja maandudes parema jala säärelihast rebestanud keskkaitsja, kes mullu Eesti parimaks jalgpalluriks valiti. "Väga paha lugu. Olen seda mängu tükk aega oodanud, võib-olla on see ainuke kord, kui Eesti saab Inglismaaga Wembley staadionil mängida. See pole küll ainuke mäng, kus Inglismaa tiimidele silma võib jääda - huvi korral käiakse ju ka klubimänge vaatamas - kuid hea võimalus libiseb käest."

1 küsimus võrkpallikoondise peatreenerile
Kuidas jääte rahule loosiga, mis tõid novembri lõpus Ungaris peetaval olümpia eelvalikturniiril Eesti alagrupivastasteks Soome ja Ungari?
vastab
Avo Keel
võrkpallikoondise peatreener
Ungarlased on meile paras peavalu - peame mõtlema, kust nende kohta linti saab. Soomlased tulid hiljuti lõppenud EM-il neljandaks, seega tugevad ja tuttavad vastased. Eesmärk on alagrupis olla vähemalt kahe parema hulgas, siis kohtuksime Ungaris peetava valikturniiri poolfinaalis ilmselt kas Belgia või Poolaga.
Varasemaid tulemusi vaadates võikski just Poolat pidada meie turniiri tugevaimaks meeskonnaks, EM-il saavutas kõrgeima koha aga Soome. Taani peaks oleme nõrgim meeskond.

Maret Ani: olen optimist ja ei kavatse veel lõpetada
Profitennisist Maret Ani lõpetas oma USA-turnee võiduga ITF-i turniiril Troys. Ta ei saa hooaega veel lõpetatuks lugeda, sest sihist jääb veidi puudu.
Mis sihti aasta lõpuks silmas peate?
Jõuda WTA edetabelis kusagile 105. koha piirimaile, mis annaks pääsu uue aasta esimese suurturniiri, Australian Openi põhitabelisse. Praegu olen maailma edetabelis 120. kohal, sihi saavutamine eeldab, et pean juurde saama 20-25 reitingupunkti. Tuleb veel mängida.
Teie senine kõrgeim koht WTA edetabelis on olnud mulluse aprillikuu 63. positsioon. Sellest ajast on teie elus palju muutunud?
Treeneri- ja elukoha vahetus, vigastusravi lõpetamine, mängu sisu kohendamine - tõesti, üsna palju. Elan Põhja-Itaalias Piemontes. Alessandria asub Milano ja Torino vahel. Treeneri Alberto Bovonega on koostöö paika loksunud, mingeid segavaid asjaolusid pole, tervis on samuti korras. Nii et olen optimist ega kavatse veel karjääri lõpetada.

Urmo Aava õpib tundma Korsika kiiruskatseid
Korsika rallil tuleb pilootidel kokku puutuda arvukate rajalõikudega, kus kurv kurvi otsa.
Homme algav 51. Korsika ralli peab selgitama FIA juunioride meistrivõistluste võitja, sest võrdse 38 punktiga on paremusrea eesotsas Urmo Aava ja rootslane Per-Gunnar Andersson. Mägistel teede 16 kiiruskatset kogupikkusega ligi 400 km annavad teadmise, kumb on maailma parim rallijuunior.
Mõlemad piloodid on Suzuki tiimist. See tekitab mõistagi intrigeeriva küsimuse, kas ei võida tiimi tagatoas otsustada, kumb võitma peab?
"Täiesti välistatud!" sõnab Aava pressiesindaja Marek Mägar. "Huvilised teavad hästi, et vormelisarjas oleks selline spekulatsioon reaalne ja ralli WRC MM-sarjas veel mõeldav, kuid kindlasti mitte juunioride konkurentsis."
Kui nii, siis ootame heas usus, mis pühapäeva pärastlõunal selgeks saab.

Maailmameister Fernando Alonso andis Itaalia kohtus tunnistusi
ANSA teadeteagentuuri kohaselt käis valitsev vormel-1 maailmameister Fernando Alonso sel nädalal Itaalias Modenas tunnistusi andmas. Ikka vanas McLareni ja Ferrari spionaažiskandaali asjus.
FIA on selles küsimuses oma otsuse langetanud ning asi on lõpuni käsitletud. Ent Ferrari on Itaalias sisse andnud tsiviilhagi oma endise peamehaaniku Nigel Stepney vastu, väites, et Stepney on loovutanud salajast tehnilist teavet McLareni endisele peakonstruktorile Mike Coughlanile.
Williams kahjumis
Itaalia prokuröri meelest tunnistab seda fakti Alonso ja McLareni testisõitja Pedro de la Rosa elektrooniline kirjavahetus. Selle kohta Alonso - kes pole protsessis süüdistatav, vaid tunnistaja - selgitusi andiski.

Ragbi MM kestab mitu kuud
Prantsusmaal toimuvad ragbi MM-võistlused on jõudnud otsustavasse faasi. Päevaleht uuris Eesti ragbiliidu esimehelt John Slade'ilt, miks peetakse ragbi MM-i nii kaua - algas see juba 7. septembril.
"MM-il osaleb 20 meeskonda, kes on jaotatud nelja alagruppi. Meeskonnad peavad iga mängu järel vähemalt kolm-neli päeva puhkama," selgitas ta. "Kuid see on hea, et nad nii kaua mängivad. Ragbi on ju imeline mäng, kas pole?"

Eesti Energia lubab Kõu kvaliteeti parandada
Eesti Energia teatas, et lähtuvalt sideameti mõõtmiste tulemustele teeb Televõrgu AS tugijaamade lisahäälestusi ja parandab tänaseks edukalt käivitatud KÕU interneti leviala Põlva, Hiiu ja Viljandi maakondades.
"Sideameti poolt tehtud mõõtmised on väga head ja meile igati kasulikud," rääkis Eesti Energia tütarfirma Televõrgu AS-i juhataja Urmas Aiaste.
"Lähima kuu jooksul häälestame Kõu tugijaamu ning pöörame eriti suur tähelepanu just nimetatud maakondade klientidele. Samas jätkame tööd Kõu interneti üleriigiliste arengutega," kinnitas Aiaste.
Kõu on mobiilne internet, mis on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus internetti seni pole olnud või inimestele, kellel on liikuva eluviisi tõttu oluline interneti kättesaadavus mitmetes Eesti paikades ja ka ühest punktist teise sõites. Kõu interneti kasutamiseks pakub Eesti Energia koduseadet ja mobiilset seadet.

Rakvere suvetooted müüsid mühinal
Möödunud suveperioodil müüs Rakvere Lihakominaat kokku umbes 2000 tonni grillvorste, šašlõkke, marinaadis lihasid ja ribisid.
Kahe aastaga on Rakvere suvetoodete tarbimine seega kasvanud rohkem kui kaks korda, teatas ettevõte.
Selle suve edukaim uudistoode oli Kaukaasia šašlõkk, mida müüdi suveperioodil 44 tonni.
"Hea toote arendamine on vähemalt pooleaastane protsess, mil katsetatakse läbi mitmeid eri maitseid ja püütakse ette aimata tarbijate soove ja eelistusi. Toote edukas müük on õnnestunud tootearenduse näitaja ning selle suve müügitulemused annavad põhjust rahuloluks," sõnas Rakvere Lihakombinaadi turundusdirektor Anne Mere. "AC Nielseni poolt läbiviidud jaekaubanduse uuring juunis-juulis näitas, et selle suve kuus kõige enam müünud grill-liha valmistati just Rakvere Lihakombinaadis."

Olympic avas Valgevenes neljanda kasiino
Olympic Entertainment Group avas neljanda kasiino Valgevene pealinnas Minskis, investeerides sellesse 22 miljonit krooni.
Kasiino kannab nime Olympic Casino Neptun ning tegutseb Minski kesklinna büroohoones. Veealuse maailma stiilis kujundatud mängukoha suuruseks on 385 ruutmeetrit ning see on varustatud 55 kaasaegse mänguautomaadiga. Lisaks tegutseb kasiinos avar baariosa, teatas meelelahutusgrupp.
Olympic Casino sisenes Valgevene hasartmänguturule 2006. aastal, selle aja jooksul on tegevust alustanud neli kasiinot. Selle aasta jooksul plaanitakse Minskis avada veel vähemalt üks Olympic Casino.

Ceresele omistati kõrgeim krediidireiting
Suurim Eesti kapitalil põhinev iluaiandus- ja maastikukujundusettevõtte Ceres AS sai Krediidiinfo AS-ilt AAA krediidireitingu.
"Tegu on kõrgeima krediidireitinguga, mis näitab, et tegu on stabiilse ja jätkusuutliku ettevõttega. AAA krediidireiting on omistatud vaid 3,8 protsendile Eestis tegutsevatest firmadest. Esmakordselt jõudis nende hulka nüüd siis ka aiandusfirma," ütles Ceres AS-i juhataja Andres Suitso ettevõtte teates.
Juhataja sõnul anti AAA krediidireiting Ceresele eelkõige möödunud aasta majandustegevuse põhjal, kuid reaalsuses on selle tulemuseni aidanud jõuda viimase kolme aasta kindlalt eesmärgistatud ja sihikindel tegevus.
Krediidiinfo AS on Baltimaade turuliider finantsinformatsiooni kogumise, töötlemise ja vahendamise valdkonnas. Eestis moodustab firma turuosa 85%. Alates 2006. aasta sügisest on Krediidiinfo Euroopa juhtiva krediidi- ning haldusteenuseid pakkuva ettevõtte Experian tütarfirma.

Tallegg avas munapäevaks uue munasorteerimisliini
Tallegg avas hommeks rahvusvaheliseks munapäevaks 7 miljonit krooni maksnud munasorteerimisliini.
Uus liin võimaldab kaaluda, kontrollida ning sorteerida mune täpsemalt ning poolteist korda efektiivsemalt.
"Rahvusvaheline munapäev on suurepärane võimalus inimestele meelde tuletada, et muna ei pea sööma mitte ainult lihavõtete ajal - ja siis sellega üle pingutama nagu lihaga jõulude ajal. Muna peab sööma kogu aeg. Üks muna päevas on suurepärane norm, et saada kätte olulised vitamiinid ja toitained," teatas Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm.
Tallegg äridirektor Margus Venelaine sõnul võimaldab uus liin vähendada sorteerimiskulusid ühe muna kohta 1,5 korda ning vähendada munade purunemist sorteerimisel. Turundamise seisukohast on oluline, et toodangut saab senisest efektiivsemalt sorteerida erineva suurusega ja materjalist pakenditesse. 
Nissan avas GT-Ri veebilehe
Nissan avas supersportauto GT-R-i turuletoomist toetava eelkampaania, mille käigus avati veebisait, kus leiab teavet auto kohta, sealhulgas värskeimad uudised, tehnilisi kirjeldusi ja müügipunkte.
Nissan GT-R veebisait jaotati regioonideks ja Euroopa entusiastidele avaneb leht GT-R tootemärgi ajaloo ning kuulsate Nissani mudelite, mis seda viimastel aastakümnetel edasi kandnud, tutvustamisega. Lisaks sellele võivad need külastajad, kes autost rohkem huvitatud ja kaaluvad võimalust seda osta, oma andmed kirja panna, et saada esimesena värskeimaid uudiseid Nissani sportauto järgmise põlvkonna kohta.
Uudiseid ja muid korrapäraseid teateid avaldatakse leheküljel www.gtrnissan.com järgmistel nädalatel ja kuudel.

Maxima avab homme Sindis uue kaupluse
Maxima avab homme Pärnumaal Sindis aadressil aadressil Pärnu mnt 57 Maxima X kaupluse.
Avatav kauplus on järjekorras kolmekümne üheksas Maxima Eestis, teatas Maxima Eesti OÜ.
Maxima Eesti tegevdirektori Arunas Zimnickase sõnul jätkab firma viimase aasta traditsiooni laieneda suuremate keskuste kõrval ka väikelinnadesse, kus väiksema konkurentsi tõttu pole kaubandusturg nii valiku kui hindade poolest piisavalt tarbijasõbralik.
"See traditsioon jätkub ning järgnevatel kuudel loodame avada kauplused näiteks Kiilis, Sauel, Otepääl, Paides ja Jõgeval," ütles Zimnickas. "MAXIMA eesmärk on olla kohal kõigis Eesti regioonides."
Sindi uues kaupluses on ligi 500 ruutmeetrit müügipinda ja ostjatele pakutakse üle 4000 erineva toote. Tööd leiab uues kaupluses üle 30 inimese.

Kirjastajad üle kogu maailma on kogunenud Frankfurti
Telegramm
Raamatumess võtab tänavu enda alla üle kümne messihalli, tutvustab umbes 380 000 raamatut ning ootab enam kui veerand miljonit külastajat.
Messi tänavune peakülaline on katalaani kirjandus. Lisaks raamatutele võib messilt leida kõike raamatute ja lugemisega seonduvat järjehoidjatest patjadeni.
Eesti on messil esindatud 242 raamatuga, mida tutvustatakse Eesti kirjastuste liidu ühises messiboksis. Liidu esindaja Mihkel Kõrbe ütles neljapäeval Frankfurdis, et kõige paremini lähevad lasteraamatud ning ka Eesti Instituudi poolt messi ajaks välja antud inglisekeelne Eesti rahvusroogade brošüür.
Tea kirjastuse juht Silva Tomingas kinnitas, et kirjastajatel on messil käed-jalad tööd täis ning nemad on soomlaste, lätlaste ja leedulastega juba mitme raamatu kirjastusõiguse osas käed löönud. Kolm messipäeva on aga alles ees. "Me olime ainsad, kelle raamatuid täna öösel varastati. "E nagu Eestit" ja "T nagu Tallinna"," lisas Tomingas. "Ju siis on nii head raamatud."

Hansapanga täheviga tegi reklaami ropuks
Hansapank saatis vene keelt emakeelena kõnelevale Raadio 4 töötajale teist pensionisammast tutvustava reklaami, mille tekst oli tähevea tõttu ropuks muutunud.
Reklaam, mis lubab Hansa pensionifondiga liitumisel muretuid pensioniaastaid päikesepaistelises Itaalias, saadeti välja Hansapanga investeerimistoodete osakonnast, kirjutab SL Õhtuleht.
Tekstis seisab: "Võ rodilis v 1974... 1981? Epohu disko Võ uže propustili... Ne prosrite vozmožnost podkljutšitsa ko II pensionnoi stupeni "ehk eesti keelde tõlgituna" Sündisite 1974... 1981? Diskoajastu lasite juba mööda... Ärge sittuge täis võimalust liituda pensioni II sambaga."
Investeerimisfondide juhataja vabandas inimeste ees ja selgitas juhtunud viga sellega, et kirjapõhja kujundanud disaineritel juhtus teksti ühest kujundusprogrammist teise tõstes näpuviga, kus vene "p" muutus ladina omaks ehk vene "r-iks".

Baskini anekdoodid
Kosjasobitaja soovitab ühte peigmehekandidaati.
"Ta on ju pime!" protesteerib naine.
"See on väga hea, võid teha, mida tahad!"
"Aga ta on ju tumm?!"
"Seda parem, sa ei kuule tema suust ühtegi halba sõna!"
"Aga ta on kurt?!"
"Siis võid tema juuresolekul rääkida mida iganes!"
"Ja ta lonkab ka?!"
"Kas sa tahad, et mehel poleks üldse puudusi?"
"Kuule, lähme homme kontserdile. Kuulame Tšaikovski Esimest klaverikontserti," ütleb mees sõbrale.
"Ma ei saa, homme mängib Shpilman!"

JÄRJEJUTT (14): Küllo Arjakas: Afganistan 1979 - 1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Peasekretär nõustus operatsiooni Torm elluviimisega ja arvas, et kogu aktsioon kestab kolm-neli nädalat. Vaid kaitseminister Ustinov oli ärevam: väed liikusid pontoonsillast üle tunduvalt aeglasemalt, kui ette nähtud, aga ta jättis selle enda teada. Koosviibimisest tegi Tšernenko järgmisel päeval lühikese kokkuvõtte, mille kohaselt peasekretär "andis rea soovitusi, kiites samas heaks seltsimeeste poolt lähemaks ajaks kavandatud plaani".
Afganistani liider Amin uskus endiselt, et Nõukogude väed "tulevad talle appi". Ta küll kahtles oma väeosade lojaalsuses, aga usaldas täiesti Nõukogude sõjaväenõunikke. 26. detsember möödus Nõukogude vägede sissetoomisest informeeriva kommünikee sõnastust lihvides ja kooskõlastades, mis toimus Kremlis NLKP KK tasemel. Moskvas töötas NSV Liidu relvajõudude kindralstaabis ööpäev läbi grupp ohvitsere, kes jälgis vägede edasiliikumist ning analüüsis sündmuste arengut.

Vuntsid on jälle moes, autol muidugi
Peugeot 308 peetakse Euroopa aasta auto üheks tõenäolisemaks favoriidiks. Miks?
Esiteks on Itaalia ja Prantsuse autodel olnud alati suurem võimalus võita Euroopa aasta auto tiitel, sest Lõuna-Euroopa ajakirjanikke on? üriis teistest rohkem. Kuid lisaks on Peugeot' uuel pereautol ka kaks tugevat trumpi - keskkonnasõbralikkus ja koostekvaliteet. Neil kahel omadusel on aasta auto valikul suur kaal. Eriti ajal, mil paljusid eurooplasi on tabanud ökomaania. Lisaks on Peugeot 308-le antud atraktiivne ja nägus välimus ning hiljuti pälvis see Prantsuse auto Euro NCAP kokkupõrketestis parima tulemuse, ehk siis sõidukis olijate elu ja tervis on liiklusõnnetusse sattudes kaitstud viie tärni kindlusega.
Samas kummitab uut mudelit eelkäija Peugeot 307 vari. Müügimahtudelt on Peugeot 307 olnud väga edukas mudel - kuue aasta jooksul on müüdud 3,2 miljonit sõidukit. Teisalt kimbutavad eelkäijat kvaliteediprobleemid. Vahetult enne 308 esitlust tuli teade, et vigase ABS-piduri-süsteemi tõttu kutsub tehas kõikjal maailmas tasuta remonti 240 000 Peugeot 307 sõidukit. Mudeli 307 töökindlus on saanud keskmiselt rohkem siunata.

Uusarenduse ellu sulandumisel on oma võlud ja valud
Linnaelust väsinud on nõus kannatama kehvi teeolusid ning halba bussiühendust.
Nelja aasta eest hakkas perekond Madalik otsima oma maja. Uuselamurajooni Tiskre valik oli juhus, sest esiotsa oli sihikul Tiskre lähistel müüdav maalapp. Kui hakati uurima, kuidas saada krundile vesi ja elekter, soovitasid maamüüjad kommunikatsioonide toomise võimalusi uurida Tiskre külast.
Üheksakümnendate keskel asutatud rajoon jättis Madalikele hea mulje ja nii osteti maa-tükk hoopis sinna. Pereema Leida Madaliku sõnul teeb elu seal keerulisemaks korraliku ühis-transpordi puudumine. Otse-ühendus kesklinnaga puudub. Linnas iseseisvunud lapsed Madis ja Mari-Liis olid ühtäkki taas vanemate päevakavast sõltuvad. Kui nad bussist maha jäävad, peab emb-kumb vanematest sõitma Haabersti ringile lapsele vastu. Autota on elu Tallinna külje all Leida meelest päris keeruline.

Majaostust huvitatud ootavad pikisilmi suuremat hinnalangust
Paar viimast kuud on valitsenud kummaline olukord, kus sõltumata hinnast lihtsalt ei osteta midagi.
Head pakkumised seisavad. Kliendid ootavad ilmselt hindade veelgi suuremat langust, kuid sellega on oht oodata liiga kaua ja avastada, et õige aeg on maha magatud. Kindlasti tasub sobiva maja korral teha müüjale pakkumine, mitte lihtsalt oodata, kuini kõik head pakkumised on äkki läinud.
Turule on tekkinud üsna palju häid pakkumisi, valik on suurenenud. Kellel tõesti on vaja oma maja müüa, peab nendest pakkumistest lähtuvalt tegema ka oma hinnas korrektuure, ja seda sõltumata piirkonnast. Päris palju tehakse ostjapoolseid pakkumisi.
Kinnisvaras toimiv kirjutamata reegel - asukoht-asukoht-asukoht - on muutumas tähtsamaks kvaliteedist ja arhitektuurist.

Uuskastuskeskus jääb jänni kõige pakutava äraveoga
Uuskasutuskeskus ei jõua nii palju vana mööblit ära vedada, kui inimesed pakuvad.
Kinnisvaraäriga tegelev Mare Aun soovis juba kolme kuu eest oma vana sektsioonkappi Uuskasutuskeskusele anda. "Ma olen seda neile mitu korda pakkunud, aga paistab, et neil on tööd palju, sest sektsioon on siiani ära viimata," räägib Mare.
Üle kolme aasta tegutsenud MTÜ Uuskasutuskeskus kommunikatsioonijuhi Helen Noormetsa sõnul ei saa nad alati kõikidele asjadele tasuta ja väga kiiresti järele minna.
Noormets kummutab ka müüdi, justkui oleks keskus Tallinna linnale kuuluv asutus, mis on kohustatud elanike üleliigsete asjade probleemi lahendama. "Saame ära tuua nii palju, kui meil asjade müümisest raha tekib. Meil pole oma autot, ostame transpordifirmadelt teenust," selgitab ta. Seetõttu on pikenenud ka asjade äratoomise järjekord. Noormetsa sõnul võib see olla ka kuupikkune - kõik sõltub sellest, kui palju pakkumisi parasjagu on. Palju on neidki, kes toovad oma mööbli ise poodi. Enne tasub siiski uurida, kas asjade järele on ka nõudlust, sest eesmärgiks on asjade korduskasutusse saatmine. Noormetsa sõnul on hea näide sektsioonkapid, mida tahavad paljud ära anda, aga mida ei nõuta peaaegu üldse.

TÕNIS LUKAS: Eksamiedetabelites pole kogu tõde
Igasügisesed koolide järjestused riigieksamite toorpunktide alusel võivad pealiskaudsel hindamisel tekitada mõnele koolile teenimatut õnne ja mõnele teenimatut meelehärmi. Eriti, kui vaadelda vaid üht aastat või võrrelda kaht järjestikust. Teenimatult seepärast, et nendesamade pingeridade järgi kipume hindama kooli headust - algklassidest gümnaasiumini.
Kui aga "Eesti Ekspressi" pingeritta ja sellega haakuvasse artiklisse tublist Vinni-Pajusti koolist (mis ongi tubli kool, aga mitte vaid eksamipunktide pärast) rohkem süveneda, tulevad pealiskaudse hindamise nõrgad küljed kogu oma alastuses välja. Vinni-Pajusti tõeliselt tubli gümnaasium tõusis möödunud aastaga võrreldes 60 kohta. Tabelis on ka koolid, kes tõusid 172 ja 136 kohta, samas ka need, kes langesid 103 ja 125 kohta Kas see näitab, et mõned koolid said aastaga väga palju kordi paremaks, teised samavõrra halvemaks? Et võtkem oma lapsed neist ruttu ära?! Vaevalt.
Need on head ja selged näited selle kohta, et ainult eksamiedetabelite järgi koolide headust hinnata ei tohiks. Kasvõi juba sellepärast, et ka koolis, kus mõned klassikaaslased võivad oma tulemustega kogu keskmise tipptasemest eemale langetada, võib ikkagi olla nii tippõpilasi kui tippõpetajaid - seega tegelikult on kool suuteline väga kõrgeks tasemeks. Ma ei taha pingeridu ära keelata, sest ka nemad täidavad oma rolli. Kuid neid on tihti lihtsam koostada, kui neist aru saada. Igal juhul ei saa me ühe näitaja alusel panna ritta ei kõige paremaid, kõige halvemaid, kõige sõbralikumaid, ega ka kõige ebasõbralikumaid neist. Teatud tõenäosusega saame selliseid subjektiivseid tabeleid vähegi õiglaselt teha, kui leiame selle kõrvale muid näitajaid, mis head kooli (gümnaasiumit või põhikooli) iseloomustaksid, milles suudame kokku leppida ja mida järjepidevalt avalikkuse tähelepanu all hoida.

WILLIAM THORN: Milline oleks õiglane õppemaksusüsteem? 
Hiljutises majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni (OECD) raportis Eesti kõrgharidus-süsteemi kohta on kaks olulist soovitust kõrghariduse rahastamise parandamiseks Eestis. Esiteks peaks kõrghariduse eest maksmine ning valitsusepoolne rahastamine olema üliõpilaste vahel õiglasemalt jagatud. Selle asemel, et valitsus maksab täis-õppemaksu mõne üliõpilase eest, kuid ei midagi teiste eest, peaks kõik tudengid maksma osa oma õppemaksust ja saama ka valitsuselt toetust. Teiseks peaks parandama õppelaenude süsteemi, et andekas ja võimekas inimene ei jääks oma pärit-olu ja rahaliste võimaluste tõttu ülikoolist välja.
Miks soovitavad OECD eksperdid, et valitsuse toetus ja õppemaksud oleks õiglasemalt jaotatud? Ühelt poolt annab kõrgharidus inimesele märkimisväärseid eeliseid: kõrgharidusega inimeste palk on kõrgem ning töötuks jäämise oht väiksem. On vähe põhjusi, miks valitsus peaks kandma mõne inimese kõrghariduskulud täielikult - eriti arvestades riigieelarve piiratust. Teisalt tähendab osa tudengite õppemaksu täielik subsideerimine seda, et täielikult jäävad toetusest ilma teised, kes samas vajaksid abi sama palju või mõnel juhul isegi rohkem.

EVI ARUJÄRV: Integratsiooni ideoloogiast
Integratsiooni teema püsib meie ida ja lääne sõprade lahkel kaasabil Eestis visalt päevakorras, kuigi seni ei ole leitud ühist keelt isegi põhiküsimuses ehk selles, mida see mõiste tegelikkuses tähendab või tähendama peaks.
Nagu paljud teised tugevasti politiseeritud üldmõisted, on sellest lihtsustunud kujul saanud propagandistlik roosk, mille peasihiks on äratada vastutajas süü- või patutunnet. Käesoleval juhul on vastutajaks loomulikult eestlane kui põlisrahvus omal kodumaal.
Huvitav paradoks ongi, et kui kõigi muude valdkondade puhul või ka sotsiaalses üldplaanis valitseb Eestis juba ammu omaks võetud individualistlik isikliku vastutuse ja isikliku initsiatiivi printsiip, siis integratsiooniteemat kipub üks grupp arvajaid üsna sageli käsitlema vaid integreerija kohustusena integreeritava ees.
Me peame venelasi aktiivselt integreerima, täites samal ajal demokraatia elementaarseid põhinõudeid: austama integreeritavate südametunnistuse ja mõttevabadust, kultuurilistest erinevustest rääkimata. Selle loogilise lõksuga on võimalik integratsioonihüsteeriat lõpmatuseni soojas hoida.

HEIKI SUURKASK: Mida taotleb Vene president Putin? 
Tõsiasi, et president Putin on 1937. aasta suure terrori pea-aegu täielikult maha vaikinud. Noored kaardiväelased "rahvavaenlaste" pilte tulistamas.
Spioonimaania, mille puhul järjest enamaid inimesi kahtlustatakse kellegi (näiteks Norra keskkonnakaitsjate või Päästearmee) kasuks spioneerimises. "Fašistide" otsimise maania, mille ilmekas näide on Naši pidev ajujaht ekspeaminister Mihhail Kasjanovile.
Kõik see on muutunud Venemaale juba sama tõsiseks vaevuseks, kui oli "rahvavaenlaste" otsimine 70 aasta eest. Meenutagem marssal Mihhail Tuhhatševskit, kindral August Korki ja tuhandeid muid sõjaväelasi, keda Kreml enne Hitleriga leppimist enam ei vajanud. Revolutsiooni väejuhid kuulutati "trotskistlikuks antinõukogulikuks sõjaliseks organisatsiooniks", mille liikmed said süüdistuse "sõjalis-fašistlikus vandenõus" ja lasti 1937. aastal maha.

Kuhu panna vanapaber? 
Olen inimene, kes saab aru kokkuhoiu vajalikkusest. On ju teada, et paljusid majapidamis-jääke, sealhulgas vanapaberit, saab uuesti kasutada.
Koristasin kappi, kuhu kogun vanu ajalehti. Leidsin, et neid oli kogunenud umbes 20 kilogrammi, ja panin need korralikult pakkidesse. Kui aga hakkasin otsima võimalust, kuhu neid anda, siis jäin nõutuks.
Uuskasutuskeskuse kontorist öeldi, et nemad paberit ei kogu. Telefonilt 1345 soovitati kasutada tasulist "kolataksot" (olen pensionär!) või viia paber suurte kaupluste juures olevatesse konteineritesse.
Vaatan nüüd nukralt esikus kõrguvat lehehunnikut ja mõt-len, kui kaua võtab aega sellest vähehaaval lahtisaamine. Kas kõik jalutuskäigud teen edaspidi, lehepakk käe otsas?

Riigikogust ja vastutusest
Liina Tõnissoni lahkumine riigikogust ajendas 9. oktoobri Eesti Päevalehe juhtkirja kordama tema mõtet, et parlamendiliikmel ei ole praeguses valitsuskoalitsioonide riigis muud üles-annet kui nuppu vajutada. Aga eks nupuvajutamine ole üldse see, millega me laias laastus seostame riigikogu tegevust. Paljud aastate jooksul riigikogu juhatusega tehtud intervjuud võimendavad mõtet, et riigikogu on vaid seadustetegemise masin, ning ikka ja jälle loetakse kokku, mitu seadust, seaduseparandust ja resolutsiooni on valmis tehtud - vastu võetud. See paneb aga rõhu kvantiteedile, nagu oleks see kõige olulisem. Riigikogul on põhiseaduse järgi õigus arutada küsimusi, mida ei ole talle otseselt kohustuseks pandud, ja ammu oleks tal aeg arutada suhteid valitsusega. Kes siis seda veel teeb, kui mitte tema?

REPLIIK: Populism2
Vähe on Euroopas pealinnu, kus kasiinode kontsentratsioon elanike kohta oleks nii suur kui Tallinnas. Mulluse seisuga oli Tallinnas 72 kasiinot - ehk iga 5555 linlase kohta üks.
Millekski muuks kui primitiivseks populismiks ei saa aga paraku nimetada Tallinna linnavalitsuse soovi sulgeda kasiinod "vabariigi aastapäeval, emakeelepäeval, emadepäeval, lastekaitsepäeval, taasiseseisvumispäeval ning teadmistepäeval". Selle asemel et püüda välja töötada hasartmängupoliitikat, mis tõesti aitaks vältida hasartmängusõltuvuse kujunemist, soovib Tallinn teha narri kampaaniakorras poliitikat. Selline ühepäevane piirang aitab jätta Tallinnast pentsiku mulje siinsetesse mängupõrgutesse tulnud turistidele, kuid Eesti 25 000 praegusel ja kes teab kui mitmel potentsiaalsel mängusõltlasel pole sest küll mingit tolku.

JUHTKIRI: Laenutrepist hooga alla
Kui selle aasta jaanuari jooksul ilmus ametlikes teadaannetes kokku kümme laenuga hätta jäänud inimestelt võõrandatud eluruumi enampakkumise kuulutust, siis septembris oli neid 27 ning oktoobri esimese nädalaga on kohtutäiturid juba paarküm-mend pakkumist lisanud.
Lühikeses perspektiivis võib majanduskasvu aeglustumine sundmüükide arvu veel suurendada, kuigi näiteks Hansapangal on see siiani jäänud alla 0,1% laenuportfellist. Kindlasti ei ole paanika aga sama suur kui USA-s, kus on võõrandatud märkimisväärne hulk viimastel aastatel riskantse laenuga - mille võtjad turul parima intressimääraga eluasemelaenu ei saakski - ostetud kodusid. Kinnisvara, eriti kui tegemist on kellegi koduga, võõrandamine ja sundmüük ei ole kellelegi meeldiv ning tähendab nii pangale kui ka omanikule viimast võimalust. Laenuandja üritab tavaliselt ka vähenenud maksevõimega kliendile lahendusi leida, näiteks pikendada laenuperioodi või pakkuda maksepuhkust.

Riigikontrolöri kohale on neli kandidaati
Riigikontrolöri vabanevale kohale on neli kandidaati, nendest tugevaimaks peetakse Mihkel Oviiri kõrval Peeter Lättit, keda toetab Isamaa ja Res Publica Liit.
Riigikontrolöri vanusepiirangu kaotamisel võib Mihkel Oviir ametis jätkata ka järgmise aasta veebruaris. Aga kas president riigikogule just Oviiri esitab, pole kindel, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"Kõne all on olnud võimalike alternatiividena Reformierakonna poolt kuuldud nimed nagu näiteks riigikontrolli peaaudiitor Ülle Madise. Kõneldud on ka Euroopa Liidu audiitorite kohtus olevast Euroopa Liidu audiitorite kohtu liikmest Kersti Kaljulaiust, aga ka tõepoolest tema meeskonna juhist härra Peeter Lättist," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Urmas Reinsalu.
Presidendi kantselei kaalub Aktuaalse kaamera andmetel alternatiivina Oviirile just endise riigikontrolli direktori Lätti kandidatuuri.

Võru plaanib soodsa kinnisvaratehinguga miljoneid teenida
Võru linn kavatseb kasutada vähetuntud seadusepunkti, teenimaks eelarvesse lihtsa vaevaga kuni paarkümmend miljonit krooni
Ootamatu lisarahavõimalus on seotud SEB Ühispanga otsusega müüa maha kinnisvara kõikjal Baltimaades, teatasid "Seitsmesed uudised".

Taatlemata kiirusemõõtja päästab politseitrahvist
Üha rohkem inimesi kaebab kohtusse politsei tehtud otsuse tühistamiseks.
Paljud sõidukijuhid ei tea, et taatlemata kiirusemõõtja abil tuvastatud kiiruseületamise pärast tehtud väärteo otsuse tühistab kohus pikalt mõtlemata. Politsei näpuvigu, mis annavad alust esitada kohtusse kaebus otsuse tühistamiseks, on advokaat Anti Aasmaa sõnul teisigi.
Kui eelmisel aastal esitasid sõidukijuhid kohtusse kaebusi põhjendusega, et kiirust mõõdeti valesti või otsused olid vigased, siis nüüd on suurem osa kaebuseid seotud lisakaristuse ja siis kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamise osas.
Paljudel juhtudel tühistabki kohus lisakaristuse, milleks on juhtimisõiguse peatamine ja vähendab ka trahvisummat. Mis on need põhjendused, mida politsei poolt tabatud liikluseeskirjade rikkuja kohtu südame pehmendamiseks esitab, saab lugeda homsest Eesti Päevalehest või Päevaleht Online'ist juba südaööl.

Kodurahu foorumil veeretati kehv lõimumine eestlaste õlule
Täna toimunud kolmandal kodurahu foorumil veeretasid eestvedajad Keskerakonna tippfiguurid vastutuse eesti elanike kehvas lõimumises selgelt Eesti riigi ja eestlaste poolele.
Muuhulgas andis Edgar Savisaar mõista, et Eesti senine lõimumiskava on petlik ja mõeldud näitamiseks lääneriikidele, teatasid "Seitsmesed uudised".

Torm tõi kaasa mitmeid liiklusõnnetusi
Tugev tuul ja vihm on muutnud teed libedaks ja murdnud puid. See on toonud kaasa mitmeid õnnetusi.
"Seitsmesed uudised" olid tunnistajaks kahele liiklusõnnetusele, mis toimusid Peterburi teel pooletunnise vahega.

Kaheksane uudis: Vene elektrivõrk: Gazprom on ebakindel tarnija
Eile Tallinnas lõppenud rahvusvahelisel konverentsil räägiti energiajulgeolekust.
Venemaa elektrivõrkude esindaja ütles eile Tallinnas lõppenud rahvusvaheliste valitsusväliste fondide aastakonverentsil, et Vene gaasimonopoli Gazprom tarneid ei saa usaldada.
"Siseriikliku gaasitarbijana tunneme end ebakindlalt," ütles Vene ühendatud elektrivõrkude mitterahaliste riskide maandamise osakonna juht Marina Liborakina pea 200 Ida-Euroopas ning EL-i naabruses tegutsevat mõjukamat valitsusvälist fondi koondanud konverentsil.
Elektrivõrkude esindaja ütles otsekoheselt välja, et Vene gaasigigandil jätkub talvistel tipptundidel gaasi veel vaid napilt. "Viimasel kahel talvel on meie gaasielektrijaamadele antud ainult 24-tunnised hoiatusperioodid, mille jooksul võib Gazprom tarned igal hetkel katkestada. Seejuures on põhjenduseks toodud ekspordikohustuste täitmise vajadus," sõnas ta, jättes õhku rippuma küsimuse, mis saab siis, kui seekordne talv peaks tulema enneolematult külm.

Politsei otsib liiklusõnnetuse tunnistajat
Pärnu politsei palub abi liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks.
Täna kella 11: 35 ajal juhtus liiklusõnnetus Pärnu maakonnas Are vallas Tallinna-Pärnu-Ikla mnt 110. kilomeetril.
Veoauto Volvo, mida juhtis Janor (1975) sooritas vasakpööret ning talle sõitis tagant otsa sõiduauto Dodge Caravan, mida juhtis Tauno (1973). Kiirabi toimetas sõidukijuhi ja raskete vigastustega kaassõitja Aigari (1984) Pärnu haiglasse. Juht lasti pärast esmaabi andmist kodusele ravile.
Teadaolevalt oli sündmuspaigal ka hele sõiduauto, mis sooritas vahetult enne õnnetust veokist möödasõitu. Pärnu politsei palub heleda sõiduauto juhil ühendust võtta telefonil 4446537 või politsei lühinumbri 110. Ka on oodatud info kõigilt teistelt õnnetust pealtnäinutel.

Rohuküla-Heltermaa liinil liiklus tõenäoliselt täna ei taastu
Väinamere Liinide teatel ei taastu täna praeguste prognooside kohaselt Rohuküla-Heltermaa liinil liiklus.
Häiritud on liiklus ka Kuivastu-Virtsu liinil, kus tugeva tuule tõttu ei sõida parvlaevad Viire, Harilaid, Koguva ja Kõrgelaid, reisijaid teenindab tuule edasise tugevnemiseni vabagraafikus Regula.
"Broneeringuid Regulale müüakse, kuid laadimisel kehtib skeem 50% broneeringuid ja 50% üldjärjekorda, mis tähendab, et ka broneeringu järjekord on väga pikk ning ooteaeg võib lükkuda mitmele tunnile," sõnas Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin.
Väinamere Liinid palub reisijatel võimalusel sõiduplaanid ümber teha ning jälgida operatiivseid teadaandeid väljumiste kohta kodulehel www.laevakompanii.ee või infotelefonilt 452 4444.

Kruuda: ärge küsige Tuiksoo auto kohta, küsige parem Urmo Aava kohta
Peatselt oma online-uudiste portaali avav Oliver Kruuda peab spordi-ja maakonnauudiseid poliitilistest pommuudistest olulisemaks.
Oliver Kruuda teatas tänasel Ajakirjanike Liidu seminaril esinedes, et uus online-portaal peaks avatama järgmisel nädalal.
"See pidi avatama juba 8. oktoobril, aga siis lükkus edasi. Vaatame, et sinna vigu sisse ei jääks - et ei jookseks kokku ja nii. Järgmisel nädalal peaks portaal tööle hakkama," ütles Kruuda. Ettevõtja kinnitas, et tahab pakkuda "positiivseid uudiseid."
Kruuda portaal hakkab pressiteateid avaldama
Portaali sisust rääkides selgitas Kruuda, et ebaadekvaatsuse, sealhulgas erakondliku kallutatuse vältimiseks tahab ta avaldada kogu saadetava info, seda pealkirja või muuga moonutamata. "Kui meile saadetakse info, siis me riputame selle üles," ütles Kruuda.

Fotod: tormis murdunud puu lõhkus auto ja korteri akna
Täna murdis torm Tallinnas Tuvi tänaval pikali puu, mis õnnetul kombel kukkus otse auto peale ning lõhkus ühtlasi ka korteriakna, milles väidetavalt elab endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo.
Autoomanik sai teate lõhutud sõidukist politseilt. Kohal käis ka päästeamet, kes murdunud puu tükkideks lõikas.
Samas majas elab ka viimasel nädalal mitmetesse skandaalidesse segatud Rahvaliidu liige ja endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Päevalehele teadaolevalt kuulub tormis lõhutud aken just Tuiksoo korterile.
Päevaleht Online kutsub lugejaid üles saatma pilte tormikahjustustest. Fotosid võib saata aadressile online@epl.ee võ pilt@epl.ee.

Kohus mõistis Märtini ja Lepiksoni vara virutanud mehed vangi
Harju maakohus mõistis vangi kolm meest, kes varastasid autosportlase Markko Märtini Subaru ja eelmisel aastal surnud ärimehe Robert Lepiksoni Porsche.
"Kohus karistas Maksim Sestremi kolme aasta ja seitsme kuu pikkuse ning lätlast Raimonds Pušmucansi kolme aasta ja viie kuu pikkuse vangistusega," ütles Päevaleht Online'ile Harju Maakohtu pressiesindaja Dagne Hanschmidt.
Hanschmidti sõnul sai ainsana varem karistamata olnud Sergei Koroljov kolme aasta ja kahe kuu pikkuse vangistuse, millest aasta tuleb tal reaalselt vanglas olla, ülejäänud aeg aga kanda tingimisi kaheaastase katseajaga.
"Kriminaalasja eeluurimisel tunnistasid kõik kolm meest end süüdi ja kohus määras neile karistused kokkuleppemenetluse korras," lisas Hanscmidt.
Süüdistuse järgi pani kolmik kuriteod toime aastatel 2005 ja 2006, varastades peamiselt hinnalisi sõidukeid.

Politsei palub parkijatel ilmastikuga arvestada
Politsei soovitab arvestada halbade ilmastiku tingimustega ka parkimisel.
Tänase päeva jooksul on Põhja politseiprefektuuri juhtimiskeskusesse laekunud mitmeid teateid sõidukitest, mis said vigastada tugeva tuulega murdunud puude või muude objektide tõttu.
Politsei soovitab sõidukijuhtidel arvestada halbade ilmaoludega ning valida turvalisemaid parkimiskohti, mille läheduses ei ole puid või muid objekte, mis tugeva tuulega saaksid autot kahjustada.
Samuti hoiatab politsei uudishimulikke loodusnautijaid mereranda minemast.
ÜLESKUTSE: Päevaleht Online ootab lugejate fotosid tormist.

Kodurahu foorum: iga teine tallinlane kardab aprillisündmuste kordumist
Täna toimus juba kolmandat korda Tallinna linnavõimude korraldatud kodurahu foorum.
"Võime üldjuhul tõdeda, et eestlased on vähe valmis kaasama teisi rahvusi ja nad ei pea seda üldse oluliseks, ega näe, et sellest riigile ja ühiskonnale mingisugust kasu sünniks," lausus abilinnapea Kaia Jäppinen.
Tallinna kodurahuprogrammis on kesksel kohal eesti- ja venekeelsete elanike integratsioon, ehk vastastikuse usalduse ja austuse ning ühiste arusaamade kujunemine
Foorumi käigus jõuti järeldusele, et aprillisündmused tekitasid Eesti inimestele ohutunde, tajutakse, et olukord pole enam endine ja stabiilsuse saavutamiseks tuleks midagi ette võtta.
Eestlaste ja eestivenelaste ootused isikute ja institusioonide suhtes on väga erinevad. Mitte-eestlaste arvates peaksid pingeid püüdma leevendada eelkõige riigi juhid, peaminister ja president ning kolmandaks riigitelevisioon.

Fotogalerii: vali tuul ja vihm Tallinna tänavatel
Ilmajaam on andnud tänaseks tormihoiatuse, prognoosi kohaselt saavutab torm tipptaseme pärastlõunal ja õhtupoolikul, mil võib ka lörtsi ja lund sadama hakata. Tamsalu kandis sadas esimene lumi juba maha.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel sadas Tamsalu kandis enne kella 15 nõrka lund, lumesadu on siiski praeguseks juba vihmaks üle läinud.
Tuul võib täna tugevneda kuni 10-15, puhanguti 20-25 m/s.
ÜLESKUTSE: Päevaleht Online ootab lugejate fotosid tormist.

Superseacat sõitis teisele kiirlaevale otsa
Tallink Grupi teatel sõitis kiirlaev Superseacat 3 täna pärastlõunal otsa Tallinna sadama kai ääres seisnud kiirlaevale AutoExpress 2.
Ükski meeskonnaliige õnnetuses viga ei saanud, reisijaid AutoExpressi pardal ei viibinud.
Hetkel tegeletakse õnnetuse põhjuste ja laevade vigastuste ulatuse väljaselgitamisega.
Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne kinnitas Päevaleht Online'ile pealnägijate väidet, et AutoExpressi ühe külje peale tekkis suur auk.
Lääne sõnul Tallinki ülejäänud laevu ilmastikuolud ei sega ning ühtegi reisi tühistatud pole.

President nimetas Rein Oidekivi suursaadikuks Bulgaarias
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna Kadriorus alla otsusele, millega nimetas Rein Oidekivi Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Bulgaaria Vabariigis, asukohaga Sofias.
Ühtlasi kutsus president sellelt ametikohalt tagasi Ants Froschi, teatas presidendi kantselei.

Ojuland: ma pole kunagi Lindeni kohta himustanud
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland lükkas tagasi täna Vene ajalehes Kommersandis ilmunud väite, nagu oleks Ojuland koos Lindeniga Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee juhiks kandideerinud.
Ma pole kunagi taotlenud ENPA presidendi kohta, teatas Ojuland viidates tänases Kommersandis ilmunud artiklile, mille kohaselt tegi Eesti delegatsioon Kristiina Ojulandi upitamiseks ENPA juhi ametikohale väga aktiivselt lobitööd, aga selle koha võttis ikkagi Rene van der Linden.
Ojuland kandideeris 2004. aastal Euroopa Nõukogu peasekretäri kohale.
Ojuland lükkas tagasi ka ajalehe väite nagu oleks Eesti positsioon tulevase ENPA presidendi valimistel mingi konkreetse isiku keskne.
"ENPAs on aegade jooksul kujunenud oma tava presidendi isiku selekteerimiseks," ütles Ojuland. "Tähtsad on põhimõtted. Presidendiameti täitmine rotatsioon korras, kus fraktsioonide esindajad üksteise järel sellesse ametisse valitakse, on seni töötanud, sest presidendiks valitud isikud on eranditult seisnud väärtuste eest, millel põhineb Euroopa Nõukogu," leidis Ojuland.

Herkel: Venemaa esindaja ENPA presidendiks ei sobi
Eesti saadik ise kandideerimist kaalunud pole.
Vene saadiku Mihhail Margelovi võimalik valimine Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee juhiks, seaks kahtluse alla organisatsiooni toimimise, leiab ENPA Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel.
Kommenteerides Margelovi kandideerimist ENPA juhiks, ütles Herkel: "Kõnelemata persoonist on probleeme Venemaa kui riigiga, kes ei pea kinni 1996. aastal Euroopa Nõukoguga liitudes endale võetud kohustustest ja inimõiguste väärtustest," ütles Herkel Päevaleht Online'ile.
"Kui tulevane president pärineb niisuguselt maalt, on tal raske teiste riikide suhtes avaldusi teha, kui talle vastatakse, et vaadake, mis teil endal kodus toimub," lisas ta.
Ebademokraatlike riikide toetus
Selgitades Margelovi presidendiks kandideerimise aluseid, rääkis Herkel, et ENPAs on tavaks valida tähtsamad ametikohad roteerumise põhimõttel. Seega peaks uus president tulema peamiselt Ida-Euroopa ja SRÜ riikide esindajatest koosnevast EDG (European Democrat Group) parteirühmast, mille esimeheks on Mihhail Margelov.

Torm saavutab õhtupoolikul oma tipptaseme
Ilmajaama prognoosi kohaselt saavutab täna Eestit tabanud torm oma tipptaseme pärastlõunal ja õhtupoolikul, tuule tõttu on tühistatud mitmete kiirlaevade liiklus.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmaprognooside juhataja Merike Merilain ütles Päevaleht Online'ile, et hetkel on maksimaalne tuul Paldiskis ja Vilsandil, kus keskmiseks tuule kiiruseks on 15 meetrit sekundis ja iiliti puhub tuul 20 meetrit sekundis.
"Hetkel on tsükloni kese täpselt Eesti kohal ja kui see kaugeneb, tugevneb ka tuul kuni iiliti kuni 25 meetrini sekundis," rääkis Merilain.
Merilain märkis siiski, et üle 20 meetri sekundis ei tohiks keskmine tuule kiirus täna tõusta. Torm on pärastlõunal kõige tugevam Lääne- ja Loode-Eestis, misjärel see liigub sisemaa poole. Õhtupoolikul võib sisemaal ka lund ja lörtsi sadada.

ARK ja politsei võtavad autokoolid ette
ARK ning politsei hakkavad sõidukijuhtide ettevalmistamise taseme tõstmiseks korraldama ühiseid autokoolide ning sõiduõpetajate kontrollreide.
Politseipeadirektori asetäitja Erki Nelis ütles, et võrreldes 2006. aastaga on kõige enam lisandunud liiklusesse noori, 16.-20-aastaseid sõidukijuhte. "2007. aasta 7 kuuga sattus õnnetustesse 222 sõidukijuhti ja jalakäijat rohkem kui 2006. aasta samal perioodil, neist 125 olid vanuses 15-24 eluaastat," lausus Nelis. "See näitab, et üldise liiklusalase õpetuse ning sõidukijuhtide ettevalmistamise taset tuleb tõsta."
Eesti riikliku autoregistrikeskuse (ARK) direktor Tamur Tsäkko sõnul tuleb Eestis autokoolides läbida enne sõidukijuhi eksamile pääsemist rohkem sõidu- ja teooriatunde kui Saksamaal, Soomes või Norras, kuid liikluskultuur on Eestis sellegipoolest madalam kui nendes riikides.

Aprillirahutustes osalenud vangivalvur sai uue süüdistuse
Aprilli massirahutustel politseile vastupanu osutamise eest vallandatud vanglavalvurile Maksim Demidovile esitati uus süüdistus Karistusseadustiku § 276 järgi "Võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine".
Peaaegu pool aastat pärast aprilli massirahutusi otsustas Põhja Politseiprefektuur algatada Maksim Demidovi suhtes väärteomenetluse, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
10. oktoobri kolmapäeval tuli endine vanglavalvur Demidov politseisse, kus politsei juhtivinspektor Aivar Sammal tegi mehele ettepaneku nõustuda kiirmenetlusega.
Demidovi sõnul süüdistatakse teda selles, ta eiras politsei mitmekordseid käske lahkuda nimetatud kohalt.
"Mulle tehti ettepanek tunnistada ennast kõiges süüdi ning nõustuda trahviga, mille maksimaalne suurus ei või ületada 6 000 kr. Ma loobusin sellest pakkumisest ning me leppisime kokku, et järgmine kord räägime advokaadi juuresolekul," rääkis Demidov Den za Dnjom-ile.

Politsei saadab juhiloata vahele jäänud noored liikluslaagrisse
Valga politsei saadab kümme 15-17-aastast noormeest, kes on juhtimisõiguseta sõiduga vahele jäänud, liikluslaagrisse.
Liiklusteemalise laager "Rooli võim" toimub sellel nädalavahetusel Valgamaal Pukas ja selle korraldavad Lõuna politseiprefektuuris õppepraktikal olevad kadetid, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Laupäeval kuulavad noored seadusandlust tutvustavat loengut, vaatavad kahte liiklusteemalist filmi ning joonistavad liiklusohtude eest hoiatavaid plakateid. Pühapäeval tulevad laagrilistele külla Tartu autokooli "Selge" sõiduõpetajad, kes korraldavad noortele õppesõiduautoga vigursõidu.
Laagri eesmärgiks on noorte motohuvi suunamine seaduslikesse raamidesse. "Tahame noored panna olukorda, kus nad mõistavad, et juhilubasid ei nõuta autojuhtidelt niisama - autoga sõitmiseks on vaja nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi," ütles projekti juht, preventsioonitalituse juhtivspetsialist Ly Brikkel.

Copterline'i õnnetus tõi kolmanda kohtuasja
2005. aasta augustis Soome lahel juhtud ning 14 inimelu nõudnud kopteriõnnetus on toonud kaasa juba kolmanda kohtuasja.
Kolmanda hagi esitasid õnnetuses hukkunud Soome tööinspektsiooni tegevjuhi Matti Kopperi lesk ja tütar, kirjutab Helsingin Sanomat.
Esimese hagi esitas kopteri ostnud Copterline, teise hagi õnnetuses hukkunud lendurite omaksed. Kõigis kolmes hagis on kostjaks USA kopteritevalmistaja Sikorsky ja selle allhankijad.
Kopteriõnnetuse põhjustajaks 2005. aasta augustis oli häire servo töös ning sellest tulenenud masina juhitamatus, misjärel kopter merre kukkus, teatas uurimiskomisjon. Nagu varasemad tulemused näitasid, põhjustas õnnetuse pearootori esiservo ja juhtimissüsteemi kontrolli alt väljumine, ütles lennuõnnetuse põhjuste uurimiskomisjoni vahearuanne.

Politsei käis Maardus hallutsinogeensete seente põllul
Narkopolitsei ametnikud käisid Maardus, kus võtsid kurikuulsalt põllult hallutsinogeensete seente proovid.
Viiendal oktoobril avaldas Den za Dnjom materjali sellest, kuidas Maardu gümnaasiumist ja lasteaiast Rukkilill kümne minuti jalgsikäigu kaugusel asuval põllul korjavad noored narkomaanid igal sügisel hallutsinogeenseid seeni.
Lehe uurimuse käigus selgus, et tegemist on tõenäoliselt selliste narkootilisi aineid nagu psilotsiini ja/või psilotsübiini sisaldavate seentega.
Materjali ilmumise päeval helistati lehe toimetusse Põhja Politseiprefektuurist ning paluti põllu asukohta täpsemalt kirjeldada, kirjutab Den za Dnjom.
Põhja Politseiprefektuuri pressiesindaja Julia Garanža kinnitas ajalehele, et Maardus käisid narkokuritegude talituse politseinikud, kes leidsid kohapealt nii seened kui ka neid korjavad noored. "Korrakaitsjatele on teada isikute ring, kes tegelevad seente korjamisega. Seente proovid edastati ekspertiisile, mis peab selgitama nendes hallutsinogeenide sisalduvuse või puudumise," lisas Garanža.

Ministeerium otsib Helsingisse kultuuridiplomaati
Kultuuriministeerium kuulutas välja avaliku konkursi kultuurinõuniku ametikohale Eesti suursaatkonda Helsingis.
Kolme aasta pikkuse lähetuse ajal on kultuuridiplomaadi peamiseks ülesandeks eesti kultuuri tutvustamine Soomes ning kahe maa vaheliste kultuurisuhete edendamine ja hoidmine, teatas ministeerium.
Kandideerimise eelduseks on riiklikult tunnustatud kõrgharidus, soome ja inglise keele valdamine kõnes ja kirjas, väga hea Eesti kultuuriruumi, -inimeste ja -institutsioonide tundmine, suhtlemisjulgus, algatusvõime ja organiseerimisoskus ning pikaajalisele välisteenistusele vastav tervislik seisund.
Eestil on praegu viis kultuuriatašeed - Euroopa Liidu juures, Saksamaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Venemaal. Lisaks Helsingi saatkonna juures tegutsema hakkavale kultuurinõunikule on lähiaastatel kavas lähetada kultuurivaldkonna erialadiplomaat ka Riiga, Rooma, Viini, Peterburi ja Madriidi.

Politsei hoiatab inimesi libedate teede eest
Liikluspolitsei hoiatab inimesi, et eeloleval nädalavahetusel võivad lörtsi ja öökülma tõttu teed libedad olla, mistõttu peaksid autojuhid üle kontrollima oma auto tehnilise seisukorra ja liigeldes ettevaatlikumad olema.
"Aastaaegade vaheldumine on iga-aastane paratamatus, aga eks ikka kipub mõni asi justkui ootamatult tulema. Ikka juhtub sügis-talviste muutlike tee- ja ilmaoludega õnnetusi, kus õigete sõiduvõtete ja -kiiruse valikuga oleks võimalik vigastusi kas päris ära hoida või viia riskid miinimumini," ütles Lääne politseiprefektuuri komissar Kaja Kukk.
Eelolevaks nädalalõpuks on ilmaennustajate andmeil oodata öiseid miinuskraade ning kohati lubatakse ka esimest lumelörtsi. Mootorsõidukite juhtidele tähendab see politsei teatel kohustust kriitilise pilguga üle vaadata oma sõidukite tehnoseisundi. Tasub kontrollida, kas autol on all nõuetekohased rehvid ning kontrollida klaasipuhastajate töökorras olemist, sest kulunud klaasipuhasti ei taga vajalikku nähtavust.

Kanepipõld paneb sügisel kombaineri proovile
Maal on teravili enamasti koristatud, kombaini ootavad vaid üksikud rapsipõllud, katseks kanepikülvid rajanud Hans Kruusamägi on nüüd õlikanepi lõikamisega hädas, sest taim kipub kombaini ummistama.
Väike-Maarja valla suurpõllumehel Hans Kruusamäel kasvas tänavu teravilja rohkem kui 3000 hektaril, tööstuslikku kanepit kasvas kokku 110 hektaril, millest õlikanepit sajal ja kiukanepit kümnel hektaril, kirjutab Virumaa Teataja.
Eile siirdus Kruusamägi kombainiga Avanduse lähedal asuvale õlikanepipõllule, kuid kanep kipub masina trumlit ummistama.
Õlikanep on madalam, kiukanep pidi küündima üle mehe pikkuse - purustatud kanepipõhk jääb põllule, seemne müüb ta kevadel sõlmitud leppe järgi Saksamaale.
Tallinnas registreeritud ettevõte OÜ Perfect Plant plaanib Eestisse rajada tööstuskanepitehase, firma esindaja Ago Siiner tunnistas, et esialgu oligi plaan lasta põllumeestel kanepipõlde prooviks rajada.

Vargad sisenesid poodi ventilatsioonitoru kaudu
Ööl vastu neljapäeva murdsid vargad ventilatsioonitoru kaudu Kohtla-Järvel Estonia puiesteel asuvasse kosmeetikapoodi.
Poodi murti sisse ajavahemikul kella poole kaheksast õhtul kuni kella üheksani hommikul. Kurjategijad sisenesid ventilatsioonitorusse katusel olnud ava kaudu. Toru oli umbes meetrise läbimõõduga. Sama teed pidi kauplusest ka lahkuti.
Vargad viisid endaga kaasa kosmeetikat ning varastasid kassast 500 krooni sularaha, teatas Ida politseiprefektuur pressiesindaja Mari Riina Rist Päevaleht Online'ile.
Varastatud kosmeetikatoodete kogus ja kahjusumma on veel täpsustamisel.

Real Madridi täht mängib täna Tallinnas
Täna õhtul kell pool üheksa kohtub uue EM valiktsükli esimeses kodumängus Eesti U21 koondis Lilleküla staadionil valitseva Euroopa meistri Hollandi U-21 koondisega.
Hollandi koondise kuulsaimaks mängijaks on Real Madridis palliv poolkaitsja Royston Drenthe, kelle suurklubi ostis tänavu suvel 14 miljoni euro eest.
Drenthe lõi suurklubi eest oma esimese värava juba debüütmängus, kui pommitas Hispaania superkarika mängus 35-lt meetrilt palli Sevilla väravasse.
Lisaks Drenthele alustab Eesti vastu järjekordset valiktsüklit veel mitmeid suvel Euroopa meistriks tulnud mängijaid, kuid lisaks Drenthele on ainsaks välisklubis teenivaks mängijaks Šotimaal Glasgow Celticus mängib Evander Sno.
Hollandi koosseis:
Väravavahid
Kenneth Vermeer - Willem II

Teadlased ennustavad Pärnule musta tulevikku
Kliimamuutusi uurivad teadlased ennustavad Pärnule musta tulevikku, kus tormid ja üleujutused tabavad linna igal aastal ning mille kõrval 2005. aasta jaanuaritorm tundub õnnetusena vannitoas.
Balti mere äärseid riike hõlmava rahvusvahelise teadusprojekti ASTRA raames uuritakse kliima üldise soojenemise võimalikke tagajärgi mereäärsetes linnades, Eestis konkreetselt Tallinnas ja Pärnus, kirjutab Pärnu Postimees.
Projekti tutvustas eelmisel nädalal Pärnu linnavalitsuses Eesti geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter Petersell, kelle toodud andmetel vajub Pärnu linna maapind Kroonlinna nulli suhtes veidi üle millimeetri aastas, kohati tublisti rohkem, mis teeks tulevaseks sajandivahetuseks keskmiselt 13 sentimeetrit maapinna langust absoluutse nulli suhtes.
Olukorra muudab Peterselli ütlust mööda karmiks asjaolu, et samal ajal tõuseb kliima soojenemise ja maailmamere maismaale pealetungi tõttu Läänemeri 88 sentimeetrit ning Pärnut ei aitaks isegi mere ja linna vahele ehitatav tamm - kui torm ja pikk vihmaperiood ajaliselt kokku langevad, on jaanuaritorm, mis meil veel selgesti meeles, õnnetus vannitoas sellega võrreldes, mis tulla võib.

Saarlaste võttegrupp elas Iraagis üle ränga raketirünnaku
Iraagis dokumentaalfilmi väntavad Eesti Rahvusringhäälingu poliitika- ja ühiskonnasaadete peatoimetaja Andres Kuusk ja operaator Tauno Peit elasid üleeile Bagdadis USA sõjaväebaasis üle ränga raketirünnaku.
"Ameeriklased vedasid kohapealt ära 38 haavatut ja kaks langenud sõdurit, enamik kannatadasaanutest olid ameeriklased," kirjeldas kolonelleitnant Peeter Tali Iraagi Rahvusvahelise Korpuse teavitusosakonnast pärast rünnakut avanenud vaatepilti ajalehele Meie Maa.
Tali oli koos Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) poliitika- ja ühiskonnasaadete peatoimetaja Andres Kuuse ja operaatori Tauno Peidiga USA Bagdadis asuva sõjaväebaasi Camp Victory sööklas söömas, kui raketirünnak pihta hakkas.
Tali ütles, et otsest ohtu neile aga ei olnud, sest nad olid turvalises tsoonis ja lähim rakett langes neist kilomeetri kaugusele.
Siiski oli Tali sõnul rünnak sõjaväebaasile viimase 3-4 kuu rängimaid, seda nii kannatada saanud sõdurite arvult kui rakettide purustusjõult.

Uus aasta võib tuua Eesti-Läti suitsuralli
Kui Eesti liitub uueks aastaks Schengeni viisaruumiga ja tõstab ulatuslikult alkoholi- ja tubakaaktsiisi, võib see kaasa tuua Eesti-Läti kaubareiside arvu kasvu, Valga naaberlinnas Valkas sigarettide järel käimine lubab kagueestlastel eeldatavalt kokku hoida tuhandeid kroone.
Eesti ja veel üheksa riiki liituvad 21. detsembril Schengeni viisaruumiga - see tähendab Eesti kodanikele, et sellest päevast peale ei pea nad enam Schengeni ruumi sisepiiridel ehk ka näiteks Läti piiril Valga-Valkas passi näitama, kirjutab LõunaLeht. Tuleva aasta algul tõstab Eesti alkoholiaktsiisi kümne ja juulis veel 20 protsendi võrra: õlu hakkab maksma ligi 50 senti ja pudel viina 12 krooni rohkem, tubakaaktsiis aga tõuseb enam kui kümne krooni võrra paki kohta.
Valgalasele Martinile (nimi muudetud) teadaolevalt maksab pakk sigarette Läti poolel praegu kuni kümme krooni vähem kui Eestis, seega võib tuleval aastal olla hinnavahe kuni 20 krooni paki kohta.

Presidendi taluehitaja mängib võlausaldajatega peitust
Presidendipaari Ärma talus Viljandimaal ehitustöid korraldanud ning alltöövõtjatele võlgu jäänud Aus Invest OÜ omanikud on läinud võlausaldajate eest peitu Norrasse ning kirjutanud oma vara teiste isikute nimele.
Tänavu mai lõpus esitas maaparandusfirma AS Nuia Melior Viljandi kohtumajale hagi presidendiproua Evelin Ilvese vastu, nõudes 120 000 krooni tasumist Ärma talus mullu juulis ja augustis tehtud pinnasetööde eest, kohtuistungini pole asi veel jõudnud, kirjutab Postimees.
Evelin Ilvese selgituse järgi pole Nuia Melioril Ärma talu omanikfirmalt Ermamaa midagi välja nõuda, sest kõigi tööde eest on tasutud taluehituse peatöövõtjale Aus Investile - Nuia Meliori nõukogu esimees Heino Luik nentis, et kokkuleppel Evelin Ilvesega käis arvete tasumine tõepoolest peatöövõtja kaudu.
Kui Aus Investi omanikud Aivar ja Mait Aus vaateväljast kadusid, soovitas advokaat Nuia Meliorile esitada võlanõue Ilvese kui tööde tellija vastu, kes on segaduse tekkimise eest vastutav.

Üha enam naisi valib viimse õlekõrrena katseklaasilapse
Neljakümnendates naine on saavutanud elus peaaegu kõik, mida ihaldas -ta on tunnustatud teadlane, ta on palju reisinud ja endale elanud, mida tal aga pole, on mees ja laps, kunstlik viljastamine on tema ainus võimalus.
Kuigi kunstlikult viljastatud lapsi sünnib iga aastaga üha enam - maailmas on neid ligi neli miljonit - ei kipu kliinikus rasestuda püüdvad naised oma nime all rääkima, kirjutab Postimees.
Ka loo alguses kirjeldatud naine ei ole väljamõeldis, vaid reaalne inimene, kes aga ei soovi oma nime avaldada, ta on üks paljudest neist Eesti naistest, kes on ühtäkki järelkasvu peale mõtlema hakates avastanud, et on viljatu ja vajab meditsiini abi.
Kui seni sündis Eestis kunstliku viljastamise abil ligi 250 last aastas, siis järgmiseks aastaks peaks see arv ületama riigi seatud 500 piiri.
Lastetusravi erakliiniku Nova Vita juhatuse esimehe embrüoloog Andres Salumetsa sõnul on levimas arvamus, et isegi kui sünnitamist liiga kaua edasi lükata, siis on tagavaraväljapääsuna olemas kunstlik viljastamine.

Eesti kuulsaim kurg Tooni "laiskles" lõunasse rännates
Iisraeli sõitnud kotkauurijad loodavad seal ka staarkurega kohtuda.
Suvel veebikaamera ees kolme võsu kasvatades oma pesaelu üksikasjad paljastanud must-toonekurg Tooni on jõudnud oma rännuteel Aafrika talvitumispaika praeguseks Bulgaariasse. Tema saarlastest liigikaaslaste paar Piia ja Priidu, kel samuti jälgimisseadmed seljas, on aga nokkapidi juba Sudaanis.
Laiskust ilmutas Tooni oma kokku pea terve kuu väldanud peatustega Valgevenes ja Ukrainas - viimati ajaloolise Bari linna lähistel Rivi jõe äärsetel kalatiikidel, kus lind ilmselt nautis hõlpsasti saadavat toidupoolist. "Meile kui inimestele tundus tõesti, et ta laiskles," tähendas saatjatega haruldaste kalakotkaste ja must-toonekurgede rännuteed jälgiv kotkaekspert Urmas Sellis. "Kuid siiski, eks lind teab ise, mida teha. Ta ei pruukinud ka hea rännuilmaga trehvata."

Põlenud Ahja mõis ootab valitsuselt konserveerimisraha
Minister on valmis raha reservist küsima, kuid ootab valla plaane mõisa osas.
Kultuuriminister on valmis küsima äsja põlenud Ahja mõisa kiireloomuliseks konserveerimiseks valitsuse reservist raha, kuid selleks oodatakse selget kava, kuidas kavatsetakse barokset mõisahoonet edasi kasutada.
"Mõisavaremete konserveerimise küsimust saab valitsus arutada siis, kui on teada, mis plaanid vallal selle hoonega on ning kas omanikul on huvi oma panust lisada ja varandust hoida," ütles kultuuriminister Laine Jänes.
Ministri sõnul ei ole 18. sajandi keskelt pärit mõisahoone praegune omanik Ahja vald oma varasse siiani piisavalt heaperemehelikult suhtunud. "Oluline kultuuriväärtus pole leidnud piisavalt rakendust ja selle kasutuselevõtuks pole plaane," ütles ta.

Inglismaa ülikool võttis eesti tüdruku õppima olematule erialale
Briti ülikooli astunud tüdrukule teatati kohapeal, et eriala, kuhu ta astus, ei eksisteerigi.
Sel kevadel keskkooli lõpetanud Tallinna tüdruk Tiiu (nimi muudetud - toim) otsustas juba kaks aastat tagasi, et läheb Inglismaale spordipsühholoogiat õppima. Suuresti seetõttu, et Eestis seda ainet ei õpetata, tippsportlaste nõustajaid on aga hädasti vaja. Briti ülikooli astumise protsess algas internetiportaalist UCAS, mille kaudu saavad välisüliõpilased valida endale ülikooli ning mis vahendab ülikooli ja üliõpilase vahel infot.
"Valisin Plymouthi ülikooli, sest see pidi olema just spordikallakuga," ütles 12 aastat kergejõustikuga tegelenud tüdruk. Kogu suhtlus kooliga alates sissesaamise kinnitamisest käis meilitsi. Mõne nädala eest, kui neiu õppeaasta alguseks kohale sõitis, teatati talle, et spordipsühholoogiat seal küll õppida ei saa. "Nad pakkusid mulle spordimänedžeri eriala," ütles Tiiu. "See oli aga põhimõtteliselt puhas äri ning seda ma siiski õppida ei soovinud."

Maanteedel kehtivad eilsest talvised kiiruspiirangud
Sõidukijuhtidel tasub tähelepanelik olla, sest teelõikudel, kus suvel tohtis sõita 100-110 km/h, on nüüd suurimaks lubatud kiiruseks 90 km/h.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissari Riho Tänaku sõnul tuleb sõidukijuhtidel teeoludest sõltuvalt muuta oma harjumusi. "Ilmastikust sõltuvalt tuleb muutuvates tee-oludes kasutada ohutuse tagamiseks ka sobivaid sõiduvõtteid," selgitas komissar. "Kindlasti pikeneb sõiduki pidurdusteekond ning sõidukiiruse valikul tuleb õnnetuste vältimiseks olla tagasihoidlik."
Põhja politseiprefektuur on tõhustanud järelevalvet ka põhimaanteedel ning kindlasti kontrollib, et kiirusepiirangutest kinni peetaks.

President Ilves tunnustas eile Kadrioru lossis toimunud vastuvõtul parimaid õpetajaid
President Toomas Hendrik Ilves andis eile Kadriorus presidendilossis üle presidendi kultuurirahastu hariduspreemiad kolmele silmapaistvalt tublile õpetajale. Auhinna väärtuses 75 000 krooni sai Lümanda põhikooli direktor ja bioloogiaõpetaja Tiina Talvi (vasakult kolmas). Auhinna väärtuses 55 000 krooni sai Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetaja Vladimir Ossipov (vasakult esimene) ning 45 000 krooni laste ja noorte tantsupedagoog, Sõlekese looja Ene Jakobson (vasakult teine). Hariduspreemiaid rahastab Hansapank.
Kultuurirahastu nõukogu hinnangul on Tiina Talvi loonud lühikese ajaga 81 õpilasega Lümanda põhikoolist innovaatilise õpikeskkonnaga haridusasutuse. Spetsiaalselt ühele raske puudega õpilasele on koolis loodud ka lihtsustatud õppekava. Koolile on Talvi ajal loodud täiuslik õppevahendite kogu, rajatud maakoolide esimene kunstmuruga spordiväljak. "Meie koolis on õppimist soodustav õhkkond, sinna on igal hommikul rõõm tulla nii õpetajatel kui ka õpilastel," ütles Talvi, kes soovis auhinda vastu võttes tänada oma häid kolleege.

Tallinna ülikool süüdistab õppemaksu suurenemises riiki
Tulevast aastast tõuseb uute tasuliste üliõpilaste õppemaks
Esmaspäeval otsustas Tallinna ülikooli senat, et 2008. aastal Tallinna ülikooli tasulistele kohtadele õppima astuvate üliõpilaste semestri õppemaksu miinimummäär on bakalaureuseõppes 14 000 krooni ning magistriõppes 13 000 krooni. Keskmiselt tõuseb uute üliõpilaste õppemaks bakalaureuseõppes 15% ning magistriõppes 10%.
Ülikooli juhid põhjendavad õppemaksu tõstmist võrdse kohtlemisega, sest riik suurendab tulevast aastast riiklikel kohtadel õppivate tudengite koolitamise eest makstavat pearaha 30%.
Tallinna ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen selgitas, et kui tuleval aastal maksab riik ühe humanitaarvaldkonnas riigitellimusel õppiva tudengi eest ülikoolile semestris 14 300 krooni, siis ei saa samal erialal tasulises õppes õppiva tudengi käest oluliselt vähem küsida.

Kapo kutsus Merko esimehe Toomas Annuse ülekuulamisele
Merko Ehituse nõukogu esimees kutsuti maatehingute asjus
Eile teatas Merko Ehitus börsile, et nende esimees Toomas Annus peab järgmisel nädalal kohtuma kaitsepolitseinikega.
Riigiprokuratuur teatas Eesti Päevalehele, et Annuse kaposse kutsumine on seotud maavahetusskandaaliga.
Villu Reiljanit ja Merkot siduv maavahetustehingute saaga paiskus meediasse täpselt aasta tagasi. 4. oktoobril 2006 teatasid internetiväljaanded, et kaitsepolitsei on ehitusfirma kontori läbi otsinud ja viinud kaasa hulga dokumente, lisaks teinud koopiaid arvutite kõvaketastest.
Kolme krundi eest kümme
Äripäeva kinnitusel on Merko maavahetustehingutega ilusat äri teinud. 2006. aastal andsid Merko Ehituse tütarfirma OÜ Woody ja E.L.L. Kinnisvara tütarfirma KV-Tarantel keskkonnaministeeriumile kolm ehitamiseks kõlbmatut maatükki ja said vastu rohkem kui kümme elamuehituseks sobivat krunti Mustamäel, Pelgurannas ja Tabasalus ning lahmaka liivaranda Noarootsis, kirjutas ajaleht.

Kruuda: lapsepõlvesõber Ester võib tõesti mõne mu autoga sõita
Ester Tuiksoo sõidab ringi Oliver Kruudale kuuluva ligi miljoni-
Ärimees Oliver Kruuda tunnistas eile, et endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo sõidab ühe talle kuuluva ettevõtte liisitud autoga.
"Enamik autosid kuulub tegelikult liisingukompaniidele," täpsustas Kruuda. "Ma ei näe siin midagi taunitavat," lisas ta.
Kruuda sõnul on nad Tuiksooga lapsepõlvesõbrad ning kasvanud koos alates viiendast eluaastast. "Ester oli mu õe pinginaaber 11 aastat ning nad õppisid ülikoolis koos kaubandust."
Kruuda pidas võimalikuks, et tal oli mõni auto üle, mille ta andis Tuiksoole kasutada. "Tal on Lõuna-Eestis ematalu, mida ta üksi hooldab ja mistõttu tuleb tal Tallinnast pikki sõite teha," seletas Kruuda.

Sõna "muulane" muutmine ajab arvamusliidrid elavalt vaidlema
Probleem: Eesti rahvusvähemuste tähistamiseks ei ole leitud sobivat uut sõna.
Rahvastikuteadlased ja poliitikud pole hoolimata kümne aasta pikkusest vaidlemisest leidnud sõna kõigi Eesti rahvusvähemuste tähistamiseks.
Eesti Päevalehes teisipäeval tõstatatud küsimus sõna "muulane" asendamisest mõne sobivamaga tõi kokku üle seitsmesaja kommentaari nii eesti- kui ka venekeelsetes internetifoorumites. Lisaks poolsada e-kirja ja mitukümmend telefonikõnet üleskutse autorile.
Rahvastikuminister Urve Palo ja sotsiaalteadlased on korduvalt tõdenud, et mitte-eestlasi tähistav sõna peaks ühiskonda ühendama. See ei tohiks sisaldada eitust ega vastandust stiilis "meie-muu" ning peaks olema üheselt mõistetav nii Eesti enamusele kui ka vähemustele.

Video: Kohtumine kunstnikuga - Martin Saar
Martin Saare isikunäitus "80ndad Eestis" avati teisipäeval galeriis ArtDepoo. Kolmapäeval toimus galeriis kohtumine kunstnikuga ehk Artist Talk.
Kohtumisele vaheldumisi New Yorgis ja Tallinnas elava ja töötava kunstiku Martin Saarega oli kokku tulnud hulk inimesi. Küsiti küsimusi, saadi vastuseid ning mõlgutati mõtteid kunsti teemal. Hästi sujuvat vestlust juhtis kunstiajaloolane ja ajakirjanik Anne Vetik. Martin rääkis oma esimesest kokkupuudest kunstiga, värvikast elust New Yorgis ning lapsepõlvest Eestis.
Saar on osalenud mitmetel grupi- ja isikunäitustel New Yorgis, paljud neist on toimunud Leila Taghinia-Milani Helleri Galeriis.Viimati võis kodupublik Martin Saare töid näha kaks aastat tagasi Tallinnas galeriis Vivian Napp.
Tallinnas ArtDepoo galeriis toimuvale isiknäitusele järgneb 6. novembril New Yorgis Leila Taghinia- Milana Helleri galeriis näitus, mis kestab tervelt kaks kuud. Martin Saar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala.

Männiku ja Valdeku tänava ristmik avatakse kolmapäeval
Seoses Männiku tee ja Valdeku tänava ristmiku avamisega liikluseks kolmapäeva tööpäeva algusest, muutuvad autobussiliinide number 5, 32 ja 57 ümbersõidu marsruudid.
Buss number 33 hakkab sõitma oma tavapärasel marsruudil ja ajutine bussiliin number 57A lõpetab tegevuse, teatas Tallinna pressiteenistus.
Liinide number 5 ja 32 autobussid jätkavad kesklinna suunal ümbersõitu Männiku tee, Pihlaka tänava, Võidu tänava, Vabaduse puiestee ja Männiku tee kaudu. Linnast väljuval suunal suunatakse autobussid ümbersõidule Männiku tee, Vabaduse puiestee, Võidu tänava, Valdeku tänava ja Männiku tee kaudu. Peatused tehakse ümbersõidule jäävates peatustes. Kuna autobussid ei sõida enam Kraavi tänaval, siis suletakse seal paiknev ajutine peatus.
Liini number 57 autobussid suunatakse kesklinna suunal ümbersõidule marsruudil Viljandi maantee, Valdeku tänav, Männiku tee, Pihlaka tänava, Võidu tänava, Vabaduse puiestee ja Männiku tee. Peatused tehakse ümbersõidule jäävates peatustes ja ajutistes peatustes.

Tallinnast teeb Euroopa kultuuripealinna sakslane
Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks ettevalmistava sihtasutuse Tallinn 2011 nõukogu valis eile õhtul sihtasutuse juhatajaks Goethe instituudi endise juhi, sakslase Mikko Fritze.
Sihtasutuse nõukogu esimehe, linnapea Edgar Savisaare sõnul oli Fritze hea kandidaat juhtima suurt rahvusvahelise haardega koostööprojekti, milleks sihtasutus Tallinn 2011 ellu kutsutud on, teatas pealinna pressiteenistus.
"Tegu on inimesega, kes tunneb väga hästi Eesti kultuuri ja siinset eluolu. Samuti omab ta head rahvusvahelist kogemust ja parajat distantsi, et Tallinn suudaks 2011. aastal pakkuda rahvusvahelisele publikule atraktiivsemal kujul Eesti kultuuri ja pärandit ning tuua Eestisse meie kultuuripilti rikastavaid tippe Euroopast," ütles Savisaar.
Fritze kinnitas, et kirgliku Eesti huvilise ja sõbrana oli väljakutse asuda kultuuripealinna projekti juhtima tema jaoks nii ülihuvitav töö kui võimalus taas Eestisse naasta.

Tallinn teenis ühistranspordi piletimüügist 194,8 miljonit
Tallinna ühistranspordi piletimüügist laekus tänavu üheksa kuu jooksul linnale 194,8 miljonit krooni, mida on 6,5 miljoni krooni võrra rohkem kui 2006. aasta samal perioodil.
Tallinn teenis septembris ühistranspordi piletitulu 22,9 miljonit krooni, teatas AS Ühisteenused.
Piletita sõidu eest vormistasid ASi Ühisteenused kontrolörid septembris 4521 trahviotsust. Üheksa kuu jooksul on piletikontrolörid vormistanud 45 476 trahviotsust, mida on 4653 võrra enam kui mullu samal perioodil. Trahvidena laekus linnakassasse üheksa kuuga 11,9 miljonit krooni, millele lisandus 3,8 miljonit krooni kohtutäiturite poolt välja nõutud trahviraha.

Paldiski reaktor sai uhke kuue
Renoveerimine muutis Paldiski tuumarajatise ilmastiku- ja rünnakukindlamaks.
1995. aastal andis Nõukogude sõjavägi Eesti riigile üle Paldiskis asuva tuumaallveelaevnike õppekeskuse. Üleandmise lepingu alusel lammutas Venemaa kaks täismõõtudes tuumaallveelaeva maketti ja ehitas kiirguse kaitseks nende reaktorite ümber betoonsarkofaagid. Eesti riik asus pärast objekti loovutamist lammutama seal paiknevaid üleliigseid räämas hooneid ja kõrvaldama keskkonnakahjustusi. 1997. aastal lisandus reaktoritele rootslaste abiga järgmiseks 50 aastaks mõeldud tuumajäätmete vahehoidla.
Siiski pidi tuumaobjektidega tegelev majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas asuv äriühing AS A.L.A.R.A. alustama 2005. aastal allesjäänud tuumarajatise peahoone renoveerimist. Ettevõtte juhatuse esimehe Joel Valge sõnul said sealjuures märksõnadeks ilmastikukindlus ja turvalisus. "Reaktorihoone lamekatust pidime juba seitse korda remontima, sest seinte servadesse kogunes vesi. Ehitasime selle asemel viilkatuse. Hoone sai ka uue põranda, niiskustõrje, õhukuivatus- ja täiuslikuma turvasüsteemi ning kiirgusandurid. Sarkofaagi sisemuses paikneb 100 tonni metalli, mida kondenseerunud vesi kippus korrodeerima. Nüüd juhitakse see ära," ütles Valge.

Allan Alaküla asub Brüsselis tööle Tallinna esindajana euroliidus
Euroopa Liidu juures kaheksandat aastat tegutsevas Tallinna kontaktpunktis asub lisaks senisele esindajale Tõnu Karule ametisse ka senine linnakantselei arenguteenistuse arengukavade osakonna peaspetsialist Allan Alaküla.
Alaküla jaoks moodustati arenguteenistuse koosseisu täiendavalt 22 100-kroonise kuupalgaga vanemametniku ametikoht.
"Asun ametisse 15. oktoobril ja täpsematest plaanidest on võimalik rääkida pärast seda. Elukohta tuleb veel otsida ja sisseelamine võtab kindlasti aega," ütles Alaküla. ID-pileti projekti tutvustajana oli Alaküla juba eile Brüsselis omavalitsuste messil Open Days.
Brüsseli Tallinna-esinduse suurendamine on kirjas Tallinna arengukavas aastateks 2006- 2021, eesmärgiga tihendada koostööd teiste linnade, regioonide ja rahvusvaheliste võrgustikega. "Tallinna esindus esindab kõiki võimalikke Tallinna huve. Üks asi on taustatöö, võrgustikesse ühendumine, mida Brüsselis on sadu. Teine suund puudutab Tallinna kui 2011. aasta kultuuripealinna idee tutvustamist ja asjaajamist," ütles Alaküla.

Rotermanni kvartal saab oma lõplikku ilme viie aasta jooksul
Viie aasta jooksul ehitatakse 11 ajaloolise kvartali hoonet ja ja avatakse linnaväljak.
Ühelt poolt 19. sajandi tööstusarhitektuuri ja teisalt nüüdisaegseid lahendusi ühendavast kunagisest tööstuskvartalist tahetakse kujundada mere poole avanev jalakäijasõbralik linnakeskus. "Olulise sõlmpunktina Maakri ärikvartali ja mere vahel sobib kvartal oma väärika arhitektuuri ja erinevate funktsioonidega hästi uueks avatud linnasüdameks," kommenteeris Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.
Lisaks tänavu valminud arhitektuuribüroo Kosmos kujundatud neljale hoonele saab aasta lõpuks valmis renoveeritud ajalooline jahuladu, mis ühendatakse edaspidi klaasist galerii abil arhitekt Hanno Grossschmidti projekteeritud modernse 21. sajandi jahulaoga.
Kui vana hoone puhul domineerib Grossscmidti sõnul klassikaliselt sümmeetriline fassaad, millele annab oma isikupära looduslikult krobelise ja veidi robustse ehitusmaterjali kasutamine, siis uus jahuladu tuleb siledatest töödeldud terasplekkplaatidest, millele lisab põnevust ebakorrapärane akende ja rõdude paigutus.

Koduõue kippuva ringtee vastased otsivad abi juristilt
Tallinna ringtee Saue valda kavandatud teekoridori ümbertegemist taotlevad Suurekivi rajooni elanikud pole projektiga rahul ja tõenäoliselt kutsuvad oma õiguste eest seisma seadusetundja.
"Halvasti, kui ühe sõnaga öelda," kommenteeris Suurekivi rajooni elanik Veljo Vikk ringtee keskkonnamõjude hindamise aruande avalikku arutelu. "Maanteeamet&Co'l oli sõelale jäänud meid mitterahuldav variant. Alguses räägiti kahest variandist, aga lõpu poole hakkas mäng ühte väravasse käima."
Protesti märgiks saatsid 30 Suurekivi elanikku maanteeametisse vaide, võimalik et kahasse naaberküla elanikega on kavas otsida jurist, kes aitaks ringtee sanitaarkaitsetsooni jäävatele maa- ja majaomanikele paremaid tingimusi välja kaubelda.

Uuskasutuskeskuses taas vanakraamiturg
Uuskasutuskeskus korraldab pühapäeval kaupluse UK Sisustus (Uus-Sadama 19-12) esisel platsil taas vanakraamituru, mis on avatud kella 11-17.
Septembris korraldatud täiturul osales üle saja müüja ning üle 3000 ostuhuvilise. Uuskasutuskeskus hakkab vanakraamiturge korraldama regulaarselt iga kuu teisel pühapäeval.
Võib ka annetada
Vanakraamiturule võivad müüma tulla kõik, kel on kodus asju, mis on väikseks jäänud, ära tüüdanud või enam ei sobi, kuid mida päris tasuta ära anda ei raatsi. Müügiks sobib kaasa võtta riideid, raamatuid, plaate, lasteasju, aia- ja sisustuskaupu, mööblit ning muud pudipadi. Müümata jäänud asjad võib soovi korral sealsamas annetada Uuskasutuskeskusele.

Prokurör nõuab Keila mõrvaritele pikka vanglakaristust
Põhja ringkonnaprokurör Ave Eisel nõuab mullu Keilas ja Tallinnas kahe mehe tapmises süüdistatavatele Jaanus Uuspõllule, Janno Mägile ja Martin Meigasele pikka vanglakaristust.
Tallinnas Sõbra tänaval toime pandud tapmises ja kehalises väärkohtlemises süüdistatud Jaanus Uuspõllule (27) nõudis prokurör 8 aastat reaalset vangistust, teatas Harju maakohus. Kuna Uuspõld oli varem tingimisi karistatud ja uue kuriteo ajal kehtis veel temale eelmise karistusega seatud katseaeg, nõudis prokurör veel ühe aasta lisamist, mistõttu lõplikult soovis Eisel Uuspõllu karistamist 9 aastase reaalse vangistusega.
Keila lähedal toime pandud tapmises süüdistatud, varem korduvalt karistatud Janno Mägile (31) nõudis prokurör 7-aastast reaalset vangistust.
Samuti Keila lähedal toime pandud tapmises süüdistatud Martin Meigasele (22) nõudis prokurör 6-aastast vangistust. Kuna ka temal oli varem väärteokorras mõistetud karistus kandmata, palus prokurör karistusele lisada veel kuus kuud, soovides lõplikuks karistuseks 6 aastat ja kuus kuud reaalset vangistust.

Autotäis narkomaane põgenes politsei eest
Täna öösel pidasid politseinikud Tartu maakonnas kinni peatumismärguandele mittereageerinud sõiduauto, mille juht ja kaasreisijad olid narkojoobes.
11. oktoobril kella 23.45 märkas politseipatrull Jõgeva maakonnas Jõhvi - Tartu maantee 73. kilomeetril Mustvee Statoili bensiinitanklas kahtlase sõidustiiliga Mazda 626, millel ei põlenud numbrituled.
Politseinike peatumismärguande järel lisas autojuht kohe kiirust ning jälituse käigus tõusis roolinarkomaani juhitud auto kiirus 150-160 kilomeetrini tunnis.
Auto peatumiseks vajati kolme patrullauto abi. Auto keeras jälitajate eest kruusateele ning jäi ühes majahoovis tupikusse.
Jõgeva politseinikud pidasid autost väljunud juhi (s. 1979) kinni. Selgus, et 28-aastasel mehel oli juba varasemast ajast ära võetud ka juhtimisõigus. Nii juht kui ka kaks kaasreisijat, 26-aastane naine ja 17-aastane noormees, toimetati narkojoobe kahtlusega Jõgeva haiglasse ekspertiisi, kus neil tuvastati narkojoove. Samuti leiti autost tühje minigrip kotte ning vähemalt üks süstal. Juhtunu uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust.

Põlvamaal aprilliööl vandaalitsenud noored said karistada
Tartu maakohus karistas eile viit 15-20-aastast noorukit selle eest, et nad aprilli lõpus Mikitamäel vandaalitsesid ja ühe maja süütasid.
Lõuna ringkonna prokurör Külli Zimm saatis eile kokkuleppemenetluses kohtusse ööl vastu 29. aprilli Mikitamäe külas vandaalitsenud noorukid, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Süüdistuse kohaselt lõhkusid Raimo, Rainis, Janar, Reimo ja Siim 29. aprilli öösel Mikitamäe vallavalitsuse hoone ees seisnud üle tuhandekroonise väärtusega teadetetahvli. Samuti peksid Raimo ja Reimo jalgadega bussipeatuse ootepaviljoni seina, mille tulemusena see lagunes. Samal ööl lõhkusid Martin ja Janar Mikitamäel asuva kortermaja ümbritseva aia ning süütasid bussipeatuse juures oleva prügikasti sisu.
Lisaks süüdistatakse 18-aastast Martinit selles, et 27. aprillil sisenes ta akna kaudu Mikitamäe vallas Usinitsa külas maamajja, kus asetas elutoa diivanile riided ning süütas need põlema. Veendudes, et maja ikka tuld võttis, Martin lahkus - maja põles süütamise tagajärjel maha.

Juhiloata alaealine kihutas 233 kilomeetrit tunnis
Eile pidas julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talitus Saaremaal kinni 233km/h liikunud 16-aastase noormehe sõiduki.
Saaremaal Valjala alevikus liiklusjärelevalvet teostav julgestuspolitsei patrull märkas kella kuue paiku õhtul ebakindlalt liikuvat 7. seeria BMW-d. Sõiduki peatamiseks antud märguandele reageeris BMW juht kiiruse lisamisega, suundudes alevikust Kuressaare - Tallinna maanteele.
Politseipatrull järgnes BMW-le paludes põgeneja peatamiseks abi lähipiirkonnas töötavatelt patrullidelt. Vaatamata sellele, et BMW järgi sõitval patrullautol töötasid sinised ja punane vilkur, jälitatav sõiduk ei peatunud, vaid jätkas liikumist kiirusega üle 200 km/h. Sõidukile järgnenud patrull mõõtis BMW kiiruseks 233 km/h.
Abipalvele reageerinud lähimad politseipatrullid blokeerisid põgeneja tee politseisõidukiga ja olid valmis kasutama sõiduki siilina tuntud sundpeatamise vahendit Stinger. BMW juht, nähes teetõket ja järgnevat politseisõidukit, mõistis põgenemise lootusetust ning peatus.

Lepna kondiitritsehhis oli põleng
Rakvere vallas Lepna alevikus põles täna öösel kondiitritsehhi küpsetusahju ventilatsioonisüsteem.
Häirekeskus sai teate põlengust kell 00.28, kohale sõitsid kolm päästeautot Rakvere keskkomandost, korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja ja kiirabiauto, kirjutab Virumaa Teataja. Põleng likvideeriti kella poole tunniga.
Inimesed tulekahjus kannatada ei saanud. Põlengu tekkepõhjus on selgitamisel.

Autojuht kihutas 208 kilomeetrit tunnis
Politsei pidas üleeile kinni auto, mis kihutas 208 kilomeetrise tunnikiirusega, auto juht on ka varem liikluseeskirja rikkunud.
Politsei pidas kella 20.40 ajal Tabivere vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 104. kilomeetril kinni sõiduauto BMW, mille kiiruseks mõõdeti 208 km/h, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Juht ületas lubatud sõidukiirust 114 kilomeetrit tunnis. Auto roolis oli 21-aastane Risto.
Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Klaire Ründva ütles Päevaleht Online'ile, et mees on ka varem liikluseeskirja rikkunud.
Politsei koostas Ristole väärteoprotokolli.

Endised vangid püüdsid türmi narkootikume loopida
Tallinna vangla ametnikud pidasid septembris kinni kaks varem vangis olnud meest, kes üritasid vanadele sõpradele üle vanglamüüri narkootikume visata.
Tallinna vangla ametnikud märkasid vangla autoparkla läheduses kahte kahtlast meest, kes peeti kontrolliks kinni ja otsiti läbi, neist ühe kilekotist leiti kollakasvalge pulbriline narkokahtlusega aine, kirjutab SL Õhtuleht.
Mees tunnistati kuriteos kahtlustatavaks paragrahvi järgi, mis käsitleb suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist.
Tallinna vangla direktori Erkki Osolaineni sõnul osutas üks üleviset üritanud noormees vastupanu, mistõttu pidid vangla julgeolekuametnikud kasutama füüsilist jõudu ja käeraudu.

Liiklusõnnetuses sai viga kolm noort
Viljandimaal juhtus eile õhtul liiklusõnnetus, kus sai vigastada kolm noort inimest, neis üks alaealine.
Õnnetus juhtus kella 18.58 ajal Tarvastu vallas Viljandi-Rõngu maantee 30. kilomeetril, teatas siseministeerium.
Sõiduauto Audi 80 sõitis teelt välja vastu põllul asunud settekaevu ning rullus saadud löögist katuse peale.
Liiklusõnnetuse tagajärel sai vigastada sõiduki juht 21-aastane Risto, juhi kõrvalistuja 17-aastane Kristiina ja sõiduki tagaistmel istunud 19-aastane Tarmo.
Juhil ja kõrvalistujal oli turvavöö kinnitatud, kuid tagaistujal oli kinnitamata.

Kaks jalakäijat jäi eile auto alla
Eestimaa erinevates paikades juhtus eile kaks liiklusõnnetust, kus jalakäijale otsa sõitnud autojuht põgenes.
Esimene õnnetus juhtus kella 12.52 ajal Tartus Ujula 2 maja juures, teatas siseministeerium. Seni kindlakstegemata sõiduk sõitis jalakäijate ülekäigurajal otsa 37-aastasele Olegile. Sõiduk lahkus sündmuskohalt. Jalakäija toimetati Tartu ülikooli kliinikumi traumatoloogia osakonda.
Teine õnnetus juhtus Harjumaal Kernu vallas Munalaskme-Laitse tee viiendal kilomeetril kella 17.43 paiku. Seni kindlasktegemata sõiduk sõitis otsa teel liikunud jalakäijale, 66-aastasele Ivanile. Jalakäija toimetati PERH Mustamäe korpusesse.

Türgi peaminister lükkas suursaadiku tagasikutsumise ümber
Türgi peaminister Tayyip Erdogan lükkas täna ümber info selle kohta, et Ankara kutsub oma suursaadiku USA-st tagasi.
"Mina, nagu kõik teie, lugesin pressist taoliseid teateid ja tahan rõhutada, et suursaadiku konsultatsioonideks tagasi kutsumine pole kõne all olnud," vahendas ITAR-TASS Erdogani sõnu.
Varem ilmus meedias info, et Türgi suursaadik Washingtonis kutsutakse tagasi "konsultatsioonide pidamiseks".

Bushi tütar ei soovi teenida Iraagis
USA presidendi tütar Jenna Bush ei pea vajalikuks teenimist Iraagis, kuna arvab, et on olemas teises viise Ühendriikidele kasulik olla.
Ajakirja Time poolt korraldatud intervjuus esitati Jennale küsimus, et kui Iraagi sõda on õilis, miks siis USA presidendi tütred seal isamaad teenida ei soovi. Jenna vastas, et on paremaid viise kodumaad teenida.
"Ma arvan, et minu isikuomadused sobivad paremini õpetamiseks ja selleks, et esindada USA-d Ladina-Ameerikas UNICEF-i kaudu," ütles ta.
Jenna lisas, et austab oma Iraagis võitlevaid kaasmaalasi, kuna see on uskumatu ennastsalgavus.

USA-s arreteeriti 14-aastane relvahull
Kolmapäeval vahistati Philadelphias 14-aastane koolipoiss, keda kahtlustati plaanis korraldada järjekordne koolitulistamine.
Nädala algul haavas 14-aastane koolipoiss Clevelandis nelja inimest ning tappis seejärel iseenda. Kõigest mõni päev hiljem klõpsatasid käerauad kinni samuti 14-aastase poisi käte ümber, kelle kodust leiti aukartust äratav relvaarsenal, teatab NYTimes.
Politsei sõnul kavandas poiss Columbine'i stiilis rünnakut Plymouthi Whitemarshi keskkooli vastu. Poisi kodust leiti 9-millimeetrine automaatrelv, tosinaid käsirelvi ning õhupüsse, seitse valmistamisjärgus ning neli juba valmis granaati.
Politsei andmeil ostis automaatrelva poisile tema ema ning hetkel kaalutakse ka emale süüdistuse esitamist.
Noormees õppis Plymouthi koolis viimati poolteist aastat tagasi, kuid seejärel läks koduõppele, sest koolikaaslased kiusasid teda. Noormees üritas üht kaasõpilast endaga kooli ründama meelitada ning potentsiaalne kaaslane politseid hoiataski.

Nobeli rahupreemia pälvisid Al Gore ja ÜRO kliimapaneel
Endine Ameerika asepresident Al Gore teenis rahupreemia aktiivse võitlemise eest kliimamuutuste vastu.
Žürii hinnangul pälvisid Al Gore ja tema juhitav valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) Nobeli rahupreemia, kuna on aktiivselt tegelenud inimkonna teadlikkuse tõstmisega sellest, kuidas inimeste tegevus on põhjustanud olulisi kliimamuutusi, vahendab BBC.
Valikul peeti oluliseks Gore'i rolli kliimamuutuste vastu võitlemiseks loodud ühenduste rajamisel ja erinevate kavade väljatöötamisel, mis näevad ette loodusressursside senisest säästlikumat kasutamist.
Kliimamuutustega tegeleva ÜRO paneeli IPCC töös osaleb 3000 juhtivat kliimateadlast ja tegemist on autoriteetse organisatsiooniga globaalset soojenemist puudutavates küsimustes.

Türgi kutsus suursaadiku USA-st tagasi
Ankara teatas suursaadiku tagasikutsumisest vastusammuna USA kongressi poolt vastuvõetud resolutsioonile, millega tunnistati genotsiidiks armeenlaste massmõrvamine Otomani impeeriumis aastatel 1915-1917.
Türgi välisministeerium teatas, et suursaadik kutsutakse tagasi "konsultatsioonide pidamiseks", teatas Gazeta ja Interfax.
Kohe pärast seda, kui saadi teada Ühendriikide kongressmenide otsusest, hakkasid paljudes Türgi linnades ameerika-vastased meeleavaldused.
USA president George W. Bush kutsus resolutsiooni mitte vastu võtma, sest vastasel juhul võib Washington kaotada oma lähedase liitlase.

Soomes kahtlustatakse venda kahe õe tapmises
Soomes neljapäeval toimunud julmas mõrvas kaotasid elu teismelised õed, kes olid sündinud vastavalt 1991. ja 1993. aastal.
Politsei pidas sündmuskohal kinni tüdrukute vanema venna, kes on sündinud 1986. aastal, kirjutab Helsingin Sanomat.
Politsei teatel on tegemist kas tapmise või mõrvaga, kuid hetkel veel täpsemat infot juhtunust ei avaldata.
"Juurdlus on alles algusjärgus ja tahame anda omastele ühe päeva leinamiseks," selgitas politseikomissar.
Tüdrukute surnukehad leiti neljapäeval kella 16.30 ajal Kotkas asuvast pereelamust.

Voroneži pensionär sai pensioni Strasbourgi kaudu
Euroopa inimõiguste kohus rahuldas Voroneži pensionäri Jevgenija Krasjuchenko kaebuse ja kohustas Venemaad pensionärile välja maksma pensioni suuruses 140 dollarit.
Lisaks peab Venemaa pensionärile maksma moraalse kahju hüvitamiseks 3000 eurot.
83-aastane Voroneži elanik püüdis üheksa aastat jooksul saavutada õiglust, sest talle ei makstud 1998-1999. aastatel pensioni, kirjutab Gazeta.
"Muidugi on mul hea meel, et õiglus on saavutatud, aga oleks parem, kui see oleks toimunud tunduvalt varem," ütles ta.

Hiina pööras Birma valitsusele selja
Birma sõjaväevalitsuse senine ainus toetaja Hiina Rahvavabariik pöördus eile esmakordselt senise liitlase vastu ja toetas ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni.
Resolutsioonis mõistetakse hukka rahumeelsete protestide mahasurumine ning nõutakse poliitiliste vangide vabastamist, teatab Guardian.
ÜRO julgeolekunõukogu kutsub Birma sõjaväevalitsust üles läbirääkimistele opositsiooniliidri Aung San suu Kyi'ga.
Birmat veel sanktsioonidega ei ähvardata, kuid ÜRO julgeolekunõukogu üksmeel tähendab huntale kaotust, sest seni loodeti just riigi peamise kaubanduspartneri Hiina peale.
Birma valitsuse andmeil hukkus protesti mahasurumises 10 inimest ning arreteeriti 2100, kuid valitsuse väitel vabastati 700 vahistatut.
Hunta eitas vangide piinamist ning süüdistab mässu korraldamises läänemaailma.

USA rünnak tappis Iraagis üheksa last
Liitlasvägede sõdurid tapsid Bagdadi loodeosas 19 mässulist ning 15 tsiviilisikut, kellest üheksa olid lapsed.
USA sõjaväe kinnitusel üritati rünnakuga tabada al-Qaida juhte, teatab AP.
Ameerika väed alustasid juunis rünnakuid al-Qaida juhtide tabamiseks, kuid Iraagi peaminister Nouri al-Maliki süüdistab USA vägesid liigses agresiivsuses.
USA sõjaväe väitel üritati õhu- ja maavägede rünnakuga tabada al-Qaida juhte, kes olid USA luure andmeil kohtumisel.
Ameerika vägede rapordis väidetakse, et esimene õhurünnak tappis juba neli terroristi. Seejärel asuti maa- ja õhuvägedega jälitama põgenenud mässulisi. Järgnenud rünnakus said surma 15 terroristi, kuus naist ning üheksa last.

Rice ja Gates üritavad võita Kremli soosingut raketikilbile
Moskvas toimuval tippkohtumisel üritavad USA välisminister Condoleezza Rice ja kaitseminister Robert Gates murda Venemaa vastasseisu USA poolt kavandatavale raketikaitsekilbile.
Venemaa käsitleb USA kava rajada Tšehhi ja Poola territooriumile osa raketikilbi jaoks vajalikest baasidest otsese ohuna oma riigi julgeolekule, kirjutab BBC.
USA aga rõhutab, et neil tuleb takistada Iraani ja Põhja-Korea suguste "allumatute riikide" tegevust ja riikidest tulenevat raketirünnakute ohtu ülejäänud maailmale.
Kreml ei mõista, miks ei kõlba USA-le nende poolt pakutud variant, mis näeb ette raketikaitsekilbi jaoks vajalike baaside rajamist Venemaa kontrolli all olevasse radarijaama Aserbaidžaanis.
Täna algava nn. "kaks pluss kaks" kohtumise raames istuvad ühise laua taha Condoleezza Rice ja Robert Gates ning nende Venemaa kolleegid välisminister Sergei Lavrov ja kaitseminister Anatoli Serdjukov.

Rice kõneleb Moskvaga probleemidest
USA välisminister Condoleezza Rice koos kaitseminister Robert Gatesiga saabub täna visiidile Venemaale, et osaleda läbirääkimistes strateegilise julgeoleku küsimuses.
Rice märkis, et Moskva ja Washington teevad paljudes mureküsimustes tõhusat koostööd, teatas RIA Novosti.
Samas viitas Rice ka lahkhelidele, mis puudutavad Venemaal toimuvad siseprotsesse ja iseseisva meedia probleeme. Tema hinnangul jäädakse lahkarvamustele ka Moskva suhtumine valitsusvälistesse organisatsioonidesse.
Rice'i ja Gatesi visiidi põhieesmärgiks on raketikilpi puudutavate eriarvamuste kaotamine.

Kommersant: eestlased ei soovi ENPA juhiks venelast
Eesti parlamendi liikmed hakkasid süüdistama Euroopa Parlamentaarse Assamblee juhti Rene van der Lindeni üleliigses sümpaatias Venemaa vastu, aga tegelikult püüab Tallinn iga hinnaga vältida Venemaa saadiku Mihhail Margelovi valimist uueks ENPA presidendiks.
Kommersant väidab seda anonüümsele riigikogu liikmele viidates. Ta viitas seejuures, et van der Lindeni vastase rünnaku taga on kindlaksmääratud põhjused. Eesti delegatsioon tegi väga aktiivselt lobitööd Kristiina Ojulandi upitamiseks ENPA juhi ametikohale, aga selle koha võttis van der Linden, kes eeldatavasti rotatsiooni printsiibi alusel annab selle ENPA demokraatide fraktsiooni juhile Mihhail Margelovile.
Kommersant kirjutab, et just Venemaa senaatori kandidatuuri vastu esinevad Eesti poliitikud. Anonüümne riigikogu liige andis teada, et kui valituks osutub Margelov, siis Eesti delegatsioon tõenäoliselt võtab üldkurssi ENPA häbistamiseks.

Armeenlaste saatus paiskas Türgi ja USA suhted kriisi
USA seadusandjate
Türgi ähvardus saata sõdurid Iraaki sattus samale ajale USA kongressi aruteluga Armeenia genotsiidi (1915-1917) toimumise üle. Tagatipuks mõisteti eile "türkluse haavamise" pärast Türgis vangi armeenlasest ajakirjanik Arat Dink, kelle vend jaanuaris skandaalselt mõrvati.
USA esindajatekoja välisasjade komisjon toetas häältega 27: 21 eelnõu, mis tunnistab armeenlaste kallal toime pandud tapatalgud genotsiidiks, ja saatis otsuse esindajatekoja üldkogule. Sama päeva hommikul pidas Kapitooliumil palvuse armeenia kiriku patriarh Karekin II - esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi sõnul juhuslikult.
Türgi president Abdullah Gül teatas eile, et kongressi seisukohavõtt võib tekitada kahe riigi suhetes tõsiseid probleeme. Ankara USA-suursaadik Nabi Sensoy lisas, et see olevat "türklaste psüühikale väga solvav".

Vene eriteenistustes möllava kodusõja leek murdis välja
Riigi tegelike valitsejate vahel hõõgunud pinged lahvatasid avalikuks võitluseks.
Teisipäevases Kommersandis ilmus pretsedenditu kommentaar riigi narkootikumide vastase võitluse juhilt Viktor Tšerkessovilt, kes hoiatas nimesid mainimata, et eriteenistuste omavaheline kisklemine ähvardab nõrgestada nii valitsust kui ka kogu riigi stabiilsust. Tema artiklile eelnes mitme narkovastase tegelase arreteerimine föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) poolt.
Vahistatute eesotsas oli Tšerkessovi lähim abiline Aleksandr Bulbov, kes peeti kaaslastega 1. oktoobril kinni Domodedovo lennujaamas, kuhu ta saabus välisreisilt. Bulbovit süüdistatakse mitmes kuriteos, mille hulka mahub ka telefonikõnede salajane pealtkuulamine.
Osa spekulatsioonide järgi sai Bulbovile saatuslikuks presidendi administratsiooni asejuhi Igor Setšini ja praeguse justiitsministri Vladimir Ustinovi vestluste pealtkuulamine. Ent samamoodi seostatakse vahistamisi tema osalusel toimunud korruptsioonijuurdlusega Moskva mööblimajas Tri Kita (Kolm Vaala), mis on kahtluste järgi hoidunud FSB töötajate abiga tasumast miljonite dollarite ulatuses tollimaksu.

Poola rajatav naftajuhe Vene energiarelva vastu
Viis endist Moskva vasalli sõlmisid eile kokkuleppe Venemaast mööda mineva naftajuhtme ehitamiseks.
Leedu, Poola, Ukraina, Aserbaidžaani ja Gruusia president osalesid allakirjutamistseremoonial, millega pandi alus Sarmatia projektile. Selle raames rajatakse poole tuhande kilomeetrine pikendus Odessast Lääne-Ukraina linna Brodõsse ulatuvale torujuhtmele.
Esialgu peaks Kaspia regiooni nafta jõudma Poola keskel asuvasse Plocki, kus paikneb riigi suurim rafineerimistehas. Võimalik, et tulevikus pikendatakse toru Leedu Mažiekiai tehaseni.
Naftajuhe peaks valmima 2011. aastal ja vähendama oluliselt selle piirkonna sõltuvust Venemaa tarnetest. Kuid Kaspia mere naftale pole siiski võimalik nii kergelt ligi pääseda.

Kalvitis: pessimistlikud ennustused said tõeks
Suur inflatsioon sundis Lätit koostama palgatõusu piirava ja samas ülejäägiga eelarve.
Seda, mis on toimunud Läti poliitikalaval viimastel kuudel, võib soovi korral nimetada peaaegu kaoseks. Mõjukate äri- ja poliitikategelaste väidetavad korruptiivsed suhted, segadus julgeolekuasutustega, korruptsioonivastase võitluse büroo juhi kõrvaldamine ja parlamendi esimehe tagandamine ning lõpuks mõneti liialdatud tõdemus, et võim Lätis hakkab minema endiste KGB-laste ja korrumpeerunud poliitikute maffia kätte.
Kuid nagu sekeldusi veel vähe oleks - tõeks on osutunud pessimistlikumadki ennustused majandusseisu, eelkõige inflatsiooni kohta. See omakorda on sundinud valitsust varasemaid lubadusi tagasi võtma ning kõneks olnud palgatõusust ilma jäävaid õpetajaid, politseinikke ja meedikuid meelt avaldama.

Parts: Frankfurt-Hahn võiks Eesti ettevõtjatele huvi pakkuda
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles Saksamaal Frankfurt-Hahnis esinedes, et Eesti ettevõtjaile võiks sealne tööstus huvi pakkuda.
Juhan Parts viibis täna Saksamaal Frankfurt-Hahnis, kus ta esines Rheinland Pfalzi Kesk- ja Ida Euroopa keskuse kutsel liidumaa ja Balti riikide majanduskoostöö 10. aastapäevale pühendatud juubeliüritustel kõnega, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Oma kõnes rääkis Parts Eesti soodsast majanduskliimast, kümne aasta jooksul mõlemas suunas tublisti kasvanud kaubavahetusest ja ettevõtete vahel tekkinud otsekontaktidest.
"Rheinland Pfalzi Liidumaa asukoht Euroopa kaubateede ajaloolisel ristumiskohal, selle hea infrastruktuur ning mitmekülgne ettevõtlus loob suurepäraseid võimalusi kasvavaks majanduskoostööks," leidis minister.

STV peab piraattarkvara kasutamise eest trahvi maksma
Tarkvaratootjaid ühendav Business Software Alliance (BSA) võitis kohtus telekommunikatsioonifirmat STV ning nõuab ettevõttelt piraattarkvara kasutamisega tekitatud kahjude hüvitamist 340 000 krooni ulatuses.
BSA esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste sõnul näitas lõppenud kohtuvaidlus, et autoriõiguste kaitse tähtsus ja vajadus heastada õigusrikkumise tagajärjed on Eesti ärimaailmas üha süvenemas, vahendas BSA Eesti esindus.
"Varasemalt on autoriõiguste kaitse toimunud eelkõige kriminaalkorras ning sellele on järgnenud ka riigipoolsed sanktsioonid. Edaspidi on praktikas oodata rohkem tsiviilkohtusse pöördumisi nii õigustrikkuva käitumise lõpetamise kui ka kahju hüvitamise nõuetes," ütles Uduste.
Kokkuleppe tulemusena kohustub AS STV tasuma õiguste omajatele 340 000 krooni ning selle aasta 15. novembriks kustutama kõik litsentseerimata koopiad või asendama originaalidega.

Torm katkestas laevaühenduse Hiiumaaga
Väinamere Liinide teatel on tugeva tuule tõttu katkenud parvlaevaliiklus Rohuküla-Heltermaa liinil.
Kuivastu-Virtsu liinil ei sõida tugeva tuule tõttu parvlaevad Viire, Harilaid, Koguva ja Kõrgelaid, reisijaid teenindab tuule edasise tugevnemiseni vabagraafikus Regula.
Väinamere Liinid paluvad reisijatel võimalusel sõiduplaanid ümber teha ning jälgida operatiivseid teadaandeid väljumiste kohta kodulehel www.laevakompanii.ee või infotelefonilt 452 4444.

Lepp: uus spordikanal esialgu ööpäevast programmi välja ei vea
Kuu aja pärast avatava spordikanali Kalev Sport peatoimetaja ja peaprodutsendi Toomas Lepa sõnul on uue spordikanali signaal eetris 24 tundi ööpäevas, kuid saateid on eetris esialgu "pisut vähem".
Lepp rääkis Eesti Päevaleht Online'ile, et praegu käib telekanali stuudio ehitamine ning kanal läheb ametlikult eetrisse 12. novembril.
"Tegelen praegu programmi formeerimisega, viibin praegu Monte Carlos Sporteli telesaadete turul, et sõlmida lepinguid erinevate spordialade õiguste näitamiseks," sõnas Lepp. "Kõik on uus - inimesed, tehnika, programmid. Kindlasti ei pääese me vigadeta, aga püüame anda Kalev Meedia ja uue telekanali Kalev Sport poolt kõik, et spordilembene televaataja leiaks uue lemmikkanali ning et spordivaatajate leeri lisandub hulgaliselt uusi inimesi."
Lepa sõnul on tegemist spordikallakuga uudiste ja meelelahutuskanaliga. Muuhulgas plaanib telekanal luua uue uudistesaadete süsteemi. "Loome täiesti uue uudistesaadete süsteemi, mis peaks oluliselt täiendama praegu Eesti kanalites olevaid uudistesaateid. Tahame igalpool kohal olla ja uudiseid operatiivselt ka eetrisse edastada," rääkis Lepp.

Kauplused petavad inimesi enamasti alusetute lubadustega
Tarbijakaitseameti teatel esitatavad inimesed neile enim kaebusi seoses erinevate tarbijakampaaniatega, mille käigus lubatud kaupa tihti kõigile ei jagu.
Ameti pressiesindaja Evelin Koppel rääkis Päevaleht Online'ile, et tarbijakaitseamet on menetlenud mitmeid juhtumeid, kus mingi kampaania käigus lubatakse tarbijale näiteks odavamaid tooteid, kaks asja ühe hinnaga või ostetule kaasaantavat toodet.
Näiteks tõi Koppel paar aastat tagasi toimunud Coca-Cola kampaania, kus ostjad pidid koguma Coca-Cola pudeli korke ning 5 korki kogunuile lubati kingituseks päkapikk. "Kampaania algas novembris ja pidi kestma jaanuarini, kuid auhinnad lõppesid juba novembris. Samuti olid kampaania lõppedes müügil endiselt kampaaniamärkega tooted, neid müügilt ära ei korjatud," rääkis ta.
Lisaks mainis ta veel sellist juhtumit, kus lubati puidust aiamööblile kuni 80-protsendilist allahindlust. "Laiali saadeti tuhandeid reklaamlehti, kuid kui tarbijad samal päeval poodi jõudsid, oli kaup juba otsas ja tegelikkuses oli allahinnatud komplekte vaid mõnikümmend," rääkis ta.

Eesti Energia tunnistati parima finantsaruandlusega ettevõtteks
Kaheksandat aastat korraldatud konkursil Finantsaruandluse Lipulaev sai üldvõidu ning parima börsiettevõtte tiitli Eesti Energia.
Avaliku sektori võitja oli jätkuvalt haigekassa. Finantssektori ja nn mitte-börsiettevõtete grupi võitsid eelmise aastaga võrreldes uued tegijad - vastavalt IF Eesti Kindlustus ja Tallinna Börs, teatas rahandusministeerium.
Hindamine toimus kahes voorus: esmalt hindasid audiitorid finantsaruannete vastavust hea raamatupidamistava nõuetele. Teises voorus hindasid ajakirjanikud, analüütikud, õppejõud ja teised eksperdid iga grupi 5-6 parima majandusaasta aruande kui terviku informatiivsust ja lugejasõbralikkust.
Konkurssi korraldab raamatupidamise toimkond ning tänavu osales selles 63 aruannet.
Konkursi Finantsaruandluse Lipulaev 2007 võitjad:

Kalev Meedia spordiakanal alustab kuu aja pärast
Kalev Meedia spordikanal läheb eetrisse 12. novembril.
Telekanali Kalev Sport peatoimetaja ja peaprodutsent Toomas Lepp kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et praegu käib telekanali stuudio ehitamine ning uued töötajad on juba tööle võetud.
Täna teatasid nii Elioni DigiTV kui Starman, et alustavad 12. novembrist uue kanali edastamist.
Elioni DigiTV lisab kanali era- ja äriklientide põhipaketti kanalile number 4, kus praegu asub Orsent TV. Orsent TV jääb seetõttu nähtavaks vaid Slaavi põhipaketis ning Slaavi teemapaketis.
Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul hakkavad uut spordikanalit nägema Tallinna, Harjumaa ja Rapla kaabel-tv ning digi-tv kliendid. "Täpsem võrkude nimekiri, kuhu uue kanali lisame, selgub lähiajal," sõnas Hartikainen.

Kuressaare Ooperipäevade kaubamärki müüakse ühe miljoni krooni eest
Kohtutäitur Svetlana Põld müüb Kuressaare linnavalitsuse nõudel enampakkumisel miljonikroonise alghinnaga Saaremaa Muusikahariduse sihtasutuse nimele registreeritud kaubamärki Kuressaare Ooperi Päevad 2002 Eesti Ooperifestival.
Kuressaare Ooperipäevade kaubamärk on panditud Kuressaare linnavalitsusele, tagatiseks nende poolt eraldatud 250 000 kroonisele toetusele, mida vaatamata Ooperipäevade ärajäämisele ei ole siiani tagasi makstudm, kirjutab Oma Saar.
Järgmisel aastal toimub üritus Saaremaa Ooperipäevade nime all, ning korraldajaks on Eesti Kontsert, mille tegevjuht Aivar Mäe on öelnud, et nemad ei ole kaubamärgist huvitatud. Mäe on avaldanud arvamust, et Kuressaare Ooperipäevade kaubamärk ei ole väärt isegi mitte ühte krooni.
Kuressaare Ooperipäevade registreeritud kaubamärk on kaitstud kuni aastani 2014, enampakkumine toimub 25.oktoobril.

Eurotelefonil vastatakse täna struktuuritoetuste teemalistele küsimustele
Täna kell 11-14 vastavad oma valdkonna spetsialistid tasuta euroinfo telefonil 800 3330 Euroopa Liidu struktuuritoetusi puudutavatele küsimustele.
Rahandusministeeriumi teatel saab küsimusi esitada hariduse, tööhõive, mittetulundusühenduste ja kohalike omavalitsuste toetamise teemadel. Samuti on võimalik infot saada keskkonna, ettevõtluse, transpordi ja infoühiskonna valdkondade rahastamise kohta.
Tasuta euroinfo telefonil 800 3330 ootavad küsimusi: Margus Haidak (haridus- ja teadusministeerium), Urmo Merila (riigikantselei), Andrus Pirso (keskkonnaministeerium), Tea Danilov, Ahti Kuningas ja Peeter Tiks (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) ja Katri Seier (rahandusministeerium).
Sel nädalal kinnitas Euroopa Komisjon struktuuritoetuste jagamise aluseks olevad rakenduskavad, mis annab Eestile võimaluse kasutada seitsme aasta jooksul toetusi 53,3 miljardi krooni ulatuses.

Muuga söeterminal võib Eestist ära kolida
Pärast aprillisündmusi kuivale jäänud Muuga söeterminali omanikud otsivad mitme allika kinnitusel võimalust terminali seadmed maha müüa.
Eesti ühtedele rikkamatele inimestele, avalikkuse eest varjule hoidvatele Maksim Liksutovile ja Sergei Glinkale kuuluva terminali seadmete vastu on väidetavalt huvi tundnud nii Ventspilsi kui Ust-Luga sadamates tegutsevad operaatorid, kirjutab Postimees.
"Terminalilt meil selle kohta infot pole, aga kuulsin, et nende tehnika, näiteks laadurite vastu tunti Ventspilsist huvi," ütles Muuga sadamakapten Ülo Kikas.
Transiidiekspert Raivo Vare kinnitusel on temanigi jõudnud väited, nagu võidaks terminali seadmed viia mõnda teise sadamasse, Vare rõhutas siiski, et ta teab demonteerimise plaanidest vaid juttude põhjal ega saa seda otseselt kinnitada.
Ka terminali asukohaks oleva Muuga sadama emafirma Tallinna Sadamaga seotud inimesed nentisid, et ametlikku infot seadmete müügisoleku kohta pole nendeni jõudnud, kuid väited Läti või Vene ostuhuvilistest ei tule sadamale uudisena.

Sellest aastast jääb tööealisi aina vähemaks
Tänavune aasta on Eesti rahva jaoks pöördeline - seni tööealiste osa elanikkonnas suurenes, nüüdsest aga tuleb iga töötaja kohta ülalpeetavaid järjest juurde.
Prognoosid Eesti rahvaarvu kohta aastani 2050 näitavad kõik rahvaarvu järjepidevat vähenemist, kirjutab Äripäev.
Vähenemise tempo prognoosid erinevad üksteisest kaunis palju: USA rahvaloendusteenistuse ennustuse kohaselt väheneb rahvaarv alla maagilise ühe miljoni juba 2039. aastal ja 2050. aastal elab Maarjamaal 862 000 inimest; seevastu ÜRO rahvastikuspetsialistide tänavu kevadel tehtud prognoos on optimistlikum - 2050 elab Eestis 1,13 miljonit inimest.
"Majandus peab kujuneva olukorraga arvestama. Maailmas on meist väiksemaid populatsioone, kes end edukalt ära majandavad," ütleb rahvastikuteadlane, Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika teaduskonna emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Eksootilise investori taga võib peituda "teine eestlane" 
Enamiku kodumaad tabavate eksootilistest riikidest tulnud välisinvesteeringute taga peidavad ennast hoopis meie oma ettevõtjad või teised välisinvestorid, kes seeläbi oma makse optimeerivad.
Eesti Panga andmetel on otsustatud Eestisse investeerida näiteks Kaimanisaartelt 3,5 miljoni krooni ulatuses. Samuti leidis keegi Saint Kitts ja Nevisest Eesti olevat oivalise pinnase ettevõtlusega tegelemiseks ning paigutas siia üle seitsme miljoni krooni, kirjutab Äripäev.
Nendele lisaks oleks siia justkui tulnud äri ajama ka Malawi, Libeeria, Panama, Mali, Niue ja paljude teiste kaugete maade ettevõtjad.
"Siin on ikkagi meie oma kapital maailmas laiali ning seda väga suurtes summades," räägib Mainori nõukogu liige Ülo Pärnits, kes peab probleemiks teadmatust rahavoogude tegeliku liikumise kohta.
"Kui te vaatate näiteks Malawi majandust, siis pole see võimalik, et sealt keegi siia raha on pannud. Sealt võivad tulla ainult spekulandid või aferistid," sõnab Pärnits ja kinnitab, et selliste riikide varjus peidab end keegi teine.

Laenuga jännis inimeste kodud lähevad haamri alla
Viimase kümne kuuga on pangaklientidelt ära võetud kodude arv
Viimase aasta jooksul on paljud eluasemelaenu võtjad sattunud makseraskustesse. Üheks probleemi tekitajaks on täiturite sõnul kasvav laenuintress.
Pangad võtavad viimase abi-nõuna appi kohtutäiturid, kelle kaudu müüakse enampakkumiste teel võla katteks võlgnike kinnisvara maha.
Selle aasta jaanuaris ilmus ametlikes teadaannetes kümme enampakkumiskuulutust, kus täiturid müüvad pangale võlgu jäänud inimeste kodusid. Septembris oli nende arv 27.
Oktoobri esimesel nädalal laekus kohtutäituritelt veel kaks-kümmend võõrandatud kinnisvaraobjekti sundmüügiteadet pankade kasuks.
"Viimastel kuudel on suurenenud kodude müük võla katteks ehk inimesed ei ole suutnud oma võlakohustust panga ees täita," ütles Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.

Enampakkumisel on ASA Kindlustuse nõue Apananski vastu
Kesklinna korteri väärtus on miljoneid kroone, alghind aga 350 000 krooni.
Nädala alguses avalikustati enampakkumisteade, mille kohaselt läheb müüki ASA Kindlustuse nõue Leonid Apananski vastu. Kunagise AS-i ASA Kindlustus juhatuse esimehe vastu esitatud nõude alghinnaks on määratud 350 000 krooni ning aluseks 1999. aastal Apananski ja praeguseks pankrotis AS-i ASA Kindlustus vahel sõlmitud ostu-müügi- ja pandileping.
Lepingu järgi on nõude objektiks Tallinnas Rävala pst 13 asuv 76,1 m2 korter, nõude jäägiks on 402 699 krooni. Leping oli sõlmitud viieteistkümneks aastaks intressimääraga üheksa protsenti jagatuna kuumakseteks. Ometi jäi Apananskil toonaste hindadega 650 000 krooni maksev südalinnas asuv korter lõpuni välja ostmata.

Kasiinosid võib rohkem reklaamida, seksuaalsuse kasutamine väheneb
Valitsus kiitis eile heaks reklaamiseaduse eelnõu, mis avardab kasiinode reklaamimise võimalusi, samas pole tulevikus enam lubatud inimest reklaamis seksuaalobjektina kujutada.
Praegu on reklaam lubatud vaid hasartmängu korraldamise kohas. Uue seaduseelnõu järgi on see lubatud välisturistidele mõeldes ka näiteks rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- ja õhusõiduki pardal, rahvusvahelist reisijate liinivedu teenindava lennuvälja ja sadama reisiterminali hoones ning hotellis, kus asub mängukoht.
Teise olulise muudatusena ei tohi reklaamid tulevikus kujutada sobimatut alastust ega sisaldada seksistlikke väljendeid.
Seksistlikuks peavad ametnikud näiteks Fiat Ducato reklaami "Napp number. Suur sisu".

Sukeldujad ootavad luba veel mitme laevavraki põhjalikuks uurimiseks
Sukeldumisturiste ootab Eesti vete majandusvööndis üha uusi avastatud ja avastamata vrakke. Viimati lisandusid muinsuskaitseametilt ajutise kaitse nimekirja näiteks Stella Maris ja soomlaste rannakaitsealus Uisko.
Kuivõrd huviväärsete laevadega on tegemist, peab selgitama ekspertiis, mille puhul kasutatakse tihti ka avalike sukeldumisklubide instruktorite abi.
Juba avastatud vraki puhul kaitseb ajutise kaitse alla võtmine võimalike rüüstete eest. Ajutise kaitse kehtestamisest kuue kuu jooksul peab sündima otsus, kas leitud laevakerel on muinsusväärtust või mitte.
Kohe pole luba
Sukeldumisklubide kinnitusel on mõnegi laevavraki asukoht kas vanade kaartide, kalurite lõhutud võrkude või lokaatorite kaudu sageli juba varem teada. Siiski ei ole enne muinsuskaitseameti otsust sukeldujail luba neid külastada.

VAT teater tähistas 20. tegutsemisaastat
Eesti vanim vabatrupp VAT Teater tähistas 20. sünnipäeva, mille puhuks kriitik Rait Avestik kirjutas selle ajaloost raamatu "Isiklik teater".
Avestiku sõnul jaguneb VAT Teatri loominguperiood kaheks, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
"Ilmselt oli vaja seda esimest kümmet aastat, et rapsida natuke ja aru saada, mida tegelikult tahetakse ja siis käis (VAT Teatri kunstilisel juhil) Aare Toikkal üks klõps ära ja ta sai aru, et nii peaks hoopis edasi minema ja ta tegi väga õigesti," rääkis Aavestik. "Oluline pööre oli see, et ta kutsus välislavastajaid nii Eestist kui välismaalt."
Uued tuuled on VAT teatrile toonud välis- ja kodumaiseid preemiaid. Lavale on toodud verivärsket loomingut Eesti näitekirjanikelt, näiteks Urmas Vadilt ja Mart Kivastikult.

Draamateatris esietendub Ibseni "Metspart" 
14. oktoobril jõuab Eesti Draamateatri väikese saali lavale Henrik Ibseni "Metspart" Ingomar Vihmari lavastuses.
Eesti teatris on varemgi korduvalt lavastatud seda traagilist lugu, kus vanema põlvkonna moraalituse ja alatuse eest maksavad järeltulijad saatuslikku hinda.
Gregers Werle püüab avada Hjalmar Ekdali silmi ta naise minevikutegude suhtes. Püüab enda meelest parimat - ausat ületunnistust ning järgnevat leppimist - ent saavutab Ekdali perekonna traagilise lõhenemise.
Selle tulemusel ning vääritimõistmiste tõttu satub Ekdalite teismeline tütar Hedvig valiku ette: ta on kaotanud oma isa armastuse ning talle näib, et ainus võimalus seda tagasi võita on tuua suur ohver. Tuleb ohverdada kõige kallim, ja selleks on pööningul elav metspart, millesse tüdruk on sügavalt kiindunud.

Eesti filmid on Varssavis arvukalt esindatud
Täna algava 23. Varssavi rahvusvahelise filmifestivali kava erinevates programmides osaleb neli Eesti mängufilmi.
Varssavi festivali direktor Stefan Laudyn on lausunud ajalehes Rzeczpospolita, selgitamaks nii arvukat Eesti filmide valikut: "Väike Eesti, kus toodetakse paar mängufilmi aastas, on sel aastal olnud esindatud kõige olulistemal filmifestivalidel - Cannes'is, Veneetsias. Seepärast valisime oma programmi värsked Eesti filmid ja nimetasime selle "Eesti plahvatuseks"."
Varssavi filmifestivali rahvusvahelisse võistlusprogrammi "Uued filmid uutelt rezhissööridelt" (New Films New Directors International Competition) on valitud "Magnus" (rezhissöör Kadri Kõusaar) ja "Sügisball" (rezhissöör Veiko Õunpuu). Dokumentaalfilmide võistlusprogrammis osaleb "Laulev revolutsioon" (rezhissöörid Jim Tusty, Maureen Castle). Varssavi võistlusprogrammis (The Warsaw Competition) linastub Ilmar Raagi lavastatud "Klass" ja "Vaba vaimu" (Free Spirit) programmi on valitud selle aasta vaadatuim Eesti film "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (rezhissöörid Andres Maimik, Rain Tolk).

Eestis väljaantud postmark pälvis rahvusvahelise preemia
Ülle Marksi ja Jüri Kassi kujundatud postmark rahvusooper Estonia 100. sünnipäevaks valiti Yehudi Menuhini muusikateemalisel postmargikonkursil kolme parima hulka.
Eesti postmark valiti paremuselt teiseks 130 kandidaadi hulgast, teatas Eesti Kunstnike Liit.
Esimese koha pälvis Belgias valminud postmark, mis oli pühendatud renessanssi ajastu heliloojatele.

Romaaniülikool: Agatha Christie "Mõrv Idaekspressis" 
Me ei saa öelda, et iga kirjanik on moralist ja ärme
Väike, pisut karlssonlik valloon ja Heraklese nimekaim on, õigemini peab olema valmis lahendama niisugust mõistatust, mille tagajärge me teame varem kui lahendust. Iseenesest on see paradoks, sest näiteks mõrv - kui mõistatus seisneb just tapmises - "tuleb" alati pärast mõrvarit ja isegi kui tapja on teada kohe, siis tema "märja töö" põhjused selguvad ikka alles hiljem. Uurija peab tegema selgeks, mida juhtus enne mõrva sellist, mille tagajärjeks oli mõrv, ehk ta peab minema ajas tagasi. Tegelikult on Poirot ajaloolane, kes ana-lüüsib seda, mida poleks olla tohtinud, ent ometigi on. Kui keegi tahab krõbedamat järeldust, siis Poirot on nii ajaloolase karikatuur kui ka apoteoos.

Roger Moore sai kuulsuste alleele oma tähe
James Bondina tuntust kogunud näitleja Roger Moore sai eile Hollywoodis kuulsuste alleele maha oma tähe.
Tahvel asub aadressil 7007 Hollywood Boulevard, see on Briti veterannäitlejale tunnustus tema tuntuima rolli eest, kirjutab BBC.
Näitleja, kes tegi 12 aasta vältel kaasa seitsmes Bondi-filmis, kirjeldas katte eemaldamist oma tähelt kui suurt elamust. Tema esimene roll superspioon James Bondina oli aastal 1973 filmis "Live and Let Die".
Pühapäeval 80-aastaseks saav Moore on 2350. täht Hollywood Boulevardil.

Võluvalt dekadentlik, isegi lüüriline Apocalyptica
Kolmapäeval alustas Tallinna linnahallis oma Euroopa-tuuri sümfoonilise metal'i lipulaev, nelja tšellisti ja üht trummarit ühendav Apocalyptica.
Populaarmuusikas on kaverite tegemine kahtlane värk, peamiselt seetõttu, et iga poplaul on enamasti liiga tugevalt seotud konkreetse esitajaga. Ja sedasi võib nii mõnigi uusversioon kõlada nii, et sobiks äärmisel juhul autoritasuta telepoemuusikaks. 1996. aastal Metallica kaverdamisest alustanud Apocalypticat see oht muidugi ei ähvarda. Põhjanaabrite kollektiiv on arenenud originaalsest uusversioonide tegijast tõsiselt võetavaks metal-bändiks.
Apocalyptica lugude puhul on asi muidugi filigraansusest kaugel, aga küllap polegi see nende taotlus. Tõepoolest, mis filigraansust on võimalik saavutada mööda lava, pill kaenlas, ringi tuisates ja juukseid raputades. Aga kahtlemata näeb see välja väga efektne. Ja oma žanri piires on kollektiiv saanud hakkama millegi üsna põhjapanevaga. Tõenäoliselt ei rõhugi Apocalyptica virtuoossusele ja oma lihtsad asjad mängivad nad ära vägagi viisakalt.

Vene tudeng Eesti ülikoolis: uued tutvused ja keelemured
Tartu ülikooli tudeng Julija Maslova kirjeldab, kuidas tal esimene kirjalik koolitöö läks.
Möödunud on üks kuu ja juhtunud on juba palju. Esialgu arvasin, et see on suur puudus, kui mitmel erialal on ühised loengud, nüüd mõtlen, et see on väga hea. Tartu ülikoolis on võimalik võtta kõrvaleriala ja suhtlemine inimestega, kes õpivad midagi muud kui mina, võib aidata oma valikut teha.
On tekkinud ka probleemid. Meil oli üks seminar, kus oli vaja arutleda erinevate asjade üle nagu elektrihinna tõus, tuumaelektrijaama ehitamine, lennukite hilinemine jne. See oli minu jaoks liiga raske. Kooli ajal mulle väga meeldis arutleda, aga see kõik toimus emakeeles. Probleem oli selles, et kuni jõudsin oma mõtted ja arvamused peas eesti keelde tõlkida, oli teema juba vahetunud. Sain aru, et on vaja õppida eesti keeles mõtlema, mis on väga raske. Igal juhul ei ole see võimatu, sest üks vene tüdruk minu kursuselt sai sellega väga hästi hakkama.

Untsakate uhke tähtpäev
Homme peab ansambel Untsakad Tallinnas Mere puiestee Scotland Yardis oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Õnnitlema-esinema on oodata suurt hulka sõprusansambleid: Väikeste Lõõtspillide Ühing, Tuulelõõtsutajad, Oort, Kihnu Poisid, Pärnu Poisid ja Kiritöö.
Lisaks mitmed head sõbrad-kolleegid, kes on aastate jooksul Untsakate seltsis lavalaudu tallanud: Airi Allvee, Üllar Saaremäe, Margus Tammemägi, Sulev Salm, Rohke Debelakk jt.
Algus kell 20, sissepääs tasuta. Bändil on hea meel, nii külaliste kui ka kingituste üle.

Metsatölli aasta kaks viimast
Metsatöll annab täna ja homme aasta viimased kontserdid, pugedes seejärel stuudioseinte vahele albumit salvestama. Täna kuuleb Metsatöllu Nukuteatri kinni ehitatud sisehoovis, õhtut alustab Eesti pagan-metal'i isa Tharapita. Homme raputab Metsatöll Viljandis kino Rubiin seinu. Mõlemad kontserdid algavad kell 21.
Bänd on lubanud ära kinkida tänavu läbi mängitud trumminahad ja kitarrikeeled, tehakse pilti ja jagatakse autogramme.

Sõnavara: Lumekruubid
Sõnavara: Lumekruubid on sademed, mis langevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulikestena. Näpuga on lumekruupe kerge katki pigistada, neid sajab rünksajupilvedest ning nad käivad käsikäes hooglumega. Saju ajal on õhutemperatuur nulli ringis. Mitte ajada segi jääkruupidega (loe www.emhi.ee).

Murtud lõualuuga Luhamaa paraneb
Eelmisel nädalavahetusel Austria lahtised meistrivõistlusted katkise
Sportlase ülemised ning alumised hambad on traatidega lahastatud, paar-kolm nädalat saab Marko toituda vaid kõrre abil. Marko Luhamaad külastasid "Seitsmesed uudised".

Loeb võitles liidrikoha endale
Korsika MM-ralli kaks korda järjest võitnud Sebastien Loeb tõusis Prantsusmaale kuuluval saarel pärast viiendat kiiruskatset liidriks.
Citroenil sõitev prantslane edestas senist juhtijat Marcus Grönholmi (Ford) 16,6 km pikkuse katse läbimisel 3,2 sekundiga ning kokkuvõttes möödus soomlasest 0,1 sekundiga. Päeva viimase, 27,42 km pikkuse katsega kasvatas Loeb oma edu 4,7 sekundi võrra ning alustab laupäeval 4,8 -sekundilises eduseisus.
Kolmas on Daniel Sordo (Citroen), kes sai kolmanda aja ka päeva kahel viimasel kiiruskatsel. Kui enne viimast kiiruslõiku jäi hispaanlane oma meeskonnakaaslasest maha 9,6 sekundiga, siis nüüd on vahe juba 18,5 sekundit. Alla ühe minuti kaotab liidrile veel vaid Francois Duval. Samuti Citroeni rooliv belglane on Loebist 57,8 sekundi kaugusel.
Viienda ja kuuenda koha pärast jagelevad Petter Solberg (Subaru) ja Jari-Matti Latvala (Ford). Kui enne viimast võidukihutamist oli norralase edu soomlase ees vaid 0,7 sekundit, siis kuuendal katsel oli Solberg konkurendist 2,6 sekundi võrra kiirem ning nüüd on vahe 3,3 sekundit.

Aava tõusis Korsikal liidriks
Urmo Aava (Suzuki Swift) võitis Korsika MM-rallil viienda kiiruskatse 3,6 sekundiga Per-Gunnar Anderssoni ja 5,9 sekundiga Martin Prokopi ees ning tõusis kokkuvõttes JRC-arvestuse esimeseks.
Seni samuti kaks kiiruskatset võitnud Prokop (Citroen C2) jääb nüüd eestlasest maha 0,9 sekundiga, enne Korsika rallit MM-i punktitabelis Aavaga esimest-teist kohta jaganud Andersson 13,6 sekundiga, kirjutab Sportnet. Avapäeval on Korsika rallil ees veel üks kiiruskatse.

Aava kasvatas Anderssoni ees edu
Urmo Aava võitis Korsika MM-ralli oma Suzukiga kolmandal kiiruskatsel JRC-sarja arvestuses välja parima aja ning vähendas vahe liidri tšehhi Martin Prokopiga (Citroën) vaid sekundile.
Kolmanda aja sai kirja Aava tiimikaaslane rootslane Per-Gunnar Andersson, kes jäi Aavast maha 7,5 sekundit. Kokkuvõttes edestab Prokop küll Aavat sekundiga, kuid tähtsam võitlus käib eestlasel hoopis Anderssoniga. Aava edu rootslase ees on peale kolmandat kiiruskatset 10,9 sekundit, teatab Sportnet.
Korsika ralli on JRC-sarja viimaseks etapiks. Hetkel on võrdselt 38 silmaga juhtimas Aava ja Andersson, kuid rootslasele annab eelise kolm esikohta Aava ühe vastu.
"Olen hommikul läbitud kahe kiiruskatsega väga rahul. Auto tundub hea ja enesetunne on suurepärane. Päeva teisel poolel loodan vahet veelgi kasvatada, kuid kindel on see, et ega Andersson ei kavatse ka alla anda ja pikk ralli on veel ees", sõnas Aava lõunasesse hooldusalasse sisenedes. Reede pärastlõunal sõidetakse veel kolm kiiruskatset. Esimene auto lõpetab võistluspäeva kell 18.53 Eesti aja järgi.

Kultuuriminister kinnitas riiklikud spordistipendiumid
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas 2007. aasta teise poolaasta riiklikud spordistipendiumid ja toetused sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks.
Stipendiumi 5000 krooni kuus saavad Tõnu Endrekson, Irina Embrich, Andrei Inešin, Jüri Jaanson, Deniss Karpak, Gerd Kanter, Marko Luhamaa, Jaak Mae, Heiki Nabi, Aleksander Tammert, Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi.
Stipendiumi 3000 krooni kuus saavad Sven Järve, Kristjan Kais, Igor Kuzmin, Kaire Leibak, Martin Padar, Allar Raja ja Rivo Vesik.
2000-kroonise kuutoetuse saavad Martin Absalon, Marko Albert, Triin Aljand, Leonid Gulov, Margus Hunt, Märt Israel, Andrei Jämsä, Irina Kikkas, Kristo Kollo, Jana Kolukanova, Kaspar Kokk, Alo Kuslap, Jaan Laos, Martin Liivamägi, Agnes Lill, Nikita Lunin, Artur Maier, Toomas Mets, Grigori Minaškin, Nikolai Novosjolov, Kaisa Pajusalu, Elina Partõka, Piret Pormeister, Merili Randmaa, Künter Rothberg, Jevgenija Rõndina, Alvar Räägel, Margit Rüütel, Andrus Sabiin, Galija Sattarova, Eveli Saue, Rauno Talisoo, Taavi Tibar, Indrek Tobreluts, Oliver Venno, Sten Villmann ja Maarika Võsu.

John Terry jääb homsest mängust eemale
Inglismaa vutikoondis peab homses EM-valikmängus läbi ajama meeskonna kapteni John Terryta.
Chelseas mängiv keskkaitsja vigastas meeskonna treeningul põlve ning eilsed uuringud näitasid, et mees pole mängukõlbulik, teatab Eurosport.
Terryl vigastas juba varem varvast ning murdis põseluu, kuid põlvevigastusest sai tema kannatuste karikas viimane piisk.
Tõenäoliselt on Terry järgmisel kolmapäeval mänguks Venemaa vastu juba mänguvalmis.
Rio Ferdinandi kõrval võtab keskkaitses homme tõenäoliselt koha sisse Evertoni kaitsja Joleon Lescott, kes pole seni koondise eest ühtegi kohtumist pidanud.

Owen ihaldab Charltoni rekordit
Inglismaa koondise eest 85 mängus 40 väravat löönud Michael Owen soovib jõuda kord Bobby Charltoni rekordi, 49 koondisevärava ületamiseni.
Võimalust väravatearvet suurendada näeb Inglismaa staar juba homme mängus Eestiga. Üheksa päeva tagasi songaoperatsioonil käinud Owen on imeliselt paranenud.
"Tunnen mängunälga," lausus Owen. "Olen koondises mänginud juba ligi kümme aastat ning löönud 40 väravat - lihtne arvutus näitab: kui jätkan nelja väravaga aastas, pean rekordit paar aastat ootama," lisas Newcastle'is mängiv ründaja.
Terry vigastusega audis
"Kui Michael püsib tervena, lööb ta mu rekordi kindlasti üle," ütles Charlton. "Mul ei ole sellest üldse kahju, kui mu koha võtab suurepärane mängumees."

Raio Piiroja peab lootma imele, Mart Poom saab tõenäoliselt mängida
Eesti jalgpallikoondise väravaluku Mart Poomi osalemine homses EM-valikmängus Inglismaaga on enam-vähem kindel, kaitsja Raio Piiroja peab lootma imele.
Ja Piiroja loodabki. Hoolimata sellest, et ta pidi sinisärklaste harjutuskorda eile pärastlõunal Poomi koduklubi FC Watfordi treeningukeskuses London Colney külas nukral ilmel kõrvalt vaatama ning tervise kohta selgitusi jagama.
"Kuigi ma ei ole praegu eriti optimistlik, loodan, et võib-olla juhtub veel ime," ütles Piiroja. "Mis ma muud ikka enam teha saan..."
Eesti koondise peatreener Viggo Jensen paistis treeningule jõudes samuti üsna murelik, kuid ruttas kohe kinnitama, et peale Piiroja pole uusi ohvreid juurde tekkinud.
"Tundub, et ka Poom saab mängida. Praegu ootamegi vaid veel seda, et Raioga oleks okei," lausus juhendaja, kuid lisas samuti, et lootusi ei saa väga kõrgeks ajada. "Võimalus, et Raiol õnnestub mängus osaleda, on fifty-fifty. Neis asjades ei saa kunagi midagi väga kindlat öelda," märkis juhendaja.

Uuest treenerist innustuv Kanepi mängib Zürichis
Treeninguperiood Rootsis süstis Kanepisse värskust ja lisas hädavajalikku motivatsiooni.
Eesti esitennisist Kaia Kanepi sõitis eile Växjöst Zürichisse, kus peab homme esimese mängu WTA turniiri kvalifikatsioonis. Sellega lõpetab Kanepi vigastusest tingitud kuuenädalase võistluspausi.
Ütlematagi selge, et Kanepi tunneb võistlusnälga. "Iga turniiritennisest eemal oldud päev aina lisab seda. Treeninguil tundus vormiga kõik korras olevat, kuid võistlusmäng on midagi muud," lausus ta.
Ligi nädala vältel harjutas Kanepi tuntud Rootsi tennisekeskuses oma uue treeneri Magnus Larssoniga. "Sõbralik kuju ja hea suhtleja. Larssoniga ei olnud mingit raskust kontakti saavutada. Esmamuljed on kõige paremad," märkis Kanepi eile.
Kokkulepe Larssoniga näeb ette, et kümmekonna aasta eest maailma esikümnesse kuulunud rootslane juhendab Kanepit aastas 12 nädala vältel Växjös. Turniiridel Larsson Kanepit ei saada. "Ta soovitas mulle ühte oma head tuttavat, kes võiks minuga mööda turniire ringi sõita. Midagi konkreetset esialgu siiski veel pole," selgitas Kanepi, kes kavatseb järgmine kord Larssonit ja Växjöd külastada nädala vältel novembris.

Viimasel etapil jälgib üks kohtunik vaid McLareni vormelitiimi
McLareni meeskond kinnitab, et kohtleb Hamiltoni ja
21. oktoobril sõidetav MM-sarja viimane etapp Sao Paulo ringrajal kütab kirgi. FIA teatas, et üks kohtunik pannakse spetsiaalselt jälgima McLareni meeskonna tegevust, et mõlemaid sõitjaid koheldaks võrdselt.
Enne viimast etappi juhivad McLareni sõitjad Lewis Hamilton ja Fernando Alonso, keda lahutab vaid neli punkti. Kolmandana võib MM-tiitlile pretendeerida Ferrari piloot Kimi Räikkönen.
McLaren pidas vajalikuks välja tulla koguni eriteatega. "Soovime selgitada, et meeskond järgib ka Brasiilia GP-l ausa mängu kõiki aspekte, nagu oleme teinud seni. McLaren ja Mercedes-Benz tagavad, et mõlemad sõitjad saavad täpselt ühesuguse auto, mootori, taktikalised nõuanded ja ressursi," kinnitatakse teada-andes.

Käsipallikoondis osaleb turniiril Poolas
Eesti käsipallikoondis kohtub Poznanis Poola, Ungari ja Taani meeskonnaga.
Peatreeneri Riho-Bruno Bramanise juhendamisel osalevad 25.-27. oktoobrini peetaval turniiril Marius Aleksejev, Mikola Naum, Risto Lepp, Kaupo Palmar, Kristo Järve, Ravo Voosalu, Maidu Patrail, Valdar Noodla, Siivo Sokk, Marius Lepp, Jaan Kauge, Kristjan Muuga, Indrek Lillsoo, Martin Noodla, Janar Mägi ja Kristjan Järv.

KredEx alustab energiasäästualast teavituskampaaniat
Alates esmaspäevast viib KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus (ESK) kahe nädala jooksul läbi energiasäästuteemalise teavituskampaania "Kuidas säästa küttekuludelt?"
Kampaania peamiseks eesmärgiks on tõsta kortermaja elanike energiasäästualast teadlikkust, juhtides tähelepanu sellele, et kortermaja renoveerimine võib aidata inimestel oma küttekulusid olulisel määral vähendada, teatas KredEx.
Eesti hooned on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed. Meie korterelamutes on aasta keskmine soojustarve 200-400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides pea kaks korda väiksem. Seega tarbime ja maksame energia eest tunduvalt rohkem. Meie elamufondist moodustavad 75% paljukorruselised korterelamud, kus elab 75% elanikkonnast. Olukorras, kus jätkub energiakandjate hinna tõus, tuleb pearõhk suunata elamute energiatarbe, tehnilise seisundi ja elanike elukeskkonna (ka sisekliima) parandamisele.

Ain Parmas asub tööle PR-firmas Hamburg & Partnerid
Pikaaegne Elioni meediasuhete juht ja viimase aasta politseiameti avalike suhete osakonda juhtinud Ain Parmas asub alates 1. novembrist tööle kommunikatsioonibüroos Hamburg & Partnerid.
Parmas hakkab vastutama ettevõtte klientide igapäevase nõustamise ning erinevate kommunikatsiooniprojektide elluviimise eest, teatas Hamburg & Partnerid.
"Aini tulek täiendab meie büroo kompetentsi telekomi ja IT-sektoris. Eesti PR-turg on olnud viimastel aastatel tugevas kasvus ning meie eesmärk on tulla klientide poolsele nõudlusele vastu," lausus Hamburg & Partnerite juhatuse liige Hannes Hamburg.
Parmas töötas aastatel 1994-1998 ajakirjanikuna uudisteagentuuris BNS ning ajalehtedes Rahva Hääl ja Eesti Päevaleht. Alates 1998. aastast on ta tegev PR-vallas, olles töötanud siseministeeriumis, Elionis ja politseiametis erinevatel suhtekorraldusega seotud ametikohtadel.

Kasiinovastased soovivad TV3 ringhäälinguloa peatamist
Eesti kasiinovastased pöördusid täna kultuuriministeeriumisse ettepanekuga kaaluda televisioonikanali TV3 üleriigilise ringhäälinguloa peatamist.
Kassiinovaste hinnangul rikub TV3 arvatavalt seadusi ja kahjustab Eesti meediamaastiku, tehes Olympic Casinole saatega "Mantlipärija" mitte isegi varjatud, vaid suisa avalikku reklaami.
"Põhiprobleem on selles, et kasiinoepideemia, mis tabas Eestit, purustab ja hävitab ühiskonna intellektuaalset potentsiaali kiiremini kui mingi muu sõltuvus või haigus. Sellest on tekkinud ühiskonna ja riigi julgeolekut ohustav nähtus, mille tagajärjel läheb kontroll riigi ja ühiskonna üle kasiinoomanike kätte, kes kasutavad selleks hasartmängusõltlasi, sõltuvaid poliitikuid ning müüdavat meediat," kinnitas kasiinovastaste eesvedaja Max Kaur.
"Lõpuks ometi peaks Eestis valitsema tsiviliseeritud õiguskord, mitte raha võim, ja seegi raha on rahva taskust kavalusega välja petetud, et endale häbitut reklaami teha. Eurooplasena ning kodanikuna on mul häbi, et riigi suurim telekanal kehtestab banaaniriigi seadused," lisas Kaur.

Saku Õlletehas tähistab täna oma 187. sünnipäeva
Täna tähistab Eesti vanim kodumaine õlletehas Saku oma 187. aastapäeva.
Saku 187. tegevusaasta läheb õlletehase tegevjuhi Ireneusz Smaga sõnul ajalukku äriliselt olulise aastana, vahendab ettevõtte pressiteenistus.
"Meie toodete kvaliteeti ja ettevõtte pidevat arengut tõestab selle aasta suur läbimurre ekspordis, Saku Kulla edu Soome turul ning esimesena Eestis rahvusvaheliselt tuntuima siidribrändi Strongbow tootmislitsentsi saamine," lisas Smaga.
Saku Õlletehas on Eesti vanim joogitootja, mis asutati 1820. aastal Karl Friedrich von Rehbinderi poolt, ja üks edukamaid ettevõtteid läbi aegade.

Finnair pakub nädalavahetusel soodsaid lende Pekingisse
Finnair pakub sel nädalavahetusel soodsaid lende Hiina pealinna Pekingisse.
13-14. oktoobril Finnairi koduleheküljelt ostes saab Tallinnast Pekingisse edasi-tagasi pileti vaid 6900 krooni eest, teatas lennufirma.
Sel kevadel tihendas Finnair lendude sagedust Pekingisse ja hakkas sinna lendama Helsingist ilma vahemaandumiseta senise kuue korra asemel seitse korda nädalas, reisi kestvuseks on 7 tundi ja 45 minutit.
Alates sellest suvest on Finnairil kümme Aasia sihtkohta ning kuude neist toimub lend seitsmel päeval nädalas. Sel aastal planeerib Finnair suurendada lennusagedust Aasia suunal veel umbes kolmandiku võrra.
Aasia suunal lendavad Finnairi uued, sel suvel omandatud lennukid, Airbus A 340.

Wõro tõi müügile lastekas.ee tegelastega tootesarja
Eesti suuruselt teine lihatoodete valmistaja Wõro tuli koostöös internetikeskkonnaga lastekas.ee välja uue tootesarjaga, mis on suunatud spetsiaalselt lastele.
Tooted sisaldavad vitamiine ning on pakendatud lastekas.ee-st tuntud tegelastega kujundatud pakenditesse, teatas Wõro.
Wõro uude lastele suunatud sarja kuuluvad kolm toodet: Jussi viinerid, Johanna vorstiampsud ja Mõmmi võileivavorst. Kõik nimetatud lihatooted on maheda maitsega ning Jussi viinerid ja Mõmmi võileivavorst sisaldavad vitamiine.
Wõro turundusjuhi Rene Kiisi hinnangul kutsuvad tuttavate tegelastega lõbusad pakendid lapsi rohkem kasulikke tooteid tarbima.
"Püüdsime lastele suunatud tooteid luues ühendada maitsva ja meeldiva tervislikuga. Loodame nüüd, et ka lapsed meie mõtteviisiga kaasa tulevad ning kommile kas või vahel tervislikke lihatooteid eelistavad," rääkis Kiis.

 "Punases kuningannas" jääb autoril puudu jutustamise jõust
Margaret Drabble'i "Punane kuninganna" piirdub Korea kirjeldamisel puiste faktidega.
Inglise kirjaniku Margaret Drabble'i (snd 1939) "kultuuridevaheline tragikomöödia" on inspireeritud 18. sajandi Korea printsessi Hyegyongi (1735- 1815) memuaaridest. Raamat hõlmab kaht eraldiseisvat ja samas põimuvat lugu.
Neist esimest jutustab kroonprintsess Hongi vaim isiklikult. Punase kuninganna nime postuumselt pälvinud printsess (kes tegelikult ei saanudki kunagi kuningannaks) pandi üheksa-aastaselt paari sama vana printsi Sadoga. Prints oli kokkuvõttes õnnetu saatusega - teda põlgas tema isa kuningas Yongjo, kes ei hoidnud end tagasi, et poega igal võimalikul juhul alandada. Nii sirguski väikesest printsist maniakaal-depressiivne mõrvar, keda muu hulgas ajas hulluks ka oma ajastu õukonnas kehtinud ülikeeruline riietumisreeglistik. Kuningal sai pojast küllalt, kui too oli 27-aastane: ta sulges Sado riisikirstu, kus prints hinge heitis. Kroonprintsess seevastu elas oma aja kohta väga kõrge vanuseni.

1 küsimus Arvo Valtonile
Kes on need soome-ugri kirjanikud, kes järgmisel nädalal Tallinnas ja Tartus oma eestikeelseid raamatuid esitlevad?
Vastab
Arvo Valton
soome-ugri kirjanduste
assotsiatsiooni president
Üks neist on mokša Vassili Krigin (1945), kes esitleb oma raamatut "Abistan Sisyphost", mis ilmus sarjas "Väikeste rahvaste suur kirjandus". Samas sarjas on aasta tagasi ilmunud udmurt Pjotr Zahharovi (1961) luulekogu "Kolmanda silma avanemine" (muide, tema on erakirjastaja ning on andnud muu hulgas udmurdi keeles välja kümme raamatut eesti klassikat Nadežda Ptšelovodova tõlkes). Viimati mainitu (kirjanikunimega Mush Nadii, 1976) õpib praegu Tallinna ülikoolis. Ka tema esineb ning on abiks hõimupäevade korraldamisel. Mush Nadiilt on ligi aasta tagasi ilmunud neljakeelne (algkeel, eesti, inglise, vene keel) luuleraamat "Paljajalu".

Toomas Leito tuletab luulekoguga meelde kadunud noorust
Õigupoolest ei tea ma luulekogu autorist kui luuletajast mitte midagi. Tean sellenimelist tegelast küll omast ajast, kuid kas kogu autor on seesama inimene? (Leito on ajalehtede liidu juht ja meediaanalüütik - toim.) Ehk ongi parem kui ei tea. Luulekogu läbib üksinduse motiiv, ainsaks lohutuseks on luule ja loodus: "Istun kivile / ja loen oma sõbra värsse / Tuule närib purjede vahtu / meri pöletab tarbetut prahti / ja hea on istuda vantidel / matslikult maruste tuulte käes...ja minu ümber käib joobunud maailm / ning mul pole vaja / tõmbuda oma kaitsvasse kesta / ja oodata millal keegi / kontsaga peale astub."
Kohati nagu Juhan Liiv
Pealkiri ja avaluuletus on alati kogu kogu võtmeks, need pole kunagi juhuslikult, mingi emotsiooni ajel valitud. Leito luule on selline, mida vist paigutatakse seisundiluuleks, igal juhul ei hooli ta riimilistest põhimõtetest. Enamik luuletustest ongi inspireeritud loodusest. Näiteks: "Helbeid, helbeid/puhtaid ja valgeid/mütsile vaob, / puudele kaob, / langeb/hange, / teele / ja veele, / koovad koheva tooga / poriste põldude katteks." See meenutab juba Juhan Liivi - "Lumehelbeke, tasa, tasa..." Kogu lõpeb igatseva lembeluulega. Toomas Leito on kogu ka ise illustreerinud ja selle kohta võib lausa öelda, et "poolprofessionaalne".

 "Näoline": küündimatuse ebatavaline täpsus
Pilve täpne keel murrab käibefraaside ja
Pilv on keeletundlik, mängib keelega, ületab kirjanduses harjumuspäraseid, traditsioonilisi piire. Kuid Pilve puhul on oluline, et ebaharilikkus ja piiriületus pole tema jaoks eesmärk iseeneses, nagu näiteks Valdur Mikitale, Erkki Luugile või kohati isegi sõbrale-kolleegile Erakkonnast Kalju Kruusale. Pilv mängib keele ning keele abil loodud kirjandusžanritega selleks, et leida paremaid vahendeid millegi ütlemiseks.
Nõnda kui Marcel Proust ei kirjutanud oma hiiglapikki põimlauseid mitte niisama, nalja, mängu või kiusu pärast või selleks, et näidata mis tahes lause olemuslikku tühjust, nii süveneb ka Pilv keelde ja žanritesse - balansseerides nende piiridel - millegi muu nimel.

 "Võrgutaja päevaraamat" ehk ärge kaotage meeleheidet... 
"Võrgutaja päevaraamatu" meelisklev minategelane on võrreldav Goethe Faustiga.
Kierkegaardi võrdlemine Schopenhaueriga on väidetavalt õigustamatu, kuid ikkagi ahvatlev. "Kopenhaageni kloun" ja "Frankfurdi vanapoiss" olid kaasaegsed, veendunud anti-hegeliaanid ning kummagi eraelus ja filosoofias ei puudunud misogüünsed akordid. Mõlema mälestustes troonib isakuju, kuna ema ilmub kirjutistes vaid kui tühine lustlik parasiit isa varanduse otsas (Schopenhauer) või vaikitakse üldse maha (Kierkegaard).
Mõlema elus esineb dramaatiline pööre - kihluse katkestamine. Lord Byronil piisas vaid lokkide lehvides ratsutada mööda Lido rannas patseerivast frankfurtlasest ja tema pruudist, et pöörata mõlema saatust. Pruudi liiga kaua kestnud peapööre mööduva luuleheerose suunas kasvatas noore Schopenhaueri hinges kohunud pettumuse emas elukestvaks põlguseks nõrgema soo vastu.

Doris Lessing

Doris Lessing - kirjanduses elanud, nüüd Nobeliga pärjatud
Rootsi akadeemia andis Nobeli kirjanduspreemia elavale klassikule Doris Lessingile.
Lõpetades vestluse Doris Lessingiga, mille tekst ilmus Postimehes selle aasta 27. jaanuaril, ütleb Krista Kaer, Doris Lessingi peamine vahendaja eesti keelde, et 20. sajandi kirjandusest pole võimalik rääkida rääkimata Doris Lessingist. See kirjanduse kuldajastu, milleks Lessing ise oma sajandit vestluses nimetab, on ju tegelikult kirjandusest lõhkemiseni pungil, sest "igal pool maailmas kirjutatakse". Poleks siis ju ime, kui mõni neist arvukatest autoritest, kes selles sajandis kindlasti olulised, mõnes nimistus, mõnes õpikus, ülevaates või kirjelduses märkimata jääks.
Aga Doris Lessing mitte: niivõrd on see autor elanud oma sajandis, selle sajandiga koos. Reageerinud selle valupunktidele, mõelnud selle probleemidest, puudutanud paljusid neist oma raamatutes, muutnud omaenda seisukohtigi, alati erksalt, alati paindlikult ja ikka läbi inimese, paljus läbi iseenda isiku eri tahkude. Kannatamata lahterdamist, paikapanemist, lõplikku määratlemist. Seega on Lessing, suhtes oma ajaga, oma loomingu mahukuses ja paljutahksuses, kahtlemata nobelisti mõõtu autor.

Baskini anekdoodid
Raadio soovisaatesse helistab mees.
"Eile leidsin rahakoti, selles oli tuhat eurot ja Max Petersoni visiitkaart. Pange talle mingi ilus laul!"
Ohvitser küsib sõdurilt, miks ta läks sõjaväkke. Noormees otsustab vastata ausalt:
"Esiteks, et kaitsta kodumaad! Teiseks, sõjaväeteenistus teeb mind julgeks ja füüsiliselt tugevaks!"
"Väga hea!"
"Ja kolmandaks - ega minu nõusolekut ei küsinud keegi!"
"Eile saatis naine mind poodi."
"Ja mis siis?"
"Kuule, sa ei kujuta ette, kuidas kõik on kümne aasta jooksul muutunud!"

JÄRJEJUTT (15): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Nüüd tormasid eestoast appi dessantmehed, Jaqubi abi sai tulevahetuses surma ja ta ise haavata. Järgmiseks hävitati Jaqubi kabinetis sidekeskus, mille kaudu sai anda korraldusi kõigile Afganistani armee staapidele, ja samal ajal vallutas teine rühm vaikse käsitsivõitlusega kindrastaabi üldise sidesõlme. Siis puhkes
hoones tulevahetus, Zeniidi mehed haarasid oma kontrolli alla kõik tähtsamad sisse- ja väljapääsud. Jaqub roomas puhketuppa ja barrikadeeris selle, andis hiljem alla ning tapeti sealsamas rünnakrühma kuuluva partchamlasest afgaani käe läbi.
Kindralstaabi vallutamisel andis alla ligi sada afgaani, neist paljud täielikus šokis. Vangid koondati saali ja major Rozin käskis nad kinni siduda. Köisi selleks polnud, niisiis rebiti sealt-samast sidekaableid. Afgaanide šokk oli seda suurem, et suure kindralstaabi hoone vallutas ainult 16-liikmeline eriüksus. Tule-vahetuses sai surma 20 kaitsjat ja haavata kolm Nõukogude eriüksuslast, aga efektiivse tulega hoiti ära hoonet kaitsnud sadakonna mehe taganemine kindralstaabi siseruumidesse.

Viinatöösturi raadiojaamas heliseb vene hõbeluule
Venekeelne Euro FM on Eesti ainus muusikaraadio, kus hakati luuletusi esitama.
Kolmandat aastat eetris olev vene muusikaraadio Euro FM on katsetanud juba augusti lõpust uudset formaati. Kaks korda tunnis loetakse programmi vahele venelaste seas armastatud poeetide Ahmatova, Jessenini, Pasternaki, Bloki ja teiste luuletusi.
"Meie raadioprogramm muutus augusti lõpunädalal," ütles uuenduse elluviija, Euro FM-i programmijuht Rene Kirsipuu, kes on tuntud ka n-ö Venemaa rikkurite Eestisse toojana ning klantsajakirja Look kirjastaja ja toimetajana.
"Euro FM-ile on edu toonud muusika valik, sest tegemist pole hittraadio formaadiga. Meil on palju vene laule ja umbes viiendik prantsuse muusikat. Nüüd viisime sisse luuletuste lugemise. Kaks korda tunnis kantakse ette Vene hõbeajastu (serebrjanõi vek), eelmise sajandi algupoole poeetide luulet. Siiani on tulnud head vastukaja," ütles Kirsipuu.

Reklaamikampaania: Statoil rebib kildu
On väga meeldiv, et meie reklaamidest üleküllastunud linnaruumis on otsustatud nalja visata. Statoili reklaamikampaania korraldajatel on see õnnestunud.
Statoil, mis küll vist kellelegi Eestis enam tutvustamist ei vaja, on käima pannud uue reklaamikampaania. Tögades võiks öelda, et ilmselt on ka reklaamide tegija mõelnud: mida paganat on Statoilil veel öelda, mida kõik juba ei teaks? Jõudnud järeldusele, et ega vist olegi, on idee autor läinud naljatamise teed.
Nii vahib aeroobikakuninganna ühel reklaamil ammuli sui hiiglaslikku hot-dog'i, imestades, et "dziisus" (keeleinspektorid, kus on teie silmad?), kus ehmatas. Teisel on kajakas, kes armastab autodega teha teadagi mida, ja kuna shit happens - mis ei seostu eesti keeles tegelikult kuidagi pesulatevõrguga -, siis keera lähimasse pesumajja.
Mis seal salata, nutikad reklaamid. Aeroobikakuninganna ammuli sui imestamise sõnum jääb küll segaseks, aga mis siis. Nagu juba öeldud, on Statoili nimi juba nii tuntud, et tegelikult pole neil mingit kampaaniat enam vaja.

Ajakiri [digi] asendab järgmisel kuul üle 10 000 praakplaadi
Ajakirja [digi] viimase numbriga kaasas olnud tarkvara CD-ROM osutas vigaseks ja vahetatakse ümber. Väljaande peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul tunnistas ajakirjale plaate tootev AS Baltic Disc oma viga ning lubas teha tootmise käigus praagiks läinud plaatide asemele uued. "Kuna valesti läks terve tiraaž - üle 10 000 plaadi -, siis me ei hakka neid enam sel kuul uuesti postitama, vaid teeme järgmise kuu ajakirja juurde kas kaks plaati või DVD, mis on veel mitu korda suurem kui kaks plaati," sõnas Roonemaa ja lisas, et kumbapidi asi lahendatakse, otsustatakse lähiajal.

Eesti raamatukogukultuurist armeenia ja aseri muusikakultuurini
Teisipäevane Molodjož Estonii avaldas esiküljel Tallinna keskraamatukogu suurele juubelile pühendatud ilusa pildi ja artikli "Raamatu sajand". Selle autor Jozef Katz märgib, et "piirata raamatukogunduse ajalugu meie riigi territooriumil ühe sajandiga oleks ebaõiglane: esimesed raamatute kogud kuulusid kloostritele ja linnakogudustele ning hakkasid tekkima juba keskajal".
Kuid Katz rõhutab, et Revali linna tasuta raamatukogust-lugemissaalist võrsunud Tallinna keskraamatukogu väärib eraldi vaatlemist, lisades, et see auväärne raamatukogu areneb koos linnaga ja peab sammu Tallinna kultuurivajaduste ja keelekeskkonnaga. Katz märgib, et 20. sajandi nõutavaimad autorid olid Eduard Vilde ja Lev Tolstoi (eestikeelses tõlkes), Anton Hansen Tammsaare tõusis loetavuse tippu sõjaeelseil aastail.

HARDO PAJULA: Valuutakomitee kaks nägu
1958. aastal avaldas majandusteadlane Alban William Phillips artikli "Töötuse ja nominaalpalkade kasvu vaheline sõltuvus Ühendkuningriigis 1861-1957".
Phillips tõi välja huvitava empiirilise mustri: ligi saja aasta jooksul võis Ühendkuningriigis täheldada töötuse ja inflatsiooni vahelist negatiivset sõltuvust. Ehk teisisõnu - mida kõrgem oli inflatsioon, seda madalam oli riigis töötus. Autori nime järgi tõmmatud joont hakati kutsuma Phillipsi kõveraks ning sellest kujunes ajapikku makroökonoomika keinsliku koolkonna üks nurgakividest.
Majanduspoliitikas näis leitud sõltuvus viitavat võimalusele, et valitsus suudab oma eelarve- ja rahapoliitiliste hoobadega suunata inflatsiooni ning töötuse kombinatsiooni Phillipsi kõvera valijaskonna soovitud punkti. Ja kuuekümnendate aastate majanduskasvu kuldajastu tingimustes korraldatud makroökonoomilised eksperimendid tundusid seda seisukohta vähemalt esialgu ka kinnitavat.

IVAN ORAV: Georg Ots ja Lendav Hollandlane
Käisin kinos vaatamas filmi oma vanast sõbrast Georg Otsast. Või mis sõber ta mulle tegelikult ikka oli - mingis mõttes hoopis konkurent! Asi on selles, et mina olin ju ka tema naisesse, sellesse Astasse, jubedalt armunud.
Mida ma kõike selle daami tähelepanu võitmiseks ei teinud! Istusime näiteks Asta ja Georgiga söögilauas ja mina tõstsin rusika ning lõin üheainsa hoobiga supitaldriku puruks, nii et frikadellid vihinal läbi õhu lendasid! Näitasin oma sepajõudu! Astale see meeldis, ta naeratas mulle ja volksutas isegi natuke ripsmeid, aga siis tegi Georg suu lahti ja häälitses korra niimoodi õrnalt, kuldnoka kombel - ning Asta oli jälle nagu ära tehtud, jõllitas ainult Georgi ja mind üldse ei vaadanud, ehkki ma sõin klaasi ja puha.
Hakkasin isegi Artur Rinne juures salaja laulutunde võtma, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest Rinne ütles tunni alguses alati: noh, kõigepealt määrime häälepaelad lauluõliga sisse. Võite ise arvata, mis edasi sai. Kui on juba kord välja valatud, ega sa siis enam tagasi ei kalla. Hommikuks oli mul alati jube peavalu, aga viisi ma ikka ei pidanud.

JUHTKIRI: E-valitsus pole võluvits kõige jaoks
Tallinnas võõrustati neljapäeval ja reedel tervet hulka väga rahakaid inimesi. Tallinna konverentsile kogunenud põhiliselt Euroopa Liidu idanaabreid jalule aitavate valitsusväliste fondide esindajatele ehk rahajagajatele tutvustati ka Eestit. Üsna konverentsi alguses näidati neile veel Mart Laari viimase valitsuse päevil filmitud reklaamklippi Toompea e-valitsuse süsteemist. See pidavat olema Eesti innovatsiooni ja demokraatia suunanäitaja, sest ühe esineja sõnul "eestlased võivad mitte armastada oma valitsust, kuid armastavad e-valitsust".
Kuna rahakad inimesed on enamasti targad, pöörasid nad seekord oma tähelepanu maailma aina enam mõjutavatele teemadele nagu energiajulgeolek ja kliimamuutused. Arutelust võttis osa ka e-valitsuse algataja ise - ekspeaminister Mart Laar, kes leidis, et e-valitsus on ka Eesti lahendus kliimamuutuste probleemiga tegelemisele. "Alguses arvasime, et süsteem hoiab lihtsalt raha kokku, kuid nüüdseks paistab ta ka keskkonnasõbralik," ütles Laar.

Politsei ei suutnud tõestada mälestuskivi vargust Kallastelt
Linn esitas politseile augustis avalduse, et Vara vallas asuva Metsakivi fašismiohvrite mälestustahvli aluskivi on varastatud Kallastelt.
Prokuratuur aga lõpetas juhtunu uurimise kuriteo koosseisu puudumise tõttu, edastavad Seitsmesed uudised.
Vara valla kurikuulsaks saanud mälestusmärgi rajamise üks initsiaatoreid Aleksander Shirokov on varem kinnitanud, et vaidlusalune kivi pärineb kusagilt põllult, kuid nüüd väidab mees, et tal oli kivi äraviimiseks Kallaste linnavalitsusega suuline kokkulepe.
Kallaste linn aga toonitab kategooriliselt, et mingisuguseid kokkuleppeid Shirokoviga sõlmitud ei ole. Politsei ei suutnud aga vargust tõestada. Kallaste linnal on varguse kriminaalasja lõpetamise otsuse vaidlustamiseks aega kümme päeva.
Vara vallavanem aga kinnitas, et kivi viiakse praegusest asukohast ära kohe, kui varguse kriminaalasja lõpetamise otsus kümne päeva pärast jõustub.

Uuskasutuskeskuses peeti riidevahetuslaata
Tallinnas Uuskasutuskeskuse ruumides toimus täna Eesti esimene Glämmilaat ehk riidevahetuspidu.
Tegemist on üritusega, kus naised tulevad kokku, et omavahel vahetada või müüa kappi seisma jäänud rõivaid ja aksessuaare, edastavad Seitsmesed uudised.

Eestit tabas tänavu esimene sügistorm
Selle aasta esimene sügistorm jättis üle Eesti poolteist-tuhat inimest elektrita, murdis puid ja lõhkus autosid.
Tuuleiilid ei halastanud ka sel nädalal rohkete läbielamistega kurnatud Ester Tuiksoole, kelle korteri aknasse kukkus tormist murtud puu, edastavad Seitsmesed uudised.
Korrus kõrgemal elav kindralmajor Aleksnder Einseln ütles Seitsmestele Uudistele, et puu kukkumist kuuldes arvas ta esialgu, et juhtus autoavarii.
Päästjad said kokku üle kuuekümne väljakutse

Politoloogid: Rahvaliit ei lagune
Maadevahetustehingute avalikuks tulekust alates mõõnaseisu langenud Rahvaliidu probleemid pole politoloogide hinnangul nii sügavad, et viiks erakonna lagunemiseni või kaotaks selle poliitmaastikult sootuks.
Spekulatsioonid skandaalidest puretud ja kriisis vaevleva Rahvaliidu võimalikust lõhenemisest või sootuks poliitmaastikult kadumisest, on politoloogide hinnangul ülepaisutatud, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
Ja kuigi ajakirjanduses on paralleele tõmmatud kunagise Koonderakonna lagunemisega ning nähtud Rahvaliidu puhul sama skeemi, mõlemal juhul oli tegu liidrite korruptsiooniskandaaliga, arvavad politoloogid, et Rahvaliiduga nii ei lähe.
"Ma arvan, et üks suur vahe koonderakonnaga on see, et Rahvaliidu plussiks on ikkagi tema suhteliselt tugev organisatsioon, mis võiks aidata tal sellest kriisist välja tulla, juhul, kui ta ei põru kohalikel valimistel," ütles Tõnis Saarts.

Haapsalu Hotell jääb mängupõrgust ilma
Haapsalu linnavalitsus ei andnud Cityclubile luba avada Haapsalu Hotellis ööpäev läbi avatud mängusaal.
Põhjendused on linnavalitsusel enam-vähem needsamad, mis olid kahel varasemal samalaadsel äraütlemisel, kirjutab ajaleht Lääne Elu.
Linnavalitsus leiab, et õnnemängukohad ei sobi linna peatänava äärde kõige käidavamasse kohta, kus pealegi armastavad koguneda noored.
Et ka avalik arvamus ei soosi mängusaale, näitas linnavalitsuse tellimusel sel suvel tehtud uuring, milles uuringufirma Saar Poll küsitles 200 haapsallast, põhiküsimus oli: kuidas suhtute kahe uue mängusaali avamisse Haapsalu kesklinnas, Haapsalu Hotellis ja Hansapanga endises hoones?
Sellele oli täiesti vastu 44% ja pigem vastu 34% vastanuid.

FOTOD: öine avarii Tallinna kesklinnas
Tallinnas Pronksi ja Narva maantee ristmikul toimus ööl vastu laupäeva enne kella kahte liiklusõnnetus, milles osalesid takso ja sõiduauto.
Pealtnägijate sõnul foorid ristmikul töötasid ja takso sõitis ristmikule rohelise tulega, kuid sõiduauto punase tulega.

Paet julgustas Lääne-Balkani riike aktiivselt partnerlusprogrammis osalema
Välisminister Urmas Paet osales täna Splitis Aadria-USA harta ja Balti-USA harta riikide ning Bosnia ja Hertsegovina, Montenegro ning Serbia välis- ja kaitseministrite kohtumisel, kus oli teemaks eelkõige edaspidine julgeolekualane koostöö Lääne-Balkanil.
Välisminister Urmas Paet märkis oma sõnavõtus, et piirkondlikul koostööl oli võtmeroll Balti riikide lõimumisel NATOga ning Lääne-Balkani olukord on sama. "Albaania, Horvaatia ja Makedoonia on teinud koostööd nii omavahel kui erinevate piirkondlike algatuste puhul ning näidanud sellega võimekust, mida NATO vajab," ütles Paet.
"Piirkondlike koostööstruktuuride ja traditsioonide edasiarendamine tuleb kindlasti alliansile kasuks," lisas Paet.
Välisminister Paet rõhutas ka programmi Partnerlus rahu nimel tähtsust. "Omast kogemusest teame, et rahupartnerluses osalemine annab ühelt poolt võimaluse edendada nii piirkondlikku kui laiemat koostööd ja teiselt poolt õppida tundma NATO igapäevast toimimist rahvuslikul tasandil," ütles Paet. Ta lisas, et rahupartnerlus on ka oluline vahend NATO ja Euroopa Liidu suunaliste püüdluste elluviimisel.

Laar: gaasijuhtme küsimus näitas valitsuse tahet koos püsida
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar rääkis täna IRL-i volikogu ees esinedes, et gaasijuhtme otsus näitas valitsuse soovi neli aastat koos püsida.
"IRLile on oluline Eesti suutlikkus oma huve kaitsta, mis ilmnes ka valitsuse otsuses lükata tagasi taotlus uuringute teostamiseks Eesti vetes gaasijuhtme rajamiseks. Esitasime siin oma seisukohad rahulikult, kuid kindlalt, suutes nende õigsuses veenda ka valitsuspartnereid," lausus Laar.
Tema sõnul annab viis, kuidas nimetatud küsimust valitsuses arutati ning otsusele jõuti, tunnistust, et see valitsuskoalitsioon on otsustanud neli aastat koos püsida.
"IRL leiab, et alkoholimüügile tuleb seada riiklikud piirangud, oluliselt tõhusamalt tuleb piirata ka alkoholireklaami," ütles Laar.
"IRL taotleb, et veel sellel aastal jõuaks riigikogusse seaduseelnõu, millega tagataks kasiinode arvu vähendamine Eesti poole võrra. Ka peab valitsus leidma lahenduse pidurdamaks Eesti teedel käivat surmarallit," sõnas Laar.

IRL-i volikogu valis esimeheks Helir-Valdor Seederi
Täna kogunenud Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu valis erakonna volikogu esimeheks põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi.
Seeder ütles volikogu ees, et peab tähtsaks piirkondade tugevat tööd, mis võimaldaks erakonna head üleriigilist positsiooni veelgi tugevdada. "IRL on praegu tõusuteel ja piirkondade ülesanne on see potentsiaal kõikjal Eestis töösse rakendada," sõnas Seeder.
Volikogu aseesimeheks valitud EBS-i erakorraline professor Olav Aarna toonitas vajadust jätkata veelgi tugevamalt erakonna programmitööd. "Praegune valitsuslepe kannab suuresti IRL-i pitserit ja meie poliitika sisu on alus Eesti tulevikule," sõnas akadeemik.
Teine volikogu aseesimees, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Tiit Leier seadis volikogu ees kõneldes esikohale töö osakondades ja piirkondades. "Tubli tegutsemine kohalikul tasandil on meie tänase edu üks alustaladest - me oleme näidanud end erakonnana, kellele võivad inimesed loota ka kohalike probleemide lahendamisel ja ideede realiseerimisel," sõnas Leier.

Torm viis elektri ja langetas puid
Täna öösel möllanud tormi tõttu olid mitmed majapidamised elektrita ning päästejate abi vajati koguni 62 korral.
Tormikahjustusi tuli likvideerida üle Eesti. Peamisteks probleemideks olid sõiduteedele langenud puud.
Maanteeameti hoiatusel võib metsavahelistel teelõikudel siiani leiduda murdunud puid ja oksi.
Täna varahommikuse seisuga oli ETV24 andmetel Eestis elektrita ligikaudu 2000 majapidamist või firmat. Kõige rohkem oli elektrikatkestusi Kagu-Eestis, kus elektrivooluta jäi ligi 800 majapidamist.
Päevaleht Online kutsub lugejaid üles saatma fotosid öösel möllanud tormist. Pilte võib saata aadressile online@epl.ee või pilt@epl.ee.

Ooperipäevade korraldajaid ähvardab süüdistus soodustuskelmuses
Kuressaare linnavalitsus võib seoses Kuressaare ooperipäevade ärajäämisega teha politseile avalduse, et selgitada välja ooperipäevade korraldajate võimalik seotus soodustuskelmusega.
10. oktoobril Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutusele ja MTÜ-le Operfest saadetud linnapea Urve Tiiduse allkirjastatud märgukirjas palub linnavalitsus kohe tagasi maksta 2007. aasta ooperipäevade korralduskulude toetuseks eraldatud 250 000 krooni, kirjutab Oma Saar.
Vastasel juhul esitab linnavalitsus korraldajate aadressil kohtusse pankrotimenetluse.
Linnapea tõdes märgukirjas, et ooperipäevade korraldajad ei ole ilmutanud vähimatki initsiatiivi oma lepinguliste kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks ega ole seniajani informeerinud avalikkust ka sellest, millal või kuidas hüvitatakse võlgnevus eelmüügist ostetud piletite eest.

Tulekustutussüsteemita Kuressaare linnus loodab rahaabi riigilt
Saaremaa muuseum palub kultuuriministeeriumilt 1,3 miljoni krooni suurust rahasüsti Kuressaare linnuse automaatse tulekustutussüsteemi väljaehitamiseks, et täita Lääne-Eesti päästekeskuse ettekirjutusi.
Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa saatis septembri lõpus kultuuriministrile Laine Jänesele kirja, milles palub Kuressaare linnuse kaitsetorni automaatse tulekustutussüsteemi väljaehitamiseks rahalist abi, kirjutab Meie Maa.
Muuseumi direktor osutab, et juba aastaid on Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo teinud Saaremaa muuseumile ettekirjutusi linnuse tulekustutussüsteemi rajamiseks.
Muuseum taotles järgmiseks aastaks kultuuriministeeriumilt kogu süsteemi ehitustöödeks 1,369 miljonit krooni. "Kahjuks on meieni jõudnud mitteametlik info, et kultuuriministeerium 2008. aastal Kuressaare linnuse automaatse tulekustutussüsteemi ehitamist ei rahasta," lisas Endel Püüa.

Eile jäid jalakäijad kahel korral ülekäigurajal auto alla
Eile hommikul juhtus kaks sarnast liiklusõnnetust, milles jäid auto alla ülekäigurajal teed ületanud jalakäijad.
Kella 07.05 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski mnt 48a maja juures. Sõiduauto Audi 80, mida juhtis 37-aastane Vitali, sõitis otsa ülekäigurajal sõiduteed ületavale mehele. Jalakäija toimetati vigastustega PERH Mustamäe korpusesse, tema isik on selgitamisel.
Kell 09.39 toimus liiklusõnnetus Tartu linnas, Sõpruse ja Uue tänavate ristmikul. Sõiduauto VW Golf, mida juhtis 36-aastane Toomas, sõitis otsa ülekäigurajal sõiduteed ülatavale 76-aastasele Klarale. Jalakäija toimetati vigastustega TÜ Kliinikumi.

Mart Viisitamm annetas parteile 70 000 krooni
Keskerakond kogus kolmandas kvartalis annetusena ligi 400 000 krooni, sellest 70 000 krooni andis parteile Pärnu linnapea Mart Viisitamm.
Viisitamme lahkuse kõrval kahvatuvad parlamendisaadikudki, näiteks Aivar Riisalu annetas 12 000 krooni, Evelyn Sepp 10 500 ning Vilja Savisaar 10 752 krooni, kirjutab Pärnu Postimees.
Viisitamme selgituse kohaselt läks tema antud raha erakonna Pärnu piirkonna hüvanguks.
Raha käis Viisitamm välja korraga. "Arvan, et praeguse palganumbriga on see ikka vahest võimalik," ütles ta. Linnapea kuupalgaks on koos esindustasuga 45 748 krooni. Sellele lisandub iga kuu 4400 krooni, mille ta teenib haigla nõukogu juhatades.

Rahvaliidu juht Marrandi: peame end taas kehtestama
Skandaalidest räsitud Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi tunnistab, et erakond peab püüdma end uuesti kehtestada, kuid samas ei rutta ta maavahetusskandaali peategelastest enne uurimistulemusi lahti ütlema.
Marrandi tunnistas Postimehele antud intervjuus, et skandaalid mõjuvad muidugi erakonna reitingule halvasti, kuid kõigesse nutuselt suhtuda pole veel põhjust, kuna erakonnal on uus juhatus ja suhteliselt palju asjalikke noori inimesi.
"Ma ei saa rääkida kallutatud jõududest, aga kindlasti on olemas ihalus, et see protsess veniks ja seda oleks võimalik tuua pidevalt uute nüanssidega päevakorda," rääkis Marrandi erakonna soovist maadevahetuse skandaaliga seonduvat võimalikult kiiresti lõpetada. "Ma ei ole ka sinisilmne, aga kui on näha, et uurimisprotsessis, kus ei tohiks infot lekkida, aga prokuratuur ja kaitsepolitsei on lekkinud nagu vanad pastlad, siis loomulikult on see mõne konkurendi huvides, et kogu protsess oleks negatiivselt hästi pikalt üleval."

Eestis on aastaid muretult elanud Rootsi natsiaktivist
Juba kuus aastat on Tallinna südalinnas muretult elanud ja segamatult skandaalseid ärisid ajanud Rootsi üks kurikuulsamaid natsiliidreid.
Mees istub praegu vanglas ja ootab kodumaa võimudele loovutamist, kirjutab Postimees.
"Kui te võtate Stockholmi kesklinnas esimeselt üle 20-aastaselt vähegi skinhead'i välimusega noormehelt nööbist kinni ning küsite, kes on Leif Larsson, siis on välistatud, et ta ei oska teile vastata," väitis Postimehele Rootsi üheks paremaks neonatsistliku liikumise eksperdiks peetav ajakirjanik, telekompanii Strix toimetaja Mikael Ekman. "Larsson oli kuni 2000. aastani riigis juhtivaim natsiaktivist, kes seejärel läks erinevate skandaalide tõttu "erru"."
Larsson elab Tallinna südames, lõi siin eestlannaga pere, kus kasvab väidetavalt seitse last, pani koos natsiaktivistidest sõpradega siin püsti oma inkasso- ja viinaäri ning käib nendega sageli õlut rüüpamas ühes vanalinna luksrestoranis.

Andres Herkel: Venemaa esindaja ENPA presidendiks ei sobi
Vene ajaleht Kommersant kirjutab, et Eesti parlamendi liikmete süüdistused selle kohta, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Linden tunneb üleliigset sümpaatiat Venemaa vastu, on tegelikult seotud Venemaa saadiku Mihhail Margelovi võimaliku valimisega uueks ENPA presidendiks. Ajaleht väidab anonüümsele riigikogu liikmele viidates, et Eesti delegatsioon tegi Kristiina Ojulandi upitamiseks ENPA juhi ametikohale väga aktiivselt lobitööd, aga selle koha võttis van der Linden, kes eeldatavasti rotatsiooni printsiibi alusel annab selle ENPA demokraatide fraktsiooni juhile Mihhail Margelovile.
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland lükkas Kommersandis ilmunud väite tagasi. "Ma pole kunagi taotlenud ENPA presidendi kohta," teatas Ojuland.

Ulaka koera eest vastutab looma eest hoolitseja
Kohus mõistis mitte koera omanikult, vaid hoolitsejalt trahviks välja 24 819 krooni.
Kohtuvaidluse põhjustanud koer hüppas Rapla vallas Hagudi külas Lagedi talu hoovist maanteel liikunud Volkswagenile ette 2004. aasta novembris. Auto kuulus osaühingule Tiiu Tekstiil ja kuna koer põrkus vastu sõiduki esiosa, sai auto kannatada.
Firma esitas Rapla maakohtusse hagi, et nõuda looma omanikult sisse auto remondikulu
14 319 krooni ja remondi ajaks renditud auto rendimaksete katmiseks 10 500 krooni. Kuna osa-ühing kasutas kannatada saanud autot oma majandustegevuses, oli asendusauto rentimine sõiduki remondi ajaks vältimatu. Võlaõigusseaduse kohaselt vastutab koera tekitatud kahju eest loomapidaja. Kuid kohtus väitis Lagedi talu peremees Enn Allmere, et tema pole koera omanik, selleks on hoopiski Tallinnas elav Ülo Kurmet.

Koduõdedest on suur puudus
Eestis tegutseb sadakond koduõde, kellest jääb üha vananevale elanikkonnale väheks.
"Kuigi ametlikult on registreeritud 188 koduõde, pakub reaalselt koduõendusteenust siiski umbes 130 õde, kellest enamik teeb seda ka veel oma teise, n-ö "päris" töö kõrvalt," selgitas ka ise FIE-na Harjumaal koduõendusteenust pakkuv Arge Lärm.
"Koduõendus-hooldusteenuse osutamiseks sõlmis haigekassa 2006. aastal lepinguid enam kui 90 000 visiidi rahastamiseks. Eesti vajadust on hinnatud 500 000 visiidile aastas. Seega on koduõendusteenuse kättesaadavus tagatud vähem kui 20 protsendi ulatuses tegelikust vajadusest," ütles oma magistritöö jaoks uuringu korraldanud Lärm.
Õdede liidu presidendi Ester Pruudeni sõnul takistab kodu-õenduse arengut samas ka suure osa arstide teadmatus teenusest, mistõttu ei oska nad oma patsiente sellele teenusele saata.

Koolitundidesse jõuab rohkem liiklusteavet
Tulevikus hakatakse lasteaedades ja koolides liiklust õpetama, eraldi õppeainet ei tule.
Kuigi ka praegu on riik pannud koolidele ja lasteaedadele kohustuse rääkida liiklusohutusest, näevad siseministeeriumis ette valmistatud Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 ette senisest veelgi sihikindlamat tegutsemist.
Nii võib juba paari aasta pärast lisaks inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuse tunnile õpetajatel tekkida kohustus rääkida liiklusest matemaatika ja füüsika tundides, aga ka paljudes teistes ainetundides. Nimelt soovitab siseministeerium peatselt valitsuse heakskiidu saavas ja seejärel riigikokku jõudvas turvalisuspoliitika põhisuundi kajastavas dokumendis, et haridus- ja teadusministeerium asuks ühes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja töötama nüüdisaegseid liiklusohutusalaseid õppe- ja metoodilisi materjale ning liiklusõpetuse koolituskava.

NYYD '07 avati esindusliku koori ja tippsolistidega
Eile õhtul toimus Estonia kontserdisaalis rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD '07 avakontsert. Esinesid Eesti riiklik sümfooniaorkester, segakoor Latvija (Läti), sopran Hannah Holgersson (Rootsi), metsosopran Annika Hudak (Rootsi) ning dirigeeris Tõnu Kaljuste.
Festival kestab 21. oktoobrini, selle kunstilised juhid on Erkki-Sven Tüür, Olari Elts ja Madis Kolk. Festivali peakülalisteks on Salvatore Sciarrino (Itaalia) ja Mark-Anthony Turnage (Suurbritannia). Esinejaid on lisaks Eestile Itaaliast, Šveitsist, Prantsusmaalt, Lätist, Rootsist, Suurbritanniast ning USA-st.
Festivalil kõlab muu hulgas esimest korda Eestis Erkki-Sven Tüüri uus teos, kontsert akordionile ja orkestrile, mille solist on Mika Väyrynen.

Vene elektrivõrk: Gazprom on ebakindel gaasitarnija
Eile Tallinnas lõppenud rahvusvahelisel konverentsil räägiti energiajulgeolekust.
Venemaa elektrivõrkude esindaja ütles eile Tallinnas lõppenud rahvusvaheliste valitsusväliste fondide aastakonverentsil, et Vene gaasimonopoli Gazprom tarneid ei saa usaldada.
"Siseriikliku gaasitarbijana tunneme end ebakindlalt," ütles Vene ühendatud elektrivõrkude mitterahaliste riskide maandamise osakonna juht Marina Liborakina pea 200 Ida-Euroopas ning EL-i naabruses tegutsevat mõjukamat valitsusvälist fondi koondanud konverentsil.
Liborakina selgitas, et Gazpromi vead tulenevad tema monopoolsest seisundist ning riigi täielikust kontrollist ettevõtte üle. "Elektrivõrgud ja naftatööstus on läbinud erastamisprotsessi ning neis harudes on tehtud kulutusi tootmise tõhustamiseks. Kuid Gazpromil pole olnud mingit huvi ei uute maardlate kasutusele võtmise ega gaasitootmise efektiivsemaks muutmise vastu."
Elektrivõrkude esindaja ütles otsekoheselt välja, et Vene gaasigigandil jätkub talvistel tipptundidel gaasi veel vaid napilt. "Viimasel kahel talvel on meie gaasielektrijaamadele antud ainult 24-tunnised hoiatusperioodid, mille jooksul võib Gazprom tarned igal hetkel katkestada. Seejuures on põhjenduseks toodud ekspordikohustuste täitmise vajadus," sõnas ta, jättes õhku rippuma küsimuse, mis saab siis, kui seekordne talv peaks tulema enneolematult külm.

Taatlemata kiirusemõõtja võib kihutajat politseitrahvist päästa
Üha rohkem inimesi kaebab kohtusse politsei tehtud otsuse tühistamiseks.
Kiiruse ületamise eest politseilt 900-kroonise trahvi saanud ja selle edasi kaevanud Radis Zarinš saavutas Pärnu maakohtu Paide kohtumajas võidu, sest politseinik ei näidanud talle sündmuskohal mõõtevahendit ega mõõtmistulemust.
Kohtumenetluse käigus selgus, et politseinik oli kiirust mõõtnud taatlemata mõõtevahendiga. Pärast toimikuga tutvumist jõudis ka politseinik järeldusele, et otsus tuleb tühistada.
Advokaat Anti Aasmaa nentis, et põhjuseid politsei tehtud väärteootsuse tühistamiseks on lisaks taatlemata kiirusemõõtjale teisigi. Inimesed lihtsalt ei tea kõiki oma õigusi.
"Kiirusemõõtja näitu peab juhile näitama, mõõtmine peab olema jälgitav, väärteo menetleja ei saa olla asjas tunnistajaks," loetles ta mõningaid politseinike tehtud hooletusvigu, mis annavad alust otsus tühistada. On juhtunud sedagi, et inimesele sündmuskohal pihku pistetud protokollil ja hiljem kätteantud otsusel on erinevad kuupäevad sündmuse toimumise kohta.

Eestit räsis sügise esimene tõsisem torm
Eile üle Eestimaa tuhisenud ning esimesi lumehelbeid puistanud torm murdis puid, sundis laevu sadamatesse jääma ja põhjustas elektrikatkestusi.
Merel möllanud torm häiris laevaliiklust Soome ja Liivi lahel, lisaks Lindaliinile tühistas kõik reedesed väljumised Nordic Jet. Hiiumaaga katkes praamiühendus täielikult, Saaremaale pääses ainult parvlaevaga Regula, mis ei suutnud teenindada kaugeltki kõiki soovijaid.
Eesti Energia oli eile pärastlõunal registreerinud ligikaudu 1500 elektrikatkestust. Eesti Energia jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg ütles, et voolukatkestusi on olnud Hiiumaal, Harjumaal, Raplamaal ja Tartumaal. Päästeamet ja politsei said päeva jooksul mitmeid väljakutseid teedele ja autodele kukkunud puude kõrvaldamiseks. Tallinnas oli eile pärastlõunal teedele kukkunud neli ning autodele kolm puud. Tuvi tänaval murdis puhanguti kuni 25 meetrit sekundis puhunud tuul puu, mis õnnetul kombel kukkus otse auto peale ning lõhkus ühtlasi korteriakna. Kohal käis ka päästeamet, kes lõikas murdunud puu tükkideks. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel sadas Tamsalu kandis eile kella 15 ajal ka nõrka lund.

USA kindral: praegune kurss Iraagis on lõputu õudusunenägu
Endine USA sõjaväejuht Iraagis kindral Ricardo Sanchez on veendunud, et praegune strateegia Iraagi ülesehitamisel on "õudusunenägu, millel pole lõppu".
Erru läinud kindral Sanchez nimetas USA poliitilisi liidreid ebakompetentseteks ja süüdistas neid ka korruptsioonis, vahendab BBC.
Kindrali sõnul oleks USA juhtivad poliitikud oma tegude pärast läinud sõjatribunali alla, kui nad tegutseks poliitika asemel armees.
"USA on parimal juhul Iraagis hetkel võimeline ära hoidma oma vägede allaandmise," sõnas kindral Sanchez.
"Ei ole kahtlustki, et Ameerika elab lõputus õudusunenäos," lisas Sanchez, kelle hinnangul on rida valesid otsuseid sillutanud Iraagis teed mässule, mis järgnes Saddam Husseini kukutamisele.
Sanchez süüdistab USA poliitikuid nii Iraagi tollase armee laialisaatmises kui ebaõnnestunud katses luua tsiviilvalitsus. Samuti leiab Sanchez, et USA juhid ei suuda tsementeerida liitlassidemeid Iraagi hõimujuhtidega.

Lõuna-Aafrikas sai õppustel surma üheksa sõdurit
Lisaks sai Bloemfonteini linnas toimunud õppustel vigastada 15 sõdurit, kes käsitlesid õhurünnakute tõrjumiseks mõeldud relvasid.
Üheksa sõduri surmaga lõppenud igaaastasel Lõuna-Aafrika armee suurõppusel osales 5000 sõdurit ning armee on traagilise juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks käivitanud uurimise, kirjutab BBC.
"Ma võin kinnitada, et üheksa sõdurit on surnud ja 15 vigastada saanud ning toimetatud haiglasse," sõnas armee pressiesindaja, kelle sõnul tundub esialgse info põhjal, et õhurünnakute tõrjumiseks mõeldud relvad tõrkusid ega töötanud nii "nagu vaja".

Rice avaldas Moskvas inimõiguslastele toetust
Moskvas visiidil viibiv USA välisminister kohtus täna inimõiguste eest seisvate organisatsioonide esindajatega.
Condoleezza Rice ütles kaheksale inimõiguste eest seisva organisatsiooni esindajale, et sooviks rohkem kuulda Venemaalt inimõiguste ja demokraatia kohta, vahendab BBC. Rice sõnul ei ole tal kavatsusi sekkuda riigi siseasjadesse, kuid sooviks kaitsta inimesi riigi liigse võimutarvitamise eest.
"Olen kindel, et teie tahe on ehitada Venemaale vajalikke organisatsioone, kuid on olemas ka väärtusi, mida austatakse universaalsetena," ütles Rice. "Kuidas saaksime Venemaad aidata, et luua neid väärtusi kandvaid tugevaid institutsioone?"

Gaasiplahvatus tappis Ukrainas kaheksa inimest
Vähemalt kaheksa inimest on hukkunud Dnipropetrovski Pobeda elamurajooni ühes kümnekorruselises elamus toimunud gaasiplahvatuses.
Vigastada sai 21 inimest ning riigi eriolukordade ministeeriumi teatel võib hukkunute arv samuti suureneda, vahendab BBC.
Kella 11 ajal hommikul toimunud plahvatus purustas täielikult osa kümne korruselisest majast ning päästjate sõnul võib maja rusude alt leida veel ohvreid.

Eesti saatkonna ees end näljutanud Goloskokov pürib Naši juhiks
Septembris alguses Eesti viisast ilma jäänud ja end oktoobri alguses üle nädala näljutanud Konstantin Goloskokov kandideerib kremlimeelse noorteorganisatsiooni Naši üleriigiliseks komissariks.
"Uueks Naši juhiks kandideerib Konstantin Goloskokov," ütles Interfaksile noorteorganisatsiooni siseallikas.
Goloskokov sai tuntuks piketeerimise ja näljastreigiga Eesti saatkonna ees Moskvas 1. oktoobril, kui oli jäänud ilma Eesti viisast, et tulla Tõnismäele pronksmonumendi varasemale asukohale nn mäluvalvesse. 9. oktoobril viidi nooruk arsti nõudel haiglasse. Mai lõpus tunnistas noormees Vene meediale, et on osalenud Eesti vastases kübervandalismis.

Ukraina koalitsioonileppe allkirjastamine lükati edasi järgmisele nädalale
Oranži revolutsiooni aegsed liitlased lükkasid koalitsioonileppe allkirjastamise edasi järgmise nädala algusesse.
Julia Tõmõšenko Bloki ja Meie Ukraina koalitsioon kinnitatakse Tõmõšenko sõnul nädala alguses. Reedel teatas Tõmõšenko, et esimeste kokkulepete allkirjastamisega loodetakse valmis jõuda täna, kirjutab Reuters.
President Viktor Juštšenko kabineti sõnul ei ole neil plaanis teha osapoolte vahel kohtumisi enne tulemuste ametlikku kinnitamist, mis tõenäoliselt leiab aset nädala esimestel päevadel. Reedel teatas Julia Tõmõšenko, et on nõus Juštšenko ettepanekuga pakkuda valimised võitnud Regioonide Parteile ametikohti uues valitsuses.
Ülemraada 30. septembril toimunud valimistel võitsid 450 kohast läänemeelsed BJUT ja Meie Ukraina 228 kohta.

USA kohus mõistis Vene diplomaadi rahapesu eest vangi
Venemaa diplomaat Vladimir Kuznetsovile mõisteti ÜROs toimunud rahapesu eest neli aastat ja kolm kuud vanglakaristust ning 73 000 dollarit rahatrahvi.
Kuznetsovi karistusaeg algab 22. oktoobrist, vahendab ITAR-Tass. Sel kevadel, alles kolmandal katsel ette loetud kohtuotsuse alusel, asutas ÜRO eelarve- ja juhtimiskomisjoni esimees varifirma, mis kantis hankeosakonna töötajalt Aleksander Jakovlevilt ringi 300 000 dollarit.
FBI arreteeris Kuznetsovi 1. septembril 2005 ning toimetas Pennsylvania eeluurimisvanglasse. ÜRO endine peasekretär Kofi Annan peatas koheselt Kuznetsovi saadikupuutumatuse, väidetavalt rikkus ta otsust tehes rahvusvahelisi seadusi, kuna ei kooskõlastanud seda peaassambleega. Pärast seda, kui Venemaa tasus sama aasta novembris 1,5 miljoni dollari suuruse kautsjoni, istus ÜRO kõrge ametnik kaks aastat koduarestis.

Serbia maksab Karadžići ja Mladići tabamise eest pearaha
Endiste Bosnia serblaste juhtide Radovan Karadžići või kindral Ratko Mladići tabamiseni viiva info eest maksab Serbia miljon eurot.
BBC teatel pakub endise Jugoslaavia sõjakurjategude tribunal nii Karadžići kui ka tema sõja-aegse väejuhi Mladići arreteerimiseni viiva info eest miljon eurot ehk 15,65 miljonit krooni. Tegemist on esmakordse Serbia poolse pearahapakkumisega.
Aasta alguses teatas Reuters, et Karadžić redutab Venemaal, kindral Mladić arvatavasti Serbias või Bosnia Serblaste Vabariigis. USA on mõlema mehe tabamise eest välja pannud 5 miljoni dollarit.
Radovan Karadžićit ja tema väepealikku kindral Ratko Mladićit süüdistatakse Haagi sõjatribunali poolt inimsusevastastes kuritegudes 1992-1995 toimunud Bosnia sõja ajal. Karadžićit ja Mladićit süüdistatakse 16 genotsiidi juhtumis, 1995. aasta Srebrenica veresauna korraldamises ja selle käigus ligi 8000 Bosnia moslemist nooruki ja mehe tapmises ning Sarajevo piiramises.

Putin pärast 1. oktoobrit: kindlad asjad ja võimalikud variandid
1. oktoobril nõustus Venemaa president Vladimir Putin juhtima partei Ühtne Venemaa nimekirja detsembrikuistel duumavalimistel. Miks ja milliste tagajärgedega?
Veidi aega tagasi kirjutasin ma juba sellest, et Putini sammud vastavad nii või teisiti teatud loogikale, mida mõnikord on raske mõista kõrvalistel vaatlejatel, kellel pole teadmisi kõigest sellest, mida teab meie poliitika reaalsusest president. Ma olen endiselt valmis selle vaatenurga juurde jääma.
Niisiis, mis ikkagi juhtus? Sellele küsimusele vastates püüan eraldada kindlasti toimunu variatiivselt võimalikust, mida aga seni ei saa pidada kaugeltki vältimatuks.
Kindlasti toimunu
Putin nõustus juhtima Ühtse Venemaa föderaalnimekirja, tagades sellega esiteks, et saadaksegi enam kui 50 protsenti häältest, ja teiseks sidudes end veelgi enam selle parteiga. Kuid seejuures hoidus ta siiski formaalsest liikmelisusest, mis muidugi mõista pole juhuslik.

Soome medõed nõuavad palgatõusu töölt lahkudes
Soome sotsiaal- ja tervishoiu-töötajate ametiühing Tehy nõuab kahe ja poole aasta jooksul 24-protsendilist palgatõusu, püüdes seda välja pressida mõneti ootamatul moel - mitte streikides, vaid töötajate töölt lahkumise ähvardusega.
Munitsipaaltööandjate ühendus (KT) on nõus tõstma näiteks meditsiiniõdede kuupalka 215 euro võrra, kuid Tehy nõuab kaks korda enam - 446 eurot, mis kasvataks keskmise palga 2190 euroni (üle 34 000 kroonini) kuus.
"Sel juhul kujuneksid meie palgad konkurentsivõimeliseks naabermaade ja teiste OECD maade palkadega, inimesed jäävad sel alal tööle edasi ja valdkond muutub noortele atraktiivsemaks," ütles Tehy esinaine Jaana Laitinen-Pesola ajalehele Helsingin Sanomat.

Rahupreemia anti jahedama kliima nimel
Nobeli rahupreemia saavad Al Gore ja ÜRO eksperdid kliima
Pooleteise miljoni dollari suuruse preemia jagavad end looduskaitsjaks ümber kujundanud USA endine asepresident Al Gore ning ÜRO valitsustevaheline kliimapaneel, mis kuulutas sel aastal, et 90-protsendise tõe-näosusega on ilmastiku soojenemise taga inimene.
Kui kunagi pakuti kihlveokontorites üks saja vastu, et Al Gore võidab Oscari, Nobeli ning saab presidendiks, siis nüüd-seks on ta kaks neist kolmest juba saavutanud. Nobeli rahu-preemia kandidaatide seas hakati Gore'i pidama favoriidiks pärast seda, kui tema kliimamuutustest rääkiv film "Ebamugav tõde" võitis kaks Oscarit.
2000. aasta presidendivalimistel jäi tal aga Floridas vaid näpuotsatäis hääli puudu, et USA presidendiks saada. End "endiseks järgmiseks USA presidendiks" nimetav mees pole siiani lõplikult välistanud, et üritab hilinenud startijana järgmisel aastal uuesti. Saadud Nobel võiks olla just selleks tõukejõuks.

Mikko Fritze loob 2011. aastaks Tallinnast promenaadiga merelinna
Sihtasutuse "Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks 2011" juhiks sai Mikko Fritze.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul langes valik Mikko Fritze kasuks, sest tegemist on loomingulise inimesega, kes tunneb nii Eesti kui ka muu Euroopa ja maailma olusid. "Fritze on töötanud paljudes riikides ja ka Eestis, ta oskab kümmet keelt. Tal on indu ja ta suudab vaadata olukorda laiemalt, sest kultuuripealinna projekti ei vii ellu ametniku kombel kaheksast viieni töötades," rääkis Savisaar ja rõhutas, et tulevane festival pole ainult pealinna, vaid kogu Eesti tutvustamise projekt, sest üritusi hakkab toimuma ka mujal.
Montevideo Goethe instituudi juhile Mikko Fritzele Tallinna otsus valida sihtasutust "Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks 2011" juhtima just tema sobis. "See on suur samm, olen ärevil, põnevil. Elasin Eestis seitse aastat ja lahkudes mõtlesin, et võiks jätta mõne ukse lahti, et vajadusel tagasi tulla. Kui tehti pakkumine kandideerida, avanes võimalus," rõõmustas endine Tallinna Goethe instituudi juht Fritze.

Piletimüügiga teenis Tallinn 200 miljonit
Tallinna ühistranspordi piletimüügist laekus tänavu üheksa kuu jooksul linnale 194,8 miljonit krooni, mida on 6,5 miljoni krooni võrra rohkem kui 2006. aasta samal perioodil. Septembris teenis Tallinn AS-i Ühisteenused andmetel ühistranspordi piletitulu 22,9 miljonit krooni
Piletita sõidu eest vormistasid AS-i Ühisteenused kontrolörid septembris 4521 trahviotsust. Üheksa kuu jooksul on piletikontrolörid vormistanud
45 476 trahviotsust, mida on 4653 võrra enam kui mullu samal perioodil. Trahvidena laekus linnakassasse üheksa kuuga 11,9 miljonit krooni, millele lisandus 3,8 miljonit krooni kohtutäiturite poolt välja nõutud trahviraha.

Männiku ja Valdeku ristmik avatakse
Männiku tee ja Valdeku tänava ristmiku liikluseks avamise tõttu kolmapäeval muutuvad autobussiliinide number 5, 32 ja 57 ümbersõidu marsruudid. Buss number 33 hakkab sõitma tavapärasel marsruudil ja ajutine bussiliin number 57A lõpetab tegevuse, teatas Tallinna pressiteenistus.
Liinide number 5 ja 32 autobussid jätkavad kesklinna suunal ümbersõitu Männiku tee, Pihlaka tänava, Võidu tänava, Vabaduse puiestee ja Männiku tee kaudu. Linnast väljuval suunal suunatakse autobussid ümbersõidule Männiku tee, Vabaduse puiestee, Võidu tänava, Valdeku tänava ja Männiku tee kaudu. Peatused tehakse ümbersõidule jäävates peatustes. Kuna autobussid ei sõida enam Kraavi tänaval, siis suletakse seal paiknev ajutine peatus.

Superseacat sõitis teisele kiirlaevale otsa
Tallink Grupi teatel sõitis kiirlaev Superseacat 3 eile pärastlõunal otsa Tallinna sadama kai ääres seisnud kiirlaevale AutoExpress 2. Ükski meeskonnaliige õnnetuses viga ei saanud, reisijaid AutoExpressi pardal ei viibinud.
Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne kinnitas pealtnägijate väidet, et AutoExpressi ühe külje peale tekkis suur auk. Lääne sõnul Tallinki ülejäänud laevu ilmastikuolud ei sega ning ühtegi reisi tühistatud pole. Õnnetuse põhjuste ja laevade vigastuste ulatuse väljaselgitamisega tegeletakse.
Postimehele ütles Superseacati esindaja Peter Walker, et nende hinnangul sõitis kiirlaev Superseacat 3 vastu Tallinki kiirlaeva tugeva tuule süül.

Parts: riik peab majandusele lähenema realistlikult
Majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts ütles täna IRLi volikogu istungil majanduspoliitikast rääkides, et ta on käivitanud Eesti tööstusstrateegia koostamise, sest riik peab lähenema majandusele realistlikus ja pragmaatilises võtmes.
"Meil ei ole mõtet end petta illusioonidega, et kohe-kohe saab Eestist peamiselt bio- või nanotehnoloogiaga tegelev riik. Pikas perspektiivis edu hoidmiseks peame me panustama haridusse ja teadusse, kuid lähemal viiel, kümnel aastal sõltub majanduse käekäik suuresti sellest, mida me suudame peale hakata nende majandusharudega, mis meil reaalselt olemas on," ütles Parts.
Ministri sõnul ei tähenda innovatsioon vaid mingi täiesti uudse teadusavastuse rakendamist. "Innovaatiline on vaja olla ka mööbli ja miks mitte kommide tootmisel. Me peame hindama, kuidas võtta ka olemasolevatest majandusharudest välja maksimum," lausus Parts.

Bussijuhid soovivad palgatõusu
Muutumatutena püsinud veohindade tõttu on mitmed bussiettevõtted tõsistes raskustes töötajate palgasoovidele vastamisel.
Eile koguned GoBus töötajate usaldusisikud otsustasid nõuda tööandjalt kiireid ametlikke palgaläbirääkimisi ja vähemalt viiekroonist põhitasu tõusu, teatas transpordi ametühing.
GoBus juhtkond on seni vältinud ametlikke kõnelusi, sest läbirääkimised tellijatega pole andnud tulemusid ning enamus liinidest on jätkuvalt kahjumis.
Transpordi ametiühingu Lõuna-Eesti koordinaatori Aare Kübarsepa sõnul taandus ametiühing kevadel peale pronksiööd 40-kroonise põhitasu nõudest, kuid kiiret keskmise palga kasvu ja suurenenud inflatsiooni arvestades on palgatõus täna möödapääsmatu. Ta ei välistanud, et kriitilise olukorra põhjuseks on ühistranspordi ebapiisav rahastamine riigi poolt.

Kodak lõpetab pärast Pekingit olümpiamängude toetamise
Pärast 2008. aastal toimuvaid Pekingi olümpiamänge panustab Kodak uuele turustrateegiale, keskendudes digitaaltehnoloogia arendamisele. Ettevõte on olümpiamängude juures olnud juba alates 1896. aastast.
"Üleminekul [digitaaltehnoloogiale] oleks meil mõistlik valida uus strateegia," vahendab uudisteagentuur Associated Press ettevõtte brändijuht Elizabeth Noonani. Maailma suurimal fotofilmide tootjal on viimasel ajal olnud raskusi digitaaltehnoloogiale üleminekul. Viimase nelja aasta jooksul on Kodak koondanud 30 000 töötajat ja sulgenud hulgaliselt tootmisüksusi. Ettevõtte strateegiamuutus suurendas aktsiahinda New Yorgi börsil 4,8 protsendi võrra 28,33 dollarini. Viimaste aastate töötajate koondamislaines on aktsia hind kõikunud 22 ja 30 dollari vahel.
Mõnede ekspertide hinnangul on Kodaki samm valearvestus: "Tegemist on globaalse, kõrge vaadatavusega sündmusega, kus on pöörased turundusvõimalused," arvas Alan Siegel brändikonsultatsioonide firmast Siegel & Gale. Hiinas toimuvatele olümpiamängudele oodatakse kuni 4 miljardit televaatajat, Rahvusvaheline Olümpiakomitee saab ülekandeõiguste eest 2,5 miljardit dollarit.

Roodevälja jääb biodiislitehaseta
Soomlane Markku Tarkiainen loobus Sõmerule Roodeväljale biodiislitehase ehitamisest.
OÜ Intercon Energy juhataja ja omanik Markku Tarkiainen ütles, et otsustas tootmist Eestis mitte alustada, sest kohalik toorainebaas ei anna selleks kindlust, kirjutab Virumaa Teataja.
"Eestis ei kasvatata piisavalt palju toormaterjali ja ettevõttel pole garantiid, et seda pikas perspektiivis jätkub," selgitas ta ning lisas, et Eestisse seda tehast ilmselt ei rajatagi.
Ka Eesti Biodiisli Tootjate Liidu asutajafirma ASi Biodiisel nõukogu liikme Taisto Kängsepa sõnul on kõik Eesti biodiislitootjad praegu justkui paigalseisus ja omadega miinustes: "Biokütuse tootmine on võimalik ainult siis, kui riik seda toetaks. Hetkel toetab riik seda nullaktsiisiga, kuid seda pole piisavalt. Praegu on tootmine kuni poolteist krooni liitri pealt miinustes."

Kinnisvaraturu ülevaade: korteritehingute arv langes 2003. a tasemele
Ober-Hausi Kinnisvara oktoobris koostatud turukommentaari järgi on Tallinna korteritega tehtavate ostu-müügitehingute arv langenud 2003. aasta septembri tasemele ning üha olulisemaks müügiargumendiks muutub "asukoht".
Ober-Haus nendib, et võrreldes turu tippkuu aprilliga on Tallinna korterite tehinguhinnad langenud keskmiselt kuni 10% ning tehingute arv kahanenud peaaegu kaks korda. Viimaste kuude tehingute arvu on oluliselt mõjutanud varem sõlmitud võlaõiguslike lepingute vormistamine asjaõiguslikeks.
Võrreldes eelmise aastaga on eluasemeturul märgata pakkumiste arvu mitmekordistumist. Pakkumiste arvu kasvu on mõjutanud nõudluse kõrgperioodil alustatud projektide valmimine.
Seoses koduvahetusteenusega on mõningad kliendid sattunud n-ö kahe kinnisvara lõksu ja on tõenäoliselt sunnitud varsti ühe objekti esialgse plaaniga võrreldes odavamalt ära müüma.

Töötajad lahkuvad rahvusooperist madala palga tõttu
Rahvusooper Estonia olulisim mureküsimus senise vaieldamatu kunstilise arengu taustal on ooperikoori, balletitrupi ja sümfooniaorkestri palgatase.
Raha pärast lahkujaid on palju ning sama palga peale uusi professionaalseid artiste leida keeruline, teatas rahvusooperi nõunik Eero Raun.
Estonia peadirektor Paul Himma tõdeb, et kujunenud olukord teeb tuleviku prognoosimisel rohkem kui ettevaatlikuks. "Sümpaatne, et Eesti majanduse areng on hea. Ka Estonias on jätkunud tugev kunstiline areng, kõiki etendusi saadab menu ja saalid on täis. Jätkusuutlikkust on aga üha raskem säilitada - rääkimata edasisest arengust - sest üha raskem on komplekteerida eelkõige ooperikoori, sümfooniaorkestrit ja balletitruppi, kuna pole võimalik pakkuda konkurentsivõimelist palka. Äraminejad on tööd leidnud igal pool maailmas, mis näitab et professionaalsete oskuste tase Estonia teatris vastab rahvusvahelistele standarditele."

Poom: kõik väravad tulid äärtest
Inglismaale 0: 3 kaotanud Eesti jalgpallikoondise värvavahi sõnul mängisid vastased eesti ääremängijad üle.
"Kõik kolm väravat tulid äärerünnakutest, sest äärtes oli palju vaba ruumi, mida inglased ära kasutasid," sõnas pärast mängu ETV spordiuudistele Eesti koondise väravavaht Mart Poom.
Poomi sõnul võtsid inglased teisel poolajal tempo maha ja siis õnnestus ka Eesti koondislastel vastase värava all paar olukorda tekitada. Ükski rünnak resultatiivselt siiski ei lõppenud.
Raio Piiroja, kelle väljakule tulek oli suure küsimärgi all, leidis pärast mängu, et kõik kolm inglaste väravat sündisid õnnega pooleks ja tal on kahju, et mäng 0: 3 seisuga lõppes.
Piiroja tänas mängujärgselt ka doktor Gunnar Männikule, tänu kelle tohterdamisele vutimees siiski algkoosseisus väljakule pääses.

Läti teenis kolmanda võidu
Läti jalgpallikoondis teenis Euro 2008 valikturniiril kolmanda võidu ja tõusis F-alagrupis viiendale kohale.
Lõunanaabrite vastaseks oli Reykjavikis Island, kel enne seda kohtumist oli tabelis Lätist kaks puntki rohkem, kirjutab Sportnet.
Islandi praegune kuulsaim vutimees Eidur Gudjohnsen avas skoori juba neljandal minutil, kuid lätlased said hoo üles poolaja lõpus. 27. minutil Oskars Klava viigistas, neli minutit hiljem viis Jurijs Laizans külalised juhtima ning veel kuus minutit hilejm tuli Maris Verpakovskiselt 3: 1.
Teisel poolajal lõid mõlemad meeskonnad veel ühe värava. Teisel minutil kasvatas Verpakovskis lätlaste edu 4: 1-le, 52. minutil seadis Gudjohnsen lõppseisuks 2: 4.

Fotogalerii: Eesti ja Inglismaa vaheline jalgpallilahing
Londonis Wembley staadionil kaotas Eesti vutikoondis Inglismaa vastu EM-valikmängu avapoolaja väravatest 0: 3.
Rohkem pilte vaata Pressifotost.

Urmo Aava: väljasõit oli minu enda viga
Teelt väljasõit kustutas Urmo Aava lootused meistritiitlile, mille võit oli rallisõitja sõnul väga lähedal.
"Teelt väljasõit oli minu enda viga, jäin pidurdamisega hiljaks ja kaldusin sõidujoonest kõrvale," sõnas Aava, kes nentis kurvalt, et võimalus Junior WRC meistritiitel võita on igaljuhul käest läinud, edastavad Seitsmesed uudised.
"Mul on äärmiselt kahju, seda eelkõige mitte enda vaid meie lähedaste ja toetajate ees, kellele me suure pettumuse valmistasime. Olid ju kõik eeldused ja võimalused olemas võita selle aasta juunioride sarja meistritiitel, kuid paraku peame leppima siiski teise kohaga. Mul on väga kahju, et ei suutnud realiseerida seda, mis oli väga lähedal" lisas Aava.
Sellega ka Urmo Aava ja Kuldar Siku Korsika ralli ning kogu JRC 2007 hooaeg lõppes. Superralli süsteemis võistluse jätkamine pühapäeval toimuvaks neljaks kiiruskatseks ei olnud enam mõeldav auto taastamise tõttu. Hoolimata Korsika rallil toimunud teelt väljasõidust jäi Suzuki Sport Europe tehasemeeskond Urmo Aava ja Kuldar Siku käesoleva hooajaga väga rahule. Selle kinnituseks kutsuti eestlased oktoobri lõpus toimuvale autoralli MM-võistluste Jaapani etapile, kus nende kasutada on samuti Suzuki Swift Super 1600 võistlusmasin, vahendab Sportnet.

Sylvester kaotas üllatuslikult Cesisele
Täna peetud Schenkeri Liiga mängude suurim üllatus sündis Tallinnas, kus seni edukalt esinenud Sylvesteri võrkpallurid kaotasid "kuivalt" 0: 3 Cesu Alusele.
Kõik kohtumise geimid olid tasavägised, kuid kindlam mäng geimilõppudes andis võidu Cesise meeskonnale.
Hooaja esimese võidu võttis Tartu Pere Leib, kes alistas kindlalt 3: 0 Ezerzeme/DU. Tänavuses avamängus oli võidukas ka Pärnu VK, kes tasavägises lahingus oli 3: 2 parem Elvi/Kuldigast. Võru VK tunnistas kodusaalis mulluse finalisti Lase-R paremust, kuid suutis näidata favoriitidele hambaid - esimene ja kolmas geim lõppesid minimaalse kahepunktilise vahega.
0: 3 kaotuse pidi vastu võtma ka Aeroc Rakvere, alistudes kodusaalis Poliurs/Ozolniekile. Päeva viimases kohtumises on vastamisi mullune parim Selver Tallinn ja liiga uustulnud Isto/SM Tauras, mäng hetkel kestab.

Saaremaa ralli võitis Rainer Aus
Neljakümnenda Alexela Saaremaa ralli võitsid Rainer Aus ja Kristo Kraag Subaru Imprezal, edestades 6,3 sekundilise eduga Margus Remmakut ja Urmas Roosimaad, kes kihutasid Mitsubishi Lancer Evo IX.
Kolmanda kohaga lõpetasid lätlased Janis Vorobjovs ja Guntis Ervalds (Mitsubishi Lancer Evo IX), kes jäid võitjatest 23,9 sekundi kaugusele.
Enne viimast kiiruskatset lahutas 4,7 sekundit Ausi ja Kraagi lähimatest jälitajatest, meeskonnakaaslastest Egon Kaurist ja Simo Koskinenist, kelle autol purunes aga viimasel kiiruskatsel rehv ning nad langesid ralli lõpuks kuuendale kohale.
Ralli favoriitide hulka kuulunud venelased Jevgeni Novikov ja Dmitri Tšumak (Mitsubishi Lancer Evo IX) katkestasid pärast kaheksandat kiiruskatset, olles eelnevalt sõitnud samal katsel rajalt, mille tulemusena nende rallimasin rullus üle katuse.
Novikov ja Tšumak jõudsid küll kannatada saanud autoga hooldusalale, kuid ei jätkanud rallit.

Wembleyl üllatust ei sündinud - Eesti kaotas 0: 3
Londonis Wembley staadionil kaotas Eesti vutikoondis Inglismaa vastu EM-valikmängu avapoolaja väravatest 0: 3.
Üllatust Wembley staadionil ei juhtunud ning Inglismaa võttis Eesti koondise üle kindla 3: 0 võidu. Juba kümnekonna minuti järel pääsesid võõrustajad juhtima, kui Micah Richardsi sööt leidis Shaun Wright-Phillipsi ning väike ääreründaja tegi seisuks 1: 0. Avapoolaja keskel löödi Eesti väravasse minutilise vaheajaga veel kaks palli. Esmalt lõi õnnega pooleks Wayne Rooney 2: 0 ning Taavi Rähni ilus pealöök omaväravasse tegi seisuks 3: 0.
Teisel poolajal mäng rahunes ning võimalusi avanes ka Eestil, kuid Joel Lindpere kauglöögid sihile ei jõudnud.
Järgmine Eesti koondise mäng toimub kolmapäeval Tallinnas, kui võõrustatakse Montenegrot. Valikturniiri järgmine mäng toimub novembri keskel Andorras.

Müürsepp ja Tigers võitsid taas
Martin Müürsepa koduklubi Melbourne Tigers jätkab Austraalia liigas ka pärast kuuendat mängu täiseduga.
Viimati oli Tigers koduplatsil napi paremusega 101: 98 võidukas South Dragonsi üle. Tigersi parim oli tavapäraselt Chris Anstey, kes kogus 19 silma ja seitse lauapalli. Daryl Corletto lisas omalt poolt 15 silma. Müürsepa kontosse kogunes seekord 11 punkti, kuus lauapalli, üks resultatiivne sööt ning kaks pallikaotust, teatab Sportnet.
Avaveerandil läks küllasõitnud Dragons paaril korral nelja silmaga ette, kuid Stephen Hoare kaugvise lõpetas perioodi siiski Tigersi 29: 26 eduga. Teisel veerandil kasvatas Tigers korra edu juba seitsmele silmale 54: 47, kuid pikale vaheajale mindi 55: 50 eduseisus. Kolmandal perioodil läksid hoogu külalised, kes juhtisid sekund enne veerandaja lõppu juba 11 silmaga 82: 71. Viimasel sekundil suutis Corletto veel tabada ja viimasele 12 minutile mindi Dragonsi 82: 73 eduseisus. Tigers asus suurte jõududega viimasel veerandajal mängu päästma. esimest korda saadi ette 92: 91 3.08 enne mängu lõppu, kui täpne oli Dave Thomas. Viimast minutit mängis kodupubliku rõõmuks paremini Tigers, võttes kuuenda võidu.

Raio Piiroja alustab algkoosseisus
Eesti vutikoondise põhimure, kas Raio Piiroja saab mänguvalmis, paistab olevat lahenduse saanud, sest eelmise aasta Eesti parim jalgpallur nimetati Viggo Jenseni poolt algkoosseisu.
Raio Piirojat vaevas tõsine vigastus, mis ei lasknud tal tänasele EM-valikmängule Inglismaaga eelnenud treeningutel kaasa lüüa, kuid mänguks on Fredrikstadi mängija valmis ning alustab algkoosseisus.
Ründepaarina usaldab Jensen Levadia noormängijaid Tarmo Kinki ja Kaimar Saagi.
Eesti algkoosseis (soccernet.ee andmetel):
Eesti: Mart Poom, Enar Jääger, Andrei Stepanov, Raio Piiroja, Dmitri Kruglov, Taavi Rähn, Aleksandr Dmitrijev, Ragnar Klavan, Joel Lindpere, Tarmo Kink, Kaimar Saag.
Varus: Mihkel Aksalu, Alo Bärengrub, Teet Allas, Urmas Rooba, Kristen Viikmäe, Martin Reim, Sergei Terehhov.

Urmo Aava sõitis teelt välja ja katkestas
Autoralli MM-etapil Korsikal pärast seitsmendat katset juhtinud Aava kaheksandal enam rajalt väljasõidu tõttu tulemust kirja ei saanud.
Protokolli märgiti viie minutiline kaotus parimale, mis langetas eestlase 4.37, 9 allajäämisega Prokopile üheksandaks, kirjutab etvsport.ee.
Probleemide küüsis vaevles ka Andersson, kes kaotas katsel esimesele 2.02, 1 ja on nüüd kokkuvõttes neljas (+1.53, 9).

Andersson võttis Aavalt 3 sekundit tagasi
Suzukil kihutav Urmo Aava lasi Korsika MM-rallil JRC-sarja tiitliheitluses põhikonkurendi rootslase Per-Gunnar Anderssoni kolme sekundi võrra lähemale.
Ralli seitsmenda kiiruskatse võitis prantslane Yoann Bonato Citroënil, kes edestas Aava tiimikaaslast Anderssoni 1,2 sekundiga ning kolmandat aega näidanud Aavat 4,2 sekundiga.
Kokkuvõttes on üldliidri Aava edu Anderssoni ees 13,9 sekundit, tänasel avakatsel pisut ebaõnnestunud tšehh Martin Prokop Citroënil kaotab eestlasele 19,3 sekundit ja on kolmandal kohal.
Ralli kaheksas kiiruskatse on kavas algusega 11.31, kui kavas on 26,54 kilomeetri pikkune Calcatoggio - Plage Du Liamone 1, kirjutab sportnet.ee.

Kanepi kohtub Zürichi valikturniiril Knappiga
Maailma 55. reket Kaia Kanepi alustab täna Šveitsis Zürichis peetava 1,34 miljoni USD suuruse auhinnafondiga WTA turniiri valikturniiri, kus kohtub avaringis kaks pügalat madalamal asuva itaallanna Karin Knappiga.
Omavahel on seni kohtutud kahel korral, mõlemad mängud peeti tänavu, kirjutab sportnet.ee.
Barcelonas jäi peale Kanepi numbritega 6: 2, 7: 6, kuid Biellas jättis eestlanna mängu avasetis seisul 4: 5 pooleli. Kanepi ja Knappi võitja kohtub valikturniiri teises ringis venelanna Jelena Vesnina (WTA 54) ja ameeriklanna Meilen Tu (WTA 45) võitjaga.

Hannah: loodan Eesti koondisele olla hea õnne ingel
Eesti aja järgi kell 16.55, viis minutit enne Maarjamaal kauaoodatud vutimatši Inglismaaga tõuseb Wembley staadionil tähelepanu keskmesse lauljanna Hannah.
Hannah, kodanikunimega Hanna Ild, esitab rahvushümnid ning tema etteaste jõuab miljonite televaatajateni. "Üritan sellele praegu mitte mõelda, et närveerimisest hoiduda," ütles Hannah. "Ei kujuta ette, kuidas on niimoodi staadioni keskel 90 000 inimese ees seista... Eks hommikune proov näitab, milline kõlakoda areenil tekib."
Hannah kinnitas, et on hümnide sõnad korralikult pähe õppinud. "Inglismaa hümnist "God Save The Queen" esitan vaid esimese salmi, aga on võimalik, et Eesti hümnist "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" kõik kolm salmi," ütles ta. Korraldajad on lauljatari käsutusse andnud juhendaja, turvamehe, juuksur-meikari ning stilisti.

Inglise leht: Poom on eestlaste parim spioon
Inglismaa ajaleht Daily Telegraph imestas, kuidas Arsenali endine väravavaht Mart Poom räägib ilma mingi vaenuta Tottenhami väravavahi Paul Robinsoniga, ja tõdes, et küllap väravavahid moodustavadki omaette kogukonna, kus rivaliteet väga kirgi ei küta.
Lehe kinnitusel on kolmteist aastat Inglismaal mänginud Poom eestlaste parim spioon, kes teab Steve McClareni meeskonna kõiki nõrkusi ja tugevusi.
Poomi arvates on palli toimetamine Inglismaa kolleegi Paul Robinsoni selja taha umbes sama karm ülesanne kui Wayne Rooney ja Michael Oweni rünnakulaviini peatamine.
"Paul on väga hea väravavaht, kui te vaatate seniseid mänge, on ta enda selja taha lasknud vaid kaks palli," kiitis Poom. "Usun, et ta saab ka vaimselt hakkama, kuigi surve on suur. Kui väravavaht peaks eksima, langeb ta meeletu surve alla, seda eelkõige Inglismaal," lisas ta.

Lissel Poom: surun emotsioonid enne tähtsat mängu maha
Londoni-lähedases kodus on elatud pikemat aega Inglismaa ja Eesti vutimatši ootuses: perepea Mart Poom ihkab mängida, abikaasa Lissel koos lastega mängu näha.
Lissel Poom lootis, et kui toob isa jälgedes rühkiva kaheksa-aastase poja Markuse FC Watfordi treeningult koju, paneb eile 37,5 -kraadise palavikuga võidelnud noorema võsu, nelja-aastase Andrease soojalt riidesse ning sõidab koos lastega Wembley staadionile isale kaasa elama. "Loomulikult oleme kõik seal kohal," lausus Lissel Poom Päevalehele. Paraku Andrease palaviku ei taandunud ja tema peab isale teleri ees kaasa elama.
Teie kodus on enne ajaloolist mängu väga vaikne, miski ei reeda ootusärevust. Mida tunnete?
Sisimas elan juba päris kaua selle mängu tähe all, kuid hoian emotsioone enda sees. Kui Eesti mängis Tallinnas Inglismaaga, olin ikka väga närvis. Aga ma ei tohi ju neid tundeid Mardile näidata, sest ta peab saama vutiplatsile võimalikult rahulikuna minna. Ja ega mina üksinda pole närvis - ka Markus on närvis.

Eesti ellujäämislootus ei rajane ainult kaitsele
Keskkaitsja Raio Piiroja tegi eile kaasa terve koondise treeningu ja võib suure tõenäosusega alustada põhikoosseisus.
Kuigi selgus Raio Piiroja mängukõlblikkuse üle pidi tulema kindlasti eileõhtusel treeningul Inglismaa jalgpallikantsis Wembleyl, jättis peatreener Viggo Jensen pressikonverentsil veel kõik otsad lahtiseks. "Vaatame veel, võib-olla ikka saame teda kasutada," lausus juhendaja napilt ega soovinud spekuleerida, kui suureks võib tõenäosuse protsenti pidada. "Võib-olla teeme hilise otsuse veel hoopis homme - kõik sõltub sellest, kuidas Piiroja ennast tunneb."
Igatahes harjutas Piiroja eile põhikoosseisu meestega kui koondis kaheks jagati. Doktor Gunnar Männik otsesõnu keskkaitsja mänguvalmidust veel ei kinnitanud, ehkki vihjas, et patsient võib platsile pääseda. "Eks homme on see täpselt näha, täna tegi ta igatahes terve treeningu kaasa ja ravi jätkub," poetas ta.

Gerrard: peame eestlased halastamatult tapma
Inglise koondis loodab eestlased mängu alguses tempo ja pressinguga võhmale võtta. "Ei mingit lootuse kiirt neile," kuulutas kapten Steven Gerrard.
Inglise koondise kapteni Steven Gerrardi sõnul ei pea paika Eesti mängijate arvamus, et seekord on Inglismaa meeskond juunikuus Tallinnas käinust oluliselt tugevam. See pole aga iseenesest veel mingi lohutus, sest Gerrardi hinnangul on inglaste enesekindlus viimaste esitustega aina kasvanud. "Katsume kindlasti kohe alguses värava lüüa ega kavatse anda eestlastele mingit võimalust pealelööki sooritada," lausus ta. "Ei mingit lootusekiirt neile. Peame olema halastamatud ja nad lihtsalt kohe alguses ära tapma."
Inglise koondise treeningbaas Arsenali treeningkompleksis asub Eesti koondise käsutuses oleva Watfordi baasi kõrval London Colney külakeses. Kuid sellega sarnasused piirduvad - Arsenali baas on üks Inglismaa uhkemaid, ehitatud spetsiaalselt nende tarbeks peatreener Arsene Wengeri enese näpunäidete järgi.

Paljud maakonnalehed täna lugejateni ei jõua
Kroonpressi trükikoja trükimasina rikke tõttu laupäeval lehtede kanne hilineb.
Trükimasina rikke tõttu ei jõua tõenäoliselt enamik Kroonpressi trükikojas trükitavad maakonnalehti laupäeval lugejateni, hilineb ka Postimehe ja SL Õhtulehe kojukanne.
Kõikides linnades vaadatakse üle kande võimalused ja vastavalt sellele toimetatakse lehed võimalikult kiiresti lugejateni. Piirkondades, kus täna leht kohale ei jõua, toimetatakse see kätte esmaspäeval.
Eesti Post vabandab võimalike hilinemiste pärast.

Reis Tiibeti südamesse
Tiibet on mägi, suur mägi, mille keskmine kõrgus on neli kilomeetrit. Ja selle mäe otsas on veel palju mägesid. Mäed on nii kõrgel, et nendel suurt midagi ei kasva, vaid üksikud rohututid, mida söövad kaljunõlvadel turnivad jakid ja kitsed. Tiibetis turnis Teet Toome.
Veel kõrgematel mägedel on lumi ja jumalad. Inimesed elavad orus, seal kasvab lopsakas rohi ja laiuvad sügavsinised järved. Ja kuigi enamik maast on lage ja paljas, sisendab see nagu ise-enesest meelerahu ning on ilmselt juba loomuldasa sobiv paik suurtele õpetustele.
Tiibetisse võib sõita lennukiga, kuid nii maandute kohe 3,5 km kõrgusel Tiibeti pealinnas Lhasas ja seetõttu jääb ära vajalik aklimatiseerumine - enamikule kõrgusega harjumatutele on see aga vajalik. Hiina poolt saab tulla rongiga ja Nepali poolt bussi ning autoga. Valisin viimase tee.
Nepali pealinnas Katmandus korraldavad reisibürood kõik vajaliku: viisa, load, transpordi ja majutuse. Hiina Rahvavabariik on seadnud tingimuseks, et Tiibetisse mineja peab olema turismigrupi koosseisus, selle organiseerimisega kohapeal probleeme ei teki.

Kindral Franco on surnud.  Elagu Franco? 
Franco ja tema järeltulijad on läänemaailma diktaatorite ajaloos ilmselt ainulaadne juhtum, mis näitab hispaanlaste võimetust oma riigi ja rahva looga enesekindlalt toime tulla. Hoolimata arglikest katsetest tõestada vastupidist. Francode loo räägib Anna-Maria Penu.
Pärast Hispaania kodusõda kuulutas võitja kindral Francisco Franco end ise riigipeaks. El Caudillo (juht - hisp k) kehtestas kogu maal nois tingimusis ainuvõimaliku režiimi - fašistliku diktatuuri. Ligi 40 aastat said rahvale osaks totalitaarse valitsusvormi õudused, vaesus ja lein, ent aukartus Franco nime ees on tänini visa kaduma.
Hispaanias dikteerib juba üle 30 aasta mulla all vähkrev generalissimus kummalisel kombel ikka veel paljusid riiklikul tasemel tehtud või tegemata jäetud otsuseid. Francod elavad kui kroonimata kuningapere, arvates siiani, et seadused nende kohta ei käi. Nagu vanasti.
Sest tõesti, ega nende elus suurt muutunud pole: kui diktatuur andis Francodele piiritu võimu ja hunnitu vara, siis demokraatia tegi neist multimiljonärid.

 "Idula" - tragikoomika tantsulaval
Eile esietendunud tantsulavastuse "Idula" looja Renate Valme rääkis kaks päeva enne esietendust, kuidas lõbusatesse asjadesse võib peita küllaga kurbust, kriitikat ja (enese) irooniat.
"See oleks, nagu ühe planeedi elanik räägiks teise planeedi elanikule, mis nende planeedil toimub," seletab Valme lavastuse sisu. Tantsulavastus ei ole mustvalge teatrivorm, mida saaks lihtsalt lahti seletada. Igal koreograafil on oma tähestik, märgib Valme.
Poeetilise tantsukeele poolest tuntud Valme tähestik on lihtne, kuid annab küllaga võimalusi lugeda ridade vahelt. "Muidugi ma tahan, et see, mis ma selle lavastusega mõelnud olen, jõuaks vaatajale kohale," tunnistab ta. "Minu püüe on näidata keerulisi asju võimalikult lihtsalt. Võib-olla see jätab mõnikord eksitava mulje, et noh, nii lihtne, aga tegelikult ei ole, sest alati on ka teine tasand ja edasine oleneb juba publikust." Kuid lisaväärtuseks on Valmele ka iga inimese arusaam laval nähtust.

Ingomar Vihmar lavastab "Metsparti" teist korda
Esimest korda lavastas Ingomar Vihmar selle 2004. aastal Viljandi kultuuriakadeemia teatritudengitega. Lavastajat küsitleb Kristi Eberhart.
Aga natuke me siiski kärpisime. Tolle aja inimesele tuli rohkem lahti seletada, meie saame rutem aru. Kärpisime näpuga näitamisi ja mõtte ümberseletusi.

Erki Pärnoja gruuviv kitarridžäss
Pronksiöö tõttu kevadel ära jäänud noore kitarristi Erki Pärnoja Jazzkaare-kontsert toimus sel kolma-päeval. Mihkel Raud käis kuulamas ega pettunud.
Skurups Folkhögskolas õppiv kohalik džässilootus mängis Von Krahli teatri baaris oma rootslastest koosneva bändiga MaiNekkHööts ja kui selle pealtnäha süütult naljaka bändinime öö-de ja mai-de taha piiluda, võis iga kohale saabunud huviline sealt just täpselt seda välja lugeda, mida ta iganes tahtis.
Pole mingi uudis, et muusikainstrumentidest ning seesmisest vabadusest järjest vähem huvituv popp tõukab meie ümber üha rohkem noori bebop'i ning muude a-b-c-a-b-c-struktuuri norme ignoreerivate väljendusvormide juurde.
Ent kui Krahli teatri baari tillukesele lavale ronis neli - vabandatagu väljenduse pärast - poisikest justkui meetritekõrguse kontrabassi ning üüratu semiakustilise Gibsoni kitarri taha, võis hetkeks tunduda, et džäss on tunginud territooriumile, mida veel napid paar aastat tagasi valitsesid surmrahuliku monopoolsusega märksa raadio-sõbralikumad ikoonid. MaiNekk-Höötsi liikmete keskmine vanus ei saa olla ülearu kõrge. Ent seda kõrgemad võivad olla tillukese saali teisest otsast laval toimuvat kullipilgul õgivate kuulajate nõudmised. Need neli noormeest ei valmistanud pettumust.

Nädala plaat
POP
Ian Brown
Hinne 3
"The World Is Yours"
Ian: Kuule, Paul, jämmiks väheke koos Sex Pistolsi kitarristi ja trummariga ning Happy Mondaysi ja The Smithsi bassimängijatega?
Paul: Ajee, teeme ära. A võtaks mu nõbu, viiuldaja ka punti. Ma lugesin, et praegu on see klassikaline muusika kõigi rokkarite jube pop mõjutaja. PJ Harvey ka, näed, tegi sellise plaadi.
Ian: Okei. Hakkame pihta! Stay freeeee…free like the fishes in the sea… Aga teate, tõmbaks nüüd tempot räigelt maha. Tead, nagu venitaks Jamiroquai linti.
Paul: Oled kindel vä? Omal ajal oli kõva Stone Rosese solist ja jämmiti madchester'i biidi järgi!

Zemfira on muutunud, aga mässab edasi
Eestis ilmselt kõige armastatum Vene laulja Zemfira andis välja uue plaadi pärast kaheaastast pausi. Jaanus Piirsalule tundub, et see on Zemfira kõige lüürilisem, isegi kammerlikum plaat.
"Härrad, pühapäev metroos - me sõidame end surnuks!" "Ma armusin teisse, poiss, võta mind tuhat aastat." "Minu sees hakkab lund sadama..." "Aitäh!" Need laused moodustasin tema plaadi "Spasibo" ("Aitäh") laulupealkirjadest.
Tema laulutekstid pole enam nii kättemaksuhimulised, mässumeelsed ega ühiskonnakriitilised, kellelgi pole enam aidsi ja selle kätte ei surda. Nüüd peaks lisama toreda stampväljendi, et lauljanna on saanud täiskasvanumaks ja küpsemaks. Aga ei lisa, sest Zemfira on juba ammu täiskasvanud, ta on 31-aastane ometi.
Midagi on temas ometi muutunud (muide, ka väliselt pidi ta olema tunduvalt kõhnem kui varem). Kõige kõrvahakkavam on see, et ühe laulu on ta teinud näiteks tangorütmis. Lugu "Ma armusin teisse" on sellest, kuidas Zemfira armus Marina Tsvetajeva luuletustesse. Sellist romantikat on plaadil mõnusalt palju ja see teeb sellest minu jaoks hea plaadi.

Mitte ainult Erna Villmerist
Katri Aaslav-Tepandi on läinud südame teed ning kirjutanud Erna Villmerist kirgliku ja põhjaliku monograafia, tunnustab Kristi Eberhart.
Pole just tavaline, et noor nais-näitleja ja -lavastaja pühendaks 17 aastat oma elust teise, ammu surnud näitleja elu ja loomingu uurimisele. Katri Aaslav-Tepandi, tollal veel Katri Kaasik-Aaslav, õppis lavakooli kolmandal kursusel, kui teatriajaloo loengus räägiti Erna Villmerist (1889-1965) - esimesest eesti näitlejast ja lavastajast, kes õppis enne teatrisse tulekut teatristuudios.
Meie professionaalse teatri alguses oli nimelt kombeks, et noor inimene, kelle rinda pitsitas suur teatriarmastus, sai oma ristsed ja kooli laval, publiku ees. Näitlemist õpiti vetteviskamise meetodil - igaüks laulis, nagu nokk loodud, nagu parasjagu kehtivad teatrikombed ja -moed ette nägid. Kõmistati häält ja murti sõrmi, kuni selgus, kellel on annet ja kellel mitte, kellest sündis legend ja kellele jäi repliik: "Härra, teile on kiri!"

Avastades taas Arvi Siiga
Nädal tagasi esitleti teaduste akadeemia kohvikus Arvi Siia mahukat valikkogu "Neoon kangialuste kohal". Kaarel Kressa arvab, et idealistlik poeet on ülekohtuselt unustatud.
Arvi Siiga (1938-1999) on nimetatud ka Eesti Majakovskiks. See ei ole võrdlus, milletaolisi praegused kirjanduskriitikud meelsasti kasutaksid. Nagu märgib raamatu järelsõnas Rein Veidemann, libisetakse Siiast uuemates kirjanduskäsitlustes mööda või puudutatakse teda üksnes põgusalt.
Kirjastuse Pegasus toimetaja Lauri Vanamöldri sõnul ajendaski teda raamatut kokku panema esiteks fakt, et Siig on praeguseks perifeeriasse tõrjutud. Teiseks - ehkki Siia luulekogud ilmusid Nõukogude ajal tohututes tiraažides, pole neid praegu enam võimalik antikvariaatidestki leida.
Valikkogu koostamisel on lähtutud Siia peamisest inspiratsiooniallikast, milleks on linn oma baaride, raisku läinud noorte ja neoontulede säraga. Luuletuste väljavalimine usaldati mehele, keda tiitellehe pöördel tutvustatakse Tony Black-plaitina, ent kes on laiemale üldsusele tuntud kui luuletaja ja ansambli Vennaskond laulja Tõnu Trubetsky.

Rootslased panevad Bergmani postmargile
24. jaanuaril annab Rootsi Post välja kaks erinevat filmirežissöör Ingmar Bergmanile pühendatud postmarki.
Üks sinistes toonides mark näitab Bergmani 1982. aastal lavastamas jõululõuna stseeni filmis "Fanny ja Alexander", mis tõi talle neli Oscarit. Teine mark põhineb 1998. aastal Bergmanist tehtud portreefotol.
Esialgu kavatses Rootsi Post tähistada järgmisel aastal uute markide väljaandmisega vanameistri 90 aasta juubelit, ent Bergman suri tänavu 30. juulil. Nüüd pühendati need tema mälestusele.
1918. aasta 14. juulil Uppsalas sündinud Ingmar Bergman oli Rootsi tuntuim lavastaja, kelle käe all jõudis kinolinale 62 filmi ja lavale üle 170 näidendi.

Tartu on lahe
Tallinlane ütleb, et Tartu on unine ja hall ülikoolilinn, mille keskel voolab kõdusogane jõgi ja kus inimesed räägivad pisut segast juttu. Veel öeldakse, et kui Tallinnas sõidavad inimesed autoga või käivad kiirustades, siis Tartus inimesed jalutavad. Toomemäest üles ja alla. Silla alt ja silla pealt. Jõe äärde ja kesklinna tagasi. Näiliselt üsna sihitult. Võib-olla Tartu ongi unine. Aga kui korra ennast sellest unisusest kanda lasta, siis äkki ei tahagi enam kuskile nii väga kiirustada. Eriti kui kesklinn mahub paari ruutkilomeetri sisse.
Tartu unisust käisid püüdmas fotograaf Kristo Nurmis ja reporter Riho Laurisaar.

Toomas Kall (60) 
Kunagi sai ajatäiteks lehitsetud vanu Sirbi aastakäike ja imestatud: 1970-ndatel oli kultuurilehel huumorilisa asemel vaid üks naljakülg, ent see-eest oli nali naljakas.
Humoristina teatakse teisi-päeval juubelit tähistavat Kalli hästi, võib-olla liigagi. Poppide telesarjade "M-klubi" ning "Pehmed ja karvased" stsenaristi ja Vanalinnastuudio näidendite autori ja tõlkija puhul kipub ununema mehe tegevuse tõsisem pool, kas või tõsiasi, et Kall töötas iseseisvuse taastamise järel Sirbi peatoimetajana. Või siis see, et tema kirjutas stsenaariumi väga heale kodumaisele filmile "Rahu tänav", mis oli küll sarkastiline, ent käsitles vägagi kibedat teemat. Või siis kuhjaga kvaliteetseid tõlkeid Vene klassikast.

Krista Kodres (50) 
Kuna Krista Kodres oli minust Tartu ülikoolis kursus maas, siis on loogiline, et tal on ümmargune tähtpäev tänavu, täpsemalt esmaspäeval. Kristast olin kuulnud juba ammu enne ülikooli. Innuka spordihuvilisena lugesin ajakirjandusest, kuidas keegi Krista Saar noppis juba 14-aastaselt medaleid Nõukogude Liidu noorte ujumisvõistlustelt. Kokku ületas ta Eesti ujumisrekordeid üheksa korda. Ülikooli ajalooteaduskonnas hakkas teda aga huvitama kunstiajalugu, eriti kesk-aegne Tallinn. 1992. aastal kaitses ta Moskvas kandidaadikraadi teemal "Tallinna elamu interjöör 17.-18. sajandil". Ega siin ei jõuagi kõiki tema publikatsioone ja monograafiaid üles lugeda. Seda enam, et neid tuleb veel juurdegi. Ega muud, kui jõudu ja jaksu!

Ao Peep (60) 
"Lastega suheldes pead olema ausam kui täiskasvanutega. Kui lapsed aru saavad, et lollitad, siis nad lihtsalt ei kuula sind," ütleb kolmapäeval juubelit tähistav Vanemuise näitleja Ao Peep.
Näitleja Helend Peebu poeg Ao asus ka ise Vanemuise lavastustes kaasa lööma juba lapsena, esimest korda 1956. aastal "Tabamata imes". Lisaks arvukatele värvikatele rollidele sõnalavastustes on Ao Peep löönud kaasa ooperi-, muusikali- ja tantsulavastustes. Ise hindab ta siiani väga kõrgelt lastelavastustes osalemist. Uuel hooajal saab juubilari näha lavastustes "Lärmab ja veiderdab" ning "Koidula veri".

Priidu Beier (50) 
Priidu Beierile teisipäevaks sünnipäevatervitust kirjutada on kole raske, võrreldes sellega, kui kerge ja meeldiv on lugeda Beieri ja tema kunagise alter ego Matti Moguši luuletusi. Need on paraja konksuga tekstid, aga mitte hullemad kui Beieri intervjuud. Mõlemaid on parem lahata aupaklikult, ent umbusuga. See kõlab paranoiliselt ja möönan, et võin eksida. Sellisel juhul on Beier mind ikkagi ninapidi vedanud.
Kaarel Kressa

Ivan Makarov (50) 
Kohtusime Ivan Makaroviga maikuus, kui õhkkond oli väga pinev. Eesti rahvusringhäälingu venekeelses programmis Raadio 4 töötav Makarov oli tollal üks väheseid venelasi, kes söandas avalikult rääkida, et teda küll Eestis diskrimineeritud pole, ja kutsus osapooli üles mõistlikkusele. Mul on siiralt hea meel, et Eestis on selliseid inimesi nagu tema - kes tahavad ja julgevad olla ühtaegu venelased ja Eesti Vabariigi kodanikud ning venelasi ja eestlasi üksteisele lähendada. (Muide, Makarov on ainus, kes teeb eestikeelsele elanikkonnale regulaarset ülevaadet vene ajalehtedest!)
Esmaspäeval on Ivan Makarovil 50 aasta juubel. Palju õnne ja jõudu!

Realist Katrina Kaubi disainib taevalikku moodi
Gümnasist Katrina Kaubi on Eesti moelavadel juba märkimisväärset edu saavutanud, kuid jääb sellele vaatamata realistiks ning tunnistab Tiiu Laksile, et enne Pariisi tuleks siiski Nuustakul ära käia.
Kuressaare gümnaasiumi 12. klassi õpilane Katrina Kaubi on kinni pannud nii kohaliku koolimoekonkursi, prestiižika Supernoova nooremas vanusegrupis kui ka äsja Viru keskuses FIBIT-i raames korraldatud noorte loodud moekollektsioonide võistluse. Montoni blogis on teda kästud silmas pidada kui tuleviku kõva tegijat.
Katrina moehuvi sai alguse 4. klassis kooli käsitööringis. "Joonistasin juba siis palju moejooniseid," meenutab Katrina. "7. klassis osalesin oma kavandatud pükstega riiklikul õmbluskonkursil "Tunne õmblemisest rõõmu", kus saavutasin ka auhinnalise koha. Olen juba neli aastat osa võtnud oma kooli moesõudest ja teistest moeüritustest. Nii on see moehuvi aina süvenenud."

Heidi Pruuli: ETV-s ei tule naistevahetust ega kübaratrikke
ETV-l on teist nädalat uus peatoimetaja. 1980. aastal Eesti Televisiooni muusikatoimetajaks läinud Heidi Pruuli on aastakümneid jäänud kaamera taha. Eda Post palus ta kaamera ette.
Seni on Heidi Pruuli tegelenud ETV muusikaprojektidega - korraldanud Eesti muusikute ja tantsijate osalemist klassika Eurovisioonil, Eesti muusika salvestamist ja esitamist Mezzos, Artes, YLE-s ja teistes välismaa telekanalites, kontserdisarja "ETV Live", valinud neljapäevaõhtuseid muusikadokumentaalfilme ning juhtinud ETV suurprojekte (laulu- ja tantsupeod, riigipeade visiidid, president Lennart Meri ärasaatmine, vabariigi aastapäeva vastuvõ-tud, paraadid jne).
Tema nägu pole televaatajale tuttav, kuid tõenäoliselt on nimi siiski saadete tiitritest silma jäänud. "Tõsiseid asju võib teha ka esikaanel olemata. Ma pole kunagi eetrisse kippunud, mulle meeldib rohkem asju korraldada ja teisi toetada," märgib Heidi Pruuli.

Köögi Komando teatab
Usin ja söömahimuline Köögi Komando on uusi ehk hiljuti avatud restorane, pubisid, kohvikuid väisanud peaaegu viis aastat, et lugejale teada anda, kuidas on. Oleme pannud punkte ja koostanud edetabeli. Kuna meil (ja mujalgi) elavad söögikohad nagu inimesedki sünnist surmani, siis on edetabel lootusetult ajast maha jäänud. Mõnda kohta pole olemaski, mõni on üle, teine alla käinud.
Hakkame otsast peale, meenutuseks toome ära viimased parimad, kuid nüüd alustame uut hindamist. Oleme sedavõrd targemaks saanud, et tihti saab kokkuvõttes vähe punkte koht, mis väliselt ei hiilga, kuid kus põhiasi - toit - viib keele alla. Sestap hindame toitu edaspidi maksimaalselt kümne punktiga, teenindust ja õhkkonda aga viiega.

Itaallasega Eestis venelaste restoraniketis pastat söömas
Tallinnas WW Passaažis asuv Il Patio restoran on nagu eksport-Itaalia. Kõik on justkui õige, aga siit-sealt liialt rahvusvaheliseks lihvitud, leidis ehtsa itaallase kampa võtnud Köögi Komando.
Il Patio on väidetavalt vanim Itaalia restoranide kett Venemaal, mis alustas Nõukogude Liidu lagunemise ajal. Selle omanikul Rosinteril on kokku kaheksa tootemarki ning firma on laienenud ka endistesse liiduvabariikidesse Ukrainasse, Valgevenesse, Kasahstani, Lätti ja viimati Eestisse. Il Patio restoran WW Passaažis oli firmal kahesajas.
Il Patio kõrval asuv T.G.I. Friday's (arvustus ilmus 8. septembri Laupäevas) on sama Rosinteri pere laps ja köök on kahel restoranil ühine, kuid ühele poole jõuavad itaaliapärased ja teisele ameerikapärased road.
Il Patiosse sööma minnes ühines Köögi Komandoga ka külla saabunud itaallane - ehtsa itaalia toidu peal üles kasvanud roomlanna. Restorani sisse astudes avaldab talle silmapilk muljet seina ääres seisev ahi, kus küpsetatakse värsket leiba ja pitsat. "Itaalias tähendab sööjate silma all olev ahi üldjuhul, et selles kohas pakutakse head toitu," märgib ta lootusrikkalt.

Interfax: Teheranis plaanitakse Putini mõrva
Interfaxi teatel hoiatati Venemaa president Vladimir Putinit, et presidendi visiidi ajal Iraani kavatsetakse ta tappa.
Interfaxi teatel avaldas Venemaa salateenistus, et enesetaputerroristide grupeeringul on plaanis Putin Teheranis tappa või röövida, vahendavad välisagentuurid. Täpsemat infot grupeeringu plaanidest salateenistused ei avalda.
Iraani välisministeerium peab Interfaxi infot täiesti alusetuks.
Putin sõidab Iraani esmaspäeval. Tal on plaanis kohtumine president Mahmoud Ahmadinejadiga.
Viimati külastas Vene riigipeadest Iraani 1943. aastal Jossif Stalin.

Rootsis toimus taas raharööv
Rootsis rööviti täna lõuna ajal pangaautomaate täitvaid rahavedajaid, röövlite saagiks langenud summa ei ole veel teada.
Kolm relvastatud meest ründasid Stockholmis rahaautomaati täitvaid turvafirma G4S töötajaid, vahendavad Rootsi portaalid.
Ettevõtte teatel turvamehed rünnakus viga ei saanud.
Politsei otsib röövleid helikopteri abiga ning on sulgenud mitmeid tänavaid, mistõttu linna liikluses valitseb hetkel kaos.
Portaali YLE24 andmeil on Rootsis viimasel kuul toimunud mitu raharöövi.

Indias tallati surnuks 12 palverändurit
India politsei kinnitusel ummistasid palverändurid kitsa teelõigu, mis viib Gujaratis asuvasse templisse ning lisaks hukkunutele on vigastada saanud vähemalt kaheksa inimest.
Tuhanded inimesed tunglesid Mahakali templisse viival kitsal sillal, et võtta osa hindude usupidustustest, vahendab BBC.
BBC andmeil võidi lisaks surnuks trambitud palveränduritele mõned inimesed ka üle sillaäärise lükata.
BBC Lõuna-Aasia korrespondendi sõnul liiguvad templi suunas tuhanded palverändurid, kes kõik kasutavad Mahakali templisse jõudmiseks ühte kitsast silda.

Tai rahvuspargis sai surma kuus turisti ja kaks giidi
Vähemalt kaheksa inimest hukkus Tai lõunaosas asuvas Khao Soki rahvuspargi koobastes, kui paduvihmadest põhjustatud tulvavesi voolas sisse kose lähedal asuvatesse koobastesse.
Noorim hukkunu oli kümneaastane sakslasest poiss, kes tulvavetes uppus, kirjutab Reuters.
"Me oleme hetkel leidnud kuue turisti ja kahe rahvuspargis giidina töötanud kohaliku surnukehad," sõnas Tai lõunapiirkonna politseikomissar.
Kui algselt väitsid Tai võimud, et kõik hukkunud välismaalased olid pärit Saksamaalt, siis nüüd on selgunud, et neli hukkunut olid pärit Rootsist, edastab Reuters.
Elusana leiti 17-aastane inglasest tüdruk, kelle otsingud algasid pühapäeva hilisõhtul. Kergelt vigastada saanud tüdruk toimetati haiglasse taastusravile.
Kaks hukkunut olid rahvuspargi giidid, kes viisid turistid umbes 500 meetri sügavusele Nam Talu koopasse nahkhiiri vaatama.

Kolumbia kullakaevanduses hukkus vähemalt 21 kaevurit
Kolumbia edelaosas asuvas kullakaevanduses toimus pühapäeval maanihe, mille tagajärjel on hukkunud 21 kaevurit, 16 on kadunud ning 24 toimetatud vigastustega haiglasse.
"Suuri pingutusi kaevurite leidmiseks Cauca provintsis Suareze linna lähistel asuvast erakaevandusest hetkel ei tehta, kuna tugeva vihma tõttu pole see hetkel võimalik," ütles Reutersile Kolumbia Punase Risti pressiesindaja.
Pressiesindaja sõnul sadas ajal, mil maanihe toimus väga tugevalt vihma ning sadu pole seni taandunud ja see teeb päästjate töö väga eluohtlikuks. Päästetöödega jätkatakse kohe, kui vihmasadu nõrgeneb.

Presidendid toetasid piiriülese koostöökomisjoni loomist
Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja tema Läti ametivend Valdis Zatlers toetasid ettepanekut luua kahe riigi regionaalministrite juhtimisel piiriülese koostöö komisjon.
Presidendid Ilves ja Zatlers rääkisid pikemalt Schengeni viisa- ja õigusruumi laienemisest tänavu 21. detsembril, mil sellega ühinevad ka Eesti ja Läti.
"See on võimalus ja väljakutse, mis - kui me seda ise oskame kasutada - aitab piiriäärseid elanikke, elavdab turismi ja ettevõtlust," sõnas president Ilves.
Riigipead toetasid piiriäärsete omavalitsusjuhtide ettepanekut algatada kahe riigi regionaalministrite juhtimisel Eesti-Läti piiriülese koostöö komisjoni tegevus, mis aitaks koondada kõikide valdkondade probleemid ja selgitada välja vajadused, teatas presidendi kantselei.
Nii näiteks tuleks Eesti ja Läti maanteeametitel kooskõlastada, millised avatavad piiriteed on kohalike elanikele, aga ka turistide ja ettevõtjatele kõige olulisemad ning need mõlemalt poolt korda teha. Lahendama peab ka politsei koostöö mõned probleemid ning kiirabiteenuse piiriülese liikumise.

Ilves: EL peab olema suhetes Venemaaga jõulisem
Täna Riias kohtunud president Toomas Hendrik Ilves ja Läti riigipea Valdis Zatlers rääkisid Eesti ja Läti eesmärkidest ning ühisest naabrist Venemaast.
"Läti on Eestile hea naaber ja Eesti tahab olla samahea partner Lätile," kinnitas Ilves.
President Ilves meenutas, et Läti kuulub jätkuvalt Eesti viie olulisima kaubanduspartneri hulka, olles tähtis eksporditurg nii meie toodetele kui ka teenustele, alates suvest 2006 on Eesti välisinvesteeringute poolest Lätis investor number 1 - Lätis on registreeritud 1375 Eesti kapitali osalusega firmat, teatas Presidendi Kantselei avalike suhete osakond.
"Ent siia kõrvale tuleb kindlasti tõsta meie ühine eesmärk ehitada dünaamiline, demokraatlik ja hooliv ühiskond ning sarnane arusaamine välispoliitilistest küsimustest, sealhulgas vajadusest tugevdada kahte meile üliolulist organisatsiooni: Euroopa Liitu ja NATO-t," ütles Eesti riigipea.

Järgmine nädal toob natuke soojema ilma
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel tuleb järgmine nädal vihmane ja tuuline, kuid temperatuur hakkab tasapisi tõusma.
Esmaspäeva öösel on pilves ilm ning mitmel pool sajab vihma. Puhub edela- ja lõunatuul 4-9, rannikul iiliti 12-14 m/s. Ennelõunal pilvisus püsib ja sajab vihma. Keskpäeval alates saartest pilvkate hõreneb ja saju tõenäosus väheneb. Tuul puhub läänekaarest 4-9, rannikul iiliti 12-14, pärastlõunal tuul nõrgeneb. Sooja on oodata 7 kuni 12 kraadi.
Teisipäev tuleb vahelduva pilvisusega. Öösel puhub läänekaare tuul 1-7, päeval edela-ja lõunatuul 4-11 m/s. Päevane temperatuur jääb 8 ja 13 kraadi vahele.
Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm. Öösel sajab kohati, päeval mitmel pool vihma. Puhub edela-ja lõunatuul 5-12, rannikul 14 m/, õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja tuleb 8 kuni 13 kraadi.

Keskonnainspektorid võtsid Toila lähistelt esimesed reostuse proovid
Esialgsel hinnangul on tegemist pilsivee või kerge kütteõli õhukese kihiga.
Täna avastas piirivalve merereostuse Toila lähistelt, 1,6 meremiili kaugusel rannikust. Sündmuskohale suundub seiret teostama piirivalve reostustõrjelaev Kati. Ohtu rannikule ei ole.
Kell 12.20 käis olukorda kontrollimas Sillamäe sadama puksiir Arno, mille pardal olid keskkonnakaitseinspektorid, kes võtsid avastatud reostusest proovid, mis saadetakse analüüsimiseks laborisse. Reostuse laik on 5,5 km. pikk ja 2,8 km. lai.
Täna õhtul jõuab sündmuskohale Tallinna merebaasist väljunud reostustõrjelaev Kati, mis jääb kogu ööks olukorda kontrollima. Reostustõrjelaeval Kati on valmisolek vajadusel korjet teostada. Lähtuvalt ilmastikuoludest ja tuule suunast ohtu rannikule ei ole.

Piirivalve avastas kaks merereostust
Täna avastas piirivalve Pärispea neeme lähedal merereostuse, mis on hajumas.Teise reostuse avastas piirivalve seirelennu käigus Toila lähistelt, 1,6 meremiili kaugusel rannikust ning piirvalveameti kinnitusel reostuse ohtu rannikule ei ole.
Pärispea neeme lähedal avastatud merereostus asub Eesti-Soome majandusvööndi piiril ning nii Eesti kui Soome piirivalve jälgib olukorda seirelennukite abil.
Toila lähistel asuva reostuse likvideerimiseks on piirivalve käivitanud reostustõrje operatsiooni. Kell 10.15 väljus Tallinna merebaasist piirivalve reostustõrjelaev Kati.
Asjaolude selgitamiseks on Sillamäe sadamast väljunud sadama puksiir Arno.
Narva-Jõesuu piirivalvekordonis on valmisolekus piirivalvekaater 001. Kuna loodetuul lükkab reostuse kaldast eemale, siis piirivalve hinnangul ohtu rannikule ei ole.
"Ida-Viru kriisikomisjon ja Ida-Eesti Päästekeskus on reostustõrjeks valmis," sõnas Ida-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Eve Ojala.

Politsei eest põgenenud juhiloata BMW juht kihutas vastu puud
Ilma juhiloata sõitnud Anton eiras politsei peatumismärguannet ja jätkas kihutamist, kuni sõitis Viljandi piiril teelt välja vastu puud.
Laupäeval kell 19.32 teatati Viljandi politseile, et Tallinna maanteel Mudistest Võhma suunas liigub sõiduauto BMW, millise juht võib olla purjus.
Teadet kontrollima asunud politseipatrull sai kell 19.55 uue teate, et sama auto liigub suurel kiirusel juba Saarepeedi ristist Viljandi suunas.
Politseipatrull andis vastutulevale autole kohustusliku peatumismärguande, kuid sõidukijuht eiras seda ning sõitis edasi.
Kell 20.06 leidis politsei auto Pärsti vallas Viljandi linna piirilt ühendustee esimeselt kilomeetrilt. Auto oli sõitnud paremale teelt välja ja vastu puud.
Autot juhtis 18-aastane juhtimisõiguseta Anton. Nii tema kui autos kaasreisijatena viibinud 21-aastane Heikko, 27-aastane Ahti ja 21-aastane Viktor said kehalisi vigastusi ning toimetati Viljandi haiglasse ning jäeti statsionaarsele ravile.

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja jõuab Eestisse
Täna saabub Eestisse ametlikule visiidile kõrgeim NATO operatsioone juhtiv sõjaväelane kindral John Craddock.
NATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR) kindral Craddock kohtub esmaspäeval visiidi käigus kaitseväe juhataja Ants Laaneotsaga ning saab ülevaate Eesti kaitseväe arengust, kaitseväe osalusest NATO välisoperatsioonidel ning samuti küberkaitse olukorrast. Lisaks kohtub kindral Craddock ka kaitseministri, peaministri ning Riigikogu riigikaitsekomisjoniga.
Kindral Craddock asus NATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja kohale 2006. aasta detsembris, enne seda teenis ta Ameerika Ühendriikide lõunaväejuhatuse ülemana. Kindral Craddock alustas oma teenistust ohvitserina USA maaväe 3. soomusbrigaadis ning teenis mitmetel juhtivatel ametikohtadel nii Euroopas kui ka operatsioonil Kõrbetorm ja Kõrbekilp.

Vabaõhumuuseumis peetakse täna Leivapäeva
Leivapäev on terve nädala väldanud leivanädala lõpuüritus, kus huvilistele tutvustatakse leiva saamise lugu rehepeksust kuni leiva küpsetamiseni.
Külastajad saavad näha palju huvitavat, näiteks rehepeksu kootidega ja vilja tuulamist. Lisaks on eriliseks puhuks kohale toodud rehepeksumasin Eesti Põllumajandusmuuseumist ning koostöös selle muuseumi töötajatega näeb rehepeksu rehepeksumasinal.
Samuti on Vabaõhumuuseumis võimalik proovida jahu jahvatamist käsikivil, näha leivaküna meisterdamist, mekkida kaerakile ning ahjusooja leiba. Kuulata saab muinasjutte ja leivaga seotud pärimusi.
Päeva jooksul saab nautida ka mitmeid kontserte. Kell 13.00 esinevad Sofia Joons ning Toivo Sõmer rannarootsi koraaliviisidega, kell 14.00 tutvustab ansambel Laudaukse Kääksutajad oma vastvalminud plaati.

Narvas põles maha väikesuvila
Ida-Virumaal Narvas põles öösel lahtise leegiga seni teadmata põhjustel väikesuvila.
Laupäeva öösel vastu pühapäeva kella 00.19 ajal teatati päästeteenistusele tulekahjust Ida-Virumaal Narvas. Põles suvila mõõtmetega 9x6 meetrit, mis päästemeeskonna kohale jõudes oli lausleegis. Hoone sai tules tugevaid kahjustusi, tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Maardus süttis öösel põlema kortermaja köök
Seni kindlaks tegemata põhjustel puhkes pühapäeva varahommikul tulekahju Maardu linnas asuva eramu köögis ning korteris viibinud naine toimetati haiglasse.
Laupäeva öösel vastu pühapäeva kella 01.27 teatati päästeteenistusele tulekahjust Harjumaal Maardus Kallasmaa tänaval, kus ühe elumaja esimese korruse korteris põles köök. Sündmuspaigale saabunud tuletõrjujatele õnnestus ära hoida tule levik korteri teistesse ruumidesse.
Pärast tulekahju kustutamist ventileerisid päästetöötajad nii korteri kui maja trepikoja. Kiirabiga viidi haiglasse põlevas korteris viibinud naisterahvas. Tulekahju tekke põhjus on selgitamisel.

Purjus juht keeras auto katuse peale
Laupäeva öösel ei tulnud purjus juht Jõgeva vallas toime oma auto juhtimisega ning sõitis teelt välja, mille tulemusena rullus sõiduk katusele.
Laupäeva öösel vastu pühapäeva kella 00.30 ajal toimus liiklusõnnetus Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Jõgeva - Mustvee tee 12. kilomeetril, kus sõiduauto Ford Sierra, mida juhtis alkoholijoobes 1973. aastal sündinud Ergo, sõitis teelt välja ja rullus katusele.
Peale meedikutepoolset esmaabi andmist lubati juht kodusele ravile.

Roolijoodiku põhjustatud avariis sai vigastada neli alaealist
Lääne-Virumaal sõitis purjus juht otsa sõiduautole, milles viibis kuus inimest, kellest neli olid alaealised. Avarii tagajärjel toimetati haiglasse kokku kaheksa inimest.
Laupäeval kella 19.38 ajal toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas, Tallinn - Narva maantee 122. kilomeetril, kus sõiduauto Seat Cordoba, mida juhtis alkoholijoobes 1964. aastal sündinud Aivo, sõitis ette peateel liikunud sõiduautole Hyundai Accent, mida juhtis 1963. aastal sündinud Väino.
Kokkupõrke tagajärjel said vigastada sõiduautos Hyundai viibinud Merlin (sündinud 1986), Irena (sündinud 1965), 17-aastane noormees, kaheksa- ja kolmeaastane tütarlaps ning 11-aastane poiss. Samuti said vigastada Seati juht ning kaassõitja 1970. aastal sündinud Ingrid.
Kõik kannatanud toimetati Rakvere haiglasse.

Maasturijuht ajas vöötrajal jalakäija alla
Laupäeva õhtupoolikul ei märganud maasturijuht Tallinnas Pirita teel ülekäigurajal teed ületanud naist ja sõitis talle otsa.
Laupäeval kella 17.30 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Pirita teel asuva "Rummu" bussipeatuse juures, kus maastur Toyota Land Cruiser, mida juhtis 1980. aastal sündinud Marko, sõitis otsa ülekäigurajal sõiduteed ületavale 1976. aastal sündinud Alesjale. Jalakäija toimetati vigastustega Mustamäe haiglasse.

Kodumaise rukki kasutamine leivatööstuses on kasvanud
Kui mõne aasta eest valmisid Eestis leivad kahe kolmandiku ulatuses välismaisest rukkijahust, siis nüüd on leivaliidu andmeil üle poole leivatoodangust tehtud Eestis kasvatatud viljast.
"Ma usun, et lähiaastatel me saame 100 protsenti teha Eesti rukkist leiba," vahendas leivaliidu tegevjuhi Arnold Kimberi sõnu Aktuaalne kaamera, kirjutab ETV24.
Kuigi Eestis on väga vana rukki kasvatamise traditsioon, ei kannatanud viimasel aastakümnel kodumaine rukkijahu konkurentsi välja ja rukkipõllud jäid sööti. Nüüd on Kimberi sõnul tuuled pöördumas. "Me vahepeal langesime kuskil 7 tuhandele hektarile. /... / Nüüd on see asi tunduvalt paremaks läinud, juba üle 20 tuhande hektari. Nii et ma arvan, et hull aeg on läbi," lausus ta.
Kuigi Eestis toodetavate leivasortide hulk jääb poolesaja ja saja vahele, on kadumas leivasöömise harjumus. Veel 15 aastat tagasi söödi leiba kolm korda rohkem kui praegu.

Eesti Põlevkivi kaevandamismahud on veerandi võrra kasvanud
Eesti Põlevkivi kaevandamismahud on viimase poolaasta jooksul ligi veerandi võrra kasvanud, selle üks põhjus on elektri eksport Põhjamaadesse Estlinki merekaabli kaudu.
"Selline normaalne (põlevkivi kaevandamise) koormus, mis oli planeeritud, oli 12 miljonit tonni, praegu kipume 15-16 kanti selle aastaga," ütles Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Ilmar Jõgi uudistesaatele "Aktuaalne kaamera", vahendab ETV24.
Üks kasvu põhjus on see, et Eesti Energial on seoses Estlinki kaabli valmimisega avanenud võimalus müüa elektrienergiat Põhjamaade börsil. Narva Elektrijaamade juht Ilmar Petersen ei räägi konkreetsetest Skandinaaviasse müüdud kogustest ja teenitud kasust, küll aga ütleb ta, et on olnud hea müügisuvi.
Kui Eesti tarbijale läheb elekter Narva jaamadest teele hinnaga 40 senti kwH, siis börsihind on kõikunud 26 sendi ja kroon 25 sendi vahel.

Kaheksane uudis: Naise kõrgem palk võib viia lahutuseni
Helsingi ülikoolis väitekirja raames valminud uuringu kohaselt võib naise tunduvalt suurem palk viia lahutuseni.
Lahutuse võimalust suurendab ka ühe osapoole töötus, kirjutab Kauppalehti.
Seevastu abikaasade suur haridustaseme erinevus lahutuseni jõudmise võimalust ei suurenda.
Uuringust selgus, et kõrgemalt haritud inimeste abielud kestavad kauem kui madalama haridustasemega inimestel. Ühtlasi selgus, et abielu aitavad koos hoida kõrge koolitustase, ametniku staatus, kindel töökoht ja oma kodu.

 "Estonia" margiplokk pälvis rahvusvahelise tunnustuse
"Estonia" teatri 100. juubeliks andis Eesti Post 27. märtsil 2006 välja margiploki, mis tunnistati mullu Eesti kauneimaks postmargiks.
Nüüd võitis see staažikate postmargikujundajate Ülle Marksi ja Jüri Kassi poolt kujundatud margiplokk teise koha ülemaailmsel muusikafilateelia võistlusel "Yehudi Menuhini Auhind 2007".
Yehudi Menuhini Auhinna esimese preemia pälvis Belgia margiseeria renessansiajastu heliloojatest, teise Eesti ning kolmas läks jagamisele Suurbritannia ja Austria vahel.
Selle võistlusega valitakse igal aastal maailma kõige populaarsem muusika-teemaline postmark ja tunnustatakse selle kujundajaid.
Auhinda annab ühing "Philatelic Music Circle" välja alates 2000. aastast, et mälestada maailmakuulsat viiuldajat ja dirigenti Yehudi Menuhinit (1916-1999), kes oli kauaaegne ühingu patroon.

Suri "Heliseva muusikaga" tuntuks saanud Werner von Trapp
Filmiga "Helisev muusika" kuulsaks saanud perekonna poeg Werner von Trapp suri Ameerika Ühendriikides 91-aastaselt.
Von Trapp suri neljapäeval oma kodus Waitsfieldis Vermonti osariigis, vahendab BBC.
"Helisev muusika" esietendus Broadwayl 1959. aastal ning Julie Andrewsi filmiversioon võitis 1965. aastal viis Oscarit.
Populaarseks saanud film "Helisev muusika" põhines von Trappide perekonnal ja sellest avaldas raamatu Werner von Trappi kasuema Maria 1949. aastal. Maria von Trapp suri 1987. aastal

Tantsusaatest langesid esimesena välja Eduard Korotin ja Beatrice
Saatest "Tantsud Tähtedega" langesid esimesena välja Beatrice ja Eduard Korotin, kõige edukamad olid Koit Toome ja Kerttu Tänav.
Esimesena esinenud Andrus Värnik ja Kaisa Oja said kvikstepi eest kohtunikelt 16 punkti. Kuigi Värnik kaotas tantsu ajal oma kikilipsu, sai paar kohtunikelt peamiselt kiidusõnu.
Rumbat tantsinud Dag Hartelius ja Kristina Tennokese said žüriilt 15 punkti. Kohtunikele paari rumba meeldis ning Rootsi suursaadik sai edusammude eest kohtunikelt kõvasti kiita.
Peep Vainu ja Olga Kosmina esitatud kvikstep pälvis kohtunikelt 20 punkti. Žüriile meeldis paari küllaltki keeruline koreograafia, millega Vain ilusasti hakkama sai.
Katrin Karisma ja Veiko Ratas tantsisid rumbat ning said 15 punkti. Kohtunikud pidasid etteastet üliarmsaks.

Heategevusliku koertenäitusega koguti ligi 26 000 krooni
Pühapäeval Tallinnas toimunud heategevusliku koertenäitusega BIG Match Show koguti kodutute loomade toetuseks ligi 26 000 krooni, mis on plaanis kasutada Haapsalu ja Võru varjupaiga loomade hoiutingimuste parandamiseks.
Osalemistasudest, piletimüügist ja külaliste annetustest kogunes 25 678 krooni, mille korraldajad annavad Võru ja Haapsalu koduta loomade varjupaigale loomade pidamistingimuste parandamiseks.
Tänavusest üritusest võttis osa 155 puhtatõulist ja segaverelist koera, pealtvaatajaid käis üritusel ligi 1000.
Näituse üldvõitjaks kuulutati segavereline koer Murfi, kelle peremees on Andres Kadakas.
BIG Match Show on Eesti suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu kodutute loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada kodutute loomade varjupaikasid üle Eesti.

Kruuda avas uudisteportaali
Oliver Kruudale kuuluv Kalev Meedia avas uudisteportaali kalev.ee.
Kalev.ee teatel on portaal jagatud maakondadeks ning maakonnad omakorda valdadeks ja linnadeks. Portaali uudised on nii eesti kui ka vene keeles.
Porataali peatoimetajaks on Sten A. Hankewitz.
Oliver Kruuda teatas reedel Ajakirjanike Liidu seminaril esinedes, et ebaadekvaatsuse, sealhulgas erakondliku kallutatuse vältimiseks tahab ta avaldada kogu saadetava info, seda pealkirja või muuga moonutamata.
Kruuda kinnitas, et tema eesmärk on just maakondade ja valdade info inimesele vaid mõne hiirekliki kaugusele tuua.

TÜ/Rock alistas Klaipeda Neptunase
KORVPALL:
Enne kohtumist oli nii Rockil kui Neptunasel tabelis kaks kaotust, tartlased on seni alistunud Kaunase Žalgirisele ja Šiauliaile, kirjutab ETV Sport.
Võitjate parim oli seekord Brian Cusworth 20 punktiga, Georgi Tsintsadze kogus 15 punkti ja 8 lauapalli ning Janar Talts 14 punkti ja 10 lauapalli. Klaipeda eest viskas Giedrius Jankauskas 19 punkti.
Tartu Ülikool/Rocki järgmine mäng Balti liigas on 23. oktoobril võõrsil Riia ASK vastu.
Algkoosseisus Silver Leppik, Talts, Cusworth, Tsintsadze ja Tanel Tein alustanud Rock asus 11: 4 juhtima ning neli minutit enne veerandi lõppu oli edu 19: 11, kuid seejärel lasti Neptunas järele. Vastased viskasid üheksa punkti Tartu nelja vastu.

Tallinna Selver sai Schenkeri liigas teise järjestikuse võidu
VÕRKPALL:
Kui Selveri meeskonna võit oli eeldatav - 3: 0 alistati Ezerzeme/DU, siis pärnakate paremus Lase-R meeskonna üle oli tubli saavutus, teatas võrkpalli liit. Pärnu ridades tegi suurepärase esituse diagonaalründaja Argo Meresaar, kes efektiivseimana lõpetas +24 punktiga.
Suurüllatuse serveeris liiga uustulnuk Isto/SM Taurase klubi, kes alistas Vilniuses tasavägises mängus 3: 2 Tartu Pere Leiva. Sylvester kaotas kodusaalis 1: 3 Biolars/Ozolniekile ning Aeroc Rakvere jäi sama tulemusega alla Cesu Aluse meeskonnale. Järjekordse kaotuse sai ka Võru VK, alistudes 0: 3 Kuldiga meeskonnale.

HC Kehra ja Chocolate Boys mängisid meistriliigas viiki
KÄSIPALL:
Kehralaste kasuks viskas Roman Glinkin 7 väravat, šokolaadipoiste edukaim oli Martin Noodla 11 tabamusega, kirjutab ETV Sport.
Laupäevastes kohtumistes alistas Põlva Serviti 41: 19 HC Tallase ning Viljandi HC 31: 25 SK Tapa.

Loeb võitis seitsmenda MM-ralli
AUTORALLI:
Prantslane võitis oma Citroen C4 WRC-ga pühapäevase esimese kiiruskatse (24,23 km), viimasel kolmel aga enam ei riskeerinud ning lõpetas vastavalt kolmanda, neljanda ja viiendana, kirjutab Sportnet.
Laupäeva õhtuks Marcus Grönholmi (Ford) ees kätte võideldud edu (27,5 sekundit) kahanes aga sellele vaatamata vaid 3,8 sekundi võrra. Lõpuks jäi MM-tiitli pärast heitlevaid piloote lahutama 23,7 sekundit. Korsika asfaldil viimased kolm kiiruskatset võitnud Daniel Sordo oli viimasel päeval küll 16,3 sekundi võrra kiirem kui Loeb, kuid oma tiimikaaslasele ja ka Grönholmile ta enam ohtlikuks ei saanud. Hispaanlase kaotus Loebile oli lõpuks 44,3 sekundit.

Jaanus Murakas saavutas karikavõistlustel teise koha
M.K.E. Motorsport - Silberauto võistkonna rallipaar Jaanus Murakas - Jaago Kuriks saavutasid 2007. aasta neliveoliste A-rühma karikavõistluste arvestuses kokkuvõttes teise koha.
Veel enne Saarema ralli viimast etappi hoidis mullust karikavõitu kaitsma läinud Jaanus Murakas punktitabelis liidrikohta, kuid katkestamine käigukasti rikke tõttu röövis võimaluse heidelda karikavõidu eest.
M.K.E. Motorsport - Silberauto tiimi teine sõitja, viiekordne Eesti meister Margus Murakas lõpetas Saaremaa ralli 7. kohaga. "Väike väljasõit ralli esimesel päeval, mille tõttu kaotasime oma kolmkümmend sekundit vajutas pitseri kogu ülejäänud võistlusele," kommenteeris Margus Murakas.
"Üle pingutada polnud enam teisel päeval mõtet, sest eespool kihutati tiitlite pärast ja seetõttu oli tempo juba niigi kõrgeks kruvitud," lisas Murakas.

Juhanson lõpetas Hawaii Ironmani kolmandas kümnes
Ain-Alar Juhanson saavutas Hawaii Ironmani triatlonil ajaga 8: 53.49 kahekümne neljanda koha.
Juhanson ujus 3,8 km ajaga 59.91 (220. koht), läbis 180 kilomeetrise rattadistantsi ajaga 4: 37.20. Saabudes rattaetapilt 21. jooksis maratoni 42,195 kilomeetrit ajaga 3: 09.07, kirjutab Sportnet.
2007.a. Hawaii Ironmani võitis ja maailmameistriks krooniti Chris McCormack Austraaliast ajaga 8: 15.34.
Parim naine Chrissie Wellington finišeerus ajaga 9: 08.45.

TARMU TAMMERK: laisk riik ja kõlavad afäärid kukutasid Eestit korruptsioonitabelis
Eesti langust rahvusvahelises korruptsioonitajumise indeksi tabelis võis paraku ette ennustada. Üheks põhjuseks on riigi vähenenud tähelepanu korruptsiooni tõrjumisele. On küll olnud mitmeid suuri korruptsioonisüüdistusi, ent mitte pidevat riiklikku tähelepanu korruptsiooni vastu võitlemisel.
Teatavasti langes Eesti korruptsioonitajumise indeksi järgi nelja koha võrra. Nii selgus eelmisel kuul Transparency International'i avaldatud andmetest. Eesti langes eelmise aasta 24. kohalt 28. kohale, kusjuures korruptsiooniindeks alanes 6,5 pallile.
Eelmisel aastal oli Eesti tulemuseks 6,7 palli. See oli ka meie kõigi aegade parim näitaja. Kümme palli saav riik on korruptsioonivaba, 0 palli saanud riik on täiesti korrumpeerunud.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul saavad Eesti nõrgad kohad alguse püsiva riikliku tähelepanu puudumisest korruptsioonivastasele võitlusele. Valimiste eel teemaga tegeldakse, hiljem asi soikub. Hea on see, et nüüd on valitsus asunud koostama uut korruptsioonivastasst riiklikku strateegiat aastateks 2008-2012.

SERGEI SEMJONOV: kas meil on vaja riiki, mis põhiseadust ei täida? 
Kultuuridebati jätkuks - kui riik ei suuda täita oma põhiseaduslikke ülesandeid, siis kas meil on seda riiki vaja?
Kultuuri toetamisel pole riigil vaja jalgratast leiutada. Eraettevõtted toetavad kultuuri nii läbi otseste rahaliste toetuste kui ka erinevate soodustustega oma kasumimarginaali arvelt (nt teenuste odavamalt müümisega). Sama avaralt võiksid mõtelda ka poliitikud. Kohustus kultuuri toetada on kirjas põhiseaduse esimesel leheküljel.
Kui Delfi oli alles sündinud ja selle vahendusel avalikku ruumi tungiv vaenulik ja agressiivne müra küllaltki uus, üllatav ja huvitav nähtus, täheldasid sotsiaalteadlased Tartu Ülikoolist (kui ma eksi, siis professor Marju Lauristini juhtimisel), et sel viisil toimuvat avalikku debatti iseloomustab üks ja kindel kuldreegel - ükskõik kui keeruline ja mitmetahuline pole algmaterjal, lõpuks taandub kõik mõnele üksikküsimusele, millele kommenteerijad avaldavad kas poolt või vastu-argumente.

JÜRGEN LIGI: kindlaim viis kuulsaks saada on riigikogu mustata
Parlamendist lahkunud Liina Tõnissonist peab rahvas pärast riigikogu suunalisi teravaid väljaütlemisi rohkem lugu, kuid lähedaltvaatajate lugupidamine nendest ütlemistest hoopis kannatas, kirjutab reformierakondlane Jürgen Ligi oma blogis.
Kui Tõnisson nüüd ütleb, et säravad debatid on kadunud, hakatakse järele mõtlema. Esiteks, et millal ta ise neis kaasa on löönud, ja teiseks, kuhu võisid küll kaduda need debateerijad?
Tema suuremad debatid jäävad eelmisesse aastatuhandesse. Särtsu ja sarkasmi kiuste ei saa väita, et ta oleks kasutanud ära kogu argumentide arsenali või oma potentsiaali. Näis, et põhjus oli ta erakonnas. Ta ei saanud võtta selle (ego) tsentrismi ja põhimõttelagedust südamega. Mul oli isegi kiusatus küsida, miks ta astmelist tulumaksu sisulisemalt ei kaitse, aga okkalisus näis ta valikuna.
Kui ta jättis selle erakonna ja ei võtnud vastu teist pakkumist, oli ta meeskonnast päris kõrval ja jõuetu, kuid siiski poliitik edasi. Oma umbes 15 aastast poliitikas oli ta vaid murdosa koalitsioonis, seejuures vaid pool aastat parlamendis ja napi kaks valitsuses. Frustreeriv loomulikult. Aga kuna lahkumine oli ammu teada, milleks selline valgustajalik uksepaugutus? Mis väärtus oli siis pikal vindumisel ja "võõraste" otsuste tembeldamisel?

INDREK NEIVELT: Majandus vajab struktuurimuutusi
Kõik märgid näitavad, et Eesti majandus peab edasiarenemiseks oluliselt oma struktuuri muutma. Samas näitavad uuringute tulemused, et meie õnnetunne edasise sissetulekute kasvu korral ei suurene.
Võib-olla jätkaks pooleli jäänud valimisdebatti?
Veidi rohkem kui pool aastat tagasi käis Eestis valimisvõitlus. Nagu teame, võitis valimised partei, kes lubas, et me jõuame viieteistkümne aastaga Euroopa rikkamate hulka. Ehk meile lubati ülikiiret majanduskasvu. Täpset arvutust, kui kiiresti kasvama peaksime, me kahjuks ei saa teha, sest me ei saa kuidagi teada, kui kiiresti kasvab teiste Euroopa riikide majandus. Me saame vaid oletada. Olgu öeldud, et ka teiste riikide majandus kasvas eelmisel aastal väga kiiresti ning ka küm-neprotsendine reaalkasv ei pruugi esirinda jõudmiseks olla piisav. Näiteks kasvas Soome majandus eelmisel aastal üle viie protsendi ning maailma majanduskasv oli kuus protsenti. Ehk teisisõnu: me saime küll sammukese põhjanaabritele lähemale, kuid paraku mitte nii palju, kui meile esmapilgul oma 10-11-protsendilist kasvu imetledes võis tunduda.

AGNE NARUSK: Titad kärudes on pealinna liikluses kõige kaitsetumad
Jalgratturitega võrreldes on lapsevankriga (-vankris) liiklejad kahtlemata eelistatumas seisus, sest nad ei vaja sujuvaks liiklemiseks ekstra ehitatud käruteid.
See on ka ainus eelis, mis tuleb pärast pooleteiseaastast titavankri lükkamist ning jalgratturitest kolleegide katsumustest lugedes meelde.
Kõik muu sarnaneb kaherattalisi kasutavate tegelaste eluga. Või on veelgi hullem, sest keerulisse, verd tarretavasse ning nutusesse olukorda satub kärutandemis alati (vähemalt) kaks inimest: ema (vms) ning väike laps (lapsed).
Ühissõidukid pole "lapsevankerdajate" jaoks meeldiv alternatiiv. Pigem ollakse ebamugavuste vältimiseks nõus kulgema jalgsi kilomeetreid ühest linnajaost teise. Tervislik + ohtlik = ebatervislik.
Olen Narva maanteel paiknevas töömajas toimunud kokkusaamisele hilinenud seetõttu, et ükski kaaslinlane ei reageerinud minu palvele aidata lapsevanker trammi. Ja miks nad peakski? Tramm sulges uksed ja sõitis ära. Madalapõhjaline sõiduk, kuhu abita peale pääsenuks, liigub nii kord tunnis. Tookord ei sobinud graafik lapse söögiajaga.

Kauppalehti: Vene-Saksa gaasitoru ja Eesti
Venemaa president Vladimir Putin lõi sihilikult õhkkonna, kus meil polnud võimalik Läänemere gaasijuhet toetada, kinnitas Eesti peaminister Andrus Ansip põhjanaabrite ärilehele Kauppalehti.
Kutsudes transiidiriike parasiitideks, mängis Venemaa need riigid teadlikult gaasijuhtme projektidest välja. "Venelased tahtsid teha uuringuid ja puurimisi meie majandusvetes. Ütlesime ei, sest puurimisega oleks nad saanud infot meie loodusvaradest, ja seda infot me ei taha teiste riikidega jagada," kinnitas Ansip. Torujuhet julgeolekuohuks Ansip siiski ei pidanud, küll aga keskkonnaohuks.
Soome ajakirjanikke üllatas Ansipi otsekohesus Venemaa suhtes. Kui Soome peaminister Matti Vanhanen tervitas Putini soovi saada peaministriks stabiilsust ja demokraatiat süvendavana, siis Ansip teatas, et tema arvates on demokraatia tähtsam kui stabiilsus. "Venemaal on võim täielikult ühte kohta koondatud. See ei ole demokraatia sel kujul, nagu me sellest Eestis aru saame," võttis Ansip oma suhtumise kokku.

Vähetuntud lahendus
Hooldekodude ja hooldushaiglate kohtade järele on suur nõudlus ning vaba voodi leidmine ei ole just kerge. Eriti keeruline on lugu raskelt ja paranemislootuseta haigetega - näiteks surijapõetusele on spetsialiseerunud vaid Tallinna diakooniahaigla hospiits.
Vananev elanikkond ning eluea pikenemine tähendab aga, et järjest rohkem inimesi vajab just sedasorti abi. Paljud paranemislootuseta haiged eelistavad koju jääda, kuid lähedasi aitavaid ja nõustavaid koduõdesid ei ole samuti kerge leida. Lisaks teadmatusele ning õdede puudusele on siin peamine takistus rahastamises. Kuigi koduõendus on ühiskonnale oluliselt odavam - haiglas maksab ühe inimese hooldus keskmiselt 13 333 krooni, kodus (14 külastust) keskmiselt 2283 krooni -, rahastas haigekassa mullu vaid 90 000 koduvisiiti ehk alla viiendiku poolele miljonile hinnatud vajadusest.

JUHTKIRI: Mille reform, kelle Euroopa? 
Briti ekspeaministri Tony Blairi üks lemmiktermineid oli "osanik". Väljend peegeldas muret kodanike võõrandumise pärast poliitikast ja soovi asju parandada "osaluse" tõstmisega.
Eestis tunnistab valitsus samasugust muret Euroopa-poliitika osas. Sel nädalal saab Euroopa Liit Lissaboni tippkohtumisel uue aluslepingu. Kuid kui palju on Eestis neid, kes teaksid, kuidas lepingut kutsutakse, mis on selle uuendused, milline oli Eesti panus lepingusse, kuidas on see Eestile kasulik? Otsustades avaliku arutelu puudumise järgi, ilmselt vähesed.
Erinevalt Suurbritanniast usub Eesti valitsus, et võõrandumises on süüdi rahvas. Peaminister Andrus Ansip heitis läinud nädalal riigikogus kodanikeühendustele ette kesist huvi valitsuse pakutud "avaliku konsultatsiooni" vastu. Välisminister Urmas Paet mainis televisioonis, et ajakirjandus eelistab "huvitavat olulisele".

Keskkonnaministeerium ei poolda õlifondi loomist
Ministeeriumi hinnangul pole fondi loomine praegu otstarbekas, sest valitsus on plaaninud parandada reostustõrje võimekust, investeerides merereostuse likvideerimise võimaluste parandamisse 1,4 miljardit krooni.
Õlifondi asutamine on aastate jooksul jäänud pidama erakondade poliitiliste erimeelsuste taha, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
"Riigi võimekuse puudumine merereostuse likvideerimisel täna ongi see, mis tekitab meile muresid. Ja uskuge, et tänane naftareostus Läänemerel ja Soome lahes on oluliselt suurem oht Eesti keskkonnale, kui mistahes gaasitoru paiknemine mere põhjas," tõdes riigikogu roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles, et järgmise aasta riigieelarves on planeeritud päris suured summad selleks, et varustust ja laevu soetada nii, et õlifondi selle küsimuse lahendamiseks vaja ei ole.

Kinnisvarafirma kasutab autokaupmeestele tuttavat müügivõtet
Täna teatas Arco vara, et on valmis klientidelt koheselt ära ostma nende senise eluaseme, seda juhul, kui hind sobib ja tulevane kodu soetatakse uutesse majadesse Tallinnas Kolde teel.
Arco Vara pakub Stroomi ranna läheduses asuva Kodukolde projekti puhul uudse lahendusena teenust, kus firma ostab kokkuleppelise hinnaga ära korterisoovija vana eluaseme.
Arco Vara juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul on senise korteri omandamise toode tuttav autode ostu-müügi turult.
"Täna on kinnisvaraturu piduriks kujunenud mitte nõudluse vähenemine uue ja mugavama elamispinna järele, vaid vanast korterist vabanemise aeganõudev periood. Ehk siis tuttav mure enam kui kümme aasta vanusest ajast autode soetamise puhul," sõnas Arakas.
Tema sõnul on tegemist pilootprojektiga, mida võidakse pikendada või laiendada vastavalt kliendinõudlusele ka teistele objektidele väljaspool Kodukolde projekti.

Toomas Annus: mul pole olnud põhjust altkäemaksu anda
Toomas Annuse sõnul ei näe ta midagi seadusevastast selles, et Merko Ehitus on teinud ühena paljudest firmadest pakkumise riigiettevõttele.
"Nii imelik kui see ka pole, aga ma ei saa aru, mida mulle süüks pannakse. Samuti ei ole Merko poolt palgatud advokaadid aru saanud, mis on ikkagi süüdistuse sisu," sõnas Merko Ehituse suuromanik Aktuaalse kaamera uudistele antud intervjuus.
Merko on sõlminud oma õiguste kaitseks õigusabi lepingu advokaadibürooga Teder, Glikman & Partnerid.
Toomas annuse sõnul jääb samuti arusaamatuks, mida tähendab süüdistus usalduse kuritarvitamises.
Kuigi põllumajandusministeerium otsis uusi pindu ka Merkolt, kinnitas Toomas Annus, et tema isiklikult ei ole põllumajandusministeeriumile uute rendipindade pakkumist puudutavat lepingut näinud ega selle konkursiga kokku puutunud.

Eestis avastatud võltsitud rahatähed on äärmiselt algelised
Näiteks üritatakse ära kasutada kommipaberit ja bussipiletite turvaelemente.
Paljuski tegelevad sellega noored, kes ei aima, et võltsraha käibelelaskmine on kuritegu, edastavad Seitsmesed uudised.

Laaneotsa arvates võib lennubaasi rajamine Ämarisse ärritada Venemaad
NATO liikmesriikide seas kasvab vastuseis Eesti, Läti ja Leedu kaitseks lennukite andmisele ja NATO vägede ülemjuhataja soovitab formeerida Eestil oma lennuvägi.
"Aastast 2015 peaks Eesti Eestile ja teistele Balti riikidele parem, kui nad suudaks oma õhuruumi ise kontrollima hakata juba 2015," leiab NATO vägede ülemjuhataja John Craddock.
Eesti kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa sõnul on tõesti mitmed NATO liikmesriigid avaldanud vastumeelsust Eesti ja Balti riikide õhuruumi kaitsmist puudutava missiooni suhtes, kuna NATO enda sõjaline koormus on hetkel juba piisavalt suur ja teistel riikidel on oma raha ja meestega muutki teha, kui Eesti riiki valvata, edastavad Seitsmesed uudised.
Mis puudutab, aga NATO lennukitele sobiva lennubaasi võimalikku rajamist Ämarisse, siis selle Ants Laaneotsa välistas. "See on ülimalt sensitiivne küsimus suhetes Venemaaga ja võib-olla ei olegi see meie jaoks väga kasulik, kui me seda teeme," sõnas Laaneots Seitsmestele uudistele.

Paet: tippkohtumisel Venemaaga tuleb tõstatada piirijärjekordade probleem
Eesti välisminister rõhutas oma Euroopa kolleegidele, et Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel 26. oktoobril tuleb käsitelda piiriületusjärjekordade problemaatikat.
Täna osales välisminister Urmas Paet Luksemburgis toimunud välisministrite üld- ja välisasjade nõukogul. Kohtumisel olid kõne all oktoobri lõpus toimuva Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise ettevalmistamine ning katastroofidele reageerimise tõhusus Euroopa Liidus.
Eesistujariik Portugal andis ülevaate 26. oktoobril Mafras toimuva Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise ettevalmistustest.
Välisminister Urmas Paet märkis, et vaatamata erinevatele arusaamadele ning probleemidele on Euroopa Liidu ja Vene suhetes siiski vajalik koostöö Venemaaga, nagu ka avameelne dialoog eelseisval tippkohtumisel.
Eesti välisminister rõhutas, et Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel tuleb käsitelda piiriületusjärjekordade problemaatikat. "Mitmekümne kilomeetri pikkused järjekorrad Euroopa Liidu ja Venemaa maismaapiiril on vastuolus nii heade tavade kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud kaubandusreeglitega," ütles Paet.

NATO näeks Eestit ise oma õhuruumi turvamas juba 2015
Eestit külastanud NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral John Craddock soovitas Eestil üle vaadata plaanid seoses õhuruumi turvamisega rahuajal.
Craddocki hinnangul oleks Eestile ja teistele Balti riikidele parem, kui nad suudaks oma õhuruumi ise kontrollima hakata juba 2015. aastast, edastavad Aktuaalse kaamera uudised.
"Kindral lubas teha kõik endast sõltuva, et missioon jätkuks, kuid ta ergutab meid tegema kõik selleks, et me ise oleks suutelised seda ülesannet täitma juba 2015. Peame vaatama, milliseid muresid see meile kaasa toob, et seda ülesannet täita," rääkis kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.
Balti riikide kaitseministrid on esitanud NATO-le palve jätkata õhuruumi turvamist 2018. aastani. Siiani on missioon iga kolme kuu tagant vahetunud, hõlmates kokku 13 riiki.

Inspektsioon alustas merereostuse uurimiseks kriminaalmenetluse
Keskkonnainspektsioon alustas Toila lähedalt avastatud merereostuse asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetluse keskkonna saastamist käsitleva paragrahvi alusel.
Reostuse päritolu kindlakstegemiseks koguvad uurijad informatsiooni piirkonda läbinud laevade kohta, samuti kogutakse muid tõendusmaterjale, teatas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik.
Inspektorid võtsid pühapäeval reostusest proovid, mis on viidud analüüsimiseks Eesti keskkonnauuringute keskuse laborisse. Esmased analüüsitulemused peaksid selguma kolmapäeval. Esialgsel hinnangul oli tegemist pilsivee või kerge kütteõliga.
Pärast esmaste uurimistoimingute tegemist annab keskkonnainspektsioon kriminaalasja materjalid üle Viru ringkonnaprokuratuurile. Kriminaalmenetlust juhib Kohtla-Järve osakonna ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova.

Saaremaa ralli ajal tabas politsei hulgaliselt purjus autojuhte
12. -13.10 toiminud 40. Saaremaa Ralli möödus politseile suuremate õnnetusteta, kuid väiksemaid korrarikkumisi pandi korda ridamisi.
Saaremaa ralli toimumise ajal jäid liikluses politseile eriti silma joobes juhid ja kiiruseületajad.
Saare maakonna teedelt tabati kahe ööpäeva jooksul 15 joobes ja 9 joobe tunnustega juhti ning 21 kiiruseületajat. Samuti 5 juhtimisõiguseta mootorsõidukijuhti ning toimus ka üks liiklusõnnetus.
Probleemiks olid ka alaealised ja nende liikumine tänavatel öisel ajal. Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse järgi on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00-6.00.
Liiguti suurtes gruppides ja paljud lapsevanemad ei olnud teadlikud, kus nende laps viibib. Alaealisi toimetati Kuressaare politseijaoskonda 20, neist 15-l tuvastati alkoholijoove.

Tallinnas on paarsada peatust bussiootepaviljonita
Müügikioskite sulgemine ning sellele järgnenud bussiootekodade demonteerimine jättis mitmetes bussipeatustes ootavad inimesed lahtise taeva alla transporti ootama.
Viimastel aastatel sulgesid ja likvideerisid mitmed omanikfirmad paljudes ühistranspordipeatustes müügikioskeid-ootekodasid. Tänavuse kalendriaasta jooksul püstitatakse uhiuued ootekojad 158-s peatuses, kus seni inimesed ilma meelevallas ühistransporti ootama pidid.
Ootekodadega peatuste varustamiseks kuulutati välja reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmiseks läbirääkimistega pakkumise, mille üheks tingimuseks oli kohustus paigaldada 158 ootekoda tasuta peatustesse hiljemalt 30. detsembriks, teatas Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo EPL Online'le..
Konkursi võitis JCDecaux Eesti OÜ ning esmajärjekorras saavad uued ootekojad 16 peatust, sealhulgas näiteks ka Lasnamäe linnaosa haldusterritoorimil Kalevipoja, Katleri, K. Kärberi, Liikuri, Läänemere tee ja P. Pinna peatustesse.

Uus riigiportaal eesti.ee alustas tegevust
Riigiportaal eesti.ee koondab senise Teabeportaali ning Kodanikuportaali üheks tervikuks.
"Portaal lähtub kasutajast, seetõttu on kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule suunatud info ning teenused eraldatud," sõnas Riigi infosüsteemide arenduskeskuse kommunikatsioonijuht Rica Semjonova.
"Tehniliselt on portaal pidevalt uuenenud, kuid see on üks sellistest muudatustest, mis kindlasti kasutajatele märkamatuks ei jää", kommenteeris portaali arengut Riigi infosüsteemide arenduskeskuse arendusnõunik Riho Oks.
"Riigiportaal aitab lihtsustada orienteerumist erinevate riigiasutuste infos ning pakutavates teenustes", lisas Oks.
Hetkel on riigiportaalis kõige rohkem teenuseid kodanikule. Enda andmete kontrollimist ja teisi teenuseid pakuvad üle 20 riikliku andmekogu.

Maadevahetustehingutes sai kahtlustuse ka Toomas Annus
Täna esitati AS Merko Ehitusele ja nõukogu esimees Toomas Annusele ametlik kahtlustus altkäemaksu andmises ja usalduse kuritarvitamises.
AS Merko Ehitus ja Toomas Annus on seisukohal, et esitatud kahtlustused on arusaamatud ning ettevõtte ja tema juhtorganite tegevus on olnud ja on korrektne ning Eesti Vabariigi seadustega kooskõlas.
Toomas Annuse sõnul ootab ettevõte uurimistulemuste kiiret selgumist. "Me oleme maadevahetustehinguid analüüsinud, meie juriidilised nõustajad on neid tehinguid analüüsinud ja me leiame, et ettevõte ja selle nõukogu esimehe käitumine on olnud korrektne ja seaduspärane ning on teostatud aktsionäride huvides.
Täna on kahetsusväärselt kujunenud olukord, kus ajakirjanduse vahendusel on tekkinud nn maadevahetuse asjades kaks leeri: õiguskaitseorganid ühelt poolt ja mõned ettevõtted ja poliitikud teiselt poolt. Kuigi kõik institutsioonid teevad oma igapäevast tööd oma parema äranägemise järgi, ei tohiks me unustada, et õigust mõistab meie riigis kohus. Seda isegi vaatamata sellele, et kohtumõistmine AS Merko Ehituse üle on kestnud teatud ajakirjandusväljaannetes juba üle aasta," sõnas Annus.

Kapo komisjoni läheb Reiljani asemel Rüütli
Täna esitas Rahvaliidu fraktsioon menetlusse riigikogu kapo komisjoni muutmiseelnõu, mille kohaselt esitatakse Villu Reiljani asemel erikomisjoni liikmeks Karel Rüütli.
Villu Reiljan avaldas ise soovi lahkuda julgeolekuasutuste järelevalve komisjonist, sest tema jätkamine võib seada kahtluse alla komisjoni objektiivsuse, teatas Rahvaliit.
Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on saanud kodanikelt mitmeid kaebusi õiguskaitseorganite tegevuse kohta seoses nn maadevahetuse tehingute uurimisega ja kuna antud teemaga on seotud ka Villu Reiljan, otsustas ta komisjonist lahkuda.
Villu Reiljani asemel esitatakse erikomisjoni liikmeks riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli ja asendusliikmeks fraktsiooni liige Tarmo Mänd.

Jänes: rahvusooperi palgalisa on riigieelarves ette nähtud
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul oli rahvusooperi kunstiliste kollektiivide palgaküsimuse lahendamine kõne all juba järgmise aasta riigieelarve planeerimise käigus ja valitsus otsustas lisada Estonia palgaküsimuse lahendamiseks riigieelarve eelnõusse täiendavad vahendid.
"On selge, et rahvusooperi peamine vara on seal töötavad inimesed. Meil on kavas tõsta rahvusooper Estonia kunstiliste kollektiivide töötasusid ennaktempos, oleme planeerinud järgmise aasta eelarvesse selleks täiendavad 4,7 miljonit krooni," ütles kultuuriminister Laine Jänes.
20. septembril valitsuse heakskiidu saanud ja hetkel Riigikogus arutamisel olev riigieelarve eelnõu näeb ette, et rahvusooperile eraldatakse järgmisel aastal üle 10 miljoni krooni rohkem palgavahendeid kui eelmisel aastal.
Sellest 5,7 miljonit on kõrgharidusega kultuuritöötajatele ettenähtud palgakasv ja 4,7 miljonit juba nimetatud täiendavad vahendid palgaprobleemi leevendamiseks.

Ene Ergma pälvis Põhjatähe ordeni
Rootsi suursaadik Dag Hartelius andis täna Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle kõrge autasu - Rootsi Kuningliku Põhjatähe I klassi teenetemärgi.
Tseremoonial esines päevakohase kõnega Rootsi parlamendi endine esimees, praegune Riksdagi liige ja ENPA Rootsi delegatsiooni aseesimees Björn Gustaf von Sydow, kes tõi esile Ene Ergma suured teened kahe naaberriigi vaheliste suhete arendamisel.
Eraldi äramärkimist leidis Ene Ergma panus Euroopa Liidu ühiste poliitikate raames tehtavasse koostöösse.

Rapla politsei tabas automakke varastanud kurjategijad
Rapla politsei tabas vargad, kes varastasid Raplas asuva autoremonditöökoja territooriumil ning Rapla linnas seisnud autodest autoraadioid.
Ajavahemikul 8.oktoober kella 23.00st kuni 9.oktoober 12.00ni tungisid kurjategijad Rapla linnas Kastani tänaval asuva autoremonditöökoja territooriumil seisnud sõiduautodesse.
Autode aknaklaase ja ukselukke lõhkudes siseneti üheksasse erinevasse sõiduautosse ning varastati kokku 8 raadiomakki. Remonditöökojas seisnud politseivärvides sõiduautost võtsid vargad raadiojaama.
Lisaks autoremonditöökojas toime pandud vargustele, lõhuti ja murti sisse Rapla linnas Metsapargi ja Mahlamäe tänavale pargitud kahte sõiduautosse ning varaste saagiks sai autoraadio ja võimendid.
Jälitustöö tulemusena tabas politsei vargustes kahtlustatavad isikud kolmapäeval, 10. oktoobril ehk siis päev pärast kuriteo toimepanemist.

Reformierakond alustab kandidaatide sõelumist Eesti Panga nõukogu esimehest
Reformierakonna fraktsioon alustab sel nädalal õiguskantsleri, Eesti Panga nõukogu esimehe ja riigikontrolöri kandidaatide sõelumisega.
Kolmapäeval kohtutakse Eesti Panga nõukogu praeguse esimehe Mart Sõrg'iga. Sõrg'ilt oodatakse tema võimalikku järgmist ametiaega puudutava visiooni esitamist ning soovitakse analüüsida Eesti Panga nõukogu esimehe senist tööd.
"Enne Reformierakonna fraktsiooni seisukoha kujundamist kohtume kindlasti ka täna ametis oleva õiguskantsleri ja riigikontrolöriga nagu ka kõigi ülejäänud juba välja käidud ja tulevikus kerkivate kandidaatidega antud ametikohtadele," ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus.
Pentus lisas, et ootab ühiskonnalt laiemat kaasarääkimist nii oluliste ametikohtade täitmise osas. "Tore oleks, kui arutelu kolme väga kõrge institutsiooni edasise juhtimise üle ei käiks mitte ainult erakondade vahel, vaid kandidaatide pakkumises ja arutelus lööks kaasa avalikkus laiemalt. Kõik kolm ametimeest täidavad ju ühiskonnas väga olulist rolli. Kui kandidaatide osas on ettepanekuid teistel organisatsioonidel, on Reformierakond neid valmis kindlasti kaaluma," sõnas Pentus. "Presidendiga konsultatsioonide jätkamiseks vajaliku otsuse selle kohta, millist kandidaati Reformierakonna fraktsioon toetab, langetame pärast seda, kui oleme kõigi kandidaatidega kohtunud."

Lumi: Savisaare süüdistused EMOR-i aadressil on primitivismi tipp
Niivõrd staažika poliitiku kui seda on Edgar Savisaar kohta on avalikku arvamuse firma süüdistamine suisa primitivismi tipp, kirjutab IRL-i parlamendisaadik Ott Lumi oma blogis.
Kui hüpata kaheksa meetri asemel kuus meetrit kaugust, siis pole mõtet süüdistada, et mõõdulint on lühike. Savisaar kirjeldab ise, et alguses arvas ta, et erakonna reiting pole enam sellistes kõrgustes Refrmierakonna poliitik Rosimannuse kurja käe läbi, aga nüüd on ta jõudnud järeldusele, et põhjus on hoopis ebaprofessionaalsuses. Mõtle vaid, milline avastus.
Õnneks teeb uuringufirma EMOR projektijuht Jaanika Hämmal lausa "puust ja punaseks" põhjuse, miks erakondade reitingud on kahe agentuuri võrdluses niivõrd erinevad. Põhjus on lihtne, ühes valimis on vene rahvusest inimesi ehk Keskerakonna tuumiktoetajaid lihtsalt kordades rohkem, kui teises. Keskerakonnal tuleks lihtsalt leppida tõsiasjaga, et eestlaste usalduse tagasivõitmine on asi, millega tuleb vaeva näha.

Video: õppemaksude tõstmine võib ajada üliõpilased Eestist välja
Seoses õppemaksude tõusuga Tallinna ülikoolis, andsime sõna ülikooli Üliõpilaskonna juhatusele ning lasime neil omapoolsed seisukohad välja öelda.
Tallinna ülikooli juhtkond on teinud ülikooli senatile ettepaneku tõsta 2008. aastal sisseastuvate tudengite õppemaksu 16,7%.
Lisaks on juhtkond teinud akadeemilistele üksustele (teaduskonnad, instituudid ja kolledžid) ettepaneku tõsta kõiki üliõpilaste õppemakse 10% võrra.
Õppemaksutõusu põhjendatakse vajadusega tõsta ülikooli töötajate palka ning maksta ülikooli jooksvaid kulutusi. Üliõpilaskonna juhatus on nõus, et töötajate palkasid on vaja tõsta, kuid on vastu sellele, et seda tehakse üliõpilaste arvelt.
Tallinna ülikooli Üliõpilaskond on jõudnud rektoraadiga kokkuleppele, et kui tõusevad õppemaksud, paraneb ka ainete kvaliteet.

Uuring: pronksiööd ei tekitanud vihakõne laviini internetis
Värskelt avaldatud justiitsministeeriumi uuringu kohaselt on agressiivsete kommentaaride kasv venelaste suhtes pärast aprillirahutusi olnud väike.
Uuring "Rassism ja ksenofoobia Eesti internetis: kommentaarid, teemafoorumid ja blogid" viidi läbi aastate 2000-2007 kohta. Sellest ilmnes, et agressiivsete kommentaaride hulk venelaste vastu on läbi aastate keskmiselt olnud 9,2%. See on ka kõrgeim protsent, sest näiteks mustanahaliste vastu on vihakõne osakaal kõigest 0,3%.
Pärast aprillirahutusi kasvas agressiivsete kommentaaride hulk venelaste suhtes vaid ühe protsendi võrra. See arv pole uuringu läbi viinud magistrandi Liis Laineste hinnangul väga suur.
Agressiivsete kommentaaride hulk oli oluliselt suurem aastatel 2002-2003, kui kõigist kommentaaridest ligikaudu 13% olid vaenulikud.

Uuring: Eestis vihkamiskuritegusid karta ei maksa
Justiitsministeeriumi tellitud rassismi ja ksenofoobia uuringu tulemuste kohaselt puudub Eestis inimeste hoiakuid ja turvatunnet aluseks võttes baas vihkamiskuritegude arvu kasvuks.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Eerik Hanni sõnul oli uuringu eesmärgiks hinnata eestimaalaste suhtumist siin elavatesse teise kultuuri, religiooniga või teisest rassist inimestesse ning hinnata vihkamiskuritegude riske.
"Tegemist oli kriminaalpoliitilise uuringuga, kuna varem ei ole Eestis vihkamiskuritegude valdkonda sügavamalt uuritud," selgitas Hanni. "Siinkohal tahan rõhutada, et antud uuring ei ole seotud integratsiooniteemaga, vaid just võõravihast tingitud vihkamiskuritegude analüüsiga."
"Hea meel on tõdeda, et uuringu tulemuste kohaselt puudub täna Eestis baas vihkamiskuritegude arvu kasvuks," lisas Hanni.

Kiirlaevade kokkupõrget hakkavad uurima aluste lipuriigid
Tallinnas möödunud reedel toimunud Tallink Autoexpress-i ja Superseacat-i kokkupõrget hakkavad uurime aluste lipuriigid: Venetsueela ning Itaalia.
Eesti meresõidu seaduse kohaselt tegelevad kokkupõrke asjaolude uurimisega mõlema aluse lipuriigid.
Üks õnnetusse sattunud alustest, Tallinki Autoexpress 2, prahitakse börsiteate kohaselt lähiajal Venetsueelasse. Laev hakkab sõitma Venetsueela rannikul. Esialgu on prahtimisleping sõlmitud 2009. aasta septembrini.
Tallinki kinnitusel on majanduslikult nimetatud tehing kasumlik, eriti olukorras kus seda tüüpi laevade opereerimine Tallinn-Helsingi liinil on nende kõrge kütusekulu ja viimastel aastatel palju tõusnud kütuse hindade tõttu kahjumlikuks muutunud.

Vene kirik lahkus Eesti osaluse tõttu rahvusvaheliselt kohtumiselt
Itaalias Ravennas toimunud õigeusu kiriku ja Rooma katoliku kiriku vahelisel kohtumisel lahkusid Vene õigeusu kiriku esindajad läbirääkimiste saalist, kuna keeldusid leppimast Eesti osalusega antud istungjärgul.
Tegemist oli õigeusu kiriku ja Rooma katoliku kiriku vahelise ideoloogilise ühiskomisjoni järjekordse istungjärguga, mis oli järjekorras juba kümnes, teatas Vikerraadio saade "Kirikuelu". Kohtumisel sai aga tüliõunaks Eesti osalus, kuna Moskva patriarhaat ei tunnusta Eesti apostlikku õigeusu kirikut.
"Tõepoolest juhtus üks insident Vene kiriku delegatsiooniga, kes nii kui sai teada meie osalemisest hommikuse tervitamise ajal teatas, et meie kohal olles ei ole võimalik neil osaleda," rääkis Eesti apostliku õigeusu kiriku Räpina koguduse preester Tihhon Tammes raadiole.
"Ja tõepoolest peale komisjoni töö ametlikku algust esitas Vene kiriku delegaat piiskop Illarion Alfejev, viidates Smolenski metropoliit Kirilli korraldusele, protesti Eesti kiriku esinduse osalemise pärast, nõudes omalt poolt tolle lahkumist ja ähvardades vastasel juhul ise lahkuda."

Transporditöölised: piirijärjekorrad tapavad! 
Eesti transpordi ametiühing võtab osa rahvusvahelisest aktsiooninädalast "Väsimus tapab!", mis keskendub seekord ebainimlikele olme- ja puhketingimustele Euroopa Liidu idapiiril ning bussijuhtide ülekoormatusele.
"Pole mõtet maanteil patrullida, kui piiril päevade kaupa magamata tiksutakse ja linnades bussijuhid end surnuks töötavad," ütles transpordi ametiühingu esimees Peep Peterson.
Aktsiooninädala raames kohtuvad transporditöölised esmalt Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Barrot'ga, et veelkord nõuda täissurvet piirijärjekorra kaotamiseks ning elementaarsete puhketingimuste loomist Euroopa Liidu ja Venemaa piiril.
Teisipäeval arutavad kriitilist olukorda Vene piiril Euroopa Liidu transpordiala tööandjad ja ametiühingud ning kavandavad ühist survet nii Venemaa kui Euroopa Liidu riikide valitsustele.
Kolmapäeval kell 11 toimub Narva sissesõidul demonstratsioon, millega on kutsutud liituma kõik piirjärjekorras olevad autojuhid. Transporditöölised nõuavad valitsustelt südikust piiriprobleemi lahendamisel ning adekvaatseid puhke- ja olmetingimusi.

Lukas taastas riigi kontrolli õpikute kirjastamise üle
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas allkirjastas määruse, mis sätestab kirjastatavatele õpikutele ja õppematerjalidele esitatavad nõuded ning nende nõuete kontrollimise mehhanismi.
Vastavalt määrusele tuleb kirjastustel riiklikule eksami- ja kvalifikatsioonikeskusele (REKK) esitada õpiku või õppematerjali makett ehk juba küljendatud ja illustreeritud käsikiri ning vastava õppematerjali retsensioonid. REKK langetab otsuse õppematerjali õppekavale vastavuse kohta maksimaalselt kuu aja jooksul, teatas ministeerium.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et kui eelmise ministri käesoleva aasta märtsi lõpus väljaantud määrusega loobuti riigi rollist õpikute kinnitamisel, siis nüüdsest annab lõpliku hinnangu iga õpiku vastavuse kohta õppekavale haridus- ja teadusminister. "Uus määrus aitab riigil kontrollida nii õpikute sisu, hinda kui ka kaalu," lisas Lukas.

Rakvere: vibukütid vallutasid linnuse
Möödunud Reedel üllatasid Rakvere linnuse külastajaid otsekui ajaloolistest seiklusfilmidest pärit tegelased vibude ja nooltega. Märklehed olid üles seatud nii linnusemüüride vahele kui ka vallikraavi küngastele ning nende ümber askeldasid loomapiltide pihta nooltega märki lastes ajaloolistes kostüümides vibukütid.
Juba neljandat aastat järjest toimus Rakveres Kolme Lossi turniiri etapp, kus osales ligi 60 maastikuvibulaskjat Eestist ja Lätist. Lisaks tavapärastele eri vibuklasside auhindadele selgus ka rändauhinna - sepistatud mõõga omanik, mille pärast pingelist lõppvõistlust omandas Ain Kriis. Tänavu võisteldi ka Trakai rändauhinnale Leedus. Turniiri ühe korraldaja Toomas Taimla sõnul on edaspidi Rakveres plaanis pöörata rohkem tähelepanu publikule - eraldada laskesektorid, kus nooled vuhisevad, turvalintidega ning tuua võistlused suvisele ajale, mil see võiks hea reklaami korral kujuneda turismimagnetiks.

Savisaar: EMOR on sotsioloogiliselt suutmatu
Keskkerakonna liider ning üks avaliku arvamuse uurimise firma EMOR rajaja Edgar Savisaar leiab, et poliitküsimusi käsitlevate rahvaküsitluste tulemustes on põhjust kahelda.
"Võtsin lähtekohaks augustikuu ja Tallinna linna, mille kohta mul oli kõrvale panna Faktum-Ariko uuring, tulemused olid hämmastavad," kirjutas Savisaar Äripäeva arvamusküljel.
"Mida tähendab, kui kaks uuringut, mis ühel ja samal ajal tehtud, näitavad täpselt vastupidiseid tulemusi ja vahe on kahekordne? Tavaliselt äratab tähelepanu seegi, kui erinevate firmade uuringutulemused erinevad mõne protsendipunkti võrra," arutles Keskerakonna liider edasi.
"Algul ma kujutasin ette, et EMOR on Rain Rosimannuse ja teiste Reformierakonna ideoloogide poolt liialt mõjutatav. Hilisemad tähelepanekud aga on minus tekitanud arvamuse, et asi pole niivõrd poliitilistes eelistustes, kui sotsioloogilises suutmatuses," rääkis Savisaar.

Nädal tuleb vihmane ja soe
Ilmajaama prognoosi kohaselt tuleb nädala esimene pool suhteliselt soe ja sajusem, nädala lõpus on kuivem ja öösel võib oodata ka külmakraade.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel kannab Norra merel täituva tsükloni edelavool Läänemerele sooja ja niisket õhk. Ilm on valdavalt sompus ning tibutab ka vihma. Teisipäeval võib siiski kuivem olla. Sooja tuleb homme 8-13 kraadi. Puhub edela ja lõunatuul 4-11 m/s.
Kolmapäeval-neljapäeval ületab nõrgenenud tsüklon Skandinaavia ja selle lohk läheb ka üle Eesti. Vihma tõenäosus suureneb, ajuti tugevneb edelatuul merel ja rannikul kuni 15 meetrini sekundis. Soojakraadid jäävad kolmapäeval 8-13 kraadi piiresse.
Külma frondi üleminekul pöördub tuul neljapäeval läände ja loodesse, reedel põhja ja tugevneb mõneks ajaks merel ja rannikul taas kuni 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur hakkab langema ning jääb neljapäeval 5-10 kraadi piiresse. Ööl vastu reedet võib tulla öökülma - õhutemperatuur langeb kuni miinus kahe kraadini. Päeval tuleb sooja 2-7 kraadi.

Vetik: Eestlaste ja venelaste hoiakud on sarnased
Raivo Vetiku hinnangul on eestlaste ja venelaste hoiakud uute immigrantide ja Eesti riigi tulevikuplaanide suhtes sarnased.
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi direktor Raivo Vetik osales rahvusvahelises multikultuursete riikide uuringus, mille tulemusi nimetas ekspert ise "skandaalselt positiivseteks", sest nende järgi on eestlaste ja venelaste erinevused üsna väikesed ning Eesti rahvas üldiselt üsna tolerantne, vahendab ETV24.
"Eestlased on multikultuurilise ideoloogia järgi normaalne euroopalik rahvas," ütles Vetik ETV hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus.
"Üle poolte küsitletutest suhtub multikultuursesse ühiskonda positiivset, Kanadas on vastav number küll 70 protsendi kandis, kuid tuleb arvesse võtta ka geograafilist ja ajaloolist eripära."

Riigiamet heitis eakad töötajad üle parda
"See oli nuga selga", võttis oma elu ühe valusama üleelamise kokku anonüümsust palunud naine, kes kaotas 1. oktoobril töö sotsiaalkindlustusametis põhjusel, et ta on üle 65 aasta vana.
Täpselt samal päeval astus jõusse riigikohtu otsus, mis tühistas avaliku teenistuse seaduse sätte, mis lubas põhiseaduse vastaselt inimesi vaid nende vanuse tõttu ametist vabastada, kirjutab Postimees.
Värske kohtulahendi valguses vanuselise diskrimineerimise ohvriks langenute seas on Tallinna ja Virumaa pensioniametite endised ekspertarstid ja pensioniameti Rapla osakonna spetsialist, kelle eluaastad jäävad 65 ja 74 vahele.
Sotsiaalkindlustusametis töötab peadirektor Külli Pedaku sõnul rohkem kui 600 inimest, kellest 60-aastasi ja vanemaid on 101, mistõttu on aastate jooksul tulnud ette ka eakate töötajate vabastamisi.
"Ettepaneku ühe või teise töötaja vanuse tõttu vabastamiseks on teinud vastava struktuuriüksuse juht," selgitas Pedak, kes on ka ise pensioniea piiri ületanud.

Narva võimud süüdistavad tervisekaitsetalitust paanika külvamises
Narva linnavõimude eestvedamisel möödunud neljapäeval toimunud nõupidamine joogivee kvaliteedi üle ei andnud selget vastust küsimusele, kuidas võimud kavatsevad selle probleemi lähitulevikus lahendada.
Suur osa kahetunnisest nõupidamisest, kus osalesid ka tervisekaitsetalituse ja keskkonnaministeeriumi esindajad, kulus diskussioonile, kas Narva kraanivesi on ikka ohtlik, kirjutab Põhjarannik.
Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin teatas ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni soovitustele viidates, et vee probleem on välja mõeldud. Mainitud organisatsioon esitab trihalometaanide hulka vees vähendada soovitades sellise riskihinnangu: kui 100 000 inimest joob 70 aasta jooksul 2 liitrit vett, kus on trihalometaane 2 mkg/l, haigestub üks neist vähki.
"Vesi on ohtlik - võin seda öelda nii arsti kui ka tervisekaitseinspektsiooni esimehena. Kuigi raske on öelda, kuidas kantserogeenide toime ilmneb - kas inimene haigestub 10 või 70 aasta pärast või hoopis geneetilisel tasandil," ütles tervisekaitseinspektsiooni direktori asetäitja Mihhail Masljatšenko.

Rallihuvilised jäid politseile radariavastajatega vahele
Saaremaa rallil korra tagamisel osalenud julgestuspolitsei võttis rallihuviliste autodest ära kolm radariavastajat, mis hoiatavad autojuhte politseipatrullide eest.
"Saime kätte minu teada vähemalt kolm radariavastajat, mida autojuhtidel ei tohiks sõiduautos olla," ütles julgestuspolitsei pressiesindaja Priit Talve ajalehele Meie Maa.
"Tegu on piltlikult öeldes väikese plastmasskastiga, mis asub armatuuri all ja millel on andur väljas. Kuna radariavastajate tabamise kohta pole seni aruandeid laekunud, ei oska ma detaile kommenteerida. Seda võib öelda, et radariavastajad leiti rallihuviliste autodest."
Liiklusseaduse kohaselt võib radariavastaja autost leidmise eest karistada rahatrahviga kuni 6000 krooni.
Politseinike sõnul ei tasu radariavastaja end ära, sest selleks ajaks kui sõidukis paiknev radariavastaja juhti hoiatab, on politsei kiirusemõõteseadmel kiirus juba fikseeritud.

Saaremaal lokkab must lambalihaäri
Pärast seda, kui Saaremaa lihatööstus lõpetas lammaste kokkuostu ja tapateenuse, on maakonna lambaomanikel loomade tapmis- ja realiseerimisvõimalused piiratud ning seda rohkem on hakanud õitsema liha kokkuostjate äri, kes ei hooli seadusega määratud tapmistingimuse täitmisest või mittetäitmisest.
Eestis kehtiva loomakaitseseaduse kohaselt võib põllumajanduslooma tappa ainult selleks tunnustatud ettevõttes - tapamajas, kirjutab Oma Saar.
Oma tarbeks tapmise puhul peab olema veterinaaridelt võetud vastav tõend (näiteks tuleb üle 12-kuu vanuselt lambalt võtta ajuproov) ning taoliselt tapetud lammast tohib realiseerida vaid tõesti oma tarbeks, s.t mitte müüa.
Oma tarbeks tapmisena näidatud ja seejärel mahamüüdud lamba liha läheb Saaremaalt peamiselt pealinna turulettidele. Saaremaa lambakasvataja Veiko Maripuu sõnul on näiteks Tallinna keskturg koht, kuhu sel kombel kokkuostetud lambaliha müüakse.

Vanurit röövinud 14-aastane poiss mõisteti tingimisi vangi
Kohus mõistis eile kolmeks aastaks tingimisi vangi 14-aastase poisi, kes kõnetas kevadel Kuressaares venekeelset aktsenti kasutades vanaprouat, tõukas ta julmalt tänavale pikali ning röövis käekoti.
Kuigi karistusseadustik näeb röövimise eest ette kolme- kuni viieteistkümneaastase vangistuse, arvas prokurör Agnes Ollema, et karistus on 14-aastase poisi jaoks piisav, kirjutab Meie Maa.
"Ei Puiatu erikool ega vangla muuda tegu olematuks. Talle tuleb anda võimalus kogukonda tagasi pöörduda. Edasine sõltub tema enda tahtest," ütles prokurör kohtualuse kohta.
Süüdistuse kohaselt tungis alaealine 23. aprilli hilisõhtul Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumi hosteli hoovis koos kaaslasega kallale 73-aastasele naisele, kellelt küsis algul venekeelset aktsenti kasutades teed.
Kui endine pedagoog hakkas suunda osutama, tõugati ta pikali.

Roolijoodiku juhitud autos hukkus kaasõitja
Harjumaal Maardu - Raasiku maantee 5. kilomeetril, sõitis eile õhtul kell 23: 18 teelt välja purjus mehe poolt juhitud sõiduauto.
Opel Omega, mida juhtis alkoholijoobes ja ilma vastava kategooria juhiloata 1965. aastak sündinud Valeri, rullus pärast teelt välja sõitmist üle katuse.
Juht toimetati vigastustega Mustamäe haiglasse. Kaassõitja, kelle isik on selgitamisel, suri sündmuskohal.

Eestlaste vanim küla Venemaal naudib viimseid hingetõmbeid
Venemaa vanima eesti küla viimane eestikeelne põlvkond peab hinge sees pensioni ja potipõllundusega. Elu on raske ja kohalikud eriti entusiasmist ei pakata.
"Ei mäletagi õieti, millal ma viimati Eestis käisin... Vist 1970-ndatel - tollal me käisime Antsuga tihti ikka seal," arutab Vaike Taidla peaaegu omaette.
Tema minia, 54-aastane Nelli Maier ei viitsi üldse arvutama hakatagi. Nii ammu oli see, kui ta Eestis käis. Veidi mõelnud, arvab ta, et ta pole pärast Eestist ärasõitmist, mis juhtus kuuendas klassis, isamaal enam käinudki.
"Ma pole saanudki minna - algul pidin õppima, läksin mehele, siis pidime minema, aga lapsed sündisid ja ei saanud jälle minna. Hiljem polnud jälle raha," võtab Nelli läbi põhjused, miks on minemata jäänud.
Vaike, Nelli, Nelli mees Eduard ja kõik nende naabrid on ühed erakordsed eestlased. Nad on Venemaa eestlased, kuid nad ei ela Punasel Lagedal ega Ülem-Suetukis, mis on kõige kuulsamad ja suuremad eestlaste külad Venemaal.

Eestlaste surnuaed Allmäel aina võsastub
Isegi kui Allmäel ükskord elus eestlased otsa lõppevad, jääb neid mälestama eestlaste surnuaed külast veidi eemal.
See on üks väga omapärane koht. Seal näeb selliseid metallriste, milliseid Eestis ei kohta. Sarnaseid - kaks ümmargust metalltoru täpselt keskel risti - olen näinud veel vaid Sulevi küla surnuaias Abhaasias. Siiani on surnuaial säilinud massiivne puidust rist, mille üks vana mees ise tegi endale enne surma. Tassis nagu Jeesus seljas kaks prussi surnuaiale ning lõi kokku.
Minu teejuht Allmäel ning eesti kogukonna üks eestvedajaid Stavropoli krais Rudolf Vahopski räägib plaanist, et eestlased tahaksid teha oma vanale surnuaiale aia ümber, et kariloomad ei pääseks haudasid tallama ja riste lõhkuma. Nad arvutasid, et aed läheks maksma 200 000 rubla (90 000 krooni), aga suutsid koguda vaid 26 000 rubla. Kõik on võrdselt vaesed.

Külas sündinud Rudolf hoolitseb küla kodulehe eest
Suguvõsa juuri otsinud mees hakkas lõpuks kogu küla ajalugu kokku korjama.
Allmäe küla ajaloo säilitamise eest tuleb eelkõige tänada Stavropolis elavat Rudolf Vahopskit, tänu kellele on allmäelastel ainsa eesti külana Venemaal oma internetisait.
Abivalmis inimene, 38-aastane Vahopski on viienda põlvkonna eestlane Stavropoli krais, tema tütar, kaheksa-aastane Rita, keda ta üksi kasvatab, aga on juba kuues põlvkond.
Stavropoli miilitsavalitsuses IT-osakonna ülemana töötav Rudolf on sündinud Allmäel, aga kui ta oli veel laps, kolis koos eestlastest vanematega sealt ära. Kuid tema süda jäi Allmäele.
Kõigepealt oma suguvõsa ajalugu, seejärel aga kogu küla ajalugu hakkas ta korjama mõni aasta tagasi. Kohalikud arhiivid, mälestused. Lihtsalt selleks, et teada oma juuri, räägib ta vaikselt naeratades. Ta on väga tagasihoidlik.

Külast kasvas Nõukogude Liidu kangelane Laar
Allmäelt on pärit üks 11 eestlasest Nõukogude Liidu kangelasi Suure Isamaasõja ajast - Joosep Laar.
1943. aastal hukkunud 38-aastane Laar kordas ametliku ajalookroonika järgi Matrossovi kangelastegu ehk viskus sakslaste kuulipildujadzoti ette. Sellekohase mäletustahvli leiab Allmäe kooli ukse kõrvalt seinalt.
Seersant Joosep Laar oli esimene eestlane, kes sai Kuldtähe oma elu hinnaga.
Nõukogude ajalooõpikute teatel hävitas ta 1943. aastal Leninskoje küla lähedal Kubanimaal 16 fašisti ja kaks kuulipildujat. "Nüüd sai ta ülesande panna vaikima kaks maruliselt tulistavat dzotti. Esimese dzoti juurde roomates haavas vaenlase granaat teda kõhust. Kogudes viimast jõudu, surus ta oma keha ambrasuuri ette ja sundis vastase kuulipilduja vaikima," tsiteeris mõni aasta tagasi kan-gelastegu kajastanud ajalooallikaid Eesti Ekspress.

Iraaklane Eestis: mõelge, kuidas näidata humanitaarset palet
Novembris 29-aastaseks saav iraaklane Mohamad Hassan elab neljandat kuud Viljandis ja harjub tasahilju meie kultuuri, uudis-himulike pilkude ja ilmaga.
Milline on Iraagis suhtumine eestlastesse?
Iraagis on 30 Eesti sõdurit ja koalitsioonijõudude üldarvu juures ei ole see just oluline hulk. Kuid ma tahan neid tänada. Nad on praegu piirkonnas, kus elab minu onu ja tema hoiab mind Eesti sõdurite tegemistega kursis.
Eesti sõdurid on kohalike hulgas hinnatud, sest nad austavad oma ülesannete täitmisel kohalikke kombeid, on viisakad ja tänu sellele kohalike hulgas lugupeetud. Ma ei räägi seda seepärast, et olen Eestis, et minu naine on eestlane - see lihtsalt on nii.
Räägite väga head inglise keelt. Kus olete saanud hariduse?
Perekonna mineviku tõttu oli minu ülikooliaeg keeruline. Minu isa ja onud tapeti Saddami ajal, kui käis sõda Iraaniga. Isa vend ja tema onupoeg arreteeriti ühel ja samal päeval 1982. aastal ning nende hukkamisest saime teada alles pärast sõda. Kuu pärast vahistamist võeti kinni ka minu isa, kes õige pea vabastati. Kümme päeva pärast vabaks saamist suri ta südamerabandusse ja meile jäi kahtlus, et ta mürgitati või midagi sellist.

Väike Vidruka kool näitas eriolümpial oma võidutahet
Kaheksa eriolümpial osalenud eestlast tõid Shanghaist koju 13 eri karva medalit.
Väikese Vidruka kooli õpilased ja õpetajad hõiskasid laupäeval Tallinna lennujaamas, kui nad olid sõitnud tervitusloosungitega vastu võtma koolikaaslasi - olümpiavõitjaid.
"Las ma võidan. Kui ma ei suuda ka võita, olen siiski andnud endast parima!" luges kaheksa Hiinast Shangaist eri-olümpialt naasnud sportlast Eesti eriolümpialaste vannet. Kaheksa eestlast võistles seal 10 000 sportlase seas ja tõi koju 13 eri karva medalit.
"Hull jõud tuli minust Hiinas välja - kogu rahvas oli plaksutanud, kui ma oma koha neegrite kõrval välja võitlesin," kirjeldas Palivere lastekodu kasvandik Raivo Laar 400 meetri jooksu hõbemedalini jõudmist. Raivo medalite kohta ütlesid talle kaasa elanud paliverelased, et need on vaata et kõige väärtuslikumad.

Piirivalve avastas Toila lähistel ja Pärispea neeme juures merereostuse
Eile avastas piirivalve Pärispea neeme lähedal merereostuse, mis oli juba hajumas ning õhtuks hajunud. Teise reostuse avastas piirivalve seirelennu käigus Toila lähistel, rannikust 1,6 meremiili kaugusel ning piirivalveameti kinnitusel ei ohusta reostus rannikut.
Toila lähistel asuva reostuse likvideerimiseks on piirivalve käivitanud reostustõrjeoperatsiooni. Kell 10.15 väljus Tallinna merebaasist piirivalve reostus-tõrjelaev Kati.
Keskkonnainspektorid võtsid pärastlõunal Toila lähistelt esimesed reostusproovid, esialgsel hinnangul on tegemist pilsivee või kerge kütteõli õhukese kihiga.
Kell 12.20 käis olukorda kontrollimas Sillamäe sadama puksiir Arno, mille pardal olid keskkonnakaitseinspektorid, kes võtsid avastatud reostusest proovid, mis saadetakse ana-lüüsimiseks laborisse. Reostuslaik on 5,5 km pikk ja 2,8 km lai.

Inimõiguste kohus soovitab riigil maksta Bergmannile valuraha
ERA panga eksjuht Andres Bergmann on vaidlustanud enda vahistamise otsuse.
Euroopa inimõiguste kohus (EIK) on teinud Eesti riigile ettepaneku teha ERA panga eksjuhiga, pettuse ja riisumise eest vanglas istunud Andres Bergmanniga kompromisslepingu, mille sisuks on rahaline kompensatsioon Bergmannile, kuna riik on rikkunud tema õigusi.
Otsuse lepingu kohta peab langetama valitsus ja vastava ettepaneku teeb selleks välisministeerium. Summat ja täpset lahenduse sisu pooled ei avalikusta enne selle sõlmimist ja valitsuse otsust. "Euroopa inim-õiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 38 lõike 2 kohaselt on sõbraliku lahenduse menetlus rangelt konfidentsiaalne. Seega ei ole pooltel õigust ega võimalust sõbraliku kokkuleppe menetluse kohta käivat informatsiooni edastada kolmandatele isikutele," selgitas välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov.

Rahvaliidu parteikassa kuivas poole aastaga kokku
Kui selle aasta esimeses kvartalis laekus Rahvaliidule eraisikute annetustena üle viie miljoni krooni, siis kolmandaks kvartaliks oli see vähenenud 69 000 kroonini.
Rahvaliidu esimees Jaanus Marrandi ütles arve kommenteerides ETV saatele "Aeg luubis", et selline vähenemine on pärast valimisi loomulik. "Ma arvan, et kui kõikide erakondade rahastamist vaadata, siis kipub nii olema, et valimiste eel ja järel on annetamine suurem," ütles Marrandi.
Kõigi erakondade toetused on aasta algusega võrreldes tõesti kahanenud, kuid 75-kordset vähenemist ei ole ühelgi teisel. "Praegu on ju Rahvaliit jäänud uurimisorganite huviorbiiti ja see võib olla ka üks põhjus, miks need arvud on sellised," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna. Tema sõnul on kahe-kolmekordne annetuste langus pärast valimisi tõesti tavapärane.

Kaheksane uudis: Indias plahvatas kinos keset filmi pomm
India põhjaosas Punjabis kinosaalis toimunud plahvatuses sai esialgsetel andmetel surma kuus ja vigastada vähemalt 30 inimest.
Ajal, mil pomm plahvatas viibis kinos enam kui sada inimest, kes olid tulnud vaatama romantilist mängufilmi, kirjutab BBC.
Pealtnägijate sõnul järgnes pommiplahvatusele kaos, kuna paanikas inimesed üritasid saalist välja pääseda, ummistades väljapääsud ja tallates ettejäänuid jalge alla.
Pärast neljapäeval toimunud rünnakut Ajemari linnas asuvale kuulsale pühapaigale, milles hukkus kaks inimest, on Indias kuulutatud välja üleriiklik ohuolukord.
Politsei kahtlustab, et pühapäeval toimunud plahvatuse põhjustas kino esimeses reas asunud toolide alla paigutatud lõhkeseadeldis.
"Tegemist on terrorirünnakuga. Me püüame hetkel tuvastada pommis kasutatud lõhkeaine täpset koostist," sõnas uudisteagentuurile AFP anonüümsust palunud India politsei kõrge ametnik.

USA tahab alustada Palestiina riigi rajamist
USA välisminister Condoleezza Rice kinnitas, et aeg Palestiina riigi loomiseks on küps ja USA paneb riigi ülesehitamiseks mängu kogu oma mõjujõu.
Rice'i sõnul on nii tema kui president Bushi ametiaja üks prioriteete Palestiina ning Iisraeli vahelise konflikti lahendamine ning Palestiina omariikluse loomine, edastab BBC.
USA välisminister rõhutas, et Palestiina riigi loomine on "eksistentsiaalse tähtsusega mitte ainult palestiinlastele endile ega Iisraelile vaid Lähis-Ida regioonile laiemalt, kus stabiilisuse saavutamine on Ameerika huvides."
Rice'i tegi oma avalduse pärast kohtumist Palestiina president Mahmoud Abbasiga, kellega arutati novembris toimuva järjekordse Lähis-Ida rahukonverentsi üksikasju.
"Rahukohtumine tuleb tõsine ja kaalukas, sest meil on ausalt öeldes parematki teha, kui kutsuda inimesi kokku, et ühiselt pilti teha," sõnas Rice.

Mässulised ründasid Poola sõjaväebaase Iraagis
Iraagi mässulised korraldasid üheaegselt rünnakud kahele Iraagi lõunaosas asuvale sõjaväebaasile, kus asuvad enamuses poolakatest sõdurid.
Esmaspäeval toimunud rünnakutes hukkus Poola väekontingendi pressiesindaja sõnul neli ning sai vigastada 17 tsiviilisikut, vahendab Reuters.
Iraagi teenib umbes 900 Poola sõdurit. Poola väekontingendi pressiesindaja sõnul rünnakus ükski sõdur vigastada ei saanud.

Vene elektrivõrk on valmis müüma elektrienergiat EL-i
AS Venemaa ühendatud elektrivõrgud on valmis arutama ülepiirlise elektrienergia kaubanduse reegleid Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Kompanii projektijuht Aleksei Žihharev teatas, et selliste reeglite puudumine on takistus EL-iga edaspidiste suhete arendamiseks, vahendas Izvestija.
Tema sõnul on Balti riigid ning Valgevene ja Ukraina suhetes Euroopaga tähtsaks lüliks. Žihharev nentis, et seoses Euroopas toimuvate turu olukorra muutmisega pole töögrupid suhete arendamiseks jõupingutusi tehes piisavalt aktiivne.

Venelane tappis pornofilmi ühisvaatamise käigus oma ülemuse
Aafrikas Sierra Leones vahistati Aleksandr Fedorenko, keda kahtlustatakse oma ülemuse tapmises.
Pärast vahistamist jutustas mees, et enne oma ülemuse Sergei Tigranjani tapmist vaatasid nad koos pornofilmi, vahendas Novõje Izvestija.
Mingil hetkel naljatas Tigranjan, et näitleja tegi ekraanil sama, mida Fedorenko nainegi. See viis alluva aga tasakaalust välja ning ta tappis Tigranjani kahe lasuga pähe, mattes laiba Freetowni lähistele.
Tigranjani laip leiti juhuslikult, kuna see ei olnud eriti sügavale maetud ning maapinnal märgati mehe kätt. Tigranjan omas firmat, mis tegeleb vääriskivide kauplemise ja ekspordiga.

Prantsusmaa president Sarkozy lahutab
President Nicolas Sarkozy ja tema abikaasa Cecilia lahkuminek on vältimatu ning lahutus võib toimuda juba kolmapäeval.
Abielupaar Sarkozy suhteid purunesid ja kolmapäeval on oodata juba ametlikku kinnitust, teatas Telegraph viidates Prantsuse väljaannetele.
"Kõik kired lõpevad ning kui 2005. aastal ei leidnud kuulujutud nende eelseisvast lahutusest kinnitust, siis praegu on see tegelik lõpp," ütles ajakirja L'Express toimetaja Christophe Barbier.

Majanduse Nobel läks USA-sse
Tänavuse Nobeli majanduspreemia said USA teadlased Leonid Hurwicz, Eric S. Maskin ja Roger B. Myerson.
Kolme teadlase töö rajas aluse mehhanismidisaini teooriale, vahendab BBC. Teooria aitab ökonomistidel eristada olukordi, kus turud "töötavad", olukordadest, milles turud ei toimi.
Rootsi teaduste akadeemia teatel on Nobeli võitjate töö mänginud olulist rolli paljudes majanduse ja politoloogia valdkondades.

Hiinlased hõivavad Uuralites venelaste maid
Venemaa maade ebaseaduslik hõivamine hiinlaste poolt kogub üha rohkem hoogu ja Uurali elanikud löövad hädakella.
Uuralites asuvas Jekaterinburgi linnas on juba olemas terved hiina kvartalid, teatas Novõi Region. Aga hiinlastele ei piisa ruumi ja nad hakkavad laienema lähistel asuvatesse piirkondadesse.
Selle aasta suvel sekkus Venemaa põllumajandusminister Sergei Tšemezov isiklikult konflikti, kus hiinlased keeldusid omanikule renti maksmast väites, et kuna nad töötavad sel maal, siis see kuulub nendele.
Hullemad asjad toimuvad Nižneserginski raojoonis, kus hiinlased alustasid ebaseaduslikult metsaraiet, et teha ehitusplatsi. Kohalikud elanikud ei tea, mida hiinlased metsa ehitavad, sest hiinlased keeldusid selgitustest.
Kohalikud elanikud on šokis toimuvast, kuna nendes piirkondades asuvad looduskaitsemetsad ja kohad, kus viibivad haruldased loomad. Nad pöördusid oblasti duuma saadikute poole ja väljaande hinnangul peavad menetluse venimise tõttu metsa hävitamist lihtsalt pealt vaatama.

Našilaste konkurss hõlmab ka Eesti saatkonda
Kremlimeelne noorteühendus Naši korraldas möödunud laupäeval liikmete seas konkursi valimaks parimaid aktiviste, kes peavad vältima opositsiooni tegevust parlamendivalimistel.
Konkursi läbimiseks peab našist süütama ka küünla Eesti suursaatkonna ees pronksiööl hukkunud Dmitri Ganini mälestuseks, kirjutas Kommersant.
Lisaks tuleb välja mõelda luuletus Putini ja valimiste kohta ning saada 20 moskvalase nimi ja telefoninumber, kellele enne 2. detsembrit helistada ja meenutada eelseisvaid valimisi.
Našilaste kandidaate hakatakse valima igal nädalavahetusel erinevates Venemaa linnades.
Aktsiooni "Talvine Seliger" taotluseks on piketeerida Moskva südalinna väljakutel parlamendivalimiste ajal. Našilased tahavad ehitada telklaagri, et agiteerida inimesi Vladimir Putini poolt hääletama ning samas takistada teistel poliitilistel jõududel miitinguid korraldamast.

Iisraeli peaministrit ähvardab järjekordne kriminaalsüüdistus
Iisraeli peaministrit Ehud Olmertit vastu alustati juba kolmas kriminaalasi.
Süüdistuse kohaselt võimaldas Olmert majandusministrina enda soosikutele eelistingimusi, teatab BBC.
Olmerti vastu algatati varem juba kaks kriminaalasja, ühe süüdistus käsitleb Olmerti seotust kahtlases panga erastamises ning turuhinnast odavamalt saadud kinnisvaratehingutes.
Aastatel 2003-2005 võimaldas Olmert väidetavalt ametiseisundit kuritarvitades enda liitlastel kõrgetele kohtadele tõusta. Lisaks olevat Olmert enda lähedase isiku firmal soodustingimustel tegutsemisluba saada.
Möödunud nädalal küsitleti Olmertit politsei poolt seoses riigi omanduses oleva panga kontrollosa müügis tema lähiliitlase firmale.

Uuring: Läti ja Eesti kuuluvad Euroopa halvimate integreerijate sekka
Euroopa immigrantide integreerimist käsitlenud uuringust selgus, et parim integreerija on Rootsi ning halvim Läti. Halvimate lõimijate seas on ka teised Balti riigid - Eesti ja Leedu.
Euroopa Liidus elab ligi 21 miljonit immigranti, kellest üle pooled elavad viies riigis: Suurbritannias, Hispaanias, Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal, vahendab BBC.
Värskest EL integratsioonipoliitikaid käsitlenud uuringust selgus, et kõige parema integratsioonipoliitikaga riigid on siiski hoopis Rootsi, Portugal, Belgia, Holland ja Soome.
Halvima integratsioonipoliitikaga riigid on Läti, Küpros, Austria, Kreeka ja Slovakkia. Läti pälvis viimase koha sellepärast, et uuringu koostanud teadlaste hinnangul piirab Läti võõrtööliste õigusi ja ei anna immigrantidele riigi valitsemise osas piisavat kaasarääkimisõigust.
Ka Eesti ei jää halvimast viisikust kaugele. Euroopa halvimate integreerijate sekka mahuvad ka Eesti, Taani, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Šveits ja Kreeka.

Putin külastab Iraani vaatamata atentaadiohule
Venemaa president Vladimir Putin tuleb Iraani lühikese töövisiidile 15.-16. oktoobril ja võtab osa Kaspia mere riikide tippkohtumisest vaatamate lekitatud infole, et Iraanis kavandatakse tema vastu atentaati.
Kremli pressiteenistuses kinnitati infot, kuid keelduti kommentaaridest, vahendas RIA Novosti.
Samas avaldas Iraani välisministeeriumi esindaja Mohammad Ali Hosseini, et kõik väited ettevalmistatavast Putini elu kallale kippumisest on alusetud.
"Need väited on psühholoogilise sõja osa, mille päästsid valla Iraani vaenlased eesmärgiga kahjustada Iraani ja Venemaa suhted," lisas ta.
USA analüütikud usuvad, et tõenäoliselt lekitati info USA salateenistuste poolt, et vältida Putini kohtumist Iraani juhtkonnaga, kuid esialgsele plaanile vastupidiselt tekitas kuulujutt tippkohtumisele veelgi suuremat tähelepanu.

Hiina president kritiseeris kommunistlikku parteid
Hiina rahvavabariigi president Hu Jintao teatas riiki valitseva kommunistliku partei kongressil, et partei tegevus ei vasta inimeste ootustele, samuti lubas ta, et Taiwan ei saa mitte kunagi Hiinast eraldiseisvaks riigiks.
Pekingis toimunud iga viie aasta tagant peetaval parteikongressil kritiseeris Hu Jintao valitsusametnikke, kes olevat korrumpeerunud ning riigi ressursse raiskavad, vahendab BBC.
Hu Jintao kinnitas kongressil jätkuvalt seisukohta, et Taiwanil ei lubata mingil juhul Hiinast iseseisvaks riigiks eralduda.

Palgasõduri elutee lõppes kohtusaagaga
Omaaegne kurikuulus putšist Bob Denard põdes viimastel eluaastatel Alzheimeri tõbe.
Teadaolevalt tegutses äsja 78-aastasena surnud "kolonel" Denard palgasõdurina vähemalt kümnes Aasia ja Aafrika riigis, kus sel ajal korraldati enam kui 20 riigipöördekatset.
Aafrikas Valgeks Kuradiks hüütud mees sündis 1929. aastal Prantsusmaal Bordeaux' linnas Gilbert Bourgeaudina. Esmalt tegi ta karjääri koloniaalaegse politseinikuna Marokost Prantsuse eriteenistustesse, teenides kannuseid Alžeeria vabadusliikumise vastu võideldes. Kuid siis osales ta vandenõus, millega taheti tappa peaminister Pierre Mendès-France'i. Edasi leidis mees mitme kaasmaalase eeskujul hoopis tulusama tee - palgasõduri ameti.
1961. aastal nähti Denardi endises Belgia Kongos, kui aga Katanga piirkonna eraldusmiskatse 1963. aastal maha suruti, põgenes ta Angolasse. Samal aastal oli mees juba Põhja-Jeemenis rojalistide poolel võitlemas. 18 kuud hiljem naasis ta Kongosse, aidates tõrjuda Che Guevara koolitatud mässulisi. Sealmail lõpetas tema tegutsemise palgasõdurite jalgrattadessandi nurjumine 1968. aastal.

Iisraeli hävitatud salaobjekt sarnanes tuumarajatisega
Kuu aega hiljem pole ikka veel selge, mida Iisraeli õhuväed Süürias pommitasid.
Iisrael ja USA vihjavad, et õhurünnak võis muuta kasutuks Süüria tuumaobjekti, kuid täpsemat infot pole nad jaganud.
Süüria president Bashar Assad teatas esmalt, et Iisrael pommitas 6. septembril "mittekasutatavat sõjalist ehitist". Juudi riigi esindajad on hiljem tunnistatud vaid pommitamist naaberriigis, mainimata selle otstarvet.
USA-st on seejärel aga vihjatud, et rünnatav objekt võis olla Süüria tuuma- või raketitööstuse rajatis, mida olevat ehitatud koostöös Põhja-Koreaga, kuid see teave tugineb vaid oletusele. Hoone meenutas USA allikate väitel üht Põhja-Korea ehitist, kus hoitakse raketikütust.
Olematu tuumaprogramm

Euroopa reformileping lõpusirgel
Pärast nn põhiseaduslepingu läbikukkumist nimetatakse uut teksti nüüd reformilepinguks. Vastus küsimusele, mis kaht dokumenti eristab, sõltub kohast, kus küsida ning otsustav on, kas kõnealuse liikmesmaa pealinnas on vaja mõelda referendumi võimalusele või mitte.
Nii tunnistavad enamiku EL-i mandririikide liidrid avalikult, et reformileping on oma põhiosas sama konstitutsiooni ambitsioonidega tekst, mis Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletustel põhja lasti.
Samas väidab Suurbritannia peaminister Gordon Brown, et tegemist on hoopis teistsuguse dokumendiga kui see, mille heakskiitmiseks Tööpartei valitsus lubas eelmises valimiseelses manifestis referendumit. Probleem on selles, et Briti avalikkuse euroskeptilist meelsust arvestades oleks rahvaküsitlus juba ette ebaõnnestumisele määratud.
Brown kinnitab nüüd, et juunikuisel Brüsseli tippkohtumisel, kus pandi paika uue lepingu põhijooned, saavutas Suurbritannia erandid kõigis olulistes punktides. Peamine nende hulgas on võimalus mitte rakendada EL-i töö- ja justiitsseadustiku sätteid. Lissaboni 18.-19. oktoobri tippkohtumisele sõidab Briti peaminister nüüd seisukohaga, et kui erandid jäävad paika, pole referendumit vaja.

Piirivalvurid avastasid tagaotsitava mootorsõiduki
Ikla kordoni piirivalvurid avastasid laupäeva hilisõhtul Eestis registreeritud tagaotsitava mootorsõiduki, mille nad andsid Pärnu politseiosakonnale.
Piirivalvurid avastasid sisenemisel Eestisse kell 23.18 Eesti numbrimärkidega sõiduauto Toyota Land Cruiseri, mille andmete kontrollimisel selgus, et sõiduk on kuulutatud tagaotsitavaks, teatas Lääne piirivalvepiirkonna pressiesindaja.
2006. aasta veebruari lõpus oli sõiduk kantud Prantsusmaal tagaotsitavate sõidukite registrisse ning sama aasta märtsi alguses kantud Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi.
Juhtumist teatati Pärnu politseiosakonnale, mispeale Ikla piiripunkti kohalesaabunud politsei vanemkonstaabel toimetas tagaotsitavaks kuulutatud auto menetlemistoimingute teostamiseks politseiosakonda.
2005. aastal valmistatud Toyota Land Cruiserit juhtis 1973. aastal sündinud Stanislav.

Kohus mõistis rahutustes osalenud noormehe tingimisi vangi
Harju maakohus määras täna 19-aastasele Aleksandr Repinile aprillirahutuste ajal Tallinna kesklinna poodide ja kioskite rüüstamise eest tingimise karistuse.
Harju maakohtu pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et kohus karistas Repinit ühe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistusega, millest arvati lühimenetluse tõttu maha üks kolmandik.
Kuna mees viibis eeluurimise ajal kaks päeva vahi all, jääb lõplikuks karistuseks üheksa kuud ja 28 päeva tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga.
Repin osales 26. aprilli õhtul massirahutustes ning rüüstas Westmani äri, Ararati kauplust ning Jaani kiriku kõrval asuvas kioskit, kust ta varastas alkoholi, maiustusi, erinevaid juuksetooteid ja muud kaupa.

Rallitanud joobes seltskond narritas politseid
BMWga Ülenurmes rallitanud alkoholijoobes seltskond soovist asulas patrullivast politseist lahti saada ning teatas politseisse, et Tartumaal Uhtis toimub kaklus.
Laupäeva hommikul kella 11.15 ajal sai liikluspolitsei patrull väljakutse Ülenurme alevikku, kus teataja sõnul rallis sõiduautoga BMW ringi alkoholijoobes seltskond, teatas Tartu politseijaoskond.
Arvatavasti märkas autoseltskond Ülenurmes liikuvat politseipatrulli ning soovis asulast lahkuda. Selleks tuli aga patrullivast politseist lahti saada - seltskonnas viibinud 1989. aastal sündinud Siim helistas Lõuna prefektuuri juhtimiskeskusesse ja teatas, et Tartumaal Uhtis toimub kaklus.
Väljakutsele lähim patrull oli liikluspolitsei oma ning politseinikud suundusidki väidetavat kaklust lahendama. Lisaks politseivärvides patrullile oli Ülenurme aga jõudnud ka eravärvides politseiauto.

Purjus rattur kihutas vastu seina
Eile õhtul sõitis Narvas purjus Sergei jalgrattaga vastu Tiimani tänaval asuva maja seina.
Keskmises joobes 1961. aastal sündinud Sergei avariis kannatada ei saanud, kuid viidi politseijaoskonda kainenema.

Tundmatu lõi noormehele noaga tuharasse
14. oktoobri varahommikul lõi tundmatu isik Sõmeru vallas Muru külas asuvas eramus 18-aastasele Aigarile noaga tuharasse.
Aigar toimetati traumapunkti.
Ida politseiprefektuur pressiesindaja Mari Riina Risti sõnul oli seltskond napsitanud.
"Nuga oli aga mujale mõeldud," ütles ta Päevaleht Online'ile lisades, et noormehel õnnestus end pöörata.
Kuritegu uuriva prokuröri Enn Pustaku sõnul ei ole pussitaja isik veel nimeliselt teada, kuid politseil on üks kahtlusalune, keda parasjagu taga otsitakse. Pussitaja ei olnud Aigari tuttav.

Rakvere kullakauplusest varastati 120 hinnalist sõrmust
13. oktoobril päise päeva ajal varastati Rakveres Laada tänaval asuvast ehtepoest alus, millel oli 120 naiste kividega kuldsõrmust.
Alus varastati kella 14.05-14.45 ajal, mil pood oli avatud, teatas Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Mari Riina Rist. Ta ei osanud seletada, kuidas selline vargus keset päeva õnnestuda võis ning miks müüja seda ei näinud.
Risti sõnul olid vargad sihilikult valinud poe kõige kallimad ehted. Kaupluse hinnangul tekitati kahju 120 000 krooni.
Politsei algatas kriminaalmenetluse.

Põlvas tegutses tundmatu rehvilõhkuja
Ööl vastu pühapäeva tegutses Põlvas Piiri tänaval ja Põlva vallas Mammaste külas tundmatu isik, kes torkas terava esemega katki viie auto kummid.
Ööl vastu 14. oktoobrit torgati katki Piiri tänaval seisnud Mazda 626 esimene ja tagumine kumm ning liinibussi tagumine kumm. Daewoo Nubira rehvidele on terava esemega lõiked sisse löödud.
Samal ööl on läbi torgatud Põlva vallas Mammaste külas seisnud autode Ford Galaxy ja VW Passat kõik neli kummi.
Politsei palub inimestel, kelle info võiks aidata vandaalitsejaid tabada, helistada telefonidel 110 või 79 98 339.

Tartu kesklinnas pussitati meest
Pühapäeva varahommikul kella kuue ajal leiti Tartus Turu tankla juurest torkehaavaga keskealine mees.
1963. aastal sündinud Rein toimetati raske tervisekahjustusega Tartu ülikooli kliinikumi.
Juhtumi asjaolud on selgitamisel.

Noormees käis kalakasvatuses forellivargil
12. augustil varastas 27-aastane Kermo Valgamaal Kalme külas asuva talu kalakasvatusbasseinist ühe forelli.
"Noormees oli kerges alkoholijoobes," ütles Valga politseijaoskonna pressiesindaja Kairi Patlep Päevaleht Online'ile. "Ta käis sõpradega kõrvalasuvas järves ujumas. Olid mõelnud, et teevad nalja, lähevad võtavad kala."
Patlepa sõnul pani Kermo varguse toime üksinda. Politsei alustas juhtunu uurimiseks väärteomenetlust.
Varastatud kala väärtus oli 400 krooni.

Lasnamäe pood jäi alkoholimüügiloast ilma
Lasnamäe linnaosavalitsus karistas alaealisele alkoholi müünud väikepoodi alkoholimüügiloa tühistamisega.
Augusti alguses tuvastas politsei, et kahes Lasnamäe väikepoes müüdi alaealistele alkohoolseid jooke. Mõlemal juhul karistati rahatrahviga müüjaid ning trahvi ei vaidlustatud.
Nendele faktidele tuginedes esitas Põhja politseiprefektuur Lasnamäe linnaosavalitsusele esildised alkoholi müügiõiguse tühistamiseks.
OÜ Demianase kaupluse puhul oli alaealisele alkoholi müüjaks osaühingu juhatuse liige. Kõnealust osaühingut on varem alkoholi müügieeskirjade rikkumise eest karistatud viiel korral, millest viimane karistus on veel kehtiv. Osaühingu esindaja komisjoni koosolekul aga ei viibinud. Sellest kõigest johtuvalt otsustas komisjon kustutada alates 17. oktoobrist 2007. a OÜ Demianase alkoholi müügiõiguse märge majandustegevuse registrist.

Koertenäitusega koguti 25 000 krooni
Eile Tallinnas Kristiine spordihallis toimunud heategevusliku koertenäitusega BIG Match Show koguti kodutute loomade toetuseks ligi 26 000 krooni. Osalemistasudest, piletimüügist ja külaliste annetustest kogunes
25 678 krooni, mille korraldajad annavad Võru ja Haapsalu koduta loomade varjupaigale loomade pidamistingimuste parandamiseks.
Koertenäitusest võttis osa 155 puhtatõulist ja segaverelist koera. Pealtvaatajaid käis üritusel ligi 1000. Näituse üldvõitjaks kuulutati segavereline koer Murfi, kelle peremees on Andres Kadakas.
BIG Match Show toimus tänavu juba kolmandat korda. Eelmisel aastal teenitud ligi 21 000 krooni anti üle Tartu kodutute loomade varjupaigale, kus selle raha eest ehitati sealsetele koertele jooksuaedik

Teadusühingud tutvustavad tegevust
Teisipäeval toimub Eesti teaduste akadeemia majas lühikonverents "Eesti teadus ja rahvusvahelised teadusorganisatsioonid: probleemid ja suunitlused".
Kuus seminari
Konverentsi moderaator on Eesti TA asepresident akadeemik Jüri Engelbrecht, ettekandeid peavad mitme Eesti teadusorganisatsiooni esindajad. Eesti ja Euroopa polaaruuringute komiteest räägib Rein Vaikmäe, Eesti geoloogia komiteest planeet Maa aastal aga Dimitri Kaljo, Eesti füüsika seltsi tegemistest annab ülevaate Kaido Reivelt ja Eesti teadusfondist Meelis Sirendi. Art Leete Tartu ülikoolist räägib osalemiskogemusest ESF programmis.
Tasuta üritus toimub kella 11-15 aadressil Kohtu 6.

Ülemiste liiklussõlm tuleb osaliselt maa alt kulgeva tunneliga
Eelprojektis on Ülemiste kolmetasandiline ristmik lahendatud raudteealuse tunneliga.
K-Projekti projektijuhtimise osakonna juhataja Toivo Viilepi sõnul otsustati mitme variandi kaalumisel lõpuks tunneli kasuks, kuna Ülemiste järve vahetus läheduses on see ehituslikult tunduvalt kindlam ja lihtsamini teostatav kui ringristmik.
Tunneliga variandi ainsaks miinuseks on see, et liiklus ei saa toimida päris takistusteta, kuna kõrvaltänavatest tunnelisse suunduva autode voori reguleerimiseks on väiksemad ristmikud lahendatud valgusfoorideta. "Reaalselt vaadates on tegemist aga nii lühikeste tsüklitega, et liiklust see eriti aeglasemaks ei muuda," lisas projektijuht.
Viadukt jääb ootele
Ühtlasi ei tasu lasta ennast eksitada tunneli mõistest, kuna tegemist ei ole täies ulatuses maa all kulgeva teega.

Valgustus tõstab esile väärtpaigad
Kadrioru park ja Raekoja plats saavad järgmisel aastal efektse valguskujunduse.
Tallinn tahab pimedal ajal valgustuse abil hakata senisest efektsemalt esile tõstma kultuuriväärtusi ja parke, vanalinna ehitisi ja olulisemaid skulptuure-monumente.
Parasjagu valmistab kommunaalamet ette Katariina käigu ja Börsi käigu valguskujundust, niisamuti valgustatakse veel sel aastal Pirita tee ääres asuvad rallisõitja Michael Parki ja langevarjur Charles Leroux' monumendid. Järgmisel aastal võetakse kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul ette 290-aastast sünnipäeva tähistav Kadrioru park ja alustatakse raeplatsi rekonstrueerimist.
Kommunaalametnikud on eriti rõõmsad, et raeplatsi valguskujunduse eelprojekti koostas Soome valgustusdisainer Roope Siiroinen, kes kahe aasta eest võitis linnavalgustuse rahvusvahelise liidu LUCI võistlusel Tampere keskosa valgustuse eest esikoha. Põnevat valgustuslahendust nuputatakse ka 312-meetrise teletorni tarvis. "On rahvusvahelise mastaabiga firmasid, kes oleks valmis selle ette võtma," ütles Valdmann. "See on päris tõsine asi oma tehnoloogilise aparatuuriga ja mõtlema peab muidugi ka ekspluatatsioonile."

Oktoobri esimene nädal: tantsud tõeliste tähtedega
Nädalavahetuse tormi-iilid panid järvevee vahuselt tantsima. Aga tuulest tundsid suurimat mõnu kajakad ja varesed, sööstes marumuusika saatel kõrgele õhku ja siis keereldes taas maa poole.
Need viimased haned, kes meil siin Peipsi ääres olid, tegid möödunud kolmapäeva hilisõhtul kiiresti vehkat, üks parv lendas vaata et suisa majaaknasse - ja neljapäeva hommikul oligi tugev hall maas. Ja kohe reedel tuli taevast suuri räitsakaid - esimene lumi! Aga ega kehva ilma tõttu linnuelamustest ilma ei jää, ikka piilub akna taga mõni särasilmne rasvatihane, justkui andes märku, et pange ometi pekki. Põnev on ka rähnide sebimine, ikka nagistab kuskil keegi puu kallal toksida, väike-kirjurähn lasi koguni pahasel piibutusel kõlada. Pardirahvas ja laululuiged pugesid aga maru ajal pilliroo varju. Läänerannikul olla aga endiselt haneuputus.
Kevadine sügis

Tarvastu: jahimeest rünnanud karu jättis elu
6. oktoobril lasti Viljandimaal Tarvastu vallas põdrale ja metsseale peetud ühisjahi käigus maha karu, kelle küttimiseks jahiluba paraku puudus. Karu lasknud jahimehe ütluste kohaselt oli tegemist hädaseisundis tehtud lasuga. Jahimehe sõnade järgi sööstis karu ootamatult tema poole ning ta tulistas enesekaitseks, kui loom oli temast umbes kolme sammu kaugusel.
Keskkonnainspektsioon selgitab Viljandimaa karulaskmise asjaolusid. Kuni asjaolude selgitamiseni võeti ligikaudu kolmeaastane karu keskkonnainspektsiooni hoiule.
Tanel Mazur

Elva: raud pandi muuseumis näitusele
Elvas asuvas Tartumaa muuseumis saab oktoobrikuu lõpuni ülevaate Eesti rauatootmise algusest kuni tänapäevani. Näitamaks näitusekülastajatele, kuidas sai rauatootmine Eestis alguse ja mismoodi sulatati rauda muistsel ajal, meisterdas muuseumi teadur Kadri Kivari ajaloolase Jüri Peetsi joonise järgi savist rauasulatusahju.
Lisaks ahjule ja rauast tarbe-esemetele on näitusel näha ka sõjariistu. Viikingihingega kaitseväeohvitseri Meelis Säre valmistatud võitlusriistad jäljendavad viikingiaegseid mõõgatuppesid, mida ehivad ehtsad viikingiornamendid. Nüüdisaegsed sepised ja tähtpäevadeks vermitud mündid on Rõngu sepa Jaan Kitse looming. Sepikoja sisustuse tõi muuseumi elvalane Lembit Abel. Arheoloogilised eksponaadid pärinevad Tartu ülikooli arheoloogiakabineti ja muuseumi enese kogudest. Lisaks näitusele kuuleb oktoobrikuu kolmel päeval veel teemakohaseid loenguid sepatööst, rauast meie sees ja ümber ning elust ajal, kui mehed olid rauast.

Valga-Valka: kaksiklinnas plaanitakse ühist bussiliini
Schengeni lepinguga liitumine võimaldab piirilinnas Valgas-Valkas taastada ühise bussiliini. Eesti ja Läti liituvad lepinguga detsembri lõpul, mis annab kahe riigi piirilinna elanikele ja ühissõidukitele võimaluse vabalt ehk ilma piirikontrollita linnas liikuda. Seepärast on tõusnud ühise bussiliikluse korraldamine taas päevakorrale.
Ühise linnasisese bussiliini taastamise eest seistakse hea mõlemal pool. Neljapäeval pidasid Valkas nõu mõlema linnavalitsuse ja bussifirmade esindajad. Olukorra teeb mõnevõrra keerulisemaks see, et kõigi reeglite järgi peaks olema tegu rahvusvahelise bussiliiniga, see aga kehtestab firmadele ranged ettekirjutused. Aasta algul kirjutasid Eesti ja Läti ministeeriumide esindajad alla ühisprotokollile, mis näeb ette kahe linna bussiühenduse taastamise. Kaksiklinnade elanike hulgas korraldati ka küsitlus uue bussiliini või-maliku marsruudi kohta.

Äksi: "Kangelased" kohtusid soomepoistega
Mart Kivastiku uusima näidendi "Kangelane" prooviperioodi raames külastasid Endla teatri näitlejad pühapäeval Tartumaal Äksis Soomepoiste tubamuuseumi. Kuulati Harri Kase ja Evald Mäepalu mälestusi Eestist põgenemisest, sõjaskäigust ning katsumustest, mida nad pidid üle elama pärast sõda tagasi kodumaale pöördudes.
Kalju Komissarovi lavastatud "Kangelane" esietendub Pärnus Endla teatri suures saalis 27. oktoobril.

Kehtna: majandus- ja tehnoloogiakool sai uhke õppesõiduauto
Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli koostööpartnerid Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon ning AS Silberauto andsid koolile üle haagisega auto Mercedes-Benz 2544 LNR Actros, mille väärtus on 1,8 miljonit krooni. Spetsiaalselt Kehtna kooli jaoks valmistatav topeltpedaalide ja lisapeeglitega varustatud pika kabiiniga õppesõiduauto on praegu veel Mercedese tehases ettevalmistamisel.
Hetkel õpib autojuhi eriala Kehtnas 30 noormeest, rasketehnika valdkonnas on 170 õppurit.

Virumaa: noored kodu-uurijad pidasid konverentsi
Reedel peeti Rakveres 39. üle-eestilist koolinoorte kodu-uurimiskonverentsi, kus oli osalejaid umbes 130. Noored autorid tutvustasid 73 eri uurimistööd, sisukamate tööde autorid ja nende juhendajad said autasud.
Koolinoorte kodu-uurimiskonverents sai alguse 1969. aastal. Tänavu kevadeks valmis 299 kodukanditeemalist õpilasuurimust.

Ametiühing ei poolda valitsuse kava jagada Eesti Raudtee kolmeks
Raudteelaste ametiühing ei poolda majandusminister Juhan Parts arvamust jagada Eesti Raudtee kolmeks ettevõtteks, mille läbi muutuks läbipaistvamaks ettevõtte tulud ja kulud.
"Selline ettepanek on arusaamatu seoses vähenenud veomahtudega ja üle 200 töötaja koondamisega. Ettevõttel puudub arenguplaan ning nägemus ettevõtte tulevikust. Valitsuse töö peaks täna olema suunatud kriisi olukorrast välja tulemiseks. Valitsus aga suunab oma jõud teisejärgulistele küsimustele," ütles Raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov.
"Eesti Raudtee annab tööd üle 2000 töötajale ja reaalset tulu Eesti riigile. Ettevõtet võib jagada paljudeks osadeks, aga kas see toob efektiivsust," küsis Tšubarov.
Tšubarovi sõnul nõuab Iga reorganiseerimine lisakulutusi ning ettevõtte jagamine kolmeks osaks, kui puudub töömaht ja tulu, on otsetee ettevõtte pankrotti viimiseks.

Uus äriplaan jagab Eesti Raudtee kolmeks
Täna valitsuskabinetis vastu võetud Eesti Raudtee järgmise kümne aasta äriplaani järgi keskendub ettevõte senisest enam välismõjudest vähem sõltuvatele kaubavoogudele, investeerib vaguniparki ja ehitab välja Tallinna raudtee ümbersõidu.
Valitsuskabinetile esitatud ASi Eesti Raudtee 2007-2017. aasta äriplaanis andis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ülevaate ettevõtte kavandatavast jagamisest kolmeks eraldiseisvaks juriidiliseks isikuks: AS Eesti Raudtee, AS Eesti Raudtee Infrastruktuuriettevõte ja AS Eesti Raudtee Kaubaveoettevõte. Uue äriplaan kohaselt täiendavat riigi toetust Eesti Raudteele kavas ei ole.
"Taolise struktuurimuutusega kaasnevad kulude jagamise suurem läbipaistvus ning väiksemad finantsriskid," selgitas minister Juhan Parts ümberstruktureerimise vajadust. Negatiivse poolena tõi minister muuhulgas välja kontsernisisese bürokraatia suurenemise ja vastutuse hajumise.

Sideamet kooskõlastas 44 postkontori sulgemise
Sideameti 12. oktoobri otsusega andis sideamet heakskiidu 44 postkontori töö ümberkorraldamiseks.
Alates 1. novembrist on postkontorite miinumumarv 494.
"Hetkel on käimas 44 postkontori töö ümberkorraldamine ja alternatiivsete kandevõimaluste kinnitamine. Nagu ka varem oleme välja öelnud, jõuame käesoleva aasta 1.novembriks reorganiseerimise lõpule viia," ütles Eesti Post juhatuse liige Ahti Kallaste.
"Eesti Posti juhtkond on seisukohal, et ettevõte peab olema pidevas liikumises. See tähendab seda, et uusi postkontoreid avatakse seal, kus käivad ja elavad inimesed. See ei tähenda aga kindlasti seda, et hõreasustusega aladel teenuse kvaliteet edaspidi langeb. Pigem peab teenus liikuma inimesele lähemale, muutuma kättesaadavaks kõigile," lisas Kallaste

Kindlustusmaakler Colemont avab Jõhvis esinduse
Ligi kaks aastat Eesti turul tegutsenud rahvusvaheline kindlustusfirma Colemont avab esinduse Jõhvis.
"Otsustasime Jõhvis kontori avada seepärast, et Ida-Virumaa on üks kiiremini arenevaid regioone Eestis," selgitab Colemont Kindlustusmaakler OÜ juhatuse esimees Heiki Nurmeots. "Colemont on esimene litsentseeritud kindlustusmaakler, kes oma esinduse Jõhvis avab."
Nurmeotsa sõnul tõuseb Colemont Jõhvi kontori avamisega regionaalse haarde poolest Eesti suurimaks kindlustusmaakleriks. "Vähem kui kahe aastaga oleme avanud kontoreid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis ja nüüd ka Jõhvis," räägib ta. "Jätkame uute esinduste avamist ja laienemist ka tulevikus, et olla oma klientidele veelgi lähemal."

Energiajoogi reklaam tunnistati kõlvatuks
Tarbijakaitseamet tegi Saku õlletehasele ettekirjutuse lõpetamaks Trafficu energiajoogi reklaami näitamine, sest ameti hinnangul oli tegu kõlvatu reklaamiga.
Tarbijakaitseameti esindaja Evelin Koppeli sõnul oli reklaam vastuolus heade tavadega, sest seal näidati ilmselgelt väsimustunnustega autojuhti ning kutsuti üles energiajoogiga end värskendama, kuid sellises olukorras on auto juhtimine seadusega keelatud.
Ettekirjutuse tõttu ei näe vaidlusi tekitanud reklaami enam teleekraanidel.

Arco Vara ostab Kodukoldesse kolijate vana korteri
Arco Vara tutvustas täna kahte uut võimalust uue korteri soetamiseks - korteri ostmine omafinantseeringuta ning senise korteri müük Arco Varale.
Esialgu katsetab Arco Vara uusi lahendusi Tallinna Stroomi rannapargi kõrval asuva Kodukolde projekti müügil. Koostöös DnB NORD Pangaga on sinna edaspidi seega võimalik soetada uus kodu ilma omafinantseeringuta. Kogu korteri omandamiseks vajaliku sissemakse tagab pangale kliendi eest Arco Vara gruppi kuuluv kinnisvaraarendaja Arco Investeeringute AS.
Teise võimalusena ostab Arco Vara Kodukolde elurajooni kolida soovivatelt inimestelt ära nende senise korteri. Korteri hind lepitakse kokku Arco Vara esindajaga ning see on madalam kui hetke turuväärtus.
Arco Vara juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul võib uue korteri soovija seda võmalust kasutada loomulikult juhul, kui ta seda soovib. "Tehingu hind sõltub eelkõige sellest, kui likviidne korter on - seisukorrast, asukohast jne," sõnas Arakas.

Eesti pankade võlg välispankadele ületas 100 miljardi piiri
Eesti kommertspankade võlgnevus välisriikide krediidiasutustele ületas septembris esmakordselt ajaloos üle 100 miljardi krooni joone.
Viimase kaheteist kuuga on kohalike pankade võlgnevus välispankade ees pea kahekordistunud, hüpates 54,6 miljardilt kroonilt 101,5 miljardi krooniga. Ainuüksi septembris kasvas välismaalt sisselaenatava raha maht 6,8 miljardi krooni võrra, teatab aripaev.ee.
Viimati katsid Eestis hoiused laenude mahu ära 2002. aasta oktoobris. Septembri lõpul ületas laenude kogumaht hoiuste mahu aga juba 91,9 miljardi krooni võrra (227,3 miljardit vs. 135,4 miljardit krooni).

Eesti laevaremondiettevõte SRC lõi käed Aker Yardsiga
Eesti üks juhtivaid laevaremondiettevõtteid SRC Grupp ja rahvusvaheline laevanduskontsern Aker Yards sõlmisid koostöölepingu, et pakkuda põhja regioonis tegutsevatele laevandusettevõtetele laevaremonditeenust.
SRC ja Aker Yards pakuvad laevaremonditeenust laevandusettevõtetele, kelle laevad seilavad Soome vetes, sealhulgas ka suvel Läänemerd külastavatele kruiisilaevadele, teatasid osapooled.
Soomes esindab ühist teenust Aker Yards Lifecycle Services (AY-LCS), projektide juhiks ning elluviiajks on SRC Grupi tütarettevõte SRC Laevateenindus OÜ.

Kinnisvara: asjatundja ebaõige soovitus võib kaasa tuua kahjunõude
OÜ Rimess jurist Jürgen Valter kirjutab Äripäeva kinnisvararubriigis, et kui keegi teile varalises küsimuses nõu annab ning teil on põhjust eeldada, et see isik teab, mida ta räägib ja te tema jutule tuginedes teete (või jätate tegemata) mingi tehingu ning see tehing toob teile kaasa kahju, sest nõuanne oli ebaõige, siis on teil õigus nõuda sellise kahju hüvitamist.
Ajalehed, veebilehed, televisioon ja raadio on täis asjatundjaid või isikuid, kes asjatundjatena esinevad, kes pidevalt lugejatele ja kuulajatele kinnisvara teemal soovitusi ning nõuandeid jagavad. Ühelt poolt on see küll arusaadav, et enda edu nimel väljaütlemisi teatud suunas kallutatakse, kuid kuskilt jookseb piir, mida võib ja mida ei või soovitada, tõdeb Valter.
Arvestades mõne arvamuse kategoorilisust (à la "kinnisvara hinnad ei saa langeda, sest rahvaarv maailmas suureneb"), tekib paratamatult küsimus, kas need nõustajad-asjatundjad oma arvamuste ja soovituste eest ka vastutavad.
Võlaõigusseadus (VÕS) N 1048 näeb ette, et teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse andnud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud asjatundja on kohustatud arvamusega tekitatud kahju hüvitama isikule, kes õigustatult uskus, mida asjatundja rääkis, ning usaldas asjatundjat tema kutsealase tegevuse tõttu.

LHV süüdistab pankasid ebaeetilises võitluses
LHV seisab silmitsi teise pensionisamba klientide lahkumisega ja süüdistab konkureerivaid pankasid ebaeetiliste võtete kasutamises klientide ülesostmisel. Näiteks ähvardatakse LHV pensionifondidega liitunud kliente kõrgema laenuintressiga.
"Inimesed lahkuvad LHVst sellepärast, et pank sunnib neid pensionifondi üle viima, enne kui kodulaenu või muud laenu annab ning inimesed kardavad kõrgema laenuintressi pärast oma fondi hiljem tagasi LHVsse tuua," süüdistas LHV tegevjuht Mihkel Oja pankasid ebaausates võtetes, kirjutab Äripäev.
LHV juht ei soovinud siiski täpsustada, kui palju täpselt on kliente LHVst lahkunud. Ta tõi näite eelmise aasta kliendiuuringust, kus 36% LHVst lahkunud klientidest tõi põhjuseks soodsama eluasemelaenu, krediitkaardi, soovilaenu või muu krediiditoote saamise mõnes pangas.
Pangad lükkasid LHV süüdistuse ümber. "Loomulikult räägime kliendile kõigist oma toodetest ja teeme ettepaneku saada kasu ka Sampo pensionifondist. Aga kindlasti ei nuhtle me klienti selle eest, kui ta langetab otsuse säilitada pensionisammas mujal," rääkis Sampo Panga jaepanganduse juht Tõnu Vanajuur.

Valerahategijad vorbivad juba ka viiekrooniseid teha
Väikese nominaaliga valeraha on küll kehva kvaliteediga, kuid
Viimasel aastal on Eestis liikvele tulnud üha väiksema väärtusega võltsitud rahatähti. Leitud viie-, kümne- ja kahekümneviiekroonised kupüürid on aga ilmselgelt madala kvaliteediga.
Õnneks ei ole juhtumid sagedased ning tõenäoliselt on tegemist vaid koolilaste n-ö põneva üritusega. Värviprinteriga valmistatud kupüüride "täiustamisel" on turvaelementide asendamiseks kasutatud näiteks bussipiletitelt eraldatud hõbeniiti, mistõttu hämara valguse ja kiire ostu-müügi puhul ei ole kiirustavat või eakamat inimest sugugi võimatu petta.
Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissar Rocco Ots nimetab kokku 309 sel aastal tuvastatud valerahajuhtu. Kõige rohkem on tegu siiski võltsdollaritega. Järgnevad eurod ja Vene rublad.

Andrei Polištšuk tahab riigile kuuluvat keskturu maad endale
Vaidlus soovitud magusa krundi ümber on käinud juba peaaegu kümme aastat.
Tallinna keskturu haldaja Turukaubanduse AS, mille omanik on Vadim Polištšuki poeg Andrei Polištšuk, tahab turu all olevat maad riigilt endale saada. Kuna tegemist on katastritunnistuseta krundiga, siis on see automaatselt riigi omand.
Kirju, milles soovitakse saada lahendit eelmainitud 3511 ruutmeetri suuruse krundi suhtes, on saadetud nii Harju maavanemale kui ka Tallinna maa-ametile.
12. septembril saatis ettevõte seni viimase lahendiküsimusega kirja Tallinna maa-ametile. Selles sooviti teada, milline on turu põhjendatud piir, kuidas vaidlust lahendada, ning saada ka ameti nägemust probleemist.
Kuna argumendid polnud veel koos, ei osanud Tallinna maa-ameti juhataja Alo Brandt midagi lähemalt kommenteerida. "Kuna krundil puudub katastritunnistus, siis juriidiliselt pole Turukaubanduse AS-il sellele mingisugust õigust," tõdes ta ja lisas, et krunt kuulub praegu ikkagi riigile. Samuti pole riik siiani ka vastu võtnud mingisuguseid otsuseid konkreetse krundi kohta.

Ryanairi tulek Tallinna muutub kindlamaks
Iiri odavlennufirma Ryanair on endiselt huvitatud Tallinna lennuliinide avamisest ning läbi-rääkimised lennufirma ja eestlaste vahel käivad. Lisaks on Tallinna lennujaam otsustanud järgmisel aastal oma tasusid alandada.
Eelmisel nädalal kohtus Ryan-airi asepresident Michael Cawley majandusministeeriumi abiministri Siim-Valmar Kiisleri ja Tallinna lennujaama esindajatega.
"Ryanair väljendas oma selget huvi ja ka meie oleme kindlasti huvitatud uutest lennufirmadest," märkis Tallinna lennujaama juht Rein Loik. "Siiani on takistuseks olnud meie lennujaamatasud, kuid nüüd oleme otsustanud järgmisel aastal tasusid kõigile vähendada. Kui palju, see selgub eelarve tegemise käigus."

Ellerhein esines edukalt mainekal koorikonkursil
Tütarlastekoor Ellerhein dirigent Tiia-Ester Loitme juhatusel võitis eile Saksamaal Wuppertalis EBU koorikonkursil "Let The Peoples Sing" noortekooride kategoorias esikoha.
Samal konkursil osalenud Tartu Karlova Gümnaasiumi Lastekoor "Maarjalill" dirigent Ave-Maria Silla juhtimisel pälvis oma kategoorias teise koha.
Konkursi rändauhinna "Hõbedase roosikarika" sai Schola Cantorum Norrast.
Finaalkontserdil esines ka karika eelmine omanik, Tallinna Muusikakeskkooli lastekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel.
Kooride olümpiaks nimetatud konkursist tegi otseülekande 21 raadiojaama üle maailma, nende hulgas Klassikaraadio.
"Let The Peoples Sing" on Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) pika traditsiooniga raadiokonkurss, mida korraldatakse aastast 1966 iga kahe aasta tagant.
Konkursi eesmärk on propageerida koorilaulu raadioeetris ja anda EBU liikmetele võimalus tutvustada oma maa koorilaulukultuuri.

Valmiv Eesti film ootab lugusid 1924. aasta detsembrimässust
Seoses Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks valmiva ajaloolise action-draama ettevalmistamisega kutsub produktsioonifirma Ruut inimesi üles koguma mälestusi ja meenutusi 1924. aasta detsembrimässu kohta. Parimate lugude saatjad saavad kaasa lüüa filmivõtetel.
Täispikk mängufilm tööpealkirjaga "Mäss" keskendub 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikule riigipöördekatsele Tallinnas, näidates, kui lähedal oli Eesti oma noore iseseisvuse kaotusele, teatas produktsioonifirma. Toetamaks linalugu autentsete meenutustega, kutsub filmi produtsent Artur Talvik inimesi üles koguma mälestusi detsembrimässust.
"1924. aasta kommunistlik riigipöördekatse on vähe kajastamist leidnud sündmus Eesti ajaloos, kindlasti elab aga Eestis veel inimesi, kes selle kohta huvitavaid lugusid oskavad rääkida," selgitas Artur Talvik. "Kutsume kõiki üles oma vanemate ja vanavanematega vestlema ning neilt kuuldud lugusid filmitegijatele edastama."

Laupäeval toimub Tallinnas rahvusvaheline harrastusfilmide festival
Laupäeval kella 10 kuni 18 näeb rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis V rahvusvahelise harrastusfilmide festivali "Tallinn 2007" valikkava ning tehakse teatavaks festivali tulemused.
Tänavusele festivalile saadeti 192 tõsielu-, mängu- ja animafilmi Argentiinast, Eestist, Hollandist, Iisraelist, Iraanist, Itaaliast, Lõuna-Koreast, Leedust, Lätist, Norrast, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Taivanilt, Šveitsist, Venemaalt. Kokku 29 riigist, teatas Eesti Filmiamatööride liit.
Nende seas on ülemaailmsetel UNICA filmifestivalidel ja teistel rahvusvahelistel festivalidel auhinnatud filme.
Eesti Filmiamatööride Liit korraldab festivali "Tallinn" eesmärgiga võimaldada harrastusfilmihuvilistel näha regulaarselt eri riikide harrastusfilme, selle raames toimub ka Põhjamaade filmifestival.
Filmid tõlgitakse kohapeal eesti keelde sünkroontehnika abil, mida väljastatakse soovijaile dokumendi alusel.

Tartu avab laulupeomuuseumi
Reedel kell 16 avatakse Eesti ühes kirevama ajalooga seltsimajas ja eesti teatri sünnipaigas laulupidude traditsioonile pühendatud laulupeomuuseum.
Tartu laulupeomuuseum ulatub läbi Jaama 14 asuva, värskelt renoveeritud ajaloolise maja kolme korruse, millest esimesel asetseb eesti laulupidudele keskenduv ekspositsioon, teisel aga üritustesaal, kus muu hulgas mängitakse läbi sügise Suveteatri etendust "Romeo ja Signe". Kolmandal korrusel asub hoones aastakümnete jooksul tegutsenud seltside - näiteks "Vanemuise" seltsi, Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Üliõpilaste Seltsi - ajalugu ja eesti teatri saamislugu tutvustav näitus "Teatri sünd".
Muuseumi avavad kultuuriminister Laine Jänes ja Tartu linnapea Urmas Kruuse. Esinevad Tartu koorid ning kohal on eesti tippdirigendid.
Avamisüritusele pääseb vaid kutsega, muuseum on kõikidele huvilistele avatud alates 24.oktoobrist kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.

Balti Teatrisügis - palun teeme teistmoodi!!! 
Festival Balti Teatrisügis esitab osalevatele etendusetele nii kitsapiirilisi nõudmisi, et raske on kokku saada piisavat hulka väärilisi teatritükke.
Reedel lõppes Panevežyses Balti teatrisügise reanimeeritud versiooni kolmas festival. See on Eesti, Läti ja Leedu teatriliidu organiseeritud külakorda käiv festival, mille statuut näeb ette, et kord aastas võistlevad kolmest riigi kaks kas enda või Baltimaade dramaturgia põhjal tehtud lavastust, mis ei tohi olla vanemad kui kaks aastat.
Nagu esimene aasta Riias hoiatas ja eelmine aasta Tartus selgelt näitas, on selline äärmiselt kitsas statuut pehmelt öeldes küsitav. Kolm teatriruumi on lihtsalt nii väikesed, et kuut festivaliväärilist lavastust kokku ei saa. Nii kohtuvad küll baltlased ametlike delegatsioonide ja teatritruppide kujul, kuid erilist villa sellest ei ole.

Lastelavastus: mine sa sinder tänamatut emahunti tea
Lasteetenduses "Vanamees ja emahunt" kohtuvad eesti ja tšerkessi kultuur.
Kaheks hooajaks Nukuteatriga liitunud tšerkessi päritolu lavastaja, neljakordne Kuldse Maski laureaat Ibragim *auoh (Jevgeni Ibragimov) tõi Nukuteatri ovaalsaalis lavale folkloorse mõistuloo vanamehest ja emahundist.
Sirmi ees laulavad, tantsivad ja ratsutavad tulised tšerkessid ja tšerkessitarid, sirmi taga, põuasel mägismaal uitab aga ringi suure ninaga südamlik vanamees, kes päästab jahimeeste eest põgeneva emahundi elu. Tänutäheks tahab emahunt aga vanamehe ära süüa.
"Vanamehe ja emahundi" näol on tegemist suurepärase näitega, kuidas kaks erinevat kultuuri võivad teatri tingimustes teineteist inspireerida ja rikastada.
Krõbedad naljad lastele

Jaan Rääts kasutab pille, mis ei lähe kohe katki
Muusikapedagoog ja helilooja professor Jaan Rääts tähistab täna 75. sünnipäeva.
Nagu elavale klassikule kohane, võib Jaan Räätsa kõige sagedamini kohata koolide muusika-klasside seintel asuvatel fotodel. On selline komme eksponeerida Eesti kultuurikangelasi rangelt must-valges raamis kõrvu kaugete meistrite väärikate nägudega, et äratada õppurites vajalikul määral austust ja rõhutada kunsti ajatust ning loojakaugust. Ja tõesti: portreelt vaatabki vastu umbes kolmekümneaastase rangete prillidega intellektuaali enesekindel pilk.
Võtame ette professori loomingu: sonaadid, sümfooniad, kontserdid, prelüüdid, marginaalid… ja koguni paar pealkirjata pala! Kuid muusikahuvilist, kes nendest sümptomitest veel ei heitu ja võtab välja otsida Räätsa muusikaga plaadi, tabab šokk! Kuulajale paiskub vastu rütmistiihiatest tulvil, üdini pulbitsev, kohati lausa raevukalt püsimatu helidevoog. Ometi ei ole muusika põhitoon destruktiivne ja inimest alandav, vaid vastupidi - kogu seda tulevärki juhib peen huumor ja elujaatus.

Scarlett Johansson - lapstähest lapsehoidjaks
Kobarkinos linastuv uus Scarlett Johanssoni film "Lapsehoidja päevikud" valmistab küll pettumuse, ent annab põhjust rääkida peaosalisest prl Johanssonist.
Kõigepealt siiski tema uuest filmist. Kui selle pealkiri teeb veidi ettevaatlikuks (sama juhtus ka hiljuti vägagi vaimukaks osutunud komöödiaga "Kõht ette"), siis lootust tekitab eelkõige filmi režissööride-stsenaristide tandem Shari Springer Berman ja Robert Pulcini, kelle eelmine, koomiksikunstnik Harvey Pekarist kõnelev mängufilm "American Splendor" ühendas suurepäraselt Ameerika indie-traditsioonid ning Hollywoodi eluloojutustamisoskuse. "Lapsehoidja päevikud" jääb aga kõigest sümpaatseks komöödiaks, mis püüab ühendada lõbusat (juhuslikult lapsehoidjaks sattumine) ja tõsist (laste üksildus endaga kimpus vanemate kõrval) poolust, ent jääb seejuures enamasti abituks. Peagi ilmselt edukaks DVD-tooteks maanduv "Lapsehoidja päevikud" näitab aga taas kord Johanssoni kummalist ja veidi haaramatut näitlejaprofiili, mida iseloomustab eelkõige teatav kohmetus ning ülevoolav seksikus, mida tal isegi hea tahtmisega varjata ei õnnestu.

Visionil nägi reedel nii mõndagi
Reedel sai kunstiakadeemia suures saalis teoks järg sajandivahetusel kultuslikuks saanud üritustesarjale Vision. Ürituse raputavaim esineja oli Norra nn brutal prog'i duo MoHa!, kes trummide, kitarri ning live-elektroonika abil manas esile polürütmilist matemaatilist kaost. Super!

Elu meie ümber
Elu meie ümber: Kaks 10-aastast tüdrukut sõidavad trolliga Mustamäelt kesklinna. Juttu jätkub. Äkki alustab üks uhkelt: "Ma tean, mis peatus nüüd tuleb. Tõnismäe!" ja poetab siis "A mis järgmine on, ma ei teagi." "Vabaduse väljak," õpetab teine. "Ausalt vää?! Osssa poiss!" kõlab siiras vastus.

Saksamaa vutikoondis tagas pääsu EM-finaalturniirile
Saksamaa koondis tagas viigiga Iirimaa vastu EM-valikturniiril D-grupis edasipääsu tuleva aasta juunis toimuvale EM-valikturniirile.
Lisaks Saksamaale mängivad EM-il kindlasti korraldajamaad Austria ja Šveits.
A-grupis on konkurentsi jäänud neli meeskonda. Poolal neist on parim positsioon, edestades lähimaid jälitajaid nelja punktiga. Hea võimalus säilis ka Portugalil, kellel on jäänud valikturniiril pidada kolm mängu, sama punktisummaga kolmandat kohta hoidval Soomel on jäänud pidada kaks mängu. Teoreetiline šanss on jäänud ka Serbiale.
B-grupis jagavad kaks edasipääsukohta Šotimaa ning MM-finaaliski kohtunud Itaalia ja Prantsusmaa. Võtmekohtumiseks saab 17. novembril toimuv mäng Šoti ja Itaalia vahel Glasgow's. Prantsusmaa peab edasipääsuks võitma kaks järelejäänud kohtumist. Kõigil kolmel meeskonnal on jäänud pidada kaks kohtumist ning Šotimaal on liidrina 24, Itaalial 23 ning Prantsusmaal 22 punkti.

Kaia Kanepi säilitas 55. tabelirea
Eesti naistennisistide esinumber Kaia Kanepi säilitas WTA edetabelis 55. koha.
Eestlannadest parandasid ühe rea võrra oma positsiooni Maret Ani, kes on nüüd 119. kohal ja kümne astme võrra rühkis ülespoole Margit Rüütel, kes tõusis 204ndaks.Edetabelipunkte on kogunud veel ka Julia Matojan (937.), teatab Sportnet.
Esikolmik jätkab endises järjekorras - Justine Henin, Svetlana Kuznetsova ja Jelena Jankovic. Seni neljas olnud Maria Šarapova loovutas oma koha Ana Ivanovicile. Vangerdus toimus ka kohtadel 6.-7. - Serena Williams sai mööda Anna Tšakvetadzest. Nädal tagasi esikümnesse tõusnud Nadežda Petrova pidi sealt taas lahkuma ja viimasena kuulub nüüd kümne parema hulka Jelena Dementjeva.

Aktsiamäng Börsihai alustab taas
22. oktoobril alustab viiendat korda LHV poolt ellu kutsutud aktsiamäng Börsihai 2007, mille eesmärgiks on investeerimise propageerimine.
Aktsiamäng annab hea võimaluse panna proovile oma investeerimisalased teadmised ning võrrelda oma oskusi teiste investoritega.
2001. aasta sügisel toimus esimene aktsiamäng "Noor Pensionär", mis kordus kuni aastani 2005, mil sellest sai investeerimis- ja kauplemismäng "Börsihai". Eelmisel aastal said aktsiamängust osa võtta ka Läti ja Leedu investeerimishuvilised, mis tegi mängu rahvusvaheliseks aktsiamänguks.
Mängus toimuvad tehingud sarnaselt tegelikele, virtuaalne teenustasu tehingute pealt on ühtsuse mõttes viidud kõikidel turgudel 0,1% peale. Tehingute sisestamine toimub sarnaselt tavapärasele kauplemisele. Sel aastal võib olla igal mängijal piiramata arv portfelle. Esimese portfelli hind on 100 krooni ja iga järgmise portfelli hind 300 krooni. Hiljem liitunutele on tingimused samad.

SBM Pank toob turule investeerimishoiuse AquaTerra
SBM Pank struktureeris Eesti turule investeerimishoiuse - AquaTerra, mille tootlus on seotud fikseeritud intressi ning põllumajanduskaupade ja veefirmade aktsiate hinnaindeksitega.
"Seoses maailma rahvaarvu kasvuga, tõusva elatustasemega ning üha rohkemat teravilja neelava biokütuse tootmisega, on nii joogivee kui põllumajandussaaduste hinnad läinud kiirele kasvutrendile, millest antud investeerimishoiusega on võimalik osa saada. Kuna aga investeerides ei ole tulevane tootlus kunagi ette teada on SBM Pank investeerimishoiusele lisanud ka tähtajalise hoiuse komponendi, millele makstakse Eesti kõrgeimat intressi," ütles SBM Panga juhatuse esimees Riho Rasmann.
Hoiuse valuutaks on euro ning hoiuse summa konverteerib SBM Pank kroonist Eesti Panga keskkursiga.
Investeerimishoiust on võimalik sõlmida SBM Panga kontorites 5. novembrini 2007 ja hoiustamise algustähtpäevaks on 6. november 2007.

SAS avab kaks uut lennuliini
Lennufirma SAS avab oktoobris kaks uut lennuliini - Tai pealinna Bangokki ning Dubaisse.
Esimene lend kolm korda nädalas toimima hakkaval liinil Stockholm-Bangok tehakse 29. oktoobril, Kopenhaagenist Dubaisse saab lennata alates 31. oktoobrist.
Tänu mitmetele lendudele Tallinna ja Stockholmi ning Kopenhaageni vahel on ka Tallinnast Bangokki ja Dubaisse pääs senisest märksa hõlpsam.
Stockholmi-Bangoki liin täiendab juba käigus olevat Kopenhaageni-Bangoki liini, kuid Dubai on lennufirmale uus sihtpunkt. Käesoleval aastal on SAS avanud ka kolmanda pika lennuliini, märtsis tehti algust lendudega Stockholmist Pekingisse.
Stockholmi-Bangkoki liin töötab kuni 25. märtsini 2007 ja Kopenhaageni-Dubai liin kuni 29. märtsini. Mõlemal liinil lendab kolm korda nädalas Airbus A340-300, mis pakub reisijaile kolme lennuklassi, Business, Economy Extra and Economy.

Algas optsioonide müük Uuesalu elamurajoonis
Alates tänasest on võimalik soetada Uuesalu elurajooni ridaelamu Kitse tee 3 optsioone, mis võimaldavad kindlaks määratud hinnaga lunastada korteriomand kolme aasta jooksul.
"Kuna IBE Estonia ja Pindi Kinnisvara eesmärk on pakkuda inimestele tänases turusituatsioonis paindlikumaid ja vastuvõetavamaid lahendusi, siis usume, et optsioonide müük vähendab riski klientidel soetada endale sobilik kodu juba täna," sõnas elurajooni arendava IBE Estonia juhatuse liige Ülle Kullör.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman lausus, et optsioonid ei ole välisriikides midagi uut. "Turgudel, kus valitseb tuleviku osas ebaselgus ning ostjad pelgavad hinnalanguse kartuses tehingut teha, on optsioon heaks abimeheks riskide maandamisel," lausus ta.
Uuesalu optsioonitingimused:
1. Esialgne sissemaks 10-15 %

Vastutuskindlustus korvab ühistuliikmetele tekitatud kahju
Oktoobrist 2007 muutis ERGO korteriühistute vastutuskindlustuse kindlustuskaitset laiemaks, et edaspidi hüvitada korteriühistu tekitatud kahju korral lisaks kolmandatele isikutele ka korteriühistu liikmetele endile tekkinud kahjud.
Muudatuse viis ERGO sisse klientidelt saadud tagasiside põhjal. "Korteriühistud eeldavad kindlustuskatet ostes, et ühistu poolt ühisomandi haldamise käigus korteriomanikule tekkinud kahjud on vastutuskindlustuslepinguga kaetud. Et see nii ei olnud, viisime kindlustuse kooskõlla klientide ootustega," selgitas kindlustuse täiendamise põhjust kindlustusdirektor Sven Freiberg.
Eesti korteriühistutest on vastustuskindlustuse kaitsega hinnanguliselt iga neljas kindlustatud elamu, kuid nt Saksamaal enamus. "Need suhtarvud peegeldavad ühistute võimet kaardistada oma tegevuste riske ja vähendada võimalikke erakorralisi rahalisi väljaminekuid tulevikus. Ajal, kui paljud korteriühistud tegelevad renoveerimis- ja ümberehitustöödega, tasub kindlasti mõelda ka oma vastutuse kindlustamisele, et remondirahad jääks remondi tarbeks, mitte tekitatud kahjude korvamiseks," leiab Freiberg.

Jalax korraldab Mündi tehases lahtiste uste päeva
Metallmööbli ja -komponentide tootja AS Jalax korraldab 17. oktoobril Mündis asuvas tehases lahtiste uste päeva, mille peaeesmärgiks on potentsiaalsetele uutele töötajatele ettevõtte tutvustamine.
ASi Jalax tegevdirektori Laur Lubja sõnul on lahtiste uste päevale oodatud nii ametikoolide ja kõrgkoolide õpilased kui kõik teised, kes soovivad tutvuda Jalaxi poolt pakutavate võimaluste ja töötingimustega.
"Praegu annab Jalax tööd ligikaudu 200 inimesele, kuid seoses tellimuste kasvuga suureneb meie töömaht prognoositust kiiremini ning tänu sellele saame pakkuda tööd järjest suuremale arvule Järvamaa inimestele. Lahtiste uste päeva eesmärgiks on tutvustada huvilistele kõike, mis on seotud Jalaxi ja metallmööbli tootmisega," rääkis Lubja. "Tutvustame omanikke, tegevjuhtkonda, võimalusi praktika läbiviimiseks, koostööks ja ettevõttes töötamiseks, samuti tootmist ja tehnoloogilisi võimalusi," lisas ta.

Tallinna Börs korraldab investeerimismessi
Tallinna Börs korraldab 19. ja 20. oktoobril Viru keskuses investeerimismessi, mille eesmärgiks on säästmise tähtsustamine ja investeerimisvõimaluste tutvustamine.
Investeerimismessi kahel päeval toimub ligi 70 seminari ja koolitust nii alustavatele kui ka kogenud investoritele. Suurel laval jagavad oma investeerimiskogemusi Rain Lõhmus, Kristel Kivinurm-Priisalm, Valdo Kalm, Märten Ross, Anu Välba, Alev Ström ja teised Eesti oma ala tippspetsialistid, tutvustatakse börsiettevõtteid ning toimuvad harivad mängud. Messil on esindatud pangad, varahaldusfirmad ja börsiettevõtted, kohal on ka Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. Laval koordineerib tegevust väikeinvestor Marko Reikop.
"Vajadusest säästa on viimasel ajal palju räägitud. Messi eesmärk on astuda samm edasi ja anda inimestele võimalus saada juurde praktilisi teadmisi säästude targaks investeerimiseks ehk vara kasvatamiseks. Investeerimises ei ole midagi keerulist ning selleks ei pea miljoneid või sadu tuhandeid kroone tagataskus omama," ütles Tallinna Börsi investorharidusprogrammi juht Kata Varblane.

Starman lisab programmi uue telekanali Fox Crime
Kaabel- ja maapealse leviga digi-TV teenuse pakkuja AS Starman lisab alates 1. novembrist oma programmi uue telekanali Fox Crime, mis hakkab näitama eestikeelsete subtiitritega varustatud populaarseid krimisarju.
Vaatajateni jõuavad uued, hetkel kogu maailmas laineid löövad hittsarjad nagu Dexter, Spooks, Day Break ja Brotherhood, samuti Eesti televaatajatele juba tuttavad Criminal Minds, Monk ja erinevad C.S.I. sarjad. Näha saab ka läbi aegade televaatajate poolehoiu võitnud sarju nagu Law and Order ja Silent Witness. Kavas on ka USA politsei tööd tutvustav legendaarne dokumentaalsari Cops ning palju muud.
Fox Crime hakkab alates 1. novembrist olema nähtav kõigis peamistes Starmani kaabel- ja digi-TV võrkudes, samuti maapealse leviga digitelevisioonis ZUUMtv. Seega muutub Fox Crime kättesaadavaks valdavale osale Eesti elanikest. Kõigi krimi-seriaalide sõprade rõõmuks on kanali sarjad eestikeelsete subtiitritega.

Vanad ja kobedad - kas vana arm ka roostetab? 
"Vanad ja kobedad" naasis telesarjana pärast kuueaastast pausi. 2003. aastal tehti neist mängufilm, 2004-2005 juhtis näitlejapaar "Maie ja Valduri vägitegu".
Mis mõtteid siis taaskohtumine tekitas? Kümmekonna algusminuti vältel sai end korduvalt tabatud mõttelt: see on kui juhuslik kohtumine vana kallimaga, kellega sai umbes viis aastat tagasi lõplikult lahku mindud. Ja kinnitust sai ka toonane tõdemus: lahkumisotsus oli õige. See mõte püsis kõigi Maie juttude ajal uue maja, torude, trasside ja sooja vee saamise ümber, vana Volga võrdlemise hetkedel naabrite autodega ja, paberkott peas, au-tosse istumise ajal.
Aga pärast Maie ja Silvi kohtumist tolle lillepoes hakkas tekkima hetki, kus meenus midagi sooja, ning hinges lõi helisema ootus. Sarjaosa lõpuhetked Volga müügikuulutuse ja värava taha veerenud džiibiga ning salapärane muusikataust andsid aga lootust, et Peep Pedmansoni kirjutajafantaasia võib veel midagi huvitavat ette sööta.

 "Pealtnägija" kaasautorid selgunud? 
Eesti Päevalehe andmeil on ühed võimalikud 7. novembril uut hooaega alustava "Pealtnägija" kaasautorid Mihkel Kärmase kõrval endine "Aktuaalse kaamera" toimetaja Roald Johannson ning hingusele läinud krimisaate "Avatud toimik" juht ja AK-s töötanud Siiri Ottender.
Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa ei tõtanud saatejuhtide nimesid kinnitama, ent ei lükanud neid ka ümber.
"Püüame kaitsta neid saatejuhte, kes Kärmase kõrvale tulevad, vaatame, kuidas neil läheb. Neid hakatakse kohe muidu võrdlema Kersnaga, mis on võib-olla ebaaus," selgitas Allikmaa. "Ühelt poolt on selge, et Kersna on Kersna ja temaga ei suuda keegi võistelda. Ajakirjanduslikus mõttes suudame aga küll konkurentsi ja väga head sisu pakkuda," lisas Allikmaa.

Kalevi uudisteportaal tundub alles toores
Pühapäeval alustas tööd Oliver Kruuda meediaimpeeriumi ehk Kalev Meedia esimene uudislapsuke. Aadressil
Kalev.ee leiab nüüd uudisteportaali, mida peatoimetab aastaid online-ajakirjanduses askeldanud Sten A. Hankewitz. Lisaks temale töötab toimetuses veel kaheksa toimetajat.
Vähemalt esialgu moodustab Kalev.ee uudiste põhisisu pressiteadete ning muude meediakanalite refereerimine. Lisaks fotod ja videoklipid ning Kalev Meedia enda väljaannete teemad lühidalt esitletuna. Justkui igaühele midagi, aga teisalt ei leia sealt infot, mida kusagilt mujalt pikemalt ja põhjalikumalt juba kätte ei saaks. Nagu lubatud, on portaal kakskeelne, sealjuures tundub, et venekeelne osa on veel pooleli.

Baskini anekdoodid
Haiglas heliseb telefon.
"Tere hommikust! Tahtsin küsida, kuidas on haige Petersoni tervis. Teine korrus, palat kuus."
"Kohe vaatan haiguslugu. Nii: jalaluu on hästi kokku kasvanud, ülehomme võtame kipsi maha. Reedel võtame rinnahaavast niidid välja."
"Kas haige vajab järelravi?"
"Jah, kaks nädalat ambulatoorset ravi, ultraheli, ravivõimlemine."
"Millal ta koju saab?"
"Esmaspäeval kell 12. Kes küsib, palun? Olete haige sugulane?"
"Ei, olen Peterson ise, aga selles jubedas haiglas ju keegi ei räägi midagi!"
Sõjaväes:

JÄRJEJUTT (16): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Amin oli viibinud hommikust saadik palees. Ta oli heas tujus, kuna "Nõukogude abivägi" lähenes. See oli talle suur saavutus, sest alates 1979. aasta märtsist oli riigi juhtkond NSV Liidu väeüksuste tulekut vähemalt 14 korda taotlenud ja nüüd need tulid, liiatigi veel suurel hulgal. Amin kutsus oma sugulased, valitsusliikmed ja kõrgemad sõjaväelased lõunale, et tähistada seda edu ning AHDH aastapäeva. Pealegi jõudis paleesse üks kõrge parteitegelane Moskvast infoga, et Kreml aktsepteerib täiesti Kabuli uut võimu. Mida võis veel tahta?
Enne rünnakut aga vaevles Amin koos paljude ministritega palees, sest sealne Nõukogude KGB-lasest kokk oli lõunaroad mürgitanud. Kõik pidasid seda Taraki salajase käsilase kätetööks, toiduained ja mahlad saadeti ekspertiisi ning kokad peeti kinni. Mõni inimene kaotas teadvuse, sh mõneks ajaks ka Amin, kes palus paleesse kihutanud sõjaväearstidele ja peakirurgidele pärast õhtupoolikul veel appi Nõukogude arste, sest omi ei usaldatud. Kuid ega Nõukogude arstegi usaldatud - nad otsiti enne paleesse sisenemist põhjalikult läbi. Mõistagi ei teadnud Nõukogude arstid, et nad sekkuvad kellegi plaanidesse. Nad tegelesid Aminiga, tegid talle maoloputuse ning päästsid tema elu.

Eesti meistriks kihutas end Rainer Aus
Rallit sõideti Eestiski. Meistrivõistluste viimane etapp Saaremaal andis vaatemängulise finaali, kus suursoosiku venelase Jevgeni Novikovi katkestamine andis trumbid Rainer Ausi kätte, kes võitiski 64 punktiga nii N-rühmas kui ka pälvis esikoha absoluutarvestuses. Novikovi saagiks jäi 60 ja Egon Kauri kontosse 41 punkti.
Kuni kaheliitristel autodel võidutses Kaspar Koitla, neliveoliste autode A-rühmas Slava Popov.

Urmo Aava lõpetas Korsikal võsas, meistritiitel Anderssonile
Urmo Aava ja Kuldar Sikk kutsuti oma Suzuki JRC-autoga ka MM-sarja Jaapani etapile. Suzuki hindab juunioride sarja teise koha omaniku sõitu.
Korsika ralliga lõppesid FIA juunioride meistrivõistlused, kus enne viimast etappi juhtisid võrdselt 38 punktiga Suzuki sõitjad Urmo Aava ja rootslane Per-Gunnar Andersson. Kuni kaheksanda kiiruskatseni juhtis heitlust Aava, ent siis sõitis eestlane teelt välja, katkestas ning tiitel läks nagu mullugi Per-Gunnar ja Jonas Anderssonile, kes pole vennad ega mitte ka sugulased.
"Sain laupäevaseks teiseks katseks juba liigagi hea fiilingu. Kuni õnnetus juhtus," selgitas Aava. "Läksin katse kuuendal kilomeetril olnud vasakusse kurvi liiga kiiresti ja kaldusin sõidutrajektoorilt välja. Auto libises kaassõitja poolse küljega kraavi, kust teda ka publiku abiga kätte ei saadud."

Mine metsa!  Käisin ega kahetse
Kui jõudsin Jägala-Joale rogainivõistluse starti, pidin üllatust varjama - metsa läks rohkesti üle tuhande orienteeruja.
Osavõtjate arvule pandud piirang 1200 inimest tundus kummalise naljana. No vaevalt nii palju seiklusehuvilisi kokku tuleb! Kuid rahvast tuli nii palju, et tekkis suure võistluse tunne.
Mis tõi inimesi hulgakaupa mitmeks tunniks metsade vahele ja külateedele seiklema ja raskusi trotsima? Orienteerumisvõistlustel pole nii rohke osalejaskond tavapärane. Kas tõesti eelistavad eestlased üksi pusimisele kambas liikumist? Rogain on võistkondlik ala, võistkonda kuulub kaks kuni viis inimest.
Kokku tuli eri huvidega harrastajaid. Muidugi startis suur hulk orienteerujaid, seiklusspordi tippe ja jooksu-, suusa- ja rattaradadelt tuntud muidu sportlikke tegelasi, kelle jalad juba lähte eel maad kaapides väljaelamist ootasid. Palju leidus ka harrastussportlasega mitte sarnanevaid inimesi, just nemad tõusid väikese metsalaulupeo põhitegelasteks.

AjaPeegel: Ohvitserid ei pääsenud jalgpallimeistrite ühispildile
Eesti NSV jalgpallimeistrivõistlused algasid tavaliselt pärast volbriööd ja hooaeg lõppes viinakuus. Võitjameeskonda autasustati haruldase hõbedase rändkarikaga, mille valmistasid Eesti kullassepad.
Mängijatele riputati kaela meistrimedal, lisaks said nad spordijuhilt sooja käepigistuse ja diplomi. Loomulikult peeti seejärel ka lõpubankett, kus kesvamärjukesega mõistagi ei koonerdatud.
Neli kümnendit tagasi ilmusid jalgpallimeistrite fotod vaid Spordilehes ja ajakirjas Kehakultuur. Tavaliselt saadeti vutimatše pildistama toimetuse mittekoosseisuline piltnik. Tukkusin siis üksinda seal väravate taga ja vuti- mehed võtsid mu peagi omaks.
1966. aastal Eesti meistriks kroonitud Balti laevastiku Tallinna garnisoni meeskonda pildistama saatis Spordilehe toonane vastutav toimetaja Endel Nigul mu sõnadega: "Lembit, aseta ohvitserid foto äärtele!" Küsisin: "Miks?" Nigul vastas: "Pärast lõikame ära, sest tsensuur ei luba ohvitsere näidata."

Maatööga sitkust kogunud suusalootus Algo Kärp rühib tippu
Suusatamise järelkasvukoondise esinumber Algo Kärp võtab treeningutambi tasapisi omaks, sihikul on kuni 23-aastaste MM-i esikümnekoht.
Nädal tagasi tundis Kärp end poole Ramsau-laagri ajal nii hästi, et tal sugenes isegi väike hirm, kas harjutas õigesti. Harjutas kindlasti - laagri viimasel päeval suusatas ta 2700 meetri kõrgusel liustikul kolm tundi, kuid erinevalt meestekoondislastest Jaak Maest ja Kaspar Kokast loobus õhtusest treeningust.
"Algo põhjendas, et sai tugeva koormuse," lausus treener Mati Alaver. "Tema treeningukava tuli juba laagri keskel veidi muuta. Kuid pulsi- ja verenäitajad olid korras, ära ei tapnud me Algot kindlasti!"
Kärp harjutas juba poisipõlves Heino ja Urve Bergmanni käe all tundide kaupa mõõdukas tempos, mis arendas südameveresoonkonda. Lisaks vihtus ta Viljandimaal Võrtsjärve ääres kodutalus maatööd, mis kasvatas sitked lihased ja tugeva ülakeha.

Kes väärivad Ausa Mängu auhinda? 
Teist aastat korraldatakse sportmängude võistkondadele Ausa Mängu auhinna konkurss, mullu pälvis selle EM-i A-divisjoni jõudnud Eesti noormeeste korvpallikoondis, kuhu kuulus ka Sten-Timmu Sokk (pildil).
Ausa Mängu auhind antakse jalgpalli, jäähoki, jääpalli, korvpalli, käsipalli, saalihoki või võrkpalli võistkonnale, kes oma tegevusega on kõrgel hoidnud ausa spordi üllaid põhimõtteid.
Ausa Mängu auhinna kandidaate võivad esitada Eesti olümpiakomitee liikmesorganisatsioonid ja füüsilised isikud.
Ettepanekud koos põhjendusega tuleb esitada iga aasta 1. detsembriks EOK-le aadressil Pirita tee 12, Tallinn. Kandidaatideks võivad olla noorte, juunioride või täiskasvanute klubid või koondvõistkonnad (ka rahvuskoondised).

Suusakeppidega jooks ja kõnd ehk kuidas imiteerida suusatehnikat
Usinalt talveks valmistuvad harrastussuusatajad tunnevad suurt huvi, kuidas imitatsioonitreeningut teha.
Paljudele suusasõpradele valmistab kehv suusatamisoskus tuska, sellele vajutas pitseri ka mullune pikalt hoogu võtnud talv. Mitmed Tartu maratonil osalejad tunnistasid, et tehnika parandamiseks tuleks vaeva näha.
Appi tuleb imitatsioonitreening ehk suuskeppidega käimine ja jooksmine, mis aitab nii treenitust suurendada kui ka tehnikat parandada. Kõike ei saa ju lume tulekuni edasi lükata!
Mida võiks imiteerida?
Imitatsioonitreeninguga tahetakse muuta nii-öelda musta maa treeningut suusatamisega sarnaseks. Osaliselt see ka õnnestub, ehkki tuleb tunnistada, et lumel suusatamist ei asenda miski. Seetõttu harjutavad tippsuusatajad suvel ja sügisel nii suusatunnelis kui ka mägedes igilumel.

Wembley õhkkond võttis seljavalu ja pani kõhu surisema
Kui Hannah esitas Wembley staadionil Inglismaa hümni "God Save The Queen", saatis Eesti lauljatari enam kui 80 000-pealine fännide ühendkoor.
Vastutusrikka etteaste teinud Hannah'i hääl ei hakanud värisema ka Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" lauldes - Fredrik Paciuse loodud meloodia ja Johann Voldemar Jannseni kirjutatud luuleread kaikusid Londonis samuti vägevalt, tuues paljude Wembleyl viibinud maarjamaalaste ihule kananaha.
Hiigelareen kihas Hannahi esinemise järel nagu mõne väga suure vutimatši ootuses. Kümned tuhanded pealtvaatajad hoolitsesid justkui kokkulepitult, et imeline õhkkond valitseks jalgpalli pühamuks ristitud Wembleyl kuni sportlikult igavaks kujunenud matši lõpuni.
"Sain päris hea elamuse," ütles Raio Piiroja. "Viimati tundsin mängu eel sarnast elevust noorteklassis - üle pika aja surises midagi kõhus."

Lindpere: seis 0: 3 lõpetas mängu
Aktiivsusega silma paistnud Joel Lindpere ütles, et kohtumise esimesel kümnel minutil ei ennustanud miski mängu kiiret lõppemist.
"Asi ei tundunud üldse hull, aga rumalast olukorrast sündinud inglaste avavärav muutis mind kurvaks," tunnistas poolkaitsja.
Kui siis varsti tulid ka teine ja kolmas tabamus, oli esimene poolaeg justkui lõppenud.

Ragnar Klavan: klassivahe oli nii suur
Ragnar Klavan oli mängus Inglismaaga üks eestlaste paremaid, kes oleks võinud teise poolaja alguses külaliste auvärava lüüa.
"Natuke halvasti tabasin palli," hindas nurjunud võimalust poolkaitsja ise. Ometi ei suutnud inglaste väravavaht Paul
Robinson lööki kohe püüda ja pillas palli esimesel katsel
käest.
"Klassivahe oli väga suur," arvas Klavan. "Igas situatsioonis, kus oli vaja värav ära lüüa, inglased seda ka tegid."

Rähn tahab hakata ka väravaid lööma
Kui Taavi Rähn löönuks sellise värava, nagu mängus Inglismaaga, vastaste, mitte oma meeskonna puuri, pretendeerinuks ta tõsiselt Eesti koondise aasta kauneima tabamuse auhinnale, Hõbepallile.
"See jäi mu viimaseks omaväravaks," kinnitas Rähn, kelle nimi säras pärast õnnetut sooritust Wembley hiigelstaadioni tablool ligi 70 minutit. "Nüüd oleks vaja hakata ka vastastele puuri palle lööma! Aga tuleb tunnistada, et ise rünnates on sellise väravani väga raske jõuda."
Karistusala joonele tulnud Ashley Cole'i tsenderdusele pea vahele pannud poolkaitsja ei näinud endal süüd.
"Tsenderdus tuli vähe õnnetult - seda poleks tohtinud üldse niimoodi läbi lasta," arutles Panevežyse Ekranases klubijalgpalli mängiv Rähn. "Ma ei tundnud, et oleksin meeskonda alt vedanud."

Raio Piiroja: loodetavasti ei too mängimine klubis pahandust kaasa
Justkui nõiaväel laatsaretist mängumeeste sekka naasnud Eesti vutikoondise kaitselukk Raio Piiroja sai hoolimata eelnevatel päevadel kimbutanud säärevigatusest ilma valuta Wembleyl mängida.
Kuidas sul õnnestus vaid mõni päev pärast säärevigastust platsile tulla?
Pean ütlema suur tänu doktor Gunnar Männikule - ta tegi tõesti imet! Viimase mängueelse treeningu eel (reedel - toim) olin üpris kindel: midagi ei tule välja ja jalg hakkab taas valu tegema. Soojendusjooksule minnes arvasin, et naasen pärast esimest ringi longates riietusruumi. Aga nii viimasel treeningul kui ka mängus sain valuvabalt hakkama.
Kas võid mängu järel avalikustada doktor Männiku imeseerumid? Kuidas ravi käis?

Jagpallurid tegid oma töö ära
Kõige rohkem rõõmustas, et jalgpallurid tegid oma töö ära. Professionaalne esitus, võitsime mängu esimese 20 minutiga. Teine poolaeg oli lame, sest vaatasime ühe silmaga juba Venemaale. Riietusruumis valitseb pärast viimaseid võite enesekindlus, usk ja hea suhtumine. Võit Venemaal oleks võrratu, kuid viik sobib meile ka.
Eesti koondist tuleb austada. Hästi organiseeritud, distsiplineeritud ning seda liini hoides võivad nad meid kunagi veel võita.
Steve McClaren
Inglismaa peatreener

Olen pettunud, sest lootsin enamat
Peame omaks võtma, et Inglismaa on suurriik ning võitis õigustatult 3: 0. Asi polnud esimese poolaja väravates, vaid mängu üldtasemes. Olen pettunud, sest loodan ju alati, et midagi juhtub. Meie etteaste positiivne külg olid nurgalöögid ning õhuvõitlus - inglastel puudusid pikad ründajad ning Raio Piiroja sai hästi hakkama. Mängisime hiilgavate jalgpallurite vastu ning õppisime neilt kindlasti nii mõndagi, kuid õpitakse ju iga päev.
Inglastel läheb Venemaal kindlasti raskeks. Päris murul ei tekiks neil probleeme, kuid mäng toimub tehiskattel.
Tõenäoliselt nad koos Horvaatiaga finaalturniirile siiski pääsevad.
Viggo Jensen Eesti peatreener

Eesti koondislaste "elu mängus" puudus ennastsalgav võitlus
Jalgpalli sünnimaa meeskonda vargsi üllatada lootnud Eesti vutimehed toodi Wembley staadionikatlas kiiresti maa peale - Inglismaa staarid kirjutasid EM-valiksarjas turniiritabelisse järjekordse 3: 0 võidu.
"Igaüks meist andis endast kõik, aga mõnes olukorras kukkus see pahasti välja," leidis säärevigastust trotsinud keskkaitsja Raio Piiroja. "0: 3 kaotus oli aus tulemus, vastased olid siiski nii palju paremad."
Selge, et kaht meeskonda eristas klassivahe, kuid paljudes mänguolukordades tahtnuks näha võitlust nii-öelda viimase veretilgani. Veidi enam kui pooletunnise mängu järel selgelt rahunenud inglased kohati lausa pakkusid vutiääremaa esindusele auvärava võimalust, ent sellest ei haaratud kinni.

Hambutu mäng jättis Eesti fännid tagasihoidlikuks
Laupäeval Wembley staadionile sõitnud Eesti jalgpallikoondise poolehoidjad olid mängu eel üsna rõõmsas tujus. Ehkki kõvahäälselt Eestile võidu pakkujaid ei leidunud, jäi metroopeatusest staadioniväravateni kulgeva siniste särkide ning sallide ja lippudega varustatud inimsumma võitluslauludest ja jutuvadast kõlama lootus, et Inglismaa saab kõva lahingu.
Kuna pealtvaatajatel oli eelnevalt soovitatud staadionile tulla kindlasti mõni tund enne kell 15 algavat mängu, oli Wembley ümbruses nii Eesti kui ka Inglise koondise poolehoidjaid näha juba alates kell 11-st hommikul. Eestikeelset tervitust "Tere tulemast Eesti fännidele" kandnud staadionivärava ja sellest mõnekümne meetri kaugusel paiknenud piletite väljastamise kassade juures trehvatud inimeste päritolu oli sama kirev kui reisimuljed tolle hetkeni - loomulikult oli kõige enam fänne kohale sõitnud Eestist, kuid palju oli ka kohalikke Inglismaa eestlasi ning rahvuskaaslasi, kes elavad ja töötavad näiteks Belgias ja Prantsusmaal. Ei puudunud ka mõned inglased, kellel meie jalgpalliliidu logoga särk üll ja sinimustvalge maaling põsel.

MARKO MIHKELSON: Putini osavad PR trikid? 
Esimest korda peale Stalinit Venemaa liidrina Teherani reisinud president Putin on just praegu oletuslikult enesetapjate märklauaks, kirjutab Marko Mihkelson oma blogis.
Siiani on kõik vaikne. Ja ilmselt jääbki vaikseks.
Kogu selle eeljutu osas on vähemalt minul kahtlus, et juttt tapmiskatsest oli oskuslikult koordineeritud PR-trikk, juhtimaks maailma avalikkuse huvi Putni visiidi vastu. Ja muidugi kodustele ka: vaadake, milline julge mees on meie president!
Kuid trikid trikkideks. Ehk isegi oli Interfaxile lekitatud uudis mingi alusega. Kuid seda pole kellelgi võimalus kontrollida. Igatahes on Putin Teheranis taas Ahmadinejadiga kohtumas ja muud maailma parasjagu pingesse ajamas.
Ametlikult on jutuks Kaspia mere energiarikaste riikide koostoime, kuid eks peahuvi on ikkagi Moskva ja Teherani suhetel. Alles hiljuti kuulutas Putin, et tema ei usu Iraani tuumarelva ambitsioone. Samas on Venemaalt tarnitud õhutõrjesüsteemid paigutatud just Iraani tuumarajatiste kaitsele. Miks?

MARGIT MUTSO: Kõike muud kui kvaliteet? 
Alles see oli, kui euronõuded jätsid Eesti projekteerijad suurtest riigihankeprojektidest julmalt kõrvale, sest kellelgi meist polnud ette näidata nõutud igakuiseid miljonitesse eurodesse ulatuvaid käibeid.
Justkui garanteeriks suur käive ka kvaliteetse töö. Ka käimasolevate riigihangete dokumente lugedes tundub, et nende eesmärk on kõike muud kui kvaliteetse teenuse tagamine.
Välisministeerium plaanib kaht uut saatkonnahoonet: üht Hiinasse, teist Riiga. Eesti arhitektid ootasid võistlusi pikisilmi. Paraku tuli tingimusi lugedes paljudel pettuda - oma kujutluse saavad esitada vaid need, kellel on viimase kolme aasta jooksul põhiprojekti staadiumini projekteeritud vähemalt üks avalik hoone. Võid olla küll kõrgelt haritud, rohkeid võistlusi võitnud ja sadu tuhandeid ruutmeetreid hoonemaastikke projekteerinud tuntud arhitekt, aga kui viimase kolme aasta jooksul pole avaliku hoonega maha saanud, siis tuhanderuutmeetrist saatkonnahoonet projekteerima ei lubata!

RAIN KOOLI: Seinteta telk keset Tammsaare parki
Ühes paljudest muumiraamatutest läheb Muumitroll koos Sniffiga mägedesse. Teinud põlastava näo Väikese Müü väidete peale, et nagunii löövad matkalised põnnama ning on kodus kiiremini kui arvata oskavad, asub duo teele.
Alguses läheb neil hästi, kuid ajapikku osutuvad Müü sõnad muidugi prohvetlikeks. Kaasa võetud toidupoolis saab otsa oodatust rutem ning vihm leotab rännulised läbi. Kogu seiklus kulmineerub huntide rünnakuga Üksildastes mägedes ning sellega, et Muumitroll ja Sniff panevad lõpuks telgi püsti kusagil pimedas metsas.
Järgmisel hommikul avastavad matkasellid ennast aga täiesti ootamatust kohast. Selgub, et pime mets oli tegelikult üksik puu ning end öösel väikesesse ruumi - tuulest räsitud telki - surunud sõbrad leiavad end keset päikeseküllast avarat aasa.
Umbes samasuguse üllatuse osaliseks on saanud need tuhanded blogipidajad, kes on püsti pannud pisikese telgikese - oma blogi - ning leiavad end oma suureks imestuseks keset interneti eredalt valgustatud avarusi. Ennäe, blogisse kirjutatakse kommentaare (alati mitte meeldivaid), nendele viidatakse teistes blogides või koguni ajakirjanduses. Blogi sisu võidakse suisa kasutada artiklimaterjaliks.

European Voice Leebe gangster Toomas Hendrik Ilves
Üleeuroopalise nädalalehe European Voice viimases numbris on pikk persoonilugu Toomas Hendrik Ilvesest. "Nädal pärast Tallinna aprillirahutusi, samal ajal kui Moskva Eesti saatkonda piirasid Kremli-meelsed noorteühendused ning Eesti veebilehed, nii valitsuse kui ka firmade omad, olid suure küberrünnaku all, esitas Valge Maja küllakutse president Toomas Hendrik Ilvesele. Olukorda arvestades oli see parim võimalik toetus, mida Washington sai oma tillukesele liitlasele pakkuda," kirjutatakse loos. Artikkel rõhutab ka, et külastuse ajastus ei oleks saanud Eesti jaoks parem ollagi - Ilves käis Ovaalkabinetis nädal enne seda, kui president Bush võttis vastu Venemaa riigijuhi Vladimir Putini.

REPLIIK: Kehva ühenduse linn
Heade mõtete linn Tartu ja tema 100 000 elanikku - kellest suur osa on ka väga liikuvad tudengid - on ilma korraliku bussi-, rongi- ja lennujaamata. Mõni aasta tagasi avatud uus bussijaam ei ole teab mis suursugune, kuid sealt leiab kõik hädavajaliku. Praegu on bussiootamine ehitustööde tõttu kolitud McDonald'si parklasse, kus pole pinkegi.
Ka raudteejaamahoone on juba ammu suletud. Aastatagune põleng sundis küll renoveerima ning õige pea avatakse vaksalis restoran, kuid näiteks ootesaali üle käivad vaidlused. Juba üle-eelmine linnapea Andrus Ansip rääkis ülikoolilinna ka rahvusvahelise lennujaama arendamisest, kuid praegu ei toimu ühtegi regulaarlendu. Nii ongi Tartu olukorras, kus linn on mõnusasti jalutatav, kuid sinna ja ära saamine muutub järjest keerulisemaks. See aga sunnib neid, kellel on asja ka väiksest puust linnast eemale, teda järjest rohkem autostama.

JUHTKIRI: Raudtee kursimuutus
Eile valitsuskabineti kinnituse saanud Eesti Raudtee uus äriplaan tõotab ettevõttele tõelist kursimuutust. Kui seni oli kaubavedu raudteel orienteeritud põhiliselt idast läände suunduvatele veostele, siis edaspidi püüab raudtee enam keskenduda läänest itta suunduvatele veostele - ning vedada nafta kõrval rohkem ka muud kaupa.
Kuid veelgi enam läheb ilmselt avalikkusele korda see, et Eesti Raudtee tõotab senisest enam panustada reisirongiliikluse arendamisse. Tõsi, reisirongiliiklus on Eestis erakätes, kuid teenuse kvaliteet sõltub paljuski Eesti Raudtee infrastruktuurist. Eile kinnitatud äriplaan meenutab oma konkreetsuses ning ambitsioonikuses lausa mõne erakonna valimislubadusi: tõsta 2009. aastaks Tartu-Valga liini reisirongide piirkiirus 120 kilomeetrini tunnis; vähendada 2011. aastaks Tallinna-Tartu kiirrongide sõiduaega kahe tunnini; rajada uusi reisiplatvorme ja moderniseeritud ülekäigukohti ning viia 2017. aastaks ohtlikud veosed Tallinna kesklinnast välja.

Eesti hoiab maailma pressivabaduse edetabelis esikolmiku kohta
Reporters Without Bordersi kuuendat korda avaldatavas maailma pressivabaduse 2007. aasta edetabelis platseerus Eesti kolmandale kohale.
Esimesed 14 kohta 169 riiki hõlmavas edetabelis hõivasid Euroopa riigid, teatab ajakirjanike õiguste eest seisev organisatsioon. Edetabelis pälvis üle maailma hindeid andnud ekspertide seas esikoha Island, teiseks hääletati Norra. Koos Eestiga jagab kolmandat kohta Slovakkia. Eelmisel aastal pälvis Eesti ajakirjandusvabaduse edetabelis liidrikoha.
Pressivabaduse lõpuosa hõivasid Lähis-Ida, Aasia ja Aafrika riigid. Hiljuti sõjaväehunta poolt vägivaldselt maha surutud budistide massidemonstratsiooniga rahvusvahelisse meediasse jõudnud Myanmar asub 164ndal real. Viimase 169nda pälvis sai Eritrea. Analüüs hindab viimaste kohtade määramisel üheks tugevaks põhjuseks sõdasid, mis piirkondi laastavad ja tsensuuri põhjustavad.

Kaheksane uudis: Putin hoiatas USA-d Iraani ründamise eest
Iraanis viie riigi kohtumisel viibiva Venemaa president Vladimir Putini sõnul on USA igasugune sõjaline tegevus Iraani suhtes taunitav.
"Meie seisukoht on, et ükski Kaspia mere riik ei tohiks oma territooriumi pakkuda sõjaliseks agressiooniks teise Kaspia mere riigi vastu," viitas Putin viie riigi ühisdeklaratsioonis Venemaa meedia spekulatsioonidele, mille kohaselt USA soovib kasutada Iraani rünnakuks Aserbaidžaani ja peab viimasega läbirääkimisi. Associated Pressi teatel aserid eitavad läbirääkimisi.
Iraani president Mahmoud Ahmadinejad ühines Putiniga ning sõnas, et Kaspia mere piirkonnas on sõjaliselt kohal üksnes seal paiknevad riigid. USA riigidepartemangu pressiesindaja Tom Casey sõnul ei ole neil kavas Iraani rünnata.

Uuring: HIVi ravimine Aafrikas põrkub liigse vaesuse ja teadmatusega
Rohkem kui kolmandik Saharast lõunasse jääva Aafrika piirkonna elanikest sureb või jätab HI viiruse ravi pärast kahte aastat erinevatel põhjustel pooleli.
BBC teatel selgus Bostoni Ülikooli Rahvatervise osakonna poolt kolmeteistkümnes Aafrika riigis läbi viidud uuringu tulemustest, et antiretroviiruse ravi jätkab kahe aasta pärast keskmiselt 61,3 protsenti HI viirusesse haigestunust.
Patsiendid jätavad ravi pooleli erinevatel põhjustel: kliinik asub elukohast kaugel või ei luba töökoht HIV ravimeid kasutada. Ilmnes ka juhtumeid, kus haigestunud jätsid tablettide võtmise, kuna neil tuli ravi eest tasuda. Uurijate sõnul avastatakse paljudel patsientidel HI viirus liiga hilja ja seetõttu kahe kuu jooksul pärast ravimikuuri alustamist on suremusprotsent haigestunute seas kõrge.

Uuring: kalad kannatavad unetuse all
Inimeste unehäireid uurinud California Stanfordi ülikooli teadlased avastasid, et ka teatud geenimutatsiooniga vöötkalad kannatavad unetuse käes.
Geenimutatsiooniga vöötkalad magasid 30% vähem aega, kui mutatsioonita liigikaaslased, vahendab Reuters. Kui nad lõpuks uinusid, siis ärkasid nad poole varem kui mutatsioonita kalad.
Mutatsiooniga kaladel ei töötanud retseptorid, mis pidanuks haarama neuropeptiidi, mida tavalistel kaladel eritavad nälga, seksuaaltungi ja teisi põhivajadusi kontrollivas aju osas olevad neuronid.
Vöötkalad on viimasel ajal kujunenud hiirte kõrval populaarseteks katseloomadeks, kuna neid on hiirtest odavam aretada ja nende närvisüsteem meenutab inimese oma.
Emmanuel Mignot juhtimisel töötanud teadlaste sõnul hakkavad nad nüüd geenimutatsiooniga unetuid kalu lähemalt uurima.

Lapse vägistamist filminud mees nabiti kinni
USA-s Las Vegases saadi kätte põgenik, kes filmis ennast kolmeaastast tüdrukut vägistamas.
37-aastane Chester Arthur Stiles jäi politseile silma Las vegases, kuna tema sõiduautol polnud numbrimärki. Auto peatanud poltseinikule üritas mees enda dokumentide asemel anda võltsitud juhiluba, teatab AHN News.
Stiles oli tagaotsitav juba alates 5. oktoobrist. Videolint leidi Nevada väikelinnast Pahrumpist eelmisel kuul. Filmitud vägistamine toimus mõned aastad tagasi ning nüüd on Stilesi ohver juba 7-aastane.
Videolindi põhjal ootab Stilesi süüdistus 21-s erinevas kuriteos.

Valgevene pealinnas marsiti Euroopa Liidu toetuseks
Pühapäeval toimus Valgevene pealinnas Minskis Euroopa Liidu lippude ja sümboolikaga meeleavaldus, millest võttis osa mitu tuhat inimest.
Üritusel, kus osalesid mitmed kodanikuaktivistid ja opositsioonijuhid, lehvitati sadu ELi lippe koos puna-valge-punasetriibulise lipuga, mis oli Valgevene lipp peale Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ning on peamisi demokraatliku Valgevene sümboleid.
Reutersi teatel ütles opositsiooniaktivist Julia Kotskaja, et politsei pidas kinni rohkem kui 30 opositsiooniliste jõudude toetajat, samuti pidi osa aktiviste jääma kodudesse, sest politseinikud blokeerisid majade sissepääsud.
"Teade, et võimud lubavad meeleavalduse toimumist ja kesklinnas, mitte kusagil äärelinnas, oli valgevenelaste jaoks suur uudis ja oluline läbimurre," ütles Avatud Eesti Fondi Ida-ida programmi koordinaator Kelly Grossthal.

Putin: loome Kaspia mere riikidega uut organisatsiooni
Täna Teheranis lõppenud Kaspia mere riikide tippkohtumisel otsustasid osalejad luua uue majandusliku organisatsiooni.
"Me leppisime kokku tõhustada majanduslikku koostööd ja nõustusime Iraani presidendiga liikuma vastava organisatsiooni loomise suunas," vahendas ITAR-TASS Venemaa president Vladimir Putini sõnu.
Huvitav on see, et tippkohtumise lõppdeklaratsioonis sellistest plaanidest ühtegi sõna pole.
Järgmine Kaspia mere riikide tippkohtumine toimub Aserbaidžaani pealinnas Bakuus 2008. aastal.

Türgi hakkab iraaklaste koolerat ravima
Türgi teatas, et aitab naaberriik Iraagis valla puhkenud kooleraepideemiat ravida. Samal ajal plaanib Türgi kurdi mässuliste tapmiseks Iraaki sisse tungida.
Põhja-Iraagis on valla puhkenud koolera ja Iraagi võimud teatasid, et vajavad vee puhastamiseks kiiresti 40-50 tonni kloori, teatas Türgi välisministeerium. Lisaks kloorile vajab Iraak ka kooleraravimeid ja uute haigusjuhtude avastamiseks tarvilikke seadmeid.
Türgi otsustas naaberriigile abi anda ja praeguseks on Türgi kindralstaabi lennukiga saadetud Iraaki 900 kilo klooritablette. Lähematel päevadel viivad Türgi veoautod Iraaki ka ülejäänud osa 50 tonnist kloorist.
Koolerat aitavad ravida, aga kallale võivad ikka minna
Samal ajal tahab Türgi valitsus parlamendilt luba Põhja-Iraaki tungimiseks. Reutersi andmetel tahetakse Põhja-Iraagis elutsevaid Kurdistani Tööpartei sisse rünnata juba homme.

Euroopa aktiivseimad pangaröövlid elavad Itaalias
Möödunud aastal toimus Itaalias 3000 pangaröövi, mis on 57% Euroopa pangaröövide koguarvust.
Itaalia pankade ühenduse FIBA värskete andmete kohaselt on riigi kõige edukamad pangaröövlid Põhja-Itaalias Lombardias, kus toimus 640 õnnestunud röövi, vahendab The Guardian. Itaalia kõige viletsamad pangaröövlid on Sitsiilias, kus möödunud aastal toimus "vaid" 274 röövi.
Võrdluseks võib vaadata teiste Euroopa riikide andmeid: näiteks Suurbritannias korraldati vaid 122 röövi, millest ainult 30 õnnestusid.
Röövide arvu kasvades on Itaalia röövlite keskmine saak kahanenud umbes 20 000 euroni ehk ligi 312 000 kroonini. Seevastu Suurbritannias on pangaröövi keskmine noos 43 796 eurot ehk 678 838 krooni ja Hollandis 83 333 eurot ehk ligi 1,3 miljonit krooni.

Venemaa keskvalimiskomisjon võib lubada valijate häälte ostmist
Venemaa keskvalimiskomisjon võib anda loa osta valijaid kuni 400 rubla (200 Eesti krooni) eest.
Valimiskomisjoni liikmed ei jõudnud aga asja arutades konsensuseni ja dokumenti pole veel vastu võetud, kirjutab Vremja Novostei.
Vastavalt sätetele hakataks sõnaühendit "trükitud materjalid" tõlgendama laiendatult ning seega oleks lubatud erakonna embleemi või motoga asjade kinkimine. Seejuures ei tohi ese maksta enam kui 400 rubla.
Valimiskomisjoni liige Elvira Ermakova märkis, et kui Moskvas vaevalt taolise tühja-tähjaga tegelema hakatakse, siis külaelanikud reageerivad üritustele, kus antakse salle ja maikasid.

Venemaa kindral jahtis võõramaalasi
Venemaa armees vahistati inimese tapmises süüdistatav kindral Sergei Širšov, kes Arhangelski oblasti Oktjabrski külas hakkas jahtima mittevenelasi.
Kindrali ohvriks oli 43-aastane Sergei Karagajev, kelle isa oli sakslane, kirjutas Moskovski Komsomolets.
Kohalike elanike väiteil oli varem Põhja-Kaukaasias võidelnud kindral purjus ja terroriseeris tervet asulat, nähes elanikes võitlejaid.
Venemaa armees üritati juhtunut varjata, kuna tapmise paragrahvi asemel süüdistati kindrali esialgu huligaansuses ja tapmises ettevaatamatuse tõttu. Küla elanike sõnul põgenes kindral ise uurimise eest metsa.

Rahvusvaheliselt tagaotsitud pedofiil on õpetaja
Interpol tuvastas üleilmselt tagaotsitud pedofiili, kes osutus kanadalasest inglise keele õpetajaks.
Tai interpoli ametnikud teatasid, et laste vägistamist kujutavatele fotoldele oli ka oma näo jäädvustanud 32-aastane kanadalane Christopher Paul Neil, kes töötab Lõuna-Koreas inglise keele õpetajana, vahendab BBC.
Neili tuvastati tegelikult isegi mitu korda: viis eraldiseisvat allikat kolmelt kontinendilt andis interpolile teada, kes pildil on. Kokku reageeris interpoli üleskutsele 350 inimest.
Laste seksuaalse ärakasutamise pildid on tehtud 2002. - 2003. aastal Vietnamis ja Kambodžas. Kokku ligi 200 pildil vägistab mees 12 last.
Neil oli piltidel oma nägu digitaalselt töödelnud, kuid politsei arvutispetsialistid taastasid mehe näokujutise nii, et see muutus tuvastatavaks.

Jaapanis vahistati suure politseireidiga usuhullud
Ligi 400 politseiniku osalesid Kigenkai nimelise ususekti juhtide vahistamisel, keda süüdistatakse ühe sektiliikme tapmises.
Enamjaolt naistest koosnevat sekti süüdistatakse 63-aastase restoranipidaja Motoko Okuno surnuks peksmises, teatab BBC.
Väidetavalt peksti Okuno surnuks, sest eksis usuriituste läbi viimisel. Sekti peakorteris toimunud operatsiooni käigus vahistati 20 kahtlusalust, kelle hulgast noorim oli 15-aastane ning vanim 80-aastane.
Kigenkai on Jaapani ühe riigiusu šintoismi alamliik, kelle liikmed tegelevad enamjaolt ravitoimega vee ja kivide müümisega.

Soomes võib 13 000 medõde korraga ameti maha panna
Soome sotsiaal- ja tervishoiutöötajate ametiühing Tehy teatas, et 13 000 haiglaõde on valmis 19. novembril töölt lahkuma, kui nende palganõudmisi ei täideta.
Riikliku lepitaja Juhani Saloniuse hinnangul on riigi ja tervishoiutöötajate vaated nii erinevad, et palgaläbirääkimised võtavad tõenäoliselt kogu 19. novembrini jääva aja, kirjutab Helsingin Sanomat. Lahkumistärminini töötavad õed edasi, kuigi keelduvad ületunde tegemast. Tehy nõuab kahe ja poole aasta jooksul 24-protsendilist palgatõusu, mis kasvataks keskmise palga 2190 euroni (üle 34 000 kroonini) kuus.
Tehy esinaise Jaana Laitinen-Pesola sõnul halvaks 19. novembril algav tööseisak Soome tervishoiusüsteemi, sest töö lõpetaks ligi 40% ametiühingusse kuuluvatest medõdedest.
Tööseisakul oleks kõige suurem mõju Helsinki, Turu ja Tampere suurtele haiglatele. Töölt lahkuvad esmajärjekorras spetsialiseerunud õed, kuid Tehy hoiatab, et vajadusel lahkuvad töölt ka 2000 tavalist hooldusõde ja sotsiaalsektoris töötavat õde.

Heathrow lennuväljal põrkas kokku kaks lennukit
Londonist läänes asuval Heathrow lennuväljal riivasid teineteist ruleerimisel kaks lennukit.
Üheks lennukiks osutus Singapuri lendama pidanud British Airwaysi lennuk Boeing 747 ning teiseks Sri Lankan Airlines'ile kuuluv Airbus A340, vahendas BBC.
Õnnetus, milles keegi vigastada ei saanud, leidis aset Briti aja järgi kell 22.20 (Eesti aja järgi 00.20).
Sri Lankan Airlines'i pressiesindaja sõnul puutusid ruleerimisel kokku lennukite tiibade otsad.
"Me pöörasime oma tiiba, see riivas British Airways'i lennukit, lõikas sellest läbi nagu võist," rääkis Sri Lankan Airlines'i lennukis viibinud Taani ajakirjanik. "On üllatav näha midagi sellist Heathrow lennuväljal. Tänu jumalale, et see juhtus maa peal mitte õhus."

Kommunismi edusammude etendus varjab probleeme
Kongressil raputatakse endale tuhka pähe ja lubatakse majandust tasakaalustada, kuid riigil palju muutuda Hiinas võimule klammerdunud partei ei lase.
Hiina Kommunistliku Partei 17. kongress võtab jälle kokku viimase viie aasta edusammud, nagu varemgi. Kuid viimastel kordadel on saanud kombeks ka enesekriitiliste noolte lennutamine. President Hu Jintao ründas avakõnes ametnikke, kes on ekstravagantsed, pillavad ja korrumpeerunud. "Väike osa parteikaadrist ei ole aus ega otsekohene," kuulutas ta ligi 2000 delegaadile.
Hiina kompartei üritab ka seekord näidata maailmale oma noorenemist, saates vanu liidreid pensionile ja tõstes uusi parteilasi riigi juhtkonda. Võimupartei peab aga jääma poliitilise areeni keskmesse ka edaspidi. Kõik taandub vaid sellele, kas riigis on võimalik rääkida uuest sulaajast või on see ajutine silmapete enne tuleva aasta olümpiamänge.

Kirikust lahkujaid ootab Hispaanias Kolgata tee
Katoliiklik Hispaania on muutunud usuleigemaks ja paljud inimesed ei pea enam vajalikuks kirikusse kuuluda, aga sealt välja pääseda polegi nii lihtne.
94 protsenti hispaanlastest on küll ristitud ja seega kiriku liikmed, kuid ise pidas end juulis korraldatud küsitluses katoliiklaseks vaid 77 protsenti, kellest omakorda üle poole tunnistab, et ei käi missal mitte kunagi.
See aga katoliku kirikut suurt ei morjenda. Ka see mitte, kui nende ridades leidub religiooni ideoloogiaga vastuolus olevaid ateiste, homoseksuaale või aborti teinud naisi, keda nad oma sõnavõttudes järjekindlalt solvavad.
Tundub, et kirikuisade jaoks on tegelikult tähtis vaid statistiline arv - nimelt sõltub valitsusega peetavate eelarvekõneluste tulemus suuresti usklike osakaalust ühiskonnas.
Raha on kiriku jaoks viimasel ajal eriti põletav probleem: riik kärbib eelarvet ja ka nende usklike arv, kes saadavad oma tuludest 0,52 protsenti katoliku kiriku arvele, on tänavuseks vähenenud kõigest kolmandikuni elanikkonnast. Algavast aastast peab iga kiriku hingekirjas olija riigi toetuse vähenedes loovutama juba 0,7 protsenti oma sissetulekust.

Usumehed otsivad abi nii kohtust kui ka pilvepiirilt
Meeleheites on ainuüksi tänavu pöördunud 137 oma väljaastumissoovile kirikult eitava vastuse saanud inimest Hispaania andmekaitse agentuuri poole ja leidnud sealt toetust: kirik on vastavalt seadusele kohustatud kustutama oma registritest nende andmed, kes seda taotlevad.
Kuid Valencia ja Madridi piiskopkond on agentuuri otsused kaevanud edasi riigikohtusse. Ülejäänud piiskopkonnad, kus väljaastumissoov küll rahuldatakse, keelduvad aga rahastamisel olulisi isikuandmeid kustutamast.
Valencia Ühinenud Vasakpartei saadiku Isaura Navarro juhtum on eriti kõnekas. Ta esitas Valencia piiskopkonnale kirikust väljaastumise avalduse juba kolm aastat tagasi, ent pole siiani vastust saanud.

Venemaa president lendas Iraani tapmisplaanide kiuste
Putini reisi ei suutnud väärata isegi teade teda ootavatest suitsiidipommitajatest.
"Muidugi ma lähen Iraani," sõnas Venemaa riigipea Vladimir Putin ühisel pressikonverentsil Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga. "Kui käituda eri ohtude ja julgeolekuteenistuste soovituste järgi, siis peaks ma kodus istuma."
Kreml kinnitas eile uudisteagentuuri Interfax teadet, et presidendi ihukaitsjad on saanud teada plaanist tappa Putin Teheranis. Interfaxi anonüümse allika andmetel on koolitatud mitu rühma suitsiidipommitajaid ja inimröövijaid. Allikas ei öelnud siiski, kellel võiks olla Iraanis huvi Putini elu kallale kippuda.
Iraan lükkas kuuldused ümber, nimetades seda psühholoogiliseks sõjaks, mis on suunatud Iraani ja Venemaa koostöö parandamise vastu.

Rumeenia-Moldova suhted muutuvad aina keerulisemaks
Juba mõnda aega jahenenud Rumeenia ja Moldova suhted halvenesid veelgi, kui rumeenlastele tehti lepingut rikkudes takistusi piiriületamisel.
Reede õhtul sõitis mitme Rumeenia linna delegatsioon Moldova pealinna Chisinausse usupidustustele, kuhu nad oli kutsunud sealne meer. Suur oli aga rumeenlaste nördimus, kui tolliametnikud ei lasknud neid piiripunktist edasi, teatades, et naaberriiki pääsemiseks peab kaasas olema originaalkutse, mitte faksi teel saadud paber.
Üks tagasi saadetud delegatsiooni liige ütles, et tolliametnikud tundusid isegi olevat segaduses, et neil oli kästud niimoodi tegutseda. Chisinaust piiripunkti sõitnud Rumeenia konsul Ionut Dincu üritas tulutult olukorda lahendada.
Poliitiline nägelemine
Intsident on leidnud Prantsuse ja Saksa pressis laialdast kajastust kui euroopalike väärtuste eiramine Moldova poolt. Arvatakse, et delegatsiooni teekond tõkestati, kuna neid külla kutsunud Chisinau linnapea on valitsusega opositsioonis.

Tamkivi: maade vahetamise asemel rahaline kompensatsioon
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi soovib kuulda valitsuse seisukohta, kas oleks mõttekas looduskaitseliste piirangutega maade vahetus asendada rahalise kompensatsiooniga.
Keskkonnaministeeriumis on lõppjärgus seadusemuudatuse ettepanek, mis kitsendab tunduvalt senist oluliste looduskaitseliste piirangutega maade vahetamise korda, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
Senine oluliste looduskaitseliste piirangutega maadevahetamise kord on tekitanud paksu verd, sest ühed on saanud vastu paremaid maatükke kui teised. Keskkonnaministri Jaanus Tamkivi sõnul on vahetusprotsess juba iseenesest vastuoluline.
"Minule tänaste sündmuste või õigemini viimase aja sündmuste valguses tundub üha enam, et see rahalise kompenseerimise põhimõte oleks kõige õigem rakendada," märkis minister.
Maade vahetamiseks on esitatud 460 avaldust ja ministri sõnul pole võimalik, et kõigile suudetakse vastu pakkuda samaväärne maa.

Huligaanid varastavad kiirusemõõtmise eest hoiatavaid märke
Lõuna politseiprefektuur on nüüdseks pool aastat teostanud avalikku liiklusjärelevalvet. Selle ajaga on tabatud nii kiiruseületajaid kui roolijoodikuid.
Politsei tagant on aga selle aja jooksul hakatud varastama teadetetahvleid, mis hoiatavad juhte kiirusemõõtmise eest, edastavad Seitsmesed uudised.

Prokuratuur: Reiljanile esitatud kahtlustus on selge ja arusaadav
Prokuratuuri kinnitusel on esitatud kahtlustus selge ja arusaamatuks jääb vaid, millisest osast Reiljan ja tema kaitsjad aru ei saa.
Villu Reiljani sõnul on talle esitatud kahtlused nii grammatiliselt kui juriidiliselt segased, edastavad Seitsmesed uudised.

Remonditöökojas põles vanarauaks neli autot
Täna öösel hävis tules Lääne-Virumaal Aaspere külas remondiootel seisnud neli sõiduautot.
Suure tõenäosusega oli tegemist süütamisega, edastavad Seitsmesed uudised.

Eesti inflatsiooniralli Euroopa esiotsas
Täna avaldatud Eurostati andmetest selgub, et kolme Balti riigi inflatsioonitasemed septembris on aasta lõikes Euroopa Liidu kõrgemate seas.
Kõige kõrgema inflatsioonitasemega võrreldes 2006. aasta septembrikuu hindadega on Läti 11,5 protsendilise kasvuga. Eesti asub 7,5 protsendiga kolmandal kohal, teisele kohale platseerus Bulgaaria 11,0 protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 protsenti).
Euroopa Liidu keskmine inflatsioon perioodi lõikes oli 2,2 protsenti, mis on võrreldes augustiga 0,3 protsendipunkti võrra enam. Kõige rohkem suurenesid kulutused haridusele (9,1 protsenti), samuti alkoholile ja tubakale tehtavad väljaminekud (3,8 protsenti). Kulutused toidule kasvasid 2,4 protsenti. Kõige vähem suurenesid väljaminekud spordile ja vabale ajale (0,2 protsenti), ainsana odavnesid kommunikatsioonile tehtavad kulutused (1,6 protsenti)

Väljakutsele kiirustanud politseibuss sõitis lapsele otsa
Täna kella 18.20 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Laikmaa- Narva maantee- Hobujaama ristmiku lähedal. Ootamatult teele jooksnud 8-aastane tüdruk sai löögi väljakutsele sõitnud politseisõidukilt.
Kiirabi viis lapse sündmuskohalt haiglasse. Esialgse info kohaselt sai laps kergemalt viga.
Esialgsetel andmetel juhtus liiklusõnnetus Hobujaama trammipeatuse juures ülekäigurajal, kus ootamatult teele jooksnud laps sai löögi mööda sõiduteed Viru ringi poolt lähenenud politseibussilt Mercedez-Benz Vito.
Politseibuss oli teel väljakutsele ning sõidukil põlesid vilkurid. Politseisõiduki roolis olnud ametnik on läbinud alarmsõidu ohutuse koolituse. Esialgse info kohaselt oli politseibussi kiirus väike ning aeglases liiklusvoos liikunud sõidukijuht veendus, et jalakäijad on vilkuritega politseibussi märganud, kui juhile ootamatult jooksis sõiduteele laps, kes sai politseibussilt löögi.

Rahvusvahelise fotokonkursi peavõit tuli Eestisse
Eesti ja Soome keskkonnaministeeriumide ning Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja ökoloogilise turvalisuse komitee koostööna toimunud keskkonnafoto konkurssi "Läänemere rannikul" võitis fotograaf Rauno Volmar.
"Kuigi Eestist konkursile saadetud tööde arv oli möödunud aastaga võrreldes väiksem, siis kvaliteet selle all ei kannatanud. Kohaliku zürii poolt esile tõstetud pildid olid kõik seda väärt," ütles žüriiliige, Eesti Maaülikooli zooloogia osakonna juhataja professor Urmas Tartes.
Eesti eelvooru esitasid 29 autorit kokku 69 fotot. Konkursist osavõtt toimus kolmes kategoorias: professionaalid, amatöörid ja noored.
Professionaalsete fotograafide kategoorias osales 2 fotograafi 6 fotoga, amatöörfotograafide kategoorias 19 autorit 46 fotoga ja noorte kategooriasse esitati 17 fotot 8 autori poolt.
"Kui vaadata temaatiliselt, siis oli konkursil esindatud kolm teemat: Läänemeri kui ilus loodus, Läänemeri kui puhkepaik inimesele ja Läänemeri kui inimese poolt väga ohustatud ökosüsteem," sõnas Tartes.

Politsei otsib taga surmasõidus osalenud noorukit
Koos poolvennaga 17. septembril Rakvere Vallimäe nõlvast autoga alla sõitnud noormees hoiab ülekuulamisest kõrvale ja politsei kuulutas ta tagaotsitavaks.
Õnnetuses sai vigastada ja suri hiljem haiglas 16-aastane nooruk. "Ellu jäänud 25-aastane noormees pole seni politseisse õnnetuse asjaolude kohta ütlusi andma ilmunud, mistõttu kuulutati ta juba 21. septembril tagaotsitavaks," ütles Päevaleht Online'ile Ida-Politsei pressiesindaja Mari Riin Rist.
Mari Riin Risti sõnul on noormees uurijatele korduvalt lubanud, et võtab advokaadi ja tuleb politseisse, kuid pole seda siiani teinud.
Traagiline õnnetus juhtus Rakvere linnuse juures 17. septembri varahommikul, kui kaks noormees sõitsid sõiduautoga Mitsubishi Lancer Rakvere Valimäe kõnniteedel, kuid seni tuvastamata põhjustel rullus nende auto ühel hetkel Vallikraavi tänava poolsest kõrgest vallseljakust alla.

Video: Lasnamäel toimus kasiinovastaste meeleavaldus
Täna toimus Lasnamäel kasiinovastaste meeleavaldus, mille
"Oleme õnnelikud, kui päästame kasvõi ühe pere kasiino tragöödiast!" ütles meeleavaldusel sõna võtnud Oleg Rebane.
18.07.2007 toimus Olympic Entertainment Group'i peakontori ees esimene kasiinovastane meeleavaldus Eestis. Meeleavaldusel tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Kärdlas tabas õpetajat äkksurm
Kärdla ühisgümaasiumis tabas algklasside õpetajat lõunapausi ajal äkksurm.
Kärdla Ühisgümnaasiumis suri täna koolipäeva keskel õppealajuhataja ja 5.klassi õpetaja Heli Jõgi.
Kooli direktor Ivo Eesmaa ütles Päevalehele, et õpetaja suri oma kabinetis. Direktori sõnul õpilased pedagoogi surma pealt ei näinud.
"Heli tundis end halvasti. Kustusin kiirabi, aga paraku neil enam midagi teha ei õnnestunud. Tegelikult suri ta minu käte vahel," rääkis Eesmaa.
Õpetaja surm tuli kooliperele eriti suure šokina. "Kohal käinud kiirabi konsulteeris äkksurma," lisas direktor, kelle sõnul peetakse homme koolis mälestusaktus.

Piritale kerkib uus lasteaed
Tallinna linnavalitsus kehtestab Kose tee 58 krundile kuuerühmalise lasteaia rajamist võimaldava detailplaneeringu ning rajatav lasteaiahoone on mõeldud kuuele rühmale ehk 120 lapsele.
"Krundil asuvad juba kaks lasteaiahoonet ja mänguväljakud, neile lisaks ehitatakse uus lasteaiahoone ja neli mudilaste mängumaja," ütles abilinnapea Taavi Aas.
Uus lasteaiahoone on mõeldud kuuele rühmale ehk 120 lapsele. Kavandatava kahekorruselise hoone asukoht on krundi sügavuses valitud nii, et kõrghaljastust tuleks likvideerida võimalikult vähe.
Krundile on kavandatud ka mänguväljakud eri vanuses lastele ning määratud asukohad mängumajade rajamiseks.
Tallinna Linnavalitsus algatas Kose tee 58 krundi detailplaneeringu koostamise 6. detsembril 2006. aastal. Planeeringu koostamist taotles Tallinna Haridusamet ning see võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 29. juuni 2007 korraldusega.

Aasta põllumeheks valiti seakasvataja Ermo Sepp
Zürii valis kümne nominendi hulgast tiitlile Aasta Põllumees 2007 Eesti parima seakasvataja Ermo Sepa, kelle talu kasvatab aastas 2200 siga ning viimastel aastatel aktiivselt investeerinud tootmise laiendamisse ja kaasajastamisse.
President Toomas Hendrik Ilves osales konkursi "Aasta Põllumees 2007" auhindade üleandmisel, kus ta tervitas kohaletulnud Eesti parimaid põllumehi: "Siin on inimesed, kes toovad kodumaise hea toidu meie lauale. Mehed ja naised, tänu kellele on elu maal pööranud tõusuteele."
"Teie - Aasta Põllumehe tiitli pretendendid - ei ole kindlasti mingid õnneseened, kellele on kiiresti ja ootamatult hakanud hästi minema," sõnas Eesti riigipea.
"Teie tänase edu taga on igapäevane vaev ja hool. Talupidamine ei ole kinnisvara arendamine, kus ühe aasta ja ühe projektida on - või vähemalt oli - võimalik priske kasum teenida," lisas president.

Villu Reiljan sai kahtlustuse altkäemaksu võtmises
Endisele keskkonnaminister Villu Reiljanile esitati täna kahtlustus altkäemaksu võtmises.
Reiljani advokaadid süüdistasid täna toimunud pressikonverentsil õiguskaitseorganeid uurimisandmete lekitamises, sellel teemal olevat möödunud ka enamus riigiprokuratuuris veedetud kahest tunnist.
Villu Reiljan ise ütles, et ootas seda ülekuulamist juba ammu, kuna arestimisähvardusi oli kuulda juba peale 2006. aasta oktoobrit.
"Maadevahetustehingud toimusid avalikes huvides," sõnades Reiljan ja kinnitas, et mingeid maid, raha, kortereid ja muid hüvesid ta saanud ei ole.
"Jääb mulje, et keegi teine isik on saanud kasu sellest, et Merko on saanud maid vahetada," ütles Reiljan.
Reiljani sõnas, et süüdistuse kohaselt olevat ta saanud hüve sel moel, et Rahvaliidu endine peasekretär Lea Kiivit sai endale soodsa korteri AS Merko Ehituse elamus Rävala puiesteel.

Tartu bussijaama liikluskorraldus muutub taas
Seoses Sadama ja Kaluri tänavate rekonstrueerimisega Tartus hakkavad praegu Kaluri tänaval peatuvad bussid novembri algusest peatuma Soola tänava parklas.
Tartu hotelli ees asuvas parklas on saabuvatele bussidele ette nähtud kolm peatuskohta, teatas Tartu linnavalitsuse pressiesindaja. Lisaks tuleb Emajõe ärikeskuse kolmanda ehitusetapi ajaks sulgeda bussijaama peatused number 10 ja 11, nendest peatustest väljuvad bussid hakkavad samuti väljuma Soola 3a parklast. Parklasse jääb alles ka kolm kohta taksodele.
Seoses busside peatumisega parklas kaob seal ära parkimisvõimalus sõiduautodele. Bussijaama sõitvad autod saavad parkida üle tee asuvas turu parklas.
Busside peatumiseks ehitatakse Soola tänava parklasse ooteplatvorm ning haljasribale jalakäijate ülekäik.
Liikluskorralduse muudatus kestab kuni Kaluri ja Sadama tänavate rekonstrueerimistööde teostamiseni.

Rumeenlased laovad Haapsalu linnuses kivisillutist
Kui Eesti ehitajad töötavad Soomes ja teistes euroliidu riikides, siis nende asemele on tulnud esmalt poolakad ja nende järel rumeenlased.
Haapsalu piiskopilinnuses laovad kolm rumeenlast tulevase lastepargi vallikraavis munakivisillutisega kõnniteed. Nicolas Dodoc töötab koos oma sõpradega Eestis kevadest saadik, nüüd on ta kuu aega Haapsalus. Ilmal ja Eesti elul pole viga midagi, ütles ta Lääne Elule.
"Hinnad on Eestis ja Rumeenias ühesugused, aga palk on Eestis üksjagu parem," nimetas Dodoc põhjuse, miks ta võõrsilt tööd otsib.
Haapsalu muinsuskaitseametnik Tõnis Padu kiitis rumeenlaste tööd: "Tublid, laovad kivi nagu mehed muiste."

Ergma ja Oviir: väikesed vallad võiksid ühineda omavalitsusliitudega
Riigikontrolör Mihkel Oviir andis täna riigikogule üle aruande riigi varade kasutamisest ja säilitamisest möödunud aastal, esmakordselt auditeeriti ka omavalitsuste tegevust.
Kohtumisel riigikogu esimees Ene Ergmaga arutati riigivaraga seotud küsimusi, teenuste kättesaadavus IT arengu seisukohalt ja omavalitsuste probleemie.
Oviir avaldas arvamust, et riik peaks endale selgeks tegema, missugust kinnisvara, sealhulgas maad, ta vajab, ning mittevajaliku kas müüma või andma üle omavalitsustele.
Kõneldes teenuste kättesaadavusest, avaldas Oviir oma muret, et inimesi jooksutakse ilma asjata erinevate ametkondade vahel, samas kui ta võiks oma probleemi ära lahendada ühes kohas, saades ühest ametkonnast kogu vajaliku teenuste paketi. Selle ühe põhjusena nägi Oviir asjaolu, et erinevad andmebaasid on üles ehitatud vertikaalselt ja puudub nendevaheline horisontaalne kasutus.

Vene pensionärid hakkavad Eestilt rohkem pensioni saama
Eesti ja Venemaa ratifitseerisid täna pensionileppe, mille kohaselt hakatakse Eestis elavate Vene kodanikele pensioni maksmisel tööstaažina arvestama nii Eestis kui ka endise Nõukogude Liidu territooriumil töötatud aega.
Eesti suursaadik Venemaal Marina Kaljurand ja Vene Föderatsiooni asevälisminister Vladimir Titov vahetasid täna ratifitseerimiskirjad, millega jõustub juba 1993. aastal sõlmitud ning 2002. aastal muudetud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline pensionilise kindlustamise alane koostöö-kokkuleppe.
Lepe puudutab kõiki Eestis elavaid Vene kodakondsusega pensionäre, kes on töötanud mujal Nõukogude Liidus 1991. aastani ja Venemaal, kuid kelle sealset tööstaaži Eestis siiani arvesse ei võetud. Samuti on leping vajalik Eesti kodanikele, kes elavad Venemaal, vahendas sotsiaalministeerium.
Ligi 25 000 uut pensionäri

Riigikogu oli Ignalina-teemalise rahvahääletuse vastu
Täna oli riigikogus esimesel lugemisel Keskerakonna algatatud eelnõu, mille sisuks oli rahvahääletuse korraldamine seoses Eesti osalusega Ignalina tuumaelektrijaamas.
Eelnõu kandis nime "Rahvahääletuse korraldamine Eesti Vabariigi osalemise kohta tuumaenergeetika arendamisel Ignalina tuumaelektrijaamas" ning nägi ette rahvahääletuse korraldamist küsimuses, kas Eesti Vabariik peaks osalema tuumaenergeetika arendamisel Ignalina tuumaelektrijaamas või mitte.
Keskerakonna sõnul on rahvahääletuse korraldamise peamiseks eesmärgiks viia debatt Eesti energeetika tulevikuvisioonidest uuele sisulisele tasandile ja kaasata rahvas Eesti tuleviku jaoks oluliste otsuste tegemisse.
Eelnõu tagasi lükkamise poolt hääletas 42 riigikogu liiget ning vastu oli 32.

Villu Reiljani ülekuulamine kestis kaks tundi
Täna käis endine keskkonnaminister Villu Reiljan riigiprokuratuuris seoses maadevahetustehingutega aru andmas.
Menetlustoimingud kestsid riigiprokuratuuris umbes kaks tundi.
Reiljan ütles prokuratuuri juures viibivatele ajakirjanikele, et oli seda kohtumist ammu oodanud ning kõik läks täpselt nii nagu ta ootas. "Olge täitsa rahulikud," sõnas Reiljan.
Täpsematest selgitustest endine Rahvaliidu juht siiski keeldus, lubades kommentaare jagada kell 14.00 algaval pressikonverentsil.

Merereostus Toila lähedal on hajunud
Piirivalve tegi täna seirelennu käigus kindlaks, et merereostus Toila lähedal on hajunud.
Toila lähedal üleeile hommikul 1,6 meremiili kaugusel rannikust avastatud reostus oli 5,5 kilomeetrit pikk ja 2,8 kilomeetrit lai - tänaseks on reostuslaik hajunud, teatas piirivalveamet.
Esialgsel hinnangul oli tegemist pilsivee või kerge kütteõli õhukese kihiga.
Keskkonnainspektsioon on alustanud kriminaalmenetlust merereostuse asjaolude selgitamiseks.

Politoloog: muutused maal sunnivad Rahvaliitu muutuma
Tallinna Ülikooli politoloogi Leif Kalevi sõnul sunnivad maal viimastel aastatel toimunud muutused Rahvaliitu muutuma.
"Maal on toimunud mitmeid olulisi muutusi viimastel aastatel. Maaelu on läinud paremaks, Euroopa Liidu raha on sinna üsna palju suunatud ja selle tõttu tekib ka maaelanikel võimalus tahta uusi asju, rohkemat kui elementaarne toimetulek. Ja see sunnib Rahvaliitu muutuma," vahendab ETV24 Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonna riigiteaduste osakonna juhataja Kalev ETV hommikusaates Terevisioon öeldut.

Politsei leidis eksinud seenelise
Politsei leidis eile vanema naise, kes oli ligi kolm tundi metsas ekselnud.
Jõgeva politsei sai kella 20.45 ajal teate, et kella 17 ajal läks Pajusi vallas Aidu külas elav 72-aastane Helga ümbruskonna metsa seenele, teatas Lõuna politseiprefektuur. Viimase telefonikõne ajal kella 19 paiku ütles naine oma tütrele, et on metsa eksinud.
Politseipatrull leidis naise kella 21.55 ajal Pajusi vallas Aidu-Lahavere vahelisel teel, kus ta andis endast märku politseiautode sireenile.
Arstiabi memm ei vajanud. Kokku otsis naist kuus politseinikku.

Villu Reiljan käis kapos ning siirdus riigiprokuratuuri
Villu Reiljan pidi täna minema riigiprokuratuuri seoses maadevahetuse tehingutega aru andma, enne viibis endine keskkonnaminister ka kaitsepolitseis.
Päevaleht Online'i andmetel sisenes Reiljan kapo hoonesse Tallinnas Kaarli puiesteel umbes kolmveerand kümne ajal hommikul ning lahkus sealt veidi pärast kümmet.
Edasi siirdus endine Rahvaliidu juht riigiprokuratuuri. Prokuratuuri avalike suhete juht Kristiina Herodes ütles Päevaleht Online'ile, et menetlustoimingud hetkel kestavad. Herodese sõnul oli Reiljani advokaadile teada, et menetlus viiakse läbi riigiprokuratuuris ning ta ei teadnud, miks poliitik enne kaposse suundus.
Varem on Rahvaliit kinnitanud, et kuigi skandaalist on möödas juba terve aasta, pole kedagi suudetud kohtu ette saata ning pole leitud seaduslikke põhjusi Villu Reiljani ülekuulamiseks.

Vanemapuhkus viib Koigi vallajuhilt töö
Järvamaal asuva Koigi vallavolikogu laseb lahti vanemapuhkusele jäänud vallavanema Jüri Randmäe, heites talle ette, et ta loobus poolteiseks aastaks valda juhtimast.
Koigi vallavolikogu möödunud neljapäeva istungil tegid volinikud ettepaneku avaldada kaks päeva tagasi vanemapuhkusele jäänud Jüri Randmäele umbusaldust, kirjutab Järvamaa Teataja.
Umbusaldusavaldusele oli 11 volinikust alla kirjutanud kaheksa.
Koigi vallavolikogu liige Liidia Mäeveer ütles, et volinikud avaldavad vallavanemale umbusaldust, sest juba teist korda jätab ta perekondlikel põhjustel valla juhtimise katki.
"Vallavanemast sõltub suuresti kogu valla areng, mistõttu on see koht, kust ei saa niisama lihtsalt poolteiseks aastaks ära minna," selgitas ta.
Jüri Randmäe kinnitas, et tema volikogu töösse ei sekku ja kui volinikud soovivad näha selles ametis uut inimest, tema vastu sõdima ei hakka. "Ma ei pane seda neile pahaks, sest eks vallavanema amet olegi selline koht," ütles ta.

Tööline kaotas saekaatriõnnetuses käelaba
Eelmisel teisipäeval sai Dold Puidutööstuses, kus on juhtunud tervelt kümnendik viimase viie aasta jooksul Viljandimaal olnud tööõnnetustest, taas raskelt viga noor mees, kelle käsi jäi sae hammaste vahele.
23-aastane Arvi, kes oma perekonnanime ajalehes avaldada ei soovi, hakkas kella kaheksa paiku õhtul ümber seadistama lamellisaagi. Puhastades suruõhuga masinat, mille terad asuvad üksteisest paari sentimeetri kaugusel, libises mees saepurul, mis kattis kivist põrandaplaate, ning kukkus kättpidi ketaste vahele, mis purustasid noormehe labakäe randmest saadik, kirjutab Sakala.
Pöördumatu tervisekahjustuse põhjustanud seadmel peaks selliste õnnetuste vältimiseks olema lüliti, mis ei lase kaitsekatet avada enne, kui saekettad on seiskunud, kuid õnnetuse põhjustanud masinal kaitsemehhanism aga ei töötanud ja see saigi Arvile saatuslikuks.
Ametikoha kaotamise kartuses anonüümsust palunud Doldi töölise jutu järgi on rohkete õnnetuste põhjus liiga kiire tempo, mida suurelt jaolt sakslastest koosnev juhtkond töötajatelt nõuab.

Tulekahjus hävis neli sõiduautot
Lääne-Virumaal Haljala vallas Aaspere külast teatati täna öösel kell 01: 30, et leekides on autotöökoda.
Tules hävis autovärvimistöökoja ees seisnud 4 sõiduautot.
Tulekahju tekke põhjus selgitamisel.

Kalamehe mõrda sattus haruldane kala
Pärnu mereuurimisjaama usalduskaluri Urmas Marguse katsemõrda sattus eile lõunameredes tavaline, kuid siinsetel laiuskraadidel haruldane kefaal.
Uurimisjaama ihtüoloogi Heli Shpilevi sõnade kohaselt on tegu kogu Läänemeres tõelise haruldusega, sest see kala on rohkem Vahemere kui meie vete elukas, kirjutab Pärnu Postimees.
Püünisesse sattunud kala pikkuseks ninast sabaotsani mõõdeti 26,6 sentimeetrit ja kala kaalus 168,3 grammi. "Väike, ilmselt mitte veel suguküps isend, kelle siia sattumise viisi on tõesti raske arvata," pakkus Shpilev, kes esialgse vaatluse põhjal ei osanud kindlalt öelda, mis liiki kefaaliga tegu, kuid arvas selle ramada kefaali esindaja olevat.

Valearvestus halvas Tartus liikluse
Tuhanded tartlased hilinesid eile tööle poolt linna tabanud ummiku tõttu, mille tõi kaasa Sõpruse silla ühe sõiduraja ja mahasõidu sulgemine remondiks hommikusel tipptunnil, sealjuures ametnikke üllatas ummiku ulatus.
Kella kaheksa ajal avanes Sõpruse ringil vaatepilt tõeliselt suurlinlikust ummikust. Autod ringil lihtsalt seisid, nagu seisid ka kõigil ringile suubuvatel tänavatel ja ka kesklinna poole viivatel tänavatel nii kaugel, kui silm seletas, kirjutab Tartu Postimees.
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak lausus eile hommikul, et kedagi juhtunuga seoses ei vallandata: "Kui linnas on teeremont, siis selle pärast ei saa kedagi vallandada. Alati on muidugi ilus vaadata, kui verd lastakse."
"Seda me ei osanud ette näha, et Tartu linn on nii haavatav, et ühe koha remont lööb poole linna liikluse nii sassi," tõdes Haak.

14-aastasele tüdrukule sõitis auto vöötrajal otsa
Tallinnas Pae tänav 5 juures toimus eile hommikul kell 7: 42 liiklusõnnetus, kus ülekäigurajal olnud lapsele sõitis otsa auto.
Sõiduauto Peugeot 206, mida juhtis 1960. aastal sündinud Ljudmilla, sõitis ülekäigurajal otsa 14-aastasele tütarlapsele, kes toimetati Tallinna lastehaiglasse.

Muhu vald: volikogu esimees peab saama sünnitada
Muhu vallavolikogu peab ebaõigeks olukorda, kus volikogu esimees saab minna sünnituspuhkusele vaid tagasiastumise hinnaga ning volikogu kavatseb nimetatud küsimuses küsida seisukohta õiguskantslerilt.
Muhu vallavolikogu pöördumine on ajendatud endise volikogu esimehe Kadri Tüüri juhtumist, kes suve lõpul sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele siirdudes pidi volikogu esimehe kohalt tagasi astuma, kirjutab Oma Saar.
Kavandatavas pöördumises õiguskantsleri poole osutab Muhu vallavolikogu, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus võimaldab volikogu esimehele ainult lõplikku ja tähtajatut tagasiastumist omal soovil või pärast volikogu poolt talle avaldatud umbusaldust.
"Leiame, et praegune olukord ei soodusta naiste osalemist kohaliku omavalitsuse esindusorgani töös ja selle juhtimises," seisab õiguskantslerile tehtavas pöördumises.

Ruhnlased veavad postifirmaga vägikaigast
Sideameti kevadisest käskkirjast hoolimata ei ole Ruhnu elanike hinnangul paranenud Eesti Posti töö saareelanike teenindamisel ning Ruhnu elanikud pöördusid tänavu veebruaris sideameti poole kaebusega Eesti Posti vastu, milles tõid nad esiteks välja asjaolu, et Ruhnu toimetatakse posti vaid kahel päeval nädalas, kuigi võimalus posti saatmiseks oli olemas neljal päeval nädalas.
Teiseks, väitis sideametile kaebuse esitanud perekond Jõe, ei vasta Eesti Posti poolt pakutav kullerposti teenus ELS lubatud tingimustele. Ruhnu valda saadetud ELS-pakid ei jõua õigeaegselt kohale, kuna Eesti Post ei kasuta kõiki olemasolevaid transpordivõimalusi, kirjutab Meie Maa.
Samuti puuduvat Ruhnu vallas võimalus suuremõõtmeliste postipakkide transportimiseks; kui postisaadetis on suuremõõtmeline (näiteks külmkapp), ei transpordita seda kohalikku postkontorisse, vaid jäetakse transportimine adressaadi hooleks.
Sideameti postside ja universaalteenuste osakonna juhataja Guido Pääsuke ütles Meie Maale, et kaebuse alusel algatatud väärteomenetlus on lõpetatud ning AS-ile Eesti Post määrati postiseaduse nõuete rikkumise eest 1500 krooni suurune rahatrahv.

Keskkonnainspektsioon alustas merereostuse osas kriminaaluurimist
Eile hajuma hakanud reostus linde ilmselt
Keskkonnainspektsioon alustas möödunud pühapäeval Toila lähedal avastatud merereostuse asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust.
"Menetlust alustati keskkonna saastamise tunnustel," märkis inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul, osutades, et inspektorid võtsid pühapäeval reostusest proovid, mis viiakse analüüside tegemiseks Eesti keskkonnauuringute keskuse laborisse. "Esmased analüüsitulemused peaksid selguma kolmapäeval. Esialgsel hinnangul oli tegemist pilsivee või kerge kütteõliga."
Veel pole teada, kust võis reostus pärit olla. "Selle päritolu kindlakstegemiseks kogutakse informatsiooni reostuspiirkonda läbinud laevade kohta, samuti kogutakse muid tõendusmaterjale," kirjeldas Tuul. "Teateid määrdunud lindude kohta pole siiani olnud."

Reporteri pihtimus: kuidas ma maanteel liiklust takistasin
Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk koges hommikusel maanteel, et piirkiirusel liikleja jääb igal kolmandal kilomeetril mõnele kihutajale ette.
Võtsin Tallinna-Tartu maanteel ette eksperimendi, mis tegelikult polnudki eksperiment. Lihtsalt sõitsin 150 kilomeetrit (ehk Ussisooni) edasi ja tagasi nii nagu kord ja kohus - kiirusega 90 kilomeetrit tunnis. Sõitsin, nagu olen paarkümmend aastat sõitnud Tallinna-Narva maanteel.
Aga teed pole vennad, isegi õed mitte. Narva maanteel liigub ühtlane autovool, kust aeg-ajalt stardivad hullumeelsed "kamikadzed" ja kaovad hetkega silmapiirilt. Tartu maanteel, mida mul on õnnestunud aastaid vältida, tabas aga tunne, et sohvreil on korraga sipelgad ja ussid püksis ning kihulased kintsude küljes. Nii hirmsasti tõmblevad.
Taltsutav õlletehas

President Meri hauaplats Metsakalmistul saab viimase lihvi
Seniajani tagasihoidlikult tähistatud president Lennart Meri viimne puhkepaik Metsakalmistul tehakse selle kuu jooksul lõplikult korda ja sinna paigaldatakse ka tagasihoidlik mustast kivist hauaplaat.
Praeguseks on oma kohale asetatud hauaplatsini viivad trepiastmed ja rohu sisse on rajatud väike kivist platsike, kuhu hiljem tuleb hauaplaat lihtsas kirjas presidendi nime, ametinimetuse ning sünni- ja surmadaatumiga (29. märts 1929 - 14. märts 2006). Riigikantselei infonõuniku sõnul on sisuliselt tegemist eelmise aasta matuste lõpuleviimisega - kohe alguses oli presidendile kavas luua väärikas ja korrastatud viimne puhkepaik. Platsi kujundades lähtuti eelkõige presidendi lähedaste arvamusest, need soovisid võimalikult lihtsat lahendust.

Õpilaste terror võib kooli sulgeda
Haridusministeerium plaanib Orissaare internaatkooli raskete õpilaste tõttu sulgeda.
Haridus- ja teadusministeeriumi koolikorralduse osakond teeb minister Tõnis Lukasele ettepaneku sulgeda Saaremaal kurja kuulsust kogunud Orissaare internaatkool.
"Meil on pilt selge: see kool tuleb sulgeda," kinnitas ministeeriumi koolikorralduse osakonna nõunik Ants Eglon. Tema sõnul tuleks kooli probleemsed õpilased saata edasi õpilaskodudesse, põhikoolist välja langenud õpilaste eriklassidesse üle Eesti.
Orissaare internaatkool, kus on praegu ametlikult hingekirjas 40 13-17-aastast õpilast, on juba aastaid pidevate korrarikkumisprobleemide küüsis vaevelnud, lisaks on ka koolihoone halvas seisukorras.
Ida-Saare juhtivkonstaabli Hillar Peegli sõnul on nad sel õppeaastal saanud kooli väljakutseid tihti lausa mitu korda päevas. Peamised rikkumised on alkoholi ja tubaka tarbimine ning omamine. Karistuseks määratakse noorukitele raha-

Toomas Annus: peame kõigeks valmis olema
Kaitsepolitsei kuulutas eile Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse kahtlustatavaks altkäemaksu andmises ja usalduse kuritarvitamises.
Eesti Päevalehele antud inter-
vjuus ei soovinud ta omalt poolt selgitada, kas teda kahtlustatakse altkäemaksu andmises just endisele põllumajandusministrile Ester Tuiksoole, kellele möödunud nädalal altkäemaksuvõtmise kahtlustus esitati.
"Prokuratuur on minule teadaolevatel andmetel täna ja ka varem Merko suhtes seda asja menetledes käitunud seadustega ettenähtud korras. Meil on seadusandlusest tulenev kommenteerimise ruum, millest ma ei saa välja astuda. Isegi kui tahaks," selgitas Annus osale Päevalehe küsimustele vastamata jätmist.
Kui sageli te Villu Reiljani, Ester Tuiksoo jt Rahvaliidu poliitikutega aastatel 2004-2006 kohtusite-suhtlesite? Mis asjaoludel?

Valmis raamat Eestimaa hiitest
"Omavahelises kõnepruugis nimetasime seda Agne raamatuks," ütles raamatu "Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse" toimetaja, Tartu ülikooli arheoloogiakabineti juhataja Heiki Valk eile raamatu esitlusel.
Endine muinsuskaitseameti juht Agne Trummal lahkus igavikku kaks aastat tagasi novembris, kuid Valgu sõnul oli tema roll pühade hiiepaikade ühiskonnas väärtustamisel ja nüüd selle raamatu valmimisel väga oluline.
Raamat valmis Õpetatud Eesti Seltsi Toimetiste sarjas ja selle väljaandmist toetasid rahaliselt neli ministeeriumi koos muinsuskaitseameti ja hasartmängumaksu nõukoguga. Kahes tuhandes eksemplaris ilmunud raamat jagatakse kõigile koolidele, kohalikele omavalitsustele ja raamatukogudele. Osa tiraaži jõuab ka raamatupoodidesse.

Päästeameti eksjuht Raidma lasi alluvatel endale palgalisa määrata
Raidma sai iga kuu 2000 krooni oma alluvatega sõlmitud lepingu alusel.
Siseministeeriumis korraldatud siseauditi tulemused tuvastasid, et päästeameti endine peadirektor ning nüüdne peaministri nõunik sisejulgeoleku vallas Mati Raidma sõlmis oma alluvatega vähemalt kahel korral aastase käsunduslepingu, mille kohaselt pidi ta täitma operatiivkorrapidaja ülesandeid ning sai selle eest 2000 krooni kuus palgalisa.
Endine siseminister Kalle Laanet, kelle ametisoleku ajal toimus siseauditi koostamine, nimetas Raidma tegevust kahetsusväärseks. "See on sama, kui mina oleks kunagi politseiprefektina käinud õhtuti patrullis või istunud operatiivstaabis ja määranud endale mingisuguse palgalisa," selgitas Laanet.
Eesti Päevalehele teadaolevalt sõlmis Mati Raidma eraisikuna 2005. ja 2006. aasta alguses kaks käsunduslepingut oma asetäitjatega. Lepingud kohustasid teda osutama päästeametile operatiivkorrapidaja ülesandeid ning tasuks sai ta selle eest iga kuu 2000 krooni. Mati Raidma ülesannete täitmist operatiivkorrapidajana pidi kontrollima tema asetäitja Alo Tammsalu ning lepingu koostajaks oli Raidma teine asetäitja Ain Karafin.

Linnavalitsus plaanib linnahalli ümbrust totaalselt muuta
Tallinna linnavalitsuse homsele istungile jõuab detailplaneering, mille kehtestamisel muutuks väga suures osas linnahalli ümbruse piirkond.
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles tänasel pressikonverentsil, et planeeringu kohaselt ei ole kilukarbi silueti säilitamine see eesmärk, mis linnavalitsusel praegu on. Pigem keskendub planeering Männi sõnul sellele, et luua linnahalli piirkonda keskkond, mis oleks sarnane Skandinaavia riikide pealinnade omale.
"Mere ääres peaksid olema nii teenindusruumid, meelelahutus kui ka administratiivsed ruumid," märkis Mänd. "Kaubandus-, büroo- ja elamispinnad tuleks sellisel juhul juba ise järgi, sest arendajatel oleks kasulik selle piirkonnaga tegeleda," lisas peaarhitekt.
Plaani kohaselt tuleks ka linnavalitsuse uus hoone sellesse piirkonda, täpsemalt hakkaks see asuma Mere pst ja Põhja pst ristmikul praeguse Statoili bensiinijaama krundile. Asukoht on Männi sõnul hea, sest võrreldes Petrooleumi tänava asukohaga oleks siinkohal ligipääs ka jalakäijatel. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul käivad läbirääkimised Statoiliga krundi omastamiseks, kuid kokkulepet veel saavutatud pole.

Trammile ette pööranud veoauto põhjustas liiklusseisaku
Tallinnas Tondi tänava ning Pärnu maantee nurgal põrkasid täna hommikul kell 7: 14 kokku tramm ning veoauto, inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.
Õnnetusse sattus 4. liini tramm, teatati Põhja politseiprefektuurist Päevaleht Online'ile.
3. ja 4. trammiliini liiklus oli häiritud. Autoliiklus taastus umbes poolteist tundi pärast õnnetust. Veidi hiljem hakkasid ka trammid korrapäraselt sõitma.

Riik võib lauluväljaku lubatud rahast järgmisel aastal ilma jätta
Tallinna lauluväljak sai tänavu ehitus- ja korrastustöödeks kasutada linna- ja riigieelarvest eraldatud 40 miljonit krooni, kuid tulevaks aastaks ei pruugi riigilt vajalikku raha enam tulla, kirjutab Postimees.
Eelmisel aastal Tallinna ja kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud lepingu alusel peaks linn ja riik järgmise kahe aasta jooksul lauluväljaku remonti ja edasiehitust toetama kumbki 60 miljoni krooniga. Linnalt sai lauluväljak tänavu lisaks eelmisel aastal kulutamata jäänud rahale esimesed 20 miljonit krooni ja teist sama palju aasta lõpus kultuuriministeeriumilt.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul taotleb kultuuriväärtuste amet järgmiseks aastaks linnalt taas 20 miljonit krooni, et remonti jätkata.

Merko alustas EELK tornmaja ehitust vana maja lammutamisega
Merko Ehitus alustas aadressil Kentmanni 6b endise koolimaja lammutustöid. Eesti evangeelsele luterlikule kirikule kuuluvale krundile kerkib puithoone asemele kolmest osast koosnev ehitis. Esialgsete andmete põhjal moodustavad silmapaistvama osa sellest kaks kuni 15-korruselist torni, Kentmanni tänava poolne hooneosa aga jääb seitsmekorruseliseks.
EELK ja Merko jagavad omavahel sinna kerkivad pinnad - alumistele korrustele tulevad büroo- ja äripinnad, millest mõnesid hakkab kirik välja üürima. Ülemistele korrustele tulevad lisaks veel korterid, mille omanikuks saab Merko. 200 miljonit krooni maksma mineva rajatise ehituskulud katab Merko, kiriku poolt on maa.

Lasnamäe pood ei tohi alkoholi müüa
Lasnamäe linnaosavalitsus karistas alaealisele alkoholi müünud väikepoodi alkoholimüügiloa tühistamisega. Augusti alguses tuvastas politsei, et kahes Lasnamäe väikepoes müüdi alaealistele alkohoolseid jooke. Mõlemal juhul karistati rahatrahviga müüjaid ning trahvi ei vaidlustatud.
Üks jäi ilma
Nendele faktidele tuginedes esitas Põhja politseiprefektuur Lasnamäe linnaosavalitsusele esildised alkoholi müügiõiguse tühistamiseks. OÜ Demianase kaupluse puhul oli alaealisele alkoholi müüjaks osaühingu juhatuse liige. Kõnealust osaühingut on varem alkoholi müügieeskirjade rikkumise eest karistatud viiel korral, millest viimane karistus on veel kehtiv.

Rüüstanud noormees sai tingimisi karistuse
Harju maakohus määras eile 19-aastasele Aleksandr Repinile aprillirahutuste ajal Tallinna kesklinna poodide ja kioskite rüüstamise eest tingimise karistuse. Harju maakohtu pressiesindaja ütles, et kohus karistas Repinit ühe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistusega, millest arvati lühimenetluse tõttu maha üks kolmandik.

Kiirlaevade avariid uurivad lipuriigid
Tallinnas möödunud reedel toimunud Tallink Autoexpressi ja Superseacati kokkupõrget hakkavad uurime aluste lipuriigid: Venezuela ning Itaalia. Eesti meresõidu seaduse kohaselt tegelevad kokkupõrke asjaolude uurimisega mõlema aluse lipuriigid. Üks õnnetusse sattunud alustest, Tallinki Autoexpress 2, prahitakse börsiteate kohaselt lähiajal Venezuelasse.

Paarsada bussipeatust saavad ootepaviljoni
Müügikioskite sulgemine ning sellele järgnenud bussiootekodade demonteerimine jättis inimesed hulgas bussipeatustes lahtise taeva alla sõidukit ootama.
Viimastel aastatel on mitu omanikfirmat sulgenud ja likvideerinud ühissõidukipeatustes olnud müügikioskeid-ootekodasid. Tänavuse kalendriaasta jooksul püstitatakse uhiuued ootekojad 158 peatusse, kus inimesed pidid seni ilma meelevallas ühissõidukit ootama.
Peatuste ootekodadega varustamiseks kuulutati välja reklaamialase kasutamise läbirääkimistega pakkumise, mille üks tingimus oli kohustus paigaldada 158 ootekoda tasuta peatustesse hiljemalt 30. detsembriks, teatas Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo.
Aasta lõpuks jääb veel
Konkursi võitis JCDecaux Eesti OÜ ning esmajärjekorras saavad uued ootekojad 16 peatust, sealhulgas näiteks ka Lasnamäe linnaosa Kalevipoja, Katleri, K. Kärberi, Liikuri, Läänemere tee ja P. Pinna peatus.

ID-pileti kasutus laieneb transpordilt linnateenustele
Eesmärgiks on müüa ID-pileteid näiteks
Tallinn valmistab ette riigihanke lähteülesannet, et pakkuda ID-kaardi omanikele lisaks ühissõidukipileti soetamise võimalusele teisigi teenuseid.
Linnapea Edgar Savisaare kokkukutsutud ID-pileti töörühm on kolme kuuga pidanud läbirääkimisi parkimis- ja liikluskorraldajate ning massiürituste eestvedajatega, et Tallinna 2011. aasta kultuuripealinna tiitlit sihiks võttes leida piletile lisavõimalusi.
Süsteemi laiendamisel hakatakse ID-pileteid müüma nii loomaaeda, botaanikaaeda, linnamuuseumi, Linnateatrisse, Tallinna filharmooniasse, lauluväljakule, spordikeskustesse kui ka teistesse linna hallatavatesse asutustesse.
Linnakantselei arenguteenistuse arengukavade osakonna esindajana ID-pileti laiendamiseks lähteülesande koostajat otsima asunud Allan Alaküla, ütles, et jutuks on näiteks olnud massiürituste ajal integreeritud ühissõiduki- ja parkimispilet. Tema sõnul oleks kõigi erasektori teenuste lisandumine "kõigile parem". Täpset ajakava, millal valmib lähteülesanne, kuulutatakse välja riigihange ja hakkavad toimima teenused, pole esialgu seatud.

Õppesõitu teinud veok sõitis liinibussile tagant sisse
Võrus Kose teel juhtus eile õhtupoolikul liiklusõnnetus, kus bussipeatusesse sõitvale liinibussile Mercedes-Benz sõitis tagant otsa õppesõiduveok Scania.
Kella 17.35 ajal aset leidnud õnnetuse ajal viibis bussis seitse inimest. Ükski bussireisija ega veokis olnud inimene kannatada ei saanud.
Bussil purunesid tagumine klaas ning vasaku külje tagatuled, õppesõidu veokil sai kannatada parempoolne esiosa.

Purjus juhi autost leiti kuus nülitud metskitse
Täna öösel kella kahe paiku pidas politsei Võrus kinni alkoholijoobes autot juhtinud mehe, kelle autost leiti kuus nülitud metskitse.
16. oktoobril kella 1.45 ajal pidas politseipatrull Võrus Jüri tänaval kinni sõiduauto Ford Transit, mida juhtis alkoholijoobes 1958. aastal sündinud Kalev.
Sõiduki kontrollimisel leiti autost kuus metskitse nülitud lihakeha.
Kalev toimetati kainenema.
Võru politseijaoskonnast öeldi Päevaleht Online'ile, et politsei tuvastas sõidueeskirja rikkumise ning edaspidi uurib juhtumit keskkonnainspektsioon.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuule sõnul on hetkel veel ebaselge, kas tegemist oli salakütiga, sest politseinikud ja inspektorid pole Kalevit veel küsitleda saanud.

Apple laseb peagi Leopardi turule
Apple'i uus operatsioonisüsteem Leopard võimaldab kuvada dokumente ilma programmi avamata.
Uus operatsioonisüsteem, järjekorras kuues Apple'i OS X seerias, sisaldab uuendustest failide tagavarakoopiasüsteemi "Time Machine" (ajamasin - toim) ning võimalust dokumente eelkuvada ilma, et vastavat programmi peaks avama, teatab Reuters.
Aprillis edasi lükatud Leopard jõuab ettevõtte teatel poodi 26. oktoobril ja maksab üksikkasutajale ligi 1400 krooni.
Apple majandusaasta on läinud ülesmäge, kolmandas kvartalis müüdi Mac'e 1,8 miljonit, mis on 33 protsenti enam kui möödunud aasta samal ajal ja kolm korda rohkem kui ülejäänud maailma personaalarvutite tootjatel.

Kinnisvarabuum inimeste laenuiket ei kergendanud
Kiire majanduskasv ning lõppema hakkav kinnisvarabuum ei ole eestlasi laenu tervikuna pankadele tagastama pannud.
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk kinnitas arileht-ee-le, et neid, kes kinnisvarabuumist kasu teenisid ning varasemalt võetud laenu nüüdseks enneaegselt tagasi on maksnud, pole palju.
"Oma kogemuse põhjal ütleksin, et et eestlased ei ole suured spekuleerijad ning seetõttu pole meil ka selliseid kliente palju," ütles Makk. "Hinnanguliselt võib öelda, et see arv jääb kindlasti alla viie protsendi kogu kliendiportfellist, täpset statistikat ei ole me teinud. Reeglina aga ostavad inimesed eluaseme ikka kodu soetamise, mitte kiire kasu saamise eesmärgil."
SEB Eesti Ühispanga kommunikatsioonijuht Silver Vohu kinnitas samuti, et laenude ühekorraga tagasimaksmine ei ole varasema ajaga märgatavalt suurenenud.

Tööandjad: järgimisel aastal ei tohi palku tõsta rohkem kui 10%
Täna avalikustatud Eesti Panga majandusprognoosi valguses juhib Eesti tööandjate keskliit taaskord avalikkuse tähelepanu majanduskasvu pidurdumisega kaasnevatele ohtudele.
"Eesti Panga täna avalikustatud majandusprognoos 2008. aastaks näeb majanduse reaalkasvuks ette vaid 4,3%, kuid riskistsenaariumi käivitumisel võib kasv osutuda ka negatiivseks," teatas tööandjate keskliit.
Selle vältimiseks tuleb tööandjate keskliidu hinnangul otsustavalt pidurdada palkade ennakkasvu võrreldes tootlikkuse kasvuga. Tööandjate keskliit soovitab kõigil ettevõtjatel suhtuda järgmise aasta eelarvete koostamisel palgakulutuste tõstmisesse konservatiivselt ning nõuab seda ka riigiametitelt ja avaliku sektori tööandjatelt.
Tööandjate hinnangul ei tohiks palku järgmisel aastal tõsta rohkem kui 5-10%. "Juhul, kui palgakasvule ei saada järgmisel aastal pidureid peale võib Eestit ähvardada hüperinflatsioon koosmõjus tööpuuduse hüppelise tõusuga ning ettevõtete konkurentsivõime pikaajalise langusega," leiab tööandjate keskliit oma avalduses.

Merko aktsia tõusis päevaga ligi 4 protsenti
Merko Ehitusele kapo poolt süüks pandav seotus maadevahetuse ning altkäemaksudega aktsiale negatiivselt ei mõjunud ning päevaga kallines väärtpaber 3,94%.
Päeva alustas Merko Ehituse aktsia 281,64 krooni tasemelt, kuid päeva lõpuks tõusis hind 292,75 krooni tasemele.
Kokku tehti päeva jooksul tehinguid 22 miljoni krooni eest.

BMW plaanib neljandat brändi
Auto Expressi ja mitmete teiste inglise autoajakirjade sõnul on viimasel ajal vägagi aktiivselt liikvele läinud kuulujutud, et BMW plaanib oma kontserni lisada ka neljanda kaubamärgi.
Kui firma senine margirivi (BMW, MINI ja Rolls Royce) on suunatud olnud pigem sõidurõõmu ja luksust hindavale ostjale, siis lisanduv, neljas oleks nn öko-bränd ja suunatud keskkonnateadlikumale ostjale.
Esialgu on see siiski vaid idee tasemel ja firma tegeleb aktiivselt sobiva partneri otsimisega. Lahtine on ka margi nimi - pole teada, kas kasutusele otsustatakse võtta mõni "riiulil seisvatest" kaubamärkidest (näiteks Austin, Morris või Triumph) või luuakse nullist täiesti uus.

Ford plaanib müüa ka Land Roveri ja Jaguari
Finantsraskustega maadlev Ford plaanib veel selle aasta jooksul lisaks Aston Martinile müüa ka ülejäänud kaks firma omanduses olevat briti premium brändi - Land Roveri ning Jaguari.
Hispaania ajalehel El Mundo õnnestus vestelda Ford Europe juhi John Fleming'iga, kes sõnas: "Protsess on töös ning veel selle aastanumbri sees selgub, kes huvitatud gruppidest saab brändide uueks omanikuks."
Vastuseks küsimusele, kas margid müüakse koos või eraldi, vastas Fleming: "Koos. Nad on omavahel tugevalt integreeritud ning neid oleks üksikuna üsna keeruline müüa."
Õhus on veel Volvo saatus, mille müügimõtteid on Ford ka juba mõnda aega heietanud. Ent Flemingu sõnul on Volvo puhul asi veidi keerulisem, kuna turvalisuse poolest maailmakuulus Rootsi firma on just selles vallas kontserni põhiline arendustöö tegija olnud ning selle info konkurentidele üleandmine oleks Fordile üsna valus kaotus.

Greenpeace: iPhone sisaldab üliohtlikke kemikaale
Looduskaitserühmituse Greenpeace'i uuringu kohaselt sisaldavad Apple'i toodetud iPhone'id üliohtlikke ftalaate.
Greenpeace'i raportist sai innustust Ameerika roheliste rühmitus lühendiga NCEH, mis kavatseb Apple'i kohtusse kaevata ning nõuda kõikide iPhone'ide müügist tagasi kutsumist, teatab AHN News.
Greenpeace analüüsis iPhone'i tükk tüki haaval ning avastas seal kaks ohtlikku ühendit üle lubatud määra: toksilisi bromeeritud koostisosi ning üliohtlikku PVC-d ehk polüvinüülkloriidi.
Vastavad koostisosi kasutati Apple'i poolt vinüülist kuulari juhtmetes, mis ületavad tunduvalt Euroopa Liidus lubatud määra.
NCEH viitab California seadustikule, mille kohaselt peavad tooted, mis võimaldavad inimestel kokkupuudet ftalaatide või muude toksiine või kantserogeene tootvate kemikaalidega, kandma hoiatusmärki.

Tartu linn taotleb KredExilt korterite ostuks toetust
Tartu linnavalitsus esitab sihtasutusele KredEx taotluse korterite ostmiseks vajaliku 3 079 050-kroonise toetuse saamiseks.
Kui KredEx linna taotluse rahuldab, ostab linnavalitsus sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks kaksteist ühetoalist eluruumi Fr. Tuglase 13 majja, teatas Tartu linnavalitsus.
OÜ Seitse Teed pakub linnale Tuglase 13 majas müüa kortereid ruutmeetri hinnaga 16 500 krooni.
Linnavalitsusel on samas majas olemas juba kuus korterit. Kaheteistkümne ühetoalise korteri ostmiseks kulub 6 128 100 krooni ning 30 000 krooni riigilõivu ning notaritasu maksmiseks.

Türklaste ähvardus kurde rünnata tõstis naftahinda
Toornafta barreli hind sihib 88 dollari kurssi, sest türklased ähvardavad kurde sõjalise rünnakuga.
Türgi peaminister Tayyip Erdogan teatas täna, et kurdi grupeeringute vastased rünnakud on vältimatud ning parlament arutab homme rünnakuplaani, vahendab Bloomberg.
Kurdide väeüksused asuvad maailma kolmanda naftaeksportija Iraagi põhjaosas ning türklaste rünnak võib sealset toodangut tunduvalt vähendada. Iraagi põhjaosa kontrollivad praegu poolautonoomsed kurdi võimud, kuid mitmed naftatorud jooksevad läbi ka Lõuna-Türgist, kus Kurdi tööpartei pidevalt rünnakuid läbi viib.
Valge Maja esindaja Gordon Johndroe soovitas Türgil vältida Kurdi tööpartei vastaseid rünnakuid, sest rünnakute toimumise korral võib naftahind maailmaturul tõusta koguni 90 dollarini barreli eest.

Lipstok: suurem palk võib tähendada hoopis töötuks jäämist
Eesti Panga president Andres Lipstok soovitab inimestel loobuda palgatõusu nõudmisest, sest vastasel juhul võivad nad töökohast koos palgaga ilma jääda.
Lipstok rääkis tänasel pressikonverentsil, et tööandjad ja eelkõige töövõtjad peaksid palgaootuste suhtes mõistlikuks jääma.
"Kui selline palgaralli jätkub, on nende, kes oma kõrge palga välja võitlevad, töökoht koos palgaga kadunud," ütles Lipstok lisades, et siis ollakse kraavis koos.
Lipstoki hinnangul võivad liialt optimistlikud palgaootused vähendada Eesti konkurentsivõimet ning pikemas perspektiivis tähendada suurema palga asemel hoopis töötuks jäämist. "Vaatamata inflatsiooni ajutisele kiirenemisele, peab palgakasv olema kooskõlas tootlikkuse kasvuga," lisas ta.
Rääkides 2008. aasta eelarves ettenähtud avaliku sektori palgakasvust, on Lipstok samal meelel tööandjate keskliiduga, kelle hinnangul ei tohi see õõnestada erasektori konkurentsivõimet.

SEB Eesti Ühispank tõstab hoiuseintresse
SEB Eesti Ühispank teatas, et korrigeerib alates homsest hoiuste intressimäärasid.
Aastase Eesti krooni hoiuse puhul on uueks intressiks 4,25%, eurohoiusel 4,0%, dollarihoiusel 4,5%, Rootsi kroonil 3,3% ja Suurbritannia naelal 5,15%.
Viimati muutis SEB Eesti Ühispank hoiuste intressimäärasid juunis.

EP: riigisektori palgatõus ei tohi õõnestada konkurentsivõimet
Eesti Panga poolt välja antud majandusprognoosis hoiatatakse jätkuva riigisektori palgatõusu eest.
Viimastel aastatel kannustas palgatõusu just erasektor ning valitsusel oli vaja säilitada konkurentsivõimeline.
Pank rõhutab, et seejuures võib valitsuse palgapoliitika poolt tekitatud riigisektori liigkiire palgatõus õõnestada erasektori konkurentsivõimet. Seega peab avaliku sektori palgakasv järgnevatel aastatel alanema koos erasektori kiire palgatusu lõppemisega.
Lisaks peab palgakujunduses säilitama realistlikud ootused ning vaatamata inflatsioonile peab palgatõus käima käsikäes ka tootlikuse tõusuga.
Tootlikkuse kasvust kiirem palgakasv ohustab Eesti Panga hinnangul Eesti majanduse konkurentsivõimet ning lükkab inflatsioonitempo aeglustumise edasi. Liiga optimistlikud palgaootused võivad tulevikus kõrge palga asemel hoopis töötuseni viia.

Koppel: Merko aktsia ujub sogases vees
Investeerimis-panga Suprema varahalduse strateegi Peeter Koppeli sõnul lasevad suured investorid irratsionaalsematel turuosalistel Merko aktsiaga sogases vees orienteerumismänge mängida.
"Minu hinnangul jäävad suuremad investorid praeguses olukorras pigem äraootavale seisukohale ning lasevad irratsionaalsematel turuosalistel sogases vees orienteerumismänge mängida," ütles Koppel arileht.ee-le Merko Ehituse aktsia hinna tänast liikumist kommenteerides.
"Ma ei usu sugugi, et Merko aktsia puhul oleks olulisim tegur see, et ettevõtte juhti milleski kahtlustatakse," rääkis Koppel. "Hoopis olulisemana nähakse ettevõtte tegevuspiirkonnas toimuvat majanduse ja seega ka ehitusturu jahtumist ning selle pikemaajalist mõju. Merko ei ole Enron, kus juht oli sisuliselt suurim suli ning ettevõtte tegevus koosnes sõna ostses mõttes õhulosside ehitamisest."

Eesti Pank: inflatsioon majanduse pehmet maandumist ei ohusta
Eesti Pank avaldas järgmiseks kaheks aastaks majandusprognoosi, kus kõrges inflatsioonis majanduse sujuvale kohandumisele ohtu ei nähta.
Panga arvates jätkub maailmamajanduses kiire kasv hoolimata finantsturge tabanud mõningasest ärevusest. Tulutaseme ühtlustumist jõukate tööstusriikidega jätkatakse prognoosikohaselt Eestis endiselt kiires tempos.
Inflatsiooni tempo mõõdukat taandumist oodatakse 2009. aastaks, millele aitab kaasa Eesti majanduse kasvutempo aeglustumine.
Kui selleks aastaks prognoosib EP majanduskasvuks 7,3 protsenti, siis järgmistel aastatel kasv mõnevõrra väheneb - 2008. aastaks 4,3 protsenti ning 2009. aastaks 5,7 protsenti.
Prognoosi põhistsenaariumi kohaselt säilitavad Eesti ettevõtted konkurentsivõime ning jätkub ekspordi kasv.

Kaubamaja viis läbi senisest rahvarohkeima osturalli
Kaubamaja Osturalli tõi läbi aegade suurima läbimüügi ja külastajate arvu: Tallinna ja Tartu Kaubamaja külastas viie päeva jooksul 400 000 inimest ja kaupa müüdi kokku 52 miljoni krooni eest.
"Nii palju kaupa pole me Osturallidel kunagi müünud," teatas Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel. "Ülihead tulemused näitavad, et tugev kasvutrend jaekaubanduses püsib vaatamata majanduskeskkonna mõningasele jahenemisele. Kuigi laenuraha on vähemaks jäänud, on üldine palgakasv suur ja enamus sellest jõuab otse tarbimisse."
Pareli sõnul oli eriti tähelepanuväärne Osturalli avapäev, kui purustati mitu rekordit ühe päeva lõikes: 10. oktoobril oli Tartu ja Tallinna Kaubamajas kokku 91 500 külastust ja kaupa müüdi 13,5 miljoni krooni eest, mis on läbi aegade suurim ühe päeva müük Kaubamajas.
"Kuigi inimesed on ettevaatlikumaks muutunud, tullakse heade pakkumiste peale kohale," rääkis Parel. "Tänavu kevadel TNS Emori poolt läbi viidud jaekaubanduse kampaaniate seireuuringu kohaselt ootab peaaegu kaks kolmandikku inimestest allahindlusi ja sooduskampaaniaid. Osturalli tulemused kinnitavad seda täielikult."

Rahva Raamatu laienemine kasvatas kaupluse käivet poole võrra
Kolme kuu tagune laienemine Viru Keskuses kasvatas Rahva Raamatu käivet 55% võrra, seejuures kahekordistus venekeelse kirjanduse läbimüük.
"Suurendasime senist venekeelse kirjanduse osakonda pea kaks korda ja juba ainuüksi suvekuudega lisandus hulgaliselt venekeelse kirjanduse austajaid, kes ostavad topelt niipalju kui varem," sõnas Viru raamatupoe juhataja Kristina Grepp ettevõtte teates.
Greppi sõnul müüvad venekeelsetest raamatutest eriti hästi lasteraamatud ning ilukirjandus.
Lisaks raamatute populaarsuse kasvule suurenes raamatukaupluses alanud kooliaasta tõttu märgatavalt ka kunsti- ja kontoritarvete läbimüük, mille müügikasv võrreldes 2006. aasta augustiga oli 70%.
Viru Keskuse 4. korrusele toimunud laienemine tegi Rahva Raamatust Baltimaade suurima raamatukaupluse.

Merko aktsia alustas tõusuga
Merko Ehituse aktsiahind on täna tõusnud Tallinna börsil üle kolme protsendi võrra.
Päeva hinnaga 18 eurot (umbes 282 krooni) alustanud aktsia tõusis 11.30 seisuga 18,6 euroni ehk 291,03 krooni, mis teeb tänaseks hinnatõusuks 3,33%.
Aktsiaga on sooritatud 26 tehingut, mille käibeks oli ligi miljon eurot.
Eile tunnistas kapo Merko Ehituse juhi Toomas Annuse kahtlusaluseks maadevahetuse skandaalis.

Suvel peatus majutusettevõtetes ligi 900 000 turisti
Suvekuudel peatus majutus-ettevõtetes 894 000 turisti, mis on kahe protsendi võrra enam kui mullu.
Jõudsalt areneb Eestis siseturism, sest eelmise aastaga võrreldes vajas peatuspaika 18% enam kohalikke turiste, kuid välisturiste ööbis tänavu kuus protsenti vähem kui mullu, selgub statistikaameti uuringust.
Suvel oli raskeim leida ööbimiskohta tavapäraselt Tallinnas ja Pärnus, kus majutusettevõtete täitumus ulatus 69%-ni. Tallinna populaarsus tulenes eelkõige välisturistidest, sest 62% neist peatus just pealinnas. Eesti elanikest turistidest vajas Tallinnas öömaja vaid 14%.
Enim välisturistidest saabus Eestisse Soomest (ligi pooled), järgnesid Saksamaa (10%) ning Rootsi (6%).
Kõige odavamalt leidis augustis öömaja Kesk-Eestist, kus toa keskmiseks maksuvuseks 261 krooni. Põhja-Eestis pidi see-eest ühe öö eest maksma keskmiselt 591 krooni. Eesti keskmine oli samal ajal 466 krooni öö eest.

Kõue vald jagas laskmata karu nahka
Kuigi vanasõna ütleb, et laskmata karu nahka ei jagata, tegi Kõue vald seda siiski, arvestades kinnisvara ostmise katteks raha veel müümata objekti pealt.
Sellel aastal ostis Kõue vald vaba aja ja noortekeskuse tarbeks kaks hoonet, mille katteks oli arvestatud kolmeteistkümnele Harjumaa omavalitsusele kuuluva Tallinnas Magdaleena tänavas asuva kinnistu müügist tulev raha. Eile lõppenud kolmandale enampakkumisele ei laekunud ühtegi soovijat, seega tuleb Kõue vallal tasuda tehtud kulutused muust rahast, kirjutab Äripäev.
"Selle ostu oleksime teinud nii või naa, olenemata sellest, kas me saame või ei saa raha," ütles Kõue vallavanem Andres Õis, kelle sõnul käisid nad Magdaleena tänava kinnistust tuleva raha planeerimise välja vaid mõttena.
Noorte- ja vaba aja keskuse tarbeks ostetud majadele kulutas Kõue vald ligi 2,1 miljonit krooni. Eilsel läbikukkunud enampakkumisel oli hoone alghind 23,6 miljonit krooni, millest omavalitsuste vahel ära jagatud rahast oleks Kõue vallale jäänud ikkagi väheks, et tehtud investeeringute eest tasuda.

Rõtov peab Kruuda portaali naeruväärseks
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov soovitab Oliver Kruudal kiiresti kaasata oma meediaärisse professionaalsed mänedžerid, et mitte naeruväärseks jääda.
Rõtovi sõnul tundub Kalev.ee esmapilgul väga sümpaatne. "Mulle tulevad nostalgiaga meelde meie enda katsetused aastal 2000. Üks on selge, tegijatel jätkub entusiasmi, ehk ka raha, kuid arenguks on neil vaja ka professionaalseid teadmisi," nentis Äripäeva peadirektor tänases Äripäevas.
"Kujutame ette, et Hans H. Luik otsustab alustada kommituru vallutamist ja segab kodus oma pliidi ääres kakaost ja suhkrust uue kommi. Kuigi see võib olla päris maitsev, on sellest turul läbilöömiseks üsna vähe. Analoogiline tundub ka Kruuda praegune askeldamine meediaturul," rääkis Rõtov.
Delfi tegevjuht Ville Jehe sõnul on praegu veel vara otsuseid teha, "kuna lehelt on veel väga vähe välja lugeda: sektsioonid on tühjad, uudised lühikesed".

Online-intervjuu: arileht.ee küsimustele vastas Kanal 2 juht Urmas Oru
Kolmapäeval, 17. oktoobril kl 13-15 vastas arileht.ee lugejate küsimustele Kanal 2 peadirektor Urmas Oru.
Sel nädalal oma 14. sünnipäeva pidav Kanal 2 on viimastel aastatel suutnud teha "midagi", mis on kasvatanud telekanali kolme aasta taguse olematu kasumi eelmise aasta 25,6 miljoni kroonile.
Täpsemalt öeldes oli Kanal 2 veel 2004. aastal 7 miljoni krooniga kahjumis ning juba sellele järgmisel aastal teenis ettevõte puhaskasumina 7 miljonit krooni.
Mõne aasta tagusest peksupoisist on seega saanud paipoiss, kes meeldib nii reklaamiandjatele kui ka televaatajatele. Viimast kinnitab asjaolu, et alates selle aasta algusest valitseb Kanal 2 telesaadete vaadatavuse edetabelit.

Aktsiis tõstab õlle hinda kolm-neli krooni
Aktsiisitõusu mõju on arvatust suurem ja edukas tööstusharu võib kiratsema jääda.
Järgmisel aastal saab Eestist üks Euroopa kõige kõrgema alkoholiaktsiisiga riike. Tarbijale tähendab see keskmiselt kolme- kuni neljakroonist hinnatõusu pooleliitriselt pudelilt.
Alkoholiaktsiisi kavatseb Eesti valitsus tõsta aastavahetusel kümnendiku, järgmise aasta juu-lis aga veel 20 protsendi võrra.
Tegelikkuses võib pooleliitrise õllepudeli hind kasvada enamgi, kuivõrd lisanduvad ka käibemaks ja kaubanduslik juurdehindlus.
Saku Õlletehase juhatuse esimehe Ireneusz Smaga hinnangul võib aktsiisitõusust tulenev õlletootjate kasum väheneda järgmisel aastal kuni 30 protsenti. See seab äri omakorda suure riski alla, muutes Eesti turu vähem atraktiivseks ka Saku Õlletehase suuromaniku Baltic Beverages Holdingu (BBH) jaoks.

Kanalate uuendamine maksab sadu miljoneid
Euroliidu nõudel peab kanadel olema rohkem vaba ruumi ja küünte teritamise võimalus.
Aastaks 2012 peavad kõik kanalad oma senise töö vastavalt euronõuetele ümber kohandama. Nõuetekohaselt peavad puuris olema õrs ja küünte teritamise vahendid ning vaba pinda iga linnu kohta vähemalt 750 cm2 ehk natuke rohkem kui A4-paberil.
Suur linnukasvataja Tallegg investeerib uude kanalasse umbes sada miljonit krooni.
AS-i Tallegg juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul tuleb neil teha ulatuslikke muudatusi munejate kanade tootmisliinis, et vastata 2012. aastal kehtima hakkavale Euroopa Liidu normile. "Munejate kanade puuridesse tuleb paigaldada õrred ja küüne teritamise vahendid," lausus ta ja lisas: "Samuti peame tegema muudatusi vedelsõnniku eralduse, elektri- ja söödakausside süsteemides."

Riia ja Peterburi liinile lisandub ronge
Eile valitsuskabinetis vastu võetud Eesti Raudtee järgmise küm-ne aasta äriplaani järgi keskendub ettevõte senisest enam välismõjudest vähem sõltuvatele kaubavoogudele, investeerib vaguniparki ja ehitab valmis Tallinna raudteeümbersõidu. Täiendavat riigi toetust kavas ei ole.
Reisijateveo suurendamise eelduseks on reisirongide lisamine nii kohalikele liinidele kui ka Peterburi ja Riia liinile. Reisiveoteenuse kvaliteeti on kavas tõsta nii liikluskiiruse suurendamisega kuni 120 km/h kogu raudtee ulatuses kui ka pikkrööbaste kasutamise, uute reisiplatvormide ja moderniseeritud ülekäigukohtade rajamisega.
Kiirus kasvab
Tartu ja Valga vahel suureneb reisirongide lubatav kiirus 120 km/h-ni pärast selle lõigu renoveerimist aastail 2008-2009 ja siis väheneb ka Tallinna-Valga reisirongi sõiduaeg kolme tunnini. Tallinna-Tartu kiirrongi sõiduaja vähendamine kahe tunnini kavatsetakse saavutada 2011. aastaks.

Anders Härm: graafiline kultuur osaleb endiselt poliitikas
Homme avatakse Tallinna graafikatriennaal "Poeetiline/poliitiline", kus graafikute seltskond lahkab esmapilgul eri tähendus-väljade kokkupuutepunkte.
Tallinna graafikatriennaalid on juba auväärt eas. Esimene neist oli veel biennaal, siis aga hakati näitusi korraldama iga kolme aasta tagant. Balti liiduvabariikides püüti n-ö suure katla servas keeta paksemat suppi. See oli omamoodi Balti separatism.
Tööjaotus oli selline, et Tallinn võttis enda kanda graafika-triennaalid, Vilnius maali omad, Riias toimusid skulptuurikvadriennaalid. Moe pärast kutsuti esinema ka teiste liiduvabariikide kunstnikke. 1990-ndatel olukord muutus ning triennaalid muutusid kureerituks ja rahvusvaheliseks. Huvitav on seegi, et mitmel pool Põhjamaades alustasid graafikatriennaalid umbes samal ajal. Näiteks Rootsis, kuhu 1996. aastal kutsuti osalema ka Baltikumi graafikuid. Nüüdse Tallinna XIV graafikatriennaali puhul küsisin mõned küsimused üldkuraatorilt Anders Härmilt.

Renate Valme "Idula" kasvab headuse peal
Renate Valme uues tantsulavastuses võluvad inimlähedus
Lõppude lõpuks on asi ikkagi inimeses. Nii võib iseenesest öelda iga asja kohta, kuid selle artikli kontekstis kindlasti Renate Valme loomingu kohta. Seda tingib juba Valme isikupärane koreograafia, milles duetid nõuavad partneritelt usaldust ja üksteise arvestamist. Nii jõuabki vaatajani eelkõige inimlähedus ja läheduse vajadus.
Seekord on Valme siiski mänginud julgemate, universaalsemate ja ka otsekohesemate sümbolitega, mistõttu muidu peidetud kriitika tuleb üsna selgelt ja valusalt esile. Isegi natuke liiga selgelt, et mitte öelda ilmselgelt. Kui poleks Valme maitsekat huumorimeelt, tunduksid konsumerismi käes vaevlevad Miki-Hiired labased.
Ekraanil eht situatsioonikomöödia poosides seisvate Mikide kohal kõlavad jutumullides laused "Deem, Bob ostis uue auto…" ja "Ma ei kujuta elu ilma oma kingadeta ette!" Seejärel kallistatakse ja hüütakse kahest suust tulevas üheks sulavas jutumullis: "Lähme lõbustame nüüd mõnd last!" Valus, kuid saal rõkkab naerust.

Helsingin Sanomat: Eesti kunstnikud pole hambutud
Eesti kunstinäituste korraldajad teemavalikul risti ette ei löö, leiab Soome juhtiv päevaleht.
Kunstiajaloolane Kaisa Hei-nänen kirjutab reedeses ajalehes Helsingin Sanomat Eesti viimase aja kunstinäitustest kahe näituse, noorte kunstnike biennaali ning Ars Baltica fototriennaali näitel. Heinänen rõhutab, et näitustel esinevad Eesti kunstnikud ei väldi aktuaalseid poliitilisi või populaarseid teemasid, vaid käsitlevad ühtviisi julgelt nii suhteid Venemaaga kui ka homoseksuaalsust.
Biennaali aktuaalsust peegeldab Heinäneni sõnul see, et aprillikuine pronkssõdurikriis kajastub juba kunstnike loomingus. Samas ei muututa teemasid käsitledes süngeks, vaid nii mõnedki kunstnikud edastavad oma sõnumi pigem huumori ja iroonia abil. Näiteks toob Heinänen Kristina Normani teose "The Monolith", mis miksib aprillisündmuste-aegseid Eesti ja Vene uudislõike ning animatsiooni, muutudes kohati absurdiseguseks fantaasiafilmiks.

Ansambel Korn tuleb Tallinna? 
Nu-metal-koosluse Korn kodulehe andmetel annab bänd tuleva aasta 10. veebruaril Tallinnas Saku suurhallis kontserdi. Enne seda kuuleb Korni Tamperes, pärast Riias.
Korn on praeguse nu-metal-muusika suurimaid staare, täpsemalt peetakse neid selle žanri loojaks ja populariseerijaks. 1990-ndate alguses Californias moodustunud bänd on karjääri jooksul kandideerinud kuuele Grammyle ning võitnud kaks korda. Korni läbimurre tuli 1998. aastal ilmunud kolmanda albumiga "Follow The Leader". Filmihuvilistele peaks kangastuma 2003. aastal ilmunud Korni singli "Did My Time" video, millega reklaamiti kassafilmi "Tomb Raider: Lara Croft ja elu häll". Korni värskeim, kaheksas stuudioalbum ilmus tänavu juulis.

Kõhulihased trimmi taburetiga
Portaalis Soov.ee seisab kõhulihaste treenimise pingi müügikuulutus: "Pingi mõjud: momentaanne kehakaalu ja -mõõtude vähenemine, eemaldab efektiivselt liigsed sentimeetrid talje-, tuhara- ja reiepiirkonnast. Kaasas põhjalik treenimisjuhend."
Kuulutusele lisatud piltidelt vaatab aga vastu tavaline taburet. Nali?
Kontakttelefonis ütleb meeshääl: "Ta täidab seda eesmärki, kaasa tulevad pakend ja kasutusjuhend. Kui ostetakse hirmkallis uhke pink, siis tööd tehakse võib-olla kaks kuud ja pink jääb vedelema. Taburetti saab hiljem istumiseks kasutada."
Veel täpsustab innovatiivse toote müüja, et esimene taburet-treeningpink on juba ära müüdud.

Ühel pool CD, teisel vinüül
Ajal, kui CD-de müük kahaneb ning nišitarbijad ostavad üha enam vinüülplaate, peavad plaadifirmad pingutama, et inimesi poodi meelitada. Nii annab Briti rokkbänd Fightstar oma järgmise singli välja helikandjal, mille üks pool on CD, teine aga vinüülplaat. Vinüülpoolele mahub kolm minutit, CD-poolele aga 70 minutit muusikat.
"Jah, see on teadlik trikk, et inimesi ostma saada. Samas me ei tea, paljudel on veel kodus vinüülimängijad," tunnistab ansambli plaadifirma Gut juht Guy Holmes.
Samas ei välista plaadimogul, et kui uus formaat osutub edukaks, kasutab ta seda edaspidigi.
Uudse plaadi segaformaadi leiutas Saksa firma Optimal Media Production.

Eesti e-sportlased käisid olümpial
Eesti meeskond sYnck saavutas elektroonilise spordi olümpiamängudel 9.-16. koha.
Võistlustel nimega World Cyber Games mängiti arvutimängu Counter Strike. Aga mis ikkagi on e-sport?
"Sama hästi võiks küsida tavalise sportlase käest, mis on sport," ütleb sellise küsimuse peale viieliikmelise sYncki liige Rodi, kodanikunimega Roberto Kivi. Nimelt tuntakse e-spordi maailmas mängijaid nende varjunimede järgi, need nimed, mis passis kirjas, on rohkem maksuameti jaoks.
Eesti e-spordi edendaja ja sYncki mänedžer Artjom "Jika" Mets sõnab, et e-sport on spordiala, mida mängitakse arvutis. Põhimõtteliselt on tegu professionaalse arvutimängurlusega, kuid Mets nendib, et Eestis sellega ära ei ela. Maailmas seevastu on asjalood teisiti.

Internet: kas tõesti Britney Spearsi plaadi kaas? 
Internet:  - milline oleks võinud välja näha Britney Spearsi uue plaadi kaas? Rollingstone.com pakub ametlikule esikaanele välja üheksa alternatiivi, üks iroonilisem kui teine ja kolmas õõvastavam kui kaheksas.

Fausto lõi suurelt Gulbene Bumerangs/ASK-d
Tartu Fausto sai BBL Challenge Cup'il kodus suure võidu Läti klubi Gulbene Bumerangs/ASK üle tulemusega 81: 62 (45: 38).
Tartlaste parimad olid Ando Tagamets 21 punkti ja 10 lauapalli, Osvaldas Macernis 26 ning Ardo Ärmpalu 21 punktiga. Gulbenele tõi Janis Poznaks 15 punkti ja võttis 7 lauda, kirjutab Sportnet.
Tartlased olid ülekaalus terve kohtumise jooksul. Esimene veerand võideti 30: 23, poolajavile kõlas seisul 45: 38. Ka edaspidi ei saanud külalised kuidagi hakkama Tartu ründekolmiku Ärmpalu-Macernis-Tagamets takistamisega. Kolmas veerandaeg lõppes seisuga 63: 51 ning terve mäng 81: 62. Kolmik Ärmpalu-Macernis-tagamets tõi sealjuures koguni 68 punkti meeskonna 81-st.

Kalev/Cramo sai valusa kaotuse Riia ASK-lt
Tallinna BC Kalev/Cramo pidi kodus vastu võtma 61: 80 kaotuse nelja mängu järel SEB Balti liigas täiseduga jätkavalt Riia ASK-lt.
Eesti karikavõitjale tõi kaotuse neljas veerand, mis kaotati koguni 11: 29. Võitjatele tõid kuus meest kahekohalise arvu punkte, Kalev/Cramo edukaimad olid Marlon Parmer (pildil) 17 ja Bojan Pelkic 16 punktiga. Gregor Arbet võttis 13 lauapalli. Kalev on Balti liigas kaotanud mõlemad senipeetud mängud, kirjutab Sportnet.
Tallinlased alustasid hästi, minnes Valmo Kriisa kolmesest ja Travis Reedi viskest ette 9: 4. ASK tagamees Sandis Buskevics seadis jalule 9: 9 viigi.
ASK läks omakorda ette 27: 22, Arbeti kolmene ja Pelkici tabamus lähemalt viigistasid taas seisu 27: 27.
Poolajaks juhtis Kalev/Cramo 36: 34. Meie meeskonna tulemuslikumad punktitoojad olid Marlon Parmer 9 ja Bojan Pelkic 8 punktiga.

Vene kulturistid jäid Austraalias steroididega vahele
Kaks vene kulturisti Dimitri Artamonov ja Arkadi Semiletov sattusid Austraalias vanglasse katsel viia steroide läbi Perthi lennujaama, kirjutab gazeta.ru viitega ajalehele West Australian.
Neilt võeti passid ja nad jäävad vanglasse seniks, kuni on tasunud 2500 dollari suuruse trahvi, vahendab Sportnet.

Massa pikendas Ferrariga lepingut
F1 meeskond Ferrari teatas täna, et pikendas meeskonna teise sõitja Felipe Massaga lepingut kuni 2010. aasta lõpuni.
Brasiilia piloodil Massal on Ferrariga leping olnud juba 2001. aastast, kuid põhisõitja koha sai ta alles 2006. hooajast, kui asendas kaasmaalast Rubens Barrichellot, teatab Formula1.com.
Massa on Ferrarit juhtinud 34-l GP-etapil, võitnud neist viis ning poodiumile jõudnud 16 korda.
Massa meeskonnakaaslane Kimi Räikkonen liitus meeskonnaga tänavu kolme aastase lepinguga, mis hoiab soomlast meeskonnas vähemalt 2009. aastani.

Murtud lõualuuga Luhamaa pikka treeningpausi ei tee
Veidi enam kui nädal aega tagasi lõppes karate Austrian Open Marko Luhamaa jaoks lõualuumurruga, mis seadis kahtluse alla ka edasise hooaja.
Tohtrite sõnul kestab vigastusest paranemine minimaalselt neli nädalat. Eile tegi valitsev raskekaalu maailmameister juba kergeid harjutusi ning ei kavatse puhkust võtta.
"Kahju, et hea vorm jäi Austrias realiseerimata. Nüüd tuleb hoolitseda selle eest, et sunnitud kehalise koormuse piirang raviperioodil ei vii alla füüsilist valmisolekut. Kindel on see, et päris neli nädalat ei ole mõtet jalgu seinal hoida," kinnitab Luhamaa.
Tema sõnul saab 2-3 nädala treeningute eesmärgiks üldise vastupidavuse säilitamine, et ei peaks pärast päris nullist alustama. Nii on üleminek täiskoormusele oluliselt lihtsam.
Hetkel on tippkarateka katkine lõualuu pandud lahasesse, mis tähendab, et suhu asetatud kaarjad toed on kinnitatud hammaste külge ning fikseeritud omavahel kummist sidemetega. Seega on alalõug seotud ülalõuaga ning suud lahti teha ei saa. Lahaseid peab Luhamaa kandma veel paar nädalat.

Kanter parimate kergejõustiklaste hulka veel ei jõudnud
Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF teatab 25. novembril Monacos 2007. aasta parima nais- ja meeskergejõustiklase, kuid eestlaste au ja uhkus maailmameister Gerd Kanter väljavalitute sekka veel ei jõudnud.
Alaliidu veebilehel www.iaaf.org avalikustati sõelale jäänud 11 naise ja 11 mehe nimed, teatab Sportnet.
Naistest tehakse valik järgmise nimistu seast: Meseret Defar (Etioopia), Allyson Felix (USA), Jelena Isinbajeva (Venemaa), Maryam Yusuf Jamal (Bahrein), Janeth Jepkosgei (Keenia), Lornah Kiplagat (Holland), Carolina Klüft (Rootsi), Tatjana Lebedeva (Venemaa), Sanya Richards (USA), Valerie Vili (Uus-Meremaa) ja Blanka Vlasic (Horvaatia).
Meeste seast valitakse parim järgnevate seast: Kenenisa Bekele (Etioopia), Tyson Gay (USA), Haile Gebrselassie (Etioopia), Reese Hoffa (USA), Bernard Lagat (USA), Tero Pitkämäki (Soome), Asafa Powell (Jamaica), Irving Saladino (Panama), Zersenay Tadese (Eritrea), Jeremy Wariner (USA) ja Liu Xiang (Hiina).

Ekstšempion Holyfield võitles Moskvas Vene Sultaniga
44-aastase poksikuulsuse Evander Holyfieldi tagasitulek ebaõnnestus, tal ei õnnestunud raskekaalu MM-tiitlit 31-aastaselt Sultan Ibragimovilt tagasi võita.
Asjatundmatu vaataja jaoks toimus põnevam osa poksiringi ümber. "Löö tal maks lahti!" röögatab noor, tüüpilise FSB-soenguga mees minu kõrval.
See pole veel raskekaaluheitlus, vaid kergemate meeste madistamine oma tiitli pärast. Aga kisa ja karjumine on juba selline, mida näiteks Eestis ei kuule isegi korvpalli finaalmängu ajal.
"Punases ringis Suuuultan Iiiiiiiiibragimov!" venitab teadustaja Venemaa poksija nime nii, nagu oleks tuletõrjealarm tööle pandud. Proovige kodus, vaadake, mis naabrid arvavad.
Poksijad saabuvad täpselt nagu filmis. Kollasesse valgus-sõõri ilmuvad pimedast läbi tehistossu lihaselised kehad.
Holyfield kepsutab ringi lõbusa hipimuusika saatel, Ibragimovit saadab räme hevi. Õhkkond on nagu rokk-kontserdil, rahvas vilistab ja röögib: "Sultan, Sultan!, Rossija, Rossija!"

Kalle Kriit: pean end maksma panema
Värskeima Eesti rattaprofi Kalle Kriidi sõnul ei loe edukas amatöörhooaeg profimaailmas suurt midagi - kõike tuleb justkui otsast alustada.
Sinu värske leivaandja, Belgias baseeruv Mitsubishi-Jartazi on nüüd Eestis registreeritud rattatiim. Kas see sinu jaoks ka midagi muudab?
See oli klubi juhtkonna otsus, sõitjatel ei ole vahet - võistluskalender jääb ikka samaks. Aga mingis mõttes teadmine, et tegemist on Eesti klubiga, muudab selle südamelähedasemaks. See, et Eestisse on registreeritud sellise tasemega profiklubi on meie jalgrattaspordile ikkagi superreklaam.
Kirjutasid profilepingule alla alles mõned nädalad tagasi. Sul oli peale Mitsubishi-Jartazi ka teisi kosilasi - miks sa otsustasid just nende kasuks?
Seal oli mitu põhjust, aga kõige tähtsam oli, et järgmisel aastal on Mitsubishi-Jartazi tõeliselt heal tasemel profiklubi, kuhu kuuluvad väga korralikud sõitjad. Janek (Tombak - toim) oli seal ees, olen temaga väga hea sõber. Minu klubisse pääsemine käis suures osas Janeki kaudu. Pikka mõtlemist ei olnud. Ütlesin Janekile kohe, et kui klubi on huvitatud, siis mina tahan minna. Otsus tuli kergelt.

1 küsimus Kalmer Mustingule
"Kahel viimasel aastal on 1988. aastal sündinud poiste käsipallikoondis jõudnud EM-i finaalturniirile. Kaks ilma kolmandata ju ei jää?"
Vastab
Kalmer Musting, alla 20-aastaste koondise peatreener
Seekord on alagrupikaaslased Läti, Holland ja Serbia. Alati on võimalus edasi pääseda, kuigi riikide nimed paberil võivad rääkida üht, tegelik mängutase aga teist. Ometi, ega loosi üle kurta või, aga see pole juhuslik. Oleme oma asetuse välja mänginud. Kaheksa tugevamat riiki olid esimeses asetatusrühmas, kuue järgmise seas olime ka meie.
Lätiga oleme palju mänginud, parematel päevadel ei jää nad meile palju alla. Holland on veidi tundmatum, alagrupis on nad varemgi mänginud, siis võitsid suurelt Inglimaad ja kaotasid sama suurelt Prantsusmaale. Aga nagu ma alati ütlen, eelkõige peab ise mängima.

Viggo Jensen ei lubanud Raio Piirojal Norrasse sõita
Süste Piiroja enam ei saa, küll aga jätkub ravi massažide ja kompressidega.
Homme Tallinnas peetavaks sõpruskohtumiseks Montenegroga valmistuva Eesti jalgpallikoondise peatreener Viggo Jensen ei lubanud kaitseliini tugisambal Raio Piirojal veel koduklubi Fredrikstadiga ühineda.
"Treener soovis, et jääksin koondise laagrisse, sest ta loodab mind ka kolmapäeval kasutada - vist teisel poolajal," selgitas säärevigastust trotsiv Piiroja, kelle meeskonna arst Gunnar Männik kohtumiseks Inglismaaga mängukõlblikuks "putitas".
Pärast Inglismaa mängu oli Piiroja kinnitanud, et ei osale kindlasti maavõistluses Montenegroga, sest tahab Fredrikstadi aidata sel pühapäeval peetavas Norra meistriliiga heitluses Sandefjordiga. Pallur pelgas, et kui ta pole siis valmis mängima, võib järgneda klubi meelepaha.

Kalev astub heitlusse Matici ja Kangurita
Kalev/Cramo võõrustab täna Balti korvpalliliiga liidrit Riia ASK meeskonda.
Möödunud neljapäevast hüppeliigese valu tõttu treeningult eemal olnud ja kahest Eesti meistrisarja kohtumisest kõrvale jäänud Kristjan Kangur läks eile õhtul taas harjutama, kuid jalg ei kannatanud teravat liigutust.
"Kohe lõi jalga valu," ütles Kangur, kes läks saalist raviseansile. "Muidugi tahaksin mängida, aga jalg on valus ja seetõttu ei taha liigset riski võtta. Uuringutel leiti kõõluste juures vedelikku, aga Achilleuse kõõlusel pole midagi häda. Hooaeg on pikk, loodan peagi mängida."
USA mängijad võtmerollis
Kalevit ei juhenda tänavuses esimeses Balti liiga koduväljakumängus Veselin Matic, kes sõitis eile koos abikaasaga Belgradi isa matustele. "Ei oska öelda, kuidas peatreeneri eemalejäämine mõjub," lausus Gregor Arbet. "Kui keegi on puudu, siis see paneb võib-olla nii treenerit kui ka mängijat rohkem pingutama."

Jackie Stewart nõuab Max Mosley lahkumist
Paljud usuvad, et Mosley eelistab Ferrarit ja püüab McLarenile jalga taha panna.
Kolmekordne maailmameister Jackie Stewart leiab, et FIA presidendil Max Mosleyl oleks aeg amet maha panna. Intervjuus The Heraldile märgib Stewart: "Max on olnud ametis liiga pikalt. Ta võiks kaaluda lahkumist. Uus president peaks tulema väljastpoolt vormeliringkonda, mis võimaldaks tal eelarvamustevabalt ametisse asuda."
Mosley ja Stewart läksid riidu, kui vormelilegend kritiseeris
FIA-t karmi ja kaalutlemata karistuse määramises McLareni tiimile, kes jäi süüdi spionaažiskandaalis Ferrariga. Stewarti järgi jäi tõendeid McLareni süüdimõistmiseks väheseks.
"Käimas on ülimalt põnev hooaeg. FIA ja Mosley peavad silmas oma huve ega hooli sellest, et vormel-1 maine saab avalikkuse ees kannatada. Muutub juba naeruväärseks, kui FIA määrab vaatleja, kes peaks silmas Lewis Hamiltoni ja Fernando Alonso omavahelisi suhteid ning hoolitseks, et McLaren kohtleks mõlemat oma võrdväärselt," väidab Stewart.

Eesti Post sai uue kirjasorteerimisliini
Kirjasorteerimisliini hankimisega asendatakse Tallinna sorteerimiskeskuses senine 14 aasta vanune kirjasorteerimisliin kaasaegse sorteerimistehnoloogiaga.
"Üheltpoolt võimaldab uus kirjasorteerimisliin saadetiste kulude optimeerimist, tööprotsesside lihtsustamist ning kvaliteedi parandamist, teisalt on vana sorteerimisliini asendamine uuega möödapääsmatu vajadus, kuna vana seadme hoolduskulud suurenevad hüppeliselt ning seadme varuosasid lihtsalt enam ei toodeta," ütles Aavo Kärmas ettevõtte teates.
Tehnoloogiliselt võimaldab kirjasorteerimisliin automaatselt sorteerida kanderingide lõikes maksimaalselt 36 000 kirja tunnis.
Investeeringu kogumaksumuseks on 30 miljonit krooni. Seadme paigaldamine algas täna ja lõppeb novembri alguses.

KÕU internetiga liitus esimese nelja kuuga 10 000 klienti
Täna liitus Eesti Energia Rapla teenindusbüroos KÕU teenusega Indrek (28) Märjamaalt, kes osutus KÕU mobiilse interneti 10 000. kliendiks.
Eesti Energia kinkis oma 10 000ndale internetikliendile lepingu sõlmimisel KÕU interneti koduseadme, teatas energiahiid.
Oma firmat juhtiv Indrek rääkis, et otsustas hankida KÕU interneti oma Kõrvetaguse külas asuvas töökojas igapäevaste töötoimingute tegemiseks. Kuna teiste internetipakkujate teenus Kõrvetaguse külas internetiühendust saada ei võimalda oli KÕU turule tulek tema jaoks lahenduseks.
"Oleme rõõmsad, et KÕU on sobitunud hästi Eesti internetimaastikule ja on klientide poolt nii hästi vastu võetud," rääkis Eesti Energia juhatuse liige Tiit Nigul. "Teenusega liitunute hulk ainuüksi nelja esimese kuuga on suurem, kui julgesime loota ja meil ei jää nüüd muud üle kui kõvasti tööd edasi teha, et jätkuvalt täita ja miks mitte ka ületada oma klientide ootusi KÕU kvaliteedi osas."

Arco Vara sõlmis Bulgaarias 5,3 miljoni eurose ehituslepingu
Arco Investeeringute AS'i tütarfirma, Arco Invest EOOD, sõlmis Madrid'i projekti I etapi ehituslepingu ehitusfirmaga GBS-Sofia Jsc.
Lepingu maht on ettevõtte sõnul 5,3 miljonit eurot. Esimeses, 18 kuud kestvas etapis ehitatakse kogu hoone kandev konstruktsioon.
Madrid'i projekt soetati 2. augustil koos kehtestatud ehitusõigusega. Maa asub Sofia kesklinnas ja hõlmab endas kokku 24 700 ruutmeetrist elu- ja kommertspindade arendust. Kogu projekt valmib sügisel 2009.
"Arco Vara arengud Sofia turul järgivad täpselt meie laienemisstrateegiat - uutel turgudel soetatakse esmalt ehitusõigusega krunt ja seda hakatakse kohe ka realiseerima. Niimoodi loob Arco Vara endale kiiresti kapitali planeeringuriskide võtmiseks", ütles Arco tegevdirektor Viljar Arakas.
Arco Vara on börsil noteeritud integreeritud kinnisvaraarenduse, -ehituse, -vahenduse ja investeeringute juhtimise ettevõte, mis laieneb Ida-Euroopa turgudel, opereerides nii Baltikumis, Ukrainas, Rumeenias ja Bulgaarias. 2007 I pa tulud ületasi 31 miljonit eurot ja puhaskasum 14,5 miljonit eurot.

Maailma suurim joogikontsern andis Prikele kõrge auhinna
AS Prike sai maailma suurima premium alkoholi brände ühendava kontserni Diageo Europe Aastakonverentsil Sofias Aasta parima "Edukaima müügikasvuga bränd" auhinna kangete alkoholide kategoorias. Tunnustuse pälvis Captain Morgan.
"Tegu on äärmiselt kõrge tunnustusega maailma juhtivamailt ja suurimalt joogikontsernilt," ütles AS Prike juhatuse esimees Lauri Põldema ettevõtte teates. "Diageo jaoks pole edasimüüjad ainult äripartnerid, vaid nad on Diageo toodete saadikud, kes esindavad Diageo väärtusi ja äripraktikat. Saadud auhind rõhutab, et Prike töötajad on tänaseks kasvanud rahvusvaheliselt tunnustatud joogispetsialistideks, kelle käest võib alati nõu küsida ning kelle soovitusi saab uskuda. Oleme arendanud eestlaste joogikultuuri ja loonud endast kvaliteetjoogi eksperdi kuvandi."
Konverentsil osalesid Diageo Europe äripartnerid ja edasimüüjad enam kui 25 riigist. Konverents kulmineerus "Aasta Partneri" valimisega, kelleks sai Küprose Photos Photiades Distributors silmapaistvate turundustegevuste eest kõigis müügikanaleis.

Krediidifirma alustab ettevõtete krediidilimiidi määramist
Krediidiinfo teatas, et väljastab alates tänasest krediidilimiidi raportit, mis annab konkreetse soovituse kas ja kui palju ettevõttele krediiti müüa.
Esmakordselt Eestis sisaldab krediidiraport juba valmis vastuseid ettevõtte krediidivõime kohta. Krediidilimiidi raport annab võimaluse muuta krediidiotsuste tegemine oluliselt lihtsamaks ning kiiremaks, sest vaid hetkega saab teada saada nii ettevõtte krediidiriski taseme, krediidilimiidi summa kui maksejõuetuse tekkimise tõenäosuse.
Krediidilimiidiraport töötati välja Krediidiinfo analüütikute grupi poolt. Lisaks krediidireitingule võeti raporti väljatöötamisel aluseks Krediidiinfo viimase viie aasta pankrotiuuringud, maksehäireregistri statistika, maksuvõlgade dünaamika, ettevõtte juhtide taust seotud ettevõtetes ning paljud muud statistilist kaalu omavad parameetrid.

Uus juhtimisportaal ootab ettepanekuid
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kutsub üles tegema ettepanekuid, et arvestada uut portaali juhtimine.ee arendades võimalikult palju juhtide praktilisi vajadusi.
Juhtimine.ee on ettevõtjatele, juhtidele, juhtimist õppivatele, aga ka lihtsalt juhtimishuvilistele inimestele mõeldud pidevalt arenev infoportaal, kust leiab uudiseid, artikleid, uuringutulemusi, raamatututvustusi ning muudki vajalikku organisatsioonide, valdkondade ja inimeste juhtimise kohta, teatas EAS.
"Portaal peab vastama praktiliselt juhtimisega seotud inimeste vajadustele ja soovidele," sõnas EASi tegutsevate ettevõtete divisjoni direktori asetäitja tehnoloogia arenduse ja innovatsiooni alal Madis Võõras.
"Ükski projekt, mis on suunatud kindlale sihtrühmale, ei saavuta edu, ilma et sihtrühmaga koostööd ei tehtaks. Portaali arendajad arvestavad tehtud ettepanekuid nii palju kui vähegi võimalik," selgitas Võõras.

BIG emiteeris 313 miljoni krooni väärtuses võlakirju
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (BIG) väljastas suunatud emissiooni käigus kokku 20 miljoni euro ehk 313 miljoni krooni väärtuses võlakirju, mille lunastamistähtaeg on 31. märts 2011. a.
Käesolev emissioon on kolmas osa (tranch) võlakirjaprogrammist, mille kogumaht on kuni 100 miljonit eurot. Sama võlakirjaprogrammi esimeses osas emiteeris BIG tänavu aprillis 42,7 miljoni euro ehk 668 miljoni krooni ja teises osas juunis 20 miljoni euro ehk 313 miljoni krooni väärtuses võlakirju.
Kolmanda tranch'i käigus emiteeritud võlakirjade tingimused on identsed varasemate osadega. Aastane tootlus kvartaalsete kupongimaksetega võlakirjadel on 3 kuu EURIBOR + 7,5% aastas. Võlakirjad on emitendi poolt tagasikutsutavad.
Emissioonist laekuvat raha kavatseb BIG kasutada oma tegevuste laiendamiseks Eestis, Lätis ja Leedus. Võlakirjaprogrammi edasiste osade ajastus, maht ja tingimused otsustakse lähtuvalt turuolukorrast ja ettevõtte finantseerimisvajadusest.

Jahe septembrikuu tõi tulu Eesti Energiale
Eesti Energia elektrimüük Eestis moodustas septembris 548 gigavatt tundi (GWh), mis on 40 GWh ehk 7,8 protsenti rohkem kui varasemal aastal.
Positiivset mõju müügile omas majanduse kasv ning jahedam septembrikuu ilm, teatas Eesti Energia.
Eesti Energia jooksva 12 kuu keskmiseks elektrienergia müügi hinnaks Eesti turul oli 412 kr/MWh, sama perioodi keskmine elektrihind Põhjamaade energiabörsil NordPool oli 444 kr/MWh.
Eesti Energia avatud turu ehk suurtele äriklientidele suunatud müük Eestis oli septembris praktiliselt sama mis eelmise aasta septembris. Suletud turu müük moodustas 410 GWh ehk 9,9% võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, sealhulgas müük koduklientidele kasvas ligi 9,5% ja äriklientidele 10,1% võrra.
Müük Eesti Energiasse mittekuuluvatele võrguettevõtjatele suurenes võrreldes eelmise aasta septembrikuuga 5,7% võrra.

Teeninduses on aeg pöörduda tagasi kliendi kui isiksuse poole
Viimase aasta-paariga on majanduse kiire areng toonud ettevõtete käitumisse uusi suundi.
Tarbijaskonna sissetulekud on kasvanud, mis võimaldab ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid tõhusamalt müüa. Samas on ühelt poolt nii tootmis- kui ka teenindusmahtude suurenemise ja teisalt Euroopa Liidu tööturu osalise avanemise tõttu nõudlus tööjõu järele tõusnud. Selle taustal saab kliendikogemuste põhjal välja tuua uued teenindussuundumused.
Võõrkeelne teenindaja
Üha enam kohtab Eestis teenindajaid, kellele eesti keel on võõrkeel. Sellised teenindajad saavad üldjuhul aru lihtsamatest ja nende töös enam levinud küsimustest, kuid kui kliendi soov kaldub tavaraamidest välja, võib saada väga üllatavate vastuste ja lahenduste osaliseks.

Browningu kolumn: Meeskoor vannitoas
Paljud hotellikülastajad tellivad endale hommikusöögi otse tuppa. Paraku on võimalus saada täpselt see, mis telliti, võrdne võimalusega leida oma vannitoast meeskoor.
Hommikusöögi tellimiseks täidetakse väike kaart ja riputatakse väljapoole ust. Hilisööl kogub keegi kõik need kaardikesed kokku ja purustab hoolikalt paberihundis. Seejärel jaotatakse juhuslikkuse printsiibi alusel laiali hommikusöögiks varutud toiduained.
Hommikusi äratuskõnesid ei tohi kunagi tellida, kui oled juba voodisse roninud. Selles asendis tellitud äratuskõned tulevad alati pool tundi hiljem kui need, mille oled kokku leppinud all vastuvõtus.
Kogenumad hotellikülastajad aga ei vaevugi äratuskõnesid tellima, sest üldjuhul ärkad sa juba pool tundi enne saabuvat kõnet ega saa minna duši alla, sest hetkel, kui oled end sisse seebitanud, heliseb raudselt telefon.

Vinge palgatõus ei taga kopsakat haigusraha
Haigusraha saab täistööpäeva summast vähem ja maha läheb ka tulumaks.
Mees sai mais palgakõrgendust, kohe kõvasti. Noh, oli teine ka hirmsalt tööd rabanud. Ületöötamine andis aga tunda ja tõbi tuli kallale. Kui tubli töötaja haiguslehelt naastes mõne aja pärast pangaarvet vaatas, ei saanud ta mõhkugi aru: nii vähe raha haigekassalt? Seda ta küll teadis, et töövõimetushüvitis on täismehel 80% maksimumist, aga praeguse palgaga võrreldes ei klappinud arvutused kohe kuidagi.
Sander (25) murdis aga juuli lõpus jalaluu. Kui oktoobri alguses haigusrahad pangaarvele laekusid, venis noormehel nägu pikaks: miks nii vähe? Asja uurides selgus: Sandril tõsteti palka tänavuse aasta sees. Aga haigusraha arvestati ikka eelmisel aastal tema eest makstud sotsiaalmaksu järgi, nagu seadus ette näeb.

Jurist selgitab: Töölt pikalt eemal olnu hüvitisest
Olen praegu lapsehoolduspuhkusel ning soovisin vanale töökohale naasta septembris, kui laps sai kaheaastaseks. Tööandjaga vesteldes selgus, et mulle tööd pakkuda ei ole. Minu varasem ametikoht on täidetud ja selle töötajaga on sõlmitud tähtajatu tööleping. Seega ei ole keegi minu asendaja ning kellegi tööleping pole seotud minu tööle naasmisega. Täiendavalt aga polevat inimest juurde võtta vaja. Olen küll teadlik, et mul on õigus oma vana ametikoht tagasi nõuda ja tööandja peab selle mulle garanteerima, kuid lahkhelide vältimiseks olen pidanud paremaks võtta vastu tööandja pakkumine lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Siinkohal on mul aga küsimus: kuna olin kaks aastat tööturult eemal ning peale vanemahüvitise pole mul sissetulekuid olnud, siis kuidas arvestada minu puhul keskmist palka, sest tööandja lähtus oma pakkumises töölepingu seaduse alusel koondamisel makstavast hüvitisest?

Segutehas Sakret ja Paide kutsekeskkool ühendavad jõud
Mäo ristile sada miljonit krooni maksnud ehituslike kuivsegude tehase rajanud ehitusmaterjalide tootja Sakret ning Paide kutsekeskkool alustavad koostööd.
Koostöölepingu tulemusena saab Sakreti tehasest Paide kutsekeskkooli jaoks oluline praktika- ning koolitusbaas. Praeguseks on esimesed õpilased juba Sakretis praktikal.
Sakreti tehase tegevjuhi Madis Sagari sõnul on palju räägitud sellest, et koolid ei tea, palju ja mis elukutse esindajaid tööturg vajab. "Tööandjad on aga avaldanud arvamust, et kutsekoolid ei kaasa neid piisavalt õppekavade koostamisse, mis-tõttu konkreetse ameti omandanud noortega pole tööturul midagi peale hakata, sest nende kvalifikatsioon jätab soovida," sõnas Sagar.

Baskini anekdoodid
Töötaja iseloomustus:
"Tal on väga häid omadusi ja on ka negatiivseid külgi. Hea omadus on see, et ta kunagi ei keeldu täitmast palutud ülesannet. Negatiivne omadus on see, et ta kunagi ei täida neid ülesandeid!"
Poeg küsib hilisõhtul:
"Issi, kumb on kaugemal, kas Kuu või New York?"
"Sa oled suur poiss ja esitad nii rumalaid küsimusi. Tule vaata aknast välja! Mida sa näed?"
"Kuud."
"Õige. Aga kas sa New Yorki näed kusagil?"
"Ei."
"Tee siis järeldus!"
Juku kohtas tänaval oma õpetajat ja lausus rõõmsalt:

JÄRJEJUTT (17): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Palee ründamisel hukkus teine Eestiga seotud mees: leitnant Andrei Jakušev, kes sündis 1956. aastal Moskvas, elas 1970. aastatel mõnda aega Tallinnas ning lõpetas hiljem Moskvas ida keelte instituudi. Jakušev töötas erirühma Grom tõlgina ja langes omade käe läbi,
saades raskekuulipilduja tulest pähe surmava kuuli. Langenute hulgas oli veel mitu meest, kes said kuuli omadelt. Peaaegu kõik
Gromi ja paljud Zeniidi liikmed said paleed rünnates kergemalt haavata, haavatuid oli umbes 80.
Samal ajal ootas Bagrami lähedal Nõukogude sõjaväetelgis sündmuste arengut Babrak Karmal (sündinud 1929, hariduselt jurist, asutas 1965. aastal Rahvademokraatliku Partei, mille tegevus korduvalt keelustati, esindas 1970. aastatel parteis kõige selgemalt NSVL-i meelset tiiba). KGB tõi Karmali salaja 23. detsembril Afganistani. Kell kaks öösel anti eetrisse NSV Liidus juba varem salvestatud Karmali pöördumine Afganistani rahva poole. Öösel õnnitles teda Andropov, seejärel sõitis Karmal Nõukogude soomusautol ja üheteistkümne Alfa võitleja saatel pealinna. Algul resideeris ta siseministeeriumi hoones.

Eesti multifilmid on kadunud kui tina tuhka
Eesti animafilmid on pälvinud kiitust nii kodu- kui ka välismaal. Ometi ei näita neid ükski telekanal. "Multikaid" näeb vaid tasu eest ETV telesaadete portaalis.
Juhtusin töö juures mainima, et ETV näitab hommikuti "Terevisioonis" lõbusaid lühikesi multifilme ühest lambakarjast. Sarja nimi on "Shaun the Sheep" ja see on samade brittide töö, kes on teinud näiteks nukufilmid Wallace'ist ja Gromitist.
Kähku jõudis jutt selleni, et tore jah, aga Eesti multifilme ei näidata enam üldse. Meenus, et mina nägin küll ühel teisipäeva õhtul ETV-s Eesti uuemate animafilmide programmi. Uurisin järele, et see meeldiv filmiõhtu oli 23. mail 2006 ehk peaaegu poolteist aastat tagasi…
Ühtelugu kuuleme, et Eesti animafilmid on väga head ja neid näidatakse välismaal. Aga kui paljud eestimaalased on näinud näiteks Riho Undi "Vendi Karusüdameid", Pärtel Talli "Porgandit", Mati Küti "Une Instituuti" või Ernitsa-Põldma "Kontserti porgandipirukale"?

Starman lisab kanali Fox Crime
Starman lisab alates 1. novembrist oma programmi telekanali Fox Crime (USA), mis hakkab näitama eestikeelsete subtiitritega kriminaalsarju.
Vaatajate ette jõuavad maailmas laineid löövad hittsarjad "Dexter", "Spooks ", "Day Break", "Brotherhood", samuti "Criminal Minds", "Monk", C.S.I.".
Näha saab ka sarju "Law and Order" ja "Silent Witness", dokumentaalsarja "Cops" ning palju muud. Fox Crime'i näeb kõigis peamistes Starmani kaabel- ja digi-TV võrkudes, samuti maapealse leviga digitelevisioonis ZUUM-TV

Trafficu reklaam on kõlvatu
Tarbijakaitseamet tegi Saku Õlletehasele ettekirjutuse lõpetada energiajoogi Traffic reklaami näitamine, sest ameti hinnangul oli tegu kõlvatu reklaamiga.
Tarbijakaitseameti esindaja Evelin Koppeli sõnul oli reklaam vastuolus heade tavadega, sest selles näidati ilmselgete väsimuse tunnustega autojuhti ning kutsuti üles end energiajoogiga värskendama, kuid sellises olukorras on auto juhtimine seadusega keelatud. Ettekirjutuse tõttu ei näe vaidlusi tekitanud reklaami enam teleekraanidel.

Telestaar Urmas Ott kangutab raadiosaate raame
Laupäeval oli Raadio 4 eetris Urmas Oti teine saade "Sündsuse piires". Nüüd raadioajakirjaniku Oti vestlussaate külaliseks oli "Georgi" režissöör Peeter Simm.
Kuulda kaht eesti meest omavahel vene keeles vestlemas on esimesel hetkel pisut kummastav, kuid saatekülalisena oli äsja linastunud "Georgi" režissöör Peeter Simm Raadio 4 suurt venekeelset auditooriumi arvestades väga hea valik.
Tegemist oli päevakohast sündmust puudutava jutuga ning Simmi Moskva õpinguaastate teema venekeelsele kuulajale kindlasti huvipakkuv.
Ott ise jäi Otiks ning püüdis raadioski teha telesaadet. Tegu ei ole vana venekeelse "Teletutvusega", mida rahvas nii Eestis kui ka Venemaal hinge kinni pidades jälgis. Siis oli Ott suurte Moskva kuulsuste ja prominentide suhtes väga aupaklik ega kippunud aasima, vaid laskis külalisel lõpuni vastata.

Hyundai lubab kütuseelemendiautot aastaks 2012
Nagu näha, siis Korea autofirmad on tootjate tagareast üsna lühikese ajaga rivi etteotsa trüginud.
Järjekordseks tõestuseks sellele on Hyundai, kes esimese autotootjana on nüüd ametlikult välja kuulutanud, millal nende kütuseelemendiauto seeriatootmisse jõuab - aastal 2012 nimelt.
Firma tutvustas oma kütuseelemenditehnoloogiat septembrikuus Frankfurti autonäitusel, kus see oli paigutatud ideeauto i-Blue sisse. Kui i-Blue puhul oli tegemist mahtuniversaaliga, siis aastal 2012 tootmisse jõudev sõiduk peaks praeguste plaanide kohaselt olema crossover.

Allergiauuring võtab luubi alla Põhja-Eesti lapsed
Emad täidavad toidu-päevikut ja titadelt võetakse analüüse. Uuring on tasuta.
Kas toit mõjutab lapse mikrofloorat? Kas allergilise lapse mikrofloora erineb terve lapse omast? Kuidas last toita, et allergia ei kimbutaks?
Nendele ja teistele allergiaga seotud küsimustele otsib Tallinna lastehaigla kesklinna polikliiniku dermatoloog Maie Jürisson vastust oma doktoritöös. On ju väikelastel allergia üks sagedamini esinevaid kaebusi, mida emad iga hinna eest soovivad vältida. Doktoritööks korraldatav uuring "Laps ja allergia 2007" annab emadele võimaluse aidata arste seda tüütut tervisehäda paremini vältida ja ravida.
Doktor Maie Jürissoni sõnul algas uuring tänavu 1. jaanuaril ja see hõlmab Põhja-Eesti naisi, kes sünnitavad sel aastal või on juba sünnitanud. Praegu on jäl-gimisel üle saja lapse, aga võimalik on neid rohkemgi uuringusse kaasata.

Prantsuse lapsed upuvad leludesse
Iga kuu esimesel neljapäeval korjab prügiauto kokku ukse taha tõstetud mängukolakad.
Pariisi lähedal elava nelja-aastase Alexandre'i ema on üks neist paljudest lapsevanematest, kes on keelanud sugulastel-sõpradel igasuguse mänguasjade kinkimise.
Majas hakkas ruumi nappima juba lapse esimese eluaasta lõpus, kui osa pehmeid mänguasju tuli kotiga keldrisse kanda. Kui laps sai kolmeaastaseks, ei olnud enam keldris ka ruumi. Praegu on kõige suurem häda suuremõõtmeliste plastist monstrumitega - töölaudade, veoautode, joonistustahvlite, garaažidega. Oleks siis, et Alexandre nendega mängiks. Seisavad niisama.
Iga kuu esimesel neljapäeval sõidab nende linnakeses ringi selline prügiauto, mis võtab peale kogu kraami, mis muidu prügikasti ei mahu. Neil neljapäevadel toimub vihaga ukse taha tõstetud mängukolakate hale paraad. Kui linnas tiir teha, saaks paari kuuga terve lasteaia varustatud. Nii palju rõõ-mu siis kallitest kingitustest - piinlik küll, aga laps ei mahu enam tuppa ära.

Merineitsi punane soeng
Melissa õpetab tüllist ja peavõrust Disney filmist tuntud merineitsi juukseid tegema.
Kümneaastane Melissa on väikesest peale armastanud joonistada, meisterdada ja voolida. Joonistada meeldib talle loomi, eriti hobuseid, ja seina peal ripub tal pea meetrisuurune joonistatud akvaarium koos kaladega, kes tal teises toas päris akvaariumis elavad.
Melissa on teinud nii paberist susse kui ka sõbrannadele sünnipäevaks litritest ja pärlitest sädelevaid ehteid ja külmikumagneteid. Minule meisterdas ta Disney filmist tuntud merineitsi Melody punased juuksed. Selleks tõstis ta põrandale kõik vajaliku: suurema tüki punast tülli, litrid ja pärlid, pehmemat sorti vasktraadi, peavõru ja käärid.
Melissa kerib tülli võru külge

Liisi kiisul on koera kombed
Liisil on kodus üks müstilise välimusega don sphynx'i tõugu imelühikese karvaga kass. Õigemini on Liisil neid kodus tervelt kuus: emane kass Vassilisa Lary's Happy Star ehk Roxy oma viie imearmsa pojaga.
1,5 -aastane Roxy on hallikas-pruunikasvalget värvi ning eriti suureks ta ei kasva - kaal jääb sel kassitõul umbes nelja kilo kanti.
Kuigi osal karvututel kassidel pole ka vurre ega ripsmeid, on Roxyl vurrud ja hästi lühike sametine karv.
Sarnase välimusega pühad kassid elasid juba Vana-Egiptuses (seda tõendavad joonistused hauakambritel ja papüürustel), kuid tänapäeva don sphynx'id avastati alles 20 aastat tagasi.
Liisi sõnul sai selle omapärase kassi tõug alguse Venemaalt Doni jõe äärest agulist, kust leiti üks peaaegu karvutu kassipoeg, kellel omakorda sündis karvutu poeg. Kui saadi aru, et sellised kassid on haruldased, hakati neid aretama. Kõigepealt paaritati neid lühikarvaliste kassidega, mille tagajärjel sündiski don

Nähtamatu aed hoiab koera kodus
Kaelarihma küljes olev vastuvõtja kutsub piire ületava looma elektrihoiatusega korrale.
Lehma on elektrikarjusega tema enda ja hernepõllu hea käekäigu huvides vaos hoitud vist juba pool sajandit. Et aga koer on inimese parim sõber ega ole lehmast põrmugi kasutum, on elekter ka kutsade elu ja heade kommete nimel kasutusele võetud.
Koerakarjused ja koerapeletajad, iseavanevad koerauksed, haukumisvastased rihmad, raadio teel juhitavad seadmed jahi- ja linnukoerte treenimiseks - mida kõike on välja mõeldud. Enamik neist töötab patareidega, mõni vingem vidin nõuab ka elektrivoolu.
Netikaubamaja Koer24 pidava OÜ Multiver tegevjuht Lauri Bauvald naerab selle lehmajutu peale ja teeb paranduse: "Me ise ütleme nende nn elektrikarjuste kohta "nähtamatud aiad". Sest aeda kui sellist ju pole, kuigi süsteem on mõeldud samamoodi looma hoidmiseks soovitud territooriumil."

Puuduvat r-i tuleb otsima hakata õigel ajal
Nelja-aastane, kelle sõnavara areng eakaaslaste omast maha jääb, vajab logopeedi abi.
"Patat!" vaatab väike laps nõudlikult tädile otsa. Paraku tädi seda dialekti ei valda ja nuputab tükk aega, millest võiks küll juttu olla. Pakub üht ja teist, aga miski pole õige. Lõpuks saabub emme, kelle silmis süttib mõistmisesäde: "Kas sa tahad patat? Aga palun!" Selgub, et pata on mahl.
Selliseid kummalisi sõnu mõtlevad väikesed lapsed välja käigu pealt. Mõnel kujuneb välja lausa oma keel, millest vaid ema saab aru. Kui vanaema võtab pisikese mõneks tunniks enda hoida, tuleb talle lapse põhileksikon ette lugeda, et ta segadusse ei satuks, kui laps küsib nupissimmit (multifilmi) näha.
Uued sõnad toovad nalja ja naeru, aga mõnele vanemale ka muret, kui ta märkab, et mõni häälik on järjepidevalt puudu. Logopeed Inna Marats rõhutab, et iga lapse kõneoskus kujuneb individuaalselt, igaüks areneb omas tempos.

ANDRES SARRI: ma ei ole altkäemaksu andnud
Olen kodaniku ja ettevõtjana Eesti Vabariigis tegutsedes järginud ja austanud mitte ainult meie riigi seadusi, vaid ka häid käitumisviise ja äritavasid.
Kinnitan, et mina, Andres Sarri olen tõepoolest saanud kahtlustuse altkäemaksu andmises nn maadevahetuse asjas.
Kinnitan, et mina, Andres Sarri ei ole altkäemaksu andnud. Käesoleva kahtlustuse sisu, selle esitamise viis ja käsitlus ajakirjanduses paneb mind nördima. Ma loodan tõepoolest, et siin on tegemist väga kahetsusväärse eksitusega.
Kahtlustuse mõtte kohaselt olen saanud vahetada minu omanduses olevad maad looduskaitselise maa vastu ebaseaduslikult. Teadolevalt on maadevahetus Eesti Vabariigis seaduslik protsess, selle on kinnitanud Eesti Vabariigi Riigikogu ja korduvalt mitmed ametkonnad. Milles seisneb minu vahetuse erakordne ebaseaduslikkus, ma ei tea. Seda esiteks.

MART RAUDSAAR: Kalevi portaalil on oht muutuda kohalike omavalitsuste hääletoruks
Kalevi uudisteportaal on küll tänuväärne koht kodanikuajakirjanduse arendamise seisukohast, kuid samas on veebiküljel oht muutuda kohalike omavalitsuste hääletoruks.
Esmane muleje uudisteportaalist kalev.ee on üllatav. Portaal on olemuslikult ning strukturaalselt sootuks teistsugune kui olemasolevad sarnased veebiküljed.
Sellega seoses on nii positiivseid kui ka negatiivseid tundeid. Portaal tundub küljenduslikult ja ülesehituslikult primitiivne.
Postiivne on see, et kui võrrelda kalev.ee-d teiste uudisteportaalidega, siis see arendab kodanikuajakirjandust. Oletame, et ma olen kusagil Nissis või Kõljala vallas ning ma saan saata sõnumeid oma valla tegemiste kohta. Siiski on siin oht, et portaal võib muutuda mingiks munitsipaalajakirjanduseks.
Ma uurisin, et kes on lugusid kaasautoritena saatnud. Otseselt ei tule välja, et omavalitsused oleksid saatnud, kuid lisatud on selliseid uudiseid nagu näiteks "Tallinna linnapea kohtub praostiga" ning "Nõelasilma tänaval avati videoekraan".

MATTI MAASIKAS: Et Eesti esindus poleks see inetuim
Aastal 1929 istus Eesti saadik Aleksander Hellat Helsingi prestiižikas Kaivopuisto linnajaos oma töökabinetis ja jälgis ümbruskonnas toimuvat.
Ning kirjutas Tallinna: "Ümberringi kistakse puumajad maha ja varsti tuleb kord nagunii meie kätte, sest Eesti valitsuse maja ei või ka see kõige inetum olla." Välisministeeriumis loeti saadiku mure õigustatuks ja pärast (toonase tava järgi kinnist) arhitektuurivõistlust valmis Kaivopuistos Konstantin Bölau projekti järgi ilus funktsionalismi ja uusklassitsismi mõjudega saatkonnahoone, mis teenib Eesti riiki ka 2007. aastal.
See oli Eesti oma diplomaatilise arhitektuuri algus. Jätku tuli oodata eesti mehe keskmise eluea jagu, 65 aastat. 1998 avas riigikogu esimees Toomas Savi Vilniuses Eesti uue saatkonnahoone. Selle olid samuti projekteerinud võistluse (tänapäevase tava järgi avaliku) võitjad arhitektuuribüroost 3+1.

TANEL MAZUR: Narva - tavaline Eesti linn
Narva külaline pakub ootamatute küsimuste ja käitumisega kohalikule tihti mõtlemisainet. Tavalistele "Kas siin tualett on?" või "Kas kaardiga saab maksta?" on lisandunud kohustuslik "Kuidas selle veega siis tegelikult on?".
Viimasel ajal (loe: pärast aprillikuud) on saanud popiks ka "Kas te Venemaad ei karda?". Kuidas saaks küll Narvas Venemaad peljata rohkem kui Tapal või Pärnus? Tegelikult on Narvas Venemaa-kartust kordi vähem kui mujal ja küsimuses peegeldub hoopis küsija enese hirm - "ohust" kiviviske kaugusel olles muutub see lihtsalt veelgi dramaatilisemaks.
Selge, et Narvas tundub paljugi külalisele kummaline või on suisa mõistetamatu. "Miks on Narva kõrtsides Eesti kõrgeimad veinihinnad?", "Miks käivad mehed ringi naiste käekotiga?". Ausõna, mina ka ei tea.
Paljuski on kummaliste küsimuste tekkimiseks vaeva näinud Narva ise, saates üle Eesti signaale "riik meid ei aita" ja "venelastest keegi ei hooli". Need loovad mulje, et ju seal on üks paras segadus, kuhu on parem oma nina mitte toppida.

Mõned märkused Franco kohta
13. oktoobri Eesti Päevalehes jutustab Anna-Maria Penu ("Kindral Franco on surnud. Elagu Franco?") kindral Francisco Franco järeltulijate suurest populaarsusest ja nendega seotud skandaalidest tänapäeva Hispaanias. Esitatud faktides pole ilmselt põhjust kahelda, küll vajaks aga mõningast selgitamist asjaolu, kuidas on võimalik, et Franco perekond kuulub täna-
päeva Hispaania eliiti ega ela "pagenduses, vihatute ning häbistatutena", nagu artikli autor näib seda Francodele soovivat.
Penu näib meelega või tahtmatult unustavat, et kindral Franco pärandiks on nüüdne Hispaania riik. Kindral oli tõepoolest diktaator, tema võimu aegne Hispaania oli alguses vaene maa. Kuid Franco oli ka mees, kes oskas ja tahtis vaadata kaugemale oma sõjaväediktatuuri elueast. Teades, et võit kodusõjas, millega välditi Hispaania muutumist idabloki osaks, saabki olla vaid algus Hispaania väljumisele ebastabiilsusest, mis oli selles riigis väldanud sisuliselt Napoleoni ajastust alates, alustas Franco pärast sõda mitmeid reforme.

REPLIIK: Piirileping 2019. aastaks? 
Ka pärast aprillikriisi ja meie Moskva saatkonnahoone piiramist ei seisa Eesti-Vene suhted paigal. Kuigi vastastikune meeleolu on viisakalt öeldes jahe ja ettevaatlik, käib diplomaatiline töö täie hooga. Eile jõustunud Eesti ja Venemaa vahelisele pensionilepingule kirjutasid juba 1993. aastal alla tollased sotsiaalministrid Marju Lauristin ja Ella Pamfilova, 14 aastat hiljem vahetasid ratifitseerimiskirjad Eesti Venemaa-suursaadik Marina Kaljurand ja Vene asevälisminister Vladimir Titov. Leping kehtib neli aastat ning juba ette on karta, et sama tempo juures võib olla keeruline jõuda 2011. aastaks uue, ajakohastatud kokkuleppeni. Ka annab pensionileping mõista, milline on Eesti-Vene suhete üldisem ajagraafik. Kui 14 aastat on tavaline taks, siis võib 2005. aastal allkirjastatud Eesti-Vene piirilepingute jõustumist oodata juba õige pea - 2019. aastal.

JUHTKIRI: Keskpanga lühikesed käed
Aeglustuv majanduskasv, kiire hinnagalopp ja ekspordi kasvutempo aeglustumine - viimasel ajal tuleb Eesti majanduse kohta pigem negatiivseid kui rõõmusõnumeid. Eile tuli oma majandusülevaatega välja Eesti Pank, kes prognoosib tulevaks aastaks koguni 7,4 -protsendist inflatsiooni, kõigest 4,3 -protsendist majanduskasvu ning tööpuuduse tõusu tänavuselt 5,2 protsendilt 5,8 protsendile.
Kuna Eesti Panga käed on siinse majanduse mõjutamiseks lühikesed, püüab keskpank toimuvasse sekkuda üldjuhul soovituste ja manitsuste abil. Eile pöördus Eesti Pank, kes seni on kutsunud kokkuhoiule tavaliselt avalikku sektorit, ka kõigi töövõtjate poole, soovitades neil loobuda palgatõusu nõudmisest. "Kui selline palgaralli jätkub, on nende töökoht, kes oma kõrge palga välja võitlevad, koos palgaga kadunud," ütles Eesti Panga president Andres Lipstok, lisades, et nii maandutakse ühiselt kraavis.

Paavst Benedictus XVI nimetas 23 uut kardinali
Kaheksateist uut paavsti kõige lähemat nõuandjat on nooremad kui 80 eluaastat.
Kardinalid asuvad juhtima üle maailma piiskopkondi ning määravad paavsti surma korral endi seast järgmise Vatikani juhi. Uued kardinalid õnnistatakse sisse novembri lõpus.
Hetkel on koos uute kardinalidega on paavsti kõrval 202 kõrgeimat ametnikku, kes nõustavad 1,1 miljardilise kogukonnaga kiriku juhti usu- ja finantsküsimustes.
Kirikuseadus näeb paavsti valimisel ette 120 kardinali osavõttu, üle 80aastaste kardinalide arv pole sealjuures piiratud. Eelmine paavst Johannes Paulus II ületas mitmel korral nn 120 kardinali reeglit, kuid surmad ja üle 80aastaste hulk langetas peagi kardinalide arvu 120le.

Calabria maffia veretöö tunnistaja leiti surnuna
Itaalia politsei kinnitusel sooritas kohaliku poliitiku mõrva pealt näinud tunnistaja ja endine mafiooso enesetapu puues ennast ülesse.
Pooduna leitud Bruno Piccolo, kes kuulus varasemalt ka ise maffia ridadesse, aitas politseil tuvastada 2005-aastal tapetud Itaalia poliitiku mõrvarid, edastab BBC.
Bruno Piccolo oli kurikuulsa Calabria maffia liige, kuni tuli avalikuks tema koostöö politseiga, misjärel Itaalia mõjukaim kuritegelik rühmitus mehe tagaselja surma mõistis.
Calabria maffia ehk 'Ndrangheta ilmus meedia rambivalgusse uuesti tänavu augustis, kui Saksamaal Duisburgis mõrvati kuus rühmituse liiget.
"Häbistatu"
30-aastase Piccolo laip leiti salakorterist, kus mees elas politsei kaitse all. Mehe antud tunnistused olid määrava tähtsusega, et mõista kohut Itaalia lõunaosast Calabriast pärit poliitiku Francesco Fortugno mõrvarite üle. Fortugno lasti maha kaks aastat tagasi Piccolo kodulinnas Locris.

Prokurör loobus Rootsi välisminister Bildti blogi uurimisest
Välisminister Carl Bildti blogi Palestiina vastaste kommentaaride uurimine lõppes, kuna prokuröri arvates pole juurdluse jätkamiseks piisavalt tõendeid.
Rootsi ekspeaministri ja praegu välisministrina töötava Carl Bildti ajaveebi postitati vahemikus 20. märtsist kuni 8. juunini Palestiina vastaseid kommentaare, teatab The Local. Ühe postitatud kommentaari kohaselt võtaks kuni 24 tundi aega, et palestiinlased "ära kaotada" ning "saada tagasi 100 protsenti Iisraelist".
Välisministeeriumi allika varasemal teatel jäi sõnum Bildtile ja ametnikele kahe silma vahele - tavaliselt kustutavad nad enda sõnul kõik ebasündsad kommentaarid. Bildt kasutab ajaveebi oma tööst rääkimiseks ja rahvusvaheliste suhete kommenteerimiseks.

Türgi parlament andis valitsusele täna loa rünnata Iraaki
Peaministri sõnul ei pruugi luba tähendada kohest sõjalist aktsiooni.
Parlament kiitis 507 poolt- ja 19 vastuhäälega vaatamata USA ja Iraagi survele heaks kurdi separatistide viimase kuu jooksul korraldatud aktsioonidele vastumeetmete rakendamise ühe aasta jooksul, teatab Associated Press.
Otsus tähendab Türgi juba kagupiirile koondunud vägede võimalikku Põhja-Iraaki tungimist. Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan on öelnud, et parlamendi heakskiit ei pruugi sõjalisi tagajärgi endaga kaasa tuua. Erdogani sõnus vajas riik parlamendi heakskiiduga vastulöögi andmise võimalust viimasel ajal sagenenud Kurdi Tööliste Partei (PKK) sagenenud pommirünnakutele.

Ukraina avalikustas koalitsioonilepingu
Julia Tõmošenko ja presidendimeelse bloki Rahvaenesekaitse liidrid avalikustasid täna koalitsioonilepingu.
Koalitsioonileping koosneb deklaratsioonist, tegevusekavast ja valdkondade vahelise vastutuse jagamise peatükist, teatas ITAR-TASS.
Kokkuleppele on lisatud 12 seaduseelnõud, mida koalitsioon on kohustatud võimuloleku ajal vastu võtma.
"Seal kus on minister ühest poliitilisest jõust, siis esimene asetäitja kindlasti on esitatud teise poliitilise jõuga," ütles Tõmošenko.
Tõmošenko sõnul on tegemist esimese sammuga, et luua ühtne ja tõhus meeskond. Julia Tõmošenko blokk pretendeerib põllumajandusministri, keskkonnaministri, majandusministri, sotsiaalministri, transpordiministri ja rahandusministri portfellidele.
Koalitsioonil on parlamendis kokku 228 kohta 450-st.

Iraagi peaminister ei taha koos Türgiga kurde rünnata
Türgi külvab segadust: Türgi peaminister väitis, et tema Iraagi kolleeg tahab koostöös kurde rünnata, kuid Iraagi valitsusjuht eitab seda plaani kategooriliselt.
CNN teatas täna, et Iraagi peaminister Nouri al-Maliki ei taha küll Türgi sõjaväge oma riiki, kuid et ta pakkus telefonikõnes Türgi kolleegile Tayyip Erdoganile välja võimaluse kurdi mässulisi koos rünnata, vahendab Reuters.
Seevastu Nouri al-Maliki teatas nüüd kategooriliselt, et sellist ettepanekut ta teinud ei ole.
Türgi parlament peaks täna heaks kiitma seaduse, mis lubaks Türgi vägedel tungida Iraagi territooriumile kurde hävitama.

Zimbabwe inflatsioon tõusis 8000 protsendini
Inflatsiooni tase Zimbabwes tõusis septembris rekordilise 7 982,1 protsendini võrreldes 6592,8 -ga augustis.
Tarbijahinnaindeks kasvas 11,8 -lt 38,7 protsendini, teatas Reuters.
Aasta alguses oli inflatsioon riigis 1593,6 protsenti, aga 2006. aasta alguses kohalike mõõdete kohta tagasihoidlikud 782 protsenti.

Geneetik: neegrid on rumalamad kui valged
Nobeli preemia laureaat ja DNA-uuringute pioneer James Watson vihastas rahvusvahelise üldsuse välja teatega, et aafriklased on vähem intelligentsed kui valged inimesed.
"Kogu meie sotsiaalne käitumine põhineb sellel, et nad on sama intelligentsed kui meie, kuigi kõik testid näitavad, et tegelikult see nii ei ole," vahendab The Independent Watsoni sõnu.
James Watson sai Nobeli preemia DNA uuringute eest ja praegu juhib eakas teadlane üht USA uurimisinstituuti.
79-aastane geneetik taasavas raevuka debati intelligentsuse üle ajaleheintervjuus, milles teatas, et aafriklaste madalamas intelligentsitasemes süüdi geenid. Teadlase hinnangul võidakse intelligentsitaset määravad geenid avastada juba lähema kümne aasta jooksul.
"Ma leian, et Aafrika tulevik on sünge, kuna kogu meie sotsiaalne poliitika Aafrika riikide suhtes põhineb eeldusel, et nad on sama intelligentsed kui meie - aga kõik testid tõendavad vastupidist," rääkis Watson The Sunday Times'ile. "On loomulik ihaldada, et kõik inimesed oleksid võrdsed, kuid inimesed, kel on tulnud tegelda mustanahaliste töötajatega, teavad, et see ei ole nii," jätkas teadlane.

Põhinašist: massiaktsioonid olid sunnimeede
Eelmisel nädalal valitsuse noorsoo asjade komitee juhiks nimetatud kremlimeelse ühenduse Naši liider Vassili Jakemenko märkis, et tähtis on noorte patriootlik kasvatamine, aga mitte massiaktsioonid.
Eesti vastu korraldatud aktsioonide juhi, našist Jakemenko hinnangul ei hakka tema juhitav komitee poliitikaga tegelema, kirjutab Kommersant.
"Praegu räägitakse Putini vertikaalist, aga meie ehitame oma töö üles nii, et keegi ei käsuta, kes ja kuidas peab tegutsema," ütles ta.
Komitee juht märkis, et ta ei arvanud kunagi, et tänavatel võitlemine ja massiaktsioonid on tähtis riigiarengu vahend. "See oli sunnitud meede," järeldas ta.
Jakemenko lisas, et komitee loomine on erakorraline meede, mis on tingitud sellest, et noored on tähtis ressurss, milleta ei saa rääkida Venemaa tulevikust.

FSB alampolkovnikule esitati süüdistus Politkovskaja asjas
Venemaa peaprokuratuuri uurimiskomitee esitas FSB alampolkovnikule Pavel Rjaguzovile süüdistuse Novaja Gazeta ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva asja raames.
"Süüdistus esitati Rjaguzovile seoses võimuliialdusega," vahendas Interfax oma uurimisele läheda allika sõnu.
Ta lisas, et Rjaguzov edastas Tšetšeenia Atšhoi-Martanovski rajooni endise juhile Šamil Burajevile infot Politkovskaja elamiskoha kohta.
Ajakirjanik Anna Politkovskaja tapeti Moskvas 7. oktoobril 2006. aastal. Juurdluse põhiversiooni kohaselt oli mõrv seotud tema ametialase tegevusega.

Saakašvili määrib opositsioonile mett moka peale
Hiljuti oma ametiaja suurima opositsiooniprotesti üle elanud Gruusia president Mihheil Saakašvili otsustas vastuseisjatega suhteid soojendada ja tegi ettepaneku pikendada parlamendi ametiaega ning piirata presidendi õigust parlament laiali saata.
Saakašvili on kriitikute sõnul oma võimuloldud 4 aasta jooksul endale liiga palju võimu haaranud ja nüüd püüab ta opositsioonist ehmunult soojendada suhteid parlamendiga, vahendavad välislehed.
"Ma teen ettepaneku pikendada parlamendi ametiaega viie aastani ja piirata presidendi õigust parlament laiali saata," ütles Saakašvili parlamendis enamuses oleva võimupartei saadikutele esinedes.
"Parlament võiks kaaluda oma ametiaja pikendamist ja tegema põhiseadusse vastava paranduse. Niimoodi saaks Gruusias parlamendi- ja presidendivalimisi pidada ühel ajal ja seega raha kokku hoida ning ennetada teravaid poliitilisi pingeid," selgitas president.

Jeltsini perekond on vastu kavandatavale monumendile
Boriss Jeltsini perekond avaldas tugevat vastuseisu mustast metallist valmistatavale monumendile kevadel lahkunud presidendi auks.
Jeltsini tütar Tatjana saatis meediasse kirja, kus avaldab perekonna poolt vastuseisu "biomorfse musta koletise" loomisele, teatab BBC.
Skulptor Dmitri Kavargi loodud kavand võitis moodsa kunsti muuseumi art4.ru poolt korraldatud internetikonkursi. Muuseum hangib hetkel Moskvalt luba monument püstitada.
Kavagi monument tähistas "hävingut ja lagunemist... milleta poleks uus looming võimalik. On tavaline, et inimene seostab oma illusiooni hävingu juhi nimega. Jeltsin tõusis just niimoodi esile."
Muuseum üritab saada luba püstitada kuju Lubjanka väljakule, kus asus Nõukogude Liidu aegu salapolitsei KGB peakorter.

Venemaa taastab strateegiliste pommitajate tootmise
Kaasani lennundus-tootmiskoondis taastab strateegiliste pommitajate Tu-160 seeriatootmise.
Plaanide kohaselt saab Venemaa uue pommitaja iga kahe aasta järel, teatas ajaleht Vzgljad.
Aastateks 2025-2030 kavandatakse strateegiliste pommitajate arvu suurendada kuni 30 ühikuni.
Praegu on Venemaa kauglennunduse õhuväes ametlikult rivis 20 Tu-160 pommitajat (teistel andmetel vaid 18).

Venetsueelas tuleb kuuetunnine tööpäev
Venetsueela parlament hakkab arutama president Hugo Chavezi põhiseaduse parandamise ettepanekuid.
Näiteks võib Chavezi paranduste kohaselt tulevikus maksimaalseks tööpäeva pikkuseks saada kuus tundi, vahendab BBC.
Venetsueela parlament koosneb eranditult presidendi toetajatest, sest opositsioon boikoteeris 2005. aasta parlamendivalimisi. Seega peaksid kõik Chavezi ettepanekud ka toetuse leidma.
Chavez üritab põhiseadusesse viia kokku 58 parandust, mis on vajalikud "sotsialistliku revolutsiooni jätkumiseks".
Peale kuue-tunnise tööpäeva tugevdab Chavez parandustega ka oma võimu, sest pikendab presidendi ametiaega ning võtab ära piirangud presidendi tagasivalimisele kordadele, mis võimaldaks tal surmani võimul püsida. Parlamendi heakskiidul läheks parandusettepanekud referendumile, kuid rahva seas on Chavez ülipopulaarne.

Vene alaealiste koloonias toimus mäss
Kolm inimest hukkusid ja 13 sai haavata rahutustes alaealiste koloonias Sverdlovski oblastis.
Karistuste täideviimise teenistuse andmetele oli üks hukkunutest koloonia töötaja, vahendas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Täna öösel üritasid seitse vangistatut põgeneda kolooniast, aga neid märkasid valvurid. Kurjategijad üritasid seejärel valvureid rünnata, kuid need hakkasid tulistama.
Pärast ebaõnnestunud põgenemist süütasid alaealised vana staabihoone ning rahutuste mahasurumisel käigus suutsid 20 vangi ületada kaitsetarad.
Miilits otsib siiani kahte vangi ning prokuratuur alustas kriminaalmenetlust ning koloonia juhtkonna tegevuse uurimist.

Bookeri kirjanduspreemia sai Iiri perekonnasaaga
Mõjuka Bookeri kirjanduspreemia sai tänavu iirlanna Anne Enright perekonnasaaga "The Gathering" eest.
Bookeri preemia on mõeldud üksnes Iirimaa, Suurbritannia või Briti Rahvaste Ühendusse kuuluvate riikide kirjanikele, vahendab BBC.
Kohtunike kinnitusel on Enrighti teos jõuline, ebamugav ja kohati vihane. "The Gathering" on 45-aastase endise teleprodutsendi neljas raamat.
Maailma üheks mainekamaks kirjanduspreemiaks peetavat Bookeri auhinda antakse välja alates 1969. aastast.
Bookeri auhinnaga kaasneb ka preemia - 50 000 naela ehk 1,1 miljonit krooni.

Maooride seast otsitakse terroriste
Uus-Meremaal vahistati haarangu käigus äärmuslaste pähe hoopis maoori aktiviste.
Eile korraldati Wellingtonis protestimeeleavaldus, sest päev varem oli terrorismivastase seaduse alusel kinni peetud mitmeid maoori ja keskkonnakaitse aktiviste. Sensatsiooniks kujunes tuntud põlisasukate õiguste eest võitleja Tame Iti vahistamine, kelle kaitseks astus välja ka parlamendis esindatud Maoori Partei.
Enam kui 300 politseinikku osales esmaspäevasel haarangul, kus 2002. aasta terrorismi mahasurumise seadust esimest korda tegelikkuses prooviti. "Inimestel, keda tabada üritati, olid erinevad motiivid ja etniline taust," kinnitas politseiülem Howard Broad. Operatsioonist oli eelnevalt informeeritud ka peaminister Helen Clarki.
Kõigest vananev rokkar

Brüssel ja Moskva siluvad komisjoni abil energiasuhteid
EL ja Venemaa otsustasid luua ühise eksperdigrupi, et analüüsida Brüsseli plaanitavat ja Gazpromi poolt teravalt kritiseeritud energiaturu liberaliseerimist.
Veebruaris nimetas Gazpromi "number kaks" Aleksandr Medvedjev toona veel algusjärgus Euroopa Komisjoni ideid sundida elektri- ja gaasitootjaid loobuma oma tarnevõrgustikest "kõige absurdsemaks ideeks maailmamajanduse ajaloos".
Plaan sai konkreetse vormi septembris. Lootuses edendada konkurentsi ja luua energiaturul juurdunud monopolide kõrval ruumi uustulnukatele tegi Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku tootjate ja tarnijate lahutamine seaduseks kirjutada. Kava on olnud äärmiselt ebapopulaarne Saksamaa ja Prantsusmaa energiagigantide seas, kuid komisjon usub, et nende vastupanu on murtud.
Venemaa kuulatakse ära
Oma praegusel kujul hävitaks plaanitud uuendus aga ka Gazpromi lootused omandada EL-i riikides jaotusvõrke. Lisaks tahab Brüssel välisinvesteeringute lubamise eeltingimusena kolmandatele riikidele peale suruda vastastikuse turgude avamise nõude ehk kuni Gazpromil säilib kodus monopoli staatus, jääb EL tema rahale suletuks.

Dalai-laama saab hoolimata Hiina vihahoost USA medali
USA president George W. Bush ilmub esimest korda Tiibeti usujuhi kõrval avalikkuse ette.
Bush annab Washingtonis dalai-laamale isiklikult üle riigi ühe kõrgema autasu, Kongressi kuldmedali. Sellega tunnustatakse teda kui "juhtivat moraalset ja usujõudu", kes on kasutanud oma positsiooni rahu edendamiseks Tiibetis. Eile kohtus USA riigipea aga 1989. aasta Nobeli rahupreemia laureaadiga eraviisil.
Peking reageeris dalai-laama austamisele üliteravalt. "See kahjustab tõsiselt Hiina-USA suhteid," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Liu Jianchao ajakirjanikele.
Hiina jõulisi sõnu saatsid konkreetsed teod. Peking katkestas kuueliikmelise Iraani tuumaprogrammi arutava kontaktgrupi kohtumise, lükates selle esialgu küll vaid nädalaks edasi.

Sajad Kohtla-Järve pered elavad külmades korterites
Juba mitmendat aastat algab sügis paljudes majades närvilises õhkkonnas, kui paljud kohusetundlikud maksete tasujad on sunnitud oma korterites külmetama, sest osa elanikest on võla kogunud. Kohtla-Järvel on selline olukord peaaegu 30 majas.
Kütteta on ka linna suurim elumaja Outokumpu tänav 7, kus on kokku 210 korterit, kirjutab ajaleht Põhjarannik.
"Korteris on niiske ja külm, et kuidagi sooja saada, panen gaasi põlema ja lülitan elektriseadmed sisse ning vaatan hirmuga, kuidas arvestid kerivad kuupmeetreid ja kilovatte, mille eest ma hiljem maksma pean. Aga kaugkütte eest ma võlgu ei ole," ütleb selles majas elav pensionär Viive. "Meid, vanu inimesi, on majas palju, mida me saame võlgnikega teha? Seda tööd peaks tegema majavalitseja, kellele me palka maksame, aga tuleb välja, et ta pole midagi teinud".

Purjutanud loomaarst: kirurgil on alati kusagil pits viina
Jõgevamaal koera operatsiooni ajal abitusse seisundisse jätnud ja samal ajal purjutama hakkamises kahtlustatav loomaarst kinnitas, et operatsiooni poolelijäämises oli süüdi terviserike - alkoholi joonud ta alles toibumiseks.
"Kirurgil on alati kusagil pits viina," sõnas Villem Robi TV3 Seitmestele Uudistele antud intervjuus. Koeraomanik Raimo Õun ütles teleuudistele aga, et kui hakkas arsti toibutama, tuli vastuseks sõim ning lubadus kutsuda "mehed", kes koeraomaniku välja viskaks.
Arsti juurde jõudes leidis Õun oma üllatuseks eest lõikuslaual lebava koera, kelle operatsioon oli pooleli jäänud, ning loomaarsti, kes oli laua all pikali.
Kohalekutsutud politseinikud toimetasid 1949. aastal sündinud Villemi Jõgeva politseijaoskonda, kus tal tuvastati 1,1 promillise joove.
Omanik toimetas koera Tartu loomakliinikusse, kus arstid operatsiooni lõpetasid. Koera elu tänaseks ohus ei ole.

Savisaare PR-mees võttis artikli tagasi
Teisipäeval võttis Eesti Ekspressi toimetusega ühendust Toomas Raag, kes pakkus avaldamiseks Edgar Savisaare arvamusartiklit "Süsteemselt terviklik majanduspoliitika toob raha tagasi".
Ekspress soovitas Raagile kirjatüki ilmutamiseks veebikeskkonda, kirjutab homne Eesti Ekspress.
Eesti Ekspressi toimetuse ja Toomas Raagi vahel toimus artikli avaldamisega seoses järgnev kirjavahetus:
Toomas Raag: Palun tagasisidet võimaluse kohta avaldada Edgar Savisaare artikkel.
Toimetus: Artikkel on asjakohane. Soovime selle viivitamatult avaldada Eesti Ekspressi Online-väljaande arvamuste rubriigis, loodame et see tekitab laialdase diskussiooni ja võimendab artiklit veelgi.
Toomas Raag: Sugugi alahindamata veebikeskkonda, näeks seda võimaluse korral meelsasti paberlehes ilmumas.

Valitsus arutab välismissioonide pikendamist
Kaitseminister Jaak Aaviksoo esitas valitsusele arutamiseks Eesti riigi osalemist välismissioonidel puudutava eelnõu, mis lisaks muudele plaanidele näeb ette sõdurite arvu suurendamist Afganistanis.
Neljapäeval valitsuse istungil arutamise tulevad eelnõud puudutavad Eesti kaitseväe kasutamise mandaadi pikendamist Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus Afganistani, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo ja Iraagi rahutagamismissioonil kuni 31. detsembrini 2008, mis läheb esialgse kava kohaselt Eesti riigile maksma kokku 192,9 miljonit krooni.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles, et vastavalt varasemale valitsuse kabinetiistungi otsusele esitame homme valitsuse istungile aruteluks Eesti kaitseväelaste välismissioonidel osalemist puudutavate Riigikogu mandaatide eelnõud.
"Kuigi kõik missioonid - Afganistan, Iraak, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina ning osalemine Põhjala Lahingugrupis on äärmiselt erinevad, siis on nende ühisnimetajaks Eesti panus julgeoleku suurendamisse kogu maailmas ning on seotud meie partnerite pideva valmisolekuga toetada üksteist, sealhulgas ka meid rasketel hetkedel," sõnas Aaviksoo.

Video: Nõelasilma värava videoekraanil mõrad sees
Värava kõrval olevasse orva esmaspäeval paigaldatud videoekraanil näeb Igor Ruusi valmistatud videoklippi Harju tänava ajaloost.Kurb on asjaolu, et juba on ekraanil sees mõrad. Nähtavasti ei ole vandaalid ajaloost huvitatud.
Videolt on näha, et mõrad ei ole õnneks nii suured, et segaks videoklipi vaatamist.
Videoklipp on helindatud viies keeles ja seda on võimalik vaadata iga päev kella 9-23.

Kohus mõistis pronksiööl kioskit rüüstanud mehe vangi
Kohus karistas 26. aprillil Tallinnas kino Kosmose juures asunud R-kioskist ja Pärnu Vestmanni ärist kaupa varastanud Artur Mitšurinit ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb ära kanda kuus kuud.
Kuna mees on 27. aprillist peale vahi all, vabaneb ta vanglast 27. oktoobril. Kohus määras karistuse ülejäänud osa Mitšurinile tingimisi kaheaastase katseajaga.
"Kuna Mitšurin on eeluurimise raames vangistuses viibinud alates 27. aprillist 16. oktoobrini (ehk viis kuud ja 20 päeva), siis tuleb tal reaalselt vanglas veeta veel kümme päeva," ütles Päevaleht Online'ile Harju maakohtu pressiesindaja Dagne Hanschmidt.
Süüdistuse kohaselt varastas Artur Mitšurin Tallinnas kino Kosmose juures asuvast R-kioskist 26. aprilli õhtul kaupa, samuti osales Mitšurin Vestmanni kaupluse akna lõhkumises ning varastas poest kaks pudelit alkoholi. Lisaks viskas Mitšurin kesklinna politseiosakonna suunas kivi.

Riigikohus tühistas Kunda tuulepargi detailplaneeringu
Riigikohtu halduskolleegium rahuldas Härjapea taarausuliste ja maausuliste koja kassatsioonikaebuse Kunda linnavolikogu 5. juuli 2006. aasta otsuse peale, millega kehtestati detailplaneering tuulepargi rajamiseks Kunda Hiiemäele.
Detailplaneeringuga oli ette nähtud Hiiemäele tuulepargi rajamine elektrienergia tootmiseks. Tartu halduskohus rahuldas Härjapea taarausuliste ja maausuliste koja kaebuse, kuid Tartu ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja jättis kaebuse rahuldamata, teatas riigikohtu pressiesindaja.
Riigikohus leidis, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses puudusid igasugused põhjendused, miks detailplaneering sellisel kujul kehtestati, ning Kunda linn ei olnud detailplaneeringu menetluses kaalunud Härjapea taarausuliste ja maausuliste koja ettepanekuid tuulepargile alternatiivsete asukohtade leidmiseks või lahenduse muutmiseks.
Lisaks märkis kolleegium, et muinsuskaitseamet ning Lääne-Virumaa keskkonnateenistus olid detailplaneeringu kooskõlastanud vaid tingimuslikult, nähes ette rea tingimusi, mida tuleb planeeringu alal ehitamise ajal ning ehituse lõppemise järel täita.

Arstid soovivad uusi tervishoiu rahastamise läbirääkimisi
Tervishoiutöötajad esitasid riigikogu sotsiaalkomisjonile pöördumise, mille kohaselt lõppesid eelmisel aastal peetud kolmepoolsed läbirääkimised tervishoiu rahastamise teemal tulemusteta ning nüüd soovitakse alustada uusi läbirääkimisi.
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti arstide liidu president Andres Kork ja Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu president Inna Rahendi.
Kesksete teemadena tõstatatakse pöördumises tervishoiusüsteemi alarahastamise ja tervishoiutöötajate vähesuse küsimus. Pöördumises tõdetakse, et eelmisel aastal peetud kolmepoolsed läbirääkimised tervishoiu rahastamise põhimõtteid käsitleva poliitilise kokkuleppe sõlmimiseks lõppesid tulemusteta ja avaldatakse soovi alustada uuesti läbirääkimisi.
Eesti arstide liidu ja Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu arvates peaksid tervishoiukulud kasvama 2010. aastaks vähemalt 6,5% -ni SKP-st (võrreldes 5,1% 2005. aastal).

ERMi direktor: arhitektid on nõus projekti muutma
Eesti rahva muuseumi (ERM) direktori Krista Aru sõnul saadi arhitektidega kokkuleppele hoone projekti muutmise osas.
Aru ütles Päevaleht Online'ile, et ametlik tähtaeg projekti muutmiseks on küll 15. detsember, aga nii muuseum ise kui ka arhitektid loodavad muutused sisse viia novembri lõpuks.
"Põhiküsimuseks oli siin maja tõstmises ja arhitektid olid nõus seda tegema. Kas maja tõstetakse neli või viis meetrit, seda me veel ei tea," selgitas Aru.
Tegemist on ERMi direktori hinnangul üsna suure muutusega, sest hoone tõstmisel peavad arhitektid muutma fassaade, treppe ja sissepääse. Arhitektid muudavad ka maja kandekonstruktsioone.
Samuti olid arhitektid Aru sõnul nõus taastama esialgse projekti juures olnud silla. "Vahepeal valminud projektis oli see kaotatud ja sinna alla tehtud sõidutee, kuid just see sild oleks hoone juures ilus," ütles Aru.

Ebakõlad sundisid Ants Leemetsa Vene teatri nõukogust lahkuma
Leemets probleeme ei tunnista.
Kultuuriminister Laine Jänes rahuldas täna Ants Leemetsa palve astuda tagasi sihtasutuse Vene Teater nõukogust ja nimetas tema asemele Aivar Mäe.
Kultuuriministeerium soovib, et teater töötaks tõrgeteta edasi ning saaks keskenduda oma loomingulisele põhitegevusele. Tänasel koosolekul kinnitas nõukogu, et tegeleb aktiivselt teatris tekkinud ebakindla olukorra lahendamisega, seisab ministeeriumi pressiteates.
Vene teatri nõuniku Tõnu Lensmendi sõnul sattus teater vähese piletitulu tõttu rahalistesse raskustesse, mistõttu võttis teater pangast 5 miljonit krooni arvelduskrediiti. Laenu tagasimaksmine pole aga veel alanud.
Mullu augustis lõppenud ja üle kahe aasta kestnud ehitustööde tõttu ei saanud teater normaalselt oma põhitegevusega tegeleda ning teatri juhtkond ei suutnud omatulude suurendamiseks külalisetendusi organiseerida.

Maadevahetus Eesti Päevalehes
Ülevaade Päevaleht Online'is ilmunud maadevahetusega seotud uudistest.
26.10 2007 Maatehingute kahtlusalused kuulati taas üle
25.10 2007 Prokuratuur: Pilve avaldus on eksitav
25.10 2007 Advokaat: prokuratuur rikub jämedalt menetlustavasid
25.10 2007 MANUELA PIHLAP: pressikutse ei ole infoleke
24.10 2007 Tammerk: ETV andis Tuiksoole põhjendamatult vähe sõna
24.10 2007 Toomas Annus: kõik kirjaoskajad saavad kahtlustustest aru
23.10 2007 Merko avalikustas börsile prokuratuuri esitatud kahtlustuste sisu
21.10.2007 Professor: rikkumisele tähelepanu juhtimine võib olla kaitse taktika osa
18.10.2007 Lekkiv Rahvaliit ja kaitsjad õiguskaitseorganite vastu
17.10 2007 ANDRES SARRI: ma ei ole altkäemaksu andnud
17.10 2007 Marrandi: maadevahetusskandaalil on "poliitiline jälg" 
17.10 2007 Villu Reiljan lubas pidada maadevahetuse lahingut avalikkuse ees
17.10 2007 IVO RULL: Rahvaliidu sügisene meediapeks
17.10 2007 Nädala tegu: Staarid kahtluse all
16.10 2007 Villu Reiljan sai kahtlustuse altkäemaksu võtmises
16.10 2007 Merko aktsia alustas tõusuga
16.10 2007 Toomas Annus: peame kõigeks valmis olema
15.10 2007 Toomas Annus: mul pole olnud põhjust altkäemaksu anda
15.10 2007 Maadevahetustehingutes sai kahtlustuse ka Toomas Annus
15.10 2007 Kapo komisjoni läheb Reiljani asemel Rüütli
15.10 2007 TARMU TAMMERK: laisk riik ja kõlavad afäärid kukutasid Eestit korruptsioonitabelis
13.10 2007 Rahvaliidu juht Marrandi: peame end taas kehtestama
11.10 2007 Äripäev: Tuiksoo sõidab Kruuda autoga
11.10 2007 Kapo seostab Ester Tuiksoo korterit ministeeriumi majaotsinguga
11.10 2007 JUHTKIRI: Avalik hukkamine
10.10 2007 Ekspress: Tuiksoo elab maadevahetaja lukskorteris
10.10 2007 Tuiksoo ministeeriumi võimalik uus asukoht oli üks vahetatud maadest
09.10 2007 Rahvaliit: ülekuulamisega püütakse varjata uurimisorganite läbikukkumist
09.10 2007 Kapo kahtlustab Tuiksood altkäemaksu võtmises
04.10 2007 Rahvaliidu peasekretäril kahtlane korteriafäär luksusmajas
28.09 2007 Kaheksane uudis: Villu Reiljan: me oleme suhteliselt hästi informeeritud
26.09 2007 Tuiksoo sattus kapo uurimise alla seoses maavahetustehingutega
26.09 2007 Rahvaliit: endine põllumajandusminister Tuiksoo on kaitsepolitsei huviorbiidis
26.09 2007 Eesti langes korruptsioonitajumise tabelis
19.09 2007 Justiitsministeerium: uus vangla on vastuolus E.O.S.-i ärihuvidega
18.09 2007 Maadevahetuse uurimine püsib endiselt surnud seisus
18.09 2007 REPLIIK: Kindel võit polegi kindel
16.08 2007 Maa-ameti eksjuht läks Tiit Vähi palgale
11.08 2007 Maadevahetustehingud võivad jätkuda uue hooga
01.06 2007 Pronksiöö jättis maadevahetuse peategelaste kohtuasja venima
10.05 2007 Reiljan hakkab Kapot kontrollima
18.04 2007 Koalitsioonileping uut valitsust uljaste plaanide esitamisel ei sega
10.04 2007 Tamkivi: keskkonnaministeeriumi nõrkus on teavitustöö
29.03 2007 Endel Siff liitub maadevahetajate "klubiga" 
22.03 2007 Rahvaliit nišiparteiks? 
20.03 2007 Ajaleht: Tartu rae nahaalne skeem soosis lemmikuid
07.03 2007 Põhjamaiselt igav riik Aadria mere kaldal
27.02 2007 Inimene, ühiskond, leping
26.02 2007 TOOMAS HENDRIK ILVES: Näitame, et meil ei ole ükskõik
24.02 2007 Ilves: ma palun, valige targalt
24.02 2007 President Toomas Hendrik Ilvese iseseisvuspäevakõne
15.02 2007 Kalev Kangur kardab kaotada eluaset
13.02 2007 Marju Lauristin ja Hans H. Luik: mida tähendab tänapäeval vabadus, võrdsus ja vendlus? 
08.02 2007 Maa-ameti eksjuht Kangur on teeninud üle 60 000 krooni
19.01 2007 Eksminister Heiki Kranich noolib maatükki Nõmmel
17.01 2007 Kalev Kangur võib naasta maa-ametisse
12.01 2007 Maavahetusafäär kõigutab ka uue keskkonnaministri tooli
11.01 2007 Rein Randver: Matti maavahetustehingutel pole poliitikaga seost
11.01 2007 Ajaleht: Randver arutas maasahkerdajaga presidendi valijameeste mõjutamist
09.01 2007 Advokaat: Kangurit ei ole kahe ja poole kuu jooksul üle kuulatud
30.12 2006 Eesti erakonnad ajavad oma asja, rahvas elab oma elu
21.12 2006 Kaitsepolitsei: Ekspressi artikkel esitab faktide pähe valet
21.12 2006 Ajaleht: uus aasta algab Reiljanile süüdistuse esitamisega
07.12 2006 Lang: Reiljani nimetamine RMK nõukogu liikmeks on "paha lugu" 
01.12 2006 Maa-ameti eksjuht Kangur istub siiani süüdistuseta vahi all
27.11 2006 Kas Nõukogude ajast pärit leidlikkus? 
25.11 2006 Rahvaliit lükkab naisliikmed valimiste ajaks eesliinile
24.11 2006 Reiljan: Kanguri vahistamine võis olla poliitiline rünnak
21.11 2006 Männik: maavahetuskomisjon rakendataks valimisvankri ette
17.11 2006 Sõpruskonda mittekuuluja asjad venivad
15.11 2006 Vichmann ja Kuulmann hoiduvad maadevahetusest Pirita jõeorus
10.11 2006 Maadevahetajad Vettus ja Pedjasaar pääsesid vanglamüüride vahelt
08.11 2006 Aasmäel kasvab Pirital pensionisammas
07.11 2006 Maavahetusskandaalis kahtlustatav kaotas koha volikogus
04.11 2006 Kohus jättis Kanguri vahi alla vähesest põhjendusest hoolimata
01.11 2006 Margus Leivo: minister peab austama seadusi
31.10 2006 Online-intervjuu: Margus Leivo
17.10 2006 Reform tahab piirata maavahetustehinguid
16.10 2006 Maadevahetuse suunas ametnike tagatubadesse juba Kranich
13.10 2006 Kangur võttis 11 miljonit krooni pistist
12.10 2006 Ajaleht: Maa-ameti juht võttis 11 miljonit krooni pistist
10.10 2006 Maa-afääris vahistatud ärimehi kahtlustatakse pistise andmises
09.10 2006 KEN-MARTI VAHER: Politsei vajab tõsist raputust
07.10 2006 Maa-ameti teod läksid sõnadest lahku
06.10 2006 Soodustehinguid riigiga viljelesid valitud ärimehed
05.10 2006 Korruptsioonikahtlus viis maa-ameti juhi 48 tunniks trellide taha

epl.ee videoküsitlus: puhkama sõidaks kosmosesse! 
Lähenemas on talv ja külmal ajal kipuvad inimesed ikka lõunamaale puhkama. Uurisime, kuhu täpsemalt lennata tahetakse ning millised on inimeste unistuste sihtkohad.
Kuhu sooviksite puhkama minna?
"Kosmosesse läheks heameelega puhkama. Tulge kindlasti kaasa!" lausus ekstreemsete reisiplaanidega noormees.
"Jaapanisse või Aafrikasse võiks minna. Mitte Egiptusesse, kuhu tavaliselt sõidetakse," ütles erilisi reisikogemusi jahtiv noor.
"Kui saaks, siis läheks kusagile soojale maale kindlasti. Ei tea kuhu, pole uurinud," lausus ruttav tütarlaps.
"Ma lähen kanaaridele, aga unelmate koht see kindlasti ei ole," ütles juba reisipiletid ära ostnud naisterahvas.
"Aafrikasse, seal on palju elevante!" naljatles Ruslan.

Venemaa süüdistab Eestit merekonventsiooni rikkumises
Venemaa energeetikaminister Viktor Khristenko süüdistas Eestit "jämeduses" ning ÜRO merekonventsiooni rikkumises, kuid Eesti välisministeeriumi hinnnagul konventsiooni vastu ei eksitud.
"Kasutada selliseid meetmeid, nagu Eesti valitsus tegi, on minu arvates selge teema politiseerimine ning väga ebaviisakas," teatas Khristenko Financial Timesile antud intervjuus. Eesti valitsus keeldus läinud kuul mäletatavasti Nord Streamile andmast luba Eesti merepõhja uuringuteks.
Khristenko hinnangul pole Eesti valitsuse seisukohad juriidiliselt korrektsed, sest läheb vastuollu ÜRO merekonventsiooniga, mis lubavad selliseid transiidiprojekte, kui need vastavad teatud tingimustele.
Eesti välisministeeriumi hinnangul keeld konventsiooniga vastuollu ei läinud, sest ÜRO mereõiguse konventsioon lubab majandusvööndis ning mandrilaval korraldada teaduslikke mereuuringuid vaid rannikuriigi nõusolekul ning rannikuriigil jääb õigus keelduda loa andmisest, kui uuringute käigus puuritakse mandrilaval ning võib anda informatsiooni Eesti loodusvarade kohta teavet. Just nendele kahele viimasele punktile toetudes valitsus ka keeldudes toetus, teatas Lauri Matsulevitš välisministeeriumist.

Purupurjus loomaarst kukkus keset lõikust laua alla
Politsei alustas väärteomenetlust Jõgevamaa loomaarsti suhtes, kes oli nii purjus, et kukkus keset koera opereerimist laua alla.
Juhtum tuli avalikuks, kui üks koeraomanik läks eile kella 18.30 ajal Torma vallas Rääbise külas praktiseeriva loomaarsti juurde oma koerale järele. Mees oli looma kaks ja pool tundi tagasi sinna operatsioonile viinud, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Arsti juurde jõudes leidis ta oma üllatuseks eest lõikuslaual lebava koera, kelle operatsioon oli pooleli jäänud, ning loomaarsti, kes oli laua all pikali.
Kohalekutsutud politseinikud toimetasid 1949. aastal sündinud Villemi Jõgeva politseijaoskonda, kus tal tuvastati keskmine joove. Omanik toimetas koera Tartu loomakliinikusse, kus arstid operatsiooni lõpetasid. Koera elu tänaseks ohus ei ole.

Vanuri koer pures Põlvamaal postiljoni
Põlvamaal Veriora vallas läks ketist lahti pääsenud koer kallale postkasti kirju poetanud postiljonile, vigastades tema kätt.
Juhtum leidis aset 9. oktoobril Jõevaara külas. Aias ketis olnud segavereline koer rebis ahelad puruks ja ründas kirjakandjat, tekitades talle kerge tervisekahjustuse, teatas Lõuna politseiprefektuuri avalike suhete juhtivspetsialist Ave Lillemäe Päevaleht Online'ile.
Politsei alustas juhtumi uurimiseks väärteomenetlust koerte ja kasside pidamise eeskirja nõuete rikkumise tunnustel. Sellise teo eest lubab seadus koera omanikku karistada kuni 12 000 krooni suuruse rahatrahviga.
Lillemäe sõnul ründas sama koer postiljoni ka kuu aega varem, kuid siis ta politsei poole ei pöördunud. Tookord oli koer aias lahtiselt ning kirjakandja sõitis autoga hoovi sisse, et vanaproale pensioni viia. "Kohe pärast autost väljumist läks koer postiljonile kallale," ütles Lillemäe.

Eesti soomuk sai Afganistanis miiniplahvatuses viga
Eile pärastlõunal sõitis Afganistanis arvatavale miinile Eesti jalaväekompanii soomuk.
Kaitseväe nooremleitnant Georgi Kokošinski ütles Päevaleht Online'ile, et esialgse informatsiooni kohaselt oli tegu miiniga. "Kuna kilde ei tekkinud, oli arvatavasti tegu tankivastase miiniga," rääkis Kokošinski.
Inimesed plahvatuses õnneks tõsiselt vigastada ei saanud. "Kolm kaitseväelast sai põrutada, kes vaadati meedikute poolt üle," selgitas Kokošinski ning lisas, et kaitseväelased lubati peagi tagasi üksuse. Eestisse ükski õnnetuses osalenutest tagasi ei sõida.
Miinile sõitnud soomuk on juba parandatud.
Eesti kontingendi suuruseks Afganistanis on ligi 120 kaitseväelast, kes teenivad rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus.

Narvas demonstreerisid veokijuhid paremate töötingimuste nimel
Transporditöötajate rahvusvahelise aktsiooninädala raames toimus täna Narva sissesõidul, veokijärjekorra juures demonstratsioon, millel nõuti valitsuselt piiriprobleemide lahendamist ning adekvaatseid puhke- ja olmetingimusi.
Aktsiooninädal "Väsimus tapab!" keskendub ebainimlikele olme- ja puhketingimustele Euroopa Liidu idapiiril. Samuti on transpordi ametiühingu sihikul rohked ületunnid linnatranspordis, mis hävitavad kiiresti bussijuhtide tervist.
Transpordi Ametiühingu esimehe Peep Petersoni sõnul on tänavused aktsioonid sihitud hetkel kõige teravamate juhtide väsimuse põhjuste vastu Eestis. "Pole mõtet maanteil patrullida, kui piiril päevade kaupa magamata tiksutakse ja linnades bussijuhid end surnuks töötavad," ütles Peterson.
Esmaspäeval kohtusid transporditöötajad euroliidu transpordivoliniku Barrot'ga, et nõuda surveavaldusi piirijärjekorra kaotamiseks ning elementaarsete puhketingimuste loomist Euroopa Liidu ja Venemaa piiril.

Tartu Võidu sild on nädala lõpuni osaliselt liikluseks suletud
Tartu Võidu sild on teetööde tõttu pühapäeval täielikult autodele liikluseks suletud, ettevalmistustööde ajaks on alates tänasest aeg-ajalt suletud ka üks sõidurida.
Tartu linnavalitsuse teatel on sild pühapäeval kell 8-17 liikluseks suletud, välja arvatud linnaliini bussidele. Ümbersõidud toimuvad Kroonuaia ja Sõpruse silla kaudu.
Alates tänasest tehakse sillal juba ettevalmistustöid, mille käigus on aeg-ajalt suletud üks sõidurada. Ettevalmistustööd kestavad kella 10-16, et vältida liikluse tipptunde. Tööde piirkonnas on kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h ja liiklust korraldavad reguleerijad.
Remondi käigus freesitakse ära silla teekattes olevad rööpmed ja pannakse uus asfalt.

Jaak Allik: oleme Eestimaa suurima parteina teistel jalus
Suurest poliitikast tagasi tõmbunud rahvaliitlane Jaak Allik ei pea oma partei juhtidele osaks langenud kuriteokahtlustest rääkides võimatuks, et uurijad seisavad praeguse tegevusega mõne konkreetse isiku huvide eest.
"Kõigepealt täpsustan, et jutt käib 10 000-liikmelise erakonna kolme liikme, Villu Reiljani, Lea Kiiviti ja Ester Tuiksoo kahtlustamisest asjades, mis ei puutu erakonna kui sellise poliitilisse tegevusse. Kas kahtlustamisest ka kaugemale jõutakse, seda näitab aeg. Mina julgen selles kahelda," rääkis Allik ajalehele Sakala.
Rääkides erakonna tulevikus lausus ta, et ta on alati arvanud, et Eesti vajab tõsiseltvõetavate ja populaarsete juhtide ning tugeva kohaliku võrgustikuga vasaktsentristlikku erakonda.
"Ma tõesti ei tea, mitu korda peavad sotsid ja rahvaliitlased valimistel veel viie ja kümne protsendi vahel kõikuma ning end kordamööda mõnele paremerakonnale sappa kleepima, et nende liidrid saaksid ükskord aru: kuus pluss kümme protsenti võiks vabalt olla tunduvalt rohkem kui 16 protsenti ja võiks tähendada järgmiste valimiste võitmist," lisas ta.

Politsei otsib jalgratturi alla ajanud autojuhti
Tartumaal Konguta vallas Elva- Rannu tee 5. kilomeetril juhtus täna kell 7.45 liiklusõnnetus, kus seni tuvastamata sõiduk ajas alla jalgratturi, kes toimetati haiglaravile.
Tundmatu heledamat värvi auto põgenes pärast jalgratturile otsa sõitmist sündmuskohalt.
1949. aastal sündinud jalgrattur sai liiklusõnnetuses raskelt vigastada ning ta toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.
Liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel.
Politsei palub kõigil, kes juhtusid seda liiklusõnnetust pealt nägema või teavad sellest midagi, helistada telefonidel 730 8814 või 110.

Hääletajad varastasid küüdipakkuja rahakoti
Kaks tundmatut meesterahvast varastasid Lääne-Virumaal teel Assamallast Sõmeruni küüti pakkunud autost helivõimendi ja rahakoti.
Kuritegu leidis aset esmapäeva öösel vastu teisipäeva umbes kell 01.50.
Kannatanu hindab vargusega tekitatud kahju 1200 kroonini.

Marrandi: maadevahetusskandaalil on "poliitiline jälg" 
Rahvaliidu esimehe Jaanus Marrandi sõnul jääb mulje, et maadevahetusskandaalil on "poliitiline jälg" ning teised erakonnad on huvitatud selle uurimise venimisest.
"Kui kogu seda lugu (maadevahetusskandaali) vaadata tavamõtlemise kohaselt, siis tekib tunne, et kogu selles loos on poliitiline jälg. Igasugune protsess on tegelikult kellegile kasulik," ütles Marrandi ETV saates Terevisioon.
Tema sõnul on Rahvaliidu konkurendid huvitatud sellest, et skandaaliga tegeletaks kauem, kui praegu välja öeldud uue aastani. Konkurentideks nimetas Marrandi kõiki Eesti erakondi, vahendab ETV24.
Rahvaliidu juhtpoliitikutele Villu Reiljanile ja Ester Tuiksoole kahtlustuste esitamist kommenteerides ütles Marrandi, et tegelikult pole oluliselt midagi muutunud, sest need kahtlustused on teada olnud juba pikka aega.

Kaubiku kokkupõrkes kahe veoautoga sai kolm inimest viga
Harju maakonnas Kiili vallas Tallinna ringtee ja Viljandi maantee ristmikul teatati eile kell 19: 05 kahe rekka ja mikrobussi vahel toimunud liiklusõnnetusest, milles sai viga kolm inimest.
Veoauto Daf, mida juhtis 1959. aastal sündinud Petro, põrkas vasakpöördel kokku otse liikunud sõiduautoga Renault Traffic, mida juhtis 1978. aastal sündinud Reimo.
Saadud löögist paiskus Renault otsa pööret ootavale veoautole Mercedes Benz. Renaulti juht, samas sõidukis viibinud 1984. aastal sündinud Kert ja seni kindlakstegemata isik toimetati PERH Mustamäe korpusesse.
Päästjad likvideerisid süttimisohu. Õnnetuse asjaolusid uurib politsei.

Narva hotellis kukkus maletüdrukule öösel lagi kaela
Narvas rahvusvahelisel malefestivalil osalenud Eesti tüdrukule Triin Narvale kukkus reede öösel hotelli numbritoas kaela tükk tema voodi kohal olnud lage.
Festivalil "Läänemere maletähed" Eesti koondist juhtinud Ülar Lauki sõnul on stress suur: lisaks kipsplaadile sadas tüdrukule ülevalt kaela ka vett, mis rikkus tema asju, kirjutab Põhjarannik.
Maletajaid majutanud hotelli Inger administratsioon aga käitus Lauki sõnul nii, nagu peab: kannatada saanud maletüdrukutele anti kohe teine numbrituba, hüvitati rikutud asjade maksumus ja paluti juhtunu pärast vabandust.
Triin Narva elas küll üle suure ehmatuse, kuid kehavigastusi ta ei saanud.
Hotelli Inger mänedžer Aleksei Jevgrafov ütles ajalehele, et selle õnnetuse põhjustas viiendal korrusel üles öelnud küttesüsteemi klapp: mööda toru jooksis kuuma vett, kogunedes teise korruse numbritoa lae alla, kuni märg kipsplaat alla kukkus.

Metssead tegid maisipõllu lagedaks
Lääne-Virumaal rohkem kui 2000 hektarit majandava põllumehe Jaan Kiisa maisipõllul tegid metssead suurt kurja, maiustades kaheksal hektaril tõlvikutega.
Kui tavaliselt tulevad sead metsast põllule matti võtma lühemaks ajaks, siis sel sügisel tegutses metsseakari Jaan Kiisa JK Otsa Talu OÜ kolmekümnehektarilisel maisipõllul pikemat aega, kirjutab Virumaa Teataja.
"Metssigade arvukus Tamsalu ja Porkuni kandis on olnud aastaid teada. Välismaa jäägrid käivad siinkandis sigu küttimas, sest metsade ja põldude rohkus soosivad loomade populatsiooni," rääkis Jaan Kiisk.
Pika põllumehestaažiga Jaan Kiisale oli tänavune metssigade laastamistöö tema maisipõllul ebameeldiv üllatus ning kahjude kogusuurus ilmnes alles siis, kui maisilõikuseks läks.
"Metssead ei alustanud pidusöögiga mitte maisipõllu servalt, vaid läksid oma kolooniaga keset põldu. Ja kaheksal hektaril tehti praktiliselt puhas töö. Nii et kohati oli maa must. Kõige paremini maitsesid sigadele poolküpsed maisitõlvikud, mida pikali tallatud varte otsast ära nositi," kirjeldas Jaan Kiisk.

Eksperdid kuulutasid ERMi projekti kõlbmatuks
Eile õhtupoolikuks oli Tallinnas plaanitud Eesti Rahva Muuseumi direktori Krista Aru kohtumine ERMi uue muuseumihoone arhitektidega, et arutada edasist tegevust olukorras, kus eksperdid on projekti praeguse lahenduse kõlbmatuks kuulutanud.
Aru ütles, et viimati esitatud projekti insenertehnilist lahendust hinnanud eksperdid soovitasid muuta maja kandekonstruktsiooni, samuti katuse lahendust ja nende meelest on ka liialt suur osa majast paigutatud maa alla, kirjutab Tartu Postimees.
Hinnangu järgi toob selline lahendus kaasa väga mahukaid pinnasetöid ja lisakulusid hüdroisolatsiooni rajamisel ja drenaaži ehitamisel, sest kohati jääb keldrikorruse põrand allapoole põhjavee taset. Kõik kokku viiks ehitushinna liiga kõrgeks, et hoone ehitamine teoks võiks saada.
Insenertehnilisele lahendusele hinnangu andnud Eesti ekspertidest koosneva komisjoni juht oli ehituskonsultant Tiit Masso, komisjoni kuulusid veel Tallinna Tehnikaülikooli ja Helsingi Ülikooli õppejõud Kalju Loorits, Valdo Jaaniso, Targo Kalamees ja Jarek Kurnitski.

Riik andis Kuressaare lennujaama arendusrahad Tartu lennujaamale
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võttis Kuressaare lennujaamalt ära järgmisel aastal arenduseks ette nähtud 45 miljonit krooni ja suunas need Tartu lennujaama arendamiseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts teatas Saare maavanemale saadetud kirjas, et algselt Kuressaare lennuraja 1500 meetrilt 1800 meetri pikkuseks ehitamise jaoks ette nähtud eelarveraha on otsustatud suunata Tartu lennujaama arendamisse, kuna nii on tagatud vahendite kõige otstarbekohasem kasutus, kirjutab Oma Saar.
Kuressaare lennujaama arendamist on plaanis jätkata EL-i struktuurivahendite kaasabil programmperioodi 2007-2013 esimeses pooles, mis võimaldab Kuressaare lennujaama praegusi kitsaskohti laiendada kompleksselt - lisaks maandumisraja pikendamisele investeeritakse ka teistesse lennujaama objektidesse (sh lennuohutustehnika), mis tagab lennujaama toimimiseks kaasaegsed tingimused.

Jalgratast käekõrval lükanud mees sõideti surnuks
Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa maantee 129. kilomeetril toimus eile kell 20.20 liiklusõnnetus, kus sõiduauto sõitis otsa jalgrattaga mehele.
Jalgratast käekõrval lükanud seni kindlakstegemata meesterahvas asutus sõiduteele ja sai löögi sõiduautolt Audi 100, mille roolis oli 1988. aastal sündinud Viktor.
Mees suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
Inimestel, kes õnnetust pealt nägid ja sündmuskoha läheduses olid, palub politsei helistada telefonidel 776 8431, 776 8433 või 110.

Koolipoisid ründasid Orissaare politseinikku
Kaks Orissaare internaatkooli purjus õpilast ründasid esmaspäeva öösel kohalikku politseinikku ja abipolitseinikku, kes neid korrarikkumise pärast politseiautosse surusid.
Politseinike ründamise eellugu sai alguse Orissaare internaatkooli õpilaste tavapärasest ajaviitmisest - poisid jõid end õhtul purju, läksid seejärel kooli, kus aga nendega hakkama ei saadud ja kutsuti appi politsei, kirjutab Meie Maa.
Orissaare politseikonstaabel koos abipolitseinikuga käsutasid 15-16-aastased purjus noormehed autokongi, kuid sellega ei olnud nood kuidagi nõus.
Rüseluse käigus sai Meie Maa andmeil viga politseiniku sõrm ja puruks tõmmati helkurvest. Ägedast vastupanust hoolimata paigutati poisid politseiautosse ja viidi Kuressaare politseijaoskonna arestimajja kainenema.
Politseiametniku seaduslikele korraldustele mitteallumise ja politseinikule kehaliste vigastuste tekitamise eest võetakse Orissaare koolipoisid vastutusele ilmselt kriminaalkorras.

Looduskaitsekeskus toob laidudelt lambad ära
Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) alustas eile lammaste äravedu kaitsealustelt Hanikatsi ja Saarnaki laiult, kus tänavu karjatati üle 500 lamba.
Lammaste karjatamine aitab inimtühjade laidude kaitsealasid korras hoida, sest lambad söövad heina aladelt, mis on liiga kivised või märjad, et neid masinaga hooldada. Karjatatavat ala on Hanikatsi laiul 51 ja Saarnakil 85 hektarit.
Mai lõpust alates laidudel suvitanud lambad tuleb äraveo jaoks kokku ajada, aedikusse meelitada ja seejärel käsitsi parvele toimetada.
LKK Hiiumaa talitus sai möödunud kevadel laidudele lammaste ja niitmistehnika veoks senisest suurema puksiirparve, mis telliti keskkonnainvesteeringute keskuse rahaga. Parvele mahub korraga umbes 60 lammast.

Eestis peatus tänavu mullusest poole vähem sookurgi
Kui mullune sügisene rändehooaeg pani rekordilise lindude tulvaga ornitoloogide südamed kiiremini põksuma, siis tänavu on meil peatuvaid linde mitu korda vähem olnud.
Juba üheksakümnendate aastate alguses septembris kogu Eestis hallhanede ja sookurgede olulisemates peatuspaikades linde loendanud Aivar Leito kinnitusel jäi tänavu mullusega võrreldav suur ränne olemata. Näiteks hallhanede puhul oli loendustulemus viimaste aegade üks väiksemaid. "Septembri keskpaigast kuu lõpuni väldanud loendamise perioodil saime rände peatuspaikades kokku veidi enam kui 6100 hallhane," rääkis Leito. "Samas on viimastel aastatel neid linde sügisel keskeltläbi kuni 12 000 loendatud."

Eesti ja Venemaa pensionilepingu jõustamine võttis aega 14 aastat
Pärast viieaastast pausi jõustus eile esimene Eesti ja Venemaa vaheline leping, mis ei tähenda siiski mingit erilist soojenemist kahe maa jäätunud suhetes.
Eile jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline pensionileping on tõeliselt ajalooline, sest lepingule kirjutasid juba 1993. aastal alla tollased sotsiaalministrid Marju Lauristin ja Ella Pamfilova. 14 aastat hiljem vahetasid lepingu ratifitseerimiskirja Eesti Moskva-suursaadik Marina Kaljurand ja Vene asevälisminister Vladimir Titov.
Enne seda lepingut jõustus Eesti ja Venemaa vahel viimati 2002. aastal valitsustevaheline kokkulepe laevaliiklusest Peipsil, Lämmijärvel ja Pihkva järvel, kuigi laevaliiklust ei ole kahe riigi vahel seniajani.
Eile jõustunud pensionileping puudutab kõiki Eestis elavaid Vene kodanikest pensionäre, kes on töötanud 1991. aastani mujal NSV Liidus ja Venemaal, kuid kelle sealset tööstaaži Eestis seni arvesse ei võetud. Samuti on leping vajalik Eesti kodanikele, kes elavad Venemaal.

Liina Tõnissonist võib saada Eesti Panga nõukogu esimees
Presidendi kantselei: panga nõukogu esimehe kandidaatide nimedest pole räägitud.
Kuna Eesti Panga nõukogu esimees ei saa olla tegevpoliitik, võib Tõnissoni riigikogust taandumist mõista kui ettevalmistust järgmisse ametisse kandideerimiseks. Seda loogikat kinnitasid eravestlustes üleeile nii koalitsiooni- kui ka opositsioonipoliitikud.
Presidendi kantselei ametlik esindaja rõhutas siiski, et konsultatsioonidel, mida president Toomas Hendrik Ilves peab panga nõukogu esimehe kandidaadi leidmiseks, pole nimedest veel räägitud. "Erakondadega peetud läbirääkimiste käigus on arutatud vaid põhimõtteid ehk kuidas leida kandidaati, kes pälviks riigikogu heakskiidu," teatas kantselei.
Samas on selge, et "riigikogu heakskiidu" all saab mõista ainult seal enamuses oleva koalitsiooni toetust, mille saavutamiseks on parim küll "mittepoliitiline", kuid poliitikutele hästi tuttav kandidaat.

Riigikogu tõrjus Ignalina-alase rahvahääletuse
Riigikogu lükkas teisipäeval koalitsiooni häältega tagasi opositsioonilise Keskerakonna ettepaneku panna Eesti osalus Ignalina tuumaelektrijaamas rahvahääletusele. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul toetas eelnõu tagasilükkamist 42 ja vastu oli 32 riigikogu liiget.
Keskfraktsioon soovis eelnõuga kaasata rahva tuleviku jaoks oluliste otsuste tegemisse, selgitades välja, kas inimesed toetavad osalemist tuumaenergeetika arendamisel Ignalina tuumaelektrijaamas või mitte.
Eelnõu järgi pidanuks rahvahääletus toimuma järgmise aasta 2. märtsil, et anda valitsusele aega vajalike riskide hindamiseks ja uuringute tegemiseks, nende avalikustamiseks ning ühiskondliku väitluse algatamiseks.

Oviir muretseb riigiettevõtete juhtimise pärast
Iga-aastase ülevaate esitanud riigikontrolör heidab ette riigi
Kuigi riigikontrolör Mihkel Oviir tunnistas eile keskpäeval aruande üleandmise järel, et riik on suutnud teha edusamme oma varade hoidmisel ja kasutamisel, on riigikontrolli jaoks hulganisti asju, mis näitavad ametnike suutmatust.
Näiteks ei suuda ministrid kontrollida riigiosalusel tegutsevate äriühingute otsustusprotsessi ja neil ei ole ülevaadet ette-võtete nõukogudest ja juhatustest. Lisaks pole ministrid suutnud riigiettevõtete arengukavades täpselt sõnastada ettevõtte eesmärke. Kui osas ettevõtetes on eesmärgid sõnastatud juhuslikult või hägusalt, siis riigikontrolli andmeil leidub ka ettevõtteid, kus eesmärgid suisa puuduvad.
Samuti armastavad ministrid Oviiri sõnul miskipärast suhelda just riigiettevõtete juhtidega, mitte aga nende endi nimetatud nõukoguliikmetega. "Ministri tegevus ei saa piirduda ainult nõukoguliikmete nimetamisega, vaid riigi esindajana peaks just minister andma nõukogule selged ja mõõdetavad juhised selle kohta, mis on riigi huvid äriühingus osalemisel või siht- asutuse eesmärkide täitmisel ning kuidas peab nõukogu tegema järelevalvet juhatuse tegevuse üle," kurjustas riigikontrolör.

Villu Reiljan lubas pidada maadevahetuse lahingut avalikkuse ees
Eilse seisuga kahtlustab prokuratuur maadevahetuste tehingutes üheksat isikut.
"Praeguseks on kõik nn maadevahetuse kriminaalasjaga seotud kahtlustatavad üle kuulatud ja kahtlusaluste hulk tõenäoliselt enam ei suurene," kommenteeris riigiprokuratuur pressi- esindaja kaudu hetkeseisu.
"Tänaseks on lahing alanud ja me oleme selleks valmis!" teatas eile maadevahetuse kriminaalasjas 17-leheküljelise kahtlustuse saanud ekskeskkonnaminister Villu Reiljan. Altkäemaksuvõtmises kahtlustatava Reiljani puhul arvavad õiguskaitseorganid, et tegemist ei ole senisele Eesti kohtupraktikale omase skeemiga, kus üks pool annab ja teine võtab raha altkäemaksuna. Reiljani ja ilmselt teistegi maadevahetuse asjas kahtlusaluseks kuulutatute puhul mõeldakse altkäemaksu andmise ja võtmise all kõikvõimalike hüvede ja soodustuste andmist ja saamist.

Savisaar ei välista linnatelevisiooni loomist
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ei toetanud linnavalitsus tänasel istungil küll digivõrgu baasil linnatelevisiooni loomise eelnõu, kuid välista selle loomist tulevikus.
Linnavalitsus põhjendas oma tänast keeldumist sellega, et projekti maksumus oleks väga suur ning selleks on vaja kõrgestikvalifitseeritud tööjõudu.
"Küsimus on pigem vormistuslik, me tegeleme selle teemaga edasi ja üldse ei välista, et meie meediaosakond tuleb millegi ligilähedase, aga korralikult põhjendatud teemaga välja tulevikus," märkis Savisaar tänasel pressikonverentsil.
Linnapea rääkis, et teema oli talle südamelähedane juba siis, kui ta oli majandus- ja kommunikatsiooniminister.
"Tahaks loota, et me töötame selle läbi ja suudame tulla välja korralikult põhjendatud eelnõuga digitelevisiooni vajaduse suhtes," ütles Savisaar. Ta lisas, et digitelevisiooni lahenduse juures on päris heaks eeskujuks Helsingi.

Mark: raehoone uus asukoht on parem kui eelmised
Eesti arhitektide liidu (EAL) esimees Ülar Marki hinnangul on linnavalitsuse väljapakutud uue raehoone asukoht Mere pst ja Põhja pst ristmikul parem lahendus kui varasemad.
Mark ütles Päevaleht Online'ile, et EAL-i üldist seisukohta on veel vara anda, kuna linnavalitsus esitas oma kava linnahalli ümbruse korrastamiseks ja ka uue raehoone asukohaks alles eile. Marki sõnul arutab arhitektide eestseisus küsimust paari nädala pärast ja annab siis ka üldisema tagasiside.
"Minu isiklik seisukoht on aga, et praeguse raehoone asukoha puhul on linnavalitsus arvestanud kriitikaga, mis varem on tehtud ja otsinud parimat varianti. Kindlasti on see lahendus parem kui varasemad," märkis Mark.
Mark lisas ka, et arhitektid ootavad sisulist kavandit, et milline on linnaruumiline idee ala korrastamiseks, kuidas koostati kavandid ja millised on edasised sammud.

Suur-Ameerika jäähalli edasine saatus selgub sügisel
Investor tahab halli kõrvale majutuskompleksi, kuid linn pole elamutest huvitatud.
Linnavõim tahab Suur-Ameerika tänavale jäähalli rajava arendusfirmaga Metro Capital Management jõuda ehitusmahtude osas kokkuleppele, lubades vajadusel leida hallile uue koha või vahetada arendajat.
Tuvi pargi äärde endise lastestaadioni maadele 2001. aastast kavandatud jäähalli kerkimine sõltub abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul arendaja valmidusest teha järeleandmisi ning kärpida halli juurdeehitusi.
"Linna jätkuv ja ainuke soov on, et seal oleks korralik ja täismõõtmetega jäähall," ütles Jäppinen. Kui 50 aastaks hoonestusõiguse saanud sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall huve esindava finantsinvestori huvi on halli kõrvale ehitada majutuskompleks ja bürooruumid, siis elamutest linn huvitatud ei ole.

Teetammile ehitatakse kergliiklustee
Nõmme vanale raudteetammile Rahumäe teest kuni Harku tänavani rajatakse graniitsõelmetega sillutatud 2,2 kilomeetri pikkune tunneliga kergliiklustee.
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on jalgrattatee ehitus kavas lõpetada 15. detsembriks 2007.
"Kui talv tuleb väga varakult, võib tööde lõpetamine lükkuda ka 2008. aasta kevadesse," ütles Boroditš. "Loomulikult lükkub kevadesse ka kergliiklustee ümbruse haljastuse rajamine."
Kergliiklustee laiuseks on projekteeritud 3,5 meetrit. Jalgrattatee lõigu pikkus on 2,2 km, pindala 8000 m2 ja tänavavalgustuslaternaid paigaldatakse 76. Rahumäe tee alla rajatakse kergliiklejatele tunnel. Objekti maksumus on 11,5 miljonit krooni.

Kergejõustiklased püstitavad lahkunud treenerile mälestusmärgi
Legendaarse Aleksander Tšikini õpilased kavatsevad järgmisel kevadel Tallinna spordihalli juurde püstitada oma kergejõustikutreenerile tänukuju.
Kujur Mati Karmin kavandas teeneka treeneri sellisena, nagu õpilased teda mäletavad: stopper käes, raja ääres aega mõõtmas. Pronksskulptuur püstitatakse praeguste plaanide järgi 27. aprilliks Aleksander Tšikini ehk õpilaste jaoks Tšika 93. sünniaastapäevaks spordihalli esisele haljasalale.
Mullu oktoobris 91-aastaselt lahkunud Aleksander Tšikin oli vanim tegevtreener Eestis. 60-aastase treenerikarjääri jooksul oli Tšikinil umbes 10 000 õpilast. Tšikini juhendamisel alustas treeninguid tulevane 5000 ja 10 000 meetri jooksu olümpiavõitja Vladimir Kuts. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid kaugushüppaja Tõnu Lepik, keskmaajooksja Mart Vilt, kümnevõistlejad Tõnu Kaukis ja Pavel Rambak, kõrgushüppaja Vello Lumi ja kuulitõukaja Ants Savest.

Linnahalli uus ümbrus ja mereäär kujunevad linna tõmbekeskuseks
Eesmärk on muuta linna ja mere vaheline ala moodsaks urbanistlikuks keskkonnaks.
Linnahalli ümbrus kujuneb edaspidi multifunktsionaalseks linnaruumiks, millele annavad oma näo naabruses paiknevad Kultuurikatel, uus raehoone koos pargiga, kalasadam ning büroo- ja äripinnad.
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd tutvustas eile kontseptsiooni avada Skandinaavia eeskujul linna mereäär võimalikult erinevatele tegevustele ja teenustele, et meelitada sinna üha rohkem inimesi meeldivalt aega veetma. "Meie eesmärk ei ole kilukarbisilueti ja senise avara merevaate säilitamine, vaid linna ja mere vahelise ala muutmine nüüdisaegseks urbanistlikuks keskkonnaks ja Tallinna lahele aktiivsema tegevuse toomine," tutvustas Mänd ideed.
Rohkem pinda teenindamiseks

Täna avatakse Männiku tee ristmik
Männiku tee ja Valdeku tänava ristmiku liikluseks avamise puhul muutuvad täna tööpäeva algusest bussiliinide nr 5, 32 ja 57 ümbersõidu marsruudid, teatas Tallinn.ee.
Liin 57A suletakse
Buss nr 33 hakkab sõitma tavapärasel marsruudil ja ajutine bussiliin nr 57A lõpetab tegevuse. Liinide nr 5 ja 32 autobussid jätkavad kesklinna suunal ümbersõitu Männiku tee, Pihlaka tänava, Võidu tänava, Vabaduse puiestee ja Männiku tee kaudu. Linnast väljuval suunal suunatakse autobussid ümbersõidule Männiku tee, Vabaduse puiestee, Võidu tänava, Valdeku tänava ja Männiku tee kaudu. Peatused tehakse ümbersõidule jäävates peatustes.

Üheksa kuuga hukkus liikluses 152 inimest
Maanteeameti statistika kohaselt on tänavu üheksa kuuga liikluses elu kaotanud 152 inimest.
Viimati hukkus aasta esimese üheksa kuuga nii palju inimesi 2002. aastal, mullu oli sama aja jooksul liiklusõnnetustes hukkunuid 138, selgub statistikast.
Tänavu septembris hukkus liiklusõnnetustes 12 inimest, aasta tagasi oli septembris hukkunuid 22. Septembris toimunud õnnestustes sai viga 236 inimest, mullu samal ajal oli vigastatuid 329.
Võrreldes mullusega toimus selle aasta septembris vähem liiklusõnnetusi. Kui eelmisel aastal oli neid 258, siis tänavu registreeris maanteeamet septembris 180 liiklusõnnetust. Joobes juhtide süül juhtus 43 õnnetust, milles hukkus viis ja sai vigastada 70 inimest.
Kokku on tänavu liikluses viga saanud 2 619 inimest.

Purjus noorukid peksid puruks bussipaviljoni klaasi
Tartus peksid kaks purjus noorukit täna öösel puruks autoaknad ja bussiootepaviljoni klaasi.
Politseipatrull avastas kella ühe paiku, et Jaama tänaval on katki löödud sõiduauto Ford Escort küljeklaas, teatas Lõuna politseiprefektuur. Läbi juhtimiskeskuse informeeris patrull sõiduki omanikku, kes tuli sündmuskohale ja tegi kindlaks, et autost midagi varastatud ei ole.
Koheselt sai patrull uue väljakutse Puiestee tänavale, kus oli ära lõhutud bussipaviljoni klaas. Patrull suundus uuele sündmuskohale ja pidas seal lähedal kinni teataja kirjeldusele vastavad noormehed.
Teataja tundis kinnipeetud isikud ära. Mikk (s 1988) ja Martin (s 1989) tunnistasid oma süüd ja ka seda, et olid Jaama tänaval ära lõhkunud ühe auto klaasi.
Politsei toimetas noormehed arestimajja kainenema, edasi tegelevad nendega konstaablid.

Spetsialistide arvamused Merko saatuse suhtes lahknevad
Investeerimispankurite arvamused altkäemaksukahtlustuste mõjust börsifirmale Merko Ehitus lähevad lahku, kuid keegi suurt ohtu ettevõttele ei näe.
SEB Enskilda aktsiaturgude spetsialist Sten Sumberg peab investorite seisukohalt oluliseks uurimistulemusi, investeerimispankur Kristjan Lepik protsessi kiirust ja Hansapanga analüütik Sander Danil usub, et plekk jääb Merkole külge uurimistulemustest hoolimata, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
Merko kontserni eelmise aasta kasum oli 580 miljonit krooni ning ükski võimalik trahvisumma Merkot Kristjan Lepiku sõnul majandusraskustesse ei viiks. Pigem mõjub Lepiku arvates nii firmale kui ka selle aktsiahinnale negatiivselt uurimisprotsessi venimine, mida näitavat ka Ameerika teadlaste poolt tehtud uuringud börsifirmadega.
Altkäemaksukahtlustustest hoolimata on Merko Ehituse aktsia hind kaks päeva järjest tõusnud ning SEB Enskilda aktsiaturgude spetsialist Sten Sumberg arvab, et altkäemaksukahtlustused Merko aktsia hinda praegu veel ei mõjuta.

Peep Aaviksoo luurab Moldova kinnisvaraturgu
Peep Aaviksoo ja tema äriparterite kinnisvarafirma IPC, kes seni on tegutsenud Rumeenias, otsib nüüd atraktiivseid investeeringuid ka naaberriigist Moldovast.
Aaviksoo sõnul teeb IPC Moldovas praegu tasuvusuuringuid, kirjutab homne Eesti Ekspress.
"Moldova on natuke segaduses olev riik, kus pooled vaatavad Moskva, pooled Euroopa poole. Küll aga mõistetakse seal, et ajad, kus sealt oma karjääri alustanud Brežnev veel riiki aitas, on pöördumatult läbi," räägib Aaviksoo Ekspressile.
Tema sõnul on 3,4 miljoni elanikuga Moldovas Eesti eeskujul läbi viidud maksureform, erastamine on alanud ning majandus areneb. Ehk just praegu on parim aeg investoritel seal oma positsioonid sisse võtta. Kurvaks teeb Aaviksood aga see, et Moldova inimesed ei usu oma tulevikku.

Eesti Post: jälgige oma koeri
Eesti Post palub koeraomanikel hoolitseda, et nende valduse sissepääsu juures oleks hoiatus koera olemasolu kohta, mis tagaks postiljoni turvalisuse.
Eelmisel nädalal ründas ketist lahti rebinud koer kirjakandjat ning tekitas ametnikule tervisekahjustuse. Postiljon ei soovinud 75-aastast koeraomanikku karistada ning intsident leidis rahumeelse lahenduse, ehkki koerale polnud see esimene kord pensionit toonud postiljoni rünnata.
Koerte ja kasside pidamise eeskirja kohaselt peab koera omanik tagama tööülesandeid täitvate inimeste ohutu pääsemise territooriumile.
Eesti Postis on sellel aastal juba käesoleva ajani registreerinud 12 koerte poolt tekitatud kehavigastust (hammustused säärest, sõrmest, käest, õlavarrest, koera rünnakud selja tagant).

Prisma: esialgne õiguskaitse on igati seaduslik
Alkoholi müügiloast ilma jäänud Kristiine Prisma juhataja Margus Musthalliku sõnul esitab ettevõte täna kohtule oma seisukoha esialgse õiguskaitse osas, kuid leiab, et see on igati seaduslik.
"Esitame oma vastuse Tallinna määruskaebusele tänase päeva jooksul, kuid meie seisukoht on, et kohtu 1. oktoobril tehtud otsus oli põhjalikult läbi kaalutud ja seaduslik," ütles Musthallik Päevaleht Online'ile.
Kohus põhjendas esialgset õiguskaitset sellega, et keeluga võidakse riivata ebaproportsionaalselt kaebaja põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadust. Ilma kohtulahendita alkoholimüügi keeld võib Kristiinele kaasa tuua mitmetesse miljonitesse ulatuva saamata jäänud tulu.
Linnaosa määruskaebust kommenteeris Päevaleht Online'ile ka Kaupmeeste liidu esimees Heiti Allmäe, kelle hinnangul oli kohtuniku esialgne otsus linnavalitsuse käitumisele tabav.

MySpace'i kasutajad saavad Skype'i abil tasuta rääkida
Maailma populaarseim sotsiaalse võrgustiku keskkond MySpace ja juhtiv internetisuhtlusettevõte Skype teatasid partnerlusest, millega MySpace'i kasutajad saavad hakata Skype'i kõnesid tegema.
Ühendades MySpace'i 110 miljonit kasutajat kuus ja Skype'i 220 miljonit registreeritud kasutajat, loob uus teenus maailma suurima kõnede kaudu suhtleva internetikogukonna, teatab Skype oma pressiteates.
Täna avalikustati beetaversioon teenusest nimega MySpaceIM with Skype, mis pakub MySpace'i IM ehk kiirsõnumite teenuse kasutajale võimaluse teha Skype'i tasuta kõnesid. Samuti saavad kasutajad siduda oma MySpace'i profiili, fotod ning avatarid oma Skype'i kontoga. Mõlemad võimalused käivituvad alates novembrist.
MySpaceIM with Skype saab kasutatavaks 20-s riigis, kus MySpace'il on kohalik kasutajaskond. Skype'i kõnede lisamine MySpace'i kiirsõnumite funktsioonile annab kasutajatele rohkem võimalusi suhtluseks sõprade ja pereliikmetega üle maailma. Selleks ei pea MySpace'i kasutajad eraldi alla laadima Skype'i tarkvara.

Merko jätkas börsi suurima tõusjana
Merko Ehituse aktsia püsis ka täna Tallinna börsi suurima kerkijana, kallinedes 1,6 % ehk 297,44 kroonini.
Päeva alustas Merko aktsia makstes alla 293 krooni ning esimeste kauplemistundide ajal tegi läbi ka kerge hinnalanguse, ent päeva lõpuks sulgus 297,44 krooni tasemel. Päeva kõrgmomendil maksti Merko aktsia eest koguni üle 300 krooni - 300,41.
Siiski jäi eilsele hinnakasvule tänane tunduvalt alla, sest eile tõusis Merko aktsia hind ligi neli protsenti. Ka käive jäi täna tagasihoidlikuks, olles 1,66 miljonit krooni. Eile vahetas omanikku 22 miljoni eest Merko osakuid.

Selver koondab 90 töölist
Selveri köögi osakondade liitmise tõttu koondatakse lähiajal 90 Tartu osakondade töölist.
Selver avab Tallinnas uue keskköögi, kuhu liidetakse kokku senised kolm osakonda, millest kaks asusid Tartus.
A-Selveri juhataja Ain Taube teatas EPL Online'le, et osakondade liitmine tõi töökohtade vähendamise kaasa, kuna Selver on kaasajastanud tootmisliine ning seetõttu saadakse senised töömahud tehtud väiksema hulga töötajatega.
"Ühelt poolt on mul kahju, et pidime töökorralduse muutumise tõttu niipalju inimesi koondama, kuid teiselt poolt on praegu tööjõuturul head võimalused leida kiiresti uus töö," sõnas Ain Taube. "Usun, et tööturuameti karjäärinõustamine aitab kõigil senisel Selveri tublidel töötajatel leida võimalikult ruttu uus meeldiv ja sobiv töökoht."

Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse
Euroopa Komisjon algatas täna Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna riik jättis 30. juuniks esitamata direktiiviga ette nähtud riikliku energiatõhususe tegevuskava.
Lisaks algatati rikkumismenetlused ka Belgia, Kreeka, Luksemburgi, Läti, Malta, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari suhtes, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Tegevuskavades tuleb esitada riiklikud strateegiad 9%-lise energiasäästu eesmärgi saavutamiseks 2016. aasta lõpuks ja ka teave selle kohta, kuidas liikmesriigid kohaldavad direktiivi mõningaid muid sätteid.
"Riiklikud energiatõhususe tegevuskavad näitavad liikmesriikide pühendumust kõige puhtama, odavama ja turvalisema energia kasutamisele - see on energia, mille me jätame kasutamata. Olen äärmiselt pettunud selle üle, et 12 liikmesriiki ei ole oma tegevuskava veel esitanud," ütles volinik Piebalgs.

Oru: ma ei pea venekeelset ETVd heaks mõtteks
Kanal 2 peadirektor Urmas Oru ütles täna arileht.ee online-intervjuus lugeja küsimusele vastates, et ta ei pea venekeelse ETV loomist heaks mõtteks.
"Ida-Virumaalt pärit inimesena tean hästi, et mida rohkem on muulastel võimalusi oma keelega hakkama saada, seda vähem tegelik integratsioon toimub," ütles Oru.
Teleturu viimaste aastate avardumine toob peagi veel uus telekanaleid, nagu näiteks spordikanal, TV6, Kanal 11.
"Samas ennustavad ju kõik majanduse stagnatsiooni, mis tähendab ühtlasi kitsamaid olusid ka teleturul. Kümme aastat tagasi oli ka olukord päris eufooriline, sellele järgnes aga must masendus. Loodame, et sedapuhku nii ei lähe," sõnas Oru.

Parts: Tallinn peaks jalad kõhu alt välja võtma
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts andis täna riigikogu infotunnis mõista, et Tallinna linnavalitsuse aeglus takistab paljude suurprojektide läbiviimist.
Euroopa Komisjoni Eestile määratud 53,3 miljardist kroonist eraldatakse Partsi sõnade kohaselt infrastruktuuride arendamiseks üheksa miljardit.
Lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda lisaraha regionaalset arengut puudutavate projektide jaoks.
Nimekiri toetust saavatest projektidest on majandusministri sõnul juba enam-vähem olemas. Üheks suurprojektiks on kindlasti Ülemiste liiklussõlme parandamine, kuid Partsi arvates on selle projekti arendamiseks vaja, et Tallinn jalad kõhu alt välja võtaks ja tegutsema hakkaks.
Parts selgitas, et üks osa tema tööst on pidevalt kuulata, kuidas planeeringud venivad, detailplaneeringuid ei lahendata, ei ole piisavalt tulevikuvisioone ning tihti pakutakse vaid ajutisi lahendusi. "Tallinn annab väga suure osa meie majandusest," meenutas minister. "On ka selge, et riik ei saa siin hakata tööd linna eest ära tegema."

Elisa koondab Soomes 80 töötajat
Soome telekommunikatsioonifirma Elisa teatas täna, et alustab läbirääkimisi 80 töötaja koondamiseks.
Töötajate arvu vähendamine puudutab eratarbijaid ning väikeettevõtteid teenindava üksuse 1100 töötajat, kirjutab agentuur STT.
Elisa lisas, et selle sammu eesmärgiks on muuta tegevus paindlikumaks ning tõsta konkurentsivõimet.

Oru: "Tantsud tähtedega" reklaamisekund maksab 2106 krooni
Viimase paari nädala vaadatuima saate "Tantsud tähtedega" reklaamisekundi hind maksab täna arileht.ee-le intervjuu andnud Kanal 2 juhi Urmas Oru sõnul 2106 krooni.
"Lihtsustatult on ühe reklaamisekundi hinna arvestamise valem selline: saate reiting korda vastava ajatsooni hind," selgitas Oru.
"Kindlasti on tegu hetkel kõige kallimate reklaamisekunditega," kinnitas Oru.
Kaks korda kõrgema reitingu tõttu erineb "Tantsud tähtedega" rekaamisekundi hind tavahinnast kaks korda.

Kagu-Euroopa arengut juhivad Rumeenia ja Bulgaaria
UniCredit Groupi uuringust selgub, et Kagu-Euroopa majandusarengut juhivad äsja Euroopa Liiduga liitunud Rumeenia ja Bulgaaria.
Bulgaarias ja Rumeenias oodatakse tänavuse majanduskasvu ulatumist üle 5-6 protsendi, kuid kogu rajoonis kasvab SKP eeldatavasti 5,9 protsenti.
"Tugeva tarbimise ajendiks on perede soov jõuda võrreldes oma jõukate Lääne-Euroopa naabritega samale elatustasemele," märkis Debora Revoltella, UniCredit Grupi Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna peaökonomist Dubrovnikus toimunud konverentsil "Euromoney".
Bulgaaria ja Rumeenia tugevale majanduskasvule annab tõuke Euroopa Liiduga liitumine. Ka Horvaatias peaks sel aastal majanduskasv jõudma tippu, ulatudes 5,5 protsendini ning jääma tugevaks ka järgmisel aastal, ehkki hiljuti muutusid rangemaks Horvaatia pankade nõuded laenusaajatele.

Padar ja Lipstok sõidavad Washingtoni
Rahandusminister Ivari Padar ja Eesti Panga president Andres Lipstok sõidavad 18. oktoobriks Washingtonis toimuvale Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) viiepäevasel aastakoosolekule.
Maailmapanga koosolekul on olulisemateks teemadeks rahvusvahelise arenguassotsiatsiooni roll ja arenguabi suurendamine ning panga uus strateegia, mille käigus antakse ülevaade muutunud majanduskeskkonnast ja olulisematest tegevusvaldkondadest. Samuti arutletakse loodussäästliku energiasektori investeeringute ja kliimamuutuste teemadel.
Rahandusministeeriumi teatel käsitletakse Eesti jaoks olulise teemana arenguabi ja -koostöö küsimusi.
"Eesti on valmis senisest enam panustama arenguriikide abistamisse, mille saavutamiseks soovime liituda ka rahvusvahelise arenguassotsiatsiooniga," ütles rahandusminister Padar, lisades, et mitmete kohtumiste eesmärgiks on leppida kokku Eesti doonorriigiks muutumise täpsemad tingimused ja võimalik panus.

Pronksiöö tulemus: Sillamäe-Kotka laevaliin suletakse
Saaremaa Laevakompanii tütarfirma Narva Line OÜ sulgeb oktoobri keskpaigas Ida-Virumaad ja Soomet ühendanud Sillamäe-Kotka laevaliini, sest läbirääkimised Vene partneriga jooksid luhta.
Ettevõtte juhataja Aleksander Froschi sõnul on sulgemise põhjuseks edutult lõppenud läbirääkimised Vene partneritega, mis ei võimalda liinile otsemarsruuti.
"Liini avades lootsime saavutada kokkuleppe Vene poolega, võimaldamaks laeval sõita Sillamäe ja Kotka vahelisel kõige otsemal marsruudil, mis läbib Venemaa territoriaalvete alla kuuluvat Suursaare ümbrust. Üle kahe aasta väldanud läbirääkimised lõpetas Vene pool aga pärast pronksiöö sündmusi sootuks," ütles Frosch.
Froschi sõnul üritati läbirääkimisi tulutult uuesti alustada, viimase lootuse otsemarsruudile kustutas Venemaa teade tsiviilliiklusele olulisi distantsipiiranguid seadva radari paigaldamisest Suursaarele.

Venemaa kehtestas viljale kõrged väljaveotollimaksud
Vene valitsus kehtestas vilja ekspordile kuni 30protsendilise tollimaksu, mis omakorda tõotab uusi vilja hinna rekordeid.
Venemaa ettevõtted vedasid septembris riigist välja 2,4 miljonit tonni vilja, mida on rohkem kui kunagi varem. Seda põhjustas enneolematult kõrgele tõusnud vilja hind maailmaturul. Möödunud esmaspäevast kasseerib Venema aga nisukilo väljaveo eest 10 protsenti selle hinnast, odra eksporditoll on 30 protsenti, kirjutab Äripäev.
Leiburi tegevdirektor Ants Promann ütles, et ehkki Eesti leiva-saia hind Venemaa viljast otseselt ei sõltu, mõjutavad ekspordipiirangud vilja hinda maailmaturul.

Valitsus tõukab järgmise aasta eelarvet miinusesse
Kuigi peaminister Andrus Ansip ehib enda valitsust tulevase aasta 2,7 miljardi kroonise riigieelarve ülejäägiga, sööb tänavune lisaeelarve ära hoopis uue aasta säästud ja koos majanduskasvu pidurdumisega tõukab riigieelarve kuni 6 miljardi krooniga miinusesse.
"Valitsuse sõnum järgmise aasta eelarve ülejäägi kohta eksitab avalikkust. Selle aasta lisaeelarvesse on kirjutatud sadade miljonite eest kulutusi, mis lükkuvad tegelikult uude aastasse," sõnas eksrahandusminister Aivar Sõerd ja lisas, et nii kaob vajalik puhver olukorraks, kui majandusprognoos osutub liiga optimistlikuks ja tulud ei laeku täismahus, kirjutab Äripäev.
Sõerd toonitas, et sel aastal on reaalne teha vaid 10-20% lisaeelarvesse planeeritud kulutustest. Sellisel juhul hammustavad järgmisse aastasse lükkuvad kulutused eelarve ülejäägist üle 2 miljardi krooni, jättes järele vaid 0,5 miljardit säästusid.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on riigieelarve kulude osaline ülekandmine järgmisse aastasse tavapärane.

Eesti Pank: palgarallile peab tulema lõpp
Avalik sektor võiks teistele palgatõusu kärpimisega
Eesti Pank hoiatab, et kui Eesti majanduses kestev palkade tõstmine ei lõpe, võivad paljud kõrge palga saajad hoopis töökoha kaotada, sest ettevõtted ei suuda jääda konkurentsivõimeliseks.
Keskpanga ennustuse järgi võiks järgmise aasta reaalpalga kasv jääda alla kümne protsendi. Samas tunnistas Eesti Panga asepresident Märten Ross eilsel pressikonverentsil, et seni tal selgeid fakte palgakasvu aeglustumisest veel ei ole.
Eile Eesti Panga avaldatud prognoos näeb ette majanduse kiiret kohanemist, selle eelduseks on aga palgakasvu pidurdumine. Tavainimese jaoks tähendab see ostujõu suhtelist vähenemist, sest maksud ja maailmaturu hinnad lükkavad inflatsiooni vähenemist pisut edasi.

Airbus 380 kujunes Euroopa suurimaks tööstusprojektiks
Ligi 3,5 miljardit krooni maksev lennuk võtab kahele korrusele 471 reisijat.
Airbus andis esmaspäeval Singapore Airlinesile üle maailma suurima reisilennuki A380. Reutersi teatel kulus Euroopa suurimale tööstusprojektile aega seitse aastat ja selle rahaline väärtus oli ligi 11 miljardit eurot (172 miljardit krooni).
Esimene heategevuslend toimub 25. oktoobril ja Singapuri-Sydney liinil asub lennuk regulaarlende tegema 28. oktoobrist.
Kahekorruselises reisijatesalongis on 471 kohta. Vaadata on võimalik sadat filmi ja 180 telekanalit, kuulamiseks on 700
CD-d ja üle 22 raadiokanali.
Kasutada saab tekstiredaktorit ning mängida 3D-mänge.
Lennukis on baar ja kauplused.
Neil, kelle jaoks pole palju maksta pileti eest kuni 240 000 krooni, avaneb võimalus reisida eraldi esimese klassi istmetel, mis saab lahti tõmmata kaheinimesevoodiks.

Eestis jätkuvad soome-ugri hõimupäevad
Eile said alguse järjekordsed hõimupäevad, mis on tähtsaimaks soome-ugri maailma regulaarseks kultuurisündmuseks.
Hõimupäevade raames saab külastada mitmeid kontserte ja üritusi, mis on uudistajatele kõik tasuta.
HÕIMURAHVASTE ANSAMBLITE ESINEMISED TALLINNAS JA TARTUS
Neljapäev, 18. oktoober, kell 19.00
Komi õhtu ansambliga Pelõš Moljas Vanalinna Muusikamajas (Tallinn, Uus 16c).
Neljapäev, 18. oktoober, kell 20.00
KuKu klubis (Tallinn, Vabaduse väljak 8) esineb Ungari ansambel ÜLÜ Transilvaaniast.
Reede, 19. oktoober, kell 19.00
Hõimupäevade suurkontsert Eesti Rahvusraamatukogus (Tallinn, Tõnismägi 2). Esinevad karjalaste "Kezräjäne", komide "Pelõš Moljas" soomlaste "Inehmo", udmurtide "Darali", ungarlaste "Ülü",

Paulo Coelho "Nõid Portobellost" ilmus eesti keeles
Sellest nädalast on raamatupoodides üle Eesti müügil kultuskirjaniku Paulo Coelho uus romaan "Nõid Portobellost", mis käsitleb jumalikkuse naiselikku poolt.
Anneli Tuuliku eesti keelde tõlgitud raamat jutustab loo Athenast, noorest saladuslikust naisest, kes on sündinud Rumeenias, üles kasvanud Beirutis ja elanud Londonis. Tema elust räägivad teised - nii need, kes tundsid teda hästi, kui ka need, kellega ta oli kohtunud vaid põgusalt, teatas kirjastuse Pilgrim esindaja.
"Minu jaoks on nõid naine, kes on võimeline laskma oma intuitsioonil juhtida oma tegusid, kes on ühenduses teda ümbritsevaga, kes ei karda väljakutseid," kirjeldas raamatu autor.
"Portobello nõias" toob Paulo Coelho lugeja ette haarava, intriigidest tulvil süžee, avades järk-järgult loo iidsest traditsioonist, mis põhineb naiselikul energial ja armastusel. Teose keskne küsimus uurib, kuidas me leiame julgust jääda truuks iseendale - isegi siis, kui me ei ole kindlad selles, kes me oleme?

Kim Ki-duki film näitab südamevalu ilusat poolt
"Hing kinni" räägib poeetilisest romantika-ihalusest ja proosalisest lähedusenäljast.
Tänavu jaanuaris kõigest viieteistkümne päevaga filmitud lugu jutustab surmamõistetud vangist Jang Jinist (Chen Chang) ja Yeonist, naisest (Park Ji-ah), kelle näiliselt laitmatu perekonnaelu on kõigest illusioon.
Kimi lugu on inertsest maailmast, kus aastaringse rutiini tavalise osana petab mees (Ha Jeeong-wo) naist, kelle päevad on täidetud üksnes savist inglite voolimise, pesu kuivama riputamise ja televiisorist uudiste jälgimisega. Naise elus on ainsaks tõendiks reaalsusest abikaasa, kes annab oma kojutulekust teada rituaaliks kujunenud liigutusega: vajutades kinni teleri.
Igaõhtustes uudistes figureeriv surmamõistetu, kes kannab numbrit 5796, asustab üht mittemärkimisväärset ruutu elust, mida ta jagab juhuslike inimestega, kelle identiteet on sama-võrd mööduva tähtsusega. Igasugune lihtsa läheduse kompimine on talle ainus märk ikka veel elus püsimisest.

Metspardijaht nüüdisaegse teatri lätetel
Vaese päevapiltniku eraelu rullub oma traagilisuses lahti nüüd Draamateatri laval.
Miks mängitakse Ibsenit teatrites tänapäevani, miks näitlejatele meeldib Ibsenit mängida ja miks vaatajad tulevad Ibsenit meeleldi vaatama?
Vastus peitub teatriajaloos. Kui mõtleme lavastajateatrile, realistlik-psühholoogilisele mängulaadile, ühiskonnakriitilistele teemadele ja tegelastele, kes on tavalised inimesed, siis Henrik Ibsenist (1828-1906) mööda vaadata ei saa. Ta on üks olulisemaid nüüdisaja teatrit mõjutanud autoreid.
Ibseni-aegne kriitika aga ei koonerdanud mürgise retoorikaga. Vaatajatele oli veel harjumatu, et laval kujutatakse realistlikke stseene tavaliste inimeste igapäevaelust. Et traagika võib tabada ka nõrku ja keskpäraseid tegelasi. Ibseni maailma peeti esialgu võõristavalt häbituks ja väikekodanlikuks. Ning sama vaieldamatult, kui Ibsen on olnud nüüdisaegsele teatrile näo andjaks, on ta ka tõuganud teatrimehi ja -naisi teistsuguse teatri otsingutele. Ibseni-eelne teater on osutunud elujõulisemaks kui realismivaimustuses eales arvata osati.

Eesti ska: pulmad ja matused
Sügis tõi kodumaise ska-muusika sõpradele kaks uudist. Esimene uudis on hea - Ska Faktor sai valmis oma esimese kauamängiva "See aeg on
uus". 13 looga kauamängiv on kitarrist Juss Kaarepere sõnul senise loomingu kokkuvõte ning sisaldab ka raadioeetrist tuntud pala "Isemoodi tüdruk". Plaadi esitluskontsert toimub neljapäeval Tallinnas Von Krahlis.
Teine uudis on halb. Ansambel Soterios tõmbas aktiivsele tegevusele joone alla. Bändi liidri Priit "Näss" Ustavi sõnul on tegu pigem punktiiriga: "Läksime määramata ajaks loomingulisele puhkusele."

Prüginäitus botaanikaaias
Tänasest pühapäevani on Tallinna botaanikaaia palmimajas avatud näitus "Prügi, mis polegi prügi". Iga Eesti elaniku kohta tekib päevas 1,2 kilogrammi prügi, millest enamik on biolagunev ja taaskasutatav.
Näitusel saab teada, millised on iga inimese võimalused jäätmete hulga vähendamiseks, kuidas saada lahti puulehtedest, kartulikoortest, kohvipaksust ja muudest biolagunevatest jäätmetest nii kodus kui ka kontoris.
Vaadeldakse ka tarbetutele esemetele uue funktsiooni leidmise võimalusi.
Näitus toimub koostöös Uuskasutuskeskuse ja Tallinna loomaaiaga. Tallinna botaanikaaed ootab külalisi iga päev kella 11-16.

Koomiksimaraton Tartu kunstikoolis
Kui tunnis joonistada üks lehekülg koomiksit, siis ööpäevas teeb see 24 lehekülge.
Sel laupäeval toimub Tartu kunstikoolis Tähe 38B rahvusvaheline 24-tunni koomiksimaraton, mille käigus saavad huvilised kohapeal ilma eelneva kodutööta ühe 24-leheküljelise koomiksi valmis joonistada.
Koomiksimaratoni idee pärineb Scott McCloudilt ja tegemist on ülemaailmse ettevõtmisega, mis toimub samal ajal 89 kohas.
Kell hakkab tiksuma 20.oktoobril kell 8.00 ja lüüakse kinni 24 tundi hiljem.
Vaata ka:
24hkoomiks.blogspot.com/

Internet: 
Internet:  - kui mingi nähtus või asi tundub liiga tavaline, tuleb talle lisada laserid, sest nendega saab edukalt igasugust nalja teha. Näiteks on laseri saanud läbi aegade kõige nummim kiisumiisu. Või vähemalt endine kõige nummim kiisumiisu…

Killswitch Engage andis kontserdi täismajale
Metalcore'i tuntuim nimi on praegu oma kuulsuse tipul ning oma parimaid aegu nautivaid artiste siin tihti ei näe. Kahjuks oli sunnitud eemal viibima koomuskimehest liider Adam Dutkiewitcz, kuid bänd tegi esmaspäeval klubis Hollywood kontserdi ära ka ühe kitarriga, kahes loos tuli appi kidratehnik Josh Mihlek. Killswitch Engage on tuntud äärmiselt positiivse energia poolest ja seda sai kogeda, kui laulja Howard Jones kiitis publikut väga siiralt. Kontsert kestis veidi üle tunni, kuulmata ei jäänud ükski lugu, mis nende neljalt plaadilt kõrva jäänud. Uskumatu, aga publik oskas kaasa laulda, mis hämmastas ka bändimehi.

Mis võigas muusika see on?  Tule ütle papsi sõpradele tere! 
Uus sotsiaalkampaania aitab teismelistel ja nende vanematel üksteisemõistmist leida.
Kampaania "Ole normaalne, kasvame koos" eestvedaja, perekeskuse Sina ja Mina juhataja Liane Leesmenti hinnangul on suur väljakutse osata näha oma teismelises iseennast. "Kampaania annab mõtteid, mida saame ise teismelise või vanemana teha, et meie suhted oleksid paremad," rääkis Leesment.
Kampaania käigus toimub videovõistlus, kus noori ja nende vanemaid kutsutakse üles tegema ise video teemal "Ole normaalne, kasvame koos". Video peaks sisaldama loovaid ideid, olema humoorikas ja õpetlik. Klipi pikkuseks võiks olla 30 sekundit ning see peaks olema YouTube'i üles laetud ning võistluse kodulehel registreeritud 10. novembriks. Võistluse parimad selguvad 15. novembril ning võidutöö autor saab auhinnaks sülearvuti, samuti näidatakse klippe MTV Eesti telekanalis.

Müürsepp ja Tigers endiselt võitmatud
Martin Müürsepa koduklubi Melbourne Tigers on alustanud Austraalia liigat seitsme järjestikuse võiduga.
Viimati alistati võõrsil numbritega 105: 96 Singapore Slingers. Tigersi parimana tõi Stephen Hoare 20 punkti, David Barlow arvele kanti 17 silma ja Chris Anstey tõi seekord 15 punkti ja noppis 14 lauapalli, kirjutab Sportnet.
Müürsepa arvele kogunes järjekordses võidumängus 8 punkti, 2 lauapalli, 2 resultatiivset söötu ning üks vaheltlõige. Lisaks Tigersile on 13 meeskonnaga liigas täiseduga veel vaid Sydney Kings, kuid neil on seni peetud kaks kohtumist vähem.
Tigers alustas mängu hästi, kolme ja poole minutilise mängu järel juhiti 11: 2 ning minut hiljem juba 15: 4. Siis ärkas ka kodumeeskond, minnes neli minutit enne esimese veerandaja lõppu omakorda 19: 17 juhtima. Esimese 12-minutilise veerandaja lõpetas paremini siiski Tigers, võites selle 28: 25. Punkt-punkti heitluses kulgenud teise veerandaja lõppu valitses taas Tigers ning vaheajale mindi eduseisus 54: 47.

Valga Welg alistus Tartu Rockile alles lisaajal
TÜ/Rock sõitis kolmapäeval külla Valga Weljele, kus Eesti meistrivõistluste raames peetud kohtumises alles lisaajal oma 93: 87 paremuse maksma panid.
Mäng algas kodupubliku rõõmuks Valga taktikepi all, avaveerand suudeti võita koguni 16 punktiga 26: 10. Teisel veerandajal sai Rock ka jalad alla, kuid sellele vaatamata kaotati veerandaeg 22: 19 ja mindi vaheajale koguni 19-punktilises kaotusseisus, kirjutab Sportnet.
Riietusruumis kõva peapesu saanud tartlased suutsid kolmandal veerandajal küll ainult ühe punkti tagasi mängida, kuid viimasel veerandajal suudeti end lõpuks maksma panna ja mäng lisaajale viia.
29 sekundit enne mängu lõppu viis Timo Oja Valga 77: 74 juhtima. Georgi Tsintsadze kaotas järgmisel rünnakul palli ja oli sunnitud oma viienda vea tegema. Vabaviskejoonele tuli Antti Vasar, kelle närv vastu ei pidanud ja korvirõngast ei läbinud kumbki vabavise. Üheksa sekundit enne mängu lõppu tabas Rocki poolel kaugviske Kristo Aab, kes mängu numbritega 77: 77 lisaajale viis.

Venemaa seljatas kodus Inglismaa
Venemaa jalgpallikoondis saavutas Moskvas ülitähtsa võidu Euro 2008 valikturniiril, kui suutis kaotusseisust alistada tulemusega 2: 1 1966. aasta maailmameistri Inglismaa.
Inglased asusid küll Wayne Rooney tabamusest 29. minutil kohtumist juhtima, kuid teisel poolajal suutsid venelased kodufännide rõõmuks võidu noppida. 29. minutil viigistas seisu Roman Pavljutšenko penaltist, neli minutit hiljem vormistas sama mees ka Venemaa 2: 1 võidu, kirjutab Sportnet.
Tabeliseis E alagrupis:
1. Horvaatia 10 8 2 0 25: 4 26
2. Inglismaa 11 7 2 2 22: 4 23
3. Venemaa 10 6 3 1 16: 5 21
4. Iisrael 10 5 2 3 17: 11 17
5. Makedoonia 9 2 2 5 7: 11 8
6. Eesti 11 1 1 9 3: 21 4
7. Andorra 9 0 0 9 2: 36 0

Kaheksane uudis: Eesti kaotas Montenegrole 0: 1
Eesti ja Montenegro vutikoondiste vahelises sõpruskohtumises jäi ainsaks väravaks esimese poolaja lõpuminutitel sündinud AS Roma ründetähe Mirko Vucinici tabamus.
Suhteliselt lahtise avapoolaja jooksul teenisid paremad võimalused külalised ning 41. minutil löödi lõpuks oma võimalus ka ära. Neljandat korda koondises mängiv Vucinic sai nurgalöögi järel jala palli teekonnale vahele ning mänguvahend maandus väravas, tehes seisuks 1: 0 Montenegrole.
Teisel poolajal jätkas Eesti koondis aktiivsemalt, kuid väga head võimalused sündisid alles mänguaja lõpus. Eesti poolelt tuli teise poolaja alguses väljakule Sergei Pareiko, kes viimati kandis koondisesärki 2002. aasta suvel. Eesti koondise parim võimalus sündis loetud minutid enne mängu lõppu, kui Kristen Viikmäe pääses raskest positsioonist löögile, kuid tugeva löögi püüdis vastaste väravavaht. Vahetusest sekkunud Poleksicit ei suutnud üle mängida Tarmo Kink, kelle karistuslöök tõrjuti rusikatega. Kink muutis mängupildi tunduvalt aktiivsemaks, kuid mängu viimasel võimalused ei ulatunud Joel Lindpere, nagu ka mängus Makedoonia vastu, Kingi ilusa sööduni.

Jaanus Mutli on Eesti koondise mängus abikohtunik
Täna Lilleküla staadionil peetaval jalgpalli sõpruskohtumises Eesti-Montenegro tegutseb abikohtunikuna Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli.
Mutlil on alates 2006. aastast FIFA abikohtuniku litsents, mis võimaldab tal rahvusvahelistes kohtumistes kohtunikuna kaasa lüüa.
Tänase kohtumise peakohtunikuks on Peter Fröjdfeldt Rootsist, kuid vahetusmeeste esisel küljejoonel tõstab lippu Jaanus Mutli.

Vene jalgpallihuligaanid ründasid Uuel Arbatil inglasi
Moskvas ründasid vene jalgpallihuligaanid Novõi Arbatil ühes baaris istuvaid inglise fänne, kelle hulgas oli ka naisi, teatab raadiojaam Ehho Moskvõ.
Algul ründas inglasi umbes 20-pealine jõuk, hiljem tuli inglastele kallale veelgi suurem vutifanaatikute mass. Kakluses läksid käiku õllekruusid, toolid ja lauad, kirjutab Sportnet.
Mõned inglased said rohkearvulisi näovigastusi. Ründajatel polnud mingit sümboolikat, mistõttu neid pole võimalik liigitada ühegi klubi pooldajate hulka. Miilits ei reageerinud kuidagi juhtumile.

Riik ei toeta õpilaste sportlikku koolivaheaega
Varem koolivaheaja sportlikuks sisustamiseks läinud miljon krooni kulub muule.
Veel kevadel kõneldi kahest miljonist kroonist, mis sügisese kooolivaheaja sportlik-kultuuriliseks sisustamiseks soovijate vahel ära jaotatakse.
Nüüd on siiski selge, et kultuuriministeeriumis kulus raha muuks otstarbeks ning aastaid laste koolivaheaegu sportlikult sisustanud spordiringid ja -klubid jäävad sellest ka oktoobri lõpus algaval koolivaheajal ilma.
Aseri spordiklubi juhatuse esimehele Kaire Kutsarile tuli riigi toetuse ärajäämine ebameeldivaks üllatuseks. Ta on viimasel viiel aastal oma klubiga lapsi koolivaheajal matkama viinud, korraldanud sportmängude päevi ning väljasõite Tartusse ja Pärnusse.
"Siin Virumaal pole näiteks veeparki, oleme lapsi ujuma viinud," rääkis Kutsar. "Meil on olnud kindel suunitlus - üldfüüsiline sport ja looduses viibimine, et lapsed saaksid võimalikult palju väljas liikuda. Koolipäevadel nad ju õues eriti ei käigi."

Peatreener Jensen: meie mängustiil on parim! 
Eesti jalgpallikoondis püüab tänases sõprusmängus Montenegroga oma nahka päästa.
Pärast laupäevast 0: 3 lüüasaamist Londonis Inglismaalt seadis meeskonna kapten Mart Poom kahtluse alla juhendaja Viggo Jenseni rombikujulise mänguskeemi sobivuse Eesti meeskonnale. Väravalukk osutas, et inglased jõudsid kõigi väravateni läbi äärte ning uue süsteemi juures on just ääred sinisärklaste nõrgim koht.
Jensen asus eile enda valitud taktikat kaitsma ning jääb sellele mõistagi truuks ka täna.
"Igaüks peab ütlema, et just tema valitud tee on õige - kuidas te teisiti ette kujutate?" tõdes Jensen. "Meie järgmine vastane Montenegro mängib samas stiilis nagu meie ja seda vihkan ma kõige enam. Miks, küsite. Aga see on lihtsalt parim viis, kuidas mängida," lisas taanlane.

Hümnita jäänud šveitslased alistasid Tallinnas kindlalt Eesti noori
Eesti U-21 jalgpallikoondis kaotas 2009. aasta EM-valikmängus Šveitsile 0: 4.
"Eelmise mängu väsimus viskas ilmselt üle," sõnas Eesti koondise poolkaitsja, möödunud reedesest 0: 3 kaotusest Hollandile toibuv Eino Puri.
Haudvaikuses Eesti hümn kuulatud, võtsid šveitslased naabril ümbert kinni ning avasid juba pooleldi suud, kuid oma riigi rahvusmeloodiat Lilleküla staadioni kõlaridest ei tulnud.
Justkui kompensatsiooniks suruti kodumeeskond kohe oma väravat kaitsma. 12. minutil leidis pall Almen Abdi tsenderdusest Eren Derdiyoki vasaku jala ning eestlased olidki taga 0: 1.
Avapoolajal rohkem võrku ei sahistatud, kuid juba 49. minutil mängiti Eesti väravavaht Stanislav Pedõk taas üle ning teine väravgi läks Derdiyoki arvele.

Kalevi mäng vajus kolinal kokku
Kalevit tabas Balti liiga kodumängus eksimuste laviin, mis tõi Riia ASK-lt kaotuse 61: 80.
Kalev/Cramo uue hooaja esimene etteaste kodupubliku ees andis võimaluse kaasa elada hoogsale mängule, kuid koostöölüngad ja valearvestused ei lubanud võõrustajatel Läti meistermeeskonnaga üle 35 minuti võrdselt heidelda. Lõpuminutitel valitses Riia 19: 2.
Riia "armeelasi" juhendav Leedu koondise peatreener Ramunas Butautas sai kalevlaste "lahtiriietamiseks" mõjusa liitlase maa-ala kaitsest, mille lõhkumisel Priit Vene juhendamisel mänginud võõrustajad lahendust ei leidnud.
Leedul tark treener
Nõrgaks jäid kalevlased ka korvialuses vastasseisus, kus riialaste USA-tandem Aaron Bramlett ja Aerick Sanders surusid kaasmaalase Travis Reedi korvialt eemale ja mulluse Balti liiga edukaim korvikütt piirdus kuue punktiga.

Seinfeld endiselt USA rikkaim koomik
Ajakiri Forbes on koostanud edetabeli USA enim teenivatest naljameestest.
Traditsiooniliselt oli esikohal Jerry Seinfeld, kes teenis möödunud aastal üle 60 miljoni dollari.
Kuigi Seinfeldi teleseriaali enam kümme aastat ei toodeta, on ta tänu varemsõlmitud headele lepingutingimustele ning pidevale avalikule esinemisele endiselt esireas.
Teise koha pälvis David Letterman, kes teenis 40 miljonit dollarit ja kolmas Ben Stiller teenides 38 miljonit.
Lisaks filmidele ja televisoonile on võimalik suurt raha teenida ka avalike esinemistega ehk stand-up comedy'ga.
Parimate koomikute honorarid küünivad kuni 60% piletitulust. Näiteks Nebraskast pärit koomik Larry the Cable Guy teenis möödunud aastal piletimüügist tulu 21,5 miljonit dollarit.

Hiina reageerib kaupade kvaliteediprobleemidele
Pärast mitut mänguasjade ja muude Hiinas toodetud kaupade turult tagasi korjamise aktsiooni on Hiina võimud asunud tegutsema.
Üle tuhande mänguasjatööstuses kvaliteedi eest vastutava inimese on teinud läbi erialase täienduskoolituse, kirjutab NZZ Online.
Koolitus hõlmab ka USA-s ja Euroopas kehtestatud sertifikaate ja ekspordinõudeid.
Hiina on maailma suurim mänguasjatootja, kes eksportis möödudnud aastal üle 22 miljoni mänguasja, mis moodustab 60% maailmaturust.

Inflatsioon on säästmise mõttetuks muutnud
Eesti Panga andmeil on hoiuste kasv aeglustunud ja inimestele jääb vähem raha kätte.
Nõudmiseni hoiuste statistika näitab tegelikult raha, mis lebab iga kuu alguses Eesti pankades olevatel kontodel, üldiselt kõige tavalisematel arveldusarvetel. Selle raha hulk kasvab aeglasemalt kui palgad ning kroonihoiused isegi kahanevad kergelt. Sisuliselt tähendab see, et eestlastel jääb iga kuu üha vähem raha kätte. Suurem osa palgakasvu läheb kas otse tarbimiseks või laenude tagasimaksmiseks.
Aastaga on Eesti pankades olevate nõudmiseni hoiuste maht kasvanud 74 miljardilt 86 miljardini. Sellest valuutasäästud on aastaga kasvanud 21 miljardilt 30 miljardini.
Investeerimise ja säästmise teeb vähem atraktiivseks ka Tallinna Börsi aktsiakursside stagnatsioon. Seisvale ja langevale turule kohaselt väheneb ka Tallinna Börsil noteeritud ettevõtteid omavate väärtpaberikontode arv. Aasta alguses oli selliseid väärtpaberikontosid üle 23 000, 1. oktoobril aga 21 765. Suundumust mõjutab muidugi ka laias maailmas investeerimisvõimaluste juurde tekkimine. Üha lihtsam on paigutada oma raha USA ja Euroopa börsidele.

Rein Kilk: tahan saada Eesti suurimaks toiduainetöösturiks
Suurärimees Rein Kilk kasvatab Pere toiduainetööstust koduturu liidriks ja usub, et peagi tullakse tooteid küsima ka välisriikidest.
Millised kavatsused on teil Pere kontserniga?
Eesti on nii väike, et pead olema kahe esimese hulgas. Mul on varsti Eesti suurim Eesti kapitalil põhinev toiduainetööstus, samuti turvaettevõte. Vahepeal oli Pärnuga suurim erasadam. Teised lihtsalt müüvad ära, mis teeb kurvaks.
Meie inimesed on 15 aastaga teinud hiiglasliku töö ja väsinud. Kui need inimesed oma ettevõtted maha müüvad, siis käivad paar aastat õndsa näoga ringi ja hakkavad ettevõtlusse tagasi tulema. Minnakse palju Eestist väljapoole.
Praegu liiguvad ikka päris suured summad Gruusiasse, Ukrainasse, Rumeeniasse. Inimesed on valmis seal uusi riske võtma.
Äkki kogetakse seal lihtsalt üleolekutunnet, kui tegutsetakse meie viieteistkümne aasta taguste oludega sarnases keskkonnas?

Toimetaja pilguga: Säästmine eestlase moodi
Pakk kakaod 20 krooni, sääst 8 krooni. Müsli 22 krooni, sääst 10 krooni. Jupp Moskva suitsuvorsti 16 krooni, sääst 8 krooni.
"Päevad" ja "rallid" on sedakorda läbi ning pealinna normaalne elutempo taastunud. Vähe sellest, et raadiojaamad edastasid infot olukorrast Stockmanni ristmikul nagu üleriigilise tähtsusega sündmusest, andis osa firmasid oma töötajatele lausa vabu päevi.
Säästuralli kampaaniate käive lööb iga aastaga aina suuremaid rekordeid. Ja uskumatu, kuid ikka veel saavad telekanalid esimese päeva hommikust ilmekaid kaadreid inimmasside kaupluseruumide ründamisest.
Säästetakse ostes
Analüütikute kuudepikkune jutt majanduslangusest ja säästmisvajadusest oleks nagu tüütu sääsepinin kurtidele kõrvadele. Eesti Panga andmeil on hoiuste mahu kasv aeglustunud, mis tähendab, et kuigi palgad tõusevad üüratus tempos, kulutavad inimesed selle ka kiiremini. Säästa tundub mõttetu, sest inflatsiooni kasv sööb need varutud kroonid lihtsalt ära ning paaniline tarbimishullus aina hoogustub.

Nädala tegu: Staarid kahtluse all
Ajal, mil Armin Karu oma Olympic Casinoga veel börsil ei olnud, esitleti Merko Ehituse suuromanikku Toomas Annust kui Eesti rikkaimat inimest. Sellel nädalal on tema nimi jälle esikülgedel. Kaitsepolitsei esitas esmaspäeval Annusele altkäemaksu andmise kahtlustuse. Tegu on erakordse juhtumiga kas või seetõttu, et siiamaani on altkäemaksu andmine jäänud väikeärimeeste tööks - kusagil hämaras parklas autoistmel ümbrikuid ühest käest teise libistades. Annus on aga staar. Presidendi vastuvõtt, lintide läbilõikamised ja ministrite käepigistused - selline on olnud tema maailm.
Kahtlustus pole süüdistus
Annuse enda sõnul olevat kahtlustuse sisu "arusaamatu". Mõju kohta Merko aktsiale aga arvas ta, et aktsionärid usuvad "rohkem kvartaliaruandeid kui ajalehti". Eile, teisipäeva hommikul kell 10.36, loo kirjutamise ajal oli Merko aktsia Tallinna Börsil tõusnud 3,33%, rohkem kui ükski muu.

Juristi abi: Info mitmetes registrites laiali
Nagu äriühingutel, sihtasutustel ja mittetulundusühingutel on oma registrid, nii on register ka riigiasutustel.
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri leiab rahandusministeeriumi kodulehelt või otse.
Viidatud registris on näiteks andmed valitsusasutuste, nende hallatavate riigiasutuste, valla või linna ametiasutuste ning nende hallatavate asutuste, sh koolide, kohtute, kaitseväe juhataja alluvuses olevate asutuste ja üksuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutuste kohta. Kokku peaaegu 3000 asutust ja juriidilist isikut. Kõigil neil on ka oma registrikood.

Vene tippanalüütik: Eesti ettevõtted võivad Vene valimistest võita
Vene majandusanalüütik soovitab eestlastel äritulu nimel loobuda Venemaa kirumisest.
Eelseisvad riigiduuma ja presidendivalimised hajutavad eestlaste Venemaa-äri kohale kerkinud tumedad pilved, kinnitab juhtiva lobiorganisatsiooni, Venemaa tööstuse ja tööandjate liidu analüüsiosakonna juhataja Oleg Fomitšev.
Fomitšev on pikalt töötanud kõrvuti Venemaa uue majandusministri Elvira Nabiullinaga.
Eestlaste ettevõtteid ei hakata näiteks maksuameti ja sanitaarepidemioloogiateenistuse täppislöökidega kaardilt kustutama. Pronkssõduri teisaldamisest lahvatanud vihapahvak on haihtunud, sest sündmus ise on ammendanud oma poliitilise potentsiaali.
Venemaa ettevõtjad soovivad Eesti, nagu ka teiste Balti riikide ettevõtjatega häid majandussuhteid, kinnitab Fomitšev. Kuid selleks võiksid Eesti poliitikud arvestada idanaabri ambitsioone ja mitte arvustada teda demokraatia puudumise pärast. Üliaktiivse kaubavahetuse tõttu on Venemaal Euroopa Liiduga suheldes sageli kana kitkuda. Liigne upitamine võib aga mõne sihitult uidanud välgulöögi piksevardana endasse tõmmata.

Kas riigiettevõtte kasumi eest vastutab nõukogu või juhatus? 
Mitmete riigi osalusega ettevõtete majandustulemuste ja -tegevuse arutamise valguses on taas kerkinud päevakorda nende ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmete rolli ja vastutuse küsimus.
Nagu eraõiguslikugi puhul, nii määrab ka riigi osalusega äriühingu nõukogu liikme rolli ja vastutuse äriseadustik. Nõukogu planeerib äriühingu tegevust, korraldab selle juhtimist ja valvab juhatuse tegevuse järele. See tähendab, et nõukogul on õigus anda juhatusele korraldusi juhtimise korraldamiseks ning kinnitada need tehingud, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest.
Selleks et nõukogu saaks oma kohustusi ellu viia, on nõukogu liikmetel õigus tutvuda kõigi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, ettevõtte tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Seejuures võib aruandeid ja teabe esitamist nõuda iga nõukogu liige, sest igal nõukogu liikmel on kohustus teha oma tööd korraliku ettevõtja hoolsusega.

Börsikaupleja päevateenistus ulatub sadadesse tuhandetesse kroonidesse
Ameerika Ühendriikide börsidel toimetavad Eesti aktsiakauplejad teenivad ja vahel ka kaotavad päevas kümneid tuhandeid dollareid.
Kui Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv vähendas 18. septembril intressimäära, teenis Indrek Raud 15 000 dollarit ehk umbes 180 000 krooni. Aga ka vastupidine näide: juuli lõpus kaotas Raud futuuriturul umbes 300 000 Eesti krooni.
Raud on futuurikaupleja, see tähendab, et ta ostab ja müüb USA börsidel futuure (vt sõnaseletusi kõrvalt). "Üksikud võidud või kaotused pole tegelikult olulised, tulemusi tuleb vaadata pikema perioodi peale," ei tee Raud sadadesse tuhandetesse ulatuvatest päevatulemustest numbrit.
Kauplejaid eristab investoritest see, et nende ostu- ja müügitehingu vaheline aeg on hästi lühike, mõnest minutist mõne nädalani. Futuurikauplejate kõrval on veel ka optsioonikauplejad ja valuutakauplejad ning kõige rohkem muidugi aktsiakauplejaid.

Kümme äri, mida ootab hukk
Taksofonide, geibaaride, muusikapoodide ja filmikaamerate aeg hakkab läbi saama.
Taksofonid
1
1997. aastal oli Ameerika Ühendriikides kaks miljonit taksofoni. Nüüdseks on neid järele jäänud miljon. Eestis oli 1997. aastal üle 3000 taksofoni, praegu on alles umbes 1800. Karin Kahre Elionist ütleb, et kuna käesolevast aastast pole firmal enam universaalteenuse kohustust (sinna alla käivad ka taksofonid), siis väheneb taksofonide hulk lähiaastail järsult: "Hädavajalikesse kohtadesse jäävad nad alles, kuid muidu on tegu hääbuva äriga."
Aasta 2017: taksofone leiab veel lennujaamadest, hotellidest, haiglatest ja kolmanda maailma riikidest.
Mänguautomaadid
2
Esimene hoop tabas müntidega käivitatavaid ja teismelistele suunatud videomängusaale. Eestis pole need kunagi tuult tiibadesse saanud, kuid Ameerikas oli see kunagi populaarne äri. 1994. aastal teenisid USA mängusaalid aastas 30 miljardit krooni, viimati juba ainult 10 miljardit krooni. Pealetung lähtub nii mängukonsoolidelt, nagu Playstation, kui ka kiirematelt internetiühendustelt. Mida kiirem on internetiühendus, seda rohkem levivad võrgus mitmekesi koos mängitavad arvutimängud. Nii kaotavad mängusaalid ka oma viimast konkurentsieelist - pakkuda sotsiaalse suhtluse ja koosmängimise võlu.

Kas luksus on see, mille ostmiseks jätkub keskmisel inimesel raha? 
Aina rohkem inimesi eelistab osta kallima riidetüki ja loobuda keskmisest hinnaklassist.
Moe- ja luksuskaupade tootjad koonduvad hiigelkonglomeraatide kätte ning nende kauplusi kerkib üle maailma nagu seeni pärast vihma. Kõik selleks, et rahuldada aina kasvava ostujõulise inimhulga nõudlust staatusesümbolite järele. Neile, kes mitmemiljonilist Louis Vuittoni kuldkella osta ei jõua, pakub sama firma mõne tuhande krooni eest päikeseprille. Kel Hermési käekoti jaoks raha napib, võib soetada võtmehoidja - küll teistest omasugustest kordi kallima, kuid siiski veel taskukohase. Tekib küsimus: mis siis õigupoolest on luksus?
Luksuskaupu müüdi veel üsna hiljuti igava kujundusega poodides, mille üliväärika olemisega personal mõõtis iga sisseastujat terase pilguga ja vahel saatis ka "mõttetud mehed" tuldud teed tagasi. Luksus ei näidanud tollal ainult raha, vaid ka klassikuuluvust.

Lõhn ja hooldusained päästavad nõudepesuvedelike tootjate kasumi
Kuigi nõudepesuvahend on üks maailma igavamaid tooteid, tõotab agressiivne tootearendus kasvatada nende müüki kiires tempos.
Mõnedki innovatsioonist jutustajad võiksid ulmetehnoloogiate ja sädeleva high-tech'i asemel vahelduseks kiigata ka kodukeemia maale.
Nõudepesumaailma elementaarne tootearendus on uute lõhnade väljamõtlemine. See on hea võimalus ka turundajatele. Uus, parem ja kauem kestev lõhn on lihtne põhjendus järjekordse reklaamklipi tegemiseks. Arendatakse ka nišitooteid. Selle aasta alguses tõi Procter&Gamble Ameerika Ühendriikides turule spetsiaalselt intensiivsetest aroomidest, nagu kala-, küüslaugu- või sibulalõhn, lahtisaamiseks mõeldud pesuvedeliku. Samuti esitles P&G hiljuti uut tüüpi pudelit, mille külge on monteeritud õhuvärskendaja.
Kuna käsinõudepesuvedelik on loomult üsna lihtne toode, siis on hinnasurve hästi tugev. Inimesed ei taha palju maksta ja tootjatel on kiusatus mängida ainult mahuefektile - iga toote kohta on kasum väike, kuid suurte mahtudega tasub asi ära. Marginaali hoidmiseks üritatakse tooteid teha üha keerulisemaks, lisades neile uusi ülesandeid. Peale pesemise peavad need tegema veel midagi. Sel juhul saaks iga pudeli eest ka rohkem raha küsida.

Eestis on vähe börsiväärtust.  Mis siis? 
Mida rohkem rahvusvahelisi ambitsioone, seda enam on börsifirmasid. Ja vastupidi.
Eesti saja kõige väärtuslikuma ettevõtte turuväärtus oli 2006. aasta lõpu seisuga ligi 350 miljardit krooni, näitas eelmisel nädalal avaldatud Gild Bankersi analüüs. Nende ettevõtete koguväärtuse ja Eesti 2006. aasta SKT suhe on 1,8. Eesti börsiettevõtete turuväärtuse suhe Eesti SKT-sse on samal ajal ainult 35%. Näiteks Rootsi börsiettevõtete turuväärtuse ja SKT suhe on 1,6.
Võimalus, et kunagi saab enamik Gildi tipp-100 ettevõtteid börsifirmaks, on muidugi kõigest teoreetiline, sest paljud firmad - sealhulgas Eesti konkurentsitult väärtuslikem ettevõte Hansapank - kuuluvad rahvusvaheliste kontsernide koosseisu. Ent ka üksnes suurima börsilootuse tiitli saanud Eesti Energia lisandumine Tallinna börsile tõstaks börsiväärtuse ja SKT suhte 50% ligidale.

Turner: ettevõtjaks ei sünnita
Nii nagu auto juhtimiseks peab olema luba, peaks luba olema ka firma loomiseks, leiab rahvusvahelise ärikooli INSEAD õppejõud Patrick Turner.
Miks on vaja ettevõtjaks olemist õpetada?
Enamikul inimestel on täiesti vale arusaam sellest, kes on ettevõtjad. Arvatakse, et ettevõtjad on inimesed, kes jätavad 14-aastaselt kooli pooleli, lähevad oma tuppa või aiakuuri, saavad suurepärase idee, loovad enne 18-aastaseks saamist firma ja teenivad varanduse. Levib arvamus, et ettevõtjad on kuidagi erilised inimesed - sa kas oled selline või mitte. Tegelikult on see kõigest väike osa ettevõtjaks olemisest. Ettevõtja veedab üle 99% oma ajast firma käivitamise ja juhtimisega, seda aga saab õpetada.
Ühesõnaga - ettevõtja peab tegema palju igavat tööd?
Ma ei nimetaks seda tingimata igavaks. Aga kui sa juhid autot, siis peab sul olema mingi ettekujutus, kuidas sõiduk töötab, ja pead õppima seda juhtima. Sama on ettevõttega.

Vene suurärimees käis TeliaSoneral kosjas
Mihhail Fridman käis eelmisel nädalal Stockholmis kohtumas TeliaSonera uue juhiga.
Vene oligarhi lühivisiidi eesmärk oli matta maha sõjakirves ja luua põhjala suurima telekommunikatsioonifirmaga liit, mille turg ulatuks Skandinaaviast Austraaliani.
Mihhail Fridmani äriimpeerium kannab Alfa grupi nime ja selle koosseisus on Alfa pank, osalus naftafirmas TNK-BP ja telekomifirma Altimo.
Altimo on viimastel aastatel kõvasti kembelnud Rootsi-Soome TeliaSoneraga ja Norra Telenoriga. TeliaSonera viimase juhi Anders Igeliga Fridmani suhted ei klappinud. Too kaotaski võib-olla koha just seepärast, et ei suutnud lahendada kahe firma tüli Türgis. Nüüd otsib oligarh suhteid TeliaSonera uue juhi Lars Nybergiga, et unustada minevik ja luua võimas liit.

Bakterid suudavad gaasi toota
Kolm aastat tagasi avastas California ettevõte Luca Technologies, et USA söekaevandustes pesitsevad bakterid suudavad toota metaani. Ettevõtte eesmärk on luua bakteritel põhinev gaasitootmine. Nüüdseks on ka investoritel sellesse usku ning möödunud aastal pandi firmasse üle kolme miljoni dollari.
Forbes

Skype'i asutaja kaitseb firma väärtust
Oma esimesel avalikul esinemisel pärast Skype'i juhi kohalt lahkumist, Budapestis toimunud tehnoloogiakonverentsil teatas üks firma asutajaid Niklas Zennström, et ei kahetse tehtud otsuseid, kuid möönis, et soovis liiga vara firmast raha välja võtta. 2005. aastal 2,6 miljardi dollari eest Skype'i ostnud eBay hindas oktoobri alguses internetitelefoni hinnaks 1,43 miljardit dollarit.
Skype'i allahindamist peetakse märgiks, et firma oli müügihetkel üle hinnatud, kuid Niklas Zennströmi hinnagul oli hind õiglane, sest teises kvartalis suurenesid firma tulud võrreldes möödunud aastaga 100%, ulatudes 90 miljoni dollarini, ning esimeses kvartalis oli Skype kasumis. Zennströmi sõnul kujuneb Skype'ist pikas perspektiivis hea äri.

Jüri tehnoparki hakati laiendama
Eelmisel nädalal algas Jüri tehnopargi teise etapi ehitus. Tartu maantee äärde Jüri aleviku külje alla rajatakse 15 rendihoonet. Laiendusse paigutatakse kokku umbes 450 miljonit krooni.
Tehnoparki arendava Kodu Grupi juhataja Urmas Niine sõnul eelistavad ettevõtted pigem ruume rentida kui ise ehitada. Infrastruktuuri osa ehk teed, torud ja kaablid saavad kasutuskõlblikuks järgmise aasta kevadel.

Tallinna ja Kuressaare vahel saab lennata ka laupäeviti
Alates 21. oktoobrist lendab AS Avies liinil Tallinn - Kuressaare - Tallinn ka laupäeviti, laupäevased lennud toimuvad esialgsete plaanide kohaselt 2007. aasta lõpuni.
Laupäeviti väljub lennuk Tallinnast kell 9.45 ja Kuressaarest kell 10.45. Orienteeruv lennuaeg on 45 minutit.
11. oktoobril muutusid ka AS Avies poolt teenindatava liini Tallinn - Kuressaare - Tallinn neljapäevased ja pühapäevased lennugraafikud. Neljapäeviti väljuvad lennud Tallinnast kell 07.35 ja 17.30 ning Kuressaarest kell 8.45(senise 13.00 asemel) ja 18.40. Pühapäeviti toimuvad lennud väljumisega Tallinnast kell 17.30 (senise 14.15 asemel) ja Kuressaarest kell 18.40.

Turule tuleb Aura Active mango-apelsini mahlajook
A. Le Coq toob sel nädalal Aura Active mahlajookide sarjas müügile uue mango-apelsini maitsega mahlajoogi.
Uus jook sisaldab vähemalt 10% ulatuses naturaalset mango ja apelsini mahla, teatas A. Le Coq.
A. Le Coq'i juhi Tarmo Noobi sõnul toob uus mahlajook värvi meie traditsioonilisse sügisesse.
"Uus mahlajook on hea eelkõige algavat hooaega silmas pidades, kus vitamiinid marjaks ära kuluvad," ütles Noop.
Aura Active mahlajoogid on osa Aura naturaalsete ja tervislike jookide tooteperekonnast, kuhu kuulub lai valik mahlu, nektareid ja mahlajooke, lisaks veel jääteed ja veed.

Miljonisadu kogus kolmandas kvartalis 1,38 miljonit krooni
Hansapanga aktiivsetele klientidele suunatud sotsiaalset mõtlemist propageeriv kliendiprogramm Miljonisadu kogus kolmandas kvartalis 1,38 miljonit krooni, mis jagatakse ära programmi tingimustele vastanud saja eraisiku ning nelja heategevusliku projekti vahel.
Klientide poolehoiu selles kvartalis saavutas Vanurite Nõustamise ja Eneseabi Ühing (68,5%). Ühing loob Vanavanemate Fondi, et seeläbi abistada vanavanemaid, kes kasvatavad üksi vanemliku hoolitsuseta või orvuks jäänud lapselapsi. Miljonisaju toetuse tulemusel läheb toetusfondi 283 152 krooni, teatas Hansapank.
Hansapanga igapäevapanganduse ja segmendijuhtimise osakonna juhataja Oksana Tolmatshova sõnul oli kolmandas kvartalis kõigil klientidel võimalik ka omadest vahenditest annetada kõigisse nelja projekti.
"Tulime sellise uuendusega välja just seetõttu, et meie kliendid seda ise soovisid ning üllatuseks kasutas seda võimalust ligi 1700 inimest, kes kokku annetasid projektide toetuseks 190 000 krooni. See number ületas meie ootusi ning äärmiselt hea meel on tõdeda, et nii firmad kui ka eraisikud mõtlevad üha enam sotsiaalse vastutuse võtmes ning soovivad kaasa aidata tänuväärt ettevõtmistele," rääkis Tolmatshova.

Baltic Property Trust investeerib Lasnamäe äripindadesse
Baltic Property Trust omandas reedel Tallinnas Peterburi teel ligi 6500-ruutmeetrise laohoonete kompleksi.
Tegemist on Lasnamäe Maksimarketi ning Ehitus Service'i kõrval asuva kahe kinnistuga, millel paiknevad omavahel ühendatud laohooned, teatas BPT Asset Management.
"See ost tekitab teatavat sünergiat ja on igapäevase majandamise mõttes efektiivne, sest asub meie teise investeeringu, Lasnamäe Maksimarketi ning Ehitus Service'i hoonetekompleksi kõrval," sõnas Baltic Property Trusti tegevjuht Indrek Hääl. "Tegemist oli sale-leaseback tehinguga ehk ostsime kinnistud ning samas sõlmisime senise omanikuga pikaajalise tähtajaga üürilepingu. Fikseerisime selles ka investorite huve kaitsvad vajalikud üüritagatised, mis ühe üürnikuga hoones on üks esmatähtsatest lepinguosistest."

Baltika sai Eesti parima investorsuhtleja tiitli
Euroopa juhtiv investorsuhete ajakiri IR Magazine nimetas eelmisel neljapäeval toimunud auhinnatseremoonial Baltika Grupi parimaks Eesti ettevõtteks investorsuhete alal.
Lisaks Baltikale peeti auhinna vääriliseks mainekaid Euroopa ettevõtteid nagu E.ON (Saksamaa), UBS (Šveits), Erste Bank (Austria), UniCredit (Itaalia) jt, teatas Baltika.
Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul olid Eesti auhinna kandidaatideks neli firmat - Eesti Telekom, Tallinna Vesi, Tallink ja Baltika Grupp, kelle seast võitjaks osutus Baltika. Eelmisel aastal jäi Baltika samas kategoorias teisele kohale.
IR Magazine'i poolt välja antav auhind "IR Magazine Continental Europe Awards" tunnustab Euroopa parimaid ettevõtteid investorsuhete alal juba üheksandat korda.
Auhind baseerub enam kui 500 analüütiku ja fondihalduri hinnangul selle kohta, kuidas Euroopa juhtivad ettevõtted oma aktsionäride ja investoritega suhtlevad. IR Magazine'i auhinnad antakse välja mitmes eri kategoorias - nt parim firma investorsuhete alal, parim investorsuhete spetsialist ning samuti tunnustatakse investorsuhetes tugevaid ettevõtteid riikide lõikes.

SAS soetab uue generatsiooni lennukid Boeing 737-800
SAS teatas plaanist hankida kaks uue generatsiooni lennukit Boeing 737-800.
uued lennukid asuvad lendama Skandinaavia-sisestel ja Euroopa liinidel ning on varustatud tiivaotstel õhukeeriseid vähendava ning seega kütusesäästliku lahendusega Blended Winglets.
"SASil on ambitsioonikas eesmärk tugevdada oma positsioone Põhja-Euroopas. Nende lennukitega saame me suurendada oma lendude arvu ja lisada uusi liine ning teenindada paremini meie reisijaid," ütles SASi president Mats Jansson. "Me oleme pikka aega olnud keskkonnateadlikud ja seetõttu on Boeingu tegevus 737 lennukite õhuheitmete vähendamisel meile väga meelt mööda."
SAS Grupil on lennukipargis kokku 88 Boeing 737 tüüpi lennukit. Kaks lennukit Boeing 737-800 antakse SASile üle aastal 2009.

Ekspress Grupi finantsdirektoriks sai Anne Kallas
Meediakontsern Ekspress Grupi finantsdirektorina asub alates 17. oktoobrist ametisse Anne Kallas.
Ühtlasi on Kallas ka üks kahest Ekspress Grupi juhatuse liikmetest koos Priit Leitoga.
"Praeguse valiku kasuks otsustasin nii mõistuse kui ka südame hääle toel - Ekspress Grupp on laienemas äriliselt ja geograafiliselt ning see annab suurepärase võimaluse senise kogemuse kasutamiseks ja samuti enesearenguks," lausus Anne Kallas. "Valiku tegemisel oli määravaks ka asjaolu, et tegemist on börsil noteeritud ettevõttega, mil olemas kindel visioon ja strateegiad."
Anne Kallas on eelnevalt töötanud Sportland International Group ASi finantsdirektorina (2006-2007), Tele2 Eesti ASi finantsdirektori, juriidiliste suhete ja auditi juhi ning siseaudiitorina (1997-2006) ning ASi ABE International finantsdirektorina (1993-1997). Ta ei kuulu ühegi teise ettevõtte juhtorganitesse ega oma Ekspress Grupi aktsiaid.

Günter Grassi majapidajanna avaldas oma mälestused
Günter Grassi kaheksakümnenda juubeli eel ilmus Saksamaal Margarete Amelungi mälestusteraamat "Fünf Grass'sche Jahreszeiten", mis kirjeldab nobelisti kodust elu 1960ndatel.
Margarete Amelung oli Grassi neljalapselise perekonna juurde koduabilisena tööle asudes 16-aastane, kirjutab The Guardian. Oma raamatus meenutab Amelung üllatust Grassi boheemlike eluviiside üle korteris, kus polnud "ei tapeeti, vaipu ega laualinasid".
"Koduabilise memuaare, kus muuhulgas märgitakse ära ka kirjaniku suur lembus lihatoitude vastu, võib võtta kui Grassi enda kibeda mälestusteraamatu "Koorides sibulat" teretulnud vastaspoolust," mainib The Guardian.
Margarete Amelungi raamat põhineb päevikumärkmetel ning kirjadel.

Tudengibänd 2007 on Groundhog Day
Teisipäeva õhtul Tartu üliõpilasmajas toimunud tudengibändi konkursil selgitati välja 2007. aasta parim tudengibänd, milleks valiti ansambel Groundhog Day.
Tudengibänd 2007 finaalkonkursile pääsenud seitse bändi selgitati välja 11. oktoobril SunFMi otsesaates. Lõppvõistlusel hindas noorte muusikute võimeid žürii koosseisus Riho Sibul, Andrus Rootsmäe, Birgit Õigemeel, Paavo Pauklin ja Kulno Malva. Žürii sõnul pälvis Groundhog Day peavõidu, kuna nad tõeliselt nautisid laval olles üksteist ja oma muusikat.
Lisaks Tudengibänd 2007 tiitlile andis žürii välja ka mitmeid eriauhindu. Parima vokalisti tiitli teenis Tõnn Tobreluts ansamblist Groundhog Day, parimateks instrumentalistideks tituleeriti Tramontana trummar Hannes Metsalu ning basskitarrist Tamar Nugis, parimaks eestikeelse laulu autoriks kuulutati Paha Polly vokalist Liana Kolodinskaja. Publiku lemmiku tiitli pälvis tüdrukutepunt Error. Sun FM kuulajate südamed võitis ansambel Tramontana, tudengipäevade veebis hääletanute lemmikuks osutus samuti Error.

Baskini anekdoodid
Mees tuleb jooksuga koju ja karjub:
"Naine! Naine! Ma võitsin loteriiga miljoni. Pane asjad kokku!"
"Aga millised asjad? Kas talve- või suveriided?"
"Pane kõik asjad kokku, mis sulle kuuluvad ja keri kuu peale!"
Neiu istub oma noormehe autosse. See istub mornilt.
"Mis sul viga on?" küsib neiu.
"Mul on ebameeldivusi."
"Mis juhtus?"
"Kuula," vastab noormees ja lülitab raadio sisse. Sealt kostab laul: "Sinu laps on juba suur, tugev nagu tammejuur. Hoia teda nagu silmatera."
Neiu hakkab nutma: "Millal te küll jõuate neid lapsi teha?!"

JÄRJEJUTT (18): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Selleks ajaks said nad aru, mis toimus ja mis juhtus. Mõnedel andmetel saadeti saatkonnast tolliametkonnale telegramm, et mehi tollis läbi ei vaadataks ja ühe osavõtja mälestuse järgi "suudeti üht-teist paleest kaasa haarata: relvi, kinžalle, saableid, magnetofone".
NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi salajase ukaasiga said u 400 ründajat autasuks ordenid ja medalid. Polkovnik Bojarinov sai postuumselt NSV Liidu kangelaseks, sama tiitli said veel polkovnik Kolesnik ning Amini palee ründamist juhtinud KGB kaptenid Evald Kozlov ja Viktor Karpuhhin - muuseas, viimane on sama mees, kes 1991. aasta augustiks oli tõusnud kindraliks ning juhtis KGB erirühma Alfa ning pidi Moskvas juhtima Valge Maja ning president Jeltsini ründamist.

Briti saade näitas eestlasi kui keskaegseid šarlatane
14. oktoobril sai Briti telekanalis BBC 1 vaadata saatesarja "New Europe" ("Uus Euroopa") järjekordset osa "Baltic Summer" ("Balti suvi").
Saates külastas tuntud Briti telekuju, monty-pythonlane Michael Palin Balti riike ja Kalinin-gradi. Briti televaatajad said teada, et Eestis elavad võsa vahele püstkodasid ehitavad ja paljajalu sütel kargavad usufanaatikud. Arstid aga ravivad haigeid kaanide ja kuppude panemisega. Seda näidati üsna pikalt ja veriselt, aadrilaskmiseni venelannast doktor õnneks ei jõudnud. Millised suurepärased keskaega meenutavad ravimeetodid!
Korraks näidati ka Tallinna vanalinna keskaegseid torne ning venelasest ärimees kurtis igihaljal teemal, et muulasi ahistatakse eesti keele oskuse nõudega. Palini märkusest selgus, et eesti keele õppimise näol on tegemist koguni piinamisvahendiga (jälle midagi keskaegset!). Ainuke kultuurne saatelõik oli intervjuu Jaan Manitskiga Viinistu kunstimuuseumis; ei unustatud aga mainimata, et tegemist on väliseestlasega, kes üles kasvanud hoopis Rootsis.

Üle poole märksõnaotsingutest tehakse Google'i kaudu
Ülemaailmne uuring selgitas välja, et tänavu augustis tegid 750 miljonit inimest internetis üle 61 miljardi märksõnaotsingu. Neist 37 miljardit tehti otsingumootori Google.com kaudu.
Populaarsuselt järgmine oli Yahoo, millele järgnes mandariinikeelne Baidu, selgub comScore'i keskuse uuringust. Populaarsuselt neljanda, Microsofti otsigumootori järel tuli Korea leht NHN. "Hiinlaste Baidu ja korealeste NHN-i jõudmine tabeli etteotsa näitab, et märk-sõnaotsingust on saanud ülemaailme nähtus," kommenteeris tulemusi comScore'i rahvusvaheliste turgude tegevjuht Bob Irvins.
Enim külastusi tehti just Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast: 258 miljonit inimest tegid 20,3 miljardit päringut. Järgnesid Euroopa 210 miljoni ja Põhja-Ameerika 206 miljoni päringuga. Kõige vähem "guugeldasid" Lähis-Ida ja Aafrika netikasutajad - 30 miljonit korda.

Huvi "Tähetantsude" vastu kasvas
Teise saate "Tantsud tähtedega" vastu tunti suuremat huvi kui esimese vastu: 380 000 vaatajat 348 000 vastu.
Muuseas, seda on täpselt sama palju kui eelmise hooaja teisel saatel. Eelmisel aastal oli avasaatel 295 000 vaatajat, pärast teist ülekannet huvi mõnevõrra rauges, kuid püsis ikka üle 350 000 ja oli kõigist saadetest ees. Rekord löödi eelviimase ülekandega, millel oli 384 000 vaatajat.
Emori uuritud 8.-14. oktoobri vaadatavuse esikümnes oli üheksa Kanal 2 saadet. Nüüd lisandus pingeritta ka üks TV3 saade - neljapäeval alanud Henrik Normanni ja Madis Millingu "Vanad ja kobedad".

SVEN MIKSER: kõikide välismissioonide jätkamine saab riigikogu toetuse
Kui praegu ennustada, siis toetudes meedias kuuldule, hääletab riigikogu opositsioon Iraagi missiooni jätkamise vastu, kuid ma usun, et koalitsiooni absouluutne enamus hääletab selle jätkamise poolt.
Minu hinnangul saavad parlamendis kõik valitsuse poolt esitatud missioonid pikendatud.
Eesti peaks jätkama nende missioonidega, kuna kõik need sõjalised ettevõtmised on ellu kutsutud selleks, et maailmas rahu, julgeolekut ja stabiilsust tagada. Kõik missioonid on selles suunas ka töötanud ning aitavad sellele kaasa ka tulevikus.
See on Eesti huvides, et olukord maailma kriisikolletes oleks võimalikult stabiilne ja liiguks õiges suunas. Loomulikult on meil ka NATO missioonide puhul liitlaskohustused.
Kui rääkida Eesti prioriteetidest, siis ma arvan, et Afganistan, mis on NATO kõige olulisem missioon on ka Eesti poolt pälvinud kõige suurema panuse nii inimeste kui materiaalse ressursi näol.

AIN SEPPIK: Iraagi missioon on ennast ammendanud
Välismissioonidega tuleks jätkata, aga mitte kõigiga. Eesti sõdurid tuleks Iraagist kodumaale tuua.
Muude missioonide suhtes oleme Keskerakonnaga seisukohal, et NATO liige olles peame ka allianssi ettevõtmistes osalema.
Ükskord tuleb hakata ka Afganistani missiooni lõpetamisest rääkima, kuid praegused arengud ei võimalda sealt meie vägesid välja tuua.
Mis puutub võimalikesse uutesse missioonidesse, siis Keskerakonnal ei ole veel nende suhtes kindlat seisukohta. Kui Eesti tahaks näiteks Darfuri minna, siis sellekohase otsuse tegemiseks vajame rohkem informatsiooni ehk nagu kaitseminister Aaviksoo ütleb, et vaja on rohkem debatti ja arutlusi sellel teemal.
Ma arvan, et riigikogu teerull töötab ning kuna koalitsioonil on nii tugev hääleteenamus, siis sotsiaaldemokraatide eriarvamustel ei lasta prevaleerida. Koalitsioon surub oma arvamuse parlamendis läbi.

KEIT PENTUS: Iraagi missiooni katkestamine oleks halb plaan
Esialgu peaks jätkama kõikide käimas olevate välismissioonidega, riigikogu poolne Iraagi missiooni järsk katkestamine oleks halb plaan, mille kaugemaid tagajärgi on isegi keeruline prognoosida.
Ehkki võib tunduda, et missioonid on käimas kusagil kaugel ning Eestit ei puudata, siis tegelikkuses on osalemine nendel missioonidel väga üheselt seotud meie enda julgeolekuga.
Välismissioonid osa Eesti julgeolekupoliitikast. Kui me ootame, et juhul kui Eestiga peaks midagi halba juhtuma, tullakse ka meile appi, siis on igati loogiline, et me täidame liitlaste ees oma kohustused. Need suhted on alati kahepoolsed.
Kaitseväe missioonide jätkamise või mitte jätkamise arutamise käigus tuleb kindlasti mõelda ka selle peale, et ühel hetkel tuleb missioonid lõpetada ja meie sõdurid koju tuua. Kõige esimesena tuleb see teema üles Iraagi missiooni osas. Milliste etappidena ja millal me oma sõdurid koju tuua saame, selle üle kindlasti ka arutatakse.

MAREK STRANDBERG: välismissioonide jätkamist peaks rahvaga arutama
Riigikogu otsust missioonide jätkamise kohta ma ei oska ette ennustada, kuid roheliste soov oleks avatum ning suurema infohulgaga arutelu.
On kaks täiesti erinevat välismissioonisuhet. Üks Afganistanis ning teine Iraagis. Komplitseeritum on küsimus Iraagi-missiooni jätkamises, sest kui vaadata majanduslikku külge, siis on Eesti olnud marketingitöö tegija Halliburtonile ning teistelegi USA ettevõtetele, mis kasvatavad kogu seda missiooni teenindades kõvasti oma päritolumaa SKT-d.
See on problemaatiline. Meie ettevõtted selles tegevuses ei osale.
Teist küljest oleme situatsioonis, kus ühel moel või teisel võime käsitleda Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhet selles missioonis kui teatavat tänuvõla tasumist, kuna meie enda iseseisvus on paljuski sõltunud USA hoiakust kogu NSVL okupatsiooni vältel. Okupatsiooni mitte tunnistamine oli kantud valdavalt Ameerika Ühendriikide poolt.

LEO KUNNAS: Illusioon mittetotaalsest sõjast
On väidetud, et Eesti ei vaja enam totaalkaitset ning ajateenistusest ja reservarmeest tuleks loobuda, sest sõdade olemus on 21. sajandiks läbinisti muutunud.
Ning Eesti peaks olema valmis vaid osalemaks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, nagu Iraagis ja Afganistanis. Kuid kas see ikka on nii? Kas oleviku- ja tulevikusõda on ikka nii tundmatuseni muutunud, et läbinisti peaks muutuma ka meie riigikaitse kontseptsioon?
Eelmise sajandi kahel viimasel aastakümnel toimus maailmas kümneid sõdu. Iraak ja Iraan sõdisid omavahel kaheksa aastat. See sõda oli loomult Esimese maailmasõja analoog. Nõukogude Liit kaotas sõja Afganistanis ning Venemaa esimese Tšetšeenia sõja. Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia lagunemine tõi endaga kaasa mitmeid etnilisi konflikte ja sõdu. Vastupanu- ja sissiliikumised, terroriorganisatsioonid, narkokartellid - kõik nad taotlesid oma eesmärke relvastatud võitlusega. Aafrika hõimusõdades tõusid uuesti ausse matšeeted ja muud külmrelvad.

AHTO LOBJAKAS: Riikide erihuvid trumpavad Euroopa ideaali üle
Kindlasti on huvitav näha, kuidas Euroopa Liidule suurt tulevikku ennustavad mõttekojagurud hakkavad oma idealistlike projektsioonidega sobitama lehmakauplemist, mis viimased viis aastat on saatnud ühendusele uue aluslepingu tegemist.
EL-i välispoliitika peakoordinaatori Javier Solana intellektuaalne parem käsi Robert Cooper, Ameerika kaasaelaja Jeremy Rifkin ja eelmisel nädalal Eestis viibinud Briti pamfletist Mark Leonard esindavad teoreetikute massi, kes usub, et EL on maailmas ainulaadne moodustis, millegi uue algus, mis vältimatult neelab alla muu - või vähemalt kujundab selle ümber.
Mõtleja kaal on selles loetelus ainult Cooperil, kelle raamat "Riikide murdumine" on ilmunud ka eesti keeles. Cooper, kelle intellektuaalset vundamenti ülejäänud ekspluateerivad, väidab, et EL on unikaalne oma liikmete võime tõttu suveräänsust rahumeelselt jagada. Sama fenomen ulatub väljapoole ühenduse piire - tegemist on ajaloo esimese impeeriumilaadse moodustisega, millega naabrid kipuvad ise aktiivselt liituma.

REPLIIK: "Welcome to Estonia?" 
Hiiumaad väisanud jahituristid kõmmutasid seal kaitsealuseid valgepõsk-laglesid, kasutades lindude kohalemeelitamiseks keelatud meetodit: laglede kutsehüüdu mängivaid valjuhääldeid.
Kuna jahiturismi näol on tegu nišitootega, tekib küsimus, kas Eestisse jahituriste meelitavad ettevõtted tutvustavad klientidele ikka piisavalt siinseid seadusi. Või reklaamitakse Eestit lihtsalt kui "endist liiduvabariiki", kus kõik on lubatud - ja seda, mis keelatud, ei maksa tõsiselt võtta? Loodetavasti aitab keelatud laglejahi
uurimisele kaasa ka Hiiumaa jahimeeste selts. Vastasel korral ei õõnesta see juhtum üksnes jahituristide, vaid ka siinsete jäägrite mainet - ja viimati mainituile meeldib nii väga end esitleda suurte loodussõpradena.

JUHTKIRI: Surmaralli teedel-tänavatel
Sel aastal on jaanuarist septembrini juhtunud rohkem liiklusõnnetusi kui ühelgi teisel viimase kümne aasta esimesel üheksal kuul. Tänavu kolme esimese kvartaliga on liiklusõnnetustes surma saanud 152 inimest (neist ainuüksi 31 augustis, mis teeb keskmiselt ühe hukkunu päevas) ning vigasaanuid on 2619 ehk pea kolmsada inimest kuus.
Loomulikult on kurva statistikani viinud mitmed põhjused. Tihti süüdistatakse kehvi teeolusid, mitte aga neile vastavaid sõidumaneere ja -kiirust valinud juhte. Sama palju näidatakse näpuga liikluspolitsei vähesele (kuid viimasel ajal dramaatiliselt suurenenud) kohalolekule, justkui täidetaks reegleid sinises mundris ametimehe, mitte enda turvalisuse pärast. Ka viidatakse teede ülekoormamisele, rohketele autodele, kuid liiklusvahendite rohkus ei vabanda nendega järjest hoolimatumalt ümberkäimist. Abstraktselt nimetatakse peamiseks liiklusõnnetuste rohkuse põhjuseks halvenenud liikluskultuuri, justkui unustades, et mitte sõidukid ei liikle, vaid neid juhtivad inimesed, ning needsamad inimesed kannavad endas ka (liiklus) kultuuri. Peene nimetuse taha peidetakse lihtlabast hoolimatust ja liiklusreeglite eiramist.

Põlva omavalitsusjuhtidele ei sobinud maavanema kandidaat
Priit Sibula kandidatuuri esitas Põlvamaa omavalitsusjuhtidele regionaalminister Vallo Reimaa, ministri hinnangul peegeldab Põlvas tekkinud olukord kogu Eesti regionaalse juhtimistasandi kriisi.
Põlva on maavanemata olnud ajast, mil Urmas Klaasist sai Riigikogu liige. Majandusharidus ja töökogemus maksuametis teeks IRLi liikmest Priit Sibulast hea maavanema, kinnitas regionaalminister Vallo Reimaa "Aktuaalse kaamera" uudistele.
Põlvamaa omavalitsusjuhid olid teist meelt - Sibul sai 10 poolt- ja 15 vastuhäält, 3 jäi erapooletuks. Minister ütles, et ta analüüsib, kas esitada Priit Sibula kandidatuur valitsusele kinnitamiseks või mitte.
Priit Sibul ise kinnitas, et tema hääletustulemusest hoolimata vastuolu omavalitsusjuhtidega ei näe.

Mantlipärija saatesse kandideerimine maksis naisele töökoha
Naine, kes osales elu pikimal tööintervjuul eemärgiga saada kasiinoärimees Armin Karu mantlipärijaks, pidi saatuse tahtel tegema elus kannapöörde.
Kõik oli hiilgav hetkeni, mil Sirle konkureerimisest kuulis tütarlapse tookordne tööandja. Mantlipärija saates osalenud Sirle pöördus Seitsmeste Uudiste teatel oma õiguste kaitseks kohtusse, edastavad Seitsmesed uudised.

Tallinnas võib parkimise korraldamine minna munitsipaalpolitsei kätte
Tallinna linnavolikogu pidas võimalikuks anda pärast analüüsi ja praeguse lepingu lõppemist parkimise korraldamine Tallinnas üle munitsipaalpolitseile.
Tallinnas korraldab praegu parkimist vastavalt 2006. aastal sõlmitud lepingule Falck Eesti AS. Kohtumisel linnapeaga on Põhja politseiprefekt Raivo Küüt teinud ettepaneku, et pealinna parkimiskorraldusega võiks tegeleda munitsipaalpolitsei. Samasuguse ettepaneku linnavolikokku toonud sotsiaaldemokraadid peavad otstarbekaks, et koos heakorraeeskirjade täitmise kontrolliga linnas võiksid munitsipaalpolitseinikud tegelda ka parkimiskontrolliga.
"Kui on loota paremat tulemust kvaliteedi ja kokkuhoiu näol, siis võiks pärast vastavat analüüsi ja praeguse lepingu lõppemist nii ka toimida," leidis keskfraktsiooni esindaja Jaak Vihmand.

Kundas põles elumaja
Täna öösel kella 0.19 ajal sai päästekeskus teate, et Kunda linnas Selja teel põleb kahekordne eterniitkatusega elumaja lahtise leegiga.
Päästjate sündmuskohale jõudmise hetkel oli leek maja katusest väljas ning vahelagi suuremalt osalt sisse kukkunud, kirjutab Virumaa Teataja.
Tulekahju kustutamisel osales viis päästeautot Kundast, Haljalast ja Rakverest ning korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja.
Tulekahju likvideeriti kella 05.02-ks. Inimesed kannatada ei saanud. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Aprillirahutuste organisaatorid tegutsesid ühtse nelikuna
Dmitri Linterit, Mark Sirõki, Maksim Revat ja Dimitri Klenskit rahutuste organiseerimises süüdistava riigiprokuröri kinnitusel tegid mehed tihedalt koostööd ja nelikus puudus selgelt eristuv juhtliige.
Riigiprokurör Laura Vaik sõnas, et süüdistuse saanud nelikul puudus konkreetne juht ning pigem viljeldi ühtset koostööd.
"Konkreetset eestvedajat ei ole võimalik süüdistatavatest välja tuua - pigem tegutsesid kõik neli koostöös ja koordineeritult ning iga süüdistatav täitis oma ülesandeid," ütles Päevaleht Online'ile riigiprokurör Laura Vaik.
Samas ei täpsustanud riigiprokurör, millised ülesanded kellegi kanda süüdistatavatest jäid.
Süüdistatavate aktiivne tegevus massirahutuste korraldamiseks algas süüdistusakti kohaselt juba 2006. aasta keskel.
Täpset lõplikku seotud inimeste arvu, kes nelikuga koostööd tegi, on riigiprokuröri sõnul võimatu välja tuua ning see ei ole ka tema hinnangul antud kriminaalmenetluse raames keskse tähtsusega.

Lukas: me ei käsitle ettepanekuid süüdistusena
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kiidab heaks Eesti õpilasesinduste liidu, Eesti õpetajate liidu ja Eesti lastevanemate liidu avalikus pöördumises olnud ettepanekud koolihariduse inimlikumaks muutmise osas.
"Oleme kõigi kolme organisatsiooniga lepingulistes suhetes ja need näevadki ette ettepanekute tegemist iga organisatsiooni poolt oma "mätta otsast"," ütles Lukas Päevaleht Online'ile.
"Ministeeriumile tehtud ettepanekud on head. Ministeerium ei käsitle neid ettepanekuid sugugi süüdistustena, vaid koostöövaldkondadena," kommenteeris Lukas õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid ühendavate organisatsioonide avalikku pöördumist, mille kohaselt ei soosi praegune olukord üldhariduskoolides isiksuse arengut ning põhineb liiga palju faktiliste teadmiste õpetamisel analüüsimisoskuse arendamise asemel.
"Õnnelik ja loov laps on kindlasti ka meie taotlus," ütles Lukas. Tema sõnul on õppekava arendamise vallas välja toodud ainetevaheline integratsioon, õpilaste valikuvõimaluste suurendamine ning ainemahtude vähendamine olnud õppekavaarenduse lähteülesande olulised osad. "Püüame selles osas lähiaastatel ka tulemusteni jõuda," lisas ta.

Omavalitsusjuhid tutvusid Põlva uue maavanemaga
Regionaalminister Vallo Reimaa ütles täna Põlvamaa Omavalitsuste Liidu üldkogule maavanemakandidaati Priit Sibulat esitledes, et tema ülesseadmise lähtekohad on riigi tundmises ja järelvalvevaldkonnas.
"Riiklike funktsioonide jaoks pole omavalitsusjuhtidelt kooskõlastust vaja, ning kuna maavanema institutsioon liigub praegu järelvalvefunktsiooni arendamise suunas, siis leian, et Priit Sibul on sellele kohale sobiv kandidaat," ütles Reimaa. "Pean omavalitsusjuhtide arvamuse ärakuulamist siiski oluliseks," lisas Reimaa.
Tema hinnangul on Priit Sibul sobiv kandidaat, kellel on ka piisav kogemus töötamisest omavalitsuses, sest järelevalve kohaliku omavalitsuse üle on peamine osa maavanema tööst.
Priit Sibul ütles omavalitsusjuhtide ees kõneldes, et jätkab maavanemana juba algatatud projekte, nagu näiteks piiriületusjärjekordade vähendamine Koidula piiripunktis ning Matsuri-Saatse tee lõpuniehitamine.

Vabadussammas tehakse klaasist
Palju vaidlusi tekitanud Vabadussõja võidusammas tuleb 99% tõenäosusega klaasist.
"100% kindlusega seda veel siiski väita ei saa, kuna võidusambale peavad andma veel kooskõlastuse mitmed komisjonid, sest see jääb vanalinna kaitsevööndisse ning ka kultuuriväärtuse amet peab oma heakskiidu andma," teatas Vabaduse monumendi sihtasutuse pressiesindaja Rain Veetõusmäe EPL Online'le.
Parandatud kavandit loodetakse avalikkusele esitleda novembri esimesel nädalal.
Klaasi eelis dolomiidi ees, millest esialgu sammast vormida taheti, on hinnaeelis, sest dolomiidi lagunemise vältimiseks oleks tulnud seda eri tehnoloogiate abil töödelda, mis oleks teinud selle tunduvalt kulukamaks kui klaasi.
Eesti inimesed on hetkeseisuga võidusamba püstitamiseks annetanud ligi 100 000 krooni.

Üleskutse: andke teada ebatavalistest juhtumitest taksosõidul
Tallinna taksokontrollid on tänavu üheksa kuuga avastanud sadu rikkumisi ja määranud ligi 1,5 miljoni krooni eest trahve.
Põhilisteks probleemideks on transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Tiia-Liis Jürgensoni sõnul piraattaksod, taksomeetri näitu mõjutavate lisaseadmete kasutamine ja taksode tehnilines seisukord.
Viimase negatiivse suundumusena avastasid taksokontrollid ööklubide juurest ja lennujaamast taksojuhte, kes ootasid klienti tiksuva taksomeetriga ja sõidu alustamistasu oli seeläbi lubatust suurem.
Millised on teie taksosõidu-elamused? Andke teada segadustest ja tüssamistest, aga kindlasti teada ka positiivsetest kogemustest! Kirjutage piret@epl.ee.

Eesti ei plaani Iraagi-missiooni üle aasta pikendada
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul ei kavatse Eesti pikendada oma sõjalist missiooni Iraagis pärast 2008. aasta lõppu.
"Jagame seisukohta, et sõjaline kohalolek tuleb tasapisi ümber lülitada tsiviilimissiooniks. Loodame, et need kavad, mis on tehtud 2008.- 2009. aasta vahetuse ja hiljemalt 2009. aasta kohta paika peavad. Esialgu Eestil kavatsust peale 2008. aastat missiooni pikendada ei ole," ütles Aaviksoo täna ajakirjanikele.
Aaviskoo rõhutas, et kõik Iraagis oma vägedega olevat 31 riiki jätkavad olulises osas missioone ka järgmisel aastal ja ka Eesti ei pea otstarbekaks missiooni ennetähtaegset lõpetamist.
Ministri sõnul ei ole Eestil plaanis oma väekontingenti Iraagis esialgu vähendada.
Eesti kontingent patrullib paarikümne kilomeetri kaugusel Bagdadist loodes. Aavsikoo sõnul on seal olukord viimaste aastate vältel stabiliseerunud.

epl.ee videoküsitlus: sõdima ei peaks, aga ilma ju ei saa! 
Küsimuse peale, kas Eesti sõdurid peaksid välismissioonidel osalema, oldi enamuses arvamusel, et peaks küll. Samas anti kohe ka mõista, et NATO liikmesriigina meil muud üle ei jäägi.
Kas Eesti sõdurid peaksid osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel?
"Sõdima ei peaks, aga ilma ju ei saa. Me oleme liitlaskohustusega NATO ees, me ei saa sealt kõrvale hiilida. Ehk tullakse meile ka appi," lootis meesterahvas.
"Kui kõik teised käivad, siis eestlased peaksid ka," lausus tagasihoidlik naisterahvas.
"Kui me soovime, et meile keegi appi tuleks, siis peaksime ise ka osalema," uskus vanaproua liikmesriikidesse.
"Jah peaks, sest me oleme NATO-s," vastas noor neiu kõhklevalt.

Puudulik regulatsioon laseb hävitada loomisel oleva Suurupi kaitseala
Keskkonnakaitsjate teatel algas täna Suurupi alles loomisel oleval looduskaitsealal raie, ministeeriumi kinnitusel puudub hetkel regulatsioon raiete keelamiseks.
Keskkonnaühenduste koja jurist Liis Keerberg rääkis Päevaleht Online'ile, et temale teadaolevalt on piirkonnas kinnisvaraarendusest huvitatud alustanud raiet, kuigi seal on hetkel loomisel looduskaitseala.
Keerbergi sõnul on praegu tekkinud selline olukord, et keskkonnaministeerium on andnud keskkonnateenistusele mõista, et need alad, kus raie toimub, on arvatud loodavasse looduskaitsaala piirkonda. Samas on välja antud raieload, mida keskkonnateenistus ei ole kehtetuks tunnistanud.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et inspektsioon saatis sündmuskohale olukorda ning raielubadest kinnipidamist kontrollima inspektorid, kes tõdesid, et raietööd toimuvad ettenähtud piirides ehk kõik toimub seadustega kooskõlas. Seda, palju metsa õhtuks maharaiutud oli ei osanud pressiesindaja täpselt öelda.

Pihl: tunneksin prokuratuuri juhina ennast puudutatuna
Siseminister Jüri Pihli sõnul tuleb õiguskaitseorganitel kindlasti uurida süüdistusi maadevahetuse kriminaalmenetluse kohta käiva info lekkimise kohta avalikkuse ette.
"Prokurör on ikkagi see, kes juhib menetlust, ja kui avalikkuse ees on süüdistatud, et riigiorganid lekivad nagu vanad pastlad, siis mina asutuse juhina tunneksin ennast puudutatuna. Tuleb selgeks teha, mis toimub," ütles Jüri Pihl täna ajakirjanikele.
"Kriminaalmenetluse käigus on ju vajalik, et uurimine oleks objektiivnne. Kui kuskil on tekkinud kahtlus, et uurimisega tegelevatest asutustest on lekkinud info, mis ei tule kasuks sellele uurimise objektiivusele, siis ei peagi minister mingit korraldust andma - iga õiguskaitseorgan peab seda ise menetlema ja mitte piirduma ütlemisega, et meilt ei leki," lisas Pihl.
"Tuleks öelda, kust lekib ja mis asjaoludel. Peame aru saama, et kahtlustatavatel ja süüdistatavatel on on õigus ennast kaitsta. Õiguskaitseorganid peaksid olema valmis sellisteks leketeks ja avalikkust informeerima, kust siis lekib," märkis Pihl. "Selleks ei ole vaja luua eraldi asutust, see on igapäevase uurimistaktika küsimus."

Linter, Sirõk, Reva ja Klenski peavad kohtu ette astuma
Rahustuste organiseerimine algas juba mullu
Riigiprokurör Laura Vaik saatis täna kohtusse süüdistusakti, milles süüdistab Dmitri Linterit, Mark Sirõki, Maksim Revat ja Dimitri Klenskit massilise korratuse organiseerimises käesoleva aasta aprillis Tallinnas.
Süüdistusakti kohaselt organiseerisid Öise Vahtkonna liidrid Linter, Reva ja Klenski koos Venemaa noorteorganisatsiooni Naši Eesti liidri Mark Sirõkiga massilisi korratusi, mis toimusid Tallinnas 26. kuni 28. aprillini. Massiliste korratustega kaasnesid rüüstamised, purustamised, süütamised ning vastuhakud võimuesindajatele.
"Süüdistatavate aktiivne tegevus massirahutuste korraldamiseks algas süüdistusakti kohaselt juba 2006. aasta keskel. Süüdistuse kohaselt on alust arvata, et Venemaa Föderatsioonist saadi rahalist toetust ja ka nõuandeid korratuste organiseerimiseks. Näiteks paluti protestiaktsioonide toetuseks Venemaalt abi Georgi lintide muretsemisel," ütles menetlust juhtiv riigiprokurör Laura Vaik.

Soomlane jäi süüdi Eesti töömehe surma põhjustamises
Turu kärajakohus mõistis eelmisel nädalal süüdi Oy Finn Ash-Power Ltd juhi Matti Pessi eesti töömehe surma põhjustamises ja rasketes tööturvalisusalastes eksimustes.
Ilma adekvaatsete instrukt-sioonide ja päästevahenditeta hiiglaslikku tuhamahutisse saadetud eestlased jäid 19. septembril 2005 kõigest mõned tunnid pärast töö alustamist varingu alla.
35aastane mees hukkus mitmemeetrise tuhakihi all, tema noor abiline õnnestus mahutist välja tõsta, kirjutab Eesti Ekspress.
Kärajakohus otsustas Matti Pessit karistada trahviga. Hukkunu elukaaslane ja tema kahe lapse ema oli kohtult taotlenud kompensatsiooni 15 000 euro ulatuses iga pereliikme kohta, kuid kohtunik Päivi Ranki pidas piisavaks 4000 euro suurust valuraha.
Pere kõige nooremale, õnnetuse hetkel kolmeaastasele lapsele hüvitist ei määratud, kuna kohtu meelest ei leidnud tõestamist, et juhtunu oleks talle põhjustanud hingelisi kannatusi.

Valitsus kiitis heaks kaitseväe kõigi välismissioonide pikendamise
Valitsus kiitis täna heaks ja saatis parlamendile arutamisele viis eelnõu, milles nähakse ette kaitseväe kasutamise pikendamine järgmise aasta lõpuni kõigil senistel rahvusvahelistel missioonidel.
Eelnõudega pikendatakse kaitseväe kasutamist Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus, rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos ja rahvusvahelisel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul osaleb Eesti ainult nendel rahu- või julgeolekutagamise missioonidel, millel on ÜRO Julgeoleku Nõukogu toetus ning missiooni vastuvõtva riigi valitsuse tugi.
Kulud Eesti kaitseväe üksuse osalemiseks Põhjala lahingugrupi tegevuses moodustavad 8,7 miljonit krooni. Eelnõu kohaselt kasutatakse lahingugrupi tegevuses vajadusel kuni 55 kaitseväelast.

Tartus leiti rahakott 23 000 krooniga
Tartus leiti eile toitlustuskohast rahakott 23 000 krooni sularahaga.
Politsei sai kella 19.30 ajal teate, et Turu tänaval asuvast toitlustuskohast on leitud rahakott dokumendi ja ligi 23 000 krooniga, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Politsei võttis rahakoti omanikuga ühendust ja tagastas talle leiu.

Pöördumine Lukasele: kool ei toeta isiksuse arengut
Eesti õpilasesinduste liit, Eesti õpetajate liit ja Eesti lastevanemate liit tegid haridus- ja teadusministeeriumile avaliku pöördumise, mis kritiseerib teravalt üldhariduse olukorda Eestis.
Suured klassid linnades, professionaalsete õpetajate puudus maakoolides, liialt faktiteadmisi tähtsustav õppekava ja hindamissüsteem, vähene ajaressurss õpitava mõistmiseks ei toeta isiksuse arengut, leiavad õpilasi, õpetajaid ja lastevanemaid ühendavad organisatsioonid.
"Ebarahuldav õpikeskkond on jätnud tahaplaanile isiksuse arengu toetamise ja väärtuskasvatuse põhimõtted põhikoolis," seisab Päevaleht Online'ile edastatud avalduses. "Gümnaasium ei paku endiselt valikuid, et õppijad saaksid ise võtta vastutuse oma jätkuõpingute, elutee ja karjääri planeerimisel. Haridus- ja koolikorralduse süsteem ei toeta elus toime tuleva isiksuse arengut ega väärtusta õpetajate kutsetööd."
Ühendused kritiseerivad ka riigieksamitulemuste põhjal hariduse kvaliteedile hinnangu andmist.
"Leiame kahetsusega, et juba pikka aega on saanud ühiskonnas hea hariduse ainukeseks mõõdupuuks riigieksamite tulemused ja ülikooli jõudmine, mille taustal on pidevate hinnangute andmise tõttu koolides ebaterve vaimne keskkond ning langenud aastate jooksul põhikoolist välja tuhanded noored," seisab avalduses.

Kasuperedes kasvavate laste toetus tõuseb 3000 kroonini kuus
Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega hooldus- ja kasuperedes kasvavate laste toetus tõuseb alates jaanuarist kaks korda ehk 3000 kroonini kuus.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul julgustab suurem toetus peresid hooldus- või eeskostepereks hakkama ja toetab laste kasvamist perekonnas, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.
"Meie soov on tagada, et summa suurus oleks sama kui see, mis kuluks lapsele asenduskodus. Peresoojus ja emotsionaalne tugi, mida saab pere leidnud laps, on mõõtmatult palju suurem," ütles Maripuu.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel tõstetakse eelnõuga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 3000 kroonini kuus, mis on kahekümnekordne lapsetoetuse määr. Hetkel makstakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust 1500 krooni kuus.

Lukas läheb ÜRO eriraportöörile ühe riigikeele põhimõtet selgitama
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kohtub homme Pariisis ÜRO eriraportööri Doudou Diène'iga ning vestleb lähikuudel valmiva raportiga seotud teemadel: erinevad ajalookäsitlused ja vähemuste väidetav diskrimineerimine Eestis.
"Eesmärk on veel kord selgitada Eesti seisukohti ja kaitsta ühe riigikeele põhimõtet," teatas Lukas ministeeriumi pressiteenistuse vahendusel.
Minister Lukas osaleb 19.-20. oktoobril Pariisis UNESCO 34. peakonverentsil. Kohtumine Pariisis resideeruva eriraportööriga toimub haridus- ja teadusministri ettepanekul konverentsi vaheajal. Kohtumisel osaleb ka Eesti suursaadik Prantsusmaal Margus Rava.
ÜRO rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse eriraportöör Doudou Diène viibis Eestis 24.-28. septembril ning kohtus paljude riigiasutuste esindajate ja poliitikutega.
Eriraportööri visiidi põhjal valmib raport, mille esialgse versiooni esitab Diène Eesti ametkondadele kommenteerimiseks ja võimalike paranduste sisseviimiseks novembri lõpuks. Raport ise peaks valmima märtsi lõpuks, kui seda tutvustatakse Inimõiguste Nõukogu istungil Genfis.

Roolijoodik sõidutas kolme 13-aastast tüdrukut
Valgas tabas politseipatrull eile hilisõhtul tänu valvsa kodaniku vihjele roolijoodiku, kes sõidutas oma autos kokku viit alaealist.
Politsei sai vihje, et mööda Kuperjanovi tänavat liigub sõiduauto BMW, mille roolis võib olla alkoholijoobes juht ning autos viibivad ka alaealised.
Politseipatrull pidas sõiduki kinni, seda juhtis alkoholijoobes 1988. aastal sündinud Raiko.
Autos viibisid veel 17- ja 16-aastane poiss ning kolm 13-aastast tüdrukut.

Arstid: e-tervise seadus rikub patsientide õigusi
Eesti Arstide Liidu hinnangul rikub täna valitsuses arutusele tulev e-tervise projekte seadustav eelnõu jõustumisel patsientide õigusi ja vähendab artsiabi kättesaadavust.
EAL teatas eelnõule hinnangut andes sotsiaalministeeriumile, et mis tahes muudatuste tegemisel peab olema kindel, et need ei kahjusta patsientide huve ja parandavad arstiabi kvaliteeti ning kättesaadavust.
Arstide hinnangul pole aga tervise infosüsteemi projekti puhul piisavalt analüüsitud selle reaalset mõju tervishoiuasutuste tööle, patsientidele ja võimalikku tekkivat majanduslikku kokkuhoidu või lisakulusid.
"Kõige problemaatilisemaks peame pakutud muudatustes digitaalse terviseloo osa," seisab EAL-i presidendi Andres Korgi allkirja kandev hinnang. "Arstide liit on seisukohal, et terviseandmete talletamiseks keskregistrisse on vaja patsiendi nõusolekut, kuid selle hankimise kohustust ei saa panna arstiabi osutajate õlule. Täielik ja erandeid välistav andmete esitamise kohustus võib vähendada patsientide usaldust tervishoiusüsteemi vastu."

Mikser: riigikogu pooldab ilmselt välismissioonide jätkamist
Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ütles, et riigikogu enamus pooldab ilmselt välismissioonide jätkamist nii Iraagis kui Afganistanis.
Mikser ütles ETV saates Terevisoon, et Iraagi missiooni teemal tulevad riigikogus kindlasti märksa pingelisemad arutelud kui Afganistani osas. "Tundub, et Afganistani teemal on valitsemas suurem poliitiline konsensus," märkis ta.
Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas, kuhu kuulub ka Mikser, on välismissioonide jätkamise küsimuses olnud eriarvamusi, vahendab ETV24.
"Enne kui valitsus on tulnud oma otsusega riigikogu ette, ei julge ma kinnitada, et kõik 60 valitsuskoalitsiooni saadikut vajutavad rohelist nuppu aga ma usun, et enamus seda kahtlemata teeb," ütles Mikser seda kommenteerides.

Kunstiakadeemia uue hoone arhitekt selgub tuleval kevadel
Eesti Kunstiakadeemia kuulutab täna välja uue õppehoone arhitektuurivõistluse, kuhu oodatakse osalema arhitekte kogu maailmast.
"Eesti Kunstiakadeemia füüsiline keskkond on Eesti avalik-õiguslikest ülikoolidest kõige halvemas seisukorras. EKA peahoone, kus õppetöö toimub väga kitsastes oludes, on nii tehniliselt kui moraalselt vananenud. Kaasaegsest ja atraktiivsest õppekeskkonnast sõltub aga ülikooli strateegiliste tegevussuundade ja kavade teostumine ning seetõttu on EKA prioriteet ja lähim eesmärk uue õppehoone rajamine," põhjendab rektor professor Signe Kivi uue maja ehitamise vajadust.
Kümne või enama aasta jooksul on olnud plaane akadeemia tegevus viia erinevatesse Tallinna rajatistesse (Tondi kasarmu, Tselluloosivabrik - tänane Fahle maja, Patarei Merekindlus (alates 1919 vangla), Paldiski mnt psühhoneuroloogia haigla hooned jt).

Pank ei soovi vaimuhaiglas ravil olnud naise elu kindlustada
Hansa Elukindlustus pole nõus kindlustama noort naist, kes oli mullu ärevushäirete tõttu kuu aega ravil, sest peab end psühhiaatriahaiglas ravinud inimesi riskirühma kuuluvaks.
Naine, kes ei soovinud oma nime ajalehes avaldada, ostis hiljuti korteri ja võttis selleks Hansapangast laenu, mille kaastaotlejaks vormistas oma ema, kirjutab Sakala.
Naine otsustas sõlmida ka elukindlustuse, et kui temaga peaks midagi juhtuma, ei jääks kohustused panga ees üksi ema õlule.
Taotlusankeeti täites pidi ta vastama paljudele tervist puudutavatele küsimustele ning ausa inimesena kirjutas naine läbipõetud haiguste lahtrisse, et eelmisel aastal diagnoositi mul ärevushäire ja ma olin ravil psühhiaatriahaiglas.
Seepeale anti talle pangast psüühikahäirete ankeet, mille pidi täitma raviarst ning psühhiaater panigi kirja sümptomid, diagnoosi ja kasutatud ravimid ning toonitas, et haigus on taandunud.

Auto sõitis ette peateel liikunud mootorrattale
Tartu linnas Vaksali ja Vanemuise tänavate ristmikul kell 21.12 pööras sõiduauto ette mööda peateed liikunud mootorrattale, mille juht viidi haiglasse.
Sõiduauto Volvo 940, mida juhtis 1959. aastal sündinud Leo, sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud mootorrattale Honda, mida juhtis 1974. aastal sündinud Annely.
Mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

Järvamaa poliitikute jahiretk läheb lörri
Kuigi esialgu plaanisid vallavanemad ja linnapea reedel tavapärase tööpäeva asemel metsas põtru jahtida, on enamik kohalikest poliitikutest sel päeval lullilöömisest loobunud.
Omavalitsuste nädalakava vaadates jääb mulje, nagu oleks reedel Imaveres ühel ja samal ajal mitu üritust.
Järvamaa omavalitsuste liidu nädalakavas on kirjas, et reedel kell üheksa algab Imavere vallas kohalike omavalitsusjuhtide ühisnõupidamine, kuid Paide linnavalitsuse kava ütleb otse välja, et linnapea ei lähe reedel mitte nõupidamisele, vaid jahile.
Eravestluses tunnistasid ka omavalitsusjuhid, et see pole nõupidamine, kus ametnikud istuvad laua ümber, paberid ja sülearvutid ees, vaid meelelahutusüritus, mille kestel on lootust Imavere laantest ka mõni põder kätte saada.
Kareda vallavanem Ülo Ansberg ütles, et temal pole aega reedel metsa jahile minna, sest tööd on palju. "Sada projekti on praegu käsil, ei jõua lihtsalt," lisas ta.

Eakas naine jäi vöötrajal auto alla
Ida-Virumaal Jõhvi linnas sõitis eile õhtul kell 19.30 auto ülekäigurajal otsa vanemale naisele.
Sõiduauto Seat, mida juhtis 1962. aastal Andrei, sõitis Kaare 13 maja juures ülekäigurajal otsa jalakäijale 1938. aastal sündinud Agiyale, kes toimetati raskes seisundis Ida-Viru Keskhaiglasse.

Ettevõtja soovib tuua Saaremaale kaelkirjaku ja lumeleopardi
Eraettevõtjal Olena Voolul on plaan rajada Kuressaare külje alla Kaarma valda suurejooneline looma- ja linnupark, kus külastajail on juba ületuleva aasta kevadel võimalik teiste pudulojuste hulgas uudistada ka kaelkirjakut ja lumeleopardi.
Üleeile esitas Olena Vool Saaremaa keskkonnateenistusele avalduse 27 erineva looma ümberasustamiseks Moskvast Muratsisse, kirjutab Oma Saar.
Voolu sõnul on ta pargi jaoks rentinud Muratsi ja Pihtla tee ristist vasakul kümnehektarilise maatüki.
"Hetkel on seal minu neli hästi sõbralikku hobust ning kanad-kuked," märkis naine ning lisas, et soovib maatüki tulevikus ka ära osta.
Esimesed asukad, kes tuuakse kava kohaselt Moskva loomaaiast, saabuvad loodetavalt juba novembris, kuid Moskva loomaaed sellist ideed eile ametlikult ei kinnitanud. Kuna hooneid loomade-lindude paigutamiseks veel valmis ei ole, siis hoiaks Olena Vool neid esialgu oma korteris.

Purupurjus loomaarst kukkus keset lõikust laua alla
Politsei alustas väärteomenetlust Jõgevamaa loomaarsti suhtes, kes oli nii purjus, et kukkus keset koera opereerimist laua alla.
Juhtum tuli avalikuks, kui üks koeraomanik läks üleeile kella 18.30 ajal Torma vallas Rääbise külas praktiseeriva loomaarsti juurde oma koerale järele. Mees oli looma kaks ja pool tundi tagasi sinna operatsioonile viinud, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Jõudnud arsti juurde, leidis ta oma üllatuseks eest lõikuslaual lebava koera, kelle operatsioon oli pooleli jäänud, ning loomaarsti, kes oli laua all pikali.
Kohale kutsutud politseinikud toimetasid 1949. aastal sündinud Villemi Robi Jõgeva politseijaoskonda, kus tal tuvastati keskmine joove. Omanik viis koera Tartu loomakliinikusse, kus arstid operatsiooni lõpetasid. Koera elu ohus ei ole.

Kelmid jätsid vanamemmed koduta
Majaomanikuna esinenud asotsiaal vedas ninapidi notareid, kes vormistasid tehingu.
Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles on esitatud süüdistus Ennule (43), Aivarile (46), Hellele (65), Rolandile (43) ja Markole (32) Pärnus asuvate kinnistute väljapetmises.
Ringkonnaprokuratuuri eri-asjade prokurör Küllike Kask ütles, et üle-eelmisel aastal otsustas pärnakatest petiste kamp oma ohvriks valida Ülejõel ja Raekülas elavad majaomanikest üksikud vanurid.
Kuigi kohtueelsest uurimisest ei selgunud, kuidas sattusid vanamemmede ID-kaardid kelmide kätte, oli just 65-aastane asotsiaalsete eluviisidega Helle see, kes mängis notari juures grimeeritult kord ühe, kord teise kinnistu omanikku. Kui notar küsis, miks ID-kaardil olev pilt ja inimese tegelik nägu kuidagi kokku ei taha klappida, vastas Helle, et ta põeb vähki, mistõttu on tema välimus muutunud.

Mees soovis lapseröövidest teha elatusallika
Indrek rabas politseinikke oma detailideni läbi mõeldud lapseröövide jõhkra plaaniga.
Eelmise aasta oktoobris vahetult enne koolitüdruku röövimist vahistatud 25-aastane Indrek oleks plaani teostumise korral ostnud lunaraha eest korteri ning teinud lapseröövimisest elatusallika.
Hiljuti kohtus süüdimatuks tunnistatud ning psühhiaatrilisele sundravile saadetud Saaremaalt pärit Indreku nabis kesk-kriminaalpolitsei kinni eelmise aasta 12. oktoobril Tallinnas 21. keskkooli vahetus ligiduses mõned meetrid enne, kui Indrek jõudis oma sihtmärgiks valitud noorukese koolitüdruku juurde. Indreku plaan oli lapsele öelda, et tema ema või isaga juhtus õnnetus ning vanem tahab lapsega veel viimast korda rääkida. Jõudnud autosse, oleks ta tüdrukule ette pannud lakiga läbipaistmatuks värvitud päikseprillid ning sõitnud lähedal asuvasse üürikorterisse.

ERM-i direktor Aru: arhitektid on nõus muuseumi projekti muutma
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktori Krista Aru sõnul saadi arhitektidega kokkuleppele hoone projekti muutmise osas.
Projekti muutmise ametlik tähtaeg on küll 15. detsember, aga nii muuseum ise kui ka arhitektid loodavad muudatused teha novembri lõpuks.
"Põhiküsimus oli maja tõstmises ja arhitektid olid nõus seda tegema. Kas maja tõstetakse neli või viis meetrit, seda me veel ei tea," selgitas Aru. Hoone tõstmise korral peavad arhitektid muutma fassaade, treppe ja sissepääse ning maja kandekonstruktsioone.
Aru sõnul olid arhitektid nõus taastama esialgse projekti juures olnud silla. "Vahepeal valminud projektis oli see kaotatud ja sinna alla tehtud sõidutee, kuid just see sild oleks hoone juures ilus," ütles Aru.

Lekkiv Rahvaliit ja kaitsjad õiguskaitseorganite vastu
Endise keskkonnaministri Villu Reiljani advokaadid Aivar Pilv ja Tarmo Sild avalikustasid teisipäeval mehhanismi, millele nad on kliendi kaitse üles ehitanud.
"Kuna prokuratuur ja kaitsepolitsei on alustanud kohtumõistmist ajakirjanduse vahendusel, siis peab ka Villu Reiljan end kaitsma ajakirjanduse ees ning jätkama" avalikku kohtupidamist "seni, kuni seda peab vajalikuks prokuratuur ja kaitsepolitsei". Sisuliselt andsid advokaadid mõista, mida oleme mitme rahvaliitlase suust ennegi kuulnud: prokuratuur ja kapo lekitavad uurimise andmeid ning mida siis veel kohtus on arutada, kui ajaleheveergudel on eelnevalt juba kõik "läbi hekseldatud".
Väärikas advokaadiarmee loodab, et sama arvab ka kohtunik, kelle lauale peaks see mahukas uurimine kunagi jõudma.
Riigikohtu esimees Märt Rask on öelnud: "Iga Eesti Vabariigi kohtunik peab põhimõtteliselt olema valmis mõistma õigust Husseini üle. Olenemata välissurvest ei saa õigusemõistmisele mitte millegagi jalga ette panna."

EK algatas eile Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse
Euroopa Komisjon algatas eile Eesti suhtes rikkumismenetluse, sest riik jättis 30. juuniks esitamata direktiiviga ette nähtud riikliku energiatõhususe tegevuskava.
Lisaks algatati rikkumismenetlused ka Belgia, Kreeka, Luksemburgi, Läti, Malta, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari suhtes, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Tegevuskavades tuleb esitada riiklikud strateegiad üheksaprotsendise energiasäästu eesmärgi saavutamiseks 2016. aasta lõpuks ja ka teave selle kohta, kuidas liikmesriigid kohaldavad direktiivi mõningaid muid sätteid.
"Riiklikud energiatõhususe tegevuskavad näitavad liikmesriikide pühendumust kõige puhtama, odavama ja turvalisema energia kasutamisele - see on energia, mille me jätame kasutamata. Olen äärmiselt pettunud, et 12 liikmesriiki ei ole oma tegevuskava veel esitanud," ütles volinik Andris Piebalgs.

Valijamehed valivad maaülikoolile homme rektori kolme mehe seast
Homme selgub, kellest saab Tartu ülikooli
Riigikogu liige Mait Klaassen, maaülikooli rektori kohusetäitja Hardi Tullus ja maaülikooli professor Kalev Sepp astuvad homme keskpäeval maaülikooli valimiskogu ette ning saavad viimase võimaluse veenda valimiskogu 199 liiget, miks just mõni neist oleks sobiv inimene juhtima järgmise viie aasta jooksul üht Eesti neljast suurimast ülikoolist.
Praegune maaülikooli rektori kohusetäitja Hardi Tullus lubas homme oma lühikeses valimistele eelnevas sõnavõtus taas meelde tuletada, et maaülikoolil on oma kindel koht Eesti haridusmaastikul ning üldjoontes on tähtsamad ülikooli elu puudutavad detailid juba praegu paigas.
"Maaülikooli missioon ütleb, et me peame tegelema Eesti loodusressurssidega - nende säästliku majandamise ja hoidmisega - nii teadustegevuses kui ka õppetöös. Meil on seega oma roll ja nišš olemas," lisas Tullus.

Jahituristid kõmmutasid Hiiumaal Käinas keelatud viisil laglesid
Hiiumaa kohaliku linnumehe Leho Aaslaiu kinnitusel on Hiiumaal Käina lahe läheduses asuvatel põldudel juba nädala jagu kaitsealuseid valgepõsk-laglesid kütitud, kasutades lindude ligimeelitamiseks keelatud peibutusviisi.
"Põldudel muidu laglesid pole, kuid välismaalt pärit jahiseltskonnad on lasknud nende ligimeelitamiseks kõlaritest laglede kutsehüüdu ning kasutanud spetsiaalseid laglemulaaže," kirjeldas Aaslaid. "Päevas lasti paarkümmend lindu."
Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhi Tõnis Ulmi sõnul on inspektsioonile antud juhtumi kohta kaebus esitatud ning asja uuritakse. "Eestis on keelatud vastavalt jahiseadusele kasutada jahipidamisel elektroonilisi peibutusvahendeid ning seepärast kontrollime seda igal juhul," ütles Ulm. "Lindude ja teiste suurulukite ligimeelitamiseks tuleb häält teha ise. Selleks võib kasutada ka tehnilisi vahendeid, kuid mitte mingil juhul elektroonikat."

Kalvitis sõidab Läti siseprobleemide tõttu Euroopa tippkohtumiselt koju
Läti peaminister Aigars Kalv?tis (Rahvapartei) tühistas Lissabonis homme toimuva Euroopa Nõukogu kohtumise ja naaseb täna keskööl kodumaale. Vaidlused korruptsiooniameti juhi Loskutovsi karistamise üle ähvardavad valitsuskoalitsiooni lõhki ajada.
Kalv?tise nõuniku Arno Pjatkinsi sõnul annab peaminister homme kommentaare, peaministri varasemate ütluste kohaselt ei ole tal kavatsust tagasi astuda, juhul kui seim hääletab valitsuse otsuse vastu korruptsiooniameti juht vallandada, teatab infoagentuur LETA.
Teisipäeval teatas Läti valitsus, et tagandab ametikohalt antikorruptsiooniameti KNAB juhi Aleksejs Loskutvosi kahtlaste rahatehingute tõttu. Eile edastas Läti peaprokurör Jânis Maiz?tis ministrite kabinetile raporti, mille sõnul on Loskutovsi vallandamine ebaseaduslik, kuna KNABi seaduse kohaselt on see õigus üksnes peaprokuröril.

Soomet ähvardanud Venemaa diplomaat kutsuti koju
Venemaa ütles lahti Soomet Natoga liitumise tagajärgede eest hoiatanud diplomaadi seisukohtadest.
Venemaa välisministeerium kutsus täna õhtul tagasi Helsingi suursaatkonna nõuniku Vladimir Kozini, kes teisipäeval ja kolmapäeval hoiatas Soomet Natoga liitumise eest. Kozini märkis Soome pressile antud intervjuudes, et Venemaa kavatseb tõlgendada Soome Natoga liitumist kui sõjalist ohtu ning et Soome peaks hoolega kaaluma võimalikke otsuseid Nato suhtes. Lisaks pakkus ta, et Venemaa ning Soome peaks sõlmima sõjalist koostööd puudutava lepingu ning korraldama ühiseid sõjaväeõppusi.
Täna saatis Venemaa suursaatkond Soomes laiali pressiteate, mille kohaselt ei esinda Kozini nägemus ei Venemaa ega Helsingi suursaatkonna juhtkonna ametlikku seisukohta. Kella poole kaheksa paiku õhtul kinnitas Soome välisministeerium, et Kozin on ametist lahkunud.

Kaheksane uudis: narkootikumid on lahutamatu osa USA teismeliste argipäevast
Pilguheit USA teismeliste argipäeva näitas, et tuhanded noored suitsetavad, joovad ja tarvitavad narkootikume, selgub USA valitsuse poolt avaldatud raportist.
Raportist selgub, et enam kui 1.2 miljonit USA-s elavat teismelist suitsetab igapäevaselt, 631 000 tarvitab alkoholi ja 586 000 suitsetavad kanepit, vahendab Reuters.
Enam kui 50 000 noort tarvitas uuringu läbiviimise ajal sissehingatavaid ravimeid, 27 000 manustas hallutsinatsioone tekitavaid aineid, 13 000 pruukis kokaiini ja 3800 heroiini.
"USAs tarvitas 2006 aasta jooksul vähemalt korra alkoholi kolmandik 12 - 17 aastastest teismelistest, viiendik oli tarvitanud ebaseaduslikke narkootikume ja ükskuuendik oli tarvitanud sigarette," seisab raportis.
Raport koostamiseks viidi läbi süvaintervjuud 60 000 teismelisega. Uuringust selgus, et narkootikumide tarvitavate teismeliste protsent on 2006 aastal võrreldes 2002 aastaga vähenenud.

Putin: USA peaks ütlema Iraagist vägede väljaviimise tähtaja
Täna televisiooni otse-eetris inimeste küsimustele vastates arvas Venemaa president Vladimir Putin, et USA peaks nimetama tähtaja, millal oma väed Iraagist välja viib.
"Nõustun USA presidendiga ja arvan, et Iraagist tulevad rahvusvahelised väed välja viia juhul, kui Iraagi juhid on ise piisavalt tugevad olukorra kontrollimiseks," teatas Putin, vastates küsimusteblokile välispoliitikast.
Putini arvates ei kipu Iraagi võimud oma julgeolekujõudude ülesehitamisega seetõttu eriti kiirustama.
"Koht, kus meie arvamused lahknevad, on see, et tema [George W. Bush - toim] usub, et vägede väljaviimise kuupäeva pole võimalik nimetada," lisas Putin ülemaalises küsimus-vastus rubriigis esinedes.

Saksamaal kaasnes rongijuhtide streigiga kaos
Rongijuhtide kehtestatud üheksatunnine streik halvas rongiliikluses mitmes Saksamaa suurimas linnas nagu München ja Frankfurt.
Saksamaal sõidab rongiga igapäevaselt umbes kümme miljonit inimest, mis on teeb Saksamaast Euroopa suurima rongiliikluse kasutajate arvuga riigi, kirjutab BBC.
Seiskunud rongide asemel pandi käiku küll mitmed reisibussid, kuid neid oli ilmselgelt vähe ning paljud rongiga liikuma harjunud inimesed olid sunnitud liiklemiseks kasutama sõiduautosid. See kõik põhjustas maanteedel ummikuid.
Riigi omanduses oleva raudteeoperaatori Deutsche Bahn rongijuhte esindava ametiühingu GDLi sõnul nõuavad nad 31% palgatõusu.
GDL lükkas tagasi 4.5 protsendilist palgatõusu lubava pakkumise Deutsche Bahni poolt, millega kaks teist ametiühingut - Transnet ja GBDA - nõustusid juulis.

Prantsusmaa teatas ametlikult presidendi lahkuminekust
Prantsusmaa presidendikantselei kinnitas, et Nicolas ja Cecilia Sarkozy on praeguseks juba lahutatud.
Presidendi kantselei teatel läksid Nicolas ja Cecilia Sarkozy lahku vastastikusel kokkuleppel, vahendab Reuters.
Abielupaaril on kümneaastane poeg Louis. Nicolas ja Cecilia on mõlemad ka varem korra abielus olnud ja kummalgi on kaks last - Nicolas'l kaks poega ja Cecilia'l kaks tütart.

Austraalias hulpis tiigis kohver lapse laibaga
Austraalias hulpis ühes tiigis kaldale kohver, millesse oli surutud poisikese surnukeha.
Sydney äärelinnas tiigi ääres kohvri avanud lapsed arvasid esmalt, et kohvris lebab kilesse mässitud surnud siga, vahendab BBC.
Kohvrisse surutud alasti ja osaliselt kilesse mässitud poisslaps on esialgsetel hinnangutel 4-8 aastat vana. Politsei usub, et laibaga kohver võis tiigis hulpida vähemalt kaks päeva. Last otsitakse koolide kaudu: politsei küsitleb, kas mõnest koolist on hiljuti laps kaduma jäänud.
Kohver triivis tiigis ja kaks uudishimulikku last õngitses selle välja.
Üks laiba leidnud lastest jutustas Austraalia televisioonile: "Me sõitsime oma tõukeratastega, kui üks sõber tuli ja ütles, et ta leidis parditiigi äärest surnud sea. Me läksime vaatama. Mina ja mu sõber otsisime toikad, keerasime selle ümber ja nägime siis, et sel on jalad, nii et me läksime koju, et politseisse helistada."

Brjanski "Vorošilovi laskur" sai 11 aastat vangistust
Venemaa Brjanski linnakohus karistas pensionäri, kes kättemaksuks laskis maha kaks meest ja haavas kolmandat tõsiselt.
Uurimise kohaselt läks 62-aastane pensionär eelmise aasta juunis tülli kolme valuutavahetajaga, vahendas newsru.com. Üks meestest solvas, ähvardas püstoliga ning peksis pensionäri.
Pensionär otsustas solvajale kätte maksta ja tulistas oma korteri aknast relvast Iž-58m kolme mehe pihta.
Miilitsa küsimustele, miks ta valis just sellise kättemaksmisviisi, vastas pensionär, et talle väga meeldis, kuidas filmis "Vorošilovi laskur" maksis vanaisa oma lapselapse vägistajatele kätte.
Kohus saatis Brjanski laskuri range režiimiga kolooniasse 11 aastaks vangistusse.

Kambodžas tabati Vene pedofiil
Kambodžas arreteeriti Vene ärimees, keda süüdistatakse vähemalt kuue alaealise tüdrukuga seksimises.
Ühe Vene investeerimisfirma juhatuse esimees Aleksandr Trofimov arreteeriti eile Kambodža rannikulinnas Sihanoukville'is, vahendab Associated Press.
41-aastast Trofimovit süüdistatakse kuue 12-18 aastase tüdrukuga seksimises. Süüdimõistmisel ootab meest 10-20 aastane vangistus.
Kambodža politsei avastas Trofimovi süüteod tänu ühele teisele pedofiilile. Nimelt korraldas interpol fotode abil üleilmse jahi muuhulgas ka Kambodžas tegutsenud pedofiilile Christopher Paul Neil'ile ja seega valvsamaks muutunud Kambodža politsei tabas hoopis Trofimovi.
Möödunud aasta septembris sai Trofimovi firma Kambodža valitsuselt loa arendada Sihanoukville'i lähedal asuv saar kuurordiks. Esialgseteks investeeringuteks kulus Trofimovi firmal sinna 300 miljonit USA dollarit.

Pakistani ekspeaminister naasis pärast aastatepikkust pagendust
Pakistani ekspeaminister Benazir Bhutto naasis pärast kaheksat aastat pagulust kodumaale.
Proua Bhutto tahab kodumaal kohe poliitikasse naasta ja juhtida oma erakonda jaanuarikuus toimuvatel üldvalimistel, vahendab BBC. Benazir Bhutto peab president Pervez Musharrafiga võimujagamiskõnelusi. Bhutto tahab pärast jaanuarikuus toimuvaid valimisi uuesti peaministriks saada.
Ekspeaministrit tervitas Karachi lennujaamas 200 000 poolehoidjat, kelle ohjamiseks oli tänavatel 20 000 politseinikku ja sõdurit.
Musharraf võitis selle kuu algul presidendivalimised, kuid tema teistkordselt ametisse lubamise üle otsustab ülemkohus. Pervez Musharraf haaras Pakistanis sõjaväelise riigipöördega võimu 1999. aastal ja Benazir Bhutto lahkus riigist peagi pärast seda.

Putin: Lääs tegeleb poliitilise erootikaga
Täna otse-eetris rahva küsimustele vastates leidis Vladimir Putin, et Lääne poliitikud tegelevad poliitilise erootikaga, kui arvavad, et kõik varad koonduvad Venemaa kätte.
Üks president Putinile esitanud küsimus tahtis riigipealt teada, mida ta arvab Madeleine Albright'i nördinud teatest, et kõik varad koonduvad ebaõiglaselt ühe riigi - Venemaa - kätte.
Riigipea vastas: "Ma ei tea, võibolla Lääne poliitikutel on sellised mõtted ja nad tegelevad poliitilise erootikaga, kuid ma ei tea, kas see annab neile mingi naudingu."
Putin teatas siiski, et kahtleb, kas see erootika viib positiivsete tulemusteni. Näitena tõi Vene president esile Iraagi ja selgitas, et sõda selle naftarikka riigiga näitas, et režiimiga võib võidelda, kuid rahvaga sõdida on perspektiivitu.

Rahval on Putinile 1,6 miljonit küsimust
Venemaa president Vladimir Putinile on tema otse-eetris suhtlemisele Vene kodanikega saadetud juba ligi 1,6 miljonit küsimust.
50 protsenti küsimustest puudutavad sotsiaalvaldkonda, teatas RIA Novosti. Inimesi huvitavad ka elamuid, ökoloogiat ja riigipoliitikat puudutavad küsimused.
Kõnekeskusesse püüavad helistada ka välismaalased, keda huvitab Venemaa kodakondsuse saamine. Keskusesse saabub sekundis viis küsimust, mida töötlevad 130 operaatorit.
Täna saavad Venemaa kodanikud esitada küsimusi mitte ainult telefoni, vaid ka interneti ja SMS-ide kaudu.
Vladimir Putin hakkab täna keskpäeval otse-eetris küsimustele vastama kuuendat korda.

Venemaa katsetas ballistilist raketti
Venemaa laskis eile riigi põhjaosas asuvalt Plesetski kosmodroomilt välja mandritevahelise ballistilise raketi, millega prooviti tabada Kamtšatka poolsaarel asuvat sihtmärki.
Katse tehti liikuvalt aluselt tulistatava RS-12M Topol tüüpi raketiga, mille tabamiskaugus on 10 000 kilomeetrit, vahendab Reuters. Rakett suudab kanda ühte 550-kilotonnist tuumapead.
Kesktegevusraadiusega tuumajõudude lepingu (INF) raames on USA inspektorite grupp 1988. aastast saati jälginud RS-12M Topol rakettide tootmist, kuid eelmisel nädalal teatas Putin, et kui lepet ei laiendata teistele riikidele, siis on Venemaal "keeruline selle leppe osaliseks jääda".
Aprillis peatas Venemaa oma osaluse tavarelvastusleppes.

Vene valitsus jätab ajakirjanikud ukse taha
Alates tänasest muutuvad Venemaa valitsuse istungid kinniseks, kuna ajakirjanikud segavat istungite läbiviimist.
Selline otsus oli küpsemas juba ammu, kuid eelmisel peaministril Mihhail Fradkovil ei piisanud julgust pressi ees uksi sulgeda, kirjutas Nezavisimaja Gazeta.
Uue peaministri Viktor Zubkovi valitsemisstiil on kritiseeritavate ametiisikute suhtes karm ja meeletu.
Paljud nendest kaebavad pärast peapesu, et neid häirivad mitte nii palju peaministri sisulised pretensioonid, kui nende avalik iseloom.
Ametiisikute hinnangul õõnestab tele-eetris näidatav kriitika nende mainet regioonides.

Brasiilia politseihaarangus hukkus 12 inimest
Rio de Janeiro slummides toimunud politseihaarangus hukkus 10 narkokaubitsejat, politseinik ja neljaaastane laps.
Ulatuslik operatsioon ligi 400 politseiniku osalusel toimus eile Brasiilia linna Rio de Janeiro agulirajoonides Coreia ja Senador Camara, teatas AP.
Haarangu käigus avasid kohaliku kuritegeliku narkorühmituse liikmed tule politseinike vastu.
Politsei andmetel vahistati 11 rühmituse liiget ning konfiskeeriti hulgaliselt relvi ja kokaiini.

Briti muuseum ei luba neegreid rumalaks pidaval geneetikul rääkida
Suurbritannia teadusmuuseum jättis ära sündmuse, millel pidi esinema neegreid geneetiliselt rumalamaks pidav teadlane James Watson.
Nobeli laureaat James Watson pidi Briti teadusmuuseumis sõna võtma sel reedel, kuid muuseum jättis kogu ettevõtte ära teatades, et Watsoni vaated ületavad lubatava debati piire, vahendab BBC.
USA-s elav James Watson oli äraütlemise ajaks juba Inglismaale sõitnud.
Intervjuus The Sunday Times'ile rääkis 79-aastane geneetik, et aafriklased on geneetilistel põhjustel vähem intelligentsed kui valged ja seega ootab tervet Aafrikat ees sünge tulevik.
Briti teadusmuuseumi esindaja põhjandas teadlasele äraütlemist nii: "Me teame, et väljapaistvad teadlased võivad mõnikod öelda vastuolulisi asju ja teadusmuuseum ei kohku tagasi selliseid teemasid arutamast. Siiski tunneme me, et dr Watson on ületanud lubatava debati piirid ja seega jätame me tema esinemise ära."

Bush hoiatab Kolmanda ilmasõja eest
USA president George W. Bush hoiatas, et Iraani tuumarelvastumine võib viia Kolmanda maailmasõjani.
Bushi avaldus tuli kõigest päev pärast Venemaa riigipea Vladimir Putini riigivisiiti Iraani, kus Putin teatas, et Venemaa ei võta osa ühestki Iraani-vastasest sõjalisest operatsioonist, vahendab Reuters.
Bush teatas Valges Majas pressikonverentsil, et loodab Putinilt vastavate märkuste kohta selgitust.
Putini sõnul arendab Iraan tuumaprojekti kindlalt rahumeelsetel eesmärkidel ning Teheranil pole mingit plaani valmistada tuumarelva.
"Ma soovin teada, kas Putin on endiselt minuga samal arvamusel. Kui me kohtusime septembris Austraalias, siis kinnitas ta, et ei ole samuti huvitatud Iraani tuumarelvastumisest," teatas Bush.

Moskva väitel tappis Gruusia Vene ohvitserid sihilikult
ÜRO raport kinnitab Moskva väiteid, et kaks grusiinide käe läbi hukkunud Vene ohvitseri olid Abhaasia poolel.
Venemaa ning Gruusia pinged saavutasid uue kõrguse 20. septembril, mil Gruusia eriteenistused tapsid kokkupõrke käigus abhaaside rühmitusega kaks abhaasi ning kaks nendega koos viibinud Vene ohvitseri, kes ei kuulu Vene rahuvalvajate sekka. Seitse abhaasi võeti vangi.
Mis seal täpselt juhtus, pole esialgu veel selge. Gruusia väitel oli rühm enne kokkupõrget tunginud sügavale tema territooriumile, üritades ilmselt rünnata Kodori orgu teed ehitavaid töölisi. ÜRO vaatlusmissiooni esialgne raport leiab, et "on tugev alus" grusiinide väiteid uskuda.

Parlament andis Türgi armeele Iraagis vabad käed
Türgi parlament lubab sõjaväel oma äranägemise järgi rünnata kurde Põhja-Iraagis.
Pärast mitmeid hiljutisi inimohvritega lõppenud kokkupõrkeid laiendab see oodatud samm võimalusi, et Iraagi sõtta kistakse veel mitu piirkonna riiki ning vastaspooltele võivad sattuda ka NATO liitlased USA ning Türgi. Suuremamõõdulisem rünnak seab ohtu ka strateegiliselt olulised Kirkuki naftaväljad.
Siiski ei tähenda parlamendi otsus veel otsest rünnakukäsku. Nii üritavad teiste seas USA ning NATO veenda Türgit vaoshoitusele. Iraak, kes on võimalikku sissetungi nimetanud vastuvõetamatuks, palus anda endale veel võimaluse kurdidega ise toime tulla. Teiselt poolt väljendas Ankara karmile poliitikale selgesõnalist toetust Süüria.
Kurdistan ei aita

USA hoiatas Lätit ohu eest demokraatiale ja vabadusele
Mis oht vabadusele? Valitsus pole kriitikaga nõus ja soovib USA saatkonnalt selgitusi.
Kui mitte siseasjadesse sekkudes, siis "sõbralikult" muretsedes pidas USA suursaadik Lätis vajalikuks esineda kõnega, hoiatades ohu eest demokraatiale, ühistele väärtustele ja vaat et lausa lätlaste vabadusele.
"Me oleme näinud sündmusi, mis ei paista sobivat kokku meie ühiste väärtustega," ütles Catherine Todd Bailey 23-minutilises kõnes Läti ülikoolis, kuhu olid läbi metallidetektoriga turvaväravate tulnud teda kuulama nii tudengid kui ka poliitikud. Kuigi suursaadik pöördus üliõpilaste ja noorte poole, oli tema sõnavõtu teravik suunatud just poliitikute pihta.
Bailey meelest on Läti nüüd, kolm aastat pärast EL-i ja NATO-ga liitumist, jõudnud olulisse pöördepunkti. "Milline on tulevikutee? Kas peetakse kinni meie ühistest väärtustest? Kas Läti jätkab reformiteel ja tugevdab õigusriiki, suurendab läbipaistvust ja arendab end edasi vaba ja demokraatliku riigina?" küsis saadik sisuliselt soovitud teed kätte näidates.

Kriitikale kurt Kalvitis vallandas korruptsioonivastase büroo juhi
Kuigi peaprokuratuur ei leidnud korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) juhi Aleksejs Loskutovsi töös piisavalt rikkumisi, et teda vastutusele võtta, otsustas valitsus Aigars Kalvitisega eesotsas ta siiski ametist lahti lasta.
Otsus vajab aga veel parlamendi heakskiitu, mistõttu võib olla kaalu nii USA saadiku väidetaval toetusel Loskutovsile kui ka ekspresident Vaira Vike-Freiberga arvamusel, et Loskutovsi vallandamiseks pole põhjust.
Loskutovs ise on väitnud, et temast võis saada oligarhideks nimetatud Andris *kele ja Aivars Lembergsi mõjuvõimu ohver. Loskutovs on öelnud, et peaminister Kalvitise isiklikult läbi surutud vallandamisotsus on kättemaksuks KNAB-i liiga aktiivse tegevuse eest.

Suursaadik: kõik ühiste väärtustega kokku ei sobi
Suursaadik Catherine Todd Bailey peamiseks sõnumiks võib pidada seda, et Läti demokraatia ja vabadus on ohus ja Läti on teelahkmel, kus rahvas peab valima õige suuna. Seda arvama ja ütlema sundisid saadikut aga mõned hiljutised arengud, mis on ühistele ja sedavõrd siis USA väärtustele sobimatud.
Bailey tõi ka näiteid. "Need on katsed täita kohtud kohtunikega, kes "teavad, mida teha". Katsed manipuleerida seadustega, mis puudutavad julgeolekuteenistusi, et võimaldada suuremat poliitilist sekkumist nende operatsioonidesse. Ja avalikud kampaaniad justiitsinstitutsioonide ja õigusriigi diskrediteerimiseks sel maal," loetles saadik.
USA ja teised NATO ning EL-i riigid saavad aidata, kui Läti jääb kindlaks ühistele väärtustele, ütles saadik. "Kuid valiku peavad tegema lätlased," rõhutas ta korduvalt.

Politsei palub abi tagaotsitava leidmisel
Põhja politseiprefektuuri Ida politseiosakond otsib taga 1977. aastal sündinud Alar Salujärve, kes hoiab kõrvale kohtumenetlusest.
Politsei palub kõigil, kes omavad infot mehe asukoha kohta, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4847, 612 4811 või politsei üldnumbril 110.

Purjus alaealised tegid sõbra autoga lõbusõitu
Tartu politsei pidas täna öösel kinni kaks purjus alaealist, kes olid Lõuna-Eestis sõbra autoga lõbusõitu teinud.
Politseipatrull märkas kella kolme paiku Räpina maanteed mööda Tartusse sisenemas sõiduautot Ford Mondeo, mida politseinikud otsustasid kontrollida, teatas Lõuna politseiprefektuur. Nõlvaku tänava ja Räpina maantee ristmikul andis patrullauto sõidukile peatumismärguande, mida autojuht eiras. Politseinikud hakkasid seepeale sõidukit jälitama.
Auto peatus lõpuks Kallaste maanteel ning selles viibinud isikud jooksid kõrvalolevale põllule. Üks politseinikest jooksis neile järele ja andis korralduse seisma jääda, põgenejad aga eirasid seda ja jooksid edasi. Politseinik oli seejärel sunnitud teenistuspüstolist laskma õhku kaks hoiatuslasku, pärast mida jäi üks noormees seisma, kuid teine jooksis edasi.

Järvamaal hukkus tulekahjus inimene
Roosna-Alliku vallas Vedruka külas puhkes elumajas täna hommikul tulekahju, milles hukkus inimene.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 7: 19. Päästjate kohale jõudes põles ühekorruseline puidust elumaja lahtise leegiga ning hoone katus ja vahelagi olid sisse kukkunud.
Kustutustööde käigus leiti hoonest hukkunud inimene. Hoone hävis tules praktiliselt täielikult, püsti jäid vaid söestunud seinad. Tule levik lähedal asunud kõrvalhoonele hoiti ära.
Sündmuskohal töötas neli päästemasinat ja Järvamaa operatiivkorrapidaja. Kustutustööd ja otsingud sündmuskohal jätkuvad.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Eestis on sel aastal tulekahjudes hukkunud 96 inimest, neist 8 Järvamaal.

Linnavolinik tahab alaealistele alkomüügi takistamiseks ühtset süsteemi
Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Tarmo Kruusimägi algatab tänasel istungil eelnõu, millega soovib ühtset kassasüsteemi alaealistele alkoholimüügi takistamiseks.
Eelnõu kohaselt tuleks poodidel, kus on kasutusel arvutipõhine kassasüsteem lisada sellele uuendus, mille puhul alkoholi müümisel tuleks iga kord ekraanile kiri ostja dokumendi kontrollmiseks, teatas IRLi fraktsiooni nõunik.
"Hiljuti tõi Prisma Peremarket oma kaupluste kassadesse uuendusliku alkoholimüügi kontrollsüsteemi," tõdes Kruusimäe. "Et aidata kassapidajatel ära hoida alkoholimüüki alaealistele, on otstarbekas Prisma poolt astutud vastutustundlikku sammu üldistada."
Müüjad soovivad pikkade järjekordade korral kliente võimalikult kiiresti teenindada ja nii on vajadus kontrollida nooremapoolsete õlleostjate vanust Kruusimäe hinnangul lihtne ununema.

Infrapuna-andurid jälgivad jalakäijaid
Tallinna transpordiamet otsustas olemasolevad Pirita tee kollased vilkuvad foorid varustada jalakäijate infrapuna-anduritega.
"Kollased vilkuvad foorituled lülituvad sisse hetkel, kui jalakäija jõuab infrapuna-anduri mõjupiirkonda. Sellega on võimalik anda autojuhile juba eemalt märku jalakäija olemasolust ülekäigurajal. Kui jalakäijat anduri piirkonnas ei ole, ei hakka ka kollane foorituli tööle," ütles abilinnapea Jaanus Mutli Tallinna pressiteenistuse vahendusel.
2007. aasta eelarves on fooride investeeringuteks ette nähtud 7,9 miljonit krooni, millest nimetatud infapuna-süsteemidele kulutused kaetakse.
"Infrapuna-andurite paigaldamine on taas üks paljudest meetmetest, mida me rakendame selleks, et jalakäijate turvalisus Tallinna liikluses suureneks," lisas Mutli.

Arhitektide liidu esimees Ülar Mark: pakutud raehoone asukoht parem
Mark: tundub, et linnavalitsus on arvestanud kriitikat, mida on varem tehtud.
Eesti arhitektide liidu (EAL) esimehe Ülar Marki hinnangul on linnavalitsuse pakutud uue raehoone asukoht Mere pst ja Põhja pst ristmikul parem lahendus kui varasemad.
Mark ütles, et EAL-i üldist seisukohta on veel vara anda, kuna linnavalitsus esitas linnahalli ümbruse korrastamise ja ka uue raehoone asukoha kava alles eile. Marki sõnul arutab arhitektide eestseisus küsimust paari nädala pärast ja annab siis ka üldisema tagasiside.
"Minu isiklik seisukoht on aga, et praeguse raehoone asukoha puhul on linnavalitsus arvestanud kriitikt, mis varem on tehtud, ja otsinud parimat varianti. Kindlasti on see lahendus parem kui varasemad," märkis Mark.
Mark lisas, et arhitektide liit ootab nüüd sisulist kavandit, milline on linnaruumiline idee ala korrastamiseks, kuidas koostati kavandid ja mis on edasised sammud.

Savisaar ei välista linnale digitaalkanali loomist kunagi tulevikus
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ei toetanud linnavalitsus tänasel istungil küll digitaalvõrgu baasil linnatelevisiooni loomise eelnõu, kuid ei välista selle loomist tulevikus.
Linnavalitsus põhjendas oma tänast keeldumist sellega, et projekt läheks väga palju maksma ning selleks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu.
"Küsimus on pigem vormistuslik, me tegeleme selle teemaga edasi ja üldse ei välista, et meie meediaosakond tuleb millegi ligilähedase, aga korralikult põhjendatud teemaga välja tulevikus," märkis Savisaar tänasel pressikonverentsil.
Linnapea rääkis, et teema oli talle südamelähedane juba siis, kui ta oli majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Piritale kerkib uus lasteaed
Linnavalitsus kehtestab Kose tee 58 krundile kuuerühmalise lasteaia rajamist võimaldava detailplaneeringu ning rajatav lasteaiahoone on mõeldud 120 lapsele. "Krundil asub juba kaks lasteaiahoonet ja mänguväljakud, neile lisaks ehitatakse uus lasteaiahoone ja neli mudilaste mängumaja," ütles abilinnapea Taavi Aas.
Kuus rühma
Uus lasteaiahoone on mõeldud kuuele rühmale ehk 120 lapsele. Hoone asukoht on valitud nii, et kõrghaljastust tuleks likvideerida võimalikult vähe. Kavandatud on ka mänguväljakud ning määratud mängumajade asukohad.

Nõelasilma värava ekraanil mõrad sees
Värava kõrval olevasse orva esmaspäeval paigaldatud videoekraanil näeb Igor Ruusi valmistatud videoklippi Harju tänava ajaloost. Kurb on asjaolu, et juba on ekraanil sees mõrad. Mõrad ei ole õnneks nii suured, et segaks videoklipi vaatamist. Videoklipp on helindatud viies keeles ja seda on võimalik vaadata iga päev kella 9-23.

Viina näppamine tõi mehele süüdistuse
Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kohtu ette järjekordse aprillirahutustes osalenud noormehe, kellele sai saatuslikuks lõhutud poevitriinist viina näppamine. Politsei uurimisandmetel kasutas 20-aastane Maksim tänavu 26. aprilli õhtul Tallinnas märatsevas rahvahulgas ära üldist segadust ning varastas lõhutud poevitriinist kaks pudelit viina ja pudeli veini.

Aprillirahutuste korraldajaid ootab lähiajal kohtutee
Pronkssõduriga seotud rahutuste organiseerimises kahtlustuse saanud venemeelse liiklumise Öine Vahtkond liidreid
ootab peagi kohtutee, sest riigiprokuratuuri kinnitusel saadab menetlust juhtinud riigiprokurör Laura Vaik süüdistusmaterjalid lähipäevil kohtusse.
Kaitsepolitsei lõpetas aprillirahutuste korraldamise kriminaalmenetluse kohtueelse uurimise juba pea pool kuud tagasi ning prokurör andis toimikud uurimistulemustega tutvumiseks kuriteos kahtlustatavate kaitsjatele.
Kaitsepolitsei algatas Öise Vahtkonna liidrite Mark Sirõki (18), Dmitri Linteri (33), Maksim Reva (32) ja Dimitri Klenski (61) tegevuse uurimiseks kriminaalmenetluse aprilli lõpus pärast massirahutusi. Kõik neli said kahtlustuse massiliste korratuste organiseerimises.

Ecoland ehitab Mähele suure toidu- ja majapidamistarvete poe
Ecolandi hotelli juurde kerkib järgmiseks kevadeks 300-ruutmeetrine toidu- ja majapidamistarvete kauplus, mis leevendab Mähe elanike poeprobleemi, sest viimased aastad on nad sisseoste teinud Pirital või Viimsis.
Ecolandi omaniku Viktor *apovalovi sõnul on kindel plaan kahekorruseline kella 7-23 avatud toidukauplus valmis ehitada ja mais avada. "Tahame kauplust väga. Praegu veel projekteerime ja kooskõlastame, aga oleme kiired ehitajad," ütles *apovalov.
Omanik loodab poodi rajades ühtlasi lahendada parkimisprobleemid hotelli ümbruses. "Aasta-poolteist tagasi oli siin pood, aga see oli väike - ainult 70 ruutmeetrit. Muidu koht on hea, ligi pääseb Randvere teelt ja Pärnamäe teelt," märkis ta.

Linn kärpis Paasiku kõrghoonet
Paasiku tänavale rajatava kõrghoone mahuks lubati 22 korruse asemel vaid kaheksa.
Linnaplaneerijad lükkasid tagasi ärimees Oleg Grossi soovi rajada Paasiku kaubanduskeskuse juurde 22-korruseline äripindadega korterelamu, lubades kuni kaheksat korrust.
Aktsiaseltsi OG Elektra eesmärk oli ehitada Paasiku kaubanduskeskuse juurde äripindadega korterelamu, mis oleks osaliselt keskushoonega seotud. "Kaheksakorruseline võttis meil hoo maha," ütles Gross. Mis äriplaanist edasi saab ja kas üldse midagi saab, Gross öelda ei soovinud. "Koostame detailplaneeringut ja oleme ootel," märkis ta. "Praegu on plaanid nii, et me mingil juhul ei julgeks üldse ehitama hakata."
Ärimees pidas võimalikuks, et pealinnas loobutakse üleüldse igasugusest arendustegevusest. "Tallinn on eriline venitaja - raske on kellegagi jutule saada. Tallinn on väsitav," pahandas Gross.

Pirita jääväljak parandab pealinna uisutamistingimusi
Pirita spordikeskuse suure liuvälja kõrvale tuleb kaks uisulaenutusputkat.
Pealinna kesiseid uisutamistingimusi leevendab pisut Pirita spordikeskuses avatav suur valgustatud uisuväljak, mida soojemal ajal kasutatakse hoopis tennise mängimiseks.
Praegu on kõik ettevalmistustööd platsi avamiseks lõpule viidud ja oodatakse üksnes jää tootmiseks vajalikke miinuskraade. "Meie ei ole vanajumalaga külma tellimiseks diili teinud," ei osanud Pirita spordikeskuse direktor Aavo Aunroos veel prognoosida kindlat avamispäeva.
Praegu veel rohelisena särava 43x43 meetriste mõõtmetega väljaku alla on peidetud jääplatsi rajamiseks vajalik torustik ja plats ise on ääristatud korraliku raudaiaga, mille ümber on piisava valgustuse tagamiseks püsti pandud seitse suurt prožektorit.

Ebakõlad sundisid Ants Leemetsa Vene Teatri nõukogust lahkuma
Kultuuriminister Laine Jänes rahuldas eile Ants Leemetsa palve astuda tagasi sihtasutuse Vene Teater nõukogust ja nimetas tema asemele Aivar Mäe.
Kultuuriministeerium soovib, et teater töötaks tõrgeteta edasi ning saaks keskenduda loomingulisele põhitegevusele. Ministeeriumi pressiteate järgi kinnitas nõukogu eilsel koosolekul, et tegeleb aktiivselt teatris tekkinud ebakindla olukorra lahendamisega.
Kultuuriministeeriumi teatrinõuniku Tõnu Lensmendi sõnul sattus teater vähese piletitulu tõttu rahalistesse raskustesse, mistõttu võttis teater pangast viis miljonit krooni arvelduskrediiti. Laenu tagasimaksmine pole aga veel alanud.
Mullu augustis lõppenud ja üle kahe aasta kestnud ehitustööde tõttu ei ole teater saanud normaalselt oma põhitegevusega tegeleda ning teatri juhtkond ei ole suutnud organiseerida omatulude suurendamiseks külalisetendusi.

Prisma: esialgne õiguskaitse on igati kaalutud ja seaduslik
Alkoholi müügiloast ilma jäänud Kristiine Prisma juhataja Margus Musthalliku sõnul esitas ettevõte eile kohtule oma seisukoha esialgse õiguskaitse osas, kus leiab, et see on igati seaduslik.
"Esitame oma vastuse Tallinna määruskaebusele tänase (eilse - toim) päeva jooksul, kuid meie seisukoht on, et kohtu 1. oktoobril tehtud otsus oli põhjalikult kaalutud ja seaduslik," ütles Musthallik.
Kohus põhjendas esialgset õiguskaitset sellega, et keeluga võidakse riivata ebaproportsionaalselt kaebaja põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadust. Kohtulahendita alkoholimüügi keeld võib Kristiinele kaasa tuua miljonitesse ulatuva saamata jäänud tulu.

Puhas elu pole veel pikem elu
Tavamõtlemise järgi võtavad isegi ohutud bakterid oma peremeesorganismilt energiat ja lühendavad tema eluiga.
Kuid äsjased uuringutulemused näitasid, et bakteritest puhastatud kärbsed ei ela sugugi kauem kui nende bakteriküllased kaaslased.
Nii kärbestel kui ka inimestel kasvab vananedes nende sees ja pinnal elavate bakterite kogus. Seepärast arvati, et see kiirendab surma.
Kuid California ülikooli teadlased võrdlesid tavalisi äädikakärbseid sellistega, kes sündisid munadest, mida oli pestud antibiootikumides ja kasvatatud bakterivabas keskkonnas. Neile söödeti isegi desinfitseeritud toitu.
Üllataval kombel elasid mõlemat sorti äädikakärbsed keskmiselt 65 päeva.

Sündis Akadeemia väike sugulane
Uus ajakiri Akadeemiake, mis määratleb end õpilaste teadusajakirjana, ilmub kolm korda aastas ja on saadaval vaid tellimisel. Autoriteks ja sihtrühmaks on keskkooliõpilased. Tööd on üsna ühtlase tasemega ja üllatavalt põhjalikud. Sisu enamjaolt humanitaarne, kirjutised läbivad mingi akadeemilise sõela, mistõttu noorte ajakiri on ehk liigagi akadeemiline. Soovitan soojalt emadel-isadel oma vaimsete huvidega teismelistele tellida.
Vaata
www.metsaylikool.ee/akadeemiake

Nobeli keemiapreemia võitis piirinähtuste uurija
Tänavuse Nobeli keemiapreemia laureaat Gerhard Ertl on aastakümnete pikkuse tööga aidanud tõhustada nii põllumajandust kui ka autotööstust. Tema töö näitab tippteaduse olulist osa meie igapäevaelus.
Suured ja keerulised asjad ei juhtu mitte ainult ida ja lääne piiril või siis kristluse ja muhameedluse piiridel. Keerulised sündmused toimuvad ka aine eri olekute piiridel. Nii nagu näiteks gaasi ja tahkise piiril. Füüsikud ja keemikud on seda teadnud juba sadakond aastat. Kuid seda annab ikka edasi uurida.
Kui näiteks gaasi molekulid satuvad raua pinnaga kontakti, siis võivad nad laguneda ja tekkinud aatomid ühineda mõne teise gaasi aatomitega - sündmus, mis gaaside segus, näiteks õhus, ei juhtuks.
Õhust võetud preemia
Tavakujutelma kohaselt kujutatakse keemikut ette tegelasena, kes segab oma katseklaasides ja kolvikestes kokku mingeid salapäraseid ained ja siis saab kätte mingi uue ühendi. Kuid üha enam on ka keemia muutunud piiriteaduseks. See tähendab teaduseks, mis uurib kahe eri keskkonna kokkupuutepinnal olevaid nähtusi. Ja just selliste piirinähtuste mõistmine on viimasel ajal andnud inimesele võimaluse toota lämmastikväetisi, valmistada õhku vähem saastavaid autosid, taibata, kuidas moodustuvad osooniaugud või siis toota üha tillukesemaks muutuvaid elektroonikaseadmeid.

Tööandjad majanduskriisi ohtu ei näe
Eesti majanduses on küll tunda ohumärke, majanduskasv on pidurdumas ja inflatsioon tõusuteel, kuid mingist kriisist ei saa juttugi olla, tõdeti Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud seminaril.
Seminari, mille teema oli "Kas Eesti seisab majanduskriisi lävel?", sõnavõttudes leiti, et inflatsiooni pidurdamiseks peaks eelkõige piirama palgakasvu avalikus sektoris ning jätkama konservatiivset eelarvepoliitikat, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
Väitlusringis tõdeti, et palgasurve algas juba Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga, sest kui ühise tööjõuturu katla ühes servas on töötajal üks hind ja teises on see hind kümme korda kõrgem, juhtub kaks asja. Konkurentsivõimeline tööjõud hakkab lahkuma ning samas suureneb surve palgatõusuks Eestis.
"Tähtis on, et laiem avalikkus mõistaks neid ohte, mis on palganõudmiste taga ja nii avalik kui erasektor katsuks sellisele ühiskondlikule kokkuleppele jõuda," ütles Tööandjate Keskliidu esimees Tarmo Kriis.

Statoil tõstis bensiini hinda
Eesti suurim autokütusemüüja Statoil teatas äsja, et tõstis oma tanklates bensiini hinda 40 sendi võrra.
Käesoleva jaehinna muudatusega tõusis bensiini hind 40 senti liitri kohta ja diislikütuse hind jäi samaks, biokütuse hind tõusis 40 senti. Automaatjaamades tõusis kütuse hind 40 senti liitri kohta ja diislikütuse hind jäi samaks.
Statoil kehtestas oma teenindusjaamades järgmised hinnad: bensiin 95 EURO 13,75, bensiin 95 EURO Ultima 14,00, bensiin 98 EURO Ultima 14,25, diislikütus D EURO Fortis14, 15, bioetanool E85 12,35. automaatjaamades on kehtestatud järgmised jaehinnad: bensiin 95 EURO 13,50, bensiin 98 EURO 14,00, diislikütus D EURO 13,90.

Tõnisson: Euroopa Liidu hurraa hakkab läbi saama
Endise majandusministri Liina Tõnissoni sõnul oli Eesti rekordiline majanduskasv tingitud Euroopa Liiduga liitumisega seotud suurtest ootustest.
"Euroopa Liiduga liitudes olid nii suured võimalused. Ootasime, arvasime, et nii saabki jäädavalt," rääkis Tõnisson tänasel tööandjate keskliidu konverentsil. Tema sõnul ei saa me enam "hüpata ühelt lillelt teisele, sel ajal kui sipelgas töötas."
Tõnissoni sõnul oleks riik 2004. aastal pidanud arvestama sellega, et tööjõu vaba liikumine tõi endaga paratamatult kaasa suuremad palgad ja inflatsiooni. Ta täpsustas, et riigi all peab ta silmas kõiki - nii valitsust, riigikogu kui ka Eesti Panka.
"Meie ei osanud inflatsiooni tõusu õhinas ette näha, poliitiliselt oli nii oluline maailmale kinnitada, et euro tuleb," tõdes ta.

Väo soojuselektrijaam sai nurgakivi
Täna sai nurgakivi Tallinna piirile Väole kerkiv soojuse ja elektri koostootmisjaam, mis läheb maksma ligi poolteist miljardit krooni.
Jaam kuulub OÜ Digismartile, millest 75% kuulub U.S. Invest AS-i tütarettevõttele Norman Invest OÜ ning veerand Dalkia grupi ettevõttele AS Tallinna Küte.
Puiduhaket ja turvast toorainena kasutama hakkava jaama nurgakivi panemisel olid tegevad Prantsuse Vabariigi suursaadik Eestis Daniel Labrosse, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, AS-i Tallinna Küte juhatuse esimees Kristjan Rahu, OÜ Digismart nõukogu esimees Priit Maran ning Norman Invest OÜ suuromaniku U.S. Invest AS nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa.
"Sooja ja elektri koostootmine on keskkonnasäästlik ning efektiivne. Väo koostootmisjaam näitab ka, et elektritootmisel Eestis on alternatiive Vene gaasile ja rahvuslikule aardele põlevkivile," ütles Väo elektrijaama pikaajaline arendaja ja OÜ Digismart nõukogu esimees Priit Maran.

Sõerd: Eesti peaks Lätilt eeskuju võtma
Endine rahandusminister Aivar Sõerd leiab, et Eesti valitsusel oleks Läti kolleegidelt kindlasti midagi õppida, mis puudutab Läti valitsuse samme avaliku sektori kulude vähendamiseks ning programmi inflatsiooni allasurumiseks.
Sõerdi sõnul on mitmete näitajate osas olukord Lätis Eestiga võrreldes parem. Konkreetsete näidetena tõi ta välja väli valitsuse programmi inflatsiooni allasurumiseks. "Tänaseks ei ole see tulemusi andnud, kuid võib-olla annab see tulemusi aastate pärast," ütles ta tööandjate keskliidu konverentsil.
"Läti valitsus võttis eesmärgiks piirata avaliku sektori palgakasvu 10 protsenti. Meie plaan kasvatada avaliku sektori kulusid 25 protsenti, ei ole kindlasti praegusele tsüklile kohane," lisas ta.
Eksminister lisas, et kuigi avaliku sektori töötajate palgakasv on suunatud sisejulgeoleku kindlustamiseks (nt politsei ja arstide palga tõstmiseks), tõstab see avaliku sektori baaskulutuste taseme päris kõrgele tasemele ning tekib küsimus, mis saab järgmisel aastal, kui tulu ei laeku üle?

Prisma võib kohtuistungini alkoholi edasi müüa
Tallinna halduskohus otsustas täna mitte rahuldada Kristiine linnaosa valitsuse määruskaebust ja seega võib pood kohtuistungini alkoholi edasi müüa.
Tallinna halduskohtu pressiesindaja Jaanika Topkin ütles Päevaleht Online'ile, et Prisma vastus linnaosa valitsuse määruskaebusele jõudis kohtuni eile.
"Täna otsustas kohus jätta linnaosa valitsuse määruskaebuse rahuldamata ja jätta Prismale alles esialgne õiguskaitse. Samuti saatis halduskohus küsimuse arutamise edasi ringkonnakohtusse," märkis Topkin.
Seega ei õnnestunud Kristiine linnaosal alkoholimüüki Kristiine Prismas kohtuistungini peatada.
Kristiine Prisma juhataja Margus Musthallik ütles eile, et tema hinnangul on esialgne õiguskaitse igati seaduslik ja kohus kaalus seda piisavalt põhjalikult. Kohus põhjendas õiguskaitset sellega, et karistuse määr oli rikkumisega võrreldes liialt suur ning ettevõte kannataks ilma kohtulahendita alkoholi müügi keelu korral põhjendamatult suurt majanduskahju.

Putin: selle aasta inflatsioon ületab 8%
Täna otse-eetris rahva küsimustele vastates ütles Vladimir Putin, et Venemaa ei suuda selle aasta inflatsiooni 8 protsendi tasemel hoida.
"Juba praegu moodustab inflatsioon 8,5 protsenti, aga aasta lõpuni on veel kaks kuud," ütles Putin.
Ta kinnitas, et valitsus on kõik vajalikud meetmed, mis aitaksid hindade kasvu stabiliseerida, kasutusele võtnud.
Vene rahandusminister Aleksei Kudrin on ajakirjanikele öelnud, et Venemaa lõpetab selle aasta 10 protsendi suuruse inflatsiooniga.

Raudteevedude madalseis päästis jõhvilased mürast
Tervisekaitseinspektsioon rahuldas Eesti Raudtee vaide ja tühistas Virumaa tervisekaitsetalituse ettekirjutuse, mis nõudis Jõhvi Raudtee tänava piirkonnas mürataseme vähendamist.
Virumaa tervisekaitsetalitus tegi raudteele 15. augustil ettekirjutuse, kus soovitati vähendada Jõhvis Raudtee tänava piirkonnas mürataset, sest kohalikud elanikud pöördusid kaebusega tervisekaitsetalituse poole, kuna neid häirivat lähedalasuval raudteel liiklevate rongide müra.
Tervisekaitseinspektsioon jõudis Eesti Raudtee poolt esitatud andmete põhjal järeldusele, et kui kaubarongide müratase ületas enne käesoleva aasta aprilli öösel mõnevõrra lubatud norme, siis praeguseks, kus kaubaveomahud Eesti Raudteel on oluliselt langenud, seda probleemi enam pole.

Lihatoodete hinnad hakkavad tõusma
Kui viimastel kuudel on karmiks reaalsuseks saanud leiva-saia ja piimatoodete hinna järsk tõus, siis lähikuudel teevad samasuguse hüppe lihatoodete hinnad, sest teravili läheb loomade toidulaualt energiatööstusse.
Prognoositakse, et lihatoodete hinna järsk tõus tabab tarbijat valusalt tuleva aasta esimesel poolel, kirjutab Virumaa Teataja.
Liha- ja jõusöödatootja Urmas Laht teab praegu nelja Eesti farmerit, kes seakasvatusega tegelemise praeguse hinnasurve tõttu lõpetavad. Suurim suletav seafarm on 5000pealine, teised 2500 seaga.
"Arvestades jõusööda järsku hinnatõusu, peaks praegu sealiha kokkuostuhind olema 28-29 krooni kilost, millele lisandub käibemaks," ütles Urmas Laht. "Sellise hinnataseme juures oleks lihatootja jätkusuutlik. Aga see ei anna veel kasumit tõsise investeeringu tegemiseks, vaid aitaks praeguseid tootmismahtusid hoida," kommenteeris ta. Kui siia lisada lihatööstuse ja kaubandusvõrgu kasumimarginaalid, siis algab liharümba kilohind 45 kroonist.

Ekspress: Tallink nöörib eestlasi
Tallinki laevapilet Tallinnast Stockholmi maksab keskmisest kolm korda rohkem kui Stockholmist Tallinna.
Reis Tallinnast Stockholmi kahekohalises aknata B2 kajutis maksis 2291 Eesti krooni, sisaldades kuldkaardi alla-hindlust, kirjutab Eesti Ekspress. Reis Stockholmist Tallinna samaväärses kajutis ja tingimustel maksis 680 Eesti krooni.
Pileti saab Eesti eestlane osta vaid Tallinnast, mitte kasutada soodsat võimalust broneerida reis näiteks Stockholmist suunal Tallinn-Stockholm-Tallinn.
Miks sõit Tallinnast Stockholmi üle Läänemere on mitu korda kallim kui miili pealt sama teekond Stockholmist Tallinna üle Idamere (Östersjön), Tallinkis vastata ei osata.

Eesti Energia soovib osaleda Soome tuumaprojektis
Majandus- ja kommunikat-siooniminister Juhan Parts teavitas täna valitsust Eesti Energia kavandatavast kirjalikust pöördumisest Teollisuuden Voima OY poole sooviga osaleda Soome tuumaprojektis.
Eesti Energia on huvitatud tuumajaama projektis osalemisest selleks, et katta tarbijate kasvavat nõudlust elektrienergia järele pärast olemasolevate võimsuste väljalangemist, teatas valitsuse pressiesindaja.
Samuti selleks, et mitmekesistada tootmisvõimsuste portfelli ja maandada põlevkivi kui CO2 intensiivse kütuse põletamisega seotud riske.
Leedu uue jaama projekt ning Soome kuuenda reaktori ehitus on kaks reaalset võimalust tuumajaama rajamisel osalemiseks. "Arvestades Leedu tuumaprojekti senist kulgu on tõenäoline, et Soome kuues reaktor saab valmis varem kui Leedus kavandatav jaam," ütles Parts.

Seadus raskendab SMS-laenude saamist
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, millega muudetakse raskemaks ka SMS-laene pakkuvate firmade töö.
Uue seadusega peaks raskenema ka SMS-laenude andmine kolmandatele isikutele, sest SMS-laene pakkuvad firmad peavad tuvastama laenusoovija dokumendi alusel. "Nii kaob võimalus SMS-laenu teel kelleltki raha välja petta," selgitas rahandusminister Ivari Padar.
"Kiiresti muutuvas maailmas tuleb senisest enam tähelepanu pöörata nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamisega võitlemisele. Tegu on tänapäeva maailmas aina teravamate probleemidega, mis puudutavad meid kõiki," ütles Padar. "Nende kuritegude ennetamine kaitseb kogu Eesti majandusruumi usaldusväärsust," lisas ta. "Eelnõud on tublist täiendatud - enamikku kooskõlastusringidelt saadud ettepanekuid rahandusministeerium ka arvestas."

Arakas: kinnisvarahindade tõus oleks kriisi viinud
Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas ütleb tänases Eesti Ekspressis, et kui kinnisvarahinnad oleksid oma harjumuspärase kasvutempo säilitanud, oleksime pigem varem kui hiljem kriisini jõudnud.
"Öeldakse, et majandustsüklite vaheldumine saab alguse just kinnisvarahindade muutumisest. Kui senini olime nautinud kolme aasta vältel keskmiselt umbes 40 protsendi suurust elukondliku kinnisvara hindade tõusu, siis 2007. aasta esimeses kvartalis tõus peatus väga selgelt," kirjutab Arakas.
"Tegemist oli oodatud uudisega ja seda just pankadele. On ju üldteada, et et Eestis tegutsevate kommertspankade laenuportfelli suurem osa on just kinnisvaras," lisab Arakas.
Oodatud stabiliseeriumise asemel jõudsime Araka sõnul teise äärmusesse - kui kaks aastat tagasi oli laialt levinud arvamus, et osta täna, sest homme on kallim, siis täna on arvamus, et osta homme, sest siis on kinnisvara odavam.

Diveci loojad võlgu 11 miljonit krooni
Maksu- ja tolliamet asus Diveci loojatelt Priiten Tammelt ja Erik Vallastelt sisse nõudma rohkem kui 11 miljonit krooni makse, millele lisandub kuriteoga tekitatud kahju.
Kaks viimast kohtulahendit jõustusid septembri keskel, sest riigikohus ei võtnud Tamme ja Vallaste kaebusi menetlusse. Lisaks sellele, et mehed õpetasid Eesti ärieliiti makse optimeerima, jätsid nad ka ise maksud maksmata. Sestap määras maksuamet Tammele 4,2 miljonit ja Vallastele 7,3 miljonit krooni täiendavat tulumaksu, kes pole raha veel ära maksnud, kirjutab Äripäev.
Ehkki kõik Divecist alguse saanud maksukontrollid on tänaseks lõppenud, pole ligi poolsada maksude optimeerijat neile määratud summat ära maksnud ning osa juurdemääratud summadest läheb varsti ilmselt kustutamisele.

Suured maadevahetajad hoiavad suu lukus
Suured maadevahetajad ei taha maadevahetuse skandaalist aasta pärast selle lahvatamist enam midagi rääkida. Kas nad on kapos ka pärast aastataguseid sündmusi käinud täiendavalt aru andmas, selle koha pealt on suud lukus.
"Kas on või ei ole - sellistele küsimustele ma ei vasta. Ärge mind selliste küsimustega palun tülitage," kõlas ASi Maasu juhatuse liikme Mati Polli lühike vastus ajakirjaniku küsimusele, kas ka teda on kutsutud ülekuulamisele, kirjutab Äripäev.
Sarnaselt Polliga oli ka ASi Uuemõisa Invest juhatuse liikme Koit Uusi suu lukus. "Ma ei taha sellistel teemadel spekuleerida. Sellega on nii palju vahtu ja infot üleval, et pole mõtet midagi lisada. Eks paistab," ütles Uus külmalt, kuid soostus kinnitama, et teda kapo pole tülitanud.
Küsimustele otsustas vastamata jätta ka OÜ Mell juhatuse liige Tarmo Pedjasaar.

Ülihea kartulisaagi tõttu pole sel talvel vaja kartulit importida
Kehvematel aastatel on olnud vaja kartulit mujalt juurde vedada juba detsembris.
Tänavu saavad põllumehed eestlaste lemmiksaadust kartulit võrreldes eelmise, tootjaile üsna nukraks kujunenud aastaga keskmiselt viiendiku võrra rohkem, kinnitab MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees Arvi Hamburg. Mitmesajal hektaril kartulit viljeleva tulundusühistu Talukartul juht Priit Landman on optimistlikumgi, hinnates saagikust paiguti kaks korda kõrgemaks.
"Enne aprilli ilmselt nüüd importima ei hakata," ennustab Landman. Eesti kartuli kilohind on eelmise aastaga võrreldes samuti märksa madalam ja kaupluseketid ostavad kodumaiseid mugulaid meelsasti. Kui 2006. aasta sügisel oli Laheotsa talu kartulikilo käibemaksuvaba väljamüügihind 5,5 krooni, siis tänavu on see langenud 3,3 krooni tasemele.

Kreenholmi kinnisvara ostavad omanikud
Oktoobri jooksul plaanivad Kreenholmi Valduse AS-i suur-omanikud osta neile kuuluva ettevõtte Narva Gate kaudu kogu sealse kinnisvara välja.
Kreenholmi Valduse AS-i omanikfirma Boras Wäfveri müüb kogu oma 61 hektaril asuvad 133 hoonet maha tänavu augustis asutatud Narva Gate OÜ-le, mille omanikuks on ka tekstiiliettevõtte suuraktsionärid Mats Gabrielsson ja Carl Claesson. Müügi hinnaks kujuneb 350 miljonit krooni.
Ettevõte sõlmib Kreenholmi tekstiilivabrikuga pikaajalise rendilepingu, mille kohaselt jätkatakse tööd samades ruumides.
Narva Gate OÜ juhatuse liikme Jaanus Mikku sõnul plaanib ettevõte hakata ostetud krundil tegelema kinnisvaraarendusega.
Ettevõttel on plaanis ostetud territooriumil korraldada laialdast kinnisvaraarendust ja ka osalist edasimüüki. "Ideetasandil on meil plaanis arendada seal välja inimestele avatud linnak," tõdes Mikk ja lisas: "Plaanide kohaselt rajame sinna elamispinnad, bürood, kaubanduskeskused ja kõik muu ühele linnakule vajaliku." Maha müüakse need objektid, mis ei sobi tulevase linnaku kontseptsiooniga.

SLK tütarfirma sulgeb Sillamäe-Kotka laevaliini
Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarfirma OÜ Narva Line sulgeb Ida-Virumaad ja Soomet ühendanud Sillamäe-Kotka laevaliini.
OÜ Narva Line juhataja Aleksander Froschi sõnul on sulgemise põhjuseks edutult lõppenud läbirääkimised Vene partneritega, mis ei võimalda liinile otsemarsruuti. "Liini avades lootsime saavutada kokkulepet Vene poolega, et võimaldada laeval sõita Sillamäe ja Kotka vahelisel kõige otsemal marsruudil, mis läbib Venemaa territoriaalvete alla kuuluvat Suursaare ümbrust," ütles Frosch. Kokkuleppeni samas ei jõutudki.
Sõiduaeg Kotka suunal on kuus tundi, Sillamäe suunal üheksa tundi. Otsetee Suursaare ümbruse vete kaudu oleks võimaldanud vähendada sõi-duaega kummalgi suunal kahe tunni võrra.

Fenno-Ugria asutus tähistab 80. aastapäeva
MTÜ Fenno-Ugria asutus tähistab oma 80. aastapäeva soome-ugri rahvaste kontsertide ja kirjandusõhtutega üle Eesti ning konverentsiga Eesti Rahvusraamatukogus.
Hõimupäevade suurkontserdid, kus esinevad kõik Eestisse saabunud soome-ugri rahvaste ansamblid, on reedel Tallinnas Eesti rahvusraamatukogus kell 19.00 ning laupäeval Tartus haridus- ja teadusministeeriumi suures saalis kell 16. Kontserdid on kõigile tasuta.
Fenno-Ugria juubelikonverents algab reedel, 19. oktoobril kell 12.00 Eesti rahvusraamatukogus ning seal astuvad ettekannetega üles Indrek Jääts, Svetlana Karm, Taisto Raudalainen, Kadri Viires, Arvo Valton ja Nadežda Ptšelovodova ning Svetlana Tanõgina.
"Fenno-Ugria" loodi Tallinnas 1927. aastal, selle nõukogu juhatajaks oli Konstantin Päts. Nagu praegugi, organiseeris toonane Fenno-Ugria soome-ugri rahvaid ning Eesti, Soome ja Ungari riiki ühendavaid üritusi. Tähtsaimaks iga-aastaseks sündmuseks kujunes alates 1929. aastast hõimupäevade tähistamine.

Muusiku segamine on liiga tavaline
Kontserdikülastajad, kes unustavad sisse mobiiltelefonid ja segavad muusikakuulamist oma jutuvadaga, kannataks justkui mõne kontrollimatu terviserikke all.
Korduma kippuv lugu. Lähed kontserdile saama muusikaelamust, süvened esitusse, püüdes unustada kõik muu, ja õige pea ilmubki teatud kogemusstruktuur, mis pole taandatav pelgaks helide vastuvõtuks. Sisse elades ja kaasa mõeldes käid läbi tõu-sud ja mõõnad, tagasipöördumised ja edasiarendused, jõudes viimaks pingeni, mis üha kestab. Pinevalt jälgid liikumist, mis tõotab kohe jõuda finaalini...
"A nam vsjoravno! A nam vsjoravno!" kõlab äkitselt bravuurikas lööklaul kellegi mobiiltelefoni helinana! Põrgumasina omanik karjub aparaati veel "Halloo!", mispeale muusikaline illusioon laguneb kiiresti ja kaunitest helidest saavad vaid helid. Katsu siis jälle otsa peale saada.

Ungari paviljon sai Venezias Kuldlõvi
Eilsel 52. Venezia kunstibiennaali auhinnatseremoonial jagati neli Kuldlõvi. Rahvusvahelisel kuraatorinäitusel esineva kunstniku Kuldlõvi anti vastuolulisele, poliitiliste ja religioossete teemadega tegelevale León Ferrarile, alla 40-aastase biennaalil osaleja Kuldlõvi sai Emily Jacir.
Rahvuspaviljoni Kuldlõviga auhinnati ungarlasi, keda esindasid kunstnik Andreas Fogarasi arhitektuurivideod. Kunstiajaloolase Kuldlõvi anti Harvardi ülikooli õppejõule Benjamin Buchlohile. Äramärkimise osaliseks sai ka "peene huumoriga rahvuslikku identiteeti uuriv" Leedu paviljon. Kunstnike Nomeda & Gediminas Urbonase töid on näidatud ka Eestis.
Teiseks äramärgituks sai bulgaarlane Nedko Solakov. Elutöö Kuldlõvi anti Mali kunstnikule Malick Sidibéle kätte 10. juunil biennaali avatseremoonial. Juunis avatud biennaali on umbes saja lahtiolekupäeva jooksul külastanud üle 232 000 inimese. Biennaal on avatud 21. novembrini.

NYYD-festivali peakülaline on Mark-Anthony Turnage
NYYD-festivali lõppkontserdil kõlab Helena Tulve teose maailma esiettekanne.
Kes veel pole NYYD-ile jõudnud, siis nüüd on selleks viimane aeg. Homme kell 19 esitatakse Estonia kontserdisaalis festivali pea-külalise Mark-Anthony Turnage'i särtsakat heliteost "Scorched" džässtriole ja orkestrile, mis on valminud kahasse Eestitki külastanud džässkitarristi John Scofieldiga.
Pea poolteist tundi vältav teos väljendab ilmekalt Turnage'i püüdlust ühendada klassikalist muusikat džässiga. Inter-preedid on John Parricelli kitarril, John Patitucci basskitarril, Peter Erskine löökpillidel ning Eesti riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi juhatusel.
Festivali lõppkontsert toimub aga sealsamas pühapäeval kell 19. Kuulda saab Turnage'i teose "A Prayer Out of Stillness" ja Helena Tulve pala "Extinction des choses vues" maailma esiettekandeid, Eesti esiettekannet Erkki-Sven Tüüri kontserdist "Prophety" akordionile ja orkestrile ning möödunud aastal manala teele läinud György Ligeti kuulsat taiest "Atmosfäärid". Esinevad John Patitucci kontrabassil, Mika Väyrynen ning jällegi ERSO koos Eltsiga.

Graafikatriennaali avamisel Kumus jagati raha, roose ja diplomeid
Eile kuulutati Kumus välja 14. Tallinna graafikatriennaali laureaadid. Grand Prix'i au osaliseks sai Oscar Muños Kolumbiast töö eest "Memoriaali projekt", mis kujutab endast viiest sünkroniseeritud videost koosnevat videoinstallatsiooni, kus joonistav käsi visandab portreid, mis lõpuks kaovad. Kahjuks ei saanud kauge maa kunstnik ise preemiat vastu võtma tulla. Eesti kunstnikest sai kaks preemiat Leonhard Lapin - nii linnavalitsuselt kui ka Viinistu kunstimuuseumilt.
Graafikatriennaalil tunnustati diplomitega (vasakult) Eleonore de Montesquiou'd, Curtis Readelit ja Martinus Daane Klemetit. Auhinnad andis üle triennaali president Eve Kask. All reas (va-sakult) Readeli "Tõus" ja Alicia Candiani "Veatu".

Margit Rüütel kaotas teises ringis
Maailma 204. reket Margit Rüütel pääses Prantsusmaal Saint Raphael'is toimuval 50 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF tenniseturniiril teise ringi, kuid seal tuli vastu võtta kaotus edetabelis 76 kohta kõrgemal olevalt Julia Schruffilt.
24-aastane universiaadihõbe kaotas aasta vanemale sakslannale 3: 6, 4: 6. Korra oli kohtutud ka varem ja ka kuus aastat tagasi võitis Schruff, kirjutab Sportnet.
Teine eestlanna Maret Ani (WTA 119) kaotas teatavasti avaringis venelannale Vesna Manasijevale (WTA 179) 0: 6, 4: 6, kes omakorda langes välja teises ringis

Selver Tallinn alistas Pärnu VK raskustega
Täna toimunud Schenkeri Liiga keskses mängus alistas suurfavoriit Selver Tallinn võõrsil napilt 3: 2 Pärnu Võrkpalliklubi meeskonna.
Kohtumist alustas paremini Pärnu, võites avageimi napilt 26: 24. Järgnevad geimid lõppesid tulemusega 25: 19, kuid et ühe neist võitsid pärnakad, läks mäng otsustava viienda geimi peale.
Heitlikult möödunud viiendas geimis pani favoriidi seisuses olnud pealinna meeskond oma paremuse 15: 12 maksma ning pääses seekord ehmatusega. 3: 2 võit tõi Selveri meeskonnale turniiritabelisse 2 punkti, pärnakad said kahe geimi võidu eest ühe punkti. Teises tänases kohtumises on vastamisi SK Riga ja Elvi/Kuldiga.
Pärnu VK - Selver Tallinn 2: 3 (24, -19, 19, -19, -12)

Käsipallur Glinkini karistust jäi kehtima
Eesti Käsipalliliidu Distsiplinaarkomisjon arutas täna spordiklubi Kehra Käsipall protesti Roman Glinkinile mängus HC Kehra- Chocolate Boys määratud diskvalifitseerimisele järgnenud karistuste kohta.
Komisjon, kuulates ära kõik osapooled otsustas, et karistused, mis tulenevad rahvusvahelistest käsipalli võistlusmäärustest ja EKL- i üldkoosoleku otsustest, jäävad kehtima. Seega peab klubi tasuma määratud trahvi ja Roman Glinkinil ei ole õigust osaleda 19.10.07 toimuvas Eesti MV mängus Põlva Serviti - HC Kehra, kirjutab Sportnet.

Tartu loobus Balti korvpalliliiga Tähtede mängust
SEB Balti Korvpalliliiga Tähtede mäng ei toimu käesoleval hooajal Tartus nagu varasemalt liiga poolt teatatud.
Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liikme Harry Lembergi sõnul oleks vastvalminud spordihoones SEB Balti Korvpalliliiga Tähtede mängu korraldamine liiga keeruline, teatab basket.ee
See eeldaks tribüünide monteerimist kergejõustikurajale, mis võtvat aega kaks päeva ja ka teist samapalju nende mahavõtmiseks. Kokkuvõttes peaks seega nädalaks katkestama treeninggruppide tegevuse, mistõttu ei ole selles hallis võimalik korvpallishowd võõrustada. BBL on nüüd sunnitud otsima asendusvariante ja tõenäoliselt pakutakse ürituse korraldamise õigust Tallinnale või mõnele lõunanaabrite linnale.
SEB BBL juhatus pakkus korraldusõigust Tartule, kuna linnas on valminud esinduslik spordihall ning Tartus pole varem korraldatud Tähtede mängu ega ka Final4 turniiri.

Kreeka, Tšehhi ja Rumeenia tagasid pääsu EM-ile
Eilsete valikmängude järel on selged juba kuus järgmisel suvel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel osalevat meeskonda.
Peale korraldajamaade Austria ja Šveitsi ning juba varem edasipääsu kindlustanud Saksamaa võivad kergendatult hingata tiitlikaitsja Kreeka, tšehhid ning viimati 2000. aastal suurturniirile jõudnud Rumeenia.
Mänguvooru põnevuskohtumises muutis enda olukorra väga raskeks Inglismaa koondis, mis jäi Moskvas 1: 2 alla Venemaale. Hetkel püsib Inglismaa edetabelis veel teisel kohal, kuid trumbid läksid juba Venemaa kätte.
Lisandusid kolm edasipääsejat
Kõige tulisemalt pidi edasipääsu eest võitlema tiitlikaitsja Kreeka, sõites külla vihavaenlastele türklastele.
Kõigest pool aastat tagasi kohtuti Ateenas ning toona võttis üllatuslikult kindla 4: 1 võidu Türgi. Seekord saatis õnn juba kreeklasi ning kümmekond minutit enne lõpuvilet lõi kreeklane Ioannis Amanatidis mängu ainsa värava ning kindlustas seega Otto Rehhageli juhendatavale koondisele edasipääsu.

Maarika Võsu: infosulg MM-il oli kellegi harjumuslik lohakus
Eesti epeekoondislane Maarika Võsu sai hiljuti Peterburi MM-võistlustel nii ägeda emotsionaalse löögi, et polnud intervjuuks valmis kümmekond päeva.
Nüüd otsustas ta Eesti Päevalehele selgitada oma Kolgata teed: eemaldamist individuaalvõistluselt ja vehklemisliidult tulnud süüdistusi naiskonna altvedamisest võistkonnavõistlusel.
Mida vastate süüdistusele, nagu oleksite vehelnud naiskonnavõistlusel tujutult ja sellega lausa naiskonda alt vedanud?
Peatreener Tõnu Nurk heitis ette, et ma lausa seisin rajal. Olen tegelnud vehklemisega 25 aastat ja tean, kui olulist rolli mängib naiskonnavõistlusel taktika. Kolmeminutilise matši jooksul peab sportlane otsustama, kuidas konkreetse vastasega vehelda. Kui seis on enam-vähem viigis, ei ole mõtet pea ees rünnakule tormata ja naiskonnale miinuseid tuua. Ja vastupidi: suures kaotusseisus tuleb riskida ja rünnata.

Pingipoiss Pajusalu peab end treeningutel tõestama
Raimo Paljusalu koduklubi Roeselare Knack alustas võrkpalli Meistrite liigat võiduga, kuid eestlane platsile ei pääsenud.
Koduhallis mänginud valitsev Belgia meister Knack ei andnud tugevaima eurosarja avavoorus Poola klubile Jastrzebski Wegielile suurt sõnaõigust. 78 minutiga tambiti poolakad "maa sisse" - tulemus 3: 0 (23, 18, 21).
Platsile pääsevad paremad
"Vastased olid tõesti nii nõrgad, nagu lõpunumbridki näitavad," tunnistas tänavu ainult paaris Knacki treeningkohtumises mängida saanud Pajusalu. "Videote põhjal jätsid nad hoopis parema mulje. Arvestasime, et kui Treviso Sisley on meie alagrupi favoriit, siis teise koha pärast tuleb meil Wegieli ja hollandlaste Apeldoorniga rebima hakata."

Eesti jalgpallikoondise õudne aasta jätkus veel ühe lüüasaamisega
Eesti jalgpallikoondis esines sõprusmängus mannetult - kaitse lekkis ja rünnak toppas.
Kahvatult esinenud Eesti vutimehed kinkisid sõprusmängus Montenegrole selle hiljuti loodud riigi esimese vutivõidu. Oma publikule ei suutnud peatreener Viggo Jenseni hoolealused aga paraku suurt midagi pakkuda - nigelas esituses pettunud fännid kostitasid sinisärke koguni vilega.
"Kõike ei saa täpselt nii teha, nagu publik tribüünil arvab," kostis ründaja Tarmo Kink vastuseks küsimusele, mis tunde pealtvaatajate protest hinge jättis. "Mingi aja oleksid nad võinud ju meid veel toetada," arvas teine edurivimees, Tarmo Neemelo. "Meil on ju õppimisaeg."
Kuid keskkaitsja Andrei Stepanov lausus, et mõistab toetajate pahameelt. "Teie pole rahul, ka mängijad mitte. Kuid me pole ju sadomasohhistid, vaid siiski professionaalsed sportlased."

Inglismaa EM-lootused said tagasilöögi
Eesti jalgpallimeeskonna alagrupikaaslaste Venemaa ja Inglismaa pinev duell Moskvas lõppes võõrustajate 2: 1 võiduga, mis andis valusa hoobi inglaste lootustele pürgida järgmise aasta EM-finaalturniirile.
Venemaa kangelaseks tõusis vahetusest sekkunud Roman Pavljutšenko, kes sepistas nelja minuti jooksul kaks tabamust.
Et Inglismaa jõuaks finaalturniirile, peab Venemaa oma järgmise kohtumise 17. novembril Iisraelis kaotama, sest neli päeva hiljem saavad venelased mängus autsaideri Andorraga tõenäoliselt suure võidu.
"Oleme halvas olukorras," tõdes Inglismaa peatreener Steve McClaren. "Peame lootma venelaste libastumisele mängus Iisraeliga. Aga Iisraelis on raske mängida ning Venemaal seisab veel ees palju tööd."

Nagi avas eestikeelse videoteenuse Toru
Toru on igaühele suunatud videoteenus, kuhu saab lisada oma videoklippe ja mobiilvideosid ning neid ka oma blogisse või kodulehele linkida.
Kahe Eesti suurima Interneti fotosaidi Nagi.ee ja Fotoalbum.ee haldaja OÜ Nagi avas kasutajatele Internetis uue videoteenuse Toru (www.toru.ee). Ettevõtetest kasutajatele pakub Toru võimalust oma sisu avaldamiseks ning turundamiseks, samuti erinevate video- ja filmikonkursside läbiviimiseks.
"Hetkel käivad läbirääkimised Eesti telekanalite, videotootjate ja sõltumatute filmigruppidega nende toodangu avaldamiseks Torus. Samuti hakatakse juba lähinädalatel Torus avaldama erinevate filmikonkursside töid. Toru saab olema ka platvormiks eri tootjate spetsiaalselt Interneti jaoks koostatavate saadete, seriaalide ja klippide avaldamiseks," sõnas OÜ Nagi juht Jüri Kaljundi.

Paljassaare Kalatööstus osales Euroopa suurimal toidumessil
Paljassaare Kalatööstus osales koos Vichiunai Grupi teiste ettevõtetega Euroopa suurimal toidumessil Anuga Kölnis Saksamaal.
Paljassaare Kalatööstus, nagu ka teised Vichiunai Grupi tehased, tutvustas messil kogu tootesortimenti alates paneeritud kalatoodetest ning lõpetades pitsade ja pannkookidega.
AS Paljassaare Kalatööstuse juhatuse esimehe Mauno Leppiku sõnul laienevad pidevalt Paljassaare Kalatööstuse eksporditurud.
"Käesolevast sügisest oleme oluliselt suurendamas müüki Rootsi turule, ning taasalustasime müüki Valgevenesse," lisas Leppik.
Eksport moodustab AS Paljassaare Kalatööstuse toodangust keskmiselt 85%, mis jaguneb 30 riigi vahel.
Anuga mess on maailma juhtivaid toidumesse, mis toimub kord kahe aasta jooksul. Messil osalevad toiduainete tootjad üle kogu maailma. Sel aastal toimus see 13.-17. oktoobrini Saksamaal Kölnis.

Parex Pank avas Narvas kontori
Täna avas Parex Pank Narvas oma teise klienditeeninduskeskuse Eestis, mis hakkab teenindama nii era- kui ka ärikliente.
Parex banka Lääne-Euroopa haru asepresidendi Peteris Pildegovicsi sõnul on AS-il Parex banka koduturul Lätis tugev positsioon - 2. koht aktivate arvestuses, aktivate summa 4,2 miljardit eurot.
"Meie tugevuseks on ka SRÜ turgude põhjalik tundmine, kuna Parex Grupi ettevõtted on SRÜ-s aktiivselt tegutsenud juba 15 aastat. Tänu kuueaastasele kogemusele Eesti turul oleme kindlad, et meie panga teadmised Balti riikide, Lääne-Euroopa ja SRÜ riikide turgudest on olulised nii meie siinsete era- kui ka äriklientide jaoks. Narva harukontori avamine on samm edasi Parex banka Baltimaade laienemisplaanides. Kuna riigi idaosa on praegu üks kõige kiiremini arenevaid piirkondi, soovime võita palju selliseid kliente, kes hindavad meie ulatuslikku äritegevusvõrgustikku ja teadmisi," sõnas Peteris Pildegovics.

Ensto Ensek teenis üheksa kuuga 379 miljonit krooni
Soome kontserni Enso tütarfirma AS-i Ensto Ensek selle aasta esimese üheksa kuu käive oli 379 miljonit krooni, mis on 15 protsenti enam, kui aasta varem samal ajal.
Mitmesuguseid elektriseadmeid ja -tarvikuid tootva ASi Ensto Ensek käibe kasvu tagas ettevõtte juhatuse esimehe Üllas Tähe sõnul tellimuste kasv.
"Eelmise aasta lõpus valmis meil uus metallitehas, tänu millele laienesid tootmisterritoorium ja -võimalused," selgitas Täht ettevõtte teates. "See, et suudame varasemast rohkem tellimusi täita, on kajastunud ka meie käesoleva aasta tulemustes."
Ensto Ensek toodab valgusteid ja elektrikütteseadmeid; samuti turvalüliteid ja muid elektrikilbikomponente ning erinevaid tooteid elektriliinide ehitamiseks nagu klemmid, konksud, traaversid jne. Kokku valmib tehases üle kahe tuhande erineva toote.

Tele2 alustab LG mobiiltelefonide müüki
Mobiilsideoperaator Tele2 Eesti toob müügile LG Electronicsi uued mobiiltelefonid, mis on esindustes saadaval alates neljapäevast.
Juba neljapäeval on kõigil huvilistel võimalik meie esindustes tutvuda LG populaarsete mudelitega, mis naudivad maailmas suurt menu luksusliku ja silmapaistva disaini austajate seas. Loomulikult on kõik mobiiltelefonid saadaval Tele2-le iseloomulikult soodsate hindadega, lausus Tele2-e turundusjuht Kristjan Seema.
Tele2 esindustesse tuleb müüki seitse LG Electronics mobiiltelefonimudelit, sealhulgas eksklusiivse disainiga luksuslikud erimudelid LG KE770 Shine, LG KE880 Chocolate ja LG KE850 Prada. Samuti on võimalik soetada mudeleid LG KE500, LG KE970, LG KP200 ja LG KU580 (3G).

Itella Information kolis uutesse ruumidesse
E-arvete portaali arved.ee käivitaja Itella Information AS alustas tööd täna Tallinnas, Pärnu mnt 139E/13 asuvas büroo- ja tootmishoones.
"Uues majas on meil ideaalsed töötingimused," ütles Itella Information AS-i tegevdirektor Mait Sooaru ettevõtte teates.
Uues hoones on ettevõtte teatel pinda 2500 m2, sellest 1500 m2 tootmispinda ja 900 m2 büroopinda.
"Oleme arvestanud, et vähemalt viieks aastaks on meil arenguruumi. Kui vanas majas paiknes meie tootmine kahel korrusel, siis nüüd on see kõik ühel tasapinnal, mis säästab oluliselt aega ja muudab töötajate elu märksa mugavamaks," rääkis Sooaru.
Hoone arendaja on AS Lynn Group ja ehitaja Ambit Arendus OÜ. Ehitus kestis üheksa kuud.
Itella Information AS on 1997. aastal asutatud informatsioonilogistika teenuseid osutav ettevõte, mis käsitleb aastas üle 22 miljoni arve. Itella Corporationile (endise nimega Soome Post) kuuluvas ettevõttes töötab 46 inimest ja ettevõtte käive 2006. aastal oli 106 miljonit krooni.

Saaremaa golfikeskuse klubihoone saab nurgakivi
Saaremaa Golfi AS teatel saab homme nurgakivi Saaremaa golfikeskuse klubihoone.
"Saaremaa golfikeskuse valmimist on golfisõbrad oodanud juba aastaid ja klubihoone nurgakivi tähendab ehitustööde lõpusirge algust. Järgmisest suvest oleme avatud Eesti üha kasvavale golfimängijate hulgale, kuid eelkõige oleme kavandanud Saaremaa golfikeskusse tuua mängijaid Skandinaaviast, sest golf on seal tõeline rahvasport," ütles Saaremaa Golfi AS juhataja Aivar Aru.
Golfiväljaku on projekteerinud golfiväljakute arhitekt Lassi Pekka Tilander Soomest. Klubihoone arhitekt on Andres Siim arhitektuuristuudiost Siim & Kreis.
1000 m2 pinnaga klubihoones leiavad koha kõik golfiklubi tegutsemiseks ja mängijate teenindamiseks vajalikud ruumid, sealhulgas saunad, riietusruumid ning restoran.

BIG avas Mustika keskuses esinduse
Balti Investeeringute Grupi Pank avas täna Tallinnas Mustika keskuses oma 20. esinduse Eestis.
Mustika keskuse esinduses saab teha kõiki BIGi pakutavaid laenamise ja hoiustamisega seotud tehinguid. Tegemist on BIGi esimese esindusega Mustamäel ja kuuenda esindusega Tallinna regioonis.
BIGil on Balti riikides kokku 37 esindust, neist 20 Eestis, 13 Lätis ja neli Leedus.

ASI investeerib Eesti lemmikloomaportaali
Investeerimisgrupp Ambient Sound Investments (ASI) rahastab eestikeelsetest veebisaitidest välja kasvanud lemmikloomaomanike suhtlusportaale Uniteddogs.com ja Unitedcats.com.
Samuti käivitatakse mõlemad veebilehed neljas uues keeles, teatasid osapooled.
ASI ja Eesti veebiarendaja United Dogs & Cats OÜ (UDC) vahelise kokkuleppe kohaselt saab ASI 15%-lise osaluse UDC-s. Lisaks sellele osaleb ASI ka UDC veebilehtede edaspidises täiustamises. Investeeringu summat ei avalikustata.
UDC on arendamas välja uut tüüpi suhtlusportaale, mis keskenduvad inimeste ühendamisele ennekõike huvide, mitte olemasolevate tutvuste alusel. UDC eesmärk on luua ülemaailmne lokaliseeritud veebilehtede võrgustik ja kasvatada aktiivsete kasutajate arvu. Veebide loomine sai alguse eestikeelsetest saitidest Kutsu.ee ja Kiisu.ee, mis avati 2007. aasta märtsis.

Baskini anekdoodid
Blondiin toob ateljeesse foto.
"Kas te saate mu mehe portreed suurendada?"
"Muidugi, proua."
"Kas te saate kaabu ka ära võtta?"
"Saame, aga sellisel juhul peame teadma, mis soengut teie mees kandis ja mis värvi olid ta juuksed."
"Mille jaoks? Kui te kaabu ära võtate, siis näete ju isegi!"
Taluhüti aknale koputatakse:
"Vanaemake, kas annaksid mulle üheks ööks öömaja?"
Tule, sõdurpoiss
"Ma pole üksi, mul on jefreitor kaasas."
"Pole midagi, seo ta aia külge kinni."
Mõni kuu pärast tutvust:

JÄRJEJUTT (19): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Väliste arvamuste suhtes jäi toonane Kreml väga immuunseks: juba 1. jaanuaril 1980. aastal kõlasid Brüsselis NATO riikide nõupidamisel mõtted boikoteerida Moskva olümpiamänge, iraanlased ja esimesed afgaani põgenikud hõivasid samal päeval Teheranis NSV Liidu saatkonna, USA teatas oma kavatsusest lõpetada teravilja müük NSV Liitu, 15. jaanuaril mõistis sissetungi hukka ÜRO Peaassamblee. Järgnevalt keelati USA-s uue tehnoloogia müük NSV Liidule ja ahendati kalastamisõigusi USA-lähedastes vetes. Esimestest olümpiamängudest Ida-Euroopas, mis toimusid 1980. aasta suvel Moskvas, jäid kõrvale Ameerika Ühendriigid, Saksamaa LV, Norra, Kanada, Jaapan, Argentiina jt.

Uus kangelassari: ahvist inimeseks ja Supermaniks
"Heroese" kaks esimest episoodi jõudsid eile TV3 eetrisse. Tim Kringi loodud sarjas on hulgaliselt tegelasi ning mõnusalt keeruline süžee.
Eesti televaataja ette ilmus esmakordselt India geneetikaprofessor, kes avastab oma isa kadumist uurides teooria, et meie keskel elavad eriliste võimetega inimesed. Noor meditsiinitöötaja üritab veenda oma poliitikust venda, et suudab lennata. Keskkooli kisakoori liige avastab, et on hävimatu. Nad kõik on pealt-näha tavalised inimesed, iga-ühel omad mured, millele evolutsioon lisab mitte nii tavalise ülesande - päästa maailm.
Kogu komplekt meenutab idee poolest pisut "X-Men'i", kuid sarjas "Heroes" on komplekssemad ning laiahaardelisemad süžeeliinid. Tegevus toimub mitmel pool maailmas, sarjas on erisuguse etnilise taustaga tegelasi ning selle abil luuakse mulje kultuurilisest mitmekesisusest.

Oru: venekeelne ETV pole mõttekas
Kanal 2 on vaadatuim telekanal. Kolme viimase aastaga on jõutud kahjumist kasumisse. Eile vastas Arileht.ee lugejate küsimustele kanali juht Urmas Oru.
Kui palju maksab reklaamiminut saate "Tantsud tähtedega" ajal ning kui palju on see tava-hinnast kallim?
Telereklaami müügil on aja arvestusühikuks sekund. Lihtsustatult on ühe reklaamisekundi hinna arvestamise valem selline: saate reiting korda vastava ajatsooni hind. Näiteks "Tantsud tähtedega" viimase saate reiting oli 27 ja super-prime-time'i hind on 78 krooni, seega maksab üks sekund hinnakirja järgi 2106 krooni. Tegelikult võib siia lisanduda mitmesuguseid reklaamipaigutusest ja muust sõltuvaid hinnalisasid, samas on igal kliendil ka oma soodustused ja allahindlused. Kindlasti on tegu praegu kallimate reklaamisekunditega. Tavahinnast erineb see sama palju, kui saate reiting on teistest sama ajavööndi saadete reitingust kõr-gem, s.t umbes kaks korda.

George Lucas hakkab tegema "Tähesõdade" põhjal seriaali
Filmirežisöör George Lucas on asunud tööle "Tähesõdadel" põhineva telesarja kallal. Uus seriaal ei tegele siiski Skywalkerite ega teiste kuuest hittfilmist tuntud tegelaste elu lahkamisega, vaid toob areenile hoopis uued karakterid.
"Sellel ei ole midagi pistmist Luke Skywalkeri, Darth Vaderi ega kellegagi neist tegelastest, see on hoopis midagi muud. Kuid tegu on hea mõttega ning seda on lõbus teha," ütles Lucas intervjuus Los Angeles Timesile ja nentis, et tema lähenemine on riskantne ning telekontsernide veenmine võib osutuda keerukaks, sest idee ei pruugi mahtuda nende "kandilistesse kastikestesse".
Produtsent Rick McCallum on nüüdseks alustanud uue sarja stsenaristide otsinguid.

Terve linn läks digitaal-TV-le üle
Whitehaven, linn Inglismaa ja Šotimaa piiri ääres, läks analoogtelevisioonilt ametlikult üle digi-TV-le. 17. oktoobri öösel asendati BBC One'i, BBC Two, BBC Three, CBBC, BBC News 24 ja Five'i analoogkanalid digitaalkanalitega. BBC kodulehe teatel võttis kogu protsess aega kolmkümmend seitse minutit. Järgmised kanalid ITV1 ja Channel 4 digitaliseeritakse 14. novembriks. Analoogtelevisiooni edastamine lõpeb Ühendkuningriigis aastal 2012.
BBC põhjal Mart Niineste

Integratsioon: hullud päevad forever
Kirjutati ostuhullusest, inimlikest väärtustest ja intelligentsuse mandumisest.
Esmaspäevane Molodjož Estonii avaldas arvamusartikli "Hullud päevad forever", kus räägitakse meeletutest ostuaktsioonidest Tallinnas. "Ostjad ei vaata, kuhu astuvad, põrandal aga vedelevad juba lõhkised kompotipurgid, lömastatud tomatid, džemprid ja kampsunid, mida pannakse suurtesse kastidesse, nagu oleks see prügi, ja külastajad tuhnivad nendes nagu kodutud prügimäel," kirjutab Igor Kalakauskas, kes paneb tähele, et varastatakse üsna palju, kuna kogu kaupa ei jõuta turvaelementidega varustada.
"On raske ette kujutada, mis tulu saavad poed, korraldades selliseid väljamüüke. On ju selge, et paljud hinnaalandused on tühised, kuna keegi ei taha riskida. Imelik, et me iga kord neelame alla sööda, ostes seda, mida veel eile polnud üldse vaja. Kogu selles hulluses on midagi metsikut, ebainimlikku. Viibisin hiljaaegu ühel Kristiines toimunud traditsioonilisel laadal. Loomulikult oli valik tunduvalt tagasihoidlikum, kuid iga külaline tundis ennast palju hubasemalt. Mängis sõjaväeorkester ja talunikud müüsid juurvilja ja mett. Keegi ei trüginud ega püüdnud järjekorrast läbi murda. See andis laadale mingi kohaliku koloriidi," arvab autor, väites, et kõik need vaimuvaesed reklaamid, odavad väljamüügid ja üksteise mahatallamisel rajanevad tõsielusõud löövad meid üsna varsti bumerangina, sest tarbimisväärtuste ülistamine surub maha inimlikud väärtused. "Võib-olla hakatakse meid vanast peast maha kriipsutama nagu "nõrka lüli", saatma vanadekodudesse või jätma surema üksinduses. Seda juhtub ka praegu, kuid tragöödia seisneb selles, et varsti ei peeta seda enam häbiasjaks."

Jaapani arhitekt tegi täispuhutava teemaja
Kengo Kuma tõlgendus Jaapani teemajast meenutab kaht hiiglaslikku golfipalli.
Arhitektuur peab olema paindlik ja avatud, struktuurid peavad harmoneeruma inimese kehaga. Kõik peab olema kerge ja pehme - nii näeb arhitektuuri Kengo Kuma, kelle töödest võis aimu saada ka mõne aasta eest Rotermanni soolalaos Jaapani arhitektide instituudi näitusel.
Tema teemaja Frankfurdi muuseumi aias ei tugine puidust konstruktsioonile, nagu ollakse ehitiste puhul harjunud nägema. Kuma interpretatsioon sellest traditsioonilisest ehitisest koosneb kaheosalisest õhuga täidetud valgest membraankonstruktsioonist, mis kinnituvad betoneeritud põrandale. Jaapani teemaja huvilised peaksid muuseumist eelnevalt uurima, kas teemaja on ka püsti. Maja püstitatakse või õigem oleks öelda, puhutakse täis vaid aeg-ajalt.

Hilissügisel saab veel mõndagi mulda panna
Esimene lumi istutamist ei sega, parem olgu taim mullas, kui potti talvituma jäetud.
"Lõpumüük! Kõik kuni 70 protsenti soodsamalt!" - need on tavalised kaubanduskeskuste hüüud. Sama suuri allahindlusi teevad enne külmade saabumist ka aiataimede müügikohad kaubanduskeskuste õuel. Ja ostad ju ikka piraka elupuu, kui 800 krooni asemel pead vaid 300 välja andma. Niipalju tark oled küll, et teada: potiga talveks rõdule jäetud puukese võtab külm kindla peale ära. Siis ikka õue ja mulda. Aga kas ikka võib?
Nurga puukooli omanik ja aednik Rudolf Pehter teatab kahtlejate rõõmuks: "Ma just praegu plaanin välja minna, istutama muide. Varem polegi aega kui nüüd, hilissügisel." Tunamullu istutas Pehter isegi novembris, kui koorik oli mullal juba peal ja sadas ka veidi lund. Mullu istutas ta lausa jaanuari alguses, enne kui külmaks läks.

Terrassi rajades lase oma loomevõime valla
Aia ja maja vahele jääb veel üks kena koht - terrass, mis on suvehooajal asendamatu.
Maastikuarhitekt Ülle Grishakov pole terrassi kiitmisega kitsi: "Tehke või maja igale küljele. Siis saab nautida hommikupäikest, keskpäevavarju ja päikeseloojangut!" Terrass pole mitte ainult mõnus päikesevõtukoht, vaid sinna saab sobitada ka grillimiskoha. Ürdid ja maitsetaimed võib aiast lausa terrassile kolida. Nagu ka laste lelud, basseini ja liivakasti.
Millest aga suurepärane "välielamine" ehitada, et see saaks mugav, vastupidav ja nägus?
Terrasse planeeriv Grishakov soovitab soojalt puitu. Kuid miks mitte teha terrass kividest või sobitada sootuks puitu ja kivi omavahel. Tähtis on mõelda läbi terrassi eesmärk ja seejärel teha materjalivalik. Immutatud männipuidust terrass koos alusega läheb maksma umbes 1000 krooni ruutmeeter. Töödeldud pinnaga paekivist terrassi hind koos alusega on 1500 krooni ruutmeeter.

Kuldlõngadega kirjatud hobused ja pidulikes halattides võimumehed
Helsingi disainimuuseumi uusim näitus "Kirjatud paradiis - Kesk-Aasia tekstiilid" tutvustab iidse siiditee ääres paikneva Usbekistani värviküllast ja rikast tekstiilitraditsiooni.
Sealne siid on laialt tuntud ning enim tuntaksegi seda maad ajaloolise siiditee ääres asuvate linnade järgi. Siidi ajalugu on üks kiivamalt hoitud saladusi ning tänaseni pole täpselt teada, kus see imepärane materjal avastati.
Näitus esitleb töid rahvusvahelise õiguse professori Tair F. Tairovi erakogust. Osa kogust on olnud väljas ka Tairovi kodulinna Moskva ajaloomuuseumis, kus see pälvis suurt tähelepanu.
Näitusel saab näha Usbeki XVIII-XX sajandist pärinevaid tekstiiliaardeid. Uhketel tikanditel on läbi aegade olnud oluline roll pidudel ja tseremooniatel. Nii riietusid kohalike ülikute esindajad pidulikesse halattidesse ning naised kasutasid kirjuid peapaelu. Isegi võimumeeste hobused olid kuld- ja siidlõngadega ehitud. Näitus on avatud 6. jaanuarini.

Noor prantsuse disainer mõtles välja maailma praktilisima tikutoosi
Noor prantsuse disainer Clément Foy, kes sai hiljuti kuulsaks tööga "Suck my Bic" (mis ei tähenda midagi muud kui Bici firma pastapliiatsi otsa imemist), mõtles välja uue tikutoosikontseptsiooni. Huvitav lahendus, kas pole? Clément Foy sõnul üllatatakse huvilisi tulevikus ka tubadele nooruslikku särtsu lisavate elektrooniliste mänguasjadega.1

KRISTEN MICHAL: annetajate varjamise punkt võis olla ametnike looming
Avalikkuse ette jõudnud erakonnaseaduse materjalide näol on tegemist alles töödokumendiga, mis ei ole mingil juhul veel eelnõu ega ka selle mingi versioon, poleemikat tekitanud alla 2500 krooniste annetuste mitte avalikustamise punkt võis olla ametnike poolne ettepanek.
Mainitud 2500 krooni piir ei olnud poliitikute ettepanek. See on sattunud sinna dokumenti ilmselt mõne eelnõu koostaja poolt.
Palusime ise abi sellise üldise töödokumendi koostamisel, Riigikogu liikmetel on õigus paluda abi komisjoni või fraktsioonide ametnikelt, selleks on need inimesed lausa tööle võetud.
Otsuse, kas töödokumendist üldse saab eelnõu ja milline, võtavad loomulikult poliitikud ja millisena ta vastu võetakse - seda otsustavad loomulikult poliitikud. Vastutust kannavad ka loomulikult poliitikud ja erakonnad.
Kõnealuse dokumendi järgi on kogu aeg olnud idee, et kõik väiksemad annetused tuleb dokumenteerida, kuid laiemale avalikkusele n-ö veebi ei pandaks välja alla 2500 krooniseid annetusi kvartalis inimese kohta.

Paljastus: riigikogus valmib kava varjata parteide rahaallikad
Uue eelnõukava järgi ei peaks parteid avalikustama alla 2500
Eesti Päevalehe käsutuses on riigikogu põhiseaduskomisjoni kuluaarides koostatud eelnõu-kavand, mis lubaks parteidel jätta avaldamata alla 2500-krooniste annetuste päritolu.
Nüüdseks juba riigikogu fraktsioonidele laiali saadetud eelnõukavas tehakse ettepanek lubada parteidel iga nelja kuu tagant esitatavas annetuste aruandes esitada kõik alla 2500-kroonised annetused ühe summana ning kaotada kohustus loetleda selliste annetuste allikate nimed. Praegu on erakondadel kohustus annetuste kohta igas kvartalis avaldatavas aruandes loetleda kõik saadud annetused, vaatamata nende suurusele, ning esitada ka annetaja kontaktandmed.
Kuigi tegemist on töödokumendiga, mis võib muutuda, ei lükanud reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde selle klausli esinemist praeguses eelnõus ümber.

PRIIT PÕHJALA: Muhvi sündroom
Muhvile, ühele kolmest naksitrallist, meeldis väga kirju saada. Aga tal polnud sõpru ja sellepärast kirjutas ta endale ise.
Enne Kingpoole ja Sammalhabemega tutvumist kulutas Muhv kogu oma vaba aja Muhvile adresseeritud kirjade kirjutamisele. Perioodikat ja raamatuid lugedes leian end aeg-ajalt mõtlemast: sellel autoril on Muhvi sündroom, ta ei kirjuta teistele, vaid iseendale; mitte selleks, et jõuda teisteni, vaid selleks, et jõuda iseendani.
Õieti pole kirjutamise kaudu iseendani jõudmise püüdes midagi halba, vastupidi: iseendale kirjutamine on teraapiline tegevus, sest aitab oma tundeid ja mõtteid talletada ja korrastada ning distantsilt analüüsida. Antropoloog Edward T. Hall arvab, et kogu keele esmane funktsioon ongi informatsiooni korrastamine. Nii et Muhv ei kirjutanud endale mitte sellepärast, et oli skisofreeniline psühhopaat, vaid selleks, et hoiduda muutumast skisofreeniliseks psühhopaadiks.

VILLU ZIRNASK: Eesti majanduse tulevik on ettearvamatu
Vanu majandusprognoose on põnev lehitseda. Näiteks 2005. aasta sügiseses majandusprognoosis ennustas rahandusministeerium kuni 2009. aastani ühtlast 6,3 -6,6 -protsendist majanduskasvu, 2007. aasta keskmiseks palgaks ennustati 9375 krooni ja muu hulgas võis sealt lugeda, et "2006. aastal prognoosime eratarbimiskulutuste kasvu aeglustumist ennekõike netopalga kasvutempo aeglustumise tõttu".
Tegelikkuses oli majanduskasv meil mullu üle 11% ja tuleval aastal võib tulla 4% kanti, tänavune keskmine palk tuleb 11 000 krooni ringis ning eratarbimiskulutused tegid möödunud aastal hoopis suure kiirenduse.
Nende näidetega ei taha ma öelda, et rahandusministeeriumi prognoosid on eriti küündimatud - kindlasti leiab hulganisti möödalaske teistegi institutsioonide vanadest ennustustest. Kanada kuulsa majandusteadlase John Kenneth Galbraithi sõnadega: "On kaht liiki prognoosijaid: need, kes ei tea, ja need, kes ei tea, et nad ei tea."

INDREK MUSTIMETS: Eurovisioonlased, kuningas on alasti! 
Mida päev edasi, seda enam kummitab mind üks maestro Eri Klasi poolt aasta eest intervjuu käigus murena räägitud tõdemus: Eurovisioonil võitnud soomlaste Lordi valas meid kõiki "jamaga" üle ning see, mida Eurovisioon algselt kujutas või mida sellest loodeti, on selle esinemisega totaalselt kadunud.
Kui keegi meenutab mõnda viimast Eurovisiooni lauluvõistlust (mis oma sisus võiks küll juba lauluvõitluse nime kanda), siis tegelikkuses ei erine see lavalt kostev muusika millegi poolest sellest, mida me iga päev raadiost või telerist kuuleme ja näeme. Nõustun Eri Klasiga täiesti, sest see, mida eestlastega sellel võistlusel tehakse või mis lollimängimises sunnitakse kaasa tegema, on juba aastaid väga karm näitemäng. Kõige kurvem on see, et ETV mängib seda mängu jäiga veendumusega kaasa. Avalik-õigusliku meediakanali kummardamine Eurovisiooni ees mõjub praegu alasti kuninga ees kummardamisena.
Seebiooper ETV-s
Kui Eesti Televisioon, mille tõsiusklik ja truu vaataja ma olen, aga endise järjekindlusega väidab, et nad ei saavat justkui sellest palaganist loobuda, siis jääb vaid küsida, kas rahvusringhäälingul üldse on mingit iseseisvust oma riigi eest seista ja oma nägu säilitada. Ma olen ehk juba harjunud teadmisega, et ETV-st naljalt saastatelevisiooni ei näe ja kollaseid seebiseriaale ei näidata, kuid kahjuks on just Eurovisiooni ettevalmistust, artistide kohalesaabumist, kohanemist ja esinemispalavikku näitavatest saadetest saanud Eesti kõige suurem seebiseriaal, millest veel suurema kasu lõikab päris kollane ajakirjandus.

Ühendusest Tartuga
Kuidagi ei taha nõustuda Eesti Päevalehe repliigiga (16.10), kus oli juttu Tartust kui kehva ühendusega linnast. Vastupidi - liiklemine muutub siitkandist iga aastaga mugavamaks ja kiiremaks.
See, et bussiootamine viidi seoses suurte ehitustöödega ajutiselt kaheks nädalaks kõrval asuvasse parklasse, ei ole takistanud kellelgi sihtkohta jõuda. Nüüd väljuvad bussid taas bussijaama hoone kõrvalt. Tartu bussijaamast väljub päevas keskmiselt 300-350 bussi, neist 50-60 Tallinna. Sama palju busse saabub Tartusse.
Kuigi vaksalihoone on Tartus aastaid suletult seisnud ning on praegu eraomaniku valduses, on rongiliiklus aastatega paranenud. Perrooni renoveeritakse ja rongiliikluse edasine tihendamine on riigi käes, kes korraldab liiniveohankeid.

Kui allikad on kaldu
Eesti Päevalehes (17.10) oli suhtekorraldaja Ivo Rulli arvamuslugu "Rahvaliidu sügisene meediapeks". Autori tutvustusena oli kirjas "suhtekorraldusfirma Rull&Rumm juhataja".
Lugu on asjalik ja operatiivne eksperdi ladus esitus. Lugeja ei saa aga teada, et Rull&Rumm on üks väheseid suhtekorraldusbüroosid, kes osutab teenuseid vaid parempoolsetele jõududele. Firma kodulehel on kirjas: "Me ei osuta teenuseid poliitilise spektri vasakul tiival asujatele."
Kui poliitikateemalisse uudislukku või publitsistikasaatesse on neutraalse asjatundja sildi all kutsutud avaliku poliitilise suunitlusega inimene, on selge, et saade võib tasakaalust välja minna. Probleemi pole sellise aruteluga, kus ei räägita parteipoliitikast (näiteks Rulli osalus ETV saates "Vabariigi kodanikud", kus oli juttu Eesti mainest).

REPLIIK: Kreenholmi sügis
19. sajandi teise poole Euroopa suurima tekstiilivabriku, Narva Kreenholmi hiilgeajad näivad olevat minevikku vajunud. Maailm globaliseerub - ning üha enam koondub tekstiilitööstus odava tööjõuga Aasiasse. Odavale tööjõule ei saa enam mängida ka Eesti - ning siinne tekstiilitööstus on üha vähem konkurentsivõimeline. Narva identiteedi ühele nurgakivile Kreenholmile tähendas see mullu 73-miljonilist kahjumit ning tänavu esimeses kvartalis oli kahjum üle 33 miljoni. 2007. aasta röövib ettevõttelt 800 töökohta.
Nüüd on ettevõte müügis ja tulevik ebaselge. Poliitikud teeksid targasti, kui nad kas või osa energiat, mis kulub kõikvõimalikele integratsioonistrateegiatele, suunaksid Narva sotsiaalprobleemide ennetamiseks. Töötus ja rahvuspinged - see on plahvatusohtlik kokteil.

JUHTKIRI: Ümbrikupalk parteidele
Ajal, mil analüütikud räägivad üha enam majanduskasvu aeglustumisest ning ettevõtted valmistuvad keeruliseks ajaks, soovivad Eesti erakonnad enda riigieelarvelist rahastamist täpselt kolmandiku võrra suurendada. Kui tänavu said erakonnad riigieelarvest 60 miljonit krooni, siis tuleva aasta riigieelarvekava järgi saaksid nad juba 90 miljonit krooni.
Sellest üksi parteidele veel ei piisa: reformierakondlase Väino Linde juhitav riigikogu põhiseaduskomisjon on valmis sepitsenud eelnõukavandi, mis lubaks tulevikus teha erakondadele sisuliselt anonüümseid annetusi. Kui praegu peavad parteid avaldama kõigi annetajate nimed ja kontaktandmed, siis uus seadus lubaks erakondadel avaldamata jätta alla 2500-krooniste annetuste päritolu. Seda on raske nimetada millekski muuks kui skandaalseks.

Gümnasistide vähenemine sunnib ülikoole programme muutma
Gümnaasiumi lõpetajate arvu vähenemine järgmistel aastatel sunnib ülikoole oma programme ümber tegema.
Tudengite nappus puudutab eelkõige eraülikoole, kes käivad juba praegu liitumisettepanekutega avalik-õiguslike koolide ukse taga, kirjutab ETV24. 
"Ka meiega on võtnud mitmed eraülikoolid ühendust. On arutatud koostöö või lähema integreerumise soove ja mõnega me peame neid dialooge ka praegu" ütles Tallinna ülikooli (TLÜ) rektor Rein Raud Aktuaalsele kaamerale.
TLÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektorite sõnul on Eestis ülikoolide ühinemised tulevikus
paratamatus.
TLÜ kavatseb ellu jäämiseks propageerida tulevikus rohkem elukestvat õpet ja meelitada Tallinna välistudengeid. Samuti loodetakse riigi suuremale toetusele.

Nädalavahetuse ööd tulevad külmad
Ilmajaam prognoosib nädalavahetuse kõigiks öödeks külmakraade.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt tuleb homme vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib veidi sadada. Puhub põhja- ja kirdetuul tuul 3-10, öö hakul rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Öösel võib õhutemperatuur langeda miinus kolme kraadini. Päeval tuleb sooja 2-7 kraadi.
Pühapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool on udu ja kohati võib veidi sadada. Puhub kirdetuul 2-6 m/s. Päeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Tuul on muutliku suunaga 2-6 m/s. Õhutemperatuur kõigub öösel miinus kolme ja pluss kolme vahel, päeval jääb see 3-8 kraadi piiresse.
Esmaspäeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul 2-6 m/s. Öösel võib tulla kuni viis kraadi külma, päeval tuleb sooja 3-8 kraadi.

Pronksiööga seoses on süüdi mõistetud 55 inimest
Prokuratuuri teatel on 85 inimesest, kellele aprillirahutustes osalemises süüdistus esitati, karistuse saanud 55 inimest.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Piret Seeman ütles Päevaleht Online'ile, et seoses aprillirahutustega alustati üle Eesti kokku 69 kriminaalasja, milles kahtlustati ligi 300 isikut. Praeguseks on neist kriminaalasjadest menetluses veel 24 ja neis on 150 kahtlustatavat.
85 inimest on saanud süüdistuse erinevate kuritegude toimepanemises: avaliku korra grupiviisilise raske rikkumises, võimuesindaja solvamises, varguses, keelatud avaliku koosoleku pidamises, massilise korratuse organiseerimises ja süüteo toimepanemise eest massilise korratuse ajal. 13 alaealist on saadetud alaealiste komisjoni ette.
Neli inimest on saanud süüdistuse massiliste rahutuse organiseerimises ja nendeks on Dmitri Linter, Maksim Reva, Mark Sirõk, Dimitri Klenski.

Üleujutuse eest kindlustamine on kallis
Loodusõnnetuse vastu kindlustamine ei kata üleujutust ja selle vastu tuleb teha eraldi kindlustus, mis on aga märksa kallim.
Üleujutuse vastu kindlustamine maksab kaks kuni kolm korda rohkem kui tavaline kindlustus loodusõnnetuse vastu, teatasid TV3 Seitsmesed uudised. Rahvas kindlustusfirma esindaja sõnul seetõttu eriti seda kindlustusliiki endale lisaks võtta ei taha.
2005. aasta jaanuaritormis kannatanute kahjud kaeti näiteks ainult riigi tugeval survel.
Samas on paljud mereäärsed alad üleujutuste suhtes väga tundlikud. Suur üleujutuste oht tormi korral on näiteks Tallinna lähedal Kakumäel, kus kruntide hinnad küündivad tihti kuue kuni seitsme miljoni kroonini.

Eesti kaitseväelane sai Afganistanis raskelt haavata
Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis sai täna päeval operatsiooni käigus jalaväemiini plahvatuses raskelt haavata Eesti jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelane.
Haavata saanud kaitseväelane viidi helikopteriga sõjaväebaasi Camp Bastion meedikute hoole alla, teatas kaitsejõudude peastaabi teavitusteenistus. Rahuoperatsioonide keskus on haavata saanud kaitseväelase lähedasi juhtunust teavitanud.
Aktuaalse Kaamera vahendusel pole teada, kas viga saanud jalaväelase vigastused on eluohtlikud, kuid mees viibib praegu operatsioonil. Samuti pole veel teada kas sõdur toimetatakse Afganistanist Inglismaale või Eestisse.
80-meheline jalaväekompanii Estcoy-4 alustas teenistust NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mais ning lõpetab novembris.

Jänes: loodan olümpiamänge vaadata juba ETV2 pealt
Kultuuriminister Laine Jänes avaldas täna Kuku raadio saates "Ministri vastuvõtt" lootust, et 2008. aastal toimuvaid olümpiamänge on võimalik vaadata juba uuelt ETV2 kanalilt.
"Minu isiklik soov on ja ma loodan, et see jõuab niimoodi koostöös rahvuringhäälinguga, et augustikuus, kui on algamas olümpiamängud, siis me võiksime seda vaadata Eesti Televisioon 2 programmi pealt," tutvustas Jänes esialgseid plaane.
Minister teatas, et see on esimene kord, kui ta sellise tähtaja ka avalikult välja ütleb ning loomulikult ei saa kõiges veel sada protsenti kindel olla. Palju sõltub hangetest, tehnonoloogiast ja inimressurssidest.
"See on meie suur lootus ja eesmärk, aga ma kindlasti ei võta mürki, et see sel hetkel olema saab, aga selles suunas pürgitakse," selgitas Jänes.

Kiiruseületamise eest saab tulevikus karistada auto omanik
Politsei võib panna purjus juhid kükke tegema
Justiitsministeeriumis valminud seadusemuudatuste kohaselt saab tulevikus kiiruseületamiste ja näiteks autode keelatud kohta parkimise eest karistada autojuhi asemel ka selle omanikku.
Reeglina asub politsei sellist karistusviisi kasutama nende autode puhul, mille kiiruseületamine on tuvastatud automaatse kiiruskontrolli käigus kaamerate abil. Kaamerate abil, mida siseminister Jüri Pihli sõnul tuleb Eesti teedele esialgu 50, on nimelt sisuliselt võimatu tuvastada, kes oli kihutanud auto roolis.
Liisitud autode puhul ei tee politsei trahvi mitte liisinguettevõttele vaid sõiduki vastutavale kasutajale.
Uus seadus nimetab uudset karistust hoiatustrahviks ja selle suurus saab olema kuni 3000 krooni. Täpsemalt kehtib trahvi määramisel valem, kus lubatud sõidukiiruse ületamise kilomeetrite arv korrutatakse 50-ga.

Politsei otsib seoses tapmisega kahte inimest
Põhja Politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talitus palub abi 39-aastase Juri Trokali ja 52-aastase Irina Pisaruki leidmisel, keda otsitakse seoses tapmisega.
Politsei palub kõigil, kellel on fotol kujutatud isikute asukoha kohta informatsiooni, helistada Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse telefonidel 612 4379 või 517 9643.
Põhja politsei pressiesindaja lisas, et tagaotsitavad isikud ei ole seotud neljapäeval Loksal toimunud tapmisega.

Politsei karmistab karistusi lahtise turvavöö eest
Politsei plaanib oluliselt karmistada lahtise turvavööga sõitmise eest määratavaid karistusi.
Politsei statistika näitab, et keskmiselt 2/3 liiklusõnnetustes hukkunutest ei olnud turvavööga kinnitatud.
Politsei tabab nädalas 500-1000 turvavarustuse mittekasutajat, eelmisel nädalal avastati 523 vastavat rikkumist. 465 juhti ei kinnitanud sõites turvavööd, 33 korda oli turvavöö lahti kaassõitjal, 6 inimest ei kasutanud motokiivrit ning 20-l korral puudus laste turvavarustus.
"2007. aasta 8 kuu jooksul liiklusõnnetustes hukkunutusest üle 68% ehk 96 inimest ei kasutanud turvavarustust," lausus politseipeadirektori asetäitja Erki Nelis. "Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv oleks nõuetekohase turvavarustuse kasutamise korral oluliselt väiksem. Kahjuks pole suur osa liiklejad senini mõistnud, et nõuetekohase turvavarustuse kasutamine aitab kaitsta neid endid ja nende lähedasi kurbade tagajärgede eest. Kuna ka senine karistuspraktika pole soovitud tulemusi andnud, siis tuleb karistusi turvavarustuse mittekasutamise eest karmistada."

epl.ee videoküsitlus: õhtul linnas ennast turvaliselt ei tunne
Reedene videoküsitlus uurib, kas inimesed tunnevad ennast tänavatel turvaliselt. Üllatuslikult tunnevad paljud vastajad ennast Tallinna tänavatel täiesti turvaliselt, kuid leidus ka pimedate tänavate turvalisuses kahtlejaid.
Kas tunnete linnatänavatel liikudes ennast turvaliselt?
"Kindlasti tunnen, sest ma olen väga vapper. Mul ei ole endal probleeme tekkinud, ma ei karda midagi!" lausus sportliku välimusega nooruk.
"Õhtuti kindlasti ei tunne ennast turvaliselt. Ma ei tea, kas politsei aitaks, aga midagi peaks laiemalt muutuma. Näiteks need inimesed, keda me kardame tänaval, et neid ei oleks üldse näha. Ma otsustan väga palju välimuse järgi, et kelle suhtes ma tunnen ohtu ja kelle suhtes ei tunne," - Helina (25)
"Minul ei ole probleeme olnud, proovin ise olla valguses ja hoolikas. Pipragaasi ma küll kotis ei kanna," rääkis pimedaid tänavaid vältiv naisterahvas.

Kirik kavatseb riigilt Niguliste varade eest kompensatsiooni nõuda
Juhul kui valitsus otsustab Niguliste kiriku hoone, maa ja inventari riigi omandisse jätta, kavatseb Eesti evangeelne luterlik kirik õigusjärgse omanikuna nende eest õiglast kompensatsiooni nõuda.
Kultuuriministeerium andis eile teada oma seisukoha seoses EELK ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni kohtuvaidlusega, mille kohaselt soovis EELK riigilt tagasi saada Niguliste kiriku juurde kuuluvaid kunstiteoseid, nende seas keskajast pärit Bernt Notke maal "Surmatants", mitmed altarid ja muud esemed, milleta EELK sõnul kirik pühakojana eksisteerida ei saa.
Ministeeriumi hinnangul on Niguliste kirik aastakümneid tegutsenud hinnatud kontsertide ja näituste paigana ning tegu on olulise kultuuriobjektiga. Seetõttu toetab ministeerium kiriku muuseum-kontserdisaali jätmist riigi omandisse, kiriku hoone, maa ja inventari osas langetab lõpliku otsuse aga valitsus, vahendas ministeeriumi pressiesindaja. Selle seisukohaga võtab riik vastutuse museaalide ja nende jaoks spetsiaalselt kohaldatud keskkonna säilitamise ja arendamise eest.

Suurupis rünnati looduskaitsjaid langetustraktoriga
Keskkonnaminister käskis tänasest Suurupis metsaraie peatada, kuid esialgu metsalangetajad tööd ei lõpetanud ning ründasid hoopis kohale tulnud looduskaitse aktiviste harvesteriga, nüüdseks on kohale saabunud politsei ning puude langetamine lõppenud.
Raie on peatatud ja kohale jõudnud politseinikud küsitlevad Suurupis looduskaitsjaid ja metsafirma töötajaid. Ükski looduskaitsja vigastada ei saanud, küll aga lõhuti metsafirma töötaja poolt ära kohalviibinud Eesti Raadio korrespondendi salvestusaparatuur, seisab Eesti Looduse Fondi pressiteates.
Täna jätkus raie loodaval Suurupi looduskaitsealal ka pärast keskkonnaministri keeldu. Pärast raie peatamise korralduse teatavaks saamist alustas metsafirma vahepeal peatatud raietöö aga uuesti, seades siis juba ebaseaduslikku raiet takistada püüdvad Eestimaa Looduse Fondi ja TÜ looduskaitseringi inimesed otseselt ohtu.

Haigekassa kiitis heaks 64 miljoni kroonise lisaeelarve
Haigekassa nõukogu kinnitas tänavuseks lisaeelarveks 63,888 64 miljonit krooni, mis läheb peamiselt eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks.
Eelmiste aastate jaotamata tulemi arvelt võetud lisaraha läheb kättesaadavuse parandamiseks eriarstiabis, teatas haigekassa pressiesindaja. Eelistatud erialad on rindkerekirurgia, veresoontekirurgia, ortopeedia, onkoloogia, günekoloogia, pulmonoloogia, pediaatria, psühhiaatria, üldsisehaigused, kardioloogia ja nefroloogia.
Lisaeelarvega suurendatakse ravijuhtude arvu nii päevaravis, ambulatoorses kui ka statsionaarses ravitüübis. Enim raha saab juurde statsionaarne kardioloogia, statsionaarne onkoloogia ja statsionaarne pulmonoloogia. Täiendavaid ravijuhtusid saab lisaeelarvega enim osta ambulatoorses günekoloogias ja sünnitusabis - 5600, ambulatoorses üldsisehaigustes - 2200 ja ambulatoorses onkoloogias - 2015.

Maaülikooli uueks rektoriks valiti Mait Klaassen
Eesti maaülikooli valis täna endale rektorit, kelleks sai juba teist korda praegune riigikogu liige Mait Klaassen.
Rektoriks kandideerisid rektori kt õppeprorektor professor Hardi Tullus, maastikukorralduse ja loodushoiu korraline professor Kalev Sepp ning riigikogu liige ja endine rektor Mait Klaassen.
Esimeses voorus kogus Mait Klaassen 73 häält, 66 valimiskogu liiget andis oma hääle Kalev Sepale ning Hardi Tullus kogus 48 häält. Märgistamata ja rikutud sedeleid valimiskastis ei olnud.
Teises voorus hääletas Mait Klaasseni poolt 97 valimiskogu liiget, Kalev Sepa poolt aga 88. Märgistamata oli jäetud üks valimissedel, üks oli ka rikutud.
Kolmandas voorus kogus Mait Klaassen 126 valimiskogu liikme hääle ja valiti seega Maaülikooli rektoriks. Märgistamata jäi 50 sedelit, rikutud oli neli sedelit.

Politsei lahendas Loksa mõrva ühe päevaga
Põhja prefektuuri politseinikud pidasid eile õhtul kinni 35-aastase Vassili ja 35-aastase Hillari, keda kahtlustatakse Loksal ühe mehe tapmises ning teise tapmise katses.
Politsei esialgsetel andmetel toimus ööl vastu neljapäeva Loksa linnas Nooruse tänaval kaklus, mille käigus pussitati kahte meest. Ohvritest üks, 1979. aastal sündinud Vadim, suri saadud vigastustesse kohapeal teine toimetati haiglasse.
Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse vanemkomissar Priit Pärkna sõnul said surma ja kehavigastustega lõppenud sündmused esialgse info kohaselt alguse ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülist.
Põhja Ringkonnaprokurör Elle-Mai Vellingu sõnul taotleb prokurör täna kohtus Vassili ja Hillari vahistamist kuni kuueks kuuks.
"Mõlemad kahtlustatavad on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning praegu kahtlustatakse neid väga raskes esimese astme kuriteos," lisas Velling.

Sotsid ja Reform muutsid erakondade rahastamise asjus meelt
Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku jätta erakonnaseaduse muudatusest välja punkt, mis vabastaks erakondi alla 2500-krooniste annetuste tegijate avalikustamisest.
"Tagantjärgi on väga keeruline öelda, kelle poolt ja millal täpselt see 2500 krooni punkt sinna erakonnaseaduse tööversiooni sattus, kuna eelnõu arendamise algjärgus iga väikest muudatust üldiselt ei fikseerita," ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus Päevaleht Online'ile.
Pentus lisas, et eelnõude tekkimise kohta reeglina väga täpseid stenogramme ei peeta, seega on keeruline selgitada, millal ja kes sellise idee välja pakkus. Täpsem fikseerimine tekib reeglina alles, siis kui hakatakse eelnõusse parandusi ning muudatusi tegema.
"Ilmselt oli selle punkti esialgne mõte vähendada erakondade bürokraatliku asjaajamist, kus iga väiksema ürituse osalustasu või liikmemaksu maksmine tuleb ametlikku aruandesse kirja panna. Kuna selline muudatus võimaldaks aga kuritahtlikel vähendada rahastamise läbipaistvust, siis on mõistlik taoline punkt uuest korrast välja jätta," selgitas Pentus.

Esiratta juhtsüsteemi viga katkestas lennuki stardi
Eile tekkis Tallinna lennujaamas segadus, sest Dublinisse startinud Estonian Airi lennukil avastati vahetult õhkutõusu eel viga esiratta juhtimissüsteemis.
Kuna Dublinisse suunduv lennuk blokeeris stardiraja, siis ei olnud võimalik maanduda Londonist saabunud lennukil, mis suunati seetõttu Helsingisse.
Dublinisse suundunud reisijad läksid teisele lennukile ning lend startis tund ja 47 minutit kavandatust hiljem, teatas Estonian Airi PR-juht Ilona Eskelinen.
Londonist saabuv lend hilines lõpuks poolteist tundi.
Seoses lennukil ESABC esiratta juhtimissüsteemi täiendava kontrolliga tegi Estonian Air tänases lennuplaanis muudatusi.
Tänases lennugraafikus hilinevad järgmised lennud:
Lend OV 151/OV 152 Tallinn-Hamburg-Tallinn hilineb 2 tundi

MKM: suhkrutrahv vol. 2 ei tule
Ehkki Euroopa komisjon alustas Eesti vastu rikkumismenetluse, pole põhjust suhkrutrahvile sarnanevat hiigeltrahvi Eestil karta.
"Euroopa komisjoni regulaarseks tööks on kontrollida EL õigusaktide täitmist. Neli korda aastas antakse teada rikkumismenetluste algatamisest või lõpetamisest ning rikkumismenetluse algatamisega juhitakse liikmesriigi tähelepanu küsimustele, kus komisjon leiab vigu EL õiguse rakendamisel," teatas valitsuse nõunik Kateriin Leini EPL Online'le. "Antud juhul algatas komisjon rikkumismenetluse esimese etapi ning saatis Eestile ametliku kirja."
Eesti vastu algatati rikkumismenetlus, sest 30. juuniks pidid kõik Euroopa Liidu riigid vastu võtma riikliku energiatõhususe tegevuskava, kuid Eesti selleks ajaks kava vastu ei võtnud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hakkas kava arutama juba selle aasta alguses, kuid valitsuste vahetumine tekitas kava menetlemisel seisaku.

Sillamäel ründas naine kahte väikest poissi
Kolmapäeval lükkas naine Sillamäel kooli territooriumil pikali kümneaastase poisi ja andis jalahoobi teisele kümneaastasele poisile.
"Sillamäel Geoloogia tänaval asuvas Kannuka koolis koolis (endine Sillamäe 5. keskkool - toim.) tõukas tundmatu naine kümneaastast poissi, mille tagajärjel laps kukkus, samuti lõi naine jalaga teist kümneaastast poissi," ütles Päevaleht Online'ile Ida politsei pressiesindaja Kirstina Kostina.
Kannuka kool ei lükanud ümber intsidendi toimumist, kuid keeldus Päevaleht Online'ile juhtumiga seonduvaid asjaolusid täpsustamast. Kooli sekretär Lidia Sergejeva ütles, et "selliseid asju" kommenteerib ainult direktor Juri Nikitin, kes on täna aga koolitusel.
Ida politsei pressiesindaja lisas, et asjaolud on selgitamisel ja hetkel rünnakust rohkem teada ei ole. Politsei alustas menetlust mõlema poisi vanemate poolt tehtud avalduste alusel.

Karvaeksperdid selgitavad koera süüd jäneste murdmises
Ööl vastu eilset leiti Võrumaal Vastseliina alevikus lõhutuna kaks jänesepuuri, väärteos kahtlustatakse kohalikku koera.
Sündmuskohalt leidis politsei kuus murtud jänest ning neli pikk-kõrva olid teadmata kadunud.
Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Ave Lillemäe ütles EPL Online'le, et sündmuskohalt leiti koerakarvu ning kahtlusalune koer on samuti tuvastatud. Kahtlusaluse süü selgitab karvade ekspertiis. Koera süü tõestamisel peab kahju kandma muidugi koera omanik.

Suur noortekamp astub kohtu ette
Politsei lõpetas peamiselt alaealistest koosneva 21-liikmelise grupi Viljandis korda saadetud kuritegude uurimise ning kuu lõpuks peaks kohus kinnitama nende karistused.
Juurdlust juhtinud prokuröri Merike Tiku sõnul ei olnud seltskonna paarikümne toime pandud kuriteoepisoodi hulgas ühtegi sellist, mis oleks varem avalikkuse tähelepanu pälvinud, kirjutab Sakala.
Enamasti oli tegemist mobiiltelefonide, rahakottide või jalgrataste vargusega. Samuti võtsid poisid omavoliliselt kasutada võõraid sõidukeid, millega nad ühel korral ka avarii tegid. Kamba arvel on mitu peksmist ja sissetungi võõrastesse kodudesse.
Noored alustasid tegevust möödunud aasta suvel ja nende kuritegude jada sai lõpu alles tänavu veebruaris.

Kool hakkas hariduslikel eesmärkidel kinnisvara arendama
Viljandi ühendatud kutsekeskkooli õpilased ehitavad Viiratsisse eramut, mis valmimise järel oksjonil maha müüakse, et saada raha edasise õppetegevuse tarvis.
Kooli ehitusosakonna juht Rein Kalda rääkis, et idee hakata ehitajaid sel viisil õpetama oli ta saanud Soomest, kus seda laialt kasutatakse, kirjutab Sakala.
"See on kõige parem moodus," kiitis ta, sest õpilased peavad läbi käima kogu kadalipu alates mullatöödest ja lõpetades ukseluku paigaldamisega.
Et iga tulevane spetsialist, olgu ta üldehitaja, keskkonnatehnika lukksepp, ehitusviimistleja või elektrik, tegeleb majaehitusel oma erialaga, saab ühe eramu abil väärt teadmisi sadakond noort.
Ehkki kooli eesmärk pole kinnisvaraarendust põhitegevuseks muuta, ei jää see maja viimaseks. Heina tänav 6 eramu pannakse oksjonile, et saadava kasumi abil ehitada järgmisi ning plaanide täitumise korral alustatakse igal aastal uut hoonet, nii et iga ehitusala õpilane saaks oma kolmeaastase kooliaja jooksul maja otsast lõpuni valmis teha.

Satelliit TV pakkuja tegeleb piraatlusega
OÜ Installatsiooni Kompanii müüb Saaremaa elanikele Skandinaavia telekanali Canal+ vaatajakaarte, omamata selleks telekanali edastusõigust.
"Kuna internet on suur ja lai ja seal on kõike, siis on sealt võimalik tõmmata tüüneri tüübi järgi versioonid, mis loevad lahti ka Canal+-i," ütles Oma Saarele OÜ Installatsiooni Kompanii juht Anton Teras. "Nii nagu muusikat ja filme laetakse internetist alla, nii on ka tarkvara, mis ei ole litsentseeritud ega tasuline," lisas ta.
Terase sõnul võiks piraatluseks nimetada Eestis esindatud kanalite müümist kolmanda isiku poolt, aga mitte Canal+ edastamist, kuna sellel kanalil puudub Eestis esindaja.
AS-i Levira programmi väljastuskeskuse juht ja mitmete välismaiste telekanalite esindaja Baltikumis Risto Rosimannus ütles, et Põhjamaade Canal+ ei ole väljaspool Skandinaaviat ja Soomet õigust kellelgi müüa ega levitada.

Võrumaa saunapõlengus hukkus inimene
Häirekeskusele teatati eile kell 23.13 tulekahjust Võrumaal Varstu alevikus, päästjad leidsid majast ühe inimese surnukeha.
Sündmuskohale sõitis kaks päästeautot Mõniste komandost.
Päästeteenistuse kohale jõudes põles tahutud palkidest saun mõõtmetega 3x5 m. Hoone katusest ja aknast olid leegid väljas, ära oli põlenud juba sauna külge ehitatud tuulekoda.
Kustutustööde käigus leiti inimese surnukeha. Tulekahju käigus hävines pool sauna, teine pool sai vee ja suitsukahjustusi.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel. Sündmuskohal käinud päästekeskuse tulekahju menetlemise inspektori hinnangul on tõenäoline, et põleng sai alguse hooletusest voodis suitsetamisel.

Mati Kaal: loomapargi rajamine Saaremaale on utoopia
Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal peab utoopiaks eile ajakirjanduses levinud plaani rajada Saaremaale eksootiliste loomadega park.
"Tundub, et inimene, kes seda plaanib, ei kujuta endale täpselt ette, mida see tähendab ja kui palju maksab," lausus Mati Kaal ajalehele Meie Maa.
Ajaleht Oma Saar kirjutas eile, et eraettevõtjal Olena Voolul on plaan rajada Kuressaare külje alla Kaarma valda suurejooneline looma- ja linnupark, kus külastajail on juba ületuleva aasta kevadel võimalik teiste pudulojuste hulgas uudistada ka kaelkirjakut ja lumeleopardi.
Esimesed asukad, kes plaanitakse tuua Moskva loomaaiast, saabuvad ärinaise hinnangul juba novembris, kuid Moskva loomaaed sellist ideed ajalehele aga ametlikult ei kinnitanud.
Mati Kaal ütles, et utoopiline on juba see, et Moskvast õnnestuks üldse nimetatud loomi tuua. "Meil on Moskva loomaaiaga väga head kontaktid ja tundes väga hästi sealset olukorda, võin kinnitada, et enamikku nimetatud loomi pole sealt võimalik kätte saada, sest neil on loomi endalgi tarvis."

Tumedates riietes jalakäija jäi õhtupimeduses auto alla
Harjumaal Saku vallas Tallinn-Rapla-Türi maantee 13. kilomeetril sõitis eile õhtul enne kella 21 auto otsa jalakäijale, kes toimetati haiglasse.
Sõiduauto Pontiac, mille roolis oli 1977. aastal sündinud Hillimar, sõitis otsa sõiduteel viibinud jalakäijale 1966. aastal sündinud Meelisele, kes toimetati õnnetuspaigalt Mustamäe haiglasse.
Jalakäija oli tumedates riietes ning seega autojuhile raskesti märgatav.

Sildade remont tõi Tartusse ummikud
Tipptundidel võib Tartu kesklinnas pooleks tunniks liiklusummikusse toppama jääda.
Tartu linnavalitsus on otsustanud sel sügisel kõik suuremad sillad korraga remonti panna. Suletud on ka üks tihedamini kasutatavaid raudteeülesõite ning autoga liiklejaile tähendab kõik see tipptunnil närveldamist liiklusummikus.
"Esmaspäeval oli, ma arvan, halvim päev Tartu liikluskorralduses, sest Sõpruse silla osaline sulgemine halvas täielikult Tartu liikluse. Bussid sõitsid vaba ajagraafiku alusel. Bussijuhte ja dispetšerit sõimati valimatult," rääkis Tartus ühistransporti pakkuva bussifirma GoBus Lõuna-Eesti regioonijuht Valter Keis.
Viimastel päevadel säärast kaost, kus sõit Annelinnast kesklinna võttis aega pea tunni tavapärase 10-15 minuti asemel, pole olnud. Liikluskorraldusteenistuse peaspetsialisti Toomas Henno sõnul ei saa hommikust aeglaselt liikuvat autorivi veel nimetada ummikuks. "Ummik on ikka siis, kui autod seisavad paigal. Ka esmaspäeval polnud paigalseisu," lisas Henno.

Eesti sõdurid jäävad Iraaki veel vaid üheks aastaks
Aaviksoo: esialgu ei ole kavas pärast 2008. aastat Iraagi-missiooni pikendada.
Valitsus kiitis eile küll heaks kõigi Eesti välismissioonide ühe aasta võrra pikendamise, kuid kaitseminister Jaak Aaviksoo hinnangul ei pikendata Iraagi missiooni järgmise aasta lõpus enam uuesti.
"Jagame seisukohta, et sõjaline kohalolek tuleb tasapisi ümber lülitada tsiviilmissiooniks, ja loodame, et need plaanid, mis on tehtud hiljemalt 2009. aastaks, peavad ka paika. Esialgu ei ole Eestil kavatsust pärast 2008. aastat missiooni pikendada," ütles Aaviksoo eile valitsuse pressikonverentsil Iraagist rääkides. Sealse Eesti väekontingendi vähendamist ei ole Aaviksoo sõnul praegu kavas.
Opositsioon: lõpetage missioon
Aaviksoo rõhutas eile, et endiselt on Eesti tähtsaim missioon Afganistanis. "See missioon on mõnes mõttes NATO missioonide proovikivi: kas suudetakse väga keerulise ajaloolise taustaga riigis panustada demokraatia ja vaba turumajanduse ülesehitamisele või mitte," lausus minister. Afganistanis on Eestil 130 kaitseväelast.

Loomakaitsjad rajavad suurt päästekeskust
Tallinna külje alla rajatav loomade päästekeskus abistaks hüljatud ja vigastatud loomi.
Mittetulundusühing PETS tahab rajada Tallinna külje alla suure loomade päästekeskuse, kus eri teenuste pakkumise kaudu abistataks hüljatud ja vigastatud loomi.
Ühingu ühe eestvedaja, Lara Larseni sõnul tahetakse linna külje alla teha selline keskus, kus neljajalgsetel oleksid võimalikult head võimalused oma tervist taastada ja uus kodu leida. "Meile oleksid oodatud kõik koerad, kassid, hobused, linnud - ühesõnaga loomad, kes on omanike poolt hüljatud või kelle inimesed leiavad kuskilt vigasaanuna," rääkis Larsen.
3000 ruutmeetrit pinda
Et saada loomade raviks ja hoolduseks ning keskuse majandamiseks raha, üüritakse Õismäelt 10 kilomeetrit Keila poole jääva keskuse osa ruume välja ning pakutakse mitmesuguseid teenuseid. Nii on hoonekompleksi kõrval koerte ja hobuste sõude korraldamiseks suur maneež, väljaüürimiseks talliruumid ja uksed avab ka koerte hotell.

Aprillimässu nelik astub kohtu ette
Süüdistuste järgi algas massirahutuste korraldamine juba 2006. aasta keskel.
Riigiprokurör Laura Vaik saatis eile kohtusse süüdistusakti, milles süüdistab Dmitri Linterit, Mark Sirõki, Maksim Revat ja Dimitri Klenskit massilise korratuse organiseerimises käesoleva aasta aprillis Tallinnas.
Süüdistusakti kohaselt organiseerisid Öise Vahtkonna liidrid Linter, Reva ja Klenski koos Venemaa noorteorganisatsiooni Naši Eesti liidri Mark Sirõkiga massilisi korratusi, mis toimusid Tallinnas 26.-28. aprillil. Massiliste korratustega kaasnesid rüüstamised, purustamised, süütamised ning vastuhakud võimuesindajatele.
Tegutsesid koostöös
"Süüdistatavate aktiivne tegevus massirahutuste korraldamiseks algas süüdistusakti kohaselt juba 2006. aasta keskel. Süüdistuse kohaselt on alust arvata, et Venemaa föderatsioonist saadi rahalist toetust ja ka nõuandeid korratuste organiseerimiseks. Näiteks paluti protestiaktsioonide toetuseks Venemaalt abi Georgi lintide muretsemisel," ütles menetlust juhtiv riigiprokurör Laura Vaik. "Konkreetset eestvedajat ei ole võimalik süüdistatavatest välja tuua - pigem tegutsesid kõik neli koostöös ja koordineeritult ning iga süüdistatav täitis oma ülesandeid," ütles Vaik, jättes samas täpsustamata, mis ülesanded kellegi kanda süüdistatavatest jäid.

Rassismis süüdistatud Nobeli laureaat vallandati
USA uuringulabor vallandas Nobeli laureaadi James Watsoni, keda kritiseeriti teravalt mustanahaliste suunas tehtud märkuste pärast Briti ajalehes The Sunday Times.
New Yorkis, Long Islandil asuv Cold Spring Harbor'i uurimislabor on juba ennast distantseerinud oma töötaja Watsoni avaldustest, kuid nüüd otsustati mees ka vallandada, vahendas BBC. Laboratooriumi esindaja ütles, et instituut võttis otsuse vastu sõltuvalt juhtkonna pikemast kaalutlusest.
79-aastane Watson sattus üldise terava kriitika alla, kuna rääkis Briti ajalehele Sunday Times antud intervjuus, et näeb Aafrika tulevikku neegrite rumaluse tõttu väga mustades värvides. "Meie sotsiaalpoliitika tugineb arusaamale, et nende intelligentsus on sama, mis meil - ometi näitavad katsed, et see pole nii."
Watsonil oleks enda sõnul hea meel, kui kõik oleksid võrdsed, ent "inimesed, kes neid tööle võtavad, näevad peagi, et see pole tõsi".

Našilased korraldasid Moskva saatkonna ees piketi
Ligi 50 Naši noorteühenduse liiget piketeeris vaikselt täna Eesti Moskva saatkonna ees.
Pikett oli pühendatud pronkssõduri teisaldamisele, vahendas Itar-Tass. Agentuuri andmeil piketeerisid noored Eesti saatkonna ees Pronkssõduri plakatite ja fotodega SS-laste marssidest Tallinnas.
"Me tahtsime venelastele ja maailmale veelkord meelde tuletada "Eesti probleemi" ja rahvusvahelise õiguse rikkumisi Vene vähemuse õiguste osas ja fašismi vastu võidelnud kangelaste mälestuse laimamise pärast," selgitas Naši aktivist Makar Vikljantsev.
"Samuti protestime me Naši aktivistide ebaseadusliku Eestist väljasaatmise pärast," ütles ta meenutades, et Pronkssõduri endisele asukohale mälestama läinud našilased jäid tervelt kümneks aastaks ilma õigusest Euroopa Liitu sisse sõita.

Venemaa tahab Euroopas ja USA-s inimõigusi kaitsta
Venemaa kavatseb vastukaaluks Lääne nurinale Venemaa rikkumiste pärast luua organisatsiooni, mis hakkaks Euroopas ja USA-s inimõiguste kaitset jälgima.
Venemaa inimõiguste nõukogusse määratud presidendi saadik ja mõjukas advokaat Anatoli Kutšerena teatas, et loodava organisatsiooni peakorter tuleks kas Brüsselisse või Saksamaale, vahendab Reuters.
Advokaadi sõnul innustasid teda inimõiguste kaitse organisatsiooni looma Euroopas ja USA-s elavate venelaste kirjad, milles kurdetakse õiguste rikkumist.
"Viimasel aastatel on palju kritiseeritud inimõiguste rikkumisi Venemaal. Kuid, uskuge mind, sellised asju toimub ka mujal. Kujutlege, et Venemaa või Vene inimõiguslased teeksid raporti inimõiguste olukorrast näiteks Prantsusmaal. Mis te arvate, mis juhtuks?" küsis Kutšerena.

Kommunistid süüdistasid Putinit põhiseaduse rikkumises
Venemaa Paremjõudude liit ja kommunistlik partei süüdistasid president Vladimir Putinit põhiseaduse otseses rikkumises, kui ta suhtles otse-eetris kolm tundi Vene kodanikega.
Opositsiooniparteide avaldustes märgitakse, et seadus peab andma kõigile valimistel osalejatele võrdsed võimalused, vahendas newsru.com.
Arvestades seda, et kremlimeelse erakonna Ühtne Venemaa nimekirja eesotsa läheb Vladimir Putin, siis sai valitsev partei parlamendieelsed eelised.
Venemaa Paremjõudude liit ja kommunistlik partei tahavad tõlgendada Putini esinemist kui agitatsiooni Ühtse Venemaa kasuks.

Merkel: gaasijuhtme projekt saab teoks
Saksamaa kantsleri, Angela Merkeli sõnul on Berliin ja Moskva Saksa-Vene gaasijuhtme vastu olevate riikidega läbirääkimisteks valmis.
"Mis puutub Nord Streami gaasijuhtmesse, me oleme seda teemat Saksa-Vene valitsustevahelistel konsultatsioonidel intensiivselt arutanud," rääkis Merkel nädala algul Vene presidendi Vladimir Putiniga antud pressikonverentsil.
"Projekt on poliitiliselt oodatud. Seal, kus on selle majandusliku rakendamisega probleeme, saame me aidata, kui poliitilised kõnelused aitavad," ütles ta Reutersi vahendusel.
"Investeerimistingimused tuleb selgeks rääkida, seda tuleb teha ettevõtte tasandil," lisas ta.
Merkeli sõnul on Moskva ja Berliin valmis transiitriikidega erimeelsuste leevendamiseks.
"Praegu ei näe me tegutsemiseks vajadust, nii et ma võin ainult öelda, et minu nägemuses läheb see projekt edasi. Kindlasti leitakse viis, kuidas transiitriikidega ilmnenud raskustest üksteisega rääkida saab," rääkis ta.

Uuring: elevandid tunnevad rahvariideid
Värskest uuringust selgus, et elevandid oskavad riiete järgi eristada, millise Aafrika hõimu esindajad on neile ohtlikud.
St. Andrewsi ülikooli teadlaste uuringust selgus, et Aafrika elevandid hakkavad kartma, kui nad tunnevad masai hõimu meeste kantud riiete lõhna, vahendab BBC.
Masai mehed mehed nimelt demonstreerivad sageli oma mehisust elevante odadega rünnates.
Elevandid ei seostanud masai mehi mitte üksnes nende lõhna, vaid ka riiete värviga. Masai rahvarõivad on ohtra punase värviga ja katses osalenud paksunahalisd reageerisid seda värvi rõivastele agressiivselt.
Kontrolliks näidati elevantidele ka põlluharimisega tegeleva rahumeelse kamba hõimu rahvarõivaid. Neile reageerisid suured loomad palju rahulikumalt.
"See on tegelikult esimene kord, kui on katseliselt tõestatud, et loom suudab võimaliku kiskjaliigi alamliikidesse jagada nii väikeste tunnuste põhjal," selgitasid uuringu autorid dr Lucy Bates ja prof Richard Byrne.

Paet: Türgi peaks Iraagiga koostööd tugevdama
Kommenteerides Türgi ähvardust kurdi mässuliste ohjeldamiseks Iraaki sisse tungida, leiab välisminister Urmas Paet, et Türgi ja Iraak peaksid pingestunud olukorrale rahumeelse lahenduse leidma.
"Türgil on õigus oma kodanikke rünnakute eest kaitsta, kuid seda peaks ennekõike tegema tihedas koostöös Iraagiga," ütles Paet Portugalis pealinnas Lissabonis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.
Ministrid tõdesid, et Türgi ja Iraak peavad üheskoos leidma lahenduse pingestunud olukorrale ning tegema koostööd ka terrorismivastases võitluses laiemalt.
Põhja-Iraagis redutavad Kurdi separatistid ähvardasid tungida üle piiri Türki, kus nad on korraldanud ja kavatsevad ka edaspidi korraldada rünnakuid Türgi ametivõimude vastu.
Türgi parlament andis kolmapäeval valitsusele Iraagi ründamiseks loa. Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan on öelnud, et parlamendi heakskiit ei pruugi sõjalisi tagajärgi endaga kaasa tuua.

Pereisa surma põhjustanud poisikesed pisteti türmi
Viis poissi, kes loopisid kriketit mänginud pereisa kivide ja aiateivastega, mis kutsus esile ohvri südameinfarkti, pisteti Inglismaal kaheks aastaks vangi.
Kaks aastat tagasi mängis 67-aastane Ernest Norton koos oma teismelise pojaga kriketit, kui saabus 20-pealine noortekamp, kes hakkasid mängijaid solvama, vahendab Guardian.
Norton läks poisse korrale kutsuma, kuid selle vastati teda kivirahega. Pooliku telliskivi suuruse kiviga tabati teda meelekohta ning teise kiviga lõhuti tema põseluu, mille järel sai Norton infarkti ning suri.
Noorim ründajatest oli rünnaku hetkel 10-aastane ning vanimad olid 14-aastased. Enne Nortoni ründamist peksid samad noorukid Erithi väikelinnas aknaid puruks ning kaklesid teiste noorukitega.
Kohtuasja menetlenud kohtunik sõnas poistele: "Te kütsite end üles oma kontrollimatu käitumisega ning seejärel ründasite õnnetut Ernest Nortonit, kes nautis vaikset pühapäeva koos pojaga. Ta oli täiesti süütu."

The Guardian: Tallinnas on muudki peale poissmeestepidude
Briti ajaleht The Guardian ülistab "tillukesest" Tallinnast kirjutades kohvikuid ning mainib ära hotellitoa tasuta interneti.
"The New York Times kutsub Tallinna Balti riikide Las Vegaseks. Poissmeestepidude korraldajad nimetavad seda Metsikuks Idaks, kuid sellest ei tohi lasta end segada Tallinna tõeliste võlude leidmisel," kirjutab The Guardian.
Ajalehe hinnangul on Tallinna vanalinn sügispäikeses ilus ja siia tasuvat tulla just sügisel ka seepärast, et poissmeestepidude kõrghooaeg on läbi. Leht möönab, et pidutsejaid voolab Inglismaalt Tallinna ka praegu, kuid "neid on lihtne vältida isegi nii tillukeses linnas kui Tallinn."
The Guardiani hinnangul jäävad poissmeestepidude pidajad Karja tänava ümbrusse pidama ja nende eest pagemiseks piisab Harju tänavale minekust. "Harju piirkonnas on fantastiline trio kokteilibaare: lõõgastunud Pegasus, ülikülluslik Moskva ja Stereo, mis näeb välja nagu futuristlik uusversioon Stanley Kubricki "Kellavärgiga apelsini" Korona Milk Bar'ist," õhkab The Guardian.

Rassismis süüdistatud Nobeli laureaat vabandas
James Watson, kes sattus terava maailma kriitika alla seoses oma ütlustega mustanahaliste võimekuste kohta, vabandas avalikkuse ees, lisades, et temast saadi valesti aru.
Watson kahtles oma ütluste tsiteerimise täpsuses, kirjutab The Times. Samas ütles The Sunday Timesi pressisekretär, et intervjuu teadlasega oli salvestatud ja pole mõtet tsitaatide täpsuses kahelda.
Watson märkis: "Nende eest, kes tegid minu sõnadest järelduse, et Aafrika asub geneetilisel tasandil teiste riikidega võrreldes kuidagi madalamal tasemel, palun ma tingimusteta vabandust. Ma ei pidanud seda silmas. Lisaks pole sellisteks järeldusteks ka teaduslikku alust."
USA geenitehnoloog James Watson (79) rääkis Sunday Timesile antud intervjuus, et näeb Aafrika tulevikku neegrite rumaluse tõttu väga mustades värvides. "Meie sotsiaalpoliitika tugineb arusaamale, et nende intelligentsus on sama, mis meil - ometi näitavad katsed, et see pole nii." Watsonil oleks enda sõnul hea meel, kui kõik oleksid võrdsed, ent "inimesed, kes neid tööle võtavad, näevad peagi, et see pole tõsi".

Video: Pakistanis toimunud autopommiplahvatus
Eile ründas enesetaputerrorist kaheksa aasta järel Pakistani tagasi pöördunud endise peaministri Benazir Bhutto konvoid.
Videot plahvatusest võib näha Briti ajalehe Guardiani kodulehelt aadressilt 
Plahvatuses hukkus 136 inimest, kuid endine peaminister pääses vigastusteta.

Läti välisminister pani ameti maha
Läti välisminister Artis Pabriks esitas lahkumisavalduse, kuna pole nõus korruptsioonivastase võitluse büroo juhi Aleksejs Loskutovsi vallandamisega.
Läti välisminister Artis Pabriks küll esitas lahkumisavalduse, ent peaminister Aigars Kalvitis keeldus teda ametist vabastamast, vahendab LETA. "Pabriks peab tööd jätkama," teatas Kalvitis.
Pabriks esitas lahkumisavalduse samal Rahvapartei istungil, mil erakond viskas välja regionaalministri Aigars Stokenbergsi, kes on samuti Loskutovsi vallandamise vastu olnud, vahendab Reuters.
"Välja viskamise põhjus on ilmselge - minu mõju parteis kasvas ja partei asutaja Andris Skele ei tahtnud oma positsiooni kaotada," selgitas Stokenbergs The Baltic Times'ile.
Loskutovse vallandamise suhtes teeb ametliku otsuse seim, kuid eile tegi välisminister Pabriks peaministrile ettepaneku Loskutovse vallandamise otsus ümber vaadata.

USA teadlane loob tulevikkunägevat tarkvara
Arizona ülikooli professor Jerzy Rozenblit loob tarkvara, mis ennustaks ennustamatut: sellelt projektilt loodetakse saada abi ja nõu kiirestimuutuvates poliitilistes ja sõjalistes olukordades.
Tarkvara ennustaks paramilitaarsete rühmituste, terroristide, kuritegelike gruppide ja rahvusrühmituste tegemisi. Loomulikult saab ennustavat tarkvara ka tsiviiliotstarvetel kasutada: rahanduses, õiguses, epidemioloogias ja looduskatastroofide puhul, kirjutab UA News.
Professor Rozenbliti The Asymmetric Threat Response and Analysis Project ehk ATRAP on tohutu kogum arvuti algoritme, mis käsitlevad miljoneid teabeühikuid ja võtavad arvesse paljusid faktoreid - kaasa arvatud sotsiaalseid, kultuurilisi, sõjanduslikke ja meediast tulenevaid.
ATRAP suudab käsitleda sellist infohulka, mis on inimestele haaramatult suur. Lisaks kaalub ATRAP kõiki võimalikke lahendeid kiretult ja ainult andmetest lähtudes, nii et vaagimisele tulevad tõesti kõik võimalused. ATRAP ei jäta inimese kombel enneaegselt kõrvale esialgu veidratena tunduvaid, kuid tegelikult reaalseid lahendusi.

Nelja USA sõdurit süüdistatakse jaapanlanna vägistamises
Jaapani politsei alustas 19-aastase tüdruku süüdistuse uurimist, kelle väitel vägistasid teda neli USA sõdurit.
Neiu väitel vägistasid neli sõdurit teda Hiroshima linnas 14. oktoobri varahommikul, vahendab Reuters.
Jaapani meediakompanii NHK väiteil vägistasid neli Iwakuni õhuväebaasi sõdurit neiu autopargis olevas autos pärast peol tutvumist.
USA vägede esindajate sõnul on kahtlusalused vahistatud ning USA lubab Jaapani võimudega kriminaalasja uurimisel koostööd teha.
USA ja Jaapani kokkuleppe kohaselt ei pea USA sõjaväelasi jaapanlastele enne ametliku süüdistuse esitamist välja andma.
Hetkel on Jaapanis 50 000 USA sõdurit, kuid jaapanlased pole ameerikaste sõjaväebaasidega rahul, sest sageli põhjustavad ameeriklased baaside läheduses õnnetusi, lärmi ning satuvad pahuksisse seadustega.

Laevad on globaalses soojenemises rohkem süüdi kui lennukid
Maailma laevanduse süsihappegaasi emissioon on on kaks korda suurem kui lennunduse oma, kinnitab tankerioperaatorite ühendus.
Maailma tankerioperaatorite enamust esindava ühenduse Intertanko raporti andmetel on süsinikdioksiidi emissioon viimase kuue aasta jooksul järsult tõusnud ja laevanduse CO2 emissioon on kaks korda suurem kui lennunduse oma, vahendab BBC.
Varasematel hinnangutel paiskasid maailma laevad ja lennukid CO2 õhku ühepalju.
Praegu ei ole laevanduse CO2 emissioonde piiramiseks peaaegu üldse meetmeid, kuid paljude riikide valitsused kaaluvad globaalse soojenemise vastase võitluse raames emissioonimäära järsku piiramist.
Intertanko teatel on laevade kasvanud CO2 emissiooni taga maailmakaubanduse kasv ja kauplemise kiirenemine: laevad kasutavad rohkem kütust, et kaupu aina kiiremini kohale viia. Maailma meredel on kokku liiklemas umbes 90 000 laeva.

Lukašenka: juudid ei hoolitse oma elukoha eest
Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka ütlused juutide seotusest Bobruiski linnas valitseva korratusega tekitasid teravat vastukaja Iisraelis.
12. oktoobril pressikonverentsil avaldas Lukašenka, et raske olukord Bobruiskis on otseselt varem selles linnas elanud juutide tegevuse tulemus, kes muutsid asula sigalaks. Ta lisas: "On ilmselge, et see on juutide linn. Juudid ei hooli kohast, kus nad elavad. Vaadake Iisraeli, ma olin seal!"
Ta rõhutas, et ei soovi solvata juute, aga presidendi hinnangul paranes olukord linnas kohe pärast juutide lahkumist, vahendas RIA Novosti.
"Meie tegime linna korda ja ütlesime juutidele - poisid tulge tagasi, aga tulge koos rahaga!," sõnas Valgevene juht.
Iisraeli juhtkond mõistis Lukašenka ütlused teravalt hukka ja Valgevene suursaadik Iisraelis Igor Leštšenja on kutsutud juudiriiki välisministeeriumisse.

Ukraina tahab suure nälja genotsiidiks tunnistamist
Ukraina välisministeeriumi esindaja Pjotr Dotsenko kutsus ÜRO-d Ukraina 1932-33. aasta suurt nälga genotsiidiks tunnistama.
Dotsenko hinnangul väldiks see samm tuleviku inimsusevastaseid kuritegusid, vahendas RIA Novosti.
"Nõukogude võimude poolt Ukrainas teadlikult korraldatud suur nälg tappis 1932.-1933. aastal 7 kuni 10 miljonit meest, naist ja last, mis tol ajal moodustas 25 protsenti Ukraina elanikkonnast," lisas esindaja.
Ukraina suure näljahäda on genotsiidiks tunnistanud juba 11 riiki.

Tai politsei otsib taga 36 krokodilli
Tais jahib vintpüssidega relvastatud politsei täna ühest talust põgenenud 36 krokodilli.
Tai kirdeosas asunud krokodillifarm uputati tugevate vihmahoogude poolt üle ning krokodillid pääsesid vabadusse, teatas AP.
Politsei otsib koos vabatahtlikega loomi Nakhon Ratchasima provintsi Nonsoongi piirkonnas paatidega. Täna hommikul leiti ja tapeti juba kaheksa krokodilli.
Tais kasvatatakse krokodille naha ja liha tõttu. Nahk eksporditakse Euroopasse, aga liha peetakse delikatessiks ja tarnitakse Hiina restoranidesse.

Soome politsei nabis kinni Vene kupeldajad
Soome politsei tegi maatasa Peterburist juhitava prostitutsioonivõrgu, milles teenis oma keha müümisega leiba 150 Vene naist.
Vene kupeldajad organiseerisid Soome linnadesse prostituutidena tööle 150 Vene naist, vahendab BBC Soome politseikomissari Seppo Sillanpääd.
Sillanpää sõnul müüsid peamiselt 25-35 aastased naised oma ihu mainekates hotellides. Prostituudid maksid oma kupeldajatele 244 - 342 eurot ehk 3870 - 5300 krooni päevas.
Vene naisi Soome vahendanud kupeldajad viisid prostituute ka Suurbritanniasse ja Norrasse.
Soome politsei teatel on kahtlustatavaks kuulutatud umbes 20 inimest, kuid kupeldajate võrgustiku Venemaal elutsevat juhti ei ole kätte saadud.
Prostitutsioon on Soomes seaduslik, kuid kupeldamine mitte.

Iraanis poodi üles 11 meest ja üks naine
Iraani valitsuse heakskiidul hukati 12 kinnipeetavat, keda süüdistati mõrvades ja vägistamistes.
Üheksa mõrvasüüdistusega vangi, nende hulgas üks naine saadeti poomissurma Teherani vanglas ning kolm vägistamise eest kinniistunud meest hukati Shirazi linnas asuvas vanglas, vahendab BBC.
Iraani seaduste kohaselt on võimalik määrata surmanuhtlus mõrvas, vägistamises, abielurikkumises, relvastatud röövi korraldamises ja narkosmugeldamises süüdimõistetutele.
Kaheksa meest hukati kurikuulsas Evini vanglas, kus nad viibisid mõrvasüüdistustega ning osad neist olid mõistetud süüdi ka vägistamistes.
Samuti Evini vanglas hukatud 30-aastane naine mõisteti süüdi oma tööandja tapmises 2001 aastal. Naistele surmanuhtluse määramist esineb Iraanis väga harva.

Pakistanis hukkus pommirünnakus 135 inimest
Pakistanis Karachi linnas endise peaministri Benazir Bhutto riiki naasmist tähistanud rahvahulga seas plahvatas kaks pommi, mis tapsid vähemalt 135 inimest ja haavasid 500.
Kaheksa aastat eksiilis olnud peaminister Bhutto, kes oli parasjagu suundumas lennujaamast kesklinna poole, plahvatuses vigastada ei saanud, vahendab BBC.
Plahvatus lõhkus Bhutto auto aknad ning rebis eest ära ühe ukse.
Mitmed islamirühmitused, sealhulgas ka Talibani meelsed võitlejad, olid eelnevalt teada andnud, et nad kavatsevad eksiilist naasvat peaministrit rünnata, kuna Bhutto on teatanud plaanidest asuda võitlusesse Pakistani põhja osas Afganistani piiri lähistel tegutsevate mässulistega.
Bhutto abikaasa, Asif Ali Zardari rääkis, et rünnaku korraldas hoopis praegune valitsus, kes pärast eksiilis viibinud peaministri naasmist võib oma võimu kaotada.

EL riigid peavad hakkama üksteist looduskatastroofide korral aitama
Euroopa Liidu mitteametlikul tippkohtumisel Lissabonis jõuti täna varahommikul poliitilise kokkuleppeni reformilepingu teksti osas, solidaarsust käsitleva sättega muudetakse liikmesriikidele kohustuslikuks osutada üksteisele abi terrorirünnaku ning loodus- või inimese põhjustatud katastroofi puhul.
Euroopa Liidu välistegevuse mõju ja nähtavuse suurendamiseks luuakse uus ametikoht - liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ühtlasi ka Euroopa Komisjoni asepresident, vahendab valitsuse pressibüroo.
"On väga hea, et Euroopa Liidu liidrid suutsid niivõrd olulises lepingus üksmeelele jõuda," ütles tippkohtumisel osalenud peaminister Andrus Ansip. Ta väljendas rahulolu, et heakskiidu saanud reformileping sisaldab kõiki olulisi uuendusi, milles oli juba kokku lepitud Euroopa põhiseaduse lepingut koostades.
Reformilepinguga muudetakse olemasolevaid aluslepinguid - Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Kehtivate aluslepingute muutmise eesmärk on tõhustada Euroopa Liidu tegevust ning teha see veelgi demokraatlikumaks.

Putin näitas ennast rahvale loomult tugeva, kuid hingelt pehmena
Vähemalt oma praeguses ametis eile viimast korda otse rahva küsimustele vastanud Venemaa president Vladimir Putin ei puudutanud sõnagagi Baltimaid.
Sel teemal ei esitatud Putinile ühtegi küsimust, mis näitab, et Kreml ilmselt ei soovinudki kolme Balti riigi kohta midagi öelda. Kokku vastas televisiooni otse-eetris kolm tundi esinenud president 69 küsimusele 2,5 miljonist, mis talle interneti ja telefoni teel ning eri linnadest televisiooni otselülituste kaudu esitati.
Kuuendat korda sellisel moel rahvaga suhelnud Putin ei teinud tähtsaid avaldusi. Tema kõige olulisem sõnum oli rahustada rahvast majandusküsimustes, sest enne detsembris toimuvaid parlamendivalimisi on Venemaal viimastel kuudel oluliselt tõusnud toiduainete hinnad.
Putin luges pöördumise algul ette mitmeid arve. Näiteks Venemaa majanduskasv oli mullu 6,7 protsenti ja tänavu tuleb ligi kaheksa protsenti ning riigis on tänavu alates 1999. aastast väikseim suremus ja suurim sündimus. "Majanduse arengust sõltub kõik, seetõttu on mul hea meel, et näitajad on meil positiivsed," teatas riigipea.

Korruptsioonivõitluse juhi vallandamine võib viia Läti valitsuse kriisi
Eile nähti Riias üht suuremat meeleavaldust alates riigi taasiseseisvumisest, kui ligi 5000 inimest vihma trotsides nõudis rahvaparteilasest peaministri Aigars Kalvitise tagandamist ja korruptsioonivastase võitluse büroo juhi Aleksejs Loskutovsi ametisse ennistamist.
"Ma tänan tuhandeid inimesi, kes näitasid, et neile läheb korda see, mis Lätis toimub," tervitas president Valdis Zatlers miitingule kogunenuid.
Küsitlused näitavad rahva selget hukkamõistu Kalvitisele. Kui aga parlament tühistaks Loskutovsi ametist vabastamise, tooks see kaasa poliitilise kriisi, mis lõppeks kas valitsuse kukkumise või ennetähtaegsete valimistega.
Poliitikuteni ulatuvaid korruptsiooniskandaale uurinud Loskutovs vallandati 16. oktoobril valitsuse otsusega. Järgmisel õhtul saadeti telesaatesse tema lahtilaskmist kaitsma valitsuse "raskekahurvägi": välisminister Artis Pabriks, siseminister Ivars Godmanis ja haridusminister Baiba Rivza.

Neegreid solvanud kuulsa teadlase esinemine jäeti ära
Nobeli laureaadi sõnavõtt Londoni teadusmuuseumis tühistati tema ütluste pärast.
USA geenitehnoloog James Watson (79) rääkis Sunday Timesile antud intervjuus, et näeb Aafrika tulevikku neegrite rumaluse tõttu väga mustades värvides. "Meie sotsiaalpoliitika tugineb arusaamale, et nende intelligentsus on sama mis meil - ometi näitavad katsed, et see pole nii." Watsonil oleks enda sõnul hea meel, kui kõik oleksid võrdsed, ent "inimesed, kes neid tööle võtavad, näevad peagi, et see pole tõsi".
1962. aastal ühe DNA-struktuuri avastajana Nobeli preemiat jaganud teadlase väited kutsusid esile raevuka reaktsiooni inimõigusorganisatsioonidelt, kes nõuavad viivitamatut vabanduse palumist.
Palju huvitavaid mõtteid

Pirita linnaosa on hädas talisuplejate onnikestega
Pirita linnaosavalitsuse töötajad avastasid eile, et grupp talisuplejaid on randa ebaseaduslikult mitu riidevahetusonnikest püstitanud.
Ilmselt riiete vahetamiseks mõeldud putka karkassi kõrval lebas mitmeid okastega männioksi, mis pärinesid arvatavasti sealt samast rannaäärsest männimetsast, teatas linnaosavalitsus. Tänaseks on Pirita randa hooldav firma omavoliliselt püstitatud ehitise kõrvaldanud.
Taoline talisuplejate isetegevus Pirita rannas pole esmakordne. Hoonet ümberriietumiseks on omavoliliselt üritatud püstitada varemgi. Üks taoline putka läks eelmisel aastal põlema ning selle rusude koristamine läks maksumaksjatele maksma üle 16 000 krooni.
Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku saab ta aru talisuplejate vajadusest kusagil riideid vahetada, kuid see ei anna kellelegi õigust omavoliliselt mingeid ehitisi püstitada.

Trammipargi mured: hooletud autojuhid ning liiklusummikud
Tallinna trammide liiklusele on kõige suuremad riskid suured ristmikud ning liiklusummikud.
"Peamiseks ohuteguriks kohad, kus trammiteel toimub ka autoliiklus ning tihti autojuhid ei arvesta trammiga, mistõttu toimuvad ka kokkupõrked näiteks trammi külg-gabariidiga mittearvestamise või ootamatud ettekeeramiste tõttu," rääkis Päevaleht Online'ile Tallinna Trammi ja Trollibussikoondise Liiklusteenistuse (TTTK) direktor Meelis Tartu.
Ka ei oska juhid arvestada, et trammi on tema massi tõttu raske pidama saada, seda eriti nüüd sügisel, kus langevad lehed muudavad trammitee väga libedaks, lisas ta.
Spetsialistide hinnangul on probleemseimad kohad Tallinnas Poska tänava - Narva maantee ristmik, Narva maantee - Kreutzwaldi tänava ristmik, aga ka Pärnu maantee - Roosikrantsi tänava piirkond.

Savisaar tegi Tallinna kodulehel poliitpropagandat
Tallinna linnavalitsuse kodulehel ilmuvas online-intervjuus kutsus linnapea Edgar Savisaar inimesi tulevastel valimistel Keskerakonna poolt hääletama.
"Kui te olete päri meie poliitikaga, siis toetage kindlasti nii linna kui ka Keskerakonda," kirjutas ta.
"Kõige parem on teil seda teha järgmistel valimistel, milleni polegi enam nii kaua aega jäänud. Kahtedel viimastel valimistel on Keskerakond Tallinna linnas saavutanud absoluutse enamuse ja me tahaksime seda võitu saavutada ka kolmandat korda. Teie hääl on meile selle juures kõige kindlam toetus," reklaamis Savisaar.

Savisaar Õllesummerist: ei tahaks lapsi sellest lõbust ilma jätta
Tallinna linnapea Edgar Savisaar leiab, et hoolimata sellest, et lapsed end Õllesummeril purju joovad, ei tohiks alaealistele üritusele pääsu piirata.
"Üheks lahenduseks võiks olla ka näiteks see, kui alaealistele oleks Õllesummerile pääs piiratud," rääkis Savisaar online-intervjuus.
"Selle vastu räägib aga see, et Õllesummeril on küllalt suur piirkond määratud spetsiaalselt lastele koos vastavate mängude ja atraktsioonidega, ei tahaks ka neid sellest lõbust ilma jätta," ütles ta.
Savisaare sõnul ei ole alkohol Õllesummeril alaealistele kergesti kättesaadav, sest kontroll müüjate üle on küllalt tugev.
Tema sõnul fikseeris politsei viimasel Õllesummeril 132 alkoholi tarbinud alaealist, kellest ainult ühele "uskumatu või mitte" oli seda müüdud kohapeal.
"Kui rahvas käib Õllesummeril, siis ei näe ma selle Lauluväljakul toimumises midagi taunitavat," lisas ta. "Iseküsimus on, kas inimesed käituvad seal alati Lauluväljaku vääriliselt. Kutsun üles lapsevanemaid hoopis rohkem jälgima, millega nende lapsed tegelevad."

Volinik soovitab poodidel järgida Prisma eeskuju
Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Tarmo Kruusimäe algatas eilsel istungil eelnõu, millega soovib ühtset kassasüsteemi alaealistele alkoholimüügi takistamiseks.
Eelnõu kohaselt tuleks poodidel, kus on kasutusel arvutipõhine kassasüsteem, lisada sellele uuendus, mille puhul alkoholi müümisel tuleks iga kord ekraanile meeldetuletus küsida ostja dokumenti.
"Et aidata kassapidajatel ära hoida alkoholimüüki alaealistele, on see otstarbekas. Kui müüja ees olevale ekraanile ilmub teade "Küsi dokumenti!" või "Kontrolli vanust!", paelub see müüja tähelepanu ja lisab enesekindlust kohustuse täitmiseks."

Võidusambaks saab klaasist Vabadusrist
Vabadussõja võidusammas püstitatakse dolomiidi asemel klaasist ning see kujutab Vabadusristi II klassi esimese liigi risti. Võidutöö autorid on teinud kavandisse veel muudatusi. Eesti kaardi asemele tuleb E-tähte ja mõõka hoidev käsi. Monument hakkab kujutama autentset Vabadusristi II klassi esimese liigi risti, millel on E-täht ja mõõka hoidev soomustatud käsi, mis moodustab V-tähe. Kokku moodustuvad tähed EV, mis tähendavad Eesti Vabariiki.

Algas EKA hoone arhitektuurivõistlus
Eile kuulutas Eesti kunsti-akadeemia (EKA) välja uue õppehoone arhitektuurivõistluse, et uuendada ja laiendada praeguseid kitsaid õppeolusid.
Võistluse projektijuhi Sven Idaranna sõnul peab tulevane akadeemia ümbruskonnas silma paistma ja vastanduma naabruses olevatele kaubanduspindadele. "Hoone sisemusest ja ka välimusest peab paistma, et tegu on kohaga, kus õpitakse kunsti," ütles Idarand. "Võrreldes teiste hoonetega peab arhitekt arvestama, et hoonesse tuleb väga palju töökodasid. Makett peab olema detailne, sest tulevase hoone materjalid peavad arvestama terve kvartaliga."
Auhinnaraha 2,8 miljonit
Uus maja asendab 4000 ruutmeetri suurusel krundil praeguse hoone ning selle territooriumil asuvad puumajad. Õppetöö katkemise vältimiseks on ehitus kavandatud kahte etappi.

Infrapunaandurid aitavad jalakäijatel teed ületada
Tallinna transpordiamet otsustas Pirita tee kollased vilkuvad foorid varustada lähenevatele jalakäijatele reageerivate infrapunaanduritega.
"Kollased vilkuvad foorituled lülituvad sisse hetkel, kui jalakäija jõuab infrapunaanduri mõjupiirkonda. Sellega on võimalik anda autojuhile juba eemalt märku jalakäijast ülekäigurajal. Kui jalakäijat anduri piirkonnas ei ole, ei hakka ka kollane foorituli tööle," selgitas abilinnapea Jaanus Mutli Tallinna pressiteenistuse vahendusel.
2007. aasta eelarves on fooride investeeringuteks ette nähtud 7,9 miljonit krooni, millest kaetakse ka kulutused infrapunasüsteemile.
Praegu paigaldatakse andureid Pirita teele ja järgmise nädala lõpuks on need ka häälestatud ning töökorras.

Kinnisvaraarendaja hävitas Suurupi metsa
Alles loomisel olevat looduskaitseala pole võimalik lageraie eest seadusega kaitsta.
Balti Finantseerimisasutuse AS alustas eile kinnisvara arendamise eesmärgil taas lageraiet loomisel oleval Suurupi looduskaitsealal. Kuna keskkonnaministeeriumil polnud seaduslikku alust raiet peatada, oli õhtuks hävitatud plaanitava kaitseala üks väärtuslikumaid osasid.
Keskkonnaühenduste koja juristi Liis Keerbergi sõnul on tekkinud olukord, kus keskkonnaministeerium on andnud Harjumaa keskkonnateenistusele mõista, et need alad, kus raie toimus, on arvatud kavandatava looduskaitseala piirkonda. "Samas on aga teenistus tänavu märtsis arendajale välja antud raieload, mida pole siiani kehtetuks tunnistatud," nentis Keerberg. Keskkonnateenistus ei saa väljastatud luba kehtetuks tunnistada, sest ametlikult Suurupis kaitseala veel pole.

Ministeerium toetab Niguliste jätmist riigi omandusse
Kultuuriministeerium otsustas toetada Niguliste muuseum-kontserdisaali praegust omandivormi ehk selle jätmist riigi omandusse.
Ministeerium põhjendas otsust tõsiasjaga, et hoonesse on kogutud Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsioon ja kirik on kohandatud just selle eksponeerimiseks. Niguliste kirik on aastakümneid tegutsenud hinnatud kontserdi- ja näitusepaigana ning seega on tegu olulise kultuuriobjektiga.
Ministeerium lisas, et selle seisukohaga võtab riik vastutuse museaalide ja spetsiaalselt nendele kohaldatud keskkonna säilitamise ja arendamise eest.
Ministeerium valmistab ette eelnõu valitsusele, kelle pädevuses on langetada selles küsimuses lõplik otsus. Niguliste tagastamist palus Eesti evangeelne luterlik kirik.

Tallinn uurib Mähe ja Tiskre vajadust koolimaja järele
Koolide avamise vajaduse selgitamiseks küsitletakse õpilasi, pedagooge ja vanemaid.
Haridusamet tahab koostada põhi- ja üldkeskhariduse arengukava aastateks 2008-2014, soovides muu hulgas uurida uute koolide rajamise vajadust.
Haridusameti üldharidusosakonna juhataja Viivi Loki sõnul on varasemates arenguplaanides selgitatud, mis on elujõulise kooli kriteeriumid ja millisest õpilaste arvust alates tuleks kool sulgeda.
Kuigi arengukava keskendub peamiselt võimalustele, kuidas hariduse kvaliteeti tõsta, vaadatakse seda koostades üle ka tugiharidus, eriõpe ja täiskasvanuharidus ning koolivõrk. Loki sõnul on Tiskre ja Mähe kant need kaks võimalikku kohta, kus tuleb vaadata õpilaste arvu ja selgitada kooli rajamise vajadus.
Uute koolide avamise vajaduse selgitamiseks on kavas küsitletada õpilasi, pedagooge ja lapsevanemaid. Et tegemist on Tallinna piirialadega, peetakse läbirääkimisi ka naaberomavalitsustega. Arengukava koostamise lähteülesanne jõuab praeguste plaanide järgi linnavalitsuse ette oktoobri lõpuks, arengukava koostaja leidmiseks korraldatakse riigihange ja kava on kinnitamisküps mais.

Viru ringil seisvat ajaloolist hoonet jääb meenutama üksnes fassaad
Eile algas Viru ringil seisva ajaloolise Aleksandri gümnaasiumi hoone katuse lammutamine. Kunagi pedagoogikaülikoolile kuulunud hoonet ei lammutata siiski täielikult, alles jäetakse kaks fassaadi. 2002. aastal pandi seoses Rotermanni kvartali tulevase arendamiskavaga paika, et Mere puiestee ja Viru tänava nurgani võib ehitada kuni 24 meetri kõrgusi uusehitisi. Seetõttu ei saanud muinsuskaitseameti eksperdinõukogu maja täieliku lammutamise plaanile vetot panna. Nii kuulutati hoone fassaadid arhitektuurimälestisteks - kogu hoonet ei saanud kaitse alla võtta, sest hoone sisemus oli põhjalikult ümber tehtud.

Rapla kullaäris käisid öösel vargad
Tundmatud isikud varastasid täna öösel Raplas Viljandi maanteel asuvast kauplusest kuldehteid.
Vargad lõhkusid kaupluse klaasuksed ning sisenesid poodi kella 1.50 ajal täna öösel, teatas Rapla politseijaoskond.
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Külli Kivioja sõnul varastati poest ainult kuldehteid ning kahjusumma on alles selgitamisel.
Sündmuse asjaolude uurimiseks alustati kriminaalmenetlus.

Praamiliiklus saartele kallineb ligi poole võrra
Majandusministeerium kinnitas uue laevapiletite hinnakirja mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel, millega kallinevad hinnad uuest aastast tavareisijatele ja autodele ligi kaks korda.
Hindade määramisel lähtus ministeerium ühistranspordi kasutamise soodustamise põhimõttest - liinibussiga on saarele sõita odavam kui isikliku autoga, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja.
Uue hinnakirja järgi maksab auto ülevedu mandrilt Saaremaale 100 krooni, sooduspiletiga 70 krooni, mandrilt Hiiumaale vastavalt 120 ja 72 krooni. 23 kohaga bussi jaoks on Kuivastu-Virtsu liinil praamipileti hinnaks 700 krooni ja soodustusega 490 krooni, Rohuküla-Heltermaa liinil on vastavad hinnad 1000 ja 600 krooni.
Reisija tavapilet on Saaremaale 35 ja Hiiumaale 40 krooni, sooduspiletid 20 ja 22 krooni.

Eesti Pandipakend vahetas juhatuse liikme välja
Eesti Pandipakendi nõukogu vabastas ametist juhatuse liikme Oleg Epneri ning valis uueks juhatuse liikmeks senise ettevõtte finantsjuhi Kaupo Karba.
"Ettevõtte nõukogu tunnustab Oleg Epnerit pandipakendisüsteemi eduka käivitamise eest, samas nõukogu hinnangul vajab Eesti Pandipakend tõhusamat juhtimist," ütles Eesti Pandipakendi nõukogu esimees Raimond Made.
Eesti Pandipakend on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mille ülesanne on tagatisrahaga koormatud pakendite kogumine ja taaskasutusse suunamine.

Eesti Ehitus omandas enamusosaluse Eston Ehituses
Täna allkirjastatud lepinguga omandas Eesti Ehitus 52 protsenti AS Eston Ehitusest.
Tehingu maksumus on enam kui 187 miljonit krooni, mis moodustab 35 986 krooni iga ostetava aktsia kohta.
Eesti Ehituse juhatuse esimehe Jaano Vinki sõnul jätkatakse uue firma liitmisega Eesti Ehituse kontserni koduturu arengustrateegia elluviimist. "Täna puuduvad meil esindused Pärnus, Viljandis või näiteks Saaremaal, piirkonniti vaadates oleme tugevamalt esindatud Põhja- ja Lõuna-Eestis. Ettevõtete sarnased väärtused, Eston Ehituse 15aastane kogemus ning turupositsioon Lääne- ja Loode-Eestis loovad head võimalused kogu kontserni konkurentsivõime tõstmiseks kõikide tegevusvaldkondade lõikes," täpsustas Vink.
AS Eston Ehituse nõukogu esimehe Ivo Auliku sõnul loob täiendava aktsionäri lisandumine mitmeid sünergiavõimalusi ning annab uut hoogu Eston Ehituse laienemisplaanidele. "Kindlustunnet sisendas ka teiste Eesti Ehituse tütarettevõtete senine areng ning asjaolu, et Eesti Ehitus ja Eston Ehitus lähtuvad juhtimises ja töökultuuri kujundamises samadest põhimõtetest," lisas ta.

Koidula raudteepiirijaam valmib 2011. aastaks
Majandusministeerium sõlmis Eesti Raudtee ning Riigi kinnisvara AS-iga kokkuleppe Koidula raudteepiirijaama arendamiseks.
Kokkuleppe kohaselt hakatakse projekti ehitustöödega pihta 2008. aasta juulis ning 2011. aasta juulis peaksid ehitustööd lõppema.

Kivinurm-Priisalm: paljud eestlased plaanivad elu lõpuni olla vaesed
Varahaldusfirma Avaron omanik Kristel Kivinurm-Priisalm leiab, et paljud Eesti inimesed plaanivad olla elu lõpuni vaesed.
"Eestlastel pole ettevõtlikkust. Arvatakse et tööandja kohus on nad rikkaks teha. Rikkaks võib saada vabal ajal ja vabast tahtest," rääkis varahalduseettevõtte juht Tallinna Börsi investeerimismessil Viru Keskuses, vahendab aripaev.ee.
"On kaks erinevat terminit: rikkus ja jõukus," rõhutas Kivinurm-Priisalmi. "Numbrid pole olulised, tähtis on jõukus. Jõukust saab defineerida erinevalt," märkis ta.
Suur osa inimesi tarbib liiga palju, tuleks hakata säästma ja aktiivselt investeerima. "Naised 12% ja mehed 8% oma palgast, tulenevalt elueast," lisas ta.

Bravocom avas virtuaallinnas Zorro kõnekaardipoe
Bravocom avas kolmapäeval virtuaallinnas Starchat Zorro kõnekaardi müügiesinduse.
Tegemist on Eesti esimese virtuaalse kõnekaardipoega, teatas ettevõte. Virtuaallinnast kohaliku raha eest ostetud kõnekaardid saab kätte ettevõtte esindustest.
"Viisime oma kõnekaardipoe noorte keskele," põhjendab Bravocomi turundusjuht Paul Liivoja virtuaallinnas poe avamist.
Starchat on 12-18aastastele noortele suunatud graafiline virtuaalmaailm. Peale suhtlemise annab Starchati virtuaalmaailm kasutajatele võimaluse elada tavaelule sarnast elu ka virtuaalses keskkonnas.
EMT kommunikatsioonijuhi Kaja Pino sõnul müüb ettevõte oma e-poe kaudu telefone ning sealt saab osta ka kõneaega ja teha e-liitumisi. Mõnda virtuaallinna pole EMT plaaninud e-poodi veel laiendada.

Vangid meisterdavad poelettidele kaupu
Eesti vanglates toodetakse praegu kaupu, mis leiavad oma turunišše ning konkureerivad nende firmade toodanguga, mille töötajad ei ööbi trellide taga.
Vanglas võib kas niisama "istuda" või siiski ka tööd teha. Võimalust tööd teha pakub kuuest Eesti vanglast viie asutuse - Harku, Ämari, Tartu, Tallinna ja Murru - kinnipeetavatele 2001. aastal asutatud Eesti Vanglatööstus AS (EVT). Kaheksatunnisele tööpäevale ning normaalsele (vangla puhul) palgale võivad loota kõik kinnipeetavad - sõltumata nende toime pandud kuriteost, kinnipidamise tähtajast või haridusest. Peamine ja tõenäoliselt ka ainus nõue on soov töötada, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
EVT juhatuse esimehe ja direktori Voldemar Nellise sõnul on kinnipeetavatel kõige suuremad probleemid just töötamise sooviga: 3500 kinnipeetavast mehest ja naisest on tootmises hõivatud vaid umbes 500. Umbes sama palju teevad teist tööd - pesevad pesu, koristavad.

Paljulapselistel peredel tulevikus lihtsam kodu eest maksta
Täna saatis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kooskõlastusringile kodutoetuse seaduse eelnõu, milles tehakse ettepanek maksta peredele alates kolmanda lapse sünnist kinni 1500 krooni eluasemelaenu põhiosa.
Eelnõuga soovitakse muuta avaramaks kolme- ja enamalapseliste perede võimalusi oma kodu soetamiseks või korrastamiseks, et seeläbi parandada inimeste elamistingimusi ja Eesti elamufondi kvaliteeti ning ühtlasi vähendada kolme- ja enamalapseliste perede vaesusriski elamistingimuste parandamisel.
"See ei ole mingi saladus, et Eesti rahvas ja riik saab pikemas perspektiivis kui paarkümmend aastat püsima jääda vaid siis, kui meil tekib praegusest kordades rohkem peresid, kus kasvab vähemalt kolm last. Mina leian, et üks võimalus selliste perede tekkimist soodustada on parandada paljulapseliste leibkondade eluasemetingimusi," ütles Juhan Parts eelnõud kommenteerides. "Vaesusel on täna Eesti riigis kolmanda lapse nägu, sest statistika järgi langeb pere elatustase järsult just kolmanda lapse sündides."

Naftabarreli hind tõusis üle 90 dollari
Naftabarreli hind tõusis eile õhtul esmakordselt ajaloos üle 90 USA dollari.
Eile õhtul märgiti USA börsidel naftabarreli hinnaks rekordilised 90,02, kuid täna hommikuks langes hind 89,39 dollarini, vahendab BBC.
Naftabarreli hinnale andis taaskord tõuke madalseisus dollar ning türklaste ähvardus rünnata Iraagi kurdi-alasid.

Telekomi kolmanda kvartali käive oli 1,612 miljardit krooni
Eesti Telekom grupi müügitulu kasvas kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 10%, ulatudes 1,612 miljardi kroonini.
Mobiilside teenuste käive kasvas 14% ning oli veidi üle miljardi krooni, teatas Eesti Telekom täna börsile.
AS-i EMT käive kasvas eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 11%, ulatudes 857 miljoni kroonini. Põhitegevuse tulude kasvu taga oli peamiselt nii EMT võrgust algatatud kui võrku sisenevate kõneminutite arvu kasv ja mobiilse andmeside kasv.
Aastaga on suurenenud EMT klientide arv kui kõnede aktiivsem kasutamine. Võrreldes 2006. aasta kolmanda kvartali lõpuga oli AS-i EMT kliendibaas tänavu septembrikuu lõpus 5% suurem, ulatudes 759 000 aktiivse SIM-kaardini.
Mobiilside teenuste tulud telekommunikatsioonikaupade jae- ja hulgimüügist kasvasid kolmandas kvartalis, 2006. aasta sama perioodiga võrreldes, ligi 28% põhiliselt tänu suurematele mobiiltelefonide müügikogustele.

Plaadifirmad hakkavad muusikat müüma mälupulkadel
Maailma suurim muusikakompanii Universal teatas, et hakkab singleid väljastama USB mälupulkadel.
Universal paiskab müüki oktoobri lõpus Keane'i ja Nicole'i uued USB-singlid, mis hakkavad maksma umbes 110 krooni, vahendab Pocket-Lint.
Universali turundusjuhi Brian Rose'i sõnul suunatakse USB-singlid 12-24 aastastele, kes ei pea CD-sid enam väga lahedateks.
Koos muusikaga hakatakse pulgal pakkuma mitmeid lisasid, nagu mobiilihelinad, screensaverid jne.
Lisaks Universalile plaanivad USB-l muusikat müüma hakata ka teised suured plaadifirmad, nagu EMI ja Warner Music.

Lipstok: rallid on läbi
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on kõrgest majanduskasvust tulenevad tarbimis- ja ehitusrallid läbi ning majandus liigub järgmisesse faasi.
"See 10-11 protsendiline majanduskasv ja sellest tulenevad tarbimisrallid, ehitusrallid ja muud rallid on majandusteooriast tulenevalt oma lae saavutanud," rääkis Lipstok Eesti Panga majandusprognoosi tutvustades.
Lipstoki sõnul on eriti oluline, et inimeste ootused vastaks muutunud oludele. "Need ootused, mis siin toredas riigis püsti on, peavad vastama nendele muutunud oludele," toonitas ta.
Lipstoki sõnul on Eesti majandus liikunud normaalse majandustsükli järgmisesse faasi.
"See murdepunkt oli selle aasta alguses ja see on loogiline, et tsükkel on sealmaal, et me liigume täna meie baasstsenaariumi järgi natuke teiste numbrite suunas," rääkis ta.

Mööblitootja: Eesti tööjõud kordades odavam kui Taanis
Valga Gomab Mööbel ASi ekspordijuhi Rene Üprausi sõnul on Eesti tööjõud endiselt kolm kuni viis korda odavam kui Taanis või Saksamaal, ka toorme hind on viimasel ajal pisut langenud.
Üpraus ütles, et vaikselt on toorme pakkumine suurenenud ja hinnad hakanud langema, kirjutab Äripäev.
"Päris uksi kinni panna Eesti mööblitootjad ei kavatse, kuigi olukord paistab teie (Äripäeva - toim) arvates lootusetu. Tööjõud on ka veel kolm kuni viis korda odavam kui näiteks Taanis või Saksamaal, kus tänase päevani toodetakse edukalt mööblit."
Dv.ee ajakirjanik Julia Vlasova kirjutas eile mööblitööstuse tooraine ja tööjõu kallinemisest, millele lisandub töökäte nappus ning kõrge inflatsioon.

Skanska eksjuhtide hoogne kinnisvaraäri
Kuu aega tagasi Skanska EMV juhtimisest taandunud Jaanus Otsa ja Olaf Herman ajasid oma põhitöökoha kõrvalt muljetavaldavat kinnisvaraäri.
Otsa-Hermani äride skeeme ning seoseid uurides käib läbi Mati Tusovi nimi. Tusov on Oliver Kruuda parem käsi kinnisvaraarenduses. Niisamuti on siia segatud mitmed advokaadid, kirjutab Äripäev.
2005. aasta lõpul müüs ASi Kalev tütarfirma Kalev REC 40 miljoni krooniga maha Pärnu maantee ääres nn Kalevi kvartalis asuva Tere Maja arendusprojekti.
Huvitaval kombel ei ostnd arendusprojekti ära ehitaja ning kinnisvaraarendaja Skanska, vaid advokaat Eerik Entsiku nimel olev osaühing Aadel Ehitus.
Selgus saabus pool aastat hiljem, kui Aadel Ehituse omanikeringi ilmub oma firmadega kolmik Tusov-Otsa-Herman. Tusovile kuulub Aadel Ehitusest pool, Otsale-Hermanile ent kummalegi 25 protsenti.

Kreenholmi omanikud müüvad tootmise
Investeerijaid otsitakse hoolikalt Euroopa suuremate tegijate hulgast.
"Tekstiilivabrik otsib endale investorit," lausus ühe tuntuma Eesti tööstuse Kreenholmi äri-direktor Aivar Melders ja lisas:
"Praegu käib info passiivne väljatilgutamine."
Potentsiaalseid investoreid otsivad Kreenholmi omanikud ja aktsionärid Euroopast. Tekstiilivabriku investori ja võimaliku ostja leidmiseks ei korraldata avalikku pakkumist. "Praegu käib eeltöö investorite leidmiseks ja tegijate ring, keda soovitakse nende seas näha, on väga kitsas," tõdes Melders.
Emafirma Boras Wäfveri ja suurinvestorite täpsemaid plaane ei osanud Melders kommenteerida, kuid lisas, et hea pakkumise juures ollakse valmis müüma ka kogu firma.

Skype'i asutajad ostsid tüki Eesti lemmikloomaportaalist
Ostjafirma ASI on Skype'i nelja eestlasest kaasasutaja loodud
Investeerimisgrupp Ambient Sound Investments (ASI) rahastab eestikeelsetest veebisaitidest välja kasvanud lemmiklooma-omanike suhtlusportaale Uniteddogs.com ja Unitedcats.com.
Samuti käivitatakse mõlemad veebilehed neljas uues keeles.
ASI ja Eesti veebiarendaja United Dogs & Cats OÜ (UDC) vahelise kokkuleppe kohaselt saab ASI 15%-lise osaluse UDC-s. Lisaks sellele osaleb ASI ka UDC veebilehtede edaspidises täiustamises. Investeeringu summat ei avalikustata.
UDC arendab välja uut tüüpi suhtlusportaale, mis keskenduvad inimeste ühendamisele ennekõike huvide, mitte olemasolevate tutvuste alusel.
UDC eesmärk on luua ülemaailmne veebilehtede võrgustik ja suurendada aktiivsete kasutajate arvu. Veebide loomine sai alguse eestikeelsetest saitidest Kutsu.ee ja Kiisu.ee, mis avati 2007. aasta märtsis.

SAS saadab lisaks pagasile ka inimesed enne reisi kaalu peale
Taani ajalehe Jyllands-Posteni teatel saadab lennufirma SAS katseperioodil kaalule 20 000 reisijat, tuues põhjenduseks vajaduse maandada turvariske.
Kui kümne aasta tagant pärinevad Euroopa turvastandardid määratlesid mehe keskmiseks kehakaaluks 88 ja naisterahva puhul 70 kilogrammi, siis nüüd-seks on need andmed vananenud. Reisijate kaalumisel kogutud andmete põhjal arvutataksegi uued lubatud koormused.
SAS-i teatel on põhjamaalaste kehakaal kerkinud viimasel ajal keskmiselt kolme kilo võrra. Ekspertide hinnangul tähendab see täislastis lennukile suurt lisakoormust ja põhjustab reisijate ebaühtlase paiknemise korral tasakaaluprobleeme. Selgitavate põhjustena tuuakse lisaks stabiilsuse probleemile ka raskemaks muutunud lennuki suuremat kütusekulu ja nõudeid maandumisraja pikkusele.

Sõõrumaa kombijaam alustab järgmisel aastal
Eile sai nurgakivi Tallinna piirile Väole kerkiv soojuse ja elektri koostootmisjaam, mis hakkab soojusenergiaga varustama Tallinna Kütte kliente Tallinnas.
Ligi 1,5 miljardit krooni maksev jaam alustab tööd tuleva aasta lõpus.
Jaama omanik on OÜ Digismart, millest 75 protsenti kuulub Urmas Sõõrumaa firma U.S. Invest AS tütarettevõttele Norman Invest OÜ ja 25 protsenti AS-ile Tallinna Küte.

Romaaniülikool: Fjodor Dostojevski "Idioot" 
Mõnd asja peab ülikoolis kordama, teist jälle ei tohi. Dostojevski
Oma venekeelses artiklis "Dostojevski: ajalugu ja ideoloogia" (1992) tõestab Peeter Torop Dostojevski märkmete põhjal, kuidas kirjanik jagas inimkonna arenguloo kolmeks: patriarhaalsuseks, tsivilisatsiooniks ja kristluseks. Esimesele vastaks vaoshoitud kollektiivsus, teisele individualism, kolmandale kannatustejärgne tagasipöördumine kollektiivsusesse.
Kristluses niisuguse nurga alt eristab Dostojevski kolme vedavat ideed: katoliiklust, protestantismi ja slaavlust. Harjumatule võib jääda mulje, nagu oleksid kõik need mõisted pärit mingist võõrast maailmast, ent ei: nende sisu on tuntav ka täna-
päevases Eestis. Ses mõttes on Dostojevski äärmiselt nüüdisaegne kirjanik, kelle jaoks venelase saladuslikkus on alati avatav, vähemasti peab seda olema.

Kamikaze Mutant Discol
Täna esineb Tallinnas Von Krahlis järjekordsel Mutant Disco saripeol Londoni garaažirokibänd White Man Kamikaze. Tempoka ja lärmaka viisiku muusikat iseloomustavad undav elektriorel, kärisev kitarr, lõhkuv trummirütm, müdisev bass ning hüsteeriline vokaal. Lisaks White Man Kamikazele teeb peol etteaste VJ Safy Berliinist, tuntud kui Briti post-punklegendi The Fall ametlik soojendusesineja. Plaate mängivad DJ-d Pablik (LIT), Vinyl Warrior (UK), Vaiko Eplik, Valner Valme, Rhythm Doctor, Siim Nestor ja Raul Saaremets. Uksed avatakse kell 22, pilet maksab 100 või 150 krooni.

Rock Hotel peab sünnipäeva
Tallinnas Rock Cafés toimub laupäeval Ivo Linna ja Rock Hoteli 29. sünnipäevapidu. Lisaks klassikaks saanud Rock Hotelile astuvad sel puhul Eesti publiku ette Ameerika Ühendriikide rock'n'roll'i legend Robert Gordon koos Itaalia rockabilly artisti Marco Di Maggio bändiga. Rock Café uksed avatakse kell 20. Pilet maksab eelmüügist 300, kohapeal 400 krooni.

 "Lotte" muusika kirjutab Priit Pajusaar
Vanemuise teatri loomenõukogu otsustas neljapäeval, et aasta pärast Vanemuise lavale jõudva koguperemuusikali "Detektiiv Lotte" heliloojaks saab Priit Pajusaar.
"Töises mõttes tähendab see uut väljakutset, võimalust üle hulga aja kirjutada pikemat teost kui kolm minutit," sõnas Pajusaar ning lisas, et "Lotte" tähendab talle viimase aja kõige toredamat lastelugu.
Teatri loomenõukogu otsus tugines 23-liikmelise žürii ettepanekule. Pajusaar oli ka "Lotte" autorite Janno Põldma ja Heiki Ernitsa favoriit.
Muusikalavastusele kirjutavad libreto Janno Põldma ja Heiki Ernits, laulusõnad teeb Leelo Tungal.

Tele-eestlane armastab kõike kergelt võtta
Milline portree avaneb eestlasest siis, kui vaadata tema televisioonisaadete eelistusi?
Kui kehtiks ütlus, et oled see, mida televiisorist vaatad, saaks eestlasest kõike muud kui tõsise töölooma pildi kokku. Või siis tähendab see täpselt vastupidist - kuna eestlase argipäev on liigagi tõsine, tahab ta televiisori ette istudes võimalust põgeneda raskest igapäevast.
Võttes appi uuringufirma Emor selle sügise iganädalased telesaadete edetabelid, püüaks portreteerida tele-eestlast sellisena, nagu tema paistab. Ehk nagu me kõik oleme.
Eestlane on hämmastavalt truu ühele kanalile - praegu on selleks Kanal 2. Kas joonistub siit välja lambakarja efekt: kuhu trügib enamik, sinna järele rühib üksik villakandja? Või siis on tõesti Kanal 2 tabanud eestlase lemmiksaadete formaadi, milleks tundub olema meelelahutus, meelelahutus ja siis pisut uudiseid meelelahutuslikus võtmes.

Sõnavara
Sõnavara: Marku, munku, kilku ja pasku - edasiarendused juba laiemalt tuntud slängisõnast võiku (võileib).
Marku on võiku margariiniga, munku on võileib munaga, kilku on võileib kiluga. Pasku aga pole mitte võileib
sellega, mida te arvate, vaid võileib pasteediga.

Korvpall: Rakvere Tarvas kaotas kodus Pärnule
Eesti korvpalli Meistriliigas kaotas Rakvere Tarvas täna koduhallis KK Pärnule tulemusega 76: 87.
Võitjate poolel oli parim mängija Jesper Parve 36 punkti ja kaheksa lauapalliga, kirjutab Sportnet. Talle sekundeeris Mario Polusk 15 punkti ja nelja lauapalliga. Kaotajatele tõi James Allen 22 punkti.
Võõrustajad võitsid poolaja 11 punktiga, kuid edasi tabas Parve kolmepunktivisetes 12-st üritusest kaheksal korral ning viskas eksimatult sisse ka vabavisked. Seevastu Rakvere meeskonna tabavus kolmepunktijoone tagant oli vilets - 22-st viskest läbis korvirõnga vaid kaks.
Kolmanda veerandaja kaotas Tarvas 12: 36 ning ei suutnud viimasel veerandajal enamat 22: 20 edust.

Võrkpall: Pärnu alistas 3: 0 Sylvesteri
Pärnu Võrkpalliklubi meeskond alistas täna Schenkeri liiga kohtumises kodusaalis 3: 0 Sylvseteri.
Liiga järgmised mängud toimuvad sel nädalavahetusel, kui peetakse kuus kohtumist, teatas Eesti Võrkpalli Liidu pressiesindaja.
Laupäeval on vastamisi Sylvester - Tartu Pere Leib ning Biolars/Ozolnieki - Ezerzeme/DU.
Pühapäevastes mängudes kohtuvad Tartu Pere Leib - Võru VK, Isto/SM Tauras - Ezerzeme/DU, Elvi/Kuldiga - Cesu
Alus ning SK Riga - Biolars/Ozolnieki.

Vormel: esimesel vabatreeningul olid kiireimad Ferrarid
Vormel 1 karusselli viimase etapina sel nädalavahetusel kavas oleva Brasiilia Grand Prix esimese vabatreeningu parimad ajad said Ferrarid.
Parima tulemuse sai soomlane Kimi Räikkönen ajaga 1.19, 580, kirjutab Sportnet. Tiimikaaslane brasiillane Felipe Massa kaotas talle 0,482 ja Renault'i sõitev soomlane Heikki Kovalainen 1,249 sekundit.
Esikuuikusse mahtusid veel Williamsi piloot sakslane Nico Rosberg, MM-sarja üldliider britt Lewis Hamilton McLarenil ja Toyotal sõitev sakslane Ralf Schumacher.
Valitsev maailmameister hispaanlane Fernando Alonso McLarenil aega kirja ei saanud.

Tennis: Djokovic pääses poolfinaali
Madridi enam kui kahe miljoni euro suuruse auhinnafondiga ATP Masters-turniiri veerandfinaalidest sai esimesena edasi maailma kolmas reket Novak Djokovic.
Serblane oli üle horvaat Mario Ancic'ist numbritega 7: 6, 6: 2, kirjutab Sportnet. 
Djokovic oli kindel murdepallidel, realiseerides mõlemad Ancici pakutud võimalused juba esimesel katsel. Ancic'il oli kuus murdepalli, kuid horvaat ei suutnud neist kasutada ühtegi.
Poolfinaalis kohtub Djokovic maailma esireketi Roger Federeri ja hispaanlase Feliciano Lopezi vahelise matši võitjaga.

Pärnu osutas euromänguks valmistuvale Selverile sitket vastupanu
Lätlasest sidemängija Agris Leitise sissevahetamine tagas kaotusseisus olnud Selverile 3: 2 võidu.
Pühapäeval Challenge Cupi teises ringis kreeklaste Lamiaga kohtuv Tallinna Selver alustas eilset Schenkeri liiga mängu Pärnu võrkpalliklubi vastu hästi, esimeses geimis mindi ette 16: 11. Ent seejärel pärnakad kosusid ja Argo Meresaare täpne ründelöök tõi geimivõidu neile 26: 24. Teine geim kuulus küll kindlalt Selverile (25: 19), kuid kolmas sama tulemusega Pärnule.
"Poleks midagi katastroofilist olnud, kui me poleks sellest mängust mitte ühtegi punkti saanud," tunnistas 3: 2 võidu tõttu kolmest võimalikust punktist ühe vastastele loovutanud Selveri treener Avo Keel. Tema sõnul hetkel keskendutakse praegu enam eurosarjamängudele. "Kui pühapäeval on sama tujutu kamp, siis..."

Kreeka sihil, Šotimaa pigis
B-alagrupis õhenesid Šotimaa šansid finaalturniirile pääseda, kui Tbilisis sai Gruusia neist 2: 0 jagu. Nüüd võivad šotlased edasi pääseda vaid juhul, kui alistavad viimases mängus maailmameistri Itaalia. C-alagrupist kindlustas 1: 0 võiduga võõrsil Türgi üle edasipääsu Kreeka, teise edasipääseja selgitavad Norra ja Türgi, kelle omavaheline kohtumine 17. novembril saab ilmselt otsustavaks. D-alagrupist on edasipääsu kindlustanud Saksamaa ja Tšehhi ning G-alagrupist Rumeenia.

Venemaast sai taas jalgpalliriik
"Lõpuks ometi oleme õppinud jalgpalli mängima," rõõmustasid eilsed Venemaa lehed Inglismaad 2: 1 võitmise üle. Laulupidu tribüünidel jätkus veel kaua.
Hulluks võib minna, nentis Moskva suurim spordileht Sport-Ekspress ning nimetas Lužnikil juhtunut mõistusevastaseks. Paljud lootsid, kuid vähesed uskusid, et Venemaa suudab alistada Inglismaa.
Võit oli kolmapäeva õhtul nii magus, et pilgeni rahvast täis - 80 000 pealtvaatajat - Lužniki staadionil keeldusid fännid pärast mängu lahkumast ning laulsid tribüünidel veel kaks tundi pärast mängu lõppugi.
See oli metsik, mis staadionil toimus, kui Venemaa Roman Pavljutšenko löökidest teise poolaja keskel juhtima läks. Isegi ajakirjanikud läksid lolliks. Osa hüppas laudade peale tantsima, osa tagus rusikatega, nagu jõud võttis, lihtsalt vastu lauaplaati - ja kõik röökisid nagu jaksasid. "Rossija, Rossija!" skandeeriti sellise jõuga, et see oli ilmselt kaugele oblastisse kuulda. Õige fänn ei istunud terve mängu jooksul kordagi pingile.

Gunde Svan: pidin lõpuks hakkama võlga tasuma! 
Rootsi suusaliidu uue murdmaajuhi, neljakordse olümpiavõitja Gunde Svani esmane ülesanne on tuua koondisele selja pööranud ässad sinna kiiresti tagasi.
Kui raske või kerge südamega võtsite vastu Rootsi suusaliidu pakutud vastutusrikka ametikoha?
Üldsegi mitte raske südamega! Muidugi mõtlesin mõne päeva pingsalt, kuidas see töö võiks välja näha ja milliseid nõudmisi uus amet mulle esitab. Pidin tegema suusaliiduga selgeks eelarve ning muu esmatähtsa, enne kui pakkumise vastu võtsin. Otsuseni jõudmiseks kulus umbes nädal.
Eeldan, et lemmikala juurde naasmine on teile kui endisele suusakuningale eriline sündmus - või eksin?
See liigutav. Tunnen, et lõpuks on saabunud justkui võla tagasimaksmise aeg nii maailma kui ka Rootsi suusatamisele. Kui ma ei tegelenuks suusatamisega, poleks minust saanud sellist inimest, nagu praegu olen. Pidin varem või hiljem ikkagi lemmikala juurde naasma, et oma võlga tasuda!

Balti riikide parim sommeljee selgub tänavu Riias
Laupäeval toimub Riias Baltic Sommelier Vana Tallinn Grand Prix 2007 ehk Baltikumi parimate sommeljeede võistlus, kus iga Balti riik on esindatud kolme osavõtjaga.
Võistlust korraldab Läti sommeljeede assotsiatsioon koostöös Eesti sommeljeede assotsiatsiooniga ning AS-iga Liviko. Tänavu korraldatakse Baltic Sommelier Vana Tallinn Grand Prix teist korda, teatasid assotsiatsioonid.
"Tegemist on Balti riikide eliitmeistrivõistlusega, kuna iga riik saadab konkursile neid sommeljeesid, kes on juba näitanud enda tipptaset kohalikel võistlustel," ütles Eesti sommeljeede assotsiatsiooni esindaja Jana Zastserinski.
Eesti au Balti riikide võistlusel kaitsevad Kristjan Markii (1977) restoranist Balthasar, kes sai tänavu Eesti Parima Sommeljee 2007 tiitli; Annamari Nikkel (1986) Gloria veinikeldrist, kelle käes on Eesti Parima Sommeljee 2007 "hõbemedal" ning Aivar Vipper (1973) restoranist Nero, kes sai Eesti Parima Sommeljee 2007 võistlusel IV kohta.

Tallinna Börs: fondidesse investeerijaid üha enam
Tallinna Börsil jätkus kolmandas kvartalis aktiivne kauplemine ning kasvas fondidesse investeerivate eraisikute arv.
Üle ootuste aktiivne on ka Baltikumi sisene kauplemine, teatas Tallinna Börs.
Sellel aastal tehtud börsitehingute arv ületab ligi kahekordselt eelmisel aastal tehtud tehinguid (115 180 tehingut, võrreldes 62 893 tehinguga 2006. aastal).
Börsi käive on alates aasta algusest 1 184 miljonit eurot, võrreldes 2006. aasta 766,2 miljoni euroga.
Baltikumi siseselt on piiriüleste tehingute aktiivsus teinud märkimisväärse kasvu. Nii ületab sellel aastal tehtud Eesti, Läti ja Leedu vaheliste väärtpaberitehingute arv samuti ligi kahekordselt eelmise aasta sama näitajat. Eesti ja Läti vahel on tehtud 8 178 ning Eesti ja Leedu vahel 56 131 väärtpaberitehingut.

Tere uuendas toorjuustude sarja
Tere toorjuustude sari täienes kahe uue maitse võrra - poelettidele jõudsid toorjuustud pipraliha ning tomati-pestoga.
Kokku pakub Tere viit erineva maitsega kodumaist toorjuustu, teatas piimakontsern.
Tere turundusjuhi Jaanika Tapveri sõnul on lisaks uutele maitsetele eriline ka toorjuustude pakend.
"Kuna toorjuust sobib hästi erinevate toitude valmistamiseks, varustasime toodete pakendi etiketi siseküljed erinevate toiduretseptidega. Uus Tere toorjuust pipralihaga sobib näiteks soolase piruka küpsetamiseks ning tomati-pestoga toorjuustu on hea kasutada lavaši tegemiseks," rääkis Tapver.
Tere toorjuustud on valgurikkad ja vähese rasvasisaldusega piimatooted.
Tere on esimene kodumaiste toorjuustude valmistaja Eestis. 2006. aasta lõpus tõi ettevõte müügile kolm kodumaist toorjuustu: küüslaugu ja sibulaga, hapukurgi ja tilliga ning maitsestamata toorjuustud.

Rakvere tuleb talvel uute lihatoodetega
Alanud talvehooajal plaani Rakvere lihakombinaat müüa ligi poole Eestis tarvitatavatest lihatoodetest ehk umbes 700 tonni verivorste ning talvelihasid.
Rakvere pakub uudisena tulise maitsestusega miniverivorsti, praadides krõbedaks muutuvate juustutükkidega verikäkki ning naturaalset praevorsti.
Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm sõnab: "Selle talve müügikasvuks planeerime 33%. Lihade müügid on igal talvel järjest kasvanud ning seepärast ootame ka sel aastal eelkõige talvepraadide müügikasvu. Suurim talvetoodete müügikasv tuleb traditsiooniliselt detsembris, mil müüakse pool kogu aasta mahust".
Rakvere lihakombinaadi turundusdirektor Anne Mere sõnul hindab tarbija eristuvaid tooteid, mistõttu pannakse rõhku unikaalsetele toodetele.
"Tulise maitsestusega verivorsti ei ole seni keegi pakkunud, ehkki paljud eelistavad ka jõululaual vürtsikamat toitu. Lihade osas oleme arendanud pakendeid ning mõelnud tarbija mugavusele. Osad uued talvelihad on pakendatud käepärasesse küpsetuskarpi, mis võimaldab liha käsi määrimata kiirelt ja lihtsalt valmistada".

Tele2 langetab Smart kõnekaardi kõneminuti hinda
Tele2 uue Smart Hinnaliider laadimiskaardiga kõneaja lisamisel kehtib kõikidesse mobiilivõrkudesse helistamisel kõnehind 75 senti minut.
Smart Hinnaliidri laadimiskaardi hind on 125 krooni, võimaldades kõneaja laadimisel 30 päeva jooksul helistada kõikidele mobiilidele 75-sendise minutihinnaga, millele lisandub kõnealustustasu 75 senti. Lauatelefonidele helistamisel on kõneminuti hinnaks 1,75 krooni, teatas Tele2.
Tele2 Eesti turundusdirektori Kristjan Seema sõnul pole kõnekaardi kõneminutihind Eestis olnud kunagi nii soodne kui nüüd Smart Hinnaliidriga. "Parima kõneminutihinna kasutamiseks tuleb vaid kõneaega lisada Smart Hinnaliidri laadimiskaardiga ning seejärel tunda rõõmu soodsaimast hinnast kõikidesse mobiilivõrkudesse helistamisel. Eriline on ka see, et tegemist pole kampaaniahinnaga, vaid püsiva pakkumisega," rääkis Seema.

Põhjakeskusesse tuleb Virumaa suurim ehituskauplus
K-rautakesko avab järgmise aasta mais Rakveres uues Põhjakeskuse kaubanduskeskuses 7000-ruutmeetrise müügipinnaga kaupluse, millest saab Virumaa suurim ehitus- ja sisustustarvikute pood.
K-rautakesko Rakvere esinduse 3000-ruutmeetrise pinnaga müügisaalis ja 4000 ruutmeetrisel varjualusega väliplatsil hakatakse pakkuma ligi 20 000 tooteartiklist koosnevat sortimenti. K-rautakesko kaubandusdirektori Toomas Tauki sõnul on ettevõtte eesmärk pakkuda nii Rakveres kui kogu Virumaal kõige suuremat ehituskaupade valikut.
Tauki kinnitusel saab uues poes tööd üle 30 inimese, keda ettevõte soovib leida kohalike inimeste seast. Virumaa suurklientidega hakkab tegelema K-rautakesko müügijuhtide meeskond.
K-rautakesko kauplus avatakse piirkonna suurimas kaubanduskeskuses Põhjakeskuses 2008. aasta mais. Põhjakeskus tervikuna valmib sama aasta sügisel.

Finnairi sooduspakkumine Helsingi lendudele
Finnair pakub sel nädalavahetusel pileti ostjatele lendu Helsingisse tavapärasest soodsamalt, 1500 krooni eest.
Soodushind kehtib 20-21. oktoobril Finnairi koduleheküljelt ostes. Tallinna ja Helsingi vahel toimuvad Finnairi lennud 10 korda päevas. Helsingist saab Finnairiga edasi lennata kokku üle 110 sihtkohta üle maailma, teatas lennufirma.
Finnairi regulaarsete pikamaalendude hulgas on sellised sihtkohad nagu Delhi, Bangkok, Pekingisse, Guangzhou, Hong Kong, Shanghai, Tokyo, Nagoya, Osaka, Mumbai ja New York. Eelmisel aastal lendas Finnairi lennukitega 8,7 miljonit reisijat.

Meel kannab mesipuu poole
Suure lüüriku erakordsuse hoomatavus sõltub lugeja erksusest ja tõlke tabavusest.
Juhan Liiv kujutab jutustuses "Vari" (1892), kuidas vaeslapsest maapoissi Villut harima hakanud noor mõisasaks loeb oma õele ja kihlatule ette Villu eestikeelseid luuletusi ja on neist vaimustuses. Ta peab neid võrdseks saksa suurluuletajate loominguga. Ometi jääb vari maarahva võrse kohale. Kuristik "suurte kultuurkeelte" ja maapõhja salatud läänemeresoome keele vahel, mida kõneleb lihtrahvas lõuna pool Soome lahte, ei kao. Ei ole tänapäevalgi kadunud.
Miski on ometi muutunud. Keeleks, mis Eesti inimesi maailma kirjandusvaimuga seob, pole enam saksa, vaid inglise keel - teine haru läänegermaani keeletüvest. Villu ajast erineb see, et väga vähe on saksakeelsete asemel neid inglise keele kõnelejaid, kes mõistaksid maakeelset luulet algupärandis hinnata - ses suhtes on tegu lausa taandarenguga. Teisalt on inglise keele mõju nii palju võimsam, et sellesse mahub veel vastandlikumaid äärmusi.

Armstrongi jõukatsumine jumalatega
"Jumala ajalugu" (1993) paneb usumaastikul asjad karmilt paika.
Karen Armstrong õppis Oxfordi ülikoolis inglise keelt, kuid tema doktoritöö lükati tagasi. Ta proovis töötada koolis õpetajana, kuid pidi oma haiguse - epilepsia - tõttu sageli töölt puuduma ning tal paluti lahkuda. 1982. aastal kirjutas ta autobiograafia "Läbi kitsa värava". Raamat tegi ta tuntuks. Ta avastas endas kirjanikuande ning on kirjutanud usundite kohta 21 raamatut. Eesti keelde on neist tõlgitud kolm.
Armstrong ei ole ajaloolane, filosoof ega teoloog ning seetõttu ei kammitse teda nende teadusalade töödele esitatavad nõuded. Postmodernses maailmas, kus kõik on vedel ja veniv, äratab ootamatult suur enesekindlus respekti. Julgus anda arrogantseid hinnanguid - näiteks ütles ta ühes intervjuus, et ei loe oma teoste arvustusi - teeb kuulsaks.

Perekonnadraama tõi Anne Enrightile Bookeri
Pärast tundidepikkusi vaidlusi kahe suurfavoriidi, Ian McEwani ja Lloyd Jonesi asemel parimaks tunnistatud Anne Enrighti "The Gathering" ("Kokkutulek") on "kompromissitus ja täpses keeles paberile pandud sünge lugu ühest leinavast iiri perekonnast", nagu iseloomustas teost žürii esimees, London Scool of Economicsi direktor Sir Howard Davies.
Raamatu minajutustaja on kahe lapse ema Veronica Hegarty, kes püüab üle saada oma alkohoolikust venna Liami enesetapust. Liami surm toob päevakorrale inetud sündmused õe ja venna lapsepõlvest ning saabuv kriis paneb proovile Veronica ja ta seni õnnelikult elanud perekonna tugevuse.
45-aastane Enright on teost kommenteerinud nii: "Neil inimestel, kes loevad raamatuid, et meelt lahutada, minu romaani kätte võtta ei tasuks. "The Gathering" on Hollywoodi nutufilmi intellektuaalne ekvivalent." Samuti rõhutab Enright, et teos pole autobiograafiline.

Frankfurdi raamatumess pakkus uudistooteid ja äratundmisrõõmu
"Oled sa seal varem käinud? Ei? No siis saad küll elamuse," kõlas asjatundlike tuttavate salapärane vastus, kui rääkisin, et lähen Frankfurdi raamatumessile.
Messi lähedust oli tunda juba lennukis, kus pihku pisteti ajaleht Frankfurter Allgemeine, mille hiiglesuures formaadis kirjanduslisa oli paksem kui Eestis üks ajaleht koos kõigi lisadega kokku. Ja muidugi hõiskas selle esikaanelugu noorest Julia Franckist, kes pälvis neil päevil oma teosega "Die Mittagsfrau" Saksamaa raamatuauhinna.
"Võta kaasa mugavad jalanõud. Ja ära püüa kohe kõike läbi käia. Sa ei jõua iial," kõlasid tuttavate järgmised nõuanded, mis olid kahtlemata omal kohal. Esimese päeva lõunaks olid jalad rakkus ning silme ees virvendasid ja keerlesid kirevad kaaned. Inglise, saksa, hiina, jaapani, kreeka, leedu, tšehhi keeles…
Aga ometi ei anna inimesele asu teadmine, et järgmise nurga taga on uued raamatud, järgmises nurgas tehakse intervjuud järgmise kirjanikuga. Näiteks peeti Arte telekanali nurgakeses diskussiooni teemal "Kooliõpilane kirjanduskriitikuna" ning messikeskuse põhilises intervjuunurgas käisid Siniselt Sohvalt läbi Umberto Eco, Saul Friedländer, Joschka Fischer…

Baskini anekdoodid
Kaks uusrikast astuvad autosalongi.
"Soovin osta kaks Mercedest," ütleb üks meestest müüjale.
"Miks kaks?" küsib teine uusrikas.
"No aga sina tegid ju mulle baaris kohvi välja!"
"Seersant, mida te hakkate tegema, kui teie väeosa veevarud osutuvad mürgitatuks?"
"Parim väljapääs oleks üleminek õllele!"
Parlamenti hakati tooma lõvisid. Hommikul lasti nad koridoris lahti, et saadikud töötaksid ega raiskaks tööaega kohvile ja alkoholile ega kodus käimisele. Aga mõni kuu tagasi juhtus õnnetus ja lõvisid ei toodud enam. Üks lõvi ütles teisele:

JÄRJEJUTT (20): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Mägedesse rajati nn "totškad", st kindlustatud tugipunktid, kust julgestati kõiki olulisemaid maanteid Afganistanis - sest kogu armee varustamine toimus pikkade autokolonnidega, mida saatsid soomusjõud ning õhust lahingukopterid. Kõike vajalikku tuli kaugelt tuua, isegi sõjameeste valgeid jalarätte veeti Taškendist. "Totškades" paiknev väesalk puhastas "oma" maanteelõigud sinna asetatud miinidest. Kõrgmägedesse rajatud "totškadesse" tuli kogu lahinguvarustus ja toidumoon tassida käsitsi. Suuremates "totškades" võis dislotseeruda terve rood mehi koos abiüksustega, sinna ehitati kapitaalsemaid hooneid, aga ka roodusaun jms. Ehitiste rajamine võttis aega aastaid, niikaua elati suurtes armeetelkides.

SIIM KALLAS: Vabaduste maailm
Maailmas on taas puhkenud liberalismi ja autokraatia võitlus, kirjutab tuntud Ameerika publitsist Robert Kagan.
Ootan huviga, kuidas see kajastub Venemaa valimisvõitluses, sest sealsed äärmuslased on alati pidanud vaenlasteks just juute ja liberaale.
Olles olnud osaline majanduspoliitilistes valikutes Eesti Vabariigi taassünni ajal (kas see aeg on üldse lõppenud?), võin kinnitada, et Eesti ei valinud ei neo-, ei ultra- ega mõnda muud pahaliberaalset arengumudelit. Eesti valis vabaduse. Mitte ainult kui kõrgeima inimväärikuse põhimõtte, mitte ainult kui poliitilise demokraatia põhimõtte, vaid ka kui keskkonna ning vahendi probleemide lahendamiseks.
Praegu küsime endalt sellega seoses hulga küsimusi. Kas vabadusel on piirid? Äkki oleme vabaduste maailma arendamisel liiga kaugele läinud? Võib-olla on suur osa inimesi, kes tunneb ennast vabaduste maailmas ebakindlalt? Kui palju on neid juhtumeid, kus vabadust kui vahendit ja ka kui eesmärki kurjasti kasutatakse?

ANDRUS KIVIRÄHK: Põllulillekeste martüürium
Kas see on juhus, et kaitsepolitsei uurimise alla on sattunud just Rahvaliidu endised juhid, teenekad maapoliitikud, meie põldude ja nurmede veri ning sool? Vaevalt küll.
On ju ammu teada, et just süütu maapoiss või metsade-aasade keskel üles kasvanud laanepiiga võib linnas kõige kergemini patuvõrku langeda. Puhas ja valge linane riie määrdub ikka kõige kiiremini...
Linnaõhk teeb vabaks, kinnitab keskaegne käibetõde. Kuid vabaks millest? Kas mitte ka moraalist ning kümne käsu kammitsaist?
Lisagem siia pöörane vaesumine, mis tabas meie maarahvast Eesti iseseisvumise ning krooni tulekuga. Kõik teavad, et Mart Laar hävitas põllumajanduse juurteni. Endises uhkes sovhoosniku häärberis, kus kunagi polnud vorstist ega hapukoorest puudust tuntud, hakkas nurgas kükitama nälg ja viletsus puges parsile nagu Väljaotsa Jaani saunas, kui meenutada klassikat, Eduard Vilde romaani "Külmale maale". Ka kõige ausamal ning jumalakartlikumal inimesel, nagu Väljaotsa Jaan seda oli, võib säärases masendavas olukorras tekkida kiusatus: aga kui varastaks? Või vähemalt varjaks varastatud kraami? Ning sealt edasi tulebki kohus, tuleb külm maa, tulevad vangirauad.

REPLIIK: Metsas loeb hundiseadus
Masinad on Eestis moes: mida suurem, seda uhkem. Suvel andsid Leigol efektse etteaste sõjamasinad - muusika tegemisel kasutati soomukeid, koppasid ja osales ka õhuväelt renditud operatiivlennuk. Nüüd on masinad võetud kasutusele ka protsessis, mida mujal maailmas tuntakse "osalusdemokraatia" nime all - ehk siis kodanike meeleavaldusel. Või õigemini selle takistamisel. Kui eile püüdsid looduskaitsjad Suurupis ebaseaduslikku metsaraiet takistada, ründas viit rohelist protestijat suur langetustraktor. Ühtlasi purustas meeleheitel metsaraiuja sündmuskohal viibinud Eesti Raadio reporteri mikrofoni. Kelle jõud, selle õigus. Mille järgi ikka metsas talitada kui mitte hundiseaduse järgi, kas pole?

JUHTKIRI: Vaikuses valminud reformilepe
Kui Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletustel põrunud Euroopa põhiseaduslepingu koostamist saatis suur meediakära, valmis läbikukkunud leppe uus versioon - mis sai ööl vastu reedet Euroopa Liidu liikmesmaade juhtide heakskiidu - sama hästi kui vaikuses. Et vältida taas läbikukkumist, on rahvahääletust seekord oodata vaid Iirimaal, mille põhiseadus lepet teisiti ratifitseerida ei luba.
Põhiseaduslepe on reformileppeks saamise käigus kaotanud palju välist sära: tagasihoidlikumaks pole muutunud üksnes nimi, vaid kaotatud on ka viide Euroopa Liidu hümnile ja lipule. Kuna Euroopa Liidu liikmesmaad surusid leppesse sisse individuaalseid erandeid ja lisaklausleid, on lepe võrreldes varasema versiooniga muutunud ka palju komplitseeritumaks.

Suri näitleja ja laulja Helend Peep
Vanemuise teatri kauaaegne näitleja ja laulja Helend Peep suri täna 97-aastaselt.
Helend Peep astus kutselise näitlejana lavalaudadele 1938. aastal. Tema lavakarjäär algas Kuressaare teatris, vahendas ETV24 Aktuaalse kaamerat.
1946. aastast sai Helend Peebust vanemuislane, olles koorilaulja, ooperisolist ja alates 1957. aastast draamanäitleja.
Ta on kaasa teinud ka mitmes filmis. Eesti teatri grand old man on mitme põlvkonna mällu jäänud Kerjuse lauluga Boriss Kõrveri operetist "Ainult unistus".
1970. aastal pälvis Helend Peep Eesti NSV rahvakunstniku tiitli.

Jõgeva politsei aasta operatsioon andis viis kiiruseületajat
Jõgevamaa politsei korraldas liiklushuligaanide tabamiseks eile õhtul Tallinna-Tartu maanteel selle aasta suurima operatsiooni, kuid tabas vaid viis kiiruseületajat.
Napi tulemuse põhjuseks aga ei ole ootamatu pööre liikluskultuuris, vaid autojuhtide üksteise hoiatamine, hindas olukorda Seitsmestele Uudistele Jõgeva politsei.

Video: autoomaniku vägikaikavedu esindusega
Aasta tagasi uhiuue luksusauto ostnud Eesti ärimees veab siiani vägikaigast Peugeot' esinduse ja tarbijakaitseametiga.
Aasta jooksul on autoomanik käinud garantiiremondis juba üle 20 korra, teatasid Seitsmesed Uudised.

Lang: liiklusohutuse eest vastutab Parts
Justiitsminister Rein Langi sõnul on Eestis vaid üks inimene, kes vastutab liiklusohutuse eest - selleks on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
"Alatasa küsitakse, et kes Eestis vastutab liiklusohutuse eest. Täna Eestis kehtiv õigusruum ütleb üheselt, liiklusohutuse eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ehk Juhan Parts," kinnitas Lang eile ajakirjanikele.
"Nii et nendes küsimustes oleks mõistlik eelkõige tema poole pöörduda. Ma küll mõistan, et ta on hetkel hõivatud kodulaenude tagasimaksmise probleemidega," viitas Lang Partsi eilsele teatele paljulapseliste perede toetamisplaanide kohta.
Rein Lang ja siseminister Jüri Pihl tutvustasid eile liiklus- ja teiste seaduste muudatusettepanekuid, mis karmistavad kihutajatele, roolijoodikutele ja turvavööta sõitjatele määratavaid karistusi.

Rahvaliidu peasekretär: meie ründamise taga on IRL
Rahvaliidu peasekretäri Kajar Lemberi hinnangul on tema erakonna ründamise taga Isamaa- ja Res Publica Liidu soov kätte maksta.
"Muidugi on minu jutt puhtalt oletuslik, aga teada on, et omal ajal jäi just Rahvaliidu vastuseisu tõttu peaprokuröriks kinnitamata Margus Kurm, kes oli Juhan Partsi favoriit sellele postile ja kes praegu mängib juhtivat rolli kõigi nende asjade uurimise juures," kirjutab Kajar Lember oma tänases blogisissekandes.
Lemberi kinnitusel on teada ka see, et karjääriteel on "Urmase [Reinsalu-toim], Juhani [Partsi], Marguse [Kurmi] ja kunagise justiitsministri Ken-Martti [Vaheri] sammud õige sageli paralleelselt käinud".
"Hullud kahtlustused? Aga miks ka mitte, kui eesmärk pühendab abinõu ja miski segav erakond tokerdab jalus oma liidritega, kellele on hea koht kätte näidata," jätkab Lember. "Oluline on siin süüdistustest rääkimiste ja seletamiste protsess ise - see määrib rohkem kui süüdimõistmine. Kas siinjuures inimeste põhiõigused on kaitstud või kas see ka õige on jääb siin juba teisejärguliseks."
Rahvaliidu peasekretäri sõnul on ka kummaline, kui lehes ilmub näiteks isamaalaste rahaasjade ülevaade, kus sisuliselt on dokumentidel olemas ettevõtetelt raha nõudmised - aga see ei huvita kedagi ning keegi ei uuri midagi.
"Ei saa midagi teha, mul kohe on selline imelik tunne, et kuigi meie tänane kõiketeadja justiitsminister teab, millal meie õigussüsteemis süüdistusi esitatakse ja kellele, on sellesse loosse siiski oluliselt suurema poliitilise jälje vajutanud vabariiklik äraostmatute seltskond," kirjutab Lember.
Lember kordab ka Rahvaliidule omaks saanud süüdistust infolekke kohta uurimisasutustest.
"Kuna kõikide asjade juures on info üsna vabalt nii KAPO-st kui prokuratuurist tilkunud, siis paratamatult hakkab mõte liikuma poliitiliste seoste otsimise juurde," märgib ta.

Pentus võrdles Keskerakonda pronkssõduriga
Pärnus täna kogunenud Reformierakonna volikogul kinnitati, et järgmistel kohalikel valimistel sihitakse võimu pealinnas.
Reformierakond sõnastas eesmärgiks Tallinnas valimised võita juba juunis toimunud erakonna üldkogul.
"Naljaga pooleks võib öelda, et üks pronkssõdur istub Tallinnas veel linnavalitsuses. Meie eesmärk on ka see seaduslike valimiste teel sealt ära viia," vahendas Reformierakonna pressiteenistus Pentuse volikogul öeldut.
Pentuse sõnul ei ole Tallinna linnavalitsus täna oma tööga hakkama saanud: "Tegudest on jäänud kõlama vaid erakordselt nahaalsed korteritehingud ja ähmaste tagamaadega otsused. Ühtegi suurt ja linnaelanike jaoks olulist muudatust pole Keskerakonna kaheaastase valitsemise jooksul teha suudetud. Pealinn lihtsalt vajab muutust."

Rakvere lihakombinaadis toimus tulekahju
Rakvere lihakombinaadi abihoones süttis täna kell 12.30 tulekahju, milles hävis ettevõtte pesumaja, inimesed kannatada ei saanud.
Ida-Eesti päästekeskusest teatati, et praeguseks on tulekahju kustutatud.
"Ehitise kolmandal korrusel naiste riietus- ning pesuruumis süttisid seal olnud riided põlema. Samuti sai kergemaid tulekahjustusi ruumi seinad ning uks," teatas Ida-Eesti päästeteenistuse pressiesindaja Päevaleht Online'ile.
Põlengu ajal toimus korrus allpool töötajate koolitus. Seal viibinud inimesed evakueeriti asutuse turvaülema juhtimisel.
Kohale saabus seitse tuletõrjemasinat ning kiirabi. Tulekahju tekke põhjused on alles selgitamisel.
Lihakombinaat jätkab hoolimata kahjudest klientide teenindamist ning teeb kõik, et õnnetuse tagajärgi kiiresti likvideerida, seisab firma pressiteates.

Lukas soovitas Balti ketti UNESCO "maailma mällu" 
Lukas tegi täna UNESCO 34. peakonverentsi plenaaristungil organisatsioonile ettepaneku lülitada programmi "Maailma mälu" nimekirja ka Balti kett.
Minister selgitas, et Balti keti kui Eestit, Lätit ja Leedut läbiva katkematu inimketi tähtsuseks tuleb pidada rahumeelset iseloomu, aga samas mõjusust rahvaste õiguste eest seismisel, vahendab Haridus- ja teadusministeeriumi pressiosakond.
Maailm märkas inimketti ja ka seda, et see oli suunatud 50 aastat varem stalinistliku Nõukogude Liidu ja hitlerliku Saksamaa vahel sõlmitud ja maailma nende vahel ärajagamiseks mõeldud Molotov - Ribbentropi pakti vastu.
1989. aasta 23. augustil moodustatud inimkett aitas ministri sõnul taastada Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvust. Lukas tänas teisi rahvaid osutatud abi eest ja lubas, et nüüd tugevana, aitab Eesti teisi.

Setumaa vallad hakkavad ühinemist arutama
Võru- ja Põlvamaa neli vallavanemat teevad ettepaneku koostada kogu Setumaad hõlmav arengukava, mille käigus saaks viimaks vastuse küsimus, kas Meremäe, Misso, Värska ja Mikitamäe vald peaksid ühinema või mitte.
Lõppeval nädalal tehtud avalduses märgivad neli vallavanemat, et Setumaa vallad on jõudnud sinnamaale, et ühise arengukava väljatöötamine on muutunud hädavajalikuks, kirjutab Võrumaa Teataja.
Meremäe vallavanem Peeter Sibul tunnistab, et neli Setumaa valda on praegu konkurendid võitluses riigi arenguabi pärast, kuid konkureerimise asemel võiks hoopis koostööd teha. See oli Sibula sõnul ka regionaalminister Vallo Reimaa soovitus kolm nädalat tagasi vallavanematega peetud kohtumisel.
Tema ja ta kolme kolleegi hinnangul tuleks järgmise aasta jooksul valdade ühises tulevikus mingisugusele otsusele jõuda.
Kui neli vallavolikogu peaksid ühinemise heaks kiitma, toimuks see koos ületuleval aastal ees seisvate kohalike valimistega.

Kultuuriminister taotleb Košelevile taas kodakondsust
Kultuuriminister Laine Jänes taotleb Sillamäe kaevurist pikamaajooksjale Vjatšeslav Košelevile kodakondsust eriliste teenete eest.
Ministeeriumi spordiosakonna peaspetsialist Malle Englas ütles, et ministri allkirjaga taotlus ning muud vajalikud materjalid saadeti eile valitsusele, kes hakkab kodakondsuse andmist arutama tõenäoliselt jõulude eel, kirjutab Põhjarannik.
"Vjatšeslav Košelev on tubli sportlane, kes on otsustanud siduda oma elu Eestiga ning on kindlasti eeskujuks paljudele noortele," lausus Englas.
Maakonna spordijuhtide hinnangul on Košelevi võidud innustanud paljusid noori tema kodulinnast tegema tõsist trenni, mis on viinud nad Eesti kesk- ja pikamaajooksu paremikku. Põhitöö kõrvalt Estonia kaevanduses on Košelev ka ise asunud treenima mitmeid noorjooksjaid.

Kaitsejõud valmistavad uut üksust Afganistani jaoks ette
Scoutspataljon korraldab tuleval nädalal Lätis Adaži polügoonil taktikalise õppuse Teraskilp 2007 valmistamaks välioperatsiooniks Lõuna-Afganistanis ette motoriseeritud jalaväekompanii Estcoy-5.
Õppuse käigus harjutatakse novembris operatsioonile suunduva kompanii taktikalist tegevust pataljoni raamistikus asümmeetrilise sõjapidamise tingimustes. Kompanii harjutab kaitse- ja rünnakutegevust ning rahuoperatsioonidele omaste ülesannete täitmist. Lisaks treenitakse koostööd koosseisuliste ja juurdeantud toetusjõudude ning -vahenditega, teatab kaitsejõudude teavitusosakond.
Samuti sooritatakse õppuse käigus lahinglaskmised, mille käigus tulistatakse nii seisvaid kui ka tõusvaid sihtmärke automaatidest, kuulipildujatest, tankitõrjerelvadest ning jalaväe soomustransportööride Pasi pardakuulipildujatest.
Õppuse jooksul hinnatakse Estcoy-5 väljaõppe taset ning selgitatakse teiste Scoutspataljoni allüksuste täiendavaid väljaõppevajadusi.

Afganistanis haavata saanud eestlase elu ei ole ohus
Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis eile jalaväemiini plahvatuses haavata saanud jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelase seisund on pärast operatsiooni stabiilne ning tema elu ei ole ohus.
Haavatud kaitseväelane on sõjaväebaasis Camp Bastion meedikute hoole all ning ta toimetatakse lähiajal edasiseks raviks Euroopasse, seisab kaitsejõudude peastaabi pressiteates.
80-meheline jalaväekompanii Estcoy-4 alustas teenistust NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mais ning lõpetab novembris.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast.

Petturist pensionär karistusest ei pääsenud
Narva pensionär, kes üritas poes valerahaga maksta ning hiljem teatas, et võltsitud rahatähe sai ta postkontorist koos pensioniga, lootis pääseda tingimisi karistusega, ent kohus ei kinnitanud sellekohast kokkulepet.
Tänavu aprilli algul jäi Taissa (70) ühes Narva kaupluses müüjale vahele, kui ta püüdis võltsitud 500kroonisega kauba eest maksta. Kui müüja oli võltsrahast keeldunud, pöördus pensionär mõne aja pärast politseisse valekaebusega, teatades, et oli sama päeva hommikul ühest Narva postkontorist koos pensioniga valerahatähe saanud, kirjutab Põhjrannik.
Selle tagajärjel sai Taissa kaks kriminaalsüüdistust - võltsitud raha käibelelaskmise katse ning teadvalt valekaebuse esitamine.
Taissat karistati 2002. aastal uimastitega seotud kuriteo eest - ta sai kolm kuud tingimisi vangistust. Kohus tõdes, et isikut, keda on varem vangistusega karistatud, ei saa karistusest tingimisi vabastada, ning saatis Taissa kriminaalasja prokuratuurile tagasi.

Puudega naise õigus seati kohtus jalule
Tartu halduskohus andis õiguse jalutule Tapa naisele, kes vaidlustas arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse, mis määras senise raske puudeastme keskmiseks, põhjendades, et naine on puudega kohanenud.
Rongiõnnetuse tõttu kümnendast eluaastast saati jalaproteese kandnud Laine Vallile määras Virumaa pensioniameti arstliku ekspertiisikomisjoni Rakvere koosseis mullu juulis varasema raske puude keskmiseks, kirjutab Virumaa Teataja.
Otsust põhjendati asjaoluga, et Laine Valli on proteesidega kohanenud, saab kodus iseseisvalt hakkama ja puudest tingituna on tal lisakulusid vaja ainult liikumiseks vajalike abivahendite ja transpordi jaoks.
Samuti vähenes puudetoetus 420-lt kroonilt 200-le, samuti kaotas naine õiguse hooldajatoetusele, sest Tapa vallavolikogu määruse kohaselt makstakse hooldajatoetust ainult raske ja sügava puudega inimese hooldajale.

Ojuland valiti Euroopa liberaalide asepresidendiks
Berliinis eile õhtul toimunud kongressil valiti Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei asepresidendiks.
"Eesti on üks väikseima rahvaarvuga ELi liikmesriike ja just seepärast on eriti oluline olla otsustamise juures, olla valitud üle-Euroopaliste struktuuride juhtorganitesse. Sest kui räägime kõrgemalt on meid kaugemale kuulda," rõhutas Ojuland Reformierakonna pressiteenistuse kaudu selle ameti olulisust.
Euroopa liberaalide ühenduse juhatuse neljale kohale oli viis kandidaati ning neist kõige suurema toetuse sai Kristiina Ojuland.
Kristiina Ojuland oli Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Reformipartei asepresident ka 1999. kuni 2002. aastani, mil ta määrati Eesti Vabariigi välisministriks.
2007. aastast on Kristiina Ojuland Riigikogu esimene aseesimees.

Narva jõest leiti üle poolesaja lõhkekeha
Ida-Virumaal Kudrukülas Narva jões eile toimunud puhastustööde käigus leidsid demineerijad üle 50 sõjaaegse lõhkekeha.
Kokku hävitasid demineerijad 41 mürsku, 10 miini ja kaheksa granaati.

Ülekäigurajal naise alla ajanud sõiduk põgenes
Narvas Rakvere tänaval sõitis eile hommikul kell 7.45 auto otsa ülekäigurajal teed ületanud naisele, juht põgenes.
Liiklusõnnetus toimus Rakvere tänaval 34. maja juures. Seni kindlakstegemata sõiduk sõitis otsa ülekäigurajal sõiduteed ületanud 1953. aastal sündinud Niinale ning lahkus sündmuskohalt.
Jalakäija toimetati raske vigastusega Narva haiglasse.

Kodutud vallutavad Viljandis Tartu tänaval tühjalt seisvaid maju
Viljandi kesklinna mahajäetud hoonetes on tuletõrjujatel tulnud nädala jooksul kahel korral käia kodutute tehtud lõkkeid kustutamas.
Sügise algul on eluheidikud Tartu tänaval asustanud endise pesumaja ja selle kõrval seisva hoone. Ilma külmenedes on nad hakanud ruumides lõket tegema, kirjutab Sakala.
Tartu tänav 22 omaniku, osaühingu Skandberg juhataja Marko Bäärs tunnistas, et omanikul pole plaane, mida majaga ette võtta, ning see on pandud müüki.
Viljandi abilinnapea Rein Triisa jutu järgi pole linnal esialgu võimalik teha muud kui esitada hoone omanikule ettekirjutus, et see sulgeks kõik avad, mille kaudu kõrvalised inimesed majja võiksid pääseda.
"Kaugemas perspektiivis oleks võimalik ka sundlammutamine ja omanikelt kohtu kaudu raha väljanõudmine, kuid siis jääksid kesklinna inetud tühjad kohad," nentis abilinnapea.

Orissaare internaatkool otsustas välja visata ligi pooled õpilastest
Orissaare internaatkooli nõukogu otsustas eile, et uuest veerandist jätkab kool vaid nende noortega, kes soovivad õppida. Ligi 40 õpilasest 15 saadetakse mujale koolidesse.
"Oleme seisukohal, et käesoleva õppeaasta järgmise veerandi alguses oleksid Orissaare internaatkoolis õpilased, kes tahavad õppida," ütles Meie Maale koolinõukogu esimees, vallavanem Raimu Aardam. "Ilmselt on see juba põhimõtteliselt heaks kiidetud ka ministeeriumis."
Tema sõnul jagatakse "puhastuse" käigus välja langevad õpilased, kes õppimisest ega koolis käimisest ei hooli ning pättust teevad, mujale koolidesse.
"Selle seltskonnaga, kes ei käi koolis ning ja kes rikuvad koolikorda alkoholi tarbides, suitsetades, hulkudes ja lõhkudes, ei ole Orissaare internaatkoolis midagi teha. Sellega, et need õpilased saaksid endale teise õpikeskkonna, tegeleb juba kõrgemalseisev organ," rääkis Aardam. "See õpikeskkond võib olla kus iganes - nii Puiatu, Kaagvere kui ka tavakool õpilase elukohajärgses omavalitsuses."

Maaülikooli uus rektor Mait Klaassen jätab poliitika
Eile maaülikooli rektoriks valitud riigikogu liige Mait Klaassen esitab esmaspäeval erakonnast lahkumise avalduse ja lubab maaülikoolist poliitikud eemal hoida.
Kas endise rektorina on teil maaülikooli naasmine kerge või raske?
See on Eesti ajaloos esimene kord, kui mõni endine rektor, kes on vahepeal ära käinud, tuleb tagasi oma ülikooli juhtima. See pole kerge ja mind kandideerima veenmine oli raske, kuid mu nõusolek siiski tuli.
Nüüd tuleb teil riigikogust lahkuda. Milline on teie erakondlik kuuluvus edaspidi?
Kui erakondlik kuuluvus saab olla null, siis ta on null. Ma olen sügavalt veendunud, et praeguses Eestis pole avalik-õigusliku ülikooli rektori ega prorektori kuulumine mõnda erakonda võimalik. Väljaastumisavalduse plaanisin teha juba täna, aga mulle ei antud seda võimalust.
Rektoriaja sisse jäävad ka riigikogu valimised. Kandideerite?

Suurupis ründas traktor looduskaitsjaid
Politsei alustas raielangil toimunud avaliku korra rikkumise kohta väärteomenetluse.
Kuigi juba mõnda aega tagasi tühistas keskkonnaministeerium Suurupis loodaval kaitse-alal raieload, sõitis eile seal tööd jätkanud OÜ Corporant langetustraktor jõuga läbi tema teed tõkestanud viiest looduskaitsjast.
"Kui me poleks puude ees seistes metsatraktori eest kõrvale astunud, oleks ka meist üle sõidetud," kirjeldas Suurupis aset leidnud vahejuhtumit Eestimaa looduse fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm. "Enne seda hüüdis traktorikabiini läinud metsafirma omanik, et nüüd vaatame, kes kiiremini jookseb."
Pärast seda, kui traktor oli keskkonnaaktivistid eemale tõrjunud, läks Eesti Raadio reporter Indrek Kiisler kohal viibinud metsafirma omanikult küsima, kas selline tegevus teiste elule ohtu ei kujuta. "Mees läks aga raevu ning tekkinud rüseluses väänati reporteri mikrofon katki," sõnas Salm.

Kiiruseületamise eest saab tulevikus karistada auto omanik
Justiitsministeeriumis valminud seadusemuudatuse kohaselt saab tulevikus kiiruse ületamise ja näiteks autode keelatud kohta parkimise eest karistada autojuhi asemel ka selle omanikku.
Tavaliselt asub politsei sellist karistusviisi kasutama nende autode puhul, mille kiiruseületamine on tuvastatud automaatse kiiruskontrolli käigus kaamerate abil, sest nende puhul on võimatu tuvastada, kes oli kihutanud auto roolis.
Uus seadus nimetab uudset karistust hoiatustrahviks ja selle suurus on kuni 3000 krooni. Seadusemuudatus karmistab ka tavapäraselt mõõdetud kiiruseületamise eest määratud trahvi - kuni 20 km/h kiiruseületamise eest saab tulevikus kuni 100 trahviühiku suuruse trahvi.
Purjuspäi roolikeerajatel tuleb tulevikus aga arvestada seda, et neist võib kurjategija saada juba pärast esimest politseile vahelejäämist. Nimelt loeb politsei tulevikus automaatselt kuriteoks alates 1,5 -promillise joobega autojuhtimise ning piisab ühest vahelejäämisest.

Omapäi jäetud Orissaare internaatkooli lapsed
Orissaare internaatkooli koridorides koolielu pealt jälgides jääb paratamatult mulje, et korda ei hoia seal mitte koolipersonal, vaid igavlevad õpilased.
On tund või ei ole, ikka liiguvad lastekambad ringi, teevad nurkades aega parajaks, astuvad küsimata sisse nii õpetajate tuppa kui ka direktori kabinetti - lihtsalt niisama. Õppeasutuses, kuhu saadetakse raskustesse sattunud lapsi kogu Eesti koolidest, et neid seal siis tavakoolile jälle sobivaks vormitaks, tegelevad lastega peamiselt vaid eripedagoogikaalase kõrghariduseta staažikad pedagoogid, kes annavad tavaõppekava järgi ainetunde.
Koolil ei ole psühhiaatrit ega isegi huvijuhti, kes laste vaba aega ringide ja muu tegevusega sisustaks. Psühholoog käib kohal kaks korda nädalas, sotsiaalpedagoogina töötab poole kohaga eesti keele õpetaja. Nimekirjas on ka logopeed, kuid rohkem spetsialiste koolis lastega ei tööta. Samuti on raskusi näiteks kehalise kasvatuse õpetaja koha täitmisega. Kuidas täpselt peaks toimuma nende laste rehabilitatsioon ja paljudel juhtudel ka ravi, sest suur osa lastest on psüühikahäirega, jääb selge vastuseta.

Annetajate varjamine võis olla ametnike looming
Eesti Päevaleht kirjutas eile, et riigikogu põhiseaduskomisjoni kuluaarides on koostatud eel-nõu kavand, mis lubaks parteidel jätta avaldamata alla 2500-krooniste annetuste päritolu.
Eile tegid Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ettepaneku jätta erakonnaseaduse muudatusest see punkt välja. "Tagantjärele on väga keeruline öelda, kelle poolt ja millal täpselt see 2500 krooni punkt sinna erakonnaseaduse tööversiooni sattus, kuna eelnõu arendamise algjärgus iga väikest muudatust üldiselt ei fikseerita," ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus Päevalehele.
"Avalikkuse ette jõudnud erakonnaseaduse materjalide puhul on tegemist alles töödokumendiga, mis ei ole mingil juhul veel eelnõu ega ka selle mingi versioon, poleemikat tekitanud alla 2500-krooniste annetuste mitteavalikustamise punkt võis olla ametnikepoolne ettepanek," ütles Päevalehele Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

Eesti kaitseväelane sai Afganistanis Helmandi provintsis haavata
Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis sai eile päeval operatsiooni käigus jalaväemiini plahvatuses haavata jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelane.
Haavata saanud kaitseväelane viidi helikopteriga Camp Bastioni sõjaväebaasi meedikute hoole alla, teatas kaitsejõudude peastaap. Rahuoperatsioonide keskus on haavata saanud kaitseväelase lähedasi juhtunust teavitanud.
80-meheline jalaväekompanii Estcoy-4 alustas teenistust NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus mais ning lõpetab novembris.
Üleeile sõitis arvatavale miinile otsa Eesti jalaväekompanii soomuk. Inimesed selles plahvatuses tõsiselt viga ei saanud. "Kolm kaitseväelast sai põrutada ja meedikud vaatasid nad üle," ütles nooremleitnant Georgi Kokošinski ning lisas, et kaitseväelased lubati peagi tagasi üksuse juurde.

Kliima soojenemine toob üha enam võõraid kalu Läänemerre
Läänemere vee soojenemine sobib ka lõunapoolse levikuga liikidele.
Kui selle nädala alguses sattus ühe Pärnu kaluri mõrda lõunapoolsetes vetes levinud ramada kefaal, siis juba päev hiljem jäi Hiiumaa kaluri Rein Reimali võrkudesse kinni kopsakas pakshuul-hallkefaal. Asjatundja hinnangul võib kliima soojenedes selliseid eksikülalisi meie vetes kohata üha sagedamini.
"Algul vaatasin, et suur siig siputab võrgus," kirjeldas Reimal Suureranna lahest enam kui 60 cm pikkuse ning pea kolm kilo-grammi kaalunud kala leidmist, milletaolist polnud ei tema ega ka teised kohalikud kalurid oma silmaga veel näinud. "Krabisid olen võrkudest varemgi saanud, aga niisugust elukat mitte. Alles hiljem saime asjatundjate ja tarkade raamatute abil teada, et tegu oli kefaaliga."

Gorbatšovist on saamas Venemaa esisots
Venemaal täna alanud uue poliitilise liikumise, Sotsiaaldemokraatide Liidu asutamiskongressil valitakse liikumise juhiks ilmselt endine Nõukogude Liidu liider Mihhail Gorbatšov.
"Vaba demokraatliku valiku ja poliitilise konkurentsi potentsiaal on piiratud. /... / Sellepärast sotsiaaldemokraadid ühinevad vabaduse ja õigluse väärtuste nimel," ütles Gorbatšov ETV24 teatel liidu asutamiskongressil.
Gorbatšov nimetas liikumise ühe prioriteedina ka võitlust kõrge korruptsiooniga.
Ta ütles, et toetab president Vladimir Putini püüdeid Venemaad reformida.
Sotsiaaldemokraatide Liit ei võta osa detsembrikuistest parlamendivalimistest. "Me võitleme võimu eest, aga ainult võimu eest inimeste meelsuse nimel," ütles Gorbatšov.
Ta ei kavatse enda sõnul kandideerida ka presidendivalimistel, vahendasid Eesti Raadio uudised.

Moskvas ründas noortejõuk jõhkralt möödujaid
Moskva kaguosas asus kamp noorukeid täna õhtul jõhkralt peksma ettejuhtuvaid inimesi, kellest üks peksti pesapallikurikatega surnuks.
Venemaa infoagentuuride teatel algasid kallaletungid kella 17 paiku kohaliku aja järgi metroojaama "Novõje Tšeremuški" lähistel. Korrakaitsejõudude teatel sai lisaks ühele hukkunele vähemalt kaks välismaalast raskelt viga.
Interfaksi esialgsel teatel leidis esimene kallaletung aset kella 17 paiku Vlasova tänav 37 juures, kus musta riietatud 14-15-aastase poiste jõuk peksis pesapallikurikatega surnuks korealase. Hiljem selgus siiski, et hukkunuks osutus Jakuutia päritolu moskvalane Sergei Nikolajev.
Hetk hiljem sai 37-aastane Usbekistani kodanik Galidžan Guljašov noahaava Nametkina 45 maja juures. Kiirabi toimetas kannatanu sündmuskohalt haiglasse.
Seejärel suundus noortekamp sama tänava maja number 37 juurde, kus peksis jõhkralt läbi veel ühe inimese. Selle ohvri isik ei ole veel tuvastatud.
Politsei alustas Moskva tänaval suuroperatsiooni jõugu liikmete tabamiseks. Tunni-kahe jooksul peale rünnakuid õnnestus korravalvureil ümbruskonnas kinni pidada 30 teismelist. Neiks osutusid jalgpallifanaatikud.
Moskva miilits toimetas ühelt tänaselt jalgapallimatšilt jaoskondadesse ligi 90 purjus alaealist.

Euroopa kavandab lennukil mobiilikõnede lubamist
Euroopa Liit on andnud heakskiidu kavatsusele lubada uue tehnoloogia rakendamisel lennukis mobiiltelefoni kasutada, kui lennuk on üle 3000 meetri kõrgusel maapinnast.
Tehnoloogia juurutamise eestvedaja on Briti telekommunikatsiooni regulaator Ofcom, mille hinnangul võiks mobiiltelefoniga helistamine, internetis surfamine ja tekstisõnumite saatmine lennukis muutuda lubatuks juba järgmisel aastal, vahendas ETV24 välisagentuure.
Kui riikide regulaatorid kavale heakskiidu annavad, siis jääks lennufirmade otsustada, kas nad lubavad mobiiltelefonide kasutamist või mitte.
Uue tehnoloogia abil lennukis mobiiltelefoni kasutamine on kulukam kui helistamine maapinnal.
Praegu ei tohi mobiiltelefoni lennukis kasutada, sest on tõendeid, et see häirib lennuki navigatsioonisüsteemi.

Venemaal jäi üle 200 000 inimese elektrita
Venemaal Primorjes jäi võimsa lumesaju tagajärjel täna elektrita enam kui 100 asustatud punkti kokku 200 000 inimesega.
Peamiseks elektrikatkestuste põhjuseks on liinidele sadav lörts, ütles RIA Novostile eriolukordade ministeeriumi Kaug-Ida regiooni esindaja Olga Alkina.
Alkina sõnul jätkub remondibrigaadidele tööd kindlasti ka ööseks. Paks lumi on muutnud paljud külad aga ka töömeestele ligipääsematuks. Päästetöödel osaleb ligikaudu 1100 inimest.
Ööpäevaga on piirkonnas maha sadanud terve kuunormi jagu sademeid.
Pühapäeval peaks Hiina põhjaosast alguse saanud tugev tsüklon jõudma Sahalinini, mis on juba saanud tormihoiatuse.

Vancouveris leiti korterist kuus surnukeha
Kanadas Vancouveris avastasid gaasivarustuse riket kõrvaldama sõitnud töölised eile ühest korterist kuus surnukeha.
Kohalik politsei ei välista, et tegemist võis olla massimõrva või kollektiivse enesetapuga, vahendab FOX News.
Politseiametnike sõnul võisid teised maja elanikud mädanevate surnukehade eritatavat haisu gaasilekkeks pidada ning seega helistasid nad kõigepealt gaasirikete kõrvaldamisega tegelevasse asutusse.
Kortermaja elanikud evakueeriti ning lubati tagasi koju alles sama päeva õhtul.
Seoses juhtumiga tuleb politseil üle kuulata ligi 100 maja elanikku.

Kanadas põrkas lennuk vastu elumaja
Kanadas Vancouveris lendas väikelennuk eile vastu kortermaja, piloot hukkus ning kaks elamus viibinud inimest sai vigastada.
Vahejuhtum leidis aset Vancouveri rahvusvahelise lennujaama lähistel, teatab Reuters.
Kahemootoriline väikelennuk startis Vancouveri lennuväljalt kuid õige pea põrkas vastu kortermaja üheksandat korrust.
Kokkupõrke tagajärjel tulekahjut ei tekkinud, kuid lennukirusud jäid majja sisse.
Kanada politsei andmetel viibis lennukis üks inimene, kes õnnetuses surma sai. Kaks elumajas olnud inimest sai vigastada ning toimetati haiglasse.
Pealtnägijate sõnul tundus lennukil vahetult enne kokkupõrget olevat probleeme mootoritega.

Ekskavaatoritootja hoiatab Ühendriike majanduslanguse eest
Maailma suurimaid rasketehnikatootjaid Caterpillar tegi eile avalduse mille kohaselt mõjutab USA kinnisvarahindade langus kogu riigi majandust, mis võib lõppeda tuleval aastal majanduskasvu lakkamise või lausa kahanemisega.
DowJonesi indeks langes eile, päeval mil möödus 20 aastat 1987. aasta majanduskrahhist, 367 punkti võrra, kirjutab Reuters.
Languse taga oli osaliselt Caterpillari avaldus, mille kohaselt võib tuleval aastal USA majandus kasvu asemel langusesse sattuda. Firma kinnitusel on mitmes tööstusvaldkonnas see juba nii läinud.
Caterpillari enda aktsia langes eile 5,3 protsenti, mis aitas madalamale tuua ka paljude teiste suurfirmade, näiteks 3M, väärtpaberite hinnad.

Kanada valitsus käärib käised üles
Riiki vaid poolteist aastat juhtinud konservatiivid alustasid uut poliitikahooaega tavapärasest kuu aega hiljem, esitades parlamendile jõulise programmi.
Valitsuse troonikõne, mille luges rahvaesindajatele ette kindralkuberner Michaëlle Jean, keskendus viiele põhipunktile: suured maksukärped, Afganistani missiooni pikendamine vähemalt 2011. aastani, varasemast karmim kuritegevusvastane võitlus, Kanada kontrolli tagamine Arktikas ja föderatsiooni tugevdamine.
Ilmselt just troonikõneks valmistumise ettekäändel ei kutsunud peaminister Stephen Harper parlamenti kokku nagu tavapäraselt septembri alguses, vaid alles 16. oktoobril. Nii said Kanada rahvaesindajad ligi nelja kuu pikkuse suvepuhkuse.
Parlamendis vähemuses olev Harperi valitsus pole seni suutnud oma lubadusi ellu viia. Sellepärast lubas Kanada peaminister uutele programmipunktidele toetuse saamise siduda usaldushääletusega, mille läbikukkumise korral peaks tema valitsus tagasi astuma ja uued ennetähtaegsed parlamendivalimised välja kuulutama.

Lätis süveneb poliitiline kriis: valitsus kaotab järjest liikmeid
EL-i tippkohtumiselt lahkunud peaminister püüdis sundida välisministrit tööd jätkama.
End peaminister Aigars Kalvitisega erimeelsustesse keerutanud välisminister Artis Pabriks teatas eile tagasiastumisest, samas kui regionaalminister Aigars Štokenbergs visati valitsuse juhtparteist välja ja vallandati.
EL-i tippkohtumiselt koju tõtanud peaminister Kalvitis aga teatas, et ei võta Pabriksi lahkumisavaldust vastu, sest välisministril olevat käsil palju tähtsaid asju, mis on vaja lõpetada.
Valitsuskriisi üheks peamiseks põhjuseks on erimeelsused korruptsioonivastase võitluse büroo juhi Aleksejs Loskutovsi vallandamise osas. Teisipäeval otsustas valitsus Kalvitise eestvedamisel peaaegu üksmeelselt, et väidetavalt finantsrikkumisi sooritanud tippametnik tuleb lahti lasta, kuigi prokuratuur ei pidanud tema tööd või tegematajätmisi sellise karistuse vääriliseks. Parlament arutab Loskutovsi küsimust tuleval nädalal.

Abielulahutus võib tähistada ühtlasi mesinädalate lõppu
Kas juriidiliste protsesside osas puutumatu president üldse saab kohtulikult lahutada?
Ilmselt leiti Prantsusmaa presidendipalees, et päev on niigi halb ning parem siis juba veel üks kehv lugu korraga ära rääkida. Ja nõnda kinnitatigi nelja-päeval, mil riigis ühissõidukid suures osas streigi tõttu seisid, et presidendipaar on lahku läinud.
Nicolas ja Cecilia Sarkozy olid käinud kohtuniku juures, kus "polnud mingit probleemi ja kõik lahendati sõbralikult", lisas Sarkozyde advokaat.
Võimalik valijate petmine
Prantsusmaale on kujunenud asjade seis esmakordne, sest varem pole ei president ega peaminister ametis olles abielu lahutanud. Seetõttu puhkes isegi mõningane poleemika, kas riigipea üldse saabki säärast sammu astuda.

EL sai reformilepingu järeleandmiste hinnaga
Euroliidul on alates neljapäeva ööst uus alusleping. Tegelikult küll peaaegu olemas, sest Lissaboni tippkohtumisel sai dokument vaid riigijuhtide initsiaalid.
Pidulik allkirjastamine toimub aga 13. detsembril aset leidval tseremoonial taas Lissabonis. Põhjuseks on asjaolu, et sellenädalane tippkohtumine oli mitteametlik - üks EL-i väikseid veidrusi, mis teda küll kellelegi meeldivamaks ei aita teha.
Detsembris toimub riigijuhtide korraline nõupidamine ka Brüsselis, kuid ühenduse praegune eesistuja Portugal on valmis oma varjust üle hüppama, et dokument saaks Lissaboni lepingu nime. "Loodame, et Lissaboni leping kestab pikki aastaid," oli Portugali peaminister Jose Socrates pärast tippkohtumist entusiastlik.
Ja siis järgneb muidugi ratifitseerimisperiood, mille käigus peab ka riigikogu dokumendi uuesti heaks kiitma - mullune Euroopa Liidu põhiseaduslepingu ratifitseerimine osutus tuuletallamiseks. Ideaalis saavad kõik 27 liikmesriiki protseduuriga ühele poole enne 2009. aasta keskpaigas toimuvaid europarlamendi valimisi. Negatiivse stsenaariumi korral lükkab mõni liikmesriik lepingu tagasi - sel juhul ilmselt referendumi abiga - ja kõik algab nullist.

Fideli karisma elab edasi ka pärast "kuuendat surma" 
Esimestel valimistel pärast Fidel Castro tõsist haigestumist mullu suvel kinnitavad kuubalased homme kindlaksjäämist sotsialismikursile.
Erinevalt samal ajal riigitüüri keeravatest poolakatest ja šveitslastest on kuubalaste eest otsus juba tehtud. Kohalikel valimistel annab 99,9 protsenti oma hääle Fideli ja tema venna Raúli poliitika toetajatele, sest kandidaate on nimekirjades täpselt sama palju kui kohti.
Ja nii see lähitulevikus ka jääb. Mis sest, et Fideli vastased ootavad pingsalt hetke, mil "saabub Castro kuues surm", nagu väljendus Vilniuses peetud konverentsil Miamis elav põgenikust ajakirjanik Manuel Vasquez Portal.
Nii tugev on Kuubat ligi pool sajandit valitsenud mehe karisma, et pea keegi ei looda mingeid muudatusi enne, kui raskelt haige esikommunist areenilt lahkub. Ja ka siis võib Fideli oreool piisavalt võimas olla, et hauastki tema märksa vähem silmatorkavat venda üle kullata.

Kuubat ootab perestroika varjus verine revolutsioon
Hiljutine küsitlus näitab, et otseselt on riigis toimuvaga rahul vaid veerand elanikkonnast. Enamik tahaks mingisuguseid muutusi, eriti noored.
Kuid küsimused inimõigustest ja demokraatiast jäävad uuringus kaugelt alla murele täis kõhu pärast. See on infovaakumit ning kõikjale ulatuvat hirmu arvestades ka loomulik.
"Kuuba on võimalikest muutustest ning isegi soovist neid korraldada praegu palju kaugemal, kui olid omal ajal Ida-Euroopa režiimid," hoiatab Saladrigas ülemääraste ootuste eest.
"Tegelikult pole võimalik valmisolekut muutusteks hinnata," selgitab samas Kuuba ühiskonda uurinud Kristina Prunerová Tšehhi ühendusest Inimene Hädas. "Ega 1985. aastal polnud enne perestroikat võimalik ka Ida-Euroopas öelda, kui põhjalikult kõik mõne aastaga muutub."

Kuritegevus Tallinnas väheneb
Tänavu üheksa kuuga on kuritegevus Tallinnas vähenenud, eriti tõstab politsei esile, et vähenenud on röövimised ja sagenenud nende avastamised.
Põhja prefekt Raivo Küüt peab röövimiste avastamise kasvu väga oluliseks. "Inimesed on hakanud kiiremini politseile juhtunust teada andma, see annab parema võimaluse kurjategijad vastutusele võtta," sõnas prefekt volikogule õiguskorrast ülevaadet andes.
Avastatud rohkem röövimisi
Samas märkis ta, et alati saaks ka paremini, kuna jätkuvalt teatavad paljud inimesed röövimistest alles päevade möödudes. Kui 2002. aastal avastas politsei Tallinnas vaid ligi 20 protsenti röövimistest, siis aasta-aastalt on olukord paranenud ning tänavu üheksa kuu jooksul toimunud röövimistest avastati juba üle 40 protsendi.

Kiek in de Kökist hakkab bastionikäikudesse viima tunnel
Ehitusfirma Remet rajab suveks Komandandi tee alla bastionikäike linnamüüri torniga ühendava tunneli ja ehitab Kiek in de Kökile uue avara fuajee.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on tegemist tänavu veebruaris Rootsi ja Ingeri bastionide all külastajatele avatud käikude edasiarendusega. Komandandi tee alla tuleb 2,5 meetri laiune betoontunnel ja vana muuseumitorni fuajee asemele rajatakse 100-ruutmeetrine laiendus.
Kui praegu viib muuseumigiid huvilised bastionikäikudesse läbi õue ja Lindamäe veerust alla, siis edaspidi saab maa alla otse Kiek in de Köki fuajee maa-aluselt korruselt.
18 miljonit krooni maksva laienduse tähtaeg on järgmise aasta juunis. Samaks ajaks valmistatakse ette bastionikäikude ajaloost rääkiv ekspositsioon, kus oma väljapaneku võib vatijope ja ajalehekuhila kujul saada ka nn kodutute aeg.

Tallinna lennujaam alandab lennujaamatasusid
Alates 2008. aasta märtsist hakkab kehtima senisest ligi kümme protsenti väiksem maandumistasu. 170-kroonine maandumistasu lennukitonni kohta asendub 155-kroonise tasuga.
"Lennukompaniidele on see hea uudis," lausus Tallinna lennujaama juht Rein Loik ja lisas, et nemad ise võidavad sellest kõige rohkem. "Tallinna lennujaama eesmärk on olla Euroopa keskmiste lennutasudega sihtjaamade seas." Ta lisas, et seoses uute tasude vastuvõtmisega seda ka ollakse.
Seda, kas tasude alandamine avaldab mõju ka piletihinnale, ta ei kinnitanud. "Kuna lennujaamatasud moodustavad pileti hinnast väikese osa, siis ma seda ei usu," ütles Loik. Liitumisest huvitatud lennufirmade arvu Loik öelda ei soovinud, viidates alles toimuvatele läbirääkimistele.

Läänemere gaasitrassi rajaja Eesti valitsuse otsust ei vaidlusta
Nord Stream heidab Eesti valitsusele ette poliitiliselt motiveeritud otsuse langetamist.
Läänemere gaasitoru rajaja Nord Stream AG teatas eile, et ei vaidlusta Eesti valitsuse septembrikuist otsust, millega Eesti lükkas tagasi gaasitrassi uuringutaotluse. Ühtlasi märgib Nord Stream, et hoolimata ettevõtte valmisolekust vastata kõigile Eestit huvitavatele küsimustele ja muredele, ei lähtunud Eesti valitsus loast keeldudes vaid faktide juriidilisest hindamisest.
Nord Stream AG piirkonnajuht Sebastian Sass lausus eile Päevalehele, et firma jätkab gaasitoru rajamist esialgset marsruuti mööda, mis ei sisene Eesti majandusvööndisse. "Me ei vaidlusta Eesti valitsuse otsust," kinnitas ta.
Kõnelused jätkuvad
Nord Streami juhtkonna ja aktsionäride kinnitatud avalduses väljendas firma üllatust seoses Eesti ametliku vastusega keelduda uuringuloast ning vihjas ühtlasi otsuse poliitilistele motiividele. "Eesti seadusandluse tõlgendamine ja rakendamine on Eesti võimude pädevuses. Kuid samas ei tundu Nord Streami uuringutaotluse tagasilükkamine baseeruvat ainult faktide juriidilisel hindamisel," märkis ettevõte.

Ott Kiivikas tuli Põhjamaade meistriks
Ott Kiivikas võitis Taanis Roskildes toimunud Põhjamaade meistrivõistlustel kuldmedali kulturismi kategoorias kehakaalus kuni 90kg.
Klassikalise kulturismi kategoorias saavutas veel Imre Vähi hõbemedali, Argo Vaible neljanda ja Marek Kalmus kuuenda koha.

Vormel-1 hooaja viimase kvalifikatsiooni võitis Massa
Brasiilias Interlagose rajal täna sõidetud vormel-1 MM-hooaja viimase etapi kvalifikatsioonisõidu võitis Ferrari sõitja Felipe Massa.
Kodupubliku ees võistelnud brasiillane Massa läbis kiireima ringi ajaga 1: 11: 931. Teiseks tuli McLareni sõitja Lewis Hamilton, kes kaotas Massale 0,151 sekundiga. Kolandal kohal platseerus Kimi Räikkonen, kelle parim ringiaeg oli Massast 0,391 sekundit aeglasem.
Tiitlikaitsja Fernando Alsono jäi esimesest maha 0,425 sekundit ja tuli neljandaks.
Hamiltonil on enne viimast 17. etappi 107, Alonsol 103 ning Räikkösel 100 punkti. Suursoosik maailmameistri tiitlile on tänavuse hooaja debütant Hamilton, kellel piisab Interlagoses esimesest või teisest kohast.

Kalev/Cramo kaotas võõrsil Šiauliaile
SEB Balti liiga eliitdivisjonis pidi Tallinna Kalev/Cramo võõrsil tunnistama leedu Šiauliai meeskonna selget üleolekut 93: 82 (25: 13, 16: 25, 28: 22, 24: 22).
Kalev/Cramo meeskonnas olid parimad mehed Travis Reed 20 punkti ja 8 laua ning Marlon Parmer 17 punktiga. Martin Viiask viskas 12 punkti ja võttis 7 lauda, Valmo Kriisa andis 5 resultatiivset söötu, teatas Sportnet.
Võitjatele tõid Oliveira ja Grant 21 punkti.

Rallisõitja hukkumine katkestas "Kaunase Sügise" 
Leedus toimuval autorallil "Kaunase Sügis" hukkus seitsmendal kiiruskatsel Leedu sõitja Rolandas Šaduikis.
Ralli, millest võtab osa 50 ekipaaži Eestist, Lätist ja Leedust, katkestati, teatas Sportnet.
"Sellist erakorralist olukorda pole Leedus olnud kümme aastat", ütles ralli pressiesindaja Juozas Mažeikis. "Šaduikise juhitud auto sõitis teelt välja ja tegi mitu tiiru üle katuse. Juht sai surmavalt vigastada, kaardilugeja Tautvilas Nefas viidi raskes seisukorras haiglasse".

Võrkpall: Sylvesteri kaotuste seeria jätkub
Võrkpalli Schenkeri liigat kahe 3: 0 võiduga alustanud Sylvester pidi täna vastu võtma neljanda järjestikuse kaotuse, kui Kalevi Spordihoones vannuti 0: 3 alla Tartu Pere Leiva meeskonnale.
Tasavägist mängu sai näha vaid teises geimis, mis kuulus tartlastele tulemusega 25: 22. Avageimi võitis Pere
Leib 25: 17 ning viimaseks jäänud kolmanda geimi 25: 18, teatas võrkpalliliit.
Tartu Pere Leiva parim oli 20 punkti toonud soomlasest nurgaründaja Toni Kankaanpää, kes jäi statistilise info põhjal mängu kokkuvõttes 14 punktiga plussi. Võrdselt üheksapunktilise efektiivsusega lõpetasid mängu diagonaalründaja Oliver Venno (13 punkti) ja temporündaja Rain Värton (10 punkti).
Teises tänases kohtumises on kell 18 vastamisi Biolars/Ozolnieki ja Ezerzeme/DU.

Leok oli Hollandi lahtistel meistrivõistlustel võidukas
Tanel Leok (Kawasaki) võitis 2007. aasta Hollandi lahtiste motokrossi meistrivõistluste viimase etapi ja ka meistrivõistlused üldkokkuvõttes.
Viimasel etapil võitis Leok mõlemad sõidud. Esimeses sõidus järgnesid Leokile belglane Morvin van Daele (Honda) ja Taneli onupoeg Aigar Leok (Yamaha), vahendab ETVSport.
Teise sõidu võitis taas Tanel Leok. Talle järgnesid van Daele ja Patrick Roos. Etapi kokkuvõttes võitis Tanel Leok, teiseks tuli van Daele ja kolmas oli Roos.

Sepangis alustab parimalt stardikohalt Pedrosa
Ringrajamootorrataste maailmameistrivõistluste MotoGP sarja etappi Malaisias Sepangi rajal alustab parimalt stardikohalt hispaanlane Dani Pedrosa (Honda).
Pedrosa finišiajaks oli 2.01, 877, vahendab ETVSport.
Tema kõrvalt saab lähte üleeelmisel etapil maailmameistritiitli kindlustanud austraallane Casey Stoner (Ducati), kes sõitis välja tulemuse 2.01, 918. Kolmas oli itaallane Marco Melandri (Honda) 2.01, 944-ga.
Vaid paar minutit enne lõppu oli kolmikjuhtimine austraallastel, kuid Anthony West (Kawasaki) taandus lõpuks 5. ja Chris Vermeulen (Suzuki) 7. kohale.

Eesti noori koolitatakse Prahas tippmängijaiks
Neli Audentese kooli vilistlast on veetnud üle kahe nädala Praha tenniseakadeemias, kus kolmeaastase programmi alusel koolitatakse neid tippmängijaiks. Eesti tenniseliit loodab, et viie aasta pärast kuuluks kas Jürgen Zopp, Vladimir Ivanov, Sven Käsper või Mikk Irdoja maailma 50 parima hulka.
BLRT Grupp ohverdas projekti heaks 100 000 eurot, tenniseliit eesotsas vastse presidendi Urmas Sõõrumaaga paneb lisa.
"Ja midagi maksavad mängijad ka," informeerib Zopp, kes koos kaaslastega oli paar päeva Tallinnas, et lepingu allkirjastamisel viibida. "Akadeemiaks oleks meie koolituspaika ehk liiga uhke nimetada. Tegemist on Praha Sparta klubiga, kuhu kuuluvad näiteks Tšehhimaa praegused tipud Nicole Vaidisova (WTA 15) ja Radek Stepanek (ATP 25). Lisaks meile harjutab klubis veel päris mitu välismaalast," hindab Zopp harjutamisolusid Prahas suurepärasteks. Zopp on saanud mängida ka Stepanekiga.

Hoop Kalevile: Tanel Sokk vigastas põlve
Kalev/Cramo eest ei tee tänases Balti liiga kohtumises Leedus BC Šiauliaiga kaasa Tanel Sokk.
Sokk vigastas teisipäevases kohtumises Riia ASK-ga põlve ja vajab mõnda päeva taastumiseks.
Peatreeneri Veselin Matici sõnul on hea uudis, et ligi nädal aega hüppeliigese vigastuse tõttu mängudest eemale jäänud Kristjan Kangur lõi taas treeningul kaasa. Leetu sõitis ka ligi kolm nädalat jalga ravinud Rait Keerles, keda Matic loodab samuti mängimas näha.
Kaks Eesti meeskonda on täna võistlustules Balti liiga Challenge Cupil - Tartu Fausto mängib Liepajas ja Triobet/Dalkia Vilniuses. Homme on Dalkia vastamisi Riia VEF-iga.
Dalkiaga ei sõitnud Balti turneele kaasa peatreener Tiit Sokk, kelle tervisele on pikad bussisõidud neljal järjestikusel päeval vastunäidustatud. Ühtlasi lõpetas Dalkia lepingu Vjatšeslav Bogdanoviga ja otsib võõrsilt keskmängijat.

Judokad ja maadlejad näevad õudusunenäos sageli külmkappi
Kiivikase arvates oleks tagumine aeg võitlusaladel viimase hetke kaalualandamisele lõpp teha.
Neljatärnihotell lõunamaa mere ääres. Koridoris jooksevad sportlased, paksud kampsunid seljas, kapuutsid silmini. Ülejäänud higistavad saunas. Luksushotelli mugavuste nautimise asemel võtavad judokad ja maadlejad viimaseid pekke maha. Asjaosaliste sõnul on see ülemaailmne tavapärane vaatepilt, Eesti esikulturist Ott Kiivikas kutsub poisse mõistusele.
"Seda tehti sada aastat tagasi, kui puudus igasugune sporditeooria," sõnas Kiivikas. "Aeg on edasi läinud, ei ole mõtet samade liistude juures istuda. Kui tahad tippsporti teha, pead mõtlema, kuidas kaalu kõige säästlikumalt alandada nii, et samal ajal võimed ei kannataks."
Eesti judokoondise peatreeneril Aavo Põhjalal on selle kohta oma arvamus.

Viimane vaatus Interlagoses annab lõppvastuse
Lewis Hamilton, Fernando Alonso või Kimi Räikkönen - kes kroonitakse meistriks?
McLareni sõitjail Lewis Hamiltonil on 107, Fernando Alonsol 103 ning Ferrari piloodil Kimi Räikkösel 100 punkti. Sellisest seisust alustatakse homme Brasiilias Interlagose rajal vormel-1 MM-hooaja viimast etappi. Üks neist kroonitakse maailmameistriks.
Insener Luis Ernesto Morales raporteerib: "Rada on täies ulatuses saanud uue katte ning on kiirem ja siledam kui kunagi varem." Ilmatargad lisavad: pühapäeval on Sao Paulos oodata vihma. Kui nii, muutub kogu viimane vaatus loteriiks.
Suursoosik on mõistagi tänavuse hooaja debütant Hamilton, kellel piisab Interlagoses esimesest või teisest kohast. Jääb ta tahapoole, on variante kümneid. Eksperdid üle kogu maailma arvavad, mis asjast saab. Ja õpetavad. Eksmaailmameister Keke Rosberg: "Loodan, et Hamilton on Hiina etapist õppust võtnud ja läheb välja kindla peale. Tal pole põhjust rabeleda! Nii Hamilton kui ka Alonso on määratu surve all. Hea, kui nad suudaksid end talitseda."

Peeter Volkonski naljad
Vana maffiaboss on suremas ja kutsub pojapoja enda juurde.
"Kuula mind," ütleb ta, "ma tahan, et sa võtaksid endale mu kroomitud 38-kaliibrise ja meenutaksid mind alati hea sõnaga!"
"Aga mulle ei meeldi relvad," vastab pojapoeg, "äkki sa jätaksid mulle hoopis oma Rolexi kella?"
"Ole vait ja pane tähele! Jõuab kätte aeg ja sul on oma äri... sul on ilus naine, palju raha, suur maja ja loodetavasti palju lapsi. Ühel päeval tuled sa koju ja leiad oma naise koos võõra mehega voodis. Kas sa vaatad siis kella ja ütled, et aeg on läbi?"
Joodik visatakse baarist välja ja ta kakerdab ühe preestri otsa.

Turismigrupp sattus trellide taha
Käisin Lätis, osalesin laseritega peetud lahingus ja sain hiljem vanglaleiba maitsta. Oli tore.
Peab ütlema, et turistide ligimeelitamises on lätlased päris nupukad. Kodutöö on tehtud. Hiljutise edukalt kulgenud Läti reisimaratoni ajal tutvustati põnevamaid turismiobjekte üle 30 000 kohalikule, seekord võtsid mõttest vedu ka naabrid. EL-i raha abil käima lükatud Balti reisimaraton annab kolmele Balti riigile võimaluse tutvustada üksteise elanikele 12 huvitavamat paika. Turiste meelitab maraton ligi sooduspakkumiste ja auhinnaloosimistega. Lisateavet Baltimaade vaatamisväärsuste kohta leiab lehelt visitestonia.com/btm.
Oma kodumaa avastamata külgede esiletõstmisel arvestavad lätlased igasugust maitset. Leidub inimesi, kelles loodus tekitab jälestust ning arhitektuur igavust, ent kes ka ausa alkoholi- ja seksituristi mõõtu päriselt välja ei anna. Sedasorti inimeste hulka kuulub suur osa teismelisi. Julgen öelda, et Riia äärelinnas, aadressil G. Astras iela 2b asuv meelelahutuskeskus GO! Planet on Balti mängude Meka, kõigi suurte ja väikeste poiste peatempel. Esiteks on see lähim paik, kus näeb aasta ringi 4D-kino. Lisaks asub seal üks Euroopa moodsamaid kardiradu, mitmetasandiline võitlusväli, kus saab sõprade pihta laseritest kõmmutada, multimeedialasketiir ja vormelisimulaator, rääkimata tüüpilisemast meelelahutusest, nagu karussellid, videomängud ja piljard.

Tragöödia Rootsis
Lõuna-Rootsis Rödeby külas laskis 50-aastane mees maha 15-aastase noormehe ja haavas raskelt teist, 16-aastast noorukit. Sest ta närvid ei pidanud enam vastu alaealiste mopeedijõugu terroriseerimisele.
Kuidas sai asi nii kaugele minna, on Rootsi ühiskond ahastuses. Küla, kus kõik tunnevad kõiki, on šokis.
Alaealiste mopeedijõuk oli terroriseerinud tervet küla, kuid eriliselt üht kolmelapselist perekonda. Miks, ei tea keegi, sest mingit konflikti selle pere ja noorukite vahel polevat olnud.
Päeval enne tragöödiaga lõppenud öiseid sündmusi olid noorukid mainitud peret taas kiusanud. Pereisa sõitis koos tütrega autos, kui mopeedijõuk ilmus nende kõrvale ning hakkas autoust lahti rebima. Noorukid tagusid rusikatega vastu autot ja püüdsid teed blokeerida. Mees tegi politseile avalduse.
Sama päeva hilisõhtul ähvardati peret telefoni teel ning öösel kell pool üks ilmus viie-kuueliikmeline jõuk timmitud krossimopeedidel pere koduhoovi. Samal ajal jõudis koju pereema. Perekonna sõnul oli ühel noorukil käes aiaplank. Emal õnnestus viimasel hetkel õuest kaduda. Autost helistas ta politseile, kes saatis oma patrulli kohale.

Plaadid
INDIE
Devendra Banhart
Hinne 5
"Smokey Rolls Down Thunder Canyon"
Uuele albumile on "naturalismo-artist" Devendra Banhart saateansambliga Spiritual Bonerz salvestanud 16 karma-indie lugu. Plaati, mis on kõlaliselt kirju kui vanaema lapitekk, võib kuulata kui muusikaajaloo-haige, otsides (ja leides) viiteid nii Caetano Velosole, Jerry Garciale, Os Mutantesele kui ka The Doorsile. Kuid parem on kuulata, mida on öelda Banhartil endal. Näiteks "Seahorse'i" algusrida "I'm high, I'm Happy & I'm Free" on kui kokkuvõte Devendra ideaalsest maailmast. Ühesõnaga, hankige see plaat, kasvatage juuksed pikaks ja ärge võtke end nii tõsiselt!

Kaheksakümnendad, sült, Keskerakond ja Thomas Anders
Ma tunnistan ausalt, et neljapäeva õhtul Saku suurhalli Thomas Andersi ja Ricchi e Poveri kontserdile minemine on nii idee kui ka ootushorisondi tasandil rännak Kämbi Allikate juurde. No mõelge ise, pool modernset rääkimist ja itaalia disko teine tegija. Toto järel.
Ja aasta on 2007. Maa on meie maa. Kontserdil esinejad kontserdil esinejateks, aga kes on need inimesed, kes oma higi ja vaevaga teenitud veeringute eest pileti ostavad, pileti, mis maksab vähemalt 390 krooni. Selle raha eest saaks ju mahuka mälupulga või Modern Talkingu komplektse diskograafia mõnest netipoest. Ning kui see kontsert ei ole essentsiaalselt rahvakultuur, mis ta siis on? Seega - kultuuriajakirjanikul on kohustus läheneda. Rahvaga üheks saada.
Suurhalli uksel on silt. Andke andeks, aga Ricchi e Poverit ei ole. On Saragossa Band. Andke andeks, me usume küll, et te ei ole sellest ansamblist midagi kuulnud, aga nii on. Mis siis ikka. Kui Saragossa, siis Saragossa.

Nädala plaat
ALTERNATIIVROKK
Radiohead
Hinne 5
"In Rainbows"
Sisesta hind:... €
Radiohead tegi seekord muusikarevolutsiooni hinnapoliitikaga. Esiteks oli uus album saadaval ainult kodulehelt alla laadides ning teiseks võis ostja ise valida, kui palju ta selle eest maksab. Tuli otsustada, mis garantiisid pakub nimi Radiohead. Radioheadi on nimetatud 1990. aastate üheks mõjuvõimsaimaks bändiks, kes on alati liikunud mööda oma rada, mis jookseb põhivoolust eemal, kuid meelitab oma maastikuga melomaane ja teisi muusikuid. Viimase aja eksperimendid ja laulja Thom Yorke'i kahtlane sooloplaat sunnivad riskivabalt käituma. Seega, keskmine hind plaadi eest, mis ei tooda küll üsna kindlalt suurt pettumust ja on alternatiivroki suurelt nimelt, kuid ei pruugi olla midagi erilist või siis on natuke liiga eriline…

Keelemõte: Üks tont käib ringi mööda kirjutisi - k-tont! 
Pole mingi uudis, et keeltki mõjutavad oma moevoolud. Enamasti läheb hooti moodi mõni sõna või väljend. Nii peetakse viimasel ajal moekaks rääkida kaitsevõime asemel "kaitsevõimekusest" ja joobnud juhtide asemel "joobes juhtidest". USA presidendi eeskujul rõhutatakse, et maailm peaks olema mitte lihtsalt turvaline, vaid "turvaline paik". Kui aga keegi kavatseb mainida mõnda seljataha jäänud aastat, siis enamasti moodustab ta seda laadi lause: "Aasta oli siis 2001 (või 1965, 1988)", mäletamata ise ka enam, mis värssi ta kasutab ja kust see pärineb. Ent nii öelda tundub ilus.
Ühe või kahe k-ga?
Tänavusel sombusel sügisel levib aga hoopis isemoodi mood või pigem viirus. Paari viimase kuu jooksul eksitakse üha enam -lik- ja -stik-liiteliste sõnade ühe või kahe k-ga kirjutamisel. Näiteks "ülikoolil võib olla raske riikliku (p.o riiklikku) tellimust täita", "kvartal saab oma lõplikku (p.o lõpliku) ilme viie aastaga", "ministeerium sportliku (p.o sportlikku) vaheaega ei rahasta", "vastastikkune (p.o vastastikune) meeleolu on viisakalt öeldes jahe".

Kirjandusklassika toob naised kinolinale
Järgmisest neljapäevast saab Sõpruse kinos taas näha maailma kirjandusklassikal põhinevaid filme. Avafilmina taasnäidatakse "Nipernaadit", mille järel saab aga vaadata Kristiina Davidjantsi dokfilmi "Nipernaadi" valmimisest. "Nipernaadit" näidatakse erandkorras neljapäeval, edaspidi linastuvad kirjandusklassikal põhinevad filmid üle nädala esmaspäeviti.
Eelmisel aastal seiklesid kirjandusklassikal põhinevate filmide programmis rohkem mehed: Oliver Twist, juuratudeng Raskolnikov, kuningas Lear ja Arno Tali. Seekord on teemaks naised, neist kõige väiksemana Astrid Lindgreni loodud Madlike.
Kino Sõprus lubab, et tänavu neljandat hooaega alustav programm "Kirjandus kinos" on eelmisega võrreldes kindlasti romantilisem ja suunatud eelkõige naistegelaste hingesügavuste tagamaadesse.

Sugulasrahvaste moodsamad kirjanikud Tartus
Fenno-Ugria 80. aastapäevale pühendatud hõimupäevade ürituste raames saab täna Tartus kohtuda sugulasrahvaste moodsamate kirjanikega, kellelt on hiljuti ilmunud raamatuid eesti keeles.
Kaheksa kirjaniku hulgas on komi, mokša ja udmurdi autoreid. Üritust korraldava kirjaniku Arvo Valtoni sõnul on külalised huvipakkuvad, justkui uus sõna nende rahvaste luules. Kirjanike majas loevad autorid oma luulet originaalkeeles ja eestikeelses tõlkes.
"Nende kõigi kirjandus on soe ja inimlik, puudub hirmus soov lugejat irriteerida, nagu see on sageli meie või muus läänepoolses kirjanduses," ütles Valton. "See luule on suhteliselt konservatiivne, looduslähedane, esineb tugevaid rahvaluulemotiive, kuid siinsed esinejad võiksid siiski esindada mis tahes rahvusluulet maailmas, seda tagab nende luule üldinimlikkus. Tugevaim on udmurdi kirjandus, kuid väga häid loojaid on kõigil neil rahvastel, ka kõige väiksematel, nagu mansidel või hantidel."

Kui kunst sünnib… sünnitusmajas
Suvi on läbi ja nüüd võib kultuurielamuse saamiseks taas sooja teatrisaali tagaritta pugeda, kössi vajuda, mugavalt laval toimuvat jälgida ja igava etenduse puhul korraks suigatadagi. Kas olete selles ikka kindel?
Suvel ei tule enam üllatuseks, et teatrietenduse nägemiseks peab endale paariks tunniks auto tagumiku alla võtma ja kuskile Jumalast või vähemalt inimesest hüljatud paika sõitma. Ilmselt on nendel innukatel teatrikülastajatel meeles pärimusteatri Loomine tüki "Soolaev" mängukohal mudas müttamine, igasuvised Viinistu ja Leigo sõidud või NO-teatri etendusele "Kuningas Ubu" hääletamine sildiga "Kiltsi lennuväli". Juba mõnda aega otsib osa lavastajaid sääraseid põnevaid mängupaiku ka sügisel, talvel ja kevadel. Vaatame põgusalt, mida nad leidnud on.
Samal ajal kui Elmo Nüganen 1995. aastal Tallinna Linnateatri väljaehitamata lavaaugus "Kolme musketäriga" grandioossete vabaõhtulavastuste buumi alustas, juhtis Mati Unt Draamateatri näitlejaid praegu ehitusprügina vedelevas Kadrioru jäähallis. Räämas monstrumehitis sobis lavastuse karmi esteetikaga, mille taustaks mängis punkansambel J.M.K.E. Ja kuigi karmima muusika bändi oli lavastuses varemgi kasutatud (Ruja Noorsooteatri "Protsessis") ja Shakespeare'i on ennegi ebakonventsionaalsetes kostüümides mängitud (13. lennu diplomilavastus "Hamlet", 1986), tegi just kohavalik sellest lavastusest teatrisündmuse.

Inimene suudab elada igal pool, ka Tartu Tigutornis
Tartu Tigutorn valetab meile. See ei ole elumaja. See on hotell, ajutine peatuspaik ränduritele. On seda ka praegu, kuigi sinna müüakse kortereid. Need ei ole kodud, nagu me harjunud oleme. Ja ma ei arva, et peaksime hakkama teisiti mõtlema.
Inimene on selle poolest omapärane olend, et suudab elada igal pool. Ta nimelt loob endale ise sobiva keskkonna. Või kui see võimatuks osutub, kohendab oma harjumused vastavaks tegelikkusele. Inimene elab maa sisse kraabitud koobastes, igludes, rehielamutes, paatides, funkmajades, puu otsas, mungakongis, lihtsalt tähtede all. See on tõesti imetlusväärne omadus, sest kivimaju oskab ehitada ka kaheksajalg, aga sellist võimalike elupaikade mitmekesisust ei ole looduses kellelgi teisel. Üldiselt on kõik need eluasemed suuremal või vähemal määral mõistuspärased.
Inimene on omapärane olend veel selle poolest, et suudab välja mõtelda ebamõistuspäraseid asju. Borges kirjeldab novellis "Surematu" linna, mis on täis mõttetuid treppe eikusagile, paraadväravaid, mille taga pole midagi, tänavaid, mis lihtsalt lõpevad. Surematud ise elasid linna kõrval hurtsikutes ja käitusid umbes nagu kaheksajalad. See linn oli nende nali. Ja see novell Borgese nali. Borges oli geenius. Lõppematu sein on ka üks ebamõistuspärasus. Kuujumalanna tempel Jordaanias on selline. Hiiglasuur ovaal, mille müüre pidi aina kõnnid ja kõnnid, aga silme ees on endiselt kõrb - selline avatud labürint.

Intsident sinimustvalge värvikombinatsiooniga
Kommunistliku partei valitsetav Võru linn oli 1987. aastal püsti hädas sinimustvalgete lippudega. Homme möödub 20 aastat rahvakogunemisest, mis tõi tänavaile tagasi meie lipu ja tänu millele muutus järgmine, 1988. aasta Eesti ajaloo üheks sinimustvalgeimaks aastaks üldse.
Kahjuks leidis aset taas intsident sinimustvalge värvikombinatsiooniga, "kirus rajoonileht Töörahva Elu Lydia Koidula sünnipäeva tähistamist veel 1987. aasta 24. detsembril. Taas "sellepärast, et kaks kuud varem oli esimene" intsident ".
Kuigi see artikkel oli määratud toimunut halba valgusse jätma, peab Võru ettevõtmiste peamisi eestvedajaid Ain Saar praegu seda hoopis rõõmustavaks märgiks, et ajaleht oli nõus neid kolme värvi selles järjekorras üldse mainima. Oli aeg, kui sinimustvalge lipu heiskamise eest karistati huligaansusparagrahvi alusel.
Iseenesest ei juhtunud Võru surnuaial 21. oktoobril 1987 midagi traagilist. Verd ei valatud, inimesed tulid vaid meenutama Vabadussõjas langenuid. Kuid sel hetkel oli tegemist uue murranguhetkega pärast Hirvepargi miitingut Tallinnas ja nelja mehe IME-ettepanekut ajalehes Edasi.

Jüri Kuuskemaa (65) 
Vanalinna ja Kadrioru patrioot - kui nii võib kellegi kohta ülivõrdes öelda, siis on see kindlasti Jüri Kuuskemaa. Usun, et kui tänaval küsida inimestelt: nimetage mõni Eesti kunstiteadlane, öeldakse esimesena Kuuskemaa nimi. Tuntud on ta teleekraanidelt, kus ta oma keskaegsetes rõivastes tutvustab vanalinna ajalugu. Tänu oma väga heale vene keelele on ta teinud populariseerivaid saateid ka venekeelsetes programmides. Arvan, et vanalinnas pole ühtegi hoonet, millest ta ei võiks ilma spikrita tundide kaupa elavalt rääkida. Rääkimata Kadrioru lossist ja pargist. Aastakümneid on tema tegevus seotud Eesti kunstimuuseumiga. Seda juba 1964. aastast. 1984. aastast töötas ta muuseumi Niguliste filiaalis. Nii on ta oma huvi jaganud keskaja gootika ja baroki vahel. Mõlemas valdkonnas on ta nagu kala vees.

Rein Toomla (56) 
Sama kindlalt, nagu valimiste aegu praalivad telekastis Laar ja Savisaar, kerkib nende kõrvale Tartu telesilla kaudu vuntsi muigav Tartu ülikooli politoloogia asjatundja Rein Toomla.
Tavaliseks muutunud telepilt näitab, kuidas Laar protestib, Savisaar lajatab nagu sepavasar, saatejuht üritab asja kontrolli alla saada ja seda jälgib äärmiselt mõistva pilguga Toomla, kes teab, kuidas asjad poliitikas peaksid käima.
Kogenud politoloogina teab Toomla, et välistada ei saa midagi. Ka mitte seda, et esmaspäeval sünnipäeva tähistavat Toomlat näeb varsti jälle poliitikat analüüsimas.

Ene Järvis (60) 
Kes meist ei tunneks reedel juubelit tähistava Ene Järvise häält. Kui nad ka ei tea, et see on Ene Järvise hääl, siis nad vähemasti tunnevad alati ära hääle, mida nad on varem kuulnud. Ja vähemasti sama huvitav kui tema hääl, on olnud ka ta lavatee: lasteetenduste juurest ühe hetkega, ühe hüppega küpseks näitlejannaks, küpseid matroone mängima. (Mitte et laste-
etendustes poleks mänginud küps näitlejanna, muidugi mängis.) Tagasi vaadates tundub, et alles olid Lumivalgeke ja Malviina, kui juba tulid rollid Stoppardi, Fassbinderi, Visconti, Brechti, Albee, Shakespeare'i ja teiste "raskekaallaste" näitemängudes.
Ning küps kogemus laval kestab. Soovime, et kaua veel!

Kaarin Raid (65) 
Eesti teatris on aastakümneid olnud lavastajate raskekahurväes kaks Maria Knebeliga seotud lavastajat. Ingo Normet oli Knebeli õpilase Anatoli Efrose õpilane, esmaspäevane sünnipäevalaps sai õpetust Stanislavski õpilaselt Knebelilt. Nii et tema teatritee algusel on väga otsene side Konstantin Stanislavski ja tema teatriga.
Ning kui vaadata Kaarin Raidi lavastajateed, põhimisi lavastusi, siis on need olnud klassikalavastused. Näitlejat õpetavad lavastused. Ta on näitlejaid ka ise nii "lavakas" kui ka Viljandi teatrikoolis õpetanud. Huvitav, kui paljud Viljandist tulnud noored näitlejad teavad, et neist Stanislavskini on ainult kaks ketilüli? Aga see selleks, EPL soovib Kaarin Raidile jaksu ja jätkuvat klassikalist kindlat meelt!

Kustas Kikerpuu (70) 
"Taas punab päiksekiirtes pihlapuu ja kase kuldses kuues mängib tuul," on laulnud mitmed kuulsaks saanud estraaditähed. Eile tähistas hällipäeva selle loo autor, orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog Kustas Kikerpuu. Lisaks panusele Eesti muusikaõppesse (eriti džässmuusikas ja töös Georg Otsa muusikakooli pop-džässosakonna juhatajana) on tänu Kikerpuule Eesti omaaegne pop- ja estraadimuusika siiani koolinoore repertuaaris.
Tiiu Laks

Vainola ja Vaik - teineteist täiendavad talendid
Sisuliselt püsib äsja kolmanda heliplaadi välja andnud Sõpruse Puiestee kahel sambal. Tahtmata alavääristada teiste bändiliikmete panust, teab iga fänn, et sellele ansamblile annab näo Allan Vainola muusika koos Mait Vaigu tekstiga. Või vastupidi, sest enamjaolt sünnivad ansambli laulutekstid enne muusikat.
Muusikalist koostööd on Vaik ja Vainola teinud oma paarkümmend aastat. 1986. aasta paiku tegi Vainola koos Rainer Jancisega ansamblit Ükskõik. Kolm-neli aastat noorem Vaik tavatses käia Jancise pool veini joomas ja malet mängimas ning seal saadigi tuttavaks.
Vainola sõnul oli põhiliseks tõukejõuks, mis ajendas teda kitarri kätte võtma, ülemaailmse punkliikumise kandumine Eestisse. "Seoses sellega tekkis uus, lihtsam ja algajasõbralikum lähenemine kitarrismile, täpsemalt muusika esitamine kvintakordiga üle kaela liikudes." Oma esimese punkbändi Ajutine Valitsus pani Vainola kokku 1980. aastal ehk 15-aastaselt. Ansambli ainus kontsert 22. keskkoolis päädis elektri väljalülitamisega ning massikaklusega. Enne Ükskõike jõudis Vainola veel mängida praeguseks legendaarseks saanud Velikije Lukis ning kuulsusetus rajurokkansamblis Terendus.

Juss Haasma - inimene, kes usub ja tahab
Juss on lavakooli viimase kursuse tudeng. Kuidas ta ennast seejuures tunneb, saab vastuse intervjuust.
Sa oled viimase kursuse tudeng, lähed teatrisse tööle. Kuigi see kõlab banaalselt, mõtlen oma küsimust tõsiselt: mida neli aastat teatrikooli inimesega teeb?
- Kõigepealt ei ole üldse kindel, et ma kuhugi teatrisse tööle lähen. Praegu on teatritel trupid täis. Näitlejaid on meie väikse Eesti kohta üle toodetud. Töölesaamine on lahtine.
Mis see neli aastat teinud on… Olin enne kooli lõbus poiss, tunduvalt mängulisem kui nüüd. See kool on pannud peale mingid piirid, mis minul isiklikult on midagi kinni pannud. Ma ei julge teha asju, mida varem julgesin kohe. Käsu peale. Mida aeg edasi, seda rohkem kontrollin ennast. Mida ma tohin teha ja mida ei tohi.

Leo Kunnas ehitab uut maailma
Reservkolonelleitnant Leo Kunnas räägib kaitseväest ja raamatutest, pooleli olevatest tegemistest, sellest, miks filmi "Sõrmuste isand" kolmas osa on parem kui teine ning kuidas ta praegu maksab tegevteenistuse ajal laste ees tekkinud võlgu.
10. oktoober 1984 Ukraina NSV-s piiriäärses Tšernovtsõ oblastis. Vastseliina keskkooli 10. klassi õpilase Leo Kunnase seljakotis on maakaardid, kompass, kaustik, pliiats, kaks teelusikat, pudeli-
avaja, konserviavaja, konservid, suitsuvorsti, purk mangodžemmi, neli pakki küpsiseid, eesti-inglise sõnaraamat ja kaks romaani ning peas otsus Nõukogude Liidust lahkuda.
200 meetri kaugusel Rumeeniast pidasid piirivalvurid ta kinni ning kohus saatis seni heade vaimsete võimete ja õppeedukusega silma paistnud 16-aastase poisi kasvatusliku töö kolooniasse. Raamatud sai ta koos söögiriistade, küpsiste ja moosiga tagasi. Kunnase mäletamist mööda olid tal peale sõnaraamatu kaasas Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta" ja Bruno Traveni "Surmalaev" - sest need on inimestest, kes peavad väga rasketes olukordades hakkama saama ning ühtlasi üsna väikeses ja kerges köites. Sellest, kuidas teda vanglas "ümber kasvatati", kirjutas Kunnas ise hiljem ehedat vägivalda, masendust ja ellujäämistahet täis jutu "Kustumatu valguse maailm".

Köögi Komando edetabel
Köögi Komando alustas eelmisest nädalast uue edetabeli koostamist ehk uute söögikohtade hindamist. Et peategelane ehk toit saaks igal pool vääriliselt hinnatud, hindame seda kümne punkti skaalal, teenindust ja õhkkonda aga viie punkti astmikul.
13. oktoobri lehes kirjeldasime ja arvustasime WW Passaažis asuvat itaalia restorani Il Patio, mis sai selle süsteemi järgi kokku 14 punkti.
Lubasime, et lisaks uue söögikoha tutvustamisele soovitame oma parimate arusaamade järgi, kas ühiskondliku toitlustamise asutus sobib lõunasöögipaigaks, kiireks sissepõikamiseks, õhtuseks väljaminekuks, pikemaks "tšillimiseks" vmt.
Ja iga koha puhul püüame tabada, kas sinna tasub minna kahekesi romantikat tegema või salajuttu puhuma või sobib söögiasutus suuremale seltskonnale pidutsemiseks. Il Patio kohta võib öelda järgmist.

Kohvik 48 ehk aadress Tallinn, Pärnu mnt 48
Kui Köögi Komando avapäeval ehk 9. oktoobril kohvikut külastas, jäi sellest nutune mulje. Suvi läbi peatset avamist lubanud asutuse kassaaparaadi taga oli tütarlaps, kes kohtus oma töövahendiga vist esimest korda, igatahes enne kui arve makstud sai, olid praed jahtunud.
Kohvikuks teevad koha vist tordid, koogid, käsitsi valmistatud šokolaadid ja pirukad. Ja muidugi kohv ise. Aga koht, mis silte vaadates kohvile eraldi rõhku paneb, ei tohiks küll selle valmistamist vaid ühe suure, ükskõik kui moodsa ning hea masina hooleks jätta.
Kõik kohvid aga maitsevad nii, nagu oleksid need tehtud kalli aparaadiga. Näiteks topeltespresso (29 krooni) oli küll parasjagu kange, kuid maitselt pigem kibe kui mõnusalt ergutav ja värske. Cappuccino (25) oli imetilluke. Soojade jookide suurimaks plussiks on sinna juurde (küll hilinenult, kuid see-eest tasuta) pakutud käsitsi valmistatud šokolaaditrühvlid - need olid tõesti head.
Kiita saab ka kooke, kuid vaid magusa müümiseks on see kohvik ilmselgelt liiga suur ja menüü liiga kirju.

Professor: rikkumisele tähelepanu juhtimine võib olla kaitse taktika osa
Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessori Jüri Saare hinnangul võib maadevahetuse kohtuasjas kaitse taktika olla üles ehitatud sellele, et juhitakse tähelepanu menetlusnormi võimalikule rikkumisele ja süüdistus nõrgeneb.
"Kaitse ongi üles ehitatud, nagu mulle tundub, suuresti sellele, et hakatakse huvi tundma mingi menetlusnormi järgimise või rikkumise vastu. See on küllalt sagedane. Mingit menetlusnormi on rikutud, midagi ei ole jälgitud... ja süüdistus nõrgeneb või kukub kokku," ütles Saar ETV saatele Aeg Luubis.
Vandeadvokaat ja Eesti Advokatuuri esimees ning maadevahetustehingus Rahvaliidu endist juhti Villu Reiljanit kaitsev Aivar Pilv ütles, et teda ajab see naerma, kui keegi sellise väite esitab, vahendab ETV24.
"Ma võin väita, et see on nii absurdne, nii jabur spekulatsioon. Inimene peab mõistma, et kaitsel pole juurdepääsu kriminaalmaterjalide toimikule," ütles Pilv.

Päästeametnik peab kõige tuleohtlikumaks vanu korruselamuid
Põhja-Eesti päästekeskuse päästetööde teenistuse asejuhi Raoul Raidna sõnul on kõrghoonetest kõige tuleohtlikumad nõukogude ajal ehitatud kõrged korruselamud.
"Sealseid süsteeme pole renoveeritud. Kahjuks need on puudulikud - suitsuvabad trepikojad ei ole hästi ehitatud. Alt on uksed suletud, me ei pääse sisse," põhjendas Raidna Aktuaalsele kaamerale, vahendab ETV24.
Linna keskustesse kerkivad kõrghooned tema sõnul kõige ohtlikumad pole, kuna need on varustatud sprinklersüsteemiga.
Teine eelis on tema sõnul suitsuvabade trepikodade olemasolu.

Ilves: tuleb endal julge olla
"See oli ju julge - tõeliselt julge - samm, mille Võru noored astusid 20 aastat tagasi," ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Võru keskväljakul, kus tähistati 20 aasta möödumist päevast, kui Võru noored astusid vastu okupatsioonivõimude keeldudele ja repressioonidele.
"Sügis 1987 ei olnud veel Laulva revolutsiooni sügis, veel ei olnud võõrvõim oma jõhkruses kuhugi kadunud," meenutas president Ilves, lisades, et KGB polnud alustanud isegi veel oma arhiivide väljaviimist Eestist.
"Aga Võru noored julgesid korda teha Vabadussõjas langenute hauad, mida okupatsioonivõim oli püüdnud maatasa pühkida. Ja Võru noored julgesid Vabadussõja kangelasi avalikult mälestama tulla. Ja paljude nende emad-isad julgesid neid selles kõiges toetada," kõneles riigipea. "Nii kujunes 21. oktoober 1987 jõuliseks ja mõjusaks tahteväljenduspäevaks."
"Mida on Võru noorte tollasest südikusest täna õppida?" küsis president Ilves.

Järgmine nädal tuleb peamiselt sajuta ning päikseline
Kuigi eeloleval ööl võib temperatuur langeda kuni -5 kraadini, muutub ilm järgmisest nädalast soojemaks ning temperatuur tõuseb nädala keskpaigaks 10 kraadini.
Esmaspäeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Öine temperatuur jääb - 5 ja +3 kraadi vahele. Päeval on oodata sooja 3 kuni 8 kraadi.
Teisipäeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 2-8 m/s. Öösel jääb temperatuur -3 ja +3 kraadi vahele, päevane temperatuur jääb 4 ja 8 kraadi vahele.
Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub idatuul 2-8 m/s. Öösel temperatuur all 0 ei lange, päeval on sooja oodata 6 kuni 10 kraadi.
Ka neljapäeval on sajuta ilm ning päevane temperatuur jääb sarnaselt kolmapäevale 6 ja 10 kraadi vahele.

Trepijooksu võitja jõudis 22. korrusele 1 minuti ja 37,9 sekundiga
Täna Sokos Hotel Virus toimunud tuletõrjujate trepijooksu võitis Harpo Stroo Põhja-Eesti päästekeskusest.
Stroo tõusis päästetöötaja ligi 17 kilogrammi kaaluva erivarustusega hotelli 22. korrusele ajaga 1 minut 37,9 sekundit, teatas Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja. Individuaalarvestuses jäi teiseks Toomas Stroo Lõuna-Eesti päästekeskusest ja kolmandaks Andre Eding turvafirmast G4S.
Meeskondlikus arvestuses tunnistati parimaks Põhja päästekeskuse Nõmme komando päästjad, teise koha said päästekeskuse Loksa komando päästjad ning meeskondlikus arvestuses kolmandaks tuli Kesklinna komando võistkond.
Kokku startis 57 võistlejat.
Juba kaheksandat korda toimuva ürituse eesmärgiks on populariseerida spordivõistlusi päästeteenistustes ning arendada koostööd Tallinna kõrghoonetes tegutsevate ettevõtete, turvafirmade, Tallinna Kiirabi ja Põhja päästekeskuse vahel.

Jääkaru Franzi topis esialgu püsiväljapanekule ei pääse
Septembri alguses Tallinna loomaaias pärast puurist pääsemist surma saanud jääkaru Franzi topis jääb suurema muuseumi valmimiseni fondi hoiule.
Topise tegemiseks kulub Eesti Loodusmuuseumil ligi 30 000 krooni, millest läheb 20 000 krooni Saksamaalt topise mannekeeni ja pea tellimiseks, vahendas Kuku raadio BNS-i. Millal töö valmis saab, pole täpselt teada.
Kuna üks jääkaru topis on muuseumil juba olemas, siis püsiväljapanekule valmivat topist ei panda. Siiski plaanib muuseum pärast topise valmimist seda muuseumi näituseruumis korra eksponeerida.
Seejärel läheb topis suurema muuseumi valmimiseni või mõne spetsiaalse näituse korraldamiseni fondi hoiule.

Politsei usaldusväärsus septembris veidi langes
Politsei usaldusväärsus septembris veidi langes, kuid on jätkuvalt väga kõrge, püsides stabiilselt üle 70 protsendi.
Politseiameti teatel selgus Turu-uuringute AS-i küsitlusest, et septembris usaldas politseid 72% vastanutest, vahendas ETV24 BNS-i.
See on küll nelja protsendi võrra vähem kui augustis, kuid sotsioloogid ei näe sellises kõikumises veel murettekitavaid signaale ja peavad tulemust jätkuvalt väga positiivseks.

Õpilased hakkavad võistlema mitte suitsetamise nimel
Esmaspäeval algab põhikoolidele ja keskkoolidele mõeldud võistlus "Suitsuprii klass", mille eesmärk on ennetada suitsetamist noorte hulgas ja kutsuda suitsetajaid sellest loobuma.
Eestis tänavu kuuendat korda toimuvale üritusele on oodatud osalema kõik põhikoolide ja gümnaasiumide klassid koosklassijuhatajaga, teatas Tervise Arengu Instituut.
Osalejad allkirjastavad ühiselt nn klassi lepingu, milles igaüks lubab mitte suitsetada vähemalt võistluse perioodi jooksul ehk järgmise aasta aprillini, vahendab ETV24.

Kanada kindral tänas Iraagis teenivaid kaitseväelasi
Iraagi Rahvusvahelise Korpuse ülema asetäitja Kanada kindralmajor Peter Devlin osales Eesti jalaväerühma ESTPLA-15 patrullis Sab Al Bori linnakeses Bagdadi lähedal.
Kindralmajor Devlin tegi kaasa motoriseeritud ja jalgsi patrulli, et isiklikult veenduda Eesti allüksuse oskuses ja võimekuses ning patrulli käigus Eesti jalaväerühma kaitse all vestelda Sab Al Boris elavate araablastega.
Kindralmajor Devlinit huvitas Sab Al Bori elanike turvalisus ja käekäik üldisemalt, vahendab kaitsejõudude teavitusosakond.
"Ma tänan teid vapra ja ennastsalgava teenistuse eest," ütles kindralmajor Peter Devlin pärast patrulli ESTPLA-15 sõduritele. "Te olete teinud Sab Al Bori turvalisemaks ja pälvinud siinsete elanike lugupidamise, kuna suhtute kõigisse võrdselt. Teie kodumaa Eesti võib olla uhke selliste esmaklassiliste sõdurite üle nagu teie olete."

Ministeerium tahab Vormsi liinile tuttuut parvlaeva
Majandusministeerium kavatseb korraldada Vormsi parvlaevaliini operaatori ennetähtaegse konkursi koos kohustusega ehitada liinile uus laev.
Nõupidamisel oktoobri alguses Haapsalus arutasid asja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Aivo Lind ning Lääne maavalitsuse arendusnõunik Harri Erman, kirjutab Lääne Elu.
"Ministeeriumil on mõte lõpetada lepingud Kihnu ja Vormsi liinidel varem ja teha mõlemas maakonnas korraga uus hange," ütles Erman. "Hanke tingimus on, et operaator projekteerib ja ehitab neile liinidele uued parvlaevad."
Tuleval suvel jõustuvad Euroopa Liidus uued laevade uppumatuse nõuded. "Väikesed parvlaevad uutele nõuetele praegu ei vasta ning me oleme Euroopa Liidule teinud pikendustaotluse, aga kokkuvõttes on uusi laevu vaja, sest need tulevad ohutumad, säästlikumad ja kõigile kasulikumad," ütles Aivo Lind.

Hotelli treppidel jookstakse tuletõrjuja varustuses võidu
Põhja-Eesti päästekeskus ja Viru hotell korraldavad täna individuaal-meeskondliku spordivõistluse "Kõrghoone kuninga jooks 2007".
Trepijooksust osavõtjatel tuleb tuletõrjuja-päästja erivarustuse - kustutusriiete ja hingamisaparaadiga tõusta mööda treppe hotelli kõrgeimale, 22. korrusele. Jooksjate erivarustus kaalub ligi 17 kilogrammi.
Kõrghoone kuninga tiitli pälvib parim jooksja individuaalarvestuses, välja selgitatakse ka kiireim meeskond.
Lisaks päästekeskustele üle Eesti ja päästeametile osalevad võistlustel Sokos Hotel Viru, Reval Hotel Olümpia, Radisson SAS hotelli, SEB Eesti Ühispanga, turvafirma G4S ja Tallinna Kiirabi töötajad.

Ansip: valitsus on tugev meeskond
Peaminister Andrus Ansip kiitis eile Pärnus Reformierakonna volikogul esinedes teisi valitsuserakondi ning nimetas järgmise aasta riigieelarvet võrdsete partnerite eelarveks.
"Kirjandusest on kerkinud ühtsuse võrdkujuks sõnapaar "kolm musketäri". Ka Dumas romaanis oli igaüks peategelastest isesugune ja erinev isiksus, kuid oma tugevuse saavutasid nad just meeskonnana koos töötades," lausus Ansip volikogul.
Ansipi sõnul on kolm erakonda kokku pannud riigile väga hea eelarve, mis aitab täna muuta elu paremaks ja suhtub samal ajal vastutustundlikult homsesse, vahendab Reformierakonna pressiteenistus.
"Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna valitsusliidu koostöös on valminud tulevaks aastaks konservatiivne riigieelarve, mis ületab oluliselt kevadel riigi eelarvestrateegias heaks kiidetud ülejäägieesmärki," lausus ta.

Võru linn tähistab tahteväljenduspäeva
Võru linn tähistab võrulaste tahteväljenduspäeva, et meenutada 20 aasta taguseid sündmusi, mis tegid Võrust mõneks ajaks Eesti vaba mõtte pealinna.
Kell 18.30 algab Võrus tõrvikurongkäik kalmistult Kesklinna parki, kus sõnavõtuga astub üles president Toomas Hendrik Ilves, teatas Võru linnavalitsus.
1987. aasta 21. oktoobril läksid tuhanded võrulased grupi noorte kutsel kalmistule, et mälestada Vabadussõjas langenuid, kirjutab ETV24.
Inimesed murdsid kalmistule minnes läbi miilitsaahelikust. Tagasihoidlikult kavandatud leinamiitingust kasvas välja esimene Nõukogude okupatsiooni vastane üldrahvalik meeleavaldus Eestis.

ATV-õnnetuses sai kaasreisija vigastada
Valgamaal Otepää lähistel toimus eile õhtul ATV-õnnetus, mille tagajärjel toimetati haiglaravile kaasõitja.
27-aastase Maykli juhitud ATV paiskus külili, mille tagajärjel sai vigastada juht ja kaasreisija, 20-aastane Liis.
Kaasreisija jäeti haiglasse ravile, juht lahkus haiglast pärast esmaabi saamist.

Purjus mees sai autolt löögi
Tartumaal Tartu vallas Pilka-Tähemaa tee 1. kilomeetril sõitis eile õhtul auto otsa tumedates riietes juua täis mehele, kes sai kergeid vigastusi.
Jalakäija, 66-aastane Viktor, tuigerdas tumedates riietes keset sõiduteed ja sai riivamisi löögi sõiduautolt Opel Vectra, mida juhtis 52-aastane Ahto.
Jalakäija toimetati peale esmaabi andmist kainenema.

Kadrioru pargis puhkes tulekahju
Tallinnas Kadrioru pargis puhkes eile õhtul tulekahju mahajäetud majas, inimesed vigastada ei saanud.
Häirekeskusele teatati põlengust ühekorruselises puidust hoones kell 18.52. Tules hävis juba ka varem põlenud hoone sisemus ning osaliselt katus. Söestus välisfassaad.
Inimesed põlengus vigastada ei saanud. Päästeametnikud selgitavad tulekahju tekkepõhjusi.

USA relvajõud: tapsime Sadr Citys 49 "kurjategijat" 
USA sõjaväe teatel tapeti Baghdadi piirkonnas Sadr Citys USA sõduri röövimisega seotud rühmituse tabamisel 49 kurjategijat. Pealtnägijate sõnul sai aktsioonis surma kaks last.
Reutersi tunnistajate sõnul tapeti kaks last operatsiooni käigus šiiavaimuliku Moqtada al-Sadrit toetava Mehdi Armee peamises tugipunktis Baghdadi lähedal. Moqtada al-Sadri kõneisiku hinnangul sõnul tapsid sõjaväelased peamiselt naisi ja lapsi, nimetades rünnakuid barbaarseteks.
Al-Sadr teatas augustis, et peatab Mehdi Armee tegevuse kuueks kuuks pärast 52 võitleja hukku rivaalitsevate šiiarühmituste vahelises lahingus Kerbala linnas. USA Baghdadi vägede komandör kindralmajor Joseph Fil teatas septembris, et Baghdad on osaliselt turvalisemaks muutunud, kuid Sadr Citys rünnakud tõenäoliselt ei lõppe.

Dalai-laamale antud auhind põhjustas Tiibetis politsei ja munkade kokkupõrke
Sajad Dalai-laamale USAs antud auhinda tähistavad Tiibeti mungad sattusid neli päeva kestnud vastasseisu politseiga.
Hiina ajalehe Ming Pao teatel ei lubatud 1100 munka ja tosinkonda külastajat lahkuda Zhaibungi kloostrist Lhasas. Kloostri ümber oli ajalehe teatel pandud korda valvama 3000 relvastatud politseinikku, vahendab Reuters.
USA president George W. Bush autasustas alates 1959ndast aastast Indias pagenduses viibivat Tiibeti usu- ja poliitilist liidrit dalai-laamat Kongressi kuldmedaliga rahu edendamise eest. Autasu vihastas Hiinat, kelle sõnul kahjustab see Washingtoni-Pekingi suhteid.
Vigastatutest ja arreteeritutest esialgseid teateid ei ole, küll aga toimusid väiksemad kokkupõrked kloostri läheduses, politsei pani ajalehe teatel suurematele teedele välja kontrollpunktid.

Venemaa kinnitas Poola lihaembargo jätkumist
Moskva kinnitab jätkuvalt, et kaotab Poola lihatoodete embargo ära üksnes juhul, kui riik nõustub Vene ekspertide lubamisega põllumajandusettevõtete juurde.
Venemaa esindaja sõnul peaks eelkõige Poola olema huvitatud kaubavoo taastamisest. "Poola on huvitatud oma kaubavoo taastamisest ja seega peaks riik avama uksed Vene inspektoritele," ütles eile Euroopa Liidu eriasjade esindaja Sergei Jastržembski Interfaxile. Poola on ekspertide riiki lubamisest keeldunud. Venemaa veterinaarameti pressiesindaja sõnul soovivad nad kontrolli teostada koos EL-i ametnikega.
Moskva seadis Poola liha- ja juurviljatoodetele ajutise impordikeelu novembris 2005, olles eelnevalt süüdistanud Poolat lihatoodete kolmandatest riikidest vahendamises ning sanitaarnõuete eiramises. Poola lihatoodete eksport Venemaale moodustab 5 protsenti riigi koguekspordist ehk 560 miljonit dollarit.

Venemaal hukkus kopteriõnnetuses neli inimest
Venemaal Kemerovski oblastis kukkus täna hommikul alla erafirmale kuulunud kopter, kõik pardal olnud inimesed hukkusid.
MD-600 tüüpi kopter kukkus alla kell 9 Moskva aja järgi Kemerovost 400 kilomeetri kaugusel asuvas Taštagoli rajoonis, kirjutab Newsru.com.
Surma saanud isikud on alles tuvastamisel.

Türgi sõdurite ja kurdi separatistide kokkupõrkes hukkus 35 inimest
Türgi armee ametlikul teatel on kokkupõrkes Kurdide Tööpartei (PKK) liikmetega Türgi piiri lähedal surma saanud 12 sõdurit ja 23 separatisti. Rünnak teravdab survet Ankarale saata Türgi väed Põhja-Iraaki.
Reutersi teatel on tosina sõduri surm esimene inimohvritega lõppenud kokkupõrge pärast Ankaras kolmapäeval parlamendi poolt heaks kiidetud otsust võimaldada valitsusvägedel Põhja-Iraaki siseneda.
Türgi sõjaväe ametliku teadaande andmetel hukkus 12 sõdurit ja 23 kurdi separatisti, varasematel teadetel hindasid erinevad allikad hukkunute arvu 15le. Sõjaväe teatel avati suurtükkidest Iraagi piirkonda vastutuli, kuid tulemusteta.
Peaminister Recep Tayyip Erdogan teatas erakorralise julgeolekukomisjoni kokkukutsumisest, et arutada võimalikku vastulööki Iraagi aladele. Kohaliku aja järgi kell 20 toimuval koosolekul otsustab president Abdullah Gül, kas Türgi annab Põhja-Iraagi alale vastulöögi.

Hiina asepresident vabastati ametist
Hiina Kommunistliku partei kongressi otsusega lahkub lisaks asepresident Zeng Qinghongile veel kaks kõrget ametnikku. Lahkumiste taga näevad analüütikud uute liidrite võimule toomise algust.
BBC teatel jäeti Zeng partei keskkomitee otsusega Kommunistliku partei 17ndal kongressil ilma õigusest kandideerida uuesti esmaspäeval valitavasse riigi kõrgeimasse seadusandlikku organisse, presidenti nõustavasse partei alalisse komisjoni ega partei poliitbüroosse.
Lisaks president Hu potentsiaalsele rivaalile parteiliidri valimistel, Zengile, jäid kohast ilma partei õiguskomitee juht Luo Gan ja sisekontrolli pealik Wu Guanzheng. Ametist vabastati AP teatel veel kaitseminister Cao Gangchuan ja Hiina kaubandusläbirääkimiste peamine eestkõneleja, poliitbüroo ainuke naisliige Wu Yi.

Venemaal põles reisirong
Sankt Peterburist Musta mere äärde Adlerisse suundunud reisirong süttis eile õhtul kella 23 paiku Moskva aja järgi.
Tules hävis kaks vagunit, kuid keegi vigastada ei saanud, vahendab RussiaToday.
Õnnetus juhtus 150 kilomeetri kaugusel Peterburist, umbes samas kohas, kus augustis sõitis teelt välja Peterburi - Moskva kiirrong Nevski Ekspress.

Rootsi erakond käivitab immigratsioonivastase kampaania
Paremäärmuslik Rootsi Demokraatlik partei kavandab alustada laiaulatuslikku kampaaniat massilise immigratsiooni vastu.
Partei kavatseb trükkida ligi pool miljonit eksemplari oma vaateid tutvustavat ajalehte ning korraldada avalikke kogunemisi, vahendab The Local.
Partei pressiesindaja Mattias Karlsson rääkis ajalehele Sydsvenskan, et kampaania eesmärk on teatvustada avalikkusele "hiiglaslikku immigratsiooniprobleemi" ning tutvustada partei "vähem radikaalsemat" poolt.
"Inimesed arvavad jätkuvalt, et me tahame kõik sisserändajad riigist välja ajada," selgitas Karlsson.
Tema sõnul soovib partei tegelikult hoopis riiki saabuvate immigrantide arvu "suurt vähendamist."

Poola valimistel läheb rebimiseks konservatiivide ja paremtsentristide vahel
Poolakad valivad täna erakorralistel valimistel parlamenti, kohalik meedia ennustab kodanike vähest osalusprotsenti ning tihedat rebimist kahe suurpartei vahel.
Poola erakorralised valimised kuulutati välja pärast seda kui peaminister Jaroslaw Kaczynski koalitsioon korruptsiooniskandaali tõttu kokku kukkus, vahendab BBC.
Valimiste peamisteks rivaalideks on Kaczynski konservatiivne Seaduse ja Õigluse erakond ning paremtsentristlik partei Kodanike Platvorm.
Poola meedia ennustas eile, et valimisaktiivsus saab olema madal.
Suurem osa ajalehe Gazeta Wyborcza esilehest jäeti tühjaks. See pidi sümboolselt tähistama 60 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, kes kaks aastat tagasi valimistel ei osalenud.

Veokijuhtidel tuleb pääsu Venemaale oodata üle kahe ööpäeva
Idapiiril piiriületust ootavate veokite järjekorrad on endiselt pikad, tänase seisuga tuleb juhtidel oodata üle 50 tunni.
Maksu- ja tolliameti kodulehe andmetel on Narvas järjekorras 220 veokit, mille juhtidel tuleb piiriületust oodata 50 tundi.
Koidulas on järjekorras 125 veokit, mille juhtidel tuleb oodata 51 tundi. Luhamaal järjekorras seisval 153 veoki juhil tuleb piiriületust oodata 56 tundi.

Maailma finantsturgude kõikumiste mõju Eestile on olnud väike
Rahandusminister Ivari Padar kohtus nädalavahetusel Balti, Põhjamaade ja Gruusia kolleegidega ning kommertspankade esindejatega, arutamisele tuli sobiv tasakaal bilateraalse ja multilateraalse abi vahel ning kuidas tagada kiiresti kasvava arenguabi mahu juures kulutuste kvaliteet.
"Eestiga sarnaselt on ka Läti ja Leedu saamas Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) doonoriks. Kokkusaamisel Balti kolleegidega arutasime, mis oleks sobiv tasakaal bilateraalse ja multilateraalse abi vahel ning kuidas tagada kiiresti kasvava arenguabi mahu juures kulutuste kvaliteet," ütles minister Padar rahandusministeeriumi pressiteenistuse vahendusel.
Gruusia rahandusministeeriumiga toimunud kohtumisel oli peateemaks Eesti reformikogemuste jagamine. Gruusia huvitub muuhulgas valuutakomitee loomisest, investeeringute stabiilsuse tagamisest ning tolliküsimustest.
Kohtumisel arutati ka Gruusia ametnike võimalikku praktiseerimist Eesti rahandusministeeriumis ja selle allasutustes ning tulevikus ka vastava koostöömemorandumi allkirjastamist.

 "Klass" oli Varssavis võidukas
Eesti mängufilm "Klass" pärjati sel nädalavahetusel Poolas Varssavi Rahvusvahelisel Filmifestivalil kahe auhinnaga - Rahvusvahelise filmikriitikute föderatsiooni auhinna FIPRESCI ja Varssavi Rahvusvahelise Filmifestivali žürii eriauhinnaga.
"Filmiloojale ei ole miski rõõmustavam kui film ei puuduta mitte ainult vaatajaid vaid ka kriitikuid. FIPRESCI auhinna üle on mul eriti hea meel," ütles filmi stsenarist ja režissöör Ilmar Raag.
Tõestisündinud lugudel põhinev draama "Klass" on lugu sellest, kuidas juhuse tahtel tekib vastasseis kahe poisi vahel. Peksupoissi Joosepit (Pärt Uusberg) hakkab kaitsma Kaspar (Vallo Kirs), kes satub klassi liidri Andersi (Lauri Pedaja) ja ühtlasi kogu klassi põlastuse alla. Noored aga ei suuda alandust lõputult taluda ning astuvad ensekaitseks välja. Film paneb kaalule nii noorte au kui armastuse.
Filmi rahvusvaheline esilinastus toimus 42. Karlovy Vary filmifestivalil, kus linateos võitis kaks auhinda: võistlusprogrammi "East of the West" žürii eripreemia Special Mention ja Europa Cinemas Label peaauhinna kui parim Euroopa film.

Teisena lahkuvad tantsusaatest Katrin Karisma ja Veiko Ratas
Saatest "Tantsud Tähtedega" hääletati sel pühapäeval välja Katrin Karisma ja Veiko Ratas, kohtunike lemmikud olid aga Peep Vain ja Olga Kosmina ning Luisa Värk ja Martin Parmas.
Esimesena publiku ja žürii ette astunud Peep Vain ja Olga Kosmina võlusid oma džaiviga pea kõik ning pälvisid 28 punkti. Kohtunike suust võis kuulda sõnu super, kelmiks ja vaatemänguline.
Luisa Värgi ja Martin Parmase džaivi pidasid kohtunikud tõeliselt rokkivaks ja svingivaks ning hindasid seda 28 punkti vääriliseks.
Eelmises saates võidutsenud Koit Toome ja Kerttu Tänav tantsisid tangot, mida kohtunikud pidasid 23 punkti vääriliseks. Kuigi kohtunikud pidasid esitust üldjoontes positiivseks, eelmise saate edu paaril korrata ei õnnestunud.
Kristiina Ojulandi ja Aleksandr Makarovi džaiv oli kohtunike hinnangul väga ilus ning sooritus lausa super. Paar pälvis särtsakuse eest 23 punkti.

Vormel-1 sarja maailmameistriks krooniti Kimi Räikkönen
VORMEL-1
Viimasel etapil Brasiilias saavutasid Ferrarid kaksikvõidu, kirjutab ETV Sport. Esimene oli Räikkönen, teisena lõpetanud brasiillane Felipe Massa kaotas talle 1,4 sekundiga.
Brasiilia etapi eel oli Hamiltonil 107, Alonsol 103 ja Räikkönenil 100 silma. Räikkönen kogus lõpuks 110, Hamilton ning Alonso 109 ja Massa 94 punkti. Meeskondlikult sai Ferrari 204 ning BMW-Sauber 101 silma.
Räikkönen tõusis viimasel GP-l liidriks 48. ringil, kui senine liider tiimikaaslane Felipe Massa boksipeatusesse tuli. Kui soomlane mõni ring hiljem ise boksi läks, oli meeskonnasiseselt juba otsustatud, et väljudes jätab Massa liidrikoha talle, kirjutab Sportnet. 

Pere Leib võttis järjekordse kindla 3: 0 võidu
VÕRKPALL:
Pere Leib tõusid liigas teisele kohale, olles seni edukaim Eesti klubi, teatas võrkpalli liit.
Liiga liidripositsiooni säilitas Elvi/Kuldiga, kes täna mängis 3: 1 üle Cesu Aluse. Teises Läti meeskondade omavahelises mängus alistas SK Riga 3: 0 Biolars/Ozolnieki. Läti-Leedu klubide võistluses osutus paremaks Läti klubi Ezerzeme/DU, kes mängis Isto/SM Taurase üle 3: 1.
Schenkeri Liiga järgmine kohtumine peetakse 23. oktoobril, kui on vastamisi Cesu Alus ja Lase-R. Kolmapäeval, 24. oktoobril lähevad vastamisi SK Riga ja Pärnu VK ning 25. oktoobril võõrustab Selver Tallinna meeskond Rakvere Aerocit.

Pirita alistas mängleva kergusega Kraft Mööbli
KORVPALL:
Pirita surus juba avaveerandil gaasi põhja, kümne minutiga juhiti juba 25: 8, kirjutab Sportnet. Teisel veerandajal kasvatati edu veelgi 15 punkti võrra, mis tähendas esimese poolaja lõpuks juba 32-punktilist eduseisu.
Teisel poolajal võttis Pirita juba asja kergemalt, mänguaega said kõik 12 pallurit, mängu lõpuks särasid tablool 89: 52 võidunumbrid. Võitjate parim oli William Sharp 19 silmaga, kaotajatest oli parim 14 punkti panustanud Malcolm Battles.
Pirita on teeninud neljast kohtumisest kolm võitu, Kraft Mööbel pole viies kohtumises veel võiduarvet avanud.

Selver Tallinn alistas Kreeka klubi GS Lamia
VÕRKPALL:
Challenge Cup teise ringi kohtumise tasavägiseim ja võitluslikem oli avageim, mis kuulus pealinna klubile napilt 25: 23, teatas võrkpalli liit.
Teises geimis sai Selver oma mängumootori käima ning võeti kindel 25: 15 võit. Selver servi efektiivsus kasvas märgatavalt ning sellest tulenevalt nopiti palju palle blokist ja kaitsest. Otsustavas geimis tegi Selver vahe sisse kohe alguses ning ohtlikult lähedale kreeklasi ei lastud.
Selveri poolt tegid hea mängu temporündajad Janis Sirelpuu (+6) ja Ardo Kreek (+5), võrdväärselt mängisid ka diagonaalründaja Kristjan Sikaste (+5) ning nurgaründaja Kristjan Õuekallas (+5). Selveri meeskonna servi vastuvõtt oli väga hea (efektiivsus 78%), mistõttu sidemängija Veiko Lemberil avanes võimalus tõsta võrdselt kõikidele ründajatele.

Alonso: vajan tiitlivõiduks imet
Hispaanlane Fernando Alonso sõnas, et on sisuliselt minetanud võimalused võida vormel-1 sarja tiitel kolmandat aastat järjest, kuna alustab täna hooaja viimast etappi Brasiilias neljandalt kohalt.
Üldarvestuses liidrist ja meeskonnakaaslasest Lewis Hamiltonist nelja silma kaugusele jääv Alonso peab enese sõnul lootma võistluskaaslaste ebaõnnele, et tulla kolmandat aastat järjest meistriks, vahendab ETVSport.
"Üks võimalus võita oli tulla esimeseks lootusega, et üks Ferrari minu ja Hamiltoni vahele jääb. Nüüd on sellise stsenaariumi tõenäosus väga väike," lausus Alonso. "Tundub võimatu, kuid iial ei või teada, see on siiski vormel-1."

Inglastel jäi ragbi MM tiitel kaitsmata
Neli aastat tagasi Austraalias maailmameistriks kroonitud Inglismaa jõudis küll tänavusel MM-il finaali, kuid Stade de France'il ei õnnestunud tiitlit kaitsta.
Inglased pidid poolteist kuud kestnud MM-võistluste otsustavas matšis tunnistama Lõuna-Aafrika Vabariigi 6: 15 paremust. LAV-ile oli see teiseks kullaks, ka kodusel MM-il tosin aastat tagasi võeti võit, vahendab Sportnet.
LAV võitis alagrupis kõik neli mängu väravate vahega 189: 47, seejuures alistati Inglismaa 36: 0. Veerandfinaalis löödi Fidžit ja poolfinaalis Argentinat. Seitsmes peetud mängus suutis vastsele maailmameistrile kõige rohkem vastupanu osutada Tonga, kes jäi alla vaid 25: 30.

RICHARD LOURIE: kas Venemaa oleks võinud desovetiseerimisest kasu lõigata? 
Kas Venemaa oleks võinud lõigata desovetiseerimise protsessist samasugust kasu nagu Saksamaa natsismi maa alla trampimisest, küsib USA kirjanik ja tõlkja Richard Lourie ajalehe Moscow Times veergudel.
Kommunismi ning omaaegse Saksamaa natsionaalsotsisalismi võrdlemiseks on kulutatud päris palju tinti. Siiski mängivad sarnasuste kõrval rolli ka erinevused.
Esiteks natsism lõppes Saksamaal päris ruttu - 1000-aastane Reich ei kestnud 15 aastatki. II Maailmasõja lõpus olid natsidest kurjategijad veel noored ning nende teod värsked.
Keskmine kommunistlik mõrvar oli Stalini esiletõusmise ajal 30-aastane. See tähendab seda, et Gorbatšovi ajal oleks ta olnud juba 80-aastane ning praegu umbes 100 aastat vana.
Nõukogude ajastu kõige jõhkramad kuriteod saadeti korda 36 aasta vältel: 1917. aasta revolutsioonist Stalini surmani 1953. aastal. Nõukogude Liit pidas aga vastu veel 38 aastat. Mõned tolle impeeriumi juhid olid heatahtlikumad (Gorbatšov ja Hruštšov), teised mitte midagi ütlevad (Andropov ja Tšernenko) ning isegi kõige rängem tolleaegsetest juhtidest, Brežnev, oli Staliniga võrreldes väike kala. Saksamaal oli olemas ainult üks natsism - Hitleri natsism - kuid nõukogude kommunism oli mitmenäolisem.

EAL: patsient peaks saama oma terviseandmete kasutamise üle otsustada
Eesti Arstide Liidu (EAL) hinnanul on e-tervise projekt veel toores ning küsimusi tekitav, kuid põhimõtteliselt pälvib idee tohtrite heakskiidu.
Arstide huvi on see, et võimalikud lahendamata küsimused enne selgeks tehakse. Millegi pärast on Eestis selline praktika, et kõigepealt tahetakse seadused ära muuta, asi ära vormistada, ning alles siis hakatakse vaatama, mis sellest saab.
Väga keerulist ja iga inimest puudutavat süsteemi ei tohiks rakendada enne avalikku arutelu, põhjalikku katsetamist nt pilootprojektina ja tulemuste analüüsimist. Peab olema kindel, et uus süsteem ei kahjusta patsientide huve ja parandab arstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust.
Praeguses olukorras, kus haigekassa ei suuda tasuda tervishoiuteenuste eest hindades, mis vastaksid tegelikele kulutustele, ei tohi ravikindlustuse eelarvet koormata uute kuludega. Hetkel meil ministeeriumipoolne tagasiside puudub, kas meie arvamust arvestatakse ja kuidas sellesse suhtutakse. Samuti puuduvad täpsed andmed selle kohta, kui palju süsteemi rakendamine ja käigushoidmine maksma läheb.

TAAVI KELDER: Eesti majandus - pidurdada oleks vaja
Eesti majandust võib väga vabalt võrrelda libedal teel kihutava autoga. Tänapäeva maailm on täis ebastabiilsust - ent see on keskkond, milles tuleb ellu jääda. Meie ees on nüüd valik: kas vähendada hoogu, madaldada käiku, et kraavisõitmist vältida, või samal kiirusel edasi sõita.
Eesti majanduse käekäiku ei saa vaadelda eraldiseisvana muudest valdkondadest ja väliskeskkonnast. Mis toimub ida ja lääne pool? Mis toimub ookeani taga või teisel pool Põhjamerd? Sealt tulevad uudised mõjutavad vahetult Eesti majandust. Toiduainete hindade tõuski ei tulene Eestisisestest probleemidest, vaid ülemaailmsest hinnatõusust.
Paraku tuleb Eesti majandusest rääkides nentida lühinägelikkust ja mittearvestamist. Vähene keskkonnaga arvestamine (naftareostused, autode liigne arv) ning lühiajalise rikastumise domineerimine (skeem laen → firma) ainult toovad juurde mittearvestamist ja ebastabiilsust. Ja keskkonnaga mittearvestamine pigem tuleb bumerangina majandusele tagasi.

KAAREL TARAND: Sisikond ja siluett
Ma mõtlen nagu bakter. Healoomuline bakter, teadagi. Selline, kes elab organismi sisemuses ja aitab jõudumööda kaasa seal toimuvate eluks vajalike protsesside ladusale kulgemisele.
Ma elan selle organismi maos, kohas, mis võtab vastu eluspüsimise kütuse ja asub seda muundama kasutuskõlblikuks energiaks. Kütus on turistid, nagu räägivad meile, tallinlastele, kõik makromajanduse õpetajad, kohalikud, üleriigilised ja -maailmsed võimukandjad; magu on Tallinna vanalinn ja kasutuskõlblik energia on raha.
Kui palju peaks mulle, bakterile, korda minema see, kuidas minu elukeskkond, suur organism väljastpoolt paistab? Et kas ta on pisut küürakas või on tal vistrikud. Ma ei näe seda ju peaaegu kunagi. Tõsi, osaliselt on hea väljanägemine seotud tervete eluviisidega, osaliselt määrab selle pärilikkus.
Aga suure ega väikese elusorganismi elu eesmärk ei ole ega saa olla ainult hea väljanägemine. Ja ma ei mõista Jüri Kuuskemaa väidet, et "Tallinna kõige tähtsamaks kunstiteoseks ja vaatamisväärsuseks on ajalooline siluett" ("Mida me oleme oma linnaga teinud?" EPL 11.10). Kes vaatab siluetti? Külaline. Võõras, mitte oma. Eestlase enesehinnangus on ebaproportsionaalselt suur tähtsus sellel, mida teised meist arvavad. Kas kiidavad otse suu sisse või mitte. Kiidavad küll, kiidavad ka linna siluetti.

REIN SIKK: Täna tapame, aga ainult veidikene
Tapmine on paha, on keelatud, aga veidikene võiks ju ikka tappa ka. Selline idiootsena tunduv lause kangastus mulle, kui sain sadu vastukajasid oma 16. oktoobril ilmunud kirjutisele "Reporteri pihtimus: kuidas ma maanteel liiklust takistasin".
Telefon helises, tuttavad võtsid nööbist, internetiruum täitus sadadest kommentaaridest. Näitasin nimelt liiklejaile nende endi peegelpilti, sõitsin Tallinna-Tartu teel lubatud piirkiirusega - 90 kilomeetrit tunnis - ja lugesin kokku üle poolesaja auto, mis mööda kihutasid. "Kuidas peaks selles nn normaalses olukorras käituma liikluseeskirju punktuaalselt täitev autojuht, et mitte tunda end ebanormaalsena?" küsisin. Õige küsimus, leidsid mitmed kontakti võtnud.
Alates 1996. aastast on Eesti teedel hukkunud ligi 2500 inimest. Kui kõigi nende kirstud panna üksteise järele ritta, saaksime viie kilomeetri pikkuse rivi. Pika sammuga astuval jalakäijal kuluks tund aega, et kirsturivist mööduda.

Telliskivid on ohtlikud
Hiljuti tekkis nii internetis kui ka ETV-s poleemika alkoholi ja selle kahjulikkuse kohta. Seni kuni me ei tunnista, et alkoholism on iseloomunõrkuse haigus, nagu on seda ka suitsetamine, narkootikumide tarbimine, hasartmängud ja nii edasi, jäämegi "jahuma" põhimõttel: üle ja ümber.
Muidugi, nii mõnigi oskab sellist inimlikku nõrkust oskuslikult enda huvides ära kasutada. Alustades või jätkates igasuguste müügikeeldude kehtestamist või tehes kõike vastavalt sellele, kui palju jätkub fantaasiat või võimu. Vanem põlvkond võib meenutada isegi Gorbatšovi aega.
Ahvatlusi on meie elus väga palju. Sõltuvus ükskõik millisel kujul on kahjulik. Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda nõrgemaks igasuguste ahvatluste suhtes muutub inimene.

Hamletlik jalgpall? 
Eesti jalgpalli tulevik valiksarjades sõltub suurel määral loosiõnnest. Lisaks tuleb värskel peatreeneril taastada eelkäija poolt loodud küllaltki talutav mängupilt ja mitte tulutult jooksutada nelja (!) vahetusmeest muruservas, laskmata neid väljakule, nagu Wembleyl juhtus. Kas taanilik Hamleti kõhklus või lihtsalt ülbusesugemetega kangekaelsus?
Rein Grenberg, Pärnu

Ärakeelamise ihalus
Nüüdne pidev tants alkoholipiirangute ümber muutub juba labaseks ja naeruväärseks tsirkuseks.
Soovitus Kristiine Prisma Peremarketi omanikele: astuge Keskerakonda, siis on kõik lubatud. Kes tahab juua, see joob ikka, ainult selle vahega, et joodik varub alkoholitagavara. Arvan, et keegi ei suuda ega saa joomarlust käskude ja keeldudega pidurdada. Organiseerige parem noortele vaba aja veetmise võimalusi. Ka on tähtis noortega tehtav kasvatustöö ja isiklik eeskuju.
Eva Rõuk

Võrdsest käibemaksust
Muidugi pole ilus ega euroopalikult kombekas maksustada kontserdi- ja kultuuriüritusi erineva käibemaksuga. Ei saa ju teha erandit sõltuvalt omandivormist, juba saadavast toetusest või arvatavast kunstilisest tasemest.
Pakun pisut erineva käigu "sikkude ja lammaste" eristamiseks: üritused, mille raames alkoholi ei müüda/pakuta, jäägu 5% käibemaksu juurde, alkoholiga ettevõtmistele oleks aga maksumäär 18%.
Selline lähenemine pakuks eeskuju ja oleks tarbijasõbralik ega riivaks Euroopa Liidus kehtivat regulatsiooni. Ja võib-olla kõige tähtsam: ka riik saaks näidata, et tal on servapidigi pistmist alkoholipoliitikaga.
Uno Maasikas, Läänemaa

Mõne monopoolse firma ahnusel pole piiri
Alates 1. oktoobrist 2007 kehtivad AS-il Eesti Gaas energiaturu inspektsiooniga kooskõlastatult maagaasi kodutarbijale uued maagaasi tariifigruppide hinnad, mis sõltuvad aastas tarbitud maagaasi kogusest. Selleks et kodutarbijailt rohkem raha kätte saada, rikkus Eesti Gaas ühepoolselt maagaasi ostu-müügilepingu tingimust, kus maagaasi müügihinna rakendamise aluseks on ühest võrgu-ühendusest tarbitud maagaasi kogus kalendriaastas, s.t 1.jaanuarist kuni 31.detsembrini.
Niisugune lepingu tõlgendus, kus tarbimisaasta võrdub kalendriaastaga, kehtib praegu ka teistel maagaasi edasimüügi firmadel, nt OÜ-l Tartu Gaas, AS-il Kuremaa Enveko, OÜ-l Tarbegaas, AS-il Fortum Termest jne.

Telereklaam

Kantsleri eksiväited
Eesti arhitektide liit (EAL) ei ole välisministeeriumi Riia ja Pekingi saatkonnahoone võistluste kaaskorraldaja, nagu võib välja lugeda välisministeeriumi kantsleri Matti Maasika artiklist "Et Eesti esindus poleks see inetuim" (EPL 17.10). Võistlustingimuste tegija leidmiseks korraldas välisministeerium riigihanke, mille võitis AS Telora-E.
EAL ei kooskõlastanud enne võistluste algust alusmaterjale ega arhitektuurseid lähteülesandeid, kuigi Maasikas seda väidab. Võistlused kuulutati välja ilma neid meile tutvustamata.
Välisministeeriumi palvel vaatas EAL tänavu mais läbi vaid võistluste üldtingimused ja soovitas arhitekte võistluste žüriidesse, kuigi žürii koosseisus olevate arhitektide arv ei vastanud EAL-i arhitektuurivõistluste juhendis sätestatule. Alusdokumente ja arhitektuurseid lähteülesandeid EAL-ile läbivaatamiseks ei esitatud ja võistlused kuulutati suvel välja.

REPLIIK: Ise teen, ise vastutan
E-tervise süsteem on peagi stardivalmis, andmebaasi lõplik viimistlemine ning reaalsete andmetega katsetamine ootab venima jäänud seadusemuudatuse taga.
Arstide hulgas on peetud olulisimaks küsimust, kui suurele osale digitaalsest haigusloost peaks ligi pääsema. Vastus on osalt ka patsiendi anda: talle jääb võimalus muuta osa oma haigusloost nähtamatuks. See aga tähendab, et patsient võtab oma käekäigu eest suurema vastutuse. Oma andmeid lukustades ning arste mitte informeerides paneb ta ennast paratamatult suuremasse ohtu - näiteks kui vererõhuravimite võtmisest ei teata, võib operatsioonil mõndagi valesti minna.

JUHTKIRI: Poolik lahendus
"Selle kooli uksed peaks kinni panema ja majas korraliku remondi tegema. Seejärel tuleks alustada nullist uue personali ja uute lastega," vahendas laupäevane Päevaleht üliproblemaatilise Orissaare internaatkooli endise psühholoogi sõnu. Nüüd teame, et sellele soovitusele on poolenisti vastu tuldud: õppeasutus, kus nii tundidest puudumine kui ka kaklemine ja nelja tuule poole lahkumine on väga tavaline ning kuhu politsei on sel õppeaastal saanud juba 30 väljakutset, viskab suure osa õpilasi välja.
Kool jätkab uuest veerandist vaid nendega, kes "tahavad õppida". Vallavanemast koolinõukogu esimees täpsustas: Selle seltskonnaga, kes ei käi koolis ning kes

Kalifornia metsapõlengud sundisid 250 000 inimest kodu jätma
Lõuna-Kalifornias möllab vähemalt kümme tulekollet. Tulekahjud sunnivad inimesi Los Angelesest Mehhikoni kodusid jätma.
AFP teatel on tulemöllu käigus saanud surma üks ning haavata vähemalt 20 inimest. Tulekahjud on põhjustanud 250 000 inimese evakuatsiooni San Diego maakonnast, kahjustades 34 000 hektarit maad.
Kalifornia kuberner Arnold Schwarzenegger kuulutas seitsmes maakonnas välja eriolukorra. "See on traagiline aeg Kaliforniale," ütles kuberner pärast visiiti söestunud ehitiste juurde Malibu linnas.
Ametnike sõnul möllavad leegid tugeva tuule tõttu veel mitu päeva. 2003. aastal Kalifornia metsapõlengutes hukkus 22 inimest ning hävis üle 300 000 hektari maad.

Fotod: Poola valimised võitsid Kaczynski vastased
Donald Tuski juhitav liberaalne Kodanikuplatvorm võtab veel kinnitamata valimistulemuse põhjal Jaroslaw Kaczynski konservatiivse Õigluse ja Arengu partei ees koos Talupoegade parteiga 460kohalises alamkojas sisse 240 kohta.
99 protsenti loetud häälte järel võitis Donald Tuski EL-i meelne Kodanikuplatvorm 41 protsenti häältest ja saab tõenäoliselt parlamendi 460st kohast alamkojas 209. Jaroslaw Kaczynski Õigluse- ja Arengupartei sai BBC teatel 32 protsenti toetusest.
Tusk hakkab tõenäoliselt koalitsiooniläbirääkimisi pidama sel nädalal. Koos Talupoegade erakonnaga on Tuskil alamkojas koos 240 kohta. Tusk on oma eesmärkidena teatanud, et toetab madalaid maksumäärasid ning soovib tuua välja 900 sõjaväelast Iraagist.
Erakorralised valimised Poolas toimusid kaks aastat ettenähtust varem, kuna koalitsioon lagunes kevadel korruptsioonijuhtumite tõttu.

Läti peaminister seisab homme silmitsi umbusaldushääletusega
Homme õhtul toimuval erakorralisel seimi istungil seisab peaminister Aigars Kalvitise (Rahvapartei) juhitav valitsus silmitsi umbusaldushääletusega. Täna nõustus Kalvitis välisminister Pabriksi tagasiastumissooviga.
LETA teatel said Uus Aeg, sotside ja Rahvusliku Ühtsuse Erakonna valimisliit SC ning peamiselt venelastest koosnev Inimõiguste Eest Lätis kokku vajaliku häältearvu erakorralise istungi kokkukutsumiseks, et peaministrile umbusaldust avaldada.
16. oktoobril teatas Uus Aeg, et esitavad ettepaneku Kalvitise juhitava valitsuse tagasiastumiseks. Uus Aeg liidri Dzintars Zakise hinnangu kohaselt LETAle on Kalvitise juhitav valitsus ohuks Läti demokraatiale.
Rahvapartei fraktsiooni juhi Maris Kucinskisi arvates on opositsiooni kohus nõuda valitsuse tagandamist. "Iga kord, kui nad nõuavad meie tagandamist, muutume me tugevamaks," arvas Kucins.

Türgi valitsus jätkab kurdide küsimuses diplomaatilise lahenduse otsimisega
Türgi peaministri teatel jätkab valitsus mõne päeva jooksul diplomaatilise lahenduse otsimisega, enne vägede üle Iraagi piiri saatmist Kurdistani aladele.
Peaminister Recep Tayyip Erdogan ja USA välisminister Condoleezza Rice leppisid telefonikõneluses kokku mõnepäevases ooteajas, vahendab infoagentuur AP.
"Me jätkame diplomaatilisel teel kõigi heade kavatsustega terroristide poolt tekitatud olukorrale lahenduse otsimist," ütles Türgi välisminister Ali Babacan uudisteagentuurile AP Kuveidis antud intervjuus.
Praegu on riigi kagupiirkonda koondunud Türgi sõjajõud, et hoida tagasi Kurdi Tööpartei (PKK) rünnakuid. Peaminister Erdogan on avalikkuse tugeva surve all, et teostada karistusaktsioon viimase kuu jooksul toimunud rünnakutele, milles on hukkunud kuni 30 Türgi tsiivilisikut ja sõjaväelast. Eelmisel kolmapäeval andis parlament valitsusele heakskiidu vastuaktsioonide korraldamiseks. Täna avaldasid 2000 opositsiooni liiget Istanbulis meelt PKK ründamise toetuseks.

Ema kadus jäljetult pärast tütre rõdult alla kukkumist
Hispaania politsei otsib Mallorcal taga Inglismaalt pärit naist, kes kadus pärast seda, kui tema seitsmeaastane tütar hotellis viiendal korrusel asunud rõdult alla kukkus.
Kriitilises seisus tüdruk, kes sai tõsiseid peavigastusi ning murdis mitmeid luid, toimetati haiglasse, kus talle koheselt ka operatsioon tehti, kirjutab Dailymail.co.uk
Samal ajal asusid Hispaania politseinikud otsima tüdruku ema, kes arvati olevat hotellis koos ülejäänud perekonnaga - elukaaslase ja veel kahe lapsega. Kuid politsei ei ole siiani suutnud naist leida.
Mitteametlikel andmetele kukkus tüdruk rõdult alla ajal, mil ta mängis ühes kahest perekonna poolt broneeritud hotellitubadest. Inglismaalt pärit perekond oli tulnud Mallorcale puhkust veetma.
Hispaania politsei keeldus kommentaare andmast. "Enne kui me pole leidnud tüdruku ema, ei hakka me spekuleerima selle üle, mis võis juhtuda," sõnas politsei pressiesindaja, kelle sõnul on tüdruk väga tõsiselt vigastatud ja asjaolude selgitamiseks on alustatud juurdlust.

Mässulised ründasid Sri Lanka õhuväebaasi
Rünnaku käigus hukkus üheksa Sri Lanka armee sõdurit ja 20 Tamili Tiigrite ridadesse kuulunud mässulist.
Hiljem sai surma veel neli õhuväelast, kes olid saadetud sõduritele appi, kuid kelle helikopter seni kindlaks tegemata põhjustel alla kukkus, edastab BBC.
Kaks mässulistele kuulunud lennukit kukutasid rünnaku käigus pomme Sri Lanka põhjaosas asuva õhuväebaasi territooriumile ning seejärel asusid baasi ründama Tamili Tiigrite ridadesse kuuluvad "jalaväelased".
Mitu tundi pärast rünnakut väitsid mässuliste esindajad, et nende kontrolli all on endiselt teatud osa õhuväebaasi territooriumist, kuid Sri Lanka armee kinnitusel on sõjavägi taastanud täieliku kontrolli õhuväebaasis.

Iisrael avalikustas peaministrile kavandatud atentaadikatse
Israeli julgeolekuteenistuse andmeil plaanisid Palestiina mässulised mõrvata Iisraeli peaministri Ehud Olmerit ajal, mil mees viibis visiidil Läänerannikul.
Israeli julgeolekuteenistuse Shin Bet juht Yuval Diskin väitis, et mässulistel oli välja töötatud "stsenaarium", kuid rünnata kuuendal augustil konvoid, mis saatis peaminister Ehud Olmertit visiidi ajal Läänerannikul.
Kuid enne rünnaku toimumist arreteerisid Palestiina julgeolekujõud kolm rünnakut kavandanud inimest ja Iisraeli julgeolekuteenistuse töötajad kaks rünnaku kavandamises kahtlustatavat.
Palestiina ametnike sõnul suudeti tõestada ainult seda, et kolm kinnipeetut arutasid Iisraeli peaministri Olmerti ründamist, kuid nende tegevust rünnaku kavandamisel ei suutnud uurijad tõestada ja mehed vabastati 25. septembril.
Peaminister Ehud Olmert kuulis BBC väitel enda tapmise detailsest kavast alles sel pühapäeval toimunud Iisraeli valitsuskabineti istungil ning avaldas pettumist, et kolm kahtlusalust tõendite puudumisel vabaks lasti.

USA mereväebaasis lasti maha kaks madrust
Esmaspäeval lasid seni tuvastamata inimesed Bahreinis asuvas USA mereväebaasis maha kaks ameeriklasest meremeest ja haavasid eluohtlikult kolmandat.
USA mereväe kinnitusel ei olnud tegu terroriaktiga ja intsidendiga on seatud vaid USA mereväelased, vahendab Reuters.
"Kaks madrust kuulutati surnuks sündmuskohal ning kolmas toimetati ravile kohalikku haiglasse. Puuduvad viited selle kohta nagu oleks olnud tegu terroriaktiga. Samuti ei ole tuvastatud ebaseaduslikku sissetungimist mereväebaasi territooriumile," seisab kirjas USA mereväe poolt tehtud avalduses.
Mereväebaasis asuvates barakkides toimunud tulistamise kohta keeldus USA merevägi täiendavaid kommentaare andmast. Merevägi on asjaolude selgitamiseks käivitanud uurimise.
Umbes 750 000 elanikuga Bahreini kuningriigis Pärsia lahe ääres asuv mereväebaas on koduks 3000-le USA mereväelasele, kes patrullivad Punases meres ja osaliselt India ookeani vetes.

Venemaa külmutab toiduhinnad
Vene valitsus soovib külmutada esmatähtsate toidukaupade hindu, mis tähendaks aga näiteks piimatööstustele miljoneid dollareid kahjumeid.
Venemaal kirjutavad valitsus, toiduainetetootjad ja -müüjad lähipäevil alla toidukaupade hindade külmutamise lepingule, vahendab Kommersant.
Peaminister Viktor Zubkovi valitsus oli sunnitud selle sammu astuma kõrge inflatsioonitaseme tõttu, kirjutab Kommersant.
Hindade külmutamisele on vastu äriorganisatsioonid ja majandusteadlased, kelle hinnangul takistab kokkulepe põllumajanduse arengut.
Toidupoed ei tohi nüüdsest alates sotsiaalselt oluliste toidukaupade hindu tõsta üle 10%. Sotsiaalselt olulisteks toidukaupadeks loetakse 2,5% või vähema rasvasisaldusega piima, rasvatut keefiri, hapukoort, leiba, päevalilleõli, suhkrut ja juustu.

Mihkelson: uus valitsus võib parandada Poola mainet ELis
Opositsiooni võit Poola valimistel kujutab endast teatavat umbusaldusavaldust vendadele Kaczynskitele, kelle juhtimise all on Poola oma šansid ELis maha mänginud, leiab riigikogu liige Marko Mihkelson.
"Opositsiooni võit Poolas tähistab teataval määral umbusalduse avaldamist riigi juhtkonna senisele poliitilisele liinile, mida olid senini edendanud kaksikutest president ja peaminister," kirjutab Mihkelson oma blogis. "Kas see on ka mõningane kergendusohe Euroopale, selgub alles pärast uue valitsuse moodustamist ning selle läbisaamist vähemalt kuni 2010. aastani ametis oleva presidendiga."
Mihkelsoni sõnul annab viimastel presidendivalimistel kaotanud Donald Tuski võimalik tõus peaministriks lootust, et Poola võib taastada oma positsioone Ida-ja Kesk-Euroopa suurjõuna, parandades samal ajal läbisaamist Saksamaa kui teiste pisut kohkunud partneritega Euroopa Liidus.

Soomes jättis ema sülelapse põõsasse
33- aastane soomlanna jättis nädalavahetusel Vantaas oma 11 kuu vanuse poisslapse põõsasse.
Politsei on vaimselt ebastabiilse naise kinni pidanud, kirjutab Ilta-Sanomat.
"Laps hüljati laupäeva ööl vastu pühapäeva. Paljajalu ning õhukeselt riides olnud naine jättis lapse bussipeatuse juurde põõsasse ning jalutas ise minema. Väljas oli 2 kraadi külma", rääkis komissar ajalehele.
Põõsast välja roninud peaaegu riieteta pisipoisi leidis juhuslik möödakäija.
Laps on praeguseks sotsiaaltöötajate hoole all.

USA diplomaat: Iisrael ründab Iraani enne, kui tuumakütus reaktorisse jõuab
Ühendriikide diplomaat John Bolton loodab, et Venemaa ei tarni Iraanile tuumakütust, sest muidu ründab Iisrael Bushehri tuumajaama enne kütuse laadimist reaktorisse.
USA presidendi administratsioonis pistriku mainega Bolton on pettunud selles, mida Venemaa juht Vladimir Putin 16. oktoobril Teheranis ütles, avaldas diplomaat intervjuus väljaandele Vremja Novostei.
Vladimir Putin avaldas intervjuus Iraani ajakirjanikele, et Venemaa lõpetab kindlasti Bushehri tuumajaama ehitamise, aga millal see toimub, ta ei täpsustanud.
Boltoni hinnangul usaldab Putin Teherani sõnu tuumaprogrammi eesmärkide kohta liiga palju. Ta lisas, et Putini seisukoha põhjus seisneb selles, et ta on USA positsiooniga vastassuunaline ning hea Venemaa sisepoliitika jaoks.
Bolton märkis, et Putin läheb suunas, mis hakkab Venemaale kaasa tooma ebameeldivaid tagajärgi. "Tuuma-Iraan on Venemaa rahvusjulgeolekule ohtlikum kui USA-le," nentis ta. Tema väljendas lootust, et Venemaa ei tarni Iraanile tuumakütust.

Poola valimised võitis opositsioonipartei
Poolas on praeguse seisuga loetud 91% parlamendivalimiste häältest ja neil andmetel on võitjaks paremtsentristlik opositsioonipartei Kodanike Platvorm.
Kodanike Platvorm on praeguse seisuga saanud 41,6% häältest, mis annab neile 208 kohta 460-kohalises parlamendis, vahendab BBC.
Presidendist-peaministrist kaksikvendade Kaczynskite Seaduse ja Õigluse Partei on saanud umbes 32% häältest.
Tõenäoliselt moodustab Kodanike Platvorm koalitsiooni tsentristliku Talurahvaparteiga, mis on praeguseks saanud 8,8% häältest ja seega 36 kohta seimis.
Valimiste ametlikud tulemused tehakse teatavaks homme.

Rootsi keelab vangidel suitsetamise ära
Järgmisest aastast alates on kõigis Rootsi vanglates suitsetamine keelatud, kuid eeldatavasti vangid sellega ei lepi ja oodata on proteste.
Kurjategijate rehabilitatsiooniorganisatsioon Criminals Return into Society (CRIS) on hoiatanud, et suitsetamiskeeld võib ärritada vange, kellest paljudele on suitsetamine praegu ainsaks "pehmeks maandumiseks" narkootikumide juurest, kirjutab The Local.
"Vangidel on tõesti raske mitte suitsetada, kui nad on äsja maha jätnud narkootikumid, alkoholi ja kuritegevuse. Selle keelu pärast tuleb vanglas palju proteste," selgitas CRISi esindaja Christer Karlsson.
Karlssoni hirmu jagavad ka vanglasüsteemi ametnikud. "Paljud vangid on vihased ja ütlevad, et "te ei saa meid takistada oma kodus suitsetamast". Nad näevad oma konge enda omana ja mõtlevad, et neil on õigus seal suitsetada," rääkis Stockholmi Kronobergi vangla juht Lars-Åke Pettersson.

Makaagid ajasid Delhi abilinnapea hauda
52-aastane Delhi abilinnapea S.S Bajwa suri vigastustesse, mille põhjustasid meest rünnanud makaagid.
Ahvikari ründas Bajwat laupäeval ning end kaitstes kukkus ta terrassilt alla ja sai peatrauma.
Linnapea suri järgmisel päeval, teatas BBC.
Kohalik meedia kirjutab, et makaagid on Delhis tõeliseks probleemiks ja nende arv ulatub kuni viie ja poole tuhandeni. Hinduismis peetakse neid pühadeks loomadeks ja nende tapmine on keelatud.

Putini "kaubamärki" tohivad kasutada vaid väljavalitud
Vaid parimatele Venemaa kuberneritele on lubatud valimiskampaanias president Vladimri Putini nime kasutamine.
Ühtse Venemaa parteisse kuulub 65 kuberneri, kellest vaid 27-le on lubatud Putini nime kasutamine valimiskampaanias, kirjutas Vedomosti.
Selle mitteametliku loa said juba Moskva ja Peterburi linnapead. Ühtse Venemaa Moskva osakonnas valmis juba hüüdlause: "Putini plaan - Lužkovi kurss!"
Putini eeskuju kasutamiseks peab kuberneril olema kas isiklik kõrgreiting või siis peab ta olema viimastel regionaalsetel valimistel saanud vähemalt 40 protsenti valijate häältest.

Jänest sõitnud poiss kukkus lennukist välja
Venemaal Moskva oblasti metsast leiti poisi laip, kes oli lennukist välja kukkunud.
Domodedovo lennujaamast 12 kilomeetri kauguselt leiti teismelise poisi puruks kukkunud surnukeha, kirjutab Moskovski Komsomolets.
Miilitsa versiooni kohaselt soovis ilmselt mitte vanem kui 17-aastane Aasia välimusega noormees korrata Permist Moskvasse jänest sõitnud ja ellu jäänud Andrei Tšterbakovi "kangelastegu".
Hukkunud poiss lendas lennuki teliku gondlis ja kukkus välja, kui sõiduk maandumist alustas. Spetsialistide hinnangul sai poisile saatuslikuks külmumine ja hapnikupuudus.
Uurijad ei välista ka võimalust, et noormees püüdis mõnest Aasia riigist põgeneda või narkootikume vedada.

Poola peaminister tunnistas valimiskaotust
Poola valitsusjuht Jaroslaw Kaczynski tunnistas valimiskaotust pärast seda, kui hääletanute seas korraldatud küsitluse tulemused ennustasid võitu Kodanike Platvormile.
Konservatiiv Kaczynski tunnistas kaotust avalikult ja õnnitles paremtsentristist võitjat: "Me oleme laial rindel läbi kukkunud. Ma soovin Donald Tuskile edu kõiges ja õnnitlen teda."
Valitsuse moodustamiseks ettepaneku saanud Kodanike Platvorm on juba teatanud, et üks tulevase valitsuse eesmärke on Poola vägede väljatoomine Iraagist juba järgmisel aastal, vahendab Reuters.

Pakistani opositsioon püüab terroriteost kasu lõigata
Oletatavasti al-Qaida enesetapurünnak andis hoogu Benazir Bhutto võimuambitsioonidele.
Pakistani opositsioonijuht Benazir Bhutto külastas eile haiglas neid ligi 400 inimest, kes said vigastada, kui enesetaputerroristid tema kojunaasmispidustused neljapäeva hilisõhtul verre uputasid. 140 inimese hukkumine võimaldas Bhuttol esile astuda terrorismiga võitlejana, kelle võimule naasmine jaanuarikuistel parlamendivalimistel aitaks lõpetada pikale veninud kriisi.
Rünnak rahvamassi vastu, kes oli tulnud Bhuttot tervitama, viis võimukriisi Pakistanis maksimumini. Opositsioonijuht kahtlustab selles kõrgeid kindraleid, teisalt kõlas omakorda ka süüdistusi Bhutto enda aadressil. Terrorirühmitus al-Qaida on aga tagaselja surma mõistnud nii Bhutto kui ka president Pervez Musharrafi.

Orkaan Katrina lööb laineid veel kaks aastat hiljemgi
New Orleansi haigla patsientide kahtlane surm 2005. aastal andis tõuke kohtutülideks.
Kohtunik käskis ringkonnakoroner Frank Minyardil hiljemalt täna avalikustada oma raportid üheksa surmajuhtumi kohta New Orleansi haiglas kahe aasta tagusest ajast, kui kiiresti tõusev vesi jättis terve linna veevangi. Otsuse nõutas välja kohalik ajaleht The Times-Picayune.
Louisiana peaprokurör algatas mullu kriminaaljuurdluse, sest oletatavasti andsid dr Anna Pou ja kaks haiglaõde kriitilisel hetkel patsientidele tuimestite üledoosi ja põhjustasid sellega vähemalt nelja inimese surma.
Aasta pärast arsti vahistamist keeldus kohus tänavu juulis siiski süüasjast, kuid peaprokurör Charles Foti asus avalikustama oma uurimismaterjale. See omakorda jättis kummalisse valgusse surmapõhjuseid kindlaks tegeva New Orleansi koroneri ametkonna töö. Lisaks polevat Pou tegevust hinnanud kohus üldse ekspertide arvamust küsinud. Nüüdne kohtuvaidlus oli pelgalt ajalehe ja koroneriametkonna vahel, samal ajal kui dokumentide avalikustamise vastu on võidelnud ka dr Pou advokaadid.

Erakorraline rahulikkus valimisaegses Poolas
"Tere tulemast Euroopasse!" kuulutab mobiiltelefon, kui ületan Leedu-Poola piiri. Viimasel ajal pole selles riigis toimuv küll väga euroopalik paistnud.
Eriti noorte meelest peavad need parlamendivalimised otsustama, kas Poola jätkab kursil, mis jätab väljapoole kergelt naeruväärse mulje, või saabki temast normaalne Euroopa riik. "Mul on oma praeguste valitsejate pärast häbi," kurdab Varssavisse suunduvas rongis antropoloogiatudeng, kes palub end nimetada Joannaks. "Me oleme justkui mingi naljanumber."
Erakorralistes valimistes on tõepoolest muutuste hõngu. "Kui eelmiste valimiste ajal 2005. aastal domineeris küünilisus, siis nüüd on tunda, et inimeste meelest sõltub taas midagi ka neist," kinnitab üks OSCE ekspert, kes soovib jääda oma ametiposti tõttu anonüümseks.
Pealinnas Varssavis kuuleb ikka ja jälle sama mõtet. "Tahame olla samasugune euroopalik maa nagu Eestigi," lausub rahandusspetsialist Waldermar Wrobel. Temale teeb eeskätt muret, et Poolat juhtivad kaksikvennad, president Lech ja peaminister Jaroslaw Kaczynski koondavad enda kätte kommunistide ja korruptantide jahtimise sildi all liiga palju võimu. "Meie Poolas oleme alati võidelnud kesk-võimu vastu," selgitab ta.

Uus rahastamismudel arvestab rohkem väikekoolidega
Uue aasta algusest hakkab kehtima uus üldhariduskoolide rahastamismudel, mis arvestab rohkem väikeste maakoolide vajadustega.
Praegune nn pearahasüsteem jagab kohalikele omavalitsustele raha õpilaste arvu järgi. Edaspidi arvestatakse koolide tegelikke kulutusi, näiteks õpetajate palkasid ning klasside ja tundide arvu, edastavad Aktuaalse kaamera uudised.
Uue rahastamissüsteemi puhul võidavad kõige enam väiksed maakoolid, kuid õpetajate liidu hinnangul vajaksid ka linnakoolid lisaraha, sest klassid on ühe õpetaja kohta tihti liiga suured.

Riigikogu, valitsuse ja parteide usaldusväärsus langeb
Turu-uuringute AS-i küsitluse põhjal on viimase nelja kuuga kõige rohkem kukkunud riigikogu, valitsuse, peaministri ja erakondade usaldusväärsus.
Kui aprillirahutuste järel tõusis Eesti inimeste usaldus riiklike institutsioonide vastu viimaste aastate rekordtasemele, langes usaldus septembris kriisieelsele või isegi veelgi madalamale tasemele, edastavad Aktuaalse kaamera uudised.
Küsitlusest ilmneb, et kõige rohkem usaldavad Eesti inimesed jätkuvalt piirivalvet ja Eesti Panka, kõige vähem aga erameediat, riigikogu ja erakondi.
Turu-uuringute uuringujuht Vaike Võõbus ütles Aktuaalsele kaamerale, et kui aprillirahutused tõstsid kõikide institutsioonide usaldusväärsust, siis pärast maikuud on hakanud usaldus aeglaselt, kuid püsivalt langema.
Võrreldes maikuu küsitlusega on inimeste usaldus langenud kõige rohkem riigikogu, valitsuse, erakondade ja peaministri vastu.

Ahelkokkupõrke põhjustanud veok sai pidama vahetult enne bensiinimahuteid
Tallinnas uuel ja veel mittetöötaval ristmikul jalakäijale tee andmiseks peatunud kahele Mercedes-Benzile sõitis suurel kiirusel sisse täiskoormaga veoauto.
Raske koormaga veoauto tekitas tagant otsasõiduga kahju kolmele sõiduautole ja veel ühele veoautole ning sai seejärel pidama alles paarsada meetrit eemal Alexela bensiinijaama mahutite aias, edastavad Seitsmesed uudised.
Õnnetuse tagajärjel toimetati haiglasse avarii põhjustanud veoautojuhi kõrval istunud kaasreisija.

Kainenema toimetatud pereema võttis endalt elu
Võru arestimajas poos end möödunud kolmapäeva õhtul üles kuue lapse ema, kes oli varem käitunud bussipeatuses kummaliselt ja toodud seejärel arestimajja kainenema.
39-aastane alkoholi tarbinud kuue lapse ema Helle paigutati arestikambrisse, kuid täpselt tunni aja pärast leidis valvur naise sealtsamast surnuna, edastavad Seitsmesed uudised.
Lõuna-Politsei prefektuuri esindaja Helmer Halliku sõnul käitus kainenema viidud naine agressiivselt.
Politsei kinnitusel peab algatud distsiplinaarjuurdlus selgitama, kas arestimaja töötajad käitusid kainenema toodud naise suhtes õiguspäraselt.
Tuttavate kinnitusel ei olnud Helle mingil juhul joodik.

Õnnetus korral ohtlike veostega ei suudaks Eesti riik midagi teha
Riigikontroll kontrollis Eesti riigi valmidust likvideerida suuri õnnetusi nagu merereostusi või maanteedel ja raudteedel juhtuvaid katastroofe.
Riigikontroll leidis, et Eesti riik on kõige vähem valmis olukorraks, kui peaks juhtuma mõni õnnetus ohtlike veostega, edastavad Seitsmesed uudised.
Riigikontrolli peakontrolöri Ülle Madise sõnul ei ole selles valdkonnas (õnnetused ohtlike veostega eelkõige raudteel) piisavalt head riskianalüüsi ega ülevaadet sellest, kus ja millised kemikaalid parasjagu Eestis asuvad.
Peakontrolör Madise hinnangul puuduvad Eesti riigiametitel samuti ülevaated võimalike õnnetuste ulatusest, juhul kui mõne ohtliku veosega peaks midagi juhtuma ning ametkondadel ei ole olemas töökindlat plaani, mida sellise õnnetuse korral teha.

Liikluses toimuv pani loomakaitsjad verd loovutama
Täna algas Eesti loomakaitse seltsi poolt algatatud kampaania, mis kutsub kõiki inimesi ülesse loovutama verekeskuses verd neile, kes seda vajavad.
Loomakaitsjate kinnitusel ajendas neid tegutsema eelkõige Eestimaa teedel ja liikluses toimuv "kodusõda", edastavad Seitsmesed uudised.
Põhja-Eesti verekeskuses käib igapäevaselt verd andmas keskmiselt 50 inimest, kuid arstide kinnitusel oleks tarvis, et iga päev loovutaks verd vähemalt 30 inimest veel.

Kaheksane uudis.  Mikser: Gorbatšovi partei sõna ilmselt maksma ei hakka
Mihhail Gorbatšovi katse ellu kutsuda uus poliitline liikumine on teretulnud, kuid vaadates üldist poliitlist olukorda Venemaal, siis ei hinda Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtpoliitik Sven Mikser väga tõenäoliseks, et sellest kujuneb mõjukas liikumine.
"Venemaa on viimasel ajal kippunud poliitlisest pluralismist kaugemale kanduma," ütles Mikser Päevaleht Online'ile.
Mikseri hinnangul on võrdlemisi raske öelda kui palju kandepinda Gorbatšovi sotsiaaldemokraatlik liikumine leiab, kuid igal juhul on tervitatav, et Venemaal üritatakse tekitada parlamendivalimiste lähenedes poliitilisi valikuvõimalusi. Kuigi on üsna selge, et presidendipartei vastu keegi eelseisvatel duumavalimistel ei saa.
"Gorbatšovi praegust poliitilist populaarsust on väga keeruline hinnata. Need katsed, mis ta on pärast NSVL lagunemist teinud ei ole eriti edukad olnud," rääkis Mikser.

Tartu liuväli sulab üles
Tartus Lõunakeskuses asuv liuväli sulab kompressoririkke tõttu üles, uisuplatsi sõidukorda saamine võib lükkuda novembrisse.
"Praegune stsenaarium on see, et jää sulab ära, põrand kuivab ära ning mõnda aega meil liuvälja ei ole," rääkis Lõunakeskuse projektijuht Jaan Lott Päevaleht Online'ile.
Lott selgitas, et praegu on kaks varianti, kuidas olukord lahendada. Esiteks kui ettevõte saab ajutiselt laenuks Tallinnast möödunud talvel Harju tänava uisuplatsi töökorras hoidnud kompressori.
Teine variant on see, et oodatakse, kuni tehasest saabuvad uued kompressorid. Hetkel on lubatud, et tehasest saadetakse üks kompressor teele 2. novembril.
"Tegelikult meile ühest kompressorist ei piisa. Selleks, et liuväli normaalselt toimiks oleks vaja vähemalt kahte masinat," rääkis Lott.

Zarenkov: kohtumisel Putiniga ei küsi ma Eesti kohta
Kaitsepolitsei huviorbiidis olnud Andrei Zarenkov, kes kohtub Vene kaasmaalaste nõukogu liikmena novembri algul Vene presidendi Vladimir Putiniga, teatas, et ta ei positsioneeri ennast enam nõukogus poliitikuna, vaid ühiskondliku tegelasena ning ei tõstata kohtumisel küsimust Eesti kohta.
Ülemaailmse koordinatsiooninõukogu liikmete 4. novembri kohtumine Venemaa president Vladimir Putiniga näitab, kui suur on nõukogu roll, ütles kapo aastaraamatus Moskva õõnestusprojektiks ristitud Konstitutsioonipartei endine esimees Zarenkov intervjuus Eesti Päevaleht Online'le.
Ta lisas, et nõukogu mängib moraalse advokaadi osa. Samuti kehtestas nõukogu oma strateegilisks eesmärgiks esindatuse ÜRO-s. Lähimalseisvatest prioriteetidest rääkides märkis Zarenkov, et Venemaa hakkas maailma areenile naasma ning mängima ühte kesksetest osadest.
"Seega näidates, et ka Vene maailmal on oma koht," sõnas nõukogu liige. Tema hinnangul on Venemaa üks rolle maailmas hajali elavate venelaste struktureerimine. Teisisõnu ütles Zarenkov, et Venemaa roll on teha kaasmaalaste elu maailmas paremaks, kuna ei saa näiteks võrrelda, kuidas elavad venelased Saksamaal ja Eestis.

Riigikogulasel löödi ööklubis ninaluu puruks
Riigikogu reformierakondlasest liige Taavi Rõivas langes laupäeva hilisõhtul Pärnu hotelli Strand ööklubis kohaliku pidulise kallatungi ohvriks ja sai vigastada.
Rõivas oli koos teiste erakonnakaaslastega siirdunud pärast Reformierakonna volikogu ööklubisse Str& pidutsema. Tegemist oli avatud peoga, kus viibis ka linnarahvast.
"Tantsupõrandal oli meeskodanik, kes tantsides kukkus. Taavi Rõivas püüdis noormeest püsti aidata, kuid see keeldus abist. Hetke pärast sai Taavi ootamatult löögi vastu nägu, ründaja kadus aga kohe rahva sekka," ütles Päevaleht Online'ile Reformierakonna pressiesindaja.
Löögi tagajärjel murdus Rõivase ninaluu.
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul alustati juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust avaliku korra raske rikkumise sätte alusel. Maksimumkaristus sellise teo eest on viis aastat vangistust.
"Loodan, et kurjategija tabatakse," kommenteeris juhtunut Taavi Rõivas.
Taavi Rõivas kuulub riigikogu Euroopa Liidu asjade ja sotsiaalkomisjoni.

Našilane registreeris piketi Tõnismäe lillede keskel
Venemaa Putini-meelse noorteühenduse Naši Eesti haru liige Roman Elfimov registreeris Tallinna linnakantseleis järgmiseks esmaspäevaks niinimetatud mäluvalve, mille ta kavatseb pidada Tõnismäe lillede keskel.
"Mina Vene kodanikuna soovin näidata oma positsiooni mälestusmärgi ümberpaigutamise kohta," seisab Elfimovi avalduses Tallinna kodulehel.
Elfimov kavatseb Tõnismäel lillede keskel pronkssõduri endises asukohas seista järgmisel esmaspäeval kell 12-16.
Suvel on Eestist viisarežiimi rikkumise tõttu välja saadetud mitmeid selliseid meeleavaldajaid.

Päästeamet: uus töökorraldus päästeametnike elu ei muuda
Päästeameti juhtide hinnangul ei muuda uus 24 tunnilt 12 tunnile lühenenud töögraafik oluliselt päästetöötajate senist elukorraldust ning suurem palk kompenseerib muutustest tulenevad võimalikud ebameeldivused.
Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafini rääkis tänasel pressibriifingul, et uus töökorraldus suuri muudatusi päästekomandodes kaasa ei too. 98 komando 1800 töötajat jäävad kindlasti oma kohtadele ja 1. jaanuarist kedagi lahti ei lasta. "Mitte ühelegi inimesele ei tehta ettepanekut päästeametist lahkumiseks," lubas Karafin.
Karafini sõnul töövormi muudatus päästajate senist elu ei muuda, kuna uus graafik on väga paindlik. "Minul isiklikult ei õnnestunud rääkida ühegi inimesega, kes ütleks, et uus tasu ei kompenseeri uut töökorraldust," rääkis Karafin Ida-Eesti päästekomandoga tutvumisest.
Uuendusena on päästekomandod jagatud kolme gruppi, kus kolmas tähendab kõige kõrgema võimekusega astet. Kolmandasse gruppi kuulub päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul praegu Eestis 16 komandot, kuid lähiaastail on plaanis komandode võimekust oluliselt suurendada.

VIDEO: veoautode järjekord Narva piiripunktis
Videol on näha Euroopa Liidu idapiiril Narvas looklev veoautode järjekord.
Maksu- ja tolliameti kodulehekülje andmetel tuleb veoautodel, kes tahavad Venemaale pääseda, Narva piiripunktis oodata eeldatavalt 41 tundi. 1. oktoobril tuli piiriületust oodata 38 tundi.
EMTA andmetel on Narva piiripunktis läbilaskmist ootamas 180 sõidukit.

Eesti sõdurid avastasid Iraagis suure relvapeidiku
Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-15 avastas eilse operatsiooni käigus suure relvapeidiku ja pidasid kinni valitsusvastase tegelase.
Eesti sõdurid avastasid patrulli ja hoonete läbiotsimise käigus Sab Al Bor linnast läänes suure koguse improviseeritud lõhkelaengute (IED) valmistamiseks kasutatavat materjali, viis automaati AK-47, kuus täpsuspüssi SKS, viis poltlukuga vintpüssi ja käsigranaate F-1, teatas kaitsejõudude peastaap.
Samuti pidas rühm kinni ühe IED valmistamises ning liitlasvägede vastaste rünnakute korraldamises kahtlustatava isiku ja andis ta üle vanglale.
ESTPLA-15 ülema leitnant Kaido Kivistiku sõnul on edukas operatsioon tunnistuseks Eesti sõdurite heas väljaõppest ja loominguliselt rakendatud kogemustest.
Eesti jalaväerühmale on operatsioonidekas allutatud USA miinipildujajagu, mis tegutseb tavaliselt jalaväelastena.

Video: kähmlus piletikontrollide ja põgeneva bussijänese vahel
Eile ründas piletita bussireisija kolme kontrolöri, lüües neist ühte näkku, lohistades teist mööda bussi põrandat ja hammustades kolmandat käest.
Pühapäeval kell 18: 31 kontrollisid AS Ühisteenused piletikontrolörid Lembitu tänaval, bussi nr. 3. Kontrollimise tulemusena avastati mees, kes sõitis piletita. Mees suunati AS Ühisteenused ametibussi, kus ta üritas varastada ID-seadet ning põgeneda bussist.
Põgenedes lõi ta ühte kontrolöri pea piirkonda, teise kontrolöri lohistas ta jalgupidi välja ametibussist ja kolmandat kontrolöri hammustas näpust. Kohale kutsuti G4S, politsei ja kiirabi ekipaažid. 1957-ndal aastal sündinud Valentin anti üle politseile ja kontrolörid tegid hiljem ka politseisse avalduse. Kaks kontrolöri toimetati kiirabiga traumapunkti.
Alates aasta algusest on rünnatud AS Ühisteenused piletikontrolöre kokku 12 korral. Kõikide rünnete kohta on tehtud ka politseisse avaldus, rünnakute põhjal on algatatud uurimine Karistusseadustiku § 274 ja 275 alusel, mis käsitlevad ründeid võimuesindajate suhtes. Eelpool nimetatud paragrahvide alusel süüdi mõistmise korral on maksimaalkaristusena ette nähtud kuni 5-aastane vabaduse kaotus.

Paet ja Phillips avavad USA saatkonna mälestustahvli
USA suursaadik Eestis Stanley Davis Phillips ja välisminister Urmas Paet avavad täna USA saatkonna hoonel mälestustahvli.
Mälestustahvel tähistab saatkonna pikaajalist asumist Kentmanni tänaval ning Eesti ja USA diplomaatiliste suhete 85. aastapäeva, teatas saatkond.
"Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel on valitsenud suurepärased suhted enam kui 85 aastat ning palju aastaid on koostööd tehtud just Kentmanni tänaval," ütles suursaadik Phillips. "USA välisministeerium on andnud meile loa kolida uue majja, mis vastaks rohkem saatkonna praegusele suurusele, kuid mälestusmärk Kentmanni 20 majal jääb meenutama ajaloolist rolli, mida see maja on mänginud Eesti ja USA suhetes."
Ameerika Ühendriigid saatsid oma esimese diplomaatilise esindaja Eestisse 1919. aastal, ametlikult tunnustati Eesti Vabariiki 1922. Esimene teadaolev USA konsulaat asus Tallinna vanalinnas Pikk 19. Aastate jooksul asuti veel Väike Pärnu maanteel, samuti ka Viru ja Uuel tänaval. 1930. aastal, kui USA konsulaat Eestis ülendati USA diplomaatiliseks esinduseks, koliti Kentmanni 20 hoonesse, kus tegutseti kuni 1940. aasta septembrini, mil Nõukogude vägede sissetung Eestisse lõpetas siinse USA esinduse töö.

Laar: ministeeriumite palgad tõusevad liiga kiiresti
Koalitsiooni kuuluva IRL-i esimees Mart Laari väitel on 2008. aasta riigieelarves ministeeriumitele ette nähtud oluliselt suurem palgatõus, kui valitsuse koalitsioonilepe seda lubab.
"Sõlmides praeguse valitsuse koalitsioonilepet oli selle üheks aluseks konservatiivne eelarvepoliitika, mis muuhulgas väljendus lubaduses mitte tõsta palkasid riigiaparaadis kiiremini kui kasvab tootlikkus," kirjutab Mart Laar oma blogis.
Kuna eelmisel aastal kasvas tootlikkus 14%, ei tohiks kiiremas tempos kasvada ka ministeeriumite aparaatide palgad. "Lüües lahti 2008. aasta riigieelarve seletuskirja - ehk rahvakeeli "kollase koletise" - selgub paraku, et nii see pole."
Laari sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning välisministeeriumi üle kokkulepitud piiri ulatuv palgatõus lahti seletatud ja ära põhjendatud, kuid ülejäänute puhul on selgitused ebapiisavad.

Eesti on loomas välisabi kasutamise kontrollimehhanisme
Eesti kavatseb laiendada välisabi andmist, mistõttu peaks ka välja kujunema mehhanismid, kuidas abi kasutamist saaks kontrollida.
Eesti finantsjuhid arutasid neid plaane Washingtonis esmaspäeval lõppeval Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) aastakoosolekul, vahendas ETV24 Terevisiooni uudiseid.
Washingtonis maailma finantsjuhtide koosolekul oli taas jutuks Maailmapangas kauaaegseks refrääniks olnud vajadus sillutada lõhesid rikaste ja vaeste riikide vahel. Need diskussioonid on puudutamas Eestit üha otsesemalt.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul on Eesti nüüd doonorriik. "Ka selle raha puhul, mis meil olemas, peame tegema mõistlikke otsuseid, millega aitame mahajääjaid," ütles Padar.
IMFi ja Maailmapanga, aga ka ÜRO jaoks on krooniliseks hädaks olnud suurte summade saatmine näiteks Aafrikasse ja lääneriikide poolt heas usus antud toetuste otsekui suurde musta auku kadumine.

Vilustes süttis palkmajal katus
Eile käisid päästjad Põlvamaal kustutamas palkmaja katusekattest alguse saanud põlengut.
Kell 13.53 teatati tulekahjust Põlva maakonnas Veriora vallas Viluste külas, teatas päästeteenistus.
Põles palkmaja (mõõtmetega 8*10m) katusekate tõrvapapp, mis hävis. Maja ruumid said vee- ja suitsukahjustusi. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Kokku sai päästeamet möödunud ööpäeval 43 väljakutset, millest 27 olid tulekahjud.

PRIA väänab riigikohtu otsust
PRIA nõuab vastupidiselt riigikohtu otsusele Metsa Johani talult
Kuigi riigikohus leidis nii 20. juuni kui ka 19. septembri otsuses, et Saaremaa Metsa Johani talu peremees Andrus Sepp ei pea tagastama 2004. aasta eest saadud toetusi, andis põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektor Jaan Kallas 20. ja 21. septembril välja käskkirjad, milles toetus tagasi nõutakse.
Riigikohtu halduskolleegium tühistas alama astme kohtute otsused, milles PRIA-le jäi õigus nõuda talult tagasi kokku 553 000 krooni 2004. aastal makstud ühtse pindala, ebasoodsamate alade ja mahepõllumajandusliku tootmise toetust.
Seepärast oligi kaks ja pool aastat tagasi kohtus oma õigusi nõudma asunud Metsa Johani talu peremees Andrus Sepp üllatunud, kui nägi pärast riigikohtu 19. septembri otsust väljavõtet PRIA peadirektori 20. ja 21. septembril tehtud käskkirjadest.

Internaatkool viskab pooled õpilased välja
Orissaare internaatkooli nõukogu otsustas reedel, et uuest veerandist jätkab kool vaid nende noortega, kes soovivad õppida, ehk pea pooled õpilased arvatakse kooli nimekirjast välja.
Ajalehe Meie Maa andmetel saadetakse ligi 40 õpilasest 15 mujale kooli. "Oleme seisukohal, et käesoleva õppeaasta järgmise veerandi alguses peaksid Orissaare internaatkoolis olema õpilased, kes tahavad õppida. Ilmselt on see juba põhimõtteliselt heaks kiidetud ka ministeeriumis," ütles koolinõukogu esimees, vallavanem Raimu Aardam ajalehele.
Tema sõnul teeb õpilaste hulgas valiku õppenõukogu. Väljalangevad õpilased, kes õppimisest ega kooliskäimisest ei hooli ning korda rikuvad, saadetakse mujale kooli.

Turvamees paneb kurikaela radiaatori külge käeraudu
Kinnipeetute ohjeldamiseks käeraudade kasutamise kord on seadustes täpsustamata.
Seoses ööklubis Amigo toimunud peksmisjuhtumiga, millest on videolindile jäädvustatud kaht käeraudadega radiaatori külge aheldatud alkoholijoobes meest peksvad turvamehed, on elavnenud väitlus selle üle, mis õigused on eraturvafirmadel isikute kinnipidamisel ja -hoidmisel.
Päevaleht uuris, mille alusel võib lõbustusasutuses või ka näiteks kaubanduskeskuses inimest kinni pidada ning kuidas on reguleeritud see, mismoodi peab võimalikku õigusrikkujat enne politseile üleandmist kohtlema.
Üle-eelmisel nädalal pöördus Päevalehe poole Indrek, kelle turvafirma G4S (endine Falck) pidas ühel oktoobri alguse pärast-lõunal kinni ühes Tallinna kaubanduskeskuses. Turvatöötajad kutsus kohale kaubanduskeskuse müügiboksi klienditeenindaja, keda alkoholijoobes Indrek väidetavalt tülitas, ning kuna ta hakkas teda ära talutanud turvameestele vastu, pandi mehel käed raudu ja viidi mõnekümne meetri kaugusele turvaruumi.

Seadus tõmbab maalammastele kriipsu peale
Põllumajandusministeerium keeldub maalambaid eraldi tõuks tunnistamast.
Kadumisohus maalammaste pidajad on nördinud põllumajandusministeeriumis ilmavalgust näinud tõuaretuse seaduse muudatuse tõttu, mis ei anna alust tunnistada seda vähe levinud põlistõugu ohustatuks ega hakata ka tõu säilitamist toetama.
"Seaduseelnõu kohaselt saaks maalamba meie põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetellu kanda vaid juhul, kui nende aretusega on tegeletud viimased 30 aastat," viitas juba neli aastat tagasi maalammaste otsimisega ja väljasuremisest päästmisega alustanud Eesti maalamba ühingu president Gilleke Kopamees loomapidajate pahameele pälvinud sättele. "Sisuliselt võtab see maalammaste pidajatelt võimaluse hakata ohustatud tõu säilitamiseks toetust saama, nagu tehakse seda meie maakarja veise, eesti hobuse ja eesti vuti puhul."

Helend Peep lahkus Vanemuise teatri esietenduse päeval
Laupäeval, 20. oktoobril suri 97-aastasena Vanemuise laulja ja näitleja Helend Peep.
Helend Peep sündis 29. juulil 1910 Iisaku vallas Vaikla külas ning lõpetas 1931. aastal Jõhvi gümnaasiumi. Oma pikka teatriteed alustas Helend Peep 1938. aastal koorilauljana Vanemuise teatris, töötas seejärel Kuressaare teatris näitleja ja dekoraatorina (1939-1942) ning seejärel näitlejana Tallinna Töölisteatris (1942-1944) ja Noorsooteatris (1944-1946).
Alates 1946. aastast kuni 2001. aastani töötas Helend Peep Vanemuises ooperisolisti ja draamanäitlejana. 55 töörohket aastat Vanemuises tõid tipprolle nii muusika- kui ka draamažanris: Lenski Pjotr Tšaikovski ooperis "Jevgeni Onegin" (1950); Leo Saalep Eduard Vilde "Tabamata imes" (1952), Õhk August Kitzbergi näidendis "Rätsep Õhk ja tema õnneloos" (1962), Peachum Bertolt Brechti ja Kurt Weilli "Kolmekrossi-ooperis" (1964); Mats Enn Vaiguri, Kaarel Irdi ja Veljo Tormise "Külavahelauludes" (1972), Trei Oskar Lutsu "Tagahoovis" (1974) jne. Publiku südamesse laulis Helend Peep ennast 1955. aastal Boriss Kõrveri operetis "Ainult unistus". Kerjuse laul Helend Peebu esituses sai tuntuks üle Eesti.

Viiol tasub hiigelvõlga alla 200 krooni kuus
Kultuurkapitali juhina üle kaheksa miljoni krooni riigi raha raisanud Avo Viiol on tänavu suutnud hiigelvõlga maksta tagasi keskmiselt veidi üle 180 krooni kuus.
Kultuurkapitali juhi Raul Altmäe sõnul on Viiol tänavu üheksa kuuga tasunud 1655 krooni ja 26 senti ehk iga kuu keskmiselt 183 krooni.
Vanglast vabanemise järel on Viiol suutnud hiigelvõlast hüvitada vaid 19 012 krooni ja 37 senti ehk 0,2 protsenti kogu nõudest.
Viiol alustas tagasimakseid 2004. aasta veebruaris vanglast vabanemise järel, tasudes kahe kuuga riigile 4404 krooni. Sama aasta 30. juuniks oli hüvitatud summa kasvanud 5396 kroonini, seega oli ta ühe kuu jooksul tasunud keskmiselt veidi alla 1000 krooni. Möödunud aastal suutis Viiol tasuda vaid veidi üle 1000 krooni ehk ligi 100 krooni kuus.

Kaitseministeerium nõuab samuti e-tervisele ligipääsu
Ministeeriumid kemplevad omavahel haiguslugudele juurdepääsu pärast.
Üks põhjuseid, miks e-tervise käivitamiseks vajalike muudatuste vastuvõtmine venima on jäänud, seisneb selles, et mitmed asutused ning organisatsioonid ei ole kavandatud muudatustega rahul.
Eelmisel neljapäeval lükkas valitsus teema arutamise nädala võrra edasi kaitseministeeriumi vastuseisu tõttu. Nimelt ei arvestanud sotsiaalministeerium muudatusettepanekuga, mille järgi saaks ka kutsealuste tervist hindavad arstlikud komisjonid ligipääsu digitaalsele terviseloole.
Kaitseressursside ameti peadirektori Kairi Rikko sõnul aitaks e-tervise infosüsteemile ligipääs tunduvalt kaasa kõigi kutsealuste kaitseväe teenistuskõlblikkuse hindamisele. "Kodanikel vähendaks see oluliselt lisauuringute läbimise ja lisadokumentide esitamise vajadust ning kõik see tähendaks aja ja raha kokkuhoidu," rääkis Rikko. Tema hinnangul aitaks e-tervise infosüsteem aastas kokku hoida mitu miljonit krooni.

Haiguslood valmistuvad peatselt e-maailma kolima
E-tervise esimese projektina peab 2009. aasta algusest käivituma digitaalne haiguslugu.
Mitme vaidluse tõttu venima jäänud seadusemuudatus ei lase arendajatel lõpuni viimistleda e-tervise süsteeme ning võib tunduvalt kahandada haiglatele ja arstidele järgmisel aastal jäävat kohanemisaega.
Just e-tervise projektide käikulaskmiseks mõeldud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu oli küll eelmisel nädalal valitsuse istungi päevakorras, ent teema arutamine lükati taas edasi.
"Meie oleme mures kevadest saadik, sest esialgu pidi seadus parlamenti minema juba enne suvepuhkust. Aga erinevatel põhjustel jäi asi venima," rääkis Eesti E-tervise Sihtasutust juhtiv Madis Tiik. Tiigi sõnul on praeguseks tervise infosüsteemi tehniline keskkond siiski valmis ning seda katsetatakse fantoom-andmeid kasutades. "See kestab oktoobrist detsembrini, aga sisulised vead tulevad välja ikkagi siis, kui saame hakata katsetama reaalsete andmete vahetamist," ütles Tiik. Seda aga ei saa teha varem, kui vastav seadus on vastu võetud.

Tallinn müüb lahmaka korteri 75 miljoni krooni eest
Tallinna elamumajandusamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Tallinna linnale kuuluva üle 5000 ruutmeetrise korteriomandi Merivälja teel Pirita linnaosavalitsuse hoones.
Korteriomand on maakasutuse sihtotstarbega elamu-, sotsiaal- ja ärimaa, asukohaga Merivälja tee 24, pindalaga 5516 m².
Korteri alghinnaks on 75 000 000 krooni
Korteriomand on koormatud üürilepingutega.
Korteriomand müüakse seisundis, milles on see müügilepingu sõlmimise päeval ning müüja ei vastuta selle varjatud puuduste eest.
Pakkumised esitada hiljemalt 6. novembril 2007 kell 11.00. Pakkumised avatakse 6. novembril 2007 kell 11.05. Tagatisraha suurus on 7 500 000 krooni.

Tallinn saab 40 uut koerte väljaheitekasti
Kastide juures on loomaomanikele kasutamiseks biolagunevast materjalist kilekotid.
Tallinna keskkonnaamet on korraldanud riigihanke 40 lemmikloomade ekskremendikasti paigaldaja leidmiseks paikadesse, kus koeraomanikud armastavad väljaspool spetsiaalseid väljakuid koertega jalutada. Lasnamäe linnaossa on ette nähtud 20, Mustamäe ja Haabersti linnaossa kummassegi kümme kasti.
Tallinna keskkonnaameti haljastuse ja heakorra osakonna vanemspetsialisti Triinu Saumi sõnul on väljaheitekastide ostmise eesmärk haljasalade heakorra parandamine Tallinna linna kõige tihedamalt asustatud piirkondades.
"Kevaditi on suureks probleemiks talve jooksul tekkinud nn miiniväljad, mistõttu oleme otsustanud asuda probleemi ennetama. Pakume koeraomanikele võimaluse enim kasutatavates kohtades oma looma väljaheited spetsiaalsest biolagunevast materjalist kotiga üles korjata ja kasti panna. Praegu pole võimalik koeraomanikel seda väljaspool koerte jalutusväljakuid ja ujutuskohti teha," seletas Saum.

Tuletõrjuja jooksis 22. korrusele alla kahe minuti
Eile Kõrghoone Kuninga tiitli nimel võistelnud tuletõrjujatest jooksis kõige kiiremini Viru hotelli 22. korrusele Harpo Stroo Põhja-Eesti päästekeskusest. 17 kilo kaaluvat erivarustust kandnud Strool kulus kõrghoone tippu jõudmiseks üks minut ja 37,9 sekundit. Teiseks tuli võitja vend Toomas Stroo Lõuna-Eesti päästekeskusest ning kolmandaks Andre Eding turvafirmast G4S. Meeskondlikult tunnistati parimaks Põhja päästekeskuse Nõmme komando. 57 võistleja hulgas võttis mõõtu ka kaks naist. "Kui jooksjad pidid kandma rasket erivarustust, siis pikad püksid ei olnud kohustuslikud. Samas pani üks võistleja jalga isegi päästja rasked kummikud," ütles Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Simulman.

Kadrioru park üllatab novembris uudsete valguslahendustega
Pargis valgustatakse atraktiivne lehisegrupp ja Tallinna jämedaim, u 700-aastane tamm.
Pimedal ajal põnevate valgus- ja varjumängude pakkumiseks saab osa Kadrioru pargi puid sel aastal esimest korda eraldi valgustuse.
Kadrioru pargi direktori Ain Järve sõnul on puude valgustamine seotud eelkõige pargikujunduse emotsionaalse poolega, milleks valitakse välja kas mõni atraktiivne puudegrupp, üksik eriline või mõni graafilise disainiga puu. Lisaks visuaalsele efektile võiks sellisel puul olla sümboolne tähendus. "Oleks ju lahe, kui inimesed ütleks: saame pargis kokku selle valgustatud puu juures," arvas Järve.
Kadriorus valgustatakse tänavu ära Peeter I maja juures asuv lehisegrupp ja Tallinna jämedaim tamm, millel on vanust u 650-720 aastat ja laiust üle viie meetri.

Tallinna filmifestivalil võidutsesid viis riiki
Tallinnas laupäeval lõppenud harrastusfilmide festivalil võidutsesid Venemaa, Israeli, Eesti, Soome ja Austria filmid.
Kuni 18-aastaste autorite filmide grupis sai esimese auhinna Vene animafilm "Põhja kevad", filmitudengite grupis võitis Israeli mängufilm "Teetähised". Peaauhind läks jagamisele nelja filmi vahel, mis on valminud Eestis, Austrias ja Soomes. Eestisse tulnud esimese auhinna ekraaniteos oli tõsielufilm "Elevanti nägema", mille tegid Sandra Dürdorth, Maureen Apel, Kalev Saar ja Leon Shamis.
Viiendal rahvusvahelisel filmifestivalil "Tallinn 2007" osales 195 filmi 29 riigist.

Franzi topis maksab ligi 30 000 krooni
Eesti loodusmuuseumil kulub septembri alguses Tallinna loomaaias surma saanud jääkaru Franzist topise tegemiseks ligi 30 000 krooni. Loodusmuuseumi direktori Maris Laja sõnul kulus karu naha parkimiseks ligi 8000 krooni, lisaks läheb 20 000 krooni Saksamaalt topise mannekeeni ja pea tellimiseks.
"Topise valmistab loodusmuuseumi taksidermist Elton Vogt, kuid millal töö valmis saab, pole täpselt teadat," ütles Laja.
Kuna üks jääkarutopis on muuseumi väikeses Arktika ekspositsioonis juba olemas, siis püsiväljapanekusse valmivat topist ei panda. Küll aga kavatseb muuseum topist pärast valmimist korra muuseumi näituseruumis eksponeerida.

Politseinikku hammustanud mees saadeti kohtu ette
Lääne ringkonnaprokuratuuri Pärnu prokuröri abi Mai Merisaar saatis kokkuleppemenetluses kohtusse varem kolmel korral korral väärteokorras karistatud 27aastase Rivo, keda süüdistatakse politseiniku hammustamises.
Alkoholi- ja narkojoobes Rivo hammustas käesoleva aasta juulis teenistuskohustust täitnud Pärnu politseiosakonna nooremkonstaablit käsivarrest, kirjutab Pärnu Postimees.

Purjus alaealised ründasid peopaiga omanikku
Valgamaal asuvas turismitalus laupäeval sünnipäeva pidanud noored varastasid peopaigast maiustusi ja alkoholi ning ründasid talu omanikku.
Valga politseijaoskonna pressiesindaja Kairi Patlep teatas, et 20. oktoobril rentis umbes 25 noort (vanuses 14 kuni 18) sünnipäeva pidamiseks välja Taheva külas asuva turismitalu.
Patlepi sõnul murdsid noored peo käigus sisse seal olevasse kioskisse, võtsid sealt omavoliliselt alkoholi ja erinevaid maiustusi ning läksid kallale turismitalu omanikule.
Patlep ütles Päevaleht Online'ile, et turismitalu omanik käis pärast rünnakut haiglas oma vigastusi fikseerimas.
Politsei saabudes oli turismitalus üksteist noort, kes kõik toimetati politseijaoskonda.
Juhtumi uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.

Politsei tabas autoroolist 13-aastase poisi
Põlva politsei pidas eile kinni 13-aastase poisi, kes oli isa teadmata tema autoga sõitma läinud.
Politsei pidas kella 15.40 ajal Vastse-Kuuste vallas Liiva poe juures kinni sõiduauto Ford, mille sõidustiil oli kahtlane ja rooli tagant ei paistnud juhti, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Roolis oli 13-aastane noormees, kes oli auto võtnud oma isa tagant. Temalt võeti ära autovõtmed ja sõiduk viidi tasulisse parklasse.

Status Clubis oli eile tulekahju
Tallinnas Status Clubi spordiklubis oli eile õhtul väiksemat sorti tulekahju.
Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava ütles Päevaleht Online'ile, et väljakutse tulekahjule tuli kell 20.33. Põles Status Clubi neljandal korrusel asuv teraapiakabinet.
Sündmuskohale saadeti kaks põhimasinat ja põleng kustutati kella 21.18ks.

Narvas tapeti noormees
Narvas tapeti laupäeva õhtupoolikul 26-aastane Andrei, politsei pidas kahtlustatavana kinni 33-aastase Aleksei.
Politsei sai kella 16.32 ajal teate, et Kreenholmi tänaval asuvast ühiselamust on leitud Andrei torkehaavaga surnukeha, teatas politseiamet.
Politsei pidas kahtlustatavana kinni Aleksei.
Prokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse tapmise paragrahvi alusel.

Oktoobri kolmas nädal: talveootus
Sajab ja sajab. Nii palju, et me Tallinna tee kruusane lõik on nii püdel, et auto tantsib sel kui kuum viiner võileival. Aga Peipsi on endiselt madal ja Põuakivil istub igal hommikul vana merikotkas.
Hall ja lumi panid seenesaagile põntsu. Katrin Lellep Kolgast ütleb, et männiriisikad on kõvemad külmakannatajad, neid võib veel olla, aga teised seened on enamasti külmavõetud, klaasja olekuga. Siiski on metsas veel seenelisi, kuigi need käivad enamasti tühja korviga koeri jooksutamas.
Konnavolksamid pole end aga külmast häirida lasknud ja kalpsavad veel mõnuga ringi. Lahti-unustatud aknast tulevad sisse sääsed. Jah, ja veel - kui unustan end õhtuti kauaks arvuti ette, siis võin jälgida beežide kleitidega ööliblikate talvetuleku balletti. Herilased trügivad aga igale poole, et otsida endale mõnus talvitumispaik.
Mesilased enam lendama ei kipu, kuid teevad hoolsalt tarukoristust. Mikk Sarv annab head nõu: mesilastelt saadud mett tasub määrida nüüd nii moka kui ka selja ja kõigi muude kohtade peale, mis ennast külmade tulekuga tunda annavad. Kõige parem on mett ihule määrida saunas, enne seda võib mee sisse veidi soola segada. Siis on ihu soe ja pehme ning talveks valmis.

Vaabina: esimene ja kohe rahvusvaheline krossivõistlus
Vaabina krossirajal Võrumaal toimus laupäeval esimene ametlik motokrossivõistlus - Võrumaa meistrivõistluste etapp. Läti, Soome ja Vene krossisõitjate osavõtt tegi aga asja lausa rahvusvaheliseks.
500-kuubikulistel tsiklitel sai Tanel Leoki järel teise koha Vaabina oma poiss Timmo Mõts. Timmo, selle aasta Eesti kaheksas mees, ongi "peasüüdlane" selles, et perekond Mõts hakkas viie aasta eest krossirada looma. Siiamaani on aja jooksul 1,9 kilomeetri pikkuseks kasvanud rada olnud treeningute jaoks.
Esimesel ametlikul võistlusel kohal olnud vaatlejad avaldasid arvamust, et tuleval aastal pole võimatu ka üle-eestilise krossi korraldamine Vaabina rajal.

Lääne-Virumaa: kuulsused teenindavad raamatukogus
Lääne-Virumaa keskraamatukogu tähistab peagi oma 95. aastapäeva. Novembrikuu teise nädala üritused on sünnipäevahõngulised.
15. novembril on päev teemal "Vaat, kes täna laenutab!", mida aitavad korraldada maakonna ja Rakvere linnaga seotud toredad, tähtsad ja kuulsad inimesed, kes on enne saanud ka kiirväljaõppe raamatukogutöö alal.
Peeter Risti

Kihnu: uus kalapüügiseadus rõõmustas rannakalureid
Kihnu ja Manija elupõlised kalurid saavad oma igapäevatööd jätkata, sest riigikogu muutis neljapäeval kalapüügiseadust, mis annab väikesaarte kaluritele loa kala püüda ka viie nakkvõrguga.
Jaanuarist kehtima hakkav uus kalapüügiseadus oleks kehtestanud kutselistele kaluritele nakkevõrkude kasutamise alampiiriks kümme võrku kaluri kohta. Kuna paljudel väikesaarte kaluritel polnudki nii palju võrke, ei oleks tohtinud nad üldse kala püüda. See tekitas Kihnus ja Manijal suurt pahameelt, sest muud tööd seal meestele ei ole.
Kalurite eestvedajana riigikogusse kirja saatnud Kihnu kalur Mihkel Leas ütles, et kalurid on rahul ning umbes 50 Kihnu ja Manilaiu kalurit saavad oma põlvest põlve kestnud igapäevatööd jätkata. "Meid on kalapüük eluaeg toitnud, kuhu mujale meil tööle minna olekski?" sõnas Leas.

Setumaa: vallad kaaluvad ühinemist
Oktoobrikuu algul Meremäel toimunud ühisnõupidamisel leidsid Mikitamäe, Värska, Meremäe ja Misso vallajuhid, et Setumaa vallad peaksid töötama välja kogu Setumaad hõlmava ühtse arengukava ja tegema selgeks, kas omavalitsused peaksid jätkama iseseisvana või oleks kasulik mõni muu variant.
Arengukava hõlmab tegevusi ja eesmärke nii hariduse, kultuuri, majanduse kui ka sotsiaalvallas. Dokument peaks valdade volikogudesse jõudma 2009. aasta alguseks.
Kaja Tullus

Lohusuu: rahvas tahab postijaama tagasi
Lohusuu valla rahvas on pärast reedest Mustvee uue kordonihoone avamist põnevil: mis saab vanast Ninasi kordonist? Tegemist on ajaloolise ehitisega, mida on väisanud maailmakuulsused ajal, kui selles oli veel postijaam.
Nii kauples seal Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenberg 1764. aasta suvel hommikusöögiks peatunud keisrinna Katariina II käest välja uue kivikiriku ehitamise, seda "ennast esitledes ja andes talle soolaleivaks üle mitmesuguseid kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose", nagu on kroonik kirja pannud.
Samas postijaamas on oma reisil Peterburi peatunud ka Prantsuse kirjanik Honorè de Balzac ning palju teisi Euroopa ja Venemaa pealinna vahelist peamist teelõiku mööda reisijaid. Hiljem on sama hoone olnud kasutusel koolimajana ja piirivalvekordonina.

Merko avalikustas prokuratuuri poolt esitatud kahtlustuste sisu
AS Merko Ehitus ja Toomas Annus avaldasid täna Tallinna Börsile saadetud teates neile esitatud kahtlustuse sisukokkuvõtte koos omapoolse lühikommentaariga.
Prokuratuur, menetleja ja AS Merko Ehitus on teinud endast oleneva menetluse korrektseks läbiviimiseks, teatas Merko Ehitus oma börsiteates.
Tulenevalt avalikkuse kõrgendatud huvist, ajakirjanduses levivatest spekulatsioonidest ja aktsiaseltsi Merko Ehitus börsiettevõtte staatusest peavad aktsiaselts Merko Ehitus ja Toomas Annus oma kohuseks anda läbi Tallinna Börsi alljärgneva selgituse kirjeldades lühidalt esitatud kahtlustuste sisu.
Kahtlustused on järgmised:
1. Väidetav altkäemaksu lubamine Villu Reiljanile
a) Väidetav altkäemaksu lubamine Villu Reiljanile seisneb erakonnakaaslasele Lea Kiivitile korteri tasuta kasutusse andmises. Lea Kiivit soovis osta korterit aadressil Rävala pst 19-33 Tallinnas (67,7 ruutmeetrit) müügiväärtusega 1 624 650 krooni koos parkimiskoha ja lisatöödega. Kuna Lea Kiivit ei sõlminud mõistliku aja jooksul ostu-müügilepingut, müüs aktsiaselts Merko Ehitus korteri kolmandale isikule. Väidetavalt 11.10.2006 ostis sama kinnisasja koos parkimiskohaga Lea Kiivit hinnaga 3 176 000 krooni.

Soomlased soovivad kevadeks Sillamäe-Kotka liini taasavada
Soome firma Stella Company Group soovib järgmise aasta aprilliks avada Kotka-Sillamäe laevaliini, mis oleks mõeldud peamiselt reisiliikluseks.
Firma esimees Kari Juvas rääkis Soome ajalehele Kymen Sanomat, et Kotka-Sillamäe liinile on plaanis panna väga hea laev. Ettevõttel seisab sellel nädalal ees uue laeva soetamise osas oluline kohtumine. "Läbirääkimiste roheline või punane tuli on üks etapp loodetavasti aprillis tegutsemist alustava liini tuleviku osas," rääkis Juvas ajalehele.
Saaremaa Laevakompanii tütarfirma Narva Line OÜ sulges Ida-Virumaad ja Soomet ühendanud Sillamäe-Kotka laevaliini, sest ettevõttel ei õnnestunud saavutada kokkulepet Vene poolega, et laev saaks sõita Sillamäe ja Kotka vahelisel kõige otsemal marsruudil, mis läbib Venemaa territoriaalvete alla kuuluvat Suursaare ümbrust.

Ajaleht: Venemaa kaalub Läänemere gaasijuhtmele alternatiivi
Vene peaminister Viktor Zubkov ütles, et Moskva kaalub taaskord Euroopa gaasiga varustamiseks teise maismaatoru rajamist läbi Valgevene.
Eelmisel kuul peaministriks saanud Zubkov otsustas taaskord elustada plaani rajada lisaharu Gazpromi kontrolli all olevale Jamal-Europe gaasijuhtmele, mis on peamiseks Euroopat Vene gaasiga varustavaks gaasijuhtmeks.
"Tõenäoliselt oleks mõtet taaskord naasta teise haru ehitamise juurde," ütles Zubkov International Herald Tribune'i vahendusel.
Valgevene valitsus on kavandatava lisaharu osas suurt poolehoidu väljendanud. Nii Valgevene kui ka Venemaa võimud tõdesid, et energia eksporditeekondi tuleb mitmekesistada.
Eelmise aasta lõpus sõdis Valgevene valitsus gaasi mitmekordse hinnatõusu vastu, põhjendades seda kahjuga, mida see Valgevene majandusele teeb.

Kinnisvarafirma ja pank maksavad poole korteriostja laenumaksest
BREC Kinnisvara ja DnB NORD Pank maksavad kinni ligi poole kõigi Tallinnas Juhkentali 52 majja elamispinna soetanute igakuisest laenumaksest.
Osapoolte teatel kompenseeritakse ostjale korteri suurusest sõltuvalt 5000 kuni 7000 krooni kuus ning seda kolme esimese aasta vältel.
"BREC Kinnisvara, kes tegeleb Juhkentali 52 kortermaja müügiga, kompenseerib koostöös kortermaja arendajaga kliendile igas kuus vastavalt 5000, 6000 või 7000 krooni, sõltuvalt sellest, kas klient soovib osta 2-, 3-, või 4-toalise korteri," selgitas BREC Kinnisvara juhatuse esimees Sven Soomuste.
Soomuste sõnul on antud toote turule toomise peamiseks eesmärgiks elavdada kinnisvaraturul tekkinud olukorda, kus potentsiaalsed ostjad on oma ostusoovi edasi lükanud lootuses, et kinnisvara hinnad langevad.

SEB Eesti Ühispanga uus juht on Ahti Asmann
SEB grupp nimetas SEB Eesti Ühispanga uueks juhatuse esimeheks Ahti Asmanni, kes on panga juhatatuse esimehe kohusetäitjana töötanud augustikuust saadik.
Asmann on SEB Eesti Ühispangas töötanud 1994. aastast saadik. Aastatel 2001-2006 juhtis ta SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni, mullu augustist kuulub ta panga juhatusse ning tänavu augustist on ta olnud panga juhatuse esimehe kohusetäitja.
"Ahtil on pikaajaline ja põhjalik kogemus SEB Eesti Ühispangas ning ta tunneb väga hästi Eesti finantsturgu. Ahti tõestas uue juhi otsimise protsessis, et ta on parim kandidaat pangajuhiks Eestis - turul millel osatähtsus SEB Grupis muutub järjest olulisemaks," märkis SEB Grupi jaepanganduse divisjoni juht Bo Magnusson.
"SEB Eesti Ühispank arendab edasi oma strateegiat, mille keskmes on kliendirahulolu ja kapitali tootlikkus. Rahuolevad kliendid on meie suurim vara ning püüame ennast selles vallas pidevalt parandada," kommenteeris panga tulevikku uueks juhiks nimetatud Asmann. "Leian, et SEB-l on Eestis suur kasvupotentsiaal. Usun, et suudame SEB rahvusvahelist kogemust kasutades pakkuda Eestis mitmekülgseid ja uuenduslikke finantslahendusi ja -tooteid, andes seeläbi kliendisõbralikkusele uue ning eristuva sisu," lisas ta.

Tootmine kallines aastaga ligi kümnendiku võrra
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli septembris võrreldes augustiga 1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 9%, teatas statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris võrreldes augustiga keskmisest enam hindade tõus toiduainete ja jookide tootmises. Eelmise aasta septembriga võrreldes kasvasid hinnad enim puidutöötlemises ja puittoodete tootmises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli septembris võrreldes augustiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 9%.
Impordihinnaindeksi muutus oli septembris võrreldes augustiga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 2,9%.

Ehitushinnad kallinesid aastaga 12,1% 
Ehitushinnad tõusid kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 12,1%.
Kõige enam mõjutas ehitushinnaindeksit tööjõu kallinemine, teatas statistikaamet.
Remondi- ja rekonstrueerimistööd kallinesid kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 1,7% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 12,1%.

Hinnad tõusid kolmandas kvartalis 6,4% 
Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 6,4%.
Kaupade hinnad kallinesid 4%, sealhulgas toidukaubad 6,4% ja tööstuskaubad 2,1%. Teenused kallinesid 11,1%.
Suuremateks indeksi mõjutajateks olid eluasemekulude ning toidu kallinemine.
Keskmiselt olid tarbekaubad ja teenused kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 2,1% kallimad. Võrreldes teise kvartaliga mõjutasid kolmandas kvartalis keskmisest enam soojusenergia, ahjukütte ning piimatoodete kallinemine ning värske köögivilja hooajaline odavnemine.

Diislikütuse teeb bensiinist kallimaks hulgituru hind
Kuigi tavaliselt on bensiin kallim kui diislikütus, siis praegu on Euroopa hulgiturul seis vastupidine, lisaks saab diislikütus järgmise aasta alguses Eestis bensiinist suurema aktsiisimaksu.
Eesti Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul mõjutab diislikütuse hinda lisaks olukorrale maailmaturul ka see, kas on tegemist suvise või talvise diislikütusega, sest talvistele tingimustele vastava diislikütuse omahind on kõrgem. Eesti Statoil on alustanud juba talvise diislikütuse müügiga, kirjutab Äripäev.
Realo sõnul saab kütuste hindu riikides võrrelda vaid juhul, kui on teada seal eri liiki kütustele rakendatavad aktsiisimäärad. Kui aga maksud kõrvale jätta, siis ongi praegu diislikütuse liiter bensiinist kallim.
"Kuna järgmise aasta alguses kallineb aktsiisitõusu tõttu mootoribensiini hind 1,32 krooni ning diislikütus 1,56 krooni, siis väheneb hinnaerisus tarbijale veelgi," selgitas Realo.

Rootsi pankade nõrk koht on Baltimaad
Rootsi pankade jaoks, mis sel nädalal avaldavad üksteise järel kolmanda kvartali tulemused, on suurim riskikoht arengud ülekuumenenud Balti riikides.
Nii tõdes Rootsi finantsinspektsioon värskes Rootsi finantssüsteemi stabiilsusraportis, mille üldine hinnang süsteemi stabiilsusele on aga väga hea - see peaks vastu ka kõige mustema stsenaariumi Baltimaade majanduses, kirjutab Äripäev.
"Rootsi pangad tulevad toime ka kõige pessimistlikuma stsenaariumi korral," ütles finantsinspektsiooni peaökonomist Tomas Floden raporti esitlusel, tuginedes nii Rootsi keskpanga kui ka kommertspankade läbimängitud riskistsenaariumidele.
Eriti tugevalt puudutavad arengud Balti riikides Swedbanki ja SEBd, mille kasumist on Baltimaade osa vastavalt 31% ja 18%. Swedbanki laenudest on Balti riikidesse läinud 16% ning SEB-l 12%, kokku ligi 513 miljardit Eesti krooni.

Plaan: Eesti Raudtee teenib kümne aastaga 3,2 miljardit
Äriplaani järgi tahab riik praegusest transiidi vaeslapsest Eesti Raudteest teha kasumimasina, mis teeniks aastas 320 miljonit krooni puhaskasumit.
Eesti Päevalehe käsutuses on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud Eesti Raudtee äriplaani memo, mille kohaselt teeniks riigi omandisse tagasi nihkunud Eesti Raudtee järgmise kümne aasta jooksul kokku 3,2 miljardit krooni puhaskasumit. Riik ostis 66% Eesti Raudtee aktsiatest tagasi 2,35 miljardi krooni eest, seega tasuks äriplaani järgi tehing end ära vähem kui kümne aastaga.
Lihtsustatult näeb Eesti Raudtee tulude suurenemist nii kaubaveo kui ka sõitjateveo infrastruktuuritasude osas, firma kavatseb olla efektiivsem ning samuti keskendub ta uutele kaubagruppidele.
Praegu moodustab raudtee veomaht 60% Vene sanktsioonide kehtestamisele eelnenud perioodi mahust. Eesti Raudtee ootab küll kaubaveomahu väikest suurenemist, kuid möönab siiski, et perspektiivis on ette näha Venemaa sadamate arengust tulenevat mahtude vähenemist.

Tiit Vähi kavandab Narva-Jõesuusse kuursaali-kasiinot
Taastamist ootav kuursaal tuleks praegusest umbes kolm korda suurem.
Projekti olulise investori Tiit Vähi sõnul tuleks uus kuursaal veidi suurem, kui on selle ajaloolised mõõdud. Ehitise projekt on põhimõtteliselt valmis.
AS-i Valga Grupp kaudu investeerivas firmas OÜ Navesco osalust omav Vähi tunnistab, et kasiino haldamisega seotud küsimustest - kas anda see teisele operaatorile või luua eraldi ettevõte - on veel vara kõnelda.
Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormäe kinnitusel nõuab vanast kuursaalist mitu korda mahukam projekt linna üldplaneeringu osalist muutmist. Et detailplaneering hõlmab ka ehitust välistava pargiala ja võimalikke muinsuskaitselisi probleeme tõstatava nüüdisaegse klaasist talveaia osa, võib selle kinnitamine võtta aega. Kuursaali ühte tiiba on kavandatud poekesed, kasiino ja söögikohad, teise tiiba 200 numbrituba. Ala pindala on umbes 16,6 hektarit.

Soome puidutööstusgigant asub eestlasi koondama
Soome puidutööstuskontsern UPM kavandab mitmesaja töölise koondamist, kirjutab Soome ajakirjanik Juhani Artto.
Metsatööstuse ühingu teatel on aga UPM-il tegelikult kavas vabaneda eelkõige Eestist ja Poolast sisse toodud madalapalgalisest tööjõust.
Kontserni ametlikus seisukohas tuuakse välja vajadus oma tööstust restruktureerida. Eestis asuva UPM-i tütarettevõtte UPM-Kymmene Forest AS senine juhatuse liige Aigar Kallas emaettevõtte kavast kuulnud ei ole.
"Kokku töötab UPM-i kolmes Eesti tütarettevõttes kaheksa inimest, firmad mehitavad ennast ise ning mingisugust kohustust palgata Soomest koondatavaid eestlasi ma ei näe," selgitab Kallas.

Taastatud "Nipernaadi" linastub kolmapäeval
Digitaalselt taastatud Kaljo Kiisa mängufilm "Nipernaadi" linastub kolmapäeval kinos Sõprus.
"Nipernaadi" taastati projekti Eesti film 100 raames.
Koos mängufilmiga näidatakse ka Kristiina Davidjantsi dokumentaalfilmi "Nipernaadit otsimas".
Mõlemad filmid linastuvad kolmapäeval kell 18.00 kinos Sõprus.

Valdas Ozarinskase vangistav lihtsus Kumus
Hansapanga kunstipreemia tänavuse võitja Valdas Ozarinskase (Leedu) heliinstallatsiooni ei saa Kumus eirata. Kunstiteos kostab isegi viienda korruse saalidesse.
Valdas Ozarinskase ja teiste temasuguste kunstnike töödest on tavaks arvata, et nad on sügavad, mitmekihilised, raskesti mõistetavad ja keerulised. See ei vasta päriselt tõele. Spetsiaalselt Kumusse loodud "Transverse" on lihtne ja temast arusaamiseks ei pea midagi teadma (kuigi võib). Kui lisaks soovunelmatele on kunstinautlejal ka teadmisi (heli) kunstist, muudab see kunstniku pingutuse vaid köitvamaks ja nauditavamaks. Aga mitte tingimata.
Kumu aatriumi sisenedes näen ringi noodihoidjatest. Nad seisavad tihedalt koos, näod väljapoole, igaühel trükitud partituur kuulajale. Noodiks on kaks audiograafilist vektorit, mis tähistavad vasakut ja paremat kuulmekanalit, rõhutatud teravused punktidega märgitud vastavate sagedusribade kohal. Sellised on joonised, mis antakse teile, kui satute arsti juurde kuulmist kontrollima. Installatsioon on rõhutatult puhas ja vormilt lakooniline, näeb välja nagu moodne kunst. Samas on selle steriilsus ootamatult segadusse ajav. Näiteks meenub mõni piktogramm, mis oma ülimas lihtsustatuses muutub just seetõttu mõistetamatuks. Vangistav lihtsus, ütleks.

 "Rigoletto" Vanemuises - väärt loo vääriline teostus
Vanemuise lavastuses "Rigoletto" on nimi-osalise hingepiinad hästi välja mängitud.
Verdi oopereid peetakse tihti suure lava tükkideks suurtele häältele ja paksudes värvides. Vanemuise "Rigoletto" tõendas, et alati see nii ei ole. Kammerlikes tingimustes saab ülevoolavust ja dramaatikat just parasjagu, et jutustada inimese huku lugu. Muusika kaudu, mis on igal hetkel uus ja haakub looga otsekui muuseas.
Lavastuselt on seekordne "Rigoletto" üsna traditsiooniline. Vanemuise trupp on ühtne ja tunnetab lava hästi. Ballitantsud on nutikalt lavastatud ja mõjuvad loomulikult.
Esialgu tundub, et tegelaste vahel ei kujune suhteid, muusikalised etteasted järgnevad üksteisele üheplaaniliselt. Aga alates Rigoletto monoloogist, kus ta pärast palgamõrtsuka pakkumise tagasilükkamist selgitab oma suhteid maailmaga, saavad paika ooperi põhikonfliktid. Rigoletto on õukonna narr. Tema amet lubab igasugu ütlemisi, aga kohati lähevad need tema enda mõtetega segi ja keegi ei saa päriselt aru, kus lõpeb nali ja algab tõde.

Rooma filmifestival - soliidne nooruk seisab rahvale lähedal
Alles teist aastat toimuval, kuid soliidsete mastaapidega Rooma filmifestivalil valib parima linateose rahvažürii, kus segunevad isiksused, kultuurid ja keeled.
Roomlased ise eelistavad oma festivalist rääkida kui festa'st - pidustustest rahvale. Üheks Rooma filmifestivali omapäraks võibki pidada asjaolu, et filmide üle ei otsusta mitte professionaalid, vaid kinokülastajad ise.
Kui eelmisel aastal langetasid nelja auhinnaväärilise filmi kohta otsuse 50 üle terve Itaalia välja valitud filmisõpra, siis sel aastal kaasati rahvažürii liikmete hulka esimest korda ka 20 inimest Euroopa eri riikidest. Rahvažürii presidendiks on tänavu Bosnia filmirežissöör Danis Tanovic, kelle film "No Man's Land" on pälvinud parima võõrkeelse filmi Oscari.
Festivali seni põnevaim osa on kahtlemata neljapäeval festivali avanud punase vaiba tseremoonia, mida kroonis oma filmi "Le Deuxième Souffle" esitlev Monica Bellucci. Rahvaga on senini kõnelnud peale Bellucci veel Sophia Lorén, Francis Ford Coppola, Bernardo Bertolucci ja Gerard Depardieu.

Enrique Iglesias laulab Tallinnas vaid 5900 inimesele
30. novembril toimub Tallinnas Euroopa turnee raames Enrique Iglesiase kontsert laulja uue albumi "Insomniac" toetuseks.
Kontserdile Saku Suurhallis müüakse ainult 5900 piletit, kuna artisti nõudmisel toimuvad tema Euroopa turnee showd vaid istekohtadega.
Piletid Enrique Iglesiase kontserdile tulevad müügile 29. oktoobri hommikul kell 10.00. Tallinna kontserdi piletid lähevad müüki ka Lätis ja Soomes, kuna seal Iglesias ei esine. FBI ConcertClubi liikmed saavad pileteid osta juba 24. oktoobrist.
"Selline on laulja soov, et kontsert Saku Suurhallis toimuks vaid istekohtadega. Seda tingimust järgitakse kogu turnee jooksul. Kuna Enrique Iglesias ei esine ei Lätis ega Soomes, siis olen ma veendunud, et maailma ühe populaarseima ja aktuaalseima esineja Tallinna kontserti tulevad kuulama ka laulja fännid naaberriikidest," rääkis kontserdi produtsent Peeter Rebane.

Koomiksimaratoonarid joonistasid kogu ööpäeva
Nädalavahetusel Tartu kunstikoolis toimunud koomiksimaratonil osales 24 inimest.
Koomiksimaraton tähendas, et laupäeva hommikul kell 8 asusid usinad joonistajad tööle ning täpselt 24 tundi hiljem ehk pühapäeval kell 8 löödi kell kinni.
Selle aja jooksul joonistati ürituse korraldaja, Tartu kunstikooli õpetaja Peeter Krosmanni sõnul "335 lehekülge puhast ilu".
Koomiksimaratoni eesmärk oli valmistada igas tunnis üks koomiksilehekülg ehk kokku 24-leheküljeline koomiks. Sellega said Tartus hakkama kümme inimest.
24 tunni koomiksimaratoni idee pärineb koomiksiteoreetik Scott McCloudilt ja tegemist on ülemaailmse ettevõtmisega. Sel aastal leidis koomiksimaraton aset samal ajal 89 eri kohas kokku 18 riigis. Esimene rahvusvaheline koomiksimaraton toimus 2004. aasta aprillis ja sellest ajast alates on iga-aastasel koomiksimaratonil üheaegselt osalenud üle 1000 joonistaja. Eestis toimus koomiksimaraton teist korda.

Eesti vutikoondis kohtub novembris Saudi Araabiaga
Eesti koondis kohtub 9. novembril Jeddah' linnas peetavas ametlikus maavõistlusmängus Aasia meistrivõistlustel teise kohaga lõpetanud Saudi Araabiaga.
Sõprusmäng saudidega saab Eesti koondise viimaseks tuleprooviks enne EM-valiksarja viimast mängu Andorraga. Kuna 9. november ei ole FIFA ametlik mängupäev, siis ei saa selles aga kasutada kõiki välismaa klubides pallivaid mängijaid, kirjutab Soccernet.ee.
Eelmisel MM-finaalturniiril mänginud Saudi Araabia asub FIFA edetabelis 51. kohal, samas kui eestlaste kohaks on 127. Ometi on Eesti koondise senine bilanss nende vastu positiivne: 2002. aasta 14. märtsil sai Eesti Itaalias Montecatinis 2: 0 võidu ning 2003. aasta 17. detsembril tehti Dammamis 1: 1 viik.
Selle aastanumbri sees on Eesti koondisel kavas veel üks sõprusmäng, kui neli päeva pärast EM-valikmängu Andorras kohtutakse Taškendis Usbekistaniga.

Alonso: valed otsused läksid maksma tiitli
Vormel-1
"McLaren tegi valesti, nad kaotasid meistritiitli valede otsuste tõttu hooaja teisel poolel," sõnas Alonso. "Pole saladus, et nad ei aidanud mind kuigi palju. Korralduse poole pealt vaadates polnud see väga hästi organiseeritud hooaeg," lisas hispaanlane.
2007. aasta vormel-1 sarja maailmameistriks krooniti pühapäeval Ferraril kihutav soomlane Kimi Räikkönen, kes edestas kokkuvõttes punktiga McLareni piloote Lewis Hamiltoni (Suurbritannia) ja Fernando Alonsot (Hispaania), kirjutab ETV Sport.

McLareni protest jätab Hamiltonile tiitlilootuse
Lewis Hamiltonil säilis võimalus tõusta vormel-1 maailmameistriks, kui FIA rahuldab McLareni esitatud protesti.
Nimelt kasutasid Nico Rosbergi Williams ja Robert Kubica ja Nick Heidfeldi BMW Sauberid lubatust madalama temperatuuriga kütust, mis võib kaasa tuua eelmainitute diskvalifitseerimise, vahendab Eurosport.
Kõik kolm lõpetasid eilse Brasiilia GP 7. koha saanud Hamiltonist eespool ning nende eemaldamise korral tõuseks Hamilton neljandale positsioonile, millest piisaks Hamiltonile MM-tiitli saamiseks.
Eilsel FIA kohtumisel otsustati BMW-d ja Williamsi mitte karistada, sest väidetavalt polevat selleks piisavalt tõendeid, kuid McLaren lubas seejärel otsuse edasi kaevata ning käesoleva nädala jooksul seda ka ilmselt tehakse.
Protest vaadatakse läbi enne detsembrikuiseid FIA auhinnatseremooniaid. Kui FIA otsustab McLareni kaebuse rahuldada, siis võtab Hamilton Räikkonenilt MM-tiilti ning britist saab ajaloo noorim ja esimene kollanokast tšempion.

Algas Jüri Tehnopargi teise etapi ehitus
Eesti suurimas tehnopargis Jüris algas teise etapi ehitus, millesse arendaja investeerib 450 miljonit krooni.
Alanud ehitustööd hõlmavad esmajärgus 12 miljoni krooni väärtuses infrastruktuuri ja kommunikatsioonitrasside rajamist, teatas tehnopargi arendaja AS Kodu Grupp.
Koos Jüri Tehnopargi teise etapi rajamisega on AS Kodu Grupp pea 50 hektari suurusele territooriumile investeerinud 210 miljonit krooni.
Kodu Grupi tegevjuhi Urmas Niine sõnul hõlmab nelja-aastase kestusega teise etapi ehitus 15 rendihoone rajamist kogumaksumusega ligi 400 miljonit krooni.
"Hoonete ehitamisega alustatakse järgmise aasta suvel, plaanide kohaselt on 2009. aasta kevadeks esimesed rendihooned valmis," lisas Niine.
Niine väitel on mudel, kus arendaja ehitab hoone ise valmis ja pakub firmadele rendipinnana, viimasel ajal järjest enam populaarsust kogunud.

Pindi Kinnisvara pakub soodushinnaga hindamisteenust
Pindi Kinnisvara pakub ajavahemikul 22. oktoober - 4. november oma kõikidele klientidele elamispindade hindamisakte 20 protsenti baashinnast soodsamalt.
Ettevõtte teatel saavad kliendid lisaks soodustustele küsida eelnevalt tasuta konsultatsiooni objekti potentsiaalse turuväärtuse kohta, selleks on vajalik saata hindajatele hinnatava vara fotod ning anda hindaja poolt küsitud info objekti kohta.
"Aastate jooksul on Pindi Kinnisvara teenindanud mitukümmend tuhat klienti, kahenädalane sooduskampaania on tänu ja meeldetuletus kõikidele Pindi Kinnisvara kunagistele ja praegustele klientidele," lausus Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli.
AS Pindi Kinnisvara on üks Eesti juhtivaid kinnisvarabüroosid, millel on 11 kontorit Eestis, samuti ollakse Realia kaubamärgi all esindatud Riias ja Vilniuses. Kokku töötab Pindi Kinnisvara grupis 320 inimest.

Arco Vara suurendas osalust Rumeenia maaklerbüroos
Arco Vara tütarettevõte Arco Real Estate omandas IPC Romania OÜ-lt osaluse Arco Rumeenia Valduste OÜ-s, mis on Rumeenias tegutseva maaklerbüroo Arco Real Estate Consulting SRL valdusettevõte.
Tehingu tulemusel kuulub Arco Real Estate AS-le 100%-line osalus Arco Rumeenia Valduste OÜ-s, teatas ettevõte.
Arco Vara juhatuse liikme, teenindusdivisjoni juhi Avo Rõõmussaare sõnul on edasiste arenguplaanide valguses oluline selge suuna hoidmine ja Arco ärimudeli arendamine Rumeenias. Tehingu maksumust osapooled ei avalikusta.
Arco Vara grupp on börsil noteeritud integreeritud kinnisvaraarenduse, -ehituse, -vahenduse ja investeeringute juhtimise ettevõte, mis laieneb Ida-Euroopa turgudel, opereerides nii Baltikumis, Ukrainas, Rumeenias ja Bulgaarias.
2007 I poolaasta tulud ületasid 31 miljonit eurot ja puhaskasum oli 14,5 miljonit eurot.

Profit avas uue investeerimisportaali
Ajakiri Profit teatas, et avas eelkõige alustavale ja keskmiste investeerimisalaste teadmistega investorile mõeldud investeerimisportaali www.investeerimiskeskus.ee.
"Portaali eesmärgiks ei ole pakkuda kiireid päevauudiseid vaid hoida investoreid kursis turul pakutavate teenustega. Soovime ka pakkuda investeerimishuvilistele töövahendeid, mille abil saab otsida endale sobivaid fonde, võrrelda neid omavahel, jälgida maailma indekseid ja palju muudki. Usun, et eriti huvitav on võimalus küsida Eesti pankade sh Hansapanga ja SEB Ühispanga ning investeerimisfirmade esindajatelt küsimusi nende pakutavate fondide ja teenuste kohta," ütles ajakirja Profit peatoimetaja Jaanika Merilo.
Igal hommikul ilmuvad ka intervjuud, turuülevaated, fondide võrdlused, investeerimisnõuanded ja muu kasulik taustainfo.
Endale sobivaid fonde saab otsida fondikeskusest, kus on kõigi Eestis registreeritud investeerimisfondide põhiinfo ja hakkab kogunema ka raportite arhiiv.

Printalli uus trükimasin alustas tööd
Ekspress Grupi tütarfirma AS Printall käivitas uue ajakirjade trükimasina Rotoman, mis võimaldab suurendada Printalli tootmisvõimsust kolmandiku võrra.
Uue trükimasina ja köitmisseadmetega seotud investeeringu planeeritud suuruseks on 131,6 miljonit krooni ning seda finantseeritakse ASi SEB Eesti Ühisliising kaudu, teatas ettevõte.
Trükimasin soetati tootlikkuse suurendamiseks arvestades eelkõige välisturgusid. Hetkel moodustab Printalli toodangust eksport ca 45%. Printall omab enam kui 10 aastast ekspordikogemust, seal hulgas Venemaale, Soome, Rootsi, Norrasse, Hollandisse, Lätti ja mitmesse teise riiki.
Uuel trükimasinal alustati esialgu tootmist ühes vahetuses, mis on vajalik seadistuse lõpuleviimiseks. Masina täisvõimsuse saavutamiseks läheb veidi aega, mis on tingitud trükivaldkonna lepingute eripärast.

Aus Hansabuss soovitab mitte leppida odavama teenusega
Hansabuss kuulutab oma uues raadioreklaamis: need, kes varem põlgasid veoteenuse liiga kalliks, teadku, et nüüd saab seda tellida kolmes eri hinnakategoorias.
Kallis on mõeldud neile, kes tahavad ainult kõige paremat teenindust; keskmine hinnatase neile, kes otsivad parimat hinna ja kvaliteedi suhet, ja odavaim neile, kes loevad iga senti.
Kui nüüd norima hakata, siis mida bussifirma oma reklaamiga tegelikult ütleb? Arvestades, et tegemist on transpordiga, tähendab täisteenus ilmselt seda, et kõik bussis olev saab toimetatud punktist A punkti B. Parima hinna ja kvaliteedi suhte puhul tasub olla ettevaatlik: kui hind on liiga soodne, jääb sihtkohast ehk kilomeeter või paar puudu?
Odav peletab
"Sendilugejatele" pakutava kõige soodsama teenuse puhul võib olla suhteliselt kindel, et eestlase uhkus ei lase kellelgi end säärase kehvikumaigulise nimega nimetada, seega pole ohtu, et keegi tegelikult tahakski lasta end kõige odavamalt sõidutada.

Superstaarid kaks takti hiljem ehk hiljaks jäänud uuendus
Mingis mõttes on mul ETV-st kahju. Nad kipuvad pahatihti sõitma selle rongiga, mis väljub viis minutit pärast esimest, pasunakooriga teele saadetud ešeloni.
On hea, et soliidses eas (esimene hooaeg oli eetris 35 aastat tagasi) "Kaks takti ette" astub ajaga ühte sammu. Veelgi parem on, et tegijatel on kõik läbi mõeldud - samast saatest välja kasvanud tabloidirokkarist saatejuht Tanel Padar; värvikas, Lauri Saatpalust Lenna Kuurmaani sirutuv žürii, mis peaks teleri ette naelutama terve pere; kerge
reality-moment näitamaks, et talentidest ei ole meil puudust. Ja muidugi uute nägude vahele pikitud vanad head ETV arhiivikaadrid. Lisame siia veel korraliku teostuse ning kordame, et "Kaks takti ette" on väärika ajalooga kaubamärk.
Paraku on ETV pisut hiljaks jäänud. Laiema silmaringiga (s.t suurema kanalivalikuga) televaatajad said nende uuendustega tuttavaks juba kuus aastat tagasi, kui Inglismaal läks eetrisse esimene "Pop Idol". Need, kel kanaleid ainult kolm, jälgisid eelmisel hooajal TV3-st, kuidas Eesti otsis superstaari.

Baskini anekdoodid
Mees on sohu uppumas. Tema pea kohal istub oksal vares.
"Vares! Ma palun sind, painuta oks alla, et ma saaksin sellest haarata, muidu upun!"
Hetke pärast uuesti: "Vares! No painuta, anun sind! Kas sa oled kurt?"
Karjus mees, karjus, kuni uppus. Vares vaatab ja toriseb: "Pole ma kurt ega pime. Olen lihtsalt kiuslik!"
Klient seletab baarmenile: "Ma kirjutan sedelile aadressi juhuks, kui ma väga täis jään, siis saab politsei mind koju viia."
"Aga miks te kirjutasite sinna Pariis, Napoleoni avenüü, kui ise elate Koplis!?"
"Aga paar korda on mind viidud Pariisi!"

JÄRJEJUTT (21): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Eesmärgiks seati NSV Liiduga piirneva Põhja-Afganistani piirkonna ning Hairatoni-Kabuli tee vastastest
puhastamine ja lahtihoidmine, sest sealtkaudu veeti põhiosa varustust. Seal algasid enam kui pool aastat väldanud kokkupõrked Ahmad Shah Massodi (Insener Massood) juhitud salkadega. Osalt täitsid eriväelased sõjalisi kohustusi, osalt aitasid kohapeal luua Afganistani julgeolekuteenistuse struktuure. Need korraldasid massiterroriga operatsioone, vangistades või kõrvaldades kõik kahtlusalused.
Afganistani sõda iseloomustabki äärmine vägivald ja julmus: NSV Liidu väed ja valitsusväed tapsid nii ründajaid kui ka kohalikke elanikke, mudžahiidid vastupidi tapsid neid rahvuskaaslasi, kes olid üle läinud valitsusvägede poole. Üksikisikute kõrval karistati terveid külasid, kui tekkis kahtlus mudžahiidide abistamises, ja terveid kišlakke põletati maha, et õõnestada vastupanuliikumise tagalat. NSV Liidu õhujõud pommitasid maapiirkondi ka napalmi ja fosforpommidega ning ilmselt kasutatid osal juhtudel närvigaasi ja muid sõjagaase. Joogiveeallikatesse visati mürgiseid aineid, mis põhjustasid inimeste ja kariloomade surma. Nõukogude sõjaväelinnakute ja tähtsamate objektide kaitseks paigutati ligi 20 miljonit maamiini, miine heideti helikopteritelt põllumajanduspiirkondadesse, et muuta maa harimiskõlbmatuks.

Korvpalliklubidel Balti liigas kuri karjas
1 Eesti korvpallimeeskonnad alustasid Balti liigat hädakuulutavalt kehvasti.
Kalev/Cramo sai tugevamas sarjas möödunud nädalal kindlalt lüüa Riia ASK meeskonnalt ja BC Šiauliailt. Üks vigastus ajab teist taga, täiskoosseisus pole kalevlased saanud üldse harjutada. Jätkuvad võõrjõu otsingud, et korvata oma mängijate puudusest põhjustatud lünki ja leida kuue Eesti korvpalluri kõrvale väärikat tugevust.
2 Kohati tundub võõrjõule lootmine tulekahju kustutamisena - ei ühendriiklane Nate Johnson ega sloveen Igor Jokic pole seda masti mehed, kelle abil võiks Kalev kahe nädala pärast algavas ULEB-i karikasarjas konkurentsi pakkuda.
210-215 cm pikkune keskmängija, kelle värbamise vajalikkusest rääkisid nii Kalevi peatreener Veselin Matic kui ka juht Ivar Valdmaa juba kevadel, pole ikka veel Tallinna lennuväljal maandunud.

Härrased, millisest vutikriisist me räägime? 
Järgmisel päeval pärast Eesti jalgpallikoondise 0: 1 kaotust Montenegrole lugesin sügava hämmastusega, kuidas päevalehed teatasid oma pealkirjades, et "õuduste aasta" ja "kriis" jätkub. Nojah, aga mis ajakirjanikel üle jääb, kui meie parimad jalgpallurid (Mart Poom, Andrei Stepanov jt) ning ka Eesti suurim vutikorüfee
Aivar Pohlak kasutavad olukorra kirjeldamisel samu negatiivseid sõnu. Pole siis imestada, kui suurima kodumaise jalgpalliveebi Soccerneti lugejatest tervelt 70 protsenti arvab, et oleme "sügavas kriisis", et mitte öelda otse: täitsa p s.
Kõrged ootused
Mina ei näe mingit kriisi. Küll aga ülepaisutatud ootusi. Kui innukalt otsisid leheneegrid ja vutiliidu asjapulgad vastust küsimusele: kuidas ometi taas võitma hakata? Vastus on üllatavalt lihtne. Tuleb mängida nõrgemate vastastega. Olgu peale, siin on tiba irooniat, kuid vähemalt sama palju ka tõde.

Miks spordijuhilt ei nõuta spordi tundmist? 
Olen viibinud korduvalt haiglaravil, ka olen käinud haiglas oma lastega. Kehakultuurlasena õppisin mõnevõrra meditsiini ja käisin kiirabihaigla traumapunktis arsti kõrval valves.
Ometi ei peeta seda kõike kogemuseks, mis lubaks mind arstina tööle võtta. Ka parameedikuna mitte, kuigi olen näinud kümneid eri raskusastmega traumasid.
Tallinna spordi- ja noorsooameti spordiosakonnas töötavad vanemspetsialistina ja peaspetsialistina keskharidusega viisakad noormehed. Mingit omandatud ega omandamisel olevat erialalist kõrgharidust vaja ei lähe! Isegi mitte ühelgi spordiosakonna töötajal, kes peaksid olema ju tipptasemel teadmiste ja kogemustega spordi arendajad, ei pea ametijuhendi järgi olema erialast kõrgharidust!

Olümpiatuld kandes täitub spordihullu unistus
Õiguse kanda Pekingi suveolümpiamängude tuld pälvis 54-aastane Tõnu Vaher, kes on läbi ja lõhki spordimees.
Kuressaare bussijuhil Vaheril olid reedest pühapäevani aasta kolm kõige tähtsamat päeva, sest ta võõrustas koos abilistega Saaremaa kolmepäevajooksul osalejaid.
Nädalavahetus sai aga Vaherile topelttähenduse: ta võitis reedel olümpiakomitee ja Samsungi korraldatud olümpiatule kandja konkursi, mis andis talle ainsa eestlasena õiguse sõita Pekingi mängude tõrvikut jooksujalu edasi viima.
"Püha müristus, oleksin konkursile peaaegu ära öelnud," ütles Vaher eile pärastlõunal, kui oli äsja lõpetanud kolmepäevajooksu paremate autasustamise. "Just reedel, kui mind Tallinna kutsuti, oli aasta kõige tähtsam päev - algas kolmepäevajooks, millest ma pole kordagi kõrvale jäänud ega tahtnud seda nüüdki vahele jätta."

AjaPeegel: Wembleyl lehvis sinimustvalge lipp
Uno Piir oli eelmisel sajandil kahtlemata üks Eesti silmapaistvamaid jalgpallitreenereid. Juba 1944. aastal tagus ta palli meeskonnas, mis kandis nime Kalevi Noored. Hiljem osales koos Kalevi meeskonnaga N Liidu meistrivõistlustel. Jalgpalli mängimise kõrvalt lõpetas Tartu riikliku ülikooli kehakultuuriteaduskonna.
Piir on tulnud neljakordseks Eesti NSV meistriks ja kahekordseks karikavõitjaks. Talle meeldis Inglismaa koolkond.
Söör Uno Piir juhendas kakskümmend seitse aastat tootmiskoondise Norma meeskonda.
Tema hoolealuste lapsed ja lapselapsed mängivad jalgpalli tänapäevani. Ta oli taasiseseisvunud Eesti jalgpallikoondise esimene peatreener.

Spordirahvast hakkab taas juhtima asekantsler
Kultuuriminister Laine Jänes hõikas välja, et järgmisest aastast taastatakse ministeeriumis spordi asekantsleri ametikoht.
Kõige tõenäolisem asekantsleri ametisse asuja on kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Tõnu Seil, kelle kandidatuuri toetavad ka tema erakonnakaaslased Reformierakonnast.
"Seil on noor hakkaja mees, mängime tema peale," ütles riigikogu liige Jaak Salumets, kes lubas riigikokku kandideerimisel võtta spordi asekantsleri koha taastamise üheks oma ülesandeks.
Seil ütles, et andis nõusoleku jätkata kõrgeima riikliku spordijuhina. "Saan paguneid juurde," ütles ta naljatades. "Rohkesti tööd ja vastutust ka."

Politseikadett Moonika Aava: võtan sporti senisest vabamalt
Viimasel paaril aastal pole Eesti odaviskerekordi omanikust Moonika Aavast olnud suurt midagi kuulda, kuid politseinikuks õppiv neiu pole oda nurka pannud.
Kuidas tekkis mõte õppida politseinikuks?
Andol (Aava kasuisa Ando Palginõmm - toim.) on üks politseinikust sugulane, kes seda ametit mulle soovitas. Odaviskele ei või ju päriselt loota. Mis siis saab, kui juhtub mõni tõsisem vigastus!? Politseiniku amet on huvitav. Mulle meeldib, et saan inimesi otseselt aidata. Samas on üks põhjus, miks just selle eriala valisin, see, et sisekaitseakadeemia politseikoolis õppides saab sporti teha ja end vormis hoida. Kontoris seda ei saa ju. Paikusel sain joosta ja jõusaalis käia, ainult oda ei saanud visata.
Kuidas õpingud sujuvad?
Pean tunnistama, et kõige parem õpilane ma olnud ei ole. Natuke laisk olen olnud. Aga järgmise aasta märtsis peaksin kooli lõpetama, edasi tuleb esialgu töötada mõned aastad nooremkonstaablina.

Kimi Räikkönen võitis Hamiltoni ja Alonso kahevõistluse! 
Vormel-1 MM-sarja viimane etapp, Brasiilia GP Interlagose ringrajal pakkus rabava lõpplahenduse. Kimi Räikkönen (pildil) võttis võidu ning koos sellega ühepunktilise eduga McLareni pilootide ees ka MM-tiitli.
Hamiltoni ei aidanud seitsmepunktine edu enne viimast etappi, sest ebaõnn jättis ta eile seitsmendaks. Ka tiitlikaitsja Fernando Alonso ei suutnud oma šanssi kasutada: tal olnuks eile vaja teist kohta, kuid mees jäi kolmandaks.
Nii võitis Räikkönen kogu hooaja kestnud Hamiltoni ja Alonso kahevõistluse ning tuli läbi aegade kolmanda soomlasena maailmameistriks. Tõenäoliselt ei jäänud Hamilton tiitlist ilma eile, vaid enne seda peetud Hiina GP-l, kus ta pidi meeskonna rumala vea tõttu katkestama.

Millega tegelevad vormel-1 meistrid? 
Paljud vormel-1 maailmameistrid on meie seast lahkunud. Mõned näited, millega tegelevad elus olevad meistrid, kellest osa on autospordile endiselt truud.

Hamiltoni ja Alonso ning McLareni ja Ferrari "kätš" andis hooajale värvi
Michael Schumacherit ei igatsetagi taga: vormel-1 MM-il jätkub soola ja pipart niigi.
Kui seitsmekordne maailmameister Michael Schumacher kiivri varna riputas, arvati, et MM-karussellis võtab maad hallus ja igavus. Vale puha: tänavune hooaeg on olnud ülimalt põnevus- ja intriigiderohke.
Kolme mehe - Fernando Alonso, Lewis Hamiltoni ja Kimi Räikköse - otsene rivaliteet võistlusrajal päädis alles viimase etapiga eile Interlagose rajal. Ka koduperenaistele pakkus hooaeg suurt huvi ja McLareni sõitjate arveteklaarimine meedias läks ka seltskonnaajakirjandusse.
Tagatipuks värvikas spionaažilugu McLareni ja Ferrari vahel, mis tõi Briti tiimile kaasa aegade suurima karistuse ja kestis suve hakust sügiseni. Igav?!
Vormel-1 hoiab ülal suur sponsorhuvi ja vägevad reklaamirahad. Aga ainult siis, kui need leiavad väljundi publiku - sealhulgas telepubliku - suuremas valmisolekus vormelitsirkust nautida. Vormelivürst, sarja turundusõiguste omanik Bernie

Martin Padar pani hooajale punkti sõjaväelaste MM-võiduga
Raskekaallane Martin Padar on pärast üheksanda kohaga lõppenud MM-i sattunud väga heasse hoogu: Birminghamis ja Rotterdamis tulid MK-sarja etapivõidud, eile pani ta hooajale kuldse punkti võites Indias toimunud sõjaväelaste maailmamängud. Finaalis alistas Padar tänavuse MM-võistluse pronksmedalimehe brasiillase Joao Schlitteri.
"Eks varem tehtud töö tõi nüüd võidud," kommenteeris Eesti judokoondise treener Aavo Põhjala. "Tegelikult oli Padar juba enne MM-i heas hoos, võites Saksamaa lahtised meistrivõistlused, kuid taktikalise vea tõttu jäi hea koht saamata."
Eesti judokoondise puhkab kuue aega raskest hooajast, seejärel hakatakse valmistuma olümpiahooajaks. "Padari valmistub olümpiaks. Ametlikult pole tal piletit käes, kuid sisuliselt võib selles 100% kindel olla. Teised - eeskätt Aleksei Budõlin ja Künter Rothberg - peavad selle nimel võitlema hakkama," rääkis Põhjala.

Kangur jälle vigastatud, Kalevile jälle kaotus
Balti korvpalliliigas võõrsil BC Šiauliaile 82: 93 alla jäänud Kalev/Cramo isikkooseisu tabasid uued tagasilöögid.
Hüppeliigese vigastusest paranenud Kristjan Kangur võttis kohtumise kolmandal veerandil hoo üles, kuid väänas teist jalga ja pidi taas pealtvaatajaks jääma.
Valmo Kriisa sai meesterüseluses löögi vastu suud ja istus pikka aega pingil.
"Üks vigastus ajab teist taga," kaebas Kalevi peatreener Veselin Matici tagasilöökide üle. "Suutsime küll alguses 3: 17 kaotusseisu jäädes seisu võrdustada, kuid lõpus nappis jõudu."
USA tagamängija Marlon Parmer tõi Kalevile 17 punkti, kuid Matici sõnul sai 35 minutit rüganud ühendriiklane vähe puhkust. Tanel Sokk jäi koju põlvevigastusest kosuma.

Võidukas Levadia tiitlist vaid nelja punkti kaugusel
Eesti jalgpalli meistrivõistlustel alistas tiitlikaitsja Levadia Tallinna Kalevi koguni 8: 0. Esimese pooltunni püsis mäng viigiseisus, kuid siis läks tõeliseks väravatesajuks.
"Mängu alguses läks meil vist liiga hästi, muutusime lohakaks ja tulid rumalad pallikaotused," lausus Tallinna Kalevi peatreener Aavo Sarap. "Meil oli küll ka palju mehi vigastuste või väsimuse tõttu väljas, kuid nii poleks ikkagi pidanud juhtuma."
Juhendaja sõnul oli meeskonnal veel kohtumise vaheajal plaan võõrustajate edu ära nullida, kuid see ei õnnestunud. "Mõtlesime distsiplineeritumalt mängida ja mängu justkui otsast alustada, aga läks nii, et lasime endale kohe poolaja alguses mitu väravat lüüa ja siis tasapisi murdusime," rääkis Sarap.

Selver hüpitas kardetud Kreeka klubi nagu sülelast
Hakka või uskuma Eesti võrkpallikoondise ja Tallinna Selveri peatreeneri Avo Keele juttu juuspeenest vormiajastusest.
Kui valitsev Eesti meister sai neljapäeval näotu mänguga Pärnu käest napi 3: 2 võidu, kinnitas Keel, et kõik treeningud on tehtud pühapäevasele Challenge Cupi mängule mõeldes.
Kolm päeva hiljem Audentese spordihalli kogunenud tuhatkond pealtvaatajat nägigi sootuks teistsugust Selverit. Kolmes geimis anti Kreeka meistrivõistlustel kuuendal kohal asuvale GS Lamiale vastavalt 23, 15 ja 20 punkti.
Platsi pikim mees tujutses
"Esimene geim oli vastastikune kompimine," kõneles mitmeid Lamia mänguvideoid analüüsinud Keel. "Teadsime, et vastaste ohtlikumad mehed on 210-sentimeetrine brasiillasest diagonaalründaja Ricardo Micieli ja Ukraina koondislasest nurgaründaja Oleksei Gatin. Nüüd nägid mehed aga oma silmaga, kuidas vastased tegutsevad. Video muudab alati kõik paremaks, tõsted kiiremaks ja nii edasi."

JAAN TROSS: enne kukub lennuk raekoja platsi kui Steris õnnetus juhtub
Inimeste hirmu kiirguse eest põhjustab nende teadmatus, sest tõenäosus, et Steri tehases õnnetus juhutub on pea olematu.
Kui Steris peaks midagi juhtuma, siis on Eestil selle õnnetuse likvideerimiseks teatav võimekus olemas ning tänasel päeval on see täiesti piisav. Võimaliku õnnetuse tõenäosuse ja selle tagajärgede hindamise põhjal võib öelda, et riskid Steri juures väga hästi maandatud.
Õnnetuse toimumise tõenäosuse ennustamine iseenesest on täielik spekulatsioon. Sama hästi võime öelda, et lennuk võib kukkuda keset raekoja platsi, mis on märksa tõenäolisem kui õnnetus Steri tehases.
Steri kompleksi ehituslik konstruktsioon on rajatud selliste nõuete järgi nagu tänasel päeval kogu maailmas tehakse. Paraku me lihtsalt elame sellisel ajastul, kus inimene ilma tehnoloogiata hakkama ei saa.

HELDUR MEERITS: nakkusohtlik populism Steri ümber
90-ndate lõpus osteti Rootsis tegutsev steriliseerimisettevõte suurema kala, hollandi firma Gammaster'i poolt. Tuli veelgi suurem kala, briti Isotron, ja ostis Gammasteri. Aastal 2002 rootsi tehas suleti ning kõik Skandinaavia kunded suunati Hollandis Edes asuvasse, samale firmale kuuluvasse tehasesse. Tekkinud turunišši püüdis end seada Steri, Eesti kapitalile tuginev firma.
Tänu headele ühendustele Rootsi ja Soomega oleks Eestis asuv tehas olnud võistlusvõimeliseks alternatiiviks hollandi tehasele.
Edasisestest juhtumistest on juba nii palju kirjutatud, et seda pole mõtet üle korrata. Oleme enda meelest asju korrektselt ajanud - ja seda on ka kohtud kinnitanud. "Delfi debiilik" näeb siin kahtlemata järjekordset JOKK-i. Mina siiski nii ei arva.
JOKK-nähtuste puhul lähevad vastuollu seaduse täht ja mõte. Kohukese-kampaania eesmärk oli igale selge. Samas ei suudetud korrektselt tõestada kellegi osalust ja süüd. Kuid ka teistele situatsioonidele püütakse JOKK-silti külge kleepida.
Näiteks kui kellelgi ei meeldi steriliserimistehas ning ta kohtus õigust ei saa, võib põhjuseks olla ka seaduse mõttest mittearusaamine. Kõik see tegelikult ei vääriks paberimäärimist. Kõneväärseks muutub Steri teema kahes seoses: kõigepealt rahva mõju poliitikute otsustele, aga ka poliitikute tegevusmotiivid.

MART RAUDSAAR: Ääremaa hääbumine - kas paratamatus? 
Neil päevil otsib Torgu vald Saaremaal uut vallavanemat. Nii kuulis avalikkus sellest, et Sõrve sääre tipus on halb mobiililevi - kõnelemata internetist - ja samuti ei näe seal hästi telekanaleid ega kuule korralikult raadiot.
Sellest sügisest ei läinud põhikoolist algkooliks muudetud Torgu kooli ühtegi õpilast. Kui Maalehe andmeil elas vallas veel seitse aastat tagasi 450 inimest, siis praeguseks on elanikkond kahanenud 380-ni. Muide, enne sõda oli vallas üle kolme tuhande elaniku.
Näib, et vald hääbub ja keegi ei soovi seal isegi vallavanema ametit pidada. Allakäigu jätkudes ootab ilmselt ees naabervallaga liitumine. Aga vaevalt et see Torgut inimestest tühjenevast ääremaa saatusest päästaks. Ometi seilati siit omal ajal üle mere Gotlandilt käiakive ostma. Või 11. sajandil rüüsteretkedele, teiste seas Rootsi ajaloolisse pealinna Sigtunasse.
Sigtuna muide elab seniajani väga hästi. Käisin seal viimati oktoobri alguses ning endiselt on avatud raamatupoed, tegutseb postkontor ja muuseum ning vähemalt kaks kohalikku majutusasutust. Kõigi tunnuste järgi keeb selles 8000 elanikuga linnakeses täisvereline elu. Huvitav, miks peaks Torgu vald olema kehvem?

ANDRES MÄE: Importelekter, avita! 
Eestit ees ootavast elektrienergia defitsiidist kõneldakse üha sagedamini. Juhul kui aastaks 2015 ei ole suudetud käiku anda uusi tootmisvõimsusi, tuleb hakata elektrit importima.
Toimivaid energiaühendusi arvestades saame elektrienergiat sisse osta Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt. Kas neil jätkub elektrit ekspordiks?
Soome impordib umbes kümnendiku vajaminevast elektrienergiast Venemaalt. Ja tarniks veelgi, sest nõudlus kasvab ja uue tuumajaama ehitus Olkiluotos on kavandatust pikemaks veninud. Kodumaiste tootjate ja keskkonna kaitseks ei ole Soome valitsus lubanud ehitada täiendavaid energiaühendusi Venemaaga, kuigi idanaabri suured energiatootjad on seda korduvalt taotlenud. Juhul kui Soomel tekikski elektrienergia ülejääk, mida Eestisse müüa, suudetaks ühe merealuse kaabli kaudu katta vaid osa meie vajadustest.
Läti ostab ligemale poole tarbitavast elektrienergiast sisse Eestist, Leedust ja Venemaalt. Tänavu juunis Riias toimunud energiajulgeoleku konverentsil arutasid lätlased tõsiselt kivisöel töötava elektrijaama rajamist (sama oli kõneks ka hiljutisel Eesti ja Läti presidendi kohtumisel). See pole sugugi utoopiline plaan, kui suudetakse tagada soodsa hinnaga söe import Ukrainast või Poolast ja lahendada saasteprobleem. Kivisöe põletamisel tekkivate heitgaaside käitlemise tehnoloogia on olemas (nt Norra pumpab elektrijaamade heitgaase tühjaks ammutatud naftamaardlatesse Põhjameres) ja Lätil on hea võimalus neid esimesena Balti riikidest kasutusele võtta.

KRISTER PARIS: Kuidas Poola rahvas kartulitest jagu sai
Aga ära tegid! Imetlusväärse jõudemonstratsiooniga on poolakad andnud oma juhtidele ülesande taastada arusaam Poolast kui õigusriigist.
Vaadates pühapäeva hilisõhtul parlamendivalimiste esimesi hääletustulemusi, olin täiesti lummatud. Enneolematu osalusprotsent pärast 1989. aastat ning täiesti veenev võit senisele opositsioonile. Keegi ei osanud midagi sellist ennustada enne, kui inimesed hakkasid üksteise järel valimisjaoskondadesse voorima.
Pühapäevane Poola käitus otsekui õpikunäide, miks tuleb demokraatiat pidada seni parimaks väljamõeldud valitsemisviisiks. Kui kaks aastat tagasi tegigi poolakate enamus vea ning laskis panna endale etteotsa autokraatlike instinktidega populistid, siis piisas ehmatusest, et viga ruttu parandada.
Isegi mitmetunnine järjekord Londoni saatkonnas ei suutnud neid koju ajada. Varssavis tuli aga inimesi oma arvamust avaldama nii massiliselt, et kahes jaoskonnas lõppesid valimissedelid. Nii mõnigi ei pidanud paljuks oma riigi päästmise nimel koguni välismaalt koju lennata.

Eesti multifilmid pole ETV-st kadunud
EPL-is (16.10) ilmunud Eda Posti artiklis "Eesti multifilmid on kadunud kui tina tuhka" avaldati eksitavat teavet, nagu ei oleks ETV-st võimalik vaadata Eesti multifilme. Tegelik olukord on teistsugune.
Tänavu on ETV näidanud Eesti multifilme 75 korral, kogumahus veidi üle 13 tunni. ETV eetris on olnud ka artiklis nimetatud multifilmid "Vennad Karusüdamed" ja "Teatriporgand".
EPL-i artiklis heidetakse ette, et näiteks "Klaabu" multifilme ei ole ETV-s ammu näidatud. Tegelikult on ETV "Klaabu" multifilme näidanud tänavu kokku kuuel korral, viimati alles 2. septembril.
Eelmisel aastal näitas ETV Eesti multifilme 96 korral, kogumahuga veidi üle 15 tunni, sealhulgas laste ja kogu pere multifilme 80 korral.

 "Oma" võib olla ka rootsikeelne
EPL avaldas 15. oktoobril Aili Aarelaiu kirjutise "Oma" saab olla ainult eestikeelne ". Autor kutsus üles tõmbama ühiskonna "omade" ja "võõraste" liikmete vahele selgeid piire nende emakeele alusel. Tsiteerin tema põhjendust: "Rajajoonte segiminekul "võõraga" ei ole "oma" eluvõimeline. Venekeelse eestimeelsuse kontseptsioon on selge näide piiride ümber udutamisest. Miks me ei kõnele rootsikeelsest eestimeelsusest? Absurd ju!"
Vastupidiselt dotsent Aarelaiule ei tundu mulle absurdne kõneleda näiteks rootsikeelsest eestimeelsusest. Sel aastal on rootsi rahvusvähemus Eestis vastavuses Eesti seadustega moodustanud kultuuriomavalitsuse, mille eesmärk on muu hulgas säilitada ja arendada rootsi keelt Eestis (vt võrgulehekülge www.eestirootslane.ee). Teisest küljest on rootsi keel saanud praktiliselt emakeeleks paljudele eestlastele, kelle vanemad või vanavanemad pidid maailmasõja ajal Rootsi põgenema. Minu arust tundub äärmiselt solvav kahelda nendesse rühmadesse kuuluvate inimeste "eestimeelsuses" sellel põhjusel, et nad kasutavad oma tegevuses eesti keele asemel muud keelt.

REPLIIK: Kinnisvarapräänikute aeg
Kinnisvaraturu kiire kasv on selleks korraks läbi ning tuleviku kohta jätkub arvamusi rohkemgi kui nendest huvitatud kuulajaid. Languse võimalus tähendab, et ostjate meelitamiseks mõeldakse välja järjest uusi präänikuid. Majaga auto kaasa andmine on juba kulunud trikk, samuti on kerge saada kortermajade juures kauba peale parkimiskoht ja keldriboks.
Viimase aja peamised meelitusvahendid seisnevad maksmise edasilükkamises: korteri kohe ostmise asemel võib mõnel puhul soetada optsiooni see hiljem omandada ning ühel juhul on pank ja kinnisvarafirma valmis võtma kolmeks aastaks poole laenumaksest enda kanda. Õige pea näeme, kas see viib ka vastutustundetu kulutamiseni. Ostjatel ei ole aga teha muud, kui käituda nagu teistegi kampaaniamüükide puhul ning endalt küsida, kas nad ka paremate turuolude korral ning ilma präänikuta soetaksid endale just selle omandi just selle hinnaga.

JUHTKIRI: Intellektuaalselt huvitav idee
Eesti võimuliit on hakanud arutama võimalust esitada Euroopas kõmuline soolo: võtta Eestis paralleelselt krooniga kasutusele euro. Endine rahandusminister Taavi Veskimägi tuli möödunud nädalal välja ideega hakata juba 2009. aastal riigile makse, töötajatele palka ja kauplustes kaupade eest maksma paralleelselt kroonidega ka eurodes. Tegemist pole pelga uitmõttega: ideed arutab ka Reformierakond ja rahandusministeeriumi töörühm.
Tõsi, idee minna eurole ühepoolselt üle pole sugugi uus.
Täpselt sama jutt oli päevakorral ka aastatuhande vahetusel, kuid näib, et tookord ei arutatud seda poliitilistes ringkondades nii tõsiselt kui nüüd. Ning toona püüdsid Eesti võimuparteid ka ilmselt praegusest enam hoiduda Euroopa Keskpanka ja Euroopa Komisjoni ärritamast. Euroopa Liit on ka seni end teravalt väljendanud näiteks Montenegro suhtes, kus euro käibib ühepoolselt.

Video: Kukruse tuhamäest tõuseb suitsu
Kukrusel tööl käivad inimesed avastasid täna hommikul, et aherainemäest tõuseb suitsu.
Nädalavahetusel häiris Kukruse elanikke tugev generaatorgaasi lõhn, vahendab ETV24.
Olukorraga tutvunud keskkonnasepetsialistide hinnagul pole mägi siiski uuesti põlema läinud, kuid mäe otsa ronida praegu ei soovitata.

Paide saab endale turvakaamerate süsteemi
Paide linn on saamas teisaldavate turvakaamerate võrgustikku, mis tõstab linnas turvalisust ning aitab tabada korrarikkujaid.
Abilinnapea Kaido Ivaski sõnul paigaldatakse viis pöördkaamerat linna neisse avalikesse kohtadesse, kus liigub kõige rohkem inimesi, kuid vajadusel saab nende asukohta ka muuta, teatas Paide avalike suhete juht.
"Kogu kaamerasüsteem on üles ehitatud raadiolingi süsteemil, mistõttu saab kaameraid paigutada peaaegu igale poole," ütles Ivask.
Esialgu hakkab uute kaamerate otsepilt jooksma linnavalitsusse, kus see salvestatakse, et vajadusel ka tagantjärgi õigusrikkujatele jälile saada. Samuti saab paroolidega kaamerapilti vaadata läbi Interneti.
"Kavas on sõlmida koostöölepingud ka turvafirmadega, et kaamerate otsepilti saaksid vaadata nii kontoris olevad turvatöötajad kui ka peagi käima mineva Paide wifivõrgu kaudu patrullreidil olevad ekipaažid," lisas Ivask.

Ergma jälgis kosmosesüstiku starti
Riigikogu esimees Ene Ergma, kes viibib NASA administratsiooni kutsel USAs tutvumisvisiidil Kennedy Kosmosekeskuses, jälgis täna kosmosesüstiku Endeavour STS-120 starti.
Eesti kosmosepoliitika töörühma juhi Ergma sõnul muutub kosmoses toimuv ka tavainimese jaoks üha olulisemaks, teatas riigikogu pressitalitus.
"Me adume õige pisut, kuivõrd on meie igapäevatoimingud kosmosega seotud," ütles Ergma, tuues näiteks telekommunikatsiooni ja satelliitnavigatsiooni.
Ergma nägemuses võiks ka Eesti firmad tulevikus kosmosetehnoloogiaga tegelema hakata ja selleks juba praegu ettevalmistusi alustada.
Tänavu 20. juunil kirjutati alla Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Eesti koostöölepe kosmose alal ning Ergma hinnangul võib Eesti saada edu korral aastaks 2015 ESA täisliikmeks.

Newcastle'i tõbe on leitud lindudel üle Eesti
Ohtlikku Newcastle'i tõbe on lisaks Talleggi kanala lindudele avastatud ka üle mujal üle Eesti.
Viirust on näiteks avastatud mitmetel tuvidel, mis näitab, et see on levinud ka vabasse loodusesse, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.
Veterinaar- ja toiduamet teatas täna, et 200 000 Talleggi kana võib oodata gaasisurm, kui peaks leidma kinnitust, et nad on viirusega nakatunud.
See kas linnud hukatakse või mitte, sõltub haiguse ägedusest.
Newcastle'i tõbi ei ole inimesele ohtlik ning Talleggi mune võib edasi süüa. Isegi haigestunud kanade munade söömine on inimesele ohutu.

Kohus mõistis Küprosel kelneri tapmises kahtlustatud eestlase õigeks
Kohus mõistis õigeks eestlase, keda kahtlustati märtsis Küprosel Paphose kuurordis liiga suure joogiarve pärast kelneri.
Mehe õigeksmõistmisest teatasid Kanal 2 uudistesaadet Reporter Küprosel elavad eestlased.
26-aastane Aivar läks märtsis 35-aastase kelneri Roberto Rotiga kaklema, kui viimane esitas talle 150 Küprose naela (4050 krooni) suuruse arve, mida ta pidas liiga suureks. Küprose kabareesid, kus meestelt võetakse naiste seltskonnas joomise eest eraldi tasu, peetakse kurikuulsalt kalliteks.
Politsei ütles toona, et eestlane hakkas kahte kelnerit rusikatega peksma, mille tagajärjel kukkus Roti põrandale ja sai surmava peahaava. Roti suri teel haiglasse. Teine kelner pääses käeluumurruga.
Eestlane viibis pärast kaklust haiglas ja Nicosia politsei sai ta vahistada alles 3. aprillil.

Ekspert: sagenenud on AIDSi diagnoosimine
Tervise arengu instituudi (TAI) HIV-AIDSi eksperdi Kristi Rüütli sõnul on sel aastal sagenenud AIDSi diagnooside hulk, sest 1990. aastate lõpul nakatunud narkomaanid jõuavad viiruse sellesse faasi.
AIDS on sellel aastal instituudi andmetel diagnoositud 29 inimesel. Neist enamik on saanud diagnoosi Tallinnas, kus on lisandunud 16 haiget.
Rüütel rääkis Päevaleht Online'ile, et võib eeldada AIDSi diagnooside kasvu järgnevatel aastatel, kuna haigus on aeglase kuluga ja tegemist on selle viiruse eripäraga. Samuti võib Rüütli sõnul lähiajal tõusta tuberkuloosi juhtumite arv HIVga nakatunute seas - hetkel on see aasta aastalt tõusnud.
HIVga nakatumise osas on Rüütli hinnangul olukord suhteliselt stabiilsena püsinud mitu aastat. "Viirusega nakatunute arv ei ole oluliselt tõusnud ega ka langenud. Põhjus, miks arv selline püsib on selles, et me propageerime pidevalt HIVi testimist ja seega avastatakse ka uusi juhtumeid," lisas ta.

Purjus nooruk marssis Tartus ringi püstolkuulipilduja makett õlal
Tartus pidasid politseinikud ööl vastu pühapäeva kinni ja viisid kainenema noormehe, kes jalutas tänaval püstolkuulipilduja imitatsiooniga.
"Politsei sai kella 3.45 ajal teate, et üks möödasõitja oli näinud Ujula tänaval Kroonuaia silla poole suundunud meest, kes vehkis relvataolise esemega," ütles Päevaleht Online'ile Lõuna-politsei pressiesindaja Ave Lillemäe.
Lillemäe sõnul jõudis politseipatrull sündmuskohale kahe minutiga ja märkas kirjeldusele vastavat meest, kellel oli käes automaatrelva meenutav ese.
Politseinikud pidasid 24-aastase noormehe kinni ja viisid ta arestimajja kainenema. Relva meenutavaks esemeks osutus püstolkuulipilduja imitatsioon.

Loode-Eesti keskkonnareostuse kriminaalasi läheb lõpetamisele
Üle pooleteise aasta tagasi Loode-Eestit tabanud keskkonnareostuse kriminaalasi läheb lõpetamisele, kuna praeguse ajani pole leitud kahtlustavaid.
Juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp ütles Päevaleht Online'ile, et praeguseks hetkeks on toimik jõudnud keskkriminaalpolitseist prokuratuuri kriminaalasja lõpetamise määruse projektiga.
"Kõik õigusabipalved, mis puudutavad niinimetatud Loode-Eesti ranniku keskkonnareostust ei ole laekunud," märkis Lepp ja lisas, et kahtlusaluseid pole suudetud tuvastada.
Eesti vabariik saatis välisriikidele reostuse uurimiseks 20 õiguspalvet. Üheks võimalikuks kahtlusaluseks oli pärast reostuse ilmnemist Libeeria lipu all sõitev tanker Flawless, kuid sellelt mullu veebruaris võetud kütuseproovid ei võimaldanud kindlalt väita, et just see tanker oli reostuse põhjustajaks.

Tallinnas hukkus 13. korruselt alla hüpanud mees
Tallinnas hüppas mees laupäeva õhtul maja 13. korruselt alla ja hukkus sündmuskohal.
Laupäeval sai Põhja-politsei teate, et Tallinnas Akadeemia teel on leitud mehe surnukeha. Sündmuskohal selgus, et elumaja 13. korruselt oli alla hüpanud mees, kes hukkus sündmuskohal.
Hukkunul vägivalla tundemärke ei tuvastatud, seega hetkel politsei poolt menetlust alustatud pole. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Mullu jõuluajal inimese tapnud roolijoodik läheb vangi
Tartu maakohus mõistis vangi noormehe, kes põhjustas möödunud aastal jõulude ajal purjus peaga liiklusõnnetuse, milles hukkus noor naine.
Kohus karistas 19-aastast Jürgen Vommi kolmeaastase vangistusega, millest reaalselt tuleb tal ära istuda poolteist aastat. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Vomm ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Lisaks peab Vomm tasuma kannatanu kasuks kokku 119 410 krooni ning menetluskuludena kokku 15 623 krooni.
Süüdistuse järgi juhtis alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta Vomm eelmise aasta 23. detsembril kella 10.52 ajal Tartumaal Nõo vallas Jõhvi-Tartu-Valga maanteel suverehvidega autot BMW 525.
Vomm kaotas sirgel jäisel teel juhitavuse ja tema auto kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastusõitnud Volkwagen Golfiga. VW Golfi juhtinud 1981. aastal sündinud Katariina hukkus sündmuskohal ja Vommi kaassõitja, 1988. aastal sündinud Marko sai pikaajalise tervisekahjustuse.

Uspenski hinnangul valimistulemused Vene-Eesti suhteid ei mõjuta
Riigikogu Eesti-Vene parlamendirühma esimehe Peeter Tulviste sõnul arvas Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski, et presidendi valimiste tulemused riigi välispoliitikat mõjutama ei hakka.
Täna Uspenskiga kohtunud Tulviste ütles Päevaleht Online'ile, et tegemist oli esimese Eesti-Vene parlamendirühma kohtumisega Vene suursaadikuga selle riigikogu koosseisu jooksul, kuna suhted kahe riigi vahel on keerulised.
Probleemkohtadest arutati kohtumisel piiriületusraskusi autodega ning Eesti ajaloolaste piiratud ligipääsu Vene arhiividele.
Kohtumise peamiseks põhjuseks oli Tulviste sõnul siiski soov teada saada, kuidas võiks Uspenski hinnangul Venemaa presidendivalimiste tulemused mõjutada naaberriigi suhteid Eestiga.
"Vene suursaadik arvas, et valimistulemused riigi välispoliitikat mõjutama ei hakka," märkis Tulviste.

Suri kindralmajor Vello Vare
Reedel suri 84-aastasena eestikeelse sõjandusterminoloogia kujundaja kindralmajor Vello Vare.
Vello Vare sündis 4. aprillil 1923. aastal Järvamaal Käru vallas. Alates 1941. aastast teenis ta Nõukogude armees.
1950. aastal lõpetas ta Moskvas Frunze-nimelise sõjaväeakadeemia. Hiljem töötas ta samas koolis õppejõu, vanemteaduri ja õpperühma juhina.
1970. aastal sai ta sõjateaduste doktoriks ning 1977. aastal kindralmajoriks.
Ta on koostanud mitmeid sõjandusalaseid sõnastikke, pannes sedasi aluse eestikeelsele sõjandusterminoloogiale.
Aastail 1976-1988 oli ta toonase Eesti NSV tsiviilkaitsestaabi ülem ning seejärel ajalooinstituudi teadur.
1989-1991 oli ta Nõukogude Liidu rahvasaadik.
Aastail 1991-1999 töötas Vare välisministeeriumis nõunikuna.
Vello Vare on transiidiärimehe Raivo Vare isa.

Kokk: minu lahkumine oli ammu teada
Eesti Päevalehe vastutava väljaandja ja peadirektori Aavo Koka sõnul oli tema lahkumine Päevalehe juhi kohalt järgmise aasta 11. märtsil teada juba 2005. aastal, kui ta oma lepingut uuendas.
"Asusin Päevalehte 2002. aasta märtsis kolmeaastase töölepinguga. Minu esmane plaan oligi tegutseda kolm aastat ja siis lahkuda. Kuid mitmed olulised asjad olid kolme aasta pärast nii pooleli, et lahkumine ei tundunud õige. Eelkõige tahtsin tõendada, et Päevaleht on jätkuvalt kasumisuutlik ettevõte," ütles Aavo Kokk kommentaariks täna ilmunud uudistele.
"Nii sõlmisin 2005. aastal uue kolmeaastase lepingu, teades kindlalt, et pärast seda ma Päevalehe peadirektori ametikohal enam ei jätka," lisas Kokk.
"Miks? Esiteks sellepärast, et ma tahan elada ühe elu sees võimalikult palju elusid. Kuus aastat ühes firmas on ligi 10% inimese aktiivsest elueast ja seda on täitsa palju. Teiseks on Päevalehes terve hulk andekaid juhte, kellele on vaja anda võimalusi juhtida," lisas ta.

Video: liiklusõnnetus Pronksi tänaval tekitas segadust
Esimesel pilgul tundus arusaamatu, miks on järelkonteineri ja Poola numbrimärgiga veoauto Pronksi tänaval blokeerinud ühe Tartu maantee poole mineva suuna ning sellest pisut eemal kõrvalteel väike punane sõiduauto.
Lähemal uurimisel selgus, et tegemist oli liiklusõnnetusega, millesse olid sattunud veokit juhtinud poolakas ning sõiduautot juhtinud soomlane.
Sõiduauto vasakpoolse tagaratta lähedal olid näha kriimud, muid kahjustusi ei paistnud.
Asjaosalised olid enda sõnul ka politseile helistanud ning ootasid neid nüüd õnnetust regisitreerima.
Aeg muidkui möödus ja politseist polnud märkigi. Vahepeal tegid asjaosalised autode dokumentidest pilte, helistasid taaskord politseile ning jätkasid ootamist.

Tallinn: 69% linlastest pooldab alkoholi müügiloa äravõtmist
Tallinna linnavõimude kinnitusel selgub 503 inimest hõlmanud uuringust, et 69% tallinlastest toetab alkoholi müügiloa ära võtmist kauplustelt.
Uuringu tulemusena selgus, et alkoholi müügiloa äravõtmist kaupluselt, mis on müünud alaealisele alkoholi vähemalt kaks korda, toetab 69% küsitletutest. Sammu ei toeta 28% ning seisukohta ei oma 3%, teatas Tallinna linnavalitsus.
15-17 aastaste seas toetab kindlasti müügiloa äravõtmist 15%, enam kui 55-aastastest 52%. Naiste seas on kindlate toetajate osakaal veidi kõrgem kui meeste seas.
Telefoniküsitlus viidi läbi selle aasta 12.-15.oktoobrini ja hõlmas elanikkonda vanuses 15-74 aastat. Vastanutest 46% olid mehed ja 54% naised, neist eestlasi 55% ja venelasi 40%. Ühtekokku küsitleti 503 tallinlast.

Ansip: kodakondsuse seadust me ei muuda
Eesti peaminister Andrus Ansip ei toeta kodakondsuse seaduse muutmise ideed, mis oleks võimaldanud inimestel sooritada põhiseaduse tundmise eksam näiteks vene keeles.
"Muudatusi seaduses ei tule," ütles Ansip täna Raadio 4 otseeetris. Ta lisas, et naturaliseerimise kaudu kodakondsuse saamine on kõige liberaalsem moodus kodakondsuse saamiseks Euroopas.
"Mina ei näe, et eksami sooritamine eesti keeles takistaks põhiseaduse sisulist tundmist, kuna eesti keele tundmine on vajalik igal juhul," märkis valitusjuht.
Ta lisas, et tegelikuks probleemiks on mitte-eestlastele objektiivse info võimaldamine. "Ma pooldan Raadio-4, kuid televisiooniga pole lood nii head nii," sõnas peaminister.
Ta kinnitas veelkord, et ETV-2 hakatakse tegelema, kuid ta ei olnud kanali tuleviku suhtes eriti optimistlik, sest loodav kanal hakkab konkureerima rikkamate vene telekanalitega, mille ressursid lubavad teha kvaliteetsemaid saateid.

Eesti migrantide tüli Iirimaal lõppes pussitamisega
Iiri politsei süüdistab 23-aastast Eesti kodanikku Nikita Zaitsevit oma korterikaaslase pussitamises ja eluohtliku kehavigastuse tekitamises.
Samuti Eestist pärit ohver, 35-aastane Oleg Korikov, viibib praegu Portlaoise haiglas kriitilises seisundis, kirjutab independent.ie.
Zaitsev astus Portlaoise ringkonnakohtu ette ning teda süüdistatakse oma endisele korterikaaslasele raske vigastuse tekitamises.
Politsei sai teate vigastatud mehest pühapäeval, kohaliku aja järgi kell 12.30. Korikovi oli ühel korral rinda pussitatud.
Zaitsevit hoitakse eelvanglas 26. oktoobrini.

Schwarzenegger Eestisse ei tule
California kuberner Arnold Schwarzenegger ei saa Tallinnas toimuvale Balti Arengufoorumile tulla tiheda graafiku tõttu.
"California kuberner sai kutse Balti Arengufoorumile, kuid teatas, et ei saa tulla ja viitas tihedale graafikule," ütles ürituse korraldaja Helena Zimmerdahl Torgerson Eesti Päevaleht Online'ile.
Torgerson rõhutas, et Arnold Schwarzeneggeri puudumine ei mõjuta foorumi kaalukust. "Foorumist võtavad osa kaks peaministrit ja mitu kõrget ametnikku, ning me oleme selle üle uhked," selgitas Torgerson.
Tippkohtumine toimub 4.-6. novembrini Tallinnas ja sellest võtavad osa ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip.
Tippkohtumise kliimamuutustele ja energeetikale pühendatud arutlusringis osalevad veel Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, Euroopa Komisjoni energiavolinik Andris Piebalgs ja Taani keskkonnaminister Connie Hedegaard.

Riigiprokurör taandati Vladimir Razumovski süüasjast
Harju maakohus rahuldas täna vandeadvokaat Aadu Luberg taotluse taandada riigiprokurör Laura Feldmanis veterinaarameti eksjuhi Vladimir Razumovski ja tema kaaslaste süüasjast.
Harju maakohtu pressiesindaja Dagne Hanschmidt ütles Päevaleht Online'ile, et Feldmanis taandati tõepoolest Razumovski süüasjast.
Luberg leidis oma taotluses, et antud asjas ei ole riigiprokurör olnud objektiivne, kuna lõpetas 2006. aasta sügisel samas süüasjas menetluse kuue isiku ja kahe firma suhtes oportuniteedi põhimõttel ja soovib nüüd neid isikuid kohtusse Razumovski protsessile tunnistama. Luberg viitas, et seoses menetlusliku olukorraga ei saa neid isikuid võtta vastutusele teadvalt valeütluste andmisest keeldumise eest.
Kohus nentis, et isikud, kelle suhtes 2006. aasta sügisel lõpetati kriminaalmenetlus, on kohtusse kutsutavate tunnistajate nimekirjas.

Autojuht kihutas 81 km/h lubatust kiiremini
Esmaspäeval pidas politsei Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas kinni auto, mille liikumiskiiruseks mõõdeti 131 km/h.
Kuna tegemist on elurajooniga, siis ületas Audi 100 roolis olnud 1978. aastal sündinud Andrei elamurajoonis liiklemiseks lubatud piirkiirust 81km/h võrra.
Jõhvi politseiosakonna Ahtme piirkonna patrullijate sõnul põhjendas Andrei oma sõidukiirust sellega, et sõitis isale järele. Oma põhjendust täpsustada Andrei politseile ei soovinud.
Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus ütles, et Andreil on see teistkordne samalaadne õiguserikkumine - eelmine pandi toime 2006.a oktoobris.

Õhupüssiga relvastatud varas andis pärast läbirääkimisi alla
Esmaspäeval murdis mees sisse võõrasse korterisse, hõivas peremehe õhkrelva ning asus sellega sündmuspaigale saabunud turvatöötajaid ja korteriperemeest ähvardama.
Esmaspäeval kell 10.53 saabus turvafirma G4S Eesti juhtimiskeskusse sissetungihäire ühe tallinlase Pelgulinnas asuvast kodust. Sündmuskohale saadetud patrullekipaaži turvatöötajad avastasid hoone esimesel korrusel lahti murtud akna ning seina najale tõstetud redeli.
Kuna turvatöötajatel tekkis kahtlus, et sissemurdja võib veel majas olla, võtsid turvatöötajad korteri kuni peremehe saabumiseni valve alla. Seejärel koos peremehega majja sisenenud turvatöötaja märkas koridoris meest, kes sihtis neid relvataolise esemega. Ukselt tagasi tõmbunud turvatöötaja teavitas tekkinud olukorrast koheselt politseid.
Seejärel asus turvatöötaja sissemurdjaga läbirääkimisi pidama, et viimane vabatahtlikult vastupanust ja relvast loobuks. Pärast mõnda aega kestnud läbirääkimisi väljus sissemurdja hoonest ja loovutas relva, milleks osutus majaperemehe pneumopüss.

Kuressaare hakkab võitlema nudistide ja islami terroristidega
Kuressaare linnavalitsuses on väljatöötamisel linna avaliku korra ja heakorra eeskirjad, kus ühe uuendusena keelatakse näiteks füüsiline alastiolek Kuressaare rannas.
Kuressaare linna heakorra järelevalvespetsialist Lembit Rätsep põhjendas täienduste sisseviimist linna heakorra ja avaliku korra eeskirjadesse sellega, et praeguses redaktsioonis on need dokumendid ajale jalgu jäänud, kirjutab Meie Maa.
Uuendustest rääkides tõi Rätsep näiteks, et esimest korda käsitleb linna avaliku korra eeskiri käitumist Kuressaare supelrannas: "Me ikkagi ei tahaks, et meie väikeses rannas inimesed end füüsiliselt täielikult paljaks võtaksid," rääkis ta, "Meie linna kontekstis selline alastiolek avalikus kohas ikka peale ei lähe. Mis juhtuks, kui me kõik näiteks hakkaksime Titerannas paljaste pepudega ringi jooksma?"

Põhja politsei konfiskeeris rekordkoguse kokaiini
Põhja politsei tabas seni suurima koguse kokaiini, mida kaks meest üritasid Lätist Eestusse toimetada.
Süüdistuse kohaselt toimetasid 43-aastane Valeri ja 31-aastane Läti kodanik Jevgenjis käesoleva aasta aprillis Lätist Eestisse ligikaudu kilo kokaiini, mida soovisid siin müüa, teatas Põhja ringkonnaprokuratuur.
Põhja prefektuuri narkopolitseinikud pidasid Valeri 12. aprillil Tallinnas Kopli piirkonnas kinni ning tema valduses olnud garaaži läbiotsimise käigus konfiskeeriti 998 grammi kokaiini ja 1 600 ecstasy tabletti. Jevgenijs peeti samal päeval kinni Ikla piiripunktis, kui ta üritas Eestist lahkuda.
Mehelt võeti ära sularaha summas 42 500 eurot.
Põhja ringkonnaprokurör Rita Sinivälja sõnul on Valeri garaažist leitud ja ära võetud narkokoguse hind tänavamüügis ligikaudu 1,5 miljonit krooni. "Nii suur kogus narkootilist ainet oli suure tõenäosusega mõeldud vahendamiseks ning sellise tegevusega soovisid süüdistatavad teenida suurt rahalist tulu," lisas prokurör.

Politsei kahtlustab Ahja mõisahoone põlengus nelja noort
Põlva politsei on esitanud seoses Ahja mõisahoone põlenguga kahtlustuse neljale Põlvamaaga seotud noorele, kes põlengu ööl omavoliliselt mõisahoones viibisid.
Lõuna Politseiprefektuuri pressiesindaja Ave Lillemäe teatas, et tänaseks on Põlva politsei esitanud kahtlustuse kolmele isikule, neljas isik on kuriteos kahtlustatavana 48-ks tunniks kinni peetud.
Lillemäe teatel on kõik kahtlustavad noored inimesed, kellest kolm on alaealised. Kõik neli on mõisahoones viibimise fakti tunnistanud ning nende suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld.
Lillemäe sõnul rohkem infot politsei ega prokuratuur hetkel eeluurimise huvides avaldada ei saa.
Ahja mõis põles ööl vastu 9. oktoobrit ning päästeteenistus alustas samal päeval kriminaalmenetlust. Alates 10. oktoobrist anti kriminaalasi menetluse jätkamiseks politseile.

Pihl: põhiline on mitte karistamine, vaid kaasamine
Siseminister Jüri Pihli sõnul on turvalisuspoliitika põhisuundade eelnõu põhimõte mitte inimeste karistamine, vaid ohtude ära hoidmine ja inimeste koostööle kaasamine.
"Selle põhimõte on see, et mitte karistada inimesi, vaid ära hoida ohte, neid õigel ajal vältida ja kaasata inimesi koostööle - nii avalikku sektorit, erasektorit kui ka mittetulundusühinguid," rääkis Pihl ETV hommikusaates Terevisioon eelmisel nädalal valitsuse heakskiidu saanud turvalisuspoliitika põhisuundade eelnõust, kirjutab ETV24.
"Ja üks mõte on veel sellel juures - et siseminister, siseministeerium, kes on selline koordineerivas rollis, iga aasta alguses annab parlamendile aru, kuidas olukord turvalisusega on, et ka et meie parlament oskaks anda suuniseid täitevvõimule," lisas ta.

Saaremaa nunnaklooster alustab tegevust juulis
Eesti regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutuse (ERKAS) korraldatud Ööriku nunnakloostri teabepäevale kogunes vaid kümmekond inimest.
EAÕK ülempreester Andreas Põld ütles, et nunnakloostri rajamisel on euroraha taotlemisel peamiseks probleemiks projekti tasuvuse nõue, sest kloostri puhul on kasumlikkus välistatud, kirjutab Oma Saar.
Põld ütles, et sõltumata sellest, kas abiraha õnnestub saada või mitte, näeb kiriku miinimumprogramm ette avada Öörikul järgmise aasta juulis kolme liikmega nunnaklooster.
Kloostri juhendajaks saab välismaalasest endine ülikooli professor, kes on vajadusel valmis ära õppima ka eesti keele.

Pihl ei nõustunud Kuressaare politseinike arvu suurendamisega
Siseminister Jüri Pihl lükkas tagasi Kuressaare linnavolikogu taotluse suurendada politseinike arvu, osutades, et Kuressaare politseijaoskonnas on täitmata kuus ametikohta, kirjutab Meie Maa.
"Analüüsides Kuressaare politseijaoskonna tegevust, peab märkima, et Kuressaare politseijaoskonnas on tänasel päeval täitmata kuus ametikohta, mis moodustab 14% isikkoosseisust," viitas siseminister Jüri Pihl Kuressaare linnavolikogu esimehele Toomas Takkisele saadetud kirjas. "Seega ei anna täiendavate ametikohtade loomine soovitud tulemust, vaid loob täiendava vakantsi. Eelkõige on vaja Kuressaare politseijaoskonnal täita olemasolev koosseis, mis annab võrreldes tänase päevaga juurde olulise ressursi avaliku korra tagamisel."
Pihl märkis, et Kuressaare politseijaoskond on kaasanud aktiivselt korrakaitsesse abipolitseinikke ning Lääne piirivalvepiirkonna ametnikke, kes osalevad just avaliku korra tagamisel patrullide koosseisus.

Liinibussil tuli sõidu ajal ratas alt
Pühapäeval Pärnust Rakveresse sõitnud AS Marsruudi liinibussil tuli sõidu ajal ratas alt ja riivas maanteel vastu sõitnud autot, firma oletusel võis õnnetuse põhjustada bussil rehve vahetanud mehaanikute hooletus.
"Sõitsime bussiga kella 15.15 paiku Tootsist välja, kui kuulsin paar kilomeetrit alevist Soone küla tee otsas suurt kriginat," meenutas pühapäeval Pärnust kell 14.20 väljunud AS Marsruudi liinibussiga Rakveresse sõitnud Evi Hendrikson ajalehele Pärnu Postimees, "Hetk hiljem nägin, kuidas bussi vasakpoolne tagumine ratas veeres vastutuleva sõiduauto poole. Buss liikus õnnetuse hetkel umbes 30 kilomeetrit tunnis."
Bussijuht teatas õnnetusest Pärnusse, kust saadeti 15 sõitja edasi toimetamiseks asendusbuss, mis saabus rohkem kui tund hiljem.
"Õnnetuse põhjust on vara öelda," ütles AS Marsruudi juhataja Rene Must, "Fakt on, et bussile pandi eelmisel nädalal töökojas talverehvid alla ja tihvtid olid murdunud. Võimalik, et rattavahetusel keerasid meie busse hooldava firma mehaanikud poldid puruks."

Viinamarjadega tuli kaasa võõras ämblik
Punaste viinamarjade kobarast pudenenud läikivmust ämblik vallandas Tartu peres ämblikupalaviku ja röövis vähimagi viinamarjaisu.
Kui Annika Kraav Ujula Konsumist ostetud viinamarjad kilekotist välja tõstis, pudenes kapile silmatorkava välimusega ämblik ja pererahva hinge sugenes kartus, et eestimaine mutukas see küll ei ole, kirjutab Tartu Postimees.
Enne poelt aru pärimist otsustasid vastsed ämblikuomanikud kahtlustele kinnitust saada ja läkitasid ämblikust tehtud fotod Tartu ülikooli zooloogiaprofessorile Toomas Tammearule. Et Tammearu end ämblike alal ülemäära kindlalt ei tunne, pöördus ta Soome ämbliku-uurija Seppo Kopose poole, kes vastas, et musta lesega tegu siiski ei ole, ja arvas selle olevat Steatoda paykulliana.
Tammearu teada liigil eestikeelset nime pole ja Eestis see liik ei ela, keraämbliklaste sugukonda kuuluva liigi emaste isendite hammustus võivat olla mürgine, kuid see pole võrreldav musta lese hammustusega.

Kalaeksportijad said altkäemaksu andes seaduseid rikkuda
Kõrge ametnik sattus 276 105 krooni altkäemaksu võtmise eest kohtu alla.
Eile hakkas prokurör Laura Feldmanis ette lugema üle poolesajaleheküljelist altkäemaksu võtmise, vahendamise ning andmise süüdistust kümnele eraisikule ja viiele kalatooteid eksportivale firmale.
Süüdistuse järgi nõudis veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Vladimir Razumovski odavamat transpordivõimalust kasutada soovinud ekspordifirmadelt altkäemaksu, sellest keeldumise korral saatis termovaguneid kontrollima veterinaarkontrolli.
Termovagunitega odavam
Prokurör süüdistab Razumovskit skeemi väljamõtlemises, kuidas kalaeksportijad sundseisu panna. Peadirektori asetäitjana pidi Razumovski muude kohustuste seas lahendama ka termovagunitega Venemaale ja Ukrainasse kala eksportimise küsimusi ning otsustas hakata küsima kala eksportiva firma käest iga sinna suunduva termovaguni pealt raha.

Razumovski advokaat tahab riigiprokuröri taandamist
Vandeadvokaat Aadu Luberg taotles esmaspäeval Harju maakohtus riigiprokurör Laura Feldmanise taandamist ligi 300 000 krooni altkäemaksu võtmises süüdistatava veterinaarameti eksjuhi Vladimir Razumovski ja tema kaaslaste süüasjast.
Lubergi hinnangul ei ole riigiprokurör Feldmanis objektiivne, sest ta lõpetas samas süüasjas viie mehe ja kahe firma suhtes menetluse oportunismi põhimõttel ning lisas kriminaalasjast pääsenud mehed tunnistajate nimekirja.
Lubergi taotlusega olid nõus ka teiste süüdistatavate advokaadid, kuid riigiprokurör Feldmanise hinnangul oli taotlus põhjendamatu ning ta leidis, et see tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik Valeri Lõõnik teeb Lubergi taotluse kohta määruse teisipäeval.

Merko avalikustas börsile prokuratuuri esitatud kahtlustuste sisu
AS Merko Ehitus ja Toomas Annus avaldasid eile Tallinna Börsile saadetud teates neile esitatud kahtlustuse sisukokkuvõtte koos omapoolse lühikommentaariga.
Teates kommenteeritakse väidetavat altkäemaksu lubamist Villu Reiljanile, Kalev Kangurile ja Ester Tuiksoole. Samuti Toomas Annuse kahtlustust usalduse kuritarvitamises.
Kahtlustus seob otseselt ka Merko ja Kalev Kanguri - väidetavalt müüs ettevõte talle korteri alla turuhinna. "Aktsiaselts Merko Ehitus on müünud korteri aadressil Lossi 18/Soone 3 Tallinnas maksumusega 1 000 000 krooni 30.12.2003 aktsiaseltsile Hansa Liising Eesti, mille liisinguvõtjaks oli osaühing Sootel, kes omakorda olevat müünud selle korteri 07.02.2005 Kalev Kangurile," seisab börsiteates. Merko väidab vastu, et ei ole kunagi Kalev Kangurile korterit müünud, ja kinnitab, et ei ole mitte mingil moel seotud AS-i Hansa Liising Eesti, osaühingu Sootel ja Kalev Kanguri vaheliste tehingutega.

Eestikeelne õpe vene koolis: Kalevipoeg, Tätte, Koit ja Hämarik
Tunnis läheb õpilastel õpetaja jutust paljugi kõrvust mööda. Õpetaja järjekindlus istutab tasapisi ka teadmisi.
1. tund - kirikukirjandus
Läänemere gümnaasiumi 10.a klass, eesti kirjandus, sügissemestri teine tund
Tund algab suure mõistatus-mänguga. Õpetaja Kristi Mõisja räägib eesti keeles, mõistatused on ta lubanud kodus vene keeles ette valmistada. Mõistatusi sajab igast pingist (loodetavasti ei ole õpetaja lapsi ette hoiatanud, et tundi tuleb ajakirjanik!) ja õpetaja kiidab lakkamatult. Õpetaja püüab panna mõistatusi ja vanasõnu ka eesti keelde, nagu ka vastuseid.
Kristi - nii kutsuvad noort eestlannat nii õpilased kui ka kooli turvamees - hoiatab ette, et esimesed tunnid on sissejuhatavad loengud ega ole väga huvitavad. Kristi räägib aeglaselt, iga sõna rõhutades.

Võimuliit semmib ideega kasutada krooniga samal ajal ka euroraha
Reformierakond: parteis on paralleel-valuuta ideed juba varem arutatud.
Eelmisel nädalal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitiku Taavi Veskimäe poolt lendu lastud idee kaaluda krooni kõrval samal ajal ka euro kasutamise võimalust pole lihtsalt uitmõte. Asja on sügisel arutatud ka Reformierakonnas ning nüüd tegelevad rahandusministeerium ja peaministri lähikond selle võimalikkuse selgitamisega.
Veskimäe arusaama kohaselt võiks Eesti võtta euro krooni kõrval kasutusele juba enne, kui inflatsioonitase võimaldaks ametlikult liituda euroalaga.
Ligi: pigem oleme skeptilised
Pärast seda, kui Veskimägi oli ideest rääkinud, tunnistas reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi Eesti Päevalehele, et nende erakonnas tegeletakse tõsiselt selle idee arutamisega. "See debatt on Reformi listides käinud ja ma ei tea, kust Veskimägi nüüd sellega tuli," oli ta IRL-i kiirustades tehtud avapaugu peale pisut pahane.

Kapo-taustaga Raigo Haabu tõusis üheks politseijuhiks
Siseminister Jüri Pihl toob politseiametisse juhtivale kohale seni kaitsepolitseis töötanud Raigo Haabu, kelle ülesandeks peab minister peamiselt liiklusohutuse eest võitlemist.
Novembri algusest jõustuva politseiameti uue põhimäärusega tekitatakse ameti peadirektori kõrvale uus asetäitjakoht, kes hakkab vastutama kriminaalosakonna, liiklusjärelevalve- ning korravalveosakonna ning analüüsi- ja planeerimisosakonna töö eest.
Siseminister Jüri Pihl ütles, et ootab Haabu politseiametisse tööle minekust senisest suuremat panust korrakaitse ja eriti liiklusturvalisuse tagamiseks. "Praegune olukord liikluses nõuab politseitöö kindlakäelist juhtimist ja töökorralduse muutmist," lausus ta. Ka politseiameti peadirektor Raivo Aeg nentis, et muudatuste järel suureneb eelkõige politseiameti osa liiklusohutuse tagamisel.

Sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand nõustab Gruusia reforme
Ministeerium ja muuseum panustavad nõustamisprojekti
Kõrvuti ekspeaminister Mart Laariga on viimase aasta jooksul Gruusia reforme nõustanud ka kindral Laidoneri muuseumi direktor Indrek Tarand. Kokku maksab Laari nõuandvat rolli toetav projekt 244 000 krooni, riigi osa moodustab sellest 212 000 ja sõjamuuseumi osa 32 000 krooni.
Muuseumi eelarve osa väljendus aastapikkuses projektis Tarandi sõnul kaudsetes kuludes. "Probleem on selles, et muuseum maksab kaudselt - ma helistasin näiteks muuseumi telefonilt ja teinekord tegin ka mingi koopia," rääkis Tarand. "Kui on küsimus, miks muuseum seda tegi, siis jah, ma oleksin võinud teha ka eraldi NGO. Aga kui on olemas juba juriidiline keha, siis sai seda kasutatud."

Video: Emori uuringu tulemused on vastupidised linnavalitsuse omadele
Tallinna linnavalitsuse Faktum-Arikolt tellitud uuringu järgi toetab rahvas ülekaalukalt linnavalitsuse otsust võtta alaealistele alkoholimüügiga korduvalt vahelejäänud poelt alkoholimüügiõigus, TNS Emor jõudis aga sama asja uurides hoopis vastupidisele tulemusele.
Tallinna linnavalitsuse korraldatud uuringu järgi toetas alkoholimüügi ära võtmist ligikaudu 70% linnaelanikest, Emori uuringu järgi oli linnavalitsuse toetajaid aga seitse korda vähem ehk kõigest kümme protsenti, teatasid TV3 Seitsmesed uudised.

Bussiliin number 29 suunatakse pühapäeval ümbersõidule
Seoses Kose tee ja Mustakivi tee ristmike vahelise Narva maantee lõigu asfalteerimistöödega suunatakse autobussiliin number 29 pühapäeval ümbersõidumarsruudile.
Bussid sõidavad mõlemal liiklussuunal ümbersõidumarsruudil Narva maantee, Mustakivi tee, Läänemere tee ja Priisle tee, teatas Tallinna pressiteenistus.
Ajutised bussipeatused tehakse Läänemere teel Kihnu tänava, Vormsi tänava ja Aegna puiestee ristmike piirkonnas.

Homsest suletakse Akadeemia tee Kadaka tee ja Järveotsa tee vaheline lõik
Seoses vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitusega suletakse alates homsest kuni 5. novembrini liikluseks Akadeemia tee Kadaka tee ja Järveotsa tee vaheline lõik.
Tallinna transpordiameti liiklusteenistus teatel toimub ümbersõit Kadaka tee Ehitajate tee ja Järveotsa tee kaudu.
Autobusside nr 13 ja 36 marsruute ei muudeta.

Linnaosad aitavad korraldada lehtede kompostimist
Kristiine, Nõmme ja Põhja-Tallinn puudelt varisenud lehtede äravedu tasuta ei korralda.
Kristiine linnaosa vanema asetäitja Aleksander Raide sõnul on selle aastani lehtede äravedu organiseeritud ja kevadiste heakorratööde ajal toimetati komposti sada kotti oksi ja lehti. "Sel sügisel ei ole meil lehtede äravedu kavas. Soovitame kompostida need oma kinnistul või viia kompostiväljakule," ütles Raide.
Nõmme korraldas sarnaselt Kristiinega haljastusjääkide kompostiveo sel kevadel ning nüüd lehtede äravedu pakkuda ei kavatse. Põhja-Tallinna linnaosavalitsust ajendas tasuta leheveo korraldamisest loobuma tõik, et varasematel aastatel on lehekottidesse sokutatud olmejäätmeid ja muud komposti sekka sobimatut kraami.
Kesklinna valitsus suunab oma tänavusügisese lehtede äraveo kampaania nendele maaomanikele, kelle krundil kasvab palju põlispuid või krunt on ümbritsetud suurte tänavapuudega. Lehti veetakse ära kuni 150-liitristesse kottidesse pakitult, selleks tuleb end registreerida telefonidel 645 7215, 645 7216, 645 7214 või meiliaadressil merike.kampus@tallinnlv.ee.

Bussijänes läks kontrolöridele kallale
Pühapäeval ründas piletita bussireisija kolme kontrolöri, lüües neist ühte näkku, lohistades teist mööda bussi põrandat ja hammustades kolmandat käest.
Üleeile kell 18: 31 kontrollisid AS-i Ühisteenused piletikontrolörid Lembitu tänaval bussi nr 3. Kontrollimise tulemusena avastati mees, kes sõitis piletita. Mees suunati AS-i Ühisteenused ametibussi, kus ta üritas varastada ID-seadet ning vägivaldselt põgeneda. Kohale kutsuti G4S, politsei ja kiirabi ekipaažid. 1957. aastal sündinud Valentin anti üle politseile ja kontrolörid tegid politseisse avalduse. Kaks kontrolöri toimetati kiirabiga traumapunkti.

Loodusmuuseum ihkab avaraid ruume looduslähedasse kohta
Vana muuseumihoone on nii külastajatele, töötajatele kui ka kogudele kitsaks jäänud.
Juba üle poole sajandi Laial tänaval tegutsenud loodusmuuseum vaevleb ruumikitsikuses ning vaeb arenguplaane, et muutuda esinduskohaks, kus oleks võimalik senisest rohkematele huvilistele tänapäevaste vahenditega loodust tutvustada.
"Ühe mõttena on välja käidud, et muuseumi tarbeks tuleks ehitada uus ja tõeliselt ökoloogiline hoone," kirjeldas Eesti loodusmuuseumi direktor Maris Laja ühte ideed, millega muuseum teiste kõrval tegeleb. "Hoone ehitamisel kasutataks võimalikult looduslähedasi materjale, seda kütaks maasoojus ning kõike, mis vähegi võimalik, taaskasutataks. Nii oleks võimalik kõigile praktiliselt loodussõbralikku eluviisi tutvustada."

Našilane registreeris piketi Tõnismäel
Venemaa Putini-meelse noorteühenduse Naši Eesti haru liige Roman Elfimov registreeris Tallinna linnakantseleis järgmiseks esmaspäevaks niinimetatud mäluvalve, mille ta kavatseb pidada Tõnismäe lillede keskel. "Vene kodanikuna soovin näidata oma positsiooni mälestusmärgi ümberpaigutamise kohta," seisab Elfimovi avalduses Tallinna kodulehel.
Elfimov kavatseb Tõnismäel lillede keskel pronkssõduri endises asukohas seista järgmisel esmaspäeval kella 12-16.
Suvel on Eestist viisarežiimi rikkumise tõttu välja saadetud mitu sellist meeleavaldajat.

Tallinn müüb korteri 75 miljoni krooni eest
Tallinna elamumajandusamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Tallinna linnale kuuluva üle 5000-ruutmeetrise korteriomandi Merivälja teel Pirita linnaosavalitsuse hoones.
Korteriomand on maakasutuse sihtotstarbega elamu-, sotsiaal- ja ärimaa, asukohaga Merivälja tee 24, pindalaga 5516 m2. Korteriomand on koormatud üürilepingutega. Korteriomand müüakse seisundis, milles on see müügilepingu sõlmimise päeval ning müüja ei vastuta selle varjatud puuduste eest.
Pakkumised esitada hiljemalt 6. novembril 2007 kell 11.00. Pakkumised avatakse 6. novembril 2007 kell 11.05. Tagatisraha suurus on 7 500 000 krooni.

Kaheksane uudis.  Fotod: kaevandus sunnib vana kirikut kolima
Ida-Saksamaal peab 1297. aastal ehitatud Emmause kirik kolima teise asulasse, kuna selle kõrval laiendatakse pruunsöe kaevandust.
Kaevanduse töölised transpordivad kirikut spetsiaalse treileriga, vahendas Reuters.
Kirik kolib Heuesdorfi külast 12 kilomeetri kaugusel asuvasse Borna linna.

WHO: puhtad süstlad säästaksid 1,3 miljonit inimelu aastas
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul hoiaksid puhtamad süstlad ära igal aastal 1,3 miljoni inimese surma. Eriti terav on probleem vaesemates maades, kus 40 protsenti haigusjuhtudest on põhjustatud korduvalt kasutatavate süstalde tõttu.
Täna avaldatud teates on WHO hinnangul 2 miljonit C-hepatiidi levikust ning 5 protsenti ülemaailmsetest HIV nakatumistest põhjustatud steriliseerimata süstalde tõttu, teatab Reuters.
Maailma Tervisehoiuorganisatsiooni teatel tehakse igal aastal 6 miljardit nõelatorget juba mõne viirusega koos oleva süstlaga.
Reutersi hinnangul ei saa paljud riigid ei riigid lubada endale keskmiselt 1.60 krooni maksvaid ohutusnõuetele vastavaid süstlaid ja 35 senti maksvaid nõelu.
WHO tervisetehnoloogia ja farmaatsia asedirektor Howard Zuckeri sõnul paraneks olukord uute tehnoloogiate viimisega arengumaadesse.

Eesti ei andnud Vene ajakirjanikele viisat
Eesti suursaatkond Venemaal keeldus telekanal Russia Today režissöörile Artjom Somovile ja reporter Aleksandr Lutšanonivile viisat andmast.
"Võttegrupp suundus lähetusse, et töötada dokumentaalfilmi materjalidega, mis on pühendatud neonatsismi probleemide uurimisele Balti riikides," vahendas telekanali teadet Interfax.
Teates väljendatakse kahetsust, et "Eesti suursaatkond ei lubanud Russia Today võttegrupil täita oma ametikohustusi."
Välisministeeriumist kinnitati, et Vene ajakirjanikele tõepoolest viisat ei antud, kuid viisa andmisest keeldumise põhjuseid ei täpsustatud.
"Vastavalt rahvusvahelisele praktikale viisa andmisest keeldumist põhjendama ei pea," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Lauri Matšulevitš Eesti Päevaleht Online'ile.

USA võib raketikilbi rajamist edasi lükata
Kaitseministri Robert Gatesi sõnul võib USA lükata edasi raketikaitsekilbi rajamist puudutava tegevuskava käivitamise, kuna Ühendriikide poolt on Venemaale tehtud uus pakkumine.
Robert Gatesi kinnitusel on USA poolt esitatud uus ettepanek Venemaale, kes on seni avaldanud tugevat vastuseisu Ühendriikide kavale, mis näeb ette raketikilbiga seotud rajatiste paigaldamist Tšehhi ja Poola territooriumile, vahendab BBC.
Kaitseminister Gates ütles oma avalduses, et raketikilbi rajamine võib edasi lükkuda senikauaks, kuni on leitud "raudkindlaid tõendeid raketirünnakuohust, mis tuleneb Iraani-sugustest riikidest."
Hiljuti toimunud läbirääkimistel Moskvas ei õnnestunud Robert Gatesile ja välisminister Gondoleezza Rice'il muuta raketikilbi rajamise osas oma Venemaa kolleegide meelt.
Venemaa käsitleb USA kava rajada Tšehhi ja Poola territooriumile osa raketikilbi jaoks vajalikest baasidest otsese ohuna oma riigi julgeolekule.

Venemaa hakkab EL-i gaasikraani keeramisest ette hoiatama
Moskva loob uue kiirteavitamise mehhanismi, millega hakatakse kriisiolukordade ajal teatama gaasitarnete vähendamisest Euroopasse.
Venemaa suursaadik Euroopa Liidus Vladimir Tšižov leiab, et teavitamissüsteem aitab taastada Euroopa usaldust Venemaa kui kindla energiatarnija vastu.
"Venemaa on nõustunud EL-i hoiatama, kui Gazprom otsustab kraani kinni keerata," vahendas International Herald Tribune Tšižovi sõnu.
Ta lisas, et hoiatamise süsteemiga kaasneb eriline "kuum" telefon liinil Brüssel-Kreml. Tšižovi hinnangul nimetavad osapooled side eest vastutavaid isikud 24 tunni jooksul.

FOTOD ja VIDEO: California tulekahjud laienevad
California osariigi lõunaosas San Diego ja Los Angelese vahele jääval alal on vähemalt 13 suurt põlengut, mis haaravad enda alla üle 1000 ruutkilomeetri.
California kuberner Arnold Schwarzenegger on välja kuulutanud eriolukorra, vahendavad CNN ja AFP.
Praeguse seisuga on tulekahjudes hukkunud üks ja vigastada saanud paarkümmend inimest.
Tules on hävinud umbes 700 elamut ja 100 ärihoonet.
Täna saadeti väsinud tuletõrjujatele appi 1500 rahvuskaartlast.
Videot tulekahjudest saab vaadata siin.

Venemaa leinab Dubrovka tragöödia ohvreid
Moskvas leinatakse täna viis aastat tagasi Dubrovka tänaval asuvas teatris toimunud pantvangikriisi ohvreid.
Pärast Venemaa eriteenistuste poolt korraldatud erioperatsiooni suri selles kasutatud gaasi tagajärjel 130 inimest, sealhulgas 10 last. 700 inimest sai erinevaid tervisekahjustusi, kirjutab Novõje Izvestija. Kokku oli hoones pantvangis 912 inimest.
Hukkunute sugulased on nördinud võimude suhtumises ellujäänutesse. Ühe naise abikaasa hukkus ning ta ise jäi gaasirünnaku tagajärjel haigeks.
"Ta meditsiinikaardile on kirjutatud lihtsalt "Nord-Ost" ning seetõttu viitavad arstid tema küsimusele tervise kohta lihtsalt sellele märkele. Just nagu oleks tema terviseprobleemide põhjus "Nord-Ostis" kasutatud gaasis ning nad ei saa teda aidata," jutustas ajalehele naise sõbranna.

Läti seim ei saanud valitsuse umbusaldamisega hakkama
Läti seim korraldas täna valitsusele umbusalduse avaldamiseks hääletuse, kuid see kukkus läbi.
Seimi opositsiooni kokku kutsutud erakorralisel istungil pooldas peaminister Aigars Kalvitise valitsusele umbusalduse avaldamist 38 saadikut. Vastu oli 56 saadikut, vahendab LETA.
Erakorralise istungi korraldasid kolm opositsioonierakonda.
"Erakond Uus Ajastu usub, et kui Kalvitis jätkab peaministrina, siis ohustab see Läti kui demokraatliku riigi tulevikku," ütles ühe opositsioonierakonna, Uue Ajastu parlamendirühma juht Dzintars Zakis.

Liitlasvägede rünnak tappis 11-liikmelise Afgaani perekonna
Liitlasvägede poolt esmaspäeval Kabuli lähistel korraldatud õhurünnakus sai surma üheteistkümneliikmeline Afganistani perekond.
"Esmaspäeval toimunud vahejuhtum leidis aset 30 kilomeetrit Kabulist läänepool ning pommitamise tulemusena sai surma üheteistliikmeline perekond - naine ja lapsed. Ainus ellujäänu oli pereisa, kes lamab haiglas ega ole võimeline rääkima," teatas Reutersile Kabuli provintsi linnavolinik.
Linnavoliniku teatel sai lisaks tapetud perekonnale haavata 12 pere naabruses elavat tsiviilisikut.
NATO esindaja kinnitusel korraldasid liitlasväed õhurünnaku Wardaki provintsi kohal, tappes mitmeid mässulisi.
NATO esindaja lisas, et esmane vaatlus ei tuvastanud ühegi tsiviilisiku hukkumist, kuid kindlasti asutakse kontrollima väiteid nagu oleks õhurünnaku tagajärjel hukkunud 11-liikmeline perekond.

Kopenhaageni korterihinnad langevad veerandi võrra
Kopenhaageni korterihinnad on langenud kahe aasta tagusele tasemele ja peatumist pole näha. Ökonomistide hinnangul võivad korterid odavneda kokku 25% võrra.
Kopenhaageni korterite ruutmeetrihinnad on kolmandas kvartalis langenud möödunud aastaga võrreldes 16%, kirjutab Børsen.
"Kopenhaageni korterite hinnad on langenud tagasi kahe aasta tagusele tasemele," kinnitas Nordea Marketsi vanemanalüütik Troels Theill Eriksen.
"Arvestades elamispindade suurt pakkumist, ajalooliselt madalat kauplemiskatiivsust ja seda, et intressimäära langust ei ole ette näha, pole praegu väljavaadet ka hindade suunamuutuseks," selgitas Eriksen.
Handelsbankeni peaökonomisti Jes Asmusseni sõnul võivad korterihinnad enne "põhja jõudmist" langeda eelmise aastaga võrreldes 25%.

Bush tahab murda Mehhiko kokaiiniärikate mõjuvõimu
USA president George W. Bush tegi Kongressile ettepaneku eraldada 500 miljonit dollarit, et Ühendriigid saaksid aidata Mehhikot narkoäri vastases võitluses.
Valge Maja pressiesindaja sõnul kavatseb USA teha kõik endast sõltuva, et toetada Mehhikot püüdlustes murda riigis valitsevate narkobandede mõjuvõim ja "puutumatus", vahendab Reuters.
Kongress asub neljapäeval arutama Bushi palvet eraldada Mehhiko toetuseks 500 miljonit dollarit ja tegemist on esimese rahaeralduspalvega kava raames, mis näeb ette kokku 1.4 miljardi dollari eraldamist kahe aasta jooksul narkovastase võitluse toetamiseks Mehhikos.
George W. Bush ja Mehhiko president Felipe Calderon on USA ametnike kinnitusel juba pikemat aega töötanud detailse kava kallal, mis hõlmab ühisrinde loomist narkokaubanduse vastu võitlemisel.

Bin Laden kutsus üles islamit kaitsma
Araabia telekanal Al-Jazeera edastas Al Qaeda liidri Osama bin Ladeni audioläkituse.
Oma kõnes pöördub bin Laden Iraagis võitlevate modžaheedide poole, teatas Reuters. Bin Laden kutsus võitlejaid üles olema ustav islamile, aga mitte üksikutele komandöridele, liidritele või riikidele.
"Islami huvid peavad seisma kõrgemal, kui islamimaailma kuuluva riigi huvid eraldivõetult," sõnas ta.
Bin Laden meenutas ka Briti impeeriumi okupantidega võitlemise traditsioone Iraagis.
USA spetsialistid usuvad, et hääl salvestises kuulub tõesti bin Ladenile.

Rootsi politseiekspert pidas kodus bordelli
Stockholmi politsei IT-eksperti süüdistatakse kupeldamises ja oma korteris bordelli pidamises.
Seni on kindlalt teada, et politseieksperdi kodus teenidas regulaarselt kliente vähemalt üks prostituut, vahendab Metro.
Lisaks kupeldamisele süüdistatakse meest ka lasteporno seaduse rikkumises, sest politsei avastas tema arvutist lastepornopilte.
Ametniku korteris toimuv seksiäri paljastati septembri keskel, kuid oma töökohast Stockholmi politseiteenistuses loobus mees alles möödunud nädalal.
"See ei saanud enam niimoodi edasi minna. Tema ülemused olid võtnud talt nii usaldusväärsuse kui tegevusvabaduse," selgitas kahtlustatava töölt lahkumist tema advokaat Torbjörn Lundkvist.
Politsei teatel töötas kahtlusalune videotehnoloogiaga ja tal ei pääsenud ligi mistahes tundlikule informatsioonile.

Soome range asüülipoliitika kahandab põgenikevoolu
Soome välismaalaste amet saab kirikult ja meedialt võtta oma karmikäelisuse pärast, mis on varjupaiga küsijate hulka vähendanud üle kahe korra.
Järjekordses asüülitaotleja loos on põhitegelaseks kurdi rahvusest iraanlanna Naze Aghai, kelle väitel on tema elu kodumaal ohus. Soome välismaalaste amet oli aga teisel arvamusel ja otsustas saata Aghai Iraani tagasi.
Tema edasikaebus kohtusse lükkas väljasaatmise siiski menetluse ajaks edasi. Aghai ise on rääkinud, et oli oma kurdi sissidest vendade käskjalg ja jäi võimudele poliitilise tegevusega vahele, kuid tal õnnestus siiski põgeneda kõigepealt Istanbuli ja sealt Peterburi kaudu Soome. Lisaks vanglale ootavat naist kodumaal sundabielu.
Uus kodumaa
Viimasel ajal on Soome meedia toonud esile teisigi sarnase saatusega inimesi. Televaatajatele tutvustati noormeest, kes peab väljasaatmise otsust oodates käima kaks korda nädalas end politseis näitamas. Samas on Soomest saanud mehe uus kodumaa. Ta räägib soome keelt, õpib ning töötab Soomes ja tema ainsaks alles jäänud lähedaseks olev õdegi elab samas riigis. Selgelt on märgata ajakirjanduse sümpaatiat nende raske saatusega inimeste vastu. Välismaalaste ametile pannakse pahaks paindumatust ja salatsemist.

Šveitsi kodanikud eelistasid võõrastele pättidele ust näidata
Rahvapartei edus on Euroopa vasakpoolne meedia näinud paremäärmusluse võitu.
Pühapäevaste Šveitsi parlamendivalimiste suurimad võitjad olid immigratsiooni piiramist nõudev Rahvapartei (SVP) ja globaalset solidaarsust eelistav Roheline Partei.
Ueli Maureri juhitava SVP kampaania nähtavaim osa oli plakat, kus valged lambad ajavad musta endi keskelt minema. Taustaks olid politseistatistikast laenatud andmed, mille kohaselt enamik kuritegusid sooritatakse immigrantide kätega. Sõnum, mis muu Euroopa jaoks tundus rassistlikuna, läks aga valijatele edukalt peale: 29% häältest oli SVP suurim saak läbi aegade.
Rohelised edukad
Samal ajal sai liberaalide Vabameelne Demokraatlik Partei sõjajärgse ajaloo halvima tulemuse (15,6%), Sotsiaaldemokraatlik Partei aga kõige kasinama häältesaagi (19,5%) pärast 1991. aastat. Kristlik-Demokraatlikul Rahvaparteil läks pisut paremini kui neli aastat tagasi, samas jääb nende 14,6% kaugele maha varasemate aastakümnete arvudest.

New Delhi aselinnapea hukkus võimu võtvate ahvide kallaletungis
India pealinna asemeer suri haiglas tõsistesse peavigastustesse pärast seda, kui ta ahvide küüsi sattudes oma maja rõdult alla kukkus.
Kahetsusväärne juhtum tõmbas taas kord tähelepanu mitmeid India linnu vaevavale hädale - ahvide pealetungile. Enamasti on tegemist reesusmakaakidega, kes on vallutanud nii elumaju kui ka valitsushooneid, hirmutades inimesi ja üha sagedamini ka neid hammustades, rääkimata toiduainete ja muu kraami varastamisest.
14 miljoni elanikuga New Delhi on küll suurlinn, kuid ligikaudu 5500 seal elavat makaaki olevat piisavalt palju, et suureks nuhtluseks osutuda.
Möödunud kuul seiskus mõneks ajaks töö New Delhi lennujaamas, kus ahvid suutsid katuseakendest tungida turvakontrolli tagusele alale. Paari aasta eest murdsid loomad sisse kaitseministeeriumi ja rebisid puruks salajasi dokumente.

Poola valimistest kujunes pööre autokraatia vastu
Poolakad ei suuda veel isegi uskuda, millega nad pühapäeval valimiskastide juures hakkama said. Üks vendadest Kaczynskitest peab võimult lahkuma.
"See on praegu kogu minu elu," pomiseb kunstitudeng Katarzyna Banka hilisõhtul, olles naelutanud silmad ekraanile, kuhu ikka veel ei taha ilmuda esialgsed tulemused. Närviliselt huuli närides surub ta oma sõrmed mulle sügavale käsivarde. Ma lihtsalt ei suuda seda uskuda: Katarzynast poliitikakaugemat inimest andis varem otsida.
Mitu tundi vaatavad televiisorist tulemuste asemel vastu tulbad valimisaktiivsusega, mida pole Poolas nähtud kommunismi kukutamisest saadik: 55 protsenti ületab pika puuga julgemadki ennustused. Valimistulemused viibivad, sest kahes Varssavi jaoskonnas lõppesid hääletussedelid otsa ning nende lahtiolekuaega tuli seetõttu pikendada.

Läti valitsusjuht nõustus välisministri lahkumise ja suurema palgatõusuga
Peaminister Aigars Kalvitis soostus eile lõpuks vastu võtma välisminister Artis Pabriksi tagasiastumisavalduse, kuid ta jääb siiski nädala lõpuni ametisse. Seejärel asub välisministri kohuseid täitma kultuuriminister.
Mitmest küljest kriitikatule alla sattunud Kalvitise valitsusest on seega lühikese aja jooksul lahkunud kolm ministrit, septembrist saadik on aga täitmata majandusministri koht. Samas on segane seis EL-i rahaeraldistega tegelenud ministriga - nädala eest teatati tema ametikoha kaotamisest, nüüd aga jätkavat mees ametis.
Kõik lahkumised peale majandusministri oma on seotud nn Loskutovsi afääriga ehk valitsusjuhi sooviga kõrvaldada ametist korruptsioonivastase võitluse büroo juht. Majandusministri tagasiastumist ei seostata küll ametlikult keerulise majandusseisuga. Kuid ajal, mil valitsus püüab seimis läbi suruda eelarvet, mis omakorda võib tähendada Kalvitise langemist, ei ole uut ministrit lihtne leida.

Jahedad ilmad ajavad metsloomad liikvele
Ilmade jahenedes muutuvad metsloomade toiduotsimisringid aina suuremaks ning sügis-talvisel perioodil on teele jooksnud metsloomi nähtavuse halvenemise tõttu raskem märgata.
Järvamaal juhtus läinud nädalal kuus liiklusõnnetust, mille põhjustasid ootamatult teele jooksnud metsloomad, vahendas Paide politseijaoskonna pressiesindaja.
Läinud nädalal Järvamaal juhtunud liiklusõnnetustes said sõidukiga kokkupõrkes viga või hukkusid metskitsed ning ühel juhul metssiga. Üheski õnnetuses inimesed viga ei saanud.
Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Ülle Koha märkis, et kui väiksema metslooma ja auto kokkupõrkel saab viga või hukkub loom, siis mootorsõiduki ja põdra kohtudes võivad liiklusõnnetuse tagajärjed olla traagilisemad. Käesoleva aasta juunis oli traagiline liiklusõnnetus Türi-Arkma tee 14. kilomeetril, kus mootorratas põrkas kokku põdraga. Mootorrattur ja põder hukkusid sündmuskohal.

Politsei palub abi varga tabamiseks
Politsei palub abi ajavahemikul 14.-17.10.2007 Tartu vallas Äksi külas asuvast põllutöömasinate kuurist varastatud väetisekülviku leidmiseks.
Inimestel, kelle info võiks aidata külvikut üles leida ja selle varastajat tabada, palutakse võtta politseiga ühendust telefonil 53 30 71 05 või 110.

Tartu bussides tegutses taskuvaras
Eilse päeva jooksul pöördusid politseisse mitmed tartlased, kes kurtsid, et nendelt oli liinibussides rahakotid varastatud.
Kella 10 paiku varastati liinibussis nr 1 kodaniku käekotist rahakott koos dokumentide, magnetkaartide ja sularahaga, kella 16 paiku läks liinibussis nr 20 kaduma rahakott, milles olid haigekassakaart, õpilaspilet ja raamatukogukaart, ning kella 17.15 paiku läks Tartus Narva maantee pargis või liinibussis nr 4 kaduma rahakott, milles olid dokumendid, magnetkaardid ja sularaha, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Tartu politseiosakonna ülemkomissar Indrek Koemetsa sõnul on taskuvaraste lemmikaeg siis, kui bussides ei jätku inimestel ruumi üksteise vastu liibumata liikumiseks. Tema sõnul on väga raske aru saada, kes vahekäigus möödarüsijatest oli lihtsalt kojumineja ja kes varas.

Politsei tabas saunapeol 15 purjus alaealist
Laupäeva öösel sattusid politseinikud peale Räpina lähistel saunas pidu pidanud noorteseltskonnale, kus 20 pidulisest olid 15 joobes alaealised.
20. oktoobri hommikul kella 3.55 ajal sai politsei väljakutse Leevaku külla agressiivse nooruki juurde. Koos politseinikega saabus kohale ka kiirabi, kes andis noormehele esmaabi, vahendas Lõuna politseiprefektuur.
Samal ajal kuulsid politseinikud lähedalasuvast saunast kõva lärmi. Asja uurima minnes leiti eest seltskond, kes pidas pidu.
Selgus, et peol viibis Põlva- ja Võrumaalt kokku koos nimetatud noormehega 20 inimest. Politsei tuvastas joobe 15 alaealisel vanuses 14 - 17 aastat. Neist kaheksa õnnestus isiku kindlakstegemisel üle anda oma vanematele. Kolm alaealist ja üks täisealine viibisid peol kainena.
Purjutanud noori võib oodata kuni 600 kroonine rahatrahv.

Hansapanga tehniline rike halvas kaardimaksed ja automaadid
Hansapangas tekkinud tehniline rike halvas nii Hansa- kui Ühispanga kaardimaksed ja sularahaautomaadid.
SEB Eesti Ühispanga klienditeenindaja ütles Päevaleht Online'ile, et kaardimaksed ei tööta hetkel kauplustes, mis kasutavad Hansapanga terminali. Hetkel oodatakse vastust, kus viga võis olla, kuid ametlikku infot veel nendeni jõudnud ei ole.
Päevaleht Online'i lugeja teatel ei saanud kaardiga maksta Norde tsentrumis ega Kristiine keskuses, samuti ei töötanud seal kummagi panga sularahaautomaadid. Teise lugeja teatel ei saanud raha kätte ka Hansapanga kontorist, kuna ka arvutid ei töötanud. Samuti ei töötanud Sampo panga automaadid.
Hansapanga klienditeenindaja ütles, et pangas tekkis tõepoolest tehniline rike, mistõttu on maas kogu süsteem. Rikke põhjust veel esialgu teada ei ole.

Nike ostab briti spordivarustuse tootja Umbro
USA spordikaupade suurtootja Nike siseneb jõuliselt brittide jalgpalliriiete ja -varustuse turule. Umbro ülevõtmine läks maksma ligi 6,4 miljardit krooni.
Nike maksis ühe aktsia eest 1,95 naela, Umbro aktsia tõusis pärast ostuteadet Londoni börsil 14 protsenti, kerkides 1,8875 naelani, vahendab AFP kahe ettevõtte ühisavaldust.
Ülevõtmise on heaks kiitnud ka Inglismaa jalgpalliliit, kes on Umbroga teinud koostööd üle 20 aasta. Uus omanik plaanib hoida brändi eraldiseisvana, nagu tegi seda Beaverton pärast Converse'i ülevõtmist 2003. aastal.
Nike riietab praegu Inglismaa premier-liiga meeskondadest Manchester United'it ja Arsenali.
Sel aastal on omanikku vahetanud ka Puma, kelle ostis Prantsuse luksuskaupade kontsern PPR, eelmisel aastal ostis Saksa suurtootja Adidas enamusosaluse USA ettevõttes Reebok.

Ratas: uus riigieelarve on sinisilmne
Valitsuskoalitsiooni esitatud 2008. aasta riigieelarve eelnõu on ülepaisutatult optimistlik ega arvesta, et ees ootavad suure tõenäosusega hoopis mustemad arengustsenaariumid, leiab riigikogu keskerakondlasest asespiiker Jüri Ratas.
Ratase sõnul on riigieelarvesse on plaanitud palju "õhku" ja tegelikult võib riigieelarve miinusesse minna. Ta kritiseerib oma blogis uue riigieelarve eelõu, mis tema hinnangul ei anna kavandatavatest tuludest ja kuludest korralikku ülevaadet.
Tema sõnul on paljud näitajad eelnõus toodud vaid summana, kuid summa tegeliku jagunemise kohta info puudub.
"See loob teatud umbmäärase olukorra. Leian, et eelarve tuludesse on projekteeritud palju "õhku", mistõttu nad ei realiseeru tegelikkuses," kirjutas ta.
Ratase hinnangul ei ole eelarve seletuskirjas piisavalt analüüsi, mil määral tõusevad eeloleval aastal jaehinnad ning kuidas need mõjutavad inimeste ostuvõimet. See aga huvitab tema arvates inimesi kõige rohkem.

Patarei ja Lennusadama ala ideekonkursi võitis võistlustöö "Kolm õuna" 
Patarei ja Lennusadama ala mahulise planeerimise rahvusvahelise ideekonkursi võitsid võistlustöö "Kolm õuna" autorid Ivar Lubjak ja Sverre Laanjärv, kes saavad preemiaks kokku 380 000 krooni.
Teise koha vääriliseks tunnistati võistlustöö märgusõnaga "Põhi", mille autoriteks Tõnu Laanemäe, Jaak-Adam Looveer ja Toomas Paaver ning kaasautoriteks Indrek Järve ja Lauri Saar, kes pälvisid teise preemia summas 220 000 Eesti krooni, teatas Riigi Kinnisvara AS.
Kolmandaks tuli võistlustöö märgusõnaga "Kompass", mille autoriteks Ott Kadarik ja Villem Tomiste, kes pälvisid teise preemia summas 165 000 Eesti krooni.
Ideekonkursile laekus tähtajaks 15 lahendust, millest erikomisjon kvalifitseeris 14. Konkursi tingimustele vastanud tööde hulgast valis põhikomisjon välja 10 parimat tööd ning kinnitas nende paremusjärjestuse.

Itaalia maffiast on saanud riigi võimsaim "äriühing" 
Itaalia kaupmehed mõistavad hukka sealse maffia üha jõulisema tegevuse, mille külma hingust tunnevad riigis nii väike- kui suurettevõtjad.
Itaalia ettevõtjate assotsiatsiooni poolt avaldatud raporti kohaselt võib sealset maffiat nimetada riigi suurimaks äriühinguks, mille aastane käive ulatub 120 miljardi dollarini, vahendab BBC.
Itaalia juhtivaid kaubandusettevõtteid koondava assotsiatsiooni poolt tellitud raport hoiatab maffia ühe suurenevast mõjuvõimust riigi lõunaosas.
Raporti hinnangul moodustab maffia äriline tegevus seitse protsenti Itaalia majanduse kogutoodangust.
Ettevõtjad väljendasid oma sügavat muret maffia poolse üha kasvava katusepakkumise ja väljapressimise suhtes, mida tunnevad valusalt väga paljud suur- ja väikefirmad.
Raporti järgi on maffia tegevusele andnud vaikiva heakskiidu enamus Itaalia tuntumaid ehitusettevõtteid, kes vaatavad läbi sõrmede maffia poolt kontrollitavale äritegevusele ehitussektoris.

Ministeerium: euro kasutuselevõtt ei ole aktuaalne
Rahandusministeeriumi kinnitusel ei ole euro kasutuselevõtt täna enam aktuaalne ja eurot ei võeta ka paralleelselt krooniga kasutusele.
"Euro kasutuselevõtt ei ole täna aktuaalne. Euro tuleb Eestis kasutusele siis, kui Eesti täidab euroga liitumise tingimused," seisab ministeeriumi pressiteates.
Ministeerium teatas kommentaariks euro ja krooni paralleelse kasutamise võimalusele, et Eesti rahasüsteem on usaldusväärne ja kuluefektiivne ning selle muutmiseks ei ole vajadust.
"Kahe valuuta paralleelkäive oleks ühiskonnale kulu, nõudes lisainvesteeringuid, nõustub rahandusministeerium Eesti Pangaga. Samuti ei muudaks krooni ja euro samaaegne kasutamine vajadust usaldusväärse majanduspoliitika, seal hulgas eelarve- ja rahapoliitika järele ega tooks automaatselt kaasa oluliste riskide vähenemist," teatas ministeerium.

Hansapank: inimesed pole end veel lõhki laenanud
Hansapanga hinnangul ei vasta tõele väited nagu oleksid Eesti inimesed end lõhki laenanud, vähenenud on lihtsalt kinnisvarasse investeerimine ning suurenenud säästmine.
Hansapanga investeeringute juhtimise divisjoni tegevdirektori Helo Meigase sõnul on kahe viimase aastaga keskmine säästetav summa kahekordistunud. Raha kõrvalepanemist peab Emori värske uuringu kohaselt oluliseks koguni 82% inimestest.
Ebaoluliseks peavad seda eelkõige need, kellel ei jää raha üle, kuid ka nende arv on suurel määral vähenenud - 39%-lt 29%-le. Samuti on mittesäästjate seas toodud varasemast enam põhjenduseks kõrget inflatsiooni ja/või euro-ootust, nende arv on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 9%-lt 17%-le.
"Vaatamata ajakirjanduses kajastatavale arusaamale, et inimesed on end lõhki laenanud, see nii siiski ei ole ning kuulates nende endi hinnagut oma säästmisvõimele suudab säästa 82% laenudega peredest", ütles Helo Meigas.

Ansip paralleelvaluuta ideed ei toeta
Peaminister Andrus Ansip nimetas euro ja krooni üheaegselt käibel oleku ideed Eestis intellektuaalseks huvitavaks, kuid siiski ei toeta seda.
Ansipi sõnul võib euro kasutamine koos krooniga ettevõtjatele mugav lahendus olla.
"Kuid asi pole mugavuses, vaid selles, et selle eest on vaja maksta ja riik seda ideed toetada ei saa," ütles Ansip raadiojaamale Radio 4 antud intervjuus.
Peaministri hinnangul oleks eurotsooniga võimalik ühineda 1. jaanuaril 2011. aastal, kuid kõik sõltub majandusteguritest.
Ansip kinnitas, et Eesti riik ei kavatse Venemaa kombel sekkuda hinnakujunemise poliitikasse, kehtestades näiteks leiva või piima hindu. Ansipi sõnul toob taoline samm kaasa vaid defitsiidi.

Riigikontroll: puudused raipemajanduses ohustavad lihasaaduste eksporti
Loomsete jäätmete käitlemise nõuete rikkumisel võib Euroopa Liit piirata oluliselt Eesti liha ja piimasaaduste eksporti, mistõttu võib tootjatel jääda saamata kuni 1,9 miljardit krooni tulu aastas.
Riigikontrolli hinnangul jäi 2006. aastal nõutud viisil käitlemata 12% veiste-, 65% lammaste- ning 60% kitsekorjustest.
Eriti halb on Riigikontrolli raipemajandust puudutava auditi hinnangul olukord Hiiumaal, kus jäi eelmisel aastal käitlemata 72% hukkunud veistest.
Audit näitas, et kuigi esmased eeldused loomsete kõrvalsaaduste käitlemiseks on loodud, ei ole riik pööranud piisavat tähelepanu jäätmekäitlussüsteemi edasisele arendamisele ja selle toimimise kontrollile.
Riigikontrolli hinnangul ei ole loomsete jäätmete käitlemise süsteem jätkusuutlik ega arvesta loomsete jäätmete lõppkäitlemise vajadusega.

Energiaturu inspektsioon kinnitas Põhivõrgu hinnakirja
Energiaturu inspektsioon (ETI) kinnitas Põhivõrgu võrguteenuste uue hinnakirja, mis Põhivõrgu jägmise aasta müügitulu oluliselt ei suurenda.
Võrreldes senise hinnakirjaga on muutunud võrgutasude ülesehitus ja sellest tulenevalt ka võrgutasude suurus. Põhivõrgu tulud elektri ülekandelt jäävad ETI kooskõlastuse kohaselt võrreldes varasemaga samasse suurusjärku ning suurenevad järgmisel aastal 0,6% võrra, teatas OÜ Põhivõrk.
Uuendusena on võrgutasudest kaotatud võimsuse püsitasu osa. Kliendid hakkavad tulevikus maksma ainult tegelikult kasutatud ülekandeteenuse eest, mille hind sõltub teenuse tarbimisest kas tipuajal või tipuvälisel ajal. See vabastab kliendid keerulisest kohustusest ennustada terveks aastaks ette oma maksimaalset tarbimisvõimsust, millest seni olenes makstava püsitasu suurus.

Vene turg pidurdab Baltika arengut
Baltika aasta esimese üheksa kuu puhaskasum kahanes kolmandiku võrra - 39,1 miljonit kroonile, ettevõte peab selle üheks olulisemaks põhjuseks oodatust pikemat müügipindade käivitumisperioodi Venemaal.
"Baltika Grupi selle aasta tulemusi mõjutab kiire müügipinna kasv ning uute poodide pikem käivitumisperiood, mil planeeritud müügiefektiivsuse saavutamine toimub oodatust pikema aja jooksul," teatas Baltika börsile. "Seda peamiselt Venemaal - kus on toimunud ka kõige suurem - rohkem kui kahekordne - müügipinna kasv viimase 12 kuu jooksul."
Vene turg avaldas olulist mõju ka kolmandas kvartalis, mil hulgimüük kahanes võrreldes eelmise aastaga 12,9 protsenti. Baltika selgitusel oli hulgimüügi vähenemine planeeritud ning see oli seotud "konservatiivsema müügipoliitikaga Vene hulgipartnerile".
Grupi üheksa kuu hulgimüük ulatus 122,7 miljoni kroonini ning kasvas võrreldes eelmise aastaga 1,6 protsenti. Hulgimüük moodustas 15 protsenti Baltika Grupi müügituludest.

Padar: meie hinnangud majandusele on realistlikud
IMF ja Maailmapanga aastakoosolekult naasnud rahandusminister Ivari Padari sõnul hindasid maailma finantsspetsialistid Eesti hinnanguid majandusarengule realistlikeks.
"Saime kohtumistel kinnitust, et meie hinnangud majandusarengutele maailmas ja meie regioonis on realistlikud. Kuigi üldine majanduskeskkond ning investorite riskijulgus on hiljutiste maailma finantsturgude kõikumiste tõttu halvenenud, on nende mõju Euroopa Liidu majandusele, sh ka Läänemere regioonile, olnud vähene," ütles Padar rahandusministeeriumi vahendusel.
Padar ja keskpanga president Andres Lipstok naasevad täna õhtul Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga aastakoosolekult.
Lipstok lisas, et praegust keskkonda arvestades ei olnud üllatav, et IMFis toimunud kohtumistel rõhutati veelkord vastustundliku majanduspoliitika, sealhulgas konservatiivse eelarvepoliitika jätkamise vajadust.

Prantsuse leht: Ida-Euroopa ei jõua lääneriikidele ealeski järele
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ei pruugi majandusliku arengu poolest lääneriikidele ealeski järele jõuda, sest elanikkonna vähenemisest tingitud tööjõupuudus seab tõsiselt ohtu regiooni majandusliku jätkusuutlikkuse, kirjutab Prantsuse majandusleht Les Echos.
"Tähelepanu, oht!" kirjutab Frederic Therin väljaandes. "Kesk- ja Ida-Euroopa rahvad ei pruugi lääne-eurooplastele ealeski järele jõuda, kui nad ei võta kiiresti demograafiliste probleemide suhtes midagi ette."
"Need riigid on olnud arengu, liikuvuse ja paindlikkuse mootoriks, millest on Euroopa Liidu 15 liikmesriigi seas pidevalt puudus olnud, kuid eksisteerib reaalne oht, et need moodustavad hõreda inimasustusega tsooni, kus elanike arv väheneb ning vanurite arv suureneb, põhjustades ühiskonnas suurt ebavõrdust," ennustab sel nädalal avaldatud Lissaboni strateegia vaheraporti üks autoritest - Peer Ederer.
Pidev elanikkonna vähenemine, ebanormaalselt madal sündimus, massiivne väljarändamine, kõrge töötus ning vähene haridusse investeerimine pidurdavad nende riikide edasist arengut.

Eestil on väikseim riigivõlg ja suuruselt kolmas eelarveülejääk Euroopa Liidus
Eile avaldatud Eurostati andmetel oli Eestil eelmisel aastal Euroopa Liidu väikseim riigivõlg ning suuruselt kolmas eelarveülejääk.
Rahandusministeeriumi teatel oli 27 liikmesriigi keskmine valitsussektori eelarve puudujääk 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning keskmine võlakoormus 61,4 protsenti SKPst.
Valitsussektori ülejääk vahemikus 0,4 protsenti kuni 4,6 protsenti SKPst esines kokku kümnes Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis.
Eesti 2006. aasta valitsussektori ülejäägiks kujunes 3,6 protsenti SKPst, mis oli Taani (4,6 protsenti SKPst) ja Soome (3,8 protsenti) järel suuruselt kolmas.
Suurima eelarvepuudujäägiga riik oli Ungari (9,2 protsenti SKPst). Lisaks Ungarile ei täitnud eelarvetasakaalu osas Maastrichti kriteeriumit (ehk puudujääk ületas 3 protsenti SKPst) Itaalia (-4,4 protsenti), Portugal (-3,9 protsenti), Poola (-3,8 protsenti) ja Slovakkia (-3,7 protsenti).

Parts: Eestil ja Hongkongil on palju ühist
Kaubavahetus Eesti ja Hongkongi vahel on viimase nelja aastaga kasvanud kolmandiku võrra
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kiitis täna Hongkongis toimunud Eesti ja Hongkongi transpordi ja äriringkondade ümarlauakohtumisel nii Eesti kui ka Hongkongi avatud majanduskeskkondi, mis loob soodsa pinnase koostööks.
"Me oleme juba mõnda aega arendanud omavahelisi suhteid. Meil on sarnane avatud ja arengule suunatud ettevõtluskliima ning maksusüsteem. Nüüd on aeg teha järgmine samm, intensiivistada juba alanud koostööd ettevõtete tasemel," vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Partsi öeldut.
James Thompson, Hongkongi majandusarengu nõukogust mainis oma vastukõnes üha kasvavat huvi konkreetse koostöö vastu. Kaubavahetuse kasv Hongkongi ja Eesti vahel on tema sõnul viimase nelja aastaga kasvanud kolmandiku võrra.
Hongkongi lennujaama juhatuse liige Dora Kay tõdes, et lisaks hetkel meritsi toimivale kaubavahetusele, "on Tallinn ka suurepärane õhuvärav kaubateel Euroopasse".

Eesti kuulub enim globaliseerunud riikide esikümnesse
Esimest korda globaliseerumistabelis figureerinud Eesti jõudis kohe maailma kõige globaliseerunumate riikide arvestuses kümnendale kohale, seda eelkõige majandusliku integreerituse pärast.
Riikide globaliseerumise mõõtmisel võeti arvesse nii poliitilist, tehnoloogilist, majanduslikku kui ka personaalset aspekti, vahendab Foreign Policy. Eesti paistis silma just vabakaubanduse ja rohkete välisinvesteeringute poolest.
Kõige globaliseerunumaks riigiks osutus Singapur, järgnesid Hong Kong ja Holland. Esikümnesse mahtusid veel Šveits, Iirimaa, Taani, Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Jordaania.
Lisaks Eestile paistsid majandusliku integreeritusega silma esikolmiku riigid ning USA ja Taani. Riikide tehnoloogilist integreeritust näitasid interneti kasutajate ning serverite rohkus, siinkohal eristusid USA, Kanada, Holland ja Šveits.
Personaalsete kontaktide poolest, mida näitasid telefonikõned, reisimine ning kaardimaksed, eristusid Hong Kong, Šveits ja Singapur.

Tallegg võib linnuhaiguse tõttu tappa 200 000 kana
Talleggi lindlas elavat kuni 200 000 kana ähvaradab gaasisurm, kuna lindudel kahtlustatakse Newcastle'i tõbe.
Kui veterinaar- ja toiduameti laborist peaks taudi kohta tulema jaatav vastus, saadetakse proovid edasi Inglismaa laborisse, kus uuritakse, kui ohtliku tüvega on tegu, vahendasid Kuku raadio uudised.
See kas linnud hukatakse või mitte, sõltub haiguse ägedusest.
Newcastle'i tõbi ei ole inimesele ohtlik ning Talleggi mune võib edasi süüa. Isegi haigestunud kanade munade söömine on inimesele ohutu.

Ministeerium: toiduainete tarbimine ületab tootmist
Põllumajandusministeeriumi nõuniku Ants Laansalu sõnul põhjustab toiduainete kiiret hinnatõusu tõik, et nende tarbimine ületab kogu maailmas tootmist.
7. oktoobri seisuga oli interventsiooniteravilja vaba varu ainult 1600 tonni nisu, mis moodustab Euroopa Liidu (EL) aastasest teravilja tarbimise mahust vaid protsendi murdosa. Aastaga söövad eurooplased ja nende kasvatatavad loomad 260 miljonit tonni teravilja, kirjutab Äripäev.
Teraviljabilanssi pingestab ka laienev biokütuse tootmine.
Piimatoodete tarbimine suureneb lähema kümne aasta kestel kogu maailmas veerandi võrra ning 2015. aastaks kasvab Euroopa vajadus piimatoodete järele 126,3 miljoni tonnini, vahendas Laansalu Suurbritannia majandusühingu Dairy UK uuringu tulemust. Laansalu sõnul on ELi kokkuostulaod on praegu piimasaadustest tühjad.

Eesti ajakirjade turgu tabas tänavu buum
Tänavu on turule tulnud rekordarv uusi ajakirju - 14, millest pooled on suunatud niigi tihedasse naisteajakirjade nišši.
Novembris tuleb turule kaks uut naisteajakirja, mõlemad rahvusvahelise taustaga. Paari aasta eest edukalt Eesti turule tulnud Cosmopolitan on Ühinenud Ajakirjadele andnud julguse hakata välja andma Prantsusmaalt pärit ajakirja Marie Claire, kirjutab Äripäev.
"Kui Cosmopolitani lugeja alles õpib meeste võrgutamise nippe, siis Marie Claire'i lugeja juba teab neid," võrdles piltlikult Ühinenud Ajakirjade reklaamimüügi projektijuht Maria Beregovski.
Teine uus naisteajakiri, mis novembris ilmavalgust näeb, on Lilit. "Sünnivalud on konkreetses faasis," naerab vastne peatoimetaja Manona Visnapuu. Lätist pärit ajakirja hakkab Eestis välja andma I&L Publishing, kes kirjastab ka meesteajakirja FHM.

Ahti Asmann tõusis uueks Ühispanga juhatuse esimeheks
SEB Eesti Ühispanga uus juht seob asutuse tugevamalt Rootsi suurkontserniga.
Eile ametisse nimetatud SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimehe Ahti Asmanni (33) sõnul soovib pank olla konkurentidest rahvusvahelisem. Muu hulgas annab sellest märku asjaolu, et kaubamärgist kaob järgmisel aastal eestikeelne osa ja pank hakkab kasutama vaid nime SEB.
Eestis on Asmanni sõnul panga eesmärgiks olla turuliider nii klientide rahulolu kui ka kapitali tootlikkuse osas. "Tootlikkusega me päris rahul veel ei ole," nentis värske juht pressikonverentsil.
Pangakontorite võrk on kavas üle vaadata pilguga, kas need asuvad kliendile parimates kohtades. "Mõnevõrra plaanime kontorite arvu veel suurendada," sõnas Asmann.
Pole kriis

Tallinna lennujaam läheb peagi ka reisijatasu kallale
Lennujaamatasud lähevad veelgi madalamaks ja toovad siia
Tuleva aasta märtsist surub Tallinna lennujaam senised maandumistasud ligi kümme protsenti madalamaks.
Lennujaama turundusdirektor Eduard Tüür kinnitas, et plaanis on üle vaadata ka lennujaamatasude teine komponent - reisijatasu. Praegu on Tallinna lennujaama reisijatasu 9,9 eurot (155 krooni).
See kava viiks Tallinna lennujaama Euroopa keskmiste tasudega sihtjaamade hulka. Seni oli Tallinna lennujaam Euroopa mõistes kallis ja kaotas aina positsiooni Riiale. "Hetkel käib aktiivne infovahetus kolme-viie uue lennufirmaga, kes on lähedal Tallinna lendamisele," märkis Tüür.
Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et Tallinna lennujaama tasude alandamine on oluliseks eelduseks ka Iiri odavlennufirma Ryanair siiameelitamisel.

Vanim harrastusteater tähistab juubelit "Sonaadiga viiulile ja juhusele" 
Eesti vanim tegutsev harrastusteater tähistab oma 60. tegevusaastat etendustega "Sonaat viiulile ja juhusele" Tammsaare muuseumis Tallinnas.
A. H. Tammsaare noorpõlves kirjutatud novellide ja lühijuttude ainetel valminud uuslavastus toob vaatajateni selle osa kirjaniku loomingust, mis seni varju on jäänud, teatas A. H. Tammsaare nimelise teatri kunstiline juht Anne Velt Päevaleht Online'ile.
1930. aastate agulimiljööd kujutavas näitetükis on peategelasteks naine, neli meest ja juhus, mis nad ootamatult kokku viib. Igapäevaste pisisündmuste abil juhatatakse meid sügavamate tõdede poole ja küsitakse, mis õieti määrab meie elusaatuse? On see mõistus, aje, tahe või hoopis juhus?
Lavastaja: Hans Kaldoja
Dramatiseering: Angela Randmets
Kunstnik: Marili Sokk
Mängivad: Hans Kaldoja, Jaan Tedder, Jana Wolke, Valmar Kass, Jüri Antsmaa

Tõnis Vint avas uue näituse
Esoteerik - nõnda võiks juba elavat klassikut nimetada küll - Tõnis Vindi haare on tõepoolest lai: sellelgi näitusel on materjali kreeta-mükeene, keldi, jaapani-hiina ja gooti mütoloogiast.
Tõnis Vint pole aga ometi mingi soolapuhuja, nagu võib paljusid sellesse kategooriasse kuuluvaid inimesi nimetada. Esoteeriline on varjatud, asjasse pühendatud mõtlejatele kuuluv õpetus, mille vastandiks on eksoteeriline õpetus, mis on mõeldud üldrahvalikuks kasutamiseks. Pole kahtlust, kuhu Tõnis Vint kuulub. Ta on aastakümneid uurinud eri rahvaste mütoloogiat, sümboolikat, heraldikat ning leiutanud ka oma süsteeme. Ta on ka eesti ja liivi rahvakunsti sümbolite asjatundja.
Vint ja teispoolsus
Tõnis Vint nagu ei elakski meie ajastus, vaid kusagil kaugemal ajaloos, kus tema mõistes oli päris reaalsus, erinevalt praegusest mittereaalsusest. Renessansieelse ajastu inimesed valdasid salakeeli, mis ühendasid neid kõrgemate jõududega. Teispoolsusega ei saanud suhelda muud moodi, kui sümboleid ja allegooriaid kasutades. Paljudes kultuurides, sealhulgas kristluses, oli kõigevägevama kujutamine üldse pikka aega tabu.

Marani uus film portreteerib meie looduse kuningat
Väsimatu Marani pikaajalist panust Eesti loodusfilmi arengusse on raske üle hinnata.
Eesti loodusfilmi suurkuju Rein Maran on oma filmides vaadelnud ikka mitte ainult loodust, vaid ka inimese suhet sellega. Inimese vastutus looduse ees on liiga ilmne, et seda eirata. See on tõene ka uue linateose, reedel esilinastunud "Põdra kuningriigi" puhul.
Juba filmi pealkiri on sümboolne. On ju inimene harjunud pidama end looduse krooniks, kellekski, kel on õigust loodust omandada või omatahtsi ümber kujundada. Kui selline suhtumine ei avaldu ka sõnastatud arvamustes, kipub see välja paistma inimese käitumises ja hoiakutes.
Ka filmi lõpus snaipripüsside ja raadiosaatjate abil põdra tabanud jahimeeste hinnang juhtunule pole muud kui rahulolu: "Olemas!" Nagu osutavad autorid, pole mitte loodus hüljanud inimest, vaid inimene ise on oma tegevusega looduse endast eemalduma sundinud.

Tõnu Aav astub Soome vanameistrile kirjutatud rolli
Vana Baskini teatri uuslavastuse keskne roll on kirjutatud spetsiaalselt Lasse Pöystile.
Kasutades soomlaste enda lemmikväljendit, võib ütelda, et Tõnu Aav astub novembris "suurtesse saabastesse". Vana Baskini teatris esietenduva näidendi "Viimane sigar" autor Bengt Ahlfors on ütelnud, et kirjutas näidendi keskmesse rolli, mis oli mõeldud spetsiaalselt
80-aastasele Soome teatri grand old man'ile Lasse Pöystile.
"Tema oli minu lähtepunkt. Kõik muu - süžee, miljöö ning ülejäänud rollid - kasvas sellest. Nii sündis "Viimane sigar" - komöödia, mis muutub draamaks. Või on see hoopis farss? Nagu ka elus, sõltub kõik vaatevinklist," ütles Ahlfors kolm aastat tagasi, kui lavastas näidendi ise Helsingi linnateatris.

Marc Ducret' trio koondas tähelepanu
Pühapäeval avati Kumu auditooriumis Jazzkaare Ultrajazzi festival. Eesti publiku ette astus juba kolmandat korda prantsuse kitarrivirtuoos Marc Ducret enda trioga - lisaks temale Bruno Chevillon kontrabassil ning Eric Echampard trummidel.
Kolmik esitas ligi kahetunnise ja üheosalise (!) kava, mis balansseeris kergelt, kohati kerglaselt freejazz'i, postbopi ja rokkmuusika piiridel ning valmistas läbivalt meeldivaid üllatusi.
Paiguti tekkis ka tüdimus, sest üleminekud ühelt vaatenurgalt teisele paistsid tihti motiveerimatute ja katkendlikena, ning liigagi tihti tuli ette olukorda, mil üks või kaks trio liiget (eriti aga trummar) niisama käsipõsakil vaatasid, kuidas ülejäänud bändiliikmed enda pillimängu demonstreerivad.

NYYD-festivali lõppkontsert - nüüdismuusika parimad palad
Tänavu kümnendat tegevusaastat tähistava rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD-i lõppkontsert algas äratuskellafantaasiaga ning oli täis maiuspalu.
Kontserdil kõlasid peamiselt päris uued lood suurele orkestrile ja põnevate solistidega. Kontserdile saabujaid võttis fuajee laest vastu Ülo Kriguli koraalifantaasia sajale äratuskellale, mis hakkasid kolmveerand seitsme paiku kõrvulukustavalt tirisema. See teos ja osalt ka festival on pühendatud ungari helilooja György Ligeti mälestusele.
Kavas esimesena kõlanud Ligeti "Atmosfäärid" on 20. sajandi muusika tähtteos. Seal on kasutatud mikropolüfooniat: helid ei erine üksteisest poole tooni võrra nagu tavaliselt, vaid on natuke nihkes, tulemuseks on kõr-va kriipiv helikangas.
Mark-Anthony Turnage'i teo-ses "Palve vaikusest" segunevad kammerorkestri keelpillide klaar kõla ja soolokontrabassi džässilikud intonatsioonid. John Patitucci mängis laulvalt ja sisseelamisega. Teose keskel vahetas ta kontrabassi elektrikitarri vastu. Tekkis restoranimeeleolu ja orkester hakkas sirgete vaoshoitud nootide asemel mängima ujuvaid glissando'sid, sekka iiri viiuli intonatsioone. Stiilide kom-pott mõjus värskelt.

Heategevuskontsertidel kõlab ka punkrokki
Heategevuskontsertide korraldamise idee leiab kõlapinda ka subkultuuride tasandil.
Viljandi kultuurikolledži pungitüdrukule Ancca Kelmile (23) pani heategevuskärbse pähe sõber Stirlits (samuti punkar, mitte spioon), kes korraldas mullu detsembris Tallinnas pungipeo "Närime läbi", mille tulud läksid loomade varjupaigale.
Kui neiul paluti tänavu kevadel kodulinna kinos Rubiin üks korralik punkkontsert korraldada, viis ta kaks otsa kokku: "Ma ei tahtnud teha sellist tüüpilist joome-ennast-täis-pidu. Neid on niigi kogu aeg. Seega tuli mõte korraldada "Närime läbi vol 2"." Kontserdi tulud otsustas ta annetada Viljandi loomade varjupaigale.
Tallinna kunstitudengi Liisi Joala (23) jaoks oli mullu oktoobris Von Krahlis indie-bändide n-ö kassikontserdi korraldamine asjade loomulik käik. MTÜ Kassiabi aktivistist neiu sõnul oli heategevusürituse korraldamine õhus juba ammu. "Kuna ma olen muusikalembeline inimene, siis leidsin, et see oleks minu panus," ütleb ta, põhjendamaks, miks üritus tänavu ka järje saab.

Internet: www.hot.ee/emoscreamo/
Internet: www.hot.ee/emoscreamo/ - mis on emo ja mis ei ole? Mis bändi kuulates oled lihtlabane poosetaja, mis bändi fännates tõsine emo? Kas screamo on suvaline karjumine või eraldi muusikastiil? Kas õige emo kannab kitsaid pükse või piirdub ainult emomuusika kuulamisega? Klõps lingile, ja vastused neile küsimustele on käes.

Ace of Bace esineb Tallinnas
Viieteistkümne aasta eest kooli- ja maakultuurimaja diskosid defineerinud Rootsi diskogrupeering Ace of Base on tagasi. 28. novembril esineb bänd Tallinna linnahallis. Kinnitamaks, et kümneaastaselt pausilt naasmise puhul pole tegemist ainult nostalgiale rõhuva ettevõtmisega, peaks Ace of Base'il ilmuma 2008. aastal uus album.
Piletid hinnaga alates 395 krooni saabuvad müügile homme hommikul kell 10 kõigisse Piletilevi müügipunktidesse.

Milano Inter võttis Moskvas raske võidu
Jalgpalli UEFA Meistrite Liiga alagrupiturniiri kolmanda ringi avamängus alistas Itaalia meister Milano Inter Venemaa parima klubi Moskva CSKA 2: 1.
Alagrupiturniiri kaotusega Türgis Fenerbahce vastu alustanud Inter on oma mängu leidnud ning kahest järgnevast mängust on võetud kaks võitu. CSKA-l lasus mängu eel võidukohustus, sest avavoorudes teeniti vaid üks hädine viik Fenerbahcelt.
CSKA alustas mängu paremini, kui brasiillane Jo kasutas Interi kaitsemängijate pehmuse ära ning saatis palli Julio Cesarile selja taha. Itaallased tulid mängu siiski tagasi ning venelased peavad selles süüdistama enda rumalaid vigu. Esmalt ei suutnud kaitsja palli korralikult peaga puhtaks lüüa ning vanameister Hernan Crespo sai karistusalas kingitusena palli ning 52. minutil kirjutati tabloole viiginumbrid.

Korvpall: Rock kaotas võõrsil
TÜ/Rock mängis täna Riias sealse ASK vastu võrdselt seitse minutit, siis libisesid võõrustajad eest ja võitsid 78: 59.
Teise veerandi lõpus ja kolmanda alguses lubati lätlastel teha 17: 0 vahespurt, mis tõi tabloole ASK edu 54: 28, kirjutab Sportnet.
Rock kaotas lauavõitluse 26: 41. 22-st kolmesest läbis korvirõnga vaid kolm, Tanel Tein eksis kõigil kaheksal kaugviskel. Eesti meistri resultatiivseimaks tõusis Vallo Allingu 10 silmaga.
TÜ/Rock on SEB Balti liiga eliitdivisjonis võitnud neljast mängust ühe, ASK-l on kirjas kuuest kohtumisest viis võitu.

Korvpall: Kalev kaotas Ventspilsile
Saku Suurhallis täna toimunud SEB Balti liiga kohtumise kaotas BC Kalev/Cramo Läti klubile BK Ventspils numbritega 86: 77.
Kalev/Cramol käis igal veerandajal välja küll järjest uue trumbi, kuid sellest jäi BK Ventspilsi ühtlasema mängu vastu väheks, kirjutab Sportnet. Kalev on kaotanud Balti liigas kõik neli kohtumist ja jäi tänase kohtumise tagajärjel ainsaks, kel Balti liiga eliitdivisjonis veel võiduarve avamata.
Esimesel veerandil lubasid Kalevi leegionärid eestlastel visata vaid viis silma ja nii juhiti 10 minuti järel 22: 20. Teisel perioodil tõi tänane sünnipäevalaps Kristjan Kangur 15-st punktist 10, aga lätlased olid juba ees 43: 37. Peale suurt vaheaega hoidsid kummipaela peos Valmo Kriisa ja Travis Reed ning otsustava veerandi eel püsis kaotusseis 10 silma peal. Siis aga ei saanud kalevlased kuidagi kinni 22 punkti toonud Jimmy Baxterit ja vahe kärises 20 punktile. Kui tablool oli 58: 78, ärkas Marlon Parmer, kes viskas viimase viie ja poole minutiga 17 punkti ja lõpetas üleplatsimehena 28 silmaga. Minut enne lõppu oli vahe vaid kuus punkti, kuid Ventspilsi jaoks lõppes kõik vaid ehmatusega.

Hamilton: vajutasin ise valet nuppu
McLareni piloot Lewis Hamilton tunnistas, et tegi ise F-1 lõppvõistlusel Brasiilias inimliku vea, mis võis talle meistritiitli maksma minna.
McLareni meeskond imestas pärast võistlust pikalt selle üle, et miks Hamiltoni auto keset võistlust vabakäigule läks ning piloot 30 sekundit ja võimaluse meistriks tulla kaotas, vahendab MTV3.
"Sõrm libises roolilt ning õnnetuseks vajutasin nuppu, mida kasutatakse startimiseks," lausus mees mitu tundi pärast võistlust Kanada ajalehele.
Selle tagajärjel läks masin vabakäigule ning Hamiltonil ei õnnestunud 30 sekundi jooksul käiku vahetada.
Vea tagajärjel kaotas Hamilton 30 sekundit ning kukkus 14. kohale, kust tal õnnetus hiljem 7. tõusta.
Võistluse ning meistritiitli võitis Kimi Räikkonen, kes edastas Hamiltoni lõppkokkuvõttes vaid 1 punktiga.

Naiste koondis tõuseb suurele areenile
Motivatsioonisüst naisvõrkpalluritele: pärast 16-aastast pausi taas EM-valiksarjas.
Viimati osales Eesti naiste võrkpallikoondis EM-valiksarjas 1992. aastal. Toona kaotati kahel korral Valgevenele 0: 3. Vahepealsetel aastatel on pisteliselt löödud kaasa rahvusvahelisel turniiril Spring Cup. Sel laupäeval on aga Luksemburgis toimuval EM-i loosimisel rekordilise 43 naiskonna seas esindatud ka eestlannad.
Üks põhjus, miks naised taas oma võimeid näitama viiakse, on varasemast selgem turniirisüsteem. Teisalt viisid selle sammuni ka häid tulemusi näidanud noormängijad, kes vajavad arenemiseks väljundit.
"Naistel on nüüd meestega sama süsteem: esmalt mängivad nõrgema asetusega riigid eelringis, mille võitjad paigutatakse koos tugevamate riikidega kuude neljaliikmelisse alagruppi. Iga grupi võitja pääseb finaalturniirile, teise koha saanud moodustavad kolm paari, mille võitjad saavad edasi," seletas võrkpalliliidu peasekretär Henn Vallimäe lahti keerulise sõelumisprotsessi.

Ragnar Klavani tulevik Almelos lahtine
Ragnar Klavani tulevik Hollandi kõrgliiga klubis Almelo Heracleses on lahtine, kirjutab Sportinglife.com. Väidetavalt käivad Eesti koondise poolkaitsjal koduklubiga läbirääkimised uue lepingu suhtes - praegune lõppeb järgmisel suvel.
Ragnar Klavani enese väitel tal praegu aktiivseid lepinguläbirääkimisi siiski klubiga ei käi, kuid ta pole leivaandja ees saladust teinud, et siirduks parema pakkumise korral mõnda suuremasse klubisse, vahendas Klavani sõnu Eesti jalgpalli liidu pressiesindaja Mihkel Uiboleht.
"Konkreetset pakkumist tal kuskilt praegu siiski ei ole, seega ei saa välistada, et ta jätkab endiselt Almelos," lausus Uiboleht.

Kalev läheb täna avavõitu püüdma Kanguri ja Sokuga
Vigastusest kosuvad mängijad aitavad täna Balti liigas Kalev/Cramo korvpallimeeskonda.
BC Kalev/Cramo peatreener Veselin Matic võib kell 19 Saku suurhallis algavas heitluses Ventspilsiga arvestada nii laupäevases Balti liiga kohtumises Šiauliaiga (82: 93) hüppeliigesele haiget teinud Kristjan Kanguri kui ka põlvevigastusest taastuva Tanel Sokuga, kes viimati Leedus ei käinud. Mõlemad "küsimärgid" tegid kaasa eileõhtuse treeningu.
"Tanel harjutas täiskoormusega, Kristjan hoidis küll end natukene tagasi, aga usun, et saan mõlemad mängus Ventspilsiga platsile saata," lausus Matic, kelle meeskonda on kimbutanud tänavu vigastustelaine. Kõigist traumadest hoolimata loodab juhendaja duellis seni samuti ainult kaotustega jätkava Läti klubiga Balti liiga eliitdivisjonis võiduarve avada.

Ferrari pidas pidu, Räikkönen samuti
Mika Häkkinen ennustab: Kimi Räikköse elus muutub pärast MM-tiitli võitmist palju.
Sao Paulos oli kesköö, kui värske maailmameister Kimi Räikkönen saabus linnalähedasse ratsutamisklubisse, kus Ferrari tiim tähistas topeltvõitu tänavuses MM-sarjas. Eelmisel nädalal 28-aastaseks saanud soomlane saabus kahe blondiini saatel.
Tema enda abikaasat Jenni Dahlman-Räikköst Brasiilias polnud. Brasiilia Globo-telekanal pidas peol hoolega silma peal, sest Räikköse olengud väljuvad mõnikord kontrolli alt. Jäämeheks kutsutud soomlane on tavaliselt sõnakehv ka võiduhetkil, ent nii McLareni kui ka Ferrari juhtidel on tulnud avalikkuse ees selgitada purjus Räikköse tegusid.
"Tuleb pidu! Ja tuleb veel mitme nädala jooksul," lubas Räikkönen ratsaklubisse sisenemisel tõsiselt. Vaevalt mõni tund varem oli ta tunnistanud, et tal tuleb oma sõnade ja tegude suhtes tulevikus ettevaatlikum olla.

Starmani tavatelefoni klientide arv ületas 40 000 piiri
Starmani fikstelefoniteenuse klientide hulk ületas esmaspäeval 40 000 piiri.
Starmani turuosa tõusis sellega oma fikstelefoniside levialas elavate klientide seas 55 protsendini. Eestis tervikuna on Starmanil üle 12 protsendi suurune turuosa eraklientidele pakutava fikstelefoniside turul.
Starmani teatel on suur osa tavatelefoniteenuse klientidest kasutanud numbriliikuvuse võimalust ja tulnud koos oma senise numbriga üle mõne teise teenusepakkuja, peamiselt Elioni, võrgust.
Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul näitab statistika, et tavatelefoni on veel vara maha kanda.
"Koduste internetiühenduste levik ja IP-protokolli põhised telefoniteenused on erinevalt üldlevinud arvamusest hoopis kasvatanud tavatelefoniklientide hulka ka Eestis tervikuna. Valdav osa Starmani fikstelefoni kasutajad on tellinud teenuse TV- ja internetiühendust sisaldavate kolmikpakettide koosseisus, kuna kolme teenuse tellimine ühelt operaatorilt on odavam," rääkis Hartikainen.

Krediidipank loosib välja "Põrnika" 
Eesti Krediidipank loosis välja 60 klienti, kellel on võimalus võita tulipunane Volkswageni "Põrnikas".
Panga kampaanias "Krediidipank kingib põrnika!" said osaleda kõik panga kliendid, kes kuni 15. oktoobrini olid sõlminud pangas vähemalt viie toote kasutamise lepingu, teatas pank.
Veel viiel lõpp-loosimisele pääsenud kliendil on võimalus võita lisaauhindadena viis LCD värviteleviisorit.
Auhindade lõpp- loosimine ja kätteandmine toimub 1. detsembril Tallinna Lennujaama vanas terminalis.

Mobi m-äri laienes Skandinaaviasse
Tartu ettevõtte Mobi Solutionsi loodud mobiiliteenuste isetegemise portaal Igaühe M-äri laienes sellest nädalast Soome, Rootsi, Taani ja Norra turule.
Skandinaavias käivitati portaal uue kaubamärgi Fortumo.com all, teatas ettevõte.
"Fortumo laseb igaühel teha mobiiliteenuse viie minutiga ja ilma erioskusi vajamata," ütles Mobi partner Rain Rannu. "Nüüd on sama võimalus ka ettevõtetel, kes tegutsevad Soomes, Rootsis, Norras või Taanis."
Eestis töötab Igaühe M-äri alates 2002. aastast. selle aasta kevadel käivitati teenus Lätis ja Leedus.
Teenusega on jaanuari lõpu seisuga liitunud ligi 2500 Eesti, Läti ja Leedu teenusepakkujat, kes on loonud üle 6000 SMS-teenuse. Igaühe M-äri kaudu on saadetud üle 500 000 lühisõnumi.
"Tüüpiline Fortumo kasutaja on internetiettevõtja, nii väike kui suur, kellel on oma veebileht või portaal ja kes soovib lehe kaudu SMS-teenuseid pakkuda "ütles Fortumo turundusjuht Martin Koppel. Kasutajate seas on nii tuntud portaale kui ka väikesi ühe või kahe koolipoisi poolt hallatavaid veebilehti."

Hea töötaja leidmine on keeruline probleem
Aktiivselt alanud sügishooaeg on jälle teravamalt toonud esile töötajate nappuse probleemi.
Suuremad ja väiksemad organisatsioonid näevad värbamisega seotud probleeme kindlasti veidi erineva nurga alt, kuid ettevõtte suurusest olenemata on värbamine kõikjal muutunud töömahukamaks.
Eriti keeruline on olukord jäikade palgaastmetega organisatsioonides, aga roosiline pole seis isegi hea imago ning seni tööotsijate hulgas eelistatud tööandjate jaoks.
Mõnes valdkonnas (näiteks kaubandus, ehitus ja nn liinitöö) justkui polegi kedagi värvata, eriti siis, kui korraga vajatakse palju (samalaadse) töö tegijaid, mõlema poole ootused on liiga kõrged (tööandjal kvalifikatsioonile ja/või kogemusele, töötajal motivatsioonipaketile), voolavus suur ning mõttetult palju värbamisressurssi kulub õnne-otsijaile, kellel on pidevalt mitu "konkursirauda" tules. Raha pärast tulija üldjuhul ka lahkub samal põhjusel.

Tööpärlid: Imetlen tegijaid
IT-valdkonna müügiassistendi otsingul küsiti: milline on Teie varasem kokkupuude IT-valdkonnaga?
Vastused:
Kommentaar:
Humoorikad ning kõnekeelsed väljendid ("päris tegijad", "olen end vaikselt harinud") ei räägi just vastaja kasuks, kuigi toovad muige suunurka. Kõigile on selge, et infotehnoloogia (IT) ümbritseb meid igal sammul, seetõttu saigi lisaküsimus esitatud.

Jurist selgitab: Palk võib ka kodus olles tõusta
Töötaja on teise lapsega lapsehoolduspuhkusel kuni 31. juulini 2008. 2007. aasta novembris sünnib perekonda kolmas laps. Töötaja ei ole alates 28. augustist 2005 päevagi tööl käinud. Palkasid tõsteti 2007. aasta aprillis. Kas ka sellel töötajal oli õigus palgatõusule ja vastavale muudatusele töölepingus?
Kui palgatõus toimus õigusaktis (seadus, määrus) või kollektiivlepingus ette nähtud alustel ja korras, siis on sellele õigus kõikidel töötajatel, sh ka lapsehoolduspuhkusel oleval töötajal. Nende aluste puudumise puhul tuleb suuremas palgas tööandjaga kokku leppida, nõudeõigust töötajal ei ole. Samas ei või lepingu-järgne palgamäär jääda väiksemaks, kui on kehtiv alampalk.

Tudeng: pingeline töö ei sega kõrghariduse omandamist
Tartu ülikoolis majandust õppiv Karina Univer oli sel suvel praktikal Hansapangas. Mõlemad pooled jäid rahule ja Karina töötab õppimise kõrvalt pangas edasi.
Miks teha elu raskemaks ja õpingute ajal ka töötada?
Minu jaoks mängis otsuse jääda edasi tööle ning ühitada töö ja õppimine juures kõige suuremat rolli sellega kaasnev iseseisvus. Suhteliselt ebamugav on täiskasvanud inimesena rahaliselt oma vanematest sõltuda.
Kui raske on töö kõrvalt õppida?
Ega see kerge ei ole, aga samas ka mitte võimatu. Kõige tähtsam on, et endal oleks piisavalt tahtmist. Tunniplaani sättisin ma ümber nii, et töölt väga palju puuduma ei pea. Koolis käimise tarbeks on olemas õppepuhkused, mida on hea kasutada.
Kuidas sai pangast tudengile praktikakoht?
Täitsin internetis oleva ankeedi ja saatsin ära. Paari päeva pärast pangast helistati ja kutsuti grupitööle, sealt edasi juba intervjuule, mille alusel valitigi mind välja.

Browningu kolumn: Avatud kontor
Avatud planeeringuga kontorid on avatud vaid siis, kui seisad püsti. Toolil istudes võiksid sama hästi paikneda ka tuulutuskapis.
Vaade, mis töölaua tagant avaneb, ütleb su kohta nii mõndagi. Kui tegu on mõne suurlinna vaatega, siis oled sa kas väga edukas või jõllitad lihtsalt oma kuubiku seinale kinnitatud postkaarti.
Paraku on see ärimaailma kurb tõde, et mida vähem aega veedad oma laua taga, seda uhkem vaade sealt avaneb. Seepärast ongi kõige ülevam vaade juhatuse esimehel. Kui aga veedad nädalas 70 tundi oma laua külge kleepunult, siis tõenäoliselt on su vaade nagu pähe tõmmatud pappkastis.
Kõige närvesöövam vaade kogu kontoris avaneb sinu ees istuva tegelase seljale. Kui inimese selg on kõik, mida sa temast näed, siis hakkad sa vihkama nii teda kui ka väikest nõmedat sünnimärki ta kukla peal.

Baskini anekdoodid
Uurija küsib töödejuhatajalt:
"Mida te tegite, kui nägite, et ehitustööline kukkus alla seitsmenda korruse tellingutelt?"
"Jooksin kiiresti lattu, võtsin laia turvakonksuga vöö ja tõmbasin selle talle kiiresti ümber!"
"Öelge, palun, kes teie juukseid lõikas?"
"Meister."
"Ma saan aru, et meister, aga mis eriala tal on?"
Inglise lord läheb jalutama. Teener saadab ta välja ja küsib:
"Söör, öelge, palun, kui leedi saadab mind teid otsima, siis kust ma teid otsima ei pea?!"
Ühelt kuulsalt näitlejalt palutakse sada dollarit tuntud kriitiku matuse korjanduseks.

JÄRJEJUTT (22): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Tunnelis said kokku Kabulist tulnud kolonn, ligi sada autot, ja sinnapoole sõitev kolonn ning puhkenud paanikas ei osanud keegi evakuatsiooni korraldada. Ka Salangi katastroofis hukkus üks eesti mees. Salangi katastroofi järel anti käsk, et tunnelist läbisõitmise ajal peavad kõik kasutama gaasimaske.
Võitlus kõrgmägedes osutus ülimalt raskeks, alates kogemuste ja väljaõppe puudumisest ja lõpetades sõjatehnika sobimatusega (suurtükkide tõstenurk jäi väikeseks, 120 mm miinipildujat oli võitlejatel väga raske mägedes kaasas vedada, lahingumasinate jõuülekanded ei pidanud mägioludele vastu ja teedeta maastikul jäid mõnede soomusmasinate mootorid nõrgaks, Nõukogude miiniotsijad jäid ebaefektiivseks, sõjatehnika streikis sagedastes liivatormides, väljajagatud moondamisriietus ei sobinud mägedesse jne).

Eesti-Türgi parlamendirühm taunis oma avalduses Postimehe artiklit
Eesti-Türgi parlamendirühma hinnangul rikkus esmaspäeval Postimehes ilmunud lugu "Rahvaste sõpruse veidra mekiga vili" ajakirjanduse häid tavasid.
Parlamendirühm tõdes, et Türgi on eestimaalastele üks enim armastatud turismisihtkohti ning Eesti avalikkus on ühemõtteliselt toetanud positiivseid arenguid, ning kultuuri- ja poliitikasidemete tihenemist kahe riigi ja rahva vahel.
Avalduses seisab, et selle eelduseks on vastastikune lugupidamine, mille juurde kuulub ka põhjendatud kriitika.
"Seda kahetsusväärsem, et mitte öelda häbiväärsem, on ajalehes Postimees ilmunud artikkel oma kohatute, ebapädevate, solvavate ning rahvustevahelist vaenu õhutavate üldistustega," teatas parlamendirühma esimees Evelyn Sepp rühma nimel.

Kui oled astmahaige, siis oled seda paraku elu lõpuni
Astmaravi eesmärk on see, et inimene saaks elada igati täisväärtuslikku elu.
Kõõksub, läkastab, ahmib õhku ja läheb näost siniseks - säärane on tüüpiline kujutlus astmahaigest ehk astmaatikust. "Tänapäeva astmahaigel, täpsemalt bronhiaalastmahaigel ei ole enam nii palju tüüpilisi õhupuudushoogusid. Astma on aastatega järjest salakavalamaks läinud," hoiatab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst Erve Sõõru.
Astma on krooniline hingamisteede põletik, mille tõttu hingamisteed on tundlikud. Eri teguritega kokkupuutel tekib hingamisteedes põletik ja turse, mistõttu hingamisteed ahenevad. Seda haigust ei ole kopsupildil näha.
Astmat tekitavad suuresti allergeenid. Haigus võib välja lüüa ja ägedamaks minna kõikvõimalike infektsioonide tagajärjel. Niisiis, ettevaatust, astmaatikud, viirushaigused on jälle liikvel!

Lümfimassaaži võib vaja olla terve elu
Raili Raik on lümfiterapeut, keda siinsed tohtrid peavad üheks Eesti paremaks. Oma ala on noor naine õppinud väga pikalt ja põhjalikult.
Raili Raik on lümfiterapeut, keda tohtrid peavad üheks Eesti paremaks. Klassikalist arstidiplomit Railil ei ole, aga lümfimassaaži on ta õppinud pikalt ja põhjalikult. Alustas 1997. aastal Saksamaal Kieli lähistel Dampi akadeemias ja jätkas sealsamas enda täiendamist veel mitu korda. Saksa asjatundjad on käinud omakorda Eestis meie massööre koolitamas. Põhiliselt just selle mõttega, et siinsed parimad tegijad võiksid teisi koolitada. Raili Raik ongi üks neist, kelle ametinimi on lümfiterapeut-koolitaja.
Massaažiliike on üsna palju ja massööre, kes oma teenust pakuvad, ei ole ka just vähe. Kui aga lümfimassaaži tegijaid otsida, leiab terve Eesti peale vaid umbes 20 inimest. Mille poolest on lümfimassaaž eriline?

Lümfimassaaž on lümfiturse puhul peaaegu ainus ravivõte
Lümfoödeemiga haiged saavad Tartus ja Tallinnas teoreetiliselt tasuta taastusravi.
Vähi diagnoos lööb jalad alt ka kõige tugevama iseloomuga inimesel. Oh, mis õnn ja rõõm, kui "sõraline" õnnestub kogu täiega välja lõigata. Läheb kuu, läheb kolm kuud, pool aastat - õnn on ikka õuel, sest analüüsid on ju korras. Kuni ühel päeval avastad, et vanad armsad teksased on miskipärast kitsaks jäänud. Üks säär eriti. Mõne aja pärast on õnn õuelt kadunud - jalg on ühtlaselt jäme nagu elevandil. "Lümfoödeem ehk operatsiooni tagajärjel tekkinud lümfiturse," ütleb arst.
"Emakakaelavähi operatsiooni ja kiiritusravi järel võib alajäseme lümfoödeem esineda u 40%-l patsientidest. Rinnavähiravi järel võib lümfoödeemi esineda 25-30%-l haigetest, siis läheb paiste käsi," tõdeb Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloog-ülemarst, Hiiu valukabineti arst Pille Sillaste.

Kui suur on tõenäosus, et sa sured kümne aasta jooksul infarkti? 
Eestlased on ülimalt altid haigestuma südame-veresoonkonnahaigustesse, räägib PERH-i sisehaiguste kliiniku kardioloogiakeskuse kardioloog Riina Vettus.
Kõik me riskime aeg-ajalt. Läheneva auto eest üle tee minnes, laenu võttes, mälumängu ja kaarte mängides. Mõni riskib rohkem, mõni vähem. Aga nagu venelased ütlevad: risk blagorodnoje delo (kohandatud tõlge: risk on õilis tegevus, mis on aadlimeeste vääriline). Et keegi nüüd üldse mingeid riske ei võta, ei ole eriti usutav. Miskipärast aga kipume kõige rohkem riskima tervisega - tea, kas loodame ikka, et elame igavesti?
Südame-veresoonkonnahaiguste riskiteguritest on küll palju räägitud, aga need vist tuleb veel üle korrata.
Ikka tuleb korrata, sest haigestumine neisse on endiselt tõusuteel. Ja tundub, et sinnamaani, kui midagi positiivset hakkab juhtuma, on veel väga pikk maa.

Koormustest aitab südamehaiguseid ennetada
Iga inimene peaks käima korrapäraselt oma südame seisukorda kontrollimas.
Minnes koormustestile PERH-i kardioloogiakeskusesse, tunnen juba ette häbi oma kehva tulemuse pärast. Mind võtavad vastu kardioloog-ülemarst Margus Vainu ja õde Liilia Nikolajeva. Vale toitumine, vähene liikumine, ebaregulaarne unerütm - tean seda ju isegi, raske on seda aga tohtrihärrale tunnistada. Sest kui muidu ise saab veel vassida, siis kardiogramm reedab halastamatu täpsusega minu ebatervislikud harjumused.
"Pikkus, kaal?" kõlavad kiired rutiinsed küsimused. Samuti tahab arst teada, kas ma spordiga tegelen ja kui palju. Nüüd ühendatakse mind pisikeste iminappadega kompuutri külge, mis on omakorda ühenduses koormuslindiga. Imiteerimaks mäkketõusu, saab asendit muuta vastavalt vajadusele järsemaks. Käed tuleb asetada vastu käetuge sirgelt ja vältida tuleb enda sinna toetamist. Enne testimise algust mõõdetakse veel vererõhku ja siis võib kõndima asuda. Esialgu rahulikus tempos, kuni masin annab kahe heleda piiksatusega märku ja õde mõõdab uuesti vere-rõhku. Ühes tempos kõnnitakse nii kaua, kuni pulss enam ei kiirene. Masin fikseerib südame tegevuse ja jätab igast tuksest jälje raportisse. Nüüd tõstetakse tempot, samuti muutub kujuteldav mägi pisut järsemaks. Arst tuletab mulle meelde, et kui ma tunnen väsimust, siis võib varem lõpetada. Lasen siiski rutiinil korduda nii kaua, kuni jalad käivad nii kiiresti, et alla vaadates hakkab silme eest kirju. Pulsisagedus on saavutanud kõrgeima taseme ja enam ei ole arsti sõnul mõtet koormust tõsta. Veel kord mõõdetakse vererõhku ja siis on kõik. Üllatuseks on mu südame töö hindeks neli pluss viiepalliskaalal.

Haigekassa viis lipulaeva tiitlit
Avaliku raha kasutamine haigekassas on põhjendatud ja kõigile näha.
Riigi raamatupidamise toimkond alustas paremate raamatupidamiste lipulaeva tiitlite selgitamist juba kaheksa aastat tagasi. Algul hinnati head raamatupidamistava silmas pidades kõiki asutusi/organisatsioone/ettevõtteid üheskoos. 2000. aastal võitis Saku õlletehas, 2001. ja 2002. aastal Hansapank. Peagi selgus, et on ülekohtune samade parameetrite järgi hinnata näiteks suurt börsiettevõtet nagu Hansapank mõne väikeettevõttega. Ja avaliku sektori esindajad olid hoopis kõrvale jäetud.
Alates 2003. aastast tegigi riigi raamatupidamise toimkond otsuse konkursi kandepinda oluliselt laiendada ja hinnata osa-võtjaid kokku neljas kategoorias - parimad finantsasutused, parimad börsiettevõtted (v.a finantsasutused), parimad börsil noteerimata ettevõtted (v.a finantsasutused) ja parimad avaliku sektori aruanded. Ühtekokku osales 2003. aasta konkursil 45 aruannet.

Meie tervishoiusüsteemis on parim hinna ja kvaliteedi suhe Euroopas
Eesti tervishoiusüsteem on patsiendisõbralik, läbipaistev ja efektiivne. See tähendab seda, et raha liigub õigesse kohta ja selle eest tehakse õigeid asju.
Alates 2005. aastast korraldab Rootsis asuv rahvusvaheline uurimisorganisatsioon Health Consumer Powerhouse uuringut, millega selgitatakse välja kõigi Euroopa Liidu riikide tervishoiusüsteemide n-ö patsiendisõbralikkuse indeks. 2005. aastal alustati ning viidi läbi nn pilootprojekt 12 osavõtjaga, 2006. aastal kaasati juba kõik Euroopa Liidu riigid, 2007. aastal kaasati uuringusse ka Šveits ja Norra.
Selle aasta indekseerimine näitas, et Euroopas on pool tosinat riiki, kus tervishoiusüsteemid on suunatud patsiendisõbralikkusele ja ka ravitulemused on suurepärased.
Eesotsas on Austria, tema järel tulevad Holland, Prantsusmaa, Šveits ja Saksamaa.
Nende järel tulevad nn keskmikud, kelle hulgas on ka Eesti (12. kohal), viimase seitsme-kaheksa riigi tervishoiusüsteemi võimekust hinnatakse väiksemaks.

Uroloog Leonhard Kukk: liikumine on liigeste õlitamine
PERH-i kirurgiakliiniku juhataja leiab alati aega mitmekülgseks sportimiseks.
Põhja-Eesti regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja Leonhard Kuke otsus arstiteaduskonda astuda sündis huvist humanitaarainete vastu - juba keskkoolis meeldisid talle rohkem ajalugu, bioloogia ja zooloogia. Nagu paljudel arstiteaduskonna esmakursuslastel ei olnud ka noormehel alguses kindlat veendumust, et just uroloogia on see ala, millele võiks oma tuleviku pühendada.
"Ülikool on aeg, mil noored peavad katsetama ja leidma enda jaoks õige ala," arvab kirurgiakliiniku juhataja täna. Kukk usub, et üheks mõjutajaks eri-alavalikul oli tema vanatädi uroloogist poeg, kes meeldiva inimese ja eduka arstina jättis talle alati hea mulje. Just vanatädi poja juures sai mees esimest korda hingata ka operatsioonitoa õhku. Käik sugulase tööd kaema jättis tulevasele Eesti edukale uroloogile nii hea mulje, et ta tundis - uroloogia on see kõige õigem ala. Enne seda, kui Kukk sai oma meelisalaga tõsisemalt tegelema hakata, töötas ta kiirabis ja üldkirurgina. Arstiks saamisel on Kuke sõnul kõige olulisem suur huvi ja valmidus kella vaatamata tööd teha. "Arst ei saa töötada kellast kellani ning eriti karjääri algus-aastatel ei saa tavaliselt sellise suhtumisega noortest head kirurgi," on ta veendunud.

Minu esimene sigaretivaba päev
Suitsetamise ja tubakasuitsuga seostatakse rohkem kui 25 haiguse teket.
Suitsetamine on tugev sõltuvus. Suitsetamisest loobumine olevat üks raskemaid otsuseid - seda on lihtne lubada, kuid keeruline lõplikult täide viia. Mida kauem on inimene suitsetanud, seda raskem on loobuda.
Suitsetamissõltuvusel on kaks poolt: psühholoogiline ja füüsiline.
Psühholoogiline sõltuvus on seotud suitsetamise kui tegevusega. Inimene on harjunud teatud olukordades suitsetama ja sellest loobumiseks on vaja tahtejõudu. Füüsilise sõltuvuse tekitaja on tubakas leiduv nikotiin, mis mõjutab inimese ajus olevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tunneb inimene lühi-ajalist heaolutunnet. Kui inimene otsustab suitsetamisest loobuda, tekivad ärajäämanähud, sest organism ei saa harjumuspärast nikotiiniannust. Sellega kaasnevad närvilisus, keskendumisraskused, peavalud, unetus, depressioon, söögiisu, ka kehakaalu tõus. Et heaolutunne taastuks, võib inimene alustada uuesti suitsetamist.

Soomes suureneb järsult nikotiini sisaldavate ja suitsetamist asendavate toodete müük
Soomes tohib suitsetamist asendavaid tooted müüa ka kauplustes ja bensiinijaamades.
Soomes suureneb nikotiini sisaldavate ja suitsetamist asendavate toodete müük. Kui varem tohtisid selliseid tooteid müüa ainult apteegid, siis kohe, kui müügiluba anti ka kauplustele, bensiinijaamadele ja kioskitele, kasvas nende müük ligi kolmandiku võrra. Samal ajal on apteekides nende toodete müük peaaegu poole võrra vähenenud.
Üha sagedamini eelistavad inimesed osta selliseid tooteid apteegi lähedal asuvast kauplusest. Soome apteekrite ajakirja Apteekkari korraldatud küsitlus näitas, et 60% selliseid tooteid ostetakse kauplustest, apteegis käib suitsule aseainet otsimas vaid iga neljas soovija.
Nikotiini sisaldavad asendustooted lubati väljaspool apteeke müüki eelmise aasta veebruaris.

Oleviste kiriku vaskkatus tõi mehele eluaegse kopsuhaiguse
Oleviste kiriku katus ja Nevski katedraali ristid said tublile töömehele saatuslikuks.
Lembit Hanni (78) on üks neid väheseid, kelle kroonilises obstruktiivses kopsuhaiguses (KOK) pole süüdi suitsetamine. "Olin plekksepp. Puutusin kokku kemikaalidega, jootsin vaske. Happeaurud ja punane vask on aga eriti mürgised. Piisas kümnest aastast, ja oligi haigus käes," ütleb Lembit.
Oleviste kiriku katus Tallinnas on Lembitu tehtud. Toompea Nevski katedraali ristid on samuti Lembitu tehtud. "See, kus viis risti on peal. Sibulate moodi. Mina tegin plekitöö, pärast tuli kuldaja, kes kleepis ristid kullalehtedega üle," ei taha Lembit kogu au endale võtta. "Lõpuks sai väga ilus," on Lembit tulemusega rahul.
On põhjus selles või milleski muus, aga juba ligi viis aastat ei saa vanahärra läbi hapnikuravita. "KOK avastati Mustamäe haiglas (Põhja-Eesti regionaalhaigla - toim). Juba tükk aega oli mul raske hingata, sellepärast läksingi arsti juurde," meenutab mees. Eesti üks parimaid KOKi spetsialiste dr Erve Sõõru oli see, kes diagnoosis parandamatu haiguse ja määras kohe ka koduse hapnikuravi. Aparaat toodigi mõne päeva pärast koju kätte. Selline kohvri moodi, nagu need praegu on, rattad all ja sang küljes, et liigutada saaks. Aparaadi küljest vonklevad peenikesed voolikud. Lembit hapnikumaski ei kasuta, voolikud saab ka otse ninna torgata. Nii on mugavam, muidu suu ka maski all kinni, ei saa rääkida ega midagi. "Väga hea aparaat, ravib hästi. Hoiab mind elus, muidu oleksin ammu ära surnud," kiidab Lembit.

Edusammud rinnavähi vastu peetavas võitluses
Rinnavähki on molekulaarsel tasandil mõistma hakatud alles viimasel ajal.
2005. aasta mais toimus Ameerika kliinilise onkoloogia ühingu (ASCO) kokkutulek - maailma suurim vähiuurijate ja -ravijate kokkusaamine -, kus võis märgata rinnavähispetsialistide mõ-ningast elevust. Just sel aastal avaldati uuringutulemused, mis võivad märkimisväärselt muuta rinnavähki põdevate haigete ravi. Head uudised olid seotud nn sihitud ravimitega, s.t raviga, mis on suunatud konkreetsete geeniproduktide (valkude) ja muude kasvajarakkude kasvu mõjutavate faktorite vastu. Selle ravimeetodi aluseks on arusaam, et kõik rinnavähijuhud ei ole ühesugused.
Tegelikult on uurijad juba ammu täheldanud, et rinnavähk ei pruugi käituda eri inimestel ühtmoodi: osa naisi saab abi traditsioonilistest ravimeetoditest, osa mitte. Ometi on hakatud seda haigust molekulaarsel tasandil mõistma alles viimasel ajal ja saadud aru, et tegelikult on tegemist mitme eri haigusega.

KARIT KAASIK: mille jaoks on mõeldud õppetoetus? 
Riik toetab eduka ja hästi õppiva tudengi haridusteed Eestis 800 krooniga kuus. Mujal Euroopas on õppetoetused 5-6 korda suuremad. Haridusministeerium kaalub süsteemi muutmist.
Praegused toetuste määrad kehtivad 2004.a. alates. Kutseõppuritele kehtivad toetuste määrad on vastavalt 600 krooni põhitoetus ja 300 krooni täiendav toetus. Ülikoolis käijad saavad põhitoetust 800 krooni ja 400 krooni täiendavat toetust. Olgugi, et hinnad tõusevad päev päevalt on õppetoetused kindlalt paigas juba aastaid.
Need vähesed, kes riigipoolset toetust õppetoetuste näol saavad, pole aastate jooksul mingit toetussumma tõusu näinud ning peavad rõõmustama, et nad üldse midagi saavad. Rohkem on ju siiski neid õppureid, kes riigilt üldse toetust ei saa.
Saksamaal näiteks ei saa enamik tudengeid riigilt mingit raha. Toetusi makstakse vaid väga heade õpitulemustega õppuritele või majanduslikes raskustes õppuritele, kuid sellisel juhul on toetussummad ka 400-500 euro ringis, mille eest saab korteri üüri maksta ning mingil määral elada ka.

REIN TOOMLA: Närska sõna Ansipi oma vastu
Robert Närska tänane avaldus Eesti Päevalehes on üles ehitatud kontrollimatule väitele.
Kui Närska ei suuda oma väidet tõestada, siis ei suuda seda ka Ansip. Sisuliselt on meil praegu olukord, kus on Närska sõna Ansipi oma vastu.
Asjalood võivad olla nii nagu Närska ütles, aga võivad olla ka teisiti. Ta oleks pidanud sellega arvestama, et üsna riskante on nüüd 20 aastat hiljem välja öelda sellist asja, mida ta ei saa tõestada.
Avaldatud artiklist võib välja lugeda, et Ansip ei pruukinud füüsiliselt üldse 2. veebruaril sündmuskohal olla. See on väga võimalik, et teda tol päeval Tartus nähti. Ta töötas ju Närskaga samas majas ning nad võisid kasvõi juhuslikult kohtuda.
Praegu jääb ainukeseks allikaks Närska sõna. Selliste delikaatsete asjade puhul jääb sõnast väheseks. See on väga tõsine süüdistus ning kui see peaks olema tõene, siis näitab see inimese meelsust. Vähemasti tänase loo põhjal ei saa mitte kuidagi moodi tõestada.

TÕNIS SAARTS: minevikus tuhnimine ei ole poliitvõitluses uus relv
Poliitikute nõukogudeaegsele minevikule viitamine ja selle kasutamine poliitilise võitluse relvana pole Eestis uus, kuid siiski kohati küsitavusi tekitav nähtus.
Meenutagem kasvõi nelja aasta tagust Ain Seppiku juhtumit või katkematuid etteheiteid Arnold Rüütlile. Harilikult tuuakse mineviku-kaart välja siis, kui enam konstruktiivsel ja sisulisel pinnal kriitikat ei osata teha.
Ansipile on muidugi tunduvalt raskem külge pookida "endise kommari" imagot, kui mõnele teisele Eesti poliitikule.
On ta ju Pronkssõduri mahavõtjana tõusnud peaaegu rahvusliku kangelase seisusesse. Rahvuslus, julge vene-vastasus ja samal ajal veendunud kommunistiks olek ei käi kuidagi kokku.
Kindlasti näevad paljud Anispi toetajad praegu toimuva taga ilmselget vandenõud, kus tahetakse meelega populaarset peaministrit mustata.

UMBERTO ECO: Tõlkimise kunst
Naasin äsja ühelt Berliinis peetud konverentsilt, mis tähistas kümne aasta möödumist Saksa tõlkijate fondi (Deutscher Übersetzerfond) asutamisest - tegemist on organisatsiooniga, mis toetab ja kaitseb tõlkijate tööd ning korraldab kõrgetasemelisi kultuurikohtumisi.
Seda, kui tähtsaks peavad sakslased selle organisatsiooni tööd, näitas tõik, et kohal oli ka Saksamaa Liitvabariigi president Horst Köhler.
Viimastel aastakümnetel on tõlkimine kui selline sattunud taas terava tähelepanu alla - seda kinnitab nii ülikoolide juurde tõlkekeskuste loomine kui ka arvukate tõlkimise uurimisele pühendatud ajakirjade ilmumine. Sellel on palju põhjusi, millest ilmselt tähtsaim on: olgugi et meile meeldib endiselt ennustada, et saabub päev, mil kõik räägivad vaid inglise keelt, pole tegelikult kunagi varem omavahel kokku puutunud nii palju keeli kui nüüd. Mõelgem kas või sellele, kui palju tõlke läheb vaja Euroopa Parlamendi istungitel või kui paljud Ameerika linnad on muutunud sisuliselt kakskeelseks, millest annavad tunnistust näiteks hispaaniakeelsed tänavasildid ja muu säärane.

TIIT KÄNDLER: Maailm vajab piire nagu õhku
Üsna sageli kerkib meie ette küsimusi, mille omapära ja isegi veidrust me argielus ei taju. Nii näiteks võidakse teile helistada ja küsida: "Kus sa oled?" Noh, ma olen siin ja siin, kõlab vaat et automaatne vastus.
Kuid pidage - kus te ikkagi olete? Kas seal, kus on teie parema jala suur varvas? Või seal, kus on teie naba? Või seal, kus on teie vasak silm? Või hoopis seal, kus parema käe nimetissõrme ots?
Meie keha on piiratud nahaga. Kui oleme palavikus voodis, siis tõmbub maailm meie ümber justkui kokku ja me tajume end üsna pisikesena. Kuid isegi nahk ei piira meid lõplikult. Seda teavad hästi arstid. Palatit pole võimalik teha absoluutselt steriilseks, sest patsientide nahast eralduvaid imetillukesi kestatükikesi lendab õhus ikkagi. Ja igaüks neist kannab endal baktereid enam kui mis tahes suur lennuk reisijaid.
Selle aasta Nobeli preemiad läksid suuresti piiriuurijatele. Keemik Gerhard Ertl on uurinud seda, kuidas toimuvad raua pinnal vesiniku ja lämmastiku vahelised reaktsioonid ning kuidas neid saab kiirendada, et toota tõhusamalt lämmastikväetisi. Ja sedagi, mis toimub auto all katalüsaatoris, kus vingugaas muutub süsihappegaasiks. Füüsikud Albert Fert ja Peter Grünberg aga nuputasid välja, kuidas toimib gigantne magnettakistus, mis on justkui magnetismi ja elektri piiridel tekkiv nähtus ja tänu millele saame näiteks arvutikettale salvestada tohutul hulgal andmeid.

Vohav nagumaania
"Emajõgi nagu voolab läbi Tartu, seal saab nagu paadiga sõita, nagu ujuda, nagu üle sildade kõndida," räägib lasteaialaps saates "Lapsesuu ei valeta".
Vikerraadio 14. oktoobri spordisaates, umbes kolmeminutilise intervjuu kestel ütles Hawaii triatlonil hästi esinenud Ain-Alar Juhanson 41 korda "nagu", garniiriks ütles ta veel neli korda "noh".
Viimastel aastatel vajutan vahel raadio kinni, kui intervjueeritava sõnavarast moodustab "nagutamine" veerandi-kolmandiku. Vahetevahel on reporteritelgi pisik küljes. Reporteritest veel niipalju, et 50 protsendil juhtudest on nende keeles sportmängud "kohtumised". Samal ajal pole kordagi kuulnud ühtegi sportlast või treenerit seda sõna kasutamas.

REPLIIK: Kiratsev veinitööstus
Eesti vanim, 1920. aastal asutatud veinitööstus on müügis: Põltsamaa Felix on veinitootmise müüki pannud. Põhjuseks on üha nigelamaks muutuv nõudlus ja kõrge aktsiis: aastal 2004 ühtlustati kodumaiste marjaveinide ja importveinide aktsiis.
Siinne õuna- ja marjakasvatus on raskem kui viinamarjakasvatus Vahemere ääres, seetõttu soovitasid Eesti veinitöösturid taotleda EL-ilt puuvilja- ja marjaveinile eristaatust, kuid seda ei tehtud.
Eesti veinide viletsas käekäigus on oma osa kindlasti ka turundusel. Näiteks Saksamaa Werderi puuvilja- ja marjaveinipiirkond on suutnud oma toodangu igati ausse tõsta, korraldades selleks iga aasta maikuus viljapuude õitsemise ajal Baumblütenfesti, mis on oma poole miljoni osalejaga Oktoberfesti järel tähtsuselt teine samalaadne üritus riigis.

JUHTKIRI: Ringmäng Läti moodi
Lõunanaabrite poliitika elab ja keeb. Kuigi valitsusest on viimastel nädalatel lahkunud kaks ministrit, väljus taasiseseisvuse aastatel kõige pikemalt ametis olnud peaminister Aigars Kalvitis eile seimi umbusaldushääletusest võitjana, nagu oligi ennustatud.
Kuid kriis kestab ja probleemid näivad kuhjuvat. Kuhugi ei ole kadunud spekulatsioonid lati võimalikust devalveerimisest ning läinud nädalal hoiatas USA Riia suursaadik Lätit ohu eest demokraatiale, heites ette vähest läbipaistvust ja nõrka õigusriiki. Protesti on tekitanud korruptsioonitõrje büroo juhi Aleksejs Loskutovsi ametist vabastamine, seda enam, et tema organisatsioonil olevat valmimas parteide rahastamise raport ning peaministri Rahvaerakonda ähvardavat kuni poole miljoni latine (üle 11 miljoni Eesti krooni) trahv.

Eesti ootab Venemaalt tagasivõtukokkuleppe täitmist
Eesti ootab reedel Portugalis toimuvalt Euroopa Liidu - Venemaa tippkohtumiselt, et käsitletaks ka viisalihtsus- ja tagasivõtukohustuse kokkuleppeid, mida Venemaa täidab valikuliselt.
Välisminister Urmas Paet selgitas, et Venemaa ei soovi vastu võtta isikuid, kel pole seaduslikku alust Eestis viibimiseks, vahendas Aktuaalset kaamerat ETV24.
Välisministri sõnul on tegemist endiste sõjaväelastega, kes võtsid küll vastu vautšerid elamispinna muretsemiseks Venemaal, kuid keeldusid Eestist lahkumast. Paet meenutas, et ka Euroopa Kohus on otsustanud, et neil inimestel pole õigust Eestis olla.
Eesti jaoks on oluline ka piirijärjekordade teema, mille käsitlemist peab Paeti sõnul oluliseks ka Euroopa Liidu eesistujamaa Portgal, sest piirijärjekorras seisavad paljude liikmesriikide autod.

Majavalitseja jättis kütteraha endale ja arved maksmata
Kohtla-Järve Olevi tänav 23 majavalitseja jättis elanike kütteraha endale, mistõttu jäid majaelanikud kaugkütteta.
Maja elanikele tuli kui välk selgest taevast teade, et neil ei lülitata kaugkütet sisse, et nad on ühed suuremad võlgnikud - pärast 2005. aasta novembrit pole ettevõttele VKG Energia ühtki arvet tasutud, inimesed olid šokis, sest nemad kandsid raha majavalitseja arvele üle, kirjutab Põhjarannik.
32 korteriga maja võlg on praegu üle 250 000 krooni. Julia Aleksandrova sõnul tahtis soojusettevõte juba eelmisel aastal majast kütte välja lülitada, kuid jäi uskuma majavalitseja lubadusi, et võlg tasutakse, peale selle palus linnavalitsus eelmise kütteperioodi algul tulla vastu võlgnikmajade palvetele neid mitte külma jätta.
Kontrollimisel selguski, et maja haldaja Marina Zverjeva, oli elanike kantud raha endale jätnud, ning nüüd kavatsevad majaelanikud oma raha tagasisaamiseks pöörduda politseisse.

Vooglaid: HIV-positiivsed ei peaks jääma anonüümseks
Emeriitprofessor Ülo Vooglaid avaldas täna arvamust, et HIV-positiivsed ei peaks anonüümseks jääma.
"Ma ei saa üldse aru, miks peaks õudselt varjama ja hoolitsema selle eest, et keegi ei saaks teada, kes kannab viirust ja kes on nakkusohtlik," ütles Vooglaid täna TV3 Seitsmestes uudistes.
Ta tõi võrdluse kurjategijate ja tuberkuloosihaigetega, kes sooviks samuti jääda anonüümseks.
"Tuberkuloosihaiged, kes levitavad viirust igale poole, need tahaks ka olla anonüümsed. Pritsin kõik täis ja siis on hästi, ei tohi ju nii," lisas Vooglaid.

Kaheksane uudis: Kuperjanovi pataljonis napib pesemiseks sooja vett
Kuperjanovi üksikjalaväe pataljoni ajateenijad on pidanud viimastel kuudel hakkama saama askeetlikes tingimustes, kus õppustelt või rutiinsetelt treeningutelt tulles pole olnud võimalik pesta või vihmast märjaks saanud riideid kuivama panna.
Kuperjanovi pataljoni teabeohvitser staabiveebel Margus Isotamm selgitas, et kuna sel aastal on väljaõppekeskuses käimas ehitustööd, siis avaldavad need mõju ka tavapärasele teenistusele.
"Septembris käiku võetud kasarmu veesüsteemiga on probleeme ning mõnda aega on tõesti olnud kaitseväelastel probleeme pesemisega," selgitas Isotamm.
Ükski ajateenija siiski pesemata olema ei pea, sest kuigi värskelt renoveeritud kasarmus pole sooja vett või on selle surve pea olematu, saavad kaitseväelased kasutada teiste kasarmute pesuruume. "Korraga tõesti kõik pesema ei pääse, aga oleme korraldanud asjad nii, et keegi pesemata ei jää," lisas Isotamm.

Kalikova: ühiskonnas on potentsiaali suuremale sallivusele
AIDSi tugikeskuse konsultandi Nelli Kalikova hinnangul on Eesti ühiskonnas potentsiaali suuremale tolerantsusele HIV-positiivsete suhtes.
Kalikova ütles TV3 Seitsmestes uudistes, et kuigi Delfi kommentaaridest võib jääda mulje, et eestlased on väga sallimatud, siis noorte ja edumeelsete hulgas tehtud uuringud näitavad vastupidist tulemust.
"Potentsiaali ühiskonnas suurema tolerantsuse suunas on, võib-olla on see põlvkondade küsimus," märkis Kalikova.
Kalikova tõi välja ka selle, et kuigi riik võib HIV-positiivsete raviks rohkem raha eraldada, siis on suur probleem just nende viirusekandjate üles leidmises ja ravile allutamises.
"Paljud neist on ikkagi narkomaanid, kes tuleb enne mõistusele tuua ja neile võõrutusravi teha, misjärel saab hakata tegelema nende HI-viiruse ravimisega," ütles ta.

Riik pole pool aastat pärast aprillirahutusi märatsejate käest veel sentigi saanud
Aprillirahutustest on möödunud juba pool aastat, aga seni pole veel ükski vandaal pidanud tekitatud kahjude hüvitamiseks oma kukrut kergendama. Veelgi enam: nende vastu pole ka riigi poolt esitatud ainsatki kahjunõuet.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas ütles Päevaleht Online'ile, et riik kavatseb esitada 26. ja 27. aprilli öödel massilistes korratustes osalemises süüdi mõistetud ja süüdistavate isikute vastu kahjunõuded tsiviilkorras, eraldi käimasolevatest kriminaalasjadest.
Seda seetõttu, et protsessinormid ei luba käimasolevate või juba lahenduse leidnud kriminaalasjade raames kahjunõuet esitada - riik ei ole küll kannatanute nõuded omandanuna ise otseselt kahju kannatanu.
Tänase seisuga ei ole riik tsiviilkorras esitanud märatsejatele veel ühtegi kahjunõuet. Künnapase sõnutsi takistab seda ühelt poolt asjaolu, et süüdimõistvad kohtulahendid ei too kõigi süüdistatute puhul välja konkreetse isiku poolt tekitatud kahju suurust.

Putini soosik orkestreerib Tallinnas "Stalini kotka" mälestusürituse
Venemaa fond korraldab detsembris Eestis Tallinna pommitamisel osalenud punalendur Endel Puusepa mälestuseks rahvusvahelise kaaluga ürituse, mille eestvedajaks on Putini soosik Vladimir Jakunin.
Fond on pöördunud Suurbritannia, Madalmaade, USA ja teiste Hitleri-vastase koalitsiooni riikide sõjaveteranide organisatsioonide poole, et üritus võimalikult kaalukaks saaks, kirjutab Eesti Ekspress.
Korraldaja, mittetulundusühingu Rahvusliku Kuulsuse Keskus esimees on mõjukas äritegelane, Venemaa Raudtee peadirektor Vladimir Jakunin, kes peetakse kuuluvaks president Putini siseringi ning kellest räägiti ka kui peaministrikandidaadist. Jakunin on veetnud lapsepõlve Eestis.
Varasemate, juba pronksiöö sündmuste eelsete teadete kohaselt kavatseb fond korraldada ürituse selleks, et "tõmmata tähelepanu Vene-Eesti suhetes valitsevatele probleemidele".

Arstid: alkoholi reklaamimine tuleb keelata
Eesti Arstide Liidu (EAL) hinnangul tuleks keelata alkoholi reklaamimine nii televisioonis kui ka raadios.
Arstide arvates peavad alkoholi müümisel kehtima üle riigi ühesugused reeglid ja ajalised piirangud, teatas EAL.
"Alaealistele alkoholi müümine on keelatud ja seadust rikkunud kauplusi tuleb mõjuvalt karistada kohe pärast esimest eksimust ja ilma eranditeta. Tuleks kaaluda ka alkoholi müümise korra muutmist, nii et vähemalt kangeid alkohoolseid jooke saaks osta ainult spetsiaalsetest kauplustest," seisis arstide pöördumises.
Samuti on arstid veendunud, et alkoholi reklaamimine tuleks keelata, seda eelkõige televisioonis ja raadios.
"Kahtlemata peab muutuma ka ühiskonna suhtumine alkoholi tarvitamisse, kuid praeguses olukorras on riigi kohus oma kodanike enesehävituslikku käitumist takistada. Riik ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega alkoholi tarvitamist mingil viisil propageerida ja soodustada," on kirjas avalduses.

Politsei tabas kolm juba tuttavat liiklushuligaani
Viljandi politsei pidas esmaspäeval kinni ühe ja teisipäeval kaks varem korduvalt rahatrahviga karistatud lubadeta sõidukijuhti ning viis nad kohe kohtu ette.
Kõigil kolmel noorukil on politsei kinnitusel tasumata eelnevate karistustega määratud suured rahasummad.
Kohus määras ühele 18-aastasele noorukile karistuseks viis ööpäeva ja teisele 18-aastasele noorukile 15 ööpäeva aresti. Kolmandale, 21-aastasele noorukile määras kohus karistuseks kaheksa ööpäeva aresti.
Kõik kolm paigutati koheselt peale otsuse teatavakstegemist arestimajja.

Venemaa ei võta illegaale tagasi
Hoolimata sellest, et Venemaa ja Euroopa Liidu vahel on sõlmitud viisarežiimi lihtsustamise ja tagasivõtu leping, keeldub Venemaa Eestist väljasaadetud Vene kodanikke vastuvõtmast.
"Venemaa ja Euroopa Liidu vahelise tagasivõtulepingu eesmärk on lihtsustada alusetult Euroopa Liidus viibivate Vene kodanike väljasaatmist," ütles Päevaleht Online'ile kodakondsus- ja migratsiooniameti viisa- ja illegaalse immigratsiooni osakonna juhataja Martin Sepp.
Tema sõnul hõlmab leping ka kõiki ebaseaduslikult Eestis viibivaid ehk illegaali staatuses olevaid Vene kodanikke.
Hetkel on KMA menetluses kuue Vene kodanikust erusõjaväelase väljasaatmine. "Tegemist on niinimetatud vautšeristidega, kes võtsid vastu Eestist lahkumiseks mõeldud vautšerid, aga pole siiani Eestist lahkunud," selgitas välisminister Urmas Paet tänasel pressibriifingul.

Saks: hirm on jõudnud meieni
Äsja toimunud Euroopa Parlamendi EL-Venemaa tippkohtumise teemalisel täiskogu debatil avaldas Katrin Saks nördimust, et Euroopa Parlament loobub oma seisukoha avaldamisest tippkohtumise eel.
"Et Parlamendi terav resolutsioon ei häiriks EL - Vene saabuva kohtumise atmosfääri, lükati eilsel hääletusel resolutsiooni vastu võtmine edasi ning toimub pärast EL - Venemaa tippkohtumist," teatas Saks.
"See on parim näide sellest, kuidas Euroopa pole Venemaaga suhtlemisel aru saanud, et probleem pole pisidetailides, vaid meie enda käitumises," rõhutas Katrin Saks.
Saksa sõnul oli kuulda, et EL-i eesistujamaa Portugali ettepanekul on hiljuti sõlmitud Euroopa Parlamendi parteijuhtidega koridorikokkulepped, et lükata edasi Vene-teemaline resolutsioon.
Saadiku sõnul on varem Euroopa Parlament seisnud alati nimelt selliste olukordade tekkimise vastu. "Täna tundub, et hirm, mis halvab järjest enam Vene ühiskonda, on hakanud mõjutama ka meid", jätkas Saks.

Kosmosesüstiku starti jälginud Ergma: see oli võimsam kui telekas
Riigikogu esimees Ene Ergma jälgis eile NASA administratsiooni kutsel kosmosesüstiku Discovery starti.
"See oli väga võimas. Kohal olles on muljed hoopis erinevad, kui vaadata starti televiisori vahendusel," lisas Ergma.
Kennedy Kosmosekeskuses visiidil viibinud Ergma rääkis, et esmaspäeval õnnestus tal kõndida ka detsembris startiva teise kosmosesüstiku, samuti Endeavouri kõhu all. "Startinud süstikut nägin eile õhtul (esmaspäeval - päev enne starti - M.O) saja meetri kauguselt, sest lähemale pääsesid vaid stardiga tegelevad tehnikud ja astronaudid," lisas Ergma. Eliset süstikustarti jälgis spiiker ühes teiste Eestist kosmosekeskusesse kutsutud delegatsiooni liikmetega umbes kümne kilomeetri kauguselt vip-rõdult. "Müra oli tugev, kuid sellel kaugusel täitsa talutav,"

Kohus karistas juhiloata sõitjat arestiga
Kohus karistas eile korduvalt juhiloata sõiduga vahele jäänud 18-aastast noorukit viiepäevase arestiga.
Viljandi politsei saatis eile kohtusse materjalid 18-aastase nooruki kohta, keda politsei on tabanud korduvalt autoroolist vaatamata sellele, et noorukil puudub juhtimisõigus, teatas Viljandi politseiosakond.
Kuna varasemad karistused trahvide näol ei ole noorukit seni parandada suutnud, siis määras kohus talle karistuseks viis ööpäeva aresti.

epl.ee videoküsitlus: suurel kiirusel ei aita ei naast- ega lamellrehv
Tänases videoküsitluses uurime autojuhtidelt, kas talverehvid on juba käiku lastud ning milliseid rehve täpsemalt eelistatakse. Kesklinna parklates ringi käies märkasime, et paljudel on rehvid siiski veel vahetamata.
Kas teie autol on talverehvid juba all?
"Ei ole, soojaks läheb ju veel! Eks ma paari nädala pärast vahetan rehvid ära. Talverehvid on eelmisest aastast, lähevad teist hooaega, täitsa korralikud ja kõlbavad küll. 15 aastat tagasi polnud ju naelu ega midagi, kõik sõitsid suvekummidega. Samas olid ka autod vähe lahjemad," ütles rehvide vahetuseks külmemat ilma ootav juht.
"Plaanin homme panna, täna juba tundsin, et talverehvid võiksid ikka all olla," rääkis väga ettevaatlikult sõitev naisterahvas.
"Talverehvid on olemas. Üleeelmine nädal panin. Sõitnud rehvid, kahju mul neist ei ole," lausus varakult rehvid ära vahetanud autojuht.

Tallinnas rööviti soomlastelt ligi 70 000 krooni eest vara
Kolm meest ründasid eile öösel kella 00: 30 ajal Kanuti aia haljasala lähistel kahte Soome kodanikku, röövides neilt kokku 69 000 krooni ulatuses isiklikku vara.
Vägivallaga ähvardades võeti 37-aastaselt Karilt ära käekell ning 39-aastaselt Mikkolt ehted, käekell, prillid ning sularaha.
Kokku tekitati kannatanutele 69 000 krooni kahju.

Eestis võib olla seni arvatust 27 000 Vene kodanikku rohkem
Eesti ja Venemaa ametlikud andmed Eestis elavate Vene kodanike kohta erinevad 27 000 inimese võrra.
Eesti siseministeeriumi rahvastikuregistri andmetel elab Eestis 91 950 Vene kodanikku. Kodakondsus- ja migratsiooniameti andmetel on Eestis Vene kodanikke veidi rohkem: 98 199 inimest.
Seevastu Eestis asuva Vene suursaatkonna arvud on hoopis teistsugused: Eestis elab ligi 119 000 Vene kodanikku, vahendab Regnum.
Venemaa suursaatkonna konsulaarosakonna juht Aleksandr Mamajev peab seda erinevust loomulikuks, kuna kumbki pool kasutab oma andmebaasi. Mamajevi hinnangul pole Eestil mõningate Venemaa kodanike kohta täielikku infot, kuna rahvastikuregistri kohaselt on nad mittekodanikud.
Mamaejevi sõnul ei vaheta Eesti ja Venemaa omavahel neid andmeid, kuna see pole maailmas tavaks.

Narvas leiti kilekott inimese kätega
Eile õhtul leiti Narvast kilekott, mille sees olid inimese käed ilma käelabadeta.
Koti leidis Kadastiku karjäärist kell 18.36 eraisik. Seda, kellele käed kuuluvad, hetkel tuvastatud ei ole.
Kriminaalmenetlust juhib Viru ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev. Uurimistoiminguid viib läbi Ida poltseiprefektuur.
Kuriteo asjaolude selgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi 113 tunnustel, mis käsitleb tapmist.

Preatoni: Itaalia passiga on maailmas lihtsam hakkama saada
Maksupettuses eile õigeks mõistetud Ernesto Achille Preatoni sõnul on Itaalia passiga maailmas tunduvalt lihtsam hakkama saada kui Eesti omaga.
"Eesti on väga usaldusväärne riik. See on riik, kus inimesed võivad oma raha investeerida ja probleeme ei ole," ütles ETV hommikusaates Terevisioon Preatoni, kelle Harju maakohus mõistis eile õigeks maksuametile füüsilise isiku tuludeklaratsioonis valeandmete esitamises ning kelle suhtes lõpetas menetluse otstarbekuse põhimõttel, kirjutab ETV24.
"Isegi kui ma arvan, et mõned välisinvestorid ei investeerinud just minu asja tõttu. /... / Aga see on lihtsalt osa mängust. Ma olen elus näinud palju hullematki ja ma ei ole šokeeritud sellest," lisas Preatoni.
Preatonil on hetkel ainult Itaalia pass ning Eesti kodakondsust tal enam pole. Mehe enda sõnul, on Itaalia passiga tunduvalt lihtsam maailmas hakkama saada ning näiteks Venemaal äri ajada. "Eesti kodakonduse passiga oleks mul seal ilmselt natuke rohkem probleeme kui Itaalia passiga."

Tartus kukkus mäger kanalisatsioonikaevu
Eile aitasid päästjad Tartus kanalisatsioonikaevust välja sinna kukkunud mägra.
Kell 11.47 teatati päästekeskusele, et Tartu linnas Tähe tänaval on mäger nelja meetri sügavusse kanalisatsioonikaevu kukkunud.
Kohale saabunud päästjad tõstsid hätta sattunud mägra kahvaga kaevust välja ning lasid loodusesse lahti.

Endises katlamajas hukkus inimene tules
Eile õhtul tühjana seisvat katlamaja kustutama sõitnud päästjad leidsid hoonest hukkunud mehe.
Häirekeskusele teatati tulekahjust Kristiine linnaosas tühjana seisvas hoones kella 20.20 paiku. Tegu oli Seebi tänaval asuva endise katlamajaga.
Päästemeeskonna kohale jõudes põles hoone üks ruumidest. Kustutustööde käigus leiti mehe surnukeha.
Tulekahju tekkepõhjust selgitab politsei.
Sellel aastal on riigis toimunud tulekahjud nõudnud 98 inimelu.Tallinnas ja Harjumaal on tules hukkunud 20 inimest.

Teele jooksnud põder põhjustas õnnetuse
Eile põhjustas teele jooksnud põder Harju maakonnas liiklusõnnetuse, milles sai inimene vigastada.
Kella 21.30 ajal toimus liiklusõnnetus Harju maakonnas Tallinna-Rannamõisa-Klooga-Ranna maantee 21. kilomeetril.
1981. aastal sündinud Aleks sõitis oma sõiduauto Peugeot 307-ga ette jooksnud põdrale otsasõidu vältimiseks teelt välja ja paiskus külili.
Sõidukis viibinud Ross-Erik (s 1982), toimetati PERh Mustamäe korpusesse.

Raevunud pull trampis inimese surnuks
Laupäeval tungis Illuka vallas asuvas karjafarmis töölisele kallale hullunud pull ning tappis mehe, antud taluperele on see juba teine taoline juhtum.
Politsei jõudis laupäeva õhtupoolikul sündmuskohale enne kiirabi, kuid teha polnud enam midagi ja saabunud meedikutel tuli konstateerida vaid Valju (50) surma, kirjutab Põhjarannik.
"Ta toodi mikrobussiga põllult ära, sest keegi ei julgenud sinna niisama minna - pull oli veel lahti," rääkis Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Toomas Paap, kes ise laupäeval sündmuskohal oli.
Piimafarmi peremees Kunnar Luunja ütles, et tegelikult ei näinud keegi pealt, kuidas õnnetus juhtus, teada on, et Valju läks jooksu pannud pulli lauta tagasi ajama.
Noor eesti tõugu musta-valgekirju pull, kellel nimeks Bruno, on karjalaudas koos poolesaja lehmaga elanud paar aastat, ent siiani pole agressiivsust üles näidanud. Looma eest maksti omal ajal 11 000 krooni, nüüd ootab teda lihakombinaati saatmine.

Auto sõitis ülekäigurajal lapsele otsa
Eile toimus Tallinnas liiklusõnnetus, milles sai kannatada ülekäigurajal teed ületanud väike poiss.
Õnnetus toimus kella 16.33 ajal Tallinnas Liikuri tn 46 maja juures.
Seitsmeaastane poiss hakkas ülekäigurajal üle tee minema ning sai löögi sõiduautolt Opel Vectra, mida juhtis Olga (s 1976).
Poiss toimetati Ida-Tallinna lastehaiglasse.

Martna vald võib saada Eesti esimese lemmikloomade põletusahju
Tallinna ärimehed tahavad rajada Martna valda Ohtla külla Eesti esimese lemmikloomade krematooriumi, kuid külaelanikud kardavad krematooriumist levivat haisu.
Lemmikloomade Krematooriumi osaühingu alla koondunud ärimehed tahavad taastada vana aida Ohtla mõisa südames ja rajada sinna väikese krematooriumi, kirjutab Lääne elu.
Osaühingu juhatuse liige Andri Nõu sõnul tuleb põletusahi keskmise maja keskküttekatla suurune ja mahub 2x3m suurusesse tuppa, majja tuleb ka külmutuskamber.
Ohtla külarahva eestkõneleja Silvi Rehkalt ütles, et jutud krematooriumi rajamisest hakkasid levima paari nädala eest, kuid inimestes tekitas see ärevust, sest Väike-Maarja krematoorium on sealset põhjavett ja õhku halvendanud.
Nõu ütles, et mõistab inimeste umbusku, sest Väike-Maarja krematoorium, kus põletatakse suures koguses kõikvõimalikke loomakorjuseid, on tekitanud ümbruskonna keskkonnale kahju: põhjavesi on rikutud ja tehasest levib haisu.

Narkojoobes noor naine põhjustas liiklusõnnetuse
Eile õhtul toimus narkojoobes juhi süül õnnetus, milles sai viga kaasreisija.
Õnnetus toimus õhtul kella 22.40 ajal Lääne-Viru maakonnas Tallinna-Narva maantee 112. kilomeetril.
1981. aastal sündinud narkojoobes Tatjana sõitis oma Ford Scorpioga teelt välja ning rullus üle katuse.
Sõidukis viibinud Jelena (s 1970) toimetati Rakvere haiglase.

Lahemaa rannikult leiti haruldane seeneiludus
Paar nädalat tagasi leiti Lääne-Virumaalt Lahemaa rahvuspargi põhjaosast haruldane ja välimuselt ilus kährikseen (sparassis crispa).
Lillkapsast meenutav ilus seen tuleb harva maapinnale ja kasvab siis iseäranis suureks, kirjutab Virumaa Teataja.
Seent oma silmaga kaemas käinud mükoloog akadeemik Erast Parmasto rääkis, et tegu on Eestis üsna haruldase seeneliigiga.
Eestis kasvatab seen viljakeha maapinnale iga paari aasta tagant, selle teadaolevaid leiukohti on kokku kuus, neist kolm asuvad Lääne-Virumaal.
Seene värv võib varieeruda helepruunist kollakashallini või kreemjani, mis meenutab lillkapsa tooni, tavaliselt on kährikseened 10-25 cm pikad, kuid võivad kasvada ka üsna suureks.
Samas on teada juhtumeid, kus seene viljakeha on rohkem kui pool meetrit pikk ja kaalub umbes 14 kilogrammi. Erast Parmasto sõnul oli seekord tegu 50 cm pika, 30 cm laia ja 30 cm kõrge seenega.

Sajune sügis täitis veekogud
Kui veel mõne nädala eest olid paljud metsakraavid kuivad ja jõgede tase madal, siis nüüdseks on need täitunud ja mõnel pool lausa kallastest väljunud.
Soomaal kanuumatku korraldav Aivar Ruukel rääkis, et seal kandis tekib sügiseti tihti niinimetatud viies aastaaeg ehk üleujutus, mis enamasti on kevadisest tunduvalt väiksem, kirjutab Sakala.
"Igal aastal sügisest üleujutust pole, aga tänavu on jõed üle serva nii Karuskosel kui Tipus Läti luhal," lausus Ruukel, kelle sõnul on veetase tõusnud Lemmjões ning Halliste ja Navesti jões.
Tartu hüdroloog Ene Randpuu ütles, et ka Võrtsjärves on alanud igasügisene veetõus - eile oli Rannu-Jõesuus veetase 20 sentimeetrit allpool vaatluskoha nullpunkti, see hakkas tõusma pärast 29. septembrit, jäädes tol päeval 40 sentimeetrit alla nulli.

Juhiloata juht ajas ülekäigurajal inimese alla
Eile hommikul juhtus Tallinnas liiklusõnnetus, kus juhiloata juht sõitis ülekäigurajal otsa jalakäijale.
Kella 08.30 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Männiku tee ja Kauge tänava ristmikul. Sõiduauto BMW 320i, mida juhtis juhtimisõiguseta Janika (s 1983), sõitis ülekäigurajal otsa Tatjanale (s 1977).
Tatjana toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse.

Paljud koolid keelduvad aidsiennetuse loenguist
Koolituskeskuse juhataja: endiselt on koole, kus pole toimunud
Aidsiennetajate sõnul on endiselt raske osasse koolidesse koolitusi andma minna, kuigi nende eest maksab riik ning need on koolidele tasuta.
"Just vene õppekeelega koolid ütlevad meie pakkumistest ära," kinnitas Eesti seksuaaltervise liidu koolituskeskuse juhataja Kätlin Laur, kelle sõnul ütlevad koolid kas otse ära või leitakse muid ettekäändeid. MTÜ-l on sõlmitud sotsiaalministeeriumiga leping, mille järgi tuleb neil koolides üle Eesti aidsiennetust korraldada. "Osa koolide juhtkondi on vastu," tõdes Laur, kelle sõnul on see omakorda mõjutatud sellest, et lapsevanemad on vastu seksuaaltervise kasvatuse toomisele koolidesse. Lauri sõnul on Eestis endiselt koole, kus pole üldse toimunud aidsiennetuse koolitusi.

Toomas Annus: kõik kirjaoskajad saavad kahtlustustest aru
Maadevahetuse tehing oleks väidetavalt võimaldanud Merkol teenida lisakasumit.
Merko juht Toomas Annus kinnitas eile, et kuigi börsiteates kirjeldatud kahtlustus usalduse kuritarvitamises kõlab vastuoluliselt, on see esitatud just nii, nagu peab.
Merko Ehituse väitel kahtlustatakse ettevõtte juhti Toomas Annust usalduse kuritarvitamises. Kahtlustuse kohaselt ei kasutanud Merko Ehitus võimalust teha väidetavalt ebaseaduslikku maadevahetuse tehingut, mis oleks väidetavalt võimaldanud ettevõttel teenida lisakasumit.
Paljudes asjatundjates imestust tekitanud kahtlustuse kokkuvõtet ei rutanud riigiprokuratuur ümber lükkama, teatades vaid, et üldjoontes on börsiteates esitatud kokkuvõtted õiged. Rohkem prokuratuur kommenteerima ei soostunud.

Soomes õitseb Eesti retseptiäri
Wismari haigla retseptidega saadud Subutexi müüakse Soomes edasi narkootikumina.
Soome politsei kahtlustab 14 inimest kauplemises ravimiga Subutex, mis on hangitud Wismari haiglast saadud retseptidega. Eestis võõrutusravi saanud narkomaanid müüsid ravimeid edasi narkootikumina kasutamiseks, vahendas eile Soome ajaleht Savon Sanomat. Kahtlustatavad on 20-30-aastased Iisalmist pärit noorukid, peakahtlusalune 27-aastane naine on vahistatud. Politsei eeluurimine on lõpetatud ning asi liigub edasi prokurörile.
Soomes saadeti ravimeid edasi posti teel väikestes kogustes, et mitte kahtlust äratada. Kui Eestis maksab ravim 6,5 euro ringis, siis Soomes müüsid kauplejad neid edasi 50 euroga. Ostjad kasutasid lahustatud tablette narkootikumina, enamasti kas süstides või nuusutades. Ühest tabletist sai kasutaja kaheksa kuni viisteist annust, vastavalt oma taluvusele. Soome politsei hinnangul on narkootikumina kasutatav Subutex väga ohtlik. 2006. aastal suri üks inimene ebaseaduslikult levitatud Subutexi tarbimise tõttu.

Preatoni peab maksma riigile üle 20 miljoni krooni
Kohus tunnistas Ernesto Preatoni isiklike maksude tasumata
Harju maakohus tunnistas eile Itaalia suurärimehe Ernesto Preatoni isiklike maksude tasumata jätmises õigeks ning kriminaalasi lõpetati kokkuleppe korras, mille kohaselt peab mees riigikassat täitma rohkem kui 25 miljoni krooniga. Seda on umbes 75 miljonit krooni vähem, kui Preatoni oli nõus 2004. aasta novembris vabatahtlikult maksma. Toona keeldus prokurör Laura Vaik 101 miljonist kroonist, põhjendades protsessi jätkumise vajadust avaliku huviga.
Eesti võimud süüdistasid Ernesto Preatonit 26,6 miljoni krooni ulatuses isiklike maksude tasumata jätmises ning Preatonit, Pro Kapitali endist juhti Aivar Pihlakut ja sekretäri Angelika Annust kokku 23,9 miljoni krooni suuruses maksupettuses seoses ettevõttega Baltic Investments.

Robert Närska: Ansipi CV on teadlik partei funktsionäri karjääri valik
Eesti Ekspress tõstatas möödunud nädalal küsimuse peaminister Andrus Ansipi minevikust. Päevaleht küsis Robert Närskalt, mis toimus 1988. aastal Tartus.
25. novembril 1988 arutati EKP Tartu rajoonikomitee pleenumil muude küsimuste seas ka II sekretäri valimist. I sekretär Peep Tarre tegi ettepaneku valida II sekretäriks Andrus Ansip. Teie sõnavõtu sisu, mis on talletatud arhiivis protokollis, oli järgmine: "Kas Sinu seisukohad on praeguseks tõeliselt muutunud võrreldes selle aasta veebruarisündmustega Tartus? Sinu arvates eksisteerib alati kaks seisukohta - Sinu oma ja vale seisukoht. Oled poliitiline prostituut." Mida toona sellega mõtlesite?
Kõik II sekretäri kandidaadid (lisaks Ansipile Urmas Tensing - toim) läksid pulti ja pidasid nn troonikõne. Ansip pidas uhke sinimustvalge kõne, kus ta rääkis, kuidas ta toetab Eesti suveräänsust, keeleseaduse vastuvõtmist jne. Mina kuulasin saalis ja mulle tuli meelde ning silme ette 2. veebruar (sama aasta - toim). Olin jaanuaris täitevkomitee aseesimeheks saanud ja kui olid need veebruari sündmused, siis Vanemuise tänav oli mõlemalt poolt kinni pandud. Sinna pääsemiseks olid välja jagatud mingid rinnamärgid, mida kanti kuuerevääri teisel poolel. Kadunud Rein Kuku, kes oli siis täitevkomitee aseesimees, võttis mind kaasa, kuna minule seda märki polnud pandud. Läksime esimestest Pälsoni tänava poolsetest valvuritest mööda. Siis ma nägin, et seal olid tuletõrjeautod ning kilpide, kumminuiade ja koertega miilitsad. Tulin täitevkomitee majja (endise Pälsoni, nüüd Pepleri ja Riia maantee nurgal - toim) tagasi. See langes ajaliselt peaaegu kokku sellega, kui Riia tänavat pidi tulnud noored jõudsid oma demonstratsiooniga Pälsoni tänavale. Ühiselamute juures oli tänav tõkestatud. Seal olid miilitsad kilpide, kumminuiade ja koertega. Kui need noored läksid täitevkomitee maja eest mööda, hakkasid teiselt poolt miilitsad koertega vastu tulema. Kui demonstrandid olid jõudnud vana meditsiinikooli maja juurde, siis tulid miilitsad vastu ja lasid koerad neile peale. Need lapsed hüppasid üle aedade, koerad taga. Vaatasin seda võigast pilti ja Ansip tuli samal ajal minu juurde. Ta hakkas selgeks tegema, kuidas miilits ei oska oma tööd teha ega koeri käsutada. Koerad oleks tulnud varem lahti lasta ning tema sõnad olid need: see, keda koer on korra näksinud, see enam tänavale ei tule.

Venemaa esindajaks NATO juures võib saada Eesti ähvardaja
Vene president Vladimir Putin määras väidetavalt Venemaa alaliseks esindajaks NATO juures natsionalistliku poliitiku Dmitri Rogozini, kes aprillis ähvardas Eestit sõjaga.
Informeeritud allika väitel kirjutas Putin seadlusele Rogozini määramise kohta alla teisipäeval. Ametlikult ei ole seda kinnitatud, vahendas Reutersit ETV24. 
Riigiduuma neljanda koosseisu saadik Rogozin on organisatsioonide Rodina ja Venemaa Kogukondade Kongress liider. Ka oli ta üks registreerimata partei Velikaja Rossija loojaid. 2006. aasta oktoobris oli Rogozin natsionalistlike jõudude ühisaktsiooni Vene Marss ette valmistanud ühiskondliku nõukogu liige.
43aastane Rogozin sündis Moskvas sõjaväelase pojana ja õppis Moskva ülikoolis ajakirjandust.
Tänavu 19. aprillil tegi Rogozin ettepaneku korraldada erioperatsioon, et viia Tallinnast Tõnismäelt ära sinna maetud Nõukogude sõjaväelaste põrmud. "Üldiselt arvan ma, et põrmu rüvetamine on põhjus sõjaks," ütles Rogozin infoagentuurile Rosbalt.

Patoloog: vanemad ei tohiks väikelastega koos magada
Arstid ei soovita enam vanematel väikelapsi enda juurde voodisse magama võtta, kuna sellega seoses on kasvanud õnnetussurmade arv.
Üks viimaseid surmajuhtumeid leidis aset Suurbritannias Wales's, kus kuuekuune tüdruk lämbus oma ema suletekis, vahendab BBC. Ema ärkas öösel üles ja arvas esialgu, et oli lapse alumisele korrusele jätnud. Kuid kui talle meenus, et ta oli lapse enda juurde magama võtnud, lükkas ta teki kõrvale ja avastas, et laps rippus selle sees horisontaalasendis voodist väljas.
Tüdruk oli kuum ja higine, aga ei reageerinud ema kergele raputusele. Ema helistas kiirabisse, kuid lapse elu enam päästa ei õnnestunud. Imiku surm tunnistati õnnetusjuhtumiks.
Patoloogi Gordon Vujanicu sõnul soovitati veel kümme aastat tagasi vanematele võtta laps enda voodisse, kui beebi võrevoodis magama ei jäänud, kuid nüüd seda enam ei tehta.

USA kahtlustab terrorismis 755 000 inimest
USA valitsuse raportis on terrorismis kahtlustatavate isikute nimekirjas 755 000 inimest üle maailma, mis muudab nende kontrollimise mõttetuks.
Paljud seadusandjad, julgeolekueksperdid ja inimõiguste kaitsjad hoiatavad, et nimekirja üliagar täiendamine muudab selle kasutuks ning õõnestab kodanike usaldust terrorismivastase võitluse meetmetes.
"Terve mõstus ütleb, et ei saa olla nii palju terrorismis kahtlustatavaid," vahendas USA Today julgeolekueksperdi Lisa Gravesi sõnu.
USA valitsus kasutab nimekirja alates 2004. aastast kontrollimaks Ühendriikidesse sissesõitvaid inimesi ja igal aastal lisandub sellesse nimekirja umbes 200 000 uut nime.
"Ohtu tekitab just nimekirja suurus, mis varsti jõuab miljonini, muutes juba niigi hiigelsuure nimekirja kasutuskõlbmatuks," sõnas Tim Sparapani organisatsioonist USA Kodanikuvabaduste liit.

Füüsikatudeng ehitas vanametallist kopteri
Nigeeria füüsikatudeng Mubarak Muhammad Abdullahi ehitab vanadest autojuppidest helikoptereid. Nooruki esimene saavutus on kollast värvi ja suudab tõusta kahe meetri kõrgusele.
Tudengi esimene saavutus on banaanikollane neljakohaline kopter, mida ta nüüd ülikooli territooriumil pargib, vahendab Yahoo News AFP-d. "Mul võttis selle ehitamine kaheksa kuud," selgitas Mubarak.
Noormees on oma kopteriga saanud lennata kuuel korral. Tihedamaks kasutuseks poleks lennumasin võimeline: see on ehitatud poisile taskukohaseset äravisatud alumiinumist. Samuti pole kopter kunagi 2 meetrist kõrgemale õhku tõusta suutnud.
Mubaraki helikopteri südameks on kasutatult ostetud 133-hobujõuline Honda Civicu mootor. Helikopteri istmed on pärit Toyota autost. Kopteri ülejäänud osad on pärit mõned aastad tagasi Mubaraki elukoha lähedale kukkunud Boeing 747-lt.

Moskva kohus mõistis "Bitsevski maniaki" süüdi
Moskva linnakohtus mõistsid vandemehed "Bitsevski maniakina" tuntud Aleksander Pitšuškini süüdi kõigis talle inkrimineeritud 48 tapmises ja kolmes tapmiskatses, vahendab Ria Novosti.
Vandemeeste kolleegium otsustas seega, et süüdistajal õnnestus tõestada maniaki süü kõigis 51 episoodis. Kaitse oli eelnevalt palunud Pitšuškini 23 episoodis õigeks mõista. Interfaxi andmetel oli otsus ühehäälne, ka ei leidnud vandemehed süüd pehmendavaid asjaolusid.
Vastavalt seadustele palub Moskva prokurör Juri Semin nüüd kohut määrata Pitšuškinile karistus, misjärel saab sõna kaitse. Osapoolte arvamused ära kuulanud, teeb kohus teatavaks karistuse määramise tähtaja. Pitšuškinit süüdistati eelnevalt abitusse seisundisse viidud inimeste tapmises eriti julmal viisil, mille eest Venemaa kriminaalkoodeks näeb ette maksimaalselt eluaegse vanglakaristuse.

Prantsusmaa muutis elamisloa taotlejate elu raskeks
Prantsusmaa parlament kiitis heaks uue immigratsiooniseaduse, mille kohaselt võib riik nõuda Prantsusmaale elama soovijatelt DNA-proovi andmist.
Vastuolulist seaduseelnõud toetati nii riigi rahvuslikkus assamblees kui senatis, kirjutab Reuters.
Parlamendi alamkojas oli seaduse poolt 282 ja vastu 235 ning ülemkojas poolt 185 ja vastu 136 saadikut.
Seaduseelnõu toetajad leiavad, et Prantsusmaa tegevus kiirendab "ausate" kavatsustega riiki elama tulla soovivate inimeste jaoks protsessi ning annab teistele Euroopa riikidele märku võtmaks vastu Prantsusmaaga sarnast seadust.
Kriitikud aga nimetavad seaduseelnõud rassistlikuks ja seavad kahtluse alla lähenemise, mille kohaselt lähtutaks taotlejatele Prantsuse kodakondsuse andmisel geneetikast.
Prantsusmaal hulgaliselt vastuolu põhjustanud seaduseelnõu tõi eelmisel nädalavahetuse tänavatele tuhandeid protestijaid.

Venemaa keskvalimiskomisjon menetleb parempoolsete ja kommunistide kaebusi Putini vastu
Venemaa keskvalimiskomisjonile on laekunud kaebused Paremjõudude Liidult ja Vene Föderatsiooni Kommunistlikult Parteilt, kes süüdistavad president Vladimir Putinit ebaseaduslikus valimiseelses agitatsioonis.
Keskvalimiskomisjoni sekretär Nikolai Konkin lubab, et "kaebused vaatab läbi vastavate vaidlustega tegelev töörühm", vahendab Ria Novosti.
Parempoolsetele ja kommunistidele ei meeldinud mõned Putini vastused venemaalaste küsimustele 18. oktoobri saates "Otseliin", mille kandsid üle kõik Venemaa juhtivad tele- ja raadiokanalid. "On väga tähtis, et parlament oleks ka pärast 2007. aasta valimisi tegevussuutlik," rõhutas Putin oma teleesinemises, "Parlamendi tegevussuutlikkuse tagamise võtmeks on viimastel aastatel aga olnud Ühtse Venemaa partei".
Et Putin kandideerib riigiduuma valimistel Ühtse Venemaa nimekirja liidrina, peavad parempoolsed ja kommunistid tema teleesinemises väljaöeldut ebaseaduslikuks valimisagitatsiooniks. Parempoolsed leiavad, et Putin kasutas ebaseaduslikult ära oma ametikohast tulenevaid eeliseid ja nõuavad sellekohase ametliku järelpärimise esitamist presidendile.

Ševardnadze intervjuu tekitas suurt lärmi
Täna tekitas suurt lärmi Gruusia ekspresident Eduard Ševardnadze hiljuti antud intervjuu, kus ta kutsus üles boikoteerima 2014. aasta Sotši olümpiamänge.
Venemaad on vaja karistada separatistlike režiimide toetamise eest Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, ütles Ševardnadze Nezavisimaja Gazetale.
Samas pehmendas ta oma seisukohta intervjuus raadiojaam Ehho Moskvõle. Ta märkis, et Sotšis ei tohi olümpiat korraldada, kuna linn asub konfliktitsooni lähedal. "Mina ei kutsu üles mitte millekski," lisas ta.
Venemaa iluuisutaja Ilja Averbuh arvab, et poliitikat ei tohi olümpialiikumisse segada. "Sporti ei tohi segada poliitiliste küsimuste lahendamisse," lisas ta.
Venemaa Olümpiakomitee ametlik esindaja Gennadi Švets on kindel, et olümpia boikoteerimise ideed ei toeta keegi.
"Inimene näitas ebakompetentsust ja sai selles sfääris mitteprofessionaaliks," ütles ta vihjates Ševardnadzele. Švets lisas, et Ševardnadze oli oskuslik diplomaat, aga praegu räägib jama.

Läti karistab Eestis purjuspäi sõitnud suursaadikut
Läti välisministeeriumi kinnitusel saab Eestis purjuspäi autot juhtinud suursaadik Rihards Mucinsit karistada, kuid praegu pole karistuse karmus veel teada.
Läti välisministeeriumi pressiesindaja sõnul sai ministeerium alles täna teada, et suursaadik Rihards Mucins Eestis purjuspäi autot juhtis, vahendab LETA.
Ministeerium teatas, et saadiku suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus.
Peagi ametist lahkuva välisministri Artis Pabriksi sõnul on Mucins vastutustundetult käitunud ja Lätit häbistanud.
Pabriks lubas, et Läti välisministeerium uurib intsidenti hoolikalt ja Mucinsile määratakse karistus, millel võib saadiku karjääärile suur mõju olla. Kõige mustema stsenaariumi kohaselt jääb Mucins Eesti saadiku ametist ilma ja kutsutakse Riiga tagasi.

Hiina saatis Kuu peale orbiiteri
Hiina saatis täna Kuu orbiidile oma esimese orbiiteri, mis seal aasta aega kestvalt uurimismissioonilt hakkab Maa peale 3D pilte saatma.
Chang'e 1-ks nimetatud orbiiter peaks Kuu orbiidile jõudma novembri alguses, vahendab BBC.
Esimesi pilte Kuu pinnast on oodata novembri lõpus.
Kuule lennanud Hiina jumalanna järgi Chang'e-ks nimetatud orbiiteri viis kosmossesse Long March 3A rakett.
Selle kuu alul saatis Kuu ümber tiirlema oma orbiiteri Jaapan, India plaanib enda oma teele saata järgmisel aprillil.

Lõuna-Kalifornia metsatulekahjud on sundinud kodudest lahkuma üle 500 000 inimese
Lõuna-Kalifornias möllavad enam kui tosin metsatulekahju on juba tapnud vähemalt ühe inimese, põletanud maha üle 1300 maja ja muutnud tuhakõrbeks 640 ruutmiili maad, teatab Associated Press.
Vigastadasaanuid on 45, sealhulgas 21 tuletõrjujat. Metsatulekahjud möllavad laial maa-alal Mehhiko piirist kuni Los Angelesesest põhja poole jäävate piirkondadeni. Tuletõrjujate suutmatus kahjutulele piiri panna, millele levikule aitavad kaasa puhuvad tugevad tuuled, on kaasa toonud Kalifornia ajaloo suurima evakuatsioonikampaania: oma kodudest on sunnitud lahkuma üle 500 000 inimese.
Kalifornia kuberner Arnold Schwarzeneggeri sõnul ähvardavad leegid peagi maha põletada veel 68 000 maja. "Meil on tulnud silmitsi seista väga õnnetu olukorraga, kus kolm asja esineb koos: väga kuivad piirkonnad, väga kuum tuul ja lisaks on seda tuult väga palju," märkis Schwarzenegger.

Põlualune Vene miljardär palub Londonist asüüli
Suurbritannia siseministeerium teatas, et naftakompanii Russneft endine omanik Mihhail Gutserijev esitas taotluse poliitilise asüüli saamiseks.
Gutserijev esitas oma avalduse kaheksa päeva tagasi, kirjutab ajaleht Tvoi Den.
Täpset infot miljardäri praegusest asukohast ei ole. Varem on ilmunud teateid selle kohta, et ta viibib Türgis, Aserbaidžaanis või Valgevenes. Aga kõik ülalmainitud riigid eitavad, et Gutserijev nende territooriumil asub.
Venemaal väljastas kohus täna vahistamisorderi miljardäri ja naftakompanii Russneft eksjuhi Mihhail Gutserijevi arreteerimiseks.
Gutserijevit süüdistatakse maksupettuses ja muuski, mida kohus määratles sõnadega "ebaseaduslik tegevus".

Eraturvafirmad peavad minema Iraagi kultuurilugu õppima
USA välisministeerium kinnitas Iraagis tegutsevatele turvafirmadele uued reeglid, mille kohaselt peavad sealsed turvatöötajad minema kultuurilist silmaringi avardavale koolitusele.
USA välisminister Condoleezza Rice kinnitas esmaspäeval uued meetmed, millega soovitakse tõhustada valitsuse järelvalvet Iraagis töötavad eraturvafirmade tegevuse üle, vahendab BBC.
Välisminister Rice'i sõnul tuleb meetmete juurutamisega koheselt tegelema hakata ning turvafirmadel tuleb oma tegevusest edasipidi regulaarselt välisministeeriumi erikomisjonile aru anda.
Pärast eelmisel kuul Iraagis toimunud vahejuhtumit, kus USA eraturvafirma Blackwater töötajad tapsid segastel asjaoludel 17 tsiviilisikut, on nii USA kui Iraagi valitsuse poolt moodustatud erikomisjonid asunud uurima riigis tegutsevate turvafirmade tegevust.
Uue kava kohaselt tugevdatakse turvafirmade seotust USA välisministeerium poolt väljatöötatud reeglitega, mis seni olid mõeldud vaid sõjaväeuksustele. Reeglid piiravad senisest enam turvafirmade jõu kasutamise õigust.

Venemaa tahab Norraga Teravmägedel naftat puurida
Venemaa tahaks Norrale kuuluvatel Teravmägedel koos Norraga naftat puurida, sest see võimendaks Venemaa rolli Lääne-Arktikas.
Murmanski võimud saatsid Venemaa välisministeeriumile ettepaneku hakata koos Norraga Teravmägede lähedal naftat puurima, kirjutab Aftenposten.
Murmanski kuberneri Juri Jevdokimovi sõnul võimendaks Teravmägede ühisettevõte Venemaa kohalolekut Lääne-Arktikas.
Murmanski võimud tahavad peale ühise naftapuurimisettevõtte rajada Teravmägedele ka Vene-Norra tööstus-ja majandustsooni.
Kuberner Jevdokimovi hinnangul oleks ühine nafta-ja gaasitootimine ainult üks osa koostööst. Kuberneri hinnangul võiks kahe riigi koostöös tegelda Teravmägedel ka keskkonnauuringute, turismi, kalatöötlemise ja päästeteenistustega.

Rootsi lennuõnnetuses hukkusid lennuõpetaja ja -õpilane
Lõuna-Rootsis seni teadmata põhjustel alla kukkunud väikelennukis said surma lennuõpetaja ja -õpilane.
Päästeteenistusele teatati lennuki kadumisest eile pärastlõunal kella nelja paiku, kirjutab The Local. Kaks tundi hiljem leidis päästehelikopter põleva lennukivraki. Tulekahju sai kustutatud eile hilisõhtuks.
Õhusõiduk oli kukkunud alla umbes kilomeetri kaugusel Tidaholmi lennuväljast.
Praeguseks on teada, et instruktor oli eile lõuna ajal plaaninud lennukit kasutada õpilastega õhkutõusu ja maandumise harjutamiseks. Päästeteenistuse hinnangul toimuski õnnetus ilmselt ühe harjutuse ajal, kuid see pole veel kindel.

Moskva loodab Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumiselt "konstruktiivset dialoogi" 
Moskvas andis täna hommikul pressikonverentsi Vene presidendi eriesindaja suhetes Euroopa Liiduga Sergei Jastržembski, kelle sõnul loodab Venemaa eelseisvalt EL-Venemaa tippkohtumiselt "konstruktiivset dialoogi".
Ta lisas, et Venemaal on "mõnede EL liikmesriikidega probleeme, mis on kahepoolse iseloomuga" ja avaldas lootust, et need tippkohtumisel jutuks ei tule, vahendab Ria Novosti.
"Me usume, et sääraseid tippkohtumisi ei toimu just liiga tihti ja neil tuleks arutada globaalse iseloomuga küsimusi," leidis Jastržembski. Nii ei sobi tema arvates eeltoimuva tippkohtumise teemaks veterinaar- ja sanitaarkontrolli küsimused. Igatahes sõidavad Venemaa esindajad tippkohtumisele "heas meeleolus".
EL-Venemaa Portugali tippkohtumine algab 26. oktoobril.

 "Nevski Eskpress" rongi plahvatusega seoses on kaks inimest kinni peetud
Inguššias on kinni peetud kaks ebaseadusliku rühmituse liiget, keda kahtlustatakse "Nevski Ekspressi" kiirrongi õhku laskmises Novgorodi oblastis 13. augustil.
"Operatiivinfo kontrollimise käigus on kinni peetud kaks võitlejat, keda kahtlustatakse Moskva-Peterburi liini rongi õhku laskmises Novgorodi oblastis," vahendas Interfax õiguskaitseorganite esindaja sõnu.
Ametliku kinnitust infole veel pole.
Moskva - Sankt-Peterburgi kiirrong "Nevski Ekspress" sõitis plahvatuse tagajärjel rööbastelt välja. Avariis sai vigastada 60 inimest, neist 30 viidi haiglasse.
Isetehtud lõhkeseade oli paigutatud 30 meetri kaugusele raudteesillast ja õhiti kohe, kui rong oli sillale jõudnud.

Küsitlus: Venemaa kodanikud pooldavad nõukogude süsteemi
Levada keskuse poolt läbiviidus küsitlus näitas, et enamik Venemaa kodanikke eelistavad Nõukogude aegset elukorraldust ja pooldavad plaanimajandust.
Küsimusele, millist poliitilist süsteemi peavad venelased enda jaoks parimaks, vastas 35 protsenti küsitletutest, et eelistasid sovietlikku süsteemi, praegune olukord rahuldas 27 protsenti vastanutest ning läänelikku demokraatiat meenutavat elukorraldust soovis Venemaal näha vaid 19 protsenti vastanutest, kirjutab Vedomosti.
Umbes samasugused tulemused ilmestasid ka aasta tagasi Levada keskuse poolt läbiviidud küsitlust, aga viimase aasta vältel on kasvanud segamajanduse (plaani ja turumajanduse - toim.) pooldajate arv: 47 protsenti sel aastal ja 44 protsenti eelmisel aastal. 24 protsenti vastanutest soovis Venemaal näha plaanimajandust.

Tuhanded tudengid astusid president Chavezi vastu üles
Venezuela pealinnas Caracases osalesid tuhanded tudengid rahutustes, et protestida riigi plaani vastu muuta põhiseadust nii, et see võimaldaks president Hugo Chavezil muretult uuesti võimule tulla.
Politsei ründas vihaseid tudengeid pisargaasiga, kuid see ei jahutanud noorukite raevu, kes ei ole rahul sellega, et riigi põhiseaduse muutmise korral saaks praegune Venezuela president Hugo Chavez pärast ametiaja lõppu uuesti samale ametipostile kandideerida ja kindlustaks oma võimulejäämise, edastab BBC.
Samuti annaksid põhiseaduse muudatused Chavezile volitused ainuisikuliselt langetada otsuseid juhul, kui ta on riigis mingil põhjusel välja kuulutanud eriolukorra.
Venezuela parlament, mis koosneb Chavezile lojaalsetest liitlastest on asunud vastavasisulisi põhiseaduse muudatusi arutama ning esialgse kava kohaselt pannakse see rahvahääletusele veel selle aasta lõpus.

Austraalias jäi 54 kaevurit kaevandusse lõksu
Lääne-Austraalia Kanowna Belle'i kullakaevanduses puhkes tulekahju ja 54 spetsiaalsetesse kambritesse varjunud kaevurit ootab päästmist.
Vigastatutest praeguseks teateid ei ole, vahendab Reuters.
Tuli sai alguse kaevanduses töötanud veokist.
Kaevanduse omanikfirma Barrick Gold Corporationi teatel on tulekahju praeguseks kustutatud ja kaevurite päästmine käib.

Peaminister pääses parlamendihääletusel umbusaldamisest
Aigars Kalvitis jätkab valitsusjuhina, kuid vajab seimilt veel kaht olulist toetavat otsust.
Pärast väitlusi ja peaministri esinemist hääletas Läti seim opositsiooni nõudmisel Kalvitisele umbusalduse avaldamise üle, kuid peaministri ja ühtlasi ka valitsuse tagandamise poolt oli vaid 38 ja vastu 56 saadikut.
Seega jäi valitsus ametisse, ent nii vaatlejate kui ka opositsiooni hinnangul pole Kalvitise toetuspind murenematu. Näiteks kuulutas partei Uus Aeg üks juhte Krišjanis Karinš, et Kalvitise valitsuse tegevusetusest tingitud kriis jätkub. "Läänes peetakse Lätit banaanivabariigiks. See on valitsuse süü," väitis pikalt USA-s elanud Karinš.
President ootab tulemusi
Rahva seas on pahameelt tekitanud nii valitsuse esitatud tuleva aasta eelarve kui ka korruptsioonivastase büroo juhi Aleksejs Loskutovsi vallandamine. Mõlemad peab kinnitama seim.

ISS-i ehitamine jätkub kahe naise juhtimisel
Rahvusvahelisse kosmosejaama toimetati esimene eurooplaste ehitatud moodul.
Suur samm inimkonna jaoks astuti kosmosevallutustes teadagi juba ammu, nüüd aga jõuti suure sammuni naiskonna jaoks. Vähemasti hindab nii eile alanud süstiklaev Discovery lendu rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) ehitusele uudisteagentuur AP.
Esmakordselt kosmosevallutuse poolsajandi jooksul on juhtohjad ühtaegu kahe naise käes. Discovery komandöriks on Pamela Melroy ning ISS-is tervitab teda sealse meeskonna esimene naiskapten Peggy Whitson.
"Minu jaoks ongi see üks missiooni parimaid osasid," tähtsustas seika Melroy, kes ühtlasi on alles teine naisterahvast süstikukomandör. Whitsoni kuuekuuline juhtimine ISS-is algas 12. oktoobril, kui ta jõudis sinna Vene kosmoselaeval. Naisastronaut lendas sinna kahe mehega, kellest üks - Vene kosmonaut - jääb kogu missiooni ajaks temaga.

EL hakkab sinise kaardiga immigrante meelitama
Euroopa Komisjon tutvustas eile kava luua nn sinine kaart vilunud spetsialistide EL-i riikidesse tööle meelitamiseks. Komisjon on seisukohal, et kuna ühenduse enda haridussüsteem ei suuda selliseid töötajaid piisaval hulgal "toota" ja liikmesriikide vaheline tööjõu liikuvus on väike, tuleb spetsialiste otsida mujalt.
See ei ole aga kerge ülesanne, sest väärtuslike oskustega spetsialistide järele on suur nõudlus ka teistes arenenud riikides. USA-s näiteks moodustavad niisugused sisserändajad 7,5 protsenti tööjõust, EL-is vaid 0,9. Seetõttu nähakse vajadust pakkuda neile soodustusi ja leevendada sisserändebürokraatiat.
Kuigi komisjoni mõttetöö vili on laenanud oma nime ilmselgelt USA roheliselt kaardilt, on kahel ettevõtmisel siiski teineteisega vähe pistmist. Erinevalt Ühendriikide versioonist on sinine kaart mõeldud suhteliselt väikese hulga spetsiifiliste oskustega sisserändajate jaoks. Samuti on see ajutine, ehkki iga kahe aasta järel uuendatav. Erinevalt oma rohelisest ekvivalendist ei luba sinine kaart omanikul elada ja töötada vabalt kus tahes EL-is.

Gorbatšov ja Kasjanov valimistele ei pääsenud
President Vladimir Putin viib riigi omapärasesse pooleteistparteisüsteemi, sest praegu jõuaksid riigiduumasse vaid tema eestvedamisel valimistele minev Ühtne Venemaa ning Zjuganovi juhitav Kommunistlik Partei vastavalt 67- ja 17-protsendise toetusega. Žirinovski liberaaldemokraadid ja Sergei Mironovi juhitav Õiglane Venemaa langesid oktoobris nimelt alla seitsmeprotsendise valimiskünnise.
2. detsembri parlamendivalimistel osalevad 15 parteid, keda keskvalimiskomisjon pidas võimalikuks nimekirja jätta. Neil valimistel ei näe endist peaministrit Mihhail Kasjanovit ega male eksmaailmameistrit Garri Kasparovit. Kasjanov on loodava partei Rahvas Demokraatia ja Õigluse Eest juht, oma eelmist erakonda Rahvademokraatlik Liit tal registreerida ei õnnestunudki. Ka Kasparovi juhitav Ühendatud Kodanikerinne ei mahu ametlikku nimekirja.

Venemaa presidendivalimised võidaks praegu veel Sergei Ivanov
President Putini pettemanöövrid pole suutnud peaminister Zubkovist valijate soosikut teha, küll aga libiseb riik omapärasesse pooleteistparteisüsteemi.
Kui analüüsida Venemaa avaliku arvamuse tendentse, siis tekitas endise sovhoosidirektori Viktor Zubkovi peaministriks upitamine ainult suurt segadust.
Jõustruktuuride presidendisoosiku Sergei Ivanovi toetajaskond vähenes oktoobris järsult, nagu ka teise Kremli kandidaadi Dmitri Medvedjevi oma. Hüppeliselt kasvas Vladimir Žirinovski populaarsus.
Uuringufirma Levada andmetel tõusis Medvedjev 26-protsendise toetusega (septembris oli 30 protsenti) uuesti peamiseks presidendisoosikuks. Ivanovi poolt oli valmis oma häält andma septembris 34, nüüd vaid 25 protsenti valijaist. Žirinovskit eelistas vastavalt 11 ja 19 protsenti. Zubkovi toetus kasvas peaministrikoha abiga neljalt protsendilt 13 protsendini. Kommunist Gennadi Zjuganovi poolehoidjate hulk langes 12 protsendini.

Ekspress: töötajad katsetasid kasiinos miljonivargust
Tallinnas asuvas Bally's Casinos saadi hiljuti jälile petuskeemile, millega püüdsid kasiino töötajad kaardilaual sohi tegemise ja kokkumängu teel varastada firmast 1,3 miljonit krooni.
Skeemiga, mis lõpuks läbi kukkus, olevat seotud mängulaudade mänedžer ja veel mõned töötajad, kirjutab Eesti Ekspress. Juhtumist pole väidetavalt teavitatud politseid.
Vene Ritziole kuuluv Bally's Casino ei kinnita ega lükka ümber intsidendi toimumist, nentis vaid, et ikka leidub neid, kes soovivad oma töökohta kurjasti ära kasutada.
"See on ettevõtte sisene küsimus ja ma ei pea vajalikuks pöörduda avalikkuse poole, kui meil on mingid mured," ütles kasiino peadirektor Eno Juul.

Linter, Sirõk, Reva ja Klenski astuvad kohtu ette jaanuari keskel
Kohus määras tänavu aprilli lõpus toimunud massilise korratuse organiseerimises süüdistavate Dmitri Linteri, Mark Sirõki, Maksim Reva ja Dmitri Klenski kriminaalasja arutamise järgmise aasta jaanuarisse.
Kohtunik Violetta Kõvaski juhtimisel arutab Harju Maakohus kriminaalasja 14. ja 15. jaanuaril 2008. aastal kell 10, samuti 28.-31. jaanuaril kell 11, teatas Harju maakohus.
Advokaatide taotlusel toimub tänavu 16. novembril ka eelistung, kus arutusele tuleb kaitsjate taotlus Linter ja Reva tõkendit muuta.
Riigiprokurör Laura Vaik saatis 18. oktoobril kohtusse süüdistusakti, milles süüdistab Dmitri Linterit, Mark Sirõki, Maksim Revat ja Dimitri Klenskit massilise korratuse organiseerimises (Karistusseadustiku § 238) käesoleva aasta aprillis Tallinnas. Uurimist viis läbi Kaitsepolitseiamet.
Süüdistuse kohaselt organiseerisid Öise Vahtkonna liidrid Linter, Reva ja Klenski koos Vene noorteorganisatsiooni Naši Eesti liidri Mark Sirõkiga massilisi korratusi, mis toimusid Tallinnas 26.-28. aprillini.

Kohus: endine vanglaametnik kasutab venitamistaktikat
Harju maakohus oli süüdistatava venitamistaktika tõttu sunnitud edasi lükkama esmaspäeval algama pidanud protsessi Murru vangla endise direktori asetäitja Gunnar Bergvaldi ja koos temaga kohtu all olevate kahe endise vanglaametniku ning seitsme vangi üle.
Teisipäeval saabus süüdistatavalt, endiselt Murru vangla julgeolekuosakonna juhatajalt Raivo Põder'ilt taotlus järgmisel nädalal arutusele tulema pidanud kriminaalasja istungi edasilükkamiseks, teatas Harju maakohtu pressinõunik Dagne Hanschmidt.
Põder märkis oma taotluses, et ta lõpetas 18. oktoobril kliendilepingu teda esindanud vandeadvokaadiga ning ta ei jõua enne istungi seni planeeritud algust uue kaitsjaga lepingut sõlmida.
Kuna igal süüdistataval peab olema kaitsja, on kohus sunnitud kohtuistungi edasi lükkama. "Asjaolu, et süüdistatav Raivo Põder lõpetas vahetult enne kohtuistungi algust lepingu teda kaitsma pidanud vandeadvokaadiga, näitab kohtu hinnangul soovi kohtuasja venitada," lausus Hanschmidt.

Noormees ajas koos politseinikega vargaid taga
19-aastane noormees helistas eile kella 13 ajal politseisse ja teatas, et Tartus vaksali tänaval murdsid vargad autosse sisse ja ta jookseb hetkel ühele sissemurdjale järele.
Sündmuskohale suundus kaks patrullimeeskonda.
Üsna pea märkas üks patrullimeeskond Kastani ja Vanemuise ristmikul sissemurdja kirjeldusele vastavat meest, kes kohe kinni peeti.
Juhtimiskeskusest tuli samas teade, et teine kaasosaline olevat suundunud Vaksali tänavale. Üks politseinikest jooksis Vanemuise tänavalt Vaksali tänavale, kus kurjategijat taga ajanud noormees ütles, et jälitatav jooksis Juku kaubamaja poole. Politseinik jooksis põgenejale järele ning pidas ta Juku kaubamaja parklas kinni.
Mehe seljakotist leiti muukimiseks vajalikud tööriistad ja kinnine süstalde pakk.
Kinnipeetud 37-aastane ja 24-aastane mees anti üle kriminaalpolitseinikele.

Tallinn soovib vajalikele töötajatele üürikortereid ehitada
Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu eelnõu, mille kohaselt soovitakse ehitada linna toimimise tagamiseks vajalikele töötajatele üürikorterid.
Abilinnapea Eha Võrk selgitas, et korteri taotlemiseks on õigus isikul, kes töötab linnale olulistes asutusest ehk siis nendes asutustes, mis tegelevad linnale pandud ülesannete täitmisega ning mis on kaetud riigi või kohalikuomavalituse eelarvega.
"Paraku on paljude nende valdavalt riigi või linna eelarvest palka saavate töötajate palgatase keskmisest madalam ning seetõttu on neil keeruline oma eluasemeküsimust omal jõul lahendada," põhjendas Võrk vajadust sellise elamuprogrammi järele.
Mis alustel kortereid üürile andma hakatakse, ei ole veel teada, kuid abilinnapea kinnitusel saab süsteem olma kindlasti läbipaistev.

Jüri Kuuskemaa saab raemedali
Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil tunnustada kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa teeneid Tallinna linna ees raemedaliga.
Jüri Kuuskemaa on tunnustatud kunstiajaloolane ning muinsuskaitsja. Ta on kolmanda põlve põlistallinlane, kes on pühendunud eeskätt Tallinna vanalinna ja Kadrioru uurimisele ja populariseerimisele kirjutiste, raadio- ja TV-saadete vahendusel, vahendas pealinna pressiteenistus.
Jüri Kuuskemaa on pikaajaliselt osalenud muinsuskaitseliikumises ning Tallinna vanalinna päevade korralduskomitees. Ta on Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamisest alates juhatuse liige.
Linnapea Edgar Savisaar annab raemedali üle Jüri Kuuskemaale tema sünnipäeval 25. oktoobril.
Raemedali on alates 2004. aastast pälvinud 16 teenekat linnakodanikku.

Arhitektid: endisesse Patarei vanglasse võiks tulla klooster
Merekindluse ala ideekonkursi žürii ootas osalejatelt tunduvalt paremal tasemel töid.
Lennusadama ja Patarei merekindluse ala ideekonkursi võitsid Eesti arhitektid, kelle arvates sobiks endine vangla kloostriks.
Tänavu 23. mail kuulutas Riigi Kinnisvara AS koostöös justiitsministeeriumi, kultuuriministeeriumi ning arhitektide liiduga välja Patarei ja Lennusadama ala mahulise planeerimise ideekonkursi.
Eesmärk oli leida arhitektid, kes suudaksid Patarei kindlusele ja vesilennukite angaaridele lisada uue justiitshoone nii, et see ei varjutaks vanu ehitisi ning jätaks ümbruse elanikele vabalt kasutatavaks. Võidutööde autorid selgusid eile keskpäeval.
Võistlusele laekunud 14-st tingimustele vastavast tööst jäi sõelale kümme, millest peaauhinna 385 000 krooni võitsid Ivar Lubjak ja Sverre Laanjärv oma kavaga "Kolm õuna".

Teeremont muudab bussi marsruuti
Kose tee ja Mustakivi tee ristmiku vahel oleva Narva mnt lõigu asfalteerimise tõttu suunatakse buss number 29 pühapäeval ümbersõidumarsruudile Narva maantee, Mustakivi tee, Läänemere tee ja Priisle tee. Ajutised bussipeatused tehakse Läänemere teel Kihnu tänava, Vormsi tänava ja Aegna puiestee ristmiku piirkonnas.

Akadeemia teel tuleb ümbersõit
Seoses vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitusega suletakse Akadeemia teel alates tänasest kuni 5. novembrini liikluseks Kadaka tee ja Järveotsa tee vaheline lõik. Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse teatel toimub ümbersõit Kadaka tee, Ehitajate tee ja Järveotsa tee kaudu. Autobusside nr 13 ja 36 marsruuti ei muudeta.

Linn aitab eakail kortereid kohandada
Tallinn toetab eakaid ja puuetega inimesi korterite kohandamisel, et parandada nende toimetulekut ja tõsta elukvaliteeti. Tänavu on eluaseme kohandamiseks linnaeelarves ette nähtud 900 000 krooni, millest on kasutatud vaid 250 000.
Korteri kohandamise otstarbekuse otsustavad tegevusterapeut ja sotsiaaltöötaja, teatas Tallinn.ee. Enne otsust külastatakse kodu ja nõustatakse taotlejat, et kohandamised oleksid otstarbekad ja aitaksid tal kodus paremini toime tulla. Taotluse saab esitada elukohajärgsele sotsiaalhoolekande osakonnale.
Linn maksab eluaseme kohandamise toetust, et inimesed saaksid võimalikult kaua elada oma kodus iseseisvat ja täisväärtuslikku elu. Kohandatakse pesemis- ja tualettruume, ukseavasid, ehitatakse ümber lävepakke, paigaldatakse käetugesid ja kaldteid, soojustatakse põrandaid puudega laste jaoks ja kohandatakse kööke ratastoolidele ligipääsetavateks.

Uus maantee ajas Hüüru küla elanikud ja maanteeameti tülli
Tallinna külje all asuva Hüüru küla elanikud kogusid maantee ehituse vastu 475 allkirja.
Maanteeameti plaan ehitada uus neljarajaline Tallinna-Paldiski maantee läbi Tallinna lähistel asuvate Hüüru ja Püha küla tekitas kohalike elanike seas tugeva vastuseisu.
Maanteeametis töös olnud kahest projektist on peale jäämas sirgjoonelisem (1B), mille järgi läbiks ehitatav maantee Hüüru küla. 350 inimesele koduks oleva Hüüru küla elanikud kogusid maanteeameti plaani vastu 475 allkirja ning soovivad maanteeametilt teise projekti eelistamist, mille järgi mööduks maantee külast poole kilomeetri kauguselt (2B).
Külaelanike ja maanteeameti üleeilsel kohtumisel Hüüru mõisas tülipooled kokkuleppele ei jõudnud.
"Kogu maailmas ehitatakse suured teed küladest mööda, millegipärast tahetakse Tallinna-Paldiski maantee projekteerimisel teha vastupidi," teatas Hüüru külaseltsi esimees Mati Tibar. "Üritati tõestada, kui tore on viie maja elanikel, kui nad enam päikest ei näe."

Pentus: eelarvearutelul tuleb riske kaaluda
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Keit Pentus ütles, et riigieelarve arutelul tuleb majanduskeskkonna riske hinnata.
"Riik ei saa ettevõtjate eest otsuseid teha, aga riik ise peab olema eeskujuks," ütles Pentus Reformierakonna pressitalituse vahendusel.
Pentuse sõnul on kahjuks mitmed poliitikud oma esinemistega nii tööandjaid kui töövõtjaid kuumaks kütnud palgatõusu jutuga.
"Kahjuks on õige mitmel korral opereeritud valede numbritega ja püütud kas teadlikult või alateadlikult tekitada muljet, justkui tõuseksid järgmisel aastal lisaks õpetajatele, päästetöötajatele, politseinikele, kultuuritöötajatele, kiirabitöötajatele palgad ligi viiendiku võrra ka kõigil ametnikel. See on vale," selgitas ta.
Reformierakonna fraktsiooni kinnitusel jääb järgmisel aastal näiteks justiits-, kultuuri-, keskkonna- ja sotsiaalministeeriumi aparaatides palgatõus vahemikku 5-10%.

Varek: riigieelarve on liialt optimistlik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Toomas Varek ütles, et tuleva aasta riigieelarve koostamisel on lähtutud liiga optimistlikust majandusprognoosist, mis tähendab eelarve mitme miljardi kroonist alalaekumist.
"Kuigi reformierakondlasest peaminister jätkuvalt kordab, et riigieelarve projekt on konservatiivne ja realistlik, on vastupidisel seisukohal isegi mitmed tema oma erakonnakaaslased, analüütikutest rääkimata," märkis Varek Keskerakonna pressiteenistuse vahendusel.
Vareki sõnul on tuleval aastal oodata maksukoormuse kasvu. "Arvutused näitavad, et tulumaksualandamine on kasulik nendele, kelle kuusissetulek on üle 40 000 krooni- alates sellest sissetulekust võidetakse rohkem kui maksutõusudega kaotatakse," selgitas Varek.
Vareki sõnul ilmneb eelarveprojektist, et riigil on järgmisel aastal plaanis tööle võtta 2500 uut ametnikku. "Õigustatud küsimuseks on see, kas tõesti on sellise hulga uute inimeste töölevõtmine vajalik, kas ei ole võimalik olemasolevat ametnikkonda efektiivsemalt tööle panna," märkis ta.

1 küsimus: miks on osadelt toodetelt kleepsilte raske kätte saada? 
Miks on osadelt toodetelt kleepsilte raske kätte saada? Hullem veel, kui kleepsildi eemaldamine toodet kahjustab.
Selveri keti juhataja Ain Taube sõnul panevad kleepsildid toodetele külge tootjad või maaletoojad, osaliselt ka kaupmehed. Taube sõnul on kasutuses erineva liimiga kleepsilte ja on tootjaid ning maaletoojaid, kes kasutavad tugevama liimiga etikette kartuses, et nõrgema liimiga etiketid võivad toodetelt ära kukkuda.
"Teatud kallimate toodete puhul eelistatakse tugevama liimiga etikette ka selleks, et kaitsta end pahatahtlike klientide eest, kes kipuvad ise poes hinnaetikette vahetama, lootuses siis antud toode oluliselt odavamalt osta," selgitas Taube. "Selver ise kasutab reeglina etikette, mis on eemaldatavad kergemalt."
Prisma Peremarketi ostujuhtide sõnul on silte kõige parem kleepida pakendile, aga paraku on paljud tooted ilma pakendita ning kleeps tuleb panna otse tootele. Nendegi sõnul ei pea õrn liim müügiprotsessile vastu - kleeps kaoks lihtsalt ära, näiteks tekstiiltoodetelt või küünaldelt.

Raamatupidamise toimkonna esimeheks sai Marju Põldniit
Täna toimus raamatupidamise toimkonna uue koosseisu esimene koosolek, kus valiti toimkonna esimeheks Audiitorkogu esindaja Marju Põldniit ja aseesimeheks PricewaterhouseCoopersi esindaja Ago Vilu.
Rahandusministeeriumi teatel on toimkonna teised liikmed Juta Maar rahandusministeeriumist, Anne Nuut Raamatupidajate Kogust, Tiina Mõis Kaubandus-tööstuskojast, Helene Trušina finantsinspektsioonist ja Eero Kaup KPMG Balticsist. Kaup vahetas välja siiani kahes koosseisus töötanud liikme Andris Jegersi.
Raamatupidamise toimkond on rahandusministeeriumi juures tegutsev sõltumatu komisjon, mille ülesandeks on välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. Toimkonna seitsmeliikmelise koosseisu kinnitab valitsus kolmeks aastaks.

Eesti vedelkütuse varu jätkub 60 päeva
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur sõlmis lepingud nelja riigihanke võitnuga, mis tagab Eestile vedelkütuse varu 60 päeva vajaduste katmiseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel olid viiest 1. oktoobril väljakuulutatud riigihankest edukad neli.
Konkursil osalesid AS Baltic Tank, AS Saare Kütus, Lukoil Eesti AS, Suomen Petrooli OY, Sempra Oil Trading Sarl, Preem Petroleum AB, Glencore Energy UK Ltd, Chevron Ltd, StatoilHydro ASA, Vitol S.A. ja Neste Oil Oyj.
Eesti Vedelkütusevaru Agentuur on riigi 2005. aastal asutatud äriühing, mille peamiseks ülesandeks on tulenevalt liitumislepingust Euroopa Liiduga moodustada järk-järguliselt Eesti vedelkütusevaru.
2010. aasta 1. jaanuariks peab Eestil varuks olema vähemalt 90 päeva keskmise tarbimise kogus.

Maksu- ja tolliametnikud tahavad palka juurde
Eesti maksu- ja tolliametnike ametiühingute liidu sõnul peaksid kõikide jõustruktuurides töötavate riigiametnike palgad olema võrdsed.
Ametiühingu sõnul näeb 2008. aasta eelarve piirivalvurite, vangla-, päästeametnike ja politseinike miiniumpalgaks ette 9000 krooni, mis on ligi 4000 krooni suurem kui tänavune maksu- ja tolliametnike palk.
See võib ühingu hinnangul kaasa tuua hulgalise maksu- ja tolliametnike äravoolu teistesse jõustruktuuridesse ja erasektorisse.
"Eesti riigile on väga kahjulik ka see, et erinevates jõustruktuurides analoogset tööd tegevad riigiametnikud - narkokoerajuhid, juristid, uurijad - saavad erinevat palka," leidis ühingu juhatus tänasel kogunemisel. "Vähe on väärtustatud maksuametnike suuri erialaseid teadmisi nõudev töö."
Ühingu hinnangul on praegune palgapoliitika läbimõtlematu. Jõustruktuurides erinevate palkade kehtestamine on väga kahjulik Eesti riigile, sest sellega kaasneb pidev koolitatud ametnike liikumine ühest jõustruktuurist teise ning madalama palgatasemega ametite tegevuse efektiivsuse nõrgenemine.

Lipstok: elaksin 5000 kroonise palgaga ära
Eesti Panga president Andres Lipstok elaks enda sõnul ära ka 5000 kroonise brutokuupalgaga.
"Elaksin muidugi," tõdes ta Päevalehele antud online-intervjuus. "Väga paljud Eesti inimesed suudavad ka 5000 (krooniga - toim.) hakkama saada."
Lipstoki ennustuste kohaselt jõuab Eesti keskmine palk 1000 euroni 2010. aastaks.
Miinimumpalk ei tohiks Lipstoki hinnangul oluliselt ületada tööviljakust ja seeläbi takistada tööturu toimimist.
Ka võib liiga kõrge miinimumpalk tema hinnangul takistada töökohtade loomist ja tähendada suuremat tööpuudust.
Lipstoki hinnangul ei tohiks miinimumpalk olla seotud keskmisel palgaga. "See ei ole ilmselt ühiskonnale kõige parem lahendus. Sest sellisel juhul ei oleks palk seotud töötaja töö tulemuslikkusega," ütles ta.

Lipstok: euro ja krooni paralleelkäive oleks liiga kulukas
Kommenteerides poliitilises ringkonnas arutluses olevat plaani hakata krooni kõrval paralleelselt eurot kasutama, leiab Eesti Panga president Andres Lipstok, et selleks vajadust pole.
"Eesti rahasüsteem on usaldusväärne ja kuluefektiivne ning selle muutmiseks ei ole vajadust," ütles Lipstok Päevalehele antud online-intervjuus. "Kahe valuuta paralleelkäive oleks ühiskonnale kulu, nõudes lisainvesteeringuid."
Lipstoki hinnangul ei muudaks krooni ja euro samaaegne kasutamine vajadust usaldusväärse majanduspoliitika, sealhulgas eelarve- ja rahapoliitika järele ega tooks automaatselt kaasa oluliste riskide vähenemist.

Hansapanga kolme kuu kasum ulatus ligi miljardi kroonini
Hansapanga Grupp teenis kolmandas kvartalis Eestis veidi enam kui 960 miljonit krooni puhaskasumit, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes veerandi võrra enam.
Hansapanga teatel oli grupi kolmanda kvartali puhaskasum Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa turul kokku ligi kaks miljardit krooni, kasvades aastaga 37%.
Grupi käive oli üle nelja miljardi krooni ning see on aasta jooksul tõusnud 39%. Hansapanga käive Eestis oli 1,6 miljardit krooni ning kasv 34%.
Pangagrupi Eestis välja antud laenude maht suurenes kolmandas kvartalis üle kuue miljardi krooni ehk 5%. Üle 2,5 miljardi krooni kulus eluasemelaenude rahastamisele ning üle 2,3 miljardi krooni ettevõtete finantseerimiseks. Hansapanga laenuportfelli maht oli kolmanda kvartali lõpus 112,6 miljardit krooni.
"Laenuportfelli aastane kasv on 2007. aasta kolmanda kvartali lõpus 2007. aasta esimese kvartali lõpuga võrreldes langenud 46%-lt 32%-ni," seisab panga kvartaalses aruandes.

Keskmine kõrgepinge võrgutasu alaneb veidi
Energiaturu inspektsioon kooskõlastas Eesti Energia (EE) põhivõrgu võrguteenuse hinna aastateks 2008 - 2011, mille kohaselt langeb keskmine kõrgepinge võrgutasu järgmisel aastal ligikaudu 1 senti/kWh kohta ehk 7 protsenti.
Energiaturu inspektsiooni selgitusel koosneb elektri hind elektrienergia ja ülekande hinnast. Elektri ülekande hind omakorda jaguneb põhi- ja jaotusvõrgu ülekande hinnaks.
Elektrienergia hind koosneb põlevkivi (AS Eesti Põlevkivi), tootmise (AS Narva Elektrijaamad) ja müügi hinnast. Põhivõrgu võrguteenuse osakaal moodustab 16%, jaotusvõrgu võrguteenuse osakaal 34%, tootmise ja müügi osakaalud vastavalt 29% ja 1% ja põlevkivi hind 20% elektrienergia koguhinnast.
Võrguteenuse põhihind kooskõlastatakse kolmeaastaseks perioodiks ning hinda muudetakse igal aastal vastavalt inflatsioonile, teostatavatele investeeringutele ning müüdud elektri kogustele.

Online-intervjuu: küsimustele vastas Eesti Panga president Andres Lipstok
Intervjuu on lõppenud!
Täna kella 14.00-15.30 ajal vastas arileht.ee lugejate küsimustele Eesti Panga president Andres Lipstok.
Lipstok käis hiljuti Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga aastakoosolekutel, kus esitles Eesti Panga viimast majandusprognoosi 2007-2009. aastaks.
Antud prognoosis näeb pank ette majanduse kiiret kohanemist ülikiirest kasvutempost, mida põhjustas ELiga liitumine. Kasvutempo alanemise üheks eelduseks näeb Lipstok ette palgakasvu pidurdumist, mis tavainimese jaoks tähendab ostujõu kasvu kiiruse vähenemist, sest maksud ja maailmaturu hinnad lükkavad inflatsiooni vähenemist edasi.
Rääkides majanduskasvu mootoriks olnud tarbimisest, leiab Lipstok, et osturallid on nüüdseks läbi. "See 10-11 protsendiline majanduskasv ja sellest tulenevad tarbimisrallid, ehitusrallid ja muud rallid on majandusteooriast tulenevalt oma lae saavutanud," rääkis ta majandusprognoosi tutvustades.

SEB Eesti Ühispank vahetab reklaamiagentuuri
SEB Eesti Ühispank teatas, et hakkab novembrist tegema koostööd reklaamiagentuuriga AGE McCann.
Senise koostööpartneri Taevas Ogilvyga lõpetatakse tööd järk-järgult, kõikide uute projektidega alustatakse juba AGE McCannis.
SEB Eesti Ühispanga marketingidirektori Karl Multeri sõnul algasid läbirääkimised SEB peakontori reklaamiagentuuri McCann Worldgroup kohaliku esindaja AGE McCann'iga pärast pikka kaalumist.
"Mitmete kohtumiste ja mõttevahetuste tulemusena jõudsime arusaamisele, et meil on ühine nägemus SEB kaubamärgi arengust tulevikus ning et meil on omavahel sobivad meeskonnad ja võtmeisikud. Lisades juurde sünergia peakontoriga sama reklaamiketi kasutamise osas, otsustasime alustada koostööd," rõhutas Multer.
"AGE meeskond on koostöö tõttu väga elevil, kuna aktiivse turundajana on võimalik SEB-le teha vägagi loovat tööd," ütles AGE McCanni juht ja üks omanikest Janar Toomesso.

Baltika avab Tšehhis esimese Montoni kaupluse
Baltika Grupp laieneb Tšehhi, avades homme Praha kesklinnas, Palladiumi kaubanduskeskuses Montoni kaupluse.
Ettevõtte peadirektori Meelis Milderi sõnul on Tšehhi ahvatlev, kuid raske turg, kus konkurents on võrreldes seniste turgudega oluliselt tihedam. "Praha Monton on Baltika visiitkaart Kesk-Euroopas, ning me kavatseme seal positiivselt silma paista," kinnitas Milder.
Baltika Grupi arendusdirektori Jaan Järve hinnangul on järgneva 4-5 aasta jooksul plaanis Tsehhis avada veel vähemalt 10 poodi.
"Kindlasti ei jää me ühe poe juurde, hetkel käivad läbirääkimised uute müügipindade leidmiseks nii Prahas kui ka teistes suuremates linnades," lisas Järv.
Baltika Grupi tegevust juhib Tšehhis 100%-liselt Baltikale kuuluv tütarfirma Baltika Retail Czech Republic s.r.o.

Ettevõtjad kutsuvad üles pidurdama riigiametnike palgatõusu
Eesti tööandjate keskliit ja Eesti kaubandus-tööstuskoda kutsuvad valitsust ja riigikogu üles pidurdama järgmise aasta riigieelarve eelnõus prognoositud riigiametnike 20% palgatõusu.
Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ületab eelarves kavandatav palgatõus erasektori prognoositavat palgatõusu rohkem kui kaks korda.
Tööandjate keskliidu liikmeskonna seas läbi viidud kiirküsitlus näitas, et ettevõtted plaanivad järgmisel aastal töötajate palku tõsta keskmiselt 8,6%.
Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul erineb erasektori palgaprognoos oluliselt rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist, mis näeb järgmiseks aastaks ette umbes 15% suurust palgatõusu. Rahandusministeeriumi prognoosi vastavuse erasektori ootustega on seadnud kahtluse alla ka Eesti Pank, mis näeb järgmisel aastal ette vaid 4,3% majanduskasvu.

Kinnisvarafirma üritas ülejooksikut pügada
OÜ Kinnisvarabüroo UusMaast lahkunud ning AS Ober-Haus Kinnisvarasse tööle siirdunud Kredi Vaher leidis oma üllatuseks postkastist UusMaa juristi kirja, milles anti maaklerile täpselt nädal, et kanda firma arveldusarvele 100 000 krooni.
Kirjas süüdistab UusMaa jurist Helvia Räägel maaklerit lepingus sätestatud konkurentsipiirangu rikkumises. 100 000 krooni suuruse trahvi ähvardusel keelas leping Vaheril kuus kuud pärast UusMaast lahkumist eelmise tööandja kirjaliku loata konkureerivasse firmasse tööle asuda, kirjutab Pärnu Postimees.
Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ juhataja ning Eesti kinnisvaramaaklerite koja liikme Peeter Priski selgitusel on konkurentsipiirangu seadmine kinnisvaraäris tavapärane ning üldjuhul nõutakse konkurendi juurde lahkunud töötajalt tema koolitamiseks tehtud kulutuste tagastamist.
"Sellise summa nõudmist näen küll esimest korda," lisas ta.
Päev enne maksetähtaega läkitas Vaher UusMaad esindavale juristile raha asemel hoopis väljavõtted seadustest, mille alusel ta 100 000 krooni maksmisest pääseda lootis.

Avaron laieneb Rumeeniasse
Varahaldusettevõte Avaron avab sellel nädalal esinduskontori Rumeenias, lootes, et Rumeenial seisab ees suurem majanduskasv.
Ettevõtte hinnangul seisab Rumeenias suurem majanduskasv alles ees ning lähiaastatel võib seal näha sarnaseid protsesse, mis Eestis on juba lõppemas, vahendas ettevõte.
Avaroni juhtivpartneri Kristel Kivinurm-Priisalmi sõnul muutus Rumeenia pärast Euroopa Liiduga ühinemist veelgi atraktiivsemaks investeerimiskeskkonnaks.
"Rumeenias on enamus trende ja arenguprotsesse, mis Eestis on tänaseks lõppenud, alles algamas. Näiteks eraisikute laenukoormus on seal neli korda madalam kui Eestis, palgad ja kinnisvarahinnad oluliselt odavamad ning eraisikute tarbimismahud suure kasvupotentsiaaliga," kirjeldas Kivinurm-Priisalm investeerimiskeskkonna eeliseid.

Üürihinnad jätkavad tõusu
Üürihinnad on võrreldes aasta algusega tõusnud 20% ja hinnad tõusevad edasi, avaldas Uus Maa töötaja Annika Jakobson kinnisvara turuülevaadet tutvustaval pressikonverentsil.
Büroopindade üürihindades esialgu langust ette ei näe, lisas ta. Paljudel ehitatavatel büroohoonetel on pool pinnast juba broneeritud. Oodata on isegi 5% büroopindade üürihinna tõusu, kirjutab aripaev.ee.
Tallinna äärelinnas algab A-klassi büroopinna üürihind 160 kroonist ruutmeetri kohta. Südalinnas A+ klassi büroopinda leida ei ole, kuna vabanevad büroopinnad lähevad reeglina hoonetes kontorieid laiendavatele rentnikele.

Saksamaa takistab gaasijuhtme ehitamist
Vene gaasihiiglane Gazprom viitab Saksa kontrollorganiga tekkinud probleemidele, mis võivad Saksa-Vene gaasijuhtme ehitamist edasi lükata.
"Vene monopolist Gazprom on viidanud mõningatele probleemidele Saksa kontrollorganiga, mis võib põhjustada Nord Streami gaasijuhtme suurprojekti viibimist," ütles Gazpromi ekspordijuht Sergei Komlev.
Komlevi sõnul ei kavatse Saksa ametivõimud Gazpromile ja partneritele Saksa territooriumile gaasijuhtmete ehitamiseks luba anda enne kui kontsern tagab ligipääsu kolmandatele osapooltele, vahendab Agenzia Giornalistica Italia.
Saksa kantsler Angela Merkel ütles hiljuti, et loodab, et gaasijuhtme ehitus kulgeb plaanipäraselt, sest projekt on poliitiliselt küps, vahendab Itaalia agentuur.

Norma müük Vene turule kasvas hüppeliselt
Norma müüs kolmandas kvartalis Vene klientidele 59% enam kui eelmisel aastal samal ajal.
Kogu kontserni müügitulu oli kolmandas kvartalis 300,2 miljonit krooni, millest enam kui kolmandiku (131,1 miljonit krooni) moodustas müük emaettevõtte Autoliv kontsernile. Norma puhaskasum oli 28,3 miljonit krooni.
Norma eksport ulatus 99% kogu müügikäibest, 51% ekspordist tarniti Venemaale, 41% Rootsi, ning 4% Saksamaa klientidele. Müük Rootsi klientidele tõusis kolmandas kvartalis 13,5%.
Kontserni aasta esimese üheksa kuu müügikäive oli 894,9 miljonit krooni, mis tähendas 18% kasvu. Müük Venemaale kasvas 56% ning teistesse välisriikidesse 1%. Üheksa kuu puhaskasum oli 67,6 miljonit krooni.
Norma põhitegevusaladeks on autoohutussüsteemide, sealhulgas autoohutusrihmade ja nende komponentide tootmine ja müük.

Vaesete ja rikaste perede tarbimiskulutused erinevad mitmekordselt
Madalama sissetulekuga leibkonna tarbimiskulutused oli mullu 2011 krooni liikme kohta, samal ajal kui kõrgema sissetulekuga peredes 6614 krooni liikme kohta.
Statistikaameti andmeil erines sund- ehk toidule ja eluasemele tehtud kulutuste suurus madalaimas ja kõrgeimas sissetulekukvintiilis ligi kaks korda.
Madalama sissetulekuga peredes kulutas leibkonnaliige toidule- ja eluasemele 1061 krooni kuus (53 protsenti tarbimiskulutustest), kõrgema sissetulekuga peres 1971 krooni (30 protsenti tarbimiskulutustest).
Siinjuures ei ole sissetuleku ja kulutuste hulka arvestatud laenude võtmist: laenuvõtmist käsitletakse säästu kasutamisena ja laenu tagasimaksmist säästuna.
Mida suurem on sundkulutuste osatähtsus kogukulutustes, seda madalam on elustandard.
Sundkulutuste kasvutempo jääb aga viimastel aastatel alla tarbimiskulutuste keskmisele kasvutempole, mistõttu väheneb sundkulutuste osatähtsus leibkonna kulutustes ning kasvab valikuvabadus sissetuleku kasutamisel.

Müügipiirangute tõttu on langenud vaid kvaliteetõllede tarbimine
Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga on õlleturg vähenenud 1,9 miljonit liitrit ning langus toimus eelkõige kvaliteetmarkide arvelt.
Eesti Õlleturu kogumahuks 2007. aasta kolmandas kvartalis kujunes 35,3 miljonit liitrit õlut.
"Tänaseks võib ütelda, et Tallinna müügipiirangud on eelkõige mõjutanud lahjema ja kvaliteetsema õlle tarbijat," sõnas Eesti Õlletootjate Liidu president Cardo Remmel. "Odavate ning kangete õllede läbimüük ei ole võrreldes eelmise aasta sama perioodiga muutunud."
Jätkuvalt on turuliidri positsioonil Saku Õlletehase AS, kes müüs kolmandas kvartalis 158 317 hektoliitrit õlut ja omas 45% turuosa. "Kuigi jääme tulemusega igati rahule teeb meid murelikuks, et vähikäiku näitavad Eesti õlleturul just kvaliteetmargid," ütles Saku Õlletehase tegevjuht Ireneuz Smaga.

Kohus tühistas riigikogu kantselei Audide hanke
Tallinna ringkonnakohus otsustas Silberauto vaidlustatud nelja Audi riigihanke esmaspäeva õhtul tühistada.
Silberauto nõukogu esimehe Jüri Ehasalu sõnul rõõmustavad Tallinna ringkonnakohtu otsuse üle kõik ettevõtjad, kirjutab Äripäev.
"Antud kohtulahend näitab ühiskonnale, et Eestis kui õigusriigis kehtivad seadused kõikidele, kaasa arvatud seadusandjale," ütles Ehasalu.
Riigikogu kantselei ostis rohkem kui aasta tagasi hankega uusi autosid riigikogu esimehele, kahele aseesimehele ja kantselei haldusjuhile. Võitjaks tunnistati siis Reval Auto.
Reval Autost Äripäeval eile kommentaari saada ei õnnestunud.

Lipstok: Eesti majandust ootab ees kohandumine
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul ootab Eesti majandust järgmisel aastal ees kohandumine.
"Ma ei kasutaks sõna "langus"," ütles Lipstok Äripäevas antud intervjuus. "Kiire majanduskasv pöörab nokaga allapoole, aga allaminek pole väga valus, kui uut välisšokki ei tule või kui me ise puusse ei pane. Kui järgmine jama tuleb, on teine asi. Aga muidu toimub stabiliseerumine ja tänu sellele saab ka mõni tegevus löögi. Kiire palgakasv hakkab ka pidurduma. Aga see on normaalne protsess. Ja ega ka päris all ära käimine pole katastroof."

Põltsamaa Felix pani veinitootmise müüki
Põltsamaal asuv tuntuim kodumaine veinitehas saab kas uue omaniku või kaob.
Aktsiaselts Põltsamaa Felix ei pea veinitootmise jätkamist perspektiivikaks ning on pidanud läbirääkimisi üksuse müügi üle.
Ettevõtte juhataja Anti Orav rääkis, et veinitootmise tulevik on ettevõtte jaoks suur küsimärk. "Oleme veinitootmise tulevikku arutanud, sest see on väike ega kattu meie muu tooteportfelliga. Tegemist on pigem hobitegevusega," iseloomustas Orav.
Tema sõnul sai Eesti veinitööstus surmahoobi 2004. aastal, kui ühtlustati kodumaiste marjaveinide ning importveinide aktsiisimäärad. Siis langes kodumaiste veinide läbimüük aastaga kolmkümmend protsenti ega ole ka hiljem kosunud.
Samas kinnitas Orav, et kiire lõpp Eesti tippveine ei oota. "Veinitootmise lõpetamine ei ole meie jaoks mitte kuu või paari, vaid pigem aasta teema. Igatahes teeme omalt poolt kõik, et Põltsamaa veinide kaubamärk jääks alles," lubas Orav.

Eurolines ostab Riia ja Peterburi liinile uhked bussid
Eurolines jagab turu hinnatundlikumate ja nõudlikumate klientide vahel edukalt ära.
Eurolines ostab aasta lõpuks neli luksuslikku turismibussi, mis hakkavad teenindama Tallinna-Riia ja Tallinna-Peterburi liini reisijaid. Ostetud Scania tippmudelid jõuavad Baltimaadesse esmakordselt.
Eurolines Baltic juhatuse esimees Hannes Saarpuu (Parandatud - EPLO) kinnitusel jõuavad kolm bussi Eestisse juba järgmise nädala lõpuks. Kokku soetatakse neli uut bussi, neist kaks lühemat ja kaks pikemat. Uued mudelid lubavad pakkuda Riia ja Peterburi suunal sõitvatele turistidele senise kõrval ka kõrgema kvaliteediga ja mugavamat teenust. "Kui aastas tehakse Riia ja Tallinna vahel mõlemas suunas kokku ligi kaks miljonit sõitu, siis jätab see piisavalt ruumi kliendigruppide eristamiseks," selgitab Saarpuu.

Eesti Energia börsiks valmis, riik püsib veel äraootaval seisukohal
Hiljuti Eesti väärtuslikemate ettevõtete edetabelis teiseks tunnistatud Eesti Energia on nii Balti investeerimispanga Gild Bankersi kui ka Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul börsile minekuks valmis. Riik ootab ettevõtte omanikuna aga energiaturu avanemist.
Eesti energiafirma vajab investeeringuteks lisaraha lähima kahe-kolme aasta jooksul.
"Omanikuna on see siiski riigi otsustada," möönab Liive. Et börsile minek on üks võimalikke variante, kinnitab ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
"Samas ei ole monopoolse ettevõtte börsile viimisel mõtet," on Partsi seisukoht. Ometi liigub maailma energiaturg börsifirmade suunas.

Kaljo Kiisa "Nipernaadi" tegemisest valmis dokfilm
Täna linastuvad Sõpruse kinos Kaljo Kiisa taastatud "Nipernaadi" ja Kristiina Davidjantsi dokumentaalfilm "Nipernaadit otsimas". "Nipernaadi" taastati Helsingis projekti Eesti Film 100 raames.
Värske dokumentaalfilm "Nipernaadit otsimas" uurib arhiivimaterjalide ja osaliste meenutuste kaudu filmi valmimise lugu. Kaljo Kiisk ise pidas "Nipernaadit" üheks oma paremaks filmiks. "Mina usun, et nii vaimselt kui ka emotsionaalselt on igale mehele Nipernaadi kas kaugelt või lähedalt sugulane. Sest "Nipernaadi" süžee on ju võrdlemisi universaalne - seal tahtis inimene eemale reaalsusest, otsis kõrget ja kauget. Takkajärgi on mul "Nipernaadi" üle hea meel, sest see avab inimeste hinge suuruse, ta ei ole pisike ega kitsas, oskab head ja halba teineteisest eraldada ja otsida," on öelnud režissöör Kaljo Kiisk.

Poola jälg Eestis väärib tundmist
Kas Eestis mäletatakse Poola aega ja tuntakse Poola jälgi meie ajaloos? Küllap saame sellele küsimusele vastuse täna Tartus toimuval ajalookonverentsil.
Tartu, Poola-Liivimaa tähtis keskus, sobib hästi selle konverentsi paigaks - Vello Helgi raamat jesuiitidest Tartus on üks põnevamaid Poola aja käsitlusi; 1930. aastatel publitseeriti Tartus, riigi keskarhiivis Polonicat käsitlevate arhivaalide teatmik; Tartu ülikoolis õppinud poolakate ajalugu on pälvinud mitme Poola ajaloolase tähelepanu, nende töid on trükitud nii Poolas kui ka Eestis. Taas ehib Tartut Stefan Bathory annetatud Poola värvides plagu, linna üht auväärsemat hoonet aga ehib tollesama kuninga mälestustahvel.
Mäletamise mitu kihti
Jakob Hurda aegadel, 1880. aastail, olid vanamemmed oma vanavanematelt veel midagi kuulnud naabruses asunud Poola kabelitest. Ühes Tartumaa nurgas teati Kasaka talu (ja pere) nime pärinevat poolakate Patuse Tehvani Peipsi kasakaväes teeninud peremehelt. Poola-Rootsi sõjad ja Poola aeg olid aga kollektiivse mälu "kõvakettal" valdavalt Rootsi aja ja suure Põhjasõja mälestustega "üle kirjutatud". Arhiivimaterjalid kinnitavad, et meie muinaslugu (isegi mitte Peipsi kasakaväe loomise katsed) pole tühipaljas muinasjutt.

Raadiokunsti festivalil esindab Eestit noor helilooja Taavi Tulev
Seoses Portugali eesistumisega Euroopa Liidus on Portugali riiklik ringhääling RTP koostöös Lissaboni Goethe instituudiga korraldanud ja internetti üles riputanud raadiokunsti festivali. Osalemiskutse said kõik EBU (European Broadcasting Union) liikmed, ent miskipärast ei ilmutanud Eesti rahvusringhääling initsiatiivi. Esindamata Eesti siiski ei jäänud ning tänu alternatiivsetele kanalitele teatakse meid nüüd Taavi Tulevi "Unemaa sünteeside" kaudu, mis kujutab endast sõnalist elementi ja minimalistlikku elektronmuusikat ühendavat kõlapildikest.
Ka enamiku teiste liikmesriikide saated liidavad sõnalise elemendi (originaalkeelsed intervjuud, kuuldemängud, luuletuste ettekanded) muusikalisega. Samas kõigub teoste kvaliteet ja iseloom üsna suurel määral. Soomlastel lisanduvad pehmekõlalisele etlemisele rahustavad loodushääled, Austria saadetis aga kujutab endast avangardset elektroonilist krabinat glitch'i. Lätlased esitavad oma rahvalaule, kreeklased on kokku pannud "Odüsseial" põhineva kuuldemängu, mille taustaks Iannis Xenakise muusika.

Markus Reuter: "Autentsus on kõige olulisem" 
Nädala lõpus astub Jazzkaare Ultrajazzi festivalil üles Saksa kitarrist Markus Reuter, kes koos King Crimsoni trummari Pat Mastelottoga moodustab duo Turner.
Markus Reuter on 34-aastane Saksa produtsent, muusik, komponist ja helidisainer, kes on õppinud muusikateooriat ja kompositsiooni, sealhulgas India muusikat. Reuter, kes mängib kaheksakeelset Warri puutekitarri, on muusiku ja heliloojana kaasa teinud üle 20 albumil.
Teiste hulgas ka Eesti muusikute plaate produtseerinud Reuter on loonud muusikat koos Briti elektronmuusika pioneeri Ian Boddyga.
Kas sinu jaoks on olemas hea ja halb maitse?
Ei ole. Väljendit "halb maitse" kasutatakse tihti helipildi kohta. Mina aga kuulan esmajärjekorras muusikat, mitte heli.
Kuidas avaldub muusika ja heli erinevus?
No näiteks avangardsemas elektroonilises muusikas (aga ka peavoolus) osatakse tänapäeval saavutada väga head heli. Kõlapilt on äärmiselt rafineeritud ja detailne, kasutatakse keerukaid rütme ja helikonstrukte, aga kui vaadata harmoonilist sisu, siis ei ole seal tihtilugu midagi - muusikaline teadmine puudub. Ei ole kompositsioonilist tervikut ega notatsiooni. Teadmine ja tahe aga muudabki heli (ja miks mitte ka "müra") muusikaks.

Raba ja räätsad - ideaalne kooslus sügispäevaks
Laudteed pidi rabas käia on tore küll, aga räätsamatkaga võrrelda ei anna.
Need, kes on räätsadega natukegi kokku puutunud või nende kohta uurinud, teavad, et räätsade võlu seisneb selles, et nendega pääseb näiteks rabas igale poole, välja arvatud laugastesse muidugi. Väga sügavale mutta nendega ronida ei tasu, sest siis võivad jalast lahkuda nii rääts kui ka kummik, ja jalatsiteta on looduses tunduvalt ebamugavam matkata kui jalatsitega.
Mis asi üldse on rääts? Nagu pildilt näha, on tegemist väga meelevaldselt öeldes tennisereketit meenutava asjandusega, mis jala külge kinnitatuna aitab pehmel pinnasel hõlpsamalt matkata. Meie matkasime plastist räätsadega, aga eks neid ole muustki materjalist. Rääts ei aita ainult rabas liikuda, ka lumel on sellest palju abi - mida laiem toetuspind, seda vähem vajub pehmest pinnasest läbi.

Enrique Iglesias tuleb Tallinna
30. novembril annab Saku suurhallis oma uut albumit "Insomniac" tutvustava kontserdi Hispaania laulja Enrique Iglesias. Kontserdile müüakse vaid 5900 piletit. 32-aastase Enrique Iglesiase tuntumad lood on "Bailamos", "Rhythm Divine", "Escape", "Be with You", "Hero", "Do You Know" ja "Tired of Being Sorry". Kümne aastaga on ta müünud üle 40 miljoni plaadi. Kontserdi pääsmed tulevad vaba-müüki esmaspäeva, 29. oktoobri hommikul kell 10.

iPhone'i tarkvara ikkagi vabaneb
Apple'i ninamehe Steve Jobsi sõnul saavad kõik huvilised edaspidi iPhone'ile tarkvara luua. Veel kuu aega tagasi hoiatas ta, et iPhone'i omanikud ei tohiks vidinat lahti muukida, kuna Apple'i esimene ametlik tarkvarauuendus keerab omal käel modifitseeritud nutitelefonid tuksi. Järgmisena tuleb iPhone müüki Prantsusmaal, kus see on esialgu lukustatud Orange'i võrku. Samas nõuavad Prantsusmaa seadused, et telefon ei tohi olla kõneoperaatoriga seotud.
BBC põhjal Mart Niineste

Võrkpall: Pärnu kaotas napilt SK Rigale
Schenkeri Liiga tänases kohtumises kaotas hooaega hästi alustanud Pärnu Võrkpalliklubi võitluslikus mängus 1: 3 SK Riga meeskonnale.
Daugava spordihoones peetud kohtumise avageimi suutis napilt 26: 24 enda kasuks kallutada Pärnu, kuid kaotas seejärel kaks järgnevat geimi samamoodi napilt 23: 25, teatas Eesti Võrkpall Liit.
Kolmandas geimis tulid SK Riga mängijad välja 16: 21 kaotusseisust, millega murti lõplikult Pärnu võistkonna vastupanu. Neljandas geimis oli pärnakate püssirohi otsas ning kaotus võeti vastu tulemusega 17: 25.
Pärnu meeskonna parim oli statistiliselt 14 punktiga Argo Meresaar.
Schenkeri Liiga järgmine mäng peetakse 31. oktoobril, kui Ozolniekis võõrustab Biolarsi meeskond Pärnu Võrkpalliklubi. Päev hiljem on Pärnu vastaseks Cesises kohalik Cesu Aluse meeskond. 2. novembril võtab

Eesti vutikoondis langes FIFA tabelis kolm kohta
Eesti jalgpallikoondis langes FIFA avaldatavas maailma koondiste edetabelis kolm kohta ning asub 130. positsioonil.
Oktoobris kaotas Eesti mõlemad peetud mängud - 0: 3 Inglismaale ning 0: 1 Montenegro vastu.
Eestist möödus väikeriigi Liechetnsteini koondis, mis tõusis tabelis 23 kohta 119. kohale. Vahetult Eesti ees on Põhja-Korea ning järel Vanuatu koondised.
Edukas MM-valikturniiri algus tõstis esikohale Argentina koondise, mis tõukas troonilt kolmandaks langenud maailmameistri Itaalia. Itaaliast pääses mööda ka Brasiilia koondis.
Esikümnesse kuuluvad veel Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Holland, Portugal, Tšehhi ja Horvaatia.
Oktoobris Eesti alistanud Inglismaa asub 11. kohal ning Montenegro tõusis 171. kohale.

Kalevi treener Veselin Matic: pallurid ei võidelnud piisavalt
Kodus Ventspilsile 77: 86 alistunud BC Kalev/Cramo jätkab Balti liigas nelja kaotusega.
Kalevi selgroo murdsid kaks meest - kolmanda veerandi alguses Läti eelmise hooaja hõbedaklubi vee peal hoidnud tsenter Kaspars Cipruss ja viimase neljandiku alguses soleerinud ameeriklane Jimmy Baxter.
Kui Baxter kasvatas 6.25 enne lõppu vaheltlõike järel Ventspilsi edu 20-punktiliseks (78: 58), oli mäng tehtud.
"Me ei võidelnud piisavalt," leidis Kalevi juhendaja Veselin Matic. "Teisel poolajal jäi korvi all tarkusest vajaka. Samuti ei suutnud me kogu mängu vältel kaugvisetega piisavalt punkte koguda (14 kolmeseüritusest tabas neli - toim). Vastased salvasid aga valusalt."
Kõigile ei jagu palli
Võõrustajatel oli küll viimaseks kuueks minutiks vastu panna tagamehe Marlon Parmeri erakordne viskekontsert - kalevlane tõi meeskonnale 17 punkti järjest! -, kuid rongi alt pääsemiseks sellest enam ei piisanud. "Seis tundus lootusetu, aga alati tuleb lõpuni võidelda," tõdes 28 punkti kogunud Parmer. "Püüdsin vaid teha, mida oskasin."

Kaia Kanepi alustab ettevalmistust uueks hooajaks
Eesti esitennisist laeb akusid, et olla valmis uue hooaja Austraalia tuleprooviks.
Eesti esimängija Kaia Kanepi ütles viirushaiguse pärast ära eile alanud Linzi turniirist Austrias. Kuivõrd aasta viimasele WTA turniirile Kanadas Quebecis polnud Kanepil plaanis minna, ongi hooaeg sisuliselt läbi.
"Viirushaigus on õnneks taandumas. Kaia alustab peatselt kergejõustikutreeneri Sven Andresoo juures üldkehalise ettevalmistuse tsüklit, et jõuda heasse seisundisse Austraalias algavaks uueks hooajaks," informeerib Kaia Kanepi isa Jaak Kanepi.
Otsitakse juhendajat
"Pisut on vaja jalgu ka sirutada, sest hooaeg on olnud pikk ja väsitav. Alates novembri teisest poolest on puhkeperiood kõigil naiste tenniseproffidel. Akusid laadida on vaja ka Kaial. Kaks-kolm nädalat kavatseb Kaia veeta oma uue treeneri Magnus Larssoni juures Växjös," lisab papa Kanepi.

1 küsimus võrkpallikoondise peatreenerile
Kas rahvusvahelise võrkpalli alaliidu plaan piirata võõrmängijate hulka klubides kolmele (kaks pääseb korraga platsile) tähendab seda, et välismaal pallivad eestlased tulevad riburada pidi tagasi?
vastab
Avo Keel
võrkpallikoondise peatreener
Ei oska täpselt öelda, kui rahul klubid meie meestega on. Selge see, et sõel läheb oluliselt tihedamaks, välismaalt hakatakse juurde võtma ainult väga tugevaid tegijaid. Eesti klubide šansid peaksid selle otsusega paranema. Näiteks Belgia, Prantsusmaa, Austria, Šveitsi ja puhtalt võõrtöölistele toetuva Küprose meeskonnad peaksid küll oluliselt nõrgenema. Eesti klubisid otsus ei puuduta, meil on kõige rohkem olnud kolm välismaalast - Pärnus oli kunagi ja tänavu on ka Tartus.

Suusasprinterid rebivad vihaselt koondise liidrikoha pärast
Laupäeval stardib Düsseldorfis murdmaasuusatamise MK-sari. Eesti sprinterid ihkavad mulluseid altminekuid heastada ja taas edulainele tõusta.
"Üks! Kaks! Kolm!" hüüdis sprindirühma treener Bjørn Kristiansen selges eesti keeles ja Peeter Kümmel hüppas võimsal sammul Ramsau suusahüppetrampliini kõrval lookleval kruusateel mäkke.
Riburada kargasid kümne sammuga tõusunukist üles ka ülejäänud suusamehed. Kõigist hoovas raske töö maitset, ent ka piiritut entusiasmi.
"Pole paha," kasutas Kristiansen hoolealuste püüdluste hindamiseks koondise peatreeneri Mati Alaveri lemmikväljendit.
"Neli meest rebivad tasavägiselt liidrikoha pärast, aga ei saa ka oma tasemega leppida, sest kolm-neli nooremat suruvad peale - see on parim, mida treener ootab," lausus teist hooaega eestlasi juhendav norralane, kellel lasub kohustus viia sprinterid taas edulainele.

Paljassaare Kalatööstus tõi turule Vici kalmaaritooted
AS Paljassaare Kalatööstus valmistab kahte uut toodet - Vici paneeritud kalmaaripalad ja paneeritud kalmaar juustu-ürdi kastmega.
"Kalmaar on väga kõrge toiteväärtusega tervislik toiduaine, mis järjest rohkem leiab kasutamist erinevate maailma maade toidulaual, alates
Lõuna-Ameerikast ja lõpetades Skandinaaviaga," sõnas AS Paljassaare Kalatööstus peatehnoloog Tiiu Sõudme.
Lisaks valkudele, rasvadele ja vitamiinidele sisaldab kalmaar ka joodi, rauda, fosforit, kaltsiumi jne. Kalmaarilihas leidub ka rohkesti ekstraktiivaineid, mis soodustavad inimorganismis seedemahlade eritumist.
AS Paljassaare Kalatööstus on Eesti suuremaid toiduainetööstusettevõtteid, mille põhitoodanguks on paneeritud kala- ja köögiviljatooted, kalapõhised valmistoidud ning pitsad ja pannkoogid.

Godman müüb kuni 4,2 miljonit krooni maksvaid luksustelefone
Juveelifirma Goldman tõi müügile Nokia tütarfirma Vertu eksklusiivsed mobiiltelefonid, mille hind jääb 60 000 kuni 4,2 miljoni krooni vahele.
Goldmani teatel on iga Vertu luksustelefon käsitsi kokku pandud ligi neljasajast spetsiaalselt selle tootja jaoks disainitud osast.
Telefoni detailide valmistamisel on kasutatud kulda, plaatinat, briljante, safiire, rubiine ja ülikvaliteetset nahka. Samuti kasutatakse kõrgtehnoloogilist keraamikat, roostevaba terast ja titaani, mis oma kvaliteedi ja tugevuse tõttu on kasutusel ka kosmosetööstuses.
Luksustelefoniga käib kaasas ka personaalne infoteenus, mille kasutamiseks piisab ühest klahvivajutusest. Infot pakutakse näiteks reisimise, meelelahutuse, sündmuste, restoranide, hotellide jm kohta ning samuti saab teha broneeringuid.
Infoteenus töötab paljudes keeltes ööpäevaringselt üle maailma.

Parex Pank kutsub üles raha säästma
Parex Pank tõstis alates esmaspäevast tähtajalise hoiuse intressi, pakkudes Eesti krooni aastase tähtajaga hoiuse intressiks 5,5%.
"Selle pakkumisega soovib Parex tõsta avalikkuse teadlikkust oma raha vastutustundlikust kasutamisest, et aidata inimestel tarbimisbuumi tingimustes tegeleda abinõudega, mis aitaksid raha tulevikuks säästa," teatas pank.
Parex Panga Eesti filiaali juhataja asetäitja Sofia Kristi sõnul peaksid üldises tarbimisbuumi tingimustes kõik mõtlema üha rohkem oma tulevikule - lõpetama kulutamise ning alustama säästmist, sest majandus- ning tarbimise kasv ei saa jätkuda igavesti.
"Mõistlik ja vastutustundlik on hakata varakult mõtlema ka tuleviku heaolule ning hakata raha säästma ja hoiustama," ütles Krist.
Tähtajaline hoius on mõeldud vaba raha hoiustamiseks kindlaks tähtajaks.

Tele2 Eesti 9 kuu käive kasvas ligi 1,5 miljardi kroonini
Tele2 käive kasvas 2007. aasta üheksa kuuga ligi pooleteise miljardi kroonini, jätkates Eesti kõige kiiremini kasvava mobiilsideoperaatorina.
Tele2 Eesti käive kasvas kolmveerand aastaga 16% 1,434 miljardi kroonini võrrelduna 1,239 miljardi krooniga möödunud aasta samal perioodil.
Ettevõtte kulumi eelne ärikasum (EBITDA) ulatus kolme kvartali järel 429 miljoni kroonini, mis on 13% enam kui möödunud aasta samal perioodil.
Kõige kiiremini kasvavad jätkuvalt tulud mobiilsest andmesidest ja sisuteenustest, kasvades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi 50%.
"Seostan kiiret kasvu otseselt kahe faktoriga. Esiteks jätkuva hinnaliidri positsiooni hoidmisega, seda nii traditsiooniliste teenuste puhul kui ka kiiresti kasvavas andmesideteenuste sektoris," kommenteeris Tele2 Eesti juhatuse esimees Toomas Tiivel.

Elke Autos on elektrikatkestutus
Elke Auto AS teatab, et seoses elektrikatkestusega ei tööta lauatelefonid.
Eesti Energia lubab vea keskpäevaks kõrvaldada. Ettevõte vabandab ebameeldivuste pärast.
Infot saab telefonil 5252320.

Balti- ja Põhjamaade krediidihalduse turuliidri tippjuht külastab Eestit
Balti- ja Põhjamaade krediidihalduse turuliidri Lindorff Grupi tegevjuht Urs Baumann külastab Eestit, et kohapeal tutvuda majanduse hetkeseisuga ning osa võtta Lindorff Eesti 10. aastapäeva tähistamisest.
Lindorff Eesti AS tähistab 26. oktoobril oma 10. tegevusaastat. Tänaseks ollakse Eestis suurima käibega krediidihaldusfirma, kes pakub oma klientidele täisteenust alates arvete väljasaatmisest kuni raha laekumiseni kliendi kontole. Uudsena lähenetakse inkassoteenusele nõustamise lähtepunktist, eesmärgiks on leida nii võlausaldajale kui võlgnikule parim lahendus.
Firma kuulub Lindorff Gruppi, mis tegutseb veel Norras, Rootsis, Soomes, Taanis, Hollandis, Lätis, Leedus ja Venemaal. Grupi käive oli möödunud aastal 303 miljonit eurot. Kontsernis töötab kokku 2000 inimest.
Lindorff Eesti käive oli 2006. aastal 19,66 miljonit krooni. Firmas töötab 45 inimest, kellest mitmed on tööle tulnud firma loomisaastal.

Eesti salongikett avab moepealinnas esinduse
Eesti suurim juuksurisalongide kett salon+ avab peagi Londonis oma esinduse.
Eesti suurim juuksurisalongide kett salon+ avab peagi Londoni südalinnas oma esinduse. Olles 14 aastaga ja kokku 22 salongiga kasvanud ainsaks kõigis Balti riikides esindatud ketiks, seati uueks sihiks Inglismaa.
Uuest Londonis Oxford Streetist tänavavahe kaugusel asuvast salongist saab ühtlasi ka üks salon+ täiendusõppekeskusi, kus Eesti, Läti ja Leedu juuksuritel on võimalik Briti proffide käe all omandada uusimaid soengumoode ning käia müügi- ja teeninduskoolitusel. Ühtlasi on Eesti juuksuritel võimalik sealses salongis ka pikemalt töötada.
Algselt Maie Lõhmuse Juuksurisalongina tegevust alustanud pereettevõtte nüüdseks laialt tuntud kaubamärki lubatakse frantsiisilepingu korras kasutada ka teistel ettevõtjatel, kes suudavad seatud standardit järgida. Umbes 40% Salonshop Baltic

Head ja halvad töökohad 10 aasta pärast: mis ametit tasub õppida? 
Tänavu suvel valmis majandusministeeriumis analüüs, mis näitab, millised töökohad tulevikus Eestist ilmselt kaovad ja millised tekivad juurde.
Aastani 2014 tehtud prognoos ei näe Eesti majanduses tulemas suuri muutusi. Ühel või teisel alal midagi natuke suureneb, teisal veidi väheneb - vahel tundub, et seda on arvatud kõhutunde järgi -, kuid üldiselt näib minevat vanaviisi.
Kui vaadata võrdluseks tagasi minevikku ja uurida, mis muutused on toimunud viimase seitsme aasta jooksul, siis sealt võib leida väga suuri tõuse ja langusi. Ligi kaks korda on näiteks vähenenud põllumajandustöötajate ning toiduainetootmise ja keemiatööstuse töötajate arv. Peaaegu kahekordistunud on omakorda ehitajate ja plastitootjate hulk. Olulisi kõikumisi võib leida muudestki valdkondadest.
Pilk järgmise seitsme aasta kaugusesse tulevikku aga ütleb, et Eesti majandus on valmis saanud. Neid struktuurimuutusi, mida oodatakse ja millest räägitakse, ei paista kusagilt. Detailsemat ennustust ei oska teha ka Eesti tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, kes kordab vana mantrat: teenuste osakaal suureneb, rohkem on vaja spetsialiste ja vähem lihttöölisi. See on loogiline jutt ja ilmselt nii ka läheb.

Ossinovski toob Eestisse moodsad reisivagunid
Baltimaade suurim eraraudtee-ettevõte toob Eestisse uudsed reisirongivagunid.
"Töötame praegu nii Eesti kui ka Soome partneritega Ukraina Krjukovo tehasele välja uute vagunite sisseseadet," ütles Skinest Grupi omanik Oleg Ossinovski. "Juba eeloleval suvel pakume Balti riikide raudtee-ettevõtetele nn kolmanda põlvkonna reisivaguneid, mis on sama head kui Prantsusmaa kiirliinidel sõitvad vagunid."
Skinest Grupile kuulub veerand Krjukovo vagunitehasest, kus uued vagunid valmivad. Tehas müüb oma põhilisele välisturule Venemaale vaguneid otse, Balti riikides tegutseb vahendajana Skinest.
Uutele vagunitele on disainitud väljastpoolt sile kere, mis vähendab müra. Sisustuses kasutatakse tänapäevaseid materjale ja tehnoloogiaid. Näiteks on vagunid varustatud vaakumtualettidega ja ka plasmateleritega.

Hillar Teder: panen reisisadama elurajooni kolm miljardit krooni
Hoolimata kinnisvaraturu jahenemisest püstitab Eesti rikkaim ärimees Hillar Teder Admiraliteedi basseini kõrvale luksusliku elu- ja ärikvartali.
Koos AS-iga Skanska Merekeskuse ja Admiraliteedi basseini vahelisele tühermaale rajatav ligi kolme miljardi kroonise maksumusega eliitrajoon moodustab Tederi rahvusvahelisest ärist vaid murdosa. Tema juhtimisel kerkib ka büroode kaksiktorn Rocca al Maresse ning maailma äripealinnade vääriline Audi keskus Viimsisse.
Lõviosa Tederi kinnisvaraärist keeb Ukrainas, kus ta avab novembri alguses Kiievi suurima hüpermarketi O'Key. Kuid samal ajal haarab Teder ühe käega Shanghai ja teisega Valgevene kaubandusäri. Kõigele lisandub vasekaevandus Armeenias.
Teie juba niigi lai äriline haare on veelgi avardunud. Venemaa järel tuli Ukraina ja nüüd ka Armeenia.

Poliitikud muremõtteis euro kursi pärast
Prantsusmaa president leiab, et euro liiga kõrget kurssi tuleb kunstlikult alandada.
Valuutakursi pärast muretsevaid avaldusi on teinud ka Euroopa tööandjate lobigrupp BusinessEurope. Pole ime - euro väärtus on tõusnud kõrgemale sümboolseks peetud 1,4 dollari piirist.
"Praegu on selge, et euro on väga oluliselt üle hinnatud," leiab Bard College'i Levy majandusinstituudi vanemteadur professor Jan Kregel. "Kuid selle vastu saab väga vähe ette võtta."
Saksamaale, kus reaalpalk on viimastel aastatel pigem alanenud, ei tee euro kursi tõus eriti haiget. Reaalpalga alanedes kasvab nimelt riigi konkurentsivõime ka teiste euroala liikmete suhtes. Sel moel saab riik kaotused maailmaturul euroala piires tasa teha. Teistel suurtel euroga liitunud riikidel - Prantsusmaal, Itaalial, Hispaanial - seda rõõmu ei ole. Nende konkurentsivõime kahaneb nii euroväliste riikide kui ka Saksamaa suhtes. Pole siis ka ime, et Prantsusmaa hüperaktiivne president, kes on varemgi väljendanud Euroopa Keskpanga (EKP) kohta kriitilist arvamust, juhatab nüüd madalama vahetuskursi nõudjate kisakoori.

Tšehhide ausus rabab välisettevõtjaid
Tšehhi asukoht Euroopa südames ning majanduskeskkonna stabiilsus on riigist teinud ühe välisinvestoritele atraktiivsema koha.
Tšehhis on pea 100 000 välisosalusega ettevõtet. Edu tuleneb ühest küljest hästiarenenud infrastruktuurist, kvalifitseeritud tööjõust, suhteliselt väikestest kuludest ja Praha linna ligitõmbavusest. Teisest küljest on välisinvesteeringute rohkus riigi viimase kümne aasta pingutuste tulemus.
Järgmistel aastatel vähendatakse järk-järgult tulumaksu ja lihtsustatakse maksusüsteemi veelgi: uuest aastast kehtib nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele ühtne tulumaksumäär. Ettevõtete tulumaks hakkab olema 22%. Eraisikute pisikesena paistvat tulumaksumäära 15% arvestatakse nn superbrutopalgast, mille all tšehhid mõistavad summat, millelt pole arvestatud tulu- ega ka sotsiaalmaksu. Seega meie mõistes saab eraisiku tulumaksumääraks 23,1%.

Clintonite uus tulek USA tipp-poliitikasse
Senaator Hillary Clinton on saanud rikkaimaks presidendikandidaadiks.
Ei ole just tavaline, et demokraatide kandidaat edestab rikkuselt vabariiklasi. Eriti üllatav on see Clintonite puhul, kelle rahaasjad on alati olnud natuke räbalad.
Hillary Clintonil on seni õnnestunud oma valimisfondi koguda 35 miljonit dollarit, tema lähim konkurent Barack Obama on kokku saanud 32 miljonit. Vabariiklaste leeris juhib pingerida New Yorgi linnapea Rudy Giuliani 16,6 miljoniga, teisel kohal on endine Massachusettsi osariigi kuberner Mitt Romney, kelle valimisfondis on 9,2 miljonit, kuid kes on juba pannud mängu 21 miljonit.
Peale rikkuse on Hillary Clinton seni ka populaarseim kandidaat, kuid valimiskarussell ei ole veel õieti käima läinud ja USA-s võib see teha vägagi üllatavaid pöördeid.

Venemaa langeb impordisõltuvusse
Venemaa välisvõlg on praegu küll suhteliselt väike, ent nii era- kui ka riigifirmad ja pangad on hakanud välisfinantseerimist üha enam kasutama. Iseenesest pole selles midagi halba: peab lihtsalt arvestama, et Venemaa sõltuvus rahvusvahelistest finantsturgudest hakkab jälle kasvama. Sellise äärmuseni nagu 1998. aastal on muidugi tükk maad.
Impordi kiiret kasvu põhjustab eelkõige tarbimise kiire kasv, mida õhutab sissetulekute suurenemine, rubla reaalkursi tugevnemine ja ka laenamine. Kohalik tarbe- ja investeerimiskaupade pakkumine ei ole nõudluse katmiseks sageli piisavalt suur või kvaliteetne.
Vene eksport on samal ajal stagneerunud. Ühe põhilise ekspordiartikli - nafta - tootmine kasvas esimesel poolaastal 3%, gaasi tootmismaht ei muutunud. Soome Panga siirdemajanduste instituudi hinnangul nõuaks nafta- ja gaasiekspordi suurendamine järgnevatel aastatel suuri investeeringuid, ent naftafirmad pole riskinud neid teha, sest riik võtab naftatuludelt suurt maksu.

Idaturu kõva tõmme: Eesti oli seni euroala ekspordiliider
Aastail 2000-2006 oli Eesti kõige kiiremini kasvava idaekspordiga Euroopa Liidu riik.
Eesti eksport SRÜ riikidesse kasvas sel ajavahemikul keskmiselt 34,5% aastas, näitab hiljuti avaldatud Eurostati analüüs. Läti ja Leedu ekspordi aastakasv oli u 29% ning Soome oma 20% ehk vähem kui EL-i 27 liikme keskmine (21%).
Mahult eksportis SRÜ-sse kõige enam Saksamaa: 2006. aastal 32,5 miljardi euro eest ehk 31% kogu EL-i ekspordist sellesse piirkonda. Saksamaa, Itaalia ja Poola arvel on üle poole EL-i ekspordist SRÜ-sse.
Idaimpordi kasvult ei kuulu Eesti EL-i liidrite hulka, kuid 22% on siiski selgelt üle EL-i keskmise (15%).
Suhtelises arvestuses üks
EL-i suuremaid on Eesti kaubanduspuudujääk suhetes Venemaaga. Eurostati andmeil eksportis Eesti 2006. aastal SRÜ-sse 804 miljoni euro eest kaupu, kuid importis sealt 1695 miljoni euro eest ehk umbes kaks korda rohkem.

Venemaa matab oma radioaktiivsed tuumajäätmed Eesti piiri äärde
Venemaa rajab Eesti piirist kõigest 70 km kaugusel Leningradi oblastis asuvasse Sosnovõi Bori radioaktiivsete tuumajäätmete hoidla.
Venemaa elektritootmise strateegia 2020. aastani näeb ette umbes 20 uue tuumareaktori ehitamist. Kui praegu on tuumaenergeetika osakaal elektrienergia tootmises ligikaudu 17%, siis 2020. aastaks peab see suurenema 23%-ni, Venemaa Euroopa-osas koguni kolmandikuni. Sosnovõi Boris on alustatud teise tuumaelektrijaama ehitust.
Uute jaamade rajamisel pole aga sugugi vähetähtis tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemine. Venemaal on kavas rajada jäätmehoidlad suurte tuumaobjektide lähedusse. Seda arutatigi Peterburis oktoobris toiminud II rahvusvahelisel tuumakonverentsil.
Venemaal tekib aastas keskmiselt 4,3 miljonit m3 vedelaid ja üle miljoni tonni tahkeid radioaktiivseid jäätmeid. Suurem osa (u 90%) jäätmeid tekib tuumakütuse tootmise käigus ja valdav osa (u 95%) jäätmeid on väheaktiivsed.

Eesti lapsed töötavad Skandinaavia eakaaslastest mitu korda vähem
Siinsed lapsed käivad põhjanaabritest vähem tööl ja saavad ka väiksemat taskuraha.
Põhjamaade kõige töökamad lapsed elavad Taanis. Näiteks 13-aastastest taanlastest käib kooli kõrvalt regulaarselt tööl 27%, 17-aastastest juba 82%. Kogu 13-17-aastaste vanuserühma keskmine on 55%. Soomes on sama keskmine 12% ja Norra-Rootsi jäävad nende kahe vahele.
Eesti kohta pole võrdlevaid uuringuid tehtud, andmeid saab vaid kaudselt tuletada. Läinud suvel käis töömalevates umbes 6000 last. Statistikaamet toob esile 15-17-aastaste laste keskmise. 2006. aastal käis neist tööl 1400 last. See on umbes 2% kogu vanuserühmast - 34 korda vähem kui Taanis, 21 korda vähem kui Norras, 14 korda vähem kui Rootsis ja üheksa korda vähem kui Soomes. Laste tööl käimist on Eestis tegelikult väga vähe uuritud. Ei sotsiaalministeerium ega töökaitseinspektsioon oska öelda midagi täpsemat. Aivo Tamm Eesti noorsootöö keskusest lisab, et kui tema selle ameti peale tuli, siis üritas ta samuti andmeid koguda. Aga mida pole, seda pole. "Eks see on ka üks sümptom, et meil ei peeta laste tööd tähtsaks," ütleb Tamm.

Võidujooks - kellest saab Jumal number kaks? 
Loodavad tehisrakud ja bakterid toodaksid naftat ja puhastaksid õhku kasvuhoonegaasidest.
Maailma geneetikud pingutavad selle nimel, kellele langeb au saada esimese kunstlikult loodud eluvormi valmistajaks. Jutt käib esialgu loomulikult ainult rakkude ja bakterite tasemest. Kõige lähemal ülesande lahendamisele arvatakse olevat doktor Craig Venteri uurimisrühm. Tema eesmärk on luua bakterid, mis suudaksid puhastada õhku CO2 gaasidest, ja bakterid, mis toodaksid naftat.
Esmajärjekorras tahab Venter konstrueerida minimaalse geenide rühma, mida võiks nimetada uueks eluvormiks. See tähendab, et sellel peaks olema ainevahetus, paljunemis- ja arenguvõime. Venteri uurimisrühm hakkas bakteri Mycoplasma genitalium küljest ükshaaval geene eemaldama, et alles jääks ainult see osa, millest piisab organismi elus olemiseks. Seejärel tahab Venter vastavad geenid keemilistest elementidest ise uuesti sünteesida, kokku panna ja paigutada tühja rakku. Olekski uus elu.

Eesti on abiandmisel Euroopa kitsimaid
Selle aasta riigieelarve real "välisabi" on kirjas arv 23 miljonit krooni. Ehk natuke rohkem kui kaks miljonit dollarit. Umbes 1,5 dollarit inimese kohta. See summa on kaks korda väiksem kui näiteks meie ekspoliitikutele makstav parlamendipension.
Aasta alguses raporteeriti rõõmsalt, et esimene "vana Euroopa" maa, kellest Eesti SKT ostujõu järgi arvestades möödus, oli Portugal. Aga Portugal andis eelmisel, 2006. aastal abi 396 miljonit dollarit ehk umbes 37 dollarit elaniku kohta.
Tšehhid andsid 15 dollarit, slovakid kümme dollarit inimese kohta. Veidi vähem kui kümme dollarit inimese kohta andis Poola.
Kõige lahkemad on Rootsi, Norra, Taani ja Holland. Need neli riiki on ka ainukesed, kes täidavad järjekindlalt ÜRO seatud eesmärki, et 0,7% rahvuslikust kogutulust võiks minna välisabiks.

Säästmise peab siduma tulevikuga
Eelmise Ärilehe uudise "Inflatsioon on säästmise mõttetuks muutnud" põhiideele saab inflatsiooni tingimustes läheneda ka teise nurga alt.
Tõepoolest, ei saa kuidagi eitada, et inflatsioon on oluline kriteerium, mille järgi hinnata säästmise ja investeerimise mõttekust. Mis mõtet on säästa või investeerida, kui inflatsioon ületab hoiuse või investeeringu tootluse? Kas oleks mõistlik teenitud raha kohe ära tarbida?
Ei tasu aga unustada, et hoiustamine või investeerimine ei ole asi iseeneses. Raha hoiustatakse või investeeritakse mingil kindlal elulisel eesmärgil - on see siis näiteks soov säästa vara võimaliku hävimise või töökoha kaotusega kaasnevate tagajärgede eest või kindlustada endale väärikas pensionipõlv.

Nädala tegija: Osakonna juhatajast tipp-pankuriks
SEB Eesti Ühispanga etteotsa asunud Ahti Asmann ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et tunneb peale panga omanike ja klientide vastutust ka kogu Eesti ühiskonna ees. Tõepoolest, suurpanga juhi tegemised või tegematajätmised mõjutavad suurt osa ettevõtteist ja elanikest.
Laupäeval 34-aastaseks saava Asmanni karjäär Ühispangas algas kolmteist aastat tagasi väikeses Võru kontoris. Organisatsioonis olles on ta näinud nii Põhja-Eesti Panga ja Tallinna Panga ülevõtmist Ühispanga poolt kui ka seda, kuidas rootslased omakorda Ühispanga alla neelasid. Tema pankuriaega mahuvad börsikrahh, Vene kriis ja ka laenuralli. Ajal, mil eksperdid vaidlevad, kas majanduses tuleb pehme või ränk maandumine, annab selline kogemustepagas klientidele kindlustunnet.

Ajakirjaniku pilguga: Elektri kasutamiskeeld
Elektrienergia defitsiit ohustab Eestit rohkem kui kinnisvarahindade langus, inflatsioon ja tööjõu lahkumine.
Keskealistele inimestele meenub silt "nõukaaegses" talvekülmas ühiselamus: "Elektriradiaatorite kasutamine keelatud!" Samasugused sildid saame tulevikus Eesti Energialt, kui meie raha kulutatakse üksnes välismaa tuumajaamadele ega avata kodumaal piisavalt uut tootmisvõimsust.
Praegu ei tea isegi mõni Eesti Energia nõukogus istuv tööstur, kust ta hakkab edaspidi oma tehastele elektrit saama.
Tarbimine Läänemere kallastel kasvab, kuid vanu elektrijaamu suletakse kiiremini kui ehitatakse uusi. Lõpuks on elektri kasutamise eelisõigus neil maadel, kus elektrit toodetakse. Eestlase pistikupesas seevastu suriseb vool, mida ta kasutada ei tohi.

Kuidas kasutada veeämbrit? 
Eestis on siiani olnud tavaks koostada pigem lühemaid, kuid konkreetseid ja olulisematele küsimustele keskenduvaid lepinguid. Lihtsamates olukordades, kus risk väiksem, piisab ka suulisest leppest, kuid mida edasi, seda paksemaks lähevad lepingud. See ei tähenda küll, nagu tuleks teatrisse minnes ja garderoobi riideid hoiule andes hakata sõlmima kirjalikke hoiulepinguid, kuid kui lugeda mõningaid riigikohtusse jõudnud vaidluste lahendeid, on ilmne, et hilisemate vaidluste vältimiseks tuleb nende võimalust juba varakult ette näha.
Konkreetse lahendi puhul, millest põhjaliku lepingu vajadus selgelt välja koorub, vaidlesid osapooled selle üle, kas müüja andis lepingu alusel üle kokkulepitud omadustega korteriomandi või mitte ning kas seetõttu on ostjal pärast lepingu sõlmimist õigus nõuda müügihinna alandamist.

Tammerk: ETV andis Tuiksoole põhjendamatult vähe sõna
ETV saade "Aeg Luubis" andis põhjendamatult vähe sõna altkäemaksukahtluse alla langenud riigikogu liikmele Ester Tuiksoole,
Samas leidis ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, et Tuiksoo kaebuse mitmed osad ei ole põhjendatud.
Tuiksoo pöördus rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõuniku poole etteheidetega 14. oktoobri saate "Aeg Luubis" ja teiste meediaväljaannete kohta, mis olevat rikkunud head ajakirjandustava ja eiranud süütuse presumptsiooni põhimõtet.
Tuiksoo väitel käsitleti saates erakondade rahastamise probleemi "meelevaldselt ja tendentslikult", eesmärgiga kinnistada vaatajale Tuiksoo kohta süüdlase kuvand.
Saate Aeg Luubis tegijad kinnitasid Tammerkile, et saade "ei süüdista Tuiksood milleski, vaid käsitleb seda, mis nädala jooksul toimus". Saate tegijad lisasid, et kõnealusel nädalal esitasid Tuiksoole kahtlustuse altkäemaksu võtmises õiguskaitseorganid, mitte aga saade.

Veebivennad tegid puust ja punase internetiohutuse
Mullu alanud noorte internetiohutuse teemaline algatus "Veebi-vend" sai lisa. Veebileht laste.arvutikaitse.ee harib lisaks noortele ka õpetajaid ja lapsevanemaid.
Tõenäoliselt need, kes elavad võrgus, ei leia "Veebivenna" uuest algatusest praktiliselt midagi uut. Kui on meeles tüütuseni leierdatud õpetussõnad, mida päev-päevalt korrutatakse arvutikaitse, failide allalaadimise, isikuandmete kaitse ja muu kohta, ja neist ka kinni peetakse, siis ei ole Eesti Microsofti esinduse, Tiigrihüppe sihtasutuse ja Arvutikaitse.ee koostöös sündinud internetiohutuse algatatud projektiga "Veebivend" suurt midagi peale hakata.
Hoopis vähem aga teatakse tõenäoliselt seda, kuidas on lood piltide avaldamise, autoriõiguse, internetis leiduva informatsiooni õigsuse, fotode või teksti avaldamisega seonduva vastutusega, netisuhete loomise ja muuga.

Baskini anekdoodid
Kasiino ruletilaua ääres pöördub daam kõrval istuva mehe poole ja küsib:
"Kas te mäletate mind? Möödunud aastal sellesama laua taga te palusite minu kätt!"
"Ja kas ma nõustusin?" küsib mängija hajameelselt.
Matemaatikatund. Õpetaja küsib:
"Kui suur on teie võlg kokku, kui korteri eest peate maksma 2000 krooni, elektri eest 600, telefoni eest 425, interneti eest 334 ja vee eest 227 krooni? Vasta, Juku!"
"Ma ei tea. Tavaliselt me kolime teise linna!"
Kaks blondi:
"Kuidas sul nägemisega lood on?"
"Mul on miinus viis."

JÄRJEJUTT (23): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Mujal Afganistanis jätkus sõjategevus igapäevasel moel: luureretked ja reidid, mässuliste laagrite ja karavanide ründamine, teede kaitse mässuliste eest jms. Omaette kurioosumiks oli juhtum 1983. aasta talvel, kui kaks Nõukogude dessantpataljoni visati õhust Iraani ning nad sattusid seal Iraani relvajõudude ja kahe Phantomi rünnaku alla. Neil õnnestus siiski ilma kaotusteta põgeneda 15 kilomeetrit kuni riigipiirini, ehkki Iraan tegi juhtunust mõistagi ulatusliku poliitilise skandaali.
Sõjategevus puhkes taas 1984. aastal. Aprillis alustasid NSV Liidu väed uut ja ohvriterohket pealetungi Panjshiri orgu, ent mudžahiidide salgad peitusid edukalt kõrgmägedesse ning neid ei suudetud purustada.

MANUELA PIHLAP: pressikutse ei ole infoleke
Mitmed Rahvaliidu liikmed on viimastel nädalatel seoses nn maadevahetuse tehingutega välja kutsutud nii prokuratuuri kui ka kaitsepolitseiametisse.
Kui endine põllumajandusminister käis kaitsepolitseiametis, jäi avalikkusele meedia vahendusel mulje, justkui oleks erakonnal midagi varjata. Veidi hiljem, kui endine keskkonnaminister sama teekonna ette võttis ja erakond avalikkust sellest informeeris, leidsid mõned ajakirjanikud, et Rahvaliit lekitab informatsiooni.
On mõistetav, et inimesi huvitavad endiste ministrite tegemised ja et meedia seda kajastab. Kui endine põllumajandusminister oli kutsutud kaitsepolitseiametisse selgitusi andma, saabus Rahvaliitu mitmeid päringuid, millest selgus, et ajakirjanikud teadsid juba vähemalt päev varem endise ministri kaposse minekut. Kust nad selle informatsiooni said? Rahvaliit neile ju ei teatanud.

TEA VARRAK: Tõsise töö eest tõsine palk
Arst peab olema haritud ja oma töös pädev. Politseiuurija peab olema töökas, asjatundlik ja aus. Riigiametnik peab olema tark, uutele lahendustele avatud ja laia silmaringiga.
Me peame neid eeldusi enesestmõistetavaks ja ootame selliseid omadusi inimestelt, kes neid ameteid peavad. Kuid sama enesestmõistetav on, et need eeldused pole kaasasündinud, vaid omandatakse pikal ja tõsisel haridusteel ning lihvitakse aastatepikkuse töökogemuse abil. Ja täpselt sama enesestmõistetav on, et selliste oskustega inimesed on kallis tööjõud.
Eesti avalikus sektoris töötab 2006. aasta seisuga 25 protsenti ja erasektoris 75 protsenti kõigist töötegijatest. Keskmiselt nõutakse riigipalgal olijatelt rohkem - üldjuhul peavad ametnikul olema kõrgharidus ja spetsiifilised oskused. Avalik teenistuja ei ole tänapäeval paberitäitja, vaid eelkõige kiire kohaneja ja reageerija. Ta peab leidma lahendusi eri situatsioonidele nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil, olema oma valdkonna tippspetsialist ning ka võimalikult erapooletu ühiskonna huvide tasakaalustaja.

PEETER KREITZBERG: Ühepäevamentaliteet hariduses
Eesti on äärmuste riik. Alles hiljuti olime oma kiire majanduskasvu poolest Euroopas tipus, kuid paraku ka HIV-sse nakatumise poolest.
Torkame silma suure naisüliõpilaste osakaaluga ja oma teadlaste eduga rahvusvahelistes teadusajakirjades, kuid teisalt oleme Euroopa Liidus ühed viletsamad patentide arvukuse ja innovatsiooni arengu poolest. Oleme tipus liiklusõnnetuste ja majandusliku kihistumisega. Millele see viitab? Kas ehk sellele, et meie riiki juhivad lühiajalisele edule orienteeritud kildkondlikud huvid? Või ehk ka sellele, et nii riik kui ka inimeste mõtlemine on allutatud vaid turule?
Mõne nädala eest, kui kohtusin Soome üliõpilasesinduse delegatsiooniga, küsiti minult: kas Eesti ettevõtjad ei saa aru, et panustades suuremate maksude kaudu haridusse ja tudengite õppemaksuvabasse õppimisse, lõikavad kaugemas perspektiivis kasu just ettevõtjad ise? Paraku olin sunnitud tunnistama, et Eesti tõde on teistsugune.

ANNELI AMMAS: Eestikeelsed tunnid: algus tundub raskena
Algus tundub raskena, usin kõigest üle saab, "laulis Lasnamäe vene kooli 10. klass muusikatunnis ning sai lisaks noodist laulmisele teada, mida tähendab" usin ".
Esimene õppeveerand saab kohe läbi ning kokkuvõtteks võib öelda, et vene kooli eestikeelsetes tundides on raske, kuid väga huvitav. Isiklik kogemus vaatlejana vene koolides kasvatas veendumust, kui hädavajalik on osaline eestikeelne õpe.
Teise või tegelikult isegi esimese asjana mõistsin tund-tunnilt üha enam, kui suurt vaeva näevad konkreetsed õpetajad, täites igapäevatööna riiklikult olulist ülesannet viia eesti keel, meel ja arusaamad noorte venelasteni. See on tundides esialgu peamine, kuigi kõik õpetajad pingutavad hingest ja väest, et õpilasteni jõuaksid ka teadmised muusikast, kirjandusest, matemaatikast ja teistest ainetest.
Kolmandaks üllatas, kuivõrd motiveeritud on noored venelased tegelikult, et eestikeelset aineõpet vastu võtta. Enamik neist ei lähe ju Venemaale või mujale maailma kõrgkooli, vaid ikka Eesti ülikooli, kus õpitakse eesti keeles. Enamik noorte vanemaid ei ole ju piisavalt rikkad, et lapsi kodust kaugele õppemaksu eest tudeerima saata.

3200 vastuhäält - arvestada või mitte? 
Tallinna lähedal Saue vallas Alliku külas tänavu septembris tegevusloa saanud steriliseerimistehas AS Steri on Eestis seni esimene omataoline. Kiirgusseaduse järgi kuulub Steri tegevus suure ohuga kiirgustegevuste hulka. Seepärast on mõistetav avalikkuse, eriti kohalike elanike suur huvi.
Seda enam, et vallavalitsus andis tehase ehitamiseks loa elanikega läbi rääkimata ehk jättis oma inimesed infota. Pole siis ime, et Steri vastu koguti üle 3200 allkirja ja elanikud esitasid Keskkonnaministeeriumi korraldatud avalikel aruteludel hulgaliselt küsimusi ja ettepanekuid. Seega ei vasta tõele 9. oktoobri EPL-i repliigis "Lubame - ei luba" ilmunud väide vaid kahest ettepanekust.
Küsimustele tuleb vastata
Avalikkuse surve ja infonappus olid ajendiks, miks Keskkonnaministeerium juba ligi kaks aastat tagasi algatas Steri kiirgustegevusloa taotlust menetledes keskkonnamõju hindamise ja avalikud arutelud, kuigi seadus seda otseselt ette ei näe. Küll aga annab seadus kaalutlemisvõimaluse menetluste algatamiseks.

REPLIIK: Algusest peale märg
Kuperjanovi pataljoni ajateenijad on elanud ka sõjaväelaste kohta askeetlikes tingimustes. Pesemiseks jaguvat kõigile sooja vett vaid siis, kui enamik mehi ei ole väeosas, ning septembris saadeti sõdurid elama kasarmusse, mille sisustuse riigihange veel käis. Leiti küll ajutine mööbel, kuid äsja renoveeritud hoones puudusid ka kuivatuskapid. Nii olid metsarännakult tulnud ajateenijate riided veel tükk aega märjad ilma võimaluseta kuivaks saada.
Loomulikult ei ole ka sõjas, milleks sõjavägi mehi ette valmistab, kuivatuskappe ega sooja vett, kuid me ei kaalu ju tõsiselt, et armees tugevamate väljasõelumiseks saadame ajateenijad kogu talveks kaevikusse elama.

JUHTKIRI: Barjäärid, mis ei kao
Kolm ema, kelle peres kasvab intellektipuudega laps, on käivitanud suure projekti: rajada Harjumaale Haraka küla, kus saaksid elada teisedki sama puudega poisid ja tüdrukud. Eeskujuks võetaks Põlvamaal asuv Maarja küla, kus intellektipuudega noored saavad harjuda tavaeluga: teha üheskoos tööd ja õppida samm-sammult ühiskonnas toime tulema.
Nii Maarja küla kui ka kavandatav Haraka kodu sõltuvad suuresti annetustest: sotsiaalministeeriumilt on tulnud küll "valmisolek küladelt teenust osta", kuid investeeringuraha tuleb leida mujalt.
Puuetega inimeste hea toimetulek on terve ühiskonna huvides: mida paremini õpivad noored iseseisvalt toime tulema, seda vähem sõltuvad nad edaspidi kaasinimeste ja riigi abist. On tore, kui intellektipuudega noorte huvides käivitatud projektid leiavad omakasupüüdmatuid rahastajaid. Ning vapraid vanemaid, kes suudavad üles näidata nii palju algatusvõimet, tasub vaid kiita. Kuid avaliku võimu ülesanne on hoolitseda laste heaolu ja inimväärse elukeskkonna eest ka siis, kui neil pole juhtumisi aktiivseid vanemaid, kes suudavad oma laste õiguste eest võidelda ja projektidele piisavalt rahastajaid leida. Sotsiaalpoliitika ei peaks käima kampaania korras ning loota ei tohiks vaid korjandustele.

Koigi volikogu umbusaldas lapsepuhkusel olevat vallavanemat
Koigi vallavolikogu avaldas umbusaldust lapsehoolduspuhkusel viibivale vallavanemale Jüri Randmäele, uueks vallavanemaks kinnitati 24aastane reformierakondlane Kristjan Kõljalg.
Koigi vallavolikogu heitis eelmisele vallavanemale ette eelarvedistsipliini rikkumist ja mitteosalemist Järvamaa omavalitsuste liidu töös, vahendas Aktuaalset kaamerat ETV24.
Jüri Randmäe ütles volikogule, et peab umbusaldamise põhjuseid otsituiks ning tegelik põhjus on tema hinnangul vanemapuhkusel olemine.
Umbusaldajad on seda meelt, et volikogu ei pea ametisse valitud vallavanema umbusaldamist põhjendama.
"Volikogul on õigus avaldada umbusaldust vallavanemale, kui ta on läinud sellisele pikale puhkusele, siis elu peab minema edasi. Ja me ei saa lihtsalt jääda selle tulemusena seisma. Aga kas ta juriidiliselt õige on, selle üle vaidlevad meil ma arvan veel piisavalt juristid nii riigikantseleis kui ka siseministeeriumis," rääkis Koigi vallavolikogu liige Liidia Mäeveer.

Prokuratuur: Pilve avaldus on eksitav
Riigiprokuratuuri teatel on Villu Reiljani advokaadi Aivar Pilve avaldus prokuratuuri menetlustoimingute rikkumise kohta eksitav ja pahatahtlik.
"Eelmisel nädalal toimus Villu Reiljani ja tema kaitsjate pressikonverents, kus öeldi välja Villu Reiljani kahtlustamine altkäemaksu võtmises. Selle nädalal algul tegi samasisulise börsiteate AS Merko Ehitus, kus avaldati, et altkäemaksus kahtlustatakse ka Ester Tuiksood ja Kalev Kangurit," vastas riigiprokuratuuri pressiesindaja Pilve tänasele avaldusele.
Prokuratuuri teatel on Reiljan ja Tuiksoo ise enda kahtlusaluseks tunnistamisest teatanud.
"Altkäemaksu andmine koosneb kahest elemendist - ametiisiku ebaseaduslikust teost ja hüvest, mis selle teo eest vastu saadakse," teatas riigiprokuratuur. "Seega on kahtlustavad ja nende kaitsjad korduvalt öelnud, et nii Villu Reiljanit kui Kalev Kangurit kahtlustatakse ebaseaduslikes toimingutes."

Galojan: mina pole töökohast raha võtnud
Endine Reformierakonna noortekogu välissekretär Anna-Maria Galojan (25) eitab isiklikuks tarbeks ligi 600 000 krooni kõrvaldamist MTÜ-lt Eesti Euroopa Liikumine, mille juhatajana ta töötas.
Galojani sõnul sai ta ise hommikul Ekspressist teada, et ta on sellise summa ära raisanud, kirjutab aripaev.ee. Noorpoliitiku kinnitusel ei ole ühtegi sellist tegu tõendavat dokumenti olemas, seetõttu ei karda ta ka uurimist.
"See on huvitav väide, mida keegi pole vaevaks võtnud kontrollida, aga ometi juba puuakse," ütles Galojan.
Samuti eitas Galojan diplomaatilise liikumise nõukogu esimehe suursaadik Riivo Sinijärve Eesti Ekspressile antud väidet, justkui oleks ta allkirjastanud võlakirja, millega lubas raha MTÜ-le tagastada.

Politsei keelas našilase meeleavalduse Tõnismäel
Põhja prefektuur keelustas esildisega Tõnismäe haljasalale esmaspäevaks Venemaa Kremli-meelse noorteühenduse Naši Eesti haru liikme Roman Elfimovi planeeritud avaliku koosoleku ning soovitas selle korraldada mujal.
Politsei keelustas antud koosoleku, kuna sellega võib kaasneda oht avalikule korrale ja inimeste turvalisusele, teatas Põhja prefektuur.
Elfimov registreeris Tallinna linnakantseleis järgmiseks esmaspäevaks niinimetatud "mäluvalve", mille ta kavatseb pidada Tõnismäe lillede keskel. "Vene kodanikuna soovin näidata oma positsiooni mälestusmärgi ümberpaigutamise kohta," seisis Elfimovi avalduses Tallinna kodulehel.
Politsei tegi korraldajale ettepaneku avalik koosolek läbi viia mujal, näiteks Filtri tee kalmistul. Politsei tutvustas esildist ka korraldajale, kes esildisega tutvumise kohta allkirja andmisest keeldus.
Politsei on ka varem keelanud selliste meeleavalduste läbiviimise. Samuti on mitu meeleavaldajat viisarežiimi rikkumise tõttu sellel suvel Eestist välja saadetud.

Aaviksoo: kaotus Afganistanis on lubamatu
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna NATO kaitseministrite kohtumisel Hollandis Noordwijkis, et sõjaliselt võib alati ka kaotus olla valik, siis poliitiliselt me seda endale Afganistanis lubada ei saa.
Kohtumisel tõdeti, et võtmetähtsusega on NATO rolli suurendamine Afganistani rahvusliku armee ja politsei väljaõpetamisel ning varustamisel, teatas kaitseministeerium. Mitme liikmesriigi ministrid lubasid ka omapoolse panuse suurendamist Afganistani lõunaosas, kus julgeolekuolukord on kõige keerulisem.
"Julgen kohtumist pidada ettevaatlikult edukaks. Asjaolu, et üheksa riiki andsid märku valmidusest oma panust Afganistanis suurendada, kinnitab NATO liikmesriikide seas kasvavat poliitilist konsensust selle üle, et Afganistani missioon on kõrgeim prioriteet," ütles Aaviksoo.
Ministri hinnangul peab Afganistani puhul arvestama, et meie jaoks on see pikk missioon. Kui sõjaliselt võib alati olla ka kaotus valik, siis poliitiliselt ei saa me kaotust Afganistanis lubada. Liialdamata võib väita, et Afganistani tulevik mõjutab mitte ainult arenguid naaberriikides, sealhulgas Pakistanis ja Iraagis ning Kesk-Aasias ja Lähis-Idas laiemalt, vaid ka julgeolekuolukorda Euroopas ning Põhja-Ameerikas.

Advokaat: prokuratuur rikub jämedalt menetlustavasid
Villu Reiljani advokaat Aivar Pilve hinnangul rikub prokuratuur jämedalt kohtueelse kriminaalmenetluse tava, kui avalikustab ajakirjandusele oma seisukohti maadevahetuse asjus.
Pilv toob oma pöördumises näiteks prokuratuuri ebaeetilisest käitumisest täna ajalehes "Postimees" ilmunud artiklit, kus prokuratuuri väitel on Reiljani allkirjaga maadevahetused ebaseaduslikud.
"Viidatud artiklis avaldatakse prokuratuuri uusi seisukohti maadevahetuse kohta, mida ei ole isegi tutvustatud kahtlustatavatele. Selline tegevus on otseselt vastuolus isiku põhiõigustega ja rikub antud menetluses jämedalt kaitseõigust," ütles Pilv.
Vandeadvokaadi hinnangul kuritarvitab prokuratuur teadlikult ja eesmärgipäraselt seadusega talle ette antud õigust avaldada kohtueelse menetluse andmeid.
"On ilmne, et prokuratuur püüab sellise tegevuse kaudu sihikindlalt ja pikemat aega kujundada kahtlustatavate ja nende tegevuse kohta avalikku negatiivset arvamust," märkis Pilv.

Kooli sisekorraeeskirjaga tutvumise soovist kasvas kriminaalasi
Viru ringkonnaprokuröri abi Indrek Rebase lõpetas kriminaalasja menetluse, mis ähvardas kooli sisekorraeeskirjaga tutvuda soovinud lapsevanemaid kuni 3aastase vanglakaristusega.
5. jaanuaril esitas Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi toonane direktriss Irina Tokman politseile avalduse, kus palus lapsevanemaid Signe ja Alo Abelit kui korduvaid korrarikkujaid vastutusele võtta ning neid seadusega ettenähtud korras karistada, kirjutab Põhjarannik.
"Saabudes eelneva kokkuleppeta majja, siseneti kõigepealt kooli kantselei ruumidesse, kust kooli sekretär suunas nad õppealajuhataja Kristel Tamme juurde. Jõudnud teisele korrusele õppealajuhataja kabinetini ja avastades, et proua Tamme pole kabinetis, alustati omavoliliselt kõikide mappide ja dokumentide uurimist ja lugemist," seisab Tokmani avalduses.
Kuus päeva hiljem algatas politsei kriminaalmenetluse ning Abelite pea kohale kerkis karistusseadustiku paragrahv, mis ähvardas neid valdaja tahte vastaselt grupi poolt ruumi tungimise eest karistada rahatrahvi või kuni 3aastase vangistusega.

Analüüsid kinnitasid ohtlikku tõbe Talleggi kanadel
Veterinaar- ja toiduameti analüüs kinnitas, et Talleggi kanadel esineb lindudele ohtlik Newcastle'i tõbi, analüüsid saadetakse edasi Inglismaa laborisse.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles Päevaleht Online'ile, et 200 000 kana hukkamine sõltub Inglismaal tehtavate analüüside tulemustest, kus tuvastatakse tõve patogeensusindeks.
"Kui tõve patogeensusindeks on suurem kui 0,7, siis tuleb kanad hukata. Kui indeks on väiksem kui 0,7, siis ei ole vaja midagi ette võtta, kuna selline tõve vorm ei ole ohtlik," selgitas Pärtel.
Inglismaa analüüside tulemused peaksid Pärtli kinnitusel selguma järgmise nädala alguseks.
Lindudele ohtlik tõbi avastati Talleggi kanadel selle nädala alguses.
Viimane suurem Newcastle tõve puhang oli selle aasta augusti lõpus Viljandimaal Abja kanafarmis, kus seetõttu hukati gaasiga 5000 lindu. Abjas oli Pärtli sõnul tõve patogeensusindeks 1,6.

Näiteid vabadussamba võistlustöödest
Alates tänasest on Estonia kontserdisaali jalutusruumis välja pandud Vabadussõja võidusamba ideekavandite fotonäitus; avaldame mõned võistlustööd.
Kokku on näitusel eksponeeritud 41 komisjonile hindamiseks esitatud tööd, nende seas esikoha saanud makett Libertas.
Näitus liigub edasi Eesti Kontserdi kontserdimajadesse: 18. novembril avatakse näitus Tartu Vanemuise kontserdisaalis, järgmise aasta jaanuaris Jõhvi kontserdimajas ja 20. veebruaril Pärnu kontserdimajas.
Vabadussõja võidusamba ideekavandite konkursi tulemused kuulutati välja 28. augustil.

Prokurör nõuab Kihnu endisele vallavanemale šokivangistust
Prokurör Helga Aadamsoo palus tänasel kohtuistungil mõista Kihnu endine vallavanem Johannes Leas pistise võtmises süüdi ja karistada teda kahe ja poole aastase vangistusega, millest Leas peaks reaalselt ära kandma kaks kuud.
Lease karistusest läheb maha 17 päeva, mis ta 2005. aastal vahistatuna Pärnu politsei arestimajas pidi veetma, kirjutab Pärnu Postimees.
Pistise andmise süüdistuses kohtu alla antud Taivo Luige ja Merle Orava suhtes palus prokurör menetluse lõpetada, põhjendades seda avaliku menetlushuvi puudumisega.
Prokuröri hinnangul pole Luige ja Orava süü suur ning nemad polnud pisitiseandmise initsiaatorid.
Lease advokaat Aadu Luberg palus oma kaitsealuse õigeks mõista, kuna Lease süüdimõistmisel mängivad olulist rolli jälitustegevusega kogutud tõendid, ründas Luberg kriminaalpolitsei tööd kohtueelsel uurimisel.

Riigikogu liikmed ei nõustu praamipileti järsu hinnatõusuga
Riigikogus toimus täna ümarlaud, kuhu olid kutsutud saarte maavanemad ja ministeeriumi esindajad, et arutada praamipiletite järsust kallinemisest tulenevat olukorda.
"Ehkki regionaalminister hinnatõusu ei kooskõlastanud, allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi siiski möödunud nädalal määruse, mille alusel tõusevad piletihinnad Hiiumaa, Muhumaa ja Sõru-Triigi liinidel olenevalt liinist, piletist ja aastaajast kuni 100%," teatas riigikogu saarte ühendus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Maarika Priske andis ümarlaual ülevaate piletihinna tõusule eelnenud diskussioonidest, hinnakujundamise põhimõtetest ja võimalustest. Riigikogu saarte ühenduse liikmed ei olnud nõus praamipiletihindade plahvatusliku tõusuga alates esimesest jaanuarist 2008, samal ajal, kui riigipoolne dotatsioon üleveole väheneks.

epl.ee videoküsitlus: doonorverd karta ei maksa! 
Videoküsitluses osalenud suhtuvad doonorina vere andmisesse positiivselt. Vastanute hulgas oli palju ka neid, kes erinevatel tervislikel põhjustel doonoriks olla ei saa.
Kuidas suhtute veredoonorlusse?
"See võiks olla võimalik ka alaealistele, paljud noored inimesed oleks nõus enda verd andma," lausus alaealine poiss.
"Ise anda ei saa, aga mu mees annab. Tal on pärast vere andmist hea enesetunne," selgitas naine, miks tema abikaasa verd annab.
"Suhtun hästi, kahjuks pole ise jõudnud. Olen mitu korda plaaninud minna, aga pole aega saanud. Ma arvan, et see on pigem hea, et veri vahetub," lausus noormees.
"Väga hästi suhtun, mul on plaanis minna andma. See on heategevus nii teistele kui endale," oli neiu doonorluse headuses kindel.
"Ma pole kunagi verd andnud, aga kui aega oleks, siis annaks küll. Väga hea on ju kellelegi head teha," suhtus tüdruk doonorlusse positiivselt.
"Kindlasti propageerin! Ise kahjuks ei saa anda, olen põdenud haigusi, mis ei luba. Doonorlus ei mõju halvasti, kahtlemata väga tihti ei tohiks, paar korda või kord aastas tuleks verd anda. Meil on nüüd tõhus kontroll, doonorverd karta ei maksa!" julgustas arstina töötav naisterahvas.

Tartu Lõunakeskuse liuväljalt on jää kadunud
Tänase päevaga sulas Tartu Lõunakeskuse liuvälja jääkate täielikult ära, mistõttu võtab liuvälja uuesti avamine oodatust kauem aega.
Lõunakeskuse liuväljaku administratsioonist öeldi Päevaleht Online'ile, et juba esmaspäevast külmakompressori rikke tõttu sulama hakanud jää sulas sellise tempoga, et tänaseks on väljak jääst täiesti tühi.
Praegu tegeletaks uue külmakompressori käivitamisega ning kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt on uus külmajaam võimeline jääd tootma alates täna õhtust.
Liuvälja administraator ei soovinud küll spekuleerida, kuid arvas, et väljaku avamine uisutajatele võtab aega umbkaudu viis päeva.

TÜ teadlased leiutasid kiire ja tõhusa meetodi piimhappe kääritamiseks
Tartu Ülikool on esitanud rahvusvahelisele patendiametile taotluse patenteerida oma teadlaste väljatöötatud meetod piimhappe kiireks ja tõhusaks kääritamiseks.
Leiutises kasutatakse bakteriperekonna Bacillus termofiilsete ja piimhapet kääritavate esindajate võimet moodustada spoore (endospoore) ehk puhkerakke, mis on väga vastupidavad ka äärmuslikele keskkonnamõjudele nagu kõrge temperatuur, happeline ja aluseline keskkond. Puhkerakud võivad säilitada idanemisvõime üle paljude aastate, teatas TÜ pressiesindaja.
Leiutise üks autoritest, TÜ keskkonnatehnika arenduskeskuse vanemteadur Allan Nurk selgitas, et tüüpilise mikrobioloogilise tootmise puhul on kõige töömahukam ja oskusi nõudvam töö mikroobide sissekülvi ettevalmistamine.
"See koosneb järjestikku toimuvatest ja järjest suureneva mahuga kasvatustest eesmärgiga saada sissekülviks piisav hulk kiiresti paljunevaid vegetatiivseid bakterirakke. Meie leiutatud meetodi uudsus aga seisnebki selles, et teatud töötluse korral on võimalik toota Bacillus sp. spoore ja neid hiljem sissekülvina kasutades saavutada piimhappe tootmistsüklis sama või isegi parem tulemus kui traditsioonilist sissekülvi kasutades," ütles Nurk.

Politsei korraldatud veokite kontroll andis jahmatava tulemuse
Julgestuspolitsei poolt kontrollitud raskeveokitest vastas nõuetele kõigest 11 protsenti sõidukitest.
Kolmapäeval julgestuspolitsei poolt läbi viidud politseioperatsioonil ei vastanud nõuetele 18 raskeveokit, millest 15 vedasid ülekaalulist koormat ning tehniliste rikete tõttu kõrvaldati liiklusest iga teine sõiduk.
"Lubatust raskemat koormat vedav veok lõhub Eesti teid ning on ülekaalu tõttu kaasliiklejatele ohtlik, rääkimata tunduvalt raskema koorma mõjust veoki tehnilisele seisukorrale," iseloomustas toimunud operatsiooni Julgestuspolitsei juhtivkonstaabel Priit Tuuna.
"Normide kehtestamisel on seaduseandja ja sõiduki tootja prioriteediks ennekõike liiklusohutus. Iga liiklusohutusest lugupidav autojuht, ekspediitor, kraanajuht peab koorma komplekteerimisel mõistma liikluses tekkivaid riske, mis on tingitud ülekoormatud veokist," lisas Priit Tuuna.

Riigikogu kantselei keelaks Toompeal meeleavaldused
Riigikogu kantselei soovib keelata Toompeal suurte meeleavalduste korraldamise.
"Teeme ettepaneku mitte kooskõlastada platsil enama kui kümne osavõtjaga koosolekuid," kirjutas kantselei haldusdirektor Alar Pihl hiljuti Põhja politseiprefektile Raivo Küüdile.
Riigikogu ees on toimunud mitmeid kuulsaid meeleavaldusi, kirjutab Eesti Ekspress.
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas teatas Päevaleht Online'ile, et peab Riigikogu kantselei soovi taunimisväärseks.
"Kui inimesed soovivad demokraatlikus ühiskonnas rahumeelselt ja seadusekohaselt oma arvamust väljendada, siis peab selline võimalus neil olemas olema," ütles Ratas. "Seda õigust ei tohi kitsendada."

Paadunud juhiloata roolijoodik püüdis politsei eest põgeneda
Eile püüdis Tartus politsei eest põgeneda korduvalt purjuspäi juhtimisega vahele jäänud juhiloata mees.
Kella 16.30 ajal fikseeris liikluspolitsei patrull Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee 5. kilomeetril vastutuleva BMW 320 kiiruseks 121 km/h, teatas Tartu politseiosakond.
BMW juht eiras politsei peatumismärguannet ja alustas suurel kiirusel põgenemist Ülenurme suunas. Põgeneva auto kiirus tõusis kohati 180 km/h, samuti tegi sõiduk ohtlikke manöövreid möödasõitudel.
Enne Tartu-Ülenurme tee ristmikku üritas BMW vasakule pöörata, kuid sõitis suure kiiruse tõttu teelt välja.
Sõidukis viibinud juht ja kaks sõitjat olid kõik turvavöödega kinnitatud ning pääsesid vigastustest.
Kontrollimisel selgus, et BMW-d juhtis keskmises alkoholijoobes ning juhtimisõiguseta Dimitri (s 1970). Kuna mehe kontol on ka varasemaid samalaadsed kehtivaid rikkumisi, võetakse ta seekord vastutusele kriminaalkorras.

Eesti Päevaleht ootab vahvate teetähiste pilte
Eestimaal uitaja on kindlasti tähele pannud, et aina enam kerkib meie teede veerele vahvaid isetehtud silte ja viitasid.
Küll osutavad jändrikud puud koos hoolega maalitud viidaga talu asukohale. Küll märgivad kentsakalt riietatud põhupakid õige külatee otsa. Küll on tee veeres tegutsev ettevõtja toonud isuliste oma söögikohta kutsumiseks õuele vankri ja meisterdanud selle sisse vanadest riietest memme. Rääkimata postkasti aset täitvast puutüvest tehtud päkapikust. Või vanadest vankriratastest või põllukividest, mis koos ilusa sildiga juhtavad teelise õigesse kohta. Kõik see teeb meie ühise elukeskkonna selgemaks, helgemaks värvilisemaks ja ka vahvamaks.
Et Eestimaal teedel kohatav nutikus kokku koguda ja võimalikult paljudele huvilistele nähtavaks teha kutsubki Eesti Päevaleht oma lugejaid saatma meile teetähiste fotosid. Kui saatjaks on lihtsalt reisimees või uitaja, pange kindlasti kirja, kus täpselt teetähis asub. Kui aga pildi saatjaks on kogunisti vahva viida, kuju või suure sildi autor, siis palun ka kirja panna kogu tähise sünnilugu. Nii see, kus tähis asub, kui ka see, miks ta just niisugune on, ja kust leiti materjalid selle valmistamiseks.

Roolijoodik põrutas vastu politseibussi
Eile hilisõhtul sõitis joobes ja vastava kategooria juhtimisõiguseta juht vastu teda jälitanud politseibussi.
Kella 23.20 ajal sõitis Tartus patrullringkäiku teinud liikluspolitseinikele Riia tänaval vastu valgustamata ning äärmiselt ebakindla sõidustiiliga sõiduauto Opel Omega, teatas Tartu politseiosakond.
Autojuht politseibussi märgates tulesid põlema ei lülitanud, vaid lisas hoopis märgatavalt kiirust. Politseinikud sõitsid Opelile järele ning andsid selle juhile peatumismärguande.
Opeli juht lisas aga veelgi kiirust ning tegi Riia 179 A juures suurel kiirusel pöörde vasakule. Pöörde ajal kaotas sõiduauto aga juhitavuse ning sõitis vastu politseibussi, mis oli jõudnud samuti vasakpöörde lõpetada.
Opelit juhtinud Aleksandril (s 1976) tuvastati kerge joove, samuti ei olnud mehel vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ning ta ei olnud ka turvavööga kinnitatud. Inimesed avariis viga ei saanud.

Volikogu kiitis Tallinna televisiooni heaks
Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon kiitis heaks Tallinna digitaalse televisiooni loomise kava.
Komisjon nõustus mõne muudatuse lisamise järel Reformierakonda kuuluva linnavolikogu liikme Mati Eliste eelnõuga linnatelevisiooni loomise kohta.
Eelnõu esitaja hinnangul on selline kanal vajalik objektiivse, esmaallikast pärineva teabe edastamiseks Tallinna elanikele. "Kui teeme meediamonitooringut, siis jõuame tihtipeale arusaamisele, et meedia ei ole lõpuni objektiivne, vaid katkendlik, kohati isegi kallutatud," ütles Eliste.
Eliste esialgsete kalkulatsioonide kohaselt moodustaksid Tallinna TV käivituskulud ca 30-40 miljonit krooni. Tema nägemuse järgi peaks digi-TV töötama 24 tundi ööpäevas, sh teksti-TV ja digifotod. Eliste tegi ettepaneku moodustada töörühm, mis koosneks linnavalitsuse, Eesti Telekomi, Starmani, Tele2, meedia ja linna finantsteenistuse esindajatest.

Valitsus kiitis e-tervise projekti heaks
Vabariigi valitsus kiitis täna heaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduses toodud e-tervise projektide rakendamise eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on luua õiguslikud alused e-tervise projektide (digitaalne terviselugu, digitaalsed pildid, digitaalse ravijärjekorra registratuur, digiretsept) rakendamiseks.
Tervise infosüsteemi kasutuselevõtuga muutuvad tervishoiuteenuste dokumendid elektroonseks.
Projektiga "Digitaalne terviselugu" luuakse infotehnoloogiline lahendus patsiendi terviseandmete kasutamiseks, mis peaks tagama usaldusväärse teabe kättesaadavuse tervishoiuteenuse osutamiseks. Projekti eesmärk on infotehnoloogiliste vahendite rakendamise teel tõsta ravikvaliteeti.
Projekti "Digitaalsed pildid" eesmärk on sarnane digitaalse terviseloo projekti eesmärgile. Peamiseks erisuseks on see, et kui digitaalse terviseloo projekti tulemusena tagatakse tervishoiutöötaja koostatud dokumentide kättesaadavus, siis digitaalsete piltide projekt käsitleb erinevaid meditsiinilisi ülesvõtteid (röntgen, kompuutertomograafia jne).

Külaelanikud jäid kohtus lõplikult Steri tehasele alla
Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata Alliku küla elanike taotluse AS-ile Steri väljastatud kiirgustegevusloa tühistamiseks ning tehase töö peatamiseks.
Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja teatas, et Eha Lettermo ja Pille Kaarlõp esitasid 20. septembril Tallinna halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada keskkonnaministri käskkirjaga AS-ile Steri väljastatud kiirgustegevusluba. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud käskkirja ja tegevusloa kehtivuse viivitamatuks peatamiseks.
Tallinna Halduskohus jättis 25. septembril esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et osooni levik ja kaebuse esitajate stress pole selline oht, mille tõttu tuleks kohaldada esialgset õiguskaitset.
Kohus leidis ühtlasi, et ei ole põhjust eeldada, et kiirgustegevusega kaasneks õhusaaste piirmäärade ületamine või et kiirgustegevusega kaasnev (kaasneda võiv) õhusaaste oleks tehase lähedal elavate inimeste tervisele ohtlik.

Narvas leiti ka inimese jalad
Lisaks üleeile Narvas Kadastiku karjäärist leitud inimese kätele, leidis politsei ka jalad.
Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Mari Luuk ütles Päevaleht Online'ile, et jalad leidis politsei käte lähedalt.
"Arvatavasti kuuluvad need ühele isikule," sõnas Luuk.
Esialgselt arvatakse, et tegu on mehe kehaosadega. Inimese vanuse selgitab kohtuekspertiis.
Praegu veel ühtegi kahtlusalust ega kinnipeetut võikas kuritöös ei ole. "Uurimine käib," kinnitas Luuk.
Üleeile õhtul leidis juhuslik möödakäija Narvast kilekoti, mille sees olid inimese käed ilma käelabadeta.

Raadiointervjuu: Lagle Parek meenutab 1988. aasta 2. veebruari
Peaaegu 20 aastat tagasi Tartus toimunud miitingu üks initsiaatoreid, Lagle Parek, meenutas täna Kuku raadiole antud intervjuus toonaseid sündmusi.
Pareki sõnul ei usu ta, et keegi sel ajal Andrus Ansipit väga tähtsaks tegelaseks pidas ning ise ei puutunud ta kokku ei Ansipi ega ka Robert Närskaga. "Nemad ei laskunud meie tasemele," ütles Parek.
"Vaevalt Ansip või üldse Tartu tasand midagi otsustas, neid asju otsustas ikka Tallinn."
"Olen sügavalt veendunud, et inimesed, kes olid võimu poolel tol ajal, häbenevad seda. Kõige parem, mis nendel oleks teha - rääkida, kuidas asi tegelikult oli, kui nad seda vähegi suudavad.
Saavad nemad koormast lahti, saame meie teada, tuleb ajalooline tõde välja, detailid muidugi," arvas Parek.

Valitsus toetab rahaliselt kommunismi virtuaalmuuseumi loomist
Valitsus otsustas toetada 56 500 krooniga kommunismi ülemaailmse virtuaalmuuseumi loomist, kuna Eesti on korduvalt mõistnud hukka natsismi ja kommunismi inimsusevastased kuriteod.
Raha muuseumi toetamiseks eraldati välisministeeriumile valitsuse reservist.
Eesti välisesinduse poole Washington D.C.-s pöördus tänavu augustis Kommunismiohvrite Mälestamise Sihtasutus palvega toetada rahaliselt kommunismi ülemaailmse virtuaalmuuseumi loomist.
Loodava muuseumi missiooniks on praeguse ja tulevaste põlvkondade harimine, andes teavet kommunismi ajaloo ja pärandi kohta ning näidates kommunismi kuritegusid ja mälestades selle ohvreid.
Eesti toetas sel suvel ka Washington D.C.-s Kapitooliumi mäel avatud kommunismiohvrite memoriaali rajamist 65 500 krooniga. Nimetatud memoriaal püstitati rohkem kui saja miljoni kommunismiohvri mälestuseks.

Kultuuriministeeriumi kantslerina jätkab Siim Sukles
Kultuuriminister Laine Jänese ettepanekul kinnitas valitsus Siim Suklese kultuuriministeeriumi kantsleriks kuni 31. oktoobrini aastal 2012.
Alates teisest jaanuarist 2001. aastast kuni 15. augustini 2002. aastal oli Siim Sukles kultuuriministeeriumi spordi asekantsleri kohusetäitja.
2002. aasta 16. augustist kuni 31. oktoobrini töötas Sukles Eesti Kultuurkapitali tegevjuhi ametikohal ning alates 2002 aasta novembrist on ta olnud kultuuriministeeriumi kantsler.
Kantslerina näeb Siim Sukles oma rolli eelkõige ministeeriumi töö ladusa korralduse tagamises, mis võimaldab ministril ellu viia valitsuse prioriteete. Ühe saavutusena oma senise tööperioodi jooksul kantslerina tõstab ta esile kultuuriministeeriumi töö korraldamist, ühtse organisatsioonikultuuri loomist, kompetentsete ja sobivate inimeste leidmist ja nende motiveerimist ning ministeeriumi personalis meeskonnatunde loomist ja ühtsetele eesmärkidele orienteerimist.

Politsei tabas Lasnamäe keldripoodide röövija
Põhja prefektuuri kriminaalpolitseinikud tabasid mehe, keda kahtlustatakse Lasnamäe keldripoodide röövimises.
Oktoobri alguses pidasid Ida politseiosakonna kriminaalpolitseinikud kinni 30-aastase Vitali, kes kahtlustuse kohaselt ähvardas märtsis kolme Lasnamäe keldripoe müüjat, võttis kaupluse kassadest sularaha ning põgenes. Kokku tekitas röövija kahju veidi alla 9500 krooni, teatas Põhja politseiprefektuur.
Lisaks kolmele röövimisele kahtlustatakse Vitalit ka röövimiskatses. Ühes Läänemere tee kaupluses loobus mees sularaha võtmisest, kuna ostusaali sisenes mees, kes müüjale appi tuli. Siiski õnnestus röövijal põgeneda.
Põhja prefektuuri Ida politseiosakonna ülemkomissar Margus Kotteri sõnul on kaupluseröövid nii Lasnamäel kui ka kogu Tallinnas ja Harjumaal pigem haruldane nähtus. "Põhja prefektuuris tüüpiline röövimisjuhtum on sageli spontaanne - kurjategija märkab alkoholijoobes jalakäijat või ihaldusväärset eset mööduja käes, tõukab ohvri pikali ning haarab kaasa mobiiltelefoni või rahakoti. Kaupluserööv seevastu on rohkem ettekavandatud ning neid tuleb oluliselt harvemini ette" räägib Kotter.

Mati Kaal küsib 700 miljonit loomväärseteks tingimusteks
Rahvusvahelised organisatsioonid ja kodu- ning väliskülalised nurisevad loomade elu ja olu üle Tallinna loomaaias.
Loomaaia direktor Mati Kaal on sama murelik kui külastajadki, kirjutab Eesti Ekspress. Nii karud kui ka tiigrid ja leopardid elavad Nõukogude sõjaväe ladude boksides.
Need on telliskivist seinte ja betoonpõrandaga väikesed karbid, kus pole midagi, mis meenutaks nende loomade looduslikku elukeskkonda.
"Suurel osal meie rahvusvaheliselt märkimisväärsest kollektsioonist pole võimalik elada loomväärsetes oludes," võttis Mati Kaal asja kokku riigikogule kuu aega tagasi saadetud kirjas. Kaal küsib loomade elutingimuste parandamiseks 700 miljonit krooni. "Üks loomaaed võiks ju Eestil olemas olla," ütleb Kaal.

Eesti suurim maadevahetaja on 70-aastane naine
Eesti edukaim maadevahetaja on 70-aastane Maret Kübar, kes veedab rahulikku vanaduspõlve maakodus Soontagal.
Proua on suutnud riigiga kaupa teha enam kui 700 hektari looduskaitsealuse maaga, kirjutab Eesti Ekspress. Nii suuri tehinguid ei ole teinud ka praeguse maadeafääriga seotud inimesed.
Maret Kübara poeg on Margus Kübar (36) - endine odaviskaja. Mees, kes esindas ema maadeäris.
Kui Ekspress Margus Kübarale helistab, ütleb mees kohe, et selliseid "nalju", millega maadeafääri peategelased on hakkama saanud, ei maksa tema tehingute tagant otsida. Suurima maadevahetaja tiitel Kübarale uhkust ei valmista ning mees leiab, et ka emale see au ei teeks.

Endine kunstitudeng võltsis maffiale passe
Endine kunstitudeng Eduard Valigura mõisteti tänavu septembris süüdi enam kui 50 võltspassi valmistamises.
Enamik passe leidsid uue omaniku välismaal. Dokumente võltsiti nii ühekaupa kui komplektina. Komplekt koosnes võltsitud Eesti Vabariigi passist ja võltsitud juhiloast, kirjutab Eesti Ekspress.
Muuhulgas valmistas Valigura 2004. aasta sügisel Eesti kodaniku passi mõni kuu varem vanglast vabanenud Hillar Grünbaumile. Too mees läks Eesti kuritegevuse ajalukku sellega, et mõisteti 2001. aastal esimese eestimaalasena süüdi kuritegeliku ühenduse loomises ehk nn maffiakuriteos.
Valigura valmistatud "sinised riided" - nagu kriminaalid võltspasse argoos nimetasid -, milles Grünbaumi pilt ja kellegi Ergo L. nimi, leiti 2005. aastal Amsterdamist, purustatud aknaga ja sassis toast 2. Jacob van Campeni tänaval.

Tallinna megajutlus läks 500 miljonile vaatajale
Eesti telemaastiku absoluutne auditooriumirekord kuulub nüüdsest Eesti kristliku nelipühi kiriku äratuskoosolekule.
Läinud reedel ja laupäeval toimunud üritus nimega "Stephen Hilli Imede Krusaad 2007" läks korraldajate sõnul God TV vahendusel mõlemal õhtul otsepildis poole miljardi vaatajani 245 riigis, millele lisanduvad tänini jooksvad kordused, kirjutab Eesti Ekspress.
Võrdluseks - viie aasta tagune eurolaulu finaal Saku Suurhallis korjas üle 100 miljonit vaatajat.
"See oli ülev ja uhke tunne," rõõmustab ürituse peakorraldaja, Nelipühi kiriku pastor Ago Lilleorg, kelle sõnul sai Eesti maailmas võimsat reklaami (kahetunnine jutlus toimus eesti ja inglise keeles ning sajapealine Tallinna ühendgospelkoor kandis "Welcome to Estonia" särke).

Majavalitseja jättis elanike raha endale ja kasvatas hiigelvõlga
Kohtla-Järve Olevi tänav 23 maja elanikele tuli kui välk selgest taevast teade, et neil ei lülitata kaugkütet sisse, kuna nad on ühed suuremad võlgnikud - pärast 2005. aasta novembrit pole ettevõttele VKG Energia ühtki arvet tasutud.
Inimesed olid šokis, sest nemad kandsid raha majavalitseja arvele üle, kirjutab Põhjarannik.
"Usaldasime meie majavalitseja Marina Zverjevat, maksime tema arvele ja kellelegi ei tulnud pähe, et raha sihipäraselt ei kasutata," ütles majas elav Svetlana Vender, "Tänavu mais oli meil koosolek, majavalitseja kinnitas, et majal küttevõlga pole, et me saame oktoobris sooja. Ja äkki saame me teada, et arved on tasumata, kellelegi ei tulnud pähe, et meie olukord nii hull on. See on löök meile kõigile."
Esimesel hetkel arvasid majaelanikud, et juhtunud on mingi viga, et VKG Energia võis võlgnikmajade aadressid segi ajada, kuid Viru Keemia Grupi pressiesindaja Julia Aleksandrova teatas, et 2005. aasta novembrist pole aadressil Olevi tänav 23 asuv maja ühtki soojuse arvet tasunud.

Kohtla-Järvel avastati mitu tonni vanu kemikaale
Pühapäeval sai häirekeskus teate Kohtla-Järve Järve linnaosas avastatud suuremast kogusest kemikaalidega täidetud pudelitest ja mahutitest, eile pärastlõunal asusid Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskuse töötajad neid sealt kokku korjama ja ära vedama.
"Neli päeva tööd," hindas Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskuse juhataja asetäitja Aleksandr Taraskin eile pärastlõunal Kohtla-Järve Järve linnaosas Järveküla teel Tallinna tehnikaülikooli põlevkiviinstituudi endise hoone juures ees ootava koristusaktsiooni mahtu. "Selles hoones on pooled ruumid keemiat täis, õue peal vedeleb ka midagi," selgitas ta Põhjarannikule.
Pühapäeva õhtul sai häirekeskus teate ühes hoones avastatud kemikaalidest, esmaspäeval leidsid keskkonnainspektorid neid ka teisest ja eile jäätmekogujad veel kolmandastki hoonest.
"Kolm-neli tonni," hindas Taraskin umbkaudseks koguseks.

Hiiumaa lennuõnnetuse kohtuprotsess jätkub veebruaris
Ligi kuus aastat tagasi juhtunud Hiiumaa lennuõnnetuse kohtuprotsess Pärnu maakohtu Kärdla kohtumajas jätkub taas veebruari lõpus.
Riigiprokurör Andres Ülviste ütles, et protsessi kulgemist takistab mõnevõrra lennuõnnetuse põhjuste uue ekspertiisi tulemuste puudumine, kirjutab Meie Maa.
2004. aasta märtsis alanud protsessil lennukikapten Alexander Nikolajevi (52) end lennuõnnetuse põhjustamises süüdi ei tunnistanud.

Ekspress: Noorpoliitik raiskas töökoha raha luksuseluks
Endine Reformierakonna noortekogu välissekretär Anna-Maria Galojan (25) kõrvaldas Ekspressi andmeil isiklikuks tarbeks ligi 600 000 krooni MTÜ-lt Eesti Euroopa Liikumine, mille juhatajana ta töötas.
Ekspressi andmetel kulutas neiu tänavu sügisel ühingu raha muu hulgas toredatele rõivastele ja ehetele, kirjutab Eesti Ekspress.
Galojan jäi aga seejärel kiiresti vahele, kuna ei esitanud järgmisel kuul kuluaruannet ja tema arveid hakati kontrollima.
"Need kulutused ei olnud mitte kuidagi seotud Eesti Euroopa Liikumise tegevusega, vaid tegu on selgelt ebaotstarbekalt kasutatud rahaga," kinnitas Ekspressile diplomaatiliselt liikumise nõukogu esimees suursaadik Riivo Sinijärv, kelle sõnul on Galojan nüüdseks lubanud kogu summa tagasi maksta ja allkirjastanud vastava võlakirja.

Praamipiletite hinna tõus kogub võimukoridorides vastuseisu
Saarlastes-hiidlastes pahameelt tekitav järsk praamipileti hinnatõus jätab ühele poole vaidluse rindejoont majandusminister Juhan Partsi ning teisele poolele poliitikud valitsuses ja riigikogus.
Reformierakondlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas, et on nii järsule hinnatõusule vastu, kuid Partsiga sel teemal peetud vestlustest pole kasu olnud, kirjutab Meie Maa.
Oma seisukoha andsid kooskõlastamisperioodil vaid regionaalminister Vallo Reimaa, kes polnud hinnatõusuga päri, ja rahandusminister Ivari Padar, kes viitas vaid protseduurilisele puudusele.
Ka Riigikogu keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik ei toeta praamipiletite hinna tõusu ja leiab, et praamifirma kulude tõusu katteks vajaminevad 20 miljonit krooni oleks leitud ka riigieelarvest.
Seppik ütles Meie Maale, et täna Toompeal riigikogu saarte ühenduse esimehe Imre Sooääre kutsel kokku tulevast ümarlauast ei ole praamipiletite hinna tõusu vastu rohtu.

Viljandis leitud inimluud asusid muistses ühishauas
Viljandis Uueveski elamurajooni lähedal maa seest välja tulnud inimluud juhatasid arheoloogid ühishauani, mis nende hinnangul pärineb ilmselt XVII sajandi algusest.
Arheoloog Helena Kaldre juhtimisel oli neljaliikmeline töörühm eilseks leidnud nii luustikke kui väikesi luutükke, samuti klaashelmeid, ühe ketassõle, sõrmuse ja kaks münti. Üks münt oli aastast 1660, teisel võis välja lugeda kolm esimest aastanumbrit: 157, kirjutab Sakala.
"Luude täpsem vanus selgub ekspertiisi käigus, aga see on kindel, et viimasest maailmasõjast need pärit ei ole," sõnas arheoloog.
Sellega kummutas ta rahvasuus leviva jutu, et sellesse kohta oli sõja ajal maetud Vene sõjavange, kellega sakslased olevat katseid teinud.
"Küll aga võib arvata, et loomulikku surma surnud inimestega siin tegu ei ole," rääkis Kaldre, "Ühishaudu ei kaevatud põhjuseta ka mitusada aastat tagasi. Tegu võis olla suurema õnnetuse, näiteks haiguspuhanguga, mille tõttu suri vähese aja jooksul palju inimesi."

Kõnniteel seisnud jalakäija sai autolt löögi
Eile toimus Tallinnas liiklusõnnetus, milles sai vigastada kõnniteel seisnud jalakäija.
Õnnetus juhtus kella 17.50 ajal Tallinnas Ahtri tn 12 juures, kus liikumist alustanud sõiduauto BMW 520, mida juhtis Kaili (s 1981), sõitis otsa kõnniteel seisnud Signele (s 1969).
Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Retseptiravim Subutex võib tuleval aastal apteekidest kaduda
Soomes narkootikumina äritsetavat ravimit saab Eestis praegu apteegist retseptiga osta.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul võib apteekides lõpetada narkomaanide võõrutusravina kasutatava ravimi Subutex müümise, kui Eestisse jõuab teine sama toimeainega ravim, mida ei ole võimalik kuritarvitada.
Kohe ei saa Subutexi müügilt kõrvaldada, kuna Subutex on praegu ainuke ravim, mida saavad kasutada rasedad ning alla 18-aastased võõrutusravi patsiendid.
Eile Eestis visiidil käinud Soome sotsiaalminister Liisa Hyssälä loodab, et tulevikus kehtib ka Eestis sama süsteem, mis Soomes: Subutexi saab tarbida üksnes raviasutuses kohapeal võõrutusravi eesmärgil.
Hyssäläl on palju usku uuel aastal Eestis jõustuva korra mõjusse, mille järgi võib hakata karistama arste, kes alusetult jagavad narkomaanidele retsepte, võttes neilt aastaks arstina tegutsemise õigused. "See on väga karm karistus ja ma usun, et see toimib kindlasti hirmutavalt," ütles Hyssälä.

Läänemaa kavandab Ristile ainulaadset turismiatraktsiooni
Läänemaa kavandab saarte ja riigi abiga
"Hetkel on projekt kooskõlastamise faasis ehk paari kuu jooksul peaksime teada saama, kes konkreetselt meie projektile õla alla panevad," ütles Risti vallavolikogu esimees Neeme Suur.
Projekti kohaselt ehitataks Risti valda üle Tallinna maantee kaheksa meetri laiune ning 50-60-meetrise sildeavaga galerii, mille kaudu pääseb maanteed ületades rappa, kuhu huvilistele ehitatakse laudtee.
Pretensioonikas projekt oleks Eestis ainulaadne ning kohalike hinnangul võiks galeriist saada turiste meelitav Läänemaa
värav.
Läänemaalastest projekti arendajad loodavad lisaks Läänemaale saada tuge Saare- ja Hiiumaalt, kuid kätt pole veel löödud.

Kuperjanovi pataljonis napib pesemiseks sooja vett
Mitusada sõdurit on pidanud ligi kuu aega toime tulema kesistes tingimustes.
Kuperjanovi üksikjalaväepataljoni ajateenijad on pidanud viimastel kuudel hakkama saama askeetlikes tingimustes, kus õppustelt või rutiinsetelt treeningutelt tulles pole olnud võimalik pesta või vihmast märjaks saanud riideid kuivama panna.
Pataljoni teabeohvitser staabiveebel Margus Isotamm selgitas, et kuna sel aastal on väljaõppekeskuses käimas ehitustööd, siis avaldavad need mõju ka tavapärasele teenistusele. "Septembris käiku võetud kasarmu veesüsteemiga on probleeme ning mõnda aega on tõesti olnud kaitseväelastel probleeme pesemisega," selgitas Isotamm.
Ükski ajateenija siiski pesemata olema ei pea, sest kuigi värskelt renoveeritud kasarmus pole sooja vett või on selle surve pea olematu, saavad kaitseväelased kasutada teiste kasarmute pesuruume.

Eestil on Suurbritanniaga leping haavatud sõdurite raviks
Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis eelmisel reedel jalaväemiini plahvatuses haavata saanud jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelane toimetati pühapäeval Inglismaale, kus tema ravi jätkub. Sõduri elu ei ole ohus.
Kaitseväelase Eestisse pääsemine oleneb briti arstide otsusest. Ka varem tõsisemalt haavata saanud Eesti kaitseväelased on toimetatud raviks Inglismaale.
Raskeim kaotus tabas Afganistanis teenivat Eesti kontingenti selle aasta 23. juunil, kui lisaks neljale haavatule hukkusid raketirünnakus demineerimismeeskonna EODT-11 liikmed seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks.
Ravi võib siin jätkuda
Leitnant Andres Sang kaitseväe teavitusosakonnast ütles, et kõik 23. juunil teenistusülesandeid täites haavata saanud ja seejärel Inglismaal ravil viibinud Eesti kaitseväelased on tagasi Eestis. "Osal jätkub ravi veel siin."

Lipstok: keskmine palk tõuseb 2010. aastaks 1000 euroni
Eesti Päevalehele antud online-intervjuus kinnitas Lipstok, et ta elaks ära ka 5000-kroonise brutokuupalgaga, nagu seda suudavad väga paljud Eesti inimesed.
Kas raha teeb raha? Kas on nii, et rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks?
Rikaste rikkus on viimasel kümnendil oluliselt aeglasemalt kasvanud, kui vaeste vaesus vähenenud.
Eesti Pangal on Tallinna südalinnas terve kvartalitäis kinnisvara ja ilmselt kuni tuhatkond töötajat. Mida hakkavad Eesti Pank ja tema töötajad tegema pärast eurole üleminekut?
Eesti Pank täidab samu ülesandeid ning euro saabudes nende hulk pigem suureneb. Pangas töötab praegu 235 inimest.
Millal jõuab teie arvates Eesti keskmine palk lääneriikidele järele? Millal on see näiteks 1000 eurot?
Meie prognooside kohaselt umbes 2010. aastaks.

Riigil puudub ülevaade Eesti doonorite antud verest
Doonor võib lühikese aja jooksul käia kordamööda kõigis verekeskustes verd andmas.
Ühtse süsteemi puudumise tõttu ei ole Eesti neljal verekeskusel täielikku ülevaadet kõikide doonorite andmetest ega jooksvat infot sellest, kui palju doonorverd Eestis üldse kokku on.
"Kui doonor tuleb näiteks Pärnust Tallinna, siis meie ei tea temast midagi ning peame teda käsitlema uue doonorina," selgitas Põhja-Eesti verekeskuse juhataja Riin Kullaste. "Me ei tea, millal ta viimati verd käis andmas, kui tihti ta on verd üldse andmas käinud, ega ka seda, kas tal on varem olnud ajutine või on praegu lõplik vere andmise keeld."
Kullaste sõnul on seega näiteks võimalik, et üks doonor võib lühikese aja jooksul käia kordamööda kõigis verekeskustes verd andmas, kuigi see kahjustaks tuntavalt tema tervist. "Kui inimene peaks mingil põhjusel seda tõesti tahtma, siis meie seda ei tea," lausus ta. Mehed võivad praeguste reeglite järgi verd anda kord kahe kuu jooksul, naised kord kolme kuu jooksul.

Erivajadustega noorte külad rahvast tuubil täis
Maarja küla moodi asumite rajamist on kaalutud mitmel pool, asi jääb raha taha.
Eesti intellektipuudega noortele mõeldud külad ei suuda võimsale nõudlusele vastavas tempos laieneda, praeguseks on broneeritud kohad isegi sellistes majades, mille ehitamist ei ole veel alustatudki.
Ilmselt tuntuim erivajadustega noorte asum on Maarja küla Põlvamaal, mis alustas tegevust 2005. aastal ühe majaga. Praeguste plaanide kohaselt peaks hiljemalt aasta pärast olema maju kokku viis, kuid soovijate tulva see ei vähenda - ka alles paberil olevad majad on juba täis broneeritud, ütles Maarja küla juhataja Ly Mikheim.
Harjumaal Saue vallas Maidla külas rajatakse umbes samalaadset asumit - Haraka kodu. Kuigi majad eksisteerivad esialgu veel vaid projekti vedajate peas, on sealgi kohad juba otsas. Samas on Haraka kodu jõudnud palju kaugemale kui enamik niisuguseid projekte - juba on olemas kolme hektari suurune maatükk, millele on algatatud detailplaneering nelja maja tarbeks.

EL ja Venemaa vaidlevad homsel tippkohtumisel energia ja Kosovo üle
Homme Portugalis algava tippkohtumise peamised küsimused puudutavad Kosovo iseseisvumisplaane ja energiaküsimusi. Detsembris aeguva kahe poole partnerlus- ja koostööleppe suhtes analüütikud erilisi arenguid ei looda.
Plaan eraldada tootmise ja jaotusettevõtted energiaturu avamisel on EUObserveri teatel üks peamisi võtmeküsimusi Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso reedel toimuval kohtumisel Portugalis, Mafra linnas. Augustis avaldatud Euroopa Komisjoni dokumendi hinnangul näeb EL ohtu Venemaa energiakontserni Gazprom viimase aja tegevuses.
Lisaks energiaküsimustele arutavad kahe riigi tipp-poliitikud ka Kosovo iseseisvumise küsimust ja erimeelsusi Iraani tuumaprogammi suhtes. Venemaa on varasemalt tugevalt väljendanud oma toetust Serbiale ning seisab vastu Kosovo iseseisvumisele, kuna Venemaa hinnangul see lõhestaks Serbia terviklikkust.

Kaheksane uudis: Šotimaal vägistas lapsehoidja oma hoolealuse
Šotimaal vägistas lapsehoidja oma hoole all olnud 13-aastase tüdruku, kui viimase ema oli väljas aega veetmas.
34-aastane Brian Sutherland oli ka varem alaealisega seksimise eest süüdi mõistetud, vahendas BBC.
Edinburgi ülemkohus tegi selgeks, et lapsehoidja oli vägistamise päeval alates lõunaajast alkoholi joonud. Mees sisenes tüdruku magamistuppa kella 23 ajal õhtul, kus ohver arvutiga mängis.
Tüdruku advokaat kirjeldas juhtunut kohtule järgmiste sõnadega: "Sutherland lükkas tüdruku vägisi voodile, tõmbas tal püksid jalast ja sundis teda endaga vahekorda astuma."
Tunnistuse kohaselt hakkas tüdruk vastu, karjudes, et vägistaja lõpetaks. Samuti püüdis ta meest hammustada ja lüüa.
Juhtum tuli avalikuks, kui tütre ema kuulis, et laps oli öö läbi nutnud. Naine küsis tütrelt, mis juhtunud on ja seepeale tunnistas ka Sutherland oma tegu. Vägistaja ütles, et ei tea, miks ta seda tegi ning ta kahetseb juhtunut. Mees andis ennast ise politseile üles.

Laar hoiatas ameeriklasi külma sõja eest
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Mart Laar hoiatas Ameerika Ühendriikides Michigani osariigis Grand Rapidis Actoni Instituudi auhinna kättesaamisel uue külma sõja eest
500-le Ühendriikide majandus-, poliitika ja usuringkondi esindavale kuulajale peetud kõnes kirjeldas Laar Eesti ajalugu, vastupanu kommunistlikule okupatsioonile, laulvat revolutsiooni ning Eesti majandusreforme, teatas Mart Laari assistent.
Laar hoiatas uue külma sõja puhkemise eest, tõmmates paralleele 1946. aastaga, mil Winston Churchilli vastavaid hoiatusi ei peetud esialgu millekski. "Karta pole vaja mitte Venemaal pead tõusvat neo-imperialismi ning demokraatia-vastaseid hoiakuid, vaid meie enda, Lääne suutmatust olukorda realistlikult hinnata ning ühiselt tegutseda," lausus Laar.
Tema hinnangul oleks juhul, kui lääneriigid suutnuks Teise maailmasõja lõpus ajada realistlikku poliitikat, võinud külm sõda lõppeda enne, kui see puhkes. Sama valiku ees seisab Lääs tema hinnangul ka tänapäeval.

Skandaalne DNA-teadlane Watson teatas pensionile siirdumisest
79aastane James Watson teatas ligi nädal pärast esimest vallandamisinfot pensionile minekust. Watsoni sõnul on tema lahkumine tingitud kõrgest east.
Rahvusvahelise skandaali põhjustanud intervjuu Sunday Timesile andnud Watsoni lahkumine, on mehe enda sõnul värskelt avaldatud teates enam kui "üle aja nihkunud". Watsoni teatel pole tema lahkumine antud tingimustel selline nagu ta kunagi iial soovinuks, vahendab Associated Press.
Eelmisel nädalal avaldatud intervjuus ütles Watson, et maailma sotsiaalabiprogrammid on üles ehitatud eeldusele, et Aafrikas elavate inimeste intelligentsustase on võrdne valge nahavärviga inimestega, kuigi teaduslikud katsed näitavad teisi tulemusi. Watson väitis veel, et tööandjad, kel tuleb musta nahavärviga inimestega tegeleda, leiavad sama, kuid nentis ka, et nende seas on palju andekaid inimesi.

Türgi sõjalennukid pommitasid eile kurdi võitlejaid
Hävituslennukid pommitasid vastulöögiks Kurdi Tööpartei pühapäevasele rünnakule Iraagi piiriäärseid kurdide tugialasid. Rünnakutes hukkus 34 kurdi võitlejat.
Iraagi ametniku teatel pommitati eile keskpäeval Shiranish Islami küla, mis asub 25 kilomeetrit riigi põhjaosas asuvast Dahuki linnast kirdes. Täpsemaid üksikasju purustuste suuruse kohta ametnik ei öelnud, vahendab Reuters.
Türgi uudisteagentuuri Anatolia andmetel sai mägiküla rünnakutes surma 34 Kurdi Tööpartei (PKK) võitlejat. Anatolia hinnangul planeerib Türgi praegu Põhja-Iraagis kurdide aladele väiksemamahulisi operatsioone. Kolmapäeva õhtul ütlesid Türgi sõjaväeallikad Reutersile, et suurtükivägi hoidis ära 40 kurdi võitleja rünnaku Hakkari baasidele.

Hispaania kalur leidis laevavraki seitsme laibaga
Hispaania kalur leidis Aafrika ranniku lähedalt triivimast paadi seitsme laiba ja ühe ellujäänud immigrandiga.
Ilma kajutita puust paadist leitud ainsa ellujäänu sõnul oli paadipõgenike seltskond Mauritaaniast Kanaari saarte ja helge tuleviku poole teele asunud viiekümnekesi, vahendab Reuters.
Teekonna alguses viimseni inimesi täis pakitud paat oli leidmise ajaks pooleldi uppunud ja suurema osa oma inimlastist kaotanud. Ellujäänu sõnul on paat merel triivinud umbes 20 päeva.
Triiviva vraki leidnud Hispaania kalapaadi kapten rääkis: "Seal oli jube lehk ja ma mõtlen, et need inimesed olid seal surnud olnud kuus või seitse päeva, võibolla rohkem."
Ellujäänu sõnul sai Mauritaaniast Nouadhibou sadamast teele asunud paadil küte otsa avamerel. Teiste pardalolnute saatusest ei tea ellujäänu midagi, kuid ta usub, et nad uhuti üle parda.

Hodorkovski sai noomituse käte vale asendi pärast
Naftakompanii Jukose endisele juhile Mihhail Hodorkovskile määrati noomitus, mis teeb võimatuks tema ennetähtaegset vabastamise.
Advokaat Juri Šmidti sõnul sai Hodorkovski 15. oktoobril noomituse selle eest, et ei pannud jalutamast tagasi tulles käsi selja taha, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Kaitsja väidab, et Tšita eelvangistuse juhtkond määras tahtlikult Hodorkovskile noomituse kümme päeva enne seda, kui ta on ära istunud poole talle määratud kaheksa-aastasest vangistusest, et vältida tema ennetähtaegset vabastamist.
Šmidt lisas, et ta vaidlustab selle otsuse.

Holokaustis kahelnud Poola senaator pääses parlamendi etteotsa
Poolas sai holokausti toimumise küsimuse alla seadnud senaator parlamendis tseremoniaalse tippkoha ning tõmbas sellega enda peale äsja valimised võitnud partei meelepaha.
President Lech Kaczynski nimetas parlamendi vanemspiikriks senaator Ryszard Benderi, vahendab Reuters. See ametikoht annab Benderile tseremoniaalse õiguse avada uue parlamendi esimene istung.
Benderi ametissenimetamisele järgnes pahameelepuhang, sest ta on kahelnud holokausti toimumises. "Auschwitz ei olnud surmalaager, see oli töölaager. Juute ja mustlasi hävitati seal raske tööga. Tegelikult ei olnud ei see töö alati raske ja alati neid ka ei hävitatud," rääkis Bender 2000. aastal.
"Sellisel inimesel ei tohiks üldse poliitilisi funktsioone olla. Me ei hakka boikotte ega kaklusi korraldama, aga see on skandaalne," pahandas Benderi peale äsja toimunud valimistel vendade Kaczynskite parteid võitnud Kodanike Platvormi esindaja Stefan Niesiolowski.

Mehhiko lahel hukkus tormis 18 naftatöölist
Mehhiko lahel põrkasid tormi tõttu kokku naftapuurimisplatvorm ja puurtorn, töölised pagesid päästepaatidesse, kuid 18 neist hukkus hiigellainetuses.
Mehhiko naftakompanii Pemexi teatel on 61 inimest päästetud, kuid seitse inimest on veel kadunud, vahendab BBC.
Töölised hülgasid platvormi ja andsid end päästeparvede ja -paatide hoolde pärast seda, kui platvormide kokkupõrkest hakkasid lekkima nafa-ja maagaasitorud.
Kaheksa helikopteri ja nelja paadiga tehtud päästetööd on veninud tundidepikkusteks, sest lained olid kuni kuue meetri kõrgused.
Õnnetuses tekkinud lekke tõttu on merre voolanud ka suur kogus naftat. Pemexi teatel suudetakse leke kontriolli alla saada mõne päevaga.

Inimõiguslased paluvad Putinilt väärikat lahkumist
Venemaa inimõiguslased saatsid president Vladimir Putinile avaliku kirja, milles paluvad riigijuhil oma ametiaeg väärikalt lõpetada ja selle märgiks vangist vabastada endise naftakompanii Jukose juhid.
Kirjas on märgitud, et Putin saaks lõpetada oma presidendiaja väärikalt, kui ta vabastaks vangist Mihhail Hodorksovski, Platon Lebedevi ja Svetlana Brahmina, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Dokumendis on öeldud, et Hodorkovski ja Lebedev on juba pool karistusaega - 4 aastat - ära istunud ning neil on õigus ennetähtaegseks vabanemiseks.
Avalikule kirjale kirjutasid alla muuhulgas ka Moskva Helsingi grupi juht Ljudmila Aleksejeva ja Holokausti fondi president Alla Gerber.

Kremli endise põlualuse naasmine poliitikasse võib teravdada NATO-Venemaa suhteid
Moskva põlu all olnud riigiduuma liikme Dmitri Rogozoni võimalik nimetamine Venemaa esindajaks NATOs võib tekitada Läänes negatiivsest vastukaja ja teravdada suhteid Kremli ja Brüsseli vahel.
Rogozinil on rahvuslase maine ning tema võimalik nimetamine näitab Kremli rahulolematust NATO poliitikaga, kirjutab Kommersant.
Rogozini ametisse nimetamise avaldas hiljuti Reuters, kuid Venemaa presidendi pressiteenistus teatas, et vastav otsus pole allkirjastatud, kuigi riigiduuma saadiku kandidatuuri kaalutakse.
Ekspertide hinnangul hakkab Venemaa kõigepealt pidama NATO-ga teravaid läbirääkimisi Kosovo teemadel, vahendas Vedomosti. Julgeolekueksperdi Ivan Safrantšuki hinnangul määrab läbirääkimiste iseloom ka läbirääkija.
Venemaa juhtkonna rahulolematust alliansi poliitikaga kinnitab ka ekspert Fjodr Lukjanov, kuid tema märgib, et Venemaa suhted NATO-ga pole peamine küsimus, kuna kõik julgeolekuprobleemid arutatakse Venemaa-USA tasemel ja OSCE raames.

Hollandis paljastati "nõiutud" laste seksikaubandus
Hollandi politsei on lahti harutanud kuritegeliku skeemi, mille kohaselt rööviti asüülitaotlejatele mõeldud turvakeskustest Nigeeriast pärit lapsi ja sunniti neid Euroopa linnades seksiorjadena töötama.
Hollandis on arreteeritud vähemalt 19 inimest, USA-s ning Suurbritannias on kokku võetud vahi alla viis inimest, kirjutab BBC.
Inimkaubitsejad kasutasid laste mõjutamiseks Hollandi politsei väitel voodoo-maagiat, enne nende röövimist asüülitaotlejatele mõeldud turvakeskustest.
Enamus Hollandisse ja teistesse Euroopa riikidesse smugeldatud nigeerlastest olid alaealised tüdrukud. Hetkel ei ole Hollandi politseile teada, kui palju nigeerlasi jõudis kuritegelik jõuk oma tegevuse jooksul Euroopa linnadesse smugeldada.
Hollandi võimud uurivad hetkel 140 Nigeeria lapse varjupaikadest kadumist, mis said alguse 2006. aasta jaanuarist.
Politsei kinnitusel avastati mitmed röövitud lapsed töötamas prostituutidena Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias.

Spartaki fännid tapsid malemeistri ja salvestasid veretöö videole
Nädalavahetusel ründasid Venemaa jalgpalliklubi Spartak fännid vähemalt viit inimest ning esmalt huligaansuseks kvalifitseeritud kallaletungi alusel on praegu algatatud kriminaalmenetlus rahvusliku vaenu õhutamises.
Venemaa neonatside poolt korraldatud rünnakus hukkus Jakuutia päritolu 46-aastane malemeister Sergei Nikolajev, teatas RIA Novosti.
Miilits suutis vaid juhuse läbi kurjategijad tabada, kuna haiglasse pöördus kätte saadud noahaavaga üks 10. klassi õpilane.
Haiglasse kutsutud miilitsatöötajad leidsid poisi taskus verise torkeeseme ning samal päeval peeti kinni noorukid, kes salvestasid oma tapatöö mobiiltelefonidega.
Praegu on kinni peetud ligi 30 inimest ja nende korterite läbiotsimise käigus on leitud ekstremistlikku kirjandust.

Läti kamandas patustanud suursaadiku koju tagasi
Läti kutsus Eestis purjuspäi autot juhtinud suursaadiku Rihards Mucinsi ametist tagasi.
Rihards Mucinsi suhtes on algatatud distsiplinaarjuurdlus ja selle tõttu on mees ametist tagasi kutsutud, vahendab LETA Läti välisministeeriumi esindajat Ivars Lasist.
Suursaadiku töökohustused võtab üle saatkona esimene sekretär Inese Seglina.
Mucins ütles LETA-le, et tal on juhtunu pärast kahju, kuid hoolimata politseiraportist eitab ta purjuspäi rooli istumist.
Vahejuhtumit meenutades selgitas Mucins, et ta tegi vea, kui parkimisplatsilt valele poole välja keeras ja seega valesse sõidusuunda sattus. Mucins usub, et politseiraportis kirjas olev 2-promilline joove pole tõsi, sest teda kinni pidanud politseinik olevat talle teise arvu öelnud.

Prantsusmaa hakkab DNA abil immigrante testima
Parlamendis vastu võetud seadus näeb muu hulgas ette DNA-teste sisserändajatele.
Suurt poleemikat põhjustanud immigratsiooniseaduse säte võimaldab kiirendada avalduste läbivaatamist nende jaoks, kes tahavad ühineda oma juba Prantsusmaal elava perekonnaga. Test annab võimaluse tõestada, et tegemist on tõepoolest veresugulastega.
Just see klausel on aga põhjustanud nii Prantsusmaal kui ka välismaal vihaseid proteste. Laupäeval avaldasid mitmel pool üle riigi meelt tuhanded inimesed, kelle meelest on tegu pesuehtsa rassismi väljendusega.
Pole ka kindel, kas uus immigratsiooniseadus on üldse kooskõlas põhiseadusega. Nii tunnistab Prantsusmaa kellegi järeltulijana ka adopteeritud, mitte üksnes enda sigitatud lapsi. Pealekauba on kriitikute väitel mitmel pool Aafrikas perekonnal hoopis teine tähendus ning sinna kuulub ka teisi peale abikaasade veresugulaste.

Modest Kolerov vahetas küll ametit, kuid mitte teemat
Seni Kremlis Venemaa Balti-poliitikat juhtinud Modest Kolerov puutub sama küsimuste ringiga ka edaspidi kokku, asudes valitsusvälise ühenduse etteotsa.
"Tahaks Balti-teemaga rohkem tegelda... jah, ma arvan küll, et hakkan rohkem tegelema," vastas Kolerov eile pärast mõningast järelemõtlemist Eesti Päevalehe küsimusele, kas uus amet tähendab talle tihedamat läbikäimist Vene "kaasmaalastega" Eestis, Lätis ja Leedus.
Kolerov juhtis kuni üleeilseni Venemaa presidendi administratsiooni valitsust, mis vastutab regionaalsete ja kultuuriliste suhete eest välisriikidega. Sisuliselt on selle ametkonna ülesanne kaitsta Venemaa huvisid endistes Nõukogude liiduvabariikides.
Eesti jättis viisata
Kolerovi uueks ametiks on ühiskondlike organisatsioonide liidu Vaba Venemaa juhtimine. Ühendus loodi aastaid tagasi Vene "kaasmaalaste" aitamiseks endistes liiduvabariikides, eesmärgiga koondada nende jõude, kuid sisuliselt see tegutsenud pole. "Kolerovi-suguse aktiivse inimese sinnasuunamise eesmärk näib olevat rakendada liit aktiivselt tegevusse," ütles Moskva politoloog Andrei Rjabov.

Saksamaal veeretatakse terve kirik teise kohta
Kolimine Leipzigi lähedal asuvast Heuersdorfi külast viiakse ära 750 aasta vanune kirik, mis on ette jäänud pruunsöekaevandusele. Huviäratav on aga asjaolu, et 660-tonnine kivikirik toimetatakse 12 kilomeetri kaugusele tervikuna.
Hoone alla ja ümber paigaldati metallkonstruktsioon ning seejärel kergitas hüdrauliline tõstuk kogu ehitise 1,6 meetri kõrgusele, nii et selle alla saaks lükata ratastel sõiduki. Teekond uude asukohta Borna linnakeses kulgeb üle kahe jõe ja kahe raudtee ning peaks lõpule jõudma 31. oktoobril.
Kolm miljonit eurot maksva kolimise eest tasub ettevõte Mibrag, kellele kuulub Heuersdorfi külakese neelav kaevandus. Firma võitis hiljuti kümme aastat kestnud kohtulahingud selle üle, et saada õigust külakese kadumise hinnaga kaevandust laiendada. Mibrag peab nüüd ümber kolima ka 59 külaelanikku, kes olid veel kunagi 320 asukaga külla jäänud ega saanud lõpuks kohtus õigust oma kodudes edasi elada.

Kohus mõistis Lauri Vitsuti süüdi
Harju maakohus mõistis täna Lauri Vitsuti süüdi ametiseisundi kuritarvitamise teel suures ulatuses võõra vara riisumises ja karistas teda aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega.
Karistust ei pöörata täitmisele, kui Vitsut (41) ei pane kolme aasta jooksul toime uut kuritegu, teatas Harju maakohtu pressiesindaja.
Kohus mõistis Vitsutilt välja ka tsiviilhagi summas 1 448 303 krooni ja 60 senti pankrotis AS-i Epikart kasuks ja see kuulub tasumisele kolme aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Samuti tuleb Vitsutil tasuda riigi tuludesse 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest sundraha 5400 krooni, kohtukulud ja ekspertiisikulud.
Otsuse peale on võimalik edasi kaevata 15 päeva jooksul.
Põhja ringkonnaprokurör Stella Veber nõudis Vitsutile kaheaastast vangistust, millest reaalselt tuleks vanglas ära kanda viis kuud. Ülejäänud osa karistusest palus prokurör määrata tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Politsei otsib 15-aastast tüdrukut
Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakond palub abi ligi nädal aega kadunud olnud 15-aastase Anneli Samedova leidmisel.
Politsei pressiesindaja teatel on tüdruk kadunud alates 19. oktoobrist, kui ta ei läinud pärast kooli koju Kernu valda. Politsei teatel võib tütarlaps viibida Tallinnas või Vasalemma kandis.
Anneli on 165-sentimeetri pikkune, kõhna kehaehitusega ning mustaks värvitud juustega. Lahkudes kandis ta musta jopet, siniseid teksaseid või valgeid pükse ning rohelist õlakotti.
Politsei palub kõigil, kellel on Anneli võimaliku asukoha kohta informatsiooni, helistada telefonil 521 0684 või politsei üldnumbril 110.

Kiiruseületaja jäi kolme kilomeetri jooksul kaks korda politseile vahele
Tallinna-Tartu maanteel täna varahommikul autoga 197 km/h kihutanud mees jäi kolme kilomeetri jooksul kaks korda politseile vahele.
Lõuna Politseiprefektuuri pressiesindaja teatas, et täna varahommikul kella 4.55 ajal fikseeris Tartu liikluspolitsei patrull Tallinna-Tartu mnt 132. kilomeetril Tallinna suunas liikuva sõiduauto VW Golf kiiruseks 197km/h.
Autot juhtinud 1974. aastal sündinud Viljarile koostati kiiruseületamise eest väärteoprotokoll. Paraku ei osutunud üks protokoll mehele piisavaks hoiatuseks, sest umbes kolme kilomeetri pärast jäi ta kiiruseületamisega vahele Jõgeva politseipatrullile. Tema kiirus oli pressiesindaja teatel kahanenud 135 km/h.
Nüüd võib Viljarit oodata karistusena rahatrahv kuni 12 000 krooni või arest ning juhtimisõiguse peatamine kuni kuueks kuuks.

Neandertallase saatus ikka veel mõistatus
Kas neandertallased olid nüüdisinimese otsesed eelkäijad, kes evolutsiooni käigus välja surid? See on üks inimese evolutsiooni põnevamaid küsimusi, millele on ka kaks võimalikku vastust. Kuid kumb on õige, pole teada siiani. Hiljuti ilmus kaks põhjalikku uurimust, milles kirjeldati neandertallase fossiilsest luust saadud rakutuuma DNA järjestust. Mõlemad uurimused pretendeerivad sellele küsimusele vastama, kuid vastused on väga erinevad. California ülikooli teadlased Jeffrey D. Wall ja Sung K. Kim analüüsisid nende uurimuste tulemusi uuesti ja jõudsid järeldusele, et asi jääb ebaselgeks. Nad oletavad, et ühe uuringu tulemusi on kallutanud järjestamise vead ning ka neandertallase DNA saastumine nüüdisinimese omaga. Nõnda tuleb inimese evolutsiooni puudutavatesse uuringutesse suhtuda äärmise ettevaatusega. Isegi eelretsenseeritavad ajakirjad ei suuda vigu vältida.

Kunst.ee tegeleb piirinähtustega
Vahel viib piire kompav kunst teadusele lähemale, kui võiks arvata.
Värskes kunstialmanahhis on Andri Ksenofontovi põhjalik käsitlus Siim-Tanel Annuse kunstnikuteest ning intervjuu kunstnikuga. Harry Liivrand visandab Eesti teksa-ajalugu ja Heie Treier analüüsib Kasseli "Documenta 12" tendentse.
Saab ikka ja jälle järeldada, et kõige olulisemad ja põnevamad asjad juhtuvad eri valdkondade piiril.

Toiduteadus otsib veel oma tõde
Viimase poole sajandiga on toiduteadus küll edenenud, kuid selle nõuannete range järgmine võib olla eksitav. Imetoitu pole leitud ning kehtib ikka vana soovitus: sööge vähem ja liikuge rohkem.
Kes püüab populaarsetest kirjatükkidest saada vihjeid, kuidas tervislikumalt toituda, see võib peagi hätta jääda. Toitumise soovitused kõiguvad ühest äärmusest teise ja lisaks veel muutuvad üsna märgatavalt. Kord soovitatakse rasva üldse mitte süüa, kord jälle mitte tarvitada süsivesikuid või siis pidada valkudega piiri. Siis jälle tullakse lagedale mõne uut laadi dieediga, mis pidavat kehakaalu õigetes piirides hoidma. Veinist ei maksa kõneldagi. Küll soovitatakse seda juua pidevalt ja mõõdukalt, seejärel aga hoiatatakse sedamoodi tekkida võiva sõltuvuse eest.
Ajakiri Scientific American pühendas peaaegu kogu oma septembrinumbri toitumisele. Selles kirjutab ka New Yorgi ülikooli toitumisprofessor Marion Nestle, nõustudes, et toitumisnõuanded tunduvad mähkuvat teaduslike argumentide segapudrusse, toiduainetööstuse huvidesse ja valitsuste regulatsioonidesse. "Siiski ei saa toitumise põhiprintsiipidega vaielda: sööge vähem, liikuge rohkem, sööge puu- ja juurvilju ning täisteravilju ning vältige liigseid koguseid rämpstoitu," kirjutab ta. Tunduvad lihtsad soovitused, kuid kuidas neist kinni pidada mitte ainult nädalakese, vaid ka aastate vältel?

Rahvusraamatukogu pakub vanemate teoste digitaalkoopiaid
Digitaalkoopia saab teha nendest raamatutest, mille suhtes autorikaitse enam ei kehti.
Esmakordselt Eestis on rahvusraamatukogust võimalik tellida vanemate ja rariteetsemate teoste digitaalkoopiaid. Raamatukogu teeb PDF-formaadis
e-raamatu teosest, mille suhtes autorikaitse enam ei kehti. Seega võivad lugejad e-raamatu tellida teostest, mis on avaldatud ning mille autor on surnud enne 1937. aastat.
100 krooni pluss lehekülg
"Praeguseks on tekkinud huviliste ring, kes teenust kasutavad, ning hetkeseisuga oleme digiteerinud ligikaudu 50 raamatut," teatas rahvusraamatukogu turundusspetsialist Rita Enna. Tema sõnul saab raamatu kätte seitse päeva pärast tellimist, sest digiteerimine ja tekstituvastus nõuavad aega. Teenust on võimalik tellida e-kataloogist ESTER viitega "telli digitaalkoopia" märgistatud trükistest või konsultandi vahendusel.

Rocca al Mares ehitatakse jalakäijatele promenaadi
Rocca al Mare kaldapromenaadi rajamist alustati juba sel sügisel. Kunagi peaks see 1,2 -kilomeetrine promenaadilõik olema osa pikemast, kolmekilomeetrisest kergliiklusteest, mis ühendab Kakumäed Stroomi ranna puhkealaga.
Hetkel käivad tööd Rocca al Mare 1,2 kilomeetri pikkuse kaldapromenaadi rajamiseks, mida teostab AS Talter. Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on leping sõlmitud üleminevana järgmisesse aastasse. "See tähendab, et kui sel sügisel ei luba ilmad enam väljas tööd teha, jätkatakse järgmisel kevadel samast kohast, kus töö pooleli jäi," lisas Boroditš.
Promenaad algab Rocca al Mare kooli kõrvalt Vabaõhumuuseumi teelt, kulgeb kallakut mööda alla mererannale ja sealt paralleelselt rannajoonega kuni Paldiski mnt 94a kinnistuni, kus ta pöördub rannajoonega risti ja suubub Paldiski maanteele.

Tallinn tahab koolitoidule riigilt rohkem raha
Tallinna linnavalitsus otsustas, et kavatseb teha valitsusele ettepaneku suurendada riigi osalust koolitoidu maksumuse katmisel 14 kroonini ühe toidukorra kohta, seni on riigil olnud plaan tõsta see 12 kroonile.
Abilinnapea Kaia Jäppinen ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et riigil on kavas suurendada osalust õpilaste koolitoidu maksumuses seniselt kümnelt kroonilt 12 kroonile, kuid see ei ole piisav, et tagada õpilastele tervislik toit.
Praegu on Tallinnas õpilase ühe toidukorra maksumus 14 krooni, millest kümme krooni tasub riik ja neli krooni linn. 1. novembrist tõstab Tallinn õpilase toidukorra maksumuse 18 kroonile.
Kokku 18-kroonine koolitoidu maksumus on ette nähtud ka linna tuleva aasta eelarve projektis.

Linnavalitsus soovib vajalikele töötajatele üürikortereid ehitada
Eelnõu kohaselt ehitatakse linna toimimise tagamiseks vajalikele töötajatele üürikorterid.
Linnavalitsus võttis eilsel istungil vastu eelnõu, mille kohaselt soovitakse ehitada linna toimimise tagamiseks vajalikele töötajatele üürikorterid.
Abilinnapea Eha Võrk selgitas, et korteri taotlemiseks on õigus isikul, kes töötab linnale olulistes asutustes ehk siis nendes asutustes, mis tegelevad linnale pandud ülesannete täitmisega ning on kaetud riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvega.
"Paraku on paljude nende valdavalt riigi või linna eelarvest palka saavate töötajate palgatase keskmisest madalam ning seetõttu on neil keeruline oma eluasemeküsimust omal jõul lahendada," põhjendas Võrk vajadust sellise elamuprogrammi järele. Mis alustel hakatakse kortereid üürile andma, ei ole veel teada, kuid abilinnapea kinnitusel hakkab süsteem kindlasti olema läbipaistev.

Kiilis avati eile üks Eesti moodsamaid lasteaedu
Eile avati pidulikult vast valminud Kiili lasteaed, mille kaheksa rühma mahutab 188 last. Ligikaudu 65 miljonit krooni maksma läinud hoone on Kiili vallalehe väitel üks nüüdisaegsemaid ja uuenduslikumaid lasteaedu Eestis.
Näiteks on esimest korda lasteaeda kavandatud õpetus, kuidas saada elus hästi hakkama - tööõpetuse õpetaja käe all õpitakse tegema töid ehtsas lasteköögis, tööõpetusruumis ja talveaias. Lisaks avaratele ja valgusküllastele rühmaruumidele on majas veel bassein, kunsti- ja draamastuudio, muusika- ja spordisaal jm. Basseinis hakatakse korraldama laste ujumise algkoolitust.
3100 ruutmeetrise netopinnaga hoones asub lisaks lasteaiaruumidele ka pagaritöökoda, mis hakkab varustama nii lasteaeda kui ka lähedal asuvat Kiili gümnaasiumi. Hoonet ümbritseb ligi 1,4 -hektariline hooviala mitmete mänguväljakute, liivakastide, kelgumäe ja palliväljakuga.

Kontsert kogub raha vabadussambale
Sihtasutus Vabaduse Monument ja Eesti Kontsert kutsuvad kõiki homme, 26. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimuvale vabadussamba toetuskontserdile. Kell 16 algaval kontserdil esineb kaitseväe orkester kavaga "Promenaadikontsert" dirigent Peeter Saani juhatusel. Kontsert on tasuta.

Soomlastelt rööviti kümneid tuhandeid
Kolm meest ründasid eile öösel kella 00.30 ajal Kanuti aia haljasala lähistel kahte Soome kodanikku, röövides neilt kokku 69 000 krooni ulatuses isiklikku vara. Vägivallaga ähvardades võeti 37-aastaselt Karilt ära käekell ning 39-aastaselt Mikkolt ehted, käekell, prillid ning sularaha.

Jüri Kuuskemaa saab raemedali
Linnavalitsus otsustas eilsel istungil tunnustada kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa teeneid Tallinna linna ees raemedaliga. Jüri Kuuskemaa on tunnustatud kunstiajaloolane ning muinsuskaitsja. Ta on kolmanda põlve põlistallinlane, kes on pühendunud eeskätt Tallinna vanalinna ja Kadrioru uurimisele ning populariseerimisele kirjutiste, raadio- ja TV-saadete vahendusel.
Medali saab sünnipäeval
Jüri Kuuskemaa on osalenud pikka aega muinsuskaitseliikumises ning Tallinna vanalinna päevade korralduskomitees. Ta on Eesti muinsuskaitse seltsi asutamisest alates juhatuse liige. Linnapea Edgar Savisaar annab raemedali üle Jüri Kuuskemaale tema sünnipäeval 25. oktoobril.

Erakoolid nõuavad linnalt neile mõeldud toetuste väljamaksmist
Erakoolid soovivad, et nende õpilasi toetataks võrdselt munitsipaalkooli õppijatega.
Rocca al Mare ja Audentese erakool nõuavad linnalt riigi poolt ette nähtud investeeringutoetuse maksmist ning koolilõuna katmist võrdselt munitsipaalkoolidega.
Tallinn keeldub juba kolmandat aastat maksmast erakoolidele investeeringutoetust, mis on osa õpilaste pearahast. Samas saab linn riigilt pearaha kõigi haridust omandavate laste pealt - nimekirja kuuluvad ka erakoolid, kellele omavalitsused peavad riigitoetuse edastama.
Rocca al Mare kooli direktori Rein Rebase sõnul pole kool seitsme tegutsemisaasta jooksul veel majanduslikult nulli saanud, sellest hoolimata muretseb asutus oma investeeringuteks vajamineva raha ise.
Toetuste maksmise puhul on aga tegemist linna elanike võrdse kohtlemisega. "Raha ei taha mitte kool, vaid õpilaste vanemad, kes nõuavad, et Tallinna linn kohtleks oma kodanikke ja maksumaksjaid võrdselt. Tallinn ei jäta ju ka tulumaksu erasektorilt võtmata - kõiki kodanikke koheldakse ühtemoodi. Miks siis mitte õpilasi?" rääkis Rebane.

Hiina majandus tõuseb maailma kolmandaks
11,5 protsendilise majanduskasvuga Hiina möödub lähinädalatel Saksamaast ning võtab USA ja Jaapani järel sisse kolmanda koha.
Vaatamata septembrikuu 6,2 protsendilisele inflatsioonile kasvab Hiina majandus jõudsalt ning 2,7 triljoni dollari suuruse sisemajanduse koguproduktiga möödub riik Spiegeli teatel lähinädalatel Saksamaast, kelle iga-aastane SKP on hinnanguliselt 2,9 triljonit dollarit. Jaapani majanduse SKP oli 2006. aastal 4,22 triljonit, esikohal USA majanduse kogutoodang küündis 13 triljoni dollarini.
Hiina napsab peagi Saksamaalt teise olulise tiitli, Saksamaa Kaubandus- ja Tööstuskoja teatel võtab miljardiriik sisse maailma suurima eksportööri koha. Hiina peamised ekspordiartiklid on masinad, tööstuskaubad, mineraalid ja raud. 2006. aastal ulatus ekspordi maht 963 miljardi dollarini, kõige enam ekspordib Hiina oma kaupu USAsse.

Maailma suurim lennuk A380 tegi esimese kommertslennu
Reisilennuk Airbus A380 tegi esimese kommertslennu ja maandus pärast seitsmetunnist lendu Sydneys.
Lennuk tõusis täna õhku küll õigeaegselt, kuid lendu on tehniliste probleemide tõttu kaks aastat edasi lükatud, vahendab BBC.
Pileteid sai Singapuri-Sydney liini lennule osta Internetis heategevuslikul oksjonil. Regulaarlende asub lennuk tegema 28. oktoobrist.
Singapuri lennukompaniile kuuluval hiidlennukil on ruumi kuni 850 reisijale, kuid viis Sydneysse 450 inimest. Tänane lend lõpetas ligi neli kümnendit kestnud Boeing 747 valitsemise suurima lennukina.
Reisijate sõnul on lennuk uskumatult suur - vähe sellest, et sel on kaks turistiklassi läbi kahe korruse, on lennuki tiibki suurem kui harilik lennuk.

Lukoil: meie töötajad ei ole kunagi kavatsenud kliente petta
Tarbijakaitseamet teostas korralist järelevalvet ning tuvastas, et Lukoil Eesti AS-le kuuluvatest kütusetankuritest viis ei vastanud nõuetele, väljastades klientidele ettenähtust vähem kütust.
Lukoil Eesti AS juhatuse liige Jevgeni Bolšakov, vabandab kõikide Lukoili klientide ees, selgitades siiski, et kõigi 36 Lukoil Eesti AS-i kütusetankla tankurite taatlemist teostavad akrediteeritud taatlusfirmad.
"Kontrollireidi käigus kontrollitud tankurid olid taadeldud ja plommitud mõõtekeskus METREX-i poolt. Meie töötajatel ei ole võimalik tankureid ümber häälestada," sõnas Jevgeni Bolšakov, lisades, et Lukoil Eesti töötajatel kunagi olnud kavatsust oma kliente petta.
Kõiki Lukoili tanklate tankureid kontrollitakse Bolšakov sõnul minimaalselt 1 kord aastas taatlemisfirmade poolt. Tarbijakaitse poolt kontrollitud tankureid oli Bolšakov kinnitusel lisaks korralisele taatlemisele veel taadeldud erandkorras käesoleva aasta kevadel.

easyJet ostab lennufirma GB Airways
Euroopa odavlennufirma easyJet ostab Bland Groupilt lennufirma GB Airways, tehingu hind on 103,5 miljonit naela ehk 2,3 miljardit krooni.
GB Airways on peamiselt Londoni Gatwicki lennujaamast lendav firma, mille sihtpunktid on Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Firma lendab kokku 31 lennujaama 39 erineval liinil ja omab 15 Airbusi lennukit. GB Airways teeb frantsiisilepingu alusel koostööd ka British Airwaysiga, teatas easyJet.
easyJet suurendab GB Airwaysi ostuga Gatwicki lennujaama ehk easyJeti suurima baaslennujaama kaudu pakutavate sihtpunktide arvu. Tehingu järgselt on easyJetil 24 protsenti Gatwicki lennukikohtadest ning lennufirma teenindab Gatwicki lennujaama kaudu igal aastal 8 miljonit reisijat 62 liinil.
"Tehning toob kasu nii easyJeti kui ka GB Airwaysi klientidele, kuna neile muutub kättesaadavaks laiem valik sihtpunkte easyJeti taskukohaste hindadega. Samuti võidavad easyJeti aktsionärid. Ootame, et ost avaldab positiivset mõju juba käesoleval majandusaastal. Tulevikus on plaanis viia GB Airwaysi tegevuste kulubaas ja tegutsemismarginaalid easyJeti tänastele tasemetele. Ootame sünergiat nii kulude kui ka müügitulude osas, kuna laiendame oma tegevust Gatwickis," sõnas easyJeti tegevjuht Andy Harrison.

Liisingfirmade portfell kasvas viiendiku
Liisingühingute koguportfell oli septembris 34 miljardit krooni, kasvades aastaga 18%.
Liisingfirmade uusmüük* oli septembris 1,35 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta septembriga on müük vähenenud 36 miljoni krooni võrra ehk kolm protsenti, selgub Eesti Panga täna avaldatud statistikast.
Liisingfirmade koondportfellist moodustasid kapitalirent 16,96 miljardit krooni (49,9%), kasutusrent 13,16 miljardit krooni (38,7%), teenusliising 965 miljonit krooni (2,8%), kinnisvara järelmaksuga müük 887 miljonit krooni (2,6%) ja muu järelmaksuga müük 1,43 miljardit krooni (4,2%).
Olulisemad liisitud varad on sõiduautod ja muud väikesõidukid, mida on kokku liisitud 13,5 miljardi krooni (39,9% koondportfellist) eest. Masinaid ja seadmeid on liisitud 8,6 miljardi krooni (25,3%), kommertssõidukeid 7 miljardi krooni (20,7%) ja kinnisvara 2 miljardi krooni (6,1%) eest.

Statoil: üldistusi teha on eksitav
Tarbijakaitseameti kontrollmõõtmise järel suurimaks klientide petjaks jäänud Statoil teatas, et kontrollitud kolme teenindusjaama tulemuste järgi üldistusi teha on eksitav.
Statoili jaemüügijuhi Indrek Nõlvaku sõnul taatleb akrediteeritud mõõtekeskus METREX kõigi 51 ettevõtte bensiinijaama enam kui 800 kütusetankurit vähemalt 1 kord aastas, et tagada seadmete mõõtetäpsus.
"Mul on äärmiselt kahju ning ma vabandan Statoili klientide ees, kui kahe bensiinijaama seadmete mõõtetäpsus ei olnud piisav. Korrapärase tankurite hoolduse käigus korraldatakse ka kontrollmõõtmised ning vead likvideeritakse alati koheselt," ütles Nõlvak.
"Statoilis kontrolliti 3 teenindusjaamas 10 tankurit ning üldist järeldust sellest kogu ettevõtte kohta teha on eksitav. Üle kogu Eesti erinevate firmade bensiinijaamades läbiviidud 149 kontrollist pooled on tuvastanud lubatust suurema mõõtevea, kuid see on bensiinijaamade osas üldine näitaja ega peegelda kuidagi olukorda AS-i Eesti Statoil 51 bensiinijaama osas," lisas Nõlvak.

SEB ja Hansapanga reklaamiagentuuridel on ühed omanikud
SEB uue reklaamiagentuuri AGE McCanni taga on äriregistri järgi ka suure osa Hansapanga turundusega tegeleva Division McCann-Ericksoni omanikud.
AGE McCanni kaubamärki kasutab ettevõte OÜ AGE Reklaam, mille omanikud on Rain Pikand ja OÜ Nõupadi, mis omakorda kuulub Urmas Lilleorule. Samad mehed on koos Andrus Lemberi ja Tõnu Sikuga ka AS Division McCann-Ericksoni taga, kirjutab aripaev.ee.
Märkimisväärne on veel seegi, et nii Pikand kui Lilleorg ei ole vaid passiivsed omanikud, vaid tegelevad Divisionis aktiivselt projektidega. Anonüümseks jääda soovinud reklaamiasjatundja sõnul on Divisioni know-how ilmselgelt abiks ka AGEs.
Eile teatas SEB, et hakkab novembrist tegema koostööd reklaamiagentuuriga AGE McCann.

Tallinna Sadam võib hiinlastelt rahasüsti saada
Hiina üks suurimaid sadamaid Ningbos plaanib konteinervedude operaatorina investeerida Tallinna Sadama sadamatesse.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljurandi sõnul hakkab kolm aastat tehtud koostöö Ningbo sadamaga tulemust andma. "Tallinna Sadama jaoks on oluline omada tugevat strateegilist partnerit, kes mõjutab suuri konteinerkaubavooge ja pakub seeläbi häid kasvuvõimalusi paljudele meie logistika- ja transpordiettevõtetele," ütles Kaljurand.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel arutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi juhitud delegatsioon eile Hiinas Ningbos võimalikku transpordi- ja logistikaalast koostööd.
"Tallinna Sadam, Eesti Raudtee ja teised meie transiidiettevõtted peavad olema valmis julgeteks investeeringuteks, et mitte kaotada konkurentsis teistele Balti mere sadamatele," sõnas Parts kohtumise järgselt.

Tarbijakaitseamet: kliente petavad enim Statoil ja Lukoil
Tarbijakaitseamet teatas pärast kütusetankurite kontrollmõõtmisi, et kütusemüüjad petavad endiselt kliente ning suurimateks patustajateks on Statoil ja Lukoil.
Kokku kontrolliti 42 kütusetankurit, millest 18 hälve oli lubatust suurem. 17 kütusetankuri väljastatud kütusekogus oli lubatust väiksem ja ühel tankuril suurem.
Tarbijakaitseameti teatel olid sedapuhku suurimad rikkujad Statoil, kus kontrollitud 10-st tankurist ei vastanud nõuetele 6 ning Lukoil, kus 7-st tankurist ei vastanud nõuetele 5 tankurit.
Täpselt tankuri lugemile vastava koguse väljastasid üksnes 2 tankurit: üks Sevenoil EST OÜ Mäo ja teine Õlitäht OÜ Paide tanklas.
Nõuetele mittevastavad tankurid väljastasid 10 liitri kütuse kohta umbes 60-200 ml vähem kütust. Näiteks kütusehinna 13.50 juures saab tarbija iga 10 liitri tangitud kütuse pealt petta ca 1-2 krooniga. Kui tangitakse rohkem kütust, suureneb ka tühjamakstud summa, mille arvelt suureneb vastavalt kütusemüüjate kasum.

Nordea Eesti hoiuseportfell kasvas aastaga 81%
Põhjamaade suurimasse finantskontserni kuuluva Nordea Eesti kasum oli 2007. aasta kolmanda kvartali lõpus 240 miljonit krooni, mis on 49% enam kui mullu samal perioodil.
Kolmandas kvartalis jätkus Nordea ärimahtude kasv, enim suurenesid hoiuste ning äriklientide laenumahud. Aastaga kasvas varade maht 54%, ulatudes septembrikuu lõpuks 30,3 miljardi kroonini, teatas Nordea pank.
Nordea laenu- ja liisinguportfelli maht oli septembrikuu lõpuks 27,2 miljardit krooni, mis tähendab eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 57%-list tõusu. Jätkuvalt kiiret kasvu näitas ettevõtete laenude portfell, suurenedes mullusega võrreldes 69% ning ulatudes 16,9 miljardi kroonini. Samal ajal suurenesid laenud eraisikutele varasemast aeglasemas tempos, ulatudes 10,8 miljardi kroonini, mis on 55% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Hoiuseportfelli maht kasvas eelmise aasta üheksa kuuga võrreldes 81% ning ulatus 9,4 miljardi kroonini.

Stabiliseerimisreservi turuväärtus on üle kuue miljardi krooni
Septembri lõpu seisuga on Eesti stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 6,231 miljardit ja turuväärtuses 6,296 miljardit krooni.
Reservi turuväärtus on rahandusministeeriumi andmetel võrreldes eelmise kvartaliga kasvanud 151,5 miljoni krooni võrra ehk 2,5 protsenti.
Aastaga on reserv turuväärtuses suurenenud 405,4 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 6,9 protsenti.
Reservi laekus kolmandas kvartalis 45,7 miljonit krooni.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal ja selle eesmärgiks on üldmajanduslike riskide vähendamine ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamine. Samuti saab reservi vahendeid kasutada sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.
Reservi vahendid on investeeritud väga madala krediidiriskiga valitsuste ja krediidiasutuste võlakirjadesse.

Kvoodiäri kokkukuivamine kahandas Eesti Energia tulu miljardi krooni võrra
Kontserni puhaskasum oli 129 miljonit krooni
Eesti Energia 2007/08. majandusaasta esimese poolaasta müügitulu oli ligi neli miljardit krooni, võrreldes eelmise aastaga jäi saamata üle miljardi krooni tulu heitmekaubandusest.
Eesti Energia kodumaine elektrimüük kasvas seevastu võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6%, moodustades 3 010 GWh (gigavatt-tundi). Esimesel poolaastal eksporditi Soome 656 GWh elektrienergiat. Müük Lätti kasvas kolm korda, olles kokku 851 GWh, teatas kontsern.
Soojusenergia müük vähenes eelmise majandusaasta esimese poolaastaga võrreldes 69 GWh võrra ning moodustas septembri lõpuks 370 GWh.
"Esimese poolaasta positiivseid majandustulemusi toetasid kasvav kodumaine elektrimüük ning suurenenud eksport Soome," rääkis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
Kaasik lisas, et selle majandusaasta teisel poolaastal on ette näha majandustulemuste paranemist ning CO2 kvootide tulusid ja kulusid arvestamata on majandusaasta lõpuks oodata mullusest paremat tulemust.

Vähesed ettevõtted saavad hakkama arvutita
Sajast kümne ja enama hõivatuga ettevõttest kasutab oma töös arvutit 94.
Statistikaameti andmetel oli 99%-l arvutit töös kasutaval firmal ka internetiühendus. Ettevõtted vajasid internetti enim panga- ja finantsteenuste kasutamiseks.
Levinuim internetiühenduse liik oli ADSL- ja SDSL-püsiühendus, mida kasutas seitse ettevõtet kümnest. Muid püsiühenduse liike - kaabel-TV, liisitud liinid jne - kasutas kaks ettevõtet kümnest. Teisi internetiühenduse liike - sissehelistamine, ISDN, mobiilne ühendus - kasutati vähem ja kombineeritult püsiühendusega.
Avaliku sektori veebisaitidel pakutavat ja saitide tehnilisi lahendusi arendatakse statistikaameti uuringu järgi pidevalt. Ettevõtted kasutasid avaliku sektori pakutavaid e-suhtluse võimalusi aktiivselt. Avaliku sektori veebikülgedelt sai infot kaheksa ettevõtet kümnest, enamik neist laadis sealt alla ka blankette. Blankette tagastas interneti kaudu kuus ettevõtet kümnest.

Uus Maa soovitab osta hättasattunud arendusprojekte
Uus Maa soovitab oma värskes kinnisvaraturu ülevaates osta hättasattunud arendusprojekte.
Investoritel on Uus Maa hinnangul praegu kolm alternatiivi: kas paigutada raha ennast tõestanud kinnisvarafondidesse, osta oma investeerimisobjektide juhtimiseks sisse oskusteavet ja projektijuhtimisteenust või osta soodsa hinnaga üles hättasattunud arendusprojekte, kirjutab Äripäev.
Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevdirektor Andres Hall ütles, et võitjaid on igasugusel turul, ka langeval turul. Praegu on kinnisvaraturul hulk selliseid arendajaid, kes on oma plaanid üles ehitanud kasvule, ostnud tipust, võimendanud maksimaalselt kalli ja lühikese ajaga üles, ja kui oodatud kasvu pole toimunud, tekib turule pakkumisi, mis on vaja kindlasti realiseerida.

Kinnisvaraarendaja kasvatas Hansapanga laenukahju
Hansapanga suurenenud laenukahjum kolmandas kvartalis tuli ühest Tallinna kesklinna kinnisvaraarendusprojektist, ütles Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke.
Üks ühekordne juhtum Baltimaades põhjustas Swedbankile Balti riikides suuremad laenukahjumid kui neljas eelnenud kvartalis. Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke selgitas Rootsi uudisteagentuurile Direkt, et Hansapanga laenukahjum tuli ühest Tallinna kesklinna kinnisvaraarendusprojektist, kirjutab aripaev.ee.
Pangajuht võttis Swedbanki tegevuse selles sektoris kokku järgmiselt: "16 protsenti Balti riikide laenuportfellist on kinnisvarafirmad."
Hinnanguline laenukahju oli kolmandas kvartalis 119 miljonit krooni.

Vaesemad pered saavad veidi rohkem tarbida
Toidule ja eluasemele kulutab madalama sissetulekuga pere üle poole tuludest.
Uuringu tulemuste järgi kulutab kõige vaesem leibkond vältimatutele kuludele ehk toidule ja eluasemele üle poole oma sissetulekutest, samal ajal kui jõukamate puhul on summa 30%.
Vältimatute kulude osakaal on aasta-aastalt langenud, see tähendab, et vaesematel inimestel on üha enam võimalusi kulutada teistele kaupadele ja teenustele.
"Võrreldes 2005. aastaga on madalaima sissetulekugrupi tarbimiskulutused kasvanud kahe protsendi võrra enam kui kõrgemas sissetulekukvintiilis," tõdes statistikaameti analüütik Piia-Piret Eomois.
Jõukamad pered kulutavad uuringu tulemuste kohaselt märksa rohkem vabale ajale ja transpordile. Rahaliselt kulutasid madalaima tuluga pered näiteks rõivastele ja jalatsitele 468 krooni inimese kohta kuus vähem kui jõukaimad.

Kunda ja Sillamäe võistlevad reisisadama tiitli nimel Kotka liinil
Soome firma soovib avada liini kevadel, Kunda sadamal läheb ehitustöödega kiireks.
Soome firma Stella Company Group soovib järgmise aasta aprillist avada Kotka linna ja Virumaa sadama vahel reisijatele mõeldud laevaliini. Kaalukeeleks kahe Eesti sadama vahel võib saada aga Kundas senini sobiva ro-ro-tüüpi maabumiskai puudumine.
Kunda linnapea Allan Aroni sõnul ei ole ettevõte oma eelistusi veel öelnud, kuid viimasel kohtumisel soomlastega kinnitati, et Kunda püsib päevakorras.
Sillamäe eeliseks on turismilaevade jaoks olemasolev infra-struktuur, Kunda kasuks räägib aga ligi poole lühem marsruut.
Pole otsest huvi
AS-ile Kunda Nordic Tsement kuuluva Kunda sadama kai ehitustööd võivad võtta samuti ligi pool aastat aega. Samas puudub tsemenditehasel uuendustööde vastu otsene huvi, sest peaaegu kogu toodang müüakse Eestis. Linnapea Aroni kinnitusel oleks Kunda võimalus sadama ehitustöödele kaasaaitamises taotleda turismisarendustoetust.

Nitrofert kuulub Ukraina salapärasele miljardärile
Pärast paljusid salatsemisaastaid teatas Ukraina dollarimiljardär Dmitri Firtaš avalikult, et talle kuulub Eesti suurettevõte Nitrofert, vahendas Põhjarannik ajalehte Komsomolskaja Pravda.
Kohtla-Järvel tegutsev firma Nitrofert on Eesti suurim elektritarbija. Ettevõte toodab Venemaalt tarnitavast gaasist ja viiest protsendist Eesti elektrienergiast mineraalväetisi. Firma juhid räägivad avalikult ja uhkustundega sellest, mis kasu annab nende firma, kus töötab üle 450 inimese, sealhulgas sadakond insener-tehnilist töötajat.
Äriringkonnad ja ajakirjanikud üritasid mitu aastat tulemusteta aimata, kellele Nitrofert tegelikult kuulub. Firtaš tunnistas avalikult Nitroferdi oma rahvusvahelise kontserni Group DF tütarfirmaks.

Sarneti "Hinged" ripub maa ja taeva vahel
Homme kobarkinos esilinastuv noortefilm "Kuhu põgenevad hinged" üllatab peaosaliste Ragne Veensalu ja Lenna Kuurmaa täpsete ja tundlike osatäitmistega.
Aidi Vallik on ühes intervjuus öelnud, et Anni-lugusid sundis teda kirjutama koolis õpetatavate laste kirjandusvaenulikkus ja -vaegus. Ta olla siis küsinud, mis peab raamatus olema, et lapsed seda lugeda tahaksid. Ta sai teada - seksi ja pidu ja "värki" ja otsinguid peab olema, et oleks nagu elu. Seejärel kirjutas esimese Anni-loo, millest sai noorsoo hulgas hitt.
Paar aastat tagasi tehti sellest hitist Rakvere teatris lavastus, millest sai omakorda hitt. Nüüd valmis film "Kuhu põgenevad hinged". Kas ka sellest saab hitt?
Ilmar Raagi "Klassiga" võrdväärset menu Rainer Sarneti autorifilm tõenäoliselt nautida ei saa. Publikumenu kodukinos või festivaliedu - mine võta kinni, võib nii ja naa minna.

Cois Cladaigh koor toob kontserdisaali Iiri hingust
Eestisse saabub nädalavahetusel kontserte andma Cois Cladaigh koor, mis tegutseb alates aastast 1982 Iirimaal Galway linnas.
Ligikaudu 30 lauljast koosnev segakoor esitab peamiselt Euroopa 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse muusikat ning nüüdisaegset, enamasti Iirimaalt pärit koorimuusikat. Alates koori loomisest on Cois Cladaigh reisinud palju kodumaal ja teinud ka mitu välisreisi mujal Euroopas. Eestis esinevad nad kontsertidega esimest korda.
Ringreisil esitatav kava hõlmab iiri koorilaule, tavapäraseid saateta soolopalu, instrumentaalmuusikat ja palu koori mitmekesisest repertuaarist. Asutamisest alates on dirigent olnud Brendan O'Connor.
Cois Cladaigh on edukalt esinenud võistulaulmistel ja võitnud mitu tiitlit Corki koorifestivalil, mis on Iiri olulisim koorimuusikaüritus. Cois Cladaigh võõrustas hiljutisel Iiri ringreisil ka Eesti filharmoonia kammerkoori.

Raimonds Pauls: poliitika mind enam eriti ei huvita
Laupäeval saab Nõmme Jazzil kuulata Raimond Paulsi koostatud kava, kus kõlavad koorile ja džässitriole seatud Bachi fuugad ning maestro estraadilooming.
Millal te viimati Eestis käisite?
Oh, see oli ammu, vist üle kümne aasta tagasi. Mäletan, et käisin teie saartel, kohutusin isegi Jaškaga (Jaak Joala - A. J.).
Kellest Eesti estraadimuusikutest on teil parimad mälestused?
Olen sellest põlvkonnast, kes tegi koostööd Peeter Sauli ja Rostislav Merkulovi orkestritega. Head mälestused on Heli Läätsest, Kalmer Tennosaarest, Eri Klasist, kellega kohtusime nii Riias, Tallinnas kui ka Moskvas. Hiljem tuli muidugi Jaak Joala. Uuema muusika kohta on infot vähe ja ega see rokkmuusika pole mind kunagi huvitanud.
Kas omal ajal olite kursis ka uuema lääne muusikaga?
Eks kuulasime nagu teiegi lääne raadiojaamu ja lindistasime. Heliplaate ostsime meremeestelt, muidugi hirmkalli raha eest.

Viis Vene tipplavastust jõuab Eesti lavadele
Juba kolmandat aastat jõuab ülevenemaaline teatrifestival Kuldne Mask ka Eestisse.
Festivali Eesti koordinaator Svetlana Jantšek rõhutab, et korraldajad soovisid Eestisse kutsuda lavastusi, mis esindaks võimalikult erinevat ja head Vene teatrit. Seekord tullakse viie lavastusega, mis etenduvad Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Kohtla-Järvel.
Festival avatakse laupäeval Viljandi Ugala teatris J. Vahtangovi nimelise riikliku akadeemilise teatri etendusega "Padaemand". Legendaarse Pjotr Fomenko lavastatud "Padaemand" esindab klassikalist realistlikku Vene teatrit, kus meisterlikud näitlejatööd tõestavad selle teatrilaadi elujõudu ka tänapäeval.
Norra ja Taani ning Peterburi nukuteatri Hulkuv Koerake ühisprojekt Hans Christian Anderseni "Inetu pardipoeg" on esimene nukuteatri lavastus, mille Kuldne Mask Eestisse toob.

Laura Kallasvee avab fotonäituse enam kui kümne DJ abiga
Sel reedel avab fotograaf Laura Kallasvee klubis UpUp oma fotonäituse "Käsitöö" suure peoga, kus muusikat mängib üle tosina DJ.
"See on portreeseeria minu hetke lemmikmodellidest. Eesmärgiks oli teha midagi intensiivset ja äkilist. Igal pildil toimub väike mäss. Aga ahistav detail ei kõiguta piltidel ilutsevaid superkangelastest kaunitare. Fotod valmisid tegelikult juba kevadeks, nüüd aga leidsin täpselt sobiva koha, kus töid eksponeerida," iseloomustas Laura Kallasvee näitust.
Näituse avapeol klubi UpUpi kahel korrusel astub reede õhtul ja öösel DJ-pulti üle tosina plaadikeerutaja: Siim Nestor, Raul Saaremets, L.Eazy, Madis Nestor, Heivi Saaremets, Andrevski, Heidy Purga, Rain Tolk, Villu Kraan, Sten Sheripov, Tritse, Erkki Tero, Tarrvi Laamann ja üllatuskülalised.
Peo teemaks ja riidekoodiks on "valge & must" ning klubi uksed on külalistele avatud kella 23.00st.

Õppelaenu kulutatakse praktilistele asjadele
See, et kõik tudengid õppelaenu kohemaid maha pidutsevad, on linnalegend.
Näiteks ostis üks tudeng õppelaenu eest jalgratta. Hea mööda Tartut loengust loengusse vändata. Paraku polnud tal seda rõõmu kauaks. Kahe nädala pärast oli koodlukuga trepikojas korteri ukse ette trepikäsipuu külge aheldatud kaherattaline sõiduk kadunud kui tina tuhka. "See sai olla ainult oma maja inimene. Mul on neid nüüd nii imelik koridoris vaadata," kommenteerib ta tagantjärele.
Kui arvele laekub kahega algav viiekohaline summa, on vist raske rahulikuks jääda. Aga elu, õpingud ja pikk talv ning omal ajal pärast nädalast pidu aasta otsa makarone söönud vanem vend teevad oma korrektuurid.
Kardinad ja madrats
"Sülearvuteid ostetakse," ütleb esimese kursuse filosoof Robert esimese hooga. Pärast järelemõtlemist meenub talle, et ühiselamu toanaaber soetas ka kardinad ning madratsi.

Kosmikute ja Viikate ühistuur
Eesti Kosmikud ja soomlaste Viikate lähevad Eestisse ja Soome ühisele lööklaulude ringreisile.
Kosmikud pakuvad sealjuures fännidele ainulaadse võimaluse osaleda kontserdikava koostamisel, selleks tuleb minna Delfisse bändi lemmikloo poolt hääletama.
Kontserdid toimuvad täna Tartus, homme Tallinnas ja laupäeval Järvakandis. Uksed avatakse Tallinnas ja Tartus kell 22, Järvakandis kell 19. Piletid maksavad 100-125 krooni.
Soomes esineb bänd 2. novembril Jyväskyläs Lutakkos ja 3. novembril Oulus Teatrias.

Internet: 
Internet:  - kunagi oli rootslastel Abba. Siis emigreerus Aafrikast Rootsi hambaarst Dr Alban ja hakkas laulma. Mingi aja pärast võttis üks hevimees nimeks E-Type ja sai diskotäheks. Siis panid viis noormeest end ühtemoodi riidesse ja sündis The Hives. Aga mis rootslastel veel varuks on?

Suzuki pakkus Aavale põhisõitja kohta
Eesti parim rallipaar Urmo Aava/Kuldar Sikk on saanud järgmiseks hooajaks konkreetse pakkumise liituda Suzuki WRC tehasemeeskonnaga, Aavale pakutakse teise sõitja kohta ning osalemist kuni kümnel maailmameistrivõistluste etapil.
37 kiiruskatsevõitu juunioride sarjas ning kolm MM-punkti Mitsubishi WRC-l on tõstnud märgatavalt Urmo Aava aktsiaid rallisõitjate turul, kirjutab ETV Sport.
Urmo Aavale pakutakse Suzuki WRC tehasemeeskonnas järgmiseks aastaks teise sõitja kohta. Aava peaks meeskonda kaasa tooma ka raha, suurusjärgus 20-30 miljonit krooni. Analoogseid pakkumisi võib tulla ka teistelt tehasemeeskondadelt ning põhiküsimus on mitu rallit selle raha eest lõpuks sõita saab.
Rahvusvahelise Autoliidu poolt värskelt kinnitatud kalendri kohaselt peetakse tuleval aastal 15 MM-etappi ja pole välistatud, et 30 miljoni krooni eest õnnestub välja kaubelda täispakett.

Korvpall: Kalev võitis kindlalt Triobeti
Balti liigas ebaõnnestunult mänginud BC Kalev/Cramol koduliigas probleeme pole, täna peetud SEB korvpalli meistriliiga kohtumises alistati Triobet/Dalkia 78: 52.
Tõsist mängu jätkus vaid esimeseks 20 minutiks, kirjutab Sportnet. Kalev võitis esimese veerandaja 19: 12, kuid poolajaks oldi ees vaid kahe punktiga - 31: 29. Teise poolaja esimesed kümme minutit lõppesid aga kalevlaste eduks 27: 14 ning viimasel veerandil visati 20 punkti vastaste 9 vastu.
Travis Reed viskas 20 punkti, Martin Viiask lisas 16, Tanel Sokk 12 ja Gregor Arbet 10 punkti. Viiask ja Bojan Pelkić said mõlemad kätte kuus lauapalli. Triobet/Dalkia poolel viskasid Kristjan Makke 15 ja Gert Dorbek 10 punkti. Lauas jäi Kalev peale 36: 28, pallikaotusi tehti viie võrra vähem kui vastased.

2014. aasta jalgpalli MM võib tulla Brasiilias
Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA teatas, et ei näe põhjust, miks ei võiks 2014. aasta MM-võistluste finaalturniir toimuda Brasiilias.
Ametlikult nimetab FIFA 2014. aasta MM-i korraldaja tuleval teisipäeval, kirjutab Sportnet. FIFA komisjon käis ainsa Lõuna-Ameerika riigina oma kandidatuuri üles seadnud Brasiilias olukorraga tutvumas ning teatas oma raportis, et riik on valmis finaalturniiri korraldama.
Brasiilia koondis on MM-tiitli võitnud kokku viis korda, rohkem kui keegi teine, kuid ise turniiri korraldanud vaid ühe korra. 1950. aastal kohtuti Maracana staadionil 200 000 pealtvaataja ees otsustavas kohtumises Uruguayga. Mäng kaotati ning nii tuli leppida teise kohaga. Maailmameistriks tuli Brasiilia aastatel 1958, 1962, 1970, 1994 ja 2002.

Suri teenekas võrkpallitreener Meta Selg
Täna hommikul suri Tartus 84-ndal eluaastal teenekas võrkpallur ja võrkpallitreener Meta Selg.
1924. aasta 1. juunil sündinud Meta Selg kuulus 1950-ndatel aastatel Eesti parimate võrkpallurite ja ratsutajate hulka. Ta on tulnud Eesti meistriks võrkpallis ja ratsutamises.
Selg töötas aastatel 1947 kuni 1957 Tartu Ülikoolis võrkpalli õppejõuna, hiljem aastakümneid Tartu LNSK võrkpalliõpetajana, kes kasvatas üles kümneid Eesti noorte ja täiskasvanute meistreid.
Eesti Võrkpalli Liit mälestab teenekat treenerit ja avaldab kaastunnet lahkunu omastele.

Murdmaasuusatamise MK 2007/2008 AJAKAVA
27.10 - Düsseldorf (Ger) - sprint (v)
28.10 - Düsseldorf (Ger) - sprinditeade (v)
24.11 - Beitostölen (Nor) - n 10 km (v), m 15 km (v)
25.11 - Beitostölen (Nor) - n 4x5 km, 4x10 km
01.12 - Kuusamo (Fin) - sprint (k)
02.12 - Kuusamo (Fin) - n 10 km (k), m 15 km (k)

Inimõigused Hiinas: Eestile pole sõnu peale loetud
Sportlastest meeleavaldajad võidakse Pekingi olümpialt minema lüüa. Ka eestlased.
Teisipäevane Helsingin Sanomat kirjutab sportlaste sõnavabadusest Pekingi olümpiamängudel. See temaatika on olnud esil mitme riigi meedias, näiteks on Suurbritannia olümpiakomitee hoiatanud oma sportlasi, et kui nad kavatsevad olümpiapäevil oma meelsust avaldada, võidakse neid koondisse mitte võtta.
"Me ei tee sportlastele ettekirjutusi. Arvamusvabadus on inimese põhiõigusi, mida ei tohi piirata," kinnitab Soome olümpiakomitee peasekretär Jouko Purontakanen. "Atleedid lähevad Pekingisse võistlema, mitte poliitikat tegema."
Olümpiaharta sätestab, et võistluspaikades ei sallita meeleavaldusi, mis väljendavad poliitilisi, usulisi või rassilisi arvamusi. Purontakase meelest on tõlgendamise küsimus, kas inimõigustest kõnelemine tähendab küsimuse politiseerimist.

Miks Katrin Šmigun saab kooliraha, aga Kristina mitte? 
EOK peasekretär Toomas Tõnise selgitab, miks saab "kooliraha" endine vutimees Sergei Hohlov-Simson, aga mitte Kristina Šmigun ja Viktoria Leks.
Tippsportlaste kõrg- ja kutsehariduse stipendiumisaajate nimekiri tekitab nõutust. Kuidas raha jaotatakse? Miks saab Katrin Šmigun 12 000 krooni, kui Kristina Šmigun-Vähi kandidatuur on sootuks tagasi lükatud?
Tegemist on praegustele ja ka endistele sportlastele (näiteks saab stipendiumi kinnisvaramaaklerina töötav endine jalgpallur Sergei Hohlov-Simson - toim) makstava stipendiumiga, mis kataks nende õppemaksu kõrgkoolis või kutsekoolis. Muidugi on Kristina Šmiguni saavutused õest paremad, kuid tema ei vastanud konkursi nõuetele. Nimelt ta ei omanda kõrg- või kutseharidust, vaid õpib intensiivkursusel inglise keelt.
Rahasaajate seas ei ole ka kõrgushüppe rekordinaist Viktoria Leksi ja teisi edukaid kergejõustiklasi, kes toetust taotlesid.

Rangers viigistas kodus kardetud Barcelonaga
Väravateta viik kindlustas mõlemale klubile favoriidistaatuse sakslaste VfB Stuttgarti ja Prantsuse klubi Lyoni Olympique ees.
"Ütlesin tol hommikul poistele, et peame hästi kaitsma. Seda 90 minutit tegimegi. Ja veel laitmatu Barcelona vastu!" kiitis Rangersi peatreener Walter Smith hoolealuseid.
Barcelona ründajal Thierry Henryl jagus samuti rohkem kiidusõnu šotlastele kui enda tiimile.
"Peab Rangersile au andma. Nad võitlesid väga tugevalt, on koos meiega tabeli tipus ning väärivad seda," sõnas Henry. "Praegu näitavad Rangers, Celtic ja Šoti jalgpall, et neil läheb hästi."
Barcelona võõrustab Rangersit juba kahe nädala pärast Hispaanias Nou Campil staadionil.

Andrus Veerpalu: julgen vaid lubada, et võitlen kindlasti lõpuni! 
Esmakordselt pärast seitset kuud homme suusatama pääsev kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu ei julge veel lubada, et võistleb algaval hooajal MK-sarjas.
Millises seisus on su põlv võrreldes eelmise aasta sama ajaga?
Raske selgitada ja hinnata... Eelmisel aastal samal ajal oli operatsioonist möödas tunduvalt vähem aega kui tänavu - mullu käisin lõikusel augusti lõpus, tänavu juuli alguses. Toona oli väga kõva tahtmine minna Sapporo MM-ile, mistõttu tegin endale treeningutel kohati liiga, aga sel aastal olen pärast operatsiooni võtnud harjutamist rahulikumalt. Kuulasin arste ja pidasin suvel pikema treeningupausi.
See on praegu positiivne, et mul õnnestus järk-järgult treeningute intensiivsust tõsta ning liigset tormamist vältida. Olen saanud ka rullsuuskadega sõita, kuid suusatama pole seni riskinud minna, sest seal langeb põlvele suurem koormus.

Rimi taasavab Tartu hüpermarketi
Rimi avab laupäeval uuenenud Tartu Rimi hüpermarketi aadressil Rebase 10.
Tartu Rimi hüpermarketis on senisest laiem kaubavalik, juurde on tulnud ilu-, juustu- ja hooajakaupade maailmad, teatas Rimi Food Eesti.
"Kindlasti on tartlastel võimalik nautida varasemast tunduvalt laienenud tööstuskaupade valikut ning paljusid sooja letti lisandunud uusi toite," ütles Rimi Food Eesti AS tegevdirektor Ruth Laatre, lisades et alates nüüdsest on võimalik klientidel osta ka kohapeal valmistatud pitsasid.
Rimi Eesti hüpermarketite uue kontseptsiooni väljatöötamisel on kasutatud Prantsusmaa suuremate kauplustekettide eeskuju. Eestis asuvast kaheksast Rimi hüpermarketist kasutab uudset lahendust tänaseks juba seitse. Uuel aastal ootab uuenduskuur ees Tallinnas asuvat Mustakivi hüpermarketit.

Starman valis uued nõukogu liikmed
Starmani tänasel aktsionäride erakorralisel koosolekul valiti uuteks ettevõtte nõukogu liikmeteks Tamas Szalai, Fred Martin ja Krisztina Havas.
Nõukogust kutsuti tagasi Nigel Philip Williams, Hans Larsson, Jaak Ennuste, Roman Babka ja Sven Ilmar Oksaar, teatas ettevõte börsile.
Uute nõukogu liikmete volitused algavad 25. oktoobrist.

Äripäev ostis Viljandis asuva ajalehe
Aktsiaselts Äripäev ostis Viljandi ettevõtjalt Leo Arivalt arstidele mõeldud ajalehe Meditsiiniuudised.
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ütles, et uus omanik ei taha Meditsiiniuudiseid eriti muuta: "Seni on see olnud suunatud arstidele ja apteekritele ning samasuguse ideega tahame jätkata," selgitas ta ajalehele Sakala.
Igor Rõtovi sõnul annab Äripäeva omanikfirma Bonnier Grupp meditsiinilehti välja kogu Skandinaavias.
Äripäeva meditsiinilehe juhi Liina Leiteni sõnul jätkab Meditsiiniuudiste väljaandmist vähemalt esialgu senine toimetus: "Novembrist võtab Äripäev lehe väljaandmise üle."
Ajalehte väljaandva osaühingu Meditsiiniuudised mullune kasum oli 413 037 ning käive 4 075 110 krooni, sel aastal võttis Ariva dividendidena välja peaaegu kogu jaotamata kasumi, kokku 490 000 krooni.

Vladimir Putin: õppige oma asumaa keelt, see on teise rahva kultuuri värav
Putini telesilda kajastas vaid vene Delfi, kuid tema sõnu peaks tsiteerima kõikjal.
Venemaa presidendi Vladimir Putini järjekordset telesilda ei kajastatud meie venekeelsete lehtede veergudel, täie eest väljas oli vaid vene Delfi, kus kolmes ülevaates räägiti Eestile ehk vähem olulistest asjadest, välja arvatud Putini väide, et kaasmaalaste tagasiasumise programmi raames pakutakse neile elamiseks põhiliselt Kaug-Ida ja Siberi regiooni. "Ei tea, kui ahvatlev see Euroopa riikide elanike jaoks on," kahtles Putin ise.
Kahjuks ei kirjutatud mitte kusagil sellest, mida vastas Venemaa president tema head keelteoskust puudutavale küsimusele. "Pean tunnistama, et mul pole erilist annet keelte õppimiseks. Ei rääkinud ma eriti hästi ka saksa keelt, kuni läksin Saksamaale ja hakkasin elama selle keele keskkonnas. Elasin seal peaaegu viis aastat, kontakteerusin meie saksa kolleegide ja sõpradega. Nende aastate jooksul on isegi kesiste annetega inimene võimeline keele ära õppima. Isegi karuotid tsirkuses sõidavad jalgrattaga, nad on õppimisvõimelised, mis eriline raskus see siis meie jaoks on, eriti kui elada selle keele riigis," pilkas Putin umbkeelseid ja ütles välja oma veendumuse: "Võõrkeel pole mitte lihtsalt võimalus suhelda, see on teise rahva kultuuri värav. See on väga huvitav, see on teine maailm. Teist keelt osates te nagu elaksite veel üht elu." 

Baskini anekdoodid
"Mari on kohutav lobiseja!"
Järgmisel päeval toob Mari õpetajale allkirjastatud päeviku, kus märkuse alla on isa kirjutanud:
"Kui te veel kuuleksite tema ema!"
Kohvikusse astub abielupaar koos lapsega.
Isa: "Palun kolm kohvi ja kaks konjakit."
Poeg: "Kust sa tead, et ema ei hakka jooma?"
"Mis sinuga on, kulla sõber?"
"Oh, ära räägi, peksti, rööviti, võeti kogu raha ära!"

JÄRJEJUTT (24): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Rünnaku ajal lähenesid transpordikopterid MI-8, millest maandusid dessantväelased, ning mässulised lokaliseeriti ja suruti maha, tund-paar hiljem jõudsid kohale tankid-soomusautod ning nende kattetule all alustasid dessantväelased ja motolaskurid üldist rünnakut. 1985. aasta suveks tekkis Nõukogude väejuhatusel üle mitme aasta mulje, et sõda on võimalik võita, ka äsja võimule tulnud NLKP uus peasekretär Mihhail Gorbatsšov andis oma nõusoleku operatsioonide laiendamiseks. Nõukogude eriüksused, kelle osatähtsus 1980. aastate keskel ei ületanud 5% kogu 40. armee isikkooseisust, võisid enda arvele kirjutada kuni 60% Nõukogude relvajõudude tulemustest Afganistanis. Nad tunnetasid end armee eliidi ja esmalöögijõuna ning nende moraalne ettevalmistus sõdimiseks ületas peajagu teisi väeosasid.

Vallad panevad arendajaile päitsed pähe
Vallad nõuavad kinnisvaraarendajailt kruntidele hüpoteegi seadmist valla kasuks.
Nii mõnegi uusasumi arendajad käituvad kui ehal käivad mehed, kes pärast kasumi väljavõtmist oma arenduse hülgavad. Ilusate reklaamidega kohale meelitatud elanikud vaatavad nõudlikult vallavalitsuse suunas - millal tulevad lubatud teed, tänavavalgustus, kanalisatsioon ja vesi?
Arendaja on selleks ajaks raha taskusse lükanud ja kadunud, jättes endast maha nii juriidilise segaduse kui ka terve küla, kus inimesed peavad koju jõudmiseks iga päev läbima takistusteraja. Mõnel seisab hoovis teisaldatav käimla, lootuses, et kunagi ehk rajatakse ka lubatud kanalisatsioon. See, kui pesu ajal kaob vesi torudest, on kõigi muude probleemide kõrval juba tühiasi. Uusarenduste elanikud on raskustes karastunud.

Pariisi eeslinnas elamine jätab halva märgi külge
Pariisi eeslinna üürid pole üle 10 000 krooni kuus, ent inimesed kibelevad sealt ära.
Pariisis on teatud seltskonna noorte seas praegu popp rääkida ammuva intonatsiooniga. Muugides võib vastata näiteks siis, kui tahetakse kellegi ütlemisele pikantsemat varjundit lisada. Või kui uksest astub sisse loppis näoga kolleeg. Selline kurgu põhjast algav ja hüsteerilise hüüatusega lõppev "Mm-mmm!" saadab sageli seda hetke, kui ütlete oma elukohaks mõne Pariisi eeslinna.
See tähendab, et te ronite juba teist nädalat kaheteistkümnendale korrusele jala, sest lift on katki. Või et läbi unenägude ragistavad teismeliste mootorrattad. Te ei ehmata enam kummaliste paukude peale, mis väljast kostavad. Uudistes näidatakse lõiku, kuidas busse põletatakse või kuidas linnavalitsus muulaste paremaks integreerimiseks pildinäituse korraldas.

Sügiskompositsiooni saab teha aruheinast ja noortest okaspuudest
Kuigi suveõied on juba uinumas, särab aed sügiskompositsioonidena õuepottides.
Pole midagi parata, esimesed öökülmad võtavad viimasegi isu minna peenra ligi, sest suvelilled on kaotanud oma ilu. Nii kolibki peenramajandus ukseesistesse pottidesse või rõdukastidesse.
Paar aastat ilma teinud eerikad ja kanarbikud on ka tänavuse sügise lemmikud. Aianduskeskuse Ceres peaaednik Maris Paalvelt kiidab aruheina, millel on palju sorte, enamik neist sinakashalli tooniga. See toob sügiskompositsioonis eredalt esile lillaka eerika. Eriti pika lehega on sort 'Uchte'. Ehkki tegu on püsitaimega, jääb tema eluiga õuepotis kanarbike-eerikate vahel aastapikkuseks. Sügistalvises õuekompostsioonis ei kaota hall aruhein oma atraktiivset värvust.
Noori okaspuid on sobiv kasvatada õuepotis osana sügiskompositsioonist. Miks peaks aga õuepotti või -kasti sättima vaid üheaastaseid taimi? "Ei peagi," ütleb Maris Paalvelt ning toob mitu näidet, milliseid noori okaspuid on hea kasvatada õuekastis nii kaua, kuni puuke sirgub, ning saab ta sujuvalt maha istutada. Talvist külmakindlust potis on tõestanud mitmed okaspuud. Paalvelt toob esile kadaka, mis on vastupidav mitte ainult pealsete-okste, vaid ka juure poolest. "Ta säilitab kenasti oma värvi ning talub hästi potis kasvades ka kääridega kärpimist," kiidab ta.

Prügikasti vedu võib mõnikord maksta kaks korda rohkem kui selle tühjendamine
Prügifirmad küsivad prügikasti 25 meetri kauguselt veo eest ligi kakssada krooni.
"Ma ei saa aru, mis toimub. Prügikonteineri autoni lohistamine maksab üle kahe korra rohkem kui 600-liitrise konteineri sisu äravedu," on Tallinnas Kadriorus asuva korteriühistu juhatuse liige Igor Veso nõutu. "On ebanormaalne, kui linna poolt konkursiga paikapandud prügiveofirma määrab sellised lisatasud - ja neid ei saa vaidlustada." Veso on pahane, et teist prügiveofirmat valida ei saa.
J. Köleri 13 korteriühistu prügi veab minema AS Cleanaway. 600-liitrise prügikonteineri tühjenduse kord maksab seal 78.80 ja konteineri rent on kuus 64.90. Augustis esitati ühistule 2570-kroonine arve, millest prügiveole kulus 977 krooni. Ülejäänud raha, 1593 krooni, nõuti sisse lisateenuste eest, milleks olid luku avamine ja konteineri käsitsitransport rohkem kui 25 meetri kauguselt.

Maja ostmisel on küttelahendus oluline
Maja ostul võta arvesse ka hilisemat küttekulu, et igakuised maksed eelarvet lõhki ei lööks.
Teise rahakotti piilumist ei peeta üldiselt heaks tavaks, kuid ilmselt pole kellelegi üllatuseks, et keskmise eestlase väljaminekutes on viimaste aastate kinnisvararalli käigus suure ampsu haaranud kulutused eluasemele. Teine oluline osa sissetulekutest kulub kommunaalmaksetele, millest konkurentsitult suurima osa moodustab küttekulu.
Sõltuvalt küttelahendusest võib antud makse suurel määral erineda. Seega pole mingi ime, kui laenuga soetatud kahe miljoni kroonise eluaseme puhul võib ühel kuluda kodu peale kaheksa tuhat krooni kuus, teisel aga koguni mitu tuhat rohkem. Küttelahendus on eramu puhul oluliseks hinnateguriks.
Kuidas arvutada?

Autofirmad näitavad kütusekulu tegelikkusest väiksemana
Autoajakiri Auto, Motor und Sport võrdles autofirmade reklaamitud keskmist kütusekulu tegelike tulemustega, mis saadi 2500 kilomeetri läbimisel Saksamaa eri teedel. Paljude autode kütusekulu oli tegelikkuses oluliselt suurem.
Näiteks Lexus GS 450h Hybrid tegelik kulu osutus 60,8 protsenti suuremaks. Spetsialistide hinnangul saavutavad autofirmad madalama kütusekulu näidu kergemaid autosid kasutades.

Tulevikus muudavad autod kuju nagu "Terminaatori" robotsõdalane
Viiekümne aasta pärast sõidavad autod õhusaastest tehtud kütusega ja nanolaseritega.
USA-s Los Angeleses toimuval tuleviku robotautode disainivõistlusel esitlesid autotootjad ulmelisi kavandeid sõidukitest, mis liiklevad meie teedel 50 aasta pärast.
Näiteks Mercedes-Benzi ideekavand Silver Flow suudab end lammutada mikroosakesteks ning voolida neist magneti jõul sadu kerekujusid. Juhil piisab vaid nende seast endale sobilik leida. Enamik salvestatud kujusid sarnanevad seejuures Mercedese legendaarsete võidusõiduautodega.
Magnetvälja kaasabil taastatakse auto kuju ka pärast avariid, seetõttu ei vaja säärane sõiduk remonditöökodasid. Ülimalt kasulik idee peitub aga selles, et sõiduki säilitamiseks on võimalik see mikroosakeste hunnikuks laiali lammutada ning see siis sobivasse kohta paigutada, kirjutab Autonet.

Klientide survel sündinud auto
Klientide nurin sundis Volkswagenit ehitama kõigi aegade suurima Golf-universaali.
Uus Golf Variant valmistab Volkswageni juhtidele veidi piinlikkust. Seda autot tegelikult ei pidanuks üldse olema. Mõni aasta tagasi pakkus Volkswagen väike-keskautode klassis koguni kahte universaali - Golf Varianti ja Bora Varianti. Nende elutee lõppedes leidsid VW juhid, et sellist tüüpi autot polegi enam vaja, kuna kaks mahtuniversaali - Touran ning tavalisest Golfist kõrgem ja ruumikam Golf Plus - rahuldavad universaali klientide vajadused. Nad aga eksisid.
Golfi müük langes, osa kliente jooksis konkurentide manu ning diilerid tõstsid kisa. Seega võib öelda, et uus Golf Variant sündis tarbijate nõudmisel. Nüüd valmibki Mehhiko tehases kõigi aegade suurim ja ruumikaim Golf, millest pooled, Põhja-Ameerika turule valmistatavad autod, kannavad nime Jetta Variant.

DMITRI JAROŠ: Kadunud mõjuvõimu leinates
Ukraina kohta liigub maailmas müüte, mis kahjustavad riigi mainet välismaal. Esiteks ei ole juba viimased kümme aastat olnud mingit Ukraina territoriaalse lõhenemise ohtu.
Ukrainas ei ole separatismi, kui ehk Krimm välja arvata. Ida-Ukraina ei püüdle lahkulöömise poole. Teiseks: Ukraina poliitilised jõud ei jagune venemeelseteks ja venevastasteks. Seda väita oleks meelevaldne lihtsustamine.
Ma usun, et nüüdseks on Venemaa mõju Ukrainale läbinud ajaloolise pöördepunkti. Venemaa totaalse surve aeg on läbi - sellest on saanud minevik.
Mulle tundub, et just viimati mainitu seletab vandalismiakte, mida on Ukrainas korda saatnud vene organisatsiooni "Euraasia liikumine" noorteühendus. 19. oktoobril hävitasid nad Goverla mäel - meie kõrgeimal mäetipul - Ukraina riiklikke sümboleid: riigivapi ja -lipu ning graniittahvli kirjaga "põhiseadus". Isegi Janukovitši juhitav Regioonide Partei usub, et tegu oli tellimustööga, sest vandaalid olid Julia Tõmošenko peaministriks saamise vastu. Volodõmõr Lõtvõni juhitav konservatiivne Ukraina Rahvapartei usub, et see vahejuhtum oli provokatsioon, süvendamaks Ukrainas rahvuskonflikte ning pingestamaks Ukraina ja Venemaa suhteid.

EVI ARUJÄRV: Usklikud või näitlejad? 
Tõtt-öelda ajab juba lausa naerma, kui poliitikas või äris täiesti nähtavalt tegutsevate üldiselt heade "endiste" hulgast leitakse ikka ja jälle ootamatult mõni seni ennast osavalt varjanud paha funktsionäär.
Iga järgnev paljastus sellest, mida mõni vana kommunist okupatsiooniajal tollaste repressiivtoimingute kaasotsustajana mõnes olukorras tegi või ütles, tundub lahtisest uksest sissemurdmisena. Veneaegsetest ajalehtedest leiab lademes rituaalseid lojaalsuskinnitusi kõigi elualade omaaegsetelt "tegijatelt". Mitte et mugandujad ja õuelaulikud oleksid eriti sümpaatsed, aga kohustuslik rituaalne kõne ehk õige meelsuse demonstreerimine oli ja on see võluvõtmeke, millega on pääsetud võimu, eripuhvetite ja ühiskondlike ressursside manu. Pääsetakse praegugi (riigihanked, eurorahad, teatud liiki tasuvad töökohad).
Endiste tegelaste pattude lahkamise lõbusaim osa on see, kui arutletakse, kas inimene omal ajal ikka "uskus" või tegi ideoloogilist näitemängu kaasa omakasu pärast. Tundub, et hinnangud jagunevad enam-vähem pooleks: ühed arvavad, et tõsist hukkamõistu väärib see, kes vale ideoloogiat uskus, teised vastupidi - et tõelised kaabakad olid "poliitilised näitlejad", kes osalesid mängus labase omakasu pärast. Teame ju küll, et poliitnäitlemine ja rituaalne kõne pole praegusekski kusagile kadunud. Kui nooruses jätsid mulle kustumatu mulje tulihingelised komsomoliaktivistid, siis uuemal ajal on mind ajuti hämmastanud noorte euroaktivistide ja tänavademokraatia viljelejate retooriline soravus uute märksõnade tarvitamisel. Loodetavasti nad usuvad - või ehk mitte? Seoses poliitnäitlemisega meenub äsja ETV-s kõnelnud Tallinna ülikooli õppejõu mõttearendus ühe väheveenva võimupoliitiku aadressil: poliitik on näitleja, kes peab oma sõnumit nii kaua ja nii veenvalt kordama, et hakkab seda ka ise uskuma. Selles mõttearenduses on meelsuse küsimusest saanud kommunikatsiooni ja kõnetehnika efektiivsuse probleem…

1 küsimus
Valitsus on kiitnud heaks eelnõu, mille kohaselt hakatakse järgmise aasta 1. septembrist noortele õpetajatele maksma 200 000 krooni suurust lähtetoetust. Lähtetoetuse maksmise eesmärk on meelitada värskelt koolitatud õpetajad tööle väljapoole Tallinnas ja Tartus asuvaid koole. Kas see algatus leevendab olulist probleemi haridusvallas?
Tõnis Lukas
haridus- ja teadusminister (IRL)
Eesti üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajatest on vastavalt 34% ja 45% 50-aastased ja vanemad. Alla 30-aastaseid õpetajaid on umbes kümme protsenti ning palju algajaid õpetajaid lahkub esimestel aastatel. Lõpuks tuleb ju astuda mingeid samme olukorra leevendamiseks! Lähtetoetuse mõte on ühelt poolt motiveerida pedagoogilise eriala omandanud üliõpilasi tõesti ka kooli minema ja teisalt kindlustada, et nad ei lahkuks töölt liiga ruttu ja töötaksid koolis vähemalt viis aastat, sest varem töölt lahkuvad õpetajad peavad osa lähtetoetust tagasi maksma.
Tarvis oleks vähemalt 500 uut õpetajat aastas, praegu on alustajaid kahjuks alla 200.

RAIMO POOM: Kolm musketäri - pigem mäss mereröövlilaeval
Peaminister Andrus Ansipi sõnul töötab Toompea koalitsioon üksmeelses õndsuses. "Üks kõigi ja kõik ühe eest!" vihjas ta "Kolmele musketärile".
Kuid septembri- ja oktoobrikuu sündmused viitavad pigem sellele, et Aarete saarele purjetava laeva meeskonda sadamakõrtsidest värvatud merekarud vaidlevad kaptenile aina rohkem vastu.
Selles, et Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning sotsiaaldemokraatide koalitsiooni miski niipea laiali ei aja, võib olla täiesti kindel. Kuid küsimus, kes koalitsiooni sees tegelikult niite tõmbab, on aina segasem.
Otsa avas IRL-i juhi Mart Laari "torujuhtme-ei", millega pandi Ansip maleterminit kasutades klassikalisse kahvlisse. IRL-i "ei" jättis peaministrile vaid halvad valikud: kas suruda läbi avaliku arvamuse vastane ning koalitsiooni ohustav "jah uuringutele" või taanduda Reformierakonna päris mõistlikult arusaamiselt, et uuringud annaksid Eestile rohkem argumente toru ehitamist takistada. Esimene valik osutus Ansipile ületamatult raskeks ning Laar sai oma tahtmise. Tõepoolest, võimuliidu erakondade vaheline rahu jäi püsima, kuid Laar võitis sellega midagi hoopis enamat. Valitsuse moodustamise käigus portfellita jäänud IRL-i liider saavutas ähvarduste ja hea propagandaga võimaluse näidata ennast põhimõttekindla ja kompromissitu otsustajana, kellele vastandub lihtsa hirmutamise peale oma veendumused unustav Ansip. Ühesõnaga astus ta sammu selle poole, et koalitsioonis ei otsustata midagi ilma Laari nimelise heakskiiduta.

REPLIIK: Raha kohe kätte! 
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas soovib järgmisel sügisel hakata noortele õpetajatele maksma 200 000-kroonist stardiraha, et leevendada järelkasvu nappust Eesti koolides.
Juba on kavatsus põrganud esimestele vastuoludele: sellega ei ole rahul Tallinna ja Tartu koolid, kuhu siirduvad õpetajad toetust ei saaks. Probleeme on mujalgi: mida peaksid sellest arvama need, kes asusid kooli õpetajaks näiteks tänavu või mullu?
Kava tagant kumab paraku sama loogika, mis võtab Eestis maad mujalgi: justkui saaks keerulisi probleeme lahendada lihtsal kirvemeetodil, deviisiks "raha kohe kätte!". Vaevalt saab kellelgi olla midagi heade õpetajate toetamise vastu - olgu nad noored või vanad. Kuid seda tehes tuleks vältida ebaõiglust ning hoiduda loosunglikust poliitikast.

JUHTKIRI: Euroopa sinine kaart
Järgmise kahe kümnendi jooksul kavatseb Euroopa Liit sisse tuua 20 miljonit mujalt pärit oskustöölist. Seega lihtsustatakse sisserändajatest spetsialistide ligipääsu siinsele tööturule. Uus nn sinise kaardi süsteem jätab otsustusruumi ka liikmesriikidele ning nõuab sisserändajalt vähemalt aastast töölepingut, märkimisväärset sissetulekut ja sobilikku kõrget kvalifikatsiooni. Lisaks on Eesti ka juba teinud ettepaneku, mis aitaks vältida võõrtööjõu toomist ametitesse, mille oskajaid leidub ka kohapeal.
Loomulikult ei ole võõrtööjõud kõiki probleeme lahendav võluvits. Igal juhul peab riik pingutama ka teiste tööturu osaliste - näiteks eakamate või heitunute - suurema hõlmamise nimel. Kuid juba praegu on Eestis tunda just oskustööliste puudust, mis ilmselt veel suureneb, kui just ei tule ulatuslikku majanduslangust.

Prokurör nõuab Šuvalovile viie ja poole aastast vangistust
Riigiprokurör Laura Vaik nõuab altkäemaksu võtmises süüdistatavale Harju maakohtu endisele kohtunikule Ardi Šuvalovile viie aasta ja kuue kuu pikkust vangistust.
Samas ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja ETV24-le, et prokurör loobus Šuvalovi süüdistamisest altkäemaksu nõudmise episoodis.
1,1 miljoni kroonise altkäemaksu võtmises süüdistatav Šuvalov ei tunnistanud end Viru maakohtu Rakvere kohtumajas toimunud protsessil süüdi.
Viru maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp langetab Šuvalovi süüasjas otsuse 31. jaanuaril.
Süüasja objektiivseks arutamiseks saatis riigiprokuratuur ekskohtuniku kriminaalasja materjalid Viru maakohtusse.

Tallinnas ähvardas isa kriisi käigus oma lapse tappa
Politsei päästis täna Põhja-Tallinnas pooleteise aastase lapse, kelle isa oli end korterisse sulgenud ja ähvardas last tappa.
Intsident sai alguse kella 14: 10 ajal, kui Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse sotsiaaltöötaja läks korterisse, et võtta vanemlikud õigused kaotanud vanematelt nende laps sotsiaalhoolekande alla, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja.
Kella 14.40 ajal sulges 1972. aastal sündinud mees end Põhja-Tallinna korterisse ja ähvardas pooleteise aastase lapse tappa. Kella 17: 30 ajal tungisid politseinikud korterisse, päästsid lapse ja pidasid mehe kinni. Keegi
toimunu käigus viga ei saanud.
Juhtunu kohta on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmiskatset. Kriminaalmenetlust juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Aaviksoo: Tallinna väeosade seisukord on halb
Tallinna garnisoni väeosade jalaväe väljaõppekeskuse
Koos kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsaga väeosade väljaõppeprotsessi ja infrastruktuuriga tutvunud Aaviksoo sõnul ei saa selline olukord, kus olme- ja väljaõppetingimused jäävad miinimumnormatiividele kõvasti alla, jätkuda, teatas kaitsejõudude peastaabi pressitalitus. "Samas tuleb öelda, et nende kesiste võimaluste piires läbiviidav tegevus jättis mulle väga hea mulje," ütles kaitseminister.
Aaviksoo sõnul tuleb juba lähiajal langetada täna Tallinnas paiknevate väeosade ümberpaigutamise osas põhimõtteline otsus.
"See otsus peab saama realiseeritud meie planeerimistsükli ühildamisel NATO planeerimistsükliga, see tähendab kaitseplaneerimisprotsessi korrastamise käigus ettevalmistatavas Sõjalise riigikaitse arenguplaanis 2009-2018," ütles Aaviksoo.

Mitmed kahtlased juhtumid põhjustasid Narvas maniakipaanika
Eelmise nädala keskel teadmata asjaoludel surnud naine ja sellele nädalavahetusel järgnenud kaks vägistamist ning sellenädalased käte-jalgade leiud tekitasid Narvas maniakipaanika.
Paanikaks andis alust juhtum, kus baaris omavahel tutvunud mees ja naine tarbisid koos alkoholi ning asusid seejärel Võidu 5 elumaja juures suguühtesse. Naine oli aga selle ajal surnud, kuid politsei kinnitusel mitte vägivaldsetel asjaoludel, vaid pigem epilepsia või astma tagajärjel. Vahekorda pealt näinud majaelanikud aga pidasid meest mõrvariks ja vägistajaks.
Kuulujutud vägistajast ja mõrvarist hakkasid Narvas levima juba eelmisel nädalal. Hoogu juurde andsid teated sellest, et nädalavahetusel oli toimunud üks vägistamine ja üks vägistamiskatse.
"Mõlemad sündmused olid iseseisvad ja mõlemad on lahendatud, kummalgi juhul on kahtlustatav teada," sõnas Narva politseiosakonna kriminaaltalituse komissar Anatoli Malõšev.

Ansip ei kavatse Närskat kohtusse kaevata
Andrus Ansip ei kavatse kohtusse kaevata Robert Närskat, kelle väitel peaminister 1988. aastal EKP Tartu rajoonikomitee osakonnajuhatajana osales tudengite meeleavalduse mahasurumises.
Ansip ütles tänases Vikerraadio saates "Reporteritund", et peab Närska kohtussekaebamist poliitiliselt mõtetuks, vaatamata sellele, et Närska teda laimanud on. "Ka siis, kui käia ära pikk kohtutee, on lõpptulemus selline, et avalik arvamus ütleb, et kohus ei suutnud tema süüd tõestada. Mida siis poliitik sellest võidab. Mina ütlen, et minu südametunnistus on puhas ja mul pole vaja midagi tõestada," selgitas peaminister.
Ansipi sõnul on võimatu tõestada, kes tol ajal täpselt midagi ütles, küll aga on võimalik tõestada, et ta nende sündmuste juures ei viibinud ja temal polnud ka mingit sõnaõigust kellegi kaela koeri ässitada. 2. veebruari sündmusi dikteeris Ansipi väitel Karl Vaino koos KGB-ga.

Omavalitsusjuhid taunisid enda tulubaasi külmutamist
Ligi sada omavalitsusjuhti pidasid täna Rahvaliidu korraldatud foorumil vajalikuks oluliselt tugevdada kohalike omavalitsuste tulubaasi, tagamaks lisaks toimetulekule ka nende investeerimise ja projektide kaasfinantseerimise võime.
Foorumil "Kohalik omavalitsus täna ja homme" osalejad leidsid, et vajalik on suurendada kohalike omavalitsuste eelarve tasandusfondi vähemalt samas tempos riigieelarve keskmise kasvuga, teatas Rahvaliidu pressinõunik. Samuti tuleks nende hinnangul suurendada tulumaksust kohalike omavalitsuste eelarve tuludesse kantavat määra igal aastal vähemalt 0,1 protsenti, kuni omavalitsuste tulud suudavad katta kohustused.
Omavalitsusjuhtide hinnangul tuleb suunata teedele eraldatavast kütuseaktsiisist 30% kohalikele teedele ning üleriigilise regionaalselt tasakaalustatud koolivõrgu, kultuuri- ja sotsiaalasutuste arengukava täitmiseks vähemalt miljard krooni aastas.

Trašanovit kahtlustatakse korduvas altkäemaksu võtmises
Kapo esitas Valga maavanemale kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises ning GoBusi juhatuse liikmele korduvas altkäemaksu andmises.
Kaitsepolitsei esitas kahtlustuse Valga maavanemale Georg Trašanovile KarS §294 lg2 p1 järgi altkäemaksu korduvas võtmises, AS GoBus juhatuse liiget Kalle Murut kahtlustatakse korduvas altkäemaksu andmises, AS Go Bus juhatuse liikmeid Valter Keisi ja Aivo Pärna altkäemaksu andmisele kaasaaitamise, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Kahtlustatavad peeti kinni kolmapäeval, praeguseks hetkeks on kõik kahtlustatavad vabastatud.
Prokurör taotles kohtult Georg Trašanovi vahistamist, kohus leidis, et Trašanovile kahtlustuse esitamine on põhjendatud, kuid puuduvad põhiseaduses toodud alused tema vahistamiseks.
Kaks kahtlustatavat tabati vahetult pärast kuriteo toimepanemist.

epl.ee videoküsitlus: kas kella keeramine on vajalik? 
Üleminek talveajale linnakodanikke ei häiri, nad on valmis kella tunni võrra tagasi keerama selle nimel, et ärgates vähekenegi valgem oleks.
Laupäeval vastu pühapäeva minnakse üle talveajale, kas see on vajalik?
"Sügisel, kui kell tagasi keeratakse, on see hea. Kui kevadel keeratakse, siis jääb ju uneaeg väiksemaks," selgitas Vilver.
"Magamise mõttes on hea, saab kauem magada ja ärgates on valgem, mind mõjutab see küll," ütles naisterahvas.
"Hea! Siis saame paremini valgust ära kasutada, mulle meeldib rohkem valges väljas käia, kui pimedas," sõnas õpilane Harri.
"Mind ta ei häiri, aga jätaks aja samaks, ei keeraks." - Vello (63)
"Ei ole vahet, pühapäeval saab rohkem magada vist," lausus ruttav noormees.
"Kui uneaega juurde annab, siis on väga hea," ütles igapäevaselt vara ärkav tütarlaps.

Ringkonnakohus jättis Prismale õiguse kohtuvaidluse ajal alkoholi müüa
Tallinna Ringkonnakohus ei rahuldanud Kristiine linnaosavalitsuse määruskaebust ning lubas Kristiine Prismas kohtuvaidluse ajal ajutiselt alkohoolse jooke müüa.
Tallinna ringkonnakohtu määrusega jäeti jõusse Tallinna halduskohtu esialgse õiguskaitse määrus, mille kohaselt on kohtumenetluse ajal alkoholi jaemüük Kristiine Prismas ajutiselt lubatud.
Ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata ei saa.
Kohtu pressiesindaja Janika Topkin täpsustas, et käesoleva lahendiga ei võtnud kohus seisukohta põhivaidluse üle ehk kas Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus Kristiine Prismalt alkoholi jaemüügi õiguse äravõtmise kohta oli õiguspärane või mitte.
See selgub alles käimasoleva kohtuvaidluse lõppedes.
"Juhul, kui Kristiine Prisma kaebus osutub kohtuvaidluse tulemusel põhjendatuks ja alkoholi jaemüügi loa äravõtmine õigusvastaseks, tekiksid Kristiina Prismale kohtumenetluse ajal kehtivast alkoholi jaemüügi keelust kahjud, mille kõrvaldamine oleks isegi ettevõtte suhtes tehtava soodsa lõpplahendi puhul keerukas," põhjendas oma otsust kohus.

Prokurör loobus Meelis Lao süüdistamisest
Kohus mõistis Lao õigeks
Prokurör Luule Pello loobus täna Harju maakohtus Meelis Lao süüdistamisest McDonald'si kiirtoidurestorani omavolilises tungimises.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles Päevaleht Online'ile, et süüdistusest loobumise taga oli kevadine seadusemuudatus, mille kohaselt ei ole enam tegu kuriteoga.
Lisaks Laole (41) süüdistati omavolis ka tema kaaslasi Taavi Paldrat (35) ja Rimon Stinti (35).
Mäesalu sõnul ei ole seadusemuudatuse kohaselt tegu enam kuriteoga, kuna mehed ei kasutanud kiirtoidurestorani sulgemisel vägivalda ega ähvardusi.
Märtsis jõustunud karistusseadustiku muudatuse järgi on omavoli kuritegu siis, kui sellega kaasneb vägivald, vara hävitamine või rikkumine või sellega ähvardamine, vabaduse võtmine, vabaduse piiramine või sellega ähvardamine.

Valga maavanemal on varemgi kapoga tegemist olnud
Seoses võimaliku altkäemaksujuhtumiga kinni peetud Valga maavanem Georg Trašanov on ka varem kaitsepolitsei huviorbiidis olnud.
Kaitsepolitsei teatas 2004. aastal, et toona Valga maavanemaks pürginud Georg Trašanov rikkus korruptsioonivastast seadust ning teda karistati rahatrahviga.
ETV24 uudistearhiivist võib leida, et kaitsepolitsei tuvastas väärteomenetlusega, et Trašanov rikkus korruptsioonivastase seaduse sätteid, kui sõlmis 2003. aastal neljal korral Valga maavanema kohusetäitjana lepingud kahe sihtasutuse ja ühe mittetulundusühinguga, mille nõukogusse või juhatusse ta ise kuulus.
Sõlmitud lepingute alusel tegi Valga maavalitsus väljamakseid kogusummas 211 230 krooni.
Kaitsepolitsei kvalifitseeris Trašanovi sellise tegevuse korruptsioonivastase seaduse mõistes keelatud tehingutena ning leidis, et ta oleks huvide konflikti tõttu pidanud end nimetatud otsuste tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele ehk peaministrile.

Euroopa Liidu nõukogu kiitis heaks Eesti õhupiiri
Euroopa Liidu nõukogu kiitis täna heaks Eesti õhupiiri ja Schengeni infosüsteemi viimased hindamisraportid enne õigusruumiga liitumist.
Septembris toimunud Schengeni infosüsteemi hindamisraportis on positiivselt välja toodud nii Eesti infosüsteemide infrastruktuur, kui ka selle kasutamise üldine ettevalmistus, teatas siseministeerium.
"Uutel liikmeriikidel oli väga pingeline ajakava Schengeni infosüsteemiga liitumiseks, sest teise põlvkonna infosüsteemi valmimine lükkus edasi ja käesoleval aastal tuli teha väga lühikese aja jooksul ettevalmistused vana süsteemiga liitumiseks. On heameel, et kõik kandidaatriigid said sellega õigeaegselt hakkama," ütles siseministeeriumi Schengeni koordinaator Piret Lilleväli.
Samuti toimus septembrikuus Tallinna lennujaama kordushindamine. Kuigi uus infrastruktuur lennujaamas ei ole veel valmis, lahendati Schengeni nõuete täitmine vanas terminalis ning ekspertgrupp andis sellele positiivse hinnangu.

Politsei otsib tapmisega seotud inimest
Põhja politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talitus otsib seoses tapmisega 63-aastast Rjurik Trofimovit.
Rjurik on 167 cm pikk, keskmise kehaehituse ja hallide juuste ning habemega. Mees kõnnib küürus, tal on murdunud ninaluu ning ninal on arm.
Rjurikul puudub kindel töö- ja elukoht. Ta võib tegeleda taara ja metalli korjamisega.
Politsei palub kõigil, kellel on informatsiooni pildil oleva mehe kohta, helistada Põhja prefektuuri telefonidel 612 4448, 511 9902 või politsei üldnumbril 110.

Prokuratuur alustas Galojani-juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse
Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas täna kriminaalmenetluse, et uurida MTÜ Eesti Euroopa Liikumise rahaliste vahendite mittesihtotstarbelist kasutamist.
Prokuratuuri pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et menetlus alustati MTÜ Eesti Euroopa Liikumise esindajalt laekunud kuriteoavalduse põhjal ning karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb omastamist suures ulatuses.
Praeguse seisuga kedagi kuriteos kahtlustatavana üle kuulatud ei ole.
Eesti Ekspress kirjutas eile, et endine Reformierakonna noortekogu välissekretär Anna-Maria Galojan (25) kõrvaldas ajalehe andmeil isiklikuks tarbeks ligi 600 000 krooni MTÜ-lt Eesti Euroopa Liikumine, mille juhatajana ta töötas.
Ekspressi andmetel kulutas neiu tänavu sügisel ühingu raha muu hulgas toredatele rõivastele ja ehetele. Galojan jäi aga seejärel kiiresti vahele, kuna ei esitanud järgmisel kuul kuluaruannet ja tema arveid hakati kontrollima.

Reimaa määras Valga maavanema kohusetäitjaks Tõnis Lassi
Regionaalminister Vallo Reimaa määras altkäemaksu võtmise kahtlusega kinni peetud Valga maavanem Georg Trašanovi kohusetäitjaks Tõnis Lassi.
Lass töötas seni Valga maasekretärina.
Sisemimisteeriumi pressinõunik Katrin Mesilane-Luhtsalu sõnul määras regionaalminister Lassi maavanema kohuseid täitma, et tagada normaalne töö maakonnas ja maavalitsuses.
Vallo Reimaa ise veel altkäemaksu skandaali kommenteerima ei soostunud. "Eks me ootame ka hinge kinni pidades, mis uurimine näitab," ütles Mesilane-Luhtsalu.

Tuhamäel valmisid maailmatasemel suusanõlvad
Kiviõli vanal poolkoksimäel ehk tuhamäel, lõppevad sel nädalal pinnasetööd, mille tulemusel valmivad rahvusvahelise suusaliidu nõuetele vastavad rajad maailmatasemel lumelauavõistluste korraldamiseks ning Eesti pikimad mäesuusanõlvad.
Sihtasutuse Kiviõli Seiklusturismi Keskus tellitud ja viis kuud väldanud mäekujundustööde käigus kujundati koostöös Eesti suusaliiduga Eesti pikimad mäesuusa- ja lumelauapargi nõlvad. Lumelauapark sisaldab ka rahvusvahelise suusaliidu (FIS) nõuetele vastavat Big Air trampliin ja täismõõtmetes Half Pipe'i ning lumelauakrossirada.
Suusanõlvade rajamisega kaasnesid ulatuslikud pinnasetööd. Poolkoksimäe lõpliku sulgemisprojekti käigus teisaldati 110 000 kuupmeetrit poolkoksimäe pinnast. Mägi kaeti 13 ha ulatuses täiendava kasvupinnasega, haljastati hüdrokülviga ning istutati 1400 mägimändi. Projekti maksumuseks oli ligi 13 miljonit krooni ja peamiseks finantseerijaks oli SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti läheb pühapäeval üle talveajale
28. oktoobri öösel kell 04.00 (01.00 GMT) läheb Eesti läheb üle talveajale.
Sellega seoses tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.
Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Selgusid Lõuna-Eesti altkäemaksujuhtumi arvatavad kahtlusalused
Kaitsepolitsei on seoses võimaliku altkäemaksujuhtumiga kinni pidanud Valga maavanema Georg Trašanovi, AS-i GoBus nõukogu esimehe Aivo Pärna, ASi GoBus Valga regiooni direktori Kalle Muru ja ettevõtte juhatusse kuuluva Valter Keisi.
Valga maavalitsuse avalike suhete juht kinnitas Päevaleht Online'ile maavanema kinnipidamist, kuid täpsemat infot väljastab tema sõnul Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Prokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu lisas, et kaitsepolitsei töötajad pidasid kinni Lõuna- Eesti kõrge riigiametniku ning kolm ühe äriühinguga seotud isikut.
Kõrget riigiametnikku kahtlustatakse altkäemaksu võtmises, äriühinguga seotud isikuid talle altkäemaksu andmises.
Prokuratuur on lubanud rohkemat infot anda tänase päeva jooksul.
Kinnipidamised toimusid iseseisva kriminaalmenetluse raames.
Juhtumi uurimist viib läbi kaitsepolitsei Lõuna-Eesti osakond, menetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Aaviksoo: Afganistanis tuleb suurendada tsiviilpanustamist
Kaitseminister Jaak Aaviksoo arvates tuleb Afganistanis jätkata ilmselt väga pikka aega ja mitte ainult sõjaliste vahenditega ning ka Eesti peab oma panust suurendama.
"Me peame olulisel määral suurendama ka politsei- ja tsiviilpanustamist, eelkõige Afganistani," rääkis kaitseminister ETV hommikusaates Terevisioon. "Ainult püssilaskmisega seda probleemi ei lahenda."
Aaviksoo naasis äsja kolmapäeval ja neljapäeval Hollandis toimunud NATO kaitseministrite kohtumiselt, kus olid teemaks NATO operatsioonid Kosovos ja Afganistanis ning alliansi roll Afganistani ülesehitamisel, kirjutab ETV24. Tema sõnul oli kohtumise põhisõnumi, et nn kõikehõlmav lähenemine peaks konsolideerima sõjalise, politsei-, justiitssüsteemi, aga ka majandusabi ning tõenäoliselt üle kümne aasta toetama selle riigi arengut.

Jõhvi vald tahab eraparklates ise parkimistasu korjata
Jõhvis pikka aega ette valmistatud ning 1. novembrist kehtestatav tasuline parkimine on läbikukkumise äärel, sest vallavalitsus ei saanud kesklinna kaubanduskeskuste omanikega tingimuste osas kokkuleppele ning nimetab ettevõtjate nõudmisi käteväänamiseks.
"Ärimehed üritavad hakata meil käsi väänama, me alustame tasulist parkimist ilma nendeta," ütles abivallavanem vallavanema kohustes Priit Kesler Põhjarannikule.
Jõhvi Kaubakeskuse juhatuse liige Andrus Talsi ütles, et leping, mille vald neile allkirjastamiseks esitas, on ühepoolne - kaubanduskeskuste parklaomanikele ei pakuta midagi selle eest, et nende klientidelt tahetakse hakata raha korjama.
Kesklinnas ligi 70 protsenti parkimiskohtadest omavate kaubanduskeskuste Jewe ja Tsentraal juhatuse liige Marko Kull ütles, et tema on algusest peale olnud kesklinna tasulise parkimise pooldaja, kuid ta ei nõustu nende tingimustega, et vald saab tasuta ja tähtajatult nende parklates opereerida, ent kõik koristuse ja remondiga seotud kulud jäävad omaniku kanda.

Tulekahjus sai vigastada kolm last
Täna varahommikul toimus Tallinnas korterelamus tulekahju, milles sai vigastada kolm last.
Kell 05.59 teatati päästekeskusele tulekahjust Tallinnas Virbi 4 asuva 14-korruselise korterelamu 10. korrusel.
Kolmetoalises korteris põles diivan. Kolm last viidi kiirabiga Tallinna lastehaiglasse.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Purjus juht põhjustas taas õnnetuse
Eile sai liiklusõnnetuses inimene vigastada, kuna purjus autojuht ei pannud liiklusmärke tähele.
Õnnetus toimus kell 00.27 Tallinnas Kadaka tee 76 juures.
Sõiduauto Volkswagen Golf, mida juhtis alkoholijoobes Maksim (s 1985), sõitis teel olnud auku, mis oli liiklusmärkidega tähistatud ja piiratud.
Kaassõitja Tatjana (s 1982) toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse.

Taatlemata alkomeeter päästis Ruhnu vallavoliniku karistusest
Kohus tühistas Ruhnus tüdrukule maasturiga otsa sõitnud vallavolikogu liikmele purjuspäi auto juhtimise eest määratud 9000-kroonise rahatrahvi, sest alkomeeter, mida piirivalvur joobe tuvastamisel kasutas, oli taatlemata.
"Vaidlustasin alkomeetri näidu ja nõudsin arstlikku ekspertiisi, kuid seda mulle ei võimaldatud," ütles Reigo Jõe, kes heitis politseile ette, et tema poolt esitatud varasema vastulausega ei arvestatud, kirjutab Meie Maa.
Politseikomissar Meelis Juhandi hinnangul andsid Jõe välised joobetunnused ja tunnistajate ütlused talle väärteoasjas otsuse tegemiseks piisava aluse. Piirivalve koostas kohapeal joobe tuvastamise akti ja lasi Jõel alkomeetrisse puhuda, kuid hiljem selgus, et alkomeeter oli taatlemata.
"Ei saa öelda, et rikkumist oleks asjata menetletud, kuid peab ütlema, et asi jääb tõendamise asjaolude taha. Tõendeid tagantjärele koguda pole võimalik," ütles komissar Juhandi eile kohtus ning lükkas ümber väite, nagu oleks Reigo Jõe taotlenud arstlikku ekspertiisi.

Kasiinokett kaebas Haapsalu linnavalitsuse kohtusse
Admirali kasiinoketti pidav Novoloto kaebas Haapsalu linnavalitsuse kohtusse, sest pole nõus, et linnavalitsus ei andnud neile luba avada Hansapangast tühjaks jäänud majas õnnemängusaal.
"Palutakse korraldus tühistada," selgitas linnasekretär Erko Kalev kaebuse sisu Lääne Elule.
Tallinna halduskohus on määranud kaebuse arutamise 13. novembrile.
Nüüd kirjutab ka Citycasino linnavalitsusele, et nende tõlgenduse kohaselt nõuab hasartmänguseadus mängukoha avamiseks loa küsimist, kuid omavalitsus ei saa keelata mängusaali avamist.
Hasartmänguseaduse § 7 lg 3 ütleb, et õnnemängu, kihlveo või totalisaatori mängukoha võib avada üksnes aadressil, mille kohta on valla- või linnavalitsus andnud kirjaliku nõusoleku.

Liiklusõnnetuses hukkus jalgrattur
Eile toimus Viljandimaal traagiline liiklusõnntus, milles hukkus jalgrattal sõitnud mees.
Õnnetus juhtus kell 20.37 Tarvastu vallas Viljandi-Rõngu teel umbes ühe kilomeetri kaugusel Suislepast Mustla poole, teatas Viljandi politseiosakond.
Rõngu suunas liikunud sõiduauto Mazda, mida juhtis 43-aastane Lili, põrkus kokku teel vastu liikunud jalgratturiga. Tumedas riietuses ning helkurita 53-aastane Nikolai hukkus.
Jalgrattal puudusid esilatern ja -helkur. Käesoleva aasta juulikuus karistati Nikolaid kahel korral jalgrattal joobnuna sõitmise eest.
Liiklusõnnetuse asjaolud ja jalgratturi paiknemine teel on väljaselgitamisel.

Vaidlus avaliku sektori palkade üle jätkub
Riigieelarvesse sisse kirjutatud 20-protsendine palga- ja personalikulude tõus ärritab isegi koalitsiooni liikmeid, sest majanduse käekäik seda justkui ei toeta.
Üleeilses ETV "Foorumi" saates ütles nii reformierakondlane Jürgen Ligi kui ka IRL-i funktsionäär Taavi Veskimägi, et neid paneb muretsema eelkõige majanduskasvu erinevus rahandusministeeriumi ja Eesti Panga järgmise aasta majandusprognoosis. Samuti asjaolu, et riigisektori personalikulud on kavandatud ligi 20%-lise tõusuga, mis ületab mitu korda Eesti Panga majanduskasvu prognoosi. Rahandusministeerium arvestas eelarve koostamisel 7,3% -list majanduskasvu, Eesti Panga viimane ennustus on 4,3%.
Eile andsid ka ettevõtjate esindajad teada, et riigipoolne ettekujutus erasektori palgakasvust järgmisel aastal (15%) on võetud laest. Ettevõtjad ise prognoosivad 2008. aasta palgatõusuks 8,6%. Seega kutsuvad Eesti tööandjate keskliit ja Eesti kaubandus-tööstuskoda valitsust ja riigikogu üles pidurdama järgmise aasta riigieelarves plaanitud riigiametnike 20%-list palgatõusu.

Talleggi kanade Newcastle'i tõbi sai esialgse kinnituse
Tõve patogeensusindeksist sõltub, kas 200 000 kana hukatakse või mitte.
Veterinaar- ja toiduameti analüüsi tulemused kinnitasid, et Talleggi kanad on nakatunud lindudele ohtlikku Newcastle'i tõppe, ning need saadetakse edasi Inglismaa laborisse.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et 200 000 kana hukkamine sõltub Inglismaal tehtavate analüüside tulemustest, kuna just seal tuvastatakse tõve patogeensusindeks.
"Kui tõve patogeensusindeks on suurem kui 0,7, siis tuleb kanad hukata. Kui indeks on väiksem kui 0,7, siis ei ole vaja midagi ette võtta, sest selline tõvevorm ei ole ohtlik," selgitas Pärtel.
Inglismaa analüüside tulemused peaksid Pärteli kinnitusel selguma järgmise nädala alguses. Lindudele ohtlik tõbi avastati Talleggi kanadel selle nädala alguses.

Ettevõtjad ootavad kiiret võõrspetsialistide tulekut
Järgneva 20 aasta jooksul vajab EL umbes 20 miljonit immigrandist oskustöölist.
Kuigi Euroopa Liidus on valmimisel nn sinise kaardi kava, mille alusel pääsevad spetsialistid kergemini siia tööle, leiavad Eesti ettevõtted, et meil peaks sama asja kiiremini ära tegema.
Brüsselis valmiv plaan näeb ette, et immigrandist septsialistidele hakataks pakkuma eri soodustusi ning leevendama sisserändega seotud bürokraatiat. Just spetsialistidest tunnevad teravalt puudust ka mitmed siinsed ettevõtted.
Skype Eesti juht Sten Tamkivi ütles küll, et igasugune algatus tõeliste talentide liikumise lihtsustamiseks kogu maailmas on ülimalt teretulnud, kuid Eesti peaks siin veelgi kiiremini tegutsema. "Suletud maailmas sellel sajandil enam ellu ei jää. Kui sellise sammu astuks Eesti riik, oleks tore. Kui aga Euroopa Liit, siis on küll kasusaajaid rohkem, aga Eesti kaotaks ühe võimaliku konkurentsieelise," rääkis Tamkivi.

Mulgid tähistavad oma maa piire siltidega ja püstitavad puukujusid
Nii Mulgi naise kui ka Mulgi mehe kuju on valmistanud kunstnikud Ly ja Raul Teder.
Helmes jätkusid sel nädalal tööd, et juulis linnusevaremete kõrvale püstitatud Mulgi naise rahvariideis puukuju saaks ööseks valgustuse. "Panime naise püsti, sest mees ikka üksinda hakkama ei saa," ütles vallavanem Tarmo Tamm. Ta vihjas mullu detsembris Mulgimaa iidses pealinnas Abja-Paluojas avatud Mulgi mehe kujule.
Esimene rahvariideis Mulgi kuju, nn tikutopsimees tervitab juba aastaid Imaveres nii Tallinna-Tartu maanteel liiklejaid kui ka sealt Viljandi poole pöörajaid.
Mulgi kultuuri instituut on tellinud 17 viita kirjaga "Mulgimaa", neist enamik on paigutatud ajaloolise piirkonna piiridele. President Toomas Hendrik Ilves avab piirimärgistused reedel Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia maantee 57. kilomeetril Pärsti ja Paistu valla piiril. Ajaloolise Mulgimaa alla kuulus viis kihelkonda: Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu. Peamiselt ühendasid neid kihelkondi just keel - Mulgi murre -, rahvakombestik ning arhailiste rahvarõivaste kasutamine. Lisaks sai Mulgimaa tuntuks kui Eesti majanduse häll. Linakasvatusega rikkaks saanud mulkidest räägitakse siiani legende.

Tüdruk filmis, kuidas kasuisa teda väärkohtles
Tänu videomaterjalile mõistis kohus tüdrukut väärkohelnud kasuisa tingimisi vangi.
Tallinnas Lasnamäel oma ema ja tema uue abikaasaga ning nende kahe väikese lapsega elanud 15-aastast tüdrukut hakkas tema kasuisa väärkohtlema, kui tüdruk oli 14 aastat vana.
"Lähenemiskatsed algasid tavalistest kallistustest, mis muutusid järjest kahemõttelisemaks, ning tüdrukul oli üha keerulisem kasuisa käitumisest aru saada," selgitas Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Saskia Kask. Kui eelmise aasta sügisel hakkas kasuisa juba tema voodis käima - hommikuti, kui ta pidi last äratama - ning tema suguelundeid katsuma, otsustas tüdruk sellest oma tädile rääkida. "Tädi soovitusel otsustas tüdruk kasuisa tegevuse videole salvestada, sest teadis, et muidu ei usuks teda keegi," rääkis Kask. Seda tüdruk ka ühel hommikul tegi ning näitas siis salvestust emale, kes pöördus seejärel politseisse. "Ema ütles veel kohtuski, et tal on toimunut väga raske uskuda ja mõista."

Kohus mõistis Lauri Vitsuti süüdi võõra vara riisumises
Harju maakohus mõistis eile Lauri Vitsuti süüdi ametiseisundi kuritarvitamise teel suures ulatuses võõra vara riisumises ning karistas teda aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Karistust ei pöörata täitmisele, kui Vitsut ei pane kolme aasta jooksul toime uut kuritegu.
Kohus mõistis Vitsutilt välja ka tsiviilhagi summas 1 448 303 krooni ja 60 senti pankrotis AS-i Epikart kasuks ja see kuulub tasumisele kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse peale on võimalik edasi kaevata 15 päeva jooksul. Vitsut end kohtus süüdi ei tunnistanud ja palus end õigeks mõista.

Prokurör nõuab endisele vallavanemale vangistust
Prokurör Helga Aadamsoo palus eilsel kohtuistungil mõista Kihnu endine vallavanem Johannes Leas (pildil) pistise võtmises süüdi ja karistada teda 2,5 -aastase vangistusega, millest Leas peaks ära kandma kaks kuud.
Lease advokaat Aadu Luberg palus kohtueelsel istungil oma kaitsealuse õigeks mõista, sest Lease süüdimõistmisel mängivad olulist rolli jälitustegevusega kogutud tõendid, kirjutab Pärnu Postimees.
Luberg väitis, et 85 000 krooni suurust pistisesummat, mille Luik 5. juulil 2005. aastal Leasele väidetavalt andis, pole menetluse käigus kordagi üle loetud ja seetõttu ei saa mingist kindlast summast rääkida.
Pistise andmise süüdistusega kohtu alla antud Taivo Luige ja Merle Orava suhtes palus prokurör menetluse lõpetada, põhjendades seda avaliku menetlushuvi puudumisega. Prokuröri hinnangul pole nende süü suur ning nad polnud pisitise andmise algatajad.

Maatehingute kahtlusalused kuulati taas üle
Kahtlustatavatele esitatud uued kahtlustused on seotud altkäemaksu andmise või võtmisega.
Umbes samal ajal, kui kaitsepolitseis ja prokuratuuris käisid suure meediakära saatel ülekuulamisel Villu Reiljan, Ester Tuiksoo ning Toomas Annus, kuulati uuesti üle ka neli varasemat kahtlusalust ning neile esitati uued kahtlustused.
Kui varem kahtlustas prokuratuur Kalev Kangurit pistise võtmises, siis nüüd on kõigile kahtlustatavatele esitatud kahtlustused seotud altkäemaksu andmise või võtmisega. Juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi kinnitusel kahtlustatakse ärimehi Tullio Liblikut ja Einar Vettust altkäemaksu andmises ning Tarmo Pedjasaart altkäemaksu andmisele kaasaaitamises.
Kuna varem olid neljale mehele esitatud kahtlustused seotud pistise võtmise ja pistise andmisega, siis tähendaski kahtlustuste muutmine seda, et nüüdsest käsitleb prokuratuur konkreetseid maadevahetustehinguid ebaseaduslikuna. Pistise ja altkäemaksu erinevus seisneb selles, et kui pistisevõtmine on seotud millegi seadusliku tegemisega näiteks eelisjärjekorras või kiiremas tempos, siis altkäemaksu võetakse vastupidiselt millegi ebaseadusliku tegemiseks.

GoBusi juhatuse esimees Aivo Pärn peeti tunnistuste andmiseks kinni
Eile peeti ütluste andmiseks kinni GoBusi juhatuse esimees Aivo Pärn ning Lõuna ringkonnaprokuratuur kuulutas ta ka kahtlusaluseks.
Samas ei nõustunud prokuratuur avaldama, miks GoBusi juhatuse esimees kinni peeti. Ringkonnaprokurör Marge Püss keeldus eile õhtul igasugustest kommentaaridest sellel teemal.
Prokurör ei nõustunud avaldama isegi seda, kas Pärn peeti kinni eile või tehti seda juba varem. Samuti ei soostunud ta avaldama, kas Pärna pidas kinni kaitsepolitsei või keskkriminaalpolitsei.
"Mõningad inimesed on tõesti kinni peetud, kuid me ei soovi veel täpsustada, mis asjas," viitas lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu, et lisaks Pärnale on sama asjaga seotud teisigi inimesi.

Riigikogu jagab taas 200 miljonit katuseraha
Tänavuse lisaeelarve valitsuse reservfondi reale on peidetud 200 miljonit krooni, mida rahvasaadikutel on lubatud jagada vaikiva kokkuleppe järgi oma valijate meeleheaks.
Nn katuseraha on riigikogu sisuliselt riigieelarve sees kogu aeg jaganud, teist aastat on see kokkulepitult 200 miljonit krooni. Opositsiooni soovide täitmiseks läheb sellest 50 miljonit ning koalitsioonisaadikutele 150 miljonit krooni.
"Pole väga õige, et see summa on peidetud lisaeelarvesse," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Andres Herkel. "Protsess peab olema avalikkusele mõistetav."
Herkeli sõnul on fraktsioonide sisemise töö korraldus, kuidas tehakse ettepanekuid. Esialgu nimetas ta oma võimaliku ettepanekuna soovi toetada AS-i Kultuurileht.

Raha tõmbab noori õpetajaid Tallinnast ja Tartust eemale
Tallinna ja Tartu noored õpetajad ei hakka saama 200 000-
Riik soovib hakata maksma tuleva aasta sügisest äsja ülikooli lõpetanud õpetajatele 200 000-kroonist starditoetust. Rahasaajate hulgast jäävad välja need õpetajad, kes asuvad tööle kas Tallinna või Tartu koolides.
Nii Tartu kui ka Tallinna linnajuhid on avaldanud pahameelt, et just nende koolidesse tööle asuvad noored õpetajad jäävad toetuseta. Samas tajuvad linnajuhid ka ohtu, et 200 000-kroonine stardiraha võib motiveerida niivõrd paljusid lõpetajaid tööle väljaspool Tallinna ja Tartut, et nendesse linnadesse ei jagugi uusi õpetajaid.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen ja Tartu abilinnapea Jüri Sasi arvasid, et on ääretult ebaõiglane suunata noored õpetajad Tallinnast ja Tartust mujale. "Ma ei saa nõustuda, et Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn, kus elab kolmandik Eesti elanikkonnast, on eelnõust välja jäetud. Ka meil on õpetajate puudus," lisas Jäppinen. Abilinnapea hinnangul valivad õpetaja kutse saanud noored õpetajad stardikapitali saamiseks esimese töökoha väljaspool Tallinna ja Tartut ning naasevad suurlinna pärast viieaastast tööaega, sest nii kaua on eelnõu kohaselt tarvis õpetajaametit pidada väljaspool Tallinna või Tartut.

Riigikogulased võitlevad laevapiletite hinna tõusuga
Riigikogu "Saarte ühendus" teeb riigieelarvele muudatusettepaneku, et hinnatõusu leevendada, sest parvlaevapiletite kuni sajaprotsendine kallinemine 2008. aasta jaanuarist tabab kõige valusamini õpilasi ja pensionäre.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas möödunud nädalal määruse, mille alusel tõusevad Heltermaa-Rohuküla, Kuivastu-Virtsu ja Sõru-Triigi liinil piletihinnad olenevalt liinist, piletist ja aastaajast kuni 100%.
Piletihinna mõningane tõus on paratamatu, aga see võiks lähtuda tarbijahinnaindeksist ning kütusehindade kallinemisest, mitte vajadusest riigile lisaraha teenida, leidsid "Saarte ühenduse" liikmed. Ühtlasi märkisid nad, et kindlasti peab ministeerium tagama ka parema teenuse kvaliteedi.

Kaheksane uudis: Tallinnas töötab 327 pensionieas õpetajat
Linna koolides ja lasteaedades töötab 327 pensionieas õpetajat - eakamad aktiivsed pedagoogid on ligemale 80-aastased.
Tallinna linnavolikogu andmetel on 65-70-aastaseid õpetajaid lasteaedades 51 ja koolides 189, 70-75-aastaseid töötab lasteaedades 11 ja koolides 63. Kõige vanemaid ehk 75-80-aastaseid õpetajaid on Tallinna koolides kokku 13. Eakate õpetajate rohkusega hakkavad silma kutsekoolid, aga ka näiteks Tallinna täiskasvanute gümnaasium.
Täiskasvanute gümnaasiumi õppejuht Andres Falki sõnul pole kedagi olnud vaja õpetama keelitada. "Rohkem kipub nii olema, et inimesed tahavad ise edasi jääda," märkis ta. "Nad on noortest tükk maad rahulikumad, illusioone ei loo ja maailma ei paranda."
Noori õpetajaid on selle eest aga vähevõitu. Tänavu sügisest asus Tallinnas õpetajaametisse 26 vastset kõrgkoolilõpetajat, mullu oli neid 59.

Fotod: pikett riigiprokuratuuri ees
Täna toimunud demonstratsioonil osalenud nõudsid D.Linteri ja M.Reva vabastamist ja politsei omavoli lõpetamist.
Riigiprokurör Laura Vaik saatis 18. oktoobril kohtusse süüdistusakti, milles süüdistab Dmitri Linterit, Mark Sirõki, Maksim Revat ja Dimitri Klenskit massilise korratuse organiseerimises (Karistusseadustiku § 238) käesoleva aasta aprillis Tallinnas. Uurimist viis läbi Kaitsepolitseiamet.
Süüdistuse kohaselt organiseerisid Öise Vahtkonna liidrid Linter, Reva ja Klenski koos Vene noorteorganisatsiooni Naši Eesti liidri Mark Sirõkiga massilisi korratusi, mis toimusid Tallinnas 26.-28. aprillini.
Demonstratsioon toimus rahumeelselt, politsei valvsa silma all.

Tondipoiste ausammas tuleb esialgsele asukohale
Tondi sõjakooli hoone ees asunud 1924. aasta detsembrimässu mahasurumisel hukkunud kadettide mälestusmärgi saab ennistada selle esialgsesse asukohta.
"Tondipoiste" monumendi taastamise ettevalmistamiseks moodustatud komisjon jõudis abilinnapea Taavi Aasa sõnul seisukohale, et vaatamata muutunud linnaehituslikule situatsioonile ei ole tarvis ennistatavale monumendile uut asukohta leida, teatas Tallinna pressiteenistus.
"Kõigi eelduste kohaselt jätab tema ajaloolisele asupaigale ennistatav monument ruumi ka Tondi tänava neljarealiseks laiendamise kava teostamiseks," ütles Aas. "Asjatundjate koostatud esialgsete kalkulatsioonide kohaselt läheb monumendi taastamine koos kõigi eeltöödega ja ühes monumendi ümbruse korrastamisega maksma umbes viis miljonit krooni."
Aas ütles, et kui mingisuguseid ettearvamatuid takistusi ei ilmne, saab ta juba paari kuu pärast komisjoni tööst linnavolikogule ülevaate anda.

Lasnamäele rajatakse koerte jalutusväljak
Tallinna keskkonnaamet alustab sel aastal koerte jalutusväljaku rajamisega Lasnamäele ning paigaldab linna 40 uut lemmikloomade väljaheitekasti.
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul rajatakse uus jalutusväljak Lasnamäele Koorti ja Liikuri tänava vahelisele haljasalale. "Tegemist on Tallinnas 11. ja Lasnamäel esimese koerte jalutusplatsiga," ütles Boroditš.
Väljaheitekastid paigaldatakse novembri keskel Lasnamäele, Haaberstisse ja Mustamäele. Kastid on varustatud jagajatega, milles on looduses lagunevad maisitärklisest kilekotid lemmiklooma järelt koristamiseks.
Kesklinnas asuvad koerte jalutusväljakud Tiigiveski pargis (Herne tn ja Ida-Tallinna Keskhaigla vaheline ala), Politsei pargis (Kunderi ja Pronksi tn nurgal) ning Toompargis.
Põhja-Tallinnas on koerte jalutusväljak Ehte tänaval ja Kristiines Nõmme tee ääres asuvas Dunteni pargis.

Restaureerimistudengid harjutavad maja peal
Hoone uue tiiva jätsid ehitajad meelega viimistlemata, et tudengid saaksid kätt proovida.
Eile avas kunstiakadeemia uued õpperuumid aadressil Suurkloostri 11a / Nunne 16 asuva hoone seni lagunenud tiivas, mille kallal saavad restaureerimistudengid kätt harjutada.
1902. aastal ehitatud hooneosas asus Nõukogude ajal raudteemiilits, 1991. aastast seisis see aga tühjana. Selle tagajärjel olid ehitisest järel ainult müürid ja peatrepikoda. Veidi üle aasta tagasi otsustas maja enda valdusse saanud kunstiakadeemia selle restaureerida.
Varemed õppehooneks projekteerinud AS-i Restor ja ehitanud AS-i Parmeron abiga sai hoone uued vahelaed ja katuse, stuudiod, labori, raamatukogu, puhkeruumi, auditooriumid, kabinetid ning lisatrepikoja evakueerimiseks.
Kunstiakadeemia rektori Signe Kivi sõnul saab korrastatud majja koondada seni üüripinnal asunud restaureerimise ja muinsuskaitse osakonna ning eri kohtades õppinud kunstipedagoogid.

Buss number 29 teeb ümbersõidu
Seoses Kose tee ja Mustakivi tee ristmike vahelise Narva maantee lõigu asfalteerimistöödega sõidab autobussiliin nr 29 pühapäeval, 28. oktoobril ümbersõidumarsruudil. Liini nr 29 autobussid sõidavad mõlemal liiklussuunal ümbersõidumarsruudil Narva maantee, Mustakivi tee, Läänemere tee ja Priisle tee.

Komisjon kiitis heaks linnatelevisiooni idee
Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon kiitis mõne muudatuse lisamise järel heaks Reformierakonda kuuluva linnavolikogu liikme Mati Eliste kava luua Tallinna digitaalne televisioon.
Moonutatud pilt
Eelnõu esitaja hinnangul on selline kanal vajalik objektiivse, esmaallikast pärineva teabe edastamiseks elanikele. "Kui teeme meediamonitooringut, siis jõuame tihtipeale arusaamisele, et meedia ei ole lõpuni objektiivne, vaid katkendlik, kohati isegi kallutatud," ütles Eliste.

Öömajad pakuvad külmal ajal voodit 500 kodutule
Öömaju külastab peale kodu kaotanud inimeste üha enam noori narkomaane.
Eile teatas linnavalitsus, et eluasemeprobleemidega inimestele on linnas kokku vähemalt 500 voodikohta. Tallinna sotsiaaltöökeskuse juhi Kersti Põldemaa hinnangul ei vaja linn juurde kodutute tasuta öömajakohti.
Tallinna hoolekandekeskusele Alasi t 8 kuuluvas kodutute öömajas pole viimaste aastate jooksul kedagi ruumipuuduse korral ukse taha jäetud.
"Meil on kohustus võtta öömajale kõik soovijad," ütles hoolekandekeskuse juht Imbi Eesmets eile Päevalehele. "Ette tuleb ka olukordi, kus peame öömajalised panema koridoridesse madratsitele magama, kuid seniste aastate jooksul pole me kedagi ukse taha küll jätnud."
Noori narkomaane lisandub

Palestiina mässulised kasutavad Iisraeli ründamisel Google Earthi
Palestiina mässulised kasutavad Iisraeli sõjaväe ja teiste rünnakute planeerimisel Google Earthi võimalusi.
Fatah' poliitilise parteiga koostööd tegeva rühmituse al-Aqsa liikmete sõnul kasutavad nad populaarset Interneti kaardisüsteemi, et oma raketirünnakute sihtmärke määrata, vahendab The Guardian.
"Me võtame Google Earthist detaile ja võrdleme neid oma kaartidega kesklinnast ja tundlikest piirkondadest," sõnas Khaled Jaabari, rühmituse juht Gazas, kes on tuntud kui Abu Walid.
Abu Walid näitas oma arvutist aerofotot Iisraeli linnast Sderotist, et demonstreerida, kuidas tema rühmitus sihtmärke otsib.
Hoolimata relvade tahumatusest on paljud neist maandunud Sderot's ja tapnud umbes kümmekond ning vigastanud suurel hulgal inimesi.

Uuring: neandertallased olid punapead
Neandertallaste dna-d uurinud teadlased avastasid, et inimese välja surnud sugulasel oli geen, mis neile punased juuksed andis.
Barcelona ülikooli teadlaste rühm uuris kahe neandertallase jäänustelt saadud dna-d ja sellest eraldatud olulist MC1R nimelist geeni, vahendab BBC.
Kaasaegsetel inimestel põhjustab see geen punaseid juukseid, kuid senini ei teatud, mis värvi juukseid olid meie jässakatel ja raevuka väljanägemisega sugulastel.
Kuid neandertallastel esinenud geeniversiooni uurides avastasid teadlased, et neil oli keni punased lokke põhjustav geen.
Üks uuringu autoritest, Barcelona ülikooli geneetika abiprofessor Carkes Lalueza-Fox selgitas: "Me leidsime neandertallaselt MC1R variandi, mida kaasaegsel inimesel ei ole, kuid mis põhjustab karvadel sama efekti, nagu on näha praegustel punapeadel."

Rumeenia parlamendisaadikud loevad töö ajal naisteajakirju
Rumeenia parlament on leidnud huvitava väljapääsu parlamendisaadikute igavuse peletamiseks: neil lastakse endale töö juurde ajakirju tellida. Saadikute lemmikuteks osutusid naisteajakirjad.
Kui siiani pani magavate saadikute näitamine õhtustes uudistes rahva pead vangutama, siis nüüd loodetakse sellest lahti saada: nimelt võeti vastu otsus, et iga saadik võib endale tellida kodumaiseid ajakirju, et neid istungite ajal lugeda.
Suureks üllatuseks avastati, et enamus tellimissoovidest olid naiste- või kodukaunistamise ajakirjad: Naiste Maailm, Star, Cool Girl, Cosmopolitan, Lux Maja ja muud taolised.
Nüüd võivad saadikud igavate kõnede ajal hoopis avastada majakaunistamise nippe või lugeda uusimatest nahahooldustoodetest.

Rootsi kohus mõistis nekrofiilmõrvari eluks ajaks vangi
Göta apellatsioonikohus mõistis eluks ajaks vangi mehe, kes tappis oma kaaslanna ja seksis tema laibaga.
Karlskogas elanud mehel (30) ja naisel (29) oli olnud ligi aasta kestnud armusuhe, kirjutab Dagens Nyheter.
Tänavu maikuus läks paarike ühel õhtul pärast koos joomist tülli ja mees kägistas naise surnuks.
Kohtus tunnistas mees, et kägistas naist esialgu kätega, aga sai sellest kätte krambi. Siis võttis ta kägistamiseks salli.
Pärast tapmist seksis mees naise rüvetamiseks tema laibaga.
Mees püüdis kohtult taotleda lühemat vangistusaega, kuid kohus leidis, et laiba rüvetamiseks sellega seksimine teeb kuriteo eriti jõhkraks ja seega on mees väärt eluaegset vangistust.

Lukašenka ei leidnud Valgevenes antisemitismi
Valgevene president Aleksandr Lukašenka lükkas tagasi väite, et vabariigis piiratakse mingi rahvuse või usu esindajaid.
"Kui keegi ütleb, et Valgevenes õitseb antisemitism või et me rõhume moslemeid, siis ärge uskuge seda," vahendas Interfax Lukašenka sõnu.
Ta lisas, et vaid Valgevene vaenlased saavad nii rääkida ja vabariik on hubane kodu 140 rahvuse ja 25 usu jaoks.
"Valgevene on tõotatud maa sõjakolleteks süttinud riikide põgenike jaoks," märkis ta.

Kommunistid süüdistasid Grõzlovi ekstremismis
Venemaa kommunistlik partei pöördus peaprokuratuuri nõudega algatada kriminaalasi Ühtse Venemaa partei liidri Boriss Grõzlovi vastu, kuna ta rikkus ekstremismiseadust.
Tekib kummaline olukord, kui Ühtse Venemaa erakonna poolt pakutud laiendatud ekstremismi mõiste muudatused on suunatud selle partei juhi vastu, kirjutab Nezavisimaja Gazeta.
Kommunistides tekitas nördimust Grõzlovi 17. oktoobri intervjuu Rossiiskaja Gazetale, kus ta väitis, et 2. detsembri parlamendivalimistel otsustatakse küsimus riigi liidri kohta. "See liider on, peab olema ja ongi Vladimir Putin," ütles Grõzlov.
Ta lisas, et selle eesmärgi saavutamiseks on Ühtsel Venemaal piisavalt volitusi.
Kommunistide hinnangul on kutsed Putinit riigi liidrina säilitada ebaseaduslikud ning tema võimuloleku tagamine pärast ametiaja lõppemist on põhiseadusevastane ja võib toimuda ka vägivalla teel.

Homod tahavad Vilniuse linna kohtusse anda
Vilniuse linnapea keelas ära geide kampaaniaürituse ja nüüd lubab Euroopa homoseksuaale ühendav ILGA oma kogunemisõiguse kohtus välja nõuda.
Homoseksuaalide Vilniuse kampaaniaüritusele kogunes üle 200 homo, lesbi ja transseksuaali, kuid neile keelati avalik kogunemine ära, vahendab BBC.
Kogunemine oli plaanitud osana Brüsseli geiõiguste eest võitlejate ühenduse ILGA korraldatud üritustenädalast.
Vilniuse linnapea Juozas Imbrasase esindaja sõnul keelas meer avaliku kogunemise ära sellepärast, et ehitustööde tõttu pole turvalisus tagatud.
ILGA ei jäänud selle seletusega rahule ja teatas, et linnavalitsus polnud neile asenduskohta pakkunud ja seega on miitingukeeld ebaõiglane. "Pole kahtlustki, et Vilniuse linn kasutas ehitustöid keeldumise kattevarjuna," pahandab ILGA tegevdirektor Patricia Prendiville.

Hispaania ajakirjandus tegi Eesti kaagid pensionärideks
Hispaanias vahistati kaks Eesti kodanikku, keda süüdistatakse 14 pangalt võltsitud krediitkaartidega raha välja petmises.
Hispaania ajakirjanduse andmetel olid pettustes süüdi eakad, seitsmekümnenda eluaasta piiril olevad inimesed. Eesti välisministerium lükkab selle info ümber: Hispaanlia meedia olid kaakide sünniaastad ja vanused segi ajanud.
Tegelikult petsid Hispaanias raha välja üks 1969. aastal ja üks 1971. aastal sündinud Eesti kodanik. Kolmas kinnivõetu ei ole Eesti kodanik, kuid temagi pole pensionär: teadamata kodakondsusega petturi sünniaasta on 1969.
Eesti välisministeerium sai vastava teabe Alicante piirkonna politseilt. Kumbki vahistatud Eesti kodanikest pole seni Eesti poole abipalvega pöördunud, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Lauri Matšulevitš Päevaleht Online'ile. "Aga kui nad paluvad abi, siis ikka aitame," kinnitas Matšulevitš.

Soomes hukkus tehaseplahvatuses üks inimene
Lõuna-Soomes Hankos plahvatas eile õhtul Ekokemi tehases küttekatel, plahvatuses sai surma üks inimene.
Plahvatus toimus ravimitootja Orioni tütarettevõtte Ekokemi tehases eile õhtul kella kümne paiku, vahendavad Helsingin Sanomat ja Reuters.
"Plahvatas küttekatel ja üks inimene sai surma," selgitas Hanko tuletõrjepealik Stig Granström. Hukkunu on 1979. aastal sündinud mees.
Granströmi sõnul oli plahvatanud katel umbes kümne kuupmeetri suurune. Plahvatuse põhjused ei ole veel teada.
Ekokem tegeleb ohtlike ja tööstusjäätmete töötlemisega, kuid õnneks ei põhjustanud plahvatus kemikaalide leket.

Venemaal avaldati osa NL-s represseeritute nimekirjast
Rahvusvahelise ühingu Memorial juhataja Arseni Roginski esitas elektroonilise versiooni 2,6 miljoni Nõukogude Liidu represseerimisohvri nimega.
Nimekirja koostamiseks läks 20 aastat, teatas Interfax. Represseerimisohvreid oli Nõukogude Liidu ajal kokku 12,5 miljonit.
"Meie ülesanne oli taastada nende kõigi nimed", ütles Roginski. Ta täpsustas, et pakutavas elektroonilises versioonis on loetletud vaid 20 protsenti represseeritutest ehk 2 miljonit 615 tuhat inimest.
Memoriali juht märkis, et julgeolekuorganid vahistasid 4,5 kuni 5,2 miljonit ohvrit, kes läbisid uurimise ja kelle suhtes tehti otsus. Ligi 7 miljonit ohvrit küüditati ilma kohtu- ja kohtuväliste organite otsuseta.
Venemaa inimõiguste volinik Vladimir Lukin sõnas, et antud e-väljaanne on riigiterrori ohvrite mälestusest lugupidamine.

Maailma suurima reisilennuki stardiga algas õhusõidu uus ajastu
Airbus 380 esimene liinilend kuulutab ajast maha jäänud lennunduses murrangut.
Kui eile oma esimese kommertslennu sooritanud uut Airbusi peaks sümboliseerima üks ese, oleks selleks kaheinimesevoodi. Ükski lennukit proovinud korrespondent ei jäta kirjeldamata pardal olevaid sviite, mida saab ühendades buduaarideks muuta. See peaks andma ettekujutuse enneolematust luksusest, mis muudab lennuvintsutused kõige kallima klassi pileti omanikele võimalikult märkamatuks.
A-380 avareisi saatis nii võimas huvi, et kohad sellele jaotati eBay heategevusoksjonil, kus kõrgeim pakkumine küündis 103 000 dollarini sviidikoha eest. Esimesed hinnangud tulid reisijatelt pea eranditult ülivõrretes.
Kõige inimsõbralikum lennuk
Singapurist Sydneysse lennanud klientide kinnitusel on tegu kõi-ge inimsõbralikuma õhusõidukiga. Ka turistiklassi istmete vahel on rohkem ruumi, kui tavakasutajad on üldiselt harjunud. Eriti tõstavad sõitjad esile lennuki vaikust: isegi õhkutõusu ajal pole vaja naabriga vesteldes häält tõsta.

Malelauamõrvar kohtus kahetsust ei ilmutanud
Sariroimar Aleksandr Pitšuškin läheb Venemaal eluks ajaks vangi 48 mõrva eest.
Moskva oblastis Mõtištšis sündinud 33-aastane Aleksandr Pitšuškin veedab oma järelejäänud elupäevad ilmselt trellide taga. Venemaal Bittsa maniakina kurikuulsaks saanud mees kinnitas ise, et tappis aastail 1992- 2006 63 inimest. Kohus karistas teda selle nädala kolmapäeval tõestamist leidnud 48 mõrva ja kolme tapmiskatse eest.
"Venemaa rekord" jäi ületamata, 1994. aastal hukatud Rostovi "rappija" Andrei Tšikatilo mõisteti tookord süüdi koguni 53 mõrvas.
Kahetsusele ei kavatse Pitšuškin kongis aega raisata. "Vanglas istun ma 60 aastat, terve eluea ehk iga mõrva eest aastakese. Isegi varguse eest antakse rohkem," bravuuritses ta kohtus.

Inimesed võivad tulevikus jaguneda kaheks alamliigiks
Teadlase meelest tekib esmalt inimeste "unirass" ning seejärel ilusate ja koledate liigid.
Evolutsiooniteoreetik Oliver Curry ennustuse kohaselt kujuneb kunagi tulevikus välja inimeste ülem- ja alamklass, kuid seda mitte varandusliku kihistumise järgi, vaid geneetiliselt.
Asi on nimelt selles, et Londoni majanduskoolis töötava Curry meelest muutuvad inimesed üha valivamaks oma seksipartnerite suhtes, mis viimaks viibki kahe alamliigi kujunemiseni, vahendas tema ennustusi BBC. Geneetilise ülemklassi esindajad on pikad, saledad, hea tervisega, atraktiivsed, intelligentsed ja loomingulised. Ehk täielikuks vastandiks alamklassi inimestele, kes taandarenevad aeglase taibuga koledateks ja töntsakateks isenditeks.
Kõigil kohvivärvi nahk

Euroopa Liit jääb halba aimates Venemaa valimistulemusi ootama
Tänane EL-i ja Venemaa tippkohtumine Portugali väikelinnas Mafras kujuneb sisult tagasihoidlikuks, sest ühenduse suur idanaaber astub valimiste aega.
EL-i esindajad nimetavad Vene parlamendivalimisi detsembris ja presidendivalimisi märtsis "üleminekuperioodiks", mille vältel olulisi arenguid ei loodeta.
Üleeile europarlamendis esinedes andis EL-i välissuhete volinik Benita Ferrero-Waldner mõista, et nõupidamiselt oodatakse pigem vaikset mõtiskelu kui läbimurdelisi otsuseid. "Ma usun, et tippkohtumine annab võimaluse hinnata meie suhete hetkeseisu," ütles volinik. "On tõsi, et mitmeid olulisi küsimusi ei lahendata, kuid me loodame edule teistes valdkondades, mis paneksid aluse tulevasele koostööle sel Venemaa jaoks olulisel üleminekuajal," lisas ta täpsustuseks.
Esimesed märgid sellest, mis Venemaal tulla võib, ei ennusta head. President Vladimir Putini kavatsust sihtida peaministri ametikohta on kritiseerinud paljud Euroopa poliitikud. Kolmapäeval osatasid europarlamendis Putini võimunälga mitmed saadikud. Teravaim oli liberaalide liidri Graham Watsoni keel, kes ütles: "Kui oleks olemas parem kloonimistehnoloogia, taotleks Putin korraga nii presidendi- kui ka peaministrikohta nagu Kaczynskid Poolas."

Rogozin võib saada Moskva esindajaks NATO juures
Väidetavalt Kremli põlu all olnud riigiduuma liikme Dmitri Rogozoni võimalik nimetamine Venemaa NATO-esindajaks võib tekitada läänes negatiivset vastukaja ning teravdada suhteid Moskva ja alliansi vahel.
Rogozini ametisse kinnitamisest teatas hiljuti Reuters, kuid Vene presidendi pressiteenistus nentis, et vastav otsus pole allkirjastatud, kuigi duumasaadiku kandidatuuri kaalutakse.
Rogozinil on rahvuslase maine ning tema võimalik esindajaks nimetamine näitab Kremli rahulolematust NATO poliitikaga, kirjutas Kommersant. Vaatlejate hinnangul hakkab Venemaa kõigepealt pidama alliansiga teravaid läbirääkimisi Kosovo teemal, vahendas Vedomosti.
Rogozin läbis duumas nelja aasta jooksul tee Kremli-meelse bloki Rodina juhist kuni väidetavalt Kremli põlu alla langemiseni. Rodina liideti Õiglase Venemaaga, Rogozini asutatud uus ühendus Suur-Venemaa jäeti aga registreerimata.

Mihkelson: kaks kärbest ühe hoobiga
Riigikogu EL-i asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson nentis oma blogis, et Rogozini võimalik nimetamine Venemaa esindajaks NATO juures teenib korraga sisuliselt kahte eesmärki.
"Esiteks on Rogozini senine NATO-vastasus kahasse marurahvuslike hoiakutega Moskva signaaliks läänele: me ei pea seda organisatsiooni kuigi tähtsaks. Kuid isegi olulisemaks peaksin ma nende analüütikute arvamust, kelle meelest saadetakse Rogozin lihtsalt poliitpagendusse," leidis Mihkelson. "Kuna võimud on Rogozini eelseisvaid valimisi silmas pidades kõrvale tõrjunud, siis ehk otsustati tülikast poliitfiguurist lihtsalt nõukogulike meetoditega vabaneda," lisas ta.
Mihkelson märkis, et Rogozinist saaks esimene tsiviilisikust esindaja alliansi juures, kuid samas oleks tema meelest liiast üledramatiseerida Rogozini võimalusi selles ametis. "Venemaa prioriteedid on kindlasti mujal. Tõsi, vastuseis NATO laienemisele kuulub nende hulka."

IRL ja sotsid pole Tartus Reformiga rahul
Tartu
IRLi Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson valgustas Eesti Päevaleht Online'i kõige enam silma riivavatest probleemidest Tartus.
"Kindlasti pole ükski tartlane jätnud märkamata, et Tartus näikse liikluskorraldusega asjad käest läinud olevat ning rahulik heade mõtete linn Tartu võib varsti ühes ummikute ja hullumeelse liiklusolukorraga Tallinnaga võistlema hakata," toob Laurson välja kõige põletavama küsimuse.
Sildu hakatakse remontima alles viimases hädas, mil need pea kokku on kukkumas ning üleüldiselt tegeletakse hetkel rohkem tagajärgede likvideerimisega kui liikluskorralduse planeerimisega, arvab Laurson.

GoBusi bussijuhid streigivad halbade töötingimuste vastu
Transpordi ametiühing kuulutas täna välja hoiatusstreigi viies bussiettevõtte GoBus regioonis, et nõuda koheseid palgaläbirääkimisi ja vähemalt kümnekroonist tunnitasu tõusu.
Tunniajaline hoiatusstreik leiab aset teisipäeva hommikupoolikul Saare-, Lääne-, Pärnu-, Tartu ja Valgamaal, lisaks korraldavad Lääne-Viru bussijuhid nõudmiste toetuseks tunniajalise piketi, teatas Transpordi ametiühingu pressitalitus.
Ametiühing kinnitab, et streik ei ole kuidagi seotud eile ilmsiks tulnud kaitsepolitsei kriminaaluurimisega.
Juba augustis jätkuma pidanud palgaläbirääkimised on ettevõttes viibinud juba üle kahe kuu, sest tööandja sõnul ei võimalda riiklik alarahastus täna palgaprognoose teha. Nii on teisipäevane hoiatusstreik märguandeks ka valitsusele ja riigikogule, et avalike bussiliinide dotatsioon on täna ebapiisav kvaliteetse teenuse pakkumiseks ja bussijuhtide motiveerimiseks.

Tallink teenis möödunud aastal üle miljardi krooni kasumit
AS-i Tallink Grupp teatel oli ettevõtte puhaskasum sel majandusaastal 1,05 miljardit krooni.
Firma ja tema tütarettevõtete müügitulu suurenes auditeerimata andmetel 88 protsenti ligi 12 miljardi kroonini.
Tallink Grupp juhatuse esimehe Enn Pandi sõnul võib lõppenud majandusaastaga rahule jääda. "Erilist heameelt valmistab, et oktoobris 2007 käivitasime tõenäoliselt maailma ühe kaasaegsema teenuste broneerimis- ja registreerimissüsteemi, mis loob meie klientidele täiendavaid võimalusi ning peaks tulevikus mõjuma positiivselt ka reisijate arvule."
Uus süsteem ühendab kõik kuues riigis asuvad kontorid, sadu Skandinaavia ja Euroopa reisibüroosid ning sisaldab täiustatud online-broneerimismoodulit. Silja Line oli aastaid süsteemi ette valmistanud ning planeerinud selle käivitamise 2006. aasta oktoobriks. Süsteem algsel kujul ei vastanud Tallinki vajadustele ning arendustöö jätkus eelmise majandusaasta jooksul.

RMK uueks juhiks sai Aigar Kallas
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu kinnitas tänasel koosolekul ettevõtte uueks juhatuse esimeheks Aigar Kallase.
Juhatuse liikmeteks valiti RMK Kagu regiooni peametsaülem Tiit Timberg ja RMK Kirde regiooni peametsaülem Tavo Uuetalu. Uus juhatus alustab tööd 1. novembrist, teatas RMK pressiesindaja.
RMK senised juhatuse liikmed Raivo Võlli ja Olav Etverk jätkavad tööd RMK süsteemis.
Riigimetsa Majandamise Keskus on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Tallinn-Peterburi reisirong läheb üle uuele sõidugraafikule
Go Raili Tallinn-Peterburi reisirong läheb alates homsest üle talvisele sõidugraafikule.
Talvise sõidugraafiku järgi väljub rong iga päev Tallinnast kell 22.24 ning on Peterburis kell 7.26 hommikul, teatas AS Go Groupi kommunikatsioonijuht. Peterburist väljub rong igal õhtul kell 21.50 ning on Tallinnas kell 6.28.
Suvise sõidugraafiku järgi jõudis rong Tallinnast Peterburi südaööl ning väljus varahommikul, uus sõiduplaan vastab reisijate soovidele ning on varasemast mugavam. Tallinn-Peterburi täispilet maksab 308 krooni isevagunis ning 616 krooni kupees.
Tallinn-Peterburi rongis on nii kupee- kui ka istevagunid, rongis on wifi, kohvik, võimalus osta ajalehti ja suveniire.
Alates selle aasta 1. juulist pakub Go Rail mugavat ühendust ka Tallinna ja Virumaa linnade vahel. Sõidud toimuvad Tallinna, Tapa, Narva ja nüüdsest ka Rakvere vahel, rongipileti hind jääb bussipiletiga samasse hinnaklassi. Näiteks pilet Tallinnast Rakverre maksab 100 krooni.

Töötajate streik sulges päevaks Stora Enso Soome tehased
Euroopa suurima paberitootja Stora Enso paberi- ja kartongitehastes algas täna päevane tööseisak.
Töötajad väljendavad tööseisakuga pahameelt Stora Enso juhtkonna plaani vastu sulgeda Kemijärve, Summa, Anjalankoske ja Rootsi Norrsundis olevad tehased.
Tehaste sulgemise vastu on ka Soome Paberiliit.
Ettevõtte tegevjuht Jouko Karvinen lubab igati kohalike ametnikega koostööd teha, et koondatuid aidata, kirjutab YLE24.
Valitsus on lubanud üle vaadata 15 miljoni-euro suuruse ehituseelarve jagamise, et luua sama palju uusi töökohti kui Stora Enso kaotab.
Tööjõudu on plaanis koondada ka Inglismaa ja Saksamaa filiaalides, kus töötab 850 inimest.
Stora Enso sulgemisel kaotab töö kuni 1100 inimest Soomes ja 300 Rootsis.

Paet: Nord Stream oli näide, kuidas ühtses Euroopas asju ajada ei tohi
Välisminister Urmas Paet väljendas täna Kuku raadio saates "Ministri vastuvõtt" arvamust, et Nord Streami tegutsemine gaasitrassi küsimuses oli näide sellest, kuidas ühtses Euroopas asju ajada ei tohiks.
Paeti sõnul on ühtse energipoliitika mõistest hakatud rääkima alles viimastel aastatel ning seetõttu on teema Euroopa Liidu jaoks ka ääretult keeruline. "Ühtse poliitika kujunemiseni läheb aega."
Energiateema on Paeti hinnangul väga tundlik, kuna on seotud praktiliste küsimustena. Näitena tõi välisminister välja asjaolu, et ei ole ühtegi linna ega riiki, kes oleks keset talve valmis külma kannatama. Lisaks on otseselt mõnest tarnijast sõltuvalt riigid seda ettevaatlikumad.
Paeti arvates muudaks suurem alternatiivide hulk ja valikuvabadus olukorra ainult paremaks, seda ka Eesti jaoks, kuna me ei ole ühendatud nii paljudesse Euroopa energiavõrkudesse, kui sooviksime. "See on üks põhjus, miks aidata kaasa ühtse energiapoliitika tekkele."

Riik praamipiletite dotatsiooni ei vähenda
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel väitis riigikogu saarte ühendus eile eksitavalt, nagu plaaniks ministeerium praamipiletite hinnatõusuga samal ajal vähendada riigi dotatsioone.
Selleks aastaks oli praamipiletite dotatsiooniks planeeritud 127 miljonit krooni ning üleveo tegelik kulu tuleb aasta lõpuks umbes 134 miljonit krooni. "Järgmiseks aastaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium dotatsiooni vähendada ei kavatse," kinnitas ministeerium.
Saarte ühenduse eilsest pressiteatest võib ministeeriumi hinnangul jääda ka mulje, justkui oleks riik kehtestanud uued hinnad üleöö.
Ministeeriumi kinnitusel algasid läbirääkimised juba selle aasta jaanuaris, kui ministeeriumi esindajad kohtusid Saaremaal ja Hiiumaal maavalitsuste ning kohalike elanike esindajatega.
"Kõik esitatud ettepanekud arutati läbi. Samuti läbis hinnatõusu kehtestanud määrus kooskõlastusringi ning kokkuvõttes on osad uued hinnad soodsamadki kui näiteks Hiiu maavanem, Hiiumaa omavalitsuste liit ja mitmed riigikogu liikmed soovitasid," seisab ministeeriumi teates.

Asmann: kodulaenu intress pigem langeb
SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul püsivad kodulaenude intressid lähitulevikus enam-vähem samal tasemel.
Asmanni sõnul on hetkel euro baasintresside tõus peatunud ja ootused on pigem languse suunas. "Keskmised intressimarginaalid jäävad ka ilmselt enam-vähem samale tasemele, üksikute laenuprojektide puhul on võimalik projekti riskist lähtuvalt intressimarginaalide suurem erinevus, kui see on olnud tavaline eelnevatel aastatel," ütles Asmann aripaev.ee-s antud online-intervjuus.
"Eluasemelaenu intressimäära muutumist kahekohaliseks ei ole praegu küll põhjust ennustada," lisas Asmann.

SEB Eesti Ühispanga grupi 9 kuu kasum ületas miljardi krooni piiri
SEB Eesti Ühispanga grupi puhaskasum kasvas selle aasta üheksa kuu jooksul eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 26%, olles septembri lõpus 1,2 miljardit krooni.
"Tugevate finantstulemuste taustal olen rahul panga efektiivsusnäitajate paranemise ning kliendibaasi suurenemisega. Septembri lõpu seisuga oli meil juba üle 760 000 kliendi, kellest pea pool miljonit kasutavad ka internetipanga teenuseid," ütles SEB juhatuse esimees Ahti Asmann.
SEB Eesti Ühispanga laenu- ja liisingportfelli kasv alanes kolmandas kvartalis aastataguselt 47 protsendilt 26 protsendile. "Samas on klientide säästud kasvanud stabiilselt ning teeb heameelt, et teist kvartalit järjest ületas säästude kasv laenude oma," rääkis Aasmann.
Panga hinnangul on Eesti majanduse kasvutempo aeglustumas, mis tähendab nii ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunde vähenemist. Eraisikud pole laenuvõtmisel nii entusiastlikud kui varem ning ka pangad on oma laenukäitumises muutunud ettevaatlikumaks.

Väliskaubanduse puudujääk vähenes augustis veidi
Eesti kaubavahetuse käive oli augustis esialgsetel andmetel 23,9 miljardit krooni, kaupade konto puudujääk oli 3,4 miljardit krooni ning see vähenes nii eelmise aasta augusti kui ka juuliga võrreldes.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli statistikaameti andmetel eelmise aasta augustis 3,5 miljardit krooni ja tänavu juulis 3,6 miljardit krooni.
Augustis oli kaubavahetusest eksport 10,25 miljardit krooni (43%) ja import 13,66 miljardit krooni (57%).
Kaupade eksport vähenes eelmise aasta augustiga võrreldes protsendi võrra ja suurenes tänavu juuliga võrreldes kaks protsenti.
Kaupade import vähenes samuti võrreldes eelmise aasta augustiga protsendi võrra ja jäi selle aasta juuliga võrreldes samale tasemele.
Augustis moodustas eksport Euroopa Liidu (EL 27) riikidesse 74% ja SRÜ riikidesse 12% kogu kaupade ekspordist (eelmise aasta augustis olid need näitajad vastavalt 64% ja 11%). Peamised sihtriigid olid Soome (20% kogu ekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (12%).

Go Bus kutsub Aivo Pärna nõukogu esimehe kohalt tagasi
Go Bus on otsustanud seoses eile lahvatanud altkäemaksuskandaaliga kutsuda tagasi ettevõtte nõukogu esimehe kohalt Aivo Pärna ning juhatuse liikme kohtadelt Valter Keisi ja Kalle Muru.
"Go Busi juhatusele ja omanikele on ajakirjanduse ja prokuratuuri vahendusel täna hommikul teatavaks saanud asjaolud, mis sunnivad ettevõtet Go Busi nõukogu esimehe ametikohalt ning teistest Go Busiga seotud ametitest tagasi kutsuma Aivo Pärna. Selleks on algatatud aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine," teatas Go Bus oma ametlikus teates.
Lisaks kutsub ettevõte juhatuse liikme ametikohtadelt tagasi ka Valter Keisi ja Kalle Muru.
"Nende Go Busi töötajatega seotud menetluse asjaolusid on õigus kommenteerida ainult prokuratuuril," ütles Go Busi tegevdirektor Rene Alpius.
"Kuid esitatud süüdistused lähevad täielikult lahku Go Busi väärtustest ning vähemalt menetluse lõpuni katkestame ametialased suhted nende inimestega."

Pärnu õlletootja januneb uute omanike järele
Pärnu Õlletehasest välja kasvanud Puls Brewery omanik Carl-Erik Sundblad tegeleb ettevõtte müügiga ning vahetas välja senise tegevjuhi.
"Meile on ettepanek tehtud, aga me pole ostmisest huvitatud. Ma arvan, et ka Tarmo Noobile (Tartu õlletehase juht - toim) on seda pakutud, kuid ka tema pole sellest huvitatud," ütles Saku Õlletehase juht Ireneusz Piotr Smaga Äripäevale.
Väidetavalt on ettevõttes omanikevahetus juba käimas. Pulsi uus tegevjuht jäi kommenteerides aga kidakeelseks.
"Muudatustest räägin heameelega, kui muudatused on toimunud. Tänaseks ei ole põhjust kinnitada erinevaid spekulatsioone ASi Puls Brewery müügi kohta. Paraku on nii, et töö ja vile käivad koos endistviisi edasi," ütles kuu aega ametis olnud juhatuse esimees Meelis Pihel.
Pihel prognoosib sel aastal Puls Brewery'le ligi 60 protsenti väiksemat käivet.

Töötaja leiab ka miinimumpalgaga
Äripäev koostas kõige vähem palka maksvate suurettevõtete TOP-i, mille tippu jõudis Rakvere kaubandusettevõte Helter-R, kus 237 töötajat saavad kuus keskmiselt 3300 krooni brutopalka.
Helter-R-ist lahkunud töötajate jutt kinnitab seda, et ettevõte maksis osadele töötajatele nn ümbrikupalka, kirjutab Äripäev.
Helter-R-i nõukogu liige ja väidetavalt Dominikaani Vabariigis registreeritud Octopus Consolidated SA taga peituv omanik Elmo Ehrlich ei soovinud teemat kommenteerida.
Seevastu Helter-R-i tegevjuht Kalev Kivipalu tunnistas, et "3300 brutopalk on utoopiline number". "Eelmine aasta oli situatsioon teine. Aasta lõpus hakkasime seda muutma," sõnas Kivipalu.
TOP-is kolmanda koha saanud RRLektuse nõukogu esimees Ilmar Raap kinnitas, et nemad ümbrikupalka ei maksa. Ta põhjendas madalat palka personali arvutamise statistikaga.

Eesti suveniir peab matrjoškaga viimast võitlust
Kaob pealinna ainus Eesti disainerite suveniire müünud pood,
Tallinnas aadressil Niguliste 2 asuva poe kinnipanek tähendab ühtlasi, et võõramaised matrjoškad ja merevaik saavad linnas täieliku ülevõimu.
Suletava kaupluse Hansa Suveniir juhatuse liige Simmo Soomets selgitab, et sel aastal langes kõigi suveniirimüüjate käive kuni 60 protsenti ja ühe poe omanikel ei ole selliste mahtude juures enam võimalik poodi pidada. Põhiosa meenetest müüakse suvekuudel, väiksem osa ka jõulude ajal, ent tänavu mõjusid aktiivsele turismiperioodile pärssivalt ka aprillisündmused. Nii kaotavad linna korraldatud meenekonkursil võitnud tööd ka oma ainsa kindla väljundi.
Tallinna ettevõtlusameti turismiosakonna juhataja Evelin Tsirk kuuleb poe sulgemisest esimest korda ja märgib, et linna omandis olevaid kaubanduspindu rendib kesklinna valitsus.

Kütusemüüjad valavad kütust vähem kui peab
Tüssamisega jäid teiste seas vahele ka suured tanklaketid
Tarbijakaitseameti oktoobris kontrollitud 48 tankurist 17 andsid kliendile lubatust vähem kütust. Viga oli vahemikus 60-200 milliliitrit kümne liitri kohta, mis praeguste hindade juures tähendab, et autoomanik sai seda kogust tankides petta ühe-kahe krooniga.
Suurimad rikkujad olid Statoil, kus kümnest tankurist valetas kuus, ning Lukoil, kus seitsmest tankurist ei vastanud nõuetele viis. Nestet ei kontrollitud.
Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger lausus, et ettevõte tunnistab oma süüd. "Juhin siiski tähelepanu asjaolule, et viga avastati kuues tankuris, Statoilil on üle Eesti aga 824 tankurit. Tarbijakaitseametil pole korrektne väita, et pooled meie tankurid petavad," lisas Kirs-Toiger.

Eesti Energia jäi ilma miljardist kroonist
Eesti Energia 2007./08. majandusaasta esimese kuue kuu äri-tulu oli 3,99 miljardit krooni.
Ettevõtte ärikasumiks kujunes 463 miljonit krooni ning poole aasta puhaskasum oli 129 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga jäi saamata üle miljardi krooni tulu heitme-kaubandusest.
Eesti Energia kodumaine elektrimüük kasvas võrreldes eelmise aasta sama ajaga kuus protsenti, moodustades 3 010 GWh (gigavatt-tundi). Esimesel poolaastal eksporditi Soome 656 GWh elektrienergiat. Müük Lätti kasvas kolm korda, olles kokku 851 GWh, teatas kontsern.
"Esimese poolaasta positiivseid majandustulemusi toetasid kodumaise elektrimüügi kasv ning suurenenud eksport Soome," ütles Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. Ta lisas, et selle majandusaasta teisel poolaastal on ette näha majandustulemuste paranemist ning CO2 kvootide tulusid ja kulusid arvestamata on majandusaasta lõpuks oodata mullusest paremat tulemust.

Romaaniülikool: Stephen King "Misery" 
Kas ka tänapäeva hirmu- ja õudusproosa kuningas sihib Nobeli
- Tekkis veider vaikusehetk ja Pauli hirmutas see, mida ta naise näos nägi, see oli miski, alpi aasa peitunud lõhe mustav tühjus, tühjus, milles ei kasvanud ühtegi lille ja mille põhja kukkumine kestaks kaua.
- Nad tahtsid Miseryt, Miseryt, Miseryt. Iga kord, kui ta aastaks või paariks aja maha võttis, et kirjutada mõni teistsugune romaan - ta pidas neid oma "tõsiseks" tööks ja neid kirjutas ta alati kõigepealt kindlusega, siis lootusega ja lõpuks mingi sünge ahastusega -, sai ta nendelt naistelt hunnikute viisi protestikirju, paljud neist allkirjaga "Teie suurim fänn".
- "Annie, 1871. aastal surid naised tihtipeale sünnituse ajal, Misery andis oma elu oma mehe, oma parima sõbra ja oma lapse eest. Misery vaim jääb igaveseks..."

Iceland Airwaves - neile, kes ei armasta muda
Möödunud muusikanädala üheks kuumemaks sündmuseks oli jahedal Islandil toimunud eklektilise kavaga ekstsentriline festival Iceland Airwaves.
Island tervitas mind tuntud headuses: horisontaalselt, isegi alt üles sadav vihm ning tuul, millele võib toetuda. Autoraadios mängis islandi punk-rokk-retro-garage-pop-teismeliste Jakobínarína "This Is An Advertisement", mis aitas oma muusika kommertseerumise vastase sõnumiga kohe õige meeleolu tabada.
Tänavu üheksandat korda toimunud festival Iceland Airwaves sobib neile, kes ei armasta telke, muda ega pidevat küünarnukitunnet. Neile, kes ei huvitu eriti raadiosõbralikest või end juba kehtestada suutnud bändidest, vaid on pidevalt millegi uue otsinguil. Ja neile, kes teavad, et Islandil teevad vapustavaid elamusi pakkuvat muusikat ka teised peale Björgi ja Sigur Rósi.

Laura Kallasvee fotod UpUpis
Täna avab fotograaf Laura Kallasvee klubis UpUp oma fotonäituse "Käsitöö". "See on portreeseeria minu hetke lemmikmodellidest. Eesmärk oli teha midagi intensiivset ja äkilist. Igal pildil toimub väike mäss," kirjeldab Laura Kallasvee ise. Näitus avatakse kell 23 suure peoga, kus muusikat mängib üle tosina DJ.

Turbodisko toob lavale Öäki
Homme marutab KuKu klubis Turbodisko. 13. korda tantsu- ja kontserdielamust pakkuval üritusel astub sel korral live-kavaga üles hiljuti taasühinenud duo Öäk ehk Erkki Tero ja Allan Amberg. Plaadimuusika eest vastutavad Valner Valme, Estrada, Kreck ja Hendrik Luuk. Uksed avatakse kell 22, pilet maksab 75-100 krooni.

Sõnavara: Lumi pakib
Sõnavara: Lumi pakib - et talvel on talvepealinnas päris suur tõenäosus põrgata kokku mõne suvepealinlasega, siis tasub selleks puhuks parema üksteisemõistmise ja lõbusama lumesõja nimel meelde jätta, et kui ülejäänud eestlastel hakkab lumi kokku, siis pärnulastel lumi pakib.

Vormel: USA Grand Prix'd järgmisel aastal ei tule
Rahvusvaheline autoliit FIA avaldas neljapäeval F1 autode MM-sarja ajakava 2008. aastaks - nii nagu esialgsest nimistust, puudub ka lõplikust USA GP.
Seega jääb Kanada GP ainsaks Põhja-Ameerikas peetavaks võidusõiduks, kirjutab Sportnet.
Märtsis algavas ja novembris lõppevas sarjas on kokku 18 etappi ehk üks rohkem kui tänavu.
Euroopa Grand Prix peetakse uuel hooajal Valencia tänavarajal, ainus Saksamaal peetav sõit kannab seega Saksa GP nime. Uus etapp on ka Singapuris, kus esmakordselt F1 MM-sarja ajaloos võisteldakse tulede valgel.

Rauam lõpetas Jaapani ralli avapäeva seitsmendal kohal
Jaapani MM-rallil võistlevad Martin Rauam - Kristo Kraag on reedeste kiiruskatsete järel PWRC-arvestuses seitsmendad.
Ralli avakatsel sõitsid nad välja viienda aja, olles Partik Flodini järel teised väljastpoolt Jaapanit pärit sõitjad, teatas Rauami esindaja. Siiski ei jäänud nad oma tulemusega päris rahule ning arvasid, et oleksid suutnud enamat.
Teise katse stardis suri auto hetkeks välja, mille tulemuseks oli klassi seitsmes aeg. Kolmandale katsele jäid nad minuti hiljaks, lisaks sellele tuli 26,3 kilomeetrisel katsel sõita kolmandik katkise rehviga. Tulemuseks oli kümnes koht katsel ja ka kokkuvõttes.
Katsete teisel läbimisel olid teed korralikult roopasse sõidetud ning pealelõunastel katsetel jäi seetõttu raja serva mitmeid sõitjaid. Vahetult enne kaheksanda kiiruskatse starti avastas Rauam tagumise rehvi tühjenemise. Kuna aega polnud, otsustati minna sama rehviga rajale ning seetõttu tuli võtta kurve rahulikumalt.

Jaapani rallit juhib avapäeva järel Mikko Hirvonen
AUTORALLI:
Kuuendal kiiruskatsel liidriks kerkinud Hirvonenile kaotab prantslane Sebastien Loeb Citroenil 10,3, soomlane Jari-Matti Latvala Fordil 13,7 ja hispaanlane Daniel Sordo Citroenil 40,6 sekundiga, kirjutab ETV Sport.
Kolme kiiruskatse järel liidrikohta hoidnud soomlane Grönholm kihutas oma Fordil neljandal katsel teelt välja ning katkestas.
Reedeste kiiruskatsete parimad olid: 1. Latvala, 2. Grönholm, 3. Loeb, 4. Sordo, 5. Latvala, 6. Hirvonen, 7. Hirvonen, 8. Sordo, 9. Sordo, 10. Xavier Pons (Hispaania, Subaru).
Urmo Aava Suzukil on sõitnud 20. koha piirimail ning hoiab kümne kiiruskatse järel liidrist 7.53, 3 kehvema ajaga 23. positsiooni. P-WRC sarjas kaasa tegev Martin Rauam Mitsubishil on omas klassis seitsmes. Liidrile Fumio Nutaharale (Mitsubishi) Jaapanist kaotab ta 2.09, 3. Üldarvestuses on Rauam 18. kohal (+7.28, 4).

Urmo Aava sai pakkumise Suzuki tehasemeeskonnalt
Suzuki liitub järgmisel hooajal ralli MM-sarjaga, rajale tuuakse uus WRC auto. Meeskonna teise sõitja kohta pakutakse Urmo Aavale, kes tänavu oli juunioride JRC-sarjas Suziki autoga teine. Aaval on võimalik teha MM-sarjas kaasa kuni kümnel etapil, kuid Suzuki tahab eestlaselt 20-30 miljonit krooni kaasavara. Aava kuulab ära ka teiste meeskondade pakkumised.

Jalgrattaliit hakkab ratturite verd koguma
Jalgratturid saavad bioloogilised passid, mis aitavad dopingupatustajaid tabada.
Suvine dopinguskandaal raputas jalgrattaspordi tugitalasid nii põhjalikult, et hirmutas alaliidu juhid korralikult ära - mäletatavasti oli küsimuse all isegi maanteesõidu MM-i ja jalgrattasõidu kui olümpiaala tulevik. Seega pole mingi ime, et alaliit otsib kõiki võimalusi dopingupruukimise väljajuurimiseks. Nüüd on rahvusvaheline jalgrattalliit UCI leidnud murele lahenduse - bioloogilise passi.
Sisuliselt tähendab see, et kõikide tippratturite vereproovid kantakse andmebaasi, kust peaks igasugune keelatud ainete tarvitamine ja teatud määral ka veredopingu kasutamine edaspidi kohe näha olema, kirjutab New York Times.
Maailma antidopinguagentuuri WADA esimees Dick Pound, kes on varem rattaliidu aadressil karme sõnu lendu lasknud, on uuest ideest vaimustuses. "Lõpuks ometi on üks alaliit tõesti pühendunud sellele, et mingi muudatus ellu viia," ütles Pound pärast sel nädalal Pariisis aset leidnud kahepäevast dopingutarvitamise takistamisele pühendatud tippkohtumist.

Suurklubid maitsesid kaotuskibedust
Meistrite liiga heitlustes kaotasid nii Liverpool kui Valencia, Milan aga võitis.
Suurima pettumuse osaliseks said kolmapäeva õhtul Türki reisinud Liverpooli ning Norrasse sõitnud Valencia fännid - mõlemad suurklubid said häbistavalt lüüa endast väiksematelt tegijatelt.
Besiktasele 1: 2 alla jäänud Liverpooli peatreener Rafael Benitez tunnistas, et kaotus oli küll valus, kuid mullune finalist ei kavatse sellegipoolest alla vanduda. Tema sõnul jätkus mängijatel kohtumise ajal küllalt püssirohtu, seega pole karta, et Liverpool edasipääsuta jääks. "Me ründasime nii aktiivselt, et meil oli raskusi kontrarünnakute tõrjumisega," selgitas Benitez.

Kristina Šmigun-Vähi abiline määrib jänkide suuski
Kahekordse olümpiavõitja määrdepealik Oleg Ragilo läks appi USA suusakoondisele.
Kui Šmigun-Vähi andis kevadel teada, et eeloleval talvel teda võistluskarussellil tiirlemas ei näe, asus Ragilo maad kuulama, kus hooldemehe karjääri jätkata.
"Mina ei tahtnud hooaega päris vahele jätta, sest sedasi kimbutaks tõsine oht rooste minna," selgitas 31-aastane Ragilo. "Just klassikasuuskade ettevalmistamise osas, kus on väga oluline tunnetus. Uisusuuskade libisema saamine on lihtsam - seal teeb masin palju tööd ära."
Nii andiski 2000. aastast Šmigunide tiimi kuulunud Ragilo siin-seal teada, et on algavaks hooajaks vaba mees ning pakkumistele avatud. "Kellegi ukse taga ma koputamas ei käinud, ent sõpru-tuttavaid ikka teavitasin," rääkis Ragilo. "Usun, et ka Eesti meeste koondis oli mu olukorraga kursis - ju neil polnud hooldemeest tarvis."

Võrkpallistatistika imemasin ei asenda asjatundjast treenerit
Avo Keel: statistikaprogramm võidab mulle unetunde ja on abimeheks ka mängu ajal.
Tallinna Selveri võrkpalliklubile eurosarja mängudes kaasaelavatel pealtvaatajatel võib tekkida küsimus: miks on treener Avo Keelel kohtumise ajal kõrvas üks juhtmega klapp? Selgub, et tiimi juhendaja geniaalsete vangerduste inspiratsiooniallikaks ei olegi ta lemmkbänd Def Leppard, vaid hoopis statistikaprogramm Data Volley, mis jookseb Keelele kõrva Alar Rikbergi hääle kaudu.
"Maailmas on see väga levinud, usun, et kõik meistrite liigas mängivad klubid kasutavad seda," seletab Eesti võrkpalliliidus pressiesindajana leival olev Rikberg. Mida siis võimaldavad kolm aastat tagasi koos Keele koondise tüüri juurde asumisega hangitud Data Volley ja Data Video programm?

Hansapangas algab suurperedele toetuskonkurss "Terve ja tugev perekond" 
Arno Tali Sihtkapital ja Hansapank kuulutavad üheteistkümnendat korda välja suurte perede toetuskonkursi "Terve ja tugev perekond", mille eesmärk on tunnustada lasterikkaid peresid, kus väärtustatakse laste haridust ja arengut.
Hansapanga teatel on konkursile oodatud osalema perekonnad, kus kasvab vähemalt kolm alla 18-aastast last. Tunnustust väärivatele peredele paneb pank välja kakskümmend 20 000-kroonist preemiat.
Perekondade poolt konkursile saadetud ankeetide esimene hindamisvoor viiakse läbi Arno Tali Sihtkapitali, Hansapanga ning lasteorganisatsioonide spetsialistide poolt. Teise, regionaalsesse hindamisvooru on kaasatud kohalike omavalitsuste haridus- ja sotsiaaltöötajad. Toetust saavad pered kuulutatakse välja 2008. aasta alguses.
Toetuse saajate valimise juures võetakse arvesse laste osavõttu huvitegevusest, nende saavutusi ja õppeedukust. Samuti laste arvu peres ning vanemate aktiivsust laste arendamisel. Eelistatud on pered, kes soovivad stipendiumi kasutada laste huvitegevuse ja õppetingimuste arendamiseks.

Nordea kingib investeerimishuvilistele mobiilihelinaid ja taustapilte
Nordea pakub investeerimiskampaania käigus oma kodulehel võimalust
Kõik pakutavad helinad ja taustapildid on Nordea investeerimissea Rafi motiividel ning hetkel on võimalik valida nelja erineva taustapildi ja kahe mobiilihelina vahel, teatas pank.
Nordea Paga turundusjuhi Kristel Kaubi sõnul sündis idee kasutada seekordses kampaanias alternatiivseid kanaleid soovist üllatada millegi huvitava ja harjumuspärasest erinevaga.
"Oma turunduskampaaniates mobiilihelinate ja taustapiltide pakkumine pole Eestis just väga levinud, kuid julgetest ideedest tuleb kinni hakata. Kas temaatilised helinad ja taustapildid saavad ka järgnevate kampaaniate osaks, on veel vara öelda. Kindlasti aga tahame üllatada oma kliente millegi põnevaga ka edaspidi," märkis Kaubi.

Jaan Tooming ja uus loodu
Jaan Toominga päevikromaan "Teekond mäe südamesse" on
Peale Lauri Sommeri Vikerkaares nr 2 ilmunud novelli ja Kaplinski romaani "Seesama jõgi" on Toominga "Teekond" sel aastal kolmas kultuurilooline teos, mis käsitleb Uku Masingut. Huvitaval kombel võimendavad kolme mehe lood üksteist ja Masingu-fenomen saab toone juurde.
Minajutustaja pihib, et tal on Targa (s.o Uku Masingu) suhtes vahel vastakad tunded. Ja pärast Masingu esimest ekstaatilist luulekogu on tema luule talumatult kurb. Mäletan end samadelt mõtetelt, nii et isegi küsisin Masingult, miks on ta "Džungli linnud" nii kurvad, nii väljapääsuta. Minu jaoks tähendas tarkus ka oskust õnnelik olla. Masing vastas, et ega kogu tema luule ju ka kurb pole, ja selgitas, et "Džungli linnud" tulid talle algul lauludena, viisidena. Ometi polnud see rahuldav vastus. Aga üks asi nende vastakate tunnete puhul tuleb küll välja öelda: on selge, et inimene, kes oli Uku Masingut võtnud kui õpetajat, ei saanud enam tavalist täisverelist normaalset "ontlikku seedimis-elu" jätkata. Siit ka üsna loomulik kriis minajutustaja elus.

Veiko Märka tõhus panus absurdihuumorisse
Vana Baskin on korduvalt kurtnud, et tema ajal oli huumor ja satiir, aga nüüdsetest "naljameestest" ei saa üldse aru - pole ei üht ega teist. Mäletan, et tegelikult algas see absurdihuumor ja lollitamine juba 1980. aastate Sirbi ja Vasara tagaküljel.
Tõepoolest, satiiri on tänapäeval vähe selle omaaegses mõistes, mida tunneme Gorist, Pikrist ja Baskini enda sketšidest, sest praeguse Eesti elu üle irvitatakse nii, et "valupunktid" võimendatakse absurdini.
Veiko Märka kogumikku lugedes mõtlesin, kas Märka ja Andrus Kivirähk on ikka kaks eri inimest. Mõlemad ajavad lugedes naerma "hambad kurku" võtmes. Isegi Jumal on neil pidevalt hambus. Märka paneb kohe alguses kokku Eesti ideaalvalitsuse, alustades Kalevipojast ning lõpetades majandus- ja kommunikatsiooniminister Jaan Tatikaga. Pilatakse kõike: rahvuskala kampaaniat, vihjeid on pronksiööle, Taani karikatuuriskandaalile jms. Lugu "Araabia ajaleht avaldas Arvo Pärti solvavad karikatuurid" illustreerivad Albert Gulgi joonistused.

Tui Hirve "Tähe tänav" asub žanrite ristteel
Poeetiline ja südamlik debüütromaan pendeldab "noorteka" ja "naisteka" vahepeal.
Esmapilgul tundus mulle, et see raamat on otsast ääreni armastust täis. Aga nüüd ei julge ma ka enam päris lõpuni kindel olla. Kui noore peategelase hilispuberteedimaigulises segaduses siplevad meeled liiguvad visa järjekindlusega iga lähemas ringkonnas eksisteeriva meesterahva kannul, tuleb vist kindluse mõttes sõna "armastus" mõne alternatiivi vastu välja vahetada. "Lapsik kiindumus" pole kohe kindlasti õige väljend, kuid on praegusel hetkel esimene, mis pähe tuleb. Pealegi, muusikameestest pimedasse vaimustusse sattuda on äärmiselt kerge. Tean isegi.
Loo peategelane, muusikasse ja kõigesse muusikueluga kaasnevasse natuke hullumeelselt klammerdunud Hedda jätab noorele inimesele iseloomulikult hüpliku mulje. Silmanähtavalt ei suuda ta isegi otsustada, kas näidata oma moodsust ja originaalsust Nõmme puulobudiku raudpliidi ning õliste velvetpükste ja aukus sokkide kaudu või iseenesestmõistetava hooletusega firmamärke ja -nimesid pildudes. Piinliku põhjalikkusega lahti seletatud boheemlus ja yuppie-elu ilmuvad lugeja ette mingis yin-yangi mustvalges võtmes. Enamik tegelasi pole või ei taha lõpuni olla need, kes nad on, vaid otsivad oma ellu täpikest teisest poolringist.

Imesid juhtub harva, aga vahel siiski
Kui enamasti on raske kujutada ette noorteromaani ilma alkoholi, seksi ja/või narkootikumideta, siis nüüd ongi juhtunud see harvaesinev ime. "Imesid juhtub harva" on lugu emata kasvavast 13-aastasest Rebeccast, kes põgeneb kodust, kui ärimehest isa ei leia tema jaoks piisavalt aega. Ta põgeneb poolkogemata, hetkesolvumise ajel, astudes juhuslikku bussi. Elu uute tahkude nägemiseks ei lähe tal vaja mitte keelatud vilju, vaid pigem inimesi ja jutuajamisi.
See on mitmekihiline teos, millest võib pealiskaudselt lugeda välja rea juhuslikke kohtumisi, aga pealispinna all leida elu ettemääratust ja tasakaalu. Imetlusväärne on teost õrna väreleva niidina läbiv headuse ja hea olemise teema, olgu see siis peidetud kodutute, usu või haiguse taha. Ei ole tavapärast teismelist trotsi, ja uskuge, see on ühe noorteromaani puhul üsna värskendav. Erinevalt varasematest selle sarja teostest on siin tunda täiskasvanu elukogemust ja mõttemaailma. Aga see ei ole häiriv.

Naiste ürgsest olemisest läbi muutumiste
Kärt Hellerma novellikogu kujutab endast naise hingeanatoomia õpikut täiskasvanuile.
Pole kahtlustki, et Kärt Hellerma novellikogu "Ma armastasin David Copperfieldi" tõmbab kõigepealt tähelepanu intrigeeriva pealkirjaga. Võiks ju arvata ennatlikult, et tegemist on järjekordse ajaviiteraamatuga, kus lugude kangelannad õhkavad oma unelmate printsi järgi. Tegelikult tasub raamatusse süveneda nii naistel kui ka meestel. Esimestel seepärast, et nad julgeksid tunnistada enda igatsusi ja saada iseendaks. Meestel aga seetõttu, et nad veidikene mõistaksid, milline mõistetamatu olevus on naine.
Hellerma tegelased räägivad enda tunnetest jahmatavalt ausalt ja valusalt. Sundides lugejat kaasa mõtlema nende naistega, kes on kirjanikku ära kasutanud, et tirida enda hingesoppidest päevavalgele sinna peidetud ihalused. Olgu selleks siis iha teise naise või iseendaks saamise vastu.

Lugedes kaduma läinud "Kõrboja peremees" 
A. H. Tammsaare "Kõrboja peremehe" ilmumisest möödub
1922. aasta on eesti kirjanduse ajaloos eriline: Tammsaare peas oli valminud tema esimene romaan "Kõrboja peremees". Hansenite perekond üüris suvitamiseks Eduard Virgo maamõisa Kehra lähedal Birkenruh's. Kirjanik ei saanud seal õieti magadagi, tõusis poole öö ajal ning muudkui kirjutas, käsikirja lõpetamiseks kadus aga mõneks ajaks salapäraselt hoopiski teadmata paika.
Saanud hästi läbi komponeeritud ja intensiivse teose valmis, jäi Tammsaare huviga ootama, kuidas reageerib sellele kriitika. Paraku pidi ta varsti tunnistama, et on teose vastuvõtus pettunud. Omaaegsed kriitikud ei tajunud romaani osavalt põimitud sisemist loogikat ega noppinud üles teosesse peidetud sõnumeid. Ikka arutati vaid tegelaskujude ja külaühiskonna kujutamise tõepärasuse üle. Lugejatele aga romaan meeldis, sellest sai "rahvuslik sündmus" (nagu öeldakse ühes lugejakirjas) ning Tammsaarest üks populaarsemaid eesti autoreid.

Sada aastat raamatuid kõigile tallinlastele! 
Suurim rahvaraamatukogu - Tallinna keskraamatukogu - saab
Nimelt avas just 27. oktoobril 1907. a Tallinnas Nunne tänav 2 lugejatele uksed praeguse keskraamatukogu eelkäija, mis kandis mõnevõrra kohmakat nime - Tallinna linna maksuta avalik raamatukogu ja lugemistuba. Esialgse raamatuvaliku, mida lugejale pakkuda, tegi nimekas keelemees Johannes Voldemar Veski. Endise vene seltskondliku kogu ballisaali Estonia puiesteel kolis raamatukogu 1920. aastal.
Nagu tähtpäevad ikka, annab juubelgi põhjuse heita pilk nii olevikku kui ka tulevikku. Millegipärast kiputakse tihti arvama, et raamatukogude populaarsus pole enam sama suur kui aastakümnete eest. Sest tõsi ju on, et digiajastul on raamatukogule tekkinud esmapilgul ohtlikke konkurente. Võimalusi nii meelt lahutada kui ka infot otsida on internetiajastul palju juurde tulnud, samuti valitseb kauplustes raamatuküllus. Mis seisukorras on sajandivanune juubilar praegu, uurisin keskraamatukogu teenindusdirektorilt Triinu Seppamilt ning raamatukoguhoidjalt Tiiu Sõrmuselt.

Lenini-Stalini bareljeefi asendab Toomiku töö
Ajaloolased ei saa keskraamatukogu hoonest juba seepärast mööda, et kunagi töötas siin vene kultuuriselts, 1924. aastal sepitseti samas keldris detsembri-mässu. Raamatukogu on olnud läbi aegade nii haridusallikas kui ka ideoloogiline asutus. Eesti Vabariigi ajal rippusid lugemissaali seintel Konstantin Pätsi, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Kunderi ja Jakob Hurda pildid.
Kui Hans Leberecht 1949. aastal raamatukogus loengut pidas, rippus seal juba Stalini elusuurune pilt. Kirjandusteadlane Livia Viitol kirjutab: "Eesti-aegne kunst kuulutati väikekodanlikuks ning asendati raamitud loosungite, Lenini-Stalini bareljeefide, büstide ja masspiltidega. 1940. aastatel olid kahel pool laenutusletti raamitud väljavõt-ted Lenini ja Stalini teostest, nende alla oli tõstetud Ferdi Sannamehe vaese Eduard Vilde büst. Lasteosakonnas kiikas lugevaid lapsi põlvepikkune lokkispäine väike Iljitš ja lugemiskaardi väljakirjutamine toimus täies mundris Stalini väikese raamitud pildi all."

Ajaleht Harjumaa saab nõukogudeaegse nime tagasi
Harju maakonna ajaleht Harjumaa saab tagasi nõukogudeaegse nime Harju Elu.
1944. aastal hakkas Harju maakonnaleht ilmuma Harju Elu nime all. Eesti ajakirjanike liidu hinnangul oli tähelepanuväärne, et leht sai sel ajal loa ilmuda apoliitillise nime all, seda suuresti tänu tollasele peatoimetajale Uno Pollisinksile.
1991. aastal läks leht erakätesse ja hakkas peagi ilmuma Harjumaa nime all.
1. jaanuarist 2008 hakkab leht taas kandma Harju Elu nime ning avab ka uue uudisteportaali www.harjuelu.ee.
Harjumaa ilmub praegu kaks korda nädalas.

Maapäevast sünnib dokumentaalne telelavastus
Esmaspäeval algavad uue dokumentaalse telelavastuse "Oma Maapäev" võtted.
Telelavastus jõuab ETV eetrisse 28. novembril toimuva piduliku õhtu raames, millega tähistatakse 90 aasta möödumist Maapäevast (vana kalendri järgi 15.11.1917), teatas Eesti Televisioon.
Sel päeval allkirjastas grupp tollaseid Eesti poliitikuid Jaan Tõnissoni, Jüri Vilmsi, Konstantin Pätsi ja mõnede teiste eestvõttel dokumendi, millega kuulutati Eesti esmaskordselt iseseisvaks riigiks. Juba järgmise päeva leht kirjutas, et tegemist oli "ajalooliku silmapilguga Eesti poliitilise enesemääramise loos".
Telelavastuse stsenaariumi autorid on Indrek Hirv ja Hardi Volmer, režissöör Hardi Volmer, operaator-lavastaja Kristjan-Jaak Nuudi, produtsent Gerda Kordemets.

Eesti sai järjekordse lotomiljonäri
Eile võitis üks õnnelik inimene taas Bingo Lotoga üle 1,7 miljoni krooni.
Võidupilet osteti Tallinnas asuvast Haabersti Rimist, teatas Eesti Loto.
Eesti 59. lotomiljonäriks saanud mängijat ootab Eesti Loto kontoris külm vahuvein ja dokumendid 1 735 715 krooni suuruse võidu vormistamiseks.

California hiigeltuli laastab ka teletööstust
Lõuna-Californias möllavad tulekahjud segavad inimeste elu ja telesarjade filmimist.
Santa Barbarast kuni Mehhiko piirini lõõmab kokku vähemalt 16 tulekahju, mille muudab veelgi raevukamaks tugev tuul. Tules on elu jätnud kolm ning oma kodudest on pidanud lahkuma 500 000 inimest.
Hävinud on ligikaudu 1300 majapidamist ja äri. Tegu on suurima evakueerimisega pärast 2005. aastal laastamistööd
teinud orkaan Katrinat.
BBC uudisteportaali andmeil on tulekahjude tõttu takistatud ka mitme telesarja tootmine. Suits sundis katkestama hittsarja "24" peaosalise Kiefer Sutherlandi osalusega stseenide võtted Orange'i maakonnas. El Toro mereväe lennubaasis jäeti ära kaks võttepäeva, sest võttegrupil ja näitlejatel tekkisid nägemis- ning hingamisraskused.

Mihkipäeva amnestia laenuoinastele ehk juriidiliselt on kõik korras
Mulle meeldivad turundusosakonnad. Teinekord suudavad nad genereerida lausa kullaprooviga absurdihuumorit. Oktoobrikuu parima naljaga sai hakkama Smslaen.ee turundusosakond.
Ühesõnaga: lähed oktoobrikuu jooksul nende kodulehele, registreerud kasutajaks ja/või võtad muheda protsendiga kiirlaenu ning võid juba samal päeval võita kas 1000 krooni või kui hästi läheb, siis kuu lõpus 10 000 krooni. Kuna laen on kukil ja intressid tiksuvad, siis ühele vabalt valitud oinale pakutakse mihklipäeva amnestiat. Aga võib-olla ei pakuta ka, sest kampaania reeglite seitsmes punkt ütleb selgelt: OÜ-l SMS Laen on õigus tühistada kampaania, kui selle korraldamine on võimatu vääramatu jõu või muude OÜ-st SMS Laen sõltumatute asjaolude tõttu. Super, või mis?

Kivastiku "Nokia" raadioteatris
Teatrid on Mart Kivastiku teoseid korduvalt mänginud, kuuldemänguteatris ei ole tema loomingut seni lavastatud.
Laupäeval Vikerraadios esi-etenduva nukrapoolse elukomöödia "Nokia" peategelane Jürka on umbes neljakümnene murelik mees, kellele keegi ei helista. Viimaks leiab ta enda
arvates selle n-ö Eesti Nokia, mis teeb tema ja ta perekonna õnnelikuks. See on lugu Eesti mehest, kes usub, et eluõnn peitub mobiiltelefonis.
Kuuldemängu režissöör on Toomas Lõhmuste, muusika autor Märt-Mattis Lill. Peaosades kuuleme Janek Joosti ja Kersti Heinlood. Laupäeval kell 19.05 Vikerraadios ja 4. novembril kell 9 Raadio 2-s.

Soome peatab netiperverdid? 
Soome kavatseb keelustada laste ahvatlemise seksuaalsele kontaktile interneti kaudu. Haridusminister Tuija Brax on kirjutanud alla laste seksuaalset ärakasutamist puudutavale Euroopa lepingule. Leping kohustab sellele alla kirjutanud maad muu hulgas kriminaliseerima lastele lähenemise interneti teel eesmärgiga neid seksuaalset ära kasutada.
Soomes on viimasel ajal langetatud mitu süüdimõistvat otsust juhtudel, kus täiskasvanu ja alla 16-aastane alaealine on
tegelenud nn netiseksiga ehk olnud seksuaalse suunitlusega kontaktis MSN-i ja veebikaamera vahendusel.

Baskini anekdoodid
Mees istub ööd-päevad arvuti taga. Naine toob talle hilisõhtul kohvi. Mees võtab tassi, joob lonksu, ja vaatamata naise poole, ütleb:
"Kas sa ei tea, et ma joon suhkruta kohvi?"
"Tean, kullake, aga ma tahtsin kuulda sul häält!"
"Lähen täna merre ujuma, aga ei tea, millist supeltrikood selga panna - kas kinnist või lahtise seljaga?"
"Pane mõlemad, vesi on väga külm!"
"Oma arstipraksise jooksul olen ainult korra eksinud," ütleb kuulus terapeut kolleegile.
"Mis eksimus see oli?"
"Ravisin patsiendi terveks kahe visiidiga. Hiljem sain teada, et ta on miljonär!"

JÄRJEJUTT (25): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Küll aga kehtis korraldus, et ühtegi ajakirjanikku ei tohi kaasa kutsuda "piiratud väekontingendi" ega Afganistani armee operatsioonidele. Sõda toimus igas vormis, sealhulgas trükkisid mudžahiidid Nõukogude-vastaseid lendlehti, kus Brežnevit ja Andropovit kujutati Miki-Hiire vurrude ja sabaga.
1985. aasta suvi - 1986. aasta detsember: suurte operatsioonide lõpetamine, Afganistani armee operatsioonide toetamine Nõukogude lennuväe, suurtükiväe, sapööride ja erivägede üksustega. Nõukogude spetsnaz-üksused üritasid endiselt takistada relvade ja laskemoona vedu Pakistanist. Ägedamad lahingud toimusid Kabuli järel tähtsuselt järgmiste linnade Herati ja Kandahari pärast ning Lõuna-Afganistan läks üha kindlamalt sisside kontrolli alla. 1986. aasta algul viibis Afganistanis ligi 120 000 Nõukogude sõjameest, keda toetas 763 tanki, 226 lennukit, 89 helikopterit, 1225 soomukit, 2609 suurtükki ja miinipildujat.

Jacques Rupnik: tarbijapopulism poliitikas
Prantsuse politoloog Jacques Rupnik kritiseerib Ida-Euroopas maad võtvat populismi, poliitikas vohavat tarbijalikkust ning ka Eesti e-valimisi.
Politoloog Jacques Rupnik, olete öelnud, et Ida-Euroopas tõstab nüüd, 16 aastat pärast kommunismi kokkuvarisemist pead populismilaine. Milles see seisneb ja miks on see juhtunud just nüüd?
1990. aastatel olid kõik Ida-Euroopa riigid väga keskendunud üleminekule demokraatiasse ja turumajandusse. Soov liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga lõi parteide vahele teatud konsensuse. Nüüd, pärast EL-i ja NATO laienemist on see tsükkel läbi saanud ja maad on võtmas ekslik tunne: nüüd oleme sees ja võime neile näidata, kes me tegelikult oleme. Siis saidki riikide etteotsa väga ebameeldivad inimesed. Näiteks Poolas said võimule parempopulistidest vennad Kaczynskid, Slovakkias aga vasakpopulistid. Kui see juhtunuks varem, võinuks see ohustada nende riikide ühinemist Euroopa Liiduga. Tegu on vastureaktsiooniga varasemale külmutatud konsensusele.

ANDRUS KIVIRÄHK: Libahunti me ei karda! 
Kus oli Andrus Ansip 1988. aasta 2. veebruaril? Kas ämma juures? Või siiski koos Robert Närskaga kommunistide "hallis majas"?
Kuidas ta suhtus tudengeid ründavatesse koertesse? Kas kiitis hammustamise heaks? Või mõistis karmilt hukka? Me ei tea. Teame vaid seda, et meeleavaldajate seas Ansipit kindlasti polnud. Kõik muu jääb hämaraks.
Ja tühja kah. Las endised kommunistid vaidlevad omavahel ja klaarivad vanu arveid, las analüüsivad, miks mõnda meest omal ajal Tartus teiseks sekretäriks ei valitud. (Ma saan aru, et see omaaegne intriig kütab veel praegugi kirgi. Küllap oli ikka võimas amet, mida tasus püüda!) Parteitutel pole siin midagi kaasa rääkida. Ei oska mina üht fraktsiooni teisele eelistada. Kumb meile luiskab, kas Robert Närska või Andrus Ansip? Aga kummad on paremad: menševikud või bolševikud? Mis vahet on trotskismil ja stalinismil? Need on parteisisesed küsimused, las seltsimehed vaidlevad isekeskis asjad selgeks.

REPLIIK: Noorte põud
Päevalehe tänasel Tallinna-küljel on juttu tublidest eakatest õpetajatest. Pealinna munitsipaalkoolides töötab kokku 265 üle 65-aastast õpetajat, nende osakaal on 6,8 protsenti kõigist pedagoogidest. Siia kõrvale võib panna nukrad arvud: mullu asus Tallinna munitsipaalkoolidesse tööle 59 kõrgkooli lõpetajat, septembris alanud uuel õppeaastal aga kõigest 26.
Tallinn pole eriti midagi teinud selle olukorra parandamiseks. Nn kvaliteediauhinnad, tänukirjad, aasta õpetaja tiitli andmine või muu tunnustus on kindlasti omal kohal, ent pelgalt need ei too noori kooli.
Ning juba tuleval aastal võib noori eemale ahvatleda haridus- ja teadusministeeriumi kava hakata maksma lähtetoetust neile, kes lähevad õpetajaks mujale kui Tallinna või Tartusse.

JUHTKIRI: Kaitsetumad kaitseta
Terviseametnikel, kes võitlesid suitsetamise keelustamise eest Eesti kohvikutes ja restoranides, on põhjust rõõmustada. Üle-euroopaline uuring, kus osales ka Eesti, näitas, et riikides, kus suitsetamine siseruumides on keelatud, on mittesuitsetajate kopsud kaks korda vähem saastatud kui maades, kus suitsetamist ei ole piiratud. Suitsetamiskeeld ei teeni üksnes mittesuitsetajate huve - kes ei pea enam teenindajate või klientidena tubakavingu sisse hingama -, vaid küllap jääb ka tubakapruukijatel tänu sellele süütamata nii mõnigi sigaret.
Kuid asjal on ka varjukülg. Kui suitsetamine avalikes ruumides on keelatud, siis koduseinte vahel toimuv on mõistagi iga inimese enda asi. Jah, nii see peabki olema. Kuid kodus suitsetavad vanemad seavad paraku ohtu ka oma lapsed. Kuna vingugaas hõljub põranda lähedal, hingavad seda rohkem sisse just noorimad pereliikmed. Kõlab bürokraatlikult, kuid riik peab siinkohal ilmselt panustama tõhusamale teavitustööle.

Möödunud ööl läks Eesti üle talveajale
Täna öösel kell 4 tuli kõik kellad keerata tunni võrra tagasi.
Talveaeg kehtib märtsi viimase pühapäevani, kui hakkab taas kehtima suveaeg ja osutid keeratakse tunni võrra edasi.
Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

ETV video: Jõhvis muutub parkimine tasuliseks
Alates novembrist muutub Jõhvi kesklinnas parkimine tasuliseks ja kuigi otsus on juba saanud kriitikat, ei kavatse Jõhvi vallavalitsus parkimistasu kehtestamisest loobuda.
Olukorra peaks linnaelanikele vastuvõetavamaks muutma asjaolu, et parkimise esimese tunni eest tasu ei nõuta, vahendab ETV24 Aktuaalnset kaamerat.
Abivallavanem Priit Kesler on seisukohal, et Jõhvis on liiga palju autosid ja tasuline parkimine sunnib linlasi rohkem jala käima.
Kesler toonitas, et tasulise parkimisega ei teeni vallavalitsus eelarvesse lisaraha, küll aga korrastub seeläbi nii parkimine kui ka liiklus.

TV3 video: Tallinnas piketeeris Öine Vahtkond
Poole aasta möödumist aprillisündmustest tähistas täna pärastlõunal Tallinnas Öine Vahtkond.
Seitsmeste Uudiste kaamera ette jäi Linnahalli juurde kogunenud umbes 30-pealine piketeerijate seltskond.

GoBusi aktsionärid võtsid täna Aivo Pärna ametist maha
Täna toimunud AS GoBusi erakorralisel aktsionäride koosolekul kutsuti ettevõtte nõukogu esimehe kohalt tagasi Aivo Pärn, ettevõtte nõukogu kutsus tagasi ka juhatuse liikmed Valter Keisi ja Kalle Muru.
Tagasikutsumise põhjuseks oli 26. oktoobril Kaitsepolitsei poolt Pärnale ja Keisile esitatud kahtlustus altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ning Murule esitatud kahtlustus korduvas altkäemaksu andmises, teatas GoBus.
"Go Busi nõukogu ei mõista õigust enne kohut, küll aga tahab ettevõtte nõukogu nende otsustega väljendada oma põhimõttelist suhtumist korruptiivsesse tehingutesse kui sellistesse ja näidata iga ettevõtte moraalset vastutust uurimisorganite ja avalikkuse poolt tõstatatud kahtlustuste osas," ütles Go Busi tegevdirektor Rene Alpius.
Alpiuse sõnul ei tule Aivo Pärna, Valter Keisi ja Kalle Muru tagandamist nende ametitest käsitleda mitte võimaliku karistusena enne menetluse lõppemist, vaid kui Go Busi nõukogu, juhatuse ja omanike arusaama heade äritavade järgimisest ka ettevõttele keerulises situatsioonis.

Arheoloogid leidsid Lihulast keskaegse nunnakloostri müürid
Arheoloogid leidsid Lihulast keskaegse tsistertslaste nunnakloostri müürid, mille asukohta teati seni vaid vanadelt kaartidelt.
Müürijupp tuli välja kultuurimaja kõrvalt Penijõe tee äärest, kus Lihula uue vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamisel järelevalvet teinud arheoloogid kaevasid, kirjutab Lääne Elu.
"Kloostrit pole tänaseni õieti uuritud ega teata täpselt ka tema ehitamise algusaega, kuid Lihulas arheoloogiliste kaevamistega tegelnud ajaloolane Mati Mandel peab selleks vahemikku 1275 kuni 1285," rääkis arheoloogiafirma Agu-EMS juhataja Guido Toos. "Tõenäoliselt sattusime nunnakloostrit ümbritsenud ringmüürile ning väravaehitise jäänustele, kuid kitsas tranšees on esialgu raske midagi paikapidavat öelda," nentis Toos ja lisas, et töö on üsna keeruline, sest müüre on hiljem lõhutud ning neile peale ehitatud.

Viru vangla pääses uppumisest
Veel kevadel ehitajate, riigiasutuste ja Jõhvi võimude vahel ägedaid vaidlusi põhjustanud liigvee probleem Viru vangla ehitamisel on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) kinnitusel lahenduse saanud.
Kui Jõhvi vallavõimud tänavu kevadel keskkonnainvesteeringute keskusest oma rahataotlusele eitava vastuse said, pöördus vallavanem mais valitsuse ja peaministri poole, küsides liigvee probleemi lahendamiseks 37 miljonit krooni, kuid raha jäi tulemata, kirjutab Põhjarannik.
Ent nüüdseks on Jõhvi võimud probleemi vastu huvi kaotanud ning küsimus on lahenenud RKASi ja justiitsministeeriumi vahel saavutatud kokkuleppega.
RKASi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm ütles, et kuivendussüsteemi väljaehitamise finantseerimisel on justiitsministeerium üles näidanud head koostöötahet ning mõistvat suhtumist, mistõttu on kulude jaotamise osas jõutud kokkuleppele, kuid jättis siiski täpsustamata, kes ja kui palju selle kokkuleppe kohaselt kuivendustöödega kerkinud lisakulusid kannab.

Taara tagastamine võib raskemaks muutuda
Uuest aastast võivad tekkida probleemid taara tagastamisega, sest taarat käsitsi vastu võtvad inimesed teenivad siis valitsuse otsuse kohaselt klaaspudelilt praeguse 27 sendi asemel kõigest 17.
Elanikkonnalt plast- ja klaastaara vastuvõtmisega tegeleva firma Adelan Jõhvi piirkonna juht Gennadi Kuzmenkov nentis, et juba praegu doteerib ettevõte taara käsitsi vastuvõtmist automaatide arvelt, kirjutab Põhjarannik.
"Taaraautomaatide tööle on juba praegu palju pretensioone: nende töös on palju tõrkeid, näiteks saab inimene ühe pudeli ära antud, kuid järgmist, täpselt samasugust automaat enam vastu ei võta," märkis Kuzmenkov.
Samuti ei saa tema sõnul mitte kõigis poodides realiseerida automaatide väljastatud tšekke, mistõttu rändab praegu 20-30 protsenti pudelitest prügikasti.
Uuest aastast kehtima hakkav klaastaara kümneprotsendiline allahindlus ei soosi aga neid taara vastuvõtu punkte, kus seda tööd käsitsi tehakse.

Kohaliku poe juures purjutajad häirivad kooliõpilasi
Aste põhikool Saaremaal kaalub Kaarma vallavalitsuselt abi palumist, et lahendada kooli juures asuva kaupluse juures alkoholi tarbivate ja kooliõpilasi häirivate purjutajate probleem.
Kõige rohkem valmistab Aste põhikoolile muret asjaolu, et koolimajast lähedalasuvasse söögikohta lõunapausile minnes jääb õpilastele täpselt teele ette Aste pood - kuna lõunapaus kestab pool tundi, puutuvad õpilased paratamatult kokku kaupluse lähedal alkoholi joovate inimestega, kirjutab Meie Maa.
"Õpilased on sunnitud poest mööda käima ja teinekord teevad poe juures olevad inimesed lastele mitte just kõige asjakohasemaid märkusi," kirjeldas koolidirektor Ulvi Valge olukorda.
Hiljuti üritas üks purjutajatest kooli tulla, et enda sõnul tüdrukutega juttu puhuda, kuid politsei ähvardusel saadi mees koolimajast välja.
Koolijuht kavatseb kirjutada vallavalitsusele abisaamiseks kirja ja loodab, et nemad suudavad probleemile lahenduse leida.

Vallavanema vahetus võib olla ebaseaduslik
Koigi vallasekretär Anne Uus tunnistas, et on paar viimast nädalat uurinud, kas vanemapuhkusel viibivale vallavanemale võib volikogu umbusaldust avaldada või mitte, kuid ühest vastust ei oska ikka anda.
Uus selgitas, et on küsinud juhtumile hinnangut mitmelt ametkonnalt, kelle vastused erinesid suuresti ning soovitas endisel vallavanemal Jüri Randmäel lõpliku vastuse saamiseks asi kohtusse anda, kirjutab Järva Teataja.
Neljapäeval lahti lastud Randmäe ütles, et veedab praegu aega perega ega torma otsuseid langetama, samuti pole ta veel otsustanud, kas ta vallavanema kohustest vabanenuna naaseb volikogusse või mitte, kuigi kogus valimistel küllalt hääli.
Vallavanem sai aga lahtilaskmise eest volikogult kopsaka hüvitise kuue kuu palga ulatuses - kui silmas pidada, et Randmäe palk oli 16 500 krooni, sai ta hüvitist 99 000 krooni, millele lisandus saamata jäänud puhkepäevade tasu.

Mart Laar sai lugupeetud fondi liikmeks
Mart Laar andis nõusoleku saada Washingtonis tegutseva kommunismiohvrite mälestamise fondi rahvusvahelise nõuandva kogu liikmeks.
Enne Laari kuulus sellesse kogusse president Lennart Meri. Laar hindas väga kõrgelt, et nii lugupeetud fond palus teda lahkunud Meri asendama.
Fondi üks suuremaid tegemisi on selle aasta 12. juunil avatud kommunismiohvrite mälestusmärk Washingtonis, lähitulevikus on fondil kavas avada virtuaalne muuseum ning hiljem ka juba reaalne muuseum.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees avaldas samas heameelt, et Euroopas võtab kommunismikuritegude uurimine järjest enam hoogu. "Natsid tambiti ju maha, kuid teine kuritegelik pool õitseb jõudsalt edasi," viitas Laar. "Samas on siiski hakatud Teist maailmasõda ning kogu külma sõda ümber hindama." Laari sõnul on kavas käivitada ka Eestis ulatuslikum ettevõtmine.

Toidupäev tõi Haapsallu kokad ja maitsjad
Eile Haapsalu kultuurikeskuses peetud kolmas toidupäev tõi maja rahvast täis, jagus nii toidu pakkujaid-müüjaid kui ka ostjaid-mekkijaid.
Maailm peab rahvusvahelist toidupäeva 16. oktoobril. Eestis propageeritakse toidupäeval just kohalikke toite ja jooke. Tõenäoliselt hakatakse toidupäeva pidama igal aastal Eesti eri piirkonnas.
Toidupäeva väisanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ennustas murrangulisi aegu kogu euroliidu toiduainetööstuses. Ta selgitas, et kui siiani tegeles euroliidu põllumajanduspoliitika ületootmise vältimiseks kehtestatud piirangutega, siis nüüd pole see enam peamure. Euroliidu põllumajanduspoliitikat sunnib üle vaatama üha kasvav hulk maksujõulisi tarbijaid nii Venemaal kui ka Aasias.

Surmajuhtum põhjustas Narvas maniakipaanika
Eelmise nädala keskel arusaamatutel asjaoludel surnud naine, nädalavahetusel järgnenud kaks vägistamist ning sellenädalased käte-jalgade leiud tekitasid Narvas maniakipaanika. Tegelikkuses on kõik erinevad juhtumid ja vaid viimane neist on lahendamata.
Eelmise nädala keskel sai Narva politseiosakond väljakutse Võidu 5 elumaja elanikelt. Teatati, et maja juures on paarike suguühtes. Kohale saabunud patrull leidis parajasti riietuva mehe ja palja alakehaga surnud naise. Mees toimetati politseisse, naise surnukeha aga kohtuekspertiisi.
"Nüüdseks on selge, et naine ei surnud vägivalla tagajärjel. Mees ja naine olid tutvunud baaris Imbiss, seal koos alkoholi pruukinud, hiljem poest veel juurde ostnud ja seda tänaval manustanud. Kindel on see, et mehe ja naise vahel toimunu ei põhjustanud naise surma. Pigem oli tegemist epilepsia, astma või muude sääraste asjaoludega," sõnas Narva politseiosakonna kriminaaltalituse komissar Anatoli Malõšev.

Uuring tõestab suitsukeelu tõhusust
Üle-euroopaline uuring: suitsetamiskeeld siseruumides on end topelt tõestanud.
Euroopa riikides, kus suitsetamine on siseruumides keelatud, on mittesuitsetajate kopsud kaks korda vähem saastatud kui riikides, kus suitsetamist ei ole piiratud, selgus eile avalikustatud üle-euroopalisest Help-kampaania uuringu tulemustest.
27 Euroopa riigis korraldatud uuringus kontrolliti peaaegu 200 000 inimest nende väljahingatud vingugaasi (CO) taseme määramiseks. Eestis osales puhumisuuringus 6113 inimest. Uuriti vingugaasi taset, mis kahjustab tubaka põlemisel tekkivatest komponentidest organismi kõige rohkem. Vingugaas tekib ka näiteks nende tubakatoodete suitsetamise puhul, mis nikotiini ei sisalda.
Vingugaasi keskmine lubatud tase õhus on lubatud maksimaalsest piirmäärast - 8,5 ppm (gaasi kontsentratsioon miljondikes) - kõrgem juba siis, kui päevas suitsetatakse vaid üks kuni viis sigaretti. Vingugaasi tase on igapäevaste suitsetajate puhul 17,5 ppm, juhuslike suitsetajate seas 5,5 ppm, suitsetamisega kauem kui 30 minutit kokkupuutuvate mittesuitsetajate puhul 5,2 ppm, suitsetamisega väga lühikest aega kokku puutuvate mittesuitsetajate puhul 3,9 ppm.

Kapo tabas maavanem Trašanovi paarikümne tuhande krooniga
Kaitsepolitseinikud tabasid Georg Trašanovi paarikümne tuhande krooni vastuvõtmisel.
Kolmapäeva ennelõunal kohtusid Valga südalinnas asuvas maavalitsuse hoones Valga maakonnaliinidel ühistransporditeenust osutava ettevõtte GoBus Valga tegevjuht Kalle Muru ja maavanem Georg Trašanov. Millest mehed rääkisid, on suure tõenäosusega lisaks neile hästi teada ka kaitsepolitseil, sest üldjuhul rajatakse altkäemaksu andmise-võtmise süüdistus otsestele asitõenditele ning heli- või videolindile jäänud materjalile.
Eesti Päevalehele teadaolevalt tabati Trašanov maavalitsuse ruumes ühes talle üle antud rahaga, mille suurus jääb 30 000-40 000 krooni vahele. Samasuuri summasid olevat Trašanov saanud veel mitmel eelneval korral vahetult enne seda, kui maavalitsus arutas bussidotatsioonidega seostuvat. Kuid juhtumit menetlevad kaitsepolitsei ja prokuratuur ei kinnita neid väiteid. Ringkonnaprokurör Marge Püssi sõnul ei saa eeluurimise huvides kommenteerida mitte ainsatki detaili.

Ukraina avaldas ametlikud valimistulemused
Ukrainas 30. septembril toimunud valimiste ametlikud tulemused olid siiani avaldamata, sest viis erakonda nõudsid eri tulemuste tühistamist. Kohus lükkas kaebused tagasi ja valimistulemused avalikustati.
17. oktoobril peatas kohus ametlike valimistulemuste avaldamise, kuna hakati käsitlema valimisi puudutavaid kaebusi, vahendab Reuters.
Kokku nurises valimiste üle viis erakonda, mis kõik nõudsid valimistulemuste tühistamist.
Kohus lükkas erakondade kaebused tagasi ning lubas nüüd valimistulemused avaldada.
Ukraina ametlikud valimistulemused
Valimiste võitja on Regioonide Partei mis sai üle 34% häältest ja 175 kohta parlamendis.
Teiseks jäi Julia Tõmošenko blokk, mis sai 31% häältest 156 parlamendikohta.
Kolmandaks jäi valimisliit Meie Ukraina, mis sai 14 % häältest ja 72 saadikukohta.

SAS võttis uue õnnetuse tõttu Dash-tüüpi lennukid jälle graafikust maha
Täna tegi Taanis hädamaandumise SAS-i vigase telikuga Dash 8-Q 400. SAS teatas, et kõik seda tüüpi lennukid võetakse taas lennuplaanidest maha.
Kopenhaageni Kastrupi lennuväljal tegi telikuvea tõttu hädamaandumise SAS-ile kuuluv Dash 8-Q 400 tüüpi lennuk, kirjutab Svenska Dagbladet.
"Dash 8-Q 400-l tekkisid maandumisel telikuga probleemid. Kõigi seda tüüpi lennukite lennud võetakse jälle graafikust maha," teatas SAS-i infojuht Bertil Ternert.
"Lennuki parempoolne telik vajus maandumise ajal kokku ja lennuk kukkus paremale poole viltu," teatati Kopenhaageni politseist.
Bergenist saabunud lennuki pardal oli 40 reisijat ja 4 meeskonnaliiget. Keegi pardalolijaist kannatada ei saanud.
Tänane hädamaandumine on SVD andmetel septembri algusest saati vähemalt kaheksas Dash-tüüpi lennukiga juhtunud õnnetus.

Hiigelfoto paljastab da Vinci "Püha õhtusöömaaja" pisimad detailid
Fotograafid tõid Leonardo da Vinci kuulsa "Püha õhtusöömaaja" inimestele lähemale: 16 miljardi piksline foto seinamaalist laseb netikülastajatel pilti detailselt suurendada.
Netti riputatud foto "Pühast õhtusöömaajast" koosneb enam kui 16 miljardist pikslist - täpsemalt 16 118 035 591, kirjutab Dagbladet.no.
Seinamaalist tehtud foto on tegelikult kokku pandud 1677 väiksemast fotost.
Leonardo da Vinci maalis "Püha õhtusöömaaja" 1495. - 1498. aastal Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Maal on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja ja see on üks maailma enimkülastatavaid kunstiteoseid.
"Püha õhtusöömaaega" on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on da Vinci originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned värvilaigud. Maali mõõdud on 420 x 880 sentimeetrit.

7-aastane laps sooritas enesetapu
USA-s New Jerseys poos ennast üles seitsmeaastane poiss.
Lapse surnukeha avastasid tema vanemad. Poiss oli end vööga üles poonud oma toa voodiposti külge, vahendab Reuters.
Looga tegeleva prokurör Ronald Casella sõnul tuli poiss kolmapäeval koolist koju ning tal kästi oma tuppa minna ja kodused tööd ära teha. Kui laps mõne aja pärast polnud välja tulnud, läksid pereliikmed teda vaatama ja leidsid ta poonult. Lapse surma ajal olid kodus poisi ema, kasuisa nn vanaisa ja õde ning vend.
Prokurör Casella kinnitusel ei ole mingeid viiteid selle kohta, et laps oleks võidud mõrvata. Casella sõnul on võimalik, et poiss võis end tappa juhuslikult, mängu käigus, kuid see pole tõenäoline. "On viiteid, mis ütlevad, et see oli tahtlik," ütles prokurör.

Suri DNA-teadlane Arthur Kornberg
Eile suri 89-aastaselt Stanfordi meditsiinikooli biokeemia emeriitprofessor Arthur Kornberg, kes avastas, kuidas DNA on ehitatud.
Oma avastuse eest sai Kornberg 1959. aastal Nobeli preemia, vahendas Reuters. Teda autasustati DNA sünteesimise ning pärilikkuse joonise väljatöötamise eest.
Teadlane suri hingamisteede seiskumise tagajärjel Californias Stanfordi ülikooli haiglas.
Kornberg sündis 1918. aasta 3. märtsil. Ta õppis New Yorgis riigikoolides ja sai meditsiinidoktori kraadi 1941. aastal Rochesteri ülikoolis.
Ta on töötanud USA terviseteenistuses ning laevaarstina. Samuti tegi ta uurimistööd USA Rahvusliku Tervise Instituudi jaoks. Kornberg kirjutas ka mitmeid raamatuid DNA ja biotehnoloogia teemal. Tema viimane raamat "Suguraku lood" avaldatakse postuumselt 15. novembril.

Putin võrdles USA raketikilbi plaani Kuuba kriisiga
Venemaa president Vladimir Putin võrdles USA raketikilbi rajamise plaane Euroopasse 1960. aastate Kuuba kriisiga.
Euroopa Liidu riigipeade kohtumise Portugalis ütles Putin eile, et praegune situatsioon on Kuuba kriisile tehnoloogiliselt sarnane, vahendab BBC. "Ma tuletaksin teile meelde, kuidas arenesid suhted sarnases situatsioonis 1960. aastate keskel. Kariibi mere kriisi kutsusid esile Nõukogude Liidu samasugused teod, kui see paigutas oma raketid Kuubale," märkis Putin.
Putini sõnul toob USA praegu sarnased ohud Venemaa piirile. Tol ajal oleks Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel äärepealt puhkenud tuumasõda.
Samas väitis Putin, et selline kriis siiski ei kordu, kuna "USA ja Venemaa ei ole enam vaenlased, vaid partnerid" ja et Ameerika president George W. Bush on Venemaa presidendi "isiklik sõber".

Soome parlamendiliige mõisteti süüdi tahtmatus tapmises
Soome parlamenti kuuluv konservatiiv Kimmo Sasi mõisteti kohtus süüdi liiklusohtliku olukorra tekitamises ning liiklusõnnetuse läbi toime pandud tahtmatus tapmises.
Sasile määrati trahv summas 6160 eurot ehk 96 000 krooni, lisaks peab ta riigile hüvitama ligi 19 000 krooni erinevate liiklusõnnetuse järgsete ekspertiiside eest, vahendas YLEt ETV24. 
Kõnealune juhtum leidis aset tänavu märtsis, kui Sasi kaldus vastassuunavööndisse ning sõitis kokku talle vastu sõitnud autoga, mille juht suri saadud vigastustesse.
Sasi teatas, et ei kaeba kohtu otsust edasi.

Venemaa uurib visalt Stalini repressioone
Venemaal valmis seni kõige täiuslikum andmebaas Stalini-aegsete repressiooniohvrite andmetega, milles on 2,6 miljoni inimese nimed.
Ometi on see kaugel isegi enam-vähem täielikust andmebaasist. Kui võtta aluseks 1991. aastal enne NSV Liidu lagunemist vastu võetud represseerituid puudutanud seadus, siis selle seaduse alla mahub vähemalt 12,5 miljonit poliitilistel põhjustel represseeritud inimest endisel NSV Liidu alal, ütles eilsel esitlusel andmebaasi loomise üks vedajaid, ühenduse Memoriaal juhatuse esimees Arseni Roginski.
Ligi 5,5 miljonit inimest, kes vahistati ning kellele loeti ette kohtuotsus, ning ligi seitse miljonit inimest, kes küüditati, saadeti välja, asustati ümber jne riiklike otsuste põhjal, ilma kohtuotsuseta.
20-aastase töö tulemusena on nüüdseks eri andmebaasidest täielikult välja selgitatud

Veel üks Potjomkini küla euroliidu ja Vene tippkohtumisel
Eilne Euroopa Liidu ja Venemaa liidrite tippkohtumine Mafra lossis möödus kui Portugali ja Venemaa poliitikute sõprusklubi väljasõiduistung.
Portugali koloniaalset hiilgust meenutavas, Brasiiliast toodud kulla eest ehitatud palees Mafra linnakeses vahetasid üksteisega komplimente - ja ainult komplimente - Vene president Vladimir Putin, võõrustajast EL-i
eesistujamaa Portugali peaminister Jose Socrates ning samast riigist pärit Euroopa Komisjoni juht Jose Manuel Barroso.
Lõviosa pressikonverentsist jõudis interneti vahendusel üle-jäänud maailmani vaid portugali ja vene keeles. Euroopa Liidu vaatepunktist oli keelelistel piirangutel teatav viigilehe väärtus, sest Silvio Berlusconi juhatatud Itaalia eesistumise aegadest (2003. aastal) peale pole EL-i ja Venemaa suhete esitlus olnud niivõrd karjuvas vastuolus asjade tegeliku seisuga kui nüüd.

Europarlament seadustaks Afganistani oopiumipõllud
Oopiumi hävitamise asemel peaks neist tootma seaduslikke valuvaigisteid.
Käesolev aasta tõotab anda taas rekordsaagi - nii nagu on olnud rekordilised ka kõik eelmised lõikused kuni aastani 2001, kui Taliban korraks moonikasvatuse keelustas. Oma kolm miljardit dollarit ületava aastakäibe juures annab Afganistani kuut tuhandet tonni ületav saak 93 protsenti maailma opiaatidest.
Lillakate õielehtedega lillekene on võimsaim relv Afganistanis võitlevate NATO liitlasvägede vastu. Kui nad asuvad moonipõldusid hävitama, kaotavad nad peaaegu kindlasti lahingu afgaanide "mõistuse ja südame" pärast. Katsed veenda farmereid oopiumi asemel midagi muud kasvatama põrkavad tõsiasjale, et uimasti eest teenib põllumees kolm korda enam, kui annaks ükskõik mis teine vili.

Soome hirmutab joodikuid sõjajärgsete normiraamatutega
Soome vägijookide müügikett Alko tõi tagasi alkoholimüügi kaardisüsteemi.
Erinevalt varasemast süsteemist on normkaardid vabatahtlikud ning aitavad inimesel endal näha, kui palju nad joovad, kirjutab AFP. "Varem kontrollisid teie tarbimist võimud. Nüüd teete seda teie," kuulutavad Alko poodides rippuvad postrid. Nagu üks joogiostja märkis, võib oma tarbimist mustvalgel üles märgituna nähes end üsna kaineks ehmatada.
Kaartidele on märgitud ka kogused, mida inimene võib juua, enne kui see tervisele hakkab: nädalas 24 klaasi veini või pudelit õlut meestele ja 16 ühikut naistele.
"Asja mõte on aidata inimestel ise jälgida, kui palju nad kuus tarbivad," kõneles AFP-le Alko pressiesindaja Laura Stenbäck. "Leiame, et alkoholi ostmine on inimese enda vastutusel."

Röövlist koolitüdruk sai nädala pikkuse aresti
Pärnus astus neljapäeval kohtu ette varem üheksal korral varguste, joomiste ja suitsetamise eest karistatud 15-aastane tüdruk, viimane piisk karikasse oli telefoni röövimine.
Sündmuskohal politseile pihku jäänud ja arestimajja toimetatud tüdruku organismist leiti jälgi kokaiinist, amfetamiinist ja opiaatidest, kirjutab Pärnu Postimees.
Kohus mõistis neiule seitse päeva aresti, kuna varasemalt määratud rahatrahve ta maksnud ei ole. Isa elab Haapsalus ega hooli ning emal, nagu võib aru saada Sauga valla sotsiaaltöötaja Marju Tombergi jutust, on sügavalt ükskõik.
Tänaseks on ta määratud arestist juba viis päeva ära istunud ja pääseb esmaspäeval vabadusse.

Pimedas sõiduteel kõndinud noormees hukkus
Jõgevamaal juhtus täna öösel liiklusõnnetus, milles hukkus sõiduteel pimedas helkurita kõndinud noormees.
Õnnetus juhtus kella 4.40 ajal Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu maantee 128. kilomeetril, teatas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja.
Sõiduauto Peugeot sõitis otsa teel kõndinud 20-aastasele Taavile. Noormees hukkus sündmuskohal.
Taavil puudus helkur ja ta oli tumedates riietes. Autojuht, 41-aastane Aigar oli kaine ja tal oli olemas vastava kategooria juhiluba.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

Purjus juht sõitis otsa jalgratturile
Raplamaal juhtus eile õhtul liiklusõnnetus, kus purjus autojuht sõitis otsa jalgratturile.
Õnnetus juhtus kella 22.27 ajal Kohila vallas Kernu-Kohila tee 11. kilomeetril, teatas siseministeerium.
Sõiduauto Opel Astra, mida juhtis 31-aastane purjus Villu, sõitis otsa tee paremal poolel liikunud jalgratturile, 46-aastasele Aivarile.
Jalgrattur toimetati ravile PERH Mustamäe korpusesse.

Autole ette jooksnud jalakäija sai vigastada
Tallinnas juhtus eile hommikul liiklusõnnetus, kus autole ette jooksnud vanem naine sai vigastada.
Õnnetus juhtus kella 8.31 ajal Asunduse 2 maja juures, teatas siseministeerium.
83-aastane Maria-Helena jooksis sõiduteele ja ette seal liikunud autole Volkswagen Passat, mida juhtis 34-aastane Sergei.
Jalakäija toimetati PERH Mustamäe korpusesse.

327 töötavat pensionieas õpetajat teenivad koolijuhtidelt kiidusõnu
Staažikad õpetajad töötavad pikapäevarühmades, annavad tunde ja juhivad huviringe.
Linna koolides ja lasteaedades töötab 7262 kohal 5752 õpetajat - eakaimad aktiivsed pedagoogid on ligemale 80-aastased.
Pensionieas pedagoogide seas on algkooli inglise keele õpetaja, muusikaõpetaja ja logopeed. Gümnaasiumiastmes on raudvarana ametis majanduse, keemia-, geograafia-, matemaatika- ja eesti keele õpetajad.
Põhikooliastmes annavad üle 70-aastased õpetajad matemaatikat, eesti keelt, majandust, koduõpet, loodusõpetust, keemiat ja geograafiat, aga ka ringitunde ning lihvivad õpilaste kõnet ja kirja. Eakate õpetajate rohkusega torkavad silma kutsekoolid, aga ka näiteks Tallinna täiskasvanute gümnaasium.
"Olen paar-kolm korda pensionile läinud ja alati tagasi tulnud," ütleb 1956. aastast õpetajana töötanud Evi Viirsalu (74). Täiskasvanute gümnaasiumi jõudis ta 2003. aastal asendajana ja jäigi sinna. Praegu on staažika õpetaja koormus kaheksa tundi nädalas ja õpetada tuleb kahes 8. klassis ning 12. klassis. "Tunnis peab muidugi tegema tööd, muuga ma tegeleda ei luba," kinnitab Viirsalu. "Mõni tuleb lollitama, aga enamik ikka õppima."

Volta tehasest saab linnaelanikele avatud alaga elamu- ja ärikvartal
Volta kvartali arhitektuurivõistluse võitis Soome arhitektuuribüroo AW2.
9. oktoobril kuulutasid AS Volta ja OÜ Koger Kinnisvara välja arhitektuurivõistluse, et leida sobiv lahendus Tööstuse 47 asuvale ligi üheksa hektari suurusele Volta tööstuskvartalile.
Enam kui paari nädala jooksul valis viie kandidaadi seast parima töö välja kinnisvaraarendajatest, arhitektidest ja linna esindajatest koosnev žürii. Põhieesmärk oli leida ümbruskonna vanade hoonetega sobiv ja linnaelanikele avatud ala, kus on tuhat korterit, lasteaed ja kaubamaja.
Konkursi võitis Soome arhitektuuribüroo AW2 Arkkitehtit rahvusvaheline meeskond, kes kujundas kvartalisse pargiga linnaväljaku ja jalakäijate tänava, mida ümbritsevad elumajad.

Prisma säilitas alkoholimüügi loa
Tallinna ringkonnakohus jättis eile jõusse Kristiine Prisma alkoholi jaemüügiloa kuni kohtumenetluse lõpuni. Halduskohus arutab linnaosavalitsuse keeldu kaubelda alkoholiga Prismas 29. oktoobril.
Määrus on lõplik
Ringkonnakohus ei rahuldanud Kristiine linnaosavalitsuse määruskaebust ning jättis jõusse Prisma kasuks Tallinna halduskohtus 1. oktoobril tehtud määruse. Alkoholimüügi keelu tingis asjaolu, et kauplus oli müünud alkoholi alaealistele.
Praeguse määrusega ei ole kohus võtnud seisukohta põhivaidluse üle ehk kas Kristiine linnaosavalitsuse otsus Kristiine Prismalt alkoholi jaemüügi õiguse äravõtmise kohta on õiguspärane või mitte.

Rajatakse koerte jalutusväljak
Keskkonnaamet alustab sel aastal koerte jalutusväljaku rajamisega Lasnamäele ning paigaldab linna 40 uut lemmikloomade väljaheitekasti. Uus jalutusväljak rajatakse Koorti ja Liikuri tänava vahelisele haljasalale. Sellest saab Tallinnas 11. ja Lasnamäel esimese koerte jalutusplats. Väljaheitekastid paigaldatakse novembri keskel Lasnamäele, Haaberstisse ja Mustamäele. Kastid on varustatud jagajatega, milles on looduses lagunevad maisitärklisest kilekotid lemmiklooma järelt koristamiseks.

Hasartmängumaksu komisjon toetas 11 Harjumaa projekti
Siseministeeriumi regionaalsete investeeringutoetuste komisjon edastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele edasiseks menetlemiseks 11 Harjumaa projekti.
Kokku esitas Harju maavalitsus siseministeeriumile 14 projekti, millest toetati 11 edasist menetlemist. Neist kolm on üleriigilised ning kaheksa maakondlikud taotlused.
Maakondliku ja kohaliku tähtsusega projektidest otsustati toetada Aruküla lauluväljaku ja Jõelähtme lasteaia mänguväljaku ehitust, Habajal asuva Fresko keskuse katuse remonti, Loksa lasteaia ruumide renoveerimist, Kehra ja Kostivere noortekeskuste remonti.
Samuti toetati raha eraldamist Maardu põhikooli akende vahetamiseks ning Keila lasteaia Vikerkaar elektrisüsteemi uuendamiseks.

Biokütuse tootajd on hädas tooraine leidmisega
OÜ Viru Distilleri Kundasse rajatava bioetanoolitehase toodangut soovib ettevõtte juhtkond hakata valmistama kodumaisest teraviljast, teraviljakasvatajad ei soovi aga ettevõttega lepinguid sõlmida.
Kundas tootma hakatava bioetanooli näol oleks suuresti tegemist börsikaubaga ja 95% tehase toodangust oleks mõeldud ekspordiks Põhjamaadesse, kirjutab Virumaa Teataja.
Biokütuse tootmiseks kuluks tehasel 350 000 tonni teravilja aastas ja mis moodustaks üle poole Eesti riigi aastasest viljavarust - selleks tuleks ettevõtte nõukogu esimehe Robert Andropovi sõnul tekitada täiendavaid teraviljavarusid ja sõlmida lepingud teraviljakasvatajatega. Olulise faktina tõi Andropov välja ka selle, et bioetanooli tootmiseks ei pea põllumehed kasvatama kõrgkvaliteetset teravilja.
Teraviljaühistu Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets oli aga küllaltki veendunud, et makstes alla turuhinna, nagu OÜ Viru Distiller põllumeestele praegu kokkuostuhinnaks pakub, pole võimalik vilja saada ning samuti pole kehva kvaliteediga vilja tootmine pole ühelegi põllumehele peamine.

Selveri võrkpallurid jätkavad eurosarja
võrkpall
Kui kodus alistati kreeklased 3: 0, siis võõrsil oli mäng hoopis tasavägisem, vahendab Sportnet. Kodumeeskond võitis esimese geimi 26: 24 ja teise koguni 25: 14. Siis aga pöördus mänguõnn Selveri poole. Tallinlased võitsid kolmanda geimi 25: 22, neljanda 25: 21 ja otsustava viienda 15: 13.

Esiliiga võidu nimel heitlevad Levadia ja Flora duublid
Eesti jalgpallimeistrivõistluste Esiliiga võidu nimel heitlevad Tallinna klubide FC Levadia ja FC Flora duubelvõistkonnad, keda turniiritabelis lahutab 5 punkti.
Homme peetavas 34. voorus kohtub Levadia reservvõistkond võõrsil Viljandi JK Tuleviku II koosseisuga, Flora duubelmeeskond mängib samal ajal FC Elvaga, teatas Eesti jalgpalliliit. Otsustavaks saab ilmselt aga Levadia ja Flora duublite omavaheline kohtumine, mis toimub kolmapäeval, 31. oktoobril kell 18: 45 Sportland Arenal.
FC Levadia II (78 punkti) viimased mängud
28. oktoobril Viljandi kunstmuruväljakul vs Viljandi JK Tulevik II
31. oktoobril Sportland Arenal vs Tallinna FC Flora II
4. novembril Maarjamäe kunstmuruväljakul vs Tallinna FC TVMK II
11. novembril Sportland Arenal vs FC Elva
FC Flora II (73 punkti) viimased mängud

Parim suusahüppemeeskond on Taevatäht
Meeskondlikes suusahüpetes tuli 638 punktiga Eesti suviseks meistriks SÜ Taevatäht meeskond koosseisus Kail Piho, Mats Piho ja Kaarel Piho.
630 punktiga järgnes Otepää Spordiklubi (Karl August Tiirma, Kristjan Eljand ja Jaan Jüris) ning kolmas oli Elva Suusaklubi (Tiit Orlovski, Tõnis Kartau, Illimar Pärn) 606,8 punktiga, teatas Eesti Suusaliit.
Samas peeti ka juunioride ja M18 meistrivõistlused suusahüpetes. M18 Eesti meistriks tuli Tõnis Kartau 222,6 punktiga (hüpete pikkused 68 ja 70 m), 222,1 punktiga oli teine Mats Piho (67,5 ja 70,5 m) ja kolmas Tanel Levkoi 214,2 punktiga (67,5 ja 68,5 m)
Juunioride arvestuses oli parim Illimar Pärn, kelle hüpete pikkused olid vastavalt 72,5 ja 71,5 m (231,3) talle järgnesid Karl August Tiirma 191,6 puntiga (hüpete pikkused 62,5 ja 65,5 m) ning Alar Asuküll 161,4 punktiga (60 ja 57m).

TÜ/Rock alistas Balti liigas kindlalt Valmiera
Korvpalli Balti liigas sai TÜ/Rock kolme kaotuse kõrvale teise võidu, alistades kodusaalis Valmiera 83: 69.
Tartlased hoidsid sündmusi kogu kohtumise vältel kontrolli all, ehkki kohati tulid lätlased ka ohtlikult lähedale, kirjutab Sportnet. 6: 0 eduseisust võideti esimene veerandaeg 20: 17, poolajaks oldi ees 34: 29.
Teise poolaja esimese pooleteise minutiga kasvatati vahe kümnele punktile (39: 29) ning enne viimast kümmet minutit juhtis Rock 57: 45. Viimasel veerandil suutis Valmiera korraks tulla seitsme punkti kaugusele, kuid mitte enam. Kohtumise viimase korvi, kolmese viskas 0,4 sekundit enne lõpusireeni Brian Cusworth.
"Rõõm on, et saime punkti kirja, aga mitte selle üle, kuidas mäng välja nägi," nentis tartlaste peatreener Üllar Kerde ETV-le.

Düsseldorfi MK-sprindi võitsid Wenzl ja Matvejeva
Murdmaasuusatamise MK-sarja avaetapil Düsseldorfis teenisid esikoha sakslane Josef Wenzl ja venelanna Natalja Matvejeva, kes mõlemad teenisid karjääri esimese MK-sarja etapivõidu.
Meeste finaali stardisirge lõpus asus liidriks Wenzl, kes kodupubliku ees oli võitnud nii kvalifikatsiooni ja veerandfinaali ning olnud poolfinaalis napilt teine, kirjutab ETV Sport. Teise koha sai olümpiavõitjast rootslane Björn Lind ja kolmanda koha norralane John Kristian Dahl.
Naiste finaalis alustas kõige teravamalt Matvejeva, jättes konkurendid mitme meetriga seljataha. Venelanna liidripositsiooni enam käest ei andnudki.
Matvejeva edestas 0,9 sekundiga norralannat Marit Björgenit ja 1,1 sekundiga rootslannat Anna Dahlbergi, järgnesid itaallanna Arianna Follis, šveitslanna Seraina Mischol ning distantsi keskel takerdunud soomlanna Pirjo Muranen (endine Manninen), kes hommikul oli kvalifikatsioonis näidanud parimat aega.

Flora astus suure sammu hõbedale lähemale
Eesti jalgpallimeistriliiga tänastes kohtumises astus suure sammu hõbemedali poole Tallinna FC Flora, mis alistas põhikonkurendi TVMK 2: 1.
Kui kuldmedalid võib juba suure tõenäosusega Levadia kaela riputada, siis võitluses teise koha pärast asusid kolm vooru enne lõppu Tallinna klubid Flora ja TVMK ühel pulgal.
Kadrioru staadionil TVMK ja Flora vahelises mängus haarasid liidriohjad floralased juba esimese kahekümne minutiga, kui löödi kaks kiiret väravat. Esmalt viis Flora esiründaja Slava Zahovaiko rohesärgid juhtima 11. minutil ning loetud minutid hiljem kasvatas Gert Kams Flora eduseisu juba 2: 0-le.
TVMK värav Aivar Anniste penaltist 62. minutil tõi Fanera mängu tagasi, kuid enamaks võimelised ei oldud.
Kaks vooru enne lõppu edestab Flora TVMK-d kolme punktiga ning püütav on veel ka Levadia, mis alistas samal ajal kindlalt 6: 0 Viljandis sealse Tuleviku, kuid kuuepunktilises eduseisus oleva Levadia võib tiitlist ilma jätta vaid ime.

Rauam katkestas Jaapani rallil, kuid saab siiski homme jätkata
Martin Rauami sõit lõppes laupäeval teisel, 35 kilomeetri pikkusel kiiruskatsel, kui auto legendivea tõttu kurvis teelt välja kaldus.
Kuigi Mitsubishi maandus pehmelt kraavis ning oli töökorras, ei suutnud sõitjad seda omal jõul teele tagasi saada ja nii tuli võistlus katki jätta.
Enne katkestamist PWRC seitsmendal kohal olnud Martin Rauam ja Kristo Kraag jätkavad võistlust pühapäeval superally süsteemis. Ralli viimasel päeval sõidetakse kokku 97 kilomeetrit kuuel kiiruskatsel.

Eesti suusasprinterid põrusid Düsseldorfi etapil
Murdmaasuusatamise MK-sarja avaetapp Düsseldorfis Eesti suusasprinterite osas hooajaeelseid sihte ei täitnud, sest neljast osalejast ei pääsenud kvalifikatsioonist edasi mitte keegi.
Eesti parimana sai Priit Narusk 44. koha, edasipääsust jäi lahutama 2,48 sekundit, kirjutab ETV Sport. Kiireimale mehele, sakslasele Josef Wenzlile kaotas Narusk 12,47 sekundiga. Anti Saarepuu oli 57. (+13,91), Peeter Kümmel 58. (+14,06) ja Timo Simonlatser 61. (+14,35).
Kvalifikatsioon andis üllatusliku esikolmiku, kus ainsana oli favoriitidest rootslane Björn Lind. Päeva parima aja välja sõitnud Wenzl oli Lindist 2,92 sekundit kiirem, kolmandat tulemust näitas soomlane Matias Strandvall.

Murdmaasuusatamise naiste sprindi kvalifikatsiooni valitsesid soomlannad
Düsseldorfis täna lahti läinud murdmaasuusatamise MK-sarja avavaatusena oli kavas naiste sprindivõistluse kvalifikatsioon, 58 sportlase hulgas näitasid parimat minekut soomlannad.
Vabatehnikas sõidetud 0,8 kilomeetri pikkusel rajal sai parima aja 1.46, 72 kirja Pirjo Muranen, kes edestas Kirsi Perälät 0,07 ja Virpi Kuituneni 0,42 sekundiga, kirjutab Sportnet.
Neljanda aja sõitis välja norralaste iidol Marit Bjørgen, kes jäi Muranenist maha 0,65 sekundiga. Esikuuiku lõpetasid kaks rootslannat - Anna Dahlberg ja Lina Andersson, kes kaotasid kiireimale vastavalt 0,66 ja 0,86 sekundit.
Viimasena pääses 30 hulka jätkama rootslanna Charlotte Kalla, kes kaotas Muranenile 3,88 sekundiga. Ebaõnnestunult esines teine norra sprindiäss Astrid Jacobsen, kes näitas alles 35. aega (+4,85). Kõrbes ka sloveenlanna Petra Majdić, kes sai Jacobseni selja taga 36. koha (+5,33).

Ralli: Hirvonen läheb viimasele võistluspäevale liidrina
Jaapani MM-ralli viimasele päevale läheb kindla liidrina vastu Fordi rooliv soomlane Mikko Hirvonen, kelle edu lähima jälitaja hispaanlase Daniel Sordo ees on seitse kiiruskatset enne ralli lõppu 38,2 sekundit.
Kindlalt on kolmandas kohas kinni norrakas Henning Solberg Fordil, kes jääb Hirvonenile alla ajaga 1.51, 7, kirjutab Sportnet. Peale suurfavoriitide Marcus Grönholmi ja Sebastien Loebi katkestamist mahuvad esikuuikusse piloodid, kes tavaliselt nii headel kohtadel ei sõida.
Neljas on argentiinlane Luis Perez Companc, viies britt Matthew Wilson Fordil ja kuues austerlane Manfred Stohl Citroënil. Urmo Aava hoiab Suzukil enne viimast võistluspäeva 16. kohta, tema kaotus Hirvonenile on 20.15, 1.
Teisel võistluspäeval näitas parimat minekut avapäeval katkestanud, kuid Superralli arvestuses jätkav norrakas Petter Solberg. Eksmaailmameister võitis küll neli kiiruskatset, kuid sellele vaatamata ei mahu ta üldises pingereas kümne parema hulka. Kaks kiiruskatset võitsid nii Sordo kui ka argentiinlane Federico Villagra Fordil, korra olid kiireimad Hirvonen ja 13. kiiruskatsel katkestanud Loeb.

Vutinoored peavad veel mitu sammu astuma
Eesti U-17 vanuseklassi vutipoisid said kodusel EM-valikturniiril vajalikku karastust.
Eesti rahvusmeeskonna järelkasvul jäi eile seljataha EM-valikturniir, kus kohtuti kahe tippklassi vastasega. Tallinnas Portugali ja Inglismaaga mängides said noored sinisärklased küll oma väravast arvukalt palle välja noppida (Portugalile kaotati 0: 2, Inglismaale 0: 6), kuid peatreener Frank Bernhardt hindab saadud kogemusi väga kõrgelt.
"Ma pole neid poisse varem nii agressiivsena näinudki! Üllatusin, kuidas nad Portugaliga võitlesid. Ning nii suur kaotus Inglismaale tulenes vaid meie endi vigadest," lausus aprillis noortekoondiste juhendaja ja vutiliidu noortetöö korraldajana ametisse asunud sakslane.
Kõige enam hämmastas Bernhardti äsjalõppenud turniiril lihtne füüsika - kuidas vastased mängu lõpuks küll ära ei väsi? "Samaealised inglased jooksid meiega sama palju, ent püsisid ka veel kohtumise lõpus suurepärases hoos. Tähendab, et ka Eesti poisid peaksid kunagi selleks võimelised olema," arutles ta.

Suusasprinterid avavad Düsseldorfis maailmakarikasarja
Juba kuuendat korda algab murdmaasuusatajate maailmakarikasari Reini jõe ääres asuvas Saksa tööstuslinnas.
Tavakohaselt võisteldakse Düsseldorfis vabatehnikasprindis - täna on kavas naiste 0,8 ja meeste 1,5 km, homme paarissprindid. Eestlastest teevad kaasa eelmisel hooajal Maarjamaa esisprinteriks tõusnud Peeter Kümmel (kvalifikatsiooni 2. startija), Anti Saarepuu (33.), Priit Narusk (35.) ja Timo Simonlatser (36.). Kokku on stardiprotokollis 77 meest ja 58 naist.
Kohal on peaaegu kõik ässad
eesotsas eelmise MK-sarja üldvõitjate, soomlanna Virpi Kuituneni ja sakslase Tobias Angereri, sprindi maailmameistrite Astrid Jacobseni ja Jens Arne Svartedali (mõl Norra) ning neli korda hooaja esimesel MK-etapil triumfeerinud rootslase Peter Larssoniga, keda hüütakse Mr. Düsseldorfiks.

Kõrgushüppetäht Vlašic tahab teises elus olla apteeker
Euroopa parimaks kergejõustiklaseks valitud Horvaatia kõrgushüppaja Blanka Vlašic vastas sedakorda küsimustele, mis eeldasid ühelauselisi vastuseid. Siinkohal valik huvitavamatest, mis ilmusid Euroopa kergejõustikuliidu koduleheküljel.
Paljud inimesed ei tea seda sinust, aga sa oled…
Normaalne inimene.
Sind tuntakse kui maailmakuulsat kergejõustiklast, aga oma teises elus oleksid…
Ilmselt ikka sportlane, näiteks võrkpallur. Või siis apteeker.
Sulle ei meeldi oma välimuses…
Nina.
Väljend, mida kasutad kõige tihedamini…
Oi jumal küll.
Protsess, millele inimesed peaksid tähelepanu pöörama…

Aava langetab valiku nelja auto vahel
Urmo Aava kihutab tuleval hooajal kas Suzuki, Citroëni, Fordi või Subaru ralliautoga.
Neljapäeva õhtul tekitas ETV uudise Suzuki tiimi pakkumisest Aavale. Eilsed lehed võtsid tuld, avades pakkumise sisu: kuni kümme MM-starti Suzuki uuel WRC autol, tehasetiimi teise sõitja koht, nõutav kaasavara 20-30 miljonit krooni.
"ETV palus minult kommentaari, kuid lõikas selle tükkideks ja võimendas Suzuki pakkumist. Hea, et meist välja tehakse; halb, et uudis oli sellisel kujul ekslik," selgitas eile Urmo Aava tiimi pressimees Marek Mägar.
"Tõde on see, et töötame neljas suunas. Võrdselt esil on nii Suzuki, Citroëni, Fordi kui ka Subaru pakkumine. Ühist on neis nii palju, et kõik tiimid soovivad kaasavara. Urmo teeb oma nõustajate ja toetajatega valiku, kaaludes pakutava kvaliteeti, teeninduse taset ja muid nüansse, mille seas on tähtsal kohal hind. Teisisõnu: mida me vastu saame ja millise raha eest," lisas Mägar.

Peeter Volkonski naljad
90-aastased Uuno ja Vello on kogu elu sõbrustanud ja koos võrkpalli mänginud. Nüüd aga näitavad kõik märgid, et Uuno jaoks on jõudnud kätte aeg siit ilmast lahkuda. Surivoodi kõrval istudes ütleb Vello:
"Kallis Uuno! Me oleme nii head sõbrad olnud, et ma ei häbene sult üht väikest teenet paluda. Kui sa taevasse jõuad - ja ma ei kahtle, et sinna sa jõuad -, uuri, palun, välja, kas taevas võrkpalli ka mängitakse, ja anna mulle sellest kuidagimoodi teada!"
"Armas Vello!" vastab Uuno, "sa oled olnud kogu elu mu parim sõber ja võid olla mureta, et ma su palve täidan!"
Nende sõnadega Uuno suri.
Mõne päeva pärast ärkab Vello öösel heleda valguse peale ja kuuleb mingit häält:

Eesti naise 39 aastat liivakarva Malis
Režissöör Kadriann Kibus ja produtsent Riho Västrik tootjafirmast Vesilind käisid maailma ühes vaesemas riigis Malis filmimas materjali telesarjale, mis tutvustab ÜRO aastatuhande eesmärke. Ja leidsid eest eestlase Eva Diallo.
Moskvas kunstikoolis õppival eesti tüdrukul Eval ja Malist pärit noormehel õnnestub kõigele vaatamata Nõukogudemaal abielluda. Neil on väike poeg ja ees ootamas uus elu Aafrikas Malis. Eva süda Eesti pärast väga ei muretse, sest see, kes teda kõige enam koju ootaks - tema ema - on juba ammu teispoolsuses.
Mali noormees on intelligentne, pikk ja vähese jutuga. Tal on taskus teedeinseneri diplom ja Malis ootamas suur kuninglikku päritolu suguvõsa. Raskeima osa moodustavad noorte intelligentide pagasis raamatud.
Eva meenutab, et aastal 1968, mil nad jõudsid Mali pealinna Bamakosse, ei olnud too suurt rohkemat kui hunnik liiva. "Tõeline liivahunnik," ütleb Eva. Ta ei mäleta, et NSV Liidu "külluslikust" ja kontrollitud elust tulles oleks see pilt õõva tekitanud.

Pudelikirju kirjutavad romantikud
Seine'i jõe pudelikirjadel on oma kirjakastid. Üks selline asub näiteks Prantsuse parlamendihoone lähedal vana jõelaeva St. Raphaël taga.
Koos "rämpspostiga" - lauajuppide, surnud kalade, kummikute ja uskumatul hulgal plastsaastaga - saabuvad sinna ka jõkke visatud teated. Soov eluga lõpparve teha, naise otsimise katsed, roppused, romantilised õhkamised. St. Raphaelil töötav Vanja kontrollib oma kirjakasti igal nädalal. Hiljuti leidis ta nii oma kümnenda pudelikirja.
"Ja kui sa veel teaks, kui paljusid ma olen näinud, aga pole kätte saanud," ütleb Vanja oma kollektsiooni näidates. Ilusad, niiskusest läbi imbunud kirjad. Mõned ilusasti maalitud, teised salvrätile või märkmikust välja tõmmatud paberile kritseldatud. Jõepostiga on see häda, et voolust kantud pudel ujub enne mööda, kui kohale jõuavad vajalikud abivahendid. Seepärast on kõige suurem tõenäosus pudelikirjade leidmiseks ja kättesaamiseks paadisillad ning kaua ankrus olnud laevade taga loksuvad prahihunnikud.

Plaadid
ALTERNATIIVMUUSIKA
PJ Harvey
Hinne 5
"White Chalk"
Pärast kolmeaastast pausi astub "rokitibi" Polly Jean Harvey kuulajate ette viktoriaanlikul ajal mõrvatud ja alatiseks avastamata jäänud ohvri piinlev-igatseval kummituslikul kujul, kes meenutab 1990. aastate PJ-d sama palju kui kirves kuud. Kitarrid vahetatud klaveri ja harfi vastu, hinge- ja kopsupõhjast tulevad röögatused on asendanud seni kuulmata kõrges registris esitatud eeterlike pihtimustega. Ta ei meenuta oma eelkäijat, kuid toob ta publikuni sama tugevaid lugusid ja emotsionaalset laengut nagu varemaltki.
Ave Randviir
HIPHOP

Neil Youngi järg olematule plaadile
Grunge ristiisaks nimetatud vanameister Neil Young ilmutas äsja järje kuulsale 1977. aasta "kummitusplaadile", mis annab Youngi sõnul põhjuse analüüsida pikemalt "oma aega oodanud lugudega" superalbumit.
Muusikamaailma üks austatuim ikoon on Neil Young (61), kelle muusikukarjääri pikkust ja sügavust võib võrrelda Bob Dylaniga. Ta on viljelenud folk-, kantri- ja garaažirokki ning olnud neis kõigis ühtviisi edukas. Neid kantri-, folk- ja rokkmuusikuid, kes peavad teda oma olulisimaks mõjutajaks, on nii palju, et neist võiks moodustada mõne väiksema riigi. (Nirvana kurikuulus laulja Kurt Cobain tsiteeris Neil Youngi laulu "Hey, Hey, My, My" isegi oma enesetapukirjas.) Tema karjääris on olnud tõuse ja langusi, kuid igal kümnendil on teda ja ta loomingut uuesti avastatud.
Youngi tegevus on ennustamatu - ta võib ühe albumiga vallutada miljonite südameid ja edetabeleid ning järgmisega sellele edule selja pöörata. Ta ei lähtu oma loomingus äriloogikast, vaid puhtalt isiklikest tõekspidamistest ja vajadustest.

Nädala plaat
ROKK
Bruce Springsteen
Hinne 4
"Magic"
Kunagi, kui noor ja lootusetult tundmatu Bruce Springsteen mängis mingis kohaliku tähtsusega New Jersey klubis paarisaja- pealisele seltskonnale, kirjutas üks juhtiv Ameerika rokikriitik järgmisel päeval, et oli näinud meest, kes päästab rock'n'roll'i.
Seda rock'n'roll'i on Boss päästnud tollest pöördeliseks kujunenud lehenupust saadik. Ning veteranikooni uuel albumil (üle viie aasta esimesel koos omaaegse E-Street bändiga) on ambitsiooni sama palju kui mehe esimestel plaatidel. "Magic" stardib uhke ühe-riffi-hümniga "Radio Nowhere" ning kuigi Brendan O'Brieni toores ja aus produktsioon võib mõningais kuulajais võõristust tekitada, kõlab Sprinsgteeni järjekordne teos kogu pikkuses järeleandmisi tegemata. "Gypsy Biker" võib vabalt olla aasta lugu ning seda plaati kuulates on ameeriklane olla ilmselt "uhke ja hää". Isegi siis, kui sa tegelikult jänki pole. Mihkel Raud

Kommunistid ja kangelased
Küsimused, küsimused, küsimused. Teatrilavastus, mis tahab olla tõsiselt võetav, tegeleb ikka küsimustega. Täna esietendub Tallinnas NO87 märgi all "Kommunisti surm" ja Pärnu Endlas "Kangelane". Esimene on lugu metsavendadest, teine soomepoistest.
Noorema Hendrik Toompere lavastatud ja kirjutatud "Kommunisti surmas" sõnastatakse sellised küsimused: Mis juhtub kriisiolukorras eetiliste tõekspidamistega? Kuidas on elada, kui sa tead, et igal hetkel võid saada metsa vahel kuuli? Kas laskuda meeleheitesse või hakata mängima nii, nagu veel kunagi varem pole mängitud? Nõnda kõneleb teatripoolne eeltekst.
Mart Kivastiku kirjutatud ja Kalju Komissarovi lavastatud "Kangelane" loob ootushorisondi küsimuse kaudu, kas soomepoisid jõuavad kõige kiuste koju ning mis on samal ajal juhtunud kodumaal. Kivastiku näidend viib vaatajad läbi naeru ja nutu kooli ajalootundi, heinale, põgenikepaati, suusatreeningule ja lahingutesse. Õhku jääb küsimus: kas sõjas üldse saab olla kangelasi?

DVD-d
Zodiac
Hinne 5
USA 2007
R: David Fincher
O: Jake Gyllenhaal, Mark Ruffalo,
Robert Downey Jr, Brian Cox jt
Krimidraama
2 t 38 min
Tõsielusündmustel põhinev krimidraama tabamatust sarimõrvarist, kes nimetas end Zodiaciks ja terroriseeris San Franciscot, tappes juhuslikke inimesi. Tema kuulsusejanu väljendus meediale saadetud krüptilistes sõnumites ja oma tegevust kommenteerivates reportaažides. Filmi tegevus algab 1960. aastate lõpus ning ulatub järelsõnas tänapäeva välja. Film keskendub kolmele mehele, kes läbi kolme kümnendi püüdsid painajalikku mõrvadeahelat lahendada.
Film on hea. Isegi väga hea. On tunda 1970-ndate intelligentsete krimifilmide hõngu, on head dialoogi ja huvitavaid karaktereid, häid kaadreid öisest San Franciscost, rääkimata haaravalt ja põnevalt jutustatud loost. Kristi Eberhart

Üks õige laulupeofilm
Jüri Müüri kaasvõitleja, kuulsa helimehe Enn Säde juhtimisel taastatud laulupeofilm "Leelo" on ühest küljest lihtsalt ehedalt emotsionaalne meeldetuletus, teisalt aga ka 29 minuti jagu ajalugu kogu selle mitmekihilisuses.
Kinos Sõprus jookseb Jüri Müüri omaaegne 1969. aasta juubelilaulupeost tehtud dokumentaalfilm, mille Nõukogude võim toona ära keelas. Võrreldes kas või väliseestlaste viimase katsega meie kuulsast laulutraditsioonist äksifilmi teha (dokumentaalfilm "Laulev revolutsioon"), on Müüri "Leelo" tõepoolest õige laulupeofilm.
Eestis jõuab see film oma esialgsel kujul linale esimest korda. Toona tehti filmist hoopiski Jevgeni Rosenthali (Tallinnfilmi tollane partorg) käe all töötlus, mis võõpas filmi paksult punasega üle ning jäi sellisena publiku huvipuuduse tõttu riiulile.
Põhjuseid, miks käreda Jüri Müüri "Leelo" ära keelati, pole vaja kuigi kaugelt otsida: keelamiseks või ümbertegemise nõudmiseks piisanuks juba üksnes filmi kulminatsiooniks olevast täispikkuses kõlavast "Mu isamaast", mille taustaks on kaadrid kaunist Eesti loodusest. Oma äraspidisel moel kasutab film siin selget propagandafilmi keelt - ühene ja otsene sugestioon, mis igas eestlases tekitab tänase päevani vähemalt mingigi patriootliku tundeväreluse. (Taas) esilinastuselt lahkusid paljud selle tõestuseks nutetud silmadega.

Lee Milleri 20. sajand fotodel
Lee Milleri elulugu on kirju nagu 20. sajand, millele ta oma jälje jättis. Londonis Victoria ja Alberti muuseumis avatud näitus annab põneva ülevaate möödunud sajandi ühest olulisemast fotograafist.
Elizabeth Miller sündis 1907. aastal Poughkeepsies New Yorgi osariigis jõuka ärimehe peres. Kui tüdruk oli seitsmeaastane, vägistas üks peretuttav ta ära ja nakatas teda gonorröaga. Ravi oli sedavõrd valus, et kuuride ajaks tuli ta vend kodust ära viia, et too õe karjeid ei kuuleks.
Jõledale katsumusele vaatamata sai Millerist enesekindel kaunitar ja kui ta oli 19-aastane, jäi ta New Yorgis silma ajakirjamagnaat Condé Nastile. Elizabethist sai Lee ja algas üliedukas modellikarjäär. 1929. aastal läks ta Pariisi, kus hakkas fotograaf Man Ray õpilaseks, kolleegiks ja armukeseks.
1932. aastal avas Miller New Yorgis ateljee ning tegi USA Vogue'ile reklaami- ja moefotosid. Tema teoseid näidati Julien Levy galeriis ja ta oli skulptor Joseph Cornelli lähedane sõber.

Performance - hirmutav kõikehõlmav kunstivorm
Performance-kunstil on Academia Non Grata legendaarse purki roojamise aktsiooni tõttu eestlaste seas ehk natuke hirmutav šokikunsti maine. Tegelikult võtab see kunstivorm luubi alla elu pisiasjad.
Naljaga meenutatakse president Arnold Rüütli fopaad ühel üritusel, kus telereporter talt küsis, mis on performance. "Noh, ma usun, et täna me kõigepealt elame üle kõike rõõmsat ja seda, mis ajalugu on meile jätnud tänaseks, ja selle nimel ma soovin kõikidele palju õnne ja tahet jätkuvalt edaspidiseks!" vastas Rüütel. Kuid kas teame tegelikult meiegi, kes me kaastundlikult selle peale pihku naerame või siis Akadeemia Non Grata purki roojamise aktsioonile mõtleme, millega õieti tegu?
Performance-kunst hakkas levima 1960. aastatel selliste kunstike nagu Joseph Beuys, Allan Karpow ja isegi Yoko Ono mahitusel. Nüüdseks on selge vaid nii palju, et performance võib aset leida ükskõik kus, seda võivad esitada nii üks artist kui ka terve grupp inimesi, selles võidakse, aga ei pruugita kasutada valgustust, muusikat või heliefekte ja sõnu, tegu võib olla lihtsa ja minimalistliku või siis suurejoonelise ja teatraalse esitusega, see võib kesta paarist minutist mitme tunnini, seda võidakse esitada ainult üks kord või mitu korda, see võib olla kuudepikkuse harjutamise tulemus või improviseeritud hetkeesitus, stsenaariumiga või ilma, esitaja võib olla tema ise või mängida rolli (enamasti siiski tema ise). Ühesõnaga - piirid on laiad ja hägused, kui neid ongi üldse.

Karin Hallas-Murula sunnivad tegudele valed asjad vales kohas
Ta võtab sõna siis, kui Tallinna tahetakse ehitada Viru Poega ja kui valmistutakse lammutama Sakala keskust. Ta ütleb otse ja teravalt. Nii nimetab ta Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitekti meheks, kelle senine suurim arhitektuurisaavutus olla korterelamu projekt sigadele. Oh ei, arhitektuurimuuseumi direktor pole tige, ta lihtsalt ei talu valesid asju vales kohas.
Sinu isa Ivar Kallion oli Tallinna täitevkomitee esimees ehk sisuliselt linnapea. Kas see kindlustas sulle õnneliku lapsepõlve ja andis mingeid privileege?
- Võib öelda küll, et lapsepõlv oli õnnelik, ja minu arvates on kogu mu elu õnnelik olnud. Ma olen üks neist, kes tunnevad, et saatus hoiab kuidagi eriliselt. Olen üle elanud autoavarii ja tulekahju, aga need on olnud rohkem nagu meeldetuletused, et ei tohi hooletuks minna, kõike võib juhtuda, see, et elus hästi läheb, pole endastmõistetav, vaid kingitus.
Ma tean inimesi, kes mõtlevad samamoodi. Üks neist on skulptor Tiiu Kirsipuu, kellega me oleme sündinud ühel ja samal päeval. Hakka või horoskoope uskuma.

Maiju Ingman tuli Eestisse inspiratsiooni järele
Ta tuli Eestisse filmindust õppima ja õpetab seda filmide tegemise kõrvalt nüüd ise noortele eestlastele. Veiko Õunpuu filmid meenutavad talle Soome omi, aga ta pole just eriline Soome filmide fänn. Soome keelgi kipub juba ununema, isegi und näeb ta viimasel ajal eesti keeles.
Tampere lähedalt Pirkanmaalt pärit Maiju Ingman tuli Eestisse juba 1999. aastal pärast keskkooli lõpetamist. "Tahtsin minna välismaale filmitegemist õppima ja mulle soovitati Tallinna pedagoogikaülikooli. Siit on lihtne ka Soomes käia," seletab Ingman. Üldiselt on tal kõrini eestlaste igavast küsimusest, miks ta ei lähe Soome päriselt tagasi. Lihtsalt meeldib siin ja Soome heaoluühiskond ei paku ka nii head inspiratsiooni kui Eesti elu.
Maiju Ingmani ülikooli lõputööks oli kavandatud film "Mis iganes, Aleksander!", mille võtted toimusid juba 2003. aasta suvel. Keskkooli lõpetava Aleksanderi eneseotsingutest pajatav road-movie, mille peaosades on Jaak Prints ja Arvo Kukumägi, lõpetab praegu ringreisi Eesti kinodes.

Edetabel
Köögi Komando alustas üle-eelmisel nädalal uue edetabeli koostamist ehk uute söögikohtade hindamist. Et peategelane ehk toit saaks igal pool vääriliselt hinnatud, anname sellele kuni kümme punkti, teenindusele ja õhkkonnale aga kuni viis punkti. Püüame igas kohas tabada, kas sinna tasub minna kahekesi romantiliselt aega veetma, salajuttu puhuma või sobib see suuremale seltskonnale lõunasöögi-, kiirtoidukohaks, õhtul ajaviitmiseks, pidutsemiseks vms. Praegu näeb edetabel välja selline:
Il Patio [14]
Aia 3, Tallinn
13. oktoobri lehes kirjeldasime ja arvustasime WW Passaažis asuvat itaaliapärast restorani Il Patio, mis sai selle süsteemi järgi kokku 14 punkti.

Pärl liivarannal vajab lihvi
Suurepärane vaade Pirita rannahoonest, meeldivad teenindajad, väikesed portsjonid ja krõbedad hinnad. Viimased tunduksid õiglasemad, kui sohvabaari omanikud täiksid investeerida pisut enam maitseelamustesse.
Merevaadet, randa ja rannikusiluetti nautida lubavate suurte akendega avara Pärli sisekujundust valitsevad basseinipõhjasinised rõngasdiivanid. Keskel asuv säravvalge ümmargune laud mahutab üsna korraliku seltskonna kokteile nautima või einestama.
Etiketist karmimalt kinni hoidvale külastajale on olemas ka kõrgemate laudade ja toolidega söögilauad, kus suurema eelisena on peal ka laudlinad, mis takistavad lauanõusid libisemast ja kolksumast. Viisakad ja sõbralikud teenijadki saavad seal elegantseid valgeid, kirjute kastmetega täidetud taldrikuid kergema käega lauale langetada.
Töötajate elu teevad kergemaks liikumistsensorite abil automaatselt kahele poole avanevad köögi liuguksed, mis võivad küll miinuseks osutuda, kui liiga palju külalisi hakkab köögi poole kiikama. Kuid kes teab, ehk on sohvabaaril Pärl liikumisdetektoritele lisaks ka kaamerad, mis identifitseerivad ukse taga hiilija ega lase päris igaüht kööki kamandama.

Saada nooreks või vältida vananemist
Kuidas pidurdada vananemist? Teadlased on seisukohal, et keskkonna muutustega on võimalik noorus- ja keskea-aastaid oluliselt pikendada. Mõni meie kaasaegne võiks elada aga kas või lõputult.
Eristama peaks kaht asja: vananemise edasilükkamist ehk aeglustamist ning noorendamist. Vananemise edasilükkamise puhul ilmnevad muutused organismis hiljem. Pikenevad noorus- ja keskea-aastad. Kui elu jooksul kogunenud muutused organismis vähenevad, on tegu noorendamisega. Mõlemad nähtused on teineteisega tihedalt seotud (nt kui mingil perioodil organismis toimub noorenemine, lükkub vananemine edasi.)
Osa teadlasi - bioloogid, gerontoloogid - tegelevad vananemise edasilükkamise ja nooruse pikendamise probleemidega. Kasutades nüüdisaegset aparatuuri ja meetodeid, uuritakse protsesse keharakkudes, kudedes, katseloomadel ja ka tervel inimesel. Inimese uuringud on metodoloogiliselt palju keerukamad, seetõttu tehakse neid vähe.

Tiiu Kirsipuu (50) 
Esmaspäeval on sünnipäev ühel tänapäeva viljakamal kujuril Tiiu Kirsipuul, kes tähistab 50 aasta juubelit reisiga Galapagose saartele. Viimastel aastatel monumentaalsete töödega (Skytte "Tempel" Toomemäel, Estonia teatri "Aja jälg" Rävala puiesteel, Vilde ja Wilde'i kujud Tartus ja Galoways jpm) maha saanud Kirsipuu loodab eelkõige teha positiivse märgiga skulptuure. "Loodan väga, et ma ei tekita oma loominguga siia maailma negatiivsust juurde. Ma ei pea oma pingeid kunstis välja elama, et teised selle siis sahmakana enda kraesse saaksid," on ta kunagi tunnistanud.
Pole siis ka ime, et näiteks kunstiteadlane Juta Kivimäe on Kirsipuu leitud materjalidest skulptuurides täheldanud positiivset mõju ja meelerahu ning inimsõbraliku keskkonna peegeldusi. Kirsipuu saavutab seda esiteks tööle pühendumisega: ta eraldab end teistest kui üksik hunt ja suunab kogu energia oma loomingule ning selleks vajaliku tasakaalu ja rahu seisundi saavutamisele.

Ragnar Klavan (22) 
Võib vist väita, et teisipäeval 22-aastaseks saaval Eesti jalgpallikoondise poolkaitsjal Ragnar Klavanil ei jäänudki muid valikuid peale vutimängu. Tema isa Dzintar kuulus ju 1990. aastate alguses rahvusmeeskonda, kus pidas 19 kohtumist, ja nii täitis Ragnari päevigi alates poisikesepõlvest suuresti jalgpall.
Vaatamata noorele eale mängib Ragnar Klavan 2005. aasta suvest Hollandi kõrgliigaklubis Almelo Heracles, kus on kuulunud valdavalt põhikoosseisu. Järgmisel suvel, kui lõpeb tema kolmeaastane leping Heraclesega, loodab pallur leida veel kõlavama ja tuntuma nimega tööandja. Miks mitte taas Hollandist, kui pakkumise teeks mõni Heraclesest tugevam klubi, kuigi Klavani unistus on pallida kunagi Inglismaal kuulsa Londoni Arsenali särgis.

IVAR PÕLLU (33) 
Teisipäeval sünnipäeva tähistava Ivar Põlluga käisime koos ülikoolis. Praegu oleme sõbrad ja kolleegid. Väga head tuttavad igal juhul. Räägin teile Ivarist paari sõnaga: kui talle pealiskaudselt peale vaadata, tundub ta pidevalt olevat mingis hämaras eemal-
olekus. Ega päris hästi aru ei saa, mõtleb ta nüüd tõsiselt või mitte. Tavaliselt mõtleb - aga vimkaga. Niisiis on hämarolek petlik - selle kamuflaaži all on üks teravamaid ja tähelepanelikumaid pilke, mida ma tean. Ja see teeb ta omakorda, ma küll julgen nii öelda, Eesti kõige paremaks teatrikriitikuks.
Ning Ivari mall - küll kõik laabub, organiseerub ise - lisab ainult vürtsi. Selle peale võib küll vihastada, aga olgem ausad, eks laabubki lõpuks. Õnnelikult.

Villu Tamme (44) 
Mu noorus ei oleks olnud täiuslik ilma Villu Tammeta. Ilma JMKE-ta. Nõmme kultuurimaja pungikontserdid - kes neid suudaks unusta! Esimene pärissuudlus. Ja Villu laulis. Näiteks.
Või kui ma esimest korda päriselt armastasin. Siis ükskord oli armastatu kaugel ja ma olin sõbra juures. Ja sõbra pruut ütles, et ma olin öösel magades voodis istukile tõusnud, "Tere, perestroikat" laulnud ja siis armastatu nime korranud. Näiteks.
Usun, et praegugi teevad paljud noored samu asju Villu muusika saatel. Ja on õnnelikud. 15 aasta pärast on veel õnnelikumad ja targemad. Punk on tarkade elu. Jõudu, Villu! Reedel on tal sünnipäev.
Andres Keil

Olev Remsu (60) 
Kui varem teati neljapäeval sünnipäeva tähistavat Remsut eelkõige kirjanikuna, siis viimastel aastatel on ta esinenud avalikkuse ees rohkem kui ühenduse Alkoholivaba Eesti juht. Samas on temalt pärast sajandivahetust ilmunud kümmekond raamatut, nii et pole ehk päris õige kirjanikutööd tagaplaanile asetada, kuigi tema tähelepanuväärseim teos on ilmselt ikkagi 1989. aastal ilmunud "Kurbmäng Paabelis". Ise ütleb ta oma autobiograafia ja sisemonoloogidega läbi põimunud teoste kohta, et kõik need on nagu jõeharud, mis kunagi kokku voolates peaksid moodustama Amazonase. Suured jõed ja võõrad maad tunduvad talle südamelähedased olevat niigi, vaevalt ta muidu oleks töötanud madrusena Obil ja Jenisseil ning oma arvukatel reisidel külastanud näiteks Galapagost, Tahitit ja Tongat. Remsu teenistuskäiku mahuvad ka puulõhkuja ja loomavedaja amet ning ise ütleb kaks kõrgharidust omandanud viie lapse isa, et on oma olemuselt kümnevõistleja: üheksa ametit, kümnes nälg. Samas tunnistab ta, et just see aitab tal jääda iseendaks.

Uneekspert: kellakeeramine põhjustab väsimust
Paljud riigid keerasid ööl vastu tänast kella tagasi - uneekspertide hinnangul võib see lisatund magamist hoopis inimesed väsinuks jätta.
Uneteadlase Neil Stanley sõnul viib väikseimgi muutus inimese magamisharjumused väljakujunenud rütmist välja ning põhjustab semisomniat - madala tasemega kurnatust, mida põhjustab ebapiisav puhkus, vahendab BBC.
"Inimesed ise võivad tunda ennast puhanuna ja hästi, kuid nende organismil võtab tegelikult kolm päeva aega, et selle ühetunnise kella tagasikeeramisega harjuda," ütles Stanley. "On tähtis, et inimesed mõistaksid, kui halvasti mõjub nende kehale see tunnikese päevavalguse säästmine," lisas ta.
Teadlase hinnangul tuleb muutusega kohanemiseks võtta endale enne voodisse minekut rohkem aega, et lõõgastuda.

Vabadussõja võidusamba toetuskontserdil koguti üle 22 tuhande krooni
Estonia kontserdisaalis neljapäeval toimunud Vabadussõja võidusamba toetuskontserdil osales umbes 600 inimest, kontserdikülastajd annetasid monumendi püstitamiseks ühtekokku 22 037 krooni.
Kontserdil astus dirigent Peeter Saani juhatamisel üles kaitseväe orkester kavaga "Promenaadikontsert". Toimunud toetuskontsert on esimene neljast kontserdist koosnevast sarjast, mis viib Vabadussõja võidusamba ideekavandite näituse Eesti ringreisile, teatas Vabaduse Monumendi sihtasutuse pressiesindaja.
Koostöös Eesti Kontserdiga toimuvad toetuskontserdid ja näitused veel 18. novembril algusega kell 15 Tartus Vanemuise kontserdimajas, 9. jaanuaril algusega kell 17 Jõhvi kontserdimajas ja 20. veebruaril algusega kell 18 Pärnu kontserdimajas. Kontserdid on kõikjal tasuta.
Kontserdipaikades saab teha annetusi Vabadussõja võidusamba rajamise toetuseks. Annetusi monumendi rajamiseks saab teha ka Vabaduse Monumendi Sihtasutuse arveldusarvetele 221037774285 Hansapangas ja 10220074488017 SEB Ühispangas. Annetuse saajaks tuleb märkida SA Vabaduse Monument ja selgituseks: Annetus Vabadussõja võidumonumendi püstitamiseks.

Fotod: Kurtnas põles öösel majja sisse kaks inimest
Ida-Virumaal Kurtna külas puhkes eile õhtul tulekahju, milles hukkus kaks inimest.
Häirekeskus sai teate tulekahjust veidi enne südaööd. Päästjate sündmuskohale jõudes põles kahekorruseline korterelamu lahtise leegiga.
Hoonest leiti kustutustööde käigus kaks hukkunut. Tules hävis täielikult maja katus, hoonest jäi alles välisvooderdis ning maja ühes otsas asuv valla raamatukogu, mis sai veekahjustusi.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Meikar: Toopeal võiks olla meeleavaldajate kõnenurk
Riigikogu liige Silver Meikar soovitab parlamendihoone ette Toompeal luua kõnenurga, kus igaühel oleks vaba voli igal ajal oma arvamust avaldada.
Meeleavaldajatel poleks Meikari arvamusel vaja koosolekuluba, küll aga tuleks neil järgida rahumeelsuse ja viisakuse põhimõtteid, teatas riigikogu Reformierakonna pressiesindaja.
Reformierakonda kuuluv Meikar meenutas, et Speakers' Corner'ite traditsioon tuleb 19. sajandi Londonist, kui Hyde parki loodi spetsiaalne koht avalikeks kõnekoosolekuteks. Rääkida võib kõigest niikaua, kuni ei rikuta seadust ja sõnakasutus ei ületa hea tava piire. Sarnaseid kõnenurki võib leida täna ka Kanadast, Hollandist, Singapurist ja Austraaliast.
"Leian, et meeleavaldamiseks ei ole Eestis õigemat kohta kui Toompea. Vabaduse plats kui Eesti esindusväljak on muudetud autoparklaks, riigikogu esine plats kui rahvakoosolekute koht samuti. Riigikogu hoonest väljujale näitavad Nevski katedraali pildistavad turistid ja lahkuvad autod selga. Parlamendil oleks parem vaadata otsa meeleavaldajatele ja nende plakatitele," lausus Meikar.

Koduloomade varjupaik otsib vigastatud kajakale uut kodu
Neljapäeval leiti Rakverest vigastatud kajakas, kes praegu kosub Rakvere koduloomade varjupaigas, kuid kui linnule uut kodu ei leita, tuleb ta hukata.
"Tavaliselt me linde vastu ei võta, sest nende hoidmiseks ja ravimiseks puuduvad meil tingimused," rääkis Rakvere koduloomade varjupaigas konsultandina töötav Elfriede Sillapere ja lisas, et linnukesest hakkas kahju ja seepärast otsustati siiski erand teha, kirjutab Virumaa Teataja.
Sillapere selgitas, et on nõu pidanud veterinaarkeskusega, kust oli soovitatud lind magama panna. "Seda me kindlasti kohe ei tee, vaid uurime veel võimalusi," lausus Sillapere.
Kajakat raviv veterinaararst Viivo Võlu rääkis, et kui neljapäeva õhtul oli lind üsna raskes seisus ja kasti sees oimetu, siis eile tahtis ta juba süüa ning solberdas rõõmsasti ajutises elupaigas jooginõu sees ringi.

Linnavalitsuses vargil käinud mees vigastas politseinikku
Tõrva asutuste töötajaid poolteist aastat hirmu all hoidnud kurjategija etendas eile kinnipidamisel oskuslikult teatrit ja tekitas dokumente kontrollida soovinud politseinikule kehavigastusi.
Neljapäeval, 25. oktoobril kella 10 ajal murti sisse Tõrvas Kevade tänaval asuva linnavalitsuse kabinetti, kust varastati rahakott pangakaartide ja sularahaga, asutuse töötajad asusid varast jälitama ja kutsusid kohale politsei, kuid varas kadus silmapiirilt, kirjutab Valgamaalane.
Kannatanu ja politseinikud ei osanud kahtlustada, et hetk hiljem 20-30 meetri kaugusel eramu õuel aiatöid tegev mees ongi otsitav. "Et töötegemine tõepärasem paistaks, oli mees visanud jope seljast ja ehitas parasjagu väiksele kraavile silda," rääkis juhtunut kirjeldades Tõrva linnapea Agu Kabrits.
Dokumente kontrollida soovinud politseiniku kutsus mees maja juurde, kus ta ründas ootamatult korravalvurit, üritas haarata ametniku relva ja seda saamata põgenes. Lõuna politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna pressiesindaja Kairi Patlepa sõnul on politsei kuulutanud neis kuritöödes kahtlustatavaks 1970. aastal sündinud Vladimiri.

Eesti õhutab Läänemeremaid loobuma gaasijuhtmest meres
Ajalehe Helsingin Sanomat teatel on Eesti saatnud teistele Läänemere-äärsetele Euroopa Liidu liikmesriikidele kirja, milles paneb ette loobuda gaasijuhtme Nord Stream ehitamisest merepõhja.
"Gaasijuhe Nord Stream on kavandatud kulgema Läänemeres, et saaks vältida koostööd mitme Euroopa riigiga, ei pöörata tähelepanu gaasitranspordi praegustele marsruutidele," on öeldud kirjas, mida Helsingin Sanomat on väidetavalt näinud, vahendab ETV24.
"Otsetee Venemaalt Euroopa Liitu kulgeb Venemaa naaberriikide kaudu. Läänemere loodus satub ohtu Nord Streami omanike poliitiliste ja majanduslike eesmärkide pärast," on dokumendis öeldud.
Eesti taotleb teistelt Läänemeremaadelt, et need loobuksid tervest merealusest gaasijuhtmeprojektist ning paneb ette kasutada maapealset varianti.

Kaitseminister Aaviksoo sõidab Gruusiasse lõimumist toetama
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõidab homme Gruusiasse visiidile, mille peamine eesmärk on avaldada toetust reformide elluviimisel ja NATO-suunalisel lõimumisel.
Kohtumistel arutatakse kaitsealase koostöö hetkeseisu ning edasisi koostööplaane. Teiste teemadena võivad kõne alla tulla julgeolekusituatsioon ning küberturvalisus, teatas kaitseministeerium.
Kahepäevase visiidi käigus on kavas kohtumised Gruusia kaitseminister David Kezerashviliga, välisminister Gela Bezhuashviliga, parlamendi kaitse- ja julgeolekukomisjoni esimehe Givi Targamadzega ning Tbilisi ülikooli rektori Giorgi Khubuaga.
Gruusia oli esimene riik, mis alustas NATO-ga koostööd uudse formaadi IPAP (Individual Partnership Action Plan) alusel. Viimastel aastatel teostatud ulatuslikud uuendused riigi kaitsestruktuurides ning nende protsesside jätkumine loob Gruusiale head eeldused eeldada 2008. aasta kevadel Bukarestis toimuvalt NATO tippkohtumiselt järgmist sammu teel kaitsealliansiga liitumiseks - NATO liikmelisuse tegevuskava (Membership Action Plan).

Saaremaa turismi arengustrateegia vaatab Kesk-Euroopa poole
Saaremaa uues turismi arengustrateegias seatakse lähiaastate eesmärgiks siseturisti ning Kesk-Euroopa turistide Saaremaale meelitamine.
Saaremaal koostatakse turismi arengustrateegiat, kus oleksid välja toodud lähima viie aasta võimalikud uued turismisihid. Kuigi põhjamaiste turistide osakaal on jätkuvalt suur, näitab see paraku siiski kahanemistrendi, vahendab ETV24 Aktuaalset kaamerat.
Iga aastaga on turistide arv tervikuna küll kasvanud, aga samas on vähenenud välisturistide osakaal. Tänavuse aasta lõpuks võib Saaremaal käia hinnanguliselt kuni 300 000 külalist.
"Just Kesk-Euroopast tulevad need, kes tahavad näha meie metsi, meie ohakaid ja nõgeseid täiskasvanud põlluääri, sest see on puhas loodus," ütles Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži lektor Lii Muru. "Aga mitte ainult loodus ei ole toode, vaid meie peame pakkuma seda toodet nii, et ta saab seal midagi ära teha. Ja kui meil ei ole oma õlut enam poodides, siis turismitaludes oleks võimalik õlut või leivategu kaasata."

TV3 video: eile esietendus Kommunisti surm
Eile esietendus No99 teatris Henrik Toompere lavastus Kommunisti surm.
Esmakordelt on Toompere kirjutanud ise ka oma lavastuse teksti. Lugu põhineb dokumentaalsetel materjalidel ning räägib metsavendadest ja kommunistidest 1940.-ndate aastate lõpus.
"Väga valusat teemat on käsitletud nii, et kogu aeg ei ripu pateetika mõõk pea kohal, ei olda pühalik-pidulik," ütles Seitsmestele Uudistele etenduse muusikaline kujundaja Andreas W.

Ida-Virumaal hukkus tulekahjus kaks inimest
Täna öösel Ida-Virumaal Illuka vallas Kurtna külas elumajas puhkenud tulekahjus hukkus kaks inimest.
Häirekeskus sai teate tulekahjust Kurtna külas eile kella kolmveerand kaheteist ajal. Sündmuskohale saadeti kuus päästeautot ning kiirabiauto, teatas päästeamet. Päästjate sündmuskohale jõudes põles kahekorruseline korterelamu (mõõtmetega 10x16 m) lahtise leegiga. Kohalikelt elanikelt saadud info kohaselt võis põlevasse majja jääda kaks inimest.
Kustutustööde käigus leiti esimene hukkunu veidi pärast südaööd. Teine surnukeha avastati alles veidi enne keskpäeva. Mõlemad hukkunud leiti maja esimeselt korruselt. Üks surmasaanu on mees, teise sugu pole veel teada. Hukkunud isikute tuvastamisega tegeleb politsei.
Hoone kustutustöid ja tulle jäänud inimeste otsinguid raskendas kivivooderdisega palkmajas tekkinud varinguoht ning teisel korrusel asuvad kodugaasiballoonid. Üks balloon toimetati majast välja, teine lõhkes hoone sisemuses. Päästjad vigastada ei saanud.

Türgi vägede rünnakus hukkus 20 kurdi võitlejat
Täna toimunud uutes rünnakutes tapeti Türgi valitsusvägede poolt 20 Kurdistani Tööpartei (PKK) võitlejat.
Õhujõudude toetusel toimunud 8000 võitleja suuruse üksusega Tunceli aladel riigi idaosas hukkus mitteametlikel teadetel 20 kurdi võitlejat. Istanbulis täna PKK-vastase demonstratsiooni käigus korraldatud plahvatuses sai kergelt vigastada kolm inimest.
Türgi saatis pühapäeval lisavarustust riigi kaguosas paiknevale 100 000 võitleja suuruse üksusele, mis valmistub sissetungiks Põhja-Iraaki, et teha vastuaktsioon viimase kuu jooksul kurdi separatistide poolt toime pandud rünnakutele.
BBC teatel avaldas Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan pahameelt Euroopa Liidu suhtes, et liikmesriigid pole Türgile välja andnud vahistatud PKK liikmeid. Erdogan ei nimetanud ühegi konkreetse riigi nime, kuid viitas hiljuti toimunud erimeelsustele Austriaga, kui riik keeldus arreteerimast PKK liiget, kes seejärel läks Põhja-Iraaki.

Iisrael vähendas naftatarneid Gaza sektorile
Palestiina võimude teatel on Iisrael vähendanud naftatarneid vaesunud Gaza sektorile vastukaaluks Hamasi raketirünnakutele.
Iisraeli sõjavägi süüdistab Palestiina Hamas rühmitust alates juunist 1000 raketi väljatulistamises Iisraeli poole ning seeläbi tosinkonna inimese hukus.
Iisraeli kaitseministri kohusetäitja Matan Vilnai teatas raadiointervjuus, et riik kavatseb end Gaza sektori halvamise teel piirkonnast eraldada, vahendab Al-Jazeera.
"Me tahame end Gaza sektori infrastruktuurist igal võimalikul tasemel eraldada," teatas Vilnai eile. Septembris määratlesid Gaza sektori vaenuliku üksusena. Vilnai sõnul varustab Iisrael Gaza sektorit vajaliku energiaga ja vajalike toiduainetega.

Stora Enso laseb lahti 1700 töötajat
Metsandusettevõte Stora Enso sulgeb Soomes vähemalt kaks tehast ja laseb lahti 1700 töötajat.
Esialgu ootab sulgemine Norrsundeti ja Kemijärvi paberimassitehaseid, vahendab SVT. Lisaks plaanitakse maha müüa ka Kotka tehas.
Praeguste plaanide kohaselt kaotab töö 1700 inimest, kellest 1400 on vabrikutöölised ja 300 teenindav personal,
1700 töölisest 1100 ametikohad asuvad Soomes.
Stora Enso tegevjuhi Jouko Karvinen sõnul on oodata ka edasisi sulgemisi, kuna Venemaa puidutollide kerkimine vähendab ettevõtte kasumlikkust.

Majandusprofessor: rahajaht teeb õnnelikuks
Taani majandusprofessori Christian Bjørnskovi sõnul ei ole õnn mitte rahas, vaid selle jahtimises. Pikemas perspektiivis soovitab professor rahale siiski mitte liiga palju tähelapanu pöörata.
"Raha, kallid veinid ja lameekraanteler teevad sind õnnelikuks. Kuid vaid hetkeks. Siis pead sa saama rohkem raha, kallimaid veine ja lamedama teleri. Ja me armastame seda jahti," selgitas majandusprofessor Christian Bjørnskov Dagens Industrile.
Sel nädalavahetusel toimus Göteborgis Charity Internationali korraldatud õnnekonverents, kus arutleti õnne mõiste üle. Üks esinejatest oli Taani Aarhusi School of Businessi majandusprofessor Christian Bjørnskov, kes uurib sissetuleku ja õnne seoseid. Professori sõnul on nn raha-ja telerijaht ühiskonnas kõige levinumad viisid õnnelikuma elu saavutamises. Seda jahti on elu kommertsialiseerimises süüdistatud, kuid Bjørnskovi sõnul on see pigem jaht kui saak, mis inimesed õnnelikuks teeb.

The Oklahoman: Tallinnas ei ole kohustuslikke vaatamisväärsusi, siin loeb atmosfäär
USA ajaleht The Oklahoman leiab Tallinna turismivõludest kirjutades, et siin pole mõnd kindlat Eiffeli torni või Colosseumi moodi vaatamisväärsust: Tallinnas loeb üldine õhkkond.
"Kuusteist aastat pärast iseseisvumist on Tallinn taas okupatsiooni äärel, kuid sedakorda kannavad sissetungijate hordid kaameraid ja seljakotte," hoiatab The Oklahoman artikli alguses Tallinna külastajat turistirohkuse eest.
The Oklahoman jutustab paari lausega ära Eesti okupatsiooni ajaloo ja jätkab siis, et praegu on veel viimane aeg Tallinna külastada, sest hiljem on see muutunud juba "turistidest lämbunud keskaegseks Disneylandiks".
Ameerika ajalehe esindaja käis Eestis juulis ja ta meenutab Tallinna kui "võluvat keskaegset linna kindlustatud tornide ja linnamüüride vahel, millel õnnestus üllatada ka elava, modernse linnaga vaid ühe tänava kaugusel merelistest vaatamisväärsustest."

 "Janekit teinud" USA kriisireguleerimiskeskus kahetses metsapõlengutel juhtunut
Eile teatas USA Föderaalne Kriisireguleerimiskeskus (FEMA), et kahetseb teisipäeval pressikonverentsil juhtunut, mille käigus libaajakirjanikena esinenud ametnikud ei lasknud ajakirjanikel küsimusi esitada.
Kogu juhtum sai alguse teisipäeval, kui FEMA kutsus Kalifornia osariigis nüüdseks juba nädal aega möllanud metsatulekahjudega seoses kokku pressikonverentsi, saates ajakirjanikele kutsed välja alles 15 minutit enne sündmuse algust ja muutis sellega võimatuks pressikonverentsil osalemise, vahendab Chicago Tribune.
Töötavatele ajakirjanikele võimaldati üle videolingi küll konverentsi jälgida, kuid küsimusi esitasid FEMA ametnikud. Ajakirjanikke sellest faktist ei informeeritud ja küsimusi polnud neil võimalik esitada. Kriisireguleerimiskeskuse operatiivjuhi asetäitja Harvey E. Johnson jun kiitis pressiüritusel kriisireguleerijate head tööd Kalifornia metsapõlengute likvideerimisel võrreldes 2005. aastal aset leidnud orkaan Katrina ajal toimunuga. Kalifornias on juba nädal aega möllanud metsatulekahjud, hukkunuid on 14, oma kodu on pidanud jätma 640 000 inimest.

SAS jätab ära 57 lendu
SAS jätab eilse Dash-lennuki hädamaandumise tõttu ära vähemalt 57 lendu.
"Me oleme kõik selle lennukitüübi lennud ära jätnud ja töötame praegu selle kallal, mis edasi saab," teatas SAS-i pressiesindaja Jens Langergaard JyllandsPostenile.
Langergaardi sõnul ei ole praegu võimalik öelda kui kauaks Dash-tüüpi lennukid maa peale jätta tuleb.
Tänased-homsed ärajäetud lennud Eestit ei puuduta.
SAS on täna ärajäävad lennud on üles loetlenud siin ja homsed siin.

Argentiinale valitakse täna uut presidenti
Täna avatud valimiskastide esimese vooru soosik on avaliku arvamuse küsitluste hinnangul presidendi abikaasa Cristina Kirchner.
27 miljoni hääleõiguslikul valijal seisab lisaks presidendi valimistele ees ka kaheksa piirkondliku esindaja valimine Saadikute Kotta.
Presidendikoha võitmiseks esimese vooruga on võitjal tarvis vähemalt 45 protsendi valijate toetust või 40 protsendi valijate toetust ja vähemalt 10protsendilist edu lähima konkurendi ees. Cristina Kirchneri lähimateks konkurentideks on Elisa Carrio ja endine majandusminister ja liberaalsema majanduse eestkõneleja Roberto Lavagna.
Juulis teatas ametisolev Argentiina president Nestor Kirchner, et tema abikaasa, Buenos Airese senaator Cristina, kandideerib uueks presidendiks. Rohkem andmeid president ei täpsustanud. Argentiina president juhib põhiseaduse kohaselt valitsust ning on samal ajal ka riigipea. Valimiste peamisteks küsimusteks on riigi majanduslik stabiilsus ja kuritegevuse kasv. BBC korrespondendi sõnul on Argentiina kosunud kuus aastat tagasi toimunud majanduskrahhist ja inflatsioon püsib ametliku statistika andmetel stabiilsena. Siiski on ekspertide sõnul küsitav, kui stabiilne on riigi majandus ja usaldusväärsed valitsuse poolt esitatud statistilised andmed.

Ukrainas maeti ümber ligi 2000 Stalini režiimi ohvrit
Ukraina mattis eile Bukovnia külas Kiievi lähedal 1998 nõukogude salapolitsei poolt 1930.-1940. aastatel tapetut.
Ümbermaetute seas oli 474 Poola rahvusest tapetut, kirjutab Reuters. Poola ajaloolaste hinnangul on Bukovniasse ühishauda aetud paar tuhat Poola sõdurit, kelle hukkas Nõukogude Liit pärast Poola alade hõivamist. Ümbermatmisel osales sadakond inimest, kelle seas leidus ka hukkunute lähedasi.
Hinnanguliselt leidub Bukovnia massihaudades kokku kuni 30 000 inimest, keda KGB eelkäija NKVD represseeris ja hukkas. Kuni 1990te aastateni eitas kommunistlik Nõukogude Liit massihaudade olemasolu.
1990te keskel püstitati Bukovnia metsadesse mälestusmärk hukkunutele.

Perino: USA ei näe Kuuba kriisi ja Euroopa raketikilbi vahel seost
Valge Maja pressiesindaja Dana Perino teatel ei ole 1962. aasta Kuuba kriisi ja Euroopasse kavandatava raketikilbi vahel seost. Üle-eile Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel võrdles Venemaa president Vladimir Putin USA kavatsusi tehnoloogiliselt Kuuba kriisiga.
Perino sõnul ajalooline võrdlus ei ole päris kohane, kuna kümme Poolasse kavandatavat tõrjeraketti ja Tšehhi radarijaam kaitsevad nii Euroopat kui ka Venemaad rünnakute eest Lähis-Idast. "Seetõttu ajalooline võrdlus... ei toimi," vahendab ITAR-Tass Dana Perinot.
Üle-eile toimunud Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel Portugalis võrdles Venemaa president Vladimir Putin muutunud USA-suhteid tehnoloogiliselt Kuuba kriisiga. "Tehniliselt näib olukord sarnane. Meie piiride lähedale tekivad uued ohud. Siiski ei ole vaatamata muutunud USA-Venemaa suhetele uut Kuuba kriisi. Ausad suhted president Bushiga, keda ma võin kutsuda isiklikuks sõbraks, aitavad probleeme leevendada," ütles Putin reedel.

Metsapõlengute tõttu suurenenud õhusaaste Kalifornias ohustab linnade elanikke
Õhusaaste määr Kalifornia metsapõlengute piirkonnas ületab üle kolme korra normaalset taset. Süütajate tabamiseks on pandud välja pearaha.
Kalifornia Keskkonnakaitseamet keelitab vanuritel, lastel, südame- ja hingamishaigusi põdevatel inimestel riknenud õhu tõttu välja mitte minna, kuna õhusaaste tase on kerkinud üle kolme korra kõrgemaks normaalsest tasemest, teatab BBC. AFP hinnangul on põlengute poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside hulk võrreldav 440 000 sõiduauto aastase CO2 emissiooniga.
Ametlikel teadetel on põlengutes pidanud kodu jätma 640 000 inimest, tule kätte on jäänud 1800 maja, neliteist inimest on hukkunud. Hetkel on otsese tuleohu käes ligikaudu 23 000 majapidamist. Ainuüksi San Diego maakonnas hinnatakse põlengute tekitatud kahjudeks 1 miljard dollarit, San Diego põlengutes on hävinud 2700 ruutkilomeetrit maad.

SAS lõpetab Dash lennukitega lendamise
Viimasel ajal juhtunud tehniliste rikete tõttu Dash 8 Q400 lennukitega otsustas lennufirma SAS seda tüüpi masinatega enam mitte sõita.
"Meie usaldus Q400 lennukite vastu on oluliselt vähenenud ja meie kliendid kahtlevad, kas nad tahavad selliste masinatega lennata. Juhatuse nõusolekuga olen otsustanud need lennukid kõrvaldada," ütles SASi president Mats Jansson SASi pressiesindaja vahendusel.
2000. aasta jaanuaris oli SAS esimene lennufirma, kes kasutas reisijate veoks Dash lennukeid. Viimased transportisid umbes viit protsenti SASi klientidest. SAS kavatseb täita Kanada lennukeist jääva lünga muude lennukite ümberpaigutamise, aga ka uute liisimisega.
"Dashi lennukid on viimasel ajal põhjustanud mitmeid kvaliteediprobleeme ja me võime kokkuvõttes öelda, et need ei vasta enam meie klientide nõudmistele. Dash lennukite edasine kasutamine tekitaks riski, et lennufirma maine langeks klientide silmis, kuna me ei suuda enam pakkuda punktuaalsust ja regulaarsust lennuliinidel," selgitas SASi juhatuse esimehe asetäitja John Dueholm.

Kõiv: ühistranspordi korraldamisel on korruptsioonioht suur
Riigikogu liige Tõnis Kõivu hinnangul on ühistranspordi korraldamisel suur korruptsioonioht, sest selles valdkonnas liiguvad suured rahad.
"Igal pool, kus tegemist kümnetesse miljonitesse küündivate riiklike dotatsioonidega, on huvilisi, kes selle summale pretendeerides on valmis kasutama ebaausaid võtteid. GoBus on Valgamaal kahtluse all altkäemaksu andmises, teine suur osaleja maakondlikus bussitranspordis, riigikogu liikme Arvo Sarapuu omanduses olev Atko Grupp vilistab mitmel pool Eestis liiniveolepingutele ning esitab ultimatiivseid hinnanõudmisi," rääkis Kõiv Reformierakonna pressinõuniku vahendusel.
Üks ohukoht on Kõivu sõnul riigihangete läbiviimine, aga teine, tähtsamgi veel, puudutab peale riigihanke võitu kontrollimatut vedajale makstava tasu tõstmist.
Järva- ja Viljandimaalt valitud parlamendisaadik juhtis tähelepanu asjaolule, et Järvamaal bussitransporti korraldav Atko Grupp on esitanud ultimatiivse taotluse, et kui liiniveo hinnad 1.jaanuarist ca kolmandiku võrra ei tõuse, ta vedama ei hakka.

Kaheksane uudis: rõivakett Gap on seotud lapstööjõu skandaaliga
Suurbritannia ajaleht Observer filmis oma uurimise käigus Indias 10-aastast poissi, kes valmistas riideid Gapi Euroopa ja USA poodide jaoks - ettevõte lubas kõik sellisel teel valmistatud riided müügilt tagasi kutsuda.
Poisike ütles ajalehele, et perekond oli ta tehaseomanikule maha müünud. Poiss ütles, et ta on firma jaoks ilma tasuta töötanud juba neli kuud ning tal ei lubata enne lahkuda, kui rahasumma, mis ta vanematele maksti, on tagasi teenitud, vahendas BBC.
Ajaleht teatas ka, et ühe 12-aastase poisi väitel peksavad tehaseomanikud lapsi, kui nad leiavad, et viimased ei tööta piisavalt usinalt.
Gapi pressiesindaja Dan Henkle ütles, et ettevõte sai sel nädalal juhtunust teada ja see on firmale vastuvõetamatu. "Meil on kindel keeld lapstööjõu kasutamise vastu ja me võtame seda väga tõsiselt. Juhtunu teeb meid kurvaks ja me kavatseme seda põhjalikult uurida," märkis ta.

Neli riiki pöördub gaasijuhtme osas Euroopa Komisjoni poole
Balti riikide ja Poola majandusministrid kavatsevad teha Euroopa Komisjonile pöördumise, milles kutsuvad üles kaaluma maismaa alternatiivi Nord Streami gaasijuhtme projektile.
"On täiesti kõrvale jäetud maismaavariant, nii et selle pöördumise peamine sõnum on see, et nii olulise projekti puhul, kui räägime keskkonna säästlikkusest, siis tuleb kõiki alternatiive kaaluda, arvestades seda, et Läänemeri on eriti tundlik mereala," vahendas ETV24 välisminister Urmas Paeti sõnu Aktuaalsele kaamerale.
Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas eile, et Eesti on saatnud teistele Läänemere-äärsetele Euroopa Liidu liikmesriikidele kirja, milles paneb ette loobuda gaasijuhtme Nord Stream ehitamisest merepõhja.
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli esindaja teatas vastuseks Helsingin Sanomatele, et gaasijuhe on Euroopa Komisjonis heaks kiidetud projekt.

Kolmandana langesid välja Kristiina Ojuland ja Aleksandr Makarov
Saatest "Tantsud tähtedega" hääletas publik sel pühapäeval välja Kristiina Ojuland ja Aleksandr Makarov, kohtunike suurimateks lemmikuteks olid aga Luisa Värk ja Martin Parmas ning Peep Vain ja Olga Kosmina.
Tänane saade oli punktide osas kõige võrdsem, samuti andsid kohtunikud esimest korda sel hooajal välja 9 punkti.
Teisena publiku ette astunud Luisa Värk ja Martin Parmas said kohtunikelt oma fokstroti eest 32 punkti. Ants Tael kiitis neid selle eest, et nad tantsivad kuni lõpuni välja võistlustantsu ning Jaanika Möldri sõnul meenutasid nad "suudlevaid tudengeid" Tartust.
Viimasena tantsinud Peep Vain ja Olga Kosmina said oma fokstroti eest samuti 32 punkti. Nende kohta ütlesid kohtunikud, et nad poleks uskunud, et "üks panter oskab nii hästi tantsida." Nimelt etendas tantsupaar Roosat pantrit.
30 punktiga järgnesid neile esimesena publiku ette astunud Kristiina Ojuland ja Aleksandr Makarov. Nemadki said kohtunikelt kiita ilusa klassikalise fokstroti eest.

Jalgpall: Bayern loovutas kaks punkti
Bundesliga liider Müncheni Bayern sai tänavusse tabelisse kaheksa võidu kõrvale kolmanda viigi, kui pühapäeval ei suudetud võõrsil Dortmundi Borussia vastu väravat lüüa.
Et palli võrku saamisega ei saanud hakkama ka võõrustajad, oli tulemuseks 0: 0, kirjutab Sportnet. Ehkki loodetud kolme punkti asemel sai Bayern juurde vaid ühe, edestatakse järgmist ikkagi nelja punktiga.
Vincent Kompany 37. minutil Duisburgis löödud värav tõi Hamburger SV-le 1: 0 võidu ning 23 punktiga tõusti tabelis teiseks. Bremeni Werderil on 21 ja Karlsruher SC-l 20 punkti.

Jalgpall: Liverpool ja Arsenal mängisid viiki
Inglise Premier League'i 11. vooru keskses kohtumises tegid seni veel kaotuseta jätkavad Liverpool ja Arsenal 1: 1 viigi.
Steven Gerrard viis võõrustajad seitsmendal minutil karistuslöögist juhtima, kümme minutit enne lõppu tegi Arsenali eest sel hooajal juba kümnenda värava löönud Cesc Fabregas viigi 1: 1, kirjutab Sportnet. Anfield Roadilt teenitud punkt tõstis Arsenali taas liiga liidriks. Kümnest mängust on londonlastel 26 punkti ehk sama palju kui ühe mängu rohkem pidanud Manchester Unitedil.
Mõlema klubi väravate vahe on +15, kuid Arsenal on löönud kolm väravat rohkem kui ManU ning see seab neid tabelis Manchesteri klubist ettepoole.
Liverpool võib õnnejumalat tänada, et viigiga pääses, sest Pepe Reina suutis vaevaga tõrjuda Emmanuel Adebayori ohtliku pealelöögi ja Tomaš Rosicky poolt teele saadetud palli suutis Liverpooli ekskapten Sami Hyypiä minema lüüa väravajoonelt. Teisel poolajal rammis Emmanuel Eboue veel posti nagu ka Fabregas juba pärast viigiväravat.

Jalgpall: Milan sai koduliigas kolmanda kaotuse
UEFA Meistrite liiga kevadine võitja AC Milan ei suuda koduliigas kuidagi võidusoonele jõuda - pühapäeval peetud üheksanda vooru kohtumises jäädi kodus 0: 1 alla tabelis teisel kohal paiknevale AS Romale ning kümne punktiga ollakse alles 13. kohal.
Kohtumise ainsa värava lõi 72. minutil montenegrolane Mirko Vuĉinić, kirjutab Sportnet. Mäng oli vigaderohke, AC Milani mängijad teenisid kuus, roomlased neli kollast kaarti. Viimased kümme minutit mängisid võõrustajad kümnekesi, sest Massimo Ambrosini teenis kaks kollast kaarti.
Tabelijuht Milano Inter mängis võõrsil 0: 0 viiki Palermoga ning neil on nüüd 21 punkti ehk kolm enam kui AS Romal. Kolmas on laupäeval võõrsil 1: 3 Napolile kaotanud Torino Juventus 17 punktiga, kuid neist võib mööduda Fiorentina, kes vooru viimases kohtumises on pühapäeva õhtul võõrsil vastamisi Genua 1893-ga. Firenze klubil on hetkel 16 punkti.

Rootslased võidutsesid ka meeste sprinditeates
MK-sarja avaetapp Saksamaal Düsseldorfis oli Rootsi suusakoondisele edukas - kui laupäeval jäädi vabatehnikasprindis napilt esikohtadest ilma, siis pühapäeval kavas olnud sprinditeates võidutsesid nii svenssonite nais- kui meeskond.
Meeste finaali jõudis Rootsi meeskondi kaks ning mõlemad andsid ka kogu sõidu vältel tooni, kirjutab Sportnet.  Lisaks rootslastele püsisid suurema osa finaalist medalikonkurentsis ka Tšehhi ja Itaalia paarid ning alles viimases vahetuses asusid rünnakule norralased. Reini-äärset sprindirada kui oma põuetaskut tundev Mats Larsson sai Thobias Fredrikssonilt teate esimesena ning oli viimases vahetuses klass omaette.
Norralaste kuulsus Tor Arne Hetland asutas end viimaseks ringiks küll tema kandadele, kuid mööduda ei suutnud - Larsson ületas lõpujoone pool sekundit enne naabrimeest. Norralaste teine sõitja oli Johan Kjolstad. Kolmandana lõpetas Rootsi teine meeskond koosseisus Marcus Hellner ja Emil Jönsson.

Saarepuu ja Narusk jäid finaalikohast kaugele
Eesti esimene võistkond Düsseldorfis toimuval murdmaasuusatamise MK-etapil sprinditeates poolfinaalist edasi ei saanud.
Anti Saarepuu saabus avavahetusest kaheksandana, kuid Priit Narusk parandas järgmise vahetusega positsiooni koha võrra, kirjutab ETV Sport.
Kolmandas vahetuses ei suutnud Saarepuu liidrite tempot hoida ning Eesti esindusvõistkond vajus 12-ndaks. Naruski sõit sujus taas paremini ning ta tõstis võiskonna üheksandaks.
Viiendast vahetusest tuli Saarepuu kümnendana, kuid kaotust liidritele oli juba 10,5 sekundit. Narusk viimases vahetuses imet ei teinud ning eestlased lõpetasid 11. kohal.
Esimesest poolfinaalist said kohaga edasi Rootsi esindusvõistkond koosseisus Thobias Fredriksson - Peter Larsson, Norra II koosseisus Johan Kjölstad - Tor Arne Hetland ning USA suusapaar Torin Koos - Andrew Newell.

Jäähoki: HC Big Diamondsile tuli nii võit kui kaotus
Läti meistriliigas mängiv Tartu jäähokiklubi HC Big Diamonds kohtus nädalavahetusel Narvas kahel korral ASK/Ogrega, millest ühe kohtumise klubi kaotas ja teise võitis.
Täna oli Big Diamonds Läti klubist parem 6: 3, teatas Eesti Jäähoki Liidu pressiteenistus. Tartu klubi ridades viskas tšehh Filipp Mleko kolm, Ilja Iljin kaks ja Aleksander Polozov ühe värava.
Laupäeval jäi Tartu klubi Ogrele lisaajal alla 3: 4, Big Diamondsi kõik väravad viskas Mleko.

Coughlin ujus maailmarekordi
Ameeriklanna Natalie Coughlin püstitas pühapäeval lühiraja MK-sarja teisel etapil Singapuris maailmarekordi naiste 100 meetri seliliujumises.
Coughlini rekordiaeg oli 56,5 sekundit, kirjutab Sportnet. 
Senine rekord kuulus samuti tema nimele ja selleks ajaks oli 56,71 sekundit.

Tiitlikaitsja Aksel Lund Svindal alustas hooaega imelise võiduga
Mäesuusatamise MK-sarja avaetapil Söldenis tegid hooajaga algust ka mehed, kel esimese distsipliinina nagu naistelgi oli kavas suurslaalom.
Esimese laskumise järel haaras liidrikoha ameeriklane Ted Ligety, kellele lähedale sai vaid soomlane Kalle Palander (+0,20), kirjutab ETV Sport. Austerlane Benjamin Raich alustas teist laskumist juba 0,58 sekundilise kaotusega.
Eelmise hooaja suurslaalomi arvestuse edukaim, norralane Aksel Lund Svindal, näitas viiendat aega, kuid juba 1,17 sekundit kehvemat kui Ligetyl.
Suur kaotus muutus teisel laskumisel aga olematuks, sest Svindal läbis raja kõigist pea poolteist sekundit kiiremini. 24-aastane valitsev maailmameister ning eelmise hooaja üldvõitja edestas lõpuks Ligetyt 32 sajandikuga.

Martin Rauam jõudis Jaapani rallil lõpuni
Autoralli MM-etapil Jaapanis PWRC-arvestuses osalenud Martin Rauam ja Kristo Kraag jõudsid võistluse viimasel päeva suuremate probleemideta lõpuni.
Kuigi eilse katkestamise tõttu polnud neil võimalust enam punktikohta püüda, sõitsid nad siiski välja konkurentsivõimelisi aegu, tulles pühapäevastel katsetel kahel korral PWRC viieteistkümne osaleja seas neljandaks. Kokkuvõttes lõpetasid Rauam - Kraag võistluse PWRC 13. kohal.
Kangelaslikkust näitas üles kaardilugeja Kristo Kraag, kes kogu võistluse vältel vaevles kurguhaiguse käes. Pühapäeva hommikuks polnud tal häälest enam praktiliselt midagi järel, Rauami sõnul luges ta legendi vahepeal vaid sosinal ning ülesõitudel püüti hakkama saada viipekeeles käemärkidega. Sellele vaatamata kinnitas piloot, et Kraag sai oma tööga suurepäraselt hakkama.

Tänavused üliõpilasmeistrid võrkpallis on Tartu Ülikool ja EBS
Eile selgusid Rakveres üliõpilasmeistrid võrkpallis, meeskondi oli kohal kümme kuuest erinevast kõrgkoolist ja naiskondi kuus.
Meeste finaalis olid vastamisi eelmise aasta 2 paremat EMÜ I ja TÜ I, kirjutab ETVSport. Esimeses geimis juhtisid pidevalt EMÜ mehed ja võitsid geimi 25: 19. Teises geimis olid osad vahetunud ning TÜ I võitis geimi kindlalt 25: 14. Ka viimases geimis ei suutnud EMÜ I enam TÜ I vastu hakata ja kaotasid geimi, mängu ja tiitli tulemusega 10: 15.
TÜ I meeskonnas mängisid Marko Mett, Rainer Vassiljev, Ott Nauts, Karl Jaani, Martin Ruul, Oliver Lüütsepp, Martti Juhkami. EMÜ I koondis mängis koosseisus Juhan Rohula, Andres Kangur, Ivo Taul, Mart Müür, Riho Ots, Kert Kruusimägi, Priit Luik, Tõnu Leemet, Raido Leidur.

Jaapani MM-ralli võitis soomlane Mikko Hirvonen
Autoralli MM-etapil Jaapanis saavutas esikoha soomlane Mikko Hirvonen Fordil, kes edestas lõpuks Citroenil sõitvat Daniel Sordot 37,4 sekundiga.
Kolmandana lõpetanud Fordi piloot Henning Solberg kaotas võitjale juba 4.33, 7, kirjutab ETVSport.
Karjääri kolmanda etapivõidu teeninud Hirvonenile tagas Jaapanis edu stabiilne ja kindel sõit, sest soomlane võitis 27 kiiruskatsest vaid kaks.
MM-sarja võidu pärast heitlevad mehed Marcus Grönholm ja Sebastien Loeb Jaapanist punkte teatavasti juurde ei saanud. Kui üldliider Grönholm katkestas liidrikohalt rajalt väljasõidu tõttu avapäeva neljandal kiiruskatsel, siis Loeb tegi saatusliku sõiduvea 13. kiiruskatsel.
Urmo Aava tõusis oma JWRC Suzukil 15-ndaks, kuid viimasel katsel tuli koha võrra taanduda.

Eesti Post: postiljonid on tänavu saanud 75 uut autot
Eesti Posti teatel on tänavu ettevõtte 440 autost koosnevasse autoparki praeguseks lisandunud 75 sõidukit ja aasta lõpus on oodata veel 78 uut autot.
Uued Renault Kangood ja Mercedes Vitod vahetasid välja suure osa kullervedude autodest. Aasta lõpus lisandub veel 48 Renault Kangood, 15 Fiat Ducatot ja 15 kaubikut. Ettevõtte postiveoga seotud autopargis on 440 transpordivahendit.
"Olla kliendi silmis usaldusväärne, tähendab postitöös omada ka kaasaegset autoparki. Oleme ju teenindusettevõte," ütles Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas.
2003. aastal liisitud Renault ja Fiat kaubikute liisingperiood saab läbi, mille vahetavad välja järgmise aasta esimeses kvartalis saabuvad kuus uut Mercedes furgooni. Soetatud autod annavad värske hingamise Eesti Posti traktidele.

Homme tulevad müüki Enrique Iglesiase kontserdi piletid
Homme hommikul kell 10 antakse Piletilevi müügikohtades ning Statoilides vabamüüki 1000 Enrique Iglesiase kontserdi piletit.
Iglesias laulab 30. novembril Saku Suurhallis 5900 inimesele, teatas BDG. Artisti nõudmisel toimuvad kogu tema Euroopa turnee kontserdid vaid istekohtadega.
FBI ConcertClubi liikmed said pileteid osta eelmüügist ja sedakaudu broneeriti ette 85% piletitest. Vabamüüki tuleb seega vaid 1000 piletit.
Kontserdi peaprodutsendi Peeter Rebase sõnul on huvi kontserdi vastu muljetavaldav: "Tema Vilniuse kontserdi piletid müüdi läbi kõigest kahe päevaga. Leedu kohta on see lihtsalt fenomenaalne tulemus."
Enrique Iglesias annab Tallinna-kontserdi oma uue albumi "Insomniac" reklaamimiseks korraldatud Euroopa turnee raames.

WSJ: tööjõupuudus ohustab Euroopa konkurentsivõimet
Negatiivne iive, pikem oodatav eluiga ning II Maailmasõja järgse beebibuumi põlvkonna pensionile minek on Euroopa majandusele varju heitmas, kirjutab Hans Ulrich Maerki ajalehes Wall Street Journal.
Tänase päeva ja 2030. aasta vahelisel ajal kaotab Euroopa 20 miljonit töölist. Sedavõrd ulatuslikke demograafilisi muutusi ei ole Euroopa pärast möödunud sajandi suuri sõdu näinud.
Vanemate kui 65-aastaste osakaal ühiskonnas tõuseb üle 50 protsendi. Piltlikult öeldes hakkab praeguse nelja töölise asemel igat pensionäri üleval pidama ainult kaks.
Küsimus ei ole ainult rahas. Suurel osal praegu pensionile minejatest on oskused, mis on Euroopa Liidu globaalsele konkurentsivõimele eluliselt vajalikud.
Olenemata sellest, milliseks pensionipoliitika ka ei kujuneks, siis Euroopa ei saa endale lubada praegu veel aktiivsete vanade inimeste oskuste ning tööjõu kaotamist. Kui ei teki juurde piisavalt uusi töölisi, siis võib Euroopa end avastada ebahariliku probleemi ees: häid töökohti on rohekem kui vajalike oskustega töölisi. Oht piirkonna majandusele on selles valguses ilmselge.

MART HELME: Krossi väited gaasitoru kohta on nõrgad
Eerik-Niiles Krossi tänases gaasitoru puudutavas tele-esinemises oli kolm nõrka punkti.
Esiteks. Kust kohast Eerik-Niiles Kross teab, et see toru tuleb "nii kui nii"? See on alaürituslik lähenemine. See, kas gaasijuhe tuleb, sõltub ka Eestist.
Merre kavandatava gaasitoru näol on tegemist majanduslikult täiesti ebaratsionaalse projektiga. Vette ehitades on toru ehitusmaksumus kuus korda suurem sellest kui samasugune trass rajada maismaale.
Lisaks sai läbi Valgevene Euroopasse kulgeva trassi kõrvale omal ajal valatud betoonalused, millele saaks toetada uue paralleelselt kulgeva toru. See teeks trassi rajamise veelgi odavamaks.
Teiseks. Krossi pakutud "Venemaaga läbirääkimine" kõlab väga umbmääraselt. Kellega konkreetselt tuleks läbi rääkida? Kas Vene valitsusega, Gazpromi või NordStreami konsortsiumiga? See on vaja kõigepealt selgeks teha.

Kross: Venemaaga tuleks gaasijuhtme asjus läbi rääkida
Julgeolekueksperdi Erik-Niiles Krossi hinnangul tuleks Venemaaga Nord Streami gaasitrassi rajamisel läbi rääkida, mitte keelduda sellel teemal suhtlemisest.
"Keeldumine läbirääkimistest on lühinägelik," ütles Kross ETV hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus.
Kross märkis, et praegu on Eesti jäetud olukorda, kus ei saa üldse mingeid tingimusi seada, vahendab ETV24. "Minu seisukoht on olnud, et kui see toru on meile ebameeldiv, aga ta nagunii tuleb, siis on targem minna läbirääkimistele ja üritada saada sellest halvast asjast endale parim," ütles Kross.
Ta lisas, et kui laseme toru ehitada endale nina ette ilma sellesse protsessi sekkumata, siis saame nagunii kõige halvema variandi.
"Ega see toru midagi toredat ole, aga praegu paistab, et Eesti on otsustanud ette käega lüüa. Võib olla siin on ka mingi väike alaväärsuskompleks justkui me ei saaks nagunii hakkama," lausus Kross.

TOOMAS PAUL: Demokraatia ja populism
Viitseadmiral Joe Williams ütles ühes intervjuus, et külma sõja ajal oli ookeanipõhjas ristleva ja aatomirelvi kandva Ameerika allveelaeva kapteni tähtsaim töövahend täring.
Sellega otsustas ta laeva kursi. Nii oli ohtlik last kõige paremini Nõukogude rünnakute eest kaitstud. Strateegia oleks vastane võinud vaatluse teel selgeks õppida või välja nuhkida, täringu tehtud otsustele aga ei jõua jälile ükski salateenistus.
Aga rahuolukorras ja kindlal maal? Jälgigem juhte. Aeg-ajalt esinev koleeriline vihahoog võib muidugi olla talitsemata tujukus, kuid samas on see ka rafineeritud võimuinstrument: kes oma alluvaid mõnikord tühise eksimuse pärast tõsiselt läbi võtab, jätab nad teadmatusse sellest, kui palju nad võivad endale lubada. Alfaloomana alati ettearvestatav olla oleks halvim alternatiiv. Hea ülemus seab lõppude lõpuks oma sallivuse piiri pigem liiga kõrgeks kui liiga madalaks, sest inimesed vajavad natuke teenimatut usaldust. Kui ta seda aga liiga selgelt märgata laseb, teab iga pahasoovlik alluv, kui kaugele ta võib karistust kartmata minna.

RAIN KOOLI: Kultuurne meelelahutus? 
Kui Taani kunstnik Kristian von Hornsleth läinud aastal Ugandasse sõitis ning sealse Buteyongera küla elanikele kariloomi pakkus, kirjutati sellest Eestis ainult nupuke üksikusse meelelahutusrubriiki.
Kindlasti tunduski von Hornslethi ettevõtmine esmapilgul pullitegemisena. Mees ju pakkus külaelanikele tasuta põrsaid ning kitsi, aga ühel tingimusel: loomasaaja pidi muutma oma nime Hornslethiks.
Ei-ei, tegemist ei olnud veidrikust maailmapäästjaga, kes oleks otsustanud vanaonu von Hornslethilt päranduseks saadud raha vaestele aafriklastele annetada. Nimevahetusleppe juurde kuulus lisaklausel, mille kohaselt pidid kõik buteyongeralastest vastsed Hornslethid laskma end koos ametliku isikutunnistusega pildistada.
Euroopasse naasnud originaal-Hornsleth koostas fotosuurendustest näituse. Kariloomade hinnaga saadud fotod Saksi-Skandinaavia kõlaga nime kandvatest ugandalastest ripuvad nii ühes Austria muuseumis kui ka eksklusiivses Kopenhaageni mööblisalongis. Iga foto hind on kümme tuhat eurot ehk 156 000 Eesti krooni.

Kvaliteet pole kadunud
Eesti Päevalehes (26.10) ilmunud artiklis "Eesti suveniir peab matrjoškaga viimast võitlust" on mitmeid sõnumeid, mille suhtes peaksime olema ettevaatlikumad. Artikkel käsitleb kõigest üht Tallinna vanalinnas asuvat poodi. Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidul (ERKL) ei ole kahjuks artiklis nimetatud poega mingeid kontakte.
Kvaliteetset Eesti käsitööd ja disaini müüvaid pindu on märkimisväärselt enam. Tallinna vanalinnas on kaks Eesti rahvuslikku käsitööd, kaasa arvatud disainitud meeneid propageerivat keskust - Eesti Käsitöö Maja ning Platsiveere Meistrid (Pikk 22 ja 15). Lisaks sellele on hulgaliselt ehedat Eesti kunsti ja käsitööd müüvaid poode-meistrikodasid, näiteks Meistrite hoov või Katariina Gild Vene tänaval.

REPLIIK: Rumal näpuga näitamine
Pole uudis, et idapiiri ületamiseks peab veokijuht teinekord ootama päevi. Ka on kogu Eesti kuulnud, et aeglaselt liikuvast autokolonnist jääb maha kõikvõimalikku prahti ning töötava mootoriga seismine reostab õhtu. Küll aga on huvitav teada, et piisavaks peetakse teeäärte koristamist kaks korda aastas ning kuigi keskkonnateenistus ja omavalitsus näitavad teineteisele näpuga, ei ole keegi reostust mõõtnud.
Riigiorganite reaktsioon järjest kasvavatele piirijärjekordadele jätab mulje jupijumalaist - öeldakse, et niikaua, kui kaebust pole esitatud, ei hakata asjaga ka tegelema. Kes aga peab kaebuse esitama, kui kogu tee ja selle teenindusvöönd ning suur enamik maanteeäärsetest kruntidest kuulub ühel või teisel viisil riigile?

JUHTKIRI: Ekspordiimet oodates
Üleilmastuva majanduse paratamatus paistab eriti selgelt silma just Eesti-suguses väikeriigis, kus siseturg on piiratud ja kõike vajalikku ei suudeta kohapeal toota. Odava tööjõuga maa kaheldava au kaotamist on mitmed ettevõtted valusalt tunda saanud ning rahvusvahelises konkurentsis püsimine on pea rahvuslik spordiala. Sealjuures on oluline iga ettevõte, sest mõnel kuul piisab väliskaubanduse bilansi tugevaks plussiks ainuüksi Balti Laevaremonditehase paarist suuremast tööst. Ekspordiimeks loodetud tehnoloogiasektor aga keskendub mõne erandiga allhangetele ja nišitoodetele ning võitleb kvalifitseeritud inseneride puudusega.
Eksportijaid iseenesest ei napi, võib lugeda Päevalehe tänastelt majanduskülgedelt. Baltika on Montoni kaubamärgi sihi seadnud Rumeeniasse ja Bulgaariasse ning Saaga viin murrab Ameerikasse. Ettevõtted otsivad võimalusi, mis siis, et esimene neist ei leidnud loodetud edu Venemaal ning teise käibed on väga väiksed ja sarnased tooted Türi viin või välismaal pikaks blondiks kutsutud Viru Valge on näidanud vaid keskpäraseid tulemusi.

Saare maavanem palus kapol enda tegevust uurida
Saare maavanem Toomas Kasemaa esitas kaitsepolitseile (kapo) avalduse, paludes uurida tema tegevuse suhtes tehtud korruptsioonivihjeid.
Majandusminister Juhan Parts nimetas Kasemaa käitumist ajakirjanduses korruptiivseks pärast seda, kui maavanem oli käinud ministeeriumis koos bussifirmade Go Bus ja Harjumaa Liinid esindajatega Saaremaa bussiliinide tarbeks lisaraha küsimas, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
Toomas Kasemaa ütles Aktuaalsele kaamerale, et tal ei ole põhjust võimaliku uurimise pärast muret tunda. "Ma leian, et ma pean enda hea nime eest seisma ning rahvas peab ometi usaldama riigivõimu ja inimesi kes korraldavad kohalikku elu," sõnas Kasemaa.

Purjus nooruk rammis äsja soetatud autoga viit masinat
Pühapäeva õhtul suutis 19-aastane purjus Priit Põlvamaal alles soetatud autoga lõhkuda viis teeääres seisnud masinat.
Lisaks sõitis Priit maha ligi kümme meetrit aeda ja valas elanikud üle ka ähvardusterahega ning lubas naabritel kividega aknad sisse visata, edastavad Seitsmesed uudised.

Meedikud langesid jõhkra rünnaku ohvriks
Reede õhtul Mustamäele väljakutsele tõtanud kiirabrigaad langes jõhra peksu ohvriks, kui arste ründas trepikojas kolmekümnendates eluaastates meesterahvas.
Meedikuid ründas trepikojas väljakutse teinud vanuri psüühiliselt tasakaalutu lapselaps, edastavad Seitsmesed uudised.

Lahkus muusik Sven Kuntu
Laupäeval suri ootamatult helilooja, laulja, lavastaja ja näitleja, Eriti Kurva Muusika Ansambli looja ja juht Sven Kuntu.
Sven Kuntu sündis 4. aprillil 1968. aastal. Ta on töötanud VAT teatris ja Von Krahli Teatris ning Eesti Raadio Noortesaadete toimetuses. Alates 1991.aastas juhtis ta Eriti Kurva Muusika Ansamblit.
Sven Kuntu ärasaatmine toimub 3.novembril kell 12: 30 Tallinna Pärnamäe kalmistu krematooriumis.

Tartus suri rooli taga kokku kukkunud bussijuht
Täna keskpäeval Tallinnast Tartusse suundunud AS Sebe liinibussi juhti tabas Tartu kesklinnas terviserike, mille tagajärjel mees suri.
"Keskpäeval Tallinnast startinud liinibussi juhtinud meest tabas Tartus Riia tänaval Kauburi kaubamaja juures olles terviserike ning bussijuhti suri," ütles Päevaleht Online'ile AS Sebe liinidirektor Väino Moor.
Väino Moori sõnul suri bussijuht terviserikke tagajärjel, kuid millega täpsemalt tegemist oli peavad selgitama arstid. Liinidirektori sõnul võis 46-aastast bussijuhti tabada südamerike.
Tartu politsei pressiesindaja Marge Kohtla kinnitas Päevaleht Online'ile, et kiirabil ei õnnestunud kokku varisenud bussijuhti enam elustada ja mees suri sündmuskohal.
Peale kiirabi lahkumist lebas mees ligi tund aega sündmuskohal katte all, enne kui ta ära viidid. "Surnukeha transportimiseks kohale kutsutud sõidukil tekkisid tehnilised probleemid ning protseduur võttis tavapärasest kauem aega," sõnas Kohtla.
Tegemist oli kell 12 Tallinnast väljunud Sebe liinibussiga ning intsident leidis aset, kui buss seisis foori taga Kauburi kaubamaja juures. Bussis viibis parajasti umbes 40 reisijat, kes toimetati asendusbussiga Tartu bussijaama.
Väino Moori sõnul tuli 2000. aastal ettevõttega liitunud bussijuhi surm neile šokina. "Tegemist oli rõõmsameelse 46-aastase mehega, kes polnud varasemalt oma tervise üle kurtnud. Keegi ei osanud kahtlustada küll, et tal võiks tervisega probleeme olla," ütles Moor.
"Ta alustas tööpäeva Tartust kell kaheksa ning väljus Tallinnast tagasi Tartusse kell kaksteist," lisas Moor, kelle sõnul laupäev ja pühapäev olid bussijuhil vabad päevad.

Teisipäeva hommikul streigi tõttu häiritud bussiliinid
Kõige vähem segab GoBusi bussijuhtidew hommehommikune hoiatusstreik Tartu linnaliinidel, Pärnu- ja Saaremaal reisijaid, tööajale langevad streigid Pärnus ja Valgamaal. Haapsalus ei lange streigi ajale ühtegi väljumist.
TARTUS algab hoiatusstreik kell 6.00 ning lõpeb 7.00. Streik mõjutab linnaliine ning neid maakonnaliinide busse, mis väljuvad eeltoodud ajavahemikul Tartu ja Elva bussijaamadest. Streigi tõttu väljumata jäänud bussid väljuvad pärast streigi lõppu vastavalt dispetšeri juhtnööridele.
SAAREMAAL algab hoiatusstreik 6.00 ja lõppeb 7.00. Hoiatusstreik mõjutab järgnevaid bussiliine:
487 6.00 Kuressaare-Tagaranna
493 6.00 Kuressaare-Pärsama-Leisi
501 6.05 Lümanda-Läätsa-Kuressaare
489 6.10 Kallemäe-Valjala-Kuressaare
517 6.10 Võhma-Mustjala
485 6.15 Kuressaare-Saia-Kaarma-Kuressaare

Keila kaalub alkoholimüügi piiranguid
Keila linnavolikogu arutab homme Reformierakonna fraktsiooni eelnõud, mis keelustaks alkoholi jaemüügi väikepoodides ning mis nõuaks poodidesse turvakaamerate paigaldamist vägijoogi müümise jälgimiseks.
Eelnõu kohaselt ei tohiks alkoholi müüa alla 80-ruutmeetrise müügisaaliga poodides, teatas Keila linnavalitsus. Hetkel on Keilas 13 alkoholi jaemüügiga tegelevat kauplust. Minimaalse müügisaali suuruse nõude sätestamine puudutaks neist viit.
Teine muudatus seisneks alkoholi jaemüügiga tegelevatelt ettevõtetelt turvakaamerate paigaldamist. Nõude järgimine aitaks eelnõu esitajate hinnangul müügikohtades paremini tagada turvalisust ning distsiplineeriks nii ostjaid kui müüjaid ja oleks tõhus meede õigusrikkumiste ärahoidmisel.
Samuti oleks salvestatud kaamerapilt abiks rikkumiste tuvastamisel ning rikkujate selgitamisel ja vastutusele võtmisel.

Kriminaalhooldus ühendatakse vanglasüsteemiga
Justiitsministeerium saatis valitsusse eelnõu, mille kohaselt ühendatakse kriminaalhooldusosakonnad vanglasüsteemiga, lisaks täpsustab eelnõu mitmeid vangistusseaduse sätteid.
Justiitsministeeriumi taasühiskonnastamise talituse juhataja Rait Kuuse sõnul on eelnõu eesmärgiks tõhustada vangla- ja kriminaalhooldussüsteemi toimimist. "Nii vanglad kui kriminaalhooldus on ju ühe tervikliku süsteemi osad, seetõttu on ka loogiline, et kriminaalhooldusosakonnad oleks vanglate, mitte kohtute koosseisus," ütles Kuuse.
"Mõlema süsteemi tegevuse aluseks on kohtu vastav otsus ning ka kinnipeetavad ja kriminaalhooldusalused on ühed ja samad," selgitas Kuuse. "Näiteks allutatakse kriminaalhooldusele vanglast ennetähtaegselt vabastatud isik, kriminaalhoolduse tingimuste rikkumine võib aga omakorda vanglasse viia."
Eelnõu näeb ette ka vangistusseaduse muudatuse, mille järgi hakkab vanglal olema õigus kontrollida, kellega kinnipeetav sidet peab. Kuna paljud kinnipeetavad säilitavad kontakti kuritegeliku maailmaga väljaspool vanglat ning kasutavad seadusega võimaldatud suhtlemiskanaleid uute kuritegude planeerimiseks või toimepanemiseks, peab vanglal olema õigus fikseerida telefonikõned vangla taksofonist või kirja adressaadid.

Politsei pidas Tõnismäele suundunud našilase kinni
Politsei pidas täna keskpäeval kinni Eesti našistide ühe juhi Roman Jelfimovi, kes suundus parajasti Tõnismäele pronkssõduri "mäluvalvet" pidama.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja teatel pidas politsei täna kella 12 ajal õigusrikkumise ennetamiseks Tallinnas Tõnismäel kinni 1985. aastal sündinud Romani, kes vaatamata Põhja prefektuuri kolmapäevasele esildisele, suundus Tõnismäele avalikku koosolekut läbi viima.
Piirkonnas patrullinud politseinikud pidasid nõukogude armee sõjaväevormi elemente sisaldanud riietust kandnud noormehe Tõnismäe alkoholikaupluse ees kinni.

SAS tühistas kaks Eestit puudutavat lendu
Kuna lennufirma SAS otsustas eile lõpetada Dash 8 Q400 lennukite kasutamise, jääb täna ja homme ära kaks Eestit puudutavat lendu.
SASi pressiesindaja ütles Päevaleht Online'ile, et tühistatud on täna õhtune lend Stockholm-Tallinn, mis oleks pidanud väljuma kell 23.00 ning homme hommikul kell 6.15 Tallinnast Stockholmi väljuma pidanud lend.
Päevased lennud samal marsruudil toimuvad täna asenduslendudega.
SAS teatas eile, et ettevõtte juhtkond otsustas Dash lennukite kasutamisest loobuda, kuna seda tüüpi lennukitel on viimasel ajal esinenud palju tehnilisi rikkeid. Seega ei vasta need ettevõtte juhtide hinnangul enam kvaliteedinõuetele, mida kliendid SASilt ootavad.
Tänu sellele otsusele võib lähitulevikus SASi lendudel esineda ärajäämisi ja lennuaegade muutusi. Kokku mõjutab Dash lennukite asendamine 303st lennust 27t ehk ligikaudu viit protsenti kõigist lendudest. SAS kavatseb täita Kanada lennukeist jääva lünga muude lennukite ümberpaigutamise, aga ka uute liisimisega.

Prokurör: tivolipõleng ei olnud süütamine
Viru ringkonnaprokuröri Sirje Merilo sõnul on tänaseks uurimine tuvastanud, et kevadises tivolipõlengus ei olnud tegemist süütamisega.
Viru maakohtu Rakvere kohtumaja asenduspinnal algas täna puupüsti rahvast täis saalis tsiviilprotsess, mis puudutab kevadel Rakveres lõbustuspargis karussellipõlengus kannatada saanute kahjunõuet osaühingu Tivoli Tuur vastu, kirjutab Virumaa Teataja.
Karussellipõlengus kannatada saanud 22 inimese kahjunõude kogusumma on ligemale viis miljonit krooni. Osaühingu Tivoli Tuur Rootsi äripartner ITV Heby on valmis võtma vastutuse lõbustuspargis juhtunud õnnetuse eest, kui selgub, et õnnetuse põhjuseks oli karusselli tehniline rike.
Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna vanemprokurör Sirje Merilo ütles, et uurija on koostanud karussellipõelngu puhul alustatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, mis ootab järelevalveprokuröri kinnitust - määrusest nähtub, et uurimise käigus ei ole tuvastatud õnnetuse seotust kellegi tahtliku tegevusega.

Vanglate raamatukogudesse paigaldatakse internet
Justiitsministeerium saatis kooskõlatusringile vangistusseaduse muutmise eelnõu, mille ühe punkti kohaselt paigaldatakse vanglate raamatukogudesse internetiga varustatud arvutid.
Eelnõu kohaselt paigaldatakse vanglate raamatukogudesse arvutid, kust on võimaldatud ligipääs teatud kindlatele lehekülgedele, milleks on Inimõiguste Kohtu lahendid, kohtulahendite register ja elektrooniline Riigi Teataja.
Edaspidi võib vajalik olla laiendada seda ka Euroopa Kohtu lahendite andmebaasile ja ÜRO konventsioonide andmebaasile.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on vangla kohustus tagada, et kinnipeetavatel oleks mõistlik võimalus otsida õigusakte ja nendega tutvuda ning arvesse on võetud seda, et alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on Riigi Teataja ametlikuks väljaandeks elektrooniline versioon.
Riigikohus leidis, et juhul kui kinnipeetaval mingil juhul ei ole ligipääsu internetile, tuleb teabevaldajal see informatsioon kirjalikult väljastada.

Prügilad lõpetavad töötlemata jäätmete vastuvõtmise
Uus aasta võib paljudele majapidamistele tähendada prügisorteerimisega tutvuse tegemist, sest alates 1. jaanuarist ei tohi prügilad enam töötlemata jäätmeid vastu võtta.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul on jäätmete töötlemise kõige lihtsamaks viisiks sortimine, mida võiksid teha eelkõige jäätmete tekitajad.
"Sortimise tagamine jäätmekäitluse lõppjaamas, mis jäätmekäitluse ahelas on prügila, ei ole enam oluliselt võimalik," rääkis Eek.
Eeki sõnul sõltub probleemi lahendus eelkõige kohalikest omavalitsusest, kes peavad kinnitama konkreetsed jäätme-eeskirjad koos vajalike sortimisnõuetega, neid elanikele selgitama ja tagama ja nende täitmise järelevalve.
Eesti jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann rääkis Päevaleht Online'ile, et kuigi kohalikud omavalitsused peavad organiseerima jäätmete liigitikogumise ja selle toimimisest prügilaid teavitama, peaksid ikkagi inimesed ise vastutama selle eest, et prügi sorditud saaks.

Alanud nädala ilm tuleb rahutu
Ilmajaama teatel tuleb alanud nädal hilissügiseselt rahutu ilmaga, sageli on tuuline ning sajab, nädala lõpul võib koguni lund tulla.
Esmaspäevast kolmapäevani määrab ilma Norra merele jõudnud tsüklon, teatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut. Tihedama vihmasajuga tsükloni lohk ületab Eesti homme, ka kolmapäeval on ilm veel jätkuvalt vihmane.
Kolmapäeva õhtul ja ööl vastu neljapäeva tõstab järgmine äge tsüklon edelatuule Läänemerel ja Eesti rannavetes tormilähedaseks (15-20 m/s). Sajab vihma.
Reedel pöördub tuul möödunud tsükloni tagalas läände ning võib samuti tugevneda tormilähedaseks.
Laupäeval tuul ajutiselt raugeb. Kuid tulekul on veel üks tsüklon, mis pöörab tuule kirdesse ja põhja ning algab külma õhu juurdevool põhjapoolsetelt laiustelt.

GoBusi bussijuhid streigivad homme
Homme hommikul korraldavad aktsiaseltsi GoBus bussijuhid tunniajase hoiatusstreigi, et nõuda kümnekroonist tunnipalga tõusu.
Hoiatusstreik algab kell 6 ning lõppeb kell 7. Sellel ajavahemikul ei välju linna- ja maakonnaliinide bussid.
"Loodetavasti segab streik tartlaste liikumist võimalikult vähe, kuna see toimub koolivaheajal ja enne inimeste tavapärast töölemineku kellaaega," avaldas Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak lootust.
Hoiatusstreigist võtavad osa AS-i GoBus Tartu, Pärnu, Läänemaa, Saaremaa ja Valga regiooni töötajad.

Purjus juht rammis tanklas gaasiballoonide kappi
Turvatöötajad pidasid pühapäeval kinni purjus autojuhi ja tema kaaslase, kes rammisid Mercedesega ühes Pärnu tanklas gaasiballoonide kappi.
Hommikul ühte tehnilise valve objekti kontrollinud G4S Lääne-Eesti patrullekipaaži turvatöötaja kuulis kõrvalasuvast bensiinijaamast autorehvide vilinat.
Asja uurima läinud turvatöötaja nägi, et tankla territooriumil tiirutas kummide vilinal ringi musta värvi Mercedes. Kuna auto kiirus järjest kasvas, ei olnud ohtlikku olukorda võimalik tõkestada.
Hetk hiljem ei tulnud autojuht enam sõiduki valitsemisega toime ja auto paiskus vastu tankla parklas asuvat gaasiballoonide kappi, mille uksed tulid eest ära ja balloonid veeresid välja. Kuna puruks sõidetud kapis olid tühjad balloonid, siis õnneks raskeid tagajärgi õnnetusel ei olnud.
Seejärel sõitis auto maha kõrvalasuva ehitusplatsi metallist piirdeaia. Sõiduvõimetuks muutunud Mercedes peatus ehitusplatsil ning masinast tulid välja kaks silmnähtavalt purjus noormeest, kes üritasid sündmuskohalt minema joosta.

Bowlingusaali töötaja vajas päästjate abi
Tallinnas asuvas bowlingusaalis vajati eile lõuna paiku päästjate abi, kuna ühe töötaja jalg oli jäänud liikuva mehhanismi vahele kinni.
Päästeamet saabus sündmuspaigale ning hüdraulilisi vahendeid kasutades vabastati kannatanu jalg. Kiirabi toimetas mehe haiglasse.

Norrakas põrutas Tallinnas vastu posti
Paldiski maanteel juhtus eile õhtul liiklusõnnetus, kus Norra kodaniku poolt juhitud auto sõitis vastu posti, juht ning kaassõitja vajasid haiglaravi.
Sõiduauto Opel Astra, mida juhtis 31-aastane Hallvar, sõitis teelt välja vastu posti. Liiklusõnnetuse tagajärjel viidi Mustamäe haiglasse auto juht ja kõrvalistuja, 21-aastane Helene.
Päästemeeskond hoidis ära avariilise masina süttimisohu.

Ülekäigurajal jäi auto alla kaks inimest korraga
Tallinnas Sõpruse puiesteel oleval jalakäijate ülekäigurajal jäi pühapäeva õhtul auto alla kaks noort neiut, kes vajasid ka haiglaravi.
Õnnetus juhtus Sõpruse puiestee 261. maja juures. Teed ületavatele jalakäijatele, 17-aastasele ja 15-aastasele neiule, sõitis otsa Peugeot 206, mida juhtis 72-aastane Jüri.
Jalakäijad toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse.

Osa Orissaarest minema saadetud lastest jätkab erikoolis
Orissaare internaatkooli nõukogu otsusega hiljuti koolist välja visatud 15 lapsest jätkavad osa kooliteed erikoolides.
Haridusministeeriumi koolikorralduse osakonna nõunik Ants Eglon ütles möödunud nädalal Oma Saarele, et viie koolist väljaarvatud õpilase osas on alaealiste komisjon langetanud otsuse taotleda nende suunamist erikooli (Puiatusse ja Kaagverre).
"Üks õpilane pidi olema viinaravil Wismari haiglas ja ma loen nimekirjast välja, et teine niisugune on veel," lausus Eglon.
Ülejäänud laste koolitee otsustavad nõustamiskomisjonid.

Koolitajad ennustavad vene keele populaarsuse tõusu
Kuigi esialgu vene keelt õppida soovijatest koolituskeskuste uste taga järjekordi ei moodustu, ennustavad koolitajad paari aasta pärast huvi hüppelist tõusu.
Ida-Virumaal Kersti Võlu koolituskeskuses vene keele kursuseid ei toimu, kuna õppida tahtjaid on olnud vaid üksikuid, kirjutab Põhjarannik.
"Kuid aasta-paari pärast nõudlus vene keele kursuste järele kindlasti kasvab," on Kersti Võlu veendunud, tuginedes tööandjate kinnitusele, et vene keelt kõnelevad inimesed on juba praegu tööturul eelistatumas olukorras.
"Nad on ära õppinud ka eesti ja inglise keele, samas kui eestlased piirduvad vaid inglise keele õppimisega ning on vene keele oskust minetamas," nentis ta.
Kuu aja eest koos kolme kolleegiga vene keele õpinguid alustanud RMK Ahtme metskonna metsaülem Margus Reimann märkis, et selle keele oskus on vajalik tööalasel suhtlemisel nende töötajatega, kes eesti keelt ei oska.

Kuressaare linnaregioon on Eesti üks avatumaid piirkondi
Kuressaare linnaregioon on Eesti 12 linnaregiooni hulgas Tallinna järel välismaale kõige avatum, selgub Tartu ülikooli geograafia osakonna ja OÜ Positium poolt Kaarma valla tellimusel läbiviidud uuringust.
"Kuressaare on Tallinna kõrval Eestis ainus linn, millel on regulaarsed lennuliinid välismaale," ütles Oma Saarele geograaf Rein Ahas. Lisaks töötab suvel regulaarne laevaliin Saaremaa ja Läti vahel ning siin peatuvad kruiisilaevad.
"See viitab, et piirkond on millegi suhtes atraktiivne ka väljaspool Eestit. Näiteks Tartust võib rääkida kui ülikoolilinnast, aga tegelikult pole ta olnud nii atraktiivne, et oleks põhjust ja võimalusi luua otseühendusi," märkis Ahas.
Avatuse näitajana võib Ahase kinnitusel esile tuua ka külastajate arvu ja kinnisvarabuumi.

Eesti Vabariigiga ühevanused memmed kirjutavad presidendile
Neli memme, kes on sündinud veebruaris üheksakümneseks saava Eesti Vabariigiga täpselt samal ajal, kirjutasid ajakirjaniku õhutusel vabariigi presidendile kirja.
Helmi Kõrnas: mõelge alati hästi
Helmi elab Vana-Pärnus oma majas ja on igavesti hea tervisega. Ei jäta ühtki nädalat vahele, et Audru surnuaias käia. Sõbrannad elavad õnneks ligidal, nendega on hea ilmaasju arutada.
Härra president, ega sellest ole midagi muutunud küll, et olen vabariigi aastapäeval sündinud. Aga President Pätsi olen korra näinud. Valgerannas, ta tuli üksi läbi metsa, ei olnud tal ihukaitsjaid ega kedagi ligi. Täitsa ihu-üksi.
Meid oli kümme last, viis õde ja viis venda, ja elasime Audru vallas. Siis, Vene ajal, kui asi hakkas maal hulluks minema, tulime mehega linna ära, sest maal olid ainult normipäevad ja näguripäevad.

Tuhamäel valmisid pikimad suusanõlvad
Jäätmemäe lõpliku sulgemise käigus teisaldati 110 000 kuupmeetrit pinnast.
Kiviõli vanal poolkoksimäel, mida rahvakeeli tuntakse küll tuhamäena, lõppesid pinnasetööd, mille tulemusena said valmis rahvusvahelise suusaliidu (FIS) nõuetele vastavad lumelauavõistluste rajad ning Eesti pikimad mäesuusanõlvad.
Valmivas lumelauapargis on ka FIS-i nõuetele vastav Big Airi trampliin ja täismõõtmetes rennisõidu- ning lumelauakrossirada. Kõik see loob head eeldused kujundada Kiviõli suusakeskusest Eesti lumelauakoondisele arvestatav treeningubaas ning korraldada seal tulevikus rahvusvahelisi tiitlivõistlusi.
Mäel on kolm suusanõlva, mille pikkus jääb 400 ja 650 meetri vahele. Suusanõlvade rajamisega kaasnesid ulatuslikud pinnasetööd. 13 hektarit mäepinda sai tööde käigus kasvupinnase ning haljastati hüdrokülviga, istutati ka 1400 mägimändi.

Mõrva uurimine lahendas veel mitu kuritegu
Narva ettevõtja Sergei Altuhhovi mõrvanud relv oli osaline ka
Tänavu veebruaris tapetud Sergei Altuhhovi mõrva uurimine aitas muu hulgas leida lahenduse ka kahele varem toimunud tapmiskatsele ja ära hoida ühe kavandatud pommiplahvatuse.
Nii kaks tapmiskatset kui ka kavandatud plahvatus olid mõeldud Vene kodaniku Viktori (49) tapmiseks. 2004. aastal toimunud esimesel tapmiskatsel kasutati selleks sama Teise maailmasõja aegset PPS automaati, millega tapeti veebruaris Sergei Altuhhov. Kolmanda tapmiskatse tarvis oli valmistatud tööriistakohvrisse peidetud lõhkekeha, mille politsei avastas ja demineerijad tegid kahjutuks.
Narva leivatööstuse direktorina töötanud Sergei Altuhhovi seitsme laskehaavaga surnukeha leiti 22. veebruaril Narva külje alt Sininõmme eesti kalmistu lähedalt metsast. Meest oli tulistatud ka pähe ning samal päeval avastati tapetu maastur Sillamäe lähistelt.

Vaivara rahvasprindi esikoha auhinnaks mõeldud suitsupõrsas rändas Jõhvi
Narva külje all Olginas peeti eile Vaivara rahvasprindi nime all rallivõistlus, mis ühtlasi andis punkte ka Ida-Virumaa 2007. aasta karikavõistluse tabelisse. Osa võisid võtta kõik soovijad, kellel on tehniliselt korras auto ja juhiluba. Viimast ei nõutud vaid alla 18-aastastelt noorvõistlejatelt.
Kokku oli karikavõistluse viimasel, seitsmendal etapil rajal 53 osavõtjat, neis 19 noort ja kuus naisjuhti. Meeste arvestuses viis esimese koha ja suitsupõrsa koju Janno Nutov Jõhvist, karikavõistluse võitis aga Meelis Liivrand samast linnast. Teiseks jäänud Jaan Kollo õde Anneli Kollo harjutas võistluse ajal koos pisipoeg Kerdiga ATV-ga sõitmist, mis lubab tehnikasportlastele tulevikus samast suguvõsast juurdekasvu.

Ohtralt vohava putke tõrjeks kulus neli miljonit
Selle aasta jooksul tuli välja 123 uut invasiivse sosnovski ja hiidkaruputke leiukohta.
Riiklik looduskaitsekeskus (RLK) mürgitas tänavu rohkel arvul vohama hakanud karuputke enam kui 600 hektaril, kuid ohtlikust putkest vabanemiseks kulub veel palju aastaid ning kümneid miljoneid kroone.
RLK liigikaitse spetsialist Ivar Ojaste sõnul on keskuse andmebaasis praegu kirjas üle Eesti veidi enam kui tuhat karuputke leiukohta, mis võtavad enda alla kokku peaaegu 1200 hektari suuruse maa-ala. Tänavuse tõrjetööga suudeti katta seega vaid pool võõrliigi hõivatud alast.
"Ainuüksi tänavu lisandus andmebaasi veel 123 uut putkekolooniat," kirjeldas Ojaste karuputke levikut, millele RLK on üritanud juba teist aastat järjest piiri panna väljakaevamisega ja spetsiaalse taimemürgi pritsimisega.

Veokite järjekord piiril tekitab reostuse hirmu
Vallajuht kardab veokite tekitatavat reostust, keskkonnaametnikud kartust aga ei jaga.
Tolliametnikud ennustavad jõuludeks Vene piiril veokite ootejärjekorra pikenemist ligi viiendiku võrra, mis ühtlasi suurendab Vaivaras sõidukite seismisel tekkivat reostust.
Kuni üheksa kilomeetrini ulatuv veokirong ootab piiriületust sageli päevi. Venemaa tolli töökiirus võimaldab üle piiri lasta umbes 100 autot päevas, kuid järjekorras ootab tihti kolm korda rohkem veokeid.
Järjekord saavutab tavaliselt suurima võimaliku pikkuse detsembri teisel poolel, sest jaanuarikuu alguse pühade tõttu ei tööta Venemaa sisemaa tolliasutused ning Euroopa firmad suunavad Venemaale kolmenädalase kaubavaru.
Kui praegu töötavad veokite mootorid peamiselt lühikest aega (kui sõidukid järjekorras edasiliikumiseks käivitatakse), siis talvise külmaga peavad juhid kabiini soojendamiseks sõidukit pikalt töös hoidma. Sooja annab kas mootori kesksoojustus või spetsiaalne diisli või bensiiniga töötav küttekeha. Valigu sohver mis tahes variandi, paiskub õhku igal juhul suvisest ajast suurem kogus heitgaase. Läinud talve käreda pakasega viis ühe auto kütmine tehnilise rikke tõttu koguni autopõlenguni.

Elektroonilise liiklusjärelevalve süsteemi plaan ootab rahalist tuge
Ministeerium soovitab GPS-järelevalve plaanile otsida Euroopa
Eesti Päevaleht tutvustas septembri keskpaigas liiklusohutuse pärast muretseva seltskonna ideed varustada kõik sõidukid GPS-süsteemil põhineva elektroonilise liiklusjärelevalve süsteemiga. Nüüd on ideest võlutud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes esialgu peab projekti elluviimist liiga kalliks, kuid soovitab esitada selle pilootprojektina Euroopa Liidu liiklusohutusprogrammi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter rääkis, et idee autor Tauno Tuisk tutvustas mõne aja eest oma mõtet ka ministeeriumi juhtidele, kes ei avaldanud sellele ei otsest toetust ega ka vastuseisu.
"Me pole entusiastlikud ega tõrjuvad ja kuna projekti teostamine võib jääda raha taha, siis soovitame projekti teostatavust uurida," lisas Tatter.

Reimaa: maavanemate ülesandeid tuleb muuta
Regionaalminister Vallo Reimaa ütles eile Eesti Päevalehele, et Valga altkäemaksujuhtum näitab, et maavanemad ei tohiks tegeleda omavalitsuste ülesannetega ja iseenda järelevalvega ning seepärast vajab maavanema institutsioon korrastamist.
Regionaalministri sõnul on õiguskantsler ja riigikontroll viimastel aastatel üha rohkem rõhutanud järelevalve olulisust avalike huvide ja avalike teenuste kvaliteedi paremaks tagamiseks ning maavalitsuste rolli selles. "Selleks tuleb maavalitsus kujundada ainult riiklikke ülesandeid täitvaks institutsiooniks ja vabastada ka nendest viimastest omavalitsuslikest kohustustest, mis talle veel on jäänud," ütles Reimaa. "Selleks on viimane aeg, mida tõestab ka Valga juhtum."

Ärritatud Sarkozy tormas teleintervjuult minema
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy katkestas hetkega USA telekanalile antud usutluse, kui saatejuht esitas küsimuse mehe hiljutise lahutuse kohta oma naisest Ceciliast.
Varem nimetas Sarkozy oma pressiesindajat "imbetsilliks", kuna viimane oli Prantsuse riigipeale määranud esinemise USA telekanalis CBS jooksuvas telesaates "60 minutit," vahendab BBC.
"Ta (pressiesindaja - toim.) on rumal, Mul pole aega. Mul on palju tööd... Ma pole vihane, mul on kiire," ütles Sarkozy Pariisis Elysee palees lindistatud videolõigus.
BBC andmeil käitus Sarkozy terve intervjuu vältel kärsitult ja kui telesaate juht Leslie Sthal hakkas pärima tema abilelu kohta, tõusis Sarkozy püsti ja kõndis kabinetist minema.
Teleintervjuu läks eetrisse 28. oktoobril, aga see salvestati kaks nädalat varem ning sellel hetkel ei olnud Sarkozy veel oma lahutusest ametlikult teada andnud.

Jalgrattaga terrorist tappis Iraagis 30 politseinikku
Enesetaputerrorist sõitis jalgrattaga Bagdadi põhjaosas asuvas sõjaväebaasis hommikust treeningut teinud politsei eriüksuslaste juurde ja õhkis enda külge kinnitatud võimsa lõhkelaengu.
Tegemist on viimaste kuude ühe veriseima terrorirünnakuga Iraagis, milles hukkus 30 kohalikku kiirreageerimisüksusesse kuulunud korravalvurit, vahendab Reuters.
Jalgrattaga terroristil õnnestus märkamatult siseneda sõjaväebaasi territooriumile.
Võimsas pommiplahvatuses sai vigastada vähemalt 20 inimest, kes viibisid sõjaväebaasi lähedal ja kellest mitmed olid naised ja lapsed.
Siiani ei ole ükski rühmitus vastutust verise plahvatuse eest võtnud, kuid Reutersi andmeil viitab rünnaku "käekiri" al-Qaedale, kes on sageli kasutanud võimsate pommidega varustatud enesetaputerroriste, et rünnata Iraagi julgeolekujõude.

Našistid piketeerisid Moskva Eesti saatkonna ees
Kremlimeelse noorteühenduse Naši aktivistid korraldasid Moskvas Eesti suursaatkonna ees eestivastase aktsiooni, et kaitsta oma Tõnismäel kinnipeetud seltsimeest Roman Jefimofi ning kutsuda Eestit vastust andma.
200 našisti korraldasid aktsiooni ja fotonäituse, kirjutatakse Naši veebilehel.
Fotonäitusel olid üles riputatud pildid näidetega 40-ndate aastate fašismist ning tänapäevasest fašismist.
Samas teatatakse, et Eesti riigiasutuste veebilehti rünnanud häkker Konstatntin Goloskokov edastas suursaadik Marina Kaljurannale kirja viisanõudega.
Pärast pildigalerii esitamast läksid Naši aktivistid Moskva tänavatele ja kutsusid elanikke nende liikumisega ühinema. Našistid õhutasid inimesi Eestisse reisima, et siin Tõnismäel seista pronksimehe asemel elava monumendina.

Schwarzenegger: marihuaana ei ole narkootikum, see on leht
Musklimees Arnold Schwarzenegger jäi 70-ndatel kanepit suitsetades filmilindile, kuid nüüd kubernerina pidas ta vajalikuks selgitada, et kanep ei ole tegelikult mitte narkootikum, vaid leht.
California kubernerile Arnold Schwarzeneggerile ei piisa ainult osariigis möllavatest metsatulekahjudest, nüüd alustas ta uut möllu teatades, et marihuaana ei ole narkootikum, kirjutab The Independent.
Arnold Scwarzeneggeri filmitähe-aegadest on pärit ülestunnistus, et ta on kanepit suitsetanud. Tõendina on olemas ka 30 aasta tagune bodybuilding'u dokumentaalfilm "Pumping Iron", kus on näha, kuidas Schwarzenegger kanepimahvi tõmbab.
Seevastu hiljuti ühele ajakirjale antud intervjuus ei tahtnud ta seda päriselt tunnistada. "See pole narkootikum, see on leht. Minu narkootikum oli raua tõstmine, uskuge mind," selgitas kuberner Schwarzenegger nüüd.

Aserbaidžaan hoidis ära terrorirünnaku USA saatkonnale
Aserbaidžaani siseministeeriumi andmeil hoidsid võimud täna ära islamimässuliste rünnaku Ameerika Ühendriikide Bakuus asuvale saatkonnale.
Aserbaidžaani uudisteagentuuri APA andmeil pidasid politseinikud kohaliku aja järgi kell 15.30 USA saatkonna juures kinni kaks vahabiiti ning seejärel lasid nad pärast selgituste andmist taas vabaks.
Kaks meest peeti kinni saatkonna töötajate nõudmisel, kes märkasid kahtlaseid habemeis mehikesi saatkonna lähistel ringi luusimas.
Nüüdseks on algatatud uurimine, selgitamaks välja, miks mehed saatkonna juures seisid. Võimude teatel ei ole edasised vahistamised välistatud. Siseministeeriumi väitel hoiti ära USA saatkonnale suunatud rünnak.
USA saatkonna töö oli häiritud, Suurbritannia otsustas koguni oma saatkonna evakueerida, vahendab Le Figaro.

Peterburis tapeti presidendi administratsiooni ametnik
Peterburi rajooni Komarovo kuurortasulas leiti laskehaavadega Vassilevski nime kandvate abikaasade surnukehad.
Mehe laiba juurest leiti Venemaa presidendi administratsiooni ametitunnistus, vahendas fontanka.ru Peterburi prokuratuuri esindaja sõnu.
Sündmuskohal viibivad hetkel miilitsa ja prokuratuuri töötajad ning algatatud on kriminaalmenetlus.

Dash-lennukite seismajätmine langetas SAS-i aktsiat
SAS-i kahju ulatub 840 miljoni Eesti kroonini
SAS-i aktsia kurss langes täna laupäevase Dash-tüüpi lennukiga juhtunud õnnetuse ja lennukite käigustvõtmise tõttu 5%.
Tänase kauplemispäeva alguses langes SAS-i aktsiate hind üle 5%, kuid kogus ennast veidi pärastlõunaks, vahendab Dagens Nyheter.
Ajalehe hinnangul muudab aktsionäridele aktsia väärtuse hindamise raskeks ebakindlus selle üle, kui suurt kahju lennukite seisak SAS-ile ja SAS-i kaubamärgi usaldusväärsusele tegelikult toob. Ebakindluse puhul on aktsiaomaniku esimene reaktsioon müüa, see aga viib kursilanguseni.
Dagens Nyheteri andmetel läheb Dash-tüüpi lennukite maa peale jätmine SAS-ile selle aasta lõpuks maksma ilmselt 300 - 400 miljonit Rootsi krooni ehk 504 - 672 miljonit Eesti krooni.
Lisaks sellele on SAS Dash-tüüpi lennukite septembrikuise seisaku tõttu kahju kannatanud 500 miljonit Rootsi krooni ehk 840 miljonit Eesti krooni. Kahjude hulka on SAS arvanud ka lennugraafikute muutmise ja asenduslennukite üürimise kulud.

Vene ohvitser mõisteti Poola kasuks spioneerimises süüdi
Moskva sõjakohus mõistis Poola eriteenistuste jaoks spiooneerimises süüdistatud major Sergei Jurenju riigireetmise eest seitsmeks aastaks vangi.
Poola värbas Jurenju 2005. aastal ning kaks aastat hiljem algatati Venemaal tema suhtes kriminaalmenetlus, teatas Interfax.
Uurimise kohaselt müüs ohvitser raha eest sõjaväesaladusi. Poola eriteenistustele edastatud andmete hulgas on infot Moskva sõjaväeringkonna üksuste paigutamise, relvastuse ja alluvuse kohta.
Muuseas süüdistati tema kaaslaseid Valgevenes, kus neile mõisteti karistuseks seitsme kuni kümme aastased vanglakaristused.

Briti minister osutus USA piirivalvurite silmis taas terroristiks
Briti esimene moslemist minister on sügavalt solvunud USA piirivalvurite peale, kes pidasid mehe Washingtoni lennujaamas kinni kahtlustades, et tegemist võib olla terroristiga.
Briti rahvusvahelise arengu minister Shahid Malik osales Washingtonis rahvusvahelise terrorismi vastasele võitlusele pühendatud konverentsil ning kui mees soovis naasta koju Inglismaale võeti ta Dullesi lennujaamas kinni ja otsiti läbi, kuna piirivalveametnikud kahtlustasid, et tegemist võib olla terroristiga, kirjutab BBC.
Piirivalvurid otsisid läbi ministri reisipagasi, kus kahtlustasid lõhkeaineid olevat.
Shahid Maliki väitel juhtus temaga analoogne intsident eelmisel aastal New Yorgis JFK lennuväljal, kus piirvalvurid ta läbiotsimiseks "kõrvale tõmbasid".
Malik oli üks peaesinejatest FBI ja USA sisejulgeolekuameti poolt korraldatud konverentsil, kus otsiti uusi lahendusi, kuidas tõkestada rahvusvahelise terrorismi levikut.

Opositsiooni liider: Saakašvili partei on terroriorganisatsioon
Gruusia ühendatud opositsiooni liider Georgi Haindrava süüdistab seoses hiljuti Zugdidis toimunud sündmustega Gruusia võime terrorismis.
Zugdidis peksid noormeeste rühmad hiljuti opositsiooni meelavalduse ajal opositsionääre ja tavakodanikke.
"Rahvusliikumise erakond eesotsas president Mihheil Saakašviliga on terroristlik organisatsioon," vahendas Interfax Haindrava sõnu. Ta lisas, et seda on maailmale võimalik tõestada olemasolevate faktidega.
Ise samuti rünnaku ohvriks langenud Haindrava lisas, et ärimees Badri Patarkatsišvili on valmis Gruusia opositsiooni rahaliselt toetama, öeldes, et need vahendid suunatakse Gruusia terrorirežiimi vastu võitlemiseks.
Gruusia ühendatud opositsioon korraldas eile õhtul Zugdidi kesklinnas meelavalduse, mille käigus toimusid kokkupõrked noormeestega, kes väidetavalt on ekspresident Zviad Gamsahhurdia pooldajad.

 "Bitsevski maniakk" läheb eluks ajaks vangi
Kohus mõistis Aleksandr Pitšuškini hüüdnimega "Bitsevski maniakk" eluaegse vangistuse.
Moskva linnakohus otsustas vandemeeste kolleegiumi otsuse alusel määrata Pitšuškinile karistusena eluaegse vangistuse, teatas Interfax.
Lisaks määras kohus Pitšuškinile vanglas ka psühhiaatrilise ravi.
Mõrvades süüdistatav Aleksander Pitšuškin ise väidab, et on tapnud 60 inimest. Oma hüüdnime sai Pitšuškin seeläbi, et meelitas oma ohvrid Moskva eeslinnas asuvasse Bitsevski metsa, kus ta nad purju jootis ning seejärel haamriga surnuks peksis.

Iisraeli peaminister põeb eesnäärmevähki
Iisraeli peaminister Ehud Olmert teatas täna, et põeb eesnäärmevähki ning peab varases staadiumis avastatud kasvaja eemaldamiseks minema operatsiooonile.
Peaminister rõhutas, et operatsioonivajadus ei mõjuta kuidagi tema tegevust valitsusjuhina, vahendab Reuters.
62-aastase peaministri sõnul seisab lõikus ees lähikuudel. Olmert kinnitas, et pärast operatsiooni ei lähe tal vaja ei keemia-ega kiiritusravi, kuna kasvaja on nii väike.

Peterburi lähistel asuvas koloonias toimus mäss
Eile õhtul toimus mäss Peterburi lähistel asuvas Metallostroi nimelises üldrežiimi koloonias nr 5.
Ligi 50 vangi süütasid ühe baraki ning ründasid administratsiooni töötajaid, vahendas Kommersant.
Kokkupõrgetes said kannatada mõned vangid ja valvurid. Mäss toimus pärast seda, kui vangid said teada, et eelvangistuskambris peksavad valvurid nende kaaslasi.
Ligi 2 000 vangiga kolooniasse kutsuti eriüksus Taifun. Ametlikud allikad kinnitasid, et olukord on kontrolli all ja mässu algatajatega tehakse selgitustööd "nende tegevuse õigusvastasuse kohta".
Kinnitamata andmetel hakkasid pühapäeval Metallostroi kolooniale solidaarsusse avaldamiseks näljastreiki pidama ka Krestõ eeluurimisvangla ja Fornosovo koloonia vangid.

Euroopas on GMO-teravilja kasvatamine aastaga 77% kasvanud
Värskest statistikast selgus, et Euroopas on geneetiliselt muundatud teraviljade kasvatamine möödunud aastaga võrreldes kasvanud 77% võrra.
Sel aastal kasvas geneetiliselt muundatud mais Euroopas enam kui 386 ruutkilomeetril, vahendab BBC. Ainus Euroopas laialdaselt kasvatatav GMO-teravili ongi mais.
Hispaanias on geneetiliselt muundatud maisi kasvatatud kümme aastat, kuid järjest enam populaarsust kogub see ka Prantsusmaal, kus GMO-maisi all olev pindala kasvas möödunud aastal kolm korda. GMO maisile on järjest enam maad andnud ka Saksamaa ja Tšehhi.
386 ruutkilomeetrit on siiski vaid väike osa Euroopa põllumaadest ja murdosa maailma GMO-põldudest: kogu maailmas kasvavad GMO-taimed kokku ühel miljonil ruutkilomeetril.

Austrias toimus massikaklus kurdide ja türklaste vahel
Pühapäeval toimus Austria linnas Innsbruckis kurdide ja türklaste vahel massikaklus, milles sai kannatada kaks inimest.
Ligi sada inimest osales kakluses, milles kasutati pesapallikurikaid, teatas Vedomosti.
Esialgsetel andmetel provotseerisid kaklust türklased, kes tungisid kurdi rahvamajja. Politsei eriteenistus suutis kaklevad pooled laiali ajada. Kakluse käigus sai kaks inimest haavata ja mõned autod kahjustada.
Paar nädalat tagasi andis Türgi parlament valitsusele volitused ülepiiriliseks sõjaoperatsiooniks kurdide vastu Põhja-Iraagis, kus on sõjaväelaste andmetel ligi 3500 võitlejat.

Argentina presidendiproua kuulutas end valimiste võitjaks
Argentina presidendi Nestor Kirchneri abikaasa Cristina Fernandez de Kirchner kuulutas end eile toimunud presidendivalimiste võitjaks.
Kui ta tõesti võidab, siis saab temast Argentina teine naisriigipea, vahendab Reuters.
"Me võitsime suure edumaaga," kuulutas proua Fernandez de Kirchner.
Fernandez kuututas end võitjaks valijate seas tehtud küsitluste ja esialgsete valimistulemuste põhjal. Mõlemad näitavad talle üle 40 protsendist toetust.

Moskvas toimub repressiooniohvrite mälestusaktsioon
Moskvas Lubjanka platsil toimub täna poliitiliste repressioonide ohvrite mälestusaktsioon.
Meeleavaldus kestab kella 22.00-ni Moskva aja järgi, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
Inimõiguskaitse organisatsiooni Memorial juht Arseni Roginski ütles, et inimesed hakkavad järjekorras lugema 1937.-1938. aastatel Moskvas mahalastute nimesid.
"Moskvas lasti maha ligi 30 000 inimest. Ehk suudame päeva jooksul ette lugeda mõne tuhande ees-ja perekonnanime, sünniaja, elukutse ja maha laskmise aja."
Roginski lisas, et aktsiooniga saab ühineda igaüks.

Venelased toetavad Putinimeelse partei muutmist NLKP-ks
Levada-keskuse küsitlus näitas, et iga teine Venemaa elanik ei näe probleemi selles, et valitsev erakond Ühtne Venemaa saaks ametlikult juhtivaks riigijõuks.
Levada keskus küsis inimestelt, kuidad nad suhtuksid sellesse, et Ühtne Venemaa saaks ametlikult juhtivaks riigijõuks, mis nagu Nõukogude Liidu kommunistlik partei saaks suunata kõikide riigiorganite tegevust ja nimetada oma inimesi igasugustele vastutavatele ametikohtadele. 49 protsenti küsitletutest vastas positiivselt.
Sellisee olukorraga ei ole nõus 37 protsenti vastajatest ja 15 protsenti ei osanud vastata.
34 protsenti küsitletutest nõustus sellega, et Ühtne Venemaa on tänane NLKP. Samas ei toetanud seda seisukohta 48 protsenti vastajatest ning 18 protsenti ei osanud vastata.
Positiivselt hindasid Ühtse Venemaa muutmist pikaks ajaks Venemaad valitsevaks parteiks 48 protsenti kodanikest. 37 protsenti suhtusid sellesse negatiivselt ning 18 protsenti ei osanud vastata.

400-aastane merikarp sai maailma vanima elusolendi tiitli
Teadlased usuvad, et hiljuti Islandi ranniku lähedalt merest leitud merekarp oli maailma vanim loom: karbi vanuseks arvatakse olevat 405-410 aastat.
Põhja-Walesi Bangori ülikooli teadlased määrasid merekarbi vanuse selle karbilt ringe lugedes, vahendab BBC.
Guinnessi rekorditeraamatu andmetel hoiab praegu maailma vanima elusolendi tiitlit 1982. aastal leitud 220-aastane merekarp.
Äsjaleitud eakas karp ristiti Hiina dünastia järgi Mingiks, sest just see dünastia oli Hiinas võimul siis, kui merikarp "sündis".
Bangori ülikooli professori Chris Richardsoni sõnul võib mitmesaja aastase merikarbi avastamine aidata lahendada üldist küsimust, kuidas mõned loomad väga vanaks võivad elada. "Meid huvitab, kuidas neil loomadel on tegelikult õnnestunud vananemist vältida. Üks põhjus on meie arvates selles, et pikaaealistel loomadel on teistsugune rakuringluse määr, kui lühema elueaga loomadel," selgitas Richardson.

Protestivaim Ungaris veel vaibumismärke ei ilmuta
Juba teist aastat järjest möödus oktoobrikuu suure valitsusvastase protestilainega.
Reedel olevat mitmes linnas meelt avaldanud isegi kokku veerand miljonit inimest. Rahumeelsed miitingud vahelduvad väikerühmituste vägivaldsemate protestiaktsioonidega, kuid valitsuse lahkumist nõuavad nad kõik. Mullu valitud parlament ei kajasta enam ungarlaste enamiku meelsust ja üha sagedamini tuleb rahvas tänavaile.
Ligi 250 meeleavaldajat blokeeris reedel Budapestis liikluse kahel Doonaud ületaval sillal, skandeerides: "Gyurcsány välja!" ja "Ta peab tagasi astuma!" 22. oktoobril sai vigastada 19 inimest, kui politsei kasutas veekahureid ja 1500 meeleavaldajat loopisid politseinikke nn Molotovi kokteilide, kivide ja muude käepäraste esemetega.
Ühelt poolt kinnitab politsei, et protestijate hulka on trüginud äärmuslased, teisalt leitakse, et korravalvurid kasutavad liigset jõudu. Omajagu tõtt on paraku mõlemas väites.

Venemaal jätkub parteide valimistelt eemaldamine
2. detsembri riigiduuma valimistelt kõrvaldati veel kolm parteid: Mihhail Gorbatšovi, Mihhail Kasjanovi, Garri Kasparovi ja Vladimir Rõžkovi juhitavate erakondade saatus tabas teiste seas ka rohelisi.
Tänavu kaotati Venemaal ühemandaadilised ringkonnad ja kõik parlamendikohad jagatakse parteide vahel, kes ületavad seitsmeprotsendiseks tõstetud künnise. Keskvalimiskomisjon, mis on lubanud riigile ausaid valimisi, tegeleb seda jõulisemalt nimekirjade eeltsensuuriga. Loodud on lausa eriline eksperdigrupp, mille ülesanne on leida kandidaatide nimekirjadest "võltsitud" toetusallkirju.
Hulk parteisid kustutati registrist juba enne valimisi. Varem nimekirja lubatud keskkonnakaitsjate partei Venemaa Rohelised jäeti nüüd kõrvale, sest nende 70 000 toetusallkirjast

Lääne sõbra Saakašvili toetus sulab nagu lumi
Gruusias kasvab rahulolematus president Mihheil Saakašviliga, kes on nelja aastaga kaotanud enamiku oma Rooside revolutsiooni järgsest populaarsusest.
Pärast Eduard *evardnadze kukutamist 2003. aastal valiti Saakašvili presidendiks koguni 96 protsendi häältega. Nelja aastaga on Gruusia rahvas väsinud ootamast lubatud paremat ja õiglasemat elu ning sel reedel loodab opositsioon USA ja EL-i lemmiku Saakašvili vastu korraldada suurima meeleavalduse alates viimasest revolutsioonist.
"96 protsenti oli suur usalduskrediit, aga Saakašvili on selle maha mänginud," kinnitab Tbilisi ülikooli filosoofiadoktor Zaza Pirališvili.
Majanduskasv ei jõua rahvani
Eri andmetel on Saakašvili toetus rahva seas langenud 25-35 protsendini, kuid tema suur õnn seisneb selles, et Gruusias pole esile kerkinud ühtegi teist poliitikut, kelle populaarsus oleks ligilähedanegi. Opositsioonil puudub selge liider.

Tuleva aasta kevad kujuneb Gruusiale murranguliseks
Riigipea vastased näevad valimiste nihutamises omakasu, liitlased sisulisi põhjuseid.
Opositsioonilisse Vabariiklikku Parteisse kuuluva politoloogi Paata Zakareišvili sõnul lasi Saakašvili muuta valimiste aega selleks, et säilinud populaarsuse abil kindlustada oma parteile ülekaal ka uues parlamendis.
Nimelt toimuvad nüüd üldvalimised samal ajal presidendivalimistega. Algselt pidid ka presidendivalimised toimuma jaanuaris 2009, aga Saakašvili nõustus justkui üldvalimiste edasilükkamise kompensatsiooniks lühendama oma ametiaega nelja kuu võrra.
"Kui üldvalimised toimuksid õigel ajal kevadel, pääseks suure tõenäosusega parlamendis võimule opositsioon ja siis peaks Saakašvili hakkama nendega vaidlema, lisaks tuleks palju talle kahjulikke asju välja enne presidendivalimisi," leiab Zakareišvili.

Alates 1. novembrist muutuvad Lasnamäe busside marsruudid
Alates 1. novembrist suletakse bussiliin number 62, bussiliin number 65 suunatakse Punaselt tänavalt üle J. Smuuli tee viadukti Sõjamäele ja Lennujaama ning muudetakse bussiliini number 7 marsruuti.
Bussi number 7 liinil jäävad ära peatused Varraku, Pikri ja P. Pinna, teatas Tallinna pressiteenistus. Bussid sõidavad mööda Laagna teed - peatused on Laagna, Kotka kauplus ja Kalevipoja. Marsruudimuudatus on tingitud vajadusest vältida 7. ja 65. liini kattumist Punasel tänaval.
Seoses bussiliinide marsruutide muudatustega paraneb Lasnamäe ühendus Sõjamäe tööstuspiirkonna ja Lennujaamaga, kuna 65. liin töötab edaspidi kõikidel nädalapäevadel ja tihedama sõidugraafikuga.
68. liin hakkab sõitma ka laupäevadel. Bussiliini number 67 sõiduplaani muudetakse ja sellega seoses paraneb Laagna tee ääres elavate inimeste bussiühendus kesklinnaga.

Nutikad lapsed loovad prügist skulptuure
Kell 12 algab Kodulinna majas prügiskulptuuride meisterdamise võistlus, kus õpilased loovad kasutatud pakenditest, pudelitest, paberist, riietest jne kunstiteoseid.
"Materjalide taaskasutus muutub üha populaarsemaks. Esmaspäeval näitavad lapsed, et kasutatud materjalist võib isegi skulptuure ehitada," ütles abilinnapea Deniss Boroditš.
Võistlejaid tuleb innustama korvpallikuulsus ja Prügihundi kampaania reklaaminägu Aivar Kuusmaa. "Olen kaua elanud välismaal, kus olmejäätmete sorteerimine on elu lahutamatu osa ning olen liigiti kogumisega täiesti harjunud. Meie peres on pakendite ja vanapaberi sorteerimine endastmõistetav. Lastele on pudelite tagastamine taskuraha allikas," ütles Aivar Kuusmaa.

Vabadussambale 22 000 krooni
Neljapäeval Estonia kontserdisaalis toimunud Vabadussõja võidusamba toetuskontserdil osales umbes 600 inimest.
Kontserdikülastajad annetasid vabaduse monumendi püstitamiseks ühtekokku 22 037 krooni ja 50 senti.
Kontserdil esitas kaitseväe orkester dirigent Peeter Saani juhatamisel kava "Promenaadikontsert".
Kontserdid on kõikjal tasuta
Neljast kontserdist koosnev sari toimub Tartus, Jõhvis ja Pärnus.
Kontserdipaikades saab teha annetusi Vabadussõja võidusamba rajamise toetuseks.

Tallinn kavatseb järgmisel aastal rohkem remontida kõrvaltänavaid
Kuni 2012. aastani remonditakse 500 000 sõidu- ja 250 000 ruutmeetrit kõnniteid.
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul esitab linnavalitsus volikogule remondikava.
Ettepanekut tehes toetub linnavalitsus AS-is Teede Tehnokeskus alates 2003. aastast korraldatud uuringutele, mille kohaselt on pealinna peatänavate seisukord piisavalt paranenud, et jätkata kvartalisiseste teede remonti.
"Arvestades pealinna põhimagistraalide rekonstrueerimise eelisarendust ja eelarveliste vahendite piiratust, ei ole linn seni suutnud igal aastal piisavalt investeerida väiketänavate ja kõnniteede kapitaalremonti ning uute kvartalisiseste teede ja kõnniteede rajamisse," ütles Boroditš.
Teede Tehnokeskuse projektijuhi Tiit Kaalu sõnul tegi ettevõte uuringu ammu. "Ma ei mäleta, kas seal oli just kirjas, et peateed on nii korras, et neid ei pea enam remontima. Kordategemist on kõigile teedele vaja," ütles Kaal ja lisas, et üldiselt on tihedast liiklusest tingitult tänavate olukord linnas hull. "Piisab, kui veidi ringi sõita, et selles veenduda. Suured erinevused on isegi linnaosade vahel."

Vallad tahavad panna kindluse turiste püüdma
Seiklusteotsijad vahetavad punkrite kohta andmeid internetiportaalis Militaar.net.
Kindlusarhitektuuri pärandit kaitsev mittetulundusühing Castellum uurib Peeter Suure merekindluse rajatiste seisukorda ja värskendab aluskaarte, sest vallad tahavad merekindlusest luua turistimagnetit.
Castellumi juhatuse esimees Robert Treufeldt ütles, et töötatakse n-ö esimese Eesti Vabariigi ajal koostatud kaartide alusel, sest originaalkaarte pole säilinud ning kaardid on osutunud ajuti ebatäpseks.
"Kahe nädala eest käisime Vääna-Posti ümbruses, aga ei oska öelda, mis numbrit see blindaaž täpselt kannab. Kas see oli ikka see koht, kus me arvasime, et käisime," ütles Treufeldt.
Punker oli vett täis ja sellele pääses vaid peale ronima, veel tõdesid uurijad, et alale on suhteliselt palju prahti veetud. "Tallinna-Paldiski maanteelt on koht hästi ligipääsetav ja nähtav, aga reaalne huvi selle vastu puudub. Info, mida koht endast kujutab, on puudulik," ütles Treufeld.

Presidendi kantselei sai uued ruumid remonditud
Kadrioru pargis Luigetiigi lähistel lõppes hiljuti kolme ajaloolise maja renoveerimine. Võimalikult ajastutruult tehtud remont läks maksma enam kui 25 milljonit krooni. Presidendi kantselei kavatseb hooned tarvitusele võtta lähema paari nädala jooksul.
Majadesse Roheline aas 1 ja 5 tulevad tööruumid. Ühte neist majadest hakkab kasutama ekspresident Arnold Rüütli büroo. Teises hoones asuvad tööle kantselei ametnikud.
Kolmandast restaureeritud hoonest aadressiga Roheline aas 11, kus kunagi asus tõllakuur, saab presidendi kantselei sõidukite garaaž.

Väikest last ja naist tappa ähvardanud mees jääb vahi alla
Põhja ringkonnaprokurör Ave Eiseli taotlusel vahistas Harju maakohus laupäeval, 27. oktoobril 35-aastase Sergei, keda kahtlustatakse lapse tapmise katses.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu teatel sulges reedel, 26. oktoobril kella 14.40 ajal Sergei end Tuulemaa tänaval asuvasse korterisse ja ei lasknud sisse lastekaitse töötajaid ja politseiametnikke, kes soovisid Sergei elukaaslase lapse võtta sotsiaalhoolekande alla.
Sergei haaras sündmuse käigus noa ning ähvardas lapse ja elukaaslase tapmisega, kui politseinikud ja lastekaitse töötajad ei lahku. Lisaks ähvardas Sergei ka sotsiaaltöötajaid ja politseiametnikke.
Kella 17.30 ajal tungisid politseinikud korterisse, päästes lapse ning pidades kinni ka Sergei. Keegi toimunu käigus viga ei saanud.

Purjus mees ähvardas inimesi relvaga
Tartus ähvardas purjus mees tulistada seltskonda, kellega ta oli ise tüli norima läinud.
Politseipatrull sai väljakutse Pepleri tänaval asuva söögikoha juurde ööl vastu laupäeva kella 00.55 ajal, teatas Lõuna politseiprefektuur.
Sündmuskohal selgus, et kaks meest hakkasid neljaliikmelise seltskonnaga tüli norima. Sõneluse käigus ähvardas 1952. aastal sündinud Jüri teisi tulistada. Viimaks võttiski mees püstoli ja tulistas kaks lasku maha.
Seltskonnas viibinud mehel õnnestus tulistajalt relv ära võtta. Politsei toimetas tülinorijad Jüri ja 1980. aastal sündinud Janari kainenema.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

Soomlased ja lätlased käisid Eestis parfüümivargil
Reedel varastasid kaks Soome noormeest ühest Tallinna kaubanduskeskusest kaks pudelit parfüümi, samal ajal jäid Valgas turvatöötajatele vahele kaks Läti noormeest, kes varastasid mitme tuhande krooni eest alkoholi ja parfüüme.
Ühes Tallinna kesklinna kaubanduskeskuses jäid 26. oktoobri pärastlõunal G4Si turvatöötajatele vahele 17aastased Petteri ja Lari Matti, kes varastasid kaks pudelit lõhnaõli koguväärtusega 1404 krooni. Turvatöötajad andsid Soome vargapoisid politseile üle, teatas turvafirma.
Samal päeval käisid teises Eestimaa otsas vargil kaks Lätist pärit meest. Ühes Valgas asuvas kaupluses pidasid turvatöötajad kinni 26aastase Jorensi, kelle juurest leiti 4140 krooni väärtuses meesteparfüüme ja alkoholi. Tema kaaslane, 22aastane Sergeis varastas parfüüme ja alkoholi 1632 krooni eest. Läti pätid anti politseile üle ja varastatud kaup tagastati kauplusele.

Asotsiaal läks võõrasse majja sauna kütma
Haapsalus tungis asotsiaalse eluviisiga mees pühapäeval läbi akna maja hoovis olnud sauna ning tegi ahju tule alla.
Pühapäeval teatati politseile, et Surnuaia tänaval on majja tunginud võõras mees. Kohapeal selgus, et alkoholijoobes Indrek, sündinud 1969. aastal, oli akna kaudu tunginud maja juures olevasse sauna ja oli saunaahju tule üles teinud.
Politsei toimetas mehe kainenema ning alustas juhtumi osas kriminaalmenetlust.
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja Tiia Laari sõnul oli tegemist mahajäetud majakompleksiga.
"Sissetungija näol on tegemist asotsiaalse eluviisiga isikuga. Kuna see pole esimene kord, kui ta nimetatud majja/kõrvalhoonesse sisse tungis, on sellise teo eest ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus," ütles Laar Päevaleht Online'ile.

Jõhker noortekamp läheb kohtu ette
Peagi astuvad kohtu ette kaheksa noormeest, keda süüdistatakse laamendamises ning inimeste jõhkras peksmises.
Lääne ringkonnaprokuratuuri teatel astuvad süüdistatavatena kohtu ette 20-aastane Taavi, 19-aastane Timo, 25-aastane Maiko, 23-aastane Kristjan, 24-aastane Kristo, 22-aastane Rainer, 26-aastane Rando ning 29-aastane Riivo.
Vastavalt süüdistusaktile tungisid purjus Taavi, Rainer, Maiko, Kristjan ja Kristo 2005. aasta sügisel Tahkuranna vallas asuvas kõrtsis kallale mehele, keda nad peksid käte ja jalgadega näkku ja keha piirkonda, tekitades kannatanule vigastusi. Kõrtsi sisustuse lõhkumisega tekitati ettevõttele varaline kahju kokku 3250 krooni.
Kristjan ja Kristo said veel süüdistuse ametikohustusi täitva võimuesindaja solvamises, kui nad peale kõrtsis laamendamist solvasid neid korrale kutsunud politseinikke.

Oktoobri viimane nädal: häälekas udu
Kõige vahvam uudis on see, et nüüd istuvad elektritraatidel ka... tedrekuked!!! Viis musta konkssabaga kukekest kükitasid Eve Mäe sõnul traadist õrtel Matsalu lahe lõunaküljel Moori säärel.
Eelmisel nädalal olin viis päeva Matsalu mail õuesõppe tudengitega ilmatarkusi õppimas ja üks asi sai hästi selgeks: pärast õuesõppeaasta lõppu, 14. oktoobrit on raske üle poole tunni paigal püsida - külm hakkab! Kui õues olla, siis peab palju liikuma. Just nii, nagu tegid tulevased õpetajad ja... ka tuhandepäised lagleparved. Linnuteadlane Eve Mägi ütles, et esimene suurem 12 000-line lagleparv läks juba soojemale maale teele, aga pisemaid liigub hommikul merelt põldudele sööma ja õhtul vastupidi. Päris põnev oli jälgida, kuidas nad rühkisid sama teed sel päeval, kui omavahel said kokku maapinna udu ja pilvepiir - häälekas udu.
Härmast uduni

Virumaa: viis kooli tegid ühise võrgulehe
Teisipäeval sündis viie kooli ühine e-ajakiri VUPSS. Rakverest ida poole jääva viie põhikooli - Vasta, Uhtna, Põlula, Sonda, Sõmeru - koostöö on kestnud juba üle kaheksa aasta. Uhtna põhikooli uhiuues arvutiklassis korraldati ühine koolitus, mille käigus saadi toimetajatööga tuttvaks ning õpiti veebikeskkonnas artikli kirjutamise, redigeerimise ja avaldamise kunsti.
Tiina Erala

Setomaa: teisipäeval avatakse uus tee
Teisipäeval avatakse pidulikult Meremäe-Obinitsa-Piusa-Orava 17 kilomeetri pikkune kõvakatte saanud teelõik. Tegemist on väga olulise maanteelõiguga, mis ühendab kaht maakonda. Lisaks tolmuvabale kattele süvendati teel ka Piusa raudteeviadukti alust osa, mis võimaldab raudtee alt läbi sõita kuni 4,2 meetri kõrgustel sõidukitel. Senine 3,2 -meetrine kõrgus takistas ka bussiliiklust.
Kaja Tullus

Viru-Nigula: Virumaa muuseumides juubelikülaline
Eile Viru-Nigula pastoraadis toimunud pühapäevakooli alguses sai lilled ja muuseumisõbra kaardi Virumaa muuseumide tänavune 120 000. külastaja, Lääne-Viru keskraamatukogu raamatukoguhoidja Margit Rossmann.
Viru-Nigula kiriklas toimuvatele pühapäevakooli loengutele kutsutakse üldharivatel teemadel rääkima tuntud isikuid. Seekord esines pühapäevakoolis ajaloolane David Vseviov ja tema loengu teema oli "Ajalugu - kas mäng või teadus?"
Tanel Mazur

Kihnu: Järsumäe Virvel juba kolmas plaat
Kihnu armastatud laulumemmel Järsumäe Virvel ilmus juba kolmas plaat, seekord muusik Olavi Kõrrega kahasse. "Viis pluss," on Virve uue plaadiga "Süda on nooruse värav" rahul ja leiab, et Olavi Kõrre on tema laulude kõlama sättimisega palju vaeva näinud. Neil oli kokkulepe, et Virve laulab ja Olavi "garneerib" tema laulud oma maitse ja tunde järgi. "Mõne looga sai võib-olla natuke üle võlli mindud, inimesed pole harjunud, et puhkpilliorkester ja torupill Virvet saadavad," muretseb Kõrre.
Laulud sünnivad Virvel otsekui iseenesest, alles sai ta valmis iseendale 80. sünnipäevaks kirjutatud loo. Virve juubel on jaanuaris ja ta loodab, et saab endale koos laste ja lastelastega laulda. Tal on kahju, et ei antud välja ka kassetti, sest sellist muusikariista, millega plaate kuulata, memmel ei ole.

Eesti Päevaleht ootab vahvate teetähiste pilte
Eestimaal uitaja on kindlasti tähele pannud, et aina enam kerkib meie teede veerele vahvaid isetehtud silte ja viitasid.
Küll osutavad jändrikud puud koos hoolega maalitud viidaga talu asukohale, küll märgivad kentsakalt riietatud põhupakid õige külatee otsa, küll on tee veeres tegutsev ettevõtja toonud isuliste oma söögikohta kutsumiseks õuele vankri ja meisterdanud selle sisse vanadest riietest memme. Rääkimata postkasti aset täitvast puutüvest tehtud päkapikust või vanadest vankriratastest ja põllukividest, mis koos ilusa sildiga juhatavad teelise õigesse kohta.
Et Eestimaa teedel kohatav nutikus kokku koguda ja võimalikult paljudele huvilistele nähtavaks teha, kutsubki Eesti Päevaleht oma lugejaid saatma meile teetähiste fotosid. Kui saatja on lihtsalt reisimees või uitaja, pange kindlasti kirja, kus teetähis täpselt asub. Kui aga pildi saatja on kogunisti vahva viida, kuju või suure sildi autor, siis palun kirja panna ka tähise sünnilugu. Nii see, kus tähis asub, kui ka see, miks ta just niisugune on ja kust leiti materjalid selle valmistamiseks.

Soome firma teatas veel otsutamata riigihanke võitmisest Eestis
Soome riigiettevõte Destia teatas, et on võitnud Lääne maakonna riigimaanteede hoolde ja säilitusremondi riigihanke, kuigi hanke osas ei ole veel otsust langetatud.
Destia on võitnud esimese teede hoolde ja korrashoiu töövõtu Eestis ning hakkab vastutama Lääne maakonna avalike teede hoolde ja korrashoiu eest aastatel 2008-2015, kirjutab Soome majandusleht Taloussanamat.
Ajalehe andmetel Diesta lepingu maksumust ei avalikustanud.
Destia juht Balti riikides Pauli Tarna nimetas riigihanke võitmist Destia suureks läbimurdeks. "Kaheksa-aastane töövõtt annab meile suurepärase lähtekoha Eesti turule suundudes," sõnas Tarna.
Taloussanamate andmetel on Destia poolt hooldatavat teevõrku kokku umbes 770 kilomeetrit, millest mustkattega teid on umbes 460 kilomeetrit.

Jordaania soovib teha Eestiga koostööd põlevkivist elektri tootmisel
Täna Jordaania Kuningriigi energeetika- ja maavarade minister Khaled Najieb Elshuraydeh'iga kohtunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts leidis, et Eesti võiks Jordaaniat energeetikaalaselt abistada eelkõige oskusteavet jagades.
"Eesti jaoks on koostöö Jordaaniaga võimalus eksportida oskusteavet valdkonnas, milles Eestis on pikaajalised kogemused - põlevkivist elektri ja õli tootmisel," märkis minister Juhan Parts ministeeriumis toimunud kohtumisel.
Partsi sõnul ei kaalu Eesti mitte suuremahulisi investeeringuid, vaid näeb võimalust oma spetsialistide ja teadlaste kogemuste ja info vahendamiseks Jordaaniasse.
Ministeeriumist osalesid kohtumisel Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö asekantsler Andres Tint, energeetika osakonna juhataja Einari Kisel ja Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Helle-Helena Puusepp. Kohtumisest võtsid osa ka Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ja arendusdirektor Harri Mikk.

Kinnisvaratehingute arv ja maht kahanevad märgatavalt
Kinnisvaratehingute maht kahanes maa-ameti andmetel kolmandas kvartalis võrreldes teisega veerandi võrra, tehingute arv aga ligi 15%.
Komandas kvartalis tehti ligi 14,248 miljardi krooni väärtuses kinnisvaratehinguid, omanikku vahetas kolme kuu jooksul 14 510 tehingus 31 404 hektarit maad.
Teises kvartalis tehti tehinguid 16 991, koguväärtuses 18,88 miljardit krooni. Omanikku vahetas sel perioodil 29 164 hektarit maad.
Ostu-müügitehinguid sooritati kolmandas kvartalis 11 254, koguväärtuses ligi 12,571 miljardit krooni. Kinkimisi oli 2531, koguväärtuses 916,4 miljonit krooni. Vahetusi sooritati 179 korral 162,8 miljoni krooni eest. Muid tehinguid oli kolmandas kvartalis 546, kokku 598 miljoni krooni väärtuses.
Võrdluseks - teises kvartalis sõmiti ostu-müügitehinguid 13 702 juhul, 17,6 miljardi krooni ulatuses. Kinkimisi oli 2262, koguväärtuses 818,5 miljonit krooni, vahetusi tehti 228 juhul, koguväärtuses 134,5 miljonit krooni. Muid tehinguid oli 799, koguväärtuses 345 miljonit krooni.

Väinamere liinid läksid üle talvisele sõidugraafikule
Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel kehtib alates tänasest talvine sõidugraafik.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul Kuivastu-Virtsu liini graafikus väga olulisi muudatusi ei toimu, laevad väljuvad mõlemast sadamast reeglina igal täistunnil.
"Ära jäävad öised reisid väljumistega Kuivastust kell 1.00 ja Virtsust kell 2.00. Samas toimuvad iga päev reisid Kuivastust kell 23.00 ja Virtsust kell 24.00, mida eelnevatel aastatel talvises graafikus pole olnud. Veidi hõredam on võrreldes ülejäänud nädalapäevadega vaid laupäeva pealelõuna, kus reisid toimuvad üle kahe tunni," ütles Hiiuväin.
Rohuküla-Heltermaa liinil on tänavune talvine graafik võrreldes möödunud aastaga saanud juurde neli reisi - reedel Rohukülast kell 16.30 ja Heltermaalt kell 18.30, laupäeval kell 20.30 Rohukülast ning pühapäeval kell 14.30 Heltermaalt. Sügisese graafikuga võrreldes toimub nädala lõikes 12 väljumist vähem.

Kohus: Preatoni süü ei olnud suur
Värskelt avalikustatud kohtumääruse täisteksti kohaselt lõpetas kohus Ernesto Preatoni ja ta kaaskohtualuste kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuva maksupettuse kriminaalasja, kuna leidis, et nende süü ei olnud menetluse jätkamiseks piisavalt suur.
"Tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatavate süü ei ole suur ning nad kohustuvad tasuma menetluskulud, hüvitama tekitatud kahju ning maksma riigituludesse kindla summa," seisab Harju maakohtu kohtumääruses.
Eesti võimud süüdistasid 65-aastast Ernesto Preatonit 26,6 miljoni krooni ulatuses isiklike maksude tasumata jätmises ja lisaks Preatonit ning 41-aastast Aivar Pihlakut ning 36-aastast Angelika Annust kokku 23,9 miljoni krooni suuruses maksupettuses seoses ettevõttega Baltic Investments.
Kohtumääruse kohaselt tunnistati Ernesto Preatoni prokuröri taotlusel isiklike maksude tasumata jätmises õigeks.
Baltic Investmentsi maksupettust puudutavas osas kriminaalasi kohtumäärusega küll lõpetati, kuid Preatonil, Annusel ja Pihlakul tuleb tasuda solidaarselt 20 955 244 krooni.
Lisaks peavad Preatoni ja Pihlak kandma kumbki kaks miljonit ja Annus 50 000 krooni riigi tuludesse ja tasuma kohtukulud, milleks on 17 100 krooni.
Kohtumääruse täisteksti loe siit.

Eesti Raudtee alustab regulaarseid kaubavedusid Kasahstani
Eesti Raudtee teatas, et lähetab täna Kasahstani suunas teele esimese regulaarse konteinerrongi.
Eesti Raudtee juhatuse liikme-turundusdirektori Rene Vareki sõnul on viis aastat Kasahstani saadetavaid kaupu rongile komplekteeritud koostöös teiste Balti riikidega.
Teele saadetav rong on esimene iseseisev Eesti Raudteelt Kasahstani läkitatud konteinerrong, mis avab tee regulaarseks kaubaveoks Kasahstani. Vareki selgitusel on tänase esimese regulaarse rongi Kasahstani teele läkitamise taga kolme aasta pikkune eeltöö.
Koosseisu laetud konteinerite mahuks on 44 TEUd. Konteinerite lastiks on toiduained ja autod.

Hans H. Luik vähendas osalust Ekspress Grupis
Hans H. Luige osalus Ekspress Grupis kahanes 56,75 protsendilt 40,94 protsendile, teatas Tallinna börs.
Luik kontrollib endiselt Ekspress Gruppi, kuna Äripäeva andmetel kuulub talle ja tema firmale HHL Rühm OÜ kokku 50,75 protsenti Ekspress Grupi aktsiatest.
Septembri alguses kuulus Luigele otseselt ja kaudselt 66,56 protsenti meediakontserni aktsiatest.

Lepik: pensionifondi läbimõeldud valik võib tuua lisamiljoni
Pensionifondi valik või fondi vahetamine on tarkinvestor.ee juhi Kristjan Lepiku sõnul väga oluline finantsotsus ja seda ei tohiks teha kergekäeliselt.
Lepiku sõnul läheb II samba fondidesse palgast maha üsna väike osa ning palju on kuulda mõtlemist "vahet pole kuhu see väike summa läheb".
"Vaadake, vahe on olemas. Ja see vahe on suur," ütles Lepik Eesti Päevaleht Online'ile. "Arvate, et pole suurt vahet, kas keskmine aastane tootlus on 6 või 8 protsenti? Kui Eesti keskmise palgaga noor mees liitub teise sambaga ja hakkab pensioniks raha koguma, siis 6-protsendise tootlusega koguneb tal pensionile mineku hetkeks 1,8 miljonit krooni. Kuid 8-protsendise tootluse puhul oleks summaks 2,9 miljonit. Kellele ei meeldiks 1,1 miljonit krooni?"
Sarnaselt eelmisele sügisele testis tarkinvestor.ee II samba pensionifonde. Siiani on spetsialistid võrrelnud peamiselt pensionifondide tootlust, kuid see on Lepiku sõnul liiga pinnapealne lähenemine.

Juhtide palgakasv aeglustub
Tippjuhtide palgad ei kerki enam sama kiirelt kui mõni aasta tagasi. Käärid reatöötajate palkadega võrreldes on läinud suureks.
Praegune palgaturu olukord ei võimalda anda loogilist ülevaadet ei juhtide ega tavatöötajate palkadest rääkides. Põhjus on ilmselt tööjõupuudus ning värbamisvajadus, mille juures on nii alam-, keskastme- kui ka juhtivtöötajate leidmiseks tõstetud palku nii, et suured palgaerinevused esinevad isegi sarnaste tööülesannetega töökohtadel, vahendas aripaev.ee Äripäeva lisa Juhtimine.
Pikka aega teenisid kõrgemaid palku Eestis rahvusvaheliste ravimifirmade juhid ning juhid finantssfääris, nüüdseks on juhtide töötasud võrdselt head ka kiire arenguga IT- ja tootmisettevõtetes.
Kõige keerulisem on praegu tootmissektorile kompetentsete ja võimekate tipp- ja keskastmejuhtide leidmine, kelle piiratud arv Eesti tööturul ei võimalda isegi piiramatu palgaressursi olemasolul tootmisi piisavalt kiiresti komplekteerida. Selles sektoris on olulisemaks saanud juhtivad kohad, kus tööpinget vähem, kuid töötingimused ja tasupakett ikka konkurentsivõimelised.

Mandre: 40% Hansapangast laenu võtnutest kindlustab oma elu
Hansa Elukindlustuse juhatuse esimehe Mihkel Mandre sõnul on elukindlustuse sõlmimine Eestis selgelt tõusuteel - juba 40% Hansapanga tänastest eluasemelaenu võtjatest otsustab laenu võtmise hetkel ka oma elu kindlustada.
"Samas peaksid senisest rohkem elukindlustuse peale mõtlema ka need lastega pered, kellel suuremat laenukohustust ei ole," lisas Mandre.
Mandre märkis, et arenenud riikide praktika kohaselt peaks pere põhiline sissetuleku teenija kaaluma elu kindlustamist kolme kuni viie aastapalga ulatuses.

Kolmapäeval algab toidumess
Kolmapäevast kuni reedeni toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses Tallinna Toidumess.
Tänavuse aasta mess on korraldajate teatel suunatud toitlustuse, jaekaubanduse, tootmise ja sidusalade professionaalidele. Messile pääsevad vaid toiduerialaga seotud külastajad.
"Viimasest, 2005. aastal toimunud Toidumessist möödunud aja jooksul on Eesti toiduala erinevates sektorites toimunud märkimisväärseid arenguid. Messikülastajatele on väljas nii uusi tooteid, tootjaid kui edasimüüjaid," rääkis Profexpo OÜ juhatuse esimees Tiit Sarv.
Sel aastal toimub toidumessiga samal ajal esmakordselt Eestis Peakokkade Ühenduse eestvedamisel rahvusvaheline kokkade konkurss Global Chef Challenge Põhja-Euroopa finaal, kus valitakse parim kokk, kes osaleb 2008. aastal Dubais toimuval finaalvõistlusel.

Starmani enamusaktsionär tegi ülevõtmispakkumise
Starmani 56,98% aktsiate omanik Baltic Moontech Investments Holding AS tegi täna väikeaktsionäridele ettepaneku aktsiad ära müüa.
Moontech pakub iga Starmani aktsia eest 89,96795 Eesti krooni ehk 5,75 eurot, teatas ettevõte börsile.
Moontech omandas Staramani üle kontrolli 12. oktoobril, mil täideti 21. septembril AS Hansapangaga sõlmitud aktsiate müügileping 54,04% Starmani aktsiale.
Täna kl 10.15 seisuga oli Starmani aktsiatega tehtud kolm tehingut, mille käigus vahetas omanikku 1125 aktsiat.

Kahanev transiit vähendas sadamate kaubakäibeid poole võrra
Transiidi vähenemine raudteeveol on kahandanud sadamate kaubakäibeid poole võrra.
Kui aasta alguses lastiti sadamates laevadele statistikaameti andmetel üle 4 miljoni tonni kaupa kuus, siis septembriks oli see langenud 2 miljonile tonnile kuus.
Võrreldes eelmise aasta septembriga lastiti laevadele kolmandiku võrra vähem kaupa.
Transiit moodustab sadamates lastitud kaupadest ligi 70%.
Selle aasta maist septembrini lastiti sadamates 13,1 miljonit tonni kaupa, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kaupade lastimine sadamates vähenenud 27%.

Statistikaamet: transiit vähenes aastaga 41%
Maist septembrini veeti raudteel 8,8 miljonit tonni transiitkaupa, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 6,1 miljonit tonni ehk 41% vähem, teatas statistikaamet.
Kui aasta algusest aprillini veeti avalikul raudteel veoseid üle 4 miljoni tonni kuus, siis alates maist jäävad veosekogused kuus alla 3 miljoni tonni.
Septembris veeti avalikul raudteel veoseid 2,2 miljonit tonni, mis on kolmandiku võrra vähem kui eelmise aasta septembris.
Kaubaveod kahanesid põhiliselt Vene transiidivoogude vähenemise tõttu.
Transiit moodustas raudteel veetud kaupadest septembris kaks kolmandikku. Ligi kolm neljandikku transiidist on naftatooted.
Võrreldes eelmise aasta septembriga vähenes transiit raudteel 42%.

Lauri Vitsut maadleb prokuratuuriga
Ettevõtete saneerija ning võlgade sissenõudja Lauri Vitsut tõstis reede hommikul demonstratiivselt teenuste hinda, sest neljapäeval mõistis Harju maakohus mehe 1,5 aastaks tingimisi vangi.
Vitsuti sõnul jõudis tema ja ASi Epikart lugu kohtusse vahetult enne aegumist, kirjutab Äripäev.
Süüdistuse põhjal tegi Vitsut ASi Epikart (endise nimega AS Artmiks) juhatajana 2000. aastal aktsiaseltsi nimel piiramatult ja kontrollimatult tehinguid OÜga Nekton Kaup, mille omanik ja juhatuse liige ta ise oli.
Süüdistus toetus jõustumata ringkonnakohtu otsusele, mille riigikohus hiljem tühistas. Lisaks jättis prokurör tegemata Vitsuti taotletud käekirjaekspertiisi, mille tulemus veeretas raha kõrvaldamise süü teisele inimesele.
Seejärel süüdistas Vitsut prokuröri tahtlikus valesüüdistuse esitamises ning taotles tema kriminaalvastutusele võtmist. Riigiprokuratuur keeldus sellest. Vitsut kaebas prokuratuuri ringkonnakohtusse, kes kriminaalasja ei alustanud.

Üürnik soovib näha reaalset ehitust
Pangad ei taha finantseerida arendusi, mis pole lepingutega kaetud, ent üürnikud soovivad enne lepingu tegemist reaalset ehitustegevust näha.
ERI Kinnisvara hindamisosakonna juht Andres Teder märgib, et eelnevate lepingute nõue uute büroopindade arendustel puudutab eelkõige uusi, veel tundmatuid arendajaid. Ennast juba tõestanud ja tuntud arendajatelt vaevalt, et seda nii rangelt nõutakse, kirjutab Äripäev.
Colliers Internationali konsultant Triin Sõrm märgib, et praegu leidub Eestis vähe ettevõtteid, kes oleksid huvitatud sõlmima üürilepinguid enne hoone valmimist, aga tulevikus saab taolisest planeerimisest tavapraktika.
"Arendajad otsivad enne ehituse projekteerimist ankurrentnikke, et tagada projektide atraktiivsus ja seeläbi ka kõrgem kasumlikkus," arvab Sõrm.

Eesti kaubamärk Monton sihib Musta mere äärseid turge
Prahas poe avanud Baltika viib Montoni kaubamärgi ka
Rõivaste jaemüügikett Monton avas eelmisel nädalal esimese kaupluse Tšehhimaa pealinnas Prahas ning jätkab laienemist Euroopas.
"Baltika strateegiline arengupiirkond on Ida- ja Kesk-Euroopa ning seega plaanime edasist laienemist just selles regioonis. Järgmisel aastal valmistame ette sisenemist Rumeenia turule," lausus Baltika turundusdirektor Anu-Mall Naarits.
Tšehhimaal kavatseb ettevõte lähema viie aasta jooksul avada kuni viisteist kauplust. "Rumeenia puhul ei ole samuti tegemist ühe poe, vaid jaemüügiketiga," kinnitas Naarits. Ta ei öelnud veel Rumeenias avatavate kaupluste arvu ega nende avamis-tähtaegu.
Turundusjuhi sõnul on Baltika huviorbiidis ka teine Musta mere äärne riik Bulgaaria. "Oleme sealset turgu uurinud. Otsus on siiski selline, et kõigepealt käivitame tegevuse Rumeenias," ütles Anu-Mall Naarits.

Eestlaste Saaga viin on USA-s edukas
Hotelliäriga tuntuks saanud Toomas Sildmäe vallutab USA turgu kvaliteetse Eesti viinaga. Eelmise aasta veebruaris turule toodud Saaga viin on saadaval nüüdseks juba Ameerika neljas osariigis, märkis oktoobrikuine ajakiri Director.
Kodumaisest toormest valmistatud Saaga 1763 sai alguse Sildmäe ideest ning segati kokku ühe tuntuma Eesti viinameistri Arno Narro käe all. Toormeks kasutatakse Eestile iseloomuliku mineraalse koostisega vett ja omamaist rukist. Viina kangus on klassikaline 40 protsenti ja viin konkureerib eeskätt selliste hinnatud nimedega nagu Absolut või Smirnoff. Kokku investeeriti toodet arendava ettevõtte Saaga Projekt OÜ arengusse 2006. aastal üle kahe miljoni krooni, esimese aasta müügitulu jäi pisut alla poole miljoni krooni.

Kas tasub kulusid jooksutada? 
Aljona Anohhina uue lavastuse sõnum on Eestis kümme aastat hiljaks jäänud.
Kuigi Eestis on välislavastajad igapäevane nähtus, kelle töödega oleme siinmail kogenud nii tippteatrikunsti kui ka nende lavastuste tippkiiret kadumist teatrite mängukavast, kaasneb siiski iga uue välislavastajaga mingi ootus, et just nüüd tuleb (ikka ja jälle ja ammu) oodatud teatrisündmus. Mingi värske lähenemine teatrivahenditega nii tekstile kui ka näitlejatele ja publikule, millega täiendatakse kohalikku teatripilti ja/või kõnetatakse, isegi liigutatakse kohalikku inimest ja seda mitte ainult tema kultuurinärvi kontekstis. Lootus sureb viimasena, õigemini etenduse kulgedes.
Vanemuises hiljuti esietendunud vene teatri lavastusega (nii autor, lavastaja kui ka kunstnik on Moskvast) eksponeeriti GITIS-e teatriteaduse haridusega teatri- ja filmikriitiku ning ajakirjaniku Viktoria Nikiforova debüütnäidendit. Kuigi "reaalne elu" teatris peletab ilmselt juba eos paljud sealt eemale, kinnitab autor kavalehel: "See näidend on katse näidata teile tükikest reaalset elu. Selles ei räägita viiejalalistes jambides ega küsita "Olla või mitte olla?", vaid võetakse laene, makstakse protsente, ostetakse kortereid, istutakse restoranis, tehakse kaubamajas sisseoste. Näidendi kangelased on meie tavalised kaasaegsed, kes usuvad, et nad suudavad kõike siin elus prognoosida ja välja arvestada." Samuti mainib autor, et näidend uurib Vene ühiskonda, nagu bioloog uurib molekuli ehitust.

Ultrajazzi intellektuaalroki kontsert puudutas näpuotsaga peavoolu
Eelmisel neljapäeval esinesid Rock Cafés rokkbändid The Humans ja The Turner.
King Crimsoni sõpru ja sugula-si - kui Humansi ja Tuneri "maaletooja", Eesti Londoni suursaadiku Margus Laidre fraasi laenata - näib Eestis olevat rohkem, kui igapäevane meediapilt lubaks ette kujutada. Rock Café oli möödunud nädala neljapäeval rahvast paksult täis ning näiteks valitsusliikmeid pole ühel rokikontserdil ammu nii palju olnud.
Muidugi on südantkosutav oma silmaga näha, et "muusika kui kunstiliik versus muusika kui tapeet" skaalal jaguneb sinna esimesse otsa Eestiski ohtralt inimesi. Mitte et see ammu kõigil teada oleks. Samas on selge, et Toyah Wilcox ei ole ainult Robert Frippi naine. Ja ilmselt ei moodusta tema osalemine "Teletupsude" seriaali helindamisel samuti suurimat osa tema kultuurilisest tähendusest, kuigi ka see on muidugi vaieldav.

Valmiv mängufilm esitleb Dalid ja Lorcat armukestena
Suurbritannia ja Hispaania koostöös on valmimas film, mis käsitleb, kunstnik Salvador Dali ning poeedi ja näitekirjaniku Federico Garcia Lorca oletatavat armulugu.
Film on nimetatud Dali maali "Little Ashes" järgi ning selle lavastab Suurbritannia režissöör Paul Morrissey. Stsenaariumi autor on britt Philippa Goslett, kelle vaatenurk Lorca ja Dali suhetele on uudne ning senistele biograafide ja ajaloolaste kirjutistele vasturääkiv. Samuti on homoseksuaalset vahekorda Lorcaga eitanud Dali ise. Kuid kahe mehe kirju uurinud stsenarist on kindel, et nende vahel oli tegemist enama kui vaid sõprusega. Lorca ja Dali kohtusid 1920. aastatel Madridis ühe ülikooli ühiselamus, kus nad mõlemad üürisid tuba.

Raimonds Paulsil pole vaja end tõestada, ta lihtsalt on
Raimonds Paulsi Tallinna kontserdile tuli publik meenutama ilusat noorusaega.
Möödunud nädala lõpus peeti üheksandat korda Nõmme Jazz. Üldiselt kammerliku festivali kulminatsioon toimus Laagri aianduskeskuses Hortes. Suur kasvuhoone on kontserdikohaks inspireeriv - seal on ruumi, valgust ja taimi, hästi mahuvad ära 500 inimest ja korralik lava. Klaver oli vanem Estonia, pärit ilmselt Nõmme kultuurikeskusest või Glehni lossist, kus toimusid festivali teised kontserdid. Ja miks üldse peaks kõik oluline toimuma Tallinna kesklinnas?
Kahtlemata on Raimonds Paulsi esinemine Eesti kultuurielule oluline. Publikuks olid inimesed, kes Läti kuulsaima helilooja ja pianisti Raimonds Paulsi kuulsuse ajal üles kasvasid ja kellele Nõukogude estraadi professionaalne läänelik osa tuletab meelde õitsvat noorust. Meie pere kuulas Paulsi vinüül-plaadi ribadeks, Pauls on seitsmekümnendate aura ja stiilipuhtuse sümbol.

Futuristlik "Audiogalerii" Kumu hoovis krõbekülmal oktoobriööl
Publiku huvi helikunsti vastu näitab, et aeg on küps spetsiaalse galerii avamiseks.
Läinud reedel leidis Kumu sisehoovis aset audiovisuaalsele eksperimentalistikale pühendatud sündmus "Audiogalerii". Juba asukoha poolest suurejooneline, ent ka institutsiooniliselt end tähelepandavale kohale asetav üritus pööras tähelepanu helikunstile kui kunstiliigile.
Hämarale kellaajale sobivalt lisandusid rahvusvahelisele helivoolijate seltskonnale Eesti
VJ-duo Nep Tongi ning lätlase Mutuli liikuvad pildid, milles korporatiivne, nimelt Saku originaalne visuaal segunes VJ-de originaalloominguga.
On ju nüüdisaegne kunst tänapäeva reklaamikeelega aktiivses dialoogis ning näib, et säravat intellekti jagub mõlemale poolele võrdselt. Endiselt käibib loosung "Kunst on kõikjal", mille näppas kunstnik Joseph Beuysilt sigaretimark Barclay.

Enrique Iglesiase kontserdipiletid müüdi 15 minutiga
Täna hommikul kell kümme vabamüüki jõudnud Enrique Iglesiase kontserdipiletid müüdi Piletilevi müügikohtades ning Statoilides välja rekordilise veerand tunniga.
Kontserdi peaprodutsendi Peeter Rebase sõnul müüdi 85 protsenti piletitest ette FBI ConcertClubi liikmetele, vahendas BDG.
Rebase sõnul võib 7. novembril klubi liikmetele müüki tulla veel paarsada viimast klubitooli.
Enrique Iglesias saabub Tallinna 30. novembril Euroopa turnee raames oma uue albumi "Insomniac" toetuseks.
Täna kuulutas BDG välja ka Ameerika megabändi KORNi kontserdi Tallinnas, kuhu FBI ConcertClubi liikmed saavad pileteid osta juba homsest.

Kui kortsukreem enam ei aita
Värske fantaasiafilmi "Tähetolm" võib kokku võtta sõnadega, et võitluses igavese elu pärast võidab noorus. Ning seegi läheb mööda. Isegi muinasjuttudes.
Koomiksikunstnik ning kirjanik Neil Gaiman kasvas üles J. R. R. Tolkieni, C. S. Lewisi, Michael Moorcocki, Ursula K. Le Guini ning teiste Inglise päritolu fantaasia- ja ulmekirjanike teoseid ahmides. Pole siis mingi ime, et ta ise end täismehena samadelt radadelt leidis.
Viimase paari aasta jooksul on Gaiman end ka filmitööstuse teenistusse rakendanud. Järgmisel aastal peaks valmima tema lasteraamatul "Coraline" põhinev fantaasiafilm, 23. novembril esilinastub Eestis anglosaksi
eepose "Beowulf" järgi tehtud samanimeline film, mille stsenaariumi on kirjutanud Gaiman. Et kõik niidikesed kenasti kokku tõmmata, peab märkima, et "Beowulfi" uurimine moodustas olulise osa juba eelmainitud Tolkieni akadeemilisest tegevusest.

Ansambel Korn tuleb Tallinna
Nüüd on kindel, et nu-metal'i stiili rajaja, Ameerika ansambel Korn annab koos bändidega Deathstars (Rootsi) ja Flyleaf (Ameerika) Tallinnas kontserdi. 1994. aastal alustanud Korn on andnud välja seitse albumit, müünud 32 miljonit plaati ja saanud kaks Grammy auhinda. Järgmise aasta 10. veebruaril Saku suurhallis toimuva kontserdi piletid tulevad müügile 5. novembril kell 10.

Splitter - üks pleier, neli kõrva
Olete märganud, et tihti kuulavad noored tänaval muusikat, ühel kõrvas üks, teisel teine klapp? Ja kõnnivad pead koos, ühes kõrvas tänavamüra, teises muusika. Nagu poleks midagi kuulnud splitterist ehk siis vidinast, millega saab ühe pleieri taha ühendada kahed klapid. Muide, splitter ei maksa suurt midagi. Kõige odavama saab poest kätte kümne krooniga.
Mart Niineste

Eesti bändid Glastonburysse? 
Euroopas menuka Glastonbury festivali korraldajad otsivad uusi ja huvitavaid esinejaid. Selleks tuleb Holy Cow nime kandev kontsertsari, mille parimad esinejad saavad priipääsme mõnele Glastonbury festivali väiksemale lavale. Järgmine Glasonbury festival toimub 27.-29. juulini 2008. Vihje Eesti bändidele: 
BBC põhjal Mart Niineste

Elu meie ümber
Elu meie ümber: Kia väikeauto ja Kia maasturi omanik on teineteist parkimismajas kinni parkinud, nii et kumbki ei pääse oma autosse. Nüüd nad vaidlevad, minnes üha isiklikumaks. Maasturi omanik suskab väikeauto omanikule: "Riisikaga jobu!" Väikeauto omanik ei jää vastust võlgu: "Ja vaata, millega sa ise sõidad!"

Jaap Stam riputas ketsid varna
Hollandi viimase kümnendi nimekaim kaitsja Jaap Stam teatas esmaspäeval oma profikarjääri lõpetamisest.
35-aastane Stam mängis aastatel 1997-2001 Inglismaa kõrgliigaklubis Mancester United. 1999. aasta oli Unitedile eriti edukas, kui võideti nii Premiership, UEFA Meistrite liiga, FIFA Cup ja Intercontinental Cup. Premiershipi tiitel võideti ka 1997. ja 2000. aastal, vahendab Sportnet.
Stam alustas oma jalgpallurikarjääri Hollandi amatöörklubis Kampen, kus ta teenis ka hüüdnime Kampeni kalju. Koondisedebüüdi tegi pallur 1996. aastal, olles 23-aastane. Kokku kandis Stam Hollandi rahvuskoondise särki 67 kohtumises.
Stamist sai 1997. aastal kõigi aegade kalleim Hollandi jalgpallur, kui ta 11 miljoni naela eest Hollandi PSV-st Inglismaale ManU-sse siirdus. 2002. aasta jaanuaris jäi Stam vahele nandrolooni kasutamisega ning teenis 30 000 naela suuruse rahatrahvi ja ühekuulise võistluskeelu.

FIFA loobus rotatsioonisüsteemist
Uus reegel läheb käiku alates 2018. aasta jalgpalli MM-st, kui enam ei kasutata kontinentidesüsteemi ehk et korraldamisõigust ei saa enam kindlas järjekorras kõik kontinendid.
FIFA otsustas esmaspäeval loobuda MM-ide korraldusõiguse arvestamisel rotatsioonipoliitikast, vahendab Sportnet.
FIFA loobus rotatsioonipoliitikast tugeva surve tõttu, sest lisaks Põhja- ja Kesk-Ameerikale ning Kariibimere riikidele soovisid 2018. aasta MM-i korraldusõigusele kandideerida ka teised riigid. Kuna 2014. aasta MM-i korraldajamaa valikul otsustas Kolumbia oma kandidatuurist loobuda, jäi Brasiilia ainsaks kandidaadiks.
Sellist olukorda soovib UEFA president Sepp Blatter edaspidi vältida. 2018. aasta MM-ist on huvitatud nii USA, Inglismaa, Venemaa, Austraalia, Hispaania, Hiina, Mehhiko ning Hollandi-Belgia-Luksemburgi ühisprojekt.

Rime Kinnisvara kolis peakontori Tatari tänavale
Rime Kinnisvara uus peakontor asub Tallinnas Õnnepalee taga, aadressil Tatari 64.
Rime teatel on alates tänasest Maakri 19/21 aadressil asunud peakontor suletud.
Rime Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja Monica Meldo sõnul oli peamine kolimise põhjus ettevõtte kiire kasv: "Meie Maakri tänava senised ruumid jäid meile lihtsalt kitsaks. Uues hoones on senisest kaks korda rohkem pinda, mis tagab oluliselt paremad töötingimused. Samuti on uue peakontori ruumiplaneeringuga arvestatud ka ettevõtte jätkuva arenguga ning ruumi laienemiseks on piisavalt."
Meldo sõnul on kolimine kindlasti heaks uudiseks ka klientidele. Uued klienditeeninduse ruumid on mugavamad ning autoga liiklemine ja parkimine kontori lähedusse senisest hõlpsam.

EMT ja Elion avavad digitaalse muusikapoe
Täna avavad EMT ja Elion digitaalse muusika müügikeskkonna, mis sisaldab välismaiste ja Eesti artistide loomingut.
Muusikapood avatakse EMT mobiilses portaalis SurfPort ning Elionile kuuluvas internetiportaalis hot.ee, teatas EMT.
"Üha enam kuulatakse muusikat arvutist, mp3-pleierist ja telefonist. Seepärast lõime ka digitaalse muusikapoe, mille kaudu oleks mugav ja samas täiesti legaalne oma lemmikmuusikat alla tõmmata," selgitas EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg uue teenuse loomise tagamaid.
Uue digitaalse muusikapoe kataloogis on neli miljonit lugu 12 000 plaadifirmalt üle maailma, sealhulgas turu liidritelt Universal, SonyBMG, EMI ja Warner. Samuti on esindatud Eesti plaadifirmad.
Muusikapoest on võimalik alla laadida üksikuid lugusid või terve album. Lugude hinnad jäävad vahemikku 17-25 krooni olenevalt loo tootja hinnastusest. Enne loo ostmist on võimalik kuulata 15-sekundilist lõiku ilma lugu ostmata. Lugude failid on 3-5 MB-suurused.

Merko Ehitus uuendab Aseri alajaama
Osaühingu Põhivõrk teatel uuendab Merko Ehitus Aseri alajaama ning ehitab Aulepa alajaama.
OÜ Põhivõrk ja AS Merko Ehitus allkirjastasid täna kaks töövõtulepingut. Lepingud sõlmiti 110-kilovoldisel (kV) pingel töötava Aseri alajaama uuendamiseks ning Eesti elektrisüsteemi lisanduva Aulepa 110 kV pingega alajaama ehituseks.
Mõlemad projektid on seotud tuuleparkide liitumiseks vajalike ettevalmistuste tegemisega.
1973. aastal ehitatud Aseri alajaama uuendamise käigus vahetatakse elektrivõrgu töökindluse tõstmiseks välja kõik alajaama amortiseerunud seadmed. Planeeritavad tööd aitavad kaasa ka naabruses asuva Kunda alajaama tarbijate paremale elektrivarustuskindlusele. Lisaks renoveerimistöödele laiendatakse projekti mahus olemasolevat alajaama nii, et elektrivõrguga saab liituda 24 megavatise (MW) koguvõimsusega tuulepark.

MIX07 tutuvustab uusi veebitehnoloogiaid ja -trende
31. oktoobril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis ja 1. novembril Tartu Ülikoolis Microsofti tehnoloogiaõhtu MIX07, kus tutvustatakse kõige värskemaid veebitehnoloogiaid ja -trende.
Õppurite kasutajagrupi MUG.ee korraldatavale osavõtutasuta üritusele on oodatud kõik tehnoloogiahuvilised inimesed, kes tahavad uutest arengusuundadest rohkem teada saada, teatas Microsofti Eesti.
Üritusel tutvustab Jelena Zaitseva firmast Axinom Eesti revolutsioonilist interaktiivsust võimaldavat Silverlighti; Microsofti partnertudeng (MSP) Heiki Tähis demonstreerib Popflyd, mille abil saab luua veebilehti ja Windows Vista vidinaid ilma ridagi koodi kirjutamata; Microsofti partnertudeng (MSP) näitab Windows Live'i uusi võimalusi.
Andres Sirel Microsofti Eesti esindusest annab pidulikult üle selle aasta Microsofti partnertudengite tiitlid ja tutvustab ülemaailmset IT olümpiavõistlust Imagine Cup 2008. Seekordse Imagine Cupi finaalvõistlus toimub järgmise aasta juulis Prantsusmaal.

Pristis Grupi 9 kuu käive oli 201 miljonit krooni
Pristis Grupp teenis jaanuarist kuni septembrini müügitulu 201 miljonit krooni.
Grupi maksude-eelne kasum oli 13,8 miljonit krooni, mis on rohkem kui kogu eelmise aasta kasum - 13,5 miljonit krooni, teatas ettevõte.
"Asjaolusid, mis mõjutasid käibe ja kasumi kasvu, saab loetleda alates ehitusturu aktiivsusest tulenevast nõudluse kasvust kuni investeeringuteni personaliarendusse ja klienditeeninduse kvaliteeti. Need asjaolud võimaldavad meil anda lisaväärtust meie klientide äridele ning kasvatada Pristise organisatsiooni efektiivsust." ütles Pristis Grupi peadirektor Andres Kiil.
53% Grupi kogukäibest langeb Pristis Eesti arvele, Pristis Läti ning Pristis Leedu annavad kumbki vastavalt 22 ja 25 protsenti kogutulust.

Uuskasutuskeskus avab taas kirbuturu
Uuskasutuskeskus korraldab 11. novembril taas kirbuturu.
Kirbuturule võivad müüma tulla kõik, kel on kodus asju, mis on väikseks jäänud, ära tüüdanud või enam ei sobi, kuid mida päris tasuta ära anda ei raatsi. Müügiks sobib kaasa võtta riideid, raamatuid, plaate, lasteasju, sisustuskaupu, igasugust pudipadi, kuid ka mööblit, aiariistu, tööriistu jne, teatas Uuskasutuskeskus.
Uuskasutuskeskuse eesmärk on aidata kaasa keskkonnasäästliku tarbimise levikule.
Seni on toimunud kaks kirbuturgu, kuhu registreerus mõlemal korral üle 100 müüja.
Edaspidi hakkavad kirbuturud toimuma iga kuu teisel pühapäeval. Kirbuturg toimub aadressil Uus-Sadama 19-12 kell 11-17.

Ülemiste City käivitas M-poe
AS Ülemiste City käivitas koostöös Yoga Intelligence OÜ-ga mobiilse snacki-automaadi, millest saab mobiilikõne eest osta karastusjooke ning pakendatud toitu.
"Ülemiste City eesmärgiks on lisaks innovaatiliste inimeste toetamisele olla ka ise innovaatilised," ütles Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin ettevõtte teates. "Mobiiltelefon on pea kõigil meist olemas ning seetõttu tundus äärmiselt loogiline käivitada automaatidest karastusjookide ja pakendatud toitu eest maksmine mobiiltelefone kasutades."
Automaat töötab tasulise kõne põhimõttel. Klient helistab tasulisel lühinumbril, misjärel automaat tunneb ära, et kõne on tehtud ja palub kliendil valida talle meelepärane toode, misjärel automaat väljastab selle.
Esimene snacki-automaat on paigutatud Puusepa A-maja (asub aadressil Lõõtsa 2) vestibüüli, pärast katseperioodi edukat läbimist plaanitakse automaadid paigutada kõikidesse uutesse Ülemiste City büroomajadesse.

Ärimehed tutvuvad Aserbaidžaani kinnisvaraga
Täna toimub Aserbaidžaani pealinnas Bakuus Eesti kaubandus-tööstuskoja ja Eesti-Aserbaidžaani kaubanduskoja korraldatud Eesti-Aserbaidžaani ärifoorum, millel osalevad 27 esindajat Eestist.
Foorumi avavad Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet ja Aserbaidžaani majandusarengu minister Heydar Babayev. Eesti äridelegatsioon külastab Aserbaidžaani välisminister Urmas Paeti visiidi raames, teatas kaubandus-tööstuskoda.
Kuna Eesti äridelegatsiooni liikmete peamine huvi Aserbaidžaanis on kinnisvara, korraldatakse homme Eesti investoritele suunatud spetsiaalne kinnisvaraseminar ning külastatakse kohalikke investeerimisobjekte.
Äridelegatsiooni visiiti toetab ettevõtluse arendamise sihtasutus.

Hansapank tegi elu kindlustamise lihtsamaks
Sellest nädalast pakub Hansa Elukindlustus võimalust Hansapanga kontorites varasemast lihtsamalt oma elu kindlustada.
Klientidel on võimalik valida kolme erineva kindlustuspaketi vahel ja enamik sõlmijaid saab poliisi mõne minutiga kontorist kätte, teatas Hansa Elukindlustus.
Hansa Elukindlustuse juhatuse esimehe Mihkel Mandre sõnul on värske tootearendus vastuseks klientide poolt välja toodud kartusele, et elu kindlustamine on keeruline ja ajamahukas ettevõtmine.
Mandre sõnul on uuendatud pakkumises püütud igati vältida kliendi liigset jooksutamist ja bürokraatiat.
"Tahame inimestele pakkuda positiivse üllatuse, et oma elu kindlustamine on sama lihtne ja sujuv kui näiteks reisi- või autokindlustuse sõlmimine," kommenteeris Mandre.
Mandre hinnangul on elukindlustuse sõlmimine Eestis selgelt tõusuteel - juba 40% Hansapanga tänastest eluasemelaenu võtjatest otsustab laenu võtmise hetkel ka oma elu kindlustada. Samas peaksid senisest rohkem elukindlustuse peale mõtlema ka need lastega pered, kellel suuremat laenukohustust ei ole.

Metsamajandamiskava koostamise toetuse taotlusi saab esitada 1. novembrini
Erametsakeskus ootab metsamajandamiskava koostamise toetuse saamise taotlusi tänavu veel hiljemalt 1. novembriks.
Toetuse saamiseks tuleb taotlejal esitada Erametsakeskusele tehtud tööde kohta: taotlus, kirjalikult kui ka elektrooniliselt nimekiri andmetega metsaomaniku, maaüksuse jm kava puudutava kohta, metsamajandamiskava tiitellehe ja kava koostamise eest esitatud arve koopia, teatas keskus.
Kava koostamise toetust saab taotleda peale omaniku ka metsaühistu ning võib seda teha nii ühistule kuuluvale metsamaale kui ka erametsaomanike metsamaale koostatava kava jaoks.
Toetust saab küsida ka siis, kui varem pole kava olnudki või kui kehtiv kava vajab uuendamist seoses aegumisega, õigusaktide või tormikahjustustest põhjustatud majandamistingimuste muutumisega.

Maailma suurim serveritootja tunnustas MicroLinki
Maailma suurim serveritootja Sun Microsystems valis eelmise finantsaasta parimateks Baltikumi koostööpartneriteks Proact.lv ning MicroLinki.
Baltikumi parima müügimehe tiitli sai MicroLinki spetsialist Üllar Feldschmidt, teatas MicroLink Eesti.
"Peamised kriteeriumid parimate partnerite valikul on käive ja käibekasv," ütles Hannu Nyländen Sun Microsystemisist. "MicroLink Eesti, kes valiti käesoleval aastal Suni parimaks koostööpartneriks Baltikumis, on Eestis ainsana teinud Suniga koostööd juba üle 10 aasta. MicroLink ei ole pelgalt Suni toodete edasimüüja, vaid pakub lisaks Suni tehnoloogiale ka kõrgetasemelist konsultatsiooni- ja tugiteenust."
MicroLink teeb maailma suurima serveritootja Sun Microsystemsiga koostööd alates 1992. aastast.
Parima Sun Microsystemsi koostööpartneri tiitli on MicroLink saanud ka 1998. aastal.

Volta kvartali arhitektuurikonkursi võitis AW2 Arkkitehtit
Volta kvartali arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitektuuribüroo AW2 Arkkitehtit.
"Võidutöö tugevus on sobivus linnaosa miljööga ning terviklikkus. Elamukvartali hooned on paigutatud kurviliselt, mis tagavad ülemistele korrustele võimalikult palju vaadet. Meeldivaks ühenduslüliks on elamu- ja ärikvartali vahelise ühenduskäigu idee. Planeeritud pargi ja ühenduskäiguga on loodud avar ühiskondlik linnaruum ning majade juurde loodud poolprivaatsed sisehoovid pakuvad elanikele hubasust ja turvalisust," võttis žürii argumendid kokku žürii liige, Eesti arhitektide liidu aseesimees Indrek Allmann.
"Meie lahenduse põhikontseptsioon oli hoida liiklus kvartali servas ning jätta ala süda inimestele ja loodusele. Kvartali keskele kavandasime pargi ning jalakäijate tänava, mis ühendab elumaju lasteaia, spordikeskuse ja ärikvartaliga. Autovaba ruum annab inimestele mõnusa keskkonna ja on ühtlasi laste jaoks turvaline," selgitas AW2 Arkkitehtit juht Matti Anttila.

Sampo Pank liitus Süda Maja korterioptsioonidega
Süda Maja ja Sampo Pank sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt finantseerib Sampo Pank klientide korterioptsioonide sissemakse ning pakub laenu korteri väljaostmiseks.
"Klientide huvi korterioptsiooni vastu on olnud oodatust palju suurem, mis näitab, et inimesed on valmis erinevateks võimalusteks kodu soetamisel," ütles AS-i Süda Maja juhataja Veiko Murruste ettevõtte teates. "Uut kodu soovivad kliendid pole kinnisvaraturult kuhugi kadunud, küll aga vajatakse paindlikke tooteid, mis vastaks turu hetkeseisule. Sampo Pank on korterioptsioonile kiiresti reageerinud ning pakub eluasemelaenu klientidele korterioptsioonide finantseerimiseks."
"Korterit optsiooniga osta soovivatele klientidele teeb Sampo Pank personaalse pakkumise vastavalt kliendi soovidele ja võimalustele. Finantseerime korterioptsiooni sissemakse ning pakume laenu korteri väljaostmiseks," sõnas Sampo Panga Eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire Mäe. "Samposse on jõudnud juba ka esimesed kliendid, kes on konkreetselt huvi tundnud antud toote vastu," lisas Mäe. Optsioonilepingu sissemakse on 10% ning seda võib soovi korral asendada tagatise või käendusega.

Internetiportaal ETV Pluss on kasutaja jaoks nagu lukus iPhone
Ajal, mil pidevalt luuakse uut tarkvara ning avardatakse
Teoreetiliselt on ETV Pluss suurepärane ettevõtmine, mis pakub väikese tasu eest palakesi telesaadete kullafondist. Ja olgem ausad: kõikvõimalikku kulda ning obskuursusi on seal ikka aastapalga, jõulupreemia ning tulumaksutagastuse jagu.
Tegelikkuses aga kipub ETV Pluss välja nägema nagu igal maal kindlasse võrku lukustatud iPhone. Kui tahad midagi vaadata, peab sul olema ilmtingimata operatsioonisüsteem Windows XP, veebilehitseja Internet Explorer 6.0 (või uuem) ja vähemalt Windows Media Player 10. Muidu ETV Pluss sulle saadet ei näita. Tere, talv!
Kes iganes ETV Plussi omal ajal välja mõtles, oleks võinud vähemalt arvestada teoreetilist võimalust, et nii mõnigi kullafondikaevaja eelistab operatsioonisüsteemidest OS X-i (Mac) või Linuxit, veebilehitsejatest Mozillat, Operat või mõnda kolmandat ning soovib liikuvaid pilte vaadata näiteks VLC või Quick Time Playeriga.

Eestikeelne Marie Claire - pealt paks, seest õhuke
Kaua oodatud eestikeelne versioon prantslaste naisteajakirjast Marie Claire pakub küll palju teemasid, aga mitte nii palju lugemisvara.
Mida ei saa ütlemata jätta - võrreldes teiste naisteajakirjadega on Marie Claire "nagu päris". Ilus, paks, õhukeste lehtedega ning jutt ei keerle ainult uute meigitoodete, kuidas-meeldida-mehele, mida-süüa-teha ja mida-selga-panna ümber. Need valdkonnad ei jää küll puudutamata, pakutakse näiteks tõlkelugusid USA lastespaadest või Iraanis aina menukamatest ilu-operatsioonidest.
Kodukamara asjadest on päevakorral nii-öelda klassika-line juhtum "kuidas ühitada kodu- ja tööelu" kolme naisministri näitel ning lustakas reportaaž kiirkohtingutest. Teemasid ja
lugusid on veel, lehekülgi on
Marie Claire'il üle 200, sinna ikka üht-teist mahub, nii tõsise kui ka meelelahutuse poole pealt.

JÄRJEJUTT (26): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Kremli eestvõttel korraldati 1986. aastal hulk poliitilisi manöövreid, et muuta Afganistani üldolukorda. Ammu oli saanud selgeks, et Karmal on võimetu riiki juhtima ja pigem on tegemist alkohoolikuga, kes elab oma palees ning on riigi tegelikust elust täiesti irdunud. 1986. aasta mais valiti AHDH pleenumil uueks parteijuhiks 34-aastane energiline Muhhamad Ahmadzai Najibullah (snd 1947, hariduselt günekoloog, 1979. aasta detsembrist 1986. aasta kevadeni Afganistani riikliku luureameti ehk salapolitsei KHAD ülem; brutaalne mees, kes tappis hulga poliitilisi vastaseid ka omaenda käega, alates 1981. aastast AHDH poliitbüroo liige, 1985. aastast AHDH sekretär).
Kremlis loodeti, et just tema on võimeline riiki edasi juhtima: ta oli puštu ja eeldati, et ta suudab hoida võimu Lõuna-Afganistanis. Riigi põhjapoolsemaid provintse lootis Kreml relvajõul veel enda mõju all hoida. Najibullah' esilenihutamises täitis juhtivat osa KGB-pealik Vladimir Krjutškov.

KIRI KÕRVALT: Millise hinnaga seljatatakse spordis doping? 
Sada aastat tagasi elas Maal umbes 1,5 miljardit inimest. Tänaseks on elanike arv kasvanud enam kui neljakordseks ja küünib tublisti üle kuue miljardi.
Pole mõtet imestada teaduse tormilise arengu üle möödunud sajandil, loodusseadustel on omad loogilised seosed. Kui elanike arv suureneb mitmekordseks, siis tõenäosus, et massist võrsub rohkem geeniusi, kes saavad hakkama uskumatute avastustega mis tahes teaduse vallas, on samuti suurem.
Siinkohal vaid mõned näited meditsiini vallast, mis on muutnud inimkonna käekäiku ning
samas ka loodusliku valiku põhimõtteid: insuliini, penitsilliini ja DNA struktuuri avastamine.
Kui Vanas Roomas sõid gladiaatorid toorest metsloomaliha, uskudes, et ammutavad sellest lisajõudu, siis vaevalt oskas möödunud sajandi alguses keegi uneski näha, et 1980-ndate lõpus, 1990-ndate alguses sureb ühtekokku 18 Hollandi ja Belgia profiratturit just turule jõudnud sünteetilise erütropoetiini üleannustamise tagajärjel.

Kas dopingu kasutamine on väär? 
Igal aastal jõuab Tour de France'iga kätte aeg, mil hakatakse arutama dopinguainete kasutamist spordis.
Tänavu suvel kõrvaldati võistluselt või loobusid ise üldliider, kaks teist sõitjat ja kaks meeskonda - positiivsete või tegemata dopinguproovide tõttu.
Viimaks võitjaks tulnud Alberto Contadori kohta väidetakse, et üks tema mullune dopinguproov osutus positiivseks. Kuna niivõrd palju tippsõitjaid on andnud positiivse dopinguproovi või tunnistanud tippspordist loobununa dopinguainete kasutamist, võib üldse
kahelda, kas teistmoodi on sellel võistlusel võimalik konkurentsis
olla.
Tipptasandil on erinevus parima ja kaasaloksuja vahel tibatilluke, kuid loeb niivõrd palju, et sportlasi surutakse tegema kõike võimalikku, saavutamaks väikseimatki

Imitatsioonil peaks säilima samasugune liigutuste rütm kui suusatades
Suusatajad teevad palju mustamaatreeningut just tõusudel suusatamist imiteerides. Selleks on mitu põhjust.
Esmalt on see treening tehnika poolelt päris sarnane suusatamisega, teiseks on muidugi nii saadav koormus ülimalt hea kehalise töövõime tõstmiseks. Kolmandaks on selline treening igati teostatav - usun, et isegi kõige tasasemates Eestimaa paikades leidub kas või lühike nõlvajupp, kust imiteeriva sammuga tõuse võtta. Kui veel üks põhjendus lisada, siis sellisel treeningul saavad tugeva koormuse nii käed kui ka jalad, sest muidu jääbki vaid jooksutreeninguid tehes käte ja ülakeha arendamine tagaplaanile.
Muidugi määrab saadava koormuse, kui pikal tõusul imiteeritakse, milline on sammusagedus ja millist tõusutehnikat kasutatakse.
Imiteerimiseks on kõige sobivamad keskmise raskusega (10-20 tõusukraadi piiresse jäävad) rajad. Liiga lauge või siis vastupidi, liiga järsk imitatsioonitõus ei lase harjutajal liigutustes loomulikku rütmi hoida, liigutused kipuvad esimesel juhul koordinatsiooniliselt segi vajuma, aga järsust nõlvast üles minnes rohkem ronitakse kui "suusatatakse". Seega peab suusatamist silmas pidades säilima ka imitatsioonil samasugune liigutuste rütm nagu talvelgi.

Matkaõpe tagab ohutu puhkuse
Kes ei tahaks matkata Eestimaa looduskaunites kohtades? Paljud soovivad nautida ilusaid Põhja- Soome vaateid, Norra trolliradasid või Alpide lumiseid kõrgmägesid. Mõned unistavad näha Kreeka Olümpose mäe jumalaid või sõita Kreeta saarele. Kuidas seda teha ohutult, heas seltskonnas ja aktiivset puhkust nautides?
Selleks pakub vajalikke teadmisi ja oskusi Tallinna matkamajas toimuv koolitus.
Avalöök anti küll juba neljapäeval, ent matkaõppe kursus kestab kevadeni. Kokkusaamised toimuvad kaks korda kuus neljapäeviti kella 17.30-20.30. Õppimise käigus kuulatakse loenguid ja kinnistatakse teadmisi praktilistel õppustel atesteeritud matkatreenerite juhendamisel.

AjaPeegel: Mees, kes väljakul ei tukkunud
Tänavu ühel sügisesel septembripäeval uitasin ringi Tallinnas Tõnismäel.
Möödusin spordiväljakust, kus 39 aastat tagasi mängisid Tallinna Kalevi võrkpallurid kasahhidega Alma-Atast ning võitsid Nõukogude Liidu meistri tiitli.
Seda mängu jälgis kohapeal ligi 3000 inimest, kuid tänapäeval pargitakse sel rikkaliku ajalooga spordiväljakul külma rahuga autosid.
Sisenen spordiseltsi Kalev hiirvaiksesse majja Pärnu maanteel ja kohtun seal veetleva daami Kulle Raigiga, kes tutvustab end kunagise võrkpallitähe Peet Raigi lesena.
Peet Raig (12.12.1938- 29.07.1998), hüüdnimega Piilu, oli eelmisel sajandil üks värvikamaid võrkpallureid, keda nooremad vollefännid kahjuks ei tea.

Margus Jurkatam: ekstreemsporti pressib sissie uksest ja aknast
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Margus Jurkatam, millised ekstreemsportlaste harjutamisvõimalused Eestis talvel on?
Täpselt ei tea, aga olen kuulnud, et paaris kohas sõita saab. Aga need ei olevat rulajatele ja rattameestele eriti vastuvõetavad. Korraga käib liiga palju rahvast.
Ekstreemsport on noorte seas palju südameid võitnud ning suure hooga ehitatakse juurde välirampe, kuid sisehallidega on rulajatel päris halvasti.
Milles siis on probleem? Buum on ju tegelikult meeletu.
Ehk jääb ettevõtlikkusest vajaka. Rulajad ja BMX-i vennad ei ole ühiselt kätte võtnud ja asja ajama hakanud. Loomulikult ei ole selline koondumine kerge ning ei meeldi ka kohalikele omavalitsustele. Pigem tehakse korda vana angaar. Mõeldakse, et ehk niimoodi saab lihtsamalt läbi.

Ekstreemsportlastel ei ole kohta katuse all
Rulajatel ja BMX ratturitel on talve saabumisega kitsas käes. Olemasolevad sisehallid ei suuda kogu harrastajaskonda ära mahutada.
Kohalikud omavalitsused on tormiliselt laienevat harrastajaskonda arvestanud ning pea igasse linna ja külasse rampe ehitanud, olgu nad siis korralikumad või tagasihoidlikumad, kuid lume ja tuisuga jääb uljaspeadel ruumidest vajaka.
"Vaid käputäis sisehalle on Eestile kindlasti liiga vähe," sõnas Tallinna Nõmme piirkonna noorsootöö koordinaator Marko Ool, kelle hallatavas Pääsküla noortekeskuses asub
ainus Tallinna ekstreemsportlaste sisepark. Lisaks kohalikele külastavad seda ka noored mujalt Eestist ning suursündmuse Simpel Sessioni ajal käib rahvusvahelist seltskondagi. Koolivaheaegadel peavad mõned huvilised lausa ukse taha jääma.
Maksimaalselt mahutab Pääsküla hall Ooli hinnangul 40 rulajat ning 20 ratturit.

Välismaal mängimine ei taga kvaliteeti
Kõrval olev Euroopa kaart näitab, et eestlastest pallimängijaid jagub pea igasse vana maailma nurka. Pealtnäha rõõmustav pilt. Kui aga rohkem süveneda, siis see enam nii erutav ei tundu - sageli on tegemist riigi esimese või teise liigaga, mis tihtipeale selget pilti ei anna.
Välisliigas mängimine on justkui kahe teraga mõõk: ühelt poolt on igati tervitatav, kui sportlane saab välja vanast ja tuttavast olukorrast (loe: igavesest ajast igavesti sama klubi, treener, kaaslased ja vastased), õpib hakkama saama iseenda ja ümbrusega ning näeb, kuidas mujal asjad käivad. Õpib juurde uusi nippe ja orienteerub paremini oma ala maailmas.
Kui sellega aga kaasneb pingipoisi roll, on minek kohe küsitav. Trenni võib ju maailma parematega koos teha, aga kui mängupraktikat ei saa, pole tippklubis harjutamisest mitte mingit kasu.

Urmas Karlson: meil ei ole eesmärki korjata ratturid Eesti tiimi kokku
Eesti jalgratturite liidu peasekretär Urmas Karlson räägib rattaspordi järjepidevusest, meie rattaproffide siirdumisest Lätti ning vastab küsimusele: kas lõunanaabrite palgale siirdunud Jaan Kirsipuud oleks tulnud kinni hoida?
Kas rattaliidu hooajaks seatud eesmärgid said täidetud?
Üheks põhieesmärgiks sai seatud tiitlivõistluste medal ning selle me kindlalt ka täitsime - Euroopa meistrivõistlustel võitis Rein Taaramäe eraldistardist hõbeda. Muidugi, meil olid ka MM-ilt lootused ning sealtki oleks võinud medal tulla. Aga see, et meil oli MM-il selles põnevas grupisõidus võimalus, oli võrdväärne elamus sellega, kui keegi oleks medalile tulnud.
Ratturite tulemuste üle ei saa kurta - aga milline on meie klubide olukord? Meil on üksainus Eesti profitiim (Kalev Chocolate Team, uue nimega Kalev Sport - toim) ja sealtki lahkuvad ratturid Lätisse. Samas registreeruvad siia välismaa klubid...

Kandik hõbemedalitega kaldus Flora vutimeeste poole
FC Flora astus suure sammu lähemale Eesti jalgpallimeistrivõistluste teisele kohale, alistades tulises ja emotsionaalses heitluses lähirivaali FC TVMK 2: 1.
Seni võrdselt punkte kogunud ning teist kohta jaganud meeskonnad pakkusid meistriliiga 34. vooru põnevusmängus Kadrioru staadionile kogunenud napile publikuhulgale küllaga närvikõdi. Pallureid langes nagu loogu, vilemees tuulutas kollaseid kaarte.
"Väga agressiivne mäng. Hea, et luud terveks jäid," tõdes Flora ründaja Vjatšeslav Zahovaiko.
Rohevalgetriibulises vormis floralased jõudsid avaväravani 11. minutil, mil Zahovaiko vormistas tabamuseks TVMK kaitse üle mänginud Juha Hakola antud täpse söödu. Kaheksa minutit hiljem tegi mängupäeval 20. sünnipäeva tähistanud soomlane taas vajaliku eeltöö - tema tsenderdusest tulnud peapalli saatis Vitali Teleši selja taha Gert Kams.

Koondis leidis Poola turniiril üles nõrgad kohad
Poolas peetud rahvusvahelisel käsipalliturniiril jäi Eesti koondise saldoks kaks kaotust ja üks võit. Üle mängiti Ungari, tugevamaks osutusid Taani ja Poola.
"Alati on parem mängida, kui niisama trenni teha," lausus Eesti koondise peatreener Riho-Bruno Bramanis. "Mängud näitasid selgelt kätte kohad, mis vajavad kõvasti lihvimist."
Puudu jäi üksteisemõistmisest rünnakul, eelkõige tekitasid treeneris rahulolematust kiirrünnaku lahendused. Kiirrünnak oli paigast ära, peame lahendusi otsima, sest MM-i alagrupikaaslased Ukraina ja Austria on suured ja tugevad võistkonnad, kellest on vaja läbi mängida.
Rahule jäi Bramanis välismängijate tööga. "Ravo Voosalu oli väga kindel kaitses, Risto Lepp mängis rünnakul efektiivselt. Risto edukal mängul on kaks põhjust - ta on kõvasti trenni teinud ning mängunälg on ka suur," rääkis Bramanis.

REPLIIK: Kerde vaikiv ajastu Tartu Ülikool/Rockis
Korvpalliklubi Tartu Rock sai laupäeval Balti liigas kolme kaotuse kõrvale teise võidu, alistades Valmiera 83: 69. Kahjuks ei saa Eesti Päevaleht edastada mängijate arvamusi selle kohta, mis võiduvõtmeks kujunes või kas lõpuks on peatreener Üllar Kerde nõudmistele pihta saadud.
Tanel Tein ja Gerd Kullamäe teatasid eile, et neil ei ole aega meediaga suhelda. Kerde enda telefon jäi korduvatel katsetel tummaks. Vaid Vallo Allingu tunnistas viisakalt, et treener on rääkimise ära keelanud, sest mitte ükski ajakirjanik ei ilmunud mängujärgsele pressikonverentsile.
Nii et lihtlabane solvumine. Meenutab lasteaias põrnikatantsu esitanud lapse jonni, kelle vanemad ei jõudnud võsukese etteastet kaema. Kahjuks on see reaalsus: alasid, klubisid ja sportlasi on palju, ajakirjanikke aga vähem. Igakord ei jõua. Kui palju leheneegreid käib näiteks Eesti saalihoki mängujärgsetel pressikonverentsidel?

Barutot ähvardab karistus
Jaapani meedia andmetel võib Eesti sumoproffi Barutot oodata ees Jaapani profisumo assotsiatsiooni poolne karistus, sest vägilasega juhtus juulis tänaval jalutades intsidenti.
24. juuli õhtul oli Barutol sõnavahetus ilmselgete joobetunnustega mehega ning kohale kutsuti isegi politsei. Kuna midagi erilist ei juhtunud, võinuks asi jääda sinnapaika, kuid problemaatiliseks osutus see, et Baruto oli jalutamas T-särgi väel. Paraku tohib sumoproff end avalikkuse ees näidata vaid kimonos ning spetsiaalse soenguga (mage'ga). Baruto ei kandnud ka seda. Baruto võimalik karistus selgub täna, tõenäoliselt piirdutakse ametliku noomitusega.

Hirvonen võidutses, Aava lõpetas 16. kohaga
Urmo Aava ja Kuldar Sikk (Suzuki Swift) tulid Jaapanis peetud autoralli MM-etapil 16. kohale. Tänavuse teise etapivõidu sai Fordil sõitev soomlane Mikko Hirvonen, kes edestas teiseks tulnud hispaanlast Daniel Sordot 40 sekundiga. Sarja liider soomlane Marcus Grönholm katkestas sõidu juba avapäeval. Punkte ei saanud ka ta lähim
jälitaja prantslane Sebastian Loeb.
PWRC-arvestuses osalenud Martin Rauam ja Kristo Kraag lõpetasid võistluse 13. kohaga.
Jaapani ralli
WRC MM-SARI
1. Mikko Hirvonen (Soome, Ford) 3: 22.30, 9, 2. Daniel Sordo (Hispaania, Citroën) +39,9, 3. Henning Solberg (Norra) +4.36, 3, 4. Matthew Wilson (Suurbritannia) +6.39, 3, 5. Luis Perez Companc (Argentiina, kõik Ford) +6.41, 4, 6. Manfred Stohl (Austria, Citroën) +7.06, 2…16. Urmo Aava (Suzuki) +26.10, 3

Võidakse kohtuda Jaanus Nõmmsalu klubiga
16 klubi on Challenge Cupil läbinud edukalt kaks ringi, nende järgmised play-off vastased loositakse kraad kangemast CEV Cupilt väljalangenute hulgast.
Kuna Jaanus Nõmmsalu koduklubi Thessaloniki PAOK kaotas Kaposvari Kometale ka korduskohtumise 2: 3, võib Selver detsembris kokku minna ka selle tugeva Kreeka meeskonnaga.
"Tore oleks. Miks mitte võimeid võrrelda," leidis eilses mängus 13 punkti toonud Jaanus Nõmmsalu. "Läksime 2: 0 ette, kuid treener tegi ühe imeliku vahetuse, mis rikkus mängu rütmi. Enda statistika polnud just hiilgav, aga võis rahule jääda - vastuvõtt 72 protsenti, rünnak 50 protsenti."
Võistlusjuhendi kohaselt mängivad klubid Challenge Cupil karikavõistluste süsteemis, kuni märtsis toimuva Final Fourini. Kert Toobali klubi Menen alistas CEV Cupil Soria meeskonna 3: 1 ja jätkab 16 tugevama hulgas.

Eesti peab korraldama EM-i valikturniiri
Luksemburgis toimunud võrkpalli EM-i valikturniiri alagruppide loosimisel sattus Eesti meeskond ühte gruppi Poola, Ungari ning Norra ja Montenegro vahelise mängu võitjaga. Grupi võitja pääseb otse finaalturniirile, teiseks jäänud meeskond kohtub ilmselt Kreeka või Belgiaga. Jõudude vahekord alagrupis pannakse paika kahe turniiri põhjal, mis toimuvad järgmise aasta maikuus Poolas ja Eestis.
"Saime mitte õiguse, vaid kohustuse see turniir korraldada," ei olnud Eesti võrkpalliliidu peasekretär Henn Vallimäe poole miljoni suurusest lisakulutusest just vaimustuses. "Kuna peale Poola keegi turniiri korraldada ei soovinud, siis võeti meie ja Ungari vahel loosi. Tegelikult mu kõhutunne aimas, et see juhtub."

Avo Keel: Selveri pikk varumeestepink annab mänguruumi
Challenge Cupi teise ringi korduskohtumises kreeklaste Lamia 3: 2 alistanud Tallinna Selveri treeneri Avo Keele sõnul tõi pöörde vahetusest sekkunud Keith Pupart.
Kui Tallinnas võitsid Selveri võrkpallurid Lamiat kindlalt 3: 0, siis korduskohtumises jäite alguses 0: 2 taha. Mis juhtus?
Eks neil oli sein vastu selga, meil aga oli vähemalt kuldne geim varuks. Alustasime ilusasti, juhtisime esimeses geimis 18: 14, kui vastased tulid tänu heale serviseeriale järele. Ei saa öelda, et me oleksime kehvasti mänginud, kuid teises geimis toimis Lamial lihtsalt kõik õlitatult.
Kokkuvõttes võib öelda, et aeg hakkas töötama meie kasuks. Kolmanda geimi lõpus oli näha, et meie füüsiline ettevalmistus oli parem, kreeklased pidid oma põhimeestele puhkust andma. Kui viimane pall maha löödi, jäi vastaste diagonaalründaja (Ricardo Micieli - toim) tükiks ajaks platsile lebama - osalt oli see kaotusevalust, kuid samas ka väsimusest.

Alaver: treeneritel ja sportlastel tuleb nüüd peeglisse vaadata
Eesti suusasprinterid läksid maailmakarikasarja avaetapile Reini jõe äärde Düsseldorfi tunduvalt enama järele kui individuaaljõuproovil parimaks osutunud Priit Naruski 44. koht või väljajäämine paarisvõistluse finaalist.
"Tuleb tunnistada, et läksime Düsseldorfis alt ega vääri mitterahuldavast hindest enamat," tõdes Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver. "Nii treenerid kui ka sportlased peavad peeglisse vaatama. Aga mu eesmärk pole otsida süüdlasi ega kedagi hurjutada, vaid leida üles ettevalmistuses tehtud vead, et sprinterid jõuaksid tagasi sinna, kus nad on olnud."
Eelmisel hooajal Eesti esisprinteriks tõusnud Peeter Kümmel pidi Düsseldorfis leppima koguni 58. kohaga (+14,06 sekundit eelsõidu kiireimale, hiljem ka etapivõitjana juubeldanud Josef Wenzlile), kuigi kihutas läinud talvel MK-etappidel ka B-finaalis - vaid kiretuid numbreid vaadeldes hüppas ta justkui tagasi eelmisse sajandisse.

RAIVO VETIK: kas on põhjust karta järgmist Pronksiööd? 
Aprillikriisi ajal vahistati üle 1500 inimese. See on taasiseseisva Eesti kõige massilisem õigusrikkumiste laviin, millest väljapurskunud viha vähendas meie kõigi turvatunnet. Kas on põhjust karta midagi samalaadset ka tulevikus? Kui suur on tõenäosus, et sarnased sündmused võivad korduda?
Tegemist on Eesti sisejulgeoleku põhiküsimustega, mis on olulised nii riigile kui ka kõigile rahumeelsetele Eesti elanikele. Kaks nädalat tagasi justiitsministeeriumis esitletud võõraviha uuring annab neile vastamiseks mitmeid pidepunkte.
Uuringu otseseks objektiks oli uusimmigratsioon ja sellega seotud rassistlikud hoiakud, kuid uuringus kasutatud John Berry akulturatsiooni teoorial põhinev küsimustik võimaldab teha järeldusi Eestis valitsevate kultuuridevaheliste hoiakute ja konfliktsuse kohta ka laiemalt.
Berry multikultuurilisuse hüpoteesi kohaselt eeldab sallivus teiste kultuuride suhtes kindlustunnet omaenda identiteedi turvalisuses, kusjuures see saab olla vaid kahepoolne - ei ole võimalik suurendada ühe grupi turvatunnet teise grupi turvatunde vähendamise arvel.

RAUL RANNE: Võrdne ebavõrdsus kõigile tudengitele? 
Eesti Päevalehes ilmus 12. oktoobril OECD austraallasest kõrgharidus-eksperdi William Thorni arvamusartikkel, milles ta kommenteeris Eesti kõrgharidussüsteemi.
Tema arvates on Eestis kõrghariduse kättesaadavus ebavõrdne, sest mõned tudengid maksavad oma õpingute eest täies mahus, samas kui teiste õpinguid rahastab täielikult riik.
Lahenduseks pakub ta Austraalia kõrgharidussüsteemi ja väidab, et see garanteeriks kõrghariduse kättesaadavuse võrdsetel alustel. Paraku on see väide ekslik, mida näitavad ka Austraalia enda kogemused.
Austraalia süsteemi muudab ebavõrdseks tõsiasi, et seal maksavad tudengid ise täies mahus oma õpingute eest või õpivad riigi subsideeritavatel õppekohtadel, kus nad tasuvad osa õppemaksu. Magistrantide õppekohti riik valdavalt ei rahasta, mistõttu nad maksavad enamasti oma õpingud kinni täies mahus. Kõrgkooli minek tähendab üliõpilase jaoks valikut: kas võtta riigilt laenu või maksta õppemaks kohe ette ära? Viimasel juhul, kui on tegemist ka subsideeritud õppekohaga, saab viiendiku osas soodustust. Laenu korral algab tagasimaksmine siis, kui inimese sissetulek ületab teatud künnise, mis kujutab endast kindlat protsenti sissetulekust, s.t suurem palk tähendab ka suuremat protsenti. Lisaks muutub aja jooksul laenu jääk-osa seoses inflatsiooniga, mis-tõttu makstav summa suureneb igal aastal ning õpinguid alustades pole võimalik kindlalt öelda, kui palju peab lõpuks tagasi maksma.

KALLE PREISMANN: Kergekäeliselt kurjategijaks
Eesti suhtub liiklusrikkujatesse märksa karmimalt kui paljud teised Euroopa riigid.
Ning ehkki kogemus näitab, et karistuste karmistamine ei paranda liikluse olukorda - küll aga aitab ohutust parandada näiteks parem ühissõidukiliiklus, mis vähendab autostumist ja liikluskoormust -, soovib justiitsministeerium liiklusrikkujate karistusi veelgi karmistada. Üha rohkemaid neist ootaks karistusseadustiku kriminaalkaristus, näeb ette seaduseelnõu, mille justiitsministeerium on saatnud ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile.
Paraku on ennatlik loota, et liiklusrikkumise massiline kuritegelikuks kuulutamine suurendaks liiklusohutust. Pigem toob selline meetod probleeme juurde. Viimase nelja aasta ja üheksa kuuga on sõiduki teistkordse joobnuna juhtimise eest kriminaalkorras karistatud 16 505 inimest, kellest valdav enamik ei ole kriminaalkurjategijad selle sõna harjumuspärases mõistes. Tõenäoliselt on juba praeguse seisuga arvestatav protsent Eesti töövõimelisest elanikkonnast kriminaalkorras karistatud.

LIISA PAST: Suur Vend ei tohi mind valvata
George Orwelli prohvetlikus romaanis "1984" jälgis Suur Vend inimesi kõikjal.
Ta peitus kahesuunalistes teleekraanides, tema agent võis olla ükskõik milline kaaskodanik, ta vaatas vastu iga trepimademe ja seina plakatilt. ""SUUR VEND VALVAB SIND" oli pildi all kiri," kirjeldab Orwell.
Berliini müüri langemise ja Nõukogude Liidu lagunemisega tundis kogu endine kommunistlik impeerium, et ollakse lisaks muule vabanenud ka orwellilikust pideva jälgimise painest. Demokraatia ja omariiklus tähendasid liikumist avatud ühiskonna poole. Sellise ühiskonna poole, kus enam ei ole vaja paranoiliselt üle õla vaadata ja valitsus usaldab oma kodanikke ning kehtivad õigusriigi reeglid.
Nüüd näeme algatusi muuta Eesti taas jälitamisühiskonnaks. Justkui totalitaarse ühiskonna igatsusena tunneme tahet inimesi iga sammu jälgimiseks panoptikumi seada.

Hiina verised medalid
Iga riik, kes sõidab järgmisel aastal Pekingisse, kiidab sõbraliku käepatsutusega heaks topeltstandardid ja ebaõigluse. Sest Hiina Rahvavabariigis käiv inimõiguste räme rikkumine ja meediavabaduse piiramine ei kujuta endast midagi muud kui olümpiamängude õilsatele põhi-mõtetele näkku sülitamist. Vaid kahel korral ajaloos on mänge peetud diktatuuririigis. Demokraatia lippu kõrgel hoidev Eesti ei peaks oma kohalolekuga kolmandale "kohtu seadusele" õnnistust andma.
"Olümpiamängude korraldamine 1936. aastal Natsi-Saksamaal andis Hitlerile võimaluse ülemaailmset natsipropagandat teha," meenutas septembris ajalugu USA vabariiklasest kongresmen Dana Tyron Rohrabacher. Ta kutsub USA-d boikottima 2008. aasta olüm-piamänge Hiinas. Sarnased ütlemised kõlavad paljudes Euroopa riikides.

REPLIIK: Türanni magus nafta
Välisminister Urmas Paeti imetlevad ahhetused eilsel kohtumisel Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga suutsid ilmselt kiidulauludega harjunud riigi sisulise monarhi sisimas muhelema panna. "Areng on muljet avaldav - 35 protsenti kasvu!" määris Paet diktaatorile mett moka peale. Mõni ime, et sellise meeldiva vestluse puhul "jätkus juttu kauemaks".
Ilmselt teab välisminister siiski väga hästi, et Aserbaidžaani majandusime tugineb pea üksnes naftale, millest toitub ka teisitimõtlejaid jõhkralt taga kiusav repressiivorgan. Kuid inimõigustemaatika jäi käsitletud teemade juures kõige rohkem formaalsuseks. Eestist on paraku saanud järjekordne riik, mis vahetab väärtused kergekäeliselt heade ärisidemete vastu.

JUHTKIRI: Streik küll - kuid kelle vastu? 
Paljud bussijuhid, kes töötavad Pärnu ja Tartu linna- ning Läänemaa maakonnaliinide sõitjaid vedavas bussiettevõttes GoBus, pole oma palgaga rahul. Bussijuhid sooviksid miinimumtunnipalgaks 45 krooni praeguse 35 krooni asemel. Kuna tööandja GoBus ei ole selleks lootust andnud, otsustasid 400 bussijuhti korraldada täna tunniajase hoiatusstreigi. Seisakuid on muu hulgas oodata Tartus, Saaremaal, Pärnumaal ja Valgas.
Tegu on viimaste aastate ühe suurema bussijuhtide streigiga Eestis. Tõsi, suur streigioht oli ka mullu suvel, kuid siis jõuti vahetult enne streiki kokkuleppele.
Kahtlemata on iseküsimus, kas pea 15-protsendine palgatõus on põhjendatud või mitte sel ajal, kui majandus on asjatundjate sõnul alustanud "pehmet maandumist". Viimati tõusis GoBusi juhtide tunnipalk tänavu jaanuaris - viie krooni võrra, ulatudes koos lisatasudega praegu ligi 9500 kroonini kuus.

Töökojas puhkenud põleng nõudis Narvas inimelu
Päästeameti häirekeskus sai täna õhtul kell 19.49 teate, et Narva linnas Puuvilla tänavas asuvas vanametalli kokkuostu laos põleb midagi suure leegiga.
Sündmuskohale saadeti neli päästeautot ja korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja. Päästjate kohale jõudes selgus, et vanametalli kokkuostupunkti kõrval põleb väike tisleritöökoda.
Põleng leidis aset töökoja eesruumis (suurusega ca 3x5 m), kus ukse kõrvalt leidsid päästjad hukkunud mehe.
Tulekahju likvideeriti kella 21.07 ning selle tekkepõhjus on selgitamisel.
Käesoleval aastal on Eestis tulekahjudes hukkunud 102 inimest, neist kümme Ida-Virumaal.

Ajalehtede kojukande hinda tahetakse tõsta 21,2% 
Eesti Post jõudis Ajalehtede Liiduga kokkuleppele ajakirjanduse kojukande hinnatõusu osas ja esitas sideametile taotluse 21,1 protsendiliseks tõusuks.
Lehetellijatele tähendab see paljudel juhtudel samuti hinnatõusu, kuigi väiksemat. Riigikogus aga on arutlusel seaduseelnõu, mille kohaselt Eesti Post ei pea edaspidi perioodika kojukannet universaalteenusena osutama ja võib maal ning linnas eri hinnakirja kehtestada, vahendasid Aktuaalse kaamera uudised.
Hinnatõus mõjutab enim maainimesi, leidis Ajalehtede Liit, kui Eesti Post esialgu koguni 30protsendilise hinnatõusu kavaga välja tuli.
Mitmed ajakirjandusväljaanded kavatsevad Ajalehtede Liidu andmeil oma tellimishindu tõsta, kuigi vähem kui Eesti Posti 21protsendiline tõus. Mitu lehte plaanivad näiteks kümneprotsendilist tõusu.

Keila linnavõim tõrgub keelamast hilisõhtust viinamüüki
Olukorra muudab tähelepanuväärseks asjaolu, et Keila suurima kaupluseketi Keila Tarbijate Ühistu nõukogu esimees on reformierakondlane Andrus Loog, kes juhtumisi peab ka linna volikogu esimehe ametit.
Vaatamata sellele, et Harjumaa omavalitsused on pea viimseni otsustanud kehtestada öise alkoholimüügikeelu, ei avaldanud Keila linnavõim selleks vähimatki valmisolekut ka tänasel volikogu istungil, edastavad Seitsmesed uudised (uudiste eetrisse mineku ajal volikogu istung siiski veel kestis).
Keila linnavolikogu päevakavas oli täna arutada Reformierakonna fraktsiooni eelnõud, mis keelustaks alkoholi jaemüügi väikepoodides ning mis nõuaks poodidesse turvakaamerate paigaldamist vägijoogi müümise jälgimiseks.
Eelnõu kohaselt ei tohiks alkoholi müüa alla 80-ruutmeetrise müügisaaliga poodides, teatas Keila linnavalitsus. Hetkel on Keilas 13 alkoholi jaemüügiga tegelevat kauplust. Minimaalse müügisaali suuruse nõude sätestamine puudutaks neist viit.

Tartus oli ulatuslik elektrikatkestus
Täna kell 18.34 tekkis Tartu kesklinnas ja Tähtvere linnaosas elektrikatkestus, mille tagajärjel oli tund aega ilma elektrita 720 majapidamist.
Katkestuse põhjuseks oli kõrgepingekaabli rike, kuid kell 19.37 oli elektriühendus majapidamistes taastatud, ütles Päevaleht Online'ile Jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg.

Galojani kaitsja nõuab leivaisa lahkumist EELi nõukogust
MTÜ Eesti Euroopa Liikumise (EEL) õigusalane konsultant ja Anna-Maria Galojani kaitsev Olga Väina leiab, et liikumise praeguse nõukogu aeg on möödas ja selle esimees Riivo Sinijärv võiks ametist lahkuda.
Olga Väina sõnul peaks Riivo Sinijärv tagasi astutama seepärast, et Galojani vastase "mustamiskampaania" olevat algatanud just ELLi nõukogu, vahendab aripaev.ee Väina poolt antud usutlust venekeelsele uudisteportaalile dv.ee
"Kahju, et EELi nõukogu esimehe Riivo Sinijärve puhul pole tegemist inimesega, kes austaks Euroopa tavasid ja astuks ise tagasi," kommenteeris raha kõrvaldamises kahtlustavat Anna-Maria Galojani kaitsev Olga Väina.
"Seega EEL liikmena kutsun nõukogu tervele mõistusele. Pettunud, kuid ikka uskudes õiglusse ja meie organisatsiooni jätkusuutlikusse," lisas Väina.

Siseministeerium paneb 3,5 miljoni väärtuses vara müüki
Siseministeerium võõrandab avalikul enampakkumisel Lääne-Eestis ja saartel asuvad endised piirivalvele kuulunud kinnistud, kui teenistuslikult mittevajaliku vara.
"Müügis olevad kinnistud pole olnud teenistuslikult kasutuses alates 1992 aastast. Nimetatud võõrandamine ei ole seotud sellega, et Eesti ühineb Schengeni õigusruumiga." sõnas Päevaleht Online'ile siseministeeriumi kinnisvara peaspetsialist Maarja Vesi.
Riigivara võõrandamise käigus saadud raha plaanib siseministeerium kasutada investeeringute tegemiseks, mis on seotud uute ministeeriumi valitsemisala hoonete ehitamisega.
"Lääne-Eestis ja saartel asuvate kinnistute müügist loodame saada ca 3 500 000 krooni," lisas Maarja Vesi.
Siseministeeriumi haldusosakond paneb enampakkumisele järgmised kinnistud:
1. Liiküla piirivalvekordoni kinnistu (4.79 ha) Saare maakonnas Mustjala vallas alghinnaga 750 000 krooni.

Bussijuhid: kolleegi surma võis põhjustada ületöötamine
Kuigi Sebe bussijuhi täpne surmapõhjus ei ole kolleegidele veel teada, kahtlustavad nad liigtöötamisest tingitud südameprobleeme.
"Kutsume kõiki Eestimaa bussijuhte mälestama ametivenda musta lindi sidumisega bussi peegli külge. Näitame, et oleme vennaskond, kes hoolib teineteisest ja inimlikest töötingimustest," kirjutavad Sebe bussijuhtide usaldusisikud Transpordi ametiühingu vahendusel.
Sebe Tartu osakonna bussijuht, 46-aastane Sergei Mutseinik vajus eile pärastlõunal Tartus Kauburi kaubamaja juures oleva valgusfoori taga kokku. Kohale kutsutud kiirabil meest enam päästa ei õnnestunud ja ta suri sündmuskohal.
Kuigi täpne surma põhjus ei ole kolleegidele veel teada, kahtlustavad nad liigtöötamisest tingitud südameprobleeme. Ka täna hommikul streikinud GoBusi bussijuhid ütlesid Eesti Päevalehe esindajale, et ületöötamine on ohtlik, kuid selleks, et saada kätte 10 000 krooni, peab nende ettevõttes töötama 300 tundi kuus.

Tallinna kesklinnast leiti lennukipomm
Täna tuli kaevetööde käigus kesklinnas Veerenni tänavalt välja 100-kilone lennukipomm, mille demineerijad plaanivad kahjutuks teha homse päeva jooksul.
Tegu on ilmselt Teisest maailmasõjast pärineva pommiga, mis tuli välja Veerenni tänaval suunaga Pärnu maantee poole toimuvate teetööde käigus. Päästeameti pressiesindaja Rain Porss ütles Päevaleht Online'ile, et pommi kaevas välja ekskavaator.
Politsei on hetkel pommi leiukohta ümbritseva ala piiranud ning inimesi uudistama ei lasta. "Iga lõhkekeha on ohtlik, eriti veel 100-kilone," kommenteeris Porss tehtavaid abinõusid.
Porssi sõnul on sarnaneb tänane lennukipomm augustis leitud süütepommiga. Ehitajad leidsid augusti alguses Tallinnas Vana-Lõuna tänaval maja ehitustööde käigus Teise maailmasõja aegse Vene päritolu sajakilose süütepommi, mille demineerijad kahjutuks tegid.

Riik tahab panna ka tippadvokaadid taskuvargaid kaitsma
Justiitsministeerium sooviks laiendada riigipoolset õigusabi osutavate advokaatide ringi ning panna seda tööd tegema kõik advokaadid, kuigi advokaatuuri motivatsioon riigi heaks töötada on sisuliselt olematu.
"Käesoleval ajal tegeleb riigi õigusabi osutamisega vaid väike osa advokaatidest. Soov on edaspidi korraldada riigi õigusabi asjade jagamist advokaatide vahel võrdsemalt ehk et ka need advokaadid hakkaksid õigusabi osutamisega tegelema, kes seda siiani teinud pole," rääkis Päevaleht Online'ile justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse nõunik Maret Saanküll.
"Tänaseks päevaks ei ole saavutatud seda efekti, et suurem advokaatide ring oleks riigi õigusabi osutamisest huvitatud. Riigi tellimuse täitmine on advokaadi jaoks materiaalselt mittetasuv töö," rääkis Päevaleht Online'ile advokatuuri esimees Aivar Pilv.

Reportaaž: reisijad toetavad bussijuhtide streiki
Eesti Päevalehe esindaja Tartumaal Sirje Veldi toob lugejateni tänahommikused sündmused bussijuhtide streigilt Elvas, millest selgub, et juhtidel on oma nõudmisega tõsi taga ja reisijad toetavad nende nõudeid.
Teisipäeva varahommikul kell 6 on Elva raudteejaam veel üsna inimtühi. Neli pikka GoBussi kirjadega liinibussi seisavad kobaras, juhid istuvad ühes bussis soojas ja ajavad juttu, mõned neist tõmbavad tänaval suitsu. Olukord on rahulik, kätega ei vehita ja läbi ruupori valjuhäälseid loosungeid ei hõigata - vaid Transpordi ametiühingu Elva piirkonna bussijuhtide usaldusisiku Mihkel Tuule autol on kollane silt "Nõuame palka!".
Kui kell on kümmekond minutit üle kuue libisenud, vurab raudteejaama ette veel busse.
Tuul arutleb meestega, kuidas streik võimalikult vähe reisijaid segaks. Bussijuhid teavad, et kõige enam reisijaid on bussil, mis väljub 6.20, kuid need inimesed jõuavad ka paarkümmend minutit hiljem väljuvale rongile.

Ilves: NATO riigid ei tohi alluda Venemaa väljapressimistaktikale
President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Riias CFE lepingust rääkides, et NATO riigid ei tohi alluda Venemaa väljapressimistaktikale, mis püüab enda eemaldumise eest teisi riike vastutavaks teha.
President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Riias Läti riigipea Valdis Zatlersi ja Leedu riigipea Valdas Adamkusega. Balti presidendid arutasid Schengeni viisaruumiga ühinemise järgset perioodi, energiajulgeoleku probleeme, kolme riiki läbivaid transpordiühendusi ja Euroopa naabruspoliitikat.
"Mul on hea meel, et Schengeni viisaruumi laienemiseks kestnud pikk ettevalmistus on edukalt lõppenud ja tulemus annab meie kodanikele senisest veelgi vabama liikumise," ütles president Ilves.
Rääkides tavarelvastuskokkuleppest, ütles Eesti riigipea, et teda teeb murelikuks Venemaa süvenev käitumine jõupositsioonilt, mis kajastub ka kavatsetavas moratooriumis Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu (CFE) järgsetele kohustustele.

Mängivad lapsed leidsid söövitavat ainet
Esmaspäeva õhtul leidsid mängivad lapsed Maardus Veeru tänavalt suure koguse väetiste valmistamiseks kasutatavat leeliselist ainet.
Ligi kaks tonni väetise valmistamisel kasutatavat komponenti leiti endise keemiakombinaadi territooriumi lähedalt, kust aine tõenäoliselt pärines, teatas Põhja-Eesti päästekeskus.
Põhja-Eesti päästekeskusest öeldi Päevaleht Online'ile, et esialgsel hinnangul oli aine keemiakombinaadi lähedale ladustatud suhteliselt hiljuti.
"Tegemist oli üsna tihedalt ladustatud ainega ning võib olla tõenäoline, et aine oli selleks mittemõeldud kohta toimetatud teadmatusest," sõnas päästekeskuse pressiesindaja Marek Simulman.
Sündmuskohal käinud päästekeskuse keemiaspetsialist määras aine koostise ning informeeris leiust kohalikku omavalitsust. Täna hommikuks oli koorem minema veetud ning ladustamiseks kasutatud ala üle liivatatud.

Kiirustav abielupaar viskas prügihunniku keset teed
Suur oli ühe majaomaniku ehmatus, kui ta 15. oktoobri varahommikul avastas Aespas keset teed prügihunniku.
Kohila valla munitsipaalpolitseinikul Valeri Tõrikul oli poole tunniga selge, et prügi loopisid maha Vikerkaare aiandusühistus elavad Viktor ja Tamara, kirjutab Nädaline.
Suvilas kohal olnud ema tunnistas asitõendite survel, et prügi pärineb nende majast. "Ema vabandas Viktori ja Tamara tegu sellega, et neil oli Ukrainasse sõiduga kiire," kirjeldas Tõrik.
Kuna süüdlased olid vahepeal välismaal, on nad alles täna välja kutsutud. "Selline nahaalne tegu väärib 18 000-kroonist karistust," arvas Tõrik.

Pandipakend: taara hind jääb samaks
Eesti Pandipakendi teatel ei vasta tõele ajakirjanduses ilmunud info, justkui muutuks tulevast aastast taara tagastamine raskemaks.
Pandipakendi tagatisrahasüsteemis ringleva ühekordse kasutusega pakendi käitlustasu määr kaupmeestele on käsitsi vastuvõtul 27 senti ja vastuvõtul automaatmasinatega 44 senti, millele lisandub käibemaks, teatas Eesti Pandipakendi pressiesindaja. 2006. aastal kokku lepitud käitlustasu määrad kehtivad kuni uue kokkuleppeni Eesti Pandipakendi ja kaupmeeste vahel.
"Tarbijatel ei ole põhjust joogipakendite tagastamisvõimaluste pärast muretseda, sest kõik senised kaupmeestega sõlmitud kokkulepped on jätkuvalt jõus," ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba.
Eesti Pandipakend taasavab kaupmeestega läbirääkimised uute käitlustasude üle 2008. aasta alguses.

Politsei tabas auto süütamises kahtlustatavad
Harju maakohus vahistas eile riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse taotluse alusel kaks isikut, keda kahtlustatakse laupäeva õhtul Kopli ja Salme tänava ristmikul sõiduauto Chevrolet Tahoe süütamises.
Laupäeva õhtul tabasid keskkriminaalpolitsei töötajad sündmuskoha läheduses Janeki (25), Janno (26) ja Raivo (39). Eile kohtu poolt vahi alla võetud Janekit ja Jannot kahtlustatakse sõiduauto süütamises, teatas riigiprokuratuur. Mõlemad noormehed on varem kriminaalkorras karistatud.
Raivot kahtlustatakse süütamisele kaasaaitamises.
Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kristiina Herodes ütles Päevaleht Online'ile, et juhtumit uurib hetkel keskkriminaalpolitsei, kuna tegemist on korduvalt karistatud isikutega, kellel võib olla sidemeid teatud ringkondadega.
Keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb võõra vara tahtlikku hävitamist grupi poolt (KarS § 203).

Vene leht: Tallinn hakkaks gaasitoruga Moskvat šantažeerima
Venemaa ajaleht Gazeta kirjutab, et Tallinn tegi taas kord sensatsiooni kutsudes EL-i looma ühtset euroatlantilist rinnet Nord Streami gaasitoru ehitamise projekti vastu.
Väljaande hinnangul pole Tallinn mures oma ökoloogia pärast, vaid püüab igal võimalikul viisil raskendada Venemaa ja EL suhteid.
"On selge, et Moskva ei ehita kunagi oma peatorustikku nende riikide territooriumile, mille valitsevad režiimid saavad sellega šantažeerida Venemaa valitsust ning siin pole midagi pistmist looduse eest hoolitsemisega," pahandab ajaleht.
Gazeta viitab Soome välisministeeriumi nõuniku Matti Anttoneni arvamusele, et gaasitorustiku julgeolekuriski väited on põhjendamatud. "Venemaalt ostavad gaasi suured EL-i ja NATO riigid ning on raske öelda, et siin tekib Soome jaoks mingisugune ohufaktor," lisas ta.

Belgia kuningas saabub tuleval aastal Eestisse
Belgia kuningas Albert II saabub järgmisel aastal Eesti visiidile, kinnitamata andmetel peaks kroonitud pea külla saabuma juunikuus.
Välisministeeriumist kinnitati Päevaleht Online'ile, et läbirääkimised Belgia kuningakojaga käivad ning eeldatavasti tuleval aastal toimuma visiidi planeerimine on alles väga algusjärgus.
Ministeerium ei nõustunud spekuleerima selle üle, millal täpselt visiit aset leiab, millega Albert II oma Eesti visiiti sisustab ning kellega kohtub.
Ajalehe Oma Saar andmetel saabub Belgia kuningas Eestisse tuleva aasta juunis ning võimalik, et ühe sihtpunktina külastab Albert II ka Saaremaad.
Albert II sai Belgia kuningaks 1993. aastal pärast oma vanema venna Baudouin I surma. Kuna viimasel järglasi ei olnud, siis krooniti riigi valitsejaks Albert II.

Ansip muretseb Venemaa arengu pärast
Peaminister Andrus Ansip rääkis Soome ajalehele Helsingin Sanomat, et arengud Venemaal panevad ta muretsema.
"Muidugi olen mures Venemaa arengu pärast. Kõigest kolm aastat tagasi oli riigi osakaal Venemaa majanduses 50 protsenti, praeguseks on see tõusnud 70 protsendini," lausus Ansip Oslos, kus kolm Balti peaministrit kohtusid oma Põhjamaade ametivendadega.
Ajalehe teatel olid Leedu ja Läti peaministrid erinevalt Ansipist tagasihoidlikumad arvamuse avaldamisel selle suhtes, kuidas president Putini võimule jäämine mõjutab olukorda Baltikumis
"Eks me näe, mis märtsis toimub. Täna võib vaid spekuleerida ning see ei ole peaministri töö," lausus Leedu peaminister Gediminas Kirkilas.
"Keegi ei oska ennustada, mis toimub duuma- ja presidendivalimistel. Meie oleme avatud koostööle," lausus Läti peaminister Aigars Kalvitis.

Lõunakeskus loodab homseks liuvälja jää taastada
Tartus Lõunakeskuses asuva liuvälja jää sulas kompressoririkke tõttu üles, kuid ettevõte loodab selle homseks taastada.
Lõunakeskuse projektijuht Jaan Lott ütles Päevaleht Online'ile, jää taastub iga hetkega ning täna seda veel kastetakse. "Loodame, et homsest saab juba uisutada, täna pole jää veel piisavalt paks," lisas ta.
Uisuplats hakkas sulama eelmise nädala alguses. Põhjuseks oli rike külmakompressoris, mis pidi liuvälja korras hoidma. Neljapäevaks oli jää täielikult sulanud, kuid samal päeval hakati tegelema uue kompressori käivitamisega.

Parts: Hiina sadamad on valmis Eestisse investeerima
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kinnitusel on Hiina Ningbo ja Hongkongi sadamad operaatoritena valmis investeerima Eesti sadamatesse, ka riik ise peaks investeerima mõne miljardi.
"See läheb väga hästi kokku mudeliga, kuidas Tallinna Sadam on senini töötanud," ütles Parts ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Minister selgitas, et sadam on põhiinfrastruktuuri arendaja ja operaator eraettevõtjana ehitab oma infrastruktuuri välja, vahendab ETV24.
Partsi sõnul on tulnud aeg, kus Hiina kapital hakkab investeerima maailma. "Hiinlased ei ole leidnud partnereid, kes suudavad nende mahtudele vastavalt investeerida," märkis minister.
Tallinna sadam suudaks tema sõnul teenindada märksa suuremas mahus konteinervedusid, kui seni. "Minimaalne tase, millest partnerid räägivad, on neljakordne praeguste mahtude tase," tõdes Parts.

Kanadas elav vanapaar annetas lastehaiglale miljoni
Kanadas elav eestlastest abielupaar annetas Tallinna lastehaigla toetusfondile 100 000 Kanada dollarit ehk üle miljoni krooni.
"Mind hämmastas, millise kergusega inimesed on suutelised ära andma midagi nii väärtuslikku ning kui napilt nad seda kommenteerivad," ütleb Tallinna lastehaigla toetusfondi juhataja Inna Kramer. "Nad olid lihtsalt arutanud, et lastehaiglal oleks sellist summat kindlasti vaja."
Veel ei ole otsustatud, millesse toetusfond raha investeerib. "Et tegemist on suurannetusega, peaks see pigem minema ühe suure kui mitme väiksema ostu või projekti heaks, jutuks on olnud ultraheliaparaadi ost," ütleb Inna Kramer.
Kramer tutvus annetuse teinud Inna ja Aadu Randpaluga kaheksa aastat tagasi. "Kaks tagasihoidlikku vanainimest palusid endale haiglaruume näidata. Külastasime vastsündinute- ja onkoloogiaosakonda. Pilt tollasest, veel renoveerimata haiglast oli masendav," meenutab ta.

Pärnus hukkus tulekahjus vanem naine
Pärnus Adamsoni tänaval täna hommikul toimunud tulekahjus hukkus vanem naine.
Häirekeskus sai teate põlengust kell 5.32, kui teatati, et Adamsoni tänaval on kolmekorruselises korterelamus suitsuvine.
Päästjate kohale jõudes selgus, et ühes korteris põles voodi ning korteri välisukse juurest leiti hukkunud naine.
Tules hävis voodi, ülejäänud korter sai suitsu- ja tahmakahjustusi.
Kustutustööd lõpetati kell 6.13. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Lääne-Eesti päästekeskus tuletab meelde, et tulekahju varaseks avastamiseks tuleb koju paigaldada suitsuandur.
Sel aastal on üle Eesti tulekahjudes hukkunud 101 inimest, neist kuus Pärnumaal.

Purjuspäi opereerinud loomaarst jäi tegevusloata
Veterinaar-ja toiduamet tunnistas kehtetuks koera purjuspäi opereerinud veterinaararsti Villem Robi tegevusloa.
Veterinaar-ja toiduamet võttis otsuse tegemisel aluseks veterinaarkorralduse seaduse ja loomaarstide ühingu ning väikeloomaarstide seltsi avaldused.
Villem Robi juhtum tuli avalikuks, kui üks koeraomanik läks 16. oktoobri õhtul Torma vallas Rääbise külas praktiseeriva loomaarsti juurde oma koerale järele.
Jõudnud arsti juurde, leidis ta oma üllatuseks eest lõikuslaual lebava koera, kelle operatsioon oli pooleli jäänud, ning loomaarsti, kes oli laua all pikali.
Kohale kutsutud politseinikud toimetasid 1949. aastal sündinud Villemi Robi Jõgeva politseijaoskonda, kus tal tuvastati keskmine joove. Omanik viis koera Tartu loomakliinikusse, kus arstid operatsiooni lõpetasid. Koer pääses eluga.

Kitsele otsasõitu vältinud mees lõpetas kraavis
Lääne maakonnas toimus eile hommikul liiklusõnnetus, kus metskitsele otsasõidu vältimiseks pööras sõiduauto teelt välja.
Siseministeeriumi teatel juhtus õnnetus Risti - Virtsu tee 17. kilomeetril.
Õnnetusesse sattunud Toyota Hiluxit juhtis 1976. aastal sündinud Tarmo.
Juht lubati peale esmaabi kodusele ravile.

Kohtla-Järvel põles puidufirma laohoone
Kohtla-Järvel põles täna öösel puidutööstus, süttinud laohoone angaariosa hävines täielikult.
Päästeteenistuse kohale saabudes põles laohoone, mõõtmetega 20x30 m, lahtise leegiga. Kustutustöid raskendas angaaris olnud hapniku- ja gaasiballoonid, mis põlengu ajal plahvatasid.
Plekist angaariosa põles ära täielikult. Telliskiviseintega ja paneellaega osa põles seest tühjaks.
Angaaris olid puidu töötlemiseks pingid ja saematerjal, mis hävines. Ära hoiti tule levik teistele hoonetele.
Inimesed kannatada ei saanud. Tulekahju tekke põhjus on selgitamisel.

Kolga-Jaanis algas pikisilmi oodatud maantee ehitamine
Tuleva aasta juuli lõpuks muutub Kolga-Jaani ja Põltsamaa vaheline teelõik senisest palju sirgemaks ja edaspidi peaks see saama ka tolmuvaba katte.
Eile hommikul algas 20,5 miljonit krooni maksev tee-ehitus Kolga-Jaani lähedal põllul pinnase koorimisega. Lõppema peaks seitsme kilomeetri pikkuse teelõigu ehitus järgmise aasta 31. juulil, kirjutab Sakala.
Nagu ütles Pärnu teedevalitsuse Viljandi osakonna juhataja Allan Allik, tuleb uus tee senisest sirgem.
"Esialgu on tööd tellitud uue kruusatee ehituseks," selgitas ta ning lisas, et järgmisel aastal selgub, kas leitakse raha ka asfaltkatte paigaldamiseks.

Harrastussukelduja leidis sõja ajal uputatud laeva vraki
Harrastussukelduja Tarvo Kullapere leidis septembris Saaremaal Kihelkonnal Jaagarahu sadama lähistelt merepõhjast 1941. aastal uputatud mootorpurjeka Oskar vraki.
"Teadsin ligikaudu Oskari asukohta otsida, sest üks tuttav endine sukelduja ütles, et vrakk võib seal asuda," lausus Tarvo Kullapere Sebaki sukeldumiskeskusest. Oma paadiga septembri alguses Jaagarahu lähistel tiirutades avastaski Kullapere sonariga merepõhjast laeva vraki, kirjutab Meie Maa.
"Kui sakslased tulid, panid venelased selle 1941. aastal põlema, et laeva mitte sakslastele jätta," osutas Kullapere oma teadmistele.
Mereajaloolase Bruno Pao kaasabil on peaaegu 100-protsendilise tõenäosusega tuvastatud, et tegu on 1937. aastal Saaremaal Papisaarel ehitatud mootorpurjekaga Oskar.
Jaagarahu sadama reidil seisnud ligi 40 meetrit pikk Oskar uppus umbes kümmekonna meetri sügavusse vette.

Ka ATKO bussijuhid nõuavad piketiga palgatõusu
Sarnaselt teisipäeva hommikul streikima hakkavale 400 GoBus bussijuhile nõuavad paremat palka ka GoBus suurima konkurendi ATKO juhid.
Teisipäeval kell 9 nõuavad Järvamaal tegutseva ATKO Trans bussijuhid Paide bussijaamas toimuva piketiga koheseid läbirääkimisi ja vähemalt kümnekroonist tunnitasu tõusu, teatas transpordi ametiühing.
Ametiühingu hinnangul on Eesti bussindus sügavas kriisis ning süsteemi krooniline alarahastus on viinud bussijuhtide tänaste väljaastumisteni.
Rahapuuduse ajendil viibinud palgaläbirääkimised bussiettevõttes GoBus põhjustavad teisipäeva hommikul tunniajase hoiatusstreigi viies ettevõtte regioonis kaheksast. Samad on Transpordi Ametiühingu taotlused ka 300 töötajaga ATKO bussiettevõtete grupis.

Töötlemata jäätmete vastuvõtt lõpeb
Uus aasta võib paljudele majapidamistele tähendada prügi sortimisega tutvuse tegemist, sest alates 1. jaanuarist ei tohi prügilad enam töötlemata jäätmeid vastu võtta.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul on jäätmete töötlemise kõige lihtsamaks viisiks sortimine, mida võiksid teha eelkõige jäätmete tekitajad.
"Sortimise tagamine jäätmekäitluse lõppjaamas, mis jäätmekäitluse ahelas on prügila, ei ole enam oluliselt võimalik," rääkis Eek. Tema sõnul sõltub probleemi lahendus eelkõige kohalikest omavalitsustest, kes peavad kinnitama konkreetsed jäätme-eeskirjad koos vajalike sortimisnõuetega, neid elanikele selgitama ja tagama nende täitmise järelevalve.

Statistika näitab ATV-dega juhtunud õnnetuste arvu kasvu
Täna avab RMK Harjumaal Kuusalu, Padise ja Anija vallas kolm uut avalikku ATV-rada.
Praegu on Eestis 14 ametlikku rada, kus saavad sõita 2710 registreeritud ATV omanikku. Seda aga on vähe, sest üha sagedamini eksivad mõningad ATV-d koos juhtidega kaitsealuste metsade alla või veekogude randadele, kus nad ei tohiks sõita.
Eesti üks parimaid ATV-sportlasi, quadracer'i klassis võistlev Arlet Martinson peab uute radade avamist ülioluliseks. "Inimesed tahavad ju sõita! Noored ATV-ga sõitmas on parem kui noored, kes endale linnas igasugu sodi sisse tõmbavad," arvab ta.
Martinsoni hinnangul on sõiduvõimalusi kasinalt ning eriti raske on olukord algajatel, kellel oleks esimest korda sõitmas käies vaja järelevalvet ja õpetussõnu.
"Inimene istub ATV selga ning tunneb, et on nelja rattaga maas - anna ainult gaasi-, kuid turvalisus on petlik ning ATV võib üsna kergesti ümber minna ning siis on rasked vigastused kerged tulema," ütles Martinson.

Tartus suri rooli taga kokku kukkunud bussijuht
Eile keskpäeval Tallinnast Tartusse suundunud AS Sebe liinibussi juhti tabas Tartu kesklinnas terviserike, mille tagajärjel mees suri.
"Keskpäeval Tallinnast startinud liinibussi juhtinud meest tabas Tartus Riia tänaval Kauburi kaubamaja juures olles terviserike mille tagajärjel mees suri," ütles Päevalehele AS-i Sebe liinidirektor Väino Moor. Liinidirektori sõnul võis 46-aastast bussijuhti tabada südamerike.
Tegu oli kell 12 Tallinnast väljunud Sebe liinibussiga ning intsident leidis aset, kui buss seisis foori taga Kauburi kaubamaja juures. Bussis viibis umbes 40 reisijat, kes toimetati asendusbussiga Tartu bussijaama.
Väino Moori sõnul tuli 2000. aastal ettevõttega liitunud bussijuhi surm neile šokina. "Tegemist oli rõõmsameelse 46-aastase mehega, kes polnud varem oma tervise üle kurtnud. Keegi ei osanud kahtlustada, et tal võiks olla tervisega probleeme," ütles Moor.

Gaasitoru ohustaks Soome lahe eriti tundlikku põhjaelustikku
Teadlased soovitavad toru paigutamisel arvestada põhjasetteid kandvate hoovustega.
Eesti juhtivad mereteadlased leiavad, et Nord Streami poolt Läänemere põhja kavandatav hiiglasliku gaasijuhtme kulgemistee süvendamine paiskaks Soome lahes üles settepilved, mis võivad saada saatuslikuks, kandudes põhjahoovustega piirkonna väärtuslikele merealadele.
"Torule plaanitakse Soome lahe madalamatesse osadesse süvendada kanalid ning sellega paisataks osa peentest setetest vees üles ja need kanduksid laiali," osutas TÜ Eesti mereinstituudi teadusdirektor Georg Martin, lisades samas, et nii lahustuksid vette tagasi setetes kinni olnud toit- ja ka reostusained.
Setted vähendavad valgust
Martin viitas ühtlasi asjaolule, et Soome lahe põhjakihid liiguvad eelkõige maakera pöörlemisest tingitult põhiliselt piki Põhja-Eesti rannikut Soome lõunarannikule. Nii võib Viiburi lähedalt merre juhitava toru aluse süvendamisel tekkiv hõljumilaam põhjahoovustega liikudes seada löögi alla läheduses Soome vetesse jääva ulatusliku Ramsari merekaitseala. "Soomlased on oma esialgses raportis nimetanud, et just madalas vees toimetamine võib setted liikuma panna," lausus Martin. "Selles piirkonnas on aga setetesse ladestunud suhteliselt suurel hulgal erinevaid raskemetalle ja muid keskkonnamürke."

Looduskaitsjad plaanivad uut metsloomade turvakodu
Nüüdisaegse taastuskeskuse ehitamine Nigulasse läheks maksma üle 15 miljoni krooni.
Riikliku looduskaitsekeskuse (RLK) Pärnu-Viljandi regioon plaanib senise Nigulas asuva vigastatud ja abitute metsloomade turvakodu asemele ehitada uue ning kõikidele nõuetele vastava keskuse, milletaolist seni Eestis veel pole.
"Praegu tegutseb turvakodu selleks kohandatud ruumides ja aedikutes ning igasugused tingimused on halvad," selgitas kogu Eestist leitud ja inimeste abi vajavatele metsloomadele uue keskuse rajamise vajadust regiooni projektijuht Anneli Roosalu. "Loodav keskus tuleb praegusest igas mõttes parem, sest seni pole Eestis olemas ühtegi kohta, mis oleks ehitatud spetsiaalselt metsloomade rehabilitatsiooniks."
Eeskujuks Inglismaa ja Ungari

Parts muudaks ühistranspordi korraldamist
Minister Juhan Parts: võimalik, et vajame riiklikku ühistranspordikeskust.
Äsjase Valgamaal lahvatanud korruptsiooniloo taustal nägi majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ka ministeeriumi tegemata töid ühistranspordi korraldamisel. "Ma ei vaidlusta küsimust, miks ministeerium pole varem reageerinud negatiivsetele signaalidele ühistranspordi korraldamise kohta maakondades," lausus Parts.
Üht arengusuunda näeb Parts riikliku ühistranspordikeskuse loomises. Ta ei pidanud aga õigeks, et see keskus või ministeerium hakkaks maakondades otseselt bussiliiklust korraldama, vaid tegeleks kõigi ühistranspordiliikidega. "Ettevalmistamisel on näiteks ühine transpordi online-süsteem," nimetas ta.
Esiteks ühtsed riigihanked

GoBusi hoiatusstreik mõjutab enim Pärnut
Kõige vähem segab GoBusi tänahommikune hoiatusstreik Tartu linnaliinide, Pärnu- ja Saaremaa sõitjaid, tööajale langeb streik Pärnus ja Valgamaal. Haapsalus ei jää streigi ajale ühtki väljumist.
Tartus algab tunnine hoiatusstreik kell kuus ja mõjutab linnaliine ja neid maakonnaliinide busse, mis väljuvad eeltoodud ajavahemikul Tartu ja Elva bussijaamast. Streigi tõttu väljumata bussid väljuvad pärast streigi lõppu.
Ka Saaremaal kell kuus algav streik mõjutab tunni jooksul 14 GoBusi teenindatavat maakonnaliini. Väljumata bussid väljuvad pärast streigi lõppu kell seitse.
Pärnumaal streigib kuus liini kella viiest hommikul, kell kuus lisandub neile 15 liini, kõik juhid on valmis minema liinile tunniajase hilinemisega.

Vangid saavad raamatukogus internetti minna
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile vangistusseaduse muutmise eelnõu, mille ühe punkti kohaselt paigaldatakse vanglate raamatukogudesse internetiga varustatud arvutid.
Eelnõu kohaselt paigaldatakse raamatukogudesse arvutid, kust pääseb ligi teatud kindlatele lehekülgedele, milleks on inimõiguste kohtu lahendid, kohtulahendite register ja elektrooniline Riigi Teataja. Edaspidi võib juurdepääsu laiendada ka Euroopa Kohtu lahendite ja ÜRO konventsioonide andmebaasile.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on vanglal kohustus tagada, et kinnipeetavatel oleks mõistlik võimalus otsida õigusakte ja nendega tutvuda, ning arvesse on võetud seda, et alates tänavuse aasta 1. jaanuarist on Riigi Teataja ametlik väljaanne elektrooniline versioon.

Lennukitest loobumine tühistas kaks Eesti lendu
Kuna lennufirma SAS otsustas eile lõpetada Dash 8 Q400 lennukite kasutamise, jäi eile ära üks lend ning täna teine.
SAS-i pressiesindaja ütles eile, et tühistatud on eileõhtune (kell 23) lend Stockholmi-Tallinna liinil ning tänahommikune (kell 6.15) lend Tallinna-Stockholmi liinil. Tänased sama marsruudi päevased lennud asendatakse.
SAS teatas eile, et ettevõtte juhtkond otsustas Dashi lennukite kasutamisest loobuda, sest seda tüüpi lennukitel on viimasel ajal esinenud palju tehnilisi rikkeid. Seega ei vasta need ettevõtte juhtide hinnangul enam sellise kvaliteedi nõuetele, mida kliendid SAS-ilt ootavad.
Selle otsuse tõttu võivad lähitulevikus SAS-i lennud ära jääda ja lennuajad muutuda. Kokku mõjutab Dashi lennukite asendamine 303 lennust 27 ehk ligikaudu viit protsenti kõigist lendudest. SAS kavatseb täita Kanada lennukeist jääva lünga muude lennukite ümberpaigutamise, aga ka uute liisimisega.

Rahvaliit: "oravad" saadaksid Närska volikogust minema
Ansipi vastu sõna võtnud Robert Närska ütlused võivad ajada Rahvaliidu Tartus opositsiooni.
Rahvaliit väidab, et Reformierakond on seadnud nende Tartu koalitsioonis püsimise hinnaks Robert Närska loobumise Tartu linnavolikogu liikme kohast.
Rahvaliidu Tartu linnaorganisatsiooni esimehe Karel Rüütli sõnul on Rahvaliit keerulises olukorras, sest erakonnal on raske sundida üht või teist isikut volikogust lahkuma. "Minuni on tõesti jõudnud kuuldused, et Reformierakond nõuab Robert Närska lahkumist volikogust, kuid iga volikogu liige on saanud valijate toetuse ja erakond ei saa kedagi lahkuma sundida," selgitas Rüütli.
Rüütli: koostöö on ju hea
Rüütli sõnul on kurb, et koalitsioonipartner on otsustanud kahe inimese omavahelise sõnasõja poliitikaga siduda. "See on kahe inimese sõnavõttudest tulenenud probleem. Kui vaadata meie koostööd Tartu juhtimisel, siis see on olnud hea," lisas Rüütli.

Tulevase vabadussamba lõplikku kavandit näeb järgmisel nädalal
Ausamba kavandi autorid esitavad koos asjatundjatest loodud eksperdikomisjoniga selle nädala lõpus arendatud projektid riiklikule muinsuskaitsenõukogule, laiem publik saab võidusamba kavandit näha järgmisel nädalal.
Esialgne uue kavandi avaldamise tähtaeg oli oktoobri kolmas nädal, kuid praeguse seisuga võib ausamba kavandit näha järgmise nädala lõpus - esmalt peab esitatud kavanditest sobivaima valima muinsuskaitsenõukogu.
Ausamba avamine on plaanitud 28. novembriks 2008, osana vabariigi 90. sünnipäeva pidustustest. Üks sambakavandi autoritest Rainer Sternfeld teatas Eesti Päevalehele, et praegu ollakse endiselt graafikus ning ausammas peaks esitatud tähtajaks ka püsti saama. "Meie plaanime projekteerimisega lõpule jõuda märtsis ning seejärel lähevad ohjad ehitajate kätte, kuid hetkeseisuga pole karta, et ausammas 28. novembriks 2008 valmis ei saa," lausus Sternfeld.

Meeletu nõudlus "jooksutas kokku" olümpiapileteid müüva netilehe
Erakordselt suur nõudlus 2008. aastal Pekingis toimuvate olümpiamängude piletite järele halvas Hiinas täielikult piletimüügisüsteemi, mille serverid ei pidanud meeletule päringute arvule vastu.
Müügisüsteemi organiseerijate sõnul postitati internetis keskmiselt 200 000 piletitaotlust minutis, vahendab BBC.
Lisaks vahendab piletite müüki olümpiamängudele ka Hiina rahvuspank ning teated uutest müüki saabunud piletitest tekitasid pangakontoritesse pikad järjekorrad ja esimesed entusiastid tulid järjekorda seisma juba tunde enne kontorite avamist.
Telefoni teel pileteid soetada soovinud hiinlased ummistasid pangakontorite telefoniliinid.
Tegemist on hiinlaste jaoks teise müügiringiga ning seekord on müügil 1.8 miljonit piletit. Juunis toimunud esimese ringi ajal pandi Hiinas müüki 1.6 miljonit piletit.
Hiinlaste müüakse pileteid põhimõttel "kes ees, see mees" ning müük toimub Hiina olümpiakomitee poolt opereeritava veebilehe vahendusel internetis.

Putin osales Stalini režiimi ohvrite mälestusüritusel
Venemaa president Vladimir Putin osales Moskva lähedal Butovos peetud mälestusüritusel, kutsudes inimesi poliitilisele konstruktiivsusele.
Moskva lähedal Butovos toimunud 1937. aasta hukkamiste mälestusüritusel kõnega esinenud presidendi osavõtt on tähenduslik, kuna augustis toimunud tseremoonial ei osalenud ükski Kremli ametnik. Järgmise aasta märtsis toimuvad duuma valimiste kampaania on BBC hinnangul vaikselt tuure kogumas.
Oma kõnes kutsus märtsivalimistel kandideeriv Putin inimesi olema rahulikud. "Muidugi poliitilisd argumendid ja arvamuste võitlus on vajalik, kuid me peame olema konstruktiivsed, mitte destruktiivsed," ütles Putin.
Poliitiliselt represseeritute organisatsiooni esimehe Sergei Volkovi hinnangul on riik teinud suhteliselt vähe represseeritute jaoks. "See on ühe mehe süü, kes on ühe jalaga demokraatias, teisega seisab siiani KGBs - meie president Vladimir Putin," vahendab BBC Volkovi antud kommentaari uudisteagentuurile AP.

Pimedad politseinikud on terrorismivastase võitluse uus salarelv
International Herald Tribune kirjutab Belgia politsei uuest terrorismivastase võitluse salarelvast: pimedatest politseinikest, kelle üliterav kuulmine tuvastab kurjategija asukoha pealtkuulamisseadme lindistusele jäänud mootorimüra või kaja järgi.
Sacha van Loo ei ole tüüpiline võmm: ta kannab relva asemel valget keppi ja ta suudab pealtkuulamisseadme salvestusele jäänud mootorimüra järgi eristada, kas kahtlusalune sõidab Peugeot', Honda või Mercedesega, kirjutab International Herald Tribune.
Van Loo on Belgia uusim relv ülemaailmses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses: pime Sherlock Holmers, kelle puue võimaldab tal märgata asju, mida nägijast politseinik ei taba.
"Pime olemine on sundinud mind oma teisi meeli arendama ja minu detektiivivõimed peituvad minu kõrvades," räägib van Loo oma Belgia föderaalpolitsei kabinetis.
Seitsme keele oskus pluss ülihea kuulmine

Mosuli tamm Iraagis võib kokkuvarisemisel põhjustada ulatusliku hävingu
Iraagi suurim tamm on kokkuvarisemise äärel, hoiatab USA ekspertiis. 1,7 miljoni elanikuga Mosuli linna tammi purunemine võib endaga kaasa tuua kuni 20meetrise hiidlaine.
Riigi suurima tamm Tigrise jõel on Iraagis inseneridele peavalu tekitanud juba alates 1984. aastast, mil kipsist konstruktsioon pärast ehitustööde lõppu mõne kuu jooksul lagunema ja vett läbi immitsema hakkas, teatab BBC.
Iraagi Rekonstruktsiooni Eriinspektsiooni (SIGIR) teisipäeval avaldatud raporti hinnangul on tammi taastamistöödel tehtud mitu valearvestust ning USA pakutud lühiajaline abi taastamistöödel pole probleeme lahendanud. Inspektsioon leidis puudujääke kahekümne ühes ehituslepingus, nende seas ka valedetailide kasutamist ja vigaselt ehitatud osi. Samuti olid ehitusfirmad jätnud tööd pooleli, olles eelnevalt saanud kätte töötasu.

Põhjamaadele teeb muret Venemaa hoolimatu suhtumine keskkonda
Põhjamaade Nõukogu tippkohtumise raames toimunud pressikonverentsil Oslos väljendasid Põhjamaade peaministrid ühist muret Venemaa kasvuhoonegaaside emissiooni üle.
Kui otsustamisele tulevad uued piirangud, on äärmiselt vajalik saada neile ka Venemaa nõusolek, teatas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse pressiesindaja.
Peaministrid pidasid pressiesindaja teatel eelkõige silmas maailmariikide kliimakohtumist Kopenhaagenis aastal 2009.
Soome peaminister Matti Vanhanen andis mõista, et efektiivse eneriakasutuse osas on Venemaal veel palju teha. Näiteks raisatakse palju energiat majapidamiste kütmiseks.
Norra peaminister Jens Stoltenberg nentis, et uue, 2012. aastast jõustuva kliimakokkulepe emissiooni piirangud on märksa rangemad kui olid Kyoto protokolli puhul.
"Siin tuleb kindlasti saavutada nii Venemaa, kui Hiina, USA ja Brasiilia heakskiit ja leppega liitumine," sõnas Jens Stoltenberg.

Kui suur on Putini sissetulek? 
Venemaa keskvalimiskomisjon lõpetas erakondade registreerimise teisel detsembril toimuvateks parlamendivalimisteks ning parteid pidid komisjonile esitama andmed oma kandidaatide vara ja sissetulekute kohta.
Vastavalt Venemaa president Vladimir Putini deklaratsioonile teenis ta eelmisel aastal ligi kaks miljonit rubla (üks miljon Eesti krooni), teatas Izvestija.
Putini sissetuleku moodustasid igakuine palk, mille suurus on umbes 85 000 Eesti krooni ning hoiustelt teenitud intressid. Samas kuulub presidendile kinnistu Moskva oblastis üldpinnaga 1500 ruutmeetrit, korter Peterburis suurusega 77 ruutmeetrit ning kaks 1960. ja 1965. aastal valmistatud haruldast sõiduautot Volga 21 ning auto järelkäru. Kokku ulatuvad Putini pangahoiused 1,5 miljoni Eesti kroonini.
Ühtse Venemaa esinumbritest kõige jõukam on Moskva linnapea Juri Lužkov, kelle sissetulek eelmisel aastal oli ligi 16 miljonit krooni. Deklaratsiooni järgi kuuluvad linnapeale 150 ruutmeetriline korter pealinnas, maja Kaluuga oblastis ja neli krunti üldpinnaga 113,7 hektarit, palju aktsiaid ning 1964. aastast pärit sõiduauto Gaz-69.

Saakašvili nõuab Vene kindrali kohest lahkumist Gruusiast
Gruusia president Mihheil Saakašvili nõuab Venemaa rahuvalveüksuse juhi kindral Sergei Tšabani viivitamatut lahkumist riigist.
Saakašvili nimetas Tšabani persona non grata'ks, teatas raadiojaam Ehho Moskvõ.
President oli nördinud kokkupõrkest, mis toimus Gruusia sõjaväelaste ja Venemaa rahuvalveüksusse kuulunud sõdurite vahel.
Venemaa andmetele tegid rahuvalvajad relvituks Gruusia sõjaväelased, kes väidetavalt ähvardasid venelasi relvadega.
Saakašvili nimetas Gruusia sõjaväelaste kinnipidamist provokatsiooniks ning ähvardas, et kui midagi analoogset peaks korduma, siis avatakse rahuvalvajate pihta relvadest tuli.
Praeguseks on rahuvalvajad vabastanud kõik Gruusia sõjaväelased.

USA teeb tavarelvastuse piiramise lepingus Venemaale järelandmisi
Ühendriigid on valmis Moskvale Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu suhtes järele andma, kui Venemaa pehmendab oma seisukohti Kosovo ja Iraani küsimustes.
Need järeleandmised on osa tervest Washingtoni ettepanekute paketist, mis on mõeldud muutma Moskva suhtumist Kosovo iseseisvuse küsimusesse ja Iraani-sanktsioonide karmistamisse, kirjutab The International Herald Tribune.
Moskva lubas, et lahkub 12. detsembril Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingust juhul, kui kõik lepingu osapooled ei ratifitseeri 1999. aastal tehtud muudatusi, mis arvestavad geopoliitilist olukorda pärast NL lagunemist.
Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti täielikult NATO riikide ühisseisukohta, mille kohaselt kohandatud tavarelvastuse piiramise lepingu jõustumiseks on tarvis Venemaa-poolseid samme. "Lepingu ratifitseerimise eeltingimus on Venemaa-poolne Istanbuli kohustuste täitmine - vägede väljaviimine Moldovast ja Gruusiast," märkis Paet.

Eesti aitab Gruusial vananenud relvadest lahti saada
Eesti kaitseministeerium osaleb NATO ja Partnership for Peace riikide ühises koostööprojektis, mille eesmärgiks on abistada Gruusiat vananenud ja ohtlike juhitamatute rakettide hävitamisel.
Erinevad NATO ja PfP riigid panustavad Eesti, Läti ja Leedu juhtimisel elluviidava projekti raames usaldusrahastu loomisse kokku ligi pool miljonit eurot, vahendas kaitseministeerium.
Projekti seisneb Vartsikhe ja Depolistkaro endistes sõjaväebaasides 8780 S-8 tüüpi raketi ning Alazan ja Kristall-tüüpi rahetõrjerakettide hävitamises.
Projekti käigus hävitatavad raketid on oma kasutusaja ületanud ning asuvad halbades hoiutingimustes, olles seega muutunud ohtlikuks keskkonnale. 90-ndate aastate alguses kasutati mainitud rakette laialdaselt ka Lõuna-Kaukaasia regionaalsetes konfliktides.
Gruusias visiidil viibiva kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul tähendab Gruusia toetamine julgeoleku suurendamist mitte üksnes piirkonnas vaid palju laiemalt. "Sattudes valedesse kätesse, võivad sellised relvad külvata surma ka NATO operatsioonipiirkondades," sõnas minister Aaviksoo.

FOTOD: Norras kukkus helikopter veoautole otsa
Norras Østfoldi maakonnas kukkus helikopter otsa 7000 liitrise diisekütuse lastiga veoautole. Õnneks tulekahju ei tekkinud ja inimesed said viga vaid kergelt.
Rudskogeni ehitusplatsil ilma juhita seisnud 7000-liitrise diiselkütuselastiga veoauto peale kukkus helikopter, mida kasutati ehitusplatsi pildistamiseks-filmimiseks, kirjutab Aftenposten. Kukkumise ajal oli üks mees parasjagu kopteri avatud uksest platsi filmimas.
Pealtnägijate sõnul tiirutas kopter enne allakukkumist platsi kohal ligi 15 minutit.
Ehitusplatsil viibis mitmeid inimesi, kes toimuvat hämmeldusega jälgisid. "Me seisime ja vaatasime helikopterit, kui see äkki ühele küljele kalduma hakkas. Ja hetkega oli see all seisva veoauto otsa kukkunud," jutustasid kohalviibinud töölised Bjørn Gunnar Torp ja Geir Knudsen.

Osaline immuniteet võib Blackwateri töötajaid kohtu eest kaitsta
Ameerikas kogub jõudu skandaal selle ümber, et USA siseministeerium võis anda osalise immuniteedi eraturvafirma Blackwater töötajatele, keda kahtlustatakse 17 süütu iraaklase tapmises.
Nimetuks jääda soovinud USA ametniku teatel oli ministeeriumi otsus lubamatu, kuna see raskendab Blackwateri töötajate vastutusele võtmist, vahendab BBC.
New York Times'i andmetel pakkus siseministeerium Blackwateri töötajatele "piiratud immuniteeti", mis tähendaks, et turvajaid ei saaks nende tunnistuste eest vastutusele võtta senikaua, kuni nende jutt tõele vastab.
Kui immuniteedi andmise info kinnitust saab, siis pingestab see USA-Iraagi suhteid veelgi.
Iraagi valitsus oli 16. septembril Blackwateri turvameeste poolt tapetud iraaklaste pärast maruvihane ja nõudis, et turvajad viivitamatult kohtu alla antaks.

Vene keskvalimiskomisjon vähendas vaatlejate arvu kolm korda
Venemaa keskvalimiskomisjon vähendas vaatlejate arvu kolm korda, sest eelmiste valimiste vaatlejad on komisjoni hinnangul halvasti töötanud: liialdanud ja formaalseid vigu otsinud.
Täna saadab Venemaa rahvusvahelistele vaatlejatele kutsed parlamendivalimistele, mis toimuvad 2. detsembril, teatas ITAR-TASS.
Vaatlejate üldarv jääb kolme- ja neljasaja vahele, see on eelmiste valimistega võrreldes kolm korda vähem.
Ekspertide hinnangul ei lase vaatlejate vähendatud arv valimistest täisväärtuslikku ülevaadet saada. Keskvalimiskomisjoni liige Igor Borissov põhjendas otsust sellega, et varasemad vaatlejad töötasid halvasti.
"Olid liialdused ning lääne vaatlejad otsisid formaalseid rikkumisi ja tulid selleks suure delegatsiooniga, samal ajal kui sellistesse maadesse kui Balti vabariigid, kus on ilmselged puudused, saadab seesama OSCE 3- 12 inimest," sõnas ta.

Eurovolinik propageerib keskkonnakahjuliku kivisöe kasutamist
Hoolimata aktiivsest kliimamuutuste vastasest võitlusest, peab Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgs keskkonda saastavat kivisütt asendamatuks energiaallikaks.
Piebalgsi sõnul räägib kivisöe kasutamise poolt see, et ressursi muretsemisega ei kaasne varustuskindluse probleeme ning erinevalt maagaasist jääb selle hind taskukohaseks, vahendab verivox.de.
Kuna kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid tootev fossiilne kütus, tuleks Piebalgsi sõnul selle kasutamiseks investeerida niinimetatud "puhta kivisöe" tehnoloogia arendamisse, mis seisneks kütuse põlemisel tekkiva CO2 lahutamises ning ladustamises.
Piebalgsi sõnul võiksid esimesed sellel tehnoloogial põhinevad elektrijaamad tööd alustada kõige varem 2015. aastal.
Erinevalt maagaasist, mille hind on viimasel ajal kahekordistunud, jääb kivisüsi veel pikaks ajaks odava hinnaga kättesaadavaks, toonitas Piebalgs.

Moskvas lasti maha Türgi kodanik
Kolm seni teadmata isikut tulistasid hiljuti Moskvas ühel turuplatsil nelja Türgi kodanikku, kellest üks suri hiljem haiglas.
Kurjategijad tulistasid türklasi püstolitest ning põgenesid seejärel sündmuskohalt Žiguliga, vahendas RIA Novosti õiguskaitseorganites asuva allika sõnu.
Intsident toimus Moskvas Novoje ASTi nimelise turu territooriumil.
Türgi saatkond kontrollib hetkel infot ning väidab, et Venemaa ei ole antud sündmusest veel teatanud.

Euroopa humanitaarabitöötajad tahtsid Aafrikast lapsi röövida
Tšaadis on lapseröövi kavatsemise süüdistusega vahi all 18 humanitaarabitöötajat, kes väidetavalt püüdsid 103 Tšaadi last adopteerimiseks Euroopasse maha müüa.
Vahi all on üheksa Prantsuse humanitaarabitöötajat ja ajakirjanikku, seitse hispaanlastest pilooti või lennuki meeskonnaliiget ja kaks tšaadlast, vahendab BBC.
Eurooplased vahistati eelmisel neljapäeval, kui nad püüdsid 103 Tšaadi last üle piiri smugeldada.
Heategevusühing Zoe's Ark, kuhu eurooplased kuuluvad, kinnitas, et töötajad pidasid lapsi Darfuri konfliktikolde orbudeks ja et nad tahtsid lapsed riigist välja viia vaid tervisekontrolliks.
ÜRO lastekaitseorganisatsiooni Unicefi personal Zoe's Arki vabandusi ei usu. Unicefi töötajate sõnul räägivad lapsed, et neil on vanemad olemas. Samuti pakuti laste sõnul neile valgetega kaasamineku korral kommi ja raha.

Teadlased: aids jõudis USA-sse ja Euroopasse Haitilt
Rahvusvaheline teadlaste meeskond jõudis pärast pikka uurimistööd järeldusele, et USA-s ja Euroopas leviv HI-viiruse tüvi sai suurema arenguhoo sisse Haitilt.
Viiruse tüvi jõudis Haitilt USA-sse 1969. aastal ja levis sealt edasi üle kogu maailma, kinnitas teadlaste rühm BBC teatel.
Uuritud viirusetüvi "HIV-1 grupp M alamtüüp B" domineerib teadlaste sõnul USA-s, Euroopas, laialdaselt Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Jaapanis.
Teadlased jõudsid oma järeldusteni uurides viie kunagise haiti immigrandist aidsiohvri arhiveeritud vereproove ja analüüsisid saadud tulemuste geneetilist järjepidevust 117 aidsijuhtumi puhul üle maailma.
Sel viisil õnnetus teadlastel luua viiruse "sugupuu", mis näitab nende hinnangul lõplikult, et viiruse tüvi jõudis USA-sse Haitilt - võimalik, et ühe inimese teel 1969. aastal.
Uurimistöö ühe autori, Arizona ülikooli teadlase Michael Worobey sõnul võis HIV jõuda Haitile 1960. aastate keskel Aafrikast, mis arvatakse olevat selle viiruse sünnikohaks. Täpsemalt käib jutt Kongost, kus paljud haitilased neil aastail palju tööl käisid.
Laiemalt asus viirus selles riigis levima 1966. aastal ning mõned aastad hiljem sai ühe viirusevormi levik seal sellise hoo sisse, et levis aidsi-pandeemiana üle kogu maailma.
Viiruse arengu uurimine annab teadlastele võimaluse ennustada, kuidas see tulevikus muteerub, ja luua seeläbi paremais ravimeid.
Teadlaste uurimustöö avaldati USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia toimetistes.
Kariibi meres asuvat saareriiki Haitit peetakse läänepoolkera vaeseimaks riigiks.

Cristina võit - üllatav tõus mehe kõrvalt presidendiks
Cristina Elisabeth Fernández de Kirchner võitis valimised ja võtab ameti abikaasalt üle.
32 aastat kestnud abielu Néstor Kirchneriga kandis vilja, sest senine Argentina esimene leedi valiti selge edumaaga (44% häältest lähima konkurendi 23% vastu) oma riigipeast mehe mantlipärijaks.
Võimuvahetus peaks toimuma 10. detsembril, kuigi kriitikud oletavad, et Néstor valitseb Cristina varjus riiki edasi.
Argentiinlastele pole naispresident just täiesti uus kogemus. Kui toonane riigipea Juan Domingo Perón 1974. aastal suri, päris ameti tema kolmas naine Isabel María Estela Martínez de Perón, kes oli varem asepresident. Isabel Perón ei võitnud ühtegi valimisheitlust, kuid peab praegu andma kohtu ees aru tema võimu ajal alanud terrori pärast.

Paet üritab pühkida tolmu Eesti suhetelt Aserbaidžaaniga
Naftatulud ja neist tingitud pöörane majanduskasv muudavad Aserbaidžaani pealinna Bakuu välisilmet ja küllap ka sealsete võimukandjate käitumist.
Esmaspäeval alustas välisminister Urmas Paet paaripäevast külaskäiku Bakuus, püüdes tolmunud linnas pühkida tolmu üsna sama väljanägemisega suhetelt maaga, mis rabab vaat et maailma kiireima majandusarenguga. Viimati käis Eesti välisminister selles riigis ametlikul visiidil seitsme aasta eest.
Röögatu, enam kui 30-protsendine majanduskasv on vallandanud ehituspillerkaari, mille kõrval kahvatub siin-seal Tallinnas nähtu enamgi kui meie majandusareng Aserbaidžaani kõrval.
Ega sellest saanud mööda ka välisminister Paet, määrides mett niigi üsna mesistele aserite mokkadele. "Areng on muljet avaldav - 35 protsenti kasvu! Eestis on meil 11 ja arvasime, et see on midagi suurt. Võrreldes teiega pole meil vaja muretseda ülekuumenemise pärast," ütles Paet pressikonverentsil pärast kohtumist oma ametivenna Elmar Mammadjaroviga.

Biokütuste kiire levik ähvardab valla päästa ülemaailmse näljahäda
ÜRO eksperdi sõnul kujutab toidu ärapõletamine endast inimsusvastast kuritegu.
Kõigepealt tõstis toiduviljast mootorikütuse tegemise pärast hädakisa Kuuba president Fidel Castro. Reedel sai ta aga seni tugevaima liitlase, kui ÜRO peaassamblee ees esinenud Jean Ziegler kutsus kehtestama biokütuste tootmisele viieaastast moratooriumi.
2000. aastast ÜRO sõltumatu toiduõiguste eksperdina töötav Ziegler tõstis esile, et ajal, mil jõukad lääneriigid põletavad toitu, nälgib maailmas üle 850 miljoni inimese. Iga viie sekundi tagant sureb toidupuuduse tõttu üks alla kümne aasta vanune laps. Juba praegu on aga biokütused andnud oma osa kogu maailma tabanud toiduainete hinna tõusule.
Läänepoolkeral enam levinud

Tallinn kavatseb rajada kaks uut trammiliini
Tallinna linnavalitsus kavatseb rajada kaks uut trammiliini, millest üks hakkaks sõitma Lasnamäe ja Vabaduse väljaku ning teine Lennujaama ja Balti jaama vahel.
Tallinna linnavalitsuse istungi päevakorra kohaselt on kavandab linn muudatuse läbi viia projekti "Tallinna tramm" raames.
Projekt viiakse läbi kahes etapis. 2007.-2013. aastal on kavas ehitada trammiliinid Lasnamäe - Vabaduse väljak ja Lennujaam - Balti jaam. Tulenevalt võimalikest finantsprobleemidest võib Lennujaam- Balti jaam liini ehitamine lükkuda teise etappi ajavahemikus 2014 - 2020.
Uute trammiliinide väljaehitamine maksaks esialgsete arvestuste kohaselt ligi neli miljardit krooni ja linn loodab selleks abi saada Euroopa Liidult.

Lasnamäele kerkib kolm 16-korruselist eluhoonet
Tallinna linnavalitsus kavatseb homsel istungil kinnitada detailplaneeringu, millega ehitatakse Lasnamäele kolm 16-korruselist korterelamut.
Linnavalitsuse istungi päevakorra kohaselt puudutab detailplaneering Peterburi mnt ja Raadiku tänava vahelist maa-ala ja hõlmab 6,5 hektarit.
Lisaks kolmele 16-korruselisele hoonele rajatakse sinna veel kuus 6-8-korruselist eluhoonet ning viiekorruseline lahtine parkimismaja.
Krundi omanik on OÜ Raadiku Arendus. Kinnistul asusid varem endise Tallinna Pedagoogilise Instituudi pooleliolevad ehitised - spordihooned ja ühiselamud, valmis ehitatud oli vaid üks ühiselamublokk. Kõik krundil asunud ehitised on tänaseks lammutatud.

Veerenni ringristmik avatakse liikluseks ülehomme
Tehnika tänava pikenduse ja Veerenni tänava ringristmiku esimese etapi ehitustööd on tänaseks lõpetatud ja liiklus Veerenni tänaval avatakse neljapäeval.
"Tööde käigus tõsteti ümber elektrikaablid, sidekaablid, gaasitrass, vee- ja kanalisatsioonitorustik, rajati valgustus ning ehitati välja ringristmik koos kergliiklusteede tunnelitega," ütles abilinnapea Deniss Boroditš. "Tee-ehitustööd Tehnika tänava pikenduse rajamisel jätkuvad ja kogu objekt valmib praeguste plaanide kohaselt 30. juunil 2008."
Projekti koostas AS K-Projekt, ehitaja on Tallinna Teede AS. Tehnika tänava ja Veerenni tänava vahelise lõigu pikkus on 800 meetrit.
Ehitustööde kogu maksumus on 82,4 miljonit krooni, töid finantseeritakse osaliselt Euroopa Liidu struktuurifondi vahendite arvelt.
Perspektiivis ehitatakse uus tee kuni Filtri teeni ja ühendatakse see planeeritava Ülemiste liiklussõlmega.

Tallinna mänguväljakud saavad piirdeaiad
Tallinna lastemänguväljakud saavad turvalisuspõhjustel piirdeaiad.
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul aitavad piirdeaiad hoida mänguväljakute puhtust ja muudavad need lastele turvalisemaks, teatas Tallinna pressiteenistus. "Kindlasti ehitatakse piirdeaedasid nende mänguväljakute ümber, mis asuvad sõiduteele liiga lähedal ja kus on oht, et lapsed võivad mänguhoos tänavale joosta," selgitas Boroditš.
Käesoleva aasta lepingu maksumus on 1 692 658 krooni. Töid teostab Tallinna keskkonnaameti tellimusel OÜ Tiptiptap ja piirdeaedade valmimise tähtaeg on 31. detsember.
Keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppitsi sõnul jätkatakse piirete rajamist ka järgmisel aastal.

Männiku teel jätkavad bussid ümbersõitu
Männiku teel jätkavad bussid kuni 30. novembrini ümbersõitu.
Ajutisel marsruudil jätkavad sõitmist autobussiliinid number 5, 32 ja 57, teatas Tallinna pressiteenistus.
Põhjuseks on Vabaduse puiestee ja Valdeku tänava ristmike vahelise Männiku tee lõigu rekonstrueerimistööde ajaline pikenemine.

 "Prügihundi" kampaania lõpetas edukas prügiskulptuuride võistlus
Võitjate töö koosnes vanast kohviaparaadist, arvutiklaviatuurist ja anumatest.
Eile Kodulinna majas toimunud prügiskulptuuride võistluse võitis Mustamäe laste loomingumaja võistkond koosseisus Mariin Suvi, Stefani Korman, Alide-Marie Taela, Märten Puust ja Morgan Puust.
Võidutöö kandis nime "Multifunktsionaalne kodune veepuhastusjaam". Kõik võitjad said auhinnaks viis kinopiletit.
Keskkonnaameti vanemspetsialisti Katrin Rannama sõnul tuli kokku 18 viieliikmelist võistkonda ja üritus läks igati korda.
Noortele mõeldud prügiskulptuuride valmistamise võistlus oli prahi sorteerimist propageeriva jäätmekäitluskampaania "Prügihunt" lõpuüritus, kus tuli loominguliselt taaskasutada pakendeid, pudeleid, paberit, riiet ja vanu elektroonikaseadmeid. Varem on selliseid võistlusi korraldanud koolid ja noortekeskused, kuid suurem üritus toimus esimest korda.

Algasid liuvälja ettevalmistustööd
Harju tänava haljasala jääväljaku alla jääv suvine pargimööbel viidi talvekorterisse ja kommunaalameti lepingupartner HK Hall alustas liuvälja avamiseks ettevalmistustöid.
1350 ruutmeetri suuruse tehisjääga liuvälja alla paigaldatakse 25 kilomeetrit torusid, samuti paigaldatakse liuvälja piirded ja tuuakse kohale tualeti, kohviku ja uisulaenutuse ehitised, teatas Tallinn.ee.
Tuleb külma oodata
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul avatakse liuväli esialgsete plaanide kohaselt 16. novembril. "Kuigi liuvälja tehnika võimaldab uisuväljakut töös hoida ka siis, kui õues on 10-15 soojakraadi, on esialgse jääkihi tekitamine tunduvalt otstarbekam siis, kui öine õhutemperatuur langeb alla nulli," ütles Boroditš. Möödunud aastal avati liuväli 22. detsembril.

Neljapäevast muutuvad Lasnamäe busside peatused
Alates 1. novembrist suletakse 62. bussiliin, 65. bussiliin suunatakse Punaselt tänavalt üle Smuuli tee viadukti Sõjamäele ja lennujaama ning 7. bussiliini marsruuti muudetakse.
Bussiliinil number 7 jäävad ära peatused Varraku, Pikri ja P. Pinna, teatas Tallinna pressiteenistus. Bussid sõidavad mööda Laagna teed: peatused on Laagna, Kotka kauplus ja Kalevipoja.
Muudatus on tingitud vajadusest vältida 7. ja 65. liini kattumist Punasel tänaval. Ühtlasi paraneb Lasnamäe ühendus Sõjamäe piirkonna ja lennujaamaga, sest 65. liin töötab edaspidi kõikidel nädalapäevadel ja tihedama sõidugraafiku alusel.
68. liin hakkab sõitma ka laupäevadel. 67. liini sõiduplaani muudetakse ja sellega seoses paraneb Laagna tee ääres elavate inimeste bussiühendus kesklinnaga.

Pirita reformierakondlased sõdivad Kloostrimetsa raie vastu
Reformierakonna Pirita piirkonnaorganisatsioon võttis koosolekul vastu otsuse pöörduda Tallinna linnapea Edgar Savisaare poole ettepanekuga, et linn ostaks neli hektarit Mähe metsa terviseradade väljaehitamiseks.
"Me ei saa lubada otsuseid, mille tagajärjel linn annab loa neli hektarit metsa maha raiuda, eesmärgiga ehitada kortermaju. Linn võiks hoopis metsa välja osta ning selleks kuluv raha poleks ikkagi võrreldav näiteks Harju tänava haljasala ostuks kulunud summaga," lausus endine Pirita linnaosavanem Ülle Rajasalu.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on Reformierakonna Pirita piirkonnaorganisatsiooni koosoleku otsus võidelda raiega Kloostrimetsas poliitiline demagoogia. Aas leiab, et Rajasalu on asunud poliitilise kapitali kogumiseks tegema vastutööd Randvere tee 82 kavandatavatele tagasihoidlikele ehitusmahtudele. "Rajasalu püüd näidata arendust elanikele vastuvõetamatuna on seda imelikum, et piirinaabrid on andnud eskiisile kooskõlastuse, sest lahenduses arvestatakse nende nõudmistega ning arendaja ehitab oma kulul lisajuurdepääsud naaberkruntidele," ütles Aas.

Narva maanteele tuleb tulevikutee
Väo-Maardu lõik Tallinna-Narva maanteel on ainus tsementbetoonkattega tee Eestis.
Maanteeamet kavatseb Tallinna-Narva maantee betoonist teelõigu muuta nüüdisaegseks, tunneli, viaduktide, mitmetasandiliste ristmike, paralleelteede ja mürabarjääriga teeks.
Maanteeameti europrogrammide peaspetsialisti Andres Brakmanni sõnul on kaua aega vastu pidanud teekatte allesjätmine ja parandamine näiteks Saksamaal levinud betoonteede sarnaseks võimatu. "Ebatasane ja rohkete defektidega tee ei vasta enam nüüdisaja nõuetele. Betoon on 40 aastat vana ja selle remondiks kasutatakse tavapärasest erinevat tehnoloogiat, mida Eestis ei ole. Samuti on meie kliima külmem kui Saksamaal, seetõttu selline teekate meile nii hästi ei sobi," rääkis Brakmann. "Betoonkate purustatakse, selle teeb raskeks metallarmatuur. Samas saab betoonist killustikku, mida võib kasutada sama tee ümberehitamisel."

Politsei palub abi peatraumaga mehe tuvastamisel
Tallinna-Narva maanteel Iru silla juurest leiti ning viidi Mustamäe haiglasse raske peatraumaga mees.
Tegemist on umbes 30-aastase mehega, kes on 180 cm pikk ja keskmise kehaehitusega. Ta kandis musta nahkjopet, musti pükse ja musti kingi.
Mees on praegu ravil Mustamäe haiglas. Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Tuuli Härsoni sõnul on mees koomas. Kui ta aga eile lõuna paiku leiti, oli ta veel teadvusel.
Politsei palub kõigil, kes piltidel oleva meesterahva ära tunnevad, helistada Põhja prefektuuri Ida politseiosakonna telefonil 612 4810 või politsei üldnumbril 110.

Mehelt leiti kolm kilo hašišit
Narkopolitsei pidas reedel õhtul Sillamäel kinni mehe, kellel oli kaasas kolm kilo hašišit.
1965. aastal sündinud Roman võeti pühapäeval kohtu loal ka vahi alla, teatas Ida politseprefektuur.
Menetlust juhtiva prokuröri Innokenti Menšikovi sõnul on Roman varem kohtu poolt karistatud.
Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Mari Luugi sõnul on kuriteos kahtlustatav ka Romani naine, kes peeti samuti pühapäeval kinni, kuid vabastati pärast ülekuulamist.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust Karistusseadustiku paragrahv 184 alusel, mis käsitleb narkootilise aine suures koguses valmistamist, omamist või vahendamist grupi või kuritegeliku ühenduse poolt.

Lastebussi ja auto kokkupõrkes hukkus mees
Turismibussi ja sõiduauto kokkupõrkes Paldiski maanteel EMHI ilmajaama lähistel hukkus sõiduauto juht, bussis olnud lapsed vigastada ei saanud.
Täna kella 10.50 ajal põrkasid Paldiski maanteel Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi lähistel sirgel teelõigul kokku Tallinna suunas liikunud sõiduauto Audi A8 ja Paldiski poole suundunud ekskursioonibuss.
Õnnetuses hukkus Audit juhtinud mees. Kaassõitjaks olnud 1975. aastal sündinud Tarmo viidi tervisekontrolliks Mustamäe haiglasse. Ühe bussis viibinud lapse tervist kontrolliti sündmuskohal kiirabiautos, kuid ei temal ega teistel bussisolnutel esialgsu vigastusi ei tuvastatud.
Õnnetuse hetkel viibis bussis 36 15-17 aastast last erinevatest Ida-Virumaa koolidest. Sündmuskohale organiseeriti asendusbuss, millega lapsed reisi jätkasid.

Eile tapeti Eestis kolm inimest
Eilse päeva jooksul leiti Eesti erinevaist paigust kolm tapetud inimest, kellest kaks olid naised ning üks noormees.
Sillamäel leiti Viru puiesteel asuva maja maja keldrist 1989. aastal sündinud Denissi vägivallatunnustega surnukeha. Noormehe tapmises peeti kahtlustatavatena kinni 1980. aastal sündinud Anatoli ning 1985. aastal sündinud Viktor. Menetlust juhtiva prokuröri sõnul on tuvastatud, et enne tapatöö toimepanemist tarvitasid ohver ja kahtlustatavad üheskoos alkoholi.
Kohtla-Järvel Aruserva tänava korterist leiti eile 1967. aastal sündinud Tiina kehavigastusega surnukeha. Menetlust juhtiva prokuröri abi Natalja Firsova sõnul on kuritöös kahtlustatavana kinni peetud alaealine noormees.
Surma põhjuste välja selgitamiseks saadeti surnukeha kohtuarstlikku ekspertiisi.

Tallinnas tapeti vana naine
Faehlmanni tänaval asuvast korterist leiti eile lõuna ajal 70-aastase Zinaida vägivallatunnustega surnukeha.
Politsei uurib naise surma asjaolusid.

Tartu kohvik surub tudengid lõunaks tagaruumi
Tudengid peavad sellist kohtlemist alandavaks
Tartu
Mõni aeg tagasi toimus Mokas intsident, mille käigus kohviku peakokk palus seal kooli asju arutavatel ja kohvi joovatel tudengitel peasaalist tagaruumi minna või tulla tagasi teisel ajal, seletades seda söögikoha imidži muutusega.
"Läksime kolmekesi lõuna aegu Moka kohvikusse õppima, tellisime mahla ja kohvi. Jõudsime mõni aeg istuda, kui lauda istus mees, kes nimetas end kohviku omanikuks. Seejärel tehti meile selgeks, et kuna Moka on ikkagi söögikoht ning hetkel on lõunaaeg, siis hoiame kohti kinni klientidele, kes sooviks sinna istuda. Meil soovitati minna istuma tagumisse ruumi, mis on endine suitsuruum, sest sinna kliendid tavaliselt minna ei soovi ja seega poleks me teistel ees või tulla tagasi teisel ajal," kirjeldas kohvikus viibinud Grete juhtunut Päevaleht Online'ile.
Põhjenduseks toodi, et kuna olevat tehtud palju investeerinuid kohviku muutmiseks, siis praegu on oluline ka raha tagasi hakata teenima. Iga hetkega kui tudengid lauas istuvad, jäävat omanik aga järjest suuremasse kahjumisse.
"Lisaks oli ta välja arvestanud, kui palju üks istekoht päevas teenima peaks, ning meie ei olevat need kliendid, kes seda raha sisse toovad. Küsimusele, kui kaua siis võib ühe mahla eest istuda, me vastust ei saanud. Peale mõnikümne minutilist vaidlust otsustasime kohvikust parem lahkuda," lisas Grete.
Kõik kolm kohvikus viibinud tudengit leiavad, et tegemist oli väga alandava ja diskrimineeriva kogemusega. "Kui varem käisime tihti Mokas söömas ja niisama asju arutamas, siis peale seda juhtumist me sinna küll enam minna ei soovi."
Moka kohviku peakokk Andrus Vaht, kes kõne all oleval päeval noortega suhtles, tunnistas, et palus tõesti neil minna istuma tagaruumi või tulla tagasi teisel ajal.
"Mitte et mul midagi tudengite vastu oleks, aga asi on ajastuses. Tudengid on oodatud õhtusel ajal, kui on vähem külastajaid, mitte lõunatunnil. Kuna oleme läbi teinud palju uuendusi, siis ootame ka teist klientuuri, kes ehk ei soovi näha kõrvallauas raamatuvirna, vaid soovib meeldiva muusika saatel lõõgastuda ja lõunatada. Ettevõtjana tuleb paratamatult mõelda ka äri huvidele," ütles peakokk.
Vaht selgitas, et küsimus pole ainult selles, kes palju tellib. Tema jutust selgus, et üldiselt pole ka praade tellivad tudengid raamatukuhjadega lõunal väga oodatud.

Abiminster kahtlustab bussiettevõtteid dumpingus
Majandusministeeriumi abiministri Siim-Valmar Kiisleri sõnul näib, et osa bussiettevõtteid on kasutanud dumpingut pakkumistel liinide oma kätte saamiseks.
"Tundub, et osa firmasid ongi teadlikult teinud oma esimesed pakkumised madalad - mindud (on) dumpingule, et liinid oma kätte saada," ütles Siim-Valmar Kiisler Aktuaalse kaamera uudistele.
"Siin saab vastus olla see, et kui olete lubanud selle hinnaga vedusid teha, siis pidage oma lubadusest kinni," lisas Kiisler, kommenteerides bussifirmade lootusi suuremale riiklikule toetusele.
Atko Grupi nõukogu esimehe Aivo Sarapuu sõnul pole tegu dumpinguga, kuna bussiettevõtted sõlmivad lepingud maavalitsustega ja maavalitsuste nõudmised lisadotatsiooni saamiseks on olnud erinevad.
Sarapuu hinnangul on bussijuhtide palganõudmised põhjendatud ning pileti hinna tõstmist ja liinide vähendamist ei pea Sarapuu õigeks. Järgmise aasta riigieelarves kasvavad dotatsioonid 10%, kuid Sarapuu sõnul kasvavad ettevõtte kulud 25%.

Saksamaa valitsus plaanib suurtele välisinvesteeringutele vetoõigust
Saksamaa majandusministeerium kavandab seaduseelnõu, mille kohaselt valitsusel on vetoõigus välisinvesteeringutele, mis ohustavad rahvuslikku julgeolekut võib avalikku korda.
Plaan on eelkõige suunatud hedge-fondide, riigi kontrollitavate sõltumatute fondide ja välismaiste ettevõtete sunnas ning annab valitsusele vetoõiguse enam kui 25 protsendilise osaluse ostmisel Saksa ettevõttes, vahendab AFP Süddeutche Zeitungit.
Ametnikel on saksa ettevõtte omandamise puhul aega neli nädalat, et investeering heaks kiita või tagasi lükata. Juhul kui valitsus avastab, et välisinvestor on varjatult omandanud rohkem kui veerandi ettevõttest, ilma oma kavatsustest teatamata, rakendub kolmekuuline periood, mis lubab ametnikel tehingut hinnata ja vajadusel see tühistada.

Riigitöötajate palgatõus mõjub majanduslanguse hirmus kui punane rätik härjale
Riik planeerib järgmise aasta eelarves riigitöötajate palku tõsta keskmiselt 20% - tööandjad peavad seda liiga paljuks ning ametiühingud sooviksid osadele ametitele veelgi suuremat palgatõusu.
Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul teeb tööandjaid murelikuks kasvav ärevus lähiaastate majanduses. Kui riik tahab riigitöötajate palku tõsta viiendiku võrra, siis tööandjad plaanivad erasektoris palku tõsta maksimaalselt kümnendiku.
"Tänast riigieelarve eelnõud lugedes jääb mulje, et see, mida on avalikus sektoris, konkreetselt siis riigiametites, planeeritud, ei vasta päris täpselt sellele, kuidas erasektor kavatseb järgmisel aastal kohanduda muutuvate oludega," ütles Kriis rahandusministeeriumi, ametiühingute ning tööandjate keskliidu kohtumise järgsel ühisel pressikonverentsil.

Aserbaidžaan: Eesti investeeringud on teretulnud
Aserbaidžaani energia-ja tööstusminister Natig Alijevi sõnul võiks Aserbaidžaan olla uus turg Eesti toodetele.
Aserbaidžaani energeetika-ja tööstusminister Natig Alijev ja välisminister Urmas Paet tõdesid tänasel kohtumisel Bakuus, et Aserbaidžaan võiks olla uus turg Eesti toodetele, vahendas välisministeeriumi pressitalitus.
Alijev tõi esile Eesti kogemuse infotehnoloogia, transiidi ja keemiatööstuse alal ning kinnitas, et Aserbaidžaan on huvitatud Eesti investeeringutest.
Paet kohtus täna Aserbaidžaani maksuministri Fazil Mammadovi, energeetika-ja tööstusministri Natig Alijevi ning parlamendi asespiikri Bahar Muradovaga.
Välisminister Paet ning Aserbaidžaani maksuminister Mammadov kirjutasid alla kahe riigi vahelisele topeltmaksustamise vältimise lepingule.

Eesti Posti kulud tööjõule kasvavad kümnendiku võrra
Täielikult riigile kuuluva Eesti Posti järgmise aasta eelarve on ligi miljard krooni, ettevõtte tööjõukulud kasvavad kümnendiku võrra.
Eesti Posti juhatuse liikme Ahti Kallaste sõnul oli eesmärgiks koostada 2008. aastaks parim eelarve, et ühelt pool täita omaniku ehk riigi poolt pandud kohustust - pakkuda parimat postiteenust ja teiselt poolt olla konkurentsivõimeline vabaturuteenuste turgudel.
"Uut moodi lähenemine st tulemusüksuste põhine eelarve on läbinud hulgaliselt diskussioone ja arutelusid. Tegemist on ettevõtte ajaloos märkimisväärse dokumendiga, 1. jaanuaril 2009 avaneb postiturg ja seega on järgmine aasta Eesti Posti jaoks olulise tähtsusega," lisas Kallaste.
Kallaste sõnul suurenevad Eesti Posti tööjõukulud järgmisel aastal 10%. "Tuleb arvestada, et oleme tööjõuturu keskmisest kõvasti maas, seetõttu oleme endale eesmärgiks seadnud turu keskmisele järele jõuda," ütles Kallaste Eesti Päevaleht Online'ile.

Sampo panga puhaskasum kasvas 46 protsenti
Kolmanda kvartali majandustulemuste kohaselt kasvas Danske Banki tütarettevõtte Sampo Panga puhaskasum 316 miljoni kroonini, mis on 46 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Panga tegevustulu ulatus 711 miljoni kroonini, kasvades aastaga 45 protsenti. Kulu oli 339 miljonit krooni, kasvades aastaga 32 protsenti, omakapitali tootlikkus kasvas 37,2 protsenti.
Klientide hoiuste maht oli 15,8 miljardit krooni, kasvades aastaga 39 protsenti, laenu- ja liisingportfelli maht oli 26,6 miljardit krooni, suurenedes aasta jooksul 66 protsenti, klientide arv oli septembri lõpus 160 tuhat, suurenedes aastaga 14 protsenti, internetipanga klientide arv oli 149 tuhat, moodustades 93 protsenti kogu klientide arvust.
"Üldise majanduskasvu aeglustumise tingimustes oleme suutnud säilitada tasakaalustatud kasvu," ütles Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe.

Ooteaeg Narva piiripunktis on kasvanud 79 tunnini
Järjekord ning ooteaeg Eesti-Vene piiril on Narva piiripunktis võrreldes viimase poole kuuga tõusnud - järjekorras seisab 250 veokit, mille juhtidel tuleb piiriületust oodata keskmiselt 79 tundi ehk üle kolme ööpäeva.
Rahulikum olukord on Koidula piiripunktis, kus seisab maksu- ja tolliameti andmetel järjekorras 87 autot ning ooteaeg on 29 tundi.
Poole kuuga on järjekorrad oluliselt kahanenud Luhamaa piiripunktis, kus veokijärjekord ulatub 79 autoni ja ooteaeg on 25 tundi.
Oktoobri keskpaigast alates on ooteajad Narva piiripunktis püsinud 40-60 tunni piirimail, järjekordades on seisnud 180-240 veokit. Samas ootas näiteks 10. septembril järjekorras 425 autot ning ooteaeg ulatus 210 tunnini ehk enam kui kaheksa ööpäevani.

Üle poole fondidega liitunutest koguvad pensioni Hansa pensionifondides
Hansa fondide maht ületab 5,5 miljardit krooni
Pensionifondidega liitunud 550 000 inimesest kogub 55% ehk 300 000 inimeste pensioni Hansa pensionifondides.
"Hansa II samba fondide maht ületab juba praegu 5,5 miljardit krooni ning kiire kasv jätkub," ütles Hansa Investeerimisfondide juhatuse esimees Robert Kitt.
Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukase sõnul on eestlased pensioniks kogumise omaks võtnud ning mõistavad selle olulisust. "Täna võime öelda, et praktiliselt kogu tööealine elanikkond on pensioni kogumisega alustanud," märkis Lukas.
SEB Eesti Ühispanga fondidega on liitunud ligi 160 000 inimest ning fondide maht on 2,26 miljardit krooni.
Aastaga on Eestis lisandunud üle 30 000 uue pensionikoguja.
Selleks, et jaanuarist pensionikogumist alustada, tuleb liitumisavaldus esitada hiljemalt homme, 31. oktoobril.

Ekspress Grupp: Luige osalus ei ole muutunud
Hans H. Luige osalus Ekspress Grupis ei ole muutunud.
Hans Luik 26. oktoobril üle 3 000 000 AS Ekspress Grupp aktsiat (umbes 16 % aktsiakapitalist) üle isiklikult väärtpbaerikontolt LFS Asset Management AG väärtpaberikontole, mis on esindajakonto väärtpaberituru seaduse mõttes, teatas grupp börsile.
Esindajakontol olevad aktsiad on endiselt Hans Luige omandis ning kõik aktsionäri õigused kuuluvad Hans Luigele.
Eile saatis Tallinna börs laiali teate, milles teatas olulise osaluse muutumisest ning kus oli märgitud Luige osaluse vähenemine ning 56,75 protsendilt 40,94 protsendile. Samas oli märgitud ka LFS kliendikonto osaluse suurenemine 16,38 protsendile.
Seega kontrollib Luik endiselt kahte kolmandikku ehk 66,68 protsenti kõigist AS-i Ekspress Grupp aktsiatega esindatud häältest.

Jaemüük suurenes aastaga enam kui kümnendiku võrra
Võrreldes augustiga müük kahanes
Jaekaubandusettevõtete kaupade müük suurenes statistikaameti andmetel septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 12%.
Septembris müüsid jaekaubandusettevõtted kaupu kokku 4,4 miljardi krooni eest. Nii nagu varasematel kuudel, kasvas kõige enam tööstuskaupu müüvate kaupluste müük (16%).
Toidukaupade kaupluste müük kasvas eelmise aasta septembriga võrreldes 7%.
Suure osatähtsuse tõttu andsid toidukaupade kauplused 40% jaekaubandusettevõtete müügi juurdekasvust.
Septembris suurenes jaemüük eelmise aasta septembriga võrreldes enamikul tegevusaladel. Käibe kasv oli suurim tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustel, kus müük kasvas aastases võrdluses 42%.
Jätkuvalt kiiresti kasvas ka jaemüük teistes spetsialiseeritud kauplustes (34%). Nende kaupluste müügi kasvule aitas osaliselt kaasa kooliaasta algus, mis tõi elavama koolitarvete, telefonide, arvutite ja nende lisaseadmete müügi.

Tallinki omanik sai ihatud maatüki
Pärast seda, kui Tallinki üks juhte Toomas Vilosius sai Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu esimeheks, õnnestus haiglal pikalt veninud Hiiu kinnistute müük.
Infortar ostis Põhja-Eesti Regionaalhaiglalt (PERH) kaks kinnistut ja korteri, kokku 17 hektarit Hiiul 101 miljoni krooni eest. Küsimus on, kuidas teadis Infortar nii ökonoomset hinda pakkuda, kirjutab Äripäev.
Pakkumise dokumendid võttis välja veel kuus firmat, kuid kõik loobusid. Ain Hanschmidtile, Enn Pandile ja Kalev Järvelillele kuuluv Infortar kandis raha kohe üle, hüpoteeke kinnistutel pole.
Vilosius kinnitas, et ta ei pidanud nõukogu ees põhjendama oma seotust, kuna tegu oli avaliku pakkumisega. "Seda maad on kolm nõukogu müünud, nüüd siis Infortar ostis ära," sõnas ta. Ta lisas, et ei tea täpselt, mida Infortar sinna plaanib teha. "Aga kas haiglad või sanatooriumid."

Narva saab hiiglasliku kaubanduskeskuse
Leedu kinnisvaraarendaja Akropolis plaanib Narva ehitada 800 miljonit krooni maksva kaubanduskeskuse.
Ligi 40 000 ruutmeetri suurune kaubanduskeskus Akropolis peaks valmima 2009. aasta teisel poolel, kirjutab Äripäev.
"Praegu ei oska veel öelda, kes seda ehitama hakkab," kommenteeris Narva Akropolise projektijuht Vadim Senitšenkov. "Meil on olemas ehituse projektijuht, kes hakkab sellega sügavamalt tegelema uue aasta jaanuaris. Ilmselt ta korraldab konkursi. Kindlasti plaanime kaasata ka Eesti ettevõtteid."
Akropolisesse Narvas tuleb 36 000 ruutmeetrit rendipinda (Eesti suurimas, Ülemiste kaubanduskeskuses on 50 000 ruutmeetrit) ning kaks parklat: maapealne ning maa-alune, kokku 1200 parkimiskohta.
Uude kaubanduskeskusesse on plaanis tööle palgata kuni 600 inimest, keskus saab nurgakivi uue aasta märtsis.

Pensionifondid ootavad liitujaid poole ööni
Homme kukub kogumispensioniga liitumise tähtaeg 1971-1973 sündinutel.
Kolmapäeval on mitmed pangakontorid sel puhul ka kauem avatud, et pakkuda viimasel hetkel otsustajatele veel liitumisvõimalust.
Kohustuslik kogumispension ehk II sammas võimaldab liitunul teenida tulevikus oma viimasest palgast umbes 40%. Seejuures paneb riik omalt poolt raha fondi kaks korda rohkem kui tulevane pensionär ise, vastavalt kaks ja neli protsenti palgast.
Et vältida kogutud osa hävimist inflatsiooni surve all, investeeritakse säästud eri fondidesse. Siin ongi liitujal oluline valikukoht, kus tuleb määrata oma investeeringu jaoks riskiaste.
Et fondid paigutuvad kolmeks sõltuvalt oma portfellis sisalduvate võlakirjade ja aktsiate osakaalust, tuleb liitujal teha valik vastavalt oma oodatavale tootlusele ja riskivalmidusele. Kuivõrd aeg tasandab suuremad lühiajalised turukõikumised, soovitatakse noorematel kogujatel enamjaolt "äkilisemaid" fonde, eakamatele seevastu suurema võlakirjade sisaldusega portfelle.

Lennukipileti saab soetada poest koos piima ja leivaga
Läti lennufirma airBaltic hakkab pileteid müüma Eesti Rimi toidukauplustes.
Esialgu on tegemist katseprojektiga, mis kestab novembri esimese nädalani. Rimi Eesti Foodi tegevjuhi Ruth Laatre kinnitusel on Rimi projekti õnnestumise korral valmis lennufirmaga koostööd jätkama ning ka teisi seni toidupoe jaoks ebatavalisi tooteid müüki võtma. Toidupoest soetatud pilet tuleb siiski internetis registreerida ning lendamiseks on aega märtsi keskpaigani.
Otsustas katsetada
"Idee tuli airBalticult. Meie jaoks oli küsimuseks, kui paljudesse kohtadesse airBaltic lendab ning milline on lennukipileti hind. Veendudes, et sihtkohtade valik on lai ning hind soodne, otsustasime katsetada," rääkis Laatre.
"Tegemist on pigem teenuse vahendamisega," ütles ta. "Erinev on ka see, et kui toidukaupade puhul on meil võimalik hinnakujunduses kaasa rääkida, siis siin seda võimalust ei ole."

Analüütikud: dollar võib lähiajal veelgi nõrgeneda
Krooni suhtes rekordmadalale langenud dollar võib Eesti analüütikute hinnangul lähikuudel veelgi nõrgeneda.
"Dollari nõrgenemise peamine põhjus on kartus USA majanduse kehva tervise osas, mis on kõige jõulisemalt seni väljendunud kinnisvaraturu probleemides, kuid ilmselt mõjutab lähiajal ka muid majandusvaldkondi, eelkõige tarbimist," lausus SEB Eesti Ühispanga valuutaturgude diiler Jaanus Jõgi. "Tundub, et USA on ka ise rahul dollari nõrgenemisega ning pigem naudib situatsiooni. Pärast oluliste tehniliste tasemete läbimist on dollari kursil kadunud praktiliselt igasugune toetus," lisas ta.
Hansapanga valuutakauplemise juht Art Lestberg pidas samuti tõenäoliseks, et lühikest aega võib dollar veelgi odavneda. "Sellel aastal võib dollar protsendi või paari võrra nõrgeneda, aga väga suurt kukkumisruumi enam pole," lausus Lestberg.

USA ametnikud ähvardasid J. Karjalaise vangi panna
Soome üks armastatumaid muusikuid Jukka Karjalainen sattus septembris USAs kahtluste alla narkootikumide omamises ja teda ähvardati vangla ja suure trahviga. Mees nimetab temaga toimunut äärmiseks ebaprofessionaalsuseks.
J. Karjalainen sattus kõrgendatud tähelepanu alla Minneapolise St.Pauli rahvusvahelises lennujaamas ja ta kuulati sealsamas üle, vahendab Ilta Sanomat.
Ametnikud kahtlustasid, et Karjalaisel on narkootikume ja teda ähvardati aastatepikkuse vangalakaristuse ja suurte rahatrahvidega. Artist nimetas endaga toimunut täielikuks ebaprofessionaalsuseks. Karjalainen ja temaga koos reisinud muusikud pääsesid USA ametnike küüsist alles pärast kolmetunnist ülekuulamist.
Minneapolise ülikooli kutsel USA-sse reisinud Karjalainen lubas, et tulevikus väldib reise Ühendriikidesse. Juhtunut uurib ka USA saatkond Helsingis.
"Neil on eriline koreograafia ja spetsiaalsed laused, mida ülekuulamisel kasutavad. Aga on päris hirmutav, kui inimesed midagi säärast kogema peavad, süütut inimest ei saa valetamises süüdistada," kommenteeris Karjalainen juhtunut.

Sõpruslinnade tippkokad vallutavad nädalaks Tartu kohvikud
5.-11. novembrini toimuvad Tartus sõpruslinnade rahvusköökide päevad, mille raames tunnustatud kokad Tartu seitsmest sõpruslinnast asuvad nädalaks tööle Tartu toitlustusettevõtetesse, valmistavad oma rahvustoite ja õpetavad nende tegemist ka kohalikele kokkadele.
Lisaks põnevatele toiduelamustele pakutakse igas toidukohas kilde vastava maa kultuurist.
Kreeka saarelt Aeginalt pärit kokk Dimitrios Kappos valmistab kreeka roogasid Entri restoranis. Bærumi kokk Erlend Br?nden valmistab norra rahvustoite Shakespeare'i kohvikus. Lüneburgi kokad Wolfgang Wiengarten ja Marko Viole saksa rahvustoite aga Werneri kohvikus ning Pihkva kokk Olga Šagalova vene toite Rasputinis. Läti üks paremaid ja tuntumaid kokki Eriks Dreibants valmistab läti rahvustoite Big Beni pubis, Uppsala kokk Johan Dahlqvist rootsi toite Ülikooli kohvikus ja Veszprémi kokk László Ákos Csóti ungari rahvustoite restoranis Atlantis.
Igas toidukohas toimuvad ka kontserdid. Näiteks mängib ansambel Zorbas Entris kreeka muusikat, Ülikooli kohvikus kuuleb Eesti-Rootsi džässi Olding-Ruben Trio esituses ja Rasputinis vene muusikat Zlatõje Gorõ esituses. Shakespeare'i kohvikus mängitakse norra rahvamuusikat, Atlantises aga ungari mustlasmuusikat.

INTERNET: 
INTERNET:  - et edumeelse töönoore ellu mahuks ka pisut popkultuuri, on arvutitega luuserid valmistanud hulga viiesekundilisi kokkuvõtteid tuntud filmidest. Ja tõesti, milleks raisata kaks tundi kinos, kui sama elamuse saamiseks võib kulutada viis sekundit tööajast, mis pole ju eriline vargus, või mis?

California unistus Pärnu moodi
Pärnu emo-pop-viisik Bedwetters lendas eile Münchenisse MTV
Ütled Bedwetters ning musta tuka ja ruuduliste ketsidega neiu õhkab. Tõsine rokisõber aga kirtsutab nina - häh, järjekordsed moemehed. Eile aga olid nad teel MTV Euroopa muusikaauhindade galale. Ühel juhul kolmest naasevad nad sealt New Sound Of Europe'i auhinnaga. "Väga kõva, kõik on super!" kommenteeris solist Joosep hetk enne väljalendu.
Bedwettersi muinasjutt algab ühes lääneranniku sadamalinnas. On aasta 2004. Koolipoisid hakkavad tegema noortebändi, nimetades ise oma muusikat ilmselt tolleaegse moesõnaga surf-pungiks. Teevad proovi, annavad kontserte ja käivad stuudios salvestamas. Pala "Reidi-laks" pannakse internetti ning see pälvib pisut tähelepanu. Võiks isegi öelda, et tegu on väikest viisi põrandaaluse hitiga.

EMT ja Elion tegid netti muusikapoe
Eile avasid EMT ja Elion portaalides Surfport ja Hot.ee digitaalse muusikamüügi keskkonna, mis sisaldab nii kodu- kui ka välismaiste artistide loomingut.
Uue digitaalse muusikapoe kataloogis on neli miljonit lugu, mida on võimalik alla laadida üksikult või albumite kaupa. Enne ostmist saab kuulata loost 15-sekundist lõiku.
"Üha enam kuulatakse muusikat arvutist, MP3-pleierist ja telefonist. Seepärast lõime ka digitaalse muusikapoe, mille kaudu oleks mugav ja samas täiesti legaalne oma lemmikmuusikat alla tõmmata," selgitas EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg.
Maris Meiessaar
Vaata ka: 

Iglesiase piletid läksid 15 minutiga
Kui Enrique Iglesiase kontserdi piletid eile hommikul kell 10 vabamüüki pandi, ei osanud keegi aimata, et need kohe otsa saavad.
Koer on ilmselt maetud sinna, et FBI ConcertClubi liikmetele kehtis tavapärane eelisõigus. Kontserdi produtsendi Peeter Rebase sõnul müüdi neile 85% piletitest, mis sunnib tõenäoliselt nii mõnegi muusikasõbra klubiga liituma. Samas ei jätnud Rebane mainimata, et võib-olla tuleb 7. novembril müüki veel paarsada lisapiletit. Enrique Iglesias esineb Tallinnas 30. novembril oma Euroopa turnee raames, mis tutvustab tema uut albumit "Insomniac".
Mart Niineste

Algasid telelavastuse "Oma Maapäev" võtted
Eile filmiti Toompeal Lossi platsil pööbli meeleavaldust uue ETV dokumentaalse telelavastuse "Oma Maapäev" jaoks, millega tähistatakse 90 aasta möödumist Maapäevast, mil Jaan Tõnissoni, Jüri Vilmsi ja Konstantin Pätsi eestvõttel kuulutati Eesti esimest korda iseseisvaks. Peategelast Jüri Vilmsi kehastab Tiit Sukk, teistes osades Tõnu Kark, Laura Peterson, Maria Peterson, Peeter Jakobi jt. Stsenaariumi autorid on Indrek Hirv ja Hardi Volmer, režissöör Hardi Volmer.

Rock võitis 25 pealtvaataja ees 42 silmaga
TÜ/Rock sai SEB korvpalli meistriliiga tabelisse neljanda võidu, kui alistas võõrsil BC Kraft Mööbeli 110: 68. Kohila spordihoones oli 25 pealtvaatajat.
Kõik kümme kohtumist kaotanud Kraft Mööbel kaotas esimese poolaja 42: 53, teisel mängupoolel venitas aga valitsev meister vahe suureks, kirjutab Sportnet.
Võitjate poolel tegid skoori kõik 12 pallurit, neist enim (16) punkte viskas Asko Paade ja vähim (2) Tanel Tein. Kaotajate poolel oli resultatiivseim Heiko Niidas 21 silmaga.

Kalev/Cramo kaotusteseeria Balti liigas lõppes
BC Kalev/Cramo oli SEB Balti liigat alustanud nelja järjestikuse kaotusega ja teisipäevase kodumängu algus Klaipeda Neptunase vastu ei tõotanud midagi head. Kalevlased olid kolmanda veerandi alguses taga 35: 50, aga tegid siis Travis Reedi vedamisel 17: 1 vahespurdi ja võitsid lõpuks 83: 73.
Ameeriklane kogus üleplatsimehena 26 punkti ja sai kätte 10 lauapalli. Esimesel poolajal suudeti veelgi suuremat kaotusseisu vältida tänu vastse täienduse Mareo Kedzo täpsetele kaugvisetele - horvaat tabas neli kolmest ja lõpetas 17 silmaga. Koos Reediga vedas kolmanda veerandi keskel võõrustajate mängu käima Valmo Kriisa ja kahekohalise arvu punkte tõi ka Tanel Sokk, tagamängijatelt vastavalt 11 ja 14 punkti, kirjutab Sportnet.
Kalev jäi pooleteise minutiga taha 0: 6. Tänu Reedile jõuti küll avaveerandi keskel järele 8: 10, kuid ohjad jäid endiselt külalistele. Neptunas oli 10 minuti järel ees 16: 13. Eesti karikavõitja oli 11-st kahesest tabanud neli ja viiest kolmesest vaid ühe, täpne oli vastne leegionär Kedzo.

Brasiilia võõrustab 2014. aasta finaalturniiri
2014. aastal korraldab MM-võistlused Brasiilia - nii otsustas Rahvusvaheline Jalgpalliliit FIFA täna Zürichis.
64 aasta järel taas parimat vutiriiki selgitava turniiri läbiviijaks valitud brasiillased investeerivad staadionitesse 12,5 miljardit eesti krooni, selahulgas saab uue ilme ka Maracanã, kirjutab Sportnet.
Kuna 2014. aasta MM-i korraldajamaa valikul otsustas Kolumbia oma kandidatuurist loobuda, jäi Brasiilia ainsaks kandidaadiks. Sellist olukorda soovib UEFA president Sepp Blatter edaspidi vältida.
2018. aasta MM-ist on huvitatud nii USA, Inglismaa, Venemaa, Austraalia, Hispaania, Hiina, Mehhiko ning Hollandi-Belgia-Luksemburgi ühisprojekt. 2010. aasta MM-võistlused viib läbi Lõuna-Aafrika Vabariik.

NBA suurim ootus: kuhu müüakse Kobe Bryant? 
Huvitaval kombel ei olegi NBA üht parimat mängumeest kõige lihtsam maha müüa.
Järjekordne korvpalli profiliiga NBA hooaeg saab avapaugu Eesti aja järgi eeloleval öösel, kui valitsev meister San Antonio Spurs kohtub Portland Trail Blazersiga. Kuid Spursi suurimast tähest Tim Duncanist räägitakse hooaja eel märksa vähem, kui Los Angeles Lakersi ründavast tagamängijast Kobe Bryantist.
Bryantist sai mullu teine mängija pärast legendaarset Wilt Chamberlaini, kes on NBA-s neljas mängus visanud vähemalt 50 punkti. Kevadel teatas ta, et pole rahul oma senise klubiga.
"Kolm aastat tagasi lubati, et ehitatakse tugev meeskond üles, aga seda pole tehtud," kritiseeris Bryant juba play-off'i avaringis pudenenud Lakersit.
Paar päeva enne uue hooaja algust pole siiski mitte ühegi kosilasega käsi löödud. Kuigi Bryant kaitseb avamängus Houston Rocketsiga endiselt Lakersi au, on ta klubi treeneri Phil Jacksoni sõnul juba mõtetega uue tiimi juures. "Ilmselgelt pole ta enam hingega asja juures ja sellest on kahju," lausus Jackson.

REPLIIK: Mängijal on õigus paarile puhkepäevale kuus
Tartu Ülikool/Rocki korvpalliklubi on teatanud meediasuhtlemise mängureeglid kõigile ajakirjanikele ja meie peame neist erinevalt meediaesindajaist kinni.
Pressikonverentsi ruumis on meil väljas sponsorite logod, teiseks on oluline, et seal räägitav jutt on avalik. Nii ajakirjanik kui ka treener ei saa enam öeldut tagasi võtta. Kui mõne väljaande esindaja ei saa mängu vaatama tulla, siis palun teatagu sellest enne mängu ja lepime võimaliku kontakti suhtes aja kokku. Välismängude puhul on selge, et jagame ka telefoni teel kommentaare.
Selleks, et oma mängijaid natukenegi igasuguse prahiga loopimise eest kaitsta, olen soovitanud neil vabadel päevadel meediaga mitte suhelda. Ja neid puhkepäevi on meil vaid paar tükki kuus. Tahan, et ka korvpalluritel oleks eraelu.
Sooviksin rohkem näha objektiivset analüüsi ja vähem lahmimist. Kui kirjutatakse, et Rock kaotas endast nõrgemale Riia ASK-le, on see ju ilmselge jama! Natuke liiga kontrollimatult läheb info välja. Ajakirjanikud, teie käes on pliiats, meie käes pall.

Naissuusatajad lähevad lumele
Täna Põhja-Soome Olosele esimese lume laagrisse harjutama sõitev Eesti naissuusatajate koondis püüab peatreeneri Kalmer Trammi sõnul algaval hooajal MK-etappidelt nelja kuni kuut kohta 20 parema seas ning veel nelja kuni kuut tulemust 30 parema hulgas. "Veksleid me välja ei käi, aga kui Piret Pormeister jõudis eelmisel talvel MK-sarjas korra ja Tatjana Mannima kaks korda 30 edukama hulka, siis on meie tänavustel lootustel alust küll," selgitas Tramm.
Pormeistri ja Mannima kõrval kuuluvad naiste murdmaakoondisse Kaili Sirge ning Silja Suija. Koondisse pürib jõuliselt ka Kaia Udras.

Kukkonen ihkab Alaverile järele spurtida
Kahevõistlejate treener tervitas Alaveri: kümne aastaga oleme suusatajatega ühel pulgal!
Juunis kahevõistlejaid juhendama asunud põhjanaaber Petter Kukkonen soovib ala kandepinda oluliselt laiendada.
"Tervitused Mati Alaverile! Oleme kümne aasta pärast samas seisus," teatas Kukkonen, kes pidas silmas murdmaakoondise viimase kümnendi medalisadu. Soomlane alustas Eesti kahevõistluse ülesehitamist sisuliselt nullist. Puudub ju korralik koondiski. Parim ainult kahevõistlust harrastav sportlane on B-koondises võistlev 19-aastane Kaarel Piho.
Kukkonen soovitas toetajatel tippklassi tulemustega veel veidike oodata. Võtkem rahulikult, samm-sammult!
"Liigume vaoshoitult ning korjame kogemusi," ütles Kukkonen ning lisas, et esimene hooaeg läheb sportlastel niikuinii võistlusrutiiniga harjumise nahka.

Baruto tõusis tagasi kõrgeimasse divisjoni
Pooljumal Asashoryu sai karistuse, ka eestlast ootab riietusmistava rikkumise eest trahv.
Kaks nädalat enne järgmist suurturniiri - Kyushu-basho Fukuokas - avaldab Nihon Kyokai tavakohaselt uue profisumo edetabeli. Eesti sumomehe Kaido Höövelsoni (Baruto) jaoks on see rõõmustav. Nädala pärast 23-aastaseks saav vägimees on taas arvatud kõrgeimasse divisjoni Makuuchisse. 13 võiduga septembris Juryo divisjoni turniiril esikoha saanud Baruto päralt on uues edetabelis Maegashira ida poole 16. rida, mis üldjärjestuses tähendab 40. kohta, kokku on nimekirjas 41 maadlejat.
Esmakordselt pääses Baruto Makuuchisse 2006. aasta mais. Baruto on profisumos võitnud 137 matši ja kaotanud 42. Kaotustena lähevad kirja ka loobumised. Makuuchis on Baruto võidud/kaotused 36/26.

Valuutavahetaja Eurex kahekordistas kasumit
Finantsvahendusega tegeleva Eurex Grupi üheksa kuu puhaskasum kahekordistus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Eurex Grupi 2007. aasta esimese kolme kvartali konsolideeritud müügitulu ulatus 20,5 miljoni kroonini, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 52%.
2007. aasta kolme kvartaliga teenis Eurex puhaskasumit 9,58 miljonit krooni, ületades kogu eelmise aasta jooksul teenitud kasumi ning kasvades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 101%, teatab ettevõte.
Eurex'i juhatuse esimehe Mihkel Rõuk sõnul kasvasid valuutavahetuse ärimahud nii Eestis kui Lätis. Tarbimislaenude portfelli kasv oli tagasihoidlik, seda tingituna eelkõige juhtkonna poolt aasta alguses vastu võetud otsusest karmistada tarbimislaenude väljastamise tingimusi.

AS-i Pärnu Betoonimeistrid 9 kuu käive oli 57 miljonit krooni
Eesti noorima raudbetoonelementidel põhinevate ehituslahenduste pakkuja AS-i Pärnu Betoonimeistrid 9 kuu käive oli 57 miljonit krooni, kasvades eelmise aastaga sama ajaga võrreldes kolm korda.
Kasvu tagas vilgas kinnisvaraarendus ja 8 miljoni krooni suurune investeering tehase pikendusse ja uute laudade püstitamine, teatas ettevõte.
"Seoses seinaelementide nõudluse vähenemisega, kasvatasime tööstus- ja ärihoonetele vajaliku posti-talaliini võimsuse kahekordseks," sõnas Pärnu Betoonimeistrite nõukogu esimees Jaan Valbet.
Sel aastal investeeris PBM Audrus uude tootmisüksusesse 9 miljonit krooni, paigaldades sinna Taani firma MIV tootmisseadmed ja liini. Pärnu Betoonimeistrid alustas seal tänava- ja müürikivide proovitootmisega. Liin käivitub täisvõimsusel 2008. aasta alguses.
Pärnu Betoonimeistrid on Eestis suuruselt 6 raudbetoonelementidel põhinevate ehituslahenduste pakkuja. Ettevõttel on tootmisüksus Pärnus ja Audrus. Ettevõte annab tööd 60 inimesele.

ABB renoveeris Kohila alajaama
ABB lõpetas täna Kohila alajaama renoveerimistööd.
Kohila alajaam ehitati OÜ Jaotusvõrk liitumislepingu alusel. Tööde käigus rajati alajaama uued 110 kV ning 10 kV pingega jaotlad ning likvideeriti varem piirkonda elektriga varustanud ja tänaseks juba amortiseerunud 35 kV pingega jaotusseade, teatas ABB.
Keskkonnamõjude ennetamiseks ehitati välja tänapäevastele keskkonnanõuetele vastavad õlikogumisrajatised.
"Tänu kompaktsetele seadmetele vähenes oluliselt alajaama tarbeks vajaminev territoorium, kokkuhoidu saavutatakse ka alajaama hoolduskulude arvelt," lisas ABB Baltimaade tegevusvaldkonna juht Priit Feldt. "Alajaamas on kasutatud uuenduslikke tehnoloogiaid nagu näiteks releekaitsed ja trafode müratõkkeseinad."

Vanglad otsivad toitlustajaid
Justiitsministeerium kuulutas välja riigihanked kuivainete ning liha- ja piimatoodete ostmiseks Murru, Tallinna, Harku, Tartu ja avatavale Viru vanglale.
Seoses hangetega võetakse kasutusele uus riigihankelepingute süsteem, mis seisneb raamlepingute sõlmimises, teatas justiitsministeerium.
Riigihanke alusel valitakse välja kolm kõige soodsamat pakkujat, kellega sõlmitakse raamlepingud kolmeks aastaks. Raamlepinguga hõlmatud pakkujate vahel korraldatakse teatud perioodi tagant minikonkursse, mille tulemusel sõlmitakse soodsaima pakkujaga hankeleping.
Hankelepinguga soodsaim pakkuja saab teatud perioodiks õiguse kõikidele vanglatele vastavaid toiduaineid tarnida. Perioodi lõppemise järgselt korraldatakse raamlepingu osaliste vahel uus minikonkurss ning teised turul tegutsevad pakkujad raamlepingu kestvuse ajal tarneõiguse eest konkureerida ei saa.

Eesti Energia infojuht siirdub suhtekorraldusbürood juhtima
2005. aasta suvest Eesti Energia kommunikatsioonijuhina töötanud Kristi Liiva hakkab alates 1. jaanuarist juhtima kommunikatsioonibürood Jugaste, Liiva ja Seimann.
Uue kommunikatsioonijuhi värbamiseks korraldab Eesti Energia (EE) sihtotsingu, teatas ettevõte.
"Kristi otsus keskenduda enda loodud büroos professionaalse teenuse pakkumisele erinevatele ettevõtetele ja organisatsioonidele on loomulik ning mõistetav. Kristi tegi EE-s ära väga vajaliku töö - tema eestvedamisel loodi särav ja tegus kommunikatsioonimeeskond ning ehitati üles toimiv suhtekorraldussüsteem," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
Kristi Liiva töötas aastatel 2003-2005 valitsuse kommunikatsioonibüroo direktorina, alates 1998. aastast kuni 2003. aasta kevadeni juhtis Liiva Hansapanga turundus- ja suhtekorraldustööd. 2005. aasta suvel asutas ta koos Aimar Jugaste ja Kristina Seimanniga kommunikatsioonibüroo Jugaste, Liiva ja Seimann.

BPE: kinnisvaraturul toimub parema ja kehvema kauba eristumine
Kinnisvaraekspert Tallinn OÜ asedirektori Aivar Tomsoni sõnul on kinnisvaraturu kasvutempo aeglustumine märk ehituskvaliteedi olulisuse tõusust.
"Tegemist on turu selginemisega, millele on omane parema ja kehvema kauba eristumine, mis väljendub eelkõige asukohas aga kindlasti ka ehituskvaliteedis," põhjendas Tomson. Eriti torkavat see silma just uuselamute puhul.
Tomsoni sõnul ei ole kinnisvaraturu aktiviseerumist oodata enne järgmist kevadet. "Passiivsus võib kesta ka kauem", ütles ta.
Ettevõtte andmeil on elamispindade uusehituse kiire kasvutempo aeglustunud, korteriturg on jätkuvalt ooteseisundis ning selge hinnatrend puudub. Kui piirkonniti võib kõneleda 5-10 protsendilisest hinnalangusest, siis samas on asukohti, mille puhul see paika ei pea.
BPE Kinnisvaraeksperdi värskelt ilmunud kinnisvaraturu ülevaate kohaselt tuleb kinnisvaraturu rahunemisel arvestada, et eelnevad kaks aastat tähistasid buumi ja praegust aktiivsuse langust ei saa käsitleda kriisina.

Hansapank jagas stipendiume
Hansapank premeerib 20000-krooniste stipendiumitega viit infotehnoloogia ja 15 majanduseriala üliõpilast.
Ülikoolide ja fondide esindajatest ja Hansapanga juhtidest koosnev komisjon valis stipendiaadid välja hea õppeedukuse ja ühiskondliku aktiivsuse põhjal.
Tartu Ülikooli kolmanda kursuse matemaatilise statistika tudengi Tauno Metsalu sõnul on ta stipendiumi üle väga õnnelik. "See stipendium tähedab minu jaoks eelkõige tunnustust ja tõestust sellele, et see, mida ma olen siiani teinud, on olnud õige. Soovitan kõigil üliõpilastel aktiivsemalt igasugustele stipendiumitele kandideerida, sest kaotada ei ole ju midagi," julgustas Metsalu.
IT stipendiumile said kandideerida Tallinna tehnikaülikooli, Tartu ülikooli ja IT-Kolledži tudengid alates esimesest kursusest. Majandusstipendiumile aga finantsvaldkonnas õppivaid tudengeid Tallinna tehnikaülikoolist, Tallinna ülikoolist, Tartu ülikoolist ja Stockholmi kõrgemast majanduskoolist Riias. Kokku esitati kahekümnele kohale ligikaudu sada taotlust.

Saku laiendab siidrite tootevalikut
Saku Õlletehas teatas, et täiendab siidrite joogisegmenti virsikumaitselise siidriga Kiss Peach.
Saku turundusdirektori kohusetäitja Rauno Stüffi sõnul iseloomustab Eesti siidriturgu kiire maitsesegmentide vaheldumine ning pidev tootearendus.
"Meie eesmärk on uue virsikumaitselise Kiss siidriga pakkuda tarbijale vaheldust ning uut maitseelamust. Siidritarbijad on väga avatud erinevatele maitsetele ning nõudlus uute toodete järele on suur," lisas Rauno Stüff.
AC Nielsen jaeturu uuringute andmetel on siidriturul klassikalistest maitsetest kõige populaarsemad pirni- (osakaal koguturust 30%) ja õunamaitselised (osakaal koguturust 8%) siidrid. Neile järgneb 8%-lise turuosaga maasikamaitseline siider. Ülejäänud maitsete osakaal jääb alla 7%.

ABB kolmanda kvartali kasum kasvas 86 protsenti
ABB kolmanda kvartali puhastulu oli 738 miljonit dollarit, kasvades aastaga 86 protsenti.
III kvartali intresside ja maksude eelne kasum (EBIT) kasvas 55 protsenti 1 miljardi dollarini, võrreldes 669 miljoni dollariga 2006. aasta III kvartalis. Intresside ja maksude eelne kasum protsendina tuludest (EBIT margin) kasvas 14,4 protsenti, võrreldes 11,8 protsendiga 2006. aasta samal perioodil. Rahavood äritegevusest ulatusid 886 miljoni dollarini võrreldes 523 miljoniga 2006. aasta III kvartalis, teatas ABB.
Tellimuste arv kasvas III kvartalis 33 protsenti 8,3 miljardi dollarini peegeldades energiasektori infrastruktuuri laienemisesse tehtavaid investeeringuid uutel turgudel, aga ka vananenud seadmete väljavahetamist ja uuendamist vanadel turgudel. Ka tööstussektor pöörab kasvavat tähelepanu energiakokkuhoiule ja tootlikkuse kasvule.

Elioni DigiTV-s on uus kriminaalsarjade kanal Fox Crime
Alates tänasest näeb Elioni DigiTV Eesti ja Slaavi põhipaketis maailmas populaarset kriminaalsarjadele spetsialiseerunud telekanalit Fox Crime.
"Statistika näitab, et krimisarjad on Eestis ühed vaadatuimad, seega peaks uus kanal paljusid rõõmustama," ütles Elioni DigiTV arendusjuht Valeri Raag ettevõtte teates.
Kanali programmis on sellised sarjad, nagu "C.S.I.", "Monk", "Law and Order", "Criminal Minds", "Day Break", "Brotherhood" jt.
Fox Crime on nähtav kõikidele Elioni DigiTV klientidele. Uus kanal on vaadatav põhipaketis inglis- või venekeelse heliga ja eestikeelsete subtiitritega. Kuni aasta lõpuni saab kanaliga tutvuda Elioni kanalil nr 200. Alates 2008. aasta algusest saab kanal uue põhipaketi numbri.

Pärnu Jalaka tänava korterid müügis järgmise aasta odavaima hinnaga
Kaamos Grupp ja LVM Kinnisvara pakuvad uut tüüpi võimaluse osta Pärnus sobiv korter täna, saades selle lõppeks madalaima hinnaga, mis 2008. aasta jooksul kujuneb.
Garanteeritud madalaima hinnaga kortereid saab osta Pärnus, Jalaka tänav 10 asuvas arendatavas elamumajas alates tänasest kuni järgmise aasta 1. jaanuarini, teatas LVM Kinnisvarabüroo.
"Tänane korteriost saab olema kaitstud tuleviku hinnalanguse eest," lausus Kaido Lüll LVM Kinnisvara maakler. "Täna paljud ostjad lükkavad kinnisvara ostmist edasi, kartuses, et hinnad langevad kevadeks veelgi. Uut tüüpi lepingut sõlmides ei pea ostuotsuse tegijad selle pärast muretsema, sest kortermajas hinna arendaja poolsel langetamisel vähendatakse hinda või tagastatakse enammakstud summad ka kõigile kortermajja kampaania kestel korteri soetanud ostjatele."

Müügiinimeste elu läheb raskeks
Majanduskasvu aeglustumine on pannud iga krooni kulutamist hoolega jälgima.
Eesti majanduse kiire kasv on nüüdseks aeglustunud ning sellega kaasnev ettevaatlikkus ja kohatine pessimism tuleviku suhtes hakkavad muu hulgas mõju avaldama ka müügiinimestele ja nende tööle.
Majanduskasvu stabiliseerumine tingib praegu iga investeeringu ja kulutuse hoolikat kaalumist ning raha käiakse välja pigem selle eest, milleta tõepoolest ei saa - koolitus töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks, tehnoloogia uute protsesside arendamiseks jms. Müügiinimestele tähendab see aga olukorda, kus on varasemast keerulisem müüa.
Lisaks müüdava toote või teenuse kvaliteedile saab määravaks ka müügipersonali professionaalsus - selleks, et müüa tiheda konkurentsiga ja mõne-võrra pessimistlikult meelestatud turul, tuleb olla tasemel müügiinimene.

Puudega inimene tahab ja suudab hästi tööd teha
Kui arve kokku lugeda, siis mullu, 2006. aastal, sai tööd 758 puudega inimest.
Kui sul pole üht jalga või oled muul põhjusel ratastoolis või on sul kerge vaimne puue, aga tunned, et maha kanda end küll ei taha, siis mis edasi? Sotsiaalabisummadest elamine pole inimväärne.
Kõigil pole ennastsalgavaid vanemaid, kes ülal peaksid. Tahaks tööle.
Sven Sandrik (37) on töötanud Tallinna kaubamaja Toidumaailmas juba peaaegu aasta aega. "Loomulikult olen tööga rahul - ikka inimeste hulgas ning mul on kohustused ja vastutus," ütleb Sven.
Aastal 1995 juhtus Sveniga kohutav õnnetus - ta sõitis autoga kaubarongile ette. Ajutrauma, kümme päeva koomas. "Ema hakkas mulle kõike otsast peale õpetama: kuidas süüa, kuidas rääkida, kuidas käia," meenutab Sven, kes praegu on tööinimene nagu iga teinegi. Tööpäevad, tõsi küll, on mehel poole lühemad - tervis ei peaks pikemat keskendumist vastu.

Guy Browningu kolumn: Toolid
Tegevjuhi kabinetis on tavaliselt kaks tooli. Üks neist on poolteist meetrit lai, kaetud Charolais' veise nahaga ning näeb välja nagu King Kongi peopesa. See ei ole see tool, kuhu istud sina oma iga-aastasel vaibalkäigul. Sinu jaoks on see väike, kokkukukkumise äärel olev plastist tool, kus tuleb küürutada, selg kõveras.
Juhtkonna koosolekuruumis on harilikult mitu keerlevat tugitooli. Su esimesel juhtkonna koosolekul ei jäta enese toolilkeerutamine kuigi head muljet, kui ülejäänud osalejad parasjagu sisse marsivad. Diivanitega varustatud kabinettidesse tuleb suhtuda ettevaatusega. Diivanit silmates tea, et oled sattunud personaliosakonda, kus ülemustele meeldib sind panna end mugavalt tundma seni, kuni nad kirjutavad valmis su vabatahtliku lahkumisavalduse.

 "Vastasin kõnedele" 
Müügiesindaja konkursil eeldati eelnevat müügitöö kogemust ja küsiti: milline on Teie eelnev kokkupuude müügitööga?
Vastused
Kommentaar:
Sellele küsimusele ootab võistluse korraldaja vastust, mis kirjeldab kandideerija varasemaid oskusi ja kogemusi müügitöös. Väga pealiskaudne ja põhjenduseta vastus räägib pigem tööotsija kahjuks. Müügiprotsessi kui turukauplemise kirjeldus, pealegi väga pealiskaudne ning lihtsustatud, jääb kindlasti eelneva müügitöö kogemuse tõendamisel puudulikuks.

Kõrbenud näoga Villu Reiljani foto ei rikkunud head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas 25. oktoobril Villu Reiljani kaebust Postimehe esiküljel avaldatud fotomontaaži peale ning otsustas, et leht ei ole küll rikkunud head ajakirjandustava, kuid balansseeris eetikakoodeksi rikkumise piiril.
Villu Reiljan kaebas pressinõukogule, et 27. septembril 2007 ilmunud fotomontaažil kujutatakse teda äratuntavalt ning montaaž on kunstlik ja sel puudub seos mistahes reaalse olukorraga, milles kaebaja on kunagi olnud. Villu Reiljani hinnangul on tema kujutamine koos kõrbenud vere ja vanglatrellidega seostanud teda vägivalla ja kuriteo toimepanemisega, pannud ta alandavasse konteksti ning käsitleb teda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.
Postimees selgitas, et montaaž on rõhutatult kunstlik ning selle juures on märge "montaaž". Postimees kinnitusel oli montaaži avaldamise mõte tuua lugeja lugema olulist teemat. Leht täitis sellega ajakirjanduse üht rolli, mis on välja toodud ajakirjanduseetika koodeksis - jälgida ühiskonnas kriitiliselt poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Postimees soovis selle illustratsiooniga juhtida avalikkuse tähelepanu Villu Reiljani ümber toimuvale.

Klubi muutus Tarkade Klubiks
Täna ilmub populaarteaduslik ajakiri Tarkade Klubi, milles avaldatakse värskeid teadusuudiseid, kolumne tunnustatud autoritelt ning lugusid ajaloost meditsiinini. Lugejad saavad esitada küsimusi ekspertidele.
"Me kirjutame sellest, kuidas toimib meid ümbritsev maailm," ütles ajakirja peatoimetaja Arko Olesk.
Ajakirja esimese numbriga tuleb kaasa BBC dokumentaalfilmi "Dinosauruste radadel" DVD.
Tarkade Klubi kirjastab OÜ Presshouse ja see asendab senini ilmunud meesteajakirja Klubi.
Ajakirja kaanehind on 39.90 ning aastatellimus koos kuue DVD-ga 399 krooni.

Baskini anekdoodid
Tšuktšil sündis neljas laps. Sünnitunnistusele on vaja märkida rahvus. Mees kirjutab: "hiinlane".
"Kui ema ja isa on tšuktši, siis kuidas saab teie laps olla hiinlane?" küsib ametnik.
"Ma lugesin ajalehest, et iga neljas laps maailmas on hiinlane!"
Üks mees jutustab baaris teisele:
"Saabun ootamatult komandeeringust. Kohe lähen kapi juurde, avan selle - tühi! Lähen magamistuppa - tühi! Külmkapp - samuti tühi!"
"Aga mida naine ütles?"
"Mul ei ole naist. Korter oli tühjaks tehtud!"
Väike Juku õpib halvasti ja räägib iga päev isale, et õpetaja norib ta kallal. Isa võtab poja käekõrvale ja viib kooli.

JÄRJEJUTT (27): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Moskvas toimus 1981. aasta 22. märtsil NLKP KK poliitbüroo Afganistani-komisjoni koosolek, kus Afganistani DV armee NSV Liidu peanõunik armeekindral Maiorov tõstatas esimest korda vägede väljatoomise ja Nõukogude Liidu relvadega võimule upitatud Karmali väljavahetamise küsimuse.
Järsult ja eitavalt reageerisid kaitseminister Ustinov ja KBG-pealik Andropov. 1981. aasta mais esitasid NSV Liidu sõjaliste nõunike juhid kaitseministrile märgukirja, selgitades üksikasjalikult Afganistanis valitsevat olukorda ja rõhutades vajadust leida sellele poliitiline lahendus. Kirja sisuga nõustusid kindralstaabi ülem Nikolai Ogarkov ja kaitseministri asetäitja Sergei Sokolov. Ustinov ignoreeris sedagi pöördumist ja andis korralduse Kabulist mitu nõunikku Moskvasse tagasi kutsuda.

Teismelise pihtimus: "Eelmisel aastal läksin ikka täiesti käest ära" 
Teismeline lasi käiku kõik meetodid, et iseseisvus enne täisikka jõudmist kätte võidelda.
Kati (nimi muudetud) ootab pikisilmi oma 18. sünnipäeva, sest siis võib ta teha, mida vaid hing ihkab. "Näiteks teen suitsu seal, kus tahan," nimetab ta esimest asja. Kati suitsetab juba paar aastat ja kui vanemad sellest kuulsid, tuli suur pahandus. Kati on aga parim näide sellest, et mida suuremat survet avaldatakse, seda suuremat vastupanu see leiab.
"Ma arvan, et tunnen end siis nagu mingi autoriteet," arvab Kati päevast, kui saab seaduse silmis täisealiseks. Kati emale tütre saabuv sünnipäev hirmu ei tee, sest tema sõnul teeb too juba ammugi seda, mida ise tahab.
Kati lõikas ise maha oma puusadeni blondid juuksed ja värvis need tumedaks. Vahepeal on tüdruku pea olnud katselavaks muudelegi värviproovidele. Kõrvades on tal kokku viis auku, ka keeleneet sai pandud, aga selle on Kati praeguseks ära võtnud. Mullu suvel lasi ta seljale tätoveeringu teha. "Ma olen kõik meetodid läbi teinud," võtab Kati oma protesti kokku. Vaid narkootikumidest on ta eemale hoidnud, sest on näinud, kui hirmutavat mõju on meelemürgid avaldanud tema sõbrannadele.

Elus fossiil - volleemia
Seda haruldast taime võib nüüd imetleda ka Tallinna ja Tartu
Volleemia nime kuulevad paljud kindlasti esimest korda. Mida võiks see sõna tähendada? Kas tegu on looma, riidesordi või millegi muuga? Volleemia on hoopis taim, kaugete aegade mäletaja - elav fossiil. Kaua aega arvati, et tegu on väljasurnud organismiga, kellest on säilinud vaid 150 miljonit aastat vanad kivistised, kuni taime avastas 1994. aasta 10. septembril Austraalia Wollemi rahvuspargi töötaja David Noble.
Igihaljas okaspuu
Haruldust peitev rahvuspark asub Sydney linnast 150 kilomeetrit loodes Uus-Lõuna-Walesi Sinimägedes. Raskesti ligipääsetavas 600 meetri sügavuses liivakivist kanjonis kasvab seda erilist puud alla sada isendi, kõik kolmes üksteisele lähedal asuvas kogumikus.

Neli last ja kirjanik metsikus looduses
Rootslane Per Olov Enquist on Eestis tuntud eeskätt hüva näitekirjaniku ja romaanide autorina. Aastal 2003 sai sama mees aga maha oma esimese lasteraamatuga. "Kolme koopa mäge" võiks soovitada seitsme- kuni kümneaastastele lugejatele.
See on lugu kirjanikust vana-isast ja tema neljast lapselapsest, kes lähevad matkama Põhja-Rootsi metsikusse loodusesse. Näib, et osaliselt on lugu võetud elust enesest. Vähemasti avaldab autor raamatu alguses tänu omaenda neljale lapselapsele, aga ka päästeteenistusele, politseile ja läänihaiglale. Kõigi nende asutustega tuleb teha tegemist ka raamatu kangelastel.
Eks nelja-, viie-, kuue- ja üheksa-aastase lapsega mägedesse minnes talitab vanaisa üksjagu tuulepäiselt. Muidugi on neil kaasas vana ja tark Siberi hundikoer Miša, aga ka temast ei piisa, sest vabas looduses võib juhtuda asju, millest heaolu-ühiskonna turvaline elulaad on inimesed ammu võõrutanud.

Hamstrile meeldib plehku panna
Melissal on kodus päris palju loomi: kass, mitmeid kalu ja vene kääbushamstrid. Hamstreid on tüdrukul olnud kokku viis, kellest praegu elavad kolm: Ninni, Prigin ja Vigin.
Kõige vanem hamster Ninni on juba kahe ja poole aastane ning elab oma puuris. Melissa sõnul elavad hamstrid kõigest kaks aastat, nii et Ninni on juba vanake ega kuule väga hästi. Õed Prigin ja Vigin on selle eest särtsakad ning piuksuvad ja kikitavad kõrvu, kui keegi häält teeb.
Enamasti söövad hamstrid spetsiaalset kuivtoitu, vitamiine, vahel ka kapsast, porgandit ja muud värsket. Kuigi eelmine hamster sõi hea meelega ka maksakastet, ei tohiks loomakesele inimeste toitu pakkuda, keelatud on ka happelised viljad.

ANDRES HERKEL: sõnavabadus Aserbaidžaanis jalge all
Piisas Urmas Paedil eile Aserbaidžaanist lahkuda ja juba nad mõistsidki Fatullajevi süüdi! Side Paedi visiidi ja ajakirjanik Einulla Fatullajevi kohtuprotsessi vahel võib olla meelevaldne, aga meie välisministri jutt Aserbaidžaani kursist Läänele varises kurvalt ja kaledalt põrmuks.
Räägin seda iseenda kibedale kogemusele tuginedes. Selle aasta aprillis esitasin koos Briti kolleegi Tony Lloydiga Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel järjekordse raporti Aserbaidžaani poolt võetud kohustuste täitmise kohta.
Raport oli äärmiselt kriitiline, kuid püüdes vähest positiivset ära märkida, osutasin, et ajakirjanduse olukord on veidi paranenud, sõltumatu telejaama litsents jäi alles, Fatullajevi ajaleht ilmub ja mitu kuud pole kedagi vangi pandud. Toona käidi mulle ka kõrva sosistamas, et võimud kaaluvad satiirilise ajakirjaniku Sakit Zahidovi vabastamist.
Vaatamata mitmete organisatsioonide, sealhulgas Rahvusvahelise PEN-Klubi survele ei ole Zahidovit vabastatud. Vastupidi, ma ei olnud veel Strasbourgi-istungilt koju jõudnud, kui sain uue teate: Fatullajev on vangistatud!

Mutli: Gonsiori tänav ühesuunaliseks ja Estonia pst autodest vabaks
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli rääkis kaht uut trammiliini tutvustades, et linna eesmärk on kesklinnast autod välja saada ning neilt võimalikult palju tänavaruumi ära võtta.
Abilinnapea sõnul hakkaks Lasnamäe -Vabaduse väljak trammiliin ühe versiooni kohaselt kulgema Seli asulast mööda Laagna teed, Gonsiori tänavat, Estonia puiesteed vabaduseväljakule.
Mutli sõnul oleks tegemist kõige otsema marsruudiga ning see oleks reisijatele kõige mugavam. Plaani kohaselt hakkaks reisijaid Lasnamäe trammidele "ette viima" Lasnamäe sisebussid.
Mutli sõnul tähendaks see seda, et Gonsiori tänav muudetakse ühesuunaliseks ning kavas on vabastada Estonia puiestee tavaliiklusest ehk see jääks vaid trammidele, trollidele ja bussidele.
Abilinnapea sõnul see probleemiks ei saa, sest liiklust on võimalik ümbersuunata. "Autodelt tulebki tänavaruumi ära võtta," lisas ta.

MARKO MIHKELSON: aprillirahutused võisid olla planeeritud verisematena
Tallinna aprillirahutused 2007 = Müncheni sobing 1938. Just sellise võrdluse tõi oma eilses intervjuus agentuurile Regnum Modest Kolerov, mees, kes on tuntud Venemaa kaasmaalaste poliitika ühe ideoloogi ning velvetrevolutsioonide vastu võitlejana, kirjutab Marko Mihkelson oma blogis.
Neil päevil Kremlist hundipassi saanud Kolerovi on süüdistatud liigses radikaalses käitumises eriti Moldova, Eesti ja Gruusia suunal. Samas oleks ehk viga Kolerovi veel maha kanda.
Pole välistatud, et tema asumine ühiskondlike organisatsioonide liidu "Vaba Venemaa" etteotsa on teadlik vangerdus. See võimaldab ehk isegi julgemat tegutsemist naaberriikide suunal, milles Kremli otsene side justkui puudub.
Kuid tagasi intervjuu juurde. Võrdluse Müncheni ja Tallinna vahel tõmbas Kolerov siis, kui temalt küsiti, kas ta pole mitte liiga järsk oma poliitilistes soovitustes. "Mulle pole ükski vastutav isik ette heitnud "puudusi". Kuid, kui vaja, keegi peab olema ka "pistrik"," ütleb Kolerov ning jätkab "Aga milleni viisid" tuvide "kangelasteod, seda me nägime nii Münchenis 1938. aastal kui aprillis 2007 Tallinnas."

Kolerov: Balti riikide venevastasus on natsionaal-kommunistlik haigus
Hiljuti Vene presidendi kaasmaalastepoliitika nõuniku ametikohalt lahkunud Modest Kolerov ütles, et postsovetliku natsionaal-kommunismi ja Balti riikide kaasaegse etnilise ultranatsionalismi vahel pole mitte mingisugust vahet.
"Mõlemad süsteemid püüdlevad mitte demokraatia ja vabaduse, vaid võimu ning ressursside monopoli poole," ütles Kolerov intervjuus portaalile Regnum.
Tema hinnangul on venevastane hüsteeria Balti riikides natsionaal-kommunismi ja selle järglase, äärmusliku natsionalismi, ravimatu haigus, mis kehtestub riigis etnilise kuuluvuse ja apartheidi põhimõtetel.
Kolerov lisas, et Balti riikide ühtsus on müüt, mitte reaalsus. Seda kinnitavad majanduslikud ja energeetilised projektid. "Balti ühtsuse eesmärgid ja formaadid surutakse Balti riikidele peale väljaspoolt," sõnas ta.
Ajaleht Kommersant arvas, et Kolerovi tagasiastumise põhjuseks oli "liigne radikaalsus" postsovetlike riikide suhtes. Ise kommenteeris mees seda seisukohta sõnadega: "Keegi peab ju pistrik olema."

1 küsimus
Justiitsministeerium soovib muuta purjuspäi autojuhtimise kriminaalkuriteoks juba esimesel vahelejäämisel, kui juhi veres on alkoholi 1,5 promilli ja rohkem. Kas liiklusrikkumiste ulatuslikum kriminaliseerimine aitab parandada liiklusohutust?
Einar Hillep, justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik
Justiitsministeeriumi 2006. aastal korraldatud uuringu tulemuste alusel võib rääkida selgest seosest nii liiklusõnnetusse sattumise ohu kui ka õnnetuse tagajärgede raskuse ja joobeastme vahel. Seetõttu tõmmatakse uue eelnõuga väärteo- ja kuriteokoosseisu vaheline piir sealt, kus kasvab oluliselt raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse juhtumise oht.
Samuti on üldtunnustatud seisukohast lähtuvalt kõige ökonoomsem ja tihti ainus viis suhteliselt lühikese perioodi, näiteks mõne aasta jooksul oluliselt parandada liiklusohutust, tõhustades kontrolli lubatud sõidukiirusest ja joobnult juhtimise keelust kinnipidamise ning turvavöö kasutamise üle.

FRANCIS FUKUYAMA: Hegemoonia bumerang
Kui kirjutasin pea kahekümne aasta eest ajaloo lõpust, ei osanud ma aimata, kui oluliseks murdejooneks kujuneb maailma poliitikas Ameerika-vastasus - kusjuures see on tingitud ameeriklaste endi käitumisest ja eksiarvamustest.
Kuid ometi, pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid on see juhtunud - ja selle põhjuseks on neli olulist viga, mis on teinud Bushi administratsioon.
Esiteks, 2001. aasta rünnakutele vastamiseks mõeldud "ennetusdoktriini" laiendati sobimatult Iraagile ja teistele nn paariariikidele, mis ähvardasid välja töötada massihävitusrelvi. Muidugi on ennetamine iseenesest täiesti õige, kuid seda riigitute terroristide puhul. Ent see ei saa olla üldise massihävitusrelvade leviku tõkestamise tuum, mis õigustaks USA sekkumist kõikjal massihävitusrelvade loomise ärahoidmiseks.
Säärase poliitika hind oleks lihtsalt väga kõrge (mitusada miljardit dollarit ning kümneid tuhandeid ohvreid Iraagis, kusjuures neile tuleb üha lisa). Sellepärast on Bushi administratsioon vältinud sõjalisi vastasseise Põhja-Korea ja Iraaniga.

HANNES RUMM: Ärgem karistagem Kanterit! 
Eilses Eesti Päevalehes jahmatas reformierakondlase Silver Meikari ettepanek karistada Gerd Kanterit ja teisi meie tipp-sportlasi Pekingi olümpiamängude boikottimisega, sest Hiinas rikutakse inimõigusi.
Ilmselt ei saa Meikar üldse aru, et pikki aastaid OM-medali nimel töötanud sportlaselt võtab boikott võimaluse lõpetada oma elutöö.
Kahjuks on olümpiamänge varemgi boikotitud, aga need on vead, millest tuleb õppida. Kui USA jäi kõrvale 1980. aasta Moskva olümpiamängudest, siis ei mõjutanud see N Liidu poliitikat vähimalgi määral. Ka N Liidul ei õnnestunud mitte kuidagi mõjutada USA-d Los Angelese olümpiamängude boikottimisega 1984. aastal. President Ronald Reagani karistamise asemel karistasid kommunistid selle otsusega võrkpallur Viljar Loori, korvpallur Heino Endenit, vasaraheitjat Jüri Tamme ja sadu teisi sportlasi, kellelt võeti võimalus võistelda OM-medalite pärast.

AAVO KOKK: Miks bensiinihind nii hullult kõigub? 
Mõnikord kui juhtun esinema üliõpilaste ees, küsitakse minult, mida peaks õppima, et tippjuhina läbi lüüa. Vastan tavaliselt, et vahet pole, peale ühe asja: õppida tuleks võimalikult palju keeli.
Ja siis loetlen neid: eesti keel, võõrkeeled, raamatupidamine, matemaatika jne.
Kuulajad ei saa alguses aru, miks ma nimetan raamatupidamist ja matemaatikat keeleks. Aga sellepärast, et mõlemad on märgisüsteemid ning suur hulk inimesi vahetab omavahel infot just neid märgisüsteeme kasutades. Kes neid keeli ei tunne, ei saa ka aru, kuidas nende valdkondade inimesed mõtlevad. Järelikult ei mõista nad ka inimeste käitumismotiive ja -loogikat ega saa niisuguseid inimesi hästi juhtida.
Üks näide raamatupidamisest. Iga kord kui bensiinihind tõuseb, kirjutavad kolleegid majandusajakirjanikud sellest kui erakordsest sündmusest. Mõnikord vihjatakse ka turuosaliste kokkuleppele, sest nii kui üks müüja hinda tõstab, järgivad tema eeskuju kohe ka teised. Ometi on bensiinihind üks kummaline hind, sest see kõigub edasi-tagasi vastavalt sellele, kuidas muutub toornaftahind maailmaturul.

REPLIIK: Väga pikk trammiooteaeg
Paljud lasnamäelased on ilmselt oodanud ammu lubatud trammiteed vähemalt sama kannatamatult, kui Nõukogude ajal oodati koju telefoni saamist. Nüüd ometi on Tallinna linnavalitsuse päevakorras uute trammiteede rajamine: 2013. aastaks on kavas rajada Lasnamäe - Vabaduse väljaku ning lennujaama - Balti jaama trammiliin. Tõsi, hind on kõrge: neli miljardit krooni. Kuid esiteks on lootust saada abi Euroopa Liidult ning teiseks aitab parem ja kiirem ühistransport pikemas perspektiivis kulusid kokku hoida. Küsimus on endiselt vaid selles, kas ehitada tervele marsruudile uus moodne trammitee, nagu soovitab rahvusvaheline konsortsium, kuhu kuulub lisaks Eesti ettevõtetele ka Prantsuse firma Systra, või lihtsalt pikendada olemasolevaid liine, mis suures osas on märgitud maha juba hobutrammide ajastul.

JUHTKIRI: Haruldane liik: hoolduspered
Hoolduspered hakkavad Eestis jääma haruldaseks liigiks. Järjest vähem on kodusid, mille uksed on igal aastal uuendatava teenuslepingu alusel avatud lastele, kelle teine võimalus on elada lastekodus. Väga kiiresti on sääraste perede hulk vähenenud lausa poole võrra: kui veel 2003. aastal oli 869 hooldusperet, siis eelmiseks aastaks oli neid jäänud 444 ja praeguseks 374.
Tüüpiliselt elab hoolduspere maal ning on mitu oma last juba suureks kasvatanud. Kõik osapooled kinnitavad, et viimastel aastatel on uute või noorte perede lisandumine katkenud. Osalt on süüdi eelarvamused, kinnitasid kõik kümme Eesti Päevalehega vestelnud perekonda, kes sooviksid ümberkaudsetelt rohkem mõistmist. Näiteks räägiti ühe pere kohta külas, et nad olevat võtnud õblukese poisi endale odavaks tööjõuks. Teised kuulevad tihti, kuidas neile olevat vanemateta laste eest hoolitsemine tulus teenimisallikas.

Kallas loodab ELi lobistide registri avamist tuleval aastal
Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas loodab, et tuleval aastal õnnestub avada Euroopa Liidu läbipaistvust suurendav nn. lobistide register, mis koondab sajad Brüsselis tegutsevad huvigrupid.
Kui me kokku lepime definitsioonides ja teatud reeglites, siis oleks loogiline oletada, et me oleme valmis selleks, et see register, kui tehniline, koos oma kõigi detailide, kõigi vastavate käitumiskoodeksite ja muuga, on avatud alates järgmise aasta algusest kuskil, vahendasid Aktuaalse Kaamera uudised volinik Siim Kallase sõnu.
Hinnanguliselt tiirleb Brüsselis asuvate ELi institutsioonide ümber kuni 20 000 lobisti.
Brüsseli suhtekorraldajad aga on nõus oma finantsandmeid avalikustama ainult siis, kui registriga liitumine tehakse kõigile kohustuslikuks.
Üks vanemaid lobiste Brüsselis, 25 aastat omanimelist PR agentuuri juhtinud iirlane Eamonn Bates ütles, et praegusel kujul kavandatud lobistide registriga nende ettevõte mingil juhul kaasa ei lähe.

Ülekoormus lõi ajutiselt Elioni DigiTV rivist välja
Täna õhtul kell 20.20 Elioni DigiTV sisse lülitanud klientidel ilmus ekraanile teade, et võrk on ülekoormatud ning signaali ei ole võimalik edastada.
Kella 20.35-ks oli probleem Elioni poolt lahendatud. Klientidel, kes olid DigiTV enne nimetatud kellaaega sisse lülitanud, antud probleemi ei ilmnenud, teatas Elion.
Elion palub kõigil klientidel, kellel endiselt telepilti ei ole, taaskäivitada digiboks. Taaskäivitamine toimub järgmiselt: digiboks tuleb võtta vooluvõrgust välja ning seejärel uuesti vooluvõrku lülitada.
Kui selle tulemusel ei ole pilt taastunud, palub Elion toimida järgmiselt: võtta digiboks vooluvõrgust välja, võtta ruuter vooluvõrgust välja, lülitada ruuter uuesti vooluvõrku, oodata, kuni ruuteril süttib DSL-tuli ning seejärel digiboks vooluvõrku tagasi lülitada.

Tartus leidsid jalakäijad hoovist mehe surnukeha
Täna õhtul leidsid juhuslikud möödakäijad Tartus Uue tänava hoovist tundmatu mehe surnukeha.
Lõuna Politsei pressiesindaja sõnul teatati Uue tänava hoovis lebavast vägivallatundemärkideta surnukehast politseile õhtul kella kaheksa ajal ning mehe vanuse ja isik on tuvastamisel.

Palo püüab mittekodanikke kodakondsust taotlema meelitada
Rahvastikuminister Urve Palo kinnitusel peab Eesti innukalt mõtlema, kuidas meelitada hallipassiomanikke eesti kodakondsust taotlema.
Ministri plaanide ja meetmete vastu tundsid täna huvi rahvuslased, kellega minister ka oma Toompea kontoris kohtus, kuid hiljem keeldus Seitsmestele Uudistele ühele pildile jäämast.
Urve Palo ütles Seitsmestele uudistele antud usutluses, et kodakondsuse saamine on niigi lihtne, kuid tuleb nuputada, kuidas meelitada hallipassiomanikke kodakondsust taotlema.
Rahvuslaste esikõneleja Martin Helme hinnangul aga tegeleb Palo Eesti riigis venestamisega.
Kodakondsuse taotlejate arv on viimaste aastatega Eestis kordades langenud.

Munitsipaalpolitsei asub võitlema hoolimatute ehitajatega
Tallinna Munitsipaalpolitseiamet karmistab kontrolli ehitusplatsidelt linnaruumi kanduva reostuse üle.
Abilinnapea Taavi Aas väljendas nõutust, et ehitusbuumi ajal jõukaks muutunud ettevõtjad vilistavad reeglitele ning ei suvatse investeerida ehitusobjektide heakorda.
Aasa sõnul sätestab Tallinna heakorra eeskiri, et ehitus- ja remonditöö tegija on kohustatud vältima objektilt pori, prahi ning tolmu kandumist sõidu- ja kõnniteedele ning naaberkinnistutele.
"Selle tagamiseks tuleb katta objekti tööpind alates tellingute paigaldamisest ning rajada veoste vedamise alale kõvakattega sõidupind ning kindlustada territooriumilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus neid pestes," selgitas abilinnapea.
"Räämas ehitusplatsid, millelt lähtuvad sadade meetrite ulatuses porised autojäljed, ei kujunda ettevõtjatest soodsat pilti. Oleme olukorras, kus linlaste heaolu kaitsmiseks tuleb rakendada rangemaid meetmeid," ütles Aas.

Viru Vesi loobub Kohtla-Järve vee-ettevõtja staatusest
As Viru Vesi teatas täna, et loobub alates uuest aastast ennetähtaegselt veeteenuste osutamisest Kohtla-Järve omavalitsuspiirkonnas.
Veeteenuste osutamisest loobumise põhjuseks on asjaolu, et Kohtla-Järve linnavalitsuse kinnitatud joogivee ja heitvee ärajuhtimise tariifid ei kata ettevõtte kulusid, teatas AS Viru Vesi.
Ettevõtte juhataja Mati Küünla sõnul teeniks Viru Vesi praeguse prognoosi järgi Kohtla-Järve linna vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisest 2008. aastal kuus miljonit krooni kahjumit.
"Paraku ei võimalda meie majanduslik olukord veetarbijaid doteerida," märkis Küünal.
Augustis kinnitati Kohtla-Järve regionaalseid puhastusseadmeid opereeriva OÜ Järve Biopuhastus hinnad reoveevee puhastusele.
Mati Küünla sõnul korjab AS Viru Vesi elanikelt reovee ning juhib selle Järve Biopuhastus puhastusseadmetele. "Paraku on tekkinud olukord, kus Viru Vesi AS peab maksma vee puhastamise eest senisest 12,6 miljonit krooni rohkem, kuid uus tariif seda kulu ei kata. Nii jääkski vahe Viru Vesi AS-i kanda."

Riigiametnik eitas kohtus miljonikroonise pistise võtmist
Harju Maakohtus algas täna protsess kahe Sotsiaalkindlustusameti endise ametniku üle, keda süüdistatakse korduvas pistisevõtmises.
Samuti on kohtupingis Sotsiaalkindlustusametile IT-teenuseid osutanud firma Medisoft juht Mari Hermlin, keda süüdistatakse pistise andmises.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) endist peadirektori asetäitjat Indrek Kressat süüdistab riigiprokuratuur korduvas pistisevõtmises kogusummas 1 078 107 krooni ning SKA endist süsteemitehnoloogia osakonna juhatajat Teet Kallastet korduvas pistisevõtmises ja ametiseisundi kuritarvitamises.
SKA-le IT-alaseid teenuseid osutanud infotehnoloogiafirma Medisoft endist juhatuse liiget Mari Hermlinit süüdistab riigiprokuratuur korduvas pistise andmises ja ebaõigete andmete esitamises kohturegistrile.

Ilves: riik ei tohi Eesti sõdureid saatuse hooleks jätta
Afganistani või Iraaki minevad kaitseväelased peavad olema kindlad, et riik ei jäta neid ega nende lähedasi ükskõikselt saatuse ja juhuste hoolde, leiab president Toomas Hendrik Ilves.
President Ilves vestles täna Paldiskis peagi Afganistani suunduva jalaväekompanii Estcoy-5 kaitseväelaste ja nende lähedastega, teatas presidendi kantselei.
Rääkidest riigi kohustusest hoolida kriisikolletesse saadetud sõduritest, ütles Ilves, et riik peab neile kaitseväelastele kindlustama sotsiaalsed tagatised.
"Ohtlikel välismissioonidel teenivate kaitseväelaste ja nende lähedaste sotsiaalsed tagatised sõdurite haavata või vigastada saamise, hilisema töövõime kaotuse või hukkumise korral tuleb kompleksselt läbi vaadata ning ühemõtteliselt paremaks muuta," rääkis Ilves.
"Neid samu mõtteid jagavad ka kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabi juhid, kellega olen sotsiaalsete tagatiste teemal korduvalt rääkinud. Nüüd loodan, et varsti ongi kaitseväeteenistuse seaduse vajalikud muudatused riigikogu arutada ja kehtestada."

Eesti on maailmas konkurentsivõimelt 27. riik
Tänavuses Maailma majandusfoorumi (WEF) 131 riigi konkurentsivõime edetabelis on Eesti 27. kohal - koha võrra madalamal kui mullu.
Riikide konkurentsivõime edetabelit juhib USA. Esikolmikusse mahuvad veel Šveits ja Taani. Ülejäänud esikümne moodustavad Rootsi, Saksamaa, Soome, Singapur, Jaapan, Suurbritannia ja Holland.
Balti riikidest on Eesti oma 27. kohaga kõige tublim. Leedu on eelmise aasta 40. kohalt tõusnud 38. kohale, samas kui Läti on 36. kohalt langenud 45. kohale.
Suur idanaaber Venemaa sai edetabelis 58. koha ja on möödunud aastaga võrreldes tõusnud neli kohta.
Kogu edetabelit saab vaadata siin.

Maardu lähistel hukkus veokile otsa sõitnud väikebussi juht
Täna lõuna ajal põrkasid Maardu lähistel kokku veoauto ja väikebuss ning õnnetuses hukkus väikebussi juht.
Täna kella 13: 55 ajal juhtus Maardu lähistel Üleoru teel liiklusõnnetus, kus paremkurvis vastassuunavööndisse kaldunud väikebuss Volkswagen Multivan põrkas kokku veoautoga Mercedes.
Õnnetuses hukkus väikebussi juht, kes viibis õnnetuse hetkel sõidukis üksinda. Veoauto juht, 1974. aastal sündinud Aleksei viga ei saanud.
Kiirusepiirang õnnetuspaigas on 70 km/h. Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Paet asetas pärja Aserbaidžaani tippkommunisti hauale
Aserbaidžaanis riigivisiidil viibinud välisminister Urmas Paet asetas eile pärja riigi ekspresidendi ja tuntud kommunisti Heydar Alijevi hauale.
Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste sõnul oli Alijevi hauale pärja asetamine ametliku visiidiga kaasnev tseremoniaalne osa.
"See oli täiesti tseremoniaalne, sest tegemist oli ametliku visiidiga," ütles Halliste Päevaleht Online'ile.
"Paljude riikide puhul kuulub riigivisiidi juurde pärja asetamine memoriaalile, mida riik vajalikuks peab," lisas ta. Tema sõnul külastavad Eestis visiidil viibivad isikud Tallinna Reaalkooli juures asuvat Vabadussõja mälestusmärki.
Varasematest visiitidest rääkides mainis Halliste, et Iisraeli riigivisiidi ajal külastas Paet Yad Vashemi holokaustimemoriaali Jeruusalemmas ning Türgis käies asetas minister pärja ka Türgi jaoks väga olulise riigipea, Kemal Atatürki hauale.

Nädalavahetus toob külmakraadid ja lumesaju
Põhja-Eestis võib laupäeva hommikul oodata kerget lumesadu, kuid õhutemperatuur langeb alla nulli kogu Eestis ning järgmise nädala keskpaigas võib tulla kuni kümme kraadi külma.
"Laupäeva hommikul hakkab Põhja-Eestis lund sadama. Õhtupoole tuleb lörtsi ja vihma. Lääne ning Lõuna-Eestis piirduvad nädalavahetuse sademed tõenäoliselt lörtsi ja vihmaga," rääkis Päevaleht Online'ile Merike Merilain Eesti Meteroloogia-ja Hüdroloogiainstituudi ilmaprognooside osakonnast.
Nädalavahetuse ilm on peamiselt pilves, kuid Kesk ning Lõuna-Eestis võib olla ka mõningaid selginemisi. Temperatuur on nullilähedane, kuid pühapäeva õhtuks peaksid kõikjal valitsema miinuskraadid.
"Ilm jääb külmaks üle kogu Eesti, järgmise nädala keskpaigas võib tulla kohati isegi 10 miinuskraadi," lisas Merilain.

Kaitseliidu vanematekogu juhina jätkab Tiit Tammsaar
Kaitseliidu Vanematekogu istungul valiti kogu esimeheks tagasi Tiit Tammsaar, kelle abiesimeesteks on Peeter Lorents ja Tiit Kivikas.
Kaitseliidu vanematekogu on Kaitseliidu keskkogu poolt valitav korraldav organ, mis koosneb vähemalt 15 kaitseliitlasest, kes on silmapaistvad riigi- ja avaliku elu tegelasest.

Leivo: maavanem on vaid siseministeeriumi osakonnajuhataja
Endine Põlva maavanem ja siseminister Margus Leivo rääkis täna Kuku raadio "Majandusruumis", et maavanematest on saanud siseministeeriumi osakonnajuhatajad, kelle tööks on vaid sünnipäevadel käimine ja lintide lõikamine.
"Alates hetkest, mil Eestis mindi kahetasandiliselt omavalitsussüsteemilt üle ühetasandilisele omavalitsussüsteemile, ei mõelnud tegelikult ikkagi läbi, et mis sellest teise tasandi omavalitsuse tegevjuhist ehk maavanemast siis saab," arutles Leivo. "Ja täna on see kurioosum jõudnud siis sinnamaale, et me juba ka avalikult tunnistame, et maavalitsuste roll on nullilähedane ja ka maavanematel on peale sünnipäevadel käimiste ja lippude läbi lõikamiste suhteliselt vähe funktsioone jäänud."
Lisaks on Leivo arvates maavanem ka nö kahe tule vahele jäänud, kuna poliitilised ringkonnad kasutavad maavanema rolli oma poliitilise mõjuvõimu suurendamiseks ning teisalt peab ta jälle esindama kohalikke omavalitsusi.

Kiirabitöötajaid rünnanud mees vahistati
Harju maakohus lubas täna vahistada mehe, keda kahtlustatakse Tallinnas kiirabibrigaadi töötjate ründamises, süüdimõistmise korral võib teda oodata kuni viie aastane vanglakaristus.
Vahi alla võeti 32-aastase Alexey, keda kahtlustatakse 25. oktoobril Tallinnas Tedre tänaval kiirabitöötajate ründamises.
Prokuröri sõnul on Alexey eelnevalt viis korda kriminaalkorras karistatud ning viimati karistati teda käesoleva aasta oktoobris. "Arvestades Alexey isikut on alust arvata, et ta võib jätkuvalt toime panna uusi kuritegusid, või hakata eeldatava karistuse hirmus kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma," ütles prokuröri abi.
Põhja prefektuuri Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissari Reimo Raiveti sõnul oli ründaja arvatav isik politseile kohe peale juhtunut teada.
"Esmalt otsisime võimalust Alexeyga kontakti saada, et ta ise tuleks politseiosakonda selgitusi andma. Kuna see aga ei õnnestunud, pidas politsei mehe 29. oktoobri õhtul kinni," rääkis Raivet.

Pärnu linnavalitsus asus uurima iseenda seaduserikkumisi
Pärnu linnavalitsus on linnakodanikelt tulnud vihjete peale asunud uurima võimalikke ametipositsiooni kurvitarvitamisjuhtumeid linnavalitsuse struktuuriüksustes.
Linnapea Mart Viisitamme sõnul on linnavalitsus laekunud vihjete alusel esitanud avalduse nii politseisse kui ka andnud korralduse asja uurida linnavalitsuse sisekontrollil.
"Täna ei taha me kahtlustatavaid persoone ega nende töövaldkondi veel avalikustada, sest tegu on esialgu alles kahtlustustega, mis peavad leidma kinnitust," lausus Viistamm. "On ka olemas küllalt suur tõenäosus, et need kahtlustused ei pruugi omada mingit reaalset alust ning lähtuvad ekslikust tõlgendusest," lisas ta.
"Sellised vihjed ei ole kunagi meeldivad, kuid kui nende abil õnnestub korruptsiooni takistada, siis on võitjaiks nii linnakodanikud kui linnavalitsus," lisas linnapea.

Politsei saadab tuunitud autod tehnoülevaatusele
Lääne-Harju politseiosakond on avastanud ja erakorralisele ülevaatusele saatnud mitmeid sõidukeid, mille tehniline seadistus ei vasta tehase ettekirjutustele.
Lääne-Harju politseiosakonna komissar Kaido Saarniit ütles, et suuremas osas on tegemist nn tuuningufännidega, kes muudavad peamiselt suurema võimsuse välja pigistamise eesmärgil väljalaskesüsteemi osi ja õhufiltreid. Selleks kasutatakse politsei teatel sportsummuteid ja spetsiaalseid õhufiltreid mis paraku ei ole kooskõlas kehtivate tehnonõuetega.
Lisaks muudetakse sageli ka auto välimust, mis iseenesest ei ole keelatud, kuni muudatused jäävad seaduses ette nähtud nõuete raamidesse. Nii näiteks peavad tuledel olema pesurid, kui need on tehases ette nähtud ja klaaside läbipaistvus peab vastama nõuetele.
Komissar Saarniidu sõnul ei püüa keegi tuuninguhuvilisi oma hobi juurest eemale suunata, kuid kindlasti tuleks selgelt vahet teha tänava- ja võistlusautodel. "Kui keegi tahab osaleda näiteks kiirendusvõistlustel selleks kohandatud autoga, siis võib ta seda teha, kuid selliselt modifitseeritud autoga avalikel tänavatel sõitmine on keelatud," selgitas Saarniit.

Tervisekaitse: Narva vett ei saa lugeda tervisele ohutuks
Tervisekaitseinspektsioon (TKI) tegi eile AS-ile Narva Vesi
TKI teatel on AS Narva Vesi esitanud taotluse kvaliteedile mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümisloa saamiseks. "Puudub võimalus sellise loa väljastamiseks, kuna Narva Vee poolt veevõrku suunatavat vett ei saa lugeda tervisele ohutuks," seisab TKI pressiteates.
TKI peadirektori Tiiu Aro sõnul AS Narva Vesi poolt müüdava vee edastamisel takistusi siiski tegema ei hakata. "Kuigi kõnealust vett ei saa tunnistada tervisele ohutuks, pole lühiajalisel kasutamisel sellest tulenev keemiline oht võrreldav olmevee puudusest tuleneva epidemioloogilise ohuga," ütles Aro, kes rõhutas, et kahest riskist olulisemaks peab hindama nakkushaiguste leviku ohtu.

Eestit külastab Hiina kultuuriminister
Täna saabub Eestisse kolmepäevasele visiidile Hiina Rahvavabariigi kultuuriminister Sun Jiazheng.
Minister külastab täna Eesti kunstimuuseumi ning kohtub muuseumi peadirektor Marika Valgu ja Kumu direktor Sirje Helmega, teatas kultuuriministeerium. Homme on kavas Eesti-Hiina kultuurivahetusprogrammi allkirjastamine ja kohtumised kultuuriminister Laine Jänese, Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning riigikogu kultuurikomisjoni esindajatega.
Eesti sõlmis kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö lepingu Hiina Rahvavabariigiga 1993. aastal. Sel aastal läbi saav kolmeaastane konkreetsem kultuurikoostöö programm sõlmiti Pekingis 2004. aastal.
Üks suuremaid ettevõtmisi programmi raames on näituste vahetus. Eelmise aasta lõpus avati Tallinna kunstihoones Hiina kaasaegse kunsti näitus "Linnameeleolud" (City Impressions).

Narkokuller tõi oma maos Eestisse 300 grammi kokaiini
Keskkriminaalpolitsei pidas 14. oktoobril Harjumaal Maardus kinni kolm noormeest, kellelt saadi kätte enam kui 300 grammi kokaiini, mis oli üle piiri toodud kehasse peidetuna.
Riigiprokurör Andres Ülviste taotluse alusel vahistas Harju Maakohus Inno (23), Jaanuse (23), Mati (23) ja Argo (27) 16. oktoobril. Mehi kahtlustatakse suures koguses kokaiini salakaubaveos Hollandist Eestisse.
Narkootilise aine oli üks grupiliige 28 kilepakendiga makku ja soolestikku peidetuna Eestisse toonud. Rahvusvahelise koostöö tulemusena sai Keskkriminaalpolitsei sama juhtumiga seoses Hollandist kätte veel üle 800 grammi kokaiini, mis oli samuti mõeldud edasitoimetamiseks Eestisse.
Menetlust juhtiva riigiprokurör Andres Ülviste sõnul on grupi tabamine keskkriminaalpolitsei narkoüksuse oluline töövõit ning sellega hoiti ära suure koguse narkootikumide sattumine illegaalsele turule. "Antud grupiga seonduvalt konfiskeeritud narkokoguse tänavamüügiväärtus oleks olnud üle miljoni krooni," lisas riigiprokurör.

Keilas keelatakse väikepoodides alkoholimüük
Keila linnas tohib alates järgmise aasta 1.veebruarist alkoholi müüa vaid turvakaamera vaateväljas ja üle 80 ruutmeetrilise müügipinnaga poodides.
Samuti ei tohi alates tuleva aasta veebruarist toitlustusasutustest alkoholi kaasa osta, selgub Keila linna ametlikust teatest.
Alkoholi jaemüüki peavad jälgima turvakaamerad, mis võimaldavad fikseerida kõik müügitehingud ja nendes osalejad. Turvakaamerate kasutamise aitab müügikohtades paremini turvalisust tagada ning distsiplineeriks nii ostjaid kui müüjaid. Vajadusel oleks salvestatud kaamerapilt abiks rikkumiste tuvastamisel ning rikkujate selgitamisel ja vastutusele võtmisel.
Hetkel on Keilas 13 alkoholi jaemüügiga tegelevat kauplust. Minimaalse müügisaali suuruse nõude sätestamine puudutaks neist viite.

Eile tabati Viljandimaal kokku 11 purjus alaealist
Viljandi politsei tabas eilse päeva jooksul 11 koolivaheaega veetnud purjus alaealist.
Kesk-Kaare tänaval istusid alaealised koolimaja trepil ja tarvitasid alkoholi. Politsei koostas neljale alaealisele väärteoprotokolli.
Uuel tänaval lastepargis lärmasid samuti alkoholijoobes noorukid. Politsei koostas neljale alkoholijoobes alaealisele väärteoprotokolli.
Võhma linnas Veski tänaval tarvitavad alaealised ühes korteris alkohoolseid jooke. Kolmele korteris viibinud alaealisele koostas politsei alkoholijoobe tuvastamise protokolli.

Paet: Eesti-Vene suhetes tuleb ajada väikeste sammude poliitikat
Aserbaidžaanist visiidilt naasev välisminister Urmas Paet kohtus eile läbisõidul Moskvas Venemaa asevälisministri Vladimir Titoviga, kellega arutati mitmete koostöölepingute ettevalmistamist.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on vaja teha tööd, et usaldus ja normaalsed suhted järkjärgult taastada, nii nagu on kohane naaberriikidele. "Tuleb astuda praktilisi samme, näiteks valmistada ette lepingud, mis teenivad mõlema riigi kodanike huve," ütles Paet.
Eesti soovib võimalikult ruttu sõlmida koostöökokkulepped võitluseks Läänemere reostamise vastu, vastastikkuseks abistamiseks katastroofide korral ning ühisteks mere- ja lennuotsinguteks ning päästmiseks.
"Need lepingud on vajalikud nii Läänemere kui tundliku merepiirkonna hoidmiseks kui võimalikult kiireks tegutsemiseks hädaolukorras," märkis Paet.
Ministrid avaldasid rahulolu Eesti ja Venemaa vahelise pensionikindlustusleppe jõustumise üle ja leidsid, et peab alustama tööd uue leppega, kuna äsja sõlmitud lepe kehtib neli aastat.

Politsei: narkomaanid on teinud väga head ennetustööd
Võrreldes olukorraga, mis valitses Ida-Virumaal mõned aastad tagasi, on narkootikumide menukus noorte seas praeguseks oluliselt langenud ning politsei hinnangul on kõige tõhusamat ennetustööd teinud narkomaanid ise.
"Tegelikult on tervislikud eluviisid populaarsemad ning praegu töötab ennetusprogramm, mille korraldasid narkomaanid ise," ütles Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Svetlana Safronova ajalehele Põhjarannik.
"Narkomaanide hirmus välimus ning nende jubedad surmad on noored ja nende vanemad väga ära kohutanud," selgitas ta.
Uimastite probleem on ka õpetajad koolides tundlikuks teinud ning harvad pole olukorrad, kus politsei on kooli tulnud mõne pedagoogi kahtlusele tuginedes. "Näiteks oli juhtum, kus lapsed itsitasid ning see tundus õpetajale kahtlane ja ta teatas politseile, kahtlustades, et nad on uimasteid tarvitanud. Selgus siiski, et see ei vastanud tõele - lapsed lihtsalt naersid," rääkis Safronova.

Tartumaal põrkas auto kokku rongiga
Tartu maakonnas Tartu vallas Kärkna külas asuval Vasula raudteeülesõidul põrkas eile hommikul sõiduauto kokku kaubarongiga, inimesed vigastada ei saanud.
Sõiduauto Renault Megane, mille roolis oli 1979. aastal sündinud Ahti, põrkas kokku kaubarongiga. Keegi vahejuhtumis vigastada ei saanud.

Tallinnast leitud lennukipomm viidi hävitamisele
Täna varahommikul transporditi eile kesklinnast leitud ligi 100 kg kaaluv lennukipomm hävitusplatsile.
Lõhkekeha jäeti eile pärast leidmist politsei valve alla. Täna hommikul kell 05.24 oli kolonn lennukipommiga linnapiiridest väljas ja suundus hävituspaika.
Lenukipomm leiti eile pärast lõunat kaevetööde käigus Veerenni tänaval.
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu rääkis ETV hommikuprogrammile Terevisioon, et tehti veidi enne kella kaheksat hommikul viimaseid ettevalmistusi pommi kahjutuks tegemiseks, vahendab ETV24.
"Pommid tehakse kahjutuks polügoonidel, Eestis on neid mitmeid," märkis päästeameti peadirektori asetäitja, jättes siiski täpsustamata, kus need asuvad.

Riigikogu liikmed toetasid hääbuvat Viljandi antikvariaati
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmed panid oma isiklikud säästud mängu selleks, et Viljandi antikvariaat saaks tegevust jätkata.
Kauplus pidi uksed sulgema 1. novembril, aga tänu annetusele jätkab see poeomaniku Mai Palo ütlemist mööda veel vähemalt kuu aega, kirjutab Sakala.
Riigikogu liige Mark Soosaar ütles poliitikute algatusest kõneldes, et väärika ja omanäolise kaupluse sulgemise uudis põhjustas šoki paljudele Viljandi elanikele ja külalistele. "Antikvariaat on missiooniasutus, erilise tähtsusega pood, mis annab raamatule teise elu," toonitas ta.
Poe omaniku Palo meelest on kogu Viljandi areng liikumas turismindusele ebasoodsas suunas. "Kesk-Euroopa vanalinnades on poekesed, kus müüakse suveniire ja raamatuid. See, et meil domineerivad kaltsukad ja kasiinod, tõmbab meie maine alla, sest Järjest vähem jääb midagi omapärast ning on naiivne loota, et turist sooviks siia tulla," kommenteeris ta.

Mereakadeemia kinnitas soovi Kuressaarde laieneda
Eesti mereakadeemia kinnitas eile oma huvi avada tulevast õppeaastast Kuressaares väikelaevaehituse õpperühm.
Mereakadeemia juhtkonnaga teemat arutanud Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peetersi sõnul lepiti eile kokku ühiste kavatsuste protokollis, kirjutab Oma Saar.
Novembri lõpus tulevad akadeemia esindajad Saaremaale, et kohtuda siinsete asjaosalistega maa- ja linnavalitsusest, TTÜ Kuressaare kolledžist, Saaremaa laevakompaniist, rääkis Peeters.
Osakonnajuhataja hinnangul on hetkel kõige reaalsem, et moodustatava 15-20-liikmelise õppegrupi koolitus hakkab toimuma kolledžiga ühes majas. "Nagunii on esimesel aastal paljud õppejõud kolledžiga ühised," märkis ta.

Rüütel osaleb tuuleenergia katseprojektis
Endine president Arnold Rüütel laseb oma Laimjala vallas Rannakülas asuvale maatükile üles seada väikese võimsusega elektrigeneraatori, mis ammutab energia tuulest ja päikesest.
"Selle ülesseadmine pole tegelikult minu initsiatiiv, vaid ettevõtjad ja teadusemehed tahavad katsetada väikesevõimsuselist tuulegeneraatorit, millest piisaks popsikoha energiaküsimuste lahendamiseks," lausus endine riigipea Arnold Rüütel, kellel on Laimjala vallas mitu mereäärset kinnistut, kirjutab Meie Maa.
Ühele Rannakülas asuvale kinnistule on Laimjala vallavalitsuse ehitus-majandusnõuniku Ado Ausi sõnul juba väljastatud ka ehitusluba tuulegeneraatori püstitamiseks.
"See pole muidugi selline tuulegeneraator, mida mitmel pool Saaremaal on püsti pandud tööstusliku elektrienergia tootmiseks," nentis Ado Aus, kelle andmeil püstitatakse Rüütli maale 18 meetri kõrgune mast, kus 3,5 kW võimsusega elektrigeneraator.

Tartu kohvik surub tudengid tagaruumi
Iga hetkega, mis tudengid lauas istuvad, jäävat omanik järjest suuremasse kahjumisse.
Tartu kesklinnas asuv Moka kohvik tunnistab avalikult, et suunab tudengid päeval kohviku tagaruumidesse, et hoida kohti jõukamatele klientidele.
Mõni aeg tagasi toimus Mokas intsident, mille käigus palus kohviku peakokk seal kooliasju arutavatel ja kohvi joovatel tudengitel peasaalist tagaruumi minna või tulla tagasi teisel ajal, seletades seda söögikoha imago muutusega.
"Läksime kolmekesi lõuna aegu Moka kohvikusse õppima, tellisime mahla ja kohvi," kirjeldas Grete. "Jõudsime mõni aeg istuda, kui lauda istus mees, kes nimetas end kohviku omanikuks. Seejärel tehti meile selgeks, et kuna Moka on ikkagi söögikoht ning hetkel on lõu-naaeg, siis hoiame kohti kinni klientide ees, kes sooviksid sinna istuda. Meil soovitati minna istuma tagumisse ruumi, mis on endine suitsuruum, sest sinna kliendid tavaliselt minna ei soovi ja seega poleks me teistel ees, või tulla tagasi teisel ajal."

Streik bussijuhtidele oodatud palgakasvu lootust ei andnud
Firmajuhtide kinnitusel saab bussijuhtide palka tõsta vaid
"Kahjuks ei ole tööandjad siiani ühendust võtnud, et palgaläbirääkimisi alustada," ütles transpordi ametiühingu Lõuna-Eesti koordinaator Aare Kübarsepp, viidates sellele, et eile hommikul toimunud sadade GoBusi ja Atko Grupi bussijuhtide tunnine hoiatusstreik esialgu tulemusi ei andnud.
"Usaldusisikute taotlusel koguneb järgmise nädala teisipäeval bussijuhtide sektsioon. Kui selleks ajaks pole asjad liikuma hakanud ning katkenud palgaläbirääkimisi uuesti ei alustata, siis koostame uue tegevusplaani," sõnas Kübarsepp, jättes ühtlasi välistamata uute streikide korraldamise.
"Praegu on mehed tunnitasu kümne krooni võrra tõstmise nõudes kindlad ning taganeda ei kavatse. Palk peaks tõusma juba sel aastal."

Kasuperesid peetakse veidrikeks
Kasuperede sõnul võiks riik toetada kasuperedes elavaid lapsi võrdselt lastekodulastega.
Eesti Päevalehega kohtunud kümmekond Viljandimaa kasuperet rääkis, et kuigi valitsus otsustas eelmisel nädalal tõsta kasuperede toetuse 3000 kroonile, ootavad nad ühiskonnalt palju rohkem tunnustust ja tuge.
16-aastane Kaur ja tema aasta noorem vend Kert sattusid vastavalt seitsme- ja kuueaastasena Tallinna turvakodust Olustverre Tiia Rebase peresse. Pärast neid on perre elama tulnud veel neli kasulast. "Endal mul on kolm last," täiendas seda pikka nimekirja Tiia Rebane, kelle vastutulelikkusel ei ole piire. "Arst määras mu 1990. aastate lõpus südameprobleemide tõttu invaliidsuspensionile ja pidin kodus elama hakkama. Ükspäev tuli sotsiaaltöötaja minu juurde ja pakkus, et hakka lapsi kasvatama," meenutas Rebane.

Ilves sarjas koostööhuvita Lätit ja Leedut
Piirijärjekorrad, Leedu tuumajaam ja gaasitoru löövad naabrite sõprussuhteisse pragusid.
Läti veiderdamine piiriületusjärjekordade teema formaalse tõstatamisega Euroopa Komisjoni tasandil ja venitamine maismaal kulgeva Läänemere gaasitoru alternatiivi uurimise alustamisega ning Leedu soovimatus arvestada partnerite huve uues Ignalina projektis tõid kaasa president Toomas Hendrik Ilvese karmi kriitika Balti koostöö aadressil.
Eile Riias toimunud Balti riigipeade kohtumisel teatas Ilves vähe varjatud rahulolematusega, et Balti koostöö on ilus väljend, kuid vajab selget sisu.
President andis selgelt mõista, et Eesti arvates jättis Läti käitumine kolme riigi peaministrite kokkulepitud piiriületusjärjekordade küsimuse tõstatamisel Euroopa Komisjonis paremat soovida. Nimelt leppisid Eesti, Läti ja Leedu peaminister oktoobri alguses kokku, et Lissabonis toimunud Euroopa Liidu mitteametlikul tippkohtumisel esitatakse Euroopa Komisjoni presidendile Jose Barrosole ühine kiri, kus oleks soovitud piiriületusjärjekordade arutamist Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel. Sisepoliitiliste tülide tõttu Lissabonist varem lahkunud Läti peaministri Aigars Kalvitise lähikonnast kinnitati alguses partneritele, et Läti ülesandeks olnud kirja üleandmine jäi ära. Kuid nagu Stenbocki majast on hiljem kinnitatud, olid lätlased kirja siiski üle andnud, tehes seda vaid iseenda nimel.

Aprillisündmuste tõttu jäi suvel Eestis käimata 70 000 venelasel
Paljud Vene turistid eelistavad Tallinna asemel hoopis Pärnut või Kauksi randa.
Valmiva uuringu tulemused näitavad, et pärast aprillirahutusi langes märgatavalt Eestit külastanud Vene turistide arv.
Eile Moskvast rongiga Tallinna saabunud Grigori Averbah ütles, et tema tuli Eestisse küll tööasjus, ent kevadine möll pronkssõduri ümber poleks tema otsust ka turistina kuidagi mõjutanud. "Käisin siin esimest korda 1974. aastal. Mulle Tallinn väga meeldib, see on euroopalik ja kultuurne linn ja siin on kenad inimesed," ütles ta.
"Välisturistide osakaal langes sellel suvel võrreldes eelmise aasta sama ajaga viis protsenti. Kõige suuremat langust on näha just Põhja- ja Lääne-Eestis," selgitas uuringu korraldanud Mari-Liis Lamp OÜ-st Positium.

Belgia kuningas saabub tuleva aasta juunis Eestisse
Belgia kuningas Albert II tuleb järgmisel aastal Eestisse visiidile, kinnitamata andmetel peaks kroonitud pea külla saabuma juunis.
Välisministeeriumist kinnitati Päevalehele, et läbirääkimised Belgia kuningakojaga käivad ning eeldatavasti tuleval aastal toimuva visiidi plaanimine on alles algusjärgus.
Ministeerium ei nõustunud spekuleerima ka selle üle, millal täpselt visiit aset leiab, millega Albert II seda sisustab ning kellega kohtub.
Ajalehe Oma Saar andmetel saabub Belgia kuningas Eestisse tuleva aasta juunis ning võimalik, et ühe sihtpunktina külastab ka Saaremaad.
Albert II sai Belgia kuningaks 1993. aastal pärast oma vanema venna Baudouin I surma. Kuna viimasel järeltulijaid ei olnud, siis krooniti riigi valitsejaks Albert II.

Eesti laste jaoks taandub eesti keel võõrkeeleks
Haridus- ja teadusministeerium on käivitanud internetipõhise küsitluse Soomes elavatele eestlastele, et saada pilti nende arvamusest eestikeelse õppe korraldamisel Helsingi piirkonnas.
Ministeeriumi kodulehel paikneva küsimustikuga selgitatakse, millist haridust eesti pered Soomes oma lastele sooviksid ning kui palju on lapsi, kes asuksid õppima eestikeelses koolis.
Soomes elab ligikaudu 30 000 Eesti kodanikku, nende hulgas 5000 last.
"Küsimustik on esimene samm, et püüda olukorda kaardistada," nendib ministeeriumi nõunik Mika Keränen. "Eestlased ei ole seni väga hästi organiseerunud, pigem on paljud kiiresti Soome ühiskonda assimileerunud ning oma keele unustanud."

Riik tahab panna ka tippadvokaadid taskuvargaid ja pisisulisid kaitsma
Justiitsministeerium sooviks laiendada riigi õigusabi osutavate advokaatide ringi ja panna sellele tööle kõik advokaadid.
"Praegu tegeleb riigi õigusabi osutamisega vaid väike osa advokaatidest. Soov on edaspidi korraldada riigi õigusabi asjade jagamist advokaatide vahel võrdsemalt ehk et õigusabi osutamisega hakkaksid tegelema ka need advokaadid, kes seda siiani teinud pole," rääkis justiitsministeeriumi nõunik Maret Saanküll.
"Praeguseks ei ole saavutatud seda efekti, et suurem advokaatide ring oleks riigi õigusabi osutamisest huvitatud. Riigi tellimuse täitmine on advokaadi jaoks materiaalselt mittetasuv töö," rääkis advokatuuri esimees Aivar Pilv. Tema hinnangul maksab riik õigusabi eest tunnitasu turuhindadest kuus-seitse korda vähem.

Ukraina presidendi veebileht langes Eestiga sarnase küberrünnaku alla
Ukraina presidendi Viktor Juštšenko veebiserver sattus küberrünnaku alla, mis sarnaneb kevadel Eesti riigiasutuste servereid tabanud rünnakutega.
Ukraina presidendi veebileht www.president.gov.ua langes täna DDoS rünnaku alla, väidab viirustõrjetarkvara tootev ettevõte F-Secure oma ajaveebis.
DDoS rünnaku korral tõstetakse hulgaliste infopäringutega veebiserveri koormust seni, kuni on tõkestatud kodulehekülje kättesaadavus ja ummistatud andmesidevõrgu ühendus.
F-Secure'i blogis mainitakse, et Ukraina kahtlustab rünnakute korraldamises Venemaad ning need on sarnased kevadel Eestit tabanud küberrünnakutega.
Suuremahulised küberrünnakud Eesti internetiliikluse vastu algasid 27. aprillil, päev pärast pronkssõduri teisaldamise ettevalmistustest ajendatud Tallinna tänavarahutuste algust. Eelkõige rünnati valitsusasutuste veebilehekülgi.

Zuroff süüdistas Balti riike passiivses natsikurjategijate jälitamises
Simon Wiesenthali keskuse direktor Efraim Zuroff süüdistas Moskvas peetud konverentsil Balti riike, et need ei ole alates 1991. aastast ühtki natsikurjategijat tabanud ega süüdi mõistnud.
Zuroffi sõnul puudub Riias, Vilniuses ja Tallinnas kuritegude uurimiseks poliitiline tahe, vahendab LETA. Eliit on Zuroffi arvates kaotanud tundlikkuse ähvarduste suhtes, mida kannab endas natsiideoloogia algete tekkimine.
"Natsid võivad meile esitada oma alternatiivse variandi ajaloost. Eriti selgelt on see jälgitav Lätis, Leedus ja Eestis, kus me jätkuvalt peame tunnistama, kuidas riik jälitab ja mõistab süüdi niinimetatud "kommunistlikke kurjategijaid". Selle järgi ei ole Balti riigid tabanud ega mõistnud süüdi mitte ühtegi natsikurjategijat. Ida-Euroopas on alates 1991. aastast fikseeritud üksnes kaks natsikurjategijate seadusliku jälitamise juhtumit."

Zatlers: Läti valitsus peaks pärast eelarve kinnitamist tagasi astuma
Läti president Valdis Zatlers teatas täna pressiesindaja vahendusel, et Läti praegune valitsus eesotsas peaminister Aigars Kalvitisega peaks viimase aja skandaalide tõttu tagasi astuma. Täna teatas ametist loobumisest ka Läti tervishoiuminister.
Zatlers usub, et valitsus peaks viimase aja sündmuste tõttu pärast eelarve kinnitamist tagasi astuma, vahendab LETA. Läti valitsus saatis eile 2008. aasta riigieelarve seimi viimasele lugemisele. Eelarve suuruseks on planeeritud 5,498 miljardit latti (122,6 miljardit krooni), mis kinnitatakse tõenäoliselt pärast viimast lugemist 8. novembril.
Viimaste kuude jooksul on rahvaliitlasest Kalvitise juhitava valitsuse tegevust varjutanud mitmed skandaalid. Hiljuti avalikustati salvestised juhtivate advokaatide ja kohtunike vestlustest, mis viitasid poliitikute ja ärieliidi pistisehõnguliste suhetele. Enim kõneainet on pakkunud ka antikorruptsiooniameti KNAB juhi Aleksejs Loskutovsi ametist kangutamine, mille tõttu peaminister Kalvitis loobus Lissabonis toimunud EL-i liidrite kohtumisest ja sõitis kodumaale, et valitsuserakondade suhteid klaarida.

Hispaania mõistis hukka kindral Franco diktatuuri
Hispaania parlament kiitis heaks seaduseelnõu, mis esmakordselt mõistab hukka kindral Franco diktatuuri ning mälestab Hispaania kodusõja ohvreid.
Seadus näeb ette kõikide Francoga seotud sümbolite keelustamist, sealhulgas monumentide eemaldamise ja tänavate nimede vahetamise, vahendab Le Figaro.
Samuti kuulutab see ebaseaduslikuks diktatuurile vastuhakanud opositsionääridele mõistetud karistused, mistõttu tuleb paljud juhtumid uuesti üle vaadata.
Lisaks näeb seadus ette 1936-1939. aastani kestnud Hispaania kodusõjas hukkunute ühishaudadest ümbermatmise.
Seadust peetakse võimuloleva sotsialistliku valitsuse kõige julgemaks teoks. Pärast diktaatori surma 1975. aastal pole ükski valitsus kodusõja ja diktatuuri küsimust käsitleda julgenud.
Peaminister José Luis Zapatero, kelle sõjaväelasest vanaisa Franco pooldajad 1936. aastal maha lasid, lubas võimule saades kodusõda käsitleva seaduse läbi suruda.

Vene ajaleht: USA on valmis Saakašvilist lahti ütlema
USA välisministri abi asetäitja Matthew Braiza tunnistas Gruusia opositsiooni õigust korraldada avalik meeleavaldus, mis plaanitakse korraldada teisel novembril.
"USA valitsus tervitab igasugust arvamuse rahumeelset avaldamist ning on igasuguste vägivaldsete rahutuste ja provokatsioonide vastu," ütles Braiza intervjuus Gruusia telekanalis Imedi.
Gruusia avalikkuse reaktsioon intervjuule on, et USA ütleb lahti oma soosingust Mihheil Saakašvilile, kirjutas Nezavisimaja Gazeta. Seejuures osutatakse Gruusia meedias sellele, et veidi aega enne president Ševardnadze kukutamist tuli Tbilisisse endine USA välisminister James Baker ning nüüd esimesel novembril tuleb Gruusiasse visiidile USA välisministri abi Daniel Fried.
Kaukaasia strateegiliste uuringute keskuse direktori Mamuka Arešidze hinnangul on Friedi visiit ootamatu nii opositsiooni kui valitseva võimu jaoks. Ta lisas, et vähemalt teise novembrini toetab USA Saakašvilit eeldusel, et võimud ei lähe meeleavalduse ohjamisel üle piiri.

Kohus mõistis Hispaania terroristi 40 000 aastaks vangi
Hispaania kohus mõistis 2004. aastal Madridis 191 inimese elu nõudnud pommiplahvatuste korraldajad tuhandeteks aastateks vangi: üks islamiterrorist sai näiteks 40 000 aastase vanglakaristuse.
Kohtunik mõistis kokku süüdi 21 plahvatuste korraldamisega seotud inimest, vahendab Reuters. Seitse kohtualust kahekümne kaheksast mõisteti õigeks.
Kohus mõistis marokolane Jamal Zougamile enam kui 40 000 aastase vanglakaristuse, kuigi Hispaania seaduste kohaselt peab ta ära kandma maksimaalselt 40 aastat.
Suuruselt teise karistuse sai hispaanlane Emilio Suarez Trashorras, kes mõisteti samuti mitmeks tuhandeks aastaks vangi.
2004. aasta 11. märtsil panid islamistid neljas Madridi rongis plahvatama 10 pommi, mis tapsid 191 inimest ja vigastasid veel 1 800.
Kohtunik määras plahvatuste ohvritele ka kompensatsioonid, mille summad ulatuvad 30 000 eurost 1,5 miljoni euroni (465 000 - 23 miljonit krooni).

Gruusia andis Vene suursaadikule üle protestinoodi
Gruusia välisministeerium andis üle Venemaa suursaadikule Tbilisis Vjatšeslav Kovalenkole protestinoodi seoses viie Gruusia sõjaväelase kinnipidamisega Vene rahuvalvajate poolt.
Venemaa ja Gruusia esitavad juhtunu kohta kumbki oma versiooni süüdistades teineteist provotseerimises, teatas RIA Novosti.
Tbilisi võimude kinnitusel tungisid Venemaa rahuvalvajad teisipäeva hommikul soomukiga üle Abhaasia kontrolljoone Gruusia poolele. Seal olevat nad rünnanud Gruusia sisevägede võitlejaid, kes valvasid lähedal asuvat "patriootlikku" noortelaagrit, ja pärast väidetavat tulevahetust võtsid Vene rahuvalvajad viis sõdurit vangi.
Rahujõudude staabi versiooni kohaselt tülitasid aga Gruusia väed rahuvalvajaid patrullkäigu ajal kontrolljoonel ja ähvardasid neid relvadega, mistõttu Vene sõdurid pidid tülinorijad vahistama.

Venemaa keelas Lufthansa Cargol üle oma territooriumi lendamise
Vene valitsus keelas kaubavedudega tegeleval Saksa lennufirmal Lufthansa Cargol üle Venemaa lendamise.
"Pühapäeva ööst saati ei tohi me enam üle Venemaa lennata," möönis Lufthansa Cargo pressiesindaja ABC-le.
Seega pidi Lufthansa Cargo ära jätma kõik otselennud Kasahstani pealinna Astanasse ja Usbekistani pealinna Taškenti, kust veetakse kogu Aasiasse laiali kõik selle lennufirmaga sinna regiooni saadetud kaubad.
Keelu tõttu kasvavad lennukompanii veokulud, sest otse enam lennata ei saa. Asendusmarsruudiga pikeneb Frankfurt - Astana edasi-tagasi lennuaeg vähemalt kolme tunni võrra.
Deutsche Welle andmetel on keelu põhjus maksmata ülelennutasudes. Nimelt peab Lufthansa Cargo Venemaa ülelennutasusid liiga kõrgeks ja keeldus maksmast.

Zuroff: Balti riikide võimud eiravad natsikurjategijaid
Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff süüdistas eile Balti riikide valitsusi selles, et nad ei tee mingeid pingutusi natsikurjategijate paljastamiseks.
"Baltikumi kohalik elanikkond võttis väga aktiivselt osa inimeste massilisest hävitamisest, aga võim keskendub tahtlikult vaid niinimetatud kommunistlike kurjategijate süüdimõistmisele ja jälitamisele, seejuures astumata mingeid samme endiste SS-laste ja hävituseskadronide võitlejate suhtes," vahendas Regnum Zuroffi sõnu.
Zuroff lisas, et me peame holokausti ajalugu käsitlema adekvaatselt. Ta kahetses, et varsti pole peamine ülesanne mitte kurjategijate otsimine, vaid tõe ja ajaloo eest võitlemine.
"Natsistid tahavad ajaloost oma versiooni esitada ning meie ülesanne on seda mitte lubada," märkis ta.
Zuroff esines 30. oktoobril Moskvas toimunud ümarlauas teemal "Läti, Leedu, Eesti, Ukraina, Horvaatia, Austria: natsismi heroiseerimise katsed".

Rootsi nõuab Nord Streami gaasijuhtme Baltimaade poole nihutamist
Rootsi valitsus nõuab Läänemere põhja kavandatava Nord Streami gaasijuhtme Baltimaade rannikule lähemale nihutamist.
Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren teatas täna, et Rootsi valitsus esitab nõude, et Nord Stream kaaluks Läänemere gaasijuhtme rohkem ida poole ehitamist, kirjutab Gotlandska.se.
Praeguste plaanide järgi läbiks gaasijuhe Rootsi majandustsooni Gotlandi saare lähedal ja rootslased kardavad, et see on keskkonnale kahjulik. Nimelt läheks gaasitoru läbi Natura 2000 ala ja läbiks ka piirkonda, kus on sõjaaegseid miine ja keemiarelvi.
"Gaasijuhtme mõju Läänemere tundlikule keskkonnale tuleb piirata," selgitas Carlgren.
"Ettevõtte antud informatsioonist selgub, et gaasijuhtme ida poole lükkamine aitaks paremini vältida keskkonnaalaseid probleeme ja riske," selgitas minister Carlgren valitsuse seisukohta.

Maailma põhjapoolseim saar toetab Taani nõudlusi Põhjapoolusel
Gröönimaa põhjaranniku lähedalt merest avastastud saareke võib avada uue rinde Arktika ja Põhjapooluse nimel võideldavas sõjas, sest Taani võib saada õiguse suuremale osale Põhja-Jäämerest.
Uusim kandidaat maailma põhjapoolseima maismaapunkti tiitlile leiti juulikuus ja selle avastaja oli USA polaaruurija Dennis Schmitt, vahendab Reuters.
Schmitt nimetas äsjaavastatud saare Stray Dog West'iks ehk Hulkurkoer Lääneks, kuna see olevat "jää alla eksinud" olnud. Saar nimelt paljastus tänu triivivale paakjääle.
Gröönimaa on Taani võimu all, nii et vaid 40 meetrit pikk Hulkurkoer Lääs venitab just Taani territooriumi kaugemale põhja ning seega saab tuge Taani nõudlus Põhjapoolust ümbritsevatele aladele.
Stray Dog West ilmus areenile keset võitlust, mida Põhja-Jäämere äärsed riigid - USA, Venemaa, Kandada, Taani, Norra ja Island - peavad merepõhja maavarade, kalastusõiguse ja mereteede pärast.

Moskva suurendab Vene väliskogukonna rahastamist
Riigiduuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatšovi sõnul on 2008. aastaks eraldatud ligi 200 miljonit Eesti krooni kaasmaalaste abiprogrammide rahastamiseks.
"Seda pole palju, kuid tegemist on rahaga, mida saab kasutada Vene väliskogukonna toetusprojektideks," vahendas ITAR-TASS Kossatšovi sõnu.
Riigiduuma liige märkis, et selles valdkonnas on ka palju puudusi, kuna otsused võetakse vastu Moskvas. Samuti ei ole tegevusse piisavalt kaasatud kaasmaalaste organisatsioone.
Kossatšov lisas, et Vene diasporaa liikmed peavad aktiivselt koostööd tegema Venemaa võimudega väliskaasmaalaste toetusprogrammide läbitöötamisel.

Ühe California metsatulekahju süütas tikkudega mänginud poisike
Ühe Lõuna-Californiat laastanud metsatulekahju süütajaks osutus tikkudega mänginud teismeline poiss.
21. oktoobri õhtul süttinud Buckwoodi tulekahju hävitas 153 ruutkilomeetrit metsa ja 63 ehitist, vahendab CNN. Poisi süüdatud tulekahju tõttu tuli oma kodudest evakueerida 15 000 inimest.
Võimud hakkasid viivitamatult asja uurima ja päev hiljem peeti üks poiss kahtlusalusena kinni. "Pärast kahtlusalusega rääkimist tunnistas ta üles, et oli tikkudega mänginud ja tulekahju süüdanud," teatas politsei.
Poisi vanust ja nime võimud avaldama ei soostunud. Alealine süütaja lasti kohtuprotsessini vahi alt koju vanemate järelevalve alla.
Californiat laastas kokku 23 tulekahju
Eilse seisuga oli Californias möllanud 23 tulekahjust täielikult kontrolli all 18. Ülejäänud olid vähemalt 70% ulatuses kontrolli all.

Togliattis toimunud terroriaktis hukkus kaheksa inimest
Venemaa Togliatti linnas lasti täna varahommikul õhku liinibuss, mille tõttu hukkus viimastel andmetel kaheksa inimest ja 40 sai haavata.
Esialgu arvati, et põhjuseks oli gaasiballooni plahvatus, aga pärast selgus, et MAZ bussil polnud gaasiseadmeid, teatas Interfax.
Plahvatuse võimsus vastas ühe kilogrammi trotüüli plahvatusjõule.
Togliatti päästeteenistuse pressiesindaja Andrei Derbenevi sõnul viidi 20 bussis olnud inimest haiglasse. Kaks haiglasseviidut on raskes seisundis. Peale selle vajas arstiabi veel 20 plahvatuse lähikonnas viibinud inimest.

Putin jagab oma väärtusi Euroopaga
Tippkohtumisel Euroopa Liidu juhtidega teatas Venemaa president Vladimir Putin, et tema riik tunneb end küpsena võrdseks väärtuste vahetamiseks EL-iga.
Kremli peremees heitis sellega möödunud reedel euroliidule seni raskeima kinda. Putin teatas, et tahab Brüsselisse luua vabaduse ja demokraatia instituudi, mis uuriks ning edendaks inimõigusi. Laiemas plaanis soovib Venemaa tema sõnul EL-iga moraalset võrdväärsust - väärtuste levitamine peab olema kahesuunaline.
Väljakutse rabas Brüsseli esindajail vaiba jalge alt. Küsides Putinilt viisakalt, kui palju too plaanib ettevõtmisse investeerida, olevat Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso saanud vastuseks "ühe miljoni". "Miljon pole just palju," naeratanud Barroso. "Kolm miljonit siis," olevat Putin täpsustanud. "Viis? Kümme? Palju soovite?"

Iraagi valitsus võtab palgasõduritelt seni neile tagatud puutumatuse
Iraak tahab tühistada Ühendriikide määruse, mis tagab eraturvafirmadele puutumatuse.
Edaspidi peaksid nende töötajad andma vastust Iraagi seaduste järgi ning lubama end armee kontrollpunktides läbi otsida. Valitsus saatis otsuse parlamenti pärast seda, kui 17 Bagdadi tsiviilisiku tapmist uuriv FBI avastas, et USA välisministeerium on taganud kahtlusalustele puutumatuse.
16. septembril toimunud verine intsident viis Iraagi valitsuse ja USA suhted seni sügavaimasse madalseisu. Iraagi peaministri Nouri al-Maliki sõnade järgi on turvafirma Blackwater tsiviilisikute tapmises "sada protsenti süüdi". Ehkki ettevõtte esialgsete selgituste kohaselt tegutsesid nad enesekaitseks, kinnitavad tunnistajad, et palgasõdurid avasid valimatult tule rahulike tsiviilisikute pihta.

Ibeeria ilvese väljasuremist pidurdab veel vaid lootus
Hispaania teatas hävimisohus kaslase uue asurkonna leidmisest eelmisel nädalal.
Ibeeria ilvesed (Lynx pardinus) on liik kaslasi, keda veel 1994. aastal loendati enam kui 1200, nüüd aga on alles vähem kui sada isendit. Varem peeti neid osaks euroopa ilvestest, keda Eestiski sageli nähakse, nüüd eristatakse aga omaette liigina.
Hispaanias ja Portugalis liikuvate ibeeria ilveste asuala on järjest kahanenud ja hiljuti räägitigi nende elunemisest vaid kahes kohas Hispaania lõunaosas Sierra Morenal. Castilla-La Mancha kolmanda asurkonna leidmine andis siiski lootust. Seal nähti küll ainult kahte ilvest, kuid ilmselgelt on osa loomi õppinud ennast lisaks salaküttidele varjama ka väljasuremisohu eest.
Hispaania jääb imetajaliikide arvult (128) Euroopas alla vaid Prantsusmaale (142), kuid ühtaegu kuulub ta ka riikide hulka, kus on ohus kõige enam liike. Portugalis jõudsid loomatundjad hiljuti järeldusele, et ligi pooled seal esinevatest selgroogsete liikidest vajavad juba kaitset. Ibeeria ilves on Hispaania naaberriigis kuulutatud väljasurnuks. Suuri kaslasi ohustab lisaks salaküttidele ka toidupuudus, auto alla jäämine ja ehitustööd, mis hävitavad nende asualasid.

Vene rahuväed võtsid Abhaasia piiril kinni viis Gruusia sõdurit
Eile toimus järjekordne intsident Gruusiast lahku löönud Abhaasias korda tagavate Vene rahuvalvajate ja Gruusia sõdurite vahel, misjärel pildusid osapooled vastastikku süüdistusi.
Tbilisi võimude kinnitusel tungisid Venemaa rahuvalvajad teisipäeva hommikul soomukiga üle Abhaasia kontrolljoone Gruusia poolele. Seal olevat nad rünnanud Gruusia sisevägede võitlejaid, kes valvasid lähedal asuvat "patriootlikku" noortelaagrit, ja pärast väidetavat tulevahetust võtsid Vene rahuvalvajad viis sõdurit vangi.
Rahujõudude staabi versiooni kohaselt tülitasid aga Gruusia väed rahuvalvajaid patrullkäigu ajal kontrolljoonel ja ähvardasid neid relvadega, mistõttu Vene sõdurid pidid tülinorijad vahistama. Rahujõudude esindaja kinnitusel on nad valmis vangid kohe üle andma.

Pimedatest sai relv võitluses kurjamite vastu
Pahategijad, hoidke alt - Belgia pimedatest Sherlock Holmesidest on saanud teie värske hirm.
Kui kurikaela on "lutikate" abiga pealt kuulatud, võib tavainimesel olla raske aru saada isegi sõnadest, ent nägemispuudega spetsialist suudab tõenäoliselt eristada veel palju muudki: näiteks millises autos kahtlusalused sõidavad või kui suures ruumis nad räägivad.
Belgia politsei on taibanud, kui väärtuslikuks võib osutuda pimedate arenenud kuulmismeel. International Herald Tribune kirjutas erirühmast, mis peab aitama pealtkuulatud kõnelustest infot välja noppida.
Selle liikmel Sacha van Lool õnnestus hiljuti aidata politseinikke, kes püüdsid salvestise põhjal aimata uimastikaubitseja rahvust. Viimaks jõudsid nad järeldusele, et kurjategija on marokolane. Kuid van Loo kinnitas, et tegu on albaania aktsendiga. Kui narkoärikas kätte saadi, selgus, et pimedal detektiivil on õigus. Ta on osalenud veel mitme kuriteo lahendamisel.

Maa pealt on võimalik palja silmaga komeeti näha
Möödunud nädalal toimus komeedil 17P/Holmes suur aine väljapurse ning komeet saavutas heleduse, mis lubab teda palja silmaga vaadelda - kuni 2,5 tähesuurust.
Üllatuslik väljapurse toimus 24. oktoobril, rääkis astronoomiahuviliste ühendus Ridamus liige Jüri Ivask Päevaleht Online'ile.
"Varustamata silmaga vaadeldes näis komeet tähesarnane (seega nagu noova), binokliga või teleskoobiga aga nagu planetaarudu läbimõõduga mitu kaareminutit."
26. oktoobrist alates on komeet omandanud ka järjest komeedisarnasemat välimust. "Et komeedi saba, mis tavaliselt on tema kõige vaatemängulisem objekt, jääb meie vaatesuunda, siis näemegi komeeti heleda sfäärina, mille läbimõõt on ligikaudu pool Kuu läbimõõdust," teatas Ivask.
Juulis oli 17P/Holmes'i heleduseks 14,5 tähesuurust ning oktoobriks oli see vähenenud 17ni. Ivaski selgitusel on objekt seda heledam, mida väiksem on tähesuuruse arvuline väärtus.

Politsei tabas Tallinnas nelja tunniga 131 kiiruseületajat
Teisipäeval korraldatud politseioperatsioonil tabasid politseinikud Tallinnas Peterburi teel ja Pärnu maanteel vähem kui nelja tunniga 131 kiiruseületajat.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve osakonna komissar Sirle Pai-Heldna sõnul on kiiruseületamine üks ohtlikumaid liiklusrikkumisi. "Liikluses on õige kiirusevalik kõigi teelolijate ohutuse tagamisel ülioluline. Arvestades veel sügisesi tee- ja ilmastikuolusid, tuleb sõidukijuhtidel olla eriti ettevaatlik ja tähelepanelik ning võtta sõidukiirus väiksemaks," ütles Heldna.
"Linnas seab juhtide kiiruseületamine ohtu eelkõige jalakäijad. Kui kiirusel 40 km/h on jalakäija ja sõiduki kokkupõrkel nõrgema poole hukkumise risk 30%, siis 20 kilomeetrit tunnis kiiremini sõites on see juba üle 90%," lisas komissar.
Kell 8.30 alanud ja 12 ajal lõppenud politseioperatsioonil osales kokku 18 politseinikku. Kahte gruppi jaotununa mõõdeti kiirust Tallinnas Peterburi teel ja Pärnu maanteel kohtades, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h.

Kohus saatis Jaanus Uuspõllu 9 aastaks vangi
Harju maakohus mõistis täna tapmises süüdistatud Jaanus Uuspõllu ning eluohtlike kehavigastuste tekitamises süüdistatud Janno Mägi ja Martin Meigase vangi.
Tallinnas Sõbra tänaval toime pandud tapmises ja kehalises väärkohtlemises süüdistatud 27-aastase Jaanus Uuspõllu mõistis kohus vangi kokku 9 aastaks. Karistuse kandmise alguseks on Uuspõllu kinnipidamine 28. märtsil 2006, teatas kohtu pressinõunik Dagne Hanschmidt.
31-aastase Janno Mägi, keda prokuratuur esialgu süüdistas Keila lähedal toimunud tapmises, hiljem aga eluohtlike kehavigastuste tekitamises, mõistis kohus süüdi kannatanu peksmise eest ja mõistis talle 3 aastat ja 3 kuud vangistust.
Mägi mõisteti süüdi peksmise, mitte tapmise või eluohtlike kehavigastuste tekitamise eest, kuna surnukeha roiskumisastme järgi polnud võimalik eksperdil kinnitada, et peksmisega tekkisid eluohtlikud kehavigastused, mille tagajärjel ohver suri.

Röövel peksis mehe mõnekümne krooni pärast läbi
Narvas keskealist meest röövinud noormees sai saagiks vaid käputäie raha, kannatanu aga vajas haiglaravi.
Narvas Tuleviku tänaval asuva maja juures tungis tundmatu noormees kallale 1950. aastal sündinud Ivanile ning röövis talt 20 krooni, 15 rubla ja korterivõtmed.
Kannatanu toimetati haiglasse.

Savisaar eelistab volikogus küsimuste vastamisele teatrit
Selle asemel et 1. novembri volikogu istungil volinike küsimustele vastata, läheb linnapea Edgar Savisaar Vene kultuurikeskusse teatrikunsti nautima.
"Eelmisel nädalal, kui volikogu eestseisuses arutati 1. novembri linnavolikogu istungi päevakorda, teatas Toomas Vitsut, et linnapea ei saa seekord volinike arupärimistele vastata," kirjutas Tallinna sotsiaaldemokraatide juht Jaak Juske oma blogis.
"Kui opositsiooninõunikud tundsid huvi, et mis saab olla linnapeale volikogu istungist tähtsam, teatas Vistut, et Savisaar peab esindama linna ühel väga olulisel üritusel. Selle ürituse nime aga keeldus Vitsut avalikustamast."
Linnapea nädalakavast selgub, et Savisaar on neljapäeval alates kella 19.00 Vene kultuurikeskuses vaatamas teatrifestivali "Kuldne Mask" raames etenduvat etendust "Lendas üle käopesa". Muuseas on linnapea päevaplaanis ära toodud homme kell 16.00 algav volikogu istung. Päevakorras on kümme punkti, mistõttu ei tohiks istung väga kaua kesta.

Häiriva krossiraja saatuse peab otsustama kohus
Krossiraja omanik: seaduse silmis ei ole olemas sellist rajatist nagu krossirada.
MTÜ Keila Moto esindaja Toomas Kiiler ja Saue vallavalitsus ei ole Tuula küla krossiraja kasutamise kohta siiamaani kokkulepet saavutanud ja otsuse raja likvideerimise või püsimajäämise üle peab langetama kohus.
Eelmise aasta lõpus rajatud krossirada on ümberkaudsetele elanikele olnud juba kuid pinnuks silmas, ent hoolimata vallavalitsuse tehtud ettekirjutustest ei ole Kiiler rada likvideerinud ja mootorratastega sõitmine jätkub.
"See teeb ikka hinge täis, et teised taotlevad oma tegevuseks luba, aga tema teeb, mis tahab," pahandas rajast saja meetri kaugusel elavat Piia Varimõisa see, et rada on loata püsti pandud ja pidevalt kasutuses, mille tõttu ei saa mingist kodurahust juttugi olla. "Oleme vallale mitu korda kaebuse esitanud ja politsei kutsunud, kuid sellest ei ole mingit abi - asjad lähevad hoopis hullemaks." Naise sõnul on motosõitja krundile ebaseaduslikult püsti pannud ka elamu.

Kristiine korraldas eakatele tervisepäeva
Eile korraldas Kristiine linnaosavalitsus Kristiine spordihallis Tallinna seenioride tervisepäeva. Linnaosa teatel oli tervisepäeva eesmärk propageerida liikumist kui täisväärtusliku elu olulist osa, aktiveerida eakaid inimesi füüsiliselt, et tõsta nende elukvaliteeti, ning pakkuda neile vaba aja sisustamiseks meelepärast ja tervislikku tegevust.
Tervisepäevast võtsid osa mitmed organisatsioonid. Lisaks linnaosade sotsiaalkeskuste eakatele osalesid näiteks Nõmme vanurite päevakeskuse, Pirita vaba aja keskuse, Pelgulinna rahvamaja, Saue, Saku ja Viimsi päevakeskuse, spordiklubi Reval Sport, Tallinna pensionäride ühenduse jt liikmed - kokku ligi 400 inimest.

Baaride tuhatoosid anti suitsukeelu jõustudes tagasi õigetele omanikele
Philip Morris Eesti OÜ tundmatuks jääda soovinud töötaja sõnul kuulusid enamik baarides olevatest tuhatoosidest sigaretifirmale ning need, mis ei läinud pubide suitsetamisruumidesse, korjas firma tagasi. Suur-Sõjamäe tänava lattu viidud tuhatooside täpne arv pole aga teada.
Philip Morrisele läksid näiteks pubi St. Patrick's söögi- ja joogikohtades kokku korjatud umbes 500 tuhatoosi, mis tükk aega seisid Vana-Posti pubi keldris. Sama saatus ootas Nimeta baari tuhatoose, seal hoiti mõni oma terrassi jaoks siiski alles.
Baari ja ööklubi Riff töötaja Huko Olanderi kinnitusel jagati suur osa nende tuhatoosidest klientidele. "Eks põnevate kirjadega meeleolukoha esemed tekitavad ikka huvi. Inimesed küsisid ja saidki endale," ütles Olander.

Lastebussi ja auto avarii tagajärjel hukkus autojuht
Bussis olnud lapsed vigastada ei saanud, autojuhi kaassõitja viidi Mustamäe haiglasse.
Turismibussi ja sõiduauto kokkupõrke tagajärjel hukkus sõiduauto juht, bussis olnud lapsed vigastada ei saanud.
Eile hommikul kella 10.50 ajal põrkasid Paldiski maanteel Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi lähistel sirgel teelõigul kokku Tallinna suunas liikunud sõiduauto Audi A8 ja Paldiski poole suundunud ekskursioonibuss.
Õnnetuses hukkus Audit juhtinud mees. Kaassõitja, 1975. aastal sündinud Tarmo viidi tervisekontrolliks Mustamäe haiglasse. Ühe bussis viibinud lapse tervist kontrolliti sündmuskohal kiirabiautos, kuid ei temal ega teistel bussis olnutel esialgu vigastusi ei tuvastatud.
Õnnetuse hetkel viibis bussis 36 Ida-Virumaa koolide 15-17-aastast õpilast. Sündmuskohale saadeti asendusbuss, millega lapsed reisi jätkasid.

Mängivad lapsed leidsid söövitavat ainet
Esmaspäeva õhtul leidsid mängivad lapsed Maardus Veeru tänavalt suure koguse väetiste valmistamiseks kasutatavat leeliselist ainet.
Ligi kaks tonni väetise valmistamisel kasutatavat komponenti leiti endise keemiakombinaadi territooriumi lähedalt, kust aine tõenäoliselt pärines, teatas Põhja-Eesti päästekeskus. Päästekeskusest öeldi, et esialgsel hinnangul oli aine keemiakombinaadi lähedale ladestatud suhteliselt hiljuti.
"Tegemist oli üsna tihedalt ladestatud ainega ning võib olla tõenäoline, et aine oli selleks mittemõeldud kohta toimetatud teadmatusest," sõnas päästekeskuse pressiesindaja Marek Simulman.
Sündmuskohal käinud päästekeskuse keemiaspetsialist määras aine koostise ning informeeris leiust kohalikku omavalitsust. Eilseks oli koorem minema veetud ning ladestamiseks kasutatud ala üle liivatatud.

Tallinn rajaks kaks uut trammiliini
Linnavalitsus kavatseb rajada kaks uut trammiliini: Lasnamäe ja Vabaduse väljaku ning lennujaama ja Balti jaama liini. Linnavalitsuse istungi päevakorra kohaselt kavandab linn muudatuse teha projekti "Tallinna tramm" raames. Aastatel 2007- 2013 on kavas rajada trammiliinid Lasnamäe - Vabaduse väljak ja lennujaam - Balti jaam. Ülejäänud kavandatavad trammiliinid peavad ootama hilisemat aega. Uute trammiliinide ehitus maksaks esialgsete arvestuste kohaselt ligi neli miljardit krooni ja linn loodab selleks abi saada Euroopa Liidult.

Veerenni tänava ringristmik avatakse homme liikluseks
Eile leiti kaevetööde käigus Veerenni tänavalt sajakilone lennukipomm.
Tehnika tänava pikenduse ja Veerenni tänava ringristmiku esimese etapi ehitustööd on tegelikult lõpetatud ja liiklus Veerenni tänaval avatakse neljapäeval.
"Tööde käigus tõsteti ümber elektrikaablid, sidekaablid, gaasitrass, vee- ja kanalisatsioonitorustik, rajati valgustus ning ehitati välja ringristmik koos kergliiklusteede tunnelitega," ütles abilinnapea Deniss Boroditš. "Tee-ehitustööd Tehnika tänava pikenduse rajamisel jätkuvad ja kogu objekt valmib praeguste plaanide kohaselt 30. juunil 2008."
Eile tuli aga kaevetööde käigus Veerenni tänavalt välja sajakilone lennukipomm. Tegu on ilmselt Teisest maailmasõjast pärineva pommiga, mis tuli välja Veerenni tänaval suunaga Pärnu maantee poole toimuvate teetööde käigus. Päästeameti pressiesindaja Rain Porss ütles, et pommi kaevas välja ekskavaator.

Pääsküla loodusrada sai vaatlustorni ja osalise laudkatte
Pääsküla rappa tuleb laudteega kaetud loodusrada, kus huvilised saavad loodusega tutvuda Tallinnast kaugemale sõitmata. Tänaseks pidi valmima 200 meetri pikkune laudteest lõik koos kaheksa üle kraavide ja ojade kulgeva purde ja loomade vaatlemiseks mõeldud torniga.
Kolmeetapilise ehitustöö tulemusena peaks laudtee pikkus neljakilomeetrisel loodusrajal ulatuma 1,3 kilomeetrini ja selle ääres peaks asuma ka rohkelt vaatlustorne.
Nõmme linnaosavanema Rainer Vakra sõnul sõltub edasine ehitustöö loodusraja külastatavusest ja rahast. Laudtee on aga vajalik, et kevadiste ja sügiseste suurvete ajal saaks rabas kuiva jalaga liikuda. Samuti selleks, et populariseerida looduses liikumist. "400 000 tallinlasest paljud ei teagi, et selline raba olemas on ja et metsikusse loodusesse sõitmiseks ei peagi kaugele sõitma. Siinsamas pealinna külje all võib näha eri linde, kitsi ja jäneseid," ütles Vakra ja lisas, et rabasse on oodatud jalutama lasteaia- ja esimeste klasside lapsed, aga ka kõik teised loodushuvilised.

Eesti Põlevkivi töötajatele algab uus aasta palgatõusuga
Eesti Põlevkivi juhtkond kiirendas palgasüsteemi uuendamist ja seetõttu tõuseb ettevõtte töötajate palk juba tuleva aasta esimesest jaanuarist, kui palju täpselt, selgub lähiajal.
Põlevkivi tarbimine on tänavu oluliselt kasvanud ja töökoormus suurenenud, mistõttu pidas kontserni juhtkond kiirendatud palgatõusu võimalikuks, vahendasid Eesti Raadio uudised.
Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Ilmar Jõgi ütles Eesti Raadio uudistele, et palk tõuseb kõikides ametites ning uue palgasüsteemi ettevalmistamine juba käib.
"Millises proportsioonis ja millises ametis, see selgub uue palgasüsteemi juurutamise käigus," ütles Jõgi. Tema sõnul on proportsioonid erinevad.
Jõgi kinnitas ka, et Estonia kaevanduse töötajate nõudmised kiirendasid pisut palgatõusu, tavapäraselt oleks see toimunud majandusaasta alguses ehk esimesest aprillist.

Ameeriklane tahab Eestis avada äriuudiste portaali
Poolas tegutsev ameeriklasest meediaärimees Thom Barnhardt tahab Eestis luua äriuudiste ja äriinfo veebiportaali.
Portaal oleks inglisekeelne ning suunatud eelkõige välisinvestoritele ning siinsel ärimaastikul tegutsevatele välisresidentidele, kirjutab homne Eesti Ekspress.
Barnhardt ei välista, et uus uudiskeskkond avatakse järgmise aasta lõpus.
Poolas on Barnhardt seotud mitmesuguste meediaprojektidega. Veel mõnda aega tagasi juhtis Barnhardt Poola meediafirmat B2B Media, mis andis riigis välja mitmeid ärilehti ning korraldas ärikonverentse.

Internetis müüakse Olympic Casino võidustrateegiat
Kauplemiskeskkonnas www.sbe.ee pakutakse müüa Olympic Casino võidustrateegiat, millega 1-2 korda päevas kasiinos teatud mänguautomaate kasutades võib teenida umbes 3000 krooni kuus palgalisa
Strateegia alghind on 1000 krooni ja parimale pakkujale lubab Testuseri pseudonüümi kasutav müüja näidata, et asi töötab ja on täiesti seaduslik. Ning kui ei tööta, lubab Testuser raha tagastada, kirjutab homne Eesti Ekspress.
Olympic Entertainment Groupi turundusdirektor Katre Kaarenperk ütleb, et tegemist on petukaubaga ja soovitab olla väga ettevaatlik.
"Suhtumine, et kasiinos saab regulaarselt ja kindlalt raha teenida on mängija jaoks väga ohtlik. Kasiino pakub ikkagi vaba aja veetmise võimalust. Kasiinomängud on kõikjal seatud nii, et pikas plaanis jääb mängijate kogukäibest pisike protsent mängu korraldajale. Matemaatika vastu ei saa ning sellest protsendist kasiinosid majandataksegi," ütleb Kaarenperk.

Transiidifirma Spacecom lõpetab tegevuse
Severstaltransi gruppi kuuluva ASi Spacecom juht Oleg Ossinovski ütles täna Delovõje Vedomosti ja Äripäeva korraldatud konverentsil "Edu võti 2008", et ettevõte lõpetab oma tegevuse.
"Järgmisest aastast lõpetame oma tegevuse. Sellel aastal teenisime 300 miljonit krooni kahjumit ning ei soovi olla kahjumis ka järgmisel aastal," ütles Ossinovski, vahendab aripaev.ee.
Tema sõnul usuti veel kolm aastat tagasi Eesti riiki, kui saadi petta. "Me ei taha edasi võidelda. Võtame aja maha ja vaatame, mis saab edasi," ütles Ossinovski.
AS Spacecom oli üks esimesi ettevõtteid, mis tekitas reaalset konkurentsi Eesti raudteeturul. Ossinovski sõnul on Eesti Raudtee monopoliseisus lubamatu.

Tikkakoski: Atria kindlustab Eesti turul teist kohta
Valga Lihatööstuse omanikfirma Atria Grupi juhatuse esimehe Matti Tikkakoski sõnul investeerib Atria Eestisse, et kindlustada oma teist positsiooni siinsel turul.
Atria investeerib sel aastal 120 miljonit krooni Lõuna-Eesti loomakasvandusse ning lihatööstusesse, mis on ligi kaks korda enam kui eelmisel aastal. Üle 80 miljoni krooni läheb loomafarmide ehitusse ning 40 miljonit krooni lihatööstuse uuendamiseks.
Olulise investeeringu ehk uuendusena nimetas Valga Lihatööstuse turundusdirektor Riina Aamissepp tänasel pressikonverentsil taassuletavate pakendite turuletoomist. Uus pakend vahetab välja enamiku viilutatud toodete senised vaakumpakendid.
Aamissepa sõnul polnud tarbijad seniste pakenditega rahul, kuna neid oli raske avada ning neid ei saanud peale avamist sulgeda. "Uuring näitas ka seda, et paljud tarbijad laovad ostetud tooted kodus suletavasse plastkarpi ümber," ültes Aamissepp.

Konkurentsiamet: Keila linn pani ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda
Keila linnas tohib alates järgmise aasta 1.veebruarist alkoholi müüa vaid üle 80 ruutmeetrilise müügipinnaga poodides, mis paneb konkurentsiameti hinnangul kauplused ebavõrdsesse olukorda.
"Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohalikul omavalitsusel õigus korraldada kohaliku elu küsimusi, kuid lähtuvalt konkurentsiseadusest tuleks kohelda ettevõtjaid ühetaoliselt ja mitte panna osa ettevõtjaid halvemasse konkurentsiolukorda kui teisi," ütles Päevaleht Online'ile konkurentsiameti järelvalveosakonna juhataja Mare Loor.
Konkurentsiamet leiab, et ei ole põhjendatud alkoholimüügi piirangute kehtestamine sõltuvalt müügipinna suurusest, sest sellega pannakse jaemüüjad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda.
Mare Loori sõnul on jaekaupmehed ettevõtjad ja põhimõtteliselt otsustab iga kaupmees ise milliseid kaupu ta müüb.

Teiv asus tööle Taani konsultatsioonifirmasse
Endine Saare maavanema kohusetäitja ja Eesti Posti juhatuse esimees Hans Teiv asus tööle Taani konsultatsioonifirma Ramboll Eesti esindusse.
Juuli lõpus Eesti Posti juhatuse esimehe kohalt omal soovil lahkunud Hans Teivi uus ametinimetus on valdkonna juht ning tema ülesandeks on kureerida energia ja sadamate küsimusi, kirjutab Meie Maa.
Ramboll on tööalaselt tihedalt ka Saaremaaga seotud. Näiteks kaks aastat tagasi tegi firma uuringu, mille kohaselt kujuneks Muhu ja mandri vahele ehitatav sild kaks korda odavamaks tunneli rajamisest.
Ramboll Grupp koosneb kuuest peamisest äriühingust, mis paiknevad Taanis, Rootsis, Norras ja Soomes, kuid neile lisanduvad infotehnoloogia- ja juhtimisteenuseid pakkuvad ettevõtted. Ramboll Grupis on 6500 töötajat 116 kontoris, mis asuvad Põhjamaades, Eestis, Lätis, Leedus ja Suurbritannias.

EMTA: piirijärjekorrad tekitavad probleeme ka Soomes
Piirijärjekordade probleem Soome-Vene piiril järjest süveneb ning soomlased kardavad, et liiklustiheduse kasvades halveneb olukord veelgi.
Maksu- ja tolliameti (EMTA) teatel toimus 29. ja 30. oktoobril iga-aastane Eesti maksu- ja tolliameti ning Soome tolliameti kohtumine, mille seekordseks peateemaks oli üha halvenev olukord maantee piiripunktides Euroopa Liidu välispiiril Venemaaga.
Soomes aset leidnud kohtumisel nentisid maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav ja Soome tolliameti peadirektor Tapani Erling, et piirijärjekordade probleem Venemaa piiril järjest süveneb ning on karta, et tulevikus halveneb asi veelgi.
Aav külastas ka Vaalimaa piiripunkti, kus olukorra tõsidust näitas üle 10 kilomeetri pikkune raskeveokite järjekord.
Soome ja Venemaa vaheline raskeveokite liiklus on tänavu kasvanud 13%. Aasta lõpuks prognoositakse liiklustiheduse täiendavat kasvu.

MKM: töötleva tööstuse mahud püsivad ühtlasel tasemel
Ligi kaheksa aastat tõusutrendis liikunud töötleva tööstuse tootmismaht on 2007. aastal püsinud praktiliselt muutumatuna.
Statistikaameti andmetel jäi septembris töötlevas tööstuses tootmine eelmise aasta sama perioodi tasemele 1,4% alla, tööpäevade erinevust arvestades kasvas toodang 0,2%.
Kõige enam on töötleva tööstuse kogunäitajat mõjutanud tootmise vähenemine puidu- ja metallitööstuses, kuid ka teistes harudes on kasvumäärad üldiselt pidurdunud. Tööstussektorit on mõjutanud tootmise kallinemine, mis on tootjahindu kergitanud üldiselt oluliselt rohkem kui teistes ELi riikides.
Toiduainetööstuses olid arengud septembris sarnased viimasele paarile kuule ning tootmismahu aastane muutus püsis korrigeerimata andmetel nullilähedane. Eelmise aastaga võrreldes kasvatas mahtusid pagari- ja leivatoodete tootmine (14%), teistest suurematest toiduainetööstuse allharudest jäi liha- ja joogitööstuses tootmine peaaegu muutumatuks ning piima- ja kalatoodete tootmine oli miinustes (vastavalt -7% ja -27%).

Riik arestis osa uppunud Runner 4 metallikoormast
Eile arestis Eesti riik osa uppunud kaubalaevalt Runner 4 üles tõstetud metallilaadungist, kuna lasti omanik pole varasemast kokkuleppest hoolimata tasunud 10% kauba väärtusest.
"Lasti omanik ignoreerib meiega eelnevalt sõlmitud kokkulepet garantiisumma tasumise ja vajalike andmete esitamise kohta," ütles lennundus- ja merendusosakonna juhataja Aivo Lind, kelle sõnul käib jutt 3 miljonist tasumata kroonist Eesti riigile.
Lasti omanikuks on Hollandi firma Fortis Corporate Insurance, kes väljastas 8. märtsil garantiikirja, milles kohustus maksma Eesti riiki esindavale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 10% ülestõstetava lasti netoväärtusest (lasti müügitulu miinus ülestõstmise kulud) 30 päeva jooksul pärast lasti ülestõstmise operatsiooni lõppemist.
Samas pidi firma ministeeriumile esitama 20 päeva jooksul pärast lasti ülestõstmist kõik tõendid lasti ülestõstmise ja reostuse likvideerimise kulude kohta ning andma infot üles tõstetud lasti koguse, seisukorra ja väärtuse kohta.

Hinnatõus pärsib tööstuse kasvu
Statistikaameti andmetel tööstustoodangu maht septembris küll möödunud aasta sama ajaga võrreldes kasvas, kuid kallinevad hinnad mõjutavad ettevõtete konkurentsivõimet üha enam.
Eelmise aasta septembriga võrreldes oli tööstustoodangu kasv 6%, seda peamiselt energeetika ja mäetööstuse arvel, sest töötlevas tööstuses jäi toodang eelmise aasta tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted septembris sama palju toodangut kui augustis.
Üha enam aeglustub töötleva tööstuse kasv. Töötlevas tööstuses langustrendis endiselt puidu- ja tekstiilitööstus, septembris vähenes ka mööblitootmine. Puidu- ja mööblitööstuse probleem on kallinevad toormehinnad.
Septembris vähenes eelkõige eksporttoodangu kahanemise arvelt ka metall- ja plasttoodete tootmine. Eesti ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel vähendab kiire hinnatõus.

Maag siseneb mahlaturule
Seni piima-, liha- ja konservitoodete turul opereerinud Maag Grupp tahab uue tootesarjaga Aruba Sun haarata paari aastaga 10 protsenti kohalikust mahlaturust.
Maag Grupi tegevjuhi Margit Taltsi sõnul on Eesti mahlaturul kindlasti ruumi ühele uuele ja kvaliteetsele tooteseeriale, mida iseloomustab mõistlik hinna ja kvaliteedi suhe.
"Aruba Sun mahlad ja nektarid on väga sobilikud katmaks seda pidevalt kasvavat turuosa, mis on tingitud tervisliku toitumise ja eluviiside kiirest populariseerimisest," lisas Talts.
Esmalt võib Eesti poelettidelt leida seitset täismahla ja kolme nektarit. Novembri alguses hakatakse uut tootesarja turustama kogu Baltikumis, olles avatud kontaktidele ka mujal Euroopas.
"Uuele turule sisenemise üheks tõukejõuks oli kindlasti Maag Grupi kaks hästi toimivat logistikakeskust. Nende poolt regulaarselt kauplustesse tarnitavasse tooteportfelli saame edukalt lisada ka uue mahlatoodete sarja," ütles Talts.

Osa eestlastest joob vähi teket soodustavat vett
Iga seitsmes eestlane tarbib soovitavast kõrgema radioaktiivsusega vett, mis võib soodustada vähktõve teket.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt tarbib umbes 184 000 ehk 14 protsenti eestlastest maapõuest pumbatud vett, mille radioaktiivsus ületab kehtestatud norme. Kui norm on 0,10 mSv/a ehk kahjulikku ainet vees, siis mõnes kohas ulatub selle kontsentratsioon tasemeni 0,95 mSv/a, kirjutab Äripäev.
"Seda teemat on 15 aastat kalevi all hoitud," ütleb Viimsi Vee juht Toivo Eensalu. Uuringu kohaselt on osa liiga kõrge radioaktiivsusega veeallikad just seal, Viimsis.
Tegu on loodusliku nähtusega, kinnitab Eesti geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna vanemhüdrogeoloog Lehte Savitskaja, kelle sõnul on radioaktiivsus vette sattunud kivimitest.

Parex: Swedbank ja SEB on Baltimaades liiga agressiivsed
Parex süüdistab oma konkurente Swedbanki ja SEBd liiga agressiivse strateegia kasutamises Baltimaades.
"Suured Rootsi pangad tegutsevad agressiivselt Baltimaade turgudel, vaatamata nende riikide valitsuste palvele aeglustada laenamise tempot," ütles Parex Banka Lääne-Euroopa haru asepresident Peteris Pildegovics.
Pildegovicsi sõnul on Läti Parex Banka laenupoliitika juba muutunud mõistlikumaks, vahendas BBN kinnisvaraportaali Nams.24, kirjutab Äripäev.
Läti valitsus on inflatsiooni vähendamise eesmärgil palunud kõiki olla laenutegevuses ettevaatlikum. "Hoolimata sellest võib näha, kuidas Swedbank ja SEB jätkavad aktiivselt raha laenamist. Nad praktiseerivad üsna agressiivset strateegiat Baltimaades eesmärgiga suurendada oma turuosa. Praegu, kui turg võib suure tõenäosusega ebastabiilseks muutuda, on Swedbank ja SEB kõige enam avatud sellele probleemile," märkis Pildegovics.

Tööandjad peavad tööhüvitise tõstmist praegu mõttetuks
Ametiühingute soov suurendada hüvitise määra võib nõuda uut töölepinguseadust.
Homme tuleb töötukassa nõukogus arutusele Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) ettepanek suurendada töötuskindlustushüvitise ja alandada töötuskindlustusmakse määra. Nõukogu suhtub kahtlevalt mõlemasse küsimusse.
EAKL esitas oktoobris töötukassale ettepaneku suurendada esimese saja päeva töötuskindlustushüvitist 50 protsendilt 70-le ja alates töötuks olemise 101. päevast 40 protsendilt 50-le töötaja varasemast töötasust.
Pole mõtet
Töötukassa nõukokku kuuluva Eesti tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi väitel ei ole sellisel ühepoolsel ettepanekul mõtet: "Neljapäeval saame teemat vaid arutada, kuid ametiühingute praegune seisukoht eeldaks töölepinguseaduse muutmist."

Ametnik saab poole palgast lisatasudena
Ainult astmepalgaga ei suudaks riik erasektorile piisavat
Rahandusministeerium esitles Fontese andmetel põhinevat uuringut, mis annab tunnistust riigiametnike palgasüsteemi keerukusest.
Olenevalt ministeeriumist saab ametnik sissetulekutest 40-60 protsenti muust allikast kui astmepalgast.
Riigiametnikud saavad olulise osa sissetulekust lisatasudena keeleoskuse, hariduse ning tulemusliku töö eest. Pildi muudab veelgi segasemaks asjaolu, et ka astmepalka ennast on võimalik diferentseerida ehk maksta töötajale rohkem, kui palgaaste lubab.
Veel väike lisa
"Diferentseerimine tähendab lihtsustatult seda, et iga palga-astme puhul saab teatud protsendi ulatuses mängida. Teoreetiliselt on palka võimalik ka allapoole diferentseerida, aga praktikas seda vaevalt et tehakse," arvas rahandusministeeriumi pressiesindaja Anniki Lamp.

Helvetica - kõige tavalisem kirjatüüp ja filmi peategelane
Kumus linastub dokumentaalfilm ühtviisi armastatud ja vihatud kirjatüübist Helvetica.
Rääkida tüpograafiast - trükikirjade kujundamisest ja kasutamisest - on valdavale osale inimkonnast sama põnev, kui vaadata, kuidas värv seinal kuivab. Kevadel hakkas aga maailmas ringlema ja tuhandepealisi vaatajahulki koguma USA dokumentalisti Gary Hustwiti film "Helvetica" - pühendatud selle disainerite jaoks kultusliku kirjatüübi 50 aasta juubelile.
Režissöör tegeles nooruses punkmuusikaga ning proovis esimeste lauaarvutite tulles oma sõpradele lendlehti ja plakateid kujundada. Ta disainis ka mõne - nagu ta ise praegu tunnistab - kohutavalt inetu kirjatüübi ja pani need tasuta kasutamiseks internetti.
Kord telerist õhtuseid uudiseid vaadates märkas ta, et saatejuhi selja taha oli tema kujundatud koleda kirjaga projitseeritud sõna "sotsiaalabi" - nagu oleks sotsiaalabi ise midagi hirmsat ja negatiivset. Kui kasutatud oleks mõnd siledat ja seksikat kirjatüüpi, olnuks ka mulje hoopis teistsugune.

Eesti kunstiklassikute maalid Ahvenamaast Helsingis
Homme kell 18 avatakse Helsingis mainekas Amos Andersoni kunstimuuseumis näitus ühest olulisest peatükist Soome kunstiajaloos - Ahvenamaal Önningebys tegutsenud koolkonna kunstnike töödest.
Pärast 1905. aasta revolutsiooni oli Ahvenamaa koduks ka Eesti kunstnikele, keda inspireeris sealne loodus. Lisaks kujunes Ahvenamaa neile vahepeatuseks teel Pariisi.
Näituse korraldajad on palunud Eesti muuseumidel saata Soome näitusele Konrad Mäe, Nikolai Triigi ja Aleksander Tassa töid. Mullu olid need eksponeeritud Adamson-Ericu muuseumis näitusel "Ahvenamaa fenomen".

Humaansuse manifest Gruusiast Nukuteatris
Kui enne möödunudkevadist nukuteatrite festivali Tallinn Teater Treff ei osanudki täiskasvanutele mõeldud nukuteatrist puudust tunda, siis nüüd ei kujuta ilma selleta teatrit ettegi. "Seda teab küll iga teatrisõbrast laps!" hüüatab lugeja, kuid kui tihti olete mõelnud, et nendesamade vahenditega, millega lastele mängitakse Punamütsikese muinasjuttu, võiks esitada täiskasvanuid mõtlema panevat teatrit, kus on palju vaadata?
Esmaspäeval Eesti Nuku- ja Noorsooteatris etendunud maailmakuulsa Gruusia lavastaja Rezo Gabriadze "Stalingradi lahingu" nukkude ja kujunduse tehniline tase avaldas muljet, nagu ka tegijate fantaasialend ja visuaalne mõtlemine. Sellise teatri oluline märksõna on publiku usaldamine: lavastaja peab olema kindel, et publik tuleb looja mõttelennuga kaasa. Parimatel juhtudel unustab lummatud vaataja hingatagi, ent nõrgemates stseenides jääb segaseks, kes kujutab mida ja miks.

 "Harry Potter" tegi hinnarekordi
Kümne aasta eest ilmunud J. K. Rowlingu Potteri-sarja avaraamatu "Harry Potter ja tarkade kivi" esimese tiraaži eksemplar müüdi Suurbritannias oksjonil 19 700 naelsterlingi eest.
Vähem kui tuhandese tiraažiga avaraamatu eelmine eksemplar müüdi 19 500 naela eest. Kuna raamatu avatiraaži ostsid suurel määral raamatukogud, on selle eksemplare liikvel väga vähe. Müüdud raamatu ostis kunagi üks isa oma pojale. Vaid korra läbiloetud eksemplar jäi seejärel riiulisse seisma.
Samal oksjonil müüdi 2250 naela eest sarja neljanda raamatu "Harry Potter ja tulepeeker" korrektuureksemplar, mille tiitellehel ilutsesid initsiaalid J. K. Rowling.

Uus kodumaine muusikavideo
Tartu raskerokibänd Stem, kes hiljuti soojendas metalcore-staari Killswitch Engage, sai valmis oma esimese muusikavideo "The Beast from the Great Beyond". "Otsustasime plaadil olevale kõige pikema nimega, kuid heliteostuselt lühemale loole kiire ja mehise video filmida," on Stemi laulja Taavi Narits rahul. Video režissöör oli Andzei Matsukevits.
Mart Niineste
Vaata ka: www.fff.ee

Filmitäheks MySpace'i kaudu
Kümme inimest said rolli mängufilmis "Faintheart", mille produtsendid otsisid tegelasi ja tegijaid MySpace'i kaudu. Sama teed mööda leiti ka režissöör Vito Rocco, kelle valikul sai määravaks tema poolt internetti pandud lühifilm.
Näitlejad, kelle seas on nii koolinoor kui ka lennukiinsener, mängivad koos näitlejate Paul Nichollsi ja Tim Healyga. "Filmisõpradele on see haruldane võimalus sel moel filmi tegemises kaasa lüüa," on Vito Rocco rahul. Praeguste plaanide kohaselt saavad MySpace'i kasutajad kaasa lüüa ka filmi käsikirja valmimisel.
Romantiline komöödia pealkirjaga "Faintheart" jõuab kinolinale 2008. aasta suvel.

Süljelärakat maas ei õigusta miski
Inimesel tekib päevas veinipudeli jagu sülge, osa sellest lainetab
"Kes piipu suitsetab, see ilma sülitamata ei saa - süljenäärmed hakkavad tööle. Aga piibutõmbajaid meil eriti palju ei ole," on Tallinna linnakantselei avalike suhete osakonna peaspetsialist-toimetaja Jaan Rõõmussaar sülitamisfenomeni kommenteerides üsna nõutu. Tõepoolest, piibusuitsetajaid ühissõidukipeatuste ümbruses tihti ei kohta, küll aga peab seal mitu korda päevas süljelärakatega miinivältimismängu mängima.
"Mõistagi jääb euroopalike harjumuste ja arusaamadega inimestele niisugune asi häirivalt silma," nendib Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunik Ester *ank ja lisab, et sülitamise puhul on tegu kultuuritu, ebameeldiva ja tegelikult ka karistatava kombega.

Internet: 
Internet:  - seda, et Chuck Norris on maailma kõige kiirem löömamees, teavad vist kõik. Aga kes on kõigi maailma kitarristide Chuck Norris, kes mängib ahvikiirusel ülikeerulisi soolosid ja suudab sinna kõrvale veel elevandi elegantsiga laiata, kui kõva mees ta on?

Ani võitis Quebecis paarismängu partneri
Kanadas Quebecis peetaval 175 000 USD suuruse auhinnafondiga WTA turniiril Bell Challenge kohtus maailma 120. reket Maret Ani üksikmängu avaringis sloveenlanna Andreja Klepaĉiga, kes on WTA tabelis 137. kohal.
Kahekesi mängides jäädi paarismängu avaringis numbritega 4: 6, 6: 7 alla India - Austraalia paarile Sunitha Rao (WTA 182.) - Christina Wheeler (WTA 239.), omavahelise mõõduvõtu võitis kolmes setis eestlanna, kirjutab Sportnet.
Ani võitis esimese seti 6: 2, kuid kaotas teise sama tulemusega. Kolmandas setis loovutas Eesti teine reket vastasele vaid ühe servigeimi ja võitis 6: 1. Omavahel on nüüd kohtutud kolm korda ja Ani läks ette 2: 1. Viimati mängiti juunis Birminghami WTA turniiri valikturniiril, kui numbritega 6: 0, 6: 1 jäi peale Sloveenia tennisist.
Teises ringis kohtub Ani ameeriklanna Julie Dittyga, kes sai jagu kuuenda asetusega prantslannast Alize Cornet'st 7: 5, 6: 3. WTA edetabelis 122. kohal ehk Anist kaks kohta tagapool paiknev Ditty on 28-aastane ning teeninud tennisega paar tuhat dollarit rohkem kui Ani. Omavahel nad varem kohtunud ei ole.

Lužniki saab kolme miljoni eest muru
UEFA Meistrite liiga finaal peetakse tuleva aasta maikuus Moskvas Lužniki peastaadionil ning selleks ajaks saab praegu kunstakattega kaetud Venemaa kuulsaim vutistaadion ka murukatte.
RIA Novosti teatel läheb loodusliku katte paigaldamine maksma ei rohkem ega vähem kui kolm miljonit dollarit, vahendab Sportnet.
"Moskva linnavalitsus eraldas finaaliks valmistumiseks 800 000 rubla, Ameerikast hangitud murukate maksis kolm miljoni dollarit," teatas Lužniki kompleksi peadirektor Vladimir Aljošin ja lisas, et muru on juba Moskvas ning ootab paigaldamist. "Murul on juba praegu võimalik jalgpalli mängida," lisas Aljošin.
Lisaks murule tehakse staadionil veel muidki uuendusi ning töödega ollakse graafikus. Laiendatakse spordipressi tööala, staadion saab uue tabloo, millel saab näidata ka videokordusi huvitavamatest mängumomentidest. Meistrite liiga finaal mängitakse Moskvas 21. mail 2008.

Operi iluvärav aitas Roda karikasarjas järgmisesse ringi
Eesti jalgpallikoondise põhiründaja Andres Operi iluvärav aitas Roda Kerkradel jõuda Hollandi karikasarjas 0: 2 kaotusseisust De Graafschapi vastu lisaajale ja võiduni.
Roda jäi 0: 2 kaotusseisu juba pooltunni möödudes, kuid 37. minutil tõi Oper Roda mängu tagasi, kui saatis 25-lt meetrilt palli parema jalaga värava ristnurka. Roda pidi mängu lisaajale viimiseks siiski kõik välja panema ning viik saabus alles neljandal lisaminutil ning täiesti ootamatult väravalööjalt. Nimelt saabus nurgalöögi ajal meeskonnale appi väravavaht Bram Castro, kelle pealöök viis mängu lisaajale.
Lisaaja 110. minutil oli Rodal kasutada 11-meetri karistuslöök, mis ka ära kasutati ning 3: 2 võiduga edeneti järgmisesse ringi.
Operile oli see esimeseks mänguks algkoosseisuks pärast pooleteist kuu pikkust vigastuspausi.

 "Sobimatult" riietunud Baruto pääses hoiatusega
Kaido Höövelson alias Baruto ei saanud juuli lõpus toimunud intsidendi pärast Jaapani profisumo assotsiatsioonilt karistada.
Barutol tekkis toona tänaval jalutades arusaamatus selgelt joobes kodanikuga. Probleemiks osutus aga see, et Baruto viib tänaval kimono asemel T-särgis ja ilma spetsiaalse sekitorile nõutava soenguta.
Assotsiatsioon piirdus siiski vaid hoiatusega, viidates, et eestlase tallipealik Onoe Oyakata peab välismaalasele rohkem selgitama, milline riietus on rikishile sobilik.
Baruto tunnistas oma viga: "Käitusin valesti, mul on väga kahju." Onoe Oyakata lisas, et juhendab Barutot edaspidi nii, et enam taolisi libastumisi ei juhtuks.
Tänavune viimane suurturniiri Kyushu-basho algab Fukuokas 11. novembri. Baruto saab taas osaleda eliitdivisjonis, kus ta asub positsioonil ida Maegashira 16. Baruto mahtus eelviimasena 41 Makuuchi rishiki hulka, kirjutab sportnet.ee.

Levi MK-etapp slaalomis lumepuuduse tõttu ohus
Mäesuusatamise MK-hooaeg peaks jätkuma 10. ja 11. novembril Põhja-Soomes Levil naiste ja meeste slaalomiga. Vähem kui kaks nädalat enne võistlust pole aga 170 km polaarjoonest põhja poole jäävas suusakeskuses lund ollagi.
"Lumega on lood hullud. Oktoober oli tõesti soe ja me pole saanud alustada tehislume tootmist," kinnitas Levi suusakeskuse juht Jouni Palosaari YLE-le.
Rahvusvaheline suusaliit inspekteerib Levi valmisolekut pühapäeval ja teeb asjakohase otsuse. Eilse ilmateate põhjal läheb nädala lõpus piirkonnas külmemaks. 15 külmakraadi korral suudetakse laskumisrajad lumega katta kolme päevaga, vähemate külmakraadide korral võib minna viis päeva. Levil on mõeldud sellelegi, et võistlus tuleb ära jätta. "Oleks tõsine hoop. MK-etapi korraldamine on tähtis nii Levile kui ka kogu Lapimaale. Ent looduse vastu me ei saa," muretseb Palosaari.

FIFA eemaldas Kuveidi vuti areenilt
Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA otsustas peatada kõik Kuveidi rahvuskoondise mängud seoses sellega, et valitsus püüab mõjutada nii koondist kui ka noorte-sporti.
"Kuveidi jalgpalliliit, kõik selle liikmesklubid ja mängijad on rahvusvahelisest jalgpallielust kõrvaldatud kuni uue teateni," kõlas karm otsus.
See võib tähendada, et Kuveidil kaob ära võimalus võidelda koha eest Lõuna-Aafrika Vabariigis 2010. aastal toimuval
MM-il, sest kahe nädala pärast jätkuvad valikmängud.
"Kuveit on kahel korral eiranud FIFA reegleid," sõnas president Sepp Blatter. "Kui nad omi asju korda ei aja, siis Kuveit 2010. aasta MM-ile ei pääse," sõnas Blatter.

Hamilton põgeneb fännide eest Šveitsi
Lewis Hamilton kolib Šveitsi, kus teda ootab ees meeskonnakaaslane Fernando Alonso.
"Ma ei saa isegi bensiinijaama tualetti minna, ilma et inimesed tuleksid autogrammi küsima," kurtis vormel-1 tähtsõitja Lewis Hamilton BBC-ile ja otsustas seepeale Inglismaalt ära kolida.
Intriigidest kubisenud aasta teise kohaga lõpetanud Hamiltoni uueks kodumaaks on Šveits. Nii püüab ta põgeneda kaasmaalaste ja ajakirjanike lõputu tähelepanu eest.
Šveitsis ootavad teda ees juba teised MM-i tiitli jahtijad, nimelt elavad seal ka Fernando Alonso ja Kimi Räikkonen. Lisaks seitsmekordne maailmameister Michael Schumacher.
"Šveitsis ei joosta mulle tormi, inimesed annavad elamiseks aega ja ruumi," selgitas 22-aastane noormees, kellel on raske kuulsusekoormat taluda. "Lähen elama riiki, mida ma ei tunne, ent see ongi väljakutse."

Klavan: võib-olla jään Almelosse, võib-olla jätkan mujal
Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Ragnar Klavan tahab karjääri jätkata Hollandis.
Klavan, kel jääb lepingu lõpuni Hollandi kõrgliigaklubiga Almelo Heracles kaheksa kuud, sooviks juba talvel või äärmisel juhul eeloleval suvel siirduda mõnda tugevamasse Tulpidemaa meeskonda.
"Jaanuaris ehk kuus kuud enne kehtiva lepingu lõppemist võin asuda läbirääkima teiste klubidega," selgitas eile 22-aastaseks saanud Klavan. "Kui Heracles tahab mind endale hoida, tuleb neil enne talvise üleminekuteakna avanemist teha mulle konkreetne pakkumine."
Hiljuti veebiküljel Sportinglife.com ilmunud väide, et Klavanil käivad juba Heraclesega läbirääkimised uue kontrahti suhtes, lükkas pallur täielikult ümber. "See info ei vasta tõele," kinnitas Klavan. "Aga julgen oletada küll, et Heracles teeb mulle veel sügisel omapoolse pakkumise."

Tenniseliit ei leia sobivat peasekretäri
Eesti tenniseliidu (ETL) eile-õhtusel juhatuse koosolekul kerkis põletavaima päevakorrapunktina üles küsimus, kellest saab ühenduse uus peasekretär.
Hiljuti korraldatud avalik konkurss läks Eesti Päevalehe andmeil luhta, kuna sealt ei paistnud tenniseliitu juhtivale suurärimehele Urmas Sõõrumaale ja tema liitlastele sobivat kandidaati. Praeguseks viis aastat tenniseliidu peasekretärina töötanud Ilona Poljakovale pole selles ametis jätkamist pakutud.
"Praegu jätkame endiselt... Sõlmisime sellise leppe, et... See tähendab, et otsad on lahtised..." ütles kevadel alaliidu presidendiks tõusnud Sõõrumaa püüdlikult sõnu otsides, enne kui lisas juba konkreetsemalt: "Ühesõnaga, leppisime juhatuses kokku, et tegeleme peasekretäri-teemaga edasi ning loodame tuleva aasta 1. veebruariks sellele joone alla tõmmata."

2014. aasta jalgpalli MM-finaalturniir anti Brasiiliale
Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) teatas eile, et 2014. aasta MM-võistluste finaalturniir on antud Brasiilia korraldada.
Ainsana korraldajaks pretendeerinud Brasiilia on viies riik, kus finaalturniir toimub teist korda. Viiekordne maailmameister Brasiilia korraldas finaalturniiri ka 1950. aastal. Muud kahekordsed korraldajad on olnud Mehhiko (1970 ja 1986), Prantsusmaa (1938 ja 1998), Saksamaa (1974 ja 2006) ning Itaalia (1934 ja 1990).
Seni kehtinud nn rotatsioonireegli järgi pidanuks finaalturniiri korraldamine minema vaheldumisi eri maailmajagudele. 2014. aasta valik pidi olema Lõuna-Ameerika, kus teisi kandidaate polnud.
Nüüdseks on FIFA rotatsioonireeglist loobunud.

Thanoul ja Kenterisel puudub side Balcoga
Kreeka sprinterite Ekaterini Thanou ja Kostas Kenterise ning nende endise treeneri Christos Tzekose advokaadid teatasid eile Ateenas, et nende kliendid pole seotud USA Balco dopingulaboriga. USA ametiisikud palusid kreeklastel võimalikku ühendust uurida, Kreeka prokuratuur seda ei leidnud.
Thanou ja Kenteris ei pääsenud starti Ateena olümpiamängudel, sest olid enne seda vältinud dopingukütte. Kumbki pole andnud positiivset dopingu-proovi, said aga dopinguproovidest kõrvalehiilimise eest siiski kaheaastase võistluskeelu, mis on kantud.

Mullune finaalpaar peab täna esimese lahingu
Täna kohtuvad käsipalli meistriliiga keskses kohtumises möödunud hooaja finalistid HC Chocolate Boys ja Põlva Serviti. Eelmises voorus oli Chocolate Boys mänguvaba, Serviti alistas kodus HC Kehra 27: 25.
Mõlema meeskonna graafik on olnud tihe. "Veel väsimust ei ole, kuid küll see ükskord tuleb," ennustas Chocolate Boysi pea-treener Riho-Bruno Bramanis. "Aasta lõpuni on tihe graafik, kuid nii on teistelgi. Oleme võrdses seisus."
Bramanise sõnul ei saanud nad kohtumiseks Servitiga tõsiselt valmistuda, sest mitu meest viibis koondisega turniiril Poolas. "Mingit spetsiaaltrenni pole vajagi," arvas ka koondist juhendav Bramanis. "Mehed tunnevad üksteist ammu, lisaks on vorm hea."

Uued abikäed aitasid Kalevil alistada Klaipeda Neptunase
Tallinna Kalev/Cramo käänas 17-punktise kaotusseisu oma Balti liiga esimeseks võiduks.
Kui Tallinna linn ei pidavat kunagi valmis saama, siis Tallinna BC Kalev/Cramo on hoolimata erinevatest tagasilöökidest mänedžer Remo Holsmeri kinnitusel tänavuseks hooajaks nüüd komplekteeritud. Viimased lisandujad - 205-sentimeetrine Horvaatiast pärit ääremängija Mateo Kedzo ja vana tuttav jänki Howard Frier - venitasid leegionäride armee juba viiele.
Ja eileõhtul Saku Suurhallis toimunud Balti liiga mängus Klaipeda Neptunasega tuli ka nelja kaotuse kõrvale esimene võit - 83: 73.
"Teisel poolajal võitlesime juba nagu eelmisel hooajal," rõõ-mustas Kalevi serblasest peatreener Veselin Matic. "Minu moto ongi mängida, kuni paks daam veel laulab."

1Partner pakub elamispindade hindamisakti ühe päevaga
1Partner Kinnisvara teatas, et pakub esmakordselt Eestis alates homsest elamispindade hindamisteenust ühe päeva jooksul.
Ettevõte garanteerib elamispinna hindamisakti valmimise 24 tunni jooksul peale objekti ülevaatust.
1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on ettevõtte poolt pakutav hindamisteenus kinnisvaraturul tuntud oma usaldusväärsuse poolest ning kvaliteedis ei tehta hinnaalandust ka edaspidi.
"Ööpäevaga läbiviidav hindamisteenus on võimalik tänu mitmetele atesteeritud hindajatele ning mahukale tehingute andmebaasile," selgitas Vahter.
Kinnisvarateenuste kvaliteedi ning sealhulgas ka operatiivsuse kasv on Vahteri sõnul loogiline jätk viimase aasta jooksul toimunud turu üldisele korrastumisele.
"Alles jäävad pankade usalduse teeninud tõsised tegijad ning nende teenused muutuvad üha kliendisõbralikumaks," lisas Vahter ning rõhutas ka tehnoloogia arengu osatähtsust - hindaja digiallkirjaga kinnitatud hindamisakti saatmine otse panka aitab kliendil asjaajamist pangaga oluliselt kiirendada.

Fujitsu tõi turule uue üliväikese lauaarvuti
Fujitsu Siemens Computers tõi turule uue Inteli iQ33 kiibistikuga varustatud lauaarvuti ESPRIMO C5720, mis täiendus lauaarvutite seeriatele ESPRIMO E ja ESPRIMO P.
Üliväike lauaarvuti ühendab endas uue Inteli iQ33 kiibistiku eeliseid ning uuendusliku disaini, teatas Fujitsu Siemens Computers.
ESPRIMO C5720 tagab täieliku tarkvara ühilduvuse kogu ESPRIMO 5720 seeriaga. Näiteks võimaldavad integreeritud oma toitega järjestikpordid arvutit kergesti ühendada erinevate müügipunktide (POS ehk point of sales) süsteemidesse.

Krediidipank tõstis Lastehoiuse intressi 6%-le
Alates 1. novembrist on Krediidipanga Lastehoiuse aastaintress 6%.
Võrreldes varasema 5 protsendise intressiga tõuseb intress 1 protsendipunkti võrra, teatas pank.
Krediidipank maksab igale avatud lastehoiuse kontole kohe 1000 krooni preemiaintressi.
Lastehoius on Krediidipanga hinnangul tulus võimalus lapsele raha kogumiseks. Hoiust saab kas osaliselt või täies mahus kasutada lapse 7., 10. või 15. sünnipäeval ja 18. aastaseks saamisel juhul kui hoius on kehtinud vähemalt 3 aastat.
Lastehoiuse saab sõlmida lapsevanem või eestkostja, juurdemakseid lastehoiuse kontole saavad teha ka kolmandad isikud nagu näiteks vanavanemad, sugulased, sõbrad, sealhulgas laps ise.
Krediidipank maksab intressi Lastehoiuse konto päevajäägilt. Saadud intressid lisatakse lastehoiusele, mis hakkavad omakorda intresse juurde teenima.

Elisa: kvaliteetseim leviala Sillamäe linnas on Elisal
Sõltumatu mõõtmise tulemusel on Sillamäel kõige kvaliteetsem leviala kvaliteetoperaatoril Elisa, kes omab selles rannikulinnas teistest teenusepakkujatest tihedamat tugijaamade võrku, teatas Elisa.
"Kui eelmisel kuul kattis Elisa uute tugijaamade abil kvaliteetseima levialaga Eesti suuruselt kolmanda linna Narva ning selle lähipiirkonna, siis järgmiseks sammuks leviala parandamisel Kirde-Eestis sai kiirelt arenev Sillamäe linn," ütles Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen. "Põhjamaade juhtiva konsultatsioonifirma Pöyry mõõtmise kohaselt ületab Elisa leviala Sillamäel konkurente nii kõnekvaliteedi kui signaali tugevuse osas."
Seppäneni sõnul on Elisa kolm tugijaama Sillamäel piisav kogus, tagamaks kvaliteetne teenus linna sadamale ja tööstusele ning elanikele ja piirkonda läbivatele Põhjaranniku vaatamisväärsusi külastavatele turistidele.

Kristiine keskuse üheksa kuu käive kasvas 17,4 protsenti
Kristiine keskuses tegutsevate kaupluste üheksa kuu käive oli 1,16 miljardit krooni, mida on 17,4 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal.
Kristiine keskuse direktori Allan Remmelkoore sõnul tegi kõige kiirem kasvu läbi moekaupade müük. "Kasv 2006. aasta üheksa kuuga võrreldes oli üle 23 protsendi ja see teeb meile suurt rõõmu," lisas Remmelkoor.
"Loodame, et juba avatud Matinique/InWeari moekauplus, uue kontseptsiooniga PTA moekauplus, detsembris avatav esimene New Yorkeri esinduskaupluse Eestis ning Zara kauplus tugevdavad Kristiine positsiooni moekaupade turul veelgi," lisas Remmelkoor.
Kristiine keskust külastas käesoleva aasta üheksa kuuga 5,6 miljonit inimest, mida on sama palju kui aasta tagasi samal ajal.
Kristiine keskus teenis 2006. aastal 73 miljonit krooni kasumit, kaupluste kogumüük oli siis 1,13 miljardit krooni.

Finnair laieneb Venemaa turismiturul
Venemaa turismituru areng ning reisioperaatoritele seadusega nõutav garantiisummade kasv on muutunud investoritele atraktiivseks.
Näiteks ostis Soome suuremaid turismiettevõteid Aurinkomatkat-Suntours 1 miljoni dollari eest vähemusosaluse Peterburi turismiettevõtes Kalipso, kirjutab Kommersant.
Kalipso on üks Peterburi juhtivaid turismiettevõtete gruppe, mis teenindas 2006. aastal 15 000 klienti ja sai müügitulu kuni 25 miljonit dollarit. Ostu eesmärgiks peetakse soomlaste soovi tihendada koostööd ning kasvatada Aurinkomatkat-Suntoursi omaniku Finnairi turuosa Venemaal. Venemaa turismituru kasv on hinnaguliselt 15-20%, kuid Finnair Grupi tulud pole alates 2005. aastast kasvanud.
Aurinkomatkat-Suntours on alates 2006. aasta oktoobrist ka ühe suurema Eesti turismiettevõte Horizon Travel omanik.

Homme selgub aasta teenindustegu
Homme algusega kell 16.45 Teletorni konverentsikeskuses toimuval autasustamisel selgub selle aasta parim teenindustegu.
Tänavuse konkursi lõppvooru pääsesid A-Selver projektiga "Terviklik teeninduskvaliteedi juhtimise süsteem Selveris", Eesti haigekassa "Info liigutamine, see on sekundite küsimus", Elisa Eesti "Tunne oma kolleegi ja klienti", maksu- ja tolliamet "Omades infot, juhid aega", Rimi Eesti Food "Rimi Nobenäpp" ning Starmani "Punaste Mehikeste Klubi" ja "Starmanist saab vastuse lihtsalt".
Parimate teenindustegudega saab tutvuda nii internetileheküljel heateenindus.ee kui 1.-2. novembrini toimuval Teenindustegu 2007 aastakonverentsil "Eesti teeninduse edulood".
Heateenindus.ee korraldab konkurssi Aasta teenindustegu neljandat aastat.

If tõi turule uue koera ja kassi kindlustuse
Ainukesena Eestis saab Ifis kindlustada loomaomaniku reisitõrget, jahi- või teenistuskoera väärtuse vähenemist, looma leidmiseks tehtavaid kulutusi.
Ifis saab koera ja kassi kindlustust sõlmida ka ilma tõupaberiteta lemmikloomale, teatas If Eesti Kindlustus.
Kõige esimese lepingu oma koera kindlustamiseks sõlmis If Eesti Kindlustuse juhatuse liige ning Balti toote ja riskihindamise üksuse juht Mihkel Uibopuu.
"Kuna minu koer on väga aktiivne, siis on ta mõnikord end vigastanud ning ravikulud on ulatunud mitme tuhande kroonini. Samuti reisin tihti ja reistõrke kaitse oli mulle atraktiivne," ütles Uibopuu. "Oma koera kindlustamine oli mulle heaks lahenduseks ootamatute ravikulude katmisel, pealegi on igakuine kindlustusmakse üsna väike võrreldes koera söötmis- ka pidamiskuludega."

Eesti Post sulges 44 postkontorit
Eesti Post teatas, et on lõpule viinud 44 postkontori sulgemise - alates 1. novembrist on postkontorite miinimumarv 494.
Juhatuse liige Aavo Kärmas ütles, et lõppenud on 44 postkontori töö ümberkorraldamine ja neis piirkondades mida see puudutas on ettevõte välja tulnud alternatiivsete kandevõimalustega.
"Ümberkorraldused hõlmasid 44 postkontorit erinevates regioonides, mis töötasid alakoormusega. See ei tähenda aga kindlasti seda, et hõreasustusega aladel teenuse kvaliteet edaspidi langeb. Pigem liigub teenus inimesele lähemale ja muutub senisest kättesaadavamaks," lisas Kärmas.
Praegune Eesti Posti juhtkond on seisukohal, et ettevõte peab olema pidevas liikumises. See tähendab seda, et uusi postkontoreid avatakse seal, kus postiteenuse vajadus on suurem.

Eesti Energia toetab uue magistriõppe eriala käivitamist
Täna kirjutavad Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje alla lepingu, mis on aluseks uue magistriõppe suuna rajamiseks ja arendamiseks tehnikaülikoolis.
Allkirjastatava lepingu kohaselt maksab Eesti Energia ülikoolile 300 000 krooni toetust uue, energiakaubandusega tegeleva magistriõppe eriala käivitamiseks.
Energiakaubanduse magistrantuur on mõeldud energeetikateaduskonna bakalaureuseõppe lõpetanutele, et anda neile spetsiifilisemaid teadmisi muutuvast elektriturust ja koolitada uusi noori spetsialiste Eesti energeetika tulevikku kujundama, teatas Eesti Energia.
"Eesti Energia kavatseb anda oma kõva panuse, et noored tahaksid energeetikat õppida ja neil oleks sellel erialal põnev ning väljakutsuv töö teha," rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
"Energeetikas seisavad Eestis ja tegelikult kogu maailmas ees suured väljakutsed, millega hakkamasaamiseks vajame vältimatult uusi, andekaid ja särasilmseid tegijaid," lausus Liive.

Lasnamäel valmis uus auto- ja bürookeskus
AS YIT Ehitus rajas Tallinnasse Mustakivi teele 8200 ruutmeetri suuruse autode müügi- ja hoolduskeskuse ning büroohoone.
"Uus autode müügi- ja hoolduskeskus ning büroohoone rajati perspektiivikasse 20-hektari suurusesse Mustakivi äriarenduspiirkonda," lausus AS-i YIT Ehitus juhatuse esimees Priit Sauk. "Mustakivi piirkond on kaubandus- ja äriettevõtjatele ümbritsevat ostupotentsiaali arvestades väga atraktiivne. On see ju elurajooni lähedal ning kergesti ligipääsetav. Kogu piirkond tahetakse valmis ehitada aastaks 2008."
Ehituse tellijaks olnud AS Esma Vara juhatuse liikme Ralf Õnge sõnul rendib autokeskust AS-i Amserv Grupp tütarettevõte Ascar, mis tegeleb sõiduautode Opel ja Chevrolet müügi ning hooldusega.
"Autokeskus on valdavalt ühekorruseline, büroo-osa neljakorruseline. Sõidukite teenindusalal on uues hoones pinda ca 4150m², bürooruumidele on hoones pinda 2200m². Soklikorrusel asub 1600m² autode ladu-parkla."

Apple piirab iPhone'ide müüki
Piiramaks vahendajatel iPhone'ide kokkuostmist ja edasimüüki, on Apple kehtestanud telefonide jaemüügile uued reeglid.
Ühele isikule ei müüda rohkem kui kaks iPhone'i ja maksevahendina ei tohi kasutada sularaha. Firma esindajate sõnul on karmistatud müügipiirangute eesmärk vähendada defitsiitsete iPhone'ide edasimüüki algaval jõuluhooajal, kirjutab The New York Times.
Lisaks vahendamisele on probleemiks ka telefonide lahtimuukimine Apple'i telekommunikatsioonipartneri AT&T võrgust. Apple'i hinnangul on kräkkerid muutnud ligi 250 000 telefoni. Alates turustamise algusest 29. juunil on müüdud enam kui 1,4 miljonit iPhone'i.

Macy'se kaubamajast saab Tommy Hilfigeri ainuke müüja USA-s
Disainer Tommy Hilfiger sõlmis tootemargi spordiriiete müügi ainuõiguse lepingu ühe USA suurema kaubamajade ketiga Macy's.
Lepingul on enneolematult suur ulatus ning see valmistab peavalu Macy'se konkurentidele. Ostjate pahameeleks peab Hilfiger eemaldama oma sporditooted teiste kaubamajade riiulitelt, kirjutab The New York Times.
Alates 2008. aasta algusest on USA-s Hilfigeri spordikaubad saadaval ainult Macy'se ligi 800 kaubamajas. Tooteliini aastaseks müügikäibeks oodatakse üle 200 miljoni dollari. Viimasel ajal on USA-s sõlmitud kümneid rõivatootjate ja kaubamajade eksklusiivlepinguid, kuid Macy'se ja Hilfigeri leping on märkimisväärne tänu tootemargi tuntusele ja populaarsusele.
Apax Partnersile kuuluv kaubamärk Tommy Hilfiger võib endiselt müüa kogu sortimenti oma esinduskauplustes.

Britid on suurimad online-ostlejad
Ennustuste kohaselt kulutavad britid sel jõuluhooajal online-ostudele kuni 14 miljardit naela, mis teeb neist Euroopa suurimad veebi kaudu tarbijad.
Uurimisettevõtte Forrester hinnangul kulutavad Lääne-Euroopa internetikasutajad online-ostudele üle 51 miljardi naela, mis on 58% rohkem kui eelmisel aastal ja moodustab 39% kogu aastasest internetikaubandusest, kirjutab Guardian.
Ligi 60% kõigist Euroopa internetikasutajatest sooritab jõuluoste interneti kaudu, mis tähendab arvutuslikult 27 miljonit inglasest ja 33 miljonit sakslasest online-klienti. Märkimisväärne internetikaubanduse kasv on tingitud inimeste usaldusest ja oskusest kasutada internetipõhist kaubandust.

McDonald'si kiire laienemine Venemaal
Maailma suurim toitlustuskett McDonald's Corp. kavatseb avada selle aasta jooksul Venemaal kuni 30 uut restorani ning soovib kiirendada laienemistempot.
McDonald'si esindajate sõnul on Venemaal laienemine nende jaoks võtmeküsimus, sest inimeste sissetulek kasvab kiiresti ja turg ei ole veel hõivatud, kirjutab The St. Petersburg Times.
Venemaa toitlustusturg on viimasel kahel aastal kasvanud 20% ning järgnevatel aastatel oodatakse samas suurusjärgus kasvu. Ülemaailmselt avab McDonald's käesoleval aastal ligi 450 uut restorani.

Eestlane müüb Peterburis maailma kalleimat voodit
Peterburis müügile tulnud luksusvoodid maksavad sama palju kui korter Tallinnas.
Peterburi Vepsäläineni osanik Raivo Kukk esitles nädal tagasi oma salongis ebatavaliselt hinnalist - 800 000-kroonist - voodit, millesarnasel puhkab näiteks Hollywoodi täht Tom Cruise. Soomes ja Peterburis luksusvooditega kauplev Vepsäläineni kett kaalub salongi avamist ka Tallinna mööblitänaval - Pärnu maanteel.
"Venemaal elab üha rohkem neid inimesi, kes eelistavad ainult parimaid tooteid," selgitas Kukk. "Kui edukas inimene maksab auto eest üle miljoni krooni ja veedab selles paar tundi päevas, siis voodis puhkab ta tavaliselt kolmandiku ööpäevast."
Nagu Ferrarit iseloomustab punane värv, nii kasutab Rootsi luksusvoodite tootja Hästens siniseruudulist katteriiet. "Müüme peamiselt New Yorki, Londonisse ja Pariisi, kus viiendik ostjatest on venelased," ütles Hästens Sangar AB Venemaa müügijuht Kirill Mihhailovski.

Urmas Sõõrumaa: Eesti liivakast jäi kitsaks
Suurettevõtja Urmas Sõõrumaa paistab olevat Eestis pettunud - siinse turu võimalused on ammendunud. Investeerida on mõtet Lätti ja Ukrainasse.
Esimene alternatiivsoojuselektrijaam Väos valmis suurettevõtja kinnitusel mitte Eesti Energialt näpates, vaid tänu puiduärimehe ja Sõõrumaa äia Priit Marani visadusele.
Kas Eesti ettevõtjatele on saabunud raske aeg?
Olen oma olemuselt optimist. Eesti majanduse suhtes ma praegu aga optimist ei ole. Siinse turu võimalused on minu jaoks ammendunud.
Kui halvaks meie asjad nüüd paari aasta jooksul lähevad?
Eesti jääb üheks toredaks väikeriigiks nelja ilusa aastaajaga. Kuid minu kui ettevõtja jaoks on piirid ees. Kui keegi tahab Eestisse investeerida, siis mina küll ei oska kohta soovitada. Varem võisid uuele tulijale soovitada mõne kinnisvaraprojekti ostmist, praegu ei julgeks seda ka soovitada.

Krooni väärtust tuleks tõsta
Majanduses on ärevad ajad. Arvatakse, et palkade konkurentsivõime tagamiseks on vaja kroon devalveerida ja et devalveerimine paneks hinnatõusule ja inflatsioonile piiri. Arvamusi on seinast seina, kuid õnneks enamik siiski mõistab, et devalveerimine ei tooks kaasa midagi head, ja seda teha praegu veel ei kavatseta.
Kuid kõigi nende arutelude puhul on kõrvale jäänud natuke parem idee. Millegipärast ei arutata Eesti krooni revalveerimist.
Revalveerimine on vastandina devalveerimisele valuuta kursi tõstmine teiste valuutade suhtes. Devalveerimise korral oleksime kõik vaesemad ja maailmas keegi teine rikkam, sest teatavasti jagatakse valuutakursside muutumisega rikkusi ümber, mitte ei tekitata juurde.

Nädala tegijad: Kriminaalne Eestimaa
Toomas Annus, Lauri Vitsut, Anna-Maria Galojan, Georg Trašanov, Aivo Pärn, Villu Reiljan. Altkäemaksu andmine, altkäemaksu võtmine, fiktiivsed tehingud, kadunud raha, ametiseisundi kuritarvitamine, võõra vara riisumine... Kriminaalseks on läinud.
Aastaid on neist asjust sosistatud ning omavahelistes vestlusteski räägitud: sellele tuleb anda seda ja tollele andsin toda. Poliitikute ja ettevõtjate suhete kirjeldamiseks on tekkinud isegi uus termin - lojaalsustasu. Tore, et asjaga lõpuks tegeletakse. Sama tähtis on aga meeles pidada, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 ütleb: "Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus."

BÜROKRAATIA: Kuidas saada rahvastikuregistrisse? 
Ametiasutused on aeg-ajalt hädas: raske on inimesi üles leida. Ei ole teada, kus üks või teine isik elab, sest rahvastikuregistris ei ole paljude kohta nende tegeliku elukoha andmeid. Probleem on olnud päevakorras juba mõnda aega, eriti seoses elukohavahetustega. See ei tähenda, nagu poleks inimeste elukohtade kohta üldse teavet. Andmed on paljudel juhtudel lihtsalt vananenud. Riigiasutuste kabinettides aga arutatakse elukoha teatamise kohustuse kehtestamist.
Ehk tasuks aga enne elukoha muutumisest teatamata jätmise eest vastutuse kehtestamist üle vaadata, kas praeguses protsessis on mõni komistuskivi. Võib-olla pole asi üldse selles, et inimesed ei taha pärast mujale kolimist rahvastikuregistrile oma uut elukohta teatada, vaid et nad ei saa seda teha?

Toidu hind kerkib spekulantide süül
Toiduhinna ajavad kõrgeks nafta- ning krediidikriisist hirmutatud investorid.
Viimastel nädalatel on naftahind saavutanud uusi rekordtasemeid, kuid tänavu on üle kümne protsendi kasvanud ka vase, tina, sojaubade, nisu, puuvilla, kohvi, kakao ja lihakarja hind. Ühest küljest põhjustab seda kõrge naftahind. Kütuseks etanooli kasutamise toetamine suurendab osas riikides maisikasvatust, võttes ära põllupinda muudelt viljadelt. Nende hind aga pakkumise vähenedes kasvab. Lihahinda mõjutab omakorda loomasöödaks kasutatava teravilja kallinemine.
Naftabarreli hinna puhul räägitakse aina enam juba saja dollari piiri ületamisest, mis mõne hinnangu järgi võib saabuda tuleval aastal. Igatahes ennustasid investeerimispanga Goldman Sachs analüütikud juba kahe aasta eest, et kolmekohalise naftahinnani jõutakse sel kümnendil. Naftahinda mõjutab mitu tegurit: ebastabiilsus Lähis-Idas (eeskätt Türgi-Iraagi piiril ning Iraanis) ja ka dollari kursi alanemine teiste valuutade suhtes.

Marketingigeenius, kes pani James Bondi randmele Omega käekella
Umbes kakskümmend viis aastat tagasi, kui turule ilmusid patareidega töötavad digitaal- ja kvartskellad, arvati, et Šveitsi kellatööstus hävib.
Uued kellad olid odavad ja moodsad, mida suutis toota igaüks. Kadestasin minagi neid keskkoolikaaslasi, kelle randmele ilmusid juba 1970. aastate lõpus digikellad.
Šveitslaste mehaanilised ja töömahukad ajanäitajad ei suutnud pakkuda hinnalt uustulnukatele mingit konkurentsi. Ometi tehti just neil aastatel 1980-ndate alguses tegusid, mis nüüdseks on muutnud Helveetsia traditsioonilise kellatööstuse tugevamaks kui iial varem.
Mõned Šveitsi tootjad otsustasid kvartskellade äris tõsiselt kaasa lüüa. Nad leidsid Zürichi inseneri Nicolas Hayeki, kes töötas välja kellad, mida oli odav toota ja mis nägid ka kenad välja. Esimesed Swatchi kellad ilmusid turule 1983. aastal. Erinevalt teistest tootjatest julges Swatch katsetada eri värve ja erinevat disaini. Müük läks hästi. Inimesed avastasid, et neil võib olla kodus mitu ajanäitajat - iga kleidi või ülikonna juurde oma kell. Swatchi kellast sai praktiline moeese.

Carlsberg ja Heineken kangutavad S&N-i
S&N lükkas küll tagasi Carlsbergi ja Heinekeni ostupakkumise, kuid asi susiseb edasi.
Pakkumine oli Taani õlletootja Carlsbergi ja Hollandi Heinekeni meelest helde. Nad lubavad Scottish & Newcastle'i (S&N) aktsia eest 720 penni, mis teeb koguhinnaks üle kümne miljardi euro.
Kui arvestada, et alles kevadel maksis aktsia 530 penni, siis ületab praegune pakkumise seda 36 protsenti. Aga vahepeal on üksjagu vett merre voolanud.
Tegelikult ajas pakkumine S&N-i korralikult närvi. Ehk nagu öeldud, šotlaste eneseuhkus sai kannatada. Ja vastus tuli kiiresti.
"Selle naeruväärse pakkumisega tahetakse S&N-i unikaalne tooteportfell vääritul viisil kätte saada. Soovitan tungivalt, et aktsionärid sellele ei vastaks," ütles S&N-i nõukogu esimees söör Brian Stewart oma avalduses.

Pooled spämmi saajad lähevad õnge
Iga päev potsatab meilikastidesse kümnete miljonite viisi kirju, millega püütakse pähe määrida "ehtsaid koopiakelli", retseptiravimeid või aktsiaid.
Samas on 45-50% eurooplastest, kes meili teel spämmi saavad, selle mõjutusel ka mingil määral raha kulutanud, väidab Soome andmeturvafirma F-Secure tegevjuht Kimmo Alkio ajakirjas Monocle ühe uuringu põhjal. Kokku läheneb päeva jooksul saadetavate rämpsmeilide hulk juba sajale miljardile.
Teadaolevate spämmijate registri ROKSO andmeil laekub 80% spämmist umbes kahesajalt rämpspostiorganisatsioonilt. Nende tegevuses osaleb hinnanguliselt 500-600 elukutselist spämmijat, kes muudavad pidevalt oma varjunime ja domeeni.
Enim kasutatakse sõna spämm rämpsmeilide kohta, kuid see hõlmab muidki valdkondi: spämmi otsa võib sattuda ka internetifoorumites või see võib tulla SMS-sõnumina mobiilile.

Eesti atraktiivsus kaugtööjõu pakkujana kipub kahanema
Maailmas kasvab nõudlus kaugteenusekeskuste järele. Oleks vaid sobivat tööjõudu.
"Eesti sarnaneb praegu 15 aasta taguse Iirimaaga: suhteliselt vähekulukas, suuresti kasutamata talendiga ning soodsa ärikeskkonnaga paik Euroopas," kiidab konsultatsioonifirma A. T. Kearney konsultant Johan Gott tänavu suvel avaldatud raportis, mis mõõdab riikide sobivust teenuste outsourcing'uks.
50 analüüsitud riigi seas on Eesti 15. kohal. Euroopa Liidu uutest liikmesmaadest on meist eespool Bulgaaria (9.) ja Slovakkia (12.). Läti on 17. ja Leedu 28. kohal.
"Suuruselt on need maad küll väikesed, kuid kõigist kolmest leiame kõige arenenumate riikide ärikeskkonna kombineerituna soodsama kulustruktuuriga," kirjutab Gott. "Rahvastik on kõrgelt haritud ning palgakulud on Lääne-Euroopa tasemest endiselt märgatavalt väiksemad." Raportis viidatakse positiivselt ka Skype'ile, mille arendustöödest osa tehakse Eestis.

Kinnisvaraekspert: kvaliteetsed äripinnad on alati hinnas
Eesti eluasemeturu hindade langus ja nõudluse vähenemine kiputakse liiga kergekäeliselt üle kandma äripindade turu arengule.
Lähiajaks on prognoositud büroopindade ülepakkumist ning üürihinna korrektsiooni. Eri kinnisvarabürood ennustavad järgmiseks aastaks uute büroopindade mahtu 99 165 kuni 185 000 m2. Vahe on peaaegu kahekordne.
Kuna erinevaid hinnanguid on sama palju kui arvajaid, tekib küsimus, kuidas jõuda kõige täpsema ja objektiivsema ennustuseni. Üks mis tõsi: Eesti majanduse kasvutempo aeglustub ning tulevikus ootab meid küll tagasihoidlikum, kuid endiselt jätkusuutlik kasv (SKT kasv 5-6%). Sellest tulenevalt aeglustub mõnevõrra ka büroopindade nõudluse kasv. Kuid seepärast pole veel alust arvata, et pakkumine ületab nõudlust.
Esmapilgul võib ehitusjärgus projektide kogumahtu vaadates tõesti jääda mulje, et turule paisatakse korraga liiga palju büroopinda ning tühjaks jäävad pinnad kisuvad üürihinnad alla.

Skype'i tasuta kõned mobiiltelefoni
Inglise mobiilioperaator "3" kavatseb lähiajal tutvustada oma Skype'i telefoni, millega soovitakse meelitada kliente liituma Inglismaa uusima mobiilivõrguga, lubades odavaid internetipõhiseid kõnesid. Ettevõte kuulub Hongkongi päritolu firmale Hutchison ning on uue telefoni turule toomiseks teinud koostööd Hiina tootjatega. Telefonide jaemüük on plaanitud jõuluajale ning seda on võimalik kasutada nii kõnekaardiga kui ka kuutasul põhineva lepingu alusel. Telefon võimaldab ligi 2,5 miljonil Inglise Skype'i-kasutajal teha tasuta kõnesid ja saata tekstisõnumeid. "3" on teinud Skype'iga koostööd juba ligi aasta ja pakub ka teisi Skype'il põhinevaid teenuseid.

USA president kaalub Airbusi värske hiigellennuki ostmist
Airbusi lennukeid tootev Euroopa konsortsium EADS on saanud USA lennuväelt päringu, millega uuritakse uute suuremõõtmeliste vippkasutuseks mõeldud lennukite soetamise võimalusi.
Samuti huvitutakse värskelt kasutusse antud hiigellennuki A380 kaubaveoks mõeldud versiooni kasutamisest sõjalisel otstarbel.
Lennundusajakirja Flight Global andmeil vajavad väljavahetamist nii USA presidenti sõidutav Air Force One kui ka USA mereväe lendav komandokeskus Looking Glass. Mõlemana kasutatakse praegu 1990-ndate algusest pärit lennukeid Boeing 747-200. Boeing kavatseb asenduseks pakkuda uuemat mudelit 747-8, sest Boeingu ajaloolise monopoli säilitamine presidendi lennuki tarnijana on firma prioriteet, kinnitas ettevõtte esindaja.

Paekivitootja muudab jäägimäed rahaks
Paekivitoodete Tehas paneb killustikutööstuse jäägid
Eestis ainulaadne ja Suurbritanniast ostetud tootmisliin võimaldab töödelda jäägiladusid killustikuks ja paekiviliivaks, mis leevendaks killustikutoodete puudust Eesti ehitusturul, ütles ettevõtte juht Vladimir Libman.
"See tehnoloogia on Libmanile nagu maast leitud raha," arvas killustikuturul konkureeriva Eesti Põlevkivi müügiosakonna juhataja Illimar Parts. "Kvaliteetse killustiku tonn maksab 150 krooni, tonn jääke maksab aga null krooni."
Libmani sõnul saab betooni ja asfaldi tootmiseks sobivaid täiteaineid jäägimägede taastöötlemisega veel 20 aastat, kui Väo karjääris kaevandamine lõpeb.
Põhja-Iirimaa ettevõtte CDE Ireland tehnoloogiaga saab jäägimägedest valmistada betooni.

Baskini anekdoodid
Ühte pankroti äärel olevasse firmasse võetakse tööle noor ärijuht, kes ei küsi palka ega sea tingimusi. Kolme kuu pärast on kõik ettevõtte võlad kaetud. Peadirektor sõidab kohale, et tutvuda selle noormehega. Ülemuse saabudes teenindab ärijuht klienti.
"Teil on vaja konksu?" küsib noormees.
"Jah."
"Kas teil õng on olemas?"
"Ei."
"Siin on teile õngeritv, aga spinning on parem. Spinninguga on parem püüda paadist. Siin on väike kaheinimese paat."
"Hea küll. Võtan."
"Kuidas te selle kraamiga koju saate? Teil on vaja auto järelkäru. Kas see sobib?"

JÄRJEJUTT (28): Küllo Arjakas: Afganistan 1979-1989: viimase viie aastakümne üks verisemaid sõdu
Esikohal olid Ameerika Ühendriikidega suhete parandamine, tuumasõja ohu vähendamine jms, aga neljanda probleemina fikseeris ta Afganistani küsimuse. 1985. aasta 17. oktoobril esitas Gorbatšov NLKP KK poliitbüroole esimese kava selle kohta, kuidas Afganistani küsimus Nõukogude vägede äratoomisega lahendada.
1986. ja eriti 1987. aastal võttis Gorbatšov üha kindlama suuna vägede väljatoomisele, taotledes siiski võitjana lahkumist. Tal olid silme ees kuulsad telekaadrid Saigonis USA saatkonna katuselt õhku tõusvatest Ameerika kopteritest, mille rataste külge klammerdus inimesi. "See oleks häbilugu, kui Nõukogude väed peaksid põgenema Afganistanist samal moel kui ameeriklased Vietnamist." Peasekretär pidas vajalikuks, et Nõukogude armee lahkuks väärikalt, NSV Liidule kui suurriigile kohaselt. Afganistani-komisjoni uueks esimeheks määrati välisminister Ševardnadze. Mõni kuu hiljem andis välisminister poliitbüroo koosolekul hävitava hinnangu oma eelkäijate tegevusele Afganistanis. Sellega nõustus peaminister Rõžkov, kes nimetas seda "esimeseks realistlikuks ülevaateks olukorrast", samuti poliitbüroos jäiga liini pooldaja Jegor Ligatšov.

Populaarteaduslik Tarkade Klubi mitte kõige targemale
Kollane teadusajakiri on asjaarmastajale tore lugeda, aga Eesti-suurusel turul on põhjust kahelda kollase teadusajakirjanduse löögijõus.
Sajaleheküljelisest ajakirjast Klubi, kus võisid rõõmsalt kõrvuti olla kuulus teletoimetaja Luule Žavoronok ning poolpaljas tsiklibeib Alyssa, on saanud kuusteist lehekülge õhem, mõõtmetelt väiksem ning neli krooni kallim Tarkade Klubi. See on ajakiri, kus kõrvuti satuvad hoopis läbipaistvad konnad, mesilased ning Tallinna tehnikaülikooli biorobootika professor Maarja Kruusmaa.
Keskkoolifüüsikast piisab
Võttes ilmselt eeskujuks näiteks Skandinaavias ilmuvad teadust populariseerivad ajakirjad, astub Tarkade Klubi pika sammu Horisondist pehmemasse suunda, hoolitsedes selle eest, et jutt ei oleks mõistetamatu ühelegi lugejale, kaasa arvatud tädi Maali. Mis siis, et too tõenäoliselt lehe otse-sesse sihtgruppi ei kuulu, sedavõrd mehiseks on selle atmosfäär muutumisest hoolimata jäänud.

Kollektiivselt peetav välispoliitiline ajaveeb Diplomaatia kosub
Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse (RKK) liikmed avasid välispoliitilise veebipäeviku Diplomaatia, kust leiab kirjutisi välispoliitika teemadel ja linke teistele erablogidele. Näiteks Carl Bildti, Paul Goble'i, Edward Lucase, Mark Mac Kinnoni, Hannes Rummi, Jaanus Piirsalu, Marko Mihkelsoni blogile, Euroopa ja Aasia keskuste lehekülgedele jm.
Vähenõudlik žanr
Afganistani, Ukraina, Kurdistani teemal on üleval Kadri Liigi, Kaarel Kaasi ja Maria Mälksoo kirjutised. Teised autorid ei ole veel midagi üles riputanud, kuid RKK juhi Kadri Liigi sõnul ei taha nad kedagi kohustada, sest mõnele lihtsalt meeldib kirjutada teistest sagedamini. "See peakski olema lõbus ja tore tegevus," arvas Liik.

Kataloogi reklaam ärritas loomakaitsjaid
Kauplusteketi H&M Soomes ilmunud sügiskataloog on põhjanaabreid ärritanud, kirjutab Iltasanomat. Nimelt on ühel pildil oleval weimari linnukoeral kaelas ogadega kaelarihm, mis on Soomes keelatud. Pildil oleva kaelarihma ogad on vastu looma nahka ning pikemad kui Soome seaduses lubatud kaheksa millimeetrit.
Hennes & Mauritza soome turundusjuht Maisa Korhonen selgitas ajalehele, et kataloogi pildid on tehtud New Yorgis ning pildil olev koer tabati tänaval omanikuga jalutamast. "Kahjuks jäi kaelarihm kahe silma vahele, see on tõesti halb viga," möönis Korhonen ajalehele.
Korhoneni sõnul püütakse selliseid intsidente väga hoolikalt vältida, näiteks ei kasutata riietel pahanduste ennetamiseks karusnahka ega karusnahkseid kaunistusi. Juba ilmunud kataloogiga ei võeta turundusjuhi sõnul enam midagi ette, kuid edaspidi püütakse olla hoolikam. Nimetatud kataloog on saadaval H&M-i postimüügipiirkondades Põhjamaades, Hollandis, Saksamaal ja Inglismaal.

Ameerika jalgpallurid rikkusid Wembley muru
Inglismaa jalgpallimeka Wembley staadioni kate vajab pärast Ameerika jalgpallurite tormijooksu väljavahetamist. Segadus said alguse pühapäeval, mil Wembleyl peeti paduvihmas ameerika jalgpalli matš New York Giantsi ja Miami Dolphini vahel. Pärast seda oli murukate nii halvas seisus, et hooldeekspertide sõnul ei pruugi see kunagi lõplikult taastuda, kirjutas Daily Telegraph.
"Muru ei ole külvatud ning saju korral hoiavad pealmised kihid vett käsnana enda sees," kirjeldas hooldeekspert David Saltman ribadeks tallatud Wembley murukatte seisu. Wembley staadioni muru sattus kriitikatule alla juba pärast maikuist Inglise jalgpalli karikafinaali Chelsea ja Manchester Unitedi vahel, samuti Inglismaa ja Brasiilia vahelise matši järel. Järgmine matš Wembleyl toimub Inglismaa ja Horvaatia jalgpallikoondise vahel 21. novembril. Hooldajate hinnangul vajab staadion uut murukatet ning see maksaks 110 000 naela.


